(Kaugühendus)
Aitäh! Komisjoni istung toimus teisipäeval, 9. novembril. Komisjoni istungist võtsid osa liikmed Merry Aart, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme ja Aivar Viidik. Kutsutud olid Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ning Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik Glen Roosaar.
Arutasime Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418 teiseks lugemiseks ettevalmistamist. Juhatasin sisse päevakorra arutelu ning andsin eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekute tutvustamiseks sõna Maa-ameti esindajale. Triinu Rennu andis ülevaate eelnõu kohta kaasamise käigus esitatud ettepanekutest ja eelnõu algataja esindaja seisukohtadest. Komisjoni poole pöördunud kodaniku M. L. ettepanek oli muuta maareformi seaduses lapsesoodustuse osa nii, et see ei oleks seotud enam nelja lapse samaaegse kasvatamisega, vaid lapsi oleks kasvatatud vähemalt kaheksa aastat. Samuti soovis ta laiendada lapsesoodustuste saajate ringi hoolduspere vanematele. Eelnõu algataja ei toetanud seda ettepanekut. Peamine põhjus oli, et maareformi lõppjärgus lapsesoodustuse põhimõtete muutmine ja ulatuslik laiendamine ei ole põhjendatud. See soodustus on mõeldud samaaegselt nelja last kasvatavale vanemale, kuna lastega peredel on niigi palju kulutusi, seega maa ostmine oleks neile soodsam. Hoolduspere teema on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses, mis ei loe hoolduspere last otseselt pereliikmete hulka, ning kohalik omavalitsus katab oma eelarvest lapse ülalpidamisega seotud kulud.
Pangaliit esitas ettepaneku, kuna leidis, et hüpoteegipidaja õigused ei ole piisavalt kaitstud kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses. Liidu hinnangul oleks hüpoteegi kustutamiseks alati vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Liit tõi välja, et kuigi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 271 lõike 1 kohaselt on hüpoteegipidaja nõusolek vajalik, siis lõige 2 annab siiski kinnisasja omandamise otsustajale (kohtunikuabile) põhjendatud juhul õiguse kustutada hüpoteek ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta. Jääb selgusetuks, mille alusel hindab kohtunikuabi, kas ja millistel juhtudel hüpoteegi kustutamine on põhjendatud. Eelnõu algataja esindaja ei toetanud pangaliidu ettepanekut. Liidu poolt välja toodud olukorrad on taolised, kus avalikes huvides omandataval kinnisasjal on hüpoteek, millest tuleb enne maa omandamist vabaneda, kuna riigile või omavalitsusele kuuluv avalikes huvides kasutatav maa ei saa olla pangale tagatis. Varasemalt ei ole Maa-ametil pangaliidu liikmetega mingisuguseid probleeme olnud ning pankadega on alati saavutatud kokkulepped. Kui algab kinnisasja omandamise menetlus, kaasatakse alati vastavad hüpoteegipidajad ning arutatakse, kuidas on võimalik tagada hüpoteegipidaja tingimused kinnisasja vabastamiseks. Kinnisasja omanik saab edastada konkreetse hüvitise, mida tal on võimalik hüpoteegipidajale edasi maksta. Kui kinnisasja omanik ei nõustu tingimustega, siis Maa-amet on varasemalt ühe sundvõõrandamise otsuse teinud, millest kohe teavitati panka, et hüvitis on tasutud vastava isiku kontole ning tal on nõudeõigus selle hüvitise arvelt hüpoteegi summat vähendada. Asjaõigusseadus reguleerib samuti hüpoteegipidaja õigusi. Hüpoteegipidaja ei saa olla paremini kaitstud kui kinnisasja omanik, seega leiab eelnõu algataja, et antud regulatsioon on pigem õigusselguse huvides. Maa-amet ning ka Transpordiamet on täna hädas taoliste kaasustega, kus inimesed on endaga seotud isikute kasuks hüpoteegi seadnud. Taolise tegevusega üritatakse vältida isikute laenuvõlgadest teada saamist. Näiteks pereringis seatud hüpoteegid, mille kustutamiseks nõusolekut ei saada. Tagamaks kinnisasja omandamise eesmärgipärasust, on oluline avalikes huvides omandatud kinnisasja hüpoteegi kustutamine. Kustutamise otsused peab sisustama mitte kohtunikuabi, vaid menetluse läbiviija, kellele on seadusega antud kaalutlusõigus. Seega on kohtunikuabi roll antud menetluses formaalne.
Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi ettepaneku täiendada KAHOS‑es piiratud asjaõigustega kasutamise regulatsiooni nii, et see rakenduks ka korteriomandite puhul. Eelnõu algataja esindaja ei toetanud ettepanekut. KAHOS‑e § 1 sätestab, et korteriomanikule kohaldatakse kinnisasja omaniku kohta sätestatut. Seega on antud ettepanek täna kehtiva õigusega juba kaetud. Lisaks tegi liit ettepaneku muuta KAHOS‑t nii, et oleks võimalik piiratud asjaõiguse või märke sundkustutamise kavatsusest ja otsusest teavitada korteriomandi omanikku korteriühistu kaudu. Antud ettepanekut ei saanud toetada, kuna see ei ole kooskõlas Eesti õiguskorraga. Oluline on eristada, milliseid teateid saab edastada korteriühistu kaudu ning millised tuleb korteriomanikule kätte toimetada. Seadus lubab erandina menetluse algatamisest teavitada korteriühistu kaudu, aga konkreetse õiguse kustutamise korral peab kaasama kinnisasja omaniku ehk antud juhul korteriomandi omaniku.
Ühise ettepaneku esitasid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit ning Eesti Omanike Keskliit. Nemad ei pidanud õigeks maa hindamise seadusesse § 82 lisamist. Põhjendustena toodi, et niigi madalate talumistasude võimalik alandamine on ebaõiglane, antud paragrahvi lisamisega tekitatakse õiguslik segadus ning kasutustasu fikseerimine 3% tasemel on täielikult põhjendamata. Eelnõu algataja esindaja ettepanekut ei toetanud. MHS ei reguleeri avalikes huvides tehnovõrkude või ‑rajatiste talumistasu, sest kehtivas õiguses reguleerib seda asjaõigusseaduse rakendamise seadus. Eelnõu 418 ei puuduta talumistasusid, seda käsitleb Riigikogu rahanduskomisjoni menetluses olev maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 406.
Triinu Rennu selgitas, kuidas muutub talumistasu eelnõu 406 jõustumisel, ning kommenteeris muudatust konkreetse maatüki näitel, mille kehtiv talumistasu on 17,53 eurot. Uuel korralisel hindamisel oleks 7,5%‑lise määra puhul maa talumistasu 96,42 eurot. Eelnõu menetluse käigus arutati ka 5 + 1 võimalust, kus 5% oleks maakasutustasu ning 1% maatulundusmaa kõige kõrgem maksustamismäär, ehk hüvitis maamaksu eest. Eelnõu koostamise ajaks oli välja arvutatud, et keskmiselt suhestuvad müügitehingud ja kasutustehingud omavahel nii, et need moodustavad 3% maa väärtusest. Arutati ka ettepanekut, kus 3% oleks maa kasutustasu ning 0,5% oleks hüvitis maamaksu eest. Antud ettepanekuga oleks uus talumistasu 45 eurot. Seega võrreldes 7,5%‑lise talumistasu määraga, talumistasu antud ettepanekuga tõuseks, mitte ei langeks.
Eelnõu 418 puhul on algataja soov luua üldine süsteem selleks, et kasutustasu oleks võimalik näiteks omavalitsustel ise määrata. Maa kasutustasu arvutamiseks võetakse maa mediaanväärtus, mis on Maa-ameti poolt kõigile kättesaadavaks tehtud, ning korrutatakse see 3%‑ga. Seega omavalitsused saavad antud arvutusmudeliga maa kasutustasud ise määrata ning ei pea tellima eksperthinnanguid.
Lisaks tõid liidud oma ettepanekus välja, et kasutustasu fikseerimine 3% tasemel on põhjendamata. Triinu Rennu selgitas, et viide MHS-i muudatustele ei ole hästi õnnestunud. Antud 3%‑st lähtuti ka neis muudatustes, mis puudutasid kasutusvalduse kasutustasusid. 3%‑line kasutustasu selgitati välja tehingute analüüsi teel, kus hinnati riigimaade müügihinna suhet maade kasutustasudega. Varasemalt oli kasutustasu 5%, mis täna turul oleks liiga kõrge, seetõttu tehti vastavad muudatused. Samuti tagati, et MHS‑i ja maareformi seaduse muudatused oleksid omavahel kooskõlas.
Andrus Seeme märkis, et toodud näidetes on kasutatud uut maahinda, ja küsis, kas uus maahind on juba teada, kuigi hindamine alles tuleb. Triinu Rennu vastas, et Maa-ametil on uus maahind teada, kuna Maa-amet pidevalt täiendab oma hindamismudeleid, et need oleksid korrektsed. Antud 96,42 eurot on maa uue hinna pealt arvutatud talumistasu, kui rakendatakse 7,5%, ehk see näitab, mida võiks maaomanik saada võrguettevõtja käest. Antud summa ei ole kinnisasja väärtus, vaid talumistasu suurus. Seega oodatav uus hind on Maa-ametile teada, kuna ametil on eesmärk järgmise aasta suvel või sügisel viia läbi korralised hindamistööd. Uus maa hind ei ole veel ametlikult välja käidud.
Triinu Rennu jätkas, et eelnevalt selgitatud ettepanekuga esitati ka kahtlus, kas on piisavalt läbi kaalutud kasvava metsa hindamise metoodika kehtestamiseks volitusnormi andmine Vabariigi Valitsusele. Ta selgitas, et see otsus on põhjalikult läbi kaalutud ning vajalik, kuna tänases olukorras ei ole piisavat õigusselgust tehingute eesmärgil kasutatavate hindamispõhimõtete osas. Tehingute tegemisel on oluline kasvavat metsa hinnata kui kinnisasja osa, kuna kas avalikes huvides omandatud kinnisasja või maa võõrandamise puhul võib maa olla koormatud metsamaaga ning siis on oluline riigivara õiglane hindamine ja õiglase tulu saamine. Liitudepoolne põhjendus, et ehk hakatakse seda ka korralistel hindamistel kasutama, ei ole kohane, kuna korralisi hindamisi reguleeritakse eraldi määrusega ning neil juhtudel hinnatakse ainult maad, mitte kasvavat metsa ega ehitisi. Seega, eelnõu algataja esindaja leiab, et ühispöördumises tõstatud kahtlus ei ole põhjendatud. Käesoleva ajani ei ole kinnistul kasvava metsa väärtuse hindamist tehingute tegemiseks ja hüvitamiseks eraldi reguleeritud, seetõttu on õigusselguse huvides vajalik, et kehtestatakse ühtne metoodika.
Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium esitas ettepaneku täiendada KAHOS § 11 lõikega 31 nii, et tasu ei maksta osas, milles kinnisasja omandaja võtab kokkuleppel kinnisasja omanikuga kohustuse rajada omandataval kinnisasjal asuva rajatise asemel funktsionaalselt samaväärne rajatis uues asukohas. Eelnõu algataja toetas ettepanekut.
Vaadati läbi ka muudatusettepanekud. Kokku tehti viis muudatusettepanekut ja neid kõiki komisjon arvestas. Neli ettepanekut tegi eelnõu algataja ja viienda tegi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium. Lõpuks tehti ka menetluslikud otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu 418 täiskogu päevakorda 18. novembriks 2021 (konsensus), teha ettepanek eelnõu 418 teine lugemine lõpetada (konsensus). Kui eelnõu 418 teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. novembril 2021 (konsensus). Konsensuslike otsuste poolt olid Merry Aart, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme, Tarmo Tamm ja Aivar Viidik. Sellega see arutelu ka piirdus. Aitäh!