Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Väga austatud Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Tere päevast! Alustame 8. detsembri infotundi ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 16 Riigikogu liiget, puudub 85.

Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Head ametikaaslased, kuna sel korral on 13 küsimuse teemat registreeritud, on mul teile palve, et teeme iga küsimuse juures ühe täpsustava küsimuse ja ühe lisaküsimuse. Kalle Grünthal, palun!

Ansambel Apelsin laulab sellist laulu nagu "Viis viimast": viis viimast, kes kunagi ei pääse lauda, ja nii edasi. Ühe korra ma tegin siin häält, et miks mina alati olen viimane. Teine sihukene õnnetu on Mart Helme. Kas nüüd jääbki niimoodi, et meie oleme kogu aeg viimased küsijad, või on ikka võimalik seda protseduuri muuta ka selliselt, et me oleksime esimeste küsijate seas?

Aitäh teile! Kindlasti on. Meil on tõesti teatud reeglistik, et kõigepealt küsivad opositsioonierakonnad, iga kolmapäev üks opositsioonierakond küsib esimesena. Oleme juhatuses kokku leppinud ka selle, et ministrid vahelduksid ja erakonnad vahelduksid. Ei ole pingerida, kes peab olema eelviimane või viimane. Loomulikult see muutub, nii nagu ka te ise ütlesite. Ka teie isiklikult olete olnud selles nimekirjas palju kõrgemal kohal ja ma usun, et need head päevad tulevad ühel hetkel taas. 

Läheme nüüd küsimuste juurde. Esimese küsimuse on esitanud Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ning sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige, riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes. Küsimuse teema on vaktsineerimine. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister Aab peaministri ülesannetes! Minu küsimustel on kaks märksõna, esimene on laste vaktsineerimine. Ma tegelikult oleksin tahtnud neid küsida minister Kiigelt või peaministrilt, aga kuna neid meil täna siin ei ole, siis ma palun, et äkki teil on mingisuguseid vastuseid anda. Me teame, et Sotsiaalministeeriumis on juba alates sügisest istunud koos töögrupp, kes on arutanud teemat "Väikelaste vaktsineerimine", me räägime [vaktsineerimisest] alates viiendast eluaastast. Meie ega avalikkus ei ole sellest mitte midagi kuulnud. Nüüd me kuuleme, et otsused on juba põhimõtteliselt vastu võetud ja läheb laste vaktsineerimiseks. Me oleme kuulnud siin ka propagandat, kuidas väikelapsed on süüdi selles, et nende vanavanemad jõululauas nakatuvad, ja väikesed lapsed nakatavad, kuigi me teame, et vaktsineeritud inimesed kannavad seda viirust samamoodi edasi. Seetõttu väita, et lapsed on need kõige suuremad süüdlased, ei ole vist väga õige. Aga me teame ka seda, et teie koalitsioonikaaslased ei kõhkle hetkegi, kas minna laste kallale või mitte. Ma küsin, milline on teie tunnetus selles küsimuses. Olete te valitsuse liikmena selle protsessiga nõus ning kas ja kuidas sellega üldse edasi peaksime minema?

Jaak Aab, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea küsija! Mis puudutab 5–11‑aastaste laste vaktsineerimist – no eks me loeme uudiseid ja teame, mis maailmas toimub. Euroopa Ravimiametilt on loa saanud Pfizeri vaktsiini [manustamine] ka selles vanuses lastele. Meil Eestis on seda arutanud immunoprofülaktika komisjon, kes annab soovitusi vaktsiinide kasutuselevõtu ja selle kohta, millal need kasutusele võtta, ja ka muude asjade kohta. Immunoprofülaktika komisjon on soovitanud seda vaktsiini kasutada. Aga pean meelde tuletama, et mina ei tea, mida on Sotsiaalministeeriumi töörühmades räägitud. Seda mina kommenteerida ei oska. Kindlasti see teema on jutuks olnud, ka varasematel aruteludel on kogu aeg räägitud, et millalgi tõenäoliselt tulevad vaktsiinitootjad välja selliste vaktsiiniga, millega on võimalik vaktsineerida lapsi. Valitsuses on arutletud selle informatsiooni põhjal, mis meile on tulnud Terviseametilt, Ravimiametilt, immunoprofülaktika komisjonilt ja Sotsiaalministeeriumilt, ning me oleme samal seisukohal, nagu on soovitanud immunoprofülaktika komisjon.

Tuletan jätkuvalt meelde põhimõtet, mis Eestis kehtib: kõigi puhul on vaktsineerimine vabatahtlik. Me oleme rääkinud ka sellistest põhimõtetest, et mingite kampaaniate korras laste vaktsineerimist me tõenäoliselt ei toeta. Põhiline koht, kus lapsi saab edaspidi vaktsineerida, on perearstikeskused. Ja kindlasti homme, kui meil tuleb vaktsineerimisest juttu valitsuskabinetis, antakse meile ka informatsiooni, kuidas need asjad edasi arenevad. Praeguse informatsiooni kohaselt need vaktsiinid, mis on mõeldud spetsiaalselt lastele, jõuavad Eestisse jõulude paiku – seda, kas jõulude eel või jõulude järel, ei oska täpselt veel öelda. Vastavalt sellele ajagraafikule ta kättesaadavaks tehakse. Kindlasti on siin oluline lapsevanema otsus, kas ta soovib vaktsineerida või ei soovi vaktsineerida. See on kindlasti vabatahtlik.

Nüüd üks täpsustav küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh vastuse eest! Me teame küll, kuidas praegune valitsus seda vabatahtlikkust väga osavalt piirangutega reguleerib. Täiskasvanute ja teismelistega on kõik juba ilusti-kenasti läbi katsetatud, kuidas vaktsineerimistõendiga saab piirata nende ligipääsu [teatud kohtadele], eriti sellist sotsiaalset läbikäimist. Me tõenäoliselt näeme tulevikus, kuidas siis, kui väike laps küsib ema käest, et miks ma ei tohi minna mängutuppa sõbra sünnipäevale, ja ema ütleb, et kallikene, sa ei ole vaktsineeritud, hakkab laps nutma, karjuma ja jalgu trampima ning ütleb, et emme, ma tahan seda süsti saada.

Te ütlesite, et vaktsineerimine on vabatahtlik, ja siit me jõuame teise küsimuse juurde. Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen on välja tulnud ideega, et Euroopa Liidus peaks tulevikus toimuma kohustuslik Euroopa Liidu kodanike vaktsineerimine. Kohustuslik! Jällegi, see küsimus oleks mul tegelikult peaministrile, kes on öelnud, et meil on kõige euroopalikum ehk kõige Euroopa-sõbralikum valitsus – me teame, et tegelikult see tähendab seda, et kõik, mis on Euroopas otsustatud, viiakse vastuvaidlematult ja sõnakuulelikult ka Eestis ellu.

Meie seadused teatavasti ju nii-öelda sunniviisilist [vaktsineerimist] – me võime arutada teemal, kus on piir kohustuse ja sunni vahel – tegelikult ei luba. Kuidas valitsus kavatseb sellega edasi minna? Reformierakonna instinkt on teatavasti igas küsimuses Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni poole hoida. Jällegi, ma küsin, milline on teie tunnetus selles küsimuses. Kas Eesti praegune valitsus kavatseb selle teemaga edasi minna vastavalt Euroopa Komisjoni ja Ursula von der Leyeni välja käidud ettepanekule? Mis meid, Euroopa Liidu kodanikke, aga ennekõike Eesti kodanikke, ees ootab?

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimuse eest! Tulen korraks veel laste vaktsineerimise juurde, kuna te kommenteerisite seda. Põhimõte, mida me oleme kabinetis arutanud, on see, et vaktsineerimistõend, mis automaatselt genereeritakse, tõenäoliselt ka laste puhul, ei hakka olema üheski avalikus kohas ligipääsu piiraja või lubaja, nii nagu see praegu on piirangute mõttes 12–17‑aastaste ja täiskasvanud inimeste puhul. 12–17‑aastastel on küll võimalus PCR-testi või antigeenitestiga [luba] saada.

Mis puudutab kohustusliku vaktsineerimise mõtet – no ma mõistan tõenäoliselt ka Euroopa Komisjoni ja Ursula von der Leyenit. Ega see asi, mis meil siin kaks aastat on kestnud, ei ole kerge. Me oleme kõik need asjad läbi käinud, kõik need lained läbi käinud. Teaduslikud argumendid räägivad, et vaktsineerimine siiski aitab, eriti selles suhtes, kui raskelt inimene nakatumise korral põeb. Seda me oleme näinud puhtalt statistiliselt ka Eestis. Eks see on mure tuleviku pärast, arvestades ka seda, et jätkuvalt on oht uute tüvede tekkeks. Aga ma kinnitan üle, et Eesti valitsus ei ole teinud ühtegi otsust, mis tähendaks inimeste kohustuslikku vaktsineerimist, ja kindlasti ei ole [valitsusel] seda ka plaanis. Jääme selle põhimõtte juurde, nagu praegu on. Ma ei usu, et meie valitsus hakkaks lähiajal arutama kohustuslikku vaktsineerimist.

Te teate, et tööandja saab [töötajatele] teatud tingimused esitada, kui ta teeb riskianalüüsi, olenevalt nakatumise levikust, töö iseloomust, kontaktsusest või sellest, mida peab tööandja tagama, olgu ta avalikus sektoris või erasektoris. Sellele riskianalüüsile tuginedes saab ta kasutada erinevaid usaldusmeetmeid, olgu see töökohal maski kandmine, olgu see distantsi hoidmine või midagi muud. Kaitsevägi on leidnud oma riskianalüüsi põhjal, et riigi julgeolekut on võimalik tagada siis, kui ei pea muretsema selle pärast, et inimesed pidevalt haigestuvad ja jäävad eneseisolatsiooni. Nad on püstitanud sellise nõude, et riigipalgalised Kaitseväe teenistujad peavad olema vaktsineeritud. See on iga tööandja riskianalüüsi küsimus. Ühtegi üleriigilist valitsuse otsust kohustusliku vaktsineerimise kohta ei ole tehtud ja ma ei usu, et seda ka tehakse.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teie jutus on väga ilusad ja uhked loosungid, mis on reaalsusest täiesti erinevad. Päriselu on hoopis teine ja ma usun, et te teate seda. Kõigepealt ma ütleksin ära selle, et vaktsineerimiskampaania kohta teie ütlesite, et teie seda ei tee, ometi on just teie erakonna minister olnud selle propageerija ja algataja. Minu küsimus tuleneb sellest, et eilsel sotsiaalkomisjoni istungil tutvustasid teadusnõukoda, WHO esindaja ja Terviseameti esindaja omikrontüve. Seal käisid läbi sellised väited nagu "põgeneb immuunsuse eest", "omab paremat immuunsuse eest põgenemise potentsiaali" ning "läbipõdemise ja vaktsineerimise järgne immuunsus on vähem efektiivne". See tähendab seda, et vaktsineerimine või vaktsineeritus ja läbipõdemine ei kaitse selle tüve eest. Minu küsimus selles valguses omikroni sellise käitumise puhul on selline: milline on valitsuse plaan omikrontüvega seoses? Kas räägite ikka, et vaktsineerime-vaktsineerime, kuigi on teada, et see ei aita? Mis on teie plaan?

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimuse eest! Eks see uus tüvi on aktuaalne teema ja teadmist selle kohta väga palju ei ole. Seda tüve üritatakse üle maailma täpsemini sekveneerida, aru saada selle käitumisest, selle levimisest, selle mõjust. Ühtegi täpset andmekogu või -baasi või järeldust tegelikult tehtud ei ole, seda on meile rääkinud ka teadusnõukoda, seda on rääkinud eksperdid. Esialgsed vaated omikrontüvele – jah, ka mina olen neid lugenud ja muidugi lähtuvad neist ka meie teadlased –, vaadates rahvusvahelist teaduskirjandust, on sellised, et kiirem levik võib olla läbipõdenute puhul. Vaktsineeritute puhul pigem seda vastust ei ole. Eri eksperdid on öelnud, et vaktsineerimine peaks aitama vältida rasket haigestumist ka omikrontüve puhul. Informatsiooni on nii vähe, et mina ei hakka ilmatargaks ega väida, et see on niipidi või teistpidi. Homme on valitsuskabinetis kohal teadusnõukoja esindaja ja Terviseameti esindajad ning me saame jälle täiendavat informatsiooni. Eks selle info põhjal tulebki otsustada, mis edasi saab.

Suur tänu! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Priit Sibul ning sellele vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Küsimuse teema on elektri hind. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Suur rõõm teid sel nädalal siin näha. Ma loodan, et teil õnnestus eile vabatahtlikus korras lennujaamas ka see test teha, mida seal võimaldatakse.

Aga nüüd küsimuse juurde. Austatud minister! Jõuluajal ei tahaks väga kuri olla, aga tundub, et peab. Mulle tundub, et valitsuse tegevust iseloomustab praegu kõige paremini sõna "jokutamine", kuigi teid tuleb tunnustada: teie isiklikult olete mõnes asjas initsiatiivi näidanud. Ma loen ette ühe jada, mis käib selle aasta kohta. Aprillis esitas Isamaa eelnõu 2022. aastaks planeeritud aktsiisi tõusu ärajätmise kohta. Valitsus tõesti asus seda sügisel toetama. Septembris esitasime eelnõu, millega soovisime tühistada elektrienergia taastuvenergia tasu tarbijatele ning katta taastuvenergia tasu tootjatele riigieelarve eraldisena CO₂ emissiooni kvooditulust. Seda eelnõu ei pidanud koalitsioon mõistlikuks toetada. Oktoobris tegi Isamaa ettepaneku alandada ajutiselt gaasi-, elektri- ja soojusenergia aktsiisi käibemaks 20%-lt 9%-le, aga 23. novembril rahanduskomisjonis koalitsioonifraktsiooni liikmetest keegi seda ettepanekut ei toetanud. 2021. aasta novembris, möödunud kuul otsustas valitsus, et poole aasta jooksul kompenseeritakse tarbijale 50% ulatuses võrguteenuse tasu. Lisaks lepiti kokku, et luuakse toetusmeede vähem kindlustatud leibkondadele, elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete osaliseks tasumiseks. No me näeme kõik, mis elektri hinnaga on toimunud, ja need meetmed, mis valitsus vastu on võetud, loomulikult, ma arvan, ei rahulda ka teid, kuulates teie järgmisi ettepanekuid.

Mul ongi küsimus. Millisel kujul, mida ja kunas teie arvates juhtuma hakkab? Ja mida näeb kodutarbija oma arvetel?

Taavi Aas, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed ja hea küsija! Nii nagu te ka ise konstateerisite, on teatud samme Vabariigi Valitsus tänaseks astunud. Paraku tõesti oleme olukorras, kus elektri hind on ka pärast neid samme löönud uusi rekordeid. Kahtlemata on sellel hetkel kohane vaadata otsa ka teistele meetmetele. Ma arvan, et kõige olulisem on see, milliseid meetmeid on võimalik kiiresti või võimalikult kiiresti rakendada. See peaks olema praegu tegutsemise aluseks. Kindlasti on olemas pikad meetmed, aga täiendavate energiavõimsuste turule toomine võtab aega ja see ei ole see, mis meid sellel talvel aitaks. Kiired meetmed, nii nagu ikka ja nii nagu te ka ise ütlesite, on maksumeetmed ja kompenseerimismeetmed. Maksumeetmed oleksid kõigile ühetaolised, kompenseerimismeetmed aga rohkem sihitud ja teostatavad kohalike omavalitsuste kaudu. Nende kohta on valitsus ka otsused teinud.

Nüüd, nagu ma ütlesin, tõepoolest, elektri hind on jätkanud kasvamist ja uued meetmed oleks siinkohal kohased. Meie ettepanek on olnud, et neid võiks olla mitu, sest tõepoolest on nii, et ainult ühe meetmega on väga keeruline olukorda lahendada. Meie ettepanekud on olnud, ütlen veel kord, järgmised. Esiteks, vaadata üle käibemaksuküsimus, käibemaksu alandamine. Teiseks, arvestades seda, et nii kõrge elektri hind puudutab aina rohkemaid peresid, oleks ilmselt oluline üle vaadata ka see, mis on toetuse saaja piirsissetulek. Praegu on see 673 eurot ja tõenäoliselt oleks mõistlik seda tõsta, sest nii kõrged hinnad puudutavad aina rohkemaid peresid. Ja kolmas ettepanek võiks olla vaadata üle, mis toimub börsihinnaga ning kas oleks mõistlik ja võimalik seada ette lagi osale tarbijatele börsihinna maksimumi puhul.

Aitäh! Kuna küsija oli mures ka minu pärast, siis ma tänan selle eest. Jah, Tallinna lennujaamas on tõesti väga mugav testimisvõimalus loodud. Ma kasutasin seda võimalust ja sain täna enne tööpäeva algust teada oma testi tulemuse, see oli negatiivne. Aitäh teile! Priit Sibul, nüüd on teil võimalus täpsustavaks küsimuseks. Palun!

Aitäh, härra esimees! Nii nagu ma aru saan, saate te mõne aja pärast SMS-i ja peate siis uuesti testima minema. Vähemalt minul oli see mõne nädala eest niiviisi. Nii et oodake sõnumit ja saate uuesti minna.

Aga ma jätkan küsimust ministrile. Me teiega olime eelmises valitsuses ühes töögrupis ja ma tean, et te olete siiras ja heatahtlik inimene. Kui ma aga vaatan neid sõnumeid, mida praegu teilt kuulen, siis ilmselgelt olete te sattunud halba seltskonda ja võtate eeskuju valedelt inimestelt. Möödunud nädala lõpus, kui haridus- ja teadusminister tuli välja eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavaga, teatas ta muu hulgas, et koalitsioonipartneritega ta seda läbi ei ole rääkinud. Tegemist oli kommunikatsiooniplaaniga. Nüüd, kui ma vaatan seda ettepanekut, millega te olete välja tulnud – energiakandjate käibemaksu alandada –, siis kahjuks paistab, et te unustasite lisaks koalitsioonipartneritele läbi rääkida ka oma erakonnaga. Muidu vaevalt et inimesed oleks 23. novembril hääletanud selle ettepaneku vastu, nagu nad rahanduskomisjonis tegid. Ma väga soovitan lisaks koalitsioonipartneritele ka oma erakonna fraktsiooni liikmetega suhelda, et nad neid ettepanekuid saaksid toetada.

Mul ongi küsimus, et millal te plaanite selle pingpongi koalitsioonis lõpetada. Pingpongi on mõtet mängida opositsiooniga – meil on palju häid ja toredaid ideid ja on loogiline, et neid on lihtsam välja käia kui realiseerida –, aga teil omavahel koalitsioonis pole mõtet seda teha. Te võiksite välja käia ikkagi neid plaane, mida te olete võimelised läbi arutama ja ka realiseerima, et need inimeste arvetel ja elus kuidagi kajastuksid. Mul on küsimus: mis te arvate, kuhu te homme oma ettepanekuga jõuate? Mida te loodate valitsuses saavutada? Ja kui valitsusse tuleb Isamaa samasisuline eelnõu, siis kas te plaanite seda toetada?

Taavi Aas, palun! 

Aitäh! Tegelikult pingpong on väga tore mäng ja seda võib ka sõpradega mängida. Ei pea kindlasti olema teine teisel pool rindejoont, et toredat mängu mängida. Ma arvan, et kõigiga võib mängida. Nüüd te ühelt poolt küsite minu käest, mis ma arvan, mida me peaksime tegema, ja teiselt poolt ütlete, et enne peaks vastused läbi arutama ja siis vastama. Paraku elu on natukene teistsugune, elu on natukene kiirem. Kahtlemata on mul ministrina kohustus minna valitsusse ettepanekutega, mida antud olukorras oleks võimalik teha, mida oleks võimalik ette võtta, millised oleksid need kiired meetmed, mida me peaksime võtma. Ja nende ettepanekutega ma kahtlemata homme Vabariigi Valitsusse ka lähen. See, kas kõik meetmed saavad Vabariigi Valitsuse ja koalitsioonipartneri heakskiidu, selgub homme. Pärast seda saan ma ka teie küsimustele vastata, et kuidas läks. 

Ja nüüd üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma pean täiendama eelnevat küsijat sellega, et meie erakonna volikogu võttis juba oktoobrikuus vastu omapoolsed seisukohad ja ettepanekud eelseisvaks talveks. Juba siis me nägime, et elektrienergia hinnad hakkavad tõusma rekordilistesse kõrgustesse. Kuidas neid alla tuua? Me esitasime terve pika nimekirja võimalikest meetmetest, alates börsilt lahkumisest ning lõpetades teatud maksude ja tasude alandamise või likvideerimisega. Nii et ettepanekuid on valitsusele tegelikult teinud mitte ainult Isamaa, vaid ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond juba terve hulk kuid tagasi. Mida valitsus ei ole teinud, on see, et ta pole ühtegi – mitte ühtegi – nendest ettepanekutest arvesse võtnud. Selline väike täiendus.

Teie vastused muidugi kõnelevad seda, et teie ettepanek on, et kõik tarbijad võtaksid külma ilmaga mütsi peast ära ja läheksid ametiasutuste ukse taha kerjama. Ma arvan, et see ei ole kõige konstruktiivsem lähenemine ja valitsusel on ikkagi vaja ajusid liigutama hakata, et elektri hind külmal talvel alla tuua.

Minu küsimus on natuke teisel teemal. Me kõik mäletame seda 2019. aasta sügistormi, kui Võru linn ja selle ümbruskond jäid mõneks ajaks ilma elektrita. Missugune on valitsuse praegune kriisiplaan juhuks, kui näiteks meie idanaaber teatab veebruarikuus, et tal ei ole elektrienergia ülejääki ja seetõttu on ta sunnitud Eesti oma vooluvõrgust välja lülitama, ja meie oma tootmisvõimsustega samuti toime ei tule? Missugune on valitsuse kriisiplaan? Kas meil on olemas generaatorid haiglatele ja teistele elutähtsatele keskustele? Kuidas me varustame elektriga sellisel juhul suuri magalarajoone ja nii edasi?

Taavi Aas, palun!

Aitäh! Kahtlemata on kriisiplaanid elektrikatkestusteks olemas. Mis puudutab idanaabri tegevust, siis tegelikult täna me oleme olukorras, et sealt tuleb väga vähe elektrit meie elektrikaubandusse. Nii et praktiliselt selline olukord, mida te kirjeldasite, on Eestis juba kujunenud. Ma arvan, et oleks väga hea, kui seda kaubandust oleks praeguses olukorras rohkem, ja ma loodan, et me suudame ka siin kolme Balti riigi vahel kokku leppida, et seda kaubandust suurendada. Eelkõige on seda kokkulepet vaja Leeduga.

Nüüd sellest, mis puudutab plaani juhuks, kui elektrienergiat on vähe. Jah, loomulikult on kriisiplaanid välja töötatud. See ei tähenda kindlasti seda, et eelisjärjekorras peavad oma generaatorid käima panema haiglad. Kõigepealt puudutab see ikkagi – juhul, kui peaks tekkima olukord, et meil on päriselt energiadefitsiit – loomulikult suurtarbijaid, eelkõige nemad peavad hakkama oma tarbimist vähendama. Haiglateni me jõuame kindlasti kõige viimases järjekorras ja ma loodan, et seda aega ei tule meil kunagi. Ma pean väga õigeks seda otsust, mille tegi eelmine valitsus: 1000 megavatti tootmisvõimsust peab Eesti Energial olema reservis. See oli ääretult oluline otsus ja ma arvan, et see otsus aitab meid praegu ja kindlasti aitab ka tulevikus.

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Helmen Kütt. Sellele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja küsimuse teema on inimeste toimetulek. Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Teie töövaldkonnas ja teie töölaual on väga palju erinevaid teemasid ja nendest kindlasti üks olulisi on ka inimeste toimetulek. Pean silmas riiklikku meedet, toimetulekutoetust. Tänaseks on kujunenud olukord, et riigihalduse minister tegeleb suhtelises vaesuses elavate perede energiakulude kallinemise mõju määrusega, samas toimetulekutoetus kui meede on teie laual. Kas te kaalusite riigieelarve läbirääkimistel ka toimetulekupiiri tõstmise mõtet? See oleks kõige lihtsam võimalus aidata suuremal hulgal hättasattunud inimestel toime tulla praeguse hinnatõusu, energiakriisi ja kõige sellega, mida hinnad inimeste elu ja toimetulekuga tegelikult teevad. Esitasime eelarve menetluse käigus selle kohta ka muudatusettepaneku, kahjuks see siin saalis toetust ei leidnud. Tõsi, toetasid opositsioonierakonnad, sest nemad mõistsid, et näiteks toimetulekupiiri, mis praegu on 150 eurot esimese pereliikme puhul, tõstmine kas või 20 euro võrra ehk 170 euroni aitaks tagada juba seda, et lastega peredel, kus iga järgmine [alaealine] pereliige on 20% suurema summa saaja, oleks kergem hakkama saada. Aga see aitab ka üksi elavaid eakaid. Olukorras, kus meil järgmine aasta tõuseb pension – tõsi, koefitsiendi järgi, mitte valitsuse otsuse järgi teha erakorraline pensionitõus baasosa suhtes – ja keskmine pension on tulumaksuvabastuseta, on eakatel tegelikult päris keeruline hakkama saada ja toimetulekutoetus oleks üks [abi]meede. Kas te selle ettepaneku esitasite? Kahjuks on praegu see, mida riigihalduse minister teeb ja mis on väga õige tegevus, jäänud takerduma ja sotsiaaltöötajad on mures töökoormuse pärast, mida see neile kaasa toob.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Need on väga õiged küsimused, proua Helmen Kütt, mis te esitasite. Teemade pakett, mida te puudutasite, on üsna lai. Tulen [kõigepealt] toimetulekutoetuse juurde. Riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste eel viisin ma valitsusse memorandumi, et toimetulekutoetuse määramisel võetaks arvesse ka eluasemelaenu komponenti. Kui me kevadel riigieelarvet tegime, siis me elasime natukene teistsuguse prognoosi teadmises ja jäime konservatiivseks. Me ei teadnud tollel hetkel ka seda, missugused ootamatud muutused energiahinnaga toimuma hakkavad. Seetõttu reageeris valitsus üsna kiiresti, kui riigieelarve oli juba lõpusirgel, ja leiti lahendus, kuidas inimestele, kes elavad suhtelises vaesuses, või leibkondadele, kes elavad suhtelises vaesuses, appi tulla. On tõsi, et valitsus otsustas Jaak Aabi kaudu lahendada selle meetme korraldamise ja rahastamise. Küll aga on meie ministeerium ja ka meie valitsemisala STAR-registri näol sinna kõrvale appi tulnud.

Mida me selles eelarves järgmiseks aastaks teinud oleme, on teie nimetatud üksi elavate pensionäride raskema olukorra leevendamine. Leevendame seda ühekordse toetusega, mis on 85 eurot suurem, kui see on olnud varasematel aastatel. Rääkides veel toimetulekutoetuse suurendamisest, siis on tõsi, et toimetulekutoetuse piiri tõstmine näiteks 10 euro võrra oleks riigieelarvele üsna marginaalne kulu ehk pool miljonit. Kui seda tõsta 20 eurot, siis me päris matemaatilist korrutust teha ei saa, see kulu kasvab rohkem kui kahekordseks. Aga järgmise aasta riigieelarve läbirääkimistel, nagu ma ka varem infotunnis olen öelnud, me selle teema arutamist kindlasti vajalikuks peame ja mina selle valitsusse läbirääkimisteks viin.

Toimetulekutoetuse kohta pean ma siiski ütlema seda, et nii nagu varasemad viis aastat on toimetulekutoetuse saajate arv kahanenud, on see arv kahanenud ka kahel viimasel kuul. Näiteks oktoobris kahanes 16,5% nende leibkondade arv, kes toimetulekutoetust taotlesid ja said, ning novembris 11%. Loomulikult saab sellest teha mitmeid järeldusi. Kõigepealt see, et toimetulekutoetuse saajad elavad tihti üürikorterites, kus on fikseeritud hinnaga energiapaketid. Aga teisalt me teame, et paremini läinud majandus tähendab suuremaid sissetulekuid ja siis hakkab toimetulekupiir tõesti ... (Juhataja helistab kella.).

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh selle vastuse eest! Ma tean, et Sotsiaalministeeriumi ametnikud peavad seda varianti, toimetulekupiiri tõstmist, väga mõistlikuks. Ma ei ole eriti kindel, et see määrus, mis praegu on kooskõlastusringil – oodatakse väga kiiret tagasisidet ka linnade ja valdade liidult, omavalitsustelt, sest 30 probleemi toodi sellega seoses välja –, väga palju odavam tuleb. Ka need lahendused, mis puudutavad STAR-i täiendust, et see oleks olnud kiirem ... Täpselt sama kiiresti oleks saanud valitsuse istungil eelarve lugemiste vahel, teades, milliseks olukord muutub, võtta vastu otsuse ja oleks toimetulekupiiri tõstmise teel olnud suuremale hulgale inimestele [tagatud] juurdepääs paremale toimetulekule. See oli [eelmise küsimuse] kommentaariks.

Minu teine küsimus puudutab kallinevaid hooldekodukohti. Te olete ajakirjanduses välja toonud just nimelt nende maksumuse tõusu. Väga paljudes kohtades [kallineb kohatasu] 1. jaanuaril, osas kohtades 1. aprillil, sest siis tõuseb natukene ka pension. Te olete ajakirjanduses ühes intervjuus välja toonud, et sellega tegelemine on kohalike omavalitsuste ülesanne. Samas olete ka öelnud, et see on valitsuse järgmise aasta prioriteet. Selles eelarves, mis on esitatud Riigikogule vastuvõtmiseks, ei ole mitte ühtegi meedet selleks, et omavalitsused saaksid omavahenditest rohkem abistada neid inimesi ja nende lähedasi, kes on hädas kohamaksu maksmisega, või et – mis veel parem – omavalitsused saaksid luua uusi teenuseid, et inimesed ei peakski minema hooldekodudesse. Ma mõistan, et see on omavalitsuste kohustus, aga omavalitsuste kohustused ulatuvad alates lume lükkamisest oi-oi-oi, kui paljude asjadeni. Öelda lihtsalt, et pöörduge omavalitsusse, nemad lahendavad probleemi – nad kindlasti üritavad seda, aga uuringud on näidanud, et kõike nad ei suuda. Seega, miks ei ole [riigieelarves] mitte midagi, mis puudutaks omavalitsustele antavat toetust?

Signe Riisalo, palun!

Aitäh täiendava küsimuse eest! Jaa, kohalike omavalitsuste roll hoolekandes on väga suur. Omal ajal, 1995. aastal, kui hoolekandeseadus vastu võeti, jäeti just selle loogika järgi hoolekandelise tegevuse, eeskätt üldhooldekodude tegevuse korraldamine ja vajaduse korral nende rahastamine, aga ka koduteenuste osutamine inimestele, kes vajavad abi ja tuge kodus toimetulekuks, et nad ei satuks institutsionaalsele hooldusele, kohaliku omavalitsuse rolliks.

Järgmisel, 2022. aastal kohalike omavalitsuste tulubaas siiski olulisel määral suureneb. Kohalikel omavalitsustel on võimalik oma eelarveid planeerida nii, et nad vaataksid senisest rohkem ka hoolekande poole. Teise külje pealt tuleb öelda, et ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendid on jätkuvalt kohalikele omavalitsustele toeks. Väga spetsiifiliselt oleme võtnud sihikule Ida‑Virumaa kui piirkonna, mille kohta me teame, et seal on sotsiaalprobleemid mõnevõrra suuremad.

See, mis puudutab eelarvet ja tõsiasja, et pikaajalisele hooldusele või üldhoolekandele laiemalt ei ole planeeritud järgmiseks aastaks ressursse, on tõsi ja kahetsusväärne. Küll aga pean meelde tuletama, et kahjuks ka eelmised ministrid, teades 2015. aasta rakkerühma ja Maailmapanga analüüsidest, et meil jääb mitmeid kümneid miljoneid eurosid vajaka, et inimeste elujärge parandada ja kohalikke omavalitsusi selles toetada, on tegelikult jäänud hüüdja hääleks kõrbes.

45 miljonit oli summa, millega ma käisin kabinetis, et pakkuda komponendipõhist rahastusmudelit koos omastehooldajate abipaketiga, mis oleks toonud leevendust omastehooldajatele nii puhkuse kui ka sotsiaalmaksu küsimustes. Aga taas kord me tegime seda eelarvet teadmises, et meie majandusel ei lähe nii hästi, kui tegelikult läks. Olen mitme valitsusliikmega kokku leppinud, et minu järgmise aasta prioriteet sotsiaalkaitseministrina on lahendada pikaajalises hoolduses need kaks mainitud probleemi: omastehooldajate toetamine ja komponendipõhine üldhoolekandeteenuse rahastamine.

Aga vaieldamatult hinnad tõusevad ja valu tuleb nii lähedastele kui ka kohalikele omavalitsustele. Ma usun, et tulubaasi üldine suurenemine aitab kohalikel omavalitsustel siiski toime tulla.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Küsimus on inimeste toimetulekus. Eelnevad vastused ja ka hea kolleegi küsimused puudutasid suuresti neid inimesi, kes on juba praegu nende hulgas, kes tulevad halvasti toime. Aga seoses energiahinna tõusuga me näeme juba praegu, kuidas siiani kenasti toime tulnud inimesed ei pruugi enam lähiajal oma eluga hakkama saada. Tõepoolest, kui praegu õhtusel ajal sõita ringi näiteks magalarajoonides, siis on selline tunne, nagu oleks meil sõda, sest magalarajoonide aknad on kõik pimedad. Inimesed on juba viidud kusagile selle piirini, et nad ei julge isegi lampi põlema panna. See on täiesti mõistetav, sest need süsteemid, mis seni on üles ehitatud, on väga jõhkrad. Kui seni kenasti toime tulnud pered jäävad näiteks elektri eest võlgu, siseneb kohe protsessi kohtutäitur ja arestitakse inimeste pangaarved, minnakse nende vara kallale. Seda on võimatu väärata ja kõik need inimesed langevad teie sotsiaalkaitsesfääri.

Ma tsiteerin teie kõrval istuvat ministrit Taavi Aasa, kes enne ütles, et ministrina on temal kohustus praeguses olukorras minna valitsusse ettepanekutega, kuidas seda olukorda lahendada. Te siin enne, vastates heale kolleegile Helmen Kütile, rääkisite selliseid pikki plaane, aga praegu on vaja kiiret reageerimist. Ma küsin, kas ja kuidas sotsiaalkaitseminister on plaaninud minna valitsusse, milliste ettepanekutega on ta plaaninud minna valitsusse, et mingeidki meetmeid vastu võtta, abistamaks Eesti inimesi, kui nad jäävad hätta ega suuda elektri hinna tõusuga ja muude sellega seonduvate kuludega hakkama saada, toime tulla.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh, proua Helle-Moonika Helme, küsimuse eest! Valitsus on eeskätt kollegiaalne organ ning me teeme otsuseid ja valikuid ühiselt, sest ka inimesed, kellest me räägime, on meie kõigi ühised inimesed. Samamoodi on riigieelarve meil kõigil ühine. Valitsus juba selle aasta septembrikuus arutas, mismoodi inimestele energiahinna tõusu kompenseerima hakata. Otsused, mis valitsus ühiselt on teinud, on järgmised: elektriaktsiisi tõusu ärajätmine, elektri võrgutasu 50%‑line alandamine ning täna juba mitmel korral räägitud kuni 37 miljoni eurone abipakett, mis aitab peredel, kelle sissetulek jääb alla 673 euro ühe pereliikme kohta – ja koefitsiendiga arvutused sealt edasi –, saada hinnatõusu leevendamiseks täiendavat tuge kuni 80% sellest tõusust.

Mis valitsuse edasisi samme puudutab, siis ma saan kinnitada, et homme on valitsuskabinetis planeeritud arutelu, kus vaadatakse laiemalt, kuidas tagada elektri hinna stabiilsus tulevikus – mida on võimalik teha lähitulevikus. Ühtlasi me kindlasti arutame ka seda, kas piir 673 eurot on mõistlik või me peaksime ka siin minema suuremat hulka leibkondi abistama ja toetama meetmega, mis on valitsusel juba olemas.

Ma klaarin ära ka saalis õhku jäänud informatsiooni. Elektrienergia hinna leevenduse meede on juba jõus ja osalt ka rakendunud. Sõltub kohalikust omavalitsusest, kas nad on valmis, kas nad on personali suutnud palgata. Takistusi taotluste vastuvõtmiseks ja ressursside väljamaksmiseks ei ole. Määrus on kehtiv ja jõus. Aitäh!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Rene Kokk ja sellele vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes. Küsimuse teema on riigiteenuste kättesaadavus. Rene Kokk, palun!

Suur aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister, hea Jaak! Küsin sinu kui riigihalduse ministri käest. Me siin alles hiljuti lugesime, kuidas PPA sulgeb 11 linnas mõneks päevaks nädalas oma teeninduskeskused – need jäävad lahti kolmeks päevaks nädalas. Uuest aastast lähevad kolmele päevale üle Kuressaare, Paide, Rapla, Jõgeva, Põlva, Võru, Valga, Viljandi ja mitmed teised. Teame, et varem on juba ka Transpordiameti, endise maanteeameti bürood viidud maapiirkondade tõmbekeskustes väiksema lahtiolekuaja peale. Loeme uudistest, millised on juba praegu järjekorrad teeninduskeskustes, peamiselt passide ja ID-kaartide saamisega seoses. Ja siis loeme, et PPA identiteedi ja staatuste büroo valdkonna koordinaatori sõnul toob lahtiolekuaegade lühendamine ja personali vähendamine arvatavasti kaasa teenindussaalides ooteaja pikenemise – ütlen vahele, et see on juba praegu pikk –, aga senine kogemus on näidanud, et kliendid on mõistvad ja ka [PPA] töötajad on korraldusega enamjaolt rahul. Milline on sinu nägemus? Kas see on ikka paremini hoitud Eesti ja õige käik Eestile, et me selles suunas liigume? Meil on täna juba ainuüksi [juhi]lubade tegemise eksamiteks järjekorrad veebruari-märtsini üle Eesti, inimesed sõidavad oma passe ja ID-kaarte tegema üle Eesti. Ja nüüd me võtame teenust veel [vähemaks], viime selle maapiirkondadest kaugemale. Kas see ikka on mõistlik käik? Kas on mingeid plaane seda pidurdada ja õigetele rööbastele tagasi pöörata?

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea küsija! Jah, kui nüüd vastata kogu sellele probleemile pikalt ja sisukalt, siis on muidugi sellel mitu nurka. Kindlasti niisuguse letiteenuse vajadus väheneb aja jooksul pidevalt. Me oleme sellesse ju ka riigina panustanud, olles arendanud e-teenuseid ja digiriiki. Mina käisin ka hiljuti passi ja ID-kaarti tegemas. Mul letti ei olnud vaja minna, mul oli vaja fotot uuendada. Läksin boksi, kuhu mind suunati, tegin foto ära ja andsin sõrmejäljed, siis läksin koju ja tegin e-teeninduses oma taotluse korda ning lõpuks läksin [dokumentidele] lihtsalt järele. Tegelikult me oleme siin ikka aastakümneid vaeva näinud, et selline asi üldse toimiks. Paljud riigid ei oska sellest unistadagi.

Mis puudutab seda, kuidas see teenus on maakonnakeskustes kättesaadav ja kas tekib probleeme – seda ma kindlasti tähelepanelikult jälgin. Ma ei taha kuidagi vastutust kellelegi teisele lükata, sest riigihalduse minister vastutab ka selle eest, et piirkondades, regionaalpoliitikas inimeste heaolu ja teenused ei halveneks. Kui me asendame need e-teenustega, siis kindlasti võivad teatud hetkel tekkida järjekorrad. Ma ei ole sellist analüüsi teinud, aga kindlasti tahan [seda] siseministrilt küsida. Mida siseminister mulle on vastanud? Kõigepealt, ka mina ei poolda selliste protsentidega kokkuhoiukavade tegemist. Selle valiku ees me olime kevadel riigi eelarvestrateegias, oleme kriisi ajal teinud väga suuri kulutusi ja eelarve on miinuses. Me teame selle põhjust. Siis olid need valikud kindlasti raskemad. Koostati kokkuhoiukava. Rene, sa tead ise, et tegime selliseid riigireformi kavasid ja ümberkujundamisi niimoodi korralikult läbi analüüsitult, vaatasime otsa ka dubleerimistele ja tugiteenustele. Mina pooldan sellist lähenemist. Aga sellises kriisiolukorras RES-i tegemisel tulid need protsendid.

Siseministeeriumi puhul me kokkuhoiuülesannet vähendasime. Nii palju[, nagu algselt plaaniti,] nemad oma eelarvet vähendama ei pidanud. Nad otsisid oma struktuuri seest kohti, kus kokku hoida oli võimalik. Kokkuhoidu peab alati otsima, riigiaparaat peab alati kokkuhoidu otsima. Ja nüüd ma ütlen, millist protsessi mina oleksin eelistanud. Siseminister on kinnitanud, et inimeste turvatunnet, mis puudutab tegevpolitseinike või lausa konstaablite tegevust maapiirkondades, kuidagi ei halvendata. Täpselt niisamuti Päästeameti komandode reageerimiskiirust keegi vähendada ei kavatse. Seda, kas see täpselt niimoodi läheb, ma tähelepanelikult jälgin. Ka teenindussaalide kohta tuleks teha analüüs, et kui palju see raskendab ligipääsu ja kas tõesti tekivad [järjekorrad]. Mina tean, et pigem on [pikad] järjekorrad suuremates keskustes nagu Tallinnas, Tartus ... (Juhataja helistab kella.) ... ja mitte nii pikad maakonnakeskustes. Aga kindlasti ma seda infot uurin.

Ja nüüd täpsustav küsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Selles mõttes, Jaak, ma olen sinuga nõus. Ma usun, et sa tõesti sedasi mõtled ja vaatad, sul on süda õige koha peal, selles ma ei kahtle. Aga mure on tõsine, sest tegelikult järjekorrad on juba praegu, see on fakt, ka väiksemates kohtades. Nimelt, Raplaski ulatuvad juba praegu liikluseksamite järjekorrad veebruari-märtsini, kuigi viimased aastad on lubatud, et see kohe-kohe laheneb. See on ainult jutuks jäänud. See, et inimeste turvatunne ei vähene, ei vasta tõele. Tegelikult väheneb küll ja ka Päästeamet on löögi all.

Teine küsimus on mul selle kohta, kas teil on ka mingi uuring. Mind teeb väga murelikuks see, et me väga kergekäeliselt nende sulgemistega tahame lükata kogu selle tegevuse inimeste kanda. Me oleme juba kinni pannud laupäevased teenused, laupäeviti enam teenust ei saa. Ma ei tea, mismoodi tööinimene peab seal käia saama, sest enamik teenuseid on kättesaadavad vaid tööpäevadel. Laupäeviti pole enam isegi mitte kahe-kolmetunnist ajaakent – ei Transpordiameti teenustes ega ka muudes asjades. See on iseenesest täiesti vale ja ma ei tea, mismoodi inimesed, kes tööl käivad, peaksid seal käia saama. Me tahame veel, et tööhõive oleks hea. 

Aga omaette küsimus on, kas keegi on arutanud ka selle [seost rohepöördega]. Kogu aeg räägitakse, kuidas me liigume kangesti rohelisema Euroopa poole ja keskkonnasäästu ja asjade poole, ja nüüd me paneme need maapiirkonna inimesed sõitma. Autosõit, auto amortisatsioon, tema enda tööaeg, teede kulumine, kütusekulu, saastamine, oht liikluses sellepärast, et inimesed sõidavad. Selle asemel me räägime praegu siin 11 inimesest, kelle PPA koondab. Selle asemel, et hoida Eestis 11 inimest palgal edasi – see on loomulikult kulu, ma ei vaidle vastu –, pannakse kümned, sajad kui mitte tuhanded inimesed sõitma iga päev mööda teid ja siis me räägime, et liigume rohelisema Euroopa poole. Kas on mingi uuring ka all, mis nende 11 inimese koondamine lõpuks näiteks keskkonna jalajäljele teeb nende inimeste arvel, kes hakkavad iga päev sõitma ja teenust tarbima üle Eesti?

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimast! Minu teada sellist konkreetset uuringut ei ole maapiirkonna inimeste liikumise ega selle kohta, kui nende liikumine on suurem ja sõitmine on suurem, tehtud. Ma kindlasti pööran sellele küsimusele tähelepanu ja teen selle analüüsi. Kuidas siis öelda? Ma üritan suhteliselt otsekoheselt rääkida, kuidas need kokkuhoiukavad tehti ja kuhu jõuti. On ju niimoodi, et eelarvestrateegia koostamisel plaaniti teatud eesmärk, mida kõik ministrid pidid oma valdkonnas vaatama ja tegema seda juba kevadel. Ma olen nii ministritele kui ka avalikkuses öelnud, et kui me jõuame tegevtöötajani ja peame tema koondama, siis see pole õige kokkuhoiukava. Kokkuhoidu tuleb otsida mujalt.

Kui teenus, mis pole letiteenus ja mis järjest rohkem suundub e-teenuste, iseteeninduse ja digiriigi teenuste juurde, tekitab teatud maapiirkondades probleeme, siis selle küsimuse ma kindlasti tõstatan. Eks meil tulevad ju ka järgmised eelarved ja järgmised ülevaatamised ning olen ka siseministriga nõus seda arutama. Me oleme neid plaane siseministriga tegelikult päris palju arutanud, alates juba kevadest, ja ta on andnud informatsiooni nii kabinetile kui ka näiteks minule, kuidas kokkuhoiutemaatika on arenenud. Kõik algas niisugusest üldisest protsessist, siis said ministeeriumid kava ja tegelikult see realiseerub alles praegu, ka seesama küsimus, mis puudutab teenindussaale. Kindlasti kavatsen [olukorda] jälgida. Olen üritanud kabinetis teha kõik, mis puudutab maapiirkondade teenuste kättesaadavust või arengut – ja natukene positiivseid märke on siiski viimasel ajal näha –, et see ei pöörduks teisipidi, negatiivseks.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te püüdsite siin tõestada ja põhjendada, kui hea idee on teenindusletid kinni panna ja sulgeda paariks päevaks nädalas. Mind te küll ei veennud. Mind hämmastab, et te ütlete, et olete valmis siseministriga arutama nüüd, kui Politsei- ja Piirivalveamet on juba avalikult teatanud uuest töögraafikust ja inimeste koondamisest. Aga teie hakkate arutama ja analüüsima. See on ülimalt kummaline. Ma ei saa aru ka sellest, et kui kevadel oli kriisiolukord ja te ütlesite, et peab kärpima, siis nüüd sügisel eelarve koostamisel, kui me kõik teame, et majandus kasvab rekordkiirusega, tulusid laekub eelarvesse oluliselt rohkem, sadades miljonites rohkem, kui RES-is oli planeeritud, läheme me ellu viima sellist kärpekava, millega maapiirkondades täiesti arulagedalt avaliku teenuse kättesaadavust piirame. Me sunnime inimesi tegema täiendavaid kulutusi ja suurendama keskkonnajälge, teades, et tegelikult sügisel eelarve koostamisel on olemas võimalused, et teenindus [maapiirkondades] säilitada.

Tänaseks on kujunenud niisugune olukord, et kõikidel nendel ametkondadel on piirkondades erinevad lahtiolekuajad: PRIA-l on oma ajad ja mitte kõikidel päevadel, maanteeametil on oma päevad, Politsei- ja Piirivalveametil on oma päevad. Inimene ei orienteeru enam maakonnakeskuses, mis päevadel millist teenust on võimalik saada. Me siin mõtleme, kas see on mõistlik või ei ole mõistlik. Ma ei hakka rääkimagi sellest, et kärbitakse maakondlikke ühistranspordiliine, mis omakorda halvendab maakonnakeskustesse jõudmist. Rääkimata käimlate ja prügikonteinerite likvideerimisest riigiteede ääres selles teeme-ära‑riigis. 

Minu küsimus on: kui palju me sellega riigis kokku hoiame? Ja kas on võimalik veel 1. jaanuarist seda olukorda muuta? Praegu on veel kuu aega aega.

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimast! Ma ütlesin, et iga minister on oma valdkonnas neid kavasid veeretanud. Mida me suutsime sügisel teha? Ma ei tea, kas see oli suur või väike samm, aga Siseministeeriumi kokkuhoid muutus umbes poole väiksemaks. See oli meie poliitiline tahe ja selle me suutsime realiseerida, muidu oleks võib-olla olnud valus.

Kas valitsus eelarvet koostades sai ette näha selliseid kenasid kasvunumbreid? Ega otseselt ei saanud. Selle me teeme Rahandusministeeriumi prognoosi põhjal, nagu hea küsija teab, mis on alati ka suhteliselt konservatiivne. Ja see, mis sel aastal juhtus ja laekub praegu, järgmist aastat ju kuidagi ei aita. Küsija teab seda täpselt niisamuti. Ta aitab katta tekkinud miinust võib-olla ainult konkreetsel aastal, järgmiseks aastaks ta enam lisakulusid teha ei võimalda ja lisatulusid ka ei anna. Aga kui see olukord jätkub ja maksulaekumine, paistab, et isegi ületab [Rahandusministeeriumi] prognoose, nagu vahetevahel juhtub, siis tuleb need kitsaskohad kindlasti lauale võtta.

Ma ütlesin, et mina vastutusest kõrvale ei põikle. Ma tahan need kavad ikka tõsiselt läbi vaadata, nii nagu Rene Kokk küsis, et kuidas nende teenindussaalidega on. Kirjeldatud situatsioon, et nad kõik töötavad erineval ajal, on jabur.

Ma tean, et küsija ei ole eriti optimistlik riigimajade suhtes, ja Viljandi esimene [riigimaja] ei kukkunud võib-olla kõige paremini välja. Tunnistan seda. Aga eks me läheme paremaks. No Viljandis on see häda, et PPA asub hoopis teises kohas. Tekivad need, ütleme, teenuslett ja infotöötaja. Tihtipeale tuleb inimest aidata võib-olla iseteeninduses või e-teenuse kasutamisel sealsamas kohapeal, tal ei olegi konkreetset ametnikku vaja, et ta peaks kusagile leti juurde üldse minema. Me üritame töötada selles suunas, et see oleks mugavamalt kättesaadav, ja riigimajad maakondades koondaksid mitme asutuse esindused ühte või kahte kohta.

Aga see on hea mõte, ma panen selle kindlasti kõrva taha. Ma ei ole viimasel ajal neid vastuvõtuaegasid jälginud. Ja nii nagu küsija ütles, et kas siiski ei oleks võimalik vaadata nendele teenindusaegadel otsa ja teha nii, et tööinimesel oleks ka laupäeval võimalik mingil ajal sinna pääseda – ma arvan, et see on päris hea mõte. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Heiki Hepner ning sellele vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teema on kriisimeetmed. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Eile murti maagiline piir ja elektri hind ületas 1000 eurot megavatt-tunni eest. Hetkel on hind üle 600 euro megavatt-tunni eest, kuid päeva keskmine tuleb eilsega enam-vähem võrdne. Kokkuvõtvalt võib ütelda, et tegemist on täiesti pöörase hinnaga. Kui siia juurde lisada veel energiakandjad, siis on hinnang lihtne: me oleme uues kriisisituatsioonis ja selle nimeks on energiakriis. Bensiin, diislikütus on kallinenud eelmise aastaga võrreldes kümnetes protsentides, gaas ja elekter sadades protsentides. Kriisis olles ei saa lohiseda kriisi järele, vaid tuleb astuda kiireid ja efektiivseid samme. Seda muidugi siis, kui on soov kriisist võimalikult vähe räsituna väljuda.

Isamaa on teinud rea ettepanekuid ja algatanud eelnõusid, et loobuda aktsiisitõusust ja taastuvenergiatasust, vähendada võrgutasusid, vähendada käibemaksu. Pika vinnaga on valitsus nõustunud mõne ettepanekuga, aga seda on olnud ilmselgelt vähe. Teie olete näidanud üles initsiatiivi, aga valitsus on tervik nii heas kui ka halvas. Kahjuks on olukord praegu halb, tegelikult väga halb, ja mitte ainult elektrienergiaturul. Ka gaasi hind on pööraselt kasvanud ning toonud kaasa toasooja märgatava kallinemise. Tänavu oktoobris tegid Isamaa saadikud ettepaneku vähendada käibemaksu 20%‑lt 9%‑le. Teie koalitsioonipartner on teatanud, et see ei ole hea mõte ja seda kindlasti ei peaks rakendama. Siit minu küsimus. Kui läheb nii nagu tavaliselt, et mitte midagi ei juhtu, kuidas peaks siis teie arvates rahvas sellise pöörase hinnatõusuga toime tulema ja kuidas me siit energiakriisist väljume? Või kas juhtub ime ja valitsus võtab midagi reaalselt ette? Kui võtab, siis millal ja mida?

Taavi Aas, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt, mul on raske teiega nõustuda, et midagi ei ole ette võetud. Kaht meedet on ikkagi rakendatud. Jah, selles olen teiega nõus, et hinnad on jätkuvalt kasvanud, olukord ei ole normaalne. Aga me peame siiski vaatama seda, mida me saame kiiresti teha. Kui me hakkame rääkima põhjustest, miks meil täna selline olukord on, siis nende otseste põhjustega või enamikuga neist on väga keeruline tegeleda. Selle suhtes, et energiatootmise sisendite [hind] maailmaturul on kasvanud, on meil väga keeruline midagi ette võtta. Jah, teatud hinnakomponentide puhul meil kindlasti on võimalusi ja me oleme seda ka teinud. Minagi olen tõstatanud Euroopas teema, et CO₂ kvoodi arvestamise süsteem sellisel kujul ei tööta ja tuleb ümber teha. Paraku on nii, et Euroopa Liidus on riike, kes arvavad meiega samamoodi, aga on ka riike, kes ei arva nii nagu meie. Siin kindlasti mingit kiiret lahendust tulemas ei ole.

Eesti riigi sees me peaksime vaatama selles suunas, et mida me saame teha kiiresti. Ja kiiresti, nagu ma ütlesin, on meil võimalik rakendada kas maksumeetmeid või toetusmeetmeid. Tasude osas me oleme juba meedet rakendanud, võrgutasusid on poole võrra vähendatud. Toetusmeetmete osas on samamoodi valitsus võtnud vastu otsuse väikese sissetulekuga tarbijaid toetada. Kas need meetmed on piisavad? Ilmselt ei ole piisavad, sest nagu ma ütlesin, hinnad on jätkanud kasvamist. Me peame hakkama mõtlema täiendavatele meetmetele. Ma juba siin ühele eelnevale küsimusele vastasin, et kindlasti me pakume välja uued, täiendavad meetmed valitsusele arutada. Ja eesmärk on ikkagi kõigepealt pakkuda välja need meetmed, mis on võimalikult kiiresti rakendatavad ja mille üle me saame ise siin kohapeal otsustada. Kindlasti on olemas ka meetmeid, mille rakendamises Eesti saaks kaasa rääkida ja me saaksime teha ettepanekuid, aga mille üle otsustamine ei pruugi sõltuda ainult meist, nii et need ilmselt on järgmine samm. Aga esimene on see, mida me saame kohe ise ära teha.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Me saame aru, et selles koalitsioonis oleks Keskerakonnaga täiesti võimalik arutada teemat "Lahkumine elektribörsilt", mis tooks kohe hinna alla, teemat "Lahkumine CO₂ kaubandusest", mis tooks kohe ja arvestataval määral hinna alla, samuti maksupoliitilisi ja kõikvõimalike tasude küsimusi, tasude-maksude vähendamist või hoopis ärajätmist. Eriti arvestades seda, kuidas riigieelarve laekumised tänu pensionireformi läbiviimisele ja mitmele muule asjaolule, mida eelmine valitsus tegi, toovad riigieelarvesse praegu arvestataval määral rohkem raha kui varem. Kokkuvõte sellest jutust on see, et Reformierakond on nagu koer heinakuhja ees: ei söö ise ega lase ka teistel süüa. Aga küsimus on mul selline. Kuna teil on selline koalitsioonipartner, et elektri hinda langetada ei saa, siis kas on vähemalt varude agentuur ja riigipoolsed varud jõudnud sellesse faasi, et külmal talvel mitte toime tulevatele leibkondadele eksistentsiaalset abi anda?

Taavi Aas, palun!

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, maksumeetmeid on tõesti võimalik rakendada, sellepärast et maksulaekumine on väga erinevatel põhjustel parem. Ühelt poolt meie majandusel läheb paremini või vähemalt siiamaani on läinud paremini, aga teisalt ka kõrged energiakandjate hinnad tekitavad olukorra, et maksulaekumine on suurem. Neid meetmeid, mida me rakendame, saame tegelikult rakendada nii, et nendel Eesti riigi eelarve tasakaalule suurt mõju ei ole.

Te nimetasite lahkumist börsilt ja CO₂ kaubandusest. CO₂ kaubandusest lahkumine ilmselt ei ole nii lihtne. Kahtlemata ei sõltu see ainult Eesti otsustest ja siin tuleb kindlasti vaadata ka seda, mis oleksid sellise sammu tagajärjed. Sama on börsilt lahkumisega. Puhtjuriidiliselt on see kindlasti võimalik, aga jällegi – see ei ole ainult Eesti ühepoolne samm ja sellel sammul on kindlasti oma tagajärjed. Kindlasti tuleb hinnata ka börsilt lahkumise pikemaaegset mõju. Kriisis olles, jah, ühelt poolt tuleb sellega tegeleda, teiseks tuleb tegeleda kriisi põhjustega. Aga kindlasti ei tohi kriisis teha otsuseid mõtlematult, järske pöördeid, millel võivad omakorda olla rasked tagajärjed.

Nii nagu ma ütlesin, me peame tegelema nende asjadega, mis on meie kätes, mille kohta me saame ise kohapeal kiiresti teha otsuseid. Kui need otsused on tehtud, siis vaadata selliseid keskpikki ja pikemaid lahendusi, kuidas sarnastesse kriisidesse tulevikus mitte sattuda.

Ja nüüd üks täpsustav küsimus. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Ma tuleksin selle käibemaksu alandamise juurde tagasi. Minu meelest on see üks selline hea meede, mida oleks võimalik kiiresti rakendada. Me teame tõesti, et teie koalitsioonipartner on ütelnud, et põhimure on, et järsku saavad ka rikkad mingit toetust ja sellepärast ei saa seda kuidagi rakendada. Sellest tuleneb mul kaks küsimust. Kõigepealt see, et kuidas teie arvate, kas need inimesed, kes saavad Eesti keskmist palka või mõnisada eurot Eesti keskmisest vähem palka, on püstirikkad ega vajagi mitte mingisugust toetust praeguses energiakriisis? Ja teine sihtgrupp on omavalitsused, kes on väga suured energiatarbijad, elektrienergia ja soojaenergia tarbijad – ka nende jaoks oleks käibemaksu alandamine väga oluline. Kas meie omavalitsused on samuti püstirikkad ega vaja selles energiakriisis absoluutselt mitte mingisugust täiendavat tuge, nad elavad väga hästi ja ei olegi neid kuidagi vaja toetada?

Taavi Aas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan niimoodi, et iga kriis toob ühiskonnas esile mingisugused uued vaatenurgad. Kuigi meil siiamaani on Eestis räägitud reeglina keskmisest palgast, arvan mina, et see on olnud juba pikka aega olnud mõnes mõttes eksitav informatsioon, mis näitab ühiskonda mõnevõrra jõukamana, kui ta tegelikult on. Ma arvan, et palju kohasem oleks olnud juba ammu hakata rääkima mediaanpalgast ehk numbrist, millest pooled saavad rohkem, pooled saavad vähem. See näitab tegelikult ühiskonna olukorda või meie ühiskonna sissetulekut.

Kui me räägime toetustest, siis tõepoolest esimene toetusmeede, mille Vabariigi Valitsus tegi, oli suunatud väikese sissetulekuga inimestele ehk neile, kelle puhul esimese leibkonnaliikme sissetuleku suurus on 673 eurot, kui ma ei eksi, ja iga järgneva leibkonnaliikme puhul mõnevõrra väiksem. Vaadates aga tänast olukorda, arvan ma, et meil on kohane hakata rääkima ikkagi toetustest inimestele, kes saavad väiksemat palka kui mediaanpalk. See kindlasti suurendaks nende inimeste ringi, kes toetust saaksid. Seda ühelt poolt, et anda ka selliseid sihitud toetusi nendele inimestele, kes tõesti on väiksema sissetulekuga.

Samas, energiahinna tõus on tabanud kõiki ühiskonnaliikmeid. Võib-olla tõesti on see mõnele natuke vähem tunda ja kindlasti on neid, kellele on see väga-väga tugevasti tunda. Aga tabanud on see kõiki. Ma arvan, et kõikide nende meetmete puhul, mis välja töötatakse, tuleb väga selgelt aru anda, kuidas on nende meetmete rakendamine kõige lihtsam, kuidas me jõuame kõige kiiremini inimesteni ja kui palju need, kellele me neid meetmeid rakendame, peaksid ise tegema. Selles mõttes on see ülekandetasumeede hea näide: selle jaoks ei pea inimene toe saamiseks ise midagi tegema, eks ole. Samasugune oleks ka käibemaksumeede. Samas olen nõus, et sealjuures peaksid olema ka meetmed, mis kohalduksid väga täpselt nendele, kes abi kõige rohkem vajavad.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Lauri Läänemets, sellele vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes ja küsimuse teema on kõrgete energiakulude vähendamine. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Tõesti, ma hea meelega oleksin küsinud seda küsimust peaministrilt, aga kuna te olete selles rollis täna ise, siis küsin teie käest. Kuna elektribörs ja elektri hind ei sõltu ainult sellest tootmisest, mis meil siin Eestis või kuskil mujal maailmas on, vaid sellest kõige tagumisest otsast, mis on arvatavasti või ongi kõige kallim hind, siis tänu sellele teenivad tegelikult teised ettevõtted oluliselt suuremat kasumit, sealhulgas Eesti Energia. Minu küsimus teile on selline: kas te valitsuses olete prognoosinud, kui suureks Eesti Energia lisakasum nüüd kujuneb ning kas ja kunas me näeme selle raha Eesti Energiast väljavõtmist dividendidena, või mis iganes moel see välja võetakse? Ja milliste kulutuste katteks plaanib valitsus selle täna inimestelt ebaausalt – mitte küll Eesti mõttes, vaid turukonkurentsi loogikas ebaausalt – kokku kogutud raha tagasi jagada? Ühesõnaga, kui suur see summa on, mille võrra Eesti Energia rohkem teenib, ning kunas ja mille jaoks seda raha on plaanitud kasutada?

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimast! Täna on siin väga palju nendest hindadest juttu olnud, see on kindlasti aktuaalne küsimus. Mis puudutab Eesti Energiat – kui otse öelda, siis omaniku esindaja on rahandusminister ja tema peaks kõige paremini teadma, samuti Eesti Energia üldkoosolek. Aga muidugi teeb ka valitsus iga eelarve eelnõu kinnitamisel oma prognoosid. Eks need prognoosid on praegu suhteliselt sassis. Tulenevalt kõrgest energiahinnast, elektri hinnast, on tegelikult hea, et meil need võimsused on ikkagi olemas. Kunagi me peame neid võib-olla hakkama ümber kujundama ja sulgema, aga praegu on küll hea, et need on olemas. Need töötavad praktiliselt täisvõimsusega. Loodame, et ka Auvere saab lõpuks tööle.

Eesti Energia ei pruugigi – ma võin pärast Taavi Aasaga rääkida – nii suurt kasumit teenida. Teate, mis asi on? Eesti Energial on tütarettevõte Elektrilevi, kus võrgukaod, sama nagu Eleringi puhul, tuleb kinni maksta kõrgema elektri hinna alusel. See on niisugune kummaline valem, mis tekitab kahjumit. Nii et ühelt poolt tootmine annab tõesti kasumit, aga teiselt poolt kõrge hind võrgukadude puhul tekitab kahjumit. Väga raske on ennustada, milline see tulemus olema saab, ju me peame sellele siis uuesti otsa vaatama, kui järgmisi otsuseid teeme.

Aga mul on võimalik öelda [ühtteist] selle toetusmeetme kohta, millest siin on juttu olnud ja mille puhul me tõsiselt, tegelikult juba homme, peame kaaluma, kas see 673 eurot, mis on suhtelise vaesuse piir esimese leibkonnaliikme jaoks – sealt arvutame edasi, milline see leibkonna sissetulek on, millest allapoole jääb 20% leibkondi – [on ikka piisav]. Tundub, et järgmised kümned protsendid [leibkonnad] ei saa ka enam nende hinnatõusudega hakkama. Me peame mõtlema, noh, mis on ju meede, mis meil on kinnitatud ja mida rahastatakse CO₂‑kaubanduse rahast, mida laekub ka rohkem tänu sellele kõrgele hinnale. Siin saab küll teha otsese seose, et kuna CO₂ kaubandusest laekub rohkem raha, siis me selle raha investeerime või anname inimestele tagasi. Selle raha praegune prognoos on, et sellel aastal on ülelaekumine viimasest prognoosist lausa 50 miljonit ja tõenäoliselt ka järgmisel aastal laekub seda üle. Nii et eks me homme peame täpsemalt arvutama, et kui tõstame seda piiri isegi keskmise sissetuleku poole, otsustamaks, millised leibkonnad võiksid saada toetust, sest nemad on samuti hädas, siis kui palju see maksma läheb. Aga ma usun, et põhimõtteliselt see allikas, CO₂-st ülelaekuv raha, suudab selle katta. Ühtlasi ei pea selle puhul riigieelarves muudatusi tegema ja põhimõtteliselt on võimalik see otsus valitsuses ära teha.

Vastuseks küsimusele: Eesti Energia kasumit mina tõesti ei oska ennustada.

Ja nüüd täpsustav küsimus. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jätkuvalt küsimus teile kui peaministri kohusetäitjale. Hinnad on tõusnud, eelkõige elektri hinnad on kõvasti tõusnud, ja see tegelikult ei puuduta enam mitte ainult kõige väiksema sissetulekuga inimesi, vaid ka keskmise ja isegi natuke üle keskmise sissetulekuga Eesti peret ja tema toimetulekut, hakkamasaamist. Tõusnud on toidu, hooldekodude, transpordi, huviringide hinnad – põhimõtteliselt puudutab see kogu elu. Me teame, mis juhtub tulevikus: need hinnad, mis täna on tõusnud, ei lange. Sisuliselt sööb hindade tõus ära inimeste selle aasta palgakasvu ja suuresti ka järgmise aasta palgakasvu ehk selle kallinemise tulemus on see, et Eesti inimesed on kevadel vaesemad, kui nad olid sellel sügisel. See on päris tõsine probleem, et me tegelikult jagame ühiskonnas neid proportsioone kõvasti ümber – no mitte kõvasti, aga me siiski jagame neid ümber – ja osa inimeste toimetulekut puudutab see väga kõvasti. Mind huvitab, kas valitsusel on mingi plaan seda suurt ühiskondlikku muutust kuidagi tasandada ja kui see plaan on olemas, siis, olge hea ja öelge, kas te olete seda valitsuses arutanud. Siin ei piisa enam mingitest toetustest, vaid siin on vaja kas maksusüsteemis mingeid muudatusi või midagi muud sellist teha.

Aitäh küsimuse eest! Juba kogenud poliitikuna ma arvan seda, et mis puudutab maksudebatti, kipub see jääma ikka sinna – arvestades parlamendivalimiste lähenemist – kogu süsteemi maksudebati pidamise kanti.

Mis puudutab energiahindu ja energiakandjaid, siis need tööriistad me kaalusime ju valitsuses läbi, et mida on võimalik kõige kiiremini rakendada. Võrguteenuse [tasu] vähendamine poole võrra tähendas lihtsalt seda, et meil tuli Vabariigi Valitsuse reservist see 90 miljonit eurot kinni maksta. See jõudis [tarbijateni] kõige kiiremini, me tegime otsuse vist oktoobri lõpus ja oktoobri arvetel oli juba pool võrguteenuse [tasust] maha arvestatud. See oli kõige kiirem lähenemine.

Toetusmeede võib tunduda veidi bürokraatlik ja keeruline, aga CO₂ vahenditest vastavalt nii direktiivile kui ka seadusele – tänan Riigikogu selle seadusemuudatuse kiire menetlemise eest – sai see sai ka niimoodi ära tehtud, et omavalitsustel on võimalik need [toetused] välja maksta. STAR‑i arendus käib samuti kiirkorras. Tänan SKA‑d ja STAR‑i arendajaid, et oleme [nii kaugele] jõudnud. See kõik on tehtud päris kiiresti, sest ainult kuu aega oli selle tegemiseks aega.

Mis puudutab teisi hindasid, siis ma tuleks käibemaksu juurde tagasi. Kas see on jätkuv? See on juba pikema debati teema. Mina keskerakondlasena ütleksin, et kaudsed maksud peavad olema võimalikult madalad – ma arvan, et sotsiaaldemokraadid räägivad umbes sama – ja otsesed maksud võiksid olla kõrgemad, aga ärme seda debatti täna siin algata. Aga vähemalt ajutise meetmena võiks käibemaksu langetamine ka inflatsiooni [aeglustada]. Kui me teeme seda kas või energiakandjate suhtes, kanduvad energiakandjate hinnad üle kõigisse teistesse hindadesse. Kõige suurem mõju, mis toodi välja hinnatõusus praegu, mis iseenesest oli vist kuskil üle 8%, siis sellest 8% mõjust energiahinnad mõjutasid minu arust umbes 40%, ma täpseid numbreid ei mäleta. Nii et kui saame pidurdada energiahindu, siis pidurdame iseenesest ka üldist hinnatõusu. Ka aktsiisitõusude ärajätmine oli teadlik valik, tulevikku suunatud käik, et tulevikuski ära hoida suuremat inflatsiooni.

Kas siin on võimalik veel mingeid samme astuda? Seda peab kaaluma. Kas tegeleme ühelt poolt kõigile mõjuvate meetmetega, nagu oli võrguteenuse [tasu osaline hüvitamine], või peaks edaspidi vaatama mingit ajutist maksulangetust? Või tuleks tegeleda hoopis sellega, et jõuda ikkagi keskmise pereni? Sest pihta pole saanud mitte ainult toimetulekutoetuse saajad, keda on 10 000 leibkonda. Või [kaaluda] isegi seda meedet, mille me ette valmistasime ja mille korral oleks toetust saanud umbes 70 000 leibkonda? Ma arvan, et me peaksime selle hinnatõusu löögi ära katma, kompenseerima, hüvitama umbes pooltel Eesti inimestel, leibkondadel.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Me teame suurte energiakulude olemasolust praegu seda, oleme sellest juba rääkinud, et sellel, mis toimub Nord Pooli börsil, on väga oluline osa. Ma küsiksin ühe väga konkreetse küsimuse, mis mul tekkis eile, kui ma vaatasin ERR-i "Esimest stuudiot", kus oli Sandor Liive esinemas ja intervjueeritav. Ta käis seal välja väga huvitava fakti. See oli selles mõttes hämmastav, et isegi energiaküsimustega igapäevaselt tegelev Sandor Liive oli ülimalt hämmeldunud selle üle, et me oleme olnud osanikud Nord Poolis ja see osalus on vahepeal maha müüdud. Isegi tema ei teadnud sellest mitte midagi. Kui räägime sellest, et me ei saa seda protsessi seal kuidagi mõjutada, siis eile tuli välja, et me ei saa isegi nendele andmetele enam ligi. Mul on selline küsimus, et äkki teie teate, millal seda tehti, miks seda tehti, mis hinnaga see osalus müüdi ja miks seda kõike üldse vaja oli.

Jaak Aab, palun!

Tänan küsimuse eest! Selle küsimuse lõpus välja toodud detailsetele küsimustele mina küll vastata ei oska, ma ei näinud kahjuks ka seda saadet. Aga ma arvan, et Taavi Aas vastava valdkonna ministrina saab ehk seda börsiasja ja neid detaile rohkem valgustada. Teil tulevad küsimused ka veel Taavile.

Mis puudutab väljumist, siis minu hinnang on see, et me võime mõelda, et börs on paha ja teeb meile palju valu, aga põhipõhjusi on energiakandjate hindade tõusus ikkagi kaks. Üks on koroonakriis, millega seoses teatud tootmisvõimsusi tõmmati kriisi alguses kokkupoole, nõudlus oli väiksem. Nüüd, kui majandus on hakanud juba kriisist väljuma – selle nakkusega me puutume endiselt kokku, aga näete isegi, et Eestis on väga kiire majanduskasv, kogu maailmas on väga kiire majanduskasv –, on nõudlus hüppeliselt kasvanud ehk energia tootmine on jõudnud järgi. Kui pikk see mõju on? Eksperdid räägivad, et eks kõige valusam ongi kuskil kevadeni. Mis edasi saab, ei tea. 

Teine põhipõhjus, miks me siin pead sügame nende hindade üle, on selles piirkonnas tootmisvõimsuste puudus. Ma vaatasin, et Äripäev või Delfi oli toonud välja võrdlusnumbrid. Millegipärast oli tahetud ainult Lääne-Euroopa numbreid näidata, et seal on odavam kui meil, kuigi soomlastel palju odavam ei ole. Kesk-Euroopas on teatud perioodil isegi olnud veel kallimad hinnad kui meil. Ehk me räägime, et meil on puudu tootmisvõimsustest või et need tootmisvõimsused on meie koos vastu võetud poliitika [tõttu], nagu gaasist elektri tootmine, väga kallid ja see lööb hinna üles. Gaasist toodetakse elektrit väga palju üle Euroopa. Me peame panustama sellesse, et tootmisvõimsused selles turusituatsioonis ja selles regulatsioonis, mis meil siin kehtib, oleksid võimalikult odavad.

Eks me oleme siin teinud – nii eelmises valitsuses kui ka praeguses valitsuses – päris tõsiseid samme, et lükata lõpuks paigast ära see taastuvenergia tootmise arenduste teema, et lõppude lõpuks saakski seda tuuleenergeetikat rohkem, päikeseenergeetika rohkem. Taavi teab, et on tehtud ka taastuvenergeetika vähempakkumisi ja konkursse. Eks seda tasapisi lisandub ja pikemas perspektiivis me peamegi lahendama selle nii, et neid tootmisvõimsusi oleks Eestis rohkem.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Kert Kingo, sellele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja teema on rahvatervishoid. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Riigikogu sotsiaalkomisjonis on menetluses rahvatervishoiu seadus. Eelnõu kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada inimeste tervise kaitse, luua tingimused elanike eeldatava ja tervena elatud eluea tõusuks, ennetada ja vähendada ebasoovitavaid tervisemõjusid ja ebavõrdsust elanike terviseseisundis ning saavutada seeläbi positiivseid muutusi rahvastiku tervises. Selle eelnõu § 59 punkt 3 näeb ette tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56, mis sätestab ministri ülesanded ja loetelu ministri kehtestatavatest õigusaktidest, lõike 1 täiendamist punktiga 12 järgmises sõnastuses: "12) soolise ebakõla käsitlemise tingimused ja korra, mille kohaselt lähtub arstlik ekspertiisikomisjon oma otsuse tegemisel soolise ebakõla püsivusest ning psühhiaatri hinnangust, mis välistab soolise ebakõla tingituse psüühikahäirest." Seletage mulle ära, kuidas konkreetselt on see niinimetatud sooline ebakõla seotud rahvatervishoiuga, tervisega selle eelnõu mõttes. Kuidas see aitab kaasa tervise kaitsele, eeldatava ja tervena elatud eluea tõusule, ebasoovitavate tervisemõjude ennetamisele ja vähendamisele?

Signe Riisalo, palun!

Hea juhataja! Hea Riigikogu! Aitäh, proua Kert Kingo, küsimuse eest! Aga pean alustama sellest, et rahvatervishoiu seadus on minister Tanel Kiige eelnõu ja ka seda valdkonda reguleerib tema. Tegemist on puhtalt meditsiinilise otsustusega – kaasatud on ka psühhiaatreid –, mida soo korrigeerimise osas tehakse. Aga kui läheneme sellele küsimusele selles mõttes, et kuidas ta mõjutab rahvatervishoidu, siis rahvatervishoid on iga inimese tervis ja heaolu ning iga inimene saab tunda ennast oma kehas hästi siis, kui ta saab oma kehas olla see, kes ta on mentaalselt. Seetõttu on soo korrektsiooni regulatsioon tõepoolest seotud rahvatervishoiu seadusega.

Ja nüüd täpsustav küsimus. Kert Kingo, palun!

Tänan veel kord, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt, mida rahvatervishoiu seaduse eelnõuga täiendatakse soolise ebakõla tingimuste ja korra punkti lisamisega, on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Mulle jääb selgusetuks soolise ebakõla seos rahvatervishoiu seadusega ja ka tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Ma ei saa aru selle teema paigutamise loogikast nendesse seadustesse. Tundub, et üllitatud on järjekordne seaduseelnõukäkk, mis on üles ehitatud ilma igasuguse loogikata ja head õigusloome tava järgimata. Tegutsetud on lihtsalt ministrile sümpaatse teema surumisega kuskile seadusesse. Aga küsimus on järgmine: mille alla nendest eelloetletud tervishoiuteenustest sooline ebakõla kuulub – kas seda ebakõla käsitletakse haigusena, vigastusena, mürgistusena, vaevusena, terviseseisundi halvenemisena või haiguse ägenemisena? Mis asi see seaduse mõistes siis on: diagnoos või psüühiline meeleseisund?

Signe Riisalo, palun!

Otsene küsimus on, et mille alla see klassifitseerub? Tegemist on diagnoosiga. Ja mis puudutab valikut, millises seaduses ühte või teist regulatsiooni kajastada – eks see ongi valikute küsimus. Loomulikult on ka Riigikogul siin võimalus teha ettepanekuid, kui te näete, et mõni teine seadus on selle valdkonna reguleerimiseks sobilikum. Aga tõepoolest soo korrigeerimine on olnud tervishoiuvaldkonna teema ja tõepoolest räägitakse siin diagnoosist, mille paneb psühhiaater. Selle tulemusena käivitub protsess, mida rahvatervishoiu seadusega reguleeritakse ja selle alusel antavate määrustega täpsustatakse.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Meie teame, mis selle plaanitava eelnõu punkti taga tegelikult on, aga seletage nüüd inimkeeli Eesti inimestele lahti, mida tähendab sooline ebakõla, soolise ebakõla püsivus. Kas me räägime tegelikult transsoolisusest, soo muutmisest, soo muutmise operatsioonidest riigi kulul, sealhulgas noortele ja lastele, nagu see on juba Rootsis? Kuidas selle seadusega hakataks seda protsessi reguleerima? Milliseid teenuseid riik hakkab tulevikus maksumaksja rahast finantseerima? Kuidas muutub taotlemise kord? Ja mis on selle kõige sisuline eesmärk? On räägitud ka komisjonist, mis hakkab nende küsimustega tegelema. Ma küsiksin siis ka seda, milline on plaanitava komisjoni koosseis ja kes seda juhtima hakkab, sest tegelikult, olgem ausad, nendest inimestest hakkab olenema suund, kuhu me soo muutmise küsimustes rahvatervise sildi all tegelikult liikuma hakkame.

Signe Riisalo, palun!

Aitäh täpsustava küsimuse eest! Alustuseks ütlen uuesti, et tegemist on töö- ja terviseministri Tanel Kiige valitsemisalas oleva seadusega ja mul puudub täpne teadmine, kuidas kavandavad nemad teatud diagnoosi puhul, mis on psühhiaatriline diagnoos – tõesti, me räägime transsoolisusest –, seda tegevust täpsemalt korraldada. Kõnealune komisjon on olemas olnud ka seni kehtiva õiguse alusel. Käesoleva aasta sügisel komisjoni koosseisu muudeti ja uuendati, nii et ka praegu on soovahetus inimestele võimaldatud. Seda võimalust ei laiendata, ka praegu ei sõltu see inimese vanusest.

Kui võtame aluseks valdkonna ekspertide ja arstide teadmise, siis võime öelda, et inimeste sooidentiteet kujuneb välja pigem varasemas kui hilisemas eas. Ehk hirmud sellepärast, et teismeeas, kui noored on väga haavatavad ja võivad grupikäitumisega kaasa minna [ning tahta oma sugu muuta, on alusetud.] Tegelikult kujuneb sooidentiteet välja oluliselt varasemas eas, viiendaks eluaastaks. Sellest johtuvalt ei ole ka vanusepiirangut pandud. Loomulikult, kuni viienda eluaastani selliseid protseduure läbi ei viida, küll aga on seadus sõltumatu inimese vanusest, kellel on soov soovahetust teha.

Ja kordan veel: kui teil on täpsem huvi selle vastu, siis olge hea, kui Tanel Kiik tuleb infotundi, küsige tema käest.

Ja nüüd protseduuriline küsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, hea istungi juhataja! Minu mäletamist mööda sotsiaalkomisjonis teie tutvustasite seda eelnõu, vähemalt ühte osa tutvustasite.

Aitäh teile! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde, mille esitab Riigikogu liige Aivar Kokk. Sellele vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes, teema on rohepööre. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Selle valitsuse ajal on keskkonnaministri amet olnud teie erakonna käes ja nii palju, kui mina olen eelmise ja praeguse keskkonnaministriga vestelnud, on üks teema, mis neid alati on erutanud ja mille eest nad on võidelnud, olnud raiemahtude vähendamine. Nüüd esmaspäeval rahanduskomisjonis tekkis aga üllatus, et rahandusministri korraldusel valmistasid Rahandusministeeriumi ametnikud ette järgmise aasta riigieelarvest ühe parandusettepaneku, mille katteallikaks oli raiemahtude suurendamine teoreetiliselt ehk RMK dividendi ootuse suurendamine.

Ma tean, et eelmise valitsuse ajal oli väga selge otsus RES-i aruteludel, et Rally Estoniat toetatakse valitsuse reservist. Vaadates järgmise aasta riigieelarvet, on valitsuse reservis suurürituse korraldamise jaoks 2 miljonit eurot. Ja nüüd ma näen, et RMK dividendi ootuste suurendamiseks 2,5 miljoni võrra ja toetuseks on pandud kultuuri ja spordi poole pealt veel WRC Rally Estonia toetamine. Kas Keskerakond on oma poliitikat muutnud ja lihtsalt oma ministritele sisse sõitnud? Kõige huvitavam on see, et see otsus ei ole mitte valitsuse otsus, vaid see tuli meile rahanduskomisjoni ikkagi selge sõnumiga, et see on rahandusministri ettepanek või soov. Ja loomulikult koalitsioonipoliitikud seda ühehäälselt [toetasid] – või mitte päris ühehäälselt, kuuest viis toetas, Jürgen Ligi jäi erapooletuks.

Jaak Aab, palun! 

Tänan küsimast! Kõigepealt sellest põhimõttest. Ma kõigi detailidega ei ole kursis selle ettepaneku puhul. Sa oskasid mulle nii ilusti need detailid siin ette laduda, et ma tõesti ei tea. Aga mis puudutab RMK raiemahte või seda, kui palju sealt dividendi võetakse, siis minu teada see ettepanek, kus ... – tõenäoliselt, jah, üritatigi leida katet WRC rallile, et seda ei peaks tegema valitsuse reservist, mis ei ole väga suur, nagu sa, Aivar, isegi tead. Vist 6 miljonit eurot on seal järel. Kuidas sellega hakkama saab järgmine aasta? Noh, ülekantavad reservid tulevad üle, nii et ehk saame. See on sellel aastal tegelikult laekuvast kasumist. Tulevikku pööratult see kuidagi raiemahtu ei suurenda. Ja see ülelaekuv kasum, millelt saab dividendi võtta, tuleb ju sellest, et lihtsalt hinnad on läinud üles. See, mis RMK sellel aastal on toimetanud – need hinnad on läinud nii kõvasti üles, et teenitud on suuremat kasumit ja sellelt võetava dividendi arvel on võimalik teha ka kulutusi.

Tavaliselt juba eelarvet koostades planeeritakse, prognoositakse ära, et võtame nii palju dividendi ja arvestame selle riigieelarvesse sisse. Aga nii nagu energiahinnad on läinud ootamatult kiiresti üles, on ka mõned muud hinnad läinud väga ootamatult üles ja [kasumi suurenemine] on võimalik ilma raiemahtusid suurendamata, seda võin kindlasti kinnitada. Pikem joon ka riigi eelarvestrateegias, kui vaadata nendele numbritele otsa, on tegelikult RMK puhul dividendi ootuse vähendamine ja selle kaudu raiesurve vähendamine.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei saagi sageli aru, kas see on rohepööre või on see rohepöörasus. Mina näen, et me liigume maapiirkonnas uuesti tühjenemise suunas, ka seoses selle rohepöördega, ja see on väga kurb. Näiteks ootan ma Keskkonnaametist juba peaaegu aasta vastust, kui palju maksab ühe lendorava kaitsmine ühiskonnale, või milline mõju on [rohepöördel] toidutootmisele, milline on näiteks teraviljaeksport, kuidas mõjutab [rohepööre] loomakasvatust ja linnukasvatust, kuidas mõjutab energiajulgeolekut. Ma küsiksin, et kas me tugineme analüüsidele või emotsioonidele või sellele, kellele mille eest makstakse. Näiteks üks ornitoloogide juht ütles kevadel tootjatega kokkusaamisel, kui hanekahjudest oli juttu, et talle makstakse lindude kaitse eest ja see, kuidas tootjatel läheb, pole tema asi. Kas me saame ikkagi tugineda otsuste tegemisel sotsiaal-majanduslikele analüüsidele, et mis see meile kaasa toob – kas see toob viie või kümne aasta pärast pigem kahju või pigem [kasu]? Oleks väga kurb, kui me likvideerime oma ettevõtluse, eriti maaettevõtluse, ja paneme meie inimesed sõltuvusse toetustest. Ma näen seda trendi praegu väga selgelt. 

Jaak Aab, palun!

Aitäh hea ja aktuaalse küsimuse eest, Merry! No eks ma siin kangutan selle regionaalpoliitika ja maapiirkondade arengu nimel. Me üht-teist ikkagi oleme teinud, päris konkreetseid meetmeid. Näiteks 1. jaanuaril käivitub meede, et eluaseme soetamisel või renoveerimisel just maapiirkonnas, väljaspool turupiirkonda, on võimalik saada KredExi tagatist. Sellest on ammu räägitud ja mina olen seda kolm aastat nüginud. Noh, jõudsime sinna, et 1. jaanuaril hakkab toimima. Niisuguseid regionaalseid meetmeid, millega väljaspool suuremaid linnu toetada elamist, ettevõtlust ja luua töökohti, tuleb järjest juurde. Järgmisel rahastamisperioodil peavad tegelikult kõik meetmed olema regionaalse prioriseerimisega. Järjest vähem tuleb siia arenenud piirkonda raha ja järjest rohkem läheb sinna, ütleme, mitte nii kiiresti arenevasse piirkonda. Ma ei taha halvemini öelda, aga nii ta on.

Mõned rõõmustavad uudised. Viimase nelja aasta jooksul on piirkondade ebavõrdsuse kasv tegelikult pidurdunud, stabiliseerunud. Ega see ei ole ka veel rõõmustav, aga vähemalt hullemaks ei ole läinud. Seda näitab statistika. Ma arvan, et siin on mõju avaldanud ka valitsuse ja Riigikogu otsused. Mina arvan, et üks kõva regionaalpoliitiline otsus oli see, kui me suurendasime omavalitsuste tulubaasi üle Eesti. Reformi tulemusena suuremaks saanud omavalitsused omavad suuremat rahakotti ja saavadki kohalikku elu parandada, luua tingimusi ettevõtluse arenguks, töökohtade tekkeks ja teenuste pakkumiseks. Omavalitsuste kogutulud on viimase viie aastaga suurenenud 50%, palju kiiremini kui riigieelarve tulud. Nii et me väga vaatame omavalitsuste poole, ootame ka nende piirkondade arendusest seda.

Nüüd analüüsidest. Rääkides uuest kliimapaketist, erinevatest ettepanekutest – analüüse on teinud päris mitmed institutsioonid, näiteks Stockholmi instituut, nagu ma tean. Me murrame päris kõvasti pead. Neist ettepanekutest teavad rääkida Taavi Aas ja Tõnis Mölder, kes oli varem keskkonnaminister, ja praegune minister Erki Savisaar. Ka meil kabinetis käivad need seisukohad järjest läbi. Oleme üritanud hoida läbirääkimistel võimalikult paindlikku seisukohta, sest vaadates, kui kiiresti suudetakse neid algatusi Euroopas rakendada, siis paistab, et väga kiiresti ei suudeta. Ja me siiski üritame leida seal tasakaalu, ka Eesti riigi huvidest ja meie olukorrast lähtudes, olgu see mets või põllumajandus või midagi muud.

Erinevas suunas on ettepanekuid tehtud. Me peame leidma need kohad, mis meile perspektiivis annavad võimaluse arenguks, mitte ei pidurda kuskil arengut, nagu teatud ettepanekud võivad teha. See on päris tõsine protsess ja kestab veel kaua. Seda, kuhu me välja jõuame, ei oska öelda. Püüame seista Eesti huvide eest.

Ja nüüd üks täpsustav küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud minister! Dividendiootus on jah selle aasta tulude pealt. Puidu hind septembris tõusma ei hakanud, äkki nüüd detsembris – kui oleks teada, saaks rohkem puidu pealt raha teenida. Aga aitäh selle vastuse eest! 

Teine teema on CO₂ kvoodid. Me teame, et tegelikult kõik Euroopa Komisjoni arvutused põhinevad hinnal 25–26 eurot tonni eest. Täna on hind juba 82 eurot, 2022. aastaks on planeeritud 130 eurot tonni eest ja 2023. aasta lõpuks 240 eurot tonni eest. Tegelik olukord on ju selline, et meil ei ole varustuskindlust. Veel viis‑kuus aastat tagasi tootis Eesti 100% enda vajaduse katteks, kuid eile kaeti see vajadus kahe kolmandiku ulatuses ja 2025. aastal suudetakse tipptunnil katta ainult pool.

Homme hakkate te arutama, kuidas kompenseerida või toetada Eesti inimesi ja ettevõtjaid. Kas te olete mõelnud ka sellele, et Eestis võiks uuesti taastada universaalteenuse väiketootjatele? Leedus on kaks kolmandikku kodutarbijaid ja Prantsusmaal kõik kodutarbijad sellega kaetud. Täna me teame, et Eesti Energias toodetava elektri omahind on alla 30 euro. Kui paneme kõik asjad sinna juurde – maksud, tootlikkus, käibemaks –, jääb see ikka alla 50 euro. Isegi kui me arvestame CO₂ hinnaks 82 eurot, nagu eile oli, ei saa hind kuidagi kerkida 1000 euroni megavatt-tunni eest.

Kas sulle ei tundu, et teatud ametnike ja riigiasutuste juhtide tegevus on olnud see, miks me oleme jõudnud sellesse olukorda, et meie tootlikkus või võimekus on ... (Juhataja helistab kella.) ... 2025. aastaks ainult 50%?

Aitäh küsimuse eest! Kõiki nüansse oskab kindlasti Taavi Aas kui vastava valdkonna minister paremini selgitada. Aga üldtendentsid on sellised, nagu ma kirjeldasin, et teatud hetkedel nõudlus väga kiiresti kasvab. Eestis me tegime minu arvates ikkagi targa otsuse, et me need katlad reservi jätsime. Teise plaani järgi, mis tookord oli valmis mõeldud, pidi neid hakkama järjest sulgema. Aga kuna nad ei ole veel päris amortiseerunud ja nendega on võimalik siiski toota – eks Eesti Energia tee ju ka pidevalt väikseid investeeringuid sinna –, siis need katlad toodavad. Loodame, et ka Auvere saadakse jälle tööle pärast neid väikseid jamasid. Nii et meil on vähemalt need katlad. Kui meil neid ka poleks olnud, siis oleksime tõesti praegu päris hädas.

Tulebki erinevaid tootmisvõimsusi rakendada ja tuleb neid ka toetada. Taavi teab rääkida, et taastuvenergeetika puhul on järjest tehtud vähempakkumisi, et tuua tootmisvõimsust juurde, olgu need päikesepaneelid või olgu see tuuleenergia. Koostootmisjaamad on tegelikult praegu see põhiline koht, kust meil tuleb taastuvenergeetika maht. Selles liinis tuleb edasi tegutseda.

Kui soodustada kodumajapidamistes elektri tootmist, olgu paneelidega või millegi muuga, siis kindlasti tuleb ka sellele mõelda. Meil on homme plaanis päris laialt see asi ette võtta. Ma ei tea, kui konkreetsete otsusteni me jõuame, aga tahaks nagu fooni näha, et mida me saaks veel teha, et võimsusi kiiremini juurde tuua. Teine asi on praeguste akuutsete hinnatõusude leevendamise küsimus. Paljugi sõltub see Taavist, mis ta homme meile lauale toob.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Ivari Padar, sellele vastab riigihalduse minister Jaak Aab peaministri ülesannetes ja teema on riigipoolsete teenuste kättesaadavus. Ivari Padar, palun!

Lugupeetud härra peaministri kohusetäitja! Tegelikult minu küsimusele te olete täna juba ühe korra vastanud – sellele, mis puudutab riigiteenuste kättesaadavust. Ma mõtlesin, et ma ei küsigi enam seda küsimust, aga hüva, arutame. Keegi meist ei ole huvitatud, et riik käituks nagu narr. Ehitab kinnisvara, riigimaja, ehitab sinna leti ja siis hoiab seda kinni. Ega tegelikult inimese jaoks on uus politseimaja ka riigimaja, sest seal tehakse riigitoiminguid, see on riigi maja. Täpselt samamoodi on riigimaja endine täitevkomitee hoone, millest praegu riigimaja tehakse. Praegu täpselt selline see olukord on. Tõesti, need Siseministeeriumi kärped on läbimõtlemata teema. [Ma ei ütle seda] mitte sellepärast, et ma opositsioonis olen.

Teine teema, mis seal on – jällegi, riik. See on üks politseiteema, piirkonnapolitseinikud. Praegu piirkonnapolitseinike arvu kärbitakse ja piirkonnapolitseinikele on väga suured piirkonnad kätte antud. Neile on väga suured piirkonnad ja väga suured probleemid kätte antud. Selge, et piirkonnapolitseinike hulga vähendamine on riigi väiksem roll. Ega siis, kui mina lähen oma valijate juurde, nad tihtipeale ei saagi aru, olen ma opositsioon või koalitsioon. Nad ütlevad, et riik on rumalalt käitunud: ehitab leti, aga inimest sinna ei pane.

Mul on selline küsimus, et kui täna pannakse eelarvet paika ja kui need eelarve arutelud on olnud, siis te olete ütelnud, et te väga tähelepanelikult jälgite, mis hakkab toimuma nende teenuste valdkondades. Kuidas see töökorraldus teil on? Te justkui peate olema regionaalpoliitika hea haldjas. Kui need teemad tulevad valitsuse ette, siis te peaksite justkui panema need ritta, et kuulge, need asjad päris niimoodi ei lähe. (Juhataja helistab kella.)

Kasutades küsija sõnastust, hea haldjas Jaak Aab, palun!

Aitäh, esimees! Aitäh, küsija! Eks ma üritasin kirjeldada nii palju, kui suutsin, seda protsessi, mis puudutas kokkuhoiukava. Lõpuks realiseerib selle tõesti ministeerium konkreetsete ametite kaudu. Kui küsija arvab, et me [teadsime] kevadel RES-i koostades või näiteks sügisel Siseministeeriumi kokkuhoiukava ikka vähemaks võttes – see oli meie kindel soov, kui räägime oma delegatsioonist valitsuses, ja selle me saavutasime –, kuidas see realiseerub konkreetselt nendes eelarveridades või töökohtades kohapeal[, siis ta eksib]. See tulebki alles aasta lõpus: kui teie võtate eelarvet vastu, teevad ministeeriumid oma kavasid. Sealt see välja tuleb.

Suuta seda kõike hoida süsteemselt kontrolli all on keeruline. Nagu ma olen öelnud, ma tõesti olen kõigi selliste küsimuste puhul püüdnud valitsuses jälgida, öelnud välja oma arvamusi ja üritanud suunata neid otsuseid nii, et teenused [ulatuksid] üle Eesti. [See puudutab] ka erinevaid meetmeid ja programme, mis maaelu nii hajaasustusega kohtades kui ka laiemalt maakonnakeskustes või teistes keskustes edendada aitavad. Ikka olen üritanud seda teha.

Mis puudutab riigimajade teenuste kättesaadavust – nii ongi, et PPA on ka riigimaja – ja nende kujundamist, siis läheme jälle detailidesse ehk teenindusleti juurde, see on see detail. Pooled dokumendid tehakse iseteeninduses ja seesama boks, kus saab fotot teha, on iga päev lahti, kuigi leti juurde iga päev ei pääse. Ju me peame natukene rohkem harjuma iseteenindamise ja e-teenustega. Ma saan aru, et maapiirkonna rahvale on see esialgu keeruline. Sellepärast ma rääkisingi riigimajast, kus on üks infotöötaja, kes saab inimest vähemalt aidata, nii et ta ei peaks jälitama üht kindlat ametnikku, kelle juurde saada, vaid [infotöötaja] aitab tal selle teenuse digiteenusena, e-teenusena kätte saada. Ma vaatasin, et enamikku dokumente saab tegelikult iseteeninduses teha. Enamikku saab iseteeninduses teha.

Aga mure on ikka. Mure on meil ühine – olgu opositsioon või koalitsioon. Eks sa, Ivari, tead, kuidas maapiirkonna elu kujuneb. Me tõesti oleme väga palju panustanud kohalikesse omavalitsustesse, nende tuludesse, mitmesugustesse regionaalprogrammidesse. Ma julgen küll öelda, et nüüd olen mina see valvekoer, kes jälgib, kuidas järgmised Euroopa rahastusel põhinevad programmid on regionaalselt prioriseeritud, ja ma koostan selle kohta ka Eesti regionaalse tegevuskava, kus kõik ministeeriumid näitavad ära, kuidas nad prioriseerivad oma meetmed ja programmid nii, et maapiirkonnad, vähem arenenud piirkonnad oleksid eelistatud.

Täpsustav küsimus, Ivari Padar, palun!

Jah, aitäh! Eks ma tean omastki kogemusest, kui lihtne on keskvalitsuse tasandil näpunipsuga teha mingi asi, mingi digilahendus. Lahendame probleemi, meil on digiahendus. Saame jälle mõnest inimesest leti taga lahti, sest meil on digilahendus. Ent tihtipeale kui keeruline on nende digilahendustega pihtasaamine inimestele, kaasa arvatud minule! Kaasa arvatud minule. Kas teil on selles suhtes mingit lahendust? Siin on öeldud, et on inimesi, kes on õiguskantsleri poole pöördunud, et palun lubage mind e‑riigist välja. Mis on need lahendused? Kuidas toetada inimesi digilahenduste kasutamisel? Ma mäletan, et PRIA digilahenduste puhul oli niimoodi, et PRIA-l oli mingid aastad tagasi selline võrk, kus inimesi toetati selles asjas. Millised saaksid need võimalused olla? Uskuge mind, ainult digilahendustele tuginedes ilma toetavat poolt lisamata muutub digilahendus narruseks.

Jah, jälle, ma ei oska kõigi valdkondade nimel siin sõna võtta. See konsulteerimine või nõustamine, kuidas e-teenuse või digitaalse lahendusega saad oma asjad lahendatud – sellist natukene universaalsemat lähenemist me püüamegi riigimajades pakkuda. Aga see programm on alles pooleli, ma ei saa veel kõiki saavutusi ette kanda. Seal ongi infotöötaja, kes nõustab, annab teada, suunab õige ametniku või teenuse juurde ja aitab selle ära teha.

Midagi teha ei ole. See, kui me soovime hakkama saada alati paisuvate kuludega, on ju see, et me tahame järjest paremat teenust. Me inimestena tahame järjest paremat ühiskonda, heaoluühiskonda, kus kõik teenused oleksid võimalikult heal tasemel kindlustatud. Aga siis me jõuame hoopis teiste küsimusteni. Siis me jõuame selleni, kui suur on meil maksukoormus, kui palju me oleme nõus koos panustama sellesse, et meil oleks heaoluühiskond. Momendil oleme selles olukorras, kus me tõesti üritame riigivalitsemise kulude puhul teha seda võimalikult optimaalselt.

Midagi teha ei ole. Tänapäeval aitavad arvutid, infotehnoloogia ja e‑teenused raha säästa. Kui me neid poleks teinud, siis oleksid meie kulud veel suuremad. Me oleksime ammugi veel suuremates raskustes ja suudaks inimestele veel vähem neid vajalikke teenuseid pakkuda. Aga kõik areneb ja kõik on tänapäeval mobiilne, kuid kindlasti on vaja nii e-teenust kui ka letiteenust.

Ja nüüd lisaküsimus. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Me kõik teame, see ei ole mingi saladus, et juba leviprobleemid ei võimalda maapiirkondades kõiki e‑teenuseid kasutada. Kas te olete kursis sellega, et juba praegu pole aasta lõpuni e-registratuuris nii mõneski piirkonnas enam ühtegi vaba numbrit – juba praegu, kuigi meil on PPA‑s nädalas viiel päeval vastuvõtt? Viljandi kohta võin öelda, et sealne PPA osakond, mis dokumentidega tegeleb, teeb suurepärast tööd, igatpidi nõustab inimesi ja tõesti viie päevaga suudab järjekorra lahendada. Aga kontrollige, milline on tänane seis interneti kaudu registreerimisel. Juba praegu pole enam aasta lõpuni vabu aegu. Mis juhtub uue aasta alguses?

Tundub, et meil on asjad nagu natuke nihkes selle tõttu. Ma olen nõus, et meil on teatud võimekus, meil on maksukoormus ja meil on väga suur hulk ülesandeid ning inimesed ootavad head teenust. Aga me ei tohi teha nii, et see on nagu tehtud-mõeldud, mitte mõeldud-tehtud. Me räägime, et me jõuame viimase miilini ja lahendame need probleemid. Jah, me jõuame sinna, aga juba me kärbime riiki kohalikes omavalitsustes. Politseinike hulga vähendamine, lahtiolekuaegade vähendamine – uskuge, inimestel lihtsalt tekib selline tunne, et riik astub sealt piirkonnast mitte ühe sammu, vaid mitu-mitu sammu edasi. Ja tagasi.

Tänan küsimuse eest! Kõik on väga õiged ja tihtipeale ka minule valusad küsimused. Aga piiratud ressursside tingimustes peame sedasi hakkama saama, et teenuse kvaliteet ei langeks – nii ütlen mina, kui räägime kas või riigireformist või nendest tegevustest, millega mina tegelen.

Sellest, mis puudutab järjekordi ja lahtiolekuaegasid, ma tõesti tahan siseministriga täpsemalt rääkida, et kas ei oleks võimalik seda mõistlikumalt korraldada. Ja kui ikka tekivad väga suured ummikud, siis tuleb need operatiivselt lahendada. Võib-olla siis peaks mõtlema, kuna nüüd on juba näha, et järjekorrad nii pikaks lähevad, kas on ikka mõttekas 1. jaanuarist [letiteenust] vähendada või äkki peaks seda tegema sujuvamalt. Ma kindlasti räägin siseministriga, sest meie eesmärk tõesti ei ole see, et inimesed teenusele ei pääseks, peavad kannatama, või nagu siin täheldati, et tööpäeval ei pruugi iga inimene teenuseosutaja juurde pääseda. Peaks mõtlema paindlikumalt.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Liigume edasi. Kümnes küsimus, Martin Helme. Mart Helmel on protseduuriline.

Protseduuriline küsimus puudutab seda, et kuna Martin Helme paraku ei saa praegu siin viibida, siis kas on võimalik minu ja tema küsimuse ära vahetada?

Hetkel veel seda võimalust ei ole, aga me võime jõuda sinnani, et te jõuate küsida. 11. küsimus, Peeter Ernits. Kuna teda ei ole saalis, jääb see ära.

12. küsimuse on esitanud Riigikogu liige Mart Helme, vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas, teema on kokkuhoiumeetmed. Mart Helme, palun!

Aitäh! Peeter Ernits küll ilmus, aga kuna ma olen hirmus ... 

Aga ilmus hilinemisega. Palun! 

Kummale siis? Mulle ikka? Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Me kõik teame seda, et WC-d ja prügikastid korjatakse maanteeservast ära. Sellest on suur pahandus tulnud, aga see on loomulikult peenraha võrreldes sellega, mis kokkuhoiumeetmed toovad kaasa muu infrastruktuuri arengule ja investeeringutele. Kas te palun tooksite põhiosas välja need kärped, mis tabavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi? Ma ei pea silmas ainult maanteede väljaehitamise vähendamist, vaid ka elektriliine, elektrialajaamasid, raudteed ja nii edasi. Ma ei hakka aja kokkuhoiu mõttes loetelu pikendama.

Taavi Aas, palun!

Aitäh! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas on nii, et tegelikult kärpeid investeeringute osas järgmisel aastal sisuliselt ei ole. Investeeringutega on meil hästi. Meie kärpeplaan puudutas kulude poolt kokku 6,8 miljonit, millest kõige suurem osa, 3,8 miljonit, on Transpordiameti haldusala. Ja see on just nimelt kulude pool. Kulude poole pealt tõesti leidsime lisavahendeid ühistranspordi või üldse transpordi dotatsioonidele. Paraku need vahendid lihtsalt ei olnud piisavad, arvestades praeguseid prognoose kütuste kallinemisega seoses. Võimalik, et ka vahendid on piisavad, kui tõesti kütuste hinnad peaksid vähenema.

Nüüd, mis puudutab neid tualette ja prügikaste, siis nii, nagu me oleme ka öelnud, kohe päris alguses öelnud, et kindlasti ei puuduta see kõiki prügikaste. See teema vaadatakse Transpordiameti poolt põhjalikult üle. Ja tegelikult puudutab see 600 prügikastist ainult viitkümmet ehk 550 prügikasti jäävad alles. Nii et seda muret, et meil maantee ääres kuskile prügi panna poleks, kindlasti ei tohiks tekkida. Küll aga jah, puudutab see neid suuri prügikonteinereid, kuhu paraku viidi ka kodust vana mööblit ja kõike muud sellist, mitte jäätmekäitluskohtadesse. Aga jah, järgmise aasta põhimure on just nimelt kulude poole kokkuhoid. Investeeringutega on järgmisel aastal hästi.

Aitäh! Ma tänan kõiki. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid ja ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud. Aitäh!