Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Väga austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame 15. detsembri infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohale registreerus 19 Riigikogu liiget, puudub 82. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, justiitsminister Maris Lauri, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Head ametikaaslased, kuna meil on üheksa küsimuse teemat ette registreeritud, siis teen ettepaneku, et teeme iga puhul ühe täiendava ja ühe lisaküsimuse. Nagu te teate, on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.

Hakkame pihta. Esimene küsija on Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Küsimus läheb riigihalduse minister Jaak Aabile peaministri ülesannetes. Küsimuse teema on kiirtestide hange. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaministri kohusetäitja! Minu küsimus puudutab kiirtestide ostmist haridusministeeriumi poolt firmalt Selfdiagnostics OÜ. Nagu me teame, see haridusministeeriumi poolt välja kuulutatud hange on täielikult äpardunud. Sellega on rikutud seadust, sellega on rikutud vaba konkurentsi põhimõtteid ja tekitatud riigile suurusjärgus 3 miljonit eurot kahju. Mõni päev tagasi oli riigikontrolör siin suures saalis ja andis hävitava hinnangu sellele hankele ja väljendas väga selgelt Riigikontrolli järeldusi. Nimelt, riigikontrolör leidis, et pilootprojektis osalemine ei saa Riigikontrolli hinnangul olla kriteerium, mis võimaldaks määrata kindlaks, millistelt kiirteste müüvatelt ettevõtetelt eelistatud pakkumist võtta. Nagu me teame, võeti ainult ühelt konkreetselt ettevõttelt pakkumine. Ja see, et pilootprojektis osalemise kogemus seatakse hankes osalemise eelduseks – see ei oleks järginud riigihangete seaduses rõhutatud üldpõhimõtet, milleks on konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Võttes arvesse hanke suurt summat ja perioodi, oleks pidanud võtma ja oleks saanud võtta turult ka konkureerivaid pakkumisi ja mitte näha lahendust kitsalt vaid ühe ettevõtte pöördumises, seda isegi ajasurve all olles. Lõppkokkuvõttes [riigikontrolör] ütleb, et see, et pakkumine võeti ainult ühelt ettevõttelt, ei ole kooskõlas seadusega. See on riigikontrolöri hinnang.

Minu küsimus on: kas keegi vastutab selle tekitatud kolmemiljonilise kahju ees? Kas olete nõus Riigikontrolli järeldustega? Riigikontrolör ütleb, et lõpliku hinnangu saab anda Rahandusministeerium. Kas Rahandusministeerium on alustanud järelevalvet või te ei pea seda 3 miljoni [väärtuses kahju] tekitamist nii oluliseks, et üldse alustada järelevalvet?

Jaak Aab, palun!

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kui vaadata nüüd selle hanke ajaloole otsa, siis kabinetis oli mitu korda juttu skriinimisest, mida peaks koolides tegema. Minu mäletamist mööda me ajasime seda juttu ka juba eelmises valitsuses. Otsusteni ei olnud jõutud.

Arvestades viiruse levikut ja olukorda, kus oktoobri lõpus oldi, tõi haridus- ja teadusminister 26. oktoobril selle ettepaneku valitsuskabineti lauale, et peale koolivaheaega, mis sel ajal parasjagu oli, teha kiirtestidega, antigeenitestidega testimine koolides. Kindlasti oli jäänud väga vähe aega sellega edasitoimetamiseks. Minu arust 26. oktoobri – see oli teisipäev, kui see teema toodi kabinetti – ja 28. oktoobri vahel, minemata detailidesse, teostati see hange minu teada väljakuulutamata riigihankena.

Riigihangete seaduses on välja toodud erandid, millal on võimalik teatud tingimustel ja teatud olukorras teha ka väljakuulutamata hanget, ja selle paragrahvi järgi Haridus- ja Teadusministeerium selle hanke tegi. 28. oktoobril konsulteeris Haridus- ja Teadusministeerium ka riigihangete ja riigiabi osakonnaga, aga minu teada tolleks hetkeks oli see hange praktiliselt lõppenud. Selles kabineti otsuses oli kirjas ka see, et Haridus- ja Teadusministeerium peaks konsulteerima Riigikontrolliga. Minu teada seda ka tehti, aga tõenäoliselt siis, kui väljakuulutamata hange oli praktiliselt teostatud.

Juba siis oli näha, et neid teste tuleb hankida juurde. Keegi ei osanud täpselt öelda, millal nad otsa saavad, nii et üsna varsti tegi Haridus- ja Teadusministeerium ka teise väljakuulutamata riigihanke, põhjendades seda kiireloomulisusega. Siis küll võeti pakkumised päris paljude tarnijate käest. Aga arvestades seda, mida Rahandusministeerium hindas, et kas peaks üle vaatama need detailid, millega põhjendati sellise hanke läbiviimist, algatas Rahandusministeerium 11. novembril järelevalvemenetluse, kusjuures järelevalvemenetluses valikulise menetlusena on läbivaatuse all kõik Haridus- ja Teadusministeeriumi selle aasta väljakuulutamata riigihanked, sealhulgas kiirtestide hange. 

Millal on oodata tulemusi? Kõik paberid on Haridus- ja Teadusministeeriumist välja küsitud ja ametkond töötab. Ma arvan, et vastuse selle kohta, milline on see järeldus, kontrolliakt, me saame jaanuarikuus.

Ja nüüd täiendav küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! No te viitasite siin ajasurvele. Riigikontrolör on jõudnud järeldusele, et ajasurve ei saanud olla põhjuseks ja ei olnudki, ja ma ka isiklikult olen selles veendunud. Mul on lühike küsimus, aeg ei võimalda seda diskussiooni siin pikalt pidada. Juba 2. märtsil tegi teadusnõukoda ettepaneku alustada koolides testimist. Aprillis jõudis valitsus ise järeldusele, et on mõistlik teha. Ja lõpuks öeldakse, et novembris, kui õppeaasta oli juba alanud, jäi kümme minutit aega otsuste tegemiseks ja me olime ajalise surve all. See on ilmselge, et tegemist on valede juhtimisotsustega. Paljud asjad, ettevalmistustööd jms jäid tegemata. Haridusministeeriumis valitseb korralagedus, mitte see, et oldi ajasurve all: 2. märtsil alustati ja alles novembris langetati otsused. Kogu selle jandi lõpuks anekdootlikult otsustas haridusminister maksta vastavale ametnikule, kes selle hanke läbiviimise eest vastutas, sügisel preemiat.

Minule küll tundub praegu nii, et ka need järelevalvemenetlused, mis on alustatud, on protsessi venitamiseks. Me mäletame veel ühte juhtumit, kus Sotsiaalministeeriumis Tanel Kiik, kes on Keskerakonna minister, peaks justkui vastutama miljonitesse ulatuva kahju eest, mis tekkis vaktsiinide hävimise tõttu, vaktsiinide riknemise tõttu külmlaos. Siiamaani ei ole selgust saanud, kas keegi vastutab, kes vastutab. Riigikontroll andis väga hävitava hinnangu. Nüüd on teine taoline juhtum toimunud haridusministeeriumis. Mulle tundub, et käsi peseb kätt. Keskerakond ei taha tegeleda Reformierakonna ministeeriumides toimuvaga ja vastupidi, need asjad vaikitakse maha. Öelge mulle, kas te peate põhjendatuks haridusministri otsust maksta preemiat inimesele, kes vastutab taolise hanke läbiviimise eest.

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimuse eest! Kui me räägime, kui kiiresti need protsessid liiguvad, siis taoline järelevalvemenetlus kestab tegelikult kaks-kolm kuud. Ma arvan, et seekord ei ole neid hankeid ka nii palju Haridus- ja Teadusministeeriumis selle aasta jooksul. Tõenäoliselt me jõuame veidi kiiremini tulemuseni. Eks selles sisus ja protsessis, vähemalt selles, kuidas see käis ja mis päevadel käis, me olime tegelikult juures. Ka nüüd järgmist hanget valmistatakse ette juba nii, kuna aega ka on, nagu see peaks olema. On avatud riigihange eesmärgiga hankida veebruari alguseks järgmised testid, sest tõenäoliselt tuleb testimist, kiirtestimist koolides jätkata – nii on Haridus- ja Teadusministeerium hinnanud koos Terviseametiga ja nad on sellest kabinetis ka rääkinud.

Ka kabinetiistungil mina märkisin ära ja seda on ka haridus- ja teadusminister kinnitanud, et pakkumisi oleks pidanud, isegi kui on väljakuulutamata hange, võtma rohkem. See info oli erinevatel asutustel olemas, vähemalt Terviseametil – see on ju meditsiiniseade, see kiirtest –, kes seda tarnivad jne. Nii et jah, minu isiklik hinnang on ka, et seda oleks saanud teha teisiti, aga ma ei saa teha ametlikke järeldusi enne, kui järelevalvemenetlus on läbi viidud, nii nagu seda seaduse järgi ka tehakse.

Preemia kohta, kes seda sai, ausalt öelda, ma ei tea. Ma olen ka kuskilt kuulnud. Aga seda peaks küsima haridus- ja teadusministri käest, mis olid need põhjendused, et seda preemiat maksta – oli see hanke läbiviimine või mõned muud töösaavutused. Mina kahjuks neid detaile ei tea. Ja ka selle menetluse osas ei saa ma ju enne detaile kommenteerida, sellega tegeleb riigihangete ja riigiabi osakond ning need detailid tulevadki nendest dokumentidest, mida Haridus- ja Teadusministeerium peab esitama. Miks see hange kiiresti tehti? Kas see vastas seadusele? Kuidas neid pakkumisi võeti? Järelevalvemenetluse lõpus kontrolliaktis antakse see hinnang. Ja nagu ikka, on vastavalt seadusele ka vastutus, kui seadust näiteks ei järgitud.

Ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Heiki Hepner, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja teema on elektrihinna kompenseerimine. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Energiahinnad teevad pöörast tõusu ja paljud Eesti pered on sattunud selle tõttu väga raskesse olukorda. Valitsus on astunud mõningaid samme, kuid need on olnud selgelt ebapiisavad. Käibemaksu alandamise asemel on otsustatud hakata inimestele maksma toetust, ja nii, nagu selle valitsusega on tavaks saanud, tulevad need otsused pika vinnaga. Aga mis veel hullem, see info, mis tuleb, on ebapiisav või vasturääkiv. Määrus, mis täna toetust maksta võimaldab, räägib 673‑eurosest sissetulekust. Riigikogus oleme ministritelt kuulnud, et see võiks tõusta 1050 euroni või 1200 euroni. Vaatasin kodulehelt järele, hetkel ei ole seal mingit konkreetset infot selle kohta. Arusaadavalt tuleb seda summat veelgi tõsta, sest ka 1200‑eurose sissetulekuga inimene pole mingi rikas, ja minu arvates ei tuleks neid saata omavalitsustesse toimetulekutoetust taotlema ja küsima.

Aga see on tänase valitsuse otsus, mis tähendab sadade tuhandete inimeste saatmist omavalitsustesse ja mõttetut bürokraatia tekitamist. Riik on arvestanud, et üks otsus läheb maksma 7,44 eurot. Kui arvestada, et inimestel tuleb taotlus esitada vähemalt järgneval kolmel kuul ja toetuse saajaid on sadu tuhandeid, siis kulub selle väljamaksmiseks enam kui 10 miljonit eurot. Seda raha võiks kasutada inimeste toetamiseks lihtsal ja universaalsel viisil energiahindade käibemaksu alandades, mitte mõttetut bürokraatiat luues. Need kulud ei sisalda veel kõrvalkulusid, nagu näiteks IT-lahendustele. Siit minu küsimus: kas te olete teinud mingi sotsiaal-majandusliku analüüsi praegu kavandatavate tegevuste osas? Kui jah, siis mis olid need kaalutlused, mis sundisid teid astuma sellist [sammu] ebaefektiivse lahenduse tegemiseks?

Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Aitäh! Hea küsija, see on tervikuna väga tõsine teema, millest me räägime. Ma arvan, et me kõigepealt muidugi peaksime selgeks tegema, kas me räägime selle praeguse olukorra põhjuste likvideerimisest või me räägime sisuliselt tagajärgede leevendamisest. Ma saan teie küsimusest aru, et te praegu soovite keskenduda kiirele tagajärgede leevendamisele. Ja nagu te ka nimetasite, siis valitsus on kiiresti reageerides teinud rea otsuseid, mis seda leevendust valusalt pihtasaanutele pakuvad. See puudutab aktsiisitõusu edasilükkamist, mille mõju tervikuna on suurusjärgus 50 miljonit eurot. See puudutab elektri võrgutasude vähendamist poole võrra, mille mõju on suurusjärguna üle 85 miljoni euro. Ja me oleme algselt otsustanud valitsuses ka pakkuda otsetoetust peredele, kellel on väiksem sissetulek.

Nüüd, vahepealsed arengud on olnud muidugi kiired. Fakt on, et praeguseks energiahinna lakkehüppamine – me ei räägi ainult elektrist, me räägime ka gaasist ja kaugküttest – puudutab kõiki. Aga samamoodi on fakt see, et see ei puuduta kõiki ühtviisi. Need, kellel vajadus on suurem, peavad saama ka reaalselt tajutavat tuge, millest abi on. Ja see on põhjus, miks me tõepoolest soovime just nimelt sihtida ja keskenduda sellistele peredele. Homme toimuval valitsuse istungil on meil arutelu all tõepoolest täiendavalt algselt plaanitud otsetoetuse piiri kasvatamine selliselt, et see jõuaks mediaansissetulekuni.

Võib-olla selgituseks, mis numbritest me räägime. Kui tegu on üheliikmelise leibkonnaga, siis sellisel juhul on tegu perega, kelle sissetulek on kuni 1052 eurot, ma räägin netosissetulekust, mitte brutost. Kui tegu on kaheliikmelise leibkonnaga, kus on kaks täiskasvanut, siis on sissetuleku piir 1578, jällegi neto. Kui tegu on kahe täiskasvanu ja ühe väikese lapsega, siis on sissetuleku piir 1735,8. Ja kui tegu on kahe täiskasvanu ja kahe suurema lapsega, siis on see piir juba üle 2600 euro. Lisaks sellele arutab valitsus homme ka gaasi võrgutasu vähendamist poole võrra sarnaselt elektri võrgutasuga, mis annaks kindlasti olulist leevendust ka ettevõtetele, mis on praegu raskustesse sattunud.

Nüüd täpsustav küsimus. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu! Omavalitsused peavad otsust ellu viima adekvaatset infot saades ja ka pädevaid tööriistu kasutades. Tänase info baasil ei ole võimalik isegi veel täpset tööjõudu prognoosida, sest ei ole ju väga konkreetselt see sihtgrupp teada. Ja tööle tuleb võtta ikkagi küllaltki kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, sest riigil on õigus nõuda omavalitsustelt raha tagasi, kui peaks selguma, et inimestele on toetust makstud ebaõiglaselt. Pühade ajal ei ole sellise ülesande täitmine muidugi kõige lihtsam, aga küllap meie omavalitsused saavad selle tööga hakkama, kui see info lõpuks ikkagi kohale jõuab. Lisaks on olulised ka teised tööriistad, nagu IT-tarkvara. Täna ei ole see veel valmis ja omavalitsused on tõsiselt mures, et praegu kasutatav tarkvara ei suuda alati töötada. Kui sinna lisada veel juurde sadades tuhandetes taotlusi, siis on see mure täiesti põhjendatud ja arusaadav.

Pooliku info levitamine tekitab inimestes kindlasti segadust ja ei lase ka omavalitsustel valmistuda toetuste väljamaksmiseks. Nad on [mures], pean silmas omavalitsusi, ja ma olen ka ise täiesti seda meelt, et valitud lahendus ei ole tegelikult jätkusuutlik ja pigem oleks vaja leida muid viise energiahindade tõusu vähendamiseks või normaliseerimiseks. Ma rõhutan üle, et tõsiselt vääriks kaalumist käibemaksu alandamine 20%-lt 9%-le, mida ka teie koalitsioonipartner on toetanud. Miks te seda ikkagi kõrvale lükkate? Mida te kavatsete omavalitsustele ütelda, kuidas nad selle adekvaatse info peaksid kätte saama? Ja mida nad peaksid tegema, et pahameel valitsuse tegemata töö eest ei langeks neile?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud spiiker! Hea küsija! Teie küsimuse viimasest otsast alustades, siis küsimus ei ole ju selles, et keegi ei oleks valmis seda toetust vastu võtma või et on keegi, kes ütleb, et ta ei soovi seda toetust. Mina isiklikult arvan, et ma ei tea, Heiki Hepner, Taavi Aas, meie, kes me siin praegu istume, kes tugevalt üle keskmise palga teenivad, ei vaja maksumaksja taskust täiendavat toetust. See on põhjus, miks tõepoolest on olnud soov keskenduda nendele, kellel see vajadus on suurem ja kes selle võrra saavad ka tõsisemat ja reaalselt toimivat suuremat toetust. Nii et tõesti, nii nagu ma enne ütlesin, siis see puudutab küll kõiki ühtviisi, aga kõik ühtemoodi ja ühesugust mõju ei tunne ega taju. Oluline on, et need, kellel seda abi vaja on, nemad seda reaalselt saaksid, ja kellel see vajadus on, sel tuleb tõepoolest omavalitsuse poole pöörduda. Ma ei nõustu üldse selle tooniga, mis võib-olla viimasel paaril päeval ka erinevates energiahinnateemalistes aruteludes siin saalis läbi on käinud, kus justkui pooleldi halvustatakse või proovitakse silti külge kleepida nendele, kes seda toetust vajavad ja küsivad. Tulebki küsida. See toetus ongi selle jaoks, et selles erandlikus olukorras, kus me praegu oleme, leevendust pakkuda.

Omavalitsustele ma tahan kõigepealt öelda suure aitäh selle eest, et nad on samamoodi väga kiiresti riigiga kaasa mõtlemas. Nii linnade-valdade liit, nii omavalitsuste liidud on selle viimase kuu jooksul Jaak Aabiga koos esiteks saanud informatsiooni, ja teiseks, tõesti on kaasa mõtlemas, kuidas võimalikult kiiresti, võimalikult ladusalt, võimalikult väikese bürokraatiaga see toetus inimesteni toimetada. Nii et ma arvan, et see on suur töö, mis juba tehtud on. Seesama elektrooniline süsteem Jaak Aabi eestvedamisel praeguseks on valmis, on testimisel ja on aasta algusest rakendumas. Selle saavad siis tõesti võtta omavalitsused kenasti kasutusse.

Samamoodi on tekkinud mingisugune valearusaam, et keegi peab paberitel arvetega kuskile jooksma. Ei, need arved on võimalik samamoodi elektrooniliselt sinna edastada. Nii et loomulikult on meie soov valitsuses esiteks, et see toetus rakenduks võimalikult kiiresti, jõuaks inimesteni võimalikult kiiresti, et ta oleks võimalikult mugav ja et see lävend oleks kohapeal sellisel tasemel, kus ta tõesti inimesi aitab. Seetõttu me oleme tõstnud võrreldes algselt plaanitud väikese sissetulekuga peredele mõeldud lävendi oluliselt kõrgemale ja homme valitsuses ma küll väga loodan ja soovin, et jõuame sel teemal ka otsuseni.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Minu arvates valitsus tegeleb ainult tagajärgede, mitte põhjustega, ja seda ka väga ebaõnnestunult. Te ütlesite küll, et valitsus on teinud suurt tööd, aga töö tulemust ju ei ole. Võtame sellesama hüvitise või toetuse, mida planeeritakse maksta. Oktoobrikuu kõrged arved on tulnud inimestele, novembrikuu kõrged arved on tulnud inimestele ja detsembrikuu kõrged arved on kohe tulemas inimestele, jaanuar tuleb ka. Praeguse plaani järgi, nii nagu Taavi Aas, majandusminister tutvustas meile siin suures saalis, saab jaanuari lõpus hakata esitama avaldusi. Millal ükskord inimene selle toetuse kätte saab, seda me veel ei tea. Ja jutt ajatamisest praegu on selline, et aga kaks kuud on inimesed juba maksnud reaalselt ja inimestel ei ole raha. Millal ükskord see toetuste süsteem toimima hakkab? Kevadeks saavad inimesed raha kätte. See on täiesti ebanormaalne olukord.

Aga nüüd rääkides põhjustest, siis ei sobi praegusele valitsusele ei käibemaksu alandamine, ei taastuvenergia tasu ümbervaatamine, CO₂ kvoodipoliitika ümberkujundamine ega nende rahaliste vahendite kasutamine hüvitamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister ütleb: ei tea, võib-olla, peame läbi rääkima. Ühtegi lahendust nagu ka ei ole. Ja ma küsin. Isamaa on algatanud elektriturureformi elluviimise eelnõu, kus on selge lahendus: me pakume välja anda kodutarbijatele ja väiketootjatele vabaduse ja võimaluse otsustada ja valida, kas nad ostavad elektrit jätkuvalt börsilt või me viime sisse ka võimaluse elektrit osta universaalteenusena börsiväliselt hinnaga, mis oleks Konkurentsiameti kontrolli all. See välistaks tulevikus taoliste hüppeliselt kõrgete hindade tekkimise tarbijate jaoks, kui nad langetavad mõistlikke valikuid. Sellist süsteemi on mitmes Euroopa riigis ka juba rakendatud.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! Siin oli umbes vähemalt seitse küsimust, millele tahaks vastata. Väide, et CO₂ kvoodi müügi raha ei soovi keegi kasutada, ei vasta tõele. Vastupidi, kogu toetuspaketi, mis otse inimesteni jõuab ja mille maht nüüd tõenäoliselt homsete arutelude tulemusel kasvab kokku enam kui 70 miljoni euroni, rahastamisallikas on just nimelt CO₂ raha. Nii et siin on teid paraku keegi eksiteele juhatanud.

Millal hakatakse taotlusi vastu võtma? Millal jõuab raha reaalselt inimesteni? Ma ei oska öelda, kes on ajanud eksiteele väitega, et alles jaanuari lõpus hakatakse avaldusi vastu võtma. Nagu öeldud, elektrooniline süsteem on praegu valmis. Seda testitakse veel viimaseid päevi ja jaanuari alguses on võimalus esitada taotlusi. Tõesti, nagu öeldud on, väga kiiresti, sisuliselt paari kuuga on tehtud ära töö, mis tavapärastes oludes võtab kahjuks pool aastat ja rohkem. Mulle meeldiks, kui see oleks olnud veel kiirem. Meile kõigile meeldiks, kui see oleks olnud veel kiirem, aga ma väidan, et tõesti maksimumtempoga on seda praegu tehtud.

Põhjustega tegelemisest. On selge, et vaja on uusi tootmisvõimsusi. Hind tuleb alla siis, kui nõudlus on [väiksem kui pakkumine] – kui nõudlus on [väiksem] ja teise külje pealt pakkumine energiaefektiivsusse investeerimise tulemusel [suurem]. Pakkumine on suurem ja nõudlus on väiksem. Ja uutesse tootmisvõimsustesse investeerimine on teema, mille puhul tervikkavaga tuleb valitsusse lähiajal majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta on sellise ülesande valitsuskabinetis endale võtnud, valitsuskabinetis saanud, ja sellega ta tõepoolest valitsuskabineti ette peab tulema. Aga selle kõrval on vaja investeeringuid ka alternatiivsete tootmisvõimsuste toetamiseks, see tähendab investeerimistoetusi ka majapidamiste tasemel.

Tõenäoliselt on praegu huvi ja valmisolek investeerida näiteks oma majapidamises päikesepaneelide paigaldamisse väga suur. Meil ei ole praegu kahjuks käimas avatud meedet, et seda toetada. Minu soov ja valitsuse soov on, et see võimalus tekiks lähiajal, et inimestel oleks võimalik planeerida ja teha investeeringuid ka oma majapidamise raames täiendavatesse võimsustesse, mis aitaksid ka hinda madalamana hoida. Ja teine pool puudutab investeeringuid tarka tarbimisse. Seal omakorda on väga tugev säästupotentsiaal, mis jällegi otseselt kõigi leibkondade arveid aitab [väiksemana hoida]. Need on asjad, kus me soovime valitsuses tempot oluliselt kiirendada, (Juhataja helistab kella.) nii et juba lähiajal oleks võimalik avada investeeringutoetuste taotlemine ka leibkondadele.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Rene Kokk, sellele vastab justiitsminister Maris Lauri ja teema on keskkonnakuritegude tõkestamise seadusandlus. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Selle aasta 14. aprillil leppisite kohtumisel siseministriga kokku uued kuritegevuse vastu võitlemise prioriteedid, mis kahtlemata on igati olulised ja seda oli väga vajalik teha, kuid kahjuks ei ole nende prioriteetide hulgas keskkonnaalase kuritegevuse tõkestamise vajadust või sellega tegelemist ühe prioriteetse suunana. Eelmises valitsuses pidasid nii keskkonna-, sise- kui ka justiitsminister koostööd selles suunas väga oluliseks. Küsimus teile: kuidas te täna justiitsministrina hindate meie seadusandlust keskkonnakuritegevuse vastu võitlemise tasandil? Kas see on piisav? Kas see on hea? Kas keskkonnaministrid teie ametisoleku ajal on teinud mingeid ettepanekuid ühe või teise seaduse muutmiseks või koostöö parandamiseks selles vallas? Ja mis põhjusel siis ei oleks võinud seal prioriteetide hulgas ühe prioriteedina olla ka keskkonnaalase kuritegevuse vastu võitlemine?

Maris Lauri, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liige, küsija! Kahtlemata on väga oluline, et keskkonnakuritegudega tegeletaks, seda enam, et nad mõjutavad meid väga erinevates aspektides: meie elukeskkonda väga laias mõttes ja seal kindlasti on parandamisruumi väga palju. Mis puudutab prioriteetide seadmist, siis mina olen alati lähtunud sellest, et prioriteete ei saa palju olla. Prioriteete võiks olla üks ja see oleks suunatud sellele, millega tuleks kohe ja kiiresti tegeleda. Meie kokkulepe siseministriga on küll pikem, sellepärast et erinevate diskussioonide tulemusena ja vaidluste tulemusena me panime kokku nimekirja, aga püüdsime selle hoida ka lühikese, et keskenduda just teatud teemadele. Näiteks peresisese vägivalla puhul, mis mõned aastad tagasi oli suureks prioriteediks, on tehtud väga palju samme edasi ja võiks edasi veel minna ja kindlasti minnakse. Me oleme jõudnud sellisesse kohta, kus asjad juba liiguvad, nii et sinna ei ole täiendavat tähelepanu vaja suunata. Seetõttu me valisime sellise uue teemana peitkuritegevuse, mis on tegelikult väga lai teema ja puudutab majanduskuritegevust, narkokuritegevust ja nii edasi.

Mis puudutab keskkonnakuritegevust, siis kahtlematult on see üks valdkond, millele võiks järgnevalt suunata oma tähelepanu, kui oleme saanud peitkuritegevusega tegelemise süsteemi paremini korda, ka karistusseadustiku ja kõik muu.

Mis puudutab seda kokkulepet ja keskkonnaministrite tegevust, siis kahjuks tuleb tõdeda, et keskkonnaministrid ei ole tulnud välja selliste ettepanekutega. Justiitsministeeriumis me oleme seda vaadanud, meil on valmisolek, aga keskkonna seadusandlus on eelkõige Keskkonnaministeeriumi valdkonnas, sealhulgas ka karistusvaldkonnas. Nii et tõesti loodan, et uus keskkonnaminister, kes on alles mõned nädalad ametis olnud, jõuab peagi selle teema juurde ja siis me saame siit edasi minna.

Ja nüüd üks täiendav küsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Seda on muidugi kurb kuulda, et keskkonnaministrid ei ole vahepeal teiega diskussioone pidanud selle üle, kuidas seda teemat parandada. Aga loodetavasti nad tulevikus võtavad selle lauale. Neid prioriteete, millest te rääkisite, tegelikult oli teil eelmisel kohtumisel viis tükki, selles mõttes oleks keskkonna võinud ka sinna juurde panna, aga ma olen nõus, et kui see liiga laiaks läheb, siis muidugi hakkab fookus hajuma. Aga mul on teile palve: võtke keskkonnaministriga kindlasti see teema lauale, sest praeguses olukorras, kus ka energiakandjate hinnad on tõusnud, on kindlasti mingitel gruppidel kiusatus hakata rohkem tegelema sellega, et vaadata mööda erinevate seaduste täitmisest, ja ma kardan, et me näeme järgmisel aastal jälle rohkem jäätmeid ja prügi metsa all. Kas te jagate seda seisukohta, et tegelikult tuleks see teema võtta kiiremas korras uuesti lauale?

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Jaa, ma julgen küll lubada seda, et ma võtan selle diskussiooniks keskkonnaministriga ja vaatame enda poolt, Justiitsministeeriumi poole pealt, kust kohast me saame edasi minna. Keskkonnakuritegevus on tõesti [lai valdkond]. Me võime siin rääkida sellest, et loobitakse prügi maha või tehakse salapüüki ja peetakse salajahti, aga keskkonnakuriteod on ju väga laial [skaalal], kus ütleme, [üks asi on] tänavaprügi või koduprügi loopimine, aga hullem on see, kui lekitatakse mingeid väga ohtlikke ja kahjulikke aineid meie veekogudesse või õhku. Ja siin on kindlasti oluline lisaks karistustele ka inimeste teadlikkust tõsta, sealhulgas ka ettevõtete teadlikkust, ja võib-olla ka motivatsiooni muul viisil tekitada, näiteks selliste kiiremate trahvide näol, mida saaks nendele jõustada, et nad teaksid, et vahelejäämine on esiteks paratamatu ja teiseks, kui jäädakse vahele, siis on karistus kiire ja piisavalt valus. Nii et ma kindlasti selle teema võtan üles ja vaatame Justiitsministeeriumi poole pealt ka, mida me ise saame teha.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Priit Sibul, sellele vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes. Küsimuse teema on valitsuse tegevusetus elektrihinna ohjeldamisel. Priit Sibul, palun!

Aitäh, härra esimees! On hea meel näha teid rõõmsana meie keskel tagasi. Täiesti terve ja rõõmus inimene. Aga nüüd ministri juurde. Õige mitu nädalat oleme Eesti ühiskonnas tegelenud elektri hinna ja selle ohjeldamisega ning päris mitmed valitsusliikmed on andnud erinevaid sõnumeid. Aga ma ei saa aru, mida siis tegelikult on otsustatud ja tehtud. Ma vaatan, et peaminister Kaja Kallas on öelnud, et elektri hinna leevendamine seisab minister Taavi Aasa taga, oodatakse tema ettepanekuid. Eelmisel neljapäeval andis rahandusminister teada, et perede toetusmeetme piirmäär tõstetakse 1050 euroni. Ministeeriumi ametnikud väidavad aga, et valitsus ei ole seda otsust langetanud, ning ühtlasi on kokku leppimata detailid, kas selle piirmäära puhul arvestatakse ka muid tulusid, toetusi, dividende ja muud. Lisaks ei ole toetuste maksmiseks vajalikku IT-arendust veel olemas.

Esmaspäeval, 13. detsembril ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid: "Aga lisaks peab riik tegema antud olukorras ka ülikiired järeldused, miks vastava programmi arendus võtab nii kaua aega. Kindlasti on Signe Riisalol siin head põhjendused ikka selleks, et tulevikus nii suuri tõrkeid ei esineks." Minul on küsimus: kelle taga need asjad täpselt seisavad: kas Riisalo, Aasa, Pentus-Rosimannuse või Kaja Kallase?

Jaak Aab, palun!

Aitäh küsimast! Muidugi aktuaalne küsimus. Ma alustan veidi kaugemalt. See, et valitsus pole mõelnud ei selle kriisi peale, mis meil on siin juba paar aastat käimas, ega ka hindade peale, siis tegelikult ettevaatavalt septembris, kuigi oli ka siis juba hinnatõus õhus, kui me koostasime riigieelarvet, me päris tõsiselt vaidlesime [selle asja üle]. Alati tundub ju, et on tohutult raha laekumas, see on see viimaste kuude efekt, kus majanduskasvust on põrganud päris kõvasti maksudest tagasi, aga see ei aita järgmise aasta eelarvet. Järgmise aasta maksude või tulude laekumine on prognoos. Nii et esitades septembri lõpus riigieelarve, tegime ühe otsuse juba kindlalt, mis puudutab hindasid. Kui kriisiajaks oli langetatud aktsiise energiakandjatele – elektrile, gaasile, diislile –, siis me tegime selle põhimõttelise otsuse, vaadates tulevikku, et me [aktsiise] ei tõsta. Või õigemini, me muudame seadust, mis nägi ette tõstmist, kuna see oli mõeldud ajutise meetmena. Nii et me lükkasime aktsiisitõusu edasi ja ma arvan, et see oli ka päris oluline otsus. See tulevikus kindlasti mõjutab.

Oktoobris me otsisime väga pingsalt neid lahendusi. Ettepanekuid on laual palju, ka opositsioon on oma ettepanekud teinud, need on ka valitsuse laualt kõik läbi käinud. Mina saan öelda küll, et näiteks CO₂ meetme või CO₂ raha kasutamine tuli tollaselt keskkonnaministrilt Tõnis Möldrilt. Me käisime Rahandusministeeriumis need võimalused läbi ja rahandusministri abiga leidsime selle lahenduse, et tegelikult on see võimalik. Vastav seadusemuudatus käis ka siit Riigikogust väga kiiresti läbi. Aga sellest toetusmeetmest võib-olla pärast pikemalt. 

Võrgutasude vähemalt poole võrra kinnimaksmine elektri puhul – kui me tahame paika panna, kelle mõtted need on, siis see oli minu ettepanek. Tänan jälle rahandusministrit, kes selle mõttega kaasa tuli, ja see sai tehtud. Seda oli kõige kiiremini võimalik rakendada, me tegime otsuse oktoobri lõpus ja juba oktoobri arvetel enam poolt võrgutasu ei olnud, kui me räägime kiirusest.

Ja mis edasi? Nüüd on see CO₂-ga kauplemisest laekuv raha, mida on võimalik nii direktiivi kui ka seaduse kohaselt kasutada madala kuni keskmise sissetulekuga inimeste aitamiseks, toetuseks. Ühest küljest on see loogiline. Tänu kõrgele elektri hinnale on CO₂ hind kõrgem, järelikult laekub rohkem ja selle raha eest tulebki teha neid toetusi. See meede on välja töötatud.

Ma ei jõua nüüd kõike kommenteerida. Kui rääkida infotehnoloogiast, kuna mina olen sellega tihedalt ja detailselt tegelenud, siis ma tean, kui palju see vatti on nõudnud, ka erinevate ametkondadega kiiresti nende asjade kooskõlastamine (Juhataja helistab kella.) ja tegelemine. Aga ehk ma saan järgmise küsimuse ajal pikemalt vastata.

Nüüd täiendav küsimus. Priit Sibul, palun!

Aitäh! Te läksite peaaegu ajaloolisse sissevaatesse. Aga mina kuulasin "Esimest stuudiot" ja Kaja Kallas rääkis seal saatejuht Mirko Ojakivile, et ta hoidis ära Jüri Ratase valitsuse planeeritud aktsiisitõusud. Nüüd ei saanudki täpselt aru, kes need ära hoidis ja kes neid plaanis ja mis seal toimus. Aga ju te teate täpsemalt. Mul on küsimus: kas te eelmise neljapäeva valitsuse istungil mehesõna ka maksma panite? 

Varasemast ma tean ja olen lugenud ja mäletan, et kui oli kiirtestide soetamine, siis te minister Liina Kersnale jagasite mõistlikke seisukohti ja arusaamisi. Aga ma ei ole suutnud aru saada – eelmisel neljapäeval, kui minister Taavi Aas läks ettepanekuga alandada elektri puhul käibemaksu, siis nagu me teame, mingit positiivset vastukaja ta valitsuselt ei saanud –, mida tegid Keskerakonna ministrid, teie sealhulgas. Kas te toetasite Taavi Aasa? Kas seal jooksiski lõhe koalitsioonis? Või seda arutelu ei toimunudki ja Taavi Aas oli oma ettepanekutega üksinda, nii nagu ei toetanud ükski Keskerakonna fraktsiooni saadik Riigikogus 23. novembril seda ettepanekut käibemaksu alandada? Selles mõttes on see veidi arusaamatu.

Küsimus on: kas homme läheb see arutelu edasi või kuhu see käibemaksualandus jäi? Milline oli see diskussioon teil möödunud neljapäeval valitsuses?

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimast! Valitsuses käibki tihe arutelu. Ja nagu ma ütlesin, siis ideedega tulevad erinevad ministrid ja erinevad ministeeriumid, eks ju, kuidas on võimalik ühte või teist probleemi lahendada, ja neid erinevaid ettepanekuid on olnud väga palju. Lõpuks valitsus peab kaaluma ja otsustama, milleks on jõudu, milleks on raha ja milleks on võimalusi. Ja need arvamused ongi erinevad. Ma tuletan meelde, et demokraatia polegi kerge protsess. Ja tuletan meelde, et ükski valitsus ei tee hääletamisega otsuseid, vähemalt see on kirjutamata seadus, eks ju. Võiks ju proovida, aga ükski selline valitsus ei elaks esimestki hääletust üle.

Nii et sellest tulevad need pikad ja tõsised arutelud, ka valitsuses, ja neid erinevaid ettepanekuid on esitatud. Rahandusministri mainitud gaasi võrgutasu – me oleme [seda] kaalunud ja mina tegelesin siin eile läbiarvutamisega, nii et võib ka öelda, et me oleme majandus- ja taristuministriga kaalumas veel ühte asja, mis valitsuses lauale viia. Loodan, et ehk leiab see toetust. Aga niimoodi see kompimine käibki, on väga erinevaid ettepanekuid. Üritatakse aru saada, milline saaks toetust, milleks on ka rahalisi vahendeid. Vaadates riigieelarve debatti, siis ma ei tea, miks Isamaa või EKRE või mõni teine opositsioonierakond ei teinud ettepanekut järgmise aasta eelarves tõsta üks tükk kuskilt hinnatoetuste leevenduseks. Teil oli see võimalus, eelarve oli menetluses, te võtsite selle hiljuti vastu. Ka siin on ju see otsustamise küsimus. Miks te seda otsust ei teinud või vähemalt ettepanekut ei teinud? Nii et kõigil meil tuleb peeglisse vaadata. Need otsused poliitikas ongi keerulised ja kui midagi suudetakse ära otsustada, on hea.

Ma arvan, et see elektri võrgutasu [hüvitamine] oli hea otsus. See toetab, ütleme siis nii, üle põllu – nii ettevõtjat kui kodutarbijat. Kui me suudame selle toetusmeetme rakendada, võib-olla veel mõne jupi, mis arutlusel on, siis on kõik OK. Selle toetusmeetmega ongi keeruline. Nii nagu seal direktiivis ja seaduses on ette nähtud, siis seda tuleb maksta toetusena, kui me kasutame CO₂ raha, eks, me räägime nendest allikatest. Teist võimalust ei ole. Kui seda makstaksegi kohaliku omavalitsuse kaudu täiendava toetusena, ei ole see sotsiaaltoetus. Palun ärge nimetage seda niimoodi. See on hinnatõusu leevendamise toetus ja sellest saab abi just vastava arve korral, eks ju. Sellelt arvelt, mis on tõusnud üle tavapärase keskmise – see, mis tavaliselt on kevadel olnud, on võetud arvestuspunktiks –, saab 80% hinnatõusust tagasi.

Selle rakendamine ongi keeruline. IT-lahendused – ma arvan, et need, kes on valitsuses või ministeeriumis olnud, teavad, et tavaliselt võtavad need pool aastat. Me oleme teinud selle IT-lahenduse, kuna meile sai selgeks, et see on kõige parem võimalus vähendada bürokraatiat läbi STAR-i. Seda, milline see süsteem on, ma ei hakka parem kommenteerima, see on ajale jalgu jäänud. Aga seda oli võimalik teha ja me tegime selle ära. Me tegime selle ära, natuke üle kuu aja läks ja nüüd on IT-lahendus valmis. Nii et kõik on tehtud kiirkorras.

Nüüd sellel huvitaval teemal üks lisaküsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Ma pean teid nüüd küll korrale kutsuma, et te rohkem siin ei demagoogitseks. Isamaa tegi eelarve arutelul ettepaneku vähendada käibemaksu 20%-lt 9%-le ja me esitasime ka vastava eelnõu menetlusse selle ettepanekuna. Meil oli veel mitu ettepanekut, mis puudutasid ka elektriturureformi ja võimalust, et inimesed saaksid osta fikseeritud hinnaga universaalteenusena börsiväliselt elektrit, sest siis ei oleks vaja inimestele seda hüvitist ka maksta. Nii et meie ettepanek oli vältida kõrget hinda tarbijatele, kodutarbijatele ja väiketootjatele, siis ei oleks vaja seda bürokraatlikku avalduste esitamist ja dokumentidega oma sissetulekute tõestamist teha.

Aga nüüd, demokraatia kindlasti ei pea piirnema ainult aruteluga, nagu te kirjeldasite. Valitsuses on erinevaid seisukohti. Keskerakonna esimees Jüri Ratas toetab käibemaksu alandamist ning majandus- ja kommunikatsiooniminister toetab käibemaksu alandamist, aga Keskerakonna saadikud siin suures saalis ei toeta seda eelnõu. Ja kuidas valitsuses – ma ei saanud aru, te ei vastanud Priit Sibula küsimusele – siis ikkagi Keskerakonna ministrid käitusid? Kas jätsid Taavi Aasa üksinda sinna või te veel arutate? Ja demokraatia võiks ju lõppeda ka mingisuguste otsustega pärast arutelu, aga otsusteni te kahjuks jõudnud ei ole.

Selle hüvitise, toetuse maksmise puhul ei ole ju nii, nagu rahandusminister minule vastates ütles, et piisab elektriarve edastamisest. Kui on vajaduspõhine – väga hea, teoreetiliselt õige mõte –, siis tuleb hakata ka tulusid tõendama jne. See on palju bürokraatlikum protsess. Ja praegu, koroonatingimustes inimesi kodudest välja ajada avaldusi esitama, dokumentidega sehkendama – täiesti ebamõistlik. Öelge palun selle toetuse kohta: millal inimesed reaalselt seda hüvitist kätte hakkavad saama, kui jaanuaris hakatakse alles avaldusi esitama?

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimuse eest! Nii nagu ma üritasin seda protsessi kirjeldada – ma ei tea, austatud küsija on olnud ka minister, ühes ministeeriumis vähemalt – ma arvan küll, et see on praktiliselt maksimumkiirusega tehtud. See ongi veidi keeruline, see toetusmehhanism, midagi ei ole parata. Aga kui me kasutame allikaks CO₂ vahendeid, siis on see ette kirjutatud nii direktiivi kui ka seadusega, et see tuleb välja maksta toetusena. Ja toetust saab maksta just nimelt nii, et seda teevad kohalikud omavalitsused, võttes vastavad dokumendid sisse.

Mis puudutab tehnilist rakendamist, siis me oleme omavalitsustega olnud pidevalt infoväljas, me ei ole siin omaette midagi nokitsenud, nii et omavalitsused midagi ei tea. Nad teavad, et see protsess kestab teatud aja. Kõik on teadnud seda, et seda rakendatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR-iga. Muud lahendust meil ei ole tegelikult, see on vähemalt olemas, tänu jumalale, ja selle juurde teha see arendus, see võttiski umbes kuu aega. Seal on testimine, mis võtab juba aega, see on kohustuslik testimine, see on seotud isikuandmetega ja nii edasi ja nii edasi.

Kas saab esitada? Enamik omavalitsusi on töötanud välja elektroonilise blanketi, vormi, kuhu inimene saab digitaalselt andmed sisse kanda ja saab sinna juurde panna ka arved. Mis puudutab tulusid, siis iseenesest neid tõestama ei pea. STAR kasutab Maksu- ja Tolliameti andmebaasi automaatselt. Inimene kirjutab oma tulud või ei kirjuta neid tulusid, need võetakse maksuameti andmebaasist automaatselt sinna otsusesse sisse. Ja sealt tuleb välja, millisest piirist üle vastavalt leibkonnale on võimalik seda [toetust] saada või mitte saada. Ühesõnaga, kõiki sissetulekuid minu teada võetakse seal arvesse.

No ega keegi ei ole õnnelik, et see on nii keeruline süsteem. Sel on see pluss, et me aitame inimest selle arvega, millega ta kõige suuremas hädas on. Ja neid on ju kolm: elekter, gaas ja kaugküte. Seal, kus see inimest pitsitab kõige rohkem, kus on hinnatõus toimunud, sellest hinnatõusu osast 80% on võimalik saada. Jaanuaris võetakse taotlusi vastu. Muidugi oleneb see igast omavalitsusest, kui kiiresti nad seda menetlevad, aga ma usun, et jaanuari lõpuks – see on jälle minu prognoos, ma ei saa ju siin selle peale mürki võtta –, kui nad võtavad taotlused vastu, ja seda teevad omavalitsused, siis nelja kuu arvete toetus peaks tulema jaanuaris, hiljemalt veebruari alguses.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Kuuenda küsimuse juurde ja ... (Saalist kommenteeritakse.)

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Ruuben Kaalep, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Teema on saamata jäänud maksutulu. Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, auväärne Riigikogu esimees! Lugupeetud rahandusminister! Eesti riigil jääb igal aastal saamata hiigelsuurtes summades maksutulu mitmesugustes veebikeskkondades teenitud tulu pealt. Üheks olulisemaks näiteks on veebikeskkond OnlyFans, mille sisuloojad ka Eestis teenivad suuri kasumeid, mida ei maksustata, kuna seda üldjuhul tuludeklaratsioonidesse ei märgita. Milliseid samme kavatseb valitsus astuda, et tõhustada OnlyFansis ja teistes sarnastes portaalides teenitud kasumi maksustamist?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud küsija! Hea Riigikogu esimees! Ma pean muidugi ütlema, et kui te oleksite oma selle ette teada antud küsimuse sõnastanud nii, nagu te praegu küsisite, oleks sellise detailsusega võimalik vastata, aga kuna küsimus oli sõnastatud väga üldiselt, mis puudutas maksutulu, siis loomulikult mul ei ole praegu eraldi andmeid kuskilt võtta ja kaasas selle konkreetse portaali või näite kohta.

Üldiselt, kui me räägime laiemalt digiettevõtluse maksustamisest, niinimetatud digimaksust, siis üsna värskelt on OECD tasandil kokku lepitud globaalne maksukokkulepe, mille arutelu algus oli just nimelt seotud suurte, ütleme, digikonglomeraatide, suurte digiettevõtete maksustamisega ja olukorraga, kus tõesti väga suured digiettevõtted teenivad kasumit tõenäoliselt enamusest maailma riikidest, aga tulumaksu või maksu nendes riikides ei maksa, et kuidas sellises olukorras maksureegleid ümber korraldada.

See arutelu, mis OECD-s digimaksu teemal algas, tuleb öelda, et lõppes oluliselt laiema tulemusega ja põhimõtteliselt on OECD-s saavutatud kokkulepe muuta selliste hargmaiste kontsernide kasumi maksustamise reegleid. See puudutab ka suuremaid digiteenuse pakkujaid ja puudutab ka digimaksu. Hetkel kehtib OECD tasandil sõlmitud kokkulepe või avaldus sellistele kontsernidele, mille aastakäive on üle 20 miljardi euro, ja neid on praegu suurusjärgus 100–130 kontserni maailmas. Ja nagu öeldud, on see peamiselt suunatud GAFAM-i ettevõtetele ehk Google'ile, Amazonile, Facebookile, Apple'ile ja Microsoftile.

Eesti soov on olnud, et seesama kõikides riikides ühtlaselt kehtestatav reeglistik digikonglomeraatide, suurte digiettevõtete maksustamisel saaks rakendatud. Mulle tundub, et see juba hakkab venima, väga mitmel suurel riigil  ei ole väga suurt valmisolekut selle kokkuleppe elluviimisega kiiresti edasi liikuda, aga meie huvi kindlasti on, et need reeglid saaks täiesti ühtselt rakendatud. (Juhataja helistab kella.) Seda eelkõige suurte ettevõtete puhul.

Täiendav küsimus. Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et mu küsimus puudutas just nimelt Eestis tegutsevate sisuloojate teenitud kasumi maksustamist, mitte niivõrd ettevõtte maksustamist, millest te rääkisite. Kui me võtame kasvõi sellesama OnlyFansi või mingid teised sellised portaalid, siis kasvõi Eesti kollast ajakirjandust vaadates on seal iga päev andmeid nende tohutu suurte kasumite kohta, mida teenitakse. Mu küsimus on: kas Maksu‑ ja Tolliamet või Rahandusministeerium, valitsus laiemalt tegeleb sellega või on neil plaanis sellega tegelema hakata, et monitoorida neid sisuloojaid ja nende teenitud kasumit?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Jaa, aitäh, nüüd sai selgemaks teie küsimuse taust. Küllap see on võrreldes väga mitme muu maksustamise valdkonnaga suhteliselt uus nähtus mitte ainult Eestis, vaid ka mujal ja eks selle analüüsimisega kindlasti tegeleda tuleb. Aga praegu küll ei ole ühtegi sellist konkreetset algatust, millega me oleksime näiteks tulemas parlamendi ette. Ja mulle ei ole teada, et ka parlamendi erinevad komisjonid sellise konkreetse eelnõuga välja tulemas on. Nagu öeldud, eks seda tuleb vaadata ja analüüsida, aga praegu ei ole küll ühtegi sellist maksu laiendamist eelnõuna kavas.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõeliselt suur rõõm näha teid, härra Jüri Ratas, jälle siin saalis rasket tööd rassimas jõulueelsel ajal. Ja ma siiralt soovin teile ja teie perele rahulikke ja ilusaid jõule.

See rõõm ja soovid on vastastikused.

Aitäh! Ja nüüd küsimus lugupeetud ministrile. Austatud minister! Palun jälgige tähelepanelikult minu küsimuse ülesehituse algoritmi ja kuulake hoolega. Teatavasti kehtib elektribörsil tarbijatele kõige kõrgema hinnapakkumise teinud tootja hind selles tunnis. Mu küsimus: kas see tähendab siis seda, et selles tunnis pakub energiat ainult see tootja? Mina arvan, et mitte. Minu arusaamise järgi pakuvad ju ka teised tootjad. Ja sellest tekib järgmine küsimus. Mis hinnaga müüvad need teised tootjad selle tunni energiat? Kuulake rahulikult, juba jõuan küsimuse juurde. Kas oma pakutud hinna või kõrgema hinna eest? Ja paluksin selgitust ka, kuhu ja kellele jääb ülejäänud raha ja kes selle omale saab, sest tarbija maksab ju alati kõrgemat hinda ehk maksu, ja maksudest tuleneb ka tulu. Nii et ma arvan, et mu küsimus on selles asjas sees.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud küsija! Hindan kõrgelt teie paindlikkust küsida teema raames, mis puudutab hoopis digitaalmaksustamist – täiesti teisest valdkonnast pärit küsimus –, aga mõistan, et see küsimus on aktuaalne. Ja nii nagu vist eile siin saalis toimunud arutelul samale küsimusele teile vastus anti ja seda mehhanismi ka selgitati, eks siis räägime selle veel kord üle. Tõepoolest, see on nii, et sellisel juhul on tänased börsireeglid sellised, et viimane pakkuja selle hinna kõigi jaoks määrab.

Mida küll saab praegu kogu selle hinnakujunduse kohta öelda, on see, et see praegune hinnakujundusmudel on selline, et ta soosib tõepoolest kõrgemat ja kõrget hinda. Tõenäoliselt on otstarbekas, et see praegune hinnakujundamise mehhanism väga tõsiselt läbi vaadataks. Selle ettepaneku on valitsuses teinud või selle teema tõstatanud, kui ma nüüd ei eksi, mõlemad majandusministrid, nii ettevõtlusminister kui majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ja selline pöördumine meil ilmselgelt tuleb teha. Oleks mõistlik, et selle analüüsi teeks tõepoolest sõltumatu esindaja. Kas see praegune väljatöötatud mudel kõige otstarbekam on, pole sugugi kindel. Nii et tõsine sissevaatamine sellesse, ma usun, seisab ees küll.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Kalle Grünthal, vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes. Teema on elektriettevõtted. Kalle Grünthal, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus tuleneb lugupeetud Keit Pentus-Rosimannuse vastusest. Teatavasti me hakkame neid asju üle vaatama, mismoodi börsil hind on ja nii edasi. Aga ma tulen nii-öelda juurte juurde, härra Aab. Elering omandas omal ajal 2%-lise osaluse AS-is Nord Pool Spot ja seda ajal, kui Eestis toimus elektrituru avanemine ja elektribörsi käivitamine. Eleringi aktsiate ostu põhjendati toona asjaoluga, et osaleda börsi kaudu elektrituru arendamist puudutavate otsuste langetamisel. Härra Aab, kas te kuulete mind? Ärge küsige nii palju nõu. Selle aasta alguses müüs Elering oma osaluse Norra võrguoperaatorile Statnett. Muutuse tagajärjeks, nüüd kuulake hoolega, on see, et otsuste langetamise asemel on meil vaid ligipääs turuandmetele. Seega, lugupeetud Keit Pentus-Rosimannuse seisukoht, et me vaatame üle ja teeme midagi, ei saa ilmselgelt toimida. Muide, Eesti rahvas sai sellest kiivalt hoitud saladusest teada alles selle aasta detsembris, kui Eesti Energia kunagine juht Sandor Liive rääkis sellest ETV saates "Esimene stuudio". Sellest tulenevalt ma arvan, et asjas puudub vaidlus, energiaküsimus on nii või teisiti strateegiline julgeolekuküsimus. Ja nüüd küsimus: kes valitsuse liikmetest andis oma allkirja nõusolekuks see osalus müüa?

Jaak Aab, palun!

Aitäh küsimuse eest! Väga detailne muidugi. Oleks võinud ka ette teatada, mis selle sisu on. Parem oleks, kui siin vastaks meie energeetikaminister ehk Taavi Aas, ma usun, et ta on nendele küsimustele ka vastanud. Ma kuulsin ka, kuidas Taavi Veskimägi selgitas televisioonis seda, et see 2% omandati vist kõigi nende võrgufirmade poolt, mis selles piirkonnas on, teiste riikide omas ka ja vist võrdsel tasemel. Millele nüüd küsija viitas, et kas selle süsteemiga oleks vaja midagi ette võtta – see vajabki tõsist analüüsi, seda ei ole keegi eitanud. Tegelikult ei saa küll nii öelda, et see sõltub kellegi teise tahtest. Kui nendel riikidel, kes sellel börsil osalevad, on tahe seda süsteemi muuta, siis järelikult on see võimalik. Muidugi on siin erinevad reeglistikud ja erinevad seadused ja direktiivid ja mida iganes, aga tahtmise korral on võimalik kõike üle vaadata.

Ma ei taha väga detailidesse minna, ma ei ole tõesti energeetikaminister, kuigi vahepeal, viimastel päevadel juba tunnen ennast sellena, töötades välja neid erinevaid meetmeid hinnatõusude leevendamiseks nii gaasile, elektrile kui ka kaugküttele, muidugi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistide abiga. Nii et ei ole tõenäoliselt kõige õnnestunum süsteem. Aga mis nüüd puudutab seda, et kas sellest võiks väljuda kähku ja kiiresti ja tekitada mingisuguseid muid süsteeme, siis tõenäoliselt nii kiiresti pole see võimalik. Seda tuleb tõsiselt analüüsida, need otsused tulebki koos vastu võtta. Muidugi, kui börsihind toimis mõistlikult, kui hinnad olidki [mõistlikud] – ma ei ütle, et tänu börsile, lihtsalt seal on oma sisendid: kui on pakkumist kõvasti, siis on börsihind madal –, siis ta toimis hästi ja siis me ei kurtnud börsi üle. Ja nüüd, kui pakkumist on vähe, nõudlus on väga kiiresti kasvanud sellest kriisist väljudes, majandus väljub sellest suhteliselt kiiresti, siis ongi tekkinud see häda, et äkki need hinnad lähevad üles.

Aga süsteemsem häda meie regioonis on võib-olla ka see, et ei ole kooskõlastatud poliitikat. On see, mis need võimsused üleüldse selles regioonis on, selles samas börsipiirkonnas. Nagu me näeme, me sõltume küll ühest, küll teisest, küll kolmandast ilmategurist vahetevahel. Ja ütleme, tõenäoliselt on vähe juhitavat võimsust ehk nõudmine on selgelt ületanud need tootmisvõimsused, mis meil selles regioonis on. Ja see on kõige suurem viga tegelikult, et sellised asjad juhtuvad. Tuleb muidugi üritada teha kõik, et need nii teravalt enam ei korduks.

Nüüd üks täiendav küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Vaadates teid, tuleb mulle meelde kooliaeg – siis ka õpetaja tegi vahel märkuse, et ära aja tunni ajal juttu, muidu sa ei kuule, mida õpetaja räägib. Nüüd ma vaatan jälle, et mina esitan küsimuse, kutsun teid korrale, teie nahistate tasakesi oma kena pinginaabriga juttu ajada ja ei pane küsimust tähele. Kuulake küsimust veel kord: kes valitsuse liikmetest andis oma allkirja nõusolekuks osalus müüa?

Jaak Aab, palun!

Jah, ma tean. Aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Mina seda fakti praegu teile ei oska öelda, aga ma olen nõus võimalikult kiiresti kirjalikult vastama, nii nagu ma selle teada saan, eraldi.

Palun, nüüd üks lisaküsimus. Peeter Ernits.

Hea juhataja! Hea riigihalduse minister peaministri ülesannetes! Mina küsin konkreetse küsimuse. Jaanuaris hakkavad inimesed kätt väristama, et tagantjärele saada iga kuu kohta 10–500 eurot. Nelja kuu eest võib, mis ta siis on, kuni 2000 eurot saada. On teil arvestusi, kui palju see keskmine summa võiks inimestel olla, mida jaanuarikuus, kui nad hakkavad kätt väristades avaldust täitma, nad kusagil jaanuaris [saavad]? Ma ei tea, kas siis jaanuari lõpuks saavad – see on teine küsimus –, kui nad avalduse kusagil jaanuari esimesel dekaadil esitavad.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti tahan ma öelda seda, et keegi kätt väristama ei pea. Ma ütlen veel kord, rõhutan üle, et see ei ole sotsiaaltoetus. See on toetus erakorralise hinnatõusu leevendamiseks ja selleks ei pea keegi kätt väristama. Seda on võimalik ka elektroonselt taotleda, nii nagu selgitasin. Jah, kõik ei ole selleks võimelised, ju siis tulebki minna sotsiaaltöötaja juurde või vastavasse omavalitsuse osakonda, kus aidatakse see taotlus korralikult ära teha ja inimene saab raha kätte. Teine võimalus on, et me ei tee seda – see oleks kindlasti palju halvem võimalus.

Kui palju täpselt üks leibkond keskeltläbi saab? Noh, kui üldnumbrid jagada küttehooaja peale ja selle hooaja peale, mille eest me neid hindasid kompenseerime, siis võib selle ehk kätte saada. Arvutused on tehtud hindade tõusu põhjal. Me ei ole arvestanud välja seda – aga seda võib muidugi proovida teha –, kui palju orienteeruvalt keskmine leibkond saab. See toetamine on ju eri arvete järgi. Ühel on näiteks börsipakett elektri puhul ja tal elektrihinna tõusu pole praktiliselt olnud, samas ta kasutab gaasi ja seal on hüpe olnud väga suur. Sellest hinnatõusust, mis on fikseeritud kevadiste hindade tasemel, on 80% võimalik saada toetust kõigi kolme komponendi puhul – nii elektri, gaasi kui ka kaugkütte eest. Ja nagu teate, ka kaugküte on väga erinev. Seal, kus jätkuvalt piisab näiteks puiduhakkest kaugkütteks, praktiliselt hinnatõusu pole olnud. Seal, kus lisatakse kuigipalju ka gaasi, on hind suurem.

Tõenäoliselt ei ole võimalik väga täpselt välja arvutada, kui palju ühe keskmise Eesti leibkonna kompensatsioon on selle nelja kuu eest. Aga kindlasti ma arvan, et [see meede] toetab just neid, kellel see arve on suurenenud, iga leibkonda, [kus netosissetulek ühe liikme kohta] ulatub praktiliselt kuni keskmise sissetulekuni või, noh, selle mediaan[tasemeni], mida me arutame praegu. Üks otsus, mille me tegime ära tegelikult kohe alguses, see oli kuskil oktoobris, [oli see,] et kui me kasutame seda toetust ja CO₂ vahendeid, siis see piir on 673 eurot. Nüüd, vaadates oktoobri ja novembri olukorda – 673 esimese leibkonna liikme järgi, järgmine leibkonna liige on pool või kolmandik sellest või 0,3 –, oli selge, et palju rohkem inimesi vajab abi. Ka need, kes saavad kuni keskmist sissetulekut, on päris hädas teatud arvetega. Sellepärast me alustasime diskussiooni, et tõstame seda piiri. Tõenäoliselt me ka niimoodi otsustame, et umbes pooled leibkonnad Eestis saavad toetust.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Paul Puustusmaa, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Teema on käibemaksustamine. Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Austatud minister! Erinevalt Ruuben Kaalepist ei käsitle ma sellist uut tüüpi nähtust nagu digimaksustamine, vaid ma räägin käibemaksust, mis on päris vana nähtus. Küsimus iseenesest on väga lihtne: miks või kuidas on põhjendatav maksu maksustamine maksuga? Selgitan sisu täpsemalt. Eestis teatavasti maksustatakse aktsiisimaksuga aktsiisikaupa, ja vastavalt alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadusele, mille § 1 lõige 1 ütleb ära, mida maksustatakse, ei teki meil kahtlust, et kui me aktsiisiga midagi maksustame, siis tegemist on maksuga, mida kinnitab muideks ka maksuameti kodulehekülg. Nii. Käibemaksuseadus samal ajal, § 1 lõige 1 ütleb seda, et käibemaksuga maksustatakse käive, teenuste osutamine, ja lõige 2 omakorda sätestab, et käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Selge.

Millega on põhjendatud see, et aktsiisimaksule lisatakse juurde veel käibemaks? Ehk siis aktsiisimaks maksustatakse käibemaksuga. Ma rõhutan seda, et kui me maksame kord aastas maamaksu, siis maamaksule meil käibemaksu ei lisata. Ka tulumaks ei ole maksustatav käibemaksuga. Aga samas, kui me vaatame elektriarveid, siis elektriarvetele on lisatud aktsiisimaks ja sellele omakorda veel käibemaks. Millega on see põhjendatud, et aktsiisimaks on tõlgendatav teenusena, käibena või et aktsiisimaks on rakendunud lisaväärtuse maks, millele tuleb lisada käibemaks?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea küsija! See on nüüd mõnda tundi väärt arutelu, tõenäoliselt ka, seal oli palju informatsiooni ja see nõuaks detailset lahtiseletamist. Üldine loogika on ikkagi see, et aktsiis on kaupadele, mille puhul me soovime ka tarbimist mõjutada. Reeglina aktsiisiga, nagu te nimetasite, alkoholi- ja tubakaaktsiis näiteks, ka kütuseaktsiis, me soovime üldiselt suunata inimesi vähem tarbima kaupu, säästlikumalt tarbima kaupu, millele on aktsiis kehtestatud. Ja käibemaks omakorda, nagu te täpselt seadust tsiteerisite, on tarbimise maksustamine. Nii et see on nende kahe maksu üldfilosoofia. Jällegi, ei ole me siin Eestis üldse mitte kuidagi eripärased, vaid see on üldiselt üleilmne loogika, et ta selliselt toimib.

Täpsustav küsimus. Paul Puustusmaa, palun!

Aitäh! Ma [küsin] just nimelt selleks, et tuvastada neid kalkulatsioone siin. Vastuseks Heiki Hepnerile ütlesite te, et aktsiisimaksude maht elektri tarbimises on 50 miljonit. Nüüd ma küsin üle, kas ma sain valesti aru – kas see 50 miljonit oli kavandatava tõusu maht või ...? Tõusu maht oli see kavandatav? Ahaa, sain aru, aitäh!

Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea küsija! Kui ma nüüd mälu järgi ütlen, siis on see 52 miljonit kogumõju kokku. See oleks kõikide varasemalt kavandatud aktsiisitõusude, mitte ainult elektri, vaid kõikide aktsiisitõusude mõju olnud, kui aktsiis oleks järgmise aasta kevadel kasvanud. See on prognoositav number. Eks lõpliku numbri oleks me teada saanud siis, kui see reaalselt oleks rakendunud, aga jumal tänatud, et see otsus oli selline, et kavandatud tõus jäi ära. Sisuliselt saab öelda, et selle võrra rohkem raha jäi inimestel kasutada, jäi kokku korjamata ja see on see mõju kokku, kasvu mõju, mitte kogu kokkukorjatava aktsiisi või käibemaksu mõju.

Nüüd üks lisaküsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua minister! Üks teie valitsusliidu esindaja eilse arutelu järel, mis puudutas energiakriisi, ütles selgelt: meie oleme rikkad, meile pole neid toetusi vaja. Tõepoolest, mis puudutab energiakriisi, siis ministrite palgatõus on ju seotud elukalliduse tõusuga. Kui toimub inflatsioon, siis kasvavad ka ministrite ja teiste ülemuste, Riigikogu liikmete palgad. Kui võtta aluseks selline väärastunud mõttekäik, siis loomulikult ei ole põhjust ja nagu probleemi millegagi tegeleda. Tegelikult on küsimus [selles], ma tahan ikkagi aru saada, mis suppi seal valitsuses praegu keedetakse. Meil on praeguses olukorras 150 miljonit eurot, mida valitsus plaanib võtta täiendavalt käibemaksuna elektrilt, kaugküttelt ja gaasilt. Me peame arvestama sellega, et ainuüksi energiahindade tõus tähendab poolt planeeritavast hinnatõusust, meie elukalliduse tõusust, mida me prognoosime, ehk raha odavamaks muutumisest. Käibemaksu alandamine elektri, toasooja ja gaasi puhul vähendaks inflatsiooni – kui me arvesse võtame, et see vahetult jätaks inimeste taskusse 225 miljonit eurot, tähendaks tegelikkuses võimendusega vähemalt pooleteise kui mitte kahekordse mahuga – vähemalt 1,5% sisemajanduse kogutoodangust. Ja seda on soovitanud ka majanduseksperdid.

Miks see tervemõistuslik samm valitsusele nii raske astuda on? Olete Keskerakonna nurka surunud. Keskerakond istub nagu hiir ja vaatab, mis Eesti rahvast saab, ning ütleb, et nemad pole vastu lahendustele. Miks Reformierakond siis ei ütle, et majandusloogika järgi inflatsiooni kontrollimine nende administratiivsete sammudega maksulangetuse kaudu nende hindade puhul oleks ju ainumõeldav tegu? Ega me inimestel palku ei hakka vähendama.

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Minu meelest te väljendate oma bravuuri pisut vale koha peal. Me oleme Keskerakonnaga koos valitsuses kiiresti ja tõesti väga tõsiselt tegelenud ja otsinud lahendusi olukorrale, millest on mõjutatud kõik Eesti inimesed. Ja nagu ma ütlesin teie fraktsioonikaaslase küsimusele, mis kõlas, ma arvan, umbes pool tundi tagasi, on mõjutatud kõik, aga seda mõju tunnevad inimesed kindlasti erinevalt. Ma tõepoolest arvan, et Urmas Reinsalu ei vaja täiendavat toetust sellise ühtlaselt laiali jagatava toetusena. Küll aga on väga palju neid, kelle sissetulek on väiksem, on keskmise sissetuleku või mediaansissetuleku juures ja kes seda toetust vajavad. Selle tulemusena, et me ei tee sellist lausalist, väga õhukest toetuskihti kõigile, on võimalik neid inimesi toetada suuremate summadega ja neile reaalselt abi pakkuda. See on probleemipüstitus, mure, millele me koos Keskerakonnaga valitsuses lahendust otsinud oleme.

Tõepoolest, praeguseks on otsustatud nii aktsiisitõusude ärajätmine, mille mõju, kordan veel, on tervikuna üle 50 miljoni euro. Samamoodi on otsustatud ja juba arvetel kajastuv elektri võrgutasude vähendamine poole võrra, mille mõju on suurusjärgus 88 miljonit eurot. Homme jätkame arutelu ja ma olen optimistlik, et homme otsustame selle, et ka sarnaselt gaasi võrgutasud vähenevad poole võrra. Samamoodi väga kiiresti rakendatav ja juba järgmise kuu arvel kajastuv otsus on täiendavalt otsetoetus inimestele, kes praegu on sattunud keerulisse olukorda ja kelle puhul kindlasti on valitsuse otsus, et neid ei jäeta hätta.

Ma veel kord ütlen, et minu meelest ei ole mõistlik ka parlamendiliikmetel kuidagi seda ette halvustada. On inimesi, kes praegu vajavad tuge, nendele on see toetus mõeldud. Nagu Jaak Aab korduvalt rõhutas, siis ei ole tegu sotsiaaltoetusega, vaid tegu ongi praeguses erakorralises olukorras elektri hinna leevendusega. Ja seda on võimalik maksta kokku [ennist mainitud] suurusjärgus, kui me tõstame toetuse [maksmise piiri] 1052 euroni üheliikmelises peres, kaheliikmelises peres 1500 euroni ja neljaliikmelises peres 2600 euroni. [Selliste tingimuste korral] on võimalik lähiajal inimestel toetust saada. Ja kellel on seda abi vaja, siis seda me pakume ja seda tuleb ka kasutada.

Austatud minister, teie aeg! Protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Ma teen ettepaneku korrata seda küsimisvooru, sest ma ei saanud ühtegi vastust sellele küsimusele. Mina ei küsinud mitte mingisuguste toetuste kohta. Mina ei küsinud niisuguses Briti huumori stiilis proua rahandusministri osunduse kohta, et valitsus – väga hea nali! – töötab väga kiiresti. Oktoobris käidi toetuse eesmärgid välja ja rahvale öeldakse, et jaanuaris võib [taotluse esitada], Tallinna linnas 15. jaanuarist, armsad inimesed, esitage avaldusi. Ja seda nimetatakse kiiruseks! Ma küsisin teilt väga lihtsalt – kas ei olnud nii, Riigikogu esimees –, miks Reformierakond on jäärapäiselt vastu käibemaksu langetamisele ja eelistab inimestelt korjata kokku 150 miljonit eurot täiendavalt kaugkütte, elektri- ja gaasi käibemaksu pealt, selle asemel et käibemaksu langetada, et riik täiendava maksukoormusega ei võimendaks inflatsiooni. Miks valitsus rahandusministri vaates seda ühte vähest meedet, mis meil täna Euroopa Keskpanga süsteemis inflatsiooni kontrollimiseks on, ei pea otstarbekohaseks vähendada? Ja ma ei saanud sellele vastust. Mu ettepanek on korrata seda küsimust ja anda proua rahandusministrile võimaluse vastata. See on kõige kesksem küsimus selles kompleksses akuutses kriisis. Me peame töötama lahenduste nimel, aga see tähendab seda, et valitsuse liikmed peavad ka tunnistama reaalseid tehiolusid, milles me asetseme. Praegu me kuuleme jutupunkte. Jutupunktidega kriisi juhtimise aeg on läbi.

Aitäh! Ma siiski lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Nüüd on nii, et igal Riigikogu liikmel on võimalik küsimusi küsida. Pange ennast kirja, [meil on umbes] 40 minutit. Mul on väga suur palve, et te annaksite ka teada, kellelt te küsimuse küsite. Ja hakkame pihta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! No näete, nobedate näppude voorus on kohe näha, kes on kõige kiirema reaktsiooniga. Minu küsimus on peaministri kohusetäitjale, minister Jaak Aabile. Kui Urmas Reinsalu eelnevalt ütles, et ta oma küsimusele vastust ei saanud, siis mina siin ka püüdsin saada oma küsimustele vastust nii rahandusministrilt kui ka peaministri kohusetäitjalt, aga ma ei saanud oma küsimustele vastust. Ma ei saanud oma küsimustele vastust. Seetõttu ma palun, Jaak, et sa vastaksid mu küsimusele väga selgelt ja konkreetselt: miks Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei toetanud Keskerakonna enda algatust vähendada käibemaksu 20%-lt 9%-le elektri, sooja ja gaasi puhul? Kas valitsuses keegi toetas Taavi Aasa selles võitluses ja kas seda ettepanekut toetasid ka teised Keskerakonna ministrid või mitte? See on üks küsimus.

Ja teine küsimus, mis on väga oluline, et siin ei jääks kõlama arvamust, justkui Isamaa saadikud või mõned teised Riigikogu saadikud on nende toetuste maksmise vastu. Ei, me ei ole selle vastu. Aga kui on olemas alternatiiv, mis on parem ja mis väldib toetuste sellisel kujul bürokraatliku väljamaksmise mehhanismi käivitamist – see on elektrituru reform ehk võimaldada inimestel, kodutarbijatel ja väiketarbijatel, börsiväliselt osta elektrit  –, siis miks me ei rakenda seda, mis võimaldab välistada vajaduse maksta toetust? 

Nii et kaks lihtsat küsimust, ma palun vastust. Käibemaksu teema – miks te ei toeta oma erakonna esimehe algatatud ja majandus- ja kommunikatsiooniministri algatatud ettepanekut? Ja teine, miks te ei toeta Isamaa algatatud eelnõu, mis vaatab tulevikku ja välistab selliste toetuste erakordset väljamaksmist?

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimuse eest! Eks ma üritasin vastata küll ja vastan praegugi. Ettepanekuid, mis on valitsuses kõlanud ja mida on kabinetis arutatud, on väga mitmeid. Sealhulgas on olnud ka käibemaksu alandamine 20-lt 9%-le, nagu see Isamaa ettepanek siin on kõlanud. Enne ma ütlesin ka küsimuse ja vastuse juures, et miks te riigieelarve arutelul ei teinud vastava rahasumma eraldamise ettepanekut. Te tegite selle peale riigieelarve vastuvõtmist minu teada. Kontrollime üle. (Lärm saalis. Juhataja helistab kella.) Aga okei, mis me vaidleme ja see ei ole ka oluline. Ettepanek on teil kõlanud, ma tean. Kas ja kes ministritest keda seal toetas? See on niisugune huvitav Lego klotside ladumine, mida te soovite teha. Ma ütlen, et eri ministritel ongi erinevad ettepanekud. Tihti need tulenevad ju sellest, millist ministeeriumi nad juhivad. Ka see on teada, et Keskerakonna esimees on selle ettepaneku välja käinud, selle on käinud majandus- ja kommunikatsiooniminister välja ühe ettepanekuna, võimaliku leevendusena hinnatoetustele. Ja kindlasti on ka Keskerakonna teised ministrid seda ettepanekut kaitsnud, aga otsuseid saab teha valitsus konsensusega. Ma arvan, et kõik kohalolijad teavad seda.

Nii et järelikult need ettepanekud, mis leiavad valitsuses toetust konsensuslikult, need on ellu viidud või elluviimisel. Neid, mis ei leia toetust, kahjuks ellu viia ei saa. Nii lihtne see vastus ongi. Hakata uurima, et kes milliseid ettepanekuid teeb, noh, tihti selle koroona puhul öeldakse ka, et oi see leer tegi nii ja teine leer tegi naa. Me teame ise, et seal laua taga eri ministrid teevad väga palju erinevaid ettepanekuid. Paljuski tuleneb see ka sellest, et tuleb oma haldusala või sektorit kaitsta, olgu see kultuuriministri, ettevõtlusministri jne [haldusala]. Täpselt niisamuti kõik teised arutelud käivad. Hakata paika panema, kes täpselt mida ütles ja milliseid ettepanekuid välja tõi – ma ütlesin, et jah, me oleme väga palju neid ettepanekuid teinud ja kaalunudki väga erinevaid meetmeid.

Käibemaks. Jaa, kindlasti see iseenesest teiste ettepanekutega koos on väga hea ettepanek. Kui aga hakata nüüd kaaluma, mida saab ellu viia, siis kindlasti on allikaküsimus. CO₂ on see, mida saab rakendada suhteliselt kiiresti allika mõttes, eks ju. Ja sellepärast on seda kasutatud, et aidata tõesti neid, kellel arvega kõige suurem häda on. Minul ei ole põhimõtteliselt käibemaksu langetamise vastu midagi, aga sellise otsuse peab tegema kõigepealt valitsus konsensuslikult ja siis ka Riigikogu vähemalt häälteenamusega.

Protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Härra istungi juhataja! See, mis siin saalis praegu toimub, on, ma arvan, sümptomaatiline selle valitsuse tegevuse puhul. Ma küsisin proua rahandusministrilt konkreetselt, miks ei toeta valitsuses tema või tema erakond käibemaksu langetamist, et ennekõike ohjeldada hinnatõusu ja inflatsiooni. Vastust ma sellele ei saanud mitte ühegi reaga. Nüüd küsis rahvaesindaja Helir-Valdor Seeder härra peaministri kohusetäitja käest, milline on seisukoht elektrituru reformi suhtes, et toetuste [maksmise] asemel – selle fännid on valitsuse liikmed ja sellega jagatakse rahvas energiaklassisõja loogika järgi rikkuriteks ja vaesteks, kellele hakatakse toetusi maksma – viia läbi elektriturureform, mille korral börsiväliselt saaksid väikeettevõtjad ja kodutarbijad kindlaksmääratud hinnahorisondiga Konkurentsiameti kooskõlastatud Nord Pooli hinnaregiooni Eesti valitseva energiatootja pakutavat elektrienergiat – sellest mitte ühte ridagi. Miks te kardate, head valitsusliikmed, tegelikke vastuseid? Sõnu on palju, aga mõtteid on vähem ja tegusid ma ei näe. Mul on palve istungi juhatajale, et ta annaks peaministri kohusetäitjale võimaluse valitsuse nimel öelda, milline on valitsuse seisukoht elektrituru reformi osas, mida eile toetas – ma juhin tähelepanu – Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg, kes kinnitas, et see on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja koheselt rakendatav. Sama seisukohta on väljendanud ka Konkurentsiamet.

Aitäh! Ma saan aru, et nüüd hakkavad need protseduurilised küsimused ja sisuküsimused minema risti-rästi. Me oleme ikkagi küsimuste juures ja mul ei ole kuidagi võimalik anda protseduuriliste küsimuste raames küsimusele vastamiseks sõna Jaak Aabile peaministri ülesannetes. 

Aga võiks. 

Ma usun, et te võiksite, elus võiks palju asju. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

Hea juhataja! Palun kutsuge korrale kolleeg Reinsalu. Miks ta takistab mul esitada küsimust lugupeetud justiitsministrile, ja teistel ka? Praegu võiks sisust rääkida, mitte takistada teiste kolleegide tööd.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Küsimus on peaministri ülesannetes Jaak Aabile. Ravimiameti andmete järgi on koroonavaktsiini doose Eestis 27. detsembrist 2020 kuni 20. novembri hommikuni 2021 süstitud 1 650 000. Ravimiametile on 27. detsembrist 2020 kuni 28. novembrini 2021 saadetud koroonavaktsiinidega seoses 6017 teatist võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta, sealhulgas 238 teatises kirjeldati vähemalt üht tõsist võimalikku kõrvaltoimet. (Juhataja helistab kella.) Surm, eluohtlikud reaktsioonid ravimite manustamisel, püsivad tervisehäired, tekkinud reaktsioonid ja kõrvaltoimed, sealhulgas invaliidsus, ning haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele, mille puhul esines ajaline seos. Surma on välja toodud 28 teatises, millest 15 olid esitanud arstid. Nelja surma puhul oli Ravimiameti hinnangul seos koroonavaktsiiniga võimalik või seda ei saanud välistada. Esimene vaktsiiniohver oli päästetöötaja, viimane üle 80-aastane meesterahvas Põltsamaa perearsti juures, kes selles statistikas ei kajastu. Nüüd kuulake, härra Aab. Mul on küsimus teile. Ärge rääkige sellest eeltoodud statistikast, vaid vastake minu küsimusele. Mitu surma on veel vaja, et valitsus loobuks eksperimentaalsete vaktsiinide katsetamisest Eesti rahva peal?

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimuse eest! Eks sellel teemal oleme ka pikalt siin juba rääkinud, nii tervise- ja tööminister kui ka teised ministrid, ja Riigikogu liikmed on pärinud. Kui ma tahaksin lihtsa vastuse anda, siis kõik uuringud, eksperdid, kogu maailma kogemus, mis meile on uus selles olukorras ja viiruses, tõestavad, et vaktsiinid aitavad vähemalt aeglustada viiruse levikut ja kindlasti väga tõhusalt aitavad raskete tagajärgede ja surmade vastu. Kõigi ravimitega on oht kõrvalmõjudeks. Kõigi vaktsiinidega on oht kõrvalmõjudeks. Tihtipeale on see seotud ka inimese tervisliku seisukorra või kaasnevate haigustega. Meil ei ole praegu paremat vahendit sellest olukorrast väljatulemiseks, kui kasutada neid vaktsiine, mis on. Nad on töötatud jah välja kiiremini kui need tavalised ja vanad vaktsiinid, kuigi mRNA on uuringutes olnud ka varem, küll veidi teisel kujul. Ma arvan, et endiselt on see parim valik ja otsus, nii inimesena kui ka meil ühiskonnana, vaktsineerida ennast, vaktsineerida ennast ka tõhustusdoosiga, sest see viirus muteerub, muutub, ja kindel kaitse on siis, kui me oleme immuunselt kaitstud.

Mis puudutab kahjusid või neid teatisi, mida on tehtud tervisekahjude kohta, mis on tekkinud väidetavalt vaktsiini tõttu, siis praegu kahjuks ei ole muud süsteemi, kui pöörduda selle ravimitootja poole. Aga meil, ütleme, lähinädalatel, usume, et tervise- ja tööminister toob selle eelnõu valitsusse ja sealt tuleb see Riigikokku, kus on võimalik vaktsiinikahjusid taotleda Eesti riigi vastavalt süsteemilt ja see siis küsib seda ravimitootjatelt.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Küsin justiitsministrilt. Ma ei räägi surmadest praegu, aga sellest plaanist, nagu ma olen aru saanud, et hakata vihakõne seadusega inimesi laibastama või kurjategijaks tegema. On juba kaks ministrit, Soome endine siseminister Päivi Räsänen, kes julges piiblit tsiteerida, et homoseksuaalsus on pahe ja patt, ja tema Taani kolleeg, kes mõisteti 60 päevaks vangi, kuna ta julges suud pruukida immigrantide teemal. Vahepeal oli Reformierakond selle vihakõne, vaenukõne seaduse vaikselt sahtlisse lükanud, aga peale Brüsseli signaali, olen ma aru saanud, olete te selle välja võtnud sealt. Ja ma küsin, kas vastab tõele, et praegune valitsus ja teie juhitud Justiitsministeerium kavatseb vihakõne seadusega välja tulla. 19. jaanuaril, nagu ma tean, te peate nõu oma ministeeriumis. Millal te sellega välja tulete siis, lugupeetud justiitsminister?

Maris Lauri, palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Minu jaoks tekitab alati arusaamatust see, et te räägite väga kindlas kõneviisis mingisugusest vihakõne seadusest. Vihakõne seadust ei ole ja see ei ole ka sahtlis. Küsimus on lihtsalt selles, et meil on põhiseadus, kus on väga selgelt öeldud, et [ei tohi diskrimineerida] ässitamise, sellise kõnestiili [kaudu], selliste tegudega, mille korral sõnaga – mis teatavasti võib olla väga valus relv – halvustatakse inimesi selle järgi, et nad kuuluvad ühte või teise gruppi rahvuse, soo, usutunnistuse ja jumal teab veel mille järgi. Selle põhjal on küsitav, kas see põhiseaduse mõte on meie seadustesse korrektselt üle viidud. Siin on juristidel, õigusteadlastel ja praktikutel erinevad arusaamad. Sellepärast tulevadki spetsialistid 19. jaanuaril kokku, vaatavad otsa, kas Eesti seadusandluses olevad sätted vastavad sellele, mida meilt põhiseadus eeldab ja nõuab. Veel kord: osa inimesi leiab, et see päris täpselt nii ei ole, ja osa leiab, et piisab. Reaalselt ongi nii. Ja just nimelt selle teemaga tuleb tegeleda.

Lisaks võime kindlasti rääkida ka sellest, et sõna on viimasel ajal, viimastel aastatel järjest rohkem hakatud kasutama halvas mõttes ja halval viisil. Inimene võib oma arvamust avaldada ja ta võib teha seda väga erineval kombel. Ta võib olla vahel vihane ja öelda halvasti. Aga kui inimene kasutab oma sõna sihilikult selleks, et teist inimest vaigistada, teda halvustada, teda kõrvale lükata või ka näidata teda sellisena, et ta ei ole väärt olema ühe või teise ühiskonna liige, siis sellise teemaga tuleb tegeleda. Kindlasti tunnevad inimesed sõna mõju väga erineval viisil. Mõned on tundlikumad, mõned vähem. Ja see on ka koht, kus me ühiskonnana peame aru saama, kus kohas on see piir, mida ei tohi ületada.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mina küsin rahandusministrilt. Laulva revolutsiooni ajal oli meil ütlus, et kui vaja, siis sööme kasvõi kartulikoori. Eestis on piirangute tõttu üks valdkond, kus inimesed tõenäoliselt varsti peavadki hakkama kartulikoori sööma – see hõlmab estraadi- või popmuusika ansambleid, kes esinevad õhtusel ajal. Nemad on tõsises hädas. Ja ma näen siin võib-olla ka suuremat probleemi. Kui muusikutel pole varsti enam raha isegi elektriarvete tasumiseks, siis vaevalt stuudiotes uusi laule lindistatakse, mis tähendab, et ka meie noored hakkavad üles kasvama ingliskeelse popmuusika saatel. Kas on mingit plaani ka sellele muusikasektorile teha toetusi või aidata neid kuidagi? 

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea küsija! Lisaeelarvega koos sündis üks üsna uus algatus Kultuuriministeeriumi valdkonnas, mis on sisuliselt riskifond, mille mõte oli toetada selliseid ürituste korraldajaid, kindlasti ka muusikasektoris, kelle üritused kas jäid ära või said oluliselt mõjutatud viiruse levikust tulenevalt või viiruse levikuga seotud põhjustel. Kui suvi oli veel selline, noh, ütleme, nagu testiperiood sellele meetmele ja tõenäoliselt ka need algsed tingimused, mis seatud said sellele riskifondile, olid võib-olla karmimad, kui nad oleks võinud olla, või sellised suhteliselt jäigad, siis minu teada on Kultuuriministeerium ka neid tingimusi nüüd üle vaatamas. Ja tõepoolest, kuna selle lisaeelarvega eraldatud rahast on üksjagu kasutamata, just nimelt nende suhteliselt karmide tingimuste tõttu, siis on võimalus neid tingimusi üle vaadata selliselt, et tõepoolest, ka nüüd aasta teises pooles ära jäävad üritused sellest riskifondist tuge saaksid.

See kindlasti on jällegi asi, mille puhul peab iga konkreetset juhtumit või iga konkreetset näidet eraldi vaatama. Ma ei ole praegu selles positsioonis, et ma saaksin öelda, et see automaatselt kõigile toetuse avab või kõigile seda toetust pakub, aga suurem hulk hättasattunuid ja just nimelt nendest piirangutest tulenevalt need, kes on olnud sunnitud üritusi ära jätma, nemad sellest peaksid suuremas mahus toetust saama küll. See muudatus on veel enne aasta lõppu plaanis ära teha, et ei oleks ka nii, et see meede, mis suvel rakendatud, saab nüüd aasta lõpuga joone alla ja raha jääb lihtsalt kasutamata. Pigem vaatame tingimused üle.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Küsimus on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Kõigepealt ma tahaks ümber lükata selle häbematu vale, mis te siin ütlesite, justkui opositsioonierakonnad halvustaks kuidagi neid inimesi, kes on kõrge energiahinna tõttu hätta sattunud. Vastupidi, kõik meie sõnavõtud, kõik meie ettepanekud, mis me oleme esitanud, on just nimelt kantud murest nende inimeste hea käekäigu pärast. Mulle tundub, et just nimelt valitsus on see, kes halvustab ja alandab neid, tehes inimesed abipalujateks, selle asemel et tegelda selle kriisiga ja viia energiahind alla. Ja tundub, et valitsus on üle võtnud sellised sotsialistlikud meetodid koguda võimalikult palju makse ja raha ja siis pudistada seda inimestele almusena ja teha nad toetustest sõltuvaks. Tegelikult on probleem palju laiem. See ei ole mitte ainult nendes elektri- ja gaasiarvetes, mida inimesed saavad, vaid kõrges energiahinnas, mis lööb väga valusalt meie majandust. See on kaasa toonud galopeeriva inflatsiooni ja ka teistpidi lööb kõiki meie inimesi. Me näeme juba täna, kuidas meie ettevõtted panevad uksi kinni. Kui kõrge energiahind jätkub, siis varsti me näeme massilist inimeste koondamist, töötust, pankrotilainet ja me satume väga tõsisesse sotsiaal-majanduslikku kriisi, kus me oleme juba täna. Miks valitsus ei tegele selle küsimusega laiemalt? (Juhataja helistab kella.) Eeskujusid oleks ju mujalt riikidest palju-palju võtta.

Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! No vot, siin see nüüd siis on. Te ütlete küll, et ei halvustata ja et mure on tõsine, aga samaaegselt kaks lauset hiljem räägite, kirjeldate seda, kuidas inimestele pudistatakse almuseid ja nii edasi. Mis see siis on? See on just nimelt sellise kuvandi loomine, nagu oleks see midagi häbiväärset, et seda toetust, mis on ette nähtud just nimelt selles erakorralises olukorras energiahindade leevendamiseks, kasutada. See ei ole mitte midagi sellist, millesse peaks suhtuma niimoodi, et keegi tuleb almust küsima. Ei ole nii. See on oludes, kus energiahind on hüpanud lakke, mõeldud just nimelt nende perede otseseks toetamiseks.

Veel kord, kui veel mõni aeg tagasi oli olukord energiaturul selline, et ka meie valitsuses arutasime ja otsustasime toetust rakendada, hinnaleevendust rakendada peredele, kes on väikese sissetulekuga, siis praeguseks on selge, et seda tuge vajavad mitte ainult väga väikese sissetulekuga pered, vaid ka need, kelle sissetulek on keskmise, mediaani kandis. Seetõttu homme valitsuse istungil see teema loodetavasti saab otsustatud. Ettevalmistustöö praegu käib, on käinud mõnda aega, ja homme nii selle toetuse lävendi tõstmine kui ka näiteks võrgutasude vähendamine gaasitarbijatele samamoodi poole võrra, nagu ta on elektri võrgutasu puhul – need on teemad, mille üle homme valitsus arutab ja mida kaalub ja mis, nagu ma ütlesin, loodan, et ka otsustatud saavad.

Tõepoolest, ma veel kord ütlen, et selle toetuse, leevendusmeetme väljapakkumise mõte on olnud pakkuda vahetut reaalset tuge nendele, kes seda vajavad. Üldiselt te aeg-ajalt nimetate ka ennast parempoolseks erakonnaks ja on olnud teie põhimõte, et neid, kellel on häda, tuleb toetada. See on olnud kogu selle [meetme] väljatöötamise mõte ja nüüd ka rakendamise mõte. Nii et olgu veel kord öeldud, et praeguste kavade kohaselt, kui tegu on üheliikmelise leibkonnaga, siis kui sissetulek on selles leibkonnas alla 1052 euro, seda toetust omavalitsusest taotleda tuleb ja küsida tasub. Kui tegu on juba näiteks neljaliikmelise perega, kus on kaks täiskasvanut ja kaks väikest last, siis sellisel juhul on sissetuleku piir 1893 eurot. (Juhataja helistab kella.) Kui tegu on neljaliikmelise perega, kus on kaks täiskasvanut ja kaks üle 14‑aastast last, siis on see sissetuleku [piir] 2630 eurot ...

Austatud minister, teie aeg!

... millest väiksema sissetuleku puhul toetust on võimalik saada.

Henn Põlluaas, protseduuriline, palun!

Aitäh! Ma tahan tõdeda lihtsalt seda, et taas me oleme olukorras, kus minister ei vasta küsimusele. Ma küsisin konkreetselt, miks valitsus ei tee mitte midagi, et energiahindasid alla tuua, et aidata meie ettevõtlust ja vältida seda, et me veelgi suuremasse sotsiaal-majanduslikku kriisi ei langeks. Absoluutselt mitte mingit vastust ei saa. Ma palun Riigikogu esimeest kutsuda ministrit korrale.

Aitäh teile! Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Mul on küsimus rahandusministrile. Briti vasakpoolne poliitik Richard Crossman on kunagi kostnud, et poliitiline mõtlemine koosneb kõigepealt lõppotsuse tegemisest ja seejärel neile argumentide leidmisest. Täna on siit kõlanud, et see nii just ongi. Sellepärast, et selmet hoida hindasid tagasi, et hoida inflatsiooni all, selleks et haigust ennetada, on valitsus millegipärast valinud kummalise tee. Ta on valinud ravimise tee läbi selle kalli protseduuri, mille suhtes küsimusi on ikkagi väga palju. Kohalikest omavalitsustest on laekunud meile mitmeid signaale, mis ütlevad, et valmidust selleks meetmeks, mis on valitud, ei ole. Pool elanikkonda suunatakse kohaliku omavalitsuse ukse taha kerjama. Ei ole täpselt teada, kuidas ametnikud sellega hakkama saavad, kas on testitud seda, kuidas inimesed ise sellega hakkama saavad, kuidas inimesed hakkavad elektrooniliselt esitama oma avaldusi, mida vanemad inimesed teevad, kuidas nemad hakkama saavad. See on väga kallis meede. Opositsioonierakonnad ei ole revolutsioonierakonnad. Nad on pakkunud väga palju häid meetmeid, ka siin saalis on need täna kõlanud. Kas tõesti valitsus ei ole suutnud neid kaaluda või siiski kaalub neid häid ettepanekuid, mis puudutavad haiguse ennetamise küsimusi, mitte ravimise küsimusi, mis on vastavalt otsustest tulenevad ja mis võiksid käsitleda ...? Tõepoolest, me ei räägi väljaastumisest, aga ütleme peatamist kasvõi CO₂ süsteemis, kasvõi taastuvenergia tasumise süsteemi peatamist, kasvõi börsisüsteemi peatamist. Kas neid otsuseid on kordagi kaalutud?

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea küsija! Ma alustan, kui te lubate, ja vabandan, eelmise küsija vastuse sabast. Kuna siin on uus formaat, kus Riigikogu liikmed saavad sisuliselt kaks küsimust ka protseduurilise näol ja minul vastata ei ole võimalik, siis ma lihtsalt pean seda praegu kasutama. Mis puudutab energiahindade alla toomist ja selliste otsuste tegemist, millel oleks mõju ka ettevõtetele, siis elektri võrgutasude vähendamine poole võrra on just täpselt selline meede. Ja see on asi, mille me otsustasime viisil, et juba oktoobri arvetel see reaalselt poole võrra vähendamine kajastus ja võrgutasud olid juba poole võrra väiksemad. Nagu öeldud, elektri võrgutasude vähendamise mõju on 88 miljonit eurot. Kuna ka gaasi puhul on hind teinud väga järsu hüppe, siis me nüüd arutame ka gaasi võrgutasu vähendamist samamoodi, sisuliselt samadel alustel, nagu see on elektri puhul. Ka gaasi võrgutasude puhul eelkõige see mõju on suurem nii tootmisele kui ka ettevõtetele, kes samamoodi arusaadavalt praegu lihtsalt muidu oleks keerulises seisus ja ongi keerulises seisus. Nii et samamoodi see on asi, mille mõju avaldub arvetel väga kiiresti. Usun, et homme selle kohta valitsus otsuse ka langetada saab.

Põhjuste likvideerimine tagajärgede leevendamise kõrval on teema, mille üle me ka infotunni esimeses tunnis teie kolleegidega mõtteid vahetasime. See on igal juhul asi, millega tuleb tegeleda. Ja tuleb tegeleda ka vaates, et tootmisvõimsusi on juurde vaja. On vaja tootmisvõimsusi juurde, on vaja juurde samamoodi investeeringutoetusi nii majapidamistele kui ka laiemalt, toetada nii päikesepaneelide paigaldamist majapidamistes kui toetada ka tõepoolest tarbimise targemat juhtimist, sest seal on peidus väga suur potentsiaal säästuks, mis aitaks otseselt tuua alla ka arveid ja vähendada kulutusi.

Börsilt lahkumine on ettepanek, mille tulemusel juba õige lühikeses ajaperspektiivis oleksid hinnad kõrgemad, kui nad muidu on. Kui me väga väikesel turul peaksime sellisel juhul tegutsema, siis see igal juhul oleks tarbijatele mitte kasulik, vaid kahjulik otsus pikas vaates. Aga jaa, neid ettepanekuid, mis siin saalis ka täna kõlanud on, üldiselt ongi aeg, kus tuleb kõiki neid arutada ja kaaluda. See ei tähenda, et neid automaatselt saab arvestada. Arvestada saab ja tuleb ikkagi neid, millel on vahetu, reaalne ja kõige suurem mõju praegu lühiajaliselt. Lisaks kaugemale vaatavate pikaajalise mõjuga asjadele.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua rahandusminister näikse õige heas tujus olevat. Teha praegu nalja selle üle, et kui kodutarbijatel ja väiketarbijatel, väikeettevõtetel oleks võimalus, vabadus valida börsivälist Konkurentsiameti kooskõlastatud hinnapaketti, siis see oleks tegelikult neile kallim. Fakt on see, et selle tulemusena suures plaanis prognoositava hinnatasemega ainuüksi kodutarbijad oma tarbimismahus 2 TW järgmisel aastal võidaksid 290 miljonit eurot, kui ellu viia Isamaa elektrituru reform täies mahus. Ja selle reformi tervikelemendid on: esiteks, et turgu valitseval elektritootjal oleks kohustus börsivälist paketti pakkuda, teiseks, kehtestada elektrienergia universaalteenusena, ja kolmandaks, riigipoolse eraldisena hüvitada CO₂ saastekaubanduse või -kvoodi raha nimetatud paketi kasutajatele.

Küsimus on selles, et see reform on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, see vastab tarbijate huvidele, see aitab tarbijatel raha kokku hoida, see muudab tarbijate käitumise prognoositavaks ning see võimaldab ka vähendada inflatsiooni survet. Kõik võidavad. Ja kõigil on rohkem vabadust. Need tootjad, kes soovivad börsil osaleda – palun! Ka Eesti Energia ülejäänud energiaga börsil osaleda – palun! Selles ei ole midagi veidrat. Aga küsimus on selles, et prognoosimatus hinnakriisis me peaksime leidma praktilisi lahendusi. Ja nüüd on minu küsimus valitsusele. Mis on need sisulised põhjused – lisaks sellele deklaratiivsele jutule, et kordades odavam elektrienergia on tarbijatele kallim sellise paradoksina –, miks valitsus ei taha elektrituru reformi läbi viia?

Aitäh! Mul on küsimus: kellele see küsimus on? (Urmas Reinsalu vastab kohapealt.) Palun mikrofon härra Reinsalule! 

Ma küsisin härra riigihalduse ministrilt, mis puudutas elektrituru reformi, ma ei saanud vastust. Kes valitsuse liikmetest söandaks selge vastuse anda, miks valitsus ei taha elektrituru reformi rakendada? Kes astub selle sammu ja ütleb?

Jaak Aab, palun!

Aitäh! Võtan julguse vastata. Ma saan aru, et see huvitav ettepanek, mis on siin esitatud, vajab kindlasti otsa vaatamist. Mina ei ütle käigult ühegi ettepaneku kohta, et see on halb või on hea. Selle börsiga on küll nii, et sellele peab tõsiselt otsa vaatama, mida me siin täna oleme ka möönnud. Kui hea küsija, austatud küsija küsib, millega me oleme tegelenud, siis me oleme erinevaid nurki vaadanud, mis on meil need võimsused, miks selline situatsioon on tekkinud. Ma ei hakka uuesti üle kordama. Need on palju laiemad põhjused, kui ainult meie oma tootmisvõimsused või meie ettevalmistused. Üks suur põhjus on ikkagi sellest kriisist kiire väljumine majanduses, kus see nõudlus tekkis. Aga see, et me peame oma süsteemid kindlamaks tegema, nii et nad ei lööks niimoodi elektri tarbija pihta või energiakandja tarbija pihta, ma arvan, et kõik riigid mõtlevad selle üle ja selle peale peame mõtlema ka meie. Selle peale peame mõtlema koos selle regiooniga, kuhu me sellel börsil kuulume, aga laiemalt Euroopa Liidus ja maailmas.

Nii et see ettepanek saab kindlasti analüüsitud. Mina tean, et majandus- ja taristuminister on põhimõtteliselt toonudki sellise kompleksse vaate, ta on pannud kokku kogu selle kompleksse vaate sellest, kuidas see probleem on tekkinud. Ja nüüd me need jupid peame täpselt samuti üle vaatama, kuidas need üksteist mõjutavad, ja kindlasti lähiajal valitsuskabinet seda arutab. Seda ma võin kindlasti ka austatud küsijale lubada, et lähiajal kompleksse läbivaatuse käigus kindlasti ka need aspektid, mida Isamaa on võimalike lahendustena esile toonud, kaalume läbi.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaministri kohusetäitja! Tegime arupärimise keskkonnaministrile ahjuküttest loobumise toetusega seoses. Kas teie olete kursis, kas siin taga on mingi suurem Euroopa Liidu direktiiv? Sellepärast, et nüüd asja natuke uurides selgub, et Hollandis, Saksamaal, mitmes riigis ongi ahjuküte keelatud ja on juba ka trahvid selle eest. Kas teie olete kursis sellega, mis selle ahjuküttega täpselt on? Kas Eestis makstakse ka esialgu toetust ja tulevikus hakkavad tulema trahvid või mis selle asjaga täpselt saab, hea härra Jaak Aab?

Jaak Aab, palun!

Aitäh küsimuse eest! Aitäh, austatud esimees, et ma saan sellest rääkida. Ka minu käest on ahjupuude kohta küsitud. Mis puudutab seda, et meil midagi hakatakse kohe ära keelama, siis minu teada seda veel ei ole. On küll räägitud, et ka see on ju teatud mõttes fossiilne allikas, on see pliit või ahi või mis ta on. Aga ma arvan, et sellises kontsentratsioonis nagu Eestis, see ei ole suur probleem.

Nüüd, minu käest on küsitud, miks küttepuid ei saa kompenseerida näiteks sellest samast meetmest, CO₂ [meetmest]. Jah, seal tuleb teha valik, seal on elekter, gaas ja kaugküte. Ma olen rääkinud omavalitsustega. Tegelikult enamik omavalitsusi  niisuguste erakorraliste hinnatõusude puhul annavad ka erakorralisi toetusi. Kui tõesti, ütleme, üksi elav pensionär või pensionäripere või  paljulapseline pere elab puuküttega majas, siis ka seal on seda hinnatõusu tunda. Ja niisuguseid erakorralisi situatsioone saab lahendada kõige paremini omavalitsus, kes teab selle pere olukorda ja saab ka kõige täpsemalt aidata. CO₂ meetme puhul on määratletud ära, mida me saame teha.

Protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Ma olen nüüd nõutu, sest ma küsisin just nimelt ja tahtlikult, et milline on valitsuse seisukoht elektrituru reformi koha pealt, ja proua rahandusminister, tõsi küll, viidates oma varasematele vastustele, märkis, et ei ole mõistlik börsilt lahkuda, sest see tooks neile inimestele, kes börsilt on lahkunud, kaasa hoopis elektrienergia hinna tõusu. Härra Aab ütles valitsuse nimel vastates, et seda kõike võib arutada, aga samas tegelikkuses ma ei saanud selget vastust. Ja minu küsimus on istungi juhatajale: kas istungi juhataja suudaks formuleerida parlamendi stenogrammi huvides – sest tähtsamat küsimust praegu ei ole energiakriisis –, milline on ametis oleva, võimul oleva valitsuse seisukoht elektrituru reformi osas? Mina selget sotti, ma tunnistan kogu lugupidamise juures Jaak Aabi ja proua rahandusministri vastuste suhtes [ei saanud]. Ma ei saanud selget vastust.

Aitäh! Eks küsijad küsivad, vastajad vastavad, järgmine kord on see võimalus meil ... Tahtsin öelda järgmisel nädalal, kahjuks seda mitte, aga järgmisel aastal, kui taas Riigikogu täiskogu kokku tuleb. Ma tahan öelda aitäh kõigile valitsuse liikmetele vastuste eest! Aitäh kõigile Riigikogu liikmetele küsimuste eest! Infotund on lõppenud.