Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 8. töönädala teisipäevast istungit. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Seda soovi ei näe, viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 76 Riigikogu liiget.


1. 10:01 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) teine lugemine

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, meie esimeseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. Palun!

10:01 Kristen Michal

Hea juhataja! Head kolleegid! Olen teie ees majanduskomisjoni poolt ette kandmas eelnõu 437, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, ja see on teisel lugemisel. Sellel on pikk ajalugu siin saalis, me oleme seda korduvalt tegelikult arutanud. Viimane pikk arutelu või pikem, selline mitmetunnine arutelu, küsimustele vastamine täpselt samasisulise eelnõuga toimus siis, kui meil oli siin mälestusväärne, ma ei teagi, kuidas seda nimetatakse, istungi venitamine või obstruktsioon. Jah, obstruktsioon on õigem termin.

Nii et selle sisu nüüd ütleme, et erilist üllatust ei paku kellelegi, eriti asja tundvatele inimestele. Pärast seda see eelnõu võeti tagasi ja nüüd on meie ees seesama eelnõu uuesti algatatuna ja ta on oluliselt kõhnemaks saanud, kui ta tollal oli. Siit on osasid välja võetud ja ma annan siis ülevaate, mida me komisjonis tegime, enne kui see teisele lugemisele tuli.

Komisjon arutas seda teisipäeval, 9. novembril ja meil käisid MKM-i valdkonnainimesed, sideosakonnast juhataja Nirk, küberturvalisuse osakonna juhataja Rikk ja nii edasi, kus kommenteerisid saadetud pöördumisi. Ja tegelikult arutasime peamise teemana just paari ettepanekut. Esimene ettepanek, mis on ka teie ees, aga hääletamisele ei kuulu, sest see ei saanud komisjonis ühtegi häält, on Andrei Korobeiniku ettepanek, mis võib-olla sisus peaaegu kattub ka Elisa ettepanekuga panna sellesse eelnõusse kirja põhimõte, et makstaks kompensatsiooni, kui selle eelnõuga pannakse mingeid kohustusi ettevõtjatele ja nad peavad seetõttu tegema vältimatult ja kiiremini muutusi, kui nad muidu teeks. Noh, hästi lihtsustatult seletatuna, sest need ettepanekud on ka siin paberil kõigil olemas. Ja see arutelu toimus. Ja kuna komisjoni üldine hoiak on ka varem olnud, et riigil võiks olla laiemalt kompensatsioonimehhanism mis tahes julgeolekuvaldkonna muutuste jaoks, siis komisjon jäi jätkuvalt selle seisukoha juurde, edastas selle Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele, selle seisukoha, ja lubasime, või ütleme, et vesteldes MKM‑i esindajatega ütlesime, et saadame selle ka kirjalikult üle. Ilmselt saadame selle ka rohkem kui MKM-ile, valitsuse esindajatele, et see informatsioon oleks olemas.

Ja teine pool, teine ettepanek, mida me arutasime, puudutas jõustumise kuupäevi. Jõustumise kuupäevades siis on siin ka muudatusi tehtud ja see on komisjoni poolt tulnud ettepanek ja seda komisjon arvestas täielikult. See, mis oli varem 2022. aasta 1. veebruar, on muutunud märtsiks, ja märts on muutunud aprilliks.

Ettepanek komisjonist tuli ka võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril ja ettepanek teine lugemine lõpetada. Jah, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, viia läbi lõpphääletus 24. novembril. Kõik olid konsensuslikud otsused. Jah. Aitäh!

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik soovib küsida. Palun, Andrei!

10:05 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Mul on küsimus sellesama kompensatsioonimehhanismi kohta. Soomes on ta seaduse tasandil olemas. Komisjoni esimehe ettekandest ma sain aru, et plaan on liikuda sellise tervikliku skeemiga. Aga mis on arusaam, millal see skeem võiks valmida ja miks seda delegeeriti just valitsusele ja sellega ei plaani edasi minna komisjon ise?

10:06 Kristen Michal

Aitäh! Kui ma nüüd kuulsin päris õigesti seda küsimust, ma loodan, me väljendasime sama mõtet ka varasema eelnõu arutelul siin, nagu ka selle eelnõu arutelul ja nagu ka küsija ettepaneku arutelul komisjonis, et meie arvates riigi võime avalikes huvides, näiteks julgeoleku, mis tahes muudes avalikes huvides, ka tervisevaldkonnas, subjektidega kokku leppida, et läbi viia mis tahes kiireid muutusi, võiks olla üks tööriist, parema termini puudumisel, mis riigil ja täitevvõimul on. Ja kui küsida, et kes selle peaks välja töötama, siis ma siiski arvan, et seadusandlik protsess on loodud nii, et me esitame selle tellimuse siiski täitevvõimule, vastav analüüs, vastav sõnastus ja vastav tööriistakomplekt kokku panna. Ma arvan, et osaliselt selles kindlasti saavad olla ehk siis majandus-, Rahandus-, riigihaldus, Justiitsministeerium ja miks mitte ka kaitse. Nii et jah, ma arvan, et see on laiem töö, mis tuleb täitevvõimul ette valmistada, sellepärast me selle positsiooni juures oleme ja selle ettepaneku ka teeme.

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

10:07 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, Riigikogu on sellist kompenseerimise temaatikat arutanud juba mitmel korral. Esimene neist oli seotud karusloomakasvanduste temaatikaga, kus ka tegelikult väga teravalt tõstatus teema, et kuidas siis ikkagi neid kulusid kompenseerida, kui see valdkond peaks minema Eesti riigis ettevõtja jaoks n‑ö lukku. Toona jäi minu meelest ehedalt kõlama ikkagi see, et seadusandjal on õigus teha muudatusi ja neid asju vaieldakse kohtus. Toona ei räägitud teravdatult sellest, et peaks analüüsima, kuigi sektori esindajad ka väga teravdatult seda teemat tõstatasid. Ma saan aru, et siin on mingisugune suunamuutus nagu toimunud. Kas ma saan õigesti aru?

10:08 Kristen Michal

Aitäh! Ma ei oska öelda, kas on suunamuutus toimunud, ma saan lihtsalt kirjeldada seda, mis on komisjoni valitsev meelsus. Ja meie leidsime komisjonis rahvaesindajatena oma mandaadi piires, et meie arvates selline võimalus võiks olla täitevvõimu tööriistakastis. Eriti arvestades, et noh, ütleme, et on paremaid-halvemaid aegu ja kriisides tihtipeale tuleb kiiremini esile kutsuda muutusi. Aga näiteks sideturg ei ole nüüd nii, et kriisi tõttu see muutus tuleb, vaid julgeolekunõuete tõttu tuleb. Sideturul näiteks antakse ka praegu ju, vähemalt MKM on sellise analüüsi teinud ja ütleb, et antakse üleminekuks piisav aeg. Seetõttu nende hinnangul selles eelnõus ei ole kompensatsioon vajalik. Nii et seda, kas ta on suunamuutus, ma ei oska öelda. Ma pigem ütleksin, et selline mehhanism peaks olemas olema. Mehhanism ei tähenda, et seda alati kasutatakse, ja isegi kui seda kasutatakse, ei tähenda see seda, et pakkumine on tingimata alati kõigile vastuvõetav. Aga vähemalt on olemas selline võimalus. Nii et seetõttu ma arvan, et selline võimalus võiks olla. Kas seda kasutatakse? Veel kord, igal juhtumil tuleb hinnata ja siis saab küsida, kas on toimunud mingi suunamuutus.

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

10:09 Valdo Randpere

Aitäh! Mina ka sama teema küljes. Küsisin esmaspäeval minister Andres Suti käest, et selline kompensatsioonimehhanism, et räägitakse, et see võiks kunagi äkki tulla, et millal see võiks tulla. Siis Andres Sutt ütles, et seda ei tulegi. Sina ütled, et see võiks olla ja peaks tulema ja keegi nagu tegeleb. Et kumb siis õige seisukoht on, kas Andres Sutt eksib oma kategoorilises väites? Tema viitas ka sellele, et üleminekuaeg on piisavalt pikk ja siis pole mingit kompensatsioonimehhanismi vaja. Mina arvan, et võiks olla küll, et kui keelatakse ära tegevus mingis valdkonnas ükskõik mis põhjusel, antud juhul on ikkagi tegemist investeeringutega, mis on tehtud ajal, kui nad ei olnud kellegi poolt väljaöelduna julgeolekuriskid, nad muutusid julgeolekuriskiks pärast seda, kui investeeringud olid tehtud ja keegi avastas, et võib-olla ei ole päris õige asi. Nii et kompensatsioonimehhanismi kohta.

10:10 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan või mulle tundub, ega ma ei saa esitada kategoorilist väidet, et Andres Sutt võis väljendada oma arvamust selle konkreetse eelnõu kohta ja sellisel juhul ta ju ei eksinud ja isegi teie ei saanud valesti aru, et selles eelnõus tõepoolest seda mehhanismi ei ole. Kui küsida, kas see peaks laiemalt olema, siis jah, see peaks olema, ja see on komisjoni seisukoht. Nii lihtne see ongi.

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole, tänan. Avan läbirääkimised. Sõnasoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek tehtud Andrei Korobeiniku poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Ja nii nagu te juba kuulsite, siis vastavalt kodu- ja töökorra seaduse §-ile 106 lõikele 2 see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Teine muudatusettepanek on tehtud majanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 437 teine lugemine lõpetada. Sellega oleme teise lugemise lõpetanud.


2. 10:12 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE) esimene lugemine

10:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 474 esimene lugemine ja seda tutvustab meile valitsuse poolt justiitsminister Maris Lauri. Palun!

10:12 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on muuta elatise kindlaksmääramise korda.

On tõsiasi, et paljud pered ei püsi koos ja minnakse erinevatel põhjustel lahku. Lähevad lahku ka pered, kus on lapsed. See tähendab, et vanematel tuleb kokku leppida väga mitmetes lapsi puudutavates asjaoludes: elukohas, kohtumistes, rahalises toetuses ja muus. Kahtlematult on kõige parem, kui nimetatud kokkulepeteni jõuavad vanemad ise, kuid teinekord tuleb kaasata ka välist abi kas nõustajate või perelepituse näol. Kohtusse pöördumine omavaheliste vaidluste lahendamiseks peaks olema viimane abinõu, sest see on asjaosalistele, kuid eelkõige lastele kõige aja-, närvekulutavam, aga ka rahaliselt kulukas osalistele. On selge samas, et on asjaolusid, kus kokkuleppe saavutamine ilma kohtuta ei tule ja kus seda isegi taotleda ei ole õige. Osutan siis vägivallaga seotud juhtumitele.

Antud eelnõu käsitleb seda, kuidas võiks lahendada rahalisi vaidlusi ehk kuidas määrata elatist. Pakutud lahendus sobib aluseks nii omavaheliste ja lepituse teel leitud kokkulepetele kui ka kohtuotsustele. Tegemist on põhiprintsiipidega, millest tuleks elatise määramisel lähtuda. Sellele lisanduvad elemendid, mis võimaldavad ulatuslikku paindlikkust, võtmaks arvesse erinevaid asjaolusid.

Seda lahendust on väga pikalt otsitud. Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti välja 11. juunil 2018 justiitsminister Urmas Reinsalu poolt. Eelnõu esimene kooskõlastusring toimus eelmise justiitsministri Raivo Aegi juhtimisel. Kõik Riigikogus esindatud erakonnad on olnud valitsustes, kus elatiseteemaga on tegeletud, mistõttu ma arvan, et ei saa väita, et oleks tegemist millegi väga uudse või läbirääkimata teemaga. Kõigil erakondadel on olnud võimalus selle eelnõu väljatöötamises osaleda, kõik on olnud sellega ka kursis. Loomulikult on Riigikogul võimalus teha ka pakutud lahendusse muudatusi. Kuid ma tõesti loodan, et need ei ole põhimõttelist laadi, kuna antud tulemuseni jõudmine on võtnud mitu aastat, on olnud väga ulatusliku kaasamisega ja koostööga ja just selleks, et leida võimalikult hea lahendus.

Alustan sellest, et antud eelnõu toetub 2020. aasta veebruari lõpus valminud uuringule lapse vajaduspõhisest miinimumelatisest. Selles analüüsiti väga põhjalikult, kaasates teadlasi, spetsialiste, aga ka asjaosalisi ehk lapsevanemaid, lastega seotud kulutusi, hinnati laste vanust ja hinnati ka elukohta sealjuures. See uuring on põhialuseks, millele toetudes töötatigi välja eelnõuga pakutav elatise kujunemise lahendus.

Lisaks väljatöötamiskavatsusele, uuringule, kahele kooskõlastusringile toimusid eelnõu ettevalmistamise käigus väga mitmed kohtumised asjasse puutuvate organisatsioonide ja asutustega. Tähelepanu väärivamad neist on kaks ümarlauda, mis toimusid selle aasta 13. jaanuaril, eelmise valitsuse ajal, ja teine selle aasta 21. juunil. Jaanuaris arutati elatise parameetrite üle ja selle tulemusena tehti lihtsustused elatise algses valemis. Juunis arutati üleminekusätete üle ehk sellest, kuidas minna üle praegusest korraldusest uuele korraldusele ja mida teha kehtivate kohtuotsustega. Nendest lahendustest edaspidi.

Lahkuminek on alati valus. Siin on palju emotsioone, haiget saamist, pettumust ja sellest tõusetuvat vaenulikkust, vahel ka kättemaksuhimu ja muudki. Emotsioonid on mõistetavad, kuid lahku minnes peaksid vanemad alati esikohale seadma laste huvid ning täiskasvanutena lükkama kõrvale oma isiklikud kibestumised ja valud. See eelnõu ei tegele pahatahtlike kohustustest kõrvalehoidjatega, ei nendega, kes jätavad elatise maksmata või pisendavad oma tulusid, et lihtsalt mitte elatist maksta või teha seda võimalikult väikeses ulatuses. See eelnõu tegeleb elatise põhimõttega.

Praegune tavapärane lahendus, kus elatis sõltub miinimumpalgast, ei seostu mitte mingil viisil lapse vajadustega. Ehk seda korda tuleb ainuüksi seetõttu muuta.

Milline on pakutav elatise määramise kord? Alustuseks tutvustan teile pakutavat elatise valemit ja seejärel selgitan olulisi aspekte. Eelnõu kohaselt koosneks baaselatis viiest komponendist. Esiteks, elatise baassumma, mis tuleneb lapse minimaalsetest vajadustest, mis leiti eelnimetatud uuringus. Uuringus oli see keskmiselt 362 eurot kuus. Kuna vanemad peavad lapse kasvatamises osalema solidaarselt, siis pool sellest summast langeb ühele ja pool teisele vanemale ehk elatise baassumma oleks uuringu põhjal olema 181 eurot. Teile toodud eelnõus on summaks 200 eurot ja põhjuseks on see, et uuring tehti 2018. aasta andmetel. Vahepeal on elatustase ja elukallidus tõusnud. Eelnõu kohaselt tuleb seda baassummat, 200 eurot praegusel hetkel, igal aastal 1. aprillil indekseerida eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga ja sellega võetakse arvesse elukalliduse tõus. Ja veel kord: 200 eurot ei ole mitte lapse koguvajadus, vaid pool sellest.

Teiseks komponendiks on 3% eelmise aasta keskmisest brutopalgast. Taas kord: arvutusse võetakse see 1. aprillil, sest selleks ajaks on ka näitaja avaldatud. Nii võetakse arvesse elatustaseme tõus. Kaaluti ka muid näitajaid, kuid keskmine brutokuupalk on inimestele arusaadav, ta on avaldatav ja üheselt mõistetav. Loomulikult, kui vanemad hakkavad omavahel kokkulepet tegema, siis võib keskmise palga asemel kasutada kohustatud isiku tegelikku palka või sissetulekut. Nii saab arvesse võtta individuaalset sissetuleku dünaamikat. Ja selleks ajaks peaks ehk siis 1. aprilliks peaks suurem osa inimesi ka oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni olema esitanud, nii et ka andmestik selgelt olemas.

Kolmas komponent on peretoetused, see on lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Üldjuhul laekuvad peretoetused taotlevale poolele, mistõttu nende põhjal toimub elatise vähenemine. Miks peretoetused arvesse võetakse? Põhjus on selles, et need on riigi poolt mõeldud lapse kulude kompenseerimiseks. Seega, kui riik kompenseerib mingi osa lapsega seotud kulusid, jääb selle võrra vanemate koormus väiksemaks ja selle tõttu on elatise summa vähendamine põhjendatud. Kuid ka siin toimub see võrdselt mõlema vanema puhul. Ehk kui ühe lapse puhul on lapsetoetus 60 eurot, siis elatis väheneks 30 eurot. Kui lapsi on kolm, siis kogusumma 60 pluss 60 pluss 100 pluss 300, 520 eurot, jagatakse kõigepealt kolme lapse peale ja siis veel pooleks ja elatis ühe lapse kohta väheneks 86,67 eurot.

Järgnevalt võetakse arvesse lapse jagatud elukoht. Kui laps veedab olulise aja, elades ka oma teise vanema juures, siis paratamatult kaasnevad ka sellele vanemale teatud kulud, näiteks magamis‑ ja õppimiskoha loomine, hügieenitarbed, toidukulud. Seetõttu on põhjendatud, et elatist mõnevõrra ka selle põhjal vähendatakse. Eelnõu ettepanekuna vähendatakse elatist juhul, kui laps viibib kohustatud vanemaga aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, ning see vähendamine on proportsionaalne veedetud ajaga.

Viienda komponendina võetakse elatise määramisel arvesse elatist saavate laste arv samas peres. See tuleneb sellest, et mitme lapse puhul on teatud kulutused väiksemad. Vähenemine järgmise lapse puhul toimub, ulatus on 15%. Algses versioonis oli see 30%, kuid tagasiside põhjal leiti, et seda tuleb oluliselt väheneda. Ja vähenemist ei toimu siis, kui elatist saavad mitmikud ja laste vanusevahe on enam kui kolm aastat. Ja samavõrd oluline on see, et vähendamine toimub üksnes sel juhul, kui need lapsed elavad samas peres.

See on viiekomponendiline valem baaselatise leidmiseks. Loomulikult on olemas ka põhjendused ja olukorrad, mil elatis saab olla suurem või väiksem. Elatise suurendamise aluseks on näiteks lapse tegelikud vajadused, vanemate sissetulekud, tegelik kulutuste jaotus vanemate vahel, aga ka muud asjaolud. Näiteks kui laps on käinud koos elades, vanemate koos elades, kulukas huviringis, ei tohiks vanemate lahkuminek sundida last oma huviringist loobuma. Kui vanemad koos elades suutsid seda lapsele võimaldada, siis peaksid nad suutma seda teha ka lahus elades. Vanemate sissetulekute olulise erinevuse puhul on suurema sissetulekuga vanema rahaline panus alati olnud suurem ja see peaks olema ka edaspidi nii. Loomulikult saavad vanemad kokku leppida selles, et üks neist tasub näiteks muusikakooli või suvelaagriga seotud kulud. Kõik on kokkuleppe küsimus.

Baaselatise vähendamine on võimalik vaid mõjuvatel põhjustel. Selles osas tegelikult muutusi ei toimu. Endiselt on kaks tähtsat põhjendust. Esiteks, vanema töövõimetus, mis ei võimalda tal piisavalt tulu teenida. Kui vanem on töövõimeline, siis ta peaks ja võiks siiski otsida endale töökoha, mis võimaldab tulu teenida. Teine laps või lapsed, kes osutuksid vähem kindlustatuks. Ehk siis küsimus on mitmest perest. Ei saa olla nii, et ühe pere lapsed on materiaalselt oluliselt paremal järjel kui teised. Ma räägin siis n-ö esimesest abielust, teisest või kolmandast kooselust. See lihtsalt ei ole ka põhiseaduspärane. Tegelikult on see üks argument, millega praegu kõige sagedamini pöördutakse kohtusse selleks, et elatist ümber vaadata.

See on siis elatise kujunemise põhimõtetest. Loodetavasti leiate, et siin on põhimõtteliselt kõik loogiline. Keerulisem nagu väga paljude teiste asjade puhul on see, kuidas minna üle uuele süsteemile. Ja see on kindlasti väga palju kirgi ka põhjustanud.

Baasmõttena on leitud ja otsustatud järgmist selles eelnõus. See uus kord hakkab kehtima uutele elatise määramistele ehk need, mis on juba kehtivad kohtuotsused, need jäävad üldjuhul kehtima. Siin on üks erand. Need on elatised, mis on kohtuotsuses määratletud elatismiinimumina või poolena miinimumpalgast ehk siis sisuliselt ka elatismiinimumina. Need külmutatakse kehtival tasemel. Mis on sellise valiku põhjus? Kõigepealt kindlasti õigustatud ootus, aga ka see, et seadusandja ei pea ja ei tohiks tihtipeale väga keeruliste vaidluste tulemusena saavutatud kohtulahendeid tühistada. Kõik see tekitaks ühiskonnas ülimalt suurt pahameelt, alates sellest, kui elatis, mis on määratud, oluliselt väheneks, või ka sellest, et tekitab uusi kirgi ja vajadust kohtusse pöörduda ja rohkem vaielda. Me pakume lahenduse, kus juba määratud elatisi ei vähendata. Kuid loomulikult, nagu ka praegu võivad asjaosalised asja ümber leppida omavahel või ka kohtusse pöörduda, see jääb endiselt kehtima. Aga seadusandja poolt teeme ettepaneku, et need, mis kehtivad, neid ei muudeta.

Me leidsime, et ei saa jätkata kehtiva olukorraga, kus miinimumelatis, mis hetkel on 292 eurot kuus, jätkuvalt tõuseb. Ja tõuseb selle tõttu, et miinimumpalk kasvab. Miinimumpalk ei ole mitte mingil viisil seotud lapse vajadustega, ta on põhimõtteliselt vale lahendus olnud. Ta tõuseb selle tõttu, et kokkuleppe teevad tööandjad ja töövõtjad, ja ta kajastab rohkem majanduslikku võimekust ja heaolu ja ettevõtete valmisolekut. Kindlasti väga positiivne, et see kasvab, see miinimumpalk, aga ta on tekitanud ka probleeme. Ja ta on tekitanud probleeme vastutustundlikele elatise maksjatele, sest mitte alati ei ole sissetulekud kasvanud samas tempos miinimumpalgaga. Ehk järjest enam on vanemaid sattunud olukorda, kus nad ei suuda ka parima tahtmise puhul elatist endises ulatuses maksta, või on teise pere tõttu tekkinud laste kohtlemisel väga suur ebavõrdsus. Rõhutan veel kord, ma räägin vastutustundlikest vanematest, kes on sattunud raskustesse.

Kohtutest saadud info põhjal on selliseid vanemaid järjest enam, kes pöörduvad kohtu poole taotlusega vähendada kehtivat elatist, kuna elatise maksmine on neile liiga koormav või põhjustab väga suurt erinevust laste vahel. Usun, et mõistate. Lapse jaoks on parem, kui elatis on mõnevõrra väiksem või et ta ei kasva kiiresti ja tempokalt, kui et seda üldse ei maksta. Ka see, kui ühe pere lapsed on materiaalselt paremini kindlustatud kui teise pere lapsed, olles ühe ühise vanemaga, ei aita ju tegelikult kaasa sellele, et vanemad ja lapsed omavahel hästi ja viisakalt suhtleksid. See võib tekitada täiendavaid komplikatsioone.

Lapsed saavad lahkuminekust niikuinii haiget. Ja meie, täiskasvanute jaoks on oluline, et see haiget saamine oleks võimalikult väike, selline, mis ei jätaks hinge sügavat haava, kibestumist. Ja seetõttu on oluline, et vanemad keskenduks mitte sellele, kuidas teineteisele haiget teha või etteheiteid teha, vaid sellele, kuidas tagada nende ühise lapse või laste parim heaolu. Omavaheline kokkulepe, mis võib-olla notaris kinnitatud, milleni jõudmisele võib olla vaja ka kõrvalist nõustamist, on parim viis. Perelepitus, olgu siis ise alustatuna või ka kohtu vahendatuna, järgmine. Ja kohtuprotsess peaks olema viimane tee.

Eelkirjeldatud viis elatis määrata on see, millest saab lähtuda ka omavahelist lepet sõlmides. Meil on plaanis ministeeriumi kodulehele tuua elatise kalkulaator, mis aitaks vanematel hinnata võimalikku elatise suurust. Ja loomulikult saab omavahelisse kokkuleppesse, igasse kokkuleppesse panna asju, mida ametlikus kalkulaatoris ei ole. See on juhend, põhimõttena kindlasti toeks.

Lõpetuseks. Ma loodan väga, et Riigikogu toetab elatise määramise põhimõtete muutmist. Praeguse süsteemiga ei ole keegi rahul. Pakutud kord on leitud mitme aasta intensiivse töö tulemusena, väga ulatusliku kaasamisega ja väga elavate arutelude tulemusel. Jah, kõik asjaosalised ei ole sada protsenti rahul, kuid olukorras, kus huvid on vastandlikud, ei ole kõikide soovide ja tahtmistega arvestamine võimalik. Paratamatult tuleb leida see keskkoht, kus asjaolud on enamuse jaoks aktsepteeritavad. Riigikogul tuleb siin olla justkui kohtuniku rollis ja mitte kalduda liialt ühele või teisele poole, sest muidu ei tule hädavajalikust muudatusest midagi välja. Tänan teid ja kutsun üles eelnõu toetama. Aitäh!

10:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Riigikogu liikmed soovivad täpsustada. Priit Sibul alustab. Palun!

10:31 Priit Sibul

Aitäh, Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Tänan teid väga selle põhjaliku ja sisulise ülevaate eest nii keerulisel teemal. Mul on küsimus, et võib-olla te veel korra – ma igapäevaselt ei ole sellega tegelenud ja selles mõttes kuulasin huviga selle eelnõu pikka ettevalmistust ja keerulisi nüansse nii arvestamisel kui ka üleminekul –, et äkki te paari sõnaga ütlete, mis on põhiline vahe – lihtsalt kordate üle – praeguse süsteemi ja eelnõus väljapakutu vahel. Te mitmel korral viitasite ja ma kahjuks olen nõus, et tõenäoliselt kõigile rahuldavat lahendust ei suutnud ei erinevad ministrid, valitsused, ei suuda tõenäoliselt ka parlament, sest see on lõpuks iga pere enda, inimestevaheline kokkulepe. Aga kus need võimalikud kitsaskohad selles eelnõus teie hinnangul peituvad, mis nendelt sihtrühmadelt tagasisidena on tulnud?

10:31 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Praegune süsteem, nagu ma ütlesin, sõltub miinimumpalgast, mis ei ole lapse vajadustega seotud. Nüüd me läheksime üle süsteemile, kus vaadatakse lapse vajaduste sisse. Selle miinimumpalgaga on olnud nii, et praegu ta kasvab hästi kiiresti, aga on olnud perioode, kus ta üldse ei ole kasvanud, ja siis on olnud mure, et elatis on liiga väikeseks osutunud. Nii et kui me lähtume sellest skeemist, siis see peaks need mured praegu ja tulevikus maha tõmbama.

Nüüd, mis on kõige suuremad vaidluskohad? Kindlasti tekitab küsimusi see üleminekuprobleem, mida ma siin kirjeldasin. Ongi alati keeruline minna üle ühelt süsteemilt teisele. Nüüd on küsimus, mille üle on ka vaieldud, et milline on näiteks see baassumma. Nagu ma ütlesin, ministeeriumi poolt me tõstsime seda algset 181 eurot 200 euroni, arvestades seda asja, see võib kindlasti tekitada diskussiooni. Kindlasti võib tekitada küsimus näiteks see, et kui pikka ajaperioodi teise vanema juures elades tuleks arvestada. On räägitud näiteks viiest päevast, meil on praegu pandud ettepanekuna seitse, 7–15. 15 oleks pool, siis nagu ei tulekski üldse jagada, mõlemal vanemal ühepalju. Aga kui kellelgi on vähem, siis millisest päevast alates tuleks arvestada seda mahaarvestust. Meil on praegu pandud seitsmendast päevast aga on arvatud, et see võiks olla näiteks viiendast päevast. See on üks koht. Kindlasti on selliseid kohti veel, aga need on vast sellised viimases kooskõlastusringis ja diskussioonis kõige rohkem märgitud asjad.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

10:33 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen nõus, et elatise määramise korda oli vaja ümber mõtestada ja kaasajastada ning pean õigeks, et miinimummäär ei pea olema seotud miinimumpalgaga. Samas aga leian, et praegusel kujul seadus asetab lapsed ja nende vanemad ebavõrdsesse positsiooni, kuna elatise miinimummäär võib vägagi erineda. Pean siinkohal silmas nn "külmutatud elatise määra", mille puhul on jõustunud kohtuotsus. Minu küsimus on: kuidas täpsemalt hakkab välja nägema protseduur, kui kohustatud vanem ei nõustu "külmutatud elatise summaga" ja soovib seda vähendada miinimummäära tasemeni, mida näeb ette uus seadus. Kas on plaanis rakendada lihtsustatud korda?

10:34 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Sellisel juhul, kui vanem ei ole nõus elatise suurusega, siis on tal võimalus pöörduda kohtusse. Meil olid väga suured diskussioonid nende erinevate üleminekuvariantide puhul ja on üpris tõenäoline, et kohtusse pöördumine kasvab. Nüüd küsimus on see, et me proovisime leida ka sellist lahendust, kus kohtusse pöördumist oleks võimalikult vähe ja et oleks võimalikult vähem koormavam või nagu arusaadavam.

Me arutasime seda küsimust õiguskantsleri, Riigikohtu ja kohtutega ja nende arusaam oligi selles, et just nimelt, kui on ette nähtav selline "külmutamine", et siis on lubatav n-ö kohtuotsusesse teatud mõttes sekkumine. Ka selle tõttu, et ütleme niimoodi, et kui on elatis määratud näiteks kolmandik miinimumpalgast, siis on ilmselt seal taga olnud mingid põhjendused, et ta ei ole mitte pool, eks ju, et järelikult on olnud põhjendus, et ta peab olema väiksem. See on kohtu kaalutlus ja terve hulga argumentide rida ja seda ei tohiks muuta. Nüüd, kui on määratud elatis, mis on n-ö miinimumelatis, siis on lähenetud teatud mõttes lihtsustatud viisil. Ja see on n-ö seadusandja tahe olnud ja kui nüüd seadusandja mõtleb ümber, siis on teatud tingimustel õigustatud lähenemine, et n-ö minnakse ka sellest lahendusest üle.

Jah, tõsi on see, et kui keegi leiab, et see on temale liiga koormav, siis nad pöörduvad kohtusse nii nagu nad ka praegu pöörduvad. On väga võimalik, et vaadates lihtsalt meie sissetulekute ja inflatsiooni kasvu, et üpris pea me jõuame tegelikult selle elatise baassummaga just nimelt ka selle 292-ni. Et siis on mõttekas minna edasi indekseerimisega, noh, ütleme asendada üks süsteem teisega sellises mõttes. Et siin on neid üleminekusätteid ja nüansse veelgi, aga panime siia sellised üldisemad põhimõtted, millest saavad inimesed oma kokkulepete sõlmimisel lähtuda ja ka kohtunikud lähtuda. Ma loodan, et ma vastasin või kui vaja, siis seletan edasi ja täpsemalt.

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:37 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister. Te väitsite, et lapse vajadused ei sõltu keskmisest, vabandust, miinimumpalgast. Nüüd, kui eelnõu vaadata, siis see elatis, mis lapsele tulevikus ka välja mõistetakse või arvutatakse, on pandud sõltuma keskmisest brutokuupalgast ehk indekseerimine toimub keskmise brutokuupalga baasil. Ütelge, kuidas tegelikult keskmisest brutokuupalgast lapse vajadused rohkem sõltuvad kui miinimumpalgast.

10:38 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Elatisevalemi põhikomponendiks on elatise baasosa. Me pakume, et see on 200 eurot – see on uuringu põhjal arvutatud ja hinnatud elementide kaupa, vanuse järgi väga põhjalikult, mis asjad peaksid seal sees olema, mis mitte. See on väga põhjalik, soovitan huvi pärast lugeda. Aga me paneme siia juurde kõigepealt tarbijahinnaindeksi, et hinnatõusu sisse võtta, ja 3% protsenti brutopalgast, et sisse tuua ka elatustaseme tõusu efekt – mitte ainult inflatsiooniefekt, vaid ka elatustaseme tõusu efekt. Oli diskussioonis, kas vaadata mingisuguseid sissetuleku näitajaid. Kahjuks on nii, et sissetuleku näitajaid ei avaldata Statistikaametis niivõrd operatiivselt. Palk siiski on sissetuleku kajastaja. Oli arutusel näiteks ka mediaansissetulekute arvutamine – veel keerulisem, sellist näitajat ei ole.

Nii et jaanuaris toimunud ümarlaual leiti lihtsalt, et brutopalk on sissetuleku mõttes kõige parem kajastaja, ja ta tõuseb tõesti 3% eks, mis tähendab, et 3% brutopalgast lisatakse absoluutsummana. Mitte ei ole indeks, vaid absoluutsumma. Kui brutopalk on 1000 eurot, siis 3% sellest on 30 eurot ehk 30 eurot tuleb juurde. Kui brutopalk tõuseb suuremaks, siis sellele 30 eurole tuleb sinna natukene juurde, üks kuni kaks – oleneb, kui palju see brutopalk tõuseb. Sellega võetakse elatus sisse, mitte ta ei ole selles mõttes indekseerimine, vaid ta on lisamine, komponendi lisamine. Ja teine asi on kindlasti see, et miinimumpalk on otsustuspõhine. Nagu ma ütlesin, asjaosalised otsustavad, et me tõstame või ei tõsta ja kui palju tõstame. Selles mõttes ta ei ole objektiivne elatustaseme muutmiseks. Keskmine palk on palju objektiivsem elatustaseme mõõtja, kuna ta liigub vastavalt sellele, kuidas inimestele palka makstakse, reaalselt tegelikkuses.

10:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

Nii, võtame seniks Maria Jufereva-Skuratovski teise küsimuse ja proovime Urmas Reitelmanniga kohe uuesti ühendust saada. Palun, Maria!

10:41 Maria Jufereva-Skuratovski

Aitäh vastuse eest! Mina tahaks tulla tagasi selle külmutatud summa juurde. Algne põhimõte seisneb selles, et kui tegemist on elatise miinimummääraga, see tähendab, et vanem ei pea tõestama, et lapse ülalpidamise peale kulub nii palju raha. Ja tõepoolest tahtsin küsida, kas on plaanis rakendada lihtsustatud korda kohustatud lapsevanema jaoks, kui ta tahab vaidlustada selle külmutatud summa, mis käib talle üle jõu. Lihtsalt ta ei suuda nii palju maksta, kui me räägime heatahtlikest vanematest. Ja kindlasti, kui teine pool ei nõustu sellega, peab olema selline pikk kohtuprotsess. Aga küsimus on selles, kui keegi ei hakka vaidlustama, äkki peaks olema rakendatud lihtsustatud kord, et inimene ei pea advokaate palkama ja minema jälle sellist pikka teed, et jõuda niikaugele, et ta maksab selle miinimummäära, mis on seadusega ette nähtud.

10:42 Justiitsminister Maris Lauri

Vabandan, eelmises vastuses mul teie küsimuse päris algiva läks meelest ära. Meil ei ole plaanis kohtupidamist lihtsustada. Me tahame osutada sellele, et on olemas teised viited. Kõigepealt kindlasti, isegi kui on kohtuotsus olemas, vanemad saavad ikkagi teha kokkuleppe ja vajadusel pöörduda kohtuniku poole, kes selle vormistab, perelepituse kaudu – kõiki neid võtteid saab kasutada. Ja ma tõesti soovitan neid kasutada ja vanematel vastastikku olla mõistvad. Ma saan aru, vahel on see ülimalt keeruline ja raske, aga see on üks võimalus, ütleme niimoodi. Me ei lähe kohtuprotsessi kui sellist muutma. Ei ole hea praktika või tava.

Aga ma loodan, et me oleme selleks valmis ja aru saanud, et kui see eelnõu vastu võetakse, siis kohtute koormus võib kasvada. Ja kohtunikud on selleks valmis. Me oleme ka eelarvesse taotlenud juurde raha ja praegu käivad mitmed kohtunike konkursid ja ma tõesti loodan, et me saame neid kohtunikke juurde. Neid konkursse tuleb veel, nii et ei teki selliseid probleeme nende menetlemise kiirustega. Ma olen suhelnud mitmete kohtunikega ja nad saavad suurepäraselt aru, millist probleemi ja kui raske see asjaosalistele on. Ja nad on tõesti huvitatud, et need lahenduksid kergemini, lihtsamalt, sujuvamalt. Ma arvan seda, et kui asjaosalised on heatahtlikult valmis, siis saab selle protsessiga alati kiiremini edasi minna, isegi kohtutes. See kõik oleneb väga palju inimestest.

10:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

10:44 Priit Sibul

Aitäh, hea aseesimees! Austatud minister! Mul on kahe nüansi kohta, mis siin eelnõus on, on § 1 lõige 7. Ju kuskil siin seletuskirjas on olemas, aga võib-olla te teate peast, et see vähendamine 15%, ma saan aru, et see puudutab põhimõtteliselt järjestikku sündinud lapsi, kes ei ole kaksikud ja kelle vanusevahe võib olla kolm aastat. Millest  see tuleneb, on üks küsimus. Ja teine küsimus on: mis te arvate, kui kiiresti me võiksime e-riigina jõuda sinna, mis puudutab selles lõikes 4, mida te vastasite ka Heikile, see brutopalga arvestamise asja, see, mis puudutab Eesti Vabariigi keskmist? Ütleme, kui ma olen isa või ema eest peres, siis vahet ei ole, mis keskmisega on toimunud, küsimus on, mis on minu palgaga toimunud. See on see, mida te ka enne selle miinimumpalga puhul viitasite selle ebaõigluse kontekstis. Kuna me võiksime jõuda, et tegelikult see seadusepügal ja paragrahv võiks hakata puudutama minu isiklikku käekäiku, mitte seda, kuidas Eesti Vabariigis läheb? Sellest minu lastel ja mul ei juhtu midagi.

10:45 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Väga-väga olulised ja head küsimused. Miks seda leitakse, et tuleb vähendada, on see, et kui lapsed elavad ühes peres, just nimelt ühes peres, mitte erinevas peres, siis on mingid kulud, mis nagu osutuvad väiksemaks, noh, kas saab kasutada samu riideid, mänguasju, saab õpperuumi näiteks, kui lastel on õppimiskohad, et neid saab natuke odavamalt. Seal tekib selline kokkuhoiuvõimalus lihtsalt. Sealhulgas me teame ka seda, et kui on mitmeliikmeline pere, siis näiteks söögi valmistamine ühe elaniku, ühe pereliikme kohta tuleb natuke odavam kui üksikule inimesele, julgen kinnitada isiklikel kogemustel. Et selle arvelt tulebki ära. Sellest on selles analüüsis, oli, nad vaatasid, nende hinnangul oli see vahe veel suurem, aga diskussiooni tulemusena otsustati, et see vahe teeme väiksemaks. See oli see üks asi.

Mis puudutab sellest, et ma olen täiesti nõus, et oleks hea, kui me saaksime sinna võtta arvesse kohustatud isiku palga või sissetuleku. See oleks tõesti hea. Siin on, praegusel juhul on kõige lihtsam tõesti, kui inimesed teevad oma kokkuleppeid ja võetakse sisse ja ilmselt saab ka kohtunik seda võtta. Nüüd võib-olla keerulisem on sellistes olukordades, kus kasutatakse täitemenetlust. Kohtutäituritele ei tule see info nii kiiresti. Tuludeklaratsioonid, tähtaeg ei ole enam 30 märts, vaid on hilisem, oli vist kuskil aprilli, jumal, ma olen natuke ära unustanud. Ühesõnaga, selleks hetkeks ei ole tegelikult teada ja siis on ka tuludeklaratsioonide kontrollimine, eks. Alati tekib küsimus, et milliseid tulusid arvestada. Seal on komplikatsioonid, aga tõesti, ma loodan, et mõne aasta jooksul me suudame jõuda niikaugele, et ka sellise lahenduse välja töötada, mis on paindlikum, individuaalsem, sellises olukorras võib-olla see hindamine ei toimu 1. aprillil iga-aastaselt, vaid natuke hiljem näiteks. Ta kindlasti vajab IT-tehnilisi lahendusi. Me oleme valitsuses suurendanud spetsiaalseid kulutusi IT peale, aga ma kinnitan, et neid projekte on hetkel IT-valdkonnas tohutult palju. Ja Eesti riigi, Eesti terve riigi ja erasektori võimekus on praegu proovile pandud selles suhtes, et hangete täitmine on väga raske. IT-firmad kurdavad, et neil on nii palju asju teha, et olge natuke aeglasemad. Nii et riigi tahe on suurem, kui on meie IT-sektori võimekus kahjuks. Aga tõesti, see võiks minna individuaalseks tulevikus.

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:48 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, et tõesti praegu arvesse on võetud ka selle elatise arvutamisel peretoetused, just eelkõige riiklikud peretoetused. Kaks tükki – lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Kas eelnõu ettevalmistamisel oli ka juttu või arutelu selle üle, et ka meie omavalitsuste poolt makstavaid peretoetusi arvesse võetakse? Me teame ju, et omavalitsused ikkagi maksavad päris arvestatavalt ka siiski lapsetoetusi ja erinevaid peretoetusi.

10:49 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mina selliste arutelude juures ei ole olnud, võib-olla need olid eelmise ministri ajal. Aga ma kujutan ette, et probleem, miks see ei ole hetkel arvesse võetud, tuleneb sellest, et on väga ebaühtlane pilt sellest, mida omavalitsused teevad ja kuidas nad teevad ja põhimõtetest, kuidas nad teevad. Selle arvesse võtmine on keeruline ja ma arvan, et see on sellest põhjendatud, miks ta seal sees ei ole.

10:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:49 Kalle Grünthal

(Kaugühendus)

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mul on väga hea meel selle üle, et on asutud likvideerima sellist tõsist probleemi, kus elatise määramine on seotud mingisuguste standarditega, kas siis riigi poolt kehtestatutega. Aga olles nüüdseks 25 aastat n-ö tegelenud ka nende elatisvaidlustega, võin öelda seda, et see uus seadusetekst siiski ei lahenda olukorda. Minu hinnangul peaks olema ikkagi võimalus lahendada probleem ära sellega, et kohtunikud ise teevad kaalutlusotsuse selles osas. Neil on võimalik kontrollida ka vahetult ja inimese elustandardit, et seal mingit petmist ei ole. Äkki oleks mõistlik hoopis anda see otsustusõigus kohtutele, nii nagu see on kogu aeg olnud.

10:50 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tegelikult see eelnõu ei välista mitte mingil viisil seda, et kohtud võtavadki arvesse väga paljusid muid aspekte. See on nii, nagu on praegune n‑ö miinimumelatise määramine, nii ka see variant on abimees kohtutele elatise määramisel. Aga veelgi enam on see abimees selleks, et inimesed omavahelistes kokkulepetes või ka kokkuleppemenetlustes ise lahenduse leiaks. Ma arvan, et on hea, kui kohtus tehakse võimalikult vähe otsuseid, sest see on kulukas, see on koormav, see võtab aega, sööb närve. Nii et proovida neid lahendusi teha väljaspool kohtuid. Kohtul ja kohtunikul on alati võimalus, on olemas võimalus vähendada, nii nagu praegu, kahel aspektil ehk siis töövõimetuse küsimus ja laste võrdse kohtlemise küsimus. Ja teine võimalus suurendada, võtta arvesse kohustatud isiku sissetulekuid, võtta arvesse lapse igasuguseid muid vajadusi, erisusi. See kõik on võimalik ja kohtunik saabki olla ja ta peabki olema tegelikult kaalutlusega ka sellisel juhul, kui ta võtab kätte need kaks inimest, kes tulevad vaidlema. Ta peab esiteks hindama, kas selline lähenemine, mis siin praegu baaselatise poolt ette pannakse, kas see antud juhtumile sobib või mitte. Kui ta sobib, siis ta võib seda rakendada, kasutades sinna juurde täiendavaid klausleid. Ta võib 200 euro asemel otsustada, et selle pere puhul on see näiteks 300, see on kohtuniku vabadus. Piiranguid selles osas, mille põhjal kohtunik hakkab otsuseid langetama, ei tehta. Tõsiasi on ka see, et see olukord, kus kohus hakkab tuvastama seda, millised on lapse vajadused, tähendab seda, et ta küsib last kasvatavalt vanemalt terve hulga igasuguseid tõendeid, pabereid ja muid asju, mis on väga kulukas, koormav kõigile asjaosalistele. Aga vajadusel, kui kohtunik tunneb, et see meetod on õige, siis ta saab seda rakendada. Sellele tõrget ei teki.

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

10:53 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt ütlen, et ammu ei ole siin saalis näinud nii head eelnõu ettekandmist – emotsionaalselt ja tehniliselt keerukas teema oli selgelt, erinevaid tahke avades ette kantud. Tõesti väga hea töö! Mina küsin rakendamise kohta. Me oleme viimastel aastatel näinud, et näiteks kui Sotsiaalkindlustusamet puude hinsdamise korda muutis, lõpuks on ikkagi lapsed need, kes jäävad teenustest ilma. Samamoodi on tegevuspõhine eelarve Rahandusministeeriumis heal eesmärgil tehtud, tehniliselt keerukas küsimus, läbi mõeldud, rakendatud, aga niikaua kui ministeeriumid ei kasutata seda nii-öelda sisuliselt valdkonna eesmärkide saavutamise juhtimiseks, tegelikult ei saa seda head tulemust. Kuidas nüüd selle eelnõu rakendamisega on? Kas on arusaam sellest, milline on kohtunike roll, ja et seda infot oskaksid jagada inimestele erinevad osapooled, omavalitsused ... mujal? See on hädavajalik, et me saavutaksime eelnõuga seatud eesmärgid. Kuidas selle rakendamise ettevalmistamisega on? Aitäh!

10:54 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kohtunikud olid üks osapool, kes pöördus ka ministeeriumisse tähelepanekuga, et kehtivat süsteemi tuleb muuta. Kohtunikud, just nimelt pereasjadega tegelevad kohtunikud on olnud pidevalt selle eelnõu väljatöötamise protsessi kaasatud, ja just nendes diskussioonides, kuidas lahendada neid üleminekuid, kus kohas on kõige suuremad vaidluskohad, millised on need lahendusmeetmed. Nii et nad on kaasatud olnud. Ja mul on tunne, et nendel on päris hea ettekujutus, mis neid ees ootab, sh ka potentsiaalne koormuse kasv ajutiselt, aga ka võimalused, kuidas nad seda saavad rakendada. Kahtlematult, kui eelnõu tuleb välja, siis ka meie teeme omalt poolt seda, et kohtunikud oleksid varustatud teadmistega, infoga, et nad saaksid parimaid otsuseid langetada.

10:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jättes nüüd kõrvale põhimõttelise kohtuvälise kokkuleppe, keskendun ma praktikuna ikkagi ainult sellele kohtumenetlusele, kus pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Võin kindlalt väita, et tegelikult nendest tõendite esitamisest ja lapse vajaduse tõendamisest me kohtumenetluses mitte mingil juhul ei pääse. Küll aga ma näen praegu sellist probleemi selles, et olles nüüd väljunud ühest raamistikust ja selle uue eelnõuga läheme teise raamistikku, siis me võime lihtsalt reaalsele elule jalgu jääda, sest ükski seadus ei näe kõiki olukordi elus ette. Võib-olla oleks ikkagi mõistlikum jätta see teema täielikult ikkagi kohtunike otsustada, kes saavad elulisi asjaolusid kaaluda, konkreetselt, vahetult.

10:57 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kahtlematult on olemas väga erinevaid variante ja riigiti kasutataksegi väga erinevaid viise, kuidas elatist määrata. Ongi ka selliseid süsteeme, kus kohtunikule antakse täiesti puhtad käed ja kohtunik ise otsustab, mida ta võtab arvesse, mida ta ei võta arvesse. Või öeldakse inimestele, et leppige kokku. Kui te omavahel ei lepi, siis minge kohtusse. On olemas ka selliseid lahendusi. See skeem on läbi räägitud kohtunikega ja kohtunikud on veendunud, et see lihtsustab nende tööd. Loomulikult jäävad ka need tšekid ja need tõestamised ära. Aga kui on olemas lapse vajadustega paremini seotud lähenemisviis võrreldes praegusega, siis see kindlasti mõned kohtuasjad teeb lihtsamaks ja kiirendab mõnevõrra protsessi.

Jah, need tegelike kulutuste tõendamised ei kao ära, nad kindlasti ei kao ära. Aga ma julgen väita, et viia kõik lahendused ainult sellele, et kõik lahenduste puhul peab olema tšekkidega tõendatud, siis kohtunike ja kohtute koormus kasvaks väga oluliselt. Ja need vaidlused läheksid pikemaks ja tekiksid tegelikult olukorrad, kus asjaosalised ei saa õigeaegselt või kiiresti seda vastust kätte. Kindlasti jäävad juhtumid, kus vaieldaksegi pikalt, kindlasti on olukorrad, kus tuleb neid tšekke tuua, aga ma arvan, et on oluline luua selline skeem, kus need, kes on valmis sõbralikult vaidlema ja mitte mõttetult vaidlema, saaksid oma asjad sujuvamalt lahendatud. See on ettepanek. Mitte keegi ei välista seda, et seda skeemi ei kasutata. Aga me loome võimaluse, et kasutada seda skeemi. Kohtunikud, kui tahavad, võivad sellest skeemist loobuda, aga ma arvan, et nad hakkavad seda kasutama. Ja eks aeg näitab, kas seda hakatakse rohkem kasutama kui praegust lahendust n-ö suhtena või tõesti hakatakse rohkem vaidlema. Ma tõesti loodan, et vaidlusi jääb tegelikult natuke vähemaks.

10:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

10:59 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud minister! Selle seaduse puhul saab olema 1.jaanuarist meil kahte sorti lapsi, neid, keda see seadus otseselt puudutab, kellele seda elatist välja mõistetakse. Need, kes enne 31. detsembrit jõudsid oma otsuse kohtust kätte saada, ja need, kes saavad seda alates 1. jaanuarist. Kas te ei leidnud sellist lahendust, kus meil ei tekiks erinevat kohtlemist – on minu esimene küsimus ja selle juurde täpsustav küsimus on see, et mis te ette näete, mis tegelikult kohtusüsteemis nüüd toimuma hakkab? Teades, et Riigikogu on võtnud suuna see seadus siin veel enne aasta lõppu vastu võtta, mis siis umbes pooleteise kuu pärast peaks jõustuma. Kas tänu sellele võib oluliselt suureneda ka nende hagide hulk, mis sellel teemal kohtusse veel sisse antakse?

11:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Jaa, meil oli diskussioon sellest üleminekust ja need diskussioonid olid päris elavad. Selles juunikuises ümarlauas ma osalesin ka ise ja tõesti väga palju mõtteid oli sellest, et kas tõesti on üks kuupäev, kus asjad töötavad ühtemoodi ja järgmine kuupäev, kus need asjad töötavad teistmoodi. Tõsiasi ongi see, et kui me jääme kinni sellesse ühte kuupäeva, siis me ju tegelikult ei saaks väga paljusid asju muuta. Lihtsalt peab olema üks kuupäev, peab olema üks ülemineku hetk. Me otsisime lahendust, kuidas seda teha võimalikult pehmemalt, see on üks variant lihtsalt, siit ette pakutud. Asjaosalised ei suutnud välja mõelda ühtegi muud lahendust, et kuidas just nimelt see kuupäeva efekt, et kellelegi tehakse kohtuotsuseks 30. detsembril ja teisele tehakse 2. jaanuaril, et mis siis saab? Ma siiralt loodan, et meil on sellised kohtunikud, kes süvenevad teemadesse ja kaalutlevad tegelikke asjaolusid ning suudavad vaatamata sellele teha sisukad ja kasulikud, õiglased otsused. Sealhulgas ka selliseid otsuseid, et kui nad nüüd detsembris teevad neid otsuseid, teades, et see seaduslik kord muutub, et nad võtavad ka seda potentsiaalset muudatust arvesse. Nagu ma täna olen korduvalt osutanud, siis kohtunikel on tegelikult elatise määramisel väga suur vabadus või kaalutlusõigus praeguse seaduse puhul ja ka siis, kui see muudatus vastu võetakse, ka siis. Ma ergutan eelkõige just selle ülemineku ajal, siin järgmise aasta-kahe jooksul, kindlasti neid kaalutlusvõimalusi kasutada ja just vaadatagi seda, et ei tekiks selliseid kummalisi vastuolusid. Meil on, kahtlematult, vähemalt esialgu on oodata, et kohtuvaidlusi tuleb juurde. Aga me nägime ka seda ja kohtunikud on osutanud, et nende vaidluste hulk on niikuinii kasvanud ja kasvanud selle tõttu, et see miinimumpalgast tulenev miinimumelatis on järjest enamatele muutunud koormavaks. Meil on kuskil üle 2600 pöördumise kohtusse, et elatist muuta aastas. Aasta varem oli see number paarisaja võrra väiksem, nii et see tõus on väga selgelt olemas. Nii et elatiste vaidlustuste hulk on niikuinii kasvamas. Lootus on see, et isegi, kui selle seaduse muutmise tõttu tuleb korraks palju rohkem juurde, millele ma selgitasin, me kohtute poolt valmistume, et siis mõne aja pärast tuleb see niimoodi allapoole tagasi ja enam sellist suurt tõusu ei tule. Ja kindlasti ka see lootus, et kohtuvaidlused muutuvad lihtsamaks ja lühemaks ja selles kontekstis ma arvan, on väga oluline, et tuleb ka perelepituse eelnõu, vabandust, vastu võetakse. Ja lisaks sellele, et inimesed ise lepivad, ise pöörduvad ka perelepituse poole. Vajadusel ka kohtud saavad suunata inimesi perelepitusse, et ka selles süsteemis saaksid need kokkulepped ära, nii et need kõik asjad tegelikult töötavad erinevates komponentides koos.

11:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:04 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud minister! Siin mulle tundub, et Indrek Saare märkus oli äärmiselt tabav, ja ka siin ei ole küsimus ainult pelgalt kuupäevas, vaid siin tekib küsimus ebavõrdses kohtlemises ja erinevas kohtlemises, mistõttu mulle tundub, et võib tekkida lubamatu riive põhiseadusega. Nii et kas te kabinetivestlustes olete ka õiguskantsleriga selle eelnõu küsimust arutanud?

11:05 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Me arutasime üleminekut nii õiguskantsleri kui ka Riigikohtu kohtunike, riigikohtunikega, nii et nad olid sellesse diskussiooni kaasatud, just nimelt, et tagada võrdne kohtlemine. Ja pakutud lahendus on nende nii-öelda saadud vastukaja põhjal aktsepteeritav ka põhiseaduslikus vaates.

11:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

11:05 Indrek Saar

Te viitasite ka ise korduvalt sellele, mitte ainult mulle vastates, et suure tõenäosusega selle seaduse jõustumisel kohtuvaidluste hulk oluliselt kasvab. Kas te olete selle ka läbi mõelnud, kuidas on võimalik toetada neid inimesi, kes on sunnitud oma õiguste või oma laste õiguste ja võimaluste kaitseks kohtusse minema, kui see seadus paratamatult vajadust kohtus enda lapse õigusi kaitsta suurendab? Ja teine pool. Kas ei oleks ratsionaalsem – kui te ütlete, et on kuskil 2600 inimest, kes on pöördunud selle murega, et nad ei saa selle elatiskohustuse täitmisega hakkama –, kas ei oleks ratsionaalsem olnud öelda, et okei, püüame selle elatise summa külmutada ja kõik need, kes tunnevad, et nad ei saa selle kohustusega hakkama, saavad taotleda kohtu käest kaalutlusotsusena uut otsust? Kas ei saaks teistpidi seda teha, nii et need, kes ei saa selle elatise kohustusega, mis täna on, hakkama, et nemad saavad kasutada seda kohtu võimalust kaalutlusotsuseks? Aitäh!

11:07 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Aga just seda ju see eelnõu pakubki, et need, kes ei saa hakkama, saavad kohtusse pöörduda. Me lihtsalt näeme seda, et praegune miinimumelatise skeem ei vasta põhimõtteliselt sellele, milleks on elatis mõeldud. Elatis on mõeldud lapsele, lapse ülalpidamiseks ja seega ta peaks sõltuma lapse ülalpidamise kuludest. Miinimumpalk, mille põhjal miinimumelatis määratakse, ei ole mitte mingil viisil seotud lapse miinimumvajadustega. Ei ole ju! See on see, me seome sellest lahti.

Nüüd, need kohtuotsused, mis praegu kehtivad ja jäävad kehtima, ja need, mis on määratletud miinimumelatisena ehk hetkel 292 euroga, nad külmutatakse. Kui nad tunnevad, et need on koormavad, siis nad saavad pöörduda kohtusse. Nad võivad ka teha kokkuleppemenetluse, võivad omavahel vanemad ümber mõtelda. Kui me ütleksime, et jah, nendel jääb see miinimumpalgast sõltuvus jätkuma, siis see miinimumpalk peab ju tõusma ja meie hinnangul neid kohtusse pöördumisi tuleb rohkem juurde kui sellises olukorras, kui me selle praegu külmutame. Ja võib-olla juhtub nii, tõenäoliselt väga paljudega juhtub nii, et nad tunnevad, et talle on see hetkel koormav, aga see on kergelt koormav, ta saab hakkama. Ta näeb, et tema koormus järgmisel või ülejärgmisel aastal väheneb, kuna tema sissetulek suureneb. Et nemad ei pöörduks enam kohtusse.

Kui miinimumpalk jätkab edaspidi tõusmist – ja mina olen tööandjate ja töövõtjate diskussioonidest aru saanud, et nad kavatsevad seda jätkata –, siis need inimesed, kes tulevad hetkel võib-olla veel raskelt toime, aga tulevad toime, satuvad raskustesse natuke hiljem. See motiveerib neid tegelikult kohtusse pöörduma. Nad teavad, et nad ei näe sellist leevendumist lähiaastatel tulemas. Selle võrra tahame pidurdada natuke ka seda kohtusse pöördumiste hulka. Me näeme seda, et neid kohtusse pöördumiste põhjuseid on väga erinevaid. On inimesed, kes pöörduvad sellepärast, et nad tahavad, et elatist suurendatakse. Näiteks nad näevad oma endise elukaaslase puhul, et tal on mingid põhjused, miks võiks suurendada, või on lapsel mingid asjaolud. Pöörduvad need, kes tahavad vähendada. Eks ongi kaks poolt. Me kaalusime, kust kohast see potentsiaalne kasv erinevate lahenduste puhul on suurem, ja me leidsime, et see pakutud lahendus on vähem koormav, tekitab vähematele inimestele [probleeme], tekitab kohtuasjade kasvu vähemal määral kui teised lahendused. Me proovisime seda teha.

Ma olen korduvalt rääkinud sellest siin täna ka, et oleks väga hea, kui vanemad leiaksid ise oma lahenduse, vajadusel ka teiste abi kasutades. Abiks võivad sugulased, sõbrad,tuttavad, kes aitavad lihtsalt lähendada kahte inimest. Aga ka lepitusmeetmeid on juurde tulemas. See, et üks kord on kohtuotsus tehtud, ei tähenda seda, et ka järgmised lepped peavad tulema kohtu põhjal. Ikka saab, alati saab minna parematesse lahendustesse. Nii et ergutus kasutada neid, luua juurde materjale, et inimesed saaksid kõigepealt hinnata, kui suur see elatis tuleks.

Meil tulevad juurde ka need vormid, millega inimesed vajadusel saavad kohtusse pöörduda. Et nad vaataksid ära, mis dokumendid, mis asjad nad peavad esitama, mis põhjendused esitama, kui nad lähevad pereasjadega kohtusse, tahavad kohtust abi saada. Ka sellised vormid tuleksid sinna juurde, et nad saaksid nendest paremini abi. Ja kindlasti on, ütleme, riigi õigusabiskeemides ju ka õigusnõustamise võimalused olemas. Minu teada see tasuta õigusnõustamine on just nimelt selleks, et seda kasutataks väga palju pereasjade klaarimiseks. Lihtsalt selleks, et minnakse juristiteadmisega inimese juurde, küsitakse, kuidas see skeem töötab, millised on minu õigused. See selgitatakse ära ja tihtipeale inimesed saavad aru, et me saame ka omavahel ära klaarida, me ei peagi kohtusse minema. Ka see on ju tegelikult positiivne saavutus. Mina tean mitut sellist juhtumit, kus inimesed, kes alguses on mõelnud, et nad peavad kohtusse minema, pärast nõustamise saamist saavad aru, et nad saavad tegelikult asja omavahel ära klaarida. Ja väga kenasti klaarida. Nii et mina küll ergutan otsima seda lahendust. Ja kindlasti ka inimesed, kes on sõbrad-tuttavad, võiksid aidata sellele kaasa, et inimesed räägiksid, otsiksid lahenduse, sest igasugustes vanematevahelistes vaidlustes kannatavad kõige rohkem lapsed, eks. Seda me ei taha.

Aga kõrvalt riigina me peame vaatama ka seda, et kohtute koormused ei oleks liiga suured. Aga tõsi, need diskussioonid on olnud, osalised on kõik sees olnud, me oleme kaalunud erinevaid variante. Tundub, et see on praegu kõige parem variant. Kui selgub, et mingi asi ei tööta, siis kindlasti kohe teeme ümberkorraldused. Vajadusel tulen kas või ise siia Riigikokku ja palun muudatusi teha seadusesse, kui selgub, et asi ei tööta.

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:13 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea minister! Me oleme nüüd aru saanud, et selle eelnõu jõustumisel on justkui programmeeritud sisse, et kohtuasjade arv hakkab kasvama, ühiskondlikud pinged ilmselt suurenevad. Ilmselt kaasnevad sellega mingid olulisemad täiendavad kulud seoses menetluste kasvuga, seoses nende skeemide väljatöötamisega. Kui suur on planeeritud riigil nüüd kulude kasv ja kulud selle eelnõu jõustumiseks?

11:14 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Iga muudatus tähendab kindlasti ümberkorraldusi väga erinevates valdkondades. Me tegelikult ei julge ennustada, kui palju kohtute koormus kasvab. Noh, see on, ütleme, oletus, et kohtute koormus kasvab, et tulevad vaidlused võib-olla nende poolt, kes tahavad oma elatist vähendada. Neid tuleb praegu ka. Nii et noh, kas tuleb juurde või ei tule. Ma lihtsalt osutan sellele, et kevadel oodati täitemenetlusest tulenevat, muudatustest toimuvat kohtuvaidluste kasvu. Seda ei juhtunud. Nii et tihtipeale juhtub, et ootused ei täitu. Ma juba seletasin, et me oleme suurendamas kohtunike arvu tsiviilasjades, ja ma arvan, et olenemata sellest, kas see eelnõu toob juurde kohtuasjade kasvu ja kui palju see toob juurde kohtuasjade kasvu, on täiendavate kohtunike kohtade lisandumine siiski kasulik igal juhul. Esiteks, me suudame ehk vältida seda, et kohtuasjad ei veni ehk kohtuasjade asjad muutuvad kiiremaks, lühemaks, ja meil on niikuinii väga tugev tsiviilasjades kohtujuhtumite arvu kasv, nii et meil on vajadus juures. Selles mõttes on väga keeruline tõmmata piiri, et näiteks kohtukulude puhul, et kui palju kohtunike arvu suurenemisest tulenev kohtukulude kasv on seotud selle eelnõuga ja kui palju ta tegeleb tegelikult üldiste kohtu n-ö probleemidega või teistest asjaoludest. Siin on väga raske piiri tõmmata. Kui rääkida sellisest praktilisest poolest, internetikalkulaatorist või teatud elektrooniliste lahenduste tegemisest, siis need on suhteliselt tagasihoidliku hinnaga, nii et mõned kümned tuhanded. Sellega tuleme me väga kenasti toime olemasoleva eelarvega.

11:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:16 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsiksin lõpetuseks, et palun andke ka saalile ülevaade praegusest olukorrast numbrite kaudu. Kui palju on elatise saajaid? Kui suur osakaal umbes saab miinimumelatist? Keda puudutab see külmutamine? Kas on trend, et kokkuleppeid tehakse rohkem ja kohtute koormus pikas plaanis peaks vähenema? Mis see numbriliselt on? Kui paljusid lapsi see puudutab, praegu külmutamine ja mis need uued elatise määramised umbes siis aastas on? Ja teiseks küsiksin riskide maandamise kohta. Seda, et kui seadus jõustub, on vaja koolitusi, on vaja kommunikatsiooni, näiteks kalkulaatorit mainisite ja ka näidisvorme või midagi, ja võib-olla ka tasuta õigusabi kulude suurenemist. Rääkige, kuidas rakendamise riskid on plaanitud maandada.

11:18 Justiitsminister Maris Lauri

Nende andmestikega on natuke keeruline, sellepärast et mõned numbrilised andmed eeldaksid põhimõtteliselt iga kohtuasja sisse minekut. Nii et statistiliselt on natuke keeruline. Aga võib-olla statistiliselt niipalju, et kohtuasjades, nagu ma ütlesin, on kuskil 2600 ja natuke rohkem selliseid, mis on seotud elatiseasjadega, juurde tulnud. Kohtuasjad kipuvad olema väga erinevad: on selliseid, kus lahendus saadakse kiiresti, ja selliseid, kus lahendused tulevad pikaaegselt. Meil on elatisvõlgnikke peaaegu 10 000, ja see on ka kasvanud. Need summad on päris märkimisväärsed. Ma ei julge praegu ütelda, millised need viimastel andmetel on, mul seda numbrit konkreetselt hetkel ei ole. Aga nad jäävad tõenäoliselt praegu veel alla 10 miljoni kokku, need on päris suured.

Ma kinnitan, et me oleme ministeeriumis väga põhjalikult kaalunud neid asjaolusid ja selle eelnõu käivitamist ja me oleme kohtutega rääkinud. Kohtunikud on väga huvitatud lahenduste leidmisest. On terve hulk praktilisi lahendusi. Nagu ma osutasin, on IT-lahendused. Meil on laiemalt üleminek kohtute puhul rohkemale digilahenduste kasutamisele, digitaalsele kohtupidamisele, võimalusel on ka kirjalikud menetlused võimalikult. Variante on väga palju, nii et ma arvan, et kõikide võimalike tagasilöökide puhuks, noh, kui see käivitub, me kindlasti väga täpselt jälgime, kuidas see protsess toimuma hakkab. Kui tekivad tõrked, siis otsime lahendused.

Minu kokkupuude kohtunikega, kes tegelevad pereasjadega, mitmetega, ja on pikaaegselt tegelenud, nad mõtlevad väga palju kaasa, nad otsivad ja pakuvad lahendusi. Nii et ma arvan, et kui nad näevad, et midagi ei tööta või kuskil tekivad tõrked, siis nad ei kõhkle. Ma olen üpris veendunud, et nad ei kõhkle pöördumast ministeeriumisse ja sellest teada andma, et midagi on vaja lahendada, midagi on vaja muuta. Ja kindlasti rakendamise poolel me sealjuures väga täpselt vaatame, et see tõesti läheks. Iga uus asi võib tekitada tõrkeid ja selletõttu ma ei saa öelda, et tõrkeid ei teki, aga ma arvan, et kõik asjaosalised pingutavad selle nimel, et need tõrked oleksid võimalikult vähesed ja kiiresti lahendatavad.

Aga mis puudutab statistikat, siis mul kõike ei ole käepärast ega peas. Me vaatame pärast protokollist üle ja selle statistika, mis on olemas, edastame kindlasti Riigikogule.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Läheme õiguskomisjonipoolse ettekande juurde, selle teeb Vilja Toomast. Palun!

11:22 Vilja Toomast

Suur tänu, austatud aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 474 SE oma istungil 9. novembril. Komisjonist võtsid osa loomulikult komisjoni liikmed ja komisjoni nõunikud, komisjoni liikmetest puudus sellel istungil Heljo Pikhof. Kutsutud komisjoni istungile olid justiitsminister Maris Lauri, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja sama talituse nõunik Andra Olm.

Justiitsminister Maris Lauri tutvustas komisjoni liikmetele sama põhjalikult, kui ta seda tänagi siin suures saalis tegi, eelnõu mõtet ja selle algatamise ja saamise lugu ja ma enam sellel pikemalt, uuesti tagasi ei tule ega sellel ei peatu.

Asusime siis komisjoni arutelude juurde ja komisjoni liikmetel oli mõningaid küsimusi. Kuna minister oma ettekandes nentis, et eelnõu ettevalmistuse käigus on kohtutud väga paljude seotud osapooltega ja eelnõu tekst on saavutatud kompromiss, siis Tarmo Kruusimäe küsis, et kuidas saab kindel olla, et kompromiss ei ole vaid suusõnaline ning et sinna on kaasatud ka kõik poliitilised erakonnad. Maris Lauri vastas sellele küsimusele nii, et tegelikult poliitiline kokkulepe ju saavutataksegi Riigikogu tasandil, ja selgitas veel kord, et erinevad huvigrupid on olnud alati kaasatud. Andra Olm täiendas, et mitte kedagi, kes on soovinud oma arvamust avaldada, ei ole välja jäetud ning kõigile on üritatud ka teravate probleemide osas vastu tulla. Tarmo Kruusimäe veel päris rahule jäänud ja leidis, et kõik otsused, mis tehakse, on otseselt või kaudselt seotud siiski poliitiliselt. Ja ta küsis veel kord, et kas osapooltevaheline kompromiss on fikseeritud ning kinnitatud. Andra Olm täiendas, et eelnõu dokumentidele on lisatud märkuste ja kommentaaride tabel, kus on välja toodud kõikide osapoolte kõik kommentaarid ja vastused nendele. Ja see peaks olema ka tõend, et kompromissi on otsitud ja paljudel juhtudel ka leitud.

Urve Tiidus küsis, et mis annab kõrvalseisjale arusaama ja kindluse, et uus süsteem toimib laste jaoks paremini kui eelmine süsteem. Ministri vastus oli selline, et nüüd tahetakse hakata elatist määrama lapse tegelike vajaduste järgi. Samuti arvestatakse kohustatud isiku võimekust elatist maksta ning koormuse jagamist kahe lapsevanema vahel. Ta viitas uuesti miinimumpalga kiirele tõusule ja sellest tulenevalt elatisvõlglaste tekkimisele. Ta ütles, et kuivõrd lapsele on elatise maksmine parem kui mittemaksmine, siis on hea, kui elatis on lapsevanema maksevõimekusega kooskõlas.

Marek Jürgenson küsis justiitsministrilt arvamust, kuidas avalikkus sellisele muudatusele reageerib. Maris Lauri rõhutas, et kehtima hakkav seadus ei muuda varasemaid kokkulepped. Ainsad kokkulepped, mis muutuvad, on miinimumelatisega seotud kokkulepped. Need külmutatakse. Eesmärk on survet vähendada, et ei tekiks juurde neid inimesi, kes ei suuda elatist maksta. Andra Olm lisas veel teema täienduseks, et see teema on väga tundlik, kuna puudutab lapsi. See eelnõu on loodud selleks, et reguleerida lapse ja vanemate vahelist eraõiguslikku suhet. Riik sekkub sinna selleks, et lapsele oleks tagatud vajalik ülalpidamine. Ta nentis, et avalikkuses kipub elatis tihtipeale segi minema sotsiaaltoetustega. Neil on väga oluline vahet teha. Ta rõhutas, et alati saab välja mõista ka suurema elatise, kui on keskmine.

Tarmo Kruusimäe küsis veel, kas eelnõus on arvestatud olukorraga, kus vanemad on ebavõrdses varalises seisus ning üks vanem hakkab teiselt raha nõudma, ja lisaks veel ministrilt ka arvamust, kas lapsi peaks kaasama vanematevahelistesse vaidlustesse või peaks nad alati ära kuulama. Minister Lauri vastas, et parim oleks see, kui vanemad lahendaks oma vaidlusi lastest eemal ja teineteist lapse silmis kahjustamata. Teine olukord on siis, kui otsuseid hakatakse tegema lapse üle, siis oleks mõistlik ära kuulata ka lapse tunnetus. Ta nentis, et tema kogemuse kohaselt on lapse ärkuulamine aidanud lapsevanemate omavaheliste konfliktide suurenemist ära hoida.

Linnar Liivamägi kommenteeris, et kuivõrd miinimumpalga alammäär tõuseb ka järgmisel aastal, tuleks selleks, et eelnõu oma eesmärki täidaks, see vastu võtta hiljemalt detsembri alguseks. Ja ta tegi komisjonile ka ettepaneku, et esimene lugemine oleks 16. novembril käesoleval aastal ehk siis täna, ja tegi ettepaneku ka lühendatud muudatusettepanekute tähtajaks, milleks oleks 23. november 2021, ja neljapäeval, 25. novembril saaks juba teha teise ja kolmanda lugemise otsused. Selle peale palus Tarmo Kruusimäe kõik need otsused panna hääletusele. Ja hääletuse tulemusena otsustati järgmiselt. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 16. novembril 2021. aastal. Poolt oli 6 liiget: Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Anti Poolamets, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Ja vastu 1 ehk Tarmo Kruusimäe. Erapooletuid ei olnud. Teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Sama hääletustulemus: poolt 6 ja vastu 1, vastu oli Tarmo Kruusimäe ja teised olid poolt. Kolmas ettepanek: määrata muudatusettepanekute tähtajaks 23. november 2021 kell 16.00: poolt 6, vastu 1. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. See otsus võeti vastu konsensusega. Minu poolt kõik. Ma tänan.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolleegidel küsimusi pole, tänan. Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoovi pole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 474 esimene lugemine lõpetada. Sellega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. novembri kell 16.

Head kolleegid, sellega oleme tänase päevakorra kenasti ammendanud. Kohtume homme kell 12 infotunnis ja kell 14 [istungil].

11:29 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee