Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud kolleegid! Tere kaunist teisipäeva hommikut! Alustame VI istungjärgu 7. töönädala teisipäevase istungiga ja nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Urmas Reinsalu, palun!

10:00 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus!

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Üks hetk, härra Reinsalu! Püüame saali natuke vaiksemaks saada. Jaa, palun!

10:00 Urmas Reinsalu

Aitäh selle remargi eest! Rea Isamaa saadikurühma saadikute nimel annan üle arupärimise majandus- ja taristuminister Taavi Aasale. Küsimus puudutab Eesti merenduse probleeme ja nimelt seda, mis on seotud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO), kuhu ka Eesti kuulub, auditiga seotud probleemidega, aga ka sellega, mis puudutab uue transpordiameti seadustamist ja selle rakendamist. Seadusandjale esitati üks transpordiameti skeem mitme ameti liitmise kaudu, kuid nüüd on selgunud, et see skeem on kaugelt teistsugune, kui seadusandjale tutvustati, tegelikul rakendamisel. Ja kolmandaks huvitab arupärijaid see, miks ei ole rahvusvahelisele klassifikatsiooniühingule Veritas esitatud tervet rida kvaliteedisüsteemi muudatusi käsitlevat teavet. See on oluline temaatika, mis puudutab meresõiduohutust, mereadministratsiooni ülesannete täitmist Eesti riigi poolt, mis on võetud rahvusvaheliste lepetega, ja me loodame, et venitusteta härra majandusminister loob parlamendile selgust selles tundlikus küsimuses. Aitäh!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem soove ei näe. Järelikult olen ühe arupärimise vastu võtnud ja juhatus otsustab loomulikult selle edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Head kolleegid, nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 82 Riigikogu liiget.

Nüüd on mul edasi teile öelda selline teadaanne. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku viia 9.–26. novembri täiskogu istungid läbi kaugosalusega istungi vormis. Juhatus arutas seda ettepanekut täna hommikul ja konsensust me ei saavutanud ja seetõttu on meil vaja see punkt läbi hääletada siin saalis. Mõned täpsustused tulenevalt sellest ettepanekust. Esiteks, Reformierakonna ettepanek oli seda teha 9.–26. novembrini, alates tänasest, aga kuna meie tänane istung on juba alanud, siis me loomulikult täna kaugosalusega istungit ümber kujundada ei saa. Kodu- ja töökorra ... Head kolleegid, palun tähelepanu! Meie kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et tänane istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni ja seetõttu töötame täna vastavalt ettepandule. Teiseks, käesolev töötsükkel kestab kuni 25. novembrini kaasa arvatud siin suures saalis, mitte 26. novembrini ja maksimum, mida me siin hääletada saame, on siis kaugosalusega istungi toimumine vahemikus 10. ehk siis homsest kuni 25. novembrini ehk neljapäevani kaasa arvatud. Nii, tundub, et kolleegidel on seoses sellega tekkinud küsimusi. Härra Kruusimäe, palun!

10:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Kas ma saan õigesti aru, et see on seotud homse kuupäevaga just nimelt sellepärast, et kui homme seda esitada, siis on raske neljapäevast istungit kaugosalusele viia?

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, see ei ole seotud kuidagi homse või ülehomsega. See, mis me otsustada saame, on see, et meie kodu‑ ja töökord näeb ette, et reeglina tuleb teavitada kaugosalusega istungist kolm päeva ette. Kaalukate asjaolude olemasolul on võimalik seda teha kiiremini. See, mida me juhatuses arutasime, on meie hetke epidemioloogiline olukord ja ka Vabariigi Valitsuse soovitus võimalusel töötada distantsilt. Need on need kaalukad põhjused, miks me ei jõudnud juhatuses konsensusele ja miks me peame seda täna siin suures saalis otsustama. Peeter Ernits, palun!

10:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on kõigepealt üks küsimus, et äkki te suudate kolleege vaigistada? Eelnev jutt suurt ei olnud kuulda. mida te rääkisite sealt. See on esimene, et koosoleku juhataja ülesanne on saali hoida n-ö viisakas konditsioonis. Aga teine küsimus on selle Reformierakonna ettepaneku suhtes. Teadaolevalt meie seltskond siin on praktiliselt kõik vaktsineeritud kaks korda, mõni kolm korda ka. Üle 90%, ma ei tea, 95% või kui palju meid on siin. Mis märgi see annab ühiskonnale, kui haridusminister ju tahab hoida koole lahti jne, jne või kes meist siin kardab kõige rohkem surma, kas Reformierakonna fraktsioon või? Aitäh!

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Küsimus on ju praegu eelkõige selles, et kontaktide vähendamine ühiskonnas on vajalik ja selleks, et just nimelt saakski koole lahti hoida, on ka Vabariigi Valitsuse valitsus teinud üleskutse kõikidele tööandjatele, et kui on võimalik töötada distantsilt, seda ka teha. Nii et eks täpsemaid põhjuseid, miks Reformierakonna fraktsioon selle tegi, on teil võimalik ka kindlasti fraktsiooni juhi käest küsida. Aga kuna see ettepanek laual oli, juhatuses konsensust ei olnud, siis me peame selle suures saalis läbi hääletama. Mart Helme, palun!

10:07 Mart Helme

Aitäh! No saime praegu hästi targaks. Saime teada, et selleks, et koole lahti hoida, on vaja Riigikogu kaugtööle saata. See on küll geniaalne asjade seostamine. Aga minu küsimus on: missugused on need kaalukad põhjused? Me näeme praegu siin saalis ringi vaadates, et Riigikogu on täiesti töövõimeline. Meil on siin kolm täisvaktsineeritud rahvasaadikut, kes on hiljuti läbi põdenud koroona, aga on endiselt töövõimelised. Missugused on need kaalukad põhjused? Ükski fraktsioon ei ole ju praegu töövõimetuks muutunud. Kas Reformierakond on muutunud töövõimetuks ja seetõttu soovib kaugistungeid?

10:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ma ütlesin, need kaalukad põhjused, mida me juhatuses arutasime, ongi hetkel riigis valitsev epidemioloogiline olukord ja Vabariigi Valitsuse soovitus töötada võimalusel distantsilt. Martin Helme, palun!

10:08 Martin Helme

Aitäh! Jaa, no kuna mina olin see juhatuse liige, kes ei olnud nõus selle otsusega, siis tõepoolest ma ka ei näinud neid kaalukaid põhjuseid. Ja see, et valitsus soovitab kaugtööle minna – mul on ikkagi küsimus. Meil peaminister Kaja Kallas ütles, et see saadab ühiskonnale vale signaali, kui me hakkame vaktsineerimiskahjude fondi tegema. Mis signaali meie siis nüüd saadame ühiskonnale, kui me oleme organisatsioon, mille mitte ainult Riigikogu saadikud, vaid kõik töötajad on üle 90% vaktsineeritud, osa, nagu juba juhitud tähelepanu, isegi kolmandat ringi, aga me ei julge ikkagi tööl käia. Kas siis vaktsineerimisest ei ole üldse mingit kasu, ikkagi tuleb kogu aeg koroonat karta? Ja kui nii on, siis miks valitsus vallandab Kaitseväest inimesi, politseist inimesi ja haiglatest õdesid, kes ei ole nõus ennast vaktsineerima, kui sellest vaktsineerimisest mingit kasu ei ole, tööd ikka teha ei saa?

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Head kolleegi! Ma saan aru, et meil on soov sisuliselt seda teemat tõsiselt arutada. Sisuline arutelu nendel teemadel – ma usun, et ka need järgnevad küsimused sellega paljuski seonduvad. See foorum ja see võimalus on meil muudes kanalites, muu hulgas ka siin Riigikogu saalis. (Keegi räägib saalist vahele.) Rahu! Kas ma võin äkki lõpetada enne, kui te oma suure mõminaga edasi jätkate? Riigikogu suures saalis loomulikult on võimalus seda arutada, üldist epidemioloogilist olukorda, samamoodi ka seda, millised on meetmed ühe või teise olukorra parandamiseks.

Nüüd, see, mis meil praegu arutamisel on, on Reformierakonna fraktsiooni ettepanek, mis oli juhatuses arutusel ja mis juhatuses ei leidnud konsensust. Protseduuriliste küsimustega me saame arutada istungi läbiviimise korra kohta käivaid küsimusi. Nüüd me arutame seda, kas me hääletame või mitte. Kodukord näeb ette, et kui juhatuses konsensust ei leita, tuleb see suures saalis otsustada. Ja suur saal peab võtma seisukoha. Kui suur saal võtab seisukoha ... Enne, kui me praegu arutame isegi seda, milline see seisukoht on, te püüate praegu väita, et Riigikogu ei peaks minema kaugosalusega istungile. Meil ongi fraktsioonidel erinevad ettepanekud. Selleks, et saada aru, milline on suure saali ja Riigikogu tahe, peab selle läbi hääletama. Nii et ma kutsuksin teid üles tõepoolest tegelikult keskenduma sellele, et Riigikogu suur saal hääletab, otsustab, kas suur saal töötab kaugosalusega või mitte, ja seejärel, kui Riigikogu suur saal on otsustanud näiteks töötada edasi tavavormis, saame me jätkata tööd. Kui Riigikogu suur saal on otsustanud töötada kaugistungi vormis, siis me läheme homsest kaugistungitele ja jätkame oma tööd. Meie töö kuidagi ei jää pooleli. Nii et ma siiski soovitaks meil ka mitte keskenduda protseduurilistes küsimustes sisudetailidele, vaid eelkõige sellele, et läheks hääletamise juurde ja siis saame edasi otsustada. Henn Põlluaas.

10:11 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult Riigikogu hääletab, see on meie kodu ja töökorras ...

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, ma korraks vabandan. Lugupeetavad, tegelikult ka, kui te soovite vaielda omavahel, härra Mihkelson, proua Helme ja kõik teised, kui te soovite omavahel vaielda, siis palun tehke seda väljaspool saali ja siis me saame siin keskenduda protseduurilistele, et me saaksime minna hääletuse juurde. Härra Põlluaas, palun!

10:12 Henn Põlluaas

Aitäh! Loomulikult, Riigikogu hääletab seda, selles ei ole vähimatki kahtlust, aga Riigikogu ei saa hääletada mitte ühtegi asja, kui me ei tea selle asja sisu. Seda sisu olete te keeldunud meile edastamast. Mis põhjusel Reformierakond sellise ettepaneku tegi, kuidas nad on seda põhjendanud? See, et te ütlete, et me peaksime minema ja küsima Reformierakonna fraktsiooni esimehelt seda, no kuulge, see on ju absurd, selliseid asju ei saa Riigikokku tuua. Ja teine asi on see, et kui te leiate, nagu te väitsite ... Härra esimees, ma suunan oma küsimuse teile, ärge lobisege seal Ligiga, palun! Ja kui te leiate ... Kuulge, härra Ligi, see ei ole teie koht seal puldi taga olla, tulge ära.

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, palun!

10:13 Henn Põlluaas

Kui Reformierakond leiab, et olukorras, kus üle 90% Riigikogu liikmetest on vaktsineeritud, aga see kontakttöö tuleb ära keelata, minna kaugtööle sellele vaatamata, siis ma küsin seda, kas Reformierakond tunnistab sellega seda, et need vaktsineerimispassid ei kehti. Kas see tähendab seda, et kõik need piirangud laiemalt kogu ühiskonnas, mis on loodud, tuleb ka tühistada?

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kuna te küsisite, milline on Reformierakonna ettepanek, siis ma hea meelega loen selle ette. Härra Ernits, ma hea meelega nüüd jätkaks juhatamist. (P. Ernits kohalt: Jaa, aga võiks hoida vaikust.) Jaa, ma kindlasti hoian seda vaikust, selles mõttes, et seda te saate koha pealt ka. Ma just juhtisin tähelepanu. Kuulge, head kolleegid, tegelikult ka, kui me tahame seda debatti siin pidada, siis kõik, kes soovivad omavahel arutada, on võimalik seda teha väljaspool seda seina siit ja seda ust, aga kui te tahate siin arutada seda, mis meil praegu päevakorras on, siis palun kuulake.

Nii. Reformierakonna ettepanek Riigikogu juhatusele oli järgmine. COVID‑19 viiruse levik on Eestis kõrge ja valitsus on kõigil tööandjatel palunud võimalusel rakendada kaugtööd. Riigikogu töötajate ja saadikute vaktsineerimise tase on küll kõrge, aga parlament on oma käitumisega eeskujuks teistele asutustele ja ettevõtetele. Samuti on meil eduka kaugtöö rakendamise kogemus olemas. Eeltoodut arvestades teeb Reformierakonna fraktsioon ettepaneku Riigikogu töö 9.11.21 kuni 26.11.21 viia läbi kaugistungite vormis. Selline oli ettepanek ja seda me peame hääletama, kuna sellele me konsensust ei saavutanud.

Ruuben Kaalep, palun!

10:15 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Te ütlete, et on olemas kaalukad põhjused, miks Riigikogu peab minema kaugtööle ja tegema seda kohe praegu, mitte oodates kolm päeva, nagu seadus ette näeb. Palun tooge välja, mis on need konkreetsed faktid ja numbrid, mis tõestavad seda kaalukat põhjust! Kui te ütlete, et lihtsalt epideemiline olukord, siis see on kaugelt liiga abstraktne termin selleks, et reaalselt seda kaalukat vajadust näidata.

10:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Kaalep! Head kolleegid, veel kord: me ei tea selle hääletuse tulemust, ma soovitan meil Riigikogu saalis seisukoht võtta ja siis me saame teada ka selle, kas Riigikogu suur saal soovib kaugosalusega istungeid või mitte. Praegu ma tunnetan teie kõikidest sõnavõttudest, et te arvate, et Riigikogu suur saal teeb selle otsuse – minna kaugosalusega istungite peale. Mis puudutab epidemioloogilisest olukorda, siis Riigikogu juhatajana kindlasti hetkel mul on ka oma seisukoht, aga ma ei ole siin selleks, et oma isiklikku seisukohta väljendada, ma olen siin selleks, et Riigikogu istungit juhatada. Meenutan siiski teile, et kui eriolukord välja kuulutati mõni aeg tagasi Eesti riigis, siis oli epidemioloogilise olukord puhtalt nakatumiste arvu vaadates oluliselt väiksem. Praegu meil on nakatumiste arvud oluliselt suuremad ja sellest tulenevalt ka epidemioloogiline olukord suhteliselt keeruline riigis. Sellest tulenevalt olen mina aru saanud, et Reformierakonna fraktsioon on ka soovinud kaugosalusega istungeid, mis on meil võimalikud Riigikogus. Härra Reinsalu, palun!

10:16 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja, härra Riigikogu aseesimees! See, mis siin toimub, on üsnagi groteskne parlamendi vägistamine ja kõigist nurkadest vastuolus nende tavadega, kuidas parlamendi tööd on korraldatud. Minu teada eelmisel nädalal kogunes parlamendi vanematekogu, kus enamik fraktsioone ei toetanud kaugistungi korraldamist. Nüüd siis ümber nurga, kui ei saavutatud konsensuspõhimõttel seda loogikat, minnakse seda häälteenamusega läbi suruma. Ma selle nimel avaldan kategoorilisemal moel protesti. Loomulikult te poete praegu epidemioloogilise olukorra taha selle loogikaga, et tegelik põhjus, ja me teame suurepäraselt, et selle parlamendi tasalülitamine hübriidistungitega tegelikkuses ka selles koroonakriisis võtab parlamendilt palju olulisemalt võimalusi ära valitsuse üle selles kriisis järelevalvet teostada. Seda me oleme näinud ka kevadisest ja suvisest kaugistungite tsüklist. Ma arvan, et pole sugugi mitte juhus, et oluliste eelnõude, mis siin parlamendis hakkavad aset leidma, eel, mis kindlasti toovad kaasa pikad ja tõsised istungid, soovite te seda relva ehk parlamendi tasalülitamise relva kasutada. See on tegelik põhjus. Ja kõige grotesksem on selle juures see, et te räägite viiruse leviku ohust olukorras, kus meil on lubatud riigis kuni 5000 inimesega meelelahutusüritused. Sellises olukorras peate mõistlikuks tegelikult parlamendi tasalülitada. Kaks nädalat on teinud teadusnõukoda valitsusele ettepanekuid, mis puudutab erinevate ürituste ...

10:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, palun küsimus! Härra Reinsalu!

10:18 Urmas Reinsalu

Ärge mind katkestage palun, härra istungi juhataja! 

10:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on õigus teid katkestada, kui me ei jõua küsimuseni. Te olete kaks minutit praegu juba jutustanud.

10:18 Urmas Reinsalu

Ma tahan lihtsalt küsida seda, et – vabandust, härra istungi juhataja – kui teie juhatuse nimel praegu, kui juhatus on seda arutanud ja on lõhki läinud hääletusel, räägite epidemioloogilisest olukorrast, siis ma küsin väga lihtsalt: milline tõenduspõhine käsitlus teil praegu on, et just nimelt parlament tuleb tasalülitada selles viirusekriisis? Kõrtsid jäävad lahti ja parlamendi paneme kinni. Ma paluksin lihtsal teil öelda, et millistele andmetele ja millisele eksperthinnangule te toetute, et just nimelt eksklusiivne parlamendi sulgemine praegu peaks aset leidma.

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, minu parima teadmise kohaselt olete teie saanud samamoodi Tartu Ülikoolis õigushariduse. Õigushariduse andmise üks osa on ka see, et teada, mis seaduse tekstis kirjas on. Ma usun, et te teate kodu- ja töökorda, et Riigikogu kaugistung ei võta Riigikogu liikmelt mitte ühtegi õigust ära, vaid jätab talle kõik needsamad õigused, mis on siin suures saalis. Mitte mingit parlamendi tasalülitamist ei toimu, vastasel korral Riigikogu juhatus kindlasti ei oleks seda isegi mitte  kaalunud, kui oleks mingilgi moel olnud suure saali töö ja parlamendiliikme õigused ohus. Ei, seda ei ole. Igal parlamendiliikmel on täpselt samasugused õigused siin suures saalis olles või hübriidvormis, kaugosalusega istungit pidades. (Urmas Reinsalu kommenteerib saalis.) Härra Reinsalu, ma vastan teile. Härra Reinsalu, kas te soovite kuulata minu vastust või te ei soovi kuulata? Nii. Lisaks, kui härra Reinsalul parlamendiliikmena on soov tulla parlamendisaali kaugosalusega istungi ajal, siis parlamendi tehniline personal seda võimaldab. Kõikidele, kellel on soov tulla kaugistungi ajal siia saali, on see võimalus tagatud – nii nagu oli varasemate kaugistungite ajal, nii ka seekord. Elik ma soovitan teil kõigil jätta kõrvale need argumendid, et parlamendi tasalülitamine või midagi muud taolist. Parlament jätkab oma tööd täpselt samamoodi ja täpselt samade õigustega, nagu parlament töötab siin ilma kaugosaluseta istungi vormis. Kui kaugosalusega istung võimaldab meie riskigruppidel töötada distantsilt, siis seda saab otsustada, nagu me praegu näeme, kuna Riigikogu juhatus konsensusele ei jõudnud, Riigikogu suur saal ja seda otsust ma sooviksin väga hääletada. Aga me peame läbi käima need protseduurilised küsimused. Ma loodan väga, et need küsimused, mis teil plaanis on esitada, on saanud paljuski juba vastuse.

Härra Laneman, palun!

10:21 Alar Laneman

Aitäh, austatud juhataja! Te mainisite nakatumiste arvu ja eriolukorda. Te oleksite võinud mainida ka vaktsineerituse protsenti sellega seoses. Aga mul on ikkagi arusaamatu, et ei ole sellest küsimustest ja ennekõike vastustest tulnud välja, mis on need sisulised põhjused, et just parlamendi töö tuleb niimoodi ümber korraldada? Kas ta nüüd on efektiivne või võrreldav muude töövormidega, see ei ole tegelikult nii oluline, me peame otsustama sisuliselt nagu liisuheitmisega. Ma küsiks täpsemalt: kas on olemas mingi ohuhinnang, mis ütleb, et just parlamendi töökorralduse muutmisega me kuidagi lahendama mingit probleemi? Kas on olemas mingi ohuhinnang?

10:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ma ütlesin, need, mis Riigikogu juhatuses arutusel olid, olid epidemioloogiline olukord ja soovitus võimalusel töötada ka distantsilt. Ja nende otsuste pinnalt me tulime siia saali, kuna me ei leidnud Riigikogu juhatuses konsensust. Tarmo Kruusimäe, palun!

10:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Istungi rakendamise puhul ja selguse huvides: kuidas meie edasine töökorraldus on? Mul on mõned küsimused. Te olete praegusel hetkel andnud juba kuus soovitust. Esimene neist oli see, et küsida Mart Võrklaeva käest, aga Mart Võrklaeva ei ole nagu näha siin. Ja sellest johtuvalt ongi küsimused. Kas siis epidemioloogilise hinnangu annab Reformierakonna fraktsioon? Ja juhul, kui näiteks on tulemas mingi koolivaheaeg, saab täpselt samamoodi pakkuda välja seda võimalust, et teha, sest seadus meil ju ei keela kaugistungeid teha.

Nüüd, teine unikaalne ja äärmiselt agiilne ettepanek on see: kustutame tuled ära ja saame öelda, et meil siin toimub tegelikult pimedate istungite filmifestival, mis tähendab, et me ei peaks laiali minema, vaid me saame rahulikult olla. Ega siin ei ole küsimus selles, et äkki Võrklaeval on lihtsalt telefon kadunud koos selle koroonatõendiga ja nüüd me peame minema sellepärast kaugistungile?

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Need ei olnud kuidagi protseduurilised. Rene Kokk, palun!

10:23 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Palun avage ikka veel neid põhjusi, miks te selle ettepaneku teete või Reformierakond selle ettepaneku teeb. Ma tuletan meelde, et eelmisel teisipäeval toimus Riigikogu vanematekogu, kus oli selgelt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Erakond Isamaa ja Keskerakonna esindajad kaugistungitele minemise vastu. Ma saan aru, et juhatuses on vahepeal meel muutunud ühel osapoolel aga palun avage uuesti seda tausta. Need argumendid, mis seal laual läbi käisid, jõudsime selgelt sellele arusaamisele, et ikkagi suurem osa oli selle vastu erakondade esindajatest.

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu suur saal saabki hääletusel seda näidata, kas need seisukohad, mis Riigikogu liikmetel ja fraktsioonidel vanematekogus kõlasid, kas need on jätkuvalt samasugused. Kui on, siis Riigikogu jätkab tavavormis, kui Riigikogu liikmed soovivad minna kaugistungite vormi, siis me läheme kaugistungite vormi. Peeter Ernits, palun!

10:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tuletan veel kord meelde, et see kohe võib jälle muutuda. Koosoleku juhataja ülesanne on hoida saal vaiksem, et kuuleks. Praegu on kuulda, aga kohe võib tulla jälle ... Kui sa ütlesid, et enne otsustame ja siis vaatame edasi, siis tegelikult on ju niimoodi, et tark arutab enne ja siis otsustab. Miks Reformierakond käitub nii nagu lollina, et enne otsustame ja siis võib-olla arutame? Aga põhiküsimus on see: kas Reformierakonnas on kõige rohkem neid sügavalt haavatavaid saadikuid, et tänu sellele Reformierakond on tulnud välja sellise drastilise ettepanekuga viia terve Riigikogu kaug...? On see niimoodi? Kui palju on Reformierakonna saadikute hulgas selliseid ülimalt haavatavaid saadikuid?

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole kuidagi istungi läbiviimise korraga seotud. Ja istungi juhatajana ei hakka mina hindama ühegi fraktsiooni, ei Reformierakonna ega EKRE ega Isamaa ega Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide fraktsiooni tervist. Kalle Grünthal, palun!

10:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nagu ma ikkagi aru saan, on põhimõtteliselt meie istungite läbiviimine seotud ikkagi seadusega ja me ei saa siin teha mingisuguseid suva otsuseid. Põhimõtteliselt on võimalus minna küll kaalukatel põhjustel kaugosalusele, see on siis Riigikogu töö- ja kodukorra seadus § 13 lõige 2 punkt 62. Ja need on ainukesed tingimused, millisel juhul on võimalik, ütleme, kaugosalust korraldada. Ja õnneks on olemas ka Riigikogu juhatuse otsus selle kohta, mis sätestab ära kaugosalusega istungi kokkukutsumise ja see sõna "kaalukas" põhjuseks on samuti seal välja toodud. Ja nüüd ma tsiteerin: teine punkt, alapunkt 1 ütleb, et kaalukaks põhjuseks on vähemalt loetakse seda, kui vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust või vähemalt üks fraktsioon ei saa objektiivselt põhjendatud takistuse tõttu tulla Riigikogu istungi toimumise ajaks kohta, või siis Riigikogu füüsiline kogunemine seaks ohtu Riigikogu toimepidevuse. Need on ainukesed parameetrid, millisel puhul on võimalik kaugosalusega istungit kokku kutsuda, need on ainukesed kaalukad põhjused. Kumb nendest on praegu nii-öelda põhjuseks selle kaugosalusega istungi kokkukutsumiseks?

10:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus tõi suurde saali otsustamiseks Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku, kuna me Riigikogu juhatuses ei leidnud konsensust, ütlen veel kord. See, kas Riigikogu suur saal otsustab ühte- või teistpidi, seda me saame teada siis, kui suur saal on oma hääletuse teinud. Martin Helme, palun!

10:27 Martin Helme

Jaa, aga vabandust, selles ju ongi probleem, et kui meil kord ütleb, et kaalukaks põhjuseks on kas see, et 20 saadikut ei saa töötada, või üks fraktsioon on töövõimetu, siis ei saa Riigikogu suur saal hääletada, et jah, 20 saadikut ei saa töötada, vaid kõigepealt peavad olema 20 saadikut, kes ei saa töötada, või üks fraktsioon, kes ütleb, et nad ei saa töös osaleda, sest nendel on saadikud töövõimetud või rivist väljas. Kumbagi seda ei ole ju objektiivselt empiiriliselt praegu meie ees.

Ja teine probleem on selles, et meil on ju ka varem mindud kaugtöö osalusele, see on toimunud siiski teatava ajalise hoiatusega, etteteatamisega. Muu hulgas on seda ajalist etteteatamist tulnud teha läbi avalike infokanalite. Täna on meile pandud nina alla otsus, mis langetati kümme minutit peale üheksat. Riigikogu juhatus kogunes, jõudis seisukohale, et ei ole üksmeelt, ja kell kümme pannakse see Riigikogu suures saalis meile nina alla. Millal need fraktsioonid siis oma seisukoha saavad kujundada? Tegelikult me kõik teame, et Riigikogu fraktsioonidel on ka kolmapäeva hommikuti ette nähtud fraktsiooni tööaeg. Vähemalt oleks pidanud ootama, andma võimaluse Riigikogu fraktsioonidele homme hommikul oma fraktsiooni koosolekutel seisukohta võtta ja siis otsustada, kas me läheme kaugtööle järgmisest nädalast või mitte. Ei ole, korras ette nähtud kaalukad põhjused objektiivselt ei eksisteeri ja lisaks sellele vägistatakse saadikuid siin kohapeal jooksu pealt otsust vastu võtma asjadele, mida nad käigu pealt kuulevad. See ei ole ju meie enda kodukorra ja kehtestatud reeglite kohane.

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See, millele härra Grünthal ka viitas, et seal on ... Ma ei tea, kas ma nüüd kiiresti selle üles leian, aga mälu järgi ütlen, et seal on "eelkõige", see tähendab, et see ei ole kinnine loetelu. Seda esiteks. Teiseks, veel kord: selleks, et teada saada suure saali arvamust, kas minna kaugosalusega istungitele või mitte, see ongi suure saali otsus sellisel juhul. Kolmandaks, seda otsust tehes, ükskõik kumba pidi, või ütleme, kui Riigikogu liikmed peaksid otsustama, et Riigikogu töötab kaugistungite vormis, siis on kõikidel Riigikogu liikmetel, kes soovivad, täpselt samasugune õigus jätkata tööd siin saalis. Ehk me ei piira Riigikogu liikmete õigust tulla siia saali. Nii et selles mõttes, kui näiteks EKRE fraktsioon soovib in corpore tulla tagasi saali, siis on see võimalus olemas. Me anname selle otsusega täna võimaluse nendele inimestele, kes tunnetavad suuremat riski, töötada ka kaugistungi vormis. Ma loodan, et need kolm selgitust annavad nüüd piisavalt arusaamist, et me võime minna hääletuse juurde esimesel võimalusel.

Aga tundub, et on veel palju protseduurilisi küsimusi. Palun siiski piirduda tõesti istungi läbiviimisega ja mitte esitada neid lõputuid sisulisi küsimusi, sest Riigikogu istungi juhatajana ma pean lähtuma kodu- ja töökorrast. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Minu arvates see, millisesse olukorda Riigikogu juhatus on Riigikogu seadnud, on väga inetu ja väga halb praktika, mida te olete juhatuses viljelenud. Kõigepealt on mul küsimus väga konkreetne, et kuidas juhatuses hääletus jagunes? Kolmest liikmest koosnev juhatus, kes hääletas poolt, kes vastu – see ei tohiks olla salajane, see vast on protokollitud, aga protokoll ei ole meieni veel jõudnud. Sellepärast, et eelmisel nädalal toimus vanematekogu. Seal olid Keskerakonna fraktsiooni esindajad, EKRE esindajad ja Isamaa esindajad kaugistungile mineku vastu, et kas nüüd on keegi oma seisukohta muutnud? Ja kui eelmisel nädalal pidas juhatus vajalikuks arutada seda teemat vanematekoguga ja seal kujunes välja enamuse arvamus, siis miks nüüd juhatus kiirkorras, kui Reformierakonna ettepanek eile saabus, arutas seda küsimust ilma isegi informeerimata fraktsioone ja vanematekogu kokku kutsumata? Et miks me niimoodi käitume juhatuse poolt süsteemitult, kas vanematekogu roll on ennast ammendanud ja me seda praktikat edaspidi enam ei viljele, et kui me vanematekogus sobivat otsust ei saa, siis me ikkagi läheme juhatuse kaudu ja suurde saali hääletama häälteenamusega? Ja minu hinnangul ei ole see ka kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega. Sest need põhjused, mis on toodud välja seaduses nendele põhjustele me täna tugineda ei saa, parlament on võimeline kogunema ja mingit ohtu see endast ei kujuta. Ja inetu on see veel eriti, ja minu arvates halb eeskuju selles olukorras, kus koolid on lahti, kõrtsud on lahti, meelelahutus, toimuvad spordivõistlused, kultuuriüritused toimuvad. Valitsus on rõhutanud ja Reformierakond on rõhutanud: hoiame ühiskonna lahti, kui te olete vaktsineeritud. Me oleme siin kõige vaktsineeritum osa Eesti ühiskonnast ja me näitame väga halba eeskuju. Tegemist on ilmselgelt mitte kaugistungi, vaid mugavusistungiga. Ma nii palju tahan veel lisada, et praktiliselt ei ole meil ju olnud kaugistungit, mis oleks sujuvalt toiminud. See on alati olnud läbi katkestuste, läbi korduvate küsimuste, see ei ole sobilik. Ja niisugune hästiõlitatult toimiv istung on probleemidega istung olnud, see on hädalahendus olnud Riigikogule. Ja miks me seda praegu teeme, jääb mulle täiesti arusaamatuks.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Vanematekogus tõepoolest seda olukorda ju arutasime. Riigikogu juhatus arutas seda samamoodi täna hommikul uuesti. Et mis puudutab – te küsisite hääletustulemust – me n-ö kätt ei tõstnud. Aga Martin Helme ütles ka siin saalis välja, et tema oli sellele vastu. Mina aga vanematekogus mäletatavasti toetasin seda, et Riigikogu liikmed saaksid vabaduse vajadusel ja riski tunnetades töötada ka kaugistungi vormis. Riigikogu esimees pigem oli täna sellel seisukohal, et see tuleb siin saalis läbi hääletada. Nii et selles mõttes sellises seisus me oleme, seda me püüame teha. Ja veel kord: me ei võta üheltki Riigikogu liikmelt õigust ega ka fraktsioonilt tervikuna õigust ära siin saalis edasi töötada. Ruuben Kaalep, palun!

10:34 Ruuben Kaalep

Hea juhataja! Kas ei või tõde olla selline, et selle ettepaneku taga on tegelikult koalitsioonisaadikute laiskus ja mugavus? Palju mõnusam oleks ju selle asemel, et siin külmal novembripäeval ronida üles Toompeale, istuda kodus teki all, juua sooja teed ja osaleda kaugosalusega istungil. Kas ei või olla nii?

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Mina usun, et kõik 101 Riigikogu liiget teevad oma tööd südamega ja suure pühendumisega. Jürgen Ligi, palun!

10:34 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma küsin teilt kas-küsimuse. Iseenesest see, kuidas öelda, debatt on ju põhjendatud ja ei ole saladus, et sarnaseid küsimusi esitasin ka mina meie fraktsioonis, aga lõpptulemusena siiski me jõudsime sellele otsusele, mis on paberile jõudnud. Kas mul on õigus, kui ma saan ... Kas ma saan õigesti aru sellest vaidlusest ka juhatuses, et kõigepealt eesmärk oleks pidada siis selliseid statsionaarseid istungeid, punkt üks. Punkt kaks, mitte keegi ei keela pidamast neid istungeid ühelgi Riigikogu liikmel, ühelgi fraktsioonil. Teretulnud on kõik siia saali. Ja punkt kolm, meie hulgas on inimesi palju, kellel on kodus kas raskelt haiged või lihtsalt riskigrupid, kelle pärast meie otsus sedapidi kaldus, või kes on ise värskelt tervisega hädas olnud ja see ei ole kindlasti erakondlik jaotus. Kas me mitte ei teinud väikese vähemuse kaitseks seda otsust? Meditsiiniline taust lisaks. Meil on alanud tõhustusdooside jagamine. Kõik teavad praeguseks, et vaktsiini kangus langeb ajas. Kas mul on õigus või saate täpsustada, kas me ei teinud seda otsust sedapidi?

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selles mõttes on teil loomulikult õigused ja nagu ma olen siin korduvalt viidanud, et Riigikogu liikmetel, kes soovivad jätkata tööd suures saalis, see võimalus on tagatud. Samamoodi selle otsusega me anname võimaluse nendele inimestele, kes kuuluvad riskigruppi või kes tunnevad, et nende lähedased on ohus, osaleda Riigikogu istungil kaugistungi vormis. Nii et selles mõttes on teil õigus, jah. Signe Kivi, palun!

10:37 Signe Kivi

Aitäh! Soovin ka protseduuri selgitada. Rõhutan, et kaugistungil tehakse tööd. Siin saalis on kõlanud väited ja küsimused, miks me ei taha teha tööd. Just tööd me tahamegi teha. Meil on Riigikogu liikmeid ja Riigikogu liikmetel on pereliikmeid, kes on pikaajalise haiguse tõttu riskirühmas, seda teemat puudutas ka Jürgen Ligi, ja me soovime neid kaitsta, sest me teame, et paraku ka vaktsineeritud võivad kanda nakkust edasi. Aga, kolleegid, te olete kõik siin ise rõhutanud, et terviseandmed on konfidentsiaalsed. Nii et isikuid me nimepidi nimetama ei hakka. Ja veel kord, me tahame tööd teha. Lõpetuseks, paljud siin saalis protestijad on ise hääletanud komisjonide kaugistungite töökorralduse poolt.

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle viimase märkuse eest! Riigikogu suures saalis tõesti me komisjone ei otsusta. Riigikogu juhatus on andnud soovituse komisjonidel võimalusel töötada samamoodi distantsilt ja minule teadaolevalt paljud komisjonid ka seda teevad. Priit Sibul, palun!

10:38 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma küsin. Reformierakonna ettepanek oli minna kaugistungile 9. novembrist 26-ndani. Teie mugandasite ja tegite selle 10. novembrist 25. novembrini. Kas see on nüüd, mida hääletama hakkab parlamendi suur saal, teie isiklik ettepanek, oli see juhatuses arutuseks või millise pügala alusel kodu- ja töökorra seadusest te Reformierakonna ettepanekut muutsite?

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See oli tõepoolest juhatuses tehtud otsus, et me saame seda teha mitte varem kui 10-ndast ja mitte kauem kui 25-ndani. Peeter Ernits, palun!

10:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! (Saalis on lärm.) Ei, ma lihtsalt ootan nii kaua, kui vaikus on. Minu küsimus on see. Maasaadikuna ma mäletan ja ma tahaksin ka maalt, nii nagu peaks olema e-riigis, sujuvat ühendust parlamendiga, aga mitte seda, et karta iga hetk, kas hangub kinni või ei kuule või ei näe või tuleb pilt välja lülitada, kuna siis äkki hääl läheb läbi. Miks Reformierakond tahab n-ö maasaadikut panna raskemasse olukorda, n-ö nagu kolleeg Seeder ütles, hädalahendusena, olukorras praegu, kui me oleme tõesti üks kõige paremini vaktsineeritud töökollektiiv?

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Peeter Ernist, kõigepealt, suur saal ei ole oma seisukohta öelnud. Veel kord tulen selle juurde, et suur saal peab oma seisukoha ütlema. Ja kui suur saal on oma seisukoha öelnud ja näiteks otsustanud, et me läheme distantsile, siis te olete oodatud homme kell 12.00 siia infotundi ja kell 14.00 algavale istungile. Nii et ei ole mingit probleemi ja olete samamoodi oodatud siia. Helle‑Moonika Helme.

10:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Kalle Grünthali küsimusele, kus ta viitas nendele kaalukatele põhjustele, mis on sätestatud meie Riigikogu kodu- ja töökorras, te ütlesite, et need kaalukad põhjused, mis on seal kirjas, see on nagu "eelkõige", et seal ei ole kindlat loetelu. Heakene küll! Aga mina küsin: kas "eelkõige" hulka kuulub ka mingi suvaline põhjus, no näiteks, et Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud ei julge tööl käia, ehk siis kas see võib olla tänase hääletuse tegelik sisu ja kui see nii on, siis vabandust, mis sõnumi see saadab ühiskonnale?

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma lugesin Reformierakonna ettepaneku teile ette. Anti Poolamets, palun!

10:41 Anti Poolamets

Austatud juhataja, te tõite siin välja mõningaid argumente, mis ei mõjunud argumentidena. Esiteks muidugi see, et teie erakond on üks peamine nõudja sellele kaugistungile. Aga mis toimub? Te vallandasite külma kõhuga inimesi kaitseväest, teenekaid kaitseväelasi, politseinikke, inimesi, kes on, ma ei tea, mitmel missioonil eluga riskinud, ja te olete esimesed, kes deserteeruvad. Ise räägite ühiskonna lahti hoidmisest, lööte sadu inimesi töökohtadelt minema ja siis panete putku esimesena. See ei ole ühestki otsast veenev. Teine argument, mis te tõite, eeskuju näide, eks ole. Eeskuju näide ja samal ajal siis te lubate toimuda PÖFF‑il, samal ajal täiesti, teie nimetatud epideemia kõrgpunkt peaks praegu käes olema, me oleme maailma esimesed, ja te lasete PÖFF‑il toimuda ja siis räägite sellest, et oi, läheme peitu, paneme parlamendi kinni. Sõnumid ei lähe mitte kuidagi kokku ja te ei veena meid sellega, kui teie sõnumid on niivõrd harali, et ühe käega teete üht ja teisega teist. Niimoodi me ei saa hakata minu meelest kuidagi parlamendi tööd kinni panema, sest kui te ei usu, et see on riigi põhifunktsioon, siis muidugi võib teist ja kolmandat moodi teha. Ja kaugistung igal juhul hetkel selle vaktsineerituse taseme juures ei ole veenev.

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Me ei pane parlamendi tööd kinni, kõikidel parlamendiliikmetel on võimalik edasi tööd teha täpselt samamoodi. Kalle Grünthal, palun!

10:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean teid kiitma selle eest, et te vastasite minu küsimusele, mis on need kaalukad põhjendused, ka tegelikult sisuliselt. Nii et suur aitäh selle eest! Te selgitasite ka ära, et lisaks nendele kahele punktile on ka viide, muidugi te konsulteerisite oma heade nõuandjatega seal laua taga ja viitasite sõnale "eelkõige". Palun nüüd parlamendiliikmetele selgitada, kuidas te sisustate seda sõna "eelkõige", et me saaksime aru, mida see tähendab.

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See tähendabki seda, mida see eesti keeles tähendab. "Eelkõige" tähendab seda, et järgnev loetelu, mis on toodud järgnevates punktides, annab põhilise fookuse, aga annab võimaluse ka teisteks olukordadeks. Ja praegu need teised olukorrad on meie ees. Martin Helme, palun!

10:43 Martin Helme

Aitäh! Ma tahaksin täpselt samast kohast jätkata. Seesama loetelu, mis ei ole väga pikk, kus on pandud meile ette kaks näidet sellest, millal on kaalukad põhjused Riigikogu kaugtööle minekuks. See annab meile tegelikult ju standardi ja standard on see, et üks Riigikogu fraktsioon ei saa töötada või viiendik Riigikogu koosseisust ka ei saa töötada füüsiliselt Riigikogu saalis olles. See eelkõige on sinna tõepoolest pandud sisse selle jaoks, et meil oleks oma töö korraldamisel teatav paindlikkus, aga meile on antud standard. Nende kahe näitega, mis siin loetelus on, on meile antud standard. Me oleme siin üritanud nüüd juba 45 minutit saada aru, missugune on siis, lähtudes sellest sõnast eelkõige see sarnane sellele standardile vastav probleem mõnes fraktsioonis või meie suures saalis, mis ei võimalda meil töötada füüsilises kontaktiistungis. Aga ma ikkagi küsiksin uuesti üle selle, mis ma küsisin oma eelmises küsimuses, et kui meil on ettenähtud, et kolm päeva ette teatatakse, siis sellel on ju oma mõte sees ja selle mõte on, et fraktsioonid saaksid oma tööd ümber korraldada, et fraktsioonid saaksid seisukoha kujundada. Me saime kell üheksa hommikul Riigikogu juhatuse istungil selle ettepaneku arutelu, kümne minutiga oli selge, et seda ettepanekut me ühist seisukohta ei suuda kujundada. Istung algas 50 minutit hiljem. Riigikogu fraktsioonid ei ole saanud oma seisukohta kujundada. Millal siis Riigikogu fraktsioonid hääletuseks, mida me siin varsti tahaksime läbi viia, oma seisukoha peavad saama kujundada, sest Riigikogu töö on kujundatud fraktsioonide seisukoha ümber?

10:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest, see arutelu oli meil kell üheksa ja praegu on kell kümme. Me alustasime kell kümme istungiga. Ma usun, et ka praegu on olnud fraktsioonidel võimalik oma seisukohta ju kujundada selle debati käigus ja ma usun ka seda, et kui näiteks EKRE fraktsioon soovib jätkata tööd siin Riigikogu suures saalis, siis selleks EKRE fraktsioon saab kujundada oma seisukoha täna, homme, ka järgnevatel päevadel. Nii et me ei tee tõepoolest ju, ka sina, Martin, juhatuse liikmena mitte kuidagi takistusi ühelegi Riigikogu liikmele ega fraktsioonile koguneda siin Riigikogu majas. See vabadus on meil kõigil olemas, nii et ma kutsun üles teid ja kõiki teisi fraktsioone rahulikult olukorda läbi arutama oma fraktsioonides ja kui te soovite tööd jätkata siin Riigikogu Kantselei tagab võimaluse igal fraktsioonil oma tööd siin jätkata. Mart Helme, palun!

10:46 Mart Helme

Aitäh! See on väga valgustav, mis meil nüüd siin toimub. Esiteks muidugi ma juhin teie tähelepanu sellele, et see arutelu siin ei ole fraktsiooni koosolek, see ei ole EKRE fraktsiooni koosolek ega ühegi teise fraktsiooni koosolek. See on ikkagi väga oluline tähelepanek praegu. Meie fraktsioon ei ole saanud seda arutada, ei ole saanud seisukohta kujundada ja tegelikult see omavoli, mida te siin presenteerite, ongi see, mille vastu me protesteerime.

Nüüd teine punkt on see, et teil on väga ekslik arusaam, et kui teie fraktsioon on oma seisukoha kujundanud, siis see seisukoht on just nagu teistele kõigile kohustuslik, ja kui nad ka ei ole võib-olla kohe nõus, siis paneme ikkagi hääletusele. Hääletagu vastu, kui tahavad, aga meie oleme otsustanud ja meie surume oma otsuse läbi. Ma kummardan teie meelekindluse ees – tsiteerides klassikuid.

Ja kolmandaks, muidugi tuleb ikkagi juhtida tähelepanu sellele, et sisuliselt te tunnistate, et teie poolt jõuliselt inimeste vallandamisega, ähvardamisega jne seotud vaktsineerimiskampaania on läbi kukkunud. Sellel ei ole tegelikult tervishoiu olukorrale mingisugust positiivset mõju ja seetõttu peab vaktsineeritud, 95% ulatuses vaktsineeritud Riigikogu minema kaugtööle. See on nüüd küll väga suurepärane tunnistus oma valitsuse järjekordsele läbikukkumisele. Aga minu ettepanek on väga konkreetne. Minu ettepanek on täna see hääletus päevakorrast tagasi võtta ja anda fraktsioonidele võimalus homme hommikul seisukoht kujundada ja homme tulla uuesti hääletusettepanekuga suurde saali.

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest, härra Helme! Eelmisel nädalal, tõepoolest, ka härra Seeder sellele viitas, vanematekogu kogunes. Ka Rene Kokk, teie fraktsiooni aseesimees, viitas sellele, et vanematekogu kogunes. Rene Kokk eelmisel nädalal ütles EKRE fraktsiooni seisukoha, et te ei toeta kaugosalusega ööistungeid. Sama seisukohta väljendas Martin Helme täna Riigikogu juhatuses. Teie liikmed fraktsioonist, kolleegid fraktsioonist on samamoodi seda väljendanud. Ma ei kõhkle ega kahtle selles, et EKRE fraktsiooni seisukoht on: mitte kaugosalust toetada. See, millise seisukoha võtab suur saal, seda me näeme siis, kui me jõuame hääletuseni. Ei saa ju välistada, et Riigikogu suur saal otsustab, et me töötame siin saalis edasi. Riho Breivel, palun!

10:49 Riho Breivel

Aitäh, hea juhataja! Küsimus ju tegelikult ei ole selles, kas koguneme Riigikogusse ja see on meile lubatud, vaid küsimus on ikkagi nii juhatuse kui ka iga Riigikogu liikme vastutusest meie ühiskonna ees. See on see küsimus. Ja see tähendab seda, et kui me väidame kogu aeg, et vaktsineeritus annab kindluse töötada koos ja lahendada küsimusi koos, mis on kõige efektiivsem – inimestes grupina seda asja teha, mitte kaugtööna –, siis see tähendab seda, et vastavalt sellele vastutusele peab meil ... Ma kutsun üles igat Riigikogu liiget, sest ma tean, et te ei võta seda tagasi, ei suuna seda homseks ega ülehomseks, vaid natukese aja pärast me hakkame seda hääletama, see tähendab, et iga Riigikogu liige peab oma vastutusel ikkagi mõtlema selle peale, mis signaali ta annab ühiskonnale sellega, kui ta on selle poolt, et lahkuda siit saalist ja minna mugavustsooni.

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selle otsuse tõesti iga Riigikogu liige nupule vajutamisega teeb ja saab seda ka ise kommunikeerida oma kanalites või siis, kui ajakirjanik peaks seda küsima. Härra Seeder, palun!

10:50 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Sellest oleme me nüüd aru saanud, et parlamendil füüsilise kogunemise probleemi ei ole, füüsiliselt saab parlament koguneda. Ja need põhjendused, mis on toodud Riigikogu töö‑ ja kodukorra seaduses ei ole aluseks. Aluseks on mingi "eelkõige" ja sellest sõnast tulenevad põhjused, millest ma päris täpselt ei ole aru saanud, aga küsimuste-vastuste tekstist võib välja lugeda, et see on inimeste tervise kaitse, et Riigikogu liikmete tervise kaitse pärast, kuna on üldine epideemiline olukord niisugune, nagu ta on, ja ka paljude Riigikogu liikmete kodudes võivad olla haiged inimesed ja et kaitsta Riigikogu liikmete tervist, siis on vaja minna kaugistungile. Kui see nii on ja selle otsuse me täna teeme, siis see on ääretult küüniline sõnum ühiskonda, et Riigikogu liikmete tervis ja see kaitse on olulisem ja koolides õpetajate-õpilaste ja ülejäänud ühiskonna tervise kaitse ei ole nii oluline, et me ei sulge. Ma arvan, et see on ääretult küüniline ja see on täiesti ebaproportsionaalne selles kontekstis. Aga see on hinnang ja ma veel kord ütlen, et minu arvates see tänane hääletus ei ole kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas, Riigikogu ei saa ja ei tohiks lihtsalt hääletada häälteenamusega, vaid peaks lähtuma seadusest.

Aga mul on konkreetne ettepanek. Kuna meie fraktsioon ei ole esindatud Riigikogu juhatuses ja me ei ole selles arutelus saanud osaleda – Jürgen Ligi viitas, et Reformierakonnas oli pikk ja põhjalik arutelu, temal olid ka mingid erinevad arvamused ja seisukohad –, siis võtta vähemalt juhataja vaheaeg ja teha nii, nagu see varasemas praktikas on olnud, et vanematekogu on seda teemat kõigepealt arutanud, kujundanud seisukoha, võib-olla me leiame seal mingisuguse konsensuse, et jätkata seda praktikat, mida praegu on rikutud. Kui te selleks ei ole valmis, siis anda vähemalt nendele fraktsioonidele, kes ei ole juhatuses olnud esindatud, kes pole saanud kujundada oma seisukohta, et me saaksime fraktsiooniga koguneda, arutada ja kujundada oma töökorraldus ja seisukoht välja. See on minu arvates ääretult vajalik. Mõned fraktsioonid on arutanud, mõned ei ole, me oleme väga erinevas ja ebavõrdses seisus siin hääletuses.

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma arvan, et kui me praegu lõpetaksime kõik protseduurilised küsimused ära, mis, mulle tundub, sisu mõttes meile mingit lisandväärtust ei anna, siis ma arvan, et oleks kohane võtta juhataja vaheaeg kümme minutit, et fraktsioonid saaksid koguneda. Nii et ma kutsun kolleege üles praegu protseduurilised küsimused lõpetama ja lubama fraktsioonid kümneks minutiks olukorda arutama ja seejärel tulla tagasi ilma protseduuriliste küsimusteta ja asuda hääletama. Kui see võiks kolleegidele sobida, siis mina olen valmis seda kohe tegema. Ruuben Kaalep, palun!

10:53 Ruuben Kaalep

Hea juhataja! Te poete pidevalt peitu selle taha, et justkui pole hääletuse tulemus veel ette teada ja Riigikogu suur saal alles otsustab seda. Kuulge, kui naiivseks te meid peate? Oleks ju ime, kui koalitsioonierakonnad ei oleks juba eelnevalt omavahel kokku leppinud, kuidas hääletada, ja kõik oma hääled üle lugenud. Tunnistage üles, see ju on nii, et te juba olete selle otsuse ette ära teinud koalitsioonis.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Oleks ju ime, kui EKRE muudaks oma arvamust toetada kaugusaluse istungit. Selles mõttes ma arvan, et eks fraktsioonidel ongi võimalus oma seisukohta väljendada. Härra Seeder palus veel fraktsiooniga mõtlemisaega. Ma arvan, et see on juhatajale kaalumist väärt ettepanek. Aga ma näen, et siin tuleb kogu aeg küsimusi juurde, sh Isamaa fraktsioonist. Kui need küsimused jätkuvad ja jätkuvad, siis me saame siin veel pikalt istuda, enne kui me jõuame hääletuseni, ega jõua ka tänaste päevakorrapunktideni. Peeter Ernits, palun!

10:54 Peeter Ernits

Hea juhataja! Maa saadikuna, et need, kui kellelgi pilt hangub ja hääl kaob ära ja kõik see, ma olen jätkuvalt mures sellepärast, kuigi tahaks ka n-ö maalt osaleda. Aga küsimus on hoopis selline, et kas nüüd, kui me Reformierakonna eestvõttel kaugtööle lähme, kas see tähendab, et ka ministrid ja peaminister võib hakata ilmuma meile siia ekraanile? Ja kui me mäletame toona, kui niimoodi töö käis, ka nende näod hangusid ja mõni pilt kustus või pidi ära kustutama. Kas see tähendab seda, et kui ees on eelarve arutused ja muud olulised eelnõud, et see muudab ka valitsuse, ministrite ja peaministri olukorda kergemaks, kuna lihtsalt saab alati pugeda selle taha, et side katkeb ja hangub?

10:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meie töökorraldus jätkub ikkagi nii, nagu meie kodukord ette näeb, ehk kõik samad reeglid kehtivad. Helle-Moonika Helme, palun!

10:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma tulen ikkagi tagasi selle kaaluka põhjuse juurde, mida Reformierakond toob ettekäändeks kaugtöö sisseviimiseks – see on väga halb epidemioloogiline olukord. Aga mul on teile häid uudiseid: viimaste andmete kohaselt hakkab epidemioloogiline olukord jõudsalt paranema, nakatumiste arv on alla tulnud pea 2000 pealt juba 1700 peale. Ja ka Krista Fischer ütleb, et olukord on suundumas kindlalt paranemise poole. Ehk siis, kuna see nii on, siis äkki Reformierakond võtaks oma taotluse tagasi ja me saaksime siiski jätkata turvaliselt kohtistungitega.

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Mul on ka teile ettepanek: võtame kõik protseduurilised maha. Ja nagu ma ütlesin, kui me saame kõik protseduurilised maha, siis ma võtan 10 minutit juhataja vaheaega, Isamaa fraktsioon ja EKRE fraktsioon saavad koguneda ja Reformierakonna fraktsioon saab ka koguneda ja siis võib‑olla tõesti kõik fraktsioonid kujundavad ühesuguse seisukoha. Tundub, et teil tuleb küsimuse juurde. Jätkame siis rõõmsalt. Kalle Grünthal, palun!

10:56 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma väga hindan teie õigusalaseid teadmisi ja tihtipeale on nendest teadmistest väga palju kasu olnud. Aga ma praegu näen sellist olukorda, kus ütleme, te natuke seate ohtu oma renomee õigusalastest teadmistest, kui viite ellu Reformierakonna fraktsiooni soove. Ja küsimus on selles, et juristina te kindlasti teate kõigi kolme õigusharu põhiprintsiipe. Tsiviilõiguses on lubatud see, mis ei ole keelatud. Kriminaal ... või karistusõiguses on keelatud see, mis on keelatud. Ja seesama olukord halduses, kus ka meie praegu oleme lubatud, on see, mis on lubatud. Ehk siis ma nüüd viitaks sellele kaalukale põhjusele tuginedes eelöeldule, on meil ikkagi lubatud ainult kahel viisil minna üle põhimõtteliselt kaugosalusega istungile ehk kaalukad põhjused on loetletud sellessamas Riigikogu juhatuse otsuses. Lubatud on see, mis on lubatud. Me ei saa siin n-ö lähtuda sellest printsiibist, et eelkõige, et see laiendab seda mõistet. Ma siiski olen seisukohal, et lubatud on kahel juhul ikkagi seda kaugistungit kokku kutsuda. Kas te olete sama meelt, et haldusõiguses kehtivad printsiibid peaksid praegu rakenduma ka siin ehk lubatud on see, mis on lubatud?

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatuse otsuses on määratud ka teie poolt juba loetletud punktidena punkt: Riigikogu füüsiline kogunemine seaks ohtu Riigikogu toimepidevuse. Lisaks, nagu ma ütlesin, on siin tõesti viidatud punktis eelkõige, seda me oleme siin arutanud ja see tähendab seda, et see on lahtine loetelu. Rene Kokk, palun!

10:59 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Te olete täna mitmel korral siin kinnitanud seda, et kõik, kes tahavad, saavad siia saali tulla ja osaleda saaliistungitel. Kas te kinnitate siin ja praegu seda, et juhul, kui täna peaks siin otsustatama minna kaugosalusega istungitele, mis oleks äärmiselt kahetsusväärne, siis sel juhul on kõik ministrid ja kõik, kes eelnõusid ette kannavad ja sõnavõtte teevad, menetluse käigus olemas füüsiliselt siin saalis, et me saaksime ikkagi näha neid inimesi näost-näkku siin ja ei tekiks probleemi, mida täna ka mitmel korral on siin räägitud varasemale viidates, kus on internetiühendused kehvad jne. Kas te kinnitate, et ministrid ja muud ettekandjad on olemas ka füüsiliselt siin saalis, et need, kes soovivad siin saalis osaleda, saavad ka vahetult neid küsimused esitada inimestele siin kohapeal?

11:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie senine praktika on küll näinud ette, et siis kui me oleme kauge istungite vormis, siis on võimalik ka meie külalistel, kes siia peavad tulema, osaleda kaugistungi vormis. Martin Helme, palun!

11:00 Martin Helme

Aitäh! Kõigepealt ma muidugi juhin tähelepanu sellele, et Riigikogu toimepidevus kindlasti ei ole ohus, kui üks, kaks, kolm või isegi mõni mõni inimene rohkem on haige. Seda on meil olnud ju läbi aegade, et kui mõnel inimesel on mingid perekondlikud või kodused põhjused, et Riigikogu töös osaleda ei saa, ega siis ka ei ole Riigikogu toimepidevus ohus.

Aga mul on tegelikult palju sisulisem protseduuriline küsimus. Meil tegelikult on sügav eriarvamus selles, kas me praegu tegutseme kodu- ja töökorra alusel vastu võetud juhatuse korra järgi, kui me teeme selle otsuse, viidates kaalukale põhjusele. Meil on siin põhimõtteline eriarvamus, kas me tegelikult järgime kodukorda. Ja meil oli hiljuti juhtum, kus Riigikogu siinsamas septembris võttis vastu eelnõu, kus ta muutis jõustumiskuupäevasid, ja president saatis selle tagasi viitega, et on rikutud kodukorda. See tähendas seda, et seda eelnõu tuli uuesti kolm korda lugeda. Meil on homme päevakorras 25 päevakorrapunkti ja täna on neli. Kui me nüüd läheme kaugtööle ja meil peaks tekkima olukord, kus mõni fraktsioon pöördub presidendi poole või lausa kohtu poole ja ütleb, et kodukorra järgi ei ole neid eelnõusid menetletud, kas me siis oleme olukorras, kus meil on üle 30 seaduse, mida tuleb uuesti arutada? Kas meil tõesti see olukord – Riigikogu toimepidevuse katkemise oht – on nii reaalne, et me tahame selle riski võtta?

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii palju, kui mina suudan õigust tõlgendada, seda ohtu mul on raske ette näha, sellepärast et Riigikogu töökord ja see, kuidas Riigikogu töötab, on Riigikogu enesekorraldusõigus. Kui Riigikogu otsustab läbi viia kaugistungid, siis see muu hulgas tähendab seda, et Riigikogu töötab samamoodi edasi. Veel kord: seal ei ole kuidagi Riigikogu otsustust piiratud ja kõik need otsused, mis vastu võetakse siin saalis või kaugistungi vormis, on täpselt sama õigusjõuga. Aivar Kokk, palun!

11:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma pean tunnistama, et mul ei ole isiklikult kaugistungi vastu suurt midagi, aga ma tunnetan seda, et nüüd on tund aega räägitud ja tegelikult põhjust vist ei ole kirjutatud, miks mõni erakond ehk tänane koalitsioon tahab kaugistungit teha. See ei ole mitte haigestumine, vaid rahanduskomisjonis olevad eelnõud: üks on tulumaksuseaduse eelnõu, kus on tehtud väga palju parandusettepanekuid, mida täna hakkab komisjon arutama, ja järgmine on see, et järgmisel kolmapäeval arutatakse ka riigieelarve teist lugemist. Kui need viiakse kaugistungile, on mugav tõesti ööistungit teha, siis võib magada ja vahepeal üles tõusta ja nuppu voodist vajutada, nii meil on ekraanil olnud. Kas ma olen õigesti saanud, et põhjus on tegelikult mõnes eelnõus?

11:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mina ei ole sellest küll niimoodi aru saanud. Mina olen aru saanud, et Riigikogu liikmetel on täpselt samasugused õigused, ja siin ei ole küll kuidagi mingisuguse mugavusega seotud. Olen aru saanud, et mõnel Riigikogu liikmel on mugavam ka siin saalis töötada. Nii et ärme kuidagi seo Riigikogu eelnõusid sellega, kas me oleme kaugistungil või mitte. Helle-Moonika Helme, palun!

11:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea kolleegi Rene Koka küsimusele, kus ta arutles teemal, et kui Riigikogu liikmed, kui me oleme kaugistungil, Riigikogu liikmed ei pea kõik füüsiliselt kohal käima, siis see laieneb ka valitsuse liikmetele. Minul on selline kahtlane tunne, et Reformierakond ja Keskerakond tahavad kaugistungeid, noh kui ma jätkan siin Aivar Koka sellist mõttelaadi, kus ta oma selliseid teatud kahtlusi välja tõi, siis mina toon ka teatud kahtlusi välja, et Reformierakond ja Keskerakond tegelikult tahavad hoopis tekitada olukorda, kus nende ministrid ei peaks enam tulemas siia füüsiliselt. Kuigi meie tuleme võib-olla tõepoolest oma fraktsiooniga siia kohale, siis seal ees ei ole enam Kaja Kallas, Liina Kersna, kellele me tahaksime tegelikult esitada väga kriitilisi küsimusi asjade kohta, mis on vahepeal toimunud, kui meil olid Riigikogu kaugistungid ja kui me ei saanud nende käest midagi küsida. Kas tegelikult see on see, kuidas ma ütlen, tagamõte, miks te praegu neid kaugistungeid nii hirmsasti ajate, et oma hakkamasaamatutele ministritele tekitada sellist turvalist keskkonda ekraani taga, kus neil oleks hea ja mõnus istuda, oma nende nõunike ja abide käest, eks ole, sealtsamast saada kõiki neid vastuseid, aga siin nad on täiesti üksi, täiesti alasti oma hakkamasaamatuses? Ja seda te tahate vältida sellega.

11:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Istungi juhataja ei võta kommenteerida ühtegi konspiratsiooniteooriat, küll istungi juhataja tuletab Riigikogu liikmetele meelde, et nii nagu ministrid vastavad kõikidele küsimustele nii kaugistungi kui tavaistungi korral, nii ka kõik Riigikogu liikmed üksteisega saavad täpselt samamoodi ja täpselt samades õigustes suhelda. Kõik õigused on täpselt samasugused nii kaugistungi kui tavaistungi ajal. Paul Puustusmaa, palun!

11:05 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Mul on üks selline printsipiaalne küsimus teile kui liberaalsele poliitikule. Liberaalid tihti armastavad rõhutada seda, kuidas enamuse otsusega ei tohi rullida üle vähemuse tahtest. Ja praegusel hetkel kindlasti tundub olevat olukord selline, kus vähemuses on need parlamendisaadikud, kes soovivad jätkata tavapärast kontakttööd siin parlamendisaalis. Kuivõrd liberaalid rõhutavad kogu aeg seda, et ei tohi vähemusest üle sõita – kas me võime nüüd lähtuda sellest, et kui vähemusse jääb seisukoht, et me oleme siin saalis, siis liberaalid sellega arvestavad või kuidas seda mõista?

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu töötab selle otsuse alusel, mille Riigikogu 101 saadikut langetavad. Peeter Ernits, palun!

11:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma küsin teist korda oma lihtsa küsimuse. Kui nüüd Reformierakonna ettepanekul Riigikogu läheb kaugtööle – ja nüüd tuleb küsimus, millele ma palun otsest vastust, ma ei hakka spekuleerima siin, kes tahab olla alasti või mitte –, siis kas see tähendab, et valitsuse liikmed ja peaminister võivad nüüdsest mitte tulla siia, vaid esineda ka ekraanilt, ükskõik, kes seal ekraani taga veel on ja kas see pilt hangub või ei hangu? Lihtne küsimus: kas nüüdsest võivad ka valitsuse liikmed, kaasa arvatud peaminister, mitte enam saali tulla, vaid vaadata meile vastu ekraanilt?

11:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma vastasin Rene Kokale ja vastan teile ka, et kaugistungi puhul tõepoolest meil on selline praktika olnud, et nii nagu Riigikogu liikmed nii ka meie külalised saavad osaleda kaugistungi vormis. Kalle Grünthal, palun!

11:07 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen kaalukate põhjuste juurde jälle tagasi. Te ütlesite sellist asja, et see eelkõige tähendab, et see loetelu ei ole ammendav. Ma siiski loodan südamest, et see oli teie poolt selline n-ö keeleline apsakas, sest ikkagi halduses kehtivad põhimõtted, et lubatud on see, mis on lubatud. Ma usun, et see ei olnud teil väga täie tõsidusega öeldud. Aga te viitasite veel ka sellele, et lisaks minu küsimusele, et punktile kaks alapunkt kaks, et Riigikogu füüsiline kogunemine seaks ohtu Riigikogu toimepidevuse. Kas saaksite mulle, palun, täpsustada, millised konkreetsed ohud on siis teie arvates selles loetelus, et ka meie saaksime siin parlamendiliikmetena selles osas aru?

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma vastasin teie küsimusele, te ütlesite, et on kaks, ma ütlesin, et on seal kolmas põhjus veel ja lisaks on punkt "eelkõige". Henn Põlluaas, palun!

11:09 Henn Põlluaas

Aa! Aitäh! Vabandust, ma ei märganud! 

11:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, teie kord. Tõepoolest, isegi mikrofon oli pikemat aega juba sisse lülitatud.

11:09 Henn Põlluaas

Jah, ma tänan! Ma väga tänan! Te osundasite Reformierakonna ettepanekule, kus on öeldud, et Riigikogu kogunemine seab ohtu Riigikogu toimimise. Ligi 95% Riigikogu liikmetest ja ka personalist on vaktsineeritud. Me peaksime olema ju põhimõtteliselt see kõige turvalisem grupp ja koht üleüldse Eestis. Aga ehk täpsustate neid ohte, et saaksime laiema taustapildi, eriti olukorras, kus valitsus on teinud erandeid teatud üritustele ja kus pole mingit vahet, kas osalejad on vaktsineeritud või mitte. Mis signaali te sellega saadate ja mis ohud need siis meid siin konkreetselt tabada võivad?

11:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Just vastasin sellele küsimusele. Soovitan kuulata siin Riigikogu saalis peetavat debatti. Härra Grünthal küsis ja ma vastasin talle ja vastan ka teile siis uuesti. Härra Grünthal viitas kahele alusel, ma lihtsalt fakti täpsuse huvides viitasin, et selles juhatuse otsuses on ka kolmas alus, lisaks sõna "eelkõige". Helle-Moonika Helme, palun!

11:10 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea juhataja! Ma tuleks ühe väga põhimõttelise küsimuse juurde. See, mida me praegu siin arutame ja mida me hakkame ka hääletama, on Reformierakonna ettepanek ja teie olete Riigikogu istungi juhatajana praegu Reformierakonna fraktsiooni liige. Meil on olemas selline termin nagu "toimingupiirangu rikkumine". Ehk siis, kas te poleks pidanud ennast selles küsimuses algusest peale juhataja positsioonist taandama? Teil ei ole õnnestunud olla erapooletu, see on praeguseks selgunud. Kas me seetõttu võime olla ühel hetkel näiteks olukorras, et see hääletus, mida me hakkame siin teie juhtimisel läbi viima, võib olla õigustühine?

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu istungi juhatajana ma täidan istungi juhataja ülesandeid. Ruuben Kaalep, palun!

11:11 Ruuben Kaalep

Hea istungi juhataja! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 891 lõige 7 ütleb niimoodi: "Kaugosalusega istungi toimumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Nüüd olukorras, kus etteteatamise aeg on lühem, kuidas teatab Riigikogu esimees sellest massiteabevahendite kaudu Riigikogu liikmetele ja kuidas see läheb kokku selle kodu- ja töökorra seaduse mõttega? Palun selgitust!

11:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Riigikogu juhatuses oli ka see punkt tõepoolest käsitletud ja Riigikogu esimees palus Riigikogu pressiteenistusel kohe, kui see otsus on vastu võetud, ühte- või teistpidi, anda sellest teada. Seda esiteks. Teiseks, tänasele istungile registreerus 82 Riigikogu liiget, hetkel ma näen, et on registreerinud ennast kohale 87 Riigikogu liiget. Ehk need 87 Riigikogu liiget, kes siin saalis osalevad, saavad sellest kohe teada. See punkt on eelkõige ette nähtud selleks, et Riigikogu liikmeid tõepoolest saaksid teada, et nad teaksid. Ja isegi kui Riigikogu liige teada mingil põhjusel ei saa, siis Riigikogu liige tuleb homme istungile nii nagu ikka ja saab osaleda siin nii nagu ikka. Härra Grünthal, palun!

11:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tulen selle kaalukate põhjuste juurde tagasi. Meil ei ole ilmselt vaidlus kahe punkti osas, s.o alapunkt 2.1, vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust ja nii edasi, ja alapunkt 2.2, Riigikogu füüsiline kogunemine. Teie hinnangul on siin ka kolmas võimalus, ehk siis "eelkõige". Mulle jääb natuke mõistetamatuks asjaolu, et kui haldusõiguses üldprintsiibina ei saa kehtestada piiranguid ega muid regulatsioone, juhul kui seda normatiivaktis ei ole märgitud, sest see seab ohtu põhiseaduslike väärtuste järgimise, kui hakatakse haldusõiguses tegutsema suvaotsuse järgi. Ehk siis soovin teada, kas siis teie arvates need printsiibid enam ei kehti teie parimate õigusteadmiste juures, et haldusõiguses on võimalik ka mingisuguse suvaotsusega kehtestada erilisi piiranguid.

11:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kaugistungiga me ei kehtesta Riigikogu liikmetele mitte ühtegi piirangut istungil osalemiseks. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma nüüd proovin äraspidi mõelda, et mis võiks olla, ütleme, tunduvalt kaalukamaks põhjuseks. Kui praegu ei ole valitsus suutnud ju välja kuulutada ei eriolukorda, ei sisulist ega teoreetilist ega meditsiinilist ja näilist eriolukorda. Ja nüüd, kui Riigikogu võtab selle vastu, siis me saamegi kehtestada ka üle riigi piirangud, mis aga ei ole tegelikult ju eriolukord, mis tähendab, et kompenseerimist ja kahjude hüvitamist riigi poolt ei tule. Kas sellega ei võta Riigikogu endale liiga suurt vastutust üldise ühiskonna toimimise juures? Ja teine asi: ma tahan märkida seda, et tänases Päevalehes on artikkel, kus Mart Võrklaev kirjutab, et soovib Riigikogu saata kaugtööle. See on pigem rohkem isiklikku laadi, kui see. Kas vahepeal on midagi juhtunud, kui see informatsioon saadeti lehte ja see, mida teie siin – mis on see kaalukas erinevus nendel asjadel – räägime massiteabevahendite kaudu teavitamisest?

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu Kantselei teavitab avalikkust avalike massiteabevahendite kaudu, ka neid Riigikogu liikmeid, kes ei ole kohal selle hääletamise ajal, pärast, kui Riigikogu on otsuse vastu võtnud. Kui Riigikogu ei muuda oma seisukohta ja me jätkame tavaistungit, siis ei ole ka vaja midagi teavitada. Kui Riigikogu suur saal võtab otsuse, et me läheme kaugistungile, siis sellest annab Riigikogu Kantselei tänase päeva jooksul loomulikult esimesel võimalusel kohe teada. Paul Puustusmaa, palun!

11:16 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Vaat siin on ääretult halb see, et me praegusel hetkel näitame avalikkusele väga negatiivset eeskuju selles, kuidas me käsitleme suvaliselt õigusnorme, kuidas me tegelikult tegeleme suvaõiguse kehtestamise ja omavoliga. Ega asjata ei ole kodukorraga ette nähtud sedasama kolmepäevast etteteatamist. Ega asjata ei ole meile öeldud, et peavad olema ääretult kaalukad põhjused, et sellest kolmepäevasest etteteatamisest üle astuda. Aga meil tehakse seda ja mulle on jäänud mulje, et sellega tahetakse anda ühiskonnale väga reljeefne ja tugev signaal selle kohta, kuidas tegelikult tuleks suhtuda pehmelt ja sujuvalt õigusnormidesse. Antud juhul on ka minul see hirm ja ma käsitlen siin sedasama asjaolu, millele vihjas tegelikult Martin Helme ning millele vihjasid ka Ruuben Kaalep ja Kalle Grünthal, et kui me sellise suvaotsustuse alusel võtame siin saalis praegu vastu otsuseid, siis tegelikult, arvestades seaduse analoogiat, õiguse analoogiat, need otsused, mis me siin saalis järgnevalt teeme, on kõik põhiseadusega vastuolus olevad. Ja siit kohe järgmine küsimus: kui nüüd on selgelt arusaadav, et see võib olla põhiseadusega vastuolus, siis kellel on kaebeõigus, et tuvastada selle vastavuse olemasolu või mitteolemasolu põhiseaduse suhtes?

11:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa, olete teiegi saanud õigusharidust natuke. Kui Riigikogu suur saal jätkab oma tööd kõikide õigustega, nagu ta seda teeb ka kaugistungi korral – kõikide Riigikogu liikmetel on täpselt samasugused õigused, korrutan juba mitmendat korda –, siis Riigikogu otsused on täpselt sama põhiseaduspärased siis, kui nad istuvad siin saalis või kui nad osalevad kaugistungi vormis. Kevadel me seda tegime. President ei näinud kuidagi probleemi selles, et Riigikogu töötab kaugistungi vormis, ja see kaugistungimuudatus kodukorras on presidendi poolt heaks kiidetud. Ei ole vaidlustatud. Järelikult kaugistung vormina on kenasti aktsepteeritud nii Riigikogu suure saali poolt kui ka presidendi poolt. Ärme vaidlusta seda, kas kaugistungi kaudu tehtud otsused on põhiseaduspärased või mitte. Ei ole siin probleemi, need on põhiseaduspärased.

Helle-Moonika Helme, palun!

11:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea juhataja! Teavitamisest on nüüd siin olnud päris palju juttu ja ka selle diskussiooni käigus on väga selgelt välja tulnud, et tegelikult siin kõnnitakse väga õhukesel jääl selle otsusega seoses. Te ütlesite ühes oma vastuses, et isegi kui on teavitatud ja keegi Riigikogu liikmetest ei ole seda informatsiooni kätte saanud, siis vahet pole, isegi kui ta ei tea ja ta tuleb kohale nagu ikka. Siis, kui me läheme siit edasi, Riigikogu liige ei ole seda teavitust kätte saanud, ta tuleb kohale nagu ikka ja siis ta eeldab, et näiteks infotunnis on ka valitsuse liikmed siin tema ees kohal nagu ikka, aga siis selgub, et tegelikult see nii ei ole. Kas sellega ei ole siis Riigikogu liikme jaoks protseduuri rikutud ja samuti Riigikogu kodu- ja töökorda? 

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei ole. Ruuben Kaalep, palun!

11:20 Ruuben Kaalep

Jah, aitäh, hea istungi juhataja! Võtame nüüd selle olukorra kokku. Koalitsioonierakondade fraktsioonid tahavad kas omaenda või oma ministrite laiskusest ja mugavusest viia Riigikogu üle kaugtööle. Samal ajal ei suuda põhjendada, mis on need kaalukad põhjendused, et seda teha ja selle nimel on valmis üle sõitma opositsioonierakondade vastumeelsusest. Nüüd minu küsimus: kas te ei leia, et selline praktika võib ühel hetkel hakata teile endale vastu töötama? Kas ei või olla nii, et saete seda oksa, millel te istute?

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu suur saal lähtub kodu- ja töökorra seadusest. Peeter Ernits, palun!

11:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mulle tundub, et see iva on selles, et ebameeldivate asjade arutamisel annab see kaugistungi vorm võimaluse ka ministritele peituda ekraani taha. Ja minu küsimus on see, et kui mu pinginaaber Henn Põlluaas oli Riigikogu juhataja, siis minu teada ta tema arvates tegi seda, et ministrid tuleksid reaalselt siia Riigikogu kõnepulti. Ja minu küsimus on, et nüüd, kui sina oled seal, milline on sinu seisukoht. Kas sa palud või nõuad, et ministrid tuleksid ka järgmisel nädalal, või üldse, tuleksid siia kõnepulti füüsiliselt, või soovitad neil olla seal ekraani taga kusagil?

11:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Minu isiklik eelistus ja soovitus neile oleks tulla siia kõnepulti. Tarmo Kruusimäe.

11:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! No mina pean ka kohe ära mainima, et mulle meeldivad füüsilised istungid. Aga ma pean ütlema, et mulle meeldivad veel rohkem kaugistungid, sellepärast et kaugistungid annavad kordades avaramaid ja agiilsemaid võimalusi enda ettekandeid värvikamaks teha, olgu selleks siis valgus, muusika, taustatantsijad, mida iganes. Mõelgem raamidest välja! Ma saan aru jah, et need raamid on kellegi teise järgi tehtud, siis on väga raske tabada. Aga ma küsiksin ikkagi selle küsimuse, millele ma vastust ei saanud. Ehk siis äraspidiselt: kui Riigikogu saadetakse kaugistungile, kas siis valitsus ei saa seda tuua heaks ettekäändeks, et näete, juba Riigikogu on iseenese suhtes kehtestanud, ütleme, liikumispiirangu, et nüüd me võiksime järgida Riigikogu otsust? Sellest tulenevalt ei tee ju riik siis kahjude kompenseerimiseks mitte ühtegi liigutust. Kas Riigikogu liikmed on sel juhul vastutavad selle otsuse eest, kui tekivad majanduslikud kahjud teistele ettevõtetele?

11:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mis puudutab kaugistungi ajal kõikvõimalikke muid tegevusi, siis tõepoolest Riigikogu liikmel on ka eetikanormid, mida võiks oma tegevuses järgida. Millised need igalühel on, loomulikult sõltuvad igast ühest endast, kas ollakse voodis, kas tantsitakse, tõmmatakse suitsu või midagi muud. Ma väga loodan, et Riigikogu liikmed arvestavad, et kaugistungi vorm on täpselt samasugune töövorm nagu iga teine ja koosolekul osaletakse viisakas riietuses ja mitte midagi sellist tehes, mille pärast peaks pärast häbi olema. Nii et seetõttu ma usun, et Riigikogu liikmetel, nii nagu siin saalis, on teatud tunnetus, et võiks käia viisakalt riides, või peaks käima viisakalt riides ja ka viisakat kõnepruuki kasutama. Täpselt samad reeglid kehtivad ka kaugistungi vormis. Nüüd, mis puudutab vastutust, siis siin Riigikogu otsustab ikkagi Riigikogu enda töö üle. Härra Grünthal, teie kord taas!

11:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatan praegu meie töö- ja kodukorra seadust ja § 13 lõige 2 punkt 6sätestab ära konkreetse nõude, et Riigikogu kaugosalusistungi läbiviimise otsustab Riigikogu juhatus. Palun nimetage paragrahv selles seaduses, millest me juhindume, kus seisneb selle otsuse delegatsiooninorm Riigikogule tervikuna.

11:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑s 16 toodud, kui Riigikogu juhatus ei saa kokkuleppele, siis otsustab suur saal. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! See on küll väheke jälle taas see, et tehtud ja mõeldud. No praegusel hetkel ennegi ütlesite, et otsustame ära ja pärast mõtleme, kuidas me seda sisustame. Samamoodi te viitasite eetikanormidele ja viisakas, et võtame vastu otsuse ja siis hakkame sisustama. Kas enne ei oleks võimalik teha, ütleme, stiiliraamatut, no sellist, et milline on viisakas ja milline on ebakorrektne või mitteviisakas? Aga ma ikkagi tahaksin viidata sellele, et saadikutel on kõikidel oma eripära. Mil määral see arvestab ka saadikute oma eripära? Või me peaksimegi üheülbalised olema, nagu seda on kas või tubakaseaduse puhul, eks ju, et ei mingeid maitseid, on ainult tubakas ja kogu lugu, õun ja pirn on täiskasvanutele keelatud ja ta on äärmiselt ohtlik? Kas me saame ka sellise mingi stiiliraamatu, kus on öeldud, et roosa särk on okei, aga sinine särk ei ole okei?

11:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei. Peeter Ernits, palun!

11:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kas ma kuulsin õigesti, et te ütlesite, et kaugistungi puhul saadikud ei tegeleks mingite asjadega, mille pärast hiljem võib häbi olla? Kas te viitasite kolleeg Ligile, kes seal kraanikausi juures midagi tegeles, või kellelegi teisele? Ma täpselt ei kuulnud.

11:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma ei viidanud mitte kellelegi. Helle-Moonika Helme, palun!

11:26 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Me läheme kaugistungile ja seal on nüüd antud ... noh, kui see nüüd hääletatakse, et seal on siis ka tagasituleku tärmin. Ja kuna me läheme kaugistungile, siis selle põhjendusega, et epidemioloogiline olukord on nii halb. Aga kui vahepeal peaks epidemioloogiline olukord järsult paranema, kas siis me võtame vastu, kas siis Reformierakond tuleb uue ettepanekuga juhatusse, et me võiksime nüüd jälle tavaistungitele naasta enne seda lõputärminit?

11:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kui me täna teeme otsuse, et me 25. novembrini oleme kaugistungil, siis me oleme 25. novembrini kaugistungil ja pärast seda tuleme siis tagasi tavaistungi vormi juurde. Kui vahepeal epidemioloogiline olukord muutub, siis Riigikogu juhatusel loomulikult on võimalik arutada seda vastavalt kujunenud olukorrale. Paul Puustusmaa, palun!

11:27 Paul Puustusmaa

Aitäh, austatud juhataja! Ma taas lähen oma eelmise küsimuse juurde, sellepärast et ma ei saanud väga konkreetset vastust. Ja seda seetõttu, et mitte kõik ei ole juristid, kümned ja kümned meie kolleegid siin saalis ja kuvarite taga ei pruugi olla kõige kompetentsemad õigusteadmistes, samuti need inimesed, keda võib see küsimus huvitada. Ja me räägime taas kaebeõigusest. President on rõhutanud seda oma ühes otsuses, et juhul, kui rikutakse kodu- ja töökorra seadust, siis on tegemist põhiseaduse rikkumisega. Ehk siis selle järgselt vastu võetud otsused on põhiseadusega vastuolus olevad. Kui nüüd on olemas inimesi kas siin saalis või väljaspool saali monitori taga, kes leiavad, et sellisel moel, kui me läheme kaugistungile, ei lähtuta kolmepäevasest etteteatamisest ja kui ei ole piisavalt kaalukad põhjused, siis siin ilmselt, tõenäoliselt võib olla tegemist kodu- ja töökorra seaduse rikkumisega. Ja kui nüüd keegi tahab teada, milline on tema kaebeõigus, siis nüüd teie Riigikogu juhatajana andke palun suunis, kellel on võimalik esitada kaebus selle otsuse põhiseaduspärasuse üle, et seda saaks kontrollida.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meie tehtav otsus meie töövormi osas ei muuda kuidagi kellegi kaebeõigust. Need jäävad ikka samasuguseks. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:29 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma jätkaks siit võib-olla, kus Paul Puustusmaa lihtsalt mõtte üles tõstis ja Moonika Helme ka täpselt sellele viitas. Ma küsiksin teoreetiliselt, kas 16. novembril on ka mõnel teisel erakonnal võimalus teha ettepanek näiteks naasta tavaistungi vormi või on see ainult Reformierakonnal.

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Fraktsioonide õigusi Riigikogu istungi juhataja ja Riigikogu juhatus kuidagi ei piira. Ruuben Kaalep, palun!

11:29 Ruuben Kaalep

Jah, hea istungi juhataja, te ütlesite niimoodi, et kaugistungitelt tagasi tulemine on võimalik sel juhul, kui epidemioloogiline olukord muutub. Palun, kas te saaksite konkreetsete arvudega või vähemalt suurusjärgu täpsusega näidata, mis suunas peab olema see epidemioloogiline olukord, et oleks põhjendatud kaugtöö, et oleks põhjendatud kaugtöö lõpetamine või siis ka millise suurusjärgu puhul on need põhjused piisavalt kaalukad, et see vastaks kodu- ja töökorra seaduses toodud põhjusele, minna kaugtööle. Ilma selleta kõik need põhjendused on ju puhas abstraktne häma, oleme ausad.

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma vastasin Helle-Moonika Helmele, et kui me teeme otsuse täna 25. oktoobrini, vabandust, 25. novembrini olla kaugistungil, siis me oleme 25. novembrini kaugistungil. See ei välista seda, et ka pärast seda võib meil olla vajadust kaugistungil jätkata, aga siis peab juhatus selle otsuse tegema. Peeter Ernits, palun!

11:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Et ei jääks vale mulje – et mulle meeldib ka kaugistung, aga ma saadikuna tean, mis see tähendab – pidevat hirmu, kas side ei katke eriti olulistes kohtades jne. Ja minu küsimus on selles, et kas Riigikogu juhatus on arutanud n-ö, et kas risk, et sideprobleemid ja ühendused sellel kaugistungiperioodil, kui see läbi hääletatakse poolt, et see oluliselt väheneb või jääb samaks või milline on see tehniline ettevalmistus selle suvega, kui palju on olukord paranenud?

11:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu Kantselei, Riigikogu Kantselei  IT-teenistus kindlasti saavad ka teid konkreetselt aidata, kui teil on internetiühendusega probleeme. Aga need võimalused, mis meil on loodud Riigikogu Kantselei poolt, on seni võimaldanud kõikidel Riigikogu liikmetel ka kaugistungil osaleda. Helle-Moonika Helme, palun!

11:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Näete, me ikkagi oleme siin ... Ma hea meelega lõpetaks need küsimused ära, aga vaat ei saa. Ühest küsimusest ja teie vastustest eelkõige tulenevalt tekivad ja kerkivad ikka järjekordselt küsimused. Ruuben Kaalep tõstatas selle küsimuse, et kas on olemas mingisuguseid aluseid. Kui me praegu väga selgelt hakkame hääletama seda, et me lähtudes epidemioloogilisest olukorrast tahame viia Riigikogu kaugtööle, siis kas on mingeid kindlaid kriteeriume, no näiteks nakatumise tase, haigestumiste arv jne, mille alusel Riigikogu ja ka juhatus saab võtta vastu vastavalt töö- ja kodukorra seadusele selle otsuse, et epidemioloogiline olukord on nüüd nii halb, et me peame minema kaugistungile, peale selle, et mõni Riigikogu saadik lihtsalt ütleb: "Mina kardan."?

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu 101 saadikut langetavad alati oma otsused selle järgi, kuidas nende sisemine veendumus kujuneb. Merry Aart, palun!

11:33 Merry Aart

Aitäh! On kaks sõna: õigus ja õiglus. Õigus on üks asi, aga õiglus on natuke teine. Kui ma praegu siit ära hakkan lõuna poole minema, siis tuleb hakata oma valijatele telefoniga selgitama, miks niimoodi oli. Ma paluksin teilt natuke selgust, et ma saaksin aru, mida ma peaksin selgitama. Mulle tundub praegu niimoodi, et see sõnum, mida ma kaasa võtan, on see, et mida rohkem me vaktsineerimine, seda rohkem me ühiskonda sulgeme. Mida vastata nendele inimestele praegu selle meie Riigikogu käitumise peale, juhul kui me nüüd läheme kaugistungile?

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma esimese vastusena soovitakse öelda, et me oleme kaks tundi varsti arutanud protseduurikat ja mitte sisuga tegelenud. Ma arvan, et ükski meie valijatest ei mõista seda, miks me siin arutame protseduurikat ja mitte ei tegele selle päevakorraga, mis meile on ette antud, muu hulgas väga olulised neli seaduseelnõu, mis meil täna lugemisel on. Teiseks, nagu siin päris alguses debatis sai öeldud, need põhjendused, millega Reformierakonna fraktsioon on välja tulnud, puudutavad eelkõige meie tervise olukorda riigis. Ja ma arvan, et eks igal valijal on võimalik hinnata, kas ka näiteks Vabariigi Valitsuse soovitus teha maksimaalselt kaugtööd, kui see on võimalik, on põhjendatud või mitte. Seda saate teie siin loodetavasti lähiajal vastata, aga mulle tundub, et me ei jõua täna hääletuseni. Ma ei tea, kui te tahate veel edasi arutada protseduurikat, mis sisuliselt ei ole protseduurika, vaid sisuline arutelu, siis me võime seda teha, aga ma arvan, et väga paljud kolleegid seda ei mõista, miks me ei saa sisulise töö juurde minna. Härra Kruusimäe seitsmendat korda, palun!

11:35 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Ma tänan selle vastuse eest, mille te Merry Aartile andsite, see oli tõesti hea. Ära tuli! Reformierakonna fraktsioon on tegelikult kõrgemal, kui on Terviseamet, kes hindab tegelikult epidemioloogilisi ja neid eriolukordi meil siin, ja vastavalt sellele. Küll aga on sellest väljumine äärmiselt oluline. Ma nüüd küsin, et kas voodikohtade arv on on siis see ... noh, vaadates iga päev uudiseid, on meil voodikohtade arv üks number ja teine on see, kui palju on vaktsineerituid. Mida ma saadikuna enda valijatele ütlen? Kas seda, et kui Eesti saab voodikohti juurde, voodeid tuleb juurde, jookseme lihtsalt mõne mööblimaja maha, või kui inimesed hakkavad veel rohkem ennast vaktsineerima, et ma teeks üleskutse, et inimesed, minge kohe vaktsineerima, muidu pannakse Riigikogu kinni? On mingi konkreetne arvnäitaja ka? Nüüd me saime aru, et seda Terviseametilt ei ole vaja küsida.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Te ütlete kindlasti oma valijatele täpselt seda, mida teie soovite. Aga esimesena ma soovitaks öelda oma valijatele, et palun vaktsineerida. Kalle Grünthal, palun!

11:36 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Ma vaatan praegu sellise rohelise parlamendiliikmena seda kõike toimuvat ja mul on praegu natuke arusaamatu. Nimelt, mul on põhimõtteline vaidlus või erinev seisukoht tekkinud selle sõna "eelkõige" üle, kus te leiate, et te rakendate suvaliselt sinna veel keelavaid või lubavaid toiminguid juurde. Pöördungi teie poole palvega, kui vanema kolleegi poole ja kogenenuma inimese poole, et kui Riigikogu liige leiab, et juhatuse otsus on vastuolus nii haldusmenetluse kui ka siis seadusega, millised on need võimalikud hoovad, mille kaudu on võimalik seda nii saali otsus kui ka juhatuse otsust vaidlustada ehk kaitsta siis mingil moel ka seaduste täitmist siinsamas parlamendis, sest praegusel hetkel ma ei tea, kuhu ma peaksin pöörduma, et seda otsust vaidlustada. Äkki te loetlete üles vanema kolleegina ja annate nõu selles osas, mis on need hoovad, mida on võimalik mul kasutada selleks? 

11:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma lõpetan 23 minuti pärast istungi juhatamise. Saame pärast kohvikus kokku, ma teen teile väikse järeleaitamistunni. Helle-Moonika Helme, palun!

11:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma ikkagi tulen oma kaheksanda protseduurilise küsimusega. Me näeme, et oleme siin väga pikalt seda diskussiooni pidanud ja oleme üritanud aru saada, millest selline soov Reformierakonnal on, ja ring tõmbub üha koomale. Ring tõmbub üha koomale sinna punkti, kus me ikkagi räägime sellest põhjendusest – epidemioloogiline olukord. Me teame, et kaugistungite kord viidi ju sisse seoses koroonaepideemiaga. Ja kui me oleme siin korduvalt juba küsinud, kas on olemas mingeid kriteeriume, mis määraks ära selle ohtliku epidemioloogilise olukorra, mille alusel Riigikogu saaks minna või tohiks minna kaugtööle, siis äkki peaks töö- ja kodukorda muutma ja selle sinna sisse kirjutama, sest vastasel korral, nagu me näeme, nii nagu Murphi seadus ütleb, et igat seadust saab kurjasti ära kasutada või seaduse puudumist või mingisuguseid asju, mida seadusesse ei ole kirjutatud, siis me näemegi, et seda juba kasutatakse kurjasti ära. Äkki me peaksime selle epidemioloogilise olukorra kriteeriumid väga selgelt ära kirjeldama, et sellist olukorda enam ei juhtuks?

11:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole meil praegu selle arutelu aluseks või põhjenduseks, ja teiseks siiski meenutan, et riigis kehtis eriolukord mõni aeg tagasi palju väiksemate epidemioloogiliste näitajate pinnalt ja ma arvan, et me ei suuda ega ei pea ka kirjutama kodukorda täpselt epidemioloogilisi numbreid, kuna kõik sellised olukorrad, mis võivad meid mõjutada, on erilised. Ja seetõttu meil peab olema võimekus hinnata, kas me töötame kaugistungi vormis või mitte. Ma loodan, et need on kolm viimast protseduurilist küsimust, et me saaksime selle hinnangu anda. Rene Kokk, palun!

11:40 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Ma lihtsalt tahtsin meelde tuletada. Te hurjutasite siin Riigikogu, et me teist tundi juba küsime protseduurilisi küsimusi ega ole läinud tänase päevakorra juurde, aga ma lihtsalt tuletan meelde kõigile, kes meid kuulavad ja vaatavad, et me kinnitasime eile ära päevakorra, mille alusel me töötame sel nädalal. Teie juhtimisel on toodud siia praegune punkt, mida me arutame, nii et selles mõttes on need protseduurilised küsimused täiesti põhjendatud, mis siin praegu toimuvad. Tahan seda lihtsalt meelde tuletada.

11:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Päevakord ei muutu. Paul Puustusmaa, palun!

11:40 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Ma põhimõtteliselt avaldan otsustavat protesti selle üle, kuidas meil püütakse juurutada sellist väga loomingulist lähenemist avalikule õigusele, ja minu küsimus on nüüd selles, et kas selline olukord, kus määratlemata õigusdefinitsioonidele tuginedes viiakse ellu oma isiklikku või, ütleme, oma parteilist õiguspoliitikat, kus sellised õigusmõisted, kus kriteeriumid puuduvad, nagu siin on avalik huvi või proportsionaalsus või kaalukad põhjused, mida ei ole defineeritud, mida ei ole võimalik esitada, kas sellistele määratlemata õigusmõistetele tuginedes ongi avaliku õiguse teostamine edaspidi jätkuvalt meil õiguspärane või mis teie arvate?

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti on õigusriik, ma arvan seda. Kalle Grünthal, palun!

11:41 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma küsisin teie käest, millised on need võimalikud õiguslikud hoovad, kui ma leian, et Riigikogu juhatuse otsus või parlamendi otsus on vastuolus meil kehtiva töö- ja kodukorra seadusega. Teie vastus oli see, et 23 minutit on teie puldis oleku aega veel ja et ma räägin teile pärast kuskil kohvikunurgas. Ma arvan, et minu küsimusele, mis on otseselt ikkagi protseduuriline, te peaksite vastama siin saalis, sest üks asi on kohvikujutt ja teine asi on ikkagi ametlik protseduuriline küsimus. Nii et ma paluksin teie käest ikkagi selgitust, et millised on need – mitte kohvikunurgas, vaid siinsamas saalis – õiguslikud hoovad, juhul kui parlamendiliige leiab, et töö- ja kodukorda on rikutud.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Suures saalis ma seda debatti sellisel kujul nii vajalikuks ei pea. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond kindlasti aitab teid samamoodi. Ruuben Kaalep, palun!

11:42 Ruuben Kaalep

Jah. Hea istungi juhataja! Miks te ikkagi ei konkretiseeri seda epidemioloogilise olukorra mõistet mitte kuidagi? See aitaks ju palju paremini aru saada, kas kaugtööle minek on põhjendatud või mitte ja alates millisest piirist see on põhjendatud – on see nakatumiskordaja, on see haiglate täituvus, on see vaktsineerimisprotsent või mis iganes muu näitaja, mille alusel te seda hinnangut peate õigeks teha. Vastasel juhul on see ju äärmiselt subjektiivne hinnang, mille alusel, ma leian, me ei peaks oma seadusandliku võimu kõige tähtsama organi tegevust korraldama.

11:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu liikmed on oma mandaadis vabad. Saate teie otsustada, saan mina otsustada, saavad kõik teised otsustada ette pandud ettepaneku üle. Tarmo Kruusimäe, palun!

11:44 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Üks tund ja 37 minutit tagasi te ütlesite, et Reformierakonna fraktsiooni esimehelt saab neid vastuseid. Nüüd meil on kulunud nii palju aega, mida nimetatakse telefonimänguks, et proovite edasi anda fraktsiooni esimehe sõnumit oma tõlgenduses või asjas, aga te olete selles jäänud jänni. Kas meil ei oleks mõistlik kutsuda siia Reformierakonna fraktsiooni esimees, kes võib-olla teab ja suudab saadikutele selle asja lihtsalt selgeks teha, miks meil seda vaja on? Sest praegusel hetkel te lennult mõtlete vastuseid välja, aga paljud neist ei päde ja nad on ka oma, ütleme, erinevad vastused on omavahel vastuolus. Õigusselguse huvides, kas meil oleks võimalik teha näiteks juhataja vaheaeg, te teete Võrklaevaga võib-olla videointervjuu ja näitate meile seda ette, mis on need põhjused? Praegu me oletame lihtsalt, justkui mitu pimedat kompavad siin elevanti.

11:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei ole istungi läbiviimise korra kohta. Kalle Grünthal, palun!

11:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tuleks tagasi selle kaalutlusõiguse printsiibi juurde ja teie poolt legitiimseks kuulutatud sõna "eelkõige" juurde. Praegusel hetkel minu arusaamise järgi selle "eelkõige" tähendus seondub ikkagi Reformierakonna poolt esitatud avaldusega. Ja nüüd on Riigikogu juhatus võtnud selle kriteeriumi aluseks, mis on Reformierakonna sõnastuses avalduses kirjas. Kas siis teie arvates on need põhjused, mida Reformierakonna avalduses on märgitud kaalukateks põhjusteks, mis annab loa minna kaugosalusega istungile, ja sellise tõlgenduse korral ju võib ükskõik millise põhjuse välja tuua, et istungit kaugosaluseks kuulutada? Selle näite varal tahan ma märkida seda, et selline tegevus ei ole ikkagi õiguslikult korrektne, sest ei saa halduses olla põhimõtet, et me rakendame siin mingi suvaotsusega kaalukate põhjuste loetelu. Kas te olete minu mõttekäiguga päri või leiate, et siin on ka juriidiliselt ebakorrektseid tõlgendusi?

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen teile sellele varem vastanud. Peeter Ernits, palun!

11:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Me oleme nüüd ligi kaks tundi arutanud protseduuriliselt Reformierakonna ootamatut välkettepanekut viia kaugistungile Riigikogu töö. Minu küsimus on ja kui vaadata nüüd, me võtsime vastu ka selle nädala päevakorra, kus kolmapäeval on 24 olulist punkti läheb öösse välja, esmaspäeval praktiliselt tühi, täna on selline vahepealne. Minu küsimus on: miks Reformierakonna lugupeetud fraktsioon ei ole oma sellise innovaatilise, kuigi natuke naljakalt lõhnava ettepanekuga esmaspäeval välja tulnud, enne kui me hakkasime nädala töökava üldse heaks kiitma ja tänu sellele oleme sunnitud siin juba teist tundi protseduuriliselt teie ettepanekut arutama. Miks sellega Reformierakonna fraktsioon tuli praegu välja, aga mitte esmaspäeval enne töönädala kava kinnitamist?

11:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mul ei ole käepärast seda täpset aega, millal Reformierakonna fraktsioon selle kirja tegi, aga mälu järgi ütlen, et see saabus eile. Täna hommikul kell üheksa Riigikogu juhatus kogunes. Helle-Moonika Helme.

11:48 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea kolleeg Kalle Grünthal ikkagi küsis, kuidas nüüd on tulnud see, et me sealt Riigikogu töö- ja kodukorrast selle paragrahvi osas me leiame just nimelt selle sõna "eelkõige" ja siis üritame sellele tuginedes midagi läbi suruda. Mainisin ka enne oma küsimuses, kasutasin sellist sõna nagu "kuritarvitamine". Ja mina täiesti selgelt praegu näen, et Reformierakond kuritarvitab praegu seda sõna "eelkõige". Mina küsin lihtsalt niisama. Kujutame nüüd ette, et kevadel lähevad ilmad ilusaks ja Keskerakond ja Reformierakond tahavad minna randa näiteks ja siis leiavad, et sinna sõna "eelkõige" alla võib selle panna. Kas siis läheb jälle Riigikogu kaugistungile?

11:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! See ei ole enam sisuline debatt. Ma tõesti kutsun üles lõpetama protseduurilised küsimused, me ei saa siin kuidagi sisuliselt targemaks ja otsustada ära, kas me töötame edasi homsest kaugistungi vormis või mitte. Ja tõepoolest ma ei näe siin sisulist debatti, et meil oleks nagu kuidagi mõnigi infokild juurde tulnud. Tarmo Kruusimäe.

11:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Ega neid infokilde jah ei tule, sest infokilde jaotate ju tegelikult teie, nagu te olete ka mitu korda siin vastanud ja öelnud: "Ma olen juba eelnevalt vastanud." Aga te olete eelnevalt vastanud ka hoopis erinevalt. See tekitabki erinevaid küsimusi juurde, kui vastused on omavahel vastuolus.

Aga minu küsimus on nüüd natukene lihtsamat laadi. Millest küll selline kokkusattumus on, et eile tuli kiri ja täna me juba seda menetleme? Reformierakonnast eile tuli kiri ja täna te juhatate istungit ja leiate, et seda on vaja otsekohe ja kiirelt siin menetleda. Kas see on siis ka lihtsalt kokkusattumus?

11:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Me arutame seda sellepärast, et Riigikogu juhatus arutas seda täna hommikul. Peeter Ernits, palun!

11:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tulen jälle tagasi oma tagasihoidliku küsimuse juurde. Kui vaadata selle nädala päevakorda, siis kolmapäev on raskelt täis ummistatud olulisi eelnõusid, et ööistung ootab ees. Aga esmaspäev roogiti tühjaks täiesti ja neljapäev ka, jah. Nüüd me oleme teist tundi ja arutame Reformierakonna välkettepanekut täna ja oleme raisanud kaks tundi siin ära. Samas kui, kui oleks Reformierakond selle ettepanekuga tulnud eile välja, kui päev oli tühi, istung lõppes peale viit minutit. Miks Reformierakond selle ettepanekuga ei tulnud eile enne nädala päevakorra kinnitamist välja? Siis oleks võinud arutada seda, kas või terve päeva, ei oleks häda. Aga praegu meil juba täna jääb erakonnaseaduse muutmise ja põllumajanduspoliitika rakendamise ja sotsiaaldemokraatide koolieelsete lasteasutuste arutamiseks väga vähe aega. Miks ikkagi selline välkotsus tuli täna, aga mitte eile? Kas kuidagi mingisugused sündmused toimusid eile teie fraktsiooni mõnede liikmete tervisega või miks te eile ei tulnud välja sellega?

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Reformierakonna fraktsioon edastas Riigikogu juhatusele eile ettepaneku kell 11.16, aga Riigikogu juhatus kogunes täna hommikul kell 9 ja sellepärast me arutame seda täna siin kell 10. Mart Helme, palun!

11:52 Mart Helme

Kogu selle asja kokkuvõtteks: sõnaga "eelkõige" ei saa põhjendada seda räiget kodu- ja töökorra rikkumist, mida teie praegu siin toimetate. See ei ole lihtsalt mõeldav ega vastuvõetav ja minu ettepanek on nüüd juba laiendatud kujul. Ma tegin enne ettepaneku, et juhatus võiks koguneda ja anda fraktsioonidele aega kogunemiseks homme seisukohtade kujundamiseks ja siis juba suures saalis oma meelsuse väljendamiseks. See jutt, et teie seisukoht on ju niikuinii teada, ei maksa mitte midagi. Meie fraktsioon ei ole saanud koguneda, ei ole saanud seisukohta kujundada ja see võimalus peab meil olema tagatud. Aga nüüd ma laiendan oma ettepanekut: ma teen ettepaneku juhatuse asemel kutsuda uuesti kokku Vanematekogu, et tõepoolest võimalikult laial alusel see olukord praegu siin lahendada nii, et see ei oleks mitte mingisugune Reformierakonna tankiga ülejäänutest ülesõitmine, vaid soliidne ja parlamendi suhtes lugupidav probleemi lahendamine.

11:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus seda hommikul kell üheksa arutas ja ma usun, et me oleme siin nüüd kaks tundi seda debatti pidanud, seisukohad on üsna selged ja ma usun, et Riigikogu liikmetel on võimalus seisukoht kujundada. Peeter Ernits, palun!

11:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma arvan, et olukord ei ole sugugi mitte selge. Kui Reformierakond tuli oma sellise välkotsuse, ettepanekuga välja alles eile, esmaspäeval keskhommikul või peale selle. Samas epidemioloogilise olukord oli teada teile ka eelmisel nädalal. Ja kui eelmisel nädalal vanematekogu arutas asja ja ei näinud selles suurt iva ja nüüd äkki esmaspäeva keskhommikul Reformierakond nägi ja siis lasti rahulikult nädala päevakord läbi hääletada ja poolt hääletada ja sellega on tegelikult kaks tundi raisatud kallist tööaega teisipäeval peale nädala päevakorra kinnitamist. Pealegi see päevakord on, nagu ta on, selline täiesti tasakaalust väljas päevade kaupa. Miks seda ikkagi ei tehtud varem?

11:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Mulle tundub, et see kaks tundi on eelkõige sisustatud teie fraktsiooni kolleegide poolt ja koos teiega. Paul Puustusmaa, palun!

11:55 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Tegelikult ma väga tungivalt palun seda, et te arvestaksite nii Mart Helme etteheiteid kui ka Peeter Ernitsa poolt toodud väiteid, mis käsitlevad selle olukorra selgust. Jah, selgust ei ole. Tõepoolest, fraktsioonid vajavad praegusel hetkel kindlasti aega, et nõu pidada selle olukorra üle, olgu siis, kas see tuleneb sellest selguse saamise mõttest või kaebeõiguse osas või mingil muul põhjusel. Needsamad võimalused, mida on pakutud, et okei, teeme nii, et vanematekogu saab korraks kokku, või anname vähemalt fraktsioonidele võimaluse see olemasolev olukord ja ka see, mis siin saalis on nüüd toimunud, läbi analüüsida. Mõistlik aeg selleks täna-homme, ja siis alles peale seda me tuleksime kokku ja hakkasime seda asja hääletama. See on tõesti mõistlik. Kas te võiksite seda teha?

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meil on ettepanek laual, mille me hääletame läbi siis, kui me oleme saanud protseduurilised küsimused lõpetatud. Kalle Grünthal, palun!

11:56 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Praeguses olukorras on selline tulem, et selle asemel näidata Eesti rahvale eeskuju, mismoodi peab soliidselt käituma, siis seda ei paista välja. Ja mul oleks nagu soov toetada ka siin Mart Helme poolt välja pakutud, et kutsuda kokku selle küsimuse lahendamiseks ikkagi vanematekogu, et saada siis kaalutletud ja argumenteeritud tulem selle neetud sõna "eelkõige" üle. Ma usun ja ma olen veendunud selles, et see arutelu kindlasti tõstab parlamendi väärikust, esiteks. Teiseks, ma ei näe ühtegi ajakriitilist põhjust, mispärast me peame selle siit jooksuga ära lahendama. Jääb tõesti mulje, et mõnel siin koalitsioonisaadikul on broneeritud lennuki- või rongipiletid kuhugile puhkusele sõitmiseks. See ei ole põhjus ja ma ikkagi palun, et parlamendi väärikuse nimel kutsuksite kokku vanematekogu, arutada see küsimus läbi – see on meie auküsimus praegu. Ma palun teid, härra Pevkur!

11:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle ettepaneku eest! Aga Riigikogu juhatus seda küsimust arutas, vanematekogu ka, ja nüüd on meil võimalik minna hääletuse juurde.

Härra Põlluaas, palun!

11:59 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Ma palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel kümme minutit vaheaega, et saaks arutada, kuidas siis hääletada. Aitäh!

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Selline õigus teil kodukorrast tulenevalt tõesti on. Vaheaeg kümme minutit. Jätkame 12.10.

V a h e a e g 

 

12:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, panen hääletusele ettepaneku viia täiskogu istungid ajavahemikul 10.–25. november k.a läbi kaugosalusega istungi vormis. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 23. Ettepanek leidis toetust.

Tänase päevakorra täpsustus nüüd, väike. Tänase neljanda päevakorrapunkti juures, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 415 esimene lugemine, teevad ettekande Riigikogu liige Eduard Odinets ja kultuurikomisjoni liige Marko Šorin.


1. 12:11 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE) teine lugemine

12:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume meie taas esimese päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE) teine lugemine. Palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva. Palun!

12:11 Kalvi Kõva

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Meie ees on seaduseelnõu 414 ja majanduskomisjon arutas seda oma istungil. Peab ütlema kohe alguses, et antud eelnõu ei ole poliitiliselt laetud, see tähendab, et mitte ühestki fraktsioonist ei tulnud mitte ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga ministeeriumi soovitusel tegi komisjon kolm muudatusettepanekut ja võib julgelt öelda, et need on kõik sellised täpsustavat laadi.

Esimene muudatusettepanek, kus lihtsalt meil esimesel lugemisel siin olnud seaduseelnõu järgi oleks tarvis olnud ministril teha aga üks määrus, kuhu oleks ainult üks lause sisse, et tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest, siis see asi rakendub. Nüüd me selle lause tõime siia seadusesse sisse, et määrust antud eelnõu juurde ei tule. Teine muudatusettepanek on täpsustav, kus ühest lõikest jäetakse lause ära, mis on sätestatud hoopis neljandas lõikes. Ja kolmas on ka nii-ütelda täpsustav ehk jõustumise aeg.

Ja mida komisjon otsustas? Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, konsensusega, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, konsensusega. Ja ka selline otsus veel, et juhul kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 17. novembril käesoleval aastal. Ka see oli konsensusega. Aitäh!

12:13 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! On ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

12:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea ettekandja! Kas nüüd selle seadusega ka mingil määral reguleeritakse poliitiliselt laetud liiklusmärkide kasutamise ja keelamise korda?

12:13 Kalvi Kõva

Ei. 

12:13 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:13 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea ettekandja! See direktiiv oli vaja üle võtta, et saada Eesti autojuhtide maksmata jäänud teemaksud kätte. Ja minu küsimus on see, et kas komisjonis arutati, et kui palju neid Eesti sohvreid on teemaksu väljamaal jätnud sellest 20 riigis maksmata, mida nüüd siis, kui me selle direktiivi muudatuse heaks kiidame, siis on võimalik Eestis kätte saada?

12:14 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Peeter! Mäletan, sa esimesel lugemisel küsisid ministri käest umbes sarnaseid küsimusi. Ei, seda komisjonis ei arutatud. Aga peale selle, et antud eelnõu raames saavad tõesti teised riigid nende Eestis sohvrite, nagu sa ütled, n-ö maksmata jäänud teemaksu hakata tagasi nõudma, on sellel eelnõul ka positiivne mõõde. Ja see on see, et kui sina sõidad läbi Euroopa mingisse x riiki ja nendes riikides, mida sa läbid, on teemaksud, siis sa saad need teemaksud tulevikus kõik korraga siit ära osta ühe ja sama n-ö platvormi pealt ehk siis selle eelnõuga on ka positiivsed, aga loomulikult peame olema kõik seaduskuulekad mitte ainult enda riigis, aga ka teistes riikides.

12:15 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

12:15 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis selle eelnõu arutusel ei tõstatanud keegi küsimust, kuivõrd ikkagi kuulub Euroopa Liidu pädevusse meie teemaksude reguleerimine ja kui me selles ühes teemas Euroopa Liidu pädevusi laiendame, siis mis võiksid olla järgmised sammud, kus ka me anname oma mingeid maksupoliitika või majanduspoliitika küsimusi Euroopa Liidu otsustada edaspidiseks?

12:15 Kalvi Kõva

Aitäh! Antud eelnõuga ei reguleerita teemaksude poliitikat.

12:15 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Kas komisjonis oli ka arutlusel see, et poliitiliselt laetud liiklusmärkide nn kandmine on ka maksustatav või trahvitav ja kas lähtutakse senisest praktikast?

12:16 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Tarmo! Ma siis vastan sulle pikemalt. Loomulikult, kui liiklusseadus tuleb Riigikokku, siis oi, see on üks seadus, millele me tõenäoliselt igapäevaste liiklejatena nii maanteel, tänavatel, nii ratastega kui ilma tahaksime kaasa rääkida. See eelnõu reguleerib üli-üliväikest osa ainult sellest liiklusest, mis puudutab nende teemaksude maksmise võimalust, mitte isegi nende teemaksude kehtestamist ega nende teemaksude maksmise võimalusi. Ja tõesti, me oleme püüdnud majanduskomisjonis, kuna käesoleval aastal on liiklusseadus olnud meie laudadel rohkem kui paar korda, hoida ennast komisjonis selle kogu liiklusseaduse just antud nagu eelnõu valdkonnas. Nii et, hea Tarmo, me tõesti liiklusmärke, tõukse, ma ei tea mis iganes teemasid veel, mis on päevakorras, me antud eelnõu raames ei arutanud.

12:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Aitäh eelmise küsimuse vastuse eest, mäletan küll! Aga ma küsin, et kas majanduskomisjonis olete arutanud selle klubi liikmeks astumise võimalikke samme, et ka meil need teemaksud tuleksid? Mitte ainult selle, ma ei ole jõudnud protokolli vaadata, aga ka kuluaarides.

12:17 Kalvi Kõva

Jaa, hea Peeter! Kui see eelnõu oli esimesel lugemisel, enne esimest lugemist komisjonis me püüdsime tõesti, meil oli seal, me väga pikalt arutasime, püüdsime aru saada, mis seal nagu eelnõu sätestab. Sest antud ajahetkel oli Riigikogus ka transpordi arengukava ja nagu sa mäletad, siis minister siin puldis ütles, et pikas perspektiivis tõenäoliselt on meil tarvis meie teede jätkusuutlikuks arenguks panna mingisuguseid täiendavaid teemakse. Oli see aasta 2035, mis iganes. Ja me arvasime, eeldasime võibolla nagu sina praegu mõtled, kas antud eelnõu on kuidagi sellega seotud? Nii palju, kui mina seda sain aru ja ma arvan, et ka suurem jagu komisjoni liikmed ja ministeeriumi ametnikud kinnitasid ja minister: ei, see ei ole ka sellega seotud, see ei ole seotud mingi täiendava maksu, no ukse kuidagi kasvõi natukenegi praotamisega. Et ma seda kinnitan tulenevalt nendest debattidest komisjonis enne esimest lugemist ja kui mu jutt on õige ja vaatan, et ka Kaido seal komisjoni tubli ametnikuna noogutab, et me komisjonis saime kõik niimoodi aru. See kartus oli ka meil.

12:19 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

12:19 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Jaa, teemaksud on kindlasti poliitilist laadi teema, isegi kui see eelnõu seda ei ole, siis osa sellest on poliitika tegemisel kindlasti. Minu küsimus tuleb sellest formaadist, et kas komisjonis tõstatus ka selles debatis mingil moel ikkagi PPP‑projektide loogika. Eesti riik on ju tõsiselt arutanud, kuidas teid paremaks ehitada, kuidas liiklusohutust tagada, kasutada selleks PPP‑mudelit, eks. Ja seal on lahutamatu osa tegelikult selles, kuidas siis tagasiulatuvalt maksta kinni need teed ja kas seal on ka tarbijal oma osa. Kas te sinnamaani ka jõudsite või tegelikult mitte?

12:19 Kalvi Kõva

Aitäh! Alustuseks, jaa, sellepärast ma ütlesingi, et see on poliitiliselt laetud, kõik see, mis puudutab teemakse, on väga poliitiliselt laetud, aga antud eelnõu ei ole, sellepärast ma seda ka alguses markeerisin. Aus vastus on see, et selle eelnõu raames me PPP-projekte ei arutanud. Loomulikult majanduskomisjon on teede temaatikat pikalt arutanud, aga antud eelnõu raames ei ole. Ja isegi seal selle transpordi arengukava raames põgusalt. Nii et vastus antud eelnõu kontekstis sulle on: ei arutanud.

12:20 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi on avaldanud Tarmo Kruusimäe. Palun!

12:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head rahvaasemikud, kes te kõik olete siia vannutatud head seadusloomet tegema, ning inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel hiljem! Jah, me käsitleme siin liiklusseadust. Aga üks oluline moment on ka see, et Riigikogu liikmetel on erinev informeerituse tase.

Ja nüüd ma tahaksin teile rääkida lihtsalt võib-olla nendes kahest kohatust küsimusest, mida on minu käest küsitud, ehk siis kas poliitiliselt laetud liiklusmärkide puhul trahve edaspidi tehakse senise praktika järgi või on seal võrdse kohtlemise printsiip. Ja seda komisjon ei arutanud. Sest päriselt ka ma olengi sellest raamist väljas, sest ma ei saa sellele raamile pihta, see on nii pisike, millest peaks kogu aeg mõtlema, vaid tuleb avaramalt ...

Üldtuntud liiklusmärk. Võib-olla, kui ta soovib mulle siia näpu vahele, see on siis, et ei tohi keerata vasakule. Jalgpalliklubi Varssavi Legia pani sellise liiklusmärgi, bänneri, tribüünile. Asja eest, teist takka, nagu öeldakse. Mina ei tea, miks. Aga tulemus oli see, et UEFA tegi 20 000 eurot poliitilise plakati eest. See on Poola, see ei ole väga kaugel meist praegusel hetkel. 20 000 eurot. Nüüd küsimus, et kui on sarnane märk, aga nool näitab paremale, siis selle eest kas tuleb trahvi või tule trahvi. Euroopa on praegusel hetkel enda reguleerimisega, ülereguleerimisega läinud natukene liiale.

Ja me Eestis oleme ise veel rohkem ... Kui ikka kaks vinti on peale keeratud, siis me mitte ei keera veel neli, vaid me tõmbame ka ära, et kindlam oleks. Kas või lihtne märk, eks ju. (Näitab käemärke.) See märk pidi tähendama mida iganes, aga niipidi, see märk tähendab midagi teist. Kui mina arvutis tahan inimesele öelda, et jah, ma olen su kirja kätte saanud ja löön sinna O- ja K-tähe, pakub ta mulle sihukese käemärgi. (Näitab käemärki.) Kas tegemist on siis provokatsiooniga selle Zuckerbergi poolt või? Päriselt või? Kujutate ette, et nüüd, kui sellise liiklusmärgi keegi ajutiselt paneb, näiteks mõne spordirajatise peale, või kui ma kingin selle märgi näiteks mõnele Eesti sportlasele, kes paneb selle heauskselt rinda, ja siis tal tühistatakse tegelikult võistlustulemus, siis see on sellepärast, et see on poliitiliselt laetud. Päriselt. Me oleme jõudmas, see ei ole enam tõejärgne ajastu, vaid see on mõtlemisjärgne ajastu. Siis, kui mõte saab otsa, siis, kui me jõuamegi tegelikult sellesse faasi, nagu meil tänase istungi alguski oli, tehtud – mõeldud. Teeme kõigepealt ära ja siis, kui meil aega on, siis me mõtleme.

Minu murekoht ongi see, kuidas ja mil moel me hakkame inimeste välimuse või inimeste käitumise järel juba otsuseid tegema, eelnevalt, kui me pole midagi küsinudki, vaid on tekkinud enamuse üldine arusaam, mille järgi tuleks teisi inimesi karistada. Ja inimesed, kes te meid interneti vahendusel jälgite, näete, Riigikogu saadetakse nüüd eneseisolatsiooni. Palun tehke see neljas või viies vaktsiin ära, et Riigikogu saaks tavaliselt töötada, sellepärast et meie arvnäitajad ju tegelikult, millest me räägime ja millest ka meil uudised räägivad, on ju ainult selle kohta, kui palju inimesi on vaktsineeritud. Ehk siis mida vähem on inimesi vaktsineeritud, seda suurem on meil epidemioloogiline või mida iganes see olukord on, näiline või sisuline või tendentslik-tunnetuslik. Vaktsineerige ennast ära, siis saab Riigikogu minna jälle rahulikult taas tööle. Muidu on meil siin erivars olukord.

Aga liiklusmärkide suhtes ma ütlen, jah ... Mul üks sõber ütles, et liiklusmärgid on selleks tehtud, et selle järgi saab trahvi teha. Üldjuhul eelnõu on hea. Aitäh!

12:25 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei ole. Nagu öeldud, on eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ja vaatame need läbi. Esimese muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Ka teise muudatusettepaneku on esitanud majanduskomisjon ja ise arvestanud täielikult. Ning kolmas ja viimane muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Sellega me oleme vaadanud läbi muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 414 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Nüüd, head kolleegid, mulle on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepanek tänast istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni ja me peame seda otsustama hääletamisega. Kõigepealt siis saalikutsung.

Lugupeetud kolleegid, meile on tulnud Eesti Reformierakonna fraktsioonist ettepanek tänast täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauemaks kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:28 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 52 saadikut, vastu oli 9 ja erapooletuid saadikuid oli 2. Ettepanek leidis toetust, nii et me töötame täna kella kaheni.


2. 12:29 Erakonnaseaduse (EKS) § 8¹ (erakonna liikmete avalikustamine) muutmise seaduse eelnõu (416 SE) esimene lugemine

12:29 Aseesimees Martin Helme

Järgmine päevakorrapunkt. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse § 81 muutmise eelnõu 416 SE esimene lugemine. Kutsun siia ettekandjaks Riigikogu liikme Paul Puustusmaa. Palun!

12:30 Paul Puustusmaa

Austatud kolleegid siin saalis ja need head kolleegid, kes on väljaspool saali ja vaatavad-jälgivad toimuvat monitoridest, kuvarite tagant! Üldiselt muidugi on hea ka see, et meie tegemisi jälgivad sajad, võib-olla tuhanded inimesed väljaspool saali üle interneti, televisiooni. Sest nagu korduvalt on meil siin maha öeldud, ei ole see, mis siin puldis räägitakse, mitte lihtsalt ühe parlamendiliikme personaalne arvamus, vaid ta räägib rahvaga, ta räägib maaga. Täna räägin mina teiega, räägin rahvaga, räägin maaga, sest see, miks ma siin puldis olen, on ülioluline. Ülioluline! Selle seaduse toetamine või mittetoetamine, selle paranduse toetamine või mittetoetamine, on märk sellest, kas toetada vabadusi, toetada demokraatiat või jätkuvalt toetada musta tumedat antidemokraatiat.

Nagu mu hea kolleeg Tarmo Kruusimäe hetk tagasi siin ütles, et Euroopa Liit, mis oma olemuselt on tuntud ülereageerija, ülereguleerija, ja mis on veel hullem, on see, et meie siin Eestis keerame ka sellele, mis Euroopa Liit üle reguleerib, veel kümme vinti peale või kuidas te ütlesitegi. Tõmbab selle viimase punni välja. See on jah tõesti paratamatus. Teate ju, ega ütlus, et eestlastel on, kuidas nüüd öelda, positiivne või negatiivne harjumus kõiki asju väga tuimalt üle reguleerida, see on meil tõesti sees, veres. Mäletate ju isegi, kui me nõukogude ajal oma seadusi siin täitsime, öeldi, et mis on eestlaste suur häda – eestlaste suur häda on see, et nad püüavad nõukogude seadusi täita saksa täpsusega. Jah, see oli probleem. See probleem on püsinud tegelikult siiamaani. Kui me võtame seda tänast muudatusettepanekut, 416 SE, mis on tegelikult hästi lühikene ja oma olemuselt räägib erakonnaseaduse § 81 muutmisest, ja see muutmine ei ole mitte midagi muud kui avalike poliitiliste nimekirjade ärakaotamine. See on see, et poliitilised deklaratsioonid ja poliitiline tahe ei peaks olema avalik. See on tegelikult küsimus demokraatiast, inimväärikusest, küsimus eraelu puutumatusest. See on küsimus isikuandmete kaitsest, mida meil võib-olla ei ole väga adutud.

Mõni aeg tagasi, kui ma hakkasin analüüsima seda olukorda, et meil on selline situatsioon, kus inimeste poliitilised deklaratsioonid on meie riigis avalikud ja seda olukorras, kui terves maailmas – ma rõhutan, terves maailmas, võib-olla Hiina välja arvatud, Põhja-Korea –, ja ajaloos on ka teada seda, kus riigid kogusid või riigijuhtkond, juhtparteid kogusid andmeid inimeste poliitiliste vaadete kohta. Jah, need on meil minevikust teada. Aga progressiivne elu on viinud meid nendest halbadest aegadest laias laastus eemale ja tänapäeval me põhimõtteliselt elame ühiskonnas, kus teatud isikuandmed on delikaatsed, või nagu nüüd uue andmekaitse määruse GDPR-i järgi nimetatakse, et isikuandmed, teatud isikuandmed on sedavõrd olulised, et nende kaitsmisel on eriline tähendus. Nende hulka kuuluvad võrdselt inimeste poliitilised vaated, seksuaalne sättumus, tervis, varanduslik seis. Need on kõik sihukesed võrdselt kaitstavad väga olulised isikuandmed, mida ei tohi koguda. Või kui tohib koguda, siis väga selge tahte alusel ja väga põhjendatud põhjusel. Ja veel vähem, neid ei tohi avalikustada. Ehk no kujutage ette, kui me elame ühiskonnas, igaüks saab teada, kes on millise tervisliku seisuga, kellel on kops katki, kellel süda haige või kellel on missugune varanduslik seis. Läheme teeme interneti lahti ja vaatame, kes on millise varandusliku seisuga, või midagi keegi poliitiliselt mõtleb. Vaatame.

Kui see mõte tekkis ja sai seda asja uuritud, ega ma asjata ei öelnud, et terve maailm on selle vastu. Euroopa Liidus on see praktiliselt välistatud. Euroopas ei ole mitte ühtegi riiki peale Eesti ja kummalise kombel ka Läti, kus oleks poliitilised vaated avalikus registris. Ma tahan siin rõhutada, et võib-olla, noh, et Eesti ja Läti, võimalik, et see on ka tekkinud mingisugusest minevikusituatsioonist, Eesti ja Läti on ju olnud sajandeid ühes riigis. Ja kui me räägime Eesti ja meie Maarjamaa riikluse ajaloost, siis Liivimaa konföderatsioon, mis koosnes Eestist ja Lätist, on sajandipikkuse ajalooga ja seegi on võib-olla mingil määral mõjutanud – no see on muidugi spekulatsioon, aga ikkagi. Aga jah, Eestis ja Lätis on selline olukord olemas, et need on registris avalikud.

Ma tegin järelepärimise kõikide Euroopa riikide osas, mille kohta on vähegi võimalik teada saada, kuidas on lood nendes riikides. Järelpärimiste tulemusena sain teada, et jah, vähe sellest, et need poliitilised vaated on avalikud ainult Eestis ja Lätis, mitte kuskil mujal, siis põhjus selleks, miks nad ei ole avalikustatud, see põhjus on ära toodud sellise märkega ... (Lehitseb paberites.) Põhimõtteliselt jah, ma tahtsin seda tsitaati tuua sellest analüüsist, aga põhimõtteliselt põhjus on välja toodud, et lihtsalt Euroopa riikides leitakse, et poliitiliste andmete avalikustamine on vastuolus GDPR-iga ehk isikuandmete kaitse üldmäärusega. See on põhipõhjus, mis on ära toodud.

Nüüd on küsimus selles, et miks ta meil siis üldse olemas on. Ausalt öeldes ühtegi mõistlikku põhjust selleks ei eksisteeri. Küll aga vastuolu ja ühiskondlikud olud näitavad, et vajadus sellise poliitilise deklaratsiooni tagant puudub. Püütakse küll tugineda sellele, et poliitiliste vaadete avalikustamine on vajalik selleks, et ära hoida korruptsiooni – see on üks põhjusi. Et elu oleks läbipaistvam. Aga siis, jah, ma pisut utreerides küsiks, et aga siis oleks ju ikkagi kasulik avalikustada ka see, millised on meie terviseandmed ja millised on meie varanduslikud andmed, sest vaadake, see, kuidas varanduslike andmete alusel saab eeldada ja kahtlustada ja kontrollida, kas keegi on korruptiivne või mitte, see on ju palju lihtsam. No kui ikka inimesel pappi tegelikult ei ole, ju siis ta ikkagi on korruptiivne, eks ju. Või siis teistpidi. Kui süda on ikka väga haige ja operatsioon maksab kümneid tuhandeid, ja palk on tal 500 euri, no kust ta selle raha saab. Ikka korruptiivne. Ehk siis tegelikult see ei ole mitte avalikustamise küsimus, vaid see on ebaterve uudishimu küsimus, see riikliku kontrolli küsimus, et kontrollida inimvaimu ja inimmõtet. Ja tõepoolest on väga selgelt mõistetav mikspärast Euroopas ja kuskil mujal maailmas neid tundlikke isikuandmeid ei koguta, ei uurita, ei töödelda, vaid seda saab tõesti ainult erandjuhtumite korral, kus selleks on äärmine vajadus või inimese enda vaba tahe.

Nüüd, üks selline oht, või isegi mitte oht, vaid ütleme niimoodi, et üks selline nüanss, millele tahetakse pöörata tähelepanu selle küsimuse juures, on see, et inimene nagunii räägib oma vaadetest ja ju me siis teame, millised on tema vaated, niikuinii me teame, mis naabrid tal on jne. Aga teate, uskuge mind, inimeste vaated muutuvad aeg-ajalt. Inimeste vaated muutuvad, inimesed arenevad, inimesed astuvad ühte erakonda, lähevad sealt minema, mõni teeb lihtsalt toetuse erakonnale sellega, et astub erakonna liikmeks, läheb kunagi sealt jälle minema või astub kolmandasse erakonda. Millega siis on põhjendatud see, et iga uudishimulik pilk saab minna avalikult vaatama, millises erakonnas inimene on olnud, millisesse erakonda inimene on läinud, millisesse erakonda inimene kuulub – sel puudub vajadus.

Ma toon sellise huvitava nüansi välja, millest kirjutas psühhiaater ja filosoof Valdar Parve Eesti Päevalehes käesoleval aastal, kui oli küsimus selles, et kuidas selline poliitiliste vaadete avalikustamine Eestis on teoks saanud. Ma tsiteerin, need ei ole minu sõnad, vaid need on ajalehest: Kallase valitsuse tulemusel jõuti pseudomoraalsele kokkuleppele, et iga isik, kelle erakonna agitaator on suutnud viia avalduse allkirjastamiseni, on sellesamaga kohe ka riigivõimu teostada sooviv isik. Tundus, et selleks sammuks on olemas erihuvi, pärast Siim Kallas aga imestas, et kõikide erakondade liikmete avalikuks isikuks tegemise seadus hääletamist, et ah, et Euroopas niimoodi ei olegi. Tõepoolest ei olegi. Nii et midagi reguleeriti üle. Kui 2000. aastate alguses see otsus vastu võeti, siis tegelikult probleeme hakkas kuhjuma kohe. Tänapäeval ja täna ei ole meil mitte mingisugust saladust, kui me loeme ajalehtedest-ajakirjadest seda, kuidas inimese poliitiline tegevus on hakanud takistama tema eraelu, kuidas selle tõttu teda diskrimineeritakse või inimesele tundub, et teda diskrimineeritakse. Aga noh, demokraatiaga on ju nii, et asi, mis on demokraatlik, ei pea mitte lihtsalt seda olema, vaid peab ka näima. Aga antud juhul poliitiliste vaadete puhul see tegevus, mis sellega seoses järgneb, on tihti väga kurnav ja inimesi ruineeriv.

Ma toon mõningaid näiteid. Need on pika aja peale aastate lõikes, kus on sellised avalikus meedias olevad näited. Ma nimesid ei nimeta, nii mõnigi isik istub meil täna siin Riigikogus. IBM-is töötamine ja poliitikas osalemine ei kõlanud kokku. Seepärast astusin ma erakonda peale seda, kui töö ettevõttes oli lõppenud. Millele see viitab? Diskrimineerimisele. Järgmine leht, Lõuna Leht: kui kevadel kutsus linnavalitsus tantsupedagoogi tööle linna kultuuri-huvikeskusse kultuurijuhina, siis sügisel ootas tantsuõpetajat ees halb üllatus – selgus, et lubatud töökohti jääb saamata. Äraütlemise taga on tema otsus mitte astuda erakonda. Hiiu Leht, lehel on teada vähemalt kolm kandidaati, endine maasekretär, endine maavanem ja valituks osutunud härra X. Kui esimene ei sobinud oma erakondliku kuuluvuse tõttu, noh, siis lähme edasi. Kaebus Pressinõukogule 25. märtsist 2010: kaebaja ei ole rahul, et leht ei pakkunud talle võimalust süüdistust kommenteerida, samuti leiab kaebaja, et leht on põhjendamatult avaldanud tema erakondlikku kuuluvust. Otsus Pressinõukogult: Pressinõukogu hinnangul on kaebaja erakondliku kuuluvuse ja kõnealuse lepingu sidumine lugejaid eksitav, rikkuv. Ma loen ühest suhteliselt hiljutisest Päevalehe artiklist lõigu: erakondlane X lubas valimislubaduste täitmiseks töölt lahti lasta 300 keskerakondlast, umbes samas suurusjärgus ametnike sobivuse oma kohale lubas üle vaadata ka teine erakond – nende hinnangul vajavat Tallinna linna süsteemis auditit koguni 400 valesse erakonda kuuluvat isikut. See oli Eesti Päevaleht.

Juba 2003. aastal pööras õiguskantsler Allar Jõks tähelepanu sellele – see oli ainult paar aastat peale seda, kui see säte meil kehtestati –, et tegemist on tõenäoliselt väga diskrimineeriva ja inimõigusi rikkuva sättega. Õiguskantsler Allar Jõks andis sellise hinnangu. Eelkõige näeb ta ohtu potentsiaalse diskrimineerimise näol. Näiteks võib tema sõnul tööandja inimest mitte tööle võtta, kuna tema poliitilised eelistused erinevad töökohale kandideerija nõuetest. Põhiseadus keelab diskrimineerimise mis tahes alusel, kuid muu hulgas on eraldi välja toodud keeld poliitiliste veendumuste tõttu. Isikute poliitiliste veendumuste kohta info piiranguteta levitamine loob kantsleri väitel aga tugeva eelduse – tugeva eelduse! – sellise diskrimineerimise tekkimiseks. Igaühele on kättesaadav teave isiku erakondliku kuuluvuse kohta ning Jõksi sõnul seeläbi kahtlemata ka tema poliitiliste eelistuste ja huvide kohta. Ta ütles, et nimekirjade avalikustamisega riivatakse igaühe põhiseaduslikku õigus eraelu kaitsele jne.

See info jõudis loomulikult ka Riigikokku. Riigikogus sai seda kaalutletud. Aga mis on meie komme? Meie komme on oma vigu mitte tunnistada. Aastaid-aastaid-aastaid võimu juhtinud erakond, kes sellise kummalise sätte kehtestas, loomulikult ei olnud valmis seda sätet likvideerima, hoolimata sellest et see on väga sügavalt ja räigelt inimõigusi rikkuv. Ma muidugi kahtlen, kas see erakond on valmis ka täna seda tegema, aga, head kolleegid, tegelikult oleks aeg saada suureks, täiskasvanuks. Tegelikult oleks aeg olukorda oluliselt muuta ja teatud eriliigilised, tundlikud isikuandmed, millega on võimalik väga sügavalt inimese elu rikkuda, siiski avalikust teabest välja jätta. Selline on selle asja põhimõte. Head kolleegid, ma väga-väga loodan, et te saate sellest aru, ja ma väga loodan, et te seda muudatust ikkagi ka toetate. Aitäh!

12:47 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd on võimalik ettekandjale küsimusi esitada. Ruuben Kaalep, palun!

12:47 Ruuben Kaalep

Jaa, aitäh, lugupeetud ettekandja, väga hea selgituse eest! Fundamentaalne küsimus siinkohal on ju see, kas kodanikul peab olema õigus kuuluda erakonda ja olla selle kaudu oma maailmavaate toetajaks niimoodi, et see jääb privaatseks. Ja kui vaadata laiemat teemat, siis tegelikult meil on ju aastaid, aastakümneid isegi valitsenud selline suundumus, et erakonnad on justkui kujunenud kas üheks riiklikuks institutsiooniks kirja panemata seadustega või avaliku võimu teostamise üheks instrumendiks. Ka siin meie tänase päeva esimese hääletuse juures tuli ju väga selgelt välja, et koht, kus tegelikult tehakse otsuseid, mis puudutavad poliitikat, on erakonnad ja mitte riiklikud institutsioonid. Kas nüüd see eelnõu ...

12:48 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Ruuben!

12:48 Ruuben Kaalep

... suudab muuta seda väga halba suundumust?

12:48 Paul Puustusmaa

No ma usun küll. Aga tegelikult, hea Ruuben, asi on isegi natukene sügavam. Inimesed väga tihti ei ole teatud poliitika toetajad mitte tervikuna. Ehk siis on ju niimoodi, et ei ole ükski erakond homogeenne ja sajaprotsendiline oma olemuselt. Ja tegelikult ei ole ka erinevad poliitilised liikumised seda. Inimene võib toetada ühest erakonnast ühte, kahte või kolme, mõnda ideed. Ja mõnikord inimene sellise idee toetamise eesmärgil liitub erakonnaga, aga tal ei ole võib-olla mitte niivõrd soovi sellesse erakonda väga aktiivselt süüvida või tulla, vaid just nimelt selle kaudu toetust anda. Ja lõppkokkuvõttes ikkagi jõuame sinnasamma, milleni terve maailm on jõudnud, välja arvatud loomulikult totalitaarsed riigid. Nad on jõudnud sinna, et poliitilise vaate avalikustamine, poliitilise vaate väljakäimine, ka poliitilise vaate muutumine, kõik see on normaalne, see on osa demokraatiast, see on osa pluralismist, aga sellisena fikseerida igavesest igavesti avalikku andmebaasi, see on igal juhul kurjast, ütleks nii. Aitäh!

12:49 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

12:49 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Palun kirjeldage Leedu olukorda. Minu andmetel on ka Leedul avalikustatud, aga kas seal on mingid erisätted olemas?

12:50 Paul Puustusmaa

See on hea küsimus, ma pean vaatama. Kui me selle järelepärimise tegime õigus‑ ja analüüsiosakonna kaudu, siis vastas Euroopas 30 riiki, ma vaatan, kas oli ka Leedu nende seas. Jaa, Leedu oli nende seas ja Leedu kohta on andmed järgmised. Erakondlikku kuuluvust võib avaldada ainult asjaomase isiku nõusolekul, sest tegemist on isikuandmete erilise liigiga. Erakonnaseadus – Leedu erakonnaseadus – näeb ette vaid ühe erandi seoses erakonna liikmete avalikustamisega ja selle kohaselt avalikustab keskvalimiskomisjon oma kodulehel nende erakonnaliikmete nimed, kes on kalendriaasta kohta tasunud rohkem kui 360 eurot liikmemaksu. Seal on tasutud summa ja inimese nimi. Tegemist on ühe erakondade rahastamise kontrolli vahendiga, see on siis Leedu osas.

Ja muidugi ma tahan siin etteruttavalt ära öelda, et selle eelnõuga kaitstakse eelkõige nende tuhandete ja tuhandete lihtsate inimeste olukorda, kes tegelikult ei ole aktiivses poliitikas, sellepärast et, rõhutan, kui see seadus jõustub ja nimekiri, avalik nimekiri ja Riigikontroll selles mõttes kõrvale lükatakse, siis sellegipoolest jäävad avalikuks paratamatult kõikide erakondade juhtliikmed. Sest teisiti olla ei saa, see on läbi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri niikuinii nähtavad. Teiseks, kõik need isikud, kes astuvad avalikku teenistusse, ja näiteks ka Riigikogu liikmed, loomulikult, kui nad on valimistel läbi mingi erakonna nimekirja sisse läinud. Vähemalt see periood, kui nad oma avalikku teenistust täidavad või oma avalikku elu läbi selle ellu viivad, nad on erakonnaga vaieldamatult seotud, aga see ei tähenda, et nad peaks elu lõpuni sinna jääma. See tähendab seda, et kui see periood saab läbi, aga võib-olla ka selle perioodi kestel või keskel ta võib muuta oma mõtet. Arusaam võib muutuda. Ta lahkub selle erakonna toetajate hulgast. Aga talle ei pea jääma plekk otsaette, näed, vana reformierakondlane. Tal ei pea see jääma. Nii et see on see mõte.

12:52 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

12:52 Oudekki Loone

Aitäh selle väga huvitava arutelu toomise eest Riigikogu ette! Te oma ettekandes mitu korda mainisite, et tegemist on poliitiliste vaadetega. Ma natuke täpsustaksin, et erakonda astumine on midagi rohkemat, kui lihtsalt poliitiliste vaadete omamine. Erakond on institutsioon, mille kaudu kodanikud valitsevad riiki, see on võimuorganisatsioon. Ja kuna see on meie avaliku elu juhtiv võimu organisatsioon, siis see on see põhjus, miks avalikkusel võiks olla teada, kes sinna kuuluvad. Teiselt poolt muidugi need probleemid, mida siin üles tõstetud võimalikust diskrimineerimisest selle alusel, kes millisesse erakonda kuulub, on muidugi problemaatilised ja Eesti seadus tegelikult ka keelab niisugustel alustel diskrimineerimise. Ja ma saan aru, et teie mure on see, et tegelikult me ei suuda seda kaitsta. Kas te ei arva, et selle avalikustamise lõpetamise asemel öeldes, et me ei suudagi oma kodanikke kaitsta, võib-olla oleks efektiivsem seda parandada, näiteks luua sinna ka niisugune lisandus, (Juhataja helistab kella.) et on näha, kes on vaadanud mingi konkreetse inimese erakondlikku kuuluvust, et siis saab ka tõestada, (Juhataja: Aeg, Oudekki!) et ülemus käis vaatamas ja nüüd mind vallandati.

12:54 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea Oudekki! See on üks lähenemisvõimalus, aga seda saab nimetada täpset peenhäälestamiseks, kruti midagi natukene peale, aga jätame seal kõik vanamoodi, las ikkagi riik jälgib, kes on milliste vaadetega. Ma tahan rõhutada, et see, et kui inimene läheb erakonda, see ei ole mitte lihtsalt see, et see midagi väga palju enamat, ma rõhutan veel kord: ma asjata ei otsinud üles seda Valdar Parve artiklit ja tõepoolest, võimalik, et pisut reljeefselt väljatooduna, aga väljend, et see ... ma tsiteerin uuesti, et "kui iga isik, kelle erakonna agitaator on suutnud viia avalduse allkirjastamiseni, on selle samaga kohe riigivõimu teostavaks isikuks" – selline on tõepoolest vale lähenemine, ei ole. Ma rõhutan veel kord, et selle seaduse jõustumisel kõik olulised funktsionärid antud ajahetkel, kes on erakondade juhatuses, kes on erakondade poolt läinud Riigikokku või volikokku kuskil, need jäävad avalikuks niikuinii. See ei õigusta aga seda, et peaksid olema tuhanded ja tuhanded teised inimesed, kes me erakonnaga seotud võib-olla hoopis väiksematel alustel, et nemad peaksid olema avalikustatud.

Ma toon ühe sellise hea näite. Et see oli, see oli doktor Reiljan, doktor Andres Reiljan Tartu Ülikoolist filosoof, sotsiaalteadlane, kes kirjutas üsna hiljuti Postimehes sellest, kuidas inimesi lõhestab poliitiline kuuluvus ja see tekitab väga eraldi teravat huvi. Ja ta kirjutab, et Eesti valijate tunded erakondade suhtes on sügavalt polariseerunud. Kas teid häiriks, kui teie laps abielluks EKRE liikmega või kuidas te suhtuksite sellesse, et teie naabriks kolib sotsiaaldemokraat? Tundub, et need asjad on väga diskrimineerimisele viivad. Ameerika Ühendriikides on erakondliku identiteedi põhiline diskrimineerimine muu hulgas nii suure küsimuse alla jõudnud, et ta on saanud kohe eraldi nime, nimetatakse "partismiks". See tekitab viha ja ebatervet uudishimu. Ja seetõttu ma arvan, et tasub veel kord rõhutada. Me räägime tuhandetest lihtliikmetest, nende lihtliikmete ajaloost, kes kuskil on olnud, kes kuskile on läinud, kes kuhugile on kuulunud. Nende nimekirjas hoidmine, nende poliitiliste vaadete ja poliitilise tegevuse avalikustamine ei ole mitte millegagi põhjendatud, ei avalikustamise vajadusega, ei riikliku huviga. Jah, võib-olla tõesti riikliku huviga, kui me liigume diktatuuri suunas, noh siis ma saan aru. Ja kui me oleme otsustanud, et me läheme diktatuuri, siis loomulikult, ma arvan, et siis me peaksime selle nimekirja mitte lihtsalt tegema nii keeruliseks, et sa pead minema sisse logima, siis me võiksime panna nad avalike lehtedena kuskile müüride peale, et iga inimene võiks käia ja vaadata, kes siis ikkagi on keskerakondlane või kes on olnud keskerakondlane, väga hea on ju teada, kellele oma tütre meheks lubanud, kurat, keskerakondlasele ma küll ei lubaks, on ju vist nii.

12:57 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

12:57 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Meie põhiseadus sätestab seda, et kedagi ei tohi diskrimineerida tema poliitiliste vaadete tõttu. Küll aga antud juhul praegune olukord just soodustab seda, sest pole harvad juhtumid – ma olen saanud väga palju signaale selle kohta –, et inimesed tahaksid tulla EKRE-sse, kuid on probleem selles, et tööandja, kes kuulub teise erakonda, hakkab pärast seda kiusu ajama. Tõenäoliselt on olnud ka juhtumeid, kus see inimene oma töökohalt vabastatakse. See norm või see seadus, mida sa praegu siin loed, tegelikult on üks võti selleks, et vähendada diskrimineerimist poliitiliste vaadete tõttu. Kas mu mõttekäik selles osas korreleerub selle eelnõuga?

12:58 Paul Puustusmaa

Suur tänu sulle, Kalle! Absoluutselt õige, nii ta ongi, jah. Ma võiks öelda niimoodi, et tegelikult loomulikult mõistlikud inimesed ei tuhla mööda poliitilist andmebaasi. Oli väga meeldiv, kui me põhiseaduskomisjonis seda küsimust arutasime ja põhiseaduskomisjoni juht Toomas ütles väga konkreetselt, et kui tema, olles ka avalikus teenistuses või kohalikus omavalitsuses juht, endale alluvaid otsis, siis teda ei huvitanud, kes on mis poliitikat teinud, tema otsis spetsialisti. Väga õige, Toomas! Nii ongi, tulebki otsida spetsialisti. Aga paraku inimesed on erinevad. Ja meil ikka juhtub niimoodi, et kahjuks – ja avalik elu näitab seda korduvalt läbi erinevate allikate – see nii lihtne ei ole. Toomas võib-olla ei vaata inimese poliitilisi vaated, aga mõned teised vaatavad.

Meie enda erakonnas on ka olnud neid juhuseid korduvalt. Ma mäletan väga hästi seda, mis käsitles ajalooõpetajat, ühte ajalooõpetajat, Priit Dieves oli nimi, kui tema probleemid tulid sellest, et ta kirjutas avaliku artikli oma maailmavaatest ega salanud ka seda, mis erakonda ta kuulus. Mis tulemus oli? Kui meil kõik inimesed käituksid heas usus, siis ei oleks võib-olla probleemi, kuigi probleeme jääb ikkagi, sellepärast et milleks üleüldse on vaja avalikku poliitilist andmebaasi. See jääb anyway. Noh, nagu ma ütlesin, kui me oleme demokraatia poole suundumas, siis seda ei ole vaja, aga kui me oleme demokraatia suunast eemale minemas, siis seda võib olla vaja. Ja ma rõhutan veel kord, kallid kolleegid, et mitte kuskil mujal maailmas peale Hiina ja Põhja-Korea sihukest asja vast ei ole. Aa, Läti ja Eesti ka. Vabandust! Jah, muidugi.

13:00 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

13:00 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ühtpidi mulle meeldib, et kõik on maksimaalselt avalik ja on teada, kes kusagil on. Noh, ei ole küll kahjuks olemas mingit registrit sooliste eelistuste koha pealt, et heteroseksuaal, homoseksuaal, trans jne. Aga kuidas on mujal Euroopas ja kui paljudes maades on teada samamoodi, kes mis erakonnas on?

13:01 Paul Puustusmaa

Nagu ma eelnevalt ütlesin, Euroopas mitte üheski riigis peale Eesti ja Läti seda ei ole. Aga samas sa andsid ka hea vihje selles, et tõepoolest, et kui me läheneme selliselt, et meil on vaja läbipaistvust ühiskonnas ja sõdida võimaliku korruptsiooniga, siis meil tasub väga kindlalt luua ka teised andmebaasid, samaväärsed andmebaasid. GDPR‑i artikli neli lõike 13, 14 ja 15 kohaselt on need tundlikud isikuandmed, mida ei tohiks avalikustada ja eritöödelda. Need on ära loetletud, neid on kaheksa tükki muidugi, aga ma mõned toon välja. Need on poliitilised vaated, religioossed vaated, need on ametiühingutesse kuulumised, need on geneetilised, biomeetrilised andmed, need on tervisega seotud küsimused, seksuaalse sättumusega seotud küsimused. Me teeksime ausalt öeldes siis kõikide nende kohta andmebaasi, sellepärast et ma rõhutan, ühiskond muidu ei saa läbipaistvaks. Ja korruptsiooni ka ära ei hoia, kui ma ikka ei tea, nagu ma eelnevalt ütlesin, et kui ikka inimene on üdini haige, tal on raha vaja, no kuidas ta ikka mujalt saab, ikka läbi korruptsiooni. On ju nii? Nii et teeme aga. Ja muidugi ka need seksuaalvähemused tuleks ka andmebaasi panna, sellepärast et me ikkagi teame, kuidas keegi kelle sõber on seal ja kes kellega siis võib-olla mingi teenistuslepingu sõlmib või midagi taolist. Nagu ma ütlesin, kui me läheme seda teed pidi, kui me läheme sellist demokraatiat eiravat teed pidi, siis jätame lahti sellise oleku, mis meil praegu on, ja teeme neid andmebaase juurde ka veel, minu ettepanek oleks selline.

13:02 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

13:02 Ruuben Kaalep

Hea ettekandja! Kolleeg Oudekki Loone küsimusest jäi kõlama seesama probleem, millele ma viitasin oma esimeses küsimuses. Nimelt ta ütles, et erakonda kuulumine ei ole lihtsalt maailmavaate näitamine, vaid see tähendab osalemist riigivõimu teostamise organis. Ja minu arvates see on probleem ja niimoodi ei peaks olema. Erakonnad tuleks tagasi suruda sellesse mittetulundusühingu seisusesse, millest nad on välja kasvanud. Praegu tegelikult meie ajastul ju erakonnad on pigem massiorganisatsioonid, kuhu kuulumine ei tähenda tingimata aktiivset kaasalöömist poliitilises tegevuses või riigivõimu teostamises. Väga palju astutakse erakonda just nimelt oma maailmavaate või mingi kindla ideoloogia toetamiseks ja selle kaudu oma meelsuse väljendamiseks. Kas see eelnõu võiks olla samm selle poole, et erakondadele nende tõeline roll tagasi anda?

13:04 Paul Puustusmaa

Aitäh sulle, Ruuben! Ma arvan küll, jaa. Seda kindlasti. Ja ma ikkagi pean veel kord üle rõhutama selle, et ega ju asjata terves Euroopas sellised andmed ei ole mitteavalikud, sellepärast et inimene demokraatlikus ühiskonnas ei saa ennast vabalt tunda, vabalt käituda, ilma et ta kardaks seda, et teda kas siis stigmatiseeritakse või hakatakse diskrimineerima juhul, kui tema vaated, poliitilised arusaamad, elufilosoofia pannakse avaliku riigi andmebaasi. Tegelikult on see sügavalt absurdne. 

13:04 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

13:04 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me loeme siit, et seaduse eesmärk on vähendada ühiskondlikke pingeid ja eelkõige seda sotsiaalse ... ja kindlustada sotsiaalset ja personaalselt turvalisust kõikidele kodanikele. Mul tuleb meelde, kuidas me käisime Soomes ja kohtusime Põlissoomlaste erakonna esindajatega ja tuli täpsemalt juttu ka sellisest erakondlikust kiusust võibolla ja siis nad ütlesid, et jaa, et neil tõepoolest sellist asja ei ole, et igaüks saab minna ja vaadata, mis erakonnas keegi on. Põhjendus oli just nimelt see, nagu te ütlesite, et see tooks kaasa sellise kiusu ja tagakiusamise erakondliku kuuluvuse läbi. Küsiksin, kuidas teil komisjonis arutelu oli, et kas enamik komisjoni liikmeid toetas eelnõu või oli seisukoht, et see pole vajalik, et selline kiusamine on okei ja sellises samas reas selliste riikidega nagu sa mainisid Põhja-Korea on ka täitsa okei. Kuidas seal komisjonis see arutelu käis?

13:05 Paul Puustusmaa

Aitäh, Monika! Tegelikult muidugi minule, no ma räägin oma personaalsest muljest. Kui ma komisjonis kuulsin seda, kuidas inimesed rääkisid, siis jäi mulje, et toetus on justnagu olemas. Aga kui komisjon hakkas tegema protseduurilisi otsuseid, siis lõi selgelt välja see, millele ma algselt viitasin, et soovimatus oma vigu tunnistada. Ja siis läks asi loosunglikuks. Nii nagu on valitsus oma arvamuses andnud, mis on täis loosunglikkust, nii oli tegelikult ka komisjoni põhimõtteline seisukoht, mis seisnes, ma väga vabandan, aga täiesti tühjadest loosungitest. Sest nagu ma ütlesin, see ei ole läbipaistvuse küsimus. See on tegelikult riikliku väärikuse küsimus, mida see kehtiv seadus praegu ründab. See on ebakohaste ja põhjendamatu uudishimu kasutamise küsimus, see inimväärikust ründav täna kehtivana, see on stigmatiseeriv, nii et komisjonipoolne toetus, mulle tundus, et oli väga selgelt mitte inimlik, vaid poliitiline ja oma vigu mitte tunnistav.

13:07 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

13:07 Mart Helme

Aitäh! Hea Paul! Me oleme vist enam-vähem ühel meelel, et seda eelnõu ei oleks vaja, kui meie ühiskonnas liberaalide innukal juhtimisel ei oleks asutud ühiskonda lõhestama ja ühiskonnas sõeluma välja õigeid valedest ja valesid diskrimineerima. No toome näite. Tõnis Mägi, lugupeetud inimene, aus inimene. Missuguse laimulaviini alla ta jäi selle eest, et ta paar nädalat tagasi esines nn antivaktserite, aga tegelikult põhiseadusliku korra kuritarvitajate ja rikkujate korralekutsumiseks mõeldud meeleavaldusel. On mul õigus, et see eelnõu on sündinud just nimelt sellepärast, et kaitsta inimesi liberaalide tagakiusamise eest?

13:08 Paul Puustusmaa

Jaa, hea Mart, see on väga lähedane selle seisukohaga, mida oman mina. Loomulikult nii on, sest vaata, kui sa tõid näiteks praegu Tõnis Mäe, siis see näitab ehedalt, kui halb on see kehtiv kord. Tõnis Mägi oli mingis kunagises situatsioonis – jälle, vaat seesama, millele ka Valter Parve tsitaat oli –, mingi parteipropaganda agitaatori mõjul andnud kuskile mingi oma allkirja. See võis olla aastaid-aastaid tagasi, keegi ei tea täpselt, ta isegi mäletanud seda, ja see käsitles muidugi ühte rohelist erakonda. Ta oli mingi allkirja kuskile andnud, kusjuures ta ei olnud kunagi selle erakonna töös osalenud reaalselt, faktiliselt, ta oli kogu oma teadliku elu eemale hoidnud erakondlikkusest ning ta deklareeris täie teadmise ja siiruse juures, et ta ei ole erakondlane, vaid ta lähtub oma südametunnistusest. No ja siis selgus, et aga võta näpust, ta on ju kirjas, ta on seal kirjas, 666 on otsaette kirjutatud. No vot. Ja piinlik lugu. 

13:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paistab, et küsimused on otsa saanud. Saame minna kaasettekande juurde. Kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi.

13:09 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma istungil 26. oktoobril k.a. Osalesid põhiseaduskomisjoni liikmed. Pean oluliseks märkida, et Urmas Reinsalu asemel osales asendusliikmena härra Priit Sibul ja istungile olid kutsutud ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunikud Mariko Jõeorg-Jurtšenko ja Monika Mikiver. Hea kolleeg Paul Puustusmaa tegi põhiseaduskomisjoni istungil sama põhjaliku ja sama värvika ettekande kui praegu siin saalis, mistõttu ma arvan, et see läheks kordamiseks, kui ma tsiteerin seda, mida härra Paul Puustusmaa komisjoni istungil ütles. Seal oli küll üks väga suur erinevus. Erinevus oli auditooriumi suuruses. Kui seal oli kuulajaid kümmekond, põhiseaduskomisjoni liikmed pluss sekretariaadi töötajad, siis siin, nagu Paul oma ettekande alguses vihjas või vähemalt lootis, et neid on sadu, kui mitte tuhandeid, kuna antud juhul on tegemist veebiülekandega. Aga ma usun, et auväärt ettekandja ei pahanda sellega, kui ma tõepoolest tema öeldut komisjoni istungil ei tsiteeri, kuna see oli kaetud suures osas sellega, mida härra Puustusmaa siin saalis ütles.

Nüüd, nagu viitasin, oli komisjoni istungil Mariko Jõeorg-Jurtšenko, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Ja Vabariigi Valitsus otsustas erakonnaseaduse §81 muutmise seaduse eelnõu mitte toetada. Põhjendusena toodi välja, et erakonnaliikmete nimekirjad on avalikud juba rohkem kui 20 aastat. Ja tõepoolest, kui vaadata natukene ajalukku tagasi, siis erakondade liikmete nimekirjade avalikustamiseks loodi alus 17. juunil 1998, kui võeti vastu äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse ning nendega seotud seaduste muutmise seadus. Sellest tulenevalt saab öelda, et tegemist on ühiskonnas juurdunud praktikaga ja sellega on kõigil võimalik arvestada ning see on kõigi jaoks ette nähtav. Ja oluline on ka viide tegelikult sellele, kui seda aastal 1998 vastavat eelnõu, mis selle avalikustamise lõi, siis millega põhjendati ja tsiteerin: see põhimõte on stabiilse demokraatliku kodanikuühiskonna kindlustamise seisukohast väga oluline, muutes poliitilise elu rohkem läbipaistvaks. Ja asjaolu, milline isik millisesse erakonda kuulub, on avalikku huvi pakkuv küsimus, kuna erakonnad on oma olemuselt ühingud, mille eesmärgiks on avaliku võimu teostamises osalemine.

Seejärel toimus arutelu, mille kohta Monika Mikiver lisas, et andmed poliitiliste vaadete kohta on eri liiki isikuandmed, aga isikuandmete kaitse üldmääruses on artikli 9 lõikes 2 punktide A ja J loetletud terve rida aluseid, millal eri liiki isikuandmeid töödelda võib. Tema selge järeldus oli see, et see avalikustamine ei ole vastuolus isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 9.

Siis tõepoolest Oudekki Loone ka komisjoni istungil käis välja tegelikult ühe väga põneva idee, mis on kindlasti väärt arutamist, et kas ei võiks luua sellise süsteemi, et kui keegi teeb päringu registrisse ühe või teise isiku kuulumise erakonda, et seda saaks teha näiteks, kasutades ID-kaarti või mobiil-ID-d ja seejärel jääks maha jälg. Nii et ma arvan, et see on igati asjakohane ja põnev mõte ja põnev idee, mis ilmselgelt ma arvan, et ühest küljest vähendab seda huvi nende andmed ja päringute järele ja nüüd ka peale komisjoni istungit tegelikult me palusime Justiitsministeeriumil uurida ja täpsustada neid asjaolusid ja selle kohta on proua Marika Jõeorg-Jurtšenko ka oma seisukoha edastanud, et täna kehtiva korra kohaselt on erakonna liikmete nimekirja avalik ilma täiendavate piiranguteta, mis tähendab seda, et seda võib igaüks teha ilma autentimata. Ent tegelikkuses ka avaandmete taaskasutamiseks on võimalus piirata ehk tegelikult formaalset takistust selleks, et nende päringute tegemine oleks isikustatud kas kasutades ID-kaarti või mobiil-ID-d ja sellest jääks maha jälg, tegelikult siin mingit õiguslikku vastuolu ei ole. See sõltub pigem nendest kaalutlustest ja põhjendustest, kas seda on mõistlik ja vajalik teha. Aga veel kord: formaalselt on see võimalik ja ta peab oluliseks lihtsalt hinnata seda asjaolu, kas päringu tegija isikuandmete – see on nüüd päringu tegija, kes teeb päringu – kas tema isikuandmete töötlemine avaandmete puhul on põhjendatud ja vajalik ning mis on sellise töötlemise eesmärk. Aga veel kord: formaalset vastuolu ei ole ja ka tegelikult rahaliselt, see on küll päris esmane hinnang, mis ta on öelnud, et seda ei saa võtta kindlasti veel lõpliku toena, et selle maksumus on võib-olla suurusjärgus ainult 10 000 eurot. See on küll väga väike raha selleks, et tõepoolest tuvastada ja luua oluliselt kindlam süsteem tõepoolest, kui on vajalik ka kontrollida, kes neid päringuid on teinud.

Veel oli korduvalt vihjed ka tegelikult sellele, et Eestis on üks selline institutsioon nagu avaliku võrdõiguslikkuse volinik. Ka tema võiks tegelikult nendega tegeleda ja selle kohta pean oluliseks märkida, et auväärt ettekandja härra Paul Puustusmaa ütles, et EKRE-l on võrdse kohtlemise volinikku üsna skeptiline suhtumine ja poleks üldse kindel, kas sealt oleks võimalik vajalikku abi saada ja selle kohta võib-olla pärast ka üks väike märkus.

Ja siis võib-olla jõuamegi nende menetluslike otsuste juurde. Et tõepoolest komisjoni istungil arutelu käigus oli toetavat seisukohti ja argumente ka mitte eelnõu esitanud erakonna liikmete poolt, aga tõepoolest, Paul Puustusmaal oli õigus, et kui läheks menetluslike otsuste hääletamise juurde, siis esiteks teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. novembril, see otsus läks konsensuslikult, aga teine ettepanek oli teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 4: Toomas Kivimägi, Oudekki Loone, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu oli 2: Kalle Grünthal, Paul Puustusmaa. Ja kolmandaks määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Selles küsimuses oli konsensus. Tänan tähelepanu eest!

13:16 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused ka. Peeter Ernits, palun!

13:17 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Jah, tõepoolest, senimaani on poliitilise kuuluvuse tõttu diskrimineeritud mõne erakonna liikmeid. Keskerakond on üks neist olnud ja praegusel hetkel on muidugi Konservatiivne Rahvaerakond selline. Aga sina ja Mart Võrklaev hääletasite selle prügikasti saatmise poolt. Aga kas te olete omavahel arutanud seda, et mõne aasta pärast võib olla samasugune olukord, et kui sa oled reformierakondlane, siis hakkad kuulma, et sind diskrimineeritakse. Tahad naist võtta, öeldakse, et ah kuradi reformikas. Tahad tööle minna kusagile ilusasse kohta, öeldakse ei. Olete arutanud seda, et olukord võib muutuda?

13:17 Toomas Kivimägi

Aitäh! Lugupeetud küsija! Ei ole arutanud, on väga lühike ja selge vastus sellele. Aga võib-olla siiski nii palju täienduseks, et avalikustamine ei ole veel diskrimineerimine. See on väga oluline teadmine. Avalikustamine ei ole veel diskrimineerimine. Ja tõepoolest, me tegime ka päringu soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, kes võiks ja kellel on pädevus selliseid vaidlusi lahendada ja uurida, kui palju on viimase kolme aasta jooksul tulenevalt erakondlikust kuuluvusest olnud vaidlusi ja, head kolleegid, neid vaidlusi oli pelgalt kaks. Kolme aasta jooksul kaks vaidlust, mis on jõudnud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku lauale. Minu arvates see on siiski oluline märk sellest, et tegelikkuses ei ole täna ühiskonnas see kõige peamine ja kõige teravam probleem, mida peaks ilmtingimata lahendama sellega, et me salastame need nimed, kes kuuluvad ühte või teise erakonda.

13:18 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun.

13:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Erakondade tegevust reguleerivad kaks seadust: üks on erakonnaseadus ja teine on mittetulundusühingute seadus. Siin tekib ebavõrdse kohtlemise printsiip. Nimelt on asi selles, et mittetulundusühingutes liikmete nimekirju ei avalikustata mitte kusagil. Küll on aga selleks erakonna liikmed, kes on avalikus hukkamõistupingis ja ka diskrimineerimise erilise löögi alla. Ma tahaksin teada, mikspärast me kohtleme erinevalt mittetulundusühinguid – sest erakonnad on ka mittetulundusühingud – ja nõuame nende nimekirjade avalikustamist ja oleme ka avalikustanud, aga teiste MTÜ-de puhul on asjad saladuses.

13:19 Toomas Kivimägi

Aitäh, auväärt küsija! Teie osundus on igati õige. Tõepoolest, ka erakonnad kuuluvad mittetulundusühingute alla. Aga siin on oluline vaadata koosmõjus ikkagi veel kolmandat seadust, mis on erakonnaseadus. Ja erakonnaseaduse järgi, kui tsiteerida, on erakond Eesti kodanike vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks on riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Vaat see on nüüd see väga oluline eristav asjaolu teistest mittetulundusühingutest. Ja kui me räägime avaliku võimu teostamisest, mis on üks olulisemaid põhjendusi, miks need andmed peaksid olema avalikud, siis kui me räägime avaliku võimu teostamisest, siis tegelikult see läbipaistvus on ju täiesti lahutamatu selle juures.

Ja teine, mida ma tõin ka komisjoni istungil välja, on see, et EKRE on olnud üks eestvedajaid selleks, et võidelda korruptsiooniga, aga minu arvates me tegelikult loome sellega väga soodsa pinnase korruptsioonile, kui me kaotaksime ära erakondade nimekirjade avalikkuse. Siis on ju kordades lihtsam teha neid erinevaid tegusid, kui ei ole avalikult lihtsalt jälgitav, milline on üks avaliku võimu otsus ja kes selle taga tegelikkuses on. Nii et ma möönan, nagu härra Puustusmaa ka vihjas, et tõepoolest, ma kindlasti ei väida, et selliseid diskrimineerimisjuhte ei ole olnud, kindlasti neid on olnud, aga nüüd, kui me paneme kaalukausile need probleemid ja neid juhtumid, kes on selle läbi kannatada saanud, ja teine, võib-olla, mis me tänu sellele avalikustamisele oleme ära hoidnud, need võimalikud korruptsioonijuhtumid, siis ma arvan, et kaalukausid on väga erinevad. Need on väga erinevad.

Ja sellepärast võib-olla on paslik kaaluda ja otsida neid leevendusmehhanisme. Üks seesama oligi ikkagi kaaluda seda, et need päringud võiksid olla isikustatud, kasutades ID-kaarti või mobiil-ID-d ja sellest jääks jälg maha, mis hiljem ikkagi teatud vaidlustes, olgu see siis kohtus või töövaidluskomisjonis, oleksid kasutatavad ja võib-olla paremini tuvastatavad. Ei saa ju pelgalt ette heita, et soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise volinik, võib-olla tal ei ole neid tööriistu täna piisavalt. Ja ma arvan, et see, kui need päringud oleksid isikustatud, kes neid päringuid teevad, muudaks päris palju.

13:22 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

13:22 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Olgu, Toomas, klaarime selle võrdõiguslikkuse voliniku asja ära. Vaat et eks igaüks näebki asju vastavalt oma rikutuse tasemele ja kuna sina, Toomas, ei ole kunagi huvi tundnud selle vastu, kes on sinu alluvuses ja millise poliitilise sisuga, siis sa ei näe selles ohtu. Aga tegelikult me teame, et see on väga levinud asjaolu meil ühiskonnas kahjuks ja inimesed ei suuda seda ka hästi tuvastada, sest see on ka hästi varjatud asi. Ja kui me võtame nüüd võrdõigusvoliniku, siis temal on omaette lähenemine, sellessamas vastuses, mis ta tegi, tema näeb, et probleem ei ole mitte selles, et kedagi diskrimineeritakse selle eest, et ta on poliitikas, tema näeb eelkõige probleemi selles, kui keegi väljub poliitikast. Ja tema sõnad on sellised, et kahjuks on ridamisi juhtumeid, kus aktiivsest poliitikast tavaellu naasmine toob kaasa õigustamatut halvemini kohtlemist, osade töökohtade justkui välistamist, seeläbi inimesi diskrimineerides. Nii et temal on see suund teine ja see on ka üks põhjusi, mispärast EKRE suhtumine tema tegevusse selles küsimuses on skeptiline.

13:23 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Tõepoolest, nagu ma ütlesin, ma ei söanda eitada, et sarnaseid diskrimineerimisi tulenevalt erakondlikust kuuluvusest ei ole olnud. Ma ei eita seda. Aga veel kord ma ütlen, et on väga paslik kaaluda, mis on selle kaalukausi teisel poolel. Kui palju korruptsioonijuhtumeid võib-olla me oleme tänu sellele ära hoidnud, et erakonnaliikmete nimekiri on avalik. Ma arvan, et neid on kümneid kordi rohkem kui neid juhtumeid, kus tõepoolest, me oleme sunnitud tõdema, et on diskrimineeritud poliitiliste vaadete või erakondliku kuuluvuse tõttu. Samas on ka teine see, et erinevalt MTÜ‑dest ikkagi erakondade puhul, nagu ma olen korduvalt öelnud, on ikkagi eesmärk, lõppeesmärk, avaliku võimu teostamine. Ja sellisel juhul, ma arvan, ei ole põhjust ka häbeneda neid erakondlikke vaateid ja ei ole põhjust häbeneda ka erakondlikku kuuluvust. Ma arvan, et see on normaalne selline demokraatliku ühiskonna tunnus. Erakonnast ei tohiks saada ju tegelikult ka salaorganisatsiooni. Kuskil on ka selline sõnakild kirjutatud siin materjalides kellegi arvamusena. Nii et ma olen seda meelt just sellest tulenevalt, kuna ikkagi põhieesmärk erakondadel on avaliku võimu teostamine kas riigi tasandil või kohaliku omavalitsuse tasandil ja seal see läbipaistvus ja avalikustamine on siiski lahutamatud osad sellest.

13:24 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Siis rohkem küsimusi ei ole, saame avada läbirääkimised. Kõnesoovi on avaldanud Mart Helme, EKRE. Palun!

13:25 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! No me kuulsime praegu siin muinasjutte, eelkõige komisjoni ettekandja suust, sellest, kuidas avaliku võimu teostamiseks on vaja kõik inimesed alasti, riidest lahti võtta ja avalikkusele presenteerida loomulikus ilus või loomulikus nimetuses. No see ei ole nii.

Me oleme näinud selle avalikkuse väga paljusid negatiivseid külgi. Me oleme näinud viimastel valimistel, aga ka eelmistel valimistel, kuidas tänu sellele, et erakondade nimekirjad on avalikud, süvariik koos oma ajakirjanikest käsilastega paljastab kõikide erakondade kriminaale, bandiite, lurjuseid, naisepeksjad, mehemõrtsukaid jne. Enamikul juhtudel – absoluutselt enamikul juhtudel – on nende inimeste patuteod kas üsna kerged, liiklusrikkumised või mõned muud niisugused peaaegu kõikide inimeste puhul aeg-ajalt ette tulevad väikesed komistused. Või need on juba ammu kantud karistused ja kantud karistus peaks nad vabastama ka selle eest, et ühiskond neid jätkuvalt paljastab, mõnitab, risti lööb, süüdistab. Aga meil toimub see. Ja toimub sellepärast, et nimekirjad on avalikud, sealt on võimalik leida kõik Kuused, Tammed, Kased ja muud puud, loomad, Ilvesed, Nugised, Oravad üles ja öelda, et näed, missugused lurjused meil avaliku võimu juurde trügivad. Missugused kaabakad! Nad on kunagi 20 aastat tagasi hakkama saanud võib-olla noore pea uljuses purjus peaga sõitmisega või mingisuguse muu asjaga, mis on ammu, veerandsaja aasta, 30 aasta, aga võib-olla isegi mõnikord rohkema aasta hulga taha jäänud, aga näe, ikka näitame näpuga. Ja ka Reformierakond, Keskerakond, sotsid, Isamaa, kõik on selle kadalipu läbi käinud oma liikmete häbistamise ja paljastamise näol. See on kindlasti asja üks külg.

Asja teine külg on see, et on absoluutselt demagoogiline väide, nagu püüaks erakonnad oma liikmeskonna mitteavalikustamise puhul varjata oma ambitsioone avaliku võimu teostamise juurde pürgimisel. Kõik erakonnad valimistel panevad täiesti avalikult välja nimekirjad. Nimekirjad nendest inimestest, kes kandideerivad. Ja need inimesed tõepoolest on andnud ennast avalikkuse paljastamise kätte. Aga mitte need, kes on lihtliikmed, kes ei pürgi võimu juurde ja kellel on lihtsalt maailmavaateline toetus oma erakonnale ja hääl oma erakonna kandidaatidele. Ja neid inimesi kiskuda poliitilisse poriloopimisse ei ole mõistlik. See on ühiskonda lõhestav. Mis on juhtunud Eestis? Ja on juhtunud, nagu ma oma küsimuses ka osundasin, tänu liberaalidele. Eesti edu aluseks on läbi aegade olnud see, et Eesti on olnud homogeenne ühiskond.

Tänasel päeval on Eesti hõimustunud ühiskond, klannistunud ühiskond, ja seda poliitiliste vaadete alusel. Sina, kaabakas, ei jaga liberaalse baaskonsensuse väärtusi – meie sinuga ei mängi, me ei lase sind oma liivakasti. Me lööme teid risti, me häbistame teid, me ostame üles ajakirjanikke, me sokutame neile kompromiteerivaid materjale. Teie ei kõlba Eestisse. Olge te vaktsineerimata või olge Trumpi pooldajad või olgu te kohtunud Marine Le Peniga. Need väärtused Eesti ühiskonda ei sobi.

Palun lisaaega.

13:29 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

13:29 Mart Helme

Mis see siis on? Sa oled Kremli käsilane! Keskerakond oli siin 20 aastat Kremli käsilane, aga praegu sobib teile. Näed, väärtused kuidagi ilusti-kenasti hakkasid kattuma. EKRE ei sobi, EKRE on nüüd Kremli käsilane. Aga ma ütlen teile midagi, mis teile üldse ei meeldi. Isegi kui – see on isegi kui – mina, Mart Helme, oleksin Putini kummardaja, suudleksin tema pilti enne magamaminekut igal õhtul, oleks mul see õigus. Te ju jahute kogu aeg siin, et demokraatlikus ühiskonnas ... Demokraatlikus ühiskonnas või ma suudelda nii Trumpi pilti, Marine Le Peni pilti kui ka Putini pilti. Ja see pole kellegi asi. Ma võin seda teha. See pole teie asi. Ja te ei saa öelda: "Sinu väärtused ei sobi mulle." Mina ütlen teile, et teie väärtused ei sobi mulle.

Mis me siis teeme? Käimegi kogu aeg rusikas taskus ja ütleme, et sina kuulud EKRE-sse ja sina meile ei sobi, sina kuulud Reformierakonda ja sina meile ei sobi. See ongi see, mis on toimunud viimase umbes kümmekonna aasta jooksul: ühiskonna lõhestamine, mingite niinimetatud väärtuste alusel. Ja kuna see ühiskonna lõhestamine ei tule mitte rahvusliku poole pealt, vaid tuleb liberaalse poole pealt, siis ongi vaja rahvuslikku poolt säästa liberaalide laimamise, süüdistamise ja diskrimineerimise eest.

Mulle jäi muidugi täiesti arusaamatuks, mis puutub siia võrdõigusvolinik. Võrdõigusvolinik on liberaalse baaskonsensuse jõudude loodud kunstlik institutsioon, mis tegelikult ei tegele võrdõiguslikkuse tagamisega, vaid liberaalsest baaskonsensusest lähtuvate ideoloogiliste stampide juurutamisega Eesti ühiskonnas, mis Eesti ühiskonnas ei ole leidnud eriti sügavat mõistmist, sest me oleme küllaltki suurel määral traditsiooniline ja patriarhaalne mitte selles meeste ülemvõimu tähenduses, vaid traditsioonide austamise, järgimise ja traditsioonide kui ühiskonna stabiilsuse ja tugisamba väärtustamise mõttes. See on see. Ja seda lõhub see Euroopast meile imporditud institutsioon. See lõhub seda, mitte ei muuda ühiskonda sidusamaks, vaid jällegi polariseerivaks, vaenutsevaks, õigeid ja valesid lahutavaks.

Nii et meil ei ole ju mingeid illusioone. Me äsja just nägime, kuidas töö- ja kodukorda rikkudes sõideti Riigikogu ühe osa tahtest üle. Noh, mis seal ikka. Kes külvab tuult, see lõikab tormi. Ma ütlen teile, et kes külvab tuult, see lõikab tormi. Aga nüüd meil ei ole ka illusioone, et te hääletate selle maha. Hääletage. Aga me oleme juhtinud teie tähelepanu sellele, et teie, mitte meie ... Meie peame pealetungi lahinguid, teie peate taandumislahinguid.

13:33 Mart Helme

Ja me osundame teile praegu: kes külvab tuult, see lõikab tormi. Aitäh!

13:33 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, repliik, ma saan aru.

13:33 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Ainult ühe väikese repliigi kolleegile vastu siiski söandan öelda. Avalikustamine, eriti siin saalis, aga ka väljaspool seda saali, ei tähenda lahti riietumist.

13:33 Aseesimees Martin Helme

Selge. Sellega ma ei näe, et oleks rohkem kõnesoove. Sellega saan läbirääkimised sulgeda. Nüüd on niimoodi, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 416 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja me peame seda hääletama. Ma teen saalikutsungi.

Head kolleegid, ma panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 416 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:36 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 48 saadikut ja vastu on 16. Ettepanek on leidnud heakskiitmist. Eelnõu langeb menetlusest välja.


3. 13:36 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (439 SE) esimene lugemine

13:36 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 439 SE. Tegemist on esimese lugemisega ja ettekandjaks on maaeluminister Urmas Kruuse. Palun!

13:37 Maaeluminister Urmas Kruuse

Austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Teie ees on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

13:37 Aseesimees Martin Helme

Palun teeme saali vaiksemaks! Jah, jätkake.

13:37 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Seekordsetel muudatustel on kaks peamist eesmärki. Esiteks, luua õiguslik alus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 teadmussiirde ja teavituse meetme uue toetusskeemi rakendamiseks, ja teiseks, lükata kahe aasta võrra edasi mõningaid sellesama maaelu arengukava meetmete rakendamisega seotud tähtaegasid. Kõigepealt räägiksin nõustajate järelkasvu arendamise toetusskeemiga seotud muudatustest. Tegemist on arengukavasse hiljuti lisandunud uue toetusskeemiga. Selle eesmärgiks on toetada isikute koolitamist, kes veel hetkel põllumajandusnõustajatena ei tegutse. See on selleks, et tuua sektorisse juurde uusi pädevaid nõustajaid. Muudatuse kohaselt valib toetuse saaja riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras PRIA ning maaeluministrile antakse õigus kehtestada oma määrusega nõustajate järelkasvu koolitusprogrammi puhul toetuse taotlejatele, toetuse saajale ja toetatavatele tegevustele täpsemad nõuded ning toetuse valiku kriteeriumid. Samuti antakse muudatusega maaeluministrile õigus kehtestada oma käskkirjaga kõnealustele koolitusprogrammidele esitatavad nõuded. Nende lisatavate sätete näol ei ole tegemist millegi olemuslikult uuega. See tähendab, et nõustamis‑ ja koolitusteenuste ning muude teadmussiirde teenuste osutajate valimist käsitleva § 71 kohaselt on näiteks ka praegu tegutsevate nõustajate koolitamise toetusskeemi ning teadmussiirde pikaajaliste programmide puhul toetuse saaja valijaks PRIA. Samuti on kehtiva § 71 järgi maaeluministril õigus kehtestada oma määruse ja/või käskkirjaga nõuded tegutsevate nõustajate koolitusskeemi ning mitmesuguste teadmussiirdeprogrammide kohta ja seda loomulikult kõike maaelu arengukavast lähtuvalt.

Järgmine oluline osa selles eelnõus on seotud maaelu arengukava 2014–2020 meetmete rakendamisega seotud tähtaegadega. Ja selles osas selgitan, et need muudatused on olulised selle tõttu ja vajalikud, et käesolev periood hakkab lõpule jõudma, aga endiselt me räägime veel arengukavast aastani 2020. Ja selle põhjus on seotud sellega, et Euroopa Liidu uue mitmeaastase eelarve ja ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformi läbirääkimised kestsid planeeritust selgelt kauem ja kokkulepe eelarve osas saavutati alles eelmisel aastal, aga põllumajanduspoliitika osas saavutati kokkulepe alles sellel suvel. See kõik tähendas seda, et kõik uue ühise põllumajanduspoliitika rakendamisega seotud tegevused lükkusid edasi ja kehtestati nn üleminekuperiood, mis kestab kaks aastat, 2021–2022. See tähendab seda, et ka nende rakendamisega seotud tähtajad lükkuvad kahe aasta võrra edasi. Ja selleks, et neid reegleid ehk N+3 saaks kehtestada, siis on oluline see, et need seadusemuudatused saaks kindlasti tehtud. Üks selliseid sätteid on õigus jagada potentsiaalselt kasutamata jäävaid LEADER‑i projektitoetusi ehk nende eelarvevahendeid. See tegelikult tähendab seda, et kui selgub, et perioodi lõpu poole jäävad osad vahendid kasutamata, siis on oluline see, et ministril tekib võimalus need ümber jagada ja siin mitte süsteemist välja ehk teiste meetmete vahel, vaid sellesama LEADER-projekti sees, selleks et need rahad saaksid kindlasti kasutada. Tõsi, tuleb tunnistada, et tänase päevani ei ole pidanud minister sellist võimalust kasutama ja nn rakendusgrupid on suutnud sellega ise väga kenasti hakkama saada. Aga selle muudatusega pikendatakse tähtaega samuti kahe aasta võrra ehk aastani 2025, 1. juuli.

Ning kolmas plokk selliseid sätteid on seotud maaelu arengukava rahastamisvahendisse ehk finantsinstrumenti tagasilaekuvate vahendite kasutamist käsitlevate tähtaegadega, mida samuti pikendatakse kahe aasta võrra. Ja lisaks sellele tehakse eelnõuga veel mõned tehnilised muudatused. Ühel juhul asendatakse seaduses sisalduv viide kehtetule Euroopa Liidu piiritusjookide määrusele viitega asjakohasele kehtivale Euroopa Liidu määrusele. Teisel juhul asendatakse seni seaduses sisalduv kuupäevaline tähtaeg põllumajanduse majandusliku arvestuse näitajate iga-aastaseks koondamiseks. Sellega tegelevad Maaeluministeerium ja Statistikaamet ja selle valdkonda reguleerib Euroopa Liidu määruses viidatud sõnastus. Aitäh teile!

13:42 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused ka. Peeter Ernits, palun!

13:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Kõigepealt, see eelnõu on kahjuks kirjutatud sellises linnukeeles, kus on kõik need lugematud määrused ja numbrid. Puhas linnukeel, väga raske aru saada normaalsel inimesel. Aga küsimus on selline. On vaja osades valdkondades nõustajaid juurde ja nagu ma aru saan ... Minu küsimus on, et mis valdkonnad need on, kui palju neid on. Aga kolmas küsimus: MES-i juhid ju vahepeal rahade mitteotstarbeka kasutamise pärast viidi plate peale. Millal siis tulevad uued juhid MES-ile, kes hakkaksid seda raha kasutama edaspidi?

13:43 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Mul on keeruline kommenteerida mõistet "viidi plate peale", sellepärast et praegusel juhul on üleval ainult kahtlustus ja uurimine kestab. See, mis see puudutab uusi juhte, siis konkurss on välja kuulutatud, selleks on nõukogu andnud ka volitused ja sellega praegu tehakse Ja nõukogu otsus, kui ma nüüd õigesti seda refereerin peast, tähendas seda, et me tahame kindlasti järgmise aasta alguseks saada uue juhi. Praegu on määratud juhatuse liikmeks nõuandeteenistuse juht, kes koos meeskonnaga ja koos nõukoguga korraldab seda tegevust. Ja minu teadmiste kohaselt ükski tegevus, mis puudutab ettevõtete või kliendi vaadet, ei ole seiskunud. Aga kindel on ka see, et uut juhti ta vajab. Ja see tähendas ka seda, et selle tõttu nõukogu kutsus tagasi teie nimetatud juhatuse liikmed.

13:45 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

13:45 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Siin eelnõu seletuskirjas on muidugi öeldud, et LEADER-projektitoetuse eelarvevahendite kasutamisel seni probleeme ei ole tekkinud, aga igaks juhuks neid tähtaegu pikendame. Minu küsimus tuleneb siit, et kui suurt summat siiski ... Noh, ilmselt peaks mingisugune indikatsioon olema, muidu ei oleks ju mõtet seadust muutma hakata. Kui suur summa see võiks olla, mida LEADER-meetmes on kavandatud ümber jagada? Võib-olla saaks selle kohta natuke täpsemalt.

13:45 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud küsija! Tegelikult sõltumata sellest, kas me peaksime jagama ümber 1000 eurot või 1 miljoni, on see pikendus vajalik just selle tõttu, et kuna kehtestati üleminekuperiood ja üleminekuperioodil ehk aastal 2021–2022 võeti kasutusele uue perioodi rahad, aga meetmetena ehk metoodikana ja määrustena käsitletakse vana perioodi võimalusi. Selle tõttu on just vaja pikendada ka konkreetselt sellel LEADER-il seda võimalust, et minister saaks selle tegevuse teha. See, mida te seletuskirjast ette lugesite, viitaski olemasolevale perioodile, kus meil ei olnud vaja seda kehtestada. Praegu kehtib üleminekuaeg. Ja selleks, et viia need kooskõlla väga selgelt ka nende kohustuste ja võimalustega, siis on see kindlasti hädavajalik. Aga see võib tähendada seda, et kui LEADER-projekti organisatsioonid suudavad selle raha efektiivselt ära kasutada, siis me ei pea seda kasutama. Aga sel juhul, kui nad seda ei saa, siis puudub ka ministril võimalus neid rahasid käiku anda, ehk me ei pea nendest rahadest loobuma ja see on tegelikult kõige põhimõttelisem sisu, miks on seda vaja pikendada. See puudutas mitut määrust, kus me oleme tegelikult neid printsiipe muutnud just lähtuvalt sellest, et läbirääkimised kestsid nii kaua ja anti võimalus üleminekuperioodil, seda oli meil sellel üleminekuaastal kuskil üle 300 miljoni ju tegelikult võimalik koos riigipoolse finantseerimisega neid rahasid kasutada. Aga mis puudutab LEADER-it, siis selle koguprojekti maht on kuskil 80 miljoni juures, uuel perioodil on ta natuke natukene rohkem. Nii et see on see põhieesmärk, miks me seda teeme.

13:47 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

13:47 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud minister! Ega ma ei saa jätta küsimata. Jutt oli nõustajate järelkasvust ja PRIA-st ja ministrist. Ma tean, et järel kas tekib siis, kui maastikul on stabiilsus, mida siiamaani olnud ei ole. Aga minu küsimus on selline: kust tulevad koolituskavasse ja kutseomistamisse kriteeriumid? Kas see on ka nagu teada? Kas kutse omistamine säilib ja kas kutse omistamist ka rahastatakse?

13:48 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! See, mis nõndanimetatud muudatust puudutab, auväärt küsija, siis see õigus, mis maaeluministrile antakse, selle õiguse kaudu oma käskkirjaga on ministril õigus koolitusprogrammidele kehtestada nõuded. Ja need nõuded on näiteks nendele isikutele, kes seal saavad osaleda, millised on nõuded lektoritele, juhendajatele, mentoritele – see tehakse läbi nõndanimetatud ministri käskkirja.

13:48 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

13:48 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Kõigepealt sa unustasid minu põhiküsimustele vastata, et milliseid nõustajaid on puudu, mis valdkondades ja kui palju neid juurde tuleb. Aga eelmine kord oli, 2015 vist 8,2 miljonit sai MES. Ja nüüd ma loen siin, et see summa, mida Eesti riik hakkab maksma, on 5 622 743 eurot ja 20 senti. Kas sa tõsiselt kirjutad seda või? Juba käib n‑ö raha jagamine 20 sendi täpsusega.

13:49 Maaeluminister Urmas Kruuse

Mina ei kirjuta seda tõsiselt, aga need inimesed, kes vastutavad Eesti Vabariigis teatud finantside, k.a kaasnevate eurorahade kasutamise eest, nendel on see ülevaade üleval ja ma eeldan, austatud küsija, et need numbrid on antud väga täpselt. Kui mingid programmid kokku lepitakse, siis on see kindlasti teada. Ja nõuandeteenus oma olemuselt ühtses Euroopa põllumajanduspoliitikas on väga olulisel kohal. Sellel uuel perioodil suurenevad ka teadusrahastused ja käivitub uuel kombel ka ..... süsteem, nii et igal juhul me loodame seda, et erinevad võimalused saada paremat teadmist ja koolitust aitavad ka meie põllumajandussektoril uute väljakutsega hakkama saada. Kui te küsisite seda, kes võiksid olla need uued valdkonnad, siis siin on viidatud ka selles eelnõu seletuskirjas, et tegelikult me tahame seda nn baasi laiendada, kes täna ei oma seda, tahame neid koolitada selleks, et nad oleksid võimelised sellesse süsteemi sisenema. Kui ma kohtun näiteks erinevate põlvkondade ettevõtjatega põllumajandussektoris, siis tegelikult tuleb välja, et näiteks päris palju tuntakse puudust ka sõna otseses mõttes äriplaani koolitusest, äriplaani nõuandest. Meil on erinevaid koolitajaid, kes võivad olla ja ongi väga kõrgel tasemel näiteks agrotehnilistes teemades, aga see on üks tervikkompleks, kaasa arvatud uued teemad, mis tulevad, kaasa arvatud siis "Talust taldrikule" projekt, emissioonidega tegelemine. Need on need asjad, miks on vaja tegelikult selles valdkonnas uusi ja laiemaid teadmisi, mida objektiivselt selles perioodis ei olnud väga vaja. Me ju kõik teame seda, millised olid siis väljakutsed, ja see kõik eeldab seda, et meie koolitusbaas ja koolitajate teadmised lähevad laiemaks ja seetõttu on vaja kaasata uusi inimesi.

13:51 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

13:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, seletuskirjas on ka kirjas, et 6 miljonit eurot on koolitusprogrammide jaoks kavandatud ja natukene ma ka oma küsimusele vastuse sain teie eelmisest vastusest, mida kolleeg Ernits küsis, aga ma siiski tunneks huvi, et mis on see põhiline fookus. Siin öeldi küll, et äriplaani kirjutamine on see. Kas see on see kõige suurem kitsaskoht, mis meil koolitajate juures on? Või on ... Kas meil on üldse kaardistatud need kitsaskohad? Siit sellest tahaks ikka natuke rohkem ülevaadet saada.

13:52 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh! Kui me tugineme Maaülikooli uuringule, mis käsitleb Eesti põllumajandusettevõtete hakkamasaamist aastast 2015 siis üks asi, mis seal nagu muret tekitav on, on seotud sellega, et kui me vaatame ettevõtete omatulu teenimise võimekust, siis keskmiselt on niimoodi, et toetused ületavad selle tulu, mida ettevõte ise on võimeline teenima, mis näiteks võiks viidata sellele, et kas ettevõtte strateegia fookused on paigas, kas see ärisuund on lõpuni läbi mõeldud, kas peaks midagi muutma. Need on kõik väga olulised oskused ja teadmised. Nüüd, kui te küsite seda, mida uut seal võiks veel olla. Aga seesama teema, et kui on kokku lepitud, et tegeldakse CO2 emissiooniga ja kui see viia ettevõtete tasemele, nii nagu osad ettevõtjad on juba öelnud, et nad kavatsevad X aastaks näiteks seda vähendada, sõltumata sellest, mis ka, ütleme siis Euroopa või globaalselt laiemas mõttes toimub siis need kõik vajavad uusi oskusi ja teadmisi ja ka oskust koos töötada ka teadlastega.

13:53 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme kaasettekande juurde. Maaelukomisjonist Ivari Padar. Palun! Kuus minutit on jäänud.

13:53 Ivari Padar

Jaa, tänan! Lugupeetud kolleegid! Maaelukomisjonis arutati seda eelnõu 19. oktoobril ja Maaeluministeeriumi poolt tutvustas härra Olavi Petron antud eelnõu. Ta selgitas, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi rakendamine lükkus kaks aastat edasi ning see tingis antud eelnõu väljatöötamise. Nii nagu siin juttu oli ka, siin on lisaks sellele, mis on see üks sisuline punkt, mis puudutab nõuandeteenistust, on ülejäänud punktid tegelikult kõik, mis puudutavad tähtaega ja edasilükkamist, mis on toimunud ka eelnevate Euroopa Liidu perioodide alguses suhteliselt süsteemselt.

Ove Põder andis ülevaate sisulistest muudatustest. Merry Aart märkis, et eelnevates ülevaadetes viidati riigihangete seadusele, ja küsis, kuidas tagatakse ning milline on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kompetents viia läbi riigihanget, mis annaks täiendavat lisandväärtust. Ove Põder selgitas, et seda on võimalik reguleerida ministrile antud volitusnormide kaudu.

Helir-Valdor Seeder küsis, kas §-s 66 tehtav muudatus ministrile antava pädevuses osas on ühekordne ja puudutab üksnes 2023. aastat või alaline volitus ning kas see ei peaks olema valitsuse pädevus. Ove Põder vastas, et konkreetne muudatus on ühekordne ja käsitleb praeguse perioodi lõpul kasutamata vahendite ümberjaotamist. Loodetakse, et ministril pole vaja antud õigust kasutada. 2020. aasta lõpul seda vajadust polnud, kuna LEADER-grupid kasutasid vahendeid ära, nii nagu ka härra minister oma vastuses väitis.

Helir-Valdor Seeder küsis, kas 2020. aasta lõpus anti õigusvahendite ümber jaotada samuti ministrile või peaks see olema valitsuse pädevus, kuna maaelu arengukava vahendite üle otsustab valitsus. Ove Põder vastas, et konkreetne säte oli samuti suunatud ministrile. Antud paragrahvis tehtav muudatus seisnes tähtaegade muutmises. Ja Olavi Petron lisas, et juurde saadud vahendid jagati gruppide vahel eelneva metoodika järgi. Helir Helir-Valdor Seeder arvas, et taoline ministrile ühepoolselt antav pädevus perioodi lõpus on mõistlik lisada seadustesse. Olavi Petron vastas, et ministeerium on teinud taolise ettepaneku ja pikendanud seda olemasolevat skeemi.

Tarmo Tamm palus täpsustada, kas olemasolev skeem täna toimib ja vaid kuupäevad lükkuvad edasi, kuna periood pikenes. Ove Põder kinnitas seda.

Otsustati määrata selle eelnõu esindajaks maaelukomisjoni liige Ivari Padar, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda s.a 9. novembriks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Täna teid!

13:56 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Ei näe küsimusi. Sellisel juhul saab ka siit puldist ette lugeda, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 439 SE ... Ai, vabandust! Läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi on? Ei ole. Läbirääkimised lõpetatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 439 esimene lugemine lõpetada. Ja esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 23. novembri kell 17.15. Sellega on ka tänase päevakorra kolmas punkt läbi arutatud.

Meil on tegelikult veel jäänud neljas punkt, aga me ei jõua seda sisuliselt arutama hakata, nii et ma võtan kolm minutit vaheaega. Istung on lõppenud.

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee