Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 8. töönädala teisipäevast istungit. Palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Seda soovi ma ei näe. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 76 Riigikogu liiget.


1. 10:01 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) teine lugemine

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. Palun!

10:01 Kristen Michal

Hea juhataja! Head kolleegid! Olen teie ees majanduskomisjoni nimel ette kandmas eelnõu 437, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, ja see on teisel lugemisel.

Sellel eelnõul on pikk ajalugu, oleme seda siin saalis korduvalt arutanud. Viimane pikk arutelu või selline pikem, mitmetunnine arutelu ja küsimustele vastamine täpselt samasisulise eelnõuga seoses toimus siis, kui meil oli siin mälestusväärne – ma ei teagi, kuidas seda nimetada – istungi venitamine või obstruktsioon. Jah, "obstruktsioon" on õigem termin. Nii et selle sisu ei paku erilist üllatust kellelegi, eriti asja tundvatele inimestele. Pärast seda võeti see eelnõu tagasi ja nüüd on meie ees seesama eelnõu uuesti algatatuna. See on oluliselt kõhnemaks jäänud, kui ta tollal oli, sest siit on osi välja võetud. Ma annan ülevaate, mida me komisjonis tegime, enne kui eelnõu teisele lugemisele tuli.

Komisjon arutas seda teisipäeval, 9. novembril. Meil käisid külas MKM-i valdkonnainimesed, sideosakonna juhataja Nirk, küberturvalisuse osakonna juhataja Rikk ja teisedki, kes kommenteerisid saadetud pöördumist. Tegelikult arutasime peamise teemana just paari ettepanekut. Esimene ettepanek, mis on ka teie ees, aga mis hääletamisele ei kuulu, sest see ei saanud komisjonis ühtegi poolthäält, on Andrei Korobeiniku ettepanek. Võib‑olla et sisu poolest kattub see peaaegu Elisa ettepanekuga: panna eelnõusse kirja põhimõte, et makstaks kompensatsiooni, kui selle eelnõuga pannakse ettevõtjatele mingeid kohustusi ja nad peavad seetõttu tegema vältimatuid muudatusi ning tegema seda kiiremini, kui nad muidu teeks. No see on hästi lihtsustatult seletatuna. Need ettepanekud on ka paberil kõigil olemas. Selle üle toimus arutelu.

Kuna komisjoni üldine hoiak on ka varem olnud selline, et riigil võiks olla laiem kompensatsioonimehhanism mis tahes julgeolekuvaldkonna muudatuste jaoks, jäi komisjon jätkuvalt selle seisukoha juurde ja edastas selle Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele. Me lubasime või ütlesime, vesteldes MKM‑i esindajatega, et saadame selle neile ka kirjalikult. Ilmselt saadame selle rohkematele kui MKM-ile, valitsuse esindajatele, et teistelgi oleks see informatsioon olemas.

Teine ettepanek, mida me arutasime, puudutas jõustumise kuupäevi. Jõustumise kuupäevi on siin ka muudetud, see on komisjonilt tulnud ettepanek ja komisjon arvestas seda täielikult. See, mis oli varem 2022. aasta 1. veebruar, on muudetud märtsiks, ja [varasem] märts on muudetud aprilliks.

Komisjonist tuli ka ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril ja ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. novembril. Kõik olid konsensuslikud otsused. Aitäh!

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik soovib küsida. Palun, Andrei!

10:05 Andrei Korobeinik

(Kaugühendus)

Suur tänu! Mul on küsimus sellesama kompensatsioonimehhanismi kohta. Soomes on see seaduse tasandil olemas. Komisjoni esimehe ettekandest ma sain aru, et plaan on edasi liikuda sellise tervikliku skeemiga. Aga mis on arusaam, millal see skeem võiks valmida? Miks see delegeeriti just valitsusele ja miks sellega ei plaani edasi minna komisjon ise?

10:06 Kristen Michal

Aitäh! Kui ma nüüd päris õigesti seda küsimust kuulsin, ma loodan, [et kuulsin], me väljendasime sama mõtet siin ka varasema eelnõu arutelul, nagu ka selle eelnõu arutelul ja nagu ka küsija ettepaneku arutelul komisjonis, et meie arvates võiks riigi võime avalikes huvides, näiteks julgeolekuvaldkonnas või tervisevaldkonnas, subjektidega kokku leppida, et viia läbi mis tahes kiireid muudatusi, olla üks tööriist, parema termini puudumisel, mis riigil ja täitevvõimul on.

Kui küsida, kes selle peaks välja töötama, siis ma arvan, et seadusandlik protsess on loodud nii, et me esitame selle tellimuse siiski täitevvõimule: [teha] vastav analüüs, [esitada] vastav sõnastus ja panna kokku vastav tööriistakomplekt. Ma arvan, et selle osalised saavad kindlasti olla majandus-, rahandus-, riigihaldus-, justiits- ja miks mitte ka kaitse[küsimustega tegelevad ministeeriumid]. Nii et jah, ma arvan, et see on laiem töö, mis tuleb täitevvõimul ette valmistada. Sellepärast me selle positsiooni juures ka oleme ja selle ettepaneku teeme.

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

10:07 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, Riigikogu on sellist kompenseerimise temaatikat arutanud juba mitmel korral. Esimene neist oli seotud karusloomakasvanduste temaatikaga, mille korral ka tegelikult väga teravalt tõstatus teema, et kuidas ikkagi neid kulusid kompenseerida, kui see valdkond peaks minema Eesti riigis ettevõtja jaoks n‑ö lukku. Toona jäi minu meelest ehedalt kõlama ikkagi see, et seadusandjal on õigus teha muudatusi ja neid asju vaieldakse kohtus. Toona ei räägitud teravdatult sellest, et peaks analüüsima, kuigi sektori esindajad väga teravdatult selle teemat tõstatasid. Ma saan aru, et siin on nagu mingisugune suunamuutus toimunud. Kas ma saan õigesti aru?

10:08 Kristen Michal

Aitäh! Ma ei oska öelda, kas on suunamuutus toimunud. Ma saan lihtsalt kirjeldada seda, mis on komisjoni valitsev meelsus. Meie leidsime komisjonis rahvaesindajatena oma mandaadi piires, et meie arvates võiks selline võimalus olla täitevvõimu tööriistakastis. Eriti arvestades seda, et on paremaid-halvemaid aegu ja kriisiolukorras tuleb tihtipeale muutusi kiiremini esile kutsuda. Aga näiteks sideturu puhul ei ole nii, et just kriisi tõttu see muutus tuleb, vaid julgeolekunõuete tõttu tuleb. Sideturul näiteks antakse ka praegu ju, vähemalt MKM on sellise analüüsi teinud ja öelnud, et üleminekuks antakse piisav aeg. Seetõttu nende hinnangul ei ole selle eelnõu puhul kompensatsioon vajalik.

Seda, kas ta on suunamuutus, ma ei oska öelda. Ma pigem ütleksin, et selline mehhanism peaks olemas olema. Mehhanism ei tähenda, et seda alati kasutatakse, ja isegi kui seda kasutatakse, ei tähenda see seda, et pakkumine on tingimata alati kõigile vastuvõetav. Aga vähemalt on olemas selline võimalus. Nii et seetõttu ma arvan, et selline võimalus võiks olla. Kas seda kasutatakse? Veel kord, igat juhtumit tuleb hinnata ja siis saab küsida, kas on toimunud mingi suunamuutus.

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

10:09 Valdo Randpere

Aitäh! Mina olen ka sama teema küljes. Küsisin esmaspäeval minister Andres Suti käest, et selline kompensatsioonimehhanism, räägitakse, võiks kunagi äkki tulla – millal see võiks tulla? Andres Sutt ütles, et seda ei tulegi. Sina ütled, et see võiks olla ja peaks tulema ja keegi nagu tegeleb sellega. Kumb siis õige seisukoht on? Kas Andres Sutt eksib oma kategoorilises väites? Tema viitas ka sellele, et üleminekuaeg on piisavalt pikk ja siis pole mingit kompensatsioonimehhanismi vaja. Mina arvan, et võiks olla küll, kui keelatakse ära tegevus mingis valdkonnas ükskõik mis põhjusel. Antud juhul on ikkagi tegemist investeeringutega, mis on tehtud ajal, kui nad ei olnud kellegi poolt väljaöelduna julgeolekuriskid. Nad muutusid julgeolekuriskiks pärast seda, kui investeeringud olid tehtud ja keegi avastas, et võib-olla ei ole asi päris õige. Nii et küsin kompensatsioonimehhanismi kohta.

10:10 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan või mulle tundub – ega ma ei saa esitada kategoorilist väidet –, et Andres Sutt võis väljendada oma arvamust selle konkreetse eelnõu kohta ja sellisel juhul ta ju ei eksinud ja isegi teie ei saanud valesti aru. Selles eelnõus tõepoolest seda mehhanismi ei ole. Kui küsida, kas see peaks laiemalt olemas olema, siis jah, see peaks olema – see on komisjoni seisukoht. Nii lihtne see ongi.

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole, tänan. Avan läbirääkimised. Sõnasoove ma ei näe, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on teinud Andrei Korobeinik, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ja nii nagu te juba kuulsite, vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Teise muudatusettepaneku on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 437 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


2. 10:12 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) esimene lugemine

10:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 esimene lugemine. Seda tutvustab meile valitsuse poolt justiitsminister Maris Lauri. Palun!

10:12 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta elatise kindlaksmääramise korda.

On tõsiasi, et paljud pered ei püsi koos ja erinevatel põhjustel minnakse lahku. Lähevad lahku ka pered, kus on lapsed. See tähendab, et vanematel tuleb kokku leppida mitmetes lapsi puudutavates asjaoludes: elukohas, kohtumistes, rahalises toetuses ja muus. Kahtlemata on kõige parem, kui kokkulepeteni jõuavad vanemad ise, kuid teinekord tuleb kaasata ka välist abi kas nõustajate või perelepituse näol. Kohtusse pöördumine omavaheliste vaidluste lahendamiseks peaks olema viimane abinõu, sest see on asjaosalistele, eelkõige lastele, kõige rohkem aega ja närve kulutav, aga ka rahaliselt kulukas. Samas on selge, et on asjaolusid, mille korral kokkulepet ilma kohtuta ei tule ja mille korral seda isegi taotleda ei ole õige. Osutan vägivallaga seotud juhtumitele.

See eelnõu käsitleb seda, kuidas võiks lahendada rahalisi vaidlusi ehk kuidas määrata elatist. Pakutud lahendus sobib aluseks nii omavahelistele ja lepituse teel leitud kokkulepetele kui ka kohtuotsustele. Tegemist on põhiprintsiipidega, millest tuleks elatise määramisel lähtuda. Nendele lisanduvad elemendid, mis võimaldavad ulatuslikku paindlikkust, võtmaks arvesse erisuguseid asjaolusid.

Seda lahendust on väga pikalt otsitud. Eelnõu väljatöötamise kavatsuse saatis välja 11. juunil 2018 justiitsminister Urmas Reinsalu. Eelnõu esimene kooskõlastusring toimus eelmise justiitsministri Raivo Aegi juhtimisel. Kõik Riigikogus esindatud erakonnad on olnud valitsustes, kus elatiseteemaga on tegeletud. Seetõttu ma arvan, et ei saa väita, nagu oleks tegemist millegi väga uudsega või läbirääkimata teemaga. Kõigil erakondadel on olnud võimalus selle eelnõu väljatöötamises osaleda, kõik on olnud sellega ka kursis. Loomulikult on Riigikogul võimalus teha pakutud lahendusse ka muudatusi. Kuid ma tõesti loodan, et need ei ole põhimõttelist laadi, kuna praeguse tulemuseni jõudmine on võtnud mitu aastat ning hõlmanud väga ulatuslikku kaasamist ja koostööd – just selleks, et leida võimalikult hea lahendus.

Alustan sellest, et see eelnõu toetub 2020. aasta veebruari lõpus valminud uuringule lapse vajaduspõhise miinimumelatise kohta. Selles analüüsiti väga põhjalikult, kaasates teadlasi ja spetsialiste, aga ka asjaosalisi ehk lapsevanemaid, lastega seotud kulutusi, hinnati laste vanust ja hinnati ka elukohta. See uuring on põhialus, millele toetudes töötatigi välja eelnõuga pakutav elatise kujunemise lahendus.

Lisaks väljatöötamiskavatsusele, uuringule ja kahele kooskõlastusringile toimusid eelnõu ettevalmistamise käigus mitmed kohtumised asjasse puutuvate organisatsioonide ja asutustega. Tähelepanuväärivamad neist on kaks ümarlauda: üks toimus selle aasta 13. jaanuaril, eelmise valitsuse ajal, ja teine 21. juunil. Jaanuaris arutati elatise parameetrite üle ja selle tulemusena lihtsustati elatise algset valemit. Juunis arutati üleminekusätete ehk selle üle, kuidas minna praeguselt korralduselt üle uuele korraldusele ja mida teha kehtivate kohtuotsustega. Nendest lahendustest edaspidi.

Lahkuminek on alati valus. Siin on palju emotsioone, haiget saamist, pettumust ja sellest tõusetuvat vaenulikkust, vahel ka kättemaksuhimu ja muudki. Emotsioonid on mõistetavad, kuid lahku minnes peaksid vanemad alati esikohale seadma laste huvid ning täiskasvanutena lükkama kõrvale oma isikliku kibestumuse ja valu. See eelnõu ei tegele pahatahtlike kohustustest kõrvalehoidjatega, nendega, kes lihtsalt jätavad elatise maksmata või pisendavad oma tulusid, et maksta elatist võimalikult väikeses ulatuses. See eelnõu tegeleb elatise põhimõttega. Praegune tavapärane lahendus, mille korral elatis sõltub miinimumpalgast, ei seostu mitte mingil viisil lapse vajadustega. Seda korda tuleb juba ainuüksi seetõttu muuta.

Milline on pakutav elatise määramise kord? Alustuseks tutvustan teile pakutavat elatise valemit ja seejärel selgitan olulisi aspekte. Eelnõu kohaselt koosneks baaselatis viiest komponendist. Esiteks, elatise baassumma, mis tuleneb lapse minimaalsetest vajadustest, mis leiti eelnimetatud uuringu tulemusena. Uuringus oli see keskmiselt 362 eurot kuus. Kuna vanemad peavad lapse kasvatamises osalema solidaarselt, siis pool sellest summast langeb ühele ja pool teisele vanemale ehk elatise baassumma peaks uuringu põhjal olema 181 eurot. Teile toodud eelnõus on summa 200 eurot ja põhjuseks on see, et uuring tehti 2018. aasta andmete põhjal. Vahepeal on elatustase ja elukallidus tõusnud. Eelnõu kohaselt tuleb seda baassummat, 200 eurot, iga aasta 1. aprillil indekseerida eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga, millega võetakse arvesse elukalliduse tõusu. Ja veel kord: 200 eurot ei ole mitte lapse koguvajadus, vaid pool sellest.

Teiseks komponendiks on 3% eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Taas kord: arvutusse võetakse see 1. aprillil, sest selleks ajaks on see näitaja avaldatud. Nii võetakse arvesse elatustaseme tõusu. Kaaluti ka muid näitajaid, kuid keskmine brutokuupalk on inimestele arusaadav, ta on avaldatav ja üheselt mõistetav. Loomulikult, kui vanemad hakkavad omavahel kokkulepet tegema, siis võib keskmise palga asemel kasutada kohustatud isiku tegelikku palka või sissetulekut. Nii saab arvesse võtta individuaalset sissetuleku dünaamikat. 1. aprilliks peaks suurem osa inimesi olema ka oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud, nii et ka andmestik on selgelt olemas.

Kolmas komponent on peretoetused, need on lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Üldjuhul laekuvad peretoetused taotlevale poolele, mistõttu nende põhjal elatist vähendatakse. Miks peretoetusi arvesse võetakse? Põhjus on selles, et need on mõeldud riigi poolt lapse kulude kompenseerimiseks. Seega, kui riik kompenseerib mingi osa lapsega seotud kulusid, jääb vanemate koormus selle võrra väiksemaks ja elatise summa vähendamine on põhjendatud. Kuid ka siin toimub see võrdselt mõlema vanema puhul. Ehk kui ühe lapse puhul on lapsetoetus 60 eurot, siis elatis väheneks 30 eurot. Kui lapsi on kolm, siis kogusumma (60 + 60 + 100 + 300 = 520 eurot) jagatakse kõigepealt kolme lapse peale ja siis veel pooleks, nii et elatis ühe lapse kohta väheneks 86,67 eurot.

Järgmisena võetakse arvesse lapse jagatud elukohta. Kui laps veedab olulise aja ka oma teise vanema juures, siis paratamatult kaasnevad ka sellele vanemale teatud kulud, näiteks magamis‑ ja õppimiskoha loomise, hügieenitarvete ja toidukulud. Seetõttu on põhjendatud, et elatist mõnevõrra ka selle põhjal vähendatakse. Eelnõu ettepanekuna vähendatakse elatist juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, ning vähendamine on proportsionaalne seal veedetud ajaga.

Viienda komponendina võetakse elatise määramisel arvesse elatist saavate laste arvu samas peres. See tuleneb sellest, et mitme lapse puhul on teatud kulutused väiksemad. Vähenemise ulatus järgmise lapse puhul on 15%. Algses versioonis oli see 30%, kuid tagasiside põhjal leiti, et seda tuleb oluliselt vähendada. Elatist ei vähendata siis, kui elatist saavad mitmikud ja laste vanusevahe on enam kui kolm aastat. Samavõrra oluline on see, et vähendamine toimub üksnes sel juhul, kui lapsed elavad samas peres.

See on viiekomponendiline valem baaselatise leidmiseks. Loomulikult on olemas ka põhjendused ja olukorrad, kui elatis saab olla suurem või väiksem. Elatise suurendamise aluseks on näiteks lapse tegelikud vajadused, vanemate sissetulekud, tegelik kulutuste jaotus vanemate vahel, aga ka muud asjaolud. Näiteks kui laps on käinud vanemate koos elades kulukas huviringis, ei tohiks vanemate lahkuminek sundida last huviringist loobuma. Kui vanemad koos elades suutsid seda lapsele võimaldada, siis peaksid nad suutma seda teha ka lahus elades. Vanemate sissetulekute olulise erinevuse puhul on suurema sissetulekuga vanema rahaline panus alati olnud suurem ja see peaks nii olema ka edaspidi. Loomulikult saavad vanemad kokku leppida ka selles, et üks neist tasub näiteks muusikakooli või suvelaagriga seotud kulud. Kõik on kokkuleppe küsimus.

Baaselatise vähendamine on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel. Selles osas tegelikult muutusi ei toimu. Endiselt on kaks tähtsat põhjendust. Esiteks, vanema töövõimetus, mis ei võimalda tal piisavalt tulu teenida. Kui vanem on aga töövõimeline, siis ta peaks otsima endale töökoha, mis võimaldaks tal tulu teenida. Teiseks, laps või lapsed, kes osutuksid vähem kindlustatuks, ehk küsimus on mitmes peres. Ei saa olla nii, et ühe pere lapsed on materiaalselt oluliselt paremal järjel kui teised. Ma räägin n-ö esimesest abielust, teisest või kolmandast kooselust. See [ebavõrdsus] ei ole ka põhiseaduspärane. Tegelikult on see üks argument, millega praegu kõige sagedamini kohtusse pöördutakse, et elatis ümber vaadataks.

Niipalju siis elatise kujunemise põhimõtetest. Loodetavasti leiate, et siin on kõik loogiline. Keerulisem, nagu väga paljude teistegi asjade puhul, on see, kuidas minna üle uuele süsteemile. See on kindlasti väga palju kirgi tekitanud.

Baasmõttena on leitud ja otsustatud selle eelnõu puhul järgmist. Uus kord hakkab kehtima uutele elatise määramise juhtudele ehk juba kehtivad kohtuotsused jäävad üldjuhul kehtima. Siin on üks erand. Need on elatised, mis on kohtuotsuses määratud elatusmiinimumina või poolena miinimumpalgast ehk sisuliselt samuti elatusmiinimumina. Need külmutatakse kehtival tasemel. Mis on sellise valiku põhjus? Kõigepealt kindlasti õigustatud ootus, aga ka see, et seadusandja ei pea ja ei tohikski tihtipeale väga keeruliste vaidluste tulemusena saavutatud kohtulahendeid tühistada. Kõik see tekitaks ühiskonnas ülimalt suurt pahameelt, alates sellest, kui elatis, mis on määratud, oluliselt väheneks, või ka sellest, et muudatus tekitab uusi kirgi ja suurendab vajadust kohtusse pöörduda ja rohkem vaielda. Me pakume lahenduse, mille korral seni määratud elatisi ei vähendata. Kuid loomulikult, nii nagu praegu, võivad asjaosalised ka ise omavahel kokku leppida või kohtusse pöörduda. See võimalus jääb endiselt kehtima. Aga seadusandja poolt teeme ettepaneku, et neid otsuseid, mis juba kehtivad, ei muudetaks.

Me leidsime, et me ei saa jätkata kehtivat olukorda, kus miinimumelatis, mis hetkel on 292 eurot kuus, jätkuvalt tõuseb. Ja tõuseb selle tõttu, et miinimumpalk kasvab. Miinimumpalk ei ole mitte mingil viisil seotud lapse vajadustega, see on põhimõtteliselt vale lahendus olnud. Ta tõuseb selle tõttu, et kokkuleppe teevad tööandjad ja töövõtjad, ning ta kajastab rohkem majanduslikku võimekust ja heaolu ja ettevõtete valmisolekut. Kindlasti on väga positiivne, et miinimumpalk kasvab, aga see on tekitanud ka probleeme. See on tekitanud probleeme vastutustundlikele elatise maksjatele, sest mitte alati ei ole sissetulekud kasvanud samas tempos miinimumpalgaga. Järjest enam vanemaid on sattunud olukorda, kus nad ei suuda ka parima tahtmise puhul elatist endises ulatuses maksta või on teise pere tõttu tekkinud laste kohtlemisel väga suur ebavõrdsus.

Rõhutan veel kord, et ma räägin vastutustundlikest vanematest, kes on sattunud raskustesse. Kohtutest saadud info põhjal on selliseid vanemaid järjest enam, kes pöörduvad kohtu poole taotlusega vähendada kehtivat elatist, kuna elatise maksmine on neile liiga koormav või põhjustab väga suurt erinevust laste vahel. Usun, et mõistate. Lapse jaoks on parem, kui elatis on ka mõnevõrra väiksem ja see ei kasva nii kiiresti, kui see, et seda üldse ei maksta. Ka see, kui ühe pere lapsed on materiaalselt paremini kindlustatud kui teise pere lapsed, olles ühe ühise vanemaga, ei aita ju tegelikult kaasa sellele, et vanemad ja lapsed omavahel hästi ja viisakalt suhtleksid. See võib tekitada täiendavaid komplikatsioone.

Lapsed saavad lahkumineku tõttu niikuinii haiget. Meie, täiskasvanute jaoks on oluline, et haiget saadaks võimalikult vähe, et hinge ei jääks sügavat haava, kibestumist. Seetõttu on oluline, et vanemad keskenduks mitte sellele, kuidas teineteisele haiget või etteheiteid teha, vaid sellele, kuidas tagada nende ühise lapse või laste parim heaolu. Omavaheline kokkulepe, mis võib olla notari juures kinnitatud ja milleni jõudmiseks võib olla vaja läinud ka kõrvalist nõustamist, on parim viis. Perelepitus, olgu ise alustatuna või ka kohtu vahendatuna, on järgmine võimalus. Kohtuprotsess peaks olema viimane tee.

Eelkirjeldatud viis elatist määrata on see, millest saab lähtuda ka omavahelist lepet sõlmides. Meil on plaanis ministeeriumi kodulehele panna elatise kalkulaator, mis aitaks vanematel hinnata võimalikku elatise suurust. Ja loomulikult saab omavahelisse kokkuleppesse, igasse kokkuleppesse panna asju, mida ametlikus kalkulaatoris ei ole. See on juhend, põhimõttena kindlasti toeks.

Lõpetuseks. Ma loodan väga, et Riigikogu toetab elatise määramise põhimõtete muutmist. Praeguse süsteemiga ei ole keegi rahul. Pakutud kord on leitud mitme aasta intensiivse töö tulemusena, väga ulatusliku kaasamise ja väga elavate arutelude teel. Jah, kõik asjaosalised ei ole sada protsenti rahul, kuid olukorras, kus huvid on vastandlikud, ei ole kõikide soovide ja tahtmistega arvestamine võimalik. Paratamatult tuleb leida see kesktee, kus asjaolud on enamiku jaoks aktsepteeritavad. Riigikogul tuleb siin olla justkui kohtuniku rollis ja mitte kalduda liialt ühele või teisele poole, sest muidu ei tule hädavajalikust muudatusest midagi välja. Tänan teid ja kutsun üles eelnõu toetama. Aitäh!

10:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Riigikogu liikmed soovivad täpsustada. Priit Sibul alustab. Palun!

10:31 Priit Sibul

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Tänan teid väga selle põhjaliku ja sisulise ülevaate eest nii keerulisel teemal. Mul on küsimus, et võib-olla te veel korra – ma igapäevaselt ei ole selle teemaga tegelenud ja selles mõttes kuulasin huviga eelnõu pikka ettevalmistust ja keerulisi nüansse nii arvestamisel kui ka üleminekul – paari sõnaga ütlete, mis on põhiline vahe – lihtsalt kordate üle – praeguse süsteemi ja eelnõus väljapakutu vahel. Te mitmel korral viitasite sellele, ja ma kahjuks olen nõus, et tõenäoliselt kõiki rahuldavat lahendust ei suuda leida ei ministrid, valitsused ega suuda tõenäoliselt ka parlament, sest lõpuks on see iga pere enda, inimestevaheline kokkulepe. Aga kus need võimalikud kitsaskohad selles eelnõus teie hinnangul peituvad, mis nendelt sihtrühmadelt tagasisidena on tulnud?

10:31 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Praegune süsteem, nagu ma ütlesin, sõltub miinimumpalgast, mis ei ole lapse vajadustega seotud. Nüüd me läheksime üle süsteemile, kus vaadatakse lapse vajaduste sisse. Miinimumpalgaga on olnud nii, et praegu ta kasvab hästi kiiresti, aga on olnud perioode, kus ta üldse ei ole kasvanud, ja siis on olnud mure, et elatis on liiga väikeseks osutunud. Nii et kui me lähtume sellest uuest skeemist, siis see peaks need mured praegu ja tulevikus maha tõmbama.

Mis on kõige suuremad vaidluskohad? Kindlasti tekitab küsimusi see üleminekuprobleem, mida ma siin kirjeldasin. Ongi alati keeruline minna ühelt süsteemilt üle teisele. Nüüd on see küsimus, mille üle on vaieldud, et milline peaks olema baassumma. Nagu ma ütlesin, ministeeriumi poolt me tõstsime selle algselt 181 eurolt 200 euroni, see võib kindlasti tekitada diskussiooni. Kindlasti võib tekitada küsimusi ka näiteks see, kui pikka ajaperioodi teise vanema juures elades tuleks arvestada. On räägitud näiteks viiest päevast, meil on praegu pandud ettepanekuna 7–15 päeva [kuus]. 15 oleks pool ja sellisel juhul nagu ei tulekski üldse jagada, mõlemal vanemal on ühepalju. Aga kui kellelgi on vähem, siis millisest päevast alates tuleks arvestada seda mahaarvestust. Meil on praegu pandud seitsmendast päevast, aga on arvatud, et see võiks olla näiteks viiendast päevast. See on üks koht. Kindlasti on selliseid kohti veel, aga need on sellised viimases kooskõlastusringis ja diskussioonis kõige rohkem märgitud asjad.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

10:33 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen nõus, et elatise määramise korda oli vaja ümber mõtestada ja kaasajastada, ning pean õigeks, et miinimummäär ei pea olema seotud miinimumpalgaga. Samas leian, et praegusel kujul asetab seadus lapsed ja nende vanemad ebavõrdsesse positsiooni, kuna elatise miinimummäär võib vägagi erineda. Pean siinkohal silmas nn külmutatud elatise määra, mille puhul on jõustunud kohtuotsus. Minu küsimus on: kuidas täpsemalt hakkab välja nägema protseduur, kui kohustatud vanem ei nõustu külmutatud elatise summaga ja soovib seda vähendada miinimummäärani, mille näeb ette uus seadus? Kas on plaanis rakendada lihtsustatud korda?

10:34 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Sellisel juhul, kui vanem ei ole nõus elatise suurusega, on tal võimalus pöörduda kohtusse. Meil olid väga suured diskussioonid nende erinevate üleminekuvariantide puhul ja on üpris tõenäoline, et kohtusse pöördumine kasvab. Nüüd, küsimus on selles, et me proovisime leida ka sellist lahendust, et kohtusse pöördumist oleks võimalikult vähe ja et see [lahendus] oleks võimalikult vähe koormav ja võimalikult arusaadav.

Me arutasime seda küsimust õiguskantsleri, Riigikohtu ja kohtutega ning nende arusaam oligi selline, et just nimelt, kui on ette nähtav selline külmutamine, siis on lubatav kohtuotsusesse teatud mõttes sekkumine. Ka selle tõttu, ütleme niimoodi, et kui on elatiseks määratud näiteks kolmandik miinimumpalgast, siis on ilmselt seal taga olnud mingid põhjendused, miks ta ei ole mitte pool. Järelikult on olnud põhjendus, et ta peab olema väiksem. See on kohtu kaalutlus ja terve hulga argumentide rida ja seda ei tohiks muuta. Kui on määratud elatis, mis on n-ö miinimumelatis, siis on lähenetud teatud mõttes lihtsustatud viisil. See on seadusandja tahe olnud. Kui nüüd seadusandja mõtleb ümber, siis on teatud tingimustel õigustatud lähenemine, et minnakse ka sellest lahendusest üle.

Jah, tõsi on see, et kui keegi leiab, et see on temale liiga koormav, siis ta pöördub kohtusse, nii nagu ta ka praegu pöördub. On väga võimalik, vaadates lihtsalt meie sissetulekute ja inflatsiooni kasvu, et üpris pea me jõuame tegelikult elatise baassummaga just nimelt ka selle 292 euroni. Siis on mõttekas minna edasi indekseerimisega, noh, ütleme, asendada üks süsteem teisega sellises mõttes. Siin on neid üleminekusätteid ja -nüansse veelgi, aga panime siia sellised üldisemad põhimõtted, millest saavad inimesed kokkulepete sõlmimisel ja ka kohtunikud lähtuda. Ma loodan, et ma vastasin [piisavalt]. Kui vaja, siis seletan täpsemalt.

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:37 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Te väitsite, et lapse vajadused ei sõltu miinimumpalgast. Kui eelnõu vaadata, siis see elatis, mis lapsele tulevikus välja mõistetakse või arvutatakse, on pandud sõltuma keskmisest brutokuupalgast ehk indekseerimine toimub keskmise brutokuupalga baasil. Ütelge, kuidas tegelikult keskmisest brutokuupalgast lapse vajadused rohkem sõltuvad kui miinimumpalgast.

10:38 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Elatise valemi põhikomponent on elatise baasosa. Me pakume, et see võiks olla 200 eurot. See on uuringu põhjal välja arvutatud ja elementide kaupa, vanuse järgi on väga põhjalikult hinnatud, mis asjad peaksid seal sees olema, mis mitte. See on väga põhjalik, soovitan huvi pärast lugeda. Aga me paneme siia juurde kõigepealt tarbijahinnaindeksi, et hinnatõusu arvesse võtta, ja 3% brutopalgast – mitte palka ennast, vaid 3% brutopalgast –, et sisse tuua ka elatustaseme tõusu efekt, mitte ainult inflatsiooniefekt, vaid ka elatustaseme tõusu efekt. Oli diskussioon, kas vaadata ka mingisuguseid sissetuleku näitajaid. Kahjuks on nii, et sissetuleku näitajaid ei avaldata Statistikaametis niivõrd operatiivselt. Palk siiski on sissetuleku kajastaja. Oli arutusel näiteks ka mediaansissetuleku arvutamine – see on veel keerulisem, sellist näitajat ei ole.

Nii et jaanuaris toimunud ümarlaual leiti lihtsalt, et brutopalk on sissetuleku kõige parem kajastaja. See tähendab, et 3% brutopalgast lisatakse absoluutsummana – mitte ei ole indeks, vaid absoluutsumma. Kui brutopalk on 1000 eurot, siis 3% sellest on 30 eurot, ehk 30 eurot tuleb juurde. Kui brutopalk kasvab suuremaks, siis sellele 30 eurole tuleb veel natukene juurde, üks kuni kaks eurot – oleneb, kui palju brutopalk tõuseb. Sellega võetakse elatust arvesse, ta ei ole selles mõttes indekseerimine, vaid ta on lisamine, komponendi lisamine. Teine asi on kindlasti see, et miinimumpalk on otsustuspõhine. Nagu ma ütlesin, asjaosalised otsustavad, kas me tõstame või ei tõsta ja kui palju tõstame. Selles mõttes ta ei ole objektiivne elatustaseme muutumise näitaja. Keskmine palk on palju objektiivsem elatustaseme mõõtja, kuna ta liigub vastavalt sellele, kuidas inimestele reaalselt palka makstakse.

10:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun! (Ühendus puudub.) Nii, võtame seniks Maria Jufereva-Skuratovski teise küsimuse ja proovime Urmas Reitelmanniga seejärel uuesti ühendust saada. Palun, Maria!

10:41 Maria Jufereva-Skuratovski

Aitäh vastuse eest! Mina tahaks tulla tagasi selle külmutatud summa juurde. Algne põhimõte seisneb selles, et kui tegemist on elatise puhul miinimummääraga, siis see tähendab, et vanem ei pea tõestama, et lapse ülalpidamise peale kulub nii palju raha. Tahtsin küsida, kas on plaanis rakendada lihtsustatud korda kohustatud lapsevanema jaoks, kui ta tahab vaidlustada selle külmutatud summa, mis käib talle üle jõu. Ta lihtsalt ei suuda nii palju maksta – me räägime heatahtlikest vanematest. Ja kui teine pool ei nõustu sellega, peab olema selline pikk kohtuprotsess. Aga küsimus on selles, kui keegi ei hakka vaidlustama, et äkki peaks olema võimalik rakendada lihtsustatud korda, et inimene ei peaks advokaate palkama ja käima jälle läbi seda pikka teed, et jõuda niikaugele, et ta maksab selle miinimummäära, mis on seadusega ette nähtud.

10:42 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Vabandust, eelmises vastuses läks mul teie küsimuse algiva meelest ära. Meil ei ole plaanis kohtupidamist lihtsustada. Me tahame osutada sellele, et on olemas teised [võimalused]. Kõigepealt, isegi kui kohtuotsus on olemas, saavad vanemad ikkagi teha kokkuleppe ja vajadusel pöörduda kohtuniku poole, kes selle vormistab, perelepituse kaudu. Kõiki neid võtteid saab kasutada ja ma tõesti soovitan neid kasutada ja vanematel vastastikku olla mõistvad. Ma saan aru, et vahel on see ülimalt keeruline ja raske, aga see on üks võimalus, ütleme niimoodi. Me ei lähe kohtuprotsessi kui sellist muutma. See ei ole hea praktika ega tava.

Aga ma loodan, et me oleme selleks valmis ja aru saanud, et kui see eelnõu vastu võetakse, siis kohtute koormus võib kasvada. Kohtunikud on selleks valmis. Me oleme ka eelarvesse taotlenud raha juurde. Praegu käivad mitmed kohtunike konkursid ja ma tõesti loodan, et me saame neid kohtunikke juurde. Neid konkursse tuleb veel, nii et ei teki selliseid probleeme menetlemise kiirusega. Ma olen suhelnud mitmete kohtunikega ja nad saavad suurepäraselt aru, millist probleemi [lahendada tuleb] ja kui raske see on asjaosalistele. Nad on tõesti huvitatud, et need laheneksid kergemini, lihtsamalt, sujuvamalt. Ma arvan seda, et kui asjaosalised on heatahtlikult valmis, siis saab selle protsessiga alati kiiremini edasi minna, isegi kohtutes. See kõik oleneb väga palju inimestest.

10:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

10:44 Priit Sibul

Aitäh, hea aseesimees! Austatud minister! Mul on küsimus kahe nüansi kohta, mis siin eelnõus on. On § 1 lõige 7. Ju see kuskil siin seletuskirjas on olemas, aga võib-olla te teate peast, et see 15%‑line vähendamine, ma saan aru, puudutab põhimõtteliselt järjestikku sündinud lapsi, kes ei ole kaksikud ja kelle vanusevahe jääb alla kolme aasta. Millest see tuleneb? See on üks küsimus. Ja teine küsimus on, et mis te arvate, kui kiiresti me võiksime e-riigina jõuda sinna, mis puudutab lõikes 4, mille kohta te vastasite ka Heikile, seda brutopalga arvestamise asja, seda, mis puudutab Eesti Vabariigi keskmist [brutopalka]. Kui ma olen isa või ema eest peres, siis vahet ei ole, mis keskmisega on toimunud, küsimus on, mis on minu palgaga toimunud. See on see, millele te enne ka miinimumpalga puhul viitasite ebaõigluse kontekstis. Kunas me võiksime jõuda sinna, et see seadusepügal, paragrahv hakkaks puudutama minu isiklikku käekäiku, mitte seda, kuidas Eesti Vabariigis läheb? Sellest minu lastel ja minul endal ei juhtu midagi.

10:45 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Väga olulised ja head küsimused. Miks leitakse, et tuleb vähendada? Põhjus on see, et kui lapsed elavad ühes peres – just nimelt ühes peres, mitte eri peredes –, siis mingid kulud osutuvad väiksemaks. Näiteks saavad lapsed kasutada samu riideid ja mänguasju, sama õpperuumi, kui lastel on õppimiskohad, neid saab natuke odavamalt. Tekib lihtsalt selline kokkuhoiuvõimalus. Me teame ka seda, et kui on mitmeliikmeline pere, siis näiteks söögi valmistamine ühe pereliikme kohta tuleb natuke odavam kui üksikul inimesel, julgen seda kinnitada isiklike kogemuste põhjal. Selle arvel tulebki. Selles analüüsis, seal esitatud hinnangul oli vahe veel suurem, aga diskussiooni tulemusena otsustati, et teeme vahe väiksemaks. See oli üks asi.

Ma olen täiesti nõus, et oleks hea, kui me saaksime võtta arvesse kohustatud isiku palka või sissetulekut. See oleks tõesti hea. Praegusel juhul on kõige lihtsam tõesti see, kui inimesed teevad oma kokkulepped ja [sissetulekut] võetakse arvesse. Ilmselt saab ka kohtunik seda arvesse võtta. Võib-olla keerulisem on sellistes olukordades, kus kasutatakse täitemenetlust. Kohtutäituritele ei tule see info nii kiiresti. Tuludeklaratsioonide tähtaeg ei ole enam 30. märts, vaid on hilisem, vist kuskil aprillis, olen ära unustanud. Ühesõnaga, selleks hetkeks ei ole [andmed] tegelikult teada ja siis on vaja ka tuludeklaratsioone kontrollida. Alati tekib küsimus, milliseid tulusid arvestada. Seal on komplikatsioonid.

Aga tõesti, ma loodan, et mõne aasta jooksul me suudame jõuda nii kaugele, et töötada välja ka selline lahendus, mis on paindlikum, individuaalsem. Võib-olla see ümberhindamine ei toimu igal aastal 1. aprillil, vaid natuke hiljem. See kindlasti vajab IT-lahendusi. Me oleme valitsuses suurendanud spetsiaalseid IT‑kulutusi, aga ma kinnitan, et projekte on hetkel IT-valdkonnas tohutult palju. Terve Eesti riigi ja erasektori võimekus on praegu proovile pandud, hangete täitmine on väga raske. IT-firmad kurdavad, et neil on nii palju teha ja olge natuke aeglasemad. Riigi tahe on suurem, kui on meie IT-sektori võimekus. Kahjuks. Aga tõesti, [elatise määramine] võiks tulevikus minna individuaalseks.

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:48 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, et praegu on elatise arvutamisel arvesse võetud ka peretoetusi, just eelkõige riiklikke peretoetusi. Kaks tükki: lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Kas eelnõu ettevalmistamisel oli juttu või arutelu ka selle üle, et meie omavalitsuste makstavaid peretoetusi arvesse võetaks? Me teame ju, et omavalitsused maksavad ikkagi päris arvestatavalt lapsetoetusi ja muid peretoetusi.

10:49 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mina selliste arutelude juures ei ole olnud, võib-olla olid need eelmise ministri ajal. Aga ma kujutan ette, et probleem, miks seda ei ole hetkel arvesse võetud, tuleneb sellest, et see pilt on väga ebaühtlane, mida omavalitsused teevad ja kuidas nad teevad ja milliste põhimõtete alusel nad midagi teevad. Selle arvessevõtmine on keeruline ja ma arvan, et see on põhjus, miks seda seal sees ei ole.

10:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:49 Kalle Grünthal

(Kaugühendus)

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on väga hea meel selle üle, et on asutud likvideerima sellist tõsist probleemi, kus elatise määramine on seotud mingisuguste standarditega, kas või riigi kehtestatutega. Aga olles nüüdseks 25 aastat tegelenud elatisvaidlustega, võin ma öelda seda, et see uus seadusetekst siiski ei lahenda olukorda. Minu hinnangul peaks olema ikkagi võimalus lahendada probleeme sellega, et kohtunikud ise teevad kaalutlusotsuse selles asjas ja neil on võimalik vahetult kontrollida ka inimese elustandardit, et seal mingit petmist ei oleks. Äkki oleks hoopis mõistlik anda otsustusõigus kohtutele, nii nagu see on kogu aeg olnud?

10:50 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tegelikult see eelnõu ei välista seda mitte mingil viisil. Kohtud võtavadki arvesse väga paljusid muid aspekte. Nii nagu praegu on miinimumelatise määramine, nii ka see [uus] variant on kohtutele abimeheks elatise määramisel. Aga veelgi enam on see abimees selleks, et inimesed omavaheliste kokkulepete või kokkuleppemenetluse teel ise lahenduse leiaks. Ma arvan, et on hea, kui kohtus tehakse võimalikult vähe otsuseid – see on kulukas, see on koormav, see võtab aega, sööb närve. Tuleks proovida lahendusi leida väljaspool kohtuid.

Kohtul ja kohtunikul on alati võimalus [oma otsus teha]. On võimalus vähendada nii, nagu praegu tehakse, arvestades kahte aspekti ehk töövõimetuse küsimust ja laste võrdse kohtlemise küsimust. Ja teine võimalus on [elatist] suurendada, võttes arvesse kohustatud isiku sissetulekuid, võttes arvesse lapse igasuguseid muid vajadusi, erisusi. See kõik on võimalik ning kohtunik saab ja peabki tegelikult kaalutlema. Kui ta võtab ette need kaks inimest, kes tulevad vaidlema, peab ta esiteks hindama, kas selline lähenemine, mis praegu baaselatisena ette pannakse, nende juhtumi korral sobib või mitte. Kui sobib, siis ta võib seda rakendada, kasutades sellele lisaks täiendavaid klausleid. Ta võib otsustada, et 200 euro asemel selle pere puhul on see summa näiteks 300 eurot. See on kohtuniku vabadus. Piiranguid selle kohta, mille põhjal kohtunik hakkab otsuseid langetama, ei tehta.

Tõsiasi on ka see, et olukord, kus kohus hakkab tuvastama, millised on lapse vajadused, tähendab seda, et ta küsib last kasvatavalt vanemalt terve hulga igasuguseid tõendeid, pabereid ja muud. See on väga kulukas ja koormav kõigile asjaosalistele. Aga vajaduse korral, kui kohtunik tunneb, et see meetod on õige, saab ta seda rakendada. Sellele tõket ei panda.

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

10:53 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt ütlen, et ammu ei ole ma siin saalis näinud nii head eelnõu ettekandmist. Emotsionaalselt ja tehniliselt keerukas teema oli selgelt, erinevaid tahke avades ette kantud. Tõesti väga hea töö! Mina küsin rakendamise kohta. Me oleme viimastel aastatel näinud, et kui näiteks Sotsiaalkindlustusamet puude hindamise korda muutis, siis lõpuks olid ikkagi lapsed need, kes jäid teenustest ilma. Samamoodi on tegevuspõhine eelarve Rahandusministeeriumis heal eesmärgil tehtud, tehniliselt keerukas küsimus, läbi mõeldud, rakendatud, aga niikaua kui ministeeriumid ei kasutata seda sisuliselt valdkonna eesmärkide saavutamise juhtimiseks, ei saada head tulemust. Kuidas nüüd selle eelnõu rakendamisega on? Kas on olemas arusaam sellest, milline on kohtunike roll, ja kas seda infot oskavad inimestele jagada erinevad osapooled, omavalitsused? See on hädavajalik, et saavutaksime eelnõuga seatud eesmärgid. Kuidas selle rakendamise ettevalmistamisega on?

10:54 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kohtunikud olid üks osapool, kes pöördus ka ministeeriumisse tähelepanekuga, et kehtivat süsteemi tuleb muuta. Kohtunikud, just nimelt pereasjadega tegelevad kohtunikud on olnud pidevalt selle eelnõu väljatöötamisse kaasatud – just nendes diskussioonides, et kuidas lahendada seda üleminekut, kus on kõige suuremad vaidluskohad ja millised on lahendusmeetmed. Nii et nad on olnud kaasatud. Ja mul on tunne, et neil on päris hea ettekujutus sellest, mis neid ees ootab, ka ajutisest potentsiaalsest koormuse kasvust, aga ka võimalustest, kuidas nad seda saavad rakendada. Kui eelnõu tuleb välja, siis kahtlemata ka meie teeme omalt poolt nii, et kohtunikud oleksid varustatud vajalike teadmistega, infoga, et nad saaksid langetada parimad otsused.

10:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:55 Kalle Grünthal

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jättes kõrvale põhimõttelise kohtuvälise kokkuleppe, keskendun ma praktikuna ainult sellele kohtumenetlusele, kus pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Võin kindlalt väita, et tegelikult nende tõendite esitamisest ja lapse vajaduste tõendamisest me kohtumenetluses mitte mingil juhul ei pääse. Küll aga ma näen praegu probleemi selles, et olles väljunud ühest raamistikust ja selle uue eelnõuga minnes teise raamistikku, me võime reaalsele elule lihtsalt jalgu jääda, sest ükski seadus ei näe kõiki olukordi elus ette. Võib-olla oleks ikkagi mõistlikum jätta see teema täielikult kohtunike otsustada, kes saavad elulisi asjaolusid kaaluda konkreetselt, vahetult?

10:57 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kahtlemata on olemas väga erisuguseid variante ja riigiti kasutataksegi väga erisuguseid viise, kuidas elatist määrata. On ka selliseid süsteeme, kus kohtunikule antakse täiesti vabad käed ja kohtunik ise otsustab, mida ta võtab arvesse ja mida ta ei võta arvesse, või öeldakse inimestele, et leppige kokku ja kui ei lepi, siis minge kohtusse. On olemas ka selliseid lahendusi. See [eelnõus esitatud] skeem on kohtunikega läbi räägitud ja kohtunikud on veendunud, et see lihtsustaks nende tööd. Loomulikult jäävad ka need tšekid ja tõestamised. Aga kui on olemas lapse vajadustega paremini seotud lähenemisviis, võrreldes näiteks praegusega, siis see kindlasti mõned kohtuasjad teeb lihtsamaks ja mõnevõrra kiirendab protsessi.

Jah, need tegelike kulutuste tõendamised ei kao ära, need kindlasti ei kao ära. Aga ma julgen väita, et kui viia kõik lahendused ainult sellele, et kõik peab olema tšekkidega tõendatud, siis kohtunike ja kohtute koormus kasvaks väga oluliselt. Vaidlused läheksid pikemaks ja tekiksid olukorrad, kus asjaosalised ei saa õigel ajal või piisavalt kiiresti vastust kätte. Kindlasti jäävad juhtumid, kus vaieldaksegi pikalt, kindlasti on olukorrad, kus tuleb tšekke tuua, aga ma arvan, et on oluline luua ka selline skeem, mille korral need, kes on valmis sõbralikult vaidlema, mitte mõttetult vaidlema, saaksid oma asjad sujuvamalt lahendatud. See on ettepanek. Mitte keegi ei välista, et seda [kohtuliku tõendamise] skeemi ei kasutata. Aga me loome võimaluse kasutada ka teist skeemi.

Kui kohtunikud tahavad, võivad nad sellest uuest skeemist loobuda, aga ma arvan, et nad hakkavad seda kasutama. Eks aeg näitab, kas seda hakatakse kasutama rohkem kui praegust lahendust, n-ö suhtena, või hakatakse rohkem vaidlema. Ma tõesti loodan, et vaidlusi jääb tegelikult natuke vähemaks.

10:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

10:59 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud minister! Selle seaduse puhul hakkab meil 1. jaanuarist olema kahte sorti lapsi nende hulgas, keda see seadus otseselt puudutab ja kellele elatist välja mõistetakse: need, kes enne 31. detsembrit jõudsid oma otsuse kohtust kätte saada, ja need, kes saavad selle alates 1. jaanuarist. Kas te ei leidnud sellist lahendust, mille korral meil ei tekiks erinevat kohtlemist? See on minu esimene küsimus. Ja selle juurde esitan täpsustava küsimuse: mis te ette näete, mis tegelikult kohtusüsteemis nüüd toimuma hakkab, teades, et Riigikogu on võtnud suuna see seadus veel enne aasta lõppu vastu võtta ja et see umbes pooleteise kuu pärast peaks jõustuma? Kas selle tõttu võib oluliselt suureneda ka nende hagide hulk, mis sel teemal kohtusse veel sisse antakse?

11:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Jaa, meil olid diskussioonid selle ülemineku teemal ja need olid päris elavad. Selles juunikuises ümarlauas ma osalesin ka ise ja väga palju mõtteid oli selle kohta, et kas tõesti on üks kuupäev, kui asjad töötavad ühtemoodi, ja järgmine kuupäev, kui need asjad töötavad teistmoodi. Tõsiasi on see, et kui me jääme kinni sellesse ühte kuupäeva, siis tegelikult jääks meil väga paljud asjad muutmata. Lihtsalt peab olema üks kuupäev, üks üleminekuhetk.

Me otsisime lahendust, kuidas teha seda võimalikult pehmelt. See pakutu on lihtsalt üks variant. Asjaosalised ei suutnud välja mõelda ühtegi muud lahendust, kuidas [leevendada] just nimelt seda kuupäevaefekti, seda, et ühele tehakse kohtuotsus 30. detsembril ja teisele 2. jaanuaril, ning mis siis saab. Ma siiralt loodan, et meil on sellised kohtunikud, kes süvenevad teemasse ja kaaluvad tegelikke asjaolusid ning suudavad teha sisukad, kasulikud ja õiglased otsused, sealhulgas selliselt, et kui nad nüüd detsembris neid otsuseid teevad, teades, et seaduslik kord muutub, siis nad võtavad ka seda potentsiaalset muudatust arvesse. Nagu ma täna olen korduvalt osutanud, on kohtunikel elatise määramisel väga suur vabadus, kaalutlusõigus – praeguse seaduse alusel ja ka siis, kui see muudatus vastu võetakse. Ka siis. Ma ergutan eelkõige just sel üleminekuajal, järgmise aasta-kahe jooksul neid kaalutlusvõimalusi kindlasti kasutama ja soovitan vaadatagi just seda, et ei tekiks selliseid kummalisi vastuolusid.

Kahtlemata vähemalt esialgu on oodata, et kohtuvaidlusi tuleb juurde. Aga me oleme näinud ka seda ja kohtunikudki on osutanud sellele, et vaidluste hulk on niikuinii kasvanud – kasvanud selle tõttu, et miinimumpalgast tulenev miinimumelatis on järjest enamatele muutunud koormavaks. Meil on üle 2600 kohtusse pöördumise aastas, mille korral soovitakse elatist muuta. Aasta varem oli see arv paarisaja võrra väiksem, nii et tõus on väga selgelt olemas. Elatisvaidlustuste hulk on niikuinii kasvamas. Lootus on see, et isegi kui selle seadusemuudatuse tõttu tuleb korraks senisest palju rohkem vaidlusi, milleks, nagu ma selgitasin, kohtud on valmistunud, siis mõne aja pärast nende hulk kahaneb taas ja enam sellist suurt tõusu ei tule.

Kindlasti on meil ka see lootus, et kohtuvaidlused muutuvad lihtsamaks ja lühemaks. Selles kontekstis, ma arvan, on väga oluline, et ka perelepituse eelnõu vastu võetaks, ja lisaks sellele, et inimesed ise lepivad, ise pöörduvad perelepitaja poole, saavad vajadusel ka kohtud suunata inimesi perelepitusse, et selles süsteemis kokkuleppeid sõlmida. Nii et kõik need asjad töötavad tegelikult eri komponentidena koos.

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:04 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Austatud minister! Mulle tundub, et Indrek Saare märkus oli äärmiselt tabav. Ja ega siin ei ole küsimus ainult kuupäevas, vaid siin tekib küsimus ka ebavõrdses kohtlemises ja erinevas kohtlemises, mistõttu mulle tundub, et võib tekkida lubamatu põhiseaduse riive. Kas te kabinetivestlustes olete ka õiguskantsleriga selle eelnõu küsimust arutanud?

11:05 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Me arutasime üleminekut nii õiguskantsleri kui ka Riigikohtu kohtunikega. Nad olid sellesse diskussiooni kaasatud just nimelt selleks, et tagada võrdne kohtlemine. Pakutud lahendus on nendelt saadud vastukaja põhjal aktsepteeritav ka põhiseaduslikus vaates.

11:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

11:05 Indrek Saar

Aitäh! Te viitasite ka ise korduvalt sellele, mitte ainult mulle vastates, et suure tõenäosusega selle eelnõu seadusena jõustumisel kohtuvaidluste hulk oluliselt kasvab. Kas te olete ka läbi mõelnud, kuidas on võimalik toetada neid inimesi, kes on sunnitud oma õiguste või oma laste õiguste ja võimaluste kaitseks kohtusse minema, kui see seadusemuudatus vajadust kohtus enda lapse õigusi kaitsta paratamatult suurendab? Ja teine pool: kas ei oleks ratsionaalsem – te ütlete, et on umbes 2600 inimest, kes on pöördunud selle murega [kohtusse], et nad ei saa elatiskohustuse täitmisega hakkama – olnud öelda, et okei, püüame selle elatise summa külmutada, ja kõik need, kes tunnevad, et nad ei saa selle kohustusega hakkama, saavad taotleda kohtu käest kaalutlusotsusena uut otsust? Kas ei saaks teistpidi seda teha, nii et need, kes ei saa praeguse elatiskohustusega hakkama, saavad kasutada kohtu võimalust kaalutlusotsuseks?

11:07 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Aga just seda see eelnõu pakubki, et need, kes ei saa hakkama, saavad kohtusse pöörduda. Me lihtsalt näeme seda, et praegune miinimumelatise skeem ei vasta põhimõtteliselt sellele, milleks elatis on mõeldud. Elatis on mõeldud lapsele, lapse ülalpidamiseks ja seega ta peaks sõltuma lapse ülalpidamise kuludest. Miinimumpalk, mille põhjal miinimumelatis määratakse, ei ole mitte mingil viisil seotud lapse miinimumvajadustega. Ei ole ju! Me seome ta sellest lahti.

Need kohtuotsused, mis praegu kehtivad ja jäävad kehtima, ja need, mis on määratletud miinimumelatisega ehk 292 euroga, külmutatakse. Kui vanemad tunnevad, et need on koormavad, siis nad saavad pöörduda kohtusse. Nad võivad teha ka kokkuleppemenetluse, samuti võivad vanemad omavahel ümber mõtelda. Kui me ütleksime, et jah, nende puhul see miinimumpalgast sõltuvus jätkub, ja et miinimumpalk hakkab tõusma, siis meie hinnangul tuleb neid kohtusse pöördumisi juurde rohkem kui sellises olukorras, kui me selle praegu külmutame. Ja võib-olla juhtub nii, tõenäoliselt väga paljudega juhtubki nii, et nad tunnevad, et neile on see hetkel koormav, aga kergelt koormav, nad saavad hakkama, kuid nad näevad, et nende koormus järgmisel või ülejärgmisel aastal väheneb, kuna nende sissetulek suureneb, ning siis nemad ei pöörduks enam kohtusse. Kui miinimumpalk jätkab edaspidi tõusmist – mina olen tööandjate ja töövõtjate diskussioonidest aru saanud, et nad kavatsevad seda jätkata –, siis need inimesed, kes tulevad hetkel võib-olla veel raskelt toime, aga tulevad toime, satuvad raskustesse natuke hiljem. See motiveerib neid tegelikult kohtusse pöörduma. Nad teavad, et nad ei näe sellist leevendumist lähiaastatel tulemas. Selle võrra tahame pidurdada natuke ka seda kohtusse pöördumiste hulka.

Me näeme seda, et kohtusse pöördumise põhjuseid on väga erinevaid. On inimesed, kes pöörduvad sellepärast, et nad tahavad, et elatist suurendataks. Näiteks nad näevad oma endise elukaaslase puhul, et tal on mingid põhjused, miks võiks suurendada, või on lapsel mingid asjaolud. Pöörduvad need, kes tahavad vähendada. Eks ongi kaks poolt. Me kaalusime, kus see potentsiaalne kasv erinevate lahenduste puhul oleks suurem, ja leidsime, et pakutud lahendus on vähem koormav, tekitab vähematele inimestele [probleeme], tekitab kohtuasjade [arvu] kasvu vähemal määral kui teised lahendused. Me proovisime seda teha.

Ma olen korduvalt rääkinud sellest siin ka täna, et oleks väga hea, kui vanemad leiaksid ise lahenduse, vajadusel ka teiste abi kasutades. Abiks võivad olla sugulased, sõbrad, tuttavad, kes aitavad lihtsalt vahendada kahte inimest. Aga ka lepitusmeetmeid on juurde tulemas. See, et üks kord on kohtuotsus tehtud, ei tähenda seda, et ka järgmised lepped peavad tulema kohtu põhjal. Ikka saab, alati saab minna paremate lahenduste juurde. Nii et ergutan neid kasutama. Siia juurde luuakse materjale, et inimesed saaksid kõigepealt hinnata, kui suur see elatis tuleks.

Meil tulevad juurde ka need vormid, millega inimesed vajadusel saavad kohtusse pöörduda. Et nad vaataksid ära, mis dokumendid, mis asjad nad peavad esitama, mis põhjendused esitama, kui nad lähevad pereasjadega kohtusse, tahavad kohtust abi saada. Ka sellised vormid tuleksid sinna juurde, et nad saaksid nendest paremini abi. Ja kindlasti on riigi õigusabi skeemides ju ka õigusnõustamise võimalused olemas. Minu teada on tasuta õigusnõustamine just nimelt selleks, et seda kasutataks pereasjade klaarimiseks. Lihtsalt selleks, et minnakse juristiteadmisega inimese juurde, küsitakse, kuidas see skeem töötab, millised on minu õigused. See selgitatakse ära ja tihtipeale inimesed saavad aru, et me saame ka omavahel probleemi ära klaarida, me ei peagi kohtusse minema. Ka see on ju tegelikult positiivne saavutus. Mina tean mitut sellist juhtumit, kus inimesed, kes alguses on mõelnud, et nad peavad kohtusse minema, pärast nõustamist saavad aru, et nad saavad tegelikult ise asja omavahel ära klaarida. Väga kenasti klaarida. Nii et mina küll ergutan otsima lahendust ja kindlasti ka inimesed, kes on sõbrad-tuttavad, võiksid aidata sellele kaasa, et inimesed räägiksid ja otsiksid lahendusi, sest igasugustes vanematevahelistes vaidlustes kannatavad kõige rohkem lapsed. Seda me ei taha.

Aga kõrvalt, riigina me peame vaatama ka seda, et kohtute koormus ei oleks liiga suur. Tõsi, need diskussioonid on olnud, osalised on kõik [kaasatud] olnud, me oleme kaalunud eri variante, ja tundub, et see praegune on kõige parem variant. Kui selgub, et mingi asi ei tööta, siis me kindlasti teeme kohe ümberkorraldused. Vajadusel tulen kas või ise siia Riigikokku ja palun seaduses muudatusi teha, kui selgub, et asi ei tööta.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:13 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Hea minister! Me oleme nüüd aru saanud, et sellesse eelnõusse on justkui sisse programmeeritud, et kohtuasjade arv hakkab kasvama ja ühiskondlikud pinged ilmselt suurenevad. Ilmselt kaasnevad ka mingid olulised täiendavad kulud seoses menetluste [arvu] kasvuga, seoses nende skeemide väljatöötamisega. Kui suured kulud on riigil planeeritud selle eelnõu seadusena jõustumiseks?

11:14 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Iga muudatus tähendab kindlasti ümberkorraldusi eri valdkondades. Me tegelikult ei julge ennustada, kui palju kohtute koormus kasvab. See on oletus, et kohtute koormus kasvab, kuna võib‑olla tuleb juurde vaidlusi nende poolt, kes tahavad elatist vähendada. Aga neid tuleb praegu ka. Nii et [ei ole teada], kas tuleb juurde või ei tule. Ma lihtsalt osutan sellele, et ka kevadel oodati täitemenetluse muudatustest tulenevat kohtuvaidluste [arvu] kasvu. Aga seda ei juhtunud. Nii et tihtipeale juhtub, et ootused ei täitu.

Ma juba seletasin, et me suurendame kohtunike arvu tsiviilasjade menetlemises. Ma arvan, et olenemata sellest, kas see eelnõu toob kaasa kohtuasjade [arvu] kasvu ja kui palju see kohtuasju juurde toob, on uute kohtunikukohtade lisandumine igal juhul kasulik. Esiteks, nii me suudame ehk tagada, et kohtuasjad ei jää venima, vaid nende menetlus muutub kiiremaks, lühemaks. Meil on niikuinii kohtutes väga suur tsiviilasjade arvu kasv, nii et vajadus on olemas. Väga keeruline on tõmmata piiri, näiteks kohtukulude puhul, et kui paljus on kohtunike arvu suurenemisest tulenev kohtukulude kasv seotud selle eelnõuga ja kui paljus ta tuleneb üldiste kohtu probleemidega tegelemisest või teistest asjaoludest. Siin on väga raske piiri tõmmata.

Rääkides sellisest praktilisest poolest, internetikalkulaatorist või teatud elektrooniliste lahenduste tegemisest, siis need on suhteliselt tagasihoidliku hinnaga, mõned kümned tuhanded. Sellega me tuleme väga kenasti toime olemasoleva eelarve piires.

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:16 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsiksin lõpetuseks, et palun andke ka saalile ülevaade praegusest olukorrast numbrite kaudu. Kui palju on elatise saajaid? Kui suur osakaal umbes saab miinimumelatist? Keda puudutab see külmutamine? Kas on trend, et kokkuleppeid tehakse rohkem ja kohtute koormus pikas plaanis peaks vähenema? Mis see numbriliselt on? Kui paljusid lapsi see külmutamine praegu puudutab ja millised need uued elatisemäärad siis aastas hakkaksid olema? Ja küsiksin ka riskide maandamise kohta. Kui see eelnõu seadusena jõustub, on vaja koolitusi, on vaja kommunikatsiooni, mainisite näiteks kalkulaatorit ja näidisvorme, võib-olla ka tasuta õigusabi kulud suurenevad. Rääkige, kuidas on plaanitud rakendamise riskid maandada.

11:18 Justiitsminister Maris Lauri

Nende andmestikega on natuke keeruline, sellepärast et mõned numbrilised andmed eeldaksid põhimõtteliselt iga kohtuasja sisse minekut. Nii et statistiliselt on see natuke keeruline. Aga statistikast võib‑olla niipalju, et kohtuasjadest, nagu ma ütlesin, on umbes 2600 ja natuke rohkem sellised, mis on seotud elatiseasjadega, neid on juurde tulnud. Kohtuasjad kipuvad olema väga erinevad: on selliseid, kus lahendus saadakse kiiresti, ja selliseid, kus lahendus tuleb pika aja jooksul. Meil on elatisvõlgnikke peaaegu 10 000, ka see arv on kasvanud. Summad on päris märkimisväärsed. Ma ei julge praegu ütelda, millised need viimastel andmetel on, mul konkreetset numbrit hetkel ei ole. Aga tõenäoliselt jäävad need praegu kokku alla 10 miljoni euro, see on päris suur summa.

Ma kinnitan, et me oleme ministeeriumis väga põhjalikult kaalunud neid asjaolusid ja selle eelnõu käivitamist ning oleme kohtutega rääkinud. Kohtunikud on väga huvitatud lahenduste leidmisest. On terve hulk praktilisi lahendusi. Nagu ma osutasin, on IT-lahendused. Meil on [plaanis] kohtute puhul kasutada rohkem digilahendusi, [minna üle] digitaalsele kohtupidamisele, võimaluse korral on ka kirjalik menetlus võimalik. Variante on väga palju. Ma arvan, et kõikide võimalike tagasilöökide puhuks, kui see [muudatus] käivitub, me kindlasti väga täpselt jälgime, kuidas see protsess toimuma hakkab. Kui tekivad tõrked, siis otsime lahendused.

Minu kokkupuude kohtunikega, kes tegelevad perekonnaasjadega ja on nendega juba pikka aega tegelenud – nad mõtlevad väga palju kaasa, nad otsivad ja pakuvad lahendusi. Nii et ma arvan, et kui nad näevad, et midagi ei tööta või kuskil tekivad tõrked, siis nad ei kõhkle, ma olen üpris veendunud, pöördumast ministeeriumi poole ja sellest teada andmast, et midagi on vaja lahendada, midagi on vaja muuta. Rakendamise puhul me kindlasti väga täpselt vaatame, et see tõesti toimiks. Iga uus asi võib tekitada tõrkeid ja seetõttu ma ei saa öelda, et tõrkeid ei teki, aga ma arvan, et kõik asjaosalised pingutavad selle nimel, et neid tõrkeid oleks võimalikult vähe ja et need oleksid kiiresti lahendatavad.

Aga mis puudutab statistikat, siis seda ei ole mul käepärast. Me vaatame pärast protokollist üle ja selle statistika, mis on olemas, edastame kindlasti Riigikogule.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Läheme õiguskomisjoni ettekande juurde ja selle teeb Vilja Toomast. Palun!

11:22 Vilja Toomast

Suur tänu, austatud aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 oma 9. novembri istungil. Sellest võtsid osa komisjoni liikmed ja komisjoni nõunikud, liikmetest puudus sellelt istungilt Heljo Pikhof. Istungile olid kutsutud ka justiitsminister Maris Lauri, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja sama talituse nõunik Andra Olm.

Justiitsminister Maris Lauri tutvustas komisjoni liikmetele sama põhjalikult, nagu ta seda täna siin suures saalis tegi, eelnõu mõtet, selle algatamist ja saamislugu. Ma enam uuesti selle juurde tagasi ei tule ja sel pikemalt ei peatu.

Seejärel asusime komisjoni arutelu juurde ja komisjoni liikmetel oli mõningaid küsimusi. Kuna minister oma ettekandes nentis, et eelnõu ettevalmistuse käigus on kohtutud väga paljude seotud osapooltega ja eelnõu tekst on kompromiss, siis Tarmo Kruusimäe küsis, et kuidas saab kindel olla, et kompromiss ei ole vaid suusõnaline ning et sellesse on kaasatud kõik poliitilised erakonnad. Maris Lauri vastas sellele küsimusele nii, et tegelikult poliitiline kokkulepe ju saavutataksegi Riigikogu tasandil, ja selgitas veel kord, et eri huvigrupid on olnud alati kaasatud. Andra Olm täiendas, et mitte kedagi, kes on soovinud oma arvamust avaldada, ei ole välja jäetud ning kõigile on üritatud ka teravate probleemide osas vastu tulla. Tarmo Kruusimäe päris rahule ei jäänud ja leidis, et kõik otsused, mis tehakse, on otseselt või kaudselt seotud siiski poliitiliselt. Ta küsis veel kord, kas osapooltevaheline kompromiss on fikseeritud, kinnitatud. Andra Olm täiendas, et eelnõu dokumentidele on lisatud märkuste ja kommentaaride tabel, kus on välja toodud kõikide osapoolte kõik kommentaarid ja vastused nendele. See peaks olema tõend, et kompromissi on otsitud ja paljudel juhtudel ka leitud.

Urve Tiidus küsis, mis annab kõrvalseisjale arusaama ja kindluse, et uus süsteem toimib laste jaoks paremini kui eelmine süsteem. Ministri vastus oli selline, et nüüd tahetakse hakata elatist määrama lapse tegelike vajaduste järgi, samuti arvestatakse kohustatud isiku võimekust elatist maksta ning koormuse jagamist kahe lapsevanema vahel. Ta viitas uuesti miinimumpalga kiirele tõusule ja sellest tulenevalt elatisvõlglaste tekkimisele. Ta ütles, et kuivõrd lapsele on elatise maksmine parem kui mittemaksmine, siis on hea, kui elatis on lapsevanema maksevõimekusega kooskõlas.

Marek Jürgenson küsis justiitsministrilt arvamust, kuidas avalikkus sellisele muudatusele reageerib. Maris Lauri rõhutas, et kehtima hakkav seadus ei muuda varasemaid kokkuleppeid. Ainsad kokkulepped, mis muutuvad, on miinimumelatisega seotud kokkulepped. Need külmutatakse. Eesmärk on survet vähendada, et ei tekiks juurde neid inimesi, kes ei suuda elatist maksta. Andra Olm lisas teema täienduseks, et see teema on väga tundlik, kuna puudutab lapsi. See eelnõu on loodud selleks, et reguleerida lapse ja vanemate vahelist eraõiguslikku suhet. Riik sekkub sinna selleks, et lapsele oleks tagatud vajalik ülalpidamine. Ta nentis, et avalikkuses kipub elatis tihtipeale segi minema sotsiaaltoetustega. Neil on väga oluline vahet teha. Ta rõhutas, et alati saab välja mõista ka suurema elatise, kui on keskmine.

Tarmo Kruusimäe küsis veel, kas eelnõus on arvestatud olukorraga, kus vanemate varaline seis on ebavõrdne ning üks vanem hakkab teiselt raha nõudma, ja lisaks küsis ta ministrilt arvamust, kas lapsi peaks kaasama vanematevahelistesse vaidlustesse või peaks nad alati ära kuulama. Minister Lauri vastas, et parim oleks see, kui vanemad lahendaks oma vaidlusi lastest eemal ja teineteist lapse silmis kahjustamata. Teine olukord on siis, kui otsuseid hakatakse tegema lapse üle, siis oleks mõistlik ära kuulata ka lapse tunnetus. Ta nentis, et tema kogemuse kohaselt on lapse ärakuulamine aidanud lapsevanemate omavaheliste konfliktide suurenemist ära hoida.

Linnar Liivamägi kommenteeris, et kuivõrd miinimumpalga alammäär tõuseb ka järgmisel aastal, tuleks selleks, et eelnõu oma eesmärki täidaks, see vastu võtta hiljemalt detsembri alguses. Ta tegi komisjonile ettepaneku, et esimene lugemine oleks k.a 16. novembril ehk täna. Ta tegi ettepaneku ka muudatusettepanekute esitamise tähtaja lühendamiseks, see oleks 23. november 2021. Sel juhul saaks neljapäeval, 25. novembril teha teise ja kolmanda lugemise otsused. Selle peale palus Tarmo Kruusimäe kõik need otsused panna hääletusele.

Hääletuse tulemusena otsustati järgmist. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril 2021. aastal. Poolt oli 6 liiget: Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Anti Poolamets, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Vastu oli 1, Tarmo Kruusimäe. Erapooletuid ei olnud. Teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Sama hääletustulemus: poolt 6 ja vastu 1, vastu oli Tarmo Kruusimäe ja teised olid poolt. Kolmas ettepanek: määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. november 2021 kell 16: poolt 6, vastu 1. Ja viimaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. See otsus võeti vastu konsensusega. See on minu poolt kõik. Ma tänan!

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolleegidel küsimusi pole. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoovi pole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 474 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. novembri kell 16.

Head kolleegid, oleme tänase päevakorra kenasti ammendanud. Kohtume homme kell 12 infotunnis.

11:29 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee