Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 10.11.2021, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid siin‑ ja sealpool ekraani! Alustame täiskogu VI istungjärgu 7. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik anda üle eelnõusid ning arupärimisi. Helir-Valdor Seeder, palun!

14:00 Helir-Valdor Seeder

Isamaa fraktsiooni nimel esitan menetlusse Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele luua koroona viiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond" [eelnõu]. Nagu te teate, sellest fondist on pikalt räägitud. Mitmed Euroopa riigid on selle fondi juba asutanud. Mõlemad meie naabrid, nii lätlased kui ka soomlased, on selle asutanud ja käivitanud. Soomlaste juures on see praktika pikemaajalisem ja on ennast igati õigustanud. Kahjuks ei ole Eesti Vabariigi valitsus selles küsimuses jõudnud mingisugusele otsusele. Saame aru, et siin on ka koalitsioonisisesed erimeelsused, aga ei ole kuulnud veenvaid argumente, miks taolist fondi ei peaks looma. Vastupidi, seda oleks kindlasti vaja luua eelkõige sellel eesmärgil, et need inimesed, kellel vaktsineerimisega kaasnevad mingisugused negatiivsed mõjud, saaksid abi. Kui valitsus kutsub üles inimesi aktiivselt vaktsineerima, siis valitsus ja avalik võim võtavad ka teatud kaasvastutuse ja annavad sõnumi, et nad tegelevad kõigi inimeste probleemide ja muredega ning ulatavad abikäe ka nendele inimestele, kellel vastavad kaasmõjud peaksid tekkima. Senine praktika teistes riikides näitab, et need kaasmõjud on väga harvad ja riigile taoline kulu koormav ei tohiks olla. Nii et ka Eesti riigile peaks see olema igati jõukohane ettevõtmine. Aitäh!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Kranich, palun!

14:02 Heiki Kranich

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Annan üle nelja Riigikogu liikme allkirjastatud eelnõu, mis tuleneb ühest asjast. Eesti Vabariigi sünnist on möödas juba tükk aega ja seetõttu on tekkinud olukord, kus ühed ja samad teemad on läbisegi kirjeldatud mitmetes seadustes. Tegelikult vajab Eesti Vabariigi seadusandlus korrastamist. Ennekõike puudutab see looduskaitseseadust, metsaseadust, planeerimisseadust ja teisi. Ranna ja kalda kaitse seadus võeti vastu aastal 1995. Looduskaitseseadus võeti vastu aastal 2004. Metsaseadus võeti vastu aastal 2006. Need tihtipeale dubleerivad üksteist, suurendavad administratiivset koormust ja tekitavad asjatut segadust. Eelnõu üleandjateks oleme mina ise, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Loodan, et Riigikogu menetleb seda eelnõu rahulikult ja tervest mõistusest lähtuvalt, sest nagu näha, on mure nende asjade pärast ühine. Aitäh!

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnasoove ei näe. Olen kaks eelnõu vastu võtnud ja juhatus kenasti otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodukorrale.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget.

Nii, head kolleegid, väike täpsustus tänases päevakorras. Nimelt, kuuendas päevakorrapunktis, Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 403 teisel lugemisel, on meil muutunud komisjoni ettekandja. Selle ettekande teeb Urve Tiidus. Pärast seda väikest täpsustust alustame tänase päevakorra läbivaatamist.


1. 14:05 Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (415 SE) esimene lugemine

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Esimene päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 415 esimene lugemine. Palun Eduard Odinetsi seda eelnõu algatajate nimel tutvustama.

14:05 Eduard Odinets

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Nii nagu sai välja kuulutatud, on mul au tutvustada teile Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaidi algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 415.

Aga enne kui ma liigun eelnõu juurde, lubage mul öelda üks tsitaat. Tsitaat on järgmine: "Me oleme ühiskonnana kokku leppinud, et väärtustame laste kasvatamist. Läbi vanemahüvitise tagame perede turvatunde laste esimestel eluaastatel, Reformierakonna valitsused on tõstnud lastetoetusi ja loonud lasterikka pere toetuse. Meil on aga üks lapse eluetapp, mille eest vanemad peavad maksma. See on hetk kui laps läheb lasteaeda, ja vanematel tuleb tasuda lasteaia kohatasu. Mida rohkem lapsi, seda kulukam see on. See on õige signaal kõigile emadele ja isadele, kui riik võtab lastevanemate osa enda kanda." Nii kõneles meie lugupeetud peaminister Reformierakonnast, Kaja Kallas.

Tõepoolest ongi viimane aeg anda signaal kõikidele emadele ja isadele, et riik on nõus, on valmis võtma enda kanda lastevanemate osa [lapse] lasteaias ehk koolieelses lasteasutuses [käimise] kuludest.

Hetkel ütleb koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõige 3, et kohalikud omavalitsused võivad lasteaia kohatasuna küsida kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Toonitan, et see on kohatasu. Sellele lisanduvad muud kulud, mida lastevanemad peavad kandma, kaasa arvatud toidukulu, mis ei ole ka väike.

Kuna kohatasu suuruse ehk selle määra ja tingimuste kehtestamine on omavalitsuse ainupädevus, siis on see kaasa toonud väga suuri erinevusi üle Eesti. Seletuskirja on lisatud tabel, mille on koostanud Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakond. See on võrdlev ülevaade sellest, kuidas Eesti omavalitsustes see kohatasu on kujunenud. Selgelt on näha tasude väga suur erinevus omavalitsuste lõikes. Kohatasu suurus, soodustus või hoopis vabastus sõltub konkreetsest omavalitsusest, aga ka näiteks lastevanemate elukoha registreeringust, sellest, mitu last käib [lasteasutuses] ühest perest, pere majanduslikust olukorrast jne. Harvad ei ole juhtumid üle Eesti, kui isegi ühes omavalitsuses kehtivad lasteasutustes erinevad tasumäärad sõltuvalt lasteaiast. Paljudes kohtades tehakse küll soodustusi neile peredele, mille kaks või enam last käivad lasteasutuses. Mõnel pool on nii, et teine laps saab käia poole hinnaga, kolmas näiteks puhta priilt, aga siiski enamikus omavalitsustes see kohatasu on kehtestatud ja kehtestatud nii, nagu seadus lubab, kindla protsendina alampalgast.

Väga mitmes diskussioonis nii siin saalis kui ka muudes auditooriumides on korduvalt räägitud sellest, et lasteaiatasu sidumine alampalgaga ei ole õige ega kohane. Kui tõuseb alampalk, siis tõuseb mehaaniliselt ka kohatasu, nagu me kindlasti väga paljudes omavalitsustes 1. jaanuaril näeme. Päris mitu omavalitsust arveldabki lubatu ülempiiril eeskätt niinimetatud võõraste laste või nende puhul, kellel ei ole selles konkreetses omavalitsuses niinimetatud sissekirjutust.

Nüüd mõnest numbrist, mida te selles tabelis näete. Tartus näiteks on see 15% miinimumpalgast. Koos toidukuluga teeb see kõvasti üle 100 euro kuus. Tallinnas on praegu üle 70 euro, uuest aastast hakkab olema üle 90 euro. Kui näiteks lasteaias käib kaks last, siis see summa on praegu üle 140 euro ja hakkab olema üle 180 euro. Loomulikult lisandub kõigele sellele toiduraha, nagu ma rääkisin, aga ka [tasu] laste huviringides, huvitegevuses [osalemise eest], mida lastevanemad samuti peavad kandma, et tagada oma lapsele täisväärtuslik areng.

Teine grupp omavalitsusi on kehtestanud kohatasu kindla summana. Ilmselt ei ole raskusi näiteks Rakvere vallas kohatasu maksmisega, kus see on viis eurot, või Peipsiääre ja Võru vallas, kus see on kümme eurot. Aga eriti helde tundub nende taustal näiteks Kanepi vald, kus nii lasteaiakoht kui ka laste toit lasteaias on oma valla lastele täiesti tasuta. Nendele, kes on ametlikult sisse kirjutatud teise omavalitsusse, on see summa kümme eurot kuus, millele lisandub toiduraha. Paraku ei ole selliseid numbreid enamikus omavalitsustes. Mitte kõik omavalitsused ei toeta oma peresid nii helde käega. Kui te seda tabelit, mis on seletuskirja lisatud, silmitsete, siis te näete kindlasti, et erinevused võivad üle Eesti olla kümnekordsed.

Uuringud näitavad ka seda, et mida suurem on koolieelikute osakaal omavalitsuses, seda suurema osa lasteaiakoha kogukulust katavad lastevanemad. See lisab perede materiaalsele kihistumisele tohutu piirkondliku ebavõrdsuse.

Sotsiaaldemokraatide soov ja ettepanek on luua kõikidele mudilastele üle Eesti ühtemoodi võimalus käia lasteaias ja saada kvaliteetset alusharidust õppinud õpetajate käe all. Mõte on selles, et ühelgi lapsel ei jääks lasteaias käimata pere majandusliku olukorra tõttu. Ükski laps ei tohiks jääda seetõttu, et vanematel ei ole piisavalt vahendeid, ilma alushariduseta, sest just lapse koolieelne areng paneb aluse tema õpi‑ ja sotsiaalsetele oskustele, olles kogu haridustee põhi ja lahutamatu osa.

Just täna arutasime kõrghariduse toetusrühmas kõrghariduse tulevikuväljavaateid. Üks näide, mis seal toodi, oli see, et tegelikult on ebavõrdsus kõrghariduses tingitud juba varasemalt, juba lasteaiatasandilt, põhikoolitasandilt, gümnaasiumitasandilt alanud ebavõrdsusest.

Me räägime Eesti eduloona väga palju sellest, et meil on haridus tasuta. Jah, tõepoolest, põhikoolis õppemaksu ei ole. Aga lasteaias me millegipärast küsime seda raha lastelt ja nende vanematelt edasi. Kutseharidus on meil valdavalt tasuta, gümnaasiumiharidus on tasuta, kõrgharidus on siiamaani õnneks veel tasuta. Aga alusharidust, mis on kõikide järgnevate haridustasemete alus, saab meil mõnel pool ikkagi päris krõbeda summa eest.

Meie soov on vabastada üle Eesti kõik lastevanemad kohatasust ja kompenseerida minimaalselt see summa, mis omavalitsustel saamata jääb, riigieelarvest. Täpse skeemi, summa täpse jaotamise mehhanismi võiks eelnõu järgi kehtestada Vabariigi Valitsus.

Me näeme, et mure on, sest umbes 10% lastest, kes on vastavas eas, ei käi lasteaias. Me võime arvata, et seal võivad olla ka teistsugused põhjused kui majanduslikud, aga kindlasti suur osa nendest lastest, kes lasteaias ei käi, ei tee seda just sotsiaalsete probleemide tõttu. Aga isegi 10% lastest, kes jäävad ilma alushariduseta, kes jäävad sellest kõrvale, teeb nii sotsiaaldemokraate kui ka tegelikult mitmes artiklis [seda muret] avaldanud haridusteadlasi murelikuks. Me loodame, et selline asjade korraldus, nagu me oma eelnõuga pakume, suurendab alushariduse kättesaadavust, rõhutab selle olulisust, vähendab lastevanemate majanduslikku koormust, tagab võrdse ligipääsu alusharidusele ja seega ka võrdsema stardiplatvormi kõikidele lastele ning vähendab hariduslikku kihistumist juba haridustee alguses. Sellepärast arvame, et oleks oluline, et ka siin riik nii nagu kõigil ülejäänud haridustasemetel võtaks selle enda kanda.

Hästi palju on siin teemasid, mis on seotud regionaalse ebavõrdsusega, [te näete seda,] kui te seda tabelit vaatate. Loomulikult on meie murekoht ka see, et elu maksumus Eesti eri piirkondades ja võimalused kõikides Eesti nurkades oleksid võrdsemad, kui nad praegu on.

Nii et palume Riigikogul võimaluse korral toetada sotsiaaldemokraatide ja Raimond Kaljulaidi eelnõu, millele oma mitmes kõnes ja artiklis on juba viidanud ka meie praegune peaminister. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Nendega alustab Paul Puustusmaa. Palun!

14:17 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Eduard, kas sa võiksid mulle seda öelda? Iseenesest see mõte, et kohatasu oleks võimalikult väike või puuduks üldse, on arusaadav ja mõistetav, iseenesest see loogika. Aga millest tuleneb soov see pädevus suruda või määrata läbi tsentraalse otsuse valitsusele ja Riigikogule? Kui pädevus seda kohatasu muuta on nii ehk naa kohaliku omavalitsuse käes, siis miks seda tahetakse tsentraliseerida? Miks?

14:18 Eduard Odinets

Pädevus korraldada alusharidust oma territooriumil jääb kohalikele omavalitsustele, nad peavad tagama lastele lasteaiavõimalused või muud lastehoiuvõimalused, nii nagu meie seadusandlus seda ette näeb, ja [nad peavad] ka hüvitama teatud kulusid lastevanematele. Aga me näeme, et mitte kõik omavalitsused ei suhtu sellesse piisava tõsidusega. On endiselt hästi palju omavalitsusi, kes võtavad lastevanematelt nii-öelda viimast ja panevad peaaegu maksimumi sellest võimalikust kohatasust lastevanemate õlule. Me näeme, et riik võiks siin sekkuda, riik võiks appi tulla ja öelda, et alusharidus peab olema võrdselt kättesaadav igal pool Eestis ja riik on valmis seda kulu enda kanda võtma, et kättesaadavus, ligipääs ja võimalused oleksid võrdsed igal pool Eestis.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

14:19 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesmärk on üllas ja ma arvan, et keegi ei tahaks siin selle põhimõtte vastu hääletada. Aga ma küsin sinult hoopis niimoodi. Eelnõus on kirjas, et see hüvitatakse kohalikele omavalitsustele. Me teame, et mõni aeg tagasi eraldati omavalitsustele lasteaiaõpetajate palgatoetus, mis on jäänud aastateks samale tasemele. Sinuga koos olime hommikupoolikul kõrghariduse rahastuse seminaril, kus tõdesime, et rahastus on jäänud aastateks samale tasemele. Kui me täna fikseerime selle summa, siis viie aasta pärast me tõdeme, et omavalitsustele jälle see summa ei laeku. Kuidas seda riski maandada?

14:20 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu me eelnõus ütleme, need täpsed tingimused, valemid ja jaotuse sõltuvalt lastest, lasteaiateenusest ja omavalitsuste kuludest peaks paika panema Vabariigi Valitsus oma määrusega. Ta peaks seal meie arvates ette nägema ka teatud indekseerimise, nii nagu on ette nähtud indekseerimine kõrghariduses ja muudes valdkondades. Küsimus on selles, nagu me tõepoolest täna hommikul tõdesime, et Eesti riik ei täida oma lubadusi ja Eesti riik ei täida ülikoolide ees halduslepinguga võetud kohustusi. Meie tahame loota, et riik käitub heaperemehelikult, käitub viisakalt ja täidab antud lubadusi. Kui see nii ei ole, siis loomulikult on seda kahju kuulda. Sotsiaaldemokraadid ei ole praegu valitsuses, hetkel veel mitte, ja ma ei saa valitsuse eest lubadusi jagada, aga ma tahaksin loota, et kui meie ükskord valitsuses oleme, siis meie ei murra oma lubadusi.

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

14:21 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Me mõtleme teenusest ja teenuse kvaliteedist. Ükskõik kelle raha eest seda tehakse, kas meie raha eest või maksumaksja raha eest, teenuse kvaliteet peab olema tasemel. Me teame, et meil on eralasteaedu ehk ‑alusharidust, me teame, et meil on munitsipaallasteaedu, me teame, et meil on ilusaid lasteaedu, me teame, et meil on koledaid lasteaedu. Me teame, et on ka lasteaedu, kus pakutakse lisateenuseid, kuhu on ehitatud juurde ujulad jne. Kas te ikkagi näete selle eelnõuga ette, et tuleb diferentseerida? Kui kvaliteet lasteaias on tunduvalt kõrgem kui standard, kas siis peaks olema osalus siiski ka lapsevanemal väheke kõrgem? Või te näete, et see platvorm on kõigile üks ja vahet ei ole, mis teenust selles lasteaias pakutakse, olgu ta era[lasteaed] või avaliku raha eest, see kõik tuleb kompenseerida samal tasemel?

14:22 Eduard Odinets

Aitäh! Me praegu näeme ette, et riik peaks kompenseerima omavalitsusele selle raha, mis tal jääb saamata, kui lastevanemad ei maksa omavalitsusele seda osa, mida nad praegu maksavad. Näiteks kui Tallinna linnas on see lasteaedades pakutavate teenuste järgi juba praegu diferentseeritud, eks, ja kui Tallinna linnal jääb see summa saamata, siis riik kompenseeribki selle summa, mis on saamata, kui see on juba diferentseeritud. Aga jällegi kordan, et sellised detailsed arvestused, me näeme nii ette, teeb ikkagi Vabariigi Valitsus.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Šorin, palun!

14:22 Marko Šorin

Aitäh, eesistuja! Hea eestkõneleja! Tabasin ennast ühelt mõttelt diskussiooni käigus. Koolieelse lasteasutuse seadus näeb ette, et kohalik omavalitsus vastutab selle eest või nendel on kohustus, et kõikidel lastel alates kolmandast eluaastast seitsmenda eluaastani oleks lasteaiakoht olemas. Me teame, et on omavalitsusi, kus see kättesaadavus ei ole tagatud ehk sõna otseses mõttes rikutakse seadust. Kui nüüd kehtestadagi lastevanematele [lapse] tasuta lasteaias osalemine, siis kes vastutab kättesaadavuse eest? Kas see langeb riigile või jätkuvalt kohalikule omavalitsusele? Siin võib tekkida päris terav konflikt.

14:23 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Ma oma meelest juba korra vastasin sarnasele küsimusele. Kohustus korraldada lasteaiateenust omavalitsuses ja tagada lasteaiakohad jääb jätkuvalt omavalitsusele ja tema peab jätkuvalt seda kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja ka koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevat kohustust täitma. Meie eelnõu näeb ette, et riik kompenseerib omavalitsusele selle summa, mis jääb tal saamata, kui me vabastame lastevanemad kohatasu maksmisest.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

14:24 Paul Puustusmaa

Aitäh! Minu teine küsimus pisut resoneerib Andres Metsoja küsimusega ja lähtub Vabariigi Valitsuse arvamusest, mis on eelnõu kohta antud. Kuidas siis oleks vastus sellele, mida väidetakse, et eelnõus väljapakutud kohatasu kompenseerimise loogika on ebaõiglane nende kohalike omavalitsuste suhtes, kes on teinud valdkonda suuremaid investeeringuid ning kus vanemate omaosalus on juba praegu kas olematu või väga väike? Kuidas kostate?

14:24 Eduard Odinets

Aitäh! Ma selle valitsuse seisukoha loogikast väga hästi aru ei saa. Kui praegu omavalitsuses X lastevanemad summa summarum maksavad summa Y ja nüüd riik ütleb, et me võtame selle summa enda kanda, siis me ei tee ühelegi omavalitsusele mingeid eeliseid ega tee kellelegi liiga. Selle summa, mis omavalitsusel eelarvest seetõttu puudu jääb, riik kompenseerib. See ei tule ainult selle omavalitsuse lastevanemate taskust, vaid see tuleb üle Eesti meie kõikide ühisest riiklikust eelarvest. See on see. Sellepärast ma väga hästi valitsuse loogikast ausalt öeldes aru ei saa. 

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

14:25 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma küsin sellise nurga alt. Me teame ju, nii nagu ka seletuskirjas on viidatud, et tõesti, kohatasu suurus on väga erinev. Kuni 20% miinimumpalgast on lagi. Kas te olete näinud seda hüvitamist nii, et omavalitsusele, kellel täna on näiteks 5% see kohatasu suurus, hüvitatakse 5%, ja sellele, kellel on 20%, sest ta on teinud teatud kulutused või maksab lasteaiaõpetajatele selle võrra kõrgemat palka, hüvitatakse 20%? Kuidas te seda olete ette näinud?

14:26 Eduard Odinets

Aitäh! Nagu ma olen juba maininud, täpne mehhanism peaks sündima Vabariigi Valitsuses, loomulikult osapooltega konsulteerides. Eelnõu ütleb, et see summa ei tohi olla väiksem kui see summa, mis on seaduse jõustumisel makstud. Aga jällegi, meie eelnõu ütleb, et summa ei tohi olla suurem, eks ju. Siin on see oht, et omavalitsused jooksevad tõstma oma tasu 20%‑ni, et seda riigilt nii-öelda kasseerida. See eelnõu nii ette ei näe, eks ju. See mehhanism, täpsed protsendid ja asjad peaksid olema sellesama Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud. Aga oluline on see, et me vähem ei maksa, et omavalitsusel ei jää saamata midagi, mis tal siiamaani oli.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

14:26 Andres Metsoja

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Äkki te veel ikkagi selgitate seda regionaalse ebavõrdsuse loogikat? Ma olen vaadanud neid koalitsioonilepinguid, mida sõlmitakse üle Eesti. Seal on väga erinevaid lähenemisi: kes külmutab lasteaiatasu, kes kaotab lasteaiatasu, kes läheb edasi tõusvas tempos. Need vaatenurgad on väga erinevad. Aga kui me vaatame kohatasu kui instrumenti, siis tihti on ikkagi nii, et mida vaesem – kui lubate nii öelda – omavalitsus, seda madalam kohatasu üldjuhul. Nad tunnetavad kohalikku tausta ja nad ei saa küsida seda hinda, mida võib-olla saab Tallinna kuldses ringis küsida. Mida te selle regionaalse ebavõrdsuse ja tasandamise all ikkagi täpsemalt mõtlete?

14:27 Eduard Odinets

Aitäh! Me peame silmas ikkagi seda, et lastevanemate makstav osa peaks olema võrdne ehk null kõikides omavalitsustes. Võtame näiteks omavalitsuse, kust mina tulen, mis ei ole kõige rikkam Eesti omavalitsus, eks. Seal hakkab see tasu olema uuest aastast 33 eurot ühe lapse peale, pluss toiduraha, pluss ringid jne. See ei ole väga väike summa. Ilmselt on teatud omavalitsused, kes lähtuvad üldisest elatustasemest ja palgatasemest, mis omavalitsuses on. Aga mitte kõik ei käitu niimoodi. See tekitabki seda ebavõrdsust, et inimesed Eesti eri nurkades tunnevad ennast hästi või halvasti, erinevalt. Siis hakkab see mäng, mida me teame kõik, kes kunagi omavalitsuses on töötanud või seal milleski kaasa löönud: hakkab pendeldamine, eks, odavamate kohtade otsimine ja enda sisseregistreerimine sinna või tänna, et saada kuskilt mingit soodustust ja nii edasi. See kõik tekitab doominoefekti. Kui lapsevanem lasteaia kohatasu tõttu liigub naaberomavalitsusse, siis sinna liigub ka tulumaks, eks ju. Seda me oleme näinud ka esimesse klassi minejate toetusega ja sünnitoetusega, mis omavalitsustes on samamoodi väga erinevad, väga ebavõrdsed. Et selliseid mänge kuidagimoodi katkestada, siis olgu juba kõigil tasuta. Siis lõpeb see kõik ära ja lõpeb ka see ebavõrdsus, mis on omavalitsustes väga silmatorkav, nagu ma enne ütlesin, see [vahe] on ligi kümnekordne eri omavalitsustes. Seda me tahame lõpetada.

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Signe Kivi, palun!

14:29 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline küsimus. Kui riik võtab enda kanda alushariduse, nagu ta seda on teinud koolihariduse, kutsehariduse, rakenduskõrghariduse, üldse kõrghariduse osas, suuremal määral – see teie püstitatud eesmärk on ju õilis –, kas siis võiks sellega kaasneda ka eestikeelsele õppele, laiemalt eestikeelsele haridusele, alusharidusele üleminek?

14:30 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Ma väga hästi ei saanud aru, kuidas see haakub selle eelnõuga. Aga ma usun, et kõik erakonnad, kes on Riigikogus hetkel esindatud, toetavad eesti keele ja eesti keele õppe osakaalu suurenemist lasteaedades. Me teame väga hästi, et vene õppekeelega lasteaedades eesti keele õpe on kohustuslik juba kolmandast eluaastast ja loomulikult tuleb sinna rohkem panustada. Siin üks kolleeg juba kõneles nendest koalitsioonilepingutest eri omavalitsustes. Ka mina olen näinud neid omavalitsusi, kes pööravad sellele tähelepanu, nad pööravad tähelepanu eesti keele õppele alushariduses. Kas me oleme valmis mingi hetk minema üle täiesti eestikeelsele õppele kõikides meie koolieelsetes lasteasutustes? Ma usun, et me kunagi jõuame sinna, aga ma ei ole päris kindel, et me saame seda hetkel jõuliselt forsseerida. Tasa ja targu.

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

14:31 Ruuben Kaalep

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma kindlasti nõustun selle eelnõu eesmärgiga ja pean seda väga oluliseks. Aga mis tekitab küsimusi, on omavalitsuste autonoomia temaatika. Ma pean ka tähtsaks seda, et omavalitsustel on endal võimalus teha see otsus lasteaia kohatasu vähendamiseks või kaotamiseks. See on minu arvates ideaalne lahendus sellele probleemile, et omavalitsused ise teevad selle otsuse. See on olnud ka ju üks neid mehhanisme, millega omavalitsused saavad omavahel konkureerida, võib-olla tuua suurematest linnadest väiksematesse valdadesse inimesi elama. See on väga suur väärtus, et sellised hoovad omavalitsustel oleks. Mu küsimus on selles mõttes võib-olla maailmavaateline. Kas teie ka peate oluliseks omavalitsuste autonoomiat või te pigem pooldate väga tsentraliseeritud unitaarriiki?

14:32 Eduard Odinets

Aitäh, hea kolleeg, toetuse eest meie eelnõule! Ma võin kinnitada, et sotsiaaldemokraadid ei soovi selle eelnõuga kuidagimoodi piirata kohalike omavalitsuste autonoomiat ja otsustusõigust. Me soovime tulla kohalikele omavalitsustele ning nende lastele ja lastevanematele appi. Mitte kõik omavalitsused ei liigu selles suunas, et teha seda võimalikult odavaks, võimalikult säästlikuks oma elanikele. Pigem on tendents see, et see on üks koht, kus otsitakse nii-öelda raha teenimise võimalusi. Riik on heldelt lubanud 20% alampalgast ja ma usun, et iga aasta, kui me kohalikes omavalitsustes eelarvet ja eelarve strateegiat koostame, on see küsimus jälle päevakorral, kas me ei peaks seda tasu tõstma või madalamaks ajama. Ma tunnustan kõiki neid omavalitsusi, kes tõesti mõtlevad oma laste peale ja vähendavad seda tasu või teevad sootuks olematuks. Aga nagu ma ettekandes ütlesin, pigem näitab statistika seda, et mida suurem omavalitsus ja mida rohkem lapsi, mida rohkem lasteaedu, seda kõrgemaks see tasu läheb. Me võiksime liikuda selles suunas, et omavalitsused mõtlevad selles küsimuses natukene laiemalt kui ainult oma rahakoti peale. Aga niikaua, kui seda ei ole, võiks riik appi tulla.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

14:33 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma parandan teid: mitte kõik erakonnad ei toeta eesti keele osakaalu suurendamist ja eesti keele õpet. Meie põhjus on, et see on asendustegevus eestikeelsele õppele ülemineku asemel. Aga Signe Kivi küsimus oli mulle täiesti arusaadav, ma räägin selle lahti. Alushariduse eest raha mittevõtmise üks domineeriv õigustus on see, et teda võetaks kui eelkooli, sealhulgas kui eestikeelset kooli, et ettevalmistus põhihariduseks toimuks lasteaias. Kas te selle loogikaga oleksite nõus, et see tähendab tegelikult ettevalmistust riigikeelseks kooliks ja selle põhjal on tal seos ka õppekeelega?

14:34 Eduard Odinets

Aitäh! Ma olen täiesti nõus selle loogikaga, et lasteaed on see koht, kus me valmistame lapsi ette kooli minekuks. Tema nimetus ongi koolieelne lasteasutus. See tähendab seda, et kui me räägime üleminekust eestikeelsele õppele põhihariduses, siis me peame rääkima paralleelselt eestikeelsele õppele üleminekust ka koolieelses lasteasutuses ja looma selleks tingimused. Minu vastus Signe Kivile oli see, et me peame tegema seda rahulikult, mitte forsseerides. Tuleb ette valmistada eelnevaid samme, enne kui me teeme suure hüppe. Samamoodi Ida-Virumaal, kust mina tulen, lasteaiadirektorid ja koolijuhid ütlevad, et nad tahaksid pakkuda rohkem eestikeelset õpet, rohkem eesti keeles õpet ja nii edasi. Ainult üks mure on: ei ole neid inimesi, kes oleks lastele sellel teekonnal abiks, füüsiliselt ei ole õpetajaid. Valmisolek on teha seda mitte kohe sajaprotsendiliselt, vaid samm-sammult, võib-olla isegi kiiremini, kui see praegu on toimunud. Kui me suudame selle probleemi lahendada, kallid kolleegid, siis ka need Reformierakonna mõtted võib-olla kunagi realiseeruvad.

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

14:36 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu jaoks tuleb siit huvitavaid seisukohti nii saalist kui ka valitsuse poolt. Kõigepealt küsitakse teie käest, kas lasteaedade kaudu peaks saama omavalitsused konkureerida, justkui lasteaiad oleks vahend mingisuguseks omavaheliseks konkureerimiseks, mõõduvõtmiseks ja inimeste meelitamiseks, [olulised ei ole] mitte lapsed ise. Ja valitsus annab seisukoha – valitsus, kes ei plaanigi lastetoetusi tõsta, elukallidus suureneb ja kõik muud probleemid sinna juurde, aga lastetoetusi ei tõsta –, annab hinnangu või suudab näha probleemi selles, et omavalitsuste vahel tekib mingisugune ebavõrdsus. Aga seda, et see võiks kuidagi laste ebavõrdsust vähendada, valitsus näha ei suuda. Kas te oskate seda kuidagi selgitada, miks see niimoodi on? 

14:37 Eduard Odinets

No on keeruline näha valitsuse ja valitsuse ministrite hingepõhja ja arvata, mis on selle loogika taga. Tõepoolest on sul õige märkus, et me esmajärjekorras vaatame omavalitsuste huve ja nende hakkamasaamist, aga unustame, et selle taga on reaalsed inimesed, reaalsed lapsed. Me peaksime kõigepealt mõtlema nende heaolu peale ja selle peale, kuidas laste kasvamine, eluks ettevalmistamine ja edasine hariduselu võiks olla võrdselt tagatud kõikides Eestimaa nurkades. Nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, teadlaste seisukohalt jõuab lõpuks kõik ebavõrdsuseni kõrghariduses, edasi majandusliku ebavõrdsuseni, meie ühiskonna kihistumiseni ja kõikide probleemideni, mis sellega kaasnevad. Tõepoolest, jah, kogu see valitsuse seisukoht, nagu ma ka siin ühele küsimusele vastates mainisin, need loogilised seisukohad ei tundu mulle väga loogilised.

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Nüüd kuulame ära kultuurikomisjoni ettekande. Palun, Marko Šorin! 

14:38 Marko Šorin

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas menetluses olevat eelnõu oma koosolekul 26. oktoobril, kus osalesid komisjoni esimees Aadu Must, liikmed Eduard Odinets, Õnne Pillak, kes asendas kultuurikomisjoni põhiliiget Heidy Purgat, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge ja Marko Šorin. Kohale oli kutsutud eelnõu tutvustama sotsiaaldemokraatide esindaja Heljo Pikhof. Telesilla kaudu osalesid Haridus‑ ja Teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld, alushariduse valdkonna juht Triin Rass, õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom ja õigusnõunik Kristel Möller.

Heljo Pikhof tutvustas eelnõu. Nagu ma eile tänase ettekandja käest kuulsin, siis pidi ta siin täna ette kandma täpselt sellesama, mida Heljo Pikhof komisjonis meile tutvustas, seega ma sellele ei keskendu. Valitsuse seisukohta tutvustas Haridus‑ ja Teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld. Tema peamine tähelepanek eelnõu kohta oli, et alusharidus puudutab kohalike omavalitsuste pädevust ja vastutust, mis on vastavalt seadusele ka delegeeritud. Tegevuskulude maksumusest rääkides on kvaliteedi juures oluline alushariduse teenusesse investeeritav raha. Põld sõnas, et 20% miinimumpalgast on maksimaalne määr, mida riik lubab omavalitsustel lastevanemate käest küsida. Seda maksimummäära on Eestis kasutanud seitse omavalitsust. Ülejäänud omavalitsused on näinud võimalust toetada suuremal määral lapsevanema osalustasu katmist ning tegevuskulu maksumusest 10–15% on lapsevanema osalustasu. Siit see küsimus, mis tõstatus ka siin saalis, et mida tähendab see, et kes on investeerinud rohkem. Selle investeeringu all oli mõeldud seda, et kui osalustasu on väga väike või ühel puhul oli isegi null, siis see on selgelt omavalitsuse maksumaksjate rahast kaetud osa. Näiteks toodud Kanepi vald, kus osalustasu on null, saaks selle seaduse kehtima hakkamise korral riigi käest toetust täpselt null eurot. Samas nad maksavad kinni ju väga suure osa lasteaia ülalpidamisest.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on lasteaia kohatasu suurus probleemiks Tallinnas, Harjumaa kohalikes omavalitsustes ja Tartu linnas. Asekantsler Põld sõnas, et Vabariigi Valitsus ei toeta seda, et vastutus alushariduse tegevuskulude maksumuse juures hajub omavalitsuse ja riigi vahel. Valitsus jääb seisukohale, et riik ei peaks sekkuma kohaliku omavalitsuse poliitikasse. Kui perele jääb teenus kättesaamatuks, kuna puuduvad vajalikud finantsvahendid, siis see on kindlasti kohaliku omavalitsuse lahendada.

Samuti tõi ta välja, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi andmetel on alushariduses mitteosalevaid lapsi umbes 7%, mitte 10%, nagu siin sai räägitud. Tihti on tegemist perede oma valikuga, ehk siis küsimus ei ole finantside puudumises, vaid soovitakse last lasteaeda mitte saata erinevatel põhjustel. Ministeerium ei näe, et alushariduse kohustuslikuks muutmine oleks vajalik. Selle 7% hulgas on ka neid lapsi, kes käivad lastehoius. Siin võib olla just nimelt põhjus selles, mida mina oma küsimuses välja tõin, et lasteaiakohti ei ole lihtsalt saada. Neid juhtumeid Eestis on rohkem kui üks-kaks.

Eelnõus väljapakutud kompenseerimise loogika on ebaõiglane nende kohalike omavalitsuste suhtes, kes on teinud pingutusi ning lisanud valdkonda suuremaid investeeringuid ning kus lastevanemate omaosalus on juba praegu kas olematu või väike. See on sama teema, mida me enne arutasime.

Tuleb arvestada, et kohalike omavalitsuste tulubaas on lähiaastatel kasvamas kiiremas tempos kui riigieelarve võimalused ning kohalikel omavalitsustel on paindlikkust teha valikuid, mis piirkonna lastega peresid toetavad. Lõpuks tõi ta välja, et Vabariigi Valitsus otsustas oma 22. juuli istungil, et eelnõu ei toetata.

Järgnes arutelu, kus Heljo Pikhof tõi välja ühe tsitaadi, mida ta oli lugenud Postimehest. Peaminister oli sõnanud, et lasteaia kohatasu tuleks kaotada, kuna tegemist on noortele peredele kõige raskema ajaga. Peaminister lisas, et kõrgharidus ei peaks olema tasuta, küll aga alusharidus. Sellele vastas Eduard Odinets oma küsimusega, kuivõrd toidukulud mõjutavad lasteaias käimist ning miks toit ei võiks tasuta olla, nagu üldhariduses. Siis oligi diskussioon kahe sotsiaaldemokraadi, Eduard Odinetsi ja Heljo Pikhofi vahel, sest Heljo Pikhof vastas, et kindlasti peaks ka alushariduses toit tasuta olema. Arvestades tänast olukorda, tuleks kõigepealt alustada kohatasust.

Jälle küsis Eduard Odinets, mis saab nendest lastest, kelle omavalitsus ei ole võimeline hakkama saama ning omavalitsuse saamatuse tõttu peavad lapsed alusharidusest eemale jääma. Siin vastas asekantsler Liina Põld, et Haridus‑ ja Teadusministeerium teostab alushariduse seaduse ning riikliku õppekava täitmise üle järelevalvet. Ministeerium ei teosta järelevalvet kohalike omavalitsuste üle, kas nad saavad hakkama toimetuleku[toetust] ja abi vajavate perede kaardistamisega. Ministeerium aga on jätkuvalt seda meelt, et avalike teenuste ning kohaliku elu korraldamise eest vastutab kohalik omavalitsus.

Margit Sutrop ütles, et lasteaiatasu on peredele väga oluline kulu, eriti mitmelapselisele perele. Sutrop küsis, kas lasteaedade õpetajate palgad on korrelatsioonis kohatasu suurusega. Siin vastasid nii Heljo Pikhof kui ka ministeeriumi esindaja. Heljo Pikhof vastas, et enamikus kohalikes omavalitsustes ei sõltu alushariduse pedagoogide palk mitte kohatasu suurusest, vaid on seotud palgamiinimumiga. Liina Põld täiendas, et tegevuskulu maksumus omavalitsuste jaoks ühe lapse kohta on kindlasti seotud õpetaja palgaga selles mõttes, et see on üks komponent tegevuskuludest. Selles, kas lapsevanema makstaval osal on seos palgaga, ei saa kindel olla ning selle kohta andmed puuduvad.

Sellega diskussioon komisjonis lõppes. Komisjoni esimees tegi ettepaneku komisjoni ettekandjaks määrata Jaak Valge – ma [kohe] täpsustan, miks mina ei ole Jaak Valge –, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. novembriks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kõik need ettepanekud leidsid konsensusliku toetuse. Kuid esmaspäevasel kultuurikomisjoni istungil oli arutelul see, et kui eelnõu menetlemine oleks toimunud, nagu oli planeeritud, eile, siis Jaak Valge poleks saanud esineda, mille tõttu tehti otsus, et komisjoni ettekandja olen mina. Kuna meil eile sai aeg otsa, siis see [eelnõu] tuli päevakorda täna. Nii et kolmest otsusest kaks läksid nii-öelda vett vedama. Aitäh!

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Jürgen Ligi soovib täpsustada, miks teie ei ole härra Valge. Või oli midagi muud? Palun, härra Ligi!

14:46 Jürgen Ligi

Jah, just, et maru risti lähevad need inimesed kõik, kes on siin valge ja kes ei ole ja kes on must. Aga millega lõppes see heitlus kahe sotsi vahel? Kes peale jäi?

14:46 Marko Šorin

Tänan! Väga hea küsimus, üks omanäolisemaid siin saalis ilmselt. Tunnistan ausalt, et kuigi nad viibisid mõlemad koosolekul füüsiliselt kohal, siis seda mõõduvõttu päriselt ei toimunud.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Selle teadmisega me selle debati lõpetame.

14:47 Marko Šorin

Ma tänan.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei paista, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 415 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 24. novembri kell 17.15.


2. 14:47 Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE) kolmas lugemine

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 394 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku kolmandal lugemisel viia läbi lõpphääletus, aga enne seda on meil võimalik avada läbirääkimised. Nii et palun, head fraktsioonid! Sõnasoove ei näe. Me läheme lõpphääletuse juurde ja tuletan meelde, et meil on eelnõu vastuvõtmiseks selle eelnõu puhul vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Head kolleegid! Tuletan meelde, et kolmandal lugemisel on lõpphääletusel Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 394. Meil on vastuvõtmiseks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastu keegi ei olnud, 1 oli erapooletu. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:51 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE) kolmas lugemine

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolmas päevakorrapunkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 404 kolmas lugemine. Meil on vaja läbi viia lõpphääletus ja enne seda on fraktsioonidel võimalik läbirääkimistel osaleda. Palun! Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kuna meil just oli lõpphääletus, siis kas me võime minna hääletuse juurde? Tänan! Loodan, et ka teisel pool ekraani olevad inimesed arvavad samamoodi. Härra Metsoja ... (Naerab.) Täpselt, teisel pool ekraani on inimesed sama meelt. Seda on hea teada, seda on hea teada. Nii, head kolleegid, panen teie ette lõpphääletusele eelnõu 404. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetas 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


4. 14:52 Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (386 SE) teine lugemine

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 386. Ka siin on meil lõpphääletus, aga enne seda majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester tutvustab meile, kuidas on läinud esimese ja teise lugemise vahel majanduskomisjonis.

14:52 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Pikka tutvustust polegi vaja teha, esimesel lugemisel juba käidi sisupool läbi. Aga võib öelda seda, et kahe lugemise vahel ühtegi muudatusettepanekut eraldi ei esitatud ei Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt.

Komisjon tegi menetluslikke otsuseid 19. oktoobril, aga ka 25. oktoobril. Kokkuvõttes need menetluslikud otsused olid sellised, et võtta see konkreetne eelnõu 386 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 10. novembriks, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused komisjonis olid konsensuslikud. Aitäh!

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nagu kuulsite, komisjoni ettepanek oli viia läbi lõpphääletus. Kas me võime minna lõpphääletuse juurde või on soov, et ma kella lasen? (Hääl saalist: "Jaa!") Kumb siis? Ma arvan, et võime minna lõpphääletuse juurde. Ei näe vastuväiteid.

Nii et, head kolleegid, panen teie ette hääletusele eelnõu 386. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu vastuvõtmist toetas 69 Riigikogu liiget, vastu keegi ei olnud, 1 on erapooletu. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 14:55 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE) teine lugemine

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 teine lugemine. Palun, majanduskomisjoni liige Mihhail Korb!

14:55 Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esimese ja teise lugemise vahel esitati eelnõu kohta viis muudatusettepanekut. Komisjon arutas neid muudatusettepanekuid kahel istungil, esimene istung toimus 22. oktoobril, teine 8. novembril. Esimesed kaks muudatusettepanekut tegi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium seoses ühe jõustunud Riigikohtu otsusega, millega täpsustati kvalifikatsiooninõuet. Varem kvalifikatsiooninõuet dubleeriti kahes kohas, üks koht oli seadus ja teine oli ministri määrus. Need kaks esimest muudatusettepanekut seda situatsiooni parandavad ehk jääb ainult üks nendest kahest variandist. Kolmas ja neljas muudatusettepanek olid tehnilist laadi parandused ehk keeleparandused ja viies muudatusettepanek käsitles seaduse jõustumise tähtaega.

Lõpuks tehti menetluslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda 10. novembriks teiseks lugemiseks ja viia läbi lõpphääletus 17. novembril. Kõik otsused ja muudatusettepanekud olid vastu võetud konsensuslikult.

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on tehtud neli muudatusettepanekut. Kõik on esitatud majanduskomisjoni poolt ja majanduskomisjon on neid arvestanud täielikult: üks, kaks, kolm ja neli. Oleme muudatusettepanekud heaks kiitnud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


6. 14:57 Töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) teine lugemine

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 403 teine lugemine. Palun, õiguskomisjoni poolt Urve Tiidus!

14:57 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teiseks ja kolmandaks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 25. oktoobril. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, küll esitas eelnõu kohta kirjaliku pöördumise ja ühe ettepaneku Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Lisaks esitas Sotsiaalministeerium kaks tehnilist laadi ettepanekut, millega soovitakse muuta eelnõus olevaid jõustumiskuupäevi. Esialgne [kuupäev] oli teatavasti selle aasta 1. juuli. Komisjoni istungil osalesid ka Sotsiaalministeeriumi töö‑ ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar ja ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

Jõustumiskuupäevaga oli asi klaar, pisut pikemalt peatuti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekul täiendada jaekaubanduses muutuvtunnikokkuleppe regulatsiooni ja just piiranguid puudutavat osa. Selle arutelu tulemusena selgitas eelnõu algataja Sotsiaalministeerium, et soovitakse siiski edasi minna esialgse, tööandjate ja ametiühingute vahel sõlmitud kokkuleppe ning selle sõnastusega, kuna see kirjutati eelnõusse pikkade läbirääkimiste tulemusena. Põhjendus oli ka see, et tegelikult on see pilootprojekt ning pärast kahte ja poolt aastat vaadatakse kõik loomulikult üle. 

Aga komisjonis oli põhjalik arutelu ja küsiti ka küsimusi. Kas oleks mõistlik pilootprojektis seda muutuvtunnikokkuleppe regulatsiooni lubada ka väiksemates ettevõtetes, alla kuue töötajaga ettevõtetes? Vastused ja kommentaarid olid väga asjakohased ja veenvad ning komisjonil ei olnud raske teha otsuseid. Oli kaks muudatusettepanekut. Uus kavandatud eelmainitud sätete jõustumise aeg on 2021. aasta 15. detsember. Sellest tulenevalt on vaja muuta ka eelnõu [jõustumise] tähtaega, mis tuleneb sotsiaalpartnerite ja riigi selle aasta 7. aprillil sõlmitud hea tahte kokkuleppest, mille kohaselt kehtib muutuvtunnikokkulepete sõlmimise võimalus alates töölepingu seaduses piloot[projekti] rakendamiseks tehtud muudatuste jõustumisest kaks ja pool aastat.

Kõiki neid ettepanekuid arvestas komisjon konsensuslikult täielikult. Ühtlasi otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembriks, s.o tänaseks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada, samuti oli konsensus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembril ja viia läbi ka lõpphääletus. Selle konsensusliku otsuse tegid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Suur tänu teile tähelepanu eest!

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Oudekki Loone soovib küsida. Palun!

15:00 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Tere päevast! Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on juhtinud tähelepanu, et see eelnõu võimaldab tegelikult tööandjal töötajat survestada 10% tööaja ja vastavalt töötasu ulatuses, tööd andes, mitte andes ja makstes pelgalt ühekordset tasu. Tegelikult on paindlikkus ka täna võimalik, see nõuab kirjalikku nõusolekut, aga sellisel puhul tuleb täna maksta ületunnitöötasu, 1,5-kordset, mis on kõrgem. Meremeeste ametiühing on juhtinud tähelepanu, et see paneb väiksemat palka teenivaid inimesi väga haavatavatesse olukordadesse. Siit tekibki küsimus: kas te arutasite seda probleemi, väiksepalgaliste veel raskemasse olukorda panemist? Kas tekkis ka küsimus sellest, et niisugust paindlikkust võiks rakendada näiteks ainult töötasu kõrgemal tasemel, näiteks alates 1500 eurost?

15:01 Urve Tiidus

Suur tänu, kolleeg Oudekki Loone, selle küsimuse eest! Meremeeste ametiühingute teemat selle komisjoni istungi päevakorras ei olnud. Küll rõhutas ametiühingute juht Peep Peterson, et selles eelnõus, mis mäletatavasti ja teatavasti käsitleb pilootprojekti, sisaldub sotsiaalpartnerite kokkulepe ja sotsiaalpartnerid võtavad sellega teatud vastutuse. Sotsiaalpartnerid on siin Sotsiaalministeerium, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit ning Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing. Nii et see puudutab neid valdkondi. Arvatavasti on see tulevikuteema, mida sa esile tõid.

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud ettekandja! Mul on teile üks küsimus omalt poolt, mis on protseduuriline. Mulle on laekunud informatsioon, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku 403 SE teine lugemine katkestada. Kas te saate selle üle täpsustada? Komisjoni nõunikud, ma näen, noogutavad.

15:02 Urve Tiidus

Nii. Tänan selle küsimuse eest. Väikene tehniline kiirustamine. Kohe-kohe. Kui komisjoni nõunik noogutab, siis järelikult on niimoodi ja ma olen teinud väikese lapsuse. Jah, sellisel juhul siis katkestada. Saab edasi arutada, jah.

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei ole hullu, kõik on selles mõttes ...

15:03 Urve Tiidus

Üks põhjus võib siin olla see, et ma olen siin asendusesineja. Vabandan!

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi teile rohkem ei paista. Me lubame teil kõnetoolist lahkuda, aga härra Puustusmaal on protseduuriline küsimus.

15:03 Paul Puustusmaa

Jah. Mis katkestamise põhjuseks on? Peab ka mingisugune põhjus olema.

15:03 Urve Tiidus

Lugupeetud Paul Puustusmaa! Ma täpsustan teile seda kohe. Vabandan selle viivituse pärast.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. No ju me saame selle põhjuse kiiresti selgeks. Juhtivkomisjoni nõunikud on ka kenasti meile märku andnud, et tõepoolest on juhtivkomisjon teinud ettepaneku teine lugemine katkestada. Aga enne seda vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekud, kõik kolm, on teinud õiguskomisjon ja õiguskomisjon on neid kõiki ka kenasti arvestanud. Üks, kaks ja kolm. Need muudatusettepanekud on eelnõusse sisse viidud. Ja nagu ma ütlesin ... Nii, härra Grünthalil on nüüd protseduuriline küsimus.

15:04 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Teie olete siin kogenum poliitik ja targem ka kindlasti. Mida see tähendab, kui katkestatakse? Kas siis peab ka veel muudatusettepanekuid läbi vaatama? Minu arust peaks see sellega lõppema. Kui on katkestamine, siis ongi kõik praegu, muudatusettepanekuid ei pea läbi vaatama.

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Muudatusettepanekute uus tähtaeg tuleb. Selle ma kohe ütlen ja siis on võimalik uuesti muudatusettepanekuid esitada. Aga need muudatusettepanekud, mis on saali toodud, me vaatame ikka läbi, sest meil on praegu eelnõu teine lugemine käsil. Enne, kui me lõpetame ära teise lugemise, oleme selle aja peale oma menetlused kõik läbi viinud. Nii. Urve Tiidus soovib protseduurilist.

15:05 Urve Tiidus

Suur tänu! Ma korra täpsustan seda, et see katkestamine on põhjendatud sellest, et Sotsiaalministeeriumilt tuli palve katkestada, kuna soovitakse eelnõus veel ühte nüanssi täpsustada. Nii et me saame seda korra siin veel arutada. Ei midagi keerulist, erilist ega äkilist.

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Härra Grünthalile veel meenutuseks, et see on siiski täiesti tavapärane praktika. Kui me mõtleme ka kõikide teiste eelnõude peale, siis ikkagi kõigepealt vaadatakse muudatusettepanekud läbi ja nende läbivaatamise tulemusel võibki tekkida vajadus eelnõu teine lugemine katkestada. Nii et selles mõttes, loomulikult need muudatusettepanekud, mis on juba saali toodud, vaadatakse läbi. Härra Grünthal, palun!

15:06 Kalle Grünthal

Ma muidugi mõistan teie seda selgitust, eks, aga kui praegu Urve Tiiduse selgitusi kuulata, et tahetakse veel siin muuta midagi ja olulisemat, siis sisuliselt muutuvad ju praegused muudatusettepanekud [sisutuks], kui kogu [eelnõu] sisu tegelikkuses muutub.

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Eksite. Need muudatused, mis on juba sisse viidud, on sisse viidud. Komisjon tuli meie ette palvega teine lugemine katkestada. Tavapäraselt on suur saal komisjoni ettepanekut aktsepteerinud, teine lugemine katkestatakse, teise lugemise ettevalmistamine liigub komisjoni tagasi ja siis eelnõu saabub siia. Nii et selles mõttes on see täiesti tavapärane praktika. Tasub lugeda kindlasti ka varasemaid Riigikogu tööd kajastavaid materjale. 

Nii. Juhtivkomisjon on teise lugemise katkestamise ettepaneku meie ette toonud. Oleme teise lugemise katkestanud ja nüüd määran uue muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 12. november kell 16.


7. 15:07 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE) teine lugemine

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 409 teine lugemine. Palun, põhiseaduskomisjon ja Andrei Korobeinik!

15:07 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 409 oli põhiseaduskomisjoni istungil teiseks lugemiseks ettevalmistamisel 26. oktoobril s.a. Istungil osales Kalle Grünthal, osalesin mina, osalesid Oudekki Loone, Paul Puustusmaa, Priit Sibul, kes asendas Urmas Reinsalut, Marko Torm ja Mart Võrklaev.

Tuletan meelde, et eelnõu idee on selles, et avatud andmed oleksid veelgi paremini kättesaadavad. Kuna see teema puudutab väga paljusid, siis olid eelnõu ettevalmistamisse ja menetlemisse kaasatud väga erinevad huvigrupid. Eelnõu kohta on laekunud terve rida muudatusettepanekuid. Arutelu komisjonis oli hästi põhjalik. Kokku oli üheksa muudatusettepanekut, millest toetuse leidis ainult üks. Ülejäänud muudatusettepanekute puhul jõudis komisjon arutelu käigus järeldusele, et need mõtted on väga õiged, aga osa nendest puudutab pigem sellist head tavapraktikat, mitte nii väga seadusandlust, teine osa, mis on seotud näiteks salastatud andmetega, nõuab pikemat diskussiooni. Selle eelnõu näol on meil tegemist direktiivi ülevõtmisega, nii et kõikide osapoolte huvides on see, et see eelnõu saaks võimalikult kiiresti vastu võetud ja progress saaks kiiremini edasi liikuda. Toetuse leidis üheksas muudatusettepanek, mis räägib põhimõtteliselt andmete avalikustamise tähtajast, et see kohustus oleks peale vastuvõtmist, mitte peale selle määruse avaldamist.

Lisaks muudatusettepanekute hääletamisele tegi komisjon järgmised otsused: võtta eelnõu istungi päevakorda 10. novembriks, see otsus oli konsensuslik; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, see otsus ei olnud konsensuslik, 4 oli poolt ja 3 oli vastu; kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus nädala pärast, 17. novembril kell 2, ja ka see ettepanek ei olnud konsensuslik, poolt oli 5 ja vastu oli 2 inimest, 2 komisjoni liiget. Ma hea meelega räägin muudatusettepanekute sisust ja ka muudel teemadel siis, kui mõni tahab midagi küsida ja tulevad küsimused.

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulevad tõesti. Paul Puustusmaa, palun!

15:11 Paul Puustusmaa

Aitäh! Hea Andrei! Sa oled praegu puldis. Ma usun, et ka avalikkus tahaks täpsemalt teada seda olukorda või nüanssi, mispärast valitsus ei toetanud ja miks komisjon ei toetanud AK‑märke, s.o märke "Ametialaseks kasutamiseks" konkretiseerimist. On ju selge ja ka põhjendustes oli toodud väga lihtsalt selle muudatuse kohta, et tegemist on liiga lihtsalt käsitletava märkega, seal võiks olla juures konkretiseering, kes ja mis põhjustel on selle märke teinud. Aga seda ei toetatud. Miks?

15:12 Andrei Korobeinik

Jaa. See ja veel paar muudatusettepanekut olid sellised, kus konkreetselt sellist ettepanekut tegelikult ei olnud. Kõik osapooled olid päri sellega, et tegemist on probleemiga, mis vajab lahendust, aga antud direktiivi ülevõtmise puhul me lihtsalt juba praegu jääme tähtajast maha. See pidi olema tehtud suvel, praegu on meil – vaatame aknast välja – sügis ja varsti on juba talv. Sellepärast on selle teemaga väga kiire. Ma usun, et me saame seda [teemat] kõik koos avada komisjonis uuesti, lihtsalt veidi teises kontekstis.

15:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma jätkan siitkohast. Te ütlesite, et konkreetset ettepanekut ei tehtud ja me võime neid asju arutada edasi ka kuluaarides – see oli sihuke lühike kokkuvõte. Aga mis nüüd ikkagi saab nendest juhtumitest, kui Riigikogu peab võtma vastu mõne otsuse, meile on tulnud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt suunised, kuidas me peaksime käituma, aga need on ametnikel salastatud ning ametnikud esitavad täpselt 180 kraadi vastupidise seisukoha, tuginedes sellelesamale dokumendile, mida ei avaldata Riigikogu liikmetele? Milleks me seda seadust üldse teeme? Kas võtame ta lihtsalt vastu ja jätame pärast ametnikele sisuga täita? Või komisjonis leiti, et sellega ikkagi peaks tegelema tõsisemalt, mitte nii, et räägime pärast kuluaarides?

15:14 Andrei Korobeinik

Aitäh! Esiteks, ma ei nimetaks komisjoni istungit kuluaarideks. Tegemist on ikkagi üsna tavapärase töövormiga, kus inimesed täiesti ametlikult kokku saavad. Seal tehakse protokoll, kuluaarides tavaliselt protokolli ei tehta. Aga kui vastata küsimusele, miks me seda teeme, miks me seda eelnõu tahame vastu võtta, siis see lihtsalt muudab meie elu paremaks, kiirendab arengut Eestis. Kui avatud andmed on paremini kättesaadavad, siis erasektor saab ehitada enda rakendusi nende andmete peale, konkureerida selle abil riigi teenustega ja kodanikud saavad paremaid teenuseid. See on ju väga positiivne. Võib-olla sa suutsid veel midagi küsida, aga see on see küsimus, mis mulle meelde jäi.

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

15:15 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma küsin esimese muudatusettepaneku kohta. Me teame tegelikult, et avaliku teabe kättesaadavuse tagamisel ongi [oluline] just see, et ta oleks kergesti leitav ja hõlpsasti kättesaadav. Ka dokumendiregistri kõrvale loodud andmekogud ei pruugi olla ju kõik ühetaoliselt leitavad ja kasutatavad. Oli teil ka komisjonis sellist sisulist arutelu selle muudatusettepaneku üle? Miks komisjon seda lõpuks ei toetanud?

15:15 Andrei Korobeinik

Aitäh! Kui jutt käib esimesest muudatusettepanekust, siis selle arutelu käigus me jõudsime järeldusele, et see eelnõu temaatikaga väga seotud ei ole. Jällegi, nagu ka teiste ettepanekute puhul, see suund võib olla õige, aga meil on praegu ülevõtmisel direktiiv, mis reguleerib andmete avalikustamist, ja selle direktiivi raames see lihtsalt ei ole, ütleme, väga teema olnud. See praktika, millele sa viitad, on tegelikult Eestis juba 20 aastat kasutusel, et dubleerimist me ei soodusta, ja see üldjuhul toimib üsna hästi. Aga need juhtumid, kui see hästi ei toimi, ei ole iseenesest ju seadusandlik probleem, vaid pigem praktika probleem. Täpselt seesama, nagu see AK‑märge, ja täpselt sama, mis andmete avalikustamine, et seadus on olemas, aga lihtsalt praktika jääb maha. Nii et see on pigem hea tava küsimus.

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

15:16 Henn Põlluaas

Aitäh! Me oleme aastaid rõhutanud delikaatsete isikuandmete ja nende mitteavaldamise olulisust, aga selles seaduses tühistatakse kehtinud arusaamad ja sellest jäetakse välja tekstiosa: "ei anta sellist teavet üldiseks kasutamiseks või antakse üldiseks kasutamiseks üksnes selline osa teabest, mille üldiseks kasutamiseks andmine ei kahjusta oluliselt isiku eraelu puutumatust, või". Kas eraelu puutumatus ei ole enam tänapäeval oluline ega tähtis printsiip, et see välja visatakse?

15:17 Andrei Korobeinik

Aitäh! Midagi sellist sealt keegi välja ei viska. Ka täna, juhul kui tegemist on delikaatsete andmetega, toimub avalikustamine niimoodi, et lihtsalt käsitsi skaneeritakse paber, kus kaetakse kinni sensitiivsemad kohad. See praktika ei muutu ja seadus seda praktikat ei muuda. Nii et ma täpselt ei oska öelda, kust te need andmed, selle info saite, aga ei, see seadus seda ei tee. Kui mõni paralleelne menetlus käib kusagil mujal, siis ma ei ole sellest teadlik.

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

15:18 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite ajasurvet Euroopa direktiivi ülevõtmise kontekstis. Samas mainisite ka seda, et kõik osapooled menetluse juures olid põhimõtteliselt seisukohal, et AK‑piirangu mõiste on probleem, seda oleks vaja täpsustada ja sellega oleks vaja tegeleda. Eelnevas päevakorrapunktis me jõudsime sinnamaani, et katkestamisettepanek tehti komisjoni poolt. Kas te korra arutasite, et äkki ikkagi see on sedavõrd tähtis teema, et see tuleks sellessamas kontekstis ära lahendada? Kas see ajaline surve on nüüd nii suur, et seda ei ole võimalik teha?

15:19 Andrei Korobeinik

Aitäh! No staažika poliitikuna te saate ju aru [olukorrast], kus ülevõtmise aeg on minevikus. Siin on kaks poolt, eks ole. Esiteks, me tõepoolest jäime hiljaks, aga teiseks ei ole see ju selle seaduse loogikaga üldse nii väga seotud. Ma ei ütleks, et see mõiste on problemaatiline, pigem on see praktika problemaatiline. Kui kergekäeliselt lihtsalt pannakse mingisugused pikad salastamise tähtajad, siis see muidugi ei ole, ma arvan, see, mida meie tahame. Aga kui me selle muutmise peale läheme, siis peab olema konkreetne lahendus, mis peaks olema korralikult läbi arutatud. Kuna tegemist ei ole otseselt selle direktiiviga seotud temaatikaga, siis ma küll arvan, et see võiks olla eraldi teemapüstitus. No Riigikogus on piisavalt võimekad inimesed, et see siin poolteise aastaga lõpule viia.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:20 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea juhataja! Ma ikkagi, Andrei, kiusan sind selle ajasurve pärast. Ma usun, et paljud saavad aru, et seaduse väljatöötamisel on vajalik eelkõige kvaliteet, mitte kvantiteet. Me saime siin aru juba vastustest küsimustele ja see komisjonis tuli samamoodi välja, et probleeme siin on. Meil on ikkagi vaja siin üht koma teist muuta, täpsustada, olgu see kas märge "Asutusesiseseks kasutamiseks" või olgu need andmete ristkasutuse küsimused. Probleeme on. Aga me ikkagi kiirustame. Sa viitasid ajasurvele. Avalikkus tahab teada, et mis mõttes on ajasurve, mismoodi see ajasurve meid tagant kiirustab, miks me ei oleks võinud teha nii, nagu siin täna eelnevalt oli, et me oleks võinud teise lugemise katkestada ja teha korda selle asja. Mis oleks juhtunud, kui me ei oleks sellega kiirustanud?

15:21 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma loodan, et me ei saagi kunagi teada, mis oleks juhtunud, seepärast, et me võtame selle [seaduse] ikkagi vastu. Aga minu arust aastal 2014 võeti vastu avatud andmete seadus, mis kohustas põhimõtteliselt riiki avama andmeid erasektorile. Nüüd, seitsme aasta pärast me näeme, et see toimib, aga üsna vaevaliselt. See eelnõu teeb olukorda veel natukene paremaks. Paraku suurem osa probleemist, miks meil ei ole kõik vajalikud andmed avalikud, ei tulene seadusandlusest, vaid ikkagi praktikast. Lihtsalt mõni ministeerium või ametnik ei viitsi sellega tegeleda ja sellepärast andmed ei olegi avalikud. Aga kui me võtame selle eelnõu vastu, siis me teeme sellise väikese sammu helge tuleviku poole. Kui me jääme veelgi rohkem hiljaks, siis tegelikult ei vii see meid lähemale nende probleemide lahendamisele, millele sa viitad. Tegelikult on lisaks nendele salastatud andmetele seal veel terve hulk muid nüansse, mida võiks eraldi menetleda ja mis on väga olulised. Aga need ei ole otseselt seotud selle eelnõuga ja sellepärast nende menetlus selle eelnõu menetluse raames oleks võib-olla natuke liiga laialivalguv.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

15:22 Ruuben Kaalep

Hea ettekandja! Kas selle eelnõuga ei teki sellist ohtu, et tundlik teave Eesti majanduse, tööstuse või ka riigivalitsemise kohta võib muutuda senisest rohkem kättesaadavaks välismaistele huvigruppidele, kellel võib-olla ei ole kõige paremad kavatsused Eesti riigi ja rahva suhtes? Kuidas need ohud on maandatud?

15:23 Andrei Korobeinik

Aitäh! Need ohud ei ole antud eelnõuga maandatud, aga need ohud ka ei suurene antud eelnõu vastuvõtmisega.

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minule on alati pakkunud huvi see, et kui me mingi seaduse vastu võtame, siis see oleks ka üheselt arusaadav. Minu küsimus on [minu kui] Tallinna Linnavolikogu [liikme] kogemusest. Võib-olla Hannogi veel mäletab, et siis, kui Tallinna linn eraldas politseinikele linnale kuuluvat elamispinda, istung katkestati. Selleks, et eelnõu teksti näha, pidime me logima kuskile AKTAL‑isse sisse. Lihtsalt sellepärast, et me ei saanud [teada] selle politseiniku, õpetaja või medõe nime, kes sai selle [elamispinna] Tallinna linnalt. Kas see oli juriidiliselt väga korrektne või oli ülemängitud, utreeritud, kui tuli teha seda kõike, sellepärast et Tallinna linn kui avalik institutsioon eraldas vajalikule töötajale korteri? See otsus võeti ju vastu, aga lihtsalt selle inimese nime enne [teada] ei olnud, kuid pärast me saime vaadata ju kõiki, kes olid sinna majja sisse kirjutatud.

15:24 Andrei Korobeinik

See oli väga põnev ajalooline retk praegu. Pärnu volikogu kogemusest ma võin öelda, et meil sellist asja küll ei ole kunagi olnud. Aga ma küsimust võib-olla päris kätte ei saanud praegu. Hea meelega vastaksin, aga ma ei tea, millele. (Hääl saalist.) Meil on hästi läinud, jah. Ma arvan, et läheb aina paremaks.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

15:25 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tegelikult see olukord nii roosiline ei ole. Ma julgen küll oma põgusast Riigikogu liikme praktikastki ütelda, et nii mõnigi kord on tulnud mulle ministeeriumist vastus, et kahjuks me seda ei saa avaldada, sest seal on AK‑märge peal, justkui see ei oleks Riigikogu tööga seotud. Pärast suurt asjaajamist ja võimlemist tuleb välja, et see [põhjus] on kellegi inimese nimi, ja see oli lihtsalt mugavus. Lihtsalt mugavus. Selleks tulekski tegelikult seadusi vajaduse korral täpsustada, et mugavustsoonist need inimesed välja tuua. Ma arvan, et see väike samm, mis selle direktiivi tegemisega on kavas teha, võiks ikka natukene pikem olla. Ma siiski küsiks konkreetse küsimuse ja see puudutab parandusettepanekut nr 2, mis just puudutab seda nimede osa. (Juhataja helistab kella.) Kas oli see parandusettepanek nr 2 komisjonis arutamisel ja mis oli komisjoni seisukoht?

15:26 Andrei Korobeinik

Aitäh! No komisjoni seisukoht oligi see, et juhul kui dokument sisaldab delikaatseid andmeid ja neid võib näiteks sellest dokumendist välja jätta ja seda ikkagi avalikustada, siis see võimalus on ka täna olemas. Kas seda kasutatakse ja kui suures ulatuses seda kasutatakse, see on juba teine küsimus. Nagu sa mainisid, tihtipeale on tegemist lihtsalt mugavusega, ametnik ei taha oma aega panustada ja sellega tegeleda, ta vastab, et andmed on salastatud. Isegi juhul kui tegemist on mingisuguse suure dokumentide pakiga, kus on korra mainitud mingisuguse isiku nime ja kõik ülejäänu on täiesti süütu informatsioon, siis sina jääd sellest informatsioonist ilma. Selleks, et seda praktikat muuta, on vaja eeskätt muuta suhtumist, aga ma olen täiesti päri, et ka seadusemuudatus võiks olla päevakorras. See on lihtsalt selgelt pikem arutelu. Siin kõlas ka küsimus, kuidas välistada seda, et need delikaatsed andmed ei satu sinna, kuhu nad sattuma ei peaks. Need kaks poolt peavad olema omavahel tasakaalus. Nii et ma loodan, et me tuleme selle teema juurde tagasi. See kindlasti ei ole mingisugune ühe istungi teema, vaid see teema ongi natuke pikem. Aga ma sarnaselt sinuga usun, et selle sammu me suudame teha. Nii et vaatame tulevikku optimistlikult.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

15:28 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja Andrei! Sinu vastused on tegelikult andnud aimu segaduse suurusest selle teema ümber. Järelikult on see ikkagi ülioluline teema, millest tuleks rääkida just mõiste kontekstis. Sa oled küll mitu korda rõhutatud seda, et praktika on halb ja ametnikud on mugavustsoonis ja lõpuks, noh, direktiiv ka, et direktiivist räägime minevikus. Mul on enda peas raske leida direktiivi, mida me oleksime siin ennetähtaegselt suutnud menetleda. Ikka on pigem kõik direktiivide tähtajad enne jõustunud ja alles siis me tegeleme nendega. Mis nüüd siis peaks tegema? Äkki ei peaks hoopis mitte seadusemuudatusega tegelema, vaid andma välja mingi valge raamatu või mingi eetikakoodeksi AK‑piirangute kontekstis? Kui mõiste on selge, aga ametnikud ei saa aru ja praktika on vale, siis äkki pole see ikkagi üldse Riigikogu saali teema?

15:28 Andrei Korobeinik

Aitäh! Selles mõttes võib sul ju täiesti õigus olla, ka mina arvan, et me peame probleemi sisse vaatama ja aru saama, kus on probleem praktikaga ja kus on probleem seadusandlusega. Ma pole isiklikult nii optimistlik, et anname välja raamatu, kõik ametnikud loevad seda ja siis kohe kvaliteet tõuseb. Võimalik, et ei saagi seadust muuta, aga me peame selle [teemaga] tegelema. Kui me jõuame sellele järeldusele, siis järelikult see ongi selline mentaliteedi muutmise temaatika, mis ei ole nii väga Riigikogu pädevuses, aga me ei jõuaks sellega tegeleda selle eelnõu menetlemise raames. Ma ei ole teiega nõus – me tavaliselt võtame direktiivid ikkagi üle õigeaegselt. Lihtsalt praegu on sellised natukene teistsugused ajad ja mõned asjad venivad.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avame läbirääkimised. Palun, Tarmo Kruusimäe!

15:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head julged saadikud, kes te ei pelga! Ja loomulikult ka teie, kes te natukene seal värisete võib-olla, et see marutaud või mis seal metsas liigub! See ei nakata inimesi. Aga mitte see ei ole see, millest ma tahtsin rääkida. Oo, komisjoni esindaja läheb ka ära, nii et saabki rahulikumalt rääkida.

No ikka on alati nii, et me leiame ju miljon ja kaks põhjust, miks mitte midagi teha. See oli minu jaoks muidugi täiesti uskumatu, et kui eelmises koosseisus ma olin majanduskomisjonis, siis see oli mehitatud tugevate, sitkete, julgete meestega, kes ei löönud põnnama mitte ühegi raskuse ees, kas või ka selle ees, et arutada seda "Ametkondlikuks kasutamiseks" märget, aga o tempora, o mores, võib-olla nüüd tõesti on sinna mingid pehmod pandud tööle, kes vaatavad, et kas me päriselt hakkame seda nüüd muutma, et mis see kaasa toob. Neile inimestele, kes interneti vahendusel jälgivad: see laias laastus käib nii, et kui erakond teeb mingi muudatusettepaneku, siis ministeeriumiametnikud ütlevad, et me ei toeta, ja komisjoni enamus tegelikult lööbki kulpi – ei toeta. Aga meil on vaja neid andmeid selleks, et me teeksime neid otsuseid.

Seaduses ettenähtud korras korjavad meil andmeid mitmedki ametkonnad. Kui sa Riigikogu liikmena pöördud sinna ja sa soovid saada neid andmeid, mida nad korjavad, ütlevad nad sulle, et see on kas ärisaladus või need on delikaatsed isikuandmed või mida iganes. Ja mis siis? Ma küsin: ja mis siis? Kui meie siin peame seadusloomet tegema, siis meil peaks olema kõik teada. Või siis katkestame istungi ülekande juhul, kui mõni nimi lipsab üle huulte, või me siis mängime jälle sellist keksumängu, et teate küll, see on see mees, kes jõulude aeg tuleb, valge habemega, kellele tuleb lugeda luuletust, aga me ei julge välja öelda, kes ta siis tegelikult on.

Öeldi, et me praegu teeme ühe väikse sammu edasi. Mida me stepime siin kohapeal, teeme ühe korralikuma ja jõulisema sammu! Komisjon võib [lugemise] katkestada ja vaadata selle asja üle. Võib-olla praegusel hetkel ei ole mõni inimene või saadik kokku puutunud sellega, et ta ei saa vajalikke andmeid just selleks, et [midagi] paremaks teha. Veelgi hullem on see, et me ei saa mitte kunagi teada, kui mõnes ministeeriumis on laual olnud kaks ettepanekut. Üks ettepanek võidab, aga seda teist ettepanekut meile ei avalikustata. 20 aasta jooksul võib tegelikult see alternatiivne ettepanek võib-olla ka muutunud asjaolude tõttu osutuda tunduvalt pädevamaks kui see, millega headel aegadel välja tuldi. Võib-olla sihtrühma vajadus iseenesest on ka juba oluliselt muutunud. Aga ei, meil kõik see salastatakse, et me saaksime kuskilt neid andmeid takkajärgi vaadata.

Teine asi, kui kaoks see märge – Isamaa muudatusettepanek –, siis võiks järgmisest päevast olla dokumendiregistris. Ka ei toetata. Kes ei toeta? Kas seda ei toeta Riigikogu majanduskomisjoni liikmed või seda ei toeta tegelikult ministeerium ja tema allasutused, kes ei viitsi lihtsalt järge pidada? Päriselt ka on itimeestel päris lihtne panna mingi proge kuupäevaga jooksma, see dokument läheb avalikuks ja see suunatakse nüüd avalikku registrisse. Aga ei, majanduskomisjoni inimesed otsustavad, et nemad seda ei toeta. Üllatus-üllatus, ministeerium ka ei toeta.

Ma ei hakka siin kordama neid sõnu, kas kummitempel või mitte, mina olen rohkem nahamees, selle kummivärgi ma jätaksin kõigile teistele. Ajame ükskord selja sirgu, sellepärast et meil on vaja kõige paremaid otsuseid ja teadmisi. See vastus ei päde, kui me ütleme enda valijatele, et meil ei olnud täit informatsiooni. Meil, Eesti Vabariigi Riigikogul, ei olnud täit informatsiooni, sellepärast et ametnikud lihtsalt otsustasid enda kõige parema suvaga seda, et nad ei soovi neid andmeid edastada. Sellepärast, et ametnikud on aastakümneid valitsenud meie riiki, aga Riigikogu liige on selline ... (Vilistab.) ... tõmbetuul: tuleb, läheb, tuleb, läheb. Ega tema pärast ei ole vaja muretseda, on ta enne ilma informatsioonita elanud ja elab veel. Hardi Volmer on öelnud: informatsioonita olla ei saa, vajan kui õhku ma. Mina vajan infot. Aitäh!

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

15:35 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et keegi meist ei kahtle avaliku teabe vaba kättesaamise vajaduses. Võib-olla oleks tark ikkagi teha täna veel väike ekskurss, miks me oleme jõudnud selle sammu juurde või sellisesse olukorda, kus me tõdeme, justkui see eelnõu oleks pidanud olema vastu võetud jupp aega tagasi, direktiiv oleks vaja olnud jõustada juba jupp aega tagasi, ja nüüd me tõdeme, et noh, teeme selle väikse sammu, kukesammu ära, see kukesamm on õiges suunas.

Pikk suvi oli vahel ja tõepoolest, kui koalitsioon oleks tegelikult soovinud, et see kukesamm oleks saanud õigel ajal tehtud, siis ma julgen ütelda, et Isamaa fraktsiooni taha see kindlasti poleks jäänud. Me oleks suvel ka kokku tulnud ja selle sammu ära astunud ja vajadusel võtnud ka aega, et teemaga sisuliselt tegeleda. Isamaa fraktsioon on esitanud kaheksa väga sisulist muudatusettepanekut. Väga sisulist. Põhiline vastus, mida me kuulsime, oli see, et tõepoolest, tegemist on sisuliste ettepanekutega, need vääriks arutamist, aga noh, teate, praegu ei ole aega sellega tegeleda. See jätab ausalt öeldes kehva mulje meie tööst, kui me niimoodi põhjendame.

Aga ma siiski tahaks ka natukene markeerida neid muudatusettepanekuid, põgusalt, mis Isamaa on ette pannud ja mis on tehtud. Miks nad on ka tegelikult olulised? Osaliselt ma oma küsimustes ka sellele juba tähelepanu juhtisin. Olen ise siin Riigikogus olles kogenud, kuidas ministeeriumist infot küsides tuleb vastus, et see on ametkondlikuks kasutamiseks ja seda ei ole võimalik saada. Kui pöördud õiguskantsleri poole asja täpsustamiseks, siis pärast tuleb vastus: no tõepoolest, jah, oleks võinud, seal oli üks nimi sees, selle oleks võinud kinni katta. Ja saab justkui probleemi kaelast ära.

Selle kohta võib ka ütelda, et tõesti on tegemist mugavustsoonis olemisega. Ega kõiki asju ei saa seadusega reguleerida, aga kui see probleem on olemas ja ei ole mitte mingi üksikjuhtum, siis tuleks vaadata ikkagi sügavamalt. Võib-olla tuleb ka natukene neid mugavustsoone piirata.

Üks põhjus, mis siin on ja mis on ka Isamaa üks muudatusettepanekuid, on see, et ükski regulatsioon ei täida eesmärki, kui selle rikkumisega ei kaasne vastutust. Praegu on vastutus juhul, kui dokument on ekslikult avaldatud, kuid puudub vastutus eksliku varjamise eest. Tulemuseks on põhjendamatu teabe varjamine, mille tõttu ühiskonnale tekitatud kahju suurust on raske üle hinnata. Ehk me oleme pannud tõesti ühele poolele sellise vastutuse.

Mõnes mõttes võib ka neid ametnikke mõista. Tal ongi parem varjata. Kõige halvem variant on see, et ta peab ühel hetkel selle dokumendi avaldama. Vastasel juhul ta justkui mõtleb, et aga võib-olla ma ei peaks seda avaldama, mida arvavad mu ülemused sellest, mida arvab keegi teine sellest või mida arvab avalikkus sellest. Nii me olemegi lükanud selle probleemi mõnes mõttes kunstlikult sinna serva, kus me soodustame teatud info varjamist.

Hea eelkõneleja Tarmo siin juba tegelikult viitas sellele, et mõnda probleemi oleks tänases digiühiskonnas suhteliselt lihtne lahendada. Me peame ennast ju e‑riigiks või vähemalt arvame, et võiksime olla, nii et AK‑märge võiks dokumendiregistrist kaduda ära automaatselt, kui tähtaeg saabub. Elementaarne, täiesti elementaarne. Miks ei võiks siis olla see ka seadusandlikult reguleeritud, et sundida seda tegema?

Palun natuke lisaaega.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

15:39 Heiki Hepner

Miks ei võiks siis olla ka seadusandlikult see kohustuslikuks tehtud, kui muidu ei saa seda probleemi lahendatud? Muidugi võiks olla see ilma seaduseta lahendatud. Täiesti nõus, täiesti elementaarne. Aga tundub, et me oleme sattunud sellisesse tupikusse, kus on vaja mingit tõuget ja vajaduse korral on vaja ka Riigikogul selline tõuge anda. Need on tegelikult täiesti sisulised probleemid.

Vaatame neid muudatusettepanekuid, mida Isamaa on esitanud. Soovitakse sätestada teabevaldajale kohustus täita teabenõue saabumisele järgneval tööpäeval, kui selles soovitakse teavet, mis seaduse kohaselt peaks olema dokumendiregistri avalikus vaates kättesaadav, kuid ei ole. Seda tuleks teha piltlikult öeldes järgmisel päeval. Kui see peab olema, siis tuleb tuua need ametnikud mugavustsoonist välja ja seda võimaldada. Uskuge mind, avatud ühiskond on märksa efektiivsem majanduse poole pealt, see on ka erinevate kriiside lahendamisel märksa tugevam kui suletud ühiskond. Kui me ei anna piisavalt õhku avatusele, siis me ei suuda ka avatud ühiskonda piisavalt luua. Lõpuks me tõdeme, et meil ei ole raha, meil on tervisekriisiga kehvasti, me ei suuda vaktsineerimise tähtaegu saavutada jne. Tulemuseks on just see, mida me ei taha. 

Nii et on väga kahju, et need Isamaa kaheksa ettepanekut on jäetud arvestamata, sest need on väga sisulised ettepanekud. Kuid ega me seda asja muidugi nii ei jäta, eks me tuleme uuesti nende teemadega välja, sest need on väga olulised küsimused tervele ühiskonnale. Aitäh!

15:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Sõnavõtt kohalt. Kristen Michal, palun!

15:42 Kristen Michal

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Üks detail tuleb ära parandada. Kolleeg Tarmo Kruusimäe tuli pulti ja läks iseenda hääle kuulmisest nii indu, et vahetas majanduskomisjoni ära põhiseaduskomisjoniga. Seda eelnõu menetles siiski põhiseaduskomisjon. Olles korduvalt kokku puutunud vastava valdkonna seadustega, kinnitan, et neil on oma koht ja oma mõte, aga komisjonid on siiski erinevad. Nii et see vajas parandamist. Aitäh!

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aadu Must, palun!

15:43 Aadu Must

(Kaugühendus)

Lihtsalt lühikese repliigi korras: ka asjaajamisel on omad reeglid. See, et mõnda asja tuleb teha mitmes etapis, on väga tavaline. Räägitakse niimoodi, et autojuhiga tuleb rääkida autojuhi keeles, jalgpalluriga jalgpalluri keeles. Ma ütleksin, et nii on ka avaliku teabe, eurodirektiivide ja kõige muuga. Kui te lähete autoremondi[töökotta] õli vahetama ja avastate, et võiks ka istmekatted ära vahetada, aga kui teil ei ole istmekatted veel isegi välja valitud, siis vahel tuleb teist korda tagasi tulla, et sellega tegeleda ja vaadata, mis värvi ja kuidas neid vaja on. Selles mõttes jõudis Heiki Hepner oma pika sõnavõtu lõpuks õigele järeldusele. Jah, iga teemavaldkond tulebki uuesti lahti võtta, kui koguneb kriitilist massi, mida on vaja arutada ja mille kohta otsuseid langetada. Nii et ärge nüüd rääkige seda, et üks seadus peab valdkonnas lahendama kõik probleemid. Me ei tegele ainult ühe seadusega, me tegeleme seadusandlusega, mille lülid on omavahel seotud.

Veel tegi kurvaks üks asi. Mulle meeldib, kui kurdetakse asja pärast. Mul on siiralt kahju kolleegidest, kes avalikku teavet kätte ei saa, kellele öeldakse, et neisse see ei puutu. Viimaste aastakümnete jooksul, ma ei tea, millegipärast mul ei ole olnud probleeme sellega, et ma ei oleks saanud mulle vajalikku teavet kätte. Aitäh!

15:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun! Teil on registreeritud sõnavõtt kohalt.

15:44 Paul Puustusmaa

Jaa, unustasin! Kallid kolleegid! Ma tahan öelda lihtsalt seda, et meie oma seadusandlusega ei tohiks kiirustada. Meil on kuidagi kummaline tava seadusloomes tekkinud, et kui on olemas mingid eriliigilised tundlikud isikuandmed, siis need on kohe avalikud, igaüks võib neid vaadata. See ei ole vastavuses [praktika] ega ka tavaga Euroopa riikides. Teisalt meil nende andmekogudega ja avaliku teabega käitutakse rapsides ja kiirustades. Antud eelnõu on väga konkreetne näide, et toimub väga rapsides kiirustamine. Ma saan aru ja me mõistame väga paljuski, et siin on korrastamist vaja, me näeme, et on puudusi, aga see kiirustamine ja sellest tulenev seadusandlik praak on ikkagi täiesti lubamatu. Ka Isamaa parandusettepanekud on suuremalt jaolt vägagi mõistlikud. Nende tagasilükkamine sellel lihtsal põhjusel, et meil on kiire, ei ole õigustus. Seetõttu ei saa selline seadus leida toetust. Aitäh!

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Mõistan, et härra Hepner soovib repliiki.

15:46 Heiki Hepner

Nii ta on. Jaa. Ma tahaks ütelda eelkõige seda, et minu põhiline kriitika lähtub just eelkõneleja Paul Puustusmaa väljatoodud põhjusest. Me ühest küljest ütleme, et meil on jube kiiresti vaja seda teha, ja sellise põhimõttelise seaduse osas kiirustame, ütleme, et me teeme nüüd selle kukesammu. Samas oleme koalitsiooni – just, ma julgeksin siiski rõhutada, et koalitsiooni – eestvõttel lasknud terve suve raisku, kui meil oleks olnud võimalik ka sisuliselt tööd teha, aga me seda võimalust ei kasutanud. Nüüd me tõdeme, et kahju küll, näed, head ettepanekud, aga ikkagi ei saa kasutada, sest meil on kiire. Aitäh!

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Kivimägi, palun!

15:47 Toomas Kivimägi

(Kaugühendus)

Aitäh, väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, ennekõike Isamaa fraktsioonist! Mul on tõsiselt kahju. See oli väga asjatundlik arutelu, mis oli põhiseaduskomisjonis. Isamaa muudatusettepanekuid esitas Priit Sibul ja tegi seda väga asjatundlikult, me arutasime väga sisuliselt ja tegelikult nii mitmegi muudatusettepaneku puhul jõudis komisjon seisukohale – ka mina tegin korduvalt ettepaneku ministeeriumi esindajatele –, et nende ettepanekutega tuleb sisuliselt töötada. Aga on täiesti arusaamatu, kui ühel hetkel öeldakse, et miks te ei kiirusta, ja teisel hetkel öeldakse, et miks te ei võta neid juurde.

Saage palun aru, need on kaks erinevat asja. Üks on direktiivi ülevõtmine. Direktiivi ülevõtmiseks, nagu komisjoni ettekandja härra Andrei Korobeinik kenasti ja täpselt väljendas, on tähtaeg möödas, mistõttu on väga mõistlik ära teha need muudatused, mis muudavad olukorda oluliselt paremaks võrreldes sellega, mis on täna. Need Isamaa muudatusettepanekud, loomulikult mitte kõik need kaheksa, ei leidnud sisulist toetust arutelu käigus, aga olulisem põhjus oligi selles, et nende läbitöötamine eeldab pikemat aega. Olgu või see AK‑märke teema. Ega keegi ei eita, et selline arutelu peaks toimuma, ja mitte keegi ei takista ei Isamaal ega ühelgi saadikul eraldivõetuna algatada eelnõu nende muudatusettepanekute pinnalt, mida Isamaa esitas.

On hästi oluline, veel kord, alahindamata neid muudatusettepanekuid ja seda sisu, mida kandsid need muudatusettepanekud, mis Isamaa esitas, et selle direktiivi eseme kohta ei ole mitte ühtegi muudatusettepanekut. Kui öelda, et keegi nagu magas, siis ma tahaks öelda, et magasid ilmselt need, kes küsivad ja kritiseerivad. Muudatusettepanekute tähtaeg oli olemas. Tõepoolest, laekus kaheksa muudatusettepanekut, ei rohkem, mitte ühegi teise, ei EKRE ega ühegi teise erakonna poolt. Oli ka üks muudatusettepanek põhiseaduskomisjonilt ja rohkem muudatusettepanekuid ei laekunud. Nii et, Riigikogu liikmed, kes te kritiseerite, vaadake palun peeglisse. Miks te siis ei teinud õigel ajal neid muudatusettepanekuid, kui me räägime selle seaduseelnõu esemest, ennekõike direktiivi ülevõtmisest? Direktiivi ülevõtmise kohta ei olnud ühtegi muudatusettepanekut.

Veel kord: ma tahan ühelt poolt tunnustada Isamaad selle eest, et nad tõepoolest nendele valukohtadele on tähelepanu juhtinud. Need [ettepanekud] ei lähe kindlasti kalevi alla. See oli korduvalt minu palve ministeeriumi esindajatele nendega sisuliselt tegeleda. Minu jaoks on selles kontekstis ikka täiesti arusaamatu, et siin on praktiliselt laadaks läinud ja nüüd nagu avastatakse uuesti maailma. Küsige palun oma kolleegi härra Priit Sibula käest, kes osales komisjoni istungil ja tutvustas neid muudatusettepanekuid. Minu arvates oli arutelu igati konstruktiivne.

Veel kord möönan, et nii mitmedki muudatusettepanekud väärivad arutelu. Ma ei välista, et need saavad ka nii-öelda seadusetähe staatuse ühel hetkel, aga seda ei ole võimalik teha ülepeakaela. Härra Kruusimäe ütles, et ärme kiirustame. Nüüd meie ütlemegi, et ärme kiirustame, võtame rohkem aega. See oli ka ministeeriumi palve, et me analüüsime neid ja seejärel otsustame, mis me teeme. Vastasel korral me peame selle direktiivi seisma panema. Ei ole mõistlik seda teha. Võtame selle direktiivi vastu ja seejärel on igal hetkel võimalik neid seadusemuudatusi esitada. Tänan tähelepanu eest!

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuna härra Kruusimäe nime mainiti läbirääkimiste käigus, siis vasturepliigi võimalus on olemas.

15:50 Tarmo Kruusimäe

Jaa, ma tänan! Protokolli huvides inimestele, kes vaatavad. Ma loodan, et meie protokollid ei saa seda AK‑märget. See, mida nüüd pikemalt härra Kivimägi ütles, oli see, et täna on mardipäev ja jookske, kus tahate, aga lihtsalt meie teie asjadega ei tegele. Kui meie teeme ka juhuslikult eelnõu, siis tuleb ju komisjonist opositsiooni poolt tulnud eelnõule lihtsalt katkestamisettepanek esimesel lugemisel ja see ei jõuagi teisele lugemisele. Praegu on meil hea võimalus selle üle arutada siin Riigikogu suures saalis. Minu meelest võiks kõik eelnõud jõuda ikkagi teisele lugemisele, et saadikud saaksid oma arvamuse öelda. See soovitus, mis sealt kõlas, kõlas praegusel hetkel sedasi, et direktiiv on meile kordades tähtsam. Aga mul on isegi meeles veel need üle tuhande ettepaneku, mis tehti ühe rahvaküsitluse kohta. Mul on need veel alles füüsilisel kujul, aga teised võib-olla enam ei leia neid üles. Küll tuleb aeg ja saame ka võib-olla raamatu välja anda, hea Aadu Must, "Kirjad mittekuhugi" on selle raamatu tööversiooni pealkiri. Mul materjali juba jagub. Aitäh!

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kivimägi nime ka mainiti, nii et palun, vasturepliigi võimalus!

15:51 Toomas Kivimägi

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Tarmo Kruusimäe! Väga vabandan, aga olen sunnitud ütlema, et kõik päevad ei ole vennad. Aitäh!

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme läbirääkimised lõpetanud. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on meil üheksa. Esimene muudatusettepanek on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:52 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja kinnitan, et kõik Isamaa esitatud muudatusettepanekud on juba praegu küpsed vastuvõtmiseks ja neid ei ole vaja täiendavalt menetleda.

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Siis hääletame selle läbi.

Head kolleegid, palun tähelepanu! Arutame 409 SE esimest muudatusettepanekut. Esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 55. Ettepanek ei leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:55 Helir-Valdor Seeder

Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma usun, me võime minna kohe hääletuse juurde. Head kolleegid, panen hääletusele teise muudatusettepaneku. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 52. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Seeder!

15:56 Helir-Valdor Seeder

Ka see muudatusettepanek väärib hääletamist ja ma palun seda toetada.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 26, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 4. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Seeder!

15:57 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ka seda head ettepanekut ma palun hääletada.

15:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 30, vastu oli 51. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Seeder!

15:58 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kuna siin järjest muudatusettepanekute toetus kasvab, siis ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 28, vastu oli 52. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Seeder!

15:59 Helir-Valdor Seeder

Lugupeetud juhataja! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetab 27 Riigikogu liiget, vastu on 52. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seitsmes muudatusettepanek. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Seeder!

16:00 Helir-Valdor Seeder

Ma palun ka seda kõigile teada AK‑märget puudutavat ettepanekut hääletada.

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 26 Riigikogu liiget, vastu oli 49. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kaheksas muudatusettepanek. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Seeder!

16:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada. See on ka viimane võimalus Isamaa ettepanekutest mõnda toetada.

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku. Esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 28, vastu oli 52 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.

Üheksas muudatusettepanek. Esitatud juhtivkomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.


8. 16:02 Pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (407 SE) teine lugemine

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 407 teine lugemine. Rahanduskomisjoni poolt tutvustab seda Aivar Sõerd. Palun!

16:02 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu teist lugemist ettevalmistavad arutelud rahanduskomisjonis olid meil 19. ja 26. oktoobril. Kui oli 19. oktoobri istung, siis osalesid seal Rahandusministeeriumist finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja sama osakonna kaks nõunikku, Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ja õigusosakonna juhataja Marju Kohv, pangaliit oli meil ka esindatud, sealt olid Kaire Husu ja Anneliis Räpo Luminor Groupist ja Kadri Haldre LHV Groupist.

Lühidalt veel sellest, milles seisneb eelnõu põhisisu. Eelnõuga võetakse pandikirjaseadusesse üle Euroopa Liidu pandikirjadirektiiv, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet. Selle eelnõuga luuakse krediidiasutustele senisest parem võimalus emiteerida pandikirju, selliseid pandikirju, mille tagatisvara asub erinevates liikmesriikides. Balti riikidele on see oluline, sest siin toimetavad suuresti samad pangandusgrupid. Selle eelnõu muudatused võimaldavad paremini integreerida Balti riikide kapitaliturge.

Meeldetuletuseks, et eelnõu esimene lugemine sai 15. septembril lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 29. septembril, aga Riigikogust neid ei esitatud.

Eelnõu kohta küsisime arvamusi huvigruppidelt ja kaasasime neid aruteludesse. Arvamust küsiti Audiitorkogult, Finantsinspektsioonilt, MTÜ‑lt Eesti Pangaliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt. Arvamuse esitasid eelnõu kohta Finantsinspektsioon ja Eesti Pangaliit.

Finantsinspektsioon palus täpsustada eelkõige pandikirjaportfelli stressitesti eesmärki ja piisava tagatisvara leidmise põhimõtteid. Eesti Pangaliit soovis jätta pandikirjaseaduse rakendussätetest välja nõude, mille kohaselt saab tagatisvarana kasutada ainult sellist enne pandikirjaseaduse jõustumist antud tagatisvara, mille hindamise tulemus on dokumenteeritud ja hindamise metoodika tuvastatav. Lisaks palus pangaliit jätta eelnõust välja nõude, mille kohaselt peavad tagatisvara kontrollija ja pangaaudiitor olema eri isikud. Rahandusministeerium siiski esitas arvamuse ja palus juhtivkomisjonil täpsustada pandikirjade emiteerimise tegevusloa taotlemise nõudeid ning hüpoteekkrediiti tagava vara hindamise nõudeid. Aga Rahandusministeerium esitas ka ettepaneku täpsustada eelnõus pandikirjaportfelli stressitestide läbiviimise eesmärki ja korda ning lihtsustada enne pandikirjaseaduse jõustumist hinnatud kinnisvara pandikirjade tagatisvarana kasutamise tingimusi.

19. oktoobri istungil Finantsinspektsiooni, pangaliidu ja Rahandusministeeriumi esindajad tutvustasid oma ettepanekuid. Rahandusministeeriumi esindajad andsid ülevaate eelnõu algataja täiendavatest ettepanekutest eelnõu muutmiseks.

Nii. Selle tulemusel juhtivkomisjon esitas eelnõu kohta neli muudatusettepanekut. Esimene nendest täpsustab krediidiasutusele esitatavaid nõudeid pandikirjade emiteerimise tegevusloa taotlemisel. Teine ettepanek täpsustab pandikirjaportfelli stressitestide läbiviimise regulatsiooni. Kolmas muudatusettepanek täpsustab hüpoteekkrediiti tagava vara hindamise nõudeid. Neljas muudatusettepanek lihtsustab tingimusi, millal lugeda enne pandikirjaseaduse jõustumist toimunud vara hindamine pandikirjaseaduse nõuetele vastavaks. Muudatusettepanekute selgitused on ka muudatusettepanekute loetelus toodud.

Samas, juhtivkomisjon ei toetanud pangaliidu ettepanekut, millega sooviti jätta eelnõust välja nõue, mille kohaselt peavad tagatisvara kontrollija ja pangaaudiitor olema eri isikud. Ei Rahandusministeerium ega ka Finantsinspektsioon ei toetanud samuti ettepanekut, sest leidsid, et pandikirjaportfelli tagatisvara kontrollija peab olema emitendist ja selle audiitorist võimalikult eraldiseisev ja sõltumatu. Nii.

Mul on lühike ülevaade ka rahanduskomisjoni 19. oktoobri istungil toimunud aruteludest. Riigikogust muudatusettepanekuid ei tulnud, aga kuna arvamusi esitasid Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit ja Rahandusministeerium, siis me neid käsitlesime. Ma ise küsisin, kuivõrd Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon ja pangaliit on jõudmas kompromiss-seisukohale, siis kas selle kompromissettepaneku sisu seisneb selles, et täiendav reserv puhuks, kui tagatis läheb nõrgaks või nõrgemaks, arvestatakse pandikirjaportfelli sees või on see reserv kusagil mujal panga bilansis. Miks on turuosalistele oluline, kus see tagatis konkreetselt asub? Rahandusministeeriumi selgitus selle kohta oli, et kui tagatis lisatakse juba pandikirjaportfelli, siis see tähendab, et pangal peab olema võimekus ka tagamata võlakohustusi emiteerida. Panga pantimata varade osakaal jääb väiksemaks ja selle võrra tagamata võlakirjade omanike või lõppastmes ka hoiustajate positsioon muutub halvemaks. Näiteks, kui klient täidab oma laenukohustusi ega ole pangale võlgu, siis peaks pank eelnõu kohaselt ikkagi hindama, kas ta teatud stressiolukorras võib jääda üle 180 päeva võlgu, ja juba ennetavalt märkima, et tema laenu ei saa pandikirjade tagatisena arvestada. Kompromissi kohaselt saab arvestada sellega, et kui klient täna võlgu ei ole ja täidab oma laenukohustusi, siis igal juhul selline laen võiks olla piisavalt tugev, et pandikirjade tagatisse täies ulatuses sisse minna.

Kolleeg Aivar Kokk märkis, et kui minister võib oma määrusega tingimusi kehtestada, siis rahanduskomisjonis on hea tava, et enne kolmandat lugemist on kavandatavad määrused komisjonis ülevaatamisel. Kuidas sellega on? Rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärt vastas, et määrusega ei sätestata uusi kohustusi, seadus paneb paika printsiibid, määrusega üksnes täpsustatakse neid. Määruse kavandi esialgne versioon on ka eelnõu seletuskirja lõppu lisatud.

Komisjoni esimees palus kommenteerida Finantsinspektsiooni ettepanekut Finantsinspektsiooni seaduse § 47 muutmiseks. Rahandusministeeriumi vastus sellele oli, et inspektsiooni kirjas oli ettepanek, et võiks eelnõust välja jätta ühe muudatuse, mis puudutab seda, keda Finantsinspektsioon peab teavitama seoses sellega, kes Eestis fondikirju emiteerivad. Aga seda ei ole võimalik välja jätta, kuna pandikirjadirektiiv näeb otseselt sellise teavitamiskohustuse ette. Rahandusministeeriumi hinnangul ei saa sellist nõuet eelnõust välja jätta.

Ma ise küsisin veel sellise küsimuse, et kuna tegemist on direktiivi ülevõtmisega, siis kui kaugel on teised liikmesriigid selles protsessis. Asi on selles, et see küsimus esitati siin esimesel lugemisel ja siis ei olnud veel sellist ülevaadet, aga tänaseks on teada, et Läti on direktiivi üle võtnud, Leedu aga teadaolevalt veel mitte. Tänasest umbes kuu aega tagasi oli ainult viis riiki, kes olid direktiivi üle võtnud. Tähtaeg möödus küll suvel, aga ministeeriumi esindaja rõhutas, et olulisem on siiski küsimused pankadega selgeks vaielda ja mitte ülemäära kiirustada seaduse vastuvõtmisega.

Komisjoni esimees võttis arutelu kokku selliselt, et komisjonis oodatakse järgmiseks aruteluks Rahandusministeeriumilt täpsustusi ja täiendusi eelnõu muutmiseks. Siis saaks edasi liikuda.

26. oktoobril meil järgmine istung toimuski. Jätkasime 19. oktoobri arutelu, vaatasime veel kord läbi Finantsinspektsiooni, pangaliidu ja Rahandusministeeriumi ettepanekud. Ma ise küsisin pandikirjade stressitestide läbiviimise kohta, et kuidas see praktikas toimub. Rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärt selgitas põhjalikult, et stressitestide läbiviimisel konstrueeritakse teatud raskusastmega stsenaariumid. Näiteks tuleb otsustada, et kui 5% eluasemelaenu saajaid ei suuda laenu tagasi maksta või on viivituses üle 90 päeva, siis mismoodi on pangal võimalik puudujääki katta. Vastavad laenud tuleb pandikirjaportfellis asendada teiste laenudega. Arvestada tuleb ka stsenaariumiga, kus turul toimub näiteks kinnisvarahindade langus 10% ja nõuete katteks oleva tagatise väärtus väheneb vastavalt. Sellisel juhul tuleb puudujääk katta ja lisada portfelli juurde vastavas ulatuses uusi laene. Võimaliku puudujäägi katteks võib pank võtta kasutusele ka reservid või muud likviidsed vahendid. Aga lahendused tuleb pankadel ise välja töötada. Finantsinspektsioon hindab, kas need meetmed on tõepärased.

Nii. Komisjon vaatas ettepanekud läbi ja otsustas uues sõnastuses toetada ka neid ettepanekuid, mille kohta jäid eelmisel korral seisukohad kujundamata. Kokkuvõtlikult: komisjon tegi konsensuslikult otsused. Esiteks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 10. novembriks ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjonil ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 17. novembriks ja viia läbi lõpphääletus. Minu poolt praegu kõik.

16:15 Aseesimees Martin Helme

Aga on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

16:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh huvitava ja põhjaliku ülevaate eest! Mul on selline küsimus. Tegemist on ju direktiivi ülevõtmisega, mis ta siis on, 2019/2162. Pangaliidul on ettepanek, et tuleks välja võtta sealt üks nõue, mille kohaselt tagatisvara kontrollija ja audiitor peavad olema eri isikud. Põhjendus oli, et piisavalt suuri ja võimekaid auditeerimisfirmasid Eestis ei ole. Minu üks küsimus on see, et kas direktiivist võib mõningaid asju valikuliselt nii-öelda jätta ja mõningaid võtta. Kas arutati, et kes on üldse võimekad audiitorfirmad Eestis ja kui palju neid üldse on?

16:16 Aivar Sõerd

Jaa, see on sisuline küsimus ja seda me ka arutasime komisjonis. Tõesti, pangaliit sellise ettepaneku tegi, aga sellele olid vastu nii Finantsinspektsioon kui ka Rahandusministeerium põhjendusega, et ikkagi tagatisvara kontrollija peab olema emitendist ja selle audiitoritest võimalikult eraldiseisev ja sõltumatu. Meile tundus ka see põhjendus olevat õige. Tegelikult nii hull turul see olukord ei ole, ikkagi leiab turul tegutsevate audiitorite hulgast tunnustatud audiitorid, kes suudavad seda tagatisvara hinnata. Nii hull see olukord ei ole, võib-olla pangaliit natukene dramatiseerib üle. See oli meie seisukoht.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits uuesti, palun!

16:17 Peeter Ernits

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Läheme edasi. Järelikult ikkagi natuke võimekaid audiitorfirmasid on. Aga ikkagi, kui sa iseloomustad seda direktiivi, siis kui palju siin on seda vabaduseastet selle ülevõtmisel? Pealegi, pangaliit peaks ju teadma, kuidas direktiive üle võetakse, mitte nii, et võtad ja näpid siit. Kui suur see vabaduseaste selle direktiivi puhul tegelikult on? Kui vaadata teisi riike – viis riiki või mis sa ütlesid, kui palju on üle võtnud selle, mõned on kindlasti väiksemad kui Eesti, või ma ei tea, kas on väiksemad –, siis kas kusagil analoogseid erinevusi ka on, et ei ole võimekaid audiitorfirmasid ja siis tuleb hakata taotlema, et mitte võtta seda üle?

16:18 Aivar Sõerd

See viis riiki oli kuu aja tagune seis, võib-olla siia on riike juurde tulnud. Aga Eesti turg ongi ju väike võrreldes suurte riikidega, meil ongi teatud valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid turul vähem, audiitorfirmasid ka. Aga see võib-olla ei ole selline küsimus, mida ei saa lahendada. Nii hull see olukord ei ole, et ei leia meie väikselt turult piisavalt tunnustatud ja usaldusväärset audiitorit, kes suudaks seda tagatisvara hinnata. Nii väike meie turg ka ei ole.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Kui on läbirääkimiste soovi, andke märku. Seda soovi ei näe. Sulgen läbirääkimised.

Nüüd on vaja läbi vaadata muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on esitatud neli muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on rahanduskomisjon ja komisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku on samuti esitanud rahanduskomisjon ja on ise arvestanud täielikult. Ka kolmas muudatusettepanek on tulnud rahanduskomisjonist ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitaja on rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 407 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


9. 16:20 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) teine lugemine

16:20 Aseesimees Martin Helme

Nüüd saame minna üheksanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 431. Tegemist on teise lugemisega. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar. Palun!

16:20 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas käesoleva aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamist 26. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud. Küll aga koostas rahanduskomisjon koostöös ministeeriumiga kuus kulusid täpsustavat muudatusettepanekut ja ühe tekstiparagrahvi muudatuse. Muudatuste selgitused on toodud ettepanekute juures muudatusettepanekute loetelus. Komisjon langetas konsensuslikult otsused eelnõu teine lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. novembri kell 14. Aitäh!

16:22 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits küsib.

16:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Huvitav oleks teada mõningaid taustu. Jõgevale pidi kirik kerkima või kerkib, aga ma loen siit, et pool miljonit on otsustanud Siseministeerium suunata Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõgeva Koguduse kirikuhoone ehituseks ja sisustamiseks mõeldud rahast Vabariigi Valitsuse reservfondi. Kas see tähendab, et kirikule tõmmatakse vesi peale, kas või osaliselt?

16:22 Erki Savisaar

Aitäh, hea Peeter! Ei, vastupidi. Põhjus on selles, et sellel aastal ei jõuta ehitusega valmis ja see muudatus võimaldab jätkata ka järgmisel aastal.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei paista. Siis on võimalik minna läbirääkimiste juurde. Aga ka läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Läheme muudatusettepanekute juurde. Esimese muudatusettepaneku tegija on rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku tegija on samuti rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitaja on rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitaja on rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, õige mahukas, selle esitaja on rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuuenda muudatusettepaneku esitaja on rahanduskomisjon ja rahanduskomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka seitsmenda muudatusettepaneku esitaja on rahanduskomisjon ja on ise seda arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud selle eelnõu kohta. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 431 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Määran selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. novembri kell 14. Oleme läbi käinud ka üheksanda päevakorrapunkti.


10. 16:24 Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (432 OE) esimene lugemine

16:24 Aseesimees Martin Helme

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 432. Tegemist on esimese lugemisega. Ettekandja on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Ahaa, ja ta osaleb distantsilt, just nimelt. Tervist, palun!

16:24 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelmise aasta ehk riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruanne, mis annab ülevaate sellest, kuidas 2020. aastal valitsus ja valitsussektor, riik tervikuna maksumaksja raha kasutas ja kuidas selle tulemusel riigi varaline seis muutus. 

Riigi majandusaasta koondaruanne on kokku pandud kõigi avaliku sektori üksuste aruannete alusel. See koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamisaruandest ning sisaldab andmeid riigi, kohalike omavalitsuste, valitsussektori ja avaliku sektori kohta tervikuna. Eelmise aasta, 2020. aasta lõpus oli valitsussektoris varasid kokku 19,55 miljardit eurot. Võrdlusena, et aasta varem, 2019. aasta lõpus oli valitsussektori varade maht 17,67 miljardi euro väärtuses ja kohustiste maht oli 10,3 miljardit eurot. Võrreldes aasta varasemaga kasvas varade maht 1,88 miljardi euro ja kohustiste maht 3,28 miljoni euro võrra.

Eelmisel aastal langes valitsussektori eelarvepositsioon, nagu me kõik hästi teame, puhkenud COVID‑19 pandeemia tõttu sügavasse puudujääki, mis Statistikaameti andmete kohaselt moodustas 1,35 miljardit eurot ehk 5% SKP‑st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid, vastavalt keskvalitsus 3,9%‑ga ja sotsiaalkindlustusfondid 1,2%‑ga SKP‑st, mida veidi tasakaalustas kohalike omavalitsuste ülejääk, mis oli kaunis väike, aga ülejääk siiski, 0,1% SKP‑st. Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, mida ühelt poolt mõjutas maksutulu langus võrreldes kriisieelse ajaga ja teisalt muidugi ka lisaeelarvega kavandatud kriisileevendusmeetmetega kaasnenud kulude kasv. Sotsiaalkindlustusfondide eelarve defitsiit tulenes samamoodi kriisi tõttu väga järsult, hüppeliselt suurenenud kulutasemest. Kohalike omavalitsuste rahaline olukord sai kriisi tõttu üksjagu kannatada. Seda eelkõige vähenenud tulumaksulaekumise tõttu. Aga riigi toetusmeetmete ja kokkuvõttes ka omavalitsuste ettevaatlikuma kulukäitumise toel lõpetati eelmine aasta siiski 6 miljoni euro suuruse eelarve ülejäägiga. Tulenevalt eelmise aasta negatiivsest tulemist, mis kokku oli üle miljardi euro, 1,18 miljardit eurot, ja ka rahavoolisest puudujäägist, mis omakorda oli täiendavalt –2,46 miljardit eurot, ei saa Riigikogu otsustada stabiliseerimisreservi suurendamist rahavoolise ülejäägi arvel.

Majandusaasta koondaruanne läbib enne seda, kui valitsus tuleb Riigikogu ette, ka Riigikontrolli auditi. Nagu parlamendiliikmetele kindlasti teada on, on Riigikontroll olnud üsna kriitiline, küll aga leidnud, et riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit, lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid samuti. Riigikontroll tegi märkuse aruandes kajastatud Kaitseväe põhivara kohta. Riigikontroll on märkinud, et Kaitseväe varade arvestuse korraldus ja ka selles esinevad vead ei võimalda endiselt tagada ega ka veenduda, et materiaalsete põhivarade saldo riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis on õige. Kaitseminister, kes on sellele Riigikontrolli märkusele vastanud, nõustus Riigikontrolli tähelepanekuga Kaitseväe varade arvestuse korralduse kohta ja ka soovitusega jätkata varade põhivaramoodulisse arvelevõttu, et edaspidi oleks vähemalt kord aastas võimalik teha usaldusväärne väljavõte, mis annaks võimaluse veenduda varade bilansis kajastamise õigsuses.

Riigikontrolli kontrolliaruande järgi on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seadusega, 2020. aasta riigieelarve seadusega, ja riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega ning eelmise aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega. Riigikontroll on kinnitanud, et 2020. aasta eelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

Riigikontroll on märkinud, et Riigikogus vastu võetud 2020. aasta riigieelarve seaduse koondsummad olid ekslikud. Samas olid põhiseaduslike institutsioonide, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade tulud, kulud, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarvete summad 2020. aasta eelarve seaduses kõik korrektsed. Riigikontroll oli kriitiline eelmise aasta riigieelarve koostamise protsessi ja seletuskirja suhtes. Nagu ma mitmel korral parlamendi ees ka järgmise aasta eelarve ja selle aasta eelarve muutmise kaitsmise ajal kinnitanud olen, siis seda protsessi me tõepoolest soovime paremaks teha. Nii et see eelnõu, mis parlamendile esitatud on ja mis puudutab juba järgmist aastat, 2022. aastat, on tervikuna paremini jälgitav ja sama kehtib ka seletuskirja kohta.

Saan kinnitada, et Rahandusministeerium tegeleb eelarvet puudutava olukorra parandamisega, Riigikontrolli soovituste rakendamisega. Olen nende soovituste eest Riigikontrollile tänulik. Eelarvestamisel puhtalt tehniliste vigade vältimiseks on ka infosüsteemi arendatud selliselt, et [seal oleksid] eelarvestamise kontrollireeglid ja planeerimise faasis on tegevuspõhise riigieelarve koostamist, täitmist ning kulu‑ ja juhtimisarvestust toetava infosüsteemi arendus.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja koostamisel, nagu juba öeldud, ettepanekuid, mis Riigikontrolli poolt ka esitati, niipalju kui seda nii kiiresti võimalik teha oli, võeti arvesse ja parandati ka riigieelarve arusaadavust ja võrreldavust erinevate varasemate perioodidega. Nii et, austatud Riigikogu, ma palun 2020. aasta kohta käiv riigi majandusaasta koondaruanne parlamendil kinnitada. Aitäh tähelepanu eest!

16:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi ka. Aivar Sõerd, palun!

16:33 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister, tänan selle ülevaate eest! Ma tahtsin küsida, et kuna 2020. aasta aruanne on eelarve kohta, mis oli tegevuspõhine, siis on siin hästi põhjalik aruande see osa, mis on tegevuskavade täitmise ja tulemusvaldkondade mõõdikute ja tegeliku täitmise tabelid. Kui vaadata neid mõõdikuid, siis hinnanguliselt umbes pooled on sellised, et on fikseeritud 2018 või 2019 algtase ja siis see mõõdik jookseb muutumatuna kuni 2023. aastani välja. Need mõõdikute näitajad sõltuvad ka küsitlustest. Kui praegu näiteks küsida inimestelt, et kui kõrgeks nad hindavad sisseränderiski, siis arvestades Leedu ja Poola sündmusi, me saame hoopis teistsugused küsitluse tulemused, kui on stabiilsel ajal. Mitme mõõdiku hindamine on tabelis puudu, näiteks valitsuse töö efektiivsust enam üldse ei mõõdeta.

16:34 Aivar Sõerd

Kas nendel mõõdikutel on üldse sisulist väärtust või nad on lihtsalt selle tabeli täitmise jaoks siia pandud?

16:34 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Mõõdikutel kindlasti on sisuline mõte. Ei ole saladus, et meil on teiega ka omavahel teatud erinev suhtumine tegevuspõhisesse eelarvesse. Mina olen veendunud, et tegevuspõhine eelarve ise, tegevuspõhise eelarve printsiip on igati mõistlik ja õige asi. See, et seatakse eesmärgid ja reaalselt kavandatakse rahakasutust nende eesmärkideni jõudmiseks, on igati tänuväärne ja õige asi. Mis selle väga lühikese perioodi jooksul, kui me oleme Eestis tegevuspõhist eelarvet rakendanud, mulle silma on torganud, on see, et poliitikud on otsustanud ja justkui kokku leppinud tegevuspõhisele eelarvele ülemineku, aga sageli nendesamade mõõdikute või eesmärkide seadmine ja timmimine, see sihiseadmine jäetakse hästi suures osas ametnike kanda, mis ei ole õige. Eelarve on igal juhul väga poliitiline dokument. See paneb paika mitte ainult ühe aasta, vaid ka pikemas vaates riigi jaoks väga olulised sihid. Seetõttu ma arvan, et ka neidsamu mõõdikuid või eesmärke, mida te siin välja tõite, tuleks vaadata valdkondade juhtidel, poliitikutel, ministritel just selle pilguga, et paremaks saab ikka ja alati teha. Aga printsiibis arvan ma, et selline sihtide seadmine on igal juhul vajalik. Kui tõesti, nagu te ütlete, mõõdikud jätavad mulje, et nad on lihtsalt nagu risti kirjasaamise pärast sinna lisatud, kui selline olukord on, siis loomulikult tuleb see üle vaadata. Need mõõdikud ja eesmärgid peavad ikkagi olema sisulised.

16:36 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:36 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, riigikontrolör on näidanud meile, kuidas sadade miljonitega on siin arvutusel eksitud ja eksitatud. Aga ma loen nüüd, et on lõplikud eelarved ja need lõppevad konkreetsete numbritega, näiteks 489, ja on väga konkreetsed. Ma küsin teilt, lugupeetud rahaminister, kas te olete nõus võtma mürki, et need numbrid, mida te praegu meile siin esitate kinnitamiseks, vastavad ka tõele. Ma ei ütle, kas tugevat mürki või nõrka mürki. 

16:37 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma eelistaks mürki mitte võtta, kui lubate. Me oleme tõesti proovinud ka järgmise aasta eelarvet tehes anda endast parima, et sarnaseid vigu edaspidi ei oleks. Ma pean täpsustama või korrigeerima teie küsimust selles võtmes, et koondsummad, mis on välja toodud, olid need, mis olid lihtsalt erinevate kulude konsolideerimise tulemusena saanud ekslikud. Aga nagu öeldud, iseenesest üksikute valitsemisalade, ka põhiseaduslike institutsioonide ja kõikide ministeeriumide tulude-kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute eelarvete enda summad on ka 2020. aasta riigieelarve seaduses korrektsed. Selles mõttes ei tohiks tekitada muljet, nagu eelmise aasta eelarves oleks reaalselt kuludega kuidagi eksitud või oleks parlament vastu võtnud eelarve, mis tegelikkusele ei vasta. See ei ole korrektne. Aga jaa, me oleme tõesti järgmise aasta eelarvet kokku pannes teinud mitmekordse kontrolli. Seda on teinud ka valitsemisalad ise oma eelarve piires. Nii et tahaks loota, et selliseid vigu enam ette ei tule.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

16:39 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Tegevus‑ ja tulemuspõhine eelarve on tegelikult ju mõistlik, aga seda ei ole vaja eelarveseaduse, riigieelarve seletuskirja või majandusaasta aruande liigendamiseks, teistmoodi struktureerimiseks kui varem. See peab olema sisuline juhtimisinstrument, siis saavad ka indikaatorid asjakohased ja sihttasemed kogu aeg kaasajastatud. Minu küsimus ongi, kuidas selleni jõuda. Mis on rahandusministri ja Rahandusministeeriumi plaan, et selle tehnilise muutuse asemel, mis ministeeriumides on toimunud, toimuks ka sisuline muutus, et valitsuskabinetis kõik ministrid laua ümber saaksid aru, miks see on oluline juhtimisinstrument, ja et ministeeriumides seda ka päriselt kasutataks valdkonna eesmärkide suunas liikumiseks? Mis teie plaan on?

16:40 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Nii nagu ma vastasin ühele varasemale küsimusele, ma pean väga oluliseks, et eelarve oleks esiteks oma sisult dokument, mida koostavad ja mille sisu töötavad läbi valdkondade sisulised juhid ehk valitsuskabineti liikmed, ministrid. See on oma mõju ja ulatuse mõttes kõige olulisem riigi järgmise aasta plaane vormiv dokument ja seetõttu see peab nii olema. Ma arvan, et sisuline süvenemine aitab ka sihte seada selliselt, et nad lõpuks eelarves kajastatuna ka päris olukorda ja reaalseid eesmärke kõige paremini edasi annavad. Taas tuleb öelda, et tegevuspõhine eelarve, nii et ta tervikuna on tegevuspõhine, on meil ikka veel üsna uus asi. Küllap tuleb pisut aega anda, et sisuliste eesmärkide seadmisega eelarve tegemise käigus harjutaks ja et seda võetaks kui midagi tõesti iseenesestmõistetavat ja täpselt midagi sellist – nagu te oma küsimuses ütlesite –, mis tegelikult on juhtimisinstrument. Tuleb olla nõudlik. Ma usun, et seda ajaga võetakse järjest rohkem ka sisuliselt omaks.

16:42 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud rahaminister! Siin on nii palju numbreid ja mulle tundub, et me hakkame siin tegelikult in corpore põrsast kotis heaks kiitma. Ühelt poolt teeb natuke ärevaks, et te ei julgenud ka lahjat mürki võtta, et need numbrid on siin õiged. Aga minu konkreetne küsimus on see. Ma loen siit, et Eestis on praegu 200 000 euro eest konsolideeritud loomi ja 100 000 euro eest konsolideerimata loomi. Ma küsin teilt, lugupeetud minister, kes need konsolideeritud loomad on ja kes on konsolideerimata ja kus, millistes piirkondades Eestis on kõige rohkem konsolideeritud loomi ja kus kõige vähem.

16:43 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, hea küsija! Tõsi on, nagu te ütlesite, et eelarve sisaldab päris palju numbreid ja nõuabki süvenemist. Ma ei arva, et tegu on põrsa kotis ostmisega, eriti teie puhul, kuivõrd me räägime 2020. aasta aruandest ja ka 2020. aasta riigieelarvest, mille peamiseks kokkupanijaks oli teie erakonna praegune esimees. See on eelmise valitsuskoalitsiooni ajal koostatud eelarve, nii et usun, et nende numbrite taust ja numbrid ise on teile tegelikult päris hästi teada juba sellest varasemast perioodist, kui me seda eelarvet parlamendis menetlesime ja arutasime, ka sisulises mõttes teada.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu! Saame minna kaasettekande juurde. Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, palun!

16:44 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist oma 25. oktoobri istungil. Rahandusminister andis meile ülevaate koondaruandest ja 2020. aasta tulemustest ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Rahanduskomisjoni istungil osales ka riigikontrolör Janar Holm, kes andis ülevaate Riigikontrolli arvamusest 2020. aasta koondaruande kohta. Tõepoolest, nii nagu ka minister meile rääkis, riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Eesti Vabariigi valitsuse suhtes. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Ma lühidalt räägin sellest, mida me 25. oktoobri istungil arutasime. Ministril oli meile näidata ka slaidiprogramm majandusaasta koondaruande kohta. Saime sellise ülevaatlikuma pildi nendest numbritest ja konsolideerimistest. Tõepoolest, aruanne ise koosneb neljast osast: tegevusaruanne, raamatupidamise aastaaruanne, täiendav teave kohalike omavalitsuste kohta ning avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Nii et mahukas dokument.

Ministri sõnul pälvis seekord palju tähelepanu Riigikontrolli põhjendatud hinnang. Samas on see Riigikontrolli hinnang olnud ka hea sisend selleks, et eelarve tegemise protsessi üle vaadata ning tulemusi parandada ja lihvida. Aruanne on vajalik, et hinnata, kas eesmärkide poole, mis on seatud, on liigutud ja kas need on saavutatud. Minister andis ka komisjonile ülevaatlikult informatsiooni tähtsamate finantsnäitajate kohta, varade ja kohustuste kohta, tulude-kulude ja tulemusvaldkondade eelarvete jagunemise kohta. Riigikontrolör oma sõnavõtus ütles, et Riigikontroll hindab eelkõige raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust. Üldiselt on riigiasutustes ja Riigi Tugiteenuste Keskuses raamatupidamine hästi korraldatud. Aruanne annab usaldusväärset teavet nii riigi finantsseisundi kui ka majandustulemuste kohta.

Üks märkus, mida Riigikontroll käsitles, oli Kaitseväe varade arvestuse korraldus. Kaitseministeerium on selle arvestuse parandamisega tegelenud pikalt. Väljatöötamisel on neil ka infosüsteem, mis võimaldab põhivaraga tehtud tehinguid paremini kajastada.

Riigikontrolör ütles veel, et majandustehingud on kooskõlas riigieelarve seadusega. Seda seetõttu, et kuna 2020. ja 2021. aasta riigieelarve on tehtud suure üldistustasemega, siis järgmine aasta, 2022, on see tegevuspõhine vaade natuke detailsemalt jaotatud. Riigieelarve täitmise aruanne on koondnumbrite osas korrektne. Samas ei saanud auditi käigus Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi puhul veenduda, kuidas kulud programmide vahel jagunevad, aluseks oli võetud arvestus majandusliku sisu järgi.

Komisjoni liikmetel oli küsimusi ja meil oli arutelu. Ma ise küsisin selle kohta, kuidas neid kulude liigendusi programmide lõikes tehakse. Liigendused on hinnangulised, aga peaks olema mingi standard või juhend, kuidas neid kulusid tegevuste maksumusse arvestatakse, hindamine ei tohiks olla meelevaldne ega põhineda lihtsalt mingisugusel hinnangul. Minister selgitas, et selline juhend on juba olemas, see on ka kättesaadav ja tõepoolest see juhend komisjonile saadeti. Regina Vällik ministeeriumist selgitas, et tegevuspõhisele eelarvele üle minnes 2020. aastal lähtuti planeerimisel majanduslikust sisust nagu varasematel aastatel. Aga juurde tuli tegevuspõhine vaade. Riigikontrollil on etteheide ka selle kohta, et aastad ei ole omavahel võrreldavad. Tõepoolest, seekord veel eelnevaid aastaid ei saanud piisavalt hästi võrreldavaks teha, kuna see on tehniliselt keeruline ja ajamahukas protsess. Aga 2022. aasta riigieelarve seletuskirjas, mis on meil praegu siin päevakorral, on püütud andmeid võrreldavaks teha ja praktikas ilmnenud probleemkohti korrigeeritakse. Mis puudutab reegleid ja juhendmaterjale, siis tulevikus peaksid need kulude liigendamise reeglid saama standardiseeritumaks ja selle läbi saab võrreldavust paremini tagada. Minister veel rõhutas, et võrreldavus on tõepoolest vajalik, sest muidu on keeruline aru saada, kas ühe või teise valdkonna rahastamine kasvab, kahaneb või püsib samal tasemel. See on vajalik ka täitmise kontrolli tegemisel.

Komisjoni esimees Erki Savisaar tõstis esile, et peaks selgemaks saama ka need mõõdikud, mille järgi me mõõdame ja hindame, et tegevused on olnud edukad. Ka Riina Sikkut rõhutas, et võrreldavust on vaja, sest tulemuspõhine juhtimine avalikus sektoris on vaja tööle saada.

Nii. Ma ise küsisin nende vigade kohta, mis Riigikontroll oma osas välja tõi. Riigikontrolör kinnitas, et raamatupidamise aruandes vigu ei olnud, vead olid riigieelarve seaduse osas. Pearaamatupidaja Juta Maar täiendas, et vead olid algses riigieelarves. Lõplikus eelarves, mis on nüüd esitatud riigieelarve täitmise aruandes samamoodi nagu esialgne eelarve, on need vead ära parandatud. Nendest algsetest vigadest on kirjutatud riigieelarve täitmise aruande juurde kuuluvas lisas, millised need vead olid ja kui palju oli parandusi. Aga lõplik eelarve on õige ja eelarve täitmise aruanded on ka õiged.

Kolleeg Aivar Kokk küsis, mis on riigi pearaamatupidaja roll. Pearaamatupidaja Juta Maar selgitas, et tema töötab Riigi Tugiteenuste Keskuses, kuhu on konsolideeritud finantsarvestus, mida peetakse kõigi riigiasutuste kohta. Keskus tegeleb kogu avaliku sektori aruandluse kogumisega ja konsolideeritud aruandluse koostamisega. Igakuiselt tehakse riigieelarve täitmise aruannet. Kord aastas pannakse kokku riigi raamatupidamise aastaaruanne, mille koosseisus on ka riigieelarve täitmise aruanne. 

Meie arutelu ei olnud väga pikk ja ma andsin päris detailse ülevaate. Komisjon langetas konsensuslikult otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäevaks, 10. novembriks 2021, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. november kell 17.15. Tänan tähelepanu eest!

16:53 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma ei näe küsimusi, nii et saame avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ... Aivar Sõerd. Palun!

16:53 Aivar Sõerd

Aitäh, juhataja! Head kolleegid! Ma lühidalt veel rõhutaks paari aspekti, millest ka minister rääkis, aga mis võib-olla tuleks veel üle rõhutada. Ma ei hakka rääkima tegevuspõhise eelarve plussidest ja miinustest, aga paar asja võiks ikkagi maha öelda selle majandusaasta aruandega seoses.

Seal on need numbrid toodud, on täpsustatud natukene seda tausta, mis eelnes sellele aruandeperioodile. Täpsustatud hinnangute järgi olid 2019. ja 2018. aasta riigieelarve juba struktuurses puudujäägis: 2019. aastal 1,5% SKP‑st, 2018. aastal 1,8% SKP‑st. Aga samal ajal, kui meenutada, Eesti majandus kasvas ligi 5%. Vaatamata Euroopa Liidu ja teiste riikide võrdluses korralikule majanduskasvule siseneti üsna suure puudujäägiga COVID‑19 pandeemia perioodi. 2020, kui eelarve puudujääk ja laenukoormus kasvasid, siis jah, tõepoolest, oli pandeemia-aasta ja paratamatult riigi rahandusnäitajad halvenesid. Aga siin on nagu natukene õppetund, et kui ikkagi 2018 ja 2019 olid majanduslikus mõttes head aastad, siis see oli just see aeg, kui oleks tulnud koguda ja tugevdada eelarvepuhvreid, et võimalikke raskemaid aegu tulevikus üle elada. Aga see unustatakse tavaliselt ära. Meil ka juhtus niimoodi, et headel aegadel unustati ära, et riigi rahandust ja riigieelarve puhvreid tuleks tugevdada. 2020. aasta eelarve puudujäägi katteks sai Eesti riik emiteerida võlakirju ja tänu ajalooliselt korras rahandusele oli võimalik pikaajalisi võlakirju emiteerida väga soodsatel tingimustel ja madalama intressiga, kui meist mitu korda suurema majandusega Euroopa Liidu riikidel on õnnestunud. Tänu Eesti riigi korras rahandusele õnnestus meil rasketel aegadel laenu saada soodsatel tingimustel. Tänan tähelepanu eest!

16:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 432 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 17. novembri kell 17.15.


11. 16:57 Riigikontrolöri ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2020.–2021. aastal

16:57 Aseesimees Martin Helme

Tänane 11. päevakorrapunkt on riigikontrolöri ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2020.–2021. aastal. Ettekandja on riigikontrolör Janar Holm. Palun! Ettekande pikkus on 30 minutit.

16:57 Riigikontrolör Janar Holm

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Igal aastal esitab Riigikontroll Riigikogu täiskogule arutamiseks kaks aruannet. Esimene on audit riigi majandusaasta aruande kohta, millest äsja rääkis põhjalikult rahandusminister, ja teine on aastaraport, mis käsitleb olulisemaid probleeme riigihalduses. Tänavu on aastaraporti keskmes koroonakriis.

Esmalt auditist riigi majandusaasta aruande kohta. Kinnitan rahandusministri sõnu, et möödunud aasta raamatupidamise aastaaruanne on Riigikontrolli hinnangul olulises osas õige ehk see kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Riigikontrolli hinnangul on ka riigi majandustehingud olulises osas kooskõlas riigieelarve seadusega ning 2020. aasta riigieelarvega, mis on seadusena vastu võetud. Aga see ei ole kindlasti üllatus ei Riigikontrollile ega ka mitte Riigikogule. Olen ka varem viidanud, et iga-aastane riigieelarve seadus on saavutanud sellise üldistustaseme, mis muudab riigieelarvest arusaamise kõrval ka selle seaduse rikkumise üsna võimatuks.

On tervitatav, et rahandusminister on algatanud riigieelarve baasseaduse muutmise. Eesmärk on muuta riigieelarve sisukaks dokumendiks. Jah, ministeeriumi kavatsused on head. Jah, eelarvepilt saab selle eelnõu heakskiitmisel olema detailsem. Paraku on riigieelarvega seotud probleemid palju tõsisemad. Olen kahjuks veendunud, et ka uue eelnõu vastuvõtmisel ei anna riigieelarves esitatav info tegelikult ei juhtidele ega avalikkusele selget teadmist, kuhu riigieelarve raha läheb ja mis on selle rahastatava tegevuse mõju.

Selle tulemusena ei hakka ka ministeeriumides finantsjuhtimine toimuma programmidest ja riigieelarve ülesehitusest lähtuvalt. Pigem tehakse veelgi rohkem kirjatööd, mille tulemust kellelgi vaja ei ole. Ühte eelarvet peetakse tegeliku ja praktilise elu jaoks ning teist selleks, et reaalsus oleks tõlgitud eelarve baasseaduses nõutud vormi. Julgen kinnitada, et tean, millest räägin, sest mul on olnud au olla üheksa aastat haridusministeeriumi kantsler ning omal ajal oli just haridusministeerium see, mis esimesena tegevuspõhist eelarvet katsetas.

Tegevuspõhise eelarve entusiastide loodud kujutluspildid on küll ahvatlevad, kuid pelk teoreetiliste eeliste kirjeldamine ei asenda tegelikkust ja praktilisi vajadusi. Päriselus ei näe me tegevuspõhise riigieelarve väljalubatud eeliseid. Paraku on kadunud arusaadavus ja võrreldavus. Praegune eelarve on tegevuspõhine ainult nime poolest, mitte tegelikkuses.

Aga muidugi võib tegevuspõhiseks nimetada mida iganes, millega kaasneb hästi palju tegevust, nagu selle eelarve koostamisel.

Muide, ega ka valitsus ei kasuta oma eelarvearuteludel sellist eelarvevarianti, mis siia Riigikogu liikmetele tuuakse. Valitsus räägib ikka konkreetsetest summadest ja konkreetsetest kuludest, mitte programmidest. Et Riigikogu saab sellise eelarve sellisel kujul, nagu saab, on Riigikogu enda valik. Parlament on ise praeguse baasseaduse heaks kiitnud.

Kuid ainult baasseaduse muutmine eelarvet sisukamaks ei muuda, isegi kui eelarvet koostatakse tulevikus veelgi põhjalikumana ja detailsemana. Seadus annab raamid, mis tuleb täita arusaadava ja mõtestatud sisuga, säilitades eelarves paindlikkuse. See nõuab jõulist ja mõtestatud eestvedamist nii Rahandusministeeriumis, valitsuses tervikuna kui ka Riigikogus. Riigikontroll on jätkuvalt hea meelega valmis olema oma teadmiste ja kogemustega toeks, kui parlament nüüd eelarve reformimise põhjalikult ette võtab.

Teine siin kõneks olev aruanne käsitleb tavapäraselt riigi toimimise aktuaalseid probleeme. Seekord on arusaadavalt vaatluse all riigi toimimine koroonakriisis. Riigikontroll on viimase ligi kahe aasta jooksul koostanud ja avaldanud mitmeid koroonakriisi lahendamise aspekte puudutavaid auditeid, ülevaateid ja märgukirju. Neid on arutanud Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon ja teised komisjonid.

Täna teie ees olevasse ülevaatesse on nendest aruannetest koondatud peamine. Kolmanda laine harjal on näha, et esimese ja teise koroonalaine õppetunnid ei ole oma ajakohasust kaotanud. Need viis olulist koroonapandeemia õppetundi on aruandes kirjas, saate nendega tutvuda. Räägin aga veel kahest pandeemiast: analüüsimise pandeemiast, mis kurnab, kuid kuhugi ei vii, ja hüljatud vastutuse pandeemiast.

Head Riigikogu liikmed! Mitmete meie tänaste probleemide alge ei ole praegustes otsustes, vaid minevikus. Selles, mis minevikus on otsustatud või otsustamata jäetud. Tagajärjed annavad tunda nüüd. Eesti marssis koroonakriisile vastu valitsusasutuste teadmisega, et Terviseamet ei suuda kriisijuhtimise struktuuri mehitada ega tule kriisi lahendamisega toime. Sellele oli Terviseamet ise osutanud – viimati aastal 2018, kaks aastat enne kriisi puhkemist –, öelnud, et riigil peaaegu polegi tervishoiuvaru, sh isikukaitsevahendeid, et kiirabi ja haiglate suutlikkus nakkushaiguse põhjustatud kriisi puhul pole teada jne, jne. Kuid see appikarje oli nagu Terviseameti külmlao häiresignaal, mis ei jõudnud kuhugi. Terviseamet oli jäetud oma ülesannete ja probleemidega üksi. Tagajärjeks oli see, et kriisi süvenedes osutus kriisi lahendajaks määratud asutus hoopis ise abivajajaks.

Seevastu olid meil kriisi sisenedes taskud täis aastate jooksul koostatud erinevaid kriisianalüüse. Need kirjeldasid üsna täpselt seda, mis epideemia ajal juhtuma hakkab. Üks näide: vaktsineerimist puudutavad valmisolekulüngad olid välja toodud juba kümme aastat tagasi. Terviseameti koostatud analüüsi vaktsineerimist puudutav probleemikirjeldus aastast 2011 kõlab nagu väljavõte mõnest ajalehest aastal 2021. Analüüsist saab lugeda, et ohtlike nakkushaiguste leviku korral võivad tekkida raskused massvaktsineerimise operatiivse läbiviimisega, probleemiks on aeganõudev riskirühmade kindlaksmääramine, teavitamine ja nende kohalekutsumine vaktsineerimiskohtadesse, põhivaktsineerijate, s.o perearstide piiratud võimsus, elanike negatiivne suhtumine vaktsineerimise vajadusse. Muu hulgas juhiti analüüsis tähelepanu lähikontaktsete kindlakstegemise probleemidele seoses andmekaitseasutuse jäikade hoiakutega jne.

Mis sai pärast selle analüüsi valmimist? Analüüsis toodud probleemide lahendamise asemel sündisid aastate jooksul üha järgmised riskianalüüsid. Need kirjeldasid veelgi põhjalikumalt juba teadaolevaid lahendamata probleeme. Miks aga probleemide tuvastamisele ei järgnenud otsuseid lahenduste kohta või ressursside eraldamise kohta? Pakun välja mõned võimalikud põhjused. Esiteks on selge, et otsustajatel on keeruline suunata raha hüpoteetilise tulevikumure peale, eriti kui iga päev sajab uksest ja aknast sisse pakilisi jooksvaid probleeme. Teiseks, otsustamiseks ei ole olnud tugevat poliitilist survet, sest kriisideks valmistumine ei ole olnud valitsuste jaoks prioriteetne teema. Palju populaarsem on pakkuda avalikkusele uusi erinevaid meetmeid. Seda paraku olukorras, kus hädavajalikud põhifunktsioonid on jäänud tähelepanuta.

Teema on näiliselt tehniline ning jääb n-ö rahuolukorras ka tavainimese jaoks tema igapäevastest probleemidest liiga kaugeks. Rääkimata sellest, et suur hulk hädaolukordadeks valmistumisega seotud probleeme on kaitstud riigisaladuse müüriga ning avalikkuse ja ka Riigikogu eest on asjade tegelik vilets seis olnud varjul.

Paraku ei ole juba teadaolevate probleemide lahendamise asemel pideva analüüsimise tõbi omane ainult kriisijuhtimise teemale. See on pandeemiana levinud paljudesse valdkondadesse, kus avalikkus või huvirühmad ootavad otsuseid, kuid otsuseid ei sünni. Otsused tähendavad raskeid valikuid – konflikte või suurt rahavajadust olukorras, kus küsijaid on väga palju. Kes pikemalt riigisüsteemis töötanud, see teab, et kui poliitilisel või ka administratiivsel tasandil tahetakse midagi pidurdada, siis tuleb sageli välja käia analüüsimise vajaduse kaart. Ja keegi ei saa ette heita, et probleemidega ei tegeleta. Tegeletakse, analüüsitakse.

Pidevast analüüsimisest on saanud omamoodi kattevari, mille taha on hea peita tegemata otsuseid. Omal ajal analüüsiti lõputult haldusreformi tegemise vajadust, kuigi see vajadus oli ammu selge. Nüüd on näiteks palju räägitud kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisest, kuid asi liigub edasi vaevaliselt. Vaatamata sellele, et Rahandusministeerium on teinud kõikvõimalikke arvutusi, saadetakse nad ikkagi iga poole aasta järel uuesti midagi analüüsima ja arvutama.

Jällegi, tegelikult on otsustamine vaid poliitilise tahte küsimus. Näiteid otsustamatust varjavatest analüüsivoogudest saaks veel tuua. Seda liiki taktika hulka kuuluvad nii mõnigi kord ka seaduseelnõude väljatöötamiskavatsused. Nende tegelik eesmärk on jätta mulje, nagu tahetaks probleemi lahendada, kuid tegelikkuses on selline väljatöötamiskavatsus mõeldud vaid teema pikaldaseks suretamiseks. Kui on tahet, läheb kõik kiiresti, kui ei ole, suunatakse teema lõputule analüüsiringile.

Tasub meeles pidada, et ka riigieelarve baasseaduse põhjaliku muutmise kohta on Rahandusministeerium öelnud, et neil on kavas algatada väljatöötamiskavatsus järgmisel aastal. Vaatasin kaht viimast valitsuse tegevusprogrammi, kummaski neist ei ole n-ö analüüsimine just alaesindatud. Praeguses leiab sõna "analüüs" 173 korda ning eelmise valitsuse tegevusprogrammis suisa 300 korda.

Kahtlemata on teatud asjades vaja teha analüüse. Heast analüüsist on kasu. Kuid hädasti oleks vaja kokkulepet, et igas olulisemas analüüsis või uuringus välja toodud probleemile peab asjakohasel tasemel järgnema ka otsus. Otsus selle kohta, kas probleem võetakse lahendamiseks ette, või otsus selle kohta, et probleem on küll tõsine, kuid sellega ei tegeleta. Või otsustatakse hoopis, et probleem ei ole tõsine ja seetõttu sellega ei tegeleta. Siis on selge, millega tegeletakse edasi ning millega mitte ning kes otsuse tegi. See tähendab ka, et on selge, kes selle otsuse eest vastutab. Analüüside abil ühtede ja samade probleemide üha uuesti ja uuesti avastamiseks seni kulunud rohke ressurss on võimalik suunata nendesamade probleemide tegelikuks lahendamiseks.

Head kuulajad! Sellel aastal on põhjust rääkida ka vastutusest. Vastutusega on sageli üks puder ja kapsad. Tänavu selgus näiteks, et riigiasutustel võib olla ülesandeid, mille täitmise eest ei vastuta riigiasutus ise, vaid hoopis tema lepingupartnerid, ehitajad, arhitektid ja teised. Ehk siis ülesande täitmisel on ilmunud miski imetabane kollektiivne vastutus. Kui riigijuhtimisse hakkab ilmuma selline mõtteviis, on asjad halvad, sest kui justkui kõik vastutavad, ei vastuta tegelikult keegi. Vastutus tuleb taas muuta konkreetseks. Igaüks peab teadma, mis on tema ülesanne ja vastutus. Kui ei tea, tuleb see kriisides eriti hästi välja.

Kollektiivse vastutuse kõrval tõi kriis esile ka hüljatud vastutuse ilminguid. Üks väike, kuid kõnekas näide on seotud just sellesama teie käes oleva aastaraporti koostamisega. Riigikontroll toob raportis välja, et kriisile eelnenud ajal jättis Sotsiaalministeerium Terviseameti oma ülesannetega paljuski üksi. Pärast seda, kui saatsime aruande teksti ministeeriumile ülevaatamiseks, sai Riigikontroll ametnike tasandil ootamatu vastuse, et aruandes toodud väide Sotsiaalministeeriumi keskse rolli kohta valitsemisala kriisireguleerimises on ebakorrektne. Ministeeriumi ametnikud olid näinud oma tagasisides Riigikontrollile vaeva, et nihutada vastutust Sotsiaalministeeriumilt Terviseametile, tsiteerides hulga kaupa sätteid, kus on viited Terviseameti vastutusele. Riigikontroll tsiteeris ja tsiteerib oma aruandes aga sõna-sõnalt, mis on kirjas hädaolukorra seaduses: kriisireguleerimist oma valitsemisalas korraldab vastav ministeerium.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Praeguses kriisis kogetu on andnud meile kõigile rohkelt õppetunde. Need tuleks tulevikku kaasa võtta. Riigikontrolli eesmärk ei olnud seda raportit koostades tuhnida minevikus või otsida süüdlast, vaid aru saada, mida tuleks tulevikus teha teisiti. Eksimine on inimlik ja vigadest saab õppida. Riigikontrolli raport ütleb, et suurim viga oleks jätta senistest vigadest õppimata, sest uued kriisid on tulekul. Me veel ei tea, mis on nende kriiside olemus või millal nad saabuvad, aga nad ei jää paraku tulemata. Sellel optimistlikul noodil lõpetan ja tänan teid kuulamast. Aitäh!

17:15 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd saab küsimusi küsida. Peeter Ernits, palun!

17:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud riigikontrolör! Aitäh suurepärase töö eest kõigepealt! Aga me siin arutasime ühel hommikul, et selles kohalike omavalitsuste raportis on ka, et arvati, et neil läheb viletsamini. Toetati neid tugevasti, aga tegelikult läks ainult kaheksal omavalitsusel nagu nihusti, tulud vähenesid. Nüüd ma sain selle vastuse, kes need kaheksa on, ja tuleb välja, et Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe ühelt poolt ja Mulgi vald teiselt poolt. Ma ei hakka neid väikseid Anijaid ja veel mõnda nimetama. Aga oskad sa öelda, mis ühendab Ida-Virumaa suuri linnu Kohtla-Järvet, Narvat ja Sillamäed, kus koroonakriisi ajal tulud oluliselt vähenesid, ja samal ajal Mulgi valda, kus sama asi juhtus?

17:16 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Eks see ongi see peamine asi, mis neid ühendab, et neil tulud vähenesid. Need kaheksa omavalitsust kõigist 79 omavalitsusest olidki need, kus tegelikult kriisi ajal tulud vähenesid. Teistel need ei vähenenud.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Juhin tähelepanu, et kõigil saadikutel on üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

17:17 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud riigikontrolör! Te olete õigesti ja õiglaselt välja toonud, et tegevuspõhisel eelarvel on vähe tarbijaid, et isegi ministeeriumid teevad endiselt otsuseid majandusliku sisu järgi jaotatud eelarvest lähtudes ja eelarveotsused tehakse ressursipõhiselt, mitte tegevuspõhiselt. Ehk siis arvestatakse, kas ja kui palju raha anda, aga ei küsita, millise teenuse või millise programmi eesmärkideks seda vaja on. Ma küsingi, et sellisteks tarbetuteks tegevuspõhisteks harjutusteks läheb ju päris palju ressurssi, selle tegevuspõhise eelarve puhul ju jagatakse kogu eelarve kulude pool 240 programmiks ja teenuseks. Iga teenuse hind arvutatakse välja, sellega tegelevad kümned, kui mitte sajad ametnikud, selleks töötatakse välja infosüsteem, selleks koostatakse pikki ja keerulisi juhendeid. Kas keegi hindab, kui palju selleks tegevuspõhise info kogumiseks ja süstematiseerimiseks, mida vähe kasutatakse, (Juhataja helistab kella.) selle tegevuspõhise aruande jaoks ...

17:18 Aivar Sõerd

... aega ja ametnike töötunde, ressurssi kulub? Kas see ressurss läheb õigesse kohta?

17:18 Riigikontrolör Janar Holm

Kindlasti kulub selleks aega. Nagu te tegelikult õigesti viitasite või vähemalt ma lugesin seda teie küsimusest välja, siis see ei ole ju ka täiesti mahavisatud aeg, sellepärast et selle protsessi raames loomulikult, vähemalt planeerimise tasandil, mõtestatakse ka seda, mis eesmärgi jaoks see raha on kasutuses. Aga kindlasti läheb aega. Meile on ka mitmed ministeeriumid kurtnud seda, et nad ei saa täpselt aru, miks nad seda tegema peavad sellisel kujul, nagu nad teevad. Aga ma arvan, et oluline on pigem mitte nüüd mõõtma hakata, kui palju see maksab, vaid teha mõistlikul viisil seda eelarvet, edaspidi mõistlikumal viisil, et tühja tööd palju ei oleks.

17:19 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

17:19 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et inimesed on erineva meelelaadiga, ühed teevad otsuseid rohkem pessimistlikumalt baasilt ja teised optimistlikumalt baasilt ja nii edasi. Teil on siin suurepärane näide, et selle aasta maksutulude prognoos on tegelikult tehtud pessimistlikult baasilt, aga tulemus on suurepärane. Kõik see analüüs, mis te esitasite, on väga kasulik, aga mina küsin seda, kas Eesti on kuidagi erinev teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, naabritest. Kas meil on selliseid õppetunde, mida teistel ei ole? Kas teil on olnud aega sellega tegeleda?

17:20 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Eesti ei ole kriisis üksinda ja kõik riigid on praegu kriisis. Kui te pidasite küsimusega silmas seda, kas teised on sama kogenud, siis jah, ma arvan, et päris paljud riigid on seda kogenud. Mis puudutab valmisolekut kriisideks, siis ma arvan, julgen öelda, et pea kõik riigid võivad kokku võtta, et nad ei olnud selleks kriisiks valmis sellisel kujul, nagu see kriis tuli – kes rohkem, kes vähem –, ja ma arvan, et kõik õpivad sellest. Sellega ei maksa muidugi äärmusesse minna, varuda kõike näiteks varude mõttes, aga selge võiks olla see, et kui on kriisikogemus, siis kuidas edaspidi seda kriisi lahendada, kes seda täpselt juhib ja mis on peamised probleemid, mis seal silma torkasid. Ma arvan, et ka kõik teised asjad, mida me oleme siin aruandes välja toonud – puudutab see kommunikatsiooni või puudutab see vaktsineerimist –, rohkemal või vähemal määral on igal pool probleeme. Miks? Sest tegemist on kriisiga ja see tähendabki, et inimeste elu on häiritud ja kõik ei toimu sama sujuvalt. Eks ka kriisi puhul tuleb aru saada, et kui kriis on käes, siis ongi elus muutus, kõik peavad oma mugavuste pealt kompromisse tegema. Ka selle meie aruande mõte oli see, et me näeme siin mõningaid kohti, kus on võimalik tulevikus järgmistes kriisides midagi paremini teha ja siit võiks õppida. See ei tähenda, et meil tulevikus probleeme ei ole. Ikka on, kriisi ajal ongi raske kõigil riikidel, sealhulgas Eestil.

17:21 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

17:21 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud riigikontrolör! Arusaadav, et on raske ja kõigil on raske ja probleemid on kõikidel. Mind kui korruptsioonikomisjoni esimeest väga paneb muretsema teie aruandes see peatükk, mis räägib nendest ettevõtlustoetustest, kus ei olnud kõik korras, ei olnud kõik puhas. Nii minu juhitavasse komisjoni kui ka õiguskaitseorganitesse on jõudnud mitmeid juhtumeid nii KredExiga seonduvalt kui ka Maaelu Edendamise Sihtasutusega seonduvalt jne. Kõik need rikkumised ja [korrale mittevastavad] rahajagamised, et saavad need, kes ei pea saama, ja need, kes peavad saama, ei saa, haldusmenetluse rikkumised ja muud sellised asjad ja lausa korruptiivsed kuritegelikud tehingud – kas seda kõike saab samamoodi sinna kriisi kaela kirjutada, et ongi kõigil raske? Või on siin mingid asjad sügavamalt selle taga, et lihtsalt liiga palju raha tuli valel ajal meie ametkondadele jagamiseks? Kuidas te seda saate kommenteerida?

17:22 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Kõigepealt, ma ikkagi ütleksin positiivses võtmes seda, mis puudutab neid majandusmeetmeid või toetusmeetmeid, mida rakendati. Me oleme ka aruandes välja toonud selle, et töötukassa kaudu rakendatud palgatoetus oli väga hea meede. Kindlasti ma rõhutaksin ka seda, et me tegime põhjaliku ülevaate sellest, kas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse raha läks sinna, kus tõenäoliselt, käibe numbrite järgi oli probleem kõige suurem. Jah, laias laastus saab öelda, et läks. Ega kriisi ajal ei saagi kõike väga täpselt mõõta. Seal oli probleeme. Me oleme teinud, nagu te hästi teate, aruande Maaelu Edendamise Sihtasutuse kohta, kus meie hinnangul oleks pidanud võib-olla paremini läbi mõtlema, millisel viisil raha jaotatakse, ja ka suuremahuliste investeeringute toetuste puhul, kus oli küsimus lihtsalt selle otsuse läbipaistvuses, mis kindlasti aitab palju paremini kaasa õiglasemale kohtlemisele.

17:24 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

17:24 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud riigikontrolör! Minu meelest kriisi ei ole võimalik lahendada, kui ei julgeta vastutada, ja mulle tundub, et täna on tegelikult selle vastutuse defitsiit. Natukene peegeldub see võib-olla ka selles lõputus analüüsimises, et peita seda vastutust. Aga kui me võtame vaktsineerimisplaani, mida tegelikult ei ole minister kinnitanud ja mis justkui on plaan ja nagu ei ole ka plaan, kui vaadata selle täitmist, ja kui me võtame Terviseameti külmlao – no me kõik teame, kuidas seda nimetatud on –, siis selles valguses mõnes mõttes ei olegi imelik, et Sotsiaalministeerium ei näe oma keskset rolli tervisekriisi lahendamisel. Kuidas tagada, et ikkagi see vastutuse võtmise julgus oleks olemas ja aitaks seda kriisi lahendada? Mida peaks muutma?

17:25 Riigikontrolör Janar Holm

Ma hakkan kaugemalt pihta. Ma arvan, et kriisi ajal me kõik peame leppima sellega, et tehakse vigu, sellepärast et kriisi ajal tuleb teha kiireid otsuseid. Kõige hullem on see, kui ei julgeta teha kiireid otsuseid. Ma arvan, et neid kiireid otsuseid on tehtud, aga kui olla liiga kriitiline kõigi kriisi ajal tehtud otsuste suhtes ja jätta arvestamata, et tegemist ei ole rahuliku ajaga, siis kaobki ühel hetkel ära julgus vastutada. Siis juhtub see, et ei leita töötajaid asutustesse selleks, et selle kriisiga tegeleda. Minu meelest üks väga suur probleem on see: kui me räägime kas või näiteks külmkambrist, kus riknesid vaktsiinid ja ravimid, siis peamine küsimus on selles, kes on süüdi. Ma arvan, et see on kindlasti ääretult oluline küsimus, kes on süüdi. Aga minu jaoks on esimene küsimus see, mis nendest ravimitest edasi saab, kus neid hoidma hakatakse. Teeme selle asja korda. Ja siis tuleks vaadata, [kes on süüdi].

Liiati tuleks eristada vastutust ja süüd. Need on täiesti erinevad asjad. Vastutus on see, kus asutusel on kohustus midagi teha. See peab olema väga selge. Järgmine moment on see, kus tuleb hinnata, et kui midagi on valesti tehtud, siis kas see oli süüliselt tehtud, mis olid teiste osapoolte rollid. Aga ma kardan, et see kriisiaeg on see, kus liiga äkilise kriitika peale me olemegi saavutanud selle olukorra, kus ei julgeta enam seda vastutust võtta. Ma räägin rohkem praegu küll siin ametnike tasandist.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:27 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud riigikontrolör! Teie ülevaade 8. novembrist viskab kriitikanoole, et inimeste teavitamine peab looma selgust, mitte segadust. Seda kriitikanoolt ilmestab ka meie fraktsiooni tänane kohtumine Häirekeskuse juhiga. Ta tõi väga selgelt välja, et selle kriisi erinevaid etappe ilmestab ilmselgelt hästi see, et riigi infotelefon 1247 on olnud töös just nimelt suuresti selle jaoks, et nii kui tuleb täiendav piirang või korraldus, siis see telefon hakkab lõputult helisema, sest inimesed tihti ei saa nende korralduste sisust aru. Aga minu küsimus teile tuleb sellest, et kas teie arvates on see kriis juhtinud meid ka sellele teele, et meie inimkapital või meie inimesed erinevatel töökohtadel võib olla järgmine suur kitsaskoht. Me räägime hooldekodudest, eelkõige nendest teenustest, mis peavad olema tagatud, aga nende töökohtade täitmisel on probleeme, kuna raha napib. Kas ka see tõusis kuidagi selle kriisiga teie jaoks esile?

17:28 Riigikontrolör Janar Holm

See, mis puudutab inimeste puudust, oli tegelikult eelmisel aastal umbes samal ajal siin teemaks, kui me käsitlesime küll kitsamalt perearstide, päästeametnike ja politseinike puudust, n-ö regionaalset puudust. See on suur probleem Eestis. Just nimelt nende inimeste puudus, kes oleksid valmis nende elutähtsate teenuste pakkumisel osalema, ja kindlasti on ka kriisil siin oma mõju just nimelt nendele ametikohtadele, millele te siin viitasite.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

17:28 Annely Akkermann

Suur tänu huvitava ettekande eest! Ma natuke vaidleksin teile vastu selle tegevuspõhise eelarvestamise juures. Ma olen tegevuspõhise eelarvestamisega tegelenud mitmes organisatsioonis kaua aastaid ja ma ei kujutaks ette, et see võiks olla kuidagi teistmoodi. Sest on ju väga lihtne: näiteks Päästeamet, mitu autot ja mitu maja neil on. On eelarve, loetakse autod kokku, loetakse majad kokku. Aga see tegevuspõhine eelarvestamine algab ju sealt, mitu väljasõitu nad tegid, kas nad jõudsid kõikidele väljasõitudele küllalt kiiresti ja kas elanikkond on nende tegevusega rahul, kas päästjad on oma töötingimustega rahul. Tegelikult me ikkagi ju lõpuks otsustame rahakasutuse efektiivsuse nende kvalitatiivsete näitajate järgi. Päästeameti tegevusega on Eesti inimesed kõige rohkem rahul. Kuidas te teisiti mõõdaksite olulisi eesmärke, kui mitte tegevuspõhiselt?

17:30 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Mina ei ole tegevuspõhise eelarvestamise vastane. Põhimõtteliselt on võimalik teha eelarvet igal viisil. Ka tegevuspõhine eelarve saab olla selge ja kindlasti on tegevuspõhise eelarve eelised täpselt need, mida te nimetasite. Ma osutan sellele, et kui see nii oleks, nagu te kirjeldate, et see informatsioon oleks olemas ja selle põhjal otsustatakse, aga probleem just nimelt see ongi, et ei otsustata. Ma arvan, et kui selles suunas liikuda, siis see on kindlasti väga hea viis eelarvele läheneda. Aga nüüd on küsimus, kas me tegelikult suudame seda teha, kas me peaks seda hoopis hakkama väiksemate tükkidena tegema, alustama kuskilt väiksematest programmidest. See on see mõttekoht. Pigem ma soovitaks, nagu on räägitud, et seda tuleb õppida. Aga siis tulebki [õppida]. Hakkame pihta kuskilt otsast. Teeme väikesed tükid projektipõhiselt, miks me mõnda projekti teeme, eesmärgistame seda ja läheme järjest suuremaks. Kusjuures ma kardan, et mõnda asja ei olegi võimalik tegevuspõhiselt eelarvestada, sest see ei tundu loogiline otsustusprotsessis. Siin saalis on ka toodud mitmetel aruteludel näiteid, kus seda seost on väga keeruline leida. Äkki ei olegi see probleem, kui me kõike ei suuda selle eesmärgi alla panna. Aga paneme nii palju kui võimalik ja nii, et me päriselt kõik aru saame sellest. See oleks lahendus minu meelest.

17:31 Aseesimees Martin Helme

Hele Everaus, palun!

17:31 Hele Everaus

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Pilti ei ole ees küll. Austatud koosoleku juhataja ja härra Janar Holm! Mul ei olegi küsimust, ma lihtsalt tahan väga tunnustada mitte ainult täna, aga ka enne ja pärast, teie ja teie institutsiooni väga konstruktiivset analüüsi ja ettepanekuid väga raske situatsiooni, kus me oleme, erinevates etappides. Mul jääb ainult loota, et need analüüsid, need objektiivsed ettepanekud leiavad rakendamist nende käes, kes tegelikult vastutavad kogu Eesti elu eest ja Eesti inimeste saatuse eest. Ma väga tänan teid ja teie institutsiooni! Soovin teile palju jõudu! See kõik ei ole kerge ja me väga ootame edasisi nõuandeid.

17:32 Aseesimees Martin Helme

Küsimust ei olnudki, jah? Läheme edasi. Valdo Randpere, palun!

17:32 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Ma loomulikult olen ka nõus kõigega, mida siin eelkõneleja ütles, ja kiidan ette ja taha igatpidi riigikontrolöri ja Riigikontrolli. Aga mulle jäi natuke puudu nii selles teie raportis kui ka tänases sõnavõtus sellest positiivsest sõnumist, et midagi peab olema ikkagi õigesti ka tehtud. Te toote välja hulga vigu, mis on tehtud, aga lõppjäreldus ju on, et Eesti on päris hästi hakkama saanud. Siis võiks ju olla ka äkki mõned punktid välja toodud, mida on Eesti teinud õigesti. Nüüd küsimuste-vastuste voorus mõni asi tuli [välja], nagu see töötutoetuse meede ja sellised asjad. Aga oskad äkki öelda mõned, ma ei tea, viis asja, mida tegi Eesti õigesti selles kriisis?

17:33 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Töötutoetuse meede oli tegelikult nimetatud ka selles aruandes positiivsena. Kui nüüd täpselt lugeda seda, mida me kirjutasime, mida me öelda tahtsime, siis meie eesmärk ei olnud otsida süüdlasi ega sorkida minevikus, vaid meie tahtmine oli võtta kokku see, mida saaks paremini teha. Kõike ei saa ära hoida, aga midagi saaks paremini teha. Seetõttu võib-olla on mulle ka natuke hinge jäänud see hästi kriitiline lähenemine sellele, kuidas Riigikontroll on täiesti hävitava hinnangu andnud kriisijuhtimisele kogu selle perioodi jooksul. Ei ole! Me oleme teinud ettepanekuid, mida sellest kriisist kaasa võtta järgmisteks kriisideks.

Mis on positiivne? Minu meelest tuleks kriisidele üldse anda hinnang pärast seda, kui kriis on lõppenud. Kriisihinnangu me võime öelda esimese laine kohta ja me võime öelda teise laine kohta, aga kolmanda kohta on minu meelest veel vara. Kui me kujutame ennast ette esimesse kriisi, siis meil oli palju erinevaid kahtlusi. Kriis sai läbi, vaatame, et tegelikult, kui me võrdleme ennast teiste riikidega, ei läinud ju üldse halvasti. Loomulikult ei ole seda mõnus kuulda inimestel, kes kaotasid selle haiguse tõttu lähedase, aga ei läinud tegelikult halvasti. Mõtleme teise laine peale. Olime kriitilised, oli neid hetki, jah, kus võib-olla oleks saanud üht- ja teistpidi teha, aga tegelikult ju ka ei läinud halvasti, võrreldes teiste riikidega. Alati saaks paremini teha. Nüüd kolmandale kriisilainele, ma arvan, oleks õiglane hinnangut anda hoopis – ma ei tea, millal see kriis lõpeb, praegu vist on langemas – paari kuu pärast. Ja see ei pea Riigikontroll olema. Ma arvan, et see on kõigi meie enda ja ka siin saalis kõigi võimalus seisukoht võtta.

17:35 Aseesimees Martin Helme

Tuletan saadikutele meelde, et ühe küsimuse saab esitada. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:35 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei näinud nüüd otseselt võib-olla hinnangu andmist sellele, aga mul on jäänud siiamaani natukene hinge kriipima see, et me eelmise aasta kevadel andsime kogu otsustuspädevuse Terviseametile. Sellega on nii ministeerium kui ka Riigikogu ennast tahtmatult taandanud. Me tegime seda kõike heas usus. Kuigi ma olin ka tol hetkel üsnagi kriitiline ja skeptiline, kas me oleks saanud toimetada mingil muul moel, kas või parlamentaarset järelevalvet teha selles olukorras, kus me praegusel hetkel oleme? Kas see oli meie üks ennatlikult heas usus tehtud inimlik eksitus?

17:36 Riigikontrolör Janar Holm

Mina ei saa ühtegi seisukohta võtta Riigikogus otsustatud seadusemuudatuste kohta. Ma arvan, et see on sellel hetkel selle kogu poolt parima teadmise ja enamuse poolt vastu võetud seisukoht. Mida ma kõrvale ütleksin, on see: ma arvan, et mõistlik on tegelikult see, mida riigisekretär umbes juuli alguses pani ette Vabariigi Valitsusele, et hakata koostama seaduseelnõu, mis puudutab kriisijuhtimist, kus pikaajaliste ja erinevaid valdkondi puudutavate kriiside puhul asuks kriisi juhtima valitsus Riigikantselei toel. Igati toetame, me oleme seda ka varem, aastal 2018 pakkunud. See on igati mõistlik, sellepärast et üks väike kitsa sektori asutus ei saa ja tal on väga keeruline võtta vastu otsuseid, mis puudutavad teisi valdkondi. Nii et see oleks mõistlik ja selle ettepaneku on riigisekretär teinud ka valitsusele. Ja valitsus minu parima teadmise kohaselt on ka selle heaks kiitnud. Nii et on igati mõistlik seda teed minna.

Aga ma arvan, et väiksemate kriiside puhul on täiesti mõistlik, kui Terviseamet kriisijuhtimisega jätkuvalt tegeleb. Oluline on, et ta saaks selleks ka vajaliku ressursi, sest nagu ma viitasin, vaadates minevikku, ta alati seda ressurssi ei saanud. Nüüd on see tagajärg, et eks alati saab peksa see valitsus, kes parasjagu kriisi lahendamise eest vastutab, kuigi tegelikult on hästi palju asju, mida oleks saanud minevikus teistpidi teha.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:38 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Pärast seda, kui me oleme kuulanud ära siin Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi esindajate igapäevased kiidukõned oma töö kohta, siis teie kriitika nii kõrgel tasandil põhimõtteliselt on nagu värske sõõm õhku, mis näitab, et reaalsus on hoopis teine. Piiratud aja tõttu ma ei saa siin pikka juttu pidada, võtan suvalisest kohast teie aruande lahti ja vaatan vaktsineerimist. Näiteks vaktsineerimisega hõlmatuse puhul on pool tabelit punaseks tehtud. Siit selgub, et on olnud vahemik, kus üldse on puudunud ajakohane avalikustatud vaktsineerimisplaan. Ehk kokkuvõtteks ütleme, et kõige olulisem on kriisi ohjamisel vaktsineerimise selge juhtimine, aga seda ei ole tehtud. Tavaolukorras ehitaja lüüakse minema, kui ta jätab kividele segu vahele panemata. Mis on teie arvamus, kas siin tuleks kindlasti vähemalt Sotsiaalministeeriumi juht välja vahetada, et olukorda parandada?

17:39 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Seda laadi personalipoliitikaga peate teie siin saalis tegelema. Mina ütleksin nende vaktsineerimiseesmärkide täitmise kohta seda, nagu ma ka oma kõnes viitasin, et see, et nii minna võib, oli näha juba Terviseameti 2011. aasta riskianalüüsis. See oli seal kirjas, need probleemid. Kuigi jah, ma möönan, ja see ei ole tagantjärele tarkus, nagu aeg-ajalt Riigikontrollile ette heidetakse, vaid juba veebruarikuus ja märtsikuus ja jooksvalt me juhtisime tähelepanu sellele, et vaktsiin koguneb ja oleks võimalik kiiremini vaktsineerida, vaktsineerida neid, kes akendele-ustele koputavad. Ma arvan, et siis ei oleks see protsent võib-olla väga palju suurem, aga ma arvan, et mõnigi punane lahter oleks roheline olnud.

17:40 Aseesimees Martin Helme

Heiki Kranich, palun!

17:40 Heiki Kranich

(Kaugühendus)

Aitäh! Mina tahaksin tagasi tulla tegevuspõhise eelarve juurde, millest te rääkisite. Te tuletasite meelde, et teie olite üks nendest, kes eksperimenteeris tegevuspõhise eelarvega, ja te ei olnud tagantjärele selle suhtes mitte liiga optimistlik. Samas te nimetasite, et tegelikult tehakse ministeeriumides eelarveid täpselt samamoodi, nagu vanasti tehti. Aga kas te olete analüüsinud, kui palju kulub ministeeriumi ametnikel aega ja energiat selle peale, et seda tavapäraselt koostatavat eelarvet suruda mingisuguste programmide ja tegevuskavade jne raamidesse? Kas te olete seda analüüsinud või kas teil on selline analüüs plaanis? 

17:41 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Tegelikult Aivar Sõerd küsis analoogse küsimuse nende kulude kohta. Me ei ole seda analüüsinud. Me teame, et ministeeriumid on hädas selle teemaga, ütleme siis, osa ministeeriumide ametnikke. Ma arvan, et küsimus ei ole mitte nii väga selles, kui suur kulu see on, vaid kui mõttekad on need tegevused, mis me teeme. Sellele võiks läheneda loomulikult ka niipidi, et mis selle praeguse tegevuse kulu on, aga ma arvan, et pigem võiks mõelda, kas see on mõttekas, mitte ainult raha poolest, vaid ka sisu poolest.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Mart Võrklaev, palun!

17:42 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin hetk tagasi rääkisime vaktsineerimisest ja eks vaktsineerimine ongi üksainus lahendus sellest kriisist välja tulla ja vältida raskeid juhtumeid. Ütlesite ka seda ja olen lugenud neid ettepanekuid suvest, minu meelest midagi oli juulis ja midagi vist augustis, kus te kirjutasite, millised võiksid olla meetmed vaktsineerimise suurendamiseks. On teil äkki ka selle äsja esitatud ja üleantud analüüsi pealt uusi ettepanekuid tänastes oludes, kolmandas laines, kus me täna oleme? Me oleme jõudnud keerulisse olukorda, kus kõik, kes on tahtnud, on vaktsineeritud, ja on neid, kes pelgavad või on põhimõtteliselt vastu. Kas teil on siin ka häid ettepanekuid, kuidas seda numbrit kasvatada?

17:42 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Tegelikult ka veebruarikuus juba esitasin teatavaid probleeme sotsiaalministrile. Ma arvan, et peamine ülesanne või väljakutse saab olema see, kuidas ehitada üles seda vaktsineerimissüsteemi. Me teame, et kolmas n-ö vaktsineerimisvoor on praegu käimas ja tõenäoliselt see vaktsineerimise temaatika ongi võib-olla pikaajalisem küsimus. Siin oleks vaja sellist head, tugevat, toimivat süsteemi, kus me peame arvestama sellega, et see vaktsineerimine võib meie elu mõnda aega saatma jääda. Sellele me juhtisime tähelepanu juba märtsikuus, et mõtleme selle peale, et me ei tea sellest vaktsiinist väga palju, kuidas see [süsteem] tulevikus hakkab toimima. Nii et ma arvan, et praegu oleks hea hetk – kriisi ajal ei ole kunagi hea hetk, aga praegu oleks mõistlik hetk – mõelda selle peale, kuidas seda vaktsineerimissüsteemi üles ehitada. Muidu on natuke projektsust, natuke sellist programmilisust, aga tegelikult võiks olla toimiv pikaajaline süsteem.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

17:44 Margit Sutrop

Aitäh istungi juhatajale ja suur tänu riigikontrolörile selle ettekande eest! Mind huvitab see, et kuna te olete ise ametilt jurist, siis kuivõrd tegelikult riigikontrolöril on võimalus vaadata õigusliku raamistiku või õiguse tõlgendamise mõju sellele, kuidas näiteks sellesama kriisi reguleerimisel otsuseid tehakse. Küsin just nimelt näiteks rahvusvahelise [kogemuse] kohta. Ma saan aru, et täna te kohtusite Poola ametikaaslasega. Mis on teistes maades see, mida me saame õppida, sest õiguslikud raamid, tundub, sellesama kriisi lahendamiseks on tegelikult väga erinevad? Olgu seesama vaktsineerimise asi näiteks, et kas võetakse naaberriigis Lätis vastu otsus, et kogu avalik sektor ja minu teada ka erasektor teeb kohustuslikuks vaktsineerimise. Seda on teinud Prantsusmaa. Või mingisugused teised erinevad meetmed, millega proovitakse kriisi reguleerida. Mis oleks n‑ö õigusliku raamistiku mõju ja kas meil on selliseid andmeid, kuidas teised maad on hakkama saanud, millest me võiksime võib-olla õppida?

17:45 Riigikontrolör Janar Holm

Eestil on oma õigussüsteem ja oma põhiseadus ja on väga keeruline õigust otse üle tõsta. Sellel teemal on ju õiguskantsler Ülle Madise tänuväärselt palju tööd teinud, muu hulgas käsitlenud kõike, mis puudutab isikuõiguste temaatikat, väga intensiivselt ka valitsuse istungitel. Ma arvan, et paraku jah, õigussüsteem on väga selle riigi keskne ja seal võib õppida kogemusest, aga seal tuleb alati hinnata seda, missugused piirid on meie põhiseadus võimaldanud ühe või teise lahenduse sissetoomiseks.

17:45 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:46 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör! Suur aitäh teile selle materjali ja selle väga objektiivse analüüsi eest! Ma olen sama meelt, mis puudutab vaktsineerimist, nagu te siin välja toote. Kevadel hoog rauges, kuigi oli vaktsiin ja olid inimesed, kes soovisid vaktsineerimist, aga oli korraldamatus. Perearstidelt võeti teatud võimalused ära [ja anti need] suurtele keskustele. Esitasin umbes sellise küsimuse ka täna peaministrile infotunnis öeldes, et seda võiks võtta kui õppematerjali, et järgmisteks kriisideks valmis olla. Peaminister võttis selle mõtte kaasa. Samas, muutused tulevad siis, kui tunnistatakse ka mõnikord, et on valesti käitutud, on tehtud vigu. Nii nagu teie oma ettekandes ütlesite: kõik, kes teevad, võivad ka eksida, aga vigade tunnistamine on inimlik. Valdkonna eest vastutav minister räägib praktiliselt surnuks kõik saadikud, kes küsimusi esitavad, aga ta ei tunnista peaaegu kunagi vigu. Kuidas teile tundub, kas vigade tunnistamine oleks tee selle lahenduse leidmiseni?

17:46 Riigikontrolör Janar Holm

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida, kas tervise‑ ja tööminister tunnistab vigu või mitte, aga ma arvan, et vähemalt vigade omaksvõtmine on esimene võimalus selleks, et aru saada, kuidas teistpidi teha. Ma veel kord ütlen, et selles kriisis on väga palju ettearvamatut, väga palju teadmatust ka vaktsiinidega seonduvalt. Nii et natuke tuleb ka nende vigadega leplikum olla kriisi ajal. Muidu ei sünni otsused. Kõige hullem on see, kui vea tegemise hirmus jäävad otsused sündimata. See ei tähenda, et otsuseid tuleks kergekäeliselt teha. Aga otsused peavad sündima ja kindlasti, nagu te õigesti osutate, vea enda jaokski tunnistamine on esimene võimalus teha järgmine samm.

17:47 Aseesimees Martin Helme

Ma arvan, et küsimused ei ole otsa saanud, aga nendel, kes tahtsid küsida, on küsimuste arv otsa saanud. Aitäh, Janar Holm! Nüüd saame minna läbirääkimiste juurde. Sõnavõttudega saavad esineda fraktsioonide esindajad. Kõige esimesena on ennast kirja pannud Reformierakonnast Jürgen Ligi. Palun!

17:48 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Riigikontrolöri ja tema meeskonnaga on alati huvitav mõtteid vahetada ja rõõm põhilises nõustuda, aga veel suurem rõõm on vahel vaielda, sest et huvitav on ja tema positsioonivõtud võib-olla vajavad mõnes kohas täiendamist. Esiteks oli see ettekanne muidugi üllatavalt, kuidas öelda, abstraktne. Lihtsalt vastutustest ja asjadest rääkimine jätab ju selle konkreetse probleemi natukene varju, vihjamisi neid asju ei saa tegelikult arutada. Lisaks, härra Holm, pealkirjad ju elavad edasi. Kui riigikontrolöri teksti pealkirjaks saab, et ta tegi kriisihalduse maatasa, siis see oleks pidanud olema ka selle ettekande üks toon, et ei, ta ei teinud maatasa. Jah, küsimustes õnneks Janar selle ära mainis. Mainis ka televisioonis, aga see on kaduma läinud. Ajastus on alati tähtis. See, et tegelikult riigikontrolör vaatab minevikku ja antud juhul põhiliselt eelmisse aastasse, ei ole kõlama jäänud, ei jäänud ka väga praegusest  kõlama, kuigi ta on mulle kinnitanud, et ta räägib selles ülevaates koroona puhul esimesest ja teisest lainest, mitte kolmandast.

Ma ei peatuks praegu sellel riigieelarve vormil, sest ma arvan, et see on ülespuhutud teema lihtsalt selle tõttu, et võrreldes Riigikogu liikmete sisulise huvi tagasihoidlikkusega eelarve suhtes ei ole tähtsust, kui palju nad sellest täpselt aru saavad. Minul arusaamisega probleeme ei ole, ütlen ausalt, ja ma arvan, et ka tegevuspõhine eelarve on tegelikult kasutuskõlblik, nagu ka riigikontrolör ütles, aga lihtsalt need huvid on nii pisikesed ja suur pilt läheb nii palju viltu Riigikogu aruteludes, et ma ei keskenduks praegu sellele.

Edasi. Kuna jutt oli nii abstraktne, siis ma pean aitama riigikontrolöril natukene konkretiseerida. Minu arust oli kriisihalduse ajal rahaga väga suur probleem. Kui rahandusminister teatab Riigikogule, et see raha kuhugi ikka läheb, ega ta mutiauku ei lähe, siis see peaks ausalt öeldes pälvima riigikontrolöri kriitikat. Kui meil on kriminaalasju, Porto Franco on kindlasti üks kriminaalasi, kui meil on maaelule antud selle jutuga lihtsalt pappi, et kuulge, esimene asi, kust pangad raha ära võtavad, on kevadkülv ja selle põhjusega antakse oma vorst, võetakse valitsuses ära, oma haldusalasse. See on mage, see on korruptiivne, Riigikogu mõnitav. Kokkuvõttes on MES‑ist ka tulnud probleeme. Ei ole mingeid probleeme olnud kevadkülviga mitte kunagi. Kui KredExis, mille idee on anda finantsvõimendust, anda garantiisid ja panna pankade raha käibele, juhtub niimoodi, et raha jääb lihtsalt seisma, kuna pankadele esitatakse naeruväärselt riskantsed tingimused, ja siis rahandusminister ütleb, et pangad peavad seda raha andma, ja nad ei anna, siis on ju probleem. Raha seisis – riigikontrolöri tähelepanu see võiks pälvida. Aga ma saan aru, et ta on seda muudes kontekstides tunnistanud, et tegelikult hästi ei ole. Olles temaga koostöös olnud siis riigieelarve kontrolli komisjoni juht, mul on need asjad hingel.

Nüüd, mulle meeldis väga selles ettekandes üks uus kriitikakoht, mida ma ise väga hästi tajusin, et KOV‑idele, omavalitsustele anti raha umbes. See oli jälle selline vorsti jagamine, et kuule, anname omavalitsustele ka ja meie minister saab midagi rääkida. Tegelikult ei olnud ju omavalitsejad kriisis kannatajad, tegelikult oli tohutu koormus ja on siiani just riigil, tervishoiusüsteemil, kõigel sellel. Maksude puhul ka. Omavalitsuste puhul tegelikult seda tagasilööki otseselt ei olnud, et oleks võinud rahulikult öelda, et omavalitsus ...

Palun lisaaega!

17:52 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:52 Jürgen Ligi

Aitäh! ... ei ole sotsiaalne riskigrupp, ta on osa riigist ja me ei pea lihtsalt andma sellepärast, et see tundub olevat mingi huvigrupp, keda toetada ja kelle populaarsusega jagada populaarsust.

See jutt otsuste analüüsist – ma olen ju sellega nõus. Abstraktselt. Aga see jääb väga abstraktseks. Üks, mis on viltu läinud selles valitsuse kriitikas, mida ma väga suures osas jagan, ka ajalehes, mõlema valitsuse puhul – kommunikatsioon on nässus. Siis see, kuidas teadusnõukoda on nagu vaba radikaal, on aegade jooksul jaganud oma seisukohti, siis teadusnõukoja liikmed on [jaganud] oma seisukohti, siis Terviseamet teeb mingisuguse paanikaintervjuu ja siis rahvas ei saa mitte midagi aru. Siis on eri ministrid, siis eri ministrid postitavad enne otsust. See on olnud krooniline häda, ma tunnistan seda, aga ütleme nii, et see on paremaks läinud. Tõesti, praegu, ma arvan, avalikkus saab juba aru, kus on see otsustamise koht ja kus on nende professorite või ametnike isiklikud arvamused – mõningate tagasilöökidega. Viimati tuli see Terviseametilt, et nagu tuleks mingisugune sulgemine, see uudis on välja läinud, tegelikult valitsus ei ole midagi sellist plaaninud.

Ma olen sellega nõus, aga jah, otsus kui selline, et mis asi see on, on täiesti jäänud kahe vahele. Kui valitsus otsustab seda otsust mitte teha, siis see on tihti valusam otsus kui lihtsalt otsustada, et tõmbame luku kinni ja paneme asjad seisma, kuna avalikkus nõuab. Palju tugevam otsus on see, kui suudetakse siiski ühiskonda vabamana hoida, kui avalik arvamus arvab. Ma seda ütlen seekord valitsuse kiituseks, ma üldiselt valitsusi ei kiida. Mõlemad valitsused on saanud mingil hetkel käe ette, kaasa arvatud teise laine ajal. Esimese ajal oli see umbne, jutt hanerasvast, sellest, kuidas ka üks koroonasurnu on liiga palju ja see plära kõik. See oli hüsteeriline, vigane, jätkusuutmatu. See oli kohe selge, et see ei tööta. Et meil on valida, kas raha või elu – no selline jutt ei kõlba mitte kuhugi, see on ebaintelligentne ja hirmutav ainult, aga tegelikult nii ei tohi ükski valitsus rääkida ega mõelda. Aga kokkuvõttes jah, on proovitud koroonaga ju õppida elama ja see on mõlema valitsuse puhul lõpuks olnud õige hoiak.

Praegu on väga õige hoiak see, et jagatakse inimesed vaktsineerituteks ja mittevaktsineerituteks ja koheldakse neid vastavalt tegelikele riskidele, mida nad kannavad. Vaktsineerimine iseenesest kui protsess – ma olen ka olnud kriitiline, aga mitte pidanud seda selliseks põhiliseks asjaks, mille eest valitsust kottida, sest ta on ikka väga sünkroonis olnud tegeliku vaktsiinilaekumisega. Ma annan paljusid asju andeks ja jätan selles mõttes ka Tanel Kiige rahule, kaitsen teda pigem. Jah, on olnud rabedusi, aga üldjoontes praegu ei ole probleem ju enam selles, et vaktsiine poleks, et valitsus ei pakuks vaktsiine, praegu on probleemid mujal. Aga jah, veel kord, üldjoontes olen Riigikontrolli tekstides sees hingega ja tunnistan, et seal on väga palju väärtuslikku. Aitäh!

17:56 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:56 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Peale Jürgenit on siin hea esineda. Seisukoht sõltub istekohast. Jürgen oli ju vanasti meie komisjoni esimees ja ma mäletan küll, kuidas meil töö käis.

Kõigepealt tänan Riigikontrolli suurepärase töö eest! Me oleme seda komisjonis arutanud juba varem üsna pikalt ja kõiki neid koroonakriisi asju. Nii et tegelikult see komisjon, nagu ma olen öelnud, võiks olla valitsuse koroonapoliitika kontrolli erikomisjon.

Hakkan peale positiivsest. Valdo Randpere arvas siin, et millegipärast ei räägita, aga ma räägin. Tegelikult mäletate kõik, kuidas asi peale algas. Mina pesin ka keefiripakke, võib-olla mõni [teine] ka pesi, ja muid asju. Hirm oli suur algul, ei tea, mis tuleb, katk jne. Kõik oli ootamatu ja tehti võib-olla rohkem, kui vaja oli, ja kulutati võib-olla rohkem raha, kaasa arvatud ka kohalikele omavalitsustele, et mine tea, kuidas see läheb. Aga tulemus on ju suurepärane praegu, pidades silmas majandust. Mäletate, mida räägiti toona, kuidas majandused kukuvad kokku ja kõik muu selline, aga tulemus oli see, et Eesti tulemus 2020. aastal Euroopa Liidu 27 riigi seas oli üks parimaid, langus ainult 5,9%, ja tänavu esimesel poolaastal oleme jälle paremas seisus tõusu puhul kui Euroopa Liidus keskmiselt. Nii et see on selgelt positiivne. Riigikassasse on sadu miljoneid juurde tulnud ja varsti läheb eelarve 15 miljardi peale isegi ja riigivõlg on ikka Euroopa punase laterna osas selle 18%‑ga. Nii et see on kõik positiivne.

Teiselt poolt on ka palju negatiivset ja ma ei tahaks olla siin mustvalge. Riigikontrolör on väga tabavalt öelnud, et me marssisime kriisi, teades, milline meie seis tegelikult on. Seis oli suhteliselt nukker. 2011, 2013, 2015, 2018 ka Terviseametil oli teada, et me ei suuda hakkama saada. Ei olnud teada, milline kriis tuleb, aga see [seis] oli teada. Samas me oleme kirjutanud tohutu palju igasuguseid dokumente ja kõike muud ja nüüd tuli äkki kriis ja kõik muutus. Ma ei ole sugugi kindel, kuidas me järgmise kriisiga – ükskõik milline see on, keegi meist ei tea, milline see on ja mida puudutab – hakkama saame.

Aga need n-ö mitte päris positiivsed asjad on need viis õppetundi, mida see raport välja toob piltlikult. Muuseas, peaminister Kallas – oli vist täna, päevad on kiired, jah, täna vist – ütles, et jah tema tellis selle raporti, riigikontrolör tegi selle raporti oma meeskonnaga ja nüüd selle nuiaga pekstakse teda. Täna oli jah siinsamas. Umbes selline jutt, et riigikontrolör on selline salakaval ja valitsuse istungil ei räägi midagi, aga nüüd annab sellise nuia ja opositsioon peksab teda. Sa ei kuulnud, Mart, aga ta täna pahandas, ei saanud kommenteerida. Ma arvan, et nii ei maksa ka rääkida. Opositsioon alati kasutab ja peabki kasutama [võimalust] juhtida tähelepanu asjadele, sest olukord on tegelikult üsna sant ikkagi. Praeguse valitsuse ajal kahel korral oleme Kaja Kallase juhtimisel n‑ö maailmarekordi teinud. Praegu on natukene tagasi läinud, aga kogu see kommunikatsioon ja need asjad ei kõlba mitte kusagile.

Terviseamet on äganud asjade juures, nüüd alles 17. novembrist hakkab Häirekeskus tegelema nende vastustega, ka kirjalikult, mida iga päev Terviseametile 300 tükki antakse.

Sain aru, et natuke on vaja aega ...

18:01 Esimees Jüri Ratas

Kolm minutit, palun!

18:01 Peeter Ernits

Aitäh! Selle koha pealt need signaalid on olnud tõesti väga vastandlikud. Ma ei hakka kõiki neid viite ette lugema, kõik olete läbi lugenud, ma arvan. Need õppetunnid siin on küll viisakalt kirjeldatud. Tegelikult võiks öelda näiteks, et kolmanda õppetunni võiks sõnastada niimoodi: riik pole suutnud vaktsineerimise vajalikkust inimestele selgitada, pole loonud selleks võimalusi ja protsesse juhtinud adekvaatselt. Aga ma tuletan jälle meelde: meie komisjonis on neid istungeid olnud lugematult. Näiteks perearstide juht doktor Vallikivi rääkis meile, kuidas 5. mail – või oli 15. mai – anti korraldus terviseministeeriumist, et puhake jalga vaktsineerimise koha pealt. Ja puhkasidki, 425 nimistu perearstid puhkasidki jalga paar kuud, kuna siis oli, mäletate, selline mees nagu Seer ja olid suured kampaaniavaktsineerimised. Raisati lihtsalt aega, mida oleks võinud ära kasutada. See on üks väike näide sellest, et tõesti need signaalid on olnud väga vastandlikud. Tulemus on see, kus me praegu oleme, ja ma arvan, et see, et me kaks korda oleme maailmarekordi teinud selle aasta jooksul peaministri juhtimisel – noh, ega see kõige paremat asja ei näita.

Aga kui nüüd tulla tagasi selle põhiküsimuse juurde, seesama tegevuspõhine eelarve, siis sellest praegu ei jõua rääkida, et tegelikult selline arusaadavus on selgelt vähenenud ja võrreldavus samuti. Siin kolleeg Sõerd mainis ära, et üks paljudest mõõdikutest, aga ei ole seda mõõdikut, kuidas valitsuse efektiivsust ja arukat tegevust hinnata, see on nagu kaduma läinud vahepeal.

Nii et ühelt poolt kokku võttes ma tahaksin tänada Riigikontrolli. See on üks institutsioon, mis pidevalt ja väga efektiivselt peegeldab. See raport, vaadake, on mingi 24 lehekülge ainult, võtab kokku kõik selle kupatuse. Aga see küsimus, mis mul jäi ja millele riigikontrolör ei vastanud, et tõesti ainult kaheksal omavalitsusel vähenesid tulud. 200 miljonit valitsus andis jah igaks juhuks, et väheneb, ja umbes sama palju said, eks ju, aga kaheksal vähenes. Selle peale me võiksime mõelda, miks ainult näiteks Ida-Viru suurtel linnadel ja Mulgi vallal vähenes, teistel ei vähenenud. See on selline retooriline küsimus kolleegidele, et mis ühendab neid asju, et miks sealpool juhtus nii, aga mujal enamikul ei juhtunud.

Nii et huvitav lektüür, mida on alati huvitav lugeda ja mõelda, ja mitte ainult mustvalgelt mõelda, et keegi on siin paha ja keegi on ... Tegelikult me vastutame kõige eest. Mäletate, alles hiljuti oli jutuks, et me ei tea, kas need numbrid, mis riigieelarves on, üldse on õiged või sajad miljonid lendavad siia-sinnapoole. Nii et loodan, et edaspidi seda ei ole. Aitäh!

18:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus. Mart Võrklaev, palun!

18:04 Mart Võrklaev

Aitäh! Tegemist ei ole niivõrd küsimusega kui sellega, et mu nime mainiti. Kolleeg Peeter Ernits muretses,  kas ma kuulasin, mida täna peaminister Kaja Kallas infotunnis rääkis, sest mind ei olnud saalis. Mind saalis ei olnud, aga kuna on kaugistung, siis kodus kuulasin küll. Seal oli just, et EKRE saadikud eilsete pealkirjade põhjal ründasid, et Riigikontrolli töö ütleb suuresti, justkui praegune valitsus ei saaks hakkama ja probleemid on seal. Aga tegelikult ju Kaja Kallas seda prooviski selgitada ja see on siin kõlanud, et see audit puudutab siiski suuresti esimest ja teist lainet. Seal on ka kirjas mitmed asjad, millest on esimeses ja teises laines õpitud ja mis on nüüd paremini läinud, ning loomulikult ka mõned vead, mis on praegu tehtud. Nagu riigikontrolör ütles, vigu ikka kriisi ajal tuleb ette. Aga tuleb lihtsalt rõhutada, et EKRE oli siis valitsuses. See oli see point, mida peaminister proovis selgitada, et see on ikkagi õppetundide kaardistus ka varasemast ajast ja eks siit õppida on meil kõigil.

18:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo ... Vabandust! Ei palu teid. Ei, ei palu, näete. Väga vabandan, aga mis siin teha! Kalle Grünthalil on protseduuriline küsimus.

18:06 Kalle Grünthal

Ma tänan! Jah, siin praegu hetkel on Reformierakonna poolt jäänud selline kõne üles, et siin ei ole tegemist selliste apsakatega, vaid see on ikka EKRE delo. Aga ma tuletan siiski meelde, et vaktsineerimised ja muud asjad hakkasid alles jaanuarikuus peale, nii et mina usun küll, et riigikontrolör on väga põhjalikult ja väga edumeelselt käsitlenud ka osaliselt kolmandat lainet. Nii et kogu vastutus on ikkagi Kaja Kallase valitsusel.

18:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! No see ka nüüd protseduuriline küsimus ei olnud, aga liigume edasi. Nüüd tõesti, Tarmo Kruusimäe, ma palun teid siia Riigikogu kõnetooli. Palun!

18:06 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea pealik! Head töökaaslased! Riigikontrolli tulek Riigikokku – kõik on elevil, just nagu jõuluvana [tuleks], aga seda võrdlust me ei saa tuua, sest vitsapoliitika on see, millest me ei tohi rääkida. Aga jah, opositsioon alati hõõrub käsi ja koalitsioon on see, kes mõtleb: "No mille eest me nüüd saame?" Täna tegelikult, kuna meil on toonud see aeg sellise olukorra, kus meil on võim vahetunud, siis me võime leida ühisosa. Selleks ühisosaks on meil need inimesed, kes on jäänud neid ametikohti täitma ja kes on ka näiliselt või kaudselt vastutavad selle eest.

Kommunikatsioon on tõesti olnud kehv ja see on koht, millest ei saagi kuidagi kohe paremaks. See, et inimestel on hirmud, see, et inimestel on teadmatus, see, et mõned inimesed lihtsalt pelgavad võib-olla nõela, see, et võib-olla mõned usulistel kaalutlustel ei lase verevahetust teha ega midagi sellist – nende inimestega on vaja rääkida, nendega on vaja rääkida ja nendega on vaja rääkida. Mäletate, et 28. aprillil eelmisel aastal võttis Terviseamet neli PR-inimest tööle, eeldades, et suhtlus läheb paremaks. Ei. Sellel aastal me aga märkasime, et kevadel hakati inimesi, kes pelgasid, sildistama, lihtsalt lamemaalasteks nimetama. See tekitab tegelikult inimestes rohkem trotsi.

Seda teadmatust on palju. Kui ma saan öelda ühe hea kommunikatsioonivõtte, siis see oli eelmisel nädalal "Aktuaalses kaameras", kus näidati ühte vanaprouat, kes ütles, et jah, ma põdesin selle haiguse läbi, aga meie külas mitte keegi ei julgenud vaktsineerida, sellepärast et meile oli antud sellist informatsiooni. Me peamegi jõudma nende inimeste juurde ja rääkima nendega, nagu ka Aadu Must siin vahepeal ütles, et jalgpallurile jalgpallurite keeles ja IT-mehele IT-meeste keeles.

Riigikontroll. Minu meelest on alati hea ka see, et ta ei pea pooli valima. Ma julgen siinkohal öelda, et üks esimesi põgusamaid, aga mitte kunagi meelest minevaid kohtumisi oli see, kui ma pöördusin Janar Holmi poole, et mida hekki, et te kolme tonniga seal Tartu Ülikoolis neid mingeid veekraane tõstate. Ja see vastus, mis tuli, see oli nii imeline. See oli nii kuldne. Ma ei hakka siinkohal selle juurde pöörduma, aga te võite kõik mu käest küsida. Just selliselt ongi vaja lihtsalt vastata inimeste küsimustele.

Isamaa on Riigikontrolli usku. Loomulikult, me oleme alati, kui me oleme valitsuses olnud, tõmmanud saba jalge vahele, et mille eest me saame. Aga meil on julgust tunnistada enda vigu. Nüüd see tagasiulatuvalt ongi näha võib-olla nendest kitsaskohtadest. See võib-olla sätib ka erakonnas inimeste, ütleme, sõnumi tähtsuse järjekorda, kes kunagi mingi asja suhtes oli skeptiline ja kes ei olnud skeptiline. Kollektiivne vastutus või vastutuse mittevõtmine on see probleem. Ja see ei ole ainult selles kriisis. Riigikontrolör juhtis tähelepanu juba aastale 2011.

Ma juhin tähelepanu siinkohal aastale 2018, kui Tallinnas mängiti läbi Lasnamäe keemiareostuse katastroof. Seda mängiti läbi telefonitsi. 60% telefoninumbritest, mis oli antud, ei vastanud, sest iga asutus arvas, et me paneme kellegi. Kelle me paneme? Kes meil on? Paneme OTK. Neid numbreid isegi enam ei olnud olemas. Me olime kriitilised tollel hetkel, me peaksime kriitilised olema ka praegusel hetkel. Kui mõni inimene vastutab selle eest ja ta ei ole suunanud enda telefoni, lauatelefoni enda telefonile, siis see inimene ei pea seal töötama. Niikaua, kui meil ei hakka personal vahetuma, meil ei muutu mitte muhvigi ja me jäämegi kogu aeg heietama seda, et me teeme vigu. Aeg on selleks, et erakorralises olukorras, mida meil välja ei ole kuulutatud, me peaksime erakordselt julgeid otsuseid vastu võtma.

Õiged otsused raskel ajal – see on Isamaa loosung. Suur tänu, Janar, tehtud töö eest! Aitäh!

18:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See oli siis Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Tarmo Kruusimäe. Liigume edasi. Palun siia Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemetsa.

18:12 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud riigikontrolör! Kõigepealt suur tänu selle aruande eest! Tegelikult, ütleme niimoodi, et see, mida me kõik üht‑ või teistpidi oleme siin kuude või võib-olla ka aastate jooksul tundnud, on nüüd kirja pandud pädeva institutsiooni poolt ja meie ette toodud. Peab ütlema, et olukord on tõesti halb, äärmiselt halb.

Üks punkt sellest aruandest võtab minu arvates selle olukorra päris hästi kokku. Tsiteerin: "Riigikontrolli arvates on kommunikatsioonikakofoonia vältimise eelduseks, et kõigepealt saavad otsustajad ise ühtmoodi aru, mida ikkagi otsustati. Lisaks sellele on vaja teada, kas üldse otsustati, ja mis eriti oluline – miks otsustati just ühe või teise lahenduse kasuks." Mõnes mõttes, olgem ausad, on väga piinlik, väga kurb ja tegelikult riigijuhtimise juures väga hirmus, et me peame tõdema, et olukord riigijuhtimise ja kriisijuhtimise juures selline on.

Ma arvan, et meie seas on väga palju neid, kes tahaks täna öelda, et peaminister pole oma tööga hakkama saanud. Mina isiklikult arvan, et ta selles küsimuses ei ole hakkama saanud. Kindlasti terviseministri kohta arvatakse sama ja veel väga paljude kohta, aga võib-olla praegusel hetkel ei ole see õige koht, kus kohas peaks tegelema näpuga teineteise peale näitamisega, mida me siin saalis päris palju kuulnud oleme. Selleks on meil loodetavasti natuke rohkem aega hiljem.

Praegu on mõned olulisemad asjad, mis ära tuleks teha. Üks oluline asi on vaktsineerimise [tempo] üles saada. Vaat selle vaktsineerimise suurendamise suhtes selles olukorras, mida kõike see aruanne kirjeldab, me peame mõistma, et seda on keeruline teha niimoodi, et me jätkame samamoodi, nagu me siiani teinud oleme. Ilmselgelt selline töö, selline tegevus ei ole andnud mitte mingit tulemust. Me peame midagi tegema teistmoodi, et saavutada tulemust.

Üks oluline asi, ma arvan, mis selle teistmoodi tegemise juures teha tuleks, on see, et täna peaks erinevad poliitilised jõud koostööd tegema ja ühiselt proovima leida lahendusi olukorra normaliseerimiseks. Palju on usaldamatust riigi vastu, usaldamatust poliitikute vastu ja ükspuha kui suure tööga täna valitsuses keegi proovib seda usaldust tagasi võita, see on päris keeruline, võib-olla isegi selles ajavahemikus võimatu. Kui sul ei ole usaldust, siis tähendab, et sinu sõnumit ei kuulata või ei kuulda, mis tähendab seda, et ega inimesed niisama kergelt vaktsineerima ei lähe.

Selleks on vaja koostööd. Ühesõnaga, see peaks tähendama seda, et me siin Riigikogu saalis peame debatti ja püüame koos otsustada ja neid lahendusi otsida. Meil oleks vaja, et iga erakond suudaks konkreetset asja öelda oma toetajatele ja neile, kes nende peale loodavad. Ma arvan, et nende suust kõlaks need sõnumid palju usutavamalt ja see oleks inimeste jaoks usaldusväärsem info.

Ma vaatasin, 1637 inimest on koroonaviiruse tõttu Eestis surnud.

Palun kas lisaaega saaks kolm minutit?

18:16 Esimees Jüri Ratas

Saab küll, aga selleks peab soovi avaldama. 

18:16 Lauri Läänemets

Ma siis palun. 1637 inimest on Eestis selle perioodi jooksul surnud koroonasurma. Tegelikult vahet ei ole, kas nad on surnud selle kriisi algusaegadel või lõpuaegadel – inimesed surevad. Ma arvan, et see on üks hullemaid asju, mis ühe perekonna elus juhtuda saab, sest kõik need inimesed on kellegi vanaemad, kellegi vanaisad, kellegi isad, kellegi emad, kellegi sõbrad või kellegi töökaaslased. Minu arvates ei ole olemas mitte midagi olulisemat riigi juhtimise juures kui inimelude säilitamine, hoidmine ja selle ennetamine, et see viirus paha teha jõuaks.

Oluline asi, mis ma vaatasin: selles raportis on väga palju kirjeldatud neid toetusmeetmeid, mis puudutavad ettevõtluse poolt. Kahtlemata see on väga oluline, sest ettevõtluses on töökohad. Aga see, mis puudutab inimeste poolt, inimeste hakkama saamist, inimeste toimetulekut, ma arvan, et sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Sellepärast et meil on neid inimesi, kes otseselt saavad pihta, ja neist me mõnda oleme märganud, selles kriisis toetanud ja aidanud. Aga mõnda me pole märganud ja toetanud ja aidanud. Ja siis on meil need inimesed, kelle töö ja töökoht pole otseselt ära kadunud, aga sissetulek on seal kõvasti vähenenud. Nende inimeste toimetulek on sattunud löögi alla. Ühiskonnateadlased on seda sõnumit edastanud, et need inimesed, kes satuvad raskustesse, need inimesed, kes kuulevad päevast päeva seda, et nemad peavad pingutama, vaktsineerima, alluma neile piirangutele, kõike seda tegema selle nimel, et me kriisist üle saaks – see on väga õige sõnum –, aga kui nad teevad seda, siis nad kaotavad sissetuleku, nende toimetulek satub löögi alla. Siis ühel hetkel need inimesed pettuvad, tekib trots ja hakatakse pigem kõigele sellele vastu töötama. Sest sina pingutad, aga sinu nimel ülejäänud ühiskond ei pinguta.

Ma arvan, et kui me räägime sellest kriisist ja nendest lahendustest, siis see on väga oluline pool. Me peame neid inimesi oskama märgata. Väga raske on rääkida inimesega, kes sind ei kuula. Ta ei kuula seda riiki, ei kuula valitsust. Ta lihtsalt ei kuula, sellepärast et riiki pole tema jaoks olemas. Tegelikult riik peab inimese jaoks olemas olema, kui me tahame neid ühiseid eesmärke saavutada.

Minu ja teiste sotsiaaldemokraatide üleskutse on, me oleme teinud ettepaneku selles suunas, et erakonnad koos prooviksid lahendust leida ja tegelikult ühiskond koos prooviks lahendusi leida. Kui me jätame kellegi üksi või kui me proovime, valitsus ja opositsioon kõik eraldi pusida, siis teate, see asi ei õnnestu. Nii et head koostööd!

18:20 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ma tänan riigikontrolör Janar Holmi. Ma tänan Riigikontrolli selle väga olulise dokumendi eest, mis on "Koroonakriisi viis õppetundi". Aitäh selle eest! Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest ja oma arvamuste ütlemise eest. Sellega on 11. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


12. 18:20 Ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (423 SE) esimene lugemine

18:20 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 423 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks, ma saan aru, et ekraanile – ekraanile, jah – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti. Palun teid!

18:21 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on luua võimalused Eesti eksportijate vajaduste paremaks arvestamiseks riikliku eksporditagatisega tagatud krediidikindlustusteenuste osutamisel ning seeläbi ühtlasi ekspordi soodustamine.

Ekspordi riikliku tagamise seaduse muudatusettepanekud jagunevad kaheks. Esiteks, enamik muudatusi on vajalikud võimaluse loomiseks anda riiklikku eksporditagatist ka selliste lühiajaliste tehingute krediidikindlustuslepingute alusel, milles on määratletud tagatise võtjast erinev kindlustatud isik ehk vahendaja. Kehtiva seaduse alusel ei väljastata riiklikku eksporditagatist nende kindlustusriskide tagamiseks, mille puhul nõue ostja vastu ei kuulu kindlustusvõtjale endale, vaid temaga majanduslikku seost omavale kolmandale isikule. See tähendab, et puudub mõistlik kindlustuslahendus eksportivatele ettevõtjatele, kes soovivad ühe kindlustuslepingu alusel kindlustada kõigi grupi ettevõtjate ekspordimüügi või kes on oma müügitegevuse üles ehitanud näiteks müügile orienteeritud tütarettevõtjate kaudu. Muudatus puudutab lühiajaliste tehingute krediidikindlustust, mille puhul maksetähtajad jäävad alla kahe aasta, tavapäraselt on need maksetähtajad kuni 90 päeva.

Teise muudatusettepanekuga muudetakse piirangut samaaegselt kehtivate riiklike eksporditagatiste mahule. Seda mahtu suurendatakse seniselt 191,7 miljonilt eurolt 400 miljonile eurole. COVID‑19 puhangu tagajärjel leidis Euroopa Komisjon 2020. aasta märtsis, et lühiajaliste ekspordikrediitide jaoks üldiselt puudub piisav erakindlustusvõime ning riigid võivad käsitleda ajutiselt turukõlbmatute riskiriikidena ka Euroopa Liidu ja OECD riike. Seetõttu suurenes hüppeliselt ka ettevõtjate vajadus riikliku eksporditagatise järele.

Eelnõuga kavandatavad muudatused avaldavad positiivset mõju Eesti eksportivatele ettevõtjatele. Mõju on eksporti soosiv, sest tekib võimalus pakkuda riikliku eksporditagatisega tagatud kindlustuslahendusi senisest suuremas mahus ning kavandada ja kujundada neid lahendusi selliselt, et need vastaksid paremini ettevõtjate poolt eksportimisel tegelikult kasutatavatele praktikatele. Samuti viivad eelnõuga kavandatavad muudatused riiklike tagatiste pakkumise paremini vastavusse Eesti eksportijate vajaduste ja eksporditegevuse praktikaga. Tulemuseks on senisest kindlam juurdepääs ekspordiks vajalikele täiendavatele käibevahenditele ja kaasaegsete müügistruktuuride kasutamise võimaldamine riikliku eksporditagatise toel. See kõik parandab kohalike eksportööride konkurentsivõimet võrreldes välisriikide ettevõtjatega. Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras.

Aitäh! Palun seda eelnõu toetada.

18:24 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri. Palun!

18:24 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Jah, tõsilugu, minister andis juba ülevaate ära selle eelnõu n-ö põhifookusest. Tõesti, selle eelnõu koostamise üheks oluliseks ajendiks on Eesti eksportivatelt ettevõtjatelt tulnud tagasiside just peaasjalikult KredExi krediidikindlustusele. See tagasiside andis selgelt informatsiooni, et on vaja suurendada riikliku eksporditagatisega krediidikindlustusteenuseid. See on ka selle eelnõu üks põhisihte.

Komisjon arutas seda teemat oma 11. oktoobri koosolekul. Minister andis komisjonis selle kohta ülevaate nii nagu täna siin suures saalis. Komisjonis tundusid asjad olevat suhteliselt selged, nii et komisjoni liikmetel oli ainult üks küsimus. Sooviti teada, kui palju üldse kindlustusmakseid seoses kahjususega on aastas välja makstud. Andres Sutt andis selle kohta informatsiooni, vastates, et mahud on suht-koht väiksed olnud, praegu on krediidilimiite suurusjärgus 258 miljonit, ekspordi osakaal nendes limiitides on 72% ja riikliku eksporditagatisega limiite on 139 miljonit ning enamus nendest on lühiajalised.

Rohkem komisjoni liikmetel eraldi küsimusi ei olnud ja läksime kohe komisjonis otsustuste juurde. Otsused olid alljärgnevad: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembriks k.a (see oli konsensuslik otsus) ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (see otsus oli samamoodi konsensuslik). Aitäh!

18:26 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, tõesti suured tänud põhjaliku ettekande eest! Küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Kas fraktsioonid soovivad nüüd avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi me ei ava. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 423 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 24. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


13. 18:27 Tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (424 SE) esimene lugemine

18:27 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 424 esimene lugemine. Ma palun taas Riigikogu saali ekraanile ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti. Palun!

18:27 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitlen Vabariigi Valitsuse esitatud seaduseelnõu, millega muudame tarbijatele selgemaks ja läbipaistvamaks veebipõhiste pakkumiste otsimise ja tehingute tegemise. See on oluline, et tagada võrdsed konkurentsivõimalused ettevõtjatele ning tõsta tarbijate usaldust ja kindlustunnet internetis tegutsemisel. Eelnõuga võtame ühtlasi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mille eesmärk on ajakohastada tarbijakaitsenorme ja paremini tagada nende täitmine. Internetist ostlemisel on tehingute arv oluliselt tõusnud, kuid sellega on kaasnenud ka teatud riskid. Internetipõhises kauplemiskohas, kus erinevate kauplejate kõrval on pakkujateks ka eraisikud, ei ole tarbijale alati üheselt selge, kes on veebis sõlmitud lepingu teiseks pooleks ja kuidas kujuneb tema otsingu tulemusena esitatud pakkumiste järjestus. Probleemi ilmnemisel on seega tarbija jaoks oluline näiteks, et 14‑päevast tehingust taganemise õigust saab kasutada üksnes sel juhul, kui see [tehing] toimus professionaalse kauplejaga. Seetõttu kehtestataksegi nõue esitada vastav teave tarbijale internetipõhises kauplemiskohas enne tehingu tegemist. Sealjuures tuginetakse andmetele, mis kauba pakkuja on esitanud, ja kauplemiskoht eraldi kontrolli teostama ei pea.

Edaspidi peab tarbija veebikeskkonnas otsingut tehes saama selget teavet ka selle kohta, kui otsingu tulemus sõltub ettevõtjate tehtud maksetest ehk ettevõtja on otsingus kõrgemale kohale saamiseks reklaami ostnud või vahendanud. Veebilehel peab olema kättesaadav üldine teave tarbija otsingu tulemusel esitatavate pakkumiste järjestuse kujunemise aluseks olevate kriteeriumite kohta. Suurtele platvormidele, nagu näiteks Google või Yahoo, seda nõuet juba praegu kohaldatakse.

Täpsustame ka eksitavate kauplemisvõtete regulatsiooni ja täiendame selliste eksitavate kauplemisvõtete loetelu, mille kasutamine on alati ja kõigil tingimustel keelatud. Selleks, et tagada üksikisikutele spordi- ja kultuuriürituste piletite kättesaadavus, on keelatud edasi müüa pileteid, mis on hangitud internetirobotite abil, rikkudes nii piletite esmamüüja kehtestatud tingimusi. Samuti on kauplejal keelatud kirjeldada kaupade või teenuste kohta esitatud arvamusi ja arvustusi kaupu või teenuseid tegelikult ostnud või kasutanud tarbijate hinnangutena, rakendamata kontrollimiseks mõistlikke meetmeid.

Keelatud on ka libaarvustuste esitamine ja tarbija arvustuste väärkasutamine. Näeme ette ka uued väärteokoosseisud võlaõigusseaduses tarbijate kaitseks sätestatud nõuete rikkumise eest ning suurendame väärtegude eest ettenähtud rahatrahvi ülemmäära 400 000 euroni. Nõuete rikkumine võib mõjutada paljude tarbijate majanduskäitumist, mille tulemusel teevad tarbijad tehinguotsuseid, mida nad muul juhul ei oleks teinud ja mis põhjustavad tarbijatele majanduslikku kahju. Iga üksiku tarbija majanduskahju ei pruugi olla suur, kuid arvestades tarbijate võimalikku suurt arvu, võib õiguserikkumisega teenitav võimalik tulu olla ka märkimisväärne. Tarbijate kaitseks sätestatud nõuete parema täitmise tagamiseks ning rikkumiste ärahoidmiseks peavad karistused seepärast olema tõhusad ja heidutavad. Seaduse jõustumise ajaks on 28. mai 2022, siis hakkab kohalduma ka ülevõetav direktiiv.

Head Riigikogu liikmed, palun teil seda seaduseelnõu toetada!

18:31 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh teile selle ettekande eest! Küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi.

18:31 Raimond Kaljulaid

Austatud kolleegid! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Mul on erakordselt suur au tutvustada teile seda diskussiooni, mis oli majanduskomisjonis 11. oktoobril 2021. aastal, kus seda eelnõu tutvustas meile ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kellega oli kaasas Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel.

Komisjoni arutelu algas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnavõtuga, kus ta tutvustas Vabariigi Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellele järgnes diskussioon komisjoni liikmete vahel. Komisjoni liikmed soovisid teada ja saada selgitusi selle kohta, kas seaduse jõustumistähtajad on realistlikud. Sooviti ka teada, kuidas tagatakse nõuetest kinnipidamine ja järelevalve. Minister selgitas, et jõustumistähtajad on ministeeriumi hinnangul olnud piisavad ning järelevalvet teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, mis ongi väga õige, nagu selle ameti nimigi ütleb. Järelevalve kohta täpsustati veel ka seda, et see toimub nii tarbijate pöördumise peale, kui tarbijatele tundub, et nõuete osas on olnud olulisi rikkumisi, aga teostatakse ka pistelist kontrolli ettevõtjate üle.

Sooviti teada, kui palju toob see seadusemuudatus juurde riigile halduskulusid. Minister selgitas, et ministeeriumi tasandil täiendavaid halduskulusid ei ole ette näha ja vastavad ametikohad selle töö tegemiseks on ministeeriumis juba olemas. Küsiti ka seda, kas see toob kaasa täiendavat bürokraatiat. Minister selgitas, et täiendavat bürokraatiat see kaasa ei too, kuid ettevõtjad muidugi peavad selgete reeglite järgi esitama näiteks allahindlusi.

Selle väga tuumaka, väga sisulise arutelu lõpetuseks otsustati teha ettepanek võtta see eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembriks 2021. aastal. See otsus oli konsensuslik, kohal viibinud komisjoni liikmed kõik toetasid seda otsust. Teiseks otsustati teha Riigikogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja mul on hea meel teatada, et ka see otsus oli konsensuslik. Ma tänan teid, austatud ametikaaslased, ja olen valmis vastama kõigile teie küsimustele selle komisjoni arutelu kohta. Aitäh!

18:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ettekanne oli küll väga põhjalik, aga tundub siiski, et üks küsimus on. Heiki Hepner, palun!

18:34 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Hea kolleeg! Kas komisjonis oli ka arutelul see küsimus, et me teame, et e‑kaubanduses see raskuskese on eelkõige globaalsetel ettevõtetel ja ka seletuskirjast lugedes, kui oli juttu, miks on vaja näiteks 400 000 eurot trahvi määrata, et kutsuda korrale selliseid suuri ettevõtteid, kas oli juttu ka, et kuidas nendelt globaalsetelt ettevõtetelt seda raha kätte õnnestuks saada või kuidas neid õnnestuks korrale kutsuda?

18:35 Raimond Kaljulaid

Ma tänan teid, hea küsija, selle küsimuse eest! No lihtsasti võiks ma muidugi teile vastata, et konkreetselt selles küsimuses ei olnud komisjonis küsimusi, aga kindlasti see on oluline asi, millele te juhite tähelepanu. Meil siin Riigikogus tegutseb e-kaubanduse toetusrühm, mis ka, ma arvan, võiks seda küsimust arutada. Mis puudutab neid trahvimäärasid, siis muidugi on oluline rõhutada, et siin on teatud kaalutlusõigus, ei pea iga väikese eksimuse puhul väikeettevõtjalt nõudma 400 000‑eurost trahvi, mis oleks talle üle jõu käiv kohustus. Aga konkreetselt seda, kuidas rahvusvahelistelt ettevõtetelt, näiteks Amazonilt, seda hiigeltrahvi, mida talle saab teha, hakatakse välja nõudma, seda küsimust komisjonis ei käsitletud.

18:35 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Nüüd on võimalus fraktsioonidel avada läbirääkimised. Kas see soov on? Ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 424 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 24. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


14. 18:36 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (444 OE) esimene lugemine

18:36 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 444 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Kalle Laaneti.

18:36 Kaitseminister Kalle Laanet

Tere õhtust, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Kuna meil on täna 11 missiooni eelnõu, siis kui lubate, ma annaksin kõigi nende kohta alustuseks sellise üldise ülevaate.

Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemine kinnitab Eesti pühendumust panustada koorma jagamisse rahu ja stabiilsuse saavutamiseks maailmas. Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel on Eesti jaoks üks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteetidest, mis näitab Eestit mitte ainult kui julgeoleku tarbijat, vaid ka tootjat, ning toetab kokkuvõttes Eesti julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamist. Lisaks sellele suurendab operatsioonidel osalemine Eesti kaitseväelaste professionaalsust ja üksuste koostöövõimelisust liitlaste ja partneritega. See parandab Kaitseväe terviklikku arengut, suurendab Eesti kaitsevõimet ja tõhustab heidutust. Sellest lähtuvalt esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule täna 11 otsuse eelnõu järgmisel aastal rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemiseks.

Kindlasti on järgmisel aastal Eesti üheks peamiseks operatsioonipiirkonnaks Mali ning suurim panus Prantsusmaa juhitud sihtüksuses Takuba, millest me pärast konkreetse eelnõu juures pikemalt räägime. Koostöö prantslastega on väga hea ja selle tulemusena näeme täna Prantsusmaa sõdureid ja tanke Tapal NATO lahingugrupis Eesti julgeolekusse panustamas. Uudne operatsiooniettepanek on osaleda Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM, Euroopa treeningmissioon Mosambiigis, mille jaoks alustame Vabariigi Valitsuse korralduse alusel panustamist veel käesoleval aastal ja taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks 1. jaanuarist 2022.

Kokku on operatsioonidel osalemise mandaatide piirarv kuni 125 kaitseväelast, seda on võrreldes käesoleva aastaga 79 võrra vähem. Reaalselt plaanime, loomulikult kui saame Riigikogult mandaadid, lähetada 91 kaitseväelast. Millest see vähenemine on tingitud? Eelkõige Afganistani missiooni lõppemisest ja teisalt väheneb meie panus NATO missioonil Iraagis. Kui käesoleval aastal panustame ühekordselt väekaitserühmaga, siis järgmisel aastal jätkame ühe staabiohvitseriga.

Ma läheksin konkreetselt eelnõu 444 juurde. See on Ühendkuningriigi juhitav ühendekspeditsioonivägi, koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega kümmet regiooni riiki, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris, alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF, lühendatult, suudab tegutseda iseseisvalt või mõne suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF‑i kasutamine on paindlik, võimalikke operatsioone saavad algatada ja selles osaleda kas kõik või asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF‑i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides. JEF‑i olulisim ülesanne on olla esimene reageerija konflikti korral, sealhulgas Läänemere regioonis. JEF‑i riigid kohtuvad regulaarselt poliitiliste ja sõjaliste konsultatsioonide formaadis. Korraldatud on lauaõppusi erinevatel otsustustasanditel. Viimane kaitseministrite lauaõppus toimus 2021. aasta juulis, millel ka minul isiklikult oli au osaleda. Samuti plaanitakse kaitseministrite lauaõppus läbi viia järgmisel aastal.

Mis oleks Eesti panus? Eesti panustab 2022. aastal, juhul kui me saame Riigikogult mandaadi, JEF‑i neljaliikmelise improviseeritud lõhkeseadmete vastase tegevuse meeskonna, kolmeliikmelise strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, viieliikmelise meedikute meeskonna, õhutulejuhi, neljaliikmelise miinituukrimeeskonna ja seitsmeliikmelise toetuselemendiga, kokku kuni 24 kaitseväelasega.

Ma toon välja ka veel selle operatsiooni osalusriigid. JEF‑i juhtriik on Ühendkuningriik, Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Taani, Soome, Rootsi ja Island. Lisan veel, et JEF‑i riikide kaitseministrid allkirjastasid oma viimasel kohtumisel 2021. aasta juunis sellise poliitilise juhise, milles kinnitasid üle JEF‑i fookusena Läänemere ja Atlandi ookeani põhjaosa ning rõhutasid JEF‑i ja NATO koostöö olulisust. Osalemise õigusliku aluse annab riigikaitseseaduse § 34 lõige 6. Kulud on ette nähtud Kaitseministeeriumi eelarves. Aitäh!

18:41 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, suur tänu! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu. Palun!

18:41 Madis Milling

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid siin- ja sealpool ekraani! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 444 enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 11. oktoobri istungil, kus eelnõu esitaja esindajatena osalesid kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton.

Käesoleva aasta 12. oktoobril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe peastaapi, kus Kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Märt Plakk ja Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton käsitlesid muude missioonide kõrval ka Eesti Kaitseväe plaane Ühendkuningriigi juhitavasse ekspeditsiooniväkke panustamisel 2022. aastal. Veelgi põhjalikuma ülevaate julgeolekuolukorrast Eesti Kaitseväe osalusega missioonipiirkondades said komisjoni liikmed riigikaitsekomisjoni k.a 26. oktoobri istungil Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste esindajatelt.

Eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut panustada 2022. aastal sarnaselt käesoleva aastaga vajaduse korral kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisu. Koostöö JEF‑i raames on Eestile oluline, sest JEF‑i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Põhja-Euroopas ja Kaug-Põhjas. Samuti on osalemine JEF‑is Eesti jaoks loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ja sõjalisele koostööle Ühendkuningriigiga. Lisaks tähendab see Eesti Kaitseväele ka olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit.

Menetluslikest otsustest. Riigikaitsekomisjon määras siinkõneleja k.a 11. oktoobri istungil juhtivkomisjoni esindajaks ning teeb Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjon teeb Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Tänan!

18:44 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 444 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. novembri kell 10.30. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


15. 18:44 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu (445 OE) esimene lugemine

18:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis" eelnõu 445 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Kalle Laaneti. Palun!

18:45 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Selle otsuse eelnõu aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsus luua väljaõppemissioon, Euroopa Liidu treeningmissioon Mosambiigis. Otsuse tegemisel lähtuti Mosambiigi Vabariigi presidendi 3. juunil 2021. aastal esitatud abipalvest. Eesmärk on toetada Mosambiigi relvajõudude sõjalise võime arendamist ja selle saavutamiseks keskendutakse järgmistele valdkondadele: Mosambiigi relvajõudude väljaõpe, nõustamine ja panustamine kiirreageerimisjõudude sõjalise juhtimise struktuuride ja mehhanismide väljatöötamisse. Eesti panus oleks üks õigusnõunik, kes alustaks teenistust käesoleva aasta detsembris. Aitäh! 

18:46 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on üks küsimus. Ruuben Kaalep, palun!

18:46 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Teadaolevalt on jaanuaris 2017 Mosambiigi ja Venemaa valitsuse vahel sõlmitud sõjalise koostöö leping. Minu küsimus on, milline teadlikkus selle lepingu asjaoludest on Eesti Kaitseministeeriumil või Välisministeeriumil. Kuidas te olete võtnud arvesse selle lepingu olemasolu seonduvalt Eesti Kaitseväe missiooniga Mosambiigis? Milline on Venemaa ja Mosambiigi vahelise koostöö laiem kontekst, silmas pidades julgeolekuolukorda?

18:46 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse ja tähelepanu juhtimise eest! Ma ei tea, kas Välisministeeriumil on selline info. Minul selline info puudub. Aga ma täpsustan seda ja annan kindlasti tagasisidet.

18:47 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Palun nüüd ekraanile riigikaitsekomisjoni esimehe Enn Eesmaa.

18:47 Enn Eesmaa

(Kaugühendus)

Tere õhtust! Ma loodan, et mind on kuulda. 

18:47 Esimees Jüri Ratas

Teid on kuulda, aga üsna halvasti. Püüame heli parandada.

18:47 Enn Eesmaa

Nõnda. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu kaitseministri ja Kaitseministeeriumi ametnikega oma selle aasta 11. oktoobri istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Eelnõu riigikaitsekomisjoni esindajaks määrati siinkõneleja ja ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks istungi juhataja nõusolekul selle aasta 22. november kell 10.30. Tänan! 

18:48 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile väga põhjaliku ettekande eest! Hetkel küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 445 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Esimene lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


16. 18:48 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (446 OE) esimene lugemine

18:48 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 446 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Kalle Laaneti. 

18:49 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Selle otsuse eelnõu sisu on Ameerika Ühendriikide juhitav ISIL-i vastane rahvusvahelise koalitsiooni sõjaline operatsioon Inherent Resolve, mille eesmärk on ISIL-i vastane võitlus esmajoones Iraagis ja Süürias. Operatsiooni teiseks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Eesti panus oleks, loomulikult kui Riigikogu selle mandaadi meile annab, 2022. aastal operatsioonil üks staabiohvitser. Tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest ning tingituna operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamise vajadusest, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv (10) vajaduse tekkides Eestil operatsiooni täiendavalt ja paindlikult panustada. Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil. Aitäh!

18:49 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister ... Kas on kellelgi küsimusi? On. Kalle Grünthal, palun!

18:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te ütlesite praegu, et Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistes operatsioonides. Ütleme, sellises olukorras, kus see riik on, on väga küsitav sellise väljendi kasutamine, kuna seal võib sõjaline olukord tekkida iga minutiga. Ma ei taha öelda, et tekib, aga võib tekkida. Seega see väljend, et sõjalises operatsioonis ei osale, ei ole vist päris korrektne.

18:50 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh tähelepaneku eest! Selle saab protokolli lisada.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Kas on veel küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit, aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa.

18:50 Ants Laaneots

Austatud Riigikogu istungi juhataja, kaitseminister, head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 446 enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 11. oktoobri istungil, kus eelnõu esitaja esindajatena osalesid kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton. Eelnõuga seonduvat käsitleti ka k.a 12. oktoobril toimunud riigikaitse- ja väliskomisjoni ühisel väljasõiduistungil Kaitseväe Peastaapi, kus Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Märt Plakk ja Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton andsid sissevaate Eesti Kaitseväe käimasolevasse missiooni ning käsitlesid muu hulgas ka ettevalmistusi otsuse eelnõus sätestatud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve osalemiseks. Lisaks eelnimetatud istungile said komisjoni liikmed riigikaitsekomisjoni k.a 26. oktoobri istungil Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste esindajatelt ülevaate ka julgeolekuolukorrast Eesti Kaitseväe osalusega missioonipiirkondades.

Kokkuvõttes on riigikaitsekomisjon saanud põhjaliku ülevaate operatsioonist Inherent Resolve ja Eesti planeeritavast panusest. Operatsioon Inherent Resolve keskendub stabiliseerimise toetamisele Iraagis ja Süürias ning toetab Iraagi valitsust julgeolekuvallas. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat tööd Iraagi valitsuse ja NATO-ga. USA juhitava tahtekoalitsiooni operatsioonil osalemine toetab ka Eesti ja USA tihedat liitlassuhet ning kaitse- ja julgeolekualast koostööd. Ühtlasi annab operatsioonil osalemine Eesti Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa, ütleme nii, Kaitseväe terviklikule arengule.

Oluline on märkida, et tulenevalt Iraagi väljaõppe vajadustest, operatsiooni võimalikust rõhuasetuse kohandamisest ja Eesti soovist panustada koos võtmeliitlastega rahvusvahelise stabiilsuse toetamisse võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv, see on kümme kaitseväelast, Eestil operatsiooni Inherent Resolve vajaduse tekkides täiendavalt ja paindlikult panustada. Jätkuvalt kehtib, et Eesti kaitseväelased ei osale sõjalistel operatsioonidel Süüria territooriumil (on mõeldud, et ettekavatsetult). Kui on sellised juhused, et tullakse kallale ja kõik muu [selline], siis see on juba teine situatsioon.

Nüüd eelnõu kohta käivad riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon määras mind k.a 11. oktoobri istungil juhtivkomisjoni esindajaks ning teeb Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjon teeb Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Tänan!

18:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

18:54 Kalle Grünthal

Aitäh! Selles seletuskirjas on konkreetselt kirjas, et läbi selle missioonil osalemise Iraagis aitab Eesti aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisele ...

18:55 Ants Laaneots

Lõuna-Hiinas?

18:55 Esimees Jüri Ratas

Vabandust! Palun, härra Grünthal, sõna on teil!

18:55 Kalle Grünthal

... läbi osalemise missioonil Iraagis aitab Eesti aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisele ja NATO kollektiivse julgeoleku tugevdamisele ning seeläbi Eesti toetab Eesti liitlasi, partnerriike terrorismivastases võitluses. Seda eesmärki saavutatakse kümne kaitseväelasega. Ma küsin, mitu kaitseväelast on vaja, et terrorism üldse ära lõpetada.

18:55 Ants Laaneots

Kulla kolleeg, on 11 eelnõu, mis käsitlevad Kaitseväe missioone. See tähendab, et kui me paneme igasse 200 meest sisse, siis kujuta ette, kui palju [mehi] peaks välja saatma. Selles ongi idee, et meie osalus, eriti NATO liikmesriikide [puhul], toetab ka meie liitlas[suhteid]. See tähendab, et kui meile tahab keegi appi tulla, ja nad on juba tulnud appi, siis nad tulevad ka sellisel juhul appi. Eriti oluline, tähtis ja hinnaline on meie jaoks muidugi USA, selles ei ole kahtlust.

18:56 Esimees Jüri Ratas

Jaa, protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

18:56 Kalle Grünthal

Ma, jah, tahaksin ühe protseduurilise asja öelda. Härra Laaneots, ma natukene eksisin selle küsimuse esitamisel: see puudutas järgmist missiooni, kus on tõesti kümme kaitseväelast. Minu küsimus, see, mis ma tahtsin küsida, [puudutas] viit kaitseväelast. Aga muidugi ma väga tänan selle vastuse eest – te suutsite minu valeküsimusele õige vastuse anda.

18:57 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Hea protseduurilise küsimuse küsija, ma tänan ka teid vea tunnistamise eest! Ja saame siit tõesti nüüd edasi minna. Tõesti, suur tänu! Ja nüüd läbirääkimiste voor. Kes soovib avada? Palun! Ei soovita. Siis ei ava neid. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Eelnõu 446 esimene lugemine on lõpetatud ja 16. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


17. 18:57 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (447 OE) esimene lugemine

18:57 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu 447 esimene lugemine. On hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Kalle Laaneti. Palun!

18:58 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! NATO missioon Iraagis loodi Bagdadis oktoobris 2018. Riigikogu liige Kalle Grünthal siin just varasemalt viitas, mis see eesmärk oli. Eesti panus oleks järgmisel aastal, kui Riigikogu loomulikult selle mandaadi kinnitab, üks staabiohvitser, nagu me panustasime ka käesoleva aasta esimesel poolel. Aga ma tahan ära markeerida ühe asja. Käesoleval aastal panustab Eesti ühekordselt väekaitserühmaga Taani kui NATO missiooni Iraagis juhtriigi kompanii koosseisus ajavahemikul juuni 2021 kuni detsember 2021 kokku 37 kaitseväelasega, mis on moodustatud Kaitseliidu baasil. Kaitseliidu baasil moodustatud rühm siis, eks ju, mille ülesandeks on lähikaitse Bagdadis. Kui ma külastasin seda kompaniid Iraagis, siis nad jätsid tõesti sügava mulje. Seal ei olnud mitte mingit vahet selles, kas tegemist on kaitseliitlastega või elukutseliste sõjaväelastega. Aitäh!

18:59 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on selle põhjaliku ettekande peale üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

18:59 Kalle Grünthal

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Eesti panus on siis see, et me toetame Eesti liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses, ja seda vist ka pärast 1. detsembrit. Mul on väga selgelt meeles see, et täpselt sama missiooni ja sama eesmärgiga me läksime ka Afganistani. Jamasime seal kümme aastat, kaotasime sõdurite elusid ja tulemus on see, et tulime sealt põhimõtteliselt peksa saanud koertena tagasi. Terrorismivastane panus osutus nulliks. Kui positiivseks te hindate selle lähiajaloo näite põhjal seda missiooni?

19:00 Kaitseminister Kalle Laanet

Mina isiklikult, pärast Iraagi külastamist, olen positiivselt meelestatud. Kui hinnata Afganistani missiooni, terrorismivastast missiooni, siis kui liitlased ja ka Eesti ei oleks sinna läinud, me täna ju ei tea, mis tegelikult oleks juhtunud. Nii et mina ei loe küll Afganistani missiooni läbikukkunuks.

19:00 Esimees Jüri Ratas

Oudekki Loone, palun!

19:00 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Ka minu küsimus on mõneti sarnane eelneva, kolleegi esitatud küsimusega. Kas teil on informatsiooni, kui kaua see Iraagi missioon veel on planeeritud kestma ehk kunas meie head liitlased, näiteks Ameerika Ühendriikides, võivad otsustada, et aitab ka selle sõja pidamisest?

19:01 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea küsija! Meie küsime siin mandaati üheks aastaks. Ma ei oska hinnata, kui pikalt üleüldse plaanitakse seda NATO missiooni Iraagis pidada.

19:01 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep.

19:01 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea minister, te ütlesite, et kui me ei oleks Afganistani läinud, siis me ei teaks, mis seal praegu oleks. Aga kas see ei ole natukene selline ohtliku ukse avamine, sest tegelikult saab ju iga maailma riigi kohta öelda, et kui me nüüd sinna sõjaliselt sisse ei tungi, siis me ei tea, mida seal tulevik toob, sest tulevik on ju paratamatult ennustamatu. Kas te ei leia, et see on natukene selline väga halva pretsedendi loomine, kui me sellise argumendiga hakkame põhjendama oma välismissioone?

19:02 Kaitseminister Kalle Laanet

Minu vastus oli küsimusele, kas me oleme koos liitlastega selle missiooni käigus läbi kukkunud. Mina ütlesin sellele vastuse, et minu arvates me ei kukkunud sellega läbi, kuna me ei tea, mis oleks juhtunud siis, kui seda missiooni ei oleks toimunud.

19:02 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun! 

19:02 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Ma mäletan, et me oleme pikendanud Afganistani missiooni siin korduvalt sellise õõnsa jutuga. Aga nüüd Afganistani totaalse läbikukkumise tulemusena on analüütikud, olen lugenud ka mina, rääkinud, et suur tükk oli ka veel Iraaki minna, et see lõi selle põhja alt ära, nagu maal öeldakse, algselt. Ma küsin sinult, kas praegusel hetkel on arukas jälle pikendada ja minna sinna. Mis siis järgmisel aastal näiteks võib juhtuda?

19:03 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Me taotleme mandaati ühele staabiohvitserile. Küsimus on märgis, et me oleme liitlastega ühtsed.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid, rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Heiki Hepneri. Palun!

19:03 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu 11. oktoobri istungil, kus esinesid kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton. Ka 26. oktoobril sai seda teemat arutatud. Riigikaitsekomisjonil oli istung, kus Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste esindajad andsid põhjaliku ülevaate julgeolekuolukorrast Eesti Kaitseväe osalusega missioonides ja nendes piirkondades, sealhulgas ka Iraagis.

Kui minna menetluslike otsuste juurde, siis olgu lisatud, et kõik otsused tehti komisjonis konsensuslikult. Ka mind määras komisjon siia ette kandma konsensuslikult. Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks 22. novembri kell 10.30. Tänan!

19:05 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile hea ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 17. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


18. 19:05 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (448 OE) esimene lugemine

19:05 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 448 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Kalle Laaneti. Palun!

19:05 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Missiooni esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine, kasutades selleks õhu-, satelliidi- ja merelisi võimeid. See hõlmab ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevade inspekteerimist, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast. Lisaks sellele toetab missioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist, kogudes sellekohast informatsiooni ja viies läbi õhupatrulle.

Eesti panus oleks see, et Eesti jätkaks operatsioonile panustamist ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Roomas. Eelnõus sätestatud kaitseväelaste piirarv on kuus, mis võimaldab vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada. Sellega ma lõpetaksin praegu.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka mõned küsimused. Peeter Ernits, palun!

19:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, ma olen varemgi selle kohta küsinud, minimaalse esindatuse [kohta] seal. Praegu üle mere neid Aafrika poegi liiga palju ei tule. Aga mida see üks staabiohvitser seal Roomas tegelikult teeb? Äkki natuke valgustad meid, milline see seis merel praegu on? Staabiohvitser istub küll Roomas, aga mida tema seal näeb ja mida kasulikku ta teeb?

19:07 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Riigikogu liige, küsimuse eest! Eesti jaoks on ääretult oluline järjepidevuse tagamine Euroopa Liidu tegevuses Vahemere regiooni julgeoleku tagamisel. Osalemine Euroopa Liidu sõjalisel missioonil Irini on Eestile oluline nii välis- kui ka kaitsepoliitiliselt. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse missiooni, mis suurendab läbi ÜRO relvaembargo rakendamise Liibüas julgeolekut Euroopa Liidu lõunapiiril. Samuti suurendab osalemine Euroopa Liidu missioonidel Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti kaitseväelastele võimaluse saada mitmekülgseid operatsioonikogemusi. Ja kui me räägime staabiohvitserist, siis staabitöö on rahvusvahelisel tasandil ääretult oluline.

19:08 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Ma usun, et me oskame ise lugeda seda seletuskirja, mida te tsiteerisite praegu siit puldist Peeter Ernitsa küsimusele vastamisel, selles osas ei ole mõtet vaeva näha. Aga ma küsin sellise [asja kohta], mida siin seletuskirjas sees ei ole. Kuna siin räägitakse relvaembargo rakendamisest ja muudest kaitsepoliitilistest tegevustest, siis kirjeldage palun täpsemalt, milliseid tulemusi on see tegevus seal andnud. Loetlege üles mõned toimingud, mida selle missiooni käigus on saatnud edu.

19:09 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud Riigikogu liige! Ma kujutan ette, et täitevvõim peab alati tegema kõik selleks, et Riigikogu liikmel oleks võimalikult lihtne, kasvõi seletuskirja ette lugema. Nagu ma selgitasin, siis staabitöö on konkreetselt meie staabiohvitseri ülesanne ja kõik tegevused, mis on rahvusvaheliselt suunatud riskide maandamiseks, annavad vähem või rohkem tulemusi, et meil oleks turvalisem.

19:09 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:09 Kalle Grünthal

Aitäh! Tähendab, ma tuletan teile meelde veel kord, et katsuge nüüd teie ka minu küsimusest aru saada. Ma küsisin, millised tegevused on seda eesmärki täitnud. Rääkige tulemustest. Mitu relvalaeva on kinni võetud jne? Saite mu küsimusest aru? Ma tahan teada tulemust, mis on eelnevalt saadud.

19:10 Kaitseminister Kalle Laanet

Te saate selle vastuse kirjalikult.

19:10 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:10 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Sa kahjuks mu küsimusele ei vastanud. Ohvitser ohvitseriks ja märk märgiks, aga mis seal merel praegu tegelikult toimub?

19:10 Kaitseminister Kalle Laanet

Hea küsija, ma tõesti hetkel ei oska öelda, mis merel toimub.

19:10 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Alar Lanemani.

19:10 Alar Laneman

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kaitseminister! Head kolleegid! Sarnaselt käesolevale aastale soovime kuni kuue Eesti kaitseväelasega jätkata ka 2022. aastal panustamist EUNAVFOR Med/Irini ehk Euroopa Liidu merejõudude missioon Vahemerel sõjalisse missiooni.

Euroopa Liidu missiooni põhieesmärk on suunatud ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüale ning illegaalse naftaekspordi tõkestamisele Liibüast, samuti Liibüa piirivalve ja mereväe väljaõppele ning ülesehitamisele. Lisaks tegeleb missioon ka inimkaubanduse tõkestamisega. Osaledes missioonil täidab Eesti järjepidevalt oma Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevaid liitlaskohustusi, mis muu hulgas suurendab Eesti välispoliitilist nähtavust. Eestiga kokku panustavad sellele missioonile 24 Euroopa Liidu riiki.

Selle aasta 12. oktoobril toimus riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe Peastaapi, kus Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi esindajad andsid meile ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega toimuvatest rahvusvahelistest missioonidest. Selle aasta 26. oktoobril said riigikaitsekomisjoni liikmed Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste esindajatelt ülevaate julgeolekuolukorrast missioonipiirkondades, kus Eesti Kaitseväe personal ja üksused osalevad.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu koos kaitseminister Kalle Laaneti ja Kaitseministeeriumi ametnikega oma selle aasta 11. oktoobri istungil. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Samuti otsustati riigikaitsekomisjoni eelnõu esindajaks määrata Alar Laneman. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks istungi juhataja nõusolekul selle aasta 22. november kell 10.30. Tänan!

19:13 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma väga tänan hea ettekande eest! Küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Eelnõu 448 esimene lugemine on lõpetatud ja 18. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


19. 19:13 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu (449 OE) esimene lugemine

19:13 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 19. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" eelnõu 449 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Kalle Laaneti.

19:14 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! NATO reageerimisjõudude loomine otsustati tippkohtumisel 2002. aastal. NRF (NATO Response Force) on kõrgvalmiduse üksus, mis suudab ellu viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis. Mis on selle võtmeroll? [Selleks on] just nimelt NATO lühikese etteteatamisajaga kollektiivkaitse operatsioonide käivitamine. Isikkoosseis on 40 000 sõjaväelast, kes alluvad otse SACEUR-ile (Supreme Allied Commander Europe) ehk Euroopa kõrgemale ametikandjale NATO struktuuris. Selle koosseisus on 2–7-päevases valmiduses olev kiirreageerimisjõud.

Lisaks sellele täidab Eesti oma liitlaskohustusi, panustades ka NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness Initiative ehk NRI) alates 2021. aasta algusest. See lepiti kokku NATO tippkohtumisel Brüsselis 2018. aastal ja selle vägedega täitmine kuulutati ametlikult välja NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel Londonis 2019. aasta detsembris. Algatuse eesmärk on tõsta liitlaste vägede valmidust: 30 mehhaniseeritud pataljoni, 30 õhueskadrilli ja 30 lahingulaeva on vajadusel valmis siirma kuni 30 päeva jooksul, et oleksime vajadusel valmis oma vägedega kiiresti reageerima, sh kollektiivkaitse olukordades. Need üksused on lisaks juba NRF-is olevatele vägedele. 

Eestil on plaan panustada – loomulikult juhul, kui Riigikogu selleks mandaadi annab – 2022. aasta esimesel poolaastal miinijahtijaga ja kogu aasta vältel ülema ja staabiga sinna samasse miinitõrjegruppi, staabiohvitseridega õhuväeosa juhatuses ning erioperatsioonide sihtüksuse ja staabiohvitseridega erioperatsioonide osaväes kokku kuni 80 kaitseväelasega. Eesti eesmärk on panustada lisaks NRI-sse mehhaniseeritud jalaväekompanii ja toetuselemendiga kokku kuni 200 kaitseväelasega. NATO reageerimisjõudude kasutamise otsustab NATO ühehäälselt, mis tähendab seda, et neid jõude saab kasutada ainult Eesti nõusolekul. Aitäh!

19:16 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

19:16 Kalle Grünthal

Aitäh! Põhiseaduse § 128 lõige 1 sätestab konkreetselt ära, et Kaitseväe kasutamise välismissioonidel otsustab ikkagi Riigikogu. Praegu te tulete meie käest küsima luba kuni 80 kaitseväelase kasutamiseks ehk meie mandaat on 80 inimest. Samas teie seletuskirjast nähtub see, et kui tekib vajadus kollektiivkaitseoperatsioonis osaleda, siis annab üksusele korralduse Vabariigi Valitsus teie, kaitseministri ettepanekul ja sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud ka eelnõus toodud piirangutega kaitseväelaste arvu osas. Sisuliselt tähendab see seda, et kui me praegu anname mandaadi kasvõi ühele, siis teie ettepanekul võib sinna korraga 1000 või 2000 meest juurde saata.

19:17 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea küsija! Tohib, ma alustan eelmisest küsimusest, mida te eelmise eelnõu kohta küsisite? 30. septembri seisuga on kinni peetud 4002 laeva, et neid kontrollida. See on vastus eelmisele küsimusele, mille ma lubasin kirjalikult anda.

Mis puudutab praegust küsimust, siis osalemise õigusliku aluse annab riigikaitseseadus nii kollektiivkaitseoperatsioonil – § 33 lõige 2 – kui ka muudel juhtudel – § 34 lõige 6. Eelnõu ei reguleeri Kaitseväe kasutamist kollektiivkaitseoperatsioonil NATO liikmesriigi kaitseks, sest riigikaitseseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu.

Põhja-Atlandi leping on praegu ainus Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse operatsioonis osaleda, siis annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi Valitsus riigikaitseseaduse § 33 lõike 2 alusel kaitseministri ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud ka eelnõus toodud piiranguga kaitseväelaste arvu osas.

NRF-i ja/või NRI rakendamisel muudel juhtudel kui kollektiivkaitseoperatsioon annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 6 järgi kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

19:19 Kalle Grünthal

Ma tänan, härra istungi juhataja! Ma ju lugesin ette täpselt sama loo, mille Kalle Laanet mulle siin praegu teist korda ette luges. Mina küsisin, kas see tähendab seda, et kui me näiteks määrame sellesse missiooni ühe sõjaväelase, siis Vabariigi Valitsus paneb sinna 2000 oma tahtmise järgi. Küsimus assotsieerus sellega. Te unustasite ära minu küsimuse.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen siin ja siin on erinevad arvud: on 80 ja siis tuleb kuni 200 ja siis tulevad kulud, mis on natuke alla miljoni. Ja kui nüüd see miljon jagada 200-ga, siis tuleb 5000 eurot aastas ühe kaitseväelase kohta. Räägi mulle, kui palju need poisid hakkavad seal tegelikult palka saama. Kas see 5000 on natuke naljakas ühe inimese kohta või on seal mingi muu vigur sees?

19:20 Kaitseminister Kalle Laanet

Esimene vastus küsimusele on see, et hüpoteetiliselt me küsime mandaati kuni 200-le, aga see ei tähenda, et me 200 lähetame. Teine on see, et kõikide nende kaitseväelaste, kes täna on teenistuses, igapäevane palgaraha ja kulu on ju kõik eelarvesse arvestatud ja eelkõige on see seotud just nimelt lähetuskuludega. Nii et keegi ei jää vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ilma oma sissetulekutest, lähetustasudest ja sinna juurde kuuluvast.

19:21 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun! 

19:21 Peeter Ernits

Jaa, tore kuulda. Aga seleta mulle lahti see miljon: kuidas see jaguneb? Ja siis on veel 4900 eurot lisaks mingi summa: mida selle eest saab? Kui palk on juba käes neil sellest sõltumata, siis see miljon tuleb veel, ma ei tea, mitme mehe peale jagada? Ja mis selle 4900 euroga siis saab?

19:21 Kaitseminister Kalle Laanet

Et ma ei eksiks austatud Riigikogu liikme küsimusele vastates, siis ma annan teile kirjaliku vastuse, kui sobib.

19:21 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Tiiu Aro!

19:22 Tiiu Aro

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaitseminister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 449 enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 19. oktoobri istungil, kus eelnõu esitaja esindajatena osalesid kaitseminister Kalle Laanet, ministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton ja ministeeriumi ametnik. Eelnõuga on seotud k.a 12. oktoobril toimunud riigikaitse- ja väliskomisjoni ühine väljasõiduistung Kaitseväe Peastaapi, kus Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Märt Plakk ja Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja proua Duneton andsid ülevaate Eesti Kaitseväe käimasolevatest missioonidest ning ettevalmistustest otsuse eelnõus sätestatud NATO reageerimisjõududes NRF-is (NATO Response Force) ja NATO valmidusinitsiatiivi NRI-s (NATO Readiness Iniative) osalemiseks.

Toon välja ka riigikaitsekomisjoni k.a 26. oktoobri istungi, kus komisjoni liikmed said Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste esindajatelt ülevaate julgeolekuolukorrast Eesti Kaitseväe osalusega missioonipiirkondades. Selle eelnõu puhul muidugi konkreetne missioonipiirkond ei ole ette teada. NRF-i reageerimisjõud on oluline vahend ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja minema. Seega on NRF-is osalemine otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga. NATO reageerimisüksusi võidakse kasutada NATO lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis vastavalt ÜRO põhikirja kuuendas ja seitsmendas peatükis sätestatule. NRF-i isikkoosseis on 40 000 kaitseväelast. NRI-sse aga kuulub näiteks 30 mehhaniseeritud pataljoni, 30 õhueskadrilli ja 30 lahingulaeva, mis on lisaks NRF-is olevatele võimetele. Nimetatud reageerimisjõu ja valmidusinitsiatiivi kasutamise otsustab NATO nõukogu ühehäälselt, mis tähendab, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul. Eelnõu kohaselt oleme 2022. aastal valmiduses panustama NRF-i kuni 80 kaitseväelasega, mis tähendab erioperatsioonide üksust, staabiohvitsere ja miinijahtijat. NRI-s on Eesti poolt valmiduses kuni 200 kaitseväelast. See tähendab mehhaniseeritud jalaväekompaniid ja selle toetuselementi.

Eelnõu kohta käivad riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon määras mind, Tiiu Arot, k.a aasta 1. oktoobri istungil juhtivkomisjoni esindajaks ning teeb Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjon teeb Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Tänan tähelepanu eest!

19:25 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Sellega on eelnõu 449 esimene lugemine lõpetatud ja 19. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


20. 19:26 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (450 OE) esimene lugemine

19:26 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi. 20. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu 450 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Kalle Laaneti.

19:26 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Me küsime mandaati selleks, et saata Malisse Euroopa Liidu treeningmissioonile kaks staabiohvitseri ja neli väljaõppeinstruktorit, kelle ülesanne on anda Mali üksustele taktikalist sõjalist väljaõpet. Lühidalt kõik.

19:26 Esimees Jüri Ratas

Suur aitäh teile, austatud minister! Teile on siiski mõned küsimused. Ruuben Kaalep, palun!

19:27 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud minister, te olete andnud lubaduse, et kui Mali valitsus teeb ametliku lepingu Venemaaga või muul viisil tuleb Mali territooriumile Vene palgasõdurite üksus Wagner, siis sellest hetkest Eesti enam ei osale Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil, mis varem oli tuntud kui Barkhane, nüüd kui Takuba. Minu küsimus on lihtne: kas see lubadus tuua väed välja puudutab ka seda Euroopa Liidu väljaõppemissiooni ja ÜRO rahutagamismissiooni?

19:27 Kaitseminister Kalle Laanet

Minu tolle hetke avalik sõnum, et Eestil ei ole võimalik osaleda Venemaa palgaarmee Wagneriga ühises operatsiooniruumis, puudutas eelkõige Takubat. Kuid olen ka seda meelt, et olenemata, milline on missiooni nimi, on see igal juhul minu arvates Eesti jaoks suur punane joon.

19:28 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister, ma pean tegema sügava kummarduse teile operatiivse tegutsemise eest, kui te vastasite minu eelmises küsimusteplokis küsimustele kirjalikult, nagu te lubasite. Aitäh teile! Muljet avaldav! Aga minu praegune küsimus puudutab hoopis Malit. Teatavasti on seal Wagneri, põhimõtteliselt venelaste palgaarmee baas. Ja see nende baas asub suhteliselt meie sõjaväebaasi lähistel. Minule teadaolevatel andmetel on sinna baasi toodud kaks ründekopterit lisaks. Mul on küsimus selle kohta, milline on Eesti kaitseväelaste tegevuskava, kui tekib konfliktiolukord venelaste Wagneriga.

19:29 Kaitseminister Kalle Laanet

Kõigepealt, ma tänan selle küsimuse eest! Minul puudub ametlik informatsioon, et Wagneri baas on Gaos. Minule ei ole seda kusagilt poolt teada antud. Seda esiteks. Teiseks, juhul kui rünnatakse Gao baasi, siis ma olen enam kui veendunud, et nii liitlased, kõik, kes seal asuvad, ka Eesti kaitseväelased, kaitsevad seda baasi.

19:29 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea kaitseminister! See on Aafrika üks selline oluline riik, võtmeriik, Euroopat silmas pidades. Äkki sa valgustad meid, sa oled käinud seal ka ise: milline see praegune julgeolekuolukord Malis on? Ja kuidas edeneb selle Alžiiri rahuleppe täitmine?

19:30 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Ja tänud võimaluse eest selgitada olukorda, mis Malis praegu on. Nagu me teame, siis Malis toimus võimuvahetus ja üks olulisemaid kokkuleppeid, mis oli tegelikult prantslastega, oli see, et järgmise aasta – mälu järgi ütlen – veebruaris toimuvad demokraatlikud valimised Malis. Täna võimulolev sõjaväeline võim, sõjaväelised juhid, loomulikult [üritavad] sellest [välja] vingerdada, tuues erinevaid põhjuseid. Nad üritavad seda põhjendada nii, et nad peavad oma rahvaga läbi rääkima, kuidas parimal moel demokraatlikke valimisi läbi viia. See loomulikult viitab sellele, et nad ei täida seda kokkulepet, mis sõlmiti, eelkõige prantslastega. Nii et see olukord on täna piisavalt turbulentne seal ja, ütleme niimoodi, rünnakud erinevatele piirkondadele on üsna tavapärased.

Teiseks, ma tean, et reedel toimub Pariisis Prantsuse kaitseministri madam Parly, Vene kaitseministri Šoigu ja välisministri Lavrovi kohtumine, kus üks teemadest on Wagneri kasutamine või olemine Mali territooriumil. Täna ma ei oska hinnata, milleni see võib viia ja kas see viib millenigi, aga vähemalt sellised läbirääkimised saavad toimuma ülehomme. Lühidalt, jah. 

19:32 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

19:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen natuke hämmingus teie vastusest, et teil puuduvad andmed selle kohta, et Wagneril on selles piirkonnas sõjaväebaas. See teeb mind natuke rahutuks, sellepärast et minule laekus see informatsioon juba kuu aega tagasi otse Aafrikast ja ma tean ka seda, et Kaitseväe Peastaabis on see informatsioon olemas. Juhul kui teile oli see informatsioon praegu alles uudiseks, siis milline on teie seisukoht, kui te tulete selle eelnõuga siia ja te saate minu meelest väga olulised ja strateegilised andmed alles siin Riigikogu liikmete küsimuste peale?

19:32 Kaitseminister Kalle Laanet

Eelkõige pean kiitma Riigikogu liikmeid, et nad on hästi informeeritud ja muretsevad selle pärast, mis toimub maailmas. Aga ma täpsustan kõiki neid asju. Me oleme rääkinud kogu aeg teemal "Wagner leping Mali valitsusega". Võib-olla tõesti on kommunikatsiooni käigus teatud mõttelõngad kaduma läinud. Ma täpsustan seda.

19:33 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

19:33 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma küsin ka täpsustavalt Mali üldisema poliitilise olukorra kohta. Jah, ühelt poolt on arusaadav, et lääneriigid on teinud omalt poolt tingimuseks sõjalise abi ja toetuse saamiseks demokraatlike valimiste läbiviimise, aga olukorras, kus riigi lõunaosa enamus saab demokraatlikult n-ö massiga otsustada riigi põhjaosas elavate vähemusrahvaste üle, ei ole ju tegelikult nende õiguste tagamine ega demokraatia, vaid see on vägivald. Miks ei ole lääneriigid survestanud Mali valitsust pakkuma autonoomiat või tegema järeleandmisi riigi põhjaosas olevatele vähemusrahvustele, sh tuareegidele, kelle ülestõusust ju see konflikt laiemalt alguse ongi saanud?

19:34 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma ei oska vastata, miks ei ole lääneriigid sellist ettepanekut teinud. Seda teemat me ei ole oma koalitsioonipartneritega, kellega koos me Malis oleme, arutanud, nii et jään vastuse võlgu praegu.

19:34 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:34 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Jah, ülehomme või millal see on, kui Florence Parly ja Sergei Šoigu kohtuvad, arutavad Wagnerit ja muid asju. Aga üllatav, et sa selle tagamaid, ka Wagneri [omi], nagu hästi ei tea. Ja ikkagi, sa jätsid mulle vastamata selle Alžiiri rahuleppe rakendumise seisu [kohta] praegusel hetkel.

19:35 Kaitseminister Kalle Laanet

Vabandust, mis rahuleppe?

19:35 Peeter Ernits

Alžiiri.

19:35 Kaitseminister Kalle Laanet

Kuidas see on seotud selle eelnõuga?

19:35 Esimees Jüri Ratas

Vabandust, sellist dialoogivõimalust ei ole hetkel.

19:35 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma jään vastuse võlgu.

19:35 Esimees Jüri Ratas

Selge, aitäh! Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Nüüd ma palun ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Jaak Juske ja see ettekanne peaks tulema meile ekraanilt. Palun, härra Juske! Härra Juske, teid ei ole kuulda. Härra Juske, teil on mikrofon väljas. Kas te saaksite oma mikrofoni sisse lülitada? (Vaikus.) Eks need ole selle distantsistungi võlud ja valud. Aga loodame, et härra Juske saab uuesti ühenduse ja me saame ilusti edasi minna selle päevakorrapunktiga, mis on 20. ja see on otsuse eelnõu 450. Ma usun, et riigikaitsekomisjoni liige Jaak Juske on kohe tagasi ja saab meile edastada olulise informatsiooni, mida komisjon otsustas ja kuidas see menetlus oli. Nii et, Jaak Juske, palun! (Vaikus.) Härra Juske, teid ei ole kuulda. Teid ei ole jätkuvalt kuulda.

Teeme nii, austatud Riigikogu, et ma võtan juhataja vaheaja kolm minutit ja püüame selle kolme minuti käigus luua ühenduse Jaak Juskega. Vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g 

19:41 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Oleme 20. päevakorrapunkti juures, eelnõu 450, ja ma annan sõna ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikmele Jaak Juskele. Jaak Juske, palun!

19:41 Jaak Juske

(Kaugühendus)

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma tõesti vabandan väikese segaduse pärast. Tulles eelnõu juurde, siis nagu ka teiste sarnaste eelnõude puhul riigikaitsekomisjon arutas seda 11. oktoobri istungil koos kaitseministri ja Kaitseministeeriumi ametnikega. Päev hiljem kohtus riigikaitsekomisjon koos väliskomisjoniga Kaitseväe Peastaabiga, ja saime ülevaate meie välismissioonidest. Arutelu jätkus komisjonis 26. oktoobri istungil.

Nüüd, eelnõu käsitleb seekord kahte missiooni, nagu ütles ka juba härra minister. Eelnõu punkti 1 järgi pikendatakse Eesti Kaitseväe kuni kümne kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Aafrikas Malis. Eesti panustaks sellesse missiooni järgmisel aastal Kaitseväe väljaõppeinstruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet, ning samuti me panustaksime staabiohvitseridega, kelle ülesanne on koordineerida Mali üksustele antavat sõjaväelise väljaõppe planeerimis‑ ja nõustamisprotsessi. Mali missioon on Euroopa Liidu üks olulisemaid missioone, kuhu panustab kokku kogunisti 22 Euroopa Liidu liikmesriiki, lisaks kolm Euroopa Liitu mittekuuluvat riiki. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks jätkuvalt oluline panustada liidu ühisesse julgeoleku‑ ja kaitsepoliitika elluviimisesse. Kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu poolt saadud mandaadiga laiendatakse käesolevat missiooni järgmisel aastal ka Nigerisse ja Burkina Fasosse. Komisjonis tõstatus arutelu käigus küsimus, kas sarnaselt teiste eelnõudega peaks ka eelnõu pealkirjas olema need uued riigid, mida see missioon puudutab, mainitud. Veel on riigikaitsekomisjonil teiseks lugemiseks kavas ühtlustada eelnõu punktis 1 terminoloogiat ning parandada mõned kirjavead.

Eelnõu punkti 2 järgi pikendatakse Eesti Kaitseväe kuni viie kaitseväelase osalemist Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA. Ja MINUSMA‑sse panustab Eesti järgmisel aastal staabiohvitseridega. MINUSMA operatsioonis osaleb selle aasta augustikuu seisuga kogunisti 18 010 isikut. Nendest üle 12 000 on sõjaväelased, ülejäänud politseinikud. Samuti on seal ka tsiviilisikuid ja vabatahtlikke.

Nüüd riigikaitsekomisjoni menetluslikud otsused. Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks tänase istungi päevakorda ning eelnõu esimene lugemine lõpetada. Samuti, määrata mind eelnõu komisjoni ettekandjaks ja riigikaitsekomisjoni konsensusega teha ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 22. november kell 10.30. Ma tänan!

19:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Eelnõu 450 esimene lugemine on lõpetatud ja 20. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


21. 19:45 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (451 OE) esimene lugemine

19:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 21. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu 451 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli kaitseminister Kalle Laaneti. Palun teid kenasti siia Riigikogu kõnetooli.

19:45 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Kui Riigikogu esimees lubab, siis ma annaksin protokolli huvides eelmise eelnõu osas täpsustuse.

19:45 Kaitseminister Kalle Laanet

Kaitseministeeriumil puudub informatsioon, et Malis oleks Wagneri baasid Gaos või kusagil mujal.

Tulles selle otsuse eelnõu juurde, siis ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948. aastal vastu resolutsiooni nr 50, kus kutsuti üles lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et Iisraeli ja Palestiina vahelist vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja, keda abistavad sõjalised vaatlejad. Sellest tulenevalt on ÜRO vanimal rahuvalvemissioonil osalemas 153 sõjalist vaatlejat kokku 27 riigist, sealhulgas 11-st NATO liikmesriigist. Sõjalised vaatlejad on relvastamata ning nende ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, vältides seeläbi konfliktide eskaleerumist. Meie ettepanek on, et Eesti panustaks kolme sõjalise vaatlejaga, aga mandaati taotleme kuni kuue kaitseväelasega panustamiseks 2022. aastal. Lühidalt on see kõik praegu.

19:47 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, austatud minister, teile on ka küsimusi. Ruuben Kaalep, palun!

19:47 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, et jutt käib konfliktijärgsest rahutagamismissioonist Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Kas sellest tuleb aru saada niimoodi, et kõigis nendes nimetatud riikides on konflikt nüüdseks läbi ja käib konfliktijärgne rahutagamismissioon?

19:47 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma saan sellest ettevalmistavast materjalist niimoodi aru.

19:47 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:47 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Maailm on pisikene: kolleegil on lähedased Malis, mul on Liibanonis, mu tütar elab Liibanonis, ja selle tõttu on see missioon minu jaoks väga oluline. See, et jälgitakse, ka Eesti kaitseväelased jälgivad ilma relvadeta seal piiri peal – no ega tegelikult ei ole ju midagi paremaks läinud. Mis sa jälgid, eskalatsioon on kogu aeg ja tünni otsas istumine käib seal Beirutis ja Liibanonis tänase päevani kõigele muule lisaks. Kaua see üldse, mis sa arvad, võib kesta, see n‑ö vaatlemine? Pealegi saadetakse kaks tükki, et oleks selle raporti [järgi] tasakaalus. See on ju lõputu. Kas sellel eskalatsioonil on üldse lõppu või jääbki niimoodi aastasadadeks?

19:48 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Kindlasti on teil oma isiklike perekondlike sidemete tõttu parem pilt kui minul, aga rahu tagamine on tõesti maailmas järjepidev protsess ja loomulikult sõltub see väga paljudest asjaoludest. Millal saabub sinna piirkonda selline rahu, nagu me eeldame ja näeksime, kahjuks jään vastuse võlgu.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:49 Peeter Ernits

Hea juhataja! Minu jaoks on oluline ka see, mis toimub Süürias. Aga ma ei lugenud siit välja, kas Eesti poisid on Süürias ja jälgivad olukorda ilma relvadeta. Võib-olla ma ei lugenud seda välja.

19:49 Kaitseminister Kalle Laanet

Minu andmetel on Eesti kaitseväelased seni tegutsenud vaatlejatena Liibanonis, Iisraelis ja Süürias.

19:49 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on küsimus nüüd ka interneti teel. Ekraanile tuleb Heiki Kranich.

19:49 Heiki Kranich

(Kaugühendus)

Lugupeetud minister! Kas teile ei tundu, et viimased küsimused on olnud erakordselt lihtsameelsed?

19:49 Kaitseminister Kalle Laanet

Ütleme niimoodi, et Riigikogu liikmete küsimused on täpselt seinast seina. Ja iga küsimus, mida Riigikogu liige küsib, on loomulikult oluline. Aga aitäh tähelepanu juhtimise eest!

19:50 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Mati Raidma.

19:50 Kaitseminister Kalle Laanet

Kohe vabastan koha, vabandust!

19:50 Mati Raidma

Lugupeetud kaitseminister! Eelnõus nimetatud vanima rahuvalve vaatlusmissiooni UNTSO aluseks on, nagu minister mainis, ÜRO Julgeolekunõukogu 1948. aasta resolutsioon number 50. Eesti kaitseväelased osalevad sellel missioonil sõjaliste vaatlejatena ja staabiohvitseridena juba aastast 1997. UNTSO missiooni näol on tegemist puhtakujulise ÜRO vaatlusmissiooniga. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkonnas. Eesti osaleb aktiivselt ÜRO missioonidel, mis on kooskõlas meie välis- ja julgeolekupoliitilise otsusega suurendada nähtavust ÜRO-s. Välismissioonidel osalemine on üks olulisemaid kaitsepoliitika vahendeid, mis annab meie kaitseväelastele vajalikke rahvusvahelisi kogemusi.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma k.a 11. oktoobri istungil, kus eelnõu ja sellega seonduvat tutvustasid kaitseminister Kalle Laanet,  Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Duneton ja ministeeriumi ametnik. Komisjonis tõstatus küsimus, et eelnõu seletuskirjas on märgitud UNTSO missioonipiirkonnaks ka Jordaania, kuid meile kinnitati, et Jordaaniasse Eesti kaitseväelased ei lähe ja seega mandaati selleks ka ei küsita. Komisjon on selle missiooniga seonduvat käsitlenud ka oma k.a 12. oktoobri ja 26. oktoobri istungitel.

Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas konsensusega oma s.a 11. oktoobri istungil teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutuse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Riigikaitsekomisjoni esindajaks määrati mind. Veel otsustas riigikaitsekomisjon üksmeelselt teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Tänan!

19:52 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Nüüd on nii, et juhtivkomisjon on teinud väga selged ettepanekud. Kõigepealt, esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Sellega on eelnõu 451 esimene lugemine lõpetatud ja 21. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


22. 19:53 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris (endise nimega „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“)" eelnõu (452 OE) esimene lugemine

19:53 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 22. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris (endise nimega "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis")" eelnõu 452 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kaitseminister Kalle Laaneti.

19:53 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! See otsuse eelnõu on tegelikult üks olulisemaid mandaaditaotlusi järgmiseks aastaks. Eesti suurim sõjaline panus rahvusvaheliste kohustuste täitmisel on järgmisel aastal Prantsusmaa juhitud sõjaline operatsioon sihtüksuses Takuba. Mis on eesmärk? Eesti osaleb Takuba kaudu terrorismivastases võitluses, vältimaks relvastatud äärmuslike rühmituste tegevuse ning sellest tingitud illegaalse rände jõudmist Euroopasse. Eesti kaitsepoliitiline huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda Euroopa kodanikele ning seeläbi võidelda Euroopat ähvardavate ohtude vastu, võimalusel ka nende tekkekohas. Ühtlasi demonstreerib Eesti osalus Prantsusmaa juhitud operatsioonil meie solidaarsust Prantsusmaaga ühiste väljakutsete vastu astumisel.

Saheli koalitsiooni liikmena on igapäevane koostöö Mali teemadel oluliselt süvendanud kaitsekoostööd Prantsusmaaga. Meie kontaktid on väga tihedad ja üksteise toetamine olulistes julgeolekut puudutavates küsimustes kõvasti tugevnenud. Sõjalisel tasandil on Kaitsevägi väga rahul operatsioonilt saadava kogemusega. Oluline on loomulikult ka asjaolu, et Prantsusmaa on üks Eestis eFP-sse panustavatest riikidest ning käesoleval aastal panustab ta esmakordselt eFP koosseisu 12 kuuks senise 8-kuulise rotatsiooni asemel.

Ettepanek on jätkata Prantsusmaa juhitud operatsioonil samal tasemel kui käesoleval aastal ehk 75 kaitseväelasega. Tulenevalt Prantsusmaa kohalolu kohandamisest Sahelis ning Barkhane operatsiooni lõpetamisest viib Eesti lisaks erioperaatoritele sihtüksuse Takuba alla ka siiani Barkhane operatsiooni all tegutsenud jalaväerühma. Jalaväerühma ja erioperaatorite ülesanded jäävad samaks. Jalaväerühmale väekaitse, baasikaitse, baasi lähiümbruse patrullimine ning kiirreageerimine ohuolukordades. Erioperaatorid: nõustamine, taktikaline väljaõpe ning Mali relvajõudude julgestamine ja toetamine operatsioonide läbiviimisel. Sihtüksuses Takuba kavatseme jätkata Gao baasis mehhaniseeritud jalaväerühmaga, toetuselemendiga, staabiohvitseridega ning erioperatsioonide üksusega.

Lisaks Mali territooriumile taotlen uue asjaoluna erioperaatoritele võimalust väljaõpet ja operatsioone läbi viia ka Nigeri Vabariigi territooriumil, mis võimaldab teha piiriüleseid operatsioone ja olla efektiivsem operatsioonide eesmärkide täitmisel. Sihtüksusest Takuba on kujunemas tugev ja unikaalne Euroopa erivägede väljaõppemissioon, millesse täna lisaks Prantsusmaale ja Eestile panustavad Tšehhi, Rootsi, Itaalia, Holland, Portugal ja Belgia. Järgmisel aastal on liitumas Taani, Norra, Ungari, Rumeenia ja Leedu. Hetkel panustavad Euroopa riigid Takubasse orienteeruvalt 700 kaitseväelasega. Alates käesolevast kuust on sihtüksuse juhiks Rootsi ning õhutransporti pakuvad USA ja Ühendkuningriik. Lisaks Mali kaitseväelaste väljaõpetamise kogemusele saadakse ülivajalikku sõjalist kogemust Euroopa erivägede vaheliseks koostööks. Julgeolekuolukorrast Malis me juba põgusalt rääkisime, aga küsimuste tekkimisel saame veel kord kindlasti rääkida. Aitäh!

19:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Küsimusi on. Ruuben Kaalep, palun!

19:57 Ruuben Kaalep

Aitäh! Austatud minister! Me oleme Maliga seoses väga palju rääkinud Venemaast ja Wagnerist, aga Venemaaga võrreldavalt on ju täpselt sama kuri riik Hiina Rahvavabariik, ja Puna-Hiina sõdurid on olnud Malis sees 2013. aastast peale. Seal on kontingent vahepeal roteerunud, aga Puna-Hiina baas seal riigis asub. Sellest minu küsimus: millest tulenevad need topeltstandardid? Venemaa puhul me tõmbame punaseid jooni ja ütleme, et kui nemad tulevad sisse, siis meie läheme välja, aga Puna-Hiina kohalolekust me ei tee väljagi. Miks nii on?

19:58 Kaitseminister Kalle Laanet

Hea küsija! Olukord on selline, et ega me päris üheselt ei saa võrrelda kahte riiki, Venemaad ja Hiinat, sest täna ei ole Hiina meie vaenlane, vaid me peame jälgima väga selgelt tema, ütleme niimoodi, sõjalise võimekuse kasvu maailmas. Aga Venemaa on ju otseselt ohuks meile ja meie julgeolekule. Siin ongi see vahe.

19:58 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

19:58 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Meie missioon algas seal ikkagi sellest, et Mali keskvalitsus palus abi võitluses islamiäärmuslaste vastu. Teatavasti on ju Mali keskvalitsus nüüd oma võimu kaotanud ja seal on sõjaväeline juhtimine, mis on toonud kaasa venelaste palgaarmee Wagneri kohaloleku. Minu jaoks on küsimus hoopis strateegias. Selge on see, et sellise kahe tugeva jõu, kellel on erinevad vaated mõningatest asjadest, olemasolu seal, võib viia pingete eskaleerumise ja vahetu kontaktini. Milline peab olema olukord, et Eesti sõdurid sealt ära tuleksid? Kas selleks on vaja prantslaste otsust või oleme ka iseseisvalt võimelised otsustama?

19:59 Kaitseminister Kalle Laanet

Mina olen küll veendumusel, et Eesti iseseisva riigina, suveräänse riigina on valmis tegema oma julgeolekualaseid otsuseid ise.

19:59 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tahaks natukene lähemalt kuulda [kohtadest], kus meie suured üksused korda loovad. Milline on praegune operatiivolukord? Ma ei küsi mitte Mali, vaid Nigeri ja Burkina Faso kohta, mille territooriumil meie üksused hakkavad selle missiooni heakskiitmise korral tegutsema.

20:00 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Julgeolekuolukord ei ole selles mõttes muutunud oluliselt rahulikumaks ega ka rohkem eskaleerunud. Kui täiesti otse ja ausalt rääkida, siis kui ma käisin märtsikuus visiidil Gao baasis, oli just nimelt erioperaatorite enda soov, et neil oleks võimalused reageerimiseks avaramad, et see ei oleks nii otseselt seotud riigipiiridega. Ütleme niimoodi, et teatud operatsioonide käigus tuleb vaadata väga täpselt, kus sa asud, sest kui sa kogemata ületad piiri, siis see võib tuua teatud juriidilisi tagajärgi. Sellest tulenevalt on ka see palve siin otsuse eelnõus sees, et me ei vaataks seda nii selgelt piiridega seotult. On võimalus käia üle piiri operatsioonidel, kui see vajalik on.

20:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Need piirid on seal, nagu nad on. Aga kas Nigeri ja Burkina Faso valitsuse heakskiit on olemas, et meie poisid võivad üle piiri minna? Ja millal sina lähed Nigerisse või Burkina Fasosse olukorda vaatama?

20:01 Kaitseminister Kalle Laanet

Pean tunnistama, et mul ei ole teada, millal ma peaksin sinna minema. Aga kindlasti [tuleb minna], ma kujutan ette, kui olukord muutub kriitilisemaks, ka otsuste tegemise jaoks. Näiteks kui olukord muutub selliselt, et Mali võimud otsustavad asuda tihedamatesse läbirääkimistesse Venemaaga, sest Venemaa on ju suhteliselt avalikult kinnitanud, et nad on otseses ühenduses Mali võimudega, mitte lihtsalt Wagneri kaudu. Nii et tegelikult on väga selge signaal selle kohta, et Vene võimud on sekkunud tegevustesse Malis. Ühtepidi on ju aru saada, miks nad seda teevad – nad tahavad oma võimupiire laiendada.

Mis puudutab visiite Burkina Fasosse või Nigerisse, siis kuna meie kaitseväelased seal ei asu, nad asuvad Mali territooriumil, ma hetkel küll ei ole planeerinud visiiti neisse kohtadesse.

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Kranich, palun!

20:02 Heiki Kranich

(Kaugühendus)

Aitäh! See, et Hiina ja Venemaa, sealhulgas Wagner, on aktiivsed selles piirkonnas, see ei peaks meid üllatama. See on meie igapäev ja me peame sellega leppima. Tegelikult ei pea ka minister vastama küsimustele selle kohta, mida meie erioperatsioonide juhid Malis teevad ja missugused saavad olema meie piiriülesed operatsioonid Nigeerias. On selge, et kogu konflikt laieneb. Aga kas te usute, teie kui minister, et see on okei? Ja kas te usute seda, et prantslased ei jäta meid üksi?

20:04 Kaitseminister Kalle Laanet

Mina olen selgitanud oma Prantsuse kolleegile üsna otse ja ilma ilustamata, millised on meie võimalused jätkamiseks või mittejätkamiseks, ja Prantsuse kolleeg saab sellest aru, et meil ei ole võimalik olla Malis koos Wagneriga. Loomulikult on ju ka see teatud mõttes meie poolt allaandmine selles osas, et see tugevdab venelaste mõjuvõimu selles piirkonnas. Aga me peame vaatama ikkagi eelkõige sellest vaatevinklist, millised mõjud on samaaegselt, kui me oleksime koos, Eestile ja riigisiseselt. Nii et lühike vastus on see, et ma ei oska üheselt öelda, mida ütleb Prantsusmaa ja Prantsuse kaitseminister, juhul kui olukord eskaleerub, vaates koostöö Venemaa armeega Wagner.

20:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

20:05 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! See on ju absurdne olukord, milles me oleme. Malis ei ole legitiimset valitsust: seal on toimunud riigipööre, see riik on sisuliselt lõhenenud mitmeks tükiks, seal käib väga mitmekihiline kodusõda. Prantslased seisavad seal oma kolonialistlike huvide eest, on huvitatud, et Mali toore, mis on vajalik nende tuumatööstusele ja nende tööstusele tervikuna, oleks nende kontrolli all. Nüüd on lisaks sekkunud ka Venemaa, ja meie ikka kangekaelselt püüame Malis oma sõdureid just nagu mingisugust korda hoidmas pidada. Kas te ei arva, et see on niivõrd absurdne olukord, et me ei peaks isegi arutama selle missiooni pikendamist siin praegu, vaid peaksime selle päevapealt lõpetama?

20:06 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Kõigepealt ma soovin Mardile ilusat mardipäeva! See küsimus ja kommentaar selle juures – loomulikult, ma olen sellega päri, et olukord on hästi keeruline. Aga oma geograafilise asukoha ja oma suuruse tõttu me olemegi alati väga keeruliste valikute ees. Ma ei tea, kui palju te kuulasite minu sissejuhatavat juttu, aga nagu me teame, siis täna on meil eFP raames 800 Prantsuse sõdurit Tapal, ja see on heidutuse mõttes väga tõsine jõud. Ja me peame sellega arvestama. Nii et kõik otsused, mis me julgeolekupoliitiliselt peame tegema, on keerulised, ääretult keerulised.

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

20:07 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! No te teete meile praegu siin must valgel selgeks, et prantslastele läheb Mali rohkem korda kui Eesti. Et kui meie ei ole oma paarikümne sõduriga Malis, siis 800 Prantsuse sõdurit lahkuvad Eestist või ei liiguta sõrmegi, kui meil tekib konflikt potentsiaalse agressoriga. See ei ole ju ka tõsiseltvõetav jutt. Kui meil on liitlassuhted, kui me oleme NATO partnerid, kui me oleme alla kirjutanud NATO lepingutele alates esimesest paragrahvist lõpetades viimasega, siis ei saa ju rääkida sellest, et me teenime endale välja prantslaste toetuse konfliktis võimaliku agressoriga ainult tänu sellele, et me oleme Malis ja peame koloniaalsõda koos prantslastega nende endises koloonias. Kas te saate aru, et see ei ole tõsiseltvõetav argument?

20:08 Kaitseminister Kalle Laanet

Sissejuhatuseks saan ma öelda seda, et tasuta lõunaid ei ole, see on punkt üks. Ja punkt kaks on see, et kui me räägime liitlassuhetest, siis liitlassuhted on ju ääretult olulised. Selles vaates: miks on Tšehhi, miks on Rootsi, miks on Itaalia, miks on Holland, miks on Portugal, miks on Belgia ja kohe Taani, Norra, Ungari, Rumeenia ja Leedu liitumas Malis?

20:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas, palun!

20:08 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Head kolleegid! Operatsioon Takuba. Härra kaitseminister andis juba üsna põhjaliku ülevaate, aga ma täpsustan ja täiendan seda veel mõningates detailides. Senine operatsioon Barkhane muutub operatsiooniks Takuba ja territoriaalselt laieneb see Malist välja Nigerisse ja Burkina Fasosse. Kuna piirid on seal "joonlauaga liivale joonistatud", siis seda operatsiooni oleks tehniliselt väga raske hoida puhtalt Mali piires, kui me räägime erioperaatorite tegevusest. Ehk siis jätkame kuni 75-liikmelise üksusega.

Operatsiooni juhib Prantsusmaa ja siia tuleb nüüd juurde lisaks senistele riikidele terve hulk uusi partnereid. Barkhane'il me teatavasti alustasime 2014. aastal Prantsusmaaga praktiliselt kahekesi ja teisi liitlasi, partnereid seal sel ajal veel ei olnud. Takuba kui erioperatsioon käivitus 27. märtsil 2020 ja saavutas täieliku operatiivvõimekuse aprilliks 2021, ehk ühe aastaga. Seal on 600 kaitseväelast eri riikidest, mida ma ei hakka siin uuesti üles lugema. Millega tegeletakse? Loomulikult Mali relvajõudude operatsioonialase väljaõppega. Samuti Mali üksustega operatsioonidel osalemisega, nende saatmisega seal, samamoodi nende julgestamise ja nendega koos võitlemisega, kui selleks vajadus tekib.

Kõikidest nendest ettevalmistavatest protseduuridest selle eelnõu siia saali jõudmiseks on eelkõnelejad juba rääkinud. Oli kaks istungit, kus me käisime asjad läbi nii peastaabi kui ka väliskomisjoniga, samuti riigikaitsekomisjonis. Ma ei hakka neid formaalsusi siin üle kordama, aga ma võtan nad kokku niiviisi, et tegime sellised menetluslikud otsused: 11. oktoobril 2021 otsustasime konsensusega määrata mind ettekandjaks ja teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 10. novembri istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. novembri 2021 kell 10.30. See on kõik. 

20:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep soovib küsida. Palun!

20:12 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Aasta tagasi andis Riigikogu mandaadi Eesti sõdurite osalemiseks Malis ja nüüd, aasta hiljem oleme me seda mandaati üheks aastaks uuesti pikendamas. Ma küsin niimoodi: kas selle aasta jooksul on Malis toimunud mingisuguseid arenguid, mis peaksid seadma kahtluse alla selle, kas ikka on põhjendatud selle missiooni pikendamine Eesti poolt?

20:12 Leo Kunnas

Ma võtan need arengud lühidalt kokku. Mai lõpus toimus Malis sõjaline riigipööre, võimule tuli kolonel Goita koos oma abilistega. Praegu on võim Malis sõjaväevalitsuse käes. Jah, on räägitud sellest, et sõjaväevalitsus peaks järgmise aasta veebruaris andma võimu üle demokraatlikult valitud tsiviilvalitsusele, aga ei ole teada, kas see ka tegelikkuses aset leiab. Meile ei ole täpselt teada, milline on praeguse valitsuse poliitika. Me näeme selgelt, et kolonel Goita kui Venemaal õppinud mees ja Venemaaga seotud mees võib soovida ja soovibki, et Venemaa – ehk siis mitte ametlik, mitte Venemaa relvajõudude, vaid me räägime Wagnerist ehk sõjalisest erakompaniist – osalus võiks seal suureneda. Me ei tea ka seda, kes Malis võimule tuleb, milline saab järgmisel aastal selle tsiviilvalitsuse poliitika olema ja meil on raske teha siin mingeid pädevaid ennustusi selles suhtes.

Jah, paraku on olukord muutunud palju keerulisemaks ja ebastabiilsemaks. See, miks me Malisse läksime, kordan selle veel kord üle: Prantsusmaa on meie oluline liitlane, Prantsusmaal on Tapa lahingugrupi koosseisus tugevdatud kompanii ehk kompaniigrupi suurune üksus ja Prantsusmaa on nüüd Euroopa Liidu ainuke tuumariik. Otse välja öeldes: meile on Prantsusmaa sõjaline toetus tähtis.

Nüüd tulebki kaaluda argumente. Siin on üks suur pooltargument ja on terve rida vastuargumente. Vastuargumendid on teatud mõttes tugevnenud selle aasta jooksul. Ka kõik need vanad probleemid, mis meil olid, ehk tuareegide probleem, inimõiguste probleem Malis, sõjakuritegude probleem, millest ma rääkisin eelmisel aastal vastates küsimustele, ka need pole paraku kusagile kadunud. Olukord on selline, nagu ta on, ja see on see pilt, mille mina oskan teile avalike allikate põhjal anda. Mul ei ole ka rohkem informatsiooni.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Kranich, palun!

20:15 Heiki Kranich

(Kaugühendus)

Mul on tegelikult nagu vana küsimus. Jah, mitte midagi ei ole Malis tegelikult muutunud. Me oleme täna laiendamas oma areaali teistesse riikidesse seal kõrval. Minu küsimus teile kui sõjandusspetsialistile on see: kas kõik see, mida me täna teeme, teeb Eesti sõjaväe tugevamaks?

20:16 Leo Kunnas

Sõjalised operatsioonid, milles me oleme osalenud, on loomulikult andnud meile sõjakogemusi. Me oleme saanud kogemusi sissivastastes operatsioonides. Me ei ole saanud operatsioonidel Iraagis, Afganistanis ja mujal küll kogemusi põhilistes lahinguliikides ehk siis kaitse-, viivitus- ja pealetungilahingus. Seda me ei ole saanud. Aga kahtlemata, kes sõjategevuse piirkonnas on viibinud, nende jaoks esmane kogemus on psühholoogiline.

Aga ma laiendaksin seda vastust veel. Jah, kõigil nendel operatsioonidel on olnud nagu üks raskuskese – see on kohapealne tugev ja usaldusväärne valitsus. See on põhjus, miks meil ei läinud Iraagis hästi – seal ei olnud sellist valitsust. See on põhjus, miks me lõpuks kaotasime sõjas Afganistanis – seal ei olnud kunagi sellist tugevat, usaldusväärset ja korrumpeerumata valitsust. Ka siin on sama probleem: hetkel ei ole Malis üldse toimivat seaduslikku valitsust. Kui puudub toetuspunkt, keda toetada, siis on loomulikult seda väga raske teha. 

Teisest küljest ei ole meil Malis mingeid rahvuslikke huvisid, erinevalt Prantsusmaast. Ka Afganistanis ja Iraagis ei olnud meil tegelikult mingeid rahvuslikke huvisid, seepärast ei olnud ka nendes sõdades meil mitte midagi kaotada ja seetõttu ei lõppenud need sõjad meie jaoks kaotusega. Aga näiteks Afganistan kui selline, kui me ikkagi olime seal NATO artikkel 5 operatsiooni raames, mille me kuulutasime alliansis välja Ameerika Ühendriikide toetuseks pärast 2001. aasta suurt terrorirünnakut ja see lõppes meie jaoks kaotusega, siis loomulikult Hiina, Venemaa ja teised, ka väiksemad regionaalsed suurvõimud, näiteks Iraan, teevad nii Ameerika Ühendriikide kui ka NATO, meie kõigi kohta oma järeldusi, mis ei ole meie jaoks väga positiivsed.

Aga meie jaoks on oluline see, et me suudaksime kogu tõelisusele nii hästi näkku vaadata, nagu me vähegi suudame. Ja me püüaksime nii neid operatsioone, mis on toimunud, kui ka neid, mis praegu toimuvad, hästi objektiivselt analüüsida, et meil ei oleks nende suhtes, ka võimalike tulemuste või saavutuste suhtes, mingeid illusioone.

20:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. novembri kell 10.30.


23. 20:19 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (453 OE) esimene lugemine

20:19 Aseesimees Hanno Pevkur

23. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 453 esimene lugemine. Palun, kaitseminister Kalle Laanet!

20:20 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Enne, kui ma lähen konkreetselt selle otsuse eelnõu juurde, ma veel kord rõhutaksin üle, mis kõik on nende otsuse eelnõude taga. See on ju meie solidaarsuskapitali, liitlassuhete kapitali kogumine selleks, et meil oleks võimalik tugevdada oma julgeolekut, igapäevast julgeolekut, pluss loomulikult meie kaitseväelastele – kõikidele, kes nendel eri missioonidel osalevad – kogemuste saamine, pluss nende isiklikud kontaktid, arusaamised ja kogemused. See on see kapital, mida me peame koguma nende eri missioonidega.

Aga tulles konkreetselt selle otsuse eelnõu juurde, siis Eesti selge julgeoleku- ja kaitsepoliitiline huvi on olla paindlik ja kiire lähemate liitlaste abistamisel, juhul kui see vajadus tekib. Loomulikult me eeldame, iseäranis tänases heitlikus julgeolekuolukorras, et ka meile tullakse esimesel võimalusel ja väga kiiresti appi.

Vabariigi Valitsus taotleb ka järgmiseks aastaks mandaati võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks panustamiseks NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavasse muusse rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni kuni 50 kaitseväelasega. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb loomulikult konkreetse operatsiooni vajadustest ning meie võimalustest. Juhul kui Riigikogu on nõus mandaadi andma, saame tagada kiire ja paindliku panustamise kiiresti eskaleeruva olukorra puhul, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla, näiteks NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine, või Eesti jaoks julgeolekupoliitiliselt olulisele rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, kui selleks tekib kiire vajadus. Eesti panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning otsustatakse riigikaitseseaduse § 34 lõike 61 alusel. Kaitseväe edasine kasutamine samas operatsioonis otsustatakse nimetatud paragrahvi lõike 1 alusel üldkorras.

Kas varem on sellist mandaati kasutatud? Sellist mandaati on kasutatud kahel korral. Eelmisel aastal, et jätkata panustamist Euroopa Liidu raames Vahemerel, kui muudeti EUNAVFOR Med/Sophia ümber EUNAVFOR Med/Iriniks, oli missioonil osalemise jätkamiseks vajalik taotleda erandmandaati. Käesoleval aastal, et alustada panustamist treeningmissioonile Mosambiigis. Hetkel ei ole 2022. aastaks konkreetseid panustamiskavasid, mille puhul oleks kavas kasutada antud mandaati selle jõustumisel.

Samas toimusid 2021. aastal suured muudatused pikaajalistes operatsioonides, nagu me oleme täna ka rääkinud: lõpetati NATO operatsioon Afganistanis, USA panus Iraagis on muutumises. Samaaegselt on rahvusvahelise üldsuse tähelepanu järjest enam liikumas Aafrikale – millest me oleme täna ka palju rääkinud –, kus ebastabiilsus kahjuks ei ole paranenud, pigem kasvab.

Täna on raske hinnata, kuidas täpselt käimasolevad arengud mõjutavad julgeolekut maailma eri piirkondades ning Eesti võtmeliitlaste huvi konfliktidesse sõjalise operatsiooniga sekkuda. Selleks peaks Eesti säilitama valmisoleku panustada võtmeliitlaste või rahvusvaheliste organisatsioonide initsiatiividesse. Aitäh!

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal soovib küsida. Palun!

20:23 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Seletuskirjast loen, et konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning siis on võimalik kaitseväeüksusi saata sinna piirkonda, kus need toimuvad. Nimetasite praegu küll kaks juhtu, kui seda on kasutatud – kuna siin on käsitletud ainult lähiümbrust, aga seletuskirja alusel me võime saata maailma eri regioonidesse, mis väljuvad meie n-ö lähiümbruse alt, kus meil on põhjendatud vajadus –, aga äkki te kirjeldate, tuginedes ajaloole, millise kriisi või konflikti puhul oleks võimalik seda veel kasutada.

20:24 Kaitseminister Kalle Laanet

Jah, siin ma hakkaksin hüpoteetiliselt midagi välja tooma ja seda ma ei tahaks teha. Nii et jääme praegu nende juurde, millele ma siin viitasin, kui sobib.

20:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! See on selline blankoüksus, kes võib minna ei tea kuhu, ei tea ... Või noh, millal [minna], on teada. Aga kui kauaks ja milleks? Need pingekohad on ju teada, kus NATO või mõne NATO riigi või Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sõjalised missioonid on. Mis sa arvad, kuhu see n-ö blankoüksus võiks maanduda järgmisel aastal rahu tagama?

20:25 Kaitseminister Kalle Laanet

Jah, no ütleme niimoodi, et ma ei oska seda sellisel kujul prognoosida, et kuhu ta selle baasil võiks maanduda. Julgeolekuolukord maailmas muutub päevadega. Võtame kasvõi toimuva meie lähinaabruses, Poola–Valgevene piiril. Õnneks on hetkel tegemist hübriidrünnakuga, aga me ei tea, milleks see võib eskaleeruda, kui kiiresti jne, jne. Ma ei tahaks siin spekuleerida.

20:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Kranich, palun!

20:26 Heiki Kranich

(Kaugühendus)

Me ei pea siin üldse spekuleerima. Kui soomepoisse ei oleks kunagi olnud, siis me ei peaks täna üldse sellist arutelu. Ja kui me soomepoiste panuse ära unustame, siis me oleme tõesti palju ära unustanud. Selle peale ei ole tõepoolest spekulatsioone mõtet ehitada. Punkt.

20:27 Kaitseminister Kalle Laanet

Punkt.

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki ... Vabandust! Jah, Kranich vist lõpetas, nüüd on Peeter Ernits. Palun!

20:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Mul ei ole võimalust praegu siin mõnusas sellises saunaatmosfääris ennast üles kütta. Aga ma küsin ikkagi. Järelikult see blankoüksus võib ka Poolasse maanduda või Leedusse või ... Kui palju neid riike reaalselt võiks olla, kuhu see poolesajapealine blankoüksus järgmisel aastal suure tõenäosusega maandub? Või võib olla ka niimoodi, et seda tegelikult ei lähegi vaja? Mis sa arvad sellest?

20:28 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma olen pigem seda meelt, et seda ei lähe vaja.

20:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Kranich, palun!

20:28 Heiki Kranich

(Kaugühendus)

Ma loodan, et ka siis tulevad soomlased meile appi.

20:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd palun taas riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas. Palun!

20:28 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Head kolleegid! Samatüübilist eelnõu on mul au ette kanda kolmandat korda. Ehk siis võimalik osalemine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel kuni 50 kaitseväelasega.

Härra minister juba mainis, et seda on varem kahel korral rakendatud, viimati sellel aastal Mosambiigis. Ma ei hakka seda üle kordama. Jah, siin võib loomulikult palju spekuleerida, kus seda üksust teoreetiliselt võib rakendada. Meil ei olegi geograafilist piirangut. Siin hakkab sellest pihta, et me ei kasuta seda tõenäoliselt, kuni selleni, et me näiteks osaleme koos Ameerika Ühendriikide vägedega Taiwani kaitsmisel. Nii et see võib minna ühest äärmusest teise ja me ei tea tegelikult sellest praegu veel midagi.

Kõik standardsed protseduurid, nagu teistegi eelnõude puhul, me tegime läbi. Ehk siis kaks komisjoni istungit pluss ühisistung väliskomisjoniga peastaabis. Veel mainin seda, enne kui lähen menetluslike otsuste juurde, et ma olen veendunud, et seda mandaati, seda blankovekslit ei ole me varem kuritarvitanud – valitsus ei ole seda teinud, ükski valitsus ei ole teinud – ja meil on alust olla kindel või uskuda, et see jääb nii ka edasi. Aga julgeolekuolukord lähiümbruses ja kogu maailmas on väga heitlik. Meile kõigile on teada, et me peame valmis olema ükskõik milleks, praktiliselt kõigeks.

Aga nüüd menetluslike otsuste juurde. Komisjon tegi konsensusega oma 11. oktoobri istungil Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 10. novembri istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu komisjoni esindajaks määrati mind. Samuti otsustas riigikaitsekomisjon samal istungil konsensusega teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. novembri 2021 kell 10.30. See on kõik.

20:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on 453 OE esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud, määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. novembri kell 10.30.


24. 20:31 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (454 OE) esimene lugemine

20:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Märkamatult olemegi jõudnud tänase viimase päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 454. Palun, kaitseminister Kalle Laanet!

20:32 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Nagu siin ka varem jutuks on olnud, siis ka selle missioonieelnõu eesmärk on just nimelt stabiliseeriv roll [Liibanonis ja kogu] piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. UNIFIL-i peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidata kaasa vaenutegevuse tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000. aastal kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

UNIFIL-i õiguslik alus on ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon. Missiooni mandaati pikendatakse igal aastal, viimati tehti seda augustis 2021 resolutsiooniga 2591(2021). Missioonil osaleb praegu ligi 10 000 isikut 46 riigist. Ettepanek on, et Eesti jätkaks 2022. aastal panustamist ühe staabiohvitseriga, mandaati küsime kuni kolmele kaitseväelasele. [Nende] ülesanne oleks vaatlustulemuste analüüsimine kohtumiste ettevalmistamiseks ja olukorrast teadlikkuse suurendamiseks.

Miks ikkagi Eesti osaleb? ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel tugevdab Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Jah, eks ta läheb sinnasamasse valdkonda, nagu ma ka varem ütlesin, miks me üldse missioonidel osaleme. Aitäh!

20:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Kranich soovib küsida. Palun!

20:34 Heiki Kranich

(Kaugühendus)

Ma tahaksin nüüd nalja teha. 1982, kui ma olin Vene kroonus, nõuti minult kinnitust selle kohta, et ma tahan appi minna kangelaslikule Liibanoni rahvale. Ma küll ei saanud aru, milles nende kangelaslikkus seisneb, ja mul ei olnud mitte mingit kavatsust neile appi minna. Aga kuidas praegu olukord on muutunud, et nüüd me lähemegi neile appi? Mina tookord ei tahtnud, ei läinud ka. Mis saab?

20:35 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle kommentaari ja küsimuse eest! Eks see on, ütleme niimoodi, meie liitlassuhetega seotud, meie solidaarsuse jagamine ja ÜRO tegevuses osalemine. Me oleme siiamaani selles tegevuses osalenud ja küsime ka järgmiseks aastaks mandaati.

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:35 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma tormasingi siia saali, sest ma kuulsin, et selle vaenutegevuse vastu oleks vaja meetodeid. [Olles lugenud] raamatut "Tsivilisatsioonide kokkupõrge", kus kirjeldati, kuidas me üritame demokraatiat viia sellistesse riikidesse, kus seda väga ei oodata, tuli mul üks agiilne mõte. Kas ei oleks regioonis võimalik näiteks vaenukõneseadus seadustada, millega vaenamine kui selline keelatakse kõvasti ära ja ühtlasi see laieneks ka vaenutegevusele?

20:36 Kaitseminister Kalle Laanet

Minu arvates Riigikogu liige, suveräänse riigi kodanik võib teha oma ettepanekuid erinevatele organisatsioonidele.

20:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:36 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma lähen ka natuke teisele lainele. Kolleeg Kranich siin rääkis, kuidas kunagi ta ei tahtnud minna Liibanoni rahu kaitsma. Aga kui praegu saadaks kolleeg Kranichi Liibanoni, kas sellisel juhul olukord oluliselt muutuks?

20:37 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! See on tõeliselt keeruline küsimus, ja ma arvan, et eelkõige peaks sellele vastama lugupeetud Riigikogu liige Heiki Kranich. Kõik sõltub ju sellest, milliste hoiakute ja milliste eesmärkidega ta sinna läheb ja mida ta teha tahab, arvan mina.

20:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Veel üks küsimus, rahaline küsimus. Raha on vähe ja vaeseid on palju, aga siin on 45 200 eurot ette nähtud kulutamiseks Liibanoni lõunaosas ja see raha ei ole mitte nende ohvitseride palgaks, nagu ma varem kuulsin, vaid see on millekski muuks. Kirjelda mulle või meile, milleks see 45 200 eurot läheb. Kas see on lennukipilet sinna ja tagasi või joogid autosse või mingi varustus? Milleks see 45 200 on?

20:38 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Minule on ette kantud, et see kulub sellel missioonil Kaitseväe tegevuskuludeks. Kui täpsemat lahtikirjutust soovite, siis ma saan, nagu ma varemgi lubasin, selle anda pärast kirjalikult.

20:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! 

20:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ütlen kohe ära, et ma ei ole sõja pooldaja, vaid ka rahu pooldaja. Peace, nagu ütles Karlsson katuselt. Aga ma jäin mõttesse, et Liibanon ei ole tegelikult ju rahvusvaheline organisatsioon. Küll aga mul on mõte sellest, et me saadame enda vaatlejad vaatama nende valimisi. Kas ka see, noh, teie enda kogemus, kuidas on: kas nad on meil oodatud või me üritame ikkagi viia teiste elukorraldusse sisse mingeid demokraatlikke valimisi, kui nad võib-olla suudavad enda kogukonda juhtida ka mingitel teistel alustel?

20:39 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Eelkõige me suuname ju oma kaitseväelasi ÜRO rahuvalvemissiooni koosseisu. Selle missiooni koosseisus tehakse teatud tegevusi, mitte me ei lähe bilateraalselt sinna riiki. See, kuidas ühe või teise riigi kodanikud või seal elavad inimesed asju vastu võtavad, see tõesti sõltub sellest, kuidas need inimesed neist asjadest aru saavad ja milliseid hoiakuid nad kannavad. Ma olen üsnagi veendunud, et vaevalt kõik sellele aplodeerivad.

20:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Kranich, palun!

20:39 Heiki Kranich

(Kaugühendus)

Teate, mina läheksin absoluutselt igale poole, nagu ma olen ka siiamaani igale poole läinud, ainult kahe asja pärast: uhkuse ja edevuse pärast. Raha pistke endale sinna pimedasse kohta.

20:40 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma saan aru, et see oli kommentaar, mitte küsimus.

20:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Mis iganes see oli. Mart Helme on järgmine.

20:40 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma tahaks natukene arutleda nende missioonide üle laiemalt. Meil on neid siin terve rida läbi arutatud. Vaatame nüüd natuke ajalukku. Läksime demokraatiat viima Iraaki. Kaotasime seal mitu Eesti poissi, tublit Eesti poissi. Ja mis on Iraagist saanud? Sisuliselt tükeldatud riik, ja iraaklased on põhimass nendest inimestest, kes on meil praegu Poola ja Leedu piiri peal.

Läksime demokraatiat viima ja terrorismiga võitlema Afganistani. 20 aastat võitlesime ja siis tulime, saba jalge vahel, ära. NATO sai, nagu põlglikult öeldakse, kaltsupeade käest kitli peale. Mis Afganistanist edasi saab, ei tea. Taliban on käima pannud metsiku narkoäri, et oma riiki üleval pidada, sest me oleme kõigele lisaks veel kättemaksuks sanktsioonid kehtestanud. No tore, tore. Eesti ja lääneriikide keskklass peab neid siis oma narkolembuses üleval pidama. (Juhataja helistab kella.)

20:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimus, palun!

20:41 Mart Helme

Liibanon on juba pool sajandit riik, mida sisuliselt ei eksisteeri.

20:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Helme! Meil ei ole läbirääkimised, härra Helme! Meil ei ole läbirääkimised. Minut ja kakskümmend on kulunud. 

20:41 Mart Helme

Jah, vabandust! Nii. Kas me ei peaks revideerima oma missioonipoliitikat?

20:42 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma tänan nende kommentaaride eest! Me oleme kasutanud sellist väljendit oma julgeoleku kontekstis: mitte kunagi enam üksi. See tähendab seda, et selleks, et Eesti riik saaks areneda, saaks säilitada oma suveräänsuse, et me saaksime oma Eesti inimestele pakkuda iseseisvat riiki, oleme me iga päev valikute ees. Ja need valikud ei ole lihtsad. Sellepärast on ka meie põhiseadus ja muud seadused kehtestatud niimoodi, et neid valikuid tuleb teha suuresti, ütleme, praktiliselt kõik keerulised valikud tuleb teha neil inimestel, kes on esindatud rahva poolt ehk siin saalis. Ja koos me neid valikuid peame tegema ka nende missioonide otsuse eelnõude osas.

20:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

20:43 Mart Helme

(Kaugühendus)

Ma muidugi sellist patroneerivat loengut ootasingi. Ma lihtsalt tuletan meelde, et tugevad teevad, mida tahavad, nõrgad teevad, mida peavad. Eesti näitab kõikide nende otsustega, et ta peab ennast nõrgaks riigiks, mis iseseisvalt toime ei tule, mis peab kogu aeg apelleerima sellele, et keegi kiidab heaks ja ütleb, et me oleme nõus, et te olete iseseisvad, ja teie iseseisvus püsib ainult meie armust. Kas ei oleks mõttekam seda väga rumalat ja arga eelhoiakut revideerida?

20:44 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle kommentaari eest! Mina julgen arvata, et tarkus ei tähenda nõrkust.

20:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole, tänan! Nüüd riigikaitsekomisjoni poole pealt Madis Milling, palun!

20:44 Madis Milling

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Rõõm on olla siin tänase viimase ettekandega. Kuna kõik tänased missioonieelnõud on alanud täpselt ühesuguse informatsiooniga, siis ma aja kokkuhoiu huvides seda informatsiooni üle kordama ei hakka. Ütlen ainult, et eelnõu on riigikaitsekomisjonis arutatud 11. oktoobril, 12. oktoobril ja ka 26. oktoobril.

Kuna härra kaitseminister peatus eelnõu sisul väga põhjalikult, siis mul ei ole mõtet hakata ka seda üle kordama. Küll aga ajaloohuvilistele ütlen sellise väikese kõrvalepõikena, et Eesti Kaitsevägi osales esimest korda Liibanonis missioonil aastatel 1996–1997 kompaniisuuruse üksusega ja ajalookronoloogiliselt oli see Eesti Kaitseväe teiseks välismissiooniks. Eesti Kaitseväe esimene välismissioon üleüldse oli, kui mu mälu mind ei peta, 1995. aastal Horvaatias.

Menetluslikest otsustest: 11. oktoobri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega määrata siinkõneleja juhtivkomisjoni esindajaks ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ühtlasi otsustas komisjon teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 22. novembri kell 10.30. Tänan!

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnasoovi ei paista, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine eelnõul 454 on lõppenud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. novembri kell 10.30.

Head kolleegid, selline lugu, et istung sai läbi. Ilusat õhtut ja homme hommikul kell 10 kohtume taas.

20:46 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee