Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud kolleegid! Tere kaunist teisipäeva hommikut! Alustame VI istungjärgu 7. töönädala teisipäevast istungit ja nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Urmas Reinsalu, palun!

10:00 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus!

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Üks hetk, härra Reinsalu! Püüame saali natuke vaiksemaks saada. Jaa, palun!

10:00 Urmas Reinsalu

Aitäh selle remargi eest! Rea Isamaa saadikurühma liikmete nimel annan üle arupärimise majandus- ja taristuminister Taavi Aasale. Küsimus puudutab Eesti merenduse probleeme ja nimelt seda, mis on seotud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), kuhu ka Eesti kuulub, auditiga seotud probleemidega, aga ka sellega, mis puudutab uue Transpordiameti seadustamist ja selle rakendamist. Seadusandjale esitati üks Transpordiameti skeem mitme ameti liitmise kohta, kuid nüüd on selgunud, et see skeem tegelikul rakendamisel on kaugelt teistsugune, kui seadusandjale tutvustati. Kolmandaks huvitab arupärijaid see, miks ei ole rahvusvahelisele klassifikatsiooniühingule Veritas esitatud tervet rida kvaliteedisüsteemi muudatusi käsitlevat teavet. See on oluline temaatika, mis puudutab meresõiduohutust, mereadministratsiooni ülesannete täitmist Eesti riigi poolt, mis on võetud rahvusvaheliste lepetega, ja me loodame, et härra majandusminister venitusteta loob parlamendile selgust selles tundlikus küsimuses. Aitäh!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem soove ei näe. Järelikult olen vastu võtnud ühe arupärimise ja juhatus otsustab loomulikult selle edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget.

Nüüd on mul teile edasi öelda selline teadaanne. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku viia 9.–26. novembri täiskogu istungid läbi kaugosalusega istungi vormis. Juhatus arutas seda ettepanekut täna hommikul, kuid konsensust me ei saavutanud ja seetõttu on meil vaja see punkt läbi hääletada siin saalis. Mõned täpsustused tulenevalt sellest ettepanekust. Esiteks, Reformierakonna ettepanek oli seda teha 9.–26. novembrini, alates tänasest, aga kuna meie tänane istung on juba alanud, siis me loomulikult seda kaugosalusega istungiks ümber kujundada ei saa. (Sumin saalis.) Head kolleegid, palun tähelepanu! Meie kodu‑ ja töökorra seadus näeb ette, et tänane istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni ja seetõttu töötame täna vastavalt ettepandule. Teiseks, käesolev töötsükkel kestab siin suures saalis kuni 25. novembrini (kaasa arvatud), mitte 26. novembrini, ja maksimum, mida me siin hääletada saame, on kaugosalusega istungite toimumine vahemikus 10. novembrist ehk siis homsest kuni 25. novembrini ehk neljapäevani (kaasa arvatud). Nii, tundub, et kolleegidel on seoses sellega tekkinud küsimusi. Härra Kruusimäe, palun!

10:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Kas ma saan õigesti aru, et see on seotud homse kuupäevaga just nimelt sellepärast, et kui homme seda esitada, siis on raske neljapäevast istungit kaugosalusele viia?

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, see ei ole kuidagi seotud homse või ülehomsega. See, mis me otsustada saame, on see, et meie kodu‑ ja töökord näeb ette, et reeglina tuleb teavitada kaugosalusega istungist kolm päeva ette. Kaalukate asjaolude olemasolu korral on võimalik seda [muuta] kiiremini. See, mida me juhatuses arutasime, on meie hetke epidemioloogiline olukord ja ka Vabariigi Valitsuse soovitus võimalusel töötada distantsilt. Need on need kaalukad põhjused ja kuna me ei jõudnud juhatuses konsensusele, siis me peame seda täna siin suures saalis otsustama. Peeter Ernits, palun!

10:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! (Vali sumin saalis.) Mul on kõigepealt üks küsimus, et äkki te suudate kolleege vaigistada. Eelnev jutt suurt ei olnud kuulda, mida te rääkisite sealt. See on esimene asi. Koosoleku juhataja ülesanne on saali hoida n-ö viisakas konditsioonis. Aga teine küsimus on selle Reformierakonna ettepaneku kohta. Teadaolevalt meie seltskond siin on praktiliselt kõik vaktsineeritud kaks korda, mõni kolm korda ka – üle 90%, ma ei tea, 95% või kui palju meil on siin. Mis märgi see annab ühiskonnale [olukorras], kus haridusminister ju tahab hoida koole lahti jne, jne? Kes meist siin kardab kõige rohkem surma, kas Reformierakonna fraktsioon või?

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Küsimus on ju praegu eelkõige selles, et kontaktide vähendamine ühiskonnas on vajalik ja selleks, et just nimelt saakski koole lahti hoida, on Vabariigi Valitsus teinud üleskutse kõikidele tööandjatele, et kui on võimalik töötada distantsilt, siis seda ka teha. Eks täpsemaid põhjuseid, miks Reformierakonna fraktsioon selle [ettepaneku] tegi, on teil võimalik ka kindlasti fraktsiooni juhi käest küsida. Aga kuna see ettepanek laual oli, juhatuses konsensust ei olnud, siis me peame selle suures saalis läbi hääletama. Mart Helme, palun!

 

10:07 Mart Helme

Aitäh! No saime praegu hästi targaks. Saime teada, et selleks, et koole lahti hoida, on vaja Riigikogu kaugtööle saata. See on küll geniaalne asjade seostamine. Aga minu küsimus on: missugused on need kaalukad põhjused? Me näeme praegu siin saalis ringi vaadates, et Riigikogu on täiesti töövõimeline. Meil on siin kolm täisvaktsineeritud rahvasaadikut, kes on hiljuti läbi põdenud koroona, aga on endiselt töövõimelised. Missugused on need kaalukad põhjused? Ükski fraktsioon ei ole ju praegu töövõimetuks muutunud. Kas Reformierakond on muutunud töövõimetuks ja seetõttu soovib kaugistungeid?

10:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ma ütlesin, need kaalukad põhjused, mida me juhatuses arutasime, ongi hetkel riigis valitsev epidemioloogiline olukord ja Vabariigi Valitsuse soovitus töötada võimaluse korral distantsilt. Martin Helme, palun!

10:08 Martin Helme

Aitäh! No mina olin see juhatuse liige, kes ei olnud nõus selle otsusega, sest tõepoolest ma ei näinud neid kaalukaid põhjuseid. Ja see, et valitsus soovitab kaugtööle minna – mul on ikkagi küsimus. Meil peaminister Kaja Kallas ütles, et see saadab ühiskonnale vale signaali, kui me hakkame vaktsineerimiskahjude fondi tegema. Mis signaali meie siis nüüd saadame ühiskonnale, kui me oleme organisatsioon, kus mitte ainult Riigikogu saadikutest, vaid kõigist töötajatest üle 90% on vaktsineeritud, osa, nagu juba juhiti tähelepanu, isegi kolmandat ringi, aga me ei julge ikkagi tööl käia? Kas siis vaktsineerimisest ei ole üldse mingit kasu, ikkagi tuleb kogu aeg koroonat karta? Ja kui nii on, siis miks valitsus vallandab Kaitseväest inimesi, politseist inimesi ja haiglatest õdesid, kes ei ole nõus ennast vaktsineerida laskma, kui sellest vaktsineerimisest mingit kasu ei ole, tööd ikka teha ei saa?

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Ma saan aru, et meil on soov sisuliselt seda teemat tõsiselt arutada. Sisuline arutelu nendel teemadel – ma usun, et ka need järgnevad küsimused paljuski seonduvad sellega –, see foorum ja see võimalus on meil muudes kanalites, muu hulgas ka siin Riigikogu saalis. (Hääled saalis.) Rahu! Kas ma võin äkki lõpetada enne, kui te oma suure mõminaga jätkate? Riigikogu suures saalis loomulikult on võimalus seda arutada, üldist epidemioloogilist olukorda, samamoodi ka seda, millised on meetmed ühe või teise olukorra parandamiseks.

Nüüd, see, mis meil praegu arutamisel on, on Reformierakonna fraktsiooni ettepanek, mis oli juhatuses arutusel ja mis juhatuses ei leidnud konsensust. Protseduuriliste küsimustega me saame arutada istungi läbiviimise korra kohta käivaid küsimusi. Nüüd me arutame seda, kas me hääletame või mitte. Kodukord näeb ette, et kui juhatuses konsensust ei leita, tuleb see suures saalis otsustada. Suur saal peab võtma seisukoha. Kui suur saal võtab seisukoha ... Enne, kui me praegu arutame isegi seda, milline see seisukoht on, te püüate väita, et Riigikogu ei peaks minema kaugosalusega istungile. Meil ongi fraktsioonidel erinevad ettepanekud. Selleks, et saada aru, milline on suure saali ja Riigikogu tahe, peab selle läbi hääletama. Nii et ma kutsun teid üles tõepoolest keskenduma sellele, et Riigikogu suur saal hääletab, otsustab, kas suur saal töötab kaugosalusega või mitte, ja seejärel, kui Riigikogu suur saal on otsustanud näiteks töötada edasi tavavormis, saame me jätkata tööd. Kui Riigikogu suur saal on otsustanud töötada kaugistungi vormis, siis me läheme homsest kaugistungitele ja jätkame oma tööd. Meie töö kuidagi ei jää pooleli seetõttu. Nii et ma siiski soovitan meil mitte keskenduda protseduurilistes küsimustes sisu detailidele, vaid eelkõige sellele, et läheme hääletamise juurde ja siis saame edasi otsustada. Henn Põlluaas.

10:11 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult Riigikogu hääletab, see on meie kodu‑ ja töökorras ...

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, ma korraks vabandan. Lugupeetavad! Tegelikult ka, kui te soovite vaielda omavahel – härra Mihkelson, proua Helme ja kõik teised –, siis palun tehke seda väljaspool saali. Siis me saame siin keskenduda protseduurilistele, et me saaksime minna hääletuse juurde. Härra Põlluaas, palun!

10:12 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult, Riigikogu hääletab seda, selles ei ole vähimatki kahtlust. Aga Riigikogu ei saa hääletada mitte ühtegi asja, kui me ei tea selle asja sisu. Seda sisu olete te keeldunud meile edastamast. Mis põhjusel Reformierakond sellise ettepaneku tegi, kuidas nad on seda põhjendanud? See, et te ütlete, et me peaksime minema ja küsima Reformierakonna fraktsiooni esimehelt – no kuulge, see on ju absurd, selliseid asju ei saa Riigikokku tuua. (Vali sumin saalis.) Ja teine asi on see, et kui te leiate, nagu te väitsite ... Härra juhataja, ma suunan oma küsimuse teile, ärge lobisege seal Ligiga, palun! Ja kui te leiate ... Kuulge, härra Ligi, see ei ole teie koht seal puldi taga olla, tulge ära!

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, palun!

10:13 Henn Põlluaas

Kui Reformierakond leiab, et olukorras, kus üle 90% Riigikogu liikmetest on vaktsineeritud, aga kontakttöö tuleb ära keelata, minna kaugtööle sellele vaatamata, siis ma küsin, kas Reformierakond tunnistab sellega seda, et need vaktsineerimispassid ei kehti. Kas see tähendab seda, et kõik need piirangud laiemalt kogu ühiskonnas, mis on loodud, tuleb ka tühistada?

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kuna te küsisite, milline on Reformierakonna ettepanek, siis ma hea meelega loen selle ette. Härra Ernits, ma hea meelega nüüd jätkaks juhatamist. (Peeter Ernits kohalt: Jaa, aga võiks hoida vaikust.) Jaa, ma kindlasti hoian seda vaikust, seda te saate koha pealt ka teha. Ma just juhtisin tähelepanu. Kuulge, head kolleegid, tegelikult ka! Kui me tahame seda debatti siin pidada, siis kõigil, kes soovivad omavahel arutada, on võimalik seda teha väljaspool neid seinu ja seda ust, aga kui te tahate siin arutada seda, mis meil praegu päevakorras on, siis palun kuulake.

Nii. Reformierakonna ettepanek Riigikogu juhatusele oli järgmine. "COVID‑19 viiruse levik on Eestis kõrge ja valitsus on kõigil tööandjatel palunud võimalusel rakendada kaugtööd. Riigikogu töötajate ja saadikute vaktsineerimistase on küll kõrge, aga parlament on oma käitumisega eeskujuks teistele asutustele ja ettevõtetele. Samuti on meil eduka kaugtöö rakendamise kogemus olemas. Eelöeldut arvestades teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku Riigikogu töö sel istungjärgul 9.11.2021 – 26.11.2021 viia läbi kaugistungite vormis." Selline oli ettepanek ja seda me peame hääletama, kuna selles me konsensust ei saavutanud.

Ruuben Kaalep, palun!

10:15 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Te ütlete, et on olemas kaalukad põhjused, miks Riigikogu peab minema kaugtööle ja tegema seda kohe praegu, mitte oodates kolm päeva, nagu seadus ette näeb. Palun tooge välja, mis on need konkreetsed faktid ja numbrid, mis tõestavad seda kaalukat põhjust! Kui te ütlete, et lihtsalt epideemiline olukord, siis see on kaugelt liiga abstraktne termin selleks, et reaalselt seda kaalukat vajadust näidata.

10:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Kaalep! Head kolleegid, veel kord: me ei tea selle hääletuse tulemust. Ma soovitan meil Riigikogu saalis seisukoht võtta ja siis me saame teada ka selle, kas Riigikogu suur saal soovib kaugosalusega istungeid või mitte. Praegu ma tunnetan teie kõikidest sõnavõttudest, et te arvate, et Riigikogu suur saal teeb selle otsuse – minna üle kaugosalusega istungitele. Mis puudutab epidemioloogilist olukorda, siis Riigikogu juhatajana kindlasti hetkel mul on ka oma seisukoht, aga ma ei ole siin selleks, et oma isiklikku seisukohta väljendada, ma olen siin selleks, et Riigikogu istungit juhatada. Meenutan siiski teile, et kui eriolukord välja kuulutati mõni aeg tagasi Eesti riigis, siis oli epidemioloogiline olukord puhtalt nakatumiste arvu vaadates oluliselt [vähem keeruline]. Praegu meil on nakatumiste arvud oluliselt suuremad ja sellest tulenevalt ka epidemioloogiline olukord riigis suhteliselt keeruline. Sellest tulenevalt, olen mina aru saanud, on Reformierakonna fraktsioon ka soovinud kaugosalusega istungeid, mis on meil võimalikud Riigikogus.

Härra Reinsalu, palun!

10:16 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja, härra Riigikogu aseesimees! See, mis siin toimub, on üsnagi groteskne parlamendi vägistamine ja kõigist nurkadest vastuolus nende tavadega, kuidas parlamendi tööd on korraldatud. Minu teada eelmisel nädalal kogunes parlamendi vanematekogu, kus enamik fraktsioone ei toetanud kaugistungi korraldamist. Nüüd siis ümber nurga, kui ei saavutatud konsensuspõhimõttel seda loogikat, minnakse seda häälteenamusega läbi suruma. Ma selle vastu avaldan kõige kategoorilisemal moel protesti. Loomulikult te poete praegu epidemioloogilise olukorra taha selle loogikaga, aga tegelik põhjus on, me teame suurepäraselt, et parlamendi tasalülitamine hübriidistungitega võtab tegelikkuses ka selles koroonakriisis parlamendilt palju olulisemal määral ära võimalusi valitsuse üle järelevalvet teostada. Seda me oleme näinud ka kevadisest ja suvisest kaugistungite tsüklist. Ma arvan, et pole sugugi mitte juhus, et oluliste eelnõude [arutelude] eel, mis siin parlamendis hakkavad aset leidma, mis kindlasti toovad kaasa pikad ja tõsised istungid, soovite te seda relva, parlamendi tasalülitamise relva kasutada. See on tegelik põhjus. Ja kõige grotesksem on selle juures see, et te räägite viiruse leviku ohust olukorras, kus meil on lubatud riigis kuni 5000 inimesega meelelahutusüritused. Sellises olukorras peate mõistlikuks parlamendi tasalülitada. Kaks nädalat on teinud teadusnõukoda valitsusele ettepanekuid, mis puudutab erinevate ürituste ...

10:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, palun küsimus! Härra Reinsalu!

10:18 Urmas Reinsalu

Ärge mind katkestage palun, härra istungi juhataja! 

10:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on õigus teid katkestada, kui me ei jõua küsimuseni. Te olete kaks minutit praegu juba jutustanud.

10:18 Urmas Reinsalu

Ma tahan lihtsalt küsida seda, et – vabandust, härra istungi juhataja – kui teie juhatuse nimel praegu, kui juhatus on seda arutanud ja on lõhki läinud hääletusel, räägite epidemioloogilisest olukorrast, siis ma küsin väga lihtsalt: milline tõenduspõhine käsitlus teil praegu on, et just nimelt parlament tuleb tasalülitada selles viirusekriisis? Kõrtsid jäävad lahti ja parlamendi paneme kinni! Ma paluksin teil lihtsalt öelda, millistele andmetele ja millisele eksperthinnangule te toetute, et just nimelt eksklusiivne parlamendi sulgemine praegu peaks aset leidma.

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, minu parima teadmise kohaselt olete teie saanud samamoodi Tartu Ülikoolis õigushariduse. Õigushariduse üks osa on ka see, et teada, mis seaduse tekstis kirjas on. Ma usun, et te teate kodu- ja töökorda, et Riigikogu kaugistung ei võta Riigikogu liikmelt mitte ühtegi õigust ära, vaid jätab talle kõik needsamad õigused, mis on siin suures saalis. Mitte mingit parlamendi tasalülitamist ei toimu, vastasel korral Riigikogu juhatus kindlasti ei oleks seda isegi mitte kaalunud, kui oleks mingilgi moel olnud suure saali töö ja parlamendiliikme õigused ohus. Ei, seda ei ole. Igal parlamendiliikmel on täpselt samasugused õigused siin suures saalis olles või hübriidvormis, kaugosalusega istungit pidades. (Urmas Reinsalu kommenteerib saalist.) Härra Reinsalu, ma vastan teile. Härra Reinsalu, kas te soovite kuulata minu vastust või te ei soovi kuulata?

Nii. Lisaks, kui härra Reinsalul parlamendiliikmena on soov tulla parlamendisaali kaugosalusega istungi ajal, siis parlamendi tehniline personal seda võimaldab. Kõikidele, kellel on soov tulla kaugistungi ajal siia saali, on see võimalus tagatud – nii nagu oli varasemate kaugistungite ajal, nii ka seekord. Elik ma soovitan teil kõigil jätta kõrvale need argumendid, et parlamendi tasalülitamine või midagi muud taolist. Parlament jätkab oma tööd täpselt samamoodi ja täpselt samade õigustega, nagu parlament töötab siin ilma kaugosaluseta istungi vormis. Kui kaugosalusega istung võimaldab meie riskigruppidel töötada distantsilt, siis seda saab otsustada, nagu me praegu näeme, kuna Riigikogu juhatus konsensusele ei jõudnud, Riigikogu suur saal ja seda otsust ma sooviksin väga hääletada. Aga me peame läbi käima need protseduurilised küsimused. Ma loodan väga, et need küsimused, mis teil plaanis on esitada, on saanud paljuski juba vastuse.

Härra Laneman, palun!

10:21 Alar Laneman

Aitäh, austatud juhataja! Te mainisite nakatumiste arvu ja eriolukorda. Te oleksite võinud mainida ka vaktsineerituse protsenti sellega seoses. Aga mulle on ikkagi arusaamatu, et ei ole küsimustest ja ennekõike vastustest tulnud välja, mis on need sisulised põhjused, et just parlamendi töö tuleb niimoodi ümber korraldada. Kas see on efektiivne või võrreldav muude töövormidega, see ei ole tegelikult nii oluline. Me peame otsustama sisuliselt nagu liisuheitmisega. Ma küsin täpsemalt: kas on olemas mingi ohuhinnang, mis ütleb, et just parlamendi töökorralduse muutmisega me kuidagi lahendame mingit probleemi? Kas on olemas mingi ohuhinnang?

10:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ma ütlesin, Riigikogu juhatuses olid arutusel epidemioloogiline olukord ja soovitus võimalusel töötada distantsilt. Nende otsuste pinnalt me tulime siia saali, kuna me ei leidnud Riigikogu juhatuses konsensust. Tarmo Kruusimäe, palun!

10:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Istungi rakendamise puhul ja selguse huvides, et kuidas meie edasine töökorraldus on, on mul mõned küsimused. Te olete praegusel hetkel andnud juba kuus soovitust. Esimene neist oli see, et küsida Mart Võrklaeva käest, aga Mart Võrklaeva ei ole nagu näha siin. Sellest johtuvalt ongi küsimused. Kas siis epidemioloogilise hinnangu annab Reformierakonna fraktsioon? Ja juhul, kui näiteks on tulemas mingi koolivaheaeg, saab täpselt samamoodi pakkuda välja seda võimalust, sest seadus meil ju ei keela kaugistungeid teha.

Nüüd, teine unikaalne ja äärmiselt agiilne ettepanek on see: kustutame tuled ära ja saame öelda, et meil siin toimub tegelikult pimedate istungite filmifestival, mis tähendab, et me ei peaks laiali minema, vaid me saame rahulikult olla. Ega siin ei ole küsimus selles, et äkki Võrklaeval on lihtsalt telefon kadunud koos selle koroonatõendiga ja nüüd me peame minema sellepärast kaugistungile?

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Need ei olnud kuidagi protseduurilised. Rene Kokk, palun!

10:23 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Palun avage ikka veel neid põhjusi, miks te selle ettepaneku teete või Reformierakond selle ettepaneku teeb. Ma tuletan meelde, et eelmisel teisipäeval toimus Riigikogu vanematekogu, kus selgelt olid Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa Erakond ja Keskerakonna esindajad kaugistungitele minemise vastu. Ma saan aru, et juhatuses on vahepeal ühel osapoolel meel muutunud, aga palun avage uuesti seda tausta. Nende argumentide põhjal, mis seal läbi käisid, jõudsime selgelt sellele arusaamisele, et ikkagi suurem osa erakondade esindajatest oli selle vastu.

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu suur saal saabki hääletusel seda näidata, kas need seisukohad, mis Riigikogu liikmetel ja fraktsioonidel vanematekogus olid, on jätkuvalt samasugused. Kui on, siis Riigikogu jätkab tavavormis, kui Riigikogu liikmed soovivad minna kaugistungite vormi, siis me läheme kaugistungite vormi. Peeter Ernits, palun!

10:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tuletan veel kord meelde, et see kohe võib jälle muutuda. Koosoleku juhataja ülesanne on hoida saal vaiksem, et kuuleks. Praegu on kuulda, aga kohe võib jälle [see muutuda]. Kui sa ütlesid, et enne otsustame ja siis vaatame edasi, siis tegelikult on ju niimoodi, et tark arutab enne ja siis otsustab. Miks Reformierakond käitub nii nagu loll, et enne otsustame ja siis võib-olla arutame? Aga põhiküsimus on see: kas Reformierakonnas on kõige rohkem neid sügavalt haavatavaid saadikuid, et seetõttu Reformierakond on tulnud välja sellise drastilise ettepanekuga viia terve Riigikogu kaugtööle? On see niimoodi? Kui palju on Reformierakonna saadikute hulgas selliseid ülimalt haavatavaid saadikuid?

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole kuidagi istungi läbiviimise korraga seotud. Istungi juhatajana ei hakka mina hindama ühegi fraktsiooni – ei Reformierakonna ega EKRE ega Isamaa ega Keskerakonna ega sotsiaaldemokraatide fraktsiooni – tervist. Kalle Grünthal, palun!

10:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nagu ma aru saan, on põhimõtteliselt meie istungite läbiviimine seotud ikkagi seadusega ja me ei saa siin teha mingisuguseid suvaotsuseid. Põhimõtteliselt on võimalus minna küll kaalukatel põhjustel kaugosalusele, see on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõige 2 punkt 62, ja need on ainukesed tingimused, millisel juhul on võimalik kaugosalust korraldada. Õnneks on olemas ka Riigikogu juhatuse otsus selle kohta, mis sätestab ära kaugosalusega istungi kokkukutsumise, ja sõnad "kaalukaks põhjuseks" on samuti seal välja toodud. [Otsuse] punkt 2 ütleb, et kaalukaks põhjuseks loetakse seda, kui vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust või vähemalt üks fraktsioon ei saa objektiivselt põhjendatud takistuse tõttu tulla Riigikogu istungi toimumise kohta või Riigikogu füüsiline kogunemine seaks ohtu Riigikogu toimepidevuse. Need on ainukesed parameetrid, millisel puhul on võimalik kaugosalusega istungit kokku kutsuda, need on ainukesed kaalukad põhjused. Kumb nendest on praegu põhjus selle kaugosalusega istungi kokkukutsumiseks?

10:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus tõi suurde saali otsustamiseks Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku, kuna me Riigikogu juhatuses ei leidnud konsensust, ütlen veel kord. See, kas Riigikogu suur saal otsustab ühte- või teistpidi, seda me saame teada siis, kui suur saal on oma hääletuse teinud. Martin Helme, palun!

10:27 Martin Helme

Jaa, aga vabandust, selles ju ongi probleem, et kui meil kord ütleb, et kaalukaks põhjuseks on see, et 20 saadikut ei saa töötada või üks fraktsioon on töövõimetu, siis ei saa Riigikogu suur saal hääletada, et jah, 20 saadikut ei saa töötada, vaid kõigepealt peavad olema 20 saadikut, kes ei saa töötada, või üks fraktsioon, kes ütleb, et nad ei saa töös osaleda, sest nendel on saadikud töövõimetud või rivist väljas. Kumbagi seda ei ole ju objektiivselt empiiriliselt praegu meie ees.

Teine probleem on selles, et meil on ju ka varem mindud üle kaugosalusega istungitele, kuid see on toimunud siiski teatava ajalise etteteatamisega. Muu hulgas on seda ajalist etteteatamist tulnud teha avalike infokanalite kaudu. Täna on meile pandud nina alla otsus, mis langetati kümme minutit peale üheksat. Riigikogu juhatus kogunes, jõudis seisukohale, et ei ole üksmeelt, ja kell kümme pannakse see Riigikogu suures saalis meile nina alla. Millal need fraktsioonid siis oma seisukoha saavad kujundada? Tegelikult me kõik teame, et Riigikogu fraktsioonidel on ka kolmapäeva hommikuti ette nähtud fraktsiooni tööaeg. Vähemalt oleks pidanud ootama, andma võimaluse Riigikogu fraktsioonidele homme hommikul oma fraktsiooni koosolekul seisukoht võtta ja siis otsustada, kas me läheme kaugtööle järgmisest nädalast või mitte. Korras ette nähtud kaalukaid põhjuseid objektiivselt ei eksisteeri ja lisaks sellele vägistatakse saadikuid siin kohapeal jooksu pealt otsust vastu võtma asjades, mida nad käigu pealt kuulevad. See ei ole ju meie enda kodukorra ja kehtestatud reeglite kohane.

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See, millele härra Grünthal viitas, ma ei tea, kas ma nüüd kiiresti selle üles leian, aga mälu järgi ütlen, et seal on "eelkõige", see tähendab, et see ei ole kinnine loetelu. Seda esiteks. Teiseks, veel kord: selleks, et teada saada suure saali arvamust, kas minna kaugosalusega istungitele või mitte, see ongi suure saali otsus sellisel juhul. Kolmandaks, seda otsust tehes, kui Riigikogu liikmed peaksid otsustama, et Riigikogu töötab kaugistungite vormis, siis on kõikidel Riigikogu liikmetel, kes soovivad, täpselt samasugune õigus jätkata tööd siin saalis. Ehk me ei piira Riigikogu liikmete õigust tulla siia saali. Nii et selles mõttes, kui näiteks EKRE fraktsioon soovib in corpore tulla saali, siis on see võimalus olemas. Me anname selle otsusega täna võimaluse nendele inimestele, kes tunnetavad suuremat riski, töötada ka kaugistungi vormis. Ma loodan, et need kolm selgitust annavad nüüd piisavalt arusaamist, et me võime minna hääletuse juurde esimesel võimalusel.

Aga tundub, et on veel palju protseduurilisi küsimusi. Palun siiski piirduda tõesti istungi läbiviimisega ja mitte esitada neid lõputuid sisulisi küsimusi, sest Riigikogu istungi juhatajana ma pean lähtuma kodu- ja töökorrast. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Minu arvates see, millisesse olukorda Riigikogu juhatus on Riigikogu seadnud, on väga inetu ja väga halb praktika, mida te olete juhatuses viljelenud. Kõigepealt on mul väga konkreetne küsimus, et kuidas juhatuses hääletus jagunes. Kolmest liikmest koosnev juhatus, kes hääletas poolt, kes vastu – see ei tohiks olla salajane, see vast on protokollitud, aga protokoll ei ole meieni veel jõudnud. Eelmisel nädalal toimus vanematekogu. Seal olid Keskerakonna fraktsiooni esindajad, EKRE esindajad ja Isamaa esindajad kaugistungile mineku vastu. Kas nüüd on keegi oma seisukohta muutnud? Ja kui eelmisel nädalal pidas juhatus vajalikuks arutada seda teemat vanematekoguga ja seal kujunes välja enamuse arvamus, siis miks nüüd juhatus kiirkorras, kui Reformierakonna ettepanek eile saabus, arutas seda küsimust isegi ilma fraktsioone informeerimata ja vanematekogu kokku kutsumata? Miks juhatus käitub niimoodi süsteemitult? Kas vanematekogu roll on ennast ammendanud ja me seda praktikat edaspidi enam ei viljele, et kui me vanematekogus sobivat otsust ei saa, siis me ikkagi läheme juhatuse kaudu ja suurde saali hääletama häälteenamusega?

Minu hinnangul ei ole see ka kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega, sest nendele põhjustele, mis on toodud välja seaduses, me täna tugineda ei saa. Parlament on võimeline kogunema ja mingit ohtu see endast ei kujuta. Eriti inetu ja minu arvates halb eeskuju on see veel selles olukorras, kus koolid on lahti, kõrtsid on lahti, meelelahutus, toimuvad spordivõistlused, kultuuriüritused. Valitsus on rõhutanud ja Reformierakond on rõhutanud: hoiame ühiskonna lahti, kui te olete vaktsineeritud. Me oleme siin kõige vaktsineeritum osa Eesti ühiskonnast ja me näitame väga halba eeskuju. Tegemist on ilmselgelt mitte kaugistungi, vaid mugavusistungiga. Ma nii palju tahan veel lisada, et praktiliselt ei ole meil ju olnud kaugistungit, mis oleks sujuvalt toimunud. See on alati olnud katkestustega, korduvate küsimustega – see ei ole sobilik. [See ei ole olnud] niisugune hästi, õlitatult toimuv istung. [See] on probleemidega istung olnud, see on hädalahendus olnud Riigikogule. Miks me seda praegu teeme, jääb mulle täiesti arusaamatuks.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Vanematekogus me tõepoolest seda olukorda arutasime. Riigikogu juhatus arutas seda samamoodi täna hommikul uuesti. Mis puudutab seda, et te küsisite hääletustulemust – me n-ö kätt ei tõstnud. Aga Martin Helme ütles ka siin saalis välja, et tema oli sellele vastu. Mina aga vanematekogus mäletatavasti toetasin seda, et Riigikogu liikmed saaksid vabaduse vajaduse korral ja riski tunnetades töötada ka kaugistungi vormis. Riigikogu esimees pigem oli täna sellel seisukohal, et see tuleb siin saalis läbi hääletada. Nii et sellises seisus me oleme, seda me püüame teha. Ja veel kord: me ei võta üheltki Riigikogu liikmelt ega ka fraktsioonilt tervikuna ära õigust siin saalis edasi töötada.

Ruuben Kaalep, palun!

10:34 Ruuben Kaalep

Hea juhataja! Kas ei või tõde olla selline, et selle ettepaneku taga on tegelikult koalitsioonisaadikute laiskus ja mugavus? Palju mõnusam oleks ju selle asemel, et külmal novembripäeval ronida üles Toompeale, istuda kodus teki all, juua sooja teed ja osaleda kaugosalusega istungil. Kas ei või olla nii?

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mina usun, et kõik 101 Riigikogu liiget teevad oma tööd südamega ja suure pühendumisega. Jürgen Ligi, palun!

10:34 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma küsin teilt kas-küsimuse. Iseenesest see, kuidas öelda, debatt on ju põhjendatud ja ei ole saladus, et sarnaseid küsimusi esitasin ka mina meie fraktsioonis, aga lõpptulemusena siiski me jõudsime sellele otsusele, mis on paberile jõudnud. Kas ma saan õigesti aru sellest vaidlusest juhatuses, et kõigepealt oleks eesmärk pidada selliseid statsionaarseid istungeid? Punkt üks. Punkt kaks, mitte keegi ei keela pidamast neid istungeid ühelgi Riigikogu liikmel, ühelgi fraktsioonil. Teretulnud on kõik siia saali. Ja punkt kolm, meie hulgas on palju inimesi, kellel on kodus kas raskelt haigeid või lihtsalt riskigrupi inimesi, kelle pärast meie otsus sedapidi kaldus, või kes on ise värskelt tervisega hädas olnud. Ja see ei ole kindlasti erakondlik jaotus. Kas me mitte ei teinud väikese vähemuse kaitseks seda otsust? Meditsiiniline taust lisaks. Meil on alanud tõhustusdooside jagamine. Kõik teavad praeguseks, et vaktsiini kangus langeb ajas. Kas mul on õigus või saate täpsustada, kas me ei teinud seda otsust sedapidi?

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selles mõttes on teil loomulikult õigus – nagu ma olen siin korduvalt viidanud –, et Riigikogu liikmetele, kes soovivad jätkata tööd suures saalis, see võimalus on tagatud. Samamoodi, selle otsusega me anname võimaluse nendele inimestele, kes kuuluvad riskigruppi või kes tunnevad, et nende lähedased on ohus, osaleda Riigikogu istungil kaugistungi vormis. Nii et selles mõttes on teil õigus, jah. Signe Kivi, palun!

10:37 Signe Kivi

Aitäh! Soovin ka protseduuri selgitada. Rõhutan, et kaugistungil tehakse tööd. Siin saalis on kõlanud väited ja küsimused, miks me ei taha teha tööd. Just tööd me tahamegi teha. Meil on Riigikogu liikmeid ja Riigikogu liikmetel on pereliikmeid, kes on pikaajalise haiguse tõttu riskirühmas – seda teemat puudutas ka Jürgen Ligi –, ja me soovime neid kaitsta, sest me teame, et paraku ka vaktsineeritud võivad kanda nakkust edasi. Aga, kolleegid, te olete kõik siin ise rõhutanud, et terviseandmed on konfidentsiaalsed. Nii et isikuid me nimepidi nimetama ei hakka. Ja veel kord: me tahame tööd teha. Lõpetuseks, paljud siin saalis protestijad on ise hääletanud komisjonide kaugistungite töökorralduse poolt.

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle viimase märkuse eest! Riigikogu suures saalis tõesti me komisjonide [töökorraldust] ei otsusta. Riigikogu juhatus on andnud soovituse komisjonidel võimaluse korral töötada samamoodi distantsilt ja minule teadaolevalt paljud komisjonid ka seda teevad. Priit Sibul, palun!

10:38 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma küsin, et Reformierakonna ettepanek oli minna kaugistungile 9. novembrist 26. novembrini. Teie mugandasite ja tegite selle 10. novembrist 25. novembrini. Kas see, mida nüüd hakkab hääletama parlamendi suur saal, on teie isiklik ettepanek, oli see juhatuses arutusel või millise pügala alusel kodu- ja töökorra seadusest te Reformierakonna ettepanekut muutsite?

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See oli tõepoolest juhatuses tehtud otsus, et me saame seda teha mitte varem kui 10-ndast ja mitte kauem kui 25-ndani. Peeter Ernits, palun!

10:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! (Saalis on lärm.) Ei, ma lihtsalt ootan nii kaua, kui vaikus on. Minu küsimus on see. Maasaadikuna ma tahaksin ka maalt, nii nagu peaks olema e-riigis, sujuvat ühendust parlamendiga, aga mitte seda, et karta iga hetk, kas hangub kinni või ei kuule või ei näe või tuleb pilt välja lülitada, kuna siis äkki hääl läheb läbi. Miks Reformierakond tahab maasaadikut panna raskemasse olukorda, nagu kolleeg Seeder ütles, n‑ö hädalahendusena, praegu, kui me oleme tõesti üks kõige paremini vaktsineeritud töökollektiiv?

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Peeter Ernits, kõigepealt, suur saal ei ole oma seisukohta öelnud. Veel kord tulen selle juurde, et suur saal peab oma seisukoha ütlema. Kui suur saal on oma seisukoha öelnud ja näiteks otsustanud, et me läheme distantsile, siis te olete ikkagi oodatud homme kell 12 siia infotundi ja kell 14 algavale istungile. Nii et ei ole mingit probleemi ja olete samamoodi oodatud siia. Helle‑Moonika Helme.

10:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Kalle Grünthali küsimusele, kus ta viitas nendele kaalukatele põhjustele, mis on sätestatud meie Riigikogu kodu- ja töökorras, te vastasite, et need kaalukad põhjused, mis on seal kirjas, on "eelkõige", et seal ei ole kindlat loetelu. Heakene küll! Aga mina küsin: kas "eelkõige" hulka kuulub ka mingi suvaline põhjus, no näiteks, et Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud ei julge tööl käia, ehk siis kas see võib olla tänase hääletuse tegelik sisu ja kui see nii on, siis vabandust, mis sõnumi see saadab ühiskonnale?

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma lugesin Reformierakonna ettepaneku teile ette. Anti Poolamets, palun!

10:41 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Te tõite siin välja mõningaid argumente, mis ei mõjunud argumentidena. Esiteks muidugi see, et teie erakond on kaugistungile mineku üks peamine nõudja. Aga mis toimub? Te vallandate külma kõhuga inimesi Kaitseväest, teenekaid kaitseväelasi, politseinikke, inimesi, kes on, ma ei tea, mitmel missioonil eluga riskinud, ja te olete esimesed, kes deserteeruvad. Ise räägite ühiskonna lahti hoidmisest, lööte sadu inimesi töökohtadelt minema – ja siis panete esimesena putku. See ei ole ühestki otsast veenev.

Teine argument, mis te tõite, eeskuju näitamine, eks ole. Eeskuju näitamine! Ja samal ajal te lubate toimuda PÖFF‑il, täiesti samal ajal. Teie nimetatud epideemia kõrgpunkt peaks ju praegu käes olema, me oleme maailmas esimesed. Te lasete PÖFF‑il toimuda ja siis räägite sellest, et oi, läheme peitu, paneme parlamendi kinni. Sõnumid ei lähe mitte kuidagi kokku ja te ei veena meid sellega, kui teie sõnumid on niivõrd harali, et ühe käega teete üht ja teisega teist. Niimoodi me ei saa hakata minu meelest kuidagi parlamendi tööd kinni panema, sest kui te ei usu, et see on riigi põhifunktsioon, siis muidugi võib teist ja kolmandat moodi teha. Kaugistung igal juhul hetkel selle vaktsineerituse taseme juures ei ole veenev.

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Me ei pane parlamendi tööd kinni, kõikidel parlamendiliikmetel on võimalik edasi tööd teha täpselt samamoodi. Kalle Grünthal, palun!

10:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean teid kiitma selle eest, et te vastasite minu küsimusele, mis on need kaalukad põhjused, ka sisuliselt. Nii et suur aitäh selle eest! Te selgitasite ka ära – muidugi te konsulteerisite oma heade nõuandjatega seal laua taga –, et lisaks nendele kahele punktile on viide sõnale "eelkõige". Palun nüüd parlamendiliikmetele selgitada, kuidas te sisustate seda sõna "eelkõige", et me saaksime aru, mida see tähendab.

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See tähendabki seda, mida sõna "eelkõige" eesti keeles tähendab. "Eelkõige" tähendab seda, et loetelu, mis on toodud järgnevates punktides, annab põhilise fookuse, aga annab võimaluse ka teisteks olukordadeks. Ja praegu need teised olukorrad on meie ees. Martin Helme, palun!

10:43 Martin Helme

Aitäh! Ma tahaksin täpselt samast kohast jätkata. Seesama loetelu, mis ei ole väga pikk, kus on pandud meile ette kaks näidet sellest, millal on kaalukad põhjused Riigikogu kaugtööle minekuks. See annab meile tegelikult ju standardi ja standard on see, et üks Riigikogu fraktsioon ei saa töötada või viiendik Riigikogu koosseisust ei saa töötada füüsiliselt Riigikogu saalis olles. See "eelkõige" on sinna tõepoolest pandud sisse selle jaoks, et meil oleks oma töö korraldamisel teatav paindlikkus, aga meile on antud standard. Nende kahe näitega, mis siin loetelus on, on meile antud standard. Me oleme siin üritanud nüüd juba 45 minutit saada aru, missugune on siis, lähtudes sõnast "eelkõige", sellele standardile vastav probleem mõnes fraktsioonis või meie suures saalis, mis ei võimalda meil töötada füüsilise kontaktistungi vormis.

Aga ma ikkagi küsin uuesti üle selle, mis ma küsisin oma eelmises küsimuses. Kui meil on ette nähtud, et kolm päeva ette teatatakse, siis sellel on ju oma mõte sees ja see mõte on, et fraktsioonid saaksid oma tööd ümber korraldada, et fraktsioonid saaksid seisukoha kujundada. Me saime kell 9 hommikul Riigikogu juhatuse istungil selle ettepaneku, kümne minutiga oli selge, et selle ettepaneku suhtes me ühist seisukohta ei suuda kujundada. Istung algas 50 minutit hiljem. Riigikogu fraktsioonid ei ole saanud oma seisukohta kujundada. Millal siis Riigikogu fraktsioonid hääletuseks, mida me siin varsti tahame läbi viia, oma seisukoha peavad saama kujundada, sest Riigikogu töös on ju fraktsioonide seisukoht tähtis?

10:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest, see arutelu oli meil kell 9 ja me alustasime kell 10 istungit. Ma usun, et ka praegu on olnud fraktsioonidel võimalik oma seisukohta kujundada selle debati käigus, ja ma usun ka seda, et kui näiteks EKRE fraktsioon soovib jätkata tööd siin Riigikogu suures saalis, siis selleks EKRE fraktsioon saab kujundada oma seisukoha täna, homme, ka järgnevatel päevadel. Nii et me ei tee tõepoolest – ka sina, Martin, juhatuse liikmena – mitte kuidagi takistusi ühelegi Riigikogu liikmele ega fraktsioonile koguneda siin Riigikogu majas. See vabadus on meil kõigil olemas. Nii et ma kutsun üles teid ja kõiki teisi fraktsioone rahulikult olukorda läbi arutama oma fraktsioonides ja kui te soovite tööd jätkata siin, siis Riigikogu Kantselei tagab võimaluse igal fraktsioonil oma tööd siin jätkata. Mart Helme, palun!

10:46 Mart Helme

Aitäh! See on väga valgustav, mis meil siin toimub. Esiteks muidugi ma juhin teie tähelepanu sellele, et see arutelu siin ei ole fraktsiooni koosolek, see ei ole EKRE fraktsiooni koosolek ega ühegi teise fraktsiooni koosolek. See on ikkagi väga oluline tähelepanek praegu. Meie fraktsioon ei ole saanud seda arutada, ei ole saanud seisukohta kujundada ja tegelikult see omavoli, mida te siin presenteerite, ongi see, mille vastu me protesteerime.

Nüüd, teine punkt on see, et teil on väga ekslik arusaam, et kui teie fraktsioon on oma seisukoha kujundanud, siis see seisukoht on just nagu teistele kõigile kohustuslik, ja kui nad ka ei ole võib-olla kohe nõus, siis paneme ikkagi hääletusele. Hääletagu vastu, kui tahavad, aga meie oleme otsustanud ja meie surume oma otsuse läbi. Ma kummardan teie meelekindluse ees – tsiteerides klassikuid.

Kolmandaks tuleb ikkagi juhtida tähelepanu sellele, et sisuliselt te tunnistate, et teie poolt jõuliselt inimeste vallandamisega, ähvardamisega jne seotud vaktsineerimiskampaania on läbi kukkunud. Sellel ei ole tegelikult tervishoiu olukorrale mingisugust positiivset mõju ja seetõttu peab vaktsineeritud, 95% ulatuses vaktsineeritud Riigikogu minema kaugtööle. See on nüüd küll väga suurepärane tunnistus oma valitsuse järjekordsest läbikukkumisest. Aga minu ettepanek on väga konkreetne. Minu ettepanek on täna see hääletus päevakorrast tagasi võtta, anda fraktsioonidele võimalus homme hommikul seisukoht kujundada ja homme tulla uuesti hääletusettepanekuga suurde saali.

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest, härra Helme! Eelmisel nädalal tõepoolest, ka härra Seeder viitas sellele, vanematekogu kogunes. Ka Rene Kokk, teie fraktsiooni aseesimees, viitas sellele, et vanematekogu kogunes. Rene Kokk eelmisel nädalal ütles EKRE fraktsiooni seisukoha, et te ei toeta kaugosalusega istungeid. Sama seisukohta väljendas Martin Helme täna Riigikogu juhatuses. Teie kolleegid fraktsioonist on samamoodi seda väljendanud. Ma ei kõhkle ega kahtle selles, et EKRE fraktsiooni seisukoht on kaugosalust mitte toetada. Seda, millise seisukoha võtab suur saal, me näeme siis, kui me jõuame hääletuseni. Ei saa ju välistada, et Riigikogu suur saal otsustab, et me töötame siin saalis edasi.

Riho Breivel, palun!

10:49 Riho Breivel

Aitäh, hea juhataja! Küsimus ju tegelikult ei ole selles, kas me koguneme Riigikogu [saali] ja kas see on meile lubatud, vaid küsimus on ikkagi nii juhatuse kui ka iga Riigikogu liikme vastutuses meie ühiskonna ees. See on see küsimus. See tähendab seda, et kui me väidame kogu aeg, et vaktsineeritus annab kindluse töötada koos ja lahendada küsimusi koos, mis on kõige efektiivsem – grupina seda asja teha, mitte kaugtööna –, siis see tähendab seda, et vastavalt sellele on meil vastutus. Ma kutsun üles igat Riigikogu liiget, sest ma tean, et te ei võta seda tagasi, ei suuna seda homseks ega ülehomseks, vaid natukese aja pärast me hakkame seda hääletama, see tähendab, et iga Riigikogu liige peab oma vastutusel ikkagi mõtlema selle peale, mis signaali ta annab ühiskonnale sellega, kui ta on selle poolt, et lahkuda siit saalist ja minna mugavustsooni.

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selle otsuse tõesti iga Riigikogu liige nupule vajutamisega teeb ja saab seda ka ise kommunikeerida oma kanalites või siis, kui ajakirjanik peaks seda küsima. Härra Seeder, palun!

10:50 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sellest oleme me nüüd aru saanud, et parlamendil füüsilise kogunemise probleemi ei ole, füüsiliselt saab parlament koguneda. Need põhjendused, mis on toodud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses, ei ole aluseks. Aluseks on mingi "eelkõige" ja sellest sõnast tulenevad põhjused, millest ma päris täpselt ei ole aru saanud. Aga küsimuste-vastuste tekstist võib välja lugeda, et see on inimeste tervise kaitse, Riigikogu liikmete tervise kaitse pärast, kuna üldine epideemiline olukord on niisugune, nagu ta on, ja ka paljude Riigikogu liikmete kodudes võivad olla haiged inimesed ja et kaitsta Riigikogu liikmete tervist, siis on vaja minna kaugistungile. Kui see nii on ja me selle otsuse täna teeme, siis see on ääretult küüniline sõnum ühiskonnale, et Riigikogu liikmete tervis ja kaitse on olulisem kui koolides õpetajate-õpilaste ja ülejäänud ühiskonna tervise kaitse, mis ei ole nii oluline, et me [neid] sulgeks. Ma arvan, et see on ääretult küüniline ja see on täiesti ebaproportsionaalne selles kontekstis. Aga see on hinnang ja ma veel kord ütlen, et minu arvates see tänane hääletus ei ole kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas, Riigikogu ei saa ja ei tohiks lihtsalt hääletada häälteenamusega, vaid peaks lähtuma seadusest.

Aga mul on konkreetne ettepanek. Kuna meie fraktsioon ei ole esindatud Riigikogu juhatuses ja me ei ole selles arutelus saanud osaleda – Jürgen Ligi viitas, et Reformierakonnas oli pikk ja põhjalik arutelu, temal olid ka mingid erinevad arvamused ja seisukohad –, siis võtke vähemalt juhataja vaheaeg ja tehke nii, nagu see varasemas praktikas on olnud, et vanematekogu on seda teemat kõigepealt arutanud ja kujundanud seisukoha. Võib-olla me leiame seal mingisuguse konsensuse, et jätkata seda praktikat, mida praegu on rikutud. Kui te selleks ei ole valmis, siis andke vähemalt nendele fraktsioonidele, kes ei ole olnud juhatuses esindatud, kes pole saanud kujundada oma seisukohta, [võimalus], et me saaksime fraktsiooniga koguneda, arutada ja kujundada välja oma töökorraldus ja seisukoht. See on minu arvates ääretult vajalik. Mõned fraktsioonid on arutanud, mõned ei ole, me oleme väga erinevas ja ebavõrdses seisus siin hääletuses.

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma arvan, et kui me praegu lõpetaksime kõik protseduurilised küsimused ära, mis, mulle tundub, sisu mõttes meile mingit lisandväärtust ei anna, siis ma arvan, et oleks kohane võtta juhataja vaheaeg kümme minutit, et fraktsioonid saaksid koguneda. Nii et ma kutsun kolleege üles praegu protseduurilised küsimused lõpetama ja lubama fraktsioonid kümneks minutiks olukorda arutama ja seejärel tulla tagasi ilma protseduuriliste küsimusteta ja asuda hääletama. Kui see võiks kolleegidele sobida, siis mina olen valmis seda kohe tegema.

Ruuben Kaalep, palun!

10:53 Ruuben Kaalep

Hea juhataja! Te poete pidevalt peitu selle taha, et justkui hääletuse tulemus pole veel ette teada ja Riigikogu suur saal alles otsustab seda. Kuulge, kui naiivseks te meid peate? Oleks ju ime, kui koalitsioonierakonnad ei oleks juba eelnevalt omavahel kokku leppinud, kuidas hääletada, ja kõik oma hääled üle lugenud. Tunnistage üles, see ju on nii, et te juba olete selle otsuse ette ära teinud koalitsioonis.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Oleks ju ime, kui EKRE muudaks oma arvamust ja toetaks kaugosalusega istungit. Selles mõttes ma arvan, et eks fraktsioonidel ongi võimalus oma seisukohta väljendada. Härra Seeder palus veel fraktsioonile mõtlemisaega. Ma arvan, et see on juhatajale kaalumist väärt ettepanek. Aga ma näen, et siin tuleb kogu aeg küsimusi juurde, sh Isamaa fraktsioonist. Kui need küsimused jätkuvad ja jätkuvad, siis me saame siin veel pikalt istuda, enne kui me jõuame hääletuseni, ega jõua ka tänaste päevakorrapunktideni.

Peeter Ernits, palun!

10:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Maasaadikuna ma olen jätkuvalt mures selle pärast, et kellelgi pilt hangub ja hääl kaob ära ja kõik see, kuigi tahaks ka n-ö maalt osaleda. Aga küsimus on hoopis selline, et kui me nüüd Reformierakonna eestvõttel kaugtööle läheme, kas see tähendab, et ka ministrid ja peaminister võivad hakata ilmuma meile siia ekraanile. Nagu me mäletame, toona, kui niimoodi töö käis, ka nende näod hangusid ja mõni pilt kustus või pidi [selle] ära kustutama. Kas see tähendab seda, et kui ees on eelarve arutused ja muud olulised eelnõud, siis see muudab ka valitsuse, ministrite ja peaministri olukorda kergemaks, kuna lihtsalt saab alati pugeda selle taha, et side katkeb või hangub?

10:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meie töökorraldus jätkub ikkagi nii, nagu meie kodukord ette näeb, ehk kõik samad reeglid kehtivad. Helle-Moonika Helme, palun!

10:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma tulen ikkagi tagasi selle kaaluka põhjuse juurde, mida Reformierakond toob ettekäändeks kaugtöö sisseviimiseks – see on väga halb epidemioloogiline olukord. Aga mul on teile häid uudiseid: viimaste andmete kohaselt hakkab epidemioloogiline olukord jõudsalt paranema, nakatumiste arv on alla tulnud pea 2000 pealt juba 1700 peale. Ka Krista Fischer ütleb, et olukord on suundumas kindlalt paranemise poole. Kuna see nii on, siis äkki Reformierakond võtaks oma taotluse tagasi ja me saaksime siiski jätkata turvaliselt kohtistungitega?

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Mul on ka teile ettepanek: võtame kõik protseduurilised maha. Nagu ma ütlesin, kui me võtame kõik protseduurilised maha, siis ma võtan kümme minutit juhataja vaheaega, Isamaa fraktsioon ja EKRE fraktsioon saavad koguneda ja Reformierakonna fraktsioon saab ka koguneda ja siis võib‑olla tõesti kõik fraktsioonid kujundavad ühesuguse seisukoha. Tundub, et teil tuleb küsimusi juurde. Jätkame siis rõõmsalt. Kalle Grünthal, palun!

10:56 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma väga hindan teie õigusalaseid teadmisi ja tihtipeale on nendest teadmistest väga palju kasu olnud. Aga ma praegu näen sellist olukorda, kus te natuke seate ohtu oma renomee seose õigusalaste teadmistega, kui viite ellu Reformierakonna fraktsiooni soove. Küsimus on selles, et juristina te kindlasti teate kõigi kolme õigusharu põhiprintsiipe. Tsiviilõiguses on lubatud see, mis ei ole keelatud. Karistusõiguses on keelatud see, mis on keelatud. Ja seesama olukord halduses, kus ka meie praegu oleme: lubatud on see, mis on lubatud. Ehk ma nüüd viitan sellele kaalukale põhjusele. Tuginedes eelöeldule, on põhimõtteliselt meil ikkagi lubatud ainult kahel [põhjusel] minna üle kaugosalusega istungile ehk kaalukad põhjused on loetletud sellessamas Riigikogu juhatuse otsuses. Lubatud on see, mis on lubatud. Me ei saa siin lähtuda sellest printsiibist, et see "eelkõige" laiendab seda mõistet. Ma siiski olen seisukohal, et kahel juhul on lubatud seda kaugistungit kokku kutsuda. Kas te olete sama meelt, et haldusõiguses kehtivad printsiibid peaksid praegu rakenduma ka siin ehk lubatud on see, mis on lubatud?

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatuse otsuses on määratletud ka teie poolt juba etteloetud punkt: Riigikogu füüsiline kogunemine seaks ohtu Riigikogu toimepidevuse. Lisaks, nagu ma ütlesin, on siin viidatud punktis tõesti sõna "eelkõige", seda me oleme siin arutanud ja see tähendab seda, et see on lahtine loetelu. Rene Kokk, palun!

10:59 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Te olete täna mitmel korral siin kinnitanud, et kõik, kes tahavad, saavad siia saali tulla ja osaleda saaliistungitel. Kas te kinnitate siin ja praegu seda, et juhul, kui täna peaks siin otsustatama minna kaugosalusega istungitele, mis oleks äärmiselt kahetsusväärne, on kõik ministrid ja kõik, kes eelnõusid ette kannavad ja menetluse käigus sõnavõtte teevad, olemas füüsiliselt siin saalis, et me saaksime ikkagi näha neid inimesi näost näkku ja ei tekiks probleemi, mida täna ka mitmel korral on siin räägitud varasemale viidates, et internetiühendused on kehvad jne? Kas te kinnitate, et ministrid ja muud ettekandjad on olemas ka füüsiliselt siin saalis, et need, kes soovivad siin saalis osaleda, saavad ka vahetult neid küsimusi esitada inimestele siin kohapeal?

11:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie senine praktika on küll näinud ette, et kui me töötame kaugistungite vormis, siis on võimalik ka meie külalistel, kes siia peavad tulema, osaleda kaugistungi vormis. Martin Helme, palun!

11:00 Martin Helme

Aitäh! Kõigepealt ma muidugi juhin tähelepanu sellele, et Riigikogu toimepidevus kindlasti ei ole ohus, kui üks, kaks, kolm inimest või isegi mõni inimene rohkem on haige. Seda on meil olnud ju läbi aegade, et kui mõnel inimesel on mingid perekondlikud või kodused põhjused, et ta Riigikogu töös osaleda ei saa, ega siis ka ei ole Riigikogu toimepidevus ohus.

Aga mul on palju sisulisem protseduuriline küsimus. Meil tegelikult on sügav eriarvamus selles, kas me praegu tegutseme kodu- ja töökorra alusel vastu võetud juhatuse korra järgi, kui me teeme selle otsuse, viidates kaalukale põhjusele. Meil on siin põhimõtteline eriarvamus, kas me tegelikult järgime kodukorda. Meil oli hiljuti, septembris juhtum, kus Riigikogu siinsamas võttis vastu eelnõu, kus ta muutis jõustumiskuupäevasid, ja president saatis selle tagasi viitega, et on rikutud kodukorda. See tähendas seda, et seda eelnõu tuli uuesti kolm korda lugeda. Meil on homme päevakorras 25 päevakorrapunkti ja täna on neli. Kui me nüüd läheme kaugtööle ja meil peaks tekkima olukord, kus mõni fraktsioon pöördub presidendi poole või lausa kohtu poole ja ütleb, et neid eelnõusid ei ole menetletud kodukorra järgi, kas me siis oleme olukorras, kus meil on üle 30 seaduse, mida tuleb uuesti arutada? Kas meil tõesti see olukord – Riigikogu toimepidevuse katkemise oht – on nii reaalne, et me tahame selle riski võtta?

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii palju kui mina suudan õigust tõlgendada, siis seda ohtu mul on raske ette näha, sellepärast et Riigikogu töökord ja see, kuidas Riigikogu töötab, on Riigikogu enesekorraldusõigus. Kui Riigikogu otsustab läbi viia kaugistungid, siis see muu hulgas tähendab seda, et Riigikogu töötab samamoodi edasi. Veel kord: seal ei ole kuidagi Riigikogu otsustust piiratud ja kõik need otsused, mis vastu võetakse siin saalis või kaugistungi vormis, on täpselt sama õigusjõuga. Aivar Kokk, palun!

11:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma pean tunnistama, et mul ei ole isiklikult kaugistungi vastu suurt midagi, aga ma tunnetan seda, et nüüd on tund aega räägitud ja tegelikku põhjust vist ei ole selgunud, miks mõni erakond ehk tänane koalitsioon tahab kaugistungit teha. See [põhjus] ei ole mitte haigestumine, vaid rahanduskomisjonis olevad eelnõud: üks on tulumaksuseaduse eelnõu, kus on tehtud väga palju parandusettepanekuid, mida täna hakkab komisjon arutama, ja järgmine on see, et järgmisel kolmapäeval arutatakse ka riigieelarvet teisel lugemisel. Kui need viiakse kaugistungile, on tõesti mugav ööistungit teha, siis võib magada ja vahepeal üles tõusta ja voodist nuppu vajutada, nii meil on ekraanil [näha] olnud. Kas ma olen õigesti aru saanud, et põhjus on tegelikult mõnes eelnõus?

11:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mina ei ole sellest küll niimoodi aru saanud. Mina olen aru saanud, et Riigikogu liikmetel on täpselt samasugused õigused, ja see ei ole küll kuidagi mingisuguse mugavusega seotud. Olen aru saanud, et mõnel Riigikogu liikmel on mugavam ka siin saalis töötada. Nii et ärme kuidagi seome Riigikogu eelnõusid sellega, kas me oleme kaugistungil või mitte. Helle-Moonika Helme, palun!

11:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh! [Jätkuks] hea kolleegi Rene Koka küsimusele, kus ta arutles teemal, et kui me oleme kaugistungil, Riigikogu liikmed ei pea kõik füüsiliselt kohal käima, siis see laieneb ka valitsuse liikmetele. Minul on selline kahtlane tunne – no kui ma jätkan siin Aivar Koka mõtet, kus ta oma teatud kahtlusi välja tõi, siis mina toon ka teatud kahtlusi välja –, et Reformierakond ja Keskerakond tegelikult tahavad hoopis tekitada olukorda, kus nende ministrid ei peaks enam tulema siia füüsiliselt. Kuigi meie tuleme võib-olla tõepoolest oma fraktsiooniga siia kohale, siis seal ees ei ole enam Kaja Kallas või Liina Kersna, kellele me tahaksime tegelikult esitada väga kriitilisi küsimusi asjade kohta, mis on vahepeal toimunud, kui meil olid Riigikogu kaugistungid ja kui me ei saanud nende käest midagi küsida. Kas tegelikult see on see, kuidas ma ütlen, tagamõte, miks te praegu neid kaugistungeid nii hirmsasti peale ajate, et oma hakkamasaamatutele ministritele tekitada sellist turvalist keskkonda ekraani taga, kus neil oleks hea ja mõnus istuda, oma nõunike ja abide käest sealtsamast saada kõiki neid vastuseid, aga siin nad on täiesti üksi, täiesti alasti oma hakkamasaamatuses? Ja seda te tahate vältida.

11:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Istungi juhataja ei võta kommenteerida ühtegi konspiratsiooniteooriat, küll tuletab istungi juhataja Riigikogu liikmetele meelde, et nii nagu ministrid vastavad kõikidele küsimustele nii kaugistungi kui ka  tavaistungi korral, nii ka kõik Riigikogu liikmed saavad üksteisega täpselt samamoodi ja täpselt samades õigustes suhelda. Kõik õigused on täpselt samasugused kaugistungi ja tavaistungi ajal.

Paul Puustusmaa, palun!

11:05 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Mul on üks selline printsipiaalne küsimus teile kui liberaalsele poliitikule. Liberaalid tihti armastavad rõhutada seda, kuidas enamuse otsusega ei tohi rullida üle vähemuse tahtest. Praegusel hetkel tundub olevat olukord selline, kus vähemuses on need parlamendisaadikud, kes soovivad jätkata tavapärast kontakttööd siin parlamendisaalis. Kuivõrd liberaalid rõhutavad kogu aeg seda, et ei tohi vähemusest üle sõita – kas me võime nüüd lähtuda sellest, et kui vähemusse jääb seisukoht, et me oleme siin saalis, siis liberaalid sellega arvestavad, või kuidas seda mõista?

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu töötab selle otsuse alusel, mille Riigikogu 101 liiget langetavad. Peeter Ernits, palun!

11:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma küsin teist korda oma lihtsa küsimuse. Kui nüüd Reformierakonna ettepanekul Riigikogu läheb kaugtööle – ja nüüd tuleb küsimus, millele ma palun otsest vastust, ma ei hakka spekuleerima siin, kes tahab olla alasti või mitte –, siis kas see tähendab, et valitsuse liikmed ja peaminister võivad nüüdsest mitte tulla siia, vaid esineda ka ekraanilt, ükskõik, kes seal ekraani taga veel on ja kas see pilt hangub või ei hangu? Lihtne küsimus: kas nüüdsest võivad ka valitsuse liikmed, kaasa arvatud peaminister, mitte enam saali tulla, vaid vaadata meile vastu ekraanilt?

11:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma vastasin Rene Kokale ja vastan teile ka, et kaugistungi puhul tõepoolest meil on selline praktika olnud, et nii nagu Riigikogu liikmed, saavad ka meie külalised osaleda kaugistungi vormis. Kalle Grünthal, palun!

11:07 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen kaalukate põhjuste juurde jälle tagasi. Te ütlesite sellist asja, et see "eelkõige" tähendab, et see loetelu ei ole ammendav. Ma siiski loodan südamest, et see oli teie n-ö keeleline apsakas, sest haldus[õiguses] kehtib ikkagi põhimõte, et lubatud on see, mis on lubatud. Ma usun, et see ei olnud teil täie tõsidusega öeldud. Aga te viitasite veel ka lisaks minu küsimusele punkti 2.2 kohta, et Riigikogu füüsiline kogunemine seaks ohtu Riigikogu toimepidevuse. Kas te saaksite mulle, palun, täpsustada, millised konkreetsed ohud on teie arvates selles loetelus, et ka meie saaksime siin parlamendiliikmetena sellest aru?

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma vastasin teie küsimusele. Te ütlesite, et on kaks [põhjust], ma ütlesin, et seal on kolmas põhjus veel ja lisaks on punkt "eelkõige". Henn Põlluaas, palun!

11:09 Henn Põlluaas

Aa! Aitäh! Vabandust, ma ei märganud! 

11:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, teie kord. Tõepoolest, isegi mikrofon oli pikemat aega juba sisse lülitatud.

11:09 Henn Põlluaas

Jah, ma tänan! Ma väga tänan! Te osutasite Reformierakonna ettepanekule, kus on öeldud, et Riigikogu kogunemine seab ohtu Riigikogu toimimise. Ligi 95% Riigikogu liikmetest ja ka personalist on vaktsineeritud. Me peaksime olema ju põhimõtteliselt see kõige turvalisem grupp ja koht üleüldse Eestis. Aga ehk täpsustate neid ohte, et saaksime laiema taustapildi, eriti olukorras, kus valitsus on teinud erandeid teatud üritustele ja kus pole mingit vahet, kas osalejad on vaktsineeritud või mitte. Mis signaali te sellega saadate ja mis ohud meid siin konkreetselt tabada võivad?

11:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Just vastasin sellele küsimusele. Soovitan kuulata siin Riigikogu saalis peetavat debatti. Härra Grünthal küsis ja ma vastasin talle ja vastan ka teile uuesti. Härra Grünthal viitas kahele alusele, ma lihtsalt fakti täpsuse huvides viitasin, et selles juhatuse otsuses on ka kolmas alus lisaks, sõna "eelkõige". Helle-Moonika Helme, palun!

11:10 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea juhataja! Ma tuleks ühe väga põhimõttelise küsimuse juurde. See, mida me praegu siin arutame ja mida me hakkame ka hääletama, on Reformierakonna ettepanek ja teie Riigikogu istungi juhatajana olete Reformierakonna fraktsiooni liige. Meil on olemas selline termin nagu "toimingupiirangu rikkumine". Ehk siis, kas te poleks pidanud ennast selles küsimuses algusest peale juhataja positsioonist taandama? Teil ei ole õnnestunud olla erapooletu, see on praeguseks selgunud. Kas me seetõttu võime olla ühel hetkel näiteks olukorras, et see hääletus, mida me hakkame siin teie juhtimisel läbi viima, võib olla õigustühine?

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu istungi juhatajana ma täidan istungi juhataja ülesandeid. Ruuben Kaalep, palun!

11:11 Ruuben Kaalep

Hea istungi juhataja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 891 lõige 7 ütleb niimoodi: "Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Nüüd olukorras, kus etteteatamise aeg on lühem, kuidas teatab Riigikogu esimees sellest massiteabevahendite kaudu Riigikogu liikmetele ja kuidas see läheb kokku selle kodu- ja töökorra seaduse mõttega? Palun selgitust!

11:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Riigikogu juhatuses ka seda punkti tõepoolest käsitleti ja Riigikogu esimees palus Riigikogu pressiteenistusel kohe, kui see otsus on ühte- või teistpidi vastu võetud, anda sellest teada. Seda esiteks. Teiseks, tänasele istungile registreerus algul 82 Riigikogu liiget, hetkel ma näen, et ennast on kohalolijaks registreerinud 87 Riigikogu liiget. Ehk need 87 Riigikogu liiget, kes siin saalis osalevad, saavad sellest kohe teada. See punkt on eelkõige ette nähtud selleks, et Riigikogu liikmed tõepoolest saaksid teada. Ja isegi kui Riigikogu liige mingil põhjusel teada ei saa, siis Riigikogu liige tuleb homme istungile nii nagu ikka ja saab osaleda siin nii nagu ikka. Härra Grünthal, palun!

11:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen nende kaalukate põhjuste juurde jälle tagasi. Meil ei ole ilmselt vaidlust kahe punkti osas, need on punkt 2.1, vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust jne, ja punkt 2.2, Riigikogu füüsiline kogunemine. Teie hinnangul on siin ka kolmas võimalus ehk "eelkõige". Mulle jääb see natuke mõistetamatuks asjaolu tõttu, et haldusõiguses üldprintsiibina ei saa kehtestada piiranguid ega muid regulatsioone, juhul kui seda normatiivaktis ei ole märgitud, sest see seab ohtu põhiseaduslike väärtuste järgimise, haldusõiguses hakataks tegutsema suvaotsuse järgi. Ehk siis soovin teada, kas teie arvates teie parimate õigusteadmiste juures need printsiibid enam ei kehti ja haldusõiguses on võimalik ka mingisuguse suvaotsusega kehtestada erilisi piiranguid.

11:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kaugistungiga me ei kehtesta Riigikogu liikmetele mitte ühtegi piirangut istungil osalemiseks. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma nüüd proovin äraspidi mõelda, et mis võiks olla, ütleme, tunduvalt kaalukamaks põhjuseks. Praegu ei ole ju valitsus suutnud välja kuulutada eriolukorda – ei sisulist, teoreetilist, meditsiinilist ega näilist eriolukorda. Nüüd, kui Riigikogu võtab selle [otsuse] vastu, siis me saame kehtestada ka üle riigi piirangud. See aga ei ole tegelikult ju eriolukord, mis tähendab, et kompenseerimist ja kahjude hüvitamist riigi poolt ei tule. Kas sellega ei võta Riigikogu endale liiga suurt vastutust üldise ühiskonna toimimise eest? Ja teine asi: ma tahan märkida seda, et tänases Eesti Päevalehes on artikkel, kus Mart Võrklaev kirjutab, et soovib Riigikogu saata kaugtööle. See on pigem rohkem isiklikku laadi. Kas vahepeal on midagi juhtunud, [pärast seda,] kui see informatsioon saadeti lehte? Mis on see kaalukas erinevus nendel asjadel – räägime massiteabevahendite kaudu teavitamisest?

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu Kantselei teavitab avalikkust avalike massiteabevahendite kaudu – ka neid Riigikogu liikmeid, kes ei ole kohal selle hääletamise ajal –, pärast seda, kui Riigikogu on otsuse vastu võtnud. Kui Riigikogu ei muuda oma seisukohta ja me jätkame tavaistungit, siis ei ole ka vaja midagi teavitada. Kui Riigikogu suur saal võtab vastu otsuse, et me läheme kaugistungile, siis sellest annab Riigikogu Kantselei tänase päeva jooksul loomulikult esimesel võimalusel kohe teada.

Paul Puustusmaa, palun!

11:16 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Vaat siin on ääretult halb see, et me praegusel hetkel näitame avalikkusele väga negatiivset eeskuju selles, kuidas me käsitleme suvaliselt õigusnorme, kuidas me tegelikult tegeleme suvaõiguse kehtestamise ja omavoliga. Ega asjata ei ole kodukorraga ette nähtud sedasama kolmepäevast etteteatamist. Ega asjata ei ole meile öeldud, et peavad olema ääretult kaalukad põhjused, et sellest kolmepäevasest etteteatamisest üle astuda. Aga meil tehakse seda ja mulle on jäänud mulje, et sellega tahetakse anda ühiskonnale väga reljeefne ja tugev signaal selle kohta, kuidas tegelikult tuleks õigusnormidesse pehmelt ja sujuvalt suhtuda. Antud juhul on ka minul see hirm ja ma käsitlen siin sedasama asjaolu, millele vihjas Martin Helme ning millele vihjasid ka Ruuben Kaalep ja Kalle Grünthal, et kui me sellise suvaotsustuse alusel võtame siin saalis praegu vastu otsuseid, siis tegelikult, arvestades seaduse analoogiat, õiguse analoogiat, need otsused, mis me siin saalis järgnevalt teeme, on kõik põhiseadusega vastuolus olevad. Siit kohe järgmine küsimus: kui nüüd on selgelt arusaadav, et see võib olla põhiseadusega vastuolus, siis kellel on kaebeõigus, et tuvastada selle vastavuse olemasolu või mitteolemasolu põhiseaduse suhtes?

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa, olete teiegi saanud natukene õigusharidust. Kui Riigikogu suur saal jätkab oma tööd kõikide õigustega, nagu ta seda teeb ka kaugistungi korral – kõikidel Riigikogu liikmetel on täpselt samasugused õigused, korrutan juba mitmendat korda –, siis Riigikogu otsused on täpselt sama põhiseaduspärased nii siis, kui nad istuvad siin saalis, kui ka siis, kui nad osalevad kaugistungi vormis. Kevadel me seda tegime. President ei näinud kuidagi probleemi selles, et Riigikogu töötab kaugistungi vormis, ja see kaugistungimuudatus kodukorras on presidendi poolt heaks kiidetud. Ei ole vaidlustatud. Järelikult, kaugistung vormina on kenasti aktsepteeritud nii Riigikogu suure saali kui ka presidendi poolt. Ärme vaidlustame seda, kas kaugistungi kaudu tehtud otsused on põhiseaduspärased või mitte. Ei ole siin probleemi, need on põhiseaduspärased.

Helle-Moonika Helme, palun!

11:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea juhataja! Teavitamisest on nüüd siin päris palju juttu olnud ja ka selle diskussiooni käigus on väga selgelt välja tulnud, et tegelikult siin kõnnitakse väga õhukesel jääl selle otsusega seoses. Te ütlesite ühes oma vastuses, et isegi kui on teavitatud, aga keegi Riigikogu liikmetest ei ole seda informatsiooni kätte saanud, siis vahet pole, sest isegi kui ta ei tea, tuleb ta kohale nagu ikka. Nüüd läheme siit edasi, Riigikogu liige ei ole seda teavitust kätte saanud, ta tuleb kohale nagu ikka ja ta eeldab, et näiteks infotunnis on ka valitsuse liikmed siin tema ees kohal nagu ikka, aga siis selgub, et tegelikult see nii ei ole. Kas sellega ei ole siis Riigikogu liikme jaoks protseduuri rikutud ja samuti Riigikogu kodu‑ ja töökorda? 

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei ole. Ruuben Kaalep, palun!

11:20 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Võtame nüüd selle olukorra kokku. Koalitsioonierakondade fraktsioonid tahavad kas omaenda või oma ministrite laiskusest ja mugavusest viia Riigikogu üle kaugtööle. Samal ajal ei suuda nad põhjendada, mis on need kaalukad põhjendused, et seda teha, ja selle nimel on valmis üle sõitma opositsioonierakondade vastumeelsusest. Nüüd minu küsimus: kas te ei leia, et selline praktika võib ühel hetkel hakata teile endale vastu töötama? Kas ei või olla nii, et te saete seda oksa, millel te istute?

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu suur saal lähtub kodu- ja töökorra seadusest. Peeter Ernits, palun!

11:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mulle tundub, et see iva on selles, et ebameeldivate asjade arutamisel annab kaugistungi vorm ministritele võimaluse peituda ekraani taha. Minu küsimus on see, et kui mu pinginaaber Henn Põlluaas oli Riigikogu [istungi] juhataja, siis minu teada ta tegi seda, et ministrid tuleksid reaalselt siia Riigikogu kõnepulti. Minu küsimus on, et nüüd, kui sina oled seal, milline on sinu seisukoht. Kas sa palud või nõuad, et ministrid tuleksid ka järgmisel nädalal või üldse siia kõnepulti füüsiliselt, või soovitad neil olla seal ekraani taga kusagil?

11:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Minu isiklik eelistus ja soovitus neile oleks tulla siia kõnepulti. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! No mina pean ka kohe ära mainima, et mulle meeldivad füüsilised istungid. Aga ma pean ütlema, et mulle meeldivad veel rohkem kaugistungid, sellepärast et kaugistungid annavad kordades avaramaid ja agiilsemaid võimalusi enda ettekandeid värvikamaks teha, olgu selleks siis valgus, muusika, taustatantsijad, mida iganes. Mõelgem raamidest välja! Ma saan aru jah, et need raamid on kellegi teise järgi tehtud, seda on väga raske tabada. Aga ma küsin ikkagi selle küsimuse, millele ma vastust ei saanud. Ehk siis äraspidiselt: kui Riigikogu saadetakse kaugistungile, kas siis valitsus ei saa seda tuua heaks ettekäändeks, et näete, juba Riigikogu on iseenese suhtes kehtestanud, ütleme, liikumispiirangu, et nüüd me võiksime järgida Riigikogu otsust? Sellest tulenevalt ei tee ju riik siis kahjude kompenseerimiseks mitte ühtegi liigutust. Kas Riigikogu liikmed on sel juhul vastutavad selle otsuse eest, kui tekivad majanduslikud kahjud teistele ettevõtetele?

11:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mis puudutab kaugistungi ajal kõikvõimalikke muid tegevusi, siis tõepoolest, Riigikogu liikmel on ka eetikanormid, mida võiks oma tegevuses järgida. Millised need igaühel on, loomulikult sõltuvad igaühest endast, kas ollakse voodis, kas tantsitakse, tõmmatakse suitsu või tehakse midagi muud. Ma väga loodan, et Riigikogu liikmed arvestavad, et kaugistungi vorm on täpselt samasugune töövorm nagu iga teine ja koosolekul osaletakse viisakas riietuses ja mitte midagi sellist tehes, mille pärast peaks pärast häbi olema. Nii et seetõttu ma usun, et nii nagu siin saalis on Riigikogu liikmetel teatud tunnetus, et võiks käia viisakalt riides või peaks käima viisakalt riides ja ka viisakat kõnepruuki kasutama, täpselt samad reeglid kehtivad ka kaugistungi vormis. Nüüd, mis puudutab vastutust, siis Riigikogu otsustab ikkagi Riigikogu enda töö üle.

Härra Grünthal, teie kord taas!

11:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatan praegu meie kodu‑ ja töökorra seadust ja § 13 lõike 2 punkt 6sätestab ära konkreetse nõude, et Riigikogu kaugosalusistungi läbiviimise otsustab Riigikogu juhatus. Palun nimetage paragrahv selles seaduses, millest me juhindume, kus seisneb selle otsuse delegatsiooninorm Riigikogule tervikuna.

11:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See on ära toodud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑s 16, et kui Riigikogu juhatus ei saa kokkuleppele, siis otsustab suur saal. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! See on küll taas väheke see [juhtum], et tehtud ja mõeldud. Praegu on, nagu ütlesite, et otsustame ära ja pärast mõtleme, kuidas me seda sisustame. Samamoodi te viitasite eetikanormidele ja [et oleks] viisakas. Võtame vastu otsuse ja siis hakkame sisustama. Kas enne ei oleks võimalik teha, ütleme, stiiliraamatut – no sellist, et mis on viisakas ja mis on ebakorrektne või mitteviisakas? Aga ma ikkagi tahaksin viidata sellele, et saadikutel on kõikidel oma eripära. Mil määral see arvestab ka saadikute eripära? Või me peaksimegi üheülbalised olema, nagu seda ollakse kas või tubakaseaduse puhul, eks ju, et ei mingeid maitseid, on ainult tubakas ja kogu lugu, õun ja pirn on täiskasvanutele keelatud ja on äärmiselt ohtlikud? Kas me saame ka mingi sellise stiiliraamatu, kus on öeldud, et roosa särk on okei, aga sinine särk ei ole okei?

11:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei. Peeter Ernits, palun!

11:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kas ma kuulsin õigesti, et te ütlesite, et kaugistungi puhul saadikud ei tegeleks mingite asjadega, mille pärast hiljem võib häbi olla? Kas te viitasite kolleeg Ligile, kes seal kraanikausi juures millegagi tegeles, või kellelegi teisele? Ma täpselt ei kuulnud.

11:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma ei viidanud mitte kellelegi. Helle-Moonika Helme, palun!

11:26 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Me läheme kaugistungile, no kui see nüüd nii hääletatakse, ja seal on siis ka tagasituleku tärmin. Kuna me läheme kaugistungile selle põhjendusega, et epidemioloogiline olukord on nii halb, siis kui vahepeal peaks epidemioloogiline olukord järsult paranema, kas siis Reformierakond tuleb uue ettepanekuga juhatusse, et me võiksime jälle tavaistungitele naasta enne seda lõputärminit?

11:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kui me täna teeme otsuse, et me 25. novembrini oleme kaugistungil, siis me oleme 25. novembrini kaugistungil ja pärast seda tuleme tagasi tavaistungi vormi juurde. Kui vahepeal epidemioloogiline olukord muutub, siis Riigikogu juhatusel on loomulikult võimalik arutada seda vastavalt kujunenud olukorrale. Paul Puustusmaa, palun!

11:27 Paul Puustusmaa

Aitäh, austatud juhataja! Ma taas lähen oma eelmise küsimuse juurde – sellepärast et ma ei saanud väga konkreetset vastust –, seda seetõttu, et mitte kõik ei ole juristid, kümned ja kümned meie kolleegid siin saalis ja kuvarite taga ei pruugi olla kõige kompetentsemad õigusteadmistes, samuti need inimesed, keda võib see küsimus huvitada. Me räägime taas kaebeõigusest. President on rõhutanud seda ühes oma otsuses, et juhul, kui rikutakse kodu- ja töökorra seadust, on tegemist põhiseaduse rikkumisega. Ehk siis selle järgselt vastu võetud otsused on põhiseadusega vastuolus olevad. Kui nüüd on olemas inimesi kas siin saalis või väljaspool saali monitori taga, kes leiavad, et kui me sellisel moel läheme kaugistungile, et ei lähtuta kolmepäevasest etteteatamisest ja ei ole piisavalt kaalukad põhjused, siis siin tõenäoliselt võib olla tegemist kodu- ja töökorra seaduse rikkumisega, ja kui nüüd keegi tahab teada, milline on tema kaebeõigus, siis nüüd teie Riigikogu juhatajana andke palun suunis, kellel on võimalik esitada kaebus seoses selle otsuse [küsitava] põhiseaduspärasusega, et seda saaks kontrollida.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meie tehtav otsus meie töövormi kohta ei muuda kuidagi kellegi kaebeõigust. See jääb ikka samasuguseks. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:29 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma jätkan siit, kus Paul Puustusmaa mõtte üles tõstis ja Moonika Helme ka täpselt sellele viitas. Ma küsin teoreetiliselt, kas 16. novembril on ka mõnel teisel erakonnal võimalus teha ettepanek naasta tavaistungi vormi või on see ainult Reformierakonnal.

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Fraktsioonide õigusi Riigikogu istungi juhataja ja Riigikogu juhatus kuidagi ei piira. Ruuben Kaalep, palun!

11:29 Ruuben Kaalep

Hea istungi juhataja, te ütlesite niimoodi, et kaugistungitelt tagasi tulemine on võimalik sel juhul, kui epidemioloogiline olukord muutub. Kas te saaksite konkreetsete arvudega või vähemalt suurusjärgu täpsusega öelda, mis suunas peab muutuma see epidemioloogiline olukord, et oleks põhjendatud kaugtöö, et oleks põhjendatud kaugtöö lõpetamine või siis ka millise suurusjärgu puhul on need põhjused piisavalt kaalukad, et see vastaks kodu- ja töökorra seaduses toodud põhjusele minna kaugtööle? Ilma selleta on kõik need põhjendused ju puhas abstraktne häma, oleme ausad.

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma vastasin Helle-Moonika Helmele, et kui me teeme täna otsuse 25. novembrini olla kaugistungil, siis me oleme 25. novembrini kaugistungil. See ei välista seda, et ka pärast seda võib meil olla vajadus kaugistungil jätkata, aga siis peab juhatus selle otsuse tegema. Peeter Ernits, palun!

11:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Et ei jääks vale mulje – mulle meeldib ka kaugistung. Aga maasaadikuna ma tean, mida see tähendab – pidevat hirmu, kas side ei katke eriti olulistes kohtades jne. Minu küsimus on selles, et kas Riigikogu juhatus on arutanud, kas sideprobleemid sellel kaugistungiperioodil, kui selle poolt hääletatakse, oluliselt vähenevad või jääb kõik samaks. Või milline on olnud see tehniline ettevalmistus selle suvega, kui palju on olukord paranenud?

11:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu Kantselei ja Riigikogu Kantselei IT-teenistus kindlasti saavad ka teid konkreetselt aidata, kui teil on internetiühendusega probleeme. Aga need võimalused, mis meile on loodud Riigikogu Kantselei poolt, on seni võimaldanud kõikidel Riigikogu liikmetel ka kaugistungil osaleda. Helle-Moonika Helme, palun!

11:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Näete, me ikkagi oleme siin. Ma hea meelega lõpetaks need küsimused ära, aga vaat ei saa. Ühest küsimusest ja eelkõige teie vastustest tulenevalt tekivad ja kerkivad ikka järjekordsed küsimused. Ruuben Kaalep tõstatas selle küsimuse, et kas on olemas mingisuguseid aluseid. Kui me praegu väga selgelt hakkame hääletama seda, et me lähtudes epidemioloogilisest olukorrast tahame viia Riigikogu kaugtööle, siis kas on mingeid kindlaid kriteeriume – no näiteks nakatumise tase, haigestumiste arv jne –, mille alusel Riigikogu ja ka juhatus saab võtta vastu vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele selle otsuse, et epidemioloogiline olukord on nüüd nii halb, et me peame minema kaugistungile, peale selle, et mõni Riigikogu saadik lihtsalt ütleb: "Mina kardan."?

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu 101 liiget langetavad alati oma otsused selle järgi, kuidas nende sisemine veendumus kujuneb. Merry Aart, palun!

11:33 Merry Aart

Aitäh! On kaks sõna: õigus ja õiglus. Õigus on üks asi, aga õiglus on natuke teine. Kui ma praegu siit hakkan ära lõuna poole minema, siis tuleb hakata oma valijatele telefoni teel selgitama, miks niimoodi oli. Ma palun teilt natuke selgust, et ma saaksin aru, mida ma peaksin selgitama. Mulle tundub praegu niimoodi, et see sõnum, mis ma kaasa võtan, on see, et mida rohkem me vaktsineerimine, seda rohkem me ühiskonda sulgeme. Mida vastata nendele inimestele praegu meie Riigikogu käitumise kohta, juhul kui me nüüd läheme kaugistungile?

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma esimese vastusena soovitan öelda, et me oleme varsti kaks tundi arutanud protseduurikat ja mitte sisuga tegelenud. Ma arvan, et ükski meie valijatest ei mõista seda, miks me siin arutame protseduurikat, mitte ei tegele selle päevakorraga, mis meile on ette antud, kus muu hulgas on väga olulised neli seaduseelnõu, mis meil täna lugemisel on. Teiseks, nagu siin päris debati alguses sai öeldud, need põhjendused, millega Reformierakonna fraktsioon on välja tulnud, puudutavad eelkõige terviseolukorda riigis. Ma arvan, et eks igal valijal on võimalik hinnata, kas näiteks Vabariigi Valitsuse soovitus teha maksimaalselt kaugtööd, kui see on võimalik, on põhjendatud või mitte. Seda saate teie siin loodetavasti lähiajal vastata. Aga mulle tundub, et me ei jõua täna hääletuseni. Ma ei tea, kui te tahate veel edasi arutada protseduurikat, mis sisuliselt ei ole protseduurika, vaid sisuline arutelu, siis me võime seda teha, aga ma arvan, et väga paljud kolleegid seda ei mõista, miks me ei saa sisulise töö juurde minna.

Härra Kruusimäe seitsmendat korda, palun!

11:35 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Ma tänan selle vastuse eest, mille te Merry Aartile andsite, see oli tõesti hea. Ära tuli! Reformierakonna fraktsioon on tegelikult kõrgemal, kui on Terviseamet, kes hindab tegelikult epidemioloogilisi ja neid eriolukordi meil siin ja vastavalt sellele [otsustab]. Küll aga on sellest väljumine äärmiselt oluline. Ma nüüd küsin, et kas voodikohtade arv on siis see. No vaadates iga päev uudiseid, on meil voodikohtade arv üks number ja teine on see, kui palju on vaktsineerituid. Mida ma saadikuna enda valijatele ütlen? Kas seda, et kui Eesti saab voodikohti juurde, voodeid tuleb juurde, jookseme lihtsalt mõne mööblimaja maha, või kui inimesed hakkavad veel rohkem ennast vaktsineerima, et ma teeks üleskutse, et inimesed, minge kohe vaktsineerima, muidu pannakse Riigikogu kinni? On mingi konkreetne arvnäitaja ka? Nüüd me saime aru, et seda Terviseametilt ei ole vaja küsida.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Te ütlete kindlasti oma valijatele täpselt seda, mida teie soovite. Aga esimesena ma soovitaks öelda oma valijatele, et palun vaktsineerida. Kalle Grünthal, palun!

11:36 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Ma vaatan praegu sellise rohelise parlamendiliikmena seda kõike toimuvat ja mulle on natuke arusaamatu. Nimelt, mul on põhimõtteline vaidlus või erinev seisukoht tekkinud sõna "eelkõige" suhtes, mille puhul te leiate, et te rakendate suvaliselt sinna veel lubavaid toiminguid juurde. Pöördungi teie kui vanema kolleegi ja kogenenuma inimese poole palvega, et kui Riigikogu liige leiab, et juhatuse otsus on vastuolus nii haldusmenetluse kui ka seadusega, siis millised on need võimalikud hoovad, mille kaudu on võimalik nii saali otsust kui ka juhatuse otsust vaidlustada ehk kaitsta mingil moel ka seaduste täitmist siinsamas parlamendis. Praegusel hetkel ma ei tea, kuhu ma peaksin pöörduma, et seda otsust vaidlustada. Äkki te loetlete vanema kolleegina ja annate nõu selles osas, mis on need hoovad, mida mul on võimalik selleks kasutada? 

11:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma lõpetan 23 minuti pärast istungi juhatamise. Saame pärast kohvikus kokku, ma teen teile väikse järeleaitamistunni. Helle-Moonika Helme, palun!

11:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma ikkagi tulen oma kaheksanda protseduurilise küsimusega. Me oleme siin väga pikalt seda diskussiooni pidanud ja oleme üritanud aru saada, millest selline soov Reformierakonnal on, ja ring tõmbub üha koomale. Ring tõmbub üha koomale sinna punkti, kus me räägime sellest põhjendusest – epidemioloogiline olukord. Me teame, et kaugistungite kord viidi ju sisse seoses koroonaepideemiaga. Kuna me oleme siin korduvalt juba küsinud, kas on olemas mingeid kriteeriume, mis määraks ära selle ohtliku epidemioloogilise olukorra, mille alusel Riigikogu saaks minna või tohiks minna kaugtööle, siis äkki peaks kodu‑ ja töökorda muutma ja selle sinna sisse kirjutama? Vastasel korral, nagu me näeme, nii nagu Murphy seadus ütleb, et igat seadust saab kurjasti ära kasutada või seaduse puudumist või mingisuguseid asju, mida seadusesse ei ole kirjutatud, siis me näemegi, et seda juba kasutatakse kurjasti ära. Äkki me peaksime selle epidemioloogilise olukorra kriteeriumid väga selgelt ära kirjeldama, et sellist olukorda enam ei juhtuks?

11:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole meil praegu selle arutelu aluseks või põhjenduseks. Teiseks, siiski meenutan, et riigis kehtis eriolukord mõni aeg tagasi palju väiksemate epidemioloogiliste näitajate pinnalt ja ma arvan, et me ei suuda kirjutada ega pea kirjutama kodukorda täpselt epidemioloogilisi numbreid, kuna kõik sellised olukorrad, mis võivad meid mõjutada, on erilised. Seetõttu meil peab olema võimekus hinnata, kas me töötame kaugistungi vormis või mitte. Ma loodan, et need on kolm viimast protseduurilist küsimust, et me saaksime selle hinnangu anda.

Rene Kokk, palun!

11:40 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Ma lihtsalt tahtsin meelde tuletada. Te hurjutasite siin Riigikogu, et me teist tundi juba küsime protseduurilisi küsimusi ega ole läinud tänase päevakorra juurde, aga ma lihtsalt tuletan meelde kõigile, kes meid kuulavad ja vaatavad, et me kinnitasime eile ära päevakorra, mille alusel me töötame sel nädalal. Teie juhtimisel on toodud siia praegune punkt, mida me arutame, nii et selles mõttes on need protseduurilised küsimused täiesti põhjendatud, mis siin praegu toimuvad. Tahan seda lihtsalt meelde tuletada.

11:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Päevakord ei muutu. Paul Puustusmaa, palun!

11:40 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Ma põhimõtteliselt avaldan otsustavat protesti selle vastu, kuidas meil püütakse juurutada sellist väga loomingulist lähenemist avalikule õigusele. Minu küsimus on nüüd selles, et kas olukorras, kus määratlemata õigusdefinitsioonidele tuginedes viiakse ellu oma isiklikku või, ütleme, parteilist õiguspoliitikat, kus sellised õigusmõisted, kus kriteeriumid puuduvad, nagu siin on "avalik huvi" või "proportsionaalsus" või "kaalukad põhjused", mida ei ole defineeritud, mida ei ole võimalik esitada, kas sellistele määratlemata õigusmõistetele tuginedes ongi avaliku õiguse teostamine edaspidi jätkuvalt meil õiguspärane. Mis teie arvate?

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti on õigusriik, ma arvan seda. Kalle Grünthal, palun!

11:41 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma küsisin teie käest, millised on need võimalikud õiguslikud hoovad, kui ma leian, et Riigikogu juhatuse otsus või parlamendi otsus on vastuolus meil kehtiva kodu‑ ja töökorra seadusega. Teie vastus oli see, et 23 minutit on teie puldis oleku aega veel ja te räägite mulle pärast kuskil kohvikunurgas. Ma arvan, et minu küsimusele, mis on otseselt ikkagi protseduuriline, te peaksite vastama siin saalis, sest üks asi on kohvikujutt ja teine asi on ikkagi ametlik protseduuriline küsimus. Nii et ma paluksin teie käest ikkagi selgitust – mitte kohvikunurgas, vaid siinsamas saalis –, millised on need õiguslikud hoovad, juhul kui parlamendiliige leiab, et kodu‑ ja töökorda on rikutud.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Suures saalis ma seda debatti sellisel kujul vajalikuks ei pea. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond kindlasti aitab teid samamoodi. Ruuben Kaalep, palun!

11:42 Ruuben Kaalep

Hea istungi juhataja! Miks te ikkagi ei konkretiseeri seda epidemioloogilise olukorra mõistet mitte kuidagi? See aitaks ju palju paremini aru saada, kas kaugtööle minek on põhjendatud või mitte ja alates millisest piirist see on põhjendatud – on see nakatumiskordaja, on see haiglate täitumus, on see vaktsineerimisprotsent või mis iganes muu näitaja, mille alusel te seda hinnangut peate õigeks teha. Vastasel juhul on see ju äärmiselt subjektiivne hinnang, mille alusel, ma leian, me ei peaks oma seadusandliku võimu kõige tähtsama organi tegevust korraldama.

11:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu liikmed on oma mandaadis vabad. Saate teie otsustada, saan mina otsustada, saavad kõik teised otsustada ette pandud ettepaneku üle. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:44 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Üks tund ja 37 minutit tagasi te ütlesite, et Reformierakonna fraktsiooni esimehelt saab neid vastuseid. Nüüd meil on kulunud nii palju aega, mida nimetatakse telefonimänguks, et proovite edasi anda fraktsiooni esimehe sõnumit oma tõlgenduses, aga te olete selles jänni jäänud. Kas meil ei oleks mõistlik kutsuda siia Reformierakonna fraktsiooni esimees, kes võib-olla teab ja suudab saadikutele selle asja lihtsalt selgeks teha, miks meil seda vaja on? Sest praegusel hetkel te lennult mõtlete vastuseid välja, aga paljud neist ei päde ja erinevad vastused on omavahel vastuolus. Õigusselguse huvides, kas meil oleks võimalik teha näiteks juhataja vaheaeg, te teete Võrklaevaga võib-olla videointervjuu ja näitate meile seda, mis on need põhjused? Praegu me oletame lihtsalt, justkui mitu pimedat kompavad siin elevanti.

11:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole istungi läbiviimise korra kohta. Kalle Grünthal, palun!

11:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tuleks tagasi selle kaalutlusõiguse printsiibi juurde ja teie poolt legitiimseks kuulutatud sõna "eelkõige" juurde. Praegusel hetkel minu arusaamise järgi selle "eelkõige" tähendus seondub ikkagi Reformierakonna esitatud avaldusega. Nüüd on Riigikogu juhatus võtnud selle kriteeriumi aluseks, mis on Reformierakonna sõnastuses avalduses kirjas. Kas teie arvates on need põhjused, mida Reformierakonna avalduses on märgitud kaalukateks põhjusteks, mis annavad loa minna üle kaugosalusega istungile? Sellise tõlgenduse korral ju võib ükskõik millise põhjuse välja tuua, et istungit kaugosalusega [istungiks] kuulutada. Selle näite varal tahan ma märkida seda, et selline tegevus ei ole ikkagi õiguslikult korrektne, sest ei saa halduses olla põhimõtet, et me rakendame siin mingi suvaotsusega kaalukate põhjuste loetelu. Kas te olete minu mõttekäiguga päri või leiate, et siin on ka juriidiliselt ebakorrektseid tõlgendusi?

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen teile sellele varem vastanud. Peeter Ernits, palun!

11:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Me oleme nüüd ligi kaks tundi arutanud protseduuriliselt Reformierakonna ootamatut välkettepanekut viia Riigikogu töö kaugistungile. Kui vaadata nüüd, et me võtsime vastu ka selle nädala päevakorra, kus kolmapäeval on 24 olulist punkti, läheb öösse välja, esmaspäev oli praktiliselt tühi, täna on selline vahepealne. Minu küsimus on: miks Reformierakonna lugupeetud fraktsioon ei tulnud oma sellise innovaatilise, kuigi natuke naljakalt lõhnava ettepanekuga välja esmaspäeval, enne kui me hakkasime nädala töökava üldse heaks kiitma? Tänu sellele oleme sunnitud siin juba teist tundi protseduuriliselt teie ettepanekut arutama. Miks Reformierakonna fraktsioon tuli sellega välja praegu, aga mitte esmaspäeval enne töönädala kava kinnitamist?

11:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mul ei ole käepärast seda täpset aega, millal Reformierakonna fraktsioon selle kirja tegi, aga mälu järgi ütlen, et see saabus eile. Täna hommikul kell 9 Riigikogu juhatus kogunes. Helle-Moonika Helme.

11:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea kolleeg Kalle Grünthal ikkagi küsis, kuidas on tulnud see, et me Riigikogu kodu‑ ja töökorra sellest paragrahvist leiame just nimelt selle sõna "eelkõige" ja siis üritame sellele tuginedes midagi läbi suruda. Mainisin ka enne oma küsimuses, kasutasin sellist sõna nagu "kuritarvitamine". Mina täiesti selgelt näen, et Reformierakond kuritarvitab praegu sõna "eelkõige". Mina küsin lihtsalt niisama. Kujutame nüüd ette, et kevadel lähevad ilmad ilusaks ja Keskerakond ja Reformierakond tahavad minna randa näiteks ja siis leiavad, et sinna sõna "eelkõige" alla võib ka selle panna. Kas siis läheb jälle Riigikogu kaugistungile?

11:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! See ei ole enam sisuline debatt. Ma tõesti kutsun üles lõpetama protseduurilised küsimused, me ei saa siin kuidagi sisuliselt targemaks, ja otsustama ära, kas me töötame edasi homsest kaugistungi vormis või mitte. Tõepoolest, ma ei näe siin sisulist debatti, et meil oleks kuidagi mõnigi infokild juurde tulnud. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ega neid infokilde jah ei tule, sest infokilde jaotate ju tegelikult teie. Te olete ka mitu korda siin vastanud ja öelnud: "Ma olen juba eelnevalt vastanud." Aga te olete eelnevalt vastanud ka hoopis erinevalt. See tekitabki küsimusi juurde, kui vastused on omavahel vastuolus. Aga minu küsimus on nüüd natukene lihtsamat laadi. Millest küll selline kokkusattumus, et eile tuli kiri ja täna me juba seda menetleme? Reformierakonnast eile tuli kiri ja täna te juhatate istungit ja leiate, et seda on vaja kohe ja kiirelt siin menetleda. Kas see on siis ka lihtsalt kokkusattumus?

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Me arutame seda sellepärast, et Riigikogu juhatus arutas seda täna hommikul. Peeter Ernits, palun!

11:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tulen jälle tagasi oma tagasihoidliku küsimuse juurde. Kui vaadata selle nädala päevakorda, siis kolmapäev on raskelt täis ummistatud oluliste eelnõudega, ööistung ootab ees. Aga esmaspäev roogiti täiesti tühjaks ja neljapäev ka. Nüüd me oleme siin teist tundi ja arutame täna Reformierakonna välkettepanekut ja oleme raisanud kaks tundi ära. Samas, kui Reformierakond oleks [võinud] selle ettepanekuga tulla välja eile, kui päev oli tühi, istung lõppes peale viit minutit. Miks Reformierakond selle ettepanekuga ei tulnud välja eile enne nädala päevakorra kinnitamist? Siis oleks võinud arutada seda kas või terve päeva, ei oleks häda. Aga praegu meil juba täna jääb erakonnaseaduse muutmise ja põllumajanduspoliitika rakendamise ja sotsiaaldemokraatide koolieelsete lasteasutuste [teema] arutamiseks väga vähe aega. Miks ikkagi selline välkotsus tuli täna, aga mitte eile? Kas kuidagi mingisugused sündmused toimusid eile teie fraktsiooni mõnede liikmete tervisega või miks te eile ei tulnud sellega välja?

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Reformierakonna fraktsioon edastas Riigikogu juhatusele eile ettepaneku kell 11.16, aga Riigikogu juhatus kogunes täna hommikul kell 9 ja sellepärast me arutame seda täna siin kell 10. Mart Helme, palun!

11:52 Mart Helme

Kogu selle asja kokkuvõtteks: sõnaga "eelkõige" ei saa põhjendada seda räiget kodu- ja töökorra rikkumist, mida teie praegu siin toimetate. See ei ole lihtsalt mõeldav ega vastuvõetav ja minu ettepanek on nüüd juba laiendatud kujul. Ma tegin enne ettepaneku, et juhatus võiks koguneda ja anda fraktsioonidele aega kogunemiseks ja seisukohtade kujundamiseks ja siis juba homme suures saalis oma meelsuse väljendamiseks. See jutt, et teie seisukoht on ju niikuinii teada, ei maksa mitte midagi. Meie fraktsioon ei ole saanud koguneda, ei ole saanud seisukohta kujundada ja see võimalus peab meile olema tagatud. Aga nüüd ma laiendan oma ettepanekut: ma teen ettepaneku juhatuse asemel kutsuda uuesti kokku vanematekogu, et tõepoolest võimalikult laial alusel see olukord praegu siin lahendada nii, et see ei oleks mitte mingisugune Reformierakonna tankiga ülejäänutest ülesõitmine, vaid soliidne ja parlamendi suhtes lugupidav probleemi lahendamine.

11:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus seda hommikul kell 9 arutas ja me oleme siin nüüd kaks tundi seda debatti pidanud, seisukohad on üsna selged ja ma usun, et Riigikogu liikmetel on võimalus seisukoht kujundada. Peeter Ernits, palun!

11:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma arvan, et olukord ei ole sugugi selge. Reformierakond tuli oma sellise välkotsuse ettepanekuga välja alles eile, esmaspäeva keskhommikul või pärast seda. Samas, epidemioloogiline olukord oli teada teile ka eelmisel nädalal. Eelmisel nädalal vanematekogu arutas asja ja ei näinud selles suurt iva, aga nüüd äkki esmaspäeva keskhommikul Reformierakond nägi – ja siis lasti rahulikult nädala päevakorra poolt hääletada. Sellega on tegelikult raisatud kaks tundi kallist tööaega teisipäeval, peale nädala päevakorra kinnitamist. Pealegi, see päevakord on, nagu ta on, selline täiesti tasakaalust väljas päevade kaupa. Miks seda ikkagi ei tehtud varem?

11:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mulle tundub, et see kaks tundi on eelkõige sisustatud teie fraktsiooni kolleegide poolt ja koos teiega. Paul Puustusmaa, palun!

11:55 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Tegelikult ma väga tungivalt palun seda, et te arvestaksite nii Mart Helme etteheiteid kui ka Peeter Ernitsa väiteid, mis käsitlevad selle olukorra selgust. Jah, selgust ei ole. Tõepoolest, fraktsioonid vajavad praegusel hetkel kindlasti aega, et nõu pidada selle olukorra üle, tulenegu see siis selguse saamise [soovist] või kaebeõigusest või mingist muust põhjusest. [Selleks on] needsamad võimalused, mida on pakutud, et okei, teeme nii, et vanematekogu saab korraks kokku, või anname vähemalt fraktsioonidele võimaluse see olukord ja ka see, mis siin saalis on nüüd toimunud, läbi analüüsida. Mõistlik aeg selleks on täna-homme ja alles peale seda me tuleksime kokku ja hakkasime seda asja hääletama. See on tõesti mõistlik. Kas te võiksite seda teha?

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meil on laual ettepanek, mille me hääletame läbi siis, kui me oleme saanud protseduurilised küsimused lõpetatud. Kalle Grünthal, palun!

11:56 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Praeguses olukorras on selline tulem, et selle asemel, et näidata Eesti rahvale eeskuju, mismoodi peab soliidselt käituma, seda välja ei paista. Mul on soov toetada Mart Helme väljapakutut, et kutsuda kokku selle küsimuse lahendamiseks ikkagi vanematekogu, et saada kaalutletud ja argumenteeritud tulem selle neetud sõna "eelkõige" kohta. Ma usun ja olen veendunud selles, et esiteks, see arutelu kindlasti tõstab parlamendi väärikust. Teiseks, ma ei näe ühtegi ajakriitilist põhjust, mispärast me peame selle siin jooksuga ära lahendama. Jääb tõesti mulje, et mõnel koalitsioonisaadikul on broneeritud lennuki‑ või rongipiletid kuhugi puhkusele sõitmiseks. See ei ole põhjus ja ma ikkagi palun, et te parlamendi väärikuse nimel kutsuksite kokku vanematekogu. Arutada see küsimus läbi – see on meie auküsimus praegu. Ma palun teid, härra Pevkur!

11:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest! Aga Riigikogu juhatus seda küsimust arutas, vanematekogu ka, ja nüüd on meil võimalik minna hääletuse juurde.

Härra Põlluaas, palun!

11:59 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Ma palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel kümme minutit vaheaega, et saaks arutada, kuidas siis hääletada.

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Selline õigus teil kodukorrast tulenevalt tõesti on. Vaheaeg kümme minutit. Jätkame kell 12.10.

V a h e a e g 

 

12:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku viia täiskogu istungid ajavahemikul 10.–25. november (kaasa arvatud) läbi kaugosalusega istungi vormis. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 23. Ettepanek leidis toetust.

Nüüd väike tänase päevakorra täpsustus. Tänase neljanda päevakorrapunkti juures, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 415 esimene lugemine, teevad ettekande Riigikogu liige Eduard Odinets ja kultuurikomisjoni liige Marko Šorin.


1. 12:11 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE) teine lugemine

12:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume meie esimese päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 414 teine lugemine. Palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva. 

12:11 Kalvi Kõva

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Meie ees on seaduseelnõu 414 ja majanduskomisjon arutas seda oma istungil. Peab kohe alguses ütlema, et see eelnõu ei ole poliitiliselt laetud – mitte ühestki fraktsioonist ei tulnud mitte ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga ministeeriumi soovitusel tegi komisjon kolm muudatusettepanekut ja võib julgelt öelda, et need on kõik sellised täpsustavat laadi.

Esimene muudatusettepanek on selle kohta, et esimesel lugemisel olnud seaduseelnõu järgi oleks ministril olnud tarvis teha üks määrus, kuhu oleks kirja läinud ainult üks lause, et tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest see asi rakendub. Nüüd me tõime selle lause siia seaduseelnõusse sisse, määrust sellega seoses ei tule. Teine muudatusettepanek on täpsustav: ühest lõikest jäetakse ära lauseosa, mis on nüüd kirjas teises lõikes. Ja kolmas ettepanek on ka n-ö täpsustav, [puudutab] jõustumise aega.

Ja mida komisjon otsustas? Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna – see oli konsensusega – ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada – konsensusega. Ja oli ka selline otsus veel, et juhul kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. novembril k.a ja viia läbi lõpphääletus. Ka see oli konsensusega. Aitäh!

12:13 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! On ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

12:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea ettekandja! Kas nüüd selle seadusega mingil määral reguleeritakse ka poliitiliselt laetud liiklusmärkide kasutamise ja keelamise korda?

12:13 Kalvi Kõva

Ei. 

12:13 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:13 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea ettekandja! See direktiiv oli vaja üle võtta, et saada Eesti autojuhtide maksmata jäänud teemaksud kätte. Ja minu küsimus on see, kas komisjonis arutati, kui palju Eesti sohvreid on teemaksu väljamaal, selles 20 riigis maksmata jätnud. Nüüd, kui me selle direktiivimuudatuse heaks kiidame, on see võimalik Eestist kätte saada.

12:14 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Peeter! Mäletan, et sa esimesel lugemisel küsisid ministri käest umbes samasuguseid küsimusi. Ei, seda komisjonis ei arutatud. Aga peale selle, et selle eelnõuga seoses saavad tõesti teised riigid nende Eesti sohvrite, nagu sa ütled, maksmata jäänud teemaksu hakata tagasi nõudma, on sellel eelnõul ka positiivne külg. Ja see on see, et kui sina sõidad läbi Euroopa mingisse x riiki ja nendes riikides, mida sa läbid, on teemaksud, siis sa saad need teemaksud tulevikus kõik korraga siin ära [maksta] ühe ja sama n-ö platvormi pealt. Ehk siis sellel eelnõul on ka positiivne külg. Ja loomulikult peame olema kõik seaduskuulekad mitte ainult enda riigis, aga ka teistes riikides.

12:15 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

12:15 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis selle eelnõu arutusel ei tõstatanud keegi küsimust, kuivõrd ikkagi kuulub Euroopa Liidu pädevusse meie teemaksude reguleerimine? Ja kui me selles ühes valdkonnas Euroopa Liidu pädevust laiendame, siis mis võiksid olla järgmised sammud, millega me anname oma mingeid maksupoliitika või üldse majanduspoliitika küsimusi Euroopa Liidu otsustada edaspidiseks?

12:15 Kalvi Kõva

Aitäh! Selle eelnõuga ei reguleerita teemaksude poliitikat.

12:15 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Kas komisjonis oli arutlusel see, et poliitiliselt laetud liiklusmärkide nn kandmine on ka maksustatav või trahvitav? Ja kas lähtutakse senisest praktikast?

12:16 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Tarmo! Ma siis vastan sulle pikemalt. Loomulikult, kui liiklusseadus tuleb Riigikokku, siis oi, see on üks seadus, millele me tõenäoliselt igapäevaste liiklejatena maanteedel ja tänavatel, nii ratastega kui ilma, tahaksime kaasa rääkida. See eelnõu reguleerib üliväikest osa liiklusest ja puudutab teemaksude maksmise võimalusi, mitte isegi teemaksude kehtestamist. Just teemaksude maksmise võimalusi. Ja tõesti, kuna käesoleval aastal on liiklusseadus olnud meie laudadel rohkem kui paar korda, me oleme püüdnud majanduskomisjonis hoida ennast kursis kogu liiklusseaduse valdkonnaga. Aga, hea Tarmo, me tõesti liiklusmärke, tõukse, ma ei tea, mis iganes teemasid veel, mis on päevakorral, selle eelnõu raames ei arutanud.

12:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:17 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Aitäh eelmise küsimuse vastuse eest, mäletan küll! Aga ma küsin, kas te majanduskomisjonis olete arutanud selle klubi liikmeks astumise võimalikke samme, et ka meil need teemaksud tuleksid. Mitte ainult selle eelnõuga seoses – ma ei ole jõudnud protokolli vaadata –, aga kuluaarides.

12:17 Kalvi Kõva

Jaa, hea Peeter! Kui see eelnõu oli esimesel lugemisel, siis enne esimest lugemist me komisjonis püüdsime tõesti, me väga pikalt arutasime ja püüdsime aru saada, mida see eelnõu sätestab. Sel hetkel oli Riigikogus ka transpordi arengukava ja nagu sa mäletad, minister siin puldis ütles, et pikas perspektiivis tõenäoliselt on meil tarvis meie teede jätkusuutlikuks arenguks kehtestada mingisuguseid täiendavaid teemakse. Oli [jutuks] aasta 2035 või mis iganes. Ja me eeldasime, võib-olla nagu sina praegu mõtled, et see eelnõu on kuidagi sellega seotud. Nii palju, kui mina aru sain, ja ma arvan, et ka suurem jagu komisjoni liikmeid aru sai – ning ka minister ja teised ministeeriumi ametnikud kinnitasid seda –, ei, see ei ole sellega seotud. See ei ole seotud mingi täiendava maksu ukse kas või natukenegi praotamisega. Ma kinnitan seda tulenevalt nendest debattidest komisjonis enne esimest lugemist. Nii et mu jutt on õige – ma näen, et Kaido komisjoni tubli ametnikuna noogutab. Me komisjonis saime kõik niimoodi aru, aga see kartus oli ka meil.

12:19 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

12:19 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Jaa, teemaksud on kindlasti poliitilist laadi teema, isegi kui see eelnõu seda ei ole, siis osa sellest on poliitika tegemisel kindlasti. Minu küsimus tuleb sellest formaadist, kas komisjonis tõstatus ka selles debatis mingil moel ikkagi PPP‑projektide loogika. Eesti riik on ju tõsiselt arutanud, kuidas teid paremaks ehitada, kuidas liiklusohutust tagada ja ehk kasutada selleks PPP‑mudelit, eks ole. Ja seal on lahutamatu küsimus tegelikult, kuidas siis tagasiulatuvalt maksta kinni need teed, kas seal on ka tarbijal oma osa. Kas te sinnamaani ka jõudsite või tegelikult mitte?

12:19 Kalvi Kõva

Aitäh! Alustuseks, jaa, sellepärast ma ütlesingi, et see [teema] on poliitiliselt laetud. Kõik see, mis puudutab teemakse, on poliitiliselt väga laetud, aga antud eelnõu ei ole ja ma seda ka alguses markeerisin. Aus vastus on see, et selle eelnõu raames me PPP-projekte ei arutanud. Loomulikult, majanduskomisjon on teede temaatikat pikalt arutanud, aga mitte selle eelnõu raames. Ja isegi transpordi arengukava raames üksnes põgusalt. Nii et vastus selle eelnõu kontekstis sulle on: ei arutanud.

12:20 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimise soovi on avaldanud Tarmo Kruusimäe. Palun!

12:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head rahvaasemikud, kes te kõik olete siia vannutatud head seadusloomet tegema, ning inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel hiljem! Jah, me käsitleme siin liiklusseadust. Aga üks oluline moment on see, et Riigikogu liikmetel on erinev informeerituse tase.

Ja nüüd ma tahaksin teile rääkida lihtsalt võib-olla nendest kahest kohatust küsimusest, mida on minu käest küsitud, ehk siis kas poliitiliselt laetud liiklusmärkide puhul trahve edaspidi tehakse senise praktika järgi või kehtib seal võrdse kohtlemise printsiip. Ja seda komisjon ei arutanud. Aga päriselt ka, ma olengi sellest raamist väljas, sest ma ei saa sellele raamile pihta – see on nii pisike, millest peaks kogu aeg mõtlema, vaid tuleb avaramalt ...

Üldtuntud liiklusmärk. (Näitab käes väikest märki.) Võib-olla seda suumitakse siin mu näpu vahel, aga see on märk, et ei tohi keerata vasakule. Jalgpalliklubi Varssavi Legia pani sellise liiklusmärgi bänneri tribüünile. Asja ees, teist takka, nagu öeldakse. Mina ei tea, miks. Aga tulemus oli see, et UEFA tegi 20 000 eurot [trahvi] poliitilise plakati eest. See on Poola, see ei ole väga kaugel meist praegusel hetkel. 20 000 eurot! Nüüd küsimus: kui on sarnane märk, aga nool näitab paremale, siis kas selle eest tuleb trahv või ei tule trahvi? Euroopa on praegusel hetkel enda reguleerimisega, ülereguleerimisega natukene liiale läinud.

Ja me Eestis oleme ise veel rohkem ... Kui ikka kaks vinti on peale keeratud, siis me mitte ei keera juurde veel neli, vaid me tõmbame ära, et kindlam oleks. Kas või see lihtne märk, eks ju. (Näitab käemärki.) See märk pidi tähendama mida iganes, aga niipidi (Näitab käemärki.), see märk tähendab midagi teist. Kui mina arvutis tahan inimesele öelda, et jah, ma olen su kirja kätte saanud, ja löön sinna O- ja K-tähe, pakub ta mulle sihukese käemärgi. (Näitab käemärki.) Kas tegemist on siis provokatsiooniga Zuckerbergi poolt või? Päriselt või? Kujutage ette, et kui sellise liiklusmärgi keegi ajutiselt paneb näiteks mõne spordirajatise peale või kui ma kingin selle märgi näiteks mõnele Eesti sportlasele, kes paneb selle heauskselt rinda, siis kas tal tühistatakse võistlustulemus sellepärast, et see on poliitiliselt laetud? Päriselt?! See ei ole enam tõejärgne ajastu, vaid me oleme jõudmas mõtlemisjärgsesse ajastusse. See on, kui mõte saab otsa, kui me jõuamegi tegelikult sellesse faasi, nagu meil tänase istungi alguski oli. Tehtud – mõeldud. Teeme kõigepealt ära ja siis, kui meil aega on, me mõtleme.

Minu murekoht ongi see, kuidas, mil moel me hakkame inimeste välimuse või inimeste käitumise järgi otsuseid tegema eelnevalt, kui me pole midagi küsinudki, vaid on tekkinud enamuse üldine arusaam, mille järgi tuleks teisi inimesi karistada.

Ja, inimesed, kes te meid interneti vahendusel jälgite, te näete, et Riigikogu saadetakse nüüd eneseisolatsiooni. Palun tehke see neljas või viies vaktsiin ära, et Riigikogu saaks tavaliselt töötada. Meie arvnäitajad, millest me räägime ja millest ka uudised räägivad, on ju ainult selle kohta, kui palju inimesi on vaktsineeritud. Ehk siis mida vähem on inimesi vaktsineeritud, seda raskem meil epidemioloogiline või mis iganes olukord on – näiline või sisuline või tendentslik-tunnetuslik. Vaktsineerige ennast ära, siis saab Riigikogu jälle rahulikult taas tööle minna. Muidu on meil siin erivars-olukord.

Aga liiklusmärkide kohta ma ütlen, jah ... Mul üks sõber ütles, et liiklusmärgid on selleks tehtud, et nende järgi saab trahvi teha. Üldjuhul eelnõu on hea. Aitäh!

12:25 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Nagu öeldud, on eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ja vaatame need läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja ise seda arvestanud täielikult. Ning kolmas ja viimane muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 414 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Nüüd, head kolleegid, mulle on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanek tänast istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Me peame seda otsustama hääletamisega. Kõigepealt siis saalikutsung.

Lugupeetud kolleegid, meile on tulnud Eesti Reformierakonna fraktsioonist ettepanek tänast täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauemaks kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:28 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 52 saadikut, vastu oli 9 ja erapooletuid saadikuid oli 2. Ettepanek leidis toetust, nii et me töötame täna kella kaheni.


2. 12:29 Erakonnaseaduse (EKS) § 8¹ (erakonna liikmete avalikustamine) muutmise seaduse eelnõu (416 SE) esimene lugemine

12:29 Aseesimees Martin Helme

Järgmine päevakorrapunkt: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse § 81 muutmise seaduse eelnõu 416 esimene lugemine. Kutsun siia ettekandjaks Riigikogu liikme Paul Puustusmaa. Palun!

12:30 Paul Puustusmaa

Austatud kolleegid siin saalis ja need head kolleegid, kes on väljaspool saali ja vaatavad-jälgivad toimuvat monitoride, kuvarite ees! Üldiselt muidugi on hea, et meie tegemisi jälgivad sajad, võib-olla tuhanded inimesed väljaspool saali interneti ja televisiooni abil. Sest nagu korduvalt on meil siin maha öeldud, ei ole see, mis siin puldis räägitakse, lihtsalt ühe parlamendiliikme personaalne arvamus, vaid ta räägib rahvaga, ta räägib maaga. Täna räägin mina teiega, räägin rahvaga, räägin maaga, sest see, miks ma siin puldis olen, on ülioluline. Ülioluline! Selle seaduse toetamine või mittetoetamine, selle paranduse toetamine või mittetoetamine on märk sellest, kas toetada vabadusi, toetada demokraatiat või jätkuvalt toetada musta tumedat antidemokraatiat.

Nagu mu hea kolleeg Tarmo Kruusimäe hetk tagasi siin ütles, Euroopa Liit on oma olemuselt tuntud ülereageerija, ülereguleerija. Ja veel hullem on see, et meie siin Eestis keerame ka sellele, mis Euroopa Liit üle reguleerib, veel kümme vinti peale või kuidas see kõlaski. Me tõmbame selle viimase punni välja. 

See on jah tõesti paratamatus. Teate ju ütlust, et eestlastel on, kuidas nüüd öelda, positiivne või negatiivne harjumus kõikides asjades väga tuimalt üle reguleerida. See on meil tõesti veres. Mäletate ju ise ka, kui me nõukogude ajal oma seadusi siin täitsime, siis öeldi, et mis on eestlaste suur häda – eestlaste suur häda on see, et nad püüavad nõukogude seadusi täita saksa täpsusega. Jah, see oli probleem.

See probleem on püsinud tegelikult siiamaani. Võtame selle tänase eelnõu, 416 SE, mis on tegelikult hästi lühikene ja oma olemuselt räägib erakonnaseaduse § 81 muutmisest. See muutmine ei ole mitte midagi muud kui avalike poliitiliste nimekirjade ärakaotamine. Selle [sisu] on see, et poliitilised deklaratsioonid ja poliitiline tahe ei peaks olema avalikud. See on tegelikult küsimus demokraatiast, inimväärikusest, küsimus eraelu puutumatusest. See on küsimus isikuandmete kaitsest, mida meil võib-olla ei ole väga adutud.

Mõni aeg tagasi ma hakkasin analüüsima seda olukorda, et meil on selline situatsioon, kus inimeste poliitilised deklaratsioonid on meie riigis avalikud. Ja seda olukorras, kus terve maailm – ma rõhutan, terve maailm, võib-olla Hiina välja arvatud ja Põhja-Korea – [on selle vastu]. Ajaloost on ka teada aegu, kus riigid või riikide juhtkonnad, juhtparteid kogusid andmeid inimeste poliitiliste vaadete kohta. Jah, need [asjad] on meile minevikust teada. Aga progressiivne elu on viinud meid nendest halbadest aegadest laias laastus eemale.

Tänapäeval me põhimõtteliselt elame ühiskonnas, kus teatud isikuandmed on delikaatsed või nagu nüüd uue andmekaitse määruse GDPR-i järgi öeldakse, teatud isikuandmed on sedavõrd olulised, et nende kaitsmisel on eriline tähtsus. Nende hulka kuuluvad võrdselt inimeste poliitilised vaated, seksuaalne sättumus, tervis, varanduslik seis. Need on kõik võrdselt kaitstavad väga olulised isikuandmed, mida ei tohi koguda. Või kui tohib koguda, siis väga selge tahteavalduse alusel ja väga põhjendatud põhjusel.

Ja veel tähtsam: neid ei tohi avalikustada. Kujutage ette, kui me elaksime ühiskonnas, kus igaüks saab teada, kes on millise tervisliku seisundiga – kellel on kops katki, kellel süda haige – või kellel on missugune varanduslik seis. Läheme teeme interneti lahti ja vaatame, kes on millise varandusliku seisuga või mida keegi poliitiliselt mõtleb. Vaatame!

Kui see mõte tekkis ja sai seda asja uuritud, ega ma asjata ei öelnud, et terve maailm on selle vastu. Euroopa Liidus on see praktiliselt välistatud. Euroopas ei ole mitte ühtegi riiki peale Eesti ja kummalise kombel ka Läti, kus oleks poliitilised vaated avalikus registris. Ma tahan siin rõhutada, et kui Eesti ja Läti, siis võimalik, et see on tekkinud mingisugusest minevikusituatsioonist. Eesti ja Läti on ju olnud sajandeid ühes riigis. Ja kui me räägime Eesti, meie Maarjamaa riikluse ajaloost, siis Liivimaa konföderatsioon, mis koosnes Eestist ja Lätist, on sajandipikkuse ajalooga ja seegi on võib-olla mingil määral mõjutanud. No see on muidugi spekulatsioon, aga ikkagi. Aga jah, Eestis ja Lätis on selline olukord, et need vaated on registris avalikud.

Ma tegin järelepärimise kõikide Euroopa riikide kohta, mille kohta on vähegi võimalik teada saada, kuidas on lood nendes riikides. Järelepärimiste tulemusena sain teada, et jah, vähe sellest, et poliitilised vaated on avalikud ainult Eestis ja Lätis, mitte kuskil mujal, siis põhjus selleks, miks need ei ole avalikustatud, on ära toodud sellise märkega ... (Lehitseb pabereid.) Jah, ma tahtsin tuua tsitaadi sellest analüüsist, aga põhimõtteliselt on välja toodud põhjus, et Euroopa riikides leitakse, et poliitiliste andmete avalikustamine on vastuolus GDPR-iga ehk isikuandmete kaitse üldmäärusega. See on põhipõhjus, mis on ära toodud.

Nüüd on küsimus selles, miks ta meil siis üldse olemas on. Ausalt öeldes ühtegi mõistlikku põhjust selleks ei eksisteeri. Küll aga vastuolu ja ühiskondlikud olud näitavad, et vajadus sellise poliitilise deklaratsiooni järele puudub. Püütakse küll tugineda sellele, et poliitiliste vaadete avalikustamine on vajalik selleks, et ära hoida korruptsiooni – see on üks põhjusi. Elu peab olema läbipaistvam.

Aga siis ma pisut utreerides küsiks, et siis oleks ikkagi ehk kasulik avalikustada ka see, millised on meie terviseandmed ja millised on meie varanduslikud andmed. Sest vaadake, varanduslike andmete alusel saab eeldada ja kahtlustada ja kontrollida, kas keegi on korruptiivne või mitte – see on sel juhul ju palju lihtsam. No kui ikka inimesel pappi tegelikult ei ole, ju siis ta ikkagi on korruptiivne, eks ju. Või siis teistpidi. Kui süda on ikka väga haige ja operatsioon maksab kümneid tuhandeid, ja palk on tal 500 eurot, no kust ta selle raha saab? Ikka korruptiivne! 

Ehk siis tegelikult see ei ole mitte avalikustamise küsimus, vaid see on ebaterve uudishimu küsimus  – see riikliku kontrolli küsimus, et kontrollida inimvaimu ja inimmõtet. Ja tõepoolest on väga selgelt mõistetav, mispärast Euroopas ja kuskil mujal maailmas neid tundlikke isikuandmeid ei koguta, ei uurita, ei töödelda. Seda saab tõesti teha ainult erandjuhtumite korral, kui selleks on äärmine vajadus või inimese enda vaba tahe.

Nüüd, üks selline oht, või isegi mitte oht, vaid ütleme niimoodi, üks selline nüanss, millele tahetakse pöörata tähelepanu selle küsimuse juures, on see, et inimene nagunii räägib oma vaadetest ja ju me siis teame, millised on tema vaated. Me niikuinii me teame, mis naabrid tal on, jne. Aga teate, uskuge mind, inimeste vaated muutuvad aeg-ajalt. Inimeste vaated muutuvad, inimesed arenevad, inimesed astuvad ühte erakonda, lähevad sealt minema, mõni teeb lihtsalt toetuse erakonnale sellega, et astub erakonna liikmeks, aga läheb kunagi sealt jälle minema ja astub kolmandasse erakonda. Millega siis on põhjendatud see, et iga uudishimulik saab minna avalikult vaatama, millises erakonnas inimene on olnud, millisesse erakonda inimene on läinud, millisesse erakonda inimene kuulub – selleks puudub vajadus.

Ma toon välja sellise huvitava nüansi, millest kirjutas psühhiaater ja filosoof  Valdar Parve Eesti Päevalehes käesoleval aastal, kui oli küsimus selles, kuidas selline poliitiliste vaadete avalikustamine Eestis on teoks saanud. Ma tsiteerin, need ei ole minu sõnad, vaid need on ajalehest: "Isa-Kallase valitsuse tulemusel jõuti pseudomoraalsele kokkuleppele, et iga isik, kelle erakonna agitaator on suutnud viia avalduse allkirjastamiseni, on sellesamaga kohe riigivõimu teostada sooviv isik. SDE-l tundus selleks sammuks olevat erihuvi. Siim Kallas aga imestas pärast kõigi erakondade kõigi liikmete avalikuks isikuks tegemise seaduse hääletamist: "Ah et Euroopas niimoodi ei olegi?"" Tõepoolest ei olegi. Nii et midagi reguleeriti üle.

Kui 2000. aastate alguses see otsus vastu võeti, siis tegelikult probleeme hakkas kuhjuma kohe. Tänapäeval ja täna ei ole meil mitte mingisugust saladust, kui me loeme ajalehtedest-ajakirjadest seda, kuidas inimese poliitiline tegevus on hakanud takistama tema eraelu, kuidas selle tõttu teda diskrimineeritakse või inimesele vähemalt tundub, et teda diskrimineeritakse. Aga noh, demokraatiaga on ju nii, et asi, mis on demokraatlik, ei pea mitte lihtsalt seda olema, vaid peab selline ka näima. Antud juhul poliitiliste vaadete puhul see tegevus, mis sellega seoses järgneb, on tihti väga kurnav ja inimesi ruineeriv.

Ma toon mõningaid näiteid. Need on pika aja peale, aastate lõikes, sellised avalikus meedias olevad näited. Ma nimesid ei nimeta, nii mõnigi isik istub meil täna siin Riigikogus. "IBM-is töötamine ja poliitikas osalemine ei kõlanud kokku. Seepärast astusin ma erakonda peale seda, kui töö ettevõttes oli lõppenud." Millele see viitab? Diskrimineerimisele. Järgmine leht, Lõunaleht: kui kevadel kutsus linnavalitsus tantsupedagoogi tööle linna kultuuri-huvikeskusse kultuurijuhina, siis sügisel ootas tantsuõpetajat ees halb üllatus – selgus, et lubatud töökoht jääb saamata. Äraütlemise taga on tema otsus mitte astuda erakonda.

Hiiu Leht. Lehele on teada vähemalt kolm kandidaati: endine maasekretär, endine maavanem ja valituks osutunud härra X. Esimene ei sobinud oma erakondliku kuuluvuse tõttu.

Noh, läheme edasi. Kaebus pressinõukogule 25. märtsist 2010: kaebaja ei ole rahul, et leht ei pakkunud talle võimalust süüdistust kommenteerida, samuti leiab kaebaja, et leht on põhjendamatult avalikustanud tema erakondliku kuuluvuse. Otsus pressinõukogult: pressinõukogu hinnangul on kaebaja erakondliku kuuluvuse ja kõnealuse lepingu sidumine lugejaid eksitav.

Ma loen ühest suhteliselt hiljutisest Päevalehe artiklist lõigu: erakondlane X lubas valimislubaduste täitmiseks töölt lahti lasta 300 keskerakondlast. Umbes samas suurusjärgus ametnike sobivuse oma kohale lubas üle vaadata ka teine erakond. Nende hinnangul vajavat Tallinna linna süsteemis auditit koguni 400 valesse erakonda kuuluvat isikut. See oli Eesti Päevaleht.

Juba 2003. aastal pööras õiguskantsler Allar Jõks tähelepanu sellele – see oli ainult paar aastat peale seda, kui see säte meil kehtestati –, et tegemist on tõenäoliselt väga diskrimineeriva ja inimõigusi rikkuva sättega. Õiguskantsler Allar Jõks andis sellise hinnangu. Eelkõige näeb ta ohtu potentsiaalse diskrimineerimise näol. Näiteks võib tema sõnul tööandja inimest mitte tööle võtta, kuna tema poliitilised eelistused erinevad töökohale kandideerija nõuetest. Põhiseadus keelab diskrimineerimise mis tahes alusel, kuid muu hulgas on eraldi välja toodud keeld diskrimineerida poliitiliste veendumuste tõttu. Isikute poliitiliste veendumuste kohta info piiranguteta levitamine loob kantsleri väitel aga tugeva eelduse – tugeva eelduse! – sellise diskrimineerimise tekkimiseks. Igaühele on kättesaadav teave isiku erakondliku kuuluvuse kohta ning Jõksi sõnul seeläbi kahtlemata ka tema poliitiliste eelistuste ja huvide kohta. Ta ütles, et nimekirjade avalikustamisega riivatakse igaühe põhiseaduslikku õigust eraelu kaitsele. Jne.

See info jõudis loomulikult ka Riigikokku. Riigikogus sai seda kaalutletud. Aga mis on meie komme? Meie komme on oma vigu mitte tunnistada. Aastaid-aastaid-aastaid võimu juhtinud erakond, kes sellise kummalise sätte kehtestas, loomulikult ei olnud valmis seda sätet likvideerima, hoolimata sellest, et see on väga sügavalt ja räigelt inimõigusi rikkuv.

Ma muidugi kahtlen, kas see erakond on valmis täna seda tegema, aga, head kolleegid, tegelikult oleks aeg saada suureks, täiskasvanuks. Tegelikult oleks aeg olukorda oluliselt muuta ja teatud eriliigilised, tundlikud isikuandmed, millega on võimalik väga sügavalt inimese elu rikkuda, siiski avalikust teabest välja jätta. Selline on selle asja põhimõte. Head kolleegid, ma väga-väga loodan, et te saate sellest aru, ja ma väga loodan, et te seda muudatust ikkagi ka toetate. Aitäh!

12:47 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd on võimalik ettekandjale küsimusi esitada. Ruuben Kaalep, palun!

12:47 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud ettekandja, väga hea selgituse eest! Fundamentaalne küsimus siinkohal on ju see, kas kodanikul peab olema õigus kuuluda erakonda ja olla selle kaudu oma maailmavaate toetajaks niimoodi, et see jääb privaatseks. Ja kui vaadata laiemat teemat, siis tegelikult meil on ju aastaid, aastakümneid isegi valitsenud selline suundumus, et erakonnad on justkui kujunenud kas üheks riiklikuks institutsiooniks kirja panemata seadustega või avaliku võimu teostamise üheks instrumendiks. Ka siin meie tänase päeva esimese hääletuse juures tuli ju väga selgelt välja, et koht, kus tegelikult tehakse otsuseid, mis puudutavad poliitikat, on erakonnad ja mitte riiklikud institutsioonid. Kas nüüd see eelnõu ...

12:48 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Ruuben!

12:48 Ruuben Kaalep

... suudab muuta seda väga halba suundumust?

12:48 Paul Puustusmaa

No ma usun küll. Aga tegelikult, hea Ruuben, asi on isegi natukene sügavam. Inimesed väga tihti ei toeta teatud poliitikat mitte tervikuna. On ju niimoodi, et ei ole ükski erakond homogeenne ja sajaprotsendiline oma olemuselt. Ja tegelikult ei ole ka erinevad poliitilised liikumised seda. Inimene võib toetada ühest erakonnast ühte, kahte või kolme, mõnda ideed. Ja mõnikord inimene sellise idee toetamise eesmärgil liitub erakonnaga, aga tal ei ole võib-olla mitte niivõrd soovi sellesse erakonda väga aktiivselt süüvida või [tegutseda], vaid just nimelt selle kaudu toetust anda.

Ja lõppkokkuvõttes me ikkagi jõuame sinnasamma, kuhu terve maailm on jõudnud, välja arvatud loomulikult totalitaarsed riigid. Maailm on jõudnud sinna, et poliitilise vaate avalikustamine, poliitilise vaate väljakäimine, ka poliitilise vaate muutumine – kõik see on normaalne, see on osa demokraatiast, see on osa pluralismist. Aga sellisena fikseerida igavesest ajast igavesti avalikku andmebaasi – see on igal juhul kurjast, ütleks nii. 

12:49 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

12:49 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun kirjeldage Leedu olukorda. Minu andmetel on ka Leedul see avalikustatud, aga kas seal on mingid erisätted olemas?

12:50 Paul Puustusmaa

See on hea küsimus, ma pean vaatama. Kui me selle järelepärimise tegime õigus‑ ja analüüsiosakonna kaudu, siis vastas Euroopa 30 riiki. Ma vaatan, kas oli ka Leedu nende seas. Jaa, Leedu oli nende seas ja Leedu kohta on andmed järgmised. Erakondlikku kuuluvust võib avaldada ainult asjaomase isiku nõusolekul, sest tegemist on isikuandmete erilise liigiga. Leedu erakonnaseadus näeb ette vaid ühe erandi erakonna liikmete avalikustamisel. Selle kohaselt avalikustab keskvalimiskomisjon oma kodulehel nende erakonna liikmete nimed, kes on kalendriaasta kohta tasunud rohkem kui 360 eurot liikmemaksu. Seal on kirjas tasutud summa ja inimese nimi. Tegemist on erakondade rahastamise kontrolli vahendiga. Nii palju siis Leedu kohta.

Ja muidugi ma tahan etteruttavalt ära öelda, et selle eelnõuga kaitstakse eelkõige nende tuhandete ja tuhandete lihtsate inimeste olukorda, kes tegelikult ei ole aktiivses poliitikas. Aga ma rõhutan, et kui see seadus jõustub ja nimekiri, avalik nimekiri ja riigi kontroll selles mõttes kõrvale lükatakse, siis sellegipoolest jäävad paratamatult avalikustatuks kõikide erakondade juhtliikmed. Sest teisiti olla ei saa, see info on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris niikuinii nähtav.

Teiseks on teada kõik need isikud, kes astuvad avalikku teenistusse, näiteks ka Riigikogu liikmed loomulikult, kui nad on valimistel mingi erakonna nimekirjas valituks osutunud. [See on nii] vähemalt sel perioodil, kui nad avalikus teenistuses on või oma [eesmärke] avaliku elu [tegelastena] selle kaudu ellu viivad, et nad on erakonnaga vaieldamatult seotud. Aga see ei tähenda, et see peaks nende elu lõpuni [nii] jääma, see periood saab [ehk] läbi. Ent võib ka selle perioodi keskel oma [seisukohti] muuta. Arusaamad võivad muutuda ja inimene lahkub selle erakonna toetajate hulgast. Aga talle ei pea jääma plekk otsaette: näed, vana reformierakondlane. Talle ei pea see jääma. Nii et see on see mõte.

12:52 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

12:52 Oudekki Loone

Aitäh selle väga huvitava arutelu toomise eest Riigikogu ette! Te oma ettekandes mitu korda mainisite, et tegemist on poliitiliste vaadetega. Ma natuke täpsustaksin, et erakonda astumine on midagi rohkemat kui lihtsalt poliitiliste vaadete omamine. Erakond on institutsioon, mille kaudu kodanikud valitsevad riiki, see on võimuorganisatsioon. Ja kuna see on meie avalikku elu juhtiv võimuorganisatsioon, siis see on see põhjus, miks avalikkusele võiks olla teada, kes sinna kuuluvad. Teiselt poolt muidugi need probleemid, mis siin on üles tõstetud, see võimalik diskrimineerimine selle alusel, kes millisesse erakonda kuulub – see on muidugi problemaatiline ja Eesti seadus tegelikult ka keelab niisugustel alustel diskrimineerimise. Ma saan aru, et teie mure on see, et tegelikult me ei suuda [inimesi selle eest] kaitsta. Kas te ei arva, et selle avalikustamise lõpetamise asemel, [tuues põhjuseks], et me ei suuda oma kodanikke kaitsta, võib-olla oleks efektiivsem seda [regulatsiooni] parandada, näiteks luua niisugune lisandus (Juhataja helistab kella.), et on näha, kes on vaadanud mingi konkreetse inimese erakondlikku kuuluvust? 

12:53 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Oudekki!

12:53 Oudekki Loone

Siis saab ka tõestada, et ülemus on vaadanud ja nüüd mind vallandati.

12:54 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea Oudekki! See on üks lähenemisvõimalus, aga seda saab nimetada peenhäälestamiseks. Kruti midagi natukene peale, aga jätame kõik vanamoodi, las ikkagi riik jälgib, kes on milliste vaadetega. Ma tahan rõhutada, et see, kui inimene läheb erakonda, siis see ei ole mitte lihtsalt see,  et seal on midagi väga palju enamat. Ma rõhutan veel kord, ma asjata ei otsinud üles seda Valdar Parve artiklit. Tõepoolest on võimalik, et see on pisut reljeefselt välja toodud, aga ma tsiteerin uuesti: " ... et iga isik, kelle erakonna agitaator on suutnud viia avalduse allkirjastamiseni, on sellesamaga kohe riigivõimu teostada sooviv isik" – see on tõepoolest vale lähenemine. Ei ole! 

Ma rõhutan veel kord, et selle seaduse jõustumisel kõik praegused olulised funktsionäärid, kes on erakondade juhatuses, kes on erakondade liikmetena läinud Riigikokku või volikokku kuskile, need jäävad avalikuks niikuinii. See ei õigusta aga seda, et peaksid olema tuhanded ja tuhanded teised inimesed, kes on erakonnaga seotud võib-olla hoopis [nõrgematel alustel], ka olema avalikustatud.

Ma toon ühe hea näite. See oli doktor Reiljan, doktor Andres Reiljan Tartu Ülikoolist – filosoof, sotsiaalteadlane –, kes kirjutas üsna hiljuti Postimehes sellest, kuidas inimesi lõhestab poliitiline kuuluvus ja see tekitab väga teravat huvi. Ja ta kirjutab, et Eesti valijate tunded erakondade suhtes on sügavalt polariseerunud. Kas teid näiteks häiriks, kui teie laps abielluks EKRE liikmega, või kuidas te suhtuksite sellesse, et teie naabriks kolib sotsiaaldemokraat? Tundub, et need asjad on väga diskrimineerimisele viivad. Ameerika Ühendriikides on erakondliku identiteedi põhine diskrimineerimine nii suureks [küsimuseks saanud], et see on saanud kohe eraldi nime. Seda imetatakse "partismiks". See tekitab viha ja ebatervet uudishimu.

Ja seetõttu ma arvan, et tasub veel kord rõhutada: me räägime tuhandetest lihtliikmetest, nende lihtliikmete ajaloost, kes kuskil on olnud, kes kuskile on läinud, kes kuhugi on kuulunud. Nende nimekirjas hoidmine, nende poliitiliste vaadete ja poliitilise tegevuse avalikustamine ei ole mitte millegagi põhjendatud – ei avalikustamise vajadusega, ei riigi huviga. Jah, võib-olla tõesti riigi huviga, kui me liigume diktatuuri suunas – noh siis ma saan aru. Ja kui me oleme otsustanud, et me suundume diktatuuri poole, siis loomulikult ma arvan, et siis me peaksime selle nimekirja mitte tegema nii keeruliseks, et sa pead sinna sisse logima, vaid siis me võiksime panna [selle info] avalike lehtedena kuskile müüride peale, et iga inimene võiks käia ja vaadata, kes siis ikkagi on keskerakondlane või kes on olnud keskerakondlane. Väga hea on ju teada, kellele sa oma tütre meheks oled lubanud – kurat, keskerakondlasele ma teda küll ei lubaks! On ju vist nii.

12:57 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

12:57 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Meie põhiseadus sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema poliitiliste vaadete tõttu. Aga antud juhul praegune olukord just soodustab seda. Pole harvad juhtumid – ma olen saanud väga palju signaale selle kohta –, et inimesed tahaksid tulla EKRE-sse, kuid on probleem selles, et tööandja, kes kuulub teise erakonda, hakkab pärast seda kiusu ajama. Tõenäoliselt on olnud ka juhtumeid, kus see inimene tema töökohalt vabastatakse.

See norm või see seadus[eelnõu], mida sa praegu siin [tutvustad], on tegelikult üks võti selleks, et vähendada diskrimineerimist poliitiliste vaadete tõttu. Kas mu mõttekäik selles osas korreleerub selle eelnõuga?

12:58 Paul Puustusmaa

Suur tänu sulle, Kalle! Absoluutselt õige, nii ta ongi, jah. Ja ma võiks öelda niimoodi, et tegelikult loomulikult mõistlikud inimesed ei tuhla mööda poliitilist andmebaasi. Oli väga meeldiv, et kui me põhiseaduskomisjonis seda küsimust arutasime, siis põhiseaduskomisjoni juht Toomas ütles väga konkreetselt, et kui tema oli avalikus teenistuses, kohalikus omavalitsustes juht ja endale alluvaid otsis, siis teda ei huvitanud, kes on mis poliitikat teinud. Tema otsis spetsialisti. Väga õige, Toomas! Nii ongi, tulebki otsida spetsialisti.

Aga paraku inimesed on erinevad. Ja meil ikka juhtub niimoodi, et kahjuks – avalik elu on seda näidanud korduvalt erinevates allikates – see nii lihtne ei ole. Toomas võib-olla ei vaata inimese poliitilisi vaated, aga mõned teised vaatavad.

Meie enda erakonnas on ka olnud neid juhtumeid korduvalt. Ma mäletan väga hästi ühe ajalooõpetaja [juhtumit]. Priit Dieves on ta nimi. Tema probleemid tulid sellest, et ta kirjutas avaliku artikli oma maailmavaatest ega salanud ka seda, mis erakonda ta kuulus. Mis tulemus oli?

Kui meil inimesed käituksid kõik heas usus, siis ei oleks võib-olla probleemi, kuigi probleem jääb ikkagi sellepärast, et milleks üleüldse on vaja avalikku poliitilist andmebaasi. See jääb anyway. Nagu ma ütlesin, kui me oleme demokraatia poole suundumas, siis seda ei ole vaja, kui me oleme demokraatia suunast eemale minemas, siis seda võib olla vaja. Ja ma rõhutan veel kord, kallid kolleegid: mitte kuskil mujal maailmas peale Hiina ja Põhja-Korea sihukest asja vahest ei ole. Aa, Läti ja Eesti ka. Vabandust! Jah, muidugi.

13:00 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

13:00 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ühtpidi mulle meeldib, et kõik on maksimaalselt avalik ja on teada, kes kusagil on. Noh, ei ole küll kahjuks olemas mingit registrit sooliste eelistuste koha pealt, et kes on heteroseksuaal, kes homoseksuaal, kes trans jne. Aga kuidas on mujal Euroopas? Ja kui paljudes maades on samamoodi teada, kes mis erakonnas on?

13:01 Paul Puustusmaa

Nagu ma eelnevalt ütlesin, Euroopas mitte üheski riigis peale Eesti ja Läti seda ei ole. Aga samas sa andsid ka hea vihje, et tõepoolest, et kui me läheneme selliselt, et meil on vaja läbipaistvust ühiskonnas ja sõdida võimaliku korruptsiooniga, siis meil tasub väga kindlalt luua ka teised andmebaasid, samaväärsed andmebaasid.

GDPR‑i artikli 4 lõigete 13, 14 ja 15 kohaselt on teatud tundlikud isikuandmed, mida ei tohiks avalikustada ja eritöödelda. Need on ära loetletud, neid on kaheksa, aga ma mõned toon välja. Need on poliitilised vaated, religioossed vaated, ametiühingusse kuulumine, need on geneetilised ja biomeetrilised andmed, need on tervisega seotud [andmed], seksuaalse sättumusega seotud [andmed]. Me teeksime ausalt öeldes siis kõikide nende kohta andmebaasi, sellepärast et ma rõhutan, ühiskond muidu ei saa läbipaistvaks. Ja korruptsiooni ka ära ei hoia. Kui ma ikka ei tea, nagu ma eelnevalt ütlesin, et inimene on üdini haige ja tal on raha vaja, no kuidas ta ikka mujalt saab, ikka korruptsiooni abil. On ju nii? Nii et teeme aga. Ja muidugi ka seksuaalvähemused tuleks andmebaasi panna. Siis me ikkagi teame, kuidas keegi kellegi sõber on ja kes kellega võib-olla mingi teenistuslepingu sõlmib või midagi taolist.

Nagu ma ütlesin, kui me läheme seda teed pidi, kui me läheme sellist demokraatiat eiravat teed pidi, siis jätame sellise oleku, mis meil praegu on, ja teeme neid andmebaase juurde ka veel. Minu ettepanek oleks selline.

13:02 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

13:02 Ruuben Kaalep

Hea ettekandja! Kolleeg Oudekki Loone küsimusest jäi kõlama seesama probleem, millele ma viitasin oma esimeses küsimuses. Nimelt ta ütles, et erakonda kuulumine ei ole lihtsalt maailmavaate näitamine, vaid see tähendab osalemist riigivõimu teostamise organis. Minu arvates see on probleem ja niimoodi ei peaks olema. Erakonnad tuleks tagasi suruda sellesse mittetulundusühingu seisusesse, millest nad on välja kasvanud. Praegu, meie ajastul ju erakonnad on pigem massiorganisatsioonid, kuhu kuulumine ei tähenda tingimata aktiivset kaasalöömist poliitilises tegevuses või riigivõimu teostamises. Väga palju astutakse erakonda just nimelt oma maailmavaate või mingi kindla ideoloogia toetamiseks ja selle kaudu oma meelsuse väljendamiseks. Kas see eelnõu võiks olla samm selle poole, et erakondadele nende tõeline roll tagasi anda?

13:04 Paul Puustusmaa

Aitäh sulle, Ruuben! Ma arvan küll, jaa, seda kindlasti. Ja ma ikkagi pean veel kord üle rõhutama selle, et ega ju asjata terves Euroopas sellised andmed ei ole avalikud. Muidu inimene ei saa demokraatlikus ühiskonnas ennast vabalt tunda, vabalt käituda, ilma kartmata, et teda kas siis stigmatiseeritakse või hakatakse diskrimineerima, juhul kui tema vaated, poliitilised arusaamad, elufilosoofia pannakse avalikku riigi andmebaasi. Tegelikult on see sügavalt absurdne. 

13:04 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

13:04 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me loeme siit, et seadus[eelnõu] eesmärk on vähendada ühiskondlikke pingeid ja kindlustada sotsiaalset ja personaalset turvalisust kõikidel kodanikel. Mulle tuleb meelde, kuidas me käisime Soomes ja kohtusime põlissoomlaste erakonna esindajatega ja tuli täpsemalt juttu ka sellisest [erakondlikkusest tulenevast] kiusust. Ja siis nad ütlesid, et neil tõepoolest sellist asja ei ole, et igaüks saab minna ja vaadata, mis erakonnas keegi on. Põhjendus oli just nimelt see, nagu te ütlesite, et see tooks kaasa kiusu ja tagakiusamise erakondliku kuuluvuse alusel. Küsiksin, kuidas teil komisjonis arutelu oli: kas enamik komisjoni liikmeid toetas eelnõu või oli seisukoht, et see pole vajalik, et selline kiusamine on okei ja olla samas reas selliste riikidega, nagu sa mainisid, näiteks Põhja-Koreaga, on ka täitsa okei? Kuidas seal komisjonis see arutelu käis?

13:05 Paul Puustusmaa

Aitäh, Moonika! Tegelikult muidugi minule – no ma räägin oma personaalsest muljest, kui ma komisjonis kuulasin seda, mida inimesed rääkisid – jäi mulje, et toetus on justnagu olemas. Aga kui komisjon hakkas tegema protseduurilisi otsuseid, siis lõi selgelt välja see, millele ma algselt viitasin: soovimatus oma vigu tunnistada. Ja siis läks asi loosunglikuks. Nii nagu on valitsus [öelnud] oma arvamuses, mis on täis loosunglikkust, nii oli tegelikult ka komisjoni põhimõtteline seisukoht – ma väga vabandan – [sõnastatud] täiesti tühja loosungina. Sest nagu ma ütlesin, see ei ole läbipaistvuse küsimus. See on tegelikult riigi väärikuse küsimus, mida praegu kehtiv seadus ründab. See on ebakohase ja põhjendamatu uudishimu rahuldamise küsimus, see on inimväärikust ründav seadus, mis [võimaldab] stigmatiseerimist. Nii et komisjonipoolne toetus, mulle tundus, oli väga selgelt mitte inimlik, vaid poliitiline ja oma vigu mitte tunnistav.

13:07 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

13:07 Mart Helme

Aitäh! Hea Paul! Me oleme vist enam-vähem ühel meelel, et seda eelnõu ei oleks vaja, kui meie ühiskonnas liberaalide innukal juhtimisel ei oleks asutud ühiskonda lõhestama ja ühiskonnas sõeluma välja õigeid valedest ja valesid diskrimineerima. No toome näite. Tõnis Mägi, lugupeetud inimene, aus inimene. Missuguse laimulaviini alla ta jäi selle eest, et ta paar nädalat tagasi esines nn antivaktserite, aga tegelikult põhiseadusliku korra kuritarvitajate ja rikkujate korralekutsumiseks mõeldud meeleavaldusel! On mul õigus, et see eelnõu on sündinud just nimelt sellepärast, et kaitsta inimesi liberaalide tagakiusamise eest?

13:08 Paul Puustusmaa

Jaa, hea Mart, see on väga lähedane sellele seisukohale, mida oman mina. Loomulikult nii on. Vaata, kui sa tõid näiteks praegu Tõnis Mäe, siis see näitab ehedalt, kui halb on see kehtiv kord. Tõnis Mägi oli mingis kunagises situatsioonis – jälle, vaat seesama, mille kohta ka Valdar Parve tsitaat oli – mingi partei propagandaagitaatori mõjul andnud kuskile mingi oma allkirja. See võis olla aastaid-aastaid tagasi, keegi ei tea täpselt, ta ise ka mäletanud seda, ja see [puudutas] muidugi ühte rohelist erakonda. Ta oli mingi allkirja kuskile andnud, kusjuures ta ei olnud kunagi selle erakonna töös osalenud reaalselt, faktiliselt. Ta oli kogu oma teadliku elu eemale hoidnud erakondlikkusest ning ta deklareeris täie teadmise ja siiruse juures, et ta ei ole erakondlane, vaid ta lähtub oma südametunnistusest. No ja siis selgus, et aga võta näpust, ta on ju kirjas! Ta on seal kirjas, 666 on otsaette kirjutatud. No vot, piinlik lugu. 

13:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paistab, et küsimused on otsa saanud. Saame minna kaasettekande juurde. Kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi.

13:09 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma istungil 26. oktoobril k.a. Osalesid põhiseaduskomisjoni liikmed. Pean oluliseks märkida, et Urmas Reinsalu asemel osales asendusliikmena härra Priit Sibul ja istungile olid kutsutud ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunikud Mariko Jõeorg-Jurtšenko ja Monika Mikiver. Hea kolleeg Paul Puustusmaa tegi põhiseaduskomisjoni istungil sama põhjaliku ja sama värvika ettekande kui praegu siin saalis, mistõttu ma arvan, et läheks kordamiseks, kui ma tsiteerin seda, mida härra Paul Puustusmaa komisjoni istungil ütles. Seal oli küll üks väga suur erinevus: erinevus oli auditooriumi suuruses. Kui seal oli kuulajaid kümmekond, põhiseaduskomisjoni liikmed pluss sekretariaadi töötajad, siis siin, nagu Paul oma ettekande alguses vihjas või vähemalt lootis, on neid sadu, kui mitte tuhandeid, kuna antud juhul on tegemist veebiülekandega. Aga ma usun, et auväärt ettekandja ei pahanda, kui ma tõepoolest tema komisjoni istungil öeldut ei tsiteeri, kuna see oli kaetud suures osas sellega, mida härra Puustusmaa siin saalis ütles.

Nagu viitasin, oli komisjoni istungil ka Mariko Jõeorg-Jurtšenko, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Vabariigi Valitsus otsustas erakonnaseaduse § 81 muutmise seaduse eelnõu mitte toetada. Põhjendusena toodi välja, et erakonna liikmete nimekirjad on avalikud juba rohkem kui 20 aastat. Ja tõepoolest, kui vaadata natukene ajalukku tagasi, siis erakondade liikmete nimekirjade avalikustamiseks loodi alus 17. juunil 1998, kui võeti vastu äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ning nendega seotud seaduste muutmise seadus. Sellest tulenevalt saab öelda, et tegemist on ühiskonnas juurdunud praktikaga ja sellega on kõigil võimalik arvestada ning see on kõigi jaoks ette nähtav. Ja oluline on ka viide sellele, millega põhjendati aastal 1998 seda eelnõu, mis sellele avalikustamisele [aluse pani]. Ma tsiteerin: see põhimõte on stabiilse demokraatliku kodanikuühiskonna kindlustamise seisukohast väga oluline, muutes poliitilise elu rohkem läbipaistvaks. Ja asjaolu, milline isik millisesse erakonda kuulub, on avalikku huvi pakkuv küsimus, kuna erakonnad on oma olemuselt ühingud, mille eesmärk on avaliku võimu teostamises osalemine.

Seejärel toimus arutelu, kus Monika Mikiver lisas, et andmed poliitiliste vaadete kohta on [üks isikuandmete eriliik], aga isikuandmete kaitse üldmääruses on artikli 9 lõike 2 punktides a ja j loetletud terve rida aluseid, millal selliseid isikuandmeid töödelda võib. Tema selge järeldus oli see, et see avalikustamine ei ole vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 9.

Oudekki Loone käis tõepoolest ka komisjoni istungil välja ühe väga põneva idee, mis on kindlasti väärt arutamist: kas ei võiks luua sellise süsteemi, et kui keegi teeb päringu registrisse ühe või teise isiku kuulumise kohta erakonda, et seda saaks teha näiteks, kasutades ID-kaarti või mobiil-ID-d, ja seejärel jääks maha jälg. Ma arvan, et see on igati asjakohane mõte ja põnev idee, mis minu arvates ilmselgelt ühest küljest vähendab huvi nende andmete kohta päringuid teha. Peale komisjoni istungit me palusime Justiitsministeeriumil uurida ja täpsustada neid asjaolusid ja selle kohta on proua Mariko Jõeorg-Jurtšenko ka edastanud oma seisukoha, et praegu kehtiva korra kohaselt on erakonna liikmete nimekiri avalik ilma täiendavate piiranguteta, mis tähendab seda, et seda võib igaüks uurida ilma autentimata. Ent tegelikkuses on võimalus avaandmete taaskasutamist piirata, formaalset takistust selleks, et nende päringute tegemine oleks isikustatud, kas kasutades ID-kaarti või mobiil-ID-d, ja sellest jääks maha jälg, ei ole. Tegelikult siin mingit õiguslikku vastuolu ei ole. See sõltub pigem nendest kaalutlustest ja põhjendustest, kas seda on mõistlik ja vajalik teha. Aga veel kord: formaalselt on see võimalik. Mariko Jõeorg-Jurtšenko peab oluliseks lihtsalt hinnata seda asjaolu, kas päringu tegija isikuandmete – jutt on nüüd päringu tegijast, sellest, kes teeb päringu –töötlemine avaandmete puhul on põhjendatud ja vajalik ning mis on sellise töötlemise eesmärk. Aga veel kord: formaalset vastuolu ei ole ja rahaliselt – see on küll päris esmane hinnang, mis ta on öelnud, seda ei saa kindlasti võtta lõpliku tõena – selle maksumus on võib-olla suurusjärgus ainult 10 000 eurot. See on küll väga väike raha selleks, et [huvi tundev] isik tuvastada ja luua oluliselt kindlam süsteem, kui tõepoolest on vaja kontrollida, kes neid päringuid on teinud.

Meil oli korduvalt viiteid ka sellele, et Eestis on üks selline institutsioon nagu võrdõiguslikkuse volinik. Ka tema võiks tegelikult nende teemadega tegeleda. Pean oluliseks märkida, et auväärt ettekandja härra Paul Puustusmaa ütles, et EKRE-l on võrdse kohtlemise volinikku üsna skeptiline suhtumine, pole üldse kindel, et sealt oleks võimalik vajalikku abi saada. Selle kohta võib-olla pärast ka üks väike märkus.

Ja nüüd jõuangi menetluslike otsuste juurde. Tõepoolest, komisjoni istungil kõlas arutelu käigus toetavaid seisukohti ja argumente ka eelnõu mitteesitanud erakonna liikmete poolt, aga Paul Puustusmaal oli õigus: kui läks menetluslike otsuste hääletamiseks, siis otsus teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. novembril läks läbi konsensuslikult, aga teine ettepanek oli teha ettepanek eelnõu tagasi lükata ja selle poolt oli 4 inimest: Toomas Kivimägi, Oudekki Loone, Marko Torm ja Mart Võrklaev, vastu oli 2: Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa. Ja kolmas otsus määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Selles küsimuses oli konsensus. Tänan tähelepanu eest!

13:16 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused ka. Peeter Ernits, palun!

13:17 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Jah, tõepoolest, senimaani on poliitilise kuuluvuse tõttu diskrimineeritud mõne erakonna liikmeid. Keskerakond on üks neist olnud ja praegusel hetkel on muidugi Konservatiivne Rahvaerakond selline. Aga sina ja Mart Võrklaev hääletasite selle eelnõu prügikasti saatmise poolt. Kas te olete omavahel arutanud seda, et mõne aasta pärast võib olla samasugune olukord, et kui sa oled reformierakondlane, siis hakkad [tundma], et sind diskrimineeritakse? Tahad naist võtta, öeldakse, et ah, kuradi reformikas. Tahad tööle minna kusagile ilusasse kohta, öeldakse ei. Olete arutanud seda, et olukord võib muutuda?

13:17 Toomas Kivimägi

Aitäh! Lugupeetud küsija! Ei ole arutanud, on väga lühike ja selge vastus sellele. Aga võib-olla siiski nii palju täienduseks, et avalikustamine ei ole veel diskrimineerimine. See on väga oluline teadmine. Avalikustamine ei ole veel diskrimineerimine! Ja tõepoolest, me tegime ka päringu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, kes võiks ja kellel on pädevus selliseid vaidlusi lahendada ja uurida, kui palju on viimase kolme aasta jooksul tulenevalt erakondlikust kuuluvusest olnud vaidlusi. Ja, head kolleegid, neid vaidlusi on olnud pelgalt kaks. Kolme aasta jooksul kaks vaidlust, mis on jõudnud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku lauale. Minu arvates see on siiski oluline märk sellest, et tegelikkuses ei ole see täna ühiskonnas kõige peamine ja kõige teravam probleem, mida peaks ilmtingimata lahendama sellega, et me salastame, kes kuulub ühte või teise erakonda.

13:18 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

13:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Erakondade tegevust reguleerivad kaks seadust: üks on erakonnaseadus ja teine on mittetulundusühingute seadus. Siin tekib ebavõrdse kohtlemise printsiip. Nimelt on asi selles, et mittetulundusühingute liikmete nimekirju ei avalikustata mitte kusagil. Küll on aga selleks erakonna liikmed, kes on avalikus hukkamõistupingis ja ka diskrimineerimise erilise löögi all. Ma tahaksin teada, mispärast me kohtleme erinevalt mittetulundusühinguid. Erakonnad on ka mittetulundusühingud. Miks me nõuame [erakondade] nimekirjade avalikustamist ja oleme ka avalikustanud, aga teiste MTÜ-de puhul on asjad saladuses?

13:19 Toomas Kivimägi

Aitäh, auväärt küsija! Teie osundus on igati õige. Tõepoolest, ka erakonnad kuuluvad mittetulundusühingute alla. Aga siin on oluline vaadata [seadusi] koosmõjus, ka erakonnaseadust. Erakonnaseaduse järgi, kui seda tsiteerida, on erakond Eesti kodanike vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Vaat see on väga oluline teistest mittetulundusühingutest eristav asjaolu. Ja kui me räägime avaliku võimu teostamisest, mis on üks olulisemaid põhjendusi, miks need andmed peaksid olema avalikud, siis kui me räägime avaliku võimu teostamisest, siis tegelikult on läbipaistvus sellest ju täiesti lahutamatu.

Ja teine asi, mille ma tõin ka komisjoni istungil välja, on see, et EKRE on olnud üks eestvedajaid võitluses korruptsiooniga. Aga minu arvates me tegelikult loome sellega väga soodsa pinnase korruptsioonile, kui me kaotaksime ära erakondade nimekirjade avalikkuse. Siis on ju kordades lihtsam teha igasuguseid tegusid, kui ei ole avalikult jälgitav, milline on üks avaliku võimu otsus ja kes selle taga tegelikult on. Nii et ma möönan ja nagu härra Puustusmaa ka viitas – tõepoolest, ma kindlasti ei väida, et selliseid diskrimineerimisjuhte ei ole olnud –, kindlasti neid juhtumeid on olnud, aga kui me paneme kaalukaussidele need probleemid ja need juhtumid, kui keegi on selle läbi kannatada saanud, ja need juhtumid, mis me tänu sellele avalikustamisele võib-olla oleme ära hoidnud, need võimalikud korruptsioonijuhtumid, siis ma arvan, et kaalukausid on väga erinevad. Need on väga erinevad.

Ja sellepärast võib-olla on paslik kaaluda ja otsida leevendusmehhanisme. Üks [võimalus] ongi ikkagi kaaluda seda, et need päringud võiksid olla isikustatud, kasutades ID‑kaarti või mobiil‑ID‑d, nii et sellest jääks jälg maha. Hiljem teatud vaidlustes, olgu kohtus või töövaidluskomisjonis, oleksid need jäljed kasutatavad ja [kõik] võib-olla paremini tuvastatav. Ei saa ju pelgalt ette heita, võib-olla soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul ei ole neid tööriistu täna piisavalt. Ma arvan, et see, kui need päringud oleksid isikustatud ja teada, kes neid päringuid teevad, see muudaks päris palju.

13:22 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

13:22 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Olgu, Toomas, klaarime selle võrdõiguslikkuse voliniku asja ära. Vaat et eks igaüks näebki asju vastavalt oma rikutuse tasemele ja kuna sina, Toomas, ei ole kunagi huvi tundnud selle vastu, kes on sinu alluvuses ja millise poliitilise sisuga, siis sa ei näe selles ohtu. Aga tegelikult me teame, et see on väga levinud asjaolu meil ühiskonnas kahjuks ja inimesed ei suuda seda ka hästi tuvastada, sest see on ka hästi varjatud asi. Ja kui me võtame nüüd võrdõigusvoliniku, siis temal on omaette lähenemine, sellessamas vastuses, mis ta tegi, tema näeb, et probleem ei ole mitte selles, et kedagi diskrimineeritakse selle eest, et ta on poliitikas, tema näeb eelkõige probleemi selles, kui keegi väljub poliitikast. Ja tema sõnad on sellised, et kahjuks on ridamisi juhtumeid, kus aktiivsest poliitikast tavaellu naasmine toob kaasa õigustamatut halvemini kohtlemist, osade töökohtade justkui välistamist, seeläbi inimesi diskrimineerides. Nii et temal on see suund teine ja see on ka üks põhjusi, mispärast EKRE suhtumine tema tegevusse selles küsimuses on skeptiline.

13:23 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, nagu ma ütlesin, ma ei söanda eitada, et sarnaseid diskrimineerimisi tulenevalt erakondlikust kuuluvusest ei ole olnud. Ma ei eita seda. Aga veel kord ma ütlen, et on väga paslik kaaluda, mis on selle kaalukausi teisel poolel. Kui palju korruptsioonijuhtumeid võib-olla me oleme tänu sellele ära hoidnud, et erakonnaliikmete nimekiri on avalik. Ma arvan, et neid on kümneid kordi rohkem kui neid juhtumeid, kus tõepoolest, me oleme sunnitud tõdema, et on diskrimineeritud poliitiliste vaadete või erakondliku kuuluvuse tõttu. Samas on ka teine see, et erinevalt MTÜ‑dest ikkagi erakondade puhul, nagu ma olen korduvalt öelnud, on ikkagi eesmärk, lõppeesmärk, avaliku võimu teostamine. Ja sellisel juhul, ma arvan, ei ole põhjust ka häbeneda neid erakondlikke vaateid ja ei ole põhjust häbeneda ka erakondlikku kuuluvust. Ma arvan, et see on normaalne selline demokraatliku ühiskonna tunnus. Erakonnast ei tohiks saada ju tegelikult ka salaorganisatsiooni. Kuskil on ka selline sõnakild kirjutatud siin materjalides kellegi arvamusena. Nii et ma olen seda meelt just sellest tulenevalt, kuna ikkagi põhieesmärk erakondadel on avaliku võimu teostamine kas riigi tasandil või kohaliku omavalitsuse tasandil ja seal see läbipaistvus ja avalikustamine on siiski lahutamatud osad sellest.

13:24 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole, saame avada läbirääkimised. Kõnesoovi on avaldanud Mart Helme, EKRE. Palun!

13:25 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! No me kuulsime praegu siin muinasjutte, eelkõige komisjoni ettekandja suust, sellest, kuidas avaliku võimu teostamiseks on vaja kõik inimesed alasti, riidest lahti võtta ja neid avalikkusele presenteerida loomulikus ilus või loomulikus inetuses. No see ei ole nii.

Me oleme näinud selle avalikkuse väga paljusid negatiivseid külgi. Me oleme näinud viimastel valimistel, aga ka eelmistel valimistel, kuidas tänu sellele, et erakondade nimekirjad on avalikud, süvariik koos oma ajakirjanikest käsilastega paljastab kõikide erakondade kriminaale, bandiite, lurjuseid, naisepeksjaid, mehemõrtsukaid jne. Enamikul juhtudel – absoluutselt enamikul juhtudel – on nende inimeste patuteod kas üsna kerged – liiklusrikkumised või mõned muud niisugused peaaegu kõikide inimeste puhul aeg-ajalt ette tulevad väikesed komistused – või need on juba ammu kantud karistused. Ja kantud karistus peaks nad vabastama sellest, et ühiskond neid jätkuvalt paljastab, mõnitab, risti lööb, süüdistab. Aga meil toimub see. Ja toimub sellepärast, et nimekirjad on avalikud, sealt on võimalik leida kõik Kuused, Tammed, Kased ja muud puud, loomad – Ilvesed, Nugised, Oravad – üles ja öelda, et näed, missugused lurjused meil avaliku võimu juurde trügivad. Missugused kaabakad! Nad on kunagi, 20 aastat tagasi hakkama saanud võib-olla noore pea uljuses purjus peaga sõitmisega või mingisuguse muu asjaga, mis on veerandsaja aasta, 30 aasta, aga võib-olla isegi mõnikord rohkema aasta taha jäänud, aga näe, ikka näitame näpuga. Ja ka Reformierakond, Keskerakond, sotsid, Isamaa – kõik on selle kadalipu läbi käinud oma liikmete häbistamise ja paljastamise näol. See on kindlasti asja üks külg.

Asja teine külg on see, et on absoluutselt demagoogiline väita, nagu püüaks erakonnad oma liikmeskonna mitteavalikustamise puhul varjata oma ambitsioone avaliku võimu teostamise juurde pürgimisel. Kõik erakonnad panevad valimistel täiesti avalikult oma nimekirjad välja. Need on nimekirjad nendest inimestest, kes kandideerivad. Ja need inimesed tõepoolest on andnud ennast avalikkuse paljastamise kätte. Aga mitte need, kes on lihtliikmed, kes ei pürgi võimu juurde ja kes lihtsalt maailmavaateliselt toetavad oma erakonda ja annavad hääle oma erakonna kandidaatidele. Ja neid inimesi kiskuda poliitilisse poriloopimisse ei ole mõistlik. See on ühiskonda lõhestav, mis ongi juhtunud Eestis. Ja on juhtunud, nagu ma oma küsimuses ka osundasin, tänu liberaalidele.

Eesti edu aluseks on läbi aegade olnud see, et Eesti on olnud homogeenne ühiskond. Tänasel päeval on Eesti hõimustunud ühiskond, klannistunud ühiskond, ja seda poliitiliste vaadete alusel. Sina, kaabakas, ei jaga liberaalse baaskonsensuse väärtusi – meie sinuga ei mängi, me ei lase sind oma liivakasti! Me lööme teid risti, me häbistame teid, me ostame üles ajakirjanikke, me sokutame neile kompromiteerivaid materjale. Teie ei kõlba Eestisse! Olge te vaktsineerimata või olge Trumpi pooldajad või olgu te kohtunud Marine Le Peniga. Need väärtused Eesti ühiskonda ei sobi.

Palun lisaaega.

13:29 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

13:29 Mart Helme

Mis see siis on? Sa oled Kremli käsilane! Keskerakond oli siin 20 aastat Kremli käsilane, aga praegu sobib teile. Näed, väärtused kuidagi ilusti-kenasti hakkasid kattuma. EKRE ei sobi, EKRE on nüüd Kremli käsilane. Aga ma ütlen teile midagi, mis teile üldse ei meeldi. Isegi kui – see on isegi kui – mina, Mart Helme, oleksin Putini kummardaja, suudleksin tema pilti enne magamaminekut igal õhtul, oleks mul see õigus. Te ju jahute kogu aeg siin, et demokraatlikus ühiskonnas ... Demokraatlikus ühiskonnas võin ma suudelda nii Trumpi pilti, Marine Le Peni pilti kui ka Putini pilti. Ja see pole kellegi asi. Ma võin seda teha. See pole teie asi! Ja te ei saa öelda: "Sinu väärtused ei sobi mulle." Mina ütlen teile, et teie väärtused ei sobi mulle.

Mis me siis teeme? Käimegi kogu aeg, rusikas taskus, ja ütleme, et sina kuulud EKRE-sse ja sina meile ei sobi, sina kuulud Reformierakonda ja sina meile ei sobi. See ongi see, mis on toimunud viimase umbes kümmekonna aasta jooksul: ühiskonna lõhestamine mingite nn väärtuste alusel. Ja kuna see ühiskonna lõhestamine ei tule mitte rahvusliku poole pealt, vaid tuleb liberaalse poole pealt, siis ongi vaja rahvuslikku poolt säästa liberaalide laimamise, süüdistamise ja diskrimineerimise eest.

Mulle jäi muidugi täiesti arusaamatuks, mis puutub siia võrdõigusvolinik. Võrdõigusvolinik on liberaalse baaskonsensuse jõudude loodud kunstlik institutsioon, mis tegelikult ei tegele võrdõiguslikkuse tagamisega, vaid liberaalsest baaskonsensusest lähtuvate ideoloogiliste stampide juurutamisega Eesti ühiskonnas, mis Eesti ühiskonnas ei ole leidnud eriti sügavat mõistmist, sest me oleme küllaltki suurel määral traditsiooniline ja patriarhaalne [ühiskond] – mitte selles meeste ülemvõimu tähenduses, vaid traditsioonide austamise, järgimise ja traditsioonide kui ühiskonna stabiilsuse ja tugisamba väärtustamise mõttes. See on see. Ja seda lõhub see Euroopast meile imporditud institutsioon. See lõhub seda, mitte ei muuda ühiskonda sidusamaks, vaid jällegi polariseerivaks, vaenutsevaks, õigeid ja valesid lahutavaks.

Nii et meil ei ole ju mingeid illusioone. Me äsja just nägime, kuidas kodu- ja töökorda rikkudes sõideti Riigikogu ühe osa tahtest üle. Noh, mis seal ikka. Kes külvab tuult, see lõikab tormi. Ma ütlen teile: kes külvab tuult, see lõikab tormi. Aga nüüd meil ei ole ka illusioone, te hääletate selle maha. Hääletage! Aga me oleme juhtinud teie tähelepanu sellele, et meie peame pealetungilahinguid, teie peate taandumislahinguid.

13:33 Mart Helme

Ja me osundame teile praegu: kes külvab tuult, see lõikab tormi. Aitäh!

13:33 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, repliik, ma saan aru.

13:33 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Ainult ühe väikese repliigi kolleegile vastu siiski söandan öelda. Avalikustamine, eriti siin saalis, aga ka väljaspool seda saali, ei tähenda lahtiriietumist.

13:33 Aseesimees Martin Helme

Selge. Ma ei näe, et oleks rohkem kõnesoove. Saan läbirääkimised sulgeda. Nüüd on niimoodi, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 416 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me peame seda hääletama. Ma teen saalikutsungi.

Head kolleegid, ma panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 416 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:36 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 48 saadikut ja vastu on 16. Ettepanek on leidnud heakskiitmist. Eelnõu langeb menetlusest välja.


3. 13:36 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) esimene lugemine

13:36 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439. Tegemist on esimese lugemisega ja ettekandja on maaeluminister Urmas Kruuse. Palun!

13:37 Maaeluminister Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Teie ees on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

13:37 Aseesimees Martin Helme

Palun teeme saali vaiksemaks! Jah, jätkake.

13:37 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Seekordsetel muudatustel on kaks peamist eesmärki. Esiteks, luua õiguslik alus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 teadmussiirde ja teavituse meetme uue toetusskeemi rakendamiseks ja teiseks, lükata kahe aasta võrra edasi mõningaid sellesama maaelu arengukava meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. 

Kõigepealt räägiksin nõustajate järelkasvu arendamise toetusskeemiga seotud muudatustest. Tegemist on arengukavasse hiljuti lisandunud uue toetusskeemiga. Selle eesmärk on toetada nende isikute koolitamist, kes veel põllumajandusnõustajatena ei tegutse. See on selleks, et tuua sektorisse juurde uusi pädevaid nõustajaid. Muudatuse kohaselt valib toetuse saaja riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras PRIA ning maaeluministrile antakse õigus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejatele, toetuse saajatele ja toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded ning toetuse valiku kriteeriumid. Samuti antakse muudatusega maaeluministrile õigus kehtestada oma käskkirjaga kõnealustele koolitusprogrammidele esitatavad nõuded. Nende lisatavate sätete näol ei ole tegemist millegi olemuslikult uuega. Nõustamis‑ ja koolitusteenuste ning muude teadmussiirde teenuste osutajate valimist käsitleva § 71 kohaselt on ka praegu tegutsevate nõustajate koolitamise toetusskeemi ning teadmussiirde pikaajaliste programmide puhul toetuse saaja valijaks PRIA. Samuti on kehtiva seaduse § 71 järgi maaeluministril õigus kehtestada oma määruse ja/või käskkirjaga nõuded tegutsevate nõustajate koolitusskeemi ning mitmesuguste teadmussiirdeprogrammide kohta ja seda loomulikult kõike maaelu arengukavast lähtuvalt.

Järgmine oluline osa selles eelnõus on seotud maaelu arengukava 2014–2020 meetmete rakendamisega seotud tähtaegadega. Selle kohta selgitan, et need muudatused on olulised selle tõttu, et käesolev periood hakkab lõpule jõudma, aga me räägime endiselt arengukavast aastani 2020. Ja selle põhjus on seotud sellega, et Euroopa Liidu uue mitmeaastase eelarve ja ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised kestsid planeeritust märksa kauem ja kokkulepe eelarve osas saavutati alles eelmisel aastal. Põllumajanduspoliitika osas saavutati kokkulepe aga alles sellel suvel. See kõik tähendas seda, et kõik uue ühise põllumajanduspoliitika rakendamisega seotud tegevused lükkusid edasi ja kehtestati nn üleminekuperiood, mis kestab kaks aastat: 2021 ja 2022. See tähendab seda, et ka nende rakendamistega seotud tähtajad lükkuvad kahe aasta võrra edasi. Ja selleks, et neid reegleid ehk n+3 saaks kehtestada, on oluline see, et need seadusemuudatused saaks kindlasti tehtud.

Üks selliseid sätteid on õigus jagada potentsiaalselt kasutamata jäävaid Leaderi projekti toetusi ehk nende eelarvevahendeid. See tegelikult tähendab seda, et kui selgub, et perioodi lõpu poole jääb osa vahendeid kasutamata, siis on oluline see, et ministril tekib võimalus need ümber jagada ja mitte süsteemist välja ehk teiste meetmete vahel, vaid sellesama Leaderi projekti sees, selleks et need rahad saaks kindlasti kasutatud. Tõsi, tuleb tunnistada, et tänase päevani ei ole pidanud minister sellist võimalust kasutama, sest nn rakendusgrupid on suutnud sellega ise väga kenasti hakkama saada. Aga selle muudatusega pikendatakse tähtaega samuti kahe aasta võrra ehk 1. juulini aastal 2025.

Ning kolmas plokk sätteid on seotud maaelu arengukava rahastamisvahendisse ehk finantsinstrumenti tagasilaekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegadega, mida samuti pikendatakse kahe aasta võrra. Lisaks sellele tehakse eelnõuga veel mõned tehnilised muudatused. Ühel juhul asendatakse seaduses sisalduv viide kehtetule Euroopa Liidu piiritusjookide määrusele viitega asjakohasele kehtivale Euroopa Liidu määrusele. Teisel juhul asendatakse seni seaduses sisalduv kuupäevaline tähtaeg põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajate iga-aastaseks koondamiseks. Sellega tegelevad Maaeluministeerium ja Statistikaamet ja seda valdkonda reguleerib Euroopa Liidu määruses viidatud sõnastus. Aitäh teile!

13:42 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused ka. Peeter Ernits, palun!

13:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Kõigepealt, see eelnõu on kahjuks kirjutatud sellises linnukeeles, kus on kõik need lugematud määrused ja numbrid. Puhas linnukeel, väga raske aru saada normaalsel inimesel. Aga küsimus on selline. Osas valdkondades on vaja nõustajaid juurde, nagu ma aru saan. Minu küsimus on, mis valdkonnad need on ja kui palju neid on. Aga kolmas küsimus: MES-i juhid ju vahepeal raha mitteotstarbeka kasutamise pärast viidi plate peale. Millal siis tulevad uued juhid MES-ile, kes hakkaksid seda raha kasutama edaspidi?

13:43 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Mul on keeruline kommenteerida mõistet "viidi plate peale", sellepärast et praegusel juhul on üleval ainult kahtlustus ja uurimine kestab. Mis puudutab uusi juhte, siis konkurss on välja kuulutatud. Selleks on nõukogu andnud volitused ja sellega praegu tegeldakse. Nõukogu otsus – kui ma seda peast ikka õigesti refereerin – tähendas seda, et me tahame kindlasti järgmise aasta alguseks saada uue juhi. Praegu on määratud juhatuse liikmeks nõuandeteenistuse juht, kes koos meeskonnaga ja koos nõukoguga korraldab seda tegevust. Ja minu teadmiste kohaselt ükski tegevus, mis puudutab ettevõtete või klientide vaadet, ei ole seiskunud. Aga kindel on ka see, et uut juhti ta vajab. Ja [toimunu] tähendas ka seda, et selle tõttu nõukogu kutsus tagasi teie nimetatud juhatuse liikmed.

13:45 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

13:45 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Siin eelnõu seletuskirjas on muidugi öeldud, et Leaderi projekti toetuse eelarvevahendite kasutamisel seni probleeme ei ole tekkinud, aga igaks juhuks neid tähtaegu me pikendame. Minu küsimus tuleneb siit, et kui suure summaga siiski [tegu on]. Ilmselt peaks mingisugune indikatsioon olema, muidu ei oleks ju mõtet seadust muutma hakata. Kui suur summa see võiks olla, mida LEADER-meetmes on kavandatud ümber jagada? Võib-olla saaks selle kohta natuke täpsemalt.

13:45 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Tegelikult sõltumata sellest, kas me peaksime jagama ümber 1000 eurot või 1 miljoni, on see pikendus vajalik just selle tõttu, et kehtestati üleminekuperiood ja üleminekuperioodil ehk aastail 2021 ja 2022 on [ette nähtud] võtta kasutusele uue perioodi raha, aga meetmetena ehk metoodikana ja määrustes käsitletakse vana perioodi võimalusi. Selle tõttu on vaja pikendada ka konkreetselt Leaderi puhul võimalust, et minister saaks seda teha. See, mida te seletuskirjast lugesite, viitaski olemasolevale perioodile, kus meil ei ole olnud vaja [muudatust]  kehtestada. Praegu kehtib üleminekuaeg. Aga selleks, et viia [regulatsioon] väga selgelt kooskõlla kohustuste ja võimalustega, on see kindlasti hädavajalik. See võib tähendada seda, et kui Leaderi projekti organisatsioonid suudavad selle raha efektiivselt ära kasutada, siis me ei pea seda kasutama. Aga juhul, kui nad seda ei saa, siis puudub ministril võimalus neid summasid käiku anda. Nüüd me ei pea nendest rahadest loobuma ja see on tegelikult põhiline sisu, miks on seda vaja pikendada. See puudutas mitut määrust, kus me oleme tegelikult neid printsiipe muutnud just lähtuvalt sellest, et läbirääkimised kestsid nii kaua ja anti võimalus üleminekuperioodiks. Seda raha oli meil sellel üleminekuaastal kuskil üle 300 miljoni ju tegelikult võimalik koos riigipoolse finantseerimisega kasutada. Aga mis puudutab Leaderit, siis selle koguprojekti maht on 80 miljoni ringis, uuel perioodil on seda natuke rohkem. Nii et see on põhieesmärk, miks me seda teeme.

13:47 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

13:47 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud minister! Ega ma ei saa jätta küsimata. Jutt oli nõustajate järelkasvust ja PRIA-st ja ministrist. Ma tean, et järelkasv tekib siis, kui maastikul on stabiilsus, mida siiamaani olnud ei ole. Aga minu küsimus on selline: kust tulevad koolituskava ja kutse omistamise kriteeriumid? Kas see on ka nagu teada? Kas kutse omistamine säilib ja kas kutse omistamist ka rahastatakse?

13:48 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Mis nõndanimetatud muudatust puudutab, auväärt küsija, siis selle õiguse kaudu, mis maaeluministrile antakse, saab ta oma käskkirjaga kehtestada nõuded koolitusprogrammide kohta. Ja need nõuded on näiteks nendele isikutele, kes seal saavad osaleda, ka on nõuded lektoritele, juhendajatele, mentoritele. See määratekse ministri käskkirjaga.

13:48 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

13:48 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Kõigepealt, sa unustasid vastata minu põhiküsimustele, milliseid nõustajaid on puudu, mis valdkondades ja kui palju neid juurde tuleb. Aga eelmine kord, oli 2015 vist, kui MES sai 8,2 miljonit. Ja nüüd ma loen siit, et see summa, mida Eesti riik hakkab maksma, on 5 622 743 eurot ja 20 senti. Kas sa tõsiselt kirjutad seda või? Juba käib raha jagamine 20 sendi täpsusega.

13:49 Maaeluminister Urmas Kruuse

Mina ei kirjuta seda tõsiselt, aga need inimesed, kes vastutavad Eesti Vabariigis teatud finantside, k.a eurorahade kasutamise eest, nendel on see ülevaade üleval ja ma eeldan, austatud küsija, et need numbrid on antud väga täpselt. Kui mingid programmid kokku lepitakse, siis on see kindlasti teada. Ja nõuandeteenus oma olemuselt ühises Euroopa põllumajanduspoliitikas on väga olulisel kohal. Sellel uuel perioodil suurenevad ka teadusrahastused ja käivitub uuel kombel ka AKIS-süsteem. Nii et igal juhul me loodame, et erinevad võimalused saada paremaid teadmisi ja paremat koolitust aitavad meie põllumajandussektoril uute väljakutsetega hakkama saada.

Kui te küsisite seda, mis võiksid olla need uued valdkonnad, siis on viidatud ka eelnõu seletuskirjas, et tegelikult me tahame seda nn baasi laiendada. Me tahame koolitada inimesi selleks, et nad oleksid võimelised sellesse süsteemi sisenema. Kui ma kohtun erinevate põlvkondade ettevõtjatega põllumajandussektoris, siis tegelikult tuleb välja, et päris palju tuntakse puudust sõna otseses mõttes äriplaani koolitusest, äriplaanialasest nõuandest. Meil on erinevaid koolitajaid, kes võivad olla ja ongi väga kõrgel tasemel agrotehniliste teemade puhul, aga see on üks tervikkompleks, kuhu kuuluvad ka uued teemad, kaasa arvatud näiteks "Talust taldrikule" projekt, emissioonidega tegelemine. Need on [põhjused], miks on vaja tegelikult selles valdkonnas uusi ja laiemaid teadmisi, mida objektiivselt varasemas perioodis ei olnud väga vaja. Me ju kõik teame seda, millised olid enne väljakutsed. See kõik eeldab seda, et meie koolitusbaas ja koolitajate teadmised lähevad laiemaks ja seetõttu on vaja kaasata uusi inimesi.

13:51 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

13:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, seletuskirjas on ka kirjas, et 6 miljonit eurot on koolitusprogrammide jaoks kavandatud. Ja natukene ma ka oma küsimusele vastuse sain teie eelmisest vastusest [selle kohta], mida kolleeg Ernits küsis. Aga ma siiski tunnen huvi, mis on see põhiline fookus. Siin öeldi küll, et äriplaani kirjutamine on see. Kas see on see kõige suurem kitsaskoht, mis meil koolitajate puhul on? Kas meil on üldse kaardistatud need kitsaskohad? Sellest tahaks ikka natuke rohkem ülevaadet saada.

13:52 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kui me tugineme maaülikooli uuringule, mis käsitleb Eesti põllumajandusettevõtete hakkama saamist aastast 2015, siis üks asi, mis seal muret tekitab, on seotud sellega, et kui me vaatame ettevõtete omatulu teenimise võimekust, siis keskmiselt on niimoodi, et toetused ületavad selle tulu, mida ettevõte ise on võimeline teenima. See võiks viidata [küsimusele], kas ettevõtte strateegia fookused on paigas, kas ärisuund on lõpuni läbi mõeldud, kas peaks midagi muutma. Need on kõik väga olulised oskused ja teadmised.

Nüüd, kui te küsite seda, mida uut seal võiks veel olla. Aga seesama teema, et kui on kokku lepitud, et tegeldakse CO2 emissiooniga, ja kui see viia ettevõtete tasemele – osa ettevõtjaid on juba öelnud, et nad kavatsevad näiteks x aastaks seda vähendada, sõltumata sellest, mis Euroopas või globaalselt laiemas mõttes toimub –, siis see kõik vajab uusi oskusi ja teadmisi ja ka oskust töötada koos teadlastega.

13:53 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme kaasettekande juurde. Maaelukomisjoni esindaja Ivari Padar, palun! Kuus minutit on [istungi aega] jäänud.

13:53 Ivari Padar

Tänan! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjonis arutati seda eelnõu 19. oktoobril ja Maaeluministeeriumi poolt tutvustas seda härra Olavi Petron. Ta selgitas, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi rakendamine lükkus kaks aastat edasi ning see tingis selle eelnõu väljatöötamise. Nii nagu siin juttu oli, lisaks sellele, mis on üks sisuline punkt, mis puudutab nõuandeteenistust, puudutavad ülejäänud punktid tegelikult kõik tähtaegade edasilükkamist, mis on toimunud ka eelmiste Euroopa Liidu perioodide alguses suhteliselt süsteemselt.

Ove Põder andis ülevaate sisulistest muudatustest. Merry Aart märkis, et eelmistes ülevaadetes viidati riigihangete seadusele, ja küsis, kuidas tagatakse ning milline on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kompetents viia läbi riigihanget, mis annaks täiendavat lisandväärtust. Ove Põder selgitas, et seda on võimalik reguleerida ministrile antud volitusnormide kaudu.

Helir-Valdor Seeder küsis, kas §-s 66 tehtav muudatus ministrile antava pädevuses osas on ühekordne ja puudutab üksnes 2023. aastat või on see alaline volitus ning kas see ei peaks olema valitsuse pädevus. Ove Põder vastas, et konkreetne muudatus on ühekordne ja peab silmas praeguse perioodi lõpul kasutamata vahendite ümberjaotamist. Loodetakse, et ministril pole vaja seda õigust kasutada. 2020. aasta lõpul seda vajadust polnud, kuna Leaderi grupid kasutasid vahendid ära, nii nagu ka härra minister oma vastuses väitis.

Helir-Valdor Seeder küsis, kas 2020. aasta lõpus anti õigus vahendid ümber jaotada samuti ministrile ja ehk peaks see olema valitsuse pädevus, kuna maaelu arengukava vahendite üle otsustab valitsus. Ove Põder vastas, et konkreetne säte oli samuti suunatud ministrile. Selles paragrahvis tehtav muudatus seisnes tähtaegade muutmises. Ja Olavi Petron lisas, et juurde saadud vahendid jagati gruppide vahel varasema metoodika järgi. Helir-Valdor Seeder arvas, et taoline ministrile ühepoolselt antav pädevus perioodi lõpus on mõistlik lisada seadusesse. Olavi Petron vastas, et ministeerium on teinud selle ettepaneku ja pikendanud seda olemasolevat skeemi.

Tarmo Tamm palus täpsustada, kas olemasolev skeem täna toimib ja vaid kuupäevad lükkuvad edasi, kuna periood pikenes. Ove Põder kinnitas seda.

Otsustati määrata selle eelnõu esindajaks maaelukomisjoni liige Ivari Padar, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda s.a 9. novembriks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Tänan teid!

13:56 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Ei näe küsimusi. Sellisel juhul saab ka siit puldist ette lugeda, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 439 ... Ai, vabandust! Läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi on? Ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 439 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 17.15. Tänase päevakorra kolmas punkt on läbi arutatud. 

Meil on tegelikult veel jäänud neljas punkt, aga me ei jõua seda sisuliselt arutama hakata, nii et ma võtan kolm minutit vaheaega. Istung on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee