Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud kolleegid! Alustame täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt ... (Helistab kella.) Head kolleegid! Kõigepealt on meil võimalus kuulata Riigikohtu liikme Heili Sepa ametivannet. Palun!


1. 15:00 Riigikohtu liikme Heili Sepa ametivanne

15:01 Riigikohtu liige Heili Sepp

Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega. (Aplaus.)


15:01 Istungi rakendamine

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, nüüd on Riigikogu liikmetel võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Siim Pohlak, palun!

15:02 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 15 saadiku nimel üle arupärimise keskkonnaminister Erki Savisaarele. Teema puudutab väga suurt hulka Eesti inimesi ja on otseselt seotud kriisideks valmisolekuga. Seega, väga oluline küsimus, mis on saanud kahetsusväärselt vähe tähelepanu. Nimelt on viimastel nädalatel hakanud kõlama sõnumid, mis räägivad sellest, et Eesti asub soodustama ahjuküttest loobumist. Sinna alla käivad ahjud, pliidid, kaminad ja katlad. Juba tuleval aastal on võimalik oma kodusest ahjuküttest loobumiseks toetust küsida. Tegemist on ohtliku tendentsiga, sest ahjud, pliidid ja kaminad on suurema kriisi, näiteks pikema elektrikatkestuse korral inimestele ainus võimalus toad soojaks saada ja vajaduse korral ka süüa valmistada. Seoses sellega on meil ahjuküttest loobumise soodustamise ja sellega seotud pikemate eesmärkide kohta keskkonnaministrile kokku kaheksa küsimust, millele soovime vastuseid. Aitäh!

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

15:03 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 17 saadiku nimel annan peaminister Kaja Kallasele üle arupärimise, mis puudutab Eesti jõupingutusi Ukraina toetuseks ning liitlasvägede kohaloleku suurendamiseks Baltikumis.

Käesoleval aastal on Venemaa juba teist korda koondanud suure, üle 100 000 inimesest koosneva väekontingendi Ukraina piiride lähedusse. Aastaid kestnud madala intensiivsusega relvakonflikt Ida-Ukrainas, kus pea iga nädal on saanud haavata või langenud mõni Ukraina sõjaväelane, võib eskaleeruda Venemaa täiemahuliseks sõjaliseks agressiooniks Ukraina vastu. On selge, et Venemaa käsitleb Ukrainat oma mõjusfääri kuuluvana ning praegune Venemaa juhtkond teeb kõik endast oleneva, et Ukraina sinna tagasi tuua. Ukraina liitumine NATO ja Euroopa Liiduga oleks Venemaale talumatu lüüasaamine, sest see teeks paratamatult lõpu ka meie idanaabri suurriiklikele ambitsioonidele. Samuti on selge, et pärast käesoleva aasta augustis kaotusega lõppenud NATO artikkel 5 operatsiooni Afganistanis võivad nii Venemaa kui ka Hiina juhid näha USA presidenti Joe Bidenit kõhkleva ja otsustusvõimetu juhina. Hiina kiusatus kasutada sõjalist jõudu Taiwanis kasvab, mis mõjutab omakorda ka Venemaad suurema agressiivsuse poole. Lääne-Euroopa riigid on sattumas üha suuremasse energiasõltuvusse Venemaast. Pärast söe- ja tuumaelektrijaamade sulgemist rajaneb Saksamaa elektrijaamade püsivõimsus põhiliselt Vene gaasil. Sõltuvus Venemaa energiakandjatest piirab oluliselt meie Euroopa liitlaste diplomaatilist ja sõjalist tegevusvabadust, kuid sellest hoolimata peaks NATO rääkima Venemaaga ühel häälel.

Ukraina üle ei saa otsustada seljataga või Ida-Euroopa küsimusi lahendada üle meie peade. Seoses sellega ja ka liitlasvägede kohaloleku suurendamise vajadusega on meil kokku kuues plokis 18 küsimust proua peaministrile. Tänan! See on kõik.

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, kas teil on protseduuriline küsimus? Ma tahaksin hea meelega valitsuse esindajana Heili Tõnissoni pulti lasta. Aga kas teil on praegu arupärimiste ja eelnõude üleandmise kohta protseduuriline küsimus?

15:05 Mart Helme

Üleandmisel. Minu küsimus ...

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma kohe kutsun pulti Heili Tõnissoni, ma sellepärast küsingi. 

15:05 Mart Helme

Vabandust! Siis ma esitan oma küsimuse hiljem.

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Palun, Heili Tõnisson!

15:06 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust maaeluminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Olen Riigikogu juhatuse nimel ühe eelnõu ja kaks arupärimist vastu võtnud ning me otsustame nende edasise menetlemise nagu ikka kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt.

Nüüd palun, Mart Helme! Teil on nüüd protseduuriline küsimus, ma saan aru.

15:06 Mart Helme

Jah. Aitäh, härra eesistuja! Ma näen tänast nädalakava, õigemini mitte kava, vaid nädala töökava laiemalt vaadates, et meil ei ole infotunnis järjekordselt peaministrit. See on juba kolmas infotund järjestikku, kus meil ei ole siin peaministrit. Samas me teame, et eelmisel nädalal peaminister viibis siinsamas Riigikogus ja kohtus, tunnistajate juuresolekul, oma fraktsiooni esimehega. Järelikult oli ta täiesti olemas. Kas peaminister kardab Riigikogu või on ta Riigikogule kuulutanud mingi boikoti? Oskate te kommenteerida?

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Minule teadaolevalt peaminister ei karda Riigikogu, ta on alati valmis siia tulema, kui on võimalus ja põhjus.

Nii, aga nüüd on meil seoses päevakorraga, mida te mainisite, tõepoolest üks täpsustus. Aga enne kui me selle täpsustuse juurde läheme, on meil vaja läbi viia kohaloleku kontroll, et me saaksime istungit rakendada. Palun kohaloleku kontroll!

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget. Härra Põlluaas, protseduuriline küsimus.

15:08 Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Me mäletame siin praeguse valitsuse alguses, kui peaminister puges nagu Stalin peitu. Kolm päeva ei olnud absoluutselt võimalik Riigikogul teda kätte saada, kuigi Riigikogu liikmed nõudsid iga päev järjepanu tema siia saabumist. Nüüd te ütlesite, et peaminister tuleb siis, kui ta peab seda oluliseks. Kas Riigikogu infotund, kus Riigikogu liikmed saavad esitada peaministrile küsimusi, ei olegi siis oluline, et peaminister ei suvatse siia tulla?

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Minule teadaolevalt sellel kolmapäeval viibib peaminister Euroopa Ülemkogul. Härra Kruusimäe, palun!

15:09 Tarmo Kruusimäe

Hea aseesimees, aga kas peaministrile üldse kutse on juhatusest edasi saadetud?

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Seda pole vaja küsida, see on infotunni reeglites kirjas.

Nii. Meil on seoses päevakorraga selline lugu, et täiskogu 11. töönädala teatavaks tehtud päevakorras on 480 SE ehk täpsemalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine planeeritud tänasele ja kolmas lugemine on planeeritud kolmapäevale. Riigikogu juhatuses me ei saavutanud konsensust selle eelnõu teise ja kolmanda lugemise toimumises samal töönädalal. Kolleeg Martin Helme oli sellele vastu. Kuna juhatus selles konsensust ei saavutanud, siis Martin Helme palub panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 järgi hääletusele. Ja sellest tulenevalt ... Härra Seeder.

 

15:10 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas juhataja oleks nii lahke ja põhjendaks ka suurele saalile, miks seda üldse planeeriti kolmapäeval kolmandaks päevakorrapunktiks nii, et teine ja kolmas lugemine, kaks lugemist on ühel nädalal? Eelmine nädal me olime selle probleemi taga, teie vist juhatasite ja siis ütlesite, et see on erandlik jne. Nüüd me oleme jälle [samas kohas]. See muutub juba nagu iga nädal rutiinseks tegevuseks. Mis olid need argumendid ja põhjendused, et see üldse siia planeeriti?

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Tõepoolest, ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et teise ja kolmanda lugemise tegemine ühel nädalal on erandlik. Selle eelnõu puhul tuleb arvestada, et see on seotud ka ühe teise eelnõuga, mille nr on 479 ja mis on Euroopa stabiilsusmehhanismi heakskiitmine, direktiivi heakskiitmine. Ja kuna 480 SE on seotud riigisiseste tegevustega, et aasta alguseks oleksid need tegevused kõik võimalik ka ellu rakendada, siis sellest tuleneb see põhjus, miks enne Riigikogu selle aasta istungite lõppu oleks vaja lisaks 479 SE‑le ka 480 SE ära menetleda. Mart Helme, palun!

15:11 Mart Helme

Aitäh! Ma protseduuri selguse mõttes tahaksin teada, kui pika sammuga või kui suure ajalise distantsiga peaksid olema need erandid omavahel eristatud, enne kui uuesti tullakse välja [sellise ettepanekuga]? See on nüüd juba mitmes kord selle hooaja jooksul, kus soovitakse, et Riigikogu menetleks ühe nädala jooksul ühte ja sama eelnõu mitu korda. Kui pika sammuga need erandid peaksid üksteisest eraldatud olema, et me saaksime rääkida eranditest? 

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Sellist reeglit meil kirjas ei ole. Aga tõsiasi, ka minu praktika jooksul siin saalis 2007. aastast ütleb, et pigem on erandid tulnud ette kas enne kevadsessiooni lõppu või enne sügissessiooni lõppu ehk vahetult enne aasta lõppu, sest siis on need seotud moel või teisel uue aasta saabumisega ja eelnõude jõustamisega uuest aastast. Tavaliselt on nii olnud, aga kindlat reeglit meil ei ole. Nagu ma ütlesin, kindlasti me hoiame seda joont, ka komisjoni esimehed seda teavad, et kui vähegi võimalik, siis ei planeeritaks ühele nädalale kahte lugemist. Härra Reinsalu.

15:13 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma nüüd ei saanud aru teie selgitusest. Küsimus oli konkreetne, sisuline. Miks me seda eelnõu siis ei menetle korralises, tavadele vastavas protseduuris? Te viitasite, et süüdi on üks teine seaduseelnõu, mis on meie parlamendi menetluses sellel nädalal, ja see seaduseelnõu sunnib meid selleks. Aga ega seaduseelnõu meid sundida ei saa, parlament ise ju ikkagi otsustab neid küsimusi, millises oma tavadest lähtuvas tempos neid asju menetleda. Millest tuleneb see obsessioon istungi juhatajal või parlamendi juhatuse enamusel seal sees, et me peame ilmtingimata kõik vastu võtma 1. jaanuariks sellise loogika järgi? Millele tuginedes te seda väidate? Kas selles direktiivis sisaldub nõue 1. jaanuaril seda kehtestada? Kas teised liikmesriigid on samuti teinud nii, et on 1. jaanuar? Selgitage ära see ajagraafik. Me peame saame sisulise vastuse. See, et üks teine seaduseelnõu nõuab seda – no mida see teine seaduseelnõu eraldi võetuna nõuab? Siis tuleb ju ka see teine seaduseelnõu selle töönädala päevakorrast kõrvaldada, nagu ütleb terve mõistlus.

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Ma siiski väga palun teid, et ka siis, kui te püüate tsiteerida istungi juhatajat, püüdkem jääda täpseks. Istungi juhataja ei rääkinud midagi ei süüdistamisest, süüdi olemisest ega sundimisest. Ma juhtisin meie tähelepanu sellele, et see eelnõu on seotud eelnõuga 479. Teie küsimustele saab vastuse anda täna, ma loodan, selle eelnõu menetlemise ajal Dmitri Dmitrijev, kes seda eelnõu meile teisel lugemisel tutvustab ja ütleb, miks selle peab võtma vastu enne aastavahetust. Aga nii palju kui mina eelnõuga tutvudes olen aru saanud, on see seotud liikmesriikide ühise sooviga veel selle aasta lõpus Euroopa stabiilsusmehhanismiga tegevused lõpetada. Ja selleks, et oleks võimalik teha riigisiseseid tegevusi, mis on seotud eelnõuga 480, peaks see olema meil enne selle töönädala lõppu vastu võetud, sest järgmisel nädalal meil siin suures saalis enam tööd ei ole.

Kalle Grünthal, palun!

15:15 Kalle Grünthal

Tänan! Austatud istungi juhataja, ma küsin, mis siis juhtub, kui me menetleme seda eelnõu nii, nagu, ütleme, tavakord ette näeb. Millised katastroofilised sündmused toimuksid siis, kui see asi käiks tavapäraselt, näiteks jaanuarikuus? Ma eeldan, et elektrikatkestust Lõuna-Eestis ei tule ja Võrtsjärv üle kallaste ei lähe. Nii et mis on see katastroofiline põhjus, et me peame seda tegema praegu?

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mulle reeglina ennustamisega tegeleda ei meeldi. Ma püüan lähtuda sellest, mida komisjonid on meile siia saali toonud, ka Riigikogu juhatuse töös. Komisjonide palve oli see, et see menetlus toimuks sellel nädalal. Ja Riigikogu juhatuses me leidsime – vähemalt kaks osapoolt leidis nii –, et jah, seda võiks teha. Helle-Moonika Helme, palun!

15:16 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Kuna te puudutasite seda – olete nüüd juba vähemalt kaks korda rääkinud –, et me peame lähtuma sellest, kuidas komisjonid on meile mingid eelnõud siia saali toonud, ja olete põhjenduseks toonud, et on aasta lõpp ja jõulud, siis mina küsin, kas siis komisjonil, mis peaks reguleerima seda protsessi, tõesti ei ole kalendrit või ei oska nad seda kalendrit vaadata. Või äkki on menetleva komisjoni juhtimises mõningane küündimatus või hakkamasaamatus, nii et selline halb töökorraldus on jälle meil siin suures saalis laua peal?

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma ei võta hinnata komisjonide tööd hetkel. Sellepärast et, nagu ma ütlesin, meil juhatuses oli see arutelu, me jäime eri arvamusele, ja nüüd on tõepoolest niimoodi, et suur saal on see, kes saab praegu langetada selle otsuse, kas me oleme valmis menetlema seda ühel nädalal või mitte. Härra Sester, palun!

15:17 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! [Mu küsimus] mingil määral haakub eelkõneleja küsimusega. Kui komisjon on teinud oma tööd võimalikult tempokalt ja võimalikult kiirelt seda, mis võib tema pädevuses olla, siis kas küsimus on selles, et valitsus on mingil põhjusel viivitanud sellega? Või on, tõsilugu, need materjalid tulnud Euroopast niivõrd hilja, et liikmesriikidel on jäänud täiesti viimane minut? Kuskil peab see kala ju olema, et me oleme jõudnud olukorda, kus parlament sisuliselt surutakse teie jutu järgi praegusel hetkel seina äärde või nurka ja me oleme sunnitud sellega edasi minema sellises tempos. Kus see probleemi olemus on? Kas juhatus on selgitanud välja selle, et äkki on see liiga hilja tulnud valitsusest siia meie töölaudadele?

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Jääme selle juurde, et kõiki sisulisi küsimusi, mis ei ole protseduurilised, on teil võimalik kenasti rahanduskomisjoni esindaja käest küsida. Ma arvan, et see oleks igati korrektne ja õiglane, sest see ei ole kuidagi protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

15:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te ütlesite täna, et selline kiirkorras menetlemine on erandlik ja teie ei soovi seda. Ma usun teid ja seda, et te olete selles väljaütlemises absoluutselt siiras. Aga mulle jääb siiski mulje, et praegusel hetkel on parlament pisendatud komisjonist madalamale tasemele. Ehk komisjon otsustab seda, millal ta saadab midagi saali jne. Ja parlament pannakse põhimõtteliselt sundolukorda, et nüüd me peame seda menetlema. Aga ma julgen siiski kahelda selles, et teatud hoovad nende asjade menetlemises ja siia saali toomises on ikkagi ka teie käes. Kuna see on juba mitmes kord selliselt eelnõu menetleda, siis ma arvan, et te peaksite võtma ohjad enda kätte ja selliseid situatsioone mitte lubama – kui te olete tõesti siiras, nii nagu te rääkisite. Mis te arvate sellest?

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus koos oma heade abilistega suhtleb komisjonidega kogu aeg. Tõepoolest, me vaatamegi sisuliselt ja arutame neid teemasid. Näiteks, selle nädala päevakorras on meil riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus, mille puhul oli kaks konkureerivat ettepanekut: põhiseaduskomisjon soovis panna õiguskantsler Ülle Madise ametivande esimeseks punktiks, aga riigieelarve kontrolli erikomisjon soovis enda punkti esimeseks punktiks. Selliseid teemasid me loomulikult juhatuses arutame. Kuna selles küsimuses leidsime, et OTRK peab olema lõpuni menetletud, ta ei saa üle minna, erinevalt teistest päevakorrapunktidest, siis seal me toetasime riigieelarve kontrolli erikomisjoni, kuigi ma tean, et põhiseaduskomisjoni esimees sellega kuidagi rahul ei ole. Nii et eks me peamegi leidma alati kompromisse. Loomulikult, ma olen nii teiega suhtlemises, komisjonidega suhtlemises kui ka juhatuse töös alati siiras. Helle-Moonika Helme, palun!

15:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma saan aru, et teie esindate juhatuse seda poolt ja seda seisukohta, mis on selle eelnõu meile siia saali erandkorras menetlemiseks toonud. Aga ma küsin – kuna mul ei ole praegu võimalust küsida ja me võib-olla ka nii detailselt ei aruta asju, mis teil juhatuses toimub –, milline oli kolmanda osapoole ehk Martin Helme seisukoht selles küsimuses. Milline oli tema eriarvamus, kuidas ta seda põhjendas ja miks te seda ei arvestanud?

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Seda te saate Martini käest täpsemalt küsida. Ta kohe ... no küll ta tuleb. Ma usun, et te teate ka teda, ta ei ole päris võõras teile. Ma saan praegu tõepoolest öelda seda, et Martin Helme ei olnud nõus selle menetlemisega sellel nädalal, ta soovis lasta seda suurel saalil otsustada ja jättis püsti eriarvamuse. Seda me püüamegi siin praegu teha ehk jõuda arusaamisele, kas suur saal on päri sellega, et me menetleme neid asju ühel nädalal. Indrek Saar, palun!

15:21 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kuna Riigikogu juhatus teeb antud juhul ettepaneku erandiks ehk rikub meie tava, et ühele nädalale teist ja kolmandat lugemist ei panda, siis peavad selleks ju olema kaalukad sisulised argumendid. Kas te ütleksite nüüd ikkagi selgelt, mis olid juhatuses need sisulised argumendid, mille tulemusena te jõudsite selleni, et ilmtingimata tuleb teha sel nädalal nii teine kui ka kolmas lugemine ja rikkuda sellega meie tava?

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! No me oleme siin ju varem ka arutanud seda, et erandkorras on tõesti võimalik teha teine ja kolmas lugemine ühel nädalal. See eelnõu on, nagu ma ütlesin, seotud ka eelnõuga 479. Kindlasti on võimalik teil rahanduskomisjoni ettekandjalt veel sisulisi argumente juurde küsida. Meie lähtusime sellest, et rahanduskomisjon tõepoolest selle palve meile esitas. Selgitus oli selline, et eelnõud 479 ja 480 on omavahel seotud. Üks on direktiivi ülevõtmine, mis on kahel lugemisel. Kui see on üle võetud, siis on riigisiseste toimingute läbiviimiseks vaja ka 480 vastu võtta, sest liikmesriigid on omavahel kokku leppinud, et soovituslikult 1. jaanuariks on iga riigi õiguse kohaselt need toimingud lõpule viidud, et liikmesriigid saaksid edasised toimingud ära teha. Ma loodan, et see selgitab, miks me pidasime õigeks teha seda sel nädalal. Kui meil oleks järgmisel nädalal olnud veel istung, siis kindlasti oleks kolmas lugemine toimunud järgmisel nädalal.

Kalle Grünthal, palun!

15:22 Kalle Grünthal

Aitäh! Nagu ma aru sain, et kuna Martin Helme hääletas selle saali toomise vastu, siis on kõigil juhatuse liikmetel siiski diskretsiooniõigus, ütleme, selle otsuse vastuvõtmisel. Põhimõte on ju selles, et ka teil oli võimalus tegelikult selle saali toomise vastu hääletada, kui te tahate nüüd öelda, et te olite absoluutselt siiras selles, et sellisel viisil ühel nädalal teine ja kolmas lugemine toimub. Miks te siis ikkagi otsustasite selliselt, et kaldute kõrvale sellisest erapooletust suhtumisest?

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma ütleksin pigem, et Martin Helme mitte ei olnud saali toomise vastu, vaid vastupidi – ta oli selle küsimuse saali toomise poolt, et suur saal otsustaks, kas me arutame seda küsimust või mitte teisel ja kolmandal lugemisel. Aga no see on selline keeleline täpsustus. Ma sain teie mõttest aru. Ja selle koha pealt, nagu ma ütlesin, Martini arvamus oli, et seda ei peaks arutama ühel nädalal. Meie, juhatuse teised liikmed leidsime, et seda võiks arutada erandkorras ühel nädalal. Kuna see on otsustamata, siis me peame selle läbi hääletama, aga me ei saa seda enne hääletada, kui me pole sinnamaani jõudnud. Härra Reinsalu, palun!

15:24 Urmas Reinsalu

Härra istungi juhataja! Nüüd on tekkinud vägagi paradoksaalne olukord. Teie viidatud olukord seaduseelnõude menetlemisele ühel töönädalal, kui ma osundan korrektselt, oli see, et see asi, 480 peaks jõustuma 1. jaanuaril. Kuid kui ma vaatan seaduseelnõu 480, siis siin ei ole sugugi kindla tähtpäevaga määratletud jõustumiskuupäeva. Siin ei ole üldse ühtegi sõna jõustumiskuupäeva kohta, mis tähendab, et seda menetletakse üldkorras. Selgitage mulle palun, kust tuli see parlamendi jaoks eksitav informatsioon 1. jaanuari kohta, et 480 peaks hakkama kehtima 1. jaanuaril. Siin puudub viide jõustumiskuupäevale.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Reinsalu! Kui te võtate stenogrammi ette, siis [te saate sealt lugeda, mis ma ütlesin]. Ma ei öelnud, et see peab jõustuma 1. jaanuaril, ma ütlesin: aasta lõpuks. Härra Reinsalu, need on omavahel seotud eelnõud, nagu ma ütlesin, 479 ja 480. Loomulikult, kui suur saal otsustab, et me ei tee kahte lugemist ehk teist ja kolmandat lugemist 480 SE puhul ühel nädalal, siis me ei menetle seda ühel nädalal. Kui suur saal otsustab, et me menetleme neid ühel nädalal, siis me menetleme seda ühel nädalal. See veel ei tähenda seda, et me teise lugemise lõpetame ja kolmandal lugemisel eelnõud vastu võtame. Ka seal on menetluslikult Isamaa fraktsioonil õigus teha teise lugemise katkestamise ettepanek, nii et ka see võimalus on olemas. See, mida suur saal otsustab, on suure saali otsus. Esimene otsus on see, kas me menetleme seda ühel nädalal, teine otsus on see, kas me teise lugemise lõpetame, see on täna, ja kolmas otsus on see, et kui me teise lugemise lõpetame, siis kas me selle ka kolmandal lugemisel lõpetamine. Need on kõik erinevad otsused, mille suur saal peab langetama, aga praegu me arutame siin hoopis midagi, mida ei saa veel otsustuseks nimetada. Härra Seeder, palun!

15:26 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kuna ma olen nüüd aru saanud, et 480 SE ei pea jõustuma 1. jaanuarist 2022 – seletuskirjas ei olegi vähimatki viidet sellele, et ta peaks siis jõustuma, ma vaatasin ja töötasin siin praegu läbi selle seletuskirja, mis on suhteliselt lühike –, siis mul on ettepanek jääda meie hea parlamenditava ja -kultuuri juurde, nii et me kahte lugemist ühel nädalal ei tee. Ettepanek on kolmapäeval teine päevakorrapunkt, see on 479 SE kolmas lugemine, päevakorrast välja jätta ja kolmas päevakorrapunkt, 480 SE kolmas lugemine, välja jätta. Siis saame rahulikult täna teha 480 SE teise lugemise ja järgmisel töönädalal saame teha kolmandad lugemised ja saame ka vastu võtta.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, härra Seeder, see ettepanek, mis te praegu tegite, sisuliselt ongi see ettepanek, mille Martin Helme juhatuses tegi. Nii et selles mõttes me püüaksimegi selle hääletuseni jõuda, aga meil on siin veel protseduurilised küsimused, mille me peaksime enne ära lahendama. Nii et ma ei saa kahjuks seda teie ettepanekut isegi mitte hääletusele panna. See ei ole küll teie ettepanek, vaid on Martin Helme ettepanek. Me püüame selleni jõuda siis, kui me oleme jõudnud kõik veel lisanduvad protseduurilised küsimused menetleda, aga ma ei tea, mis kell me sinna jõuame. Härra Saar, palun!

15:28 Indrek Saar

Aitäh! Ma püüan ikkagi sisuliselt aru saada, mis olid need kaalukad argumendid, et juhatuse enamus tegi ettepaneku meie tava rikkuda. Püüan nüüd juhataja käest saada vastust sellele, mis siis juhtub, kui me ei võta seaduseelnõu 480 sellel nädalal vastu, vaid võtame ta vastu oma esimesel uue aasta töönädalal ehk kas 10. või 11. jaanuaril. Mis siis juhtub?

15:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma alustan lõpust. See on jälle sisuline küsimus, mille peaks võib-olla härra Dmitrijevile esitama. Aga nii palju kui mina olen aru saanud, on nii, et kui suur saal nii otsustab, siis see on suure saali õigus. Seadus jõustub üldises korras pärast seda, kui Riigikogu on selle vastu võtnud. Nii lihtne see ongi. Teie esimene küsimus on selles mõttes sellega seotud. Lihtsalt, nagu ma ütlesin, juhatusele tuli rahanduskomisjoni ettepanek viia läbi teine ja kolmas lugemine ühel nädalal ning asjaolusid arvestades me pidasime seda võimalikuks. Aga nüüd, tulles jälle teie küsimuse lõpu juurde, tõepoolest, kui Riigikogu suur saal seda ei menetle, siis lükkub see meil uude aastasse ja sel juhul Riigikogu võtab selle vastu uuel aastal. Ja ta jõustub üldises korras, see on tõsi. Kalle Grünthal, palun!

15:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Oma eelnevates küsimustes olen ma püüdnud jääda sellisele ametlikule tasandile, mis käib selliste protseduuriliste küsimuste hulka. Muuseas [on tähelepanuväärne] ka teie siirus selle küsimuse lahkamisel. Aga kahjuks ma olen sunnitud avama natuke ka köögipoolt, mida võib-olla siis tihti ei rakendata. Ei ole ju saladus – ma usun, et ka teie teate seda, minagi olen selle lühikese ajaga selle selgeks saanud –, et tegelikult valitsuskoalitsiooni juhid annavad komisjoni esimeestele käsu, millal [mingi eelnõu] peab saali jõudma. Kuna teie olete ka seotud ikkagi valitseva erakonnaga, siis ma ei tahaks kuidagi hästi uskuda, et te ei ole kursis, miks see niimoodi siia pandi. Tegelikult see on ikkagi teie erakondade juhtidelt tulnud korraldus, et need eelnõud selleks ajaks siia saali saata. Või olen ma asjast valesti aru saanud?

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! No protseduuriline see ei ole. Aga nii palju ma kommentaariks võin öelda, et ma ei tea, võib‑olla siis, kui EKRE oli valitsuses, andsid ministrid kuidagi käskusid Riigikogule. Mina ei ole küll ei komisjonis töötades ega siin Riigikogu juhatuses töötades tundnud, et keegi oleks mind käskinud midagi tegema. Mina olen oma mandaadis vaba nagu ka teie ja nagu kõik teised Riigikogu liikmed. Helle-Moonika Helme, palun!

15:30 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Tõepoolest, kui me nüüd hakkame seda hääletama siin, siis me ei hääleta mitte nende eelnõude sisu üle, vaid hääletame protseduuri üle, selle menetluskorra üle. Siinkohal mul ongi täiesti tõsine mure. Kui me nüüd laseme järjekordselt selle [läbi, siis] see ei muutu enam mitte lihtsalt käkiks, vaid muutub juba järjekordselt kobarkäkiks, sest see juhtub juba mitmendat korda. Kui me selle käki jälle, järjekordselt siin suures saalis läbi laseme ja kui see läbi läheb, siis põhimõtteliselt me oleme tulevikus olukorras, kus see võib tähendada seda, et rahanduskomisjoni või ükskõik missuguse komisjoni esimees lasebki lipsu lõdvaks. See on väga halb pretsedent, sest siis nad mõtlevadki, et küll suur saal nende eest selle töö ära teeb. Mina üldiselt kutsun üles hääletama kõiki parlamendiliikmeid selle päevakorrapunkti vastu kas või sellepärast, et see tulevikus niimoodi ei hakkaks minema. Sest mina näen, et see võib väga vabalt niimoodi juhtuda.

15:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See protseduuriline ei olnud, aga lühikese kommentaarina ütlen, et on ka juhtunud minevikus – mitte ainult olevikus, vaid ka minevikus – seda, et tõepoolest on menetletud teist ja kolmandat lugemist ühel nädalal. Ma, omamata hetkel küll statistikat ja fakte käepärast, võin arvata ja eeldada, et ka selle perioodi jooksul, kui EKRE-l oli võimalus valitsusvastutust kanda, esines juhtumeid, kus ühel nädalal olid teine ja kolmas lugemine koos. Ja ma julgen arvata, et meil ka tulevikus siiski tekib mõnikord vajadus kiireloomuliselt teist ja kolmandat lugemist teha ühel nädalal. Ärme võtame seda seisukohta, et see on kuidagi saatanast või patune või midagi muud sellist. Kui meil tekib see vajadus, siis Riigikogul peab olema ka paindlikkus seda vajaduse korral teha. Tõesti, tava on see, et me seda ei tee, ja tõesti, me oleme püüdnud alati lähtuda sellest, et me ei tee teist ja kolmandat lugemist ühel nädalal. Aga kui see vajadus on, siis tuleb seda kasutada.

Härra Sester, palun!

15:33 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma olen teiega täiesti nõus ja ma usun, et saal ei vaidle ka vastu sellele, et kui on vajadus ja põhjus kiireloomuliselt midagi menetleda, siis ületatakse poliitilised erimeelsused ja menetletakse seda kiireloomuliselt.

Ma oleksin teilt tahtnud küsida esimeste vastuste kohta. Tõsilugu, pärast hiljem stenogrammi vaadates, ma usun, te olete nõus sellega, et te andsite saalile tegelikult selge signaali, et 1. jaanuaril on vaja seda jõustada. Ma oleksin teilt tahtnud küsida sel juhul, miks ei mõelda erakorraliste istungite peale. Kuna nüüd selgus, et 1. jaanuaril ei ole vajadust selleks ehk kiireloomulisus on kadunud, ajalises mõttes, siis ma tahaks teilt ikkagi selget vastust, mis on sel juhul see põhjus, miks juhatus soovib ühel nädalal kahte lugemist läbi viia. Ma arvan, et selleks vastuseks ei peaks olema trafaretselt, et komisjon tegi selle ettepaneku. Ma arvan, et teie oletegi selleks filtriks, kes sel juhul vaatab, kas sellel asjal on põhjendatus või mitte, ja võtate vastu selle otsuse. Nii et olge kena ja öelge palun ... Härra Ligi, palun ärge segage! Öelge palun, millest tuleneb teie otsus ühel nädalal kahte lugemist teha, kuna enam ajakriitilisust ei ole. 

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Eks see ajakriitilisus on natuke vaataja silmades. Tõepoolest, selles eelnõus on kirjas, et ta jõustub üldises korras. See ei tähenda seda, et ta ajakriitiline ei oleks. Ja nagu ma ütlesin, eelnõud 479 ja 480 on omavahel seotud. Jällegi, ma soovitan teil härra Dmitrijevi käest seda küsida, sest tema on kindlasti detailides rohkem kursis kui mina selle teemaga. Aga nii palju, kui mina olen aru saanud, on see seotud sellega, et stabiilsusmehhanismi partnerriigid on soovinud üheskoos, et selle aasta sees oleksid vajalikud toimingud tehtud. Ja selleks, et ka riigisisesed tegevused oleksid tehtud võimalikult kiiresti, oleks hea, kui parlament võtaks nii 479 kui ka 480 vastu veel selle nädala jooksul. Siis saaks ka Vabariigi President need üle vaadata, seadused välja kuulutada ja vajalikud toimingud teha.

Aga ma usun, et me sisuliselt ... Lugupeetavad! Ma saan aru, et teil on härra Ligiga omavahel vaja [asjad selgeks rääkida], aga sisu mõttes, lugupeetavad, ma ei usu, et me saame siin väga palju targemaks. Meil on praegu tegelikult võimalus suurel saalil ise otsustada, kas me menetleme seda või me ei menetle seda. Kui suur saal otsustab, et me seda ei menetle sellel nädalal, siis on ju teema päevakorrast maas ja meil ei ole vaja rohkem sellega tegeleda. Ma ei näe, et meil siit tuleks sisulist täiendavat teadmist praegu nende alles jäänud protseduuriliste küsimustega.

Härra Seeder, palun!

15:35 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Me oleme siiski selle aruteluga tõele lähemale nihkunud. Nüüd oleme aru saanud, et tegelikult vajadust ei ole ja ka põhjust, miks peaks seda täna ja kolmapäeval menetlema, ühel nädalal, ei ole, sest 1. jaanuarist ei pea need seadused jõustuma, see on lihtsalt komisjoni ettepanek. Aga minu protseduuriline küsimus praegu taandub sellele. Te ütlesite, et te ei saa minu ettepanekut hääletusele panna, kuna Martin Helme on juba samasuguse ettepaneku teinud. Mina ei tea, millise ettepaneku Martin Helme tegi, aga teie räägite ainult 480 SE-st. Aga kuna nad on omavahel seotud, nagu te väidate, siis minu ettepanek oli nii teine kui ka kolmas punkt, st nii 479 SE kui ka 480 SE kolmapäevasest päevakorrast välja jätta. See on ilmselt teistsugune ettepanek kui Martin Helmel. Nii et ma palun seda hääletada ja võtta seisukoht, et need kaks punkti välja jätta. Siis me saame ilusti kooskõlas kodukorra ja hea parlamentaarse kultuuriga need seadused õigel ajal vastu võtta.

15:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Kõigepealt on meil juhatuse eriarvamus. Kui me oleme juhatuse eriarvamuse ära arutanud, siis me hakkame arutama päevakorda. Ja päevakorra juures omakorda teen teile teatavaks, et kui te korraks nüüd vahepeal, enne kui me siin teised protseduurilised küsimused jõuame ära menetleda, vaatate korraks kodu- ja töökorra seaduse § 54 lõiget 4, siis näete, et seal on öeldud, kuidas me teatavaks tehtud päevakorrapunkte saame päevakorrast välja arvata. Härra Reinsalu, palun!

15:37 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ei meeldi mulle see arutelu käik, ma ütlen avameelselt.

15:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Mulle ka mitte.

15:37 Urmas Reinsalu

Kuidagi kisub meil see töökultuur kiiva ja ma ei mõista neid tegelikke motiive, mis meid sellisele parlamendi juhtimise käekirjale tõukavad. Tuleme nüüd tagasi selle juurde, mis tegelikult juhtus Riigikogu juhatuse istungil. Ma arvan, et täiskogu vajab seda informatsiooni, sest te esinete, härra istungi juhataja, juhatuse nimel, aga teil selleks hetkel ju mandaati ei ole, sest juhatus otsust ei langetanud. Otsust ei ole langetatud. On olemas juhatuse üksikute liikmete erinevad arusaamad. Mul on palve, et te püüaksite taastada peas juhatuse koosolekut ja selgitada, a) millised olid juhtivkomisjoni põhjendused parlamendi tava rikkumist taotlevaks menetluseks, b) millised olid juhtivkomisjoni ettepanekut vastustanud juhatuse liikme seisukohad ning c) millised olid argumendid nendel juhatuse liikmetel, kelle käitumise või hääletuse tulemusena te praegu olete täiskogu ees selle ettepanekuga.

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu! Kui ma selle istungi juhatamise sessiooni siin ühe tunni ja 22 minuti pärast lõpetan, siis äkki läheme istume kohvikus ja arutame neid Riigikogu tavasid, kuidas riigieelarve kontrolli erikomisjoni sisu on elektri turuhinna ja riigieelarve kontrolli küsimuses, ja muid teemasid. Kui te ütlesite, et Riigikogu töö kisub kiiva, siis mul on tõesti tunne, et osas punktides me natukene kisume kiiva, kõik ei püsi oma päevakorrapunktides ja raamides. Teie õigus tulenevalt kodukorrast on tuua saali igasuguseid asju, mis ei ole isegi teie komisjoni töökavas. Aga selle kommentaari ma ütlen, et me arutame seda kohvikus.

Tulles teie küsimuse juurde, ütlen, et juhatuses ei olnud pikka arutelu. Martin Helme jäi eriarvamusele ja nüüd me sooviksime selle eriarvamuse läbi hääletada. Nii et selles mõttes minu siiras soovitus oleks see, et me läheksime selle hääletuse juurde, siis me saame teada. Härra Reinsalu! Ma kuulasin teid väga tähelepanelikult, äkki te siis kuulate mind ka. Kui me selle läbi hääletame, siis me saame teada, kas suur saal nõustub või ei nõustu seda eelnõu menetlema sellel nädalal kahel lugemisel, teisel ja kolmandal lugemisel. Nii lihtne see seis ongi.

Härra Kokk.

15:40 Aivar Kokk

Hea juhataja! Sihuke lihtne küsimus. Sa oled nüüd viimane pool aastat vedanud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse uut eelnõu ehk parandatud varianti ja saatnud praeguseks teksti ka fraktsioonidele aruteludeks. Kuidas sa tunnetad seda, kas ikkagi peaks ka edaspidi olema niimoodi, et kui ei ole eriolukorda[, siis ei peaks tegema teist ja kolmandat lugemist samal nädalal]? Ma olen nõus, et alati, kui eriolukord on, tuleks samal nädalal teine ja kolmas lugemine teha. Aga hetkel seda, ma võin komisjoni liikmena öelda, kindlasti ei ole. Ja paljud riigid ei ole veel seda eelnõu ratifitseerinud, nii et seda muret ka ei ole. Miks me ikkagi täna seda arutame?

15:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Me arutame seda sellepärast, et rahanduskomisjon on sellise ettepaneku meile teinud. Ruuben Kaalep, palun!

15:41 Ruuben Kaalep

Lugupeetud juhataja, kas te võite seletada, miks just see eelnõu on nii oluline ja ajakriitiline, et see tuleb tingimata ära menetleda selle aastanumbri sees? Meil on ju iga nädal terve suur hulk eelnõusid menetluses, millest väga paljud puudutavad otseselt Eesti elu, Eesti Vabariigi toimimist ja kõiki valdkondi, mis on ülimalt olulised. Nüüd järsku tuleb meil Euroopa Liidust kusagilt Brüsseli ametnikelt mingi suunis, et Euroopa stabiilsusmehhanismis on vaja mingisuguseid punkte muuta, see on hästi kiire ja hästi oluline asi, ja siis me kohe teeme hästi kiiresti seda, rikkudes head tava, mida me siin juba nii pikalt arutame. Miks just see eelnõu on nii oluline võrreldes kõikvõimalike teiste asjadega, mida me arutame Riigikogus iga nädal?

15:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! No me oleme seda siin juba pikalt arutanud, siit mingit lisateadmist ei tulnud, ei küsimusest ega vastusest ei tule seda. Ma usun, et me oleme samas seisus jätkuvalt – meil on ettepanek, meil on eriarvamus ja meil on suurel saalil vaja see lahendada. Ega siin mingit muud kunsti ei olegi. Nii et ärme loome illusioone. Ma saan aru, et te mainisite juba siin Brüsselit ja seda, et kuskilt tuli. Euroopa Liit, see oleme ka meie, nii ongi. Kalle Grünthal, palun!

15:42 Kalle Grünthal

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Ma tahaksin tuua teile praegu ühe huvitava võrdluse. Teatavasti riigieelarvet menetledes peab Vabariigi Valitsus esitama kolm kuud enne eelarveaasta algust selle eelnõu. Eelarve maht oli vist 13‑koma‑millegagi. Nüüd on Vabariigi Valitsus algatanud eelnõu, just sellesama, mida me praegu siin arutame, 8. novembril. Täna on – mis ta siis on? – 13. detsember, selline kuupäev. Maht ühel on 13,4 miljardit ja selle eelnõuga arutatav maht on 65 miljardit. Kuidas te seletate loogiliselt ära selle, et väiksema summa menetlemisel käib meie menetlus siin väga pikka aega, kuude kaupa, aga nüüd, kui meil on summa, mida see eelnõu puudutab, 65 miljardit eurot, me teeme selle ära põhimõtteliselt kuu ajaga?

15:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:44 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma tahaks viidata sellele, et teie vastustes on päris tuntav tõedefitsiit. Ma ei tahaks küll öelda, et te olete väheke vassinud, aga ütlen siiski, te olete eksitanud meid, soovitades sisuliste küsimustega pöörduda Dmitrijevi poole. Me teame ju ette, et kui ta vastab nii, et komisjonis enne teisele lugemisele saatmist neid asju ei arutatud, siis ta ütlebki, et neid asju ei arutatud. Seega saadikud, kes tahavad teada, mis on need sisulised küsimused, miks nii on, peaks olema teada Riigikogu juhatusele. Aga sellest praegusest vaidlusest ja debatist on aru saada, et Martin Helme on vastu olnud ja teie olete paindlikult erapooletu. Millega siis Jüri Ratas teid ära murdis?

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Kõikidel fraktsioonidel on rahanduskomisjonis oma esindajad ja need esindajad loodetavasti toovad selle informatsiooni teile ka fraktsioonidesse [ja selgitavad], mida üks või teine punkt sisu mõttes tähendab. Loomulikult, ka komisjoni ettekandja peab suutma vastata teie küsimustele selle kohta, mida komisjonis arutati. Nii et selles mõttes ei ole siin mingisugust tõega teistpidi ümberkäimist või kuidas iganes te seda nimetasite. Meie ees on praegu punkt, kus me peame otsustama, kas me sellel nädalal kahte eelnõu kahel lugemisel arutame või mitte. Ei midagi keerulist. Härra Puustusmaa, palun!

15:45 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Ma püüdsin kinni selle bumerangi, mis sa viskasid Urmas Reinsalule. Aga ma tahan ikkagi öelda, et see küsimus oli väga põhjendatud, sellepärast et me ju teame seda ütlust, et siin saalis ei räägita mitte ainult meiega, vaid räägitakse rahvaga. Rahvas jälgib seda. Ma kujutan ette, et Urmase võib ju kutsuda sinna kohvikusse ja rääkida, aga rahva kutsumine on keerukas, kohvik ei mahuta lihtsalt nii palju. Seetõttu ma küll palun, et äkki ikkagi selgitaksite avalikkusele ja tervele parlamendile, mis oli see argumentatsioon ja millega põhjendati seda, et kodukorraseadust niimoodi maha tambitakse. Ma tuletan meelde veel selle, et president on ka juba ühes varasemas otsuses öelnud, et kodukorraseaduse rikkumine iseenesest juba teeb eelnõu põhiseaduse vastaseks. Aga antud eelnõu oma olemuselt on eriti terav, sellepärast et seda on varasemas redaktsioonis juba Riigikogus arutatud. Nii et ikkagi äkki teavitaksid parlamenti ja avalikkust.

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa, siin te küll eksite. Isegi kui suur saal otsustab seda menetleda ühel nädalal, ei ole see kuidagi kodukorraseadusega vastuolus. Kodukorraseadus võimaldab Riigikogu suurel saalil teha eelnõu teist ja kolmandat lugemist ühel nädalal. Rene Kokk, palun!

15:47 Rene Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Mul on selline konstruktiivne ettepanek: palun võtke juhataja vaheaeg 30 minutit, kutsuge kokku juhatus, arutage seda teema olemust ja kaaluge erakorralise istungi tegemise võimalusi jõulude paiku. Head kolleegid kindlasti tulevad hea meelega kokku ja saame ilusti edasi minna.

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest! Aga ma ei võta juhataja vaheaega. Nii. Härrad Reinsalu ja Ligi, ma palun ka teie tähelepanu. Kuulake väga hoolega üht olulist fakti, mille ma palusin välja võtta rahanduskomisjoni istungilt. Ettepanek teine lugemine lõpetada – otsus konsensuslik. Ettepanek teha kolmas lugemine 15. detsembril – konsensuslik. Seega, kõik fraktsioonid, kes osalesid rahanduskomisjoni istungil, olid sellise menetlusgraafikuga päri. Punkt. Helle-Moonika Helme, palun!

15:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Te ütlesite sellised väga põhjapanevad sõnad, et Euroopa Liit, see ongi nagu meie. Aga ma siiski ütleksin, et see peaks olema kahesuunaline. Paraku ma näen nii selles küsimuses, mida me siin praegu arutame, kui ka direktiivide puhul, mis pidevalt tahaksid olla ülimuslikud meie põhiseaduses suhtes, ja me näeme ka praegu, kuidas meile surutakse kiirustamist peale, kuigi ma olen aru saanud teie vastustest, et isegi kui me otsustaksimegi täna teisiti, ei juhtuks midagi hullu. Ma siiski paluksin teil kaaluda sellist võimalust, et te võtaksite selle praegu iseseisvalt juhatuse nimel päevakorrast välja, sest meil oleks praegu võimalik näidata just nimelt, et Euroopa Liit, see oleme meie, ka teistpidi, kas või sellega, et Euroopa Liit võiks ka arvestada meie rahvusparlamendis seaduse menetlemise korda ja head tava ning ka komisjon võiks lähtuda edaspidi eelkõige sellest. Ma arvan, et kui te seda teeksite, siis me tegelikult võidaksime sellest kõik – nii meie kui Eesti ja nii meie kui Euroopa Liit.

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle arvamuse eest! Ma mõistan, et Riigikogu suur saal on koht, kust on ülekannet kindlasti rohkem kui rahanduskomisjoni istungilt, aga meenutan siiski, et kõik rahanduskomisjonis kohal olnud liikmed olid nende menetluslike otsuste poolt: teine lugemine läbi viia esmaspäeval ja kolmas lugemine läbi viia kolmapäeval. Aivar Kokk, palun!

15:49 Aivar Kokk

Aitäh! Kuna üks rahanduskomisjoni liige tegi ettepaneku, et komisjon võiks erakorraliselt kokku tulla ja juhataja võiks võtta vaheaja, siis kuna komisjoni esimeest hetkel saalis ei ole, teen ma komisjoni aseesimehena sulle ettepaneku, et sa võtaksid vaheaja, selleks et rahanduskomisjon saaks erakorraliselt kokku tulla.

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma seda vaheaega ei võta, sest see õigus on komisjoni esimehel.

Nii. Hääletame selle punkti läbi, aga enne peame tegema istungi kutsungi. (Saalikutsung.) Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku jätta kolmapäevase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, eelnõu 480 kolmas lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 33 Riigikogu liiget, vastu on 50. Ettepanek ei leidnud toetust ja kolmas lugemine toimub kolmapäeval.

Nüüd on mul teile edasi anda üks päevakorra täiendamine. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega energiahindade kohta. Vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 9 ja lõikele 2 on Riigikogu esimees täiendanud tänase istungi päevakorda ning lisanud esimeseks päevakorrapunktiks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa poliitilise avalduse. Koos selle muudatusega panen ... Härra Seeder.

15:54 Helir-Valdor Seeder

Jaa, aitäh! Vastavalt teie juhtnööridele ma teen nüüd oma ettepaneku päevakorra kohta, kuna siiamaani me arutasime juhatuse erimeelsusi ja suur saal langetas selle suhtes otsuse. Ausalt öelda, ega ma ei teagi – te olete nüüd juhataja seal –, kuidas seda olukorda tõlgendada ja mis selle eelneva hääletuse tähendus oli. Me justkui kinnitasime ainult juhatuse otsust ja juhatuse pädevuses praegu oli teha ainult ettepanek suurele saalile, me ei hääletanud veel päevakorda midagi. Seetõttu on minul ettepanek kolmapäevasest päevakorrast välja jätta teine päevakorrapunkt, see on 479 SE, ja kolmas päevakorrapunkt, 480 SE, mis on omavahel seotud, nagu te ütlesite, ning mida peaks koos menetlema. Sellest ajendatuna, et ei tekiks olukorda, kus me ühel nädalal teeme eelnõu kaks lugemist, ongi minu ettepanek selline: jätta need kaks päevakorrapunkti selle töönädala päevakorrast välja.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Vot sellega on nüüd selline lugu, et päevakorrast väljaarvamine, nagu ma vihjasin, on reguleeritud meil §‑s 54. Siin on öeldud: "Pärast päevakorra teatavakstegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel." Selline lugu. Henn Põlluaas, palun!

15:56 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Minul on küsimus seoses tänase päevakorra muutmisega. Austatud majandusminister on meil täna siin ja teeb poliitilise avalduse. Ma loodan, et see on revolutsiooniline, päästab kõik meie inimesed ja ettevõtluse sellest kohutavast elektrišokist, hinnašokist. Aga seoses sellega on mul küsimus: kas Riigikogu liikmetel on võimalik esitada ka ministrile küsimusi ja kui palju?

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, selle punktini ma oleksin kindlasti jõudnud pärast seda, kui me saame päevakorra kinnitatud. Loomulikult ma annan teile kogu ülevaate sellest, kui palju teil on küsimusi ja mis kõik selle punktiga toimuma hakkab. Härra Reinsalu!

15:56 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma olen väga murelik, vaadates ühte võib-olla selle aasta, aga võib‑olla ka viie aasta kõige tähtsamat parlamendi otsust, mida soovitakse langetada – jääb selline mulje – kuidagi nagu nurga taga, täiskogust väljas. See puudutab Eesti Vabariigi positsioone Euroopa Komisjoni kliimapaketi suhtes. Parlamendi juhatus on suunanud selle paketi seisukohtade kujundamiseks kahele valdkonna komisjonile, pärast seda jõuab see Euroopa Liidu asjade komisjoni, ja siis päev pärast seda, kui parlamendis on käinud jõuluvana, võtab komisjon selle vastu – sellise rahalise mõjuga ja sellise läbitöötamise tasemega, nagu valitsusest on need positsioonid tulnud. Ma pean nentima, et minu subjektiivsel vaatlemisel on need selgrootud positsioonid. Minu hinnangul, arvestades rahvaesinduse kaalu nendes otsustes, millel on suur mõju ja milleks me anname valitsusele mandaadi ning mis muutuvad läbirääkimiste käigus juba Eesti riigile eeldatavasti kohustuslikeks positsioonideks, me peaksime seda arutama täiskogu saalis.

Minu küsimus on, kas me ei peaks võtma juhataja vaheaega, vanematekogu tasemel seda arutama ja leidma formaadi, kuidas parlamendi täiskogu saab kujundada seisukohad, mis puudutavad Euroopa Liidu kliimapaketti ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning seda, milline on Eesti Vabariigi positsioon.

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, see ei ole kuidagi seotud meie tänase suure saali päevakorraga, mida me hakkame kohe hääletama. Teil on siiski arvamus, et see on seotud suure saali päevakorraga? Kas me saame lõpetada protseduurilised küsimused?

15:58 Urmas Reinsalu

Ei. Sellepärast, et parlamendi suure saali päevakorraga on seotud see kõige vahetumalt. Sest need küsimused, mida suur saal arutab, tulenevadki parlamendi päevakorrast, mitte vastupidi. Päevakorraväliselt ei teki asju. Selles ju kogu küsimus ongi. Minu küsimus teile kui istungi juhatajale, Riigikogu juhatuse esindajale on väga lihtne ja konkreetne. Ma ei ole rahul selle mandaadi tasemega, mis meil on rutiinsete, valitsusest toodavate Euroopa Nõukogu, Ministrite Nõukogu positsioonide suhtes. Mulle tundub, et selle kliimapaketi arutelu – arvestades nii huviorganisatsioonide vastakaid [seisukohti] kui ka mõjusid kogu ühiskonnale, kogu meie majanduskeskkonnale ja kõigile tarbijatele – tuleks teha täiskogu formaadis. Ja olukorras, kus on nii kiire tempoga pandud ette juba reedel Euroopa Liidu asjade komisjonis uks sulgeda selles küsimuses, tekitab minus õigustatud – vähemalt minu vaates õigustatud – muret, et see ei ole selline mandaadi tase, mida me nii üliolulise küsimuse puhul peaksime leidma. Mul on ettepanek, et me leiaksime just nimelt täiskogu formaadis sellise töömeetodi, mis võimaldab täiskogul seda debateerida ja oma seisukoht kujundada.

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, kui teile Riigikogu töös miski ei sobi, ei meeldi või muul moel tundub vale, siis iga koht ei ole õige koht, kus vajutada mikrofon sisse ja midagi selle kohta öelda. See, mida te praegu ütlesite, ei ole ei kohane viis, aeg ega koht selle ütlemiseks. Suure saali protseduurireeglid on meil ka siin omavahel kokku lepitud. Püüame neist kinni pidada. Kui teil on protseduuriline küsimus suure saali päevakorra kohta, mida me praegu arutame, siis palun. Aga selle kohta, mida te küsisite või tõstatasite, palun saatke e-mail Riigikogu juhatusele või ELAK-ile või andke muul viisil sellest märku. Ärge palun kasutage seda tribüüni ja võimalust siin muude küsimuste tõstatamiseks. Meil on 101 liiget, kes vastasel korral samuti tõstatavad kõikvõimalikke küsimusi. Niikuinii on meil protseduurilised küsimused siin läinud juba täiesti lappama ja me küsime igasuguseid asju, mis ei ole protseduurilised.

Härra Võrklaev.

16:00 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Suuresti istungi juhataja juba ütles selle ära, mida ma öelda soovisin, aga tegelikult me oleme kulutanud juba circa tund aega praegu protseduurilistele küsimustele, mis ei ole, vähemalt viimased neist, absoluutselt tänase päevakorraga seotud. Mul tekib tõsine mure, kuidas me saame oma päevakorra sel nädalal ära menetleda. Ja kuna meile on nüüd värskelt tulnud avaldus ministri eestvedamisel elektrihindade üle debatti pidamiseks – sarnane debatt oli muidu plaanis homme oluliselt tähtsa riikliku küsimusena –, siis minu ettepanek on, et kui me täna selle debati ära peame ja oleme hoidnud kokku aega, mida siin on oluliselt kuritarvitatud, siis võiks võtta homsest päevakorrast OTRK välja.

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, ka selle puhul ma pean vist ütlema, et kui komisjon ehk OTRK algataja seda soovib, siis on võimalik seda teha, aga ma ei tea, kas härra Reinsalu soovib seda teha. Ma küsin härra Reinsalult. Palun mikrofon härra Reinsalule! Kas te tahate homsest päevakorrast selle välja võtta?

16:02 Urmas Reinsalu

See on tõsine ettepanek härra Võrklaeval.

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga palun ilma pikema [jututa]. Ei või jah, härra Reinsalu? Ei või jah?

16:02 Urmas Reinsalu

Pärast sisemist kaalutlemist olen ma seisukohal, et ei soovi. Vastus on selline: ma leian, et on asjakohane, et see punkt jääb menetlusse sisse.

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Läheme edasi. Mart Helme, palun!

16:02 Mart Helme

Aitäh! Ma tahtsin toetada härra Reinsalu. Meil on kujunemas siin välja – ma olen seda varem ka tähele pannud seoses Euroopa Liidu asjadega – just nagu kahekojaline parlament. Ülemkoda on meil Euroopa Liidu asjade komisjon, mis võtab ilma suure saalita vastu otsuseid, mis on suurele saalile hiljem kohustuslikud, ja suur saal peab nad lihtsalt kohustuslikus korras ära koputama. See ei ole vastuvõetav praktika. Ka antud juhul, kui reedel pärast selle aasta sügisistungite lõppu Euroopa Liidu asjade komisjon koguneb ja langetab otsused, siis need otsused saavad olla lihtsalt teadmiseks võtmiseks ja nad peavad tulema kinnitamiseks suurde saali. Tungiv nõudmine juhatusele on sellega arvestada ja vastavalt ka käituda.

16:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ka teie saadikutel on võimalus seda Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil reedel öelda. Veel kord: näete, et nii juhtubki, Reinsalu tõmbab – vabandust minu emotsionaalse väljenduse pärast! – sae käima mingil teemal ja kõik me hakkame sellele reageerima. Suurepärane! Äkki püüaks ikka püsida selles päevakorras, mis meil on siia ette pandud. Härra majandusminister ei ole juba tund aega saanud oma tööd teha, ootab siin, sooviks teile rääkida elektrihinnast, energiahinnast. Ei, me tegeleme sellega, et Reinsalul on soov rääkida Euroopa Liidu asjade komisjonist, eks. Härra Grünthal, kas teil on ka ELAK-i küsimus?

16:03 Kalle Grünthal

Aitäh! Minul on hoopis teine probleem. Te siin härra Reinsalule ütlesite niimoodi, et see pole see koht, kus rääkida, ja valige omale teine töökoht või midagi sellist. Tuletan teile meelde, et Riigikogu liikme staatuse seaduse järgi on Riigikogu liikmel vaba mandaat öelda seda, mida ta õigeks peab. Ja kui härra Reinsalu, kasutades oma vaba mandaati, soovib midagi öelda, siis [teie] sellised etteheited Riigikogu liikmele on äärmiselt kurjast. Teine küsimus on veel see, et teie suust kõlas mingi selline sõnum: kui teile siin ei meeldi, siis minge siit minema. Juhin tähelepanu, et sama seaduse § 17 lõige 2 ütleb niimoodi: "Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma." Jah, ma olen nõus, kohustust te tõesti talle peale ei pannud, kuid suuniseid selleks andsite. Nii et ma olen ikkagi seisukohal, et Riigikogu liikmel on vaba sõna, ta peab saama seda välja öelda, see on kooskõlas tema vaba mandaadiga. Ja viited tema n‑ö võimalikule, ütlen otse välja, uttu tõmbamisele siit majast, ei ole Riigikogu istungi juhatajale, aseesimehele absoluutselt kohased.

16:05 Aseesimees Hanno Pevkur

(Ohkab.) Härra Grünthal! Kodukord, täpsemalt ja korrektselt väljendudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 74 ütleb, et Riigikogu liikmel on võimalik saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta. Seda me oleme siin aga hakanud väga vabalt tõlgendama protseduuriliste küsimustena. Kui Riigikogu liikmel on soov kõneleda, siis pärast tänase istungi [päevakorrapunktide] lõppu kõlab siin haamrilöök ja igaühel, nii Kalle Grünthalil kui ka Urmas Reinsalul, on võimalik tulla ja vabas mikrofonis rääkida ükskõik millest. Sõna on vaba. Seniks aga püüame kinni pidada Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest, mis reguleerib ka protseduuriliste küsimuste küsimise. Meil ei ole siin aga ammu enam protseduurilised küsimused. Härra Reinsalu soovib seda veel kord tõestada. Palun!

16:06 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud härra istungi juhataja! Minu küsimus puudutabki päevakorra kinnitamist ja protseduuri selle kohta. Minu küsimus on: miks ei ole sellel töönädalal ette nähtud parlamendi täiskogu meetodit, kuidas parlamendi täiskogu saab arutada ja heaks kiita Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi nimel väljendatavaid seisukohti Euroopa Komisjoni kliimapaketi suhtes? Selle puhul ma olen absoluutselt veendunud, et see mandaat peab tekkima parlamendi tasemel, mitte komisjoni tasemel.

16:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selle vastus on Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil teil võimalik kindlasti saada. Minge sinna kohale ja küsige. Kalle Grünthal, palun!

16:07 Kalle Grünthal

Ma tänan teid selle selgituse eest, mis seondus rahvasaadik Urmas Reinsaluga. Küsimus on ikkagi selles, et jah, te tsiteerisite praegu siin Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, kuid te jätsite absoluutselt kõrvale teise seaduse ehk Riigikogu liikme staatuse seaduse, mis annab erisused. Ma saan aru, et [teile] see ei meeldi, aga küsimus on ka selles, et kui Riigikogu istungi juhataja rikub ilmselgelt korda, siis ongi meie kohus teda korrale kutsuda. Kas pole niimoodi? Või on teised võimalused selleks?

16:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, kas teil on protseduuriline küsimus? Siis on see protseduurilise küsimuse nupp seal. Palun!

16:08 Priit Sibul

Aitäh! Te olite siin vahepeal emotsionaalne – märkasite, et keegi kuskil tõmbas sae käima. Mina pole seda kuulnud. Küll aga kuulsin seda, et Võrklaev tegi ettepaneku päevakorrast välja võtta homne esimene punkt. Selle peale te andsite sõna riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehele. Seeder tegi ettepaneku, et päevakorrast jääks välja eelnõud 479 ja 480, aga rahanduskomisjoni esimehele te sellist ettepanekut ei teinud. Ma palun, et te käsitleksite erinevaid komisjone võrdselt ja teeksite ettepaneku rahanduskomisjonile, et nad saaksid oma eelnõud päevakorrast välja arvata.

16:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei-ei, komisjoni esimees saab ikkagi rääkida komisjoni nimel. Kuna komisjon ei ole avaldanud soovi seda välja võtta, siis ma lähtun sellest, et komisjonil ei ole soovi seda välja võtta. Reinsalu väljendas ka soovi, et ta ei soovi midagi välja võtta, nii et ei ole selles mõttes kuidagi erinevad komisjonide seisukohad. Henn Põlluaas, palun!

16:09 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Siis kui Eesti kunagi liitus ESM-iga, oli vastuseis väga terav, mitte ainult siin Eestis, vaid ka mujal. Teema läks põhiseaduskohtutesse, niimoodi ka Eestis Riigikohtusse. Ja Riigikohus sedastas, et sellega on Eesti riigi antud otsustusõigus ja mandaat ammendunud. Kui me tahame veel täiendavalt õigusi loovutada ja suurendada Euroopa Liidu mandaati, siis tuleb selleks küsida meie enda rahvalt mandaati ehk teha rahvaküsitlus või referendum. Nüüd me oleme olukorras, kus me loovutame veelgi enam õigusi, anname neid ära. Minule tundub, et sellega me rikume põhiseadust ja Riigikohtu otsust. Kas me üleüldse olemegi pädevad või õigustatud täna siin ESM-i küsimust ja neid eelnõusid arutama?

16:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mina olen aru saanud, et rahanduskomisjonis on kõik komisjoni liikmed ja kõik fraktsioonid saanud sellega tutvuda. Nagu ma ütlesin, nii teise lugemise lõpetamise kui ka kolmandale lugemisele saatmise suhtes on kõik komisjoni liikmed olnud konsensuslikult ühte meelt. Minuni ei ole ka jõudnud teadmist, et siin võiks olla mingisugune muu probleem. Aga me saame loomulikult teise lugemise ajal veel seda kõike täpsustada. Härra Seeder.

16:11 Helir-Valdor Seeder

Jah, minu arvates see kliimapaketi arutelu on ikka päevakorra teema küll sellel nädalal. Kui reedel Euroopa Liidu asjade komisjon kujundab lõplikult Eesti positsioonid ja kiidab heaks, siis need ongi heaks kiidetud ja meil ei ole enam võimalik ega põhjust seda arutada siin Riigikogu suure saali tasemel. Selles mõttes on see väga oluline küsimusetõstatus just nimelt sellel nädalal. Aga mul on protseduuriliselt otseselt teile ettepanek, mida ka Priit Sibul siin juba eelnevalt mainis. Härra Võrklaeva ettepaneku puhul te pidasite vajalikuks pöörduda vastava komisjoni esimehe poole, milline ta seisukoht on, kui [Võrklaev] tegi ettepaneku eelnõu päevakorrast välja jätta. Rahanduskomisjoni eelnõude puhul, kus mina tegin ettepaneku, te komisjoni esimehe poole ei pöördunud. Mul on palve: küsime siin suures saalis ka komisjoni esimehelt seisukohta. Kui [teda] ei ole, siis on aseesimees see, kes komisjoni esindab. Kohtleme ikkagi komisjone võrdselt. 

16:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra komisjoni esimees on meil saalis olemas. Nii et, härra Korobeinik, kas te ütlete komisjoni seisukoha?

16:12 Andrei Korobeinik

Aitäh! Komisjonis oli meil selles küsimuses harvaesinev konsensus. Kõik üksmeelselt toetasid kahte lugemist sellel nädalal. Selles mõttes ma usaldan komisjoni liikmeid ega näe põhjust avada seda arutelu uuesti, kuigi see kestab juba mõnda aega. Minu arust komisjoni arutelu oli palju konstruktiivsem ja tulemus on meil käes.

16:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Härra Grünthal, kas me saame nüüd lõpetada protseduurilised küsimused või te leidsite mingi mure jälle?

16:12 Kalle Grünthal

Ma tahaks esitada protseduurilise küsimuse. Ma vaatan, et siin käib omapärane duell. Riigikogu saalist saadikud küsivad küsimusi – minu meelest asjalikke ja minu meelest ka protseduurilisi küsimusi – ning vastuseid nendele küsimustele, mida Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 reguleerib, annab istungi juhataja otsekohe ja lahendab need ära. Aga on ka olukordi, kus tegelikult küsitakse protseduurilisi küsimusi, kuid istungi juhataja ütleb, et see ei ole protseduuriline küsimus. Ja mõnikord jäetakse küsimusele üldse vastamata. Äkki te selgitate, millised hoovad on siin saalis parlamendiliikmetel ja kuidas saab mõjutada istungi juhataja käitumist, kui selgub ja on ka ilmne, et istungi juhataja ei lahenda proteste ega vasta küsimusele, milleks ta on tegelikult kohustatud?

16:14 Aseesimees Hanno Pevkur

See küsimus, mille te praegu küsisite, ei olnud tõepoolest kuidagi istungi läbiviimise korraga seotud, aga ma võtan siiski endale vabaduse seda kommenteerida. Istungi juhataja peabki tagama korra, aga istungi juhatajad siin on olnud läbi aja viisakad ja vastanud ka mitteprotseduurilistele küsimustele. Eks see ongi lõpuks nii küsija kui ka vastaja pädevuses, küsida ja vastata. Ruuben Kaalep.

16:14 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lähtudes teie viimasest, äsjasest vastusest kolleegile, kus te ütlesite, et istungi juhataja peab tagama saalis korra, kas seda tuleb tõlgendada kui vihjet sellele, et täiesti legitiimsete protseduuriliste küsimuste esitamine saalist on n‑ö korratus, mida istungi juhataja peab takistama või ära hoidma, muu hulgas sellega, et ta jätab neile küsimustele vastamata?

16:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei. Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole ... Härra Grünthal, üheksas protseduuriline küsimus.

16:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te mäletate, siis enne Ruuben Kaalepit ma küsisin, millised on hoovad, mille abil on võimalik korrale kutsuda istungi juhatajat. Selle peale te rääkisite hoopis teist juttu ja te ei vastanud minu küsimusele. Ma nüüd ikkagi tahaksin teada, mismoodi saavad parlamendiliikmed, kui tekib kahtlus Riigikogu istungi juhataja tegevuses, avaldada talle survet või kutsuda teda korrale. Andke mulle praegu nõu, palun! Ärge rääkige midagi muud.

16:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See on reguleeritud kodu- ja töökorra seaduses. Helle-Moonika Helme, palun!

16:15 Helle-Moonika Helme

Jaa. Ma saan muidugi aru, et siit saalist esitatakse teile või üldse kõigile, kes on parasjagu seal puldis, teinekord lihtsamaid küsimusi või keerulisemaid küsimusi ja ka küsimusi, millest on võib-olla teatud hetkel raskem aru saada või kergem aru saada. Aga tõepoolest, ühele Kalle Grünthali pikale küsimusele – no võib-olla tõesti te olete seal oma mõtetega nii hõivatud, et ei suutnud seda jälgida – te ei vastanud üldse mitte midagi, ei viisakalt ega ebaviisakalt. Te lihtsalt võtsite Priit Sibula küsimuse. Nii et ma teen sellise protseduurilise märkuse, et teinekord võiks vähemalt mõista anda, et jah, ma kuulsin teid, või öelda lihtsalt, et mul ei ole selle peale midagi vastata, aga lihtsalt küsimuse tähelepanuta jätmine ei ole kohane.

16:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Kuulasin teid tähelepanelikult. Härra Grünthal, palun!

16:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus oli ju see, mismoodi saab istungi juhatajat korrale kutsuda. Ma tänan teid, meil on toimunud positiivne nihe ka selles suunas, teie vastamises. Te viitasite, et see on sätestatud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses. Nii. Meil on samm positiivsuse suunas, meil on teada seadus. Palun andke konkreetselt teada paragrahv ja lõige, mis reguleerib seda teemat, mille kohta ma küsisin, et see ei jääks abstraktselt õhku.

16:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, te olete küsinud täna kümme protseduurilist küsimust, millest mitte ükski ei ole olnud istungi läbiviimise korra kohta. Paragrahvile 74 tuginedes me lõime võimaluse vajutada puldil nuppu "Käsi", see annab viite, et te soovite esitada protseduurilist küsimust, mis sellisel kujul ei ole Riigikogu kodu‑ ja töökorras üldse reguleeritud, kuivõrd §‑s 74 on reguleeritud Riigikogu liikme õigus küsida küsimust istungi läbiviimise korra kohta. See ongi teie võimalus. Te ei ole kasutanud seda võimalust. Te olete kasutanud võimalust avaldada oma arvamust ja küsinud seal hulgas erinevaid küsimusi, mis ei ole istungi läbiviimise korraga seotud. Istungi juhataja on võtnud endale vabaduse vastata teie küsimustele, mõnele pikemalt, mõnele lühemalt. Istungi juhataja oleks rangelt kodukorraseadusest lähtuvalt pidanud igale teie küsimusele vastama, et see ei ole protseduuriline küsimus või see ei ole istungi läbiviimise korra kohta. Ma loodan, et see selgitus oli piisavalt selge ja pikk.

Härra Stalnuhhin, palun!

16:18 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Ma nii väga hindan igasugu protseduuri ja tahes-tahtmata tekib soov midagi küsida, vaadates seda, mis saalis toimub. Ütelge palun, et kui teile esitatakse protseduuriline küsimus, kas see tähendab, et vastus peab olema ka protseduuriline. Kellel on pädevus hinnata, kas see on protseduuriline või ei ole, sest peab ju Riigikogu liikmetel olema õigus ümber lükata teie ütlusi sellel põhjusel, et teie vastused ei ole protseduurilised või protseduur seda ette ei näe. Ja kus on meie protseduuririik, kui sellist lihtsat asja protseduuris ei ole?

16:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Stalnuhhin! Ma olen kindlasti nõus, et protseduuri protseduurid on võimalik protseduuridesse kirja panna. Aga ma ei toeta seda. Ma toetan seda, et Riigikogu liikmed lähtuvad ka meie kodukorraseadusest ning austavad seda suurt saali ja austavad Eesti inimesi, kes seda siin tihtipeale vaatavad. Ma ei välistaks, et ka täna mõned neist vaatavad. Sellest tulenevalt on tegelikult Riigikogu liikmetel, igaühel, tõesti ka vastutus selle eest, mida nad seal või siin mikrofoni ütlevad. Sellest tulenevalt, tõepoolest, see kodukord, mille järgi me Riigikogus käitume, on minu tagasihoidliku 14-aastase praktika jooksul muutunud selle koosseisuga drastiliselt. Me ei küsi neid küsimusi, mis puudutavad istungi läbiviimist, vaid me avaldame kogu aeg arvamust, öeldes, et see on protseduuriline küsimus. Nagu ma ütlesin alguses teie küsimusele vastates, ma ei toeta seda, et protseduuri protseduurika protseduuridesse kirja panna.

Härra Kaalep.

16:20 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus istungi läbiviimise korra kohta. Kui istungi läbiviimise käigus tekib Riigikogu liikmetel protseduurilisi küsimusi ja neidsamu protseduurilisi küsimusi küsides nad ühtlasi avaldavad oma arvamust, siis kas teie seisukohast lähtudes on protseduurilise küsimuse küsimine ja oma arvamuse avaldamine kaks täiesti teineteist välistavat aspekti või võib nende vahel olla ka kattuvusi ja ühisosa? 

16:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kaalep! Me ei ole siin väitlusvõistlusel. Kui me oleksime väitlusvõistlusel, siis me võiksime teiega debateerida ja väidelda. Me püüame praegu rakendada Riigikogu istungit. Härra majandusminister sooviks tulla ja rääkida energiahindadest. Loomulikult, kui Riigikogu liikmel on küsimus, mis on sisuline ja puudutab istungi läbiviimise korda, siis kõige parem on see, kui ta esitab selle konkreetselt, ilma pikema sissejuhatuseta. Kui soovitakse pidada monoloogi, siis selleks on esmaspäeval pärast istungi [päevakorrapunktide] lõppemist vaba mikrofon. Muudel juhtudel ma väga soovitan kõigil meil lugu pidada kodukorrast ja sellest ka kinni pidada.

Härra Grünthal, üheteistkümnes küsimus.

16:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja Hanno Pevkur! Vaata, siin me nüüd olemegi nende protseduuriliste küsimustega. Mina küsisin teie käest, mis alusel ja kuidas on võimalik siis istungi juhatajat korrale kutsuda, ning teie ütlesite, et meie kodukorraseaduse alusel. Kui ma küsisin täpsustavalt, et mis paragrahv ja mis punkt see on, siis ma sain epistli nagu kooli hiljaks jäänud koolipoiss, selle asemel et te oleksite vastanud konkreetselt sellele küsimusele. Niimoodi need asjad ikka ei käi, ma arvan.

16:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan selle arvamuse eest! Jürgen Ligi, palun!

16:22 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea juhataja! Kas protseduur lubab lugu pidada ka nendest Riigikogu liikmetest, kes tahaksid tööle hakata ja tahaksid ka näidata oma valijale – sest pole meie valida see, et siit käib ka teleülekanne ja selle nimetus on energiahinnad –, et meid tegelikult valiti siia miskiks muuks kui selleks, et mölapidamatuse käes vaevlevad kolleegid vahiksid oma naba ja räägiksid protseduuridest. Tegelikult võiks hakata tööle. Kas meie au ja väärikust ka protseduurid kaitsevad?

16:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Ligi! Riigikogu kodu- ja töökorra seadus tõepoolest ei võimalda istungi juhatajal selliseid protseduurilisi küsimusi lõpetada. Läbirääkimiste käigus on istungi juhatajal küll võimalik öelda suurele saalile, et me oleme päevakorrapunkti piisavalt käsitlenud, ja lõpetada küsimuse arutelu. Protseduuriliste küsimuste puhul on see iga Riigikogu liikme südametunnistuse küsimus, mitu küsimust ta küsib, ja Riigikogu juhatajal on võimalus lühidalt nendele küsimustele vastata. Aga tõesti kodukord kahjuks muid võimalusi ette ei näe. Uues kodukorraseaduses, millele härra Kokk siin viitas, oleme me pakkunud selle võimaluse, et ka protseduuriliste küsimuste juures saab suur saal öelda, et aitab, läheme sisulise töö juurde. Aga senimaani, kuni uut kodukorda ei ole vastu võetud, pean mina istungi juhatajana lähtuma sellest kodukorrast, mis meil praegu kirjas on.

Kert Kingo, palun!

16:24 Kert Kingo

Tänan! Minu mäletamist mööda või minu teada peaks istungi läbiviimise kord puudutama kõiki erakondasid ühtemoodi. Ma mäletan väga hästi, et eelmise valitsuse ajal oli Reformierakond see, kes väga aktiivselt takistas töö tegemist. Kui tugineda nüüd teie sõnadele ja väita, et see drastiline, ütleme, komme on tulnud selle koosseisuga, siis meenutan, et Reformierakond oli see, kes tõi plakatid siia saali ja sotsiaaldemokraadid tõid konfetikahurid siia sisse. Teeme siis ikkagi niimoodi, et kõigile peaksid ühtemoodi need istungi rakendamise põhimõtted ja protseduurireeglid kehtima, mitte niimoodi, et valikuliselt erakondade kaupa.

16:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Istungi rakendamise põhimõtted kehtivad kogu Riigikogule. Mart Helme, palun!

16:25 Mart Helme

Ma nendest vaidlustest praegu väljuksin ja esitaksin küsimuse Riigikogu esimehe eneseisolatsiooni jäämise kohta. Teatavasti eneseisolatsioon peaks olema kümme päeva, aga tema praegu ütleb, et ta jääb viieks päevaks. Kas tal on kuidagi nii, nagu rahvasuu ütleb, et olen poolrase? Või kuidas tema puhul siis see koroona väljendub nii, et tal ei ole kümmet päeva vaja isolatsioonis olla? Kas siin ei ole tegemist tema katsega kõrvale hiilida oma kohustustest, kuna ta teadis, et täna meil protseduurilised vaidlused tulevad?

16:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen veendunud, et Riigikogu esimees oleks hea meelega olnud siin ja vastanud nii härra Grünthali kui ka teie küsimustele. Täiesti kindlalt. Nii et selle koha pealt ei ole mingit kahtlust, Riigikogu esimees oma vastutust teab ja tunneb.

Rohkem küsimusi ei ole. Panen hääletusele ... Vabandust! Enne me ei saa seda hääletusele panna, peame inimesed saali tagasi kutsuma. (Saalikutsung.)

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele VI istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 50 ja vastu 32 on päevakord kinnitatud.


2. 16:29 Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa poliitiline avaldus energiahindade kohta

16:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane esimene päevakorrapunkt on majandus- ja taristuminister Taavi Aasa poliitiline avaldus energiahindade kohta. Aga enne, kui majandus- ja taristuminister pulti tuleb, tutvustan teile, kuidas me seda päevakorrapunkti menetleme. Kõigepealt on ministri poliitiline avaldus kuni kümme minutit, seejärel on igal Riigikogu liikmel üks suuline küsimus ja läbirääkimiste käigus on sõnavõtuõigus fraktsioonide esindajatel. Palun, majandus- ja taristuminister Taavi Aas! Olete oodatud kõnetooli. Härra Seedril on veel üks protseduuriline küsimus. Aga te võite juba pulti tulla. Ma võtan Seedri protseduurilise küsimuse ja siis saame edasi minna.

16:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Mul on protseduuriline ettepanek selle päevakorrapunkti menetlemise kohta, mida me praegu menetlema hakkame. Kuna see avaldus on tulnud meile kõigile ootamatult, see tuli ka juhatusele ootamatult, sest juhatus ei olnud seda avaldust meie ettevalmistatud päevakorda pannud ja me hääletasime selle praegu sisse, siis me ei ole saanud ka fraktsioonides arutada ja fraktsioonide nimel seisukohti kujundada. Väga keeruline on fraktsioonide nimel rääkida. Me ei tea isegi praegu teemat. Me oletame, et see on elekter, aga võib-olla see on näiteks hoopis ühistranspordi kärbe. Me ei tea, mis teemal [ettekanne] tuleb. Päevakorda menetledes ja seda punkti menetledes peaks olema võimalus kõikidel Riigikogu liikmetel läbirääkimistel osaleda, siis me saaksime igaüks oma seisukohti siin saalis väljendada. Ja ma oletan, et küsimus on väga oluline, kui minister poliitilise avaldusega tuleb, see ei ole teise- või kolmandajärguline küsimus. Nii et minu ettepanek on, et kõikidel Riigikogu liikmetel oleks võimalus läbirääkimistel osaleda.

16:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Me jääme selle menetlemise korra juurde, mis me oleme siin kokku leppinud ehk üks suuline küsimus ja fraktsioonide esindajad. See tuleneb § 69 lõikest 5. Härra Seeder.

16:31 Helir-Valdor Seeder

Jah, aitäh! Mul on küsimus. Kas juhatus on seda arutanud? Te ütlesite, et on kokku lepitud. Kas juhatus oli ühisel seisukohal või on Riigikogu esimees selle kokku leppinud ministriga?

16:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ma viitasin, on kodukorras meil kenasti reglementeeritud ja kodukorraseaduse § 155, lõige 5, kui täpsemalt öelda, ütleb meile nii: "Pärast avalduse, ettekande või ülevaate esitamist ning küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad." Kas me nüüd oleme ammendanud protseduurilised küsimused, härra Seeder? Tundub, et oleme. Palun, majandus- ja taristuminister Taavi Aas!

16:32 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Sajandi suurim energiakriis on kestnud lühikest aega, kuid see on juba valusalt mõjutanud suure osa Eesti inimeste toimetulekut ja igapäevaelu. Novembrikuu energiaarved on juba peredeni ja ettevõteteni jõudnud ning reaalsus on karm. Kui me üheskoos midagi ette ei võta, siis jäävadki igakuised hinnašokid meid saatma. Praegu räägime valdavalt igakuistest kommunaalkuludest, kaugel ei ole aga aeg, kui hinnatõus jõuab krõbedamate hindade kujul toidukauplustesse, transpordisektorisse ja hakkab otseselt mõjutama töökohti.

Ilmselt on ka teieni jõudnud uudis sellest, et Eesti suurim energiatarbija, puitmassitootja Estonian Cell, seiskas ekstreemsete hindade tõttu päevaks oma töö – seni veel päevaks. Kundas asuv ettevõte maksis novembris elektri ja gaasi eest 1,5 miljonit eurot tavapärasest rohkem. Viimaste kuude energiaarve on neil olnud üle viie miljoni võrra suurem. Rõhutan: viis miljonit eurot. Toodangu väärtusahelas annab Lääne-Virumaa ettevõtja tööd ligi 500 inimesele. Võite vaid ette kujutada, millise sotsiaal-majandusliku katastroofi tooks endaga kaasa see, kui tootmine jääks seisma. Rääkisin täna Estonian Celli juhi Siiri Lahega ja nad on väga-väga mures.

Kutsun üles lõpetama erakondlikud vägikaikaveod ja keskenduma meie inimeste toetamisele. Usun, et oleme ühel meelel: pikaajaliste lahenduste väljatöötamise kõrval tuleb paralleelselt tegutseda ajutiste meetmete rakendamisega. Külm talveperiood seisab meil veel ees ja riigil tuleb anda inimestele kindlustunne, et kommunaalarvete tasumise järel ei haiguta rahakotis tühjus. Ei ole normaalne olukord, kus ettevõtted on pidanud astuma töökorralduses samme selleks, et vältida börsihinna tippe. Paljudel juhtudel on see võimalik, paljudel juhtudel mitte. Suurettevõtja Oleg Gross ütles hiljuti intervjuus, et on äärmiselt lühinägelik suhtumine, et vabaturumajandusse ei tohi sekkuda ega kompenseerida, kui elekter läheb kalliks. Riik korjab ju käibemaksu ja CO2 tuludena mitu korda rohkem, aga inimesed on raskes seisus.

Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus on vastu võtnud mitmeid toetusmeetmeid. Peatasime elektrienergia, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse, maagaasi ja kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisi tõusu, vähendasime võrgutasu kaks korda ja otsustasime maksta hinnatõusu hüvitist vähese sissetulekuga inimestele. Energiahinna tõusu osalise kompenseerimise veebirakendus käivitub plaanide kohaselt järgmisel nädalal. Aga see kõik ei ole piisav. Kindlasti on vaja suurendada nende inimeste ringi, keda hätta sattumisel abistame, aga on vaja ka laiapindseid meetmeid, olgu see käibemaksulangetus või lagi börsihindadele. Meetmeid tuleb aga rakendada koos ja korraga, sest ainult nii on nad mõjusad.

Lisaks tahan siinkohal üle rääkida selle, mis võiksid olla meie pikemad lahendused või mis me oleme teinud selleks, et meil oleks pikemaid lahendusi. Oleme seda meelt, Keskerakond on seda meelt, et taastuvenergia senisest suuremat kasutamist tuleb toetada, kuid see ei tohi kaasa tuua meie inimeste toimetuleku halvenemist ning enne uute võimsuste kasutuselevõttu ei ole mõistlik praegustest loobuda. Arvan, et üks olulisemaid energiapoliitilisi otsuseid langetati 2019. aastal, kui toonane Vabariigi Valitsus otsustas anda Eesti Energiale omanikukohustusena ülesande säilitada Eestis juhitava energiatootmise reservina 1000 megavatti. Taastuvenergia koha pealt oleme uute radarite soetamise otsusena avanud võimalused tuuleparkide arenguks 60%‑le Eesti maismaast. Välja on kuulutatud roheenergia vähempakkumine 450 gigavatile, lisandumas on vähempakkumine 650 gigavatile. Otsustatud on ka see, et riik tervikuna oleks roheenergia tarbija. Võimsus kokku on 100 gigavatti. Kutsume sellega liituma kõiki omavalitsusi, see võiks lisada vähemalt 100 gigavatti veel ja see oleks kindlus taastuvenergia tootjatele.

Lisaks on menetluses kohaliku kasu seadus, mis toob roheenergiast kasu ka neile, kelle läheduses tuulepargid asuvad. Samuti on Riigikogu menetluses energiaturuseadus, mis annab võimaluse veelgi pikaajalisemaid ja seeläbi ka soodsamaid otselepinguid sõlmida. Need otsused puudutavad taastuvenergia tootmist, aga peame leidma pikaajalise lahenduse ka juhitavale energiale.

Valitsuse juurde moodustatud riiklik tuumaenergia töörühm analüüsib välisekspertide kaasabil tuumaenergia kasutuselevõtu võimalusi Eestis. Analüüsi esialgne tähtaeg on 2022. aasta sügis, kuid kujunenud olukorras võiks leida võimalusi selle protsessi kiirendamiseks. Ehk kokku võttes: me vajame pikaajalisi meetmeid, millega tegeldakse, aga meil on vaja ka kiireid otsuseid lühiajaliste meetmete kohta. Aitäh!

16:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra minister, teile on ka küsimusi Riigikogu liikmetelt. Urmas Reinsalu alustab.

16:38 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Härra majandusminister, aitäh väga konkreetse ettepanekute paketi eest, kuidas energiakriisi lahendada! (Naer saalis.) Mul on väga konkreetne küsimus, mis puudutab Isamaa ettepanekut teha elektrituru reform, kehtestada elektrienergia väiketarbijatele universaalteenusena ja börsiväliselt võimaldada inimestel turgu valitsevalt energiatootjalt elektrit osta. Konkurentsiameti direktor ütles täna ja kinnitas, et see hinnatase, kui CO2 kvoodid hüvitatakse vastavalt Euroopa Liidu elektridirektiivi võimaldavale sättele, jääks alla 50 euro megavatt-tund, prognoositav hinnatase. Härra majandusminister, kas te toetate seda ettepanekut ja toetate seda ka valitsuses, silmitsi Reformierakonnaga?

16:38 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma toetan kõiki ettepanekuid, mis aitavad kaasa inimeste toimetuleku parandamisele. See ettepanek, mille te olete teinud, on üks võimalus. Siin on kahtlemata vaja kaaluda selle juriidilisi aspekte, kas ja kuidas on selline võimalus rakendatav. Aga ka oma kõnes ma ütlesin, et peaks olema võimalus seada hinnalagi börsihinnale.

16:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

16:39 Anti Poolamets

Lugupeetud minister! Praegu siis proovitakse ravida tagajärgi, aga põhjustest on vähem juttu. See ümberjagamine ja toetuste süsteem ei vii meid tagasi normaalsete elektrihindade juurde, kui me tahame siia investeeringuid meelitada, Estonian Celli säilitada ja töökohti säilitada. Te teate seda isegi hästi. Aga ma küsin, kas ettepanekute hulgas kerkis ka mõni julgem ja juurpõhjuseid käsitlev lahendus, nagu elektribörsilt põhimõtteline lahkumine. Kas oli juttu kas või sellest, et kui meetmed ei tööta, siis me oleme mingil hetkel valmis selle kirurgilise toimingu ära tegema, juhul kui muu ei aita?

16:40 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma pean praegu kõigepealt oluliseks kiireid meetmeid ehk maksumeetmeid, toetusi. Mis puutub börsilt lahkumisse, siis neil, kes soovivad jätkuvalt börsil olla, ma arvan, võiks see võimalus olla. Aga kindlasti peaks olema ka alternatiiv neile, kes ei soovi börsil olla. Praegu on tõesti alternatiiviks fikseeritud hinnaga elektripaketid. Neid pakette kasutab päris suur osa Eesti elanikkonnast ja nendes pakettides suuresti hinnatõusu olnud ei ole. Nii et ka see võimalus on täiesti olemas, saab nende pakettidega jätkata.

16:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

16:41 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teid kuulates jäi mulle mulje, teie ettekandest, et olukord on halb ja on vaja pikaajalisi plaane. Väga õige ja selliseid mõtteid tuleb väga tunnustada. Aga viimasel ajal on mul tekkinud selline tunne, et [ma ei tea,] kas meie riigil on ka mingisugused pikemaajalised plaanid. Kui ajalehest lugeda, et Auvere remont on planeeritud keset talve, siis kas see on kooskõlas mingite plaanidega või võetakse otsuseid vastu nii, nagu kellelgi parasjagu mõte tuleb, ainult tänases päevas elades?

16:41 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Auvere probleemidest rääkides tuleb kindlasti rõhutada seda, et tegemist ei ole mitte plaanitud remondiga, vaid tegemist oli avariilise olukorraga Auveres. Paraku tõesti Auverega on meil see probleem, et avariilisi olukordi tulenevalt sealsest tehnoloogiast on väga palju.

16:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

16:42 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Härra majandusminister! Ma olen veidikene pettunud. Ma lootsin, et teil on selgroogu ja te teatate Riigikogu ees, et te selles haledas valitsuses enam edasi ei soovi osaleda. Aga küsimus on nüüd elektri hinnas, mis hakkas tegelikult juba tõusma kevadest. Kas valitsusel puudus ja puudub siiani pädevus või soov õigeaegselt reageerida? Või oli valitsuse sellisel tardunud olekul mingi muu põhjus?

16:42 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, valitsus on reageerinud. Ja Eesti valitsusega samas olukorras on tegelikult terve Euroopa, kui mitte öelda kõikide riikide valitsused. Ka meist jõukamate riikide valitsused on rakendanud meetmeid. Näiteks andis Norra hiljaaegu teada, et nad rakendavad toetusmeetmeid oma tarbijatele. See näitab tegelikult seda, et see olukord on üks üle terve Euroopa, kui me räägime ainult Euroopast, siis üle terve Euroopa. Ja ma arvan, et sarnaselt teiste riikide valitsustega peame ka meie meetmeid rakendama.

16:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

16:43 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea energeetikaminister! Te olete siin sõnavõttudes olnud tihti nagu rahandusminister ja seni olete välja käinud ainult käibemaksu vähendamise idee. Aga kuna teil olid sellised autoriteetsed allikad nagu Estonian Cell ja teiseks Oleg Gross, siis öelge, kui palju ja mil moel aitab käibemaksu vähendamine ettevõtjat. (Taavi Aas vastab midagi.) Jah, palun kirjeldagegi seda, kuidas ta seda teeb, siis ma pärast saan kommenteerida, kas teil on õigus.

16:43 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ettevõtjate üks toetusmeede, miks sai tehtud kõigile võrgutasude vähendamine, oligi see, et ta aitaks ka ettevõtjaid. Kahtlemata, käibemaksu vähendamine ettevõtjat nii palju ei aita, aga kindlasti ta aitab, sest käibemaks on üks osa maksudest, ja kahtlemata aitab ta ohjeldada inflatsiooni, selles on ta mõju päris kindlasti. Lisaks on ta lihtsasti rakendatav meede. Me kõik teame, et toetuste saamine, selle väga suur laiendamine on küll hea meede, aga selles mõttes problemaatiline, et ta nõuab väga palju tööd selleks, et toetusi välja maksta.

16:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

16:44 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Euroopa Liidu asjade komisjoni dokumendist Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, mis toimub just nüüd ja kus peaminister praegu viibib, saab lugeda selge sõnaga neljanda alajaotuse, energiahindade alajaotuse alt, et Euroopa energiaturu regulaatorite agentuuri tungiv soovitus on kõrgete energiahindade tõttu tekkinud kriisis kasutada ainult hinnaleevendust ja pakkuda seda sihitud viisil ehk läbi sotsiaaltoetuste kõige vaesematele leibkondadele. See on just see jutupunkt, mida peaminister Kaja Kallas juba pikemat aega korrutab, ja valitsus keeldub muid variante üldse arutamast. Ka teie pikast ja põhjalikust ettekandest ei kuulnud me midagi põhjapanevat peale selle, et teie isiklikult ja Keskerakond teeks võib-olla midagi teisiti. Kuidas te selles valguses saate nii meile siin kui ka tervele Eesti rahvale pakkuda tõsiselt elumuutvaid ettepanekuid, mis võikski päriselt seda olukorda leevendada, kui juba Euroopast mitte midagi peale sotsiaaltoetuste välja pakkuda ei ole?

16:45 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Minu sõnum on see, et meetmeid tuleb rakendada kompleksselt, siis nad aitavad. Me võime öelda nii, et iga meetme osa on umbes 10%. Kui neid meetmeid on mitmeid, siis see 10% kumuleerub. Ja kui see kokku on 20%, 30% või 35%, siis see tegelikult on juba ka abi inimestele.

16:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

16:46 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, et teie poliitilise avalduse põhiline sõnum oli kantud sellest, et te kutsusite meid üles poliitilisele erakondadeülesele üksmeelele. Ma arvan, et see üksmeel on siin saalis tegelikult olemas. Tuleb ette võtta samme, mis aitavad sellest energiašokist välja tulla, sest see on väga suur löök meie majandusele. Aga ma küsin teie käest ikkagi väga konkreetse küsimuse. Te mainisite tuuleparke, radareid, reguleeritud hindu ja veel instrumente, millega on tegeldud sellises poliitilises üksmeeles. Aga mis on ikkagi saanud Tootsi tuulepargist? Me teame, et Eesti Energia on ostnud selle 52 miljoni euro eest riigi käest. Me teame, et see on kümme aastat tagasi ära planeeritud. Me teame, et sinna saab ehitada ja rajada tuulikuid. Aga riigifirmad käivad omavahel kohut. Ei ole ka kuulda olnud, et selle asjaga oleks midagi juhtunud. Kas te oskate paari sõnaga seda kommenteerida?

16:47 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Tõepoolest, vastab tõele, et seal on pooleli kohtumenetlused. Neid kohtumenetlusi on olnud mitu ja ka praegu on üks pooleli. Küsimus ei ole niivõrd selles, et kaks riigifirmat on omavahel kohtus, vaid küsimus on tegelikult selles, et riigiettevõte on kohtus tururegulaatoriga, kes peab andma oma hinnangu selle kohta, kas Tootsi tuulepark hakkab tulevikus saama toetust vana skeemi järgi või uue skeemi järgi. Regulaator on otsustanud, et see peaks olema uue skeemi järgi ehk mitte fikseeritud toetus 12 aastaks, vaid vähempakkumisel võimalik saadav toetus. Riigiettevõte Eesti Energia on seisukohal, et kuna see arendus hakkas nii ammu ja see on seiskunud kohtuvaidluste ja kohtupidamise tõttu, oleks neil seetõttu ka õigustatud ootus saada esimesse ehk varem kehtinud toetusskeemi. Lisan siia nii palju, et Eesti Energia on ettevõte, mille üldkoosolek ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, vaid on Rahandusministeerium.

16:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:48 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Teie toetate käibemaksu langetamist erinevalt valitsusest, mille liige te olete. Valitsuse üks retoorika, miks ta seda ei toeta, on see, et see on abi ka rikastele. Alguses oli see rikkaks olemise tase 673 euro juures, eelmisel nädalal me kuulsime, et seda võiks natukene tõsta ja jõuda 1000 või 1200 euro juurde. Siit tegelikult tuleb ka minu küsimus teile. Kui te olete nõus käibemaksu alandamisega, aga valitsus ei ole ja läheb ikkagi seda teed, et rikkaid ei tohi toetada, siis mis oleks teie [arvates] selline kuusissetuleku tase, millest alates inimest võiks lugeda rikkaks? Ja mis võiks olla valitsusel see tase?

16:49 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Siin oli teil kaks meedet koos. Üks on käibemaksu pool, mida tõepoolest meie erakond on pidanud õigeks toetada, nii et see rakenduks ühtlaselt kõigile, ja teine on väikese sissetulekuga inimeste toetus, mida makstakse konkreetselt vajaduspõhiselt. Praegu on see tase kokkulepitud 672 eurot esimese leibkonnaliikme kohta. Valitsus on olnud nõus sellega, et seda piiri tõstetakse kas mediaanpalgani või meie ettepanekul keskmise palgani, selle saajad oleksid siis õigustatud toetust saama. Nii et need on kaks erinevat toetust. Aga tõesti, raske oleks ette kujutada olukorda, kus peaaegu pooled Eesti inimesed oleks õigustatud saama elektrihinna puhul toetust.

16:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

16:50 Paul Puustusmaa

Suur tänu!

16:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma korraks vabandan. Härrad Reinsalu ja Ligi, teie kahe sumin tuleb siia jube kõvasti ette. Härra Ligi! Kas ma tohin paluda, et te härra Reinsaluga räägiksite väljaspool ... (Saalist vastatakse midagi.) Ma saan aru, et teil on väga palju omavahel rääkida, eriti energiahinnast ja kõigest muust. Aga jube raske on seda debatti siit juhtida ja veel raskem on kuulata, kui teil seal kogu aeg sumisete. Nii, härra Puustusmaa. Üks hetk. Mikrofon. Jah, palun!

16:51 Paul Puustusmaa

Lugupeetud minister! Mina olen küll mõnevõrra pettunud, sellepärast, et teie ettekandest ma ootasin tõesti midagi sellist plahvatuslikku, aga tuli ikka kuidagi väga loosunglik see kõik välja. Sellest on kahju. Väga huvitav on pilt – kui te praegu aknast välja vaataksite, siis te näeksite, et Tallinn on pime. See meenutab natukene seda pilti, kui me vaatame Põhja-Koread ja Lõuna-Koread – üleval on pimedus, all on valgus. Meie oleme jõudnud sellesse majanduslikku stagnatsiooni, kus pool rahvast saadetakse kerjama kohaliku omavalitsuse ukse taha. See on tegelikult täiesti drastiliselt kole. Ma mõtlesin, et nüüd te pakute välja ettepanekuid, mis tõesti mõjutaksid seda olukorda, mis vähendaksid seda stagnatsiooni, mis võtaksid rahva palgavaesust väiksemaks ja seal on põrutavaid ettepanekuid. Aga ma ei kuulnud neid. Ma lihtsalt ei kuulnud neid. Ma ei näe, kas kuskilt tuleks välja mingisuguseid selliseid meetmeid, mis tõesti kiiresti palgavaesust vähendaksid ja kiiresti lahendaksid elektrihinna probleemi. Neid ei ole. (Juhataja helistab kella.) Kahju. Aga äkki pakute?

16:52 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ükski meede eraldi kindlasti ei ole selline, mis seda olukorda lahendab. Need meetmed peavadki olema rakendatud koos, kompleksselt, on see käibemaks, on see toetus, on see lagi börsihinnale või mingi muu lahendus börsihinna tippude äralõikamiseks, nagu võrgutasu või aktsiisid. Need on meetmed, mida tuleb rakendada koos, siis on neil mõju, ükshaaval neid rakendades seda mõju ei ole.

16:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Torm, palun!

16:52 Marko Torm

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on kaks küsimust, üks on väga konkreetne ja teine on üldisemat laadi, aga siiski väga oluline. Me mõistame kõik, et praegu tekkinud kõrgete elektrihindade puhul on väga mitmeid faktoreid: külm, tuule puudumine, elektrijaamade hooldused, rikked ja ühisturu reeglid, aga lisaks ka meie riikliku tootja tootmis- ja varustusvõimekus. Meil on minu teada fikseeritud kokkulepped Eesti Energia tootmisvõimsuse üleval hoidmiseks. Kas teie teada on riiklik ettevõtja neid kokkuleppeid täitnud? Kui ei ole, siis miks? Ja üldisemalt küsin juurde, kuidas me oma ettevõtjaid, sealhulgas Estonian Celli ja teisi tootjaid aitame. Mis on need konkreetsed toimivad meetmed?

16:53 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, sellest 1000 megavatist, mis pidi olema või mis on omaniku ootustena pandud kohustusena Eesti Energiale üleval hoida. Reeglina on seda tehtud. Auvere avariiline seiskumine viis nende võimekuse alla 1000 megavati, nii et sellel hetkel, kui Auvere ei tööta, on see alla 1000 megavati, Auvere osakaal on nii suur.

Mis aitaks ettevõtteid? Kõigepealt, võrgutasud oli meede, mis töötas kõikidele ettevõtetele. Aktsiisid on meede, mis töötab ettevõtetele. Ja nii nagu ma ütlesin, teatud ulatuses on ka käibemaks see, mis aitab ettevõtteid. Kindlasti oleks mõistlik vähemalt elanikele rakendada börsihinna ülemlage, millest kõrgemat hinda tuleks kompenseerida, aga miks mitte seda teha ka ettevõtetele. 

16:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:54 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Oma viieminutilises avalduses te kirjeldasite olukorda, aga ühtegi mõjuvat ja tõhusat lahendust välja ei pakkunud. Kui te küsimustele vastasite, siis ei saanud mina küll aru teie seisukohast selle eelnõu kohta, mis puudutab universaalteenuse osutamist börsiväliselt hinnana Konkurentsiametist kooskõlastatuna. Võib-olla te siiski mõtestate oma seisukoha lahti. Ja teiseks, seesama toetushüvitis, mis on inimestele mõeldud, on ainult teatud leevendus ja see on akuutne teemaprobleem. Öelge, millal ja kuidas inimene selle hüvitise või toetuse kätte saab? Oktoober on läinud, november on läinud, detsember on läinud, on kuulda, et osa omavalitsusi planeerib järgmisel aastal millalgi hakata avaldusi vastu võtma. Kas inimesed maksavad pool aastat elektriarvet rahaga, mida neil ei ole, ja siis kunagi kevadsuvel saavad selle hüvitise kätte? Või kuidas see mehhanism välja nägema hakkab?

16:56 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see rakendus peaks olema valmis järgmisel nädalal. Jaanuar, järgmise aasta algus on see aeg, kui saab hakata toetusavaldusi esitama. Ja seda toetust saab ka tagasiulatuvalt, nii et see, kui rakendus on hiljem tööle läinud, ei tähenda seda, et inimesed varasemate kuude eest raha kätte ei saaks.

Mis puudutab teie ettepanekut elanikele otselepingute sõlmimiseks, siis, nagu ma ütlesin, see on kindlasti kaalumist väärt. Tuleb vaadata üle juriidilised aspektid selle juures ja seda, milliseid vahendeid on võimalik kasutada, kas CO2 vahendeid on võimalik selleks kasutada, sest CO2 vahenditel on juures märge, et seda raha saab kasutada ainult vähekindlustatud elanikele [elukalliduse tõusu] kompenseerimiseks. Kes on see grupp, kellele tehtaks neid otselepinguid? Sellest sõltub väga palju, kas neid vahendeid üldse on võimalik kasutada või neid ei ole võimalik kasutada. Ma saan aru, et teie ettepanek on alternatiiv tänasele olukorrale, kus on võimalik sõlmida püsihinnaga lepinguid. Teie ettepanek seisneb selles, et oleks odavam ehk kompenseeritakse CO2 osa selles lepingus. Aga see on just see koht, mis tuleb juriidiliselt üle vaadata, kas CO2 vahendid on selleks sobilikud või mitte. Või tuleb leida, juhul kui seda rakendada, mingi teine rahastusallikas.

16:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

16:57 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister, aitäh nende selgituste eest! Ja tänan, et te rääkisite kavandatavatest sammudest, millega soovitakse vähendada elektri hinda. Teatavasti börsipakett on see, mis on elektri hinna hüppelise kasvu osaliselt tinginud. Minu küsimus on väga praktiline. Mis te soovitate nendele, kellel on praegu börsipakett?

16:58 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ka minul on börsipakett. Mina olen börsipaketis seetõttu, et ma paigaldasin päikesepaneelid ja elektritootjana saangi ma olla ainult börsipaketis. Selles mõttes julgen jagada oma kogemust. Suvel olid paneelid väga mõjusad, aitasid väga hästi. Praegu paneelid sama hästi kui ei tööta ja ma tunnen börsipaketist kõiki neid mitterõõme, mis hetkel selle paketiga kaasnevad. Aga kõigil neil, kellel on börsipakett, soovitan mina kindlasti kaaluda fikshinnaga lepingu sõlmimist. Kahtlemata on tegemist riskimisega, sellepärast et fikseeritud hind on praegu kindlasti odavam kui börsipakett, aga kui börsihind peaks suvel langema, siis võib jällegi tekkida olukord, kus börsihind on märgatavalt madalam kui fikseeritud hinnaga paketis. Nagu energeetikaeksperdid on öelnud, võib see hinna kõikumine lähiperioodidel olla päris suur ning see omakorda võib tähendada seda, et ühel hetkel need, kes nüüd loobuvad börsipaketist suure hinna tõttu ja lähevad üle fikseeritud hinnale, [kaotavad].

Praegu on fikseeritud hind, mida on võimalik sõlmida, suurusjärgus 140 eurot megavati kohta, võib-olla väike pluss isegi sinna juurde, aga ütleme, et 140 eurot. Ei ole ka sugugi kindel, et suvel ei või meie elektri börsihind jälle olla märgatavalt madalam kui 140 eurot megavati kohta, vähemalt mingil perioodil. Aga kui keegi tahab anda endale garantii väga kõrgete tippude vastu, siis loomulikult on fikseeritud hinnaga pakett see, mis aitab.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:00 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas te olete valitsuses arutanud ka analoogset skeemi, nagu tehakse Norras, et mingi aja vältel kompenseerida tarbijatele neid tipu hindasid, seni kuni leitakse mingid paremad lahendused või paremad meetmed, et inimesed välja aidata sellest kitsikusest? 

17:00 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, Norraga absoluutselt sarnast paketti ei arutanud. Küll aga mina olen teinud ettepaneku, et võiks olla kompensatsioon mingist börsihinnast alates. Selle mõte oleks see, et võtta tarbijatelt hirm selliste ülikõrgete hindade ees. Ma pakkusin seda siis, kui oli teada, et on tulemas sellised hinnad nagu 1000 eurot megavati kohta. Ka see on üks võimalus tõesti: võtta ära hirm väga kõrgete hindade ees.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

17:01 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Õige on see, et olukorra parandamiseks on vaja tervet meetmete kogumit, aga see osa teie loetletud meetmetest, mis on sellise pikemaajalise ja tegelikult kaalukama toimega, jäi hõredaks. Eelkõige ma toon siin esile ühe valdkonna või ühe aspekti, mis puudutab Nord Pooli elektribörsi toimimist. Riivamisi mainisite hinnalae alla toomist, aga milliseid instrumendid, mehhanismid, hoovad või võimalused on üldse sekkumiseks ja milliseid vahendeid, abinõusid teie ise oma ametist tulenevalt kavatsete rakendada, et seda maksimumi, hinnalage allapoole saada ja lahendada ka seda probleemi, et mitmed riigid piiravad oma võimsusi, vastuolus börsireeglitega elektrivõimsuste turule laskmisel, Norra ja Rootsi näiteks?

17:02 Aivar Sõerd

Eriti olukorras, kus Eesti on maha müünud oma osaluse ...

17:02 Aivar Sõerd

... sellel börsil.

17:02 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, tõepoolest, täpselt nii nagu koroonakriisi algus, on ka energiakriisi algus toonud välja selliseid kohti, kus riigid on rakendanud piiravaid meetmeid. See on väga kahetsusväärne, sellepärast et me toimime ja tegutseme ühel ja samal turul. Tõesti on olnud juhus, kus Rootsi ja Norra hakkasid piirama piiriülest elektrikaubandust, mille tagajärg oli see, et vastavalt hakkas ka hind muutuma. Tõsi on see, et nendevaheline kaubanduse piiramine ilmselt väga palju Eesti hinda mõjutada ei saanud, sellepärast et Rootsist jällegi Soome see ülekandevõimsus oli juba niigi piiri peal. Nii et isegi kui sealt Norrast oleks rohkem Rootsi läinud energiat, elektrit, siis ta tõenäoliselt ei oleks Rootsist lihtsalt edasi jõudnud, kuna Rootsi ja Soome vaheline ülekandevõime oli juba maksimumi peal, sealt ei oleks rohkem läbi mahtunud. Tõesti, seda on juhtunud.

Nii nagu ma ütlesin, mina olen välja pakkunud meetmena nende tipuhindade kompenseerimist, et leppida kokku üks börsihinna lagi, kustmaalt edasi ongi olukord, kus tarbija rohkem ei maksa, see hind kompenseeritakse. Me oleme selle läbi rääkinud Eleringiga. Tunnipõhiselt on võimalik välja võtta hinnad ja tunnipõhiselt ka kompenseerida, juhul kui hind peaks minema kõrgemaks kokkulepitud piirist.

17:04 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

17:04 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kas te saate üles lugeda ja lahti seletada kõik põhjused, mis praegusel hetkel takistavad Eestit väljumast CO2 kvoodi süsteemist? Kas need põhjused on niivõrd olulised, et kaaluvad üles Eesti inimeste toimetuleku?

17:04 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Minule teadaolevalt CO2 kvoodi süsteemist lahkuda ei ole võimalik. Küll aga ma olen nõus sellega, et seda kvoodisüsteemi tuleks muuta, ajakohastada ja parandada. Olen ka vastava ettepaneku selle kohta teinud. Olen ka teadlik sellest, et me ei ole ainus riik Euroopa Liidus, kes selles suunas mõtleb, et seda kvoodikaubandust peaks muutma ja parandama. Poola on olnud samal seisukohal, Tšehhi on oma toetust avaldanud ja neid riike on teisigi. Tõesti, praegune kvoodikaubanduse süsteem ei toimi nii, nagu ta kunagi ehitati, või õigemini ei tööta see osa sellest süsteemist, mis peaks stabiliseerima kvoodihinda väga hüppeliste tõusude puhul. See mehhanism on tegelikult kvoodikaubanduse süsteemi sisse ehitatud, see on seal olemas, aga paraku on ta sellisel kujul, mis meid ei aita, sest see lihtsalt ei tööta. See süsteem tuleks ümber teha nii, et ta tõepoolest töötaks.

Ma toon näitena selle, et Eesti on vähendanud oma CO2 heidet 72%, kui me võtame aastad 1995 ja 2020. Ehk 72% – kõige rohkem Euroopa Liidus. Ja vähendamine toimus aastatel, kui kvoodi hind oli 25 eurot megavati kohta. Ehk juba see hind oli selline, mis pani tegutsema rohelisema energia suunas. Ei ole ühtegi põhjust, et kvoodihind peaks olema 80–90 eurot või isegi rohkem megavati kohta. Selline hind näitab lihtsalt seda, et energiast on puudus. Kui energiast on puudus, siis energiat hakatakse tootma sõltumata sellest, mis on kvoodi hind. Selline on praegune olukord ja see olukord ei ole normaalne.

17:06 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! No need on sellised toredad intellektuaalsed targutused, mida te meile siin esitate. Ma saan aru muidugi, et koalitsioon on teid piksevardana praegu siia püsti pannud, et näidata avalikkusele: midagi me ikkagi teeme ja rahva mure läheb meile korda. Aga tegelikkuses muidugi ma saan aru, et prevaleerib ikkagi eurotruudus. Prevaleerib ikkagi see sulaslik mentaliteet, et ega me midagi väga teha ei saa. No natukene alandame mingeid maksukesi ja natukene maksame mingisuguseid toetusekesi, aga ega me midagi väga palju teha ei saa. Aga mina ütlen teile, et saab küll. Ongi vaja astuda radikaalseid samme – lahkuda börsilt, lahkuda CO2 kaubandusest, võtta teatud maksud üldse maha, vähemalt ajutiselt. Kui me nii teeme, siis me saame väga kiiresti selle elektrihinna alla. (Juhataja helistab kella.) Ma arvan, et Eesti rahvas on see, kelle peale me peame mõtlema, mitte eurobürokraadid.

17:08 Mart Helme

Kas te nõustute minuga?

17:08 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma nõustun teiega selles, mis puudutab seda, et me peame rakendama erinevaid meetmeid selleks, et energia hinda alla tuua. Börsilt lahkumine? Nojah. Väga mitmeid aastaid oli olukord, kus börs garanteeris väga hea hinna. Ma ei arva, et see võiks olla see meede, millega kindlasti peaks nõustuma. Aga sellega, et erinevaid meetmeid tuleb rakendada paketina, ma olen täiesti nõus.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

17:08 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! 2020. aasta esimeses kvartalis, kui oli eriolukord ja paljud ettevõtted suleti, koroona leviku vältimiseks, siis maksuamet lubas, et kui makse ei ole rahavoolises mõttes võimalik õigeaegselt tasuda, siis nendelt viiviseid ei arvutata. Nüüd on kõrged elektriarved paljudel käes ja need on üsna ootamatud. Jõulud on tulekul ja on teada, et elektriarvete hüvitamisi ei jõuta küllalt kiiresti menetleda. Kas võiks tulla kõne alla, et viiviseid arvete maksmisega hilinemisel ei arvestata?

17:09 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See on küsimus igale elektrimüüjale eraldi. Aga Eesti suurim elektrimüüja Eesti Energia on kinnitanud, et nemad ajatavad elektriarveid juhul, kui selleks on vajadus ja põhjus.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Tiiu Aro, palun!

17:10 Tiiu Aro

Austatud juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on ajendatud hiljutisest valijakirjast. Teatavasti oli 2015. aasta 1. maini lubatud erimärgistusega diislikütust kasutada muu hulgas ka eramute ja korterite kütmiseks. Ka selle kütuse hind on oluliselt tõusnud. Kas olete teiste meetmete hulgas kaalunud erimärgistusega diislikütuse kasutamise taas lubamist eluruumide kütmisel?

17:10 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, sellist ettepanekut ei ole tehtud. Aga kui see ettepanek siin saalis juba tehti, siis tuleb seda ka kaaluda.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

17:10 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tõesti väga hämmastav oli kuulda, et te tulite ütlesite meile, et teil tegelikult erilist plaani ei ole, et jätkuvad need asjad, mis olid juba aastaid tagasi, aga väga oluline on praegu tegeleda kallinenud energiahindadega. Täpselt sama oluline asi on tegeleda nüüd sellega, mis juhtub tulevikus, kuna energia hinnad lähevad kallimaks, inflatsioon suureneb ja see tähendab seda, et inimesed tegelikult on kevadeks oluliselt vaesemad, kui nad olid sellel sügisel. Ma küsin, milline on teie ja Vabariigi Valitsuse plaan tegeleda selle küsimusega, mis nüüd sellele kõigele järgneb, olukorras, kus tegelikult inimeste sissetulekud, töötasud, mis peaksid sellel ja järgmisel aastal tõusma, inflatsioon sööb ära ja inimesed on vaesemad. Kuidas me selle probleemi ära lahendame?

17:11 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! No siiani on ikkagi olukord, kus töötasude kasv on olnud kiirem kui inflatsioon. Aga veel kord: tõepoolest, toetused on vajalikud ja kindlasti toetustega tuleb edasi tegeleda ja aidata neid inimesi, kes kõige rohkem abi vajavad, ma olen sellega täiesti nõus. Teisalt, kahtlemata, kõiki meid mõjutab inflatsioon, kõiki mõjutavad kaupade hinnad ja seetõttu ühe meetmena pean ma väga oluliseks ka seda, mis puudutab käibemaksu, sest see aitaks kõiki.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Aivar Viidik, palun!

17:12 Aivar Viidik

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea härra minister! Ma küsin eelnevast natuke teistpidi küsimuse. Kas te oskate öelda, kui suure osa elektrienergia moodustab üldse keskmise kodutarbija kuludest ja kui suure osa moodustab ta keskmise ettevõtja kuludest? Et meil oleks see proportsioon paigas, millest ja millisest kasvust me hetkel kulupoole peal üldse räägime.

17:12 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et elektrienergia puhul on keskmisest peaaegu võimatu rääkida. Ma tõin näite Estonian Cellist, kus on suurim energia tarbimine, ja tema suurim osa kuludest ongi energia. Kindlasti on ettevõtteid, keda elektrienergia kallinemine mõjutab märgatavalt vähem, nii et siin sellist keskmist välja tuua on hästi keeruline. Samamoodi on see keeruline kodutarbija puhul. On üks olukord kortermajas ja täiesti teine olukord eramajas, kus võib-olla isegi just nimelt värskelt on paigaldatud elektriküte või õhksoojuspump, maa- või õhk-vesisoojuspump. Nii et need olukorrad on nii erinevad ja tegelikult ei ole mõistlik siin sellist keskmist välja tuua.

17:13 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tulite täna siia saali – poliitiline avaldus energiahindade kohta. Kuulan ja kuulan, ja siis kui kõne on läbi, lähen siiasamasse fuajeesse. Astub mulle ligi üks valitsuserakonna saadik, päris tõsiselt kohe, ja ütleb, et täiesti tühi jutt, mõttetu loba, otsi asja sisu taga nagu Toots noaotsaga rosinaid saias. See oli teie enda valitsuskoalitsiooni liikme jutt. Tegelikult on asi tõsine, sest vaadake, kui palju teile on küsimusi esitatud. Teie sõnum, poliitiline avaldus, on tühi jutt ja mittemidagiütlev. Miks te ei teinud sellist avaldust, millest saaks aru ka näiteks tädi Helme Laupa külast?

17:14 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Eks igaüks ise otsustab selle üle, kui tühi või mittetühi see oli. Mina tõin teieni selle, mis võimalused on elektrienergia hinnatõusu kiireks leevendamiseks ja mis võimalused on pikaajalisemaks tegutsemiseks.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

17:14 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! CO2 kvoodi süsteemist väljaastumisest te rääkisite pikalt, et see ei ole mõistlik ega võimalik. Aga võimalik oli isegi Nõukogude Liidust välja astuda. Ma usun, et on võimalik välja astuda ka muudest sellistest süsteemidest, mis on Eesti riigile kahjulikud. Aga küsimus on selline. Auvere jaam ja ülekandeliinide remont plaaniti kõige karmimasse aega. Kas need asjad kooskõlastati ka ministriga või mõne teise valitsusliikmega või ongi see peaministri, kuidas öelda, retooriline esinemine kuskil ajakirjanduses, et mida kõrgem elektrihind, seda kiiremini me jõuame rohepöörde eesmärkideni?

17:15 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Veel kord: Auvere jaama remonti ei olnud plaanitud, see oli avariiline seiskumine, tegemist oli tõsise avariiga. Seda keegi ei plaaninud. Ainukene plaanitud remont Balti riikides oli Leedus, sest Leedus ei eeldatud, et detsembri algus võiks tulla nii külm. Eeldati pigem, et külmad tulevad jaanuaris-veebruaris ja seetõttu Leedus plaaniti ühe jaama remont detsembri algusesse. Meie Auvere jaama puhul ja ka Läti jaama puhul oli tegemist avariilise seiskumisega.

17:16 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

17:16 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mina ühinen nende inimeste või Riigikogu liikmete kriitikaga, kes ütlevad, et poliitiline avaldus ei sisaldanud tegelikult avaldust. Te konstateerisite seda, mida me juba teadsime, ja tõdesite, et on vaja pikaajalist plaani. No seegi hea. Mind hmmastab ka teie seisukoht, et miski ei takista praegu hakata ilma infosüsteemita inimestelt avaldusi vastu võtmast. Aga me kujutame ju hästi ette, et see tähendab pärast, hiljem nendele sadadele ametnikele kohalikes omavalitsustes käsitsitööd. Seega nad jätavadki oma avalduse vastuvõtmise sinna jaanuarikuusse ja inimesed jõulude ajal ilma vajalike vahenditeta.

Aga küsimus on selle kohta, kuidas teie suhtute sellesse seisukohta, mida peaminister eelmisel nädalal väljendas, et inimesed hakaku energiafirmadesse pöörduma arvete ajatamiseks. Kas teie teada on energiaettevõtetes nüüd juba tööle tulemas need sajad ja tuhanded ametnikud või töötajad, kes hakkavad menetlema neid tuhandete kodanike – nagu te arvasite, pool Eesti elanikkonnast tunneb probleemi elektriarvetega – ajatamise avaldusi? Või kuidas sellega ikkagi on?

17:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Oskan öelda seda, et Eesti Energia on juba rakendanud täiendavat tööjõudu ja täiendavat tööaega, ka nädalavahetustel nad vastavad kõnedele ja annavad inimestele nõu. Eesti Energia on kinnitanud ka seda, et vajaduse korral on nad valmis elektriarveid ajatama.

17:18 Aseesimees Martin Helme

Yoko Alender, palun!

17:18 Yoko Alender

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Austatud minister! Kindlasti tuleb aidata neid, kes hetkel tõepoolest riskeerivad energiavaesusega, selle koha pealt täiesti nõus. Aga veel olulisem on pikas perspektiivis siiski tegeleda just nimelt selle tootmisvõimekuse tõstmisega. Te ütlesite ise ka, et energiast on puudujääk. Mõned märksõnad: kohalik, hajus väiketootmine, salvestustehnoloogiad, müük võrku, nutikas tarbimine. Kuidas me saame korteriühistuid aidata nii, et kõiki neid asju ka valitsus toetaks, et korteriühistutel oleks soov maja renoveerides mõelda ka nende küsimuste peale? Ei ole mingit põhjust, miks iga korteriühistu ei võiks osaleda selles, et energiat toota, kasutada moodsaid salvestustehnoloogiaid ja energiat edaspidi ka võrku müüa just siis, kui on kasulik seda teha ja sellega juhtida meie tarbimist nutikamaks. Mis on plaanid selles vallas pikemalt?

17:19 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Me oleme seadusandlikud sammud selleks, et kõigil oleks võimalus turul osaleda, teinud. See on ka Riigikogus juba menetletud. Nii et juriidilised võimalused selleks on täiesti olemas. Korterhoonete renoveerimise võimalused on ka olemas, uuest perioodist tuleb 360 miljonit veel sinna juurde, et oleks võimalik hooneid renoveerida ja sealjuures leida nutikaid lahendusi energia salvestamiseks või tootmiseks.

Aga sellest kriisist, ma arvan, me peaksime õppima kindlasti seda, et see kriis meid tabas siiski ajal, kui oli väga külm, tuulevaikus, alternatiivelektri tootmiseks võimalused peaaegu puudusid. Puudu on Skandinaavias ka hüdroenergia tootmise võimekusest, mis ka oleks roheline energia. Nii et see vajadus, et meil oleks ka juhitavat tootmisvõimsust ja piisavalt terves regioonis, kindlasti ei kao mitte kuskile.

17:20 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:20 Indrek Saar

Tänan sõna andmast! Lugupeetud minister! Ka mulle jäi teie poliitiline avaldus suuresti arusaamatuks või päriselt arusaamatuks. Ja ka vastustes küsimustele olete te ühe näitena toonud seda, et võiks ju alandada elektri käibemaksu, aga teil ei ole sellist kokkulepet valitsuses. Valitsuse esindajana te tulete meie ette, teete avalduse ja ütlete, et olukord on halb, aga tegelikult ei paku inimestele lahendusi. Näiteks ei ole ma kuulnud ühtegi lahendust, mida peaksid tegema need inimesed, kes on napilt üle selle valitsuse [kehtestatud] toimetuleku piiri. Need on näiteks õpetajad, kultuuritöötajad, politseinikud, päästjad ja sotsiaalhoolekande inimesed võib-olla napilt alla selle. Ka nende inimeste olukord on läinud oluliselt hullemaks. Neile ei antud see aasta palgatõusu, eeldusel et palk ei kasva. Keskmine palk kasvas 7% ja kasvab tõenäoliselt järgmisel aastal 7%. Kõigi nende palgatõusud jäid alla selle, mis on kahe aasta prognoositav palgakasv. Nüüd te tulete ja tõdete, et olukord on hull, olukord on keeruline, aga teil ei ole tegelikult ühtegi lahendust pakkuda. Kas teil on mõni lahendus ka pakkuda?

17:21 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nendest lahendustest ma rääkisingi, mis on võimalikud ja milles ma väga loodan, et valitsus kokkuleppele jõuab.

17:21 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

17:21 Aivar Kokk

Aitäh! Austatud minister! Ma pean ka tunnistama, et ega ma väga hästi aru ei saanud, miks sa täna siia pukki tulid. Ma küll arvasin, et viimane lause on see, et seoses sellega, et Reformierakond ei soovi Eesti inimesi aidata, astud sa lihtsalt tagasi, et järgmises valitsuses teha otsuseid, mida sa soovid. Praegu me vaatame, septembrikuus valitsus teatab, et nüüd vähekindlustatud saavad valdadest raha. Novembris selgub, et sellist seadust ei ole, tullakse rahanduskomisjoni, ja detsembris selgub, et ei ole sellist programmi ka – kuulge sõbrad, neli kuud oodake, võib-olla jaanuaris saame. CO2 kvoodi hind on 25 eurot Euroopa Liidu kõikide arvutuste järgi, aga meil on 82. See ei ole mingi uus uudis. Järgmise aasta lõpuks on prognoositud 130 ja 2023. aastaks üle 240 euro tonn, 25 euro asemel. Ütleme, et see rohevärk selle CO2 kvoodi müügiga on läbi kukkunud. Mis on ikka konkreetne ettepanek? Kas näiteks CO2 ...

17:23 Aivar Kokk

... taastuvenergia tasu näiteks nulli panna oleks kõige lihtsam otsus homsest teha.

17:23 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et siin paketis on meetmeid, mis on märksa suurema mõjuga kui taastuvenergiatasu mõju inimese rahakotile. Taastuvenergiatasu on neist üks väiksemaid. Kui me räägime näiteks võrgutasudest, need on circa 10%, käibemaks circa 10% – nende mõju on märgatavalt suurem, kui on taastuvenergiatasul.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

17:23 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Te mainisite, et Auvere jaam ei ole mitte plaanilises, vaid avariiremondis. Jaam on ju uus. Küsingi, milline on üldse rikete ja remontide statistika. Mis on põhilised tehnilised probleemid ja mis on perspektiiv? Kas need rikked suudetakse kõrvaldada ja mis sellest edasi saab? Kui see kompleks küsimusi on liiga keeruline, siis ma olen rahul ka kirjaliku vastusega.

17:24 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et kirjalikult ei suuda mitte keegi kinnitada, kas see remont, mis täna tehakse Auveres, on viimane või eelviimane või tuleb neid sinna rohkem. Auverega on olnud probleeme alates tema käikulaskmisest. Olukord on suudetud mõnevõrra paremaks teha, aga täna ei suuda keegi anda garantiid, et see Auvere jaam kogu aeg töötab. Eesti Energia kogemus on see, et mida vanemad on katlad, seda töökindlamad nad on.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

17:24 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Austatud minister! Täna te tegite poliitilise avalduse ja väga suur osa Eesti rahvast mitte ainult ei oota lahendusi, vaid ootab ka selgitusi, miks me sellises olukorras oleme. Mispärast näiteks Lätist saab osta energiat, aga Eestil seda endal tootmisvõimsuste järgi ei ole? Minu küsimus on selles. Külm ilm on paljudel meie naabritel olnud ja raskusi on nii Põhjamaades kui ka meie Läti ja Leedu naabritel. Kas Eesti on millegi poolest erilises olukorras? Kuidas on lugu hindadega Põhjamaades ja teistes Balti riikides? Kas me oleme hullemas olukorras, sarnases olukorras või paremas olukorras? Ja mida teised riigid on ette võtnud, et hinda kontrollida?

17:25 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Me oleme võrdlemisi sarnases olukorras. Sügise alguses oli tõesti olukord, kus Balti riikides, seal hulgas Eestis, oli energia hind kõrgem kui Põhjamaades, Soomes-Rootsis. Aga need viimased hinnatipud on olnud sellised, et nad on olnud sarnased Soomes, sarnased meiega Lõuna-Rootsis. Tõsi, Põhja-Rootsis on olnud mõnevõrra väiksemad hinnad, aga need hinnad ei jõua meieni lihtsalt seetõttu, et ülekandevõimsusi ei ole piisavalt, et sealt need madalamad hinnad ühtlustaksid või tooksid alla meie piirkonna hindasid. Lätiga me oleme peaaegu kogu aeg olnud ühessamas hinnaklassis. Nii et sama seis enam-vähem kõigis Põhjamaades, välja arvatud päris Põhja-Rootsis ja Põhja-Norras.

17:26 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:26 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Poola parlament võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, et peatada praegune CO2 kvootide müük ja seda reformida. Minu esimene küsimus: kas ka Eesti valitsus leiab, et Eesti parlament peaks tegema sedasama? Ja minu teine küsimus on see.  Liiga kergekäeliselt oleme nüüd loobunud sellest ahjuküttest. Tahes-tahtmata jääb ta meie regioonis alternatiiviks, nii või teisiti. Midagi ei ole teha, seal Vahemere-äärsed võib-olla ei saa aru, et meil ongi lumi, meil ongi talv, meil on neli aastaaega ja siia peaks [see kütmisviis] jääma. Kas ei ole valitsusel plaanis nii nagu 2013. aasta KOV-i valimiste eel inimestele küttepuid jagada?

17:27 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Küttepuude jagamise plaanist küll ei oska midagi arvata, ei ole seda teemat arutatud. Nüüd, mis puudutab peatset CO2 kaubandusest kas väljaastumist või selle peatamist – tõepoolest, Poola on sellise ettepaneku teinud. Nagu ma ütlesin, ka Tšehhi on toetanud, küll mitte väljaastumist, vaid ikkagi seda, et kas peatada või põhjalikult seda süsteemi reformida. Ka mina olen seda meelt, et süsteemi on vaja märgatavalt reformida.

Ahjukütte kohta. Mina küll ei pea õigeks, et Eestis hakataks ahjukütet kaotama. Kasutan ka ise ahjukütet ja olen sellega väga rahul. 

17:28 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:28 Henn Põlluaas

Aitäh! Eelküsija võttis peaaegu minu küsimuse ära, aga ministri vastusest ma sain aru, et Eesti toetab Poolat, kui see CO2 kauplemissüsteemi likvideerimine jutuks tuleb. Aga ma tahaksin küsida, Ungaris toimuva eeskujul, kus CO2 kvoodi rahaga alandatakse selle võrra elektrihinda väiketarbijatele ja ka ettevõtlusele, mida Euroopa Liidu direktiivid lubavad, kas me võiksime ka ehk seda teed minna.

17:29 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, direktiivid või reeglid annavad päris täpselt ette selle, mida selle CO2 kvoodi müügist saadud rahaga teha saab, kas seda hinda saab alandada või ei saa alandada. Nii nagu ma vastasin siin eelnevalt, seda tuleb lihtsalt juriidiliselt analüüsida, kas see on nende meetmetega võimalik. Kui on, siis on see kindlasti üks võimalikest variantidest.

17:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Nüüd saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistest saavad osa võtta fraktsioonide esindajad. Kõige esimesena on ennast kirja pannud Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Lauri Läänemets. Palun!

17:29 Lauri Läänemets

Küsin lisaaega kolm minutit.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega ka.

17:30 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti inimene on olukorras, kus kallinenud energiahinnad teevad ta otseselt vaesemaks. Me ei ole väljunud koroonakriisist ja selle mõjust meie perede toimetulekule. Meil on elualad, kus üldist palgakasvu pole toimunud. Mitte ainult väiksema sissetulekuga inimesed, vaid ka keskmist palka saavad inimesed on raskustes.

Mida on selles olukorras teinud valitsus? Kõigepealt peaministri tasemel probleemi tõsidust eitanud. Seejärel on omavahel avalikkuses ideid lauale ja laualt maha lükkamise tihedus meenutanud pigem tööd kahemehesaega kui valitsuse läbimõeldud plaani ja selle teostamist. Ausalt öeldes on sotsiaaldemokraadid hetk tagasi kuuldud ettevõtlus- ja taristuminister Taavi Aasa poliitilisest avaldusest kohkunud. Mitte mingit sõnumit Eesti rahvale. Ühtlane pudru sellest, mida juba ammu tehakse, ei ühtki uut lahendust. Ei mingit väljapääsu pensionäridele, kes hirmust küünlavalgel kodus üksi on. Mitte mingit lahendust olukorrale, kus kallid energiahinnad teevad kõiki vaesemaks ja vähendavad meie ettevõtete võimekust. Eesti inimene ei vaja omale valitsust, mis ei tee otsuseid. Pealtvaatamispoliitika teeb meie peredele haiget.

Sotsiaaldemokraadid esitasid sügise alguses ettepaneku hüvitada CO2 kvoodi rahast taastuvenergia tasud inimestele ja ettevõtjatele kokku 100 miljoni euro eest. Tagasi lükatud, tegemata. Oleme teinud ettepaneku tõsta toimetuleku piiri ja kasutada juba olemasolevat süsteemi väiksema sissetulekuga inimeste toetamiseks. Inimeste mured said alguse kuid tagasi, valitsuse abi pole aga kuhugi jõudnud ja nõrgalt ettevalmistatud plaan ähvardab nüüd üle koormata omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Tegemata.

Oleme teinud ettepaneku võrgutasude vähendamiseks 100% ja käibemaksu langetamiseks. Iga lapse kohta tuleks peredele erakorralist toetust maksta 100 eurot. Aga ei midagi. Tegemata. Ükskõiksus. Energiakriisi peamine põhjus on aga energiatootmisvõimsuste puudumine. Tuuleparkide ehitamine venis juba eelmise, eriti aga selle valitsuse ametisoleku ajal. Kas me aastaks 2025, kui lahkume Venemaa võrgust, võrguühendusest, oleme üldse valmis iseseisvalt hakkama saama? Ehk ei pea kõike ainult turu teha jätma. Riigi roll ja vastutus ongi olla tasakaalustaja, kindluse pakkuja ja mittetoimiva elektrituru korral omade eest seisja. Energiahindade kallinemisele oleks tulnud reageerida kohe, kiireloomuliselt ja otsustavalt. Järgmisel kevadel on Eesti inimesed vaesemad, kui olid sellel sügisel. Ja see jääb nüüd aastateks nii. Novembris ulatus aastane hinnakasv 8,8%-ni. Hinnakasv on muutunud järjest kiiremaks ja laiapõhjalisemaks. Novembris tõusis elektrihind aasta võrdluses 49%.

Pealtvaatamispoliitika tulemuseks energiahindade kallinemisel on taaskordne rikkuse ümberjagamine, kus võetakse neilt, kellel on vähe, või neilt, kelle pere siiamaani enam-vähem hakkama sai. On oht, et kallinevad energiahinnad söövad paljude puhul ära nii käesoleva kui ka järgmise aasta palgatõusu. Kallinenud transport, toit ja teenused enam odavamaks ei muutu ning kogu mitmeaastane ühiskondlik pingutus on valitsuse tegematajätmiste tõttu korstnasse kirjutatud. Sotsiaaldemokraadid tahavad kuulda, kuidas valitsus plaanib tasakaalustada tavalise Eesti pere arvel toimuvat ümberjaotamist. Seda plaani on vaja täpselt sama kiiresti kui lahendust hetkel kallitele energia hindadele.

Ruttan siinkohal ka koalitsioonile appi ja meenutan, et homme arutab parlament sotsiaaldemokraatide algatatud tulumaksuvaba miinimumi alampalgani tõstmise plaani. Sellega võidaksid ligi pooled palgasaajad aastas 370 eurot. Tegelikult oleks see miinimum, mida praegusel hetkel teha, et üleüldist sissetulekute kaotamist vältida ja vähendada. Ühtlasi kutsun kõiki parlamendierakondi homme seda plaani toetama. Jõudu tööle!

17:35 Aseesimees Martin Helme

 Aitäh! Järgmiseks kutsun Keskerakonna esindaja Jaanus Karilaiu. Palun!

17:35 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Tunnustan Taavi Aasa ettekande eest ning soovin talle jõudu koostöös Riigikoguga nn kobarmeetmete rakendamisel ja tulevikku suunatud lahenduste väljatöötamisel. Keskerakonna fraktsioon on oma majandusministri selja taga. Meie ühiseks huviks on, et järsult tõusnud energiakandjate hinnad ei halvaks inimeste toimetulekut. Inimene ei saa elada ilma elektrita, ilma valguseta, ilma soojuseta, ilma külmkapita ega ilma pesumasinata, tööstusest kõnelemata. Kui me tahame, et siin maal ka edaspidi oleks rohkem tööd ja kasvavaid sissetulekuid, siis me ei saa endale lubada pidevalt tõusvaid ja läbipaistmatult kasvavaid energiahindu. Meie reaktsioon peab olema kiire.

Lisaks eraisikutele tuleb toekam õlg alla panna eraettevõtlusele. Oleme käivitanud mitmeid toetusmeetmeid, kuid need ei ole piisavad. Toimiva lahenduse pakuks kobarprogramm, mis pakuks tuge nii peredele kui ka ettevõtjatele. Ühte kuldvõtmekest ei ole. Nii kõneles ka Taavi Aas. Varasemates energiapoliitilistes otsustes on loomulikult tehtud vigu. Kuid vigade parandamine võtab aastaid. Neid vigu tuleb tunnistada, aga täna on vaja kiiret tuge. Vaja on selgeid hinnatõusu leevendavaid ja kiirelt rakendatavaid meetmeid.

Kriisi tingimustes ei ole viisakas ega õige inimesele öelda, et valisid vale paketi. Siinkohal meenutan, et just kunagine majandusminister ergutas inimesi liituma börsipaketiga. Riigijuhid suunasid, nüüd on aeg võtta ka vastutus. Tegelikult ei ole mõtet täna lõputult närida ka sel teemal, kes vastutab energiatootmise puudujääkide eest nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas. Hetkel see ei aita. Seepärast peame edasi liikuma kohalikele omavalitsustele energiahinna tõusu osalise kompenseerimise lahendusega. Mediaannetosumma piirmäär pole piisav.

Aga lisaks peab riik tegema praeguses olukorras ülikiired järeldused, miks võtab vastava programmi arendus nii kaua aega. Kindlasti on Signe Riisalol siin head põhjendused, ikka selleks, et tulevikus nii suuri tõrkeid ei esineks. Kriisi tingimustes näeme täna väga täpset röntgenipilti meie ministeeriumide võimekustest. Eesti riik peab võtma suurema kontrolli energia tootmise ja pakkumise üle, tehes seda meie inimeste ja meie ettevõtete parema käekäigu huvides. Turul tekkinud liigsuured anomaaliad tuleb kompenseerida. Paljud vaatlejad võivad küsida, miks ei ole seda piisavat poliitilist koosmeelt kokku leppimaks nendes meetmetes, nende ellurakendamise ressurssides ja ajakavas. Põhjus on lihtne: reaalsust tajutakse erinevalt. Aitäh!

17:38 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Järgmiseks Isamaa fraktsioonist Urmas Reinsalu, palun! Kolm minutit lisaaega.

17:39 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Härra majandusminister! Selle valitsuse poliitiline aeg on minu hinnangul läbi. Poliitilised otsused eri kriisides – julgeolekukriisis, energiakriisis, koroonakriisis – on tulnud alles siis, kui sellelt valitsuselt on pekstud need otsused välja. Parlamendil lasub see kohustus ka nüüd, energiakriisis peksta valitsuselt otsused välja. Mina toetan majandusministri seisukohta, ma sain ju suurepäraselt aru – kes poliitilist konteksti tunnevad –, miks härra majandusminister siia pulti tuli. See oli appikarje. See oli osundus, et valitsuses ei jõuta suurte tasapinnalahendusteni ja nüüd peab parlament erakondadeüleselt ütlema, et passiivsus praeguses olukorras on ku‑ri‑te‑ge‑lik. Andestamatu! Ja see on just nimelt otsus ja olukord ajakriitiliste otsuste üle.

Mida tegelikult teha? Härra majandusminister andis lühiülevaates niisuguse menüü võimalikest variantidest. Millised on Isamaa nägemused? Me oleme nii põhjendanud neid kui ka esitanud vastavad otsuse-eelnõud parlamendi menetlusse. Esiteks võtta taastuvenergia tasud täies mahus riigieelarve eraldise kanda ja tarbijate arvelt kustutada taastuvenergia tasud. Tänan, ei! Selles kriisis. Teiseks, konkreetne ettepanek: käibemaks energiakandjatelt, nii elektrilt, kaugküttelt kui ka gaasilt, kodutarbijate puhul viia 20%‑lt 9%‑le. Kui taastuvenergia tasude tarbijate arvetelt kõrvaldamine tähendaks tarbijatele rahalist kokkuhoidu suures plaanis, nii tööstus- kui ka kodutarbijatele konsolideeritult 100 miljonit eurot, siis käibemaksu alandamine tähendaks kodutarbijatele võitu 225 miljonit eurot. Kokku oleks see 325 miljonit eurot, seega me kõneleme sisuliselt suurusjärguna 1%‑st sisemajanduse kogutoodangust. Nende meetmete puhul on üks asi seista vastu hinnakaosele, hinnakriisile, kuid teine asi: nendel ettepanekutel on vähemalt pooleteistkordne, kui mitte kahekordne võimendusefekt ka hinnatõusu leevendamiseks. Me räägime praegu sellest, lugupeetav parlament, et novembrikuu inflatsioon oli 8,8%, aga valitsus elab veel suvise majandusprognoosi alusel.

Järgmine ettepanek, mis Isamaa fraktsioonil on. Selle sisu on üks ja selge: Eestis tuleb ellu viia elektrituru reform. Elektrituru reformi elemendid on järgmised.

Esiteks, elektrienergia tuleb määratleda kui universaalteenus, kui elutähtis teenus. Praeguses olukorras on meil post, kirja saatmine, jõulude ajal jõulukaardi saatmine, universaalteenus, mis on seaduse jõuga tagatud. Kuid elektrienergiat ei ole määratletud universaalteenusena, kuigi me teame, et nüüdisaegne ühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond on ju energiapõhine ühiskond, eriti kui me kõneleme energiast meie vöötmes kui kütteallikast ja kogu majanduse käitajast.

Teiseks, universaalteenuse puhul seada Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna turgu valitsevale elektritootjale ehk sisuliselt Eesti Energiale kohustus pakkuda börsivälist paketti väiketarbijatele, kusjuures väiketarbijate tarbimise maht on meie hinnangul vähemasti viis teravatti. Need on nii väiksemad ettevõtted kui ka kõik kodutarbijad. Ja panete tähele, me ei ütle, et börsilt peaks lahkuma täies mahus või nõnda. Selle otsuse peavad langetama tarbijad. Kes soovib tegutseda 1000-euroste hinnašokkidega börsil, saavad olla seal börsil ja panustada börsi riisikosse, kes aga soovivad kindlaks määratud, stabiilsema hinnahorisondiga universaalteenuse pakette, mida kohustada meie elektrituru reformi järgi pakkuma elektritootjaid, saavad valida selle valiku.

Nüüd on küsimus, milliseks kujuneb elektrituru reformi tulemusena väiketarbijatele universaalteenusena pakutava elektrienergia hind. Meie ettepanek elektrituru reformil on võtta kogu see padajann, CO2 saastekvoodid, mille puhul üks euro CO2 saastekvoodi hinnatõusu tähendab üks euro elektrienergia megavati hinnatõusu, ja öelda, vastavalt sellele, nagu Euroopa Liidu energiaturu direktiiv ette näeb, et väiketarbijate universaalteenusena pakutava elektrienergia puhul tuleb riigieelarvelise eraldisena – samamoodi, nagu riik ühe käega võtab, sest tootja peab kinni maksma selle CO2 – tootjale kompenseerida universaalteenuse paketis pakutava elektrienergia hind. Seda  universaalteenusena elektrienergia hinnapaketti hakkaks reguleerima kooskõlastajana ja hinnaregulaatorina Konkurentsiamet. Tänasel riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil kinnitas Konkurentsiameti direktor, et see on Euroopa Liidu reeglitega kooskõlas. Hiljuti läks sellele üle Ungari. Prantsusmaa kasutab samuti universaalteenusena kodutarbija paketti ja meie Nord Pooli riikidest teeb seda väiketarbijate puhul näiteks Leedu. Seda on võimalik lühikese ajalise viibega teha ja sellest tasemest, kui neid meetmeid rakendada elektrituru reformi järgi, oleks väiketarbijatel võimalik saada elektrienergiat suurusjärgus alla 50 euro megavati kohta.

Nüüd sellest, mis puudutab valitsuse plaane. Valitsuse ajaline horisont kriisi leevenduste paketil on liiga väike, see on ainult kolm kuud järgmisel aastal. Me peame orienteeruma aastate perspektiivis, mitte 90 päeva perspektiivis. Teiseks on see nägemus, mis valitsus on välja pakkunud, liiga vähe, liiga hilja ja liiga saamatult. See ettekujutus, et me paneme 300 000 peret kirjutama avaldusi valla- ja linnavalitsustesse – pool rahvast on siis energiavaesed, kes peavad pöörduma ja paluma abi valla- ja linnavalitsustest. Narvas peab seda tegema, nagu me kuulsime täna koosolekul, 20 000 peret. Riik ei ole suutnud [raha välja maksmist alustada], ametnikud ütlesid, et me pole veel süsteeme välja töötanud, me pole ette näinud. Ametnikel ongi mõnusam, kui me hakkame seda raha välja maksma alles jaanuaris, sest siis saab maksta ühekorraga, ei ole mitu korda vaja avaldust esitada. Aga see ei ole aus inimeste suhtes, kellel on jõulud tulemas ja kes elavad nii, et [raske on] ots otsaga [välja tulla]. Nii et see meede lööb ühiskonna kahte lehte. See on ideoloogiline niisugune energia klassivõitluse filosoofia sisseehitamine. Leevendusmeetmed peavad rakenduma kõigile kodutarbijatele ja väiketarbijatele, mis puudutab ettevõtteid, ja neid tuleb rakendada otsekohe. Hinnatööriistakast on olemas. Kust see kate leitakse? Kate leitakse nendest sadadest miljonitest eurodest, mis laekuvad riigieelarvesse järgmisel aastal rohkem seoses CO2 kvoodi saastetasude hinnatõusuga, käibemaksu hinnatõusuga ja muude allikatega.

Tegutseda tuleb. Plaan on olemas, see tuleb ellu viia, aga paraku valitsuse tasemel napib poliitilist tahet. Selle probleemi lahendamine, Gordioni sõlme lahtiharutamine, tuleb võtta parlamendis käsile ja viivitusteta. Aitäh!

17:46 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.

17:47 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Seaduse järgi pidi olema õigus teha poliitilist avaldust majandus- ja energeetikaministril. Selgus, et avaldus tuli Keskerakonnalt. Minister distantseeris ennast kiiresti valitsusest ja ütles sõnaselgelt välja, et siis ka Keskerakonnaga vaidleme. Oleks rääkinud majandusminister, siis ta ei oleks esimese asjana nimetanud allikatena mitte kahte juhuslikult valitud ettevõtjat, kellest ühega ta oli rääkinud ja teise intervjuud lugenud, vaid oleks defineerinud probleemi suuruse.

Kahjuks meil ei ole siin debati võimalust, muidu ma oleksin seda ikkagi lahanud tükk aega, mis see probleemi suurus on, kuidas see jaotub eri sotsiaalsete gruppide vahel. Ma tean kindlasti, et eelmisel aastal on elektrienergia moodustanud eratarbimisest 3%. Ma oleksin tahtnud, et minister esimese asjana ütleb, et nüüd on see näiteks 10%. Ma kahtlen, kas see on 10%, kindlasti ei ole see aasta keskmisena seda ei sel aastal ega järgmisel aastal, aga vähemalt see oleks olnud majandusministri jutt, mida ta oleks pidanud faktidega, mitte kuulujuttudega illustreerima.

Oleks tahtnud kuulda sellest targast ettepanekust, mida ta siin on öelnud: ajutine käibemaksu alandamine. See pidi aitama ettevõtteid, see pidi aitama inflatsiooni probleemi korral. No kuidas siis, palun, majandusminister, majandusinimene? Kui ettevõtted saavad käibemaksu tagasi, punkt üks. Kui inimestele raha kätte jätmine, mis on iseenesest kena, sest suurendab nõudlust, siis kuidas see inflatsioon kukub? Palju ta siis kukub? Me jätame sularaha inimestelt korjamata, see on ju ilus, aga inflatsioon ei ole see, mida me sellega alla surume. See ei kandu ka üle kaubalt kaubale, käibemaks ei kandu üle kaubalt kaubale, nagu te siin rääkisite, sest see on asi, mida saadaksegi sisendkäibemaksuna tagasi. See ei kandu üle. Käibemaks ei aita ettevõtteid ega aita ka sedapidi inflatsiooni [vähendada]. See mõju ongi vastuoluline, sest inflatsioon tekib teistpidi asemele, ta tekitab äranõudluse. Ja muidugi on eelarve ka oma miinusega.

Majandusminister oleks võinud rääkida, kes mingitest pakettidest võidavad, mingitest ettepanekutest, kuidas see jaotub, keda see aitab. Käibemaksu ma juba kirjeldasin. No on ikka väga piinlik küll, kui Riigikogu esimees või olgu härra Helme paneb postituse, et tema võitis võrgutasust neli eurot. Aitäh, partei ja valitsus, isiklikult mina! No ei ole meede. See on ka proportsioonis tarbimisega. Kuidas saab selle eest iseennast kiita, et mina võitsin rohkem kui tavakodanik, kes tegelikult on tihti tõesti hädas? See ei ole aus jutt. See on propaganda, see on ühe erakonna propaganda, millele teised kiidavad takka ja kiidavad otsa.

Ma oleksin tahtnud teada, milles on viiendat aastat energeetikaministri portfelli hoidnud erakond eksinud ja mida ta nüüd tahab parandada. Kus on uued tootmisvõimsused? Mina võin öelda, et ma olen kaasa rääkinud nullindatest peale, kuni rahandusministrini sellest, et meil oleks tuulepargid, et meil oleks Auvere. Olen kiitnud tuumaenergiat. Mida ma olen kuulnud majandusministrilt? Mitte midagi! Käibemaksu tuleb alandada. Isegi seda, kuidas see mõjub, ei ole ma kuulnud. Kus on need säästu- ja tootmismeetmed, mida energeetikaminister on välja käinud? Kus on sõnumid keskklassile, et tullakse appi, tullakse appi pakkuma soojustuse toetusi, targa tarbimise toetusi? Need nutilahendused ju eksisteerivad, eks. Kus on päikesepaneeli soodustused, mida praegu saaks valitsus teha, et ei jääks ka keskklass pika ninaga, sellepärast et ta on ootamatu hinnatõusu osaliseks saanud. Loomulikult on see mõnes peres probleem, aga siis tuleb see probleemi suurus ka defineerida ja midagi selle kohta vastata.

Kus on see 1000 megavatti? Miks ei ole tagatud Eestis käimasolevat 1000 megavatti? Mis on teinud energeetikaminister selleks? Miks ei ole energeetikaminister rääkinud ...

Palun lisaaega.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

17:51 Jürgen Ligi

... börsi tõepoolest suurest kõikumisest? Kus on olnud konsulteerimised teiste riikidega Nord Pooli asjas, kas saaks seda hinnalage seal kehtestada? Vähemalt vastus, et seda ei saa kehtestada, oleks näide, et minister töötab ja tahab tegelikult midagi lahendada. Kus on ministril läbirääkimised CO2‑kaubanduse kõikumise ja spekulatsiooni vastu? Miks seda ei olnud tänases avalduses? Miks ma istun siin mitu tundi ja ootan, et ma saaksin targemaks?

Ma ei saanud targemaks, ausõna. Ma sain teada, et midagi öelda ei olegi, peale selle, et sellest on vähe ja teised ei taju reaalsust. Tajuvad küll. Uued projektid, uued tootmised, uued ülekanded – kõik see on ju teema. Kuskil piiravad meetmed. Jah, mina ei tea ka täpselt, aga kuuldavasti riigid on protektsionistlikuks muutunud. Kus on majandusministri, teiste sõnadega energeetikaministri  läbirääkimised Euroopa tasemel, [kus mõeldakse,] kas selline asi on Euroopa reeglitega kooskõlas ja mis teha saab? Lihtne on ju näidata näpuga: vaat see valitsus teeb, mina siin olen Keskerakond, aga vaata, see valitsus ei tee midagi.

Põhiline kogu selles jutus – peale selle, et on vastutustundetus ja sisu esitamata jätmine –, on see, et riik ei ole midagi, mis istub Stenbockis, vaid riik on maksumaksja ja tarbija. Neid rolle ei tohi segi ajada. Ei saa olla niimoodi, et maksumaksja asub tarbija asemele ja tarbijavastutus kaob ära ja riik lihtsalt maksab tarbimist kinni. Seda on tohutult kummaline kuulda, et ma saan tunni kaupa võtta need hinnad välja, kui palju keegi tarbib, ja siis hakata kompenseerima. See on ju jaburus! Tarbija peab ise vastutama. Jüri Ratas ka vastutas, hakkas öösel pesumasinat käivitama. Väga õigesti tegi. Ilmaasjata mõnitati. Väga õige samm oli, kõik inimesed peavad niimoodi tegema. Aga ei, vaat, sina ütled, et tunni kaupa sa maksad kinni ja pange aga kõik masinad käima sel kellaajal. Niimoodi ei tööta majandus, niimoodi ei tööta riik. Maksumaksja ja tarbija on ise asjad, tarbijal on oma vastutus, maksumaksjal on oma vastutus, neid ei tohi segi ajada.

Ja siis on nõrkade abistamine. Maksumaksja vastutus on minna abiks ka nõrkadele. Ja see on väga helde, kui meil on mingisugune abi 600 000 inimesele. Aetakse see roll segi ja maksumaksja hakkab juurde maksma. See on väga kõva abi juba. Ja öelda, et seda on väga vähe, on naeruväärne. Põhiline on ikkagi see, et hinnad ei sõltu ammu enam hinnalisanditest, vähemalt mitte olulisel määral, vaid põhiline on börsihind. Ja vaat sellest oleks tahtnud kuulda. Kas seal on üldse midagi teha? Kas seal on lagede võimalus? Kas seal on spekuleerimise vastaseid võimalusi? Kas seal on läbirääkimisi teiste riikidega, mida saaks selle hinna ühtlustamiseks teha?

Mina arvan, et võib-olla ongi vastus ei, aga siis peaks seda kuulma. Minister peaks näitama, et ta teab olukorda – ta teab, et Prantsusmaal on veel hullem, sellepärast et Saksamaa keeras mingi käki kokku, pani oma jaamad kinni, tuumajaamad. Aga kus on meie mehe visioon? Ta toetab tuuleparke, aatomijaamu, eraisikute investeeringutoetusi. Me ei kuulnud sellest. Ja see on väga kurb. Aitäh!

17:55 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, EKRE fraktsioon, palun!

17:55 Henn Põlluaas

Palun lisaaega.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega ka.

17:55 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Vot seda viimast ettekannet kuulates oli küll väga selline huvitav tunne, et meil on üks valitsusliige, üks erakond, vaata et veel suuremas opositsioonis kui kogu ülejäänud Riigikogu opositsioon, sest Reformierakonnale ei kõlba ei selle valitsuse majandusminister ega valitsuse astutud sammud, ammugi veel astumata sammud. Nii et väga tore. Eks me siis pikisilmi ootame, millal see päikesetõusu valitsus, mis meid on nüüd sügavasse loojangusse viinud,  lihtsalt iseenesest, enda vastuolude tõttu ära laguneb. Sellises olukorras, kus me oleme, see peakski juhtuma, sest oleme valede ja küündimatute poliitiliste otsuste tagajärjel olukorras, mida ei saa kirjeldada teisiti kui katastroofi. Elektrihinnad tõusevad, inimesed ja terved pered satuvad üha suuremasse hätta mitte ainult selle arve tõttu, mida neile esitatakse, vaid ka kõikide muude tõusvate hindade tõttu, sest ka majandus ja ettevõtted kannatavad selle läbi. Inflatsioon on galopeeriv. Täna juba kuulsime uudist, kuidas meie kõige suurem elektritarbija paneb uksed kinni. Ja kõige kurioossem, see kõige suurem energiatarbija, Estonian Cell, sai alles hiljuti keskkonnaministrilt autasu kui kõige keskkonnasäästlikum ettevõte Eestis. Nüüd on rohepööre pannud neile kaikaga.

Ma tunnustan majandusminister Taavi Aasa, et ta julges tulla siia Riigikogu ette seda väga-väga teravat teemat arutama. Samas ei suuda oma jätta imestamata, kus on meil taas peaminister. Juba mitu nädalat peidab ta ennast Riigikogu eest, ei anna näole, nii nagu me nägime siin kevadise koroonakriisi puhul. Kardab ilmselt. Kui tänast päevakorda täiendati majandusministri poliitilise avaldusega elektrihinna kohta, siis loomulikult me kõik lootsime, et me kuuleme nüüd mingeid uusi põhimõttelisi ettepanekuid. Kahjuks me aga mitte midagi sellist ei kuulnud. Minister ütles, et me vajame pikaajalisi meetmeid, aga vajame ka lühiajalisi meetmeid elektrihinna kriisi leevendamiseks, ja ütles, et toetab kõiki ettepanekuid, mis aitavad hindu alla viia. Väga hea, mul on selle üle hea meel. Reformierakond, teine valitsuspartner, ei taha kuuldagi mingisugustest ettepanekutest. Aga jah, kahjuks selles poliitilises avalduses mitte mingisuguseid ettepanekuid ei olnud.

EKRE on käinud juba sügisel välja terve rea asjalikke ettepanekuid, mis lahendaks olukorra, ja ettepanekuid on teinud ka teised opositsioonierakonnad. Kahjuks on valitsus ja koalitsioon need kõik lihtsalt tagasi lükanud. Valitsuses vastu võetud meetmed on aga kõike muud kui piisavad. Ühe käega võetakse läbi CO2 kvootide ja börsihinna, taastuvenergia hinna ja mille iganes inimestelt röögatuid summasid ning teise käega pudistatakse sellest väikesi, tillukesi ja inimesi alandavaid toetusi. Pool Eesti rahvast tehakse sõna otseses mõttes kerjusteks, kes peavad minema abi ja almust paluma, enda väärikust alla suruma. See on ju ebanormaalne. Ettevõtlussektor, mis vaagub ellujäämise piiril, unustatakse aga täielikult, ehkki see on ju täpselt sama oluline või veelgi olulisem, sest kui meil ei ole ettevõtlust, kui see ei toimi, siis ei ole ka meie inimestel tööd.

Ma kordan üle mõned meie välja käidud ettepanekud, mis lahendaks elektrihinna probleemi ilma inimesi sotsiaalabist sõltuvaks tegemata. Siinkohal tuleb meeles pidada, et elekter ei ole mitte luksuskaup. Kas me tahame või mitte, tänapäeval on elekter pigem inimõigus. Esiteks tuleb loobuda sellest börsisüsteemist, milles ei ole mingit loogikat, sest osa saab seal elektrit odavama hinnaga, osa kallima hinnaga ja sisuliselt mingit piiri ei ole. Tuleb kehtestada reguleeritud hinnad. Tuleb lõpetada inimeste trahvimine CO2 kvoodiga ja väljuda sellest heitmekvoodi kauplemissüsteemist või vähemalt see peatada ja nõuda Euroopa Liidult selle ümbertegemist. Nii nagu teeb näiteks Poola, toetame neid. Tuleb vähendada või hoopistükkis peatada taastuvelektri tasu. Kindlasti aitab ka käibemaksu alandamine, see on üle 200 miljoni, mis me sellega kokku hoiaks inimeste ja ettevõtete kasuks. On ju võimalik taastada ka elektripuudujäägi kompenseerimiseks odava elektri otseostud Venemaalt. See ei ole koššer, jah, ma tean küll, aga me ju ostame seda ka praegu ja ostame sajakordse hinnaga läbi Soome. No selles ei ole üldse mitte mingisugust majandusloogikat.

Olukorras, kus me toodame tegelikult Narvas elektrit circa 50 euro eest megavatt-tund, ja meie inimesed peavad seda ostma 1000 euro eest megavati kohta – see ei ole normaalne. See on täiesti absurdne. Siin peab riik ja valitsus võtma vastu kõik võimalikud meetmed. Ja mitte ainult ükshaaval ega inimesi alandades ega pudistades mingisuguseid toetusi, vaid need peavad olema meetmete kompleks – needsamad, mis ma siin ette lugesin ja mida ka teised opositsioonierakonnad on välja käinud. Kõik need koos toimivad. Elektrihind tuleb alla viia, kui me tahame rahva ja riigina püsima jääda ja kui me tahame, et meie ettevõtlus oleks konkurentsivõimeline.

Kui Jaanus Karilaid siin lõpus ütles, et Keskerakond on oma majandusministri selja taga – väga tervitatav –, siis mina ütleksin siia juurde, et EKRE on rahva selja taga. Aga Reformierakond tundub olevat hoopiski kuskil puu taga. (Juhataja helistab kella.) Sest paistab, et nemad ei hooli ei Eestist, Eesti rahvast ega mitte millestki, ainult võimust. Aitäh!

18:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Läbirääkimised on lõpetatud, aga jah, ministril on võimalik veel lõppsõna öelda.

18:03 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ma tahan teid tänada selle debati eest. Tahan tänada neid, kes olid toetavate seisukohtadega, ja tahan tänada ka neid, kes olid mittetoetavate seisukohtadega, sest see ongi parlamentaarne debatt. Ja ma väga loodan, et see ettekanne andis aluse kiiremini liikuda otsuste poole ja kiiremini liikuda selles suunas, et Eesti rahvast aidata. Aitäh!

18:04 Aseesimees Martin Helme

Selge. Aitäh! Nüüd on läbirääkimised lõpetatud ja tänane esimene päevakorrapunkt on ammendatud.


3. 18:04 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE) teine lugemine

18:04 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 480 teine lugemine. Ettekandjaks kutsun rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi. Palun!

18:04 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 480 ettevalmistamine teiseks lugemiseks toimus Riigikogu rahanduskomisjonis 6. detsembril. Nagu me täna siin enne oleme arutanud, see punkt on otseselt seotud ka Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõuga 479 ja neid me arutame veel jooksva nädala kolmapäevasel istungil.

Eelnõu kohta koostas arvamuse Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond ja arvamuse kohaselt on parlamendi roll ESM-i otsustusprotsessides optimaalne nii täna kehtiva õiguse kui ka käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt. Riigikogu on otsustusprotsessi piisavalt kaasatud ja see on kooskõlas ka Riigikohtu ESM-i otsusega. Arvamuses osutati ka normitehniliste täpsustuste tegemise vajadusele eelnõus. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks muudatusettepanekuid Riigikogust ei laekunud ja seega, tulenevalt õigus- ja analüüsiosakonna arvamusest, otsustas komisjon konsensuslikult teha eelnõus normitehnilised täpsustused, mille eesmärk on sõnastuse ühtlustamine ja õigusselguse tagamine. Kõik täpsustused on koondatud ühte muudatusettepanekusse.

Seejärel langetas komisjon konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. detsembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. detsembril. Aitäh!

18:07 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi on ka. Urmas Reinsalu, palun!

18:07 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuna siin oli väga pikk poleemika päevakorra kinnitamisel, siis mul on teile sisuline küsimus. Riigikogu istungi juhataja viitas sellele, et on vaja see asi vastu võtta 1. jaanuariks, ja sellepärast, et see teine menetluse all olev eelnõu on [päevakorras] juba sellel töönädalal, tuleb seda teha. Aga samas mingit jõustumistähtaega eelnõule 480 ei ole. Mu küsimus on selge: miks peab see olema vastu võetud 1. jaanuariks? Teiseks, mitu Euroopa riiki on selle jõustanud, oma rahvuslikus õiguskorras selle lepingu ratifitseerimise lõpule viinud eeldatavasti 1. jaanuariks? Ja kolmandaks, miks rahanduskomisjon sellega niimoodi hilja peale jäi, kui niisugused tähtajad olid ees, no ma kujutan ette, valitsuse võetud kohustusena või kuidagi Euroopast saadud vekslina?

18:08 Dmitri Dmitrijev

Aitäh hea küsimuse eest! Kui me räägime lepingu muudatuse ratifitseerimisest, siis me räägime ikkagi eelnõust 479. Kui me räägime käesolevast eelnõust, siis see eelnõu sätestab pigem ESM-i uue meetme rakendamise riigisisesed protseduurid. Mina ütlen niimoodi, et nad võiksid küll olla paigas ESM-i muudatuste jõustumisel, aga otseselt ei pea [olema].

18:09 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

18:09 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma küsin sama, mida ma küsisin ennist aseesimees Hanno Pevkurilt. Kui meil ESM-iga liitumisel ja selle asutamislepingu ratifitseerimisel vaagis selle vastavust meie põhiseadusele Riigikohus, siis nad tõdesid, et okei, me võime küll liituda, aga sellega on võimu loovutamise mandaat ammendunud ja kõikide järgnevate selliste võimu ja otsustusõiguse loovutamiste puhul tuleb küsida rahvalt mandaati, korraldada referendum. Nüüd me jälle anname lisavõimu, loobume enda otsustusõigusest ja see on täiesti vastuolus ju selle Riigikohtu otsusega ja järelikult ka põhiseadusega. Kuidas komisjon üleüldse sellist asja arutada sai?

18:10 Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Komisjoni liikmed lähtusid ikkagi Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamusest selles küsimuses ja siin mingisugust vastuolu selle eelnõuga seoses, mis puudutab põhiseaduslikkust, ei ole.

18:10 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

18:10 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa jätsid enne Urmase küsimusele vastamata. Kas komisjonis oli ka juttu, mitu Euroopa Liidu riiki selle otsuse on juba ratifitseerinud, et meil nii hirmus kiire on? Peab häbiga tunnistama, et ega meil komisjonis keegi ei pööranud sellele tähelepanu, kui see hääletamisele pandi, et samal nädalal on teine ja kolmas lugemine. Eks selles suhtes saab ainult endale tuhka pähe raputada. Minu mälu järgi oli neid nii vähe, kes on ratifitseerinud, et meil ei ole kiiret sellega kuhugi. Vist Poola ja Ungari.

18:11 Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Täpset numbrit ma ei oska hetkel öelda, aga kõikide ESM-i osalisriikide vahel oli tehtud kokkulepe, et ratifitseerimise küsimusega jõutakse aasta lõpuks ühele poole ja kõik need kirjad, mis puudutavad ratifitseerimisi, jõuavad ka hoiule enne aasta lõppu.

18:11 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

18:11 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline väga lihtne ja konkreetne küsimus. Kui te seda seadust komisjonis analüüsisite, siis kas te vaatasite seda küsimust, et see ESM‑i vaidlus, mis lõppes 2012. aastal Riigikohtus, oli väga analoogne vaidlus. Kas nad omavahel on ka kuidagi seotud? Kas ei teki seal konflikti ja kas sellest tulenevalt, sellest 2012. aasta Riigikohtu otsusest tulenevalt, ei või tõusetuda vastuolu põhiseadusega? Kas te sellist küsimust üldse arutasite?

18:12 Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Veel kord ütlen, et me lähtusime ikkagi Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna arvamusest ja täpsemini me seda küsimust täiendavalt ei käsitlenud.

18:12 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

18:12 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on selle menetluse kiiruse kohta. Ma ei tea, võib-olla te tõesti komisjonis seda ei arutanud ja läksite lihtsalt valitsuse sõidurada pidi, aga võib-olla te siiski saaksite natukene avada, mille taha see jäi, et me peame sel nädalal mõlemad lugemised tegema, korraga teise ja kolmanda. Kas teie hinnangul valitsus esitas selle eelnõu liiga hilja komisjoni menetlusse või jäi see lihtsalt komisjoni toppama ja komisjon ei suutnud oma tööga õigesti toime tulla ja tööd õigesti planeerida? Kus kivi all see vähk tegelikult oli, et me täna ka istungi rakendamisel nii palju pidime aega kulutama?

18:13 Dmitri Dmitrijev

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ütlen veel korra, et see eelnõu sätestab ESM‑i uue meetme rakendamise riigisisesed protseduurid. Kui komisjoni liikmed tegid oma konsensusliku otsuse, siis eks me kõik lähtusime sellest, et need riigisisesed protseduurid võiksid olla paigas ikkagi ESM‑i muudatuste jõustumise ajaks. Rääkides kiirusest, me kõik teame, et tegelikult ühe seaduseelnõu menetlus komisjonis võtab keskmiselt kuni kolm kuud aega. Kui me vaatame seda graafikut, siis selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 8. novembril, komisjon arutas seda juba 16. novembril. Esimene lugemine saalis oli 24. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. detsember. Komisjon arutas uuesti küsimust 6. detsembril ja teine lugemine saalis on 13. detsembril. Tegelikult ka komisjonil oli aega natuke vähem, kui on tavapärane praktika. Kui te küsite, kas valitsus esitas [eelnõu] liiga hilja, siis vastan sellele, et kui meil oleks komisjonis natukene rohkem aega, siis me saaksime töötada ka natuke teises tempos.

18:15 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun! 

18:15 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea ettekandja! Kas komisjonis selgitati, kelle huvides Euroopa stabiilsusmehhanism praegusel kujul toimib? Kas see on Euroopa rahvaste, Euroopa riikide huvides? Kas see on suuremate riikide huvides või ka väiksemate riikide huvides või kas see on Euroopa Liidu institutsioonide huvides või kas see on rahvusvahelise panganduskartelli huvides? 

18:15 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Jah, hästi üldine küsimus, püüan vastata ka hästi üldiselt. Ma arvan, et kõikide osalisriikide huvides, kes tahavad seda stabiilsust ja pangandusliidu toimimist.

18:16 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

18:16 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea juhataja! Mul on selline küsimus. Meil on kaks eelnõu: üks on 479, teine 480. Eelnõu 479 on põhiakt ehk see on see kurikuulsa ESM-i muutmine. Eelnõu 480, mida me täna arutame, on rakendusakt ehk me rakendusakti vaatame varem kui põhiakti ennast. Aga kolmapäeval hakkame niimoodi arutama, et meil on rakendusakti kolmas lugemine ja põhiakti teine lugemine, ja siis võib tekkida selline situatsioon, et teisel lugemisel põhiakti vastu ei võeta, aga rakendusakt võetakse vastu. Kuidas me nüüd seda asja vaatame? Siis meil tekib selline õiguslik olukord, kus meil on olemas rakendusakt, aga seadust ei ole. Umbes nii, nagu on selle kurikuulsa kooseluseadusega, kus on täpselt vastupidi – seadus on, aga rakendusakte ei ole. Kas selline poolik seadusloome meil peabki käima või kuidas sellega on?

18:17 Dmitri Dmitrijev

Hea küsimus. Nagu te ise tõite välja, meil on ka vastupidine olukord juba olemas, kus on seadus vastu võetud, aga rakendusakte ei ole. Ma arvan, et Riigikogus on meil piisavalt targad saadikud, et [lahendada] küsimus, kas sellega minnakse edasi, võetakse vastu mõlemad eelnõud või siis vajadusel lükatakse tagasi ka mõlemad eelnõud.

18:17 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

18:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Oma vastuses Urmas Reinsalule te ütlesite, et seaduseelnõu 480 puhul ei ole mingit jõustumisaega, ja tõepoolest, seaduseelnõus mingit erilist jõustumisaega ei ole. Ei ole viidatud, et see peaks jõustuma 1. jaanuarist, ei ole ka mingisugust viidet vastavale Euroopa Liidu sättele või õigusele. Oma vastuses Aivar Kokale te jällegi väitsite vastupidist, et liikmesriigid justkui on läbi rääkinud ja kokku leppinud, et püütakse aasta lõpuks see lepingu muudatuste pakett ära ratifitseerida. Kumb nüüd on õige? Kas see, et on 1. jaanuariks vaja see jõustada, või see, et ei ole vaja jõustada? Ja kui te väidate, et on vaja jõustada, siis palun viidake ka, mis põhjusel on vaja jõustada, mis eeldab või nõuab selle jõustumist 1. jaanuarist 2022.

18:18 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Vastates Aivar Koka küsimusele ma rääkisin seaduseelnõust 479, mis puudutab asutamislepingu muutmise ratifitseerimise seadust, mille puhul kõik osalisriigid leppisid kokku nii, et aasta lõpuks nad jõuavad selle küsimusega ühele poole. Mis puudutab käesolevat eelnõu, mille kohta oli ka palju küsimusi tänase istungi alguses, siis selle puhul tõesti puudub kindel kuupäev, aga me lähtume ikkagi sellest, et rakendusaktid või see osa, mis puudutab ESM‑i rakendamist, võiks olla juba vastu võetud ja kehtiv sel hetkel, kui me muudame ESM‑i lepingut. Juhul kui seda ei juhtu, no siis meil tuleb lihtsalt lähtuda põhiseadusest, teistest seadustest ja kehtivast ESM‑i meetmete menetlemise korrast. Ega meil midagi muud üle ei jää.

18:20 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

18:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te kindlasti teate, et riigieelarve seadust menetletakse päris pikalt, mitmeid kuid, et asi saaks selge ja täpne. See esitatakse ikka päris varakult. Ja kui vaadata meie eelarve mahtu, see on 14 koma millegagi, siis see on päris suur number. Aga antud eelnõuga me põhimõtteliselt võtame vastu otsuse, mille maht on 65 miljardit eurot. See eelnõu anti menetlusse 8. novembril, praktiliselt kuu aega tagasi. Ja me tahame siin asjaga lõpule jõuda. Selgitage palun, kuidas on võimalik menetleda niivõrd suurt summat [käsitlevat] eelnõu, kus peaks olema väga põhjalikult asjad tehtud, hästi lühidalt, aga samas riigieelarvet me menetleme väga pikalt.

18:21 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Mis puudutab ESM‑i, siis tegelikult osalisriikide jaoks ESM‑i maht ei peaks muutuma. Mis puudutab riigieelarvet, siis ma arvan, et see on üks olulisematest dokumentidest, mis me siin käsitleme, ja sellepärast see võtabki rohkem aega.

18:21 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:21 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Palju küsimusi oli ja [komisjon] usaldas Riigikogu õigusosakonda ja nende arvamust. Ma küsin, kas teile enne teisele lugemisele saatmist esitati ka loetelu riikidest, kes kohe igal juhul võtavad selle vastu, riikidest, kes on kahtleval seisukohal, ja riikidest, kes töötavad selle vastu. Kui jah, siis palun nimetada ka nende mõnede riikide nimed, et me saaksime aru, et teil oli adekvaatne ülevaade, millised on selle eelnõu menetlemise meeleolud Euroopas.

18:22 Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Mul puudub info selle kohta, et keegi ESM‑i osalisriikidest oleks selle asutamislepingu muutmise ratifitseerimise vastu.

18:23 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

18:23 Urmas Reinsalu

Aitäh! Nüüd on segi nagu üks supp ja kapsad. Tähendab, küsimus on nüüd selles. Istungi alguses istungi juhataja raius nagu rauda: seda peame menetlema, sest see tuleb 1. jaanuariks vastu võtta. Nüüd on selgunud, et eelnõul 479 – me viitasime, et seda me käsitleme n‑ö emaseadusena ja seda teist n‑ö sabaseadusena – ei ole mingit eraldi jõustumisaega 1. jaanuar. Korrigeerige mind. Nüüd, kas ma sain õigesti aru, te ütlesite, et eelnõu 480 ei ole ka seotud sellega, et ta peab mehaaniliselt just 1. jaanuaril jõustuma? Kust see tuleb, millisest aktist, millisest poliitilisest otsustusest Euroopa tasemel, et see kaadervärk tuleb 1. jaanuariks – ma pean silmas eelnõu 479 – n‑ö purki ajada? Asi on läinud täiesti segaseks. Küsimus on praegu ka parlamendi väärikuses, sest informatsioon, millest parlament lähtus ja mille alusel kinnitati päevakord, oli hoopis teistsugune.

18:24 Dmitri Dmitrijev

Nii, alustan lõpust. Kuna eelnõuga täpsustatakse ESM‑i rakendamisega seotud riigisiseseid menetlusi tulenevalt ESM‑i muudatustest, siis tegelikult otsest kuupäeva ei ole. Aga ma toonitan veel korra, et hea oleks, kui need kehtiksid juba sel hetkel, kui 479 SE seadusena jõustub. Ja see kokkulepe, et ESM‑i muudatuste ratifitseerimise eelnõuga peaks jõudma aasta lõpuks ühele poole, on olemas kõigi ESM‑i osalisriikide vahel.

18:25 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

18:25 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Te vastasite minu küsimusele nii, et ESM on kõigi nende huvides, kes soovivad euroala stabiilsust. Nüüd te kindlasti nõustute minuga, et majanduses kehtivad tasakaaluseadused täpselt samamoodi nagu kõigis looduslikes protsessides ja neid tasakaaluseadusi ei saa eirata. See tähendab omakorda, et lühiajalise stabiilsuse forsseerimine võib kaasa tuua palju suurema stabiilsuse kadumise pikemas perspektiivis. Seda me näeme just nimelt ESM‑i ja teiste sarnaste võlapõhise rahasüsteemi mehhanismide näol, kus tuleviku võlgade arvelt makstakse kinni tänapäeva võlad. Seega mu küsimus on, et millisest stabiilsusest me räägime. Kas me räägime lühiajalisest stabiilsusest tulevaste põlvede arvel või me räägime pikaajalisest stabiilsusest, mille tagamiseks on vahepeal vaja näiteks mõned pangad pankrotti lasta?

18:26 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Kõik need mehhanismid, mis puudutavad stabiilsuse tagamist pangaliidu tasemel ja kogu seda ESM‑i mehhanismi, ikkagi näevad ette pikaajalist eesmärki. Komisjonis me nii põhjalikult ja laiemalt seda teemat ei arutanud. Aga mina neid ohtusid, mida te kirjeldate, küll nendes muudatustes, mida näeb ette seaduseelnõu, ei näe.

18:26 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

18:27 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! Mind ei olnud teisipäeval komisjonis, oli Eesti Panga nõukogu, ma väga vabandan. Aga kuulates seda tralli siin juba mitmendat tundi, tahaks teada, mis seal toimus. Meil on komisjonis kaks Kokka, meil on Urmas Reitelmann. Kas nad tõesti võitlesid seal ka pikalt, et see eelnõu päevakorda ei satuks, või polnudki asi päris niimoodi? Ma ise ei kuulnud ja mu siiras küsimus on, et kuidas teil õnnestus seal opositsioon alla suruda ja siiski saata see asi saali.

18:27 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Minu meelest ma olen kuskil juba seda maininud, aga kõik otsused tehti komisjonis konsensusega, kaasa arvatud need, mis puudutavad eelnõu saatmist täiskogu päevakorda nii 13. kui ka 15. detsembriks. Osalesid kõik komisjoni liikmed. (Saalist vaieldakse vastu.) 

18:28 Aseesimees Martin Helme

Protokollis peavad nimed olema ju hääletuse juures.

18:28 Dmitri Dmitrijev

Ma kohe loen teile nimed: Dmitri Dmitrijev, Ivi Eenmaa, Aivar Kokk, Rene Kokk, Jürgen Ligi, Urmas Reitelmann, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Aivar Sõerd. (Saalist protestitakse.)

18:28 Aseesimees Martin Helme

(Lärm saalis.) Palun rahulikumalt! Eduard Odinetsil on protseduuriline küsimus.

18:28 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Siin istungi alguses teine aseesimees Hanno Pevkur õpetas meid korduvalt ja luges ette selle lause, mis asi on protseduuriline küsimus – et see on istungi läbiviimise kohta. Ma nüüd küsingi teie käest: kas see on okei või hästi korraldatud istung, kui mõned saadikud karjuvad suvalistel aegadel suvalisi küsimusi ettekandjale, ettekandja vastab neile ja istungi juhataja ainult muigab selle peale ja kiidab tagant? Palun selgitage mulle, kas ma võin hakata ka karjuma või ma peaksin vajutama nupule "Sõna" või kuidas ma peaksin käituma, kui mind ka huvitab, kes osales komisjoni istungil.

18:29 Aseesimees Martin Helme

Märkus on muidugi põhjendatud, et saalis ei tohi päris suvaliselt lärmiks minna, aga see oli konkreetne täpsustav küsimus vestluse sees ja ma proovisin seda hoida joonel, et ei peaks tulema protseduurilist küsimust, et ei saanud täpset numbrit. Ma arvan, me saime peaaegu selles selgusele, et ilmselt protokollis on viga. Kui Jürgen Ligi ütleb, et teda kohal ei olnud, aga protokoll ütleb, et ta hääletas poolt, siis ei ole see protokoll täpne. Aga proovime seda ... No näe, läkski lahti! Palun protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi!

18:30 Jürgen Ligi

Ma vihkan protseduurilisi küsimusi. Aga kas istungi juhataja ei märganud, et ma pidin lahkuma sealt Eesti Panga nõukokku, et ma tegelikult ütlesin seda. Ma ei taha, et jääks see nali, nagu ma oleksin valetanud, kõlama.

18:30 Jürgen Ligi

Ma tõesti selles arutelus ei osalenud, eks ju, härra juhataja?

18:30 Aseesimees Martin Helme

Ma kuulsin seda ...

18:30 Jürgen Ligi

Aitäh! Siis me oleme üksmeelel.

18:30 Aseesimees Martin Helme

... ja siis luges ettekandja ette inimesed, kes hääletasid ettepaneku poolt ja sinu nimi oli seal sees. (Saalist kommenteeritakse.) No, vaat seda klaarime pärast. Proovime minna ettekandega edasi. Kalle Grünthal, palun!

18:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Põhiseaduse § 115 sätestab ära, et Riigikogu peab vastu võtma riigieelarve kõigi tulude ja kulude kohta. Niimoodi. Küsimus on selles, et kui Vabariigi Valitsus esitas eelnõu 8. novembril, siis järelikult pidid ka ESM‑ist tulenevad rahalised kohustused kajastuma riigieelarves. Minu küsimus on selles, et mis rea pealt see kohustus Eesti riigile tuleneb riigieelarves. Ja teine küsimus on veel. Muidugi võib tulenevalt põhiseadusest muuta seda riigieelarvet, aga seda [saab teha] Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Minu küsimus on konkreetne: kas antud eelnõuga kaasnevad rahalised kohustused on kuskil riigieelarve seaduses olemas ja mis rea peal?

18:32 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Ma pean siinkohal toonitama, et kuigi reformi sisu on ESM‑i mandaadi laiendamine, siis tegelikult reformiga ei muutu ESM‑i maht.

18:32 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:32 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See natukene mind üllatas, et võib-olla teie valdkonnas toimuvad sihukesed suured euroopalised liigutused ja siis taustsüsteemi ei kirjeldata. Ma tuletan meelde, et Eesti tahtis selle ACTA-ga ühineda ja oligi peaaegu juba ühinemas, aga õnneks vaadati, mis toimus Euroopas, ja nii ta meil jäigi. Pärast olid veel laupäeval ja pühapäeval, külmal päeval, kõik õues ja õiged mehed, et näete, saimegi peatatud. Ehk siis jälgitakse ikka küll ja suudetakse jälgida Eestis, mis ümberringi toimub. Aga minu küsimus on see, et 8. novembril või millal teil oli see esimene koosolek, kas siis öeldi, et see on vaja kuu ajaga ära menetleda. Kas öeldi kohe ära ka ajaraam, et ta peaks olema 15‑ndaks purgis?

18:33 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! Vabariigi Valitsus esitab või algatab eelnõusid sel kuupäeval, mil nad seda teevad. Komisjon tegi endast parima selleks, et jõuda selle eelnõuga ja sellega kaasneva eelnõuga lõpusirgele nii kiiresti, kui on võimalik.

18:33 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

18:33 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See on nüüd probleemide jäämäe veepealne osa ainult, mille me oleme siin täna avastanud. Kui lausa komisjoni [protokollis] on kirjas, et Jürgen Ligi hääletas selle poolt ja saavutati konsensuslik tulemus, mida on täna siin korduvalt suurele saalile kinnitatud, ja selgub, et Jürgen Ligi ei viibinudki üldse seal hääletusel, sest ta oli hoopis Eesti Panga nõukogu istungil, siis see vajab küll Riigikogu juhatuse tõsist juurdlust.

Aga minu küsimus on see. Meile on kinnitatud, et hääletus toimus konsensuslikult, aga kas komisjonis oli samamoodi eksitav informatsioon liikmetele teada, et 1. jaanuariks peab olema ratifitseeritud ja peab olema eelnõu jõustunud? Võib-olla see ongi põhjus, miks komisjon konsensuslikult oli valmis minema sellele teele, et [teha] ühel nädalal kaks lugemist. Kas komisjonil oli samamoodi eksitav informatsioon nagu täna siin saaliski?

18:34 Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Kuna komisjonis me menetlesime paralleelselt nii 479 SE‑d kui ka 480 SE‑d ja komisjoni liikmetel selliseid täpsustavaid küsimusi minu mälu järgi ei olnud, siis mulle tundub, et kõik oli selge.

18:35 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

18:35 Jürgen Ligi

Aitäh! Härra ettekandja! Mina usaldan rahanduskomisjoni, aga ma kontrollin siiski. Tõepoolest, eelmine teisipäev oli olukord, kus ma pidin olema korraga nii Teamsi koosolekul rahanduskomisjonis kui ka Webexi koosolekul Eesti Pangas ja mul ei õnnestunud neid ühendada, ma pidingi Eesti Panga koosolekule lülituma. Ja sellepärast ma küsisingi oma esimese küsimuse. Aga ma ei saanud rahuldavat vastust, ma pean tunnistama. Ei saanud. Suur saal ka ei saanud millestki praegu aru. Öelge, mis ikkagi tingis selle, et teil tekkis selline konsensus. Kas opositsioon kuidagi suruti maha, saadeti minema, võeti neilt hääletusõigus ära või lülitati välja? Kuidas see nii oli, nagu te kirjeldate, et mingisugust vaidlust ei toimunud ja kõik olid poolt? No välja arvatud siis see Ligi, kes pidi olema kahel koosolekul korraga ja võib seda häbi kannatada. Aga just see: mis toimus rahanduskomisjonis? Kuidas Aivar Kokk, Rene Kokk ja Urmas Reitelmann niimoodi leebusid tol hetkel?

18:36 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, hea kolleeg! Mulle tundub lihtsalt, et need mõlemad eelnõud olid piisavalt hästi seletatud ja komisjoni liikmetel väga palju küsimusi ei olnud. Ei olnud ka sellist poleemikat nagu täna siin saalis ja seega ka konsensus saavutati.

18:36 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

18:36 Aivar Kokk

Nüüd mul komisjoni liikmena tekib küll kimbatus. Komisjonis räägiti ühelt poolt, et on jõle kiire, see aasta kõik ratifitseerivad, aga nüüd ei ole kiire. Räägiti korraga mitmest eelnõust ja kuskil väga selgelt ei öeldud, kui hääletamisele pandi, et samal nädalal on kaks lugemist. Kui kuskil keegi mõtles niimoodi, siis on võib-olla väga hästi, aga ma pean nüüd hakkama seda stenogrammi vaatama, kuidas see ikkagi hääletusele pandi ja kuidas see arutelu oli. Meile ikka väga hästi seda vist ei selgitatud komisjonis. Või kuidas sulle kui menetlejale tundub?

18:37 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! No mina täpselt enam ei mäleta seda arutamist. Mina lähtun praegu protokollist ja kui on tehtud otsused, et me kõik toetame eelnõu suunamist täiskogu päevakorda nii 13. kui ka 15. detsembriks, eks see eeldab seda, et arutelu on ühe nädala sees, ja siis ma arvan, et me pidime ikkagi aru saama sellest, et meil tuleb arutada eelnõusid nii esmaspäeval kui ka kolmapäeval.

18:38 Aseesimees Martin Helme

Nüüd tekkis hunnik protseduurilisi. Kõigepealt Paul Puustusmaa, palun!

18:38 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Mul on selline protseduuriline küsimus, et kuidas praegu üldse peaks käituma. Mida kodukord ütleb selle koha pealt, kui selgub, et tõenäoliselt komisjonis rikuti oluliselt protseduurireegleid, arutati mitut eelnõu korraga? Selgusetu on see, kes osalesid hääletamisel, kas osalesid hääletamisel ja mida üldse hääletati. Samas on tegemist väga olulise teemaga, mis käsitleb 68 miljardi kasutamist. Kas siin ei peaks äkki kuidagiviisi kodukorra kohaselt selle menetluse algatama uuesti komisjonis või kuidas see võimalus on?

18:38 Aseesimees Martin Helme

Kui asi on juba jõudnud suurde saali ja ära kinnitatud Riigikogu juhatuses ja suure saalis päevakorras ... Ma muidugi ütlen, et meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek lugemine katkestada ja seda me saame hääletada. Kui meil õnnestub selle arutelu käigus jõuda sinnamaani, et suurem osa selle saali saadikutest usub, et see katkestamine on vajalik ja põhjendatud, siis see on üks viis protseduuriliselt segadust vähendada. Urmas Reinsalu, palun!

18:39 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma olen ka nõutu. Nii korratut asjaajamist, ma pean tunnistama, ei ole ma parlamendiloos tähele pannud. Olukorras, kus tegelikult on [arutusel] väga kaalukate rahvusvaheliste kohustuste võtmise rakendamine, ja selles olukorras, kus protokoll on kuidagi koostatud, komisjoni liikmed ütlevad, et nad ei saanud aru, mida otsustati ja millistel motiividel otsustati, see asi kisub selgelt lappama. Aga minu küsimus on härra istungi juhatajale. See informatsioon, mis on kõlanud, on olnud erinev – see informatsioon, mida on esitanud juhtivettekandja, see informatsioon, mida on esitanud teile eelnenud istungi juhataja juhatuse liikmena. Ja nüüd on teile kui juhatuse liikmele mu küsimus: kui juhatuses seda küsimust arutati, kas lähtuti sellest ja kas see informatsioon oli, et 1. jaanuariks peavad need asjad olema vastu võetud, või mitte? Teiseks, kas oli juhatusele teada ka selle protokolli hääletustulemused, kus on tuginetud ja apelleeritud pidevalt konsensuslikule hääletamisele?

18:40 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Kaks asja. Üks asi on see, et tõepoolest argumendina komisjon selle juhatusele saatis. Ma tõstsin kohe küsimuse, et miks on kaks lugemist ühel nädalal, ja siis see argument oli, et on kokku lepitud, no põhimõtteliselt ECOFIN-is on kokku lepitud, et ratifitseerimisprotsessiga püütakse lõpule saada selle aastanumbri sees ja see on see põhjus. Teine on see, et kui tehakse protseduurilisi otsuseid – lugemiste kuupäevad ja lugemise ettekandjad –, siis see on üsna tavapärane, et komisjonis on konsensuslikud otsused, sõltumata sellest, kas opositsioon toetab eelnõu või mitte. Selles, et me protseduuriga läheme saali, on konsensus tavapärane. Me ei kontrollinud seda kuidagi rohkem üle või ei näinud selles midagi kahtlust äratavat. Kalle Grünthal, palun protseduuriline!

18:41 Kalle Grünthal

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lisaks sellele protseduurilisele küsimusele, mis lugupeetud Paul Puustusmaa esitas, et siin on probleeme selle asja menetlemisega, näen ma praegu ühte väga tõsist põhiseaduslikku probleemi. Ma arvan, et ilmselt puudub vaidlus asjaolu üle, et ESM tekitab teatud rahalisi kohustusi riigile ehk riigieelarvele ja teatavasti ka põhiseaduse järgi riigieelarve koostatakse vastavalt seadusele. Edasi tahan ma öelda seda, et vaidlus puudub ka selle üle, et igasugused kulud ja tulude katteks vajalikud allikad peavad olema märgitud ka nii riigieelarves kui ka antud juhul sellessamas eelnõus. Kuna praegu vastas lugupeetud esindaja, et ta ei oska öelda, millise riigieelarve rea peal on katteallikad, juhul kui meil on vaja ESM‑i rakendada, ja seda ei ole ka sinna sisse pandud, vaatamata sellele, et seal oli võimalus olemas, siis antud juhul on nimetatud seaduseelnõu tegelikult vastuolus põhiseadusega. Ma tahan öelda, et tegelikult peaks praegu selle eelnõu lugemise katkestama, sellepärast et see on vastuolus põhiseadusega. Ma ei hakka neid numbreid enam uuesti üles ütlema.

18:43 Aseesimees Martin Helme

Jaa, no katkestamise ettepanek on tulnud. Katkestamise saab alati ette panna ka komisjon ise. Aga ma siinkohal pean ütlema, et rahanduskomisjoni liikmed peaksid seda teadma – mina oma eelmisest töökohast ka tean –, et tegelikult ESM‑i finantsilised kohustused on riigieelarves sees finantstehingute võlakohustuste rea peal. Ja kui me usume seda väidet, mis selle protseduuri juurde käib, et summa ei muutu, siis tegelikult on see seal riigieelarves kaetud juba kõik need aastad, kui ESM‑i kohustus meil on olemas.

Urmas Reinsalul on ka protseduuriline. Palun!

18:43 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! [Püüame] selles segases asjas veidigi selgust tuua. Te ütlesite, et rahanduskomisjon informeeris juhatust, otsekui argument on 1. jaanuar. See argument on tegelikult nüüd ümber lükatud, mis puudutab juriidilist siduvust – me ei ole leidnud ei baasseaduses ega ka sabaseaduses niisugust kuupäeva õigusliku tähenduse mõttes. Vahel tõepoolest öeldakse, et seadus peab jõustuma 1. jaanuaril ja parlament korrigeerib oma protseduuriga, ütleme, see on vajalik näiteks rahaliste kohustuste või eelarveaasta loogika alusel, selles ei ole iseenesest midagi tavatut. Praegu niisugust olukorda ei ole. Mu küsimus on: millisel moodusel ja kes komisjoni nimel niisuguse avalduse tegi ning kas see on kirjalikult taasesitataval kujul? Täpsustan veel üle, et jutt oli tegelikult ECOFIN‑i suusõnalisest kokkuleppest või ECOFIN‑i juhi formuleeritud üleskutsest. Kas tegemist oli poliitilise üleskutsega või see oli kuidagi riikide vahel [kokku lepitud] ja kommünikees formuleeritud, et ESM‑i muudatused jõustada ja need lepped rakendada ESM‑i liikmesriikidele kohustuslikult 1. jaanuariks? Need kaks tahku: kes tegi ja millises vormis eksitavad seisukohad esitati parlamendi juhatusele? Sest on võimalik, et ka heausksed varasemad juhatuse liikmed, kes hääletasid teistmoodi, olid ju tegelikult – mitte võimalik, vaid eeldatavalt – teadlikud teistsugusest informatsioonist.

18:45 Aseesimees Martin Helme

Kui lepitakse Euroopa mõnes ministrite nõukogus kokku mingid asjad, siis sinna juurde tavaliselt fikseeritakse ka mingisugune ajahorisont ja see on tavaliselt fikseeritud kas kommünikees või mingites omavahelistes paberites – see on tavapärane. Kui rahanduskomisjon meile andis need kuupäevad, siis oli põhjendus sinna juurde pandud – ma oletan, et see oli sinna juurde pandud. Ma ei lugenud neid materjale, mis olid laekunud ametkonnale, aga need olid sinna juurde pandud ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis korra veel käidi ka telefoni teel see teema üle rahanduskomisjoni ametnikega ja juhatuse ametnikega. Ja see põhjendus – ei öeldud meile, et see on juriidiliselt siduv, seda me teadsime, et see ei ole juriidiliselt siduv – sinna juurde oligi just nimelt mainitud, et see on Euroopa Ministrite Nõukogu tasandil kokku lepitud poliitiline eesmärk. Nii et selles mõttes ma ei näinud, et meid oleks kuidagi eksitatud. Minu väide oli see, et see poliitiline horisont ei ole Eesti parlamendile kohustuslik ja me teeme oma tööd oma sisemiste kokkulepete ja kordade järgi ega pane tavaliselt ühele nädalale kahte lugemist.

Nüüd on uuesti protseduuriline Kalle Grünthalil. Palun!

18:46 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tänan teid selle eest, et te valgustate parlamendiliikmeid ka nende detailide kohta, mida ettekandja ei ole võimeline vastama, kuigi see teie kohus ei ole. Suur tänu teile! Saime kohe targemaks. Aga mul on küsimus põhimõtteliselt hoopis teistsugune. Teatavasti needsamad stabiilsusmehhanismi teemad käisid kõik läbi Euroopa Liidu asjade komisjonist ehk siis nõusoleku nende asjade rakendamiseks andis Euroopa Liidu asjade komisjon, keda parlament on volitanud oma nimel mingeid otsuseid vastu võtma. Sisuliselt meil on äkki tegemist kahekojalise parlamendiga, mida tegelikult meie põhiseadus ette ei näe. Kõik need teemad, kaasa arvatud ESM, peaksid käima suure saali kaudu, mitte mingisuguse komisjoni kaudu. See ei loe, et sinna on antud volitus seda teha. Täpselt samamoodi võib öelda, et parlament annab volituse, ma ei tea, ükskõik millisele kodanikule mingisuguseid otsuseid teha, aga see ei ole võimalik, sest volitusnorm selles asjas puudub. Ma tahan öelda seda, et tegelikult Euroopa Liidu asjade komisjoni antud luba neid asju rakendada ei ole kooskõlas meie põhiseadusega. Need küsimused oleks pidanud rakendama ikkagi terve parlament, aga mitte mingisugune komisjon.

18:47 Aseesimees Martin Helme

Ma juhin tähelepanu, et me olemegi praegu suures saalis sellesama teemaga. ELAK üksinda seda asja ära otsustada ei saa, tõepoolest. Aga ärge palun püüdke tõmmata mind siin poliitilisse debatti või arutelusse selle eelnõu teemal, sest selleks on meil ettekandja. Ja ettekandjale on küsimus. Andres Metsoja, palun!

18:48 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No eks see segadus, nagu te aru saate, on suuresti tingitud just nimelt sellest protseduurist, millest me lõputult täna räägime, ja ilmselt asja pärast räägime, sellepärast et neid kordasid on juba nii palju. Minu küsimus tuleb teile parlamendi töökorraldusliku poole pealt, et mis on komisjoni roll. Komisjoni roll on ju tegelikult vaadata üle need eelnõud, mis tulevad menetlusse, isegi minister käib tavapäraselt komisjonis tegemas ülevaadet hooajal tulevatest eelnõudest. Kas rahanduskomisjonil siis mingit tööplaani ei olegi, kus võiks alguses vaadata, et need asjad sujuksid, kokku klapiksid, mõistlikul ajal saaksid menetletud? Kus see viga nüüd ikkagi on? Kuidagi naljakas tundub. Ma saan aru, et vahepeal Jürgen Ligi oli ja ei olnud ja teie kõiki asju ei mäleta ja kaks müstilist Kokka oli selle supi keetmise juures. See kõik on väga huvitav intellektuaalne diskussioon, aga äkki saaks järgmine kord kuidagi paremini. Äkki saate selle info viia komisjoni ja komisjon saab asjad paika panna, et enam nii ei juhtuks.

18:49 Dmitri Dmitrijev

Aitäh! No tagantjärgi vaadates lähtusime sellest põhimõttest, et ESM‑i rakendamisega seotud riigisisest menetlust puudutavad küsimused võiksid olla jõus juba sel hetkel, kui jõustub asutamislepingu muutmise ratifitseerimine. Lähtusime sellest, et 479 SE peaks olema ratifitseeritud meil siin saalis enne aasta lõppu. Olime ka sundolukorras, sest Vabariigi Valitsus algatas selle eelnõu alles 8. novembril. Nii et ka komisjonil oli tunduvalt vähem aega, kui me oleme kõik siin harjunud komisjonides eelnõudega tööd tegema.

Kõiki neid nüansse kokku pannes meil tekkiski olukord, kus me ühelt poolt soovime pidada rahvusvahelistest kokkulepetest kinni, aga teiselt poolt tahame, et meil ei oleks jällegi olukord, kus seadus on vastu võetud, aga rakendusakte ei ole. Ja kolmandaks, ma arvan, et ka komisjon tahtis võimalikult hästi oma tööd teha ja jõuda saali võimalikult kiiresti. Kuna suurt poleemikat komisjonis selle küsimuse puhul ei olnud ja muudatusettepanekuid ei olnud, siis see andis meile julguse teha ettepanek arutada neid küsimusi paralleelselt. Ehk kolmapäeval on nii 479 SE kui ka 480 SE mõlemad päevakorras, aga see eeldas seda, et esmaspäeval ehk siis täna me pidime arutama täiendavalt 480 SE‑d, et jõuda paralleelselt mõlemad eelnõud vastu võtta.

18:51 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tundub, et küsimused on otsa saanud ja protseduurilised on ka hetkeks järgi andnud. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Anti Poolamets, palun!

18:51 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnev menetlust puudutav arutelu käsitles korduvalt, et käesoleva eelnõu näol on tegu kolmapäeval otsustamisele tuleva ESM‑i asutamislepingu muutmise kaasnähtusega, mis täpsustab ESM‑iga seonduvat siseriiklikku menetlust. Sellegipoolest ei ole eelnõu vähetähtis, sest selgitab ESM‑i toimimismehhanisme ja täpsustab, kuidas meilt garantiid välja nõutakse. Mina õnnitlen omalt poolt neid liikmesriike, kes eurotsooni ei läinud, sest nemad tegelevad iseseisva monetaarpoliitikaga ega ole seotud praeguse ohtliku ESM‑i mehhanismiga ning ei pea arutama selle instrumendi uusi arenguid. Nende riikide keskpankade juhtide uni on rahulikum, sest nad ei pea mõtlema sellele, millal mõne Kreeka või Itaalia panga laenud hapuks lähevad – olgu siis korruptsiooni, rumaluse või lihtsalt Euroopa Keskpanga "kõigile ühe mõõduga" poliitika tõttu. Ühe korrumpeerunud Itaalia panga kukkumine võib viia selleni, et Eestilt nõutakse välja hiigelsummasid.

Kui Euroopa aluslepingutega on mõni asi vastuolus, ega siis sellepärast midagi tegemata ei jäeta. Hallis tsoonis on saanud ennegi vett segada ja Euroopa Liidu aluslepingutega mitte lubatud tegevusi läbi viia. Suveräänsuse eriliik on ju võim kehtestada erireegleid. Tõeline suverään on see, kes kehtestab hallis tsoonis oma reeglid. Siis me näeme selle tõelise suverääni üsnagi krimpsus nägu. Kui kehtestatakse eriolukorda, erireegleid, kontrollitakse halli tsooni, siis me näeme tõelise suverääni nägu.

Ma tuletan meelde ESM‑i ajalugu ja seda, kui napilt see meie jaoks siin kehtima pandi. Pean silmas seda, et Riigikohtus läks ESM‑iga liitumist lubav otsus läbi üksnes ühehäälelise enamusega, endise teeneka Reformierakonna ministri, tolleaegse Riigikohtu esimehe Märt Raski kaaluka häälega. Lisan veel ESM‑i olemust valgustavaid argumente 2012. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusest. Õiguskantsler pöördus 12. märtsil 2012 Riigikohtusse taotlusega tunnistada 2012. aastal alla kirjutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu mitu artiklit vastuolus olevaks põhiseaduse, parlamentaarse demokraatia põhimõtte ning põhiseaduse §‑ga 65. Õiguskantsler leidis, et ESM‑iga kaasnev kasu euroala finantsstabiilsusele ei kaalu üles parlamentaarse demokraatia ja parlamendireservatsiooni põhimõtete ning Riigikogu eelarvepädevuse väga intensiivset riivet.

Doktor Anneli Albi, teenekas Euroopa Liidu õiguse õppejõud põhiliselt Suurbritannias, oli samuti ESM‑i põhiseaduspärasuse suhtes äärmiselt kriitiline. Anneli Albi leidis, et ESM‑i kaudu võetavad rahalised kohustused on pöördumatud ja tingimusteta. Seesugune lepingu sõnastus oli tema arvates pretsedenditu. Albi hinnangul oli tegemist erakordselt suure rahalise kohustusega, mida on võimalik maksimumpiirita suurendada, ning sellega antakse ESM‑iga liitumisel tagasipöördumatult ära oluline osa Eesti riigi sõltumatusest. See meenutab mulle just loetud artiklit panganduskelmidest, kes tutvustavad end küll pangatöötajate, küll politseiuurijatena, ikka selleks, et saada kätte isikukood ja pangakoodid ja teha su arve puhtaks. Suveräänsuse äratinistamine käib samal moel. Andke ära oma põhiseaduse võtmed ja koodid ESM‑i maagidele kaugele Frankfurti. Küll siis elu läheb ilusaks. Ikka selleks, et Kreeka pensionärid saaksid mitmekordse pensioni ...

18:56 Aseesimees Martin Helme

Anti, kas sa soovid lisaaega?

18:56 Anti Poolamets

Jah, palun!

18:57 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:57 Anti Poolamets

... et nad saaksid oma pensionile garantiisid, mitmekordsele pensionile garantiisid. Nagu ma mäletan, Jürgen Ligi kinkis isegi intressid kreeklastele, sest nende pensionäridel on raske elu. Ei ole meil vaja neid intresse, ei ole.

Ja mida me veel tagame? Mõnes Euroopa rämpspangas uute rämpslaenude andmist. Väga tähtis tegevus! Kui vaja, siis me peame välkkiirelt kusagilt, tõepoolest õhust võluma selle raha välja, sest seda raha Eesti riigieelarves ega meie reservides ette ei ole nähtud. Kui üks tõeline rämpspank otsustab lõplikult põhja minna, siis kust me selle raha leiame? Meilt võidakse üle miljardi ära võtta. Kust me selle raha leiame? Kuhu me kerjama läheme? Kas IMF‑i, et maksta Itaalia rämpspanga rämpslaene kinni? See on finantspomm, pikaajaline finantspomm. Varem või hiljem mõni Kreeka või Itaalia pank läheb pankrotti ja tekib doominoefekt – ja meilt nõutakse see välja. Nii et tegu on võib-olla ka saatusliku lepinguga. Me veel ei tea, aga selleks, et olla saatuslik leping, on sel kõik eeldused olemas. Ehk Eesti Vabariigi suuremahulise maksekohustuse tekkimine ESM‑i kaudu ei ole pelgalt teoreetiline [võimalus]. Paljud majanduseksperdid peavad tõenäoliseks abilaenupakettide vajadust suurtele riikidele, mis tähendaks suuri nõudeid Eesti vastu.

Nendest asjaoludest tulenevalt teeb EKRE fraktsioon ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Katkestamise ettepanek on juba edastatud. Aitäh!

18:58 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, kas repliigi soov?

18:59 Jürgen Ligi

Jah, ega soovi ei oleks, aga mu nime nimetati. Ma võin kinnitada, et mina ei tea, kus eelkõneleja intressid on, mina ei ole neid Kreekasse viinud. Ärge sellist jama ajage. Aga üldiselt tahaks jõuda lõpphääletuseni.

18:59 Aseesimees Martin Helme

Läbirääkimised enne. Tarmo Kruusimäe, palun!

18:59 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ja inimesed, kes te hiljem seda stenogrammi loete või seda videot vaatate! Siinkohal ma tahan kõigepealt vabandada kõigi enda töökaaslaste ees, et me kõik oleme inimesed. See, et rahanduskomisjonis selline olukord tekkis, on vähekene üllatav. Pigem see meenutaks võib-olla mõne kohaliku omavalitsuse haridus‑ ja kultuurikomisjoni, kes on läinud kuskile lasteaeda ja pärast ütlevad, et me nagu päriselt ei mäletanud, et sinna garderoobi oli vaja 16 nagi, aga kui te niimoodi ütlete, siis nii on.

Klassikaline! Eksitatakse ja siis võtame lihtsa kokkuvõtte, et ütles ju meile Oskar Luts õpetaja Lauri sõnadega, et kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee pool. Me saimegi aru, et kuna oli kaks eelnõu esitatud, siis eksitati teadlikult saadikuid. Saadikuid eksitati ka sellega, et kõik on juba kokku lepitud, mitte midagi ei ole [teha]. Mina usun Dmitrit, sellepärast et Dmitri on head pikka kasvu, aga Vale-Dmitril ja valel on lühikesed jalad. Aga Dmitri praegusel hetkel oli väärikas ja ta ei süüdistanud ametnikke selles, et oleks nagu teadlikult eksitatud, aga see oli filigraanselt tehtud. Oli ju öeldud, et ülesanne on 1. jaanuariks kiiremas korras see ära teha.

On olemas väga vähe selliseid lühendeid, tähekombinatsioone, mille peale iga enda komisjonis olev inimene ütleb: oo! Et on üleeuroopaline, ja kohe juba teab. Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmel on neid päris palju ja ESM ei ole minu jaoks üldse nii tundmatu asi, seda enam, kui natukene vaadata, mis ümberringi mujal toimub. Praegu võib vägisi sihuke mulje jääda, et debatid alles käivad ja jaanuaris läheb võib-olla selleks tõsiseks arutluseks. Aga meil Eesti võtab lihtsalt etteantud informatsiooni pealt ja paneb jugama ja terve Euroopa jääb rumala näoga järgi vaatama, et kuhu nüüd Eesti põrutas. Aga Eesti otsibki seda oma suunda. Ma arvan, et suund on praegusel hetkel vale, kui me ei oota ära Euroopas toimuvaid protsesse.

Mõnede asjadega on meil alati kiire ja mõnede asjadega on meil väga palju aega. Alles siin oli mingi eelnõu, mille puhul öeldi, et kolm aastat on juba menetletud. Mitte keegi ei taha uskuda, et 68 miljardit tuleks Riigikogus menetleda alla ühe kuu. 16. [novembril] esitati see parlamendile. Ja niimoodi see ära koputatakse kolmapäeval, 15. detsembril.

Veel üks kummaline asi on, kui te, inimesed, jälgite seda ja vaatate. Mina tuvastasin siin praegusel hetkel identiteedivarguse. Rääkisin tuttava inimesega, et kuidas see võimalik on, ja ta ütles, et see on nagu e‑häälega, saad aru, et hääletad nagu sa hääletad, aga need lähevad sinna ühte potti. Ma ei taha sellega nõustuda. Aga kas on viga protokollis, kas on viga selles, et olid need revolvripühad, 7. november, et see tõmbas kohe blackout'iks? Asi on kahtlane ja selleks, et rahanduskomisjon ja ka meie Rahandusministeerium saaks võib-olla puhtana väljuda, tekitati see segadus. Võib-olla tõesti rahanduskomisjonis olid asjad kõik nii briljantselt head, et kõik olid ühes sellises meeldivas fluidumis, et vau, siin ei tule midagi. Me näeme, et siin praegusel hetkel ikkagi tekkis küsimusi. 68 miljardit menetleda kiirkorras alla ühe kuu ja samas mitte keegi mitte mütsigi ei saa aru, mis toimus.

Ma ei tea, äkki seal mõjutati. Ma mäletan, üks kodanik rääkis ka, et ta oli läinud valimisdebatile, aga siis teda oli mõjutatud ja ta mitte midagi ei saanud rääkida. Kuigi valimisdebatt ei toimu ju 365 päeva aastas. Mina arvan, et minu head kolleegid, töökaaslased rahanduskomisjonis, on jäänud koleda tule alla. Ja ma ei tea, kuidas on: katkestada saab ainult opositsioon, aga koalitsioonil on praegusel hetkel keeruline. See saab olema märgiline hääletus, seega, Isamaa toetab täpselt samamoodi selle eelnõu [lugemise] katkestamist. Aitäh!

19:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

19:04 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Siin on küll nüüd eelnevates aruteludes ja sõnavõttudes asjatut või põhjendamatut segadust külvatud. Aga tuletame lühidalt meelde ESM‑i ajalugu.

2007–2008 oli ülemaailmne finantskriis ja sellele järgnes euroala võlakriis. Ja tõepoolest, ühist kriisilahendusvõimekust hakati looma alles kriisi ajal. Aga juba tookord oli selge, et eraldi tegutsedes ei suuda kõik liikmesriigid finantssüsteemi stabiliseerida. Kui te mäletate, siis mitu euroala riiki kaotasid turu usalduse, ei suutnud ise rahastust saada ja finantssüsteemi toimimiseks vajasid välisabi. ESM loodi siis kui abimehhanism. Tänaseks on programmid lõppenud – ja programmid on lõppenud tulemuslikult. Viimasena, 2018. aastal väljus abiprogrammist Kreeka. Aga oli veel palju teisi riike, kes said ESM‑ist abi, ja sellega õnnestus võlakriis ületada. Ma möönan muidugi, et suur roll oli ka Euroopa Keskpanga varaostuprogrammidel. Aga ikkagi, ESM‑il oli täita väga suur roll ja see ülesanne täideti. Võlakriis ületati, see on fakt.

Ega ei saa olla niimoodi, et kui me oleme eurotsoonis, siis me kasutame ainult hüvesid. Ma ei tea, kui palju me eelmine aasta laenu võtsime, 2 miljardit või 2,5 miljardit, mis see summa täpselt oli. Nii soodsatel tingimustel ja madala intressiga vaevalt et see oleks õnnestunud, kui Eesti ei oleks olnud eurotsooni liige. Aga midagi tuleb ka vastu anda ja meie panus on kindlasti osalemine ESM‑is.

Praeguse eelnõu [sisu] on ESM‑i reformimine. Teatavasti 2014. aasta sügisel läks süsteemselt oluliste pankade järelevalve euroalal ühtse järelevalve alla ja 2016. aastal kriisilahendus ühtse kriisilahenduse alla. Praeguse eelnõu sisu on euroala riikide jaoks kaitsemeetme pakkumine pangandusliidu ühtsele kriisilahendusfondile, mille ülesanne on toetada ühtse kriisilahendusolukorra toimimist. Lisaks ajakohastatakse eelnõuga ka ESM‑i toetusvahendid ja laiendatakse kriisilahenduses ESM‑i rolli. Reformiga ESM‑i maht ei muutu.

Nii et see on vajalik asi ja Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab selle eelnõu teise lugemise lõpetamist. Tänan tähelepanu eest!

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, mis selle eelnõu kohta on tehtud. Neid on tehtud täpselt üks. See on rahanduskomisjonilt ja arvestatud täielikult. Seega me oleme muudatusettepanekud heaks kiitnud. Ja kuigi juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, on tulnud meile ettepanek 480 SE teine lugemine katkestada ja see on meil vaja läbi hääletada.

Austatud Riigikogu, tuletan meelde, et arutame Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 480. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek katkestada selle teine lugemine. Seega panen teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 480 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 46. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega oleme eelnõu 480 teise lugemise lõpetanud.


4. 19:12 Arupärimine Haridus- ja Teadusministeeriumi kiirtestide hanke kohta (nr 90)

19:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Heiki Hepneri, Priit Sibula, Andres Metsoja, Tarmo Kruusimäe, Aivar Koka, Üllar Saaremäe, Sven Sesteri, Mihhail Lotmani ja Urmas Reinsalu 8. novembril esitatud arupärimine Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kiirtestide hanke kohta. Arupärimine on esitatud riigikontrolör Janar Holmile, aga praegu tuleb arupärijate nimel seda tutvustama Helir-Valdor Seeder. Palun!

19:13 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud riigikontrolör! Isamaa fraktsiooni liikmed on mures ja sellest murest kantuna oleme esitanud arupärimise just nimelt riigikontrolörile, sest me ei ole saanud kirjalike küsimuste, arupärimiste ja infotunni kaudu rahuldavaid vastuseid oma küsimustele, mis puudutavad Haridus‑ ja Teadusministeeriumis läbi viidud kiirtestide hanget. Nimelt, jutt käib sellest hankest, mis viidi läbi välja kuulutamata läbirääkimistega hankena ja mille maksumuseks kujunes 5 132 000 eurot. Jutt käib kiirtestide ostmisest firmalt Selfdiagnostics OÜ.

Sellest on juttu olnud väga palju siin saalis ja väga palju ka meedias, et arusaamatul kombel viidi hange läbi nii, et väga paljud ettevõtjad, väga paljud firmad, kes oleksid võinud osaleda hankel ja kes oleksid olnud võimelised vastava kvaliteediga ja [vajalikus] koguses kiirteste tarnima, jäid kõrvale ega saanud osaleda sellel hankel. Nagu tagantjärgi on selgunud, oli see hind, millega teste osteti, suuresti üle turuhinna. See oma olemuselt ei vasta absoluutselt riigihangete seaduses seatud eesmärkidele käia säästlikult ümber riigi rahaga, maksumaksja rahaga, ja viia hange läbi läbipaistvalt ja arusaadavalt, nii et see oleks mõistetav nii ettevõtjatele kui ka maksumaksjatele.

Aga ma paluksin riigikontrolöril keskenduda ka sellele, mis puudutab kogu seda protsessi ja seda aega, mis kulus hanke läbiviimisele. Nimelt, peamine põhjendus ametnike poolt oli see, et otsuste tegemiseks jäi lõpuks aega kümme minutit. Ometigi me teame, et teadusnõukoda tegi juba 2. märtsil ettepaneku hakata koolis õpilasi testima. Opositsioonierakonnad ja mitmed Riigikogu liikmed samuti tegid juba kevadel ettepaneku, et hakata koolides massiliselt testimist läbi viima, sest selle kaudu on võimalik piirata nakkuse levikut.

Mis kännu taga siis see vähk peidus on? Märtsi algusest alates ei jõutud isegi septembriks, kooliaasta alguseks testide hankimiseni ja ei jõutud normaalse protsessi kaudu testide hanget läbi viia, vaid seda tuli teha hilinemisega novembris. Ja väidetavalt, nii nagu me teame, ametnikele jäi kümme minutit otsustamiseks. Ausalt öelda ei ole aru saanud, kas keegi vastutab selle eest, kui vastutab, siis kes vastutab, ja kui on teada, kes vastutab, siis kuidas vastutab. Me teame ainult seda, et testidega tegelev ametnik sai preemiat. Mille eest ja kuidas – see jääb täiesti arusaamatuks.

Muret teeb meile ka see, et vigadest ei ole õpitud, vaid Haridus‑ ja Teadusministeerium on välja kuulutanud ka teise hanke, samamoodi välja kuulutamata läbirääkimistega hanke, kus ka kõige odavamat pakkujat ei valitud – see on omaette teema, kas kõige odavamat pakkujat alati peab valima –, aga ka selle hanke läbiviimise juures on olnud probleemid.

Ma tsiteerin haridus‑ ja teadusministri siin kõnepuldis väljaöeldut, miks see teine hange siis samamoodi läbi viidi. "Ja siis Selfdiagnostics tegelikult kirjutas Sotsiaalministeeriumile ja ka Terviseametile oktoobri esimesel poolel ja andis teada, et nende teste on koolides katsetatud, ja kutsus riiki üldse üles rohkem kiirteste kasutama. Selle kirja saatis Mari-Anne Härma ka Mario Kadastikule, et näete, siin on selline ettevõte, kes on oma teste koolides katsetanud. Nii et see oli ka meie teadmine, et see on ettevõte, kus on päriselt laste peal piloteeritud nende kasutamist."

Kas see on piisav argumentatsioon pärast taolist ebaõnnestunud kiirtestide hanke läbiviimist, et Haridus‑ ja Teadusministeerium viib läbi teise hanke, tuginedes ühele ettevõtte kirjale? Me oleme esitanud neli küsimust ja loodame riigikontrolörilt vastust nendele küsimustele ja võib-olla ka kohapealt esitatavatele küsimustele. Aitäh! 

19:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on Riigikogu kõnetooli oodatud riigikontrolör Janar Holm. Palun!

19:18 Riigikontrolör Janar Holm

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kuna nüüd viimase poolteise kuu jooksul on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi korraldatud antigeeni kiirtestide hanke teemal nii Riigikogu kui ka avalikkuseni jõudnud palju detailset infot, ei hakka ma kogu lugu uuesti ümber jutustama. Keskendun küsimustele, mis Isamaa fraktsiooni liikmed on mulle esitanud 8. novembril toona teada olnud info pinnalt. Vahepeal on toimunud, nagu viidatud, uusi hankeid, kuid neid ma täna põhjalikult ei käsitle. Tuginen vastamisel Haridus‑ ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti ametnike antud selgitustele ning kirjalikele materjalidele. Püüan ka kokku võtta, mida meil on sellest juhtumist taas kõrva taha panna.

Esimene küsimus. Tänaseks on Terviseamet alustanud Selfdiagnostics OÜ suhtes järelevalvemenetlust. Terviseameti sõnul puudutavad põhjendused eestikeelse kasutusjuhendi puudumist ning Selfdiagnostics OÜ enda koostatud kasutusjuhendit. Kas HTM tegi hanke läbiviimisel kõik endast oleneva, et neid probleeme ennetada? Vastan. Ettevõtjaga sõlmitud hankelepingus on fikseeritud Haridus‑ ja Teadusministeeriumi nõue, et testide kasutusjuhend peab olema koostatud tavakasutajat silmas pidades ning pakendil olev teave ja kasutusjuhend peavad olema täies ulatuses eesti keelde tõlgitud. Samuti sisaldas leping nõuet teha kiirtesti kasutamiseks videokoolitus eesti keeles ja vene keeles. Testide kasutusjuhendid saatis Haridus‑ ja Teadusministeerium kõigile koolidele ja kohalikele omavalitsustele e‑kirjaga. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ametnike kinnitusel tutvusid nad ka pakendinäidistega. Samas, kahtlemata on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kui hankija ülesanne veenduda, et ta on saanud, mida on hankinud. Eraldi teema on, kas haridusministeeriumilt saab eeldada, et nad teavad detailselt, milline peab täpselt olema üks või teine kasutusjuhend Terviseameti spetsiifilisest vaatest.

Teine küsimus. Haridus‑ ja Teadusministeerium on väitnud, et välja valitud ettevõtja on varem viinud koolis läbi kiirtestimise pilootprojekti, mistõttu tuli just teda eelistada. Kas selline selgitus pädeb, arvestades asjaolu, et viimase poolteise aasta jooksul on erinevad haiglad, haridusasutused ja riigiasutused tellinud hanke korras kiirteste mitmetelt erinevatelt ettevõtetelt? Vastan. Pilootprojektis osalemine ei saa Riigikontrolli hinnangul olla kriteerium, mis võimaldaks määrata kindlaks, millistelt kiirteste müüvatelt ettevõtetelt eelistatud pakkumist võtta. Oluline on ettevõtte võimekus pakkuda hankes esitatud nõuetele vastavat kaupa ja lähtuda ka muudest tingimustest, mille hankija on esitanud, näiteks ajaraamist. Juhul, kui pilootprojektis osalemise kogemus seataks hankes osalemise eelduseks, ei oleks järgitud riigihangete seaduses rõhutatud üldpõhimõtet, milleks on konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Selle juhtumi puhul on teadaolevalt Eesti turul ka teisi antigeeni kiirtesti pakkujaid. Pilootprojektis osalemise sidumine hankega jätaks kõrvale pakkujad, kellel puudus võimalus või info pilootprojektis osalemiseks.

Paraku oli Haridus‑ ja Teadusministeerium ennast viimasel minutil teha võetud hanke korraldamisel liigselt kinni mõelnud asjaolusse, et neile oli teada ettevõte, kes oli varem koostöös koolidega kiirteste katsetanud, ja pakkumine võeti ainult sellelt ettevõttelt. Haridusministeerium kinnitas raha eraldamise arutelul valitsusele, et neil on lahendus olemas ja nad on valmis tegutsema. Arvan, et võttes arvesse hanke suurt summat ja perioodi, oleks pidanud võtma ja oleks saanud võtta turult ka konkureerivad pakkumised ja mitte näha lahendust kitsalt vaid ühe ettevõtte poole pöördumises, seda isegi ajasurve all olles.

Rõhutan taas, et tegu pole millegi unikaalse hankimisega, vaid kiirtestidega, mida pakuvad turul erinevad ettevõtted. Siiski tuleb muidugi arvesse võtta, et kuigi ettevõtteid on turul mitmeid, siis kõigi nende pakutavad testid ei pruugi sobida kooliealiste enesetestiks ning kõikide testide usaldusväärsus ei pruugi olla samal tasemel. Omaette küsimus on taas, kuidas haridusministeerium oleks saanud kiiresti teada, kellelt veel pakkumisi küsida. Terviseamet on meile, Riigikontrollile, kinnitanud, et ametlikku ülevaadet enesetestide maaletoojatest hanke tegemise ajal neil ei olnud. Ilmselt oleks aga ettevõtlusringkondadest siiski saanud turul tegutsevate ettevõtete andmed, kuid haridusministeerium paraku selle mõtte peale ei tulnud.

Kolmas küsimus. Meedia vahendusel on selgunud, et kiirtestide hanke kulu testi kohta on olnud 1,35–1,5 eurot tükk. Selfdiagnostics OÜ‑ga sõlmitud tehingus maksti eeldatavasti aga testi eest 2,5 eurot. Kas HTM on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega ning taganud, et hanke käigus on tagatud aus konkurents ja läbipaistvus ning tagatud maksumaksja raha kuluefektiivne kasutamine? Vastan. Lõpliku hinnangu sellele, kas Haridus‑ ja Teadusministeerium on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega, saab anda Rahandusministeerium järelevalve käigus. Juhin tähelepanu sellele, et kuna Haridus‑ ja Teadusministeerium konkureerivaid pakkumisi ei küsinud, siis seda, milliseid pakkumisi oleks võinud teha teised ettevõtjad ministeeriumi ette antud tingimustel, ei ole võimalik kindlalt teada.

Lepinguga telliti antigeeni kiirtestid koos testide tarnimisega koolidesse. Lisaks telliti ettevõttelt videokoolitus koos videokoolituse materjalidega. Kokku telliti 2 miljonit testi ja lepingu kogumaksumus koos tarne ja videokoolitusega on natuke üle 5,1 miljoni euro. Haridus- ja Teadusministeerium korraldas hanke, nagu viidatud, kasutades väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Selle menetlusliigi kasutamine on väga erandlik ja peab olema põhjendatud ettenägematutest sündmustest tingitud äärmise kiireloomulisusega.

Ministeerium on Riigikontrollile menetlusliigi valikut põhjendades viidanud viiruse kasvanud levikule ja pingelisele ajakavale. Mõlemad põhjendused võivad konkreetse hanke ümber tekkinud reaalses olukorras olla asjakohased, kuid viitavad laiemale probleemile tervisekriisi ületamiseks mõeldud meetmete rakendamisel. Nimelt on kontaktõppe säilitamine olnud üheks eesmärgiks Vabariigi Valitsuse poolt juba aprillis kinnitatud dokumendis. Selle pealkiri on "Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes". Seejuures on selles dokumendis ühe meetmena ära toodud just koolide kiirtestid, mille [kasutamine] tuli rakendada 2021. aastal. Mõistlik on eeldada, et selle meetme rakendamiseks on tehtud ettevalmistusi, uuritud turgu, saadud ülevaade, milliseid pakkujaid on turul jms. Ametnikelt saadud selgituste järgi on koolide kiirtestimist käesoleva aasta suvel ja sügisel arutatud. Näiteks on Terviseameti peadirektor vastavasisulise e‑kirja, nagu juba varem viidatud, saatnud Sotsiaalministeeriumi ja Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kantslerile augustis.

Leian, et Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumi koostöös oleks hoolikama planeerimise korral olnud hanke kiireloomulisus ja lõppfaasis tekkinud ülepeakaela tegutsemine välditav. Nendes tingimustes, milles oli sellel hetkel tõesti ka ettenägematute sündmuste komponent ja milles see hange lõpuks läbi viidi, ei olnud kiireloomulisus enam välditav. Küll aga oleks saanud vältida pakkumise küsimist vaid ühelt ettevõttelt.

Ja viimane küsimus. Õhtuleht on välja toonud, et pärast teabenõude esitamist saatis Haridus‑ ja Teadusministeerium neile lepingu, millest suurem osa on viitega ärisaladusele kinni kaetud. Milline on Riigikontrolli hinnang Haridus‑ ja Teadusministeeriumi otsusele mitte jagada kiirtestide hankimisega seotud detaile? Vastan. Ärisaladuseks on eelkõige kaubanduslikku või tehnilist laadi teave, mis ei ole avalikult kättesaadav ja mida ettevõtja hoiab salajas, sest selle teabe teistele õigustamata teatavaks saamine kahjustab ettevõtja ärihuve. Praktikas võib riigihangete lepingutes olla teavet, mis on ärisaladus, näiteks toote üksikasjalik tehniline kirjeldus, omahinna arvestus, teatud juhtudel ühiku hind vms. Hankel seevastu tuleb riigihankelepingute puhul tagada nii aus konkurents kui ka riigieelarve raha kasutamise läbipaistvus. Seda põhimõtet peab hankelepingut koostades silmas pidama ja sellest ka hankemenetluse käigus pakkujaid informeerima. Hankelepingu eset ehk seda, mida hangitakse, selle kirjeldust koos maksumusega ning tarnetähtaegasid ei saa täies ulatuses kinni katta, viidates ärisaladusele. Olles tutvunud lepinguga, leian, et lepingu eseme, maksumuse ja kvaliteedi kohta käivate lepingupeatükkide lausaline kinnikatmine, viidates ärisaladusele, ei olnud põhjendatud.

Kokkuvõtteks. Kogu see kiirtestide hanke saaga näitab veel kord, kui oluline on täpselt fikseerida ja kokku leppida, kes ja mille eest vastutab. Antud juhul asus Haridus‑ ja Teadusministeerium ise initsiatiivi võttes tegelema hankega valdkonnas, kus neil puudusid vajalikud spetsiifilised teadmised. Ministeerium tegi sellest tulenevalt ka vigu, olles sattunud ajasurve alla, aga saavutas tulemuse. Sellesse olukorda sattus haridusministeerium omakorda seetõttu, et Sotsiaalministeerium, kellel koos oma allasutuse Terviseametiga on vastav valdkonnateadmine olemas, ei saavutanud kavandatud ajaraamis vajalikku tulemust. See selgus haridusministeeriumile viimasel hetkel ning siis ministeerium tegi, mida teha sai, ja tegi seda nii, nagu parasjagu osati.

Loogiline oleks eeldada, et nii spetsiifilises valdkonnas teeb hankeid või vähemasti annab ette spetsifikatsiooni asutus, kellel on vastav kompetentsus. Suhtlusest, mida Riigikontroll pidas Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga, jääb kohati mulje, et asjaosalised ametkonnad said erinevalt aru, mida siis ikkagi valitsus lõppkokkuvõttes oli otsustanud ja mida üks või teine ametkond pidi selles valguses tegema.

Sellele probleemile olen juhtinud tähelepanu korduvalt nii erinevates kirjades kui ka Riigikontrolli aastaraportis parlamendile. Seepärast ongi oluline teadvustada, et lisaks sellele, et oleks võimalikult selgelt kirjas, mida ja miks otsustati, oleks iga otsuse puhul ka määratud otsuse täideviimise eest vastutaja. Sellel vastutajal peavad olema ka vastavad teadmised ja oskused, et juhtuks võimalikult vähe vigu. Peamine on aga, et saavutatakse tulemus. Tänan kuulamast!

19:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea riigikontrolör, teile on ka küsimusi. Aivar Kokk alustab. 

19:31 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Janar! Kõigepealt ma tahan tänada väga sisukate vastuste eest. Aga mul on küll iga päevaga rohkem ja rohkem arusaamine, et kellelegi on lubatud midagi ja kellelegi ei ole lubatud. 5 miljonit lihtsalt tuulde visata on lihtne. Kui Terviseamet ütleb, et ta ei teadnud, siis ma võin öelda, et on olemas selline asi nagu meditsiiniseadmete register. See ei ole küll kohustus, aga enamik maaletoojaid oma testid seal registreerivad ja siis on neid väga palju, kes edasi müüvad. Need numbrid ei ole mitte üks-kaks, vaid need numbrid on sadades. Ja nüüd väita, et haridusministeerium, kui minister isiklikult nõudis valitsuse istungil nii, nagu ta siin vastas kõnepuldis mõni nädal tagasi, et ta ise viib läbi oma ministeeriumiga selle [hanke], ja võttis praktiliselt ainult ühelt pakkumise, mis ei vasta ka nõuetele, siis kuidas sa kui riigikontrolör näed seda? Minu arvates on see riigihangete seaduse räme rikkumine.

19:32 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Nagu ma ka oma vastuses viitasin, ka meie näeme seda, et lähtuvalt riigihangete seaduse § 2 lõikest 1 tuleb riigihanget läbi viies tagada isikute võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. See, et pakkumine võeti ainult ühelt ettevõtjalt, ei ole selles mõttes kindlasti kooskõlas seadusega ja nagu ma viitasin ka oma vastuses, ei saa see, et on läbi viidud pilootprojekte koolides, meie hinnangul kindlasti olla valiku tegemise aluseks, kellele tuleks see pakkumise tegemise võimalus anda.

19:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

19:33 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud riigikontrolör! Suur tänu ka minu poolt sisukate vastuste eest! Ma võtaksin selle kokku, et teie hinnang sellele hankele oli üsna hävitav. Ma pigem ütleksin, et kui sellele ei järgne konkreetset reaktsiooni, siis see on väga halva pretsedendi loomine paljudele riigihangetega tegelevatele institutsioonidele, asutustele, näiteks ka omavalitsustele, kus sõnum oleks see, et venitame, venitame, venitame nii kaua kuni kannatab, siis ütleme, et meil pole enam aega. Ja me saame igas eluvaldkonnas jõuda selleni, kus me peaksime justkui tegelema erakorraliselt kiiresti. Kui kuue kuuga ei jõuta ette valmistada, siis on ju tegemist otsitud põhjusega. Kuidas teie näete, mis sõnumit me peaksime sellest näitest andma teistele riigihangetega tegelevatele institutsioonidele?

19:34 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Valitud menetlusviis peab olema ilmselgelt erandlik ja nii palju, kui ma tean, see ongi olnud tegelikult peaaegu mitte kasutatud menetlusviis. Need ohud, millele te viitasite, et jätta mõne otsuse tegemine viimasele hetkele ja siis tuua seda põhjusena hanke tegemisel, see on kindlasti risk. Aga ma arvan, teades ka seda, et Rahandusministeerium praegu sellist suuremat ülevaadet teeb, et see on asi, kus tuleb selle järelevalve käigus anda väga selge sõnum, mis tingimustel täpselt tohib seda menetlusviisi kasutada, mis on erakorraline, mis on tegelikult kiireloomuline.

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:35 Eduard Odinets

Aitäh! Lugupeetud riigikontrolör, tänan ka mina nende sisukate ja ausate vastuste eest. Haridus‑ ja teadusminister on käinud korruptsioonivastases erikomisjonis selle teemaga ja ka nädal tagasi siin saalis arupärimisele vastamas ja mind hämmastab tema jutulõngas üks asjaolu. Ta ütleb, et kui selle menetluse valik isegi oli vale, siis ei ole hullu midagi, see ongi õppetund kõikidele ja kõik saavad edaspidi lähtuda [põhimõttest], kui ma õigesti tsiteerin: "Maksame trahvi ära ja läheme eluga edasi!" Minu teada on juriidilisele isikule ehk antud juhul ministeeriumile trahvi suurus 32 000 eurot. Kuidas teie suhtute sellesse ministri sõnumisse, et ei ole hullu midagi? Lisaks sellele on nendel ettevõtjatel, kes sellest hankest ilma jäid, aasta jooksul võimalik esitada kahjunõue Eesti riigile. Minister selle kohta küll ei öelnud, et ei ole hullu midagi, õppetund kõikidele, aga selle trahvi kohta ütles. Kuidas te suhtute sellesse Vabariigi Valitsuse liikme seisukohavõttu, et ei ole hullu midagi, maksame trahvi ära, läheme eluga edasi?

19:36 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Kahjuks ma ei oska kommenteerida seda, kuidas minister teile vastas, kas ta ütles, et ei ole hullu midagi, või mitte. Ma ei tea, seetõttu ma ei saa selle kohta midagi öelda. Aga see, mis puudutab ... Mis selle küsimuse teine pool oli, vabandust? (Saalist täpsustatakse.) Jaa, tähendab, hangete puhul on mitmeid eesmärke. Nagu ma viitasin ka riigihangete seaduse § 2 lõikele 1, siis üks põhjus on võrdne kohtlemine ja konkurentsi tagamine. See on üks küsimus. 5 miljonit eurot on kindlasti väga suur raha, mis selles valdkonnas annab väga suure võimaluse ühele ettevõttele. Seetõttu ma arvan, et küsimus on lihtsalt ka printsiibis, et kõigile tuleb anda võimalus teha pakkumine. Ja ma usun – seda on nüüd raske kontrollida, sest pakkumisi ei võetud –, aga ma usun, et konkurentsikeskkonnas on alati lootust, et hind tuleb soodsam.

19:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

19:37 Anti Poolamets

Aitäh sõna andmise eest! Lugupeetud ettekandja! See tõesti, nagu Heiki Hepner märkis, võib osutuda kehvaks pretsedendiks. Ma üldse ei välista, et selline säte peaks olemas olema, eriti sõjaliste, kriisieelsete olukordade puhul, kui on jälle vaja kümne kilomeetri jagu okastraati kõige kiiremas korras hankida. Juba pressib mass üle piiri. Aga nüüd need argumendid, et kümme minutit oli aega. Kas järgmisel päeval päike ei tõusnud enam? Iga kantseleiametnik peab võtma kolm pakkumist pastakate ja kaustikute jaoks. Ja neil oli kümme minutit aega otsustada. Kas tõesti see ajasurve oli veenev argument? Niimoodi võib tõesti venitada ja venitada ja hurraaga edaspidi teha 40‑miljonilisi otsuseid, 100‑miljonilisi hankeid.

19:38 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Selline otsus, et 1. novembrist alustada koolides testimist, tehti, aga ma ei ole selles rollis, et hinnata, kas see oli õige või mitte. Vaadates seda, et esimesel nädalal tuli ligi 1000 positiivset testi sealt välja, siis tundub, et see oli mõistlik meede. Küsimus on selles, et tõepoolest, nagu ma ka oma vastuses ütlesin, olukorras, kus oli otsus tehtud, et esmaspäeval tuleb alustada, siis tõesti teisipäeval, kui valitsus seda arutas, sellest hetkest alates ei olnudki võimalik rakendada tavapärast riigihangete menetlust. Selles mõttes oli loomulikult tegemist juba kiireloomulise olukorraga. Nüüd on lihtsalt küsimus selles, millele ka küsimuses oli viidatud, et kas seda oli võimalik ka varem ette näha. Jah, me teame seda, et seda oli arutatud. Kas võis olla olukord, kus suvel arvati, et võib-olla ei ole vaja neid teste teha, ei ole mõtet teste osta? Jah, ma arvan, et see on ka võimalik, aga oleks saanud väga palju teha, muu hulgas hinnata seda, kes on turul ja kellelt pakkumisi võtta. Nii et ma arvan, et siin on mitmeid aspekte, mida olukorra hindamisel arvestada tuleb.

19:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

19:39 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea riigikontrolör! Teie ettekandest jäi kõlama, et tulemuslikkus oli justkui see, mis ühtepidi annab hinnangu. Tulemuslikkus oli tähtis saavutada ja seetõttu tuli sisse kirjutada teatud eksimused, vead. Aga tulemus tollel hetkel oli oluline. Tõepoolest, see paneb teistpidi jälle küsima, et alati võib seada sellise võimatu tulemuse ja automaatselt kirjutada sisse juba reeglite rikkumise, sellepärast et ütleme, et tulemus on tähtis. Aga tulemus on igas kontekstis tähtis. Kas teeb Sotsiaalministeerium selle hanke või teeb Rahandusministeerium või teeb Haridus‑ ja Teadusministeerium – igal juhul tulemust oodatakse. Aga tulemused või need ootused peavad olema seatud realistlikud, eks ole. Minu küsimus teile tuleb siis nii, et meil on varude agentuur. Kas me peaks tulevikku vaatavalt sellistes olukordades, kus me tegelikult peame kiires ajasurves mingeid eesmärke täitma, andma sellele konkreetsele üksusele mingi privileegi? Kas seda oleks teie arvates vaja?

19:40 Riigikontrolör Janar Holm

Ei, ma ei arva seda. Ma arvan seda, et olemasolev riigihangete seadus võimaldab ka nendes olukordades seda menetlusviisi mõistlikult valida. Kindlasti on selliseid hetki, aga neid on väga harva, kus tõesti võib juhtuda, et on midagi kiiresti vaja. Aga neid on tõesti äärmiselt harva. Kui te saite minust niipidi aru, et ma ütlen, et tähtis on tulemuslikkus ja siis võib ära unustada kõik, mis on seadusest tulenev, siis see päris minu mõte ei ole. Ma loodan, et enamik riigihankeid on tulemuslikud ja on suunatud sellele, aga kindlasti tuleb nende juures ka seadusetähte järgida. Ma lihtsalt viitasin sellele, et tundub, et [otsusel] teste teha oli mõte ja tulemused tulid seoses sellega, et avastati positiivseid teste.

19:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

19:41 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga suur rõõm, et te olete vist esimene inimene peale minu, kes pärast kevadet mainib seda ühiskonnaelu korraldamise kava ehk nii-öelda valget raamatut. Kui vaadata kolmanda laine jooksul toimunut, siis kui oleks valget raamatut rakendatud, nii nagu sooviti, siis olekski võimalik olnud ette aimata, millal on vaja lapsi testima hakata, millal võib lapsed distantsõppele saata, millal peaks soovitama kaugtööd, millal kehtestatakse ajalised piirangud näiteks meelelahutus‑ või toitlustusasutustele. See pahameel ootamatutest ja teadmata pikkusega piirangutest oleks olnud samuti välditav. Kas te näete, et seda valget raamatut oleks tegelikult pidanud rakendama ja see oleks võimaldanud lisaks sellele kiirkorras tehtud kummalisele testihankele veel mitmeid muresid, näiteks koolide ootamatut distantsõppele saatmist Tallinnas, ära hoida ja ühiskonna ootusi paremini juhtida?

19:42 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Minu vastuses oli väga konkreetne viide sellele dokumendile just nimelt seetõttu, et aprillis 2021 juba käsitleti seda teemat, et tõenäoliselt võib olla vaja õpilasi 2021. aastal testida, nii et ma sellele dokumendile viitan siin ainult selles kontekstis.

19:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus on see, et kes võiks olla erapooletu ja sõltumatu järelevalve teostaja. Rahandusministeerium ei tundu praegusel hetkel [sellena. Kui] üldse vaadata valitsusele, siis ongi [nii, et ] üks teine ministeerium ei saaks nagu teha ja koalitsioonipartnerid omavahel on ju head sõbrad. Ma ise lisaksin omalt poolt seda ja esitan siin lõpus küsimuse. Mina nimetan neid asju usuküsimuseks. See ei ole mitte tavapärane usuküsimus, ka mitte maailmavaatena, aga vajadus eristuda eelmisest valitsusest ja siis, kui tuli mõni meetod, mis ei olnud võib-olla seda usku, mida oli tänane valitsus, siis seda eirati teadlikult. Kui palju sellised usulised asjad või nihukesed inimlikud soovid on vahest pärssinud ratsionaalset mõtlemist? Kas see võis olla ohumärgiks?

19:44 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Küsisite selle sõltumatuse kohta või kes on hindaja riigihangete puhul. See, et selleks on Rahandusministeerium, on siinsamas saalis otsustatud mõnda aega tagasi riigihangete seadust heaks kiites. Seal on selgelt rõhutatud seda, et väärtegude kohtuväline menetleja riigihangetega seoses on Rahandusministeerium. See on seadusest tulenev kohustus ja see on Riigikogu poolt neile pandud. Usuküsimuse kohta ma ei oska midagi öelda.

19:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

19:45 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Suur tänu vastamast, austatud riigikontrolör! Tänaseks me teame, et Haridus‑ ja Teadusministeerium on ka teise hanke läbi viinud välja kuulutamata läbirääkimistega ehk ei ole ka avatud hanget läbi viinud. See on minu arvates väga kahetsusväärne, aga see ei olnud praegu selle arupärimise subjekt. Te korra ka viitasite, et peaks olema kokku lepitud tööjaotus ja vastutus, ja kui me nüüd vaatame, siis Sotsiaalministeeriumis on olemas teatud pädevus, Haridus‑ ja Teadusministeerium näitas siin oma initsiatiivi. Kui me mäletame maskide hankimist, siis andis valitsus hoopis erakorraliselt ülesande riigihalduse ministrile, kes tegutseb Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Kõigi nende hangete ja koroonateemaga on tegelenud erinevad ministeeriumid minu arvates süsteemitult ja hajutatult ning seda tööjaotust ja vastutust pole paigas. Aga kas teie teada on Rahandusministeerium alustanud mingisugust järelevalvet selle protsessi üle või mitte?

19:46 Riigikontrolör Janar Holm

Minule teadaolevalt on Rahandusministeeriumis järelevalve praegu pooleli, mis puudutab Haridus‑ ja Teadusministeeriumi hankeid. Ma seda täpset seisu ei oska öelda, millal see valmis saab, aga meil on informatsioon, et nii see on.

19:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea riigikontrolör, rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Helir-Valdor Seeder, palun!

19:46 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Kõigepealt suur tänu riigikontrolörile, kes tuli ja andis minu arvates väga asjaliku ja hea ülevaate sellest protsessist, kuidas Haridus‑ ja Teadusministeeriumis kiirtestide hange on läbi viidud. Ja ausalt öeldes see kinnitas arupärijate kahtlusi ja kõhklusi, mis puudutasid selle hanke läbiviimist kooskõlas riigihangete seaduse ja heade tavadega. Ma ei hakka siin kokkuvõtvalt süvenema detailidesse, nendest on päris palju räägitud. Ma loodan, et me saame järelevalve korras Terviseametilt, kes on alustanud juba järelevalvet, ja Rahandusministeeriumilt, kes veel ei ole alustanud, aga loodetavasti alustab järelevalvet, nendest detailidest üksikasjalikuma ülevaate.

Küsimus on ühelt poolt vastutuses selle eest, et minu hinnangul on riigile tekitatud kahju. Kui me oleksime avatud konkurentsi tingimustes läbipaistva hanke läbi viinud, siis oleks testide hind kujunenud oluliselt odavamaks. Seda on näidanud võrdlused samal ajal toimunud teiste hangetega ja võimalustega neid teste soetada ning ka hilisemad hanked, mida riik on ise teinud, on seda kinnitanud. Ja teiselt poolt põhimõtteline lähenemine, mis tekitab umbusaldust ja usaldamatust kogu selle protsessi vastu, kui langetatakse niisuguseid otsuseid, nagu antud juhul toimus.

See peamine argument, et tegutseti aja survel, et ei olnud aega, ei ole tegelikult üldse vettpidav. Siin me peame küll väga selgelt tunnistama, et tegemist oli valede juhtimisotsustega, poliitiliste otsustega, mis jäid õigel ajal ministrite ja valitsuse poolt tegemata, tegevustega, mis jäid õigel ajal tegemata, ja selle tulemusena kujunes lõpp niisuguseks, nagu me seda nägime, nii kiireks, nagu see tegelikult kujunes. Kui juba märtsis tegi teadusnõukoda ettepaneku, et koolides on mõistlik hakata testima, ja valitsus ise jõudis aprillis sellele järeldusele, et tõenäoliselt tuleb hakata testima, siis oli piisavalt aega kevadel ja suvel, isegi kui viirusepuhang taandus, teha ettevalmistavat tööd, uurida turgu, vaadata, millised on need ettevõtted, millised võiksid olla hanketingimused jne, et vajaduse korral, kui see aeg ja hetk kätte jõuab, et tuleb järgmine laine, ettevalmistatud materjalide põhjal hange välja kuulutada.

See tundub nii triviaalne ja nii elementaarne, ent kollektiivselt valitsus ei jõudnud selleni, et isegi õppeaasta algul me ei alustanud hangetega ja siis kiirkorras tegime novembris. Ja nüüd kordasime teise hankega sama viga. Minu arvates ei saa olla nii, et keegi ei vastuta, ja lõpuks ametnikule, kes selle eest peaks vastutama, makstakse ministeeriumis preemiat. See on tõsiselt arusaamatu ja ma loodan küll, et siin nii Terviseamet kui ka Rahandusministeerium selgitavad kogu selles protsessis tõe välja. Küsimus ei ole ainult nii-öelda süüdlaste otsimises ja vastutamises, vaid ka selles, et tulevikus neid vigu vältida.

Nii et ma veel kord tänan riigikontrolöri nende vastuste eest. Ma loodan, et need aitasid kaasa sellele, et tulevikus taolisi eksimusi enam ei tehta ja me käitume seadustest lähtuvalt ja heast kultuurist lähtuvalt. Nii et aitäh kõigile! Igal juhul võin kinnitada, et Isamaa fraktsiooni liikmed püüavad selles küsimuses lõpliku tõe välja selgitada ja saada ka haridus‑ ja teadusministrilt endalt selge vastuse, et taolised juhtumid tulevikus enam ei kordu, ja me väga tahaksime näha ikkagi, kes on siin eksinud. Ma olen nõus Eduardiga, kes ütles, et haridus‑ ja teadusminister ütles, et väga viga ei olnudki, et testimine iseenesest oli ju põhjendatud, õige ja vajalik, selgitas välja nakatunud – no ei olegi midagi väga hullu. Aga riigile tekitatud kahju tõenäoliselt ulatub miljonitesse. Aitäh!

19:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:51 Eduard Odinets

Austatud juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Head kolleegid! Tänan ka mina enda nimel riigikontrolöri põhjalike, ausate ja paljudele teemadele valgust andvate vastuste eest, sest väga palju kummalist on selles hankes. Kummalist on nii palju, et haridus‑ ja teadusminister on pidanud käima juba riigieelarve kontrolli erikomisjonis, korruptsioonivastases erikomisjonis, siin saalis arupärimistele vastamas, aga endiselt on Riigikogu liikmetel küsimusi ja endiselt on palju segadust.

Üks teema, mis ilmselt kõige rohkem kõiki painab, on see, kuivõrd kiireloomuline ja kuivõrd vältimatu oli ikkagi see hange. Euroopa õigus ja ka meie seadus ütleb, et selline otselepingu sõlmimine ühe konkreetse ettevõtjaga peab olema erand, mida kasutatakse ainult juhul, kui äärmiselt kiireloomulisest olukorrast tulenevate tehniliste ja ajaliste piirangute tõttu suudab lepingut täita ainult üks ettevõtja. Väljakuulutamiseta menetluse kasutamisel peab esinema põhjuslik seos ettenägematu sündmuse ja äärmise kiireloomulisuse vahel. Ei saa mina aru ja ilmselt ei saa väga paljud aru, mis oli see ettenägematu sündmus, mis juhtus enne oktoobri koolivaheaja lõppu, mille tõttu pidi nii kiireloomuliselt, kümne minutiga tegutsema. Mitte keegi ei ole suutnud siiamaani meile seda selgeks teha.

Jah, me kõik mõistame, et testimine oli vajalik. Testimine näitas päris palju juhte erinevates Eestimaa nurkades, erinevates koolides, aga see kõik oli juba ette teada. Nii nagu riigikontrolör väga õigesti meile valget raamatut tsiteeris, oli juba kevadel teada, et sügisel tuleb hakata testima. Aga mitte keegi ei liigutanud lillegi. Oodati viimase hetkeni ja siis joosti esimese ettejuhtunud partneri poole, kes on paaris koolis skriiningteste teinud. Need testid ei ole mingid skriiningtestid. Need testid on samad, mida teeme meie kõik kodus, mida teevad lapsed koolis, mida teevad ka paljud Riigikogu liikmed oma fraktsioonide tubades jne. See ei ole midagi erakordset, see ei ole mingi erakordne meditsiiniline toode, mida mitte keegi teine Eestisse sisse ei too. Miks selline menetlus valiti, on siiamaani arusaamatu.

Ja loomulikult kummastab ministri seisukoht, et see ongi õppetund kõikidele, ongi väga erandlik, harva kasutatav menetlusliik, õpime kõik koos, kuidas seda edaspidi paremini kasutada. Aga liiga kallis hind on sellel õppetunnil, ja ma ei räägi sellest trahvist, mida ministeerium maksab ilmselt sellest rahast, mille nad Mailis Repsilt kätte saavad, ma ei tea, mis vahenditest. Tegelikult kõikidel ettevõtjatel, kes tunnevad, et nad on kahju saanud, on õigus nõuda aasta jooksul veel kahju sisse Eesti riigilt. Me ei kujuta ettegi, mis summad seal kõik võivad olla.

Ja see transporditeema, mida täna siin ei puudutatud. Me teame, et lepingus oli transpordikulu, testide koolidesse viimine. Aga ilmselt paljud meist märkasid ministeeriumi ja ministri isiklikul Facebooki lehel samal nädalavahetusel enne koolivaheaja lõppu raportit edukatest käikudest koolidesse, kui minister ise sõitis, ministeeriumi ametnikud sõitsid ja viisid testid koolidesse, kuna see partner ei suutnud seda õigel ajal teha. Minister korruptsioonikomisjonis väitis, et ta tegi seda isikliku autoga isiklikust ajast ja et kõik ministeeriumi ametnikud olid vabatahtlikkuse korras nädalavahetusel tööle tulnud. No ei käi need asjad niimoodi, kallid kolleegid. Hästi palju küsimusi jääb õhku. Rahandusministeerium on tõepoolest alustanud järelevalvet selles küsimuses. Ma väga loodan, et ka Euroopa Komisjoni vastavad ametiasutused alustavad järelevalvet, sest tegemist oleks pidanud olema isegi mitte ainult Eesti-sisese hankega, see oleks pidanud olema Euroopa-ülene hange, kui me räägime nii suurtest summadest.

Nii et punkti me siin panna ilmselt ei saa ja ilmselt tuleb haridus‑ ja teadusministril veel otsida meile vettpidavamaid vastuseid, kui ta seni on leidnud. Tõepoolest, nagu siin mitmed kolleegid juba ütlesid, nii suuri asju, nii suuri summasid ei tohi Riigikogu tähelepanuta jätta olukorras, kus me hoiame igat kopikat, kaasa arvatud avalike käimlate arvelt. Aitäh!

19:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

19:56 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt tahaks Riigikontrolli juhti tänada sisukate vastuste eest, mida me haruharva sellistele küsimustele saame.

Eduard, ma tahan sulle soovida jõudu-jaksu, sest tegelikult sinu komisjon on Riigikogus ainuke komisjon, kes tõsiselt saab selle teemaga tegeleda. Me täna kuulsime riigikontrolöri käest väga selgelt, et Rahandusministeeriumis on osakond, kes tegelikult peaks riigihanke läbiviimist kontrollima. Ma toon ühe näite. Paljud meist siin saalis on ka omavalitsusega seotud. Lumi tuli see aasta väga ootamatult. Kõigile omavalitsustele võiks soovitada, et ärge hankeid parem tehke. Sellel päeval, kui lumi tuleb, kümne minutiga leppige siis kokku, aga pikemalt, mitmeks aastaks lumelükkamise hanked – miljonites. Mitte midagi ei juhtu, sest see on ju erakorraline. 5 miljonit esimese hankega! Okei, öeldakse, tahtsime paremat, aga välja tuli nii nagu tavaliselt. Hetk hiljem uus hange täpselt samamoodi. Ja siis, kui ma nüüd õigesti aru sain riigikontrolöri sõnavõtust, Terviseamet ütles, et ei olnud mingit registrit. Ma ausalt ei saa aru, mis toimub Eesti riigis. 

Meditsiiniseadmete register. Võtke praegu lahti see. Seal hetkel leiate kohe, ilma et otsima hakkate, 30 ettevõtet, kes on teste Eestisse toonud ja kes neid pakuvad. Need on maaletoojad. See on küll vabatahtlik, ei ole kohustuslik sinna registrisse [andmeid] panna. See on nii nagu mõne muu testiga, mida naisterahvad vahel ostavad endale, kontrollivad, et ei ole midagi juhtunud. [Need maaletoojad] panevad oma [testide] maaletoomise [kirja] täpselt samasse kohta. Ja siis öeldakse, et ei teadnud, ei osanudki rohkematele pakkuda! Pakuti ettevõttele, kes, kui ajakirjandust uskuda, oli pilootprojekti teinud ühes koolis, mitte üle Eesti. 5 miljonit! Kui räägitakse, et sealt kuskilt 2–3 miljonit oleks olnud võimalik kokku hoida, siis [tuleb meelde, et] me kuulsime siin viimane kuu aega, kuidas Riigikogu liikmed olid väga halvad, nad jagasid igaüks 30 000 eurot katuseraha, nn regionaalsete investeeringute raha 2,7 miljonit, mis läks tegelikult maa erinevatesse regioonidesse, väikestele sihtasutustele, MTÜ‑dele, külaseltsidele kohaliku elu arendamiseks ja toetamiseks. Ja minister ütleb siin pukis lihtsalt, et noh, läks nii, nagu läks. Mina ei saa sellest aru.

Ma pean tunnistama, et siin saalis on väga palju poliitikuid, keda on väikeste [summade], 10, 20, 30 euro teemal ajakirjanduses ja kõigis muudes instantsides noritud. Me loeme omavalitsusjuhtidest ja ametnikest, kes riigihangete seaduse rikkumise eest on jäänud töökohtadest ilma, kriminaalkaristusi saanud ja kõike muud. Aga praegusel hetkel minister, kes omaenda kõnes siin mõned nädalad tagasi ütles, et ta ise jõuliselt otsustas valitsuse istungil, et haridusministeerium viib selle läbi, sest teised ei saa hakkama, nii kiiresti ei saa hakkama, ei võta poliitilist vastutust.

Võib-olla tõesti on meil Riigikogus ja valitsuses siis õigemast õigemad inimesed, kes võivad midagi teha, ja on teised inimesed üle Eesti, kes peavad seaduse järgi käima. Mina olen ise riigihangete seaduse [menetluse ajal] olnud majanduskomisjoni esimees ja menetluse siin saalis teinud ning majanduskomisjon sai tänu sellele ka aasta parima seaduse. Mina seda eelnõu menetledes ei näinud küll ühtegi varianti, et selline hetk saaks tekkida, et turul on kümneid ja kümneid pakkujaid, aga võetakse pakkumine ühelt ettevõtjalt, kes ei ole turu liider ei hinna ega kvaliteedi poolest, vaid me näeme ja kuuleme, et on probleeme ja talle tehakse järelevalvet ja kontrollitakse, kas kõik oli nii, nagu pidi olema. Ja ongi kõik okei! Mis eeskuju me näitame ...

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas te vajate lisaaega? Härra Kokk, kas te vajate lisaaega?

20:02 Aivar Kokk

Jah, võtame lisaaega.

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

No te olete juba üle läinud. 

20:02 Aivar Kokk

Jah, aga veel on natuke aega. 

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

No ei ole, kui ma ei ole teile andnud.

20:02 Aivar Kokk

Seitse minutit läbi või? Kaheksa minutit läbi? 

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge, siis anname kolm minutit veel juurde. Kokku kaheksa minutit, palun!

20:02 Aivar Kokk

Just. Aitäh! Minu arvates sellistes olukordades tuleb ühelt poolt tunnistada vigu ja teiselt poolt me näeme, et tänane valitsus ongi olukorras, kus kõiki asju tehakse pooleaastase hilinemisega. Ükskõik, mis asi. Me enne kuulsime siin täpselt sama lugu, et meie madalamapalgalisi ja eakaid tuleks toetada, ja ma mäletan, et septembri lõpus või oktoobri alguses valitsusest tuli see sõnum, et septembrist alates võite oma arvetega minna omavalitsusse. Novembris tuldi rahanduskomisjoni teadmisega, et seaduses ei ole seda võimalust, ja täna kuuleme seda, et võib-olla jaanuarikuus mingiks kuupäevaks jõuab ka see programm sinnani, et toetada. Me räägime väikestest toetustest inimestele – ja samas paneme miljonitega puusse. Kõige valusam oli ausalt öeldes rahanduskomisjonis enne riigieelarve kolmandat lugemist, kui toodi sisse parandusettepanek, et veel on vaja valitsuse reservi anda 7 miljonit nendesamade testide ostmiseks. Järgmised võivad ka minna nii palju kallimaks, et ei kata ära.

Ma loodan, et kõik õpivad sellest tegemata tööst ja sellest riigihankest, ja ma loodan, et korruptsioonikomisjon kutsub välja Rahandusministeeriumi selle osakonna, kes riigihangetega tegeleb, ja ministri ning saab tegelikult vastuse, kas tõesti täideti riigihangete seadust või mindi sellest mööda ja miks mindi mööda. Minu arvates täna jääb õhku küsimus, miks, kui aega oli küll, et seda korraldada õigesti ja ausalt. Aitäh!

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Oleme tänase päevakorra ammendanud.


5. 20:04 Vaba mikrofon

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga nüüd on kõigil võimalik, kellel soov, registreeruda vabasse mikrofoni. Härra Padar, palun! Kas võro kiili?

20:04 Ivari Padar

Auväärt rahvasaadiguq! Auväärt päälik! Nigu ti tiiät, siis detsembrikuu olõ ma võro keele iistkõnõlõja. Ku ma minevä iispäiv kõnõlõ tuust, et mis asi tuu võro kiil om, sis täämbä ma kõnõlõ sääntsets as'ast nigu rahvaloendusõst läbi ao, kuis na omma olnuq ja mille tuu võro keelega seotuna tähtsä om.

Nojah, jõuluq ommaq tulõkil ja kõik mi tiämi Kristuse lugu, kus keiser Augustus kõrrald Rooma riigin rahvaloendusõ, et tiidä saija, mis tä riigin toimus. Tuu om sääne üle 2000 aasta tagonõ asi. Ja Eestil om, no mis mi tiiämi, et vanõmb säändseq revisjoniq või loenduseq ommavaq koskil 13. sajand Taani hindämisraamat, ja toest 13. sajandist saadik iks mõnõ ao takast egä valitsõja ummi loendusiq ja revisjoniq tennüq. No ütlõmi mo kodokülä, Navi külä oma ka edimäst kõrda mainõtud 1632 tuu pääle, ku Roodsi kuninga tahtse tiidä, et pall'o tal rahvast ja pall'o tal rahha om. Ja no tä om nii, et vahtsõnõ rahvaloendus om õkva tulõman. Tuu kotus kos ärq fikseeritäs, pall'o meil rahvast om, om tegelikult 31. detsembri üü. Tuu om sis 2021. aastaga rahvaloendus. Ja tulõ tuu registritepõhinõ edimäne kõrd, kos proovitas niimuudu tetä ja toolõ seosem toimus ka veebiküsitlus alates 28. detsembrist kuni 15. jaanuarini, kos om erinevaid lisäküsümüisi ja üts sääne asi om ka tuu, et kas oskati mõnda kohalikku keelekuju, murrõt vai murrakut, vastata jah vai ei. Ja sis pallõdas märki eesti keelen nimelt: "Palun märkige kohalik keelekuju, murre või murrak, mida oskate." Et pankõ kirja sis tuu samasõ keelekujo, murrõ vai murrakut, midä sa tiäti. Ma väega kutsõ üles, et inämbüisi võtasi tuust veebiküsitlusõst aktiivsõlt ossa.

Ja tagasi vaaten nii pall'o, et sääne analoogilinõ küsümine oll' ka minevä rahvaloendusõ pääl 2011, mille pääle saimi tiidä, et võro keele kõnõlõjit om ligikaudo 75 000. Säändseq rahvaloendusõ laienemiseq ja tiidäsaamiseq, et miä tegelikult Eestin toimus, ommaq väega tähtsäq asjaq. Ja võtkõ kulla inemise noid asju sis ka väega tõsitsõlt. Ku tuu 28. detsembri kätte tulõ, sis täitke tuu ankeet ärq, olõ-iq tuu pall'o midägi tetä ja süldi kiitmise vaihõl kuigi. Ja sis mie jälki tiiä rohkõmb, kes mi olõmi ja kelles mi hinnäst peame. Ja edu meile tuun tüün! Aitüma auväärt kolleegiq, et ärq kullõldiq!

20:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun! Jätkame võron keelen.

20:08 Leo Kunnas

Hüvä päämiis! Hüvä rahvas, kua meid kullõs! Ja hüväq kolleegiq! Ivaril oll' tett sääne kinä jutt valmis, mul valmis juttu ei olõ, a ku kiäki om iistkõnõlõja, sis piäp kiäki olõma ka perräkõnõlõja. Ja ma kõnõlõ sis tuust, et mi täämbä sis küssemiq hüä pääministriprovva ehk Kallase Kaja käest perrä, midä sis Eesti om tennüq, et saasiq nüüd Ukrainat tukõq sjoo kriisis, ja midä mi olõmiq tennüq, et saasiq rohkemb liitlaisi sõaväkke Baltikumi, et võisiq vähä kimmämbähe hinnäst tundaq.

Ukraina, niguq mi näemiq jo tõist kõrda sjoo aasta, om Vinnemaa kor'anuq suurõ sõaväe Ukraina piiri viirde. Ja sääl om sõda käünü jo mitmit aastit, tuu sõda ei olõ olnuq väega kõva, a egä nätäl om mõni Ukraina soldat saanuq pihta vai koolnuq. Ja nüüd pelätäs, et või suurõmp sõda ja tapõlus siäl käümä minnä. Om selge, et Vinnemaa tahassi, et Ukraina olõssiq timä käpä all, ja Ukraina ei taha sääl ollaq, Ukraina taht minnäq Euruupa Liitu ja saiaq NATO liikmõs. Ja tuu om sääne, mõlemba om nii vasta, et kumbki aja umma asja. Ja nüüd om muido kah meil sääne rahvusvaihõlinõ elo läinuq rassõmbas ku meil nüüd suvõl. Midägi olõ-iq üteldä, et sõda Afgaani, midä mi kävemi 20 aastat üten liitlaisiga, miä oll' NATO viiendä artikli sõalinõ operatsioon, saimi tappa, pessä saimi, Taliban võit. Ja pääle tuud, mis om juhtunuq, et Vinne päämiheq ja Hiinä päämiheq või-ollaq ei piäq Ameerika päämiist Joe Bidenit nii kimmäs mehes nigu mi tahas, ja tuust tulõ tuu, et Hiinä või mõtõlda, et a ma võisi Taiwani äräq võtta, nigu ma olõ ammu tahtnu. Ja Vinnemaa mõtõl kah, et ma võis nüüd rohkõmb tetä kui innemb. Ja tuu um tennüq meil kõigil ello rassõmbas. Lääne-Euruupa, miä nüüd om juhtunu, et ku Saksamaa on pandnu tuumajaamaq ja söejaamaq kiniq, sis kos tä elektrit saa. No Vinne gaasist. Aga kelle käeh om kraan? Gaasikraan om Putini käen. Midä tuu tähendäs? Ega sakslasõq ja tõsõq Euruupa rahvad ei olõq väega prii, et tegeväq, mis no esi tahtvaq, ütskõik kas diplomaatilidselt vai sõaliselt, kõik on paljo rassõmb ja tuu tege rassõmbas, et NATO piäs kõnõlõma Vinnemaaga nigu üts helü, et sääl ei saa egäüts nigu umma hellü tetäq, sis midägiq hääst tuud ei tulõq. Ukraina üle ei saaq niiviisi otsustaq, et Ukraina esiq sääl ei olõq üten. Ja mi sälä takan ei saa es ka mi asjo aiaq. Tuuperäst om tähtsä, et Eesti nüüd teesi Läti ja Leedu ja tõisi lähembide riikegaq nigu Poola rohkemb üteh tüüd, et saasiq parõmbahe asaq tettüq.

Niisama mi piämiq üteh tegemä tüöd rohkõmb, et kuis mi rohkõmb liitlaisi sõaväkke siiä saas. Ja ku meil om midägiq lätläisi ja leedulasõgaq kokko lepit, sis om pall'o kergemb midägiq tetäq. Tollõ asa kotsilõ mi sis esitimigiq hüväle pääministriprovvale 12 küsümüst ja külh tä sis meile tulõva aasta vasta. Aitüma!

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

No nii, nüüd om säänne kimmas värk, et istung on läbi. Näeme homme kell 10.

20:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee