Head kolleegid! Sellel kenal sügispäeval on meil võimalus alustada Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 8. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Helir-Valdor Seeder on esimene. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu me kõik oleme veendunud korduvalt, praeguse valitsuse krooniline häda on see, et nad sörgivad sündmuste sabas, ei jõua õigel ajal otsusteni ja kahetsusväärselt mõnikord ei jõua üldse vajalike otsuste tegemiseni. Nii on see olnud koroonakriisi ohjamisel, nii on see olnud elektri hinna tõusu kompenseerimisel, nii on see olnud ka praeguses julgeolekukriisis piiridel toimuva ohuhinnangu ja tegevustega. Me oleme jõudmas järgmise probleemi ette seoses julgeolekuolukorraga, sündmustega piiril. See oht on väga reaalne ka Eesti piiridele. Selleks, et ennetada võimalikke seadusandlikke probleeme, oleks vaja muuta Eestis siseriiklikke seadusi. Nagu me oleme näinud Lätis, Leedus ja Poolas, inimesed ületavad ebaseaduslikult piiri või neid sunnitakse ületama ebaseaduslikult piiri ja Läti, Leedu, Poola on adekvaatselt rakendanud erinevaid meetmeid selleks, et seda reaalsuses ei juhtuks. Et Eestis ei juhtuks niimoodi, et need inimesed, kes ei ole migrandid, sõjapõgenikud, pagulased, kes iganes, vaid on inimesed, kes on vabatahtlikult tulnud, et siirduda heaoluriikidesse, või keda sunnitakse, nagu me näeme sealt piiri pealt, et me oleme sunnitud andma neile sisserännusooviga inimestele võimalust rahvusvahelise kaitse ja pagulase staatuse taotlemiseks, siis Isamaa esitab eelnõu, mis võimaldab sellist olukorda vältida ja tagab Eesti julgeoleku paremini, kui senised seadused seda teevad. Aitäh!

Rohkem soove ei näe. Ühe eelnõu olen vastu võtnud ja selle edasise menetlemise, nagu ikka, otsustame kodu‑ ja töökorra seadusest lähtuvalt. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget.

Nii, tänase päevakorra juurde minek. Esimene päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 407 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku selle eelnõu lõpphääletus läbi viia ja seda asume nüüd ette valmistama. Head kolleegid, kuna meil äsja oli just kohaloleku kontroll, siis kas sobib, kui me läheme hääletuse juurde? Ma loodan, et sama tunnevad ka need kolleegid, kes on kaugel. Head kolleegid, juhin veel tähelepanu, et eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik selle eelnõu puhul Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 407. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 on meie teine päevakorrapunkt ja siin on samamoodi kolmas lugemine käsil. Avan läbirääkimised. Sõnasoovi ei paista. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Eeldan, et võime minna hääletuse juurde. Vastuväiteid ei näe.

Palun võtta seisukoht ja hääletada Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 suhtes.

Eelnõu toetab 67 Riigikogu liiget, vastu on 15, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 409 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaaega.

Austatud rahvaesindus! Isamaa fraktsiooni nimel on mul selge ja ühemõtteline sõnum. Isamaa toetab täielikult avaliku teabe, avalikus sektoris läbipaistvuse põhimõtete realiseerimist. Selles vaimus esitasime me ka põhimõttelise paketi muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta. Meie hämmastuseks ei leidnud need valitsusliidu saadikute toetust mitte sentimeetri‑, mitte grammivõrdki. Ettepanekud olid suunatud sellele, et peatada Eesti riigis aset leidev bürokraatia, süstemaatiline ja hiiliv avaliku teabe seaduse väga ulatuslikke ja venivaid klausleid sisaldav salastamismaania. Need ei leidnud toetust. See on äärmiselt kahetsusväärne.

Näiteid sellest dünaamikast ei tule kaugelt otsida, vaid tänasest hommikust. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis oli arutusel küsimus, mis puudutas ulatuslikku riigihangete seaduse põhilisest protseduurist kõrvalekalduvat kiirtestide, antigeenitestide hanget. Proua haridusminister vastas mitmel leheküljel, miks on kõrvale astutud, esiteks, korralistest riigihangete seaduse protseduuridest, ja teiseks, miks soetati just need testid ühelt hankijalt teadmisega, nagu hiljem selgus Terviseameti info alusel, et tegemist on üksnes professionaalseks kasutamiseks mõeldud testidega. Sisulised vastused ma jätan kõrvale, kuid sümptomaatiline on see, et proua haridusministri allkirjaga vastus parlamendile, et avalikkuse jaoks saada selgitusi, oli täies mahus salastatud, tuginedes avaliku teabe – näete, milline irooniline paradoks! – seadusele. Arusaadavalt see tekitas põhjendatud arutelu komisjoni liikmete seas ja minu ettepaneku alusel sealsamas kohapeal proua haridusminister taganes esialgsest dokumendi staatusest ja teatas, et see dokument ei ole enam salajane. Aga näete, kui kergelt meie riigis asjad käivad. Seaduses ettenähtud põhiprotseduuri rikutakse, dokumendid salastatakse ja sama lihtne, nagu on dokumente salastada, sama lihtne on neilt dokumentidelt – suuliselt, piisab ühest lausest – salastust maha võtta. Veel jäi salajaseks tegelikult see müügileping Eesti Vabariigi, s.o siis haridusministeeriumi kui kliendi esindaja, hankija ja konkreetse äriühingu vahel.

Küsimus: miks peavad Eesti Vabariigis olema need lepingud salajased, mis leiavad aset, miljonite eurode ulatuses hange kümneminutilise otsustusvälbaga, nagu leht kirjutab? Ministri vastus oli selline, et aga firma tahtis seda, et on salajane, firmal oli seda vaja, sellepärast me lõime templi peale, tegime selle salajaseks.

Näiliselt tundub, et õiguskord on läbipaistev, meil on riik digitaliseeritud, meil on kirjade registrid, kus on võimalik dokumentidega tutvuda. Aga see on pealispind. Kui minna sisusse olulist avalikku huvi pakkuvate dokumentidega, mis puudutab maksumaksja raha kasutamist, mis puudutab reeglite kehtestamist, siis korraga selgub, kui lihtne on Eesti Vabariigis dokumente salastada. Olgu selleks kas või palve, et üks firma, kes sai eesõiguse riigihanke põhiprotseduuri väliselt, lihtsalt sai eesõiguse, ja firma leidis, et need tingimused tuleks salastada. Nii lihtsalt see toimubki Eesti Vabariigis. See leping täies mahus on siiamaani salastatud. Komisjoni liikmetel on see dokument olemas, aga komisjoni liikmetel on keelatud karistuse ähvardusel avaliku teabe seadusest tulenevate sanktsioonide järgi sellest täies mahus avalikkusele kõneleda.

See, mu sõbrad, on Eesti Vabariik 2021! See vajab muutmist ja muudatuse lähtekoha andis nagu alati heatahtlikult kätte Isamaa. Mul on kahju, et me oleme praegu sellises riigijuhtimise faasis, et need lükati tagasi ilma mingisugusegi sisemise aruteluta parlamendis. Sellest johtuvalt, sellest kontekstist johtuvalt, sellest käitumisloogikast johtuvalt, mis ei soovinud arutada neid ettepanekuid, kuidas kaitsta avalikkust, avalikku teavet, ajakirjandusvabadust, kodanike, maksumaksjate õigust informatsioonile, et seda ei soovitud avada, ei pea ka sellise käitumisjuhise tagasitõrjumiseks Isamaa Erakonna fraktsioon võimalikuks osaleda selle seaduseelnõu lõpphääletusel ja anda oma poolthääli. Mul on väga kahju seda parlamendi kõnetoolist siin öelda, aga veel rohkem kahju on mul Eesti kodanikest, Eesti ajakirjandusest, Eesti avalikust ruumist, kellel on õigus saada informatsiooni avaliku võimu tegutsemise, ja mis veelgi olulisem, vildaka tegutsemise või üldse mitte tegutsemise kohta. Aitäh teile!

EKRE fraktsiooni esindajana Mart Helme, palun!  

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Ma suures osas toetan eelkõneleja seisukohti, aga lisan siia oma nüansid. Tõepoolest, meil on tegemist riigiga, kus palju räägitakse õigusriiklusest, kus palju räägitakse rahva kaasamisest, kus palju räägitakse sellest, et võim peab olema läbipaistev, inimesed peavad teadma, mis on neid puudutavate otsuste taga. Aga kui me tegelikkusesse läheme, päris ellu läheme, siis selgub, et meil õigusriik lonkab kahte jalga, sest meil on ametnikud, aga nende kiiluvees ka poliitikud – või ka vastupidi – õppinud, kuidas jokk-skeemidega tegelikult läbi viia hankeid nii, et need on läbipaistmatud, kuidas jokk-skeemidega korraldada riigi valitsemist nii, et tegelikult avalikkus ei tea, mida arutatakse, kes arutab, missuguste tulemusteni jõutakse. Meil on suurepärane pitsat igal pool: AK, ametkondlikuks kasutamiseks. Ja tihtipeale ametkondliku kasutamise tähtajad on mõistusevastaselt pikad. Kõik see viitab sellele, et tegelikult võim, ametnikkond ei usalda avalikkust, kardab avalikkust ja petab avalikkust. Need on väga-väga tõsised ohumärgid. Niisuguste asjadega ei saa nõustuda.

Tooksin ühe dimensiooni kogu selle arutelu juurde, mis võib-olla otseselt seda eelnõu ei puuduta, aga mis puudutab avalikustamist laiemas plaanis ja salastatuse mõttekust või mõttetust laiemas plaanis. Olen aastate vältel nii eelmises Riigikogu koosseisus kui ka praegu ja ka ministrina osalenud arvutul hulgal erinevatel salastatud koosolekutel kinnistes ruumides, mis on pealtkuulamiskindlad jne, jne, ja väga paljudel kordadel olen täielikus hämmingus nendelt koosolekutelt lahkunud. Sest see, mida seal on riigi kõrgematele juhtidele infoks jagatud, ei kvalifitseeru kuidagi, kohe mitte kuidagi tegelikult salastatuse alla. Seal räägitakse tihtipeale kõige banaalsemalt seda, mida me loeme paari päeva pärast kusagilt ajakirjandusest, mis mingite teiste arutelude käigus tuleb samuti üsna lühikese aja pärast avalikkuse ette kui täiesti salastamata teave. Aga ometi on telefonide ärakorjamised, allkirjade andmised, et me oleme osalenud nendel koosolekutel ja oleme kohustatud seal räägitust vaikima nagu haud ja vaikima aastate vältel. Meile näidatakse mingisuguseid analüüse, millega tutvumisel jääb arusaamatuks, miks nendele inimestele on makstud palka ja miks neid analüüse hoitakse saladuses, sest mitte midagi salajast selles lõppkokkuvõttes ei ole. Isegi kõige tavapärasem poliitikavaatleja teeb täpselt samasuguseid järeldusi, kui ta natukenegi viitsib asjade üle mõelda. Kõik see näitab seda, et need, kes selle salastamisega tegelevad, tegelikult ei tee oma tööd nii, nagu peab.

Tekib väga selge küsimus, väga põhimõtteline küsimus. Kui see, mida meile pakutakse saladuse pähe, on tõepoolest saladus, siis kas need, kes tõepoolest peavad salastatud materjalidega töötama ja selle põhjal tegema Eesti riigi julgeoleku seisukohast olulisi järeldusi, teevad oma tööd halvasti, sest tegelikult salastatud materjali analüüsitud ei ole? Või ametnikud, kes seda tööd teevad, ei usalda poliitikuid, kes on küll saanud kõige kõrgema riigisaladusega töötamise loa, aga neid ometi ei usaldata? Neile jagatakse libasalastatud informatsiooni, libasalastatud dokumente ja tegelikud saladused on kusagil üksikute ametkondade ja nende üksikute ametkondade üksikute ametnike käsutuses ja seifides. See on täiesti vastuvõetamatu.

Siin me jõuame ühe teise ülimalt põhimõttelise küsimuseni: puudulik tsiviilkontroll eriteenistuste ja jõuametkondade üle. See on kõige suurem oht meie ühiskonnale tervikuna ...

Kas te vajate lisaaega? Härra Helme, kas te vajate lisaaega?

Jaa, palun kolm minutit lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaaega! 

... tegelikult selle ohu vilju me tunneme oma igapäevases poliitilises elus pidevalt. Kui me vaatame seda toolidega ringmängu, mis meil toimub kõrgemate riigiametite kohtade täitmisel, siis me näeme, kuidas ühed ja samad staarametnikud tiirlevad ühelt kohalt teisele. Lõpeb üks ametiaeg, pikendatakse seda järgmiseks ametiajaks. Kui seadusega ettenähtud kaks ametiaega täis saavad, siis liigutatakse ära kusagile teise ametisse, jälle viieks aastaks või mõnel puhul seitsmeks aastaks, ja kui seal aeg täis saab, siis pikendatakse seda ja liigutakse ka selle ametiaja täis saamisel järgmisse kohta. Kõik see näitab seda, et see salastamismaania teenib üht väga kindlat eesmärki. Teatud seltskond kindlustab selle salastamise ja selle salastatud info valdamise näol endale riigis valitseva positsiooni ja see ei ole kooskõlas ei võimude lahususe põhimõttega, see ei ole kooskõlas ei põhiseaduse mõttega ega ka loomulikult avalikkuse ootustega ega ka avalikkuse õigustega saada riigivalitsemisest sügavuti minevat ammendavat pilti.

See on oht meie riiklikule püsimajäämisele, sest ametnikkond ei suuda riigi püsimist garanteerida. Riigi püsimise suudab garanteerida üksnes kogu rahvas. Ja praegu me näeme, kuidas rahvas on lõhki aetud. Just äsja infotunnis kuulsime ka, kuidas ei-ei, sundvaktsineerimist meil ei ole, aga need, kes ei vaktsineeri, need me laseme lihtsalt lahti. Sest kujutad sa ette, mõnedes ametites nõutakse ju kiivri kandmist. Pange endale siis kiiver pähe, kõik need, kes te arvate, et kiivri kandmine ja inimestele vaktsiini süstimine sunniviisiliselt, ähvardusega töökohast ilma jätta, sissetulekust ilma jätta, on võrdsustatavad kategooriad. No palun väga, niisugune mõtteviis on täielikus kooskõlas sellega, mida ma kirjeldasin. See ei ole demokraatlik, see ei ole õigusriigile kohane, see ei ole avalikkuse huvides. Niisuguse poliitika jätkamisega seisame me väga tõsiste probleemide ees, sest me oleme näinud äsja, kui suurte raskustega või õigemini isegi mitte raskustega, vaid kui võimetult tullakse toime Eesti riigis kriisi lahendamisega. Kui see kriis muutub eksistentsiaalseks, tõepoolest Eestit tabavaks hübriidrünnakuks – ma tahaks näha, kuidas me sellega hakkama saame ainult ametnike juhtimisel. Aitäh!  

Palun! Rohkem kõnesoove ei ole. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 409 lõpphääletus.

Panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetab 57 Riigikogu liiget, vastu on 18, erapooletuid 9. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 414 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoovi ei näe. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 414 lõpphääletus. Kuna just me hääletasime, siis ma kutsungit ei tee ja panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 64 poolt, vastu 17 ja 1 erapooletu leidis eelnõu toetust ja on seadusena vastu võetud.

Meie viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418, käsil on teine lugemine. Palun nüüd ettekandeks maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme. Palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud kolleegid! Loodan, et olen hästi kuulda.

Olete küll, palun rääkige!

(Kaugühendus)

Aitäh! Komisjoni istung toimus teisipäeval, 9. novembril. Komisjoni istungist võtsid osa liikmed Merry Aart, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme ja Aivar Viidik. Kutsutud olid Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ning Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik Glen Roosaar.

Arutasime Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418 teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Juhatasin sisse päevakorra arutelu ning andsin eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekute tutvustamiseks sõna Maa-ameti esindajale. Triinu Rennu andis ülevaate eelnõu kohta kaasamise käigus esitatud ettepanekutest ja eelnõu algataja esindaja seisukohtadest. Komisjoni poole pöördunud kodaniku M. L. ettepanek oli muuta maareformi seaduses lapsesoodustuse osa nii, et see ei oleks seotud enam nelja lapse samaaegse kasvatamisega, vaid lapsi oleks kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Samuti soovis ta laiendada lapsesoodustuste saajate ringi hoolduspere vanematele. Eelnõu algataja ei toetanud seda ettepanekut. Peamine põhjus oli, et maareformi lõppjärgus lapsesoodustuse põhimõtete muutmine ja ulatuslik laiendamine ei ole põhjendatud. See soodustus on mõeldud samaaegselt nelja last kasvatavale vanemale, kuna lastega peredel on niigi palju kulutusi, seega maa ostmine oleks neile soodsam. Hoolduspere teema on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, mis ei loe hoolduspere last otseselt pereliikmete hulka, ning kohalik omavalitsus katab oma eelarvest lapse ülalpidamisega seotud kulud.

Pangaliit esitas ettepaneku, kuna leidis, et hüpoteegipidaja õigused ei ole piisavalt kaitstud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses. Liidu hinnangul oleks hüpoteegi kustutamiseks alati vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Liit tõi välja, et kuigi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 27¹ lõike 1 kohaselt on hüpoteegipidaja nõusolek vajalik, siis lõige 2 annab siiski kinnisasja omandamise otsustajale (kohtunikuabile) põhjendatud juhul õiguse kustutada hüpoteek ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta. Jääb selgusetuks, mille alusel hindab kohtunikuabi, kas ja millistel juhtudel hüpoteegi kustutamine on põhjendatud. Eelnõu algataja esindaja ei toetanud pangaliidu ettepanekut. Liidu poolt välja toodud olukorrad on taolised, kus avalikes huvides omandataval kinnisasjal on hüpoteek, millest tuleb enne maa omandamist vabaneda, kuna riigile või omavalitsusele kuuluv avalikes huvides kasutatav maa ei saa olla pangale tagatis. Varasemalt ei ole Maa-ametil pangaliidu liikmetega mingisuguseid probleeme olnud ning pankadega on alati saavutatud kokkulepped. Kui algab kinnisasja omandamise menetlus, kaasatakse alati vastavad hüpoteegipidajad ning arutatakse, kuidas on võimalik tagada hüpoteegipidaja tingimused kinnisasja vabastamiseks. Kinnisasja omanik saab edastada konkreetse hüvitise, mida tal on võimalik hüpoteegipidajale edasi maksta. Kui kinnisasja omanik ei nõustu tingimustega, siis Maa-amet on varasemalt ühe sundvõõrandamise otsuse teinud, millest kohe teavitati panka, et hüvitis on tasutud vastava isiku kontole ning tal on nõudeõigus selle hüvitise arvelt hüpoteegi summat vähendada. Asjaõigusseadus reguleerib samuti hüpoteegipidaja õigusi. Hüpoteegipidaja ei saa olla paremini kaitstud kui kinnisasja omanik, seega leiab eelnõu algataja, et antud regulatsioon on pigem õigusselguse huvides. Maa-amet ning ka Transpordiamet on täna hädas taoliste kaasustega, kus inimesed on endaga seotud isikute kasuks hüpoteegi seadnud. Taolise tegevusega üritatakse vältida isikute laenuvõlgadest teada saamist. Näiteks pereringis seatud hüpoteegid, mille kustutamiseks nõusolekut ei saada. Tagamaks kinnisasja omandamise eesmärgipärasust, on oluline avalikes huvides omandatud kinnisasja hüpoteegi kustutamine. Kustutamise otsused peab sisustama mitte kohtunikuabi, vaid menetluse läbiviija, kellele on seadusega antud kaalutlusõigus. Seega on kohtunikuabi roll antud menetluses formaalne.

Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi ettepaneku täiendada KAHOS‑es piiratud asjaõigustega kasutamise regulatsiooni nii, et see rakenduks ka korteriomandite puhul. Eelnõu algataja esindaja ei toetanud ettepanekut. KAHOS‑e § 1 sätestab, et korteriomanikule kohaldatakse kinnisasja omaniku kohta sätestatut. Seega on antud ettepanek täna kehtiva õigusega juba kaetud. Lisaks tegi liit ettepaneku muuta KAHOS‑t nii, et oleks võimalik piiratud asjaõiguse või märke sundkustutamise kavatsusest ja otsusest teavitada korteriomandi omanikku korteriühistu kaudu. Antud ettepanekut ei saanud toetada, kuna see ei ole kooskõlas Eesti õiguskorraga. Oluline on eristada, milliseid teateid saab edastada korteriühistu kaudu ning millised tuleb korteriomanikule kätte toimetada. Seadus lubab erandina menetluse algatamisest teavitada korteriühistu kaudu, aga konkreetse õiguse kustutamise korral peab kaasama kinnisasja omaniku ehk antud juhul korteriomandi omaniku.

Ühise ettepaneku esitasid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit ning Eesti Omanike Keskliit. Nemad ei pidanud õigeks maa hindamise seadusesse § 8² lisamist. Põhjendustena toodi, et niigi madalate talumistasude võimalik alandamine on ebaõiglane, antud paragrahvi lisamisega tekitatakse õiguslik segadus ning kasutustasu fikseerimine 3% tasemel on täielikult põhjendamata. Eelnõu algataja esindaja ettepanekut ei toetanud. MHS ei reguleeri avalikes huvides tehnovõrkude või ‑rajatiste talumistasu, sest kehtivas õiguses reguleerib seda asjaõigusseaduse rakendamise seadus. Eelnõu 418 ei puuduta talumistasusid, seda käsitleb Riigikogu rahanduskomisjoni menetluses olev maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 406.

Triinu Rennu selgitas, kuidas muutub talumistasu eelnõu 406 jõustumisel, ning kommenteeris muudatust konkreetse maatüki näitel, mille kehtiv talumistasu on 17,53 eurot. Uuel korralisel hindamisel oleks 7,5%‑lise määra puhul maa talumistasu 96,42 eurot. Eelnõu menetluse käigus arutati ka 5 + 1 võimalust, kus 5% oleks maakasutustasu ning 1% maatulundusmaa kõige kõrgem maksustamismäär, ehk hüvitis maamaksu eest. Eelnõu koostamise ajaks oli välja arvutatud, et keskmiselt suhestuvad müügitehingud ja kasutustehingud omavahel nii, et need moodustavad 3% maa väärtusest. Arutati ka ettepanekut, kus 3% oleks maa kasutustasu ning 0,5% oleks hüvitis maamaksu eest. Antud ettepanekuga oleks uus talumistasu 45 eurot. Seega võrreldes 7,5%‑lise talumistasu määraga, talumistasu antud ettepanekuga tõuseks, mitte ei langeks.

Eelnõu 418 puhul on algataja soov luua üldine süsteem selleks, et kasutustasu oleks võimalik näiteks omavalitsustel ise määrata. Maa kasutustasu arvutamiseks võetakse maa mediaanväärtus, mis on Maa-ameti poolt kõigile kättesaadavaks tehtud, ning korrutatakse see 3%‑ga. Seega omavalitsused saavad antud arvutusmudeliga maa kasutustasud ise määrata ning ei pea tellima eksperthinnanguid.

Lisaks tõid liidud oma ettepanekus välja, et kasutustasu fikseerimine 3% tasemel on põhjendamata. Triinu Rennu selgitas, et viide MHS-i muudatustele ei ole hästi õnnestunud. Antud 3%‑st lähtuti ka neis muudatustes, mis puudutasid kasutusvalduse kasutustasusid. 3%‑line kasutustasu selgitati välja tehingute analüüsi teel, kus hinnati riigimaade müügihinna suhet maade kasutustasudega. Varasemalt oli kasutustasu 5%, mis täna turul oleks liiga kõrge, seetõttu tehti vastavad muudatused. Samuti tagati, et MHS‑i ja maareformi seaduse muudatused oleksid omavahel kooskõlas.

Andrus Seeme märkis, et toodud näidetes on kasutatud uut maahinda, ja küsis, kas uus maahind on juba teada, kuigi hindamine alles tuleb. Triinu Rennu vastas, et Maa-ametil on uus maahind teada, kuna Maa-amet pidevalt täiendab oma hindamismudeleid, et need oleksid korrektsed. Antud 96,42 eurot on maa uue hinna pealt arvutatud talumistasu, kui rakendatakse 7,5%, ehk see näitab, mida võiks maaomanik saada võrguettevõtja käest. Antud summa ei ole kinnisasja väärtus, vaid talumistasu suurus. Seega oodatav uus hind on Maa-ametile teada, kuna ametil on eesmärk järgmise aasta suvel või sügisel viia läbi korralised hindamistööd. Uus maa hind ei ole veel ametlikult välja käidud.

Triinu Rennu jätkas, et eelnevalt selgitatud ettepanekuga esitati ka kahtlus, kas on piisavalt läbi kaalutud kasvava metsa hindamise metoodika kehtestamiseks volitusnormi andmine Vabariigi Valitsusele. Ta selgitas, et see otsus on põhjalikult läbi kaalutud ning vajalik, kuna tänases olukorras ei ole piisavat õigusselgust tehingute eesmärgil kasutatavate hindamispõhimõtete osas. Tehingute tegemisel on oluline kasvavat metsa hinnata kui kinnisasja osa, kuna kas avalikes huvides omandatud kinnisasja või maa võõrandamise puhul võib maa olla koormatud metsamaaga ning siis on oluline riigivara õiglane hindamine ja õiglase tulu saamine. Liitudepoolne põhjendus, et ehk hakatakse seda ka korralistel hindamistel kasutama, ei ole kohane, kuna korralisi hindamisi reguleeritakse eraldi määrusega ning neil juhtudel hinnatakse ainult maad, mitte kasvavat metsa ega ehitisi. Seega, eelnõu algataja esindaja leiab, et ühispöördumises tõstatud kahtlus ei ole põhjendatud. Käesoleva ajani ei ole kinnistul kasvava metsa väärtuse hindamist tehingute tegemiseks ja hüvitamiseks eraldi reguleeritud, seetõttu on õigusselguse huvides vajalik, et kehtestatakse ühtne metoodika.

Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium esitas ettepaneku täiendada KAHOS § 11 lõikega 3¹ nii, et tasu ei maksta osas, milles kinnisasja omandaja võtab kokkuleppel kinnisasja omanikuga kohustuse rajada omandataval kinnisasjal asuva rajatise asemel funktsionaalselt samaväärne rajatis uues asukohas. Eelnõu algataja toetas ettepanekut.

Vaadati läbi ka muudatusettepanekud. Kokku tehti viis muudatusettepanekut ja neid kõiki komisjon arvestas. Neli ettepanekut tegi eelnõu algataja ja viienda tegi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium. Lõpuks tehti ka menetluslikud otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu 418 täiskogu päevakorda 18. novembriks 2021 (konsensus), teha ettepanek eelnõu 418 teine lugemine lõpetada (konsensus). Kui eelnõu 418 teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. novembril 2021 (konsensus). Konsensuslike otsuste poolt olid Merry Aart, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme, Tarmo Tamm ja Aivar Viidik. Sellega see arutelu ka piirdus. Aitäh!

Hea Tarmo Tamm! Teile on ka küsimusi. Heiki Hepner alustab.

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen nagu pisukeses segaduses. Sa ütlesid, et muudatusettepanekuid oli viis, 4 + 1. Kui ma nüüd vaatasin muudatusettepanekute loetelu, siis ma leidsin sealt kuus. Isamaa Erakond on esitanud ka ühe muudatusettepaneku, mis põhimõtteliselt justkui klapiks selle kuuenda muudatusettepanekuga, aga see ei ole Isamaa ettepanek. Sisu seal on peaaegu identne, ainult üks koht, kus oleks pidanud olema 5%, on 3%, ehk nii, nagu on seaduses. Esmaspäeva hommikul protokolli üleval ei olnud, muudatusettepanekute lehte üleval ei olnud, et oleks saanud vaadata. Kuidas sa kommenteerid seda? Kuhu see Isamaa muudatusettepanek võis sedasi kaduda ja mis see kuues muudatusettepanek siis on?

(Kaugühendus)

Aitäh! See tehti viimasel momendil komisjoni poolt ja see oli tehniline muudatus. Aga kuhu Isamaa muudatusettepanek kadus, seda ma ei oska küll kommenteerida. Seda ma äkki saan täpsustada ja sulle selguse huvides ka vastuse anda, aga siin ma momendil ei oska öelda, kuhu see kadus. Kui ta õigel ajal oli esitatud, siis ta ilmselt kuhugi kaduda ei saanud.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! See 7000 riba eelnõu, ma näen, et siin viis ametnikku tõstetakse Maa-ametisse ja nende tööjõukulud on 138 576 eurot, väga täpselt, mis teeb keskmiseks töötasuks üle 2300. See on keskastmel, vaadates nende ametipalkasid. Kas see töö on nii keeruline, et nõuab sellist palganumbrit?

(Kaugühendus)

Kiidan [selle eest], kui põhjalikult sa kõikidesse nendesse eelnõudesse suhtud ja kuidas need ise läbi töötad. See on imetlusväärne. Palgataset me tõesti ei arutanud komisjonis, aga ju need spetsialistid on seda väärt. Ma saan aru, et ka selle koondumise tõttu Maa-ameti alla seal ilmselt saavutatakse mingi sääst ja ilmselt ka mingid töökohad kaovad ja midagi seal optimeeritakse. Aga jah, ma arvan, et heale spetsialistile see palk ei ole kõrge. Kahjuks meil kõik seda palka veel riigiametites ei saa. Rohkem ei oska midagi kommenteerida.

Nii. Heiki Hepner, kas teil on protseduuriline või on teine küsimus, teil on mõlemad näpud püsti? Aga igal juhul palun mikrofon Heiki Hepnerile.

(Kaugühendus)

Kõigepealt protseduuriline. Hea istungi juhataja! Võib-olla te aitate mind natukene selle eelnõu menetlemisel? Ma juhin veel kord tähelepanu, et esmaspäeva hommikul ei olnud üleval ei muudatusettepanekute loendit ega ka komisjoni protokolli, et oleks saanud vaadata, mis muudatusettepanekuid kuidas komisjon on menetlenud. See kuues muudatusettepanek ei ole sugugi mingi tehniline, see küll kattub laias laastus sisuliselt üks ühele praeguse eelnõu tekstiga, aga selle sisu või tähendus ei ole sugugi tehniline. Mismoodi me peaksime praegu selle aruteluga edasi minema? Tõepoolest oleks ikkagi huvi teada saada, kuhu siis Isamaa muudatusettepanek on läinud. Võib-olla see kuues ongi ikkagi meie oma, sest seal on tõesti üks sõna ära vahetatud. See, mis on praegu lisatud nimekirja, seal on 3%, meil oli vähemalt 5%. Kuidas ma peaksin käituma praegu selle eelnõu menetlemisel, ehk annate mulle natukene juhtnööre?

Jaa, aitäh! Püüame ... (T. Tamm: Aitäh, lugupeetud küsija!) Härra Tamm! Härra Tamm, ma lahendan ... Ma vabandan ... 

(Kaugühendus)

Mulle komisjonist täpsustati, et seda ettepanekut Isamaa ei olnud esitanud ja muudatusettepanek oli muuta ainult paragrahvi ülanumbrit. Selles ma ei kahtle, kui komisjoni ametnikud mulle seda kinnitavad.

Nii. Ma püüan ka omalt poolt natukene selgitada, kuna härra Hepner palus juhataja abi. Kõigepealt, mis puudutab muudatusettepanekute ülespanemist, siis eelnõude menetlemise infosüsteemis on kenasti näha, et muudatusettepanekute loetelu on üles pandud 15. novembril, s.o üleeile. Nii et selles mõttes ma usun, et härra Hepner võib-olla vaatas vale eelnõu või valest kohast, aga 15. novembril on tõepoolest see loetelu sinna üles pandud.

Teiseks, mis puudutab Isamaa muudatusettepanekut, siis kiire kontroll ja küsimus komisjoni tehnilisele personalile andis meile tagasisidet, et nendeni Isamaa ettepanek ei ole jõudnud. Nii et äkki härra Hepner saab siis tuleviku tarbeks, täna meil on muudatusettepanekute loetelu siin olemas, aga tuleviku tarbeks üle kontrollida, mis viisil see komisjonile edastati – kas see oli suuline, kas see oli kirjalik –, et edaspidiseks selgust saada. Ma saan aru, et komisjoni ettekandja Tarmo Tamm ütleb ka, et sai sellise signaali, et muudatusettepanekut vormistatud ei olnud. Aga suulisena võib-olla see käis komisjoni koosolekult läbi, seda oskab Tarmo Tamm kommenteerida.

Aga Heiki Hepneril on nüüd siis küsimus, mitte protseduuriline. Palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Tegelikult ma siis küsiks selle sisulise küsimuse, mis ongi seotud selle muudatusettepanekuga. 2017 võttis Riigikogu vastu talumistasu käsitleva seaduse, mida ka Riigikohus oli kohustanud, ja siis leidis Riigikogu, et 5% on täiesti asjakohane, pluss 2,5% maamaksu oleks see, mis tuleks veel lisada. Kas komisjonis olid ka sisulised arvutused, mis on selle mõne aastaga, sisuliselt kolme aastaga, juhtunud, et see 5% on muutunud 3%‑ks? Ja mida peaksid tegema omanikud, kes uskusid riigi sõnapidamisse, et see ongi 5%?

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt tänan istungi juhatajat, ta väga operatiivselt tuli appi ja tõi selguse majja. Aga nüüd, lugupeetud Heiki, sellele küsimusele vastates ma võin öelda, et komisjonis eraldi seda ei arutatud, kas 3% või 5%. Kahjuks sellist arutelu komisjonis ei olnud.

Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Ääretult raske on seda eelnõu lugeda ja see ei ole mitte komisjoni viga, vaid see on üldine, et tehakse erinevates paragrahvides prim'ides parandusi, aga tegelikult ei näidata, mida seal parandatakse. Ma vaatan siin § 35¹ on tehtud väga palju parandusi, küll on lause ära jäetud, küll sõna muudetud. Äkki sa oskad selgitada, mis parandus on 28., § 35¹ lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa "erastamise otsustamise ajal kehtiv" tekstiosaga "2001. aasta". Mis seal siis tegelikult muutub? See on väga oluline kindlasti nendele, kes on mingil hetkel midagi erastanud.

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige Aivar, hea kolleeg! Ma niimoodi ei oska sulle vastata, aga ma kindlustan, et sa selle vastutuse saad, mis selle prim'iga sisuliselt muudeti. Sisulist arutelu selle prim'i muutmise üle ei toimunud ja ma ei oska [vastata]. Kui ma midagi pakun, siis ma ilmselt ei paku kõige täpsemat vastust sulle. Aga kindlasti me selle vastuse anname, komisjoni töötajad saadavad sulle selle ja sa saad selle õige vastuse.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen nende töömesilaste juurde tagasi. Et 7000 riba, iga riba üks töötund, kokku 875 tööpäeva ehk 2,4 aastat ja viis ametnikku. See tähendab siis, et 175 tööpäeva igal ametnikul. Minu küsimus on, et sellel foonil, kui bürokraatia vohab, kus peaks oluliselt ametnike arvu vähendama, kas see tähendab, ma loen välja siit, et need viis töökohta, mis Maa-ametisse lähevad, need on 175 päevaks. Või nad jäävad pärast sinna rahulikult tiksuma ja ikka kusagilt tööd leiavad? Kas on piirang sellele ajale, kui pikaks ajaks neile selle 7000 riba menetlemisel tööd tagatakse? Või nad jäävadki sinna?

(Kaugühendus)

Lugupeetud kolleeg Peeter! Seda ma ei oska nüüd komisjoni esimehena öelda, kas need töötajad jäävad sinna ja kuidas see töö ümber korraldatakse. Ma arvan, et Maa-ameti töö korraldatakse ümber. Eks neid maatoimingud on ka tulevikus vaja teha ja milline ametnik millise koha peale liigub ja millist rolli hakkab täitma, seda komisjon ei arutanud. Aga kindlasti kõikidele nendele kulutustele paneb piirid ette üldine palgafond, millest nad ei saa kuidagi üle minna. Kuidas nad selle piires tööd korraldavad ja keda nad kõrgemalt tasustavad ja keda madalamalt, see jääb selle valdkonna juhi otsustada. Aga komisjon seda tõesti ei arutanud. 

Hea ettekandja, rohkem ... Siiski, Aivar Kokk, palun nobedamad näpud!

Aitäh! Ausalt öeldes, lugedes seda eelnõu, jääb ikkagi arusaamatuks, mida siin tahetakse teha ja mida muuta. Ma vaatan ka kinnistusraamatuseaduse muudatusi, seal on, et § 34¹ lõiget muudetakse. Äkki sa saad selle kohta ka meile saata komisjoni ametnike selgitused, mida need parandused tegelikult inimestele kaasa toovad? Seadust on ikka väga keeruline läbi lugeda. Internetist otsid, siis ei tea, mis eelnõud ja parandused sulle ette tulevad. Seda puhast seadust kätte saada ja siis parandustega, mida on kümneid ja kümneid, kokku viia on väga keeruline. Äkki aitad selles kohas ka? See on kinnistusraamatuseaduse muutmine, need punktid.

(Kaugühendus)

Aitäh, hea kolleeg Aivar! Kindlasti tuleks laiemalt mõelda, kuidas seda seadust paremini lugeda, et tavakodanik sellest lihtsalt aru saaks. Aga see on, ma arvan, kõikide seaduseelnõude teema ja ju need paragrahvid ja prim'id kusagil peavad kajastuma. Kui palju neid lahti peaks kirjutama selle arutelu ajal ja kui palju seadus peaks kajastama, ma ei tea, võib-olla see tekst läheks siis liiga laiaks. Aga ma kindlasti luban, et vastused [nendele küsimustele] sa saad, mis sa täna siin Riigikogus esitasid.

Aga, Aivar, kokkuvõttes ma võin öelda, et läheb palju lihtsamaks – näiteks maa erastamine. Kui kusagil on ribad, siis on võimalik piirid näiteks koos naabriga välja mõõta ja lihtsa toiminguga Maa-ameti kaudu on võimalik maaomaniku staatust muuta, ei pea notari juurde minema. See on üks asi. Teine on hüpoteegi pidamine, mis riigile on kulukas, ja saab need hüpoteegid ära kustutada, kus tegelikult summasid enam üleval ei ole. See teeb selle reformi lihtsamaks, loogilisemaks ja arusaadavamaks. Kokkuvõttes peaks võitma mõlemad osapooled – nii maaomanikud kui ka riik. Aga, Aivar, kindlasti sa saad need vastused esitatud küsimustele.

Rohkem küsimusi ei ole. Juhataja võtab endale õiguse Aivar Kokale selgitada, et seaduseelnõu juurde käib seaduseelnõu seletuskiri nii nagu ka muudatusettepanekute juurde ja seal seletuskirjas on kõik need muudatused kenasti lahti kirjutatud.

(Kaugühendus)

Aitäh, juhataja, abi eest!

Tänan, härra Tamm! Avan läbirääkimised. Heiki Hepner Isamaa fraktsiooni nimel. Palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea eesistuja! Ma mõtlesin siiski natukene käsitleda pikemalt seda talumistasu ja seda probleemi kolleegidele selgitada. See võeti vastu seadusena 2018 alguses, aga see protsess oli käinud pikki aastaid. 2012 Riigikohus tühistas kehtiva seaduse ja siis vaieldi selle üle, kui suur see talumistasu peaks olema. Ka Riigikogu head kolleegid varasemast koosseisust tegelesid selle küsimusega väga põhjalikult ja pikalt. Ma arvan, et küllap ka täna on meil päris-päris palju neid liikmeid saalis, kes toona seda küsimust arutasid ja leidsid tõesti pärast põhjalikku analüüsi, sisulist analüüsi, et talumistasu peaks olema 5% maa väärtusest pluss maa maksustamishind, mis toona oli ja on ka praegu 2,5%. Tundus ju väga loogiline, sest maa maksustamishind lisatakse juurde ja nii sai kokku 7,5%. Nüüd uus eelnõu, mis meil praegu menetluses on, ütleb, et 3% pluss maa maksustamishind.

Minu küsimus on: kuhu on kadunud see 2%? Kas me niimoodi loomegi sellist õiguslikku järjepidevust, et sisuliselt kolme aastaga ütleme, et see, mis me kokku oleme leppinud, enam ei maksa mitte midagi? Kas see on selline õiguslik sõnum meie omanikele, et need seadused, mis Riigikogu vastu võtab, on ainult hetkeks? See on meil kindlasti tõsine mõtlemiskoht ja see 3% kindlasti ei ole õiglane.

On väga kahetsusväärne, et maaomanikud küll andsid sisendit komisjonile, ka ministeeriumile, aga seda ei võetud tõsiselt ja tegelikult ka arutelu selle üle ei toimunud, sisulist arutelu ei toimunud. Kui varasemalt tehti aastatepikkuselt tööd selle õige protsendi väljaselgitamiseks, siis nüüd on ühe hetkega see mitte midagi maksev ja öeldakse, et te saate järsku liiga rikkaks, et see on teile järsku liiga suur tulu. Omanikke, kes on teinud talumistasu [taotluse] – pole vahet, kas seal on ehitatud nende kolme aastaga elektriliinid, teed või mis tahes muud kommunikatsioonid –, on ju selgelt petetud praegu. Nii et selles osas ei saa kuidagigi olla rahul selle eelnõu sisuga ja väljapakutud 3%‑ga.

Ma ei oska ütelda, kuidas seda oleks võimalik lahendada. Üks variant oleks muidugi praegune menetlus katkestada ja tulla uuesti tagasi selle juurde pärast uute parandusettepanekute esitamist. Aga see on küll küsimus, mis ei anna ühestki otsast kindlustunnet omanikele ega loo head seadusloome tava, kui me väga lühikese ajaga muudame kardinaalselt varem väga põhjalikult analüüsitud ja kokkulepitud põhimõtteid. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei plaaninud rääkida, aga kolleeg Hepneri juttu ja Tarmo Tamme seletusi kuulates peaks mõne sõna ütlema. Ühelt poolt, väga lühidalt, esiteks, see eelnõu on vajalik, see on positiivne. Teine asi, mis ei ole nüüd nii positiivne, et ta on taas sellises linnukeeles kirjutatud, väga raskesti hoomatav ja ka praegune seletus, mis seal oli, mida lugupeetud Tarmo Tamm luges ette, on üsna keeruline. Ma ei saanud ka vastust nende ametnike kohta, kes nende ribadega tegelema hakkavad, ja nende koormuse kohta ja kui pikalt [nad seal töötavad] selle pandeemia, ametnike vohamise ja nende sihipärase kasutamise foonil. Kuigi raha hoiab kokku ja ma kordan, et see 7000 riba, selle menetlemine on tõesti vajalik ja tuleks sellega ära lõpetada.

Aga nüüd talumistasude puhul, alles see oli, kui me rääkisime ja justiitsminister Maris Lauri tuli välja sellega – meretuulikute, üldse tuulikute talumistasude asi, mis on kooskõlastusringil –, et tõmbas sellele totaalselt vee peale. Seda peaks vaatama palju tõsisemalt. Ka mina juhtisin tähelepanu seal komisjonis kinniste uste taga, et sellel on seos ka teiste talumistasudega, millest siin selle eelnõu puhul kolleeg Hepner rääkis. Siin ma olen kolleeg Hepneriga nõus, et tegelikult peaks natuke rahulikumalt seda arutama, eriti mis puudutab talumistasusid ja seda metsaomanike ja põllumeeste ettepanekut. Üsna raskesti oli mõistetav, miks nad ei kvalifitseeru selles kontekstis. Aga aitäh!

Tarmo Kruusimäe, palun sõnavõtt kohalt!

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te meid interneeduse vahendusel jälgite! Seda on küll kole kuulda, kuidas riik enda kohustustest taganeb. Talumistasu kui selline on ikkagi riigipoolne hea tahte märk. Ja kui 2017 suudeti see vastu võtta ja seda hoida, siis kas see ongi tänavuse valitsuse sõnum, et eelnevalt olid hullud valitsused ja siis oli teil vaja seda taluda, aga nüüd on meil see päikeseloojang ju, elu on lill, seega teil talumistasu ei ole vaja. See meenutab täpselt seda, kuidas inimesed harjuvad enda puudega ja seda puude protsenti vähendatakse. Kui probleemiks on inimesed, kes peaksid vajama talumistasu, siis võib-olla mõttekoht on see, et "kaua sa kannatad kurbade naeru, võta need kurvad ja viruta kaevu". See ei olnud riigi poolt küll hea käitumine, et nende talumistasudega hakata siin kõvatama. Oleme ikkagi riigimehelikud ja kui me oleme midagi lubanud, siis peame sellest sõnast ka kinni. Aitäh!

Tarmo Tamm, palun!

(Kaugühendus)

Sain operatiivse vastuse selle talumistasu 3% kohta, et miks see 5% ei ole. Omanikud, kes peavad taluma mingit koormist oma maa peal, kindlasti rahaliselt ei kaota, sest see protsent on arvestatud juba tulenevalt sellest, et maa maksustamishind kasvab. Sellest tulenevalt on ka 5% asemel 3%. Aga eelnõu ei käsitle üldse talumistasu määra. Talumistasu tuleb asjaõigusseaduse rakendamise seadusest. Nii et omanikul ei ole põhjust muretseda, et ta saab selle talumistasuna vähem raha, kui ta seni on saanud. Maa maksustamishind tõstab selle tasu nagunii kõrgemaks.

Rohkem sõnasoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Kõik kuus muudatusettepanekut on teinud juhtivkomisjon ja on arvestatud täielikult. Loeme nad siis ka ette: esimene, teine, kolmas, neljas, viies ja kuues. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 418 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.

Liigume edasi meie kuuenda päevakorrapunktiga, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 teine lugemine. Õguskomisjoni ettekande teeb Heljo Pikhof. Palun!

(Kaugühendus)

Tere kõigile! Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt tutvustan, mida tehti juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahepeal. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu 27. septembril k.a. Esimene lugemine toimus 27. oktoobril ja muudatusettepanekute tähtajaks määrati 5. oktoober 2021. Riigikogust esitas eelnõu kohta neli muudatusettepanekut Isamaa fraktsioon ja eelnõu kohta esitasid kirjaliku arvamuse ja ettepanekud veel Sotsiaalministeerium, kes on ka ühtlasi eelnõu koostaja koostöös Justiitsministeeriumiga, Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Lastekaitse Liit, Eesti Lepitajate Ühing, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Naiste Varjupaikade Liit. Kõik need eelnõuga seotud pöördumised on leitavad Riigikogu kodulehel sellesama eelnõu 438 kaardil.

Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette kokku kahel istungil. 8. novembri istungist võtsid osa Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunikud Andra Olm ja Stella Johanson, Sotsiaalkindlustusameti lepitusteenuse juht Ann Lind-Liiberg, Eesti Kohtunike Ühingu esindaja, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Eesti Lepitajate Ühingu esimees Helen Hääl, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja nõunik Jaan Lõõnik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Mailiis Kaljula, mittetulundusühingu Lastekaitse Liit juhatuse liige Helika Saar, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse liige Merle Albrant ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär Eha Reitelmann. Kõik need osapooled kuulati ära, kes olid kaasatud, ja arutati ka eelnõu kohta esitatud arvamusi.

9. novembri istungil, millest võtsid osa ka Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Liisa-Lotta Raag ning Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, otsustati kokku 20 muudatusettepanekut ja tehti ka menetluslikud otsused. Isamaa fraktsiooni neljast muudatusettepanekust leidis komisjonis toetust eelnõu pealkirja muutmist käsitlev ettepanek. Ülejäänud kolm muudatusettepanekut jättis komisjon arvestamata põhjusel, et need otseselt ei sobitunud eelnõu eesmärgiga. Järgnevalt on sisulised selgitused eelnõusse sisse viidud muudatusettepanekute kohta ja arvestamata on jäetud kolme muudatusettepaneku sisu selgitavad märkused. Need on muudatusettepanekute loetelus vastavalt muudatusettepanekute nr 4, 10 ja 11 juures.

Komisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud. Õiguskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 17. novembriks k.a ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele 24. novembriks ettepanekuga panna eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu poolthäälteenamus. Aitäh!

Hea Heljo, sulle on kolleegidel ka küsimusi. Priit Sibul alustab. Palun, härra Sibul!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Ma ei tea, kas komisjonis seda arutati, vähemalt te ei viidanud sellele ja võib-olla ka ei arutatud, et perelepitajate kutset on Eestis Sotsiaalministeeriumi partneri, lepitajate ühingu poolt välja antud 1998. aastast. Kui ma loen seda eelnõu, mille pealkiri nüüdseks on riikliku perelepitusteenuse seadus, siis see reguleerib üsna konkreetselt ära selle, kes lepitada saab, ja see saab olla Sotsiaalkindlustusametiga lepingulises suhtes olev isik. Aga need kutse saanud inimesed ei pruugi seda olla. Kas, millisel kujul ja milliseid teenuseid need inimesed, kes 1998. aastast Eestis perelepitusega on tegelenud, võivad pärast selle eelnõu vastuvõtmist veel osutada?

(Kaugühendus)

Aitäh! Tõepoolest oli see komisjonis arutluse all ja võib-olla siin ... ma otsin, kus kohas oli see, kes on saanud. Kui lepitajate koda on kutse välja andnud, siis see kutse kehtib ka riikliku perelepituse puhul, aga Liisa-Lotta Raag Sotsiaalministeeriumist kommenteeris, mis seda eelnõu puudutab. Ta selgitas, et riiklik koolitusprogramm on 40 tunni võrra mahukam kui eraõiguslik, kuna sinna on lisatud laste õiguste moodul. Ta on nõus toetama ettepanekut, et kutselised perelepitajad ei pea läbima SKA eksamit, kuna neid on kontrollinud kutsekoda, kuid ta ei saa nõustuda sellega, et teiste perelepitajate kvalifikatsiooni ei kontrollita. Ta selgitas, et ka teisi koolitusi tunnistatakse ning kõik ei pea riiklikku koolitust läbima, aga oma kvalifikatsiooni on vaja eksamiga tõendada. Kutseliste lepitajate puhul võib aga tema sõnul erisuse teha.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma jätkaksin siit võib-olla samast küsimusest. Ma ei tahaks puudutada seda, kuidas minister lihtsalt komisjonile andis väärinformatsiooni, justkui lepitajate koja liikmetel oleks läbimata see laste ärakuulamise moodul. See on kõik seal tehtud. Aga minu küsimus on, et kuidas ja mil moel on see pädevus libisenud praegusel hetkel Sotsiaalkindlustusametile. Milliseid rahvusvahelisi või tunnustatud perelepituskoolitusi nad 160 tunni jooksul on läbinud? Või nad on läbinud ka selle kutsekoja [koolituse] ja nüüd nad tahavad selle nagu ise kehtetuks teha? Või on äkki mingi teine koht, kus on võimalik kiiremalt ja soodsamalt saada see kogemus, et siis hakata koolitama kõiki selle ala spetsialiste?

(Kaugühendus)

Tarmo, sa esitasid selle küsimuse ka meil komisjonis. Võib-olla ma siis kommenteeringi, mis see vastus oli. Sa nimelt kommenteerisid, et Sotsiaalkindlustusamet peaks lähisuhtevägivalla eksperte kaasama ka väljastpoolt nende institutsiooni, ja küsisid, mis koolituse on saanud Sotsiaalkindlustusameti ametnikud, et neid saaks nimetada lähisuhtevägivalla ekspertideks. Liisa-Lotta Raag vastas, et hetkel on kaasatud eksperte maja seest, kuid see ei tähenda, et edaspidi ei kaasataks neid ka väljastpoolt, ja sellega on plaanis tegeleda. Liisa-Lotta Raag selgitas, et Sotsiaalkindlustusametis töötavad inimesed, kes on enne olnud tööl naiste tugikeskustes ja antud valdkonnaga pikalt kokku puutunud. Ta kinnitas, et igasse osakonda võetakse tööle vastava väljaõppega inimesed. Samuti rõhutas ta, et tema ise lähisuhtevägivalla ekspert ei ole ega tea, kellel Sotsiaalkindlustusametis täpselt mis haridus on.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mind huvitab § 11 lõike 1 punktis 3 sisalduv, et perelepituse erijuhud on, kui ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue. Mul on küsimus selle kohta, kas perelepitajatele võimaldatakse ka juurdepääs delikaatsetele isikuandmetele ehk terviseandmetele ja kus see reguleeritud on. Ning mind huvitab ka selline, ütleme, abstraktne sõnastus: intellektipuue. Millega seda intellektipuuet tuvastatakse, kes seda tuvastab ja milline dokument on see, mis ütleb, et tegemist on intellektipuudega?

(Kaugühendus)

Aitäh! Mul praegu täpselt ei ole seda ees, aga ma ütlen nii, et täpsemini me seda komisjonis ei arutanud. Aga loomulikult, kui nüüd sinu küsimusele vastata, siis ega see psüühikahäire ja intellektipuue alati välja ei paista. Ega inimesel ei ole alati diagnoosi. Selles mõttes mõnedel juhtudel on see kindlalt teada, aga kui perelepitajal tekib selline kahtlus, et siin võib olla tegemist mingi puudega, siis eks see kuulub erijuhu alla.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! See on oluline seadus, aga siin on neid nüansse nii palju. Ma küsin ühe sellise küsimuse. Loen siit, et senimaani ei pea arvestama, mida lapsed ütlevad selles perelepitusprotsessis. Aga siis on mingi Brüssel IIb määrus, mis hakkab 1. augustist järgmisel aastal kehtima, selle artikkel 21 ütleb, et lapsele, kes on suuteline seisukohta omama, tuleb anda võimalus ka rääkida. Kas me peamegi ootama Brüsselilt tulevaid lubadusi, et saaks arvestada ka lapse arvamust, kes suudab ise oma seisukohta omada?

(Kaugühendus)

Aitäh! Väga hea küsimus. Kui me vaatame muudatusettepanekute tabelit, siis muudatusettepanek nr 9 ütleb, et muuta eelnõu § 10 teksti ja sõnastada see järgmiselt: "Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb vaidlusest puudutatud lapsele anda lepitusmenetluse käigus võimalus oma arvamust avaldada. Laps tuleb ära kuulata tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil. Lapse ärakuulamisest võib loobuda, kui vaidluses puudutatud laps on lepitusmenetluse alustamisel eelneva kuue kuu jooksul lastekaitsetöötaja või mõne muu lapsega töötava isiku poolt lepitusmenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud või kui lapse vanust ja arengutaset arvestades ei ole lapse ärakuulamine võimalik."

Samamoodi on siin öeldud ka, et lapse korduva ärakuulamise vältimiseks teeb perelepitaja vajaduse korral koostööd lastekaitsetöötajaga või teiste lapsega töötavate isikutega jne, jne. Ühesõnaga: ma ei hakka kõiki neid lõike siin ette lugema, aga kui vaatame § 10 lõiget 1, siis tegelikult sai see muudatusettepanekuga seadusesse sisse ja selle üle võib ainult rõõmustada.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Selles mõttes tõesti see muudatusettepanek, millele te viimati viitasite, aitab seda paremaks teha, sest see esialgne tekst oli täiesti katastroof. Aga siiski jääb arusaamatuks, miks lapsi on vaja üldse sellesse panna, ja minu meelest peaksid need olema pigem erandlikud juhud. Aga mul on küsimus üldse terminoloogia kohta laiemalt, see on minu meelest veidi vastuoluline. Kui senini said inimesed pöörduda kutselise perelepitaja poole nii, et avalikkusesse kuskile märget ei jäänud, siis nüüd seaduse järgi, kui see leping lõpuks sõlmitakse, tuleb riiklikusse registrisse märge selle kohta. Ma ei tea, kas te arutasite seda, kas ja kui mõistlik see on, ja kui kokkulepet ei saavutata, kas või milline märge siis tuleb, kas siis n‑ö lepitus nurjus ja läheb kuidagi see kirjeldus kirja või mis siis juhtub?

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Ega me seda täpsemini ei arutanud. Aga riiklik perelepitusteenus on küll tasuta, see suur pluss sellel teenusel siiski on. Mitte kõik ei ole võimelised maksma.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Selles mõttes, et kuna inimesed nüüd jälgivad seda ja tahavad selgust saada, mis see perelepitus on, ma küsin üle sellise küsimuse. Perelepituse algatamise eelduseks on mõlema osapoole tahe ja soov ja nõusolek ehk siis nii ema kui ka isa nõusolek. Selles valguses jääb minule selgusetuks, keda siis lepitama hakatakse, sest on olemas ju muud moodused ka, kuidas omavahel kokkulepped sõlminud vanemad saavad need fikseerida, olgu see siis näiteks notar või mingid muud meetodid. Milleks sellistele inimestele, kes tülis ei ole, kes on mõlemad nõus kokkulepetele minema, veel mingit perelepitusteenust on vaja?

(Kaugühendus)

Aitäh! Üldiselt ikka lepitusteenus on nendele, kes omavahel kokkuleppele ei jõua, aga on nõus perelepitusteenusega. Eks ta ole vajalik ikkagi laste huvidest lähtuvalt, et leitaks kokkulepe, lepitaks vajaduse korral kokku lapsega suhtlemise õigus ja samuti alaealise lapse ülalpidamisega seotud küsimused.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on teile kui sotsiaaldemokraadile küsimus, et võib-olla jah, ministeeriumis ei nähta seda, et laps vajab rohkem kaitset. Aga kas teile ei tundu, et lapsed on meie ühiskonnas nõrgemad, haavatavamad ja neid ei peaks kiskuma nendesse vanematevahelistesse vaidlustesse? Mu küsimus on, ma ei näinud nüüd sotsiaaldemokraate [barrikaadidele] jooksmas, aga kas te tunnetate, et seal on põhiseaduse § 22 riive?

(Kaugühendus)

Lapse huvide väljaselgitamiseks on ikkagi väga vajalik anda talle võimalus oma arvamust avaldada. On öeldud ka need juhud siin seaduses, millal seda ei küsita: kui on teada juba mingisuguse eelneva menetluse käigus selle lapsega seotu või laps on juba ära kuulatud nendes asjaoludes, siis ei hakata teda topelt üle kuulama. Loomulikult tuleb arvestada ka lapse arengutaset ja vanust. Eks ju siis, kui isegi tervishoiuteenust osutatakse, tuleb teatud vanuses lapse arvamust kuulata.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind ikkagi huvitaks see, et siin on võimalik last ära kuulata ja võimalik ka mitte kuulata. Üldjuhul on ju teada, et see vanem, kelle juures laps elab, omab väga suurt mõjusfääri oma lapse tegevuse üle ja sellisel juhul on see laps ikkagi mõjutatud selle vanema poolt, kelle juures ta elab. Seetõttu ma siiski julgen arvata, et ebakompetentse või, ütleme niimoodi, vähese kogemusega inimese puhul selle otsuse langetamine lapse ärakuulamise osas ei pruugi alati kõige õigem olla. Teine küsimus on see, et seesama perelepitaja on avatud tegelikult ka materiaalselt rohkem kindlustatud vanema mõjutusele. Kuidas te olete neid probleeme püüdnud vältida?

(Kaugühendus)

Aitäh! Ei saa aru sellest, kuidas ta on siis materiaalselt kindlustatud vanema suhtes rohkem positiivselt meelestatud, sellepärast et see teenus – riiklik – on ju tasuta. Mis puudutab seda, kas üks või teine vanem võib last mõjutada või mitte, siis ma arvan, et lapsega rääkival ametnikul on ikkagi need vajalikud teadmised olemas, et ta saab ikkagi selle objektiivse pildi.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Augustikuus toimus Türil väga ebameeldiv ja valulik intsident, kus keset ööd võeti lapsed ema juurest ära ja anti isa kätte, seetõttu et isal oli kohtuotsuse järgi õigus nendele. Minu mäletamist mööda seal käis läbi see lause, et selle perekonnaga oli tegelenud ka perelepitaja. See ongi nüüd see tulemus, mis me näeme, et perelepitaja võis küll osaleda, aga kui selle lepituse tulemus on see, et isa, kes on kohtu kaudu saanud õiguse, hakkab keset ööd oma õigusi teostama, siis ma arvan, et see ei ole kõige õigem lahendus. Mis te arvate selle juhtumi valguses, kui tõhus see perelepitusteenus oli sel hetkel?

(Kaugühendus)

Aitäh! Tegelikult ma ei tea, kas oli perelepitusteenusega üldse tegu sellel juhul, millest sa praegu räägid. Aga ega siis, kui vanemad ei jõua kokkuleppele või kui üks osapool ei soovi lepitusteenust, seda lepitamist ei toimu. Siis ongi ainuke võimalus kohus.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on võimalik avada läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Hea rahvas, kes te meid vaatate! Ma usun, et see riikliku perelepitusteenuse seadus on koostatud põhimõtteliselt absoluutses heas usus sooviga parandada olukorda, mis on meil praegu probleemiks kujunenud. Eelnõu eesmärk toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmisel ning soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning seeläbi tagada lapse huvide kaitse ja heaolu on põhimõtteliselt väga õige väärtusega. Aga nagu ikka on olemas aga.

Küsimus on praegu selles, et minu hinnangul on see eelnõu koostatud suhteliselt kabinetivaikuses, teadmata ja tundmata selle elulise ja väga olulise probleemi köögipoolt. Kahjuks või õnneks olen ma pidanud nende olukordadega oma pikkade kohtuskäimistega kokku puutuma. Ma võin oma praktika põhjal ja näidete põhjal öelda, et see hea eelnõu tegelikult oma sisulist eesmärki ei täida.

Kõigepealt, ma mäletan seda, et kui see eelnõu siia saali tuli, siis öeldi niimoodi, et see on selleks, et vähendada kohtuskäimiste arvu ja lahendada need vanemate vastuolud omavahel ära. Ma võin öelda seda, et tegelikult vanemate lahkumineku puhul, jah, abielu puhul abielu lahutatakse ja seda võib teha poolte kokkuleppel ilma kohtu sekkumiseta, küll on aga kriteeriumid, millisel puhul ei ole võimalik seda abielu ilma kohtuta lahutada. Need on siis, kui vanemad vaidlevad lapse kasvatamise üle, ja ka siis, kui vanemad vaidlevad vara jagamise üle. Tavapraktikas käivad need asjad käsikäes. Ja isegi kui lapsed on suudetud n‑ö ära jagada ja nende kasvatamise osas kokkuleppele jõutud, siis tegelikult see kohtuskäimiste arvu ei vähenda, sellepärast et vaidlus vara üle võib jääda ikkagi üles. Nii et seda efekti siin ei ole võimalik saavutada. Samuti kehtib see tavapärase kooselu puhul, sest ka siis esinevad needsamad kriteeriumid, kus võivad määravaks saada ikkagi need varalised õigused abielu kestel soetatud vara üle.

Milline olukord on praegu? Praegu on selline olukord, et lapse küsimuse läbivaatamisel kaasab kohus ka eestkosteasutuse oma arvamuse andmiseks. Seda tehakse riigi vahenditest, millest eestkostja saab siis vastavat tasu ja need on suhteliselt mõistuspärased.

Veel on selle eelis, et isik, kes kohtusüsteemis asja lahendab, ehk siis kohtunik, omab absoluutset autoriteeti, tema sõna kuulatakse, ta suudab panna ka kõige agressiivsema vaidleva poole vaikima. Seda ilmselt perelepituse süsteemis ei ole võimalik teha. Teine oluline faktor on veel see, et kohtunik omab absoluutset kogemust, sellist, mida praeguse koolitusega ei ole võimalik perelepitajatel saada. Tema kogemus tugineb pikaajalisele kohtulahendite tegemisele. Ta näeb ära, ta oskab hinnata, millised võimalused on asja lahendada selliselt, et pooled oleksid rahul. Kuigi ma ütlen ka seda, et kõigist kohtusse pöördunutest minu praktika kohaselt 70% jõuavad sellele väga lihtsale lahendusele, kuskil 20% õnnestub kohtul ära lahendada normaalselt ja kuskil 10%, tsiteerides praegu seda seadust, on [seotud] kas psüühikahäirete või intellektipuudega, millest isegi kohtunike jõud üle ei käi. Seetõttu ma ei näe võimalust, et perelepitaja oleks võimeline lahendama psüühikahäire või intellektipuudega inimeste probleeme.

Teine probleem on see perelepituse juures, et eestkostjal kohtumenetluses ja siin ka perelepitajal kujuneb tahes-tahtmata välja ikkagi teatud eelistus ühe poole suhtes. See kujuneb välja selliselt, et lihtsalt mõni vanem oskab oma seisukohti põhjendada palju mõjusamalt ja vahel võib ka välimus selles asjas osutuda probleemiks. Perelepitaja ei ole absoluutselt erapooletu. Küsisin ka täna küsimuse lugupeetud ettekandjalt, mis on materiaalse mõjutamise motiiv ja [mis saab siis,] kui seda hakatakse rakendama. Väga selget vastust ma ei saanud. Aga ma tahan öelda seda, et materiaalselt paremas seisus inimene võib mõjutada perelepitajat lepitust suunama enda kasuks just teatud kingituste, rahaliste väärtuste abil, et saada oma jaoks positiivset tulemust. Ja mis on tulemus? Teine pool ei nõustu, üks pole rahul ja ikka oleme jällegi kohtus tagasi. Nii et ta on selline suht nõiaring.

Mis ma veel panin tähele: siin on küsimus lapse ärakuulamisest lepitusmenetluses. Siin põhimõtteliselt öeldi, et võib, aga ei pea ära kuulama. Ma tahan öelda seda, et laps, kes tegelikult armastab mõlemat vanemat ja seda, kelle juures ta sellel hetkel elab, on kapseldunud ja ta ei taha sellesse probleemiringi sattuda, aga kohtunik oma praktikaga on võimeline murdma läbi sellest tema kapslist ja saama sellise tulemuse, mis oleks objektiivne.

Minu jaoks täiesti mõistetamatu on ka perelepituse erijuhud, kus ühel vanemal on psüühikahäire või intellektipuue. No kuramus küll, ma ütlen otse ära, ei ole ju nemad spetsialistid, et saavad seda hinnangut anda, ja neil puuduvad vastavad õigused isikuandmeid käidelda.

Aga ma arvan, et kogu asja taga on hoopis raha, rahastamine. 520 000 riigieelarvest ja 258 000 Norra toetust, kokku 778 000 eurot. Siin on küsimus vaid raha jagamise momendis. Võib-olla mulle tundub ja ma teen liiga, aga see seadus ei ole valmis veel ka praegu. Aitäh!

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Mina lugesin ka seda eelnõu. Mõnes aspektis isegi ju saab eelkõnelejaga nõustuda, aga mitte päris kõigis aspektides. Kindlasti samasugusel kujul ma sellele tähelepanu ei pööra ja räägin nendest asjadest, mis mulle kõige enam muret või peavalu tekitavad.

Esiteks, ma ei saa üldse aru, või noh, kindlasti ei saa seda eelnõu nimetada kaua tehtud kaunikeseks, kuigi tõesti, eelmise valitsuse ajal juba seda ette hakati valmistama ja toimetama. Tuleb tunnistada, et ka siis ma liiga entusiastlik selle suhtes ei olnud. Aga selle loomise käigus on ta minu hinnangul saanud ikkagi veel kehvemaks.

Esiteks see, et 1998. aastast, nagu ma ka küsimuse küsisin, on meil Sotsiaalministeeriumi partnerina lepitajate ühing, kes väljastab kutseid. Täna on ka kutselised perelepitajad. Kui me selle seaduse vastu võtame, siis nendel kutselistel perelepitajatel selle seaduse järgi enam kindlasti mingit tööd ja kohta ei ole. See ei tähenda seda, et nad oma tegevuse päriselt peavad lõpetama, aga õiguslikku alust oma teenustele ja tegevusele peavad nad otsima kusagilt mujalt kui riikliku perelepitus[teenus]e seadusest. Seda sel lihtsal põhjusel, et §‑s 3 on terminid, ja kui seaduses räägitakse perelepitusest, siis terminite all räägitakse juba perelepitajast, kes on, nagu ma enne ütlesin, SKA-ga lepingulises suhtes olev isik. Ja tegelikkuses räägitakse siin juba puhtalt vanemluslepitusest ehk selle teenuse sisu on alaealise lapse elukorralduslike küsimuste üle tekkinud vaidluste lahendamine lapse huve arvestades. Me kõik mõistame, et see pere ja perelepituse kontekstis on üsna kitsas ampluaa ja ala. Perelepitus iseenesest on palju laiem kui see, mis siin termini all kirja on pandud.

Teine aspekt, mis minu meelest ei pruugi olla kõige mõistlikum. Kui praegusel kujul inimesed lähevad sellele teenusele, saavad spetsialisti abi ja, nii nagu me eelnõu esimesel lugemisel arutasime, see kindlasti on ränk ja keeruline vanemate jaoks, rääkimata lastest. Ei taha, et keegi selliste asjade ees seisma peaks. Aga nüüd siis tekib riiklik register, et kui inimesed suudavad kokkuleppe saada ja see SKA-s kinnitatakse, siis see leping pannakse kirja ka registrisse. Ma täpselt aru ei saa, milleks ja kellele ja millisel kujul seda vaja on, kuigi tõsi ta on, et eks kohtulahendid on ju ka avalikud neile, kes seda otsida tahavad.

Ma selles mõttes kindlasti ei jaga, kuigi mõistan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme rõõmu või optimismi selle suhtes, et nüüd see teenus on tasuta. Esiteks ei ole midagi tasuta – eelkõneleja kirjeldas, kui palju see maksab. Sel nädalal võis lugeda, kui palju riigiametnikke on juurde tekkinud. Selle eelnõuga tekib juurde veel 44 ametnikku. Mina ei saa aru, miks riik ei võiks seda teenust osta sisse. Ka nendele sihtrühmadele, kellele see ei ole jõu‑ ja taskukohane, saaks kindlasti seda teenust kompenseerida nendel juhtudel, et see teenus ei jääks saamata. Selleks ei pea küll riik võtma tööle inimesi, et inimestele teenuseid osutada. See on see, mis puudutab terminoloogiat.

Kaks paragrahvi on veel, mis mind selle eelnõu juures häirivad. Üks on § 10, mis räägib lastest. Ma arvan, et siin absoluutselt tuleb arvestada laste õigustega, ja kindlasti selle eelnõu muudatusettepanekute käigus on see saanud esialgsest sõnastusest märksa parem. Aga minu hinnangul ikkagi oleks mõistlik lapsi kaasata ainult juhtudel, kui seda peetakse äärmiselt vajalikuks. Muudel juhtudel minu arvates, kui inimesed omavahelisi kokkuleppeid teevad, ei ole paslik lapsi sellesse pühendada.

Ja teine on § 11, mis räägib perelepitusest erijuhtudel ...

Ma palun lisaaega.

Palun, kolm minutit!

... et kui rahvusvaheline perelepitustava sisuliselt ebavõrdseid partnereid selle perelepituse raames ei käsitle, ehk kui peres on vägivalda või midagi muud, siis tegelikult seda teenust sellisel kujul ei osutata. See ei tähenda seda, et inimesed ei saa abi. Loomulikult, nii nagu kirjeldasin, on olemas erinevad teenused jne, aga see teenus ei ole perelepitus. Aga meie kirjutame oma õigusesse sisse kogunisti terve eraldi paragrahvi nende juhtude kohta, mille puhul – ma ei ole küll spetsialist, aga nii palju, kui ma olen aru saanud – see rahvusvaheline perelepitustava perelepitusena selliste osapoolte suhete reguleerimist ei käsitle.

Nendel eeltoodud põhjustel teen ma Isamaa fraktsiooni nimel ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, kes te siin rööprähklete teisel pool ekraani! Ja loomulikult inimesed, kes te tunnete huvi, mis meil siin nüüd toimub! Ma pean ütlema esmalt kahte asja. Maailmavaateliselt on siin mindud veidikene üle piiri ja ma oleks pigem näinud, et siin minust vasakul käel inimesed oleksid öelnud, et oi-oi-oi, lapsi on vaja kaitsta. Aga ma saan ka sellest aru, et nende puhul on perekond äärmiselt abstraktne mõiste. Siis meie, konservatiivsed, peamegi tegelikult kaitsma neid lapsi. See on esimene, kõige tähtsam mõte siin asja juures.

Aga ma tuleksin võib-olla ühe teise asja juurde. Mul on kogemusi väga halva praktikaga. Esimene oli see, et Tallinn tegi tasuta õigusabi andmise. See oli volikogu esimehe Toomas Vitsuti vend, kes andis meil Vabaduse väljakul [nõu]. Eks see seisnes selles, et inimene tuli kohale, rääkis enda mure ära, ja tema ütles, et sa pead võtma advokaadi. See oli nihuke valdav: kuulas inimese ära, aga see oli tasuta. Nüüd, kui sa tahad paremat nõu saada, siis sa pead pappi välja käima. Meil vahepeal Tallinna linnas praktiseeriti ka meditsiinilist [teenust] ehk meditsiinitudengid ja praktikandid ka kuulasid inimese ära, inimene ütles, et tal on see ja see, ja siis vastus oli see, et sa peaksid pöörduma arsti juurde või perearsti poole. See kõlab täpselt nagu need reisisaatjad. Reisisaatjad või siis pikalt saatjad.

Kui me tahame nüüd teha sihukese tasuta perelepituse, siis ma leian, et kõik lapsed, sõltumata nende varalisest seisukorrast, ja ka lapsevanemad ja perekonnad peaksid ikkagi võrdselt saama head, kvaliteetset [teenust]. See, et ta on tasuta – ei ole tasuta! Ta on ühiselt rahastatud, selle maksavad kõik maksumaksjad kinni – see suur hulk töökohti, mis luuakse. Seega ma ei saa nõustuda sellega, et aga see on tasuta. Kui pärast võib tulla tulemus, kuna rahvusvaheline perelepitus on tunduvalt laiem ja see, mida pakutakse tasuta, on kitsam, siis öeldaksegi, et te peaksite pöörduma Eesti Perelepitajate Ühingu poole. See maksab küll, aga noh ... Kas meil on sellist asja vaja?

Nüüd teine küsimus on see, et meil on tegelikult kõige tähtsam põhiseadus. Põhiseaduses on meil mitu-mitu paragrahvi, mis kaitsevad perekonda. Aga see lapse ülekuulamine? Jah, see on ülekuulamine, see on ärakuulamine, aga kas te arvate, et näiteks 13-aastane laps saab täpselt aru, kui sotsiaaltöötaja või lastekaitsespetsialist temaga midagi räägib tungival toonil: räägi, kuidas sul nüüd on! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 kolmas lõige ütleb meile ilusasti: kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Ehk siis sel hetkel, kui lapse käest hakatakse küsima, peaksid vanemad tegelikult seal kohal olema. Ja kui me võtame siin § 26 näiteks, et igaühel on õigus perekonna‑ ja eraelu puutumatusele või [§ 27] et [perekond] rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, siis me peaksime olema äärmiselt täpsed.

Aga mis on maailmavaateliselt väga suur vastuolu, on see, et sellel hetkel, kui kaks täiskasvanud inimest, kes on loonud enda liidu õnnest ja armastusest, on mingil hetkel arusaamatustes, siis laps peab seda juba niigi igapäevaselt taluma. Ja nüüd tehakse selle ärakuulamisest justkui moodul. Ma arvan, et meil võiks olla need üksikud väga kogenud spetsialistid, kes vastavalt lapse vanusele selle kohta võib-olla mängleva kergusega [selgust saaksid] ja peaksid silmas ka põhiseaduse § 22, et laps ei pea rääkima perekonnas toimuvatest asjadest. See informatsioon peaks olema kätte saadud pädevalt. Ma ei usu, et igas vallas on meil väga pädevad inimesed, kes spetsiifiliselt teevad seda, ja et kuue kuu möödudes me saame selle kohta öelda või me peame uuesti lapse haavad lahti kiskuma, ütlema, et menetluslikud vead olid enne, nüüd me  küsime uuesti, kas issi tuli see kell koju, kas emme tuli see kell koju ja nii, nii, nii. Me peame kaitsma lapsi hoolimata sellest, kas see teenus on rahaline või ta on ühiselt rahastatud. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Head kolleegid! Kõigepealt ma ütlen, et see eelnõu on iseenesest nagu positiivne, ja kordan taas, et see on üks väheseid, mis ei ole otseselt direktiivi ümberjutustus. Kuigi selle rahastamine tugineb taas piiritagusele rahale – Norra ja Euroopa rahale.

Seda eelnõu hakati välja töötama juba eelmise valitsuse ajal Riina Solmani ministriks oleku ajal. Ma ei tea, kuidas ta on moondunud sellest ajast. Mõned detailid on, kui ma Riina Solmani ajast mäletan, et üks selline seanss maksab 60–90 eurot, nüüd on seletuskirjas 60–120. Aga see selleks.

Mitmed need asjad, et tuleb veel 44 uut lepitajat ja koordinaatorit, neli veel juurde ja kõik see on suurepärane. Aga ma lõin lahti selle kaardi, kuidas praegu perelepituse värk välja näeb. Eesti on jagatud kolmeks, ülejäänud on valge, kus ei ole mitte midagi omavalitsustes, ja kõige parem on tumesinine, aga see tumesinine arhipelaag tegelikult jookseb seal kusagil läbi Kesk-Eesti. Ja ääremaad on helesinised või valdavalt valged, kus ei ole võimalik ja kus omavalitsus ei maksa ka kinni, aga maksab ta kinni nendele, kellel on viletsamad.

Vaadates seda kaarti ja lugedes seda eelnõu täna, ma ei saa kuidagi lahti tänahommikusest riigieelarve kontrolli erikomisjoni kinnisest istungist, kus Riigikontroll presenteeris, mis on juhtunud täiskasvanute hambaravihüvitisega. Ma ei saa seda täna avalikult rääkida, aga neli aastat peale selle algust on eesmärgid hoopis teiseks läinud. Rahad on läinud mitte vasakule, vaid paremale ja on üsna suured, aga eks mõne aja pärast saab seda ka täpsemalt rääkida.

Ma mõtlesin, et milline võiks olla Riigikontrolli audit viis aastat peale selle seaduse vastuvõtmist, mis, ma kordan, iseenesest on positiivne. Tulen tagasi selle juurde, millest siin on räägitud – laste ärakuulamine või mitteärakuulamine, sellele ideoloogiline lähenemine, et mis on õige või vale. Natukene imelik või õõvastav on see, et – tsiteerin taas – eelnõus [on kirjas], et Brüssel ütleb, Brüsseli IIb määrus, mis hakkab 1. augustist järgmisel aastal kehtima, artikkel 21 ütleb, et tuleb laps ära kuulata, kui ta omab oma arvamust. See on ilusti siia sisse pandud, n-ö keevitatud sellesse eelnõusse, ükskõik, mida sellest arvatakse. Aga minu meelest võiks siiski oma peaga ka mõelda, keda ära kuulata või keda mitte kuulata.

Probleeme on siin palju, ma ei ole sotsiaalkomisjoni liige, aga kõik taandub inimestele, kes seal on. Milline on nende kompetents, kes neid kontrollivad, kes selle ameti peale üldse saab ja kes hakkab seal vahendama. Kõigepealt ma rõhutan, et see perepoliitika on kõige olulisem asi üldse Eestis ja ka meil parlamendis peaks olema. Uue valitsuse tulekuga esimese asjana likvideeriti demograafia erikomisjon ja rahvastikuminister. Kui me praegu räägime perelepitusest – ükskõik, kas makstakse kinni või mitte –, siis meil tänase päevani tegelikult, kui tahad autojuhiluba saada, tuleb käia koolitusel, kursustel ja siis veel rooli taga istuda. Aga selleks, et abiellu astuda ja suhtesse, ei ole mingit koolitust vaja. Ei maksa seda kinni ei keegi ise ega ka omavalitsus või riik. Tegelikult, kordan taas: väga oluline seadus, üldse perepoliitika asjad peaksid olema Eesti prioriteet. Aga asi võib taanduda just nendele nüanssidele, paljudele nüanssidele, millele ma juhtisin tähelepanu ja kindlasti paljudele ma ei jõudnud. Nii et asjatundjad võiks väga tõsiselt vaadata seda eelnõu ja mõelda, et milline võiks olla Riigikontrolli audit viis aastat pärast selle seaduse vastuvõtmist. Aitäh!

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on selle eelnõu kohta tehtud. Esimene muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, õiguskomisjon on arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, õiguskomisjon on jätnud arvestamata, aga see ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorraseaduse § 106 lõikele 2. Viies muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Kümnes muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, õiguskomisjon on jätnud arvestamata. Priit Sibul, palun!

Ma palun Isamaa fraktsiooni nimel selle ettepaneku hääletusele panna.

Asi selge. Head kolleegid! Tuletan meelde, et oleme arutamas riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu. Käsil on kümnes muudatusettepanek, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, õiguskomisjon on jätnud arvestamata. Isamaa fraktsioon pani selle hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetas 29 Riigikogu liiget, vastu oli 51, ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepaneku on esitanud Isamaa fraktsioon, õiguskomisjon on jätnud arvestamata. Priit Sibul, palun!

Seda ettepanekut palun hääletada. 

Asi selge. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 11, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, õiguskomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 53, ettepanek ei leidnud toetust.

12. muudatusettepanek, esitanud õiguskomisjon, arvestatud täielikult. 13., õiguskomisjon, arvestatud täielikult. 14., õiguskomisjon, arvestatud täielikult. 15., õiguskomisjon, arvestatud täielikult. 16., õiguskomisjon, arvestanud täielikult. 17., õiguskomisjon, arvestatud täielikult. 18., õiguskomisjon, arvestatud täielikult. 19., õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Ja 20., õiguskomisjon, arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhatajale on laekunud Isamaa fraktsiooni ettepanek katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 teine lugemine. Selle me peame läbi hääletama. Ma loodan, et me võime minna hääletuse juurde, kuna me just oleme muudatusettepanekuid hääletanud. Vastuväiteid ei näe.

Austatud Riigikogu, palun võtta seisukoht Isamaa fraktsiooni ettepaneku suhtes katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestamise ettepanekut toetas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 56, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme teise lugemise lõpetanud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 443 teine lugemine. Ettekande teeb õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teiseks ja kolmandaks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 8. novembril. Arutelul osalesid Justiitsministeeriumi ja advokatuuri esindajad. Meenutuseks selle eelnõu kohta, et enamikku riigilõive, mida see eelnõu muudab, korrigeeriti viimati aastal 2011 ja need on pärit veel varasemast ajast. Oluline on ka see, et selle eelnõuga ei plaanita muuta perekonnaõiguslike nõuete ja hagita menetluse asjade riigilõive.

Eelnõu kohta tehti üks ettepanek, mis puudutab kohtumenetluse dokumentide kättetoimetamise tähtaja pikendamist viielt kümnele päevale. Selle tegid Eesti Advokatuur ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Komisjonis toimunud lühikese arutelu käigus täpsustati, et tegemist on sooviga pikendada veelgi kohtumenetluse dokumentide kättetoimetamise aega juriidilistele isikutele, st äriühingutele nende e-posti aadressil, ja nimelt viielt päevalt kümnele päevale. Tegelikult on eelnõus seda aega juba pikendatud kolmelt päevalt, nagu sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustik, viiele päevale, aga sooviti viielt kümnele. Asekantsler Viljar Peep informeeris komisjoni, et Justiitsministeerium eelnõu algatajana tehtud ettepanekut ei toeta. Ta selgitas, et Riigikohtu praktika kohaselt peaks äriühing oma igapäevases kutsetegevuses seda e-posti ikka kontrollima. Eelnõus on seda aega lükatud viie päeva peale ja selle perioodi veelgi pikendamisega võivad pikeneda ka kõik teised menetluse osad ning see pole kindlasti eesmärk. Pealegi on äriühingutele tähtaja pikendamisel juba mööndus tehtud. Huvitav oli ka see, et advokatuuri esindaja vandeadvokaat Greinoman põhjendas soovi tähtaega pikendada võrdlusega Eesti ning USA, Kanada ja Ühendkuningriikide praktika vahel. Neis angloameerika riikides pole sellist regulatsiooni, et menetlussisene dokument edastatakse isikule, ilma et ta teaks seda oodata. Advokatuuri esindajalt kõlas ka arvamus, et paljud ettevõtjad on väikeettevõtjad, kellel ei ole juriidilisi teadmisi ega tehnilist võimekust. Sellega, et kogu aeg on vaja kontrollida oma meilipostkasti ning rämpspostikausta, peavad inimesed harjuma. Advokatuur jäi oma ettepaneku juurde, et [pikendada] viielt kümnele päevale. Justiitsministeeriumi nõunik Eneli Kivi selgitas täiendavalt, et Eesti õiguskorras on äriühingutel kohustus äriregistris oma e-maili aadressi ajakohasena hoida ning seetõttu sellist uudset ettepanekut üldse saabki teha.

Komisjon tegi otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembriks, st tänaseks ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. novembril. Otsused olid kõik konsensuslikud ja selle otsuse tegid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Minu poolt kõik. Suur tänu!

Aitäh! Küsimusi saaks ka küsida, aga küsimusi ei ole.

Asi kena, aitäh! Olge terved!

Nüüd on võimalik minna läbirääkimiste juurde, kui küsimusi ei tahetud [esitada]. Palun, Kalle Grünthal! Kolm minutit lisaaega.

Lugupeetud kolleegid! Meie ees on riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, millega tõstetakse riigilõivumäärasid. Küsimus ei ole ainult selles seaduseelnõus, vaid küsimus on ka selles printsiibis, miks seda tehakse. Kui me mäletame, siis justiitsminister Maris Lauri tuli siia saali ette kõigepealt sellega, et riigilõivumäärade tõstmisega soovitakse vähendada kohtusse pöördumist, kui see on pahatahtlik. Minu meelest väga kummaline väide. Tuletage meelde, vaadake stenogrammist. Sellega vähendatakse kohtu koormust ja kohtud saavad sellega raha juurde. Ma arvan, et kohtud raha juurde ei saa, see läheb ikkagi riigieelarvesse.

Aga just seesama väide, et vähendada halbade või pahatahtlike hagide või kaebuste esitamist – see on ju täiesti absurdne. Ma ei tea ühtegi inimest, kellele meeldiks käia kohtus ja vaielda seal, rikkuda oma närve, saada juhul, kui kaebust ei rahuldata või hagi ei rahuldata, kaela teise poole väga kopsakas advokaadiarve. Ma ütlen ausalt, et mina sellist lolli ei tea. Ei tea. Seega see väide, et sellega me midagi tahame vähendada pahatahtlike hagide osas, on põhimõtteliselt ainetu.

Teine küsimus on hoopis see, ja oht, mida ma praegu näen, on see, et me mäletame, kuidas 90. aastatel olid ju riigilõivumäärad vägagi suured ja see tegelikult takistas ka inimestel oma õiguste realiseerimist pöörduda oma rikutud, väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kohtusse ja paluda kohtult abi. Ühel hetkel see kõrge riigilõivumäära laev jooksis karile, sest Riigikohus võttis vastu otsuse, et kohtusse pöördumine ei saa olla rahateenimise allikaks riigile. Ja nii ta läks, riigilõivumäärad jooksid alla, normaalsele tasemele ja olid seal siiamaani ja ma arvan, et see on mõistlik. Mul on väga kurb, et nii Justiitsministeerium kui ka meie Riigikogu õiguskomisjon on selle väga olulise printsiibi praegu unustanud.

Mis on selles eelnõus veel halba? Nende riigilõivumäärade tõstmisega me ju vaigistame inimeste suud, sest neil ei jätku lihtsalt rahalisi vahendeid tasuda ära riigilõiv, et pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. Jaa, me vähendame võib-olla küll kohtusse pöördumist, aga kas see on ikkagi õigusriik, kui me seame rahalised barjäärid ette sellele? Siit tulenebki vanasõna, et rikkad sõidavad tõllas, vaesed ripuvad võllas –sellepärast et pole võimalik lihtsalt oma õiguste kaitset realiseerida. See on väga kurb ja see on väga-väga ohtlik lähenemine asjale.

Küsimus ei ole mitte ainult riigilõivudes. Siia tulevad juurde veel muud erinevad kohtukulud, asja läbivaatamise kulud, ekspertiisitasud, kui on vaja teha, ja üldjuhul tavainimene, ilma vastava juriidilise kvalifikatsioonita inimene ei suuda oma õigusi realiseerida. Sest isegi kui sul on tuhat korda õigus, tuhat korda võib sul õigus olla, aga kui sa jätad mingisuguse protsessuaalse või menetlusliku teo tegemata, siis pärast seda on hilja. Teine pool lihtsalt lintšib sind ära sellega, et sa ei teinud õigeid toiminguid õigel ajal. Selleks, et seda ei juhtuks, on vaja kvalifitseeritud õigusabi. Aga see jälle maksab.

Kui me liidame need asjad kõik kokku, siis jumala eest, mina ei saa aru, kust pärineb see Justiitsministeeriumi, õigemini justiitsminister Maris Lauri arvamus, et sellega vähendatakse pahatahtlike kohtuskäimiste arvu. See on täielikult laest võetud. Olen seisukohal, ja ka EKRE on seisukohal, et sellist inimõiguste piiramist kohtuskäimiste ja oma õiguste realiseerimise osas me ei saa lubada, sest Riigikohus on meile andnud suunised ette ja me peame neid järgima. Me ei peaks seda seadustki üldse menetlema. Tähtsam kui rahakott riigile on inimeste õigus saada realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi kohtumenetluse kaudu ja seda ilma täiendavate maksevahendite kasutamiseta. Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma mäletan seda õhtut, lähenes juba ööle, kui justiitsminister Maris Lauri seda eelnõu tutvustas meile siin Riigikogu suures saalis. Kui te mäletate, siis me tundsime ka huvi, vaatamata öisele tunnile, et öö varjus nüüd praegusel hetkel neid lõive hakatakse tõstma. Neid on siin viiel leheküljel. Ja kui mina pärisin ja kolleeg Grünthal ja veel teised, siis saime sellise vastuse, et mõttetuid küsimusi esitate. Justiitsminister, Vabariigi Valitsuse liige ütleb meile, saadikutele, kes me oleme tema tööandjaks, et me esitame mõttetuid küsimusi. Ma esitasin ka mõttetuid küsimusi. Üks mõttetu küsimus oli see, et ma tahtsin lihtsalt teada, kuidas on need lõivud tõusnud nii erinevalt, kui on tegemist samade asjadega, ainult asutused ja äriühingud on erinevad. Kuidas nad suurenevad kas 30%, 150%, 59% või 40%? Justiitsminister lubas vastata mulle, aga tänase päevani ei ole neid vastuseid tulnud.

Aga ma toon taas välja mõned sellised asjad. Näiteks, kui te tahate FIE äriregistrisse kanda, siis riigilõiv suureneb 54%. Miks see tõuseb? Võtame järgmine asi: kui te tahate aktsiaseltsi või osaühingu [registrisse kanda] – sama asi tegelikult, sama tegevus –, siis tõuseb see 39%. Aga et mitte rohkem koormata, [tuues] sellest viies leheküljest erinevaid protsente, mis tõusevad: kui te tahate maaparandusühistu registrisse kanda, siis tõuseb see 50%, mitte 51 või 38 või 150. Aga vastuseid neile ei ole tänase päevani. Meil on teine lugemine praegu, aga mina pole neid näinud. Varasemalt, kui justiitsminister oli Raivo Aeg ja ma samade küsimustega pöördusin analoogse eelnõu puhul, siis ma sain hiljem need arvutused üsna detailselt, kui palju paberile läheb, kui palju ametnike tegevuseks läheb. Aga praegune justiitsminister arrogantselt on pidanud vajalikuks peale selle, et mina ja mu kolleegid esitavad mõttetuid küsimusi öö varjus, et ei ole vaja isegi teada või lahti kirjutada, mis on. See on selline väike detail, aga minu arust see peegeldab üldist hoiakut. See, et aeg on edasi läinud ja peaks [lõive] tõstma – jah, muidugi, hinnad kasvavad kogu aeg. Väike konkreetne asi, rahvasaadikule vastuseid ei ole antud. Aga teine lugemine juba käib täie mürinaga. Aitäh! 

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, neid me hääletada ei saa. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 443 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seadust oma 8. novembri istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ettepanekuid ei esitatud. Rahanduskomisjon pöördus ka kaheksa huvigrupi, turuosalise ja institutsiooni poole. Oma ettepanekud edastasid Eesti Pangaliit, FinanceEstonia ja Funderbeam. Pöördumistest ajendatuna tegi Rahandusministeerium komisjonile ettepaneku kuue muudatuse tegemiseks, mida rahanduskomisjon toetas. Rahanduskomisjonis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks ehk 17. novembriks, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. novembril. Menetlusotsused võeti vastu konsensuslikult.

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud ka muudatusettepanekuid, me peame need läbi vaatama. Muudatusettepanekuid on kokku kuus. Esimese tegija on rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku tegija on samuti rahanduskomisjon ja ta on arvestanud seda täielikult. Kolmas muudatusettepanek, muudatusettepaneku autor on rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Neljas muudatusettepanek, tegija on rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Viies muudatusettepanek, esitaja on rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ning kuues muudatusettepanek, esitaja on rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 422 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma 9. novembri istungil hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 3. november kell 17.15, laekus kolm muudatusettepanekut: Isamaa fraktsioonilt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Kahjuks rahanduskomisjoni enamus ettepanekuid ei toetanud.

Komisjoni istungil osales ka rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Ma küsisin ministrilt, et esimese lugemise ajal ta lubas, et toetab muudatusettepanekuid, mis ei muuda valdkondi, kuhu hasartmängumaksu raha laekub. Minister selgitas, et valdkondi ei saa hasartmängumaksu seadusesse alles jätta. Valdkonnad on edaspidi kirjas riigieelarve seaduses, kuna kavandatud on nii, et rahastamise tase on fikseeritud, aga see ei ole enam sõltuv hasartmängumaksu laekumisest. Lihtsalt ei ole loogiline seaduse pildi mõttes kirjeldada valdkondi jätkuvalt seaduses, mis seda sisuliselt enam ei reguleeri. Riigieelarvesse endasse jäävad need valdkonnad endiselt alles: nüüd on need kirjas 2022. aasta riigieelarve seaduseses ja samamoodi ka edaspidi.

Küsisin, miks seaduses tühistatakse rida, kus praegu on valdkonnad kirjas. Minister vastas, et sellepärast, et praegu on see kirjas hasartmängumaksu seaduses, aga kuna see raha ei ole edaspidi seotud ainult hasartmängumaksu laekumisega, siis ei ole võimalik seda sellisel kombel maksuseaduses reguleerida. Keegi ei kavatse jätta ühtegi valdkonda sellest rahastamisest välja. Nende rahastamine jätkub selliselt nagu praegu, jätkub 2021. aasta tasemel.

Rene Kokk küsis, kas valdkonnaministrid on kõik muudatustega nõus olnud ja toetavad neid. Rahandusministeeriumi ja rahandusministri vaatest on väga hästi aru saada, et mida vähem raha on sildiga, seda lihtsam on seda jagada. Eelmises valitsuses oli näiteks arutelu selle üle, et võib-olla peaks ka keskkonnatasud ära võtma, nii et Keskkonnainvesteeringute Keskus ei saa teatud hulka keskkonnatasu automaatselt oma keskkonnaprogrammi jaoks. Ministeeriumide vaates on see väga oluline, et oleks kindlustunne, missuguste vahenditega võib arvestada. Minister vastas, et KIK-iga on tegelikult juba tükk aega tagasi samamoodi tehtud: fikseeriti teatud aasta tase ja selline sildiga laekumine seoti lahti. Ja nii nagu eelmises valitsuses, saab ka praeguses esitada eelnõusid, millel on kõigi ministrite konsensuslik toetus.

Ma märkisin, et nüüd tehakse rida vabaks ja ministrid võivad kasutada seda hasartmängumaksu raha nii, nagu neile pähe tuleb. Poliitik saab ministriportfelli juurde ja ise otsustab. Enam ei ole tähtis, kas raha läheb olümpiakomiteele või mujale. Paljud organisatsioonid on meile kirja saatnud ja paluvad sellist muudatust mitte teha. Soov, et valdkonnad alles jääksid, on selleks, et võtta ära hirm pensionäridelt ja erivajadustega inimestelt. Nemad kardavad, et kõik vahendid, mida nad siiamaani on saanud, lähevad edaspidi kuhugi teise valdkonda. Jürgen Ligi kommenteeris, et huvigruppidele tuleb teada anda, et ärgu muretsegu, valdkond ei kao mitte kuhugi. See oleks vastus.

Komisjonile laekusid arvamused eelnõu kohta Eesti Olümpiakomiteelt, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidult ning Eesti Linnade ja Valdade Liidult ning Vabaühenduste Liidult. Komisjon tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Kõik. Aitäh!

Ja nüüd saab küsimusi küsida. Kõigepealt Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja! Nagu te märkisite ka oma ettekandes, on rahandusminister meile esimesel lugemisel lubanud, et need summad fikseeritakse, need summad kuhugi ei kao. Ma saan aru, et teil oli mõningane diskussioon sellel teemal, aga ma päriselt aru ei saanud, kuidas ikkagi rahandusminister tagab, et nende valdkondade rahastamine, mida rahastati siiamaani hasartmängumaksust laekunud summadest, fikseeritakse. Ja kus see fikseeritakse? Kust tuleb kindlus, et need summad 13‑miljardilises eelarves lihtsalt ära ei kao, neid mujale ei suunata, ka olulistesse valdkondadesse? Kuidas minister ikkagi seda süsteemi selgitas, et seda kindlust sisendada? Ja miks ta taganes oma esimesel lugemisel antud lubadustest?

Ta seda ei põhjendanud, miks ta taganes. Aga ta põhjendas, et riigieelarvesse jäävad need valdkonnad endiselt alles, [need on] juba järgmise aasta riigieelarves ja samamoodi ka edaspidi. Kui vaadata 2022. aasta riigieelarvet, siis need valdkonnad on seal sees, summa on jäänud sama kui sellel aastal. Kui järgmisel aastal majandus kasvab, siis üle jäänud raha läheb riigieelarvesse. Valitsusel on siis võimalus otsustada, mis selle rahaga tehakse.

Heiki Hepner, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkan tegelikult oma hea kolleegi Eduardi küsimust. Kuidas minister ikkagi komisjoni koosolekul selgitas, et ta suudab tagada selle rahastuse? Juba eelnõu seletuskirjas on näha, et järgmistel aastatel tegelikult valdkondade rahastus ju väheneb. Võtame kas või selle olümpiakomitee kirja, kus selgelt näidati, et väga suur hulk raha jääb laekumata ning see seab tõsise kahtluse alla meie tippspordi tuleviku. Kas see oli laual ja mida minister vastas meie olümpiakomiteele?

Aitäh! Nii nagu ma oma ettekandes ette lugesin, minister vastas, et valdkonnad on edaspidi kirjas riigieelarve seaduses. Aga riigieelarvet tehakse igal aastal ja kui seal järgmises, 2023. aasta eelarves ei ole fikseeritud neid valdkondi, siis võib juhtuda loomulikult, et mõni valdkond võib sealt välja jääda. Järgmise aasta riigieelarves on need valdkonnad kirja pandud. 

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Ma jätkan ka heade kolleegide küsimust. Minu meelest see, mida te räägite, on veidi vastuoluline. Ilmselgelt valdkonnad võivad olla eelarves kajastatud, aga see ei ole kuidagimoodi seotud rahastamise tagamisega, mida, nagu ma aru sain, minister väidetavalt teile komisjonis lubas. Valdkondi võib kirjeldada, aga me kõik teame, et isegi meist targemad [inimesed], ka maailma parimad rahandusministrid ei suuda meie eelarvet hästi lugeda ja kõikidest ridadest aru saada. Seal on tegevuspõhiselt valdkonnad küll kirjeldatud, aga parlamendisaadikutel puudub ju ilmselgelt võimalus jälgida seda, et see rahastuse tagaks. Ja praegu me räägime teatud valdkondade rahastamise stabiilsusest, mitte nende kirjeldamisest riigieelarve seaduses. Eile kultuuriinimesed ja nagu te ise viitasite, ka spordiinimesed – kõik on paanikas. Me teame seda, et kui neid kirjas ei ole, siis see kaob. Äkki te veel räägite seda täpsemalt lahti?

Aitäh! Sa oled õigesti aru saanud, et selle eelnõuga kaob see kindlustunne ära, et kõik valdkonnad saavad nii palju raha, kui nad on tänaseni saanud. Ja võib juhtuda, et mõni valdkond ühel hetkel kaob üldse ära. Eks me kõik teame, et mõni aasta tagasi oli seesama teema siin saalis ja valitsuses. Üks minister soovis hasartmänguraha kasutada valdkonnas, mis ei olnud hasartmängumaksu seaduses kirjas, ja sellest tulid pikad pinged ja vaidlused ja lõpuks neist vahenditest seda raha muul otstarbel kasutada ei saanud. Sama märkuse tegin ka mina oma küsimusi esitades, et nüüd võib juhtuda selline asi, et rida tehakse vabaks ja ministrid võivad kasutada seda hasartmängumaksu raha täpselt nii, nagu poliitiliselt sel hetkel on mõistlik. Opositsioonipoliitikud seda eelnõu komisjonis ei toetanud, aga koalitsioonipoliitikud toetasid ja seoses sellega need kolm parandusettepanekut, mis kolm opositsioonierakonda on teinud, komisjonis toetust ei saanud. Sellepärast ma ka komisjoni protokollist lugesin ette need küsimused ja vastused, kahtlused ja kõhklused. Ja mina olen siin praegu komisjoni esindaja, mitte ühe erakonna esindaja. Vastan täpselt nii, nagu komisjonis arutelud toimusid.

Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Sa puudutasid väga õiget aspekti, mispärast me praegu jälle sellest asjast siin räägime ja oleme selle seaduse arutelul nii kaugel, kui me oleme. Ta on meil jälle siin Riigikogu suures saalis. Tõepoolest, siin hakati seda raha jagama LGBT-ühingutele, kes ei ole absoluutselt selles nimekirjas, kes hasartmängumaksust laekuvat raha peaksid saama. Aga ka eile – nüüd ma sekundeerin heale kolleegile Priit Sibulale – tõesti Urmas Vaino saates kultuuriinimesed olid üliväga mures. Nad tõid näiteks Läti, kus mindi seda teed mööda, et pandi need rahad ühte potti riigieelarvesse. Neil ka alguses jäeti vist kultuurkapital või noh, neil on ka selline rahastussüsteem ja see jäeti seal esialgu nagu alles, aga sujuvalt see ajapikku kadus ära. Ja täpselt ilusate sõnade saatel, et ei ole midagi, kultuuri rahastus riigieelarvest jätkub ja tegelikult läheb kõik veel paremaks. Kuidas sinu hinnang on, kas meie kultuurkapitali kaudu kultuurile minev väga oluline ressurss ...

Aeg, Moonika!

... ei kao ära ja kultuuri olukord tulevikus ei nõrgene või kuidas sa seda näed või kuidas minister seal end sel teemal väljendas?

Aitäh! Kui vaadata seda, et komisjonile laekus neli arvamust, siis Eesti Olümpiakomitee, Eesti Pensionäride Ühendus ning Eesti Linnade ja Valdade Liit seda eelnõu ei toetanud, Vabaühenduste Liit seda toetas. Täna ühelt poolt väidetakse eelnõuga seda, et kui fikseeritakse summad, siis iga aasta vähemalt selline summa ministeeriumidele laekub. Aga millisele valdkonnale ja kui palju laekub, seda enam fikseeritud ei ole. Ja võib tekkida olukord, nagu ka olümpiakomitee kirjas märgitud on, et see võib spordi poole pealt viia katastroofini, kuna võib juhtuda, et mõni minister spordilembene ei ole, on võib-olla rohkem kultuurilembene, aga tema otsustada on, mis valdkonnale see raha läheb. Seni olid need protsendid fikseeritud. Oli küll see risk, et kui majandus on halvemas olukorras, siis võib ka hasartmängudest raha vähem laekuda, parematel aastatel laekub jälle rohkem. Nii et ühelt poolt on riski maandamiseks püütud fikseerida summad, aga teiselt poolt, kuna valdkonnad ei ole enam protsendiga ega summaga seotud, siis on risk, et mõni valdkond võib jääda vaeslapse ossa.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Tõepoolest, meie ministrite käitumine on mõnikord väga kummaline. Kas või viimane näide eelmisest kultuuriministrist, kes lihtsalt käis ringi mööda Eestit ja küsis inimestelt, kellel raha vaja on, ja siis istus oma laua taga ja otsustas kõik suunata oma valimispiirkonda. Selles mõttes [on parem], kui on mingi süsteem, kus mingid valdkonnad on fikseeritud või mingid summad fikseeritud. Selge see, et ministril on siis sellist laveerimisruumi [vähem] ja oma valimisringkonda, enda lemmikprojektidele raha jagamine vähem tõenäoline. Aga mulle siiski ei anna rahu rahandusministri lubadused, mis ta andis meile esimesel lugemisel ja millest ta, tundub, on taganenud, aga mis võib-olla mõjutasid Riigikogu saadikuid esimesel lugemisel, nii et [otsustati] eelnõu mitte tagasi lükata. Me lootsime, et minister parandab seda eelnõu – ta ju lubas meile, et mitte ainult summad fikseeritakse, vaid ka valdkonnad fikseeritakse. Kas ta nüüd selgitas kuidagimoodi, miks ta oma lubadusest on taganenud? Kas komisjonis oli sellest juttu, miks rahandusminister Riigikogu puldist antud lubadusi ei täida?

Kui ma õigesti mäletan, siis Riigikogu puldis minister lubas valdkonnad säilitada. Rahanumbri kohta ma ei mäleta, et ta seda oleks lubanud, ikkagi räägiti fikseeritud summast. Ma mälu järgi ütlen seda. Aga ma saan aru, et koalitsioonis on ikka nii, et kõik peavad toetama. Ja kui mõni minister on nõudnud, et peab seadus muutuma, siis on see siia laua peale toodud ja sellisena ta siin laua peal on. Komisjonis selle üle vaidlus käis ja olid väga selgelt erinevad arusaamad. Opositsioonipoliitikud ei toetanud neid muudatusi ja koalitsioonipoliitikud, kes sõna võtsid, toetasid. Täpselt selline komisjonis arutelu oli, vaidlus oli tuline. Aga enamushäältega lükati parandusettepanekud tagasi.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mina jälle mõtlen seda, et meil võiks ju raha tunduvalt rohkem tulla hasartmängu maksustamisest. See on, ütleme, kahjulik tegevus, sest inimesed võivad sattuda niinimetatud ludomaania [küüsi]. Kas ei ole olnud komisjonis arutelu, et seda ringi laiendada? Näiteks mingid tarbijamängud, milles inimesed osalevad, panustades enda raha. Mitmedki lapsevanemad on pöördunud seoses nn tiinekatele, teismelistele mõeldud saadetega, et hääletage, siis juhtub see või teine või kolmas või neljas. Mille peale lapsed siis hääletavad ta-ta-ta-taa kümme korda. Meil on küll tasuta helistamine internetis ka, aga SMS-ide eest tuleb maksta. Kui sul on kolm last ja nad kõik seal ühel õhtul saadavad [SMS‑i] 30 korda, siis tekib rahaline auk. Hea, kui see raha vähemalt kultuurilegi läheks. Oli see arutusel komisjonis?

Aitäh! Perekasvatust ja lastekasvatust selle eelnõu puhul rahanduskomisjonis ei arutatud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Selle seadusemuudatusega juhtub selline asi, et § 7 lõike 2 punkt 2 ütleb, et muutub kehtetuks põhimõtteliselt regionaalsete investeeringutoetuste ehk katuseraha andmine. Ja sama seaduse sama paragrahvi [lõige 3¹], mis ütleb, et selle [toetuse] taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister, muutub samuti kehtetuks. Kas ma saan [õigesti aru], et teie komisjon otsustas praegu, et nii-öelda katuserahasid rohkem enam anda ei ole võimalik ja seetõttu tühistatakse ka ministri määrus selle kohta? Neid protsesse enam läbi ei viida. Kas te selle teemani jõudsite?

Kõigepealt aitäh küsimuse eest! Eelnõu on algatanud valitsus, mitte rahanduskomisjon. Kõik ettepanekud, mis seal olid, olid valitsusest tulnud, need ei olnud mitte rahanduskomisjonist tulnud. Rahanduskomisjon selliseid ettepanekuid pole teinud ja tänasete teadmiste kohaselt rahanduskomisjon ootab kolmanda lugemise eel kõikidelt fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt ettepanekuid ka 3 miljoni euro ulatuses regionaalsete investeeringute toetuste ettepanekuid. Täna ei ole rahanduskomisjon loobunud nendest ettepanekutest ja sellest reast. 

Heiki Hepner, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Iseenesest on muidugi väga kummaline nii ministri kui ka praeguse valitsuskoalitsiooni poolt selline käitumine, et summad seotakse lahti. Öeldakse, et nad küll fikseeritakse, aga päris selgelt ei arvestata majanduses toimuvate muutustega ja kindlasti need valdkonnad kaotavad, selles pole mingit kahtlust. Ja sellest tulenevalt on mul küsimus: ega juhuslikult ministril ei tekkinud sellist mõtet, et võiks vähemalt kirjutada seadusandlusse, et olemasolevad valdkonnad fikseeritakse konkreetse summa ulatuses ja need summad seotakse tarbijahinnaindeksi muutusega?

Aitäh! Minister sellist ettepanekut ei teinud.

Peeter Ernits, palun! 

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja hea ettekandja! Siin on väga täpselt paika pandud, kui palju siis sellest hasartmängumaksu laekumisest peab ühele või teisele valdkonnale minema. Aga ma küsin, miks just nii palju täpselt: Kultuuriministeeriumile oli 14,1, aga mitte 14,2 ja haridusministeeriumile, mis ta oli, 10,1, aga mitte 9,9. Kuidas need numbrid on saadud ja kuidas need tagavad selle reaalse vajaduse? No paar näidet palun. 

Aitäh! Kokkulepped on varasemalt tehtud ja kinnitatud juba eelneva seadusega. Neid protsente ja numbreid ei ole selle seadusega muudetud. 

Jürgen Ligi, palun!

(Kaugühendus)

Hea ettekandja! Te teete ettekannet komisjoni nimel, aga ei ole kuidagi tunda, et te annaksite edasi seda informatsiooni, mis komisjonile kättesaadav oli. Hirmsasti hakkas silma või kõrva see, et te ütlesite, et need valdkonnad kaotavad kindlustunnet. Seda seisukohta komisjonil polnud. Vastupidi, räägiti, milline on tegelik valdkondade rahastamine. Palun öelge, mis need proportsioonid on, kui palju need valdkonnad – sport ja kultuur – sõltuksid hasartmängumaksust. Rääkimata sellest, et seal kõlas väga terav kriitika, sellisesse sõltuvusse panemine. Proportsioonid võiksite siiski nimetada, ilmselgelt eelmised küsijad ei ole üldse aru saanud selle debati sisust. 

Aitäh, Jürgen! Ma küll proovisin kogu komisjoni arutelu kirjeldada oma kõnes. Ma vist jätsin kogemata ühe sinu tsitaadi välja, aga ma parandan selle. "Jürgen Ligi sõnul on tegemist absurdse regulatsiooniga. Spordieelarve pärast kakeldakse pikalt ja öeldakse, et raha võetakse ära. Pigem on see summa, mille peale kultuuriminister ei saa kunagi kindel olla, sest see on ikkagi hasartmäng, raha tuleb või ei tule. Ta lisas, et on teinud ettepaneku võtta sihtotstarvet vähemaks, siis oleks paindlikkust rohkem. See on probleem, et sihtotstarve on sisse kirjutatud, tegelikult peaks kultuurkapital saama eelarvest stabiilset raha, mitte hasardi ja suitsetamise raha, mis kõigub üles-alla." Jürgen Ligi tsitaat lõpeb. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Mind väga ei huvitagi – selles mõttes, et mina olen küll ülevaate saanud –, mis teil seal enne teist lugemist toimus. Nii nagu ikka, erinevad inimesed on erinevat meelt. Aga mul on küsimus just nimelt teie enda arvamuse kontekstis. Miks valitsus ja minister sellega üldse välja tulid, kui selle eelnõu eesmärk ei ole valdkondadest raha ära võtta? Mis siis selle eelnõu eesmärk on?

Minister esimesel lugemisel väitis, et eesmärk on kindlustada, et kindel summa laekub igal aastal erinevatele ministeeriumidele, kes siis jagavad selle erinevatele valdkondadele. Sellepärast fikseeritakse selle aasta eelarve seis. Osa organisatsioone, kes hasartmängust raha saavad, toetavad seda. Vähesed toetavad ja enamus ei toeta seda ettepanekut. Eks see on alati nii, et need, kes raha saavad, on rahul, kui nad saavad, ja need, kes raha ei saa, ei ole rahul. See vaidlus komisjonis oligi erinevate osapoolte vahel. Opositsioonipoliitikud, -saadikud ei toetanud ministri ettepanekut ja koalitsioonipoliitikud toetasid seda eelnõu täpselt sellisena, nagu ta on praegu siia saali jõudnud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma ikkagi tulen katuserahade juurde tagasi, mis see seaduseelnõu põhimõtteliselt ära kaotab, jätab selle suvaotsuse tegemise ministrile. Kui minister tahab, siis ta annab katuserahasid, ja kui ta ei taha, siis ta ei anna, ütleb, et ei ole ette nähtud. Muidugi te ütlesite selle peale, et ärge muretsege, praegu on kõik taotlused sisse võetud. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et see seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Ehk siis sellel aastal see protsess katuserahade osas veel käib, aga järgmine aasta saab see võimalik olema ainult vastava ministri otsusel. Kas te seda küsimust ka sellisel tasandil arutasite rahanduskomisjonis?

Aitäh! Ei arutanud.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ma kordan sama küsimust. Jah, seda, mille peale sa mulle vastasid, aga minu küsimus oli, miks just sellised numbrid. Hasartmängumaks on, nagu ta on, et millal see loterii on või kui palju sealt laekub. Just nimelt näiteks Kultuuriministeerium saab 14,1%, aga mitte 13,9% ja haridusministeerium 10,1% laekumisest, aga mitte 9,9%. Miks see just niimoodi on? Sina kui rahanduskomisjoni kauaaegne liige peaks ju teadma.

Aitäh, Peeter! Nii nagu ma vastasin, selle eelnõu arutelu juures protsente ei muudetud, need on olnud paigas juba varemgi vastuvõetud seaduse puhul. Miks tol hetkel sellised protsendid võeti vastu ja kokku lepiti – selle hetke kokkuleppeid ma tõesti ei oska öelda. Nende arutelude juures mind ei olnud.

Jürgen Ligi, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea ettekandja! Mina ei taotlenud, et te tsiteeriksite mind, vaid et te annaksite edasi komisjoni arutelu. Ja minu esimene küsimus jäi teil vastamata. Te rääkisite kindlustundest ja ei suuda vastata Peeter Ernitsa küsimusele nende summade kohta. Aga mina küsin ikkagi üldsummasid, kui palju sport ja kultuur saavad ja kui suur on selle eraldise osa nende rahastuses. Seda informatsiooni minu mälu järgi komisjon sai lausa graafiliselt seina peal.

Ma pean tunnistama, et ma tõesti ei tea, kas oli seina peal see graafik komisjonis või ei olnud. Ma küll ei mäleta seda. Komisjonis arutati teisel lugemisel parandusettepanekuid ja see, mis oli arutelu all, on kirjas. Aga ma võin siin lihtsalt selle ette lugeda. Hasartmängumaksu [laekumise puhul] on tegu maksulaekumisega, mis ei ole olnud läbivalt kasvav, vaid on aastate lõikes päris palju kõikunud. Kolmel aastal – 2007, 2008 ja 2019 – on laekumine olnud peaaegu 30 miljonit eurot. Ülejäänud aastatel on kõikumised olnud vahemikus 18–19 miljonit eurot kuni 28 miljonit eurot. See on info kogu hasartmängumaksu laekumise kohta tervikuna. Nii nagu praegune seadus seni on ette näinud, läheb laekunud hasartmängumaksu summast 2021. aastal 4,2 miljonit eurot Kultuuriministeeriumile. See omakorda jaguneb spordi- ja kultuuriobjektide vahel. See on suurimaid summasid, mis üldse kunagi on selliselt Kultuuriministeeriumile hasartmängumaksust laekunud. 3 miljonit eurot laekub Haridus- ja Teadusministeeriumile, 4,5 miljonit eurot Sotsiaalministeeriumile ja 3,8 miljonit eurot regionaalprojektideks Rahandusministeeriumile.

Minister tõi eraldi välja spordiprogrammi, sporti puudutava rahastamise osa, et kummutada eksiarvamust, nagu suurem osa spordi rahastamisest Eestis tulekski hasartmängumaksu laekumisest. Spordile on järgmisel, 2022. aastal Kultuuriministeeriumi kaudu eraldatud 45,5 miljonit eurot. Saavutusspordi osa on sellest natuke rohkem kui 35 miljonit eurot. Eraldi on tuntud huvi, kuidas muudatused puudutavad olümpiakomitee rahastust. Ministri sõnul kogu hasartmängumaksu summa ei vähene, vaid jääb 2021. aasta tasemele, mis on ajaloos üks kõrgeimatest tasemetest. Olümpiakomiteele eraldatav raha ise on tervikuna juba oluliselt suurem kui hasartmängumaksust laekuv osa.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Hea kolleeg, ma palun nüüd seda, et äkki sa saad kas ümber lükata või kinnitada, aga kogu selle eelnõu juures on üks häiriv signaal üleval. Ja kui siin öeldakse ka selgituses, et selle eelnõu peamine või oluline eesmärk on vabastada ministeeriumid teatud koormisest, konkreetsusest, et nüüd nad saavad vabalt suunata hasartmänguraha vahendeid, siis tekib paratamatult kohe küsimus, et selle seaduse väljatöötamise väga oluliseks aluseks said olla Tanel Kiige teostatud üleastumised: hasartmänguraha jagati ebaseaduslikult ja just sellepärast, et selles oli liiga palju konkreetsust. Nüüd see konkreetsus selle seadusemuudatusega võetakse ära. Kas ma saan õieti aru, et eesmärk ongi, et enam selliseid pahandusi Tanel Kiikedel ei esineks?

Aitäh! Sellist vastust me komisjonis ei saanud. See teema küll oli püstitatud, küsimus oli sarnaselt üleval. Ministri vastus oli, et tema sellist lahendust ei tea.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! No ministritega on tõesti nõnda, et nemad vastavadki vahest, et nad ei tea ja ei tea. Minu küsimus on, kas rahanduskomisjon sai nüüd üheselt aru, et sellega me suurendame otsustavate ametnike mõjuvõimu, või me peame ikkagi panema rohkem rõhku sellele, et ametnikud jääksid etteantud raamidesse. Milline oli tunnetuslikult valdav osa sellest komisjoni istungist selle peale, et minister ütles, et tema selles nagu mingit probleemi ei näe?

Aitäh! Eks opositsioonipoliitikutele oli see komisjonis halb uudis, et seda lubadust, mis saalis esimesel lugemisel anti, sellisena ei täideta. Aga nii nagu ma olen kirjeldanud, parandusettepanekuid hääletati ja kuna opositsioonipoliitikuid on komisjonis vähem, siis nad jäid hääletamisel vähemusse ja need parandusettepanekud lükati koalitsioonipoliitikute poolt tagasi.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame avada läbirääkimised. Eduard Odinets, palun!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraadid ei saa kuidagi selle eelnõuga nõustuda. Me ei saa nõus olla valitsuse kavatsusega lõhkuda aastaid eksisteerinud olemasolev süsteem, mille korral teatud tüüpi, teatud valdkondade ühingud, katusorganisatsioonid, eestkosteorganisatsioonid, huvikaitseorganisatsioonid teadsid väga kindlalt, et neil on üks konkreetne allikas, millest nemad saavad endale – oma projektidele, oma tegevustele – raha taotleda ja riigipoolset toetust saada. Jah, me mõistame, et see summa kõikus – üks aasta oli väiksem, teine aasta oli suurem. Aga kõik valdkonnad ja kõik ühingud, mis niimoodi tegutsevad, on saanud sellega arvestada, on saanud sellest aru ja on olnud sellega nõus. Seda näitavad ka need rahanduskomisjonile saadetud toetuskirjad ja palvekirjad, [kus palutakse] toimivat süsteemi mitte lõhkuda.

Need sätted hasartmängumaksu seadusesse said omal ajal sisse kirjutatud just selle mõttega, et hästi konkreetsed valdkonnad, [lähtudes] konkreetsetest valemitest, konkreetsetest protsentidest, on kindlad, et saavad toetust riigieelarvest ka hasartmängumaksu vahenditest. Siin on juba praegu diskussiooni käigus mitu korda rõhutatud, et esimesel lugemisel rahandusminister lubas meile, et need valdkonnad, vähemalt need valdkonnad jäävad seadusesse sisse, et sotsiaalminister, kultuuriminister, haridusminister ja riigihalduse minister oleksid teadlikud, et riigieelarvesse hasartmängumaksuna laekuv raha on võimalik suunata just ja ainult nendele valdkondadele.

Isegi kui järgmise aasta riigieelarves on need asjad kuidagimoodi määratletud, isegi kui need on seda ülejärgmisel aastal – valitsused tulevad ja lähevad, poliitikud tulevad ja lähevad. Kunagi ei saa kindel olla, ega mingi järgmine minister või järgmine valitsus ei unusta siin antud lubadusi ja seda, millest siin räägiti. Me räägime sellest, et nelja eesoleva aasta jooksul kõik need valdkonnad, millega on seotud lapsed, noored, puuetega inimesed, sportlased, muud regionaalsed projektid, kultuuriprojektid, kaotavad üle 11 miljoni euro. See on väga suur raha. Me räägime sadadest projektidest, me räägime tuhandetest inimestest, kes nendest projektidest kasu võiks saada. Meile tundub, et see on väike summa, mis seal ikka, ja ei kao see kuhugi, aga nende inimeste jaoks, kes saavad abi hasartmängumaksu vahenditest, on see väga suur raha, need on väga suured summad.

Rahandusminister räägib, et selle seaduse muutmisega suurendatakse paindlikkust. Jah, võib-olla asi ongi paindlikum, aga kelle vaatenurgast? Ühtedel kaob kindlus, ühtedel kaob kindel summa riigieelarvest, teisel aga tekib loomulikult paindlikkus. Ise olen oma rahakoti peremees: tahan, annan, tahan, ei anna. Suunan kõik rahad ühte valdkonda või teise valdkonda, muud valdkonnad võivad oodata. Sellist olukorda me ei saa endale lubada ja me ei saa petta organisatsioonide ja inimeste lootusi.

Isegi seletuskiri, mis on selle seaduseelnõu kohta koostatud, ütleb väga konkreetselt, kui mitu asja jääb tegemata, kui mitmed ühingud jäävad toetuseta, kui mitu erinevat head algatust me seame ohtu selle seaduseelnõuga. Ja sellist olukorda me loomulikult ei tohi lubada tekkida. Sotsiaaldemokraadid teevad ettepaneku selle eelnõu menetlemine teisel lugemisel katkestada. See ettepanek on elektrooniliselt esitatud. Kallid kolleegid, palun teid, kutsun teid üles mitte lõhkuma olemasolevat, hästi toimivat süsteemi, millega ollakse kolmandas sektoris rahul! Aitäh!

Jüri Jaanson, palun! Palun, kolm minutit lisaaega. 

Head kolleegid! Alustuseks õiendan paar asja ära. Kõigepealt, ma ei ole täna siin puldis mitte fraktsiooni esindajana, vaid esindan iseennast. Seda kõigepealt. Nüüd, teine asi: siin saalis on mitmel puhul kõlanud, et minister on lubanud esitada muudatusettepaneku selle eelnõu kohta, aga pole seda teinud. See päris nii ei ole, minister oma lubaduse tegelikult täitis. Selle muudatusettepaneku ta tegi, see muudatusettepanek tuli meile fraktsiooni arutamiseks, fraktsioon sellega ei nõustunud ja sellepärast ei jõudnud see ka edasi rahanduskomisjoni. Nii et ministrit palun mitte süüdistustada.

Aga nüüd ma omalt poolt räägin seda, et see eelnõu on nüüd jah asi, mis on kiiruga tehtud ja ei näi ega ka ole üldse kuidagi kaunike. Jutt on meetmest, mis päris pika ajaloo jooksul on hästi töötanud ja mille tulemuste üle me saame uhked olla. Ja see on praegu kaotamisel. Eelnõu muudab kehtetuks hasartmängumaksu sellise jaotuse, et üks osa sellest oli ka tippspordi toetamine. Siinkohal tahangi rääkida sellest, et tippsport kaotab selge rahastuse, jääb sõltuma just poliitikute suvast. Iseenesest see ei ole paha. Kõik valdkonnad on ju riigi eelarvestrateegiast toetatavad. Aga millest kuidagi ei taheta rääkida, on see, et valdkonnad ei ole meil võrdsed. Valdkonnad on paratamatult sellised tähtsad ja vähem tähtsad. Ja tippsport ei ole meil kuidagi esmatarbekaup, vähemalt riigieelarveliste valikute puhul.

Mis need olulisemad valikud on? Alati julgeolek, me räägime kaitsest, me räägime eestikeelsest ühiskonnast, me räägime haridusest, me räägime paljust muust. Ja seetõttu paratamatult sõltub tippspordi puhul palju sellest, kes konkreetselt on valdkonna kaitsja, kultuuriminister – kui palju tal jätkub tahet, oskust, teadmist ja arusaamist, eelkõige seda arusaamist, et tippspordi toetamise järjepidevus on hästi oluline. Rahvusvahelisel tasemel tippsportlase üleskasvatamine võtab meie ühiskonnas ikkagi 10–12 aastat, enne kui saame tõeliselt tema tulemustest rõõmu tunda. Ja ma usun, et siin saalis tunnevad peaaegu kõik sellest rõõmu, näiteks Anett Kontaveidi praegustest esinemistest. Ma ei tea, võib-olla mõni minister ei tunne selle üle rõõmu, sest ta ei oska seda teha.

Olümpiakomiteel on süsteem, mis tippsportlasi toetab. See sportlasi kasvatav süsteem on aastatega üsna paindlikuks lihvitud, aga seal on siiski vähemalt minu vaatenurgast vead sees. Aga see on võimaluste piires ikkagi midagi. Probleemina seal näiteks lävend on kõrge ja ta on väga võistkonnavormi soosiv, mitte niivõrd individuaalset arengut toetav süsteem. Aga kui siia juurde tuleb see poliitikute tahtest, tähelepanust, valikutest sõltuv [tegur], siis see võimendab vigu ja teeb sportlaste kasvatamise keerulisemaks.

Mida ma tahan öelda, on see, et endise tippsportlasena, tippspordist kasu saajana ja ka Riigikogu spordi toetusgrupi esimehena ma ei saa kuidagi seda eelnõu toetada. Olen selles suhtes vastasseisus oma fraktsiooni ja ka eelnõu algatajaga. Liiga järsku ja läbi rääkimata on see senise süsteemi muutmine ja murdmine toimunud. Ja on ju ka teada, et riigi ja Kultuuriministeeriumi enda hinnangul on siia sisse kodeeritud tippspordi eelarve vähenemine järgmise nelja aasta jooksul. Aga ma väga tahan, et ma selles eksin. Pole sinna mahtunud ka Team Estonia toetus.

Aga teisest küljest on see ka täiesti mõistetav, sest kui raha ei ole jätkunud näiteks õpetajate palga tõusuks, siis me ei saagi tippspordist enne seda rääkida. Õpetajate järelkasvu olukord on meil kriitiline ja see on hoopis olulisem riigi probleem kui see, kas tippsport saab, peab saama mingi summa või mitte. Kui aga tippsport saaks mingi protsendi alusel mingi rahastuse, siis see oleks palju-palju kindlam. Argumendina on see hästi toetav näide, et spordi järjepidevat ja jätkusuutlikku toetamist ei saa jätta ainult poliitilise toetuse meelevalda. Aga ma tahan veel kord rõhutada, et ma loodan ikkagi väga eksida. Ma väga loodan, et nelja aasta pärast ja edaspidi on spordi toetamise pilt teine. 

Ja lõpetuseks ma ütlen seda, et eelnõu on siiski seotud tuleva aasta riigieelarvega ja ettevaatavalt ütleks nüüd valitsusele oma ootuse, oma sõnumi, oma palve ja üleskutse võtta siiski ette suhtlus Eesti Olümpiakomiteega kui Eesti spordi katusorganisatsiooniga, et paika panna tippspordi pikaajaline piisav rahastamine. See on seda väärt. Tippsport vajab kindlust just selleks, et me saaksime järgmised Anett Kontaveidid, järgmised olümpiavõitjad, keda meil sel aastal oli jälle au saada. Selleks on vaja kindlasti järjepidevalt toetust. Aitäh! 

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Ja kõik head inimesed ja loomulikult ka noored – need, kes te olete noored olnud, ja need noored, kes te ka praegusel hetkel olete veel noored! Ma tahaksin rääkida noorteühingutest.

Mul oli au olla üsna mitu aastat Eesti Noorsootöö Keskuses noorteühingute aastatoetuste taotluste läbivaatamise juures – olla selle koordinaator, tehniline tugi ja kõike muud säärast. Ja kuidas see kord seal oli tehtud? Võib-olla see on mu isiklik arvamus, aga tegemist ei olnud enam, ütleme, noorteorganisatsiooniga, kus me eeldame noortelt ikkagi ka mingeid väikseid juhtimisvigu, vaid maksimumpunktide puhul oli seal juba tegu ikkagi täislaks professionaalse ühinguga, ta vastas kõikidele maksimumpunktidele.

Küll aga oli üsna kummaline see, et meie skautlikud organisatsioonid – pean silmas skaute ja gaide – olid suhtunud asjasse juba loomingulisemalt. Nad teadsid, kui palju nad võiksid punkte koguda vastavalt enda tegevusele ja kui suur võiks olla see rahastus. Teine pool oli neil juba planeeritud Hasartmängumaksu Nõukogu rahadest. Lisaks sellele olid veel katusorganisatsioonid, kes esindasid, ütleme, kõiki noori ja nende õiguseid. Sellisel moel, kui see muutub laiemas laastus ametnike otsuseks, jääb see ikkagi pahatihti kinni elukogemuse taha. Ma üldse mitte ei halvusta kedagi, aga kui praegune ametnik on veendunud jalgpallifänn ja ta ise on jalgpalli mänginud ja tal ka lapsed mängivad jalgpalli, siis ta väga ei saa aru võib-olla skautlikest organisatsioonidest, kes millegipärast metsas teevad sihukest ellujäämisõpet või midagi muud. Mõistlikum oleks ikkagi kollektiivselt mängida jalgpalli. Ja nii ta võib-olla suunabki need rahad hoopis sinna ning pärast tuleb välja, et kuna jalgpalli jaoks esitati suuremad taotlused, siis peavad sellel aastal noorteorganisatsioonid natukene püksinööri pingutama, enda asjad üle vaatama, nii nagu meil minister Suttki siin vahepeal ütles, et oi, siis tuleb äriplaan ümber teha või mida iganes muud.

Noored on tegelikult väga erksa sotsiaalse närviga. Ja kui ükskord noortele tala panna, siis noored seda ei unusta. Me oleme loonud selle riigi ikkagi ju selleks, et noored hoiaksid seda meie Eestit. Ja praegusel hetkel ma näen ühte võimalust. Organiseerunud noored, kes eriti tänases geopoliitilises olukorras on meie jaoks äärmiselt suur väärtus, võiksid ikkagi teada, et neil on kindlustunne, mingi seadusega ettemääratud korras eraldatav toetus [nende tegevuseks]. Aga noh, riigis võivad ju prioriteedid muutuda, kui uus trend või mingi uus mõttevälgatus peale tuleb. Täna on näiteks äpiga äpitavad ettevõtlikud noored kordades paremas [seisus] kui võib-olla õuesõpet propageerivad skautlikud organisatsioonid. Siis võibki juhtuda nii, et mingi hetk vaadatakse ja pärast tuleb välja, et nad on tegelikult ju [olukorraga] harjunud, nad ei ole juba mitu aastat seda raha saanud. Las harjuvad edasi. Arvan, et see on ikkagi väär.

Mis puutub sportlastesse ja mis puutub kultuuri, siis seda on natukene kole kuulda, aga kultuur on meil alati õitsenud ju enda sisu poolest just siis, kui on keerulisemad ajad, sest siis on sotsiaalne närv tunduvalt rohkem pingul. Ja sportlasel on ikkagi tõeline hasart. Rahastus muidugi tooks paremad tulemused, ilma rahastuseta on tal osavõturõõm. See on minu meelest vist mingi olümpiamõte, et tähtis ei ole võit, vaid osavõtt. Ma siiski arvan, et meie sportlased peaksid võitma. Ja meie kultuurirahvas tahaks ka mingitki kindlustunnet. Kas või nendes koroonatingimustes nad ei ole ju saanud seda toetust, mida neile oleks vaja. Kui me võtame ühe mehhanismi vähemaks, siis riik jätab sõnumi, et te ei ole praegusel hetkel meie prioriteet. On! Kultuur ja sport on meie prioriteet nagu nooredki. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Pean tunnistama, et ma ei ole ka esimest päeva Riigikogus, aga selle seaduseelnõu puhul saab öelda ainult ühte. Kui mingi asi toimib väga hästi, siis jumala pärast ärge minge seda näppima. Kui ta enam ei toimi, siis tuleb selle valdkonna inimesed kokku kutsuda ja otsida paremat lahendust.

Loomulikult, kui vaadata riigieelarvet, siis siin saalis on tehtud läbi aastate otsuseid, millega enamus riigieelarve rahast on ette juba ära otsustatud. See, mida me siin püüame jagada, on väga väike. Ja kui seda eelnõu kaitsma tuldi, siis üks põhjendus oli see, et kogu raha ei saa igale poole ette lubada ja kõike teha. Meil on väga selgelt kokku lepitud juba mitmeid aastaid tagasi, kuidas hasartmänguraha valdkondade vahel jagatakse. On paika pandud protsendid, mille kohta täna ka mõned Riigikogu liikmed küsisid, et miks just nii.

Täna on need valdkonnad, mis on hasartmänguraha saanud nelja ministeeriumi kaudu, olnud põhimõtteliselt sellega rahul. Loomulikult need MTÜ-d, kes ei saa sealt raha, sooviksid ju ka sealt saada. Kui keegi küsib, kas raha on kunagi piisavalt, siis raha ei ole mitte kunagi piisavalt. Mida rohkem raha on, seda rohkem raha oleks veel vaja. Aga täna me tunnetame [nende rahulolematust], kes on Eestis kultuuri ja spordi eestvedajad, alustades olümpiakomiteest. Meil istub siin mitmekordne olümpiamedalist, kes tunneb seda valdkonda kindlasti palju paremini kui meie kõik. Mina saan ainult uhke olla, et sa medalistina Jõgevamaale tulid. Ma sain su kätt suruda ja nägin, kui suur ja pikk mees sa oled.

Aga nüüd me püüame seda valdkonda lõhkuda. Me teame, et niimoodi on meile tulnud tugevad sportlased. Täna öösel paljud ei maganud, vaatasime tennist. Ka paljud need, kes ei ole tennisesõbrad või spordisõbrad, veetsid täna unetu öö. Emotsioonid on väga head ja ma usun, et need emotsioonid, mis spordi ja kultuuri valdkonnas meie inimestele tuuakse, on need, mis pikendavad tervelt elatud aastaid paljudel meist.

Kurb on see, et kui täna siin üks eelkõnelejatest ütles, et minister tahtis [lubadust täita], aga fraktsioon ei toetanud. See ongi võib-olla meie poliitikas natukene keeruliseks läinud, et nii kohaliku omavalitsuse tasemel kui ka Riigikogus on pidevalt võitlus: opositsioon ja koalitsioon. Kui opositsioon tuleb väga hea idee või mõttega, millel on ka koalitsioonipoliitikute enamuse toetus, siis fraktsioonis ei suudeta seda läbi suruda või kokku leppida. Ja siis jäävad need head otsused siin saalis tegemata. Parimal juhul mõne kuu, halvimal juhul mõne aasta pärast tulevad needsamad head mõtted ja eelnõud siia saali koalitsiooni poole pealt ja kui tullakse nendega kui koalitsiooni ettepanekutega, siis need otsused ka ära tehakse.

Täna meil kahjuks, hetkel tundub, nii hästi ei lähe. Ja kuna ikkagi nii olümpiakomitee, kultuuriinimesed, pensionäride ühenduste liit kui ka Eesti Linnade ja Valdade Liit seda eelnõu sellisena ei saa toetada, siis ka Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459 teine lugemine. Annan selle Riigikogu juhatusele üle. Ole hea! Aitäh!

Aitäh! Ma vaatan, et meil on tekkinud ka protseduurilisi. Kõigepealt Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea aseesimees! Tulin just praegusel hetkel kabinetist, proovisin nautida kaugtöö võlusid ja valusid ja Aivar Koka kõne ajal pilt lihtsalt hangus või mida iganes. Siin kõrval naabril ka täpselt sama asi. Aga mida teevad ja kuidas saavad otsustada need saadikud, kes on veel kaugemal? Või on, ma olen näinud ka seda anomaaliat, et kaugemal on nagu särtsu rohkem kui siin majas, hoolimata sellest, et ma olen kolmandal liinil? Kuidas me saame tagada selle, et kõik saadikud saaksid võrdselt tööl olla?

Jaa, ma oletan, et Peeter Ernitsal on sama mure. Palun, Peeter! Peeter, sa oled protseduurilisega eetris. Aga järelikult ei ole, Peeter ei näe meid. Selge! Andke mulle hetk aega. Ma teen kolm minutit vaheaega.

V a h e a e g

Head kolleegid, meil tehnika jooksis kokku ja osa inimesi ei näe ja ei kuule. Teeme niimoodi, et nüüd palun kõigil inimestel, kes meid näevad ja kuulevad, teeme kohaloleku kontrolli ja siis vaatame, kas asi töötab. Kohaloleku kontroll, palun.

Ja nüüd ma ootan, et kas meile on tulnud tagasisidet, et mingi hulk inimesi ei saa ühendust. (Pikk paus.) Meil on üks saadik, kes ei saa ühendust. Mul on palve, et kes ei saa ühendust, tehku oma arvutile või vähemalt oma arvuti brauserile restart. Ja proovime siis, kas me saame oma protseduurilistega ühele poole. Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Ma ei tea, kus koha peal Aivar Kokk hangus või kadus ära. Kas ta peaks oma etteastet jätkama?

Ta hangus ära saalis olles. Me ei sunni Aivarit uuesti kõnet pidama. Aga Aivar Kokk, palun, protseduuriline!

Mul on selles mõttes protseduuriline küsimus, et näiteks eile, kui mul kodus internet näitas maksimumi, [oli nii], et päevakorra [alustamise] hetkest sa tuled sisse, aga video ütleb, et sekundi pärast saad pildi ja hääle. Kaks punkti läheb läbi, sul ei ole mitte midagi teha, lihtsalt ootad, et läheb sisse. Võid [kas või] kolm restarti teha. Kuidas ikkagi peaks Riigikogu liige käituma? Kas nii, nagu praegu oli, et kui sa oled siin majas, siis jooksed saali ja hüüad kõva häälega? Üks päev, kui Jüri juhatas, ma ausalt öeldes kirjutasin Jürile sõnumi ja ta lahendas kiiresti selle ühenduse ära. Eile oli täpselt sama mure mul rahanduskomisjonis, ma lihtsalt pool punkti [ei saanud ühendust]. Õnneks Rene päästis Isamaa parandusettepanekud ära hääletamisel. Võib-olla peaks uuesti Riigikogu liikmetele saatma meili peale need kontaktid, kellele peaks siis helistama, kui hangumine toimub. Aitäh!

Ma küll arvan, et me saatsime. Ma vähemalt ise nägin, et oli saadetud see kaugtöö juhis. Aga kordame siis üle, et meil on kokku lepitud niimoodi, et kui hääletussüsteem ei tööta, siis on igast fraktsioonist siin saalis üks inimene, kellele tema fraktsioonikaaslane annab märku. Ja me ei kuuluta hääletust välja, kui ta ei ole saanud hääletada. Loomulikult peaks saadikud andma märku kiiremas korras ka oma fraktsiooni esindaja kaudu siis, kui nad üldse ei saa kaugtöös osaleda. Kontakttelefoni ma võin ka siit välja hõigata, see on 631 6346, või [kirjutada] virgats@riigikogu.ee. Siis see tuleb kohe siia.

Nii, jätkame protseduurilistega. Jaanus Karilaid, palun!

Paljud kolleegid tahavad teha restarti arvutile, nii et paluks seitse minutit vaheaega.

Seitse minutit vaheaega. Selge. (Sumin saalis.) Hea küll, teeme protseduurilised ära, võib-olla siis peab võtma seitsme minuti asemel viis minutit. Aga kui fraktsioon soovib vaheaega, et oma arvutid töökorda saada, siis loomulikult teeme. Aga teeme protseduurilised ära. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Minul on, kui tekib niisugune tohuvabohu, nagu on tekkinud praegu ... 

No on.

Minu meelest on praegu istungi juhatajal võimalus anda ajaloorattale õige suund. Mul on ettepanek istungi juhatajale võtta 30 minutit vaheaega, võtta kokku juhatuse liikmed ja langetada otsus selle kohta, et kaugistungi formaadis, kui niisugune pudru on, inimesed hanguvad, osad inimesed on eetris ja ei ole eetris, parlamentaarne riik ei saa funktsioneerida. Mul on ettepanek võtta 30 minutit vaheaega, juhatuse liikmed kokku, langetada otsus, et kaugistung katkeb, me läheme tööga edasi normaalses formaadis. Niisugust läbisegi pudru ei ole võimalik teha, et seitse minutit keegi püüab või ei püüa ja nõnda edasi. No kuulge, riik ei saa olla luhtunud katsetuste keskkond.

Ma hinges olen sinuga sama meelt, aga me eelmisel nädalal veetsime kaks tundi, et vaielda, kas me teeme kaugtööd või ei tee kaugtööd, ja siis me hääletasime. Mul on või ütleme niimoodi, et adekvaatse hinnangu järgi ma arvan, et me jõuame täpselt samasuguse otsuseni välja ka täna, kui me siin nüüd kaks tundi arutame või vahepeal veel pooletunniseid vaheaegasid võtame. Me peame, hambad ristis, seda kaugtööd tegema, nii nagu me kevadel tegime, võtsime ka vaheaegasid, tegime restarte ja helistasime. Selline see eluke meil on. Tänan ettepaneku eest, aga ma hindan selle läbimineku võimalust väheseks. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea töökaaslane Urmas viitas just sellelesamale asjale, aga lihtsalt eelmise nädala teisipäeval oli meil ju üks tõsine argument see "eelkõige". Reformierakond nagu soovis ja mingeid muid mõjuvaid põhjuseid ei olnud. Aga kui nüüd vastukaaluks on see, et saadikute töö on takistatud, siis võib-olla Riigikogu liikme töö takistamine on natukese suurema väärtusega kui see "eelkõige". Kas me ei võiks uuesti arutada? Ma arvan, et kui riigieelarve jääb nüüd menetlemata, siis me teame juba põhiseadusest, mida see tähendab, kui jääb riigieelarve vastu võtmata. See tähendab ju uusi valimisi, erakorralisi. Ma arvan, et selle nimel oleks nõus isegi reformierakondlased tulema siia saali.

Aitäh! No mis ma muud öelda oskan kui sama, mis ma ütlesin Urmas Reinsalule. Selle vaidluse me pidasime eelmisel nädalal siin saalis väga kirglikult ja väga põhjalikult maha. Ma ei kujuta ette, et meil tuleks teistsugune tulemus praegu. Ja keskenduks pigem selle otsuse järel oma elektroonilise süsteemi töölesaamisele. Mihhail Lotman, palun!

Aitäh! Just nimelt sellest elektroonilise süsteemi töölesaamisest ma tahaks rääkida. Ma olen kuulnud, et meil on nagu e-riik. Aga need vahendid, millega me siin saalis töötame, on möödunud millenniumist. Ja kui ma küsisin, miks see tarkvara on nii aegunud, siis öeldi, et seal on kolm erinevat paketti taga ja nii edasi. Meil siin Riigikogus on see info- või, ma ei tea, töösüsteem võrreldes Valgevene omaga ajast ja arust. Ma tahan küsida, protseduuriline küsimus. Kas Muinsuskaitseamet keelab meil need süsteemid välja vahetada või on mingisugused teised põhjused peale mittehakkamasaamise? Me oleme uhked meie e-riigi üle, aga varsti ei ole enam põhjust uhkustada. Ma arvan, et see, mis toimub siin Riigikogus, on väga tähtis. Ja tahaks sellele [probleemile] lahendust leida.

Härra Lotman, ärge andke neile ideid! Muinsuskaitse panebki selle äkki muinsuskaitse alla. E-riik – jah, me oleme kõik kuulnud ja nüüd näeme teda oma täies hiilguses. No me kevadel nägime neid tõrkeid ka ja needki olid argumendid meie eelmise nädala arutelul, et ega see kaugtöö ei suju alati tõrgeteta. Hele Everaus, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Ma ei teadnudki, kumba kätt tõsta, aga ma ütlen, et kindlasti parlamendi infotehnoloogiaosakond oskab neid [probleeme] hästi lahendada. Ma ei ole näinud Tartu Linnavolikogu kaugistungitel ühtegi niisugust probleemi, mida meie näeme. See on üks asi. 

Teine asi on, et Reformierakond kindlasti ei ole mingist kiusust tahtnud seda kaugistungit. Ma ei räägi Reformierakonna nimel, ma ei ole seda kooskõlastanud, ma räägin arstide nimel. Ma näen, et kõik teie olete olnud suures osas väga ükskõiksed teiste suhtes. Keegi ei kanna maski. Me teame, kuidas tegelikult nakatumine praegu on, me teame, kuidas maskide kandmine läheb. Ja niisuguses situatsioonis enamus saalist ei kanna maski ja teised peavad lihtsalt tulema sinna ja kannatama seda, et teised ei taha üksteist vastastikku kaitsta. See on kogu Riigikogu poolt ebaeetiline. Ja samas te nõuate maske mujal, väljas. Lugege natukene seda, mis terves maailmas tegelikult toimub ja kuidas need asjad kaitsevad! Mina ei ole ka nõus tulema saali, kui enamus teist ei kanna maski. Ma ei ole nõus, sest ma tean, mis need riskid on, ma tean neid nakatumisi. Ma olen saanud kõik vaktsiinidoosid. Mõelgem ikka! Ärme teeme sellest poliitilist mängu, ma väga palun teid! Te teate, et see ei tähenda, et te olete vaktineeritud või läbi põdenud, te võite selle uuesti saada. Ja kui teie ei saa, siis te võite nakatada teisi. Olge inimesed ja mõelge rahulikult! Meil on natukene läinud kergemaks, aga me ei tea, kuidas me edasi läheme. Palun ärge mängige poliitilisi mänge! Aitäh! 

Ma palun, et ärme tee sellest protseduurilisest arutelust vaidlust maskide kasulikkuse, kahjulikkuse, vajalikkuse üle. See meid kindlasti ei aita täna edasi IT-lahenduste leidmisel. Aga alati on võimalik muidugi mitte käia tööl, kui ei taheta tööl käia. Ma tean ühte Riigikogu saadikut, kes lasi ennast ära valida ja ei tulnud kordagi istungile kohale, võttis ainult palka välja. Indrek Saarel on protseduuriline.

Tänan! Kuna kolleegid võtsid vaevaks hambaid teritada Riigikogu digivõimekuse kallal, siis ma mõnel määral tasakaalustamiseks pean ütlema, et nendel erinevatel hübriidistungitel osaledes keegi võiks teha statistikat. Ma arvan, et Riigikogu infoteenistus võib-olla teeb seda hea meelega. Mul on palve Riigikogu liikmetele, kes siin hambaid teritavad meie digivõimekuse kallal, et äkki oleks mõtet numbriliselt näidata, kui paljudel juhtudel on meie istungi kvaliteet olnud häiritud nende digitaalsete võimaluste pärast, mida Riigikogu liikmetele Riigikogu [Kantselei] on pakkunud, ja kui paljudel juhtudel on see töö häiritud olnud sellepärast, et Riigikogu liikmete enda digioskused on puudulikud või et nad isegi elades suhteliselt suurte linnade kesklinnas ei ole suutnud endale tagada piisavat internetikiirust, mis on eriti kummastav asjaolu. Riigikogu liikmete sissetulekute juures võiks seda tänapäeval ikkagi suuta endale lubada. Ma hea meelega ootaksin, et juhatus paluks teha meie IT-teenistusel sellise ülevaate, mida saaks teha selle jaoks, et parandada Riigikogu liikmete digioskusi ja arusaamist sellest, et aeg-ajalt peab ka mõne kopika kulutama, et endale korralik internetiühendus koju muretseda. Kuidas need asjad võiksid tulevikus olla paremini korraldatud?

Jah, me võime püüda sellist kokkuvõtet ju teha. Ma ei ole kindel, et seda on kuidagi võimalik kvantifitseerida, kui Riigikogu liikmete digioskused on ajale jalgu jäänud. Hele Everausil oli enne protseduuriline. Kas tal sõnavõtt on jäänud üles niisama või soovib ta veel sõna ka võtta? Mulle tundus, et ta enne ütles, et ta lihtsalt vajutas mõlemat nuppu. Võtan siis Hele Everausi järjekorrast maha. Ja nüüd on Peeter Ernitsal protseduuriline.

Jah, kolleeg Saare järgi: kas on arutatud, et võiks mitte ainult kolleegide digivõimekust hinnata, vaid ka nende vaimset võimekust, sellest ülevaade saada?

See ei olnud tegelikult protseduuriline. Nii, Keskerakonna fraktsioon palus veidi pikemat vaheaega. Võtame seitse minutit, mis nad ette panid, vaheaega ja siis tuleme tagasi, teeme uuesti kohaloleku kontrolli, kui see töötab. Aga enne on, ma vaatan, Urmas Reinsalul tekkinud protseduuriline. Palun!

Ma esitan selle siis pärast.

Selge. Seitse minutit vaheaega.

V a h e a e g

Head kolleegid, teeme nüüd uuesti katsetuse, kas meil süsteem töötab. Selle jaoks viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun!

Nii. Tundub, et need inimesed, kes enne ütlesid, et nad ei saanud ühendust, on meil ennast sisse loginud.

Jätkame läbirääkimisi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Meil on täna ees huvitav eelnõu: hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seadus. Enne kui ma lähen selle seaduse sisu juurde, tahan tuua teile väga huvitava näite elust. Oletame, et ühes ettevõttes on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud leping, tööleping. Kõik toimub nii, nagu lepingus on ette nähtud. Palk on selline, ja kogu lugu. Ühel päeval ütleb tööandja: tead, ma tühistan selle töölepingu ära ja edaspidi ma maksan sulle palka täpselt nii palju, kui ma ise heaks arvan. Just praegu ongi meil täpselt samasugune absurdne olukord.

Hasartmängumaksu seadus on vastu võetud aastal 2009. Päris pikk ajalugu. Ja ta on toiminud igatpidi, on olnud tagatud rahalised vahendid Eesti Kultuurkapitalile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile, kes on saanud kindlaid summasid oma tegevuses planeerida. See on olnud jätkusuutlik, tõhus ja toimiv süsteem. Praegu me oleme olukorras, kus kogu see n-ö ujuv paat puuritakse auke täis ja lastakse põhja. Sellepärast et kõik need § 7 punktid lüüakse seadusest välja.

Kes hakkab otsustama? Vaid minister. Ministrile antakse vaba voli otsustada selle üle, kellele ta annab raha ja kui palju. Ja see ei pruugi enam sugugi minna näiteks Kultuuriministeeriumile. Ühel hetkel minister otsustab, et võib-olla me peame andma selle gei- ja lesbiühenduse rahastamiseks. "Väga hea!" ütleb härra Odinets. "Väga hea!" Aga kui me ütleme, et see raha peaks minema näiteks, ütleme, mingisuguse teise organisatsiooni rahastamiseks, näiteks Varro Vooglaiule, siis härra Odinets ütleb, et ei, see ei ole hea. Sisuliselt on tegemist ministri suvaga. Põhimõtteliselt see on lihtsalt lubamatu.

Teine küsimus on see, et me seame ohtu praegu ka head Riigikogu liikmed, kaasa arvatud ka Keskerakonna, kes aktiivselt kasutab regionaalsete investeeringute toetuste programmi oma valimisringkonnas, et viia ellu neid projekte, milleks riigieelarve raha ja kohalike omavalitsuste vahendeid ei jätku. Sellega on nüüd kriips peal. Ja teie toetate seda kõike. Väga-väga-väga huvitav küll! Te olete üks selle lehma udara imeja, täpselt nagu ka EKRE, täpselt nagu ka Isamaa. Ma usun, et ka sotsidel ei ole selle vastu midagi, et nad saavad toetada oma piirkonna väiksemaid projekte.

Asi on selles, et selle seaduse muudatusega kaotatakse ära selline definitsioon, nagu on regionaalsete investeeringutoetuste programmi toetuste taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord, mille on kehtestanud minister. See muutub olematuks. Jah, ma olen nõus Aivar Koka väitega selles osas, et see investeeringute taotlemine käib läbi riigieelarve, aga riigieelarves ei ole sees seda punkti, mismoodi toimub see jaotamine. 

Põhimõtteliselt oleme ikkagi olukorras, kus praegu läheb järjekordne president Kaljulaidi ütlus täppe: Riigikogu muudetakse kummitempliks ja võetakse igasugune otsustusõigus ära ja antakse see Vabariigi Valitsusele. Ma ei saa aru, kuidas te saate selliste asjadega leppida! Meie oleme riigi seadusandjad, meie otsustame, mida teha. Mulle meeldis väga härra Jaansoni kõne. Ta ütles, et sporti on vaja toetada. Loomulikult on vaja sinna anda investeeringuid. Aga praeguses olukorras tuleb see eelnõu kindlasti tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Repliik, härra Odinets, jah? Palun!

Kuna minu nime sai mainitud lausa kaks korda eelmise kõneleja kõnes, siis ma kasutan võimalust sellest rääkida. Kindlasti ei tahaks kuulda siin Riigikogus mingite ühiskonnagruppide omavahelist vastandumist, eriti mis puudutab nende toetamist riigieelarvest. Olen kindel, et erinevatel ühiskondlikel organisatsioonidel, kui nad ei ole just Eesti riigi vastased, peaks olema õigus konkureerida riigieelarvelisele toetusele vastavalt nendele reeglitele, mis meie siin Riigikogu liikmetena vastu võtame. Ja väga kurb, et mitmes sõnavõtus, küsimuses ja ka nüüd viimases kõnes on siin ette heidetud, et on toetatud LGBT-organisatsioone. Mina ei näe selles mingeid probleeme ja väga hea, et Sotsiaalministeerium on seda teinud ja on leidnud võimalusi neid organisatsioone toetada. 

Jürgen Ligi, palun! Jürgen, mikrofon tuleb sisse lülitada. Jürgen, me ei kuule sind. Ikka ei kuule. Me ei kuule jätkuvalt. Mul on ettepanek, et korraks katkestame ära Jürgen Ligi sõnavõtu, proovime korra uuesti. Jürgen Ligi, palun!

Kas nüüd on kuulda?

Nüüd on kuulda. Jaa, palun. 

Kas on kuulda? Halloo, ma ei kuulnud.

Nüüd on niimoodi, et meie kuuleme.

Selge. Ma siis räägin. Kuna eelkõneleja rääkis eri ühiskonnagruppide vastandamisest, siis ma toon ühe paralleeli eri valdkondade vastandamisest, mida siin saalis nüüd kogu aeg selle eelnõu vastased esitavad. Nad tõstavad reeglina sporti, kohati ka kultuuri teistest valdkondadest välja ja räägivad seda, kuidas see seadus on garantii, et need valdkonnad ellu jäävad – sport ja kultuur. Faktiline täpsustus: need mõlemad valdkonnad saavad selle instrumendi kaudu alla kümnendiku oma eelarvest. Ja on üsna piinlik, kui Riigikogu liikmed, poliitikud, räägivad poliitilisest suvast kui millestki, mis võib neilt valdkondadelt raha ära võtta. Kui me seadusesse kirjutame mingisuguse totra rahastamisskeemi, raiume selle sinna, see nagu ei ole poliitiline suva. Keegi pole põhjendanud, kust see tuleb. Aga vaat kui seda paindlikkust eelarves suurendatakse, siis tekib poliitiline suva.

Ei, siin on tegemist rahastamise paindlikkuse suurendamisega. See annab võimaluse kohelda ja analüüsida valdkondi võrdselt, sealhulgas ka spordi ja kultuuri eelarve sees raha jaotada adekvaatsemalt, mitte seotult tingimata ainult ühe maksuga, millega see pole kunagi ju seotud olnud. Ma veel kord ütlen, see summa on alla kümnendiku. See ei jäänud kõlama, aga kahjuks me praegu räägime summadest, mis on 2007. aasta tasemel. Alla 10% ja poolteist kümnendit tagasi! Ja te soiute siin sellest, et poliitilise suva tõttu minnakse kultuuri ja spordi kallale. Ei minda, see on meie kõigi käes. Vaadake korra eelarve ridu: seal on politseinikud, päästjad, keda te alati kiidate, seal on haridus, kellest kellelgi selliseid garantiisid ei ole. Ja te ütlete, et vaat sportlastel, vaat nendel inimestel peaks see olema.

Kuid komisjoni ettekandjal jäi nimetamata, et Vabaühenduste Liit on sellele eelnõule toetust avaldanud, mõningate täiendustega küll. Ta arvab, et samasuguse süsteemi peaks tegema ka kulkale. Ma ei taha seda teemat torkida, aga kõik, kes räägivad, nagu oleks tegemist mingisuguse ootamatu eelnõuga, on lihtsalt ise väga ootamatult poliitikasse sattunud. See on olnud problemaatiline suund või rahastamisskeem juba üheksakümnendatel – see, et organisatsioonid või kulka või ka sport laiemalt ei saa kindlat summat selliseks projektidele jagamiseks, vaid see sõltub pahedest. See pole moraalne, see ei ole rahaliselt jätkusuutlik, see ei ole ka lihtsalt mõistlik.

Selles mõttes võtke nüüd hoogu maha ja saage aru, et ka eelmine valitsus tegi selliseid muudatusi ja meie toetasime. Nüüd te olete tuliselt vastu ja mängite eksperti. Ka järgmine sõnavõtja oli nende muudatuste juures ja meie selle vastu opositsioonis olles ei olnud. Aitäh!

Aitäh! Aivar Kokk, kas repliik?

Jaa, lihtsalt repliik, kuna Jürgen ütles, et ettekandes ma ei maininud, et Vabaühenduste Liit seda toetas. Ma protokolli huvides ütlen, et ma mainisin seda ja see peaks olema seal protokollis ilusti kirjas. 

Selge. Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.

On niimoodi, et esimese muudatusettepaneku esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Aivar Kokk, palun!

Isamaa fraktsiooni nimel palun seda hääletada.

Läheme hääletamise juurde. Kõigepealt kutsume inimesed saali. 

Ma näen, et Hanno Pevkuril on protseduuriline, aga enne, kui ma seda lahendan, mul on ... Me liiga nobedalt tegutsesime, tegelikult peab hääletust paluma fraktsiooni juhatuse liige ja Aivar seda ei ole. Ma küsin üle Helir-Valdor Seederilt, kas fraktsioon soovib seda hääletada.

Jaa, aitäh! Ma palun Isamaa fraktsiooni nimel seda väga head muudatusettepanekut hääletada.

Selge. Ja nüüd on Hanno Pevkuril protseduuriline. Palun!

Jaa, Hanno Pevkuri protseduuriline. Sellele ta sooviski tähelepanu juhtida, et Aivar Kokk natukene ületas oma volitusi. Talle neid volitusi ei ole antud, et ta saaks ise oma fraktsiooni nimel paluda hääletust.

Selge. Jaa, me märkasime ise ka, kui olime juba kella pannud helisema. Rohkem ma kella ei anna. Indrek Saar, palun!

Et ei oleks mingit kahtlust, siis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada. See on tõesti hea muudatusettepanek.

Kutsungi oleme teinud ja läheme hääletuse juurde. Loen veel kord ette. Muudatusettepanek nr 1, esitajaks Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetab 37 saadikut, vastu on 49, erapooletuid on null. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2. Vabandust! (Haamrilöök.) Nüüd on hääletus kindel. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Indrek Saar, palun! 

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada. Kinnitan teile, et see on vähemalt sama hea ettepanek kui juba hääletatud ettepanek.

Jah. Kas on vaja kutsungit ka või võime kohe hääletama minna? Selge, läheme siis kohe hääletuse juurde.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole toetanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Katkestan hääletuse. Katkestan hääletuse, meil on tehniline probleem. (Sumin saalis ja pikem paus.) Ärge öelge midagi, meil on lõbus. Saime tööle! Läheme siis uuesti.

Muudatusettepanek nr 2, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun saadikutel võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetas 28 saadikut, ettepaneku vastu on 51 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, selle esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna antud [ettepanek] hääletusele.

Jaa, võime ilma kutsungita hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 37 saadikut, vastu on 51 saadikut. Ka see ettepanek ei leidnud toetust.

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 459 teine lugemine lõpetada. Aga Isamaa fraktsioonist ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist on tulnud ettepanek eelnõu 459 [menetlus] teisel lugemisel katkestada. Seda me peame hääletama. Kas ma teen ka saalikutsungi? Ei soovi. 

Siis Isamaa fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek 459 SE teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestamise ettepanekut toetas 37 saadikut, vastu on 47 saadikut. Teine lugemine on lõpetatud.

Saame edasi minna kümnenda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 460 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar.

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 460 teise lugemise ettevalmistamist 8. novembril. Riigikogust muudatusettepanekute esitamise tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon küsis arvamust täiendavalt ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonilt, Eesti Pangalt, Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt ning Tavid AS‑ilt. Tagasisidet saime Eesti Pangalt ja arvamusi tuli ka Rahandusministeeriumilt. Nende arvamuste põhjal otsustati eelnõus teha kolm muudatust. 

Esimese muudatusega muudame Euroopa Komisjoni soovitusel sõnastuse lähedasemaks direktiivi sõnastusega. Teises muudatusettepanekus arvestame Eesti Panga ettepanekut ja kaotatakse panga käibemaksuerand seoses meenemüntide käibemaksu rakendamisega. Ja kolmanda muudatusettepanekuga parandatakse menetluse käigus tekkinud käändevigu, mis on juba küll eelmiste seaduseelnõude mõjul seadusesse läinud, kuid ei ole veel jõudnud jõustuda. Kõiki neid ettepanekuid komisjon toetas konsensuslikult.

Selle arutelu lõpuks oli samuti konsensus selles, et selle eelnõu teise lugemise võiks täna lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. novembril. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi ka. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te rääkisite küll nendest sihtrühmadest, kes peaksid olema kaasatud, aga kas te kaasasite nende meenemüntide puhul ka Eesti numismaatikuid ja milline on nende seisukoht? 

Aitäh! Ei kaasanud. Ja ise nad omal algatusel meile ka kirja ei saatnud.

Paul Puustusmaa, palun! 

Suur tänu, härra juhataja! Hea kolleeg! Minu küsimus on selline. Kas teil seal komisjonis, kus te olete neid käibemaksu küsimusi päris palju arutanud, ei ole tekkinud küsimus, miks praegu meil Eestis on nii, et aktsiisimaks omakorda on maksustatud käibemaksuga?

Aitäh! Ei, selle eelnõu raames me seda küsimust ei arutanud.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mind väga huvitab see, et selle direktiivi kohaselt diferentseeritakse investeeringumündid ja hõbeda puhul tuleb käibemaks lisada, kulla puhul ei tule. Kas komisjonile on teada, mis on selle põhjus? Jah, alustame sellest.

Aitäh! Käibemaks läheb otsa meenemüntidele ehk müntidele, mida ei kasutata igapäevases arvelduses sularahana. See nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist ja mingitel salapärastel põhjustel Eesti ei ole seda üle võtnud. Kuigi me direktiivi oleme seadusse kirjutanud, siis see punkt on kuidagi jäänud kahe silma vahele. See tegelikult on Euroopas kehtinud vist juba 15 aastat.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hääle järgi tundsin ära, pilti ei näinud. Hea ettekandja! Kuidas meil selle kaasamisega on? Kas kõikvõimalikud huvirühmad peaksid ise tudeerima meie Riigikogu päevakorda, mis erinevates komisjonides toimub? Mulle tundub, et see on küll üsna arhailine, aga jätkusuutlik, kui me ise kutsume sihtrühmad kohale ja räägime, et see puudutab neid. Numismaatikud niigi käivad nende müntide eest päris korraliku kõbina välja ja selle pealt veel käibemaksu maksta tundub mulle kui harrastusnumismaatikule ebaõiglane. Mil moel see kaasamisprotsess peaks olema, et kõik osapooled oleksid ikkagi ümber laua ja saaksid oma arvamuse öelda?

Aitäh! Kõigepealt, see käibemaksu rakendamine meenemüntidele ei tulene mitte valitsuse või koalitsiooni soovist, vaid tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga, mille sõnastust me täpsustame. Selle kohta tuli Euroopast teavitus, et me ei ole korrektselt seda direktiivi seaduses rakendanud.

Mis puutub kaasamisse, siis hea tava on see, et kõik huvigrupid loomulikult jälgivad ka ise Riigikogus toimuvat. Ja kui neile oluline eelnõu on menetluses, siis saadavad nad ka omal algatusel kirju nii Riigikogu liikmetele kui ka menetlevale komisjonile.

Ja teiseks, komisjoni arutelude käigus tekib mingisugune nimekiri katusorganisatsioonidest, kellele komisjoni liikmete arvates on mõistlik saata info või täiendav päring, et mis te sellest arvate. Aga lisaks loomulikult Riigikogu teostatavale kaasamisele on ka selle seaduseelnõu väljatöötamise käigus Vabariigi Valitsuses teostatud kaasamine, mille käigus samamoodi on vesteldud kõigi huvirühmadega.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Küsimus on, kas soovitakse avada läbirääkimisi. Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun, Tarmo Kruusimäe!

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Jah, kõik head kolleegid, ma proovin siis neid kaugtöö võlusid ja valusid. Minu jaoks on kummaline see kaasamine. Meenutaks, võib-olla esimene kord oli siis, kui me siin alkoholiaktsiisi hästi kõrgele tõstsime. Siis me rääkisime ainult nendest, kes meil toodavad alkoholi ja kes on hulgifirmad. Aga need, kes iga päev õhtu lõpus võib-olla 2–4 õlut joovad – nendelt me ei küsinud midagi, või nendelt, kes külmarohtu tarvitavad, selleks et olla tervem. Ma ei tea, võib-olla see aitab, võib-olla ei aita. Minu puhul see enam ei aita, sellepärast ma olengi sellest loobunud.

Aga ludomaanid hasartmängumaksu puhul, numismaatikud tänase eelnõu puhul – ma leian, et hea oleks vähemalt see, kui on mingid olulised [teemad]. Me teame, et kui me räägime meenemüntidest, siis meenemünte ei tehta lihtsalt niisama, et nad üksteisele kaela riputada. Eks seda tehakse ka vahetevahel, me nimetame neid küll ordeniteks, aga kellelegi ikka tuleb pähe, et kuule, keegi ju korjab mingeid rahasid. Ja siis ta guugeldab välja, et need on numismaatikud, ja siis ta vaatab, et ongi meil numismaatikud toredalt olemas. Et võtaks ka nendega ühendust.

Ma ei taha pikalt siin teie aega raisata, aga minu sõnum on see, et alati nad võiks olla kaasatud ka päriselt, tegelikult. Mitte et me vaid ütleme, et me oleme kõikide huvigruppidega rääkinud. See ju otseselt mõjutab tegelikult nende igapäevast elu. Oleks ikkagi hea tava ja meie poolt riigimehelik, et võtame kätte ja teavitame.

Eks nad pärast muidugi loevad, et pandi see käibekas otsa ja me saame öelda, et riik on paremini hoitud, kaitstud ja kammitud. Ma arvan, et alati ikkagi kaasame, nii palju, kui on võimalik. Suur tänu! 

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 460 kohta on laekunud kolm muudatusettepanekut. Kõik need kolm on laekunud juhtivkomisjonilt ja on otsustatud arvestada neid täielikult. Muudatusettepanek nr 1, nr 2, nr 3. Aitäh, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 460 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 461 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare. 

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 461 teise lugemise ettevalmistamist 8. novembril. Riigikogust tuli eelnõu kohta üks muudatusettepanek ja selle esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Sisuks oli muuta kuupäeva: kui praegu see käibemaksu alandamine kriisitoetusmeetmena on mõeldud veel täiendavalt aastaks, kuni 30. aprillini 2023, ja sealt edasi hakkaks sujuv tõus nelja aasta jooksul, siis ettepanek oli see ära jätta ja jätta need madalamad määrad igaveseks kehtima. Komisjonis see muudatus toetust ei leidnud.

Küll aga koostöös Rahandusministeeriumiga tegi komisjon eelnõus ühe veaparanduse, mis puudutas just seda tõusu graafikut. See on muudatusettepanekus nr 2. Ja samuti ministeeriumi ettepanekul täiendas komisjon konsensuslikult eelnõu sättega, millega luuakse alus kohaliku omavalitsuse üksuste osalemiseks heitmekvoodi tulu kasutamise korraldamisel. See on muudatusettepanek nr 3. See puudutab seda, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalus ülelaekunud CO₂ rahade abil aidata raskustesse sattunud leibkondi suurenenud energiaarvete maksmisel.

Komisjon arutas ka Nicorex Balticult laekunud kirja või ettepanekut alandada e-sigareti vedelike aktsiisi pärast järgmise aasta lõpuni kehtivat ajutist aktsiisivabastust. Me leidsime, et see ei ole seotud eelnõu eesmärgiga. Ja valitsusel on plaanis tulla selles küsimuses välja sisulisema eelnõuga, kus käsitletakse nikotiini maksustamist või sigarettide maksustamist laiemalt.

Menetluse poole pealt oli konsensus selle eelnõu teine lugemine lõpetada. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda lõpphääletuseks 24. novembril. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Täna siin infotunnis sai esitatud minister Sutile küsimus ja tehtud ka ettepanek, lähtudes asjaolust, et see kriis on meil juba poolteist aastat siin olnud. See on mõjunud rängalt toitlustusasutustele, aga ka majutusasutustele. Vaadates konjunktuuriinstituudi poolt 2018 [välja antud materjali], Eesti toitlustusasutustele [määratud] 20 on päris kõrge. Teistel igapäevaselt, peaaegu et enamusel on see kordades nagu madalam.

Kas ei oleks mõistlik komisjoni arvates – ma saan aru, et arutlusel see ei olnud –, ka komisjoni esimehe arvates ajutise meetmena langetada see kas või kümne peale või siis, ma ei tea, üheksa peale? Lihtsalt need, kes veel järgi on jäänud, suudaksid siis meile ikkagi kõhutäidet pakkuda.

Mul läks nüüd küll kaduma, mida austatud Riigikogu liige soovib täpsemalt langetada. Ma arvan, et jutt oli äkki käibemaksust mingis sektoris. Tõesti, selle eelnõu raames me seda ei arutanud, aga kõigil Riigikogu liikmetel on õigus esitada seaduseelnõusid, kus on see mõte ilusti kirja pandud, ja siis saab Riigikogu seda ka arutada.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Ma natukene nüüd pisut kordan ennast, sellepärast et see mõte vähemalt tulevikus tooks inimestele kasu, kui ta praegu seda ei suuda teha. Iseenesest see eelnõu on hea ja vajalik, et kas või pisutki üha kallinevat elu odavamaks muuta. See on arusaadav ja mõistetav. Aga ikkagi on küsimus selles, et üks võimalus oleks ju siis ka see, et likvideerida kummaline olukord, mille kohaselt aktsiisimaks on omakorda maksustatud käibemaksuga. Kas sellist küsimust teil ei tõusetuks või kas te ei plaaniks sellist asja komisjonis arutada, et lõpetada aktsiisi maksustamine käibemaksuga?

Aitäh! Ma usun, et kui austatud Riigikogu liige koostab vastavasisulise eelnõu, siis kindlasti Riigikogu rahanduskomisjon arutab seda.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, praegusel hetkel on see kõnede ooteaeg. Läbirääkimisi avada ei soovita.

Siis ma palun teie abi. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mis on laekunud eelnõu 461 kohta. Esimene muudatusettepanek Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata.

Palun, Rene Kokk! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Palun panna see ettepanek hääletusele.

Palun! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Mulle tundub, et on aeg minna hääletuse juurde, nii et panen hääletusele esimese muudatusettepaneku. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 22, vastu 55. Ei leidnud ettepanek toetust.

Teine muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt, kolmas muudatusettepanek, juhtivkomisjonilt.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 461 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 436 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare.

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 436 teise lugemise ettevalmistamist k.a 9. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus kaks muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Muudatusettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. Rahanduskomisjonis need ettepanekud arvestamist ei leidnud.

Arutelu käigus lihtsalt Rahandusministeerium kinnitas, et kõik need küsimused on mõistetavad ja nad on koostamas riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsust, mis peaks valmima järgmise aasta esimesel poolel. Neid ettepanekuid kindlasti käsitletakse ja püütakse leida reeglistik, mille korral need erinevad mõtted moodustaksid sellise tervikliku lahenduse, mitte ei oleks lihtsalt kontekstist kuidagi ebaproportsionaalselt välja tõstetud.

Rahanduskomisjon koostas iseseisvalt ühe muudatusettepaneku, millega lükatakse jõustumise tähtaega edasi. Seda puhtalt seetõttu, et eelnõu esialgses tekstis olev 1. detsember jõuab kätte enne, kui see seadus reaalselt jõustuda jõuaks.

Komisjon arutas ka seda küsimust, kas edaspidi riigieelarve peaks olema tõesti koostatud 1000 euro täpsusega, mitte ühe euro täpsusega, nii et [arvud mitte ainult dokumendis], mis esitatakse, pole ümardatud, vaid ta oleks ka nagu sisuliselt ümardatud. Kuid taas jõuti arusaamisele, et see teema vajab pikemat arutelu, ning sellesse eelnõusse vastava sisuga muudatust ei tehtud.

Komisjon otsustas konsensuslikult, et selle eelnõu teise lugemise võiks täna lõpetada. Ja kui see lõpetatakse, võiks eelnõu kolmanda lugemise ja lõpphääletuse viia läbi 24. novembril. Aitäh! 

Aitäh, hea ettekandja! Tundub, et teile on üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsin selle tegevuspõhise eelarve praktilise rakendamise kohta teie tulevase ameti valdkonna, Keskkonnaministeeriumi näitel. Kas te olete tutvunud eelarvetega? Keskkonnaministeeriumi eelarves on kliimamuutuste leevendamise programm. See on väga tähtis rohepööre ja sellele programmile eraldatud raha kasutamise tulemuslikkust hinnatakse. Esimene näitaja, mõõdik on heitkoguste süsteemis jätkamine. Jah või ei: kas Eesti jätkab? Kui jätkab, siis on täidetud.

Ja teine mõõdik on korraldatud infopäevade seminaride arv. Eelmine aasta oli üks seminar, see aasta kaks seminari, järgmine aasta on kaks seminari. Kas need näitajad, mõõdikud, millega hinnatakse nendele programmidele raha eraldamise või selle raha kasutamise efektiivsust, on ikka efektiivsed? Kas need kaks seminari, millega hinnatakse rohepöördeks eraldatud raha kasutamise tulemuslikkust, liiga suur ambitsioon ei ole?

(Naerab.) Aitäh, hea Aivar, selle küsimuse eest! Ma olen sinuga täielikult nõus, et mitte ainult nende kahe programmi osas, vaid väga paljude programmide osas, mida siin Riigikogule selle eelarve raames esitleti, ei ole need mõõdikud võib-olla kõige paremad ja kõige objektiivsemad ja ei anna kõige paremat ülevaadet sellest, kas me liigume edasi või tagasi, kas olukord läheb paremaks või halvemaks. Seetõttu ma usun, et juba 2023. aasta eelarvet koostades on kõik ministeeriumid paremini läbi mõelnud, kuidas nende programmide tulemuslikkust mõõta niimoodi, et need mõõdikud oleksid objektiivsemad.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimised? Palun! Läbirääkimisi avada ei soovita.

Ma palun teie abi eelnõu 436 muudatusettepanekute läbivaatamisel. Esimene muudatusettepanek, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun, annan sõna Indrek Saarele.

Tervist! Palun seda sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 5, vastu 55 ja 1 erapooletu. Ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Peeter Ernits, palun! (Vaikus.) Vist hetkel ei ole Peetril soovi rääkida. 

Nii. Alustame siis hääletamise ettevalmistamist. Kas me võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mis on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 6, vastu 55 ja 1 erapooletu. Ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 3 on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 436 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 464 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 464 teise lugemise ettevalmistamist käesoleva aasta 9. novembril ning 16. novembri komisjoni istungil andis Eesti Panga president ülevaate ka majanduse olukorrast ja rahanduspoliitikast. Muudatusettepanekuid laekus Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt kokku 45. Rahanduskomisjon koostas ühe mitmest osast koosneva muudatusettepaneku, milles on ministeeriumide valitsemisalade sisesed ja vahelised täpsustused. Muudatusettepanekute selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus. Komisjon toetas Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut, millega eraldati 2 miljonit eurot laevaperede töötasu toetamise meetmeks. Ülejäänud Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud muudatusettepanekud jäid komisjonis arvestamata.

Komisjon tegi konsensuslikult järgmised otsused: selle eelnõu teise lugemise võiks täna lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. november kell 14. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Tundub, et küsimusi ... Siiski üks on. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Aitäh! Terve eelmise aasta jooksul räägiti, vähemalt ühe aasta jooksul on räägitud sellest, et antud eelarve kui dokument ei ole üldse läbipaistev. Seda kriitikat me kuulsime ka Reformierakonna suust. Küsimus on see, kas lõppkokkuvõttes praegune dokument on tunduvalt läbipaistvam, kas kõik saadikud saavad sellest päriselt aru ja mida te olete teinud selleks, et see kriitika, mis on tulnud ka Riigikontrolli poolt, oleks lahendatud.

Aitäh! Kõigepealt, just enne siin menetluses olnud eelnõu on see, mis tegeleb eelarve detailsuse ja läbipaistvusega ja sisaldab esmaseid samme läbipaistvuse parandamise või parendamise suunas, mida on ka järgmise aasta eelarve koostamisel juba arvestatud. Rahanduskomisjon ei teinud küsitlust Riigikogu liikmete hulgas, et välja uurida, kui paljud Riigikogu liikmed saavad eelarvest aru ja kui paljud ei saa. Kuid komisjonis olnud arutlustel me üldiselt nõustusime Riigikontrolli seisukohaga, et selle eelarve arusaadavus ja läbipaistvus võiks olla oluliselt parem. Selle saavutamiseks on ka Vabariigi Valitsus alustanud [tööd] väljatöötamiskavatsusega, mis loodetavasti järgmise aasta esimesel poolel muutub seaduseelnõuks, mis võiks seda teemat adresseerida.

Nüüd läheme interneti vahendusel siit Tallinnast, tundub, Kagu-Eesti suunas. Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea majanduskomisjoni esimees, õnnitlused tulevasele keskkonnaministrile! Minu küsimus ei puuduta küll eriti keskkonna valdkonda, aga puudutab sisejulgeoleku valdkonda. Me mäletame, kui kuuke tagasi olid päästjad Riigikogu ees ja nad olid seal põhjendatud murega, et palgatase, mis meie sisejulgeolekus ja paljudes teistes valdkondades on, ei kannata mingit kriitikat ja see eesmärk, kuhu me ükskord jõudma peame, jääb praeguste palgatõusudega väga-väga kaugele. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed esitasid muudatusettepaneku, mida rahanduskomisjon ei toetanud, mille hulgas oli ka sisejulgeolekutöötajate palkade tõstmine. Kas te seda arutasite ja kas, Erki, teie arvates see tänane vilets palk ei tekita seda, et ükspäev meil neid häid töötajaid enam ei ole?

Ma pean juhatajana korraks väikese täpsustuse tegema, ka stenogrammi huvides: Riigikogu kõnetoolis, ma vaatasin järele, on siiski rahanduskomisjoni esimees, mitte majanduskomisjoni esimees. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Oleksin ka ise soovinud seda täpsustada. Aga tulen nüüd selle küsimuse teise poole juurde. Järgmisel aastal sisejulgeoleku valdkonnas palgad tõusevad. Loomulikult, siseministri soov oleks olnud tõsta neid märksa rohkem ja sisejulgeoleku valdkonnas töötavate inimeste soov on kahtlemata veelgi suurem. Kuid eelarvelised võimalused on piiratud ja ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pakutud katteallikas täiendavaks palgatõusuks ei tundunud olevat sobiv. Kuid sellele vaatamata ma olen veendunud, et siseminister tegeleb väga jõuliselt edasi palgaküsimusega ja juba 2023. aasta eelarves on taas kord ette näha palgatõusu.

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas järsult puhkenud hübriidsõja ja migratsiooniohu tingimustes ei olnud valitsuse poolt näha, tunda, kuulda mingeid initsiatiive, et kontrolljoone tugevdamisse suunata senisest rohkem raha ja muretseda varustust? Teatavasti me praegu märulipolitseid suudame varustada ainult mõnekümne komplekti ulatuses, selleks et tõrjelahinguid pidada, kui need peaksid meie piiridel puhkema. Kas valitsuse poolt mingeid niisuguseid signaale ei tulnud, et võib-olla oleks vaja viimase hetke ümberkorraldusi selles vallas teha?

Aitäh! Hübriidsõja tõrjelahingute küsimust rahanduskomisjon ei arutanud.

Helmen Kütt!

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Rikas omavalitsus, Tallinna linn, on pöördunud murega isegi sotsiaalkomisjoni poole. See mure oli esitatud muudatusettepanekutena minu ja veel kahe kolleegi poolt. See puudutab toimetulekupiiri tõusu. Sellel hetkel, kui alles arutatakse ja kooskõlastatakse, milline peaks olema see meede, kuidas raskustesse sattunud inimesi elektriarvete maksmisel toetada, on Eesti Linnade ja Valdade Liit välja toonud 30 punkti, pöördunud kirjaga [ja öelnud], et seda ei ole võimalik niimoodi teha ja rakendada ning toimetulekupiiri tõstmine oleks lahendus sellele olukorrale. Mis olid need argumendid? Aastast 2019 on see piir seisnud. See oleks haldussuutlikkuse mõttes palju parem, omavalitsustele vähem koormav ja inimestele palju rohkem abi andev.

Aitäh! Rahanduskomisjon ei arutanud, milline oleks mõistlik piirmäär sotsiaalse abi jaoks. Me vaatasime muudatusettepanekute puhul eeskätt katteallikate sobivust. Muudatusettepanekute juures toodud katteallikad ei olnud sobivad. Seetõttu jäid ettepanekud ka arvestamata.

Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitüma! Hea Erki, sa sobiksid iga komisjoni esimeheks. Vabandust, ma tõesti eksisin: rahanduskomisjoni esimees. Aga ma küsin sellist asja, mis võib olla küll ülimalt väike detail ja ei ole ka teab mis populaarne. See puudutab meie Riigikogu maja, meie töötajaid, kes iga päev meile abiks on. Me teame, et põhiseaduslike institutsioonide seas on Riigikogu palgataseme poolest kõige viimane ja enne on tükk-tükk tühja maad, kui tuleb järgmine. Erki, kui tõsiselt te arutasite seda ettepanekut, et me peaksime käituma tõsise seadusandjana ja panema ka meie maja heaollu, mitte meie heaollu, aga meie töötajate-teenistujate palkadeks ja ruumide remondiks raha? See [vajadus] karjub nagu igast nurgast.

Aitäh, hea Kalvi! Seda küsimust sai tõesti komisjonis arutatud, ja mitme külje pealt. Esiteks oli arutluse all küsimus, et äkki põhiseaduslike institutsioonide eelarve menetlus peaks olema hoopis teistpidi ja algama rahanduskomisjonist, kes teeks need eelarvelised otsused, mida valitsus sügisel eelarvet koostades saaks arvestada. Teisest küljest oli arutlusel lisavahendite leidmine palgatõusuks. Hetkel sobivat katteallikat ei leitud, kuid nii ministeerium kui ka rahanduskomisjoni ametnikud püüavad seda leida. Võib-olla õnnestub kolmandal lugemisel seda küsimust kuidagi lahendada või leevendada.

Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea komisjoni esimees Erki! Elekter, internet ja teed on riigieelarve menetluse lahutamatud osad iga kord. Minu küsimus tuleb interneti ja andmeside teema kohta. Sa oled ka lairiba toetusrühma esimees meil siin parlamendis. Me oleme ju pikka aega ajanud just nimelt seda teemat, mis kummitab üle Eesti inimesi, ettevõtteid ja asutusi, et seda kiiret internetti ikkagi ei ole. Tihti jõutakse aruteludes teema juurde nii, et seda me lahendame kunagi tulevikus, sest meie e‑riik vajab praegu kiiresti ja turvalisemaks arendamist. Kas oli arutelul seesama kiire andmesideühenduse temaatika ja kuidas see riigieelarve seda järgmisel aastal lahendab?

Aitäh! IT‑minister, ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister tutvustas oma valitsemisala eelarvet tutvustades ka investeeringuid andmesidesse. Need on planeeritud järgmistest struktuurifondi vahenditest. Ma nüüd peast ütlen, et suurusjärk oli 65 miljonit, millest kahtlemata ei piisa kogu Eestis viimase miili väljaehitamiseks, kuid see aitab seda protsessi kahtlemata kiirendada. Mingisugust lisaarutelu siin eelarve ettevalmistamise käigus ei olnud, kuid ma olen Riigikogu liikmega nõus, et see on väga oluline temaatika ja vajab kindlasti rohkem tähelepanu, selleks et ka kodutöövõimalused keerulistes viroloogilistes olukordades oleksid paremad.

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Muidugi, eelmise vastuse puhul ja üldse selle küsimuse puhul on mul alati selline naljakas tunne, kui me räägime miilidest. Me oleme ikka kilomeetrirahvas ja meetrirahvas. Võib-olla me peaksime siis jardidest ja jalgadest rääkima hakkama, kui me siin mõõtühikutest räägime.

Aga ma küsin midagi muud. Mina ei suutnud välja lugeda eelarvest Sotsiaalministeeriumi, õigemini töö‑ ja tervishoiuministeeriumi ridade alt, kui palju konkreetselt läheb raha järgmise aasta eelarvest COVID‑võimekuse tõstmiseks meie raviasutustes. Kui palju kohti tuleb juurde, kui palju ravitehnoloogiat tuleb juurde, kui palju on määratud personali värbamiseks, personali lisatasudeks? Mina seda välja lugeda ei osanud. Võib-olla on küsimus selles eelarve läbipaistvuses. Äkki teie oskate selgitada, äkki teie oskasite välja lugeda?

Aitäh! Ei, selles valguses rahanduskomisjonis arutelu ei olnud ja mul neid andmeid niimoodi täpselt võtta ei ole. Ma soovitan esitada arupärimise või kirjaliku küsimuse vastutavale ministrile, kes oskab seda kindlasti paremini selgitada.

Mis puudutab internetiühendust, siis loomulikult võiks eesti keeles "viimase miili" asemel "viimast versta" kasutada. Aga "viimane kilomeeter", tundub, on liiga lühike. Meil need baasvõrgu otsad on taludest pigem natukene kaugemal kui üks kilomeeter, siis peaks rääkima viimasest kahest kilomeetrist, mis läheb jälle natuke kohmakaks. Aga selle mõiste üle võiks arutleda küll. Kui Riigikogu liikmetel on häid mõtteid, siis, ma arvan, need väärivad arutamist.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepanekud tõsta päästjate palka, politseinike palka, sotsiaaltöötajate palka, kultuuritöötajate palka. Rahanduskomisjon leidis, et see ei ole hea mõte. Ma saan aru, et ei ole hea mõte sellepärast, et teile lihtsalt ei sobinud see katteallikas, mida me pakkusime. Aga ma saan aru, et komisjon ei soovinud ka ise ühtegi teist katteallikat leida. Sellest ma võin järeldada, et kuna nüüd riik selle eelarvega plaanib järgmisel aastal ennaktempos maksta laene tagasi rohkem, kui võib-olla peaks, [selle asemel et] oma inimesi toetada ja õiglast palka maksta, siis see oli ka komisjoni seisukoht, et on õige eelistada pankadele raha kiiremas korras tagasimaksmist, mitte maksta oma inimestele palka. Kas oli nii?

Aitäh! Järgmisel aastal on eelarvesse planeeritud nii kultuuritöötajate, sisejulgeolekutöötajate, meditsiinitöötajate kui ka õpetajate palga tõus. Tegelikult on palgatõuse seal isegi rohkem, ka näiteks keskkonna valdkonnas palgad tõusevad. Loomulikult sooviksid ka vastutavad ministrid palka tõsta veelgi rohkem, kuid tõesti eelarvest sel korral rohkem vahendeid ei leitud, mitte et ei soovitaks palka tõsta, aga võimalused järgmisel aastal on sellised.

Helmen Kütt, palun!

Jaa, suur aitäh! Mul on tõesti sisuline küsimus. Kas komisjonis tuli see jutuks? Ma vaatan, et sotsiaalvaldkonnas on väga suur vähenemine, hoolekandeprogrammi tegevuste eelarved vähenevad summas 393 000 eurot. Siin on näha, mis on siis tõusnud ja mida tõstetakse. Aga kas tuli ka selline küsimus, et mis siis jäi tegemata ja miks jäi tegemata? Hoolekandeprogrammid on tavaliselt ikka väga rahapuuduses. Kas sellest oli komisjonis juttu?

Aitäh! Mul ei ole küll siin olemas seda esimese lugemise stenogrammi või protokolli, [et näeks,] mida me valdkonnaministritega täpselt rääkisime. Kõik ministrid käisid esimest lugemist ette valmistades komisjonis oma valitsemisalasid tutvustamas. Mul on tunne, et see küsimus tõstatus ka tookord, kui Signe Riisalo seal käis. See põhjus või selgitus oli midagi sellist, et mitte miskit ei vähendata, vaid kuna see programmiline, tegevuspõhine lähenemine on uus, siis võrreldes eelmise aastaga lihtsalt kvalifitseeriti tegevusi ümber teiste tegevuste alla ja sellest tulenevalt on seal tabelis sellised suured muutused.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Hea esimees ja head saadikud, kes te olete seal saalis, ning need, kes te jälgite meid interneeduse vahendusel! Minu küsimus on minu arust ka sisuline. Kui palju ikkagi sel korral täpselt raha eraldatakse koolide ventilatsioonisüsteemide kaasajastamiseks või parandamiseks? Me teame, et see on probleemiks. Ega siis see kroonviirus nüüd ainukeseks ei jää, eks neid tuleb siin veel ja veel, me ei tea, kui palju neid seal kuskil laborites katsetatakse. Aga et meil oleks valmisolek ja et selle ventilatsioonisüsteemiga ei oleks nii, et, ups, jälle ei jõudnud.

Aitäh! Ei, sellisel kujul see küsimus rahanduskomisjonis üles ei tõusnud. Kõik koolid ei ole ju ka otseselt riigieelarves sees, neid finantseeritakse tihtipeale kohalike omavalitsuste kaudu, sest kooli valdajad on kohalikud omavalitsused. Nii et sellist kokkuvõtet on üsna keeruline teha, aga jah, sellisel kujul seda summat me ei käsitlenud. 

Merry Aart, palun! Hea Merry, palun! Sõna on teil.

(Kaugühendus)

Aitäh! Mul on küll siin kiri, et aega on jäänud 46 sekundit, aga ma loodan, et mind on kuulda.

Jaa, küsige ilusti.

(Kaugühendus)

Minu küsimus puudutab kaplaniteenistust ja Kaitseväe orkestrit. Üks muudatusettepanek ka seda puudutas. Ma küsiksin niimoodi, kas arutelu all oli see, miks seda [orkestrit] ei võiks Kaitseväe koosseisu tagasi viia. Kas selle eesmärk on raha kokkuhoid või on siin mingi muu eesmärk? Minu meelest on riigile hästi oluline, et Kaitseväe koosseisus on Kaitseväe orkester.

Aitäh! Kõik orkestrid on leidnud tänaseks endale uue kodu. Me ei arutanud võimalusi, kas ja mis tingimustel võiks neid tagasi saata nende endistesse haldusaladesse. Aga mõlemad ministrid, nii kaitseminister kui ka siseminister, kinnitasid, et mõlema orkestriga on kõik hästi.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ikkagi läheks tagasi palkade tõusu juurde. Sotsiaaldemokraatide ettepanek õpetajate palkade tõusu kohta, politsei, päästjad, sotsiaaltöötajad, kultuuritöötajad. Te küll ütlesite, et palgad tõusevad. Jah, tõusevad küll, aga nad ju põhimõtteliselt jäävad isegi inflatsioonile võib-olla mõnes valdkonnas järgmisel aastal alla. Probleem on ju selles, et meil lihtsalt palgad on põhimõtteliselt liiga madalad. Need inimesed teevad sellist väärikat olulist tööd. Riik ei tohiks oma inimesi niimoodi kohelda. Siit ka minu täpsustav küsimus. Loomulikult on raha alati ühepalju, see on valikute küsimus. Täna ei saanud ma vastust sellele küsimusele. Kas te arutasite seda ja kas see oli komisjoni seisukoht, et te eelistate palkade tõusule laenude suuremat tagasimaksmist, mida ei ole tingimata vaja nii keerulises olukorras teha? Kas see on nii?

Aitäh! Raha on eelarves tõesti piiratud hulk. Ma arvan, et ka siin Riigikogus võiks rohkem arutleda sel teemal, kuidas suurendada riigieelarve tulude poolt, milliseid tegevusi selle nimel ette võtta. See annaks ka rohkem paindlikkust ja võimalusi kas või palgatõusuks. Aga ei, sellises valguses, sellise nurga alt meil rahanduskomisjonis küsimus ei tõusnud.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja Erki! Mida sa siin ikka küsid? Siin on miljonid arvud ja nad on segi nagu puder ja kapsad. Näiteks, loomade tervisele on neli korda rohkem raha eraldatud kui taimede tervisele ja loomade heaolule on ka pööratud tähelepanu, aga taimede heaolule millegipärast üldse ei ole. Aga miks on näiteks laste ja perede valdkonna arendamisele kulutatud selles eelarves 1 219 000, aga soolise võrdõiguslikkuse puhul on üks suurem summa: 1 390 000? Kas siis see sooline võrdõiguslikkus on olulisem kui laste ja perede valdkonna arendamine?

Aitäh! Ma usun, et ühegi valdkonna olulisust ei saa otsustada selle järgi, kui palju seal on eelarvelisi vahendeid.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mu küsimus puudutab erakorralist pensionitõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastust. Rahanduskomisjon kindlasti arutas neid küsimusi, ka vastavasisulisi muudatusettepanekuid. Mis kaalutlustel rahanduskomisjon ei toetanud erakorralist pensionitõusu ja keskmise pensioni tulumaksuvabastust alates 1. jaanuarist 2022 ja lükkas selle edasi aastasse 2023? Ometi me teame, et pensionireform on käivitunud, koalitsioonilepingus on väga selgelt kirjas, et pensionireformist vabanevate rahade arvel viiakse seda ellu. Me teame, et need rahalised vahendid laekuvad juba sellel aastal, rääkimata 2022. aastast. Mis olid need kaalutlused ja argumendid, miks seda ei saanud teha 1. jaanuarist 2022?

Aitäh! Eks kaalutlused ministeeriumi selgitustes olid seotud ikkagi sellega, et järgmise aasta eelarves nende vahenditega ei ole arvestatud, need on planeeritud 2023. aasta eelarvesse. Teiseks toodi taas kord ka see põhjus, et infosüsteemid ei saa nende loetud nädalatega valmis ja puhttehniliselt ei ole võimalik rakendada ei pensionitõusu ega maksuvabastust 1. jaanuarist 2022. Aga rahanduskomisjon on toetanud mõlemat muudatust ja ka riigi eelarvestrateegia toetab seda, et pensionitõus toimub ja keskmine pension muutub maksuvabaks 1. jaanuarist 2023.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Hea Erki! Ma nüüd palun lihtsalt natukene sinu abi. Kui ma vaatan teie komisjoni arutelu protokolli, komisjoni istungi protokolli, siis näen, et selle eelnõu arutelul Kristian Jaani märkis: "Valdkonna ametnike arv on vähenenud viimase 12 aastaga 20%. Vähenemine tulenes tehnilistest lahendustest, läbi optimeerimise ning keskmise palga tõusu." No ja orkestriküsimus jäi lahendamata. Kas sa oskad seletada või kas sa said aru, mida ta pidas silmas selle all, et ametnike arv vähenes läbi optimeerimise ja keskmise palga tõusu ja orkestriosa jäi lahendamata?

Aitäh! Rahanduskomisjonis oli arusaamine, et sisejulgeoleku valdkonnas või siseministri haldusalas on järjepidevalt tegeldud struktuuri optimeerimisega ning püütud leida võimalusi, kuidas sama kvaliteediga teenust pakkuda väiksema hulga inimestega. Nende vabanevate vahenditega on tõstetud ülejäänud töötajate töötasusid.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Eks me siin kõik räägime asjadest, mis südamel on. Minul on hetkel väga südamel ranitsaprogramm, kultuuriranitsa toetus. Suure hurraaga mindi selle peale, suured lootused olid. Isiklikult juhtisin suurt rahvusvahelist seminari, kus me arutasime ekspertidega, kuidas seda kõige paremini teha. Ja see, mis lõpuks välja tuli, eks ju, 1 miljon eurot terve Eesti peale, kõikide Eesti laste peale, on naeruväärne. Kas teil ei tekkinud sellist diskussiooni kultuurikomisjonis – vabandust, kultuurikomisjonis see kindlasti tekkis –, rahanduskomisjonis, et võiks natukene rohkem ikkagi laste kultuurikogemuse ja kultuuritarbimise peale mõelda ja seda summat suurendada? Te sotsiaaldemokraatide ettepanekut ei toetanud, aga kas selle üle oli ka mingi diskussioon või lihtsalt ongi nii, et kui tuleb sotside poolt, siis ei toeta?

Aitäh! Kultuuriranitsa programm on järgmise aasta eelarves olemas ja esmakordselt, varem ei ole sellist meedet olnud. Me nõustusime kultuuriministri selgitustega, et esmaseks piloteerimiseks on see maht piisav. Ma usun, et kui see ennast õigustab, küll siis järgnevatel kordadel kultuuriminister tuleb juba suuremate soovidega selle meetme kohta.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Ma ei saa seda mitte küsida. Austatud rahanduskomisjoni esimees! Vaadake, meil puhttehniliselt ja natukene isegi filosoofiliselt tekib selline olukord. Kui on infotunni aeg ja me küsime ministrite käest, et näiteks investeeringute osas on teatud kriitika või teatud küsimused tekkimas, siis valitsuse liikmed ütlevad meile, et nemad on kõigest täitevvõim, parlament otsustab. Siis tuleb kokku parlament ja tahab otsustada, tahab panustada ja laual on väga palju häid muudatusettepanekuid erinevate fraktsioonide poolt. Ühtegi opositsiooni ettepanekut te ei lasknud läbi, ühtegi head te ei leidnud. See on tegelikult üsna ebanormaalne, et õpetajate järelkasv, sotsiaalvaldkond, ka kultuurivaldkond – kõik teemad, mis olid laual, te hääletasite maha. Ma arvan, et see on parlamendi mõnitamine. 

Aitäh! Eks need eelarvemenetlused siin Riigikogus ole niimoodi välja kujunenud, et teine lugemine on selline ideekorje, kus valitsus vaatab üle mõned mõtted, mis tunduvad sobivat, ja tuleb nende muudatusettepanekutega siia kolmanda lugemise ajal, kui need on leidnud toetust.

Aga teisest küljest on tõsi ka see, et Riigikogul on katteallika leidmiseks üsna piiratud võimalused. Ega see ei võimaldagi väga hästi neid muudatusettepanekuid teha. See on küsimus, mida kindlasti tasub arutada järgmine kord, kui on taas riigieelarve baasseaduse muutmine siin arutelul, et parlamendi võimalused oleksid paremad ja eelarve läbipaistvus oleks selgem. Kui tundub, et see tähtaeg, mida valitsus on seadnud baasseaduse väljatöötamiseks, ei ole nagu mõistlik või venib liiga kaua, siis loomulikult on Riigikogu liikmetel ju igal ajal õigus eelnõusid algatada, et seda küsimust põhjalikumalt siin suures saalis arutada ja loodetavasti lahendusteni jõuda.

Protseduuriline küsimus, Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma arvan teadvat vastust, aga ma küsin igaks üle. Ma ei ole tükk aega kodu‑ ja töökorra seadust lugenud. Erki vastusest lähtus, et enne kolmandat lugemist teeb valitsus muudatusettepanekud antud seaduse kohta ja siis tulevad need komisjonis menetlusse ja saali. Vähemalt varem oli kodu‑ ja töökorras, et enne kolmandat lugemist saavad riigieelarve kohta teha muudatusettepanekuid kas komisjon või fraktsioonid. Kas see on jätkuvalt nii või on midagi muutunud?

Teil on õigus. Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Hea esimees ja ettekandja! Isamaal on kogu aeg see seisukoht olnud, et seal, kus lõpeb asfalttee, lõpeb ettevõtlus. Selle hea kriisi ajal on väga paljud inimesed asunud just meie maaregioonidesse, et sealset hajaasustust likvideerida. Isamaa tegi loomulikult ettepaneku, et kas või selle mustkattegagi siis riigimaanteid katta. Ei olnud suur summa ja [seda oli] ka ohtlike kohtade jaoks, kaasa arvatud bussitaskute ehitamiseks. Minu küsimus on, et mida alternatiivina pakuks rahanduskomisjoni esimees. Kas kõigile linnast väljas elavatele inimestele, kelle [kodukohas] ei ole veel, ütleme, mustkattega maanteed, vaid seal on kruusatee, sooduskorras võimaldatakse maasturid, selleks et ettevõtlust edendada?

Aitäh! Niipalju kui rahanduskomisjonis seda arutelu oli, siis majandusminister kinnitas, et kruusateede katmine tolmuvaba kattega jätkub ka järgmisel aastal.

Ma tahaksin muidugi ka Kalvile natukene vastata. Tõepoolest, valitsusel ei ole õigust esitada otseselt muudatusettepanekuid, mis lähevad kohe muudatusettepanekute nimekirja. Aga nagu kõigi huvigruppide ettepanekud, mis laekuvad komisjonile, nii ka valitsuse ettepanekud vormistatakse komisjoni ettepanekutena, kui nad on toetuse leidnud.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen palgateema juurde tagasi. Vaatame, mis sel aastal on juhtunud: ettenägematus majandusolukorras otsustati selle aasta eelarvet tehes palgad sisuliselt külmutada. See oli ka arusaadav, sest me ei teadnud, milline on majanduskeskkond selle kriisi tulemusena. Aga tuli välja, et majandus buumis, keskmised palgad kasvasid mürinal, prognoositavalt on vähemalt 7% keskmise palga kasv. Samal ajal inimestel, kes riigi käest palka saavad, on palgakasv null ehk 7% me võtsime nendelt keskmisest palgast sisuliselt raha maha. Järgmisel aastal, me teame, on palgakasvu prognoos samamoodi 7% ja mitte üheski nendest prioriteetsetest valdkondadest palgad ei kasva 7% + 7%. Kas rahanduskomisjoni arutelus või arutelus valitsuskolleegidega ei tekkinud teil küsimust, kuidas me saame nii nahaalselt jääda nendele inimestele võlgu ja öelda, et makske teie see kriis kinni? Kas teil ei olnud mingit arutelu sellel teemal, et äkki peaks tõstma vähemalt 14%, et nende palk ei jääks keskmisest palgast maha?

Aitäh! Ei, sellisel kujul meil rahanduskomisjonis arutelu ei olnud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt komisjoni esimees! Teie vastus minu küsimusele pensionide kohta ausalt öelda jahmatas mind. Rahanduskomisjon oma kollektiivse aruga leidis kaks argumenti, miks mitte toetada. Esimene oli see, et nii on planeeritud valitsuse poolt ja seda muuta siis ei saa, see ongi argument. Teine oli see, et IT‑süsteemi ei ole võimalik nii kiiresti ümber korraldada. Tuletan meelde, et eelmine valitsus suutis küll erakorralise pensionitõusu ellu viia ja IT‑süsteemid suudeti korrastada. Kas tõepoolest me täna ütleme, et Eesti riigis, e‑riigis aastal 2021 pensionäride keskmise pensioni tulumaksuvabastus ja erakorraline pensionitõus jäävad ära selle tõttu, et Sotsiaalministeerium ja sotsiaalminister Tanel Kiik ei suuda IT‑süsteemidega hakkama saada? Ma tuletan meelde, et mõned aastad tagasi astus tunduvalt väiksematel põhjustel tagasi sotsiaalminister Maret Maripuu, IT‑süsteemide probleemi tõttu. Nüüd on see probleem tunduvalt suurem. Kas tõepoolest see on see sõnum?

Aitäh! Eks see IT‑süsteemide aeglane areng ole tõsine probleem. Ma olen seda mitmel pool käsitlenud ja samamoodi küsinud, et kas tõesti [on nii], sest need muudatused ei saa ju olla niivõrd keerulised. Kuid antud oludes tuleb lähtuda siiski ministeeriumi hinnangust. Nende hinnang oli see, et enne 1. jaanuari 2023 ei ole võimalik neid muudatusi rakendada. Seekord teeb selle olukorra võib-olla natuke keerulisemaks see, et jutt ei ole mitte ainult vanaduspensionäridest selle muudatuse juures, vaid jutt on kõigist inimestest, kes on jõudnud pensioniikka, sõltumata sellest, kas nad saavad vanaduspensioni või ei saa. Teiseks tekib kaks maksusüsteemi: üks kehtib inimestele kuni pensionieani ja teine tulumaksusüsteem hakkab kehtima peale seda. See on tõesti võib-olla natukene keerulisem, kui uskuda Rahandusministeeriumi selgitusi.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea Erki! Hiljuti, kui ma suurte haiglate juhtidega rääkisin, siis nad ütlesid, et raha ei ole enam motivatsioon, nagu öeldakse, sellega enam ei meelita. Jutt oli koroonast, aga meedikuid on [vaja] ka mitmel pool mujal. Koroona on suhteliselt väike osa sellest. Ma kuulsin hiljuti, et õdede [palk] 26 senti tõusis. Samas on töö maht metsik. Kui palju reaalselt järgmisel aastal õdede või hooldajate palgad tõusevad? Või olete arvestanud, et võib-olla peaks tooma kolmandatest riikidest töötajaid, kes lepivad palju väiksemaga, ei hakka isegi nõudma? Siis polegi vaja 26 senti lisada, palju vähemaga saab hakkama.

Aitäh! Rahanduskomisjon ei arutanud iga konkreetse ametikoha juures, kui palju palk järgmisel aastal võiks muutuda. Kuid kõik ministrid on kinnitanud, et nad teevad kõik, et nende valitsemisalas oleksid palgad konkurentsivõimelised ning võimaldaksid palgata oma ala parimaid spetsialiste.

Protseduuriline. Eduard Odinets, palun!

Vabandust, läks valesti.

Pole hullu, arusaadav. Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleb tulupoole pealt. Tihti me räägime sellest kulupoolest, kui palju ja kellele jagada, aga tulupoolel on lisaks maksutuludele ka rida riigiettevõtteid ja asutusi, kes maksavad dividenditulu riigieelarvesse. Me teame, et me oleme seoses elektri hinnaga teinud teatud võrgutasude vähendamist või valitsus on tulnud välja selle initsiatiiviga. Lisaks sellele on räägitud RMK dividendimaksete vähenemisest. Mis seis sellega on, kas seda arutati ja kuidas riigieelarve nende dividendiootustega peab kohanema? Ühtepidi ma saan aru, et hinnad on kõrged ja tootlus peaks olema ettevõtetel hea, räägime metsast või räägime elektri hinnast, aga teistpidi kipub dividendiootus vähenema.

Aitäh! Keskkonnaminister oma valitsemisala tutvustades rääkis tõesti, et järgmisel aastal ja isegi järgmisel neljal aastal küsitakse RMK‑st vähem dividende, kui RMK juhtkond on välja pakkunud. Põhjus ei ole kindlasti mitte selles, et tootlikkus oleks kuidagi halb või et puiduhinnad oleksid ääretult madalad, vaid pigem just selles, et [tuleks] vähendada raiesurvet ja hoida rohkem loodust.

Mis puudutab teisi ettevõtteid, siis eks nende dividendiootused vastavad sellele, mida ettevõtte majandustulemused võimaldavad. Võib täiesti juhtuda, et kolmanda lugemise ajaks selgub, et mõned ettevõtted saavad rohkem dividende maksta. Siis on ka Riigikogul võimalus otsustada, mida nende lisavahenditega peale hakata.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus haridusvaldkonna kohta. Esimese lugemise ajal nii minister kui ka Reformierakonna fraktsiooni esimees rääkisid, et 5 miljonit eraldatakse eestikeelsele haridusele üleminekuks. Äkki te rahanduskomisjoni esimehena teate täpselt, mida nende vahenditega teha planeeritakse?

Teiseks on üsna palju räägitud sellest, et haridusvaldkond on prioriteet ja õpetajate järelkasv on probleem, seda on kindlasti kultuurikomisjonis ja  parlamendis laiemalt arutatud. Kas ja [kui, siis] millisel kujul? Ma ei suuda leida siit eelarvest, milliste summadega seda toetatakse.

Kolmas on kõrghariduse temaatika. Palgad on viimase kolme aasta jooksul tõusnud 5,9%, tarbijahinnaindeks 5,3%, aga kõrgharidusele eraldatavad vahendid ainult 2,3%. Kuidas see valitsus saab rääkida, et haridusvaldkond on prioriteet?

Aitäh! Eks seda oskab kindlasti haridusminister paremini rääkida. Rahanduskomisjonis meil nii põhjalikku haridusteemalist debatti ei olnud.

Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Ma kuulsin, et siin räägiti RMK dividendidest. Nende vähenemine nähti tegelikult ette eelmises RES‑is, eelmisel aastal juba, nii et see ei ole juhtunud ainult selle valitsuse ajal.

Aga ma tahtsin küsida seda, missugune on hea rahanduskomisjoni esimehe oma seisukoht selle koha pealt, et Siseministeerium hakkas oma kokkuhoiuülesannet täites kohe pihta nendest, kes kõige rohkem raha vajavad, ehk näiteks projektist "Küttekolded korda". Siin oli EKRE‑l tehtud ettepanek, et see taastada ja panna sinna raha juurde. See on reaalne projekt, mis tegelikult ka inimelusid päästab. Tulla nüüd sellega päästma maailma, või õigemini, mitte maailma, vaid just nimelt ainult Siseministeeriumi eelarvet, on väga halb. Kuidas sinu isiklik seisukoht on, kas ei oleks ikkagi pidanud sinna ilmtingimata leidma need vahendid, et Päästeameti ja kohalike omavalitsuste koostööprojekt oleks saanud jätkuda?

Aitäh! Mis puudutab RMK dividende, siis tõepoolest, ka eelmises riigi eelarvestrateegias olid nad madalamad kui üle-eelmises ja seekord vähendati neid veel kord, veelgi madalamale tasemele. Mis puudutab juhtimisotsuseid Siseministeeriumi valdkonnas, siis seda valdkonda juhib siseminister, mitte rahanduskomisjoni esimees. Selles suhtes ei ole minu isiklik arvamus siinkohal absoluutselt oluline.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Ma jätkan teemal, millega alustas kolleeg Priit Sibul: haridusdebatt. Mind huvitab rohkem ikkagi kõrghariduse rahastamine ja kõrghariduse jätkusuutlikkus. Nendest palkadest me juba kuulsime. Aga me teame neid viise, kuidas ülikoolid üritavad kuidagimoodi ise teenida. See tähendab rohkem ingliskeelset õpet, rohkem osalise koormusega õpet, mikrokraadid ja nii edasi, et iga hinnaga iga sent nagu koju tuua, et rahapuudusest välja rabeleda. Tegelikult oleme kultuurikomisjonis korduvalt saanud pöördumisi, et riik rikub oma halduslepinguga antud lubadusi ega indekseeri neid summasid, mis lepinguga ette nähtud on. Minu arusaama järgi on riigil tekkinud ikka päris suur võlg ülikoolide ees, kui vaadata halduslepinguid. Oleme üritanud kolleeg Viktoriaga korduvalt seda teemat kultuurikomisjoni tuua. Esimees ei võta vedu. Kas teil muus kontekstis, mitte riigieelarve kontekstis, ka ei ole tulnud see kõrghariduse rahastamise teema [kõne alla]?

Aitäh! Riigikogus ongi erinevate teemade jaoks eri komisjonid. Ma arvan, et haridusvaldkonna küsimusi oskab kõige paremini hinnata just nimelt kultuurikomisjon. Kui kultuurikomisjon ütleb, et sellisel kujul, nagu kõrghariduse rahastamine täna on, see enam väga pikalt kesta ei saa, siis loomulikult on see tõsine sõnum ja sellega tuleb tegelda. Sellega saab tegeleda nii Riigikogu kui ka kultuuri‑ või haridusminister ning otsida paremaid lahendusi. Rahanduskomisjon ei ole kindlasti pädev ütlema, kas selline rahastusmudel on piisav või mitte.

Heiki Hepner, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea esimees! Austatud komisjoni esimees! Mul on küsimus, mis puudutab omavalitsuste teede rahastamist. Isamaa tegi ka ettepaneku suurendada omavalitsuste teede rahastust. Aga see heakskiitu ei leidnud ja praegu on alarahastus 16 miljonit. Selle raha kohta, mis on eraldatud, 33%, peaks ütlema, et eelmise valitsuse ajal suudeti omavalitsuste teede rahavajadust rahuldada märksa paremini, vähemalt miinimumtasemel. Mida komisjon arutas selle küsimuse juures ja mis olid need argumendid, miks seda raha omavalitsustele ei leitud?

Aitäh! Eks see ole üsna filosoofiline küsimus, kelle ajal oli parem ja kelle ajal halvem. Selge on ka see, et olud on igal ajahetkel natukene erinevad. Aga riigihalduse ministri ettekandest meenub see, et kohalike omavalitsuste rahastus suureneb enam kui 100 miljoni võrra. See oli, ma arvan, suurusjärgus 120 miljonit eurot, võrreldes möödunud aastaga või käesoleva eelarveaastaga. Sellel rahal ei ole spetsiaalset silti juures. Nii et iga kohalik omavalitsus saab ise otsustada, kas ta kasutab neid vahendeid kruusateede musta katte alla viimiseks, koolide ventilatsiooni parandamiseks või mingisugusteks muudeks tegevusteks.

Indrek Saar!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen ikka nende palkade juurde tagasi. Kas te olete minuga nõus, et kõik riigipalgalised tulenevalt käesoleva aasta ja tuleva aasta eelarvest, võrreldes keskmise palgaga, kaotavad oma palgas? Kas teile pärast neid arutelusid, mida rahanduskomisjonis on saanud pidada, tundub, et see on õiglane?

Aitäh! Ma olen teiega nõus selles, et riigileib on kasin, aga stabiilne. Ma kutsun teid veel kord üles pidama arutelu teemal, kuidas suurendada jõulisemalt eelarve tulude poolt.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea komisjoni esimees! Mul on küsimus riigi ajutisele kontrolljoonele tara ja muude piirirajatiste ehitamise kohta, selles kontekstis, kiiremas korras. Ka veel täna kuulsime peaministrilt, et taas kord on eelmine valitsus ja Martin Helme pinnuks silmas, miks me ei saa seda piisava tempoga teha. Teie olete kuulunud juba kolme koalitsiooni ja õige pea saab teist ka minister. Mis kujul te seda näete, kuidas me suudaksime piiri, arvestades muutunud julgeolekuolukorda, kiiremini välja ehitada? Kust teie meelest tulevad vahendid? Miks ei tegele sellega siseminister Jaani, vaid kaitseminister Laanet? Praegu hakatakse kiirkorras okastraati piiril üles panema ja selleks vahendid leitakse, aga nii, nagu ma ütlesin, mitte Siseministeeriumi, vaid Kaitseministeeriumi valdkonnast.

Aitäh! Siseminister on kinnitanud, et piiriehituse rahastusega probleeme ei ole, vahendeid on eelarves piisavalt. Väga suur osa ehitatavast piirist on juba ka lepingutega kaetud ning ta teeb tööd selle nimel, et seni veel lepingutega katmata piirilõigud saaksid varem valmis, kui on pikaajalisse plaani kantud. Selle koha peal ei jää üle muud kui nõustuda siseministriga, et võib-olla piiri kiire väljaehitamise juures ei ole mõistlik juba sõlmitud lepinguid tühistada, hakata välja kuulutama uusi hankeid, lootes, et tuleb kas paremat hinda pakkuv või veelgi kiiremini ehitav ehitaja, vaid tuleks minna lõpuni kokkulepitud tingimustel. Kui peaks midagi erakorralist juhtuma, siis tuleks vastumeetmena kasutada erakorralisi vahendeid, milleks minu teada on valmis nii Siseministeeriumi valitsemisala kui ka Kaitseministeeriumi valitsemisala.

Henn Põlluaas, palun! Palun, Henn!

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud ettekandja! Tahaks küsida arenguabi kohta. Välisministeerium väidab, et meil ei ole partnereid, kuhu seda suunata, kontrollikoda räägib ka, Euroopa Liidu oma, et suur osa sellest varastatakse. Tegime ettepaneku jätta see samale tasemele võrreldes eelmise aastaga ja suunata [summa] kasv huviharidusele ja huvitegevusele, aga seda ei toetatud. Kas tõesti koalitsioon ja valitsus tegelikult soosivad seda, et külvame raha kuskile välismaale, kus see võib lihtsalt ära kaduda või see varastatakse, selle asemel et meie enda noori toetada?

Aitäh! Eks see arenguabi ole suures osas seotud sellega, et [tahetakse] aidata neid inimesi juba nende enda kodumaal, mitte siis, kui nad jõuavad oma soovidega kohale siia Eestisse või Eesti piiri taha. Siinkohal ei ole mul küll põhjust kahelda välisministri seisukohas, et need vahendid leiavad kõik sihipärase kasutamise. Eelarves on vahendeid ka kõigi teiste teie mainitud tegevuste tarbeks.

 Jaak Valge, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Eelmise valitsuse kultuuriminister algatas Eesti humanitaarteaduste teadus‑ ja arendus[tegevuse] programmi, mille eesmärgiks oli tugevdada Eesti teadus‑ ja arendustegevust eesti keele ja kultuuri ja Eesti ajaloo uurimisel ning populariseerida uurimistulemusi. Teatavasti on Eesti teadus alarahastatud ja üldises alarahastatuse kontekstis on meie rahvusteadused eriti alarahastatud. Eesmärgiks oli, et programmi tulemusena valmiksid tipptasemel uuringud, mis aitaksid mõtestada Eesti ühiskonda ja riigi kestlikkust – seda ei ole vaja üle korrata –, mis globaliseerumise tingimustes eriti vajalikuks oleks osutunud. Programmiks oli ette nähtud tegelikult väga väike summa, 3 miljonit. Missuguse argumentatsiooniga see ettepanek kõrvale jäeti?

Minu teada on teadusrahastus järgmise aasta eelarves tasemel 1% SKP‑st, mis on päris hea rahastustase Euroopa kontekstis. Eks selle rahastuse sees otsuste tegemisel tõesti ole kõige suuremad võimalused haridusministril. Täpsemaid küsimusi, mida ja kui palju võiks ka kõrghariduses ja uuringutes rahastada, oleks mõistlik just talle esitada.

Heiki Hepner, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea esimees! Austatud ettekandja! Ma jätkaks oma küsimusega sealt, kus su eelmine vastus pooleli jäi. Tõepoolest, omavalitsustele eraldatakse täiendavalt 120 miljonit tulumaksu, mis teeb kasvuks 9%. Riigi tulubaas kasvab samal ajal 17%. Me vaatasime sedasama üksikisiku tulumaksu, selle kasv on tegelikult 36%. See nool on väga-väga tugevalt riigi [poole]. Ütelda selle 16 miljoni teederaha kohta – teed on omavalitsuste jaoks ja üldse regionaalarengu jaoks üks kõige olulisemaid valdkondi hariduse kõrval, et maaelu üldse püsiks –, et te saate niikuinii nii palju, on iseenesest demagoogiline võte ja sellega leppida ei saa. Minu küsimus ongi, et kas tõesti riigihalduse minister oli selle eraldisega rahul.

Aitäh! Jah, võib öelda, et loomulikult oleks see 120 miljonit võinud olla kirjutatud ka teistmoodi, et 16 miljonit teedeehitusse, mingi teine hulk miljoneid koolide ventilatsiooniks ja midagi kolmandasse ja neljandasse valdkonda. Aga tõesti, regionaalhalduse minister oli rahul sellega, et see on ilma sildita raha, lisaraha kohalikele omavalitsustele, mille kasutamist nad saavad ise otsustada oma parima äranägemise järgi, ilma et seal juures oleks konkreetne silt.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mina püüan puudutada sellist märksõna nagu põlevkivitööstus. Vaatasin päris põhjalikult komisjoni istungite protokolle, et leida sealt vihjeid selle kohta, kuidas meil on planeeritud selle asjaga edasi minna. Tõepoolest, ma vaatan, et põhimõtteliselt oli 4. oktoobril Jaak Aab komisjonis, andis ülevaate oma valdkonnast ja käsitles mingil määral ka Ida-Virumaa küsimusi. Minu arvates oli see nii askeetlik, et ma pean küsima sinu käest, kas sa oskaksid mulle seda paremini lahti seletada. Ühelt poolt on selge, et põlevkivi ahju viskamine ei ole muidugi kõige targem tegu, aga põlevkivi väärindamine ja oma põlevkivikeemiateadmiste ärakasutamine on ju vägagi mõistlik. Kas selles on näha mingisugust ressursside rakendamist, riigipoolset abi? Või ma ei saagi seda eelarvest leida, sest seda seal ei ole?

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Põlevkivi väärindamine on kahtlemata väga oluline teema. Seda kinnitab ka see, et minu meelest oli eile see päev, kui keskkonnaminister käis panemas nurgakivi uuele põlevkivikeemiatehasele, mis aitab viia selle väärindamise taas kord uuele tasemele. Ma usun, et neid otsuseid tuleb teisigi, mis aitavad meie väheseid loodusressursse tulevikus paremini väärindada.

Hea ettekandja! Nüüd on lood sellised, et teile ei ole rohkem küsimusi. Ma tänan teid. Nii nagu meil teise lugemise juures alati, on võimalus avada läbirääkimised. Kõnesoovijaid on. Ma avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Karilaiu. Kas väike lisaaeg?

Jah, kui jään ajahätta, siis paluks.

Kui palju siis?

Kaks ja pool minutit. 

Selge. Palun! Kaks ja pool minutit lisaaega.

Lugupeetud istungi juhataja! Head saalis viibijad! Eelarvest rääkides on kombeks rääkida ikka prioriteetidest ja ideoloogilistest rõhuasetustest, investeeringutest ja valitsussektori kuludest.

Täna menetluses olev eelarve on aga teist nägu. See on COVID‑19 pandeemiast ja tervishoiukriisist väljumise eelarve. Oleme koos oma partneriga seadnud esikohale inimeste tervise, majanduse käigushoidmise ja inimeste töökohad. Kogu maailma kimbutava COVID‑19 pandeemia tingimustes on oluline pakkuda Eesti elanikele turvatunnet.

Võrreldes paljude teiste maailma riikidega on Eesti leidnud hea tasakaalupunkti piirangute ja ühiskonna avatuna hoidmise vahel. Vabaduse aste selles kriisis on adekvaatne. Ka maksulaekumised näitavad meie valitud tee õigsust.

Mõistagi annab järgmise aasta riigieelarves tooni sotsiaal‑ ja tervishoiuvaldkond. COVID‑19 pandeemia tingimustes pidasime mõistlikuks jätkata kehtiva haiguspäevade varasema hüvitamisega. Selle kohaselt on tööandjate vastutus haigushüvitise tasumisel teine kuni viies päev ning Eesti Haigekassa vastutus haigushüvitise tasumisel tekib alates kuuendast päevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.

Esile väärib tõstmist ka uuendus, mille kohaselt saavad alates tulevast aastast kõrgendatud määras ehk 85 eurot hambaravihüvitist ka registreeritud töötud ja toimetulekutoetuse saajad, keda on arvestuslikult 55 000. Siinkohal kordan üle, et alla 19‑aastastele on Eestis hambaravi tasuta ja täiskasvanud ravikindlustatud inimesed saavad aastas kasutada 40 eurot hambaravihüvitist.

Oluline on kahtlemata ka Tallinna Haigla rajamine. Praeguste Ida‑Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla asemele kerkib 2027. aastaks Lasnamäele uus, kaasaegne meditsiinilinnak. Sellesarnast siin regioonis ei leidu. Eelmisel nädalal sõlmiti projekteerimisleping ja loodetavasti õnnestub meil graafikus püsida.

Keskmine vanaduspension on praegu 552 eurot. 2022. aasta 1. aprillil tõuseb see indekseerimise tulemusena 591 euroni. 1. jaanuaril 2023 tõuseb pension erakorraliselt 20 eurot ja lisaks ei pea siis keskmise pensioni pealt enam tulumaksu maksma. Kui lisame siia 43‑eurose indekseerimise 2023. aasta 1. aprillil, siis tõuseb keskmine pension prognoosi kohaselt 654 euroni. Kõige raskemas seisus on üksi elavad pensionärid, kes peavad ülima täpsusega kulusid arvestama. Pakume neile igapäevaste kulude katmisel tuge. Nimelt tõuseb üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 eurole.

Loomulikult on sotsiaalseid pingeid tekitanud energiakandjate järsult tõusnud hinnad, mis meie igapäevaelu mõjutavad. Meie eestvedamisel otsustas valitsus ära jätta aktsiisitõusu ning võtta kasutusele meetmed aktsiiside kasvu pidurdamiseks. Samuti oleme vähendanud võrgutasusid 50% võrra kõikidel kodu‑ ja äritarbijatel. Lisaks käivitub meede madalama sissetulekuga inimestele, mille raames hüvitatakse täiendavalt elektri, gaasi ja kaugkütte hinna kallinemine. Nende sammudega toetame Eesti peresid, majapidamisi ning ettevõtlussektorit. Keskerakond toetab ka energia käibemaksu langetamist, aga siin veel arutelud jätkuvad. Aitäh!

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Aivar Sõerdi. Palun! Kuidas lisaajaga on?

Palun kaheksa minutit kokku.

Aa, kokku. Lisaaega kaheksa minutit ei saa, saab ainult kolm, siis kokku kaheksa. Selge. Palun! Kolm minutit lisaaega.

Nii. Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Eelkõneleja rääkis juba väga palju ära, aga ta alustas prioriteetidest. Kõik on õige. Tõepoolest, pandeemiast väljumine on järgmise aasta eelarve läbiv märksõna, samuti inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine. Siia tuleb muidugi juurde lisada ka ikkagi riigi üldine rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, rohemajandus, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse ja ka piirkondliku ebavõrdsuse vähendamine. Aga tõepoolest, euroala riikidega võrreldes on Eesti majandus kiiremini taastunud. Võrreldes kevadel prognoosituga on tugevama majanduskeskkonna ja maksulaekumiste toel tunduvalt paranenud ka eelarve seis. Eelarve puudujääk väheneb kiiremini, kui kevadel eeldati, ja ka viimased maksutulude laekumise andmed kinnitavad, et maksude laekumine on päris hea. Kindlasti on riigi igapäevaste kulude kontrolli alla saamine vajalik.

Kuigi Eesti riigivõlg on ajalooliselt väiksem kui teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel, peame arvestama, et riigi võlakirjade soodsad intressimäärad ei saa kesta igavesti. Euroopa Keskpanga erakorraline varaostukava kestab veel järgmise aasta märtsini, aga juba praegu me näeme, kuidas riigivõlakirjade intressimäärad nii euroalal kui ka mujal maailmas on tasapisi kasvama hakanud.

Järgmise aasta eelarves kavandatud reformid, ka kulude kokkuhoiu meetmed on allikaks, et suurendada õpetajate, siseturvalisuse töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi. Meenutame, et kevadel, kui riigi eelarvestrateegiat koostati, olid need võimalused ikka hoopis väiksemad. Ministeeriumid pidid leidma oma valitsemisalade eelarvetes kokkuhoiuvõimalusi. Need kevadel võetud ülesanded täideti. Erandina ja põhjendatult jäid välja siseturvalisus ja sotsiaalvaldkond.

Mõned aspektid veel, mida kindlasti tahan rõhutada. On teada, et majanduse arenguks on oluline riigi poliitika ettearvatavus. Nii on. Maksukoormus püsib järgmine aasta stabiilsena, 33,7% tasemel SKP suhtes. Samas on majanduse taastumine, tarneprobleemid, kütuse ja energia kallinemine toonud kaasa hinnatõusud ja inflatsiooni kiirenemine mõjutab inimeste toimetulekut. Majanduse poolelt me näeme juba praegu, kuidas ettevõtetel tootmisvõimsusi napib. Tootmissisendid kallinevad [kõrgete] energiahindade ja tarneprobleemide tõttu. Sellises olukorras tuleb muidugi olla ettevaatlik ka riigi kulutuste liiga hoogsa kasvatamisega, mis võib anda hinnatõusudele täiendavat hoogu.

Küsimuste voorus käsitleti ka ettepanekuid, oli vist 45 muudatusettepanekut.

46.

... isegi 46, millega tõepoolest sooviti suurendada riigieelarve kulusid, kokku ikka kümnete ja isegi sadade miljonite eurode ulatuses. Kahjuks ei saanud rahanduskomisjon enamikku nendest arvestada, sellepärast et, küll mõne erandiga, aga väga suure osa muudatusettepanekute katteallikaks oli märgitud Vabariigi Valitsuse reservi raha. Me rahanduskomisjonis küsisime, millest reserv koosneb. Suurem osa sellest oli juba ette äramääratud raha ja selle arutelu seisuga öeldi meile, et 9 miljonit on nii-öelda vaba reservi. Nii et ühe aasta eelarvega ei saa kõiki ka varasematel aastatel kerkinud probleeme ära lahendada.

Aga siiski saavad mitmed valdkonnad rahastuse tugeva kasvu. Võtame kas või kaitsekulud. Kaitsevaldkond saab eelarvega juurde enam kui 100 miljonit eurot ja kaitsekulud järgmise aasta eelarves kasvavad 750 miljoni euroni. Ajalooliselt suurim kaitse-eelarve aitab kiiremini täita riigi kaitsevõime lünkasid ja tugevdada Eesti julgeolekut.

Siin juba mainiti teadust ja arendus[tegevust] – 1% SKP‑st. Eelnevalt kõlanud asjadele ma lisaksin juurde investeeringud digiriigi arengusse, ka ikkagi need pingutused, et tuua Eestisse kõrge lisandväärtusega investeeringuid ja hoogustada Eesti ettevõtete innovatsiooni‑ ja ekspordivõimekust.

Majanduse seis võimaldab tõsta õpetajate palka, anda lisaraha õpilaste õpilünkade tasandamiseks. Päästjate ja eesliinil töötavate politseinike palga tõus on Siseministeeriumi üks olulisemaid prioriteete.

Aga ikkagi jah, kõiki probleeme ei saa ühe eelarve raames ära lahendada. Kõrghariduse rahastamise mudeliga tuleb kindlasti edasi tegeleda. Aga siiski, järgmisel aastal läheb kõrgkoolide tegevustoetusesse 5 miljonit eurot juurde, võrreldes varasemaga. Ikka eelkõige selleks, et ülikoolide doktorikraadiga lektorite ja üldhariduskoolide õpetajate palga vahe ei käriseks. Lisanduvat raha kasutatakse just doktorikraadiga lektorite palga tõstmiseks.

Oluline on märkida, et me saame jätkuvalt väga suure osa oma eelarve toetustest või mittemaksulistest tuludest Euroopa Liidu eelarvest. Jätkub eelmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil kasutamata jäänud vahendite aktiivne kasutuselevõtt ja rakendamine ning avanevad esimesed uue eelarveperioodi raha taotlemise voorud.

Aga lõpetuseks ma märgin ikkagi, et sotsiaalkaitse ja tervishoid on need, kuhu eelarve panustab, ja tagatakse ka tervishoiutöötajatele kollektiivlepingukohane palgatõus. Lisaraha on vaja vaktsineerimise kulude katteks, viiruse leviku tõkestamiseks, Terviseameti tugevdamiseks. (Juhataja helistab kella.) Nii et Reformierakonna fraktsioon toetab järgmise aasta riigieelarve teise lugemise lõpetamist. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Nüüd on interneti vahendusel sõna Urmas Reinsalul. Palun!

(Kaugühendus)

Kuulan neid koalitsiooni esindajate kohmetuid jutupunkte ja ei usu oma kõrvu. Jaanus Karilaid kõneleb meile riigieelarve menetlemise ajal, otsekui koalitsioon oleks sellel aastal edukalt saanud hakkama koroonaviiruse tõrjumisega. Ja see on asi, millega praegu eelarve menetlemisel ärbelda! Kaks korda sellel aastal on Eesti olnud käpardliku juhtimise tõttu koroonaviiruse leviku maailmameister. Selle tagajärg on sajad [kaotatud] inimelud, selle tagajärg on suur koormus kogu ühiskonnale. Nagu on ka Riigikontroll hinnanud, et mis puudutab suutmatust saada hakkama vaktsineerimisega, siis see on juhtimisel tegemata jäänud töö.

Mis puudutab kiitlemist pensionitõusuga, siis ma tuletan meelde, et eelmises koalitsioonis oli kokkulepe suunata pensioniressursist vabanev raha pensionitõusuks jooksva aasta algusest ehk 2022. aasta algusest, kuid see koalitsioon lükkas selle pensionitõusu aasta võrra edasi, 2023. aastasse. Selles ei ole midagi kiitlemisväärset.

Olukorras, kus ei ole suudetud koroonaviirust ühiskonnas hoida piisavalt kontrolli all, me näeme, et kõige kaitsetumatele majandussektoritele – toitlustusele, turismile, spordivaldkonnale – on valitsuse vastus: käige minema praegu, me ei tegele teiega. Seda ajal, kui on kasutamata sadu miljoneid eurosid KredExi meetmeid, mida riik on eraldanud ka lisaeelarvega, selleks et koroonaviirust tõrjuda. See on järjekordne näide käpardluse kohta.

2021. aasta lisaeelarvega oleks loomulikult tulnud ette näha meetmed, et lahendada neid vahetuid, akuutseid probleeme, mis on tekkinud kriisi oskamatu juhtimisega nende [probleemide] võimendamise ja [olukorra] laokile laskmise tõttu, mis on vältava iseloomuga ja võivad kesta kuid ja kuid.

Üks eelkõneleja kõneles siin uhkusega, et elektrienergia ja teiste energiakandjate hinnašoki puhul on valitsuskoalitsioon välja töötanud uhke meetme. Lubage naerda! 2022. aasta eelarves sellest meetmest, millest kõneldakse praegu uhkusega – võrgutasude alandamine kolme kuu jooksul 2022. aastal –, on kodutarbijatel võitu kui palju? Kolme kuu jooksul 5 miljonit eurot kuus. Seda ajal, kui koalitsioon kavatseb võtta maksumaksjatelt ainuüksi seoses energiakandjate hinna tõusuga sadu miljoneid eurosid. Nii et euro võtad ja sendi annad. Ligi 200 miljonit eurot plaanitakse energiakandjate hinna tõusust riigieelarvesse suuremaid tulusid ja vastu antakse 5 miljonit eurot kolme kuu jooksul. Lubage naerda!

Seda piinlikum on valitsuskoalitsiooni soovimatus toetada ainumõeldavat, ka Euroopa Komisjoni tööriistakastis osundatud tähtajalist energia käibemaksu langetamist 20%‑lt 9%‑le. Ma tuletan meelde, et see on ka efektiivne tee, üks väheseid teid, mida meil eurotsoonis on võimalik kasutada inflatsiooni tõrjumiseks praeguste meetmetega, sest see meede vähendab inflatsioonisurvet vähemalt 1,5%. Suvised Rahandusministeeriumi inflatsiooniprognoosid on lennanud juba õhku, me kõneleme Eestis lähikuudel 8%‑lisest inflatsioonist. Seda tuimem on valitsuskoalitsiooni seisukoht. Nad ei ole reaalselt muutunud majanduskeskkonnas, praeguses inflatsioonikriisis, võimelised pakkuma ka makroökonoomilisi lahendusi.

Mul on väga kahju, et valitsuskoalitsioon ei näinud võimalust kaotada järgmisel aastal tarbijate lisakoormus, nii tööstustarbijate kui ka kodutarbijate lisakoormus taastuvenergia tasu, ja kompenseerida seda CO₂ kvoodi ühikute hinna tõusust tulenevate vahendite suunamisega riigieelarve eraldisena taastuvenergia tootjatele. Ka see oleks andnud reaalse mõju ligi 100 miljoni eurot tarbijatele hinnatõusukoormuse vähendamiseks ja jällegi oleks sellel olnud ka oluline inflatsiooni ohjeldav mõju.

Hea ettekandja, kas soovite lisaaega? Soovite lisaaega?

Kui annaksite üks kolm minutit.

Jaa, palun! Kolm minutit.

(Kaugühendus)

Aitäh selle helduse eest!

Nii et kokkuvõttes võib öelda, et see valitsus on raskustes, langetamaks keset kriisi otsuseid, mis puudutavad tervishoiukriisi. Me näeme, et see otsustamatus ka olukorras, kus maailmaturu keskkond on muutunud seoses energiakandjate hinna tõusuga, on loomulikult sümptomaatiliselt laienenud edasi ka teistesse eluvaldkondadesse.

Otsustamatus headel aegadel ei ole võib-olla kõige kriitilisema tähendusega lühikeses perspektiivis, pikas perspektiivis on ka rahulikel aegadel otsustamatus loomulikult strateegiline viga, aga kriisi ajal maksab ka lühiajaliste vajalike otsuste mittelangetamine või nende tegemine, külg ees, reaalselt kätte kogu ühiskonnale nii majandusliku toimetuleku mõttes, mis puudutab võimetust tegelikult reaalmajandust mõjutavate sammudega energiakandjate hinna tõusu leevendada, ja samuti kahtlemata selles mõttes, mis puudutab koroonaviiruse tõrjumist.

Minu sõnum puudutab ka riigikaitset. Ma tunnustan, et valitsus opositsiooni survel – me avaldasime umbusaldust peaministrile ja kaitseministrile –, et koalitsioon loobus sellest kaitsekulude kärpest, mis oli täiesti kontekstiväline, out of blue. Ma tuletan meelde, kevadel valitsuse hinnang julgeolekukeskkonnale ja tema tõlgendus meie agressiivse naabri, tuumariigi surve keskkonnas oli see, et tulla lagedale ettepanekuga vähendada riigikaitsekulusid. Nad said aru, et see on poliitiliselt kallis – ma selles mõttes tunnustan seda poliitilist kuulmist –, ja sellest loobuti nii‑öelda lühikeses perspektiivis. Kuid kahtlemata on praegune julgeolekukeskkond muutunud määramatuks ja me vajame hoopis teist käsitlust, mis puudutab ka meie võimearendusi. Võimearendustes tuleb minu hinnangul ka pikaaegses loogikas, kümne aasta loogikas, loobuda toetumisest RES‑i planeerimisloogikale.

Me vajame kiiremini oma võimearendusi ja me vajame ka kiiremini idapiiri väljaehitamist. Veel mõni nädal tagasi tutvustati valitsusele viidet selle kohta, et on olemas salajane uuring või salajane ohuhinnang, et idapiiril meile tegelikult ei ole ohtu. Sedasama retoorikat kordavad nõutuks tegevalt ka valitsuse liikmed. (Juhataja helistab kella.) See, et hakatakse osal meie idapiirist praegu okastraati välja rullima, on üks asi, aga see puudutab ainult osa piirist ja see on ka omaette probleem. (Juhataja helistab kella.)

Nii et probleeme meil, sõbrad, jagub, probleeme meil jagub. Katsume siis teise lugemise muudatusettepanekuid mõistlikult hääletada. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd on, ma saan aru, vastusõnavõtt või ‑repliik kohapealt. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Mulle jäi muidugi arusaamatuks, kas Urmas Reinsalu sõnavõtt põhines minu sõnavõtul või 2022. aasta eelarvel. Ma muidugi rahustaksin Urmas Reinsalu. See, et nakatumisnäitajad lähevad alla ja maksulaekumised on head, näitab head juhtimist. Nii et vaata aknast välja, hea kolleeg, elu läheb paremaks.

Aitäh! Ma palun nüüd, Heiki Hepner!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Kui me siin kuulsime, tõepoolest, justkui riigieelarve prioriteedid oleks kõige paremas korras, kõige täpsemad ja kõige rohkem paigas, siis selles on täiesti põhjust ikkagi arvestatavalt kahelda.

Sissejuhatuseks võiks muidugi valitsust isegi kiita üldhariduskoolide õpetajatele 7,3%‑lise palgatõusu kavandamise eest, kui selles meetünnis ei oleks ikkagi korralikku kopsikutäit tõrva. Selleks et tõsta üldhariduskoolide õpetajate palka, vähendab valitsus huvihariduse rahastamist ja vastandab ühtesid õpetajaid teistele.

Huvihariduse rahastust vähendatakse 2022. aastal 27% ehk 4 miljonit eurot. Sisuliselt tähendab see, et omavalitsused peaksid järgmisel aastal huviharidust kas vähendama või huvihariduse õpetajatel palka kärpima. See on reaalsus. Ei ole mõtet rääkida umbluud, et te võite jälle [võtta] sellest müstilisest 120 miljonist, mis tuleb omavalitsustele mitte valitsuse heast tahtest, vaid meie inimeste hea töö ja täiendava tulumaksulaekumise tõttu. See on reaalsus. Valitsus võtab ära 4 miljonit huvihariduse õpetajate rahast.

Aga vähe sellest! Tegelikult oleks tulnud omavalitsustele maksta toetust, noh, 15 miljonist [rääkides] tuleks seda toetust tegelikult kasvatada minimaalselt tarbijahinnaindeksi võrra ehk enam kui poole miljoni euro võrra. Aga valitsus, võta näpust, kärbib.

Samas mahus huviharidusega on valitsus seni toetanud omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade maksmisel. Õnneks valitsus seda summat kärpima ei asunud, kuid kui vaadata elukalliduse kasvu ja põhimõtet, et õpetajate palga kasvu protsendid peaksid olema ühetaolised üldhariduses, alushariduses ja huvihariduses, siis rõõmustamiseks põhjust ei ole. Omavalitsused vajasid vähemalt 1,1 miljonit eurot täiendavat toetust, et tagada lasteaiaõpetajatele samaväärne palgakasv. Tegelikult ei saa olla rahul isegi üldhariduskoolide õpetajate palga tõusuks eraldatud vahenditega. Ka siin peaks palkadeks eraldatav summa olema 12 miljonit eurot suurem, et tagada õpetajatele palga alammäärast 20% kõrgem rahastus, millega motiveerida tublimaid õpetajaid ja tasustada erinevate lisatööde tegemist, nagu klassijuhatamine, uurimis‑ ja loovustööde [juhendamine] ja nii edasi.

Riigi eraldatud vahendid teehoiukulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikke vajadusi. Eesti Linnade ja Valdade Liidu alusandmetel on minimaalne vajadus järgmisel aastal 45 miljonit eurot, et hoida senist teede seisundit ja teehoolduse kvaliteeti ning tagada projektide minimaalne kaasrahastus. Riigieelarves on kavandatud 29,3 miljonit, alarahastus on 16 miljonit ehk enam kui 33%. Ega riigiteede rahastamise olukord palju parem ole. Aastaks 2030 peaksid kõik kruusakattega riigimaanteed, kus liiklussagedus on vähemalt 50 autot ööpäevas, olema tolmuvabad. Arvestades kasvanud ehitusmaksumusi ja eraldatud vahendeid, praeguse rahastamistempo juures selleni küll ei jõuta. Samas on heas seisukorras mustkattega teed üheks olulisemaks instrumendiks maaelu edendamisel ja regionaalpoliitika teostamisel.

Liiklusohtlike kohtade likvideerimiseks eraldatud 5 miljonit eurot on ilmselgelt vähe. Sellele viitavad kas või maakondlike liikluskomisjonide ettepanekute pikad nimekirjad ja vähesed võimalused seal toodud probleemide lahendamiseks. Jälle, probleem on olemas, aga sellest vaadatakse lihtsalt mööda.

Ebanormaalse olukorra on tekitanud energiahindade hüppeline kallinemine ja selle mittearvestamine. Järsu hinnatõusu tõttu laekub riigile tarbijatelt käibemaksu prognoositust ligikaudu 150 miljonit eurot rohkem. On täiesti arusaamatu, miks soovib koalitsioon saata inimesed sotsiaaltoetuste järjekorda. Miks peavad inimesed läbima bürokraatliku kadalipu olukorras, kus riigile laekub elektri, gaasi ja kaugkütte müügist kordades suurem tulu? Ajutine käibemaksulangetus läheks maksma 75 miljonit eurot ja see oleks kõige efektiivsem viis, kuidas hinnašokki leevendada. Lisaks kodutarbijatele oleks käibemaksu ajutine alandamine arvestatavaks abiks omavalitsustele, kelle jaoks on energiakandjate pealt makstav käibemaks väga suur kulu.

Tänu rakendatud teise samba pensioni reformile on loodud võimalus tõsta erakorraliselt pensione ...

Austatud Heiki Hepner, võib-olla väike lisaaeg? Väike lisaaeg võib-olla?

Jaa, kui esimees on nii lahke, siis kolm minutit võtaks.

Jaa, palun! Kolm minutit.

(Kaugühendus)

Väga armas! Nii et tänu teise samba pensioni reformile on tõepoolest loodud nüüd võimalus tõsta ka erakorraliselt pensioni ja muuta inimeste keskmine vanaduspension tulumaksuvabaks. Paraku on valitsus taas käitunud arusaamatult ning lükanud selle 2022. aastalt 2023. aastale. Kui me vaatame elukalliduse kasvu, siis paraku seda edasi lükata ei ole võimalik. Kui valitsus võtaks vastutuse ja lükkaks ka elukalliduse [tõusu] edasi, siis saaks sellest võib-olla veel aru, aga maksud ja tõusvad hinnad jätab ta ju kahjuks ikkagi inimeste kanda. Nii et ei ole mingit põhjust, miks peaks valitsus 160 miljonit eurot pensionäride raha veel ühe aasta oma arvel hoidma. Pensione tuleks tõsta kohe uue aasta algul.

Kui nüüd hakata asja kokku võtma, siis tõepoolest ei ole raha riigieelarves mitte kunagi liiga palju, isegi siis mitte, kui kasvunumbrid ulatuvad peaaegu 2 miljardi euroni, nii et riigi tulubaas kasvab 17%. Aga piinlikuks muutub olukord, kus ikkagi prioriteedid kipuvad kaduma, võiks isegi ütelda, et need prioriteedid on kohati täitsa rappa läinud. Kahjuks praeguses eelnõus nii on ja ega siis ei aita ka isegi lisandunud miljardid.

Minu meelest on tõesti põhjust sellele eelarvele tõsiselt otsa vaadata. Kutsun küll teid kõiki, head kolleegid, toetama Isamaa tehtud muudatusettepanekuid, et need prioriteedid ikkagi kuidagi saada uuesti lauale ja selle eelarve enam-vähem sirgeks, et ei tuldaks jälle välja jutuga, mida siin ka rahanduskomisjoni esimees ütles, et aga te saate ju, omavalitsused, 120 miljonit. Ta jätab seejuures ütlemata, et see 9% tõusu on tulnud tänu meie tublidele töötegijatele, aga riigieelarve kasvab 17% ja seesama tulumaksusumma, millest antakse 120 miljonit omavalitsustele, kasvab 561 miljonit ehk 36%. Need on arvud, millest vaikitakse ja mille puhul vaadatakse piinlikult laua alla. Aga noh, tõstame need parandusettepanekud lauale, siis on põhjust ka laua peale vaadata, mitte laua alla. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Ja kuna siin kõigile niimoodi lahkelt pakutakse lisaaega juurde, siis ma võtaksin kaks ja pool minutit.

Palun! Kaks ja pool minutit lisaaega.

Juhhuu! Selle peale võtame. Minul on nüüd esimest korda olla siin puldis, kui me menetleme riigieelarvet. See on ju saadikutele kõikse püham, kõige tähtsam dokument. Sestap ma sihukese verisulis inimesena, saadikuna, ei hakkakski nii tugevalt kritiseerima. Nagu me teada saime, siis polegi ju tegelikult seda raha reservis suurt, 9 miljonit ainult, mis on jäänud. Seega tuleb öelda, et meie riigirahandus ei ole praegusel hetkel üsna heas seisus.

Jah, loomulikult me tahame ju kõik, et meie oma valdkonnad areneksid ja edeneksid. Aga üks takistus on meil veel: siis meil tulevad need prioriteedid, ja igalt poolt. Hea Parmas rääkis meile õiguskomisjonis, et praegu on Justiitsministeeriumis juba 18 prioriteeti ja iga aasta tuleb veel mõni prioriteet. Lõpptulemusena on lihtsam arutleda, mis ei ole prioriteet, kui kõik on prioriteedid. Selle asja mõte on ilmselt see, et ei panda tähele, kuidas fookus ära hajub.

Igapäevane elu tegelikult pakub meile hoopis kummalisemaid asju. Ma ei näe valmisolekut. Sellest kroonviirusest ei tea mitte keegi mitte miskit, isegi selgeltnägijad ei tea miskit. Aga selgeltnägijatega ongi nii, et on keegi neist üldse lotos jackpot'i võitnud või? Ei ole veel. Seega, mina neid ei usaldaks, ma räägin ikka rahandusest. Juhul kui see viirus leiab endale mingi nakatavama tüve ja meil tulebki panna riik lukku, kehtestada eriolukord, siis kus on see kompenseerimismehhanism? Me saime teada, et meil on ainult 9 miljonit. Ma olen alati hinnanud neid hetki, kui mõni komisjoni esimees on kaitsnud siin [eelnõu] neli-viis tundi. Küll aga rahanduskomisjoni esimees ütles, et ei ole arutatud, ei ole arutatud. Võib-olla tekkis tunne, et äkki seal ei arutatagi asju. Paraku nii vahest ongi, olen ise käinud paar korda seal komisjonis mõnda ettekannet tegemas ja ega väga ei süveneta. Sest asjapulk on ju lihtne: kui tuleb ikkagi ministeeriumi poolt mingi ettepanek, siis on see vaja nagu kinnitada.

Natukene kurb oli kuulda, et siseturvalisus ja sotsiaal[valdkond] ei olegi praegu meie prioriteediks. Mõtleme nüüd, mis meil siis on. Meil on praegu suur niinimetatud hübriidsõja oht. Me kutsume juba tegelikult vabatahtlikke ennast üles andma. Juhul, kui miskit lähebki käest ära, siis meile tuuakse võib-olla busside ja lennukitega väga palju Aasia riikidest inimesi, kes sooviksid hirmsasti Euroopasse tulla. Meil on 20 märulipolitseiniku jagu seda komplekti. Paneme kas või oma mingi tööstuse üles, saadame Leetu ja igale poole lõiketraati. Me võiksime ise seda toota ja ise seda müüa kuskile, siis meil oleks võib-olla mingeid vahendeid ja me saaksime ka midagi muud.

Selles olukorras, tänases kriisiolukorras, kus väga paljud inimesed on kaotanud töö, on muret tekitav veel see, et suitsiidide arv on tõusnud. Me peaksime igat inimest tegelikult hoidma, aga me kuuleme, et sotsiaal[valdkond] ei ole praegusel hetkel prioriteet.

Lihtsamalt öeldes peaksime vaatama riigieelarvele mitte nii, nagu võib-olla mõni saadik arvab, et see ongi tema isiklik rahakott ja ta lähtub sellest, vaid nagu pere-eelarve koostamisele. Kui perel on ikka soov osta endale suur uhke televiisor, mis võtab küll võib-olla kahe kuu palga, siis selles olukorras, kus ema on kaotanud töö, isa käib osalise ajaga tööl ja muu pere ettevõtmised on takistatud, nendes tingimustes ei ole heaperemehelik öelda, nui neljaks, aga selle suure LCD‑teleka me ikkagi ostame koos selle surround‑süsteemiga. Muki võib ennast heidutada kas või õhkõrnaks peenikeseks peniks, aga see, mis meil on kirja pandud, on kirja pandud. 

Ma ei näe seda paindlikkust. Mis meil võib veel tulla? Praegu elektri hind tõusis, nüüd siis ohohhoo, midagi tuli. Kuigi eelarve ei ole minu meelest üldsegi peatunud selle peale, et meil selle tarbijahinnaindeksiga ollakse puusse pandud, inflatsiooni ei ole sellisena arvestatud. Seda näitab ju tegelikult ka see, et kui uus koalitsioon tuli, siis esimene asi oli ju see, et mingi 5,2% kärpida. Ei saanud ju mitte sugugi naljapärast küsitud, et kas 5,2 läheb ka veel Eesti territooriumist, nii nagu ta juba praegu on läinud.

Ma arvan, et on võimalik paremini, aga selleks peaks olema muidugi võib-olla teised tegijad ja teised inimesed. Muidugi, kui nendel seda nutikust jagub, et võib-olla kuskilt kõrvalt vaadata. Meie siin rahvaasemikena oleme praegu stabiilse tööga kindlustatud ja võib-olla me ei näe seda olukorda, mis kuskil mujal on. Kui see saadikuteni kuskil jõuab, siis mida me ütleme inimestele? Ütleme, et seda ei ole komisjonis arutatud või et praegu kahjuks me jäime nendes debattides teisele kohale. Ma arvan, et üks hea riigimeelne valitsus arvestaks ette ka selle võimalusega, et meid võib tabada veel mingi erakorraline juhtum, mida me ei oska praegu prognoosida.

Juba praegu me näeme, et siseturvalisus, kuhu peaks natukene raha juurde andma, seda ei saa, sest et seda ei ole ilmselgelt. Mingi ohuallikas ju oli. Tuleb raadio lahti teha, mitte vaadata seda analüüsi, mis sulle ette antakse. Need sotsiaalsed probleemid, mis praegu inimestel on – see ei ole küll minu valdkond, aga ma ei ole veel näinud ühtegi reibast inimest, kes ütleks, et oi kui hea kriis, sellist kriisi on kohe patt kuidagi raisku lasta. Kui see on hea kriis ja seda on patt raisku lasta, siis tehke mingeid arukamaid, pragmaatilisemaid otsuseid, mitte nii, et headel aegadel seatud prioriteetide nimel me rabeleme ja rassime, sest muidu jääb see tegemata. Mitmedki projektid võime lükata rahulikult [edasi, teha neid] viie aasta pärast, kümne aasta pärast. Ja siis, issand jumal, kui see rohepööre veel päriselt tuleb! Ma arvan, et kuue aasta pärast saadakse aru, et see on ikka täiesti pange panek. Aga noh, kust me neid kahjusid korvame? Seda ei ole praegu eelarves.

Ma arvan, et Eesti riik elab isegi selle eelarve üle. Ma arvan nii. Praegu arvan.

Nüüd on kõnetooli oodatud Helir-Valdor Seeder. Palun! Kaheksa minutit.

Aitäh! Head kolleegid! Mida rohkem ma neid sõnavõtte siin täna kuulan, seda rohkem süveneb minus veendumus, et see eelarve vajab tõsist kapitaalremonti, enne kui me ta vastu võtame ja julgeme ka maksumaksjatele silma vaadates [öelda], mis tööd me Toompeal teeme ja kuidas me raha jagame.

Mul on väga kahju, et rahanduskomisjoni esimees, kes praegu siin ei viibi, nimetas opositsiooni muudatusettepanekuid meeldivaks ideekorjeks. Nii et see on siis meelelahutus koalitsioonisaadikutele. Mitte ühtegi muudatusettepanekut ei arvestatud, aga huvitav oli neid kuulata ja lugeda – nii-öelda ilukirjanduslik materjal.

Selle nimel me muidugi seda tööd ei teinud. Minu arvates vähemalt Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekud, mida ei olnud väga palju, aga mis kõik olid sisulised, ei olnud esitatud absoluutselt mitte obstruktsiooni läbiviimiseks, vaid just nimelt, aitamaks koalitsioonil parandada neid vigu, kui valitsus eelarve koostamisel oli jätnud midagi tegemata või maha maganud.

Kui nüüd midagi selle lühikese aja jooksul püüda esile tuua, siis kõigepealt seesama pensionide lugu, mis ka siin täna läbi käinud on. Koalitsioonilepingus on kirjas, et viiakse läbi erakorraline pensionitõus ja vabastatakse keskmine pension tulumaksust ning seda tehakse pensionireformist vabanevate rahadega. Need rahad on juba vabanenud. Neid millegipärast käesoleva aasta eelarve tulubaasis ei tahetud näidata, mis on eelarve baasseadusega selgelt vastuolus, kui on teada laekuvad tulud. Neid lihtsalt ei näidata. Aga reaalselt see laekumine on ja see laekumine on ka järgmisel aastal. Eelmises valitsuskoalitsioonis oli ka kokkulepe, et seda pensioniraha täiendavat laekumist, [seda raha], mis fondi laekub, kasutatakse ka pensionitõusuks.

Praegune koalitsioon otsustas pensionitõusu aasta võrra edasi lükata ja täna rahanduskomisjoni esimees põhjendas kahe põhjusega, miks seda tehakse. Kõigepealt, valitsus on nii planeerinud, valitsus on nii kavandanud. See ongi argument. Teine oli see, et ei olda valmis IT‑süsteeme ümber korraldama ja Sotsiaalministeeriumil ei ole lihtsalt võimekust. Sotsiaalminister Tanel Kiigel puudub võimekus IT‑süsteeme ümber korraldada e‑riigis nii, et oleks võimalik aasta jooksul, kui koalitsioon on tegutsenud – sisuliselt jaanuarist kuni detsembrini –, viia sisse tulumaksuvabastus. Ei ole võimalik IT‑süsteeme rakendada! See on tõsine mõtlemise koht ja need argumendid ei ole veenvad.

Edasi, elektri hinna järsu tõusu hüvitamine. See oli teada siis, kui valitsus eelarvet koostas. See oli teada siis, aga see on järjekordne näide, kuidas valitsus sörgib sündmustel sabas. Selles eelarves ei ole isegi seda lahendust ette nähtud, mille valitsus on nüüd välja pakkunud: võrgutasude hüvitamine. Isegi see tuleb menetluse käigus kuidagi kõrvalteid mööda sisse viia. See iseloomustab tüüpiliselt selle valitsuse tegevust.

Probleem oli teada, teema oli teada, lahendus on vaja leida, aga siia toodi eelarve, kus mitte mingisugust lahendust selle olukorra jaoks ei ole. Opositsiooni pakutud lahendus viia käibemaks ajutiselt 20%‑lt 9%‑le, mida ka Euroopa Komisjoni volinik toetas ja mis ei eelda, et inimesed peaksid käima avaldustega kohalikes omavalitsustes sotsiaaltoetusi nurumas, vaid mis oleks lahendus nii juriidilistele isikutele kui ka füüsilistele isikutele, lükatakse lihtsalt kõrvale.

Edasi, kogu see hariduse temaatika, mis on minu arvates karjuvalt valus. Kui me räägime targast Eestist ja teaduspõhisest majandusest, siis ei ole võimalik mööda vaadata haridussüsteemi rahavajadusest, õpetajate palkadest, õpetajate järelkasvust ja kõrghariduse rahastamisest. Mis me täna näeme kõrghariduse rahastamise puhul? Ülikoolide olemasolevad halduslepingud kaotavad kehtivuse aastal 2022, uusi lepinguid sõlmitud ei ole ja selle eelarve baasil ei olegi võimalik neid sõlmida, ma väidan. Ülikoolid ei ole kindlasti valmis lepinguid sõlmima, sest selliste lepingutega ei ole lihtsalt võimalik tasemel ja kaasaegset kõrgharidust anda. Lahendus eelarves puudub, aga muudatusettepanek, mille me esitasime, on tagasi lükatud.

Jällegi, mitte mingisugust lahendust ei ole praegu julgeolekuolukorrast tulenevalt piiriküsimuste lahendamisele. Ei ole nähtud ette mingisuguseid vahendeid ei ajutise piiritakistuse rajamiseks, mille kohta valitsus just äsja otsuse tegi ja mis on seotud täiendavate kulutustega, ega muudeks ettevõtmisteks, mida kavatsetakse seoses julgeolekuolukorraga teha. Ometigi me teadsime juba varasemalt, et see probleem on olemas. Sellele on opositsioon korduvalt tähelepanu juhtinud, me oleme teinud mitmeid ettepanekuid, mis on tagasi lükatud. Ei ole ka valmisolekut, tundub mulle, piiril püsiva kontrolljoone väljaehitamiseks kiiremini, kui praegu on planeeritud ehk aastaks 2026. Loomulikult on see ilmselgelt ebamõistlik aeg piiri väljaehitamiseks. On võimalik hankeid ettepoole tuua ja on võimalik täiendava rahastusega oluliselt kiiremini ka see kontrolljoonele rajatav alaline takistus või tõke välja ehitada. Rääkimata sellest, et jääb arusaamatuks, miks kavatsetakse ajutiselt tõkkeid rajada ainult 30 kilomeetri ulatuses, kuigi me teame, et piir on oluliselt pikem. Mingisuguseid lahendusi ei ole Peipsile pakutud ei suve‑ ega taliolude jaoks. Need kõik nõuavad kindlasti ka täiendavaid rahalisi vahendeid ja neid ei ole planeeritud. Opositsiooni vastavaid muudatusettepanekuid lihtsalt arvesse ei võeta. Tulen alguse juurde tagasi: neid nimetatakse hellitavalt ideekorjeks, et pakkuge välja huvitavaid ideid, aga selleks nad jäävadki.

Kõigest eelöeldust tulenevalt anname me valitsuskoalitsioonile võimaluse vigade paranduseks. Seda on võimalik teha siis, kui me selle eelarve lugemise katkestame. Seetõttu teeb meie fraktsioon ettepaneku 2022. aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada, et me saaksime siin põhjaliku remondi ära teha. Aitäh!

Asi klaar. Läheme edasi kõnedega. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja kolleegid! Ma võtsin selle kapsa kaasa – 600 lehekülge, 40 000 rida. Iga-aastane rituaal. Valitsejad tulevad, räägivad rõõmsal häälel, milline õnn saabub järgmine aasta, ja mõned naeravad.

Mul oli natuke kahju Aivar Sõerdist, kolleegist. Kuulasin, arvestades Aivari suhtumist sellesse eelarvetüüpi, aga kindlasti ta oleks tahtnud palju rohkem rääkida asjast, et vigane pruut, mida sellega peale hakata. Jaanus rääkis siin ka õõnsalt, väga ilus, et nii on. Aga ma olen juhtumisi riigieelarve kontrolli erikomisjoni liige. Riigieelarve kontrolli erikomisjon on olemas ja me iga nädal kolm korda vähemalt [kohtume]. Jaanus ei tea. Ta rääkis hambaravihüvitisest, 40 eurot. Aga Jaanus, vaene mees, ei tea, et täna hommikul oli kinnine briifing riigieelarve kontrolli erikomisjonis ja räägiti, kuhu me oleme jõudnud nelja aastaga. Varsti läheb see avalikuks. Umbes 14–15 miljonit aastas. Ma ei saa öelda seda numbrit, kui palju läheb sinna, kuhu ta ei peaks minema. Aga need on miljonid. Jaanus, vaene mees, ei tea seda lihtsalt. Hakkas rääkima, kui tore see on. Tegelikult ma võin niipalju teile öelda, et see ei ole üldse tore. See tuleks kapitaalselt ära muuta. Need olid Riigikontrolli soovitused täna hommikul.

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis ma näen seda iga nädal. Ükskõik, valdkonnad on erinevad, aga tulemus on see, et ikka minister tuleb, tänab suurepärase töö eest ja asi läheb edasi. Tuleb mõne aasta pärast järgmine samasugune audit ja sama olukord. Keegi ei vastuta ka. Algul tundus see nagu valus, aga nüüd ma olen muutunud üsna lõbusaks. Ühelt poolt on täpsed numbrid, aga samas miljonid lendavad ja keegi ei vastuta.

Tegelikult riigieelarvega, mida me siin täna arutame, me anname ju täitevvõimule blankoveksli, anname volitused, nemad saavad riigi raha nii palju, kui on võimalik vabalt kasutada. Kõik te teate ka, et ega see protsent ei ole kuigi suur kogu rahahunnikust, aga igal juhul me anname sellega volitused tegevvõimule. See on tegelikult usaldusavaldus tegevvõimule, valitsusele. Loomulikult üks pool saalist, jah, võtabki seda niimoodi, teine pool arvab teistmoodi.

Hea kolleeg Helir-Valdor rääkis, et hakkame remonti tegema, võtame aja maha. Helir on palju kogenum poliitik, ta teab, et see on ju ainult õõnes jutt. Kõik see ju tegelikult läheb nii, nagu Erki ütles siin, et ideekorje. Iroonia: 46 parandusettepanekut, 45 ideekorje vilja ja kõigile vesi peale. Ühesõnaga, vaadake, mis seal on. Jah, ideid võib olla, aga me niidame kõik maha.

Kui nüüd vaadata neid 40 000 rida, siis tegelikult peaks meil olema õigus öelda, mis nende 40 000 rea peal on, ja kujundada seda, aga paraku on taust see, et me ei tea, mis seal tegelikult on. Ma olen imetlenud Aivarit, kes on siin elegantselt rääkinud rahandusspetsina, kuidas asi tegelikult on. Me tõepoolest ei tea seda. Aga ometi anname volitused tegevvõimule. Võib öelda, et jah, okei, anname volitused tegevvõimule, ükskõik, kuidas me nimetame, on ta süvariik või ei ole, ja nemad askeldavad. Aga üldistusaste on nii suur. Tõesti, see on läinud natukene väiksemaks, vaikselt liigub, ma loodan, sinnapoole, kuhu ta peaks liikuma, kus ta peaks olema. Aga kui on antud väga suure üldistusvõimega need suured rahad, siis võib neid rahulikult siia-sinna lükata ja selle tulemusena on üsna mugav elu.

Kas soovite lisaaega?

Jaa, paluksin küll. Nii palju, kui on võimalik veel. 

Palun! Kolm minutit.

Jaa-jaa. Kellele me anname võimu? Mul on üks uus erakonnakaaslane. Ta on Eesti luureametite looja ja esimene välisluure juht. Me oleme temaga viimasel ajal rääkinud süvariigist. Ants Frosch ei ole sel teemal kirjutanud, aga ma loodan, et ta kirjutab. Tema kohta ei saa öelda, et mingi ullike-lollike, kes ei tea. Süvariik on olemas, täiesti reaalselt on olemas ja see ei ole sugugi mitte mingisugune salapärane seltskond. See ongi suuresti see seltskond, kes istub ja kellele me annamegi raha ja blankovolitused seda kulutada ja kes vaatab meie peale kui kasulike idiootide peale. Nad tähtsa näoga jalutavad ringi. Oo, ma olen parlamentäär, ma tean, kuidas värk käib! Aga tegelikult ei tea mitte midagi, hoiame nii-öelda väärikat kehahoiakut.

Muidugi, meie seas on erinevaid inimesi. On meil ju kolleeg Jürgen Ligi, kes ütlebki, et eelarve on valitsuse dokument ja pikad vaidlused, mis peetakse, peetakse valdavalt ametkonnas ja seejärel valitsuses, aga mitte Riigikogus. Meie oleme sisuliselt kasulikud idioodid, kes rahulikult siin sellega peavad leppima. Aga see on mugav, öelda, et me oleme parlamentäärid, me teame, me hakkame remonti tegema, nagu Helir-Valdor ütles. Kõik me teame, et mingit remonti siin ei tule sellisel kujul, kuigi võiks. Leo vaatab  sõjanduse valdkonda või Helmen sotsiaalvaldkonda, igal pool on tarkust küllaga. Aga need ideed jõuavad kohale alles siis, kui nad on [tulnud] õigelt poolelt, parajasti koalitsioonist, ja isegi mitte siis, sest kes see viitsib seda 600 lehekülge läbi töötada, aru saada, mis seal tegelikult on. Ma olen igal aastal püüdnud seda teha. Ma ei ole finantsharidusega. Aga ma olen aru saanud sellest, millest Aivar Sõerd on juba ammu aru saanud, ja riigieelarve kontrolli erikomisjonis istudes ... Aa, muuseas, mäletate ju, alles see oli, augustikuus, kui riigikontrolör Holm näitas, et ka need sadade miljonite kohta toodud numbrid ei ole õiged. Miljon päevas, eks ju. 365 miljonit, eks ju. Kõik me targa näoga vaatame siin ja ütleme, et on õige, tegelikult on miljonid läinud lendu. 

Härra Ernits, aeg!

Jah, ega rohkem ma ei räägigi. Nii et igal juhul ilus kelluke, helin võiks ka veel tulla. Edu teile ja meile kõigile! Aitäh!

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Austatud Riigikogu! Austatud koalitsioon ja tegelikult kõik meie, poliitikud, kes me siin näeme vaeva riigi nimel! On olemas selline ütlus, et tahtmine tähendab võimaluse leidmist, mittetahtmine põhjuste otsimist. Siin eelarves ma näen eelkõige põhjuste otsimist, miks oluliste teemadega mitte edasi minna, ja mitte võimaluste leidmist. Tunnistame endale, jah, meie tähelepanu on praegu hõivanud koroonakriis, aga see kriis, loodame, saab läbi ja siis tulevad päevavalgele teised kriisid, mille märke me näeme ja teame, aga millega me praegu ei tegele, ei jõua, ei taha, ei pööra piisavalt palju tähelepanu.

Mitmed neist kriisidest on haridusvaldkonnas: õpetajate järelkasv, kõrghariduse rahastamine, huviharidus, lasteaiaõpetajate palgad. Koalitsioonil oli võimalus kirjutada need teemad lahti ja tulla välja lahendustega. Teine variant oli kuulata opositsiooni. Aga ei, kõik vastavad muudatusettepanekud on maha hääletatud komisjoni tasemel. Kõik! Õpetajate järelkasv, huviharidus, kõrghariduse rahastamine – kõik.

Mida on veel vaja teha selleks, et täitevvõim kuulaks, mida parlament räägib? Tuletan lühidalt meelde, et kaks aastat tagasi võttis Riigikogu kultuurikomisjon endale eesmärgiks töötada läbi õpetajate järelkasvu teema. Valmis sai ka plaan tegutsemiseks, seejärel toimusid kohtumised Haridus‑ ja Teadusministeeriumi ning kõikvõimalike huvirühmade, sealhulgas ülikoolide, üliõpilaste ja kolmanda sektori ühenduste esindajatega. Eelkõige oli fookus õpetajatel. Eelmise aasta sügisel viis kultuurikomisjon teema Riigikogu suurde saali olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Seejärel toimus uuesti analüüs komisjoni tasemel ja küsiti kõikidelt fraktsioonidelt tagasisidet. Pärast seda liikus kultuurikomisjonist Vabariigi Valitsusele õpetajate järelkasvu tagamist puudutavate ettepanekute loetelu, kus nimetatakse samme, mille abil õpetajate järelkasvu küsimus kriisist välja tuua.

Kevadel saadetud dokumendi olulisus seisneb selles, et see on erakondadeülene, kõik olid sellega nõus. Loetelu on pikk, aga erakondadeülese konsensusliku paberi jaoks vägagi konkreetne. Sellega olid päri ka mõlemad koalitsioonipartnerid. Parlament on suure töö teinud, sõna on valitsusel, ja nagu oli öeldud eespool, tegutseda on vaja kohe. Mida me aga näeme eelarves? Õpetajate palga tõus on vajalik, aga ta ei ole piisav, et sellest kriisist välja tulla, ja sedagi sööb inflatsioon ahnelt. Laual on kultuurikomisjoni poolt tulnud lahendused. Miks te ei kasuta neid? Ju siis pole siiski prioriteet.

Sama nutune on olukord kõrghariduse rahastamisega. Komisjoni tasemel tuleb ORTK, toetusrühma [kuuluva] koalitsioonisaadiku korraldatud, seminar on läbi viidud. Mida ei näe? Peegeldust eelarves. Seni on vaid sõnad. Teil oli täna võimalus, koalitsioonipartnerid mõlemalt poolt, toetada lahendusi ja tõestada, et prioriteedid on sisustatud tegudega. Aga ei, te valisite sõnad.

Me sõidame haridusvaldkonnas suure kiirusega sügavasse kriisi, on õpetajate põud, kõrgharidus kaotab alarahastamise tõttu kvaliteedis ja huviharidusest saab osa vaid piiratud hulk lapsi. Me riskime kõige olulisema varaga, meie riigi ajudega. Aitäh!

Aitäh! Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud aseesimees! Head kolleegid! Kui ma siin kuulasin koalitsiooni esindajate kõnesid, siis mul tekkis selline tunne, et ega see riigieelarve vist enam paremaks minna ei saa. Vahepeal isegi tundus, et äkki on meile kätte jagatud erinevad eelnõud, koalitsioonisaadikutele ja opositsioonisaadikutele.

Läbi aastate on riigieelarve menetlemine kahtlemata kirgi kütnud. Püüdsin meenutada, kas tuleb meelde ka mõni eelarve, mille puhul koalitsiooni‑ ja opositsioonisaadikud on olnud ühel meelel ja avaldanud arvamust, et tegemist on väga hea, mõlemaid osapooli rahuldava kompromissiga. Pean tunnistama, et ega sellist eelarvet ei meenunud küll. Kahjuks tuleb tunnistada, et ilmselt seda pretsedenti ei juhtu ka sellel korral, selle eelarve menetlemise käigus, et võiksime öelda, et see on väga hea eelarve ja kõik osapooled on sellega rahul.

Toon siinkohal välja mõne aspekti, mis rahanduskomisjonis opositsiooni poolt ettepanekutena sai lauda toodud ja mida kahjuks ei arvestatud.

Me oleme rääkinud sellest, et meil on suur õdede ja muude tervishoiutöötajate kriis. Eesti tervishoiusüsteemis on puudu palju kvalifitseeritud õdesid ja hooldustöötajaid. Eesti Õdede Liit on teemat korduvalt tõstatanud, aga siin eelarves me vahendeid selleks ei näe. Tegime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt ettepaneku panna juurde eelarvesse 1 260 000 eurot, selleks et luua juurde lisaõppekohti õdede ja hooldustöötajate eriala inimeste koolitamiseks. Mida aga ei olnud, ei olnud koalitsioonisaadikute toetust rahanduskomisjonis. Tekib jälle küsimus, miks siis sõnad ja teod lahku lähevad. Me oleme kuulnud siin valitsuse esindajatelt juba pikemat aega, et on inimesi puudu, meil on vaja kohe midagi ette võtta, aga kui tullakse appi, tehakse ettepanek, et teeme ühiselt ära, paneme ühiselt juurde, suurendame koolitamise raha, siis jõuame jälle välja sinna, et see on ainult tühi jutt, aga sõnadele tegusid kahjuks ei järgne.

Või võtame kas või sellesama Siseministeeriumi ettepaneku hoida kulusid kokku sellega, et Päästeamet ja kohalikud omavalitsused ei saaks kohustust teha küttekoldeid korda, tehes seda ühiselt, et aidata neid peresid ja inimesi, kes on vähekindlustatud, kellele on väga oluline see, et saaks  küttekolded renoveeritud ja hooldustööd tehtud. See on reaalselt asi, mis tegelikult inimestele väga vajalik on. See on otseselt elusid päästev meede. 600 000 eurot, 600 000 eurot oli see, millega hakati päästma Siseministeeriumi eelarvet. Tegime ettepaneku EKRE poolt lisada sinna 1 miljon eurot, sest seegi raha, mis seal enne oli, oli tegelikult väga väike, sellest jäi puudu. Aga mis juhtus? Juhtus jälle see, et koalitsioonisaadikud ei pidanud vajalikuks seda toetada, isegi arutada, et katsume otsida lahendust, kust see raha leida, aidata neid inimesi, kes tõsiselt hädas on. Ei tule, ei tule kuskilt. Kuuleme pidevalt seda, kuidas see on oluline, kuidas tuleb aidata, kuidas tuleb teha, kõik inimesed on olulised. Ja kui me hakkame tegudest rääkima, siis on ainult jutt.

Või räägime sellest, et laevandussektori päästmiseks on vaja eelarves raha ette näha. Praegune meede, 7,7 miljonit, on aidanud meie laevandussektoril vee peal püsida. Tegime ettepaneku lisada sinna 7,7 miljonit. Jah, tõsi, on olnud koalitsiooni poolt ettepanek midagigi sinna panna, 2 miljonit eurot. See on muidugi parem kui mitte midagi, aga siiski on seda vähe, tegelikult on vaja seda sektorit toetada.

Neid ettepanekuid on siin mitmeid ja mitmeid, mis sai tehtud EKRE poolt nii haridusvaldkonnas kui ka muudes valdkondades. Kas või see, et Kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus saaksid tagasi Kaitseväe koosseisu ja kaplaniteenistus oleks taastatud.

Aga mitte midagi ei juhtunud. Toetust ei tulnud. Seega ei sünni ka seekord kahjuks seda eelarvet, mille kohta võiks öelda, et see on hea eelarve ja seda toetavad nii opositsiooni kui ka koalitsiooni pool. Aitäh!

Härra Sõerd! Kas teil on protseduuriline või on vasturepliigi soov?

Jaa, kui tohib, kuna kolleeg Peeter Ernits lausa kolm korda mind mainis.

Siis järgmine kord vajutage klahvile "Sõna". Aga kui te juba sõna saite, siis vasturepliik, kaks minutit. 

Aitäh! Peeter rääkis eelarve läbipaistvusest, mis on väga õige. Aga ega kõiki teemasid ei saa kaheksa minuti sees avada. Tegelikult on Peeter ise teinud lausa töörühma eelarve läbipaistvuse teemal. Selle töörühma võiks elustada ja ma olen hea meelega valmis kaasa lööma. Varsti saab meil selle Riigikogu koosseisu aeg ümber, aga me ei ole töögruppi käima õieti saanudki. Kolleeg Peeter, ma olen valmis kaasa lööma. Eelarve läbipaistvuse teema on kaalukas ja tõsine teema.

Nüüd on kõnetooli oodatud Priit Sibul. Palun! 

Aitäh, austatud aseesimees! Siit on hea jätkata. Ma olen Aivariga absoluutselt nõus. Selle eelarve puhul on räägitud siin juba kõiksuguseid asju. Need, kes seda heaks peavad, on kiitnud. Need, kes on vigu näinud, on laitnud. Ma räägin ka mõnest aspektist, mis mulle muret valmistavad, või õigemini, millest ma siin suhteliselt vähe kuulsin.

Esiteks see, mis juba mõnest kõnest läbi on käinud. Erakorraline pensionitõus, mida millegipärast siin eelarves ei ole, kuigi vahendid pensionireformi tõttu, mis viidi läbi teise samba vabatahtlikuks muutmise kaudu, eelarves oleks olemas. Aga millegipärast on koalitsioon otsustanud, et neid vahendeid peaks vanemaealised inimesed ootama veel ühe aasta, milleks ei ole ühtegi põhjust.

Teiseks on haridusvaldkond, kolmandaks riigikaitse, aga sellest räägin veidi hiljem. Nüüd siis haridusest. Sõnades räägitakse, et see on prioriteet, aga tegelikult, kui me vaatame, siis eelarves prioriteedina see mitte kuidagimoodi ei kajastu. Võtame või eestikeelsele haridusele ülemineku teema, millest esimesel lugemisel jutupunktidena rääkisid nii rahandusminister kui ka Reformierakonna fraktsiooni esimees. Jutupunktideks see teema muidugi jääbki, sest kui me vaatame tegusid, siis näeme, et minister lähtub oma tegutsemises arusaamisest, et tark ei torma. Hea Liina, siin see ei päde! Lubasid plaani, aga siiamaani pole keegi seda näinud. Eelarve seletuskirjast võime näha, et plaan peaks välja töötatud olema 2021. aastal. Ma tuletan meelde, et Riigikogu töötab veel neljal nädalal, nii et meil on juba päris kiire, eriti kui me tahaks sellesse süveneda. Selle plaani kaudu planeeritakse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdsed võimalused jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel ning osaleda ühiskonna‑ ja tööelus. Lasteaedadele ja koolidele eraldatakse vajalik rahastus, mis võimaldab korraldada õpet eesti keeles. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse muukeelse õppija toetamisele eestikeelses koolis, selleks pidi valmima 2021. aasta kevadel plaan, ning sügisest käivitatakse uus rahastusmudel. Minu arust on need ajad käes, aga ei ole näinud, et midagi toimuks. Plaanitakse toetada muu õppekeelega õpilasi eesti keele omandamisel, kooliealiste uussisserändajate keeleõpet ja kohanemist üldharidussüsteemis ja kutsehariduses. Alushariduses jätkatakse venekeelsetesse rühmadesse professionaalse eestikeelse lisaõpetuse kaasamist, samuti laiendatakse programmi esimestes klassides eesmärgiga tagada igas vene õppekeelega esimeses klassis eestikeelne õpetaja. Kümne kuuga aga peaministri erakonna eestvedamisel eestikeelsele haridusele üleminekuks suurt midagi tehtud ei ole ja mõne miljoni euro eraldamine meid siin ei aita. Loodame, et minister õige pea plaaniga meie ette tuleb.

Teine oluline teema, mida parlamendis on vedanud minu hea fraktsioonikaaslane Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja mida me oleme siin parlamendi suures saalis ka kultuurikomisjoni eestvedamisel arutanud, puudutab õpetajate järelkasvu teemat ja selle prioriteetsust – taas kord prioriteetsust millegipärast ainult sõnades. Eelarves ei ole seda näha. Me kõik teame, et algusest kuni selleni, kui me hakkaksime ootama mingeid tulemusi selles valdkonnas, läheb õige mitu aastat. On selge, et 2022. aastal see valitsus selles suunas midagi teha ei plaani. Algust 2022. aastal veel kindlasti ei ole.

Siis on kõrghariduse valdkond, kuhu me ka tegime ettepaneku 20 miljonit eraldada, sest me kõik teame, et kõrghariduse tegevustoetus avalik-õiguslikel ülikoolidel on 162 miljonit ja kõrgharidusele ligipääsu tagamiseks on 201 miljonit. Kuigi kõrghariduskulud on Eestis viimase kümnendi jooksul kasvanud, on need jäänud alla SKT kasvule. Kõrghariduse alarahastamine on probleem, mis seab ohtu Eesti kõrghariduse pikaajalise kvaliteedi. Rahapuuduses on ülikoolid piiranud pakutavate valikainete mahtu ja on olnud sunnitud suurendama eestikeelsete õppekavade asemel ingliskeelsete õppekavade arvu. Lisaks on suletud mitmeid erialasid. Selle üle ei saa kuidagi rõõmu tunda, vaid ainult nördimust väljendada.

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit. 

Tartu Ülikooli rektor professor Asser on välja toonud, et perioodil 2017–2020 kasvas tarbijahinnaindeks 5,3% ja palgad 5,9% aastas, aga kõrghariduse tegevustoetus vaid 2,5% aastas. Järgmiseks aastaks prognoositakse veelgi kiiremat inflatsiooni ja palgatõusu, mis tähendab, et lõhe elukalliduse ja kõrghariduse alarahastamise vahel aina laieneb. Jah, eelmine valitsus suutis jõuda kokkuleppele, et teadus‑ ja arendustegevus saab eelarvest oma protsendi, aga investeeringud kõrgharidusse ei käi kaasas SKT kasvu ja tegelike vajadustega.

Sama mure on reageerimisega riigikaitsekulude [vajadusele]. Hea kolleeg juba meenutas, et kevadel planeeriti RES‑i raames riigikaitsekulusid vähendada. Jumal tänatud, et mõistus pähe tuli ja olukord jäi samaks. Aga arvestades seda, mis toimub üle ilma ja meie lähedal, kogu tegelikku olukorda arvestades peaksime olema ammu unustanud oma 2%, riigikaitsekulud peavad arvestama tegelikku julgeolekuolukorda. Piir tuleb kiiresti valmis ehitada. Minu arvates peaks riigikaitsekulud olema miljard. Teised riigid käituvad mitte eelarverutiini, vaid tegelikku olukorda arvestades. Näiteks on ka Jaapan üle pika aja teatanud riigikaitsekulude olulisest suurendamisest, viidates tegelikule julgeolekuolukorrale maailmas.

Head koalitsioonisaadikud! Rohkem kontakti reaalsusega! Meie viis juhtida riiki nagu kriisi viib ka riigi kriisi. Kui olla reaalsusega kontaktis, on võimalik ennetada ja kõik ei saabu ootamatult ja tagantjärele. Aitäh! 

Nüüd, palun, Riina Sikkut!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Tõesti, oleme kuulnud kahest vaatenurgast sellest riigieelarvest räägitavat ja eks ta nii olegi. 13 miljardit on väga suur summa ja sellega saab teha väga palju head. Kahtlemata on kulusid, mida ei saa jätta tegemata: seadusest tulenevad kohustused, kulud, mida on kogu aeg tehtud ja mida ei ole ümber vaadatud. Samas, eelarve kui valitsuse kõige olulisem instrument peaks ikkagi kandma valitsuse prioriteete ja viima meid Eesti pikaajaliste eesmärkide suunas. Aga me näeme, et selles eelarves on selged murekohad.

Alustaks juba üle poole aasta räägitud protsendikärbetest. Me näeme, et huviharidust, aga ka näiteks Riigikogu Kantseleid puudutavad kärped on eelarves endiselt sees. Lapsed saavad 4 miljoni võrra kehvema ligipääsu huviharidusele. See puudutab eelkõige maapiirkondi, neid piirkondi ja neid lapsi, kellel on olnud huvihariduse kättesaadavus kehvem, valik huviringide näol väiksem. Kahtlemata kahjustab see Eesti tulevikku pikaajaliselt, kui lapsed ei saa oma andeid välja arendada ja tegelikult ka oma vaimset tervist huvitegevuse abil hoida.

Aga samamoodi Riigikogu Kantselei kärped, mis Riigikogu Toimetiste ja Arenguseire Keskuse töö löögi alla panevad. See ei ole õige, see ei ole väärikas. Iroonilisel kombel sai Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri analüüsi just valmis, täna seda tutvustati. Ma arvan, et väga paljud siin saalis olijad hakkavad seda analüüsi kasutama, neid numbreid tsiteerima ja sellest lähtuma järgmise mitme aasta jooksul maksupoliitilisi arutelusid pidades. See on ainulaadne sisend, see on vajalik sisend, ja kahtlemata seda tüüpi tegevust, seda tuge ka Riigikogule tuleks edaspidi rahastada.

Aga me ei räägi siin ainult, ma ei tea, võib-olla teoreetilisest kahjust. Need kärped, mida on pidanud tegema näiteks haridusvaldkond ja sisejulgeolek, et oleks võimalik õpetajate ning politseinike ja päästjate palka tõsta, tähendavad juba reaalset kahju. Näiteks, siseturvalisuses 3,5 miljonit eurot kärbet tähendab 50 politseinikku vähem, Põlva, Valga ja Võru piirkonnapolitseinike kohad kaotatakse. Kodakondsus‑ ja migratsiooniameti büroode lahtiolekuajad lühenevad, on päevi, kui need bürood on kinni, mis tähendab teenuse kättesaadavuse halvenemist, riigi kaugenemist [inimestest] paljudes Eesti piirkondades. See ei ole riigireform, kui protsendikärbet peale surutakse. Niigi pingul ja rahavajaduses valdkond, näiteks sisejulgeolek, saab kärbete abil palka tõsta ja töötajaid hoida, aga see tähendab sisejulgeoleku nõrgenemist meie kõigi jaoks, meie turvalisuse vähenemist. Selliseid otsuseid ei saa me praegu endale lubada.

Õpetajate palgast on korduvalt räägitud. Tõesti, õpetajate palk mõnevõrra tõuseb, aga sellise sammuga me ei saavuta ka järgmise kolme-nelja aasta jooksul eesmärki, et õpetaja palk jõuaks selleni, et õpetaja keskmine palk on 120% Eesti keskmisest palgast. Õpetajate järelkasvu hoidmiseks on seda vaja. Tegelikult nii õpetajate, politseinike, päästjate, kultuuritöötajate kui ka sotsiaaltöötajate palga tõusu tempo peaks olema umbes 200 eurot kuupalga tõusu aastas, kolm aastat järjest, siis me jõuaksime valdkondlike eesmärkideni. See samm, mis riigieelarvega tehakse, jääb väga lühikeseks. Ka valdkondades, kus see pool sammu tehakse, tuleb see millegi muu arvel. Sellist lööki näiteks siseturvalisusele me ei tohiks anda.

Esimesel lugemisel rahandusminister viitas küll, et sisejulgeolek saab paremasse toonusesse ja vormi. Tuleb nentida, et rahandusminister eksis. Paremasse vormi ei saa midagi, vorm muutub hoopis kehvemaks, eriti Tallinnast kaugemal olevates piirkondades ...

Palun lisaaega.

Jaa, palun! Kolm minutit lisaaega.

... me näeme seda mõju palju tugevamalt. See puudutab turvalisust, huviharidust, avaliku sektori teenuste kättesaadavust.

Nii et riigieelarve kulunumbrid ei ole vastavuses Eesti pikaajaliste eesmärkidega ja valitsusliikmete sõnastatud prioriteetidega. Seetõttu on sotsiaaldemokraadid teinud ettepaneku teine lugemine katkestada, sest nii nagu täna ka puldist tutvustatud, muudatusettepanekuid on tehtud väga asjalikke. Tegelikult on mitmed neist erakondadeülesed, selles mõttes, et puudutavad näiteks õpetajate palka, seda, et õpetajate järelkasvu tagamiseks oleks võimalik õpetajate töötasu diferentseerida. Need ettepanekud on mitme erakonna tehtud, need vääriksid sisulist arutelu ja vääriksid eelarve muutmist, et vajalikud otsused saaksid rakendatud juba järgmisest eelarveaastast.

Palun toetust sotsiaaldemokraatide ettepanekule eelarve [menetlus] teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Eduard Odinets, palun!

Palun kaheksa minutit.

Palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt tänan kolleeg Riina Sikkutit üldise ülevaate eest sotsiaaldemokraatidele olulistest teemadest ja loomulikult meie ettepaneku kordamise eest teisel lugemisel eelnõu menetlemine katkestada. Igati ühinen nende mõtetega.

Aga nagu ikka heaks tavaks, käivad siin ka fraktsiooni teised inimesed ja esindajad rääkimas nendest teemadest, mis on nendele südamelähedased ja neile muret teevad. Kui nendele muredele ei leita lahendusi riigieelarvest, siis sellest tuleb rääkida ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. Selleks ma täna siia kõnelema tulingi.

Minu lemmikvaldkondadest lähtuvalt on loomulikult minu murekohad ja südameasjad hariduse ja kultuuri teemad. Mitmed kolleegid on täna siin juba korduvalt sellest rääkinud, ju on see meie ühine mure. Aga paraku tundub, et see ühine mure on just nagu ainult osa parlamendi ühine mure, just nagu ainult opositsiooni mure.

Korduvalt on juba räägitud, et 44 väga sisulist, väga head ja Eesti inimeste elujärge parandavat ettepanekut on lihtsalt maha hääletatud, ilma eriliste selgitusteta, ja neid nimetatakse huvitavaks ideekorjeks. No ei ole nii, ei ole hea nii käituda. Ainukene parlamendist tulnud ettepanek, mis on heaks kiidetud, oli koalitsioonipartnerite muudatusettepanek. Jällegi, millisest parlamentaarsest kultuurist me räägime ja kuidas me saame jätkata seda arutelu nii, et parlament on see, kes otsustab, parlamendi ettepanekud on olulised, parlamendi sõna maksab? Nagu me näeme, maksab ainult koalitsioonierakondade sõna ja sedagi väga väikeses ulatuses, see oli vist 2 miljonit eurot või midagi sellist. Kahju kuulda ja kahju, et selline suhtumine on lahkuval rahanduskomisjoni esimehel ja tema kolleegidel.

Aga nendest murekohtadest. Loomulikult, õpetajate töötasu, õpetajate palga tõus, õpetajate töötasu diferentseerimine ja täiendavad vahendid kohalikele omavalitsustele. Nendest on siin juba räägitud. Tunnustame koalitsiooni, et mõningased summad palgatõusuks on leitud selles olukorras, kus seatud eesmärk on 120% riigi keskmisest tasust ja see aasta on see kõigest 85%. Liigutakse natukene edasi. Aga keskmine palk jookseb palju kiiremini eest ära, pluss inflatsioon ja kõik muud sellised asjad. Väga kahju, et sotsiaaldemokraatide ettepanek tõsta õpetajate palka, anda vahendeid juurde, ei leidnud toetust. See kuidagimoodi ei aita kaasa sellele, et näidata õpetajatele, et nende tööd väärtustatakse, tagada õpetajate järelkasvu, tuua rohkem ambitsioonikaid motiveeritud noori inimesi õpetajakutset omandama ja koolidesse tööle minema.

Loomulikult, diferentseerimine, millest räägitakse päris palju. Koolijuhid räägivad, et neil peavad olema võimalused tasustada õpetajate lisatöid. Selleks ei leia me taas piisavalt vahendeid ja tundub, et see just nagu ei oleks probleem: klassijuhatamine, uurimis‑ ja loovtööde juhendamine, kõik muud lisatööd. Koolijuhid vajavad seda toetust. Jah, me teame, et meil on päris palju võimekaid omavalitsusi, kes leiavad selle raha oma eelarvest. Olgem ausad, enamik ikkagi maksab riigi miinimumi ja mitte kopikatki, mitte sentigi rohkem. Kui me nüüd ei lahenda seda muret, siis asi läheb aina hullemaks.

Huvihariduse teemadel on ka siin räägitud. Huviharidusest räägib sotsiaaldemokraatide fraktsioon kevadest saati. Jah, leiti natukene raha juurde, aga see siiski ei lahenda probleemi. See puuduolev summa, mis taastaks senise olukorra, oleks 4 miljonit eurot. Selleks ei leitud rahanduskomisjoni tasandil võimalust. Sellised omavalitsused nagu Kohtla-Järve, kust mina tulen, nende rahandusinimesed, selle omavalitsuse rahandusinimesed ütlevad otse välja, et nad hakkavad ringe kinni panema, nad panevadki kõik kinni, sest neil ei ole seda raha mitte kusagilt võtta – vastupidi sellele, mida rahandusminister ja valitsus meile siin väidavad.

Ja loomulikult see hasart[mängu]raha külmutamine, millest me siin rääkisime. Me väga loodame, et majandusolukord paraneb ja hasart[mängu]maksu hakkab rohkem laekuma. Aga me külmutame ta selle aasta tasemel. Sotsiaaldemokraatide ettepanek oli, et taastame selle ja tõstame seda prognoosi kohaselt, nagu alguses oli planeeritud. Ei, ka sellele ei leitud toetust. Siin on jällegi kannatajad need, kes on kõige nõrgemas positsioonis: lapsed, noored, kultuur, sport, puuetega inimeste sport, väikesed regionaalsed investeeringud, väikesed kultuuriinvesteeringud. Ei ole hea käitumine valitsuskoalitsiooni poolt.

Loomulikult, kultuurivaldkond, seesama kultuuriranitsa projekt. Väga suure hurraaga alustati seda projekti, suured lubadused jagati valdkondadele, haridusasutustele. Tean mitut kooli, kes hakkasid juba sättima ja muutma oma  õppekava, et pakkuda lastele rohkem kultuurikogemuse võimalusi. Ja mida me näeme? Aastaks miljon eurot terve Eesti peale, kõikidele, kümnetele tuhandetele lastele, mitmesajale tuhandele lapsele. No ei ole hea suhtumine, ei ole hea käitumine. Me räägime siin kokkuvõttes väga väikestest summadest meie 13‑miljardilise eelarve juures. "Ei, need ettepanekud on tulnud opositsioonist, hääletame nad lihtsalt maha."

Loomulikult, kultuuritöötajate palga tõus. Ka siin on võimalik asju ära teha, on võimalik lisavahendeid leida, et väärtustada meie kultuuritöötajaid. Nii õpetajate kui ka kultuuritöötajate palgad panustavad väga hästi soolisesse palgalõhesse, millest me väga palju räägime. Ka siin me peaksime mõtlema kaugemale kui oma parteipoliitilised huvid.

Nii nagu kolleeg Riina Sikkut juba ütles, sotsiaaldemokraadid ei saa hääletada sellise eelarve poolt. Sellepärast me tegimegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Me kutsume koalitsiooni tervele mõistusele ja kutsume koalitsioonisaadikuid natukenegi arvestama opositsiooni ettepanekutega. Nad ei tule niisama lambist, nad tulevad südamest, sellepärast et süda valutab väga mitme teema pärast. Aitäh!

Helmen Kütt, palun! Kaheksa minutit.

 Lugupeetud eesistuja! Head ametikaaslased! Minu ees kõnelenud inimesed, kes muudatusettepanekuid esitasid, ja fraktsioonid on tegelikult juba väga paljudele probleemidele selles eelarves tähelepanu juhtinud. Mina tahaksin ühe teema juurde tuua natukene veel selgust ja lisada loetelu sellest, millest kõigest on räägitud ja mis vajaks lahendamist. Oli 45 muudatusettepanekut, aga nagu head ametikaaslased on välja toonud, mitte ühtegi neist ei ole arvestatud ei osaliselt ega täielikult. Lihtsalt ei ole arvestatud. 

Ma tahaks rääkida muudatusettepanekust nr 15, mis puudutab toimetulekupiiri tõstmist. Veidi täpsustuseks kolleegidele, aga ka muudele inimestele, kes jälgivad meie ülekannet, et toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Hetkel on see pere ainsale või esimesele liikmele 150 eurot ja igale järgnevale täisealisele pereliikmele sellest 80% ehk 120 eurot ja alaealisele lapsele 120% ehk 180 eurot. Viimati muudeti toimetulekupiiri 2019. aastal. Sellest 150 eurost peab piisama ravimite, toidu, majapidamistarvete, riiete, sideteenuste, esmatarbekaupade ja muu eest tasumiseks. Me kõik teame, et kallinenud elekter mõjutab kindlasti kõiki neid kuluartikleid.

Muudatusettepanek, mille esitasin koos kolleegide Raimond Kaljulaidi ja Riina Sikkutiga, on väga lihtne. See puudutab toimetulekupiiri tõstmist 170 eurole pere esimesel liikmel – kui mäletate, seni on see 150 – ja muudatuse tulemusena kasvaks pere teise ja iga järgneva täisealise pereliikme toimetulekupiir 136 euroni tänaselt 120-lt ja iga lapse toimetulekupiir 204 euroni kuus ehk tänaselt 180 eurolt 204 euroni kuus. Lihtne seadusemuudatus, aga aitab väga paljusid.

Juba 29. oktoobril pöördus üks Eesti rikkamaid ja kõige suurem omavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, abilinnapea näol Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole. 29. oktoobril ei olnud veel kohalikel omavalitsustel selge, kuidas rakendub selline toetusmeede nagu CO₂ rahast tulenev täiendav toetusmeede, mis peaks pakkuma abi suhtelises vaesuses elavatele peredele energiakulude kallinemise mõjude leevendamiseks. Tallinna Linnavalitsus on välja toonud väga mõistvad põhjendused. Ka nemad on taotlenud toimetulekupiiri adekvaatset ehk toimetulekut tagavat tõusu. Välja on toodud ka see – nüüd tsiteerin kirja –, et mainitud sihtrühma suurus võiks Rahandusministeeriumi esialgsetel hinnangutel olla ligi 70 000 inimest, kes hakkaksid sellest uuest toetusmeetmest raha saama, samas ei ole läbi mõeldud, kuidas abi inimesteni toimetada nii, et see ei tooks kaasa ebainimlikku halduskoormust kohalikele omavalitsustele, oleks lihtne ja selge. Paralleelina võib öelda, et toimetulekutoetust sai 2020. aastal Eestis kokku umbes 10 000 peret, mida on seitse korda vähem, kui on planeeritava sihtrühma suurus. Edasi öeldakse selles kirjas, et kõik raskustesse sattunud inimesed väärivad inimväärset elamist, kuid ennekõike tuleks rõhutada vajadust tagada adekvaatne toimetulek lastega peredele. Vaesusel võib olla pöördumatu mõju lastele, kelle sotsiaalset suhtlust, arengut ja vaimset tervist ning ka edaspidises elus hakkamasaamist jääb pere toimetulekukitsikus mõjutama veel aastateks.

11. novembril pöördus Eesti Linnade ja Valdade Liit Rahandusministeeriumi poole. Ta tõi välja 30 probleemi ja lahendust vajavat küsimust just nimelt sellesama meetme, suhtelises vaesuses elavatele peredele energiakulu kallinemise mõjude leevendamise puhul. Need 30 ettepanekut ja probleemi on välja toodud koos selgitustega. Ma peatun ühel nendest probleemidest, et te saaksite aru, mida see tähendab, kuidas need inimesed reaalselt seda toetust hakkavad saama või siis ei hakka saama.

Siin viidatakse, et toetust saab määrata tagasiulatuvalt kuni nelja kuu ulatuses. Seega on eeldus, et hiljemalt jaanuaris 2022 hakkavad omavalitsused toetust maksma. See tähendab, et käesolevast ajast 1,5 kuu jooksul peavad omavalitsused jõudma leida ja palgata täiendava personali, looma neile füüsilised töökohad, tagama väljaõppe, sealhulgas STAR‑i ehk infotehnoloogilise süsteemi, mida kasutab sotsiaalvaldkond, kasutamiseks ja kehtestama korra, mille alusel toetust maksma hakatakse. Kas eelnõu väljatöötamise käigus on piisavalt hinnatud [omavalitsuste] suutlikkust ja [selle ettepaneku] reaalsust? Kas on võimalik tutvuda vastava analüüsiga? Märgime lisaks, et pere, kes tuleb neli kuud ilma toetuseta toime, ei ole ehk see sihtgrupp. Ta vajaks ju toetust varem. Kui jääb alles kohaliku omavalitsuse kohustus määrus koostada, siis ei pruugi neljast kuust piisata ja sel juhul ei saa veebruaris enam septembri eest toetust tagada. Tagantjärele toetuse maksmine olukorras, kus elektri hind on juba kallinenud, tundub mõistusevastane.

Siin on veel väga mitmeid põhjuseid toodud. Esitatakse küsimus, kas nimetatud meede ei oleks võinud varem rakenduda, kas ei oleks siiski mõistlikum, arvestades ka omavalitsuste halduskoormust seoses kroonviiruse olukorra ja sotsiaaltöötajate niigi suure koormusega, lahendada see muul viisil.

Head sõbrad! See muu viis ongi toimetulekupiiri tõstmine. Kui me tõstame toimetulekupiiri, siis need pered, kes läheksid muidu taotlema seda toetust, saavad selle tõttu paremini toime.

Meedias hakati väga vara seda uut toetust välja reklaamima, aga kohalikud omavalitsused ei olnud saanud mingit infot, neil hakkasid telefonid helisema, inimesed hakkasid nende poole pöörduma. Nad ei oska neid aidata, sest keegi ei tea, kuidas see meede rakendub. Toetage palun muudatusettepanekut nr 15, sest see lahendaks ka selle probleemi.

Lõpetuseks. Kahjuks ei kajasta see eelarve mitte mingisugust leevendust inimeste osaluse kompenseerimisel pikaajalises hoolduses. Hooldekodu kohamaksud tõusevad juba 1. jaanuarist 2022, aga lubatud on seda rakendada ja ministeerium on võtnud selle prioriteediks aastast 2023. See on täpselt sama, nagu lubatakse pensionitõusu sellest ajast baasosa tõusu näol ja lubatakse keskmise pensioni tulumaksuvabastust. Miks seda tehakse siis? Tulemas on Riigikogu valimised! Järgmine aasta aga vaadake ise, kuidas hakkama saate. Aitäh! 

Hele Everaus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Kõik see, mida ma olen siin kuulnud – absoluutselt õige ja kõik väärib toetust. Ma ei tee pikalt. Mõtlen ka, et loomulikult see ei ole see koht, kus seda arutada, aga ma ei ole kuulnud ühtegi ettepanekut, kuidas tulubaasi suurendada. See raha ei tule ju kuskilt kuuse alt. See tuleb ikkagi ettevõtlusest, majandusest. Ma olen nõus, et kui kõik see oleks rahaliselt kaetav, siis see peakski saama kaetud ja palju rohkemgi veel. Aga ma usun, et me peame mõtlema sellele, kuidas me saame majandust toetada, ettevõtlust toetada, sest kogu avalik sektor, kõik need mured, mis meil täna on – need on ju tegelikult majanduse katta. Kuna majandusel ei lähe õnneks praegu väga halvasti – ma usun, et see on positiivne suund –, siis selles mõttes ma oleksin optimistlik.

Ma saan muredest aru ja ma olen absoluutselt kõigega nõus, aga meil peab olema kuskilt seda raha võtta. Me võime kodus ideaalselt mõelda. Paljud kiirlaenuvõtjad on läinud seda teed ja arengud ei ole läinud väga positiivselt. Ma toetan kõiki neid, kes on väga suurte murede kõrval ka ettepanekuid välja toonud, aga ma arvan, et me ei saa teistmoodi, kui vaadata ikkagi reaalset majanduskeskkonda. Niimoodi need asjad lähevad ja on läinud meil Eesti riigis. 

Ma soovin meile kõigile tegelikult optimismi ja jõudu. Ma arvan, et kõik need asjad saavad tasapisi teoks. Mul on samad mured, mis on teil, kes te need siia meie ette olete toonud. Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid ja meie õhtused kuulajad! Kolleeg Urmas Reinsalu tõi oma kõnes hästi välja need kevadised segadused, mis meil olid kaitsekulude ümber. Kaitseministri umbusaldamine ei ole just tavapärane protseduur Eestis, aga see leidis aset. Kas neid segadusi oleks võinud vältida? Jah. Kas seda kõike oli vaja? Ei olnud.

Aga selle peale ütleks hetkel, et lõpp hea, kõik hea. Kaitsekulud on tuleval aastal 749,6 miljonit eurot, mis moodustavad 2,31% arvestuslikust SKT‑st, nagu prognoos järgmiseks aastaks on. Selle eest on põhjust valitsust tunnustada. Ma seda võimalust siin ka siiralt kasutan.

Aga nüüd on küsimus, mis saab edasi. Mis saab edasi? Kevadises RES‑is on meil kirjas, et 2023. aastal peaks kaitsekulutuste tase SKT‑s vähenema 2,16%‑le ja 2024. aastal koguni 2,02%‑le.

Uus riigikaitse arengukava 2022–2031 – mis raamistikus see on koostatud? See on koostatud raamistikus 2,00%. 2,00%! Kas praeguses julgeolekuolukorras me saame midagi sellist lubada? Vastan kohe, et ei saa. Seepärast kevadel – mul on tõsine palve valitsusele – vaadake RES‑i raamistik uuesti üle ja ärge kinnitage riigikaitse arengukava enne, kui teil on RES‑i raamistik üle vaadatud ja oluliselt laiendatud. Ehk sellest 2,3%‑st, mille me praegu oleme saavutanud, me ei tohiks mingil juhul minna allapoole, vaid vastupidi, selles julgeolekuolukorras peaksime me minema hoopis ülespoole.

Mis aastal me pidime jõudma kaitsekuludega 2%‑ni? See oli aasta 2002. Mis aastal me selleni tegelikult jõudsime?  See oli aasta 2012. Üheksakümnendatel olid kaitsekulud üldse alla 1% SKT‑st. See vahe, mis tekkis selle kahe kümnendiga, on väga suur. Millises arengukavas meil olid esimest korda kirjas keskmaa õhutõrje ja tankid? Ma ütlen teile, see oli kirjas riigikaitse arengukavas 2009–2018. Ja mis juhtus? Tuli majanduskriis ja tehti kärpeid. Seda kava ei olnud võimalik ellu viia. Oleks olnud ju loogiline, et kui tulid kärped, siis pärast oleks pidanud need summad kompenseerima. Aga midagi sellist ei juhtunud. Ka Ukraina sõda ei mõjutanud mitte kuidagi neid protsesse. Nüüd me oleme seisus, kus meil on väga tõsised võimelüngad. Me ei saa niiviisi edasi minna. Järgmise aasta probleemi me oleme lahendanud, aga me ei ole lahendanud strateegilist valdkondlikku probleemi terveks selleks kümnendiks. Nii ei saa me edasi minna. Ma olen sama meelt kõigi kolleegidega, kes on selle küsimuse juba enne mind tõstatanud.

Paluks lisaaega ka.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Teine oluline valdkond on sisejulgeolek. Siseministeeriumi eelarve on väga pingeline ja ei ole imestada, et Siseministeerium ei suuda oma riigikaitseülesandeid täita. Tegelikult vajaks Siseministeerium riigikaitseülesannete täitmiseks nelja aasta jooksul kokku umbes 80 miljonit ehk umbes 20 miljonit aastas, et nad saaksid ära teha sisekaitsereservi, täita kõik piirivalve põhilised ülesanded ja ka politseilised ülesanded, mis on laiemad kui tavapärane politseitegevus. Aga loomulikult, kui nende eelarve on nii pingeline, siis neil ei ole mingeid šansse neid ülesandeid täita. Loomulikult, nii Kaitseministeeriumil kui ka Siseministeeriumil ja nende allasutustel ei ole ju vahet, kas see raha tuleb maksutulust, laenu arvel või kust see tuleb. Nemad lihtsalt vajaksid seda.

Me oleme terve meie Riigikogu ametiaja elanud peaaegu permanentses kriisis. Tervisekriis hakkas pihta juba 2020. aasta alguses. Sellest tulenes majanduskriis. Majanduskriisist me oleme saanud nüüd küll üle, aga on tulnud energiakriis ja on tulnud tõsine julgeolekukriis. Venemaa koondab Ukraina piirile vägesid juba teist korda selle aasta jooksul. See liitkriis ei ole veel lõppenud, see läheb ikka veel edasi ja me peaksime palju tõsisemalt selleks valmistuma. Ma ei oska ka öelda, kuhu suunda see järgmisel aastal või juba selle aasta lõpus võib veel keerata, kui me arvestame seda, mis Venemaa ja Ukraina piiridel toimub, ja seda, mis põhimõtteliselt toimub Taiwanil. Kõik need asjad on omavahel seotud. Me ei saa lähtuda praegu sellest, me ei saa arvata, et me läheme tagasi tavaolukorda. Me ei lähe tagasi tavaolukorda. Kriisidel on kalduvus eskaleeruda ja jõuda välja mingi otsustava punktini.

Lõpuaja kasutaksin ära hea kolleegi proua Everausi küsimusele vastamiseks. Mul ei ole head plaani, kuidas raha juurde tekitada, aga ma võin öelda ühe plaani, kuidas raha mitte vähendada. Ma toon näite tsemenditööstusest. Tsemenditööstus läks kinni, kuna ei jõudnud enam osta CO₂ kvoote. Terve majandusharu, mis andis üle 2% meie SKT‑st, mille käive oli üle 2% SKT‑st, lakkas lihtsalt olemast, mis tähendab seda, et seda ala enam ei ole. Ega me ehitada ilma tsemendita ikka ei saa. Kust see tsement siis tuleb? Valgevenest või Hiinast või kusagilt mujalt. Ärme selliseid asju enam teeme, et me lihtsalt viime mingi majandusharu seisu, kus ta lakkab olemast, ilma et meil oleks sinna midagi asemele panna. Tänan! See on kõik.

Mihhail Lotman, palun!

Austatud eesistuja! Hea Riigikogu! Ma ei hakka kordama seda, mida on siin räägitud kaitsekulutustest, haridusest ja teadusest. Need viimased valdkonnad, haridus ja teadus, on minu valukohad. Ma olen nendest siin juba korduvalt rääkinud ja sõna võtnud ning ma ei hakka ennast kordama.

Ma ütlen ainult ühe asja. See asi on nii vastik, et mul on endal paha ja piinlik rääkida. Jutt käib nendestsamadest peaaegu 200 miljonist, millest on juba siin räägitud. See raha on pandud kõrvale ebaseaduslikult, see ei kajastunud sissetulekudokumentides. See raha oli mõeldud erakorralise  pensionitõusu jaoks. See oli selleks mõeldud juba varem ja oleks pidanud olemas olema juba 1. jaanuarist järgmisel aastal. Aga seda lükatakse aasta edasi. Kusjuures mitte 1. aprillini, nagu erakorralised pensionitõusud on siiamaani toimunud, vaid 1. jaanuarini. Ja põhjus näib olevat täiesti läbipaistev: sellega tahetakse ära osta suur osa valijaskonnast. On paha, väga halb, kui mingisuguses ametis on korruptsioon, paha, kui keegi minister viib endale koju kohvimasina. Kuid need on nii tühised asjad võrreldes sellega, mida praegu meie valitsus meie kaasosalemisel plaanib ja teostab. Kui telekaameratest on näha – ma punastan praegu, mul on piinlik ja väga vastik. Aitäh!

Margit Sutrop, palun!

(Kaugühendus)

Austatud eesistuja! Mul on väga suur kurbus, sellepärast et kõrghariduse rahastamine selles eelarves ei jõudnud sellisele tasemele, nagu ta võiks olla. Aga ma saan väga hästi aru nii rahandusministri kui ka haridus‑ ja teadusministri põhjendustest, et sel aastal seda lisaraha, mida me küsisime ja millest meil ka toetusrühmas juttu oli, ei olnud võimalik juurde leida, sest toimus 1%‑ni liikumine teadusrahastuses, mis võimaldab teha ka doktoriõppe reformi, mis võimaldab järgmisest aastast alates doktorandid teha nooremteaduriks ja maksta neile näiteks palka, mis on keskmise palga suuruses, järgmisel aastal juba 1600 ringis. Aga see toob kindlasti sellesama kõrghariduse rahastamise vajaduse veelgi selgemalt välja, sest on absoluutselt selge, et kui doktorant hakkab saama 1600 ja tema juhendaja saab ülikoolis õige natukene rohkem, siis see kindlasti ei ole normaalne olukord. Sellest, milline kõrghariduse reform võiks olla ka rahastamise poolest, hakkab väga paljuski sõltuma ka Eesti riigi tulevik. Mul on hea meel, et 9. detsembril on meil Riigikogus sellel teemal OTRK.

Samamoodi on mure õpetajate järelkasvu pärast. Ma olen nõus kõikide kõnelejatega, kes täna nõudsid rohkem raha haridusele, olgu siis õpetajate palga ja järelkasvu [probleemi] lahendamiseks või ka kõrgharidusse rohkem rahastust. Aga on täiesti selge, et Eesti riigil seda raha kusagil üle ei ole. Me ei pääse kusagile suurematest reformidest, mis tuleb teha nii koolivõrgus kui üldse ka kõrghariduse rahastamise aluste ümbermõtestamisel. Selleks ma palun kõikide, ka opositsioonierakondade inimeste kaasamõtlemist ja toetust. On hea meel, et see toetusrühm on moodustatud ja me sinnani jõuame.

Tõepoolest, olen väga nõus oma erakonnakaaslase professor Everausi mõttega, et raha tuleb juurde luua, me peame investeerima. Just sellepärast on mul ka hea meel selle pärast ja ma kiidan järgmise aasta riigieelarvet selle eest, et me alustame just teaduse rahastamise parandamisest, kust võiks ka suuremad investeeringud tulla, kust me tarkuse kaudu kasvatame seda lisaväärtust, mida me saame ümber jagada. Seetõttu ma arvan, et on aja küsimus, millal me leiame selle raha ka õpetajate palga jaoks ja teisteks investeeringuteks haridusse ja teadusesse. Aitäh teile!

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, kõigepealt on siit puldist asjakohane tänada kõiki ettevõtjaid ja maksumaksjaid selle eest, et meil on, mida ümber jagada. Võib-olla tõesti võiks kõik eelarvedebatid palju rohkem keskenduda tulutemaatikale, sest mulle tundub, et ka siin saalis ja ministeeriumides sageli eeldatakse, et meie tublid ettevõtjad on ikkagi need, kes tahavad riigilt hirmsasti midagi tagasi saada, mingit subsiidiumi saada. See on justkui ilmne vajadus. Tegelikult jääb ettevõtjatega suheldes alati kõlama see, et nad tahavad ise hakkama saada. Nad tahavad ise panustada, nad ei taha, et nad peaks küsima kellegi käest mingisugust toetust selleks, et nad saaksid olla ja oma tööd teha. Täpselt sama, ma usun, on tegelikult kõikide tublide Eesti inimestega, nendega, kes töötavad ja maksavad makse. Nad tahavad saada selle töö eest, mida nad teevad ükskõik millises sektoris, väärilist palka ja tulla oma eluga toime. Kellelgi ei ole kunagi huvi tulla küsima riigi käest, julgen öelda, almust, et oma elu ja perega hakkama saada.

Ma tahaksin soovida ka seda, et riigieelarve koostamise juures räägitaks oluliselt rohkem Eesti elujoonest. Eesti elujoon on tegelikult regionaalne tasakaalustatus. Ei ole võimalik rääkida Eestist kui arenevast riigist, rahvusriigist kahe keskuse, kahe tõmbekeskuse kontekstis, ja ülejäänu oleks justkui tõukekeskus. Riigikontroll on ju väga mitmel korral toonud seda probleemi oma aruannetes ja auditites ühel või teisel moel välja, aga kahjuks kipub see jääma selliseks hääleks, mis kõlab kurtidele kõrvadele. Isegi siis, kui me ei jaga otseselt oma riigi maksumaksja raha, mis on tekkinud meie inimeste ja ettevõtete toel, kui me räägime Euroopa võimalikust arengutoest, isegi siis me ütleme, et see rong on juba läinud. Mis rong on läinud? Kas selle rongi nimi oli Eesti riik või millest me räägime? Nendele küsimustele me peaks vastama palju rohkem.

Kui rääkida sellestsamast tööst, töö tegemisest, mille läbi tekib lisandväärtus – ja üha rohkem seda lisandväärtust peab tekkima –, siis on ka neid töökohti, mida on vaja selleks, et kasvatataks meie lapsi, hoitaks neid ja kantaks hoolt meie eakate eest. Paraku küll on siit kõnetoolist täna kõlanud, et riigileib on justkui õhuke, aga pikk. Mulle tundub, et me väga kiiresti liigume sellesse perioodi, kui inimesed ei saa seda õhukest riigileiba enam endale lubada. Selle kohta on ju kinnitusi kõlanud väga-väga palju. Seesama tervisekriis on toonud esile just nimelt riigisektori palga temaatika. Needsamad lasteaiakasvatajad, kultuuritöötajad, hoolekandeasutuste töötajad, meditsiinivaldkonna inimesed, siseturvalisuse valdkonna inimesed – nad tegelikult hoiavad ju meie riiki, meie inimesi. Kui nad peavad seda tegema ligi 1000‑eurose kuupalgaga, siis tekib küsimus, et äkki me oleme läinud liiale liigse betoneerimisega ja [liiga] väikese panusega oma inimestesse.

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit lisaaega. 

Ma arvan, et see on meile kõigile tõsine mõtlemise koht. Ma tean, et eelarveanalüütikud näevad selles hästi suurt kulu, püsikulu, nii nagu pensionide maksmisel, mida tuleb ka kaasas kanda. Tuleb alati hinnata seda võimet, kui palju me suudame raha tekitada, et nendest lubadustest kinni pidada.

Aga minu meelest kõige hullem, mis saab juhtuda, on see, et ühel hetkel me peamegi tõsiselt rääkima sellest, et meie lapsi ja meie eakaid hooldab võõras tööjõud. Kas see on see suund, kui me isegi oleme juba kehtestanud reeglid, et neile tuleks maksta rohkem kui meie oma inimestele? See palgavaesuse teema minu meelest on läbiv ja jääb läbivaks.

See just nimelt on ka sellise regionaalse elujoone teema, sest kui me siin ei suuda ka riigisektoris astuda sammu, siis peagi leiame eest veel hõredamalt asustatud maapiirkonna, kus ei ole enam lapsi, või kui neid on, siis ainult suvekuudel kuskil heinamaaäärel kilkamas. See kindlasti ei ole minu vaates ja ma arvan, et ka Isamaa vaates, see Eesti, mida me tahaks tulevikuvaates ehitada.

Nii et mõttekohti on palju, alates riigikaitsest ja iseolemisest kuni meie inimeseni, kes tahaks ise olla selle kõige suure sees. Sinna vahele mahub oi-oi kui palju. Ma tänan kõiki parlamendisaadikuid, kes on võtnud selle rolli, et tulla ja rääkida meie oma riigieelarvest, nendest suundadest ja murekohtadest. See on üks võimalus, kuidas teha eelarvet Eesti riigi maksumaksja jaoks arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Vaadates seda eelarvet, tekib vahest küsimus, et kas ei taheta aru saada, ei saada aru või ei soovita aru saada.

Vaatame ettevõtlust. Eelmise aasta lisaeelarve [tegemise] ajal vähendasime veeteetasu nulli peale. Selle aasta aprillist järgmise aasta aprilli lõpuni on see vähendatud 50% võrra, mis on toonud Eesti sadamatesse kaubavood. Kui ülejäänud sadamates randuvate laevade arv on vähenenud, siis Eestis on see suurenenud. Arvutuste järgi on 35 miljonit eurot tulnud raha juurde. Riigil oleks vaja investeerida 16 miljonit ehk pool raha tuleks juurde. Siis aga kuidagi tekib olukord, kus keegi arvab, et arutame, kuidas arutame, aga ärme nüüd 50% soodukat teeme, jätame 25%, see on väga hea. Aga vahepeal on kõrval naabrid ka teinud veeteetasu soodustust. See tähendab, et ühel hetkel need laevad, kes on toodud tagasi Eesti sadamatesse, lahkuvad siit ja lähevad naabrite juurde, need rahavood jäävad Eestisse tulemata ja paljud töökohad võivad kaduda, sest tööd lihtsalt ei ole. Tänases kriisiolukorras on väga oluline ettevõtlust toetada ja teistpidi toob ettevõtlustoetus kasu ka riigieelarvele.

Teine meie Balti mere lipulaev – reisilaevad. Suutsime kriisiperioodil toetada reisilaevandust ja nüüd järgmisest aastast seda [toetust] enam ei ole, nagu oleks 31. detsembriga kriis läbi.

Andres, eelkõneleja, just rääkis tervishoiust ja turvalisusest. Me ei ole praegust kriisi suutnud mõistlikult ohjata ja õigel ajal otsuseid teha. Tegelik küsimus ei ole täna mitte koroonahaigetes, vaid näiteks vähihaigetes, keda sureb tunduvalt rohkem ja kes on viimaste meediauudiste järgi juba sadades, kui mitte rääkida tuhandetest, operatsioonijärjekorras. Jah, võib-olla puusaproteesi vajav inimene ei sure ära, kui see aeg pikeneb kuu, kaks või kolm. Aga vähihaigel on küsimus, kas ta saab operatsioonile või mitte, tihti päevades ja nädalates, aga mitte kuudes ja aastates.

Kui me sedapidi võtame, et me kaotame töötajaid, ja mitte ainult ühe või kaks või kolm, siis see on see koht, kus minu arvates tuleks nii sotsiaalministril kui ka kogu valitsusel ikkagi peeglisse vaadata ning leida lahendus, ja kiire lahendus. Ei saa olla, et kui on 500 haiget äkki tekkinud haiglasse, siis kogu haiglavõrk on kokku kukkumas, me lahendust ei leia ja me tilgume sellest kaks-kolm kuud taga. Kui Riigikogu on teinud ettepaneku, siis algul öeldakse, et seda pole vaja, ja kolme kuu pärast tehakse see otsus. Aga selleks ajaks on paljud rongid juba nii kaugele läinud, et isegi tagatulesid enam ei näe.

Me räägime inimeste hakkamasaamisest kriisi ajal. Täiesti arusaamatu, kui Rahandusministeeriumi prognoosi järgi järgmine aasta laekub elektri, gaasi ja soojamajanduse käibemaksust ja CO₂ kvoodi müügist ...

Palun kolm minutit juurde.

Palun! Kolm minutit.

... kokku suurusjärgus 270 miljonit lisaraha. Tänaseni ei ole veel seadust, et isegi madala sissetulekuga inimestele saaksid kohalikud omavalitsused toetust maksta. Täna loen jälle uudist, juba kolmandat nädalat järjest, kuidas valitsus on otsustanud, et 38 miljonit jagatakse raha. Kes nüüd kellele valetab? Riigikogus ei ole see seadus kolmandat lugemist läbinud. Alles on poogitud teisel lugemisel ühe teise seaduse juurde parandusettepanek, et kohalikud omavalitsused üldse saaks seda raha kasutada perede toetamiseks.

Ma ei tea, kui palju siin saalis on neid inimesi, kellel on kodus gaasiküte ja kes on saanud kätte oktoobrikuu arve. Jah, Riigikogu liikme palgaga me jõuame seda maksta. Aga keskmise palgaga võtaks palja sooja eest maksmine pool palka, peres võetakse kelleltki pool palka. Ja siis räägitakse, et me ju kompenseerime, võtame ühest taskust inimestelt ära 270 miljonit ja teise käega anname vastu 38 miljonit.

Me oleme pakkunud, et kiire otsus, käibemaksu vähendamine 20%‑lt 9%‑le, lahendaks palju probleeme nii gaasi, elektri kui ka soojamajanduse puhul. Võrgutasu. Taastuvenergia – miks peaks inimesed taastuvenergiat kinni maksma, kui CO₂ kvoodi müügist me saame lisatulu? Püüame koos selle talve üle elada, et meie inimesed ei jääks võlgnikeks, sest nad ei suuda neid arveid maksta. Täna on alles november, pole veel õiget külma olnud, mõnel päeval on viie-kuue kraadi juurde korra langenud. Aga kui tuleb väljas pakane, mis siis need arved on?

Me räägime pensionitest. Nagu oleks uudis see, et teine pensionisammas on muutunud vabatahtlikuks ja tänu sellele on sajad miljonid laekunud eelarvesse lisaraha. Millegipärast püütakse nüüd Riigikogu valimisteks valmistuda ja alles 2023. aastal tahetakse erakorralist pensionitõusu või keskmise pensioni tulumaksuvabastust teha. Muidugi pean ma tänama Reformierakonda selle eest, et see tulumaksuvabastus on laua peale pandud, sest kaks aastat eelmise koalitsiooni ajal oli mina üks nendest, kes raius iga eelarve juures, et see tuleks ära teha, aga tänane ja tolleaegne sotsiaalminister ütles, et see ei ole võimalik, no ei ole võimalik. Peaks mõtlema.

Lõpuks haridus. Aeg oleks nagu see hariduses ära teha. Selle tõttu, et korruptsioonilist 5 miljonit jagatakse testide peale, esitatakse vabandusi. Aga see, et hariduses on raha puudu ja meie lapsed selle pärast kannatavad, on eluline [küsimus]. See eelarve ei ole täna millegipärast tehtud Eestimaa inimeste poole vaadates. Aitäh!

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma alustan ühe tuntud rahvaliku looga, aga kordamine on tarkuse ema. Sõidavad hani ja siga jääpanga peal. Jääpank hakkab kosele liginema ja hani ütleb, et kuule, paremale-paremale, võtame kaldasse, muidu sõidame kosest alla. Aga siga ütleb: "Otse!" Hani kordab veel paar korda: "Lähme nüüd kaldasse!" Siga ütleb: "Otse!" Noh, hani tõuseb lendu ja lendab kaldale, aga siga sõidab kosest alla ja saab hukka. Vat see eelarve ja see riigivalitsemine, mida me praegu näeme, on just nimelt selline põmmpäine. Uskumatu, et mitte midagi ei ole õpitud ja mitte midagi ei ole unustatud, nagu öeldi Bourbonide kohta pärast Prantsuse revolutsiooni.

Mida ei ole siis õpitud? Ei ole õpitud seda, et elu on dünaamiline ja me ei ela enam külma sõja järgses ajas, vaid me elame külma sõja järgse aja järgses ajas. Maailm on niivõrd muutunud, väljakutsed on muutunud, majandusolukorrad on muutunud. Maailm ei ole unipolaarne, maailm on multipolaarne. Raha trükitakse juurde, raha kaotab väärtust. Inimmassid, sajad miljonid inimesed on maailmas liikvele läinud, see tekitab uusi väljakutseid, see nõuab uusi kulutusi riigilt. Sellest ei ole mitte midagi õpitud. Aga ei ole unustatud seda, et kunagi, 1990. aastatel pandi püsti tasakaalus eelarve postulaat: ei saa rohkem kulutada, kui on teenitud. Saab küll. Kõik kulutavad rohkem, kui teenivad, sest raha trükitakse juurde tohutus koguses. Enne, kui see raha kaotab oma väärtuse, tuleb see kasutusele võtta ja konverteerida millessegi, mis on – ja see on valitsuse esmane ülesanne – kas inimeste heaolu tõstmine või riigi julgeoleku kindlustamine. Meil ei tehta ei üht ega teist. Meil on ametnike kokku pandud eelarve, mis on närutamise eelarve.

Eelmisest valitsusest mäletame väga hästi, kuidas Rahandusministeeriumi spetsialistid käisid meid tuimalt veenmas selles, et aktsiise ei tohi langetada, sest siis läheb riigieelarve omadega täiesti tasakaalust välja ja ees terendab katastroof. Me langetasime aktsiise ja katastroofi ei tulnud. Küll tuli aga tagasi Eestisse tankimine, kadus ära poeralli-viinaralli lõunasuunas ja tulid tagasi turistid, kuni koroona siin oma korrektiivid tegi. Närutamise eelarvega mitte midagi saavutada ei ole võimalik, aga see on närutamise eelarve ja niisugust eelarvet on lihtsalt piinlik vaadata.

See eelarve muidugi on, nagu vene keeles öeldakse, pokazuhha‑eelarve ehk selline silmamoonduseelarve. Mulle siinkohal meenub Moskva suurvürst Ivan Kalita 14. sajandi algusest. 1325, kui ma ajaloolasena õigesti mäletan, sai ta Moskva suurvürstiks, kes harrastas Kremlisse sõites ja Kremlist välja sõites rahvale peenraha pildumist ja saigi sellest oma hüüdnime Ivan Kalita ehk Rahakott. Nii, aga mis tegelikult oli? Tegelikult kröönis ta seda sedasama Moskva rahvast, pigistas neilt välja viimase, et riigi vajadusi ja isiklikke vajadusi pillavalt rahuldada. Me näeme siin riigis täpselt sedasama.

Me teame ju väga hästi, et Reformierakond on praegu tulnud välja ettepanekuga, et tõstame Riigikogu liikmete palka. Rahvas, raibe, näri muru, aga Riigikogu palka peame tõstma, sest elukallidus ju, näete, läheb eest ära. Kas rahvas ka järele tuleb oma sissetulekutega, see on teine teema. See ei puutu meisse nii palju, siin me teeme silmamoondusi. Siin me räägime sellest, et me tõstame päästjate palka, tõstame nii palju, et päästjad uluvad nördimusest. Päästjate ametiühingu liikmed helistavad, kurdavad, küsivad, kas te midagi ei saa teha riigieelarve menetlemise käigus, et meil tõepoolest palgad tõuseksid ja me ei peaks kahte-kolme töökohta pidama, et peret toita ja ise toime tulla ning inimväärselt, mingisuguse keskklassi standardi järgi oma eluga hakkama saada. Ei, me viskame Ivan Kalita moodi ...

Kas te soovite lisaaega? Härra Helme, kas te soovite lisaaega?

Jaa, aitäh, ma soovin lisaaega.

Palun! Kolm minutit.

(Kaugühendus)

... kopikaid ja kröönime rublasid, Vene rahast rääkides. Siis tullakse ja öeldakse, et aga raha ei ole ju kuskilt võtta. Ma ütleks, et Aivar Kokk tõi suurepärased näited selle kohta, kuidas raha on tulnud selle valitsuse eelarvesse sadades miljonites tänu eelmise valitsuse tegevusele. Sadades miljonites! Selle rahaga ei osata ju midagi peale hakata. No toome siin näiteks kas või selle haridusministeeriumi testikäki, külmhoone kobarkäki, selle saamatuse, ja me jõuame jälle tagasi selle sea ja hane jutuni: "Otse!"

Esitasin küsimuse rahanduskomisjoni esimehele: kas eelarves on selgelt näha, et COVID‑i probleemide lahendamiseks, haiglate toimepidevuse tagamiseks, haiglate võimekuse suurendamiseks on eelarvesse raha eraldatud? Tema ei osanud seda öelda, ta ütles, et seda peaks teadma tervise‑ ja tööminister. No eks me tema käest küsime, aga ma võin teile ette öelda, et ei ole ette nähtud. Ei ole ette nähtud. Ja kui ongi, siis on see ette nähtud nii, et see on sisuliselt raisatud raha.

Teiseks, julgeolekuolukord, millest rääkis Leo Kunnas, on nii järsult muutunud, ja siis tuleb pirtsakas mõisapreili, kes ütleb infotunnis, aga miks teie ei ehitanud siis piiri valmis. Aga meie ajal, minu ponnistuste tulemusena hakatigi piiri välja ehitama. Hakati ehitama! 25 miljonit esimese 23, ... – ma täpselt ei mäleta –, 23 ja poole kilomeetri väljaehitamiseks kolmikpunktist alates, lõunast alates. Nüüd räägitakse, kuidas okastraadirullid lähevad piirile. Sellega saab välja ehitada, selle okastraadiga, mis meil praegu on, umbes 30 kilomeetrit. Aga ainuüksi kagupiiri, lõunapiirist Lätiga rääkimata, on meil peaaegu 130 kilomeetrit. Rääkimata järvepiirist, kus meil üldse puudub plaan, kuidas seal julgeolekut tagada, ja rääkimata Narva jõe lõunapoolsest jupist, kust karguga võib üle hüpata. Seal on jah muidugi mingi kaameravalve.

Mida ma tahan öelda? Ma tahan öelda seda, sõbrad, et niisuguse eelarvega, niisuguse närutamisega, niisuguse ara ja visioonitu eelarve tegemisega me jõuame ikkagi sinna, kuhu Andrus Ansip meid lubas viia ja kuhu me oleme jõudnud, aga kust me kukume veel allapoole: Euroopa viie vaeseima riigi hulka. (Juhataja helistab kella.) Aitäh!

Kalvi Kõva, palun! 

(Kaugühendus)

Aitäh, istungi juhataja! Igaks juhuks, äkki lähen hoogu, palun ka kolm minutit lisaaega.

Palun! Kolm minutit juurde.

(Kaugühendus)

Aitäh! Head kolleegid! Täna on siin väga palju juba räägitud tähtsatest asjadest, mis siin eelarves sees on, ja ka nendest, mida siin eelarves sees ei ole. Mina pühendun neljale punktile. Ma mitte ainult ei räägi, vaid minu ettepanekud on majanduskomisjoni laual olnud ja need on kõik maha hääletatud. Nii et ei ole pelgalt ainult jutt.

Ma alustan põllumeestest. Vaadake, millegipärast on nii, et enne peab ikka siin Riigikogu ees platsi peal käima, meeleavaldust tegema ja tulema Toompeale oma muret kurtma ning alles siis saab valitsus või mõni koalitsiooni osapool aru, et asi on tõsine. Ma arvan, et meile ei ole mingi üllatus, me teame väga täpselt, missugust saaki sel aastal põllumehed said. Saaginumbrid olid ikkagi väga-väga viletsad. Ma kardan, et seda tulemust me näeme järgmisel aastal, kui põllumehed peavad hakkama ostma sisendeid ja pangad tõmbavad tahes-tahtmata kraane kinni. Nii et käesoleval aastal täiendav põllumeeste toetus, on see otsetoetus või kriisiabitoetus, nii nagu Euroopa Liit lubab maksta, on hädavajalik. Sotsiaaldemokraadid sellise muudatusettepaneku ka tegid: 15 miljonit [eurot] täiendavat põllumajandustoetust. See peaks olema raudselt eelarves, et vähendada põllumeeste murekoormat ja riski. Aga nagu me teame ja on korduvalt öeldud, kõik need muudatusettepanekud on paraku maha hääletatud.

Kaks järgmist muudatusettepanekut ja teemat, ma pean ütlema tunnustusega, on pärit siitsamast kandist, kust ma praegu räägin, Lõuna-Eestist Rõuge vallast. Need puudutavad hajaasustuse programmi. Me teame, kui palju tänasel päeval pered mõtlevad selle peale, et just koroona tõttu peaks ära kolima maale, aga kui vett ja kanalisatsiooni ei ole, elektrit ja teed ei ole, siis on sellise programmi suurendamine tänasel päeval hädavajalik. See 2,5 miljonit, mis meie muudatusettepanekuga sinna programmi juurde oleks vaja panna, annaks väga suure abi paljudele peredele, kes on oma elukorraldust muutmas ja tahavad maale kolida. See on väga selgelt regionaalpoliitiline mõõde ja peaks kindlasti eelarves kajastuma.

Ma julgen väita, et ma olen võib-olla kõige rohkem kodudes käinud Riigikogu liige, just tuleohutuse mõttes. Neid ... siin Rõuge ... on üksjagu palju. Uskuge mind, sõbrad, see suitsuandur, mille me selle kodukülastuse käigus lae alla paneme, või vinguandur tänasel päeval, ei päästa kahjuks paljusid neid, kelle küttekolded on sellises seisus, et anna asu. Mõni aasta tagasi selline tore programm Andres Anvelti eestvedamisel sai ju riiki loodud ja sinna on hädasti raha tarvis. Seda just selleks, et nendel, kellel võib-olla ei ole endal seda tahtmist ja võimalust oma küttekolded korda teha, oleks riigi ja omavalitsuste tugi. See on paratamatu.

Ja neljas. Ma kuulasin, ega keegi ei maininud, aga kui keegi mainis, siis palun vabandust. See on meie enda maja. See vaestemaja, mida on meie Riigikogu tehnilises, remondi mõttes ja töötajate palkade mõttes – sõbrad, see ei ole naljaasi. Ei ole mingi ime, kui meil see kompetents seetõttu, et me oma ametnikele maksame nii vähe palka, kolib ära valitsuse majja ja seda meil enam ei ole. Kui me räägime ka kärpest, Arenguseire Keskuse [raha] vähendamisest, kui nad saavad tänasel päeval võtta lauda ainult poolteist teemat, siis mis parlamendi mõõdu me välja anname? Palun, võtame ennast kokku teise ja kolmanda lugemise vahel ja paneme meie majja ka raha. Ma ei räägi siin ei Riigikogu liikmete töötasust ega meie kuluhüvitistest ega mitte millestki muust sellisest. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi isegi ettepaneku vähendada kuluhüvitisi ja suunata see raha kärpe tõttu puudust kannatavale Arenguseire Keskusele. Noh, me teame, et see muudatusettepanek läbi ei läinud, aga hea koalitsioon võttis ennast kokku ja enne kolmandat lugemist leiti see raha sinna, nagu leiti raha ka väga paljudele teistele teemadele, mille opositsioon lauda tõi. Teisel lugemisel need hääletati maha. Erki Savisaar ütles, et te tegite ideekorjet. Korjake siis siit väga oluline osa neid ideid lauda ja rakendame neid. Nii et jõudu-jaksu meile! Aitäh! 

Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised.

Nüüd vaatame tempokalt läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek, tehtud rahanduskomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolmas muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Priit Sibul, palun!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Selge. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 35, vastu oli 56. Ettepanek ei leidnud toetust.

Neljas muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun Isamaa fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Asi selge. Kas oleme nõus, et läheme kohe hääletuse juurde, kuna just oli hääletus? Vastuväiteid ei näe. Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 35, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek, esitanud Riina Sikkut. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Nii. Vabandust, on ka Mart Helme sõnavõtt, aga seda meil praegu ei ole võimalik teha. Ei ole võimalik kahjuks teid ära kuulata, sest läbirääkimised on meil juba läbi, me vaatame muudatusettepanekuid. Aga Indrek Saar, ma saan aru, et ... Nii. Härra Ratasel on protseduuriline küsimus.

Aitäh! Aga võib-olla ikkagi tasuks küsida. Kui Mart Helme soovib midagi öelda, siis meil on tempo hea praegu, aega on, miks mitte. Kuulame ära, mis tal öelda on.

Aga paistab, et mure lahenes. Nii. Ei paista. Mart Helmel on siiski protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Küsimus puudutab seda, et kogemata tuli see, et ma tahan sõna võtta. Tegelikult ma ei taha. Ma vabandan kõigi ees.

Asi selge. Indrek Saarel oli soov seda muudatusettepanekut hääletada. Korrektne. Nii.

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, esitanud Riina Sikkut. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 23, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek, esitanud Indrek Saar ja Riina Sikkut. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Indrek Saar ja Riina Sikkut. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 32, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seitsmes muudatusettepanek, esitanud Riina Saar ... Vabandust, Riina Sikkut ja Indrek Saar. Tahtsin natukene tempot tõsta, aga ei läinud läbi. Riina Sikkut ja Indrek Saar. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun!

Aitäh sõna andmast, lugupeetud juhataja! Et te ei pingutaks üle oma hääleaparaati, siis võtame natuke tempot maha. Ma siis teeksin ettepaneku, et palun hääletame seda muudatusettepanekut.

Hea meelega. Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Riina Sikkut ja Indrek Saar. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 37, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kaheksas muudatusettepanek, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

... hääletada. Aitäh!

Sain aru, et Rene Kokk ütles, et te soovite hääletamist. Korrektne?

Jah.

Asi selge. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 21, vastu 64. Ettepanek ei leidnud toetust.

Üheksas muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun Isamaa fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 33, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kümnes muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun Riigikogu liikmetel seda muudatusettepanekut toetada.

Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 35, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Seeder!

Aitäh! Palun Isamaa fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada.

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 36, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

12. muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada.

Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 35, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

13. muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Härra Seeder!

Aitäh! Palun Isamaa fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada.

Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 35, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

14. muudatusettepanek, esitanud Jevgeni Ossinovski, Jaak Juske, Eduard Odinets, Helmen Kütt ja Riina Sikkut. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 33, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

15. muudatusettepanek, esitanud Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid ja Riina Sikkut. Indrek Saar, palun!

Palun hääletada seda muudatusettepanekut.

Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 32, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

16. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 33, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust. Seitsmeteistkümnes ... Vabandust! Poolt 35 – minu eksimus –, vastu 57.

Seitsmeteistkümnes muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 17.  muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust.

18. muudatusettepanek, esitanud Ivari Padar, Lauri Läänemets, Eduard Odinets, Helmen Kütt, Raimond Kaljulaid, Riina Sikkut ja Kalvi Kõva. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Indrek Saar!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

19. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

20. muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Palun seda muudatusettepanekut hääletada. 

Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 29, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust.

21. muudatusettepanek, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Rene Kokk, palun! 

(Kaugühendus)

... seda muudatusettepanekut hääletada.

Asi selge. Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust.

22. muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Helir-Valdor Seeder, palun!

Palun seda rahanduskomisjonis eksikombel toetuseta jäänud muudatusettepanekut hääletada ja nüüd toetada.

Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 37, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

23. muudatusettepanek, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Rene Kokk, palun! 

(Kaugühendus)

... muudatusettepanekut hääletada. 

Panen hääletusele 23. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 36, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

24. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun! 

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 37, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust.

25. muudatusettepanek, esitanud Raimond Kaljulaid ja Indrek Saar. Indrek Saar, palun! 

Palun seda muudatusettepanekut samuti hääletada.

Panen hääletusele 25. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 36, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

26. muudatusettepanek, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Rene Kokk, palun! Jah, härra Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Jaa! Palun seda muudatus ... 

Sain aru, et soovite hääletada. Panen hääletusele 26. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 36, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

27. muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Härra Seeder!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja loomulikult toetada.

Panen hääletusele 27. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 36, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

28. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun! 

Palun seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada.

Panen hääletusele 28. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 36, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

29. muudatusettepanek, esitanud Indrek Saar ja Eduard Odinets. Indrek Saar, palun! 

Palun seda muudatusettepanekut tingimata hääletada.

Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 37, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

30. muudatusettepanek, esitanud Ivari Padar, Lauri Läänemets ja Kalvi Kõva. Indrek Saar, palun! 

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 37, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

31. muudatusettepanek, esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Härra Seeder, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 74, vastu 6, erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust.

32. muudatusettepanek, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Rene Kokk, palun! 

(Kaugühendus)

Palun seda ettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 34, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

33. muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Härra Seeder!

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 36, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

34. muudatusettepanek, esitanud Ivari Padar, Lauri Läänemets, Eduard Odinets, Riina Sikkut ja Kalvi Kõva. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 34, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

35. muudatusettepanek, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele. Aitäh!

Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 35, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust.

36. muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt. Härra Seeder!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja viimast võimalust Isamaa muudatusettepanekut toetada ka kasutada.

Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

37. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

38. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

39. muudatusettepanek, esitanud Ivari Padar, Lauri Läänemets, Eduard Odinets, Helmen Kütt, Riina Sikkut ja Kalvi Kõva. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 39. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

40. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 40. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

41. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Palun seda muudatusettepanekut, millega anname väikese rahaeraldise Võru laululavale, hääletada ja loomulikult toetada.

Panen hääletusele 41. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 37, vastu 55. Ettepanek ei leidnud toetust.

42. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun! 

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 37, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

43. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun! 

Palun seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada ja toetada seeläbi sotsiaaltöötajate palga tõusu.

Panen hääletusele 43. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 56. Ettepanek ei leidnud toetust.

44. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun! 

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 44. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 36, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

45. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Indrek Saar, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja toetada seeläbi Eesti Vähiliidu tänuväärset tööd.

Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Härra Metsoja, kas teil on protseduuriline? Selge, siis ma ei katkesta hääletamist.

Poolt 37, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

46. muudatusettepanek, esitanud Riina Sikkut. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Indrek Saar!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. Juhin tähelepanu, et see on viimane võimalus toetada kas või ühte muudatusettepanekut opositsioonilt.

Tõepoolest, see on meil viimane muudatusettepanek, mida me hääletame. Panen hääletusele 46. muudatusettepaneku. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 29, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

Nii. Head kolleegid! Nüüd me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 464 teine lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud Isamaa fraktsioonilt ja ka sotsiaaldemokraatidelt ettepanek 464 SE teine lugemine katkestada ja see on meil vaja ka läbi hääletada. Kas te olete päri, et me hääletame seda kohe ilma kellata? Vastuväiteid ei näe.

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 464 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 58. Ettepanek ei leidnud toetust.

Head kolleegid! Oleme järgmise aasta riigieelarve teise lugemise lõpetanud, aga meil on vaja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ja selleks määran 22. novembri kell 14.

Meie 14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 470 esimene lugemine. Ma loodan, et meil on kusagil olemas ka majandus‑ ja taristuminister Taavi Aas.

(Kaugühendus)

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Minul on kohustus teile ette kanda meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ja tunnistatakse kehtetuks sama valdkonda varem reguleerinud direktiivid. Seaduse eesmärk on hõlbustada ... Selleks ühtlustatakse sisevee[laevanduse] kutsekvalifikatsiooninõudeid ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamist Euroopa Liidu ... Direktiiv on suunatud eelkõige neile Euroopa Liidu liikmesriikidele, mille territooriumil on palju laevatatavaid siseveeteid ja ... Euroopa Liidu liikmesriigiga ühenduses olevad siseveed ning neid siseveeteid kasutatakse .... Eestil on võimalik teha erand direktiivi rakendamisel tulenevalt sellest, et Eestil puuduvad teiste liikmesriikidega ühenduses olevad laevatatavad siseveeteed ning piiriülene reisijate ja kauba transport ...   

Taavi! Me peame katkestama, meil tehniliselt ei tule [heli] läbi. Protseduurilised on tõenäoliselt selle kohta, et hakib ja me ei saa [heli] kätte praegu. Teeme niimoodi: ma palun ministrit, et tee restart oma arvutile ja alustame otsast peale. Teeme ühe katse uuesti. Hea Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline!

Aitäh! Et aega ratsionaalselt kasutada, niikaua kuni minister restarti teeb ja uuesti ühendust püüab saada, on mul selline protseduuriline tähelepanek ja küsimus. Näete, valdkonna eest vastutav minister ei ole võimeline saama ühendust e‑riigis. Aga kas ei võinud juhtuda, lugupeetud juhataja, nii, et eelmise punkti arutelul, kui me hääletasime muudatusettepanekuid, ei jõudnud ka informatsioon kõigile kohale? Ma vaatasin, et parem pool saalist hääletas kuidagi väga kahtlaselt kõigi muudatusettepanekute poolt. Võib-olla nad ei saanud päris täpselt aru, mille poolt nad hääletasid. Siis peaks alustama mitte selle punktiga uuesti, vaid lausa eelmise punktiga uuesti.

Meile ei ole laekunud proteste, et nad ei oleks saanud hääletada. Muidugi, kuidas keegi aru sai, seda ei saa kuidagi garanteerida. Aga IT eest vastutab muide teine minister sealsamas ministeeriumis. Proovime uuesti Taavi Aasaga ühendust saada.

(Kaugühendus)

Nii. Ma loodan, et mind on nüüd kuulda.

Jaa, nüüd on kuulda, loodame, et ei haki ka. Ma palun, et sa hakkaksid otsast pihta.

(Kaugühendus)

Kas päris algusest? Tutvustan meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks sama valdkonda varem reguleerinud direktiivid. Seaduse eesmärk on hõlbustada siseveelaevanduse sektoris töötavate isikute liikumist Euroopa Liidu üleselt. Selleks ühtlustatakse siseveelaevadel töötavate laevapere liikmete väljaõppe ja kutsekvalifikatsiooni nõudeid ning kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamist Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis võetakse direktiiv üle üksnes ulatuses, millega tagatakse vastavus kvalifikatsioonitunnistuse ja teenistusraamatu tunnustamise osas, kehtivate tunnistuste tunnustamise osas ning laeva juhtimise aja ja sooritatud reiside registreerimise ja tunnistuse kehtivuse peatamise osas, mis on kooskõlas direktiivi ülevõtmise sättega.

Direktiiv on suunatud eelkõige neile Euroopa Liidu liikmesriikidele, mille territooriumil on palju laevatatavaid siseveeteid ja millel on teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ühendatud siseveetee ning neid siseveeteid kasutatakse kauba ja  reisijate transpordiks. Eestis on võimalik teha direktiivi rakendamisel erand tulenevalt sellest, et Eestil puuduvad teise liikmesriigiga ühenduses olevad laevatatavad siseveeteed ning piiriülene reisijate ja kauba transport. Sellest tulenevalt saab Eesti jätkata kutsetunnistuste väljastamist vastavalt varem kehtinud riigisisesele regulatsioonile.

Meresõiduohutuse seadust täiendatakse uue paragrahviga, millega reguleeritakse välisriigis väljastatud siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivust ning kvalifikatsiooni tõendava dokumendi peatamise taotlemist. Direktiivi ei kohaldata isikute suhtes, kes juhivad laeva sporditegevuseks või vaba aja veetmiseks, töötavad teisaldatavatel ujuvvahenditel, sõjalaevadel, politseiasutuse või muid riigihaldusülesandeid täitvatel laevadel. Samuti ei kohaldata direktiivi isikute suhtes, kes juhivad laevu liikmesriigi siseveeteedel, mis ei ole ühenduses teise liikmesriigi laevatatavate veeteede võrgustikuga, ja kes teevad vaid teatud ulatuses laevareise, mille puhul kaugus lähtepunktist ei ole ühelgi juhul rohkem kui kümme kilomeetrit, või juhivad laeva vaid hooajaliselt kuni kuus kuud aastas.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus on planeeritud jõustuma 17. jaanuaril 2022. aastal, mis on ühtlasi direktiivi 2017/2397 jõustumise tähtajaks. Palun teil eelnõu toetada.

Aitäh! On ka küsimusi ministrile. Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja hea minister! Kunagi räägiti sellist nalja, et Tšehhoslovakkias peaks olema ka oma mereministeerium. Olles lugenud seda direktiivi, seleta mulle ära, miks me peame selle vastu võtma. Kas näiteks Tšehhoslovakkia peaks ka mingisuguse merendusdirektiivi vastu võtma? See puudutab ju neid riike, kus on teiste Euroopa Liidu riikidega veeteedevaheline ühendus ja nii edasi. Miks me peame selle vastu võtma, kui meid see eriti ei puuduta?

(Kaugühendus)

Selliseid ülevõtmisi on teisigi, mis meid väga palju ei puuduta. Küll aga, kuna Euroopa Liidus kehtib tööjõu vaba liikumine, siis ei saa me välistada, et Eestisse tahab tulla näiteks Emajõele tööle mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi või mõne kolmanda riigi, keda samamoodi tunnustatakse, meremees, kes omab vastavat kvalifikatsiooni. Selleks, et ta saaks siin oma tööd teha, nii nagu Euroopa õigus ette näeb, on vajalik selle direktiivi ülevõtmine.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me võtame siin järjekordselt üle Euroopa Liidu direktiivi. Minu meelest muud ei olegi, kui et te tulete siia oma uute direktiividega. Aga mul on selline küsimus teile. Mis on teie isiklik arvamus, kas me peamegi kõik Euroopa Liidu direktiivid, mis tulevad, üle võtma või on ka selliseid asju, mida me ei peaks üle võtma? Kui te ütlete, et on neid asju, siis öelge, millised need direktiivid on, mida me ei peaks vastu võtma.

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin ka ettekandes, me võtame selle direktiivi üle minimaalses mahus. Kindlasti, oluline on see, et need direktiivid on alati ju kahepoolsed. Ühtepidi mõjutavad nad seda, kuidas Euroopa Liidu ettevõtted või Euroopa Liidu riikide kodanikud saavad Eestis toimetada, aga teistpidi annab see ka Eesti ettevõtetele ja Eesti kodanikele [võimaluse] toimetada Euroopa Liidus. Nii et alati tuleb vaadata sellist kahepoolset suhet. Kui on sellised direktiivid, mida Eestis on raske kohaldada või mis Eestit vähe puudutavad, siis tegelikult ongi nii, et me võtame neid direktiive üle minimaalses mahus.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma meenutaksin, et uue Transpordiameti loomisega me seadustasime siin Riigikogus seletuskirja järgi selle, ütleme, struktuuri. Merendusorganisatsioonidele kinnitati, et kõik väärtuslikud spetsialistid jätkavad tööd uues merenduse ja veeteede teenistuses. Meie andmetel aga võeti kasutusele teistsugune juhtimisstruktuur ja osakondade jaotus. Kes ja millal sellise otsuse tegi ja miks esitati Riigikogule tol korral see nii, et merendusorganisatsioone eksitati ja avalikkust samuti?

Aitäh! Tõepoolest, Transpordiametis on uus juhataja teinud organisatsioonilisi muudatusi, aga kindlasti tehakse neid muudatusi selliselt, et mitte ükski valdkond, on see merendus, maanteetransport või lennundus, ei saaks kannatada. Ma arvan, et iga organisatsioon teatud aja tagant vajab ülevaatamist, eriti uus organisatsioon, kui teda luuakse ja kui on uus juht. On kindlasti kohti, mis vajavad muutmist, mis vajavad parendamist. Aga kinnitan siinjuures, et merendussektori toimimine nende muutuste tõttu kindlasti ei kannata.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! See on erakordselt huvitav dokument, nagu üldse need direktiivid. 21 aastaga on meil nüüd 16 madrust, kellel on selline Eesti dokustaat olemas, ja 52 mehaanikut. Nüüd me ootame siia Doonau madrust või Reinilt kusagilt, nagu ma härra ministri jutust kuulsin. Aga mis juhtuks siis, kui me seda vastu ei võta ja kui me ei võta seda vastu veel 17. jaanuariks, võtame näiteks 19-ndal või ei võta üldse? Kui suur on see nuut või karistus, mis meid siis ootab?

Aitäh! Juhul kui riigid mingil põhjusel direktiivi üle ei võta, siis sellele järgneb rikkumismenetlus. Milline on ühe või teise direktiivi mitteülevõtmisel selle rikkumismenetluse tagajärg, täna ma teile siin kindlasti öelda ei oska. Aga ma arvan veel kord, et sellised direktiivid on alati kahepoolsed, ühelt poolt me võtame üle Euroopa õigust, aga teiselt poolt me sellega suurendame ka oma ettevõtete ja kodanike õigusi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Meil on olemas oma meresõiduohutuse seadus, mis on vastu võetud, kui ma nüüd õigesti mäletan, aastal 2003 või 2002, jõustus vist 2003. Aga see polegi oluline, praegu on aasta 2021 ja nüüd me punnitame seda direktiivi omale siia sisse, kuigi meil on oma seaduses kirjas laeva mehitamise üldnõuded. Nüüd me tahame tuua veel sisse § 21², eks ju, sellesama laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja teenistusraamatu kehtivuse. See on nagu mõneti kummaline. Mina ei mäleta, et kui me Euroopa Liiduga liitusime, et me siis oleksime aluslepingutesse kirjutanud sellised klauslid sisse, et järgneb rikkumismenetlus ja veel eriti sellisel taustal. Kas teie mäletate, et selline klausel oli seal sees?

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma ei ole küll Euroopa õiguse ekspert ega võta siin kuidagi hinnata tollaseid, Euroopa Liiduga liitumisel tehtud otsuseid, aga ma arvan, et Euroopa Liit on liit, mis on moodustatud vabaturu toimimiseks. Ma arvan, et Eestil on olnud ainult võita vabaturu toimimisest, sellest, et Eesti ettevõtted on saanud vabalt Euroopa Liidu turul toimetada, arvestades seda, et enne liitumist ju Euroopa Liidu puhul oli meie jaoks tegemist sisuliselt tolliorganisatsiooni või tolliliiduga, kuhu sisenemisel Eesti ettevõtted pidid maksma tollitasusid. Ma arvan, et sellest on kindlasti Eestile kasu olnud. Alati on elus kaks poolt, kui on kasu, siis sellega võivad kaasneda või reeglina kaasnevad ka kohustused. Veel kord: kõik sellised direktiivid toimivad kahepoolselt. Jah, ühelt poolt tekib Euroopa Liidu sellistel meremeestel õigus Eestis toimetada, aga teiselt poolt annab see Euroopa Liidu ühtne reeglistik ka Eesti meremeestele võimaluse toimetada Euroopa Liidu teistes riikides.

Paul Puustusmaa, palun! 

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Nojah, muidugi see vaba turg ja Euroopa Liit ja võrdsed võimalused. Kui me hakkame põllumeestele sel teemal rääkima, siis me saame selle jutu eest peksa. Aga te ütlesite hetk tagasi, et võttes üle Euroopa Liidu õigust, me suurendame sellega oma kodanike õigusi. See on sihuke väga uhke lause, ma isegi ei tea, kuhu see kleepida. Aga äkki te kuidagiviisi valgustaksite antud direktiivi valguses, kuidas me sellega Eesti kodanike õigusi suurendame?

Aitäh! Nendel Eesti meremeestel, kellel on olemas vastav pädevustunnistus, on palju lihtsam toimetada nendes Euroopa Liidu riikides, kus tõepoolest siseveeteid on märgatavalt rohkem kui Eestis. See kindlasti suurendab meie meremeeste võimalusi ja teeb neil lihtsamaks nende võimaluste ja oma kutseoskuste kasutamise teistes Euroopa Liidu riikides.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu ministrile! Saame minna kaasettekande juurde ja selle jaoks on majanduskomisjoni liige Annely Akkermann. Palun!

Tere õhtust, paar kolleegi siin saalis ja ülejäänud kindlasti ekraanide taga! Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas valitsus 18. oktoobril ja Riigikogu võttis eelnõu menetlusse, andes sellele numbri 470, 19. oktoobril käesoleval aastal. 25. oktoobri istungil arutas majanduskomisjon eelnõu põgusalt ja otsustas määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Otsus võeti vastu konsensuslikult ning otsustamisel osalesid Riho Breivel, Jüri Jaanson, Siim Kallas, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin ja siinkõneleja.

8. oktoobril arutas majanduskomisjon eelnõu põhjalikult ja sisuliselt. Eelnõu tutvustas majandus‑ ja taristuminister Taavi Aas ja lisaküsimustele vastas Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Kadi Saks. Eelnõu ennast tutvustas praegu põhjalikult Taavi Aas. See eelnõu ongi väga lühikene, lehekülg-poolteist. Ma siinkohal Taavi Aasa kordama ei hakka.

Komisjonis tekkisid siinkõnelejal mõned küsimused väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste kohta, mis said ammendava vastuse Kadi Saksalt. Eelnõu lugedes tekitab pisut segadust, et teatud ajal kehtivad seni väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad tunnistused, aga on erisused üleminekuajal, mis kestab kümme aastat, ning neid erisusi kirjeldatakse direktiivi artiklis 38.

Teine küsimus tekkis seoses viitega. Eelnõus viidatakse Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud riikide nimekirjale. Uurisin, mille alusel see nimekiri tekib, ning leidsin, et sellele peaks olema seaduseelnõus viidatud. Kadi Saks vastas, et Euroopa Komisjoni nimekiri määratakse rakendusakti alusel, kuid hetkel ei ole seda veel välja antud. Direktiivi jõustumisel selgub nii nimekiri kui ka selle asukoht. Direktiivi uus redaktsioon hakkab kehtima 18. jaanuaril järgmisel aastal, nagu minister juba selgitas.

Istungil otsustati teha kaks ettepanekut. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 17. novembril 2021. aastal, ja teiseks, esimene lugemine lõpetada. Need otsused võeti vastu konsensuslikult. Otsustamisel osalesid Riho Breivel, Jüri Jaanson, Siim Kallas, Mihhail Korb, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin ja siinkõneleja. See on minu poolt kõik.

On ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Esiteks ei saa ma aru, miks ei ole teie merenduse toetusrühma esimees, vaid aseesimees. Aga mu teine küsimus on selle kohta, et Eesti kuulub ka sinna Rahvusvahelisse Merendusorganisatsiooni IMO. Audit on toonud välja, et meie riikliku merenduse korralduses ja selles kõiges on üks paras jama. Ametnikke on vähe ja riigipoolne nägemus ja strateegia on ka sihuke. Muidugi on ka teisi selliseid kohti. Kas teil oli komisjonis ka laiem arutelu ja räägiti nendest puudustest või sellest, millal need likvideeritakse? Või ei tulnud see üldse mõttesse?

Jaa, Eesti muidugi kuulub IMO liikmesriikide hulka. Aga nendel kahel istungil neid laiemaid teemasid komisjonis ei käsitletud. Aga meil on praegu menetluses veel kaks meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu. Ma arvan, et me saame IMO regulatsioonidest rääkida ka siin saalis seoses "Fit 55‑ga" merenduses. Nimelt, IMO liikmesriikide hulka kuulub peaaegu kogu maailma laevandussektor ja kogu maailma laevandussektori regulatsioone kujundatakse nii, et laevanduse süsinikuheide väheneks. Euroopa tahab "Fit 55‑ga" teha täiendavaid regulatsioone, et liikuda maailma merendusest pisut kiiremini.

Aga peaks tõesti kaaluma, kas sellel on mõtet, sest kauba liigutamine merel on endiselt tonni kohta kõige madalama süsinikujalajäljega. Merenduse süsinikuheide moodustab kõigest 2,89% maailma süsinikuheitest. Nii et merendus võib-olla ei ole see koht, eriti Euroopa merendus, mida süsinikujalajälje vähendamiseks oleks mõtet täiendavalt suure bürokraatiakuluga reguleerida. Aitäh, väga huvitav, südamelähedane küsimus!

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, hea ettekandja! Nojah, muidugi, kui see "Fit for 55" kõlas, siis see võttis mul kohe jalge alt nõrgaks. Aga sihuke küsimus. Kas te komisjonis olete arutanud seda, kas see direktiiv nagu üldse meie kohta käib või kas Eesti kuidagiviisi kvalifitseerub selle järgi? Sellepärast, et ma loen selle eelnõu seletuskirja ja seal on öeldud, et see direktiiv on suunatud eelkõige nendele liikmesriikidele, mille territooriumil on palju laevatatavaid siseveeteid ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ühendatud siseveeteid kaupade transpordiks jne. Minu meelest pole Eestil sellega ju probleemi. Me nagu pole ühendatud kuidagiviisi ja pole palju selliseid siseveeteid. Kas me ikka kvalifitseerume?

Teoreetiliselt võib ju juhtuda, et keegi Tšehhoslovakkiast, Poolast või Saksamaalt võib tahta tulla tööle nendele paarile liinile, mis meil siin siseveeteedel on. Võib-olla ka Eesti siseveeteede diplomiga meremehed soovivad minna mõne teise riigi siseveeteedele leiba teenima. Siis võib olla vastastikusest kvalifikatsiooninõuete tunnustamisest abi. Pigem on see võimalus teoreetiline, aga kunagi ei tea. Ei saa öelda, et ei ole tarvis, kindlasti mitte.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 470 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. detsembri kell 17.15. Meie tänane päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud.