Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 08.12.2021, 14:00

Toimetatud

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame VI istungjärgu 10. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on Riigikogu liikmetel võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena on soov seda teha Helir-Valdor Seederil. Palun!

14:00 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui oleks teadnud, mis juhtuma hakkab, oleks tõepoolest pensioni teise samba sidunud elektri hinnaga ja me kõik oleks võitnud. Aga elektri hind on pöörane ja on tekitanud šoki nii kodutarbijates kui ka ettevõtjates. Valitsus traditsiooniliselt tukub, on jäänud talveunne. Selleks, et valitsust talveunest üles äratada, on Isamaa fraktsioon esitanud olukorra kiireks lahendamiseks Riigikogu otsuse eelnõu elektrituru reformi põhimõtete kinnitamise kohta, mis sisaldab endas lühidalt järgmist.

Valitsusel töötada ühe kuu jooksul välja kodu- ja väiketarbijate kaitseks elektrituru reformi kava, lähtudes alljärgnevatest põhimõtetest. Esiteks, elektrimüüjatel on uue universaalteenusena sätestatult kohustus pakkuda väiketarbijatele börsivälist elektrienergia paketti, mille hinnakujundus kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Teiseks, Nord Pooli elektrituru Eesti hinnapiirkonnas turgu valitseval elektritootjal on kohustus müüa otse, ilma börsi vahenduseta, elektrimüüjatele elektrit, mis on vajalik uue universaalteenuse kohustuse täitmiseks. Hinnakujundusel lähtutakse elektrienergia tootmise kuludest ning kapitali tootlusest vastavalt Konkurentsiameti kehtestatud reeglitele ning hinnad kooskõlastatakse Konkurentsiametiga. Kolmandaks, riik kompenseerib eelarvelise eraldisena elektritootjatele universaalteenusena toodetava elektri CO2 kvoodi kulud.

Ma loodan, et see lühike, aga sisuline ja arusaadav ettepanek ja Riigikogu otsus aitavad meil väljuda sellest kriisist ja vältida tulevikus selliseid äärmuslikke elektri hinna kõikumisi, nagu me praegu näeme. Aitäh!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:02 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Olukorras, kus praegune valitsus rakendab rahva peal elektrišokiteraapiat, tundub, et muid teemasid just nagu ei olekski. Tegelikult on muid teemasid väga palju. Ja üks põhiteema, mis ei tohi kunagi fookusest välja vajuda, on meie kõikide kodanikuõigused. Eesti on teatavasti väga häälekalt kritiseerinud naaberriikide Venemaa ja Valgevene autoritaarsete režiimide juhtide tegevust opositsiooni mahasurumisel. Nüüd me näeme, et samasugused tendentsid on jõudnud ka meie lõunanaabri Läti juurde. Lätis on vastu võetud otsus, et seimi või kohaliku omavalitsuse liikmed, kes on vaktsineerimata või ei ole koroonat läbi põdenud, ei saa oma töökohustusi täita. Vähe sellest, 6. detsembril arreteeriti Läti parlamentaarset puutumatust omav seimi liige Aldis Gobzems.

Meil on sellega seoses küsimused peaministrile. Kas Eesti Vabariigi valitsus on avaldanud protesti naaberriigi valitsuse seesuguse tegevuse vastu? Teiseks, kas Eesti Vabariigi valitsus näeb siin paralleeli Aleksandr Lukašenka ja Vladimir Putini režiimi poolt teisitimõtlejate vastu rakendatavate meetmetega? Kolmandaks, kas teie juhitud valitsus on kaalunud võimalust rakendada sarnaseid meetmeid ka Eesti parlamendiliikmete vastu? Ootame sisulisi, ammendavaid ja avalikkust rahustavaid vastuseid. Aitäh!

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

(Saalis on lärm.) Ma mõtlesin, et ma kasutan veidi teistsugust taktikat – olen ise siin vait ja kuulan teid, vaatan, kas me siis saame saali vaiksemaks, aga ma võin ka juhtida tähelepanu, (Helistab kella.) et meil on mõned olulised sõnumid teile edasi öelda. Kõigepealt see, et olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise ning me otsustame juhatuses nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Teine oluline teade on see, et me saame nüüd läbi viia kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget.


1. 14:06 Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus Vabariigi Presidendi valimiskorra muutmiseks (462 SE) esimese lugemise jätkamine

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, mul on teile ka kolmas väga oluline sõnum. Nimelt jäi meil eile pooleli eelnõu 462 esimene lugemine ja see jäi pooleli läbirääkimiste etapis. Kõnesoovi olid avaldanud Jaanus Karilaid, Jaak Valge ja Lauri Läänemets. Nii et jätkame seetõttu selle punkti arutelu. Palun kõnetooli Jaanus Karilaidi.

14:06 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Kõigepealt ma tänan Marko Šorinit eilse väga hea ettekande eest ja eelnõu tutvustamise eest.

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaanus, ma korra vabandan! Head kolleegid, tõesti, hirmus sumin on siin. Kolleegid seal tagapool, Sibul ja Mölder, halloo! Kes soovib vestelda – siin eespool ka –, palun teeme seda väljaspool. Muidu me jääme kõik ilma presidendidebatist, sellest, millest siin härra Karilaid proovib meile rääkida.

14:07 Jaanus Karilaid

Härra Sibul, tule siiapoole, ma kohe räägin sinust ka!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Tõesti, palun võtke kõik nüüd tooni niimoodi maha, et me kuuleksime Karilaidu ka. Palun!

14:07 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Keskerakond oli, on ja jääb presidendi otsevalimise ideele truuks. Aitäh, et me selles algatuses pole jäänud toetuseta reformierakondlase Toomas Kivimäe juhitavas põhiseaduskomisjonis! Eile kuulsime toetussõnu Isamaasse kuuluvalt Priit Sibulalt, kes oli mures, et eelnõu ei tohi jääda seisma, eelnõu ei tohi jääda tolmu koguma. Ma näen, et Isamaa hakkab lõpuks maa ja taeva vahelt välja tulema ja oma seisukohta kujundama, ja selle üle on siiras heameel.

Üheksakümnendatel oli Keskerakond presidendi otsevalimise ideega üksi. Peale sajandivahetust tulid meile liitlaseks Urmas Reinsalu Res Publicast ning Märt Rask, Siim Kallas ja Jürgen Ligi Reformierakonnast. Kokku oli ühel hetkel Keskerakonna eelnõul 72 allkirja, kuid siis meie liitlased väsisid, algatus soikus. Jäime sellega aastateks üksinda. Aga siis tulid meile uued liitlased, EKRE ja üks sotsiaaldemokraat, 45 allkirja. Nii see koosmeel koondub ja koguneb.

Head kolleegid, kes te veel ei toeta seda eelnõu! Tuleb üle saada hirmust. Erakondade tegutsemisväli peab laienema rahva keskele. Tuleb rohkem oma rahvast usaldada. Erakondade tagatoad pole olnud eksimatud. Ei maksa arvata, et rahvas ei suuda teha õiget valikut. Suudab! Ja pidagem meeles, et riik püsib usaldusel, rahva usaldusel. Vabanegem hirmust ja toetagem presidendi otsevalimist! Aitäh teile!

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, Jaak Valge loobus kõnesoovist, saan ma aru. Ei loobunud? Siis palun, Jaak Valge, te olite enne Lauri Läänemetsa eile. Nii et palun! Härra Ligi, kas te soovite vasturepliiki? Härra Valge, ma palun teil hetke oodata, härra Ligil on kaks minutit võimalus vastusõnavõtuks, kuna teda mainiti.

14:09 Jürgen Ligi

Aitäh! Mul on öelda järgmist. Mina ei ole ei sel ega eelmisel aastatuhandel saanud presidendi otsevalimise toetajate liitlaseks. See oli alatu laim. Küll aga olen ma olnud Siim Kallase liitlane. Tema kahetseb sellist algatust ja mina ka kahetsen. See on üks väheseid kordi, kus ma olen oma allkirja andnud lihtsalt, kuidas viisakalt öelda, eksikombel.

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, nüüd selgub, et härra Karilaiul on protseduuriline küsimus.

14:10 Jaanus Karilaid

Ma ei oska öelda, kuidas me seda tuvastame, aga 2003 oli Jürgen Ligi allkiri selle otsevalimiseelnõu all. Kas see oli siiras või meeltesegaduses, me teeme selle kindlaks. Aitäh!

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline küsimus, härra Karilaid. Härra Reinsalu, teie nime mainiti, kas teil on ka vasturepliigi soov või ei ole? Te olete märkinud ennast. On soov? Palun! 

14:11 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, mina küll meeltesegaduses allkirju ei andnud. 2003. aastal oli Jürgen minu kõrval, mina Jürgeni kõrval ja teised, Siim Kallas kõige ees. Loomulikult algatati see põhiseaduse muutmise seadus. Mitte jõud ei lõppenud, vaid Reformierakond lippas koalitsioonist minema. Selle tõttu jäi see sõit katki. Aga kui oleks see asi olnud omal ajal tehtud, siis oleks see olnud omal ajal tehtud ja see oleks ka meie põhiseaduslik reaalsus.

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on hea meel ... (Naer saalis.) Mul on hea meel näha, et parlamentaarse debati vaim tuleb ka sisu loomisel üha enam parlamendisaali. Nüüd on seda sisu oodatud looma Jaak Valge. Palun!

14:11 Jaak Valge

Ma palun kohe kolm minutit lisaaega.

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

14:12 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kuulajad! Ma ei räägi selle eelnõu sisust, võib-olla on seal tõesti mõningaid väikeseid nüansse, mida tuleks kaasajastada, aga see pole põhiline. Põhiline on see, et 1993. aastast kuni käesoleva ajani on parlamendi käsitluses olnud 12 eelnõu, millega sätestataks presidendi otsevalimine. Need eelnõud on sarnased, see tähendab, et ühine arusaam on välja kujunenud. Ka ühiskonnas, nagu te teate, ei puudu toetus presidendi otsevalimise sisseseadmiseks. Vastupidi, seda toetab kaks kolmandikku Eesti täisealistest kodanikest. See on üks reforme, millel on kodanike seas üks kõige suuremaid toetusi Eestis.

Kasutades Urmas Reinsalu sõnu, kes oli muide koos Jürgen Ligiga 2003. aastal üks otsevalimise eelnõu esitaja, peaks president olema ühiskonnas teemade tõstataja, lepitaja ja nõustaja, seega peaks ta olema usaldusväärne, elukogenud ja tajuma Eestit. Väga hästi öeldud. Selle saabki kindlustada otsevalimine, mitte lehmakauplemine kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete häältega nagu praegu.

Ma võiksin nendest pooltargumentidest veel väga palju rääkida, aga mõtet on pigem peatuda vastuargumentidel. Üks väga laialt kasutatav väide on see – eriti kasutatakse seda väidet siis, kui tulevad teemaks referendumid –, nagu Eesti ühiskond ei oleks küps, nagu me oleksime mingisugune poolkirjaoskamatu maa, Ida‑Euroopa riik, kus presidendi otsevalimise tulemusel tuleks võimule mõni populist, kes siis hakkab tegema aferisti otsuseid. Ma muidugi nende väidetega nii ehk naa ei ole üldse nõus. Aga kui me vaatame neid Euroopa riike, kus president otse valitakse, siis selgub, et see ei sõltu geograafilisest asendist. Euroopa Liidus valitakse presidenti otse 14 riigis, pisut rohkem kui pooltes. On neid riike nii põhjas kui ka lõunas, nii läänes kui ka idas. Miks meie peaksime erinevalt neist mõne avantüristi valima või miks meie oleme siin ebaküpsed?

Teiseks argumendiks, mida on kasutatud otsevalimiste vastu – ja ma saan aru, et seda tehti ka põhiseaduskomisjonis –, on see, et meil on esindusdemokraatlik riik. (Juhataja helistab kella.)

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Tagumistest ridadest tuli vihje, et saali sumin on ikkagi nii suur, et tagumised read ei kuule. Ma väga palun olla saalis vaiksemalt. Me väga palju ei saa helitehniliselt seda juurde keerata, natukene saame, aga siiski. Kellel on omavahelised debatid, Riigikogu kohvik kindlasti pakub teile ühe tassi kohvi ka ja saate kenasti seal arutada. Palun, härra Valge!

14:15 Jaak Valge

Jah, ma võin ka kõvema häälega rääkida, aga see ei pruugi väga esteetiline olla. See väide, et meil on esindusdemokraatlik riik ja vaat sellepärast ei tohi – tegelikult ega riike ei jaotata esindusdemokraatlikeks ja otsedemokraatlikeks. Juhul kui niimoodi jaotatakse, siis palun öelge mulle mõni riik, mis on otsedemokraatlik riik. Ikka jaotatakse demokraatlikeks ja ebademokraatlikeks. Ja presidendi otsevalimine ei tee meid kuidagi vähem demokraatlikuks. Vastupidi, presidendi otsevalimine vastab demokraatia tuumdefinitsioonile rohkem kui presidendi valimine parlamendis või valimiskogus.

Kolmandaks väidetakse, et presidendi valimine võib ühiskonda teravalt polariseerida või, nagu eile kuulsime, otsevalimise korral valib presidenti ajakirjandus. Aga küsigem siis, et miks polariseerivad just presidendivalimised või kas ajakirjandusel on väiksem roll parlamendivalimiste puhul. Tuletan meelde, et demokraatia ongi erinevate ideede konkurss ja ajakirjandusel on nende ideede vahendamisel tõesti oma roll.  

Toonitan siinkohal veel lisaks, et presidendivalimine erineb parlamendivalimistest, mil erakonnad apelleerivad eelkõige oma programmile lähedaselt mõtlevate kodanike häältele. Erakonnad ei apelleeri tavaliselt valijaskonna enamuse toetusele, otse valitav president peab seda tegema. Seega, presidendivalimise kampaanias, vastupidi, otsitakse ühisosa ja hoidutakse teravalt polariseerivatest teemadest ja püstitatakse probleeme, mis ühiskonnas on olulised, ent domineerivas parteipoliitikas seni varju jäänud.

Neljandaks on presidendi otsevalimise vastu esitatud see väide, et otsevalimise kehtestamine on võimatu, kuna sel puhul tuleks ilmtingimata presidendi volitusi laiendada. See on tegelikult tõsisem argument, aga seda pole tõestatud. Ja tundub küll, et see paika ei pea. Vähemalt teiste Euroopa Liidu riikide kogemus seda ei kinnita. Näiteks, Austria otse valitud presidendi funktsioonid on praktikas kujunenud täiesti tseremoniaalseteks, ehkki de iure on tema volitused üsna suured. 

Pean tunnistama, et ma ei ole teinud põhjani minevat analüüsi, aga põhiseaduste võrdlemise alusel võiksin küll väita, et otse valitud Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Horvaatia president on sisuliselt sama võimuulatusega kui otse valimata Eesti president. Mõningaid volitusi on neil rohkem, mõningaid vähem.

Lõpetuseks ütlen, et ka see presidendi pädevuse laiendamine ei ole ju tabuteema, vaid küsimus, mida võib iga teise kombel samuti arutada. Igatahes on päris kindel, et presidendi volituste mõningane laiendamine, kui see peaks ka vajalik olema, on võimalik põhiseadust muutmata. Seega ma jõuan lõppjäreldusele, et sisulisi vastuargumente ei ole või on need tõestamata. Lõpetuseks ma ütlen, et EKRE on alati olnud presidendi otsevalimise poolt ja pole põhjust arvata, et me kunagi sellest eesmärgist loobuksime. Aitäh!

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide nimel Lauri Läänemets, palun!

14:19 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sellel eelnõul sotsiaaldemokraatide allkirju all ei ole, välja arvatud Raimond Kaljulaidi oma. Kohe ma seletan teile, miks, mis on selle eelnõu kõige suuremad väljakutsed, mis ei ole ka selles debatis leidnud kuidagimoodi lahendust.

Esimene väljakutse selle eelnõu puhul, selle suur puudus puudutab presidendi volitusi. Nii nagu me oleme küsinud siin saalis eile debati käigus ja arutanud seda komisjonis, eelnõu algatajate tahe on see, et presidendi volitused jääksid samaks, kui nad praegu on. Millegipärast kiputakse presidendivalimise süsteemide puhul kopeerima [teisi riike] või vaatama teiste riikide poole. Jah, võib vaadata küll, kuidas seal süsteemid toimivad, aga iga riigi taust, iga rahva taust, iga ühiskonna kujunemise lugu on erinev. Seda me tihti arvesse ei võta ja selle eelnõu puhul tegelikult ei ole ka seda tehtud.

Kuidagi on jäänud kõlama see, et Eesti inimesed tahaksid lihtsalt presidenti valida ja sellepärast peaks tegema rahva otsehääletuse. Ei pea! Ma arvan, et Eesti inimene, kui ta valib presidenti, tahab valida sellist presidenti, kelle sõna maksab, ja et tema mandaat ei läheks raisku. Ma arvan, et sellist presidenti tahetaks valida – kui tahetakse –, on ju. Kui me neid volitusi ei muuda, siis mõnes mõttes me lollitame inimesi. Tegelikult me petame inimesi, ütleme, et saate presidenti valida, aga vaadake, sellel presidendil ja teie häälel ei ole mitte mingisugust jõudu. Sisuliselt me vähendame sellega rahva hääle jõudu. See on minu arvates suur probleem, inimesi lollitada ei tohiks.

Kui me nüüd jõuame sinna, et me tõesti leiame võimaluse presidendi volitusi suurendada, siis tekib uus küsimus – ja see uus küsimus on selles, kas meil on parlamentaarne riik või meil on presidentaalne riik ning kuhupoole me kaldu oleme ja kui palju. Minu arvates siin on Eesti rahvas – esimest korda esimese Eesti põhiseaduse juures ja ka nüüd kehtiva põhiseaduse juures – öelnud selgelt oma nägemuse ja tahte: Eesti on parlamentaarne riik. Seda juba ainuüksi sellepärast, et tegelikult parlamendi kaudu on oluliselt paremini esindatud iga inimese hääl ja tahe.

Palun mulle lisaaega kolm minutit.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit kokku.

14:22 Lauri Läänemets

Teine põhjus, mis presidendivalimisi puudutab, on see, et täna käib peamine debatt parlamendi ja valitsuse vahel. Ma julgen arvata, et kui me valime otse presidenti, siis parlament hakkab neist aruteludest välja jääma, sest presidendil saab olema väga tugev rahva mandaat ja kogu debatt läheb presidendi ja valitsuse vaheliseks. Kus kohas on see parlamendi roll, kui hästi on inimeste hääl siis esindatud, vaat sellele küsimusele vastuseid tegelikult ei ole. Seda pole ka analüüsitud. Ma arvan, et see on väga oluline asi.

Nüüd, kolmas küsimus on selles, et rahva ette pandud valikutest saab lõpuks ühe erakonna president. Praegune süsteem suunab, kui ei ole tahet või on mingisugune muu probleem, erakondi, kes esindavad erinevaid vaateid, kes esindavad erinevaid soove, erinevaid nägemusi ühiskonna arengutest, otsima ühisosa. Nagu me oleme näinud viimaste presidendivalimiste puhul, [peavad ühisosa otsima] vähemalt kolm parlamendierakonda, kui mitte neli. Praegune süsteem on suunatud võimalikult suurele ühisosale. Presidendi otsevalimise puhul, jah, alguses pannakse välja küll mitu kandidaati, aga lõppkokkuvõttes, lugupeetud kolleegid, on niimoodi, et valitakse ühe erakonna kandidaat, ja seal ei ole vaja enam otsida ühisosa. Valitakse ühe erakonna kandidaat ja meil hakkavad olema ühe erakonna presidendid. Meil hakkavad olema hoopis teistsugused ühiskondlikud debatid. Ja see on minu arvates päris suur probleem. See on päris suur probleem.

Need on kolm põhjust, miks on seda eelnõu keeruline tõsiselt võtta. Presidendi volitused ei muutu ja rahvast sisuliselt lollitatakse. Tänane debatt, mis on parlamendi ja valitsuse vahel, kandub presidendi ja valitsuse vahele ja parlament hakkab mängust välja jääma. Ja kolmas, et tegelikult me ei otsi enam ühisosa, vaid valime ainult ühe erakonna – ühe erakonna – kandidaadi lõpuks presidendiks. Ühesõnaga, me muudaks, sisuliselt – isegi kui mitte praktiliselt – väga palju seni kehtivaid põhimõtteid, kuidas Eesti toimib ja kuidas meil need demokraatiaprotsessid käivad. Need on need eelnõu puudused, see on see põhjus, miks siin ei ole sotsiaaldemokraatide allkirja sellel eelnõul all. Nii kahjuks on. Aitäh teile!

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kaljulaid, kas te soovite vasturepliiki? Olge lahke!

14:25 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Kuna eelkõnelejad on juba kahel korral mu nime maininud, siis ma [selgitan, et] liitusin selle eelnõu algatajatega sellepärast, et ma tõesti pean seda arutelu, mis täna siin saalis on, ja seda põhimõtet väga oluliseks. Nüüd, mis puudutab seda, kas Eesti inimesed mõistavad või ei mõista, mida nad valivad. Meil on praegu kohalikud, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised. Eesti inimesed üldjuhul saavad väga hästi aru, mis on riiklikud, mis on kohalikud ja mis on Euroopa poliitika küsimused. Need, kes ei oska sellel alati vahet teha, on poliitikud, kes kipuvad minu meelest valimisi segamini ajama. Ma usun, et kui me läheme presidendi otsevalimise seadustamise teed, siis valimiste toimudes Eesti rahvas saab kindlasti aru, milliste volitustega presidenti nad valivad. Kui millegi pärast üldse muretseda, siis võib-olla selle pärast, kas selliselt valitud president tulevikus saab aru, millised on tema põhiseaduspärased volitused. Aga see ei ole minu meelest mitte juriidika küsimus, vaid poliitilise kultuuri ja eetika küsimus.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Toomas Kivimägi, palun!

14:26 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma esmalt tunnustan eelnõu algatajaid sellise erakondadeülese debati algatamise eest, ja mis seal salata, see on ka rahvale väga meelepärane debatt. Seepärast ei ole ilmselt väga üllatav, et me teeme seda siin juba kaheteistkümnendat või kolmeteistkümnendat korda viimase aja jooksul. Samas ei ole siin mitte midagi uut, me oleme ikka täpselt samas seisus ja täpselt sama põhiseaduse juures.

Ma alustan sellest, et Eesti on parlamentaarne vabariik. See oli lähteseisukoht, mille järgi circa 30 aastat tagasi hakati põhiseadust kokku kirjutama. See on lähteseisukoht, mille järgi tegelikult loodi ka võimude tasakaal, mille järgi jagati volitusi parlamendile, valitsusele, riigipeale, kohtutele jne. Kui nüüd küsida, kas see tasakaal on ideaalne, siis ma arvan, et 30 aastat on seda pigem kinnitanud, ja võiks öelda, et pigem jah. Ja kui siin tasakaalus on mingeid selliseid mittetasakaalukohti, siis need kohad on pigem võib-olla selles, et täitevvõim parlamentaarses vabariigis prevaleerib de facto seadusandja üle. Pigem on probleem selles, mitte aga Vabariigi Presidendi pädevuses ja volitustes. Nii et seepärast, kuivõrd seesama meie armastatud põhiseadus on minu hinnangul meid 30 aastat väga hästi teeninud, oleks minu arvates üsna suur risk võtta ja püüda seda tasakaalu ühel või teisel moel muuta. Seda enam, et sisulist vajadust ja põhjendust sellele tegelikult ei ole.

Teine argument on see, et Eesti Vabariigis domineerib esindusdemokraatia otsedemokraatia üle. Need otsedemokraatia vormid ehk kõrgeima võimu kandja on rahvas, kes teostab kõrgeimat võimu hääleõiguslike elanike kaudu ja selleks on kaks viisi: need on Riigikogu valimised – siin on rahvas väga usin olnud ja väga kenasti selle ülesandega hakkama saanud – ja teine vorm ja viis on rahvahääletus. Aga nagu me kõik teame, on seda teist võimalust väga vähe tänase päevani kasutatud. Nii et tegelikult see on täna jätkuvalt üks laual olev võimalus, mille kaudu rahvas saaks oma kõrgeimat võimu teostada, selmet ilmtingimata anda rahvale presidendi valimise õigus.

Väga oluline on ka see, et sellesama põhiseaduse kommentaarides on toodud väga selge märge, et riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. See on see põhivastuväide, millest mina olen rääkinud. Tõepoolest, parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See oli väga palju jutuks komisjonis ja ka eile siin saalis. Tõepoolest, eelnõu algatajad nii Keskerakonnast kui ka EKRE-st konstateerisid, et nad presidendi võimu laiendamist tegelikult seda eelnõu esitades silmas ei ole pidanud. Samas, debati käigus nad ei ole välistanud, et võib-olla tulevikus, peale seda, kui see eelnõu on saanud parlamendi toetuse, võiks ikkagi arutada ka presidendi volituste suurendamist. Ma arvan, et see on selline kahe teraga mõõk – ühest küljest on see natukene kummaline, et teeme selle eelnõu ära ja pärast hakkame võib-olla laiendama ka Vabariigi Presidendi volitusi. Minu arvates, kui seda teha, tuleks seda teha koos. Ja sellisel juhul teha koos põhjusel, et siis ei ole seda vastuolu, millele ma viitasin, lugedes ette põhiseaduse kommentaari selle kohta, et põhiprobleem ongi selles, et kui valida Vabariigi President otse, siis on ta väga tugeva mandaadiga, ja kui võtta need pädevused, mis tal põhiseaduse järgi on, siis tekib üsna tugev vastuolu, mis minu hinnangul võib tegelikult ka seda tasakaalu rikkuda.

Nüüd teiseks, kui küsida, kas ...

Ma paluks lisaaega.

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

14:30 Toomas Kivimägi

... olemasolev Vabariigi Presidendi valimise kord on meid hästi teeninud või mitte, siis kui vaadata lõpptulemust, ma arvan, et kõik on nõus, et tegelikult on see meid väga hästi teeninud. Me oleme saanud endale küll väga erinevad, aga tegelikult omas ajas, ma arvan, ühed parimad valikud presidendi kohale. Just nimelt – ma rõhutan – omas ajas. Seetõttu ma arvan, et ei ole põhjust olla liiga kriitiline just seda lõpptulemust silmas pidades. Samas, kui vaadata seda, [mis on toimunud] presidendivalimiste eel ja käigus, siis otse loomulikult on seal [olnud] terve rida kriitilisi märkusi, erinevaid arusaamu, mistõttu ma ei taha öelda, et me peaksime põlistama olemasoleva Vabariigi Presidendi valimise korra, vaid – see on ka üks põhjusi, miks me selle eelnõu arutelu igati toetame – me oleme avatud debatile, kuidas sellega edasi minna.

Tõepoolest, ühe olulise eelisena ma tahaksin rõhutada sedasama, mida just eelkõneleja Lauri Läänemets mainis, mis on üks väga tugev eelis tänase Vabariigi Presidendi valimise korra juures, eriti viimaseid valimisi silmas pidades, nimelt, kui Alar Karis valiti ära Riigikogus. Täna kehtiva Vabariigi Presidendi valimise korra juures on Vabariigi Presidendil oluliselt laiem poliitiline kandepind, kui seda võiks olla Vabariigi Presidendi otsevalimise korral. Seda möönavad ka eelnõu algatajad, et jah, on tõenäoline, et Vabariigi Presidendi otsevalimise korral on tulevane president ikkagi pigem ühe või teise erakonna kandidaat. Loomulikult, ta lõpuks vajab enamiku rahva toetust, aga ikkagi on ta pigem ühe või teise erakonna oma. Ja nüüd, kui me räägime presidendi kui tasakaalustaja rollist, siis ilmselgelt tekib siin väga tugev probleem ja vastuolu sellisel juhul, kui ta on ühe erakonna oma. Aga võtame veel kord sellesama viimase näite: Alar Karis vajas parlamendis nelja erakonna – kokku on meid viis –, nelja fraktsiooni toetust selleks, et ta saaks valitud. See on palju laiem poliitiline kandepind kui see – räägime presidendi otsevalimistest –, kus ta pigem on ühe või teise erakonna kandidaat.

Rääkides võimalikest muudatustest, nagu ma ütlesin, me ei pea ka ülistama seda olemasolevat Vabariigi Presidendi valimise korda. Lõpptulemust silmas pidades on põhjust ülistada, aga protseduuri annab parandada ja sellele on ka näiteks kolleeg Urmas Reinsalu juhtinud korduvalt tähelepanu. Näiteks üks, ja see on suhteliselt lihtsalt tehtav, et Vabariigi Presidendi valimiste lõpp-punkt peaks olema ikkagi valimiskogu. Põhiseadus annab prerogatiivi Riigikogule kolmel korral valida. Kui ta seda ei suuda teha, siis valimiskogus peaks igal juhul saama Vabariigi President valitud. See ei ole üldse mingisugune keeruline geomeetria või gümnastika, kuidas seda teha. Sellele on üsna lihtne lahendus. Võtame põhiseaduse § 79, mis ütleb, et valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Nüüd, küsimus on selles, keda lugeda hääletamisest osavõtnuks. Siin on laual üks selline ettepanek, et ei pea lugema ilmtingimata igaüht, kes on lasknud sedeli valimiskasti, vaid mõeldav on osavõtnuks lugeda üksnes valimiseelistuse avaldanut ehk lähtuda kehtivate sedelite arvust ning jätta tühjad ja rikutud sedelid arvestamata. See ei ole midagi esmakordset, mida Eestis teha. Sarnasest loogikast lähtutakse ka Riigikogu valimistel lihtkvoodi arvutamisel, nii et tegelikult de facto konkreetne näide on olemas. Minu põhimure oli see, et kas see eeldab põhiseaduse muutmist või mitte, sest tegelikult on see pigem tõlgendatav, et ei pea ilmtingimata tegema seda põhiseaduse muutmise kaudu, vaatamata sellele lausele, mis põhiseadusesse sarnaselt on sisse kirjutatud.

Aga veel kord: Reformierakond on avatud debatile Vabariigi Presidendi valimise korra muudatuste üle ja seetõttu ma veel kord tunnustan eelnõu algatajaid, Jaanus Karilaidi ja EKRE esindajaid ja kõiki keskfraktsioonist, kes selle eelnõu on algatanud. Samuti on ju sellele ka Vabariigi President tähelepanu juhtunud. Nii et me oleme igal juhul avatud debatiks, aga me kindlasti väga kergekäeliselt oma põhimõtetest ei loobu. Aitäh!

14:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Raidma, kas teil läks kogemata näpp vastu? Noogutusest saan aru, et läks. Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!    

14:34 Helir-Valdor Seeder

Palun kaheksa minutit. 

14:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit! 

14:34 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Väga palju on erinevaid mõtteid välja öeldud ja küllap need mõtted on kõik olnud õiged ja vajalikud. Eelkõneleja tunnustas siin eelnõu algatajaid selle väitluse järjekordse tõstatamise eest. Mina ka tunnustan ja võin kinnitada, et Isamaa fraktsioon on samuti avatud aruteludeks, mis puudutavad presidendivalimisi. Aga siiski ma arvan, et see ei ole kantud praegu päris siirast ja heast soovist jõuda mingisuguse lõpptulemuseni, vaid pigem nauditakse seda protsessi ja loodetakse sellest poliitilist kasu lõigata. Kui ma mõtlen sellele, et algatajad minuga küll ühe lühikese telefonikõne tegid, kuid mingisugust sisulist katset, et erakondadeüleselt või kõiki erakondi ja fraktsioone kaasates – ja see on ainus võimalus jõuda selles küsimuses mingisuguse lõpliku tulemuseni – püüda saavutada ühisosa ja siis tulla selle algatusega välja – midagi sellist ei ole olnud. Vahetult enne kohalikke valimisi anti see eelnõu üle, et oleks ka valijatele signaal, et me soovime arutada seda teemat. Ja nüüd me oleme siin ja arutame juba, ma ei tea, 12. või 13. korda eelnõu, teades, et poliitikutel ja poliitilistel erakondadel on väga erinevad seisukohad. Nii et ma ei ole üldse veendunud selles siiras soovis jõuda lõpptulemuseni, vaid pigem on see tõesti soov nautida seda protsessi.

Nüüd, mis puudutab otsevalimisi, siis seda on siin kohati idealiseeritud ja vähemalt ühe asja ma tahaksin siin ümber lükata, mida on mitmete kõnelejate poolt varem ja ka küsimustes välja öeldud, et kui rahvas valib presidenti, siis see ühendab, see on rahva ühine president. Mõtleme natukene! Kas Ameerikas Biden ühendas vabariiklased ja demokraadid? Vabandust, kas Trump ühendas vabariiklased ja demokraadid? Kas ühendas? Kas ikka ühendas ühiskonda?! Kas Biden ühendas vabariiklased ja demokraadid ja [nad] on ühiselt rahva taga? (Vahelehüüe saalist.) Ei ole teine teema. Ma lükkan praegu ümber seda, mis puudutab [väidet], et otse valitud president iseenesest ühendab kogu rahva. Juba see protsess ei pruugi selline olla. Nii et ärme idealiseerime neid protsesse, mis tegelikult niisugused ei pruugi olla.

Eesti puhul ei ole kindlasti täna peamine probleem see, kas on presidendi otsevalimised või mitte. Meil on põhiseadus, kus on päris optimaalselt paigas tasakaal täitevvõimu ja seadusandliku võimu ja presidendi vahel. Pigem on probleem see, kuidas see tasakaal, mis on täitevvõimu ja parlamendi vahel, jääks paika, nii nagu põhiseadus on seda mõelnud. See on tasapisi aastakümnete jooksul nihkunud järjest rohkem täitevvõimu kasuks ja parlament on jäänud tagaplaanile. Minu arvates on see palju olulisem Eesti ühiskonda puudutav küsimus, et rahva esindajad, kes saavad mandaadi regulaarselt iga nelja aasta tagant, täidaksid seda rolli, mille põhiseadus neile on andnud. Aga paraku me näeme, et aastate jooksul parlament on ise ennast kohitsenud ja järjest rohkem andnud võimu täitevvõimule. Täitevvõim omakorda on delegeerinud edasi võimu ametnikkonnale ja siis me räägime, et meil on ametnike riik. Ja tegelikult ongi aastate jooksul järjest enam kujunenud ametnike riik.

Nii et me võiksime selle üle tõsiselt mõelda siin parlamendis, kuidas parlamendi rolli suurendada. Sellele juba juhivad tähelepanu erinevad eksperdid ja institutsioonid. Riigikohus ja õiguskantsler näitavad juba parlamendi poole näpuga, et te olete volitusi liigselt ära andnud. Kas või võtame siinsamas koroonatemaatika lahendamise. Mitmed küsimused peaksid olema lahendatud parlamendi tasemel, mitte täitevvõimu tasemel. Tegeleme eelkõige sellega! 

Nüüd, kas presidendi valimise seadus vajaks muutmist? Jah, vajaks muutmist. Vajaks muutmist, kui me jõuaksime mingisugusele ühisosale, et me suudaksime kokku leppida ja muuta. Väga palju on räägitud valimiskogu suurusest, ka komplekteerimise põhimõtted on pärast haldusreformi muutunud võrreldes sellega, mis ta oli esialgu, kui seadus vastu võeti ja kui põhiseadus vastu võeti. Olukord on tänaseks oluliselt muutunud. Presidendi ülesseadmine, ülesseadmise aeg ja ka protsess vajaks muutmist, kui me suudame kokku leppida.

Ma tulen tagasi selle juurde, mis puudutab valimiskogu suuruse taastamist. Eelmises koalitsioonis kõik kolm erakonda olid sellega nõus. Aga kui läks aruteluks, kuidas see peaks jagunema konkreetselt kohalike omavalitsuste vahel, siis oli igasugune ühisosa kadunud. Samamoodi võiks või minu arvates lausa peaks olema see protsess ikkagi niimoodi, et presidenti ei valita haudvaikuses. Presidendikandidaadil võiks olla võimalus parlamendi ees või valimiskogu ees kõne pidada. Praegu me valime haudvaikuses, viime läbi selle protseduuri ja kandidaadil ei ole mitte ühtegi võimalust valiva kogu ees oma mõtteid avaldada. Jah, me võime seda meedias kusagilt lugeda ja mingisugustelt muudelt kohtumistelt [kuulda], aga kuna me teame, et ka see ülesseadmise aeg võib olla ülimalt lühike, siis oleks igati loogiline, et vähemalt kandidaadil, kes astub parlamendi või valimiskogu ette, oleks võimalus oma programmi, oma seisukohti avalikult tutvustada. See ei peaks olema ainult nii, nagu oli viimaste valimiste ajal. Ma ei ütle, et see halb oli. Kohtuti eraldi erinevate erakondade, erinevate fraktsioonidega ja mõni siis tegi ühe etenduse rahvale ka interneti teel ja siis tegi selle kordussaate suletud uste taga veel eraldi. [Peaks olema nii,] et kaoks ära selline vajadus ja et nii avalikkus kui ka valiv organ näeks vahetult ja avalikult, mida valitavad presidendikandidaadid ütlevad. Ma arvan, et see oleks igati kohane.

Minu ettepanek on: keskendume Eesti riigi sisulistele probleemidele ja teemadele. Ärme tegeleme ainult nende küsimustega, mis võiksid tuua poliitilist kasu, populistlikku kasu, ja tegeleme nendega vahetult enne valimisi, selles tsüklis. Me teame, et selle lühikese ajaga ei suuda parlament niikuinii kokku leppida uues presidendivalimiste korras. Ärme naudime ainult protsessi, vaid orienteerume rohkem lõpptulemusele! Aitäh! 

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Kõik fraktsioonid on oma läbirääkimistel antud võimaluse ära kasutanud. Juhtivkomisjoni ettepanek selle eelnõu puhul on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Vastupidist soovi ei näe. Seega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks – see on nüüd muutunud, palun tähelepanu! – 22. detsembri kell 17.15. Ja üks tähelepanujuhtimine veel. Nimelt, meie kodu‑ ja töökord näeb ette, et selle eelnõu kohta on muudatusettepanekuid võimalik esitada üksnes vähemalt ühel viiendikul Riigikogu koosseisust ehk kui muudatusettepanekut soovitakse esitada, siis 21 Riigikogu liiget peab sellele alla kirjutama. Oleme selle päevakorrapunkti ammendanud.


2. 14:42 Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE) kolmas lugemine

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi tänase teise päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 457. Meil on kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel Marek Jürgenson, palun!

14:43 Marek Jürgenson

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Võttes vastu Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, teeme suure sammu veelgi liiklusturvalisema Eesti poole. Kohalikele omavalitsustele antakse võimalus paigaldada oma haldusterritooriumile automaatseid liiklusjärelevalvesüsteeme. Seadmed paigaldanud kohalik omavalitsus saab tuvastatud rikkumistest laekunud trahvidest 50% enda eelarvesse, mida saab tulevikus kasutada liiklusohutuse tagamiseks. Selline lahendus annab võimaluse paremini seista oma piirkonna turvalisuse eest. Muu hulgas suureneb kogukonna kaasatus, sest kohalikel elanikel on võimalus tõstatada probleeme ja teha ettepanekuid ning kohalikul omavalitsusel on omakorda reaalne võimalus neid realiseerida.

Oluline on mainida, et tegemist ei ole eelnõuga, mis paneb kohalikele omavalitsustele järjekordseid kohustusi, vaid annab juurde võimalusi ja motivatsiooni tegeleda liiklusturvalisuse küsimustega. Ma arvan, et siin saalis on ka neid inimesi, kes kohe oskaks välja pakkuda mõne koha oma kodukohas või koduteel, kus võiks olla selline liiklusjärelevalvesüsteem paigaldatud. Minule isiklikult lööb pähe kohe selline koht nagu Tallinnas Paldiski maantee. Kui töötasin Haabersti linnaosa vanemana, tegime pikalt koostööd nii politsei kui ka Tallinna ametitega selle nimel, et langetada piirkiirust seal 70‑lt 50‑le. Ja miks? Sest kahjuks liikluskultuur on Eestis selline, et kus on lubatud sõita 50‑ga, sõidetakse üldjuhul 60‑ga, kus [on lubatud] 70‑ga, seal juba 80‑ga.

Teel, mis viib loomaaeda, suurde kaubanduskeskusesse, Õismäele, Rocca al Mare koolini, Kakumäele, kus käivad tuhanded inimesed, sajad noored ja lapsed, ei tohiks selline käitumine olla lubatud, kus pidevalt liikluseeskirju rikutakse. Tänaseks on Paldiski maantee piirkiiruseks 50 kilomeetrit tunnis, aga siiski suudavad paljud autojuhid seda rikkuda. Kindlasti aitavad olukorda parandada politseireidid probleemsetes kohtades, kuid palju turvalisemaks muutuks kogu see piirkond siis, kui paigaldatud oleks statsionaarne kaamera.

See, et kohalikud omavalitsused saavad lisamotivatsiooni rohkem liiklusturvalisusesse panustada, ei ole ainuke hea uudis minu arvates. Statsionaarsete kaamerate paigaldamine annab politseile võimaluse tegeleda raskemate juhtumitega, kus masin ei saa hakkama või masin ei saa inimest asendada. Me pidevalt arutleme selle üle, et meil ei ole piisavalt palju politseinikke. Aga automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide laialdasem kasutuselevõtt peaks vähendama piirkiirusest kinnipidamise ja foorinõuete [täitmise] jälgimiseks kasutatavat aega. Politseiametnikel on võimalik rohkem tähelepanu pöörata üldisele korrakaitsele, ennetustööle ja nendele rikkumistele, mida ei ole automaatse liiklusjärelevalvega võimalik fikseerida. Kordan veel kord, et automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide lisandumise tulemusel on politseil rohkem aega tegeleda avaliku korra tagamisega ja muude liiklusrikkumistega.

Lõpetuseks tooksin välja ka natuke statistikat. Aastatel 2016–2020 juhtus kõikidest inimkannatanutega liiklusõnnetustest 59% kohalike omavalitsuste teedel või tänavatel. Nendes liiklusõnnetustes hukkunute arv moodustas keskmiselt 29% kõikidest liiklusõnnetustes hukkunutest. Need arvud näitavad must valgel, et ennetusega tuleb tegeleda, ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana on mul väga hea meel, et teeme nii suure sammu liiklusturvalisema Eesti poole. Head kolleegid, palun teil kõigil seda head eelnõu toetada. Tänan tähelepanu eest!

14:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. See eelnõu läheb lõpphääletusele ning vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. 

Austatud kolleegid, ka need, kes te just tulite! Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 457 vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Panen teie ette hääletusele eelnõu 457. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 59 Riigikogu liiget, vastu on 27. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:51 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) kolmas lugemine

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474. Avan läbirääkimised. Keskerakonna fraktsiooni nimel Maria Jufereva-Skuratovski, palun! Kaheksa minutit.

14:52 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on kütnud palju kirgi mitte ainult erakondade vahel, vaid ka Keskerakonna fraktsiooni sees. Arutlesime selle eelnõu üle detailselt mitu korda, üritades leida ühisosa ning hinnata tagajärgi ühiskonnale ja peredele.

Mõistagi, elatusraha ja selle määramise kord on ülitundlik ja emotsionaalselt laetud teema, kuid laste ja lahutatud vanemate huvides peaksime jätma emotsioonid kõrvale ja keskenduma sellele, kuidas paremini kaitsta kõikide laste huvisid, olgu nad esimesest, teisest või kolmandast kooselust, ning võimaldada vanematel kõiki oma lapsi võrdselt toetada ja ülal pidada. Praegune miinimumelatusraha määramise printsiip, kus elatis sõltub miinimumpalgast, ei ole mingil viisil seotud lapse vajadustega. Tuletan teile meelde, et 2021. aasta miinimumelatise määraks on 292 eurot. Ei ole õiglane kohustatud lapsevanemate suhtes jätkata olukorraga, kus miinimumelatis jätkuvalt tõuseb selle tõttu, et miinimumpalk kasvab. Seda enam, et miinimumpalga määr ei ole seotud reaalsete lapsele tehtavate kuludega. Peale selle, järjest sagedamini on vanemad sattunud olukorda, kus nad ei ole suutnud isegi miinimumelatist maksta või uues peres sündinud laste puhul on tekkinud väga suur ebavõrdsus ehk nende ülalpidamiseks jääb märkimisväärselt vähem raha. Järjest rohkem on ka neid vanemaid, kes pöörduvad kohtu poole taotlusega vähendada praegu kehtivat elatist, kuna elatise maksmine on muutunud neile üle jõu käivaks või põhjustab väga suurt erinevust laste vahel. Ei ole kuidagi õiglane, et ühe pere lapsed on materiaalselt oluliselt paremal järjel kui teised.

Antud eelnõu toetub 2020. aasta veebruari lõpus valminud uuringule lapse vajaduspõhisest miinimumelatisest. Uuringusse olid kaasatud teadlased, lapsevanemad, lastekaitsespetsialistid ja erinevad eksperdid.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma korraks vabandan, hea Maria! Kas sa saad natuke mikrofone allapoole keerata?

14:54 Maria Jufereva-Skuratovski

Kas nii on parem?

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii on oluliselt parem. Just! Ma tänan.

14:54 Maria Jufereva-Skuratovski

Eelnõu kohaselt koosneks baaselatis viiest erinevast komponendist, millest ma siinkohal ajapuuduse tõttu ei hakka pikemalt rääkima. Peatuksin ainult kahel komponendil, mis määravad elatusraha suuruse.

Nimelt, elatise baassumma, mis tuleneb lapse minimaalsetest vajadustest, oli uuringu kohaselt keskmiselt 362 eurot kuus. Kuna vanemad peavad lapse kasvatamises osalema solidaarselt, siis pool sellest summast langeb ühele ja pool teisele vanemale ehk elatise baassumma oleks uuringu põhjal 181 eurot. Valminud eelnõus on ministeeriumi ettepanekul baassummaks 200 eurot, kuna vahepeal on elatustase ja elukallidus tõusnud. Eelnõu kohaselt tuleb seda baassummat igal aastal 1. aprillil indekseerida eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga, et võtta arvesse elukalliduse tõus. Sellele lisandub 3% keskmisest brutopalgast. Seega, põhimõtteliselt kujuneb elatise baassummaks kokku 250 eurot. Miinimumelatise arvestamisel võetakse arvesse ka peretoetused, lapse jagatud elukoht, elatist saavate laste arv samas peres. Pakutud lahendus on aluseks nii omavahelistele, lepituse teel leitud kokkulepetele kui ka kohtuotsustele. Rõhutan siin, et jutt käib just minimaalelatisest, mis peab olema tagatud igale lapsele. Samas see summa võib olla, isegi peab olema suurem, kui tegemist on lapsega, kellel on erivajadused.

Osutan siin ühele kitsaskohale, mis võib kaasneda üleminekuga uuele süsteemile. Eelnõu kohaselt need elatised, mis on kohtuotsuses määratletud elatusmiinimumina või poolena miinimumpalgast, külmutatakse kehtival tasemel ehk summas 292 eurot. See tähendab aga seda, et rohkem kui 30 000 kohustatud vanemat peavad endiselt maksma elatusraha, mis käib mõnedele neist üle jõu ega toetu lapse reaalsele vajadusele ning endiselt põhjustab olukorra, kus ühe pere lapsed võivad olla materiaalselt oluliselt paremal järjel kui teised. Eelnõu näeb ette, et vanemad võivad asja uuesti omavahel kokku leppida või pöörduda kohtusse.

Minu esitatud muudatusettepanekus, mida komisjonis sisuliselt toetati, oli välja toodud, et kohustatud vanemal on õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse ja taotleda elatise uue suuruse määramist, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Sellega me tagame võrdse kohtlemise kõikide laste ja vanemate puhul.

Tuleb tunnistada, et elatusraha saajate hulgas on peamiselt naised, kelle sotsiaal-majanduslik seisund teatud põhjustel on haavatavam. Me peame endiselt pingutama, et vähendada soolist palgalõhet ning luua ühiskonnas ja tööturul tingimused, et naised, eriti väikelastega naised, oleksid paremini kaitstud. Tänan tähelepanu eest ja palun eelnõu toetada!

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Vilja Toomast, palun!

14:57 Vilja Toomast

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ehk elatise eelnõu on ette valmistatud neli aastat. Selle aja jooksul on korraldatud mitmeid ümarlaudu ja arutelusid kõiki huvitatud osapooli kaasates. Eelnõu tekst on parim võimalik kompromiss nende osapoolte erinevate huvide vahel.

Eelnõu eesmärk on luua paindlik alaealisele lapsele miinimumelatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile. Eelnõu paneb paika miinimumsumma, millest vähem ei tohi lastest eraldi elav vanem oma lapsele elatist maksta. Kohus saab küll seda miinimumi vähendada, aga vaid siis, kui vanem on töövõimetu või tema teised lapsed jääksid ülalpidamiseta. Näiteks väike palk ei ole eelnõu järgi vähendamiseks mõjuv põhjus. Miinimumelatise ulatuses ei pea lapsele elatist nõudev vanem lapse kulusid tõendama. Elatise maksimumsummat ei kehtestata. Miinimumelatisest suuremas summas saavad vanemad alati kokku leppida või saab kohus selle välja mõista. Näiteks siis, kui lapse vajadused on suuremad, ta käib paljudes huviringides, erakoolis, tal on terviseprobleemid või midagi muud sellist. Samuti saab suurema elatise välja mõista, kui maksma kohustatud vanema sissetulek on keskmisest suurem, sest ka lapsega koos elades panustavad vanemad vastavalt oma võimalustele pere ülalpidamisse.

Eelnõu ei muuda juba tehtud kohtuotsuseid ja kokkuleppeid. Kui kohtulahendis on elatise summa seotud miinimumtöötasu või praeguse miinimumelatisega, siis jääb see summa 2021. aasta tasemel samaks. Kui uut seadust ei tule ehk me täna seda seadust vastu ei võta, siis oleks järgmisel aastal miinimumelatise summa ühe lapse kohta juba 327 eurot, kahe lapse kohta 654 eurot, kolme lapse kohta 981 eurot kuus jne. Seda peaksid sõltumata sissetuleku suurusest maksma kõik oma lastest eraldi elavad vanemad terves Eestis. Kui paljudele see päriselt jõukohane on?

Loomulikult on lapsel vaja piisavat ülalpidamist. Eelnõuga kehtestatav süsteem tagabki lapsele piisava ülalpidamise. Lapse huvides ei ole kohtus elatisraha pärast teineteisega võitlevad vanemad ega üle jõu käivate elatise summade tõttu pankrotistunud või nende elust kaduvad vanemad. Et see nii võib juhtuda, oli selge juba neli aastat tagasi, ja seetõttu asutigi eelnõu ette valmistama.

Kindlasti on lahkumineku põhjuseid väga erinevaid, olukordi ülimalt erinevaid, kuid seadus peab looma raamid, millest üldpõhimõtetena lähtuda. Need üldpõhimõtted on: lähtumine laste vajadustest, vanemate sissetulekutest, tegelikest kulutustest jne. Ja need üldpõhimõtted pannaksegi uue seadusega paremini paika.

Mina usun jätkuvalt, et lapsed sünnivad armastusest ja mõlemad vanemad soovivad oma lapsele kõige paremat. Ja selles vaimus lepitakse kokku ka laste ülalpidamise summad, kohtumiste kord jne, kui vanemad ühe katuse all enam elada ei suuda. Reformierakonna fraktsioon palub teil, head kolleegid, seda eelnõu toetada. Aitäh!

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Tarmo Kruusimäe. Palun!

15:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased siin ja teisel pool värvilist veiklevat ekraani! Nii nagu ütleb ju laulurida, et maa tuleb täita lastega ja lastelastelastega, on Isamaa Erakonna jaoks äärmiselt olulised kõik lastega seotud temaatikad. Ka kõik see ettekavatsus, mis käesoleva seaduseelnõuga luuakse, on hea ideaal. Kuid Isamaa fraktsioon on seda meelt, et need küsimused, mis ühiskonnas tekitavad hästi palju erinevaid arvamusi ja mine tea, hiljem võib-olla ka pingeid, need peaksid läbi räägitud olema ja mitte, ütleme, meie pisikestel debattidel kuskil komisjonides, vaid ikkagi Eesti avalikkuses, avalikus inforuumis.

See on üks sihuke naljalugu, et Riigikogu liige näeb Riigikogus ministrit ja küsib, et, hea minister, ütle, kuidas selle uue eelnõuga on. Minister ütleb, et tahad, ma seletan. "Ei, seletada oskan mina ka. Kuidas selle eelnõuga on?" Ehk siis, kui meile kõigile on need asjad selged, et on tegemist hea eelnõuga – me ei tee neid seadusi ju tegelikult enda jaoks, me teeme neid seadusi Eesti inimeste jaoks. Siis me võiksime alles võtta mõne sensitiivse eelnõu siin suures saalis vastu, kui meie ühiskond on sellest aru saanud, mida ja miks me teeme.

Ning nüüd uuesti sellest kaasamisest. Kui eelnõu alustati kolm aastat tagasi, siis toimus ka väike kaasamise ring. See ei olnud hoopiski see, mis nüüd kiirmeetodil või kiirkorras on vastu võetud – see nädal kaks lugemist –, sest me teame ju, et meile on kõige tähtsam, et saaks ikkagi selle seaduse siduda ka riigieelarvega. Mis on selle kiirustamise põhjus? Ma arvan, et kiirustamise põhjus ongi täpselt see, et osapooltega ei ole kokkulepet tulnud, keegi tunneb ikka, et tema arvel on ebaõiglust korraldatud. Ja eks pärast seda need vaidlused hakkavadki meil pihta. Seega, ministeeriumist kolm aastat tagasi välja tulnud hea algatus on nüüd lõpuks meil siia formeerunud rabistades, kiirelt teeme selle ära, et küll me võib-olla kunagi hiljem arutame. Aga noh, üldine seis on ju see, et meil on täna veel teisi eelnõusid ka, ega nad niikuinii pikalt seda ei mäleta, kes mida tegi.

Mina ei tahaks Eesti lastevanematele, Eesti lastele sellist jõulukinki teha, kus me oleme poolel teel unustanud selle kaasamisprotsessi, et eelnõu iseenesest on kordades olulisem kui kaasamine. No kaasame enda inimesed! Aga midagi ei ole teha, Isamaa fraktsioon enda toetust sellele eelnõule ei anna. Aitäh!

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide nimel Indrek Saar, palun!

15:04 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja, sõna andmast! Head kolleegid! See eelnõu paraku ei anna piisavalt kindlust, et ta täidab eesmärki, mida perekonnaseaduse eelnõu täitma peaks, eriti kui me räägime elatise kontekstis ehk siis ta peaks kaitsma eelkõige laste huve. Iga järgmine samm, mis perekonnaseaduses tehakse, peaks laste huve paremini kaitsma. Sotsiaaldemokraadid paraku kahtlevad selles sügavalt, kui te lubate pehmelt väljenduda, ja seega ei saa kuidagi selle eelnõu vastuvõtmist toetada.

Me mõistame loomulikult vajadust paindlikumaks elatismiinimumi määratlemiseks. Eriti, kui tegemist on näiteks töövõimetu vanemaga või selle miinimumelatise määra puhul võiksid teised lapsed olulisel määral kannatada. Aga see eelnõu paraku tekitab terve rea uut ebaõiglust ja ebakindlust. See ebaõiglus algab sellest, et need lapsed, kelle puhul kokkulepe on sõlmitud – kas kohtu abiga või ilma – sel aastal, nende lävend on 292 eurot. Arvestades järgmise aasta alampalga tõusu, oleks see 325 eurot. Aga nüüd tuuakse see lävend kuni 100 eurot allapoole – kuni, sest miinimum on 200, aga sinna lisandub keskmise palga arvutusest tulenevalt 43 eurot. Aga see võib olla ka miinimumpalk, siis on see kaks korda väiksem lisandus, ja see vahe on olulise suurusega. Sotsiaaldemokraadid tegid sellel teemal muudatusettepaneku, et see number vähemasti olulisel määral ei langeks, sest niikuinii alampalgast lahtisidumise tõttu see kasv jääb tulevikus tunduvalt aeglasemaks, aga paraku komisjon seda muudatusettepanekut ei toetanud – isegi mitte nii palju, et see oleks suurde saali jõudnud. See loob paraku ebaõiglust, seega ei ole see muudatus õiglane, see ei ole laste huvides.

Me rääkisime siin eile või üleeile selle eelnõu teisel lugemisel sellest nn mastaabiefektist, mis seaduseelnõusse on sisse pandud. Seda, kui kallutatult seda seaduseelnõu on osas nüanssides toetatud või kuidas ei ole olnud tunnetust, mida tegelikult laste kasvatamine igapäevaselt tähendab, näitab see, et esialgu oli see mastaabiefekt lausa 30% sisse kirjutatud. Me siin eile rääkisime, et kuidas me arvestame seda mastaabiefekti siis, kui tegemist on näiteks erinevast soost lastega. Need vajadused võivad erinevad olla, näiteks miks ei anna lihtsalt ühte seelikut teistesse jalgadesse tõsta, ka muudel põhjustel, mitte ainult sooline aspekt, aga isegi seda ei ole arvestatud. Kust see 15% mastaabiefekti tuleb? Ma ei näe ühtegi arvutust, millel see põhineb, see on lihtsalt lakke vaadates võetud number. See selgub ka omavahelisest kirjavahetusest nendega, kes juhtisid tähelepanu sellele, et see 30% on palju. Siis öeldi, noh, aga ütleme siis 15. Ütleme siis 15! Ja seda me ütleme tuhandetele Eesti lastele. Ütleme siis 15!

Veel üks teema, millele on tähelepanu juhtinud ka näiteks Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Naiste Varjupaikade Liit. Ma arvan, et neid võiks kuulata, sest need inimesed reaalselt teavad, millest nad räägivad. Nad räägivad piirsituatsioonidest ehk nendest situatsioonidest, kus vanemad ei saa omavahel kokkuleppele, ja sellest, kuidas läheb keeruliseks. Sellest räägib muideks ka Lastekaitse Liit. Kui me hakkame vähendama seda väljamõistetud elatise suurust vastavalt sellele, et isa hoiab vahepeal lapsi, näiteks. Kui see on traditsiooniliselt niimoodi läinud, et see on ema, kellele on elatis välja mõistetud ... 

Ma palun lisaaega.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, palun! Kolm minutit lisaaega.

15:09 Indrek Saar

... ja siis hoiab vahepeal lapsi pool ajast isa, siis vähendatakse seda numbrit poole võrra. Kas te päriselt kujutate ette, et tegelikult kulud lapsele vähenevad poole võrra? Ei vähene ju. Laps käib huvihariduses edasi. Laps käib lasteaias edasi. Ja seda ei maksa vahepeal teine lapsevanem, kui kokkulepe on sõlmitud ilma selleta, et see on eraldi sinna sisse kirjutatud. Rääkimata nendest kuludest, mis on selle kodu pidamise kulud, mis on lapse põhielukoht. Nende nüanssidega ei ole arvestatud. Ja sellepärast maksaks väga kuulata seda, mida samamoodi jälle naisteühenduste liit on öelnud, et see kalkulaator või see arvestamise alus on üheülbaline, see ei arvesta erisusi.

On paremaid näiteid maailmas olemas, ei pea ise jalgratast leiutama. Me millegipärast läheme lajatame kirvega ja siis hakkame neid tagajärgi kohtu‑case'ide käigus ja kohtupraktika sisustamise käigus pärast klattima. See tekitab hulka ebakindlust ja ebaõiglust. Nii toorelt ei tohiks nii õrnas eas inimeste tulevikku reguleerida seadusandja tasandilt.

Sellepärast ei saa paraku ei mina ega teised sotsiaaldemokraadid seda seadusemuudatust kuidagi toetada. Kutsume üles ka kõiki neid, kes ei ole veel sellesse seaduseelnõusse süvenenud, aga kes ehk kuulasid seda, mida mina siin rääkisin ja mida mõned kolleegid varem on rääkinud, hääletama selle seaduseelnõu vastu ja mitte kiirustama niivõrd põhimõtteliste muudatustega.

Oleks võinud vähemalt võtta aega, et teise ja kolmanda lugemise vahel oleks olnud Riigikogu heast tavast lähtuv aeg, et korraks neid asju seedida. Rääkimata sellest, et see kõik jõustub – vahepeal on jõulud ja hops! –1. jaanuaril. Kogu kohtupraktika peab tulema uus. Kohtud on tunnistanud, et nad tegelikult ei ole ette valmistatud nendeks põhimõttelisteks muudatusteks. Rääkimata sellest, et on kahtlus, kas kõik need registri muudatused, mis on vajalik teha, ja infotehnoloogiaarendused tegelikult valmis jõuavad.

Palun ärme teeme seda viga! Siit sünnib hulk ebakindlust ja ka ebaõiglust tulevikuks. Nii et ma palun: lükkame selle seaduseelnõu tagasi. Tänan!

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja asume hääletust ette valmistama. Head kolleegid, juhin tähelepanu, et eelnõu 474 vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetas 71 Riigikogu liiget, vastu oli 5. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 15:15 Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE) kolmas lugemine

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 368 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei näe. Head kolleegid, kas me võime minna kohe lõpphääletuse juurde, kuna meil just oli hääletus? Vastuseisu ei näe.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu 368. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 81, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole on eelnõu seadusena vastu võetud.


5. 15:16 Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE) kolmas lugemine

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu 440. Avan läbirääkimised. Peeter Ernits EKRE fraktsiooni nimel, palun!

15:16 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Meil on väga palju probleeme, tõsiseid probleeme. Aga paljud eelnõud, mida me siin menetleme, tegelevad suhteliselt väikeste asjadega. See on keskkonnaseire seaduse muutmise seadus, mille hind on veidi üle 100 000 euro aastas. Nüüd me arutame, oleme menetlenud seda. Eelmisel aastal 140 000, see tähendab Keskkonnaagentuurile. Keegi tahab näiteks endale tuuleroosi tellida. See ei ole see roos, mis tuleb kusagile keha peale, [seda vajavad] sadamad ja energeetika‑ ja ehitusettevõtjad ja meedia ka. Siin on eriotstarbelised ilmaprognoosid, tasuline sünoptikute infotelefon ja seda laadi asjad. Siin on paika pandud, kui palju KAUR võib neid teenuseid osutada ja milliste hindadega. Tuletan meelde, näiteks tasuline sünoptikute infotelefon: ühe minuti eest tohib küsida 1,1 kuni 2,2 eurot. Aga kui te tahate ...

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma korraks vabandan. (Helistab kella.) Head kolleegid, palun kuulame!

15:18 Peeter Ernits

Ilus kellukesehelin siin jõulukuul. Aitäh!

Või tahate tuuleroosi tellida endale. Kuidas see tuuleroos siin on? Kõige odavama tuuleroosi saate 24 euroga, kõige kallima 44 euroga. Nii et selline väike mõnus seadus on tehtud, et Keskkonnaagentuur saaks natuke juurde teenida.

Aga vaadates suurt pilti, kus kümned miljonid oleks vaja kulutada selleks, et inimeste elu oleks normaalsem ka praeguses erakorralises elektrituruolukorras, või see, mida valitsus ei ole tahtnud teha, seda 20 miljonit (varsti tuleb riigieelarve) eraldada kõrgkoolidele, et eestikeelne haridus säiliks – seda raha on juba natuke keerulisem leida. Aga loomulikult, kes saaks olla tuuleroosi koostamise vastu või tasulise meteoroloogia vastu! Tuletan meelde, et eelmisel aastal oli 61 klienti ja 267 tellimust ja iga tellimuse hind oli, kui võtta keskmiselt, umbes 2000 eurot. Nii et mis meil selle vastu saaks olla ja oleme meiegi selle poolt ja ma arvan, et olete ka teie selle poolt – selline väike ilus jõulukingitus Keskkonnaagentuurile. Aitäh!

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu 440. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 86, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole on eelnõu seadusena vastu võetud.


6. 15:22 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (442 SE) kolmas lugemine

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kuues päevakorrapunkt on täna Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 442 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

15:23 Urmas Reinsalu

Palun kolm minutit lisaaega.

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

15:23 Urmas Reinsalu

Aitäh! Isamaa fraktsioon toetab seda seaduseelnõu, mis on seotud vaba konkurentsi tagamisega. Siin on arutelus parlamendiliikmetega üles kerkinud küsimus, kas täna algatatud elektrituru reformi otsuse eelnõu on kooskõlas Eesti kehtiva konkurentsiõiguse põhimõtetega, ja mis kõige olulisem, Euroopa konkurentsiõiguse sätetega. Ma võin sellele kõrgele kojale täie kindlusega kinnitada, et Isamaa algatatud elektrituru reformi otsuse eelnõu, et kaitsta tarbijaid, on sellega täies mahus kooskõlas. Me peame selle reformi rakendama viivitamatult. Hinnašokk, mis on tabanud Eesti tarbijaid, eeldab kiiret reageerimist.

Meie põhimõte näeb ette esiteks seda, et väiketarbijate puhul määratletakse elektrienergiaga varustamine universaalteenusena. Teiseks, et turgu valitsev Nord Pooli piirkonnas asuv Eesti alal tegutsev elektritootja peab universaalteenusena börsiväliselt tagama paketivõimaluse väikeelektritarbijatele, nii eraettevõtetele kui ka kõigile kodutarbijatele. See tähendab suuremat valikuvabadust. Suuremat valikuvabadust selles tähenduses, et need tarbijad, väiketarbijad, kes soovivad olla börsisüsteemis börsipaketiga, võivad jääda börsile, kuid need, kes soovivad kasutada universaalteenusena kasutatavat paketti, saavad võtta selle paketi.

Lisaks sellele, et kaitsta prognoositavat elektrienergia hinda, on oluline, et universaalteenusena määratletud kohustuse järgi elektritootja poolt pakutav pakett oleks allutatud Konkurentsiameti hinnakooskõlastuse põhimõttele. Seal peavad sisalduma tegelikud kulud ja samuti mõistlik kapitalitootluse määr. Kuid lisaks sellele on meil ettepanek, et universaalteenuse alusel kehtestatud pakettide puhul teeks riik väiketarbijatele riigieelarvelise eraldisena sihtmakse, selleks et CO2 kvootide summad hüvitataks väiketarbijatele.

Lühidalt kokku võttes tähendab see seda, et esiteks jätkab Eesti osalemist Nord Pooli börsil, kuid kõigil väiketarbijatel, kelle hinnanguline turuosa maht on kaks kolmandikku Eesti elektrienergia tarbimise turust, ligikaudu 5 teravatti, oleks võimalus saada selgelt prognoositava, suhteliselt prognoositava hinnahorisondiga elektrienergiat, mis jääb alla 50 euro megavati eest. See on lollikindel lahendus. See on kiire lahendus ja see tuleb rakendada viivitamata.

Ma veel kord rõhutan: see on kooskõlas Euroopa konkurentsiõiguse põhimõtetega, see on kooskõlas Euroopa Liidu energiadirektiiviga. Sedasama põhimõtet, elektrienergia väiketarbijatele võimaldamist universaalteenusena, kasutab täna kahe kolmandiku väiketarbijate puhul ka Leedu, olles Nord Pooli liikmesriik, ning seda kasutab Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest näiteks Prantsusmaa.

Me kutsume üles toetama seda praegu arutusel olevat eelnõu, kuid me kutsume üles seadusandjat võimalikult kiiresti langetama otsuse selleks, et me suudaksime Eestis sellel aastal ellu viia otsuse, mis tähendab elektrituru reformi tarbijate kaitseks. Aitäh teile!

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Mart Helme, palun!

15:27 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma panen prillid ka pähe, siis ma näen kõiki meie kauneid esinduslikke rahvasaadikuid. Aga tegelikult vaimusilmas näen ma hoopiski ühte väga ajaloolist ja suurepärast kunstiteost, nimelt Pieter Bruegeli gravüüri "Suur kala sööb väikseid kalu". Suurepärane kunstiteos, mis mulle on alati sügavat muljet avaldanud ja mille ma toon siia konteksti praegu sellega seoses, et meil tegelikult ju konkurentsi ei ole. Meil on Euroopa Komisjoni direktiivid, mis suruvad meile peale ahistavat raamistikku, mille sees konkurents on piiratud, konkurents on limiteeritud teatud nõudmiste, teatud tingimustega. See kehtib mitte ainult selle valdkonna puhul, millest rääkis eelkõneleja, see on elektriturg, vaid see kehtib tegelikult kõikide valdkondade puhul. Ja kelle huvides on need direktiivid? Need direktiivid on ju Euroopa ja rahvusvaheliste hargmaiste igasuguste suurfirmade huvides tehtud. Ehk siis suured kalad söövad väikseid kalu.

Teate, mina ajaloolasena olen antiigihuviline, ilmselt kutsehaigus, ja antiigihuvilisena ma aeg-ajalt vaatan televiisoris History Channeli pealt ja mõne muu kanali pealt vanavarasaateid. Ja teate, missugune masendav pilt avaneb nendes saadetes. Mitte sellepärast, et Euroopas või Ameerikas oleks vähe loodud kunstilisi ja tehnoloogilisi saavutusi, mis väärivad kogumist, säilitamist ja alles hoidmist, vaid masendav on see, et need vanavarakogujad käivad mööda pankrotistunud firmasid, mööda suletud kirikuid, mööda väikelinnu, kust elu on lahkunud, kuhu on maha jäänud aastakümneid ja mõnikord ka põlvkondade vältel töötanud firmasid, väikeseid perefirmasid, mis kõik on lõpetanud oma tegevuse sellepärast, et suured kalad söövad väikseid kalu.

Me näeme, kuidas seesama protsess on jõudnud meile Eestisse. Ma meenutan heldimusega 90. aastaid, kui siinsamas Tallinna vanalinnas, mäest alla minna 100–200 meetrit, elu pulbitses. Ja mis siin praegu on? Suletud. Kõik on suletud – ja ei ole põhjus sugugi ainult see õnnetu koroona. Ma tahaksin öelda täitsa kohe ingliskeelse väljendiga – eks te otsige internetist, mida see tähendab – FUBAR, tähekombinatsioon FUBAR. Vaadake, mida see inglise keeles tähendab, ja siis te saate aru, mis on toimunud meil siin vanalinnas ja Eestis tervikuna, kus meil külad, väikeasulad surevad välja, nagu sõda oleks üle käinud, nagu küüditamine oleks üle käinud. Miks? Sest meil ei ole tegelikult konkurentsi. Meil on üha enam direktiive, meil on üha enam piiranguid, meil on üha enam Terviseameti nõudmisi ja muid nõudmisi ja see suretab elu välja.

Ei ole mõtet seal etteheitvalt pead vangutada. Mulle ei ole mõtet midagi ette heita. Mulle ei ole mõtet midagi ette heita, meie erakonnale ei ole mõtet midagi ette heita, sest ma isiklikult olen panustanud väga suurel määral, et elu jätkuks Eesti Vabariigis. Aga ta ei jätku. Paljudes kohtades ei jätku ja see on paljude protsesside kogum, aga üks nendest protsessidest on see, et meil ei ole enam vabaturumajanduslikku konkurentsi riigisiseselt. Selle asemel täna infotunnis pakub majandusminister meile kõigile kätte mütsi ...

Palun pikendust. 

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Lisaaega mõtlete? Palun, kolm minutit lisaaega!

15:32 Mart Helme

... pakub meile, et me läheksime, müts käes, kohaliku omavalitsuse ukse taha kerjama. See on keskklassi hävitamine, nagu ütleb Indrek Neivelt, ja see on kogu meie rahvusliku uhkuse alandamine. Et seda ei juhtuks, on vaja elutervet konkurentsi ja seetõttu, kuna see eelnõu seda ei taga, ei ole meie fraktsioon selle eelnõu toetajate hulgas. Aitäh!

15:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann, palun!

15:32 Annely Akkermann

Head kolleegid! Ma Reformierakonna nimel kasutan juhust ja selle eelnõu juhtivmenetlejana majanduskomisjonis tuletan teile meelde, et selle eelnõu põhisisu on hoopis midagi muud, kui eelkõnelejad siin üritasid rääkida.

Selle eelnõuga finantseeritakse täiendavalt Konkurentsiametit, et ta oleks tugevam võrguettevõtete klientide hinna järelevalve tegemisel, esiteks. Teiseks, selle eelnõuga võetakse vähemaks kohalikelt omavalitsustelt kohustusi, mis puudutavad vee hinna reguleerimist. Ja kolmandaks, me küsisime selle eelnõu kohta arvamust muu hulgas ka omanike liidult ja korteriühistute liidult. Neil ei olnud sellele eelnõule vastuväiteid ja ma arvan, et nad pigem toetavad seda, kuna selle eelnõuga Konkurentsiamet saab juurde jõudu, et ka monopolide või monopoolses seisus ettevõtete hindade tõstmist ohjeldada. See on selle eelnõu sisu. Palun seda toetada.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Rohkem sõnasoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Alustame selle eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 442. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 68, vastu 16, erapooletuid 0 on eelnõu seadusena vastu võetud.


7. 15:36 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) kolmas lugemine

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 456 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Siret Kotka Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

15:37 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Meie kõigi ühine eesmärk on COVID‑19 kriis ületada, et tavapärane elu saaks jätkuda. Selle juures on ülimalt oluline, et inimesed haigussümptomite korral oleksid valmis koju jääma ning töökeskkonnas mitte haigena olema. Keskerakonna minister Tanel Kiik pakkus välja meetme, mis seda ka soodustaks. Nimelt, haiguspäevade hüvitamine selliselt, et esimene haiguspäev jääks töötaja enda kanda, järgmise nelja päeva eest maksaks tööandja ning sealt edasi haigekassa.

Täna on meie ees seaduseelnõu, mis seda ajutist haiguspäevade hüvitamise süsteemi pikendaks 2022. aasta lõpuni ning sellega taas vähendaksime töötajate omavastutust haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Tegemist on väga hea eelnõuga ja see võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimise korral koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes.

Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit on välja pakkunud, et pärast 2022. aasta lõppu tuleks teha ka haiguspäevade ajutise süsteemi mõjuanalüüs ning positiivse tulemi korral peaks Riigikogu kaaluma, kas selle ajutise süsteemi, mis meil täna on, võiks muuta alaliseks. Keskerakond toetab seda mõtet. Tervist hoides läheme edasi ja vajutagem rohelist nuppu. Aitäh!

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide nimel Riina Sikkut, palun!

15:39 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Jätkan siit, kus Siret Kotka pooleli jäi. Tõesti väga tore, et on plaanis analüüs järgmise aasta lõpus, et vaadata, kuidas kaks ja pool aastat heldemat haiguspäevade hüvitamist on töötanud.

Veel suurem rõõm on meelde tuletada, et pea poolteist aastat tagasi tegid sotsiaaldemokraadid esimese haiguspäevade hüvitamise eelnõu kohta muudatusettepaneku, millega soovitasid kehtestada kohe vähemalt kaheks aastaks heldem haiguspäevade hüvitamise kord, sealjuures tingimusega teha kahe aasta möödudes, kui on ka kaks talveperioodi, kus nakkus eriti levib, läbi saanud, mõjuanalüüs, et vaadata, kas see töötab ja kas oleks vaja meede tõesti muuta alaliseks. Tol hetkel muudatusettepanek ei leidnud toetust, aga väga tore, et valitsuskoalitsioon nüüd, pärast mitut viiruselainet, on jõudnud samale järeldusele, et mõjuanalüüs ja ajutise meetme püsivaks muutmise kaalumine oleks mõistlik.

Aga lisaks sellele, heldem haiguspäevade hüvitamine töötab. Seda on kinnitanud siitsamast puldist tervise‑ ja tööminister, rahandusminister, vist ka peaminister. Ametiühingud toetavad seda ja toetavad ka skeemi alaliseks muutmist. Tööandjad on valmis kaaluma alaliseks muutmist. Nii et on arusaamatu, et tegelikult poolteist aastat me oleme arutanud haiguspäevade heldemat hüvitamist ja see on nüüd kolmas kord, kui me otsustame sellesama skeemi kehtivuse pikendamist. See on tõesti kinnitus sellele rahvakeelsele ütlemisele, et kõige püsivamad on ajutised lahendused.

Samas, kui me räägime kriisimeetmetest, sellest, et meil on vaja nakkuse levik kontrolli alla saada, et meil oleks vaja inimesed esmaste haigustunnustega kodus hoida, siis ka sellest lahendusest, mis eelnõus praegu kirjas on, ei piisa. Sotsiaaldemokraadid tegid muudatusettepaneku, et koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele hüvitada esimesest haiguspäevast ja 100% ulatuses töötasu. Miks? Sellepärast, et kõik need piirangud, keelud ja käsud töötavad ühes suunas. Aga seda, et motiveerida kõigi inimeste kojujäämist, seda prääniku poolt on praeguses kriisis väga vähe olnud. See oleks küsimus, kus seda oleks kahtlemata vaja. Eriti, kui me vaatame tulude jaotust ja seda, millistel ametikohtadel töötavad inimesed on suuremas nakkusriskis. On selgelt näha, et need on ametikohad, kus kaugtöö ei ole võimalik, kus palk on madal, kus kollektiivid on sageli suured. Ja need ongi teenindusettevõtted, kaubandusettevõtted, ka tootmisettevõtted. Seal kollete vältimine on meie kõigi jaoks tähtis ja seal kollete vältimiseks ongi vaja, et need inimesed jääksid esmaste haigustunnustega koju. Seda on võimalik teha ainult siis, kui see ei pane nende toimetulekut löögi alla.

Kui me aasta tagasi rääkisime toimetuleku löögi alla panekust, siis võib-olla tundus see kuidagi teoreetiline, aga arvestades seda, mis toimub meil üldise inflatsiooniga ja konkreetsemalt energiahindadega, on kahtlemata igati ebaõiglane ja võib-olla on mingil määral enesepettusega tegelemine loota, et kerge nohu ja kareda kurguga jäävad alampalka teenivad inimesed koju, et meie kõigi huvides nakkuse levikut piirata. See ei ole realistlik. Meil on vaja instrumente, et tegelikult võimaldada nendel inimestel meie huvides kodus püsida. Heldem haiguspäevade hüvitamine on seda eesmärki täitev, proportsionaalne ja õige [abinõu].

Seda tüüpi muudatusettepanekuid on sotsiaaldemokraadid siin saalis juba korduvalt kaitsnud ja esitanud, aga tuleb välja, et tuleb samas suunas jätkata. Kahju, et meie muudatusettepanekud toetust ei leidnud, aga tuleme nendesamade heade mõtetega järgmine kord tagasi. Aitäh!

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja alustame eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 456. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


8. 15:46 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) kolmas lugemine

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Vastuseisu ei näe.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 458. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 86 Riigikogu liiget, vastu on 1 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


9. 15:47 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) kolmas lugemine

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 467. Avan läbirääkimised. Heljo Pikhof, palun, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel!

15:47 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed!

15:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma korraks vabandan. (Helistab kella.) Palun!

15:48 Heljo Pikhof

Täna on selle eelnõu kolmas lugemine ja paslik on siin meenutada mõne aasta tagust aega, minna natukene ajaloos tagasi. Nimelt, 2017. aastal täitsid sotsiaaldemokraadid valitsuses olles oma lubaduse valijate ees. Toona 1. juulil jõustus sotsiaaldemokraatide eestvedamisel uuendatud kujul täiskasvanute hambaravihüvitis. Alates 1. juulist 2017 hakkasid kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saama aastas hüvitist piirmääras 30 eurot ja 1. jaanuarist 2018 40 eurot omaosalusega ja omaosalus piirhinnast on 50%. Samas suurenes pensionäride, erivajadusega inimeste, rasedate ja väikese lapsega emade hambaravihüvitis 19 eurolt 85 eurole ja nende omaosalus on 15% teenuse piirhinnast. Tegu on mitterahalise hüvitisega, mis tähendab, et patsient ei saa raha enda kätte, vaid see liigub haigekassalt otse teenuse osutajale. 2018. aastal kulus hüvitisele 12 miljonit eurot.

Võib-olla mõni küsib täna, miks ei tehtud kohe ja korraga ja rohkem, aga siis sai koalitsioonis kokkulepe sõlmitud eelarves just selle numbri osas. Sotsiaaldemokraatide mõte täiskasvanute hambaravihüvitise sisseseadmisel oli ja on, et aasta-aastalt peab hambaravihüvitis suurenema ja samas taktis vähenema omaosalus, seda siis ka kõrgendatud piirmääras hüvitist saavatel sihtrühmadel.

Uuringud näitavad, et hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde. Kõige enam on saanud hüvitisest kasu pensionärid ning osalise või puuduva töövõimega inimesed, selgub hambaravihüvitise rakendumise analüüsist. Pärast täiskasvanute hambaravihüvitise jõustumist 2017. aastal suurenes nii hambaarsti esmasel visiidil käinute kui ka sagedamini arsti külastanud inimeste hulk ja aasta-aastalt hüvitise kasutamine.

Sotsiaaldemokraadid toetavad igat astutavat sammu kõrgendatud piirmäärast kasu saavate isikute ringi laiendamisel, teisisõnu siis ka seda, et ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad saaksid hüvitist kõrgendatud piirmääras.

Kahjuks näitavad uuringud ka seda, et meil on ikka veel liiga palju inimesi, kes oma suuhügieeni eest hoolt ei kanna ega teeks seda isegi siis, kui hambaravi oleks tasuta. Neid uuringuid on tehtud erinevatel aegadel, aga üks ja sama pilt joonistub välja. Sellest tulenevalt peab panema suurema rõhu ennetusele, sest see aitaks haigusi vältida või varakult avastada, ja samuti peab oluline rõhk olema pandud teavitustöö tegemisele, seda just laste ja noorte seas.

Kui tulla Riigikontrolli auditi juurde, siis see ütleb, et hüvitise saamise praegused tingimused jätavad suurema ravivajadusega inimesed hätta. Auditiaruanne toob välja, et isegi soodustingimustel hüvitis ei muuda hambaravi kättesaadavust paremaks, sest suure ravivajadusega inimeste kaitse suurte tervishoiukulude eest jääb väga väikeseks ja mõjutuks. Hambaravis on inimeste endi kulud suured, viimastel andmetel ligi kolm korda suuremad kui tervishoius üldiselt. Sellest lähtuvalt me peame astuma järgmisi samme, et ka suurema ravivajaduse ja kõhna rahakotiga inimesed hambaarsti juurde jõuaksid. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu. Aitäh!

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Marika Tuus-Laul, palun!

15:52 Marika Tuus-Laul

Austatud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! See eelnõu kujutab endast üht väikest sammu pikal teekonnal, mida me oleme hakanud koos astuma. Nagu mõned mäletavad, 2009. aasta majanduskriisi ajal, mille puhul ennustati, et see on pehme maandumisega, kärbiti väga paljude muude asjade hulgas ära ka siis veel 300‑kroonine hambaravihüvitis. No võttis aega, mis võttis, siin juba eelkõnelejad rääkisid, kuid aastaid hiljem hakati tasapisi mõtlema selle peale, kuidas ikkagi riskigruppidele seda toetust veidikenegi tagasi tuua.

Nii otsustatigi, nimetamata erakondi – no ma võin öelda, et me olime valitsuses, me olime võimupartei –, et kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist ehk 85 eurot pluss omaosalus 15% hakkavad saama vanadus‑ ja töövõimetuspensionärid, osalise ja puuduva töövõimega inimesed, üle 63‑aastased, rasedad, alla üheaastase lapse emad ja need inimesed, kellel on tõepoolest kõrgendatud vajadus mingi haiguse tõttu saada seda ravi, st kellel lihtsalt hambad lagunevad.

Meenutuseks veel teile, et Eestis on tasuta hambaravi kuni 19‑aastastele ja täiskasvanud erivajadustega inimestele. Selle tänase seaduse täiendusega, mis me koos vastu võtame, saavad selle õiguse juurde ka töötud, kes on töötud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse mõttes ehk registreeritud töötud, ning ka toimetulekutoetuse saajad, jällegi sotsiaalhoolekande seaduse alusel. See on väga oluline samm edasi, et inimesi arsti juurde tuua.

Tavapärane hambaravihüvitis, ma meenutan, on endiselt 40 eurot 50%‑lise omaosalusega. See 40 eurot, arvestades neid kõrgeid ravihindu, on muidugi üsna väike summa, kuid siiski kasutas seda eelmisel aastal kuskil 150 000 inimest ja kõrgendatud piirmäära vastavat hüvitist 100 000 inimest. Sel aastal tulevad ilmselt need arvud suuremad. 

Aga kui hambaravihüvitist näiteks kahekordistada või pikendada seda perioodi, mil seda makstakse, siis läheks vaja juurde 10 miljonit või 15 miljonit eurot. Arvan, et ometi tuleb seda veel lähiajal teha, ükskõik kes või mis, aga meil koos tuleb see ära teha. Ja meil tuleb ka lahendada see probleem, et osas ravikabinettides ei saa seda hüvitist ikkagi veel kasutada.

Tänane väike samm on kindlasti abiks väga paljudele, et inimesed saaksid käia vähemalt hammaste profülaktilisel läbivaatusel ja võib-olla midagi natukene parandada ka, väikese augukese. Nii et igati hooliv ja õiglusele suunatud samm, nagu mitmed täna siin saalis vastuvõetavad eelnõud. No kas või see, et keskmine vanaduspension saab kõigile võrdselt taas maksuvabaks, et me ei karistaks enam töötavaid pensionäre, kes täna veel kaotavad isegi rohkem kui kõrgepalgalised töötajad maksude näol. Nii et palun toetada. Aitäh!

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

15:56 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Tuuleroosi väikesest eelnõust ma rääkisin. See eelnõu on natukene suurema tähendusega praegu ja positiivne, ma ütlen ette, me toetame seda. Aga tegelikult on olukord ikka üsna sürrealistlik.

Me oleme arutanud riigieelarve kontrolli erikomisjonis seda teemat, alles eile hommikul vist oli viimane kord. Vaadake, kogu selle tervise ja raviga on see, et kui midagi juhtub, meil on solidaarne kindlustus. Aga on üks organ, sooltoru, see hakkab siit hammaste juurest peale ja lõpeb seal ühe teise auguga. Ja vaadake, peale hambaid tulevad mandlid, mandlid kuuluvad juba kõikide teiste organite hulka, mida ravitakse nii nagu kõiki teisi organeid, jalgu ja päid. Aga see sooltoru esimene osa on inimeste enda mure. No räägiti ja räägitakse meil, et inimese enda asi on hambaid pesta. Aga ma ütlen, alles eile hommikul arutasime, et Eesti lapsed on rasvunud. See on sama asi, et koka ja rämpstoit, aga neid asju ravitakse küll üldisest [eelarvest]. Aga hammaste puhul, nagu öeldakse – hambad. Vaadake ise, kuidas hakkama saate.

Tuletan meelde, et oli vist 2016, kui WHO saatis meile maru kurja kirja, et midagi peab ette võtma. Järgmisel aastal siis võtsimegi ette, tegime sellise seaduse, võeti vastu ka. Ja nüüd alles hiljuti Riigikontroll näitas, mis selle tulemus on. Mis see tulemus on? Tulemus on see, et aastas on laias laastus 12–14 miljonit kulutatud – see on täiskasvanute hambaravi hüvitis, millest ma räägin praegu. See praegune eelnõu, mis on hea, puudutab töötuid ja neid, kes on toimetulekuraskustes, 50 000 – 60 000 inimest. Nii et see on positiivne. Aga see puudutab kõiki täiskasvanuid. Jagati seal viieks kvintiiliks jõukuse järgi: kõige madalamal seltskond, kes saab kusagil alla 400 euro kuus, järgmine oli 500 ringis ja ülemine, viies, kuhu meie kuulume, õigemini selle viienda tippu.

Aga siis vaadati, Riigikontroll vaatas, kuidas seda kasutatakse, seda 12–14 miljonit aastas. Ja suur osa sellest on läinud n‑ö paremale – selle koha pealt, nende kvintiilide koha pealt paremale või nagu öeldakse, vasakule. Kõigil on see võimalus ja jõukamad kvintiilid – rahvastik jagatakse viieks – on kasutanud seda edukalt. Aga need, kes kõige rohkem vajavad, see esimene ja teine seltskond, kes, kui ma õigesti mäletan, moodustavad kokku mitte 60 000 inimest, kellega tegeleb see eelnõu – rõhutan, hea eelnõu –, vaid see moodustab 31% täiskasvanud inimestest. Kolmandik! Nemad ei jõua seda omaosalust [tasuda] ja kõik see, mis on ette nähtud neile, jääb kasutamata. Ja tulemus on see, mida võib ringi käies eriti maal näha: surnuaed suus, nagu öeldakse. Pole võimalik!

See on nagu kurele pakutakse süüa taldrikult. No kurg võib kuidagi nokaga noksida, kolistada taldrikuga, aga ega kõhtu täis ei saa. Ja seesama 2017 vastu võetud seadus – iseenesest hea – on tegelikult olnud suuresti n‑ö kurele toidu pakkumine lamedalt taldrikult. Nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas seda reformida, sest tõesti, solidaarselt kõik saavad sellest osa, täiskasvanud, aga need, kes on kõige vaesemad või see kolmandik Eesti rahvast – ja neid ei ole mitte 60 000, nagu täna selle eelnõu sihtgrupp on, need töötud ja toimetulekuraskustega ja rasedad ja nii edasi, vaid see on palju-palju suurem [hulk]. Nii et tegelikult, kui me selle praeguse eelnõu ...

16:01 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on vaja lisaaega? 

16:01 Peeter Ernits

Jah, paluksin.

16:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

16:01 Peeter Ernits

Kui me selle vastu võtame, siis see on tõesti väike samm, suurem kui see tuuleroosi eelnõu, mille me heaks kiitsime, aga palju suurem on see osa n‑ö kogu populatsioonis või see kolmandik rahvast, kes praegu ei saa seda täiskasvanute hambaravihüvitist mitte kuidagi, see ei jõua nendeni. Aga kõik organid on omavahel seotud ja see annab järelmid ka muule tervisele.

Nii et see on selline oluline asi. Kui ma õigesti mäletan, haigekassa pealiku jutu järgi eile hommikul, kui hambaravi oleks samasugune teenus nagu kõikide muude organite ravi, siis kusagil 160 miljoniga peaks arvestama. Paljud inimesed küsivad, on aastaid küsinud, et miks selline erisus peab olema, et sooltoru ühes otsas on mingisugune anomaalia. Öeldakse, et see on tekkinud nii, et hambaarstid on nagu erabisnist alustanud ja [see on] ajalooline paratamatus. Tegelikult ajalooline paratamatus on see, et palju pikem [ajalugu] on olnud see, et sooltoru on olnud kogu aeg ühtne. Ükskõik, millist otsa me vaatame.

Igal juhul hea eelnõu, väike sammukene jälle õiges suunas. Aga peaks astuma ka suuremaid samme. Tänase päeva kontekstis eelkõige peaks tegelema elektriga, mida kolleeg Reinsalu siin edukalt rääkis jälle, ja paljude muude asjadega. Ka kolmandikuga inimestest, kellele hambaravihüvitiste puhul tuleks leida selline parem sõnastus, et see 14 miljonit aastas läheks õigesse kohta. Praegusel hetkel kusagil 4 miljonit aastas läheb [kuhugi] nii-öelda mittesihipäraselt, see tähendab, et need, kes kõige rohkem seda vajavad, seda ei saa kahjuks. Aitäh!

16:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei paista. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 467 lõpphääletus. Kõigepealt teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 467. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:07 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetab 93 saadikut, eelnõu vastu on 1, erapooletuid ei ole. Eelnõu on heaks kiidetud.


10. 16:07 Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE) kolmas lugemine

16:07 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 468 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, saame minna hääletamise juurde. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 468 lõpphääletus. Kas on vaja saalikutsungit? Ei ole. Ma vaatan, et kõik on saalis tõepoolest.

Sellisel juhul, head kolleegid, panen hääletusele eelnõu 468 ehk Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:08 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 92 saadikut, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on heaks kiidetud. Kümnes päevakorrapunkt on läbi.


11. 16:08 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) kolmas lugemine

16:08 Aseesimees Martin Helme

Saame minna 11. päevakorrapunkti juurde, selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469. Tegemist on kolmanda lugemisega. Avan läbirääkimised. Palun, Kersti Sarapuu!

16:09 Kersti Sarapuu

Lugupeetud istungi juhataja! Head saalis viibijad! Keskerakonna fraktsioonil on hea meel, et lisaks juba tehtud ja ees ootavatele erakorralistele pensionitõusudele saame siin Riigikogu suures saalis rääkida ka keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastusest.

Iga-aastane indekseerimine tõstab küll keskmist vanaduspensioni, kuid pole piisav, et tuua meie inimesed vaesuspiirist välja. Keskerakonna eestvedamisel on partneritega viidud ellu kaks järjestikust erakorralist pensionitõusu ning kolmas tuleb 2023. aasta 1. jaanuaril. Oluline on täheldada, et erakorraline tõus kasvatab pensione kiiremas tempos ka järgnevatel aastatel iga-aastase indekseerimise järel.

Oleme eakate toimetulekule alati suurt tähelepanu pööranud ja suhtume soosivalt kõikidesse meetmetesse, mis aitavad kaasa pensionäride elujärje parandamisele. Pensionide tõstmine on põhimõtteline ja vajalik suund, et aidata kaasa ebavõrdsuse vähendamisele, eriti praegusel keerulisel ajal, mil COVID‑19 kriis ja hüppeliselt tõusnud energiakandjate hinnad võivad sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust veelgi suurendada.

Vanaduspension peab tõusma elukallidusest kiiremini, sest Eesti vanemaealiste olukord on üks raskemaid Euroopa Liidus. 2019. aastal elas suhtelises vaesuses üle 40% meie eakatest. See on ebaõiglane ning riigi ja inimeste väärikust riivav, mistõttu tuleb ka edaspidi astuda samme eakate heaolu parandamiseks.

Lõpetuseks olgu öeldud, et indekseerimise ja pensioni baasosa erakorralise 20‑eurose tõusu abil kasvab 1. aprillist 2023. aastal pensioni baasosa 295,1 euroni ning keskmine 44‑aastase pensionistaažiga vanaduspension eeldatavalt 654 euroni. 2024. aastal peaks keskmine vanaduspension tõusma 690 euroni.

Suure osa meie pensionäride seis ei ole kaugeltki roosiline, kuid vähehaaval liigume selles suunas, et suudame pakkuda kõigile oma eakatele inimväärset elu ja väärikat vananemist. Toetame siis südamest seda eelnõu, et meie eakad saaksid praegusel keerulisel ajal lisatuge. Aitäh teile!

16:12 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

16:12 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt peab tänama eelmist koalitsiooni selle eest, et seesama saal võttis vastu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise. Kui seda otsust poleks tehtud, siis me täna ei arutaks seda eelnõu, mis meil siin laua peal on.

Teiselt poolt on mul väga kurb, et kuigi Keskerakond nüüd küll siin kiidab, et see eelnõu on nii hea, tegelikkuses sellega, mida meie erakond on viimased kolm aastat rääkinud, et keskmine pension peaks olema tulumaksuvaba, Keskerakonna minister ei ole saanud hakkama, nii nagu Siret enne mainis. Ja praegu meil on kolmandal lugemisel eelnõu, kus keskmise pensioni tulumaksust vabastamist ei tehta mitte järgmise aasta 1. jaanuarist, mis tänaste energiahindade tõusu puhul oleks ju loomulik, vaid 2023. aastal. Kolm aastat võtab aega see, et teha arvutiprogramm, et meie eakaid aidata ja nende kättesaadavat pensioni tõsta. Ausalt öeldes see on piinlik.

Kui mõni minister oma valdkonnas ei saa hakkama, siis tulebki seda tunnistada ja kutsuda minister tagasi. Muidugi on arusaamatu, et meil siiamaani on valdkonna ministrid olnud, aga nüüd enne kõnepuldist öeldi, et on erakonna minister. Võib-olla sellel juhul on see andestatav, et siis ei pea see asi täpselt nii minema, nagu soovitakse.

Aga kui me vaatame tänast olukorda ja näeme energiaturu seisu, siis minu arvates veel ühe nädalaga jõuaks väga palju ära parandada. Täna Isamaa Erakond andis üle valitsusele pöördumise, et kiirelt teha otsused, kuidas aidata Eesti inimesi kodusoojuse ja elektri kulude katmisel ning ka meie ettevõtjaid. Praegu peaks mõtlema väga selgelt ja kiiresti neid otsuseid tegema.

2020. aasta kevadel, kui COVID‑i kriis tekkis, suutis tolleaegne valitsus kahe nädalaga teha ära otsused. Praegu tundub kogu aeg nii, et Isamaa teeb ettepaneku, siis läheb pool aastat mööda, siis tuleb koalitsioon selle ettepanekuga ja see otsus tehakse. Aga nagu me näeme selle otsuse juures, kui me tegime riigieelarvesse parandusettepaneku – nii‑ või naapidi on raha tulnud teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisega riigieelarvesse just pensionide ja toetuste tõstmiseks –, siis seda ei toetatud, et see otsus hakkaks kehtima 1. jaanuaril 2022. Me arutame seda, et see otsus hakkab kehtima alles aasta pärast.

Võib-olla tõesti, tunnistame, Riigikogu liikmete palga juures ei panda tähele, millised kodus elektri‑ ja soojaarved tulevad. Võib-olla tõesti. Aga 75% Eestimaa elanikest, tööl käivatest elanikest ja pensionäridest, saavad kas keskmist või alla keskmise palka. Ja kui seal küttekulud kasvavad mitmesaja euroni ehk kaks-kolm korda, isegi kui sul on täna fikseeritud elektrihind, nagu mul õnneks on, siis mulle on juba Eesti Energia saatnud kirja, et uuest aastast on see hind kaks korda [suurem]. Gaasi puhul ei ole midagi rääkida, sa saad teada järgmine kuu, et sul hind on juba uus. Ja jaanuarikuust on jälle uus. See hind on ju tänaseks tõusnud juba praktiliselt üle kolme korra. See on vaja Eesti elanikkonnal kinni maksta. Miks? Me teame täna, et energia tootmise, elektri tootmise omahind on 30 eurot megavatt-tund. Eile räägiti, et börsil on hind 1000+ eurot.

Paluks kolm minutit juurde.

16:16 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

16:16 Aivar Kokk

Me olime alles viis aastat tagasi üks õnnelik riik, kes Euroopa Liidus suutis toota elektrit nii palju, kui me ise tarbisime. Kas te teate seda, et järgmise kahe aasta jooksul Narvas pannakse veel kaks energiaplokki kinni? Kas te teate seda, et me ei suuda enam isegi poolt oma tarbimist ära katta?

Ka eile ei suutnud Eesti oma vajadust ise [katta]. Siinsamas viimased kümme aastat me oleme rääkinud roheenergiast ja tuuleparkidest. Kümme aastat ei ole lasknud meie riigi ametnikud ühtegi tuulepargi arendust teha. Mitte ühtegi! Ja siis, kui mõni ametnik saab ametist lahti, ta kirjutab, et mõni poliitik pahandab. Loomulikult pahandab. Vaadake kas või keskkonnakaarti – kui palju Eestis on selliseid kohti, kuhu võiks tuuleparke [ehitada]? Praktiliselt ei olegi. Või siis Kaitseministeerium ütleb, et aga meil on mõned tööd tegemata, meil on mõned radarid juba kümme aastat ostmata. Need on tänaseks juba kümme korda kallimad – need, mida ostetakse nüüd. Sellepärast ei saa teha.

Nüüd me oleme siin eelnõu juures, kus raha on füüsiliselt olemas riigieelarves, aga me ei võimalda oma inimestele erakorralist pensionitõusu. [See raha] on tegelikkuses terve selle sajandi meie pensionäride käest ära võetud ja antud pankadele teises pensionisambas mängimiseks. See on viimase aastaga peale seda, kui teine pensionisammas on vabatahtlikuks muudetud, tõusnud väga hästi, aga enne seda 15 aastat praktiliselt tõusu seal ei olnud, mõnes üksikus pensionisambas see võib-olla kasvas, aga enamikul mitte.

Mõelge täna, koalitsioonipoliitikud, miks te teete selle tõusu alles kahe aasta pärast, kui kõik eakad ootavad seda 1. jaanuarist. Nii et aitäh teile!

16:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Siret Kotka, repliik, jah?

16:19 Siret Kotka

Jaa. Kuna kolleeg Aivar Kokk siin mainis minu nime, siis ma tahaksin öelda, et kolleeg Kokk võib mu sõnu küll tõlgendada, aga mitte nii, et ta tõlgendab neid lausa vastupidises suunas. Ma pole kordagi öelnud, et minister Kiik ei ole oma tööga hakkama saanud. Vastupidi, minister Kiik teeb oma tööd südamega ja on väga heade lahendustega tulnud korduvalt Riigikogu ette. Aitäh!

16:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

16:19 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me Eestis ikka armastame edetabeleid, aga kahjuks oleme ühtlasi edetabeli tipus pensionäride suhtelise vaesuse poolest. Samas oleme tipus ka eakate hõive määra poolest. Seda küll nähakse positiivsena, et meil on selles mõttes kaasav tööjõuturg, et hõivemäärad nii sugude kui ka vanuserühmade lõikes on suhteliselt ühtlased. Aga tegelikult see indikeerib ju seda, et eakate toimetulek on raske ja nad käivad tööl selleks, et pensionile lisa teenida.

Kui rääkida põlvkondlikust ebavõrdsusest, siis kahtlemata praegused pensionärid on põlvkond, kes [suurema osa oma] tööeast elasid Nõukogude Liidus. Nendel ei olnud võimalik oma vanaduspäevadeks säästa. Isegi kui nad seda tegid, siis teame kõik, mis oli rahareformide tagajärjel selle säästu tulemus. Seega, riigi kohustus pensionäride toimetulek tagada on praeguse pensionäride põlvkonna ees palju suurem kui järgmiste puhul. Ja seega on keskmise pensioni tulumaksuvabaks muutmine väga õige samm. See 654 eurot tulumaksuvabalt – kahtlemata seda tuleb toetada ja see, et see indekseeritakse keskmise pensioniga, on samamoodi väga õige. Omaaegne tulumaksureform tegelikult oli ka mõeldud nii, et maksuvaba tulu liigub kaasa, on see siis alampalgaga või keskmise pensioniga. Kahtlemata ta jääb muidu ajale jalgu. Nii et keskmine pension tulumaksuvabaks ja selle indekseerimine, nii et keskmise pensioni tõusuga ka maksuvaba miinimum kasvab, on 65‑aastaste inimeste jaoks kahtlemata õige käik.

Aga nüüd see rakendamise pool. Seda ei saa küll samamoodi heaks kiita. Ka muudatuse eest seisjad on seni rõhutanud kogu aeg maksusüsteemi lihtsust. Nüüd me jõuame selleni, et lisaks sellele keerulisele maksuvaba tulu süsteemile, mis meil praegu on, tekib meil kaks erinevat tulumaksustamise režiimi. Üks kehtib nooremate inimeste jaoks kui 65 eluaastat ja teine kehtib inimeste jaoks, kes on vanemad kui 65 eluaastat. Nii et maksusüsteemi teeme selle otsusega kahtlemata keerukamaks. Inimeste toimetulek ei tohi küll selle keerukuse taha jääda. Aga nagu omal ajal maksuvaba tulu muudatusi tehes, tegelikult ühtne maksuvaba miinimum kõigi jaoks ja eelarveneutraalsuse mõttes kõrgem maksumäär ülejäänud tuluteenijatele oleks palju mõistlikum lahendus.

Selle konkreetse eelnõu kohta sotsiaaldemokraadid tegid muudatusettepaneku ja see puudutab töötavaid inimesi. See, et pensionäride tulumaksuvaba miinimum keskmise pensionini tõuseb, on suurepärane. Aga toimetulek on löögi all töötavatel inimestel. Ka töö peab võimaldama äraelamist. Täna on siin puldis kõrgetest energiahindadest ja inflatsioonist juba korduvalt juttu olnud. See, et töötava inimese tulumaksuvaba miinimum ei ole indekseeritud ja püsib 500 euro peal, kui alampalk tõuseb 654 euroni järgmisel aastal, on lubamatu. Me kompenseerime selle suurema toetuse maksmisega eelarvest. See ei ole väärikas lahendus, see ei ole mõistlik lahendus. Kõrgem maksuvaba tulu ka töötavale inimesele, samas mahus kui pensionäridele, oleks nii administratiivselt, süsteemi lihtsuse huvides mõistlik, aga ka sotsiaalselt õiglane.

Nii et on väga kahju, et sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek toetust ei leidnud, aga me seisame edaspidigi selle eest, et maksuvaba miinimum ka töötavale inimesele tõuseks ja peaks ajaga sammu. Aitäh!

16:24 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mart Võrklaev, palun!

16:24 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni juhina on mul suur rõõm, et oleme jõudnud keskmise pensioni tulumaksust vabastamise eelnõuga kolmandale lugemisele, ja palun kõigil Riigikogu liikmetel seda muudatust toetada. See on väga oodatud sõnum 270 000 inimesele, kes alates 1. jaanuarist 2023. aastal hakkavad oma tööga teenitud pensionist rohkem raha kätte saama. Eriti ootasid seda sõnumit aga töötavad pensionärid, kes üle-eelmise valitsuse kehtestatud maksuküüru all kõige enam kannatanud on.

See, et keskmise pensioni pealt tulumaksu ei maksta, on Reformierakonnal olnud pikaajaline poliitiline põhimõte, millest pidasime kinni kõikides meie juhitud valitsustes. Meie seisukoht on, et kui inimene on ausa tööga oma pensioni välja teeninud, siis vähemalt keskmises ulatuses ei ole seda õige maksustada. Üle-eelmine valitsus aga loobus sellest printsiibist, mis tähendas, et maksud hakkasid sööma pensionitõuse. Kui eelmisel aastal tõusis keskmine pension üle 500 euro, siis iga seda summat ületava euro pealt läks 20 senti tulumaksuks. 2023. aasta 1. jaanuaril on keskmine pension praeguse teadmise järgi 654 eurot. See tähendab, et see seadusemuudatus tõstab keskmisele pensionärile igakuiselt kätte jäävat raha 30 euro võrra. Olukorras, kus me räägime endiselt eakate vaesusriskist, on see suur samm.

Hea uudis on see eelnõu ka töötavatele pensionäridele. Meenutan, et 2018. aastal kehtima hakanud tulumaksusüsteemi maksuküür lõi kõige teravamalt just töötavaid pensionäre. Koguni 57% neist hakkas saama vähem raha kätte kui enne. Kuigi kõik erakonnad lubasid, et see ebaõiglus tuleb parandada, jõudsime nii kaugele alles Reformierakonna juhitud valitsuse ajal. See 654 eurot hakkab töötavatele pensionäridele olema maksuvaba igal juhul, sõltumata sellest, kui palju nad veel tulu teenivad. See on märgiks, et me hindame nende panust tööjõuturul kõrgelt. Aitäh teile!

Nendest viimastest lausetest tuleb otsida vastust ka Isamaal, kes täna siin südantlõhestavalt küsib, et miks see seadusemuudatus ei hakka kehtima varem, näiteks kolme nädala pärast. Sõbrad, kus te olite nendel aastatel, kui te ise valitsusvastutust kandsite ja ennenägematu tulumaksukäki kokku keerasite? Keskmise pensioni vabastamine tulumaksust oleks olnud võimalik kirjutada eelarvesse 2017., 2018., 2019. ja 2020. aastal. Seda aga ei juhtunud. Tänane valitsus on asjaga liikunud edasi täpselt nii kiiresti, kui eelarveraamid ja süsteemi IT‑võimekus võimaldavad, ja jõudnud täna siin teie ees oleva tulemuseni. Kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

16:27 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus, aga mul on tunne, et me peame enne seda tegema ikkagi saalikutsungi.

Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:30 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetas 91 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid ka ei ole. Eelnõu on vastu võetud.


12. 16:30 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (464 SE) kolmas lugemine

16:30 Aseesimees Martin Helme

Tänane 12. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 464 kolmas lugemine. Kutsun pulti ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Andrei Korobeiniku. Palun!

16:31 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Väga oluline punkt on praegu meil siin, nimelt järgmise aasta riigieelarve. Ja ma räägin teile sellest, mis toimus kolmanda lugemise ettevalmistamisel.

Rahanduskomisjon arutas riigieelarve seaduse eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamist 23. novembril ja 6. detsembril. Arutelu oli väga põhjalik ja kirglik. Ma keskendun sellele, mis toimus just nendel kahel istungil. Mainin ära, et järgmise aasta riigieelarve tulude maht on 13 miljardit.

16:32 Aseesimees Martin Helme

Oota, Andrei! Palun teeme saalis natuke vaiksemaks, eks.

16:32 Andrei Korobeinik

Jaa. See tegelikult on ainulaadne võimalus, rohkem seda ei tule. Suur tänu kolleegidele!

Ehk siis tulude maht. Tulude maht on 13 132 000 000 ja kulude maht on 13 633 000 000. Investeeringute maht on 724 miljonit. Kulude maht ületab küll tulude mahtu, aga struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aastaga kui ka riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2022–2025. Riigieelarves on arvestatud mõned olulised eesmärgid, nagu näiteks 1% SKP-st läheb teadus‑ ja arenduskuludeks, mis on positiivne. Järgmise aasta riigieelarve koostamisel lähtuti riigi eelarvestrateegiast 2022–2025, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja Rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist. Tegevusi kavandatakse nendele vastavalt.

Tähtajaks ehk 22. novembriks laekus 44 muudatusettepanekut. Nendest 25 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja 19 Isamaa fraktsioonilt. Enamus ettepanekutest kattusid eelnõu teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutega, ja need kõik on toodud muudatusettepanekute loetelus. Väga põhjalikku arutelu nende ettepanekute üle komisjonis ei toimunud. Ma eeldan, et see toimus enne teist lugemist – siis, kui ma olin veel ühes teises komisjonis. Rahanduskomisjon koostas 10 muudatusettepanekut ja see arutelu oli juba palju pikem. Mitmed komisjoni muudatusettepanekud koosnevad ministeeriumide valitsemisalade sisestest ja vahelistest täpsustavatest muudatustest, ja need on koostatud ministeeriumidest saadud täiendava info alusel. Konkreetsed selgitused on lisatud muudatusettepanekute loetelus iga alapunkti juurde. Kohati on tabel väga põhjalik.

Kolmas muudatusettepanek, komisjoni tehtud muudatusettepanek, puudutab regionaalseid investeeringuid. Selle muudatusettepaneku juures toimus pikk ja põnev arutelu ning mõned saadikud loobusid regionaalsete investeeringute ettepanekute tegemisest ja palusid suunata vabanevad vahendid reservi asemel riigieelarve miinuse katteks. Aga see ettepanek komisjonis väga menukas ei olnud.

Seitsmes ettepanek tuleneb meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõus veeteetasu määra poole võrra vähendamisest ettenähtud veerandi asemel. See on küll miinusmärgiga ettepanek, aga prognooside järgi toob see riigieelarvesse rohkem raha sisse. Lisaks suurendataks rahanduskomisjoni ettepanekuga vahendeid 5,7 miljoni euro võrra rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetmega jätkamisel järgmisel aastal. Veerand miljonit suunatakse Pühalepa Püha Laurentiuse kiriku renoveerimiseks ja see on tulnud Hiiumaa Vabadussõja monumendi rajamise summa vähendamisest. RMK dividendidest tuleb Rally Estonia korraldamiseks 2,5 miljonit.

Isamaa fraktsiooni ettepanekutest arvestas komisjon ühte ettepanekut osaliselt, see puudutab sedasama veeteetasu. Ülejäänud ettepanekud toetust ei leidnud ja ka Vabariigi Valitsus neid ei toetanud. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 ei kuulu hääletamisele pärast riigieelarve eelnõu teise lugemise lõpetamist esitatud muudatusettepanekud, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata.

Paljud ettepanekud nägid katteallikana ette Vabariigi Valitsuse reservi, aga Vabariigi Valitsuse reservis on ettenägematuteks kuludeks määratud vaid 6 miljonit järgmiseks aastaks. Üldsumma on küll suur, seal on üle 100 miljoni, aga need vahendid on mõeldud üldjuhul konkreetseteks tegevusteks, näiteks IKT-projektide kulud 37,7 miljonit, kinnisvaraehitus 12,4 miljonit, teadus‑ ja arendustegevus 7,1 miljonit ja nii edasi. Tulenevalt rahanduskomisjoni märkustest koostas Rahandusministeerium järgmise aasta riigieelarve seletuskirjas olevate vigade protokolli ja parandatud seletuskirja ning see on lisatud veebis eelnõu kaardile. Eelnõu teksti on sisse viidud keelelised ja tehnilised täpsustused.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 8. detsembriks 2021, kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Suur tänu tähelepanu eest!

16:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on võimalik esitada küsimusi. Esimene küsija on Aivar Kokk. Palun!

16:39 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Kõigepealt ma tänan, et komisjoni esimehe vahetusega saadi väga kiiresti [hakkama]. Sa ettevõtjana saad aru, et veeteetasu oli oluline ja Isamaa ettepanekut ühehäälselt komisjon toetas, nii nagu toetas ka aasta tagasi, kui ma olin komisjoni esimees ja selle ettepaneku tegin. Mul on mure, et ühte ettepanekut ei toetatud. Me räägime eelnõust, mille kolmanda lugemise hetk tagasi lõpetasime – erakorraline pensionitõus ja tulumaksuvabastus –, et see hakkaks järgmisel aastal kehtima. Kahjuks koalitsioonipoliitikud seda ei toetanud.

Aga mul on ka küsimus. Nagu viimasel arutelul oli [kuulda], siis rahandusminister andis korralduse suurendada RMK dividende, et WRC Rally Estoniat 2,5 miljoniga toetada. Võib-olla räägid seda punkti rohkem lahti. Ma mäletan, et Jürgen Ligi oli väga kriitiline selle teema suhtes ja ta ei osalenud hääletamisel.

16:40 Andrei Korobeinik

Suur tänu küsimuse eest! Seal oli paar märkust, mida ma ilmselt ei saa kommenteerida, kuna ma ei ole Isamaa liige. Aga mis puudutab komisjoni arutelu, siis Jürgen tõepoolest osales: ta ei hääletanud ja pärast kahetses, et ei hääletanud. Aga siis oli tulemus juba teada. Tõepoolest, jutt käib Rally Estonia korraldamisest ja need vahendid komisjoni ettepaneku kohaselt tulevad RMK dividendidest. Hääletus[tulemus] komisjonis oli 5 : 4. Kuna 5 on suurem kui 4, siis ettepanek leidis toetust.

16:41 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun! 

16:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Avalikkusele on teada, et Jüri Ratase ja WHO vahel on sõlmitud 5. oktoobril aastal 2020 vastastikuse mõistmise memorandum koostöö, digitaalse tervishoiu ja innovatsiooni valdkonnas. Praeguseks on WHO kodulehel avalikkusele kättesaadav ka dokument digitaalse COVID-19 sertifikaadi rakendamisest. Väga oluline info on selle dokumendi leheküljel 6, kus näeme, et lisaks Bill ja Melinda Gatesile, Rockefelleri Fondile ja muudele huvitavatele sponsoritele on dokumendi üheks rahastajaks ka Eesti Vabariigi valitsus. Küsimus teile kui rahanduskomisjoni esimehele, kes peaks tundma kõiki asju täpselt: millise summaga Eesti Vabariigi valitsus seda projekti rahastab ja milliselt eelarve realt see rahastamine on ette nähtud?

16:42 Andrei Korobeinik

Aitäh! Kahtlemata uskumatult põnev teema! Aga teise ja kolmanda lugemise vahel ei ole ühtegi selleteemalist muudatusettepanekut laekunud. See on ka peamine põhjus, miks komisjon ei ole nendel kahel istungil seda arutanud. Nii et ma kahjuks ei saa selle punkti raames ühtegi selgitust anda, kuigi väga tahaks.

16:42 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

16:42 Urmas Reinsalu

Tint ei ole veel kuivanud sellel otsusel, kus koalitsiooni esindajad hääletasid maha Isamaa ettepaneku alandada toasooja, elektri ja gaasi käibemaksu, et veidigi kergendada selles hinnahulluses Eesti rahva toimetulekut. Kas teil rahvast tõesti kahju ei ole? Mis mind eriti hämmastab, härra Korobeinik – te olete liikunud Reformierakonnast Keskerakonda, härra Aas, ma loen, täna ütleb: tuleb alandada käibemaksu, homme pannakse valitsejatele, peremeestele-perenaistele need ettepanekud lauda –, miks ei toetanud Keskerakond rahanduskomisjoni hääletusel seda ettepanekut? Miks te olete vastu käibemaksu alandamisele, et tarbijatele jääks järgmisel aastal 225 miljonit eurot taskusse ja me vähendaksime inflatsiooni vähemalt 2% võrra?

16:43 Andrei Korobeinik

Aitäh! No lisaks sellele, et ma liikusin Reformierakonnast Keskerakonda, liikusin ma ka põhiseaduskomisjonist rahanduskomisjoni. Ma võin kinnitada, et tint oli täiesti kuivanud, kui ma sinna jõudsin, ja need enne teist lugemist esitatud muudatusettepanekud olid juba enne mind läbi hääletatud. Nüüd, mis puudutab kolmanda lugemise muudatusettepanekuid, siis nende arutelu võttis umbes, ma pakun, poolteist minutit aega. Ja neid hääletati paketina, sellepärast et komisjon oli neid korra juba hääletanud.

Kui rääkida üldisest loogikast, siis põhjus oli eeskätt selles, et enamik nendest muudatusettepanekutest eeldab, et katteallikaks on riigireserv, aga riigireservis on 6 miljonit eurot, mis on mõeldud ettenägematuteks kuludeks, mitte 200 miljonit ja rohkem. Kuna 6 miljonit on niivõrd väike summa, siis väga head muudatusettepanekud enamasti toetust ei leidnud, kuna raha lihtsalt ei ole. Ajad on sellised.

16:44 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:44 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kas te ütleksite, kui palju suureneb järgmise aasta eelarve võrreldes selle aasta eelarvega – eelarve maht, maksutulu laekumine – ja võrreldes varasemalt kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga? Küll oleks hea, kui saaks need kaks numbrit teada, mitu miljardit või mitusada miljonit suureneb. Ja kas selle taustal teie arvates ja komisjoni arvates on põhjendatud maakonnaliinide kärbe, riigimaanteede äärest käimlate ja prügikonteinerite äraviimine, mis tuleneb riigieelarvekärpest, [samuti] huvihariduse kärbe, tagasihoidlik 4 miljonit, jne? Seda loetelu võiks jätkata, aga minu minut saab otsa. Öelge palun, see eelarve suurenemine ja selle kontekstis, kas teile tundub, et see on põhjendatud.

16:45 Andrei Korobeinik

Aitäh! Komisjoni ettekandjana ma keskendun sellele, mis toimus komisjoni istungitel teise ja kolmanda lugemise vahel. Neid istungeid oli kaks ja seal ei tehtud mitte ühtegi ettepanekut, mis oleks rääkinud näiteks prügikastide äraviimisest. See on üldine loogika, et ministeeriumid vähendavad enda valitsemisala kulusid, aga põhjalik arutelu toimus nii komisjonis kui ka siin saalis oluliselt mitu tundi varem. Nii et olen teie ees selleks, et tutvustada seda, mis toimus enne kolmandat lugemist, ja hea meelega vastan küsimustele, mis puudutavad neid kahte istungit.

16:46 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

16:46 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja Andrei! Vaata, mina tulen keskkonnakomisjonist ja keskkonnakomisjonis me oleme arutanud vägagi põhjalikult Eesti metsanduse arengut ja sealhulgas RMK käekäiku. Ja keskkonnakomisjon on olnud täielikult üksmeelne selles, et dividenditulu tuleks vähendada. See on olnud selliseks eeskujuks, et näidata rahvale, kes peaks sellest aru saama [nii], et tõepoolest tulevikus metsa raiutakse vähem. See on olnud selline poliitiline, üldpoliitiline avaldus, hea avaldus. Samal ajal on arutatud ka seda, et kas dividenditulu üldse, kui seda võetakse, peaks riigieelarvesse võtma või peaks rohkem investeerima Eesti metsa tagasi – no tegema metsateid korda, kuivendussüsteeme, istutama metsa. Nüüd jääb täiesti arusaamatuks, kelle ettepanekul on juhtunud selline asi, sest keskkonnakomisjon on pigem hoopis teisiti käsitlenud seda teemat. Rally Estonia ei ole kunagi jutuks tulnud. Kuidas see nii on läinud ja kes selle ettepaneku tegi? Ja kas keskkonnakomisjoniga ka arutati?

16:47 Andrei Korobeinik

Aitäh! See arutelu toimus siiski ilmselt valitsuse tasandil ja ka komisjonis oli see arutelu üsna põhjalik. Tõepoolest, küsimus ei ole, ma arvan, dividendide suuruses, vaid selles, kuhu see raha täpsemalt läheb. See, kas Rally Estonia on ideaalne siht selleks, et suunata sinna 2,5 miljonit RMK dividende – no see on arutelu küsimus. Aga komisjon langetas selle otsuse, ta hääletas, nagu komisjonile kohane, selline tegevus toimus, ja seisuga 5 : 4 see ettepanek leidis toetust, nii et praegu on ta siin meie ees. Jah, selline oli rahvasaadikute otsus. Küll mitte konsensuslik, aga enamus otsustas.

16:48 Aseesimees Martin Helme

 Heiki Hepner, palun!

16:48 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et komisjon loomulikult arutab neid ettepanekuid, mida siin kahe lugemise vahel on tehtud, aga ei saa märkimata jätta, et riigieelarve kasvas 1,8 miljardit ja kasvuprotsent oli 17 tulude poole pealt vaadatuna. Ja kui nüüd tulla omavalitsuste juurde, siis tegelikult mitte ühtegi Isamaa esitatud omavalitsusi puudutavat ettepanekut komisjon ei leidnud [olevat] võimaliku rahuldada. Mitmed nendest olid väiksemad kui siin valitsuse reservis olevad summad, mida ka öeldi. Kas oli üldse mingit sisulist vastuväidet, miks omavalitsused üheselt kõrvale lükati ja kõik need ettepanekud tagasi lükati?

16:49 Andrei Korobeinik

Enne kolmandat lugemist sisulist arutelu nende muudatusettepanekute üle ei toimunud, sellepärast et need olid identsed nendega, mis olid esitatud enne teist lugemist. Komisjon toona neid arutas. Kui näiteks ühe konkreetse ettepaneku maht on alla 6 miljoni, siis kui sa need kokku paned, tuleb suurem summa. Selles mõttes komisjon võib muidugi valiku teha. Aga kui Isamaa fraktsioon näiteks tegi ettepanekud, mille maht on sadades miljonites, siis ma ausalt öeldes ei tea, mis täpsemalt olid [need] kaalutlused enne teist lugemist komisjonis – ma kohal ei olnud, lugesin vaid protokolli. Aga tõepoolest, komisjon arvestas ainult ühte Isamaa muudatusettepanekut, mis puudutas veeteetasusid, ja ülejäänud lihtsalt ühe hääletusega lükkas tagasi. Ja nii ta jäi enne kolmandat lugemist.

16:50 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui te mäletate, ma küsisin teie käest digitaalse COVID-19 sertifikaadi rakendamise [kohta], milles ka Eesti Vabariigi valitsus on osanik, ja tahtsin teie käest teada seda, millise summaga Eesti Vabariigi valitsus projekti rahastab ja milliselt eelarve realt see tuleb. Teie vastus kõlas sõna-sõnalt niimoodi: komisjon seda ei esimese ega teise lugemise vahepeal ei arutanud. Ma ei tahagi teada, kas arutas või ei arutanud. Mina tahan rahanduskomisjoni väga kõrge ametniku käest hoopis teada, millises summas seda projekti rahastatakse ja milliselt eelarve realt. Teie olete selle komisjoni juht ja peate detailideni kõikidele küsimustele oskama vastata. Küsimus on ka selles, et selle taga on ju mõlemad teie valitsuse kõrged tegelased, Jüri Ratas ja Tanel Kiik, muidugi veel Kaja Kallas.

16:51 Andrei Korobeinik

Aitäh! Te eksite päris mitmes asjas. Esiteks, ma ei rääkinud, et komisjon ei arutanud seda esimesel või teisel lugemisel. Ma räägin praegu sellest, mis toimus teise ja kolmanda lugemise vahel. Teiseks, ma ei ole ametnik. Ja kolmandaks, ma räägin ikkagi sellest, mis toimus konkreetsel kahel istungil. Ja tõepoolest, nende umbes viie minuti jooksul minu vastus ei ole muutunud: komisjon ei ole seda arutanud teise ja kolmanda lugemise vahel ning ka EKRE fraktsiooni saadikud ei ole teinud ühtegi muudatusettepanekut, et midagi välja võtta või lisada sinna koostööprojekti. [Kui oleks], siis mul oleks põhjust seda teile ette kanda, aga seda põhjust praegu paraku ei ole ja ma isegi suure tahtmise juures ei saa seda teha.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tahan küsida, kus need 50 prügikasti, mida siin minister märkis, mis ära koristatakse, asuvad. Aga tegelikult küsimus on selline: kust kohast tuli 1 424 000 eurot tuludesse äkki juurde? Kui vaadata eelmise lugemise ja praeguse vahet, siis praegune tulude maht on 13 132 233 000, aga eelmisel korral oli 13 130 809 000. Kust kohast tuli 1 424 000 juurde kahe lugemise vahel? Kust te selle leidsite?

16:53 Andrei Korobeinik

Aitäh! Suuremas osas ei ole see meie saavutus, vaid tegemist on ministeeriumidest tulnud pakettettepanekutega. Seal ei olnud ainult plussmärgiga muudatused, vaid olid ka miinusmärgiga. Kokkuvõttes see, et pluss tuli, on tingitud ilmselt erinevatest asjaoludest, näiteks seesama RMK dividendi ootus oli kasvanud jne. Nii et selles mõttes ei ole seal sellist ühte rida, kus oleks vastus teie küsimusele. Aga kõik need tabelid on kättesaadavad saali tagaotsas, kus saab nendega rahulikult tutvuda ja ilmselt seda summat ka kontrollida.

16:54 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

16:54 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea komisjoni esimees! Kuulasin teie vastuseid ja kukkusin tooli pealt maha. Tulin siia saali, sest oma kabinetis ei olnud enam võimalik kuulata. Ma saan aru teie üllatusest ootamatult komisjoni esimeheks saamise suhtes, see tuli teile tõesti ootamatult. Aga see, et te ei ole suutnud ja ei tahtnud, ma ei tea, sisuliselt arutada, ei ole nagu piisav vastus ja põhjendus. Kui elektri hinna käibemaksu alandamise teema [arutamiseks] kulus teil komisjonis poolteist minutit, te põhimõtteliselt ei arutanud, siis mul on küsimus, mil viisil te seda oma erakonnas arutate. Ma saan aru, et teie minister Taavi Aas on esinenud samasisulise ettepanekuga. Kas fraktsioonis toimunud arutelu oli samamoodi poolteist minutit, te saatsite ta pikalt ja see, mida ta etleb meile, ongi tegelikult üks kommunikatsiooniprojekt ja te sisuliselt Keskerakonnas selle teemaga ei tegelegi, nii nagu te seda komisjoni juhite?

16:55 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ma varem olin teises komisjonis ja seal me tõepoolest tavaliselt arutasime iga muudatusettepanekut ja ma olin sisemiselt täiesti valmis, et nii juhtub ka rahanduskomisjonis, aga selgus, et saadikute ootused olid teistsugused. Nemad on näinud neid muudatusettepanekuid juba korduvalt ja sellist sisemist põlemist neil ei olnud. Tegemist ei olnud mingisuguse teerullipoliitikaga, vaid ma reaalselt lähtusin kolleegide soovist ja panin need hääletusele paketina. Ühtegi vastuväidet Isamaa saadikutelt, pehmelt öeldes, ei kõlanud.

16:56 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:56 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Sa väitsid, et kõik need Isamaa esitatud ettepanekud olid copy-paste teise lugemise ajal tehtud ettepanekutega. No ei olnud päris nii, oli ka ikkagi teatud muudatusi. Ma toon kas või ühe näite: Tallinna–Rapla–Viljandi raudtee rekonstrueerimise jaoks. Kui nüüd tagasi vaadata, siis kas see protsess oli pisut ikkagi selle järgi vaadatud, et opositsioonist tuleb ja olgu need [ettepanekud] nii sisukad kui tahes, me neid niikuinii ei arvesta? Olgu selle energiakriisiga olukord, kuidas on, see pole oluline, sest need sisendid tulevad väljastpoolt ja valest kohast. Ava natukene seda köögipoolt ikkagi pisut rohkem. Just, ma saan aru, et Jürgen siin kõrval väga tugevalt häälitseb, ta ei saa paraku ise pulti minna. Ava seda palun!

16:57 Andrei Korobeinik

Aitäh küsimuse eest! Osaliselt see küsimus kattub muidugi eelmisega. Aga ma täiesti nõustun väitega, et olid uued muudatusettepanekud, nagu näiteks regionaalrahad, mis tulid Isamaa fraktsiooni poolt – kõik olid arvestatud. Need olid sajad tuhanded [eurod], mida komisjon ühehäälselt toetas. Ja seal ei olnud isegi vaidlust, kuigi olid teatud protseduurilised mured, aga kõik need ettepanekud leidsid toetust. Komisjon töötas enamasti heas konstruktiivses koostööformaadis. Mõnikord olid vaidlused, aga ma eeldan, et need vaidlused olid enamasti peetud ikkagi enne teist lugemist. Enne kolmandat lugemist olid kõik juba selliste punaste joontega tutvust teinud ja see arutelu oli võib-olla tõepoolest natuke rahulikum.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

16:58 Urmas Reinsalu

Kuulge, härra ettekandja, mind ei rahulda kuidagi see teie praegune ettevalmistusstiil. Te olete nagu dessantväelane, kes öösel on langevarjuga tulnud vaenlase tagalasse, rahanduskomisjoni, et te ei tea, mis toimub Eesti poliitikas. Te ei tea midagi hinnakriisist, te ei tea midagi, mis toimub rahanduskomisjonis, te ei tea midagi, mis toimus arutelul teise lugemise eel. Ja te ütlete, et kõik kiideti hunnikuna heaks. Teie tahtsite minna tööd tegema, aga kolleegid rahanduskomisjonis ei lasknud.

Minu küsimus on väga selge: mis on teie isiklik seisukoht? Miks te ei toetanud hääletusel – olgu ta paketis või lahus – ettepanekut vähendada käibemaksu energiakandjatele, selles loogikas, mida te teate suurepäraselt, et katteallikas enamikule sellele on kasvav või ülelaekuv elektrienergia, gaasi ja kütte hinna tõusust tulenev käibemaksu lisalaekumine? Seda on konstateerinud ka teie enda valitsuse juhtivad poliitikud ja Euroopa Komisjoni liige. Miks me sellise asjaga venitame olukorras, kus enamik kattest tegelikkuses laekub meil isetekkeliselt lihtsalt suurema käibe tõttu ja suuremate hinnatasemete tõttu riigis? Vastake sellele palun! (Juhataja helistab kella.) Ma vajan seda vastust.

16:59 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea Urmas! Me oleme sinuga aastaid olnud sellel poliitilisel teekonnal koos, mõnikord kahetsusväärselt ka lahus, ja sa tead võib-olla isegi paremini kui mina, et komisjoni ettekandjana ma ei saa isiklikku arvamust avaldada. Ma väga tahaks seda teha. Me saame koos peale seda ettekannet arutada ka energeetikavaldkonna muresid, aga praegu komisjoni ettekandjana ma ei saa seda teha. Nii et ma isiklikele küsimustele siit puldist hea meelega ei vastaks.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Urmas Reinsalu.

17:00 Urmas Reinsalu

Ma ei saa aru, mis meil siin toimub. Ma ei küsinud ju Andrei Korobeiniku kui maletaja või infotehnoloogi käest isiklikku küsimust. Ma küsisin keskset eelarvet menetleva parlamendi, põhiseadusliku organi juhilt seisukohta, miks üks konkreetne ettepanek ei leidnud toetust. See ei ole kuidagi isiklik adresseerimine, mis puudutab eraelulisi või muid probleeme. Härra istungi juhataja, kas mul on legitiimne õigus parlamendi kõige olulisemas küsimuses, kõige tähtsama akti puhul, milleks on eelarve kinnitamine, saada sisulist vastust kõige akuutsema kriisi keskmes, mis puudutab energiakandjate hinnakriisi?

17:01 Aseesimees Martin Helme

Ma täpsustan, et meil toimub siin riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine, 464 SE. Loomulikult on igal Riigikogu saadikul õigus tahta saada sisulisi vastuseid. Kas ta päriselt saab või ei saa, seda ma ei saa garanteerida. Helir-Valdor Seederil on ka protseduuriline.

17:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on sama temaatika, protseduuriline küsimus. Tõepoolest, rahanduskomisjoni esimees viitas, et ta ei saa vastata küsimusele, miks rahanduskomisjonis tema ja veel mõned rahanduskomisjoni liikmed hääletasid muudatusettepaneku vastu, mis nägi ette käibemaksu alandamist. Ta viitas, et kodukord ei võimalda tal sellele isiklikule küsimusele vastata. Minu arvates kodukord võimaldab, see on täiesti sisuline küsimus ja kodukord lausa kohustab teda vastama, mis olid ühtede või teiste liikmete argumendid komisjonis, et nad hääletasid niimoodi. See ei ole isiklik küsimus. Kas ma olen õigesti kodukorrast aru saanud? Kui ma olen õigesti kodukorrast aru saanud, siis ma palun, et juhataja annaks rahanduskomisjoni esimehele sõna, et ta vastaks sellele küsimusele.

17:02 Aseesimees Martin Helme

Jaa, minu meelest ei ole ka siin olnud isiklikke küsimusi, vaid on olnud eelnõuga seotud või menetlusega seotud küsimused. Ma arvan, et nurin vajaks adresseerimist, aga enne on Urmas Reinsalul veel kord protseduuriline.

17:02 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma arvan, et see oli istungi juhatajalt praegu saalomonlik lahendus anda sõna ettekandjale, võimaluse korrigeerida, tõsta vastuste sisulist kvaliteeti ja saavutada olukord saada reaalne sisuline vastus, mis puudutab üht kesksemat teemat, mis kogu ühiskonda, mis kõiki, ka kõiki poliitikuid peaks [kõnetama], ja mulle tundub, et kõnetabki. Me vajame sisulist debatti ja sisulisi vastuseid, see on vähim, mida me saame ühiskonnale pakkuda. Olukord selles, et need on otsekui salajased, neist ei tohi siin kõnetoolis rääkida või keegi on ära keelanud selle. Ma ei ole selle mõttekäiguga nõus. Ma arvan, et parlamendil on õigus oodata ettekandjalt ausaid vastuseid selle kohta, mis olid tema või teiste vastuhääletamise motiivid, sest see on väga tähtis järelduste tegemise koht ka tulevaste võimalike alternatiivide leidmiseks, kuidas sellest kriisist välja tulla.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Jaa, ma loodan ka, et meil on võimalikult sisuline debatt. Enne, kui ma annan sõna ettekandjale, on ka Jüri Jaansonil protseduuriline küsimus.

17:03 Jüri Jaanson

Küsimused tulenevad küsimustest saalis ja sellest, et mulle tundub, et see teema ja jutt läheb kuidagi väga laiali. Seepärast ma palun istungi juhatajal täpsustada, millises rollis ettekandja praegu siin puldis on ja mida ta tegema peaks.

17:04 Aseesimees Martin Helme

Hea meelega täpsustan. Ettekandja on rahanduskomisjoni esindaja, ühtlasi on ta rahanduskomisjoni esimees. Ta on rahanduskomisjoni ettekandja, kes räägib menetlusest enne lõpphääletust ja kolmandat lugemist. Kas Andrei tahab vastata nendele küsimustele, mis justkui õhku jäid, või ma annan sõna Priit Sibulale küsimuseks?

17:04 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja, ma olen praegu segaduses. Hea Urmas küsis väga konkreetselt, me võime seda stenogrammist näha, mis on minu isiklik arvamus. Minu isiklik arvamus. Mul on erinevad isiklikud arvamused, aga komisjoni ettekandjana ma ei pea õigeks neid avaldada, me saame seda teha teises formaadis, mitte siin saalis. See on põhjus, miks ma ei näinud võimalust oma isiklikku arvamust avaldada.

Nüüd, kui küsimus on selles, miks komisjoni liikmed ei toetanud üht või teist ettepanekut, siis sellele küsimusele ma vastasin korduvalt, no kaks korda. Esiteks, teise ja kolmanda lugemise vahel sisulist arutelu Isamaa muudatusettepanekute üle ei olnud. See oli konsensuslik ettepanek komisjoni liikmetelt, et nad on näinud neid ettepanekuid, arutanud neid ja ei soovi seda arutelu enne kolmandat lugemist. Seda, miks üks või teine saadik hääletas nii, nagu ta hääletas, ma tõepoolest ei tea. Ma lihtsalt ei oska mõtteid lugeda ja isegi rahanduskomisjoni esimehe rollis mul ei ole seda võimalust ja sellepärast ma ei oska teiste saadikute kohta arvamust avaldada. Nad ei argumenteerinud enda poolt- või vastuhäält.

17:06 Aseesimees Martin Helme

Proovime jääda protseduuriliste juurde. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline.

17:06 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Mulle tundub, et siin on risk minna vastuollu Riigikogu kodukorra seadusega. Just nimelt eelarve menetluses on ette nähtud erikord, kus sisuline arutelu toimub ka enne kolmandat lugemist ja unikaalselt on võimalik ka kolmandal lugemisel menetleda muudatusettepanekuid. Nüüd on komisjoni esimees teinud avalduse, mis mind hämmastab ja vapustab. Ta ütles, et sisulist arutelu komisjonis ei toimunud. Kodukorraseadus näeb ette, et sisuline arutelu toimub nii esimese ja teise lugemise vahel kui ka teise ja kolmanda lugemise vahel. Nüüd tunnistas komisjoni esimees üles, et 13 miljardi euro maksumaksja raha kulutamise üle vastavalt põhiseaduslikule eelarveprotseduurile sisulist arutelu ei toimunudki. Ettepanek langetada käibemaksu 9%-le ei leidnud isegi nii palju eluõigust või viitsimist komisjonis, et sisuliselt seda arutada.

Mu küsimus on selles, härra istungi juhataja, kas siin ei ole tegemist sellise olukorraga, kus meil on tekkinud komisjonis menetluslik rikkumine, kui ma kõnelen kodukorraseaduse mõtte tõlgendamisest. Ma juhin istungi juhataja tähelepanu [asjaolule] ja mul oleks hea meel, kui ta adresseerib [selle] ja pakub rahanduskomisjoni esimehele võimaluse vastata. Mu küsimus tema isikliku arvamuse kohta ei olnud selles, et mingisugune delikaatne, intiimne või eraeluline probleem oli, vaid see oli küsimus selle kohta, et kui Jürgen Ligi oli hääletusel vait, siis ta loomulikult ei suudagi komisjoni liikmete motiive selgitada, kuna näiteks oletame, et üks või teine komisjoni liige seda ei väljendanud. Küll aga saab ta oma seisukohta komisjoni liikmena sisuliselt põhjendada, miks komisjoni liikmed – need liikmed, kes väljendasid end või vaikisid, seda ta saab ju kommenteerida – ei pidanud mõistlikuks seda ettepanekut toetada.

Kuidas istungi juhataja tõlgendab, kas teise ja kolmanda lugemise vahel peab rahanduskomisjonis toimuma sisuline muudatusettepanekute arutelu? Ja teiseks, kas komisjoni liikmete hääletusmotiive, ammugi veel konkreetse hääle [motiive], on lubatav siit parlamendi kõnetoolist juhtivkomisjoni ettekandja poolt esitada või mitte?

17:08 Aseesimees Martin Helme

Ma rahustaks siiski, Urmas. Ma ei näe praegu ohtu, et me oleme rikkunud oma kodukorda selle menetlusega. See, kui põhjalik või mittepõhjalik on arutelu komisjonis – tõepoolest, õigesti märgitud, et eelarve eelnõu puhul on erikord –, arutelu kvaliteedi või mahu osas ei ole meile midagi ette kirjutatud, aga kindlasti on need protseduurid läbitud. Seda, ma arvan, siin keegi kahtluse alla ei sea. Ja kahtlemata on õige, et ettekandja võib, kui küsimus on, põhjalikult ka oma motivatsiooni või oma arvamust siia sisse panna, aga eelkõige peab ta rääkima sellest, mis oli komisjonis arutelul. Siinjuures, ma arvan, ta on meile mitu korda seda juba rääkinud.

Helir-Valdor Seederil on ka protseduuriline. Palun!

17:09 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tõepoolest, komisjoni esimees on rääkinud, aga mitte küsimustele vastanud. Ja ta on tunnistanud, et ta on ka segaduses ning sellises olukorras on meil siin väga raske konstruktiivset arutelu teha. Aga ma ei ole päriselt nõus istungi juhataja hinnanguga, et see olukord, mis meil siin tekkinud on, ei ole kodukorraga vastuolus, kuna rahanduskomisjon teise ja kolmanda lugemise vahel sisuliselt eelarvet ei lugenud. Küsimus ei ole selles, et eelarve on ülimalt tähtis dokument ja mis on eelarve maht, vaid selles, et kodukorraseadus näeb ette erandi, et teise ja kolmanda lugemise vahel saab riigieelarve kohta teha muudatusettepanekuid, mida teiste eelnõude puhul ei saa, ja suurest saalist tulevad hääletusele ainult need muudatusettepanekud, mis on saanud komisjoni heakskiidu. See eeldab ilmselgelt sisulist arutelu enne kolmandat lugemist, mitte formaalset hääletust. Nii et mina küll arvan, et kodukorraseadusega ollakse vastuolus ja mõistlik oleks see tänane arutelu siin katkestada ning anda rahanduskomisjonile võimalus läbi viia sisuline arutelu, ja siis jätkata riigieelarve kolmandat lugemist.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Tähendab, ühegi ettepaneku esitaja ei puudunud komisjoni istungilt, seal olid kõikide fraktsioonide esindajad kohal, niipalju kui mina aru saan – võib-olla komisjoni esimees saab selle üle täpsustada –, ja kõigil oli võimalik seda arutelu käivitada või selles arutelus sõna sekka öelda. Ma ei arva, et meil on praegu kodukorrakriis. Aga ma annan täpsustava sõna komisjoni ettekandjale. Palun, Andrei!

17:10 Andrei Korobeinik

Jaa, aitäh! Vähe sellest, et kõik fraktsioonid olid komisjoni istungil kenasti esindatud, oli Isamaa esindatud lausa aseesimehe tasemel. Ma juba vastasin varasemale küsimusele, et mina olin küll harjunud sellega, et hääletatakse kõiki muudatusettepanekuid eraldi, aga ettepanek oli hääletada neid koos, ja selles mõttes, tõepoolest, aseesimees on ju minust palju staažikam. Mina tutvusin nende ettepanekutega protokollist. Ühtegi vastulauset sellele, et neid hääletatakse koos ja sisulist arutelu – mis toimus enne teist lugemist, enne kolmandat enam ei toimunud, nende ettepanekute üle, mitte eelarve üle – ei järgnenud ja nii ta läks.

Väide, et eelarve üle ei olnud sisulist arutelu, minu suust ei kõlanud, see on ümbersõnastamine, mis tõele ei vasta. Arutelu oli sisuline. Ja nüüd, kui ma saan aru, et meil tekkis konsensus, et ka isiklikud teemad on täiesti teretulnud, siis mina ei saanud kindlasti toetada ettepanekut, mis läks riigireservi kallale, kus oli 6 miljonit vaba raha, ja olukorras, kus ettepaneku maht oli mitusada miljonit. Nii et see lihtsalt nagu ei tulnud kokku. See oli põhjus, miks ma seda ei toetanud.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Ja jätkame protseduuriliste lainel. Urmas Reinsalu, palun!

17:12 Urmas Reinsalu

Aitäh! Siin on nii, nagu hiirt tõmbaks sabapidi urust välja – hakkavad küll sisulised vastused nüüd viimaste lausetega tulema, meil tuleb lihtsalt nagu lahti monteerida see ettekande vormiline pool.

Küsimus on selles, härra istungi juhataja, et minu jutt ei olnud see, et me kuidagi siin täiskogu menetluses oleme vastuolus või rikume kodukorraseaduse sätet või mõtet, loomulikult mitte. Minu küsimus eeldab sisulist hinnangut, mis puudutab kodukorraseaduse mõttest tulenevalt, kuidas pärast teist lugemist menetletakse rahanduskomisjonis riigieelarvet. Minu meelest see kvaliteet ei vasta kodukorraseaduse ootustele selles loogikas, kus ongi konstrueeritud eriline menetlustee.

See ei ole tavapärane menetlustee nagu formaalsete muude vormiliste seaduste puhul, kus kolmanda lugemise eel saali saatmine on lihtsalt sisuliselt liturgilise tähendusega otsustus, tal ei ole mingit sisulise muutmise võimalust. Praegu meil on sisulise muutmise võimalus, meil on võimalik kõike ju tagasi lükata ja kõiki muudatusi teha või mitte toetada, mida komisjon on ette pannud, selle vahega.

Ja ma tulen ikkagi selle juurde [tagasi]. Härra istungi juhataja, kas me ei peaks pakkuma komisjoni esimehele, kes kõneleb katteallikatest, võimalust avada sisuliselt seda, mis motiividel ta ei olnud valmis toetama käibemaksu langetamist elektrile, kaugküttele ja gaasile sellises energiakriisis, energiašokis, milles me praegu asetseme? Sest vaadake, härra istungi juhataja, tehiolud on ju muutunud. See eelarve tekst, mida me menetleme, elab suvise prognoosi alusel, aga andke andeks, meil oli novembrikuu inflatsioonimäär 8,8%. Ja see ei ole nali. Jooksvalt on võimalik inimeste sissetulekutelt käibemaksumäär 8,8% ...

17:14 Aseesimees Martin Helme

Urmas, me oleme väga kaugele läinud protseduurilisest küsimusest.

17:14 Urmas Reinsalu

Me ei lähe kaugele ...

17:14 Aseesimees Martin Helme

See ei ole protseduuriline. 

17:14 Urmas Reinsalu

Härra istungi juhataja, palun andke ettekandjale võimalus sisuliselt vastata enda motiivide kohta, mis puudutab inflatsiooni kontrolliva ettepaneku tagasilükkamist.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Mul on palve, et sa ei kuritarvitaks protseduurilisi. Siin juba neljandat-viiendat küsimust minu kaudu ettekandjalt küsida – see ei ole enam protseduuriline. Oleme ausad, ka nende sisuliste arutelude puhul enamik nendest 54 muudatusettepanekust, mis siin oli, ja eriti need, mis on kõrvale lükatud, on taaskasutatavad. Need tulid meil teisel lugemisel ja on juba korra läbi käinud nii siin suures saalis kui ka komisjonis. Kindlasti ei ole õiglane öelda, et neid ei ole üldse arutatud. (Hääl saalist.) Sellele reageerib valitsus siis, kui osutub, et see tänane eelarve – me ju kõik teame, mis on eelarve raam, meil on suvine prognoos, valitsus saadab selle septembri lõpus Riigikogusse ja eelarve mahu raami siis enam muuta ei saa ja nii ongi – on täiesti puusse läinud, ja siis me teeme siin jaanuaris-veebruaris-märtsis uue eelarve. (Hääl saalist.) Aga me oleme õigusriik. Või ei ole? Meie siin parlamendisaalis järgime ju seadusi, eks? 

Ja nüüd on Priit Sibulal küsimus, palun!

17:15 Priit Sibul

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Nii kaua polegi esimesena järjekorras küsimist oodanud. Ma olen teiega nõus, et kodukorrakriisi meil tõenäoliselt ei ole, aga segadust on üksjagu. Mul siiski on ettekandjale küsimus, miks ta ei toetanud ettepanekut langetada käibemaksu 20%-lt 9%-le, see on üks küsimus. Teiseks – kuna ma saan aru, et Savisaar seda ei toetanud, siis ei olnud mõtet seda uuesti arutada ja järelikult ei olnud mõistlik Korobeinikul teistmoodi hääletada, nii olen ma sellest umbes aru saanud – on mul küsimus selle kohta, mis siis tegelikult tuli sisuliselt kolmanda lugemise käigus. Nii palju kui mina tean, valitsuses, juba eelmises valitsuses on kokku lepitud arusaam, et kui Rally Estonia toimub, siis valitsuse reservist vahendeid eraldatakse. Nüüd selgus, et oli vaja hoopis tõsta RMK dividendi ootust, et seda rallit toetada. Mis sai sellest valitsuse reservist? Ja kuskil linna peal ringlevad jutud, et sellest tahetakse hoopistükkis teha võrkpallikeskust. Kas see on [nii]? Mida teile räägiti? Ma saan aru, et see ei tulnud teie enda peast, vaid nii, nagu te viitasite, kusagilt ministeeriumist. Millised teadmised ja arusaamine teile seal komisjonis esitati ja miks te seda toetasite?

17:17 Andrei Korobeinik

Aitäh! Nendest kahest küsimusest ma vastaksin võib-olla esimesele. Ja sellele ma olen juba vastanud. Kuna see summa oli suurem kui reservi maht, mis oli ettenägematuteks kuludeks mõeldud, siis ma ei saanud seda toetada, seda raha lihtsalt reservis ei olnud. Kahjuks selle ettepaneku jaoks ei olnud vahendeid piisavalt. Aga nagu ka hea istungi juhataja rääkis, siis ajad muutuvad, võib juhtuda, et lisaeelarve raames me tuleme selle teema juurde tagasi ja nii edasi. Praegu kahjuks ei olnud meil komisjonis piisavalt mänguruumi ja sellepärast ma ei saanud seda ettepanekut toetada.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

17:17 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud rahanduskomisjoni esimees! Mul oli äärmiselt kurb teada saada, et teil ei toimunud sisulist muudatusettepanekute arutelu, eriti arvestades seda, et ka esimese ja teise lugemise ajal meil ei olnud võimalik teatud teemadel nii palju siin saalis arutada. Erki Savisaar, eelmine rahanduskomisjoni esimees, tunnistas, et ka haridusvaldkonna muudatusettepanekuid teise lugemise ajal väga ei arutatud komisjoni tasemel. Tänu sellele ma võin järeldada, et haridusvaldkond kui tervik ei ole niivõrd prioriteet praeguse koalitsiooni jaoks. Hääletati maha muudatusettepanekud, mis puudutavad kõrghariduse finantseerimist, rahastamist, õpetajate järelkasvu temaatikat, huviharidust. Minu küsimus on: miks te hääletasite maha kõik haridusvaldkonda puudutavad muudatusettepanekud?

17:19 Andrei Korobeinik

Aitäh! Kindlasti mitte kõiki. Enne kolmandat lugemist oli kümme muudatusettepanekut ja osa nendest muudatustest on kahtlemata seotud haridusvaldkonnaga. Kui te saate tutvuda tabeliga, siis seal on päris mitmed. Mis puudutab seda, mis on prioriteet ja mis mitte, siis antud eelarve raames on [ette nähtud] õpetajate palga tõus, päris mitmed investeeringud koolidesse jne.

Ma arvan, et on natuke vale võtta erinevad valdkonnad ja võrrelda neid eesmärgiga aru saada, mis on prioriteetne ja mis ei ole. See võib-olla ei ole selles mõttes ka rahanduskomisjoni pädevus valida prioriteetseid valdkondi, näiteks öelda, et haridus on tähtsam kui sotsiaal[valdkond] jne. Ma räägin kolmandast lugemisest, muudatusettepankute tabel on kättesaadav ja seal on kõik kenasti kirjas.

17:20 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:20 Andres Metsoja

Aitäh! Hea Andrei! Tegelikult, mina tunnen ennast päris koduselt: kui istungi juhataja ei sekkuks, siis meenutaks see asi meil siin Pärnu Linnavolikogu istungit. Aga läheme ikkagi eelarve juurde.

17:20 Aseesimees Martin Helme

Ma võin ära minna.

17:20 Andres Metsoja

Ühistransport, 2% kärbet. Ma saan aru, et see sõidetakse põhimõtteliselt Rally Estonial maha, need kilomeetrid. Aga mis see nüüd ikkagi päriselus tähendab? Kas te komisjonis arutasite seda? Me ju saame aru, et energia hinnad kasvavad, ühistranspordis on energial ka oluline roll. Samal ajal toimuvad kärped, öeldakse, et tegelikult see 2% kärbet ei ole veel lausaliselt kokku lepitud, kuidas see hakkab olema. Meil on maakondlikud ühistranspordikeskused, mis peavad jagama vastutust meie transpordivõrgu eest. Ja no liigume järjest tempokamalt sinna, et sealt, kus päevas korra buss käib, võtame ära ja probleem on väiksem, sest sõitjate arv on seal ka üldiselt väiksem. Palju keerukam on kärpida sealt, kus liinivõrk on tihedam. Kas te seda arutasite ja mis see seisukoht on?

17:21 Andrei Korobeinik

Enne kolmandat lugemist mitte. Enne teist lugemist põgus arutelu toimus, nii palju, kui mina protokollidest olen suutnud tuvastada. Tasuta ühistransport sinna jääb, kus see on, ja ilmselt teatud liinid jäävad hõredamaks. Seal, kus buss käib kord päevas, seda ei ole. Ma isiklikult ei taha seda uskuda, kui me juba isiklikel teemadel hakkame rääkima, aga tõepoolest, ka ühistranspordi valdkonnas on teatud kokkuhoid järgmiseks aastaks planeeritud.

17:21 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:21 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Teid valiti rahanduskomisjoni esimeheks 23. novembril, nii et te olete ametis olnud 15 päeva. Vanasti olid mõned 15 päeva kinni. Aga te olete olnud kinni rahanduskomisjoni juhtimisega. Nagu ma aru saan, siis enamik asju pandi paika ajal, kui teid ei olnud seal, aga Erki Savisaar oli. Ma küsin [selle kohta], et olukord on elektririndel olnud juba suhteliselt ärev nendel 15 päeval, kui te [rahanduskomisjoni esimees] olete olnud. Kirjeldage seda atmosfääri komisjonis, kui teie olete seda juhtinud. Kui rahulik see on olnud ja kui palju seal on räägitud elektrist ja sellest, et peaks midagi ette võtma, peale kõige selle bürokraatliku, mis seal hääletamisel toimus. Milline see atmosfäär on olnud? Kirjeldage palun viimast 15 päeva.

17:23 Andrei Korobeinik

Aitäh! Atmosfäär oli elektrit täis, aga üldiselt oli arutelu ikkagi konstruktiivne. Teatud küsimustes oli hääletusel ülekaal väga napp. Aga ma tuletan meelde, et ei tasu üle hinnata rahanduskomisjoni rolli. Sisuline debatt toimub lisaks komisjonile ka saalis enne teist lugemist, see oli siin üsna põhjalik. Selles mõttes, ma arvan, et jõujooned olid tõepoolest teada juba siis, kui ma sinna komisjoni jõudsin.

Kui ma nende protokollidega tutvusin, siis minule ei jäänud küll muljet, et saadikud oleksid kuidagi seisukohti vahetanud. Enam-vähem oli teada, mis on iga konkreetse komisjoni liikme arvamus, ja selles mõttes me jõudsime ikkagi otsusteni. Need kaks istungit, mis puudutasid eelarvet, kestsid mitu tundi ja see otsus sai lõpuks tehtud. Nagu ma ettekande lõpus tutvustasin, siis täna on eelnõu saalis ja hääletustulemused on protokollidest teada.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

17:24 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud rahanduskomisjoni esimees! Mu teine küsimus on seotud katuserahaga. On teada, et eelmisel aastal, siis, kui Reformierakond oli opositsioonis, nad võitlesid katuseraha vastu ja ei toetanud praegust süsteemi. Nüüd on väidetavalt tehtud muudatusi ja kogu katuserahasüsteem on tehtud niimoodi, et jagatud raha taga on näha iga saadiku nimi.

Samas, nüüd me teame, et enne kolmandat lugemist võetakse sisuliselt ära kõik nimed ja pannakse need komisjoni ettepanekutena. Nii et põhimõtteliselt see enam niivõrd suurt tähtsust ei oma. Pluss see, et siin on teatud silmakirjalikkus, sellepärast et kui näiteks teisel lugemisel opositsioonierakonnad on teinud teatud muudatusettepanekuid ja need hääletatakse maha, siis järsku mingisuguse koalitsioonisaadiku poolt tuuakse need katuserahana ja siis need leiavad toetust. Ehk siis oluline pole mitte sisu, vaid see, millise poliitiku käsi on heldem. Minu küsimus on: kuivõrd pingeline arutelu seoses katuserahaga oli komisjonis?

17:25 Andrei Korobeinik

Aitäh! See väide, et nimed kaovad lõpust, ilmselt ei päde, sellepärast et need ettepanekud on süsteemis registreeritud ja nendega saab tutvuda, seal on nimed siiski kirjas.

Nüüd, see arutelu oli üsna kirglik. Jürgen Ligi tegi ettepaneku, et näiteks tema osa sellest summast ei läheks regioonidesse, vaid läheks otse riigieelarvesse. Aga ta ei teinud seda muudatusettepanekute tähtajaks, tahtis selle vormistada komisjoni ettepanekuna, ent see leidis üsna leige toetuse komisjonis ja ei läinud läbi. Ei olnud väga palju [poolthääli]: kolm häält oli poolt ja kuus vastu, kui ma ei eksi.

Aga üldiselt iga konkreetset ettepanekut komisjon ei käsitlenud. See tabel oli kõigile kättesaadav enne kolmandat lugemist. Ühtegi küsimust, ma ei tea, konkreetse rea kohta ei tulnud. Nii et selles mõttes see kasutamata investeeringute ümbersuunamine oli peamine põnev teema, rohkem neid selle küsimusega seoses ei olnud.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun! 

17:27 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! See on kärpimise, kokkutõmbamise, maapiirkondadest ja isegi maakonnakeskustest taandumise eelarve. Samal ajal teeb meil elektri hind pööraseid rekordeid, ka muud hinnad tõusevad, inimesed vaesuvad, inflatsioon kasvab mühinal. Samas puuduvad valitsuskoalitsioonil reaalsed lahendused. Ja see eelarve, arvestades tänast reaalsust, elab nagu mingis paralleelmaailmas. Kas komisjonis ei tõstatunud selles valguses küsimust, kuidas selline eelarve üldse nii kaugele on jõudnud?

17:27 Andrei Korobeinik

Aitäh! See otseselt ei olnud arutelu teema. Ilmselt see toimus niimoodi, et alguses oli esimene lugemine, siis oli teine ja praegu on saalis kolmas. Ja kui kolmandal lugemisel eelarve eelnõu leiab toetuse saalis, siis nii saab see vastu võetud. See on umbes selline formaat. Aga komisjon seda ei arutanud. See on üsna tavapärane praktika ja teiste eelnõude puhul toimub see sarnaselt.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Me saame nüüd minna läbirääkimiste juurde. Juhin tähelepanu, et läbirääkimistel saavad sõna vaid fraktsioonide esindajad. Esimesena on end kirja pannud Jaanus Karilaid. Palun!

17:28 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Enne, kui keskendun 2022. aasta riigieelarvele, soovin tunnustada Eesti inimeste ja valitsuse pingutusi COVID-19 pandeemia olukorras. Ühise tegutsemise tulemusel on koroonaviiruse levik ja haiglate koormus langustrendis. Oluline on rõhutada, et suutsime kriisi tipu seljatada, hoides ühiskonna ja majanduse võimalikult palju avatuna. Need sammud kajastuvad ka majandusnäitajates. Eesti majanduskasv oli teises kvartalis 13% ja kolmandas ligi 9%. Oleme nende näitajatega Euroopa Liidus heas positsioonis, mis annab ühiskonnale kindlustunnet.

Hea meel on tõdeda, et keerulisest olukorrast hoolimata saame tuleval aastal edasi minna suurte investeeringutega. Baltimaade moodsaima meditsiinilinnakuga Tallinna Haigla ehitamiseks on projekteerimisleping sõlmitud. Tasakaalustatud regionaalset arengut toetab riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamine. Jätkame neljarajaliste maanteede ehitusega. Jätkame Haapsalu raudtee ehitusega ning läheme jõudsalt edasi jalgpallihallide rajamisega.

Lisaks oleme leidnud võimalusi palgatõusuks. Päästjate miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal ligi 12%. 2023. aastal peame veel pikemate sammudega palgatõusudes jätkama.

Ma ei saa jätta märkimata ka eakate sissetuleku suurendamist. Tuleval aastal tõuseb üksi elava pensionäri toetus 200 euroni ja 1. aprillil kerkib keskmine vanaduspension indekseerimise tulemusena 39 euro võrra: 591 euroni. 2023. aasta 1. jaanuarist tuleb kolmas erakorraline pensionitõus ning hakkab kehtima keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Tulevikku vaatavalt saab öelda, et 2024. aastal peaks keskmine vanaduspension tõusma 690 euroni. Seega soovitan teil, head saadikud, riigieelarve poolt hääletada.

Kuid kasutan võimalust ja rõhutan, et järsult tõusnud energiakandjate hinnad ja suuresti sellest tingitud hinnatõusud sunnivad meid lähiajal leidma lisalahendusi. Meil tuleb leida rohkem vahendeid hinnatõusu leevenduseks. Samuti peab valitsus tõsiselt kaaluma riigi eelarvestrateegia koostamise põhimõtteid. Kevadel langetatud kärpeotsused on tehtud kiirustades ja on olemuslikult ebatäpsed. Riigieelarve koostamine peab muutuma paindlikumaks ja rohkem lähtuma reaalsest olukorrast. Aitäh!

17:31 Aseesimees Martin Helme

Järgmisena Helir-Valdor Seeder, palun! Aa, pole saalis praegu. (Hääl saalist.) Ei, ma arvan, et ta tahab ikka tulla. Kas meil kedagi teist ei ole, kes tahab sõna võtta enne, äkki me saame järjekorda muuta? Ma võtan kolm minutit vaheaega. 

V a h e a e g

 

17:35 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Senjöörid on tagasi, saame vaheaja lõpetada ja läheme läbirääkimistega edasi. Palun, Helir-Valdor Seeder!

17:35 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tervist, lugupeetud juhataja ja head kolleegid! Ma väga vabandan, aga kõiges on süüdi ajakirjandus. Ma andsin intervjuud ja ei viibinud saalis. Väga vabandan! Aga ma palun ka lisaaega. 

17:35 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:35 Helir-Valdor Seeder

Nagu me teame, siis tihtipeale eelarveid menetletakse nii, et opositsiooni ettepanekuid väga ei arvestata. Nii ka seekord. Ja kuigi rahanduskomisjoni esimees ütles, et arvestati nn katuserahasid, siis tuletan rahanduskomisjoni esimehele meelde, et see ei olnud fraktsioonide või saadikute ettepanek, see oli komisjoni enda ettepanek. Nii et opositsiooni ettepanekutega siiski kahjuks ei arvestatud. Harva juhtub ka seda, et eelarve menetluse käigus halvemaks muutub. Paraku peab sel aastal tunnistama, et selle eelarvega on see juhtunud, sellepärast et Reformierakond koos Keskerakonnaga leidis endas jõudu ja pani omapoolse katuseraha veel mitme miljoni eest menetluse käigus sisse kolmandale lugemisele.

Aga nüüd teistest, sisulistest asjadest. Kõigepealt, kahju on sellest, et erakorralise pensionitõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastust 1. jaanuarist 2022 ei arvestatud ja see lükati aasta võrra edasi, kuigi pensionireformi raha vabaneb juba sel aastal. 

Edasi, lahenduseta on selle eelarve raames kõige akuutsem probleem Eesti inimeste jaoks – see on elektri hind. Ei leidnud heakskiitu menetluse käigus erinevad seadusemuudatused, ei käibemaksu alandamise ettepanekud ega muud meetmed, mida välja pakkusime. Seniajani ei ole valitsus mitte mingit sisulist lahendust probleemile leidnud ja väidetavalt tulevikus hakkab arutama. Aga talv on reaalsus. Ühel hetkel me võime jõuda olukorrani, kus elektrimüüjad võivad kesktalvel külmaga võrgust välja lülitada nii mõnedki tarbijad.

Edasi, väga palju suuri sõnu on tehtud haritud Eestist, haritud inimestest, on räägitud eestikeelsele haridusele üleminekust ja kõigest muust, aga see eelarve ei paku [selleks] lahendusi. Ka muudatusettepanekud, mida Isamaa esitas, mis puudutasid kõrghariduse kättesaadavuse parandamist, kahjuks ei leidnud toetust. Ei leidnud toetust ka õpetajate järelkasvu probleemi leevenduseks esitatud muudatusettepanekud, ometigi me justkui peame seda väga oluliseks. Valitsus ütleb, et see on üks prioriteete, Riigikogus on moodustatud lausa vastav toetusrühm. Need elulised ettepanekud, mida on ka Rektorite Nõukogu esitanud ja soovinud ning mida on erinevad õpetajate organisatsioonid välja pakkunud, ei ole menetluse käigus kahjuks heakskiitu leidnud. Tulemus on see, et homme me tõenäoliselt näeme maja ees Eesti haritlaste meeleavaldust.

Kahjuks ei ole heakskiitu leidnud ka ettepanekud, mis puudutavad erinevate sihtrühmade, erinevate valdkondade töötajate palga tõusu, arvestades väga kõrget inflatsiooni. Me peame endale aru andma, et see on jah tõsine väljakutse ja riigieelarves ette nähtud mõneprotsendilised kasvud, olgu nad siis kultuuritöötajatele, haridustöötajatele, sotsiaalhoolekande töötajatele, päästjatele, politseinikele või kellele iganes, jäävad alla reaalsele inflatsioonile. Need jäävad alla reaalsele inflatsioonile, ja eesmärk, et õpetajate palk võiks olla 120% Eesti keskmisest, üha kaugeneb, mitte ei lähene.

Omaette küsimus on see, et kui eelarve maht kasvab enam kui miljardi euro võrra – enam kui miljardi euro võrra! –, siis milleks on vaja teha mõnekümnemiljonilist kärbet. Kas see on näidiskärbe? Huvihariduse mõnemiljoniline kärbe jäi jätkuvalt sisse, toetus kohalikele omavalitsustele – see on arusaamatu, miks seda oli vaja teha. Maakondlikke ühistranspordiliine kärbitakse. Ühelt poolt öeldakse, et me võimaldame tasuta ühistransporti, et inimesed saaksid paremini liikuda. Tegelikult läheme seda teed, et me füüsiliselt kärbime maakondlikke ühistranspordivõrke ja tegelikke liine.

Me piirame avalike teenuste kättesaadavust väljaspool Tallinna. Politsei- ja Piirivalveamet teatas, et seoses kärpeplaaniga – üle miljardi kasvab eelarve, majanduskasv on kõrge, peaaegu rekordiline, tulu laekub prognoositust rohkem – ei ole maakonnakeskuste teeninduskeskustes kõikidel päevadel enam võimalik avalikke teenuseid osutada. Viie päeva asemel osutatakse teenuseid nüüd kolmel päeval.

Riigimaanteede äärest korjatakse ära prügikonteinerid, likvideeritakse käimlad. "Teeme ära!" riigis! Vaat see on kasinuse demonstratsioon ülejäänud maailmale ja väärt kogemuse jagamine: teeme ära, aga korjame käimlad ja prügikonteinerid maanteede äärest ära. Me oleme jäänud Eestis nii vaeseks. Ja selle juhtimisküsimusega tegeleb peaminister isiklikult, annab majandus- ja kommunikatsiooniministrile korraldusi tegeleda käimlate ja prügikastidega riigimaanteede ääres. Kuhu me oleme jõudnud riigieelarve kärbetega olukorras, kus eelarve kasvab üle miljardi? 

Tegelikult on arusaamatu, millised on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse prioriteedid. Minule on nad arusaamatuks jäänud. Kärbitakse sealt ja võetakse sealt, kust võtta ei tohi, ja pannakse sinna, kuhu vaja ei ole. See on tegelikult selle eelarve sisu.

Nii nagu ma algselt ütlesin, siis kahetsusväärselt see eelarve menetluse käigus paremaks ei muutunud. Muutus halvemaks. Tagatipuks, mis selgus täna? Selgus, et sisulist arutelu pärast teist lugemist ei toimunud, nagu rahanduskomisjoni esimees tunnistas. Oli lihtsalt mingisugune mehaaniline hääletus, aga sisulist arutelu nende muudatusettepanekute üle, mis on välja pakutud, ei toimunud.

Seetõttu Isamaa fraktsioon, olles väga konstruktiivne, esitades mõistlikul hulgal ettepanekuid, mitte võttes vaheaegu, ja me ei ole rakendanud obstruktsiooni, väljendame oma meelsust selle eelarve eelnõu osas selliselt, et me hääletame selle eelnõu vastu lõpphääletusel. Aitäh! 

17:42 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

17:42 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Noh, vähemalt opositsioon on ühtne. Mul jääb üle ainult nõustuda sellega, et Riigikogu menetluses eelnõude läbiarutamine, muudatusettepanekute esitamine peaks viima selleni, et vastuvõetud eelnõu on parem kui see, mis esitati. Aga nii nagu eelkõneleja nentis, väga harva juhtub see, et menetluse käigus lähevad asjad halvemaks. Ma räägin nüüd kolmest perspektiivist.

Menetluse käigus võiks ju saada suuremat selgust. Kui me kurdame riigieelarve läbipaistmatuse üle, siis [peaks olema] võimalus küsimusi küsida, komisjonidel asju arutada, muudatusettepanekuid [teha, et] eelarvesse suuremat selgust saada. Kahetsusväärsel kombel seda ei ole juhtunud. Kärbetest räägiti juba kevadel – see on üle poole aasta tagasi. Aga ka kolmandaks lugemiseks valmistudes rahanduskomisjoni liikmetel ei olnud infot selle kohta, kes ja kus mida kärbib. Tõesti kummaline, et seadusesse sisse kirjutatud palgatõusud ja kõik see, mida kärbete arvel tehakse, on kulupoolel sees. Aga mis tegemata jääb, vot see nimekiri on kuidagi salajane. Nii ongi, et peaminister loeb ka lehest, et prügikastid ja avalikud WC-d kaovad. Tegelikult peaks Riigikogu liikmetel olema see info olemas, sest kuidas saab Riigikogu vastu võtta eelarve, teadmata oma otsuse tagajärgi. Menetluse käigus suurema selguse saavutamine ei ole seekord õnnestunud.

Teiseks, see, et erinevad erakonnad, erinevad inimesed oma elukogemuse ja taustaga saavad eelarvet uurida, puurida, arutada ja küsida, peaks vead välja tooma. Ja tõesti, kui tundus, et rida "Huvihariduse toetus kohalikele omavalitsustele" võib-olla ei olegi midagi olulist, võtame maha, on ju vaja kuskilt kokku hoida – kui selgus, et see on tõesti piirkondlikult väga diferentseeritud meede, mille eesmärk ongi see, et maapiirkondade lapsed, kellel on pikem maa oma huviringidesse, piirkondades, kus on keerulisem leida õpetajat ja kus omavalitsuse eelarve on pingelisem, et ei ole võimalik õpetajale väärilist palka maksta, siis tõesti ongi nii, et Värska vald saab lapse kohta huvihariduse toetust 14 korda rohkem kui Keila või [mõni muu koht]. Me ei räägi sellest, et euro on vahet, me räägime mitmekordsest erinevusest. See on väga piirkondlikult eristatud meede ja nüüd iroonilisel kombel kärbe 4 miljoni ulatuses koos valitsuse sõnumiga omavalitsustele ise kate leida muutis piirkondlikult eristatud meetme piirkondlikke erisusi võimendavaks, sest nüüd pidi Värska 14 korda rohkem pingutama kui Keila, et seda auku katta. Nii et selles mõttes, isegi kui on otsus kärpida, siis keerata seesama piirkondlikku tasakaalu otsiv meede omavalitsuste vastu – see on lihtsalt südametunnistuseta ja alatu käik. Nii et seda tüüpi vigu, mis Eesti pikaajalist arengut kahjustavad, ei parandatud menetluse käigus.

Ja kolmandaks, ka opositsioonist tuleb väärt ettepanekuid ja neid võib ju kuulda võtta. Kahjuks väga head muudatusettepanekud, näiteks toimetulekupiiri tõstmine, mille sotsiaaldemokraadid tegid, ei leidnud toetust. Tõesti, mõtleme praegusele hinnatõusu olukorrale, sellele, et toimetulekupiir on püsinud 150 euro juures – see niikuinii tähendab ju piiratud vahenditega toimetamist. Ja inflatsiooni tingimustes 20 euro võrra toimetulekupiiri tõstmine ei ole meie riigile üle jõu käiv, see on pigem hea tahte ja empaatia küsimus. Tõesti, ka eelarves, vaatamata sellele, et valitsusliikmed ise ütlevad, et energiahindade puhul pöörduge omavalitsuste poole, võtke toimetulekutoetust, siis eelarves toimetulekutoetuse saajate prognoositav arv ja summa, mis selleks arvestatakse, väheneb võrreldes eelmise aastaga. See ei ole mitte kuidagi loogiline.

Palun kolm lisaminutit.

17:47 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:47 Riina Sikkut

Niisiis, tõesti, mõistlikke ettepanekuid ei võetud kuulda. Ja see, mis puudutab palgatõusu – ei saa mööda vaadata sellest, et ega Eesti pikaajaline areng mujalt ei tule kui meie tarkusest ja meie tarkadest noortest. Nii et haridus, õpetajate palgad, see, et oleks võimalik õpetajate töötasu diferentseerida, selle vahe hüvitamine – samamoodi väga mõistlik muudatusettepanek Isamaalt ja sotsiaaldemokraatidelt ei leidnud toetust. Ka teiste valdkondade palgatõusud. Inimesed, kes eesliinil kriisi tingimustes on pingutanud ja pingutavad ka edaspidi ja kelle tööpanust peaks väärtustama, riiklikud eesmärgid on seatud – et nendeni jõuda järgmise kolme aasta jooksul peaks olema palgatõus, kuine palgatõus 200 eurot aastas. Vaevalt pool sammu suudetakse astuda.

Ja seda, et valitsuse kõige olulisem instrument, eelarve, peaks suunama meid Eesti pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, vähemalt miinimumini, valitsuse enda sõnastatud prioriteetide täitmise poole, tegelikult kumbagi ei tee. Kõik see, mida räägitakse riigireformist, see, kui meil on maapiirkondades politseinikke vähem või kui mõne riigiasutuse uksed on vähem lahti, see ei ole riigireform. Mitte midagi ei muutu inimese jaoks paremaks, ei muutu ka tegutsemine efektiivsemaks. Riigi toimimise mudel ei muutu ja mingisugust pikaajalist mõju kuludele, sellist struktuurset muutust, mida tegelikult riigireformist tahaks, ei tule.

Nii et minu meelest, nii nagu varasematel lugemistel olen välja toonud, väga kõvasti tehakse liiga sisejulgeolekule, mille roll ka kriisiperioodil on olnud suur. Sellesse tuleks panustada. Kärped sisejulgeolekus tulevad meie kõigi turvalisuse arvel. Teiseks, pikaajaline areng, see, mis puudutab hariduse rahastamist, õpetajate palga tõusu, ka laste huviharidust. Ja kolmandaks, piirkondlik tasakaalustamine. See, kui juhuslikke kärpeid tehakse, nagu me näeme, langeb nõrgematele, see langeb piirkondadele. Ega need avalikud käimlad ja prügikastid ei ole siin Tallinna kesklinnas, need on ikkagi maanteede ääres väljaspool linna. Täpselt samamoodi bürood, mille lahtiolekuaega piiratakse PPA puhul, on väljaspool Tallinna. Ühistransport või linnadevaheline transport, samamoodi laste huviharidus. Riigi vahendeid kasutatakse, et võimendada piirkondlikke erisusi.

Kahjuks seetõttu, et me tõesti ei saa aru, mis on selle riigieelarve tagajärjed, kuna menetluse käigus ei ole antud piisavalt infot näiteks kärbete ja nende mõju kohta, ei ole parandatud vigu, mis on tehtud, ja opositsiooni arvamust, ka mõistlikke ettepanekuid, mis puudutavad huviharidust, toimetulekupiiri tõstmist, palka, hariduskulusid, ei ole kuulda võetud, ei saa ka sotsiaaldemokraadid selle eelarve poolt hääletada. Aitäh!

17:50 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

17:51 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Kuulates siin koalitsiooni ja opositsiooni esindajate kirjeldust eelarvest, siis paraku tekib tunne, et me räägime kahest erinevast eelarvest, aga nii ta on. Kui nüüd proovida alustada seda juttu positiivse noodiga, siis võib öelda, et tänu opositsiooni survele, surve hoidmisele on siia lõpuks sisse saanud kaudselt üks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna muudatusettepanek, millega tehti ettepanek tõsta rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetme rahastamist, selleks et see valdkond meil alles jääks ja sektor püsiks. See on positiivne noot, et see 7,7 miljonit sellele reale nüüd lõpuks sai. Ja seda võime käsitleda kui meie töövõitu.

Kahjuks hääletas rahanduskomisjon välja ühe EKRE ettepaneku, mis puudutas  meditsiinipersonali, nii õdede kui hooldajate koolitamiseks lisaraha andmist. See on muidugi väga kahetsusväärne. Küll aga on meedias kuulda olnud, et ehk võtab valitsus ja koalitsioon seda kuulda ja ikkagi eraldab sinna raha, et see valdkond, mis meil on olnud väga tugeva surve ja löögi all siin viimased aastad ja enne seda juba, siiski saaks oma rahastuse ja neid inimesi juurde koolitada, keda meil hädasti vaja on. Ja loomulikult tuleb üle vaadata ka palgapoliitika.

Nüüd, kui rääkida nendest asjadest, mida eelarves ei arvestatud, siis võtame näiteks Siseministeeriumi valdkonna. Me oleme ajakirjanduses ilmselt lugenud pealkirju, kus öeldakse, et riigi koondamiskava paneb löögi alla siseturvalisuse. Räägitakse sellest, et palku on tarvis tõsta, aga seetõttu tuleb koondada. Täna on juttu olnud ka sellest, et PPA leidis koha, kus päästa maailm selle kaudu, või mitte maailm, vaid eelarve, et panna maakonnakeskustes kahel päeval nädalas või rohkem kinni teenuspunktid. Eesti rahvale sõnum valitsuselt on see, et uuest aastast lühenevad PPA teenuspunktide lahtiolekuajad Paides, Raplas, Kuressaares, Jõgeval, Põlvas, Võrus, Valgas ja Viljandimaal. See on lubamatu, sest pannakse jälle kohustus Eesti inimestele hakata käima mujal. Tegeletakse silmamoondusega.

Või näiteks pealkiri, et riigi tegevuskulude kärbe toob koondamislaine politseisse ja maksuametisse. Jälle läheme nende inimeste kallale, kes reaalselt meie igapäeva turvalisust tagavad. Tegelikult tagavad ka seda, et maksud ja raha riigieelarvesse laekuks. Või näiteks sõnum ajakirjandusest: Päästeamet täidab kärpeülesannet tuleohutuse vähendamisega. See ei ole kindlasti mitte päästjate ja Päästeameti initsiatiiv, vaid see on tingitud olukorrast, kuhu nad pandi. Võtame programmi "Küttekolded korda". 600 000 eurot otsustati kokku hoida sellelt meetmelt, kus Päästeamet tegi koostööd kohalike omavalitsustega ja päriselt tegi ära neid asju: parandas tulekoldeid ja tegi ohutumaks inimeste elamisi. Oli meede, millest oli päriselt kasu. Nüüd arvas rahanduskomisjonis koalitsioon, et EKRE ettepanek lisada sellele reale 600 000 asemel hoopis 1 miljon, ei vääri toetamist.

Küll aga ilmus kuskilt meie lauale ettepanek RMK dividendiootuse tõstmiseks, et rahastada Rally Estoniat. Küsimus ei ole selles, et keegi oleks Rally Estonia rahastamise või toetamise vastu, sellest on varem juba juttu olnud. Küsimus on katteallikas ja selles, mil viisil see lauale toodi.

Palun lisaaega kolm minutit. 

17:55 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

17:56 Rene Kokk

Loomulikult on Rally Estonia selline üritus, mis annab leevendust meie ettevõtjatele nii toitlustus- ja majutussektoris kui veel palju muud, mis ta endaga kaasa toob. Aga viis, kuidas see lauale toodi, ei ole mõistuspärane ja mõistlik käitumine.

Ja siit võimegi edasi minna Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Pandi meile lauale enne kolmandat lugemist RMK dividendi ootuste tõstmine, et suurendada RMK dividende 2,5 miljoni euro võrra Rally Estonia rahastamiseks. Minule isiklikult on see vastuvõetamatu juba sellest vaatest, et praegune valitsus on kogu aeg rääkinud, kuidas nemad päästavad maailma selle kaudu, et RMK-lt on nüüd väiksem dividendi ootus ning just nemad tulid ja tegid selle ära. Iseenesest ma olen selle vastu kogu aeg sõna võtnud ja öelnud, et tegelikult on RMK raiemahtude vähendamine juba varasemalt ette nähtud ja nad hakkavad vähendama. Nüüd siis enne kolmandat lugemist panna lauale see, et järsku toetame selle kaudu ühte üritust, on väga ebaväärikas käitumine. Peab tunnistama, et samamoodi arvas ka üks koalitsiooni liige rahanduskomisjonis, kes oli nõus, et see ei ole mõistlik lähenemine.

Või räägime natukene Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast. Prügikastide kokkukorjamine parklatest, tualettide vähendamine või äravõtmine tee äärest. Eelkõneleja viitamine kampaaniale "Teeme ära!", mis on olnud üks Eesti suur kaubamärk, mida kõik valitsused on pidanud vajalikuks toetada ja mida on peetud Eesti Nokiaks (Juhataja helistab kella.), jätab ikka väga mageda mulje meist ja valitsusest, kui tullakse nüüd välja ja eelarvet päästma sellega, et perekonnad, kes liiguvad mööda Eestit väikeste lastega, peavad hakkama trügima tanklatesse, metsa alla või suvaliste hekkide kõrvale kuskile.

Või seesama Transpordiameti teenuskohtade sulgemine kahel päeval nädalas. Täna, küsides riigihalduse ministri käest, kas selle kohta on mingi arvutus olnud, palju läheb maksma ...

17:58 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, palun saalis vaiksemalt!

17:58 Rene Kokk

Las Urmas räägib ära oma jutu, siis ma jätkan. Kas, Urmas, said valmis? Võin ma edasi rääkida? Tundub, et võib. Väga lihtne on lihtsalt kinni panna kahel päeval nädalas jälle mingisugused inimestele vajalikud teenused maakonnakeskustes või tõmbekeskustes. Küsimuse peale, kas keegi on arvestanud seda, palju see maksma läheb nendele inimestele, kes peavad hakkama sõitma järgmisse kohta, et seda teenust saada, mis on selle inimese tööaeg, mis maksab selle auto küte, mis on selle keskkonna jalajälg, seda pole keegi arvutanud.

Kui rääkida natukene allikatest, kust raha oleks võinud võtta nende mõnede kärbete mittetegemiseks, siis kasvõi Tallinna Linnahallile eraldatud 20 miljonit on see koht, mille oleks pidanud kriitiliselt üle vaatama. Ei oleks juhtunud selle hoonega mitte midagi, kui see oleks ka aasta või kaks hiljem ette võetud. Nii et lõpptulemusena tahan öelda, et sellist eelarvet ei ole EKRE-l võimalik kuidagi toetada, meie hääletame selle vastu. Aitäh!

17:59 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, rohkem ... Või on veel kõnesoove? Jaanus Karilaid, palun!

17:59 Jaanus Karilaid

Enne hääletuse juurde minekut paluksin vaheaega kümme minutit. (Sumin saalis.)

18:00 Esimees Jüri Ratas

Ma korra vabandan, ma tahan mikrofoni tagasi Jaanus Karilaiule. Mis vaheaega te tahate, enne mis hääletust? Ma ei saa aru.

18:00 Jaanus Karilaid

Ma praegu loobun vaheajast, kuna Jürgen tahab kõneleda. (Sumin saalis.)

18:00 Esimees Jüri Ratas

Ei, ma küsisin, kas on veel kõnesid, siis oli Jaanus Karilaiu sõnavõtt, ma andsin selle, ma ei ole läbirääkimisi sulgenud. Palun Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi.

18:00 Jürgen Ligi

Aitäh! Seoses juhataja vahetusega ei jõudnud ma ka reageerida nupule. Aga lubage mul väikest piinlikkust väljendada selle üle, kuhu on langenud selle saali eelarvedebatt. See saal on hakanud eelarvet kohtlema kui fondi ja limiiti, mida eraldab valitsus, ja põhiline probleem on, et miks nii vähe. Ma kuulasin ja lugesin stenogrammi ja leidsin ühe sõnavõtu, kus doktor Hele Everaus ütles, et kuulge, need toredad asjad kõik ju nõuavad raha ja te ei ütle, kust te seda võtate. Nüüd jätkuvad need kõned samas stiilis: miks te ei toetanud meie ettepanekut? Kui vaadata, kus need katteallikad on, siis kogumaht, ma ei tea, kas on 160 või 600 miljonit, on võetud 6-miljonilise valitsuse reservi arvel. Kõik lahkelt eraldavad valitsuse reservist, kus on vaba raha 6 miljonit, ja eraldavad 60, 600 või 160 miljonit. Vaevalt keegi viitsis isegi enda ettepanekuid kokku liita. See on absurd, see on allakäik.

Parlamendi jaoks peab olema kõige esimene küsimus alati eelarve üldine tervis. Ja selle eelarve kõige tähtsam saavutus on tõepoolest see, et eelarve tervis on oluliselt paranenud, struktuurne puudujääk on vähenenud meile pärandatud 4,1%-lt 2,6%-le. Ja see on tõesti saavutus. Peale seda ei maksa ükski jorisemine detailide üle [ega ole] midagi võrreldavat. Miks on eelarve puudujääk tähtis? Kasvõi sellepärast, et majanduse seis on täpselt vastupidine sellele eelarvele, majandus kasvab praegu mühinal. Vähemalt on prognoos, mille järgi eelarve tehti, selle järgi. Ja te kõik tahaksite kulusid suurendada, mitte keegi ei ole rääkinud suurtest strateegilisest numbritest. Mitte keegi. See on masendav.

Kui praegu on küsimus inflatsioonis, siis arvestage, et inflatsiooni allikas on ka eelarve puudujääk. Kui räägite inflatsioonist, siis selle allikas on ka teise samba laiali lammutamine. See raha, mida te tahate erakorraliselt laiali lüüa justkui ülelaekumist ja erakorralist tulu, viidi tõepoolest poodi. Aga see ei likvideerinud seda suurt puudujääki. See läks iluteenindusse ja poodi. Selle kohta kirjutas irooniliselt üks kommertspank oma aastaülevaates, et vaadake, meil jõulud algasid juba septembris, inimesed said kinke osta iseendale. Ja te räägite seda majanduse elavdamisest ja te räägite, et raha on vaba. Kõik see on tulevane koorem riigile ja mingit erakorralist kulu selle arvel teha ei saa, kasvõi sellepärast, et endiselt on meil 600 miljonit struktuurset defitsiiti. Ja see pole mingi nali.

Katteallikad. Eelkõneleja kritiseeris, ma kritiseerin siis vastu. Jah, 6 miljoni arvel ei saa 600 miljonit või 160 miljonitki kulutada. Seda enam, et see on just erakorraliste vajaduste katteks ja valitsusel on väga pisike reserv sel aastal.

Makroolukorrast. Tõepoolest, inflatsioon on järsult kiirenenud, see on üks põhjusi, miks me ei tohi unustada makropilti. Tööjõupuudus on järjest raskenenud, jällegi, eelarve defitsiit kütab seda juurde. OECD on andnud meile majanduse ülekuumenemise hoiatuse, mitte keegi sellest ei räägi. Mitte keegi ei ole tsiteerinud eelarvenõukogu ega Eesti Panka, kes hoiatavad: see puudujääk ei vasta majanduslikule olukorrale ja see tuleb kokku tõmmata. Kui mitte järgmise, siis ülejärgmise aasta eelarves.

Ülelaekumine. Meil siin energiahindade tõttu on justkui tohutu käibemaks ja me peaksime seda millekski kasutama, hinnakontrolliks ja teab milleks. Kõigepealt, puhttehniliselt lüüakse prognoosid ju lukku sügise alguses ja neid enam ei avata. Aga ei ole niimoodi ...

Palun lisaaega. Palun kolm ja pool minutit, nii nagu EKRE-gi sai. 

18:05 Esimees Jüri Ratas

Kolme ja poolt minutit lisaaega ei saa mina teile anda, aga kolm minutit lisaaega te saate. Palun!

18:05 Jürgen Ligi

Aitäh sellegi eest! See ülelaekumine ju ... Tegelikult energiahinnad pidurdavad, esiteks, majanduskasvu, prognoos ei ole selle järgi. Kui me hakkama korrigeerima, siis me peame hakkama majanduskasvu korrigeerima. Ja teine asi muidugi, et see kuidagi ei sulge seda hiiglaslikku, 600-miljonilist eelarveauku. Mingit ülelaekumist ei eksisteeri, lõpetage ära sihukesed jutud.

Aga millest eelarve tegelikult räägib, on ju eelistused, või peaks rääkima. Millest eelarvedebatt peaks rääkima: mida eelistatakse millele, mida tehakse millegi arvel, milline on kulude otstarbekus, jätkusuutlikkus. Sellest ju mitte keegi ei räägi. See on suhteliselt kohutav, et keegi ei arvesta ... Ma muidugi eelkõige räägin opositsioonist, koalitsioonilt seda ei saagi nõuda. Aga neid valikuid, eelarvevalikud keegi ei puuduta selles kontekstis, et meil ressursid on piiratud ja eelarve maht on piiratud.

Mina tõstaksin esile siiski paari asja kulude loetelust. Eestikeelse hariduse kohta on meil kulu esimest korda siiski selgelt sees, 5 miljonit. See on üks struktuurne muutus, mida esile tõsta. Õpetajate palk, mida te ütlete, mis ei muutu, 7,5% lisa, on päris hea tulemus, aga alati on sellele lisandunud ju tegelikult sisemised ümberjaotused. Ja sellest, kust tuleb lisa, oleksin ma muidugi tahtnud, et räägiks valitsuse pool. Iseenesest peab ju vähendama neid üldkulusid hariduses kogu aeg, selleks et hariduse sisu saaks rohkem. Kaitsekulud 2,31% – väga hea tulemus sellise eelarveolukorra juures.

Aga hirmus absurdne on see, kui kritiseeritakse kärbet kui sellist. Miks küll üldse kärbitakse, teil on siin 600 miljonit puudu ja miks te üldse kärbite eelarvet? No andke andeks! Ma olen mitmete detailidega tegelikult nõus, et tõepoolest ei oleks pidanud sealt võtma. Aga te üldse ei räägi sellest, mis on meie maanteede ja teedevõrgu tegelik vajadus, mis on meile jõukohane, kui palju me jõuame hooldada, kas tuleviku olukorras, rohepöörde olukorras üldse ongi neljarealine Eesti jätkusuutlik ja mõttekas – seda keegi ei räägi, aga te räägite peldikutest. Peldikuopositsioon, tõepoolest.

Meil on minemas huvitegevusele üle 160 miljoni ja te räägite mingist 4 miljonist, mis on absurdsel moel sattunud keskvalitsuse eelarvesse. See ei peaks seal üldse olema, see on omavalitsuste tegevus ja omavalitsejad eraldavad seda raha väga hea meelega. Omavalitsejate olukord erinevalt keskvalitsuse omast on paranenud kriisiajal. Aga meie keskvalitsuse eelarve on see, mida te püüate röövida ja justkui vägisi anda omavalitsustele raha, kuigi imestab isegi Riigikontroll, miks te seda teete, omal on häda käes. Riigikaitse oleks selle saali arvates nagu orkester ja kaplanid. No andke andeks! Kaitseväe juhataja on õigustatud selliseid valikuid tegema ja mina küll ei näe põhjust, miks me sellest kogu aeg räägime.

See 2 miljonit. Ma olen nõus, mina olen see, kes kritiseerib, et me viimasel hetkel paneme ilma mingi eelarve esitamiseta (Juhataja helistab kella.), allika kirjeldamiseta, viimasel hetkel. Ma ei hääletanud selle poolt ...

18:08 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, teie aeg!

18:08 Jürgen Ligi

... nagu ka mitte katuseraha poolt. Aga aitäh! Aeg sai otsa.

18:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Sellega on läbirääkimised lõppenud.

Läheme nüüd eelnõu 464 muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, see on laekunud rahanduskomisjonilt, seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, rahanduskomisjonilt, arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, juhtivkomisjonilt, seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. (Helistab kella.) Muudatusettepanek nr 5, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see samuti ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. Muudatusettepanek nr 6, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ei kuulu hääletamisele tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. Muudatusettepanek nr 7, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt. Muudatusettepanek nr 9, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. Muudatusettepanek nr 10, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ei kuulu hääletamisele tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest.

Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust. Aitäh!

Muudatusettepanek nr 11, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 12, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 13, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 14, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 15, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 16, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 17, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 18, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 19, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 20, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele.

Muudatusettepanek nr 21, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 22, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 23, esitanud juhtivkomisjon, seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 24, esitanud juhtivkomisjoni, seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 25, esitanud juhtivkomisjon, seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 26, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 27, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 28, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 29, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele.

Muudatusettepanek nr 30, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 31, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 32, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata, see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 33, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 34, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 35, esitanud juhtivkomisjon seisukohaga arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 36, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 37, esitanud Isamaa fraktsioon, peale arutelusid juhtivkomisjonis: jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 38, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 39, esitanud juhtivkomisjon seisukohaga arvestada täielikult.

Muudatusettepanek nr 40, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 41, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 42, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 43, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 44, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja peale arutelusid ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 44, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 45, oleme sinna jõudnud, selle on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 46, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Head ametikaaslased, muudatusettepaneku nr 47 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 48 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata ja ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 49 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele.

Muudatusettepaneku nr 50 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 51 on taas esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 52, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 53 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, peale arutelusid juhtivkomisjonis on seisukoht jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 53, mille juures me oleme ... Kalvi Kõva, palun!

18:16 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma oleks võinud käe panna. Ma küsin, et komisjoni arvamus on jätta hääletamata, aga mis on spiikri arvamus?

18:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorrast ei väljenda Riigikogu istungi juhataja nendes muudatusettepanekutes oma isiklikku arvamust. Kui on hääletus, siis seda teeb. Muudatusettepaneku nr 54 on esitanud juhtivkomisjon ja seisukoht on arvestada täielikult.

Head ametikaaslased, ma tänan, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Nüüd tuleb läbi viia lõpphääletus, nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 464. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:19 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 59, vastu 37 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 464 seadusena vastu võetud. Sellega on 12. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. (Aplaus.)


13. 18:20 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (444 OE) teine lugemine

18:20 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 444 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu. Palun! Austatud ametikaaslased, ma palun siin täiskogu saalis vaikust. Austame ettekandjat ja neid, kes soovivad ettekannet kuulata. Härra Milling, palun!

18:21 Madis Milling

Suur tänu, härra esimees! Head kolleegid, ma mõistan teie emotsiooni.

18:21 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan, hea ettekandja! Protseduuriline küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

18:21 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma nägin, et teil oli saalis korra tagamisega raskusi pärast riigieelarve vastuvõtmist. Koalitsioonisaadikud olid elevil, plaksutasid. Võib-olla oleks pidanud võtma vaheaja viis minutit, siis nad oleksid saanud ükstest õnnitleda, see melu oleks mööda läinud ja me oleksime saanud rahulikult päevakorraga edasi minna. Aga te läksite juba järgmise päevakorrapunkti juurde, nüüd pole midagi teha.

18:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma nägin, et te isegi tegite väikese aplausi, nii et ma ei hakka siin vahet tegema, kes koalitsioonis, kes opositsioonis. Aga ma tänan, igal juhul väga hea mõte. Suur tänu, et tulite mulle appi! Härra Milling, palun! Läheme edasi.

18:22 Madis Milling

Suur tänu! Heale kolleegile Helir-Valdorile ma võin öelda, et mul ei ole probleeme olla probleemse publiku ees. (Naer saalis.) 

Aga läheme siis eelnõu juurde. Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 27. septembril. Esimene lugemine toimus 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 22. novembriks kella 10.30-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Samuti ei vajanud eelnõu juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist k.a 22. novembri ja 6. detsembri istungil. 6. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon (konsensusega) heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut panustada 2022. aastal sarnaselt käesoleva aastaga vajaduse korral kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisu. 

Menetluslikud otsused. Oma 22. novembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) esitada eelnõu teisele lugemisele Riigikogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon oma 22. novembri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!  

18:24 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid ei ole eelnõu 444 kohta laekunud, seega me muudatusettepanekuid läbi ei vaata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 444. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:26 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 71, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 444 otsusena vastu võetud. Meie 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


14. 18:26 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu (445 OE) teine lugemine

18:26 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu 445 teine lugemine. Suur au on paluda Riigikogu kõnetooli ei keegi muu kui riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa. Palun!

18:27 Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Eelnõuga 445 soovime 2022. aastal kuni viie Eesti kaitseväelasega panustada Euroopa Liidu Nõukogu 12. juulil 2021. aasta otsusega loodud Euroopa Liidu väljaõppemissiooni Mosambiigis. Uuel väljaõppemissioonil osaledes täidab Eesti oma Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi, suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust ja arendab koostööd strateegiliste Euroopa Liidu lõunatiiva liitlastega.

Vabariigi Valitsus esitas eelnõu k.a 27. septembril ja selle esimene lugemine toimus meie komisjonis 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 22. novembriks kella 10.30‑ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon tegi keeletoimetaja soovitusel eelnõus ühe keelelise ja ühe tehnilise täpsustuse, mida eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist k.a 22. novembri ja 6. detsembri istungil. 6. detsembri istungil kiitis komisjon (konsensusega) heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused on sellised. Otsustasime riigikaitsekomisjoni konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon oma 22. novembri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

18:29 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Tänan teid. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, muudatusettepanekuid esitatud ei ole ja juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 445. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:31 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 55, üks vastu ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu 445 otsusena vastu võetud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


15. 18:31 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (446 OE) teine lugemine

18:31 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 446 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa. Palun!

18:31 Ants Laaneots

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 27. septembril ja selle esimene lugemine toimus sama aasta 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli k.a 22. november kell 10.30, ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Samuti ei vajanud eelnõu juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist k.a 22. novembri ja 6. detsembri istungil. 6. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon (konsensusega) heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut panustada järgmisel, 2022. aastal rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni Inherent Resolve, mis Eesti keeles kõlaks "loomulik otsustavus", kuni kümne kaitseväelasega. Inherent Resolve keskendub stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeoleku vallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATO ja Iraagi valitsusega. USA juhitavas tahtekoalitsioonis osalemine toetab Eesti ja ka USA kaitse- ja julgeolekukoostööd ning annab Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi. Eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv kümme meest lubab Eestil vajaduse tekkides operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada.

Nüüd eelnõu kohta käivad riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused. Oma 22. novembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon oma 22. novembri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning, tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

18:34 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid väga põhjaliku ettekande eest. Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid eelnõu 446 kohta esitatud ei ole, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele otsuse eelnõu 446. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:37 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 67, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 446 otsusena vastu võetud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


16. 18:37 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (447 OE) teine lugemine

18:37 Esimees Jüri Ratas

Liigume tempokalt edasi 16. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 447 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Heiki Hepneri. Palun!

18:38 Heiki Hepner

Suur tänu, austatud esimees! Head kolleegid! Kõnealuse eelnõu esitas Vabariigi Valitsus tänavu 27. septembril ja selle esimene lugemine toimus sama aasta 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 22. novembriks kella 10.30-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Samuti ei vajanud eelnõu juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist k.a 22. novembril ja 6. detsembril. Oma 6. detsembri istungil kiitis komisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut jätkata ka 2022. aastal panustamist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis. Võrreldes käesoleva aastaga, mil juunist oli ühekordselt kuueks kuuks Bagdadi lähetatud väekaitset pakkuv Kaitseliidu jalaväerühm, väheneb Eesti panus operatsioonil 2022. aastal märkimis­väärselt, kuna tehakse ettepanek vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni viie kaitseväelaseni. NATO mittelahingulise väljaõppe- ja nõustamismissiooni NMI (NATO missioon Iraagis) tegevus on suunatud alliansi lõuna­tiivalt lähtuvate ohtude vastu. NMI aitab Iraagil üles ehitada tõhusamaid julgeolekustruktuure, et suurendada nende võimekust terrorismi­vastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ja riigi stabiliseerimisel. 2021. aastast tegeldakse ka Iraagi julgeolekuasutuste ja -õppeasutuste juhtiva tasandi nõustamise ja väljaõpetamisega.

Nüüd eelnõu kohta käivad riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused. Oma 2021. aasta 22. novembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) esitada eelnõu teksti lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 8. detsembriks. Lisaks otsustas komisjon oma 22. novembri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

18:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, suurepärase ettekande eest! Küsimus teile on olemas. Priit Sibul, palun!

18:41 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma panin tähele, et see missioon on laienenud julgeolekuasutustesse jne, aga ma ei suutnud fikseerida enda jaoks, kui pikaks see missioon läheb. Kas komisjonis arutati ka seda, et võib-olla peame seda veel kord pikendama? Ja veel üks küsimus: kui palju mehi ja/või naisi meil seal missioonil on?

18:41 Heiki Hepner

No uus missioon on kuni viis, aga sellel, mis on praegu, on kuni 40 isikut. See on nüüd järgmiseks aastaks Riigikogu nõusoleku andmine, nii et ma usun, et kui meil tekib vajadus mingil põhjusel seda pikendada, eks me siis saame uuesti siia saali tulla. Tegemist on praegu ainukese NATO missiooniga, kus Eesti osaleb, ja kindlasti on see selles mõttes märgiline missioon. Ma usun, et me oleme NATO liikmena kindlasti oma kohustusi au ja uhkusega täitnud, ning usun, et saame ka edaspidi seda teha.

18:42 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teile on veel üks küsimus. Priit Sibul, palun!

18:42 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Te oma vastuses mulle viitasite vähemasti kolmel korral sellele, et te usute. Mind aga huvitas valitsuse seisukoht, kui pikaks see missioon kujuneb, ja see, kas valitsuse hinnangul võib tekkida vajadus veel korra parlamendi ette selle missiooni küsimusega tulla.

18:43 Heiki Hepner

Vaat seda ma ei oskagi ütelda, mis mõtted valitsuses täpselt on. Ja seda me ei ole ka konkreetselt istungil arutanud. Aga ma loen ette otsuse eelnõu esimese punkti: "Pikendada alates 2022. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2020. aasta 7. detsembri otsuses "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" sätestatud Kaitseväe kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis 2022. aasta 31. detsembrini ning vähendada Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri sellel missioonil kuni viie kaitseväelaseni." Ehk terve järgmise aasta lõpuni. Kui peaks selguma, et seda on vaja ka aastal 2023, siis me saame seda, ma usun, selle koosseisu jooksul veel korra pikendada. 

18:44 Esimees Jüri Ratas

Ettekandja, ma tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Head ametikaaslased, nüüd on võimalus avada läbirääkimised. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Nii nagu ikka kõnepuldist viis minutit, lisaaeg kolm, sõnavõtt kohalt kaks, nii et palun, ootan aktiivset osavõttu. Aga kuna kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei saa ka kuidagi avada, järelikult ma neid ei ava. Muudatusettepanekuid ei ole eelnõu 447 kohta esitatud, seega lähme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 447. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:47 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 63, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 447 otsusena vastu võetud. Meie 16. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


17. 18:47 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (448 OE) teine lugemine

18:47 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 17. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 448 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani. Palun!

18:48 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eelnõu esimene lugemine oli k.a 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli k.a 22. november kell 10.30, ei esitatud eelnõule väljastpoolt juhtivkomisjoni ühtegi muudatusettepanekut.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 22. novembri ja 6. detsembri istungil. Oma 6. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Muudatusettepanek. Sarnaselt eelmise aastaga esitas riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina eelnõu kohta muudatusettepaneku, mille kohaselt eelnõu punktis 2 asendatakse sõna "lähetamisest" sõnaga "saabumisest". Muudatusettepaneku näol on eelkõige tegemist eelnõu teksti ühtlustamisega teiste missioonieelnõude tekstidega. Eelnõu punkti 2 senises sõnastuses tekib ajaline vahe, sest lähetamisest kohalejõudmiseni ehk saabumiseni võib minna mitu päeva. Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid seda muudatusettepanekut.

Missiooni põhieesmärk on suunatud ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüale ning illegaalse naftaekspordi tõkestamisele Liibüast, samuti Liibüa piirivalve ja mereväe väljaõppele ning ülesehitamisele. Lisaks tegeleb missioon inimkaubanduse tõkestamisega. Missioonile panustavad 24 Euroopa Liidu riiki.

Menetluslikud otsused ja ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas oma k.a 22. novembri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

18:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

18:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei kuulnud hästi, aga nagu ma aru saan, ainukene arutelu oli ühe sõna üle. Mis sõna see oli? Kas see oli "saabumine" või mis ...? Jah.

18:50 Alar Laneman

Aitäh, hea küsija! See oli sõna, mis enne oli "lähetamine", ja uus sõna on "saabumine". See on seotud sellega, kui missioonipiirkonnas rotatsiooni korras on vaja, et oleks näiteks üheaegselt mõne aja kaks koosseisu, üleandmiseks ja vastuvõtmiseks.

18:51 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reinsalu, palun!

18:51 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on laiem ja see puudutab 5. detsembri Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikovi üleskutset ka NATO-väliselt toetada sõjaliselt Ukraina vabadust praeguses olukorras, kus sõda koputab Ukraina piiridele. Kas Kaitseministeeriumi esindajad andsid ka mingit informatsiooni, kas Eesti on saanud neid palveid? Milline on Eesti valitsuse positsioon, mis puudutab võimalikus sõjalises kriisis Eesti abi ja ka Eesti positsiooni meie suuremate liitlastega võimalikuks koos tegutsemiseks? 

18:51 Alar Laneman

Aitäh! Teema on äärmiselt oluline, aga selle küsimuse juures me nii kaugele ei läinud. Kuid ma loodan, et need arutelud jätkuvad.

18:51 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi soovitakse avada. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! Kaheksa minutit.

18:52 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Sõda koputab Euroopa uksele. Selles olukorras on kahtlemata aus öelda seda, et Venemaa agressioon Ukrainasse ei ole peatunud. Üle 13 000 inimese on surma saanud ja me oleme silmitsi tänapäeva, 21. sajandi Euroopa ühe tõsisema ja suurima julgeolekukriisiga. Ukraina vajab meie toetust, ühemõtteliselt.

Seetõttu on minu meelest oluline, et parlament peab venitusteta pidama ära erakorralise julgeolekualase debati ja arutelu. See avaldus, mida tegi läinud nädalal Sergei Lavrov ja mida kordas eilses internetikohtumises Vladimir Putin oma Ameerika ametivennale, et Euroopas tuleks kehtestada mõjusfääride poliitika, ennekõike vormiliselt, nii et lääne suurriigid annavad garantiisid NATO itta laienemise puhul, tuleb jäigalt ja ühemõtteliselt hukka mõista. Me ei saa siin vaikida, me peame andma kõige kõrgemal, rahvaesinduse tasemel eitava hinnangu.

Teiseks, ma viitasin Ukraina kaitseministri 5. detsembri avaldusele, mis kutsus üles, loomulikult ennekõike suurimaid NATO partnerriike, olema valmis ka kahepoolsete kokkulepete alusel täiendavalt sõjalise abiga Ukrainale panustama. Tema konkreetne osundus puudutas just nimelt Angloameerika riike Kanadat ja Ameerika Ühendriike ning ka Ühendkuningriiki. Kindlasti peab ka Eesti esiteks lähtuma sellest põhimõttest, et me oleme valmis Ukrainale täiendavat abi pakkuma. Seetõttu on minu meelest oluline teada saada, milline on meie valitsuse selge ja ühemõtteline poliitiline liin. Ma julgustan valitsust siin olema aktiivne, mitte passiivne, ja olema valmis seda abi ise pakkuma. Kahtlemata meiesuguse väikeriigi abi on ennekõike ka sümboli väärtusega, aga vabadus kui sümbol – meil pole ju kallimat aadet, mille eest seista. Me peame kindlasti tegema koos teiste NATO idatiiva riikidega ühemõttelise üleskutse Saksamaa uuele valitsusele, et Nord Stream 2 projekt praeguses olukorras, julgeolekuvaakumis Euroopa territooriumil, ei saa olla arbitraarne küsimus. See projekt tuleb peatada. Ka võimalikke täiendavaid sanktsioone tuleb rakendada nii või teisiti surveabinõuna Moskva suhtes olukorras, kus Moskva ei ole täitnud Minski leppeid.

Venemaa püüab aktiivselt igal rindel, kasutades mõjutusoperatsioone, energiarelva, ähvarduste taktikat ja võimalik, et ka otsese sõjalise jõu kasutamist täiendava survena, olukorda eskaleerida. Lääs peab olema valmis sündmusi eskaleerima ja Eestil lääne piiririigina lasub meie enda julgeoleku huvidest ja laiemast meie arusaamast, vabadusest ja vabade rahvaste kaitsest tulenev kohustus tegutseda. Praegu ma seda käekirja, selgelt aktiivset rahvusvahelist käekirja ei näe. 

Seda enam ma tuletan meelde, et Eesti on ainukene Ida-Euroopast valitud ÜRO Julgeolekunõukogu liige, tõsi küll, viimaseid nädalaid. Nii et ma kutsun üles parlamenti julgeolekudebatiks, et me nende kõigi eksootiliste missioonide kõrval, kus me oma panuse anname, vaatleksime ka olukorda, mis valitseb Euroopas, täiemahulise sõjalise kriisi olukorda. Pole mõtet luua endale illusioone. Kui täiemahuline sõjaline pealetung algab, avalikustatud plaanide alusel, siis on suur tõenäosus, et see kandub ka üle Ukraina piiride. Aitäh!

18:56 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu 448 kohta on laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt, see on muudatusettepanek nr 1. Aitäh! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi ka eelnõu 448 lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Panen lõpphääletusele eelnõu 448. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:58 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 66, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 448 otsusena vastu võetud ja 17. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


18. 18:59 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (449 OE) teine lugemine

18:59 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 449 teine lugemine. Mul on suur au tervitada juba Riigikogu kõnetoolis riigikaitsekomisjoni liiget Tiiu Arot. Palun!

18:59 Tiiu Aro

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutuse all oleva eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 27. septembril. Esimene lugemine toimus 10. novembril, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 22. novembriks kella 10.30-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut, samuti ei vajanud eelnõu keelelisi täpsustusi.

Otsus annab aluse panustada Eestil 2022. aastal NATO reageerimisjõududes ka miinijahtijaga. K.a 23. novembril külastasid riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed väljasõidu raames mereväge ning miinijahtijat Admiral Cowan, millelt toimus demolõhkamine merel. (Juhataja helistab kella.) Kuulake tähelepanelikult! Komisjoni liikmete jaoks oli muljetavaldav mereväelaste kõrge professionaalsus.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist 22. novembri ja ka 6. detsembri istungil. Oma 6. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõu eesmärk: NATO reageerimisjõud on oluliseks vahendiks ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema, seega on selles osalemine otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga.

Riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused ja ettepanekud. Oma 22. novembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensuslikult esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 8. detsembriks. Lisaks otsustas komisjon samal istungil teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan tähelepanu eest! 

19:01 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Alustame eelnõu 449 lõpphääletuse ettevalmistamist.

Panen lõpphääletusele eelnõu 449. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:04 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 60, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 449 otsusena vastu võetud. Meie 18. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


19. 19:04 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (450 OE) teine lugemine

19:04 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 19. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 450 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Juske.

19:05 Jaak Juske

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Käesoleva eelnõuga me käsitleme Eesti osalemist kahel missioonil Aafrikas Mali riigis. Eelnõu kohaselt soovib Eesti jätkata järgmisel aastal panustamist kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja kuni viie kaitseväelasega ÜRO rahutagamismissioonil Mali Vabariigis.

Nagu ka eelnevate eelnõude puhul, esitas Vabariigi Valitsus selle eelnõu s.a 27. septembril. Muudatusettepanekuid tähtajaks eelnõu kohta ei laekunud. Oma 6. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti koos seletuskirjaga.

Keelelised täpsustused. Keeletoimetaja ja riigikaitsekomisjoni nõunik‑sekretariaadijuhataja soovitusel tegi riigikaitsekomisjon eelnõu punktis 1 mõned tehnilised ja keelelised täpsustused. Lisaks ühtlustas riigikaitsekomisjon keeletoimetaja soovitusel eelnõu punkti 2 sõnastust, viies selle kooskõlla eelnõu punktiga 1, ja sinna lisati sõna "Kaitseväe". Eelnõu esitajad Kaitseministeeriumist on nende keeleliste täpsustuste ja korrektuuridega nõustunud. Eelnõu teksti viidi keelelised ja tehnilised täpsustused sisse ja need on seal alla joonitud.

Kuna Mali missiooni operatsiooniala on laienenud ka naaberriikidesse Nigerisse ja Burkina Fasosse, siis tekkis arutelu, kas peaks need riigid tooma eelnõu pealkirja. Riigikaitsekomisjon pärast arutelu otsustas, et nad ei hakka eelnõu pealkirja täiendama Nigeri ja Burkina Faso lisamisega, sest Euroopa Liidu väljaõppemissiooni laienemine on sätestatud eelnõu punktis 1. Lisaks oleks eelnõu pealkiri muutunud liiga pikaks ja kohmakaks, sest sõnad "laiendada" ja "pikendada" on erineva tähendusega. Küll aga soovitab riigikaitsekomisjon järgmises missioonide pikendamise eelnõus aasta pärast sõnastada eelnõu pealkiri sel viisil, et ka need uued operatsioonipiirkonnad oleks ilusasti pealkirjas ära toodud.

Menetluslikud ettepanekud. Riigikaitsekomisjon otsustas 22. novembri istungil (konsensusega) esitada eelnõu teisele lugemisele tänaseks. Konsensuslikult otsustati ka teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes meie kodu- ja töökorra seadusele, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

19:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et Mali operatsiooni puhul oli riigikaitsekomisjonis täielik üksmeel nagu kalmistul?

19:08 Jaak Juske

Ma ei tea, kas kalmistul valitseb selline üksmeel, aga riigikaitsekomisjon tõesti selles konkreetses Mali missioonide eelnõus oli ühel meelel ja saavutati konsensus. Mali missioonidel osalemist käsitleme me täna vähemalt veel ühes teises eelnõus, nii et Malit puudutab mitu tänast eelnõu.

19:09 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

19:09 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu sõnavõtt puudutab praegu kõiki meie operatsioone Malis, ehk ma ei hakka kahte eraldi kõnet pidama. Ehk Malis on meil kokku kolm operatsiooni, kaks selle eelnõu raames ja üks ülejärgmise, 452 raames.

Igal operatsioonil alati on oma plussid ja miinused. Mis on Malis nüüd viimase aastaga toimunud? Selle aasta mais pani kolonel Goïta toime sõjalise riigipöörde. Ehk Malis ei ole enam seaduslikku valitsust. Kõigi nende operatsioonide puhul, kus me oleme toetanud mingi riigi seaduslikke valitsusi, näiteks Iraagis ja Afganistanis, on raskuskese alati olnud üks tugev ja usaldusväärne ehk mitte liiga korrumpeerunud kohalik valitsus. Ja kui me kusagil ei ole suutnud neid operatsioone ehk sõdu võita, siis probleem ongi selles.

Malis ongi nüüd probleem palju laiem ehk seal ei ole hetkel üldse seaduslikku valitsust. Meil ei ole ka kindlust, kas võim antakse üle tsiviilvalitsusele järgmise aasta veebruaris, nagu see on planeeritud, või ei anta. Meie ei tea, milline hakkab olema selle valitsuse suhe Venemaaga ja poliitika tema suhtes. Siin on esile kerkinud selgelt negatiivsed argumendid. Seetõttu on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon pärast pikka kaalumist teinud otsuse, et me ei saa toetada rohkem mitte ühtegi operatsiooni Malis, just nende asjaolude tõttu. Tänan!

19:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

19:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei ole sõjamees ja tänu sellele võib-olla saan natukene laiemalt rääkida. Jah, see, mida kolleeg Leo ütles – nii see on. Mali on meist muidugi palju suurem riik, aga olukord on seal tõesti segasem.

Eelmisel lugemisel arutasime siin Wagneri palgasõdurite võimalikku või reaalset viibimist või plaane. Jälgides seda kirjandust võib öelda, et ega need mõtted ei ole kadunud. Läbirääkimised ja arutelud Wagneriga seotud emissaridega on toimunud pidevalt. On räägitud sellest, kui palju selle missiooni eest tuleb Mali võimudel – aga jah, võimudega ei ole seal praegu mitte kõige parem olukord – maksta kontsessioonidest-kaevandustest. Viimane info, mida ma lugenud olen, on selline, et need kaevandused, mida Wagneri poistele on pakutud, õigemini nende esindajatele, ei ole olnud liiga apetiitsed, mitte kuigi isuäratavad.

Mis seal Malis siis toimub? Mali on üsna tugevalt Venemaaga seotud. Augustiputši ajal, 2020. aastal, eelmisel aastal, oli suur osa nendest putšistidest mustanahalised, aga nad rääkisid vene keelt. Mali juht Maïga sai isegi doktorikraadi Moskvas. Nii et Venemaa mõju on seal suur. Aga seesama, see Kokalla Maïga, doktor, kes võiks piltlikult öeldes olla meie endise kolleegi Andres Suti kolleeg, sest ta on olnud digimajandusminister. Nii et ei ole sugugi mitte harimatud neegrid, kes seal Bamakos valitsevad. Aga ta on öelnud väga tabavalt Mali olukorra kohta. Kuidas see tsitaat oligi? Umbes nii, et USA ja Euroopa Liit on nagu elevandid, kes omavahel võitlevad. Mali on jah see riik, kus elavad ka elevandid, nad ei ole ainult loomaaias. Ja tsitaat järgneb nii: meie siin, st Mali, oleme nagu rohi nende võitlevate elevantide jalgade all.

Kui nüüd tulla nende Mali missioonide juurde, mida me täna arutame, siis kui me seome ennast selle ühe elevandiga, kes võitleb teise elevandiga, ma ei tea, kas see kõige targem tegu on. Ja küsimus ei ole mitte Wagneri palgasõdurite olemasolus, vaid Mali juhid on ka öelnud niimoodi ... Jah tõesti, Prantsusmaa, Euroopa Liit ja paljud on pahandanud. Ma siin esimesel lugemisel küsisin, kuidas nende Wagneri poistega on. Järgmisel päeval Prantsuse välisminister ja kaitseminister kohtusid Vene kolleegidega Pariisis, kus arutati tõenäoliselt samu asju. Mali liidrid on öelnud ka seda, et meile ei meeldi Euroopa Liidu ja Prantsusmaa sekkumine Mali küsimustesse. Kui Mali juhid tahavad sõlmida mingisugused lepingud kaitse või väljaõppe jaoks, (Juhataja helistab kella.) siis see on meie asi, suveräänsuse küsimus. 

19:17 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

19:17 Peeter Ernits

Jah. See on suveräänsuse küsimus ja me teeme, mida me tahame, suveräänse Mali juhid. Aitäh!

19:17 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid ei ole esitatud eelnõu 450 kohta, seega alustame lõpphääletamise ettevalmistamist.

Panen lõpphääletusele, head ametikaaslased, eelnõu 450. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:20 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 46, vastu 16 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 450 otsusena vastu võetud. Meie 19. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


20. 19:20 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (451 OE) teine lugemine

19:20 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 20. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 451 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Mati Raidma. Palun!

19:20 Mati Raidma

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 22. novembriks kella 10.30-ks ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõusse ei teinud juhtivkomisjon ühtegi keelelist parandust. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist k.a 22. novembri ja 6. detsembri istungil. Neist viimasel istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja. Eelnõus sätestatud ÜRO missioon UNTSO sai alguse juba 1948. aastal. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades.

Riigikaitsekomisjon otsustas oma eespool nimetatud 22. novembri istungil (konsensusega) lülitada eelnõu Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §ile 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

19:22 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid selle hea ettekande eest. Teile on vähemalt üks küsimus. Andres Metsoja, palun!

19:22 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Mati, ma vabandan, et mu küsimus ei käi konkreetselt selle missiooni kohta, aga ma arvan, et Euroopa Liidu välispiiri kaitse küsimus on oluline küsimus. On sõjalised missioonid ja on päästemissioonid. Me teame seda, et Eesti on läinud appi Poolale 60 mehega, reservväelasega, ja me teame ka, et Leedus on politseiüksused. Äkki saad natuke kommenteerida, mis vahe nendel missioonidel on? Miks me sellist missiooni, kui me räägime näiteks Valgevene piiri kontekstis migratsioonist, rahvastikurändekriisist, siin selles kontekstis ei aruta? Sest seal tegelikult täpselt samamoodi need mehed ja naised panevad mõnel juhul ohtu oma elu ja me sekkume seal avaliku ressursi ja Eesti riigi varaga, et oma heaolu ja kaitset tagada.

19:23 Mati Raidma

Suur tänu väga sisuka küsimuse eest! Eespool nimetatud loetelusse kuulub ka selle missiooni vorm, mida ma just teile esitlesin. Teil jäi see mainimata. Ehk rahuvalvemissioon, kus kaitseväelased ilma relvadeta ja sinistes kiivrites viivad läbi vaatlusmissiooni. Aga paraku tõepoolest sooviks kinni jääda meie reglementi ja formaati. Need olulised küsimused, mida sa tõstatasid, olid meil eelmise riigikaitsekomisjoni istungil ka juba arutelu all ja me tegeleme sellega laias plaanis. Ehk siis, kas erinevate meie Kaitseväe missioonide kaart on tänases turbulentses julgeolekuolukorras sama, mis see oli aastaid ja aastaid tagasi, kui seadusruum tehti, või on vaja sellele otsa vaadata ja seda ajakohastada? Seega, konkreetseks vastuseks ütlen, et see protsess on töös.

19:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! On tulnud veel vähemalt üks küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

19:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te olete kogenud riigikaitse teemadel, ma tean, ja ise käinud endise Päästeameti juhina abistamas mitmeid riike. Praegu on vist nii – kinnitage, kas on –, et ka tegevteenistuses olevad sõjaväelased on saadetud poolakatele appi piirisündmustega seoses. Kuidas me seda peaksime käsitlema? Tegevväelasi me saadame missioonidele eri riikidesse Riigikogu otsusega. Millega on tegemist Poolasse saadetud tegevväelaste puhul? Kas see ei ole missioon, kas see on mingi õppus või kuidas seda peaks õiguslikult käsitlema? Ja milline peaks olema parlamendi roll selliste otsuste tegemisel, mida täitevvõim teeb? 

19:25 Mati Raidma

Suur tänu! Teie küsimus algas sõnaga "kinnitage" – see eeldaks jah- või ei-vastust –, aga lõppes sellega, et ei saa kuidagi öelda jah ega ei, ehk lõppes küsimusega "kuidas?". Paraku peab ütlema, jällegi, et see küsimus väljub hetkel käsitletava teema raamest. Kaudne vastus sisaldus eelmises vastuses. Selle missiooni puhul ma siin seoseid leida ei oska.

19:26 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

19:26 Andres Metsoja

Jaa, aitäh veel kord! Küsin lihtsalt selleks, et parlamendiliikmena aru saada. Kas Poolas toimetavatel reservväelastel on tegelikult samad õiguslikud garantiid nagu neil, keda me saadame Riigikogu otsuse alusel missioonidele? Kas nad on võrdselt koheldud?

19:26 Mati Raidma

Suur tänu! Selle eelnõu riikide nimistu ei sisalda Poolat. 

19:26 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Eelnõu 451 kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Panen lõpphääletusele eelnõu 451. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:28 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 61, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 451 otsusena vastu võetud ning ka 20. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


21. 19:28 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris (endise nimetusega Prantsusmaa sõjaline operatsioon Barkhane Malis)" eelnõu (452 OE) teine lugemine

19:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 21. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris" eelnõu 452 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase. Palun!

19:29 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ehk 22. novembriks kella 10.30‑ks ei esitatud eelnõule väljastpoolt juhtivkomisjoni ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 22. novembri ja 6. detsembri istungil. Oma 6. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Nüüd muudatusettepanek ja keeleline täpsustus. Riigikaitsekomisjon esitas juhtivkomisjonina eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku. Nimelt oli eelnõu algteksti pealkirja sulgudes olevas osas osundatud kehtiva Riigikogu otsuse pealkirjale, mitte nimele. Oluline on aga osundada sõjalise operatsiooni nimetusele. Eelnõudele ei ole sobiv panna pikki pealkirju ning sulgude kasutamine on niigi erandlik. Keeletoimetaja tähelepanekust lähtuvalt on eelnõu punktist 1 keelelise täpsustusena jäetud välja sõna "juhitud", sest osundatud Riigikogu 2020. aasta 7. septembri otsuse pealkirjas seda sõna ei ole. Eelnõu teksti viidud muudatus ja keeleline täpsustus on alla joonitud. Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid riigikaitsekomisjoni esitatud muudatusettepanekut ja keelelist täpsustust.

Tuletan meelde, et eelnõu alusel otsustatakse Eesti Kaitseväe kuni 75‑liikmelise üksuse, milles on jalaväerühm, toetuselement ja staabiohvitsere, osalemise jätkamine Prantsusmaa juhitaval sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis asemel operatsioonil Takuba Malis ja Nigeris. Tegelikkuses tegutsevad Eesti kaitseväelased praegu kehtiva mandaadi alusel operatsiooni Barkhane raames sihtüksuses Takuba.

Võib-olla on oluline mainida ka seda, et Eesti kaitseväelastele laieneb Eesti ja Mali valitsuse vahel sõlmitud vägede staatuse lepingust tulenevalt muu hulgas puutumatus ehk immuniteet, relvade omamise ja kandmise õigus ning kahju tekitamise korral vastutuse regulatsioonid.

Ja riigikaitsekomisjoni menetluslik otsus. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2021. aasta 22. novembri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. See on kõik. Tänan!

19:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, ettekandja! Teile on üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

19:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Varasematel aastatel samasuguste missioonide aruteludel ei ole ma seda tähele pannud, aga nüüd tundub, et arutelud käivad eelkõige mõne sõna vahetamise või pealkirjade üle, kas need on pikad või lühikesed vms. Kas see on mingi uus trend praegu riigikaitsekomisjonis?

19:32 Leo Kunnas

See ei ole uus trend, selles mõttes, et nii suures saalis kui ka komisjonis me oleme need sisulised asjad eelmistel aastatel ja sel aastal juba esimesel lugemisel läbi arutanud. Ka sinul oli mitu väga olulist küsimust, millest kõigile ma püüdsin vastata nii hästi, kui ma suutsin. Nii et need arutelud tegelikult me tegime esimese lugemise jooksul juba läbi. Ja kõik need tõsised küsimused, mis on seotud selle operatsiooniga, tegelikult ka esile kerkisid. Ehk needsamad põhjendused, mida ma oma kõnes ennegi välja tõin, on seal olulised. Selle aasta jooksul on olukord Malis väga palju muutunud ja see kõik tuli siin esile.

19:33 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

19:33 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Leo! Tõesti, Mali olukord on olnud keeruline. Operatsiooni asukohti on vaja olnud muuta, olukord on suhteliselt pingeline. Äkki sa korra veel valgustad seda immuniteedi küsimust, mida see täpsemalt ikkagi tähendab?

19:34 Leo Kunnas

Jaa. Immuniteet, selle alla käib isiku arestimise või kinnipidamise immuniteet ja isikliku pagasi arestimise immuniteet, seda ei saa teha. Samamoodi igasugune kohtulik protsessuaalne immuniteet, kõigi ametikohustuste täitmisel öeldu, kirjutatu, või kõige tähtsam, sooritatu kohta. Ehk Mali kohus ei saa meie kaitseväelaste üle kohut mõista, ütleks niiviisi hästi lihtsas maakeeles, see tähendab seda.

19:34 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada, tundub, ei soovita. Nüüd vaatame eelnõu 452 muudatusettepanekud läbi. On laekunud üks muudatusettepanek: muudatusettepanek nr 1 juhtivkomisjonilt. Tänan! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Läheme nüüd juhtivkomisjoni palve juurde viia läbi ka lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.

Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Panen lõpphääletusele eelnõu 452. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:36 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 44, vastu 17, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris" eelnõu 452 otsusena vastu võetud. 21. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


22. 19:37 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (453 OE) teine lugemine

19:37 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 22. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 453 teine lugemine. Suur au on paluda Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas.

19:37 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka selle eelnõu esimene lugemine toimus k.a 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ehk 22. novembriks ei esitatud eelnõu kohta väljastpoolt juhtivkomisjoni ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu ei vajanud ka keelelisi täpsustusi.

Riigikaitsekomisjon arutas ka seda eelnõu enne teist lugemist k.a 22. novembri ja 6. detsembri istungil. Oma 6. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon (konsensusega) heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Nüüd riigikaitsekomisjoni muudatusettepanek. Ja ma palun hetkeks rohkem tähelepanu, (Juhataja helistab kella.) sest see on tähtis. Keerulisest julgeolekuolukorrast lähtuvalt esitas riigikaitsekomisjon (konsensusega) juhtivkomisjonina eelnõu kohta muudatusettepaneku, mille kohaselt suurendatakse kaitseväelaste arvu 50-lt kuni 100-ni. See on oluline sisuline muudatus, mis on seotud praeguse julgeolekuolukorraga ja mis võimaldaks meil saata, kui on vaja, operatsioonile rohkem inimesi ka siin lähipiirkonnas. Siin ongi olnud palju küsimusi üleval, näiteks selle kohta, kuidas me [oma kaitseväelasi] operatsioonidele saadame. Meil peavadki olema selleks hästi läbi mõeldud ja ka täiesti seaduslikud võimalused, et me saaksime seda korrektselt teha.

Eelnõust ja selle praktilisest vajadusest. Mainin vahepeal veel, et eelnõu esitajat esindanud kaitseminister ja Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid eelnõu kohta esitatud riigikaitsekomisjoni muudatusettepanekut. Nüüd eelnõust ja selle praktilisest vajadusest. Eelnõu ja selles arvestatud muudatusettepaneku alusel otsustatakse kuni 100 Eesti kaitseväelase osalemine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kas Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. Seda võib nimetada erandmandaadi kasutamiseks ning see on seotud eelkõige kriitilise vajadusega, st olukorraga, kus ajakriitilises situatsioonis on vajalik Kaitseväe üksuse kiire väljasaatmine, et aidata tagada rahvusvahelist stabiilsust.

Vabariigi Valitsus kasutas erandmandaati esmakordselt 2. aprillil 2020, kui otsustas alustada operatsiooni 2020. aastaks kehtiva Riigikogu otsuse alusel. Kiire otsustamine oli vajalik seoses Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 31. märtsist 2020 lõpetada Euroopa Liidu sõjaline missioon EUNAVFOR Med/Sophia ning selle asemel alustada uut sõjalist missiooni EUNAVFOR Med/Irini.

Märgin veel lisaks seletuskirjale, et teist korda kasutas Vabariigi Valitsus erandmandaati ka septembris Mosambiigi väljaõppemissioonil osalemiseks, kaasates otsustusmenetlusse riigikaitsekomisjoni. See on kooskõlas riigikaitseseaduse § 34 lõikega 61. Juhin siinkohal tähelepanu sellele, et alati, kui selline kiire otsus tehakse ja see ei tule enam suurde saali, siis riigikaitsekomisjonist käib see läbi ja komisjon peab selle heaks kiitma. Praktikas on selline menetlus õigustatud, kui ajakriitiliselt on vaja täita liitlaskohustusi, ja ühtlasi on täidesaatva võimu üle tagatud parlamentaarne kontroll.

Riigikaitsekomisjoni menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 2021. aasta 22. novembri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan! 

19:42 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas fraktsioonidest soovitakse avada läbirääkimisi? Palun! Julgelt! Ei ole. Selge, siis ma läbirääkimisi ei ava. Alustame eelnõu 453 muudatusettepanekute läbivaatamist, head ametikaaslased. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, peale arutelu on juhtivkomisjoni seisukoht arvestada täielikult. Rohkem pole muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Panen hääletusele ja lõpphääletusele eelnõu 453. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:44 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 59, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 453 otsusena vastu võetud. Ka 22. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


23. 19:44 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (454 OE) teine lugemine

19:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 23. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 454 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu. Palun!

19:45 Madis Milling

Suur tänu, härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kui tsiteerida klassikuid, siis saame öelda, et oleme mõnusa tempoga liikunud tänase viimase missioonieelnõu juurde. (Juhataja helistab kella.)

Nüüd asjast. Sarnaselt varasemate missioonieelnõudega toimus sellegi eelnõu esimene lugemine k.a 10. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 22. novembriks kella 10.30-ks ei esitatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut, samuti ei vajanud eelnõu juhtivkomisjoni keelelisi täpsustusi.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teist lugemist k.a 22. novembri ja 6. detsembri istungil. Oma 6. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon (konsensusega) heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.

Lühidalt eelnõust. UNIFIL-i missiooni näol on tegemist ÜRO klassikalise nn sinikiivrite missiooniga. Eelnõu kohaselt jätkaks Eesti Kaitsevägi missiooni kuni kolme tegevväelasega, kes teeniksid staabiohvitseride ametikohtadel. ÜRO liikmesriigina annab Eesti sellel missioonil osalemise näol oma panuse julgeoleku tagamisse kriisipiirkonnas.

Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas 2021. aasta 22. novembri istungil (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele. Tänan!

19:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! On juhtunud nii, et teile ei ole ühtegi küsimust. Ma tänan teid. Kas soovitakse avada läbirääkimisi, mõnusasti? Ei soovita avada läbirääkimisi. Eelnõu 454 kohta muudatusettepanekuid ei ole laekunud. Juhtivkomisjon on oma otsuses olnud kindel ja teinud täiskogule ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, ei tahaks küll teid segada, aga kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh! Panen lõpphääletusele eelnõu 454. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:48 Esimees Jüri Ratas

(Helistab kella.) Tulemusega poolt 57, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 454 otsusena vastu võetud. Ka 23. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


24. 19:48 Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) teine lugemine

19:48 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 24. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Riho Breiveli. Palun! Ma palun, head ametikaaslased, saalis vaikust! Palun austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad ettekannet kuulata. Saalis on jätkuvalt liiga suur lärm. Härra Breivel, palun!

19:49 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud ametivennad ja -õed! Mul on hea meel teile teatada, et lõpuks on jõudnud meil siia Riigikogu ette planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nimelt, selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 19. aprillil. Kuna siin toimusid meil erinevad lähenemised istungitele, siis esimesele lugemisele jõudis ta 29. septembril. Muudatuste esitamise tähtajaks anti 13. oktoober ja selleks ajaks ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut.

Kuna planeerimisseaduse muutmise seadus on suhteliselt tõsine dokument, teavitati selle menetlemisest Eesti Linnade ja Valdade Liitu, Eesti Planeerijate Ühingut, Eesti Arhitektide Liitu, Eesti Keskkonnamõju Hindamise Ühingut, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliitu ning Eesti Korteriühistute Liitu. Komisjoni poole pöördusid oma arvamusega ka Eesti Sadamate Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Tallinna linn, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit. Osa neist ettepanekutest ka kordus. Oma seisukohad laekunud arvamuste kohta läkitas eelnõu algataja esindajana Rahandusministeerium. Lisaks esitas algataja ise ka kaheksa ettepanekut ühe planeerijate ühingu tellitud põhimõtteliste ettepanekute kohta. Kõigi esitatud ettepanekutega on olnud võimalik tutvuda eelnõu kaardilt.

Ja mis on väga põhimõtteline: majanduskomisjon arutas eelnõu kahe lugemise vahelisel ajal neljal korral. See tähendab, et meil oli majanduskomisjonis neli istungit, kus me arutasime selle seaduse muudatustega seotud küsimusi. Miks me neid neljal korral arutasime? Selleks, et me saaksime teada kõikide asjast huvitatud poolte arvamused, mis olid eelnõu kaardile toodud, läbi arutada ja teha vastavad otsused.

9. novembril toimus esimene istung, mida juhatas Kristen Michal ning liikmetest olid kohal Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Siim Kallas, Mihhail Korb, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin. Sellele komisjoni istungile olid kutsutud Rahandusministeeriumi vastavad spetsialistid: planeeringute osakonna juhataja, nõunik, kohalike omavalitsuste finantsosakonna juhataja, samuti Tallinna linna esindajad ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad. Siis arutati nende esitatud ettepanekuid. Linna esindaja tutvustas Eesti Linnade ja Valdade Liidu seisukohti, sisend oli saadud Tallinna linnalt. Nende soov on, et halduslepingu regulatsioon, millega arendajatele pannakse avalike ehitiste väljaehitamise kohustus, oleks mõistlik välja kirjutada, nii et ta oleks abstraktsem. Seal oli veel ettepanekud. Näiteks, asendada planeerimisseaduses sõnad "halduslepingu alusel rajatavad rajatised" sõnaga "ehitis". Veel oli neil ettepanek või arvamus, et eksitav on eelnõus sisalduv planeerimisseaduse § 131 lõike 2 muudatus, kus on kirjas, et võidakse panna arendajale kohustus üksnes otseselt planeeringulahenduse elluviimiseks vajalike rajatiste väljaehitamiseks. Sõna "otseselt" on määratlemata õigusmõiste ning ei ole selge, mis on otseselt või kaudselt vajalik. Kui planeerimismenetluses tehakse arendaja sõnul talle liiga, siis on olemas protsessid, kuidas vaidlustada planeeringut ja võtta maha kohaliku omavalitsuse pandud kohustused jne. Veel tõdeti, et planeerimismenetlus on muudetud lihtsamaks ning on võimalus ehitada projekteerimistingimuste alusel. Mida kehtiv seadus ette ei näe, on halduslepingute sõlmimine projekteerimistingimuste menetluses. Sedasama halduslepingu regulatsiooni, mida eelnõu näeb ette detailplaneeringu juures, oleks mõistlik laiendada ka projekteerimistingimuste menetluse juures.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor aga sõnas, et ehitusettevõtjate liit on seisukohal, et Tallinna linna ettepanek vastava paragrahvi muutmiseks on vastuolus põhiseadusega ning samamoodi planeerimisseaduse §-dega 11 ja 12. Samuti tunnetatakse, et ettepanekute kohaselt seaduse rakendamine põhjustaks arendajate ebavõrdset kohtlemist. Sellest võibki järeldada, et tõsteti üles teemad, mis keskendusid halduslepingus arendajatele pandavate kohustuste sätestamisele. Praktiliselt oli nii, et kuigi mõlemad pooled, kuidas öelda, lähenesid probleemidele ühtselt, olid nad diametraalselt erinevatel seisukohtadel täpsustuse sisus, mille Tallinna linn ning Eesti Linnade ja Valdade Liit olid majanduskomisjonile välja pakkunud. Otsuseid sellel komisjoni istungil vastu ei võetud.

Järgmine komisjoni istung toimus meil 16. novembril. Ja 16. novembril oli istungil Kristen Michal, esimees, ning komisjoni liikmetest olid kohal Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Siim Kallas, Mihhail Korb, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin. Vastavalt arutati planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kohale olid kutsutud Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Eesti Planeerijate Ühingu esindajad nendelt laekunud arvamuste arutamiseks. Kõik kaasatud said sõna. Seejärel eelnõu algataja omakorda kommenteeris neid ettepanekuid ja arvamusi. Siin keskenduti metsaseaduse ja planeerimisseaduse sätete ühtlustamisele, Eesti Keskkonnaühenduste Kojast komisjonile läkitatud ettepanekute käsitlusele, mis [olid mõeldud] teatud eelnõu valitsuse kooskõlastusringist välja arvatud sätte taastamiseks. Ettepaneku kohaselt oleks ühtlustunud nõue metsaomanike lageraie õiguse kitsendamiseks asulate läheduses asuvates metsades, mis kaitsevad asulas asuvaid maju, neid tormi‑ või tuisuohu eest kaitstes. Metsaseaduse kohaselt on erinevalt planeerimisseadusest piirangu seadmiseks vajalik omanike luba. Kust ja millisel põhjusel selline nõue omanikult talle endale seatavate piirangute jaoks luba küsida metsaseaduses on jõustunud, ei osanud eelnõu algataja kommenteerida. Selle üle toimus küllaltki pikk arutelu.

Lõpptulemusena planeerijate uühingu esindaja ütles, et seaduseelnõus sisalduvad olulised parandused, mida juba oodatakse, ega toetanud täies ulatuses [uue] planeerimisseaduse koostamist, vaid pigem soovitas ära oodata Rahandusministeeriumi tellitud tulemused. Paar täpsustavat ettepanekut siiski komisjonile esitati. Toimus vastav arutelu, kus Rahandusministeeriumi nõunik põhimõtteliselt selgitas neid seisukohti ja täpsustas nende kahe seaduse vastuolusid. Üldiselt pakuti välja, et kuna järelhindamisega teatud probleemid lahendatakse, siis hiljem tullakse selle juurde tagasi.

Eesti Planeerijate Ühingul oli veel paar ettepanekut. Üks põhilisemaid neist oli see, et seadus sisaldaks võimekust ka elektrooniliselt läbi viia, kuidas öelda, planeeringute läbivaatamist. Selle üle toimus ka arutelu ja hiljem sai see viidud seaduseparandusse sisse. Mina, Riho Breivel, olin varem seisukohal, õigemini olen ka praegu seisukohal, et see seaduseparandus ei lahenda kõiki probleeme, ning Eesti Planeerijate Ühingu liikmetega on olnud vestlusi ja nende seisukoht oli ka, et tuleks minna üldse seda teed, et koostada uus seadus. Kuid kui ma küsisin planeerijate ühingu esimehelt selle kohta, siis nad olid seisukohal, et hetkel ei ole mõtet uut seadust hakata koostama, vaid väga hästi võib selle seaduseparandusega edasi minna.

Siit järeldub, et 16. novembri istungil otsuseid komisjon jällegi vastu ei võtnud, kuna planeerisime läbi viia järgmise istungi. See toimus 23. novembril. Sellel istungil osalesid jällegi komisjoni liikmed Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Siim Kallas, Mihhail Korb, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin ning Kristen Michal juhtis majanduskomisjoni istungit nagu ikka. Sellele komisjoni istungile olid kutsutud eelnõu algatajad, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja ja nõunik. Vaadati üle muudatusettepanekute kavandid. Komisjon aktsepteeris eelnõu algatajatelt laekunud arvamusi ja toodud ettepanekute sõnastusi ning tegi juhtivkomisjonina eelnõu kohta kokku üheksa muudatusettepanekut. Ühte planeerijate ühingu laekunud ettepanekut, mis puudutas avalikust arutelust virtuaalse osavõtu võimalust, toetati põhimõtteliselt.

Istungil käsitleti veel kaasamistingimuste kohta üles jäänud küsimusi, ettepanekut metsaseaduse ja planeerimisseaduse kooskõlla viimise vajaduste kohta ning võimalust teha seda menetluses oleva eelnõuga. Algataja esindajatelt uuriti, kas metsaseaduse ja planeerimisseaduse vaheliste vastuolude lahendamiseks on mingi mõistlik viis olemas. Kuid Rahandusministeeriumi hoiak oli nende väitel sisuliselt tabelis välja toodud ja Vabariigi Valitsus ei jõudnud selles ühisele seisukohale, sest Keskkonnaministeerium ja Justiitsministeerium olid muudatuste vastu. Kuna siin oli vastuolu ka teatud mõttes põhiseadusega, tekitas see probleeme. Toimus ka arutelu selles küsimuses. Muudatusettepanekute loetelusse oli kantud üheksa muudatusettepanekut, mis kõik leidsid komisjonis konsensuslikku toetust muudatusettepanekute loetelus ettepanekute selgitustes toodud põhjenduste alusel.

Juhtivkomisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: majanduskomisjoni ettepanekul võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. detsembriks, see on täna, ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. detsembril. Kuid sellega asi veel ei lõppenud. Jäi õhku küsimus, mis puudutas seda, kas kasutada digitaalset võimalust planeeringute läbivaatamiseks. Võeti vastu otsus, et selle punkti puhul sõnastab algataja korrektselt selle ära ja 6. detsembril arutab selle uuesti üle. Nii, 6. detsembril toimuski uuesti läbivaatamine.

Kusjuures mul jäi veel üks asi ütlemata. Nimelt, 23. novembril, kui toimus meie kolmas istung,  arutasime veel seda küsimust, mis puudutab tekkinud vastuolu. Siin oli selline küsimus: Sven Sester oli nõus sellega, et asjad võtavad aega ja kõik ei lahene nii kiiresti, kui on vaja, kuid ta sai ministeeriumide esindajate jutust aru, et kui seletuskirja midagi lisada, siis on see pigem meie endi rahustuseks. Nagu öeldi, tegelikult lähima poole aasta jooksul suure tõenäosusega mingeid muudatusi esile ei kutsuta.

20:09 Aseesimees Martin Helme

Hea Riho, ettekande aeg on läbi. Ma saan natukene juurde anda, mõne minuti, aga mitte väga palju.

20:09 Riho Breivel

No anna mõni minut. Ma lõpetan kohe.

20:09 Aseesimees Martin Helme

Anname kaks minutit lisaaega. Palun!

20:09 Riho Breivel

Jah, ta [Sven Sester] eelistaks tegelikult seadusloomet, kus asjad on selgelt paigas ja seadusandja saaks aru, milliseid seadusi vastu võetakse. Ta ütles, et selle eelnõu hääletuses ta menetlusotsuseid toetada ei saa.

Täpselt sama probleem oli ka minul, kuna ma olen algusest peale olnud sellel seisukohal, et tuleb korrastada planeerimisõigust puudutavat normistikku rohkem ja seal tuleb probleemid lahendada, samuti on need vastuolud, millele viitas Sven Sester, tõsiseks probleemiks. See tähendab seda, et meie kahekesi ei toetanud ettepanekut võtta eelnõu täiskogu päevakorda. Ja see ettepanek läks 7 poolthäälega ja vastu oli 2 häält. Tehti ka ettepanek teine lugemine lõpetada: poolt oli 7 ja vastu 2. Põhimõtteliselt ongi kõik. 

20:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Saame minna küsimuste juurde. Andres Metsoja, palun!

20:10 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus keskenduks sellele ühele akuutsele teemale, mis on lageraie. Te käsitlesite 16. novembril seda oma istungil. Ma kuulasin teid ja lugesin seda ühtepidi ja teistpidi. Ma saan aru, et Eesti Keskkonnaühenduste Koda selle ettepaneku tegi, valitsus arvas selle välja, siis tehti uuesti ettepanek seda arutada ja leiti, et on mingisugune vastuolu kahe seaduse vahel, metsaseaduse ja planeerimisseaduse vahel. Aga mulle jäi arusaamatuks, milles see vastuolu seisneb. Äkki te veel selgitaksite seda? Sest kui metsaomanikule seatakse piirang lageraie tegemiseks ja see on planeerimisseaduse kohaselt kogukonnale või mõnele selle alaga piirnevatest asulatest vajalik, siis omanikult loa küsimine ja nõusoleku küsimine on ju täiesti mõistlik tegevuses. Milles see vastuolu seisneb?

20:11 Riho Breivel

No vastuolu seisneski selles, et võimalus kompenseerida omanikule neid, kuidas öelda, kulutusi, või õigemini mitte kulutusi, vaid tema omandit, on ühes seaduses, metsaseaduses, ühtemoodi kirjas, aga teises, planeerimisseaduses teistmoodi. Need asjad ei ole nagu ühtselt ära hinnatud. Ütleme, nii nagu praegu võeti vastu seadus, et tuuleparkide puhul kompenseeritakse, planeerimisseaduse muutmise seadus seda ei lahenda. Siin on selline vastuolu.

20:12 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:12 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõuga moodustatakse planeeringute andmekogu, mis iseenesest on minu meelest väga oluline ja vajalik instrument bürokraatia vähendamiseks ja protsesside efektiivsemaks muutmiseks. Aga küsimus tuleb mul hoopis natukene laiem. Täna me põhimõtteliselt kiitsime heaks eelnõu, mis vabastab tulumaksust keskmised pensionid. Selleks, et seda tarkvaraarendust teha, ühte väikest vidinat, kulus vastaval ministeeriumil kolm aastat. Ja nüüd me tahame teha tohutult suurt asja, mida on hästi oluline teha. Kas oli ka juttu komisjonis, kui palju selleks võiks aega kuluda? Sest tegelikult peaks seadus jõustuma ju järgmise aasta novembris, nagu võib aru saada, need punktid. Kas nendel läheb aega kolm aastat, 10 aastat või 30 aastat?

20:14 Riho Breivel

Aitäh küsimuse eest! Aga seda tähtaega me tõesti ei arutanud. Võib-olla loodamegi, sinisilmselt, et jõutakse see valmis selleks ajaks. Nii et oleme optimistid.

20:14 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, uuesti, palun!

20:14 Heiki Hepner

Jaa, aitäh! Mu teine küsimus puudutab samuti selle eelnõu koostamist. Seletuskirjas on kenasti kirjutatud, et proovitakse lahendada viie aasta jooksul kuhjunud probleeme, anda selline lahendus. Neid tehnilisi probleeme on olnud ka päris mitmeid, aga selles suhtes võib olla rahul, et leitaksegi lahendused. Aga me teame, et nüüd, kui energiahinnad teevad täiesti pööraseid tõuse, me ei ole suutnud oma planeeringutega edasi liikuda täiendavate energiavõimsuste loomisel. Vaadates ja lehitsedes seda eelnõu ja tegelikult ka kehtivat seadust, edasi ja tagasi, edasi ja tagasi, ausalt öeldes ei leidnud neid lahenduskäike, mis kuidagigi aitaks vähil kivi alt välja tulla. Kuidas te seda kommenteerite? Või ei olnudki see kõige olulisem probleem selle viie aasta jooksul? See oleks kurb.

20:15 Riho Breivel

See meie komisjoni istungil ei olnud küll probleemiks. Mina ise ka ei näinud, et neid asju peaks lahendama selle seaduseelnõuga ja sellepärast ma ka oma sõnavõtus ütlesin, et need probleemid jäävad lahendamata. Selleks on vaja, nagu me sinuga oleme varem rääkinud, ikkagi minna uue seaduse loomiseni. Aga siin on selline asi, et kuna teatud asjad vajavad kiiret lahendust, ükskõik mis lahenduse see seadusemuudatus ka annab, siis võib-olla ongi tark minna edasi samm‑sammult, kuigi kunagi pole tark tegu hakata koera saba jupikaupa raiuma.

20:16 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ma ei näe. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Esimeseks on kõnesoovi avaldanud Andres Metsoja. Palun!

20:16 Andres Metsoja

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid, kõik planeerijad, kes Eesti maastikul on kujundanud Eestit just selliseks, nagu ta on! Kindlasti, ma arvan ka, et need muudatused, millest Riho täna siin rääkis, on väike samm ja mõistlik on see ära teha, aga ilmselt ei ole see tõepoolest piisav, sest ikka ja jälle kõlab tegelikult see, et Eesti vajab planeerimiseks uut seadust ja suuremat kooskõla eri õigusaktide vahel. No eks me jupphaaval oleme ju astunud neid samme. Kui me võtame kas või riigi eriplaneeringu näite, siis selles on olnud nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi. On olnud hea õppetund. Lõppkokkuvõttes ilmselt nii saabki seda õigusruumi jupphaaval ehitada. Aga ühel hetkel tuleks siiski püüda need huvid kokku võtta ja siduda üheks tervikuks, nii et ka põhiseadusel oleks oluline koht ja just nimelt eraomandil oleks selles kõiges väga oluline koht.

Ma julgengi öelda tegelikult seda, et see üks räägitud teemadest, millele ettekandja ka kulutus päris palju oma ettekandes aega, seesama sidusus planeerimisseaduse ja metsaseaduse vahel – me elame üha enam keskkonnas, mis meid lähedalt või kaugelt puudutab ja mis ei ole otseselt seotud meie omandiga. RMK on ju tegelikult hea näide sellest, kuidas on isegi välja öeldud seda, et kogu RMK mets ongi selline kõrgendatud avaliku huvi ala, kus alati saab suhestuda selle metsatükiga ja väljendada enda arvamust. Seda ka üsna atraktiivsetes kohtades ja aktiivselt kasutatakse.

Nüüd on omaette küsimus selles, et kui me läheme riigi vara väärtust – eelkõige, kui me räägime metsamaast ja majandusmaast – ja seda ressurssi piirama, siis ühel hetkel see võimendub ka eramaal. Tegelikult see regulatsioon mingis mõttes inimeste peades juba elab – tahaks oma elamu lähedal metsatükki kaitsta, aga regulatsiooni, kuidas seda teha ja kuidas seda omanikule kompenseerida, ju päriselt ei ole. Minu meelest on see üks väga tõsine ja oluline koht.

Täpselt sama on minu arvates vaja üle rääkida valdkonnas, mis puudutab riigi eriplaneeringut ehk üldist avalikku huvi. See eelnõu seda küll konkreetselt ei puudutata, aga üha enam me näeme tegelikult seda, et kui on avalik huvi olemas, siis avalik huvi allutab erahuvi. Aga sellel on hind. Ja mujal maailmas tegelikult on jõutud selliste planeeringute puhul selge teadmiseni, et kõik me ühiselt võtame rahakotiga kohustuse selle omaniku ees. Ostetakse ära omaniku vara, emotsionaalne väärtus seal hulgas, mitte ei tehta lihtsalt rehkendust kinnisvaraväärtuses. Nii nagu täna oli ka infotunnis juttu, KredEx läheb appi ja toetab maapiirkondades kodude kordategemist. Aga olgem ausad, pangad ja kinnisvaraturg näeb seal hoopis teistsugust väärtust. Linnas võib osta selle raha eest lagunenud garaaži, aga maal on tehtud korda väärtuslik talukompleks. Ja kui seda on vaja koridorina kasutada, siis selle raha eest sama väärtust tegelikult osta ei ole võimalik.

Palun ka lisaaega.

20:20 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

20:20 Andres Metsoja

Samas, me oleme ka algatanud parlamendiliikmetega ühe eelnõu, mis puudutab ühte väga olulist teemat. See on eestlaste jaoks õrn teema ja kaetud ka okupatsiooniaja varjundiga, see puudutab ehituskeeluvööndit piiranguvööndis, olgu see Eesti saartel või mandriosas jõgede-järvede ääres. Me oleme senimaani elanud ju selles teadmises, et hoonestada saab neid kohti siis, kui sealt leitakse mõni vundamendikivi või kui suudetakse see näiline objekt, mis kunagi on olnud, taastada ehitusregistris. Siis tekib justkui ehitusõigus.

Me parlamendiliikmetena oleme kaasanud juriste, et algatada see debatt siin saalis. See puudutab täpselt samamoodi väga oluliselt planeerimisseadust ja looduskaitseseadust, samuti veeseadust, sest algatajatena me oleme täiesti veendunud, et vett tuleb kaitsta ja tuleb kaitsta ka loodust. Seal, kus on looduskaitselised objektid, on ja jääb Keskkonnaametile õigus otsustada, mis on õige ja mis on vale. Aga nendes kohtades, kus tegelikult looduslikult on võimalik, on olemas maatükid, mida on võimalik hoonestada, need on ilusa kauni vaatega ja võib-olla seotud juba olemasoleva hoonekompleksiga kuskil X kohas Eestis. Võib-olla omanik soovib rajada kas või jõekaldast alla trepi või alla ehitada väikese sauna, nii et minu meelest me võiksime selle õigusruumi seada korda. Sest me teame ju, et seda tehakse Eestis niikuinii. Ja seda, mida tehakse niikuinii, ei peaks minu meelest kuidagi kõrvalt vaatama, vaid peaks minema meie oma inimestele legitiimsel moel appi ja tegema seda tõesti nii, et lihkeohte ei tekiks, midagi kuskil kellelegi kaela ei kukuks ning ka naabri vaated ja kaunis looduskeskkond ei saaks riivatud.

Nii et teema on õige, ilmselt peaks küll samm olema vähe pikem, aga eks me nüüd anname ka parlamendiliikmetena seda, kui lubate öelda, intriigi juurde. Ega muidu õigusruumi ei arenda, kui debatte ei pea. Nii et aitäh ja jõudu!

20:23 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:23 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Planeerimisseadus on vaieldamatult selline seadus, mis on ikka väga oluline seadus, nii nagu ka siin teise lugemise ajal Riho meile algatuseks ütles. See seadus loob tõesti need ruumilised lahendused sinna, kus me elame, ja me peaksime mõtlema sellele, kus me tahaksime elada.

Aga kõigest sellest ma siiski praegu rääkida ei kavatse, vaid räägin paarist momendist. Enne, kui need momendid esile toon, ütlen, et ka see eelnõu siiski lahendab mitmeid tehnilisi kitsaskohti, no kas või näiteks kommunikatsiooniga seonduvaid, olgu need teavitamised või avalikud arutelud, rakendades ka nüüd juba väljakujunenud kaasaegseid lahendusi. Neid tehnilisi küsimusi, mida see eelnõu lahendab, on veel.

Seletuskirjas on öeldud, et proovitakse lahendada viie aasta jooksul kuhjunud probleeme ja leida nendele lahendused. Ma oma küsimuses seda juba indikeerisin. Tõesti, me teame, praeguses energiakriisis olles, et meil on väga palju puudu tootmisvõimsusi. See on üks oluline põhjus, miks me oleme jõudnud elektrihinnaga sellisesse seisu, nagu me nüüd oleme – eile oli see üle tuhande euro megavatt-tunni eest. Sirvisin, lugesin eelnõu eespoolt tahapoole ja tagantpoolt ettepoole ning vaatasin ka kehtivat seadust, aga ei leidnud neid võtmeid, mis paneks selle vankri veerema, aitaks meil tuua siia kas või taastuvenergiana tuulikud ja saada üle teatud ummikseisust, kuhu me oleme jõudnud. Alles hiljuti avaldati üks kaart, mis näitas, et peaaegu kogu Eesti oli punane, [kõikjal olid kohad,] kuhu ei saa midagi teha, erinevatel põhjustel. See näitab, et tegelikult see teema on väga oluline ja väga akuutne. Kindlasti on see viie aasta jooksul kuhjunud probleemidest üks olulisemaid. Muidugi on kahju, et me ei ole selle eelnõuga suutnud seda probleemi lahendada.

Teine küsimus, mida ka see eelnõu tegelikult ei lahenda, aga mis vääriks ikkagi selgelt äramarkeerimist, on tõesti maardlate rajamine ja looduskaitsealade rajamine. Need on nagu ühe pika telje kaks erinevat otsa. Tõesti, praegune planeerimisseadus annab teatud sisendi maardlate rajamisele, looduskaitsealasid see sisuliselt ei puuduta. Aga need mõlemad on väga tugeva keskkonnamõjuga. Mõlema puhul, kui neid soovitakse teha, peaks jälgima selgelt planeerimisseaduse põhimõtteid. Praegu üritatakse, kui see teema kuskil päevakorda tõuseb, olgu maardlad või ka looduskaitsealad, neid põhimõtteid ignoreerida ja menetleda eriseaduste alusel. See ei ole tegelikult õige. Nii suure keskkonnamõjuga asju peaks menetlema planeerimisseaduse järgi.

Palun kolm minutit lisaaega.

20:28 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

20:28 Heiki Hepner

Toon veel ühe näite. Muidugi, ega inimlike rumaluste eest ei kaitse ka nüüd need muudatused, mis me loodetavasti ühel hetkel vastu võtame. Täpsustatakse rohevõrgustiku planeeringuid, mõisteid, on tugialad, nende ühendamiseks on rohekoridorid, rohealad – see kõik on väga õige. Lihtsalt ilmestamiseks, Rail Balticu planeerimisel sai korduvalt viidatud, et selline lahendus ei tööta hästi, sealt ei ole võimalik rohekoridori üle rajada, aga seda ignoreeriti. Nüüd loomulikult ollakse hädas, proovitakse leida lahendusi, survestatakse omavalitsust, et ta võtaks ise selle riski kanda ja kulud kanda, sest kõik sellised planeerimismuudatused võivad ühel hetkel potsatada omavalitsuse rahakotile. Ega me ei ole tõesti selliste rumaluste eest kaitstud, aga ma väga loodan, et see natukene ikkagi leevendab ja aitab mõista, millega on tegemist, ehk tuleb väga rumalaid otsuseid edaspidi siiski natukene vähem.

Üks asi, mida ma tõesti tahaks kiita veel lõpetuseks, on tõesti planeeringute andmekogude moodustamine. See on hästi oluline, see teeb omavalitsuste töö tegelikult lihtsamaks, see teeb inimestele eelkõige protsessi jälgimise lihtsamaks, sest on väga palju etappe, ja sellest võiks olla väga suur abi. Ma väga loodan, et selle [eelnõu] käekäik ei ole selline, nagu on olnud keskmise pensioni tulumaksust vabastamise puhul, mille kohta aastaid öeldi, et seda ei saa teha, sest lihtsalt see protsess on niigi keeruline ja me ei jõua sellega jooksval aastal tegeleda. Nii see kolm aastat läks kui lipsti. Praegune ülesanne on loomulikult kordades keerulisem, aga ma loodan, et minister on selle võrra toimekam ja aktiivsem ning me suudame ikkagi püstitatud ajagraafikus jõuda andmebaaside ja andmekogude moodustamiseni.

Nii et soovin jõudu ja proovime sellest ikkagi teha ühe seaduse, mis aitaks meid edasi taastuvenergia valdkonnas, aitaks ära hoida rumalaid lahendusi ja viiks ikkagi elu edasi. Aitäh!

20:31 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe, sulgen läbirääkimised. Hakkame läbi vaatama muudatusettepanekuid. Eelnõu 378 kohta on esitatud üheksa muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on olnud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku esitaja on samuti majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja komisjon on seda arvestanud täielikult. Seitsmenda muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheksanda muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ka üheksanda muudatusettepaneku autor on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 378 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


25. 20:33 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE) teine lugemine

20:33 Aseesimees Martin Helme

Võime minna tänase 25. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 425. Eelnõu on teisel lugemisel ja ettekandjaks kutsun siia majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Palun!

20:33 Annely Akkermann

Tervist, head kolleegid! Eelnõu 425 ei ole nii keerukas nagu eelmine. Tegemist on sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusega juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel.

Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus s.a 13. septembril. Eelnõu esimene lugemine toimus 13. oktoobril. Muudatusettepanekute tähtajaks, 27. oktoobriks ei laekunud Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut. Eelnõu menetlusest parlamendis teavitati Eesti Linnade ja Valdade Liitu, Eesti Laevaomanike Liitu, Eesti Sadamate Liitu, Tallinna Sadamat, Saarte Liinide AS‑i, Eesti Ringmajandusettevõtete Liitu, Green Marine AS‑i ja MTÜ-d Eesti Väikesadamate Arenduskeskus. Komisjoni poole pöördusid oma arvamusega neist Eesti Sadamate Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Oma seisukohad laekunud arvamuste kohta läkitas eelnõu algataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Peale kohtumist komisjoni töörühmas Eesti Sadamate Liidu ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega lepiti kokku mõnes sõnastuse paranduses, mis eelnõu algataja esindaja juhtivkomisjonile oma ettepanekute hulgas edastas. Kõigi nendega on võimalik üksikasjalikult tutvuda eelnõu kaardil. Aga need tõepoolest ei muutnud eelnõu sisu, vaid üksnes täpsustasid seda.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 23. novembri istungil, kus osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Komisjon aktsepteeris eelnõu algatajalt laekunud arvamuses toodud ettepanekute sõnastusi ja tegi juhtivkomisjonina eelnõu kohta kokku üheksa muudatusettepanekut. Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ning eelnõusse on tehtud tehnilisi ja keelelisi muudatusi, mis, nagu öeldud, ei muuda eelnõu sisu. Muudatusettepanekud on esitatud, neid on üheksa ja need kõik on leidnud komisjoni konsensusliku toetuse.

Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda täna, 8. detsembril ja teine lugemine lõpetada; kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. detsembril. See on minu poolt kõik.

20:36 Aseesimees Martin Helme

See läks küll kähku. Aga on küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

20:36 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui meil oli siin üks teine seadusemuudatus ja oli teine lugemine, siis ma proovisin niimoodi valju häälega ühte ettepanekut edasi anda ja minister on seda ka eelnevalt kuulnud. Kas see oli ka arutusel, kui teema jälle avati komisjonis, või seda ei arutatud? On teil midagi öelda selle kohta?

20:37 Annely Akkermann

Jaa. Ma arvan, et te praegu peate silmas oma küsimust, mille te esitasite veeteetasude vähendamise eelnõu juures, aga see küsimus puudutas meremeeste diplomite või kursuste uuendamist ja kvalifikatsioonide uuendamist. Vahepeal ma mõne merendusala asjatundjaga sellest ka vestlesin ja nad ütlesid, et juba praegu saab tegelikult teatud lisakoolitusi teha rahvusvaheliselt teistes riikides. Kuuldavasti Eesti kaptenid näiteks käivad tankeri lisakoolitust tegemas Riias. Selleks ei ole vaja seadusemuudatust.

Mis puudutab aga nn diplomite vahelehti, mis on natuke suurem ja keerukam probleem, siis üldiselt riigid oma väljaantud diplomeid uuendavad ise. Niisugune on minu praegune arusaamine sellest temaatikast. Aga seda võiks käsitleda nüüd veel ühe meresõiduohutuse seaduse raames, mis puudutab siseveelaevadel meremeeste diplomite vastastikust tunnustamist. See tuleb õige pea uuesti Riigikogu saali.

20:38 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, uuesti, palun! 

20:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Hea komisjoni ettekandja! Te olete ise ka temaatikaga kursis. Kas see oli selline pädev vastus, et me saame Riias käia koolitusi tegemas? Minu meelest ei ole. See ei ühti ka selle mõttega, et laevad tuleb tuua Eesti lipu alla. Alati räägiti, et kõige olulisem on meil kaldateenistus, me ju tugevdame seda, aga siis öeldakse, et te saate eksamit teha seal Riias. Kas sellel merendusspetsialistil oli ka mingi argument, miks me peaksime Riias tegema?

20:39 Annely Akkermann

Ei, see ei olnud nagu üldse süstemaatiline arutelu selles mõttes, et merenduses on selliseid kursuseid, mida tuleb uuendada teatud aastate järel. Ja siis on sellised taseme tõstmise kursused. Need koolituste uuendamised ongi rahvusvahelised. Lätlased ja ukrainlased võivad samahästi Eestis käia.

20:39 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ma ei näe. Me saame nüüd avada läbirääkimised ja soovi on avaldanud Tarmo Kruusimäe. Palun! 

20:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased siin- ja teisel pool vilkuvat ekraani, ministeeriumi esindajad ja kõik need, kes me tunneme rõõmu, et me saame laevad aeg-ajalt ikkagi Eesti lipu alla!

Ma päriselt ütlen, et olles opositsioonis ei ole mõtet ühtegi muudatusettepanekut või midagi teha, sest esimene reaktsioon on see, et läheb prügikasti, teine reaktsioon on see, et niikuinii läheb prügikasti, ja kolmas on see, et kui ta juba niikuinii prügikasti läheb, siis ei ole mõtet seda üldse lugedagi. Küll aga ma tean, et majandusministeeriumis ja teistest ministeeriumidestki inimesed ikkagi kuulavad meie istungeid. Ütlen teile ausalt, ma olen päriselt üllatunud. Tallinna linnas oli kunagi selline juhtum: Kalevi siseujula, mis ta seal oli, esimene rida, märk oli peale pandud, et Europark, maksa ära ja siis on parkimine tasuta. Aga kuskil ei olnud viidet, et see kehtis ainult esimese rea kohta siseujulas. Ülejäänud osa, tervet platsi, mis seal oli, loeti lihtsalt kesklinna territooriumiks. See oli päris suur probleem. Mäletan, et käisin ajakirjanikega seda asja seal valgustamas. Siis oli ka kaks inimest, kellest üks tuli pildistama seda olukorda ja teine oli just trahvi saanud. Kui me hakkasime Tallinna Linnavolikogu komisjonis seda asja arutama, siis saali tagumises otsas ütles üks inimene, et see probleem on lahendatud. Küsisin, et [kuidas, sest] abilinnapea, praegune minister, ütles, et ei-ei-ei, probleemi ei ole, aga need inimesed ütlesid, et nad kuulavad volikogu istungeid. Jah, selles oligi probleem, et inimesed ei saanudki aru. Ja me lahendasime selle olukorra ära. Seega, me teame, et ""Kukitas, kukitas, kukitas," mukitas Leninas", kuigi ta oli seda vist ainult üks kord öelnud. See oli leedu keeles ""Õppida, õppida, õppida," ütles Lenin". Kordamine pidi olema tarkuse ema.

Ma proovin nüüd tarkuse vanaema olla ja rääkida seda asja juba kolmandat või neljandat korda. Aga ma eeldan, et iga kord tulevad sellele mõttele juurde mõned inimesed. Ehk Ukrainas on, ütleme, 150 000 meremeest ja nendest üks kolmandik on ohvitserid. Neil on need STCW‑tunnistused, diplomid, mida nad peaksid iga viie aasta tagant täiendama. Ja küsimus on, kus sa neid dokumente hoiad. See ei ole väga suur ... Sihuke rahvusvaheline koostöö toimib, et sa võid ise valida. Aga Eesti seadused on sellised, et ei saa väga, sest [Ukraina] on Euroopa Liidu mõttes kolmas riik. Ukrainlased ise aga enda süsteemi väga ei usalda, sest seal vahepeal on ametnikud, keda on vaja hirmsasti raamatutega määrida – neil on selline suurem kõrgendatud bibliofiiliahuvi, nagu Tallinna linnas selle kohta öeldakse.

Ongi mõte, et me saaksime lihtsalt selle seadusesse kirjutada. Mis ta siis on? Ütlen uuesti: "Laevapere liikme koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord", § 32, ja see teine lõik "Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse Eesti kodanikule või Eesti elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele ..." tuleks sõnastada nii, et sinna juurde tuleksid sõnad "või e-residentsust omavale välismaalasele". Hinnanguliselt oleks see raha, mis Eesti riigile tuleks – peale usalduse – ikkagi miljonites. Kaks ja pool miljonit tuleks siis sellise tsükli puhul juba kas või riigilõivudest, maksudest jne. Nii et see on võimalus. Meie e-residentsus küll – ma olen ääri-veeri küsinud, kuigi ega ma ei tea –, meie see showroom enam nii väga ei kiratse. Täna president kirjutas ka selle kohta, mingi konverents vist oli sellel teemal, kuidas meil selle e‑residentsusega on. Aga juhul, kui meie e‑residentsus toimib, siis miks mitte, me võiksime selle ära teha. Nii et, inimesed majandusministeeriumist, Tarmo Kruusimäe on siin, ma võin selle info teile edasi anda. Ja ma arvan, et te leiate veel parema lahenduse.

Aga see, et suur mereriik Eesti pakub väikesele Ukrainale enda abistava käe – no midagi üllamat ei saa olla ju, kui nad veel kogu selle koolitusraha siia Eestisse ka toovad. Minu arvates asjal on jumet. Eks me kohtume järgmiste mereteemade arutelul ja ma loodan, et mingil hetkel tuleb keegi ametnik ja ütleb, et see on juba ära tehtud. Aitäh!

20:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi ka muudatusettepanekud, neid esitati üheksa. Sellega on niimoodi, et esimese muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon, kes on seda ettepanekut ka ise täielikult arvestanud. Teise muudatusettepaneku esitajaks on samuti majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon ja juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 5, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitanud majanduskomisjon ja ise seda ka täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 7, esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Sellega me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 425 teine lugemine lõpetada ja teine lugemine ongi lõpetatud.


26. 20:46 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (441 SE) esimene lugemine

20:46 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase viimase, 26. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu 441, tegemist on esimese lugemisega. Kutsun ettekandjaks keskkonnaminister Erki Savisaare. Palun!

20:47 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Teie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu. Eelnõu eesmärk on ajakohastada keskkonnateabe käitlemise korda [riigi] andmekogudes. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sh eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Keskkonnaregistri asemele luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal ja iseseisvate andmekogudena asutatakse Eesti looduse infosüsteem EELIS ning maavarade register, mis on senini toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks 2003. aastal jõustunud ja praeguseks aegunud keskkonnaregistri seadus. Eelnõuga loodav keskkonnaportaal on veebileht, mis võimaldab keskset juurdepääsu riigi andmekogudes hoitavale keskkonnateabele ning annab keskkonnaseisundist põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud ülevaate. Keskkonnaportaal ei tähenda iseseisva andmekogu loomist, vaid infotehnoloogilist lahendust, mis kuvab ja seostab eri andmekogude andmeid. Uue keskkonnaportaali IT-arendus on praeguseks juba valmis.

Eelnõuga iseseisva andmekoguna asutatava Eesti looduse infosüsteemi eesmärk on süstematiseeritult koguda ja tagada avalik andmete kättesaadavus [eelnõus loetletud] keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta (nt kaitsealad, kaitsealused liigid, üleujutusalad ja veekogud). Kõik Eesti looduse infosüsteemi andmed avalikustatakse avaandmetena uues keskkonnaportaalis. Praegu loetakse Eesti looduse infosüsteemi keskkonnaregistri alaminfosüsteemiks, kuid tehnoloogiliselt on see eraldiseisev andmekogu. Kuna Eesti looduse infosüsteemi olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, alustasime eelmise aasta lõpus uue infosüsteemi IT-arendust.

Teise iseseisva andmekoguna asutatava maavarade registri, endise nimega keskkonnaregistri maardlate nimistu eesmärk on geoloogilise teabe kogumine ja kättesaadavuse tagamine. Maavarade register on juba praegu nii sisuliselt kui ka infotehnoloogiliselt keskkonnaregistrist [eraldatud] iseseisev süsteem.

Keskkonnavaldkonna andmekogude korrastamise protsess on toimunud juba pikema aja vältel. Keskkonnaregistri alaminfosüsteemidest on eraldi andmekogudena asutatud juba keskkonnaseire infosüsteem, keskkonnaotsuste infosüsteem ning teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu. Mitmed teised keskkonnaregistri alaminfosüsteemid hõlmatakse omakorda keskkonnaotsuste infosüsteemi ja need süsteemid saab seejärel sulgeda.

Seaduse rakendamisel on mõju eelkõige riigiasutuste töökorraldusele ja keskkonnainfo avalikule kättesaadavusele. Nimelt suureneb keskkonnaandmete usaldusväärsus, kuna enam ei saa tekkida andmevigu andmete ülekandmisel keskkonnaregistrisse. Usaldusväärsemad andmed võimaldavad haldusorganitel teha informeeritud otsuseid keskkonnapoliitika kujundamisel. Keskkonnateabega seotud nõudeid muudetakse ametnike jaoks vähem koormavaks, sest keskkonnaregistrisse ei pea enam teistest andmekogudest andmeid üle kandma. See vähendab omakorda andmete töötlemisega seotud töökoormust. 

Eelnõu muudatuste tulemusena kasvab loodetavasti ka keskkonnaandmete kasutajate hulk, kuna rohkem andmeid tehakse kergemini kättesaadavaks ning neid on mugav kasutada. Uus loodav keskkonnaportaal annab tervikliku pildi meie keskkonnaseisundist ning see aitab ühtlasi teha informeeritud otsuseid. Samuti aitab parem keskkonnateabe allikas ehk uus keskkonnaportaal parandada inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonnaalaseid hoiakuid ja käitumist.

Eelnõuga muudame ka puurimispäeviku andmete esitamise korda. Täiendame aluseid, mille puhul ei ole vaja taotleda maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks luba. Nimelt peab puurija esitama puurimispäeviku ehk rajatud puurkaevu või -augu andmed e-kirja asemel edaspidi otse Eesti looduse infosüsteemi läbi keskkonnaportaali. Muudatuse tulemusel väheneb ametnike töökoormus, sest nad ei pea enam e-kirja teel esitatud puurimispäeviku andmeid ise Eesti looduse infosüsteemi kandma.

Lisaks täiendame maapõueseaduses maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmise sätteid ja lisame seadusesse üheksa alust, millal sellise loa taotlemine ei ole vajalik. Need on praktikas ilmnenud juhtumid, mille korral on juba teada kindlad tingimused, mis toovad kaasa positiivse otsuse kooskõlastamisel. Ja igat üksikjuhtumit ei ole vaja eraldi uuesti kaalutleda. Muudatus vähendab nii kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka muude luba taotlema kohustatud isikute halduskoormust ja ametnike töökoormust.

Eelnõuga tehakse ka muudatused, mis võimaldavad atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja veeseaduse alusel tehtavaid registreeringuid edaspidi menetleda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Edaspidi taotletakse ja antakse neid registreeringuid ainult KOTKAS-e kaudu, ühtlustatud vormis ja viisil. Eelnõuga sätestatakse ka alus registreeringu tegemiseks ja sellekohase dokumendi väljastamiseks ametniku sekkumiseta ehk automatiseeritult KOTKAS-e vahendusel. Muudatus on mõeldud sisult kaalumist mittevajavate standardolukordade jaoks, mille korral on taotlus võimalik rahuldada, ilma et menetlejal oleks vaja lisainfot. Automaatsete otsuste puhul on KOTKAS-es arendatud automaatkontrollid. Need on seotud ka teiste registritega, näiteks EELIS, geoportaal, või põhinevad jah/ei‑küsimustel ja arvväärtuste kontrollimisel. Automatiseeritult hakatakse väljastama kuni 10% registreeringutelt kõikide valdkondade üleselt. 

Kliendiportaali funktsionaalsused koos ametnike jaoks vajalike menetlustoimingutega kompleksloa ja keskkonnaloa jaoks on infosüsteemis KOTKAS juba olemas, registreeringute lisamisega samasse süsteemi kasutatakse ära olemasolevaid funktsionaalsusi.

Registreeringutega seotud muudatused ühtlustavad ja lihtsustavad võrreldes varasemaga taotluste esitamist, kiireneb kliendi suhtlus loa andjaga, info koondub ühte süsteemi ning Keskkonnaametil on parem ülevaade kliendi tegevusest. Lisaks paraneb muudatusega üldine keskkonnainfo kättesaadavus ning seeläbi kodanike ja ettevõtjate teadlikkus keskkonnanõuetest. Muudatuse tulemusena on Keskkonnaameti eesmärk vähendada menetluse keskmist pikkust kümne päeva võrra.

Eelnõukohase seadusega tehakse ka muudatused metsaseadusesse. Muudatusettepanekute eesmärk on sätestada metsaseaduses selged alused, millised andmed on metsaregistris edaspidi asutusesiseseks kasutamiseks ning millistel tingimustel ja kellele need väljastatakse. Metsaregistris ei kuvata praegu erametsaomanike kasvava metsa tagavara ja juurdekasvu. Muudatusega hõlmatakse asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatavate andmete alla lisaks nendele raiemaht metsateatisel ja metsakaitseekspertiisil, sest kõigi nende andmete puhul on tegemist isikuandmetega, mis annavad infot isiku varalise seisundi ja käitumise kohta ning mille avalikustamine kujutab endast seega eraelu puutumatuse riivet. Kõik need andmed on mitteavalikud vaid füüsilisest isikust erametsaomanike puhul. Nende andmete avalikkus annab metsaomanikele võimaluse äriliste ettepanekute tegemiseks ka siis, kui nad pole selleks huvi üles näidanud. Metsateatis näitab raiekavatsust ning raiemaht sellel annab hea ülevaate, kas tasub omanikule pakkumist teha või mitte. Need pakkumised on reeglina tehtud omaniku tahte vastaselt, sageli teda eksitavad ning omakasupüüdlikud.

Nende muudatuste taustal saab aga oluliselt rohkem keskkonnainfot avalikuks, kuna metsaregistrile juurdepääsu piirangud on korrastatud, üle vaadatud ja piiratud kitsalt vaid nende juhtumitega, kus andmed annavad infot füüsilise isiku varalise seisundi kohta. Ka metsaomanikel on selge soov, et riik aitaks agressiivseid ostjaid eemal hoida. Muu hulgas aitab muudatus kaasa ausale konkurentsile ja turu isekorralduse arengule.

Muudatusettepanekud täpsustavad ka SA-ga Erametsakeskus sõlmitava halduslepingu sisu. Haldamise all ei ole mõeldud pelgalt toetatavate avalduste vastuvõtmist ja toetuse väljamaksmist, vaid eesmärk on muu hulgas välja selgitada erametsaomanike vajadused, mille alusel kujundatakse ka metsapoliitikat. Seetõttu on erametsanduse toetamise halduse ülesanne palju laiem. Kehtiv haldusleping sisaldab juba neid ülesandeid, kuid seaduse tasemel seni seda välja ei ole toodud. Õigusselguse loomine on vajalik selleks, et seadusest tuleneks üheselt, millisel eesmärgil on SA-le Erametsakeskus vajalik juurdepääs andmetele, eriti just isikuandmetele. 

Lisaks täiendatakse metsaseadust statistilist metsainventuuri, SMI-d puudutava regulatsiooniga, et sisustada SMI mõiste ja eesmärk ning luua õiguslik alus juurdepääsupiirangute kehtestamiseks, sest kehtivas metsaseaduses need puuduvad. Muudatusega planeeritakse juurdepääsupiiranguid korduvalt inventeeritavate proovitükkide ehk püsiproovitükkide asukohtadele, kuni neid kasutatakse andmete kogumiseks, aga ka ajutiste proovitükkide asukohtadele ja mõõtmistulemustele kuni SMI tulemuste avalikustamiseni. SMI tulemused avalikustatakse kord aastas. Andmeid võivad saada andmekasutuslepingu alusel teadus- ja arendusasutused metsandusvaldkonnas teadustöö tegemiseks. Püsiproovitüki koordinaadid ei tohi olla avalikud, et vältida kallutatud käitumist.

Proovitükk esindab teatud metsaala. Kui selle asukoht on teada, esineb võimalus, et metsa majandaja muudab tahtlikult või tahtmatult teguviisi sellel alal võrreldes planeerituga. Statistiliste põhimõtete kohaselt ei ole proovitükk sellisel juhul valimina enam esinduslik ning seda ei tohiks enam uuringus aluseks võtta. SMI alaliste proovitükkide ca 20-aastane mõõtmine on olnud pikaajaline investeering, praeguses vääringus ligikaudu 4 miljonit eurot. Proovitüki asukohaandmete avalikuks muutmisel tuleks valida uued püsiproovitükid. See on aga juba iseenesest kulukas ja aeganõudev. Kuid, mis veel olulisem, sel juhul katkevad seni uuritud aladel tekkinud väärtuslikud aegread, mis on tingimata vajalikud teatud keskkonnaandmete saamiseks, nagu näiteks juurdekasv.

Lisaks Eesti metsade olemi, kasutamise ja seisundi hindamisele kasutatakse statistilise metsainventuuri andmeid kasvuhoonegaaside (KHG) inventuuri koostamiseks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris ning osaliselt põllumajandussektoris. SMI andmete raporteerimise rahvusvaheliste kohustuse kaudu, sh kliimaaruandluse koostisosana, on SMI kvaliteeti mõjutavatel küsimustel seega oluline rahvusvaheline mõõde. SMI metoodika on rahvusvaheliselt tunnustatud ning seda on auditeerinud muu hulgas Euroopa Komisjon LULUCF-i aruannete esitamise käigus, kuid ajakohastame seda pidevalt ning räägime läbi muu hulgas Tartu Ülikooli matemaatikutega, et SMI usaldusväärsust veelgi tõsta. Kõike seda arvestades on oluline metsanduses selgelt reguleerida SMI alusandmete, sh püsiproovitükkide asukohaandmete avalikustamise kord ja täpsustada andmesaajate ring. Aitäh! 

21:02 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! On ka küsimusi. Merry Aart, palun!

21:02 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! See oli nii ilus pikk loeng ja selline, aga ausalt öeldes õhtu on ka, nii et arusaamisega tekkis kaunis keeruline olukord. Sellepärast ma küsin natuke niimoodi lihtsamalt, äkki siis saaks paremini aru. Ma saan aru, et selle portaali alla tulevad iseseisvad andmekogud. Kui palju neid andmekogusid sinna tuleb? Kas need andmed on ka omavahel ristkasutatavad? Kes ja kuidas neid portaali andmeid hakkab kasutama? Mis sellest kasu on?

21:03 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma arvan, et kui ma nüüd ütlen arvuliselt, kui palju neid andmekogusid on, siis ma võin natuke eksida, aga neid on üksjagu palju. On EELIS, maavarade register ja mitmed registrid veel. Loomulikult, neid andmeid hakatakse ristkasutama, see ongi kogu selle portaali mõte. Ja see portaal on mõeldud eeskätt avalikuks kasutamiseks, st inimesed saavad ise seda kasutada, küsida sealt keskkonnaandmeid ja uurida huvipakkuvate piirkondade kohta kõike seda, mis seal kirjas on. Teiseks hakkab neid samu andmekogusid kasutama ka ametkond oma otsuste tegemisel. Nii et see on väga mitmekihiline infotehnoloogiline lahendus, mis võiks muuta kogu keskkonnaandmestiku läbipaistvamaks, paremini kasutatavaks ja kasulikumaks.

21:04 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

21:04 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna siin on tegu ikkagi ühe seaduse tühistamisega, siis see on Eesti õiguskorras jällegi suursündmus, sest kipub olema nii, et seadused ainult kuhjuvad, kuhjuvad ja kuhjuvad ning lõpuks on riiulid Riigi Teatajaid paksult täis. Vaestel inimestel on hing kinni nendest seadusevirnadest, lisades sinna veel euroseaduste virnad, mida võib kallurite kaupa mõõta. Kas teil oli natukene sellel teemal juttu ametnike ja teistega, millal viimati mõni seadus tühistati ja kas see ikka on sündmus? Küllap oli vähemalt aasimise tasemel seda, nii et palun jagage, kui sellist teemat käsitleti.

21:05 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! Ei, meil sellist arutelu ei olnud, millal see viimane hetk oli, kui mõni seadus kehtetuks tunnistati. Teisest küljest ma olen teiega väga nõus, et seadusi aeg-ajalt tekib meil liiga palju, nii et mõistlik oleks neid aeg‑ajalt revideerida, osa neist koondada kuskile uude kogumisse ja ülejäänu n‑ö ära kustutada. Tuleks vähendada seda müra, mis seal ümber on.

Aga ma vahepeal leidsin üles ka selle loetelu nendest andmetest, mis EELIS-esse läheb. Ma loen stenogrammi jaoks selle ka üles, siis on võib-olla lihtsam leida. Seal on info kaitsealade kohta, kaitsealused liigid, Natura 2000 alad, kalade kudemispaigad, jahipiirkonnad, vääriselupaigad, põhjavesi, üleujutusalad, veekogud, seirejaamad, paisud, puurkaevud, jääkreostusobjektid, loodusvaatlused, elupaigad, ja tegelikult on neid veel.

21:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Merry Aart, palun!

21:06 Merry Aart

Aitäh! Ma väga  tänan vastuse eest! Pilt läks minu jaoks küll tunduvalt selgemaks. Aga ma küsin veel siia juurde, millal see portaal võiks valmis või kasutuskõlblikuks saada ja mis see maksab.

21:06 Keskkonnaminister Erki Savisaar

Aitäh! See portaal on tegelikult juba valmis ja nüüd tahaks seda täies mahus rakendada, et inimesed ei peaks enam topelttööd tegema, nii uues kui ka vanas süsteemis, ja saaks need vanad aegunud süsteemid maha tõmmata. Nii et juba täna saab seda kasutada ja sinna tulevad veel mõned täiendavad funktsioonid juurde.

21:07 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ma ei näe. Suur tänu ministrile! Saame minna kaasettekande juurde ja kutsun siia keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi. Palun!

21:07 Yoko Alender

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid, kes te viibite veel siin ega vaata kodus AK-d! Annan ülevaate eelnõu 441 menetlusest Riigikogu keskkonnakomisjonis.

Komisjoni koosolek toimus 23. novembril videosilla teel. Puudu olid komisjoni liikmetest Heiki Kranichi ja Jevgeni Ossinovski. Minister tutvustas põhjalikult eelnõu, nii nagu siin meie eeski. Lisaks olid ministeeriumist kohal metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ja nõunik Leno Kuura, samuti õigusosakonna juhataja Eda Pärtel ja nõunik Annemari Vene ning keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Hanna Vahter ja juhtkonna nõunik Kätlin Weinzierl.

Tegemist on eelnõuga, mida keskkonnakomisjon on menetlenud eelnevalt juba pikalt. Varem oli eelnõu numbriks 292. Sel korral oli komisjoni menetlus üsna lühildane. Minister tutvustas tõepoolest eelnõu ja ühtegi küsimust ei olnud. Aga võib-olla infoks ja stenogrammi mõttes ütlen, et vahepealsel ajal tõepoolest on olnud palju kirjavahetust õigusteadlastega, eelkõige selle üle, mis puudutab metsaandmete avalikustamist. Küsisime mõned õiguslikud analüüsid ja mõned saadeti meile ka omal algatusel. Justiitsministeeriumiga suhtlesime pikalt sel teemal. Samuti oli küsimusi SMI andmete kohta.

Aga komisjoni koosolekul tõepoolest arutelu ei järgnenudki pikemalt. Nii et kui on midagi, mis pakub huvi, siis vastan hea meelega küsimustele, aga rohkem ei olegi teile midagi rääkida. Aitäh!

21:09 Aseesimees Martin Helme

Aga ei ole ka küsimusi. Suur tänu! Me saame minna läbirääkimiste juurde. Heiki Hepner, palun!

21:09 Heiki Hepner

Head kolleegid! Pikalt teid kinni ei hoia siin hilisel õhtusel tunnil, aga tahaksin mõned märksõnad selle seaduse kohta ütelda. See on hea seadus, see on hea seaduseelnõu päris mitmel põhjusel. Kõigile, kes on sinna oma panuse andnud, olen mina igatahes tänulik, nii oma kolleegidele kui ka kõigile neile, kes on Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või ministeeriumi teistes allasutustes ja teadusasutustes selles protsessis osalenud.

Kindlasti väärib kiitust see pool, et tõesti üks seadus tunnistatakse kehtetuks. Seda, nii nagu hea kolleeg Anti Poolamets juba korra mainis, väga tihti ei juhtu. Tihti me lihtsalt ehitame mingeid kihte peale ja peale ja muudame seadusi, aga nüüd natukene korrastame üldist struktuuri.

Kiita tuleb ka selle tervikportaali eest. Sellele on pandud uhke nimi KOTKAS ja see on kogu, mis peaks keskkonnaandmeid koondama. Jah, see on juba valmis ja peaks tegema ametnikele töö lihtsamaks, vähem bürokraatlikumaks. Aga muidugi ei ole vähem oluline, et see teeb ka tavakodanikele andmete leidmise ja kasutamise mugavamaks. Mina olen selle koha pealt tegelikult optimist.

Lõpetuseks räägin võib-olla metsaandmete avalikustamisest. Siin on ju korduvalt kahtluse alla seatud näiteks see, kas meie metsateatised ikka peaksid kõik olema avalikud. Ma kiidan ka siin seadust. Me oleme suutnud [ohjeldada] neid nn kährikuid, kes on kui hagijad metsaomanikul kallal, kui see metsateatis on registrisse jõudnud, ja üritavad kombata just metsaomaniku teadlikkust, et ehk saaks odavamalt ja alla turuhinna selle tüki kätte. Nad ei ole enamasti piirdunud ainult sellega, vaid üritanud ka kõrvalt [mingeid mooduseid leida]. Nii mõnedki väga hea veenmisoskusega nn metsaärimehed on tõesti jupi kurja teinud. Me oleme ka siin nüüd astunud sammu, millega proovime seda auku kinni toppida ja neid kährikuid eemale tõrjuda.

Lõpetuseks SMI. Ka siin on õhku visatud täiesti põhjendamatult kahtlusi, et see statistiline metsainventuur ei kajasta meie andmeid õigesti. Muidugi on tervitatav, et ministeerium ka auditeerib ja tõestab seda usaldusväärsust, aga selle süsteemi järgi on maailmas juba enam kui sada aastat metsa inventeeritud. Me oleme selle metsa inventeerimise meetodi toonud Rootsist, mis on tõeliselt metsarikas maa. Seal on see meetod välja töötatud ja me oleme ka siin sellega juba enam kui 20 aastat tegelenud. Meie tippteadlased, kes on maailmas väga-väga tunnustatud, on selle taga. Mul on hea meel, et me loome nüüd seadusliku aluse sellele ja hajutame kahtlusi meie metsanduse kohalt.

Lõpetuseks. See eelnõu oli tegelikult  juba ammu valmis. Aga tõesti, seekord läks sellega nii, et koalitsioon jättis suvel ohjad lohakile ja mõtles, et küll me sügisel need jõustumiskuupäevad ära õiendame. Nüüd tuli uuesti see protseduur läbi teha. Võib-olla oli sellest nii palju kasu, et sai kõik veel kord läbi rääkida.

Palun ühe minuti juurde.

21:14 Aseesimees Martin Helme

Üks minut lisaaega, palun!

21:14 Heiki Hepner

Tuleb veel läbi rääkida osapooltega ja selgitada, mis selle seaduse võlud on, ja tuleb otsida sellest väikest kasu. Aga nüüd saame ehk lõpuks tõdeda, et kaua tehtud kaunikene. Aitäh!

21:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Läbirääkimiste soovi rohkem keegi avaldanud ei ole, sulgen läbirääkimised. Edasi on niimoodi: juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 441 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. detsembri kell 17.15. Tänane päevakord on sellega läbi ja istung on lõppenud. Aitäh ja head õhtut!

21:15 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee