13:58 Istungi rakendamine
14:00 Aseesimees Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VI istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ma ei näe. Siis teeme kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!
14:00 Kohaloleku kontroll
14:01 Aseesimees Martin Helme
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu saadikut.
Nüüd on mõned päevakorra täpsustamised. Ahah, protseduuriline. Helir-Valdor Seeder, palun!
14:01 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma võin oma küsimuse esitada ka pärast päevakorra täpsustamist, aga kuna te andsite sõna, siis ma küsin kohe ära. Nimelt, esmaspäeval oli siin Riigikogu saalis elav arutelu eelnõu 435, Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ..." puhul selle üle, kas see nõuab koosseisu häälteenamust ehk 51 häält või piisab lihthäälteenamusest. Koosoleku juhataja Jüri Ratas võttis vaheaja ning väidetavalt Riigikogu juhatus arutas seda ja kujundas seisukoha. Mul on küsimus, kas Riigikogu juhatus otsustas midagi. Kas on olemas mingisugune kirjalik otsus, millega me saame tutvuda ja kus on ka need argumendid? Ja kas see on ka Riigikogu liikmetele kättesaadav?
14:02 Aseesimees Martin Helme
Jaa, juhatus arutas ja otsustas ja pidas nõu loomulikult ka inimestega, kes on siin majas pikalt töötanud ja kellel on mälu pretsedentide suhtes. Otsus oli jätkata senise praktikaga. Senine praktika on läbi koosseisude olnud selline, et [on nõutav] häälteenamus. See protokoll on valmimisel ja ma arvan, et täna on see juba ka kättesaadav kõigile. Priit Sibul, palun!
14:02 Priit Sibul
Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Mul on sellesama asja kohta, aga tegelikult teie vastuse peale küsimus. Kui palju te leidsite majas neid inimesi, kellel mälu on? Kui paljudega te konsulteerisite?
14:03 Aseesimees Martin Helme
Minu meelest oli laua ääres seitse inimest. Tarmo Kruusimäe, kas sa tahad protseduurilist küsida? Palun!
14:03 Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Viidates praktikale, võib ju välja kujuneda ka see, et praegu me oleme asja ees, teist takka kaugistungite formaadis. Selle võib alati ju vormistada, kui mõni fraktsioon sellesisulise ettepaneku teeb. Kas see ei või muutuda meil praktikaks, et üsna varsti mõni teine fraktsioon võtab selle ette? Sest algselt, kui me ju seadustasime selle kaugistungite asja, olid selle põhjuseks ikkagi tervisenäitajad ja kõik sihukesed muud muutujad. (Juhataja helistab kella.) Kas see on ka olnud arutusel, et see oleks ühekordne halb pretsedent, kui me oleme praegu asja ees, teist takka selles, või et sellest võib olla oht, et me muudamegi seda korda nüüd, ütleme jälle, et praktikas on see juba läbi proovitud ja polnud nagu häda midagi?
14:04 Aseesimees Martin Helme
Jaa, eilsel juhatuse koosolekul arutati ka Isamaa fraktsiooni pöördumist, milles paluti lõpetada kaugtöö, põhimõtteliselt otsekohe. Jõudsime järeldusele, et kuna suur saal on hääletanud, et me oleme kaugistungil kuni selle nädala neljapäevani ehk 25. novembrini, siis me juhatuses seda ümber tegema ei hakka. Me ei näinud ka erilist perspektiivi tulla tagasi suurde saali ettepanekuga päev varem lõpetada ära kaugtöö. Praegu on niimoodi, et meie kaugtöö kõigepealt juhatuse mittekonsensusliku otsusega ja hiljem suure saali häälteenamuse otsusega kestab 25. novembrini, pärast seda me tuleme automaatselt tagasi oma tavatöö juurde. Kui nüüd enne meie detsembrikuiseid istungeid keegi teeb jälle taotluse, siis peab juhatus seda arutama, ja kui ei jõuta üksmeelele, siis tuleme jälle saali. Aga praegu lakkab kaugtöö automaatselt 25. novembril. Mis puudutab pretsedenti, siis no pretsedendid on sellised asjad, millega tuleb alati ettevaatlik olla, jah.
Urmas Reinsalul on protseduuriline. Palun!
14:05 Urmas Reinsalu
(Kaugühendus)
Austatud istungi juhataja! Ma ei saa küll nõustuda juhatuse niisuguse käsitlusega, et kui senine praktika on olnud üks, siis see on otsekui eeldus, et selline praktika on olnud põhiseaduspärane. No selles loogikas ei oleks ka mingit vaimuteaduslikku progressi olemas. Sellega tuletab juhatus mulle meelde veidi inkvisiitoreid, kes keeldusid vaatamast Galilei teleskoopi. Aeg on mõelda veidi avaramalt. Ja ma täpsustaks Helir-Valdor Seederi küsimust: kas juhatus langetas otsuse? Kui juhatus langetas otsuse, siis ma paluksin istungi juhatajal seda tsiteerida. Küsimus puudutab seda, et meie vaates, Isamaa fraktsiooni vaates eile Riigikogu võttis häälteenamusega vastu ettepaneku parlamendile. Ma saan aru, et juhatusel on teistsugune tõlgendus sellest arusaamast. Ja küsimus on: kuidas parlamendiliikmed saavad oma õigust kaitsta? Millise kohtutee kaudu ja kuidas seda vaieldavat otsust või mitteotsust on võimalik tuvastada, õiguskaitse kaudu, kas ta on siis kohtu kontrolli mõttes õiguspärane või mitte? Need kaks küsimust.
14:06 Aseesimees Martin Helme
Seda sõnastust ma kohe peast ei suuda siin ette lugeda. Põhimõtteline seisukoht oli see, et niipalju kui meie teame, ei suutnud me minna tagasi – vähemalt ei selle ega ka eelmise koosseisu jooksul – olukorrani, kus seesuguse ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele oleks vastu võetud vähem kui koosseisu häälteenamusega ehk 51 häälega. Nii mulle kui ka kindlasti sulle, Urmas, on argument iseenesest alati see, et nii on alati tehtud. Lõpuks konservatiivid niimoodi suhtuvad asjadesse. Aga seal olid juures ka juriidilised argumendid, mida andsid meile õigusosakonna inimesed, kes ütlesid, et kuna ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võib kaasa tuua seaduste muutmise ja kuna täitevvõimule ettekirjutuse tegemine parlamendi poolt on käsitletav põhimõtteliselt sarnase aktina, nagu oleks ministri umbusaldamine või valitsusele volituste andmine, siis selle n-ö lävendi kujunemine on loogiline ja nii on seda alati käsitletud. Need olid peamised argumendid.
Mihhail Lotman, palun!
14:07 Mihhail Lotman
Aitäh! Ma olen kerges hämmingus. Minu meelest Eesti Vabariik oma õigusruumiga kuulub Kontinentaal-Euroopasse, aga mitte islami juriidilisse praktikasse, kus ühelt poolt on fikseeritud seadused, šariaat, aga teiselt poolt iga otsuse puhul võiks lähtuda adaadist, st kommetest, mis olid isegi enne islamit välja kujundatud, nii et lihtsalt lähtume kombest. Ma olen aga eriti suures hämmingus, kui ettepanekud ehitada välja kontrolljoone tõkked on võrdsustatud valitsuse umbusaldusega. See on väga peen kasuistika ja, jällegi, see ei lähtu euroopalikust, kontinentaaleuroopalikust õigusruumist, vaid pigem angloameerika pretsedendiõigusest, mis üldiselt ei ole Eestile omane. Kas ma eksin?
14:09 Aseesimees Martin Helme
Äärmiselt keeruline konstruktsioon. Ma ei arva, et me peame siia tooma islami praktika. Meil on tõepoolest põhiseadus ja põhiseadus on kontinentaalne. Meie põhiseaduse ja meie seaduste tõlgendamise juures siiski on pretsedendil täiesti olemasolev roll. Nii nagu me tuvastasime, ei sellest koosseisust ega eelmisest koosseisust, sõltumata ettepaneku sisust – ja neid ettepaneku sisusid, mida me ka põgusalt vaatasime, on olnud äärmiselt erinevaid nii seaduste muutmiseks, analüüside tegemiseks kui ka lihtsalt mingite konkreetsete asjade otsustamiseks – on olnud alati käsitlus, et see nõuab 51 häält. Meil ei olnud ka võimalik tuvastada ühtegi sellist paragrahvi, mis ütleks, et nii ei tohi, see on kuidagi vastuolus seadusega, meie kodukorraseaduse või põhiseadusega. Pigem, kui tekibki kuskil mingisugune kaheti mõistmine või hall ala, siis pigem need kaheti mõistmised või hallid alad, samuti varasemad käsitlused ja varasem praktika viitavad sellele, et seda 51 hääle nõuet oleme me siiamaani kõik aktsepteerinud. Me kõik oleme sellega nõus. Kui ühel hetkel keegi ütleb, et enam me seda ei aktsepteeri, siis tuleb teema uuesti üle vaadata ja läbi käia, aga siiamaani on kõik seda aktsepteerinud ja seda ei ole kunagi vaidlustatud. Üks põhjus on see, et kõik on nendest paragrahvidest siiski suhteliselt ühtemoodi aru saanud, kõik on neid ühtemoodi mõistnud.
Ja küsimus, mis enne õhku jäi, oli see, kuidas Riigikogu liikmed saavad oma õigusi kaitsta. Isamaa fraktsiooni liige pöördus näiteks kaugtöö teemal otse Riigikohtusse ja Riigikohus lausa võttis asja menetleda. Nii et kuigi see tee on kitsas, on see siiski olemas. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline!
14:11 Urmas Reinsalu
(Kaugühendus)
No küsimus ongi selles, tõepoolest, ma olen nõus professor Lotmaniga, võrdleva kultuurieksperdiga, et niisugune islamistlik õiguspraktika on hakanud nüüd juhatuses juuri ajama. Ma oleksin väga ettevaatlik selle viljelemisel. Probleem ongi selles, vaidlus käib selle üle, et jah, Riigikogu otsust saab huvitatud isik vaidlustada, aga nüüd ongi küsimus, kas otsus on või otsust ei ole. Selles ju küsimus ongi. Otsuse mittevastuvõtmise vaidlustamise kohtutee on vägagi poleemiline.
Aga ma tuleksin selle tõlgenduse juurde, mis mulle tuli, mida härra istungi juhataja ütles. Nimelt, juhatus asus seisukohale, otsekui ettepaneku tegemine valitsusele oleks võrreldav umbusaldusavaldusega valitsusele, mis tähendab tegelikult seda, et see on juriidiliselt kohustuslik. Kas nii? Või mida see tõlgendus tähendas? Kuna see praktika jõuab minu kõrvadeni küll esmakordselt, ja väga moodsalt, siis ma paluksin istungi juhatajal seda mõttekäiku avada, et me oleksime sellest teadlikud. Kas see tähendab siis seda, et realiseerimata ettepanek valitsusele toob kaasa valitsuse ametist tagasiastumise? Või mida see paralleel täpselt tähendas, nii tugeva õigusjõu paralleelse mõttekäiguna?
14:12 Aseesimees Martin Helme
Otsus on olemas, otsus on tehtud, otsus on sõnastatud. Ma saan aru, et tänase päeva jooksul on see ka kõigile kättesaadav. Nii et otsus on n-ö paberi peal olemas ja sellega saab tutvuda. See, me rääkisime valitsuse ametissepanemisest või umbusaldamisest – selle kirjeldus või tõlgendus oli niisugune, et kui Riigikogu oma otsuse eelnõuga annab valitsusele mingisuguse kohustuse, siis valitsusel puudub võimalus seda kohustust mitte täita. Tal on reaalne kohustus mingi asi ära teha, mida Riigikogu on käskinud teha, ja seal on väga vähe manööverruumi, kuidas seda ellu viia. See on selles mõttes sisuliselt ikkagi selline mõttekäik, et see nõuab samuti Riigikogu koosseisu häälteenamust. Lisaargument oli sinna juurde veel see, et tõenäoliselt väga paljudel juhtudel – mitte alati, aga tõenäoliselt väga paljudel juhtudel – käib Riigikogu ettepanekuga kaasas ka seaduse muutmine, nii et seda lihthäälteenamusega lihtsalt niisama teha on väga riskantne, sest meil on terve hulk seadusi, mis nõuavad samuti koosseisu häälteenamust.
Uuesti Urmas Reinsalule, palun, sõna!
14:13 Urmas Reinsalu
(Kaugühendus)
Härra istungi juhataja! See läheb väga huvitavaks, see mõttekäik on läinud väga huvitavaks – see on kohustuslik. Sõna "ettepanek" iseenesest – minu mälu järgi küll, ma pean tunnistama, on parlamendi liikmed tõlgendanud seda laiema tõlgendusega. See ei pruugi olla õige, aga seda on tõlgendatud nii, et ettepanek on n-ö üleskutselise tähendusega. Nüüd tuleb välja, et valitsus peab seda viivitamatult täitma. Aga, härra istungi juhataja, kui me kujutame ette ja tegelikult olekski aeg öelda, et valitsus peaks otsustavamalt praeguses julgeolekukriisis tegutsema ja parlament nõuab seda, mida siis valitsus istungi juhataja hinnangul peaks tegema ja mis on tagajärg, kui ta seda ei tee?
14:14 Aseesimees Martin Helme
Ma alustan sellest, kust see meie loogika tuli. Kui me loeme seda oma kollast raamatut, siis seal on niimoodi kirjas – see on nüüd kommentaar, eks ole: "Otsus, millega Riigikogu teeb valitsusele ettepaneku algatada konkreetne seaduseelnõu, nõuab PS § 103 lõike 2 kohaselt vastuvõtmiseks parlamendi koosseisu häälteenamust. Muu sisuga ettepanekuid sisaldava otsuse vastuvõtmiseks piisab PS §-s 73 sätestatu valguses poolthäälte enamusest. Tavaliselt on lähtutud kõigi selliste otsuste puhul siiski PS § 103 lõikes 2 sätestatust ning nõutud otsuse vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, st vähemalt 51 poolthäält. Niisuguse praktika kasuks räägib see, et sageli on ühes otsuse eelnõus nii valitsusele tehtavad ettepanekud algatada eelnõu kui ka üleskutsed muuks tegevuseks. Kuivõrd kõnealuste otsuste puhul on tegemist poliitiliselt siduvate ettepanekutega [...], õigustab vähemalt 51 hääle nõuet ka seos PS § 97 lõikega 1, mille järgi saab Riigikogu avaldada valitsusele umbusaldust oma koosseisu häälteenamusega."
See oli see loogika, millest ma siin põgusalt rääkisin. Andke andeks, ma ei ole jurist ja sellepärast võib-olla puterdasin natuke, aga see oli see, millele ma viitasin.
Helir-Valdor Seeder, palun!
14:15 Helir-Valdor Seeder
Aitäh, auväärt juhataja! Mina oma esimesele protseduurilisele küsimusele sain küll vastuse, et Riigikogu juhatus on arutanud ja langetanud otsuse. Sealt tekib võimalus vähemalt Riigikogu juhatuse otsust Riigikohtus vaidlustada, kui see vajalik on. Ma loodan, et me seda teed läheme, et saaks selguse sellele vaidlusele, mis on tekkinud. Ja seepärast ma küsisingi, kas otsust on või ei ole. Vähemalt see otsus on. Seda, mis toimus Riigikogu saalis – justkui 27 : 26 häältega oleks võetud otsus vastu, aga kuna juhataja tõlgendas seda nii, et vajalik on 51 ehk koosseisu häälteenamus, siis justkui otsust vastu ei võetud, ja kui otsust vastu ei võetud –, oleks raske olnud vaidlustada, kuna otsust ei ole. Aga juhatuse otsust me saame vaidlustada.
Aga minu küsimus lähtub teie selgitusest Urmas Reinsalu küsimustele. Kõigepealt, kui on olnud senine praktika, et me rikume ühte seadust või põhiseadust ja jõuame ühel hetkel arusaamisele, et seda ei ole enam mõistlik teha, ehkki me oleme seni teinud, siis on igati sobilik ju seda praktikat muuta. Me kõik peaksime olema arenemisvõimelised inimesed. Aga huvitav selgitus oli küll, millele oleks vaja kohe vastust saada, sest 51 hääle eelnõusid on teisigi siin tulemas kohe-kohe hääletusele. Kui valitsusel tekib kohustus, siis on vaja 51 häält. Kas siis kõigi Riigikogu otsuste puhul, kus valitsusel tekib kohustus, peaks olema 51 häält? Ma ei räägi siin seaduse väljatöötamisest, sest meie otsuse eelnõu ei näinud ka ette seaduse väljatöötamist. Erinevad missioonid jms otsused, mida Riigikogu langetab, need on ju lõppude lõpuks täitevvõimule kohustuslikud. Kas seal on ka igal pool 51 häält vaja?
14:17 Aseesimees Martin Helme
See sõna, mida kommenteeritud väljaanne kasutab, on "poliitiliselt siduv" ettepanek – poliitiliselt siduv ettepanek, mida võib ka seostada põhiseaduse § 97 lõikega 1, mille järgi saab Riigikogu avaldada valitsusele umbusaldust oma koosseisu häälteenamusega. See oli see väljend – "poliitiliselt siduv", mida seal koosolekul kasutati. Jälle, kui ma kasutasin mingit teist väljendit, siis palun vabandust segaduse tekitamise pärast. Helir-Valdor Seeder, palun!
14:18 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Te ei pea vabandama midagi, see on ju kollektiivne otsus teil ja kollektiivne looming on alati mitme inimese tarkus koos. Aga poliitiliselt siduv – see tähendab siis, et missioonide otsus Riigikogus tehtuna ei ole poliitiliselt siduv valitsusele? Saan ma õigesti aru?
14:18 Aseesimees Martin Helme
Ei, kindlasti nii tõlgendada ei saa. Lõbus on, jah. Helir-Valdor Seeder, palun!
14:19 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mul ikka küsimus: kuidas siis on poliitiliselt siduva otsusega? Need kõik peaksid siis nõudma 51 häält. Nüüd te tunnistasite, et on küll, et missioonide puhul on ka täiesti poliitiline siduvus olemas, st see on kohustuslik ja ta on poliitiliselt siduv. Miks siis seal 51 häält ei ole? Ma sellisest tõlgendusest nüüd hästi aru ei saa. Meil on need asjad vaja selgeks rääkida, et teada, kuidas tulevastel hääletustel, mis kohe tulevad, ikkagi käituda ja millal üks või teine otsus tegelikult vastu võetud on, kas vajatakse lihthäälteenamust või koosseisu häälteenamust. Minu arvates kõik meie otsused ja seadused, mis Riigikogu vastu võtab, on ka poliitiliselt siduvad valitsusele. Mitte mingisuguseid teistsuguseid otsuseid ja seadusi parlament vastu ei võta.
14:20 Aseesimees Martin Helme
Ikka vahel võtab – avaldusi ja muid selliseid. Jah, ma saan aru, aga Riigikogul on siiski laiem tööriistakast. Aga see ei tohiks segadust tekitada. Meil on kirjas kahes kohas, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ja põhiseaduses, need seadused, mis vajavad kas 51 häält, mõni vajab 61 häält, põhiseaduse muudatus nõuab isegi 81 häält. Neid lävendeid on meil seatud siin nii kodukorraga kui ka põhiseadusega.
Ma pisut polemiseeriksin või vaidleksin vastu sellele, et me oleme siiamaani kuidagi rikkunud seadust. Ei saa nõus olla. Siiamaani on kõik ühtemoodi aru saanud, et see 51 hääle nõue otsuse eelnõu puhul on seaduspärane, seadusest lähtuv. Ega ka Isamaa fraktsioon ise ei ole kunagi varem – ei siis, kui ta on olnud valitsuse poolel, ega siis, kui ta on esitanud neidsamasid otsuse eelnõusid – tõstatanud seda teemat, et nii ei tohiks teha. Meil on tekkinud nüüd olukord, kus on mingil moel või mingil põhjusel avastatud, et tegelikult see võiks ka teistmoodi olla. Ja ma olen täiesti nõus ja igati käsi, et see tuleks ära lahendada. Aga ma ei ole kindel, et me nüüd siit niimoodi üle puldi debateerides selle lahendame, ma põhimõtteliselt arvan, et lõpliku lahenduse saab tegelikult tuua Riigikohus. Ma ei näe, et meil kuidagi teistmoodi see [võimalik oleks]. Või kui me teeme kodukorraseadusesse mingisuguse täpsustuse, millest saavad kõik ühtemoodi aru ja on nõus. See aga viib meid tagasi selleni, et see kodukord on meil olnud varsti 20 aastat, no pisemate muudatustega, ja siiamaani on kõik ühtemoodi aru saanud.
Urmas Reinsalu, palun!
14:22 Urmas Reinsalu
(Kaugühendus)
Aitäh, austatud istungi juhataja! Kodukorraseadus tegelikult just nimelt seda küsimust nii detailselt ei reguleeri, muidu ju vaidlust ei olekski. Kui kodukorraseadus seda sisustaks, siis oleks küsimus, kas kodukorraseadus on põhiseaduspärane. Aga nüüd me jõudsime väga avara probleemide kompleksi juurde ja me peame hakkama seda elementide kaupa avama.
Esimene küsimuste ring puudutas seda: Riigikogu esimees esmaspäeval mainis, et Riigikogu juhatus arutas ka sellel kevadel seda küsimust. Ta vist viitas isegi, et see oli maikuus. Mul on palve. Praegu teie, istungi juhataja, ütlesite, et kunagi varem ei ole keegi seda probleemi avanud ja keegi pole üldse käsitlenud seda selle nurga alt nagu Isamaa fraktsioon sellel töönädalal. Aga Riigikogu esimees ütles, et juba kevadel arutati seda Riigikogu juhatuses. Mul on palve, et te [vastaksite] järgmistele küsimustele: a) kas Riigikogu esimehe informatsioon esmaspäevast vastas tõele, b) kelle palvel seda arutati, ja c) kas kujundati mingi juhatuse seisukoht?
Nüüd teine teemade ring. See tõlgendus poliitilisest siduvusest kui Riigikogu akti kõrgema kvoorumi ehk koosseisu enamuse nõudest, ma arvan, ei kannata küll mitte mingisugust kriitikat. Ja see on kindlasti võimalikus õiguslikus vaidluses väga oluline, teie hinnang, mis oli see põhjendus. Nii et ma tahaksin seda üle täpsustada. Selle loogika järgi otsekui poliitiline siduvus eeldab kõrgemat kvoorumit kui õiguslik siduvus. Kas siis Riigikogu juhatus eristab poliitilist ja õiguslikku siduvust? Kas poliitiline siduvus mahub õiguslikult siduva alla või peaks õiguslikult siduv olema madalama kvoorumi tasemega parlamendiaktide vastuvõtmisel?
Poliitilise siduvuse tõlgendus on, ma arvan, vägagi vaieldav. Sest Riigikogu puhul me räägime parlamendiliikmete õigustest ja me saame suurepäraselt aru, et vaidlus käib õiguste tõlgendamise üle. Samamoodi, kui Riigikogu juhatus tuleks kokku ja otsustaks, et mingi akti puhul on vajalik 101 parlamendiliikme nõusolek, nagu vanasti oli Poola parlamendis, siis see kahtlemata tekitaks hoopis teise õigusliku olukorra mingi spetsiifilise küsimuse menetlemisel.
Põhiseadus on andnud väga selge reservatsioonidega kataloogi koosseisu häälteenamusele. Ja ma viitan ka ajaloolisele tõlgendusele. Kas juhatus analüüsis ka sõjaeelset põhiseadust, millest ju tegelikult ühe tuletisena tuli see ettepaneku konstruktsioon? Ka see ajalooline argument räägib praegu Isamaa fraktsiooni seisukoha kasuks.
Mu küsimus on ikkagi see: millises loogikas, mis mõttekäigu järgi poliitilist siduvust eristatakse õiguslikust siduvusest, kui põhiseadus niisugust mandaati ei anna? Kui tuuakse paralleel umbusaldusavaldusega, siis ma ütlen selle peale, et umbusaldusavaldus on ju õiguslikult siduv, mitte poliitiliselt siduv. See on hoopis erinev kategooria. Umbusaldusavalduse puhul on valitsus ametist kukkunud, kui talle umbusaldust avaldatakse, ning mingi poliitiline siduvus kategooriana ähmastab selle akti tegelikku ja selget järelmit.
14:25 Aseesimees Martin Helme
Kõigepealt jah, vastab tõele, selle aasta 20. mail ... Vabandust! 2020. aasta 9. mail toimus juhatuse istung, juhatuse liikmed Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas arutasid täpselt sama küsimust, kas otsuse eelnõu valitsusele ettepaneku tegemiseks vajab 51 häält. Tookord oli juhatuse üksmeelne otsus – kriipsutan alla, et seal osales ka Helir-Valdor Seeder –, et jah, 51 hääle nõue on alati olnud ja jääb kehtima. See on teist korda meil käesoleval aastal juhatuses olnud ja juhatus on siin olnud järjekindel, mis siis, et juhatuse koosseis on nüüd teine, see on muutunud. Te võite mind torkida, aga ma ei lähe juriidilisse arutelusse või diskussiooni poliitilise siduvuse ja kõige muu teemal. See ei ole lihtsalt see formaat.
Paul Puustusmaa, palun!
14:26 Paul Puustusmaa
(Kaugühendus)
Suur tänu! Minu arvates on küll nüüd tegu sellise olukorraga, kus on asi väga põhimõtteline. Sellepärast, ma tuletan meelde, esiteks, et iseenesest ükski kommentaar ei loo õigust ega seadust, ükski seadusekommentaar seda ei loo. Kui me vaatame praktikat, siis see võib olla mõnikord nii ja mõnikord naa, ja kui me vaatame ka põhiseaduse kommentaare, siis need aeg-ajalt muutuvad ja päris olulisel määral. Aga antud juhul tuleb siiski soostuda Isamaa protestidega. Ja minu meelest on tegemist väga põhimõttelise küsimusega, mille lõpliku lahenduseta me ei saaks sisuliselt edasi minna. Sellepärast, et kui me teeme ikkagi ettepaneku Vabariigi Valitsusele – kusjuures tegemist ei ole mingisuguse seadusega, vaid just ettepanekuga –, siis ettepanek on ju see, millega saab nõustuda või mitte nõustuda. Siin mingit kohustuslikku sisu luua iseenesest ei saa, see on just täpselt niimoodi sõnastatud. Praegu mulle tundub, et selle otsuse vastuvõtmise puhul selline intepretatsioon, et nõutakse Riigikogu koosseisu häälteenamust, on natuke ülepingutatud, see on ilmselgelt põhjendamatu. Tegelikult on sellega Riigikogu istungi juhataja sisuliselt ületanud oma volitusi, kui ta kinnitas seda, et otsust ei ole vastu võetud, kuigi enamus oli selle otsuse poolt.
Ma tuletan meelde veel seda, et siin on selgelt näha, et on tegemist ikkagi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumisega, protseduuride rikkumisega, mille kohta president on üsna hiljuti öelnud, et sellises situatsioonis on vastuolu põhiseaduse enesega. Ehk sellise rikkumise najal vastu võetud otsus on kehtetu.
14:28 Aseesimees Martin Helme
Aitäh! Nagu ma ütlesin, ega siin ma ei näe teist lahendust kui seda, et lõpuks jõuab asi kohtusse ja kohus siis kaalub ja hindab. Ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et see 51 hääle nõue on kuidagi põhjendamatu. Ma ütleksin täpselt risti vastupidi, et täiesti põhjendamatu on käigu pealt muuta praktikat, mis on olnud vähemalt kolmes kui mitte neljas viimases Riigikogu koosseisus. Kümme aastat on ühtemoodi praktika olnud ja nüüd siis sellepärast, et ei tule hääled kokku, nii nagu tahetakse, öeldakse, et muudame praktikat, mis on olnud kolmes koosseisus. Vot see on põhjendamatu käitumine. Ma ei näe, et siin oleks kusagil mingisugusegi paragrahvi rikkumist olnud. Ja kui on olnud, siis on see olnud läbivalt kolme-nelja Riigikogu koosseisu jooksul ja keegi ei ole seda varem avastanud. Mina ei saa aru, millise õigusega saab koosoleku juhataja või juhatus lihtsalt nipsust otsustada, et nüüd me teeme teistmoodi. Vot see on põhjendamatu minu meelest.
Urmas Reinsalu, palun!
14:29 Urmas Reinsalu
(Kaugühendus)
Aitäh! Ma arvan, et kogenud juristi tunneb alati ära tema küpsest tasakaalustatud avaldusest. Paul ei ole mitte asjata söönud juristileiba, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe leiba. Ma täiesti ühinen tema mõttekäiguga, puhta, selge ja klaari juristikäsitlusega. Ka istungi juhataja ise, kes võtab seisukohti, milline käitumine on põhiseaduspärane, möönis, et ta ei ole erialalt jurist. Tegelikult juhatust nõustasid juristid. Ma juhin tähelepanu veel sellele, et paradoksaalsel kombel on tegelikult ju ka töökorraseaduse kommentaarid koostanud ennekõike praktiseerivad juristid, kes on nõustanud ka Riigikogu juhatust. Ja loomulikult see advokeeribki seni kujunenud praktikat. Ma juhin tähelepanu sellele, millest istungi juhataja tsitaadis libises mööda, seal oli sõna "tavaliselt", st tavaliselt ei ole tehtud seda. Ma paluksin selgitada, kui meil läks juba nii, et Riigikogu juhatus kasutab argumendina – ja see on täiesti legitiimne – niisuguseks eesmärgipäraseks seaduse tõlgendamiseks ja tuvastamiseks kommentaari, mida tähendab selles kommentaaris sõna "tavaliselt". Kas juristid selgitasid juhatusele sõna "tavaliselt" tähendust?
Teiseks, ma ei saanud vastust sellele. Siin oli juttu sellest, et mitte keegi mitte kunagi ei ole seda vaidlustanud. Aga miks siis 2020. aastal Riigikogu juhatus seda korraga n-ö lambist arutas? Mis oli see ajend? Ma paluksin selgitust, kelle palvel või mis kontekstis see päevakorda tõstatus.
Kolmandaks, viide Helir-Valdor Seederile ei ole selles mõttes asjakohane, kui see peaks olema nüüd selle asja paikapanemine. Galilei ka jõudis oma arusaama juurde pärast arvestusi, pärast taevavaatlusi. Ja see ongi progressi märk. See ei ole mitte probleem, vaid see tegelikult on meie kõigi võimalus põhiseaduspärast kodukorra tõlgendamist sisustada.
14:31 Aseesimees Martin Helme
Ega mul ei ole kiiret kuskile. Meil on täna võimalik istungit pidada homme kella kümneni. Mina teiega sisulisse diskussiooni sel teemal väga ei lähe. Esmaspäeval arutati seda põhjalikult siinsamas saalis ja seda on vahepeal siin edasi arutatud. Eks juristidele meeldibki arutada. Mina jurist ei ole, mina tahaks koosolekuga edasi minna, aga me teeme protseduurilised ilusti lõpuni.
Muidugi ma olen nõus sellega: see, et Helir-Valdor Seeder osales ühel koosolekul aasta alguses, kus seda asja ka arutati ja kus ta arvamus oli teistpidine kui täna – inimesed võivad alati ju tõesti muuta oma seisukohti, kui mingisugused uued asjaolud ilmnevad või mingid põhjendused on selleks. Mul ei ole siin ühtegi etteheidet, inimeste õppimisvõime on hea asi. Me võime ju siin neid küsimusi küsida, aga ega ma siin mingite sisuliste vastustega selle poleemikaga kaasa ei tule.
Helir-Valdor Seeder, palun!
14:32 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Kõigepealt, Urmas, ma tänan sind, et sa mind Galileiga võrdled. Aga koosoleku juhatajale ma siiski ütleksin, et me just sisuliselt peamegi siin tööd tegema ja arutama ning lõpuks tuumani jõudma, sellepärast et see on väga oluline küsimus. Esmaspäevane hääletus ju näitas, et parlamendi lihthäälteenamuse toetus sellele otsuse eelnõule oli olemas. Nii et väga palju sõltub sellest, kuidas me seda interpreteerime, kas parlamendi suur saal langetas otsuse ja võttis vastu või mitte. See on väga põhimõtteline küsimus ja sisuline küsimus, mitte ainult formaalne.
Aga ma tahan anda väikese omapoolse kommentaari. Siin nüüd juhataja küll libastus minu arvamust ja seisukohta kommenteerides, et ma olen oma seisukohta muutnud. Ei ole. Vastupidi, see, et see küsimus tõstatati juba tükk aega varem ehk 2020. aastal, näitab, et selle teema ümber on olnud juba varem probleeme ja küsimusi. Ei ole olnud nii, nagu juhataja väitis ja nagu teie täna väidate, et kogu aeg on ühtemoodi tõlgendatud, keegi ei ole protestinud ega seda vaidlustanud, aga nüüd järsku esimest korda on see küsimus kerkinud. Ei ole. See küsimus on ka varem õhus olnud. Ma mäletan väga hästi oma osalust sellel juhatuse koosolekul, kus sai see küsimus tõstatatud, just nimelt samast aspektist. Me võtsime teadmiseks ametnike selgitused, aga mina ei nõudnud selle suurde saali hääletamisele toomist, sellepärast et see ei oleks lahendanud küsimust. Ja siin ma olen küll teiega ühte meelt, et tõenäoliselt saame me sellele vastuse siis, kui me läbime Riigikohtu. Nii et ma olen selles mõttes teiega nõus ja luban, et ma selles küsimuses enam protseduurikaga teid ei tülita, kuna on olemas Riigikogu otsus, mida on võimalik vaidlustada.
14:33 Aseesimees Martin Helme
Mulle tundub, et ma siiski põhiliselt ei rääkinud mitte sellest, et teemat ei ole tõstatatud, vaid rääkisin sellest, et nii on kogu aeg tehtud. Kui teema ongi tõstatatud, nagu ilmselt on, siis on jõutud järeldusele, et nii, nagu on tehtud, on õiguspärane. Ma tahan lihtsalt seda öelda, et see, mis me täna siin teeme, ei ole õige formaat. Kui me tahame selle üle arutelu pidada, siis minu ettepanek oleks pidada seda vanematekogus. Sinna on võimalik juurde kutsuda juristid, spetsialistid ja fraktsioonide esindajad. Seal saavad kõik rahulikult rääkida. Praegu me tegelikult ei saa väga sisuliselt siin arutelu pidada.
Valdo Randpere, palun!
14:34 Valdo Randpere
(Kaugühendus)
Tahan tegelikult ainult lühidalt toetada Martin Helmet ja paluda, et hakkaks juba tööle. Täna on tõesti väga pikk päevakord. Ehk arutataks neid asju vanematekogus.
14:34 Aseesimees Martin Helme
Aitäh! Aga siiski, meil on veel protseduurilisi küsimusi. Palun, Urmas Reinsalu!
14:34 Urmas Reinsalu
(Kaugühendus)
Aitäh, austatud istungi juhataja! Tahan toetada Valdo Randperet ja ütlen, et hakkame tööle ja töötame resultatiivselt. Kunstlik takistus, mille juhatus on praegu parlamendi ette asetanud, muudab töötegemise raskendatuks. See oli nii eilse otsusega ja see on tegelikult järgmise otsusega samamoodi. Meil seisab ka järgmise otsuse puhul ees täpselt samasugune arutelu, mis puudutab künnist sotsiaaldemokraatide algatatud taastuvenergia ettepaneku puhul valitsusele. Nii et ega me sellest arutelust ei pääse kuhugi. Võidakse mõelda, et see on ebaoluline küsimus, aga vabandust, kui istungi juhataja ja Riigikogu juhatuse tõlgendust järgida ja võtta seda nii, et see on siduv valitsusele, siis tekib väga tõsine küsimus: meil on vaja piir välja ehitada kiiremas korras. Riigieelarve kontrolli komisjon sai täna ülevaate selle kohta, mis puudutab vajakajäämisi piiri kiirema väljaehitamise rahastamises, ja ka sellest, et planeeritud piiri puhul on tegemist hiireaukudega, kus on n‑ö füüsilised tõkked mitmes kohas planeeritavana puudu, on vaja kiiremat rahastust. Politsei direktor leidis samuti, et kui järgmiseks aastaks raha täiendavalt eraldataks, siis see tooks kaasa ka piiri kiirema valmimise. Nüüd on küsimus selles, kas see otsus võeti vastu, kas valitsus peab järgmise aasta eelarvesse selle raha leidma või mitte.
Ma saan aru, et istungi juhataja osundab, et see on kohtu küsimus. Aga ma paluksin nüüd istungi juhatajalt selgitust, kuna see on nii oluline küsimus ja puudutab suurt raha. Kui Riigikohus ütleb, et tegelikult 27 häälega võeti vastu see Riigikogu otsus siiski sellel nädalal, siis kas see tähendab seda, et valitsusel on kohustus Riigikohtu otsuse jõustumisel eraldada lisaraha kiiremaks piiriehituseks? Milline see tõlgendus on, härra istungi juhataja?
14:36 Aseesimees Martin Helme
Seda tõlgendust ma kindlasti anda ei saa. Ma lihtsalt tahan juhtida tähelepanu sellele: kui Riigikogu leiab, et valitsus ei saa piiri ehitamise ja piiri kaitsmisega hakkama, siis Riigikogu arsenalis on olemas selline asi nagu ministrile või kogu valitsusele umbusalduse avaldamine selle eest, et nad oma tööga hakkama ei saa, ja sellel on 51 hääle künnis.
Tundub, et rohkem protseduurilisi ei ole. Aitäh, kolleegid! Aga me saime palju targemaks.
Nüüd on päevakorra täpsustamine. On edasi öelda mõned täpsustused tänaste eelnõude komisjoni ettekandjate muudatuste kohta. Tänase kolmanda päevakorrapunkti juures, eelnõu 467 teisel lugemisel teeb ettekande sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Teiseks, tänase üheksanda päevakorrapunkti juures, eelnõu 431 kolmas lugemine, teeb ettekande rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Kolmandaks, 13. päevakorrapunkti juures, mis on eelnõu 485 esimene lugemine, teeb ettekande põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone. Neljandaks, tänase 19. päevakorrapunkti juures, mis on eelnõu 458 teine lugemine, teeb ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Viies muudatus või täpsustamine on 21. päevakorrapunkti juures, eelnõu 469 teine lugemine, seal teeb ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk.