Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Kell on saanud 10, on teisipäev. Alustame VI istungjärgu 10. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on Riigikogu liikmetel võimalik üle anda eelnõusid ning arupärimisi. Esimesena on registreerunud Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Riina Sikkut. Palun!

10:00 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan terve rea sotsiaaldemokraatide nimel üle arupärimise tervise‑ ja tööminister Tanel Kiigele. See puudutab valmisolekut ... (Sumin saalis.)

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina, ma korraks vabandan! Head kolleegid! (Helistab kella.) Ma tänan!

10:00 Riina Sikkut

See puudutab koroonanakkuse edasise levikuga toimetulekut. Ühelt poolt on meil tõesti juba poolteist aastat kogemust. Ootused on erinevad, alati on rahulolematuid. Aga kui me siit nüüd edasi vaatame: miks endiselt jooksvalt reageeritakse, mis on pikem plaan neljandale lainele vastu minnes, milliseid ettevalmistusi tehakse, millised kulud on eelarves ette nähtud, milliseid seadusemuudatusi kavandatakse, et järgmise lainega ei kaasneks välditavat tervise ja elude kaotust? Samamoodi, ega Terviseamet või Sotsiaalministeerium ei saa üksi kriisijuhtimisega tegeleda – kuidas on varasemast paremini plaanitud kohalikke omavalitsusi kaasata, samuti koole, tervishoiu‑ ja hoolekandeasutusi?

Detsember eelmisel aastal oli selles mõttes tore kuu, et detsembri lõpus algas vaktsineerimine. Aga ühtlasi tähendab see, et väga paljudel inimestel hakkab saama aasta täis esimesest vaktsineerimisringist. Rääkimata sellest, et ammu on käes tõhustusdoosi aeg. Millised on tegevused vanemaealiste kui riskirühma hõlmatuse tõstmiseks? Millised need eesmärgid on? Kui esimene vaktsineerimisring on ära toimunud, siis millist vaktsineerimisega hõlmatust pikemas plaanis plaanitakse hoida? Milliseid ressursse tervishoiusüsteemile võimaldatakse, et haiglatel oleks valmisolek neljandaks laineks ja samuti oleks näiteks esmatasandil valmisolek vaktsineerimisega hõlmatust tõsta? Lootust on, et ükskord see koroona lõpeb. Aga me ei tea, milline on see väljumisstrateegia, et me ei elaks kogu aeg kriisikeskkonnas, ühiskond saaks võimalikult tavapäraselt toimida, aga nakkuse levik oleks kontrolli all. Kuidas seda tasakaalupunkti leida? Ootame kiiret vastust ja huvitavat arutelu. Aitäh!

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Palun, Helir-Valdor Seeder!

10:03 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni nimel annan üle käibemaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Nagu me kõik teame ja tunnetame, elektri hind on rekordilistes kõrgustes. Vabariigi Valitsus ei ole jõudnud mingisugusele reaalsele seisukohale, kuidas operatiivselt seda elektri hinna täiesti ebanormaalset ja ekstreemset taset kompenseerida, hüvitada või leida praktilisi lahendusi nii kodutarbijate kui ka Eesti ettevõtjate jaoks, et säilitada majanduse konkurentsivõime. Praegu on käes talv, kütte ja elektri suure tarbimise aeg, ja oleks vaja teha kiireid ratsionaalseid otsuseid.

Käibemaksu alandamine elektri‑, gaasi‑ ja soojusenergial on üks kiiretest võimalustest, mis on universaalne ja millega me saame aidata nii Eesti ettevõtjaid kui ka kodutarbijaid. Isamaa fraktsioon näeb ette, et praeguselt 20%‑lt alandada käibemaks 9%‑le. Keskerakond, nagu me teame, on koalitsioonis mitu korda seda [teemat] tõstatanud, nad on lubanud, et nemad toetavad ka käibemaksu alandamist. Me loodame, et siin praegu ei jagune saal lihtsalt koalitsiooniks ja opositsiooniks, vaid me lähtume tarbijate ja Eesti majanduse huvidest ja inimeste reaalsetest huvidest. Nii et loodame eelnõu kiiret ja sisukat menetlemist. Aitäh!

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Rohkem kõnesoove ei näe. Järelikult oleme vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende menetlemise tavapäraselt meie kodu‑ ja töökorra seadusest lähtuvalt. Aga nüüd, head kolleegid, on võimalus läbi viia kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll!

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 76 Riigikogu liiget.


1. 10:05 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE) kolmas lugemine

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 455. Meil on käsil kolmas lugemine. Kolmanda lugemise ajal, nagu te teate, on võimalik läbirääkimiste käigus rääkida fraktsioonide esindajatel. Seda võimalust soovib Isamaa fraktsiooni nimel kasutada Aivar Kokk. Palun!

10:06 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Nii nagu enne meie erakonna esimees andis siin üle eelnõu, et võiks elektri käibemaksu 20%‑lt 9%‑le lasta ning koalitsioon ja opositsioon võiksid koostööd teha, on ka mere[sõidu]ohutuse seaduses viimasel minutil tehtud parandus, veeteede tasu vähendamine 50%-ni. See on hea näide selle kohta, et on võimalik opositsiooni ja koalitsiooni vahel koostööd teha.

2020. aasta lisaeelarve vastuvõtmisel võttis tolleaegsel valitsusel raskete otsuste tegemine aega umbes kaks nädalat. Tänu sellele suudeti päästa väga paljud Eesti ettevõtjad ja inimesed COVID‑i probleemide tõttu tekkinud majanduskriisist. Üks nendest oli ka veeteede tasu vähendamine. Kui enne seda tuli Eesti sadamatesse iga aasta laevu vähem ja vähem, siis tänu sellele, et 2020. aasta lisaeelarves veeteede tasu vähendati 0%‑ni ehk 100%, tuli Eestisse laevu juurde, kuigi naabrite sadamatesse tuli laevu vähem. Selle aasta näitel on väga hea näidata, et kui riik toetas [sadamaid] veeteede tasust laekumata raha abil 9–18 miljoniga, erinevate arvestuste ja arvutuste järgi, siis tagurpidi [võttes] laekus 32 miljonit riigieelarvesse rohkem.

Kui sellel aastal jõudis riigieelarve Riigikokku, siis veeteede tasuga toetamist järgmine aasta ette ei nähtud. Ühel hetkel jõudis majanduskomisjoni paber, et see võiks olla 25%. Riigikogu Isamaa fraktsioon tegi rahanduskomisjonis selge ettepaneku, et veeteede tasu vähendamine peaks olema vähemalt 50%. Majanduskomisjonis tegid head kolleegid EKRE‑st samasuguse ettepaneku.

Majanduskomisjonis küll ei tahetud seda 50%‑list toetust toetada ja sel hetkel läks veel läbi 45%‑line toetuse määr. Rahanduskomisjonis, nii nagu aasta tagasi, 2021. aasta riigieelarve vastuvõtmisel, kui toetati minu ettepanekut vähendada 50% peale, oli ka sel korral koalitsioon väga selgelt aru saanud, et kui sa ühest taskust annad ära 16 või 18 miljonit ja teise taskusse saad 32 miljonit, siis see on ikka väga hea äri.

Ettevõtete ja ettevõtluse toetamine on, ma arvan, selle saali üks olulisemaid ülesandeid, sest ettevõtluse tõttu tekivad meil maksudest laekuvad tulud. Kui on tulusid, siis on, mida ümber jagada ja millega toetada neid, kes toetust vajavad.

Ma tänan koalitsiooni, et nad toetasid Isamaa ettepanekut. Peale selle, et siin on see veeteede tasu [muudatus], on siia üks oluline parandus veel sisse viidud. Riigikogu eelarvearutelul ehk homme järgmise aasta riigieelarvet arutades on [kõne all] ka reisilaevade toetamine, sest need on ühed suuremad maksumaksjad Eestis. Balti merel on laevanduse lipulaev ju meie enda, Eesti kapitalil [põhinev] Tallink. Aga ka Soome kapitalil [põhinevate] ja teiste reisilaevade toetamine on oluline, sest see liiklus, mis toimub Eesti, Soome ja Rootsi vahel, on nii majanduslikult kasulik kui ka meie inimestele ja ettevõtetele oluline. Täname ka selle eest, et seda toetati ja leiti võimalus järgmisel aastal ka nende meetmetega edasi minna, mida eelmine koalitsioon lisaeelarvega tegi ja mis on näidanud, et nad on Eesti majandusele kasulikud ja Eesti inimestele vajalikud. Aitäh!

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskerakonna fraktsiooni nimel Mihhail Stalnuhhin, palun!

10:11 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsioon on seisnud selle eest, et eraldada Eesti kui mereriigi jaoks üliolulisele merendussektorile 16 miljonit eurot lisaraha, mis aitab kaasa Eesti konkurentsivõime kasvatamisele.

Suuri lainetusi on olnud viimasel kahel aastal nii reisi‑ kui ka kaubalaevanduses. Reisilaevanduses konkureerivad Läänemere riigid omavahel ning laevandusettevõtted peavad kaaluma, millises riigis on majanduslikult kõige otstarbekam enda tegevust korraldada.

Eesti kui mereriigi majanduse jaoks on merekaubandus ja sadamate käekäik olulise tähtsusega. Merendusega seotud ettevõtted moodustavad circa 4% sisemajanduse kogutoodangust, mis on võrreldav põllumajanduse [osaga]. Merekaubanduse ulatuslikum mõju ei piirdu mõistagi vaid merendusega. Juurdepääs sadamatele mõjutab oluliselt kogu investeerimis‑ ja majanduskeskkonda. Väliste arengute realiseerimise üle Eestil kontroll puudub. Peamine, mida meie saame teha, on hoolitseda selle eest, et Eesti oleks konkurentsivõimeline tootmise asukohana nii välis‑ kui ka Eesti enda investorite jaoks.

2020. aastal alanud COVID‑19 kriisist tingituna seiskus suures osas reisijatevedu erinevate sadamate vahel Soome ja Rootsi suunal, kuid jätkus teatud ulatuses kaubavedu. Sellest tulenevalt sattusid reisilaevade operaatorid kriitilisse olukorda, sest reisijateveoks mõeldud laevade puhul polnud võimalik suuri püsikulusid katta. Seoses piirangute leevendamisega on reisiparvlaevaliiklus osaliselt taastunud, kuid kriisieelsele tasemele pole jõutud ning reisijanumbrid näitavad peaaegu 50%‑list langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eelnõus väljapakutud maksutoetuse meede aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada COVID‑19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja riigile nendest tuleneva maksutulu säilimist.

Merendussektori jaoks on väga oluline, et 2022. aastal on veeteetasu vähendatud 50% võrra ning reisilaevade operaatoritele hüvitatakse tööjõukulutusi 7,7 miljoni euro ulatuses. Veeteetasu alandamine omab positiivset mõju kogu Eesti logistikasektorile, mistõttu on vaja jätkata alandatud tasumääraga ka järgnevatel aastatel. See tagab Eestit läbivate kaubamahtude jätkuva kasvu, mis omakorda mõjub positiivselt ka riigieelarvele suurenenud kaubamahtude ning nendelt laekuvate maksude tõttu.

Seni kehtinud alandatud veeteetasu määrad on tõstnud Eesti sadamate kaubamahte. Näiteks tõusid Tallinna Sadama kaubamahud 1,4 miljonit tonni, samas kui teiste Läänemere sadamate mahud langesid. Meie sadamaid läbivates transpordikoridorides liikuvad kaubavood saavad põhja-lõuna suunal tulevikus lisa Rail Balticu rajamisega seoses. See aitab meie sadamatesse tuua Soome transiitkaupa, aga loob eeldused ka tootmise ja lisandväärtust andva ümbertöötlemise tekkeks uue raudtee läheduses.

Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Euroopast kaugemale ning rahvastiku vananemine ja vähenemine meie maailmajaos on trendid, mis mõjutavad globaalsete kaubavedude geograafilist jaotust. Sellegipoolest prognoositakse merekaubavedude mahtude kasvu ja Eestil on võimalus sellest kasu lõigata. Logistikasektori asjatundjate hinnangul merekaubavedude konkurentsivõime näiteks maantee‑ ja raudteetranspordi suhtes ei halvene. Veeteetasu 50% võrra alandamise hinnanguline kulu riigieelarvele on ligikaudu 9 miljonit eurot, samas võib positiivne mõju ulatuda circa 16 miljoni euroni.

Paluksin ühe minuti.

10:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Üks minut lisaaega. Palun!

10:16 Mihhail Stalnuhhin

Alandatud määraga mittejätkamine võib tuua kaasa sadamate kaubamahtude vähenemise, mis Eesti Sadamate Liidu hinnangul võib ulatuda 7,5 miljoni tonnini, mis tähendaks circa 87 miljonit eurot negatiivset mõju. Kui teile läheb korda Eesti kui mereriigi käekäik, siis kutsume mina ja Keskerakonna fraktsioon eelnõu toetama. Aitäh!

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

10:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ega ma ei plaaninud siia tulla. Mõned kolleegid arvavad, et tagasihoidlikkus on voorus, aga täna ma ei saa seda öelda, et tagasihoidlikkus on voorus. Ma tahtsin lihtsalt märkida, mitte pikalt kõneleda, et see parandusettepanek, mida koalitsioon ja kogu saal arvestas, oli tegelikult EKRE ettepanek, et 50% langetada. See on lihtsalt vaja ära märkida, sest selles küllalt skisofreenilises olukorras, kus tegelikult võiksid oluliste asjade puhul opositsioon ja koalitsioon püüda ühtemoodi tegutseda, on see selline särav üksik päikesekiir. Ma tänan loomulikult meie fraktsiooni nimel kogu saali ja koalitsiooni.

Kui vaadata riigieelarve parandusettepanekuid, siis nendest 45‑st läksid paraku kõik prügikasti, kuigi seal oli väga arukaid, olgu see [raha] päästjatele või kõrgkoolidele see 20 miljonit, mis oleks aidanud leevendada olukorda, et Eesti ülikoolid ei läheks kiires korras ingliskeelseks üle. Aga need kahjuks ei leidnud toetust.

Mis puudutab merendust, siis merenduse asjad on kummalisel kombel olnud siin saalis küllalt prioriteetsed, kuigi suurte lahingutega. Ma mäletan, et paljud varasemad koosseisud on arutanud seda laevade Eesti lipu alla toomist, isegi siis, kui veel Tarmo Kõuts oli admiral: peaga vastu seina, ei õnnestunud. Aga peale pikki lahinguid on meil see ühiselt õnnestunud ja mitmete seaduste parandused on läbi läinud. Me liigume selles suunas, et Eesti muutuks taas mereriigiks. Kas me 300 kaubalaevani jõuame? Ma loodan, et me jõuame, võib-olla isegi rohkemateni, aga igal juhul on jää selle koha pealt murtud.

Ega ma rohkem ei tahagi öelda, lihtsalt tänan meie fraktsiooni nimel häid kolleege koalitsioonist. Nii tegelikult peakski olema. Oluline ei ole mitte ainult meri, vaid ka soojus. Täna, kui kella 8 ja 9 ajal oli hind elektribörsil tõusnud kosmosesse – 1000 eurot megavatt-tunni kohta ja varsti tõuseb taas 1000 peale –, peaks ka taolisi asju üheskoos ja suhteliselt kiiresti püüdma lahendada. See on palju olulisem kui see praegune 50% võrra veeteetasu langetamine. See puudutaks praktiliselt kogu Eesti rahvast. Nii et püüame tegutseda ka palju olulisemate teemade puhul samamoodi, nagu me praegu konsensuse leidsime! Aitäh!

10:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Annely Akkermann. Palun!

10:21 Annely Akkermann

Tere hommikust ka minu poolt! Tänase meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse arutelu võiks minu arvates pealkirjastada nii, et heal lapsel palju vadereid. See otsus sündis koostöös ja kõik erakonnad tahavad selle otsuse vaderid olla.

Majanduskomisjon nägi tõesti suurt vaeva, samamoodi eelkõige muidugi valitsus, majandusministeerium, et leida eelarves vahendeid veeteetasu vähendamiseks. See termin on just "veeteetasu", mitte "veeteede tasu". Siin on väike erinevus.

Miks siis? Laevanduse toetamise meetmed ei ole mitte üksnes laevanduse, vaid kogu Eesti majanduse toetamise meetmed. Reisilaevad teenindavad liine Eesti ning Soome ja Rootsi vahel ja teatavasti on need riigid ka Eesti suurimad kaubanduspartnerid, sealjuures Eesti ekspordimahust moodustavad need 25%.

Mida veel võib-olla tasuks tähele panna, on see, et eelmisel aastal veeteetasu vähendamise mõjul – tasu oli samuti vähendatud alates märtsist 50% – kasvas Tallinna Sadama kaubamaht 7%, samal ajal kui Läänemere piirkonna kaubamahud tervikuna vähenesid 7,9%, mis indikeerib, et võib-olla oli meil pandeemiaeelselt veeteetasu liiga kõrge. Samuti plaanib valitsus jätkata reisilaevade erirežiimiga, mis tähendab tööjõumaksude tagastust summas, mis on Eestis makstud tulu‑ ja sotsiaalmaksu ning laevapere liikmete maksubaasilt, milleks on reakoosseisul 1,5‑ ja juhtivtöötajatel 2,5‑kordne alampalga määr, arvutatud tööjõumaksude vahe.

Nii. Head kolleegid! Tänan kõiki suurepärase koostöö eest selle eelnõu menetlemisel ja omalt poolt kutsun teid üles eelnõu toetama. Juhin tähelepanu, et see eelnõu on seotud ka riigieelarvega, nii et veeteetasu alandamiseks tuleb veel toetada riigieelarvet. Aitäh!

10:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Paistab, et nüüd oleme läbirääkimised lõpetanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus ja me asume seda ette valmistama.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 455. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 10:27 Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE) teine lugemine

10:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413 teine lugemine. Sotsiaalkomisjoni poolt tuleb ettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Palun!

10:27 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis arutati ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413 esimese ja teise lugemise vahel 15. novembri ja 22. novembri istungil. 18. oktoobri istungil arutas komisjon eelnõu koos huvigruppidega. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud.

Sotsiaalkomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel eelnõu kohta arvamust Sotsiaalministeeriumi kaasatud huvigruppidelt. Oma arvamuse saatsid ja osalesid sotsiaalkomisjoni istungil 18. oktoobril Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Nukleaarmeditsiini Selts. Pärast nende seisukoha ärakuulamist esitas Sotsiaalministeerium komisjonile kümme muudatusettepanekut.

Nimelt, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi esindajad ei olnud nõus eelnõus pakutud lahendusega radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kohta, see tähendab, et kõikidel radiofarmatseutiliste preparaatide valmistajatel on selleks olemas eraldi valmistamise üksus ning tegevus ei ole seotud haiglaapteegiga. Seega on nüüd see muudatus siin sees. Koostöös Ravimiametiga luuakse eraldi õiguslik regulatsioon radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise kohta, mis on lahutatud haiglaapteegi tegevusloa nõudest. Nüüd luuakse selle ettepanekuga õiguslik alus radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamiseks, mis ei nõua ravimite tootmise tegevusluba, kui radiofarmatseutilisi preparaate valmistatakse kasutamiseks oma raviasutuse piires.

Tutvustan teile põgusalt neid muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekud nr 1–3 on seotud radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise ja tootmisega. Muudatus nr 4 on seotud retseptikeskusega. Muudatusettepanek nr 5 on seotud kliiniliste uuringute eetikakomiteega. Muudatusettepanek nr 6 on seotud radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa taotlemisega. Muudatusettepanekud nr 7–9 on seotud meditsiiniseadme seaduse muutmisega. Muudatusettepanek nr 10 on seotud jõustumissätetega ja numeratsiooni muudatustega.

Komisjon võttis kõik need muudatusettepanekud vastu konsensuslikult ja tegi ka otsused võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 7. detsembril, otsus oli konsensuslik, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, mis oli ka konsensuslik otsus, ja anda komisjoni esimehele volitused eelnõu menetlusdokumentide allkirjastamiseks. Aitäh!

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Palun, Anti Poolamets!

10:31 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! EKRE fraktsioon on selliste eelnõude pärast mures. Miks? Sellepärast, et Euroopa Liidul on komme trügida kõikvõimalikes valdkondades üha ja üha enam liikmesriikide erinevatesse pädevusvaldkondadesse. Näiteks see ESM, mida me just arutasime, oli hallis tsoonis kaaperdatud võim, toorelt liikmesriikidelt kaaperdatud võim. See olukord on meid pannud tegelikult finantspommi otsa. Finantspomm on sama ohtlik nagu lennukipomm või veel hullem. Nii et see on üks näide, kuidas kaaperdatakse liikmesriikide võimu.

Üks tüüpiline tsitaat selle eelnõu [tutvustusest]: "Eelnõuga viiakse ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute, veterinaarravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta." Milleks? Milleks me oma võimekuse ravimite üle otsustamisel ära anname? Milleni see lõpuks viib? Selline lahke kõige äraandmine viib selleni, et ilmub jälle välja von der Leyen ja ütleb, et, sõbrad, me peaksime Euroopa Liidus arutama sundvaktsineerimist. Püha müristus! Kes ta on selline? Kes ta on, et ta trügib toorelt liikmesriikide valdkonda? Ta ei tohiks seda iialgi teha. Vaat siis peaks Euroopa Liidu Kohus sekkuma ja küsima, et kes te olete selline, mida te kaaperdate siin, mis teie järgmine plaan on.

Ma räägin, mis nende järgmine plaan on. Aga ma tuletan meelde ka seda, mida tähendab subsidiaarsus. Tsiteerin: "Subsidiaarsuse põhimõte (ka lähimuspõhimõte) on ELi üks keskseid printsiipe, mille kohaselt ELi poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele." Vastupidi! Kõike tehakse vastupidi. Mida rohkem saab liikmesriikidelt ära võtta, seda uhkem.

Alles me arutasime Euroopa Prokuratuuri küsimust. Nad tahavad sealt ka varastada võimu, kaaperdada ja varastada. See on õige sõna. 

Võib-olla te kahtlete, et äkki ma liialdan. Äkki ma liialdan? Aga ma tänan siin head kolleegi Urmas Reinsalu, kes andis mulle väga hea vihje [selle kohta], mis on kirjas uues Saksa koalitsioonilepingus. Tsiteerin 130. lehekülge, kus on räägitud Euroopa Liidu tulevikust: Euroopa Liidu tuleviku konverents – seal olen mina praegu Eesti esindaja – peab muutuma põhiseadust andvaks konvendiks – põhiseadust andvaks konvendiks! – ja konvendi tegevus peab arenema föderaalseks Euroopa liitriigiks. Nüüd me siis kuuleme seda avalikult. Me oleme püüdnud aastakümneid lahti rääkida seda jõhkrat valet, et ei liiguta föderatsiooni suunas. See ei ole ainult hullu Verhofstadti idee, see on päriselt Saksa, suurima liikmesriigi ametlik ideoloogia: luua põhiseadust andev kogu ja luua riiki. See on avalikult välja öeldud. Jutt ei ole ainult ravimitest, vaid kõigist eluvaldkondadest, mida nad tahavad kaaperdada. Küsimus on, kas meil üldse on põhiseadust, kas meil on suveräänsust, kas meil on riiki, kui selliste avaldustega julgetakse välja tulla juhtivas liikmesriigis.

See on väga halb märk ja järgmine aasta saab olema pingeline. Verhofstadti tegevust ma nägin, kui ta kuulutas, et kavatseb konvendis oma föderalistidega võimu haarata ja panna selle oma pilli järgi tantsima. Nii et on väga suured ohud, et meid lükatakse föderatsiooni poole. Kutsun kõiki üles olema väga tähelepanelik nii detailides kui ka suures pildis, sest kui suurim liikmesriik ja selle valitsus nõuavad föderaalset riiki, siis me oleme suures jamas. Aitäh!

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! Kaheksa minutit.

10:36 Kalle Grünthal

Head kolleegid!  

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Kui teil on omavahelised vestlused, eriti üle saali, siis võib-olla saate kohvikusse minna, muidu on jube keeruline. See kõlab mikrofonidesse ja läheb stenogrammi ka.

10:36 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Me menetleme täna siin ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu]. Enne, kui ma jõuan selle asja sisulise külje juurde, räägin ma siia juurde ka väikese eelloo.

Täna kell 9.30 sain ma Järvamaalt telefonikõne. Üks inimene nuttes teatas, et tema isa suri. Ta ütles, et isale tehti ettepanek panna õlg alla ja minna vaktsiinisüsti saama. Mis toimus? Pärast süsti saamist läks isa oma auto juurde ja vajus seal kokku, süda seiskus. Teda elustati, kutsuti kiirabi, viidi Tartu kliinikusse, kuid oli hilja. Ajusurm. Ühte inimest [enam] ei ole. See on selle pere jaoks suur traagika. Pisarad. Kuidas edasi hakkama saada? Meie ametkondade jaoks on see kõrvaltoime, võib-olla, kui see läheb registrisse, ülemaailmselt ja Eesti jaoks on see statistika, milles ei peegeldu inimeste kannatused ja vaev. See mees läks, uskus valitsust, uskus nõuandeid ja pani õla alla. Teda ei ole enam.

Miks ma seda kõike räägin? Sellepärast, et neid vaktsiine meile praegu pressitakse ja sunnitakse peale kõikvõimalike vahenditega. Vaatamata sellele, et meil ei ole sundvaktsineerimist, ikkagi rakendatakse seda väga jõuliselt.

Kogu selles protsessis on üks väga suur puudujääk. On ju avalikkusele öeldud, et tegemist on eksperimentaalsete vaktsiinidega, mille toime ei ole veel teada. Ehk meie rahva peal teostakse inimkatseid, neid tehakse Euroopa Liidu ning Pfizeri ja Jansseni ja Moderna ja AstraZeneca ravimifirmade lepingu alusel, millele Eesti kodanikel puudub juurdepääs. Me ei tea, mida need lepingud sisaldavad.

Nüüdseks on tuldud välja uue lähenemisega, et saada teada ravimite toimeomadusi, millised need saavad olema. Ehk siis uus lähenemine inimkatsetele.

Selle eelnõuga viiakse, nii nagu eelkõneleja Anti Poolamets ütles, ravimiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega, millega nähakse ette reeglid tervishoius kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute ning haiglaerandi ravimi kohta. Ehk selle seadusega me võtame üle Euroopa Liidu direktiivi, millega meile öeldakse ette, mida me võime teha. Selle seaduse raames on märkimisväärne see, et tegemist on Euroopa Liidus uudsete ravimitega, ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Põhimõtteliselt on see kõik sõnastatud väga õigesti, kuid kas meie Eesti rahvaarv on selline, et me võime siin inimkatsed täiesti seadustada? 

Ma arvan, et kuigi selles seaduses on ka väga häid punkte sees, siis igal juhul on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine absoluutselt välistatud. Haiglaerandi regulatsioon, millest siin seaduses räägitakse, lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi Eesti ülikoolide, biotehnoloogiaettevõtete ja haiglate vahel. Ilus jutt, aga pelgalt sõnad!

Asi on selles, et Eestis on üks väga tugev geenitehnoloogiaettevõte Icosagen, mille teadusdirektorid on Mart Ustav ja Mart Ustav juunior, kes on seniseks laboriuuringutega tõestanud, et näiteks väljatöötatud ninasprei toimib koroona vastu ühtviisi hästi kõigi koroonaviiruse variantide puhul. Tulemus: see keelustati või meie suhtumine teatud loomade embrüo osas, või midagi sellist, on vägagi ebasõbralik. Nüüdseks on sellesama Icosageni teadlased tulnud välja uue koroonaravimiga. Vaja on teha vaid kliinilised katsed, et ravida koroonat. Terviseamet ja Vabariigi Valitsus lükkasid selle ettepaneku sisuliselt tagasi, ei tundnud huvi.

Nii et tegelikkus on see, et sellesama seaduse alusel on seadustatud Eesti elanikud katsepolügoonina uute haiguste ravimiseks, kasutades juba geeniteraapiat, somaatilist rakuteraapiat ja koetehnoloogiat, mis toovad seniste praktikas [selgunud] tulemuste põhjal kaasa vägagi suuri kõrvalmõjusid. Meil ei ole vaja surmasid, meil on vaja inimesi ravida nende ravimitega, mis on kontrollitud. Las teised Euroopa Liidu riigid teevad seda. Meie võtame need vastu alles siis, kui need on kontrollitud ja usaldusväärsed. Aitäh!

10:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mis selle eelnõu kohta on tehtud. Neid on tehtud kümme, kõik juhtivkomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. Esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada.

Oleme Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413 teise lugemise lõpetanud.


3. 10:45 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) teine lugemine

10:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 421 [teine lugemine]. Ettekandjaks on majanduskomisjoni esimees Kristen Michal. Palun!

10:45 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas mainitud eelnõu ehk riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 23. novembril. Üldjoontes puudutas see arutelu kolme muudatusettepanekut. Kolm muudatusettepanekut on ka saali saadetud. Kõik nad on tulnud majanduskomisjoni esitatuna või majanduskomisjoni toetusega Rahandusministeeriumi poolt. Ma käin nad lühidalt üle. 

Esimene ettepanek puudutab sellist võimalikku juhust, kui riik on saanud näiteks omavalitsuselt mingi kinnistu, kinnisasja, ja annab selle omavalitsusele. Varasema loogika järgi oleks pidanud riik selle võõrandamisel küsima justkui osa endale, aga see oleks ju mõneti veider, kui see on saadud näiteks kooli või mis iganes asja jaoks, et ajutiselt antakse tagasi ja siis küsitakse raha ka. See [ettepanek] lahendab tulevikus selliseid juhtumeid, kui kinnistu on käinud ühest omandusest teise. Praktilise näitena Rahandusministeerium tõi selle, et kui riik on vajanud uusi ruume omavalitsuse territooriumil asuvale riigikoolile, näiteks oli koolil vaja kolida teisele pinnale, ja kui kool saab uued ruumid, siis see vajadus langeb ära, need [ruumid] antakse tasuta tagasi algsele omanikule. Kehtiva riigivaraseaduse alusel peaks nimetatud kinnisasja edasise võõrandamise või hoonestusõigusega koormamise puhul küsima justkui riigile hüvitist 65% vara harilikust väärtusest. Ühesõnaga, tegemist on parandusega, mis muudab seadusandlust mõistlikumaks, tervemõistuslikumaks ja õiglasemaks.

Teine [ettepanek] on pigem tehniline, nagu kolmaski. See puudutab seda, et äriühingud ei pea esitama korduvalt erinevaid finantsprognoose, see hakkab käima sünkroonis riigi eelarvestrateegia protsessiga. Nad esitavad oma sisendi riigi eelarvestrateegia protsessis edaspidi 1. märtsi asemel 15. juuliks. Kolmas on pigem tehniline ettepanek.

Üks asi, mida me arutasime, oli kaubandus-tööstuskoja sisend selle kohta, et riigi osalus sihtasutustes oleks paindlikum. Komisjonis kinnitas Rahandusministeerium, et järgnevates parandustes on plaanis selle teemaga ka rohkem tegeleda, just sellesama mõttega, kaubandus-tööstuskoja poolt tuli see sisend, et riik ei seaks täiendavaid piiranguid sihtasutustes osaledes, vastasel korral see pärsib erasektori huvi kaasa tulla.

Nüüd jõuame menetluslike ettepanekuteni: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. detsembriks, konsensusega, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti konsensusega, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. detsembril, ka konsensusega. Aitäh!

10:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei paista, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mida on, nagu kuulsite, kolm. Kõik majanduskomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. Esimene, teine ja kolmas. Muudatusettepanekud on heaks kiidetud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


4. 10:50 "Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2030" arutelu

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Meie neljas päevakorrapunkt täna on "Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2030". Siin on Riigikogul võimalus kuulata Vabariigi Valitsuse poolt ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutti. Palun! Juhin tähelepanu, et härra Sutil on võimalik esineda 20 minutit ja siis on ka majanduskomisjoni esimehel Kristen Michalil [ettekandeks aega] kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige saab esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Palun!

10:50 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen täna teie ees, et tutvustada "Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2030". Me oleme digiühiskonda ehitanud üle 27 aasta, ehitanud ühiselt ja erakondadeüleselt, alates Tiigrihüppest. 1994. aastal sündisid esmakujul digiühiskonna arendamise aluspõhimõtted, mille Riigikogu 1998. aastal ka vastu võttis. Esimese riikliku e‑teenusena e‑maksuameti kasutuselevõtu olulisust mõistame me nüüd palju paremini kui 2000. aastal, kui digiriik oma teed alustas.

Digiriik on aidanud inimestel ja ettevõtetel oma elu paremini ja mugavamalt korraldada. Me oleme loonud unikaalse ökosüsteemi, mida on keeruline kopeerida. Digi on toonud meile tuntust üle maailma. Siit võrsuvad ja kasvavad ükssarvikuks maailma muutvad digilahendused. Digi on aidanud meil olla suurem, kui rahvaarv või majandus eeldaks. Eesti on olnud teerajaja.

Nüüd on aeg seada siht järgmise mäetipu vallutamiseks. Digi on saanud osaks meie igapäevaelust. On vaid üks maailm, millel on füüsiline ja digitaalne ruum. Digitaliseerimisel on võtmetähtsus kliima soojenemise peatamisel ja innovatsiooni võimaldamisel. Digi on ühtaegu nii baasvajadus, mis peab olema tagatud, mida tahes me igapäevaselt teeme, kui hästi tehes ka konkurentsieelis.

Et olla edasigi teerajaja, ei piisa pelgalt olemasoleva putitamisest, vaid vaja on kliendikesksust ja uusima tehnoloogia kasutuselevõttu. Ning kõike seda küberturvaliselt. Just nendest põhimõtetest oleme lähtunud digiühiskonna uue arengukava koostamisel.

Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus kiitis 7. oktoobril käesoleval aastal heaks "Eesti digiühiskonna arengukava aastani 2030", mida siin teile aruteluks tutvustan. See arengukava on jätk senisele infoühiskonna arengukavale.

Digiühiskond on horisontaalne, üle valitsemisalade oluline teema ja digi puudutab tänapäeval igat eluvaldkonda ja kogu majandust. Seepärast oleme arengukavas esitanud Eesti digiühiskonna tulevikuvisiooni laiemana, kui seda on konkreetne arengukava ise, mis hõlmab digiriigi arengu, küberturvalisuse ja side arengusuundi. Visioon on selline, mille poole pürgimist peab eri valdkondades ja eri arengukavadega toetama. Vastavad ootused teistele valdkondadele on ka siin arengukavas toodud. Näiteks on visiooni elluviimiseks vaja, et Eestis oleks üha enam digioskuslikke nutikaid inimesi, kes digipööret veavad ja lahendusi loovad. Selle panuse peame andma haridusvaldkonna vastavat arengukava ellu viies ja näiteks IKT‑kõrgharidust ja eriti doktorantuuri tuntavalt rohkem rahastades. Järelkasv on digiarengu suurim pudelikael. Teame seda ja otsime juba praegu lahendusi, et oleks võimalik tuhandeid inimesi digiväelise Eesti ehitamiseks koheselt rakendada.

Visiooni ja arengukava konkreetsem sisu tõukub tõdemusest, et Eesti on õigusega maailmas tuntud kui arenenud digiühiskond, kuid me teame, et suudame enamat ja mõnelgi elualal digitee vahel takerdub. Meie katsumus on see, et peame hoidma ja edasi ehitama seni rajatud väärtuslikke digilahendusi, kuid samal ajal looma ja kasutusele võtma uusi, e‑Eestit korraga nii kindlustama kui ka edasi ehitama.

Ambitsioon saab olla ainult üks: et digivõimalused oleksid Eestis tõepoolest kõikjal ja kõiges parimal moel rakendatud. See on parim tee, et saavutada riiklikke strateegilisi sihte inimeste heaolu kasvatamiseks. Arengukavas on just seepärast visioonina sõnastatud ambitsioon, et Eesti oleks digiväge täis. "Vägi" on üldse eestlaste jaoks oluline sõna, üks 300-st kõige vanemast eesti keele sõnast.

Mida täpselt tähendab Eestile, kui me oleme digiväge täis? See tähendab näiteks, et teenused toimivad täpselt minu vajaduste järgi ning jõuavad ise minuni siis, kui mul neid vaja on, ja viisil, nagu mina soovin, kus tahes Eesti või maailma nurgas ma viibin. Et me oleme digiväega kaitstud, meie digielu on turvaline ja me lähme digiarengus julgelt edasi. Et meie majandus on digiväeline, digilahendused on kogu majanduse mootor. Et digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist tulevikku, nutikate lahendustega saame omavahel üha enam lõimunuks ja teenused on kõigile ligipääsetavad. Et Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks, see tähendab, et Eestis on suurepärased tingimused uudsete lahenduste loomiseks, katsetamiseks ja maailma viimiseks. Et Eesti on ükssarvikute kasvulava.

Nagu öeldud, on visioon laiem kui konkreetselt arengukava ise. Digiühiskonna arengukava aga rajab visioonini jõudmiseks laialdased alused kolmel alal. Esiteks, digiriigi areng, teiseks, ühenduvus, kolmandaks, küberturvalisus. Peatun igaühel neist kolmest veidi pikemalt.

Esiteks, digiriigi arengusuundadest. Visiooni saavutamiseks oleme digiriigi alal fookusesse tõstnud avalike teenuste ja riigihalduse kvaliteedi, mis tähistab digiriigi järgmist küpsusastet ja arengujärku. Kui seni on IT kasutamise sihiks olnud eeskätt avaliku sektori tõhustamine, siis nüüd nihutame keskmesse inimestele loodava väärtuse just kasutajakogemuse näol. Täpsemaks eesmärgiks ongi parim digiriigi kogemus. Mõõdikuna tähendab see, et rahulolu teenuste kvaliteediga kasvab. Sihini jõudmine vajab digiriigi arengu alal kahe katsumuse korraga lahendamist: viia digiriik uute arenguhüpetega järgmisele tasemele ning ühtlasi hoida seni loodud digiriiki kestliku ja ajakohasena. Suurte arenguhüpetega töötame juba järgneva kallal: arendame digiriigi teenused proaktiivseks ja sündmuspõhiseks, tõstame digiriigi inimkesksust, et inimestel ja ettevõtjatel oleks suurem kontroll oma andmete üle, arendame kratte ehk virtuaalseid abimehi igas eluvaldkonnas ja oleme seetõttu tõhusamad. Lisaks muudame #bürokrati näol enam kasutatavad riigi teenused ja info nutika virtuaalse abilise kaudu kasutatavaks. Samuti vaatame, et meie digiriik oleks keskkonnasäästlik ehk roheline. Selleks, et tagada digiriigi kestlikkust, on vaja digiteenuseid juhtida tugevalt ja ühtedel alustel, juhtida riiki kvaliteetsete andmete abil, luua võimalused erasektorile, panustada tugevalt digiriigi innovatsiooni ja viia laiendusi maailma, aidata eri riigiasutustel digimuudatusi kavandada ja ellu viia ning palju muidki asju veel.

Teiseks, ühenduvuse eesmärk on lihtne: 2030. aastaks on Eestis asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus. Selleks parandame sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust maapiirkondades juurdepääsuvõrkude arendamisega. Tähtis on arendada 5G‑baastaristut ja teenuste pakkumist, et tulevikus ka 6G‑ks valmis olla. Kiire internet peab olema kättesaadav ka näiteks inimeste olulistes liikumiskoridorides. Võtame põhimaanteed: Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu ja nii edasi. Kõik see vajab asja‑ ja ajakohast õigusruumi ja järelevalvet.

Kolmandaks, küberturvalisus on digiühiskonna võimaldaja. Selleta poleks usaldust, milleta pole digiteenustel kasutajaid ehk mõtet ja mõju. Seepärast on küberturvalisuse alal eesmärgiks, et küberruum on turvaline, usaldusväärne ning küberohtudele vastupidav. Mõõdikuks on seejuures näiteks, et inimesed ei hoidu ohtude tõttu digiteenuste kasutamisest eemale. Selle sihini jõudmiseks teeme samme kolmes suunas, mis kõik tegelikult on seotud kodu korrastamise ehk turvalisuse hoidmise ja baasvõimekuste vajalikule tasemele tõstmisega. Näiteks peab valdkonna riiklik korraldus saama asjakohaseks, vastama ohtudele, võimaldama jõudu jagada eri osapoolte vahel. Selleks toome ka komisjoni ja Riigikogu ette küberturvalisuse seaduse uuendamise. Me peame riske ja ohtusid suutma rohkem ette näha ja astuma samme nende vastu varakult, mis tähendab analüüsivõime arendamist. Kõiki ohtusid me muidugi ette näha ei suuda ja kõiki ohtusid ei ole ka põhjust lõpuni maandada. Seepärast on vaja pidevalt tõsta ka küberturvalisuse igapäevase taseme tagamise võimekust, sest paigalseis oleks tagasiminek.

Hea Riigikogu! Räägin lõpetuseks ka rahast, milleta ükski hea plaan ellu ei saa viidud. Arengukavade roll riigikorralduses on olla soovide kogum, mitte pikk nimekiri, aga veel mitte ka ressurssidega tervikuna kaetud plaan. Arengukava on alus raha taotlemiseks, et sihte saavutada. Oleme hinnanud koguvajaduseks veidi enam kui 1,2 miljardit eurot kümne aasta peale. See on suurusjärgus 4% praegusest SKP‑st kümne aasta peale. Aga tehes seda tööd hästi, anname me kindlasti olulise tõuke ka SKP kasvuks. Digi on investeering tulevikku. Selles numbris sisaldub ja on arvesse võetud kuni 2030. aastani teadaolev, juba otsustatud rahastus, sealhulgas välisvahendid ja senine riigieelarveline baas arengukava tegevussuundade elluviimiseks. Lisaks on juurde arvestatud tegevussuundade elluviimise maksumuse koguhinnanguga võrreldes lisavajadus, mida riigieelarves edaspidi peame taotlema. Digiühiskonna arengukava elluviimiseks raha lähiaastail juba lisandub, olgu selleks 69 miljonit viimase miili ühenduste rajamiseks Euroopa Liidu vahenditest või Euroopa Liidu taasterahastu rohkem kui 90 miljonit eurot digiriigi arenguhüpeteks ja alusteenuste kindlustamiseks. 2022. aasta riigieelarvega tuleb digiriigi ja küberturvalisuse kindlustamiseks 30 lisamiljonit eri valitsusasutuste tarbeks, mis peab saama püsivaks osaks baasrahastuses järgmiste riigieelarvetega ja riigi eelarvestrateegiatega. Aga meil on olemas raha, et minna 2030. aasta sihtide täitmise suunas tööle valitsuse, Riigikogu, eri erakondade ja eri sektorite koostöös. Leiame lahendusi ja vahendeid juurde, eriti näiteks kiirete sideühenduste teostamiseks nii, et Eesti oleks nendega tõesti kaetud.

Eesti saab digiväge täis ainult koostööst ja koostöös. Digiühiskonna arengukava viiakse ellu läbi digiühiskonna programmi ja vastutavaks ministeeriumiks on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium. Meie tööks on seega ka eelarvetaotluste esitamine valitsusele ja Riigikogule, kui on olemas selleks poliitiline tugi, mida, ma soovin ja usun, on. Valminud arengukava annab selleks suunad ja aluse. Aitäh kuulamast ja olen valmis vastama kõikidele teie küsimustele.

11:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimustega alustab Jüri Jaanson. Palun!

11:03 Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud minister, suur tänu! Väga suur rõõm on sellest, et arengukava valmis on ja saab mingi perspektiivi ette vaadata. Tänu ka suurepärase ettekande eest! Minul on küsimus lihtsalt tarbija vaatevinklist, sellesama kohta vist, mida te lõpus ütlesite. Kas ja kuivõrd kiirendab arengukava viimase miili lahenduste kättesaadavust üle Eesti, eelkõige just regioonides?

11:03 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Arengukava annab sellele kindlasti raami ja toe. Nii nagu arengukavas eesmärgina on kirjas, aastaks 2030 peab kogu Eesti olema kaetud kiire internetiga. Sinna on minul soov kindlasti jõuda. 2030 on veel hea mitme aasta taga, aga juba praegu käib kiirete internetiühenduste rajamine ja uuest aastast saab sinna veel rahastust juurde, et me päriselt jõuaksime nende inimeste ja ettevõteteni, kes kiiret internetti vajavad.

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

11:04 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! See oli hästi ilus jutt, mis te ette kandsite, mis te rääkisite. Tõepoolest, kiire internetiühendus igal pool, igas Eesti nurgas on ülimalt oluline. Ma jätkan hea kolleegi Jüri Jaansoni küsimust, kes küsis viimase miili kohta, aga mina küsin hästi konkreetselt, ma küsin oma valimisringkonna, nimelt Hiiumaa kohta. Meie, eelmine koalitsioon saavutas kokkuleppe, et eraldatakse 3 miljonit eurot Hiiumaa pilootprojektiks, et see kiire internet jõuaks igasse majapidamisse. Aga kui tuli uus valitsus, siis sellest enam ei räägitud. Hiiumaa inimesed tunnevad muret. Ka teie erakonnakaaslane, kes elab Hiiumaal, on sellest hiljuti artikli kirjutanud. Ma küsin nüüd uuesti üle: kui vanasti oli kombeks [rääkida] kogu maa elektrifitseerimisest, siis kuidas tänapäeval kogu Hiiumaa kiire internetiseerimisega saab olema?

11:05 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Ütlen mälu järgi, et Hiiumaa ümbrikus peaks olema 3,2 miljonit, mis avaneb kohe, kui taotlusvoor on välja kuulutatud. Olen ise mitu korda Hiiumaal käinud. Hiidlased on mu meelest teinud väga hea ettevalmistustöö, oleme ka selle uue rahastusvooru juures kutsunud kohalikke omavalitsusi üles, et nemad ise kohapeal otsustaksid ja teeksid selle pingerea, kuhu meil kõigepealt oleks vaja ühendused luua. Nii et mina olen Hiiumaa suhtes optimistlik. Kui hiidlased suudavad [edasi] liikuda kiiremini kui teised Eestimaa paigad, siis see on ainult eeskujuks. Ootan huviga, kuidas kiire internetiühenduse rajamine Hiiumaal käima läheb.

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

11:06 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eks ta nii on, et püüame järgmise kümne aasta jooksul üle minna digiühiskonnale. Samal ajal me teame, et ligi 100 000 majapidamist ei ole jõudnud veel infoühiskonda. See on väga suur probleem, see on väga tõsine probleem ja minu meelest seda teadvustatakse jätkuvalt liiga vähe. Ka see arengukava ei teadvusta seda minu meelest piisavalt. See 1,2 miljardit eurot kümne aasta peale – tegelikult tahaks väga siin saalis välja lugeda, kui palju sellest läheb selle nii-öelda viimase miili peale, milleni me tegelikult veel ei ole jõudnud. Me teeme selle viimase miili esimest miili. Jätkuvalt: kui suur see rahaline ressurss siis nüüd on? Kui palju investeeritakse kümne aastaga selleks, et inimesed saaks mitte ülikiire interneti, vaid üldse need 100 megabitti, mis on hädavajalikud?

11:07 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Nii nagu ma ettekandes ütlesin, eelarverahastusega ei ole kaetud kogu kümneaastane periood. Aga on kaetud kõik see, mis on olemasolevas eelarvestrateegias. Euroopa Liidu vahenditest me saame kokku 69 miljonit kasutada viimase miili arendamiseks Eestis. Ma usun, et enne, kui see 69 miljonit saab ära kasutatud, saame me Riigikogu ette tulla ka järgnevate eelarvetega, kust [saaks] rahastust juurde leida. 69 miljoniga kindlasti kõikide aadressideni ei jõua. Aga teema on minu jaoks väga oluline. 

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Härra Hepner. Palun mikrofon härra Hepnerile!

11:08 Heiki Hepner

Aitäh! Ma küsin kliima‑ ja keskkonnahoidlikkuse kohta. Siin on öeldud, et viime ellu vastava tegevuskava. Kas oleks võimalik seda tegevuskava natukene detailsemalt avada? Küsiks ka, mis maksumusest me saaksime rääkida. Kui me viimase miili osas tõdesime, et saame 69 miljoniga kõik tehtud ...

11:09 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Kõike kindlasti ei saa.

11:09 Heiki Hepner

... kui palju siis on plaanis kliima‑ ja keskkonnahoiu poole peale raha kulutada? Mis oleksid need kõige olulisemad väljakutsed, mida soovitakse lahendada?

11:09 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Ma täpsustan kõigepealt, et 69 miljoniga ei saa kindlasti kõik majapidamised või ettevõtted kiire internetiga varustatud, aga see on piisav summa selleks, et kiiresti edasi liikuda ja jõuda võimalikult ruttu võimalikult paljudeni.

Nüüd küsimus infoühiskonnast, digitaliseerimisest ja kliimapoliitikast. Minu hinnangul ei ole võimalik saavutada kliimapoliitilisi eesmärke ilma digitaliseerimata. Kuna digiühiskonna arengukava on laiem kui ainult digiriik, siis on see ka iga ettevõtte ja mõneti ka meie enda ülesanne kodanikena.

Aga konkreetselt digiriigi kohta ma tahan tuua ühe näite. Oleme otsustanud baasteenuste konsolideerimise. Mis puudutab IT baasinfrastruktuuri ja töökohatuge, siis selleks me koondame seni laiali asuvad üksused kokku ühte asutusse ja konsolideerime ka praegu eraldi asuvad enam kui 150 serverit. Liigume kvalitatiivselt hoopis teisele tasemele, liigume pilveteenuste kasutamise suunas, nii riigipilve kui ka avaliku pilve kasutamise suunas. Kindlasti on pilveteenuse kasutamine väiksema keskkonna jalajäljega kui praegune serveripark ja selleks on eelarves, ma arvan, üle 20 miljoni.

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

11:11 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eesti oli 15 või 10 aastat tagasi digiriigina ikkagi esirinnas, meile vaadati alt üles. Kas tänane nihukene seiskunud areng on vähese raha taga või on meil inimeste puudus, meil ei ole nii palju inimressurssi, või lihtsalt olemegi laisaks jäänud, loorberitele lebama jäänud ja ei viitsi enam tööd teha?

11:11 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Eesti maine on jätkuvalt hea. Nii nagu ma ettekandes ütlesin, siis selleks, et me kõigepealt ise ühiskonnana ja kasutajatena saaksime parema tulemuse digiriigist ja digiühiskonnast, me peame võib-olla õhinapõhisest arendamisest liikuma protsessipõhisema poole, kus igal tootel ja teenusel on olemas omanik, kes selle arendamise ja juhtimise eest vastutab. Sellise lähenemisega me kindlasti viime teenuste kvaliteedi sellele tasemele, nagu me soovime, sest näiteks ettevõtjate seas on täna rahulolu teenustega ainult 48%, eraisikutel on see 69%. Meie eesmärk on jõuda 90%‑lise rahuloluni. Kas keegi on meist kuskil mööda läinud? Ma arvan, et mingites valdkondades on kindlasti maailmas riike, kes on jõudnud meile vähemalt järele, võib-olla ka meist ette. Aga see ei peaks meid mitte heidutama, vaid vastupidi, tagant utsitama, et me oleme valmis oma digiühiskonda ja digiriiki edasi arendama. Kolmandaks, kindlasti on digiühiskonna ja digiriigi arengut pidurdanud alarahastus just käigushoidmise kulude osas, mille jaoks tuligi 30 lisamiljonit selles riigieelarves, mis minu jaoks oli väga märgiline, väga oluline samm. See sündis valitsuse ja eri ministeeriumide koostöös. Nii et kliendikesksus, tooteomanikud, baasrahastus – ja siis me liigume edasi kõikide nende arenduste ja innovatsioonidega, milleks tegelikult Euroopa Liidu fondides on raha päris palju.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivari Padar, palun!

11:13 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mina olen detsembrikuus võru keele eestkõneleja. Täna hommikul me avastasime, et võru keeles puudub selline termin nagu lairibaühendus. Me kuulutasime konkursi välja, aga rahvas ütles ka niimoodi, et see lairibaühendus, seda ootad ju nigu kommunismi, selles suhtes pole nagu kiiret ka. Aga kunagi õiguskantsler siin ühes arutelus ütles seda, et tema poole on pöördunud inimesed, kes tahaksid e‑riigist välja saada. Ehk siin on see inimkesksus, millest te rääkisite. Ma ise täiesti kogen seda, ka sama kandi inimesena kogen, et aeg-ajalt on keerukas digiühiskonnas suhelda. Kas või lihtsad asjad, ID‑kaardi uuesti taotlemine. Ma tean, et üks endine kõrge politseiohvitser käib külades abiks neid pilte ja värke tegemas. Kuidas [saavutada] seda inimkesksust, seda, et inimestes ei oleks seda masendust, et lubage meid e‑riigist välja? Kuidas [seda masendust] ennetada ja kuidas seda kõike nagu paremaks teha?

11:14 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Ma kõigepealt alustan ühe statistilise numbriga. 96% inimestest tegelikult digiriiki ja digiühiskonda usaldab. Rahulolust ma juba eelmisele küsimusele vastates rääkisin. Rahulolu ei ole see, mille üle täna oleks põhjust uhke olla.

Nüüd see näide, mis te tõite, kas ID‑kaardi või mingi muu dokumendi väljaandmist võiks teha inimese jaoks mugavamaks. Vastus on jah. See on ka üks sündmusteenus, mis on töös, et inimene ei peaks ise mõtlema selle peale, et mul nüüd ID‑kaart või juhiluba või mingi muu dokument aegub, vaid riik lihtsalt tuletab talle seda sõbralikult digiteel meelde, et sinu uus dokument on valmis, kuhu me selle sulle saame saata või kuidas me saame selle sulle kätte toimetada. Sellised kliendikesksed lahendused minu meelest aitavad. Aga selleks, et need ei oleks üksikud näited, vaid sissekujunenud kultuur igas inimeses, kes on ühe või teise digiteenuse või ‑toote omanik, ma arvan, on meil väga palju tööd teha, et tekiks omanikutunne ja vastutus ja see soov, et jah, mina hoolitsen selle teenuse eest ja ma tahan, et see oleks kasutaja jaoks mugav. Loomulikult, seda tuleb kõike ka mõõta, kasutajamugavust ja rahulolu on nii nagu erasektoris võimalik mõõta ka avalikus sektoris. Need tegevused me kindlasti ette võtame.

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun! 

11:16 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea minister! Minu arvates ei ole olukord tavapärane. Meil on teatud rohepööre ja energiapööre hädavajalikud asjad. Kuidas digiühiskond või see arengukava nendega tegelevad? Kas tajutakse nende prioriteetsust ja kui palju see on oht ja kui palju võimalus? Ka digi nõuab ju energiat ja kohati rohkem, kui me ette kujutame.

11:16 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Ka digilahendusi kasutades on meil COjalajälg, ka digilahendused tarbivad energiat. Hea uudis on see, et nad tarbivad vähem kui alternatiivsed lahendused, [mida me kasutaksime siis,] kui me oleksime lihtsalt analoogmaailmas. Samamoodi ma viitasin sellele, et kui me liigume niisugustest tavapärastest serveritest, mis nii ehk naa on juba jõudnud oma moraalse vananemise piirini, pilvelahendustele, siis ka selle lahenduse keskkonna jalajälg on väiksem. Võib-olla on minu jaoks kõige olulisemana digi ikkagi keskkonna‑ ja kliimaprobleemide lahendamise võimaldaja. On selge, et saab näiteks targemini energiatarbimist juhtida, targemini tootmisprotsesse korraldada, tehes seda andmepõhiselt. Ma arvan, et nutikad lahendused linnakorralduses, ükskõik, kui me räägime valgustusest või liikluskiiruse juhtimisest vastavalt sellele, kui sage või kui intensiivne liiklus on – kõik see on võimalik tänu digilahendustele. Minu jaoks on digi suur võimaldaja. Aga see tuleb ka ära teha, ja tuleb ära teha mitte ainult riigi tasandil, vaid ka ettevõtjate tasandil. Tulevikus on kindlasti ka rahastamise võimaluste saamine nendel ettevõtjatel, kes ei digitaliseeri ja ei vähenda sellega oma COjalajälge, palju keerukam kui praegu.

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

11:18 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Digitaliseerimine on väga oluline asi. Me teame, kui kiiresti ühiskonnas protsessid praegu käivad ja kui kiiresti see digitaliseerimine peale tuleb. Tundub, et siin hakkab tekkima teatav ebavõrdsus ettevõtete hulgas. Suured ettevõtted suudavad omale digitaliseerimisvõimalusi lubada. Me teame, et see teenus on kallis. Ainuüksi, kui me mõtleme, kui suured palgad IT‑sektoris on, siis sealt saab tuletada, millised on hinnad. Väikesed ettevõtted kahjuks ei suuda, kahjuks ei suuda ja lõhe läheb aina suuremaks. Kas te saaksite kirjeldada, mis on riigi nägemus selle probleemi lahendamisel? Kuidas me just neid väikseid ettevõtteid sellel digitaliseerimise teel aitame ja neile toeks oleme?

11:19 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! See on hästi õige vaatenurk. Kindlasti on pisematel ettevõtetel võimekus, nii finantsvõimekus, aga võib-olla isegi olulisemana teadmised ja oskused. Mida riik saab teha ja kus me tegelikult ka aitame, on EAS‑i ja KredExi meetmed, kaasa arvatud nõustamine, kaasa arvatud toetused digitaliseerimiseks, ärimudelite muutmiseks. See kõik muutub uuest aastast ettevõtja jaoks mugavamaks, paremaks, kiiremaks, pärast EAS‑i ja KredExi baasil uue organisatsiooni loomist, kus tegelikult kõik, alustades nõustamisest kuni rahastamiseni, on võimalik saada terviklahendusena. Nii et seal ma näen kindlasti võimalust.

Ma arvan, et osalt peaksid seda tööd tegema ka pangad, kuna neil on olemas teadmised, neil on olemas võimekus nõustada oma kliente. Ma arvan, et ka pangandus võiks minna võib-olla heas mõttes ajas tagasi sellesse aega, kui oli rohkem partnersuhet kliendi ja panga vahel, ja aidata ka ettevõtjaid nii rahastamise kui ka digitaliseerimise poole pealt, sest raha on tegelikult palju. Lihtsalt, ma arvan, põhiline väljakutse ongi oskustes ja teadmistes ning nõustamises.

11:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

11:21 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kahtlemata, viimase miili väljaehitamine on meie digiriigi arenguhüppe saavutamiseks üks väga oluline komponent. Tahaks teie käest teada, kuidas te hindate kümnepallisüsteemis seda hetkel töös olevat tegevust. Päris palju on ikkagi nurinat selle üle, et ehitatakse kohtadesse, mis võib-olla ei ole päris need kohad, kus peaks seda täna tegema. Samas, kohad, kus on seda vaja ja kus on väga suur huvi, ikkagi ei saa seda mingil põhjusel. Teile jookseb see info kõik ministeeriumisse kokku, nii töövõtjate, töötegijate kui ka klientide poolt. Millise hinnangu te kümnepallisüsteemis praegu sellele tegevusele annate ja miks te just sellise hinde annate? Mis on need põhilised murekohad, mille kohta info teile kokku jookseb?

11:21 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Noh, kümnepalliskaalas ma paneksin selle kuhugi sinna kolme või nelja kanti. Ja miks? Osa põhjendusi oli juba küsimuses loetletud. Ma arvan, et selle disaini puhul, kuidas anti toetusmeetmele rahastust kiire internetiühenduse rajamiseks, jäi arendajale liiga palju vabadust otsustada, millal ja kuhu ta midagi rajab. See on koht, mille üle on mul soov tegelikult ka Enefit Connectiga rääkida ja vaadata, kuidas me saame selle protsessi kiiremaks. Järgmistes voorudes on esiteks jaotus omavalitsusepõhine, see tähendab, et omavalitsused saavad ise panna paika prioriteedid, millises järjekorras nende territooriumil peaks ühendusi looma, ja kindlasti on soov panna sinna ka tähtajad ja aruandlus, et inimestel oleks näha, kui kiiresti arendusega [edasi] liigutakse. Aga ka selles esimeses voorus, mida Enefit Connect praegu arendab, on mul soov seda protsessi kiirendada.

11:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

11:23 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! On iseenesest kunstiliselt väga tore, et te olete toonud Eesti mütoloogiamaailma tegelased digitaalsesse maailma, need vägi, kratt ja nii edasi. Aga praktiliselt vajab Eesti üha rohkem ja rohkem IT‑asjatundjaid, et see asi kõik toimiks ja head plaanid teostuksid. Kas te mõne sõnaga kirjeldaksite seda protsessi, kuidas seda on võimalik teostada?

11:23 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Haridusel ja IKT‑haridusel on siin üks väga oluline kokkupuutepunkt just hariduse arengukavaga, mida te Riigikogu saalis hiljuti käsitlesite. Siin on väga tugev kokkupuutepunkt. Olen ka ise rääkinud näiteks Jaak Viloga. Võib-olla kõige suurem kitsaskoht hetkel on just järelkasvu kasvatamise võimekuses. Mitte selles tingimata, et noortel ei ole huvi IKT‑haridust omandada, vaid selles, et meil napib doktorikraadiga, IKT‑doktorikraadiga inimesi. Seda me üleöö ei saa lahendada, aga me kindlasti koos haridusministeeriumiga otsime võimalusi, et IKT‑doktorantuuri leida juurde lisarahastust ja leida seda juurde ka erasektori poole pealt. Ma arvan, et see on kõige olulisem.

Sealt edasi IKT‑hariduse propageerimine ka noorte seas. Ma olen ise mitmel korral kasutanud seda [mõtet], et IKT‑haridus ei ole kasulik mitte ainult IKT‑sektoris töötades, vaid see on väga oluline oskus toimetamisel ükskõik millises valdkonnas, näiteks ka tööstuses. Kaasaegne tööstus on väga-väga IKT‑põhine. Väga ägedaid töökohti on Eestis juba olemasolevates ettevõtetes, rääkimata nendest, mida siia luuakse. Nii et kui propageerida ja suurendada ka rahastamise võimekust ülikoolides, siis me suudame toota järelkasvu, suudame toota doktorante ja seeläbi on noortel võimalus siin oma haridust omandada ja oma ägedaid ideid ka Eestis realiseerida.

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun! 

11:25 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, kaugemates maapiirkondades oodatakse pikisilmi kiiret internetti, aga ma vaataksin asjale natuke teiselt poolt. Elektri hind teeb praegu rekordeid mittetoimiva börsisüsteemi ja valitsuse otsustamatuse tõttu. Meie interneti kohta on tehtud erinevaid uuringuid ja vaadatud Euroopas interneti püsiühenduste kiirust ja interneti püsiühenduste hinda. Nendest uuringutest on selgunud, et meie internet on aeglane, aga see-eest kallis. Briti uuringufirma Cable viis läbi uuringu, kus vaadati kokku 200 riigis lairibaühenduse kuupaketi keskmist hinda. Selgus, et Eestis peab võrreldes naabritega maksma ikka väga krõbedat hinda. Kui meil on siin keskmine paketihind 25 eurot, siis Lätis 14 ja Leedus 11. Kas meil on konkurentsiolukord kehv või kuidas me saaksime soodustada püsiühenduse hinna odavnemist just eraisikute jaoks? Ma arvan, et see on väga oluline kättesaadavuse parandamiseks.

11:27 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on neid hindu võrrelnud ja vaadanud ning jõudnud järeldusele, et Eestis on hinnad pigem Euroopa keskmised, mõne koha pealt ka madalamad. Kallim on ühegigabitine ühendus. Aga selle kohta on olnud selgitus, et hetkel ei ole ka teenuseid, mis sellist kiirust vajaksid. Kas konkurentsiga saab midagi ette võtta? Alati saab midagi ette võtta ja nii Konkurentsiamet kui ka TTJA kindlasti sellega tegelevad. Ma arvan, et kui me võrdleme erinevate teenuste hindu, siis on hästi oluline vaadata, et me ikkagi võrdleksime õunu ja õunu. Ma ei oska öelda, kas see näide, mis te tõite, oli samade asjade võrdlemine või mitte. Ma hea meelega vaatan sinna sisse ja kui sealt paistab midagi välja, mis on uurimist väärt, siis TTJA võtab selle kindlasti ette.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kõik see kiire internet on ilus, aga neid muresid tuleb üle Eesti. Ma loen sulle ette kirja. Viljandimaal on selline küla nagu Ollepa küla ja kiri on sealt. Hakkan peale: "Miks üldse Ollepa küla Türi vallas kiire interneti projekti lülitati, jääb arusaamatuks. Ühendus tehti küla endises raamatukogutoas, kolhoosiaegses kaheksa korteriga majas, mis võimaldab peaaegu ilma investeeringuteta kohe kaheksa liitumisvõimalust paberile panna, mis sest, et maja on sisuliselt kokku kukkumas." 

Küsimus sulle: oled sa Ollepa külas käinud ja oled sa rääkinud Ollepa küla inimestega? Tegelikult on seal selle kirja järgi lähtutud sellest, et paberile saaks ilusa linnukese teha, aga külas on 42 aadressi ja need, kes vajavad kiiret ühendust, ei ole seda saanud. (Juhataja helistab kella.) Tahaks teada, kas nad ka saavad. Millal sa lähed Ollepa külla?

11:29 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Vastus on, et ei ole Ollepa külas käinud. Aga olen käinud väga paljudes Eesti paikades. Kuna nüüd oli konkreetne viide, siis ütlen, et selle maakonna külastamine, ma arvan, võiks juhtuda järgmisel aastal. Ma olen Eestile peaaegu ringi peale teinud, mõni [maakond] on veel jäänud. Valgamaale lähen ka ja siis jääb veel Läänemaa, kuhu ma ei ole jõudnud.

Aga Ollepa näide on väga hea. Ma kardan, et see ei ole ainus. Ollepa näide on selle kohta, kuidas ei ole seatud piire või reegleid, millistele tingimustele selle ühenduse loomine peab vastama, et ta läheks nii-öelda kirja, et jah, me viisime kiire interneti mitte garaažini, vaid me viisime selle tarbijani. Siin ongi suur erinevus järgmise vooru toetustest. Seal on omavalitsustel väga oluline roll sõna sekka öelda. Nii et kui Ollepa küla elanikud teavad, kuhu nad kiiret internetti soovivad ja on selle [soovi] edasi andnud oma vallale, siis ma loodan, et vald on seda soovi kuulda võtnud ja sinna saab ka ühendus loodud – mitte majja, kus keegi ei ela, vaid nendesse majadesse või korteritesse, kus inimesed on. Selle jaoks on tehtud täiendavat kaardistust nii Statistikaameti kui ka TTJA poolt, et oleks võimalikult hea pilt, kus inimesed päriselt elavad. 

Nii et see on väga hea näide, kahjuks nagu tumedalt poolt. Minu soov on, et me saame tuua rohkem näiteid selle kohta, et asjad on töötanud.

11:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun! 

11:31 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Andres! Kratt on meie mütoloogias teatavasti olend, kes varastab oma peremehe tarbeks, ja peremees peab selle loomiseks müüma oma hinge. Ehk see on üsna ohtlik olend. Kas see valik selle nime tarbeks on päris hea? See on retooriline küsimus, aga see on seotud minu järgmise, sisulise küsimusega. Totalitaarsed ühiskonnad on rakendamas digiühiskonda ja tehisintellekti omaenda inimeste vastu ehk loomas kontrolli‑ ja jälgimissüsteeme ja nii edasi. Kas sa näed ka Eestis ja Euroopa Liidus tervikuna selles suunas mingit ohtu ja kui sa näed, siis mis me peaks tegema, et selliseid arenguid meil igal juhul vältida?

11:32 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! No mina usun sellesse, et see bürokratt ja digikratt on hea kratt, et ta ikkagi teenib peremeest, mitte ei püüa tema tagant midagi ära õngitseda. Peremees minu jaoks on siinkohal rahvas, me teeme seda kõike inimeste jaoks, mitte tehnoloogia jaoks.

Nüüd küsimuse teine pool, kas digi‑ ja tehisintellekti saab kurjasti ära kasutada. Vastus sellele küsimusele on loomulikult jah. Nii nagu te ise viitasite, totalitaarsed režiimid seda ka teevad. Kuidas on olukord Eestis ja Euroopas? Nii nagu ma ütlesin kõnes, ei ole kahte eraldi ruumi, on üks füüsiline ruum ja üks digiruum. Nad eksisteerivad koos ja kõik need põhiõigused, mis meil on kodanikena, eksisteerivad mõlemas ruumis. Ma arvan, et kõige parem kaitse nende põhiõiguste jaoks on tugev demokraatia. Siit tulebki välja erinevus totalitaarse režiimi ja demokraatlike riikide vahel. Totalitaarse režiimi puhul [ei ole] sellist debatti, nagu me siin peame, selliseid küsimusi keegi küsida ei saa. Meie siin saame küsida küsimusi ja vastata ja on parlamentaarne kontroll, ühtegi seadust ei saa ilma teie tahteta vastu võtta. Nii et mina usun, et demokraatia on kõige parem kaitse põhiõigustele ning ka tehisintellekti targale ja inimeste jaoks kasulikule kasutuselevõtule.

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan teid, härra minister!

11:34 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh!

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on kõnetooli oodatud majanduskomisjoni esimees Kristen Michal. Palun!

11:34 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teen komisjoni poolt ülevaate sellest, mida me 16. novembril komisjonis arutasime.

Minister Sutt tegi komisjonis nagu siingi põhjaliku ettekande ja näitas slaide ka, siin ta slaide ei näidanud, aga rääkis jutu ära. Komisjonis oli põhiline debatt uute tehnoloogiate teemadel.

Jüri Jaanson tõstatas küsimuse, millal võiks järgmine G sidetehnoloogiates reaalsuseks saada. Täna on seda võib-olla vara hinnata, aga digiarengu asekantsler Siim Sikkut hindas, et enne 2025. aastat ilmselt ei ole lootust, et standardid selleks oleks loodud.

Kolleeg Riho Breivel rõhutas vajadust inimeste järele, just kompetentsete inimeste järele digiriigi arendamisel. See puudutas seda põhilist, mida ka siin küsimuste ja vastuste voorus, ettekande voorus märgiti, et Eestil on väga vinge maine, väga vinged ettevõtted, ettevõtmised ja ettevõtjad, kes selles valdkonnas toimetavad. Samas, traditsioonilises ettevõtluses on võib-olla vaja veel üsna selline pikk tee käia, et sinnani jõuda. Aga inimeste puudus, eriti just keerulisema töö tegemisel, on üsna nähtav juba ammu. Küsimus ongi, kui palju neid oleks vaja. Ministri prognoos on, et oleks vaja suurusjärgus 400 doktorikraadiga IT‑inimest, et kasvatada järelkasvu ülikoolides. Arengukavas on sellele probleemile ka tähelepanu pööratud. Just eeskätt sellele, et kvalifitseeritud inimeste puudus on üks teravamaid probleeme. No vot. Sellega arutelu piirdus, sest see ettekanne, see tutvustus ei olnud vähem põhjalik kui siin.

Omalt poolt lisan, et ehkki see arengukava on minu maitsele natuke liiga lüüriline, lüürilisem, kui ma oleksin oodanud, siin on palju igasugust väge ja väetist, siis see ei tee seda kuidagi halvemaks. Kümneaastane ettevaatamine ja planeerimine, kuidas me saaksime olla edukamad, et digitiiger ei tukuks, et see sektor, mis maailmas meile riigina nime teeb ja meie mainet kasvatab ja on kasvatanud, saaks vabalt tegutseda, et tuleks uusi inimesi peale ja traditsioonilised majandussektorid ja ka inimesed kodudes saaksid head ühendused – see on kindlasti väga oluline arengukava. Nii et kellel on huvi, võtke aega ja lugege. Aitäh!

11:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust! Andres Metsoja soovib küsida. Palun! 

11:37 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Vaatan seda tabelit, mis on selle arengukava juurde pandud ja mis peaks sellist finantsprognoosi ilmestama kümne aasta perspektiivis. Ma olen suhteliselt nõutu. Riigikogu liikmena tegelikult tahaks kaasa rääkida, näha, mis selles numbris päriselt sees on. Öeldakse, et ühtpidi on seal sees kõik riigieelarvelised vahendid. Minister ütleb, et Euroopa Liidu toetused veel lisanduvad, samal ajal on seal märge juures, et tegelikult on need ka juba siia sisse arvestatud. Mida ma parlamendiliikmena sellest tabelist peaks kaasa võtma? Või äkki esitati teile tabelid, mis on vähe rohkem lahti kirjutatud?

11:38 Kristen Michal

Aitäh! Ma võin isegi vaadata, mis meile täpselt esitati. Mul on see esitlus olemas. Aga ma võin kohe öelda, et selle arengukava mõte ja tutvustuse mõte siin saalis on ju see, et parlamendiliikmed ja avalikkus saaksid seeläbi ülevaate sellest, mis toimub, ja turuosalised, kõik, kes on puudutatud, saaksid samamoodi ülevaate, ja parlamendiliikmed saaksid anda oma sisendi. Kui nüüd mõni küsimus jääb vastuseta – minister võib-olla kõiki detaile siit puldist ka ei saa lahti kirjeldada –, siis on võimalik hiljem küsida ja täpsustada. Kümne aasta peale on – mälu järgi ütlen – umbes 1,2 miljardit kirjeldatud selles tabelis. Millele see täpselt kulub, sellele saab minister koos kolleegidega vastata. Kui on soovi, võib seda ka majanduskomisjonis täiendavalt käsitleda. Mulle meeldis selles arengukavas, kui me räägime numbritest, see, et on väga ambitsioonikad numbrilised eesmärgid pandud, kuidas eraisikute ja ettevõtjate rahulolu ja ühendatuse määrad jõuavad ligi 90% ja 100%‑ni. Ma ei mäleta, mis see keskmine arvutus seal kokku oli, 94 või 96, midagi sellist. Kahjuks on see aastani 2030, aga tuleb loota, et minister Sutt püsib seni ametis, siis saab hiljem tema käest küsida, kuidas selle kõigega läks.

11:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

11:39 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tegelikult jätkan oma hea fraktsioonikaaslase küsimust. See ei ole mitte ainult konkreetse arengukava teema, vaid meil on ka varasemalt nii olnud, et antakse mingi rida mingeid 10–15 aasta numbreid ja öeldakse, et näete, me planeerime kümne aasta jooksul 1,2 miljardit ja vinge tulemus. Aga see summa peab olema ju kuidagi saadud. Ega siis ei vaadatud lakke, see on millegi kokkuliitmise tulemus. Siin on korduvalt tähelepanu juhitud, et kas see tabel on kuidagi avatud. Noh, okei, siia ei saa kõike sisse tuua, aga võiks olla mingisugune link, mille järgi me saaksime valida. Kas komisjonis sellest oli juttu? Kas seda kuidagi avati, kuidas need arvud saadakse? Võiks ju küsida, et miks 1,2 ja mitte näiteks 2,4 miljardit.

11:40 Kristen Michal

Nagu te ütlesite, võiks küsida, aga vaat sellist küsimust, nagu teie küsisite, ei küsitud. Komisjonis oli lihtsalt ülevaade. Meid huvitasid selles arengukavas eeskätt ikkagi kümne aasta sisulised eesmärgid, sest nendest eesmärkidest tulenevad ka finantseerimisvõimalused. Digipöördes ja digivaldkonnas on meil vahepealsetel aastatel olnud päris suur vajak, mida praegune valitsus kompenseerib. See on tulenenud ka sellestsamast printsiibist, et olulisi läbimurdeid on rahastatud eeskätt eurovahenditest, mitte niipalju sellise püsirahastusega eelarvest. Aga ma veel kord ütlen, et seda vajakut kompenseeritakse. IT‑valdkonnas ja digivaldkonnas tegelikult ikkagi järgmised küsimused ja piiravad küsimused on pigem inimeste ja võimaluste puudus, mitte niipalju isegi enam see rahaline pool.

Võib-olla ühenduste poole pealt on küsimus, kui kiiresti jõutakse need ühendused Eestisse rajada, et me oleksime rahul nendega ja selle kvaliteediga. Nii et seetõttu me – ma julgen lihtsalt niipalju öelda komisjonikolleegide ja enda õigustuseks – ei võtnud seda rahalist tabelit lahti, vaid eeskätt tundsime huvi sisulise poole pealt, mis see areng arengukavas on.

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste käigus on selle punkti juures sõnaõigus vaid ... Siiski kõikidel Riigikogu liikmetel ja fraktsioonide esindajatel ka. Andres Metsoja alustab.

11:42 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Head kolleegid! Need, kes vaatavad meid video vahendusel! Natuke on selles mõttes kurb, et võib-olla oleks just seda arengukava pidanud menetlema sel perioodil, kui me tegime kaugtööd, mis oleks andnud tegelikult taas kord sellise sisendi ja proovikivi meile, kuidas see digiriik meil ikkagi päriselt toimib. Aga eks me selle kogemuse oleme saanud ja loodetavasti sellest kogemusest ka õppinud.

Mis on Eesti infoühiskonna probleem? Ma arvan, et circa 100 000 majapidamist kasutavad digiväena mitte kõige positiivsemaid sõnu. Need kõlavad üsna, ma arvan, selliste sõimusõnadena, kui on vaja teha kaugtööd, kui on vaja õpetada lapsi, kasutada mitut ekraani. Siis juhtub kõik see, mis meilgi kodudes on juhtunud: ühendus hangub ja uuesti süsteemi tagasisaamine võtab oma aja, mõte läheb mujale ja demokraatlik debatt kipub hääbuma. Aga mul on väga hea meel, et see arengukava annab võimaluse just nimelt selleks debatiks siin saalis ja laiemalt ühiskonnas, sest kaasatute ring on olnud väga suur, ettepanekuid on tehtud vägagi palju.

Mis võib-olla jah sealt silma jääb kas või Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekuna, on ikkagi see, et kui me ühte arengukava teeme, siis peaks rääkima rahast. Räägime sellest rahast siis nüüd ja praegu, sest tasakaalus eelarve on Eesti riigi üks olulistest eesmärkidest. Kui me isegi arengukavafaasis ei suuda väga täpselt lahti rääkida, mida see kõik võiks maksma minna teatud peatükkide mõttes, siis sellest on tegelikult kahju.

Väga paljud eesmärgid, mõtted, põhimõtted, mis on selles arengukavas välja toodud, on üllad ja õiged ning neile vastu vaielda, ma arvan, ei olegi kellelgi sisulist soovi. Aga mida siis sellest arengukavast üks parlamendiliige, üks fraktsioon võiks oodata? Ma arvan, eelkõige seda, seda paljuräägitut, mida see arengukava ka ise ju käsitleb, küll väga põgusalt, seda, et operaatori neutraalsus peaks olema Eestis tagatud. Sellest on räägitud pikalt, kahjuks õigusruumis ühtegi sammu selles kontekstis astutud ei ole ja tegelikult ka see arengukava ei ütle mitte midagi rohkemat, kui et operaatori neutraalsus on tähtis. Aga kuidas me selleni jõuame, sellest praktiliselt ei ridagi. See ju tegelikult tähendab seda, et võrk peaks olema üks üksus ja teenusepakkuja selles võrgus teine üksus. Aga see eeldab tõepoolest sideturu reformi ja väga jõulist sekkumist ning tundub, et huvi seda teha ei ole.

Mis puudutab ikkagi kiire ühenduse olemasolu, siis juba 2017 meie turuosalised ju ütlesid, et minnakse vaselt üle juba 100‑megabitisele ühendusele. See oli aastal 2017. Täna me elame sisuliselt aastas 2022 ja me seame kümne aasta perspektiivis eesmärgiks sellesama 100‑megabitise kiiruse. No see on ilmselgelt jaburalt madal ambitsioon. Me vajame fiksühendust igasse majapidamisse. Me teame täna ju tegelikult seda, et minister on korraldamas oma ministeeriumi kaudu järgmist vooru, kus keskmine majapidamise hinne isegi tiheasustusega piirkonnas, valges alas, on kuskil 4000 eurot. Me võime rahulikult ju korrutada läbi need 100 000 majapidamist 4000 euroga ja saame, et sisuliselt pool rahast ...

Ma palun lisaaega.

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

11:46 Andres Metsoja

... selle kümne aasta rahast lähekski juba ainuüksi nende majapidamiste liidestamiseks, et oleks turvaline kaasaegne andmesideühendus majapidamistel olemas. Aga kui liikuda digiühiskonna arengus edasi selle põhimõttega, et ikkagi keegi jäetakse maha, siis mina arvan, et Eesti riigis me elame selle põhimõtte järgi, et kedagi ei jäeta maha. Me oleme Eesti riigina üks tervik, me oleme kõik maksumaksjad, olenemata elukohast peaks saama liigelda mööda teed, peaks saama elektrit kas autonoomse üksuse või võrgu kaudu ja peaks saama ka kaasaegse internetiühenduse. Kui me tahame digiriiki arendada, siis see peaks olema ambitsioon nr 1. Aga sellest kavast kahjuks seda summat taas kord välja ei loe, mis see vajadus siis Eestil on. Kui me ei suuda isegi kümne aasta arengukavas sõnastada seda summat, investeeringuvajadust, et igasse majapidamisse viia ülikiire internetiühendus, siis me tegelikult käime vale rada. Lihtne on kirjutada see number, et 100% aastaks 2030 peab olema varustatud kiire internetiühendusega. Aga see "kiire" tähendab jällegi seda 100 megabitti, mis minu meelest ei vasta nendele ootustele ja sellele tulevikule, mida me peaksime ehitama.

Kindlasti, digiriigi kontekstis ka hariduse tähendus, kogu kaugtöövõimalus, kaugõppevõimalus. COVID‑i kriis on tegelikult olnud kõige parem õpetaja selles mõttes, et kui vaadata vähegi neid plusspooli, mida see COVID‑i kriis on meile andnud, siis ma olen enam kui kindel, et ilma kriisita ei oleks ka parlament olnud valmis tellima kaugtööformaati, et üldse saaks kaugtööd teha. Ma arvan, et me oleme nii konservatiivsed oma olemuselt, et oleks ikka tahtnud ja soovinud iga hinna eest neid asju ajada siin saalis ja see oleks tundunud ebamõistliku kulutusena. Tänaseks on see tehtud, järele proovitud, toimib. Ma arvan, et täpselt samamoodi oleks lastevanemate koosolekutel ulmelisena tundunud see, kui oleks räägitud, et õpetaja ekraani vahendusel suhtleb lastega. See oleks olnud võimatu missioon. Aga neid müüte on murtud ja ma arvan, et see on olnud suur samm meie lastele. Lapsed kasvatavad ka meid ja see peabki ilmselt ühiskonnas, eriti digiühiskonnas järjest rohkem nii käima.

Mis on tõepoolest veel oluline ja millega ma tahaksin lõpetada, on see, et digiühiskond ei tohi asendada tavaelu, ta ei tohi asendada traditsioone, olulisi märke. Ma olen jätkuvalt murelik ikkagi ka selle pärast, et kui Eestis sünnib laps ja talle antakse sünnitunnistus, siis minu meelest on natuke keeruline, kui see jääb virtuaalseks ja paberil seda nagu ei olegi. Need on mõttekohad, et digiühiskonna kõrval on mingid väärtused, on olulised kohad väärtusruumis, mida tuleks täpselt samamoodi hoida ja mida ei tohiks ära unustada. Sünnitunnistus on ilus asi ja seda võiks eksponeerida ka päris maailmas. Aitäh!

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

11:50 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Minister! Head kolleegid! Ütleksin, et väga optimistlik arengukava, mille elluviimine nõuab kokku hinnanguliselt 1,2 miljardit eurot. Toredad, lennukad sõnad: digivägi, digipööre, nutiküla, krativägi. Kõik on ilus ja tulevik on põnevalt paljutõotav. Aga enne uutele tegevustele keskendumist tuleks korda teha olemasolevad lahendused.

Senini on rahvas umbusku tekitanud elektrooniline valimine. See on ebausaldusväärne kas või seetõttu, et isikut, kelle ID‑kaardiga hääletussüsteemi sisse logitakse, ei tuvastata. See loob sooduskeskkonna häältega hangeldamiseks. Seda tehaksegi oma ID‑kaardi kellelegi teisele kasutada andmisega, ja loomulikult koos PIN‑koodidega, nii saab valimiste ajal endale lisaraha või muud meelehead teenida. Inimesi, kes seda teevad, kas teadlikult või toimub see nende enda teadmata mõnes hooldeasutuses, on palju.

Samuti niinimetatud tankistide teema. Oma varasemates töökohtades tegelesin mitmete juhtumitega, kui isikud olid oma ID‑kaardi koos PIN‑koodidega andnud teise isiku valdusesse ja kasutusse. Tuntuim skeem oli selliste tankistide kasutamine ettevõtete juhtorganis, kui üks isik allkirjastas kellegi teise isiku ID‑kaardiga erinevaid dokumente. Oma ID‑kaardi andnud isik sai selle teene eest igakuise kindla sissetuleku, iga firma eest kindel summa. Hea palk. Ka see on aastaid kestnud probleem. Probleem uurimisasutustele, prokuratuurile, maksuametile.

Miks nende probleemide likvideerimisega pole seni tegeletud? Olen isiklikult RIA tähelepanu sellele juhtinud, aga mulle on üritatud selgeks teha, et selliseid asju ei ole, neid ei toimu. Ometigi pidin nii kriminaalpolitseis kui ka maksuametis töötades nende probleemidega tegelema, nende päriselt aset leidnud juhtumitega.

Samal ajal teatab Eesti Sotsiaalkindlustusamet, et väljaspool Eestit elavad pensionärid peavad igal aastal 1. märtsiks tõendama oma elusolekut ja tõendamiseks ei piisa ainult ID‑kaardist, vaid pensionisaaja peab oma isikusamasust tõendama koos ID‑kaardiga videokõne ajal. See tähendab, et ta peab tegema isiklikult videokõne ning videopildis peab ta hoidma oma ID‑kaarti enda näo kõrval, sest muidu ei usuta, et on ikka sama isik ja et ta on ka elus. Sarnaselt nõuavad notarid notariaaltoimingute tegemisel videosilla vahendusel ehk kaugtõestamisel näotuvastust ja ei lepi pelgalt ID‑kaardiga.

Elektroonilise hääletuse kohta Riigi Infosüsteemi Amet 25. augustil sellel aastal kommenteeris, et näotuvastuse lisamine eeldaks, et nii seadusandlikul tasandil kui ka ühiskonnas laiemalt on läbi arutatud privaatsuse riive ja ligipääsetavuse küsimus, kas inimesel on piisavalt hea internetiühendus või kaamera, et osaleda demokraatlikus protsessis. Huvitav, et oma elusoleku kinnitamise protsessis selliseid probleeme ei nähta. Nende puhul riik eeldab, et pensionäridel on või lausa peab olema hea internetiühendus ja hea veebikaamera, oskuste olemasolust ma ei räägigi.

Miks ei ole neid minu nimetatud teenuseid ühtlustatud? Miks on seisukohad, käsitlused ja lahendused erinevad? Kuidas saab nii lipa-lapa ülesehitatud digiteenuste platvormiga tegeleda ühiskonnaelu uute digiväljakutsetega? Enne uute lahenduste loomist tuleks teha korda ja pettustekindlaks olemasolevad lahendused. Selleks, et ehitada tugev pilvelõhkuja, on vaja kindlat vundamenti. Alustage sellest. Ühtlustage esmalt senised konarlikud ja ebaturvalised digilahendused ning siis alles liikuge oma suurejooneliste unistustega tulevikku. Nii oleme me digiriigina tõsiseltvõetavamad. Muidu jääb mulje, et pole oskusi või tahtmist olla läbipaistev, turvaline ja innovaatiline digiriik. Tuleks püüda olla õigusriik ka digimaailmas. Aitäh!

11:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik, palun!

11:55 Andrei Korobeinik

Nii. Hea eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Täna oli meil suures saalis fookuses ainulaadne dokument, mis seab üheksaks aastaks eesmärke Eesti ühele olulisemale valdkonnale. Digiriigi üldist arendamist ei hõlma ükski teine arengukava. Avalik sektor võiks tulevikus olla Eesti digiühiskonna arengu eestvedaja ja suunanäitaja, nii nagu ta oli seda 20 või 25 aastat tagasi. Loodame, et uus plaan viib meid sellele eesmärgile lähemale.

Me oleme kõik uhked, et Eesti on digiriik. Digiriigina tunneb meid kogu maailm. Peab tunnistama, et suuresti põhineb meie edu mineviku saavutustel, kuid selle tõttu ongi praegu õige aeg meie e‑riigi arengule uut hoogu anda. Peame oluliselt rohkem pingutama, et olla maailma digivaldkonna liidrid ka tulevikus. Meie edu võti digimaailmas oli julgus: toimivad e‑lahendused said valmis mõnikord seadusandlusest kiiremini, bürokraatiat oli vähe, digiriigi arendamise võtmeotsused tehti presidendi või peaministri tasemel.

Täna tutvustatud arengukava seab ambitsioonikaid eesmärke ja nende eesmärkide saavutamiseks on kõige olulisem just ametnike ja poliitikute suhtumise muutus. Selleks peame me kõik üheskoos pingutama. Üks oluline suund, mis leidis arengukavas kajastust, on personaalne digiriik. See unistus elab juba aastakümneid ja nüüd on tõepoolest viimane aeg selle unistuse elluviimiseks. Ma räägin nii olemasolevatest teenustest kui ka uutest, nagu näiteks personaalsest meditsiinist. Digiriigi teenused peavad olema ühest kohast kättesaadavad, proaktiivsed, peavad [ette nägema] kodaniku vajadusi, ennetama tema muresid ja probleeme. Proaktiivse digiriigi abil suudame lõpuks vähendada ametnike arvu. Rutiiniga peavad tegelema robotid ja automaatika, mitte riigipalgal olevad inimesed.

Arengukava pöörab tähelepanu interneti kättesaadavusele ja ka suure saali arutelu keskendus just sellele küsimusele. Riik plaanib muu hulgas kiire interneti käivitamist üle Eesti 5G‑ ja 6G‑võrkude abil. Kättesaadav internet oli meie digiriigi kiire stardi saladus üheksakümnendatel. Täna jääme me interneti kiiruse poolest meie naabritest maha. Ainult 58% Eesti elanikkonnast elab kiire internetiga varustatud piirkondades. Eesti eripära on muidugi selles, et kiire optiline kaabel päris iga talu juurde ei jõua, kuid kahtlemata on uutel tehnoloogiatel tulevikus interneti edastamisel oma roll.

Lõpetuseks kõige olulisemast. Ükski valdkond ei arene iseenesest, selleks on vaja inimesi. Ka digivaldkond ei ole erand. Me vajame spetsialiste selleks, et ka edaspidi oleksime antud valdkonna eestvedajad, selleks et meil oleks võimalik pakkuda nii oma elanikele kui ka tervele maailmale uusi praktilisi lahendusi, mis teevad elu veelgi mugavamaks ja lihtsamaks. Vastava kvalifikatsiooniga inimesi on vaja koolitada riigi sees ja neid tuleb otsida ka väljastpoolt. Maailma peamine ressurss on täna inimesed ja me peame tunduvalt rohkem pingutama, et tipptegijad teeksid oma valiku Eesti kasuks ka tulevikus. Edu meile selles! Aitäh! 

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

11:59 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma keskendun oma sõnavõtus suhteliselt kitsale küsimusele, ilma milleta tegelikult ilmselt ei saa – selle arengukava maksumuse prognoosile ja rahale.

Aga enne seda tahaks siiski kiita arengukava koostajaid just mõõdikute eest. Neid on vähe, võiks ju ütelda, et neid võiks olla rohkem, ja mõnele probleemile saab ka tähelepanu juhitud. Aga nad on konkreetsed, ja tõepoolest, pigem olgu neid vähe, aga olgu konkreetsed ja mõõdetavad mõõdikud. Selle eest võiks kindlasti arengukava koostajaid kiita. Lisaks on tõepoolest nüüd võimalik seda jälgida, on see siis lineaarne joon, kust me saame vaadata, kuidas edenemine on toimunud. Kiire interneti laienemine ongi siin võib-olla kõige parem[ini näha]. Kui me kuskil rahulolu kohta küsime, siis see ei pruugi olla ju sugugi alati lineaarne, aga kui me kiiret internetti kavandame üle Eesti, et jõuda 100%‑ni, siis loomulikult ei pea see olema iga aasta täpselt lineaarne, aga me saame ikkagi mingi trendijoone tõmmata ja vaadata, kuidas meil selle joonega läheb.

Üks asi, mis tegelikult kõike seda seob[, on raha]. Loomulikult ei ole raha eesmärk omaette, aga raha on ikkagi see, mis seob inimesi, ühendusi, rakendusi, ehk loob nende [ühenduste ja rakenduste] tegemise võimaluse, loob võimaluse inimesi koolitada ja loob võimaluse, et meil oleksid need 400 doktorikraadiga inimest, kes täiendavalt pühenduksid digiriigi arengule.

Lehel, mis meil siin laiali jagatud on – see vist päris ei klapi nende lehekülgedega, mis digitaalselt kättesaadavad on –, on toodud maksumuse prognoos. Tõesti, 1,224 miljardit eurot on kümne aasta peale kokku kavandatud. Selline aegrea esitamine on olnud arengukavades, mida me siin saalis oleme arutanud ja käsitlenud, üsna tavapärane. Sellele on ka varem korduvalt tähelepanu juhitud, et siin võiks olla äärmisel juhul kas või link, kui ei soovita seda lisasse panna. Aga need numbrid ju ei ole tulnud kuskilt laest, need numbrid on väga selgelt arvutatud, tuletatud, mingid prognoosid on tehtud, mis on lõpuks summeeritud, ja nii ta on siis saadud.

Kuulsime ka ministrilt, et tõesti, 69 miljonit on justkui selleks viimaseks miiliks kavandatud, aga see ei kata kõike. Ka Andres Metsoja tegi näppude peal rehkenduse ja ütles, et umbes pool sellest rahast võiks tänaste hindade juures kuluda, kui me tahaksime 100%‑ni jõuda. Veendumaks, et need numbrid ikkagi tõesti tagavad selle eesmärgi saavutamise, oleks vaja natukene sügavamalt sisse minna. Nõus, sellisel kümne aasta peale raha prognoosimisel on omad veapiirid ja elus võib tulla ette ootamatuid muutusi, kuid siiski, kui me tahame sisuliselt arutada ja tahame ka järgnevate eelarvestrateegiate [tegemisel] kaasa rääkida, siis oleks ikkagi oluline, et me saaksime ka järgnevatele valitsustele ...

Palun kolm minuti lisaaega.

12:03 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

12:03 Heiki Hepner

... ütelda, et meil on olemas väga oluline arengukava, digiriigi arengukava, ja me peame sinna lisama teatud hulga miljoneid juurde, et meie riiki edasi viia. See on üks koht, üks puudus, millele ma tahan kindlasti tähelepanu juhtida.

Teine niisugune probleemkoht on roheline digiriik. Selles mõttes on positiivne, et ka siin käsitletakse rohepööret ja kliimaga seonduvaid küsimusi ja on ka viide väga konkreetsele tegevusele, et algatame, viime ellu digiriigi kliima‑ ja keskkonnahoidlikkuse ja rohelise tegevuskava. Aga siiski oleks see osa võinud olla natukene täpsem ehk oleks võinud välja tuua konkreetsemad, ütleme, kõige olulisemad eesmärgid, selle, mida soovitakse muuta, kuhu tahetakse liikuda. Vaatame seoseid teiste arengukavadega. Siin on tõepoolest ära toodud ÜRO säästva arengu tegevuskava aastaks 2030, aga selles tekstis oleks võinud olla ka ikkagi just selle kliimapöörde vähegi konkreetsem käsitlus, kui valitsus seda oluliseks peab.

Lõpetuseks. Loodan minagi, et nende kenade väljenditega ei lähe niimoodi, et seda kratti võib mõista nii‑ ja naapidi. Hea minister ütles ka siin ja kinnitas, et see on selline hea kratt, kes ei lähe vargile. Põhimõtteliselt me teame ju seda kratti kontekstis, seda, kuidas ta peremehele virutab head ja paremat. Vahel nimetatakse kratiks ka vallatut last. Aga loodame, et see nii ei ole, et me hinge IT‑ühiskonnale, digiühiskonnale päriselt ei müü ja jääme ikkagi reaalmaailmas toimetama. Aitäh!

12:06 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

12:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ollepa külast ma rääkisin. Ma võiksin rääkida veel seitsmest või kaheksast külast, mis on sarnased, aga millel kõigil on oma eripära. Aga täna ma sellest ei räägi, ma räägin sellest, millest peaks rääkima. Tahaks lasta siia tuppa hulga tarku inimesi. Ma räägin sellest, mis toimub praegu elektriga.

Jaak Aaviksoo, akadeemik, endine minister, kirjutas Facebookis enne eilset rekordhinda, kui oli veidi üle 600 euro megavatt-tund: "Elekter 1000!" Ta pidas silmas, et hommikul kell kaheksa see tuleb. Ei tea, kui kaua peab ootama, enne kui keegi selle hullu karusselli seisma paneb? 

Nüüd ma tsiteerin siin natuke tarkade inimeste arutelu. Olari Koppel, ei hakka [ametit] nimetama: "Aga miks mitte 10 000 või kohe miljon? Aga see praegune on ju selle sajandi esimene tuulevaba talv, mis järgnes Skandinaavia sademetevaesele suvele." Tõnis Palts, endine minister ja linnapea: "See annab käsu Narvas stepsel seina panna ja mitte enam välja võtta ja selle kasumiga kompenseerida see hullumeelne hind tarbijale." Olari Koppel: "Just oli uudis, et Narva katlad huugavad täiel võimsusel." Tõnis Palts: "Kas oli ka kirjas, kui suur on see täisvõimsus? On ikka segane, kas kogu CO2 maks tuleb meie oma reformierakondlikku kassasse, millel on kiri, et raha ei ole, raha läks Itaaliasse. See on väga põhimõtteline küsimus." Sven Soiver, ajakirjanik: "Samas tekib küsimus, kes katab kahjumi, kui 60% tarbijatest on hinna fikseerinud juba septembris, nüüd ilmselt on [neid] suurusjärgus rohkem." Tõnis Palts: "Narva Elektrijaamad pole börsihinda kujundanud pikemat aega, sest need pole kõige kallimad tootmisviisid turul. Gaasist elektri tootmine on olnud juba pikemat aega kallim." Indrek Neivelt: "Seda ei olegi võimalik selgitada, mis toimub. Eesti Energia teenib väga suurt kasumit, riik saab CO2 tasu ja suurema käibemaksu, kõik hinnad lähevad lakke, valitsus saab dividende ja maksab selle raha toetuseks. Meiesugused kommenteerivad siin, ajakirjanikud kirjutavad artikleid, meeletu toimetamine käib ja kõigil on tegevus. Kilplaste värk." [Ta on] endine pankur. "Vaata Taanit ja teisi vanu Euroopa riike: minimaalselt 175, maksimaalselt 460. Me peame revolutsiooni tegema, ütleb üks kodanik." Tõnis Palts: "Millest te räägite? Muidugi ei kujunda, vaid saavad kasumit ja see on väga hea. Me oleme nende elektrijaamade omanikud ja normaalne valitsus kompenseerib selle kasumi läbi dividendi tarbijatele." Janek Maat: "Ma ei räägi millestki, püüan aru saada, kuidas hind hüppab tunni ja päeva kaupa üles-alla. Sellest uudisest sain aru, et hind meist nagu ei sõltu üldse." Tõnis Palts: "Ei sõltugi. Meie asi on mitte lolliks jääda, kuna me suudame ise katta kogu oma vajaduse. Mida kõrgem hind, seda parem, kui veel valitsus oskaks tulemit õiglaselt omanikele jagada." Mario Lobanovski: "Norras ei ole paljud poliitikud rahul olukorraga, et Saksamaa – konkreetselt tuuakse esile Saksamaad – on sulgenud paljud elektrijaamad ja loodab tuuleenergiale. Tänu sellele on tekkinud olukord, kus Norra peab enda toodetud odavat energiat ülikalli börsihinnaga müüma, mis omakorda tähendab palju kõrgemaid elektrihindu kohalikele inimestele." Andrus Pihkva: "Tegemist ei ole vaid Saksamaaga. Nõme, kogu maailmas levinud olupoliitiline, aga selgelt antiteaduslik arusaam, et tuul ja päike on midagi nii kindlat, et fossiilsel kütusel töötavad asjad tuleb unustada." Siis sekkus muusika‑ ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja: "Mind painab juba tükk aega küsimus, kas see enam ikka on majandus või hoopis mingi julm tsirkuseetendus, milles me kõik osaleme." Tsitaat muusika‑ ja teatriakadeemia rektorilt! Endine minister Jaak Aaviksoo: "Ivari Ilja, muidugi pole see majandus, pigem harimatute ja vastutustundetute entusiastide jõudmine otsustajate sekka. Esialgu läheb vaid hullemaks."

12:11 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas sa soovid lisaaega? 

12:11 Peeter Ernits

Jah, paluks küll, kui tohib.

12:11 Aseesimees Martin Helme

Tohib. Kolm minutit. 

12:11 Peeter Ernits

"Seejärel võib kahjuks veel hullemaks minna, enne kui lootus tekib. Demokraatia hind." Tuleb Jürgen Ligi, kolleeg, noh, juba läkski kergemaks: "Aitäh, Jaak! Me sinuga peaksime, me mõlemad mäletame 1050‑st inflatsiooni – mitte segi ajada ühe kauba kallinemisega." Urmas Mägi: "Ärge unustage, kodanikud, et sellele lisandub 20% käibemaksu ja muidugi ülekandetasu koos saba ja sarvedega. Tipptund on hommikul töölemineku ajal, seega tuleb hommikukohvist loobuda ja mõttekas on riietes magada, et pimedas ei peaks pusima." Mirko Ojakivi, tuntud ajakirjanik: "Ei pruugi rekordhinnaga tundidel vähendada kliendid elektri tarbimist, väitis reedel Vikerraadio uudis." Nii, ma kõike ei jõua lugeda.

Viktoria Lukas: "Lolluse parim demonstratsioon. Enne sulgeme kõike, siis hakkame vaatama, kust saab. Loogika ütleb, et enne peaks muidugi üle jääma, siis saab alles midagi kinni panna. Ei ole ise kursis." Indrek Neivelt: "See on mingi hullumeelne eksperiment. Varsti hakatakse poes leiva hinda ka samamoodi arvestama. Kõige kallim pätsi hind, mis täna maksti, on homme leiva hind kõikides poodides." Pankuri tsitaadi lõpp. Paap Kõlar: "Huvitav küll, miks tuumaenergiariik Soome meie, lollikestega, samal hinnatasemel on? Kas Venemaa ka enam odavamalt ei anna või?"

Ma vaatan, neid arutelusid on palju, tarku inimesi, aga ma loen veel mõne [mõtte]. Näiteks akadeemik Niinemets: "Kusjuures börsil tehtud kauplemismahud on väga väikesed võrreldes üldtarbimisega ja süsteemis tegelikult defitsiiti ei ole." "Üleüldse, mis siis juhtub, kui kollektiivselt püüda kell 7–8 üldse mitte tarbida? Kui ma näiteks sel kellaajal soojuspumba välja lülitan, on mul tarbimisest 95% maas," lõpetas akadeemik. Nii.

Urmas Mägioja: "Kus nüüd on meie põhiseaduslike õiguste eest seisjad? Oskab keegi seletada?" Indrek Neivelt: "Seda ei olegi võimalik selgitada."

Nii. Priit Rohumaa, siis on endine minister ... Ma vaatan kiiruga ... Aa, kunagine peaminister Indrek Toome ütleb sõna sekka: "Sisuliselt on Eesti Energia ülikasum Eesti elektritarbija seadusevastane maksustamine. Riigifirma ei tohiks teenida ülikasumit kodanikke koorides, sellele peaks valitsus lõpu tegema." "Head advendiaega!" lõpetab endine peaminister. Nii.

Oo, Kalev Stoicescu, välispoliitika ekspert, Eesti 200 poliitik: "Ma ei ole hingelt sots, kuid arvan siiski, et lihtrahva peamised eluallikad – vesi, elekter, tänapäeval ka internet – see on nüüd selle teemaga seotud –, kõige elementaarsemad toiduained peaksid olema riigi poolt reguleeritud ja talutavates piirides hoitud." Ja nii edasi ja nii edasi.

Aa, ja Meelis Atonen, kunagine minister, viitab siin 2011. aasta artiklile, kus toonane peaminister ütles niimoodi, et elektribörsiga liitumine ei tekita peredele ülisuuri toimetulekuraskusi. "Kui inimene loeb, et elektri hind tõuseb 60%, siis ta mõtleb, et Juhan Parts on mingi südametunnistuseta inimene. Tegelikult ei ole."

12:15 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Peeter! 

12:15 Peeter Ernits

Jah, jah. Kohe lõpetan, viimane lause: "Tegelikult teeme olulise muutuse, mis 5–10 aasta jooksul tugevdab oluliselt Eesti majandust ja tugevdab inimeste sissetulekuid." Tsitaadi lõpp. Aitäh teile! Natukene tarku inimesi meie sekka.

12:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

12:15 Kalle Grünthal

Ausalt öelda ei olnud mul absoluutselt mingisugust plaani täna selle eelnõu punkti juures tulla pulti kõnet pidama. Aga nagu öeldakse tuntud lasteraamatus "Agu Sihvka annab aru", ma nüüd pean kasutama tsitaati: et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et siia pulti tuli kõnelema meie minister Andres Sutt. Siin ta käitus täiesti normaalse inimesena, pidas ilusa kõne ja pärast seda lahkus siit puldist ja pani ruttu maski ette. Ma saan muidugi aru, et see on põhjendatud hirm. Vaat see on ainuke koht, kus Riigikogu liikmed saavad ka ministril nööbist kinni võtta ja küsida, et kuule, mees, miks nii. Aga noh, vaatamata headele maskeerimisvõimalustele me tunneme sind ikka ära, hea Andres, sa pead ikkagi meiega suhtlema. Nii et see maskeering ei täitnud täna sinu loodetud eesmärki.

Aga millest siis Andres Sutt rääkis? Andres Sutt pidas suurepärase kõne "Eesti digiühiskonna arengukavast aastani 2030". Mis on need elulised asjaolud, miks ma siia pulti ronisin? Minu meelest pidas Kert Kingo suurepärase kõne kogu selle digiühiskonna kõige nõrgemast kohast ehk isiku tuvastamisest ID‑kaardi abil. Minu meelest saaks seda kokku võtta just selliselt, nagu ta oma kõne lõpetas: alustage sellest, et ühtlustage esmalt senised konarlikud ebaturvalised digilahendused ning alles siis liikuge oma suurejooneliste unistustega tulevikku. Vaat siis oleme digiriigina tõsiseltvõetavad. See oli nii-öelda resolutiivosa.

Põhimõtteliselt aga on Kert Kingol absoluutselt õigus, hea Andres. Kert tõi välja väga olulised punktid kogu selles isikute tuvastamises ID‑kaardi abil. Me teame ju väga hästi, mismoodi Sotsiaalkindlustusamet [nõuab], et väljaspool Eestit elavad pensionärid peavad igal aastal tõendama oma elusolekut mitte ainult ID‑kaardi abil, vaid ka videokõne abil, videopildis näidates, et ikka hing on sees. No mõistetav, eks võib tekkida olukord, et pensionikindlustuse raha võidakse äkki välja petma hakata. Või teine näide: notarite juures kasutatakse samuti videosilda, et tuvastada isiku tõsiseltvõetavus ka näotuvastuse abil, ei aita ainult ID‑kaardist. Suht loogiline asi. Aga Riigikogu valimistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel ei ole sellist tuvastust vaja. Paneme ID‑kaardi kuskile sisse hooldekodus ja öösel kell kolm teevad 40 pensionäri kümne sekundi jooksul kõik oma hääletused ära. Hea Andres, on see normaalne? Mina ütlen, et ei ole normaalne. Tegelikult siin ongi selle asja probleem. Ma jõuan sinna ka kohe.

Paluks aega juurde.

12:19 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

12:19 Kalle Grünthal

Küsimus on selles, mida Kert Kingo olulisena rääkis. Pelgalt ID‑kaardi kasutamine võimaldab tegelikult tohutuid pettusi toime panna. Keegi annab kellelegi ID‑kaardi ja koodid, tehakse tegu ära ja pärast jama nende tankistidega, kui on raha kantud ühele isikule, pärast kolmandale ja ongi kogu krempel kadunud.

Miks ma seda kõike räägin, Kert ju rääkis kõik ära? Aga ma räägin sellepärast, et kuulates Kerdi kõnet ma läksin hea Andrese juurde, et kuule, et kas kuulad ka. "Jaa, ma teen märkmeid siin. Jah, asjalik kõne on." Ütlesin, et kas ei oleks mõistlik, et me peaksime ikkagi ka valimiste ajal kasutama videosilda, tõendamaks seda, et see isik on ikkagi see isik, kes tegelikult oma häält annab. Andres, mis oli su vastus? "Oh, sa näed tonti seal, kus seda ei ole." Täiesti kummaline. Riigi raha kättesaamiseks peame videosilda kasutama, notaritehingutes peame videosilda kasutama ja nüüd, kui me valime omale esinduskogu, ei ole vaja seda teha. Ma näen tonti! Aga tegelikult, hea Andres, see ongi see põhjus, mispärast Reformierakond saab nii palju hääli. Just sellepärast te saategi nii palju hääli, et puudub videosild, tõendamaks isikusamasust, et kes seal hääletavad. Ja selle vastu te seisate. Sellepärast sa ütledki niimoodi, et ma näen tonti seal, kus seda tegelikult ei ole. Mis oli sinu vastus veel minule nii-öelda neljasilmavestluses? See oli see, et aga võib-olla me peaksime muutma ära ka need olukorrad, kus me kasutame videotuvastust notari juures ja sotsiaalkindlustussüsteemi väljamaksete puhul. Ma ei usu seda. Ma lihtsalt ei usu.

Aga praegu me oleme protsessis, et tegelikult, ükskõik mida te räägite valimiste usaldusväärsusest, niikaua kuni puudub videosild, niikaua ei muutu see Riigikogu koosseis ega ka kohaliku omavalitsuse koosseis selliseks, mis on normaalne demokraatlikus ühiskonnas. Mispärast käivad inimesed paberhääletusel hääli andmas? Just sellepärast, et vältida selliseid võimalusi, et hääli kanditakse ringi.

Nii et lõppkokkuvõtteks, hea Andres, ma arvan, et Kert Kingo kõne oli ülimalt hea, ta viitas selle arengukava valupunktidele. Ma loodan, et ka pärast minu sellist pisikest märkust ikkagi viiakse sisse selline nõue, et valimiste puhul tuleb isik tuvastada mitte ainult ID‑kaardi abil, vaid ka videosilla abil. Hea Andres Sutt, minister, kes sa oled siin ja keda me saame vahetevahel ka näpuga katsuda, soovin sulle palju-palju jõudu selle plaani teostamiseks. Aitäh!

12:22 Aseesimees Martin Helme

Repliik, ma saan aru. Kert Kingo, palun!

12:22 Kert Kingo

Ma tänan! Minu nime nimetati siin korduvalt ja ma natukene täpsustaks seda, mille raames minu nime nimetati. Kui me räägime tankistide teemast, siis juhin tähelepanu, et tankistide tõttu jääb Eesti riigikassasse laekumata palju summasid, sest tankistid tegutsevad maksupetturitena, pannes toime kuritegusid.

12:23 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on soovinud minister Andres Sutt veel kõige viimasena sõna. Palun!

12:23 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, head Riigikogu liikmed, küsimuste ja sõnavõttude eest! Küsimustele vastasin, sõnavõtte kuulasin ja sooviks kolme asja täpsustada.

Esimene puudutab rahastust. Nii nagu ma oma kõnes ka ütlesin, rahastus kümne aasta peale on kokku pandud parima teadmise järgi, mis hetkel on olemas. Aga ma võtan siit kaasa need mõtted, et võib-olla teha seda tabelit informatiivsemaks.

Minu teine kommentaar on viimase miili kohta ja ambitsiooni kohta, kui kiire peaks viimase miili ühendus olema. 100 megabitti sekundis oli tegelikult miinimumtase ja see peab olema tõstetav ühe gigabitini sekundis. Nii et me räägime ka viimase miili puhul ülikiirest internetist.

Kolmas teema, millest siin oli kahes kõnes juttu, on see, kas e‑valimised ja e‑hääletus on usaldusväärsed. Vastus on: jah, need on usaldusväärsed, neid on auditeeritud, kontrollitud. Ei ole leitud mitte ühtegi puudust e‑hääletuste läbiviimisel. Kelle poolt valijad hääle annavad? Annavad nende erakondade poolt, kelle maailmavaatega nende maailmavaade ühtib, annavad seda kas jaoskonnas või annavad seda e‑hääletades. Ma arvan, et kõik parlamendierakonnad on saanud nii paber‑ kui ka e‑hääli, ja ma arvan, et nii ongi demokraatias kohane.

Eraldi oli juttu valimispettustest. Ma arvan, et siin on asi hästi lihtne ja selge: kui selliseid kahtlusi on, tuleb need protestid esitada. Vabariigi Valimiskomisjon neid proteste arutab ja otsustab. Ma arvan, et ka siin on kõik hästi.

Lõpetuseks. Tänan teid veel kord kuulamast, tänan heade soovide eest. Meie ministeeriumis kindlasti viime seda arengukava ellu pühendumuse, energia ja entusiasmiga. Aitäh teile!

12:25 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Läbirääkimised on lõpetatud ja ka päevakorrapunkt läbi.


5. 12:25 Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse Vabariigi Presidendi valimise korra muutmiseks eelnõu (462 SE) esimene lugemine

12:25 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase viienda ja viimase päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Kersti Sarapuu, Viktor Vassiljevi, Peeter Rahneli, Mihhail Stalnuhhini, Dmitri Dmitrijevi, Maria Jufereva-Skuratovski, Marko Šorini, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Kaido Höövelsoni, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Oudekki Loone, Siret Kotka, Erki Savisaare, Natalia Malleuse, Igor Kravtšenko, Imre Sooääre, Marek Jürgensoni, Mihhail Korbi, Martin Repinski, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Martin Helme, Urmas Reitelmanni, Leo Kunnase, Uno Kaskpeiti, Merry Aarti, Peeter Ernitsa, Riho Breiveli, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Paul Puustusmaa, Alar Lanemani, Helle-Moonika Helme, Rene Koka, Henn Põlluaasa, Mart Helme, Anti Poolametsa, Siim Pohlaku, Ruuben Kaalepi, Raimond Kaljulaidi ja Andrei Korobeiniku algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Presidendi valimise korra muutmiseks. Tegemist on eelnõuga 462, see on esimene lugemine. Kutsun ettekandjaks Riigikogu liikme Marko Šorini. Palun!

12:27 Marko Šorin

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sügisel lõppenud ja vaevaliselt kulgenud presidendivalimiste saaga näitab, et põhiseadusega kinnitatud vorm on ajale jalgu jäämas. Samas, viis aastat tagasi sõitsid presidendikandidaadid suve läbi mööda Eestimaa omavalitsusi, istudes vahel lausa eelmisest kandidaadist veel soojaks jäänud toolile. Kuid lõpuks ei osutunud neist mitte keegi valituks. Sel korral oli pilt sootuks teine: kandidaate polnud kuni viimase hetkeni ja kui keegi radarile ka ilmus, siis loobus peagi too radarile ilmunud isik ise. Olukord kiskus taas kord poliitikute jaoks piinlikuks.

Viis aastat tagasi, kui olukord samuti piinlik oli, taheti poliitiliselt teemat arutada-arendada, aga ilmselt tülpimusest kukkus see teema peale presidendivalimisi lihtsalt maha. Seekord, pärast Alar Karise Vabariigi Presidendiks vannutamist esitasid just äsja nimetatud 45 Riigikogu saadikut põhiseadust muutva eelnõu. Olles üks nendest, olen kindel, et järgmise presidendi võiks valida rahvas. 30 aastat iseseisvust on meie ühiskonda piisavalt harinud ja nüüd on aeg anda otsustamisõigus Eesti elanikele.

Menetletava eelnõu eesmärk on muuta presidendivalimiste korda nii, et valimised toimuksid otsevalimiste teel. Kandidaati saab esitada, kogudes vähemalt 10 000 allkirja. Kandidaatide esitamise ajavahemik algab 60 päeva enne valimisi ning lõpeb 40 päeva enne valimispäeva.

Esitatud, põhiseadust muutev eelnõu kannab põhiseaduse selget vaimu, kus seisab, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab ka vastavaid kohustusi ja õigusi. Samas ei anna praegune sõnastus kõrgeimale võimule võimalust valida riigipead. Asjaolu, et praegu valivad presidendi poliitikud, ei anna Eesti elule lisandväärtust, kuid selle õiguse andmine inimestele annaks.

Mainin siinjuures ära, et olen informeerinud nii Vabariigi Presidenti kui ka [eelmist] presidenti selle eelnõu menetlemisest Riigikogus. Loomulikult teavad nad seda ilma selle informeerimisetagi, kuid minu arust on see aus. Samuti suhtlesin Eesti päritolu teadlase Margit Tavitsiga, kes on oma 2008. aasta uuringus käsitlenud just nimelt otsevalimiste teemat. Vahetasime mitmel puhul mõtteid. Ta tunneb praeguste arengute vastu suurt huvi, kuigi, nagu ta mulle ütles, pole ta sellest ajast saadik, kui see raamat ilmus, 2009, selle teemaga otseselt tegelenud. Ühiskondlik ootus on aga tunnetatav. Eelnõuga kaasas olevast [seletuskirjast] saate lugeda mitmetest rahva [arvamuse] uuringutest, mis näitavad selget toetust otsevalimistele.

Loomulikult pole tegemist kõige tähtsama riikliku küsimusega. See ei aita COVID‑i vastu, ei tekita maapiirkondades töökohti, ei arenda meie IT‑võimekust ega majandust. Aga ta annab signaali meie ühiskonda, signaali, et poliitika pole mingi tuimalt edasi rühkiv mehhanism, vaid ta on väikeriigile omaselt paindlik ja rahva arvamust arvestav. Eelmise eelnõu [arutelu] ajal oli korduvalt juttu Ollepa külast. Ka Ollepa küla inimesed tahaksid endale presidenti valida.

Head kolleegid! Kui vaadata kahte viimast valimist, siis need erinevad oma olemuselt üsna palju. Aga paradoks on selles, et mõlemal juhul on olnud kõik, nii kandidaadid kui ka kampaania pidamine, täiesti põhiseadusekohane. See on näide, et praegune protseduur on ajale jalgu jäänud. See oleks kui auto, mis on ilusat värvi, kiirendab hästi, ülevaatus on ka tehtud, aga aeg-ajalt ei tööta pidurid.

Veel enam, praegune süsteem võimaldab väikesel grupil otsustada, kellest ei saa presidenti, lastes selleks valimiskasti tühjad sedelid või neid sedeleid lihtsalt rikkudes. See on ju nonsenss. Viga paistabki sellest, et süsteemis on mitmeid nõrkusi, mis võimaldavad mitmeid kuritarvitamisi: tühjad või rikutud sedelid, mida ma juba mainisin, tegelike kandidaatide toomine valimiskogusse või ka nii-öelda valede kandidaatide kampaania, nagu see oli aastal 2016.

Meie põhiseadus ei ole mingi surnud tekst. Presidenti puudutavas osas on põhiseaduslikud elemendid: Vabariigi President kui institutsioon, Riigikogu ja rahvas kui kõrgeima võimu kandja. Valimisprotsess aga ei ole fundamentaalne. Kui seda muuta, siis ei värise demokraatia alusmüürid ega katke ajalooline järjepidevus, sest seda järjepidevust meil ju pole. Pean siin silmas loomulikult ühisosa Eesti minevikuga, mitte viimast 30 aastat. Mis puutub põhiseaduse koostajate mõtetesse ja hoiakutesse, siis on viimase 30 aastaga maailm niivõrd palju edasi arenenud ja muutunud, mistõttu on üsna asjakohane vaadata ka neid osi, mis enam ei ole ajakohased. Meie ümber on 14 Euroopa riiki, kus presidenti valib rahvas.

Küsimus on selles, miks just praegu. Mõned leiavad, et praegu ei tohiks selle teemaga tegeleda, sest Riigikogu valimised on tulemas. Eelnõu algatajad leiavad aga just vastupidi. Käes on suurepärane ajaaken. Järgmiste Riigikogu valimisteni on jäänud pisut kauem kui üks aasta. Teema püsiks Riigikogu valimiste ajal üleval, arutelu läbiks debattide filtri ja järgmisel koosseisul, kes siia saali tuleb, oleks juba enne tööle asumist teada, missuguse tähtsa küsimusega nad vähemalt peavad tegelema. Seetõttu võiks loota ka võimalikule heale koostööle kahe koosseisu, tänase ja tulevase vahel. Praegu on hiilgav aeg võtta otsevalimiste teema parteiüleselt käsile, näidata välja poliitilist üksmeelt, ilma et keegi võtaks siin nii-öelda poliitilist punkti. Seda kardavad meist päris paljud. Aga teeme seda asja ühiselt ja keegi meist ei kaota, kõik võidame.

Valitsus peab loomulikult praegu tegelema COVID‑i teemadega, meie aga saame paralleelselt tegeleda muude teemadega, millesse ei peagi valitsust pühendama.

Ette on heidetud, et otsevalitud president võtab liiga suure võimu, kuna seda võimaldab suur mandaat. Minu poolt enne mainitud Margit Tavits on oma raamatus välja toonud, et pigem on seda teemat liiga vähe uuritud ja kumbki – ühed, kes väidavad, et nii saab olema, ja teised, kes väidavad, et nii ei oleks – ei saa öelda, et nad tuginevad mingisugusele uuringule. Kuid presidendi aktiivsus võib olla suurem, kui võrrelda seda parlamendis valitud riigijuhiga.

Autorid Frye ja Hellman on tõdenud, et puuduvad selged tunnistused, et see nii oleks, et president võtab võimukama positsiooni, kui ta on rahva poolt valitud. Kui oleks otsene seos rahva valitud presidendi ja suurema mandaadi vahel, siis peaksime seda rahvusvahelisel areenil märkama. Kohtumistel peaksid välja paistma rahva poolt valitud ja parlamendi poolt valitud presidendid, kuid me väga seda ju ei märka. Kuigi on küll näiteid otsevalitud presidentide kohta, kes on olnud väga aktiivsed, näiteks Lech Wałęsa või Valdas Adamkus, kuid meil on näiteid ka presidendi poolt initsiatiivi võtmisest. Näiteks, Eesti Vabariigi president ei andnud Riigikogu valimistel võitnud erakonna esimehele õigust valitsust moodustada, ja ta ei olnud otsevalitud president. Lennart Meri aktiivsus on ajas vaid legendaarsemaks saanud. Samas, Iirimaa, Austria ja Islandi president ei sekku väga poliitika teostamisse, vaatamata sellele, et selle riigi rahvas on neid valinud. Meie enda Lennart Meri ületas tihtilugu oma võimupiire välissuhtluses ja seda vaatamata sellele, et ta ei olnud otsevalitud. Sama tegi ka Tšehhi president Václav Havel sel ajal, kui neil oli veel parlamendis valitud president. Nüüd on Tšehhi Vabariigis kehtestatud otsevalimised.

Need on vaid üksikud näited, kuid need osutavad, et hindamaks presidendi võimuvõtmist ühe või teise süsteemi puhul, on vaja palju kriitilisemat hindamist kui pelgalt oletused. Pealegi ei pea need näited olema selle kohta, et president võtab ise tugevama positsiooni, vaid võib-olla on valitsus hoopis passiivsem. Nii saab öelda, et erinevad presidendid on erinevalt aktiivsed, kuid see ei ole valimissüsteemiga mitte kuidagi seotud. Pigem võib väita, et institutsioonide aktiivsus sõltub kontekstist ja persoonidest, kes ameteid täidavad. Ilmselt sõltub presidendi aktiivsus sellest, kas ta on mõtteliselt koalitsiooni või opositsiooni poolt.

Head kolleegid! Kutsun üles seekord presidendivalimiste teemaga tõsiselt tegelema ja muutma seda nii, et me saaksime minevikus tehtud vigu vältida. Palun seda eelnõu toetada. Tänan tähelepanu eest!

12:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Meil oleks võimalik nüüd minna küsimuste juurde, aga enne seda peame ära tegema ühe otsuse. On laekunud Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorrapunktide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Seda me peame hääletama, aga enne seda kaks minutit saalikutsungit.

Head kolleegid! Meile on tulnud Keskerakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:40 Aseesimees Martin Helme

Tööaja pikendamist pooldab 43 saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole. Otsus on positiivne, me saame edasi minna.

Nüüd saamegi minna küsimuste juurde. Igal Riigikogu liikmel on ettekandjatele kokku kaks suulist küsimust. Oudekki Loone, palun!

12:40 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh, härra ettekandja! Ka mina olen sellele eelnõule allakirjutanute seas. Mõnikord leitakse, et kui presidenti otse valida, siis ta peab saama kuidagi väga palju volitusi juurde. Teisest küljest, tänase presidendi kõige olulisem volitus on see, et ta peab tegema järelevalvet selle üle, mis tegelikult siin majas toimub, kas parlament, rahva poolt valitud parlament lähtub oma toimimise viisis ja toimimise sisus meie põhiseadusest, ehk siis president on meie põhiseadusliku toimimise garant. Samal ajal saab president nagu mandaadi nendelt inimestelt, kelle üle ta järelevalvet teeb. Kas selline probleem, mis tänases Eesti seadusandluses on, tundub teile veider? Kui palju me seda probleemi tegelikult saame selle eelnõuga lahendada?

12:41 Marko Šorin

Aitäh! Ääretult hea küsimus ja ilmselt ka tunduvalt laiem kui see, mida siin saab praegu lihtsalt ära debateerida. See, kuidas president paigutub otsevalimiste puhul, on ka üks teemasid, mida selles minu mainitud raamatus käsitletakse. Meil põhiseaduse järele valvavaid institutsioone on muidugi rohkem ja selles mõttes on Eesti demokraatia toiminud väga hästi. Kuid selline probleem tõepoolest on, et president, kes on viimane instants enne seaduste väljakuulutamist, peale seda, kui Riigikogu on need vastu võtnud – ma näen, et siin on tõepoolest teatav vastuolu –, on ka sellesama seltskonna või selle institutsiooni poolt kinnitatud. Nii et selgem piir, kui presidendi valib rahvas, oleks tagatud.

12:42 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

12:42 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mis on sinu arvamus ja võib-olla üldse kõigi algatajate arvamus? Kui me kujutame ette, et see seadus ükskord realiseerub, kas peaks paralleelselt muutma ka presidendi ülesandeid, mis on põhiseaduses toodud, või peaks kõik jääma nii, nagu on? Kas tuleks neid ülesandeid kuidagi muuta, midagi lisada, midagi ära võtta?

12:42 Marko Šorin

Aitäh! Sain aru. See küsimus tekkis meil ka komisjonis. Komisjoni ettekande teeb Toomas Kivimägi kohe peale mind. Eelnõu algatajad ei ole sellele teemale oma fookust keskendanud ja ei pea seda oluliseks. Praegu on näha, et presidendil on piisavalt sellist rolli, et me jätkuvalt hoiame sellist institutsiooni Eesti Vabariigis ja seda institutsionaalset võimu põhiseadusega juurde anda ei ole vajalik.

12:43 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

12:43 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kuidagi huvitav on see, et alati, kui mingid valimised lähenevad, siis tulevad umbes sellised teemad laua peale. Ka presidendi otsevalimised on laua peale tulnud just vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi. Väga loogiline on see, et peale Riigikogu valimisi võiks see laua peal olla ja võiks neid otsuseid teha. Ma ei ole absoluutselt selle vastu, et presidenti otse valitakse. Ma olen aastaid seda ideed iseendas kandnud, kuni eelmiste presidendivalimisteni, kui ma sain aru, et tegelikkuses ei vali presidenti inimesed, vaid presidendi valib ajakirjandus. Ajakirjandus otsustab, kes on see õige inimene. Kui seda pidevalt räägitakse, siis on nii, nagu kunagi üks näitleja ütles, et hakkadki uskuma, et sa oled kõige parem. Aga mul on küsimus. Kas sulle tundub ka, et on nagu poliitiliselt tulnud see ettepanek, mis ei ole üldse halb ettepanek, aga teiselt poolt on see halb ettepanek sellepärast, et ei ole arvestatud, et presidendile tuleks anda palju suuremad volitused sel juhul, kui on rahva mandaat?

12:44 Marko Šorin

Aitäh! Väga hea küsimus, ütlen järjekordselt. Ka siin koridoris, kui ma vestlesin mõne kolleegiga, öeldi, et jälle tuleb see teema enne valimisi. Nimetage aeg, kui Eestis ei ole valimisi tulemas. Need on peaaegu kogu aeg tulemas. Kohalike omavalitsuste ja parlamendi valimiste tsükkel on neli aastat, presidendil viis aastat, europarlamendil viis aastat. Need nihkuvad tahes-tahtmata mingisugustesse sellistesse ajatsüklitesse, kui tundub, et nüüd on see jälle asjakohatu. Aga samas, põhiseaduse muutmiseks, kuna seda tuleb teha vähemalt kahes koosseisus, leidsid eelnõu algatajad, vastupidi, on praegu suurepärane aeg. Selle teemaga saab tegeleda praegune koosseis. Meil on piisavalt aega, pisut üle aasta, kui on uus koosseis. Samas ka uus koosseis, mis 2023 kokku tuleb, nemad teavad juba, et see teema on laual ja nendel on tegelikult võimalus vajutada punast või rohelist nuppu ja rahvale see õigus anda. Nii et praegu see, et valimised on tulemas – see on tegelikult demagoogiline võte, kui öelda, et valimised on jälle tulemas.

Miks esitati see eelnõu nüüd? Meil olid presidendivalimised. Me nägime keset suve, et Riigikogu maine päästis, nii et Riigikogu oma nägu ei kaotanud, see, et me suutsime teises voorus ära valida Alar Karise. Kui Riigikogu ei oleks seekord suutnud presidenti ise ära valida, siis oleks rahvas juba nõudnud, et mida te seal teete, kui te ei suutnud presidenti valida ei viis aastat tagasi ega suuda nüüd. See oli lihtsalt suurepärane, et me saime sellise kandidaadi ja saime ta ära valitud. See vist oligi põhiline, miks [teha seda] nüüd enne valimisi. Minu arvates, ma isiklikult ka seda arvan, on praegu suurepärane aeg selle teemaga tegeleda.

12:46 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

12:46 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Meile on ju selge, et vasakäärmuslaste, liberaalide ja libakonservatiivide häältega kukutatakse see eelnõu läbi. Nüüd on mul küsimus teile: kas Keskerakond on valmis ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga koos algatama eelnõu rahvahääletuse läbiviimiseks, et saada rahvalt mandaat presidendi otsevalimisteks?

12:47 Marko Šorin

Tänan küsimuse eest. Tegelikult ei ole mul mandaati vastata Keskerakonna eest, ma olen selle eelnõu algatajate esindaja. Me siin saalis ju kõik teame neid inimesi, kes selle eelnõu on algatanud, Keskerakonna fraktsiooni inimesed kirjutasid kõik sellele eelnõule alla. Nii et praegu ma kutsuks üles küll tegelema konkreetselt selle eelnõuga, et ta ei hukkuks sellepärast, et tulemas on järgmine eelnõu.

12:47 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

12:47 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla te saaksite valgustada täpsemalt neid asjaolusid, miks te ei taha presidendile volitusi juurde anda. Kas teie eeldus on see, et kui rahvas on presidendi valinud, siis rahvas eeldabki, et president täidab täpselt samasugust tasakaalustavat rolli, nagu tema ülesanne praegu on? Kas selle eelnõu algatajatel ei ole eeldust, et inimesed ootaks, et president kuidagi aitaks poliitiliselt kaasa Eesti asjade-küsimuste lahendamisele ja võtaks võib-olla rohkem sõna, ja kui on näha ebaõiglust, siis president sekkuks? Kas teie eeldus on see, et president midagi sellist tegema ei hakka, ta lihtsalt jääb võimude tasakaalustajaks edasi?

12:48 Marko Šorin

Aitäh! Samuti suurepärane küsimus. Ma tegelikult oma ettekandes pisut aktiivse positsiooni või võimupositsiooni võtmisest presidendi poolt ka rääkisin. Kuid kas seda eeldab rahvas? See on pisut demagoogiline küsimus, sest rahvas ei ole kunagi homogeenne. Samas, praegused rahvaküsitlused, mis on läbi viidud, näitavad toetust presidendi otsevalimistele. Seda, et rahvas eeldab, et president saab suurema võimu – selliseid uuringuid vähemalt minule ei ole teada, et oleks tehtud, või ei ole need kättesaadavad olnud selle eelnõu väljatöötamise ajal. Ehk seda, et rahvas eeldab midagi muud, on ääretult raske kindlaks teha. Kas nad peavad selleks tulema siia maja ette ja vehkima vikatite või plakatitega, seda me ei tea.

Aga erinevad näited presidentide võimust või otsuse tegemisest? Ma võrdlesin näiteks Tšehhi presidendiga, kellel on õigus nimetada ka ülikoolide professoreid. Meil teadupärast on ülikoolid autonoomsed ja sellist õigust presidendil ei ole. Ma olen pigem seda meelt, et 30 aastat on näidanud, et presidendi institutsioon sellisena, nagu ta täna on, on meie väikeriigile kohane ja paras.

12:50 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

12:50 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Te tõite väga põnevaid näiteid ka Eesti riigiõiguslikust praktikast, kui meie praeguse süsteemi alusel toimivad presidendid on ikkagi päris tugevalt nüginud endale ruumi juurde. Aga kui täna on meid kuulamas üle veebi otseülekande kaudu rohkem inimesi, siis ehk pisut toote ka nende 14 riigi hulgast näiteid? Küllap me tunneme Soome süsteemi kõige paremini. Kas seal on siis midagi imelikku juhtunud otsevalimistega? Ei ole nendes riikides ühtegi Lukašenkat ja Pätsu ju võimule tulnud, eks, kus on otsevalimised. Meil ei ole ühtegi näidet praegu, kus oleks presidendi otsevalimiste tõttu see riigisüsteem lappama läinud. Kas pole nii?

12:51 Marko Šorin

Aitäh! Järjekordselt hea küsimus. Ma alustuseks ütlen, et ma arvan, et meie, eestlased, oleme meelelaadilt rohkem põhjamaa[lased] kui nimetatud Valgevene Lukašenka, eks ju. Me ilmselt oleme vaktsineeritud sellise diktatuuri vastu tulenevalt sellest, millisest minevikust me tuleme ja kus kohas me asetseme ja milline meelelaad meil on.

Neid 14 riiki ma päris kõiki ei oska peast nimetada: Austria, Poola, Leedu, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Iirimaa. Ei ole olnud tõepoolest rahvusvahelisel areenil märgata, et nendes riikides oleks demokraatia kadunud või president oleks võimu kaaperdanud. Ma järjekordselt osundan sellele Margit Tavitsa kirjutatud raamatule. Muideks, see on meie parlamendiraamatukogus olemas, aga täna te seda laenutada ei saa, see on veel minu käes. Seal on veel selliseid näiteid, et on [rajatud] ka presidendikampaaniaid lubadustele, mida mitte mingil juhul presidendil ei ole voli või võimet võimestada. Nagu ma ka ettekandes ütlesin, pigem sõltub presidendi aktiivsus sellest, milline persoon seda kohta parasjagu täidab, ja samas ka kindlasti sellest, kui passiivsed või aktiivsed on valitsus ja parlament. Pigem selle aktiivsuse võtavad presidendid sel juhul, kui valitsus ja parlament on olnud passiivsemad. See kaalude tasakaal pigem toimib nagu sedapidi, mitte nii, et see sõltub sellest, kas valijaks on olnud rahvas või parlament või valimiskogu.

12:52 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea kolleeg! Noh, neid jutte on siin saalis väsimuseni räägitud ja olen minagi seal kõnepuldis ühe korra seda esitanud. Aga ma küsin sinult: kas sa arvad, et seekord läheb see läbi? Kõikidel kordadel on see saadetud prügikasti, ükskõik kes on sellega välja tulnud, Lennart Meri isegi oma ametiaja lõpul ja nii edasi. Kas sa arvad, et seekord läheb korda või jälle tõmmatakse, et rahvas on loll ja pole tal midagi vaja? Närigu muru! 

12:53 Marko Šorin

Aitäh! Ma alustuseks ütlen, et ega selles ei ole midagi halba, kui me head asja pikalt ja palju arutame. Võib-olla see viibki meid sihile. Ikka on ju nii, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Põhiseadust muutvad otsused on kindlasti need, mida tuleb pikalt kaaluda. Ma praeguselt presidendilt küsisin, milline tema seisukoht on. Ennekõike on tema seisukoht see, et teema läbiks parlamentaarse debati, sest debati tulemusena võibki selguda, et status quo on kõige parem. Ega see algatamine ei tähenda seda, et me oleme juba leidnud maailma parima lahenduse. Parimaid lahendusi ei ole, sest pidevalt muutuvad nii kontekst, ühiskond kui ka mured, mis ühiskonda vaevavad. Kas seekord läheb läbi? Mul on selline tunnetus, et seekord mingisugused muutused toimuvad. See tunne on mul küll. 

12:54 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

12:54 Urmas Reinsalu

Aitäh! Teema on ülioluline, hästi ette kantud, ja muutused on vajalikud. Kuid selle teie esitatud akadeemilise ekspertiisi valguses lubage mul küsida, miks eelnõu algatajad ei kaalunud ka Iiri presidendivalimiste mudeli rakendamist, aluseks võttes üksiku ülekantava hääle mudelit, mis annaks tegelikult kindla tulemuse esimeses valimisvoorus ja ei oleks vaja teist valimisvooru.

12:55 Marko Šorin

Aitäh! Nüüd ma saan tsiteerida oma viimase viie või kuue aasta lemmiktsitaati, kuna seda võimaldab esitatud küsimus. See [mõte] ei kuulu mulle, see kuulub Külli Tarole, keda te ilmselt tunnete, kes on teleekraanil tihtilugu valimisi kommenteerinud: "Ei ole maailmas teist nii väikese rahvaarvu, hõreda ja ebaühtlase asustustihedusega riiki, mis oleks ühtlasi Euroopa Liidu ja NATO liige koos sellest tulenevate kohustustega, ent pole nii rikas kui Luksemburg." Suurepäraselt öeldud. Me kõik teame, millisest riigist on juttu. Mina lähtun alati sellest, et meil on oma riik juhtida, me lähtume sellest, mis meile on parim. Olgu Iirimaal, Malaisias või kus iganes ükskõik millised valimiskorrad, meil tuleb ajada Eesti asja.

12:56 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

12:56 Urmas Reinsalu

Aitäh! See on väga ilus ja õige tsitaat. Aga te ise viitasite Poola ja Austria mudelile. Ka Iirimaa on hõredalt asustatud, laugjas maa, seal on ka mägesid, neid leidub, ma käisin seal. Aga jah, tõesti, Iirimaa NATO‑s ei ole.

Aga küsimus. Tõepoolest, keskendume võimalike alternatiivide puhul kahele mudelile, kuidas saab seda võtta. Enamikus Kontinentaal-Euroopa riikides, kus on otsevalimised, kehtib eelnõu väljapakutud mudel, kuid on ka teisi riike, kus on just nimelt üksiku ülekantava hääle mudel. Miks ei pidanud eelnõu algatajad ja väga arvukas hulk rahvaesindajaid mõistlikuks rakendada võimalikus otsevalimiste mudelis üksiku ülekantava hääle mudelit? Paluksin, et üksiku ülekantava hääle mudeli puhul te tooksite esile, millised oleksid need võimalikud valikud olnud siis, kui otsevalimised oleks varem Eestis rakendunud üksiku ülekantava hääle mudeli kohaldamisega.

12:57 Marko Šorin

Aitäh! Ma küll ise ei mäleta, et ma oleks otseselt öelnud, et eelnõu algatajad võtsid Austrialt ja teistelt seda mudelit üle. Me lähtusime ikkagi otsevalimiste põhimõttest, tuues välja erinevused, kuidas põhiseadus sätestab valimissüsteemi ja kuidas see meie nägemuse järgi võiks olla. Ütleme siis ka siin puldis välja: praegune olukord, kus Riigikogu ja ka valimiskogu on ühte süsteemi pandud, on maailmas täiesti unikaalne, teist sellist riiki ei ole. Siin on mõtiskletud ka teemal, et võib-olla tuleks anda see õigus hoopis valimiskogule. Minu arvates on tänases kontekstis juba hiljaks jäänud see, et seda varianti üldse kaaluda. Valimiskogu on pigem omane föderaalriikidele, mitte unitaarriikidele nagu Eesti Vabariik. Nii et ma jätkuvalt jään selle juurde, et Eesti võib leida oma mudeli. Meil on ka täna unikaalne mudel ja me ei pea niivõrd palju üritama leida maailmast mudeleid, mida lihtsalt üle võtta.

12:58 Aseesimees Martin Helme

Meil on tekkinud protseduuriline. Urmas Reinsalu, palun!

12:58 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Eelnõu mõte on ju tegelikult demokraatia, otsese demokraatia elemente Eesti põhiseaduslikus keskkonnas avardada. Protokolli huvides on küsimus istungi juhatajale neutraalse istungi juhataja hinnangu mõttes. Kas üksiku ülekantava hääle meetod, mis võimaldab valijal langetada kõikide kandidaatide suhtes hinnangu nende meeldivuse reastamise osas, oleks demokraatia võimalusi avardavam või kitsendavam?

12:59 Aseesimees Martin Helme

Urmas! Sul on võimalik tulla ja läbirääkimistel seda asja arutada, mina sellesse debatti sisse ei astu praegu. Aitäh! Mart Helme, palun!

12:59 Mart Helme

Aitäh! Lugupeetud Isamaa saadikud pakuvad krõlovilikku toolide mängu, et kuidagimoodi jätta muljet, nagu me reformiksime presidendivalimiste korda, kuigi sisuliselt ei reformi. No see ei ole vastuvõetav, loomulikult. 

Aga küsimus praegusele ettekandjale on see: kas teil oli eelnõu ette valmistades oma fraktsioonis arutelu all ka see, et presidendi institutsioon kui niisugune üldse kaotada? Ma julgen väita, et kaks viimast presidenti on seda institutsiooni sügavalt diskrediteerinud oma ärmatamiste ja vasakliberaalsete poliitaktivistlike initsiatiividega.

13:00 Marko Šorin

Aitäh! Lühivastus oleks siin, et ei, me ei arutanud seda, sest nagu ma ka ise varasemalt mainisin, põhiseaduses on põhiseaduslikud institutsioonid: presidendi mõttes president kui institutsioon, Riigikogu ja rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja. Aga seda arutelu, kas hakata meie põhiseadust nii kapitaalselt muutma, et me presidendi institutsiooni üldse välja jätame, meil ei olnud. Pigem me tahtsime anda õiguse kõrgeima riigivõimu kandjale ehk rahvale see otsus ise teha.

13:00 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotman, palun!

13:00 Mihhail Lotman

Aitäh! Hea Marko! Ma olin täiesti nõus sinuga, kui sa rääkisid, et meie presidendi funktsioonid on kõik päris hästi paigas, ainult vaat see valimiste kord ei ole. Aga ma arvan, et asi on siiski pigem natuke teistmoodi. See, millised on meil presidendi funktsioonid ja kuidas me teda valime, on omavahel lahutamatult seotud. Me ei saa siin rääkida sellistest riikidest nagu Soome, kus presidendil on hoopis teistsugused funktsioonid kui Eestis. Peame rääkima sellistest riikidest nagu Itaalia ja Saksamaa, kus see on sarnane, seal valib presidenti ka parlament. Aga mind pani natuke imestama sinu väide, et president ei saa kuritarvitada võimu, sest eestlastel on selline iseloom. Ma tuletan sulle meelde president Pätsu: kas ta ei olnud eestlane või oli siis rahval teistsugune iseloom?

13:01 Marko Šorin

Tänan! Siin oli muidugi mitu kihti selles küsimuses. Ma arvan, et see viitab sellele, et esitatud on ääretult hea küsimus. See, et praegu on viga ainult selles, kes presidenti valib, on võib-olla liiga üldistav, kui eelnõu sisu silmas pidada. Mis mulle isiklikult selle süsteemi juures praegu ei meeldi, [seda kajastab] see naljakas näide, mille ma tõin auto kohta, millel aeg-ajalt puuduvad pidurid, ta üldiselt pidurdab, ülevaatus on ka tehtud, aga vahel ei pidurda. Ehk meie süsteem on selline, kus väike osa valimiskogu liikmeid saab välistada [kellegi], kellest [võiks saada] president. See on minu arust presidendivalimiste juures lausa nii-öelda väärkasutust võimaldav nüanss.

Kas president Päts oli eestlane või mitte? Muidugi oli ta eestlane. Aga me ei saa võtta president Pätsi aegset konteksti tänapäeva ja tõlgendada seda selliselt, et järsku juhtub midagi sellist, nagu juhtus 1934. aastal. Siin saalis on mitmeid ajaloolasi, kes võivad kindlasti pidada pikki loenguid sellest, milline oli üldiselt ajalooline taust kogu selles maailmas, kus Konstantin Päts koos Laidoneriga võimu haaras. See on hoopis teine teema ja minu arust see tänasel päeval enam üldse ei päde. Juba rahvaarv on maailmas seitse korda suurem, kui oli sel ajal, kui elas Konstantin Päts.

13:03 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

13:03 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas sa oled kõikide nende üle kümne korra, kui on sellise eelnõuga välja tuldud, stenogrammidega tuttav? Kui palju hakkab sinu meelest see arutelu kordama kõiki neid kümneid kordi, kui siin [see arutelu] toimunud on? Veel väike küsimus: kas Keskerakonna fraktsioonis, kui sellega otsustati välja tulla, arutati seda üldse pikemalt või öeldi, et meil on see juba 100 aastat sahtlis olnud ja nüüd äkki õnnestub, peaasi, et tulla õigel ajal välja ja kiiresti?

13:04 Marko Šorin

Aitäh! Väga hea küsimus järjekordselt. Sellepärast, et ma saan siin väita seda, et kui see oleks nii-öelda sahtlist väljavõetud, tolmu kogunud dokument ja esitatud lihtsalt automaatselt, siis ma ütleksin küll, et see algatus on populistlik. Aga meie erakond, meie fraktsioon, erakond ennekõike, arutas seda presidendivalimiste teemat oma volikogu istungil augusti lõpus. See on erakonna volikogu ühine otsus, et selle eelnõuga tullakse just nimelt sügisistungjärgu alguses välja. Kusjuures selle ajalise määratluse muudatuse pakkusin välja mina isiklikult.

Ma ei ole kursis eelmiste stenogrammidega ega eelmiste kordadega. Ja täiesti sihilikult. Minule tundub, et me oleme ühiskonnana palju edasi arenenud, me kõik oleme saanud kogemuste võrra rikkamaks, meil on just seljataga ühed presidendivalimised, milliseid varem ei ole olnud – see oli esmakordselt, kui Vabariigi President valiti ära teises valimisvoorus. Nii et ma arvan, et see kontekst, mida oleks võtta vanadest stenogrammidest, ei ole vajalik, ei ole asjakohane. Selles, et küsimused korduvad, olen ma peaaegu et veendunud, ilma et ma oleksin neisse [stenogrammidesse] kordagi sisse vaadanud.

13:05 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotman, palun!

13:06 Mihhail Lotman

Aitäh! Ma kujutan ette, et meil on sinuga erinevad arvamused. Minu meelest on praegune probleem pigem selles, et presidendi funktsioonid on liiga ebamäärased. President võib sõita ilma Riigikoguga konsulteerimata mingisugusesse riiki, kuhu ta ise otsustab minna, ja Riigikogu on ainult post factum informeeritud sellest, mis seal toimus. Ma näen siin probleemi.

Aga mis puudutab seda Pätsu lugu, siis minu meelest pole asi selles, et maailm on muutunud. Asi on selles, mis on õigusriigile omane. Õigusriik lähtub sellest, et seadus ei lähtu sellest, kas inimene on hea või halb, et kui valime hea inimese, siis ta on ka hea president. Õigusriigis seadused on sellised, mis välistavad halva inimese [võimaluse] teha halbu asju nii, et need oleksid seaduslikud.

13:07 Marko Šorin

Aitäh! No see, et president võib sõita, kuhu ta tahab – me oleme seda näinud, et ka meie presidendid sõidavad sinna, kuhu nemad tahavad. Nad sõidavad vahel ka sinna, kuhu meie saadame. Võib-olla naljakas näide, aga eelmine president sõitis Moskvasse ja kutsus Putini külla. Siin parlamendis liikus siis jutt, et külla võib ta tulla, peaasi, et ta ära läheb. Aga see ei puutu siia ja võib-olla on selline humoorikas vahelepõige.

Aga selle koha pealt, et meie süsteem välistab selle, et halb inimene saab presidendiks, julgen ma küll olla veendunud, et rahvas saab sellised halvad inimesed oma valikutega ise välistada. Ma ei usu, et meie hulgas on nii‑öelda krahv Dracula, kelle nägu ilmneb alles peale seda, kui ta on valitud Vabariigi Presidendiks. Kõik need 14 riiki, mida on korduvalt mainitud – kas seal on vahel saanud presidendiks keegi halb inimene, sest rahvas ei oska valida? Ma olen veendunud, et rahvas oskab valida, meie ühiskond on arenenud. Kui Riigikogu võttis vastu praeguse põhiseaduse, siis me tulime hoopis teise režiimi alt ja ma usun, et ka mõttelaad oli siis teistsugune. Nii et ma ei nõustu sellise väitega, et kui anda presidendi valimise õigus rahvale, siis me enam õigusriik ei ole. Kategooriliselt lükkan selle laua pealt maha.

13:08 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

13:08 Andres Metsoja

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja Marko! Me oleme täna tõepoolest palju rääkinud parlamendi rollist ja otsevalimistest, et kodanik saaks otse valida presidenti oma riigile. Samal ajal ei ole me minu meelest väga tugevalt puudutanud sellist instrumenti nagu valijameeste kogu. Ka valijameeste kogul on läbi aegade olnud väga oluline roll. Siin sinu suu läbi kõlas see, et kui parlament valib, eks ole, siis justkui on nagu sihuke riive, kui president ei kuuluta seadust välja. Ometi on olemas ka see instrument, et valijameeste kogu valib, ja kas siis justkui seda ei ole või? Kas see valijameeste kogu temaatika tõstatus üldse debatis, diskussioonis algatajate poolt või jäi see täiesti kõrvale, see justkui ei ole selle diskussiooni oluline osa?

13:09 Marko Šorin

Aitäh, hea Andres! Loomulikult on see hea küsimus. Valijameeste kogust oli loomulikult juttu, sellepärast et see on praegu meie süsteemi lahutamatu osa. Kas seda presidendivalimistel vaja läheb või ei lähe, on iseküsimus. Viis aastat tagasi läks vaja, presidenti ei valitud tookord valimiskogus ära, seekord ei läinud vaja ja president valiti veel enne seda ära.

Seda ettekannet ette valmistades ma vaatasin materjali läbi. Pigem on öeldud, et valimiskogu on omane föderaalriikidele ehk sellistele riikidele, kus piirkonnad on väga erinevad ja väga erinevate võimalustega, ütleme, eriilmelised, oma reeglitega, siis on see õigustatud, et ühiselt tullakse kokku ja otsustatakse ära, kellest saab riigi riigipea. Eesti on niivõrd väike, [kuigi] – praegu küll Padarit saalis ei ole – ühes nurgas räägitakse setu keelt ja teises räägitakse eesti keelt. Me ei ole nii suur riik.

Minu arvates, kui valimiskogu süsteemi oleks muudetud viis aastat tagasi või ka kümme aastat tagasi, siis oleks see olnud asjakohasem. Aga mulle tundub tänasel päeval, et see oleks olnud vaheetapp ja selle vaheetapiga ollakse praeguses situatsioonis juba hiljaks jäädud. Aga loomulikult oli see diskussiooni teema ka meil erakonna sees ja fraktsioonis. Selline on mu vastus.

13:11 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotmanil on protseduuriline.

13:11 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Ma tahan juhtida su tähelepanu sellele, et kõneleja jämedalt ja tendentslikult moonutas minu sõnu ja ka Eesti põhiseadust. Minu sõnu ta moonutas sellega, et ütles, et minu meelest, kui me valime presidendi otse, Eesti ei ole õigusriik. Mitte midagi sellist ma pole öelnud ega pole mõelnud. Samas, kõneleja mitu korda ütles seda, et Eesti valib endale juhti. Eesti põhiseaduse seisukohalt president ei ole juht.

13:12 Aseesimees Martin Helme

Selge. Saime selle stenogrammi. Tarmo Kruusimäe, palun!

13:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me jäime selle valijameeste kogu juurde. Mulle see meeldib. Minu jaoks oli see viis aastat tagasi äärmiselt hea kogemus. Mina ei viskaks seda kohe esimese hooga prügikasti, vaid ma pakuksin välja ühe teise mõtte, mis oleks Riigikogu poolt äärmiselt julge. Kui Riigikogu ei saa valitud ja [valimine] läheb valijameeste kogusse, siis KOV‑valijad ja Riigikogu proovivad valida ja kui valitud ei saa, siis saadetakse Riigikogu liikmed sellest ruumist välja. Enne kohaliku omavalitsuse valijamehed [välja] ei saa, kui valget suitsu tuleb. Võib ainult, kui uksepilu on, NATO toidupakke sealt alt sisse lükata, aga enne välja ei saa. Riigikogul on siis samamoodi mingi motivatsioon, kuna need sellised erakondlikud mängud, mis on, hakkavad ühel hetkel ju kõikide Riigikogu liikmete ego pihta käima: meid lükatakse kõrvale! Kas te olete mõelnud selle peale?

13:13 Marko Šorin

Aitäh! Lühivastus oleks see, et siis me saaksime ilmselt kurnamispresidendi. Ma ei tea, kas me tahame sellist presidenti, kes on läbi kurnamise saadud. Siin võib põrgatada palli erinevate kogude, Riigikogu ja valimiskogu vahel, kuid mängu ilu mõttes me seda eelnõu siin ju ei menetle.

Praegust süsteemi on põhiseaduse koostajad kommenteerinud. Nende eeldus oli see, et Riigikogu liikmed või erakonnad, fraktsioonid peavad leidma võimalikult suure ühisosa ja justkui omavahel lepitust otsima. Seekord see lepitus või läbirääkimiste tulemusena leitud konsensus saavutati. Kuid mis on peale seda muutunud? Presidendi me vannutasime ametisse, aga selline üksmeel, mida oleks sellise kompromissi otsimine peale seda võinud anda, ei ole ju püsima jäänud. Nii et see mõte, mida põhiseaduse koostajad on kommunikeerinud, ei ole kahjuks püsiva väärtusega. 

No see valge suitsu teema on loomulikult võetud Vatikanist. Vatikani valimised saavutavad palju suuremat tähelepanu üle maailma kui Eesti presidendi valimised. Mulle tundub, et see on nii äärmuslik näide, et seda eelnõu algatajad ei arutanud.

13:15 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

13:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te olete esitanud Vabariigi Presidendi valimise korra muutmise [seaduse] eelnõu, millele on paljud EKRE liikmed ja olen ka isiklikult mina andnud allkirja, et see eelnõu vastu võetaks. Mul on väga meeles, mismoodi seda presenteeriti. Lugupeetud Jaanus Karilaid pidas pateetilise kõva häälega ilusa kõne, mismoodi me hakkame rahva soovidele vastu tulema. Aga – igal asjal on aga. Kui möödunud aasta novembris oli Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal esitatud täpselt samasugune eelnõu, siis Keskerakonna omad ei toetanud seda eelnõu ja saal oli praktiliselt tühi. Kui mu mälu väga ei peta, siis ainult lugupeetud ettekandjalt tuli pateetiline küsimus. Küsimus on selles, miks te tahate poliitilist punkti võtta sellega, et tahate ise [eelnõu] esitada, aga siis, kui EKRE esitas, te ei toetanud seda.

13:16 Marko Šorin

Aitäh võimaluse eest ajalukku vaadata! Ma mäletan seda protseduurilist küsimust, sest see tõepoolest tekitas minus kimbatust. Vabandan, aga küsija esitles tookord rahvaküsitluse algatamise eelnõu, mitte põhiseadust muutvat eelnõu. Siin on päris suur vahe. Tookord oli mul protseduuriline küsimus. Ma isegi mäletan, et Hanno Pevkur oli tookord juhataja toolis. Tema käest ma küsisingi, millist seaduseelnõu me praegu käsitleme. Lugupeetud küsija oli tookord siin puldis, nii et me oleme oma rollid praegusel juhul täpselt ära vahetanud. Eelnõu oli rahvaküsitluse algatamise kohta, aga kogu kõne ja vastused küsimustele olid just sellised, nagu oleks esitatud põhiseadust muutev eelnõu. Sellest tulenevalt ma tookord küsisingi selle protseduurilise küsimuse. Ma mäletan seda väga täpselt.

13:17 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

13:17 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma mõistan teie soovi, eelnõu algatajate soovi tulla vastu ja rahva rahulolematuse [tõttu] midagi teha. Aga kas ei ole peamine probleem see, kuidas mõistetakse üleüldse presidendi rolli? Ka teie mõttevahetusest Mihhail Lotmaniga tuli välja, nagu valiks rahvas juhti. Kas see ei ole just nimelt üks selliseid kohti, kus inimeste ootused võib-olla ei vasta sellele, mida põhiseadus tegelikult ette näeb? Suurima probleemina on ju toodud välja, et presidendi volitused ei vasta sellele, kui teda rahva suure mandaadiga valitaks. Kuidas seda probleemi lahendada? Äkki mõtleksite ka selle üle, kuidas rahvas tänase põhiseaduse vaimust paremini aru saaks?

13:18 Marko Šorin

Aitäh! Ju ma pean vabandama. Puldis ei ole ju lihtne kõikidele erinevatele küsimustele vastata. Ma ütlesin jah "riigijuht", aga tahtsin öelda "riigipea". Põhiseaduse järgi on Eesti Vabariigi president riigipea.

Nüüd see küsimus, kas presidendi võimupiirid või ülesanded on kohased. Mina olen veendunud, et praegusel juhul on need täiesti paigas. Selle kohta, kas rahvas sel juhul, kui saaks otse valida, ootaks, et presidendil oleks rohkem võimu, ma ütlen, et selliseid uuringuid ei ole, see on pigem tunnetuslik või oletuslik. Aga teie ise ülikooliinimesena teate, et teadlased kohe kindlasti ei ole nõus alla kirjutama millelegi, mis on oletuslik. On vaja läbi viia kas võrdlev analüüs või empiirilised vaatlused ja siis saab hakata midagi väitma ja otsima teaduslikku kinnitust nendele oletustele või hüpoteesidele.

Ma praegu ütleksin, et jääksime selle juurde, et sellele riigivõimu kõrgeimale kandjale anda üks õigus, mida tegelikult ju see põhiseaduse vaim võimaldaks. Põhiseadus ise ütleb, et rahvas on kõrgeima riigivõimu kandja. Ehk see vaim täiesti säilib, pigem isegi kvaliteet tõuseb. Presidendi institutsiooni, ütleme, sisu üle hakata vaidlema – võib‑olla need diskussioonid tulevad peale seda, kui see tõesti teoks saab. Aga me siin saalis, ma olen üsna veendunud, ju tööd ei karda. Meie töö on debateerida, arutada ja leida parim lahendus.

Nii et ütleksin selle peale, et käärime siis aastaid hiljem uuesti käised üles ja tegeleme ka selle teemaga. Aga me ei peaks hakkama tegelema sellega sellepärast, et välistada see, et need muutused tuleksid. Nii et teeme tasa ja targu, aga teeme järjekindlaid samme.

13:20 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

13:20 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eesti riigi demokraatia selgroo üks oluline osa on valimissüsteem. Eesti terviklikkus on see lähtekoht, millest alati räägitakse, koos regionaalse haldusjaotusega. Kui me räägime parlamendist, siis me räägime tegelikult valimisringkondadest. Kui me räägime valijameeste kogust, siis me räägime erinevate Eesti omavalitsuste kaasamisest. See muutus kisub riigipea rolli lahti sellisest regionaalsusest. Kas te seda arutasite, et meie suur probleem seisnebki selles, et järjest rohkem inimesi elab Tallinnas ja selles kuldses ringis? Kas me valime Eesti riigi pead või valime kuldse ringi pead? See on küsimus, millele peaks selles debatis vastama. 

13:21 Marko Šorin

Aitäh! Tegelikult see küsimus avab ühe mädapaise, mida selles vaidluses ei peaks võib-olla lauale tooma, aga võib kasutada praegu seda küsimuse konteksti. See on peibutuspartide teema. Ega see, et meil on valimisringkonnad, ei tähenda seda, et kõik siia valitud saadikud on nendest ringkondadest, kust nad on oma mandaadi saanud. Selle tõttu on kuldse ringi saadikuid siin saalis tunduvalt rohkem, kui seda võimaldaks piirkondadest saadud mandaat. Aga ma ütlen, et see tõmbab minu arust lahti hoopis teise mädapaise, mida siin ei peaks arutama.

Ja see KOV‑ide kaasamine ... Mina olen seda usku, et Eesti Vabariik on piisavalt väike ja meie rahvaarv on väike. See [arvamus], et kui valijamehi ei kaasata presidendivalimiste protsessi, siis me saame kuldse ringi presidendi – mul on selline tunne, et see on jälle oletuslik, mida ei ole võimalik isegi tõestada. Ikkagi, ütleme, presidendi suhet kohalike omavalitsustega sisustab see persoon ise, kes Kadriorus töötab. Meil on olnud väga erinevaid presidente, ma ei hakka siin neid kindlasti omavahel võrdlema, aga on olnud neid, kes on olnud rohkem näoga oma rahva poole, on olnud neid inimesi, neid presidente, kes on olnud näoga välisriikide poole. Üks presidendile antud ülesanne ongi esindada Eesti riiki välispoliitikas. Ma arvan, et see, millise presidendi me saame, ei ole otseses seoses sellega, kes kaasab KOV‑e, kes arvestab KOV‑ide arvamust. Ma jääksin selle juurde, et need omavahel otseses seoses ei ole.

13:23 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

13:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Toomas Kivimäele: ei jõuagi sinu käest midagi küsida. Mulle ka meeldiks, kui meil oleks teine lugemine ja kõik me saaksime siin enda mõtteid avaldada viie minuti sees ja kellel viie minutiga mõtet ei tule, siis ta saab alati kolm minutit juurde võtta.

Aga miks dramatiseerida, ega me siis Eestile presidenti ei vali, me valime lihtsalt ju Eestile presidenti. Selleks ei olegi talle seda võimu seal nii väga [vaja] panna, kui valik ei osutu võib-olla nii heaks, sest me teame, et vanarahvas ütleb, et tuleb uus ja hullem. Aga murekoht on see, et sel hetkel hakkavad ju presidendikandidaadid omavahel konkureerima, kes suudab kõige rohkem lubada. Erisused hakkavad tulema sellest, kas üks kandidaat joob kohvi ja teine joob teed, sest laias laastus läheb see juba sihukeseks show'ks, nagu see, et su ema lõhnab tuttavalt, ja pärast reklaamipausi ei mäleta enam mitte keegi, kui mitu õlekõrt kellelgi oli. Indrek Tarand oleks 2009. aastal Eesti Vabariigi presidendiks saanud. Kas see oleks siis olnud hää?

13:24 Marko Šorin

Aitäh! Loomulikult, kui meil hakkaks presidenti valima rahvas, siis teie poolt nimetatud show saaks olema kindlasti suurem kui 2016, kui väga paljud presidendikandidaadid sõna otseses mõttes ju kampaaniat tegid. Tookord arutati samamoodi, et seda kampaaniat otseselt vaja ei ole, sellepärast et rahvas ei saa niikuinii neid valida. Nagu me lõpuks nägime, siis mitte ükski nendest suve läbi tööd teinud ja vaeva näinud presidendi[kandidaatidest] valituks ka ei osutunud. Järjekordselt viitan ma sellele juba mitu korda mainitud raamatule. Ka seal on see nüanss välja toodud, et kindlasti hakatakse lubama selliseid asju, mida presidendi institutsioon hiljem neil ei võimaldagi täita, ja ka show'd saab rohkem olema, kulutused kampaaniale hakkavad olema ka suuremad. Aga kui pidada silmas seda, et need tühjade lubaduste andmised suudavad manipuleerida kogu rahvaga, siis ma selle koha peal ütlen välja, et manipuleerida 101 inimega, tundub mulle, on kindlasti odavam ja efektiivsem kui hakata kogu rahvaga manipuleerima. Nii et mulle tundub selle koha pealt, et ka siin see kvaliteet pigem tõuseb. Kui keegi võtab tõepoolest eesmärgiks kogu rahvas nii-öelda ära tinistada, siis see näitab selle meeskonna võimekust rahvast enda taha konsolideerida. Mis selles siis halba on, kui me saame niivõrd võimeka meeskonnaga presidendi?

13:26 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

13:26 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Te olete vastanud siin erinevatele küsimustele, mis on puudutanud nii aeda kui ka aiaauke. Kõik nurgatagused on läbi käidud. Ma tahtsin aru saada, kas need on teie isiklikud seisukohad ja veendumused või see, mida te olete siin vastanud ja diskussioonis kajastanud, vastavad kõikide algatajate arusaamistele. Kui palju eelnõu algatajatel oli koosolekuid, kus te neid teemasid arutasite? Kas seal oli see konsensus, et te jõudsite ühisele arusaamisele ainult valimiskorra muutmises ja presidendi ametiülesannete muutmist te ei arutanud või te ei leidnud selles üksmeelt, et seoses presidendi valimise korraga võiks tema ülesanded üle vaadata?

13:27 Marko Šorin

Aitäh! Kuna küsimusi on tulnud tõepoolest, nagu te ise mainisite, aiast ja aiaaugust, siis ma olen sunnitud olnud kindlasti kasutama ka oma isiklikke arvamusi teatud küsimustes, sest eelnõu algatajad sellist koosolekut ei pidanud, kus oleks esitatud täpselt neidsamu küsimusi, millele ma saaks tugineda oma vastuste koostamisel või kommenteerimisel. Vähemalt meie fraktsioonis, või ütleme, volikogus, kus sai selle eelnõu algatamine alguse, presidendi ülesannete küsimust ei arutatud. Nii et see konflikt jäi ära, nagu oli küsimuses püstitatud hüpotees, et kas oli selline [arutelu] ja me ei leidnud üksmeelt. Ei, seda küsimust ei tõstatatud.

13:28 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun! 

13:28 Leo Kunnas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Marko! Ma väidaksin siinkohal vastu kolleeg Mihhail Lotmanile, kes tõi Soome näite. Selles mõttes, et Soomes on olnud kaks täiesti vastandlikku tendentsi. Esiteks see, et presidendi võimu on Soome põhiseaduses väga oluliselt vähendatud. Praegusel presidendil Sauli Niinistöl on palju vähem võimu, kui näiteks oli Urho Kaleva Kekkosel, kelle valis valimiskogu. Samal ajal on Soomes presidendi otsevalimised, rahva poolt valimised, üsna uus asi. See on viimase paari aastakümne asi. Tegelikult ongi nii, et enne, kui president ei olnud rahva poolt valitud, oli tal palju rohkem võimu. Oled sa sellega nõus või väidad vastu, et ei saa luua sellist otsest seost, et presidendi võim on võrdelises seoses tema rahva poolt valimisega?

13:29 Marko Šorin

Lühivastus on jälle see – aitäh küsimuse eest! –, et ma pigem väidaks ka, et see ei ole otseses seoses. Seda seost oleks ääretult raske leida. Samamoodi sai siin kolleegidega arutatud ja mõeldud sellesama juhtumi peale, et Soomes just nimelt siis, kui hakati tegelema otsevalimistega, presidendi võimu hoopis kärbiti. Muidugi, ma jälle seda oma lemmiktsitaati iseendale meelde tuletades ei tahaks hakata otseselt teisi riike võrdlema. Tuletaks meelde, et leiame ikka just nimelt oma riigile või enda rahvale sobiliku variandi, kuidas me sisustame presidendi institutsiooni, ja selle, kuidas me teda valime. Soome näide on ääretult hea, mis minu arust tõestab, et mandaadi suurusel ja nii-öelda võimutäiusel tegelikult seos puudub. Nii et väga õige tähelepanek. 

13:30 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

13:30 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Ma püüan mõelda sellele poliitika tegemise viisile teie, teie fraktsiooni ja koalitsioonikaaslaste puhul. Siin küll koalitsioonikaaslasi polegi õieti, ju siis ei saanud kokkuleppele. Noh, sellest jääb mulje, nii nagu ma kuulnud olen, et see eelnõu jääb põhiseaduskomisjoni riiulisse. Mul on küsimus, et ta sinna riiulisse ei jääks. Kas te olete mõelnud, mis raamatu võiks Toomas Kivimäele kinkida, et see eelnõu ei peaks jääma tolmu koguma seal riiulis? Et seal riiulis ei oleks tühja kohta, võiks talle komisjoni mõne mõistliku raamatu kinkida. Selle eelnõuga võiks edasi liikuda.

Aga seesama poliitika tegemise viis. Haridus‑ ja teadusminister just möödunud nädalal tõi meie ette eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava, mille kohta keskerakondlased ütlesid, et see ei sobi. Nüüd ma vaatan, et siin on eelnõu, mis ei sobi jälle teistele. Kas see ongi mingi arusaam uuest poliitika tegemise viisist?

13:31 Marko Šorin

Aitäh! Kuna jälle oli mitu kihti selles küsimuses, siis püüan mälu järgi kõikidele nendele kuidagi ka vastata või neid kommenteerida. See raamat – ma ei tea, lihtne oleks öelda, et kui on vaja valida ainult üks raamat, siis see oleks ääretult raske. Selleks, et tarku otsuseid teha, tuleb palju raamatuid lugeda ja läbi töötada, kusjuures julgen öelda, et ainult lugemisest ka ei piisa. Tarku otsuseid saame me teha ikkagi siis, kui me asju arutame ja eelnevalt mingisuguseid hoiakuid enda hinges nii-öelda kinni ei pane.

See, et koalitsioonipartner ei ole eelnõule alla kirjutanud – võib-olla siin tulebki välja üks hea nüanss, mida poliitmaastikul tegutsevatele parteidele saab soovitada. Mitte soovitada, "soovitamine" on [siinkohal] ääretult halb sõna. Aga päris mitmed erakonnad ilmselt on aja jooksul otsevalimisi kas programmiliselt või hoiakuliselt tõrjunud.

Nüüd seesama nüanss, millest ma alguses rääkisin, et praegu on suurepärane ajaaken. See ajaaken võimaldab selle muutuse päriselt ellu viia. Mõned erakonnad ongi ennast varasemalt kinni kirjutanud, et nemad ei toeta otsevalimisi, ja sellest lähtutakse nii küsimusi esitades kui ka tulevaste kõnede pidamisel. Aga see arutelu võimaldab revideerida ka erakondade programme. Ma ei hakka konkreetselt nimetama, ma suuresti tean neid erakondi, kellel on see punkt nii-öelda kinni pandud. Seda debatti saab pidada ka oma suurkogudel ja tulla kaasa selle üleskutsega, mis ma tegin, et kui me läheks praegu täiskoosseisuga selle eelnõu pooldamise taha ja teeksime oma koosseisus otsuse ära, siis mitte keegi, ei algatajad ega algatamisega mitte kaasa tulijad ei saa võtta seda poliitilist punkti. Me aeg-ajalt rivaalitsedes ikka kardame, et järsku keegi selle võtab. Kui me näitame, et me oleme, 101 Riigikogu saadikut, selle eelnõu poolt, siis mitte kellelegi ei jää külge seda märki, et vaat tema tegi selle eelnõu või tema surus läbi, vaid see koosseis otsustas esimese lugemise lõpetada – ma mõtlen nüüd seda kolme etappi, et meil oleks esimene etapp läbitud – ja järgmine koosseis saab juba tulenevalt nendest aruteludest ja hoiakutest teha lõpliku otsuse. 

13:34 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

13:34 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tänases süsteemis, ma mõtlen just, kui me vaatame valijameeste kogu, on üks õnnestunumaid külgi see, et tal on tugev regionaalne aspekt. Me teame, et Tallinna mõju aina kasvab ja kasvab, ka elanikkond siin Tallinnas pluss ümbruskonna omavalitsustes on varsti juba peaaegu pool Eesti elanikkonnast. Aga valijameeste kogus – ma toon siin sama näite, Tallinn versus Ruhnu – on Ruhnu hääle osakaal 400 korda suurem kui Tallinnal, Ruhnu esindaja osakaal. Kuidas sa seda kommenteerid, et me selle ühe vähestest hästi toimivatest regionaalsetest aspektidest kõrvale lükkame ja lähemegi seda teed, et suurlinnad valivad meile presidendi?

13:35 Marko Šorin

Aitäh! Nagu ma vahepeal ühele küsimusele vastates kommenteerisin, tegelikult on valimiskogud poliitõiguslikult iseloomulikud väga suurte regionaalsete eripäradega riikidele ehk föderaalriikidele, mitte unitaarriikidele, nagu on Eesti Vabariik. See on üks asi.

Jah, regionaalse esindatuse aspekt on väga oluline. Mitmedki presidendivalimiste kampaaniad on näidanud, et Riigikogu on pigem see, kus – ma praegu hästi üldistavalt ütlen – nii‑öelda linnamehed valivad presidenti, ja kui tuleb kokku valimiskogu, valivad maamehed. Mitte ühtegi halvustavat nüanssi minu vastuses praegu ei ole. Samas olen nii mina kui on ka küsija, oleme mõlemad kohalikust omavalitsusest tulnud. Me teame, et valimiskogusse on varasemalt saadetud võib-olla volikogu esimees või mõni volikogu liige, kes ei ole isegi oma piirkonnas saanud selget mandaati. Pean siin silmas seda, et mõni volikogu esimees on asendusliikme asendusliige ja tänu võimalikele niiditõmbamistele kohapeal on ta selle koha saanud. Just nimelt, kui needsamad valijamehed kasutavad seda vetoõigust, et nad lasevad valimisurni tühjad sedelid või kirjutavad sinna "Miki‑Hiir" ehk välistavad kellegi, kellest ei saa Vabariigi Presidenti, siis minu hingele on selline asi küll vastukarva.

Meie tänane välistav süsteem – ma praegu kommenteerin küll teiste inimeste mõtteid – oli alguses [mõeldud] selleks, et välistada Arnold Rüütli võimalus presidendiks saada, hiljem selleks, et Savisaart eemal hoida. Ma ei hakka tänases poliitikaelus aktiivselt tegutsevate inimeste nimesid tooma. Selline välistav süsteem on minu arust veel kõige ebademokraatlikum. See on minu isiklik arvamus.

13:38 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei näe. Aitäh!

13:38 Marko Šorin

Suur tänu tähelepanu eest!

13:38 Aseesimees Martin Helme

Läheme teise ettekande juurde. Ettekandja on põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Palun! 

13:38 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma istungil 23. novembril 2021.

Pean kohe algatuseks kurvastama kolleeg Urmas Reinsalu, et komisjoni istungil üksiku ülekantava hääle meetodi üle ei arutatud ja seda ei tõstatanud ka Isamaa esindaja, kes küll ka ei osalenud sellel istungil. Aga sellest juttu ei olnud.

Aga lähme nüüd komisjoni istungil toimunud arutelu juurde. Hea kolleeg Marko Šorin tegi ka komisjoni istungil väga tasakaaluka ja väga põhjaliku ettekande. Aga siin saalis ta ületas veel seda, mis oli komisjonis, mistõttu ma loodan, et Marko ei pahanda, kui ma tema komisjoni istungil öeldut siinkohal kordama ei hakka, sest see oleks suures osas kordamine.

Temale sekundeeris Paul Puustusmaa, kes samuti kiitis seda eelnõu ja viitas sellele, et juba Lennart Meri vihjas sellele oma ametiaja lõpul. Küll pean oluliseks, kuna kolleeg Paul Puustusmaa mainis mitmeid meie kolleege ja ka nende seisukohti, tsiteerida: "Huvitaval kombel on praegust ettepanekut praktiliselt sõna-sõnalt ka varasemalt tehtud ja seda on toetanud muu hulgas ka [i]samaalased, näiteks on seda toetanud Urmas Reinsalu, seda on toetanud Siim Kallas, seda on toetanud Jürgen Ligi ja võib loota, et nende toetus on endiselt alles." Ma lihtsalt pean oluliseks kolleegidele siin saalis seda öelda, et need inimesed, keda on nimetatud, saaksid seda kas kinnitada või ümber lükata. Aga seda seisukohta härra Paul Puustusmaa komisjoni istungil väljendas.

Teine teema, mille Paul Puustusmaa tõstatas, on üks väga põhimõtteline küsimus: nimelt põhiseaduse muutmise viisi valiku üle. Nimelt viitas ta algatajate ettekandjale, kes oli selle viisi juba välja pakkunud või vähemalt algatajad olid pidanud oluliseks, et seda teeksid kaks järjestikust Riigikogu koosseisu. Selline viisi valik oli tehtud.

Aga Paul Puustusmaa viitas sellele, et põhiseaduse muutmise viisi saab valida alles peale teist lugemist ehk teise ja kolmanda lugemise vahel. Tõepoolest, selles mõttes on Paul Puustusmaal igati õigus, et põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. Nagu te kõik, head kolleegid, teate, põhiseaduse muutmiseks on esiteks võimalus rahvahääletusel, teiseks, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, ja kolmandaks, Riigikogu poolt kiireloomulisena. Kolm erinevat viisi on. Tõepoolest, põhiseadus sätestab, et see, milline viis valitakse – see on natukene isegi omapärane –, otsustatakse tegelikult alles peale teist lugemist. Selle valiku või ettepaneku [tegemise] suurele saalile [otsustab] põhiseaduskomisjon oma istungil.

Omaette lugu on ka selles, et kui see jõuab siia saali, kas selle viis on siis osa sellest eelnõust või mitte. Kui vaadata tagasi ajalukku, siis aastal 2015 oli eelnõu, mis käsitles kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valimisõigusliku ea alandamist 18 aasta pealt 16 aasta peale. Siis tõepoolest see põhiseaduse muutmise viis ja ka eelnõu ise pandi ühekorraga hääletusele. Aga see ei pea teps mitte alati niimoodi olema. Näitena toon selle, et kui põhiseaduskomisjon leiab, et põhiseaduse muutmise viisiks võiks olla rahvahääletus, siis rahvahääletusele panekuks on vaja 3/5‑list Riigikogu koosseisu enamust. Sellisel juhul tuleks see enne saalis läbi hääletada ja alles seejärel hääletada eelnõu.

Kommentaaridest saab lugeda, et kui seesama valik on tehtud ja kui näiteks see ettepanek ei leia, põhiseaduse muutmise viis, minu poolt näitena toodud rahvahääletusele panek, [toetust], siis sellisel juhul loetakse eelnõu nurjunuks ja ta langeb menetlusest välja. Aga kui on tegemist kahe järjestikuse koosseisu poolt muutmise viisi valikuga, siis sellisel juhul saab selle panna üheaegselt hääletusele koos selle eelnõuga, kuna nõutav häälte arv selleks, et nii eelnõu kui ka see valitud viis leiaks toetust, on ühesuguse numbriga.

Ka Marko Šorin möönis, et tõepoolest on nad oma seisukohta väljendanud. Ta möönis ka seda, et see valik on tegelikult Riigikogu suure saali küsimus peale teist lugemist põhiseaduskomisjoni ettepanekul, aga nemad algatajatena lihtsalt leidsid, et see oleks selgelt sobilikum ja parem viis, kuna tõepoolest kaks Riigikogu koosseisu saavad selle valiku teha, mismoodi ja kuidas sellega edasi minna.

Teine suur arutelude plokk oli selle üle, kas tegelikult on vajalik, kas on sisulised argumendid Vabariigi Presidendi valimise korra muutmiseks sel määral, nagu eelnõu algatajad on välja käinud, või mitte. Komisjoni esimehena ma rõhutasin seda, et Eesti on ikkagi põhiseaduse sisu ja sätte ja mõtte kohaselt parlamentaarne vabariik, kus esindusdemokraatia domineerib otsedemokraatia üle. Kui me vaatame ka seda võimujaotust, siis tegelikult see korreleerub võimuga, mis on antud parlamendile või mis on antud presidendile või ka Vabariigi Valitsusele.

Tõepoolest, ma nägin siin seda muret, millele ka siin saalis on korduvalt mõnevõrra viidatud, et ühest küljest, kui on tegemist Vabariigi Presidendi otsevalimistega, siis kas ei peaks olema ka Vabariigi Presidendil oluliselt suurem võim, kuivõrd rahval tekib ootus, et [president] on saanud nii suure rahva mandaadi, ja siis pärast tekib pettumus, et mandaat on suur, aga võimu vähe. See võiks olla probleem. Täna seda kindlasti ei ole. Kuna Vabariigi President valitakse kas Riigikogus või valimiskogus, siis [rahvas] ei tunneta, et Vabariigi Presidendil oleks nii suur mandaat, kui tal oleks sel juhul, kui selline eelnõu leiaks toetuse ja Vabariigi President valitaks otse rahva poolt.

Ent eelnõu algatajad selles nagu probleemi ei näinud. Marko Šorin eelnõu algatajate nimel mainis ka seda, et tervelt 30 iseseisvusaasta jooksul on nii rahvas kui ka poliitikud näinud, millistes võimupiirides Vabariigi President tegutseb. Neil ei ole nagu ootusi või ettekujutust suurema võimu või mandaadi kohta kui see, mis kirjas on. Temale sekundeeris Paul Puustusmaa, kes ütles, et kui president saab suure mandaadi, aga tal on vähe võimu, siis see on nagu klassikaline hirmutamine.

Härra Paul Puustusmaa mainis komisjoni istungil ka seda, mis tegi mind natukene ettevaatlikuks, et ta küll ühest küljest eelnõu algatajana ei pea selle eelnõu menetlemise käigus oluliseks käsitleda ka võimujaotuse vahekordi – Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus –, küll aga ta ei välistanud, et seda võiks teha kunagi hiljem. Sellele viitas siin saalis ka eelnõu algatajate ettekandja kolleeg Marko Šorin. Mina olen küll seda meelt, et see on nagu natukene kõhklusi tekitav, kuivõrd tekib selline mulje, et teeme presidendi otsevalimised ära ja siis hakkame võimu juurde panema. Minu isiklik arvamus, mida ma tol hetkel komisjonis küll ei väljendanud, on siiski see, et need peaksid koos käima. Mitte niimoodi, et teeme täna Vabariigi Presidendi otsevalimised ära ja pärast hakkame talle võimu juurde sättima. Need peaksid toimuma paralleelselt. 

Teine lugu on see, kui ei peetagi vajalikuks täiendavalt võimu anda. Nagu kolleeg Kunnas vihjas, ka Soome Vabariigi presidendil, kes on nüüd otse rahva poolt valitav, tegelikult seda ei ole ja võib-olla Soomes ei ole seda vastuolu ka tekkinud. Nii et sellest oli päris palju juttu, kas täiendavat võimu peaks andma või mitte.

Oluline on ära märkida ka Oudekki Loone seisukoht. Tema selgitas, et Vabariigi Presidendi esimene roll on teha järelevalvet parlamendi üle, et parlamendi töö vastaks nii sisuliselt kui ka vormiliselt põhiseadusele. Sellest on ka siin saalis palju räägitud, selle üle on arutletud. Ühest küljest, kui Vabariigi President valitakse parlamendi poolt, siis ta peab teostama järelevalvet selle üle, kes teda valis. Selle koha pealt saab loomulikult hinnata, et kui on tegemist Vabariigi Presidendi otsevalimistega, siis sellisel juhul nii-öelda mandaat Vabariigi Presidendil seda järelevalvet parlamendi üle teha on oluliselt kõrgem. Kuigi samas möönan, et aeg on näidanud, et mingeid konflikte ega vastuolu ei ole olnud. Kui Vabariigi President on leidnud, et mõni Riigikogu poolt vastuvõetud seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega, siis on ju mitmeid näiteid, kui ta on jätnud selle seaduse välja kuulutamata. Sisuliselt praktikas sellist vastuolu olnud ei ole.

Väga oluline on märkus, mille tegi Lauri Läänemets. Tema oli murelik selle pärast, et kui on tegemist Vabariigi Presidendi otsevalimistega, siis ei saa president enam vahemees olla. Ta tõi just selle näite, mis on ka viimane näide praktikast, et president Alar Karise valimiseks oli vaja parlamendis nelja erakonna toetust viiest, selleks et Vabariigi President saaks valitud. See tõepoolest õnnestus ja see on tegelikult üks positiivne näide selle kohta, kinnitus olemasoleva valimissüsteemi toimimise ja headuse kohta.

Siin tekib tõesti nagu mõningane vastuolu. Ka mina söandan väita, et Vabariigi Presidendil tänase valimissüsteemi juures, eriti viimast näidet arvestades, on oluliselt laiem poliitiline mandaat ja kandepind, kui tal võiks olla otsevalimiste puhul. Ma rõhutan: võiks olla otsevalimiste puhul. Otsevalimiste puhul on ta tõenäoliselt ikkagi algselt ühe või teise erakonna kandidaat, kes ühel hetkel osutub valituks, ja siis see poliitiline kandepind tema selja taga on oluliselt väiksem. Tänase valimissüsteemi ja Alar Karise näite puhul on see poliitiline toetuspind oluliselt suurem. Ma arvan, et seda ei tohiks kindlasti alahinnata.

Ka Lauri Läänemets rõhutas sedasama volituste teemat. Ta nägi samuti seda vastuolu, et tänaste volitustega presidenti otse rahva poolt valida ei tohiks. See oli Lauri Läänemetsa seisukoht. Ta ei välistanud, et Vabariigi Presidendi volitusi võiks suurendada, aga ta oli seda meelt, et see debatt ei saa kesta mõni kuu või isegi üks-kaks aastat. See peaks olema oluliselt-oluliselt pikem periood.

Paul Puustusmaa sõnas sedasama, millele ma juba viitasin. Seesama võimuteema, kas anda täiendavat võimu või mitte. Härra Puustusmaa komisjoni istungil sõnas, et seda küsimust saab otsustada ka tulevikus, kui peaks selguma, et olemasoleva mandaadi juures oleks presidendile vaja rohkem õigusi ja kohustusi. Tema hinnangul ei ole hetkel seda vaja teha. Ehk seesama, mida ma kordasin ja mida ka Marko Šorin väljendas: nemad eelnõu algatajatena ei näe, et ilmtingimata peaks samaaegselt suurendama ka presidendi volitusi, mis on üks oluline diskussiooni teema.

Küll aga Paul Puustusmaa mainis, et ta ei nõustu Oudekki Loone seisukohaga, et alternatiivse võimalusena võiks suurendada valimiskogu pädevust. Ka valimiskogu teemal on siin palju räägitud. Härra Puustusmaa sõnas, et see on kõige halvem idee, mis üldse olla saab. Valimiskogusse valitakse inimesi välismaalaste, ajutiste elanike ja nende laste poolt ning seetõttu pole valimiskogu iseseisvale riigile presidendi valimiseks kohane. Valimiskogu mõju võiks hoopis vähendada või selle [kogu] üldse ära kaotada.

Väga oluline on kommentaar, mida ma komisjoni istungil ütlesin ja pean oluliseks ka siin ära märkida. Nimelt, põhiseaduse kommentaarid. Ma olen küll seda meelt, et 30 aastat ühe põhiseaduse jaoks ei ole liiga pikk aeg ja ei võiks öelda, et ta on midagi vana ja vajaks reformi. Tegelikult ka eelkõneleja algatajate ettekandjana mainis, et põhiseadus on meid hästi teeninud ja tuleb tõesti hinnata neid ettenägelikke inimesi, kes selle põhiseaduse koostasid, nii hästi on see siiamaani töötanud.

Nendes kommentaarides on kirjas ka selline säte: "Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub rahvalt saadud mandaadile tuginedes oma volitusi praktikas laiendama." See säte on põhiseaduse kommentaarides, kirjeldus presidendi valimise viisi ja otsevalitud presidendi kohta.

Toomas Kivimägi, nii ka nagu ka Marko Šorin, me mõlemad mainisime, et me oleme seda meelt, et tänane Vabariigi Presidendi valimise kord tõenäoliselt vajab parandamist. Mil määral, see on aga omaette teema. Ettepanek, mille mina välja käisin ja mille autorsusele ma kindlasti ei pretendeeri, on see, et igal juhul võiks Vabariigi President saada ära valitud ja peaks saama ära valitud valimiskogus. Selleks on tegelikult üks väga lihtne lahendus: needsamad tühjad ja rikutud sedelid tuleks jätta kõrvale kehtivate sedelite arvust ja siis seda probleemi ei [teki]. See on see, millele tegelikult ka Marko Šorin korduvalt vihjas, et see ei ole nagu hea meetod. See võimalus on täiesti olemas.

Mina veel täna oma kolleegidega põhiseaduskomisjoni sekretariaadis arutasin, kas see muudatus eeldab põhiseaduse muutmist või mitte. Loeme põhiseaduse § 79, kus on kirjas: "Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega." Osavõtnud liikmete häälteenamusega. Küsimuse kohta, keda selleks loetakse, kes on need osavõtnud, on kommentaarides samamoodi seisukoht antud: "Hääletamisest osavõtnuks ei pea lugema igaüht, kes on lasknud sedeli valimiskasti. Mõeldav on osavõtuks lugeda üksnes valimiseelistuse avaldamine e lähtuda kehtivate sedelite arvust ja jätta tühjad ning rikutud sedelid arvestamata. Sarnasest loogikast lähtutakse Riigikogu valimistel lihtkvoodi arvutamisel." Selline näide tegelikult on olemas ja minu jaoks oli see hästi oluline, ikkagi põhimõtteline küsimus, kas see eeldab põhiseaduse muudatust või mitte. Ma arvan, kõik kolleegid on seda meelt, et see võiks olla see punkt, kus lõpuks saab [president] valitud, kui Riigikogu Vabariigi Presidenti valida ei suuda. Ma arvan, et see muudatus oleks iseenesest tehtav. 

Samuti küsisin kolleeg Marko Šorini käest, kas eelnõu algatajad on oma ettepanekut arutanud ka Vabariigi Presidendiga. Me kõik teame, et Vabariigi Presidendi üks esimesi avaldusi, mis ta peale ametisse astumist tegi, oli see, et ta tõstis lauale Vabariigi Presidendi valimise korra muutmise vajalikkuse või võimalikkuse või põhjendatuse. Komisjoni istungil kolleeg Marko Šorin vastas, et nad on võtnud ühendust Vabariigi Presidendi Kantseleiga ja arutanud seda kantselei juhiga ning president on edastanud talle sellise sõnumi, et ta oma seisukohta hetkel nagu välja öelda ei kavatse, küll aga ta väga pooldab poliitikute vastavat arutelu. Nii et Vabariigi President on sellele väga avatud ja see ei ole ka üllatus, kuna ta ise samasuguse ettepanekuga tegelikult ju välja tuli. Minule teadaolevalt ja ma usun, et kõik kolleegid on sellest teadlikud, 13. detsembril ongi Vabariigi President palunud Riigikogus esindatud fraktsioonide juhid ümarlauale, et arutada neid kõiki teemasid, kaasa arvatud seda eelnõu, mis meil on täna laual, seda, mismoodi ja kuidas minna sellega edasi.

Niipalju veel, et komisjoni istungile oli palutud ka Mariko Jõeorg-Jurtšenko Justiitsministeeriumi esindajana, aga tema sõnavõtt oli seekord suhteliselt lühike, kuivõrd Vabariigi Valitsus selle eelnõu kohta seisukohta ei kujundanud. Vastav seisukoht ja see kiri on olemas.

Siis tehtigi menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. detsembril. See oli konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt olid Toomas Kivimägi, Oudekki Loone, Tõnis Mölder, Paul Puustusmaa, Marko Torm, vastu 0, erapooletuid oli 1, Lauri Läänemets. Kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Tänan tähelepanu eest! 

13:56 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd saab küsimusi ka küsida. Kalle Grünthal, palun!

13:56 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma teeksin enne protseduurilise küsimuse ära. Võib?

13:56 Aseesimees Martin Helme

Hea küll, protseduuriline, kui on.

13:56 Kalle Grünthal

Küsimus on selles, et meil on praegu istungi lõpuni aega ainult neli minutit ja kui ma ühe minuti küsin, siis vastamiseks jääb kolm minutit. Ma tean, et Toomas on väga põhimõtteline ja targa jutuga, aga mul on väga tark küsimus ka, nii et ma ootaks väga põhjalikku vastust. Ma kardan, et ei ole võimalik praegusel hetkel seda küsimust mul küsida, sest mulle ei meeldi selline lihtsalt ülesõitmine aja täitmise mõttes. Kas on võimalik, lugupeetud istungi juhataja, kanda minu küsimus järgmise päeva päevakorda, homse päeva päevakorda?

13:56 Aseesimees Martin Helme

Ma seda niisama teha ei saa, aga me saame nii kokku leppida, et kui Toomasel tõesti jääb küsimusele vastamine poole peale, siis me jätkame homme. Ma ei ava läbirääkimisi enne, kui ta saab vastamise lõpetatud. Nii et palun küsimus!

13:57 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulasin teie juttu põhiseadusest. Te viitasite ka põhiseaduse kommentaaridele, et seal on niimoodi kirjas. Tuletan meelde, et põhiseaduse kommentaare on selle aja jooksul muudetud vähemalt kolmel korral. Vastavalt ma eeldan, et põlvkondade juurdekasvuga on muutunud ka nägemused põhiseaduse printsiipidest ja need ei pruugi alati kattuda sellega, millega meie põhiseaduse loojad algselt välja tulid. Seetõttu ma leian, et antud küsimuse käsitlemine ainult kommentaaride põhjal ei ole õigustatud.

Minu küsimus on selline. Kõrgeima võimu kandjaks Eestis on põhiseaduse järgi rahvas. Ma arvan, et selles meil vaidlust ei ole. Minu jaoks on kummaline küsimus see, kui kõrgeima võimu kandja otsustusõiguse üle otsustab pisike punt inimesi. Kas see on põhiseaduse printsiipide järgimine antud küsimuses?

13:58 Toomas Kivimägi

Aitäh, hea küsija! Mul läks õnneks saada sinu küsimus teada, nüüd ma peaksin jätma vastamise pooleli, et siis saaks kenasti homseks valmistuda. Aga ei, meelsasti vastan. 

Punkt üks, kindlasti ei ole see põhiseaduse printsiipide rikkumine. Veel kord kordan seda sada korda öeldud lauset, et põhiseaduse sätte ja mõtte kohaselt on Eesti parlamentaarne vabariik. Ongi niimoodi, et esindusdemokraatia domineerib otsedemokraatia üle. Jah, tõepoolest on rahvas kõrgeima võimu kandja, aga seal on öeldud ka seda, läbi mille ta seda teostab, et ta teostab seda läbi rahvahääletuse ja läbi Riigikogu valimiste. Nii et selles mõttes on põhiseadusega ära määratud need vormid ja viisid, mille kaudu rahvas oma kõrgeimat võimu teostab. Aga kui me vaatame volitust, pädevust ja kohustusi, siis tegelikkuses ikkagi kumab sealt selgelt läbi, et Eesti Vabariik on põhiseaduse kohaselt parlamentaarne vabariik, mis tähendab võimu sarnast jaotust, nagu seal praegu kirjas on.

Teine, mis puudutab kommentaare. Ega ma ei taha tõsta kommentaare sättest kõrgemale. Seadusesäte on loomulikult kordades tähtsam, aga lihtsalt loomaks seda tausta, on tihtipeale oluline ka näha, mis seal taga on, mida on mõeldud. Ma ei taha ülistada neid kommentaare, mida ma siin eespool mõned korrad välja tõin, kuigi rohkem, korduvalt viitasin põhiseaduse erinevatele sätetele ühe või teise seisukoha väljaütlemisel. Aga kommentaarid on lihtsalt taustaks. Veel kord: need ei ole ülimuslikud ega seaduse sätetest üle, olgu see põhiseadus või mingi muu seadus. Aga saab vähemalt luua taustad ja võimalused.

Ütlen veel kord, et igal juhul me oleme ilmselgelt – kui te vaatate ka komisjoni menetluslikke otsuseid – ka fraktsioonina loomulikult avatud sellele debatile Vabariigi Presidendi valimise korra üle. Kas sel määral, nagu ta on siin eelnõus kirjas või mõnel teisel või kolmandal moel, aga igal juhul me oleme üsna veendunud, et teatud muudatused on seal vaja teha.

14:00 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on mul küsimus: kas see küsimus on vastaja poolt loetud lõpetatuks?

14:00 Toomas Kivimägi

Jah. Aitäh!

14:00 Aseesimees Martin Helme

Siis ma lõpetan tänase istungi ja läbirääkimistega läheme edasi homme.

14:00 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee