Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, tere teisipäeva hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Jaak Valge, palun!

10:01 Jaak Valge

(Kaugühendus)

Aitäh, istungi juhataja! Mul on au esitada arupärimine haridus‑ ja teadusministrile. See tõukub Tallinna Ülikooli senati otsusest jätta rahapuudusele viidates järgmisel aastal avamata infoteaduse bakalaureuse õppekava, kus valmistatakse ette raamatukoguhoidjaid. See otsus on põhjustanud meelehärmi raamatukogude juhtide ja teiste kultuuriinimeste seas. Nimelt on Tallinna Ülikool ainus õppeasutus Eestis, kus pakutakse raamatukoguhoidjatele terviklikku õpet. Ja nüüd on mitmed selle eriala asjatundjad kinnitanud, et see mõjutab raamatukogusid ja tegelikult kogu infosektorit ning takistab nii infoühiskonna arengut kui ka eesti rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi elujõulist kestlikku arengut.

Meie soovimegi haridus‑ ja teadusministri hinnangut, kas ja kuidas mõjutab infoteaduse õppekava mitteavamine 2022. aastal raamatukoguhoidjate ja teiste infospetsialistide kättesaadavust Eestis ja kuidas kavatseb valitsus tagada raamatukogu- ja infoprofessionaalide õppe jätkusuutlikkuse. Selles arupärimises, mis on nüüd siis elektrooniliselt allkirjastatuna edastatud istungiosakonda, on see olukord muidugi kirjeldatud pikemalt ja küsimused esitatud põhjalikumalt. Aitäh!

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Juhin väikese detailina tähelepanu, et arupärimiste ja eelnõude üleandmiseks kaugistungi vormis vajutage kõne nupule, siis ta läheb õigesse lahtrisse. Aga ei ole hullu, saime info kätte. Rohkem soove ei näe. Seega olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja tavapäraselt otsustab juhatus selle menetluse vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.

Kohaloleku kontroll, palun!

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget.


1. 10:04 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane päevakord on viiepunktiline. Esimene punkt on ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel ja annan teile kiiresti ülevaate, kuidas me seda punkti menetleme. Kõigepealt on peaminister Kaja Kallase ettekanne kuni 30 minutit. Siis on igal Riigikogu liikmel ühe suulise küsimuse esitamise võimalus. Seejärel tuleb Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Siim Kallase ettekanne kuni 20 minutit ja jällegi on Riigikogu liikmetel võimalik esitada üks suuline küsimus. Läbirääkimistel esinevad vaid fraktsioonide esindajad ja arutelu lõpetamisel me otsust vastu ei võta. Austatud peaminister, Riigikogu kõnetool on teie päralt.

10:05 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu! Lugupeetud saadikud! Head kuulajad! Mõneti on tegemist pretsedenditu olukorraga, kus ma seisan teie ees valitsuse Euroopa Liidu poliitika iga-aastase ülevaatega sellel aastal juba teist korda. Viimati oli see siis märtsis. Euroopa arenguga seotud teemasid ei arutata muidugi ainult kord aastas, vaid iga päev. Need teemad on ühtlasi ka siseriiklikud teemad ja olulise kaaluga, mistõttu tuleb Euroopa arengusse suhtuda heaperemeheliku hoolivusega. See suhe toimib ka vastupidises suunas. Kui vaadata neid olulise tähtsusega riiklikke küsimusi, mida siin saalis on arutatud, nagu koroonapandeemia, fossiilenergia hinnad, kliimakriis, metsastrateegia, ebavõrdsus ja julgeolek, siis need on ühtlasi ka olulise tähtsusega üleeuroopalised teemad.

Eesti areng ja Euroopa Liidu areng on omavahel otseselt seotud. Nii Riigikogus heaks kiidetud katusstrateegia "Eesti 2035" kui ka teiste riiklike arengudokumentide lahutamatu osa moodustavad ka Euroopa Liidu vastava valdkonna poliitikad. Dokument valitsuse Euroopa Liidu poliitika prioriteetidest järgmiseks kaheks aastaks on teile esitatud ja see dokument tegelikult on väljavõte olulisematest arengutest, tegevustest, huvidest ja seisukohtadest, mis on Eesti arengu teenistuses. Kui Euroopa on tugev, siis on ka Eesti tugev, ja vastupidi. Loodan, et te olete Euroopa Liidu asjade suhtes sama nõudlikud, kui te olete riigisiseste eelnõude suhtes.

Kuna tegemist on muu hulgas ka ülevaatega poliitika teostamisest, siis tahan perioodist 2020–2021 esile tõsta järgmist. Esiteks saavutasime Eestile soodsa Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamise kava kokkuleppe. Tänan ka Riigikogu omavahendite kokkuleppe kiire ratifitseerimise eest. Tänaseks on enamus riike taaskäivitamise kava investeeringud ja reformid läbi rääkinud ning heaks kiitnud, peatselt saavad sõlmitud ka kokkulepped õiglase ülemineku ja struktuurifondi rahade kasutamiseks.

Jätkuvalt on mul hea meel õiglase ülemineku rahastu loomise üle Ida-Virumaa tarbeks ja sellegi üle, et arvestuslikult läheb meile eraldatud toetustest ligi 3,3 miljardit eurot rohepöördele.

Teine oluline märksõna on olnud tervisekriisi ületamine ja Euroopa Liidu üldise vastupanuvõime tugevdamine. Kriisidest oleme alati õppinud. Piirid on püsinud lahti, Euroopa Liidu koroonatõendist on saanud üleilmne usaldusstandard. Samuti toimib info liikumine, riigid on üksteisega jaganud kriisiabi, loodud on ulatuslik majanduspakett ning nii vaktsiinid kui ka ravimid on saabunud plaanipäraselt. Laiapindne käsitus julgeolekust ja kriisidele vastupanu võimest on tulnud selleks, et jääda.

Austatud Riigikogu! Märtsis teie ees esinedes ütlesin, et on igati Eesti huvides olnud ja peaks alati olema pürgimine Euroopa poliitika ja ühiste otsuste üle otsustajate tuumikusse, sest see on väikeriigi tugevaim tagatis oma saatust ja tulevikku ise määrata. Vaikijat ei märgata, aga räuskajat ei kuulata. Seetõttu tuleb inspireerida, olla usaldusväärne ja leidlik ühiste huvide eest seistes. On käibetõde, et solidaarsusest on õige mõelda ka kui valgustatud enesehuvist. Valitsus ei taha sõpradele ja liitlastele selga keerata. Ütleb ju vanasõnagi, et sõpra tunned hädas. Ka nõudlikkus ja kriitika on omal kohal, kui need on edasiviivad. Ja kui Eesti peaks mingil põhjusel ütlema ei, siis ainult selleks, et pakkuda veelgi parem lahendus.

Eesti seisab järjekindlalt euroopalike väärtuste eest ja töötab selle nimel, et Euroopa Liidu hääl oleks maailmas mõjus ja ühtne. Eesti inimestele ja ettevõtetele on oluline, et Eesti seisab Euroopa Liidu nelja põhivabaduse ja siseturu eest ning jätkab ka viienda põhivabaduse, andmete vaba liikumise eest seismist, sest andmed moodustavad kaksikpöörde tüve. Eesti toetab ambitsioonikat digi- ja rohepööret ning samuti seda, et pöörataks tähelepanu ülemineku sotsiaalsetele aspektidele, et me ei unustaks selle kõige keskel inimesi, ei jätaks muudatuste läbiviimisel kedagi maha ega sõidaks kellestki üle. Rohepööre peab olema inimeste rohepööre.

Hea Riigikogu! Euroopa Liit on ja jääb ennekõike rahu ja julgeoleku tagatiseks. Minu jaoks on eelseisva perioodi olulisimad märksõnad usaldus ja usaldusväärsus. "Sõber tunneb sõpra silmist, vaenlast vanast sõjafilmist," ütleb Hando Runneli luulerida. Teisalt on aga vanade sõjafilmide kangelased Euroopa Liidus sõjakirve maha matnud, kuid need on asendunud üha uute konfliktidega, mille operaatoriks on oma rahvast kartev autokraatia.

Kahetsusväärselt on tervisekriisiga kaasnenud suletus ja võimu teostamise vormid on seda autoritaarset tendentsi süvendanud. Euroopa on olnud alati vabaduste projekt, seetõttu löövad need tendentsid eriti valusalt. Hoolimata meie tahtest hoida maailma avatuna, näib see liikuvat taas polariseerumise teed. Hoolimata meie usust, et ühendused loovad koostööd ja heaolu, on need ka allikaks konfliktidele ja rahulolematuse poliitikale.

Seni töötasime usus, et üleilmne majandus ja ideede vahetus kergitab tõusulainena kõiki paate ja sellega koos liigub areng vältimatult demokraatia ja vabaturumajanduse suunas. Olime naiivsed, kui uskusime, et tahetakse nii heaolu kui ka head valitsemist, nii tehnoloogiat kui ka demokraatiat, vabaneda nii autoritaarsetest juhtidest kui ka korruptsioonist. Kuid loodud heaolu kasutatakse ka, et kasvatada musklit vabaduse vastu, naabrite ja vähemuste kiusamiseks.

Olles teistega pidevalt ühenduses, võrdleme ennast pidevalt endast parematega. Mõõdukas kadedus on edasiviiv jõud. Aga pidev võrdlemine endast parematega võib tekitada ka lõputut rahulolematust. Elame ajal, kus erinevaid konflikte on rohkem kui kunagi varem. Polariseerunud maailmas peame paratamatult valima, kellega teeme koostööd, kellega oleme ühendatud ja kui palju vastastikust sõltuvust on soovitatav, et meie juhiksime sõltuvust ja mitte sõltuvus meid.

Lugupeetud Riigikogu! Tuntud välispoliitikaekspert Mark Leonard ütleb oma värskes raamatus: "Tuumaajastul on sõja hind hoomamatu. Seetõttu on ühenduvussõdadest saanud uus poliitika tegemise viis teiste vahenditega. Need on väiksema hinnaga, need on rohkem mõjusad ja selle tulemusel muutuvad nad üha enam levinuks. Mida enam need levivad üle maailma, seda surmavamaks muutuvad nad aga võrreldes konventsionaalse sõjapidamisega." 

Loomulikult on usaldusväärne ühenduvus väga suur võimalus. Üleilmastumine ja võrgustumine on aidanud luua uusi võimalusi mitte ainult väikeriikidele ja iduettevõtjatele, aga on ka vaesusest välja aidanud suure osa inimkonnast. Euroopa Liidul kui maailma suurimal kauplejal on nende uute võimaluste loomisel nii Euroopas sees kui ka väljaspool olnud väga oluline roll.

Samas, ühendused ja ühenduvus kui uus ja odav võimalus konfliktides on uus tase, milles on usaldusel ka keskne roll. Maailm ei koosne mustvalgetest valikutest, sest need on ennekõike väärtusküsimused usaldusest. Huvi või geograafia võib olla küll koostöö aluseks, kuid usalduse aluseks on ühised väärtused, põhimõtted ja neile tuginevad kokkulepped. Kui väärtused ja reeglid lahknevad, võib ka piirileping ja piiritara vähendada usaldamatust. Ehk nagu on öelnud luuletaja Robert Frost: kindel piir muudab naabrid talutavaks.

Me näeme seda hetkel meile väga selgelt ja lähedal Euroopa Liidu ja Valgevene piiril. Poola, Leedu ja Läti kaitsevad Euroopa piiri. Euroopa Liit ei saa alluda diktaatori väljapressimisele ja hübriidrünnak tuleb otsustavalt lõpetada. Euroopa peab siin käituma ühtselt ja Valgevene peab laskma relvana kasutatavatel inimestel naasta oma päritoluriikidesse. Inimõiguste süsteemse rikkumiste eest nii oma kui välisriikide kodanike vastu vastutab Valgevene. Meie tegevuse tulemus ei tohi uus inimkaubanduse kanal Euroopa Liitu.

Hea Riigikogu! Valitsuse Euroopa Liidu poliitika prioriteetide peamine juhtmotiiv on suurendada koostööd, usaldust, aga ka vastastikust sõltuvust ja solidaarsust liitlaste ja partnerite vahel Euroopa sees. Peame neid koostöövõimalusi pakkuma riikidele ja organisatsioonidele, kes seisavad reeglitel põhineva korra eest ning tahavad luua usaldusel rajanevat tulevikku.

Loomulikult on selle osa ka inimest väärtustav digipööre ning kliima- ja elurikkuse eesmärkide järgimine oma tegevuses ja tarneahelates. Usaldus ei saa rajaneda sellel, et muudame ühendused lõksudeks, inimesed vahenditeks või ühise elukeskkonna elukõlbmatuks. Tallinna digitaalse tippkohtumise fookus usaldusväärse ühenduse idee sisustamiseks sattus väga heale ajale, et olla õigeaegseks sisendiks peatselt avaldatava üleilmse värava ehk Global Gateway algatusele, aga ka USA presidendi Joe Bideni ellu kutsutud demokraatiate tippkohtumisele. Loodan, et me jõuame samameelsete riikidega ühisele arusaamisele, mida võiks sisaldada usaldusväärse ühenduvuse väärtuspakkumine ka infrastruktuuri rajamisel.

Teisalt peaksime ka aktsepteerima, et kasvava autoritaarsuse foonil maailm juba mõnda aega ei liigu demokraatia ja vabaturumajanduse suunas. Seega oleme sunnitud häälestuma konkurentsile maailmas, mis soovib olla tänasest väga teistsugune ja esitab meile süsteemseid väljakutseid. Nii meie kriisikogemused kui rohe- ja digipööre pakuvad suurepärase võimaluse taanduda usaldamatust täis suhetest ja vabaneda ebatervetest sõltuvustest just riigi toimepidevuse aspektist kriitilistel teemadel, nagu seda on rahva tervis, side, aga ka energia.

Rände kasutamine relvana nii lõunas kui ka idas on lõpuks pannud Euroopa Liitu ümber hindama vajadust ühiste piiristandardite ja välispiiri investeeringute järele. Euroopa ühtne taevas ei ole koht inimkaubanduse kaasosalistele. Küberrünnete algupära üha täpsem tuvastamine ja nende omistamine näitab meile selgelt, kus on nii tänased kui ka digitaliseerimisega üha süvenevad haavatavused.

Korruptsiooni ja rahapesu suhtes peab üles näitama nulltolerantsi. Laiapindse käsitluse alla mahub nii meie tehnoloogiline võimekus kui ka vastupanuvõime tervisekriisidele, toidujulgeolek ja energiavarustuskindlus. Meil peavad olema tööriistad, mis on mõjusad, võitlemaks ühenduste ja usalduse haavamise vastu. Meie ühendused peavad olema usaldus- ja kriisikindlad. Kõik need valdkonnad kajastuvad ka valitsuse poliitikas.

30 aastaga oleme jõudmas Euroopa Liidu keskmisele järele. Meie supervõimeks on olnud suutlikkus mitte kasutada sõna "võimatu", olgu see siis Euroopa Liidu, euroala või NATO-ga liitumine või midagi muud. See supervõime on toonud meid tänasesse päeva ja viib ka edasi.

Kas kliimaneutraalsus kolme kümnendiga on võimatu? Milline oleks Eesti kolme kümnendi pärast siis, kui vastame sellele küsimusele "jah"? Ja milline oleks Eesti siis, kui me vastame sellele küsimusele "ei"? Meenutan, et alustasime iseseisvuse taastamiseni viinud teekonda just surve tõttu meie keskkonnale. Umbes sama palju aega, kui on möödas iseseisvuse taastamisest, on meil nüüd aega kliimaneutraalsuseni jõudmiseks. Veidi üle poole sellest teest tuleb läbida eelseisval kümnendil ja see on umbes sama pikk tee, kui meil kulus iseseisvuse taastamisest Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamiseni.

Valitsus saadab veel sel nädalal Riigikokku seisukohad Euroopa kliimaraamistiku peamiste valikute kohta. Parafraseerin kolme kümnendi eest Mart Nuti öeldud sõnu, et rohepöördele ei ole alternatiivi ning vabaturumajandusel peab lahenduste leidmisel olema keskne roll.

Kestlikkus on meie arenguvõimalus. Te küsite, kuidas. Eesti edulooks on olnud uudishimu tehnoloogia vastu. Me oleme mõistnud digitehnoloogia võimaldatud eksponentsiaalset kasvu. Selle tunnistajaks on nii ükssarvikute kui ka iduettevõtjate arv, võime ettevõtteid ja tehnoloogiaid ehitada, selleks maailmast kapitali ja parimaid inimesi kaasata. Tiigrihüpe üks algatajaid Sten Tamkivi arvab, et need kogemused tuleks panna ka järgmise rohepöörde teenistusse. Meie võime mõista eksponentsiaalset kasvu peab nüüd kohtuma võimega süsteemselt mõelda, sealhulgas mõista, et planeedil on looduslikud piirid, mida kontrolli all hoidmata võime ökosüsteeme jäädavalt kahjustada ning käivitada pöördumatud muutused.

Vajalikud muudatused ei ole vaid tehnilised ehk nagu ütleb Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere: "Tehnika viimane sõna pole alati parim lahendus. Traditsiooniliste oskuste nutikas rakendamine, kohalike oludega sobitamine ning lihtsate inimeste mõistmine ja tugi saavad järjest enam kaalu." Meil ei ole põhjust keelata soojustamata maju, veiselihast valmistatavaid burgereid, halgudega köetavaid saunaahjusid või sisepõlemismootoriga sõitvate autode kasutamist. Oma tulevikuplaanides peame aga silmas pidama, et rohepööre tähendab, et üha enam on kõikidesse lõpptoodetesse, teenustesse ja tarneahelatesse sisse arvestatud ka keskkonnamõju. Nii äriplaanides, reitingutes, laenulepingutes hakkab rolli mängima mitte ainult saadu, aga ka kulutatud energia ning selle jälg keskkonnas.

Me teame, et roheülemineku hind ei ole vaid selleks vajalike investeeringute maht, vaid ka hind, mis meil tuleb maksta siis, kui me roheüleminekut ei tee. Eesti ei ole saar ega planeet, mis jääb teistest tagajärgedest ja probleemidest puutumata. Maa temperatuuri prognoositav kasv ja sõltuvus fossiilkütustest jõuab meieni nii otse kui ka kaude, nii täna kui ka homme. Me ju ei taha, et see, mis autokraatsete võimude mahitatuna täna toimub erakorraliselt mitmel pool Euroopa piiridel, saab tulevikus olema normaalsus, kui tuhandete asemel liiguvad miljonid ja miljardid.

Puhta taskukohase energia olemasolu on võtmetähtsusega nii heaolu kui kliimaeesmärkide saavutamisel, aga ka uute roherahal rajanevate investeeringute meelitamiseks siia tulevikus. Saksamaa tööstustega seotud ettevõtjad hakkavad seda tunnetama vahetult juba järgmisel aastal jõustuvate tarneahelate rohestamise seaduse vahendusel. See kindlasti võimendub Põhjamaade kaudu ning nii saabki meie peamiste investorite ring täis. Seega turg ise hakkab suunama tooteid ja teenuseid puhtama poole.

Austatud Riigikogu! Ütlesin kevadisel arutelul teie ees, et kliimaneutraalsusest võiks mõelda kui puhtale energiale üleminekust. Meie eraldumine ühisest energiavõrgust Venemaa ja Valgevenega ning sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga edeneb vastavalt ajakavale. Kuigi Eesti on rääkinud sellest juba väga pikalt, on uute ettepanekute hulgas ka see, et imporditav elekter peab olema toodetud kliimaeesmärke arvestaval moel.

Emissioonide eksportimine näeb paberil hea välja, aga on pesueht rohepesu. Konkurents Euroopas peab rajanema usaldusel ning toimima võrdsetel alustel ja õiglaselt. Rohepesu võimaldav usalduslünk peab kaduma ning piirimeede aitab luua seda õiguskindlust puhta energia turule pääsu hoogustamiseks.

2020. aastal edestasid taastuvad energiaallikad Euroopa Liidus esmakordselt fossiilkütuseid suurima energiaallikana, tootes 38% elektrist, võrreldes fossiilkütuste 37%-ga. Oleme järjest kõrvaldanud ja kõrvaldamas takistusi tuuleenergia tootmiseks nii maismaal kui ka Läänemerel. Arendame Eesti-Läti koostöös Liivimaa tuuleparki ning kaugemas plaanis soovime näha nii Euroopa Liidu Läänemere-äärseid riike hõlmavat elektrivõrku kui ka üleeuroopalist vesinikuvõrku. Samuti peab üleminekuperioodil olema võimalik energiat toota säästlikkuse kriteeriumidele ja kaskaadi põhimõttele vastavast bioenergiast. Ohutul ja turvalisel tuumaenergial peab olema koht üleminekuenergiana. Tuumaenergia on juba täna olemas Eesti portfellis Põhjamaade elektrituru kaudu ja on ka tulevikus teretulnud. Ka gaasilised kütused jäävad üleminekukütusena meie portfelli. Tulles tagasi ühenduste usaldamise ja konfliktides kasutamise juurde, tervitan Saksa regulaatori põhimõttekindlat otsust mitte sertifitseerida Nord Stream 2 torujuhet, kui tingimused selleks ei ole täidetud.

Valitsus käivitas möödunud neljapäeval energiamajanduse arengukava ülevaatamise ning kaks nädalat tagasi otsustasime, et Euroopa kliimakokkulepete põhjal vaatame üle ka mobiilsuse arengukava. On selge, et elektril on tulevikutranspordis oluline roll, kuid millist rolli hakkab Eestis tulevikus täitma vesinik, selle vastuse peavad andma 55 miljoni euro suurune vesinikuprogramm ja aasta lõpuks valmiv vesiniku teekaart. Oleme loonud valitsuse rohepoliitika komisjoni juurde ekspertkogu ning loodan ekspertide ettepanekutele kõige mõjusamate ja kuluefektiivsemate meetmete kohta.

Hea Riigikogu! Euroopa Liit on just nii tegus, kui me tahame, et ta oleks. Eesti seisab selle eest, et Euroopa Liit oleks tugev, arenev ja kasvav organism ning Eesti oleks selle mõjus liige. Euroopa on endiselt rahuprojekt, kuid peame toime tulema muutunud hübriidkonfliktide olukorraga. Oleme harjunud mõtlema Euroopa Liidust kui regulatiivsest superjõust, ühiselt kokku lepitud normide jõustajast ja vahemehest, kuid Euroopa on ka vabaduste projekt, mida ei tohi pandeemia käigus unustada. 

Euroopa Liit on inimeste elus igapäevaselt kohal. Selle parim näide ei ole ainult Erasmuse programm ja euro, vaid ka COVID-i vaktsiinid ja vaktsiinisertifikaat. Hübriidkriisi lahendamisel on meeldiv tõdeda, et Euroopa olukorrateadlikkus on paranenud ja käised üles kääritud. Üha enam tajume igapäevaselt ka tegelikku ja tõhusat tuge, koostööd ja ka solidaarsust. Ja kodanikud tahavad üha rohkem ja enamat Euroopat. Ka Riigikogul on veel selle aastanumbri sees võimalus anda Eesti Euroopa Liidu kuvandi tugevdamiseks oma panus, sest vastuvõtmist ootab terve rida seadusi. Sellest sõltub ka see, kas Eesti jõustab endale võetud kohustused õigel ajal ning kuulub endiselt Euroopa-meelsete siseturu sõprade ringi. Aitäh tähelepanu eest!

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister! Riigikogu liikmed soovivad teilt küsida. Mihhail Lotman alustab. Palun!

10:28 Mihhail Lotman

Aitäh! Tänan selle väga ilusa kõne eest! Mul on mõned küsimused. Sa rääkisid sellest, et vabaturumajandus on see, mis viib edasi, ja me liigume aina suurema vabaduse poole. Samas me väga selgelt näeme, et Euroopa Liidus on vabaturumajandus kogu aeg järjest rohkem reguleeritud ja suunatud. Seesama rohepööre. Ma ei ole sugugi selle vastane. Aga see on väga hea näide selle kohta, et vabaturumajandus on selgelt suunatud ja reguleeritud ega liigu oma, ütleme, vabal teel. Sama me näeme ka teiste vabaduste puhul. Näiteks sõnavabadus. Sõnavabadus on kõikide teiste inimõiguste aluseks, aga me näeme, et ta on järjest rohkem suunatud ja reguleeritud. Kas sa ei tahaks seda kuidagi kommenteerida?

10:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Osalt ma olen nõus, et sellised suured suundumused vajavad teatud poliitilist tuge, kui me räägime rohepöördest. Aga põhjus, miks ma räägin vabaturumajandusest ja sellest, et turumajandus omab siin olulist rolli, on see, et nüüd me näeme, et see surve tuleb tegelikult ka altpoolt, et tarbijad soovivad toodete ja teenuste puhul näha rohkem sellist rohekeskkonna teadlikkust. Ja selle survega on kaasa läinud ka finantsasutused.

Kui me mõtleme selle peale, et tegelikult olid viimasel kliimakonverentsil ju ka finantsinstitutsioonid kaasatud, siis see tähendab seda, et kui nad hakkavad laenude andmisel mõtlema ka selle peale, kuidas see keskkonnale mõjub, siis see ei tule mitte regulatsioonidest, vaid sellepärast, et turg hakkab teistmoodi käituma. Aga loomulikult on ka tendentse, mis ei viita sellele, et vabaturumajandus ja turg kõike otsustab.

Nüüd teine pool sellest küsimusest, mis puudutas sõnavabadust. Meil on omapärane olukord. Meil on tegelikult sellised kasvavad infosõjad ja konfliktid sel teemal. Näiteks diskussioon sellesama COVID-i kriisi raames on näidanud, kui kaugele läheb sõnavabadus ja kui palju peab tsenseerima seda, mida inimesed loevad. Seda sellepärast, et see võib olla lihtsalt puhas vale ja see vale hakkab oma elu elama.

On küsimus, kas sotsiaalmeedia platvormid peavad olema need, kes seda politseinikku mängivad, või peaks see olema siiski otsustatud riikide poolt. Aga ma pigem suures pildis ikkagi näen, et sõnavabadus ja muud vabadused on üks Euroopa aluspõhimõtteid, mille eest Euroopas ka seistakse. Ja kõik uued väljakutsed, mis on seotud nende infosõdadega, ongi suured ja süsteemsed väljakutsed nii Euroopale kui tegelikult kõikidele demokraatlikele režiimidele, kuidas sellega toime tulla.

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

10:32 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja, selle küsimuse võimaldamise eest! Lugupeetud peaminister! Mina tänan samuti selle ettekande eest. Mulle meeldis selle konkreetsus, aga pean tunnistama, et seda konkreetsust polnud siiski läbivalt. Ja mul ongi selline üldisem, aga see-eest suhteliselt põhimõtteline küsimus. Nimelt, ma julgen juhtida teie tähelepanu sellele asjaolule, et Euroopa Liit ja Euroopa, mida te siis kohati sünonüümidena käsitate, ei ole tegelikult identsed mõisted. Euroopas on palju rohkem riike kui Euroopa Liidus ja Euroopa tsivilisatsioon on sadu kordi vanem kui Euroopa Liit. Ja minu küsimus tõukubki osaliselt sellest, et te rääkisite oma kõnes euroopalikest väärtustest. Ja küsimus on see: kas euroopalikud väärtused on teie mõistes siis tegelikult Euroopa Liidu väärtused või on need selle mitu tuhat aastat vana Euroopa tsivilisatsiooni väärtused?

10:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Euroopalikud väärtused on Euroopa väärtused, millele tugineb ka Euroopa Liit.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eesti maapõues on miljardite väärtuses maavarasid, muu hulgas ka haruldasi muldmetalle. Me kuulume ühena nelja sellise riigi hulka, kellel on need olemas. Seoses rohepöördega aga kaovad meil põhimõtteliselt ära kaevurite töökohad ja kaob ära ka meie enda võimekus neid kaevamisi teostada ja neid maavarasid kasutada.

Küsisin eelarve menetluse käigus siin Keit Pentus-Rosimannuse käest, kes siis kaevandama hakkab. Ta ütles väga kohmetunult, et ehk kuskilt siis tulevad mingid ettevõtted või firmad. Nüüd ma küsin teie käest jätkuküsimusena, et valitsuse juhina peab teil kindlasti olema ka plaan, kes siis hakkavad neid kaevandama ja kuidasmoodi see protsess toimub, kui arvestada seda, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus.

10:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, Ida-Virumaal on terve rida inimesi, kellel on need oskused ja kes töötavad kaevandustes. Need on väga töökad inimesed, kellel on väga spetsiifilised oskused. Õnneks on olemas ka õiglase ülemineku fond, mis aitab sinna piirkonda meelitada uusi investeeringuid just selleks, et tegelikult nendelesamadele väga töökatele inimestele tekiksid uued töökohad.

See, millele te tähelepanu juhite, mis puudutab muldmetalle – tõepoolest, see on üks teemasid. Õnneks selles valitsuses me oleme otsustanud uurida, mida meil üldse on – me tegelikult ju ei ole neid maavarasid sellisel kujul uurinud – ja millised võimalused seal peituvad. Nii et töötame selle nimel, et rohepööre, mis toimub aastate jooksul, mitte järsult, roheenergiale üleminek ei tähendaks seda, et inimesed selles piirkonnas jäävad tööta, vaid sinna tulevad uued töökohad, mis on puhtamad ja väiksema keskkonnajalajäljega.

10:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Nagu kena selline luulehommik on siin, aitäh selle eest! Aga te olete üks tuntumaid tuulelobiste, kui teie CV-d vaadata. Aga kas teate sellist vanasõna, et enne, kui uus kaev valmis ei ole, vanasse ei maksa sülitada? Küsingi, kas praegu on valitsus teie juhtimisel sülitanud vanasse kaevu, enne kui uus valmis on. Ja ma tuletan meelde von der Leyenit, kui ta tuli võimule ja rohepöörde puhul ennustas, et 2030 on CO2 tonni hind 52 [eurot]. Täna on 67 juba. See tähendab, et kogu see süsteem ei pea vett ja tuleb üle vaadata. Aga kui põhikonstruktsioonid on mädad, kuidas saab sellega julgelt edasi minna?

10:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See CO2 hind näitabki just seda, et tegelikult me peame tegema kiireid muudatusi, et saada energiat puhtamast energiaallikast. Ja kui teie küsimus oli see, kas valitsus on vanasse kaevu sülitanud, enne kui uus valmis, siis ei ole.

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

10:37 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Hea ettekandja! Te ütlesite, et Euroopa Liit ei liigu enam demokraatia poole. See on paraku õige. Samas on Euroopa Liit vabaduse projekt, mis paraku meilt aga vabadusi ära võtab. Reaalsuses oleme me Euroopa Liitu ainult vabadusi ära andnud, hüljanud püsiväärtused ja traditsioonid ning loonud usinalt meile juba tuntud nõukogude stiilis uut Euroopat uute inimeste ja uute revolutsiooniliste arusaamadega ja massibürokraatiaga, kus rahvuslikele väärtustele kohta ei ole ja mis meie vanaemasid nutma ja vanaisasid naerma ajab. Teie poolt esile tõstetud nn euroopalikud väärtused – see on tee loobumiste poole, nende väärtuste hülgamine, mis on olnud Euroopa tugevuse ja väärikuse kandjad.

Hea ettekandja, kas Euroopa Liit jääbki ainult üha suurenevaks probleemiks või on ta suuteline ka peale loosungite pritsimise ja mõtteneutraalsuse kultiveerimise ka mõnda probleemi reaalselt lahendama? Palun üks näide, milliseid eksisteerivaid probleeme Euroopa Liit on viimastel aastatel ära lahendanud.

10:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ütlesin, et maailm ei liigu demokraatia suunas. Ma ei rääkinud Euroopa Liidust, ma rääkisin tendentsidest, mis maailmas on. Teiseks, väga selge vastus teie küsimusele: vaktsiinid ja vaktsiinisertifikaadid on selgelt edulugu. Praegu on seda vaktsiinisertifikaati, mida Euroopa Liidu liikmesriigid kasutavad, juba üle võtmas rohkem kui 40 riiki üle maailma ja järjest rohkem neid tuleb juurde. See on reaalselt üks probleem, kui väga lähedasest ajaloost võtta.

Aga ma lööks maha ka selle palli, et Euroopa kuidagi surub rahvuseid alla. Vastupidi, kui te mõtlete kas või kultuurilistele eripäradele – kui palju on tegelikult erinevaid programme selleks, et Euroopa kõikide rahvuste kultuurid saaksid olla toetatud, esindatud. Võtame kas või selle, et praegu toimub meil Pimedate Ööde filmifestival, kus on väga palju erinevaid filme, mis kõik on ka Euroopa teistele riikidele teada tänu sellele, et Euroopas on sellised reeglid, mis kultuurilist mitmekesisust igatpidi soodustavad. 

Neid näiteid võib tuua veel: Erasmuse programm, see, et noored saavad õppida teistes ülikoolides, liikuda vabalt. Minu arvates kõige olulisem põhimõte Euroopa Liidus on inimeste vaba liikumine, see, et meil ei ole riikide vahel piire ja me võime – meie kaubad, teenused, inimesed –vabalt Euroopa sees liikuda. 

Neid edulugusid on väga-väga palju ja igal juhul meie ise oleme Euroopast ikkagi väga palju kasu saanud, väikese riigina just eriti. Nii et see kindlasti on üks asi. Ja kui me võtame näiteks kas või sellesama hübriidrünnaku, mis praegu toimub Valgevene poolt, siis Euroopa on ikkagi kiiresti reageerinud sanktsioonide kehtestamisega: seesama lendude sanktsioneerimine, et inimkauplejad ei saaks lennata ja neid inimesi siia tuua. Näiteid sellest, et Euroopa on tegutsenud ühtselt, kiirelt ja nii, et sellest on meile kõigile kasu, on väga palju.

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

10:41 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Me räägime väga palju rohepöördest ja väga palju rohepöördest räägib nii Riigikogu tribüün kui ka Euroopa Liit. Aga mul on küsimus selle kohta, et Ida-Virumaal meil alles oli eelmine nädal põlevkivikonverents, kus me arutasime põlevkivi kasutamist. Ja selleks on meil loodud ka Ida-Virumaal Põlevkivi Kompetentsikeskus, kes peab tegelema ja tegelebki igapäevaselt põlevkiviuuringute ja probleemidega, kuidas põlevkivi kasutada. 

Mul on küsimus teile, et konkreetselt saada teie poolt kinnitust, et meie valitsus ja teie isiklikult toetate põlevkivi arengut ja põlevkivi uurimist. Põlevkivi ei ole ju üksi must energiaallikas, vaid ta on meie üks väärtusi, mille uurimise tagajärjel me suudame ka puhast energiat tulevikus toota ja erinevaid produkte põlevkivist. Kuidas te sellesse suhtute?

10:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Põlevkivi on üks fossiilseid kütuseid, millel on väga-väga suur keskkonnajalajälg. Me oleme kokku leppinud, et meie vähendame põlevkivi kasutamist elektritootmises, lõpetame selle 2030. aastaks, ja siis energiatootmises riigi poolt 2040. aastaks. See kõik on selleks, et meil oleks puhtam keskkond ja me tegutseksime väiksema keskkonnajalajäljega. See, et maavarasid uuritakse, on minu arvates igati positiivne, aga see, et püütakse leida ka keskkonnasõbralikumaid viise, mis tegelikult kliimat ja keskkonda nii ei koorma, on samuti positiivne ja sellega tuleb edasi minna. Kui me vaatame tendentse, mis on maailmas, kui me vaatame neid tendentse, mis on Euroopas, siis on selge, et põlevkivi kasutamine energiaallikana läheb lihtsalt järjest nii palju kallimaks, et me ei saa seda endale lubada. Seda me näeme tegelikult juba lähitulevikus ja seetõttu me peamegi alternatiividele energia tootmisel kindlasti mõtlema.

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

10:43 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua Kallas! Mulle meenus teid kuulates üks väga kauge aeg, kui ma olin poisikene. Ja vabandust, et niisugune naturaalne stseen, mida ma kirjeldan, aga tol ajal tualettpaberit ei olnud ja ma lugesin ajalehe esiküljelt, et juba käesolevale põlvkonnale saab osaks õnn elada kommunismi tingimustes. Isegi mulle lapsena oli selge, et see on täielik jama.

Kui ma nüüd teid kuulan, siis kõik see jutt, mida te räägite, on ju mingisugusesse ähmasesse tulevikku suunatud kenade plaanide kirjeldamine. Kuivõrd need plaanid realiseeruvad? Mis hinnaga nad realiseeruvad? Mida nad toovad kaasa Eesti rahva heaolule? Need küsimused on kõik lahtised, neile ei ole mingit vastust. Ainult üleideologiseeritud stamp on see, et kuna see on Euroopa, siis see on hea. Kas te olete teinud analüüse, mida nende asjade elluviimine tähendab Eesti rahvale, heaolule, meie püsimisele tervikuna?

10:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin ka oma kõnes, me mitte ainult ei pea kalkuleerima seda, mida rohepööre ja need investeeringud tähendavad rahaliselt, vaid me peame tegelikult kalkuleerima ka seda, mis see tähendab, kui me ütleme, et me midagi ei tee. Ja tegelikult see kulu, mis meile tuleb kaasa, kui me ei tee ühtegi sammu, arvame, et meie oleme saar, meie oleme siin omaette ja ajame siin oma asja – see kulu tuleb Eesti riigile ja rahvale suurem kui see, et me ikkagi need sammud astume.

Ma ei idealiseeri seda kuidagi, ma ei ütle, et see ei saa olema keeruline ja raske. Aga kas meil on tegelikult alternatiivi? Minu arvates ei ole. Seesama energia hindade kallinemine on minu meelest hea näide. Kui elekter kallines, siis taastuvenergiaallikad on ju tegelikult odavad. Vaatame kasvõi Põhjamaade elektriturgu ja seda, mis on siis see n-ö odavam energia. Meie majandus, me kõik ise tarbime väga palju energiat ja tahame sellist elu ju edasi elada. Aga kuidas me seda suudame, selle peale me peamegi mõtlema.

Nii et tegelikult [pole vajalik] mitte ainult see kalkulatsioon, mis läheb see rohepööre maksma, vaid ka see kalkulatsioon, mida see läheb maksma Eestile, Eesti rahvale ja riigile, kui me ei tee neid vajalikke samme. Seda tuleb täpselt samamoodi arvestada ja see teisele kaalukausile panna.

10:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

10:47 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Hetkel toimuva ebaseadusliku massimmigratsiooni käivitamise katsete kohta läbi Valgevene te ütlesite, et me ei saa olla nõus uue inimkaubanduse kanali loomisega Euroopa Liitu. Kas te nimetaksite meile mõne vana inimkaubanduse kanali ja selle looja? Siiani me ei ole kuulnud peale terminite "pagulased" ja "ränne" ju mitte midagi muud. Te olete isegi öelnud, et neid pagulasi on meile tegelikult vaja. Praegu me teame, et läbi Valgevene Euroopasse liikuda soovinud inimesed on selle eest maksnud – ja mitte vähe –, ja tegelikult me teame ka seda, et need, kellele Angela Merkel ütles 2015. aastal: "Welcome!", olid jõudnud Euroopasse samuti raha eest. Ja kellelegi see raha ju läks. Kellele? Kes siis tegelikult tookord tegeles inimkaubandusega? On teil praeguseks mingeid andmeid selle kohta, kes need vanad inimkaubanduse võrgustikud käivitas? Ja kas ei ole mitte nii, et selle uue inimkaubanduse ... (Juhataja helistab kella.) ... said käivitada need tendentsid ja inimesed, kes juba varem sellega tegelesid, ja seda nagu põhimõtteliselt soodustasid need varasemad Euroopa "Tere tulemast!" projektid?

10:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Igas kriisis või iga kriisiga toimetulek tegelikult tugineb nendele õppetundidele, mida on saadud varasemates kriisides. Ja kindlasti on ka praeguse hübriidkonflikti tegevus seotud väga palju nende õppetundidega, mis on saadud 2015. aastal.

Nüüd, küsimus konkreetselt, kes nende inimeste vahendamisega tegelevad – need on kuritegelikud organisatsioonid. Ja tõesti õiguskaitseorganid ju üritavad neid tabada ja neid ahelaid katki lõigata. Tegelikult Euroopa Liidu ja ka Ameerika Ühendriikide sanktsioonide mõte on ühelt poolt sanktsioneerida loomulikult Valgevenet, et ta lõpetaks selle kriisi eskaleerimise, aga teiselt poolt ikkagi ka sanktsioneerida neid lennufirmasid, kes neid inimesi Valgevenesse toovad, ja kindlasti ka neid smugeldajaid tabada. Selliseid smugeldajaid või inimkaubitsejaid on olnud ju kõikide kriiside ajal, ka selle migratsioonikriisi ajal, mis oli Vahemerel ja mis seal endiselt kestab. Organiseeritud kuritegevus ja selle vastu võitlemine on kindlasti üks osa kriisidega toimetulekust.

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

10:50 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma ettekande alguses te hõikasite kohe maha sellise ilusa loosungi, et Eesti seisab euroopalike väärtuste eest. Kui me nüüd vaatame, mis meie riigis toimub, siis me näeme, ütleme, vaktsineerima survestamist, mida te ei taha kuidagi sundvaktsineerimiseks nimetada, aga mis oma olemuselt väga sarnaneb sellele. Me näeme diskrimineerimist vaktsineerituse alusel. Ja ma soovin teada, kas see n-ö sundvaktsineerimine, diskrimineerimine ongi need Euroopa väärtused, mille eest me seisame. Ja siis ma sooviks veel teada, kas Eesti Vabariigi põhiseadus on vähem tähtis nendestsamadest Euroopa väärtustest.

10:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti Vabariigi põhiseaduses on ju ka sätestatud, et ükski vabadus ja õigus ei ole absoluutne, vaid vabadused ja õigused on piiratud teiste inimeste vabaduste ja õigustega. Kui me räägime nakkushaiguse leviku tõkestamisest, siis on võimalik kehtestada piiranguid selleks, et tegelikult kaitsta ühiskonda, kaitsta selle ühiskonna liikmeid. Just nimelt, iga vabadus on piiritletud teiste inimeste vabadustega. See on meie põhiseadusesse kirjutatud, kuid need on kindlasti ka euroopalikud väärtused. Ma arvan, et mitte kellelegi ei meeldi, et me peame selle pandeemiaga tegelema. Mitte kellelegi ei meeldi, et valitsused peavad võtma vastu raskeid otsuseid, et nakkushaiguse levikut tõkestada. Ja me kõik loodame, et see aeg lõpeb. Aga seni, kuni ta tegelikult ei ole lõppenud, seni, kuni on ikkagi oht inimeste elule ja tervisele ja haiglatele, kes sellega toime ei tule, senikaua tuleb teatud vabadusi piirata nii palju, kui on vajalik, et teiste inimeste vabadusi kaitsta. Nii et see vabadus ei ole absoluutne.

10:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

10:52 Merry Aart

(Kaugühendus)

Kas mind on kuulda?

10:52 Aseesimees Hanno Pevkur

On kenasti kuulda, palun esitage küsimus!

10:52 Merry Aart

 Aitäh! Minul on siin mingi tõrge. Aga mul on hästi lihtne küsimus. Lugupeetud peaminister! Te rääkisite koostööst ja väitsite ka, et me peame valima, kellega koostööd teeme. Palun selgitage, keda te nende all mõtlete. Kes on need, kellega me koostööd teeme, ja kes on need, kellega me koostööd ei tee? Suur tänu!

10:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hea näide on praegu, mida teevad tegelikult Valgevene ja Venemaa. Me peame valima, kellega me teeme koostööd, kes jagavad meiega samu väärtusi. Näiteks kui me oleme omavahel ühendatud, siis kas konfliktiolukorras on võimalus, et sellist ühendust kasutatakse ära. Hea näide on siin Nord Stream, see torujuhe, mida tegelikult teistsuguste väärtustega Venemaa kasutab ära, sellepärast et ta saab seda teha ja tema väärtusruum on teistsugune. Need jooned on ju läinud väga-väga selgelt ja Euroopa, sealhulgas meie, peaks koostööd tegema nende riikidega, keda me usaldame, kes jagavad samasugust väärtusruumi.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

10:54 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister, tänan väga asjaliku ettekande eest! Minu küsimus sobib siia lõppu hästi. Tõesti, Eesti jaoks on väga oluline olnud idapartnerlus ja tegelikult, nii nagu meie jaoks oli Euroopa Liiduga liitumine lootus, on [tähtis ka selle] lootuse üleval hoidmine teiste jaoks. Tõesti, lisaks sellele, et nagu te ütlesite, Euroopa Liit on rahu projekt, eks ta on ka selline lootuse projekt. Kuidas  [teie arvates] nüüd koroonakriisi ajal ja tegelikult ka praeguse julgeolekuolukorra puhul seda lootust Euroopa Liidu naaberriikide jaoks on võimalik üleval hoida ja mida Eesti saab selle jaoks teha?

10:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga hea küsimus. Tõepoolest, lootus on midagi, mis paneb tegutsema. Ja kui me räägime idapartnerluse riikidest, siis kui seal käia, nende inimestega suhelda, siis tõepoolest see lootus on kuidagi, ma ei ütleks, et kustumas, aga sellega on halvasti. Siiamaani on toodud kogu aeg näiteks Balti riike, kes said Euroopa Liiduga ühinetud. Vaadake, nemad ju said! Aga sellest on juba 17 aastat möödas ja tegelikult on vaja uusi näiteid. Seetõttu see, mis näiteks Lääne-Balkanil toimub – Põhja-Makedoonia, kes on justkui kõik tingimused täitnud, peaks saama mingi järgmise sammu astuda, sest see tegelikult on ka lootus kõikidele teistele.

Me teame, et idapartnerluse riikides on suuri probleeme, kui me räägime õigusriigist, kui me räägime korruptsioonist ja sellistest teemadest, mis tegelikult euroopalike väärtustega justkui ei ühti. Selleks, et need riigid teeksid vajalikke samme, peab neil endal olema poliitiline tahe, aga selleks, et see poliitiline tahe oleks, peab olema ka lootus.

Ja kui teiselt poolt on näha, et näiteks, ma ei tea, Põhja-Makedoonia need kriteeriumid täidab, on omalt poolt justkui kõik teinud, aga ta ikka seda järgmist sammu ei saa astuda, siis see kindlasti tapab lootust ka teiste jaoks. Nii et see on väga raske ja väga keeruline küsimus. Ühelt poolt nende idapartnerluse riikide enda tegevus ja soov ja poliitiline tahe, aga teiselt poolt see, kuidas Euroopa täidab oma lubadusi, mida on antud. Seda lootust tuleb ikkagi hoida ja mitte seda  tappa.

10:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

10:57 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Rääkisite õppetundidest, mis Eesti ja Euroopa on saanud eelmises ja selles migratsioonikriisis või moodsama sõnaga hübriidsõjas. Kuidas teile tundub, mida Euroopa Liit, ja veel tähtsam, mida Eesti on õppinud või õppimas meie heade ülemerenaabrite rootslaste kogemustest? Ilmselt pole teile saladus, et seal käib sisuliselt 365 päeva aastas hübriidsõda: migrandid panevad plahvatama pomme, tulistavad automaatidest, on kuritegelike jõukude vahelised sõjad. Mida sellest võiks näiteks Eesti juba õppinud olla või õppida?

10:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me räägime Valgevene ja Euroopa Liidu piiril hübriidrünnakust, sest Valgevene režiim kasutab inimesi relvana. Need inimesed tuuakse seaduslikult, viisa alusel Valgevenesse ja neid üritatakse ebaseaduslikult suruda üle Euroopa Liidu piiri. Seetõttu on see nagu hübriidkonflikt, kuna seda orkestreerib Valgevene režiim. Sellepärast see ei ole migratsioonikriis, sest et see käib hoopis teistel alustel. Eks õppida on meil kõikidelt liikmesriikidelt, ühtedelt ühte ja teistelt teist. Neid õppetunde tuleb hoolikalt kaardistada ja mitte teha samu vigu.

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea peaminister! Rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Nüüd on kõnetooli oodatud Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas. Palun!

10:59 Siim Kallas

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Riigikogu liikmed, külalised ja muud kuulajad! 2021. aasta hakkab jõudma lõpule. Aeg on teha kokkuvõtteid, kuid vaadata ka tulevikku. Aitäh peaministrile valitsuse nimel Euroopa Liidu poliitika ülevaate tegemise eest! Euroopa Liidu asjade komisjoni poolelt peegeldan Riigikogu vaadet aasta jooksul toimunust ning esitan mõned rõhuasetused edaspidiseks.

Euroopa Liidu asjade komisjon on pandeemia tõttu pidanud ka sel aastal töötama juba tuttavas videoformaadis. Kujundasime Eesti seisukohad 49 Euroopa Liidu algatuse osas, kinnitasime Euroopa Liidu 107 nõukogu istungi seisukohad, viisime läbi neli parlamentaarset arutelu, pidasime koos teiste komisjonidega aasta jooksul üheksa ühisistungit ning korraldasime äsja kliimaeesmärkide teemal olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu suures saalis. Seda on päris palju. Nii olemegi me osalenud Euroopa Liidu otsustusprotsessides.

Head kuulajad! Seisame Euroopas silmitsi vanade ja uute väljakutsetega. COVID-i kriis on kõike muud kui seljatatud. Majandus kipub tõrkuma ja üle kuumenema, samal ajal Euroopa Liit on organiseeritud hübriidrünnaku all. Energia hinnad on enneolematult kõrged, rohe- ja digipööre ei saa hoogu sisse. Hiiliv protektsionism. Väljakutsetega tegelemine nõuab liikmesriikide ühist pingutust. Kas just võimatu, kuid väga tulemustevaene oleks tegutsemine koordineerimatult ning igaüks vaid enda mätta otsast vaadates. Kokkulepitud lähenemised ja väljatöötatud ühtsed süsteemid on aidanud Euroopa Liidul ka sel aastal kriisides pigem tugevaks muutuda.

Kas Euroopa Liit tähendab ka julgeolekut? Euroopa Liidu asjade komisjoni lauale jõudis otsustamiseks Schengeni strateegia algatus meie sisejulgeoleku paremaks tagamiseks. Schengeni süsteem on Euroopa julgeoleku tugisammas. Ühest küljest tähendab see suurt hüvede kogumit, inimeste ja kaupade vaba liikumise võimaldamist.

Pandeemia ajal sai see süsteem kõvasti kahju. Pandeemia on toonud esile Schengeni ala majandusliku külje ja selle olemusliku seose ühtse turuga. Paljud liikmesriigid kehtestasid sisepiiri kontrolli, mis seadis ohtu ühtse turu nõuetekohase toimimise. Esialgse koordineerimatuse järel avas Euroopa Komisjon rohelised transpordikoridorid oluliste kaupade transiidiks ning võttis vastu suunised töötajate vaba liikumise ja erakorralise abi kohta piiriüleses tervishoius ning soovitused välis- ja sisepiiride haldamise kohta.

Teisest küljest on Schengeni süsteem koos Prümi konventsiooni ja Euroopa vahistamismäärusega Euroopa sisejulgeoleku alustala. Infosüsteemid VIS, SIS ja Eurodac võimaldavad radikaalselt parandada õiguskaitseorganite koostööd.

Tuginedes koroonapandeemiast saadud kogemustele, kavatseb Euroopa Komisjon esitada käesoleva aasta lõpuks uue Schengeni piirieeskirjade muutmise ettepaneku. Mõned aastad tagasi oli Euroopa julgeoleku põhiprobleemiks terrorism. Alates 2015. aastast võime pidada põhiliseks julgeolekuprobleemiks võitlust illegaalse migratsiooniga, unustamata loomulikult endiselt elus olevat terrorismi. Eespool mainitud infokogude koostöö tõhustamine töötab ka selles valdkonnas. Lisame siia välispiiride tõhusama kaitsmise liikmesriikide koostöös ja piirivalveagentuuri Frontex võimaluste laiendamise.

Hetkel ohustab meie piirkonda idasuunaline hübriidrünnak. Kahe nädala eest arutasime olukorda ka Balti riikide ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeestega ning ühinesime välisasjade komisjonide ühisavaldusega.

Küberturvalisuse probleem on uus asi, aga julgeoleku seisukohalt ülitähtis. Euroopa Liidu ülese küberturvalisuse nõuete miinimumlävendi tõstmine on vajalik, sest ühiskonna toimepidevuse jaoks vajalikud kriitilised teenused sõltuvad üha enam infotehnoloogiast ning kasvavad ka piiriülesed mõjud.

ELAK-ile arvamuse andnud riigikaitsekomisjon leidis, et kuigi Euroopa Liidu küberturvalisuse direktiiv ei laiene sõjalistele tegevustele, on riigikaitse laiast käsitusest ja julgeolekuhuvidest lähtuvalt väga oluline tsiviilstruktuuride küberturvalisus. Peagi arutame Euroopa Liidu asjade komisjonis Euroopa Komisjoni soovitust luua ühine küberüksus. Üksuse eesmärk oleks koordineerida liidu tegevust ulatuslike küberintsidentide ja kriiside ärahoidmisel, avastamisel, heidutamisel ning nendele reageerimisel. Küberturbemeetmete väljatöötamine on keeruline, aega ning ressursse nõudev tegevus, mille tõttu on mõistlik läheneda sellele kollektiivselt, jagades parimaid praktikaid ja teadmisi. Näitena võib tuua olukorra, mil ID-kaardiga seotud riski tuvastasid just Tšehhi teadlased. Seetõttu on koordinatsioonikogu olemasolu kriitilise tähtsusega.

Et meie piiridel oleks rahu, on äärmiselt tähtsad Euroopa Liidu naabruspoliitika ja arengukoostöö formaadid. Leian, et peame toetama veelgi rohkem naabruspoliitika riike. Pandeemia on võimaldanud kolmandate riikide majandus- ja näljakriisi, mistõttu on Euroopa panus nii liidu printsiipide kui julgeoleku vaatevinklist veelgi olulisem.

Head kuulajad! Euroopa Komisjon on sel aastal olnud märkimisväärselt aktiivne, sisustades Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd, muu hulgas digitemaatikaga. Digivaldkond pakub meile nii võimalusi kui ka tohutuid väljakutseid. Näeme, millist mõju avaldavad meie ühiskondadele sotsiaalmeedia ja suured digiplatvormid.

Digitaliseerimine loob meile võimalusi, kuid samal ajal oleme digikeskkonnas järjest haavatavamad. Oleme andnud toetuse Eesti seisukohale üle Euroopa kehtiva COVID-19 digisertifikaadi loomisele. Digitõend on suurepärane näide liikmesriikide koostööst. See on liiduüleselt kiirelt loodud ja hästi toimima pandud. Euroopa Komisjon esitas seadusandliku ettepaneku märtsis ning juba kolm kuud hiljem oli sertifikaat kasutuses. See on olnud tõeline edulugu ning selle abil oleme liidusiseselt tagasi saanud paljud oma vabadused. See on hea näide, kuidas liikmesriikide vahel on võimalik kiiresti kokku leppida ja rakendada digitaalseid lahendusi. Tehnoloogiliselt, QR-koodi kasutamise tõttu on see ka ülimalt pettusekindel.

Loodud formaat on nüüdseks muutumas edukaks suisa globaalselt. Välja on antud juba üle 600 miljoni tõendi. Lisaks Euroopa Liidule on süsteemis osalemas neljalt kontinendilt 49 riiki ja veel kümned on esitanud vastava taotluse. On vaja jätkata protsesside kiirendamist tõendite tunnustamiseks kolmandate riikidega.

Euroopa Liidu asjade komisjon on andnud pandeemia vastu võitlemiseks oma heakskiidu ühise vaktsiinide annetamise algatuse toetamise kaudu. Kiiresti tuleb kõrvaldada tõkked, mis takistavad vaktsiinide ülemaailmset kasutuselevõttu, ja võimaldada liikmesriikidel kiirendada annetatud vaktsiinidooside tarnimist kõige enam abi vajavatele riikidele.

Hea Riigikogu! Selle aasta oktoobriks on inflatsioon euroalal tõusnud 4,1%-ni. Ajaloos oleme nii meie kui paljud muud riigid üle elanud palju suuremat inflatsiooni, aga see on ikkagi muret tekitavalt kõrgem kui 2%, mis on stabiilsuse ja kasvu paktiga eurole ette kirjutatud. Võib lihtsustatult öelda, et Euroopa majanduses ringleb 15,2 triljonit eurot. See on nn rahapakkumine, tähistatuna tähe ja numbri ühendiga M3. 

Euro tagatiseks ei ole mitte kullakangid, vaid selleks on euroriikide, Euroopa Keskpanga poliitika. Raharingluse põhireegel on, et ringluses oleva raha hulk, raha pakkumine ei saa olla suurem ega väiksem, kui on majanduse stabiilne maht, kaupade ja teenuste pakkumine stabiilsete hindadega. Siis on euro meie taskus enam-vähem sama vahetusväärtusega täna, homme ja ülehomme.

Pandeemia ajal on kriisi leevendamiseks suunatud ringlusesse hulk raha. See on olnud vajalik ja niisuguses olukorras loomulik. Raharinglusesse on lisandunud vahendeid läbi taasterahastu – 750 miljardit – ja läbi uue pikaajalise eelarve. Lõdvendatud riigiabi reeglid ja Euroopa Keskpanga lahtisem laenupoliitika on avanud ukse riigieelarvete puudujäägi suurendamisele. Euroopa Keskpanga poolt eelmisel kevadel pandeemia alguses majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid peaksid lõppema kevadel.

Oma eelmises Euroopa Liidu poliitika ülevaate kõnes märkisin, et taastepaketi rakendamiseks tuleb veel Euroopa Liidu omavahendite otsus kõigis liikmesriikides heaks kiita. Eestis tehti see otsus Riigikogu täiskogus 10. mail. Sama kuu lõpuks olid kõik liikmesriigid ratifitseerinud oma vahendite otsuse kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega. Kõik taastekavad on olnud ka Euroopa Liidu asjade komisjoni töölaual ning sügisel sai Eesti kava Euroopa Komisjoni ja nõukogu heakskiidu.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnas oma aastakõnes, et tulevikku vaadates peame mõtlema ka sellele, kuidas kriis on mõjutanud meie majandust alates suurenenud võlakoormast kuni erineva mõjuni sektoritele. Seetõttu alustas Euroopa Komisjon oktoobris uuesti arutelu majanduse juhtimisraamistiku üle. Sissejuhatuse teemasse oleme eurorühma ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu raames Euroopa Liidu asjade komisjonis saanud, kuid detailsed arutelud seisavad Vabariigi Valitsusel ja meil veel ees.

Eelarvereeglid peavad olema sellised, mis suunavad riike majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et seeläbi kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi perioodidel. Reeglite paindlikkuse abil leevendati kriisi mõju majandusele ja inimestele. Kuid tänaseks on juba enne kriisi tuvastatud nõrkused muutunud veelgi [ilmsemaks]. Eelarve toetusmeetmed on suurendanud puudujääki ja võlataset kõikides liikmesriikides. Pean oluliseks kokku lepitud kestliku riigirahanduse eesmärgist kinnipidamist ja eelarvereeglite juurde naasmist lähimate aastate jooksul.

Euroopa majanduse pikaajalisi väljakutseid silmas pidades vajab kindlasti erilist tähelepanu ja arutelu roheliste, digitaalsete ja vastupanuvõimet suurendavate riiklike investeeringute edendamine.

Austatud Riigikogu liikmed! Suvel täiendas Euroopa Komisjon senist kliimaeesmärki veelgi, esitades eelnõude paketi "Eesmärk 55". Euroopa Liidu asjade komisjoni eestvedamisel toimusid sügisel põhjalikud paketi arutelud, kuhu kaasati valdkondlikud komisjonid, ning vähem kui nädal tagasi toimus selleteemaline arutelu ka Riigikogu täiskogus.

Oktoobri lõpus toimunud parlamentaarsel arutelul Eesti Energiaga toodi välja fakt, et Eesti on juba 2020. aastal täitnud 2030. aastaks seatud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70%, kuid ei ole piisavalt arendanud taastuvenergia võimekusi. Avamere taastuvenergia strateegia avaldati 2020. aasta novembris, millega Euroopa Komisjon seab eesmärgiks suurendada avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12 gigavatilt vähemalt 60 gigavatile 2030. aastaks. Arvestades Euroopa ja ka Eesti merepiirkondade suurust, on avamere taastuvenergial suur potentsiaal. Kui kasutaksime ära kogu Eesti meretuulepotentsiaali, kataksime ära kogu Eesti elektrienergiavajaduse ja jääks ülegi.

Eesti peab oluliseks Läänemere regioonis koostöö tõhustamist, et kiirendada meretuuleenergia ja merevõrgu arendamist. Piiriülestes projektides on võimalik saada ka Euroopa Liidu toetust. "Eesmärk 55" algatuste arutelu alles algas. Tõenäoliselt moodustab kliimaneutraalsuse saavutamise eelnõude arutelu lähiajal märkimisväärse osa Riigikogu komisjonide ja täiskogu tööplaanist.

Head kuulajad! Juba paar aastat oleme rääkinud Euroopa tuleviku konverentsist. Brexit avas sisulise arutelu ja sel aastal asuti ka tegudele. Käimas on Euroopa tuleviku konverentsi sündmused üle liidu, sealhulgas Eestis. Rahvusparlamendid on kaasatud.

Euroopa Liidu asjade komisjonil on võimalus konverentsi täiskogu istungitest osa võtta neljaliikmelise delegatsiooniga. Tänaseks on toimunud kaks istungit ning kolmas leiab aset detsembri keskel. Täiskogu liikmed on jagatud üheksasse temaatilisse töögruppi. Minul on au osaleda majanduse aruteludes. Riina Sikkut esindab meid digitaalse ülemineku töögrupis, Oudekki Loone rändeteema ja Anti Poolamets Euroopa demokraatia aruteludel. Digivaldkonna töögrupi juhtimine usaldati rahvusparlamentide konsensusliku otsusega Riina Sikkutile ning Soome Eduskunna liikmele Elina Valtonenile. Juba toimunud esimesel töögrupi istungil tõstis Riina Sikkut esile töörühma liikmete üksmeelsuse. See tähendab, et Euroopa peaks looma eetilise, inimkeskse, läbipaistva ja turvalise digitaalse ühiskonna.

Möödunud aasta kõnes olin ma Euroopa tuleviku konverentsi suhtes mõõdukalt kriitiline, ka praegu on konverentsi suhtes kõlanud palju kriitilisi noote. Aga usun, et just digivaldkonnas võiks Eesti kaasabil konverents Euroopa algatusi suunata ja neile hoogu juurde anda. Kordan siinkohal üht Eesti jaoks olulist põhimõtet, et muutused Euroopa Liidu toimimises peavad aset leidma ilma aluslepinguid muutmata.

Austatud kuulajad! Euroopa Liit ei tegele pelgalt kriisi haldamisega, vaid tegutseb ka strateegiliselt. Euroopa Komisjoni president Ursula van der Leyen märkis septembris oma aastakõnes: "Selleks, et tugevdada Schumani Euroopa ideaali, tuleb teha pidevalt tööd. Ja me ei tohi maha salata oma vastuolusid ja puudusi. Kuigi meie liit ei ole täiuslik, on see nii imeliselt ainulaadne kui ka ainulaadselt imeline." Lisan omalt poolt, et ainult üheskoos pingutades ja vastuolusid ületades jõuame me kaugemale. Liikmesriigid ja nende volitatud institutsioonid teevad endast oleneva, et suurendada meie kõigi heaolu selles ainulaadses liidus. Anname ka rahvusparlamentide poolt sellesse oma panuse. Suur tänu!

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja kolleegidel on ka küsimusi. Heiki Hepner, palun!

11:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teie kõnest tuli minu meelest täiesti põhjendatult välja murenoot seoses Euroopa Liidu rahandusega. Inflatsioon on kasvamas, trükimasinad töötavad täistuuridel. Samas Eesti on justkui liikumas teises suunas, sellise traditsioonilise kokkuhoiu ja, ütleme, hästi tasakaalus eelarve kursil. Mis te arvate, kumb tegelikult eksib: kas Euroopa Liit on vales suunas liikumas või tegelikult on Eesti oma kursiga pisut viltu pannud?

11:16 Siim Kallas

See on väga mahukas küsimus. Muidugi ma vastan sellele hea meelega. Tegelikult kogu Euroopa Liit on otsustanud hakata n-ö kurssi tagasi pöörama ja rohkem kokku hoidma, et vähendada võlakoormat. Mida näitavad numbrid praegu? Nagu ma näiteks tõin, asja tuum on euro, eurode kogus, mis on ringluses, ehk 15,2 triljonit eurot. Nüüd, kui me võtame kõige viimased andmed, siis me näeme, et oktoobris oli inflatsioon aasta seisuga Euroopas 4,1%, majanduskasv oli 3,4%. Kui me need omavahel korrutame, siis me saame, et rahamass võiks adekvaatselt kasvada 7,9%, aga tegelikult kasvas ta 7,4%. Nii et see natukene nagu tõmbab kokku. Ja see on suur probleem, sest kui inflatsioon käest lasta, siis [tagajärge] teab kogu maailm, teab Saksamaa, aga ma arvan, et sama hästi ka meie teame Nõukogude Liidu viimaste aastate lõpukogemust, kui inflatsioon oli 1000%‑line. Ja sakslastel oli see hoopiski astronoomilistes numbrites. Nii et selle takistamine on võtmeküsimus, et meie taskus oleks raha täna ja homme ühesugune. Ja, ütleme, normaalseks peetakse inflatsiooni 2%. Kui läheb päris alla nulli, siis ta hakkab teistpidi kogu majandustegevust kokku suruma. Nii et täna on selline seis.

Muidugi, võlakoormaga võitlemine on raske asi. Pandeemia tuli ja selleks, et pandeemiat tõrjuda, paiskasid kõik riigid, kaasa arvatud Eesti, ringlusesse suuri summasid. Taastepakett on veel viimane suur, väga suur pakett. Kui, ütleme, seitsme aasta eelarve Euroopas on triljon, natuke üle triljoni, siis 750 miljardit ei ole sellest mitte kaugel, see on hiiglasuur summa. Aga see kõik lõpuks tuleb [tagasi maksta]. See ei ole selles mõttes katteta raha, mis paisatakse ringlusesse, see on ikkagi tegelikult laenude vormis ja kuulub mingil hetkel tagasimaksmisele. Nii et on ka tagasipööramise variant olemas. Aga minu arvates on tegemist ühe kõige tõsisema probleemiga. Igaühel on muidugi omad vaatenurgad, aga mina olen selle ala inimene ja ma vaatan kogu aeg hoolega, mida Euroopa Keskpanga tabelid näitavad.

11:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Oktoobri lõpus ütles Itaalia peaminister G20 kohtumisel järgmised sõnad: me peame tagama selle, et 2022. aasta keskpaigaks oleks vaktsineeritud 70%  maailma elanikest. Ja järgmised sõnad olid tal sellised, et oleme väga lähedal WHO eesmärgile vaktsineerida 2021. aasta lõpuks 40% elanikkonnast. Samas on aga WHO teinud äärmiselt palju vigu ja ka neid avalikult tunnistanud seoses vaktsineerimisega. Teatavasti on vaktsiinidel kõrvaltoimed, mille hulk on märkimisväärselt suur, pluss veel ka surmajuhtumid. Kuidas te hindate, ütleme, selle kõige taustal vaktsineerimist, kui tegemist on alles katsetusjärgus eksperimentaalsete ravimitega, mille lõpptulemused pole teada?

11:20 Siim Kallas

Vaktsineerimine on maailma ajaloos päästnud väga suure hulga inimesi. Ei maksa unustada tuberkuloosi, ei maksa unustada rõugeid, mille vastu meid vaktsineeriti, kui me olime [väikesed lapsed]. Vähemalt mind vaktsineeriti, kui ma olin väike laps. Ja muud sellised haigused. Nii et tegelikult on see avastus, mida võib-olla tuleb lugeda tuberkuloosibatsilli avastaja Flemingi käimalükatuks. Aga samas võib öelda ka seda, et näiteks tuntud HI‑viirusele pole siiamaani õnnestunud vaktsiini [välja töötada]. Eks see on üks küsimus, milles tänapäeval on iga endast lugupidav avaliku elu tegelane ka kompetentne viroloog. Mina ei pretendeeri sellele, ma ei oska sellele küsimusele ka vastata.

Mida ma võin öelda inimesena, kes on olnud üsna palju oma elust mingisugustel otsustavatel positsioonidel – mulle tuleb ikka meelde niisugune sõjateaduses käibiv lause, et väejuhil pole otsuse langetamiseks mitte kunagi piisavalt aega, informatsiooni ega ressursse, aga otsus tuleb langetada. Ja nii see on, eks ole, ja nüüd me väga paljusid asju analüüsime tagantjärele. Tagantjärele tarkus on teatavasti maailma kõige arenenum täppisteadus. Ma ei oska vastata. Ma ei ole tõesti pädev, see on koletu probleem, mis tabas kõiki ootamatult. Ja ühed tegid selles ootamatus situatsioonis ühtemoodi otsused, teised tegid teistmoodi. Aga ma ei ole viroloog ja ma loodan, et me kõik koos siiski saame kuidagiviisi sellest nähtusest üle.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:22 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Aitäh huvitava ettekande eest! Ma tahaksin küsida selle tuleviku konverentsi kohta, aga seda ei jõua niikuinii. Ma küsin siis seda. Eile Juhan Parts presenteeris meile [komisjonis], kuidas Euroopas seda raha, seda miljardit kasutatakse. Kontrollikoda andis hävitava hinnangu nende Euroopa miljonite ja miljardite kasutamise kohta. Varjatud pettused, korruptsioon, üle 300 miljardi vedeleb riiulitel kasutamata. Sa oled seda värki seestpoolt näinud. Kuidas sina seda kontrollikoja viimast raportit hindad?

11:23 Siim Kallas

Jah, aitäh! Mina vastutasin kuus aastat, ligi kuus aastat selle teise poole tegevuse eest. Mina olin see, kes vaidles kontrollikojaga, ja mulle on see temaatika väga tuttav. Mis mind üllatas selles eilses ettekandes, oli loomulikult see kasutamata 300 miljardit, mis tundub tohutu suur summa olevat. Tõepoolest ei ole suudetud kõiki lepinguid lõpule viia, aga see raha ei lähe kaotsi, see raha igal juhul läheb ühel hetkel kasutusse.

Kõige rohkem räägitakse aga vigade protsendist. Ja sellega on niisugune lugu, et see on vigade protsent, see ei ole varastatud raha ega kaduma läinud raha. See on vigade protsent. Omal ajal tuli väga palju vaielda niisuguse inimesega nagu Nigel Farage ja teistega, ka Briti ajakirjandusega. Ma käisin Londonis neid detaile seletamas. Kohe, kui see aruanne välja tuli, öeldi, et on kindlaks tehtud, et 4% rahast on varastatud. Ja nii oli eilegi – ma ei mäleta, mis see protsent oli, minu meelest oli see väiksem, aga nagu igal aastal see protsent on. Ja pärast suur osa nendest vigadest korrigeeritakse, nii et need [summad] ei lähe kaotsi. Vähemalt minu ajal oli see nii, et lõpuks, kui hakati mitme aasta järel vaatama, kui kaugele mindi, siis väga suur osa nendest vigadest korrigeeriti.

Aga üldiselt võib öelda seda, et tegelikult Euroopa Liidu raha haldamine on päris heal tasemel. Kahjuks peab ütlema, et selleks on olemas tohutu bürokraatiaaparaat, kaasa arvatud Eestis. On tohutu hulk reegleid, mida need, kes raha maksavad, tahavad kogu aeg juurde panna, ja need, kes raha vastu võtavad, tahavad vähendada. Selle ümber käib kogu aeg igavene võitlus. Nende reeglite kohta siin ülikoolide inimesed võivad rääkida, kui jaburad nende projektide rahastamise dokumendid on. Aga teiselt poolt on – ma olen nendes aruteludes ka palju osalenud – see umbusk, et raha kasutatakse valesti. Need, kes raha annavad, on umbusklikud.

Tervikuna on raha kasutamine Euroopa Liidus ikka päris korras. Rohkem tehakse propagandakära selle vigade protsendi ümber, aga see väga suur ei ole. Ei ole ilus nii pikalt vastata, aga eile Juhan Parts luges ette ka selle, mis on kirjas Euroopa aluslepingutes: kontrollikoda peab andma, noh, seal oli mõiste statement of assurance, aga vanasti oli see DAS – declaration of assurance –, et kõik operatsioonid, mis on Euroopa Liidus tehtud, on legaalsed ja regulaarsed. Seda ei suuda mitte keegi mitte kunagi mitte üheski riigis [tagada]. Seda ei suudeta. Ja seetõttu kontrollikoda ei anna kunagi seda declaration of assurance'it. Aga lõpuks annab selle Euroopa Parlament ja nõukogu.

Kontrollikoda on suur ja võimas asutus ja kontrollib. Aga kogu see keerukus ja need vead on liikmesriikide tasemel ja just nimelt nende projektide ümber. Ja kogu see keerukus toodab ka vigu ja need rahad lähevad kaotsi ka, ütleme, just nendes valdkondades, kuhu ta on suunatud. Eelmisel perioodil oli nende nelja struktuurse investeerimisfondi kogusumma 580 miljardit. See ongi eelarvest kõige suurem summa ja selle kasutamine on meeletult suur töö. Aga see on jah väga suur teema. Kõike kindlasti ei jõua ammendada.

11:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

11:28 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Tänuväärsena te käsitlesite oma ettekandes ka riigirahanduse teemat. Ma tahangi küsida sellesama kohta. Te mainisite, et Euroopa Keskpanga varaostuprogramm lõpeb järgmise aasta märtsis ära või hakatakse tagasi tõmbama. Selles varaostuprogrammis on kolm neljandikku riigi võlakirjade ostud. Mida see tähendab ikkagi nendele suurtele võlgnikriikidele? Näiteks Itaalia valitsus on ametlikult öelnud, et nemad lähema kümne aasta ja veel pikema aja jooksul ei suuda võlakriteeriumi ja defitsiidikriteeriumi reegleid täita. Mis siis juhtuma hakkab? See varaostuprogrammi tagasitõmbamine lükkab riigi võlakirjade intressid ju üles. Kuskil neid teemasid ju arutatakse, aga me saame selliseid üldsõnalisi vastuseid. Kas Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeeste tasemel on seda teemat arutatud?

11:29 Siim Kallas

Kui küsimus oli see, siis vastus on väga lihtne: ei ole arutatud. Aga teema muidugi on – noh, see oli üks väga suur otsus. Rahanduskriisi ajal 2014 tehti see aktivate ostmise programm, asset purchase programme. Täna on neid viis programmi, millest tõesti kõige suurem on see avalike aktivate ost, need on riigi võlakirjad. Tänaseks on jääk 3 triljonit. Vaatasin spetsiaalselt järele keskpanga koduleheküljelt: 3 triljonit. Ja põhimõtteliselt on see kõik niisugune raha, mis ühel hetkel tuleks tagasi maksta. Aga põhimõtteliselt on see aktivate jääk selline, et ma arvan, kõik rahandusinimesed saavad aru, et ta võib ka seista väga tükk aega. Ega ju midagi ei muutu sellest, kui see 3 triljonit on seal paigal. Aga kui ta ära lõpetatakse, siis see 3 triljonit on täiendav ringlusse paisatud raha. Mina näen hoopis seda probleemi.

See rahamassi suurendamine, miks ta algas? Seepärast, et inflatsioon kadus ära ja oli nullinflatsioon ja ka koguni miinuses. See tekitas väga suure paanika ka Euroopa Komisjonis. Nullinflatsioon tegelikult tähendab seda, et kõik investeeringud seiskusid. Ja siis otsiti seda teed, kuidas ikkagi suurendada natukene seda inflatsiooni, ning otsustati, et tuleb rahamassi ringluses suurendada. Ja sealt tuligi see aktivate ostmise programm, mida keskpank tegi 60 miljardit kuus. Ja täna, jah, ma vaatasin seda kodulehekülge, jääk on 3 triljonit.

Ühesõnaga, see on ringluses olev raha ja nagu ma enne ütlesin, numbrid näitavad, et ringluses olev raha siiski natuke väheneb võrreldes sellega, kui korrutada inflatsiooni ja majanduskasvu [mõjuga]. Ma ei näe otseselt, et see on niisugune laen, mis laenuandja või laenuvõtja pankrotti viib. Pigem on see niisugune faktor, mida kõik rahandusinimesed vaatavad murega, et on üks faktor, mis kogu aeg hoiab teatud võlariski üleval. Aga põhimõtteliselt ma ei näe ka otseselt paanikat. Mario Draghi, kes täna on Itaalia peaminister, selle programmi käivitas.

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

11:32 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te olete pika juhtimiskogemusega ja juhtinud erinevaid organisatsioone. Minu küsimus puudutab ka juhtimist ja Euroopa Liitu oma ülesehituselt. Me teame rahvatarkust, et kala hakkab mädanema peast. Meil on Euroopa Komisjon eesotsas presidendiga, Euroopa Nõukogu, kus on liikmesriikide esindajad, ministrid, siis on Euroopa Parlament otse valitud saadikutega, siis on veel ülemkogu oma eesistujaga. Milline on teie arvamus ja hinnang, kas selline juhtimismudel ja ülesehituse struktuur üldse saab olla konkurentsi‑ ja teovõimeline pikas perspektiivis, arvestades globaalset konkurentsi riikide vahel? Ja meil on ju ka kogemusi, me teame, et näiteks Tito pärandas Jugoslaaviale kollektiivse juhtimise mudeli ja mis sest Jugoslaaviast saanud on. Nii et tahaks teie hinnangut, ka perspektiivi kohta.

11:33 Siim Kallas

Jah, see on uskumatult keeruline mudel, aga ma parafraseeriksin siin Churchilli, kes ütles, et midagi paremat ei ole ka keegi välja mõelnud. Tuleb arvestada, et see on 27 sõltumatu, iseseisva liikmesriigi vabatahtlikult moodustatud organisatsioon. See ei ole Nõukogude Liit, eks ole, kus vabatahtlikkusest kohe kuidagi rääkida ei saanud. Kõik me oleme sinna astunud ja me tahame, et meie häält kuuldakse. Nüüd on meil see dilemma, eks ole, kuidas me otsuse langetame või kuidas Euroopa Liit peaks otsuse langetama, nii et ta arvestaks, ütleme, Eesti arvamusega, aga ka Saksamaa arvamusega, mis on kõige suurem riik. Selleks on, eks ole, see kuulus hääletamise valem  – mis ta oli siis, [poolt peab olema] 55% [kõigist], suurematest ja väiksematest riikidest, ja [veel midagi], ma ei suudagi praegu täpset numbrit meenutada.

Aga sisuliselt on see muidugi jah kõik ülikeeruline. Samas on palju näiteid, kus on Euroopa Liit otsustanud mingites kriisiolukordades välkkiirelt. Näiteks seesama rahanduskriis 2008, kui tehti otsus päästa pangad välja ja aidata neid. Pangad hakkasid kokku kukkuma nagu doomino ja siis oli üks küsimus: kas pankadele võib anda riigiabi või mitte? Tegelikult kehtinud loogika järgi ei oleks tohtinud anda ja pangad oleks pidanud rahulikult pankrotti minema. Otsustati teisiti. Ja see otsus langetati välkkiirelt. Ning kas või seesama, mis siin täna peaminister mainis ja mida mina mainisin: seesama digisertifikaat. Saab küll! Kui tahtmist on, siis saab väga kiiresti otsustada, aga see peab olema ühine tahtmine.

Dilemma, mille üle vaieldakse ja mida sa väga hästi ise ka tead, eks ole, on see, et Euroopa tuleviku konverentsil on üks küsimus, kas minnakse aluslepingute kallale või ei minda. Ja meie seisukoht peaks olema see, et aluslepingute kallale ei minda. Sellepärast et mida tähendab alusleping ja mis see idee on, mida tahetakse muuta? Tahetakse teha niisuguseid muudatusi, millega liikmesriikide otsustamisõigus väheneb ja Euroopa Parlamendi otsustusõigus suureneb. Sellele, ma arvan, et Eesti-sugune riik peaks olema igal juhul vastu. Praegune alusleping kehtib 2009. aastast. Ja üldiselt ei räägita, et aluslepingut peaks muutma, mis on iseendast juba täiesti omaette nähtus, sest et varem muudeti aluslepingut väga tihti. Ma ei oska neid aastaid praegu öelda, aga igatahes juba 1992, 1997. Selles mõttes see nagu praegu toimib ja kuidagiviisi on kõik arvamusel, et see on enam-vähem tasakaalus. Aga jah, kui antakse mandaat väga kiiresti otsustada, siis tehakse kiireid otsuseid ka.

Ent dilemma on see, kuidas sa tagad selle, et nii Saksamaa kui Eesti, aga mitte vaid Eesti, veel väiksemaid riike on olemas – Malta, Küpros ja Luksemburg –, et nende hääl kõlaks adekvaatselt. Nende hääl ei ole võrdne mingil juhul, aga et see kõlaks adekvaatselt. See adekvaatselt tähendab seda, et ülemkogus on igal riigil üks hääl, eks ole, on see peaminister või mõnes riigis president. Komisjonis on igal riigil üks hääl. See on suur vaidlusküsimus ja mina olen kogu aeg seda meelt olnud, et see peaks nii jääma, kuigi tegelikult Nizza leping ütleb, et tuleb seda komisjonäride arvu vähendada. Jälle ma pean vabandama, et ma vastan liiga pikalt tõenäoliselt. Aga küsimused sisaldavad endas niisuguseid teemasid, mis ei ole lihtsad.

11:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:38 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Need vastused küsimustele demonstreerivadki seda, et ELAK-il on väga hea esimees, kes on Euroopa Liidu toimimisega läbinisti kursis ja on valmis ka filosoofilisi teemasid ette võtma. Seetõttu ma küsingi, kantuna eilsest kontrollikoja auditi arutelust.  Isegi kui me jääme aluslepingute raamidesse, kuidas leida seda tasakaalu standardiseerimise, harmoneerimise, reguleerimise ja vaba toimimise vahel? See on tegelikult ka ELAK-i istungitel väga teravalt üles kerkinud. Kui palju peaks olema liikmesriigil [õigust] vabalt otsustada ja kas see piir läheb valdkondade vahelt või peaks valdkonna sees jooksma, võtame kas või maksupoliitika või liikluskorralduse? Ja pikk vastus on teretulnud.

11:39 Siim Kallas

Aitäh! Maksupoliitika siiski on liikmesriikide konsensuslik otsus, seda ei saa siia potti panna. Aga see on pidev võitlus ja see käib valdkonniti ja riikide vahel. Ma toon ühe näite sellest ajast, kui komisjoni teadus- ja arendustegevuse volinik oli sloveen Janez Potočnik. Tema tegi ettepaneku, et ülikoolidele peaks Euroopa grante ja teisi toetusi andma nagu nn lump sum ehk ühtse summana ja mitte küsima kõiki neid formulare, mis praegu kehtivad. Kes vastu hakkas, see kukkus läbi. Vastu hakkasid ülikoolid selle argumendiga, et ülikoolid ei ole võrdsed. Ei saa anda samasugust summat Oxfordi ja Varssavi ülikoolile – ma mäletan neid kahte mainitut. Selline pidev võitlus käib.

Ma ütleksin seda, et ... Ütlen jälle pika vastuse. 3,5 aastat ma juhtisin ühte ekspertgruppi, kes tegeles nende struktuurifondide reeglite lihtsustamisega. Ja mis meie avastasime? Õigemini, mina surusin lõpuks peale, et tegelikult see seadus, mille alusel neid rahasid kulutatakse, oli 100 millegagi lehekülge peenikeses kirjas, aga komisjon esitas selle nõukogule kaks korda väiksemana. Nõukogu liikmesriigid paisutasid need reeglid kahekordseks. Hea küll, see oli siis nii, seadus võeti vastu. Aga on olemas veel üks asi, inglise keeles nõndanimetatud guidelines, mida me eesti keeles tõlgendaksime juhenditena, ja neid oli 6000 lehekülge. Ning seda toodeti nagu niiviisi, et need, kes rahasaajad olid, küsisid, et paluks komisjonilt täpsustust mingi punkti kohta. Ja komisjon andis täpsustuse, mis ei olnud ka kunagi perfektne, nii et tuli uus küsimus. Meie komisjoni lõppeesmärk oli see, et need guidelines'id tuleks ära keelata. Aga lõpuks läks minu meelest sellesse uude määrusesse sisse, et niisuguseid juhtnööre võib anda ainult äärmise vajaduse korral, aga päris ära ei keelatud.

See on mehhanismi kirjeldus, kuidas need asjad seal toimivad. Kusjuures kõik on ühte meelt, et reeglid peaksid olema lihtsad, kõik on nõus, aga nagu läheb asi paberi peale, siis on hoopis teine pilt.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees! Kolleegidel on küsimused otsa saanud.

11:42 Siim Kallas

Ma vabandan! Kulutasin liiga palju aega.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Olulistele teemadele ei ole aega kunagi liiga palju kulutatud. Nüüd on võimalus fraktsioonide esindajatel sõna võtta. Läbirääkimisi alustab Mihhail Lotman. Palun!

11:42 Mihhail Lotman

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Alustan sellest, millest nagu ei oleks pidanud alustama, sest see on endastmõistetav minu meelest. Aga ikkagi. Mina ja Isamaa fraktsioon lähtume sellest, et Euroopa Liit on edukas ja kasulik projekt ja Eesti osalemine Euroopa Liidus on ka õigustatud ja kasulik. See ei tähenda, et seal Euroopa Liidus on kõik korras ja et meie osalusel ei ole ka mingeid probleeme.

Enne, kui ma lähen kriitika juurde, ma tahaks esile tuua mõned asjad, mis võib-olla mõned meie saadikud on ära unustanud. Euroopa Liit ei ole rahvuste pärssija. Vastupidi, tänu Euroopa Liidule on paljud väikesed rahvad saanud oma kultuuri arendada nii, nagu nad ei oleks seda iseseisvalt saanud teha. Ilma Euroopa Liiduta me vaataksime ainult Hollywoodi filme, sest nad on nii palju  majanduslikult edukamad. Aga just väikeste rahvaste filmid – ja me teame, et hiljuti on ilmunud filmid ka väga väikeste Euroopa rahvaste keeltes – on olnud edukad kultuurivaldkonnas. Rahvaarv ja majanduse suurus ei ole automaatselt seotud kultuuriväärtustega. Nii, see oli positiivne külg. Ja ka vaktsineerimislugu – ilma Euroopa Liiduta me oleks palju halvemas olukorras kui praegu.

Aga nüüd ma tahaks minna teisele poolele. Meie osalus Euroopa Liidus on õige, me võtame neid direktiive erineva kiirusega üsna edukalt üle. Aga siin on midagi, mis me unustame ära. Ja see on võib-olla see, mis ühendab praegu meie välispoliitika EKRE arusaamadega, et Euroopa Liit on mingisugune masin, mis toodab direktiive, ja meie siin võtame neid üle ja täidame. Meie oleme ka Euroopa Liit ja Euroopa Liit peaks olema palju rohkem meie nägu, kui ta praegu on.

Kui see valitsus sai moodustatud, siis mul oli mureküsimus, et meie uus välisminister kuulub erakonda, kellel on sõprusleping Jedinaja Rossijaga. Ja ma pean ütlema, et need minu kartused ei leidnud õnneks mingisugust toetust, küll aga selgus midagi muud. Kui ma seda märkisin peaministrikandidaadile, siis sa ütlesid, et minu mure on täiesti ülearune, et välispoliitikat sa hakkad ise juhtima ja nüüd meil hakkab [olema] hoopis parem, efektiivsem, dünaamilisem välispoliitika. Paraku see Euroopa Liidu suunas ei ole nii ja eriti on see selgunud viimaste kriiside ajal. Ma ei taha ühtegi halba sõna öelda välisministri kohta. Ta on hea ametnik, kohusetundlik jne, kuid kõik, mis ta teeb, mida me kuuleme väliskomisjonis: ta kuulab ära, tutvustab Eesti seisukohta, ja kõik.

Ma palun lisaaega!

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit.

11:47 Mihhail Lotman

Aga pidevalt on meil seal väliskomisjonis küsimus, aga vaat see ja see asi, kas selles suunas on tehtud mingi otsus. Ei, selles konkreetses suunas ei ole tehtud otsust. Me küsime: aga kas sina välisministrina tegid sellise ettepaneku? Vastus: ei, mina välisministrina seda konkreetset ettepanekut ei teinud. Ja see on, ma ütleksin, drastilises kontrastis sellega, mis oli enne, kui Eesti oli eeskõneleja väga paljudes küsimustes, näiteks Valgevene kriisis, Ukraina kriisis jne. Aga nüüd me oleme head, kuulekad, kuulame teiste otsuseid jne.

Ma ei taha üle dramatiseerida. See, mis praegu toimub, ei ole üldse katastroofiline, see ei ole iseenesest isegi mitte väga halb, aga see ei ole ka hea. Eesti riigil, Eesti valitsusel, Eesti väliskomisjonil on päris hea ekspertiisi[võime] nendes küsimustes, mis puudutab neid kriise, mis on seotud Valgevene, Ukraina, Venemaaga. Ja ma küsisin siis sinult, et koalitsioonil on ju suurepärane kandidaat välisministriks, Marko Mihkelson. Kas ei saaks kuidagi ümber mängida? Ei saa. Aga sina ise ju juhid! No ma ei taha olla pahatahtlik, sa oled viimasel ajal üsna palju pahatahtlikku kriitikat ilma minuta saanud ja ma ei taha oma häälega nendega ühineda. Aga kui sa ütlesid, et sa ise juhid välispoliitikat, siis palun juhi seda! Näiteks sa võid tulla väliskomisjoni, see on täiesti võimalik. Ma tahaks, et Eesti oleks Euroopa Liidus palju proaktiivsem, kui ta praegu on. Et Euroopa Liit arvestaks rohkem Eesti seisukohtadega, mida meie siis ka esitame. 

Aga lõpetuseks ma tahan öelda selle kohta, mille kohta Helir-Valdor Seeder küsis: juhtimismudel Euroopa Liidus. Jah, see on väga keeruline, aga mõned asjad on väga lihtsad, näiteks pidev ümberasumine, [pendeldades] Strasbourgi ja Brüsseli vahel. Tohutu ressursi raiskamine, ja see ei ole kuidagi liikmesriikide huvidega seotud. Aitäh! Ja ma soovin jõudu! 

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskerakonna fraktsiooni nimel Oudekki Loone, palun! 

11:50 Oudekki Loone

Ma paluks kohe kolm minutit lisaaega.

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit.

11:50 Oudekki Loone

Head kaaslased! Euroopa Liidu eellane, Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi, et tagada rahu. Kolm viimast Saksa-Prantsuse sõda olid kontinendi peaaegu hävingu äärele viinud. Ja noil pärastsõjaaegsetel aastatel teati väga hästi, et rahu eelduseks on jõukus ning heaolu. Ja jõukuse ning heaolu saab tagada ainult sellega, et inimestel on hästi tasustatav töö, et neil on vaba ligipääs tervishoiule ja haridusele. Ka Euroopa ühenduse aluseks olevates Rooma lepingutes kõneldakse stabiilsuse suurendamisest ja elustandardi kiirendatud tõstmisest. Täna, 2021. aasta lõpus, teisel koroonaepideemia aastal, näeme rahutusi Euroopa Liidu piiride taga ja nende sees, suureneb ebastabiilsus, mille neoliberaalne konsensus on viimasel 30 aastal meie pärisosaks muutunud. Kolm suurimat kriisi, millega praegu rinda pistame, osutavad vajakajäämistele just mainitud algsetes põhimõtetes.

Kui möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel otsustati, et sõda nakkushaigustega on läbi, siis unustati küsida, kes selle sõja võitis. Kõik Euroopa riigid võtsid tervishoius kasutusele autotööstuse just in time täppisajastusega töömudeli. Vähendati voodikohtade arvu, suurendati erameditsiini osakaalu. Tulemus: 2020. aastal määrasid mitmed Euroopa riigid oma elanikkonna sisuliselt koduaresti, sest haiglasüsteem ei pidanud koormusele vastu. Isegi veel praegu, pärast tugevat vaktsineerimiskampaaniat, on Euroopa riikidel mure intensiivravi osakondade ülekoormuse pärast. Meil ei ole piisavalt arste ja õdesid, paljudes riikides napib ka epidemiolooge, napib virolooge, napib teadusrahastust, et meil oleks võimalik seda viirust paremini mõista ning kiiresti, efektiivselt ja kodanikele usutavalt reageerida. Eesti ei ole erand. See olukord tuleb ära muuta. Riikidel peab olema vaba voli investeerida oma tervishoiusüsteemi laiendamisse, eelkõige inimeste väljaõpetamisse, ja need kulud tuleb võla- ja defitsiidikriteeriumide alt välja jätta. Pole mingit kasu eelarve tasakaalust ja väikesest riigivõlast, kui igal talvel tuleb majandus lihtsalt sulgeda. Kui kaalukausile panna inimeste elu, tervis ja vabadus ning teisele poole hüpoteetiline inflatsioon, siis on päris selge, kuidas valikuid teha tuleks.

Nüüd, inimeste heaolu on jäänud tagaplaanile ka Valgevene ja Poola piiril. Immigrante nimetatakse hübriidrelvadeks, rändekriisist on saanud avalikus arutelus märkamatult julgeolekukriis, plaanitakse järjekordseid sanktsioone, rullitakse lahti okastraate, veeretatakse kohale veekahureid, tõstetakse tulirelvi ja mõned surevad samal ajal metsas külma kätte. Täpselt nii, nagu aastaid on inimesed surnud Vahemere lainetes.

Rändekriisi julgeolekustamine ei aita meil seda lahendada. Rändevood, mis suunduvad praegu Euroopa Liidu idapiiridele, on tegelikult needsamad rändevood, mis suunduvad lõunapiiridele. Ja nende juurpõhjuseks ei ole Türgi või Valgevene või Liibüa võimude otsused. Nende juurpõhjus on siin, Euroopas. Niikaua kui Euroopa tööturult tuleb signaal "vajame odavat tööjõudu", niikaua kui kõigile on teada, et igaüks, kellel on võimalus Euroopa pinnale oma jalg asetada, jääb väga tõenäoliselt siia ka pidama, näeme me alati rändevoogusid ja näeme alati Euroopa töötajaid, kes samal ajal muretsevad oma palkade ja töötingimuste pideva halvenemise pärast.

See ei ole mingi inimeste vaba liikumine, see on palkade vaba liikumine ja nii tuleb seda ka lahendada. Kus on nõudlus, seal on pakkumine, tekivad vahendajad, tekivad smugeldajad, mittetulundusühingud mõnes riigis. Ja kuni me jätkame selle Euroopa-poliitikaga, mis seni on olnud, ehk siis teeme piirivalvurid nendest riikidest, kellega meil ühine piir on, maksame nad kinni, samal ajal pigistame silmad kinni selle ees, kuidas käituvad smugeldajad, millist koostööd nad teevad mõningate mittetulundusühingutega, siis me loomegi olukorra, loome ise selle nõudluse. Aga Euroopa Liit maksab meile immigrantide eest, ma tahan ka endale mõningaid, siis ma saan ka Euroopa Liiduga mingisuguse diili teha! See ei vii kuhugi.

Meil ei ole vaja rohkem okastraati, rohkem piirivalvureid, rohkem laagreid. Vastus sellele küsimusele on tööturul nii Euroopas kui lähteriikides. Kõigepealt me peame ise tunnistama, et meie majandus siin ei vaja immigrante. Meil ei ole täistööhõivet, üheski riigis ei ole täistööhõivet ja paljudes riikides on näiteks noorte tööpuudus umbes 30%. Küsimus ei ole selles, et kohalikud elanikud ei taha mingeid töid teha. Nad ei taha teatud palku, nad ei taha teatud töötingimusi. Meil ei ole tööjõupuudust, meil on palgapuudus.

Ja lähteriikide puhul loomulikult samamoodi tuleb üle vaadata kõik abiprogrammid, mis peavad olema suunatud eelkõige just reaalse majanduse ülesehitamisele, töökohtade loomisele lähteriikides, vajalikele investeeringutele, teadmussiirdele. Ja teate, kui see on olemas, siis õigused tulevad ise. Iraan ei ehita ka tuumariiki ilma naisinsenerideta. Lõpetame inimeste meelitamise Vahemerele ja Ida-Euroopa külmadesse metsadesse! Teeme teistsuguse tööturupoliitika, loome seaduse jõuga sektorilepingud, mis tagavad kõigile töötajatele võrdsed õigused! Loome olukorra, et meie ettevõtjad võistleksid parima toote või teenuse nimel, mitte töötaja efektiivseima ekspluateerimise nimel. Ühesõnaga, majandust juhtides tuleb riikidel võtta võtmeküsimuseks töötuse nulli viimine, mitte inflatsiooni nulli viimine.

Ja viimasena, aga mitte vähem tähtsana: rohepööre. Siin on eelkõige oluline välja öelda, mida me kaitseme, mida me saavutada tahame. Rohepööre ei ole selleks, et säilitada meie planeeti. Planeet saab hakkama. Ta on saanud hakkama igasuguse kliimaga, on saanud hakkama kuumema ja külmema kliimaga, inimestega ja ilma. Rohepööre ei ole tegelikult isegi mitte selleks, et säilitada inimkonda, sest ma arvan, et ka inimkond saab hakkama – võib-olla väiksemas hulgas, tõenäoliselt halvemini, aga inimkond kindlasti kohaneb alati ka drastiliselt muutuvate oludega.

See, mida me täna peame säilitama ja mille nimel töötama ja mille nimel nende poliitikatega tegelema, on meie industriaalne majandussüsteem, mis võimaldab heaolu kõigile. Universaalne heaolu on see, mille eest me seisame ja mille pärast me neid reforme teeme. Ja kui me neid teeme, siis peab ka iga üksikreform lähtuma heaolu põhimõttest. Me ei saa minna ja öelda inimestele, et hakake nüüd halvemini elama, makske suuremaid elektriarveid, loobuge enneaegselt oma tööst, siis võib-olla kunagi saabub lunastus. Me ei tohi minna [üleskutsega], et loobume tööstusest üldse. Meie energiapoliitika, meie investeeringud peavad olema niisugused, et me investeerime tööstusse, mis saastab võimalikult vähe. Ühesõnaga, rohepöörde tulemus ja kõik rohepöörde vahepeatused ei tohi mitte olla mahajäetud kortermajade, tondilossina tühjade linnade, töötute kaevurite Ida-Virumaa, vaid peab olema Ida-Virumaa, mis on jõukas, rohkete hea palgatasemega industriaalsete töökohtade Ida-Virumaa, mis on Eesti tööstuse mootor. 

Hea Riigikogu! Kui soovida, et Euroopa oleks tulevikus särav linn mäe peal, eeskujuks kõigile, siis tuleb meil panna just inimeste heaolu meie iga üksiku poliitika keskmesse. Olgu järgmisel kümnendil Euroopas üks lipukiri, seesama vana "Rahu! Leiba! Maad!"! Aitäh!

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatide nimel Riina Sikkut, palun! Meil on tekkinud Riinaga väike kommunikatsioonihäire. Seniks, kuni me Riina veebiavarustest uuesti üles leiame, palun, Peeter Ernits EKRE fraktsiooni nimel!

11:59 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Kunagi oli selline inimene nagu Mao Zedong, suur juht. Ta tahtis oma maa muuta konkurentsivõimelisemaks ja tuli selle suure hüppega välja. Mäletate, õilsa idee nimel asus kogu rahvas varblasi hävitama, et varblased ei sööks terasid liiga palju ära. Varblased kukkusid lõpuks surnuna maha, nad ei lenda kuigi kaua, aga pärast tulid röövikud, keda varblased peale terade ka söövad, ja tuli suurem õnnetus. Nii et suurest hüppest ei tulnud suurt midagi välja.

Ja kui ma nüüd kuulan seda rohepöörde [juttu], siis ma ei tahaks võrrelda, aga võib-olla peaks võrdlema Euroopa Komisjoni juhi von der Leyeni suure rohehüppega. Teatud paralleelid on olemas. Õilis idee muuta mitte nüüd Hiina Rahvavabariik, vaid Euroopa Liit konkurentsivõimelisemaks. Tõesti, Ameerika, Hiina teisel poolel. Kuidas paremini elada, kuidas edukamalt läbi saada? Et rohepööre muudaks tehnoloogiat ja kõik see muu – iseenesest õige asi. Aga kui seda teha kiirustades, loosungitega, ja kui alustalad ei ole põhjalikult analüüsitud, siis võib see lõppeda samamoodi nagu suure esimehe Mao Zedongi suur hüpe Hiina Rahvavabariigis hulk aastaid tagasi.

On öeldud, et rohepööre peaks käima paralleelselt, et majandus edasi areneks, et ei kägistataks majandust, ei muudetaks inimeste elu hullemaks. Praegu aga on tegelikult esimesed viljad juba näha. Tuletage meelde, mida von der Leyen [välja käis], kui ta võimule tuli Euroopa Komisjonis. Üks põhiline idee oli see süsihappegaasi ja kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem, aastal 2030 pidi tonn 52 eurot maksma. Kümne aasta plaan täideti poole aastaga. Täna maksab tonn 67 eurot. See tähendab seda, et see kauplemissüsteem, millele kogu see liikumine üles ehitati, tuleb üle vaadata. Ja sellega tegeldaksegi, nii palju kui ma tean, aga selle alusel hakati liikuma.

Jah, meil on peaminister tõepoolest üks meie suurimaid tuulelobiste. CV-s on Kajal ikka väga pikalt igasuguseid tuuleparke. Jah, tõepoolest, merel suured hiidtuulikud – okei, segavad kellegi selfisid loojangul, ega see ka ilus ei ole. Ja nagu Maris Lauri ütles, et talumistasude puhul puhake jalga. See tähendab, et kulub veel rohkem aega, enne kui need tuulikud hakkavad mingil hetkel kerkima. Aga ma väidan siiski, et on sülitatud kaevu, enne kui uus kaev, n-ö meretuulepargi kaev, üldse tuuleparkide kaev on valmis ehitatud. Nii et liigne kiirustamine. Jälle loosungid, liigne kiirustamine!

Kui nüüd vaadata veel personaaliat, siis ma komisjoni esimehest von der Leyenist juba rääkisin natuke. Aga tal on [kõrval] üks selline tegelane nagu härra Timmermans, sots. Ja ma mäletan väga hästi, mida härra Timmermans – tema juhib seda rohepööret – on rääkinud rahvusriikidest ja patriotismist. Ta ütleb näiteks, et suur erinevus patrioodi ja rahvuslase vahel on see, et patrioot armastab kirglikult oma maad, on uhke oma maa üle ja uhke oma ajaloo üle ja tunneb huvi ka teiste maade vastu. Aga rahvuslane vajab vihkamist ja vaenamist. Tähendab, ma ei tea, kes ma olen. Mulle meeldib oma rahvas, oma ajalugu, aga mulle meeldivad ja ma jälgin ka iga päev ka muid rahvaid ja ...

12:04 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas sa soovid lisaaega?

12:04 Peeter Ernits

Jah, kui tohiks.

12:04 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

12:04 Peeter Ernits

Kui selline inimene, kes ütleb, et rahvusriigid on saatanast, nüüd juhib meil seda suurt rohepööret, siis mul tekivad kahtlused. Aga kahjuks selle lühikese ajaga ei jõua seda teemat pikemalt analüüsida. Jah, Siim Kallas teab täpsemalt, kuidas see suur monstrum tegutseb: tohutu bürokraatia, hääletamisvalemid. Jah, Nõukogude Liit see ei ole, aga, Siim, sa natukene vääratasid, kui sa tahtsid öelda "liiduvabariigid". No eks me liiduvabariigid olemegi. Aga ega see ei ole ju kõige suurem ...

Ma tahtsin teile ette lugeda paar rida ühest peapiiskop Viilma kirjutisest. Jutt ei ole mitte majandusarengust, vaid ta räägib Euroopa kultuuriruumist. Ta ütleb niimoodi: "Omakultuuri, eesti keele, rahvusriigi püsimine ei ole enam väärtused omaette [Euroopa Liidus, tähendab. – P. E.], millest sobiks kõneleda erakondade üleste väärtustena. Kui kõneled rahvusriigist või eesti keelest, saad külge ühe konkreetse erakonna toetaja sildi. Rahvusriik ei olegi enam justkui väärtus omaette." Ja peapiiskop räägib siin nendest uutest väärtustest, uutest normaalsusest, mis iseloomustavad samuti Euroopa Liitu. Ma ei jõua ka neist detailselt rääkida, kuigi võiks pikalt. Kõik on nagu muutuv, kõik on suhteline: sugu on suhteline, vaated on suhtelised, põhiline on konkurentsivõime ja sugugi mitte kristlik kultuur Euroopas. Islami kultuur on sama [tähtis]. Ma ei ole absoluutselt islami kultuuri vastu, kõigil on oma koht siin maailmas, aga need on teemad, millele ei ole või on väga vähe tähelepanu pööratud.

Siim Kallas ütles õigesti, et need jutud hakkavad peale ja peaks iga päev käima, ja mitte ainult siin parlamendis: mida see tegelikult tähendab, mida see tähendab Eesti riigile, Eesti rahvale, igaühe konkreetsele rahakotile, iga inimese, konkreetse eestimaalase mõttemaailmale ja sellele, kas ta julgeb seda välja öelda ja kas ta tahab elada sellises riigis, kus on põhiprioriteediks suur rohehüpe. Aitäh teile!

12:06 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Proovime nüüd saada ühendust. Riina Sikkut, palun!

12:06 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid ja kuulajad! Mingi kaja on vist?

12:07 Aseesimees Martin Helme

Ei, meie kuuleme ilusti. Palun jätka!

12:07 Riina Sikkut

Väga ilusti ütles peaminister, tegelikult viidates Euroopa Liidu loomisele, selle pikale ajaloole, kuidas Euroopa on olnud rahuprojekt. Tänases julgeolekusituatsioonis see kõnetab võib-olla rohkem, kui kevadises kõnes oleks kõnetanud. Aga lisaks "rahule" on väga olulised võtmesõnad, mis peaminister esile tõi, "koostöö", "usaldus", ja kui ma nüüd õigesti kirja sain, "sõltuvuse suurendamine", mis esimese hooga võib kõlada kummaliselt, aga tegelikult see koostööga istub väga hästi kokku. Küsimus on ju selles, kas me peame olema ühesugused või usaldame, teeme koostööd ja võidame igaühe tugevuse kasutamisest.

ELAK, Euroopa Liidu asjade komisjon, on tõesti olnud sügisistungjärgul keskendunud rohepöörde arutamisele. Mis on see praegu kokkulepitud raam "Eesmärk 55" puhul? Kuidas Eesti sinna raami mahub või võiks mahtuda? Ma räägin kolmest väljakutsest Eesti jaoks rohepöördega seoses ja need väljakutsed ei ole energeetikas või transpordis. Kõigepealt on väljakutse aru saada, et Eesti huvide eest väljas olemine ei tähenda seda, et me peaks kuidagi koostöö välistama või veel vähem, isekaid positsioone hoidma. Rohepöörde aruteludel Eestis, ka Riigikogus, jääb kõlama kriitika, et me ei saa üksi rongi ees joosta ja et teised riigid ei tee niikuinii midagi või nad ei tee nii palju. Ja on suhtumine, et las puid istutavad need, kel metsa ei ole, ja mis te surute meile seda metsa hoidmist peale. Ei saada aru, et Euroopa tasandi kokkulepped võivad ollagi sellised, et meie seome süsinikku, meil on mets, meil on väärtus ja Saksa turist saab nii siin jalutada kui ka tegelikult saada kasu sellest, et meie süsinikku seome.

Samas riigid on väga erinevad võimekuses teadusesse panustada. Näiteks Saksamaa summad vesinikuinnovatsiooni ei ole kuidagi võrreldavad meie võimalustega. Nii et Euroopas me ei pea olema ühesugused, meil ei pea olema võrdselt sigalaid ja metsamaid ja vesinikuinnovatsiooni laboreid. See ongi Euroopa väärtus, et meil on ühised eesmärgid ja igaüks saab teha seda, milles ta hea on. Kokkuvõttes võidame kõik. Meie metsast võidab kogu Euroopa ja Saksamaa teadustegevusest võidab samuti kogu Euroopa. See on esimene väljakutse: luua arusaam, et selline on Euroopa olukord ka rohepöörde eesmärkide saavutamisel.

Teiseks on meil hoolimise väljakutse. (Ütleb midagi hüüdvale lapsele: "Kuule, tule siia.") Seni see arusaam, et igaüks peab ise hakkama saama, mis Eestis on väga tugevasti juurdunud ... (Väike laps laliseb midagi, ütleb lapsele: "Jaa, ma teen sulle lahti selle.") Me kipume unustama, et ühtekuuluvus ei ole ainult liikmesriikidevaheline. Seda ma rääkisin ka kevadel, pigem küll sotsiaalsamba kontekstis, aga tegelikult täpselt samamoodi kehtib see rohepöörde puhul. Solidaarsus ei tähenda seda, et Rootsi ja Hollandi maksumaksjad investeerivad Eesti kergliiklusteedesse või hooldekodudesse või töövõimereformi rakendamisse. Ühtekuuluvus peab olema ka riigisisene. Ida-Virumaa väljakutse rohepöördes on võib-olla suurem kui Järvamaal või Harjumaal. Nii et seda piirkondade solidaarsust on meil vaja. Ja samamoodi [on vaja] arusaama, et kõrgepalgaline peab olema solidaarne madalapalgalisega. Nii et see solidaarsus, mida me demonstreerime riikide vahel, peab olema vältimatult kantud solidaarsusest riigi sees.

12:11 Aseesimees Martin Helme

Kas sa vajad lisaaega?

12:11 Riina Sikkut

Nii et nende ambitsioonikate, ka üleeuroopaliste eesmärkide sotsiaalne hind ei saa kuidagi olla ebavõrdsuse suurenemine. Rohepöörde puhul on ka Euroopa Komisjonis väga selgelt välja öeldud seisukoht, et üleminek peab olema õiglane ja võimaldama inimeste jätkuvat toimetulekut ja mitte võimendama ebavõrdsust. See on midagi sellist, millest hälbida kuidagi ei saa.

Ja kolmandaks ...

12:11 Aseesimees Martin Helme

Riina, kas sa vajad lisaaega? Palun, kolm minutit lisaaega. 

12:11 Riina Sikkut

Aitäh!

Kolmandaks on meil endasse uskumise väljakutse. Rohepööre ei ole ju mingi abstraktne kliimaneutraalsus, nähtamatu süsinikuheite vähendamine. See ongi meie puhtam elukeskkond. See on meie liigirikkuse säilitamine ja tegelikult ressursside pikaajalisem kasutamine. See ei ole kuidagi võõras või pealesurutud või ebavajalik, vastupidi, see on hädavajalik ka Eesti jaoks. Sealjuures Eesti võidab nii julgeolekupoliitiliselt kui ka majanduspoliitiliselt väga palju sellest, kui me saame maailmas eeskuju näidata, demonstreerida, et muutus on võimalik. Tegemist ei ole unistusega ja meie jaoks on väljakutse uskuda, et meie oleme need, kes me saame eeskujuks olla, teised kaasa tõmmata ja muutuste võimalikkust demonstreerida.

Kui kevadisel Euroopa Liidu poliitika arutelul saime nentida, et tervisekriis testib inimesi ja institutsioone ja tuleb pingutada selle nimel, et järgmisele kriisile vastu minnes me oleme tugevamad. Nüüd on Euroopa Liidule lisandunud tegelikult Valgevene hübriidrünnaku test. Ühelt poolt on see hoopis teist tüüpi väljakutse, kui oli tervisekriis. Samas, mõtleme ka nii olulisele teemale, nagu Eesti puhul on olnud idapartnerlus ja Euroopa-lootuse üleval hoidmine nende riikide jaoks, kellel see võimaldaks tõesti liikuda õigusriigi poole, vähendada korruptsiooni, aga ka suurendada eksporti ja inimeste liikumist. Meie oleme näinud, et pea poole iseseisvusajast meid just see lootus kandis. See on toonud meid siia, kus me oleme, ja meil läheb väga hästi. Meil [tuleb tunda] vastutust, et oleks võimalik ka koroonakriisi järel, ka selle julgeolekukriisi lahendamise järel seda lootust üleval hoida ja seista selle eest, et Euroopa Liit ei ole tegelikult valmis. Põhja-Makedoonia, Albaania ja idapartnerluse riikide pingutused on seni olnud sellist [suhtumist] väärt ja samas suunas tuleb jätkata ka tulevikus.

Nii et jõudu! Euroopa Liidu asjade komisjon kahtlemata on valmis ka edaspidi panustama kõigi Euroopa Liidu väljakutsete arutelusse ja Eesti jaoks oluliste otsuste kujundamisse. Aitäh!

12:14 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, suurepärane keskendumisvõime! Ja lõpetuseks on soovinud peaminister samuti sõna. Palun!

12:15 Peaminister Kaja Kallas

Lugupeetud Riigikogu, aitäh kõigile selle arutelu eest! Paar asja, mida tahaks ära õiendada. Esiteks, Eesti esindamine Euroopa Liidus, aga ka väljaspool. Nagu ma ütlesin oma kõnes: vaikijat ei märgata, räuskajat ei kuulata. Seetõttu see, et me oleme eestvedaja olnud paljudes küsimustes, on oluline just sellepärast, et meid kuulatakse, kuna me oleme mõistlikud, tasakaalukad ja argumenteeritud. Kui sa teed välispoliitikat või Euroopa Liidu poliitikat meedias, aga sisulise arutelu ajal oled vait, siis sellest ei ole tegelikult Eestile suurt mingit kasu. Nii et tähtis on sisule keskenduda.

Teine asi, mis ma tahtsin öelda, on rändevoogude kohta. Jah, ma olen seisukohal, et rändevoogudega tuleb tegeleda nende lähteriikides. Aga tegelikult on see ka laiem küsimus avatusest ja protektsionismist. Mina ütleksin pigem, et kui Euroopa Liit käitub väga protektsionistlikult kolmandate riikide suhtes, nii et see ei võimalda neil oma majandust vajalikult arendada, seal töökohti pakkuda, siis tekib tõepoolest surve Euroopa Liidule. Tegu on avatuse ja suletuse vahelise piiriga selles mõttes, et miks me doteerime tomateid, mida toodetakse Euroopa Liidus, kui me võiksime osta neid näiteks Aafrika riikidest, kus kohalikud inimesed saaksid tööd ja leiba. See on suur vaidluskoht ja mina olen alati olnud seda meelt, et pigem peaks ikkagi aitama turul selle asja korda ajada, nii et me tegelikult selliseid iseloodud barjääre ei tekita.

Nüüd rohepöördest. Ma soovitan EKRE esindajal käia ära siinsamas Toompea jalamil Vabamus, kus on praegu näitus tiigrihüppest. Kui te vaatate seda, kuidas me tiigrihüppe ajal käitusime, siis ega need asjad ei juhtunud üleöö, aga Eesti nägi seal võimalust ja haaras sellest kinni. Turumajandus on rohepöörde puhul võti just selleks, et tuleb näha, et sinnapoole asjad liiguvad, ja see ei ole mitte mingi Euroopa Liidu kinnisidee, vaid see toimub kogu maailmas. Kui te vaatate arenguid, mis üle maailma on, arutelusid, mis toimusid ka ÜRO kliimakonverentsil, siis see on see, kuhu maailm liigub. Kui EKRE esindaja tegelikult jälgiks Eesti SKP ja Eesti ettevõtluse arengut sama tähelepanelikult, kui ta loeb Mao Zedongi raamatuid, siis ta mõistaks, et tegelikult on digipöördega kaasaminek toonud meile majandusliku edu, ja rohepöördega kaasaminek, eestvedamine teatud kohtades, kus me võiksime seda teha, võib meile tagada samasuguse majandusliku edu. Ja just sellepärast, et me käitume turumajanduse loogikast lähtuvalt.

Nüüd, veel üks teema, mida ma tahaks märkida. Mitte keegi ei ründa rahvusriike. Tuleb eraldi hoida marurahvuslus ja rahvuslus. Marurahvusluse puhul peetakse ennast paremaks kui teisi rahvuseid ja seetõttu leitakse, et ühel rahvusel on õigused või mingid privileegid, mida teistel ei peaks olema. Aga rahvuslust, seda, et sa oled oma riigi rahvuskultuuri üle uhke ja seisad selle eest – seda ei ründa mitte keegi. Vastupidi, nagu Mihhail Lotman ka oma kõnes ütles, Euroopas saavad väikesed riigid ja väikese riigi kultuurid tegelikult säilida paremini kui suures globaliseerunud maailmas. Nii et igal juhul Euroopa pigem toetab väikeriikide ja -rahvuste ja -kultuuride arengut ja seda peakski nii võtma. Aitäh kõigile arutelu eest!

12:19 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Sellega on läbirääkimised lõpetatud ja tänane esimene päevakorrapunkt ammendunud. Me saame päevakorraga edasi minna, aga enne seda peaksime pikendama tänast istungit, sest Riigikogu juhatusele on tulnud Keskerakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorrapunktide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Enne seda, kui me hääletame, teeme saalikutsungi. 

Lugupeetud kolleegid, Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku pikendada tänast istungit kuni kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:22 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 70 saadikut, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid on 3. Ettepanek on vastu võetud.


2. 12:23 Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamiseks Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele füüsilise tõkke kiirkorras ehitamiseks“ (435 OE) esimene lugemine

12:23 Aseesimees Martin Helme

Saame päevakorraga edasi minna. Järgmiseks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamiseks Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele füüsilise tõkke kiirkorras ehitamiseks" eelnõu 435 esimene lugemine. See vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ettekandjaks on Helir-Valdor Seeder. Palun!

12:23 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsioon on esitanud menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamiseks Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele füüsilise tõkke kiirkorras ehitamiseks". Kui me siin arutelu käigus räägime piirist, siis see on nii-öelda keelekasutuse mugavuse seisukohast, aga silmas me peame ikkagi ajutist kontrolljoont. Aga selle püsiva tõkke, alalise tõkke väljaehitamise vajadus on tulnud elust enesest, on tulnud praegusest julgeolekuolukorrast Balti regioonis ja sellest tulenevalt on ka vajadus täna selline ettepanek teha, sest peab tunnistama, et me ei ole selle alalise tõkke väljaehitamisega ülemäära hästi hakkama saanud.

Tuletan meelde, et selle vajadusest me hakkasime rääkima juba aastal 2014, pärast piiriintsidenti, kui Eston Kohver Venemaa poolt rööviti. Täna me oleme jõudnud aastasse 2021, seega seitse aastat on läinud mööda. Seitse aastat on möödunud ja me oleme jõudmas selleni, et esimene osa alalisest piirist hakkab varsti valmis saama, esimene hange ehk kõigest 23 kilomeetrit. Siin me võime küsida, kas Eesti riigi võimekus on tõepoolest seitsme aastaga 23 kilomeetrit aeda ehitada. Jah, võib-olla ma natuke lihtsustan ja tegemist ei ole lihtsalt aiaga, vaid millegi veidi keerulisemaga, aga siiski mitte mingi eriskummaliselt keerulise rajatise või ehitisega. Me näeme, et praegu on Valgevene – loomulikult Venemaa seljatagusel ja toetusel – loonud sellise olukorra, et Poola, Leedu ja Läti piiridel on reaalne hübriidsõda, kus kasutatakse inimesi relvana. See ei pruugi piirduda sugugi mitte ainult nende riikidega. Kui me meenutame lähiajalugu Venemaa piiridel, nii Põhja-Soomes toimunut kui ka Norras, kus ka organiseeriti inimeste ebaseaduslikku piiriületust – see oli juba Norra ja Venemaa piiril –, siis väita, et Venemaa piiridelt analoogset ohtu Valgevenega ei ole ja ei saa ka tulevikus olema, me kindlasti täna ei saa.

Eestil on maismaal 136 kilomeetrit ühist piiri Venemaaga. Sellest esimene etapp väljaehitamist alalise tõkkena võtab enda alla 23 kilomeetrit. Järgmine hange, mis on teostatud, kuid mis kaugeltki ei ole realiseeritud, on 40 kilomeetrit – ja rohkem ei midagi. See peaks valmima alles 2026. aastaks praeguste plaanide kohaselt. See on ilmselgelt liiga pikk aeg. Otsuse eelnõu, mille Isamaa fraktsioon on esitanud, näeb ette selle kiiremat väljaehitamist. Minu arvates on see küll praegu see koht, kus me ei peaks rääkima opositsioonist ja koalitsioonist eraldi, vaid kus valitseks üksmeel, nii nagu meil tavaks on rääkida riigikaitse teemadel, julgeoleku teemadel, kus me ajame ühist asja, kus erinevatel erakondadel ei ole väga suuri erimeelsusi. Ja minule annavad usku sellesse veelgi enam siseministri jõulised avaldused, mida ta on teinud, et nad on mõelnud sellele, kuidas piir kiiremini välja ehitada, kuidas hankeid ettepoole tuua. Ta loodab, et seda on võimalik teha praeguse teadmise juures heal juhul juba aastaks 2025. Aga ka see ei ole piisav. Meil on praegu aasta 2021 ja kui me vaatame protsesse, mis on toimunud Valgevene piiridel, siis seal kui mitte tundide, siis päevadega olukord muutub. Aga meie räägime siin aastatest aia väljaehitamiseks!

See on ilmselgelt liiga pikk aeg. Meil ei ole aega nii palju oodata, julgeolekupoliitiline olukord seda ei võimalda. Siin on lisaks veel muud aspektid. Me peame olema praegu solidaarsed mitte ainult sõnades teiste Euroopa Liidu riikidega ja siin Balti regioonis toimuva kriisi lahendamisel, mitte ainult poliitiliste avaldustega ja ka mitte ainult reaalse abi andmisel. Selle eest tuleb praegust Vabariigi Valitsust kindlasti tunnustada, et me oleme andnud oma meeskonnad abina, ka füüsilise abina, nii Leedu kui Poola piirile. Aga me peame olema solidaarsed ka iseenda piiri kaitstes, sest tegemist on ühise piiriga ja keti tugevus sõltub nõrgemast lülist ning Eesti piir ei saa jääda selleks kaitsetuks nõrgimaks lüliks. See solidaarsus peab väljenduma ka meil oma piiri väljaehitamises.

Tuletan jällegi meelde hiljutisi sõnavõtte, kus peaminister teatas kõigest kaks kuud, isegi vähem kui kaks kuud tagasi, et Eesti piiridele ei ole mingisugust reaalset ohtu ja ei ole vajadust ka ajutiste piiritõkete väljaehitamiseks. Aga kui kiiresti on muutunud olukord ja kui kiiresti on muutunud ka valitsuse ja peaministri seisukoht. See on vajalik ja vajalik on ka püsiva piiri kiirem väljaehitamine. Rahalised vahendid selleks on võimalik leida. Need ei ole ületamatult suured tänases olukorras, kus majanduskasvu prognoos on oluliselt parem, kui ta oli siin aasta, poolteist, kaks tagasi, ja kus ka reaalne maksude laekumine ja riigieelarve maht on oluliselt suuremad, kui seda varasemalt prognoositi, kui see oli riigi eelarvestrateegias nelja aasta peale ette nähtuna. Lisaks sellele on ka Euroopa Liit valmis ulatama abikätt ja me oleme arvestanud juba 23 miljoniga, aga küllap on võimalik saada veel täiendavat rahalist abi meie välispiiri väljaehitamiseks. Nii et rahaliste vahendite taha kindlasti Eesti piiritõkke väljaehitamine ei jää. Kui see [millegi taha] jääb, siis jääb organisatoorsete küsimuste taha, selle taha, et see ei ole tegelikult prioriteet, ja sellest oleks väga kahju.

Nii et mina loodan küll, et täna me saame ühiselt toetada seda ettepanekut, mille kohta valitsus juba eelnevalt on öelnud, et ta on selleks valmis. Oleks väga kummaline täna siin sellele ettepanekule vastu hääletada sõnumiga, et jah, me oleme valmis, võimelised ja tahame piiri kiiremini välja ehitada, aga me ei toeta parlamendi tahet ja ettepanekut piir kiiremini välja ehitada. See oleks ääretult kummaline ja vale sõnum ka praegu Eesti ühiskonnale ja meie liitlastele. See sõnum täna parlamendisaalist oleks väga vale, et ei, me ei toeta valitsusele tehtavat ettepanekut ehitada püsiv piiritõke idapiiril välja kiiremini, kuigi me oleme selleks valmis ja see on valitsuse prioriteet. See oleks ääretult kummaline ja mina küll ei mõistaks sellist sõnumit. Turvalisust see Eesti ühiskonnas kindlasti ei looks.

Seetõttu ma väga loodan, et koalitsioonierakonnad tulevad selle Isamaa algatuse taha, mis on oluline julgeolekupoliitiline algatus ja mis on abikäsi opositsiooni poole pealt ja haakub valitsuse poliitikaga, nii nagu ma olen aru saanud senistest valitsuse liikmete avaldustest, mis on tehtud nii Riigikogus kui laiemalt meedias. Hanno Pevkur istub siin saalis. Esialgselt oli ju plaan Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks piir välja ehitada. See kahjuks küll ei õnnestunud ja piiri ehitus algas alles paar aastat hiljem, kui see esialgne eesmärk püstitati. Seda enam on täna põhjust rõõmuga ju sellise ettepaneku poolt hääletada, et ehitame selle siis välja näiteks aastaks 2023. See minu arvates on täiesti realistlik, kui me järgmisel aastal ei ole võimelised seda tegema. Ma ei arva, et me ei ole võimelised seda tegema mitte seetõttu, et ainult füüsiliselt ei ole võimalik seda välja ehitada, vaid nagu me teame, me peame viima läbi riigihankeid. Kogu see bürokraatlik pool võtab oma aja, aga paari aasta perspektiivis see piir välja ehitada, kui see on valitsuse tegelik prioriteet, kaasates sinna kõik võimalikud jõud, on kindlasti võimalik. Nii et palun toetada Isamaa fraktsiooni algatust ja olla konstruktiivsed selle otsuse eelnõu menetlemisel. Aitäh! 

12:33 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Ettekandjale on võimalik ka küsimusi esitada. Heiki Hepner, palun!

12:33 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tõepoolest, valitsus on ütelnud, et piiri väljaehitamine on nende prioriteet, ja sinna järgneb kohe, et toome selle ühe aasta võrra ettepoole, aastast 2026 aastasse 2025. No ausalt öeldes see nagu väga seda prioriteeti esile ei tõsta. See on ikka äärmiselt väike ambitsioon. Mis sa arvad, mille taha see tegelikult jääb? Põhimõtteliselt võiks ju lasta ka praegu RMK-l kas või terve selle piiririba ära raadata ja ette valmistada, aga ka selleks ei olda valmis. Mille taha see praktiline teostus jääb?

12:34 Helir-Valdor Seeder

Jah, siseminister on korduvalt väitnud, et valmisolek on ehitada see piir valmis kiiremini, aastaks 2025. See langeb ju kokku – vähemalt oma suunalt – praegu arutatava otsuse eelnõuga, aga kindlasti ei ole piisav. Selle küsimuse peaks esitama pigem valitsuse liikmetele, nad oskaksid põhjendada, miks nad ei ole valmis seda kiiremini ehitama. Minu arvamus on, et seda on võimalik päris mitu aastat kiiremini teha, ja ainus põhjus, mille ma suudan välja mõelda, on see, et see ei ole siiski tegelikult nii oluline prioriteet. Ma ei kahtlusta üldse valitsust, et see on kuidagi pahatahtlikkusest, et me põhimõtteliselt ei ehita Eesti piiri valmis, me põhimõtteliselt ei soovi suuremat julgeolekut, vaid ma arvan, et siin on tegemist olukorra vale hindamisega. See ohuhinnang ja selle ohu ja julgeolekupoliitilise olukorra taju on ekslik ja vale. Ma varem viitasin ka peaministri vastustele kõigest kaks kuud tagasi, kui ta ütles, et ohtu ei ole ja ei ole vajadust ka mitte mingisuguseks ajutiste piiritõkete ehitamiseks. Nii et siit ma loen väga selgelt välja, et see ohuhinnang ei ole päris adekvaatne ja see, ma arvan, on peamine põhjus.

Aga julgeoleku teema ja julgeoleku valdkond on väga tõsine. Meil ei ole ju võimalik Eesti riigis arendada teisi valdkondi ja rääkida kultuuri arendamisest, majanduse edendamisest või millestki muust, kui meil ei ole tagatud oma riigi julgeolek. Nii et see on minu tõlgendus, püüdes mõelda, mis võib olla valitsuse liikmete peades, kui nad tegelikult ei soovi seda kiiremini välja ehitada.

12:36 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

12:36 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui ei ole piiri, siis ei ole ka riiki, see on selge. Ja kui piir ei suuda olla pidav, ei ole ka võimalik – täpselt nii, nagu sa ütlesid – riigi sees mitte midagi korraldada, alates kultuurist ja lõpetades muude valdkondadega. Olen ise selle asjaga kunagi tegelenud. Osa ministreid väitsid omal ajal, et piirivalve on ülearenenud, ja sellepärast nad nägid ette, et ei hakka ehitama välja piiri ega midagi muud. Täna mul on väga hea meel tõdeda, et selle asjaga tegeldakse ja see, mis teie poolt on üles tõstetud, on tõsine küsimus ja ma toetan seda kindlasti. Aga küsimus on selles, et kuidas sa vaatad üldse sellele, et üks on füüsiline piir, mis puudutab tara ja selle võimalikku ületamist, aga tegelikult on ju inimene see, kes piiri kaitseb. 

12:37 Riho Breivel

Tema on piirikaitse poole peal. Vabatahtlike süsteemidega on tarvis luua ikkagi struktuur, mis kaitseb tegelikult inimestega seda piiri. Kuidas sa sellele vaatad?

12:37 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Eks see piiritemaatika on loomulikult laiem kui praegu ainult kas ajutise tõkke või alalise tõkke väljaehitamine. Siin tuleks ka eristada piiri valvamist, millest on päris palju räägitud ja kus võib-olla me tahame olla edukamad, eriti kui me suudame oma plaanid ellu viia ja ka droonid rakendada piiri valvamiseks. Aga iseenesest droon sellisel kujul, nagu ta praegu meil planeeritud ja kavandatud on, ei tegele otseselt piiri kaitsmisega. Lisaks piiri valvamisele on vaja ka piiri kaitsta. See muidugi eeldab lisaks füüsilisele tõkkele ka toimivat organisatsiooni, mehitatud meeskonda ja kõike muud, millest on ju ka väga palju räägitud. Aga meie eelnõu praegu neid küsimusi ei puuduta. Ma loodan, et valitsus tegeleb ka nende organisatoorsete küsimustega ja seda mitmes valdkonnas. Üks asi on operatiivselt akuutse probleemi raames ja teine pikka perspektiivi silmas pidades, kuidas see piiri valvamine oleks üldse jätkusuutlik ja paremini korraldatud selles suures ühisametis, kus meil iseseisvat piirivalvet enam ei ole. Kuidas toimiksid need käsuliinid ja nii edasi. See on teine ja hoopis laiem temaatika, mille juurde me võime ja võib-olla peamegi tulevikus uuesti tagasi tulema, aga veel kord, selle eelnõu kontekstis me neid küsimusi ei käsitle.

12:39 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

12:39 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et kui Eesti ühines Euroopa Liidu ja NATO-ga, siis üks lubadusi oli ju kaitsta ka Euroopa Liidu ja NATO välispiiri. Praeguses olukorras on siia lisandunud veel rändekriis ehk illegaalsete immigrantide liikumise võimalus Eestisse Pihkva kaudu. Mis olukord võib tekkida, kui me nüüd siin jokutame ja tegelikult kohe ei alusta kiiremas korras riigipiiri väljaehitamist? Kas meil on täna teadaolevalt oht, et Pihkva lennujaama kaudu võib tekkida sama olukord, mis on täna Valgevene ja Poola piiri peal?

12:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh küsimuse eest! Teoreetiliselt tõesti võib meil tekkida sama olukord, mis on täna Valgevene-Poola, Valgevene-Leedu, Valgevene-Läti piiridel. Selle ohu ennetamiseks me ju räägimegi nii alalise piiritõkke väljaehitamisest kui ka praegu ajutise tõkke paigaldamisest. See on väga õige, et me seda ajutist tõket paigaldame, ja selle eest kindlasti tunnustus valitsusele ja vastavatele ametkondadele, kes sellega tegelevad. Aga nagu ma ütlesin, me peame oma ohuhinnangutes olema võimalikult ettenägelikud ja põhjusi sellisteks naiivseteks illusioonideks, et meil Venemaa piirilt ohtu lähitulevikus või ka kaugemas tulevikus ei teki, [ei ole ja] sellele lootma jääda kindlasti mõistlik ei ole. Nii et seetõttu on hädavajalik praegu nii ajutise piiritõkke paigaldamine kui ka alalise piiri väljaehitamise kiirendamine.

12:41 Aseesimees Martin Helme

Madis Milling, palun!

12:41 Madis Milling

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sa oled päris mitu korda kasutanud väljendit "piiri kaitsmine". Minu küsimus sellest tulenebki, et kui palju sinu arvates on piisavalt piirikaitserajatisi või ‑ehitisi. Tänapäevase manööversõja tingimustes piiri kui sellist kaitsekraavis ja punkris ei kaitsta ja kui rääkida veel ka piirirajatistest, siis minule miskipärast meenub kohe prantslaste suur ja võimas Maginot' liin, millest teises maailmasõjas lihtsalt mööda mindi. 

12:42 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jah, kui me peame silmas niisuguseid fataalseid arenguid, et Vene pool tuleb tankidega või isegi mitte tankidega, vaid lennukitega, siis ei ole tõesti piiril mingisugust mõtet. Aga praktiline elu näitab ja reaalne elu näitab meie ümber ja ka praegu Balti regioonis, et akuutselt kasutatakse väga erinevaid variante. See nõndanimetatud hübriidsõda, kus inimesi, elavaid inimesi, kasutatakse relvana, kus soodustatakse illegaalset piiriületamist, kus manipuleeritakse erinevate inimestega – sellistel puhkudel on täiesti adekvaatsed sellised piiritõkked, nii ajutised kui ka alalised, ja nad täidavad oma funktsiooni. Ega siis muidu ei ehitataks ja ei rakendataks neid ka teistes riikides ja me näeme, et nad Poolas on kindlasti ennast õigustanud ja olnud suureks abiks piiri kaitsmisel. Just nimelt suureks abiks piiri kaitsmisel. See on praktiline reaalne kogemus. Üks asi on reaalne elu, teine asi on teoreetiline sõjaolukord. Nii et küllap Eesti riik suudab liitlastega NATO raames edukat koostööd tehes ka suuremate sõjaliste operatsioonide puhul oma julgeolekut tagada. Aga praegu me räägime siiski sellest akuutsest reaalsest olukorrast, mis Balti regioonis tekkinud on, ja sellisel puhul, ma arvan, on sellest piirirajatisest päris palju abi.

12:43 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Kas mul on üks või kaks küsimust?

12:43 Aseesimees Martin Helme

Üks küsimus mõlemale ettekandjale.

12:43 Tarmo Kruusimäe

Selge. Tõmbame kiirelt. Kolmas küsimus siis, hakkame tagantpoolt, on see, et kumb on teie arvates teravam pliiats ja orienteerub paremini – kas siseminister, kes nädal aega tagasi, kui ta oli komisjonis, rääkis, et kõik on väga vinks-vonks ja midagi ei ole [viga], või siis meie kaitseminister, kes juba lõuna aeg andis teada, et me hakkame rajama neid [tõkkeid]. Ja minu teine küsimus – sest esimene küsimus, mis oli, oli see, et mitu küsimust mul on – on see, et ega te ei näe siin sellist nn vandenõu. Me teame, et Venemaalt on saabunud meile mõned karud, Lätist ka. Eesti on selline karude kokkutuleku koht, kus neid on juba 1200. Kas sellepärast hoitakse kiivalt neid piire lahti, et Eestisse saaks veel karusid tulla, kellel ei ole lihtsalt inimväärne elada kuskil kurjuse impeeriumis?

12:44 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Võrrelda kaitse‑ ja siseministri tegevust või suhtumist või võimekust – ma arvan, et mina ei ole täna päris õige inimene seda hinnangut andma, kuna ma ei ole nendes küsimustes mõlema ministriga väga põhjalikku arutelu pidanud. Mul on rohkem olnud küll kontakte siseministriga ja ka õiguskomisjonis sain ma siseministriga suhelda ja küsida-vastata. Vähem on mul olnud kontakte praegu kaitseministriga. Aga ma väga loodan, et tehakse head koostööd Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi vahel. Täna me ju näemegi, et möödapääsmatult vajalik oli kaasata lisaks Siseministeeriumile ka Kaitseministeerium. Seda on tehtud kindlasti õigesti, mõlemad ministeeriumid on seda tõsiselt võtnud ja ma loodan, et mõlemad ministrid on valmis koostööks.

Mis puudutab nüüd karude liikumist, siis ilma irooniata võib öelda, et eks teatud mõttes on see piiride ehitamine ka loomulikult keskkonnatemaatikat puudutav küsimus. Kindlasti. Aga nii nagu me oleme aru saanud, on see siiski läbi mõeldud nii alalise piiri kui ka ajutise piiri puhul, et see mingisuguseid selliseid tagajärgi kaasa ei too, mis oleksid fataalsed loomade liikumisele, ja mõeldakse ka nende rajatiste puhul selle peale, kuidas loomade liikumine võiks toimuda. Nii et ma usun, et küllap need karud saavad ka nii Lätis, Venemaal kui ka Eestis hakkama ja omavahel mõistlikult suheldud.

12:46 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

12:46 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! 2018. aastal selgus, et piiri ehitamine läheb oluliselt kulukamaks – kuni kaks ja pool korda. Nüüd vahepeal on veel valitsuses teemat arutatud ja jõutud sinna, et põhimõtteliselt tuled ja viled tuleb maha võtta ja piir teha veelgi kompaktsemalt ja odavamalt. Kas see hetkehinna teema on kuidagi läbi käinud, et kui palju see piir siis reaalelus täna ikkagi maksma võiks minna? Kas see hind on jälle läinud kallimaks? Kas teil sellekohane ülevaade on olemas?

12:47 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No ma saan opereerida nende numbritega, mis meile kõigile teada on. Tõepoolest, esialgsete plaanide kohaselt oleks piiriehitus läinud oluliselt kallimaks, kui seda kavandati, ja see hind oli tol ajal 190 miljonit eurot. Valitsuse vahetuste ja ministrite vahetustega jõuti arusaamiseni, et seda raha sinna paigutada sellel ajal ja sellel hetkel ei ole väga mõistlik, ja seda kärbiti. Mina ei ole nüüd küll see ekspert, kes ütleb, millist mõju täpselt odavama piiri väljaehitamine reaalselt sellele turvalisusele avaldaks ja kas see tolles hetkes oli kõige parem ja õigem otsus. Aga täna ma julgen küll kinnitada, et praeguses teadmises ja olukorras, reaalses majandusolukorras – tuletan meelde, et selle otsuse tegemise ajal räägiti tõsiselt kärpe-eelarvest ja kärpevajadusest ja ka riigieelarvesse tulude laekumine oli hoopis teistsugune, me sisenesime sellesse koroonakriisi – on meil hoopis teine teadmine ja ka teine olukord reaalselt, majanduslikult ja laekumiste poole pealt, millele ma ka viitasin. Meil on olemas võimalused ja meil on olemas ka teadmine, et Euroopa Liit võimaldab rahalist abi sinna suunata. Nii et täna ma julgen öelda seda, et rahalise võimekuse ja rahaliste vahendite taha see kvaliteetne piiri väljaehitamine jääda küll ei tohiks. See on siis juba ikkagi reaalselt poliitilise tahte küsimus.

12:49 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

12:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! On kahesugust lähenemist piirile ja üldse selle piiri ehitamisele. Üks on selline, mis on tuntud stalinlikust laulust: "Meil kraavike piiriks ja pink vahipostiks. Meil kaitsta on kodu, meil kaitsta on maa. Hei, kes on seal? Hei, kes on seal? Ei mööda siit pääse, ei mööda siit saa!" Ma julgeks öelda, et see on nagu natukene valitsusepoolne lähenemine. Mina pooldan hoopis Vana-Rooma sõjateoreetiku Flavius Vegetius Renatuse seisukohta si vis pacem, para bellum. Kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks. Mis on teie fraktsiooni seisukoht selle probleemi lahendamisel, kas esimene või teine?

12:50 Helir-Valdor Seeder

No eks me peame ikka eelkõige rahu kaitsma. Rahu tuleb kaitsta ja sõda vältida. Selles mõttes ikka see teie küsimuse lõpp on see, millest on mõistlik lähtuda. Tuleb ennetada võimalikke ohtusid ja tegeleda ka heidutusega, et anda signaal nendele poliitikutele, riikidele, riigijuhtidele, kes taolisi aktsioone planeerivad, nagu praegu Valgevenes ellu viiakse, et selline tegevus saab olema võimalikult keeruline, võimalikult raske ja võib tuua hoopis neile negatiivseid tagajärgi, mida nad võib-olla ette ei näe. Eks me kõik võime unistada piirideta ühiskonnast ja piirideta maailmast, kus inimesed vabalt liiguvad – see on ilus teoreetiline unistus. Selle poole peab püüdlema diplomaatiliste kanalite kaudu ja poliitikat tehes, aga reaalne elu on teistsugune ja me peame lähtuma reaalsest elust. Nii et jah, praegu, rahuolukorras, ma arvan, on mõistlik tegeleda piiri väljaehitamisega, et tagada see, et rahu oleks püsiv ja Eesti julgeolek oleks tagatud ka tulevikus.

12:51 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei näe. Saame minna edasi järgmise ettekandjaga, kelleks on õiguskomisjoni liige Anti Poolamets. Palun!

12:51 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Teen ülevaate õiguskomisjonis Isamaa otsuse eelnõu 435 käsitlemisest 15. novembril. Komisjonis toimunud arutelul oli kohal üheksa komisjoni liiget. Ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud.

Arutelul oli kohal siseminister ja temale oli mitmeid küsimusi erinevatelt komisjoni liikmetelt. Kristian Jaani kommenteeris, et peab piiri kvaliteetset väljaehitamist väga oluliseks, ja selgitas, et piiri väljaehitamisega tegeletakse ning selle jaoks on eraldatud 88 miljonit, lisaks käibemaks. Kristian Jaani sõnas, et hetkel ta Eesti välispiiril ohutegurit ei näe, aga olemas on valmidus vajadusel kiiresti reageerida. Helir-Valdor Seeder täpsustas, et arutluse all olev ettepanek puudutab plaanilist piiri väljaehitamise kiirendamist, kuna praeguses olukorras on see tema sõnul eriti oluline. Anti Poolamets küsis Helir-Valdor Seederilt, milline on tema arvates tänane ohuhinnang, ja sama küsimus läks ka siseministrile. Helir-Valdor Seeder arvas, et tuhanded inimesed tulevad illegaalselt Eestile lähemale ja selle taga on organiseeritult Valgevene ja tõenäoliselt ka Venemaa. Teda huvitas [ja ta küsis] siseministrilt, millal julgeolekuametkonnad ning valitsus Pihkva lennujaama temaatikast teada said. Kristian Jaani selgitas, et praeguse seisuga on olemas 23,5 kilomeetrit tõkestusaeda seal, kus on illegaalne piiriületus kõige tõenäolisem. Vilja Toomast küsis, kas toetust on loota ka Euroopa Liidult välispiiri väljaehitamiseks ning kas seda on valitsuses arutatud. Kristian Jaani vastas, et Eesti on pikalt eest vedanud mõtet välja töötada Euroopa Liidu välispiiri miinimumstandard. Anti Poolamets küsis ministrilt piirirajatise olemasolu kohta. Ta tõi välja, et tõkestustraadi vastu aitavad plekikäärid. Juhul kui meil läheb kiireks, kas meil on võimekus ka püsivamaid aedu püstitada, millele selliste lihtsate vahenditega kallale ei saa tulla, nagu me Valgevenes oleme näinud? Kristian Jaani kinnitas, et tõkked, mis sõjaväega koos praegu püstitatakse, on mitmekihilised ja päris kõrged.

Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 23. novembriks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Anti Poolamets ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

12:55 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Iseenesest saaks küsimusi ka küsida. Ja näe, ongi. Siim Pohlak, palun!

12:55 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Euroopas on positiivse eeskujuna lisaks Poolale, kes oma piiril praegu suurepärast tööd teeb, näiteks ka Ungari, kes migratsioonikriisi tingimustes rajas oma piiridele 2015–2017 suurepärased tõkked, tarad, aiad. Kas komisjonis käsitleti ka teiste riikide kogemusi kiirkorras piiritarade väljaehitamisel?

12:55 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Sellest eraldi juttu ei olnud. Ungari näidet ei kasutatud, küll aga kasutati Leedu ja Poola näiteid. Rõhutati seda, et meile võib see kriis kohale jõuda väga ootamatult ja kiiresti. Sellega seal nõustuti. Ungari praktikat muidugi tuleks meil uurida eraldi.

12:56 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ma ei näe. Saame minna läbirääkimiste juurde. Sõna võivad võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad kõnega puldist viis pluss kolm minutit. Avan läbirääkimised. Heiki Hepner, palun!

12:56 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! See küsimus on vaieldamatult tänases julgeolekusituatsioonis erakordselt oluline. Tõepoolest tuleb olla seda meelt, et see tempo, mis meil praegu on valitud, on siiski ebapiisav. Võib loomulikult kiita valitsust, kes pärast mõningaid kahtlusi, kas ohuhinnang on piisavalt kõrge, on asunud piirile ajutisi tõkkeid rajama, aga piiri selliste püsivate rajatiste ühe aasta võrra ettepoole toomine on ilmselgelt madal ambitsioon.

Võib-olla mõtleksime natuke, mille jaoks meil neid piiritõkkeid siis vaja on. Siin juba ka ettekandja tõi välja selle algtõuke, et meil oli piiriintsident, kus Eston Kohver teatavasti piirilt, võiks ütelda, rööviti või vägisi viidi Venemaale, võeti pantvangi. See oli selliseks esimeseks äratuskellaks, mis sundis meid vaatama, mis meie piiril on. Tõepoolest, seal olid kitsad rajad ja üksjagu muda ja palju võsa ja metsa. Me oleme täna sellest natukene edasi liikunud, kuid ilmselgelt ebapiisava kiirusega. Piir ei ole ainult aed. Piir peab looma ka piiri kaitsmiseks manöövervõime ja selleks on kindlasti olulised ka teed. Riigikaitsekomisjonis oli meil see teema arutamisel ja ka seal kinnitati alguses, et võib-olla ei ole see olukord nii kriitiline, et seda peaks kiirkorras hakkama lahendama, aga õnneks kaitseminister on siiski täna viinud meie reservistid piirile ja koos tegevväelastega toimub nende ajutiste tõkete püstitamine.

Ma küsisin, mis on takistanud piiririba puhastamist circa 30 meetri ulatuses, et oleks võimalik ka elementaarset manöövervõimet tagada. Mis on takistanud valitsusel RMK-le ülesannet anda, et see töö lihtsalt tehtaks ära? Selleks ei ole vaja viit aastat, selleks on vaja ühte, paremal juhul ühte aastat, et hanked teha ja see töö ära korraldada ja tagada seal ka pärast seda loomulikult järjepidev võsa mahaniitmine, et piir oleks tõesti nähtav ja seal oleks kiiresti võimalik vajaduse korral kas tehnikaga, kergetehnikaga, raskema tehnikaga, inimjõuga manööverdada. Sellele vastust me ei saanud. Tegelikult sellele me vastust ei saanud ja see näitab natukene ka seda – mitte, et me valitsus ei tahaks piiri kaitsta, ma olen ka selles suhtes kindlasti seda meelt, et piiri kaitsmine on meie valitsuse jaoks oluline –, et nad võtavad seda, mulle tundub, siiski pisut külma kõhuga.

Ma toon siia juurde veel ühe komponendi. Me teame ju tõesti, mis meil toimub nüüd Valgevene poolt organiseeritult, ütleme nii, et Venemaa ja Putini kõrvad paistavad sealt kenasti välja. Aga on selline mees nagu ...

Palun lisaaega!

13:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

13:01 Heiki Hepner

... Vladislav Surkov, kes tõi Venemaale sellise mõiste nagu suveräänne demokraatia. Tema on nüüd värskelt ka ütelnud, et Vene välispoliitika üheks nurgakiviks on kaose eksportimine – just nimelt kaose eksportimine naaberriikidesse või kuskile mujale, et sellega vähendada siseriiklikke pingeid ja suruda maha rahulolematust. Kõikide selliste kaose mis tahes hübriidrünnakute vastu saadab kindlasti ka piiri ehitamine, piirirajatiste rajamine sõnumi, et see ei lähe nii lihtsalt läbi, sõbrad. See on heidutusvahend, ennetusvahend ja sellepärast olen päris kindlasti seda meelt, et siin tuleks saavutada täielik konsensus. Isamaa Erakonna nimel kutsun üles, et valitsus võiks võtta aastaks 2023 eesmärgiks, nii nagu Helir-Valdor Seeder juba oma kõnes ütles, selle, et piir saaks selleks ajaks lõplikult püsirajatised ja oleks välja ehitatud. Pingutame ühiselt selle nimel! Kui ei ole piiri, siis ei ole tegelikult ka riiki. Aitäh!

13:03 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Palun, Hanno Pevkur! Kolm minutit lisaaega ka, palun!

13:03 Hanno Pevkur

Head kolleegid, eriti kolleegid Isamaast! Kui siia pulti tulla, tasub ennast enne asjadega kurssi viia. Raadamine lepiti kokku RMK‑ga 2015. aastal ja 2015–2016 tehti kogu piiririba raadamine ära.

Nüüd teie otsuse ettepanekust. Ei ole täna ühtegi erakonda siin saalis ega ka väljaspool seda saali, kes ütleks, et piire ei tuleks kiiresti välja ehitada. Muidugi tuleb ja seda tööd tehakse. Aga vaatame ajas natuke tagasi. Ma pean täpsustama, et Eesti piiri väljaehitamine ja mured Eesti piiri olukorra pärast olid teada Vabariigi Valitsusele varem, kui Eston Kohveri ebaseaduslik röövimine Eesti Vabariigi territooriumilt Venemaale aset leidis. Vaatasin oma ajaloomärkmed ka üle. 12. juunil 2014 käisin ma piiril olukorraga tutvumas ja siis juba, nii palju kui Siseministeeriumi vahenditest võimalik oli, eraldasime esimeste tööde tegemiseks piiril ka raha. Tõsi, Estoni röövimine tõi piiri olukorra oluliselt laiemasse teadvusesse ja tehti ka otsused. Nimelt, 26. septembril 2014 otsustas Vabariigi Valitsus rajada piirisihid, tähistada katastriüksuste piirid ja puhastada piiririba. Ja järgmise aasta alguses sain mina tollase siseministrina ka Vabariigi Valitsuselt vastavale piiri väljaehitamise tegevuskavale mandaadi. Tol ajal tõepoolest nähti ette, et neljaks aastaks planeeritud vahendid on circa 20 miljonit aastas, täpsemalt kokku 79,5 miljonit eurot, milles olid ka majandusministeeriumi lisavajadused, sellepärast et piir tähendas ka teatud ujuvvahendite soetamist.

See, mis edasi juhtus, oli see, mis iga normaalse piiri ehitamisel on vajalik teha, nimelt maade ostmine, piiririba raadamine, projekteerimine, kolmikpunkti väljaehitamine. Ma olen kuulnud siin hiljem jutte sellest, kuidas alles siis, kui siseministriks saabus Mart Helme, hakati piiri välja ehitama. Tõsi, leping kirjutati alla tõesti siis, aga piiri ehitamine kogu oma komplekssuses hakkas pihta oluliselt varem, 2014–2015. Me ei ole olnud nii kiired, kui me oleksime võinud olla. Tõsi! Üks põhjus selleks muu hulgas on see, et valitsused vahetusid, muu hulgas Isamaa rahandusminister. Toomas Tõniste oli see, kelle ajal täiendavaid vahendeid ei eraldatud. 

Nii et, head isamaalased, mul ei ole midagi selle vastu, et te teete poliitikat, ütlete, et piir on vaja kiiremini valmis ehitada, ehitame kiiremini ja teeme viisaastaku töö nelja aastaga. Aga vaadake, igal asjal on selles mõttes oma ajalugu ja oma põhjus. Lahtisest uksest sissemurdmine ei ole see, millega siin saalis peaks tegelema. Nagu ma ütlesin, kõikidel erakondadel on teadmine olemas, et piir tuleb välja ehitada nii kiiresti kui võimalik. Ja kui on võimalik, tuleb piir välja ehitada tõepoolest kiiremini, kui praegu on planeeritud.

Mõned olulised märksõnad. Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsus oli see, kes vähendas piiri rahastamist. Vähendas ka projekti tuntavalt. Tuntavalt vähendati projekti. See kõrgtehnoloogiline lahendus, mis oli ette antud nii sensorite kui ka kaameratega, tõmmati maha. Põhimõtteliselt jäi ainult piiritara. Jäljeriba võeti maha, loomatõkkeaed võeti maha, väga palju kärbiti sellest, mida üks normaalne piir peaks sisaldama. Laiemale avalikkusele teadmiseks, et piiri hinnas – praegu on siin räägitud 190 miljonist – on ka juurdepääsuteed, seal sees on elektrivõrgud, maade ostmise hinnad ja väga palju muud. Nii et selles mõttes, kui siia pulti tulla, rääkida piiri ehitusest, siis võiks teada, mida rääkida, miks rääkida ja mis on see ajaraam. Puhtehituslikult – isegi kui ma väga tahaks, et kahe aastaga piir valmis ehitataks, siis puhtehituslikult, ma julgen arvata, on see ebarealistlik. Kui me suudame seda nelja aastaga, veel parem kolme aastaga – super! Aga selle nimel on vaja kõvasti pingutada, väga kõvasti pingutada.

Aga ma arvan, et Riigikogu ei pea olema see, kes viitab näpuga: nüüd, kui ammu on teada see, et piir on vaja välja ehitada, nüüd teeme eraldi otsuse, ehitame piiri kiiremini välja. Riigikogu ei pea selliseid otsuseid tegema, see on ammu teada, liiatigi poliitilise kampaania käigus lihtsalt, et nüüd on jälle meie lähinaabritel ühe agressiivse idapartneriga – või mitte partneriga, vaid idapiiri riigiga – probleem, siis hakkame kiiremini liigutama siin ka. Meie liigutasime ammu enne seda kui lätlased. Lätlased hakkasid meie järgi piiri välja ehitama. Me liigutasime ammu enne seda Tampere grupis, mis on Euroopa Liidu maismaa välispiiri omavate riikide grupp. Me tegime ühisavalduse Euroopa Ministrite Nõukogule ja Euroopa Komisjonile, selleks et ka maismaapiir saaks Euroopa Liidu ühisvahendeid. Mul on hea meel kuulda, et tänaseks on nii Euroopa Ülemkogu kui ka Ministrite Nõukogu jõudnud arusaamisele, et ka maismaapiir vajab vahendeid, ja välisvahendid tulevad ka sinna seiretehnika soetamiseks.

Aga ärme loome siin sellist poliitilist illusiooni, et Riigikogu otsusega midagi muutub kiiresti teistmoodi. Ei muutu. Seetõttu ma arvan, et selline lahtisest uksest sissemurdmine ei ole väga mõistlik ja mina ei pelga seda ütelda ja vajutada punast teie otsusele ja ma usun, et ka Reformierakonna fraktsioon tervikuna vajutab punast sellele otsusele. Sest see on lihtsalt poliitiline kampaania ja mäng, mis te praegu teete, mitte see, et te tegelikult ise valitsuses olles oleksite midagi teinud selle nimel, et piir kiiremini valmis ehitada. Ei, te olite üks osaline selles valitsuses, kes ütles, et paneme piiriehituse seisma ja kärbime piiriehituse plaane. Teil lasub see vastutus samamoodi. Ärge tulge rääkima praegu, et teeme nüüd kiiremini. Üheskoos võime kõik rääkida seda, et jah, on vaja kiiremini teha, aga mitte sellise ad hoc poliitilise loosungi saatel. Nii et, head isamaalased, tulge appi, aitame piiri ehitada! Muuseas, üks asi, mida tõesti on vaja teha, on see, et riigihangete seadust ja riigipiiri seadust selles osas muuta, et riigihankeid riigipiiri ehitamiseks oleks võimalik kiiremini läbi viia. Aitäh!

13:10 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, kas repliik? Palun!

13:10 Heiki Hepner

Aitäh! Hea Hanno! Võib-olla sa aitaksid selgitada seda, et kui meil riigikaitsekomisjonis oli piiri ehitamisest juttu ja sai küsitud, miks ei teadnud ei siseminister ega ka pärast kaitseminister seda, et kogu piiririba on raadatud, ja miks oli vaja anda sõnumeid, et RMK peaks sellega tegelema. Ilmselt see ikkagi viitab sellele, et tõepoolest, 2015 oli idee piir kiiresti välja ehitada, sest sa ise ütlesid ka, et Eesti 100. sünnipäevaks oli soov [piir] välja ehitada, aga see asi ei ole liikunud nii kiiresti. See on täna probleem. Probleem on selles, et tegelikult võiks olla see tõesti tehtud. Nüüd muidugi sinu etteheide, miks eelmine valitsus seda rahastust vähendas. No tõepoolest, Isamaa ei hoidnud siseministri portfelli, aga ilmselt sa tead väga hästi, mis situatsioonis me olime, mis oli tegelikult siin tervisekriisiga, ja vaatamata sellisele keerulisele situatsioonile siiski leiti võimalus edasi liikuda. Minu meelest pigem tuleks siin ikkagi eelmist valitsust tunnustada, mitte ütelda, et miks te ei teinud. Aitäh!

13:12 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, Isamaa fraktsiooni mainiti läbirääkimistel ja selle repliigi tegi praegu Heiki Hepner ära. Teisi ennast kirja pannud inimesi ei ole mainitud, nii et ma ei saa repliiki anda. Läheme edasi läbirääkimistega. EKRE nimel Riho Breivel, palun!

13:12 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Siin eelkõneleja ütles, et varem pole, kuidas öelda, nendele asjadele nii [palju] tähelepanu pööratud, [aga] kui Reformierakond hakkas selle piiri väljaehitamisega tegelema, siis võeti asi tõsiselt käsile. Kui me vaatame ajalugu, siis tegelikult on niimoodi, et juba 1990. aastatel oli plaan piiririba või kontrolljoon tähistada ja ehitada välja piirirajatised, võeti isegi pakkumised. Aga nagu ma juba eelnevalt mainisin, selle peale öeldi, et piirivalve on ülearenenud. Edasi toimus areng niimoodi, et me otsisime igasuguseid võimalusi. Küsimus ongi poliitiline. Sel ajal olid suhted meie naabriga natukene teised ja siis poliitikud arvasid, et meil pole mingit sellist piiri vaja. Olles ise staabiülem piirivalveametis, kui me Schengenisse astumisega tõsist tööd tegime, vastutasin ma Schengenisse astumise eest. Schengeni nõudmised olid ja on väga konkreetsed, milline peab piir välja nägema ja milline peab olema piiri mehitatus. Kui me räägime piirist, siis tegelikult piiri kaitsja on ikkagi inimene. Mis puudutab rajatist, siis rajatis on ainult teatud tõkestamise meetod. Sellepärast ei ole ka mõtet erinevaid suuri vilesid ja muid võimekusi sinna panna ja selle peale raha raisata. See on omaette taktika ja seda saab õppida ja vaadata, kuidas kõik teised riigid, alates Soomest ja lõpetades USA-ga, oma piire on välja ehitanud. Sealt saab selle meetodi ja metodoloogia ette, kuidas mehitada ja kuidas piirile tegelikku kaitset organiseerida.

Kui me räägime praegu piirirajatise väljaehitamisest, siis see on vältimatu vajadus, siit me ei pääse mitte kuhugi. Selleks, et anda teatud reaktsioonivõimekus, on meil vaja see ära teha. Mis puudutab tegelikult Millingu küsimust, siis on küsimus ju selles, et piiri ääres peab olema füüsiline võimekus vastu panna erinevatele agressioonidele ja selleks on olemas inimene, selleks on olemas kaitseväeliselt organiseeritud üksused, kes suudavad ja oskavad ja kellel on ka juriidiline õigus teostada rünnaku tõrjumist. Täna on meil piiri peal praktiliselt politseiüksused, kellel ei ole väljaõpet, kellel ei ole juhte, kes on saanud relvastatud üksuse juhtimise õiguse, ja ei ole meil kombatante, kes oleks ka juriidiliselt kaitstud sõjaväelise rünnaku puhul. Need küsimused on kõige tähtsamad, mis tuleb lahendada. Kui me neid küsimusi ära ei lahenda, siis me räägime siin veel kümne aasta pärast – kui meid on rääkimas – sellest, et meil on tarvis sõjaväestatud, käsuliinidega kindlustatud piirivalveorganisatsiooni, kes teatud tingimustes saab oma ülesande kaitsejõudude ja kaitseväelise juhtimise kaudu. Siin me ei saa mitte midagi muud teha, kui peame sellega arvestama. Ja piirirajatis on esmane, mis on meil vaja valmis ehitada. Aitäh!

13:17 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem läbirääkimiste soovi ma ei näe, lõpetan läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja kuna see on OE, siis me saame minna kohe lõpphääletuse juurde. Juhtivkomisjon ongi teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Nimetatud otsuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Kõigepealt saalikutsung.

Austatud kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamiseks Kagu-Eestis ajutisele kontrolljoonele füüsilise tõkke kiirkorras ehitamiseks" eelnõu 435. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

13:19 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 27 saadikut, ettepaneku vastu on 26 saadikut, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud heakskiitu.


3. 13:20 Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" (428 OE) esimene lugemine

13:20 Aseesimees Martin Helme

Läheme päevakorraga edasi. Kolmas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 428 esimene lugemine. Ettekandjaks on Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski. Palun!

13:20 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile sotsiaaldemokraatide algatatud otsuse eelnõu, mis on hea ja lihtne. Nimelt, kujunenud olukorras, kus energia tootmiseks kasutatavate fossiilkütuste hinnad on hüppeliselt kasvanud, on sellel meie avatud elektriturule olnud automaatne ja väga negatiivne mõju. Eesti elektritarbijatele on hinnad väga lühikese aja jooksul kiiresti tõusnud ja selles olukorras on sotsiaaldemokraatide nägemus lihtne: riik peab astuma samme, et kaitsta Eesti tarbijat, nii kodutarbijat kui ka Eesti ettevõtteid, kelle puhul elektri hinna tõus seab löögi alla nende rahvusvahelise konkurentsivõime.

Nagu me teame, elektri börsihinda riik ei reguleeri. See ongi börsihinna mõte. Küll aga on elektri hinnas ka teisi komponente lisaks börsihinnale, õigemini on nad siiani olnud osakaaluna enamuses, mis on tegelikult ühte- või teistpidi riikliku kontrolli all. Ühelt poolt on need võrgutasud, mille puhul on meil valitsus hetkel ajutise vabastuse vastu võtnud, ja teine on maksulise iseloomuga komponendid, milleks on põhiliselt elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu. Nüüd, elektriaktsiisi puhul on tänuväärselt jõutud nii kaugele, et elektriaktsiisi tagasitõusmine lükatakse edasi, nii et elektriaktsiis järgmisel kevadel ei tõuse, kui Riigikogu selle ettepaneku heaks kiidab. Meie toetame. Aga taastuvenergia tasu on veel üks komponent, mis omab päris arvestatavat mõju tarbijatele. Nimelt, sellel aastal taastuvenergia tasu koos käibemaksuga moodustab 13,6 eurot megavatt-tunni kohta. Enne viimast elektri hinna tõusu võisime rääkida, et taastuvenergia tasu moodustab umbes kümnendiku elektri hinnast. Nüüd, kui elektri börsihind on tõusnud, on see osakaal natukene langenud, aga arvestatav summa on see siiski.

Taastuvenergia tasu teadupärast on selline seotud tulu liik või koormise liik, mille korral Elering kogub tarbijatelt kokku taastuvenergia tasuna selle summa, mille ta peab maksma edasi taastuvenergia tootjatele, tootmisseadmete omanikele, kes on seaduse kohaselt saanud õiguse taastuvenergia tasu saamiseks. See summa aastati natuke kõigub sõltuvalt sellest, millal sisenevad-väljuvad tootmisseadmed toetusperioodist, mis on 12 aastat pikk. Sellel aastal on see summa 100 miljonit eurot aastas, mida tarbijatelt kokku korjatakse – igalt elektritarbijalt – ja siis makstakse taastuvenergia tootjatele Eesti riigis. Meie ettepanek on, et järgmisel aastal riik taastuvenergia tasu tarbijalt ei võtaks ja kompenseeriks põhivõrguettevõttele ehk Eleringile täismahus selle summa riigieelarvest, selleks et taastuvenergia tootjatele seaduse alusel kuuluvad toetused välja maksta, aga et tarbija oleks sellest vabastatud.

See raha ei ole kindlasti väike. Aga teisest küljest tuleb silmas pidada, et koos kõrge elektri hinnaga on kasvanud ka riigi tulud. Oluliselt on kasvanud käibemaksutulud ja peale selle, kuna lisaks fossiilkütuste hinna tõusule on üheks elektri hinna tõusu mõjutavaks komponendiks ka CO2 hinna tõus, siis ka riigi heitmekaubandussüsteemi kvoodimüügitulud on märkimisväärselt tõusnud, nii et lähiaastatel saab riigieelarve sadu miljoneid eurosid täiendavalt selle tõttu, et elektri hind on kõrge. Näiteks me oleme arvutanud, et kui keskmine elektri hind kasvab 50 euro võrra megavatt-tunni eest, siis riigikassasse laekub ligi 85 miljonit eurot täiendavaid käibemaksutulusid. Seda mehhanismi, et valitsus eraldab Eleringile raha ja selle võrra väheneb tarbijate koormus, on juba üks kord kasutatud – eelmisel aastal valitsuse poolt selleks, et ära hoida taastuvenergia tasu tõus sellel aastal. Nii et siin ei ole tehniliselt midagi keerukat, on vaja lihtsalt poliitilist tahet ja soovi tõepoolest selles küsimuses käesoleval hetkel tarbijale vastu tulla.

See on sotsiaalselt õiglane ja oluline ka natukene laiemas pildis kui lihtsalt elektriarve [maksmisel]. Rohepööre ehk need muutused meie ühiskonna majanduselus, mis meil ees seisavad ja mis on hädavajalikud selleks, et hoida ära katastroofilised kliimamuutused, ei pruugi  üleminekuperioodil ühel või teisel hetkel kindlasti kerged olla. Need võivad tuua kaasa teatud komponentide – on see energia, transport, mis iganes – hinna tõusu ja selles olukorras, et inimeste toetus keskkonnasõbralikumale poliitikale säiliks, on oluline ka riigi hoiakuline nägemus. Et juhul, kui peaksid seda tüüpi hinnašokid tekkima, kasutatakse täiendavalt laekunud tulusid, CO2 tulusid, käibemaksutulusid selleks, et seda leevendada, mitte ei kasutata neid täiendavaid tulusid selleks, et muid eelarvevajadusi rahuldada ja eelarveauke lappida, vaid tõepoolest, et seda raha kasutataks just nimelt selleks, et kompenseerida rohepöördest tulenevaid hinnašokke. See oleks kenasti tehtav, ei nõuaks tegelikult ka suuri seadusemuudatusi. Sellest tulenevalt on ka meie ettepanek vormistatud Riigikogu otsusena: teeme valitsusele ettepaneku see raha riigieelarves ette näha, Eleringile ära maksta ja anda tarbijatele vajalik õiglane signaal, et järgmisel aastal taastuvenergia tasu keegi maksma ei pea. Ma tänan teid ja vastan meeleldi küsimustele.

13:28 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Küsimusi on küll. Kalvi Kõva, palun!

13:28 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitüma! Selle eelnõuga või selle ettepanekuga, kui valitsus selle nüüd ka teoks teeb, me tõenäoliselt vähendame tarbijate elektriarveid. Aga me teame, et tarbijatel – neil, kes kasutavad kaugkütet ja üldse kütet – on ka küttearved tõusmas. Üks väga suur põhjus selleks on see, et suure elektrihinnaga seoses ja selle tõttu, et valitsus on seda lubanud, aetakse Narvas ahju ka väga palju kvaliteetset puitu, üldse puitu. Ja kui Narvas on puidule selline suur turg olemas, siis ka linnade kütteks minev hake ju läheb kallimaks ja selle tõttu ka need küttearved suurenevad. Mis selle leevenduseks teha võiks?

13:29 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Tõepoolest, ma teatud üllatusega jälgisin valitsuse liikmete üllatust, kui otsustati siin saalis – sotsiaaldemokraadid võitlesid sellele kangelaslikult vastu, aga siiski enamushäältega toetati seda –, et Narvas saaks subsideeritult hakata puid massiliselt põletama. Need mahud, mida ette nähakse, on väga suured. Me teame, et suurt osa Eesti linnadest köetakse hakkepuiduga, ja kui samas tootesegmendis nõudlus oluliselt kasvab, siis tõenäoliselt võib see kaasa tuua ka selle kütuse hinna tõusu. Sellest oli juttu ka eelnõu menetlemisel, aga sellele vaatamata võeti see vastu ja nüüd oleme olukorras, kus juba mitmed kaugkütteettevõtted on tegelikult signaliseerinud, et nad kavatsevad küsida Konkurentsiametilt luba hinna tõstmiseks. Nii et see oli halb otsus ja on jätkuvasti halb. Valitsuse käes on küll hoob, et [kuigi] seadusandja on võtnud vastu selle raami, et on võimalik tõepoolest Narvas ahjus puid subsideeritult põletada, aga sellist vähempakkumist tegema ei pea. Nii et tegelikult on valitsuse käes jätkuvasti see hoob. See võimalus on seadusandja poolt loodud, aga kohustust ei ole. Ja ausalt öeldes käesolevas olukorras, kus on risk, et kütte hind tõuseb Eesti suuremates linnades, kes hakkepuiduga kütavad, oleks minu meelest ainumõeldav öelda, et sellist vähempakkumist ei tule – eriti olukorras, kus, olgem ausad, kogu see skeem oli suunatud sellele, et parandada põlevkivielektrijaamade majandustulemusi. Arvestades kõrget elektri hinda, on nende majandustulemused hetkel päris kenakesed. Nii et seda võib-olla täiendavalt tarbija taskust subsideerida niimoodi, et selle tulemusena kütte hind tõuseb, oleks natuke liig. Võiks selle vähempakkumise tegemata jätta ja see oleks ka minu selge üleskutse valitsusele.

Teiselt poolt – meil on neid linnasid, kus ei ole tänapäevast küttetootmisvõimekust tekkinud ja kus näiteks köetakse maagaasiga. Sealne küttehinna tõus on muidugi palju suurem, kui on hakkepuidul töötavatel jaamadel, tulenevalt sellest, et maagaas on maailmaturukaup ja hinnad on seal märkimisväärselt tõusnud. Ka näiteks Tallinnas kütte tipukoormust taastuvkütusega katta ei õnnestu. See tähendab seda, et kui meil näiteks peaks lähimatel kuudel tulema väga külm talv, siis pannakse gaasikatlad tööle ja kindlasti ka selle kütte hind saab olema märkimisväärselt kõrgem, kui me siiani oleme harjunud. Nii et ka selles küsimuses on siiski – vaatamata lollidele otsustele, mis on juba tehtud – veel võimalik teha mõni tark otsus, et hullem ära hoida.

13:33 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

13:33 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Hea Jevgeni! Valitsuse tarkade otsuste kohta võib-olla küsiks, sest ma väga hästi ei saa valitsuse loogikast aru, võib-olla oskad sina selgitada. Sellesama elektri hinna puhul ühelt poolt oleme saavutanud nüüd elektriaktsiiside mittetõstmise ja ajutiselt on võrgutasusid vähendatud, aga samas on meil menetluses siin eelnõu, millega suurendatakse taastuvenergia tasu lausa 40%. Saame aru, et tahetakse toetada suurtarbijaid, aga kus siin loogika on tavatarbija suhtes ja kas see on üldse mõistlik plaan valitsusel?

13:33 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No peaaegu skisofreeniline, võiks öelda. Ühelt poolt püütakse näidata, kuidas saadakse aru kõrge elektrihinna murest ja püütakse seda justkui leevendada. Teiselt poolt antakse klõpsti menetlusse eelnõu, millega tegelikult selleks, et toetada käputäit suurettevõtteid, kes tõesti väga palju elektrit tarbivad, peaksid kõik ülejäänud 99% tarbijatest, nii ettevõtetest kui ka kodutarbijatest, selle kõrgema taastuvenergia tasu kaudu kinni maksma. Esimesel lugemisel me oleme seda siin käsitlenud. Ma tõesti loodan, et see plaan võetakse siiski laualt maha. See on hullumeelne idee. Tõsi ta on, et probleem on olemas, et meil on ettevõtteid, kelle puhul elektrikomponent on väga suur osa nende sisendist. Kui nad konkureerivad rahvusvahelisel turul, siis mõnes teises riigis, ka meie lähiriigis, on energiahinnad näiteks suurtootjatele madalamad, nii et konkurentsiprobleemi ma ei eita. Siin mõningaid lahendusi on juba otsitud, mis puudutab suurtarbijate elektriaktsiisi erisust näiteks, aga kindlasti ei tohiks ja ei ole õiglane seda teha sellisel viisil, et suurtele leevenduse pakkumiseks peaksid kõik teised rohkem hakkama maksma. See kindlasti aktsepteeritav minu hinnangul ei ole.

Õnneks on lahendus. Lahendus on tegelikult see, et kõiki järgnevaid taastuvenergia vähempakkumisi, mille abil hakatakse suuri tuulikuparke rajama lähikümnendil, rahastada mitte enam tarbijatariifist, mitte taastuvenergia tasu kaudu, vaid rahastada neid kvoodituludest. Kuna, nagu ma ütlesin, kvooditulud kasvavad märkimisväärselt, siis seda raha on seal palju ja selle asemel, et lasta tarbijatel seda kinni maksta, võiks kõiki uusi projekte, mis tulevad ka palju madalama hinnaga tulenevalt sellest, et tehnoloogiahinnad on langenud, tegelikult rahastada CO2 kvoodi tuludest. See on võimalik, seda oleks mõistlik teha ja see aitaks nüüd nii suurtootjaid kui ka kõiki ülejäänuid, nii et me lähima, ma ei tea, kümnendi jooksul tegelikult jõuaksime sinna, et taastuvenergia tasu jõuakski nulli, nii et meil rohkem ei olekski sellist rida arve peal, see väheneks järk-järgult. Seda oleks mõistlik teha ja ma ei ole ka aru saanud, miks valitsus seda ettepanekut ei ole teinud, vaid on teinud ettepaneku, et väikeettevõtted ja kodutarbijad suurte mammuttarbijate elektriarveid hakkaksid kinni maksma.

13:36 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

13:36 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! See, et kõrge elektrihinna taga on fossiilkütuste hinna tõus, mis on osaliselt küll geopoliitilistest ambitsioonidest tingitud, on selge. Ootamatu hinnatõus tabab paljusid meid vastu talveperioodi tugevalt, pannes inimeste toimetuleku löögi alla. Arusaadav on see, et lühiajaliselt valitsus soovib maksetasusid langetada, et energia tarbimine oleks inimestele jõukohane. Samas, see on väga lühinägelik otsus, seda saab tõesti teha ainult ühte või kahte talve silmas pidades. Kui pikemalt tulevikku vaadata, mis on need võimalikud lahendused, milliseid samme peaks valitsus astuma, et elektri hind oleks mõistlik Eesti tarbijale pikas perspektiivis?

13:37 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Loomulikult me tegelemegi eeskätt oma ettepanekus lühiajalise küsimusega, et tõepoolest pehmendada seda hinnatõusu, mis suuresti tuleneb fossiilkütuste hinna tõusust. Nüüd, pikas vaates on ju võimalik ainult üks lahendus ja see on see, et me fossiilkütustest enam elektrit ei tooda. Kui me oleksime viimase kümnendi jooksul selles küsimuses edenenud sisuliselt ja meil oleks tänaseks näiteks suuremad tuuleenergia tootmisvõimsused, päikeseenergia tootmisvõimsused, muu fossiilkütustevaba tootmine, siis oleks ka täna see hind juba teistsugune. Seda te võite kontrollida väga lihtsasti meie börsihinna puhul, võrreldes Soomet ja Eestit. On neid tunde, nagu praegune, käesolev tund, kui elektri hind on nii meil kui ka Soomes sama kõrge – ja kõrge ta on. Aga kui te vaatate näiteks õhtuseid või nädalavahetuse tunde, siis soomlastel on elektri hind nullilähedane, meil siiski päris kõrge. Kui meil oleks rohkem oma kohalikku taastuvenergia tootmist, siis ka meie saaksime nautida oluliselt madalamat elektri hinda.

Paraku kümne aasta jooksul Eestis sisulist tuuleenergeetika arengut pole toimunud. [On olnud] kõiksugu regulatiivseid takistusi ja mitte ühtegi sisulist lahendust majandusministeeriumilt. Viimased kolm aastat on kehtinud skeem uute vähempakkumiste tegemiseks. Siiamaani ühtegi suurt vähempakkumist toimunud ei ole. Igas septembris lubatakse, et sellel sügisel tuleb. Tänavu septembris lubati ka, et sellel sügisel tuleb, aga me räägime nüüd juba projektidest, mis realiseeruvad aastatel 2025 ja 2026.

Suur ja päris lahendus on loomulikult see, mis seisab praegu erinevate regulatiivsete protsesside taga: meretuulepargid. Meil tegelikult on jätkuvasti planeering lõpule viimata. Seal on muid takistusi, talumistasude teemad, elektriühenduste teemad, niinimetatud fantoomliitumised, kus ettevõtted on liitumisvõimsused ära ostnud, keegi teine ei saa midagi arendada ja nad ise ka ei arenda ühel või teisel põhjusel. Ehk siis suuresti on see tegelikult majandusministeeriumi tegemata töö, miks me oleme täna seisus, et meil selliseid võimsusi piisavalt ei ole. Aga alternatiivi pole, me peame kiiresti liikuma hakkama nii selleks, et täita oma keskkonnaeesmärke, kui ka loomulikult selleks, et oma tarbijatele soodsat elektrit pakkuda.

13:40 Aseesimees Martin Helme

Austatud Kalvi Kõva, meil on selles päevakorrapunktis võimalik igale ettekandjale esitada üks küsimus. Indrek Saarel on küsimus. Palun!

13:40 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Jaa, tervist! Siin on iga natukese aja tagant, siis kui jälle valitsus tuleb järjekordse katsega või tullakse valitsuse poole järjekordse katsega suurendada taastuvenergia tasude eest makstavaid subsiidiume Narva elektrijaamades puidu põletamisel, räägitud sellest, kuidas see aitab Narvas oluliselt alandada või hoida mõistlikkuse piires kütte hinda. Kuidas need lood tegelikult on ja kuidas peaks käituma, mis puudutab konkreetselt seda regiooni ja selle regiooni küttekulusid? Mis oleks mõistlik lahendus?

13:41 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Siingi on jälle seesama asi, et aastast 2015 on majandusministeerium aktiivselt pressinud seda, et saaks Narva Balti Elektrijaama või ka teised põlevkivikatlad taastuvenergia subsiidiumi peale. Ühes valitsuses eelnõuga, teises valitsuses, kolmandas – kuus aastat on seda teemat marineeritud. Lõpuks on tekkinud Riigikogusse enamus ja valitsuskoalitsioon, kes on selle keskkonnavaenuliku otsuse vastu võtnud. Mis samal ajal tegemata on jäänud, on kaasaegne taastuvkütuse jõul töötav katlamaja Narva linna jaoks. Kui see täna oleks olemas, siis ei oleks küsimus selles, et seoses CO2 hinna tõusuga, mille tõttu põlevkivienergeetika on muutunud konkurentsivõimetuks, tuleb tõsta narvakatel kütte hinda. Ja selleks, et seda pehmendada, tuleb põlevkivile sekka panna metsa ja siis sellele peale maksta ja siis võib-olla narvakate küttekulud ei tõuse nii palju, kui nad muidu oleksid tõusnud. See on enam-vähem see argumentatsioon, mis praegu on.

Nii et esiteks, kui oleks taas kord majandusministeeriumil selles küsimuses sisulist juhtimist olnud, siis ei oleks seda probleemi täna laual. Aga see on minevik, probleem on täna laual. Olgu, võiks ju leppida sellega ja mina olen seda ka öelnud, et kui me räägime, et lähima paari aasta jooksul leppida kokku selles, et Narvas küttehinna tõusu leevenduseks maksame natukene sinna peale, see on hästi ajutine ja nii edasi, seda võiks ju isegi arutada. Aga punkt üks, see seadus, mis vastu võeti, ei puuduta tegelikult suuresti Narva kütmist, vaid võimaldab puid subsideeritult ahju ajada ilma igasuguse küttekomponendita – ainult Narva jõe kütmise komponendiga, mis puudutab näiteks Auvere jaamas puidu põletamist, mis on ka selle skeemi järgi tegelikult lubatud. Teiseks, seda katlamaja ei ole siiamaani ju ehitama hakatud. Õiglase ülemineku fondi rahast on teatud summa selleks kokku lepitud, teadmine on sellest olnud alates kevadest, aga tegelikult vastavaid otsuseid jätkuvasti ei ole. Ehk siis minul küll hetkel ei ole seda optimismi, et näiteks kolme aasta pärast kaasaegne taastuvkütusel põhinev küttevõimalus Narva linnale tekib. Seda eestvedamist paraku ei paista siiamaani. Aga seda oleks hädasti vaja.

13:44 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

13:44 Annely Akkermann

(Kaugühendus)

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul tekkis küsimus selle Narva toasooja kohta, kuna ma Narvat väga halvasti tunnen. Te ütlete, et seal ei ole taastuvenergiapõhist katlamaja, et selle asemel köetakse puiduga teist ahju. Millega siis teie arvates tuleks kütta hüpoteetilist Narva katlamaja? Kui siiski puiduga, siis mis vahe on sellel, kas köetakse katlamaja puiduga või siis elektrikatelt puiduga?

13:45 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan selle küsimuse eest! Erinevus on tehnoloogiline. Narvat köetakse täna Balti Elektrijaama 11. plokiga. Narva 11. plokk on renoveeritud põlevkivi keevkihtkatel, kuhu hulka on võimalik segada puitu kuni 50% ulatuses. Alternatiiv on koostootmisjaam, kus toodetakse korraga nii kütet kui ka elektrit ja mille kasutegur on 100% ehk seal kasutatakse ära kogu soe ja toodetakse veel elektrit juurde ka. Nüüd, Balti Elektrijaama eripära on see, et see 100% taastuvkütuse jõul töötada ei saa, ja mõneti võib seda toetusskeemi võtta ka kui põlevkivielektri tootmise subsiidiumi ehk ainult põlevkivist toota ei ole täna konkurentsivõimeline. Täna ülekantud tähenduses, sest just tänasel päeval, kui elektri hind on 250 eurot megavatt-tunni eest, on muidugi see konkurentsivõimeline. Aga uues olukorras, kus CO2 hinnad on tõusnud, tooks ainult põlevkivist tootmine kaasa meil küttehinna tõusu. Sinna tuleks puitu hulka segada, sellele peale maksta ja siis on võimalik seda hinnatõusu pehmendada. See on praegune loogika olnud. Alternatiiv, nagu öeldud, on 100% taastuvkütusega töötav koostootmisjaam, mille primaarenergia kasutamise kasutegur on 100% ja mis CO2 kvooti ostma ei pea. Ma loodan, et see selgitus oli arusaadav. Kaugteel ma teie noogutust või halvakspanu paraku ei näe, aga kui see jäi selgusetuks, hea kolleeg Akkermann, siis ma hea meelega selgitan seda ka omavahel.

13:47 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

13:47 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kui palju sotsiaaldemokraatide ettepanek keskmise Eesti pere ühe kuu elektriarvet mõjutaks?

13:47 Jevgeni Ossinovski

Jaa, nagu ma ütlesin, me räägime selle aasta järgi, siis 13,6 eurot megavatt-tunni kohta või 13,6 senti kilovatt-tunni kohta. Edasi, keskmine pere, keskmine elektritarbija on Eestis väga pisike, kuna ta elab korteris ja ta ei küta elektriga, vaid kütab kaugkütte kaudu, nii et see summa on suhteliselt väike. See puudutab olulisel määral neid tarbijaid, kes kütavad elektriga, ja neid meil ka on. On veel mõned, kes kütavad lausa elektriradikaga, aga kindlasti viimase aastakümne jooksul väga paljud on üle läinud vanadelt kateldelt näiteks soojuspumpadele, mis elektriga töötavad. Teine oluline komponent puhtrahalises võtmes on kindlasti ettevõtted. Me teame ju, ka Euroopas näiteks mitmed elektriintensiivsed ettevõtted on oma tootmise lihtsalt seisanud, nad ei töötagi hetkel tulenevalt sellest, et elektri hind on väga kõrge. Nii et nende jaoks on tegemist kindlasti märkimisväärse majandusliku küsimusega.

Kodutarbijate puhul, nagu ma ütlesin, üks pool on kahtlemata see, et mitu eurot nad elektriarvelt säästavad – võib ju öelda, et pole väga suur raha. Ühtepidi mitte, aga teisipidi minu jaoks on see just nimelt selline väärtushoiak. Olukorras, kus hinnad tõusevad – ja need ei ole ju ainsad hinnad, mis tõusevad, samal ajal tõusevad ka riigi tulud sellelsamal põhjusel, käibemaksutulud kasvavad, CO2 kvoodi tulud kasvavad –, on õiglane hoiak riigi öelda, et see täiendav enamlaekumine, mis selle tõttu tuleb, et me ei võta ja ei kuluta seda maanteede ehitamiseks, vaid me tegelikult anname selle, nii palju kui võimalik, tarbijatele tagasi. See on oluline ka pikemaajalises vaates, sest rohepööre või, ütleme, energeetikas ja muudes valdkondades keskkonnasõbralikkusele üleminek on väga pikk protsess ja meil on vaja, et inimesed seda toetaksid. Kui inimestele tundub, et see toob kaasa ainult kõrgemad hinnad, ja valitsus kehitab selle peale õlgu ja ütleb, et aitäh, me saame siin mingeid muid lisavajadusi selle raha eest rahuldada, siis see kindlasti vähendab ka inimeste toetust kogu sellele üleminekuprotsessile ja seda me ei tohiks lubada. Ma arvan, et see hoiak – et me ütleme, jah, nende komponentide puhul, mis meie kontrolli all on, me seda täiendavat enamlaekumist kasutame selleks, et leevendust pakkuda – on võib-olla isegi poliitilise sõnumina olulisem kui konkreetne summa, mis see rahaliselt on väiksematel kodumajapidamistel, kes tõesti elektriga ei küta. Aga nagu öeldud, neile, kes kütavad elektriga, on sel ka tuntav mõju.

13:50 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ma ei näe. Saame minna kaasettekande juurde. Kutsun siia rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Palun!

13:51 Jürgen Ligi

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon otsustas selle eelnõu saata lõpphääletusele ja tegi seda 15. novembril. Kogu selle arutelu käigus toetas eelnõu ettekandjat üks opositsioonikaaslane argumendiga, et see puudutab inimesi. Kui protokollis näpuga järge ajada, ega mul rohkem ka ei meenu endal. Mis on probleemid? Kõigepealt puhteelarveline. Kui selleks allikaks reklaamitakse – ma päris seda kõnet [ei] nimeta reklaamiks, sellepärast et seda kõnes niimoodi nii selgelt kõlama ei jäänud – CO2 ülelaekumisi, siis see on paraku juba ära kulutatud raha. Sellega soovitakse vähemkindlustatud peresid toetada, mis on kahtlemata ka rahanduskomisjoni soov. Edasi, ülelaekumise sõna, et käibemaksu laekub üle ja nii edasi. Sellist asja nagu ülelaekumine tegelikult ei ole eelarves. Meil on väga tõsine eelarve puudujääk ja eelarve lüüakse sedapidi lukku, et keegi ei saa menetluse käigus muuta prognoose vastavalt kuluvajadusele. Niimoodi lihtsalt eelarvet tehakse. Rahanduskomisjonil, ma arvan, on oluline see ära fikseerida. Üksikuid maksuliike ei hinnata ümber peale seda, kui ametlik prognoos on tulnud, ja sellest ametlikust prognoosist lähtub ka eelarve tegemine. Ma usun, et see on ka direktiivis kirjas.

Mis veel ei meeldinud rahanduskomisjonile, on see, et stigmatiseeritakse seda taastuvenergia tasu kui midagi negatiivset. Üldiselt ikkagi, eriti seoses rohepöördega, me peame seda tasu [positiivseks]. See omal ajal oli küll väga vastuoluline – meie fraktsioon näiteks seda ei toetanud suuresti, eranditega küll – ja võeti vastu ilma mingisuguse analüüsita. See skeem on ümber tehtud, see taastuvenergia osa elektri hinnas väheneb, see on hääbuv meede. Seda enam ka instrumendina on see hääbuv. Aga iseenesest on taastuvenergia tasu siiski, nagu on öeldud, taastuvenergia investeeringuteks ja tegelik energia hinna kontroll saab olla ikkagi investeeringute kaudu. Nii nagu ettekandja ka siin kaudselt vihjas. Kas talle Narva Elektrijaamad meeldivad või mitte, selle kohta komisjon seisukohta ei võtnud.

Sotsiaalne külg. Et sotsiaaldemokraatidega on tegemist, see on oluline. Ka Riina Sikkut tõstis seda esile või nõustus sellega, et väga tähtis on meetme sotsiaalne jaotus. Kahtlemata selline elektri hinnaga võitlemine on sotsiaalselt kontraproduktiivne sedapidi, et ta läheb kokkuvõttes küll kalliks eelarvele, aga suuremad võitjad on suuremad tarbijad ja suuremad tarbijad üldiselt on ka suurema sissetulekuga. See korrelatsioon on väga tugev, kaasa arvatud, kui me [vaatame] veel, mida [rääkis] ettekandja elektriküttest ja soojuspumpadest. Seal on elektriküte. See on ikkagi seotud korrelatsioonis suurema sissetulekuga selles mõttes, et kui enamik toetusest läheb suurema sissetulekuga kodanikele, siis see ei ole sotsiaalselt produktiivne.

Mis veel ei meeldinud komisjonis? Ikkagi see, et tarbija peaks oma arved ise maksma. Peab olema väga tugev argument, et maksumaksja hakkaks maksma tarbija arveid. See on selline üldine vastutuse printsiip, mille muutmiseks oleks vaja väga selgeid argumente. Ühiskond, kus on teistpidi, ei ole jätkusuutlik. Niimoodi me siis otsustasime, et lõpphääletusele läheb küll ja keegi ei tea ju ette, kuidas see tulemus on. Komisjon ei anna ju soovitusi hääletuseks, aga selline oli see meelsus, kui läks debatiks. Aitäh!

13:56 Aseesimees Martin Helme

On ka küsimusi. Ants Laaneots, palun! Palun! Ants, me näeme sind, aga ei kuule. Palun!

13:56 Ants Laaneots

(Kaugühendus)

Näete praegu või? 

13:56 Aseesimees Martin Helme

Jaa, ole lahke.

13:56 Ants Laaneots

Mina tahtsin toetada eelkäijat selles, et meil see variant vist ei ole positiivne, aga sattusin teile sinna juhuslikult peale.

13:56 Aseesimees Martin Helme

Siis küsimust ei olnud, jah? Selge.

13:56 Jürgen Ligi

Aitäh toetuse eest komisjonile! 

13:56 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

13:57 Indrek Saar

Tervist ja aitäh sõna andmast! Hea ettekandja! Kas sa võiksid meid valgustada, mis Reformierakonna fraktsioonil on plaanis sellel hääletusel teha? Kas te olete omavahel kokku leppinud, kuidas te käitute, ja kas sa võiksid ka selgitada, miks? Me ju saame aru, et praeguste energiahindade puhul tõusetub kogu see taastuvenergia temaatika teatavasse valgusesse. Me oleme näinud, kuidas need, kes on taastuvenergia suhtes üldiselt skeptiliselt või lausa vaenulikult meelestatud, kasutavad olukorda ära selle jaoks, et öelda, et taastuvenergia tuleb kõik aknast välja visata ja põrutada rõõmsalt korstnast fossiilsete kütuste suitsu välja ajades edasi. Üldiselt on Reformierakond siiamaani pigem püüdnud hoida sellist taastuvenergiasõbralikku joont. Teie erakonna esimees on alati väitnud, et ta seda toetab. Kas te olete jätkuvalt seda meelt?

13:58 Jürgen Ligi

Aitäh! Komisjonis ei reetnud ükski Reformierakonna fraktsiooni liige oma fraktsiooni otsust. Küll aga oli seal Reformierakonna fraktsiooni liikmeid, kes hoidsid üleval debatti ja seda ma ka siin äsja kirjeldasin komisjoni nimel.

13:58 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma vaatan, et meil on jäänud täpselt kaks minutit. Ma arvan, et me ei jõua läbirääkimisi avada. Või siiski, teeme niimoodi, et me paneme läbirääkimiste soovid kirja ja siis me jätkame nendega homsel istungil. Avan läbirääkimised. Aga ei olegi soovi. Sulgen läbirääkimised. Siis me saame hääletuse juurde minna. Saame veel enne istungi lõppu teha ära lõpphääletuse. Ahhaa, siia ei ole tulnud muudatusettepanekuid, nii et neid me läbi ei vaata. Hää küll, ei jõua teha, öeldakse mulle. Siis on niimoodi, et jätkame selle päevakorrapunkti menetlemist homsel istungil ja tänane istung on lõppenud. Aitäh!

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee