Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

1. 10:01 Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Olukord koroonaviiruse tõrjumisel" arutelu

10:01 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase päevakorra juurde. Täna on meil jälle võimalik teha olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Riigieelarve kontrolli erikomisjon on algatanud OTRK pealkirjaga "Olukord koroonaviiruse tõrjumisel". Meil on kolm ettekannet. Kõigepealt on riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Temal on ettekande pikkuseks 20 minutit ja küsimusteks-vastusteks 30 minutit. Sellele järgneb tervise- ja tööminister Tanel Kiige ettekanne, samuti 20 minutit, ja küsimused-vastused 30 minutit. Kolmas ettekanne on Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaiselt Le Vallikivilt, kelle ettekanne on 20 minutit ja küsimused-vastused 30 minutit. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe küsimuse, aga see peab mahtuma ajaraami sisse. Pärast ettekandeid toimuvad läbirääkimised, kus võivad sõnavõttudega esineda kõik Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Algataja on palunud, et kõigepealt võtaksid sõna või saaksid sõna fraktsioonide esindajad. Arutelu lõpul me otsust vastu ei võta. Ja kui meil peaks aruteluga minema kauem kui kella üheni, siis on teinud algataja ettepaneku pikendada istungit kella kaheni.

Aga hakkame siis pihta. Kõigepealt Urmas Reinsalu, palun!

10:02 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Me arutame praegu kõige akuutsemat ja tõsisemat küsimust, millega meie rahvas, meie riik on silmitsi. Praeguses viiruse katastroofilise leviku olukorras peame ühiskonnana kokku hoidma, avaldama toetust meie tublidele tervishoiu‑ ja haridustöötajatele. Praegu peame siin rahvaesinduse kõrges kojas endalt küsima, miks me sellisesse olukorda oleme jõudnud, ja teiseks, mida teha.

Valitsus sai juba 23. septembril teada, et olukorra jätkudes on meil toonase info järgi novembri alul 600 inimest haiglas. Toonane informatsioon, kuu aega tagasi, üle kuu aja tagasi. Kuid see vaikiti maha ja vastupidi, eelistati avalikkust rahustada jutuga, et nakkuse levik on madal ja kohe-kohe jõuame piirangutevabasse olukorda. See täiesti väär ja vildakas kommunikatsioon julgustas inimeste kontakte ja maksab meile siiani valusalt kätte. Niisiis, seitse päeva pärast minu viidatud infot on terviseminister siinsamas kõnetoolis. Tsiteerin teda: ehk tegelikult me oleme olukorras, kus hoolimata sellest, et riik on suhteliselt avatud, on agressiivne tuvi tüvi liikumas, on nakkuse levik ühiskonnas madal. Teine tsitaat: me oleme lõpusirgel, hõlmatuse tõstmine veel mõne protsendi võrra, keskendudes eeskätt riskirühmadele, tegelikult annab võimaluse järk-järgult hakata ka neid kontrollireegleid, ka neid piiranguid ja meetmeid, mis meil täna jõus on, leevendama. See oli valitsuse hinnang olukorrale 30. septembril.

Tsiteerin oma kõnet 30. septembrist selleltsamalt arutelult. Tsitaadi algus: "See, mis siin toimub, tegelikkuses on mõneti absurdisituatsioon. Me arutame, kuidas kõik piirangud maha võtta, et kuidas tegelikult ühiskonnas naasta normaalsusse, olukorras, kus me täna jõudsime riskitasemelt kõrgele riskitasemele, kus meil täna kurvad uudised laekuvad inimeste surmadest, kus on ligi 800 inimest nakatunuid tulnud juurde. Meil on kaks protsenti vaktsineerimata inimestest meie seas, uuringu järgi, liigub ringi, kes on viiruse aktiivlevitusfaasis. Professor Fisheri andmed ütlevad meile mida? Ütlevad seda, et sellise olukorraga – meil praegu on R tase 1,1 – me jõuame novembri alguseks 1500 nakatununi päevas. ... Meil on olukord, kus härra Meritsaga kõneledes ta ütleb seda, et modelleeringus see tähendab sadu eakaid inimesi, kes kaotavad oma elu, kui me arvestame seda olukorda. Ja me räägime mingisugusest irdreaalsusest olukorras, kus tuleb tegutseda ja tuleb kohe tegutseda."

Eksisin. Hoiatasin selle eest, et valitsusel on sundvalik nädalate perspektiivis langetada otsuseid R‑i allatoomiseks, kuid seda pole valitsus siiani julenud teha.

Võtame kokku. Valitsuse argpükslik ja oskamatu juhtimine on sellise kriisi tekitanud ja ütlen seda teile täie vastutustundega. Mis on põhjused? Esiteks madal vaktsineerimise tase. Ärge ajage naerma, et valitsuse prioriteet on vaktsineerimine. Need on jutupunktid.

Vaatame tegelikkust. Kevadel tekitati täiesti haiglase kommunikatsiooniga ühiskonnas kõhklusi AstraZeneca vaktsiini osas. Aeti häma, et keegi lõpuks aru ei saanud, kas tohib kasutada või mitte. See oli vaktsineerimise mainele ühiskonna teatud osale nuga selga. Kevadsuvine vaktsineerimistempo langus tuli sellest, et valitsus keelas perearstidel vaktsineerimise. Küll esitasid ettevõtjad, Riigikogu liikmed, eksperdid ettepanekuid vaktsineerimise kiirendamiseks. Läbi hammaste pressides, sisuliselt alati mitu kuud liiga hilja valitsus samm-sammult n-ö taganes ja lubas neid rakendada. Lubamatu venimine.

Teiseks, tõhustusdoosid. Septembris oli teada vajadus tõhustusdooside järgi. Professor Meritsa hinnangul on meil tehtud circa 25 000 tõhustusdoosi. Võimalik oleks ajaliselt, kuue kuu reeglit arvestades, sest kuue kuu pärast hakkab immuunsus langema praeguse info alusel, teha praeguseks 122 000 tõhustusdoosi. Mida see annab? Tõhustusdoos annab kolme kuu jooksul 20 korda suurema kaitstuse vaktsineeritule. Aga valitsus jällegi keelab tõhustusdoose teha kõigile kuue kuu möödumise järel.

Võtame kolmanda näite vaktsineerimise tõhustuse vallast. Pakkusin sealsamas 30. septembri koosolekul Riigikogus 100‑eurose ravimikaardi idee eakatele vaktsineerimisnõustamise läbimisel. Terviseministri ettepanekul sai sellest valitsuse laual 100 eurot vaktsineerimise eest sularahas. Õiglane oleks kindlasti see anda ka inimestele, kes on varem vaktsineeritud. Aga valitsus keerutas selle ettepaneku lauale ja siiapaika, sinnapaika see ongi jäänud. See on haruldane otsustamatuse tase, sest vaadake, see tegelikult, selle valitsuse tasemel lauale tõstmine ja siis mitteotsustamine mõjub ju kontraproduktiivselt. Selle tulemusel osad eakad ju ei vaktsineeri, sest ootavad lubatud raha. Mida me jokutame? See ettepanek tuleb täna, mitte piltlikult, vaid sõna otseses mõttes täna ellu viia. Aga valitsus ei tee seda, pugedes mingite laiemate filosoofiliste kaalutluste taha rahalugemise ahnusest. Tuletan meelde, et eelmise laine lisaeelarve kulu oli 600 miljonit eurot. See on hinnalipik, mis maksab otsustamatus.

Vaktsineerimise usaldusväärsuse ja inimestele turvalisuse tõstmiseks vaktsineerimiskahjude fond, millest minister räägib. Teeme ära. Asi, mida pole, on valitsuse otsus. Minister pole teise ministri sõnul fondipabereid esitanudki.

Nüüd vaktsineerimisplaanist. Kehtivat plaani polnud valitsusel teatud aja jooksul kevadel, siis kuu aega suvel. Riigikontrolöri hinnangul ei ole ka praegu sisuliselt töötavat vaktsineerimisplaani. Oktoobri keskel võeti vastu mingi plaan, plaani rakenduskava plaani lisana, mis ühelt poolt muudab, teiselt poolt kordab plaani ennast.

Praeguses olukorras Terviseamet prognoosib sel nädalal rekordilist kasvu, 11 000 nakatunut. Novembri keskel on haiglakohtade vajadus 700. Mida teha? Nakkekordaja R tuleb viia madalamale, ongi kogu tarkus. Valitsuse, nagu terviseminister nimetab uhkelt, sõjaseisukorras, praegu sõjaseisukord on, nagu minister ütleb, juhtimistööriist R‑i allaviimiseks on praegu ähmane soovitus. Soovitus mitte teha üritusi. Seda olukorras, kus meil on lubatud 5000 inimesega üritused ja valitsus soovitab mingil udusel moel üritusi ära jätta. Otsustamatus olukorras, kus on vaja selgeid otsuseid, katastroofilises olukorras. R oleks tulnud juba septembri lõpus alla tuua ja meil oleks vähem surmi ja väiksem haiglakoormus. Argus otsustamisel sunnib peale paratamatult julmemad otsused hiljem, seda õppisime ja kogesime oma naha peal kogu ühiskonnana märtsis.

Kuid on ka teine teoreetiline võimalus. Valitsus ei saa olla ometi nii suutmatu, et lihtsalt lasta kriisil rulluda isevoolu. Siin on ka teine valik: tekitada karjaimmuunsus. Professor Meritsa hinnangul on tõenäoliselt kuni 200 päevaga suur osa rahvastikust viiruse läbi põdenud R-i sellisel tasemel püsimise puhul ja see tähendab kuni 2500 inimese surma. Küsimus on selles, kas vaikselt kavatseb valitsus minna seda teed. Terviseminister loeb ridamisi läbipõdenuid avalikkusele ette. Kuid, ma rõhutan, me ei ole ühiskonnana sellist eetilist valikut langetanud. Valitsuse kohustus on kaitsta põhiseaduslikku õigust elule. Ja praegu, olgu tahtlikult või tahtmatult, te seda otsustamatusega rikute.

Kommunikatsioonist. Seisukohad on risti-rästi. Riigikontrolöri hinnangul kuulevad rakendajad otsustest koos avalikkusega. Perearstide esindaja hinnangul on segadus suurem kui esimese ja teise laine ajal. Ka perearstid kuulevad osa infot "Aktuaalsest kaamerast".

Koolidest. Jällegi, otsused, et hoida kooli avatuna on sündinud liiga hilja, jäänud tegemata. Miks me ei kaitsnud lapsi koolides juba 1. septembrist masstestimistega? Selle asemel kõneleti septembri lõpul hoopis testimise lõpetamisest, kuna nakatunuid on nii palju. Sellega venitati testimisega. Selle venitamise tagajärg on see, et viirus on laste kaudu jõudnud kodudeni ja seeläbi oleme haiglavõrgu kokkukukkumise kursil.

2. oktoobril sain ühe eksperdi appikarje, tsiteerin: "Eelmisel nädalal tuli 41,5% positiivsetest testidest lasteasutustest. Kui koole tõsiselt ei võeta, tuleb väga kurb detsember." Valitsuse otsustamatus pole suutnud koole kaitsta. Tööriistad on samas olemas ja need ettepanekud tegin juba septembri lõpus. Esiteks, masstestimine koolides. Mida ütles mu ettepaneku peale Tallinna linna esindaja? Aga meil ei ole selleks raha. Perearstide esindaja ütles riigieelarve kontrolli komisjonis 11. oktoobril, et lähikontaktsete testimise puhul tehakse esimene test liiga vara ja teine teist liiga hilja. Mitmeid tegevusi tehakse, ilma et sellest koolide lahtihoidmiseks väga palju kasu oleks. Eestis on koolide kohta tema väitel nähtud ette aastas õpilase kohta umbes kaks testi. Umbes kaks testi. Nüüd on otsustamatuse hind näha. Vaatamata senisele antud sõnadele pannakse koole kinni ja valitsus vaatab seda lihtsalt pealt.

Teiseks, koolide puhul ventilatsioon. Sundventilatsioonita koolides tuleb osta portatiivsed ruumiõhu õhupuhastid klassidesse, mida soovitas juba kevadel märtsikuus Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Mõni tuhat eurot aparaat. Selle hind on riigi peale suurusjärgus 20 miljonit eurot. Jällegi, seda ei ole tehtud. Valitsuse ainukene samm, mida ta tegi, oli eelarvega eraldati raha 30 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele investeeringuteks, muu hulgas ka koolide ventilatsiooni väljaehitamiseks. Nagu oleme ajakirjandusest lugenud, ehitati selle raha eest muu hulgas kergliiklusteid ja mida kõike muud. See ahnus jälle mitte otsustada lööb meid valusalt. Küsisin terviseministrilt riigieelarve kontrolli komisjonis, mis on tema seisukoht selle ventilatsiooni kohta. Jah, koolipidajad peaksid sellega tegelema. Mis on seisukoht masstestimiste kohta koolides? Jah, haridusministeerium peaks sellega tegelema. Kõik kellegi muu asjad, millega tegeleda. Aga see viibki meid tagasi, kes selles kriisis otsustab, kes juhib selle kriisi lahendamist olukorras, kus me oleme nädalate kaupa liikunud kriisi üha kuumemasse ja tõsisemasse faasi.

Mida praktiliselt teha? Esiteks see, mis puudutab nüüd ka vaktsineeritud, läbipõdenud lähikontaktseid peredes. Siin kindlasti tuleks hakata neid lähikontaktseid ka peredes, kus see viirusega nakatumise tõenäosus on oluliselt suurem, arvestades püsivat kokkupuudet pereliikmete vahel, hakata lähikontaktseid testima ja kindlasti kaaluda ka vajadusel selle alternatiivina eneseisolatsiooni põhimõtet.

Teiseks, kindlasti on praktiline see, mida on ka mitmed eksperdid osundanud: läbipõdemise tõendi kehtivust pikendada aastani.

Kolmandaks, testimise ulatuslikum kättesaadavus ühiskonnas. See tähendab ka kiirtestide kättesaadavust ka nendele gruppidele, kellel majanduslikel põhjustel jääb see soetamata. Riik peab need kättesaadavaks tegema.

Neljandaks, nagu ma ütlesin, kõige kaitsetumad rühmd. Endiselt on kümned tuhanded kõige kaitsetumas grupis olevad inimesed vaktsineerimiskaitseta, ma räägin siin eakatest. Nende puhul tuleb kasutada täiendavaid motivaatoreid, mida valitsus ei ole suutnud otsustada, ei ole tahtnud otsustada. See hind, mida me jätame sellele kulutamata, lootuses, et see on kokkuhoitud raha, selle hinna maksab ühiskond suurusjärkudes paratamatult kätte.

Järgmisena on küsimus selles, et me oleme akuutses viiruse leviku faasis. Akuutne viiruse leviku faas eeldab meilt akuutsed ja kiireid samme selle nakkekordaja allatoomiseks. Praegu on koolivaheaeg, meie eeldus on see, et koolivaheajal on see nakkekordaja veidi madalam. Aga paratamatult selle nakkekordaja puhul valitsus peab langetama otsuseid, mitte uduseid ja ähmaseid soovitusi, mille puhul ka komisjoni arutelus, kes seal osales, mäletab, kerkis esile küsimus, et kes mis üritusi siis õigupoolest ära jätma peab. Olukorras, kus valitsuse enda suunis on, et siseruumides üritused kuni 5000 inimest leiavad aset.

Ja koolide küsimus, koolide küsimus, ma tulen selle juurde tagasi. Esiteks, pidev ja süsteemne masstestimine. Sellega on riik läbi kukkunud, mis puudutas kooliaasta algust. Meil oli juba oktoobri esimesel dekaadil näha Tallinna koolide puhul üle 30 kolde, ka siis tegelikkuses valitses täielik passiivsus reageerimisel. See, mis puudutas masstestimiste sisseviimist. Samamoodi on küsimus selles, mis puudutab nüüd ventilatsiooni tagamist klassiruumides. Ventilatsiooni tagamine klassiruumides nii, et õhk vahetub kuus-seitse korda. See tegelikkuses vähendab jällegi suurusjärgus viiruse levikut ka juhul, kui seal on koroonapositiivne inimene klassiruumis.

Kindlasti on asi, mis meil täna puudu on, mida meil ei ole olemas, millele on tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör selles viiruse kulgemise faasis meil ei ole olemas selget arusaama, mis järgmisena juhtuma hakkab. Prognoosid, ma lugesin ette need numbrilised prognoosid, mis tähendab tegelikkuses haiglate maksimumvõimekuse kasvu saavutamist, mis tähendab seda viiruse leviku kasvu.

Aga mis on siis valitsuse vastus? Meil on see viirus kestnud poolteist aastat ja millised on need sammud, mida me teame, valitsus hakkab rakendama, juhul kui me jõuame uude faasi? Ja nüüd me oleme kõrges viiruse leviku faasis. Võtke ette see valgusfooribrošüür, mida meile tutvustati kevadel, mida valitsus kinnitas. Kas me sealt leiame vastused? Me ei leia sealt mitte ühtegi vastust olukorras. Aga prognoositavus ja ettemääratus on kriisi juhtimisel olukorras, kus me teame tegelikkuses, kus me septembris teadsime, mis juhtuma hakkab, ja seda ei eitanud ka terviseminister: kui kasvab viirusega nakatunute arv, ajalise viivega hakkab kasvama haiglakoormus. See kõik on teada olnud, see ei ole mitte mingisugune saladus. Selle asemel on meile räägitud seda, et me hakkame kohe jõudma piirangutevabasse ühiskonda. Paraku see on viiruse kõrgleviku katastroofilises faasis täiesti eksitav retoorika. Filosoofiliselt on see kahtlemata õige, kunagi see viirus lõpeb ja kunagi selle viiruse kontrolli ühiskond saavutab, aga praeguses olukorras tuleb tegutseda, mitte vaadata vaikides pealt asju. Ja loomulikult tuleb rakendada kõik meetmed, ja rida meetmeid on rakendamata, et tõsta vaktsineerimise usaldusväärsust ühiskonnas, neile, kes kõhklevad, kui ka teiseks, et motiveerida inimesi, riskirühmas inimesi, täiendavalt vaktsineerima.

Kindlasti on tõsine küsimus see, et viirus on kestnud juba poolteist aastat. Viiruse esimese faasi olukorras, kus kehtis veel eriolukord, oli olukord selline, et valitsus või Riigikogu andis üldmandaadina erinevate kõikide piirangute kehtestamiseks mandaadi valitsusele, siis üksikkorraldusena. Nüüd olukorras, kus viirus on kestnud poolteist aastat ja kestab veel prognoosimatu aja, kuude, aastate perspektiivis siin erinevate hinnangute järgi, siis me vajame õigusriiklikku selget platvormi, seaduse tasemel platvormi, mis puudutab koroonaviiruse tõrjet. Õigusriigis ei saa sellele olla alternatiivi. Nii nagu seda on näiteks tehtud Soome Vabariigis, nii nagu seda ühemõtteliselt on nõudnud õiguskantsler. Mis ei tähenda seda, et minu üleskutse on praegu tegeleda, jätta kõrvale viiruse akuutses, katastroofilises faasis meetmed, loomulikult kehtiva õiguse alusel neid meetmeid tuleb rakendada, kuid oluline on ette valmistada ka selgelt õiguslik raam, mis puudutab just nimelt üksikpiirangud, mida on võimalik parlamendifoorumis läbi arutada, mida on võimalik õiguslikult kaitsta seaduse tasemel.

Ja viimasena, meil on vaja tõsist arutelu ühiskonnas, mis puudutab ühiskondlikku dialoogi, ühiskondlikku dialoogi, selle viiruse puhul ka valitsuse positiivseks survestamiseks tegutsema. Niisugune varjatud karjaimmuunsuse rakendamise doktriin, seda ei ole eetiliselt, ma rõhutan, mitte keegi ühiskonnas ei ole avalikult välja öelnud, ei ole mitte keegi ühiskonnas avalikuks eesmärgiks seadnud, aga praegune otsustamatus sunnib küsima, kas see on see tee, mida me oleme valinud. Eelmisel nädalal langetatud otsused ei ole objektiivselt viiruse akuutses levikufaasis ajakriitilises mõttes piisavad. Selles ei ole paraku kahtlust.

Ja kindlasti ma tahaksin siin üles kutsuda sellele, et moodustuks niisugune ühiskondlik nõukoda, mille puhul võiks olla Vabariigi President, kes on siin teemadega juba tegelenud, kelle juures see võiks olla, kes otsib neid teatud põhimõtteid, mis puudutab vaktsineerimist, et inimestel oleks usaldust vaktsineerimise suhtes, aga tegelikult ka põhimõtteliste küsimuste esitamisel valitsusele.

Ja loomulikult Riigikogu roll. Riigikogus on erinevate komisjonide n-ö kõrvalformaatidena toimuvad küsimused. Aga kui meil on õiguslik raam moodustunud, mis puudutab viirusetõrje seadust, siis ma arvan, et sellega paralleelselt võiksime moodustada ka parlamendi ühe probleemkomisjoni. On absurdne, et selles küsimuses, mis on riigi kõige tähtsam küsimus praegu, akuutsem küsimus, ei ole meil parlamendi probleemkomisjoni, mis toimiks sarnaselt Euroopa Liidu asjade komisjonile iganädalaselt. Vaataks valitsuse ettepanekuid, kuulaks rakendajaid ja toimiks iganädalaselt süsteemse järelevalveorganina viirusetõrjes. Viirus on meie kõrval asetseb pikka aega ja valitsuse otsustamatus hetkel ei anna mitte mingisugust usaldust hetkel, et ilma ka parlamendi jõulise sekkumiseta on meil sellest kriisist võimalik väljuda võimalikult väikeste inimkaotustega ja võimalikult väikeste kaotustega ühiskonnale. Aitäh!

10:23 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Peeter Ernits, palun!

10:23 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Jah, ma arvan, et ei maksa viirusest praegu rääkida siin, [vaid] eelkõige just sellest meie rollist, parlamendi rollist. Kui ma selle ettepaneku tegin, oli just arutada valitsuse tegevust ja tema seaduspärasust ja Riigikogu rolli. Eile me üritasime Riigikogus sellesse pilti tuua, noh, hääletati maha. Aga me oleme oma erikomisjoniga ju sisuliselt pidevalt arutanud neid asju, aga mitte mingit tolku pole olnud. Ja kui sa ütled, et tuleks probleemkomisjon moodustada, siis sulle öeldakse, Jürgen Ligi või keegi ütleb, et 120 000 tuleb aastas maksta ja see on jõle kallis. Kas jääbki niimoodi, et me räägime kogu aeg sellest, valitsus kakleb omavahel piitsa ja prääniku teemadel ja rong läheb edasi ja 2500 laipa, vanaisad valdavalt, jõuavad kalmistule?

10:24 Urmas Reinsalu

Jah, kui selline karjaimmuunsuse doktriin võtta, siis sellel on oma hind ühiskonnale ja see hind väljendub inimeludes. Probleem on selles, et see viirus – me oleme näinud ka erinevate parteide poolt esitatud ettepanekutena valitsuskoalitsioonis – on muudetud poliitiliseks fenomeniks. See on kindlasti väga tõsine probleem. Viirusetõrjes ei ole niisugust mehhanismi juhtimises nagu parteide ettepanekud valitsuses. Olemas on selgelt, ja siit me tuleme selle juurde tagasi, et juhtimisskeem selle viiruse puhul – sellele juhtis tähelepanu oma raportis ka riigikontrolör – on täiesti paigast ära. Aga isegi riigikontrolör ei osanud välja tuua, kuna tema raport valmis varem, et on ka parteiline viirusetõrje mehhanism, kus parteid esitavad ettepanekuid, mille puhul saavutatakse ettepanekutes poliitiline kokkulepe. Osa ettepanekuid võetakse vastu, osa ei võeta vastu. See kindlasti ei ole normaalne käitumisjuhis kriisi lahendamisel, akuutse kriisi lahendamisel.

See, mis puudutab parlamentaarset järelevalvet, on sümptomaatiline, et 11. oktoobri koosolekule, kus meil oli informatsioon käes katastroofilisest viiruse leviku kasvust, ei leidnud aega tulla kahetsusväärselt ei terviseminister ega peaminister. Olukorras, kus, ma tuletan meelde, see info, mis haiglakoormusega juhtuma hakkab, oli valitsusel, otsustajatel taskus 23. septembril. Nagu me oleme näinud selle viiruse esimesest, selle viiruse teisest lainest, otsustamatus nädalatega tähendab kahtlemata seda, et viirus isetekkeliselt ei kao, vaid jätkab väga suurt ja kiiret progressiooni. See leiabki praegu aset. Selles olukorras ei ole öelda muud, kui et me peame leidma kõigepealt piisava parlamentaarse töövormi. Kui see viirus on normaalsus meie ühiskonnas praegu – ebanormaalsus on normaalsus –, siis me kindlasti peame leidma ka püsiva iseloomuga parlamentaarseid töövorme, alates sellest, et meil on seaduslik raam, ja teiseks, et meil on ka parlamentaarse järelevalve raam, sest ei ole olulisemat küsimust – see ongi prioriteetide asetamisest – seadusandlikule kogule, et mis on praegu olulisim küsimus, millega tegeleda.

Ja rahaküsimus, 100 000 eurot, 200 000 eurot – selle raha taha poetakse erinevate meetmete puhul, nagu riigi poolt tsentraalselt portatiivsete õhupuhastite ostmine või masstestimine koolides või eakate motiveerimine vaktsineerimisel. Ma veel kord rõhutan, ma tõin näite selle viiruse lisaeelarvest, kui viirus lasti teise laine ajal kontrollimatult levima. Selle hinnalipik oli ühiskonnale piirangute kompenseerimiseks 600 miljonit eurot. Need kulud, millest me räägime, on suurusjärkudes madalamad.

10:27 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Urmas! See, millest sa praegu rääkisid, on muidugi tõsi, kuid minu arust on see kõik pealisehitus. Just vundament peitubki siin sellessamas poliitilises otsustuses, mis puudutab kogu võitlust. Kui vaadata üldse liberaalse partei eesmärke, me teame, et liberalism tähendab, kuidas öelda, selle probleemi iseeneslikku konkurentsil põhinevat lahendamist. Ma usun, et enamik selle partei liikmeid ka ei ole mõelnud nendele küsimustele, ja ma usun, et see on suures osas alateadlik valik. Ja see valik on just seesama massiimmuunsuse saavutamine.

Ja see tähendab seda, et ma nimetaksin seda sanitaarse puhastuse erakonnaks – lastagi inimestel lihtsalt siit ilmast ära kaduda ja kaovad ära just need vanemad. Tänu sellele me hoiame kokku pensioniraha. (Juhataja helistab kella.) Tänu sellele hoiame tulevikus kokku ka ravikindlustuse vahendeid ...

10:28 Riho Breivel

... ja hoiame kokku kortereid, kõike-kõike-kõike ja elamispindasid. Esialgu on kulu, see on üks samm tagasi, kaks sammu edasi.

10:28 Riho Breivel

Kuidas sa sellele vaatad?

10:28 Urmas Reinsalu

Otsustamatusel on hind, kas seda defineeritakse eesmärgina või mitte. Otsustamatus toob kaasa – kui selle kohta kolleeg küsis riigieelarve kontrolli komisjonis professor Meritsalt, et senise olukorra jätkudes mida see kaasa toob, et mitte täiendavaid piiranguid kehtestada, siis oli vastus tõepoolest selline –1000–2500 siit ilmast lahkumist. See on reaalsus, mida meil on akadeemiline ekspertiis rõhutanud.

Nüüd küsimus sellest, mis on valitsuse eesmärk praeguses olukorras. Mis on valitsuse eesmärk? Ma saan aru, et kaks põhilist eesmärki, mida on rõhutatud – ja millele ma kirjutan kahe käega alla –, on sellised: esiteks, haiglakoormuse vähendamine, et hoida haiglad funktsioneerivalt, et ei tekiks liigset haiglate ülekoormust, ja teiseks, hoida kooli avatuna. Mõlemas eesmärgis ollakse läbi kukkunud praeguses olukorras, ma väidan. Ja küsimus ei ole selles, et me ütleme, et nüüd on liiga hilja. Kindlasti ei saa nii öelda Vastupidi, nüüd tuleb tegutseda, sõna otseses mõttes, mitte piltlikult, tänasel päeval. 

Ja need hoovad, mida ma kirjeldasin, ei ole kuskilt issanda taevast kukkunud. Need hoovad on tegelikult olemas viiruse senistest faasidest, teiste riikide kogemusest, akadeemiliselt ekspertsoovitustest olemas. Aga vaadake, kuhu poetakse nagu hiired. Mida Jaak Aab ütles seal Postimehe stuudios? "Aga miks valitsus peaks otsustama?" Kui tal oli 23. septembril, Jaak Aabi laual ka, eks ole, et milliseks muutub haiglakoormus. Ja siis ta teatas eelmisel nädalal, et miks valitsus oleks pidanud otsustama. "Aga ega meile ei teinud keegi mingeid ettepanekuid." See on väga sümptomaatiline, et valitsus on muutunud kuidagi automaatpiloodiks, lisaks ohtrate jutupunktidele, aga nii me sellest kriisist, katastroofilisest olukorrast ei välju.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder.

10:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu küsimus puudutab ülimalt aktuaalset teemat praegu – koolid ja testimine. Testimisest on väga palju räägitud ja mul küsimus, et kas teie komisjonis on seda testimise temaatikat arutatud sellest vaatevinklist, et koolides teha masstestimisi, kuhu nüüd vist on jõudnud ka valitsus, täna hakkab otsustama, ja ma juhin tähelepanu, millal – üks päev, üks tööpäev enne koolivaheaja lõppu, kui esmaspäeval hakkab uus kooli õppeperiood, jõuame otsuseni, et koolid peaksid hakkama masstestimisi läbi viima.

Ma tean väga erinevaid seisukohti valitsuse liikmetelt. Ühed ütlevad, et seda saab korralikult teha ainult tervishoiutöötaja. Eile me kuulsime, et haridusminister ütleb, et iga viieaastane laps võib seda teha. Me teame, et positiivse vastuse saanud õpilased tuleks isoleerida, koju saata. Kõik see problemaatika on läbi arutamata. Kuidas me oleme jõudnud selleni, et üks tööpäev enne õppe jätkumist jõuab valitsus selle arutelu juurde?

10:32 Urmas Reinsalu

Sellepärast, et valitsus on otsustamatu. See, et testida, masstestimist koolides tuleb teha, oli minu ettepanek 30. septembril. Ja ma tsiteerin. See oli reaktsioon selle Terviseameti uudise peale, et tuleks testimist koomale tõmmata, mis oli mäletatavasti sellelsamal töönädalal tehtud. Ja ma ütlesin: üleskutse härra terviseministrile! Härra minister, tuleb hakata läbi viima koolides masstestimisi viivitamatult.

Nüüd, 2. oktoobril ma saatsin kirja ka Tallinna linnapeale, kus ma selleks kutsusin üles. Komisjon arutas seda. Tallinna linna esindaja ütles, et niisugusteks masstestimisteks neil ei ole rahalisi vahendeid, raha ei ole, see läheb väga kulukaks. Ja me kuulsime ka perearstide esindaja poolt, et arvestuslikult on koolidele ette nähtud õpilase kohta kaks testi aastas. Härra terviseminister, kellega komisjonil õnnestus kohtuda läinud kolmapäeva hommikul, ütles, et see kõik on kindlasti väga mõistlik, aga see on haridusministri pädevusalas.

Ühesõnaga, see juhtimine on täiesti laiali fragmenteeritud. Nüüd tagasi vaadates, tagasi vaadates sellele, kui suur osakaal on olnud koolinakatumistel, mis omakorda on kaldunud edasi peredesse, perede kaudu mujale ühiskonda, siis loomulikult oleks tulnud see masstestimise korraldus sisse seada kohe kooliaasta alguses, mis ei tähenda, et see ei saaks olla praegu ettekääne, et las minna, et seda seada sisse viivitamatult.

Valitsuse sümptomaatiline käekiri on siin olnud, nagu ma ütlesin, ettevõtjate, ekspertide nõudmised erinevaid paindlikke tööriistu rakendada ühiskonnas on olnud enam-vähem kahekuuline viive. Nii suvel, nii kevadel kui ka praegu. Sel kahekuulisel viibel on olnud õudselt kallis hinnalipik. 

10:34 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!  

10:34 Jürgen Ligi

Aitäh, hea ettekandja. Mina arvasin, et sattusin siia päevakorrapunkti juurde, kus riigieelarve kontrolli komisjon peaks arutama mingit struktuuripoliitikat, ressursikasutust, rahakasutuse otstarbekust, aga ma kuulen komisjoni esimehe väga subjektiivseid heietusi, poliitilisi deklaratsioone, mõttemõlgutusi valitsuse aadressil. Mis seos on siin päevakorrapunktiga? Mis seos on siin teie komisjoni pädevusega ja millal me võiksime hakata rääkima asjast? Tegelikult on terve tänane istung ju tegelikult hoopis teistel teemadel välja kuulutatud. 

10:35 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, see teema on ikka üks ja selge: koroonaviiruse tõrjest praeguses olukorras. Ja riigieelarve kontrolli komisjon on neid küsimusi arutanud korduvalt selle kolmanda laine esilekerkimisel, olmanda laine ajal. Me oleme esitanud oma ettepanekud komisjoni poolt selle viiruse plahvatusliku kasvu tõrjumiseks, me oleme ...

Küsimus on selles, et härra Ligi ütles, et tuleb kõnelda asjast, tuleb kõneleda rahast. Praegu me kõneleme inimeludest ja me kõneleme kogu ühiskonna toimimisest, mida võib täiesti vabalt ka makroökonoomiliselt rahalistes kategooriates väljendada. Selles ei ole vähimatki kahtlust. Näide selle kohta, mida rahas see tähendab, oli viiruse teise faasi ajal, nagu ma ütlesin seda, kus tegelikult lasti viirus kontrollimatuks ja siis hakati hiljem drakooniliste piirangutega seda tasandama. Selle hind oli 600 miljoni eurone lisaeelarve. Praeguses olukorras me võime öelda, mida rahas tähendab see, et koolilapsed ei saa kooli minna.

Ma arvan, et see küsimus on kogu ühiskonna toimimises ja kogu ühiskonna toimimisega peab Riigikogu tegelema. Riigikogu peab tegelema nende asjadega, mis on olulised. Nii tekibki rahvaesinduse autoriteet. Ja ma alustasin oma kõnet, et olulisemat küsimust ei ole. Nüanssidega nokkimine siin ei ole küsimus, küsimus on selles, et me peame ausalt ja avameelselt, see saal peab olema avameelse arutelu koht ja siin saalis ma annan avameelselt hinnangu nende arutelude pinnalt, mis minu meelest on praegu olulisemad probleemid, probleemid, mis meid on siia viinud, aga ka võimalikud lahendused, mis saaksid meid viia edasi. Aitäh! 

10:36 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:36 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Valitsus pidevalt kommunikeerib seda, et on väga raske olukord on meil siin, koroonaviiruse tõrjel tuuakse eeskujuks Lätit, kus on – vaadake, mis toimub! – komandanditund ja nii edasi. Aga millegipärast ei taheta eeskuju võtta valitsuse poolt edumeelsemate riikide osas. Näiteks India, mida siin kommunikeeriti meeletu koroonasurmadega ja seal saadi jagu asjast ivermektiiniga. Ja minu teada vist ka Brasiilias. Või teine näide: Norras ei ole absoluutselt mingisuguseid piiranguid, sest vastavalt üleeilsetele nakatumisnäitajatele on see seis 147,1 100 000 inimese kohta. Ja täisvaktsituid on seal 69,11%. Põhimõte on see, et Norra kuulutas koroonaviiruse võrdseks gripiga. Kas me ei peaks äkki ka minema seda teed – kas India või Norra teed? Norra oleks mõistlikum, sest me oleme põhjamaad. Aitäh! 

10:37 Urmas Reinsalu

Aitäh! Praeguses olukorras on küsimus selles, milline on sellises olukorras, kuhu me oleme asetunud, ühiskond on asetunud viiruse katastroofiliselt kiire leviku faasis, milline on valitsuse sisuline ja selge poliitiline tegutsemiskäekiri ja otsused. Kas me esmaspäeval seda kuulsime? Me ei kuulnud seda. Härra terviseminister läks ruumist välja. Härra terviseminister ütles, et me oleme sõjaolukorras. Eile ütles härra terviseminister, me võib-olla, kui olukord avardub või kriis süveneb, me peame välja kuulutama eriolukorra. Aga mis on valitsuse reaalsed otsused? Seda me tegelikult ... Mis on eesmärk ja mis on otsused, seda tegelikkuses me ei ole näinud ja siis ei ole võimalik rääkida üldse ühe või teise riigi mudeli rakendamisest või kasutamisest, kui meil ei ole praegu valitsusel seda selget akuutses kriisifaasis kriisist väljumise sihikut paika pandud. Ja see on väga-väga tõsine probleem.

Jah, proua  peaminister kõneles ilusti ja pole valesti kõnelenud, tuleb vaktsineerida. Küsimus on selles, mida ma püüdsingi osundada sellele, et need on deklaratiivsed sõnad ja retoorika, mis puudutab vaktsineerimist. Ja tublid  on perearstid, kes aktsiooni algatasid, tublid on kõik erameditsiiniteenuse esindajad, kes seda läbi viivad. Aga ma juhtisin tähelepanu sellele, et on olemas mõned strateegilised n-ö tühivalikud, mida valitsus on langetanud ja mille tõttu ka vaktsineerimine on takerdunud.

Kõige drastilisem on praegune olukord, akuutne olukord tõhustusdooside näol. Kümned tuhanded, üle 100 000 inimese praegu oleks saanud tõhustusdoosiga kaitstud. See on valitsuse poolt otsustamatusega blokeeritud, pugedes mingite Euroopa nõuete taha. See ei vasta tõele. See on täiesti täielik hämamine, mida kõneldakse, see Euroopa nõue. See üldine küsimus on, et riigid langetavad neid valikuid ise. Kuus kuud on see teadmine, mille puhul me saame väita, et täisvaktsineeritud inimese immuunsus hakkab langema. See on see olukord, kus me oleme, täiesti juhitamatus olukorras.

Ja siis me näeme, et otsused hakkavad tulema autonoomselt, nagu Tallinna linna eilne otsus. Seal oli algklasside nädalaks tegevuse peatamine, ähvardatakse võib-olla ka pikemini. Nüüd, sellises faasis oleme jõudnud nende selliste nii-öelda isetekkeliste autonoomsete otsuste juurde, aga mis valitsuse vastus sellele on? Väga kahju, et nii on. Väga kahju, see pole meie asi. See ei ole meie küsimus, meie nii poleks otsustanud. Aga kuidas te siis otsustate? Mis otsused te tegemata jätsite või mis otsuse te teete täna? Vastust ei ole ja see on äärmiselt muret tekitav. Me ei saa niisuguse külglibisemisega sellest nii akuutse viiruse leviku faasist välja. See ongi kogu minu sõnum. Aitäh!  

10:41 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

10:42 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Urmas! No ministrina me suudaks kõik käituda olukorras, et anda meediale sõnumi, et olukord ongi segane. Ongi segane olukord. Seda me kõik suudaks. Aga selleks, et seda sõda võita, on vaja juhtida, on vaja koordineeritud kommunikatsiooni ja tegelikult on vaja iga indiviidi panust. Sel nädalal haridus- ja teadusminister Liina Kersna tegi valitsusele ettepaneku hakata küsima 12–18-aastastelt meelelahutusasutustes koroonatõendit. Samal ajal me teame, et lastelt on ära võetud võimalus oma terviseseisundi tõestamine negatiivse testiga. Irja Lutsar on varasemalt öelnud, et lapsed ei ole see sihtgrupp, ja ma arvan, et me kõik oleme seda meelt, et perekonna vastutus on ja jääb. Kuidas teie seda olukorda kirjeldate, kuhu me oleme sattunud?

10:42 Urmas Reinsalu

Ma kirjeldan seda olukorda sellisena, et meil on täielik kommunikatiivne pudru. Absurdisituatsioonis oleme me praegu. Ma tuletan meelde terviseministri sõnu – nakkuse levik on ühiskonnas madal –, mida ta ütles 30. septembril. Mina 30. septembril pidin nentima, et me oleme tegelikult praegu katastroofilises olukorras, kus meil 800 nakatunud inimest päevas juurde tuleb ja see viib meid vägagi valusate tagajärgedeni.

Nüüd on küsimus sellest, mis puudutab üksikmeetmeid, erinevaid üksikmeetmeid, nendesamade koroonapasside, läbipõdemise tõendite puhul. Minu jaoks on küsimus selles, et ma tahan näha vastuseid. Kui meil on nii akuutne viiruse leviku faas, siis on ainukene reaalne küsimus selles, kui me tahame viirust ohjeldada, et see nii massiliselt ei nakku, et inimesed ei sure, et haiglakoormus ei kasva, et inimeste üldine suhtlus peab minema madalamaks, see nakkekordaja peab alla minema madalamaks.

Nii nagu me mäletame, näiteks viirus eelmises faasis, kus me arutasime seda, et jah, mingid meetmed, mis astutakse, viib seda nakkekordajat alla. Ja kõigi nende meetmete puhul tahan ma vastust saada sellele, mis mõju sellel on nakkekordajale. Kõik meetmed on täna tegelikult rohkem ideoloogilised kui tõenduspõhised. Meil ei ole vastust sellele, kas me saame nüüd tagatise,  mida prognoositavalt meil ei ole, vaktsineerimisplaani selles loogikas, et palju meil tuleb juurde täiendavalt vaktsineerituid. Vaktsineerimisplaani puhul on ju sihiseaded, mis seatud, kõmaki-kõmaki-kõmaki õhku lennanud.

See on objektiivsus, mitte subjektiivne taotlus, mis valitsusel oli. Nüüd on olukord selline, kus me oleme hoopis teistsuguses kriitilises viiruse leviku faasis. Härra minister kinnitas, et tõepoolest need teisipäevased piirangud, läinud teisipäeval otsustatud ja nüüd järk-järgult päevade kaupa jõustatud, need sammud, et need viivad siin lähinädalatel nakkekordajat allapoole. Ma, konsulteerides ekspertidega, olen pehmelt öeldes kahtlev selle osa juures lähinädalate puhul, aga me näeme, mis juhtuma hakkab.

Ma arvan praegu, et kriitilises olukorras, kus me oleme kontrolli viiruse leviku üle lasknud käest, kontroll on käest lastud, ja nüüd tuleb see kontroll ühiskonnas uuesti viiruse leviku üle tagasi saada, siis tuleb valida juba teistsugusem kui selline uinutav käekiri, mida valitsus paraku nende viimaste kuude jooksul on evinud.

10:45 Aseesimees Martin Helme

Hele Everaus, palun!

10:45 Hele Everaus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kahetsusväärselt kaks aastat varsti saab täis pandeemia algusest. No me jõudsime selle äratundmiseni mõnevõrra hiljem ja kõik valitsused maailmas on olnud väga keeruliste situatsioonide ees. Meil on olnud kaks valitsust, mõlemal väga keeruline situatsioon. Ma küsiksin seda: olge kallis, tuletage meelde, eelmine valitsus, kelle jaoks see oli n-ö uustulnukas viirusena, missugune oli see strateegia, mida te valisite? Sest täna on teada, et riigid valisid väga erinevad strateegiad. Oli see nulltolerantsus viiruse suhtes, täielikult elimineeriv, või oli see lihtsalt supresseerimine, oli see lihtsalt natukene vaoshoidmine või üldse mitte strateegia? Missugune oli Eesti eelmise valitsuse pikem strateegia viirusega tegelemisel? Suur aitäh!

10:46 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma ma ei taha nüüd ... Siin härra terviseminister minu järel saab korrigeerida. Mulle tundub, et esimeses faasis, kus olid ju tohutud drakoonilised ennustused viiruse suremuse kohta, eks ole, oli tegelikult elimineerimise strateegia, et sisuliselt viirus välja tõrjuda ühiskonnast, isoleerida ja välja tõrjuda. Ja noh, enamik maailma riike seda rakendas ja võib väita, et suveks mõnes mõttes, kas see oli siis nüüd ilma tõttu, sesoonsuse tõttu või miks, aga see tegelikult ka leidis aset. Sügisel valiti juba viiruse madalamal hoidmise strateegia ja me nägime, et tegelikult selle madalamal hoitmise puhul võibki arutada, kas mingi samm ... Tegelikult ta läks ka kasvufaasi, eks ole, läinud aasta lõpul ja selle aasta alul. Aga ta läks kontrollimatusse faasi meil aasta alul ja siis tegelikult ohjeldamiseks valiti jälle drakoonilised allasurumise meetmed.

Ja nüüd on minu küsimus, mis strateegiat me praegu võtame. Kas meil on praegu selline ... Nagu ma ütlesin, siin on mitu valikut. Varjatud valik saab olla ka see, et on karjaimmuunsus, pole midagi teha, alla 200 päevaga viirus käib üle rahva, sellel on hinnalipik, verine hinnalipik, aga sellel on hinnalipik. Ma arvan, et see on ebaeetiline hinnalipik, seda tuleb siis nii välja öelda ja eetiliselt arutada selle üle. Minu hinnangul seda ühiskond valmis tolereerima ei ole ja seda nurga taga nii teha ei saa. 

Järelikult on meil ikkagi küsimus praegu selles, et drakoonilisemate meetmetega tuleb viirus jälle ohjeldada ja suruda tagasi. Jutt sellest, et viirus tabab inimesi niikuinii – mõttekäik, mida on väljendanud mõni ekspert –, et surm siin või Siberis, ütleme, vaktsineerimata või ka nõrgem, riskirühma kuuluv vaktsineeritud inimene, kui teda viirus ei taba, nüüd me piirangutega võidame ainult aega ja siis see tabab teda kevadel, ma arvan, on ebaeetiline. Selles loogikas on ka kolm kuud, mida me võidame 1000+ inimesele elu, tegelikult väärtus, mille puhul, ma ütlen, ühiskond peab ühiselt pingutama. Selles ei ole niisugust moraalset valiku kohta, et surm siin või Siberis, ükskord surevad inimesed nii või teisiti. Järelikult me peame selle otsuse langetama. Hetkel ma ei näe, et ühiskonda kaitsvaid otsuseid valitsus oleks langetanud. Sellises olukorras, kus ohjad lasti käest. Sellel vankril on need ohjad juba hobuse alla lennanud, eks ole, vankrijuhil. Nüüd on vajalikumad palju tugevamad ja resoluutsemad otsused. Praegu valitsus on valinud pigem niisuguse pika perspektiiviga sihi, et survestada inimesi vaktsineerima. Iseenesest, mida rohkem on vaktsineerituid, see on loomulikult strateegiline positiivne eesmärk, aga me peame tunnistama, et akuutses katastroofilises faasis see ei aita nädalate perspektiivist võtta viirust kontrolli alla. See on kogu minu sõnum.

10:49 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:49 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Haridusminister on öelnud, et raha ei ole probleemiks testide soetamisel haridusasutustele masstestimiseks. Täna tegelikult kuuleme, et koolipidajatele ei ole antud mitte mingisugust sellist praktilist sisendit, kuidas siis seda raha taotleda, ja koolidel seda ei ole. Esmaspäeval on valitsus lubanud või käskinud koolidel teha enne uue veerandi algust masstestimine õpilastel. Samas on tänaseni lahendamata isegi see küsimus, kust ja kuidas tegelikult testid kooli jõuavad, rääkimata edasistest sammudest selle testimise läbiviimisel. Siit mul ka küsimus, et kuidas on rahaga testide soetamiseks ja kuidas te hindate koolide masstestimiseks valmistumise protsessi, kui vaadata just komisjoni seisukohalt.

10:50 Urmas Reinsalu

Halvasti hindan. See, et siin on eksperdid, siin oli SYNLAB ja kes tulid lagedale ettepanekutega. Siin oli septembrikuus, viidi läbi Viimsis, mis oli see skriinimistestimine või kuidas öelda, kus tegelikult sõeluti välja, eks ole, et 10% lastest olid seal Viimsi koolis nakkusekandjad. Nende näidete pinnalt ma tegingi üleskutse see masstestimine koolides viivitamata sisse seada septembris, kus meil oli juba arvukalt koolikoldeid ja koolikollete kaudu nüüd see on liikunud n-ö harali, paljuski koolikollete kaudu. Ja nüüd meil see ei tähenda seda, et me ei peaks nüüd loetud tundide, loetud päevadega kokku võtma. See, et on jokutatud, ei ole kuidagi vabandus, siis tuleb ööd-päevad tööd teha ja tuleb see masstestimine lastele läbi viia. Ja see peaks olema ka minu meelest pingutus, see masstestimise tegemine, et Tallinna koolid ikkagi hoida lahti. Mis jutt see nüüd on? Kui meil on võimalik tuvastada, et lapsed ei ole viirusekandjad, mille pärast me siis koole kinni hoiame? Siin kirjutatakse lehtedes, et see on Keskerakonna aseesimees Kõlvarti tour de force teise aseesimehe Tanel Kiige vastu. Kuulge, kas me oleme olukorras, kus meil praegu sellepärast tuhanded lapsed peavad olema koduõppel, et meil käib mingi parteidevahelise kukepoksi asemel käib meil ka parteisisene võimukatsumine, kes on kõvem mees. Kuidagi piinlik on see olukord. Ei ole või? Testige lapsed ära, testige lapsi kas või iga päev. Kas see on minu meelest kiirtestiga, see paar eurot, mis sa kiirtest maksab, see on ju tegelikult odavam lahendus, kui lapsed peavad jääma koju. Mis jutt see on?

10:52 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui valitsus tegi ettepaneku igale KOV-ile maksta viis eurot iga uue inimese eest, kes on ennast vaktsineerinud, siis kui töötav see lahendus võiks olla, kui me näiteks igale valitsuse liikmele maksaksime nende valimisringkonnas vaktsineeritud inimese eest viis eurot? Kas see summa võiks motiveerida neid tööd tegema?

10:52 Urmas Reinsalu

Ei, ma ei saa sellest ettepanekust üldse aru. Valdade ja linnade liidu esindajaga rääkisime suvel. Valdade ja linnade liidu esindaja nentis, et omavalitsusi ei ole üldse kaasatud vaktsineerimisse. Neilt ei ole näiteks küsitud midagi. See oli nende ametlik seisukoht. Siis me tegime üleskutse komisjoni poolt, et kaasata.

Nüüd, küsimus sellest, et Tallinn vist tegi ka üleskutse, et aga nemad tahaksid just pöörduda või võtta ühendust vaktsineerimata inimestega. Aga teada, kes on vaktsineeritud, mitte et eakatele linn kuidagi teeb infoliini ja nõustamise, mis iseenesest ei ole ju halb mõttekäik, pakkuda nõustamisteenuseid. Aga seda nagu ei antud neile. Ma ei tea, kas nüüd on see küsimus lahenenud.

Ühesõnaga, ma ei saa aru, mida see raha maksmine selles mõttes, ülddünaamikas, kus kohalikul omavalitsusel ei ole ju formaalset pädevust, ei ole tal ka andmebaase ega midagi, mida see tähendab? Ma tõlgendan seda puhtal kujul enne kohalikke valimisi välja käidud Keskerakonna mõttena, et lihtsalt omavalitsused saavad raha. Sisulist tähendust praeguses akuutses viiruse leviku faasis, kus me oleme, mingit sisulist, loomulikult nakkekordaja allapoole toomise meedet see endast ei kujuta. See, et omavalitsusi tuleks toetada, omavalitsusi kaasata, kõiki asjaosalisi kaasata, on elementaarne.

Kindlasti, kui praegu tagasiulatuvalt öelda, et praegune tsentraalne viirusetõrjekorraldus – me võime arutada selle üle, kas tõhusam oleks olnud omavalitsuste pluss erasektori viirusejuhtimise korraldus. Ma ei välista, et see oleks olnud kiirem ja tõhusam, ja oleks olnud ka kelleltki tulemusi küsida. Praeguses udus, praeguses hämas selgitada välja, kes vastutab selle kriisi juhtimise eest ja mis on selle vastutaja mõõdetavad eesmärgid ajavööndite kaupa ja mis meetodeid ta rakendab, on peaaegu võimatu. Praegu peaaegu võimatu on see olukord.

Meil on sama küsimus. Mis saab siis, kui meil kuu aja pärast täituvad need negatiivsed ennustused, mida meile sellel nädalal Terviseamet ette pani? Mis siis saab? Mis piiranguid siis kohaldatakse, härra terviseminister? Tulge kõnetooli ja rääkige meile. Rääkige meile, öelge meile ausalt ära, mis saab kuu aja pärast. Mis hakkab saama, kui meil on sellised numbrid, nagu siin on – haiglakoormus on 700 ja nõnda edasi. Ja ärge rääkige meile jutupunkte. Me oleme uppunud nendesse jutupunktide merre.

10:55 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Kahjuks on küsimuste-vastuste aeg läbi, ma ei saa võtta enam rohkem küsimusi. Aitäh ettekandjale ja saame minna järgmise ettekande juurde. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik, palun, 20 minutit ettekanne! Aga  enne, kui me sinna läheme, on meil üks protseduuriline. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:55 Helir-Valdor Seeder

Austatud istungi juhataja! Kuna siin saalis viibib ainult üks koalitsioonisaadik, ma vaatan, ja mitte ühtegi alaliselt, siis meil on kokku lepitud, et on võimalik esitada igale ettekandjale ühe küsimuse 30 minuti raames. Kui juhtub nii, et 30 minuti raames inimesed, kes soovivad küsida, on ühe küsimuse ära küsinud ja rohkem ei ole soovi, kas me võiksime kokku leppida, nii et need, keda see teema huvitab, võiksid selle 30 minuti raames teise küsimuse esitada? See oleks igati ratsionaalne ajakasutus.

10:56 Martin Helme

Mõistan. Ja võime küll, ehkki ma vaatan praegu juba küsimuste arvu pealt, et me ei pruugi sinna jõuda, arvestades, et tõenäoliselt järgmine ettekandja vastab põhjalikult. Jaa, palun, Tanel!

10:56 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Auväärt parlamendiliikmed! Kõigepealt ütlen, et mul on väga hea meel, et see arutelu parlamendisaalis toimub. Tegelikult on kahtlemata olnud palju abi ja tuge erinevatest debattidest nii sotsiaalkomisjonis kui ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis ja ka erinevatest kirjavahetustest-mõttevahetustest opositsiooni- ja koalitsioonisaadikutega. Arvan, et kriisi ajal see kahtlemata nii peabki olema. Ehk nii nagu on minu eelkõnelejad on öelnud ja ka Vabariigi President väga selgelt välja öelnud, selle kriisi lahendamine on meie kõigi ühine asi – nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, erasektori, tervishoiuvaldkonna niikuinii kui ka iga Eesti elaniku.

Rääkides tõesti COVID-19 olukorrast, tuleb alustada tõdemusega, et haiglaravi olukord on viimase paari nädala jooksul halvenenud umbes-täpselt kaks korda kiiremini, kui prognoosid veel paari nädala eest seda ette nägid. Kui 11. oktoobril prognoositi, et selle nädala alguses on haiglaravil suurusjärgus 360-370 patsienti, siis tegelikult neid oli juba üle 500. Täna hommikul on haiglates 542 patsienti, kellest 379 on seal sümptomaatilise COVID-19 haiguse tõttu. See tähendab seda, et paralleelselt haiglavälise nakatumise on meil tegelikult tõsiseid väljakutseid ka haiglasisese haiguse levikuga või muude tervisemuredega haiglasse pöörduvate inimestega, kellel võib olla COVID-19 kaasuvana.

Kui me räägime raskekujulisest ehk sümptuaatilisest COVID-ist ja nendest patsientidest, keda on 379 haiglas, me näeme, et 70% neist on vaktsineerimata. Ehk see annab meile taas väga selge signaali: kui me teame, et ühiskonnas tervikuna täiskasvanutest on umbes 70% vaktsineeritud, eakatest veel enam, siis haiglaravil see olukord on vastupidine. Ehk suurusjärgus 30% vaktsineerimata inimesi annab 70% kõigist sümptomaatilistest COVID-19 haigetest. See on ka vastus paljudele küsijatele või nendele kõhklejatele, kes küsivad, kas vaktsiinid aitavad ja kas neil on mõju. Loomulikult on. Seda näitavad teadusuuringud, sedanäitab meie enda statistika ja seda võib öelda teile iga tervishoiutöötaja, iga haigla juht, iga arst, iga teadlane ja seda teab ka iga poliitik, iseasi, kas ta seda välja ütleb.

Samal ajal ka kolmveerand haiglaravi patsientidest on 60+ vanuserühmas. Ja see on tegelikult olnud läbi kriisi üks raskuskese ja vaidlus, kui mäletate, et keda esmajärjekorras vaktsineerida, keda kaitsta. Sotsiaalministeerium on algusest peale öelnud läbi kahe valitsuse, et loomulikult peamine eesmärk peab olema eakate vaktsineerimine ja eakate kaitse. Oli ka teisi arvamusi. Õnneks me läksime seda teed, et esmajärjekorras keskendusime eakatele. Ja kõige suurema panuse on andnud perearstid-pereõed, kes on tegelikult ära kaitsnud valdava osa eakaid. Ja just nimelt nende vaktsineerimise tase, mis võiks olla kõrgem kahtlemata, mis peakski olema kõrgem, see peaks olema Põhjamaade tasemel, aga on märkimisväärselt kõrgem kui näiteks meie lõunanaabri juures, see on tegelikult praegu hoidnud meie haiglaid halvimast ja tegelikult neid inimesi halvimast. Ehk vaadates samu numbreid, võrreldes nakatumise näitajaid me võime ennustada, et kui meil oleks näiteks 20% madalam eakate vaktsineerimisega hõlmatus, siis meil oleks täna suurusjärgus tuhatkond patsienti haiglaravil.

Kui vaatame regiooniti, siis kõige raskemas seisus on hetkel lõunaregioon ehk Tartu Ülikooli Kliinikum, sellega kaasnevad haiglad ja ka Ida-Virumaa piirkond, mis kuulub meditsiinivaatest lõunaregiooni alla. Lõunaregioon täna tegutseb sisuliselt samal tasemel, sama nakatunute ja haigete hulgaga kui eelmise kriisi tipus. Põhjaregioonis on olukord mõnevõrra parem, mis ei tähenda, et ta on hea, aga seal on nakatumise tase ja haiglaravi vajavate patsientide arv madalam. Ja praegu peamine eesmärk peamine siht peab olema saavutada korraga kahte eesmärki: lõunaregioonis esmalt olukorra stabiliseerumist, järk-järgult langemist, ja põhjaregioonis edasise kiire eskaleerumise ärahoidmist. Ehk Tallinna suurhaiglate võimekus täna on piisavalt kõrge, et pakkuda lisaks COVID-19 haigete ravile ka vältimatut abi, maksimaalses mahus plaanilist ravi, vastavalt osakondade töös küll piiranguid seades, koomale tõmmates, aga mitte üldjuhul laussulgemise teed minnes. Kui haiglaravi vajavate patsientide arv peaks ka siin regioonis märkimisväärselt tõusma, siis kahjuks tuleb ka siin teha väga laiaulatuslikke piiranguid, mida meil tuleb kindlasti ühiselt pingutades ennetada. 

Haiglate töö, nagu enne viitasin, teebki raskemaks see, et tuleb paralleelselt tegelda nii haiglaväliste kui ka haiglasiseste murekohtadega. Ja see näitab seda, kui nakkav on deltatüvi. Ehk kui meil täna hommikul on haiglasiseselt nakatunud kokku üle riigi 160 patsienti või haiglas selle diagnoosi saanud, siis see näitabki seda, kuivõrd raske on ka tipphaiglatel, kes teevad oma tööd väga professionaalselt, kasutavad isikukaitsevahendeid, testivad, on vaktsineeritud tõhustusdoosidega jne, tegelikult ära hoida neid haiglasiseseid koldeid ja nende edasist levikut. See loomulikult on järjekordne üleskutse kogu elanikkonnale, et kui me ka mis tahes muu tervisemurega silmitsi seisame, siis tegelikult vaktsineerimine ja tõhustusdoosi tegemine, kui meil on piisav periood möödas, aitab ära hoida seda, et me pea paralleelselt oma ühe haiguse või tervisemurega, võib-olla ka mitme kroonilise haigusega silmitsi seisma ega raske COVID-19 haigusega või sellesse nakatumisega, mis tähendab isolatsioonipalateid, täiendavaid isikukaitsevahendeid, lisakoormust tervishoiutöötajatele ja lisakoormust meie kui patsiendi organismile.

Hästi oluline ongi ühiskonnas praegu, kui te küsite, mida teha, esmalt pidada kinni loomulikult kõigist nakkusohutusreeglitest, on see maski kandmine siseruumides, distantsi hoidmine, testimine mis tahes sümptomite korral, haigete laste koju jäämine, on ta lasteaed, on ta kool, on ta mis tahes huvitegevus. Siin ei saa olla üldse mingit kõhkluskohta. Ehk kui on mingid sümptomid endal või lapsel, siis täna tuleb jääda koju, tuleb teha kohe ära vajalik test. Enne negatiivse testi tulemuse saamist kuskile minna ringi koondama, huvitegevusest, haridusest, tööelust osa saama lihtsalt ei ole täna võimalik. Ja see kehtib kõigi kohta, nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata, seda ma kindlasti rõhutan. Kui inimene on haige, siis ta on haige, kui on sümptomid, on sümptomid, siis tuleb testida ja tuleb jääda koju. Isegi kui test on negatiivne, aga inimene on haige, ka siis tegelikult loomulikult ka muid erinevaid viiruseid liigub ja muid nakkusohtlikke haigusi.

Teine asi, kindlasti kõigil meil on üritusi-tegevusi, mis on võimalik ära jätta. Täna kehtib reegel, et kõik, mis on välditav, tuleb edasi lükata. On ta tööalane koosolek, on ta perekondlik koosviibimine, on ta mingi sünnipäeva tähistamine, meelelahutus vms. Loomulikult ma ei ütle seda, et perekond ei tohi omavahel õhtul söögilauas maha istuda. Loomulikult tohib. Aga kui on valida, kas kutsuda kokku veel viis perekonda või teha mõni suurem sünnipäevaüritus, siis mu palve on küll seda teha hiljem – siis, kui viiruse levik on madalam ja kui vaktsineerimisega hõlmatus on kõrgem.

Kolmas asi, mida me kõik saame teha, on loomulikult tänada ja tunnustada tervishoiutöötajaid, kes on andnud meeletu panuse läbi selle kriisi, mitte ainult poolteist aastat või 20 kuud, mis see pandeemia on kestnud. Tegelikult tervishoid tegutseb Eestis ületundidena ja ülekoormatuna aastaringselt, enne pandeemiat ja pärast pandeemiat. Me teame, et meil on tervishoiutöötajad Eesti riigis vähem, kui elanike arv seda eeldaks. Me teame, et me panustame tervisevaldkonda suurusjärgus 6,5% SKT-st koos elanikkonna enda panusega, riigieelarvest suurusjärgus 5%, alla selle. Samas on riike, kes panustavad kokku koos inimestega 10% kanti, näiteks Põhjamaad, kuhu me alati jõuda tahame. Ja loomulikult tervishoiusüsteem on selle võrra tugevam, selle võrra on seal rohkem tervishoiuressurssi, rohkem inimesi. Meie jaoks iga kriisi tulek tähendab, et niigi ülekoormatud tervishoiusüsteem on veelgi suurema surve all.

Soovin südamest tänada kõiki tervishoiutöötajaid. Loodan, et sellega ühineb kogu parlament. Ja rõhutan ka siit saalist, siit puldist, et igasugused rünnakud meedikute vastu on lubamatud, on see vaktsineerimine, on see tervishoiuteenuste pakkumine, on see nende edastatud teadusliku info küsimärgi alla seadmine, nende sildistamine, ründamine või mis tahes provotseerimine, see on lubamatu. See on lihtsalt vastutustundetu. Sellist asja lihtsalt riigis ei tohi olla. Ja seda hullem on, et seda on lubanud endale kahjuks ka mitmed poliitikud.

Me vajame Eesti riigis praegu kõigi elanike panust. Hästi lihtsalt öeldes, me vajame vabatahtlikku mobiliseerumist. Ehk iga inimene peab mõtlema, mis on need kohad ja sammud, mida tema saab teha. Ma enne loetlesin neid näiteid, alati on rohkem, alati saab mõelda veel. Kes ei ole jõudnud veel vaktsineerima, loomulikult esimene samm, esimene tegevus peaks olema vaktsineerimisele minek. See kehtib 12+ vanuserühmas kõigi elanike kohta. Kellel on möödas pool aastat esmase kuuri läbimisest täiskasvanuna, siis on õige minna tegema tõhustusdoosi, eriti siis, kui tegemist on eakamaga, hooldekodu elaniku-töötajaga või eesliinitöötajaga.

Sedasama mobiliseerumist tegelikult me näeme täna riigis juba niisama. Me näeme, kuidas Läti arutab tervishoiuvaldkonnas seda, aga Eesti riigi puhul ma väga tänan kõiki neid ministeeriume, omavalitsusi, kes on juba tulnud appi, samuti, nagu viitasin, tervishoiutöötajad loomulikult niikuinii. Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused on panustanud esimese, teise ja kolmanda laine ajal märkimisväärselt nii reeglitest kinnipidamise tagamisse, vaktsineerimise edendamisse kui ka aitavad haiglatöös. Ja nende panus on tegelikult ülioluline. See näitabki seda, kuidas raskel ajal riigiasutused ja riigi erinevad ühendused võtavad vastutust ja initsiatiivi täpselt nii, nagu seda teeb erasektori teenusepakkuja oma mõtete-ettepanekute esitamisel, appi tulemiseni vaktsineerimisel, haiglaravi toetamisel, eriti digilahenduste arendamisel.

11:06 Aseesimees Martin Helme

Tohib korraks? Palun, lugupeetud saadikud, viige oma vaidlus saalist välja!

11:06 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jään oma varem korduvalt öeldud seisukoha juurde. Ainuke tee sellest kriisist välja, ainuke jätkusuutlik lahendus on vaktsineerimine. Kõik muud tegevused, nagu enne kirjeldasin, nakkusohu maandamised, testimised, sümptomaatilised koju jäämised, need on toetavad meetmed, need kehtivad iga viirushaiguse puhul, iga haiguse puhul, aga kui me räägime kriisi lahendustest, siis piirangud on ajutine. Piirangud on need, mida me teeme selleks, et nakkuskordajat alla saada, nagu enne mu eelkõneleja viitas, aga lahendustee kriisist välja on vaktsineerimine.

Siinkohal tänangi kõiki neid 788 829 inimest, kes tänahommikuse seisuga on juba jõudnud vaktsineerima, ja kuur on lõpetatud enam kui 756 000 inimesel neist. Elanikkonna arvestuses me oleme täna jõudnud ühe doosiga 59,3%-ni, lõpetatud kuuriga 56,8%-ni. Täiskasvanute samad numbrid on järgmised: alustatud on vähemalt 69,2%, lõpetatud 66,5%. Ehk kaks kolmandikku täiskasvanutest on tänahommikuse seisuga lõpetatud vaktsineerimisega kaitstud. 60+ vanusrühmas, nagu viitasin, kõige kriitilisemas vanuserühmas on need numbrid mõnevõrra kõrgemad, alustatud on 72,4% ja lõpetatud 70%

Aga loomulikult 70% protsenti meid ei rahulda. Küsite, mis on see siht ja see tase, kuhu peame jõudma. Selle on välja öelnud ka COVID-19 teadusnõukoda: 70% kogu elanikkonnast, mitte täiskasvanutest, vaid kogu elanikkonnast kaitstud ja 85% riskirühmadest. Ehk needsamad eakamad ja kroonilised haiged. See on tegelikult see tase, kus hinnatakse, kust alates me jõuame piirangutevaba ühiskonnani. Sama debatt, mis siin oli kuu aega tagasi, samad numbrid, mina kasutasin ka septembri keskpaigas, kui me korraldasime teadusnõukoja liikmetega Riigikogu konverentsisaalis eraldi seminari. Praegu me näeme, et meil on sinna minemiseks veel suurusjärgus 10% kogu elanikkonna hõlmatust vaja tõsta ja veidi enam riskirühmade seas. See tähendab 150 000 täiendavat kaitsesüsti, mis ei ole kindlasti võimatu.

Täiendavalt on ligi 31 000 inimest saanud lisa- või tõhustusdoosi. Seejuures on mul hea meel, et mu palvel riiklikud immunoloogid-eksperdid hindasid praegust olukorda ja on jõudnud seisukohale, et praeguses epidemioloogilises olukorras on põhjendatud kõigile inimestele, kellel on kuus kuud möödas esmasest vaktsineerimiskuuri läbimisest, soovi korral võimaldada tõhustusdoosi. Ehk see vastav otsus riiklikul immunoprofülaktika ekspertkomisjonil langetatud.

Loomulikult jätkuvalt on prioriteet eakad. Vanuserühm 65+ peab kindlasti seda tegema, hooldekodu elanikud-töötajad, eestliinitöötajad, aga see võimalus on avatud kõigile, kellel on vähemalt pool aastat möödas esmase kuuri läbimisest, seda sõltumata kasutatud vaktsiinist. Praeguses epidemioloogilises olukorras kindlasti see on õige valik ja õige käik. Ehk me näeme, kuidas tegelikult on riike, kes on saanud tõhustusdooside abil oma epidemioloogilist olukorda parandada. Ja me ei saa siin juhinduda sellest, et võib-olla madalama nakatumisnäitajaga riikides täna keskendutakse pelgalt eakatele. Meil tuleb keskenduda praegu kogu elanikkonna kaitsmisele, eeskätt esmaste vaktsineerimis- ja ka tõhustusdooside võimaldamisega.

Vaktsineerimist rääkides on hästi oluline, nagu viitasin, laiapõhjaline panustamine, olgu riigiasutused, kohalikud omavalitsused, eeskuju, poliitikute sõnumid, mida antakse nii siit saalist kui ka väljaspool saali, erinevates meediakanalites ja mujal. Ma tänan kõiki parlamendierakondi, kes on andnud oma panuse, kes on selle nimel pingutanud, ja julgustan kõiki teisi ka sedasama tegema.

Eraldi loomulikult tunnustan perearste. Nagu viitasin, perearstid on olnud eakate kaitsel kõige olulisemad. Ja praegu oleme käivitanud koostöös perearstidega eraldi aktsiooni. Suurusjärgus 400 perearstikeskust üle riigi tegelevad praegu vaktsineerimisega. Võib öelda, et sisuliselt 90% kõigist perearstikeskustest on oktoobrikuu jooksul vaktsineerinud. Sihime 100% taset. Oleme välja saatnud või on saatmisel suurusjärgus 80 000 vaktsiinidoosi eraldi selle aktsiooni käigus. Oleme nimetanud seda vaktsineerimistalguteks. Sisuliselt tähendab see seda, et perearstid-pereõed üle riigi vaktsineeritavad nii enda nimistu patsiente kui ka kõiki teisi, kes sinna pöörduvad, nad pakuvad nii esmaseid, teisi doose kui ka tõhustusdoose neile, kellel on kuus kuud möödas. Ja samal ajal lükkuvad edasi teatud plaanilisi vastuvõtte, teatud selliseid tegevusi, mis pole aegkriitilised. Loomulikult vältimatu ravi korral, kiireloomuliste vastuvõttude korral see aeg ja võimalus leitakse. Aga neid tegevusi, mida on võimalik edasi lükata, täpselt nagu ütlesin kogu elanikkonna kohta, tuleb teha ka tervishoius, neid valikuid, ja selle võrra hõlmatust tõsta.

Nagu ütles hästi õigesti ka eile doktor Elle-Mall Sadrak "Esimeses stuudios", on praegu kõige õigem hetk sellise aktsiooni käivitamiseks. Ehk meil on ühest küljest nakatumise tase kõrgemal, meil on vaktsineerimise vastu selle võrra huvi kõrgem. Meil on valitsus seadnud täiendavaid meetmeid, täiendavat kontrollireegleid, mis seda huvi tõstab ning hakkab järjest saama mööda nüüd tõesti see pool aastat, eeskätt eakatel, aga ka eesliinitöötajatel ja ka teistel esmase kuuri lõpetamisest. Ehk on võimalik paralleelselt teha esimesi, teisi ja kolmandaid süste ning lisaks Pfizer/BioNTechi müügiloale, mis tuli oktoobri alguses, on värskelt tulnud vastav müügiluba ka Moderna vaktsiinile, mille puhul tõhustusdoos on pool algsest kogusest. Ehk selle võrra meil on piisavalt vaktsiini, meil on piisavalt võimekust, ja hetkel on näha, et on ka suur huvi vaktsineerimise vastu.

Eelmisel nädalal tehti COVID-19 vastu esmaseid kaitsesüste enam kui 10 500 inimesele, mida on kaks korda rohkem võrreldes nädal varasemaga. Eelmisel nädalal tehti üle 26 000 kaitsesüsti, sh üle 10 000 lisa- või tõhustusdoosi. Sel nädalal see tempo veelgi kasvab.

Perearstide toetuseks oleme eraldanud lisaraha nii haigekassa kaudu kui täiendavalt ka valitsuse otsusega viie miljoni euro ulatuses, samuti kohalikele omavalitsustele. Võime küsida, kas see meede aitab või mitte, aga kahju sellest kindlasti ei sünni ja ilmselgelt ka omavalitsuste motivatsioon vaktsineerimise hõlmatust tõsta on selle võrra suurem, kui neil on ka reaalne rahaline kasu sellest, lisaks peamisele kasule, mis on nende elanike tervise ja elu kaitse.

Siinkohal kindlasti tahan tunnustada Tallinnat, kes on algatanud ka kodus vaktsineerimise. Väga mitmed omavalitsused tegelikult, Tallinn, Tartu, Saaremaa, Hiiumaa ja väga paljud omavalitsused üle Eesti 79-st, ma jätsin kindlasti mõne nimetamata, on tegelikult kogu selle kriisi jooksul väga palju panustanud vaktsineerimisse, mis on aidanud seda viiruse olukorda kindlasti parandada. Ja praegu tuleb mõelda sarnaseid käike, on ta kodus vaktsineerimine, on ta veel nendele riskirühmadele eraldi keskendumine, on ta läbi sotsiaaltöötajate sinna jõudmine, et jõuda ka nende kõhklejate-kahtlejateni, kes veel ei ole vaktsineerimisele jõudnud.

Valitsus hetkel, kui me siin räägime, arutab piiranguid, arutab täiendavaid toetusmeetmeid, arutab täiendavaid samme viiruse leviku tõkestamiseks. Neid kuuleme kindlasti kell 12 algaval pressikonverentsil. Vabandan, et ma ei saa paralleelkommunikatsiooni teha ja Riigikogu kõnepuldist neid enne maha hüüda, aga ütleksin, et oleme jõudnud mõistlike kokkulepeteni, mõistlike otsusteni, et nakatamiskordajat veelgi alla tuua. Valitsuskabinet paralleelselt algatab. Küsimus on eeskätt maskikandmise nõude laiendamises, küsimus on meelelahutustegevuste vähendamisest-piiramisest, kontaktide vähendamisest seal. Koolides testimistest on juba räägitud. Mul on väga hea meel, et need on käivitumas. Ja loomulikult mõnes kohas tulebki rakendada distantsõpet, ka see on reaalsus.

Siin saalis enne küsiti ka vaktsineerimiskahjude käsitlemise kohta. Mul on väga hea meel, et vahepeal on samad sõnavõtjad oma meelsust muutnud. Algselt skeptilise sõnavõtu tasemel tuli täna toetab seisukohavõtt. Me oleme kokku leppinud valitsuskabinetis, et me käsitleme vaktsineerimist kahjude hüvitamist koos tervikliku patsiendikindlustussüsteemiga, mis on juba varasemalt koalitsioonilepingus kokku lepitud, ja hetkel tervise valdkonnas viimase tagaside saamisel enne vastava seaduseelnõu algatamist. Kindlasti liigume ka sellega edasi.

Samamoodi siin on kõlanud etteheited või küsimused selle kohta, kui palju on võetud arvesse erasektori tagasisidet. Meil on tegelikult pidevalt kohtumised erasektori esindajatega, on pidevalt kohtumised terviseasutuste esindajatega. Loomulikult ma olen selle kriitikaga nõus, et riik võiks olla kiirem, tihtipeale riiki takistavad mõned õiguslikud asjaolud, hankeküsimused või IT-lahendused.  Nii et takistusi on olnud. Need ei ole ju õigustus, vaid see on reaalne olukorra pilt, aga me oleme andnud parima endast ja erasektori partner on andnud parima, et neid ületada. Eestis vaktsineerimise võrgustik, tervishoiuvõrgustik täna töötab selle nimel, et ühest küljest nakkusahelaid vähendada, võimalikult kiiresti neid katkestada ja samal ajal läbi vaktsineerimise ehk ainsa jätkusuutliku lahendusena seda olukorda maandada, riske maandada ja meid kõiki sellest kriisist välja tuua.

Julgustan kõiki ja tänan parlamendis esinenud osapooli ja tulevaid esinejaid pakkuma omalt poolt häid mõtteid, ühisosa ja edasiviivaid sõnumeid selleks, et julgustada meie elanikke tegema terviseteadlikke vastutustundlikke valikuid. Sellega ma tänan ja vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

11:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi on omajagu. Priit Sibul, palun!

11:15 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Oh jah, ütleks selle peale, kui teie kõne ära kuulad. Kui detaile tähele ei paneks, siis tundub nagu täitsa okei on, aga ka tänases kõnes ja kehtivas korras on mõningane vastuolu. Iga päev me loeme testitute kohta seda, et kui palju neid teste tehti ja palju positiivseid, aga praeguse korra järgi saadetakse lähikontaktsetest inimestest testi tegema ainult vaktsineerimata inimesed. Ja me teame, et vaktsineeritud inimesed põevad kergemini läbi, aga nad kannavad viirust edasi. Vaktsineeritud inimeste mittetestimine moonutab üsna palju seda informatsiooni, mis meil on. 

Mul ongi küsimus, et miks valitsus ei taha tegelikku infot saada, kui palju on tegelikult viirusekandjaid kokku nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimeste seas? Tõsi, oma kõnes te esmakordselt ütlesite, et teie toetate eranditult kõikide inimeste testimist. Kuna, kus ja kuidas see tuli? Vaadake üle see, mis te rääkisite, või pärast stenogrammi. Aga just nii te oma kõnes väitsite, kuigi kord on teistsugune.

11:16 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jah, aitäh! Kordan üle, mis ma ütlesin kõnes selleks, et stenogramm oleks täpne ja usun, et ta on täpne. Ma ütlesin seda, et mis tahes sümptomite korral tuleb testida kõiki. On ta vaktsineeritud või vaktsineerimata, ja selle juurde kindlasti jään. Ehk et kui inimesel on köha, on nohu, on peavalu, palavik ja ta ei tea, mis tal on või mis tervisemure, siis täna ainuõige on see test teha, sõltumata sellest, kas sa oled vaktsineeritud. Samamoodi, kui need sümptomid jätkuvad, jääda koju, sõltumata sellest, kas sa oled vaktsineeritud või mitte.

See erisus, millele te viitasite, on tõesti see, et lähikontaktsete puhul n-ö eneseisolatsiooni kohustus kehtib täna vaktsineerimata inimestele, kellel see risk nii haigestuda, kui nakkust edasi kanda on lihtsalt kõrgem kui neil, kes on ennast vaktsineerinud. Euroopas on riike, kes üldse ei testi praktiliselt vaktsineeritud inimesi. Eesti testib tegelikult päris korralikult just nimelt mis tahes sümptomite korral, nagu ütlesin, nakkusohu kahtluse korral, omajagu testitakse terviseasutustes, mujal, et lihtsalt seda riski veelgi maandada, minimeerida. Ma enne teile kirjeldasin, kui kergesti on nakkus levinud ka haiglate sees. Ehk meil tulebki täna neid võimalusi kasutada.

Aga see, et on teatud erisused lähikontaktsuse puhul ja mujal vaktsineeritud ja vaktsineeritud inimestel on siiski teaduslikult põhjendatud. See on ka Terviseameti hinnang, see on teadusnõukoja hinnang. Just seetõttu, et need riskid on erinevad, nakkusohu tase on erinev. Aga loomulikult ettevaatlikumalt käituda ja tegutseda tuleb kõigil meil, kui oleme lähikontaktsuse saanud, on ta siis kiirtestiga enesekontroll, on ta siis kaugtöö tegemine võimalusel, mis on ka praegu laiem ja kehtiv soovitus kõigile.

11:17 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

11:17 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma isiklikult pean väga oluliseks viirusega võitlemisel vaktsineerimist. Nüüd, kus me pole vaktsineerimise korraldamisega hakkama saanud, nüüd, kus tegelikult olukord on väljumas kontrolli alt, oleme tegelikult ka kaotanud koroonapassi kui nakkusohutuse tõendi sisu. Nüüdseks on teada saanud, et viirus levib, viiruse leviku oluliseks pidurdamiseks sellest enam ei piisa. Praeguseks on teada, et koroonapass ei ole nakkusohutuse tõend. Koroonapassi omanikud arvavad enese pahatihti olevat nakkusohutud ning on hakanud käega lööma ka enda testimisele ning muudele ettevaatusabinõudele. Kahjuks levib nakkus ka kohtades, kus koroonapassi nõutakse ja selline ettevaatamatu suhtumine mitte ei leevenda, vaid hoopis süvendab probleemi. Ja siit mul ka tegelikult küsimused. Kas koroonapasside süsteemi kavatsetakse ümber teha selliseks, et see oleks viirusekaitse osas tulemuslikum? Ja kui ei, siis kuidas te põhjendate praeguse süsteemi jätkumist?

11:18 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma alustaksin korra laiemalt. Esimene riik, kes võttis COVID-passi kasutusele, oli Taani. Taani oli üks esimesi riike, kes ka piirangud sai kaotada. COVID-passi süsteem oli üks nende keskseid elemente sellel teekonnal, ühiskonna avamisel, vaktsineerimishõlmatuse tõstmisel. Ehk väga selge edulugu. Tegelikult ka Eesti on mõnes mõttes võtnudki eeskuju ka teistelt riikidelt, kes sarnaseid süsteeme on kasutusse võtnud, sarnased lahendused välja töötanud ja suhteliselt sarnase põhimõttega. Ehk ma arvan, COVID-passi süsteem on õige, see on kindlasti aidanud ühest küljest toetada nakkusohutumate ürituste, tegevuste korraldamist, aidanud neid riske maandada, samal ajal ühiskonnaelu avatuna hoida nii palju, kui see pandeemia ajal on võimalik, ning kahtlemata ka soodustanud ja julgustanud inimesi vaktsineerima minema. Nii et me jätkame kindlasti selle passisüsteemiga niikaua, kuni see pandeemia kestab. Väga loodan loomulikult, et üheskoos pingutades me saame ka ise vaktsineerimisega hõlmatuse piisavalt kõrgele tasemele, Põhjamaadega sarnasele tasemele, kus me saame samamoodi nendest piirangutest järk-järgult loobuda.

11:19 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt palun! 

11:19 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! 25. oktoobril edastas Eesti Arstide Liidu volikogu avaliku pöördumise Riigikogu, valitsuse ja tööandjate poole. See on päris pikk pöördumine, aga mind pani esitama küsimuse siit üks lõik. Ja see lõik on just nimelt see, mille ma teile ette loen. "Kriisiga toimetulek sõltub eelkõige arstidest, õdedest ja hooldajatest. Üha keerulisem on leida töötajaid COVID-i osakondadesse, motiveerida neid tegema kurnavaid ületunde. Riigipoolse rahastuse kärpimise tõttu võivad kaduda ka koroonapatsiente ravivate tervishoiutöötajate lisatasud. Arstide liit peab seda lubamatuks." Minu küsimus on: millistele kärbetele ja lisatasude võimalikule kadumisele viitavad arstide liidu esindajad? Me oleme saanud kõnepuldist aru nii teie kui peaministri jutust, et raha on piisavalt ja täiendavalt kogu aeg eraldatakse. Kas te kommenteeriksite? Aitäh!

11:21 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tervishoiu valdkonnale on tõesti selle kriisi ajal eraldatud sadu miljoneid lisaraha nii COVID-19 tõttu kui laiemalt. Eelmise valitsuse otsusega näiteks 540 miljonit haigekassale tegevustoetusena maksulaekumiste alalaekumiste kompenseerimiseks, mis on tegelikult aidanud üleval hoida paralleelselt plaanilist ravi ja kõiki muid tervishoiuteenuseid tagada. 

See konkreetne pöördumine – ma olen suhelnud ka arstide liidu juhiga sel teemal – viitab järgmisele aastale, viitab 2022. aasta riigieelarvele. Loomulikult meie siht on see, et me käesoleval aastal saaksime selle pandeemia maksimaalselt kontrolli alla, ka haiglate olukorra alla, et meil enam nii kõrgeid lisaraha vajadusi, tegelikult ka haiglaravi vajadusi järgmisel aastal ei tuleks. Ma usun, et see suund ja soov on meil kõigil siin saalis ühine ja kõigil ka arstkonnas ühine.

Selleks, et tagada COVID-19 osakondades töötajatele lisaraha, oleme otsustanud valitsuse tasandil võtta kasutusele taas kord haigekassa reservkapitali, mida oleme varasemalt teinud ja hiljem selle taastanud. Antud juhul siis 11,79 miljoni euro ulatuses. See summa võib veel täpsustada. Haigekassa koguneb järgmise nädala reedel, et teha ametlik otsus, mis puudutab oktoobrit kuni detsember lisatasude tasumist.

Ma võin kinnitada teile, olen kinnitanud seda ka arstidele, et loomulikult, kui jaanuarist alates ja edaspidi jätkuvalt on meil COVID-19 olukord n-ö kriisifaasis, haiglaravi vajadus kõrge, me näeme, et seal on vaja lisaosakondi luua, lisatöötajaid leida, siis me leiame ka vajalikud vahendid haiglates ületundide tasumiseks, täiendavate koefitsientide maksmiseks. Katteallikas võib olla kas haigekassa reservkapital, Vabariigi Valitsuse reserv või halvimal juhul lisaeelarve, milleni, ma loodan, asjad sinnani ei kulmineeru.  Kahel eelmisel aastal, te teate hästi, on lisaeelarvega tegelikult seda lisaraha just nimelt suunatud sinna. Igal juhul see raha tuleb leida. Keegi ei arva, et arstid, tervishoiutöötajad, õed, peaksid pingutama tavapärase töö raames veel ületunde tehes nakkusohtlikkus osakonnas ilma ilma lisakoefitsientideta. Seda ma kindlasti õigeks ei pea ja seda kindlasti ei tule. 

11:23 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

11:23 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tahaksin pöörduda oma küsimuses tagasi sinna, mida ma ka Urmas Reinsalult küsisin. Kui ma teie tegevust vaatan, siis tundub, et te olete liberaalide käepikendus momendil oma tegevuses. See tähendab seda, et kui tuletame meelde Lennart Meri ütlemist omal ajal, kui Pärnus oli alkoholiprobleem, salaalkohol, ja surid massiliselt inimesed, siis ta ütles, et sanitaarraie toimus. Sama ma ikkagi ütleksin niimoodi, et liberaalid vaatavad asjale ka, kui räägime massiimmuunsusest, ma ei taha nimetada seda karjaimmuunsuseks, ma nimetaksin massiimmuunsuseks, siis toimub ikkagi seesama protsess. Seda oleme näinud ka Rootsis, ja Rootsi agenda oli selline, et 10 000 inimest lahkus tänu sellele. (Juhataja helistab kella.) Kas see ei ole ikkagi Keskerakonna agenda, ma mõtlen? Ja küsimus ...

11:24 Riho Breivel

... kas te kavatsete ikkagi jõulisemaid seaduslikke vahendeid rakendada, et me saaksime sellest asjast üle, mitte ei lase inimestel ära surra?

11:24 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kindlasti meie eesmärk on inimesi kaitsta läbi vaktsineerimise ja selle eest olen ma seisnud läbi kahe valitsuse, selle eest, et vaktsineerimine oleks tasuta ja vabatahtlikult kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Võib-olla ka teate, et ei ole see alati olnud konsensus valitsuses, eeskätt pean silmas eelmise valitsuse debatte, aga õnneks jõudsime otsusele, et vaktsineerimine on tasuta ja kõigile kättesaadav. Ma arvan, et see oli ainuõige otsus.

Mis puudutab seda teist varianti, läbipõdemist, siis loomulikult see on ohtlikum variant, loomulikult see on tüsistustega variant. Meil on täna üle 10 000 inimese, kes on seda haigust haiglaravil põdenud, üle 100 000 ja veel enam on neid, kes on sellesse nakatunud. Minu soovitus loomulikult on vaktsineerida, enne kui see viirus kedagi meist üles leiab. Me teame, et selle nakkusohtlikkus ongi selline, et meil on kaks valikut: kas ohutum, efektiivsem, kindlam viis ehk vaktsineerimine või märksa ohtlikum, prognoosimatute tagajärgedega haiguse läbipõdemine, millel võivad olla väga rängad tüsistused, pikaajalised kõrvalmõjud, mida täna isegi veel ei teata, kuna haigus ei ole nii kaua siin Eesti riigis olnud.

11:25 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Koroonavõitluse puhul praegu võiks nagu nimetada teie valitsust piitsa ja prääniku valitsuseks. Reformierakond on selgelt piitsameelne, Keskerakond, vähemalt sina, ma olen aru saanud, oled rohkem nagu prääniku pooldaja. Ma küsin, et seleta, kuidas on nii kaugele jõutud, et piitsa pooldajad on nagu ülekaalus ja prääniku pakkujatele on tõmmatud nagu vesi peale. On see nii üldse?

11:26 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ei ole nii. Ma alustan sellest, et mul on üldse väga kahju, et me oleme sinna jõudnud, kus me taas peame arutama kontrollireeglite karmistamist, nii nagu eelkõneleja küsis ka, jõulisemate sammude tegemist. Tegelikult läbi vaktsineerimise, läbi elanikkonnakaitse oleks võimalik olnud seda ära hoida, ennetada. See oli ka peamine eesmärk ja siht kogu selle elanikkonna vaktsineerimise käivitamisel ja läbiviimisel. Me oleme täna seal kahe vahel, me ei ole läinud äärmusesse, me ei ole jõudnud kuskile lauspiirangute, komandanditunnini, aga meil ei ole võimalik elada seda elu, nagu elavad täna elanikud, inimesed Põhjamaades, kuna lihtsalt vaktsineerimishõlmatuse tase ei ole veel seal. Ma loodan, et me sinna jõuame, selle nimel me kõik töötame.

See, et valitsuses on erinevad arvamused, erinevad seisukohad, mõtted, see ei jookse mööda erakonnaliine pidi, võin teile kinnitada, nii ei olnud ka eelmises valitsuses. Tegelikult see debatt ja arutelu ongi laiapõhjalisem, on erinevad valdkonnad, erinevad sektorid, igaüks püüab ju leida parimat lahendust, ühest küljest tagades nakkusohutust, viiruse n-ö tõkestamist, samal ajal hoides ka inimeste kultuurivõimalusi, vaba aja võimalusi, haridust, vaimset tervist. Ja praegu oleme jõudnud, nagu öeldud, mõistlike kokkulepeteni järjest, nii eelmisel nädalal, sel nädalal. Kindlasti arutelud jätkuvad, kriis kui selline kestab, pandeemia pole kuskile kadunud. Aga see on meie kõigi ühiste pingutustega ületatav, ilma selleta et me läheme, nagu te kirjeldasite siin, pelgalt piitsameetodi teed. Meie siht on ikkagi see, et toetada, julgustada neid, kes täna kõhklevad, aidata neid terviseteadlike valikuteni ja seniks vähendada maksimaalselt kontakte nii vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vahel, et üldiselt nakkusriski riigis vähendada. 

11:27 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eesti Õdede Liidu paljud õed on ülekoormuse all ja mitte kunagi varem ei ole nii paljud õed mõlgutanud mõtteid, et lihtsalt meditsiinisüsteemist lahkuda. Eile saatis teadupärast õdede liit pressiavalduse peaministrile, rahandusministrile ja ilmselt ka teile. Sellepärast küsingi, kas on valitsusel ka mingit konkreetset, mingeid sihukesi meetmeid, mis on siis see, et mida kavatseb päriselt valitsus ette võtta, et leevendada õdede puudust ja seeläbi õdede töökoormust? Teiseks, et tervishoidu suunatud raha jõuaks töötajateni, mitte sinna teenuseosutajateni, ja et kõigil õenduse kogemusega inimestel oleks motivatsioon ja jaksu aidata lahendada praegust koroonakriisi.

11:28 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Taas peab alustama sügava kummardusega kõigi õdede ees, kes neid ületunde teevad ja nagu viitasin, ülekoormuse all ehk ületunde on teinud juba enne pandeemiat ja kahjuks mingil määral ka peale pandeemiat. Me oleme tegelikult, ütleme, varasemalt on tegelikult minu eelkäija parandanud õdede vastuvõttu koostöös tervisekõrgkoolidega. Kindlasti meie siht on veel seda suurendada tervisekõrgkoolides. Õe väljaõpe on kolm ja pool aastat ehk et me arvestame sellega, et seda nii öelda akuutset kriisifaasi õdede väljaõppe suurendamine ei paranda. Aga laiemalt erisüsteem vajab tugevdamist. Nii on see siis arstide residentuuri küsimused või tervishoiu kõrgkoolide vastuvõtumahud.

Olen sel teemal kohtunud ja vestelnud ka mõlema tervishoiu kõrgkooli juhtidega. Meil on vaja saada vajalik kindlustunne praktikakulude tasumisel ja samal ajal ka koolitustellimuse tagamisel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ma tean, et ka haridus- ja teadusminister seda selgelt toetab, nii et olen optimistlik, et leiame vajalikud lahendused.

Nüüd ja praegu, kriisi ajal, nagu viitasin, oleme suunanud lisaressurssi rahalises mõttes sinna ja loomulikult oleme palunud appi ja paljud haiglad ka erinevate teiste valdkondade meedikud, on see kaitsevägi, on see tegelikult eratervishoiusektori asutajad, muud teenusepakkujad. Ning nii eelmisel kriisil, teise laine ajal, kui praegu on olnud neist väga palju abi ja tuge, et vähemalt mingilgi määral sellist normaalset, ka vähemalt teatud määral puhkevõimalusi, et töö ja pereelu ühitamist toetada.

11:30 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun! 

11:30 Henn Põlluaas

Aitäh! Koroona ja uued tüved rändavad riigist riiki ja erinevad riigid teevad erinevaid takistusi sellele. Küll küsitakse koroonapassi, negatiivset testi, kontrollitakse ja testitakse inimesi piiri peal. Eestit ei tee mitte midagi. Ei teinud ka eelmise laine ajal, kui Venemaal olukord oli palju hullem, ei tee ka täna olukorras, kus Lätis on juba pikemat aega ühiskond juba täiesti lukus ja olukord hull, aga piir on lahti ja kõik võivad vabalt liikuda. Mitte mingisugust kontrolli ei ole. Ja ka te ise tunnistasite, et olukord on hullem Lõuna-Eestis, ja see on ju selge tagajärg sellele, et Lätist on saanud inimesed vabalt siia käia. Ja tänases olukorras, kus on olemas juba ka Delta Plus tüvi, mis on oluliselt nakkavam, jõuab see sellise käitumisega varem või hiljem siia. Mida te ootate? Miks te mitte midagi ette ei võta meie rahva kaitseks? Aitäh!

11:31 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu! Praeguses olukorras esmane soovitus on korduvalt antud: loomulikult kõikvõimalikke reise vähendada, eriti eksootilisematesse piirkondadesse. Me teame ka, et need nakatumisnäitajad, mida me ju alati võrdleme, ei pruugi olla tegelik elu, need võivad olla moonutatud. Kahjuks nad seda ka tihti on. Vaadates näiteks ka seda, kui palju piiridel, piiriületusel teste tehes inimesed positiivseid proove annavad, mis on tihtipeale kõrgem, kui ametlik levik seal riigis seda eeldaks.

Tegelikult me testime piiridel, me ka sekveneerime,  kontrollime, mis tüved on tulnud, milliseid tüvesid on avastatud. See koostöö käib üle Euroopa, kokkulepe on teatud nende kogus saata alati ka sinna.

Aga ma olen selles mõttes teiega nõus, et see piirikontroll ja üleüldse reisimise hoo all hoidmine praegu mõistlik, eriti eksootilistesse riikidesse. Need viiruse tüved tõesti pole mitte ükski saanud alguse Eestist, ei saa tõenäoliselt ka tulevikus, küll aga neid on toodud meile iga kord siia sisse mujalt ja mida rohkem ja hulgemini neid tuuakse, seda kiiremini see levik võib taas üle kontrolli minna.

Aga siin vastaks ka teile, et peamine lahendus sellesama Delta Plus tüve vastu ja te viitate ka muudele levivatele viirusetüvedele, on vaktsineerimine. Nii et see on peamine prioriteet. Need kõik muud on toetavad meetmed, on ta piirikontroll, on ta testimine, on ta nakkusahelate katkestamine, eneseisolatsiooni kohustuse täitmine, maski kandmine ja nii edasi.

11:32 Aseesimees Martin Helme

Raivo Tamm, palun!

11:32 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Sel augustil sai selgeks, et koroonaviiruse deltatüvega ei ole võimalik saavutada karjaimmuunsust. Praeguses kriisis ei saa valitsuse eesmärk olla enam karjaimmuunsuse tekitamine, vaid haiglakoormuse vähendamine. Haiglaid koormavad vanemaealised inimesed, kuid ometi suuname energia laste vaktsineerimisele, nende liikumise piiramisele. Lapsed ju peaaegu haiglasse ei satugi. Nende vaktsineerimine on kaudne meede, mis vähendab küll nakatumist, kuid mitte ülemäära palju. Haiglakoormuse vähendamiseks tuleks jõuliselt tegeleda otseste meetmete ehk vanemaealiste vaktsineerimisega. Praegusest tegevusest jääb mulje, et laste vaktsineerimise teel üritab valitsus ehitada üles sellist Potjomkini küla. Kas valitsuse eesmärk on endiselt saavutada mingi vaktsineerimise protsent? Miks ei tegeleta laste jõulise vaktsineerimise asemel sama jõuliselt kõige suuremate riskigruppide vaktsineerimisega?

11:33 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult, vaadates vaktsineerimise numbreid, me näeme, et just nimelt kõrgemates vanuserühmades meil on kõrgemad hõlmatused, mis ongi algusest peale olnud see poliitika ja see nii-öelda siht ja eesmärk, mida on Sotsiaalministeerium eesotsas terviseministriga vedanud ja toetanud. Ja väga tänan, nagu viitasin, perearste ja kõiki terviseasutusi, kes on samast põhimõttest lähtunud. Ehk kui oli vaktsiinidefitsiit, oli väga ka vaidlus, et miks te süstisite eakaid, miks te ei anna kõigile, kui mäletate. Me seisime alati selle eest, et eeskätt eakad, riskirühmad ja siis hiljem kogu elanikkond, kui on juba vaktsiini piisavalt. Samamoodi, ma enne ütlesin, et piirangute leevendamise eelduseks teadusnõukogu hinnangul on 70% hõlmatus kogu elanikkonnas ja 85% riskirühmade seas. Ehk ongi kõrgem tase, nii eakad kui muud riskirühmad. Ka praegu, kui vaatame kehtivat vaktsineerimise plaani, siis eesmärk on 70% täisealistest katta ära, esmasüstiga oli eesmärk tõesti, jõudsime sellest umbes 95% tasemele, ja lõpetatud kuuriga eesmärk oli oktoobri lõpuks, hetkel oleme jõudnud kahe kolmandikuni, soovisime 70-ni ja novembri lõpus seadsime eakate puhul just nimelt kõrgema mõõdiku: 60+ 80%. Täna oleme kuskil 72 juures, loodame ka siin saavutada võimalikult 80 lähedase tulemuse ning aasta jooksul üle selle, et just nimelt see riskirühmade kaitse oleks kõrgem. Nii et ma siin olen teiega ühes paadis.

Laste vaktsineerimise peamine kasutegur on tegelikult see, et see aitab tagada nende jaoks tervikuna nakkusohutumat ühiskonda, tagada neile võimaluse saada haiglaravi ka muude haigusjuhtumite, muude tervisemurede korral, mis võib olla vastasel juhul piiratud, kui viirus tervikuna riigis liiga laialdaselt levib ja seeläbi eakamateni jõuab, ning loomulikult ka koolide lahtihoidmine. Seda mõned riigid ütlevad otse välja, et nad teavad väga hästi, et 12–17 vanuserühm suure tõenäosusega, kui pole kroonilisi haigusi ja muid muresid, ei ole see esmane riskirühm COVID-19 haiguse vaates, aga kuna laste tervise hoidmiseks ja ka vaimse tervise hoidmiseks ja hariduse pakkumiseks on oluline kontaktõppe tagamine, siis pakutakse ja võimaldatakse vaktsineerimist neile selles vanuserühmas. Sama teeb ka Eesti ja soovitus on sellest lähtuda. Iga kaitsesüst aitab, eakad on esmane prioriteet, täiskasvanud elanikkond ja 12–17 vanuserühm on järgmine.

11:36 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

11:36 Andres Metsoja

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et me oleme siin ühel ja samal positsioonil, et laste vaktsineerimine on perekonna otsus ja seda tuleb austada, aga selgitustöö sinna juurde jooksvalt peab käima. Koolivaheaeg on kohe-kohe läbi saamas ja kõige akuutsem küsimus lastevanematel täna on see, et mis saab järgmisel nädalal. Meediast saab lugeda seda, et härra Kõlvart ütleb, et koolid lähevad distantsõppele Tallinnas. Vabariigi Valitsuse positsioon on, et ei mingit distantsõpet, koolid tuleb taas avada ja liikuda õppega tavavormis edasi. Kas te Kõlvartile olete kõne teinud, küsinud, miks ta nii käitub? Miks tekib selline kommunikatsioonikriis keset seda suurt kriisi? Kuidas te plaanite seda lähiajal lahendada?

11:37 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitä! Laste vaktsineerimisel loomulikult, kui me räägime väiksematest, kellel ei ole veel täit aru saama, nende puhul on lapsevanem see, kes eeskätt seda nõu peaks andma. Perearst hindab, kas inimene on ise võimeline otsustama või mitte, või muu tervishoiutöötaja. Kui me räägime gümnasistidest, keda me lubame ka valima näiteks kohalikel valimistel, siis ilmselgelt nende puhul on kaalutlusõigus kõrgem. Aga siin ei ole seaduses vanusepiire, vaid siin sõltub inimese enda võimekusest hinnata tervishoiuteenuse vajadust, sellega kaasnevaid plusse-miinuseid, kõike muud vaagida, ja hindajaks on tervishoiutöötaja.

Mis puudutab koolide distantsõpet ja kontaktõpet, siis see on reaalsus. Nii nagu praegu on meil mitmeid koole, mitmeid piirkondi, kus ollaksegi distantsõppel. See saab olema reaalsus ka edaspidi. See eesmärk, mille valitsus on andnud, on tagada nakkusohutu õppetöö, teha seda läbi testimise, läbi vaktsineerimise, muude toetusmeetmete, ohutusmeetmete. Aga see, et on mingeid omavalitsusi, mingeid piirkondi, mingeid kooliastmeid, kus ka edaspidi rakendatakse distantsõpet, on kahjuks reaalsus seni, kuni see pandeemia kestab.

Nagu ma olen  enne öelnud ja kordan üle, saame me kõik täiskasvanutena anda oma panuse. Ma olen teiega selles mõttes nõus, et kui meil täna oleks täiskasvanud sada protsenti vaktsineeritud, ei peaks me üldse rääkima alaealiste vaktsineerimisest. Keskenduksime ainult sellele osale neist, kes on ise riskirühmas või muul põhjusel ohustatud. Aga olukorras, kus me tegelikult ei ole seal ja kus me teame, et haiglaravi koormus on kõrge, meil tulebki vaktsineerida kõiki, kellel on vastav müügiluba, kelle jaoks on need vaktsiinid kuulutatud ohutuks, efektiivseks ja seeläbi annab oma panuse ka iga laps, nii selleks, et ta ise oleks kaitstud, selleks, et ühiskond oleks avatum, ja selleks, et ta saaks ka kontaktõppest osa saada.

Ma saan aru, et ma kordan ennast, aga vaktsineerimine ongi see jätkusuutlik tee kontaktõppe tagamiseks ühiskonnas tervikuna.

11:38 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun! 

11:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister, mul on kaks küsimust. Kas te olete jätkuvalt sellel seisukohal, et vaktsineeritud inimesed, kes võivad olla nakkusohtlikud, ei pea ei testima ennast ega jääma ka lähikontaktseks, kui nad on puutunud kokku viirusekandjaga, haige inimesega? Kui see nii on, siis põhjendage, miks. Ja teine küsimus on mul, et peaminister on öelnud, et te võtate te poliitilise vastutuse, kui haiglate koormus jõuab kriitilise piirini. Samal ajal Riigikogu esimees Jüri Ratas on öelnud, et te ei ole seda öelnud. Kumb räägib tõtt ja kumb valetab? Või on olukord selline, et teie arvates ei ole jõudnud haiglate koormus kriitilise piirini olukorras, kus piiratakse plaanilist ravi, kus kasutatakse parameedikuid? Võib-olla kommenteerite ja selgitate meile. Aitäh!

11:39 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustan sellest viimasest, kuna see tundub põnev teema. Ma olen tõesti öelnud, et minu roll ja tööülesandeid terviseministrina on tagada haiglate toimepidevus, toetada neid, anda endast parim loomulikult meie kõigi ülekoormuse vältimiseks. Ja olen ka selles vaates tunnistanud, et kahe nädala eest esitatud prognoosid – 11. oktoobri seisuga – olid märksa optimistlikumad, kui on tegelik pilt. Olukord on halvenenud umbes kaks korda kiiremini, on ta deltatüve leviku veelgi kõrgem, nakkusoht, on ta haiglasiseste kollete tulemusena – natuke ühte, natuke teist. Aga igal juhul tuleb praegu saatuslik piir peale. Sellist kiiret kasvufaasi enam olla ei saa.

Mina olen seda öelnud just niipidi, nagu praegu rõhutasin. Minu vastutus on tagada haiglate toimepidevus, anda endast parim. Täna, nagu viitasin, kui raske on lõunastaabis. Põhjaregioonis on olukord veel mõnevõrra parem, kuigi ka halvenev. Hetkel plaanilise ravi puhul annavad endast parima haiglad üle riigi, et seda maksimaalselt tagada. Arusaadavalt see on raskem ja keerulisem Tartu Ülikooli Kliinikumis, kus on sisuliselt eelmise laine tipp saavutatud. Mõnevõrra leebem ja lihtsam on olukord nendes haiglates, kus patsientide hulk on märkimisväärselt väiksem, kui ta oli teise laine ajad. Ja need on laused, mida ma olen öelnud.

Aga teil oli küsimuse esimene pool ka, mille ma nüüd jõudsin ära kaotada. Äkki on võimalik korrata, kui võib? (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, väga õige! Tähendab,  vaktsineeritud isikute puhul, nagu viitasin, kui on mis tahes sümptomeid, kindlasti testida. Lähikontaktsuse puhul kohustust ei ole, küll on mõistlikkaugtööd teha võimalusel, mõistlik on kontakte vähendada.

Noh, ütleme otse, eks me kõik ole vist ka ise vaktsineeritutena saanud mingeid teateid, et keegi kuskil koosolekul või mujal on osutunud positiivseks. Ma olen alati ennast pärast seda testinud, vähemalt kiirtestiga või muul viisil, et veenduda nakkusohutuses, mõnevõrra vähendanud kontakte. Aga sellist kuldreeglit, kohustust ei ole, see pigem on eeskuju koht, see pigem on ka enda jälgimise koht, tähelepanelikkus, tähelepanelikuma käitumise koht. Loomulikult me teame, et see risk on küll väiksem, aga see risk ei ole null ja iga riski tuleb maandada.

11:41 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:41 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Paar nädalat tagasi te ütlesite, et 700 inimest haiglasse ei tule. Te olite väga enesekindel selles. Tõepoolest, mõned prognoosid seda võisid näidata, aga need ilmselgelt olid ekslikud ja ausalt öelda pididki nad ekslikud olema. Kui meil on juulikuust olnud R püsivalt üle ühe, meil on 25 000 80+ inimesed vaktsineerimata, siis on selge, et ehkki hospitaliseerimise tase kõrgema vaktsineerituse puhul on madalam kui kevadel, siis lõpuks ikkagi haiglad lähevad umbe. Ja see on nüüd juhtumas. No ma usun, et te enam ei ütle seda, et 700 igal juhul täis ei tule. Aga samas teie tänasest jutust ja peaministri sellisest suhteliselt tühjast jutust esmaspäeval jääb mulje, et teile ikka tundub, et kuidagi maagiliselt läheb see iseenesest alla. Tegelikult ju haiglate toimepidevuse tagamiseks on ainult üks tee, mis on valitsuse kohustus vähendada nakkuskordajat alla ühe väga kiiresti. Selles osas ma tahaks teada, mis on need reaalsed, konkreetsed, väga kiired sammud selleks, et seda saavutada.

11:42 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Jätkuvalt meil kõigil tuleb töötada selle nimel, et see haiglaravi patsientide arv ei ületaks 700 piiri. Tänased prognoosid tõesti seda näitavad, need prognoosid kehtivad eeldusel, nagu õigesti ütlesite, et R0 püsib üle ühe, et nakkusahelad kasvavad, nakatumiste ring kasvab. Selles vaates olen teiega pooleldi nõus, pooleldi ei ole. Tegelikult selle haiglaravi koormuse vältimiseks on ikkagi paralleelselt vaja tegelda mõlemaga: R0 saada alla ühe ja vaktsineerimise hõlmatus kõrgemale, sellega olete kindlasti nõus. Need on omavahel seotud. Vaktsineerimine aitab ka R0 langetada. Aga ta aitab, kui me suudame sihtrühmadele keskenduda, näiteks nagu hooldekodudes, kus on täna olukord märkimisväärselt parem varasemate lainetega võrreldes, aitab tegelikult ka haiglaravi koormust oluliselt kiiremini langetada kui otse R0, sest hooldekodutöötajate vaktsineerimine peamiselt teenib nende elu ja tervise kaitset.

Küsite, mida valitsus teeb. Ma enne viitasin, et oleme tegelikult teinud juba varasemalt see nädal samme, ma ei hakka neid üle kordama, arvan, te kõik neid teate. Täna valitsuskabinet reaalajas istub koos hommikul kümnest saadik koos teadusnõukojaga, Terviseametiga. On see maskikandmise laiendamine koolidesse, n-ö testimiste korraldamine, on ta meelelahutustegevuste vähendamine, piiramine, laiem kaugtöösoovitus anti juba varasemalt. Nagu viitasin, siis siin on koht, kus vabatahtlikkuse korras peaksime kõik mõtlema, mis on need täiendavad sammud. Mis on see miinimumpakett, on valitsus ette öelnud, mis on see maksimumpakett, seda teab igaüks meist ise. Kui palju on meil võimalik teha kaugtööd, kui palju meil on võimalik üritusi ära jätta, kas me oleme ise vaktsineerinud, kas me oleme oma sugulasi, pereliikmeid, lähedasi töötajaid, töökaaslasi, selles veennud? Matemaatiliselt oleme täna olukorras, kus piisab sellest, kui kaks inimest, näiteks meie teiega, lepime kokku, veename ühe inimese ära vaktsineerima ja selle võrra on kogu elanikkond vaktsineeritud. Oleme selles olukorras, kus 70% peab suutma veenda selle 30% täiskasvanuid ennast kaitsma. Ja sellega see kriis ka tegelikult laheneb.

11:44 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

11:44 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Meil on kriis ja keegi absoluutselt ei eita seda. Aga meil ei ole ainult koroonakriis, vaid meil on juba olemas ja juba väga lähedases tulevikuperspektiivis tohutu vaimse tervise, meeleheite ja võib-olla ka enesetappude kriis nende inimeste hulgas, kes valitsuse poolt kehtestatud riskianalüüsi põhjal on sattunud olukorda, kus avalikust sektorist, ettevõtlusest, kaitseväest, meditsiinisüsteemist, igalt poolt täiesti legaalselt vallandatakse ainult ja ainult põhjusel, et nad ei ole vaktsineeritud. Nad ei saa muuseas sel põhjusel enam isegi ka töötukassa teenuseid. Miks valitsus seisab ainult nende inimeste eest, kes on ohustatud koroonast, aga ei seisa inimeste eest, kes valitsuse valitud meetodite tõttu kaotavad elus absoluutselt kõik? Miks te ei seisa nende inimeste, kodanike ja põhiõiguste eest, vaid neid õigusi jalge alla tallate?

11:45 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Küsimuses oli mitu valeväidet, võtame järjest. Esiteks, neid erinevaid riskianalüüse tõepoolest koostavad tööandjad enda konkreetse töökoha kohta. Valitsus ei ole kehtestanud vaktsineerimise kohustust mitte ühelgi elualal, ei ole teinud seda ka Riigikogu läbi seadusemuudatuste. Tegelikult see oleks ka Riigikogu pädevuses üldse, kui me räägime sellest. See, et mitmed riigiasutused ja ka tervishoiu valdkonnas, näiteks Tallinna Kiirabi on selle näite teinud, otsuse teinud, ma arvan, see on õige. Ehk et Tallinna Kiirabi toimepidevuse tagamiseks, nakkusohu vähendamiseks kindlasti vaktsineeritud töötajad sinna ongi selleks garantiiks.

Samal ajal me loomulikult seisame kogu ühiskonna eest. Kui te vaatate neid piiranguid, neid tegevusi, neid kontrollireegleid – me tagame kõigile võimaluse hariduselust osa saada. Me oleme andnud tööandjatele võimaluse ise valida riskianalüüsi põhjal, milliste teedega nakkusohtu vähendada. On see vaktsineerimine, läbipõdemine eelkõige, negatiivse testi tegemine, maski kandmine, muud sellised lahendused. Me ei ole öelnud ette tööandjatele, et nüüd on ainult üks lahendus. Loomulikult vaktsineerimine on kõige jätkusuutlikum, aga on variant läbipõdemise tõendi alusel, negatiivsete testidega, kombineerides neid meetmeid maskide kandmise, hajutamise ja kõige muuga.

Ehk kui vaatate ka töötuse näitajaid, siis need ei ole ju kuskile drastiliselt tõusnud, pigem vastupidi. Järk-järgult me pingutame selle nimel, et töötuse määr ühiskonnas langeks. Nagu rõhutasin ja rõhutan veel, et hariduselust, huviharidusest, tegevustest saaksid osa kõik hoolimata oma vaktsineeritusest või läbipõdemist. Ja selle nimel on eelmine valitsus töötanud, praegune valitsus töötanud, töötab ka edasi. Vaimse tervise muresid kindlasti ei saa alahinnata, nende süvenemise risk on seda suurem, mida kauem see kriis kestab ja mida kiiremini kriisist väljume, seda vähem on seda frustratsiooni, vähem on seda vastasseisu ühiskonnas. Nii et siin me peaksime kõik andma sama sõnumi, ühise sõnumi, et Eesti elanikud võtaksid ühendust tervishoiutöötajaga. Perearstid, pereõed neid kõnesid ootavad, vaktsineerimisvõimaluse neile tagavad. Ja mida kiiremini terviseteadliku valikuni jõuame, seda kiiremini kriisist välja tuleme ja seda vähem on vaja arutada selle üle, kas ja kus mingeid täiendavaid piiranguid kehtestatakse ja kuidas see mõjub ühe või teise inimese vaimsele tervisele.

11:47 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd on meil küsimuste-vastuste aeg lõhki, ma järgmist küsimust võtta ei saa. Saame minna kolmanda ettekande juurde, selleks on Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaise Le Vallikivi ettekanne, mis kestab 20 minutit, ja sellele järgneb 30 minutit küsimusi. Palun!

11:47 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Austatud Riigikogu! Tere hommikust ka minu poolt! Ma olen natuke segaduses selles osas, mispärast mind siia on kutsutud. Aga ma väga hea meelega jagaksin teiega seda, mis toimub meil esmatasandil ja mismoodi me liigume edasi vaktsineerimisega. Ja tegelikult jagaksin ka seda, et see on tegelikult meie kõigi kriis – minu kriis ja kõigi teie, saalis istujate kriis. See puudutab meist absoluutselt igaühte. Ja me ei räägi ainult tervisest, me räägime ka sotsiaalsest keskkonnast, kogu meie riigist tervikuna. Ma tõesti ei tahaks seda, et meie riigist saaks selline riik, mille üks põhiline väljund on olla üks suur tervisetehas, kus me likvideerime halbade terviseotsuste tagajärgi, mida me tegelikult oleks saanud vältida. See puudutab meist igaühte väga sügavalt ja meil igaühel on tegelikult olemas see üks millimeeter, millest rääkis professor Peep Talving ja millega me saame seda kriisi tegelikult leevendada.

Kuulates tänast keskustelu, läks mul tuju natuke kurvaks, selles mõttes, et tegelikult ju sõltub väga palju rakursist, mismoodi me neid asju vaatame. Perearstidena me samamoodi saaks meenutada kõike seda halba või valet, mis on juhtunud selle kriisi käigus, ja meenutada seda, mis juhtus 27. detsembril, 19. aprillil või 7. juulil. Aga see ei anna meile mitte midagi. Selle kriisi märksõna ongi see, et me elame väga muutuvas inforuumis. Jah, me ehmatame endiselt nende asjade peale, mis on täna teistmoodi, kui nad olid eile, mis on täna teistmoodi, kui nad olid 23. septembril. Ma panen käe südamele ja ütlen, et ka meie perearstidena olime väga ehmunud sellest, kui meie kahe doosiga täisvaktsineeritud kolleegid hakkasid juuli lõpus või augusti alguses haigestuma. Jah, nad haigestusid kergelt, aga see oli ka meie jaoks šokk, millega me pidime edasi elama.

Mõnes mõttes meil on siiski praegu veel hingetõmbeaeg, kus me saame, no me ei saa saatuse käiku praegu pöörata, sellepärast et need haigestumised, mis juhtuvad täna, on kahe nädala pärast haiglas ja ummistavad haiglaid, ummistavad ka perearstikeskuseid. Aga me saame teha kahjukontrolli ja seda me tegelikult ühe mittetulundusühinguna natukene olemegi asunud algatama. Eelmisel nädalal õnnestus meil saavutada haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga kokkulepe, et see kampaania tuleb. Meile tegelikult ei piisa nendest septembri lõpuks 60% perearstikeskustest, kes vaktsineerivad. Meile ei piisa sellest. Me oleme nagu öelnud, et meil on ka teised ülesanded ja kõik on väsinud ja me ei saa või ei taha või meil käed valutavad – me ütlesime, et ei, me kõik peame vaktsineerima, vaktsineerima peavad kõik perearstikeskused kogu Eestis. Selles mõttes nad peavad saama selle tõuke, et nad saavad vaktsiini kohale isegi siis, kui nad on ignoreerinud tellimisteadet. Ja see töötab tegelikult väga kenasti, keegi seda vaktsiini tagasi saatnud ei ole. Nende perearstikeskuste hulk, kes saadavad aktiivselt vaktsineerimisteateid, oli juba eilseks mitmekordistunud ja ma loodan, et need kümme päeva on tegelikult alles algus. Ma loodan, et nendel kümnel päeval on reaalselt käegakatsutavad tulemused, ja ma loodan, et inimesed võtavad ka ise ühendust, sest võib-olla tõesti on mõned perearstikeskused natuke heitunud kõnedest, mille tagajärjeks oli sõim kevadel, suvel ja varasügisel. Aga tehes ise eile neid kõnesid, ma tegelikult tajusin, et suhtumine on muutunud ka kõige skeptilisematel inimestel. Tegelikult neil on meditsiinisüsteemist nagu isegi natuke kahju, et nad on sellise otsuse teinud, ja keegi ei olnud agressiivne, vaid nad ütlesid, et ei, ma ikka veel ei soovi, ma mõtlen. Aga keegi enam ei pahandanud. Nii et kui me saame vaktsineerima vähemalt ühegi inimese, ka kõigi teie seast täna, siis see on tegelikult teie väga suur panus ja väga suur millimeeter.

Need arstitudengid, kes on vabatahtlikuna kaasatud kontaktivõtmisesse, telefonikeskus, kes on haigekassa lepingupartner. Jaa, 15 000 kõnet ja 600 inimest vaktsineerima. See kõlab nagu vähe, aga tegelikult on seda palju. Seda on 600 vaktsineeritud inimest rohkem. Me endiselt näeme ju arstidena, et see haigus on väga salakaval. Täna hommikul jõudsin teha ka väikese vastuvõtu ja vaadata üle eilse päeva testide vastused. Kuueaastane, kes põdes COVID-it eelmise aasta oktoobris, uuesti positiivne, täna, novembris. Meie immuunpuudulik poiss, kes on saanud tõhustusdoosi ja on positiivne. Üks minu neerusiirdatud patsient, kes oli samuti positiivne, kuid nüüd paraneb. Samas käib mul õhtusel COVID-vastuvõtul 40-aastane, varem täie tervise juures olnud naisterahvas, kes on kõrges palavikus kaks või kolm nädalat, ja ma iga kord kaalun, kui me järgmise kohtumise kokku lepime, et kas see on nüüd see haiglapiir või ei ole see seda veel mitte.

Samas ma näen ka seda, et see erinevate maailmade küsimus on endiselt aktuaalne. Seesama tänahommikune vastuvõtt, kus nädala jooksul teist korda tuli minu juurde üks noor daam, vaktsineerimata, kelle väga suureks mureks oli see, et tema harja külge jääb hommikuti tema arust natuke liiga palju juukseid. See on tema jaoks reaalsus. Ma tõesti ei taha olla ühegi inimese vastu kuri ega ebaviisakas, aga ma kardan, et see on meil lühike armuaeg, kus me saame veel esmatasandil ka nende inimestega vestelda see kümme minutit, siis vaktsineerida ja õhtupoole võtta vastu COVID-positiivseid patsiente. Ja kui me jaksame, siis me saame minna pärast seda teatrisse, kus näeme kahetsusväärselt palju ilma maskita inimesi. Ja siis me saame mõelda, kas nad oleksid ka siis ilma maskita, kui nad teaksid, et ma tulen otse COVID-patsientide vastuvõtult. Mis sellest, et ma jään seal teatris kogemata magama, aga mingit aerosooli ma ikkagi eritan ka läbi oma maski.

Me näeme, et see aeg, kui ka vaktsineeritud isikud peavad tegema neid kompromisse, on kahjuks juba käes. Needsamad kooliõpilased, kellest tegelikult suurema kisa ja kärata ja vaevanägemiseta on ära vaktsineeritud üle poolte. Kõik nad jäävad koju, neljas kuni kaheksas klass. Õpetajad, kellest samuti väga suur osa on vaktsineeritud, ka nemad peavad minema distantsõppele ja õpilünki ekraani kaudu likvideerima. See on meile kõigile raske. Ja selles mõttes see, et me peame tegema keerulisi valikuid ja teinekord vaidlema ka omavahel niimoodi, et kukal higine, see käib asja juurde. Aga seda vaidlemisaega jääb järjest vähemaks. Selles mõttes on väga keeruline, kui see vaidlus ei ole konstruktiivne, vaid pigem selline destruktiivne ja keskendub minevikule või päikese ümber tiirlevale maailmasüsteemile, mõtlemata sellele, mis saab tulevikus.

Ka need otsused, mida me teeme koos, me peame elama koos nende tagajärgedega. Ma vaatan praegu seda, kuidas meil on ilma peata ehk ilma juhita meditsiini vaates kolm kriisi jaoks väga olulist, võtmeametit – need on TEHIK, Terviseamet ja Ravimiamet. Ja ma mõtlen seda, et kas seesama kriitika, ükskõik mis nad tegid või tegemata jätsid, võib olla põhjus, miks nende ametite juhid läksid ja miks sinna uusi kandidaate on nii raske leida. Ka see võib olla nagu teie või meie millimeeter leida see inimene, kes suudab seda kõike taluda ja rahulikult, kuid kindlalt edasi minna? Selles mõttes minu respekt ikkagi Tanel Kiigele, kes on suutnud oma selgroogu säilitada ja säilitada ka sektori respekti, austuse.

Ja see, et me näeme "Aktuaalsest kaamerast" neid otsuseid, mis sündisid eile või täna – kui septembris võis see meid veel pahandada, siis ma kardan, et novembris muutubki see normaalsuseks, sest selliste pikkade arutelude ja kõnekoosolekute aeg saab lihtsalt mööda.

Arstina me anname pahatihti nõu, mis on inimese jaoks ebameeldiv või ebapopulaarne. Ma soovin teile kõigile julgust teha üheskoos need otsused ja ma soovin ka koostöövõimekust riigi ja omavalitsuste vahel, et teha neid vajalikke ja ühiseid otsuseid. Aitäh!

12:00 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!  

12:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh ettekande eest! Aga kui nüüd see kasutegur on, ma arvutasin välja, 15 000 kõne peale 604%, siis tuletage meelde suurele saalile, meil erikomisjonis te rääkisite kunagi, et suvel või kevadel anti korraldus, et puhake jalga, perearstid, tulevad, kui seal kadunud härra Seer juhatas vägesid, need suured kampaaniad ja ...  Ja kuidas see värk oli? Kas need signaalid on olnud sellised vastuolulised ja oleks võinud olemata olla?

12:00 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Ma veel kord tulen tagasi sellesama teema juurde, mida ma ka oma sõnavõtus puudutasin, et antud situatsioonis nagu seda minevikus urgitsemist ja lakkamatult veel meeldetuletamist, kes seda või teist tollel või sellel ajal ütles, või kas perearstid olid solvunud ja mis tundeid see neis pärast suvel tekitas, mis sügisel juhtus – see ei ole praegu relevantne. Selles mõttes, et me oleme tagasi, meid on vaja, me vaktsineerime. Kõik!

12:01 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

12:01 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma sõnavõtu alguses, et ei tea, miks teid on siia kutsutud. Aga minul isiklikult on väga hea meel, et te siin olete, sest just teie meedikuna olete selle kriisi tulipunktis koos oma patsientidega. Ütlen kohe ära, et meie erakond toetab igati meedikuid ja hindab ülikõrgelt teie rasket tööd.

Tulles tagasi vaktsineerimise juurde, siis tõesti, teie käes ongi võti, mis peaks meie ühiskonna kallutama kõigis vaktsineerimisse puutuvates otsustes tegema õigeid valikuid. Meie poliitikutena ei saagi teha inimeste individuaalset tervist puudutavaid otsuseid. Nii lihtsalt on. Aga mu küsimus puudutab ikkagi nende inimeste tulevikku, kes põhjusel või teisel on teinud otsuse mitte vaktsineerida. Valitsuse augustikuise määruse tõttu jäävad need inimesed ilma tööst ja ka haigekassakindlustusest. Nad langevad välja teie ja kogu meditsiinisüsteemi vaateväljast ja toetusest. Te ei saa neid enam aidata, ka siis, kui nad selle ühiskondliku ebaõigluse tõttu haigestuvad mingitesse muudesse haigustesse. Kuidas teie arstina vaatate tulevikku nende inimeste osas? Mis tundeid see teis kui arstis tekitab?

12:02 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Selles mõttes, et arstina ma pean ütlema seda, et nendele inimestele ju haigestumise korral on ikkagist vältimatu abi ju tagatud.

12:02 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

12:02 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! Mitu tipp-poliitikut on väitnud, et perearstid ei ole neil soovitanud üht või teist vaktsiini või siis üldse mitte vaktsineerida. Minu arvates ei ole poliitikutel õigust oma nahka sedapidi hoida, aga see selleks. Öelge, kui levinud on selline suhtumine perearstide seas, et hoiatatakse patsienti või, kuidas te ütlete, klienti tõsiselt mitte vaktsineerima. Neid riskiprotsente on ju väga palju avaldatud. Kas on võimalik, et perearstide seas on tõsiselt selline suhtumine, kus öeldakse, et jama võib tulla, sul võib palavik olla, ära vaktsineeri?

12:03 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Selles mõttes on ju olemas statistika või uurimused, mis ütlevad seda, et patsient on suuteline meelde jätma umbes 10% sellest jutust, mida arst talle vastuvõtu käigus räägib. Ja kuna me inimest vaktsineerima nõustades peame ju avatult rääkima talle nii pooldavaid ja soodustavaid kui ka riskikohti ja kõrvaltoimeid ja koostoimeid, siis ma kardan, et siin on suuresti ikkagi tegemist sellega, et inimene paljuski kuuleb seda, mida ta kuulda tahab. 

Kui meil on selliseid kolleege näha, kes ütlevad, et vaktsiinid on jama, ma ütleksin, et neid on Eesti 800-st perearstist väga marginaalne hulk, ma vähemasti loodan. Me tahaks neist kõigist nagu kuulda ja Terviseamet sooviks neist samuti kuulda. See on täiesti lubamatu ja sellepärast me ka mittetulundusühinguna ja oma COVID-grupiga oleme teinud ka regulaarseid infotunde kõigile perearstidele. Viimasel infotunnil osales nii peaminister kui ka Tanel Kiik. Me räägime avatult ka sellest, millised on meie strateegiad-taktikad, mis vaktsiinide koos- ja kõrvaltoimed, kuidas teha, millal teha, kellele teha, milliseid riske peab kaaluma. Ja seal osales praktiliselt 1000 perearsti-pereõde. Selleks, et me kõik oleks sellise värske ja kallutamata infoga kursis.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

12:05 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsiksin teie käest vaktsineerimise kohta. Selline naisterahvas: epidemioloog eluaegne, praegu erus, Antonina Järviste on öelnud seda, et vaktsineerimine haiguse kõrgperioodil ei anna soovitud efekti ja on tegelikult ka kuritegelik, sellepärast et see tekitab uusi tüvesid. See kõik on kirjas, ka nii-öelda meditsiinikursuste esimesel kursusel õpetatakse seda kõike. Minu küsimus on see, et kas te annate sellele positiivse hinnangu või negatiivse hinnangu selles koolis õpitule või ütlete äkki seda, et Tanel Kiik on oma propagandas vaktsineerimise osas läbi kukkunud? Aitäh!

12:06 Eesti Perearstide Seltsi esinaine Le Vallikivi

Kogu austuse juures ma pean ütlema seda, et antud proua on oma sõnavõttudega tuntud juba viimased vähemalt 10–15 aastat, ja mitte ainult koroonavaktsiini, vaid ka difteeria, teetanuse, lastehalvatuse, läkaköha ja kõigi teiste vaktsiinide osas. Lubage mul jääda pisut skeptiliseks.

12:07 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:07 Kalle Grünthal

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Praegu on, ma küsisin konkreetse küsimuse ja kui ettekandja on ees puldis, siis ta peaks vastama küsimusele, kas jah või. Skeptik mind ei huvita, tähendab, mina tahan vastust saada. Kui lugupeetud ettekandja tuleb siia pulti, siis ta peab vastama Riigikogu liikmete küsimustele, mitte avaldama isiklikku arvamust. Paluks tal ikkagi vastata. Aitäh!

12:07 Esimees Jüri Ratas

Hea ametikaaslane Kalle Grünthal! Me teame teiega seda väga hästi, et Riigikogu liige küsib ja siit Riigikogu kõnetoolist kas Riigikogu liige, kas valitsuse liige, kas põhiseadusliku institutsiooni liige või antud juhul külaline vastab. Kuna me hetkel arutame OTRK-d ja me peame arvestama sellega, et selles mõttes minu meelest külaline vastab nii, nagu ta õigeks peab. Sellesse ma kindlasti ei sekku. Ma arvan, et ma mõistan teie küsimuse sisu, aga ma tahan ka seda öelda, et kui külaline ei ole poliitik, siis palun arvestage sellega. See on minu mõte.

Kalle Grünthal,  protseduuriline küsimus, palun!

12:08 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma tänan väga teid, härra Jüri Ratas, selle selgituse eest, et ei ole poliitik. Aga ma ei küsigi poliitilist küsimust, ma küsisin ju tegelikult tema eriala puudutavat küsimust. Nii et ...

12:08 Esimees Jüri Ratas

Selge, ma tänan teid. Küsija vastas täpselt nii, nagu ta õigeks pidas. Signe Kivi, palun!

12:08 Signe Kivi

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud Le Vallikivi! Palju jõudu teile ja meile kõigile! Meditsiinitöötajad on pandeemiaga tegelenud esimesest päevast peale ja selle aja jooksul on Eestis kaks valitsust rakendanud erinevaid meetmeid, et haigust ennetada, tõrjuda, aidata, ravida. Aga muidugi on nii meie teadmised siin kui ka kogu maailmas COVID-i kohta ju vahepeal palju täienenud. Öeldakse, et tarkus tuleb alati tagantjärgi ja kahjuks pole sellest siis enam kasu, aga siiski. Mida oskame nüüd teha teisiti ja mida me saame oma ühistest võimalikest vigadest õppides juba homme selle haigusega võideldes paremini teha?

12:09 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Selles mõttes see haigus tõepoolest õpetab meid absoluutselt iga päev. Tänaste teadmiste kohaselt me saame vaktsineerida alates 12. eluaastast, me saame oma käsi pesta, me saame oma maske kanda, me saame distantsi hoida ja me saame balansseerida sellel õrnal piirjoone, mis eristab vabadusi kohustustest ja normaalset elu ühiskonna lukkupanekust. Ja täpselt nii see ongi.

12:10 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

12:10 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja, perearstide seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi! Noorema põlvkonna arstkonna esindajana te olete küllap väga hästi koolitatud, teil on ka kogemus kõige esmatasandil meditsiinis. Kui te nüüd olete nii kena ja ütlete kolm soovitust erinevate põlvkondade inimestele Eestis, mis peab tegema, et iseennast kaitsta ja seda alalhoiuinstinkti kuidagi edendada kõigis inimestes? Teil on häid kogemusi, kindlasti kehvemaid ka, aga võtke kokku see, soovitused.

12:11 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Ma muidugi tänan komplimendi eest. Ma ise pean ennast küll juba keskealiseks meditsiinitöötajaks kahekümneaastase kogemusega. Aga sellegipoolest, kui me räägime kolmest soovitusest, siis hoidke üksteist, arvestage üksteisega, vaktsineerige.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

12:11 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Minu küsimus on natuke erialaline. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on olemasolevatele teadusandmetele, rõhutan, teadusandmetele tuginedes andnud juba juulikuus käesoleval aastal soovituse arvestada antikehatesti positiivset tulemust kui COVID-19 läbipõdemist. Ma küsin, milline on teie ka kui arsti arvamus, kas see ekspertkomisjoni soovitus on adekvaatne ja kas sellega peaks arvestama ja kas oleks mõistlik ka COVID-haiguse läbipõdenutele anda kuue kuu asemel aastane garantii võrdselt vaktsineeritutega. Sest kõik meditsiiniringkondade inimesed on kinnitanud seda, et läbipõdemine annab tugevama immuunsuse kui vaktsineerimine. Ja kui tõepoolest on olemas antikehad, mis on mõõdetavad, siis me saaksime kulutada oma energia ja ressursi vaktsineerimata inimeste ja nende inimeste, kes ei ole läbipõdenud, vaktsineerimisele, mitte ei kuluta ressurssi nendele, kes juba omavad antikehasid.

12:12 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Aitäh! Ütleme niimoodi, et see on ka nagu ju praegust see seisukoht, mille puhul nagu erinevad arstid ja eksperdid vaidlevad, nii et kukal higine. Esiteks on see, et millal me neid antikehi mõõdame ja milline peab olema see tulemus, selleks et öelda, et see inimene on nüüd ja praegu nagu selle läbipõdemise kaitse all, eks ole. Selles mõttes, et ka minu oma tagasihoidlikus praktikas oma kahetuhandese nimistuga, et meil on korduvalt põdenud patsiente ja see vahe ei pruugi olla 12 kuud, eks ole. Me ei saa seda praegust lubada. Ja selles mõttes, et kui ma teen selle testi mingi kas jaanuaris või veebruaris või märtsis või oktoobris, eks ole, kust kohast see 12 kuud siis tiksuma läheb, kust kohast on see tiiter, kas ma peangi jääma seda antikehade taset mõõtma? Selles mõttes, et see on ka selline küsimus, kus aeg peab meile ütlema, mis on õige vastus, eks ole. Täna me ei tea seda vastust, seda ütleb ka immunoprofülaktika komisjon. Aga ta peab vaatama edasi.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

12:13 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh, lugupeetud ettekandja! Jõudu teile teie töös! Ma arvan küll, et te täna olete väga õiges kohas, sest ka Eesti parlament vahetevahel vajab sellist arsti külaskäiku. Ja kui me suudame siit 10% kaasa võtta, siis ma arvan, et on väga hästi. Kahjuks on küll patsiente saalis vähe, aga küllap nad kuulavad meid kaugemal.

Minu küsimus teile tuleb sellest valdkonnast, et te puutute tõepoolest kokku ka vahetult kogu selle ühiskonnakorraldusega läbi nende erinevate vestluste ja oma patsientide. Kas see samm teie arvates on täna õige ikkagi ja vältimatu, et koolid saata, nagu on siin teinud Tallinn otsuse ja Pärnu on teinud otsuse, distantsõppele? Tegelikult see on see, mida pered väga on kartnud ja millest on püütud hoiduda. Ja nüüd võib tekkida selline masendus, mis tegelikult selles olukorras ei pruugi olla hea.

12:14 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Jah, see on mulle nii arsti kui ka emana tegelikult väga raske otsus kuulata. See puudutab ka minu lapsi ja selles mõttes seda enam, et me tegelikult oleme ühiskonnana teinud päris palju pingutusi ja diskussioone ka selleks, et leppida kokku need erinevad meetmed, kuidas koolid ikkagi avatuna hoida, eks ole. Praegune otsus sündis ka väga robustsena, kui me räägime Tallinnast. Need astmed, kõik, nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata, koolist olenemata kõik koju? Ma ei ole selle üle väga õnnelik.

12:15 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

12:15 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud Le Vallikivi, ma väga tänan selle ettekande eest ja väga tänan selle töö eest, mis te teete! Aga nagu te ise ka mainisite, et see informatsioon, mida me saame igalt poolt, see on tohutult vasturääkiv, teineteisele vasturääkiv. Minul on küsimus teile kui arstile. Seesama kolmas doos, mida ühtpidi kiidetakse, et see on vajalik, et nakatumist ära hoida, aga teistpidi on meil ka olnud ajakirjanduses artikleid tuntud spetsialistidelt ja arstidelt, kes kirjutavad, et tegelikult ei ole vaja seda antikehade doosi või taset nii kõrgel pidevalt hoida. Isegi kui see langeb alla, siis tegelikult ju organismi jääb ta alles ja kui inimene nakatub, siis need jälle kasvavad ja tõusevad üles. Mida teie soovitate?

12:16 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

No selles mõttes, et kui 4. oktoobril ikkagi meie immunoprofülaktika komisjoni eksperdid otsustasid, et tõhustusdoos on näidustatud kõigile eesliinitöötajatele, 65+ inimestele ja pikemas perspektiivis ka nendele inimestele, kelle vaktsineerimisest saab enam kui 180 päeva mööda, siis mina olen selle väga suur pooldaja. Selles mõttes, et sellest COVID-ist võib täpselt samamoodi kujuneda pikemas perspektiivis hooajaline gripp, mille süsti me saame igal sügisel ja eriti ei nurise, eks ole.

Ja nagu ma ei saa jätta meelde tuletamata ka seda, et tänu, noh, kas just tänu ühiskonna avatusele, ka gripp on Eestis juba täiesti ametlikult maale tulnud. Selles mõttes, et mida rohkem me saame ennetada ja ära hoida, seda vähem me peame pärast tagajärgedega tegelema.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Oudekki Loone, palun!

12:18 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh, proua Vallikivi, et te täna siin olete ja ühinen kõigi eelkõnelejatega, et teie kuulamine on äärmiselt vajalik. Kõigepealt kompliment perearstidele, sest ma arvan, et just perearstid on need inimesed, kes tegelikult teevad ära väga suure töö nii selles epideemias kui ka kõigis teistes inimeste tervena hoidmisel olgu profülaktikaga, olgu siis inimeste, haigete inimeste jälgimise ja nende abistamisega. Sellega seoses mul ongi küsimus, et eriti arvestades seda praegust olukorda: millistest ressurssidest teil puudus on? Kus te näete, et meie kui riik saaksime appi tulla perearstidele, et teie töö tegelikult oleks efektiivsem, et te jõuaksite kõigi oma inimesteni, kõigi oma nimistu inimesteni, võib-olla et nad oleksid väiksemad? Mis on see, mida te eelkõige vajate?

12:19 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Aitäh! Tõesti, ma valetaksin, kui ütleksin, et meie töö juba praegu ei ole keeruline. Kuna meil on iga haiglas oleva inimese kohta, tähendab mitte haiglas, kodusel ravil perekondades ju mõnikümmend inimest, keda me ju peame pidevalt järele valvama ja nii. Ressurssidest ilmselt neidsamu värskeid tervishoiutöötajaid, eks ole, keda meil niimoodi äkitselt kuskilt vabrikust taas võtta ei ole. Selles mõttes, et me näeme seda kurnatust nii kui arstide kui ka õdede seas. Me näeme seda, et see tavapärane puhkus 28 päeva ei taasta jõudu, see lisapuhkuse nädal kulub ka nagu vesi liiva. Selles mõttes kindlasti, kui meil oleks nagu inimressurssi lisaks. Meil on hästi palju abilisi vabatahtlikke, aga nagu ka eile "Aktuaalses kaameras" ütles üks intensiivi töötaja, et selleks, et see inimene õpetada tööle ja delikaatsete isikuandmetega ümber käima, selleks kulub aega, mida tihtipeale nagu on raske leida selles päevas, kus meil on tavalised haigeid, vaktsineerimised ja koroonakahtlased haiged. Selles mõttes see on nagu nõiaring, eks ole, et me ei jõua samal ajal õpetada, kui me vajame inimressursi abi, aga kui see kriis jääb meile kauemaks niimoodi, et eks me peame siis kuidagi need ressursid jälle ümber mängima.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

12:21 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja proua Le Vallikivi, doktor Le Vallikivi! Suur tänu teile perearstide hääle toomise eest siia saali ja läbi teie absoluutselt kõikidele sinna seltsi kuuluvatele perearstidele selle eest, et täna esinesite, ja ka selle eest, et sotsiaalkomisjoni alati perearstidepoolset sisendit toote. Minu küsimus puudutab vaimset tervist. Kas te olete märganud seoses sellega, et kroonviiruse kriis on juba pikalt kestnud ja inimestel ilmselt on tekkinud lisaks sellele haigusele ka vaimse tervise probleemid, nii eakatel kui noorematel ja miks mitte ka keskealistel, et kuidas te tunnete selle osas oma töökoormuse tõusu ja mida te näete tuleviku osas?

12:21 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Jah, see on üks selle kriisi kõrvalmõjusid, et me näeme seda, et vaimse tervise probleemidega inimesi on oluliselt rohkem kõigis eagruppides: lapsed, noored, keskealised, vanemad inimesed, inimesed, kes on kaotanud oma lähedase või kaotanud oma tervise või kaotanud kõik materiaalse või kaotanud kõik, mis on tema elus olnud tähtis. Ja me näeme ka seda, et tegelikult meil on vähenemas see kättesaadavus nendele teenustele, mida meil tegelikult oleks vaja nagu kiiresti ja palju, eks ole, et kui me räägime kliinilistest psühholoogidest, kui me räägime vaimse tervise õdedest, kui me räägime lastepsühhiaatritest, kui me räägime ka vanemate inimeste hädadele keskendunud psühholoogidest ja psühhiaatritest. Positiivne on see, et see stigma vaimse tervise probleemide ümbert on hakanud selle kriisi käigus lahtuma. Et see ei ole enam imelik, kui sa räägid, et ma olen läbi põlenud, ma olen vihane, mind ei huvita miski, ma ei taha midagi teha, ma nutan päevad otsa, ma ei tule voodist välja. Aga et see on seesama jõuetus teinekord, mis meid esmatasandil tabab, et jaa, me saame olla see esimene värava avaja, aga kuhu me selle värava avame, kui meil ei ole, kui meil on nagu nõnda, et näiteks sellesamale kliinilisele psühholoogile saamiseks, selleks et saada järjekorda, järjekorda, ma rõhutan, peab inimene mitu kuud ootama ja see järjekord, kui keegi teine abivajaja ära ei ütle, kestab samuti mitu kuud. Selles mõttes on küll neid patsiente väga palju rohkem ja nad on väga palju keerulisemad. Selles suhtes meil tõesti oleks vaja sidusust erinevate teiste erialadega, et neid inimesi paremini aidata.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

12:23 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan ka omalt poolt. Kuna see viirus on muteeruva tüvega, siis sellega võitlemine on natuke nagu liikuva sihtmärgi laskmine. See viirus homme ei ole enam see, mis ta oli täna. Te juba tegelikult vastasite sellele küsimusele, mis oli mul mõeldud, et kas see viirus on see, mis on jääv meie hulgas. Aga küsiksin kaks täpsustavat küsimust. Kas meil ongi oodata järgnevatel aastatel umbes kahte lainet igal aastal, kevadel ja sügisel? Ja mis suunas see viirus võiks edasi muteeruda: kas ta muutub veel nakkavamaks, muutub ta letaalsemaks või vähem letaalseks? Mis on  meditsiinivaade sellele?

12:24 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Iseenesest kui meil on ühiskond avatud, siis meil ei ole kahte lainet aastas, vaid ikka üks, mis kestab umbes oktoobrist juunini, eks ole. Kas viirus muteerub? Jah, ta multeerub, aga selles mõttes on teadlased ütelnud seda, et deltatüvi on üks tugevamaid kaarte, mida see viirus on suutnud välja käia. Selles mõttes sellest hullemat ta nagu päris pika perioodi jooksul välja mõelda ei ole suutnud. See nagu annab teatavat lootust. Aga kuna ma ei ole selgeltnägija, siis ma tõesti ei oska öelda, kuidas see päriselt kulgema hakkab ja kas ta tapab veel efektiivsemalt või levib veel paremini. Aga ma loodan, et pigem mitte.

Aga seda et ta iga aasta tuleb, me tõesti oleme ju ka omal nahal kogenud. Tõesti, 2020 juunis me olime väga skeptilised: ei, ma ei tea, muidugi ei tule seda teist lainet ega midagi, eks ole. Aga tuli, ja tuli ka kolmas ja selles mõttes pigem ma oleks mõõdukalt pessimistlik kui optimistlik, et ta ühel päeval lihtsalt võtab kätte ja kaob ära.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Austatud Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi, ma tänan teid teie ettekande eest ja ma tänan teid teie vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh!

12:26 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi

Mina tänan teid! Ma tänan teid väga heade küsimuste, toetuse ja heade soovide eest meedikutele. Ma võtan need siit kindlasti kaasa. Aitäh!

12:26 Esimees Jüri Ratas

Palun, edastage tõesti need kogu Riigikogu poolt. Head soovid, perearstidele ja meedikutele.

Liigume edasi. Nüüd me oleme käinud läbi kõik ettekanded ja nii nagu on soovinud riigieelarve kontrolli komisjonile, nii nagu ka ette näeb. Nüüd on läbirääkimiste aeg, avan läbirääkimised. Ütlen niipalju, et riigieelarve kontrolli erikomisjon on teinud palve meile, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Sellest ma lähtun. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jevgeni Ossinovski. Palun! Kaheksa minutit.

12:27 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! No piinlik on. Piinlik ja valus selle pärast, kuhu teist korda aasta jooksul on meid juhitud. See on täiesti uskumatu, et olukorras, kus need vead on juba ükskord ära tehtud, me oleme näinud, mille toob kaasa otsustamatus, selline uitjuhtimine, segaste vastuoluliste sõnumite andmine. Me nägime seda kevadel. Me nägime, mida see maksma läks. Kuude kaupa rangeid piiranguid, 700 miljonit eurot lisaeelarvet. Ja nüüd oleme me sama aasta sees taas kuristiku servale juhitud. Mida meil selles olukorras täna kuulsime? Valitsus arutab, valitsuses on erinevaid arvamusi ja arutatakse. Praegu reaalajas arutatakse. Saate aru!

Meil on prognoosid, me oleme Tallinna–Bergamo lennukis praegu. Te olete ära unustanud, me oleme kõik ära unustanud neid pilte Bergamo sellest haiglast. See on see suund, kuhu me liigume. Juulikuust saati ei ole nakkuskordaja alla 1 olnud, ta on kogu aeg olnud üle 1. Viirusfoon on praegu ajaloo kõige kõrgem.

Härra minister tunnistas, et ta ongi lähtunud vildakatest prognoosidest, mis ei ole arvesse võtnud seda, et meie testimisstrateegia muutumine, millele siin täna tähelepanu juhiti, tegelikult alahindab seda, kui palju meil nakkusi on.

On terve hulk inimesi, kes saavad kiirtestiga positiivse kätte, aga lähe testima selle tõttu. Täiesti loogiliselt ja ratsionaalselt teevad. Aga nad on haiged, viirusfoon on nende arvel palju kõrgem. Me teame täpselt ka seda, et võrreldes kevadega on väga oluline muutus toimunud, on väga palju erateste tulnud, reisimiseks jne, mille positiivset osakaal on seal 1%, nad on ka sinna hulka pandud. Kui me need välja võtame, siis tegelikult on positiivsete hulk suurem.

Ja ka kõike seda silmas pidades on meil täna 20% positiivseid teste, kooliõpilaste seas oli 30% oktoobrikuus, eks. Ja me tegelikult oleme hetkeseisuga juba kriitilise piiri peal oma haiglavõimekuses. Muideks, märtsikuus, siis kui oli meil 730, tegelikult R läks alla 1 juba 10 päeva varem, enne seda. Nii et rääkida sellest, et ei tea, kas 700 jõuab kätte või mitte, ma ei tea, peab mingi ime juhtuma, et see seda 700 kätte ei tuleks. Opereerime siiski reaalsete prognoosidega. Kui me suudame kiiresti R-i saada – need on Mario Kadastiku prognoosid, võite nendega tutvuda – alla 1, siis meil õnnestub seal kuskil 705 pealt hakata seda kaart alla tegema, aga selleks on väga vähe aega, sest edasi tuleb 800 ja 900 ja tuleb ka 1000. Ja tuleb ka 1000! Ja siis me ei räägi sellest, et meil ei ole plaanilist ravi võimalik osutada.

Kuidas on võimalik, et me tegelikult oleme jälle seda teinud oma meedikutele ja teistele inimestele? Peaminister, täiesti uskumatu, ta ütleb, et tema ei saa aru, miks enamus peaks ennast vähemuse pärast piirama. No vabandust! See on ühiskonna põhimõte, et me tegelikult otsime ja käitume viisil, et suurendada üldist hüve. Seda esiteks.

Ja teiseks, aga sellepärast, et see lõpuks puudutab seda enamust ehk vaktsineeritud käesoleval hetkel. Sest loomulikult on, nagu armastatakse öelda, nähtavaid ja nähtamatuid ohvreid koroonal. On, kahtlemata.

Ja nüüd on plaaniline ravi tühistatud. Esimesest poolaastast on, doktor Talving rääkis meile, 21 000 ravijuhtu osutamata. Nüüd me liigume siin kuni jõuluni vähemasti samas samas etapis, kus plaanilist ravi ei ole võimalik samal viisil taastada. Ja siis on vaidlused: oot, ei tea, kas Tallinna linnapea ikkagi käitlus mõistlikult või mitte, kui ta 4.–8. klassi nädal aega distantsile saatis. No aga pakkuge siis adekvaatset üleriigilist juhtimist! Pakkuge seda. Muidugi oleks seda vaja pakkuda, mitte ainult Tallinnas, vaid mujal.

Eelmisel nädalal on meil ... või sellel nädalal võrreldes eelmisega on 85+ vanuserühmas nakatumised kasvanud 128%. Olukorras, kus meil on 25 000 eakat inimest vaktsineerimata. See on meie seis täna. Ja me arutame: vaat, ei tea, kas ikka vaktsineeritud peaksid seal teatris maski kandma või mitte. No tulge nüüd maa peale! See on katastroof, mis meid ees ootab.

Ja mida me selle eest saame? Peaministrilt esmaspäeval ja täna: no tuleb tõhustada vaktsineerimist, me töötame hommikust õhtuni selleks, et vaktsineerimist edendada, on palju erinevaid asju, mis on juba tehtud ja veel on töös ja arutelul veel väga palju erinevaid asju, mis kõik hakkavad vaktsineerimist edendama.

Vaat, kui oled juba laeva pealt maha hüpanud, ilma päästevestita, siis on tore küll, et tuleb meelde, et oleks pidanud kaasa võtma, aga hilja on. Siis on juba hilja. Ehk vaktsineerimist loomulikult tuleb edendada ja loomulikult on ta pikas vaates ainuke lahendus. Aga hetkel, kui me isegi homsest kõik oma inimesed, kes täna vaktsineerimata on, vaktsineerima viime, siis haiglakriis on meil ikka akuutne, sellele vaatamata, sest immuunsus lihtsalt ei teki nii kiiresti.

Nii et selleks, et seda vältida, tegelikult enam ei ole midagi teha, on vaja möödapääsmatult kontakte vähendavaid piiranguid. Sinna me oleme jõudnud halva juhtimise tulemusena. Vaktsineerimisvead, mis on kestnud kevadest saati, millele on tähelepanu juhitud siin saalis sadu erinevaid kordi ja mille vastu tegelikult ei ole muud ette võetud, kui aina suurema tihedusega kõneldud sellest: "Kallid inimesed, minge vaktsineerima!" No tore, need, kes seda kuulasid, need on juba ära selle teinud. Natuke vähe. Natuke vähe ja natuke liiga hilja.

Nüüd viimasel ajal tõepoolest kaks nädalat tagasi peaminister ütles, et aga pole opositsisoonil ühtegi ettepanekut. Pole ühtegi ettepanekut. Tegime ettepanekuid. Mis te arvate, kas keegi valitsusest on võtnud ühendust, et arutada neid ettepanekuid? Mitte keegi. Mitte keegi! Kas keegi tegelikult valitsusest on Riigikogu fraktsioonidega päriselt arutanud, mida me võiksime koos ühiselt teha? Sotsiaaldemokraadid tegid üleskutse: sõbrad, see on meie ühine vastutus, meil on erinevad nägemused selles osas, eks, ka ilmavaatelised, mis iganes, mõnel ka poliittehnoloogiliselt, aga käesoleval hetkel kriis on käes, meie ühine kriis, saame kokku, lepime selle meetmete paketi kokku, jätame need oma erimeelsused, mis meil on, hetkeks kõrvale. Kas keegi vastas sellele üleskutsele? Ei! Saime seda toredat ühepoolset juttu siin esmaspäeval peaministrilt, täna sotsiaalministrilt, aga reaalselt kokkulepitud tegevusplaani, ühist, mida teha selleks, et sellest asjast üle saada, seda ei ole. Aga arutatakse. Arutatakse, kogu aeg arutatakse, lõpmatult arutatakse.

No tõesti, lihtsalt valus ja piinlik on tegelikult sellepärast, millisesse seisu me oleme tervishoiutöötajad pannud. Ja see pole naljaasi. 700 oli meil eelmine kord, oli kriitilise piiri lähedal töötajate mõttes, täna on see madalam. Inimesed on ületöötanud, nad ei taha sinna enam minna, nad ei lähe, raha eest ka ei ole inimesed enam nõus sinna koroonaosakondadesse minema. Ja sellest võib ju aru saada. See on väga ropp ja raske töö. Ja tegelikult sotsiaalminister ütleb, et jah, tema ülesanne on haiglate toimepidevust tagada. No haiglajuhid suudavad seda ise tagada. Ei ole tal poliitikuid seal haiglajuhil vaja selleks, et haigla hästi töötaks. Haiglajuhid on meil tublid, suurepärased, nagu ka meedikud.

See, mida valitsus on kohustatud tegema, on tegelikult ühemõttelise paketi rakendamine selleks, et kiiresti nakkuskordaja alla 1 saada. See on ainus viis seda katastroofi vältida ja seda tuleb teha. Aitäh!

12:35 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, ma tänan! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja, ja ka erakonna esimehe, Helir-Valdor Seederi, palun.

12:35 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun kaheksa minutit.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun.

12:35 Helir-Valdor Seeder

Head kolleegid! Kahjuks on nii, et meil on hetkel riigis samaaegselt kaks kriisi, mis võimendavad teineteist. Ühelt poolt tervisekriis, millest on nii palju räägitud, nakkuse levik on kõrgeimal tasemel, mis ta üldse olnud on. Haiglate koormus on, täna juba võib öelda, üle kriitilise piiri, me rakendame erakorralisi meetmeid, plaanilist ravi vähendame. Ja samal ajal on tegemist juhtimiskriisiga, millele on ka siin väga viidatud, kus valitsus on olnud ajast maas, on toetunud ebaõigetele prognoosidele või alahinnanud ohuolukorda ilmselgelt ja ei ole teinud ka järeldusi oma varasematest eksimustest. Otsused jäävad hiljaks, otsused lükatakse edasi või otsuseid ei tule üldse. Ja kui otsused tulevad, siis suures osas on nad ebaloogilised, arusaamatud ja ebaadekvaatsed.

Vale ohuhinnang ja sellest mitte järelduse tegemine on ääretult kahetsusväärne, et me ei õpi oma vigadest ja ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et ärme vaatame minevikku. Me peame vaatama just nimelt, mis toimus esimese laine ajal, mis me siis tegime, mis me otsustasime, et õppida nendest vigadest, aga kahetsusväärselt ei ole õppinud nendest vigadest.

Mida ma pean ebaloogiliste otsuste all silmas? Ikka seda, et kui me kutsume inimesi vaktsineerima, mis on vajalik, mis on ilmselgelt vajalik, mis võimaldab haigust kergemini läbi põdeda, vähem ilmselt nakatuda ja vähendada koormust haiglatele, siis ka valitsus peab ise looma sellise usaldusliku sideme, et inimesed tahaksid tulla, siis on valitsuse üleskutsel autoriteeti. Tänaseks seda autoriteeti enam ei ole.

Ja vaktsineerimisest üksi on vähe. Vaktsineerimisest üksi on vähe. Minu jaoks jääb arusaamatuks, miks me ei soovi nakkuse levikut takistada sellega, et ka vaktsineeritud inimesed, kes on nakkusohtlikud, et me ka neid testime, kui nad puutuvad kokku haigetega, et me neile ka  laiendame lähikontaktsuse nõuet, nii nagu vaktsineerimata inimestele. Miks me loome ühiskonnas sellise olukorra, et ühtedel on privileeg nakkust levitada ja teistel ei ole seda privileegi olukorras, kus me oleme kriitilises olukorras? Seal ei ole loogilist põhjendust, miks me seda ei tee.

Täna ka minu küsimusele vastates tervise- ja tööminister ütles jah, see on mõistlik, et need inimesed jäävad ka lähikontaktseteks, see on mõistlik, aga me seda korraldusena ei rakenda. Seda mõistlikku lähenemist me korraldusena ei rakenda selles kriitilises olukorras. Mulle jääb arusaamatuks, miks me seda ei tee.

Nüüd, testimisest on samuti räägitud mitmeid kuid ja tervise- ja tööminister on kogu aeg suhtunud testimisse väga skeptiliselt, öelnud, et need ei ole usaldusväärsed, see eeldab väljakoolitatud tervishoiuinimeste poolset testimist. Samal ajal ütleb haridusminister nüüd, et iga viieaastane laps on võimeline seda testi läbi viima. Milline siis on valitsuse hoiak ja suhtumine testidesse? Ja nüüd, mitu kuud hiljem me oleme korduvalt rõhutanud, teinud ettepaneku masstestimiseks, et testitakse ka neid inimesi, kes on haiguse läbi põdenud. 

Nüüd, mitu kuud hiljem selles kriitilises olukorras jõuame me ikkagi selleni, et minnakse selle testimise peale. Ja sellest teatab valitsus üks tööpäev enne, kui algab järgmine õppenädal ja õppeperiood peale koolivaheaega. Üks päev on aega ettevalmistuseks asjaosalistel, koolipidajatel, koolide lõpetajatel, kõigil muul, kuidas jõuavad need testid koolideni, kuidas viiakse läbi testimised, kuidas isoleeritakse positiivse testi saanud õpilased kohe kohapeal, kuidas nad koju saavad ja nii edasi. Kõige selle korralduslikuks pooleks jääb üks nädalavahetus. Ja siis me imestame, et asjad ei toimi nii, nagu nad peaksid toimima ja me ei ole olukorraga rahul. See on ilmselge juhtimiskriis! See on ilmselge juhtimiskriis.

Milline on riiklik poliitika? Kas riiklikku hariduspoliitikat on võimalik viia kohalikesse omavalitsustesse? Haridusminister ütleb, et me ei lähe üleriigiliselt kaugtööle, samal ajal Eesti konkurentsitult kõige suurem kohalik omavalitsus langetab väga kiire otsuse, et Tallinn, et minna in corpore kaugtööle. Distantsõppele, tähendab, minna distantsõppele. Milline on siis see üldine lähenemine kogu haridussüsteemis? Kas need mõjud on väga erinevad? Ei saa aru.

Tallinnas otsustatakse minna tööle, minna distantsõppele kõikides koolides ja sellega luuakse erinev olukord õppetöös ja antakse ühtedele konkurentsivõime teiste ees, ühed jäävad maha, teised mitte. Ja samal ajal me teame, et kohe-kohe on tulemas Saku Suurhallis Lotte etendus, kus Saku Suurhallis 5000 last koos vanematega tulevad kokku. Et vaatame natukene, kas need otsused, mis langetatakse, ja piirangud, mis tehakse, on süsteemsed ja adekvaatsed, et neist on võimalik aru saada, et tõepoolest tahetakse piiranguid levitada ja et see on ka efektiivne. Need ebaloogilised ja arusaamatud otsused on põhjuseks, miks ollakse kriitilised, miks ollakse skeptilised ka valitsuse langetatud otsuste osas.

Nüüd see, kas erakondadel on ettepanekuid ja kas on koostööd? Opositsioon on valmis koostööks, opositsioon ootab koostööd. Aga need ühepoolsed kõned peaministrilt esmaspäeval ja täna tervise- ja tööministrilt näitavad, et seda valmisolekut ja tahet teha koostööd opositsiooniga tegelikult ei ole. Või kui me küsisime ka täna arutatavate ja võimalike otsuste kohta valitsusest, siis tervise- ja tööminister vastas, et tean, aga ei ütle. See ei ole üleskutse koostööle ja valmisolek koostööle.

Ma olen nõus, et loogiline juhtimisskeem on, et on parlament, kes on kaasatud, erikomisjoni me moodustada ei soovinud. Siis on valitsus, on ministrid, on ametkonnad, kes peaksid ellu viima. Ja paralleelselt sellele luua niisugust parteilist koroona ohjamise või juhtimise skeemi ilmselt mõistlik ei ole. Teeme seda ikka nende institutsioonide raames, mida näevad ette põhiseadus ja seadused. Ja see on siin parlament ja valitsus. Ma väga sooviksin, et meie ettepanekuid võetaks tõsiselt ja arvestatakse seda enam, et need ettepanekud, mis on tehtud, lõpuks on osutunud mitu kuud hiljem selliseks, mida valitsus on sunnitud ellu viima.

Ja viimane asi, vaktsineerimiskahjustuste fond. Ma olen korduvalt küsinud peaministrilt selle kohta, kas see on mõistlik rakendada. Mitmetes Euroopa riikides seda on tehtud, Soomes on see ennast õigustanud. Vastus on jäänud õhku. Võib-olla seda mõistetaks valesti, et siis tehakse järeldused, et vaktsineerimiskahjustusi ja kaasmõjusid on nii palju. No kuulge, kas soomlased on siis rumalad? Need riigid, kes seda rakendanud, on rumalad? Ma arvan, et ei ole. Nii et võtame kuulda, loome usalduslikud sidemed. Ka vaktsineerimisvastaste jaoks on just eelkõige vaja seda vaktsineerimiskahjustuste fondi, et tekitada usaldust, et riik osaleb ka nende tagajärgede puhul, mis on võib-olla ebasoovitavad. Aitäh!

12:43 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Siret Kotka. Palun! Ka lisaaega. Kui palju siis, kas minut, kaks või kolm? Palun, kolm minutit!

12:44 Siret Kotka

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head saalis viibijad! Eespool kõnelejad andsid COVID‑19 olukorrast põhjaliku ülevaate. Keskerakonna fraktsiooni esindajana soovin esile tõsta teatud rõhuasetusi. Eestis on loodud vaktsineerimiseks kõikvõimalikud võimalused ehk kõikidel soovijatel on võimalus kaitsesüst saada. Samuti on valitsus olukorra leevendamiseks rakendanud mitmeid meetmeid. Näiteks hüvitatakse haiguspäevi alates teisest päevast. Riskirühmadesse kuuluvate vaktsineerimata inimestega võetakse telefonitsi personaalselt ühendust ja Eestimaa erinevates piirkondades pakuvad vaktsiinibussis kodulähedast vaktsineerimise võimalust. Tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik teeb selles vallas tõsiseid jõupingutusi.

Samas tuleb olukorda reaalselt hinnata ja tõdeda, et COVID‑19 olukord Eestis on kriitiline. Meil on kaks põhiprobleemi vaktsineeritud inimeste vähene hulk ja sellest tulenevalt haiglaravi suur koormus. Haiglaravi seisukohast on suureks murekohaks vaktsineerimata inimeste, eelkõige vaktsineerimata eakate suur osakaal. Tunnustan siinkohal ajakirjandust, kes on kajastanud haiglaravi vajavate inimeste kannatusi ja tungivaid soovitusi lasta end vaktsineerida. Loodan, et meil on piisavalt talupojamõistust, et teiste vigadest õppida. Hea meel on tõdeda, et vaktsineerimistempo tõusis eelmisel nädalal oluliselt. Vaktsineerimiste arv ületas eelmisel nädalal taas 10 000 piiri. Esimest korda jõudis COVID‑19 vastu vaktsineerima üle 10 500 inimese, mis on ligi kaks korda enam võrreldes nädal varasemaga. Südamest loodan, et suudame vähemalt samaväärset tempot hoida. Alates kolmapäevast saavad kõik perearstikeskused üle Eesti COVID‑19 vastaseid vaktsineerimisi nii esmase, teise kui ka kolmanda, tõhustusdoosiga. Perearstid ja õed vaktsineerivad kõiki soovijaid, sõltumata sellest, kas inimene kuulub konkreetsesse nimistusse.

Kindlasti on vaktsineerimistempo tõstmiseks veel võimalusi. Keskerakond on välja pakkunud kuus ettepanekut. Esiteks, toetus või hüvitis 100 eurot 60+ inimestele esmase vaktsineerimiskuuri läbimisel või tõhustusdoosi tegemisel. Teiseks, tulemustasu 10 000 eurot igale perearstikeskusele 60+ vanuserühmas vähemalt 80% lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatuse saavutamisel. Kolmandaks, hooldekodude töötajatele ühe palga ulatuses tulemustasu maksmine, kui hooldekodu töötajate lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus on üle 90%. Toetusmeede kohalikele omavalitsustele 10–20 eurot iga elaniku kohta, kui on saavutatud 60+ vanuserühmas või täiskasvanud elanikkonnas vähemalt 80% lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus. Viiendaks, riikliku vaktsiinikahjustuste fondi loomine koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga. Kuuendaks, vaktsiinitakso pilootprojekt kodus vaktsineerimise edendamiseks. Julgustan Vabariigi Valitsust neid motiveerivaid ettepanekuid rakendama.

Ühiskond on koroonaviirusest väsinud. Inimlikult on see täielikult arusaadav. Kuid kriisi juhtides peame mõtlema mitu käiku ette. Meil tuleb ühiselt pingutada selle nimel, et ühiskonnas oleks võimalikult vähe piiranguid. Selleks on kaks meedet: vaktsineerimine ja selgitustöö. Üheks alternatiiviks vaktsineerimisele on välja pakutud ka kõikehõlmavat ja järjepidevat testimist. Koroonaviirus on Eesti inimeste ühine vaenlane. Teatud huvigruppide vastandumine on takistuseks piirangutevabale Eestile. On vaja hoopis vastupidist, mitte süüdlaste otsimist, pidevat välistamist ja kellelegi teisele lootmist, vaid pigem mõistvat suhtumist, osapoolte koostööd ja ühisele eesmärgile keskendumist. Põhjamaad saavad ühiskonda avatuna hoida sest seal on ühiselt kõrge vaktsineerituse tase. Igaüks meist saab anda oma panuse, et praegust olukorda parandada. Peame ühiselt toetama tervisesüsteemi ja haiglaid. Juba praegu on keeruline leida tervishoiutöötajad COVID‑19 osakondadesse. Koormus on väga kõrge ning mitmed haiglad on sunnitud plaanilist ravi edasi lükkama. Keskerakonna fraktsioon on sama meelt president Alar Karisega, kelle sõnul ei mõjuta me oma tegudega mitte üksnes iseend, vaid ka kõiki teisi – oma lähedasi, töökaaslasi, kogu kogukonda.

Ja lõpetuseks tahan lühidalt peatuda ka laupäeval Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel. Õigus meelt avaldada on demokraatliku Eesti riigi tugevuseks. Küll aga soovin tähelepanu pöörata ühe erakonna liidrite väljaütlemistele, mis ei olnud praegust olukorda arvestades üldsegi asjakohased. Poliitilised jõud, kes teevad meeleavaldusi meditsiiniteemadel, külvates samal ajal hirme, teevad karuteene tegelikult iseendale. Radikaalsetele kommentaaridele andsid jalgadega oma hinnangu ka mitmed tuntud erakonna liikmed, kes astusid sellest erakonnast välja. See on märk, et oma tegevusega on piir ületatud, ja loodan, et selles retoorikas tehakse nüüd otsustav ja Eesti riigi huve arvestav pööre. Aitäh!

12:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ... Ma arvan, et härra Ernits on fraktsiooni esindaja. Tähendab, ma korraks palun mikrofoni, härra Põlluaas. Härra Ligi, teie ei saa olla EKRE fraktsiooni esindaja, välja arvatud juhul, kui te toote mulle härra Põlluaasa allkirjaga volituse, et ta on teid volitanud EKRE eest kõnelema. (Saalist hõigatakse midagi.) Kas ma saan õigesti aru, et härra Põlluaas on EKRE fraktsiooni esindaja? Selge! Ma vabandan, siin oli enne härra Ernits. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn Põlluaasa. Palun!

12:52 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Väita seda, justkui Riigikogu ja eriti Riigikogu opositsioon hoiab kõrvale sellest tänasest probleemist, mis on tervet maailma ja meie ühiskonda rängalt tabanud, on äärmiselt ülekohtune. Vastasel juhul ei oleks ju neid arutelusid siin, ei oleks peaminister olnud esmaspäeval ega täna seda arutelu. Aga paraku oleme me olukorras, kus tõepoolest peaminister tuli esmaspäeval, tegi poliitilise avalduse, aga mida uut me kuulsime? Mitte midagi! Täpselt sama jutt, mida oleme kuulnud korduvalt ja korduvalt. Ja kui temalt küsiti, millistele andmetele te tuginete, siis minu suureks üllatuseks vastas ta: sellele, mida on juba ajakirjanduses avaldatud.

Aga kahjuks me teame, et ajakirjandus on täis äärmiselt vasturääkivaid andmeid koroona suhtes, vaktsiinide suhtes,  ravi ja selle käesoleva olukorra suhtes. Ja kui peaminister tuleb siia ja tal puudub selge plaan, selge kava, kuidas edasi minna, ja ainukene läbiv joon kogu jutus on see, et süüdi on eelmine valitsus, süüdi on tänane opositsioon, kes ei tahtvat koostööd teha, siis on see kummalisem kui kummaline. Milleks meile siis üleüldse valitsus? 

Ja ka täna, kui käis minister Kiik meil rääkimas spetsiaalselt koroonateemalisel arutelul, siis me kuulsime küll 20–30 minutit juttu, aga see oli selline voog, kus ei olnud mitte midagi uut, mitte midagi kandvat, mida võiks nimetada lihtsalt voogedastuseks. Ja jällegi, mis oli ülimalt kummaline, oli see, et minister teatas: jah, meil on mingisugused plaanid, aga teile ma sellest ei räägi. No andke andeks!

12:55 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma väga vabandan teie ees. Meil on tulnud siia tabloole protseduuriline küsimus ja Riigikogu liige annab ka üsna selgelt märku oma käega. Võib olla väga oluline, protseduuriline, tehniline küsimus. Ma vabandan, ettekandja, teie ees südamest. Ma palun see aeg ka kinni panna, et see ei lähe teie kõne arvelt. Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus. Palun!  Kas on mikrofoniga midagi?

12:55 Helir-Valdor Seeder

Ma väga vabandan, tõepoolest protseduuriline küsimus. 

12:55 Esimees Jüri Ratas

Tehniline küsimus.

12:55 Helir-Valdor Seeder

Protseduuriline sisuline küsimus. Meil on seaduse järgi istung, mis peaks lõppema täna kell 13.00. Komisjon tegi ettepaneku, et kui kella üheks ei ole lõppenud sõnavõtud ja läbirääkimised, siis pikendada seda kella kaheni. Ma vaatasin, kui Henn Põlluaas oma kõne lõpetab, siis on kell juba üks läbi ja me enam pikendada ei saa. Mul on ettepanek see komisjoni tehtud ettepanek siiski hääletusele panna, et kõik soovijad saaksid läbirääkimistel osaleda ja et me saaksime võimaluse pikendada istungit.

12:56 Esimees Jüri Ratas

Kõigepealt, esiteks, ma väga tänan, härra Seeder, teid selle eest. Suur tänu! Härra Põlluaas, ma vabandan teie ees. Aga teeme selle hääletuse läbi. Ma tänan väga. Head ametikaaslased, panen hääletusele riigieelarve kontrolli erikomisjoni ettepaneku pikendada istungi aega kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14.00‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:58 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 15, vastu ja erapooletuid ei ole on istung pikendatud. Veel kord, ma vabandan EKRE fraktsiooni ees, Henn Põlluaasa ees. Ma tänan Helir-Valdor Seederit. Ma palun Riigikogu kõnetooli tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Henn Põlluaasa. Ma palun ka temale lisaaeg panna juurde. Palun, härra Põlluaas!

12:59 Henn Põlluaas

Aitäh! Tundub, et minister Kiik on täiesti sassi ajanud prioriteedid ja selle, et ministrid ja valitsus on aruandekohustuslikud Riigikogu ees. Selle asemel et ütelda, et jälgige pressikonverentsi, küll te siis teada saate, peaks valitsus, vastupidi, just nimelt arutama Riigikoguga neid küsimusi, neid meetmeid. Ka Riigikohtu esimees meie fraktsiooniga kolmapäeval kohtudes ütles, et selline korralduste läbi riigi juhtimine ei ole antud olukorras õiguslik ega õigustatud.

Tegelikult selline käitumine näitab täiesti selgelt, et valitsusel puudub igasugune sisuline tahe arvestada opositsiooni. Opositsioonilt nõutakse küll meedias ja avalikkuses, et esitage oma ettepanekud, ja kõik opositsioonierakonnad on neid ka teinud, siin saalis välja öelnud korduvalt, aga nendega lihtsalt ei arvestata. Ja olemegi olukorras, taas ja taas, milles me olime kevadel, kui Eesti juhtis nakatumiste poolest kõikide riikide edetabelit. Täna oleme väga suures ja kiires tempos sinnapoole taas teel. Suvel rahustati meid, et me oleme valmis kolmandaks laineks, ärge muretsege, kõik on ette valmistatud, kõik on tehtud. Perearstidele öeldi, et teie puhake jalgu, kui nad tegid ettepaneku, et nad võiksid vaktsineerimises kaasa lüüa, et küll me teeme oma kampaaniad ja meil on keskused, meil on talgud, mis iganes. Aga nüüd me näeme, et see kõik on olnud lihtsalt üks tühi õhu võngutamine, sest ei ole valitsusel ei vaktsineerimisplaani, ei ole mingisuguseid kavasid, kõik signaalid, mis me saame, lükatakse järgmine päev ümber ja Riigikogu hoitakse kogu sellest otsustusprotsessist kõrvale. Ja mis on eriti kummaline – ei ole ju valitsuseski mingisugust ühist arusaama. See näitab, et ei ole ka ühist töömeeleolu ega soovigi, sest valitsus suhtleb omavahel meedia kaudu. Valitsuserakonnad teevad teineteisele ettepanekuid, mida võiks teha, meedia kaudu. No see on täiesti absurdne.

Ja siis seatakse piiranguid, nagu me näeme, mis ei ole tegelikult tulemuseni viinud. Aga pole ka imestada, sest kõik piirangud peavad olema mõtestatud. See, mida valitsus on sisse viinud, et negatiivne koroonatest ei maksa mitte midagi, ja kõik need inimesed, kes on tegelikult tõestatult terved, on lükatud ühiskonnast kõrvale. Justkui vaktsineerimispass oleks see, mis tagab ja garanteerib inimeste tervise ja selle, et nad ei nakataks teisi. Aga ometigi ei ole see kellelegi saladus, et ka vaktsineeritud nakatuvad, ka vaktsineeritud annavad edasi seda nakkust. Nii et kõik need piirangud on absoluutselt põhjendatud. Ainukene põhjus, mis siit selgelt välja tuleb, on see, et soovitakse – nii nagu me ka ministrilt kuulsime, et ainuke tee ja vahend on vaktsineerimine – läbi viia sellist kaudset ja varjatud sundvaktsineerimist, mille kohta ka õiguskantsler on öelnud, et see on lubamatu, see on põhiõiguste ja põhiseaduse vastane.

Kahjuks mingisuguseid muid edasiviivaid mõtteid valitsusel ei ole. Ei kuulnud me seda ei kolmapäeval, või vabandust, esmaspäeval, kui peaminister siin käis, ei kuulnud seda ka selles ühtlases mitte midagi ütlevas voogedastuses, mida minister Kiik meile siin esitas. Mitte ühtegi kandvat ideed. See on üks katastroofilisemaid momente kogu selle kriisi juures, kui puudub selge arusaam olukorra tõsidusest, kui puudub selge arusaam sellest, mida peaks tegema.

Koroonanakkus rändab riigist riiki. Riigid on seadnud erinevaid tõkendeid sellele, kuidas kontrollida, kuidas kaitsta oma inimesi: küsitakse vaktsiinipassi, küsitakse negatiivset testitulemust, tehakse piiridel teste, aga Eestis ei tehta mitte midagi. Eelmise laine ajal, kui Venemaal oli olukord väga hull, olid piirid lahti ja ka täna ei kontrollita meil sisuliselt mitte kuskil mitte kedagi. Soome ajakirjanduski imestab, miks Eestis ei ole mingisugust kontrolli, miks midagi ei tehta. Me teame ju, kuidas Soomes käitutakse, tehakse kohapeal, sadamates ja igal pool mujal teste. Ja olukorras, kus meie kõrval on riik, Läti, kus olukord on eriti hull ja on olnud selline juba pikemat aega, kus sealne ühiskond on lukku pandud, siis ei kontrolli me ka Eesti ja Läti piiri. Läti inimesed ei saa käia omal maal vabalt ringi, küll aga saavad nad tulla Eestisse vabalt ringi käima, poodidesse, restoranidesse, ükskõik kuhu. Seda, mis tagajärg sellel on, näitab ju selgelt see, et nakatumine Lõuna-Eestis on oluliselt suurem kui mujal. See on selge tagajärg sellele mitte midagi tegemisele. Ja eriti olukorras, kus me täna oleme, kus juba liigub ringi uus mutatsioon, delta+, nagu teda on nimetatud, mis on veelgi nakkavam kui senine deltatüvi, peaksime eriti kontrollima kõiki neid inimesi, kes siia sisse tulevad. Jah, tõepoolest, lõplikult me ilmselt ei suudaks seda vältida. Aga me saaksime ikkagi aega juurde ja lükata seda oluliselt edasi. Ja kõik see aeg, mille me võidame, tähendab ju säästetud inimelusid.

Lõpetuseks ma tahaksin veel kord korrigeerida seda, mida siin Keskerakonna esindaja välja tõi ja mida valitsus ja peaminister kogu aeg räägivad, et justkui EKRE kutsuks üles inimesi mitte vaktsineerima. See on vale, see on absoluutne vale. Me tunneme sügavat muret selle olukorra üle, selle üle, kuidas see kriis üle elada, kuidas hakkama saada. Me ei ole mitte vaktsineerimise, vaid sundvaktsineerimise vastu. Aitäh!

13:07 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Veel kord vabandan teie ees selle vahepealse hääletuse osas. Aitäh teile! Nii, liigume edasi, meil on nüüd olnud nii, et neli fraktsiooni on kõnelenud. Ma palun järgmiseks Riigikogu kõnetooli ...  Ma saan aru, et Hele Everaus, teie räägite Reformierakonna fraktsiooni nimel, nii et ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Hele Everausi. Palun, kaheksa minutit.

Suur tänu. Veel kord vabandan teie ees selle vahepealse hääletus osas, aitäh teile. Nii, liigume edasi, meil on olnud nii, et. Neli fraktsiooni on kõnelenud. Ma palun järgmiseks Riigikogu kõnetooli. Ma saan aru, et Hele Everaus, teie räägite Reformierakonna fraktsiooni nimel, ma palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Hele Everaus, palun. Palun, kaheksa minutit.

13:07 Hele Everaus

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid, teid on hästi palju siin – tore-tore, heas seltskonnas on ikka alati tublid inimesed. Nii põhjalikud ettekanded ja nii eri suundades, et kogu meie praegune situatsioon on juba kajastatud. Ma võtaks omale väikse natukene teistmoodi rolli. Me ei ole ju selles kogu pandeemias üksi, me oleme rahvusvahelises kontekstis ja me ei saa kunagi sellest vabaks, kui kogu maailmas sellest vabaks ei saada.

Tuletaks meelde: vaadake, varsti kaks aastat! Meile jõudis see küll natukene hiljem, aga 8. detsember oli see, kui esimesed juhud kirjeldati. Eilse seisuga – võib-olla me nendele numbritele vaatame väga ükskõikselt, aga kui te tegelikult mõtlete, kui keeruline see seis on – 245 ja rohkem miljonit nakatunut ja pea 5 miljonit surnut.

Kuidas Eestis on olnud? Kui palju me kokku oleme arvutanud sellest algusest peale? Muuseas, olgu öeldud, et arvatakse, et tegelikult need arvud võib korrutada pooleteisega või võib-olla rohkemagagi, registreeritud ilmselt kõik ei ole. Eestis on olnud aegade algusest sellest ajast, kui me hakkasime registreerima, 184 509 nakatunut eilse päeva seisuga. Aga mis olulisem – ma tahan tuua need andmed, ma ei hakka neid kommenteerima, te saate ise vaadata kõiki neid tabeleid ja võrrelda teiste maadega. Miljoni kohta 138 968, samas Soome näitaja miljoni kohta on 28 016, meil on 138 968 miljoni kohta. Jaapanis 13 631. Ja surmade näitaja, olgu öeldud, miljoni kohta Eestis 1112, Soomes 207, Jaapanis näiteks 145 ja on palju maid, kus on palju madalam. Aga me ei lähe analüüsidesse praegu, ise mõtlete, targad inimesed.

Esimene vaktsineerimine, tuletagem meelde, oli detsembris 21: Inglismaal 90-aastane proua Margaret Keenan. Ja tõesti pandeemia on pannud inimesed surve alla, aga ka valitsused. Loomulikult on väga erinevaid strateegiaid järgitud ja nendel on oma tulemused, oma hinnad. Ja ma arvan, et meil on siin mõtlemise koht, kui vaadata, missugust strateegiat me edasi tahame. Olgu see siis elimineerimine ehk null viirusele püüdlus Singapuris või Uus-Meremaal, olgu see viiruse mahasurumise strateegia, lihtsalt erinevalt rakendatud varem või hiljem meetmed Euroopa Liidus ja Ühendkuningriikides. Ameerikas, kus me teame, on kõige rohkem surnuid, lihtsalt püüd hoida, natuke leevendada seda nakatumise kõverat. Ameerikale lisaks Brasiilia, India ja nii edasi. Ja on ka tegelikult strateegia puudumine.

No me oleme täna palju rääkinud just nimelt vaktsineerimisest. Maailmas on arvatud, et kui me oleme täielikult vaktsineeritud, siis me saame kõik muu unustada: maskid, kõik-kõik, distantseerumise, ja olemegi jälle tagasi tavaelus. Kahjuks seesama viimane deltavariant viirusest on meie lootustele pannud piduri peale.

Miks vaktsineerimisel on oluline roll? Sellel on oluline roll tõesti haiguse raskuse mahasurumisel, kuid mitte viiruse levimisel kahjuks. Praegu Ameerika spetsialistid toovad välja, et COVID-i deltatüve puhul karjaimmuunsus realistlik ei ole saavutada.

Ometigi väga hea, et vaktsiin on. Tuletagem meelde, 1985, esimene HIV-viiruse aasta. Siiamaani pole vaktsiini muuseas. Nii et ma arvan, et see on suurepärane, aga me peame ikka täna rõhutama ka kaitset ja vältimist, mis peaksid jääma. Viirus ei ole tulnud meid tapma, ta lihtsalt tahab elada ja ta saab elada ainult meie sees, meie rakkudes. Meie käitumisest sõltub, kuidas meil viirusega tegelikult läheb.

Isegi kõige vaktsineeritumates kohtades ei ole see ainus meede. Nii panevad praegu südamele ja korraldavad asju näiteks ka Ameerika erinevad osariigid: ikka kanna maski, hoia sotsiaalset distantsi, järgi hügieenireegleid, kindlusta siseruumides korralik ventilatsioon ja nii edasi – see läheks pikale. Aga James Reason tõi tegelikult juba igasuguste kriiside lahendamisel niinimetatud Šveitsi juustu mudeli, kus lahendusena ainult üks meede reeglina ei tööta.

Iroonia COVID-i korral on see, et nii paljud inimesed maailmas on saanud tunda üksindust, isoleeritust, frustreerimist. Ometi ei ole see ära hoidnud polariseerumist. Oli ja on võimalus solidaarne olla, et üksteist toetada. See oleks võinud olla nii globaalne kui ka sisemine kooperatsioon. Seda paraku pole juhtunud ja seda me näeme siin ka. Siin on tõsine mõtlemiskoht.

Haigusega hakkama saamine on olnud erinevates maades erinev. Nagu ma ütlesin, strateegiaid on erinevad olnud, aga ometi ei ole tulnud välja, et tulemus sõltub poliitilisest režiimist või korrast. Samasugused tulemused on näiteks autoritaarses Hiinas, üheparteilises Vietnamis ja esindusdemokraatiaga Uus-Meremaal. Tuuakse välja, et pandeemia kontroll on seotud vähem poliitikaga – ma mõtlen siin poliitikat selles puhtas mõttes – ja pigem just sisemise rahvusliku koostöö saavutamisega, sellega, kuidas me üksteist oskame mõista, kuulata ja koos tegutseda. Haigus ei ole ju ise poliitiline ja teda ei peaks politiseerima.

Meil on täna vaja palju rohkem kui kunagi varem sisulist pühendumist, solidaarsust, koostööd. Üheski kriisisituatsioonis ei ole süüdistamise retoorika aidanud. Pandeemiaga seotud tegijad oleme me kõik, olgu see teaduses, meditsiinis, kogu avalikkus. Nüüd oleme me kõik ju ja tegelikkuses vastutame me koos, kuidas edasi minna.

Pandeemia on meid ometi pannud mõistma ühte väga olulist tõsiasja: kui palju on elus neid asju, mis me võtame kui enesestmõistetavaid. Need just nagu peavad olema ja on, kaasa arvatud elu ise. Sestap austagem üksteist, sest ilma selleta ei saa me siin ka lahendusi! Austagem igaühe elu! Ja mulle on alati meeldinud Albert Schweitzeri mõte: olgem aukartlikud elu ees. Siis me teeme asju optimaalselt ja  õigesti. Aitäh teile!

13:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Nüüd on kõik fraktsioonide esindajad kõnelenud ja nüüd läheme selle järjekorra alusel, mis on hetkel kõnede järjekorras kirjas. Palun Riigikogu kõnetooli, Peeter Ernits. Palun!

13:15 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Hea on peale tarka inimest rääkida. Minu noorus teadlasena, geneetikuna möödus laboris. Ma ei ole Wuhani laboris töötanud, aga olen tegelenud bakteritega ja ravimiresistentsusega ja näinud, kui võimas on elu tegelikult, olgu ta siis bakter või viirus. Ta tuleb igalt poolt välja. Ja lootus, et me oleme maailma valitsejad, on väga petlik.

Aga siin saalis ma ei tahaks rääkida viirusest ja bioloogiast, aga ühiskonnast. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis  me oleme seda teemat arutanud ma ei tea kui palju kordi. Ja 6. augustil oli juba selge, et valitsus on läbi kukkunud koroonatõrjel.

Doktor Vallikivi, kes täna oli väga delikaatne, ütles, et 19. mail tuli neile ministeeriumist korraldus, et puhake jalga. Ja 453 perearstikeskust puhkaski jalga. Samal istungil tuli välja, et linnade ja valdade liit on jäetud kõrvale: puhake jalga. Ja puhkasidki jalga. Ja nüüd räägib doktor Vallikivi, et nüüd panevad, uhavad ringi, 15 000 kõnet, 600 vaktsineerima tulnut, kasutegur 4%. Aga kujutage ette, need kuud, mida Tanel Kiige juhitavast ministeeriumist tuli korraldus, et puhake jalga, läksid ju vett vedama. Raisati kallist aega.

9. septembril olin ma Terviseametis. Ma olin üllatunud, et ma olin esimene Riigikogu liige, kes Terviseametisse oma jalga tõstis. See oli sama päev, kui Üllar Lanno teatas tagasiastumisest. Ja ma veetsin seal õhtu, kohtusin nende inimestega, nägin, kuulsin, milliseid vastuolulisi signaale nad saavad. Ja peavad töötama väga pingsalt, iga päev 300 päringut veel vastata kõigele muule lisaks. Vaatasin seda legendaarset külmladu, mida radiaatoriga soojendatakse.

Mõni aeg tagasi ütles peaminister mulle samas saalis, kui ma küsisin, kes vastutab selle raisku läinud vaktsiinide, tõsi, need ei olnud koroona omad valdavalt, lastehalvatused ja muud. Ta ütles, et Üllar Lanno on vastutuse võtnud. Aga Üllar Lanno ei ole poliitik. Kuus miljonit või palju see on, vastu taevast läinud, mitte keegi ei vastuta. Süüdimatus ruulib.

Ja nüüd Vabariigi Valitsuse korraldus, 305 on number, piirangute proportsionaalsus. Me oleme selle EKRE fraktsiooni poolt kohtusse andnud, aga täna on vist juba 34. või 35. päev, kui kohus molutab, pole hakanud isegi vaatama seda. Kui me eila tulime selle otsuse eelnõuga välja, saadeti prügikasti.

Kordan taas, me ei ole vaktsineerimise vastu, mida siin öeldakse, et lamemaalased ja ei tea, mis on. Teame küll. Ja maa ei ole lame. Aga apartheidirežiimiga, mida Kaja Kallase valitsus on loonud, ei ole me küll nõus. Isegi kui öeldakse, et see ei ole apartheid. On apartheid. Aga põhiline, kogu selle Kaja Kallase valitsuse ajal on ühiskond totaalselt lõhki aetud ja see on põhiline, usaldus riigi vastu. Ka Terviseamet on eesliinil, on väga madal ja see ongi põhiküsimus, miks me oleme sellises kohas.

Vaadake, Tanel Kiik on oma naha päästmiseks visanud üle parda kõik, kes vähegi võimalik on, ministeeriumis ja ümberringi. Meil ei ole praegu Terviseametil juhti. Ja kes see hull tahakski minna selle koha peale peale Üllar Lannot. Minu meelest sai Üllar Lanno väga hästi hakkama sellega. Või Ravimiameti peadirektori koht vaba ja nii edasi.

Üks kõrge riigiametnik ütles mulle hiljuti, et suur osa Sotsiaalministeeriumi juhtkonnast tuleks laiali peksta. Laiali peksta. Nii et isegi Tanel Kiige peast ei jätkuks siin. Aga see selleks.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Härra Ernits, nüüd tuleb otsustada, kas kõne lõpeb või kuni kolm minutit lisaaega.

13:21 Peeter Ernits

Jah, paluks kolm minutit.

13:21 Esimees Jüri Ratas

Selge, see on selge otsus, nii et kolm minutit lisaaega.

13:21 Peeter Ernits

Aga kelluke ka oleks hea. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Ja mis see tulemus on? Tulemus on: ühiskond on lõhki. Meil pole ka seda fondi, ravi või selle vaktsiinikahjustuste fondi, mis oleks võinud ammuilma olla ja mille mõtte käis välja meie erakonna liige doktor Hasso Uuetoa juba väga ammu. Aga pole oluline, kes selle välja käis. Usaldust pole, pole olemas seda fondi. Muuseas, ega need kahjud nii suured ei olegi tegelikult, kui lähtuda, vaadata Soome analoogiat, fondi.

Aga probleemid on tõsised. Valdavalt puudutab, kui küüniliselt vaadata, see olukord väga vanu inimesi, kes jõuavad kalmistule. Keskmine vanus on praegu 83 aastat. Eelkõige puudutab see mehi. See on tegelikult vanaisade sanitaarraie, mis võib ees seista, kui me samamoodi jätkame. Vanaisade sanitaarraie. Sanitaarraie on Lennart Merilt pärit, metanoolitragöödiast, kui te mäletate, küüniline see. Ja mida professor Merits on öelnud: 1000–2500, valdavalt vanaisad.

Aga samas on olemas ka tervisekahjud, väga tõsised. Üks mulle lähedane inimene kartis, tegi hiljuti teise süsti ja pärast hakkas hingeldama, ei saanud isegi künkast ülesse. Ma nägin seda ise, hirm tuli, süda hakkas puperdama ja tänase päevani on see. Nii et nendest ei ole ka palju räägitud, igasugustest tervisekahjudest, mis võivad olla, mis ei vii küll hauda otseselt, aga ma olen seda nüüd lähedalt näinud. See selleks.

Ja mis veel? Järeldus minu meelest, ma olen nõus selle kõrge riigiametnikuga, kes ütles: tegelikult peaks Sotsiaalministeeriumis väga tõsist puhastust tegema. Ja põhiline, oleks vaja vahtkonnavahetust. Kui asi on untsu läinud, ei aita enam meikimisest. See on see järeldus. Ja ongi kõik. Ilusat päeva kõigile.

13:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Palun!

13:23 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Isamaa Erakond tänab ja tunnustab kõiki meditsiini‑ ja eesliinitöötajaid, kes vaatamata pikka aega kestnud survele ja koormusele, teevad kõik endast oleneva, et päästa inimelusid. Täna on tegelikult olukord väga kriitiline ja põhimõtteliselt terviseminister küll ütles, et ta teab, meile ta ei ütle, aga küllap me uudistest kuuleme, et meie ees on väga drastilised sammud, kui me tahame neid inimelusid päästa. On tegelikult ju väga oluline kontaktide vähenemine ja vastutustundlik käitumine kõige laiemas mõttes. Ning loomulikult vaktsineerimine. Ja vaktsineerimine on võimalik siis, kui selle korraldamine on tõhus. Paraku oleme me täna jõudnud tegelikult situatsiooni, kus tõhusast vaktsineerimisest ja heast vaktsineerituse protsendist enam ei piisa. Lähinädalad kindlasti toovad meile kurbi uudiseid ja kindlasti pingestavad olukorda terves ühiskonnas. Seda ei tohi võtta mitte mingi nagu ähvardusena, vaid sellesse tuleb suhtuda kui reaalsesse olukorda. Tuleb mõtelda tõesti, kuidas me tuleme sellest väga-väga keerulisest situatsioonist koos välja.

Solidaarsusel on kindlasti koht selles kriisis, selle kriisi seljatamises, aga poliitilise vastutuse võtmisel on tegelikult mitte vähem tähtis koht. Ja kui seda poliitilist vastutust ei soovita võtta, siis paraku lõhub see nii solidaarsust, koostööd ja tegelikult ei aita mitte kuidagi tänaste probleemide lahendamisel. Ümmargused vastused väga teravatele, võiks ütelda, läbilõikavalt teravatele probleemidele ei ole need vahendid, millega täna me toimetada saaksime. Ja ma toon siin ühe näite, lihtsalt ühe näite selle olukorra ilmestamiseks. Tõepoolest, me kõik soovime, et meie koolid oleksid avatud ja ei oleks distantsõpet. Esmaspäevast lõpeb vaheaeg ja haridusminister on ütelnud, et esimene tund võiks alata koolides üldise testimisega. Üllas eesmärk, mida võiks tõesti teha, et kuidagigi viiruse levikut ohjata. Aga loosungitega, kui sellele ei järgne konkreetne tegevuskava, me olukorda ei paranda. Selle asemel et tõesti anda ette praktilised sammud, kuidas testid jõuavad kooli, kuidas viia läbi testimine algklassides, kus on 25 õpilast ja üks õpetaja, ühel ajal nii, et need testid oleksid ka usaldatavad. Sest me teame, et algklassi õpilased oma elavas loomus võivad ju nende testimisvahenditega teha mida iganes ja see tulemus ei ole lihtsalt usaldatav. Mitte selles, et nad kuidagi hakkama ei saaks, kui oleks üks ühele, aga lihtsalt selles massis see test ei ole usaldatav, siis ei ole seda üldse mõtet teha. Või kuidas käituda nende lastega ...

Palun kolm minutit.

13:28 Esimees Jüri Ratas

Härra, Hepner, loomulikult, kolm minutit. Väike repliik. Kuna siin on veel neli kõnelejat, ma löön kaheksa minutit kokku, mis on maksimum, palun püüame nii, et kõik saaksid lihtsalt, aga loomulikult, siin on kolm minutit. Palun!

13:28 Heiki Hepner

Kuidas käituda nende lastega, kelle lapsevanemad ei ole andnud nõusolekut testimiseks. Tegelikult koolid vajavad ka sellist nõu ja praktikat, ühtse praktika kujundamist. Või kuidas käituda maapiirkondades lastega, kellel siis, kui nüüd tuleb koolis korraga välja, suures koolis, kümmekond positiivset, aga nende lapsevanemaid ei ole võimalik kätte saada operatiivselt, nad on läinud tööle? Kuidas toimetada need lapsed koju või kuidas nad isoleerida? Need on praktilised küsimused, üdini praktilised küsimused, mis vajavad lihtsalt praktilist ühetaolist lahendamist. Seal ei ole mitte mingisugust poliitikat, seal ei ole mitte mingisugust emotsiooni, see lihtsalt on praktiliselt ära lahendada. Vaat sellest on tegelikult puudus. Ja seda võib ka vaadata koostööna tõesti. Kui me madistame Tallinnaga, ma pean silmas valitsus madistab Tallinnaga, siis see ei ole praktiline nende küsimuste lahenduste loomine. Ja see kurnab tegelikult ka õpetajaid. Õpetajad on tegelikult samamoodi läbipõlemise äärel, nii nagu meie meditsiinitöötajad. Ja see on samamoodi suur mure.

Minu üleskutse, minu üleskutse kõigile oleks see, et me tegeleksime rohkem praktiliste küsimustega, et kommunikatsioon oleks selgem ja üheselt arusaadavam. Ja kui me ütleme ka seda, et raha ei ole probleem, et testid tulevad, siis ütleme ka kohe sellele järgnevalt, et mis ajaperioodil see otsustatakse, kuidas toimub taotlemine, et võtta maha jälle mingisugused pinged ja jutud, et lubati, aga seda ei tulnud. Ja nii me saame ka solidaarsema ühiskonna ja sedasi on koos võimalik kriisi seljatada. See oleks minu üleskutse kõigile. Aitäh!

13:30 Esimees Jüri Ratas

Väga suur tänu teile, aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jürgen Ligi. Lihtsalt infoks,  loomulikult kõigil on õigus kuni kaheksa minutit, meil on veel neli kõnelejat. Nii et palun, härra Ligi! Väike lisaaeg ka võib-olla? Jah, palun, siis kaheksa minutit.

13:31 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma püüan mitte venitada. Kõigepealt ma arvan, et see üritus ei oleks tohtinud sellisel kujul toimuda, et riigieelarve komisjoni arutelu pähe esitab siin komisjoni esimees oma uitmõtteid ja poliitilisi deklaratsioone, millel pole mitte mingit seost selle komisjoni pädevusega, mis peaks ju tegelema kui mitte otseselt rahaga, me kunagi ei tegelenud kaugeltki ainult rahaga, vaid ikkagi sellise ressursijaotuse, poliitika otstarbekuse ja tõhususega. See on see, milleks see komisjon on loodud, mitte Reinsalu isiklikeks heietusteks.

Veel kommenteeriksin ükshaaval siin mõningaid fragmente, kuna ma ei ole siin ametlik kõnepidaja. Jevgeni, ta on alati väga bravuurikas ja mustvalge oma avaldustes ja kindlasti üks kompetentsemaid poliitikuid. Aga ma võtaks jällegi siin hoogu maha sellisel praalimisel. Tuletan meelde, aasta tagasi, poolteist aastat tagasi peaaegu debateerisin piirangute teemal, kui need olid pimesi ja huupi tehtud, hästi radikaalsed, mitte küll maailma mastaabis, aga siiski hästi radikaalsed ja valimatud, siis tema ütles, et tegelikult tehakse liiga vähe. Peaks kaheks nädalaks kõik kinni panema ja siis välja tulema, siis on viirus surnud. Absurdselt tobe oli see juba tookord. Aga absurdselt tobe on see, et ta ikkagi hoiab kinni sellest vaatest, et mida rohkem piiranguid, seda parem ja et valitsus ei tee midagi, juhul kui ta ei kehtesta maksimaalseid piiranguid. Ei, ma arvan, et adekvaatne oli seekord Siret Kotka sõnastus, et valitsus peab suutma hoida ühiskonda või peab püüdma võimalikult lahti hoida. Ja siin on väga suur valiku ja vaidluse ruum loomulikult.

Muidugi oli Le Vallikivi sõnavõtt, ma jätaksin ministri oma vahele, sest ta on vastutav ja kindlasti informatsiooni täis ja tuntud headuses või alguses, kuidas kellelegi meeldib, oli asjakohane. Aga Le Vallikivi oli natukene sihuke värskendav. Vahetut vaadet meditsiinis on siia ka vaja ja temalt ma tõstaksin esile paari asja. Kõigepealt saime teada, saime kinnituse, et perearstid siiski on vaktsineerimise ja haakuvate teemade ümber suhteliselt konsensusel. Ei ole asjakohane väita midagi muud, mida poliitikute suust tihti kuuleb, et arstid nagu ei oleks üksmeelel.

Aga ka Tallinna teemal, jällegi, hästi värskendav. See, kuidas Tallinn läheb jällegi Eesti Vabariigiga teises suunas, paneb koolid kinni valimatult ja mis on kogu asja juures otseselt võigas, on see, et ta põhjendab seda selleks, et keegi ei saaks hariduslikku eelist. Meil on ju meditsiinikriis. Meil ei ole selle ärakasutamine, ei tohi toimuda sedapidi, et võrdsustada koolid, kus ei vaktsineerita ja nende koolidega, kus vaktsineeritakse, sedapidi. Ikkagi riigi poliitika on selgelt praegu ju valikuline, vaktsineeritus tagab vabadust rohkem ja nüüd järsku Tallinna linn ja ütleb, et ei, seda ütles Vadim Belobrovtsev mitu korda minu kuuldes raadios, et ei, et me ei tohi anda kellelegi eelist. No mis kuradi jama see on, arvestades veel eriti, et ta soosib venekeelseid koole, kus haridus nagunii on kehvem. On ilmne, et needsamad koolid on ka madalama vaktsineerituse tasemega. Ta tegelikult tõmbab seda Eesti koolide taset täiesti meelevaldselt alla.

EKRE esindaja rääkis siin sellest, et tehakse otsuseid valitsuse korraldusega. Ma olen ju ühtpidi nõus, et see on natukene siuke, kuidas öelda, tricky või keeruline teema. Aga tuletame meelde, et need eeldused, et valitsus saaks neid vabalt teha, on ju kõik loodud eelmise valitsuse algatatud eelnõudega. Vähe sellest, eelmine valitsus ka pidas sellest kinni ise, et ta informeeris Riigikogu tagantjärele ja mina teda selle eest ei kritiseeri. See on operatiivne juhtimine ja kriisioludes ei ole vaja seadusandja mökutamist siia juurde liiga palju, kui ongi otsustega kiire. Aga muidugi arutama Riigikogu neid asju peab ja peab seda tegema tegema asjalikult.

Veel siis poliitikast. Nüüdseks on valitsus jälle ühe portsu piirangud kehtestanud. Ma arvan, et võiks nagu maha keerata seda valitsuse kriitikat, sellepärast et alles esmaspäevast hakkas ju uus strateegia kehtima, kus tõmmatakse selgem vahe sisse koroonatõendil ja muul võimalusel vabadust saada. Ja äsja tulid ka uued piirangud. Ma ei ole kõige üle õnnelik. Sealhulgas mina arvan, et siiski maskikohustusega oleks võidud ennast vaos hoida. See ei ole tõestatud, et aerosoolnakkus on sedapidi efektiivselt tõkestatav vaktsineeritute puhul. Nad on ikkagi kehvad viiruse levitajad. Selles mõttes läks ka siin mitu sellist sõnavõttu viltu sedapidi, et vaktsineeritud levitavad ka. Ei, need tõenäosused on ju välja arvutatud ja kusagil on see talutav risk, mida tuleks aktsepteerida. Vaktsineeritute omavaheline nakatumine on piisavalt ebatõenäoline ja piisavalt nõrk, et me võiksime seda koroonat hakata selles kogukonnas, kui nii tohib öelda, võtma kui tavalist, aktsepteeritavat riski. See tähendab, et inimesed haigestuvad, mõned ka raskelt, inimesed paratamatult ka surevad. Aga see ei ole enam kui ühiskonna sulgemise ja elust loobumise piisav argument.

Aga üldjoontes ma arvan, et see poliitika on kohanenud uue olukorraga suhteliselt hästi. See tähendab, et vaktsiin on olemas ja survet avaldatakse vaktsineerimise suunas ja mitte ei kohelda kõiki kodanikke võrdselt selleks, et kõik oleksid võrdsed, kõik saaksid kehvalt ühtmoodi kehva haridust ja kõik saaksid ühtmoodi kehvi piiranguid. Aitäh!

13:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthal. Palun! Jah, palun, kaheksa minutit.

13:39 Kalle Grünthal

Aitäh sõnaandmise eest! Lugupeetud kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Tänane OTK, mille teemaks on olukord koroonaviiruse tõrjumisel, näitas seda, et praegune valitsus on oma tegevuses olnud absoluutselt ebakompetentne, ta pole mitte midagi oma vigadest õppinud ja ajab mingit arusaamatut ideoloogiat ja me ei tea seda, kelle huvides see on.

Miks ma olen nii karm selles sõnades? Põhjus on see, et meil on võimalus hetkel visata pilk ajalukku. Kõigepealt, 13. märts algas meil pandeemia, kuulutati välja, ühiskond sulgus. Mis sai edasi? Istusime kodus, kõik püüdsime olla korrektsed ja kevadeks asi taandus.

Oluline märge veel ka selle kohta, et tollel hetkel maske ei nõutud. Maskid olid vabatahtlikud, sest Irja Lutsar isiklikult teatas televisioonis, et maskikandmine võiks olla, aga ega ta tegelikult ei kaitse, sellepärast et me võime võrrelda viiruse suurust ja maski läbilaskevõimet ikkagi sääse ja traataiavõrgu, traataiaga.

Nii. Mis edasi sai? Kevadel rauges see probleem, ühiskond avanes, läksime normaalse elu juurde, kuid oktoobris algas taas survestamine. Ja nüüd seesama Irja Lutsar ütleb, et kandke maske, kandke maske, see on ainukene võimalus. Meie oleme kuulekad, paneme maskid ette. Ja mis tulemus on? Tulemus on see, et nakatunute arv kasvab hüppeliselt novembris.

Mis on põhjus, mis on põhjuslik seos sellel? Põhjuslik seos on selles, et ma sain, juulikuus sain Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eksperdiarvamuse, kus testiti neidsamu meditsiinilisi maske, mida praegu siin meeletult nõutakse. Ja tulemus on järgmine. Osakeste eraldumine. Tekstiilid eraldavad tolmu ja see on lihtne tulemus ja arvestades seda, et kui õhuke on mask, siis testimispiirkonna ulatust ning läbipuhutava õhu kiirust on saadud tulemus väga kõrge: me võtame vastu tolmuosakesi. Edasi, hingamistakistus. Hingamistakistus on oluline parameeter, kuna pidevalt kantavate maskide puhul on liiga suure takistuse korral kopsude töö raskendatud, koormus tõuseb ning oluline on ka see, et kõrva taha filtreeritavate maskide, fikseeritavate maskide näole liibuvus on niigi üsna kesine, raskendatud läbivuse puhul toimub enamus õhu liikumist mitte läbi maski, vaid selle kõrvalt. Edasi, mikrobioloogiline saastumine. Tulemused on üsna hämmastavad. Maskid, mis peavad inimesi mikroorganismide eest kaitsma, sisaldavad keskmiselt 39,4 bakterit ja 12,6 pärmimikroseent tooteühiku kohta, kokku 52 ühikut erinevaid mikroobe. Ja lõpptulemus oli väga dramaatiline. Testi tulemused näitavad ühe pistelise partii puhul, et tavakasutusse administreeritavate meetodite ja jõuvõtetega surutavad nõndanimetatud kaitsemaskid on pigem terviseriske ning hädasid suurendavaid vahendid. Kasutegurist nii puhtfüüsikaliste parameetrite alusel kui ka kasutusharjumusi arvestades pole üldse midagi mõtet rääkida. See on teadus, mida kogu aeg räägitakse, usume teadust, mina usun ka teadust ja mina usun, et need eksperdid räägivad õiget juttu.

Aga teine suur probleem on see, et vaktsineerimine algas jaanuaris, sisuliselt haiguse kõrgperioodil. Ometi aga õpetatakse juba esimese kursuse meditsiinitudengitele, et vaktsineerimise kõrgperioodil ei tohi vaktsineerida, sest see tekitab uusi tüvesid. Ja praegu on meil käes tulemus – deltatüvi. Et see vaktsineerimine on ka ohtlik sellel kõrgperioodil näitab ka see, et Koeru hooldekodus, kus tavaliselt oli talvekuudel neli kuni kaks surnut, oli veebruari-märtsi tulemusena 22 surnut. See ei ole nali.

Mis sai edasi? Kevade lõpp, ühiskond avaneb tegevuses ja kõik on vaikne, ei mingit vaktsineerimist, ei mingit tegevust selles osas. Aga äkki augustis toimub jälle aktiviseering koos piirangutega, maskikandmise kohustus, ennekuulmatu, erasektor kaasatakse ka järelevalvekontrolli, kus inimeselt nõutakse koroonatesti, läbipõdemist. Ometi on see seadusega keelatud.

Ja veel oluline märkus. Vahetult enne valimisi soikub absoluutselt igasugune tervishoiuteema, et peale valimisi täie hooga peale hakata. Vaat see on kuritegu, sest kui poliitikat eelistatakse kriisile, tänast olukorda, kus me praegu oleme, kus aitab, iga kauplustesse, igale poole mujale on võimalik minna ainult inimesel, kellel on COVID-i läbipõdemise test, on võrreldav Hitleri Saksamaal toimepandud juutidevastase kuriteoga.

Ütles siinsamas saalis Jürgen Ligi, et me peamegi need inimesed panema halvemasse olukorda, et nad läheksid vaktsineerima. See on sundvaktsineerimine, mida meie seadus ei luba. Ka see meetod on vale, sest Järvamaal ühes haiglas, pansionaadis õigemini, vallandus koroonapuhang ja põhjus oli see, et haiguse läbipõdenud, mitte haiguse läbipõdenud, vaid vaktsineeritud inimesed, töötajad läksid sinna ja nakatasid terve personali.

See on ebakompetentsus, läbikukkumine ja sellel Tanel Kiigi meeskonnal tuleb täielikult lahkuda, sest see on viimane piisk meie karikas. Sest tal pole välja mõeldud mitte uut alternatiivi.

Aga ikkagi, mis on alternatiivid? Vaatame maailmas natuke ringi. India, kus räägiti meeletutest laibahunnikutest, mis ujuvad Gangeses ja nii edasi, Gangese jões ja nii edasi. Mis oli tulemus? Tulemus oli see, et võeti kasutusele ivermektiin, mis tegi kogu selle riigi terveks. Teine fakt, Norra. Norra loobus absoluutselt koroonapiirangutest ja võrdsustas põhimõtteliselt gripi COVID-iga ja tulemus on see, et seal ei ole mitte mingisuguseid piiranguid ja üleeilse seisuga on nakatumine 147,1 100 000 elaniku kohta. Täisvaktsineeritud on ainult 69,11 ja kolmandat süsti soovitatakse tõesti ainult üle 60-aastastele inimestele.

Selle valitsuse ja selle Tanel Kiige tegevuse osas vajub meie Eesti ühiskond sohu. Ja enne kui ära upume, me peame sealt välja saama. Kõige kohutavam oli see, kui esmaspäeval helistas mulle õhtul üks vanem naine, rääkis juttu, ütles, et ma tahan teha enesetapu, kuna ma ei suuda neid piiranguid enam taluda. See ei ole enam nali. Lisaks siia see veel, et mis toimub meil päeval, igapäevaselt. Ettevõtted hakkavad minema pankrotti, sulguvad, ei ole võimalik enam rahalisi vahendeid teenida, sestap ei ole võimalik maksta üüri arveid ega pangalaenu. See ei ole Kiige valitsuse normaalne tegevus. See on fašism! Me peame selle peatama! Aitäh!

13:47 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun!

13:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head ülekande vaatajad ja jälgijad, loomulikult töökaaslased, kõik, kes te vaatate juba praegusel hetkel seda läbi, sest ilmselgelt on meil paljudel juba midagi targemat teha, ikkagi koolivaheaeg on ju lõppemas! Meile tulevad hästi värviliste nägudega terroristid ukse taha nõudma pommi või kommi. Ja tundub, et Riigikogu kogu tõsiseltvõetavus ongi siia maandumas.

Jah, me teadsime, et me ei saa mingeid suuri muudatusi teha kogu selles probleemis, sest meil on demokraatia pidupäev. Demokraatia pidupäevast on varsti juba poolteist nädalat. Kõik möödus hästi, kuid need otsused jäid tulemata ja sellepärast, et nüüd tuli koolivaheaeg. No pärast koolivaheaega tuleb jälle midagi, vähemalt mingigi otsus on nüüd olemas. Kas ta on nüüd otsuse moodi – no see on see, et meelelahutusüritused pärast kella 22 või 23, need on detailid.

Me oleme proovinud igati, nii palju kui võimalik, opositsioonina olla sõnakas ja toimetada täpselt nii nagu ka eelmises koosseisus, kui selline olukord oli. Aga ei lähe, ei lähe, ei saa seda kuidagi tõsiselt võtta. Või ei võeta tõsiselt. Taas kord tundub, et me räägime oluliselt tähtsast riiklikust küsimusest, aga see enam ei kõneta inimesi. Me oleme kaotanud tegelikult selle kommunikatsioonisõja igas positsioonis. Mäletate, et eelmise aasta aprillis me võtsime neli PR‑inimest Terviseametisse ja ikkagi sügiseks olid nad selle lahingu juba kaotanud.

Vaatan, et mul on aega nii vähe, aga heale võitlejale Andres Metsojale tahaksin ka jätta aega arvamuse avaldamiseks ...

13:49 Esimees Jüri Ratas

Ma korra lihtsalt sekkun. Teil on aega piisavalt. Teil on aega piisavalt, et võtta ka lisaaega, ja härra Metsojal on aega piisavalt, et teha kuni kaheksa minutit kõne. Me ei pea rabistama, see on oluline teema. Kuulame kõik olulised mõtted ära. Palun!

13:49 Tarmo Kruusimäe

Ma tänan, hea esimees! Üks minu hea sõber ütles, et kui sa ei suuda viie minutiga asja selgeks teha, siis ei ole mõtet seda kolme minutit sinna juurde võtta. Ma lähtun sellest teadmisest. Täpselt nii, nagu me nõudsime pärast demokraatia pidupäeva, et peaminister peaks tulema ja andma mingi selgituse. Ta tuligi nädala pärast ja esines poliitilise avaldusega. Ütlen teile ausalt, et ma ei ole väga hästi teatrivaldkonna tegija, ma olen küll suur teatrifänn. Aga ma küsisin pärast ühe hea lahingpaar, mustad kolonelid, et mis oli sõnum. Ta ütles, et kõik on pekkis. On ka niimoodi võimalik tuua halbu sõnumeid, aga alati me peame olema positiivsed ja alati aitab ikkagi ka muusika.

Villu Tamme on kirjutanud sellisest eufooriast, mis meil, nagu teate, on laul, mis oli selliste sõnadega: "Demokraatia iga päevaga jõuab lähemale. Lipud lehvivad nagu ennegi, lehvivad hommegi veel. Ja viirust ei tule, sest ajalehed ütlevad viirusele raudse ei. Ja petlikult naeratava Kiige eest me meditsiin kaitseb meid. Stalin on surnud ja hädad on möödas ja Siber meid ei ähvarda. Päike ei looju ja lõputu laupäev muudab veel rõõmsamaks maa. Nüüd elu on lõputu laupäev ja tulemas lõputu pühapäev. Nüüd elu on lõputu laupäev ja tulemas lõputu pühapäev. Komm või pomm? Nüüd elu on lõputu laupäev." Aitäh!

13:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Andres Metsoja. Palun, kaheksa minutit. 

13:51 Andres Metsoja

Ma ma olen kindel, et me saame sellest koroonast võitu, aga tõsi on see, et mitmed lahinguid oleme kaotanud ja see on ühtpidi õppetund, aga teistpidi ka kindlasti peredele kurb kogemus. Ta kipub nii olema, et alati on lihtsam kellelegi teisele näpuga näidata, leida süüd kuskilt mujalt, mitte enesest. Ja tõsi, eestlasega on ka nii, et tihti vaatab hommikul peeglist vastu see kõige toredam ja mõistlikum inimene siin maailmas, aga võib-olla päeva peale see ka enam nii mõistlik ei tundu see peeglist vastu vaatav inimene.

Ma olen selles mõttes väga mures, et kui me saime esimese õppetunni, kui tekkis see pandeemia, siis maakonniti me tegelikult lõime süsteemi, lõime kriisireguleerimissüsteemi põhimõtteliselt Päästeameti all, lõime meeskonnad, käidi koos, arutati, vahetati informatsiooni. Täna me paraku oleme selles olukorras, kus ma enda maakonnast valimisringkonnas Pärnust uurisin, mis seis on. Ja seesama komisjon põhimõtteliselt, mis koosneb ka omavalitsusjuhtide spetsialistidest, ekspertidest, käis viimati koos kuskil kaks nädalat enne valimisi.

Ja täna me loeme uudiseid, kus koolid lähevad kinni. Me loeme uudiseid, et need lähevad kinni Tallinna linnas, Pärnu linnas, aga need ei pruugi kinni minna Pärnu maakonna teistes koolides, teistes omavalitsustes. Ja selle üks põhjus on ju tegelikult selles, et see piiratud karantiin koolides ei ole toiminud. Sellele on vaadatud läbi sõrmede. Seda süsteemi on petetud.

Ja me ju kõik teame seda. Me teadsime seda eelmine nädal, me teadsime seda üle-eelmine nädal, me teame seda täna. Tegelikult me ei ole sellele reageerinud ja see on see probleem ehk tagajärg täna, millega me tegeleme: me läheme distantsõppele.

Ja minu arvates see on nagu selle kriisi üks järjekordne väga valus õppetund selles mõttes, just nimelt see haridussüsteemi teema, mida me oleme püüdnud, püüdnud,  püüdnud ära hoida, see on olnud üks fookusteemadest, et koolid peavad jääma lahti, peavad jääma õppele õpilased.

Aga tegelikult me oleme sattunud sellest hoolimata olukorda, kus veelgi enam riik räägib üht ja Terviseameti esindajad manitsevad, kohalik omavalitsus teeb teist. Maakondlikud kriisikomisjonid ei käi koos. Ja siis me siin saalis arutame, miks riik ehk riigi kodanik meist aru ei saa. Ei peagi saama ja ei hakkagi saama, kui me nii teeme.

Sest mida ootab kodanik? Kodanik ootab etteaimatavust. Ja tegelikult see, kui minnakse koolivaheajale, koolivaheala toimuvad reisid, laste liikumised, siis tuuakse sisse ilmselt uusi tüvesid.  See on maailmas läbiproovitud praktika. Ja tegelikult, kui ei olnud veel vaktsiini, siis paljud riigid ütlesid, et see on parim võimalik ennetus. See ongi parim võimalik ennetus. See, et kui on koolivaheaeg, siis vähemalt nädal või kaks ei minda kohe peale koolivaheaega tagasi kontaktõppele.

Tänases olukorras, kus on vaktsineerimine ellu kutsutud, olgugi et need tulemused ei ole need, mida me oleme eeldanud, oleks see pidanud saama välditud. Või vähemalt me oleks pidanud suutma sekkuda ka selle lokaalsesse mudelisse, et ei peteta süsteemi. Täna paraku on see nii läinud. Ma kardan, et see töötab väga tugeva heitumusena just nendele kodanikele, kes on olnud kuulekad – vabandust, et ma kasutan sellist sõna.

Paraku, kui me oleme kriisis, siis  keegi juhib, keegi annab korraldusi ja sul jääbki roll, kas kuuletuda või mitte. Seal sees võib olla väga palju erinevaid värvitoone ka pereliikmete vahel. Me näeme Eestis väga palju peresid, kes on lõhki sellepärast, et üks vanematest on vaktsiiniusku, teine ei ole, laps peab tegema seal vahel valiku, ta peab valima poole. Ja see on tegelikult katastroof meie tuleviku jaoks. Selles õrnas vanuses tegelikult hammasrataste vahele jäävad kõige nõrgemad ja seda me täna tegelikult ei märka.

Ja veel kord: seda toetust saab teha koos, ühes lokaalses üksuses – on see omavalitsus, on see maakond, aga mulle tundub, et need tasandis täna ei tööta. Ja väga keeruline on minna rääkima kas või Pärnu maakonna kontekstis, et kui me paneme Tõstamaa, Audru, Paikuse, Pärnu linna koolid kinni, aga ülejäänud maakondades need jäävad toimima, siis mida me nagu lahendame. Mida me lahendame?

Ka õiguskantsler on toonud välja selle problemaatika, mis minu meelest kodanikule veelgi enam paneb sellist nõutust kuklasse. Õiguskantsler toob välja, et koolide sulgemine ei ole põhjendatud. Ja jällegi me loeme, räägime kehvast kommunikatsioonist, aga tegelikult me räägime kehvadest otsustest, mitte kehvast kommunikatsioonist, vaid juhtimisvigadest.

Ja selle probleemi najal minu meelest, noh, ma ei oska muud öelda, kui tõepoolest, hea parlament, austatud valitsus, maakondade juhid, kes ametisse saavad, omavalitsusjuhid  –tuleb kokku saada, tuleb koos arutada ja tuleb püüda teha  otsuseid. Ma saan aru, et ei ole võimalik teha otsuseid, mis kõigile meeldivad. Neid ei ole enam võimalik teha. Aga otsuseid tuleb teha nüüd ja kohe, sest ma arvan, et kõik meie, kes me istume siin parlamendis, saame rahva armastust tunda siis, kui see kriis on läbi. Siis antakse hinnanguid meile, antakse valitsusele, kõikidele juhtidele.

Ja me oleme kaotamas tegelikult seda kapitali. Just seeläbi, et me kasutame siin saalis kas või neid väljendeid, et kogu see viiruse juhtimine on kuidagi fašistliku iseloomuga. Härra Grünthal, ma võin teile siit vastu öelda, et oota nats, mõtle! Aga mis me sellega saame? Miks me teeme nii? See on meie kõigi kriis, ma olen sellega täiesti nõus. Ja üksteise selline stigmatiseerimine või kuidagi sildistamine selle kriisi juhtimisel ei vii meid kahjuks edasi. Aitäh!

13:58 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Vastusõnavõtt koha pealt. Kalle Grünthal, palun!

13:58 Kalle Grünthal

Aitäh! Küsimus on selles, et kõik see, mis ma välja ütlesin oma puldist kõnes, tegelikult tulenes ikkagi lõpuks sellestsamast sõnast, mida eelkõneleja mainis, sest see tegevus, mis toimub, viitab kõigile nendele tunnustele. Kui Jürgen Ligi valitsuse liikmena ütleb avalikult esmaspäeval välja puldis, et me peamegi neid inimesi suruma alla, et nad ennast vaktsineeriksid, siis see on põhiseadusevastane. Kui pannakse erasektor täitma järelevalvetööd nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes, kus nad kontrollivad COVID‑i tõendit, siis see on seadusevastane, see on põhiseadusevastane. Kui me vaktsineerime inimesi kõrgperioodil, mis tekitab uusi tüvesid, siis see on hoolimatus oma rahva suhtes. Kui me ei võta õppust teistelt riikidelt, kes on sellega hakkama saanud – nagu India leidis ravimi Ivermektiin. Te naerate küll, osad ütlevad, et see on hobuserohi. Ei ole, see on arstide poolt välja kirjutatud parasiitide tõrje, mida võetakse suu kaudu. Eestis on ta millegipärast mitte lubatud, aga seda on võimalik saada. Kui see annab ühes riigis tulemusi, mispärast siis seda meil ei lubata teha? Siin taga on Pfizeri leping, mis on salastatud, mida ei avaldata, aga ometi on mõnda lekkinud, sest selle lepingu alusel ei tohi meie võtta kasutusele mingeid muid ravimeetodeid peale vaktsiini, sest niimoodi on lepingus kirjas ja sellega kaasnevad meile hiiglasuured trahvid. See ei ole selle valitsuse poolt ja eriti sotsiaalminister Tanel Kiige poolt õige tegevus ja koondub ühe sõna alla, mida ma eelnevalt puldis ütlesin.

14:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega on läbirääkimised lõppenud. Head ametikaaslased, ma sulgen läbirääkimised, läbirääkimised on lõppenud. 

Head ametikaaslased, ma väga tänan! Kõigepealt ma tänan riigieelarve kontrolli erikomisjoni, ma tänan tänaseid ettekandjaid, komisjoni esimeest Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Tanel Kiike, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaist Le Vallikivi. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid, kes võtsid siin sõna, kes küsisid sellel väga keerulisel, aga väga olulisel teemal meie ühiskonna osas. Kindlasti ma lõpetan sõnadega, mis siit väga palju ka kõlasid: suur tänu ja palju jõudu meie tervishoiutöötajatele! Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Sellega on tänane istung lõppenud. Palju tervist teile!

14:01 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee