Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 27.10.2021, 14:00

Toimetatud

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame VI istungjärgu 6. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei näe. Viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 64 Riigikogu liiget.

Head kolleegid! Enne kui me läheme tänase päevakorra juurde, on meil üks küsimus, mis vajab siin suures saalis läbi arutamist ja mis tuleneb eilselt Riigikogu juhatuse istungilt. Täpsemalt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 21. oktoobril Riigikogu otsuse eelnõu, mille number on 473 ja millega tehti ettepanek tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus 23. augustist sellel aastal numbriga 305 ja selle alusel antud määrused. Eile juhatus arutas seda olukorda, kas võtta see eelnõu menetlusse või mitte. Kaks juhatuse liiget leidsid, et eelnõu tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna see on vastuolus põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõttega, ja kolmas juhatuse liige leidis, et eelnõu tuleb menetlusse võtta. Kuna me ei leidnud juhatuses üksmeelt, siis soovib juhatuse liige Martin Helme panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 järgi Riigikogu täiskogus hääletusele.

Martin Helme, kas teil on protseduuriline?

14:02 Martin Helme

Jaa. Jah, eks ta ole, et mina ei olnud sama meelt nagu ülejäänud juhatuse liikmed. Mul oli põhiline küsimus, miks ei või seda teemat arutada komisjon ise, ja siis tuleks komisjonist seisukoht saali ja siis saalis otsustatakse. Meie kodukorras ei ole kirjas, et juhatus ei võiks või ei saaks seda eelnõu saata komisjoni. On kirjas, et juhatus, kui ta leiab, [et on vaja saata], siis ta võib tagastada, aga seal on valikukoht. See oli meie, ütleme siis, põhiarusaamatus, miks ei saaks komisjon seda asja edasi arutada.

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea Martin! Juhatuse koosolekul sa eile olid. Suurele saalile, kes ei olnud, selgitan natukene juhatuses olnud arutelu, miks me soovisime jõuda seisukohale, et me ei saa seda otsuse eelnõu menetlusse võtta. Nimelt on põhiseaduse § 4 sätestanud, et Eestis kehtib võimude lahusus, ja võimude lahususe sätte [arvestamist] me peame kontrollima ka Riigikogu juhatuses eelnõusid menetlusse võttes, samamoodi me peame kontrollima, et eelnõu vastaks normitehnika eeskirjadele ja vastaks ka põhiseadusele. Kuivõrd põhiseaduse § 4 sätestab võimude lahususe ja sätestab selle, et Riigikogu teeb oma tööd seadusandliku tööna ja Vabariigi Valitsus teeb oma tööd täitevvõimutööna, siis sellest tulenevalt ei ole Riigikogul võimalik tühistada Vabariigi Valitsuse antud korraldust. Kui mõni inimene leiab, et Vabariigi Valitsuse korraldus on [millegagi] vastuolus, siis seda on võimalik teha läbi kohtumenetluse, mitte Riigikogu otsusega tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus.

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:04 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No ma vaatasin seda eelnõu ja mulle jäi arusaamatuks, millise kodukorraseaduse punkti alusel see otsus on tehtud, sest meil on § 154, mis võimaldab Riigikogu otsuse eelnõusid žanris "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele". Ja on kindlasti täiesti legitiimne, et Riigikogu arutab ja otsustab teha valitsusele ettepaneku oma valitsuse taseme õigusaktide osas nii- või naapidi. Aga ma vaatasin seda eelnõu ja eelnõus ei olnud juttu mitte sellest, et arutatakse ettepaneku tegemist, vaid et Riigikogu peaks siin otsustama seda, et valitsuse tasandi õigusaktid ei kehti. Seda õigust Riigikogul loomulikult olla ei saa. Millise kodukorrapunkti alusel see otsuse eelnõu on algatajate või juhatuse nägemuses tehtud?

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Juhatus ei arutanud seda, millisele Riigikogu kodu- ja töökorra punktile see otsus tugineb, vaid arutas seda, kas me saame selle menetlusse võtta. Juhatuse kaks liiget asusid seisukohale, et me ei saa seda menetlusse võtta ja see tuleb tagastada algatajatele.

Oudekki Loone, palun!

14:05 Oudekki Loone

Aitäh selle hea ülevaate eest argumentidest, miks niisugusel kujul esitatav eelnõu on tõepoolest vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Aga kas juhatuses oli ka vastuargumente? Kas see üks juhatuse liige, kes ei olnud sellega nõus, esitas mingi alternatiivse argumentatsiooni, miks see on põhiseaduspärane, ja kui see nii oli, siis millised need argumendid olid?

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kolleeg Helme oma protseduurilises küsimuses natukene seda ka käsitles, ehk tema arvamus oli see, et [eelnõu] võiks minna Riigikogu komisjoni ja komisjon kujundab seisukoha. Aga Riigikogu juhatuse ülesanne on tõepoolest vastutada ka selle eest, et Riigikogu menetluses ei oleks põhiseadusega vastuolus olevaid eelnõusid – ei otsuse- ega seaduseelnõusid.

Mart Helme, palun!

14:06 Mart Helme

Aitäh! Väga selgelt on valitsus ise rikkunud võimude lahususe põhimõtet praegu. Üks eelkõneleja tegi täiesti absurdse ettepaneku, et me peaksime valitsusele tegema ettepaneku, et valitsus kontrolliks iseennast. Kas ta ise ka aru saab, kui absurdne see ettepanek on? Põhjus on see, et valitsus ei saa kontrollida iseennast, ja võimude lahususe seisukohast võttes meie teeme ettepaneku valitsusel mitte tegeleda seadusloomega ja anda see võimalus Riigikogule. Riigikogu arutaks nende piirangute õiguspärasust ja nende piirangute tühistamise või muutmise võimalikkust. See on see töö, mida me peame tegema. Ja selle töö tegemisele on muide tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ja vist, kui ma ei eksi, president.

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Teie ettepanek on, et Riigikogu tühistab Vabariigi Valitsuse antud korralduse. Seda Riigikogu teha ei saa. Kuna see valitsuse korraldus, mida te soovite tühistada, on antud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel, siis puhtteoreetiliselt oleks Riigikogul võimalik arutada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatusi. Kui te need soovite algatada, siis loomulikult need võetakse menetlusse ja neid menetletakse nii, nagu kodu- ja töökord ette näeb. Aga seda, et üks võimude lahususe osapool – me räägime seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust – ehk seadusandlik võim ütleb, et ta tühistab ära täidesaatva võimu korralduse,  põhiseadus ei võimalda.

Peeter Ernits, palun!

14:08 Peeter Ernits

Aitäh! Me mõni aeg tagasi vestlesime Riigikohtu esimehega ka samal teemal. Aga minu küsimus on see, et kui me oleme üsna kriitilises olukorras ja kui valitsus on nurjunud oma tegevusega koroona tõrjumisel ja püüab nende korraldustega juhtida, siis miks ... Või ma küsin: kas Riigikogu on sellises olukorras kummitempel, kes peab lihtsalt abitult pealt vaatama, mis toimub?

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu kindlasti ei ole kummitempel. Riigikogul on need võimalused, mille annab talle põhiseadus. Põhiseadus annab Riigikogule võimaluse algatada seaduseelnõusid, otsuse eelnõusid ja ettepanekuid Vabariigi Valitsusele. Ja nendes raamides me peame toimetama. Nii et kui näiteks mõni Riigikogu liige või fraktsioon või grupp Riigikogu liikmeid soovib algatada seadusemuudatuse, näiteks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused, siis seda me oleme täiesti pädevad arutama. Aga põhiseadus ei anna meile võimalust öelda, et seadusandlik võim tühistab täitevvõimu korralduse.

Kert Kingo.

14:09 Kert Kingo

Aitäh! Jälle on ilusti näha, kuidas otsitakse põhjust mitte tegeleda õigete asjadega. Ma juhin tähelepanu, et meil on olemas seadusandlik võim, mida teostab Riigikogu, ja täidesaatev võim, mida teostab valitsus. Hetkel on valitsus asunud korralduste kaudu tegema otsuseid, mis tegelikult peaksid olema seadustes. Ehk siis see ongi see kummijoonlaua painutamine ühele või teisele poole. Selles mõttes ma ei ole selle põhjendusega nõus, miks seda eelnõu ei saa menetleda.

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma juhin veel kord tähelepanu, et teie viidatud Vabariigi Valitsuse korraldus, mida te soovite tühistada, tugineb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punktidele 2, 3, 5 ja lõike 5 punktidele 1 ja 3 ning lõikele 6. Ehk Vabariigi Valitsus käitus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel. Kui Riigikogu leiab, et see volitusnorm, mille Riigikogu ise on Vabariigi Valitsusele andnud, ei ole kohane või vajab muutmist, siis seda saab Riigikogu ise arutada. Praegu siin saalis me arutame seda, kas Riigikogu võiks tühistada Vabariigi Valitsuse korralduse, ja siin on kaks Riigikogu juhatuse liiget asunud selgelt seisukohale, et Riigikogu ei saa tühistada täitevvõimu korraldust. Küll on Riigikogul endal loomulikult võimalik seadust muuta, kui ta seda soovib.

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:11 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Istungi juhataja juriidiline tõlgendus on absoluutselt korrektne, selles ei ole mingisugust kahtlust, ja loomulikult sellist eelnõu menetleda sellisel viisil küll ei tohiks. Aga see on vormiline pool. Sisuline pool on ju tegelikult õige, kolleegid [on seda ka] esile toonud. Tõepoolest, ka mitmed teised põhiseaduslike ametite kandjad on sellele tähelepanu juhtinud, et Riigikogu on võtnud sellise tagaistmepositsiooni kogu viiruseolukorra kontekstis. Noh, võib ju öelda, et muidugi te algatage seal eelnõusid ja küll me siis arutame. Eks me oleme siin piisavalt kaua olnud, et aru saada, mis on selliste eelnõude saatus. Sellest tulenevalt on mul sisuline küsimus: kas juhatus on arutanud seda, millele sotsiaaldemokraadid eelmisel nädalal üles kutsusid, et tulla poliitiliste jõudude üleselt kokku ja leppida koosmeelelises vormis kokku selle, millisel viisil me kolmandast lainest läbi tuleme? Juhatus võiks ju siin tegelikult initsiatiivi võtta.

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selle eelnõu menetlusse võtmise või mittevõtmise küsimuse juures me seda teemat ei arutanud, mis ei välista aga seda, et me Riigikogu juhatuses vanematekogu kokkukutsumist ei kaalu. Kindlasti kaalume.

Martin Helme, palun!

14:12 Martin Helme

Ma tulen tagasi selle argumentatsiooni juurde. Ma ei ole siin Riigikogus teab mis iidamast-aadamast – olen teist koosseisu. Eelmises koosseisus oli meil spiikriks Eiki Nestor, kes korduvalt ütles, et Riigikogu võib teha, mida tahab, ta on kõrgeima võimu kandja ja võib kõike otsustada või mitte otsustada. Ja põhiseadus, ma paragrahvi teile ei ütle, aga põhiseadus ütleb, et Riigikogul on õigus vastu võtta ja tühistada õigusakte – nii seaduseid kui ka määruseid. Selles kontekstis, eriti arvestades, et meie hinnangul on valitsus usurpeerinud seda Riigikogu õigust ja rikkunud ise võimude lahususe printsiipi ning asunud tegema seadusakte, peaks Riigikogul olema täielik vabadus seda seadusaktiga tühistada. Ma möönan, et siin kahtlemata tekib terve rida väga huvitavaid juriidilisi konstruktsioone, aga nii juhtubki, kui valitsus kohaldab suvaõigust.

Teine pool on see, millele juhtis tähelepanu ka Jevgeni Ossinovski. Jah, formaalselt võib öelda, et Riigikogu opositsioon esitagu mõni seadusemuudatuse eelnõu ja siis me olemegi koroonakriisis ka kaasatud, aga tegelikult me räägime millestki muust. Kui ühiskonnas on üldine hoiak selline, et Riigikogu ei tegele koroonaga ja see on puha valitsuse käes, ja siis on meil olemas eelnõu, mis tegelikult sisuliselt selle kaudu, et Riigikogu tühistab ära meie hinnangul ebaseadusliku korralduse, et tekiks võimalus, et me arutaksime läbi ja paneks kehtima pädevad või adekvaatset korraldused, aga kui me seda isegi ei menetle, kui see ei lähe isegi komisjoni mitte, siis me ju tegelikult kinnitame seda, et vähemalt mingi osa Riigikogu fraktsioonide või juhatuse tasemel ei tahagi Riigikogus koroonaga tegeleda.

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea Martin! Tõepoolest, ma pean siinkohal natuke sinu juriidilist argumentatsiooni täpsustama ja täiendama. Loomulikult, seadusandliku võimuna on meil võimalik seadusi vastu võtta ja neid ka tühistada. Aga just nimelt seadusi. Ja selle koha pealt Vabariigi Valitsuse korraldust Riigikogu tühistada ei saa. Kui sa sooviksid seda Vabariigi Valitsuse korraldust sisuliselt tühistada, siis on selleks võimalik üle anda näiteks seaduseelnõu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 teatud lõigete tühistamiseks. Kui sa selle oleksid andnud koos fraktsiooniga ühiselt menetlusse, oleks Riigikogu juhatus selle kindlasti menetlusse võtnud, sellepärast et meil puudub igasugune võimalus seda mitte võtta, kuna see oleks olnud põhiseadusega kooskõlas.

Praegu me vaidleme selle üle, kas Riigikogu saab teha midagi, mida põhiseadusega talle ette nähtud ei ole, ja põhiseadus sellist võimalust meile kahjuks ette ei näe. Sisuga, ma usun, on kõik Riigikogu liikmed valmis tegelema, aga seda õiges vormis. See vorm, mille te olete välja pakkunud, kahjuks põhiseadusega kooskõlas ei ole.

Mart Helme, palun!

14:15 Mart Helme

Aitäh! No ma näen siin üldiselt sellist õiguslikku ja subordinatiivset dissonantsi. Kui Riigikogu võib valitsuse paika panna ja Riigikogu võib valitsuse maha võtta, siis on võrdlemisi arusaamatu, miks Riigikogu ei saa üksmeelse otsuse puhul või häälteenamuse otsuse puhul valitsuse määrusi tühistada. Ma ei näe siin mingit vastuolu põhiseadusega.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Härra Helme, ma pean ka teid suunama lugema põhiseaduse kommentaare ja ka Riigikohtu lahendeid, mis ütlevad, et üks võimuharu ei saa minna tühistama teise võimuharu otsuseid. Näiteks, kui te loete erinevaid kommentaare, loete erinevaid tõlgendusi, siis on omal ajal toodud Riigikohtu lahendisse viide sellele, et Vabariigi Valitsus ei saa öelda, kellele antakse Eesti Vabariigi teenetemärk. See õigus on ainuisikuliselt Vabariigi Presidendil – lihtsalt analoogia raames [toon näiteks]. Põhiseaduse lugemine teeb kindlasti pilti avaramaks ja annab selgust ka selles, mida tähendab võimude lahusus.

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:16 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, Isamaa fraktsioonil ei ole esindajat Riigikogu juhatuses ja me ei ole nendes aruteludes saanud osaleda. Ma ei tea, kas on ka mingisugune õiguslik ekspertiis [tehtud] sellele ettepanekule, mida me täna hakkame hääletama. Me oleme argumentatsioone siit-sealt kuulnud, aga kas õigus- ja analüüsiosakond või keegi teine on ka andnud mingisuguse hinnangu ja arvamuse sellele? Kas on võimalik sellega ka tutvuda? Minu teada kodukorraseadus ei kohusta tingimata täna hääletama. Me võime seda teha homme või mõnel teisel tööpäeval, kui on olnud võimalik tutvuda nende argumentidega ühelt ja teiselt poolt. Lisaks veel sellele ettepanekule, mille Jevgeni Ossinovski tegi ja mida ma pean ka väga sisuliseks praeguses olukorras: kui me oleme saanud läbi rääkida, siis võib-olla tuleks hiljem selle hääletuse juurde? Me ei pea seda tingimata täna tegema.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Seeder! Kõigepealt alustan sellest, kas me peame seda täna tegema või mitte. Meie enda kehtestatud kodukord ütleb, et me peame eelnõu menetlusse võtma kolme päeva jooksul. Ehk me peame selle täna ära otsustama. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab seda lühikest õiguslikku analüüsi, siis tõepoolest, istungiosakond koos õigus- ja analüüsiosakonnaga on selle ülevaate meile andnud, viidanud ka Riigikohtu lahenditele. See ei ole väga pikk, see on selline poolteist lehekülge, aga kõik, mis vaja, on kirjas. Kolmandaks, võtsin endale volituse, teades, et see küsimus täna tuleb, helistasin õiguskantslerile, sain õiguskantslerilt samasuguse kinnituse sellele juhatuse ettepanekule tehtud seletuskirjale, mis põhineb istungiosakonna ja õigus-analüüsiosakonna tööl, elik põhilised viited põhiseaduse §-le 4, aga samamoodi ka põhiseaduse §-dele – et ma nüüd ei eksiks – §-dele 59 ja 86, samamoodi Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 26. Ja loomulikult on ka normitehnika eeskiri ja mõned Riigikohtu lahendid, viimane neist näiteks 30. oktoobrist 2009, mis ütleb, et Riigikogu on pädev lahendama talle menetlemiseks antud küsimusi. Nii et tõepoolest, see analüüs on olemas ja ma võin teile kinnitada, et need analüüsid ja ka õiguskantsleri seisukoht kinnitavad seda, et sellisel kujul, nagu EKRE fraktsioon on ette pannud, on see ettepanek põhiseadusvastane.

Peeter Ernits, palun!

14:19 Peeter Ernits

Aitäh, juhataja! Kuuleme, et me tegutseme põhiseaduse vastu. Aga ma tuletan meelde, et hommikul istus mu kõrval Riigikohtu esimees ja me arutasime sama asja. Mina ei hakka ütlema, et ma tunnen paragrahve nii hästi kui Riigikohtu esimees. Aga kordan uuesti: niimoodi riiki juhtida ei ole ilus.

Teine asi: me oleme teinud ka teistsuguse sammu, oleme pöördunud kohtusse. Aga üle 30 päeva on kohus molutanud ja ei ole pidanud vajalikuks seda arutada. Ja nüüd, kui me sellega välja tulime, no olukord on tegelikult katastroofiline. Kordan uuesti: valitsus on totaalselt ebaõnnestunud. Ja kui me nüüd Riigikogu tasemel tuleme välja sisulise ettepanekuga võtta kontroll enda kätte, siis sa tsiteerid mulle erinevaid paragrahve. Jah, kindlasti see nii ongi. Aga kas sinu meelest on koroonatõrje puhul normaalne [see] olukord, millega valitsus on hakkama saanud tänase päevani? Meie aga peame olema siin rahulikult, vaatama neid paragrahve ja ütlema, et kõik on kõige paremas korras.

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Ernits! Ma olin konstruktiivne ja olen konstruktiivne, pakkusin teile välja ka  lahendused. Nagu ma ütlesin, esimese lahendusena on võimalik algatada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused, kui teile tundub, et Vabariigi Valitsus on seal üle piiri läinud. Aga meenutan siiski, et see saal on olnud see, kes Vabariigi Valitsusele need volitused on andnud. Kui me leiame, et need volitused on liiga laialdased, on võimalik meil siin saalis seda muuta, aga selleks on vaja seaduseelnõu, mitte otsuse eelnõu, millega tühistatakse Vabariigi Valitsuse korraldus. Ma ei soovi mitte kuidagi laskuda sisulisse debatti selle üle, mis on nakkushaiguse ennetamise ja tõrje töös tehtud hästi või valesti. Me praegu arutame seda, kas parlament saab sellises vormis tühistada Vabariigi Valitsuse korraldust. Ja seda ta teha ei saa, see läheb põhiseadusega vastuollu. Selleks on parlamendil teised teed.

Ruuben Kaalep, palun!

14:21 Ruuben Kaalep

Lugupeetud juhataja! Te ütlesite äsja, et võimude lahusus tähendab muu hulgas seda, et üks võimuharu ei saa tühistada teise võimuharu otsuseid. Kas sellest tuleneb siis ka, et Riigikohus kui kohtuvõimu kõrgeim instants ei saa tühistada valitsuse otsuseid? Palun selgitage seda õigusfilosoofiat.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See puudutas Riigikogu ja valitsuse omavahelist suhtlemist.

Kalle Grünthal, palun!

14:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen kuulanud tükk aega praegu, ütleme, teie argumentatsiooni ja ma täiesti nõustun teie seisukohaga, et lähtudes, ütleme, võimude lahususe printsiibist, üks võimuharu ei saa minna teise võimuharu valdkonda. Kahjuks on see situatsioon praegu aga toimunud. Ja et ma ei oleks paljasõnaline, siis ma toon välja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, mille osas järelevalve ja kontroll on pandud sisuliselt kahele institutsioonile ehk siis Terviseametile ja erandkorras ka politseile, kes vastava kaasamise puhul peab sõlmima saladuse hoidmise lepingu. Aga antud olukorras on selle Vabariigi Valitsuse korraldusega mindud vastuollu, ütleme, Riigikogu kui seadusandja seadustega ehk see kontroll on pandud erasektorile, kellel puudub õigus isikuandmeid töödelda ja käidelda. See on praegu toimunud. Ma väidan praegu seda, et antud juhtumil on just Vabariigi Valitsus oma korraldusega sisuliselt tühistanud või tunnistanud kehtetuks või ükskõik mis muud [sama tähendusega sõna kasutada] isikuandmete kaitse seaduse, mis ei luba päris ...

14:23 Aseesimees Hanno Pevkur

On teil küsimus ka?

14:23 Kalle Grünthal

Jaa, ma jõuan kohe, oodake, eks ju. ... igalühel sellesse valdkonda sekkuda. Ja kui veel lisada siia juurde ka see, nagu Jürgen Ligi ütles eilses Reformierakonna nimel peetud kõnes, et me peamegi panema inimesed halvemasse olukorda, et nad end vaktsineeriksid, siis see tähendab seda, et praegune valitsus on kaldunud kõrvale põhiseaduslikust korrast ja rikkunud seda väga tugevalt, sest ükski põhiseaduslik institutsioon või selle esindaja ei tohi pikalt selliseid tegevusi teha.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, püüame jõuda küsimuseni.

14:24 Kalle Grünthal

Ma jõuan kohe.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga ma ütlen, vaba mikrofon on meil esmaspäeviti. Tõesti, püüame nüüd küsimuse formuleerida.

14:24 Kalle Grünthal

Küsimus on selles, härra Pevkur, et teie ja Jüri Ratas otsustasite niimoodi, et see eelnõu saali ei lähe. Te võite seda muidugi teha ja te ilmselt sõidate [sellest] üle, kuid ma soovitan teil lugeda põhiseaduse § 54, mis ütleb, et kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Teie võib-olla ei ole kursis nii palju, ütleme, inimeste meelsusega ja sellega, mismoodi nad kannatavad. Nad kaotavad töökohti, [neid] sundvaktsineeritakse jne. Teie kahe käes on praegu otsus. Laske see tagasi komisjonidesse, las põhiseaduskomisjon peab sedasama debatti, mis praegu siin käib. Ärge andke seda suure saali kätte! Kas mõistate? Palun teid!

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma küsimust küll ei kuulnud. Härra Grünthal, ma tõesti loodan, et te ei kutsunud kedagi üles vägivallale.

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No küllap on õiguskantsleri kommentaar igati asjakohane ja õige, ja ka teiste ekspertide arvamused, mis juhatuse liikmetel otsuse tegemisel aluseks on olnud. Ma ei taha seda üldse vaidlustada. Aga me oleme siiski omapärases olukorras. Mul on küsimus selle kohta, mis te ütlesite, et Riigikogu ei saa seda arutada, kuna see on vastuolus põhiseadusega ja siin on teisigi puudujääke, hea õigusloome tava jne. Aga ometigi, kui siin täna peaks olema, spekuleerime, 51 häält, siis Riigikogu saab ju. Siis ju saab. Siis on Riigikogu võtnud selle menetlusse. Me oleme ennegi menetlenud eelnõusid, mille puhul selgub, et üks või teine säte on vastuolus seaduste või põhiseadusega, ja menetluse käigus me oleme viinud selle kooskõlla. Kas juhatus sellist võimalust ei näinud, et võtame menetlusse ja viime menetluse käigus kooskõlla? Ja loomulikult, kui seda menetluse käigus kooskõlla ei viida, siis on võimalik sekkuda nii õiguskantsleril kui ka presidendil, nii et midagi ei ole iseenesest katki. Kas selline arutelu ka juhatuses toimus?

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Seeder! Juhatusel on seadusest tulenevalt kohustus kontrollida normide vastavust põhiseadusele ja ka eelnõude menetlusse võtmisel. Kui juhatuse liikmed näevad, et siin võib olla vastuolu põhiseadusega, ja sellele arusaamisele on jõudnud ka juhatust abistavad inimesed, siis me peame selle ettepaneku juhatuses ka selgeks saama. Kui me seda selgeks ei saa, siis peab selle otsuse tegema suur saal. Loomulikult, kui suur saal leiab, et juhatuse poolt ettepandu on teistpidi, siis see läheb menetlusse, siis on see suure saali otsus. Aga nagu ma ütlesin, kaks juhatuse liiget kolmest on leidnud kõiki õigusakte silmas pidades, et konkreetselt see otsuse eelnõu on põhiseadusega vastuolus, ja alternatiivid on sisulises mõttes olemas, kuidas seda olukorda lahendada.

Härra Kaljulaid.

14:27 Raimond Kaljulaid

Aitäh, härra Pevkur! Kõigepealt tunnustan teid teie rahuliku ja kannatliku meele eest! Head kolleegid EKRE fraktsioonist paistavad mingil põhjusel eeldavat, et siit saalist tuleb neile negatiivne otsus, ja nad vaidlevad juba ette, et see on vale. Mina kutsuksin teid üles, et lubage ikkagi täiskogul hääletada. Mine tea, võib-olla kõigi teie soovidega arvestatakse ja siis see näeb natukene tobe välja, et te olete siin võidelnud selle vastu. Ja kui ei arvestata, siis saame edasi vaielda. Ehk teeks nii, et lõpetaks selle eelnõu n-ö ennetava esimese lugemise ja läheks õige selle päevakorraküsimusega konstruktiivselt edasi.

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

14:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud juhataja! Te ütlesite niimoodi, et kaks Riigikogu juhatuse liiget leiavad, et see eelnõu on põhiseadusvastane, ja üks, et ei ole põhiseadusvastane. Vastased olite teie: Hanno Pevkur ja Jüri Ratas. Mul on küsimus teile selles mõttes, et kui me näeme praegu, et Vabariigi Valitsus on sekkunud Riigikogu töövaldkonda, kus ta sisuliselt käsib eirata isikuandmete kaitse seadust, mikspärast te soosite Vabariigi Valitsust, kes on tegutsenud tegelikult põhiseaduse vastaselt? 

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, selgitan teile veel kord: teie fraktsioon on valinud selleks vale meetodi. Kui te oleksite soovinud näiteks ka sellesama Vabariigi Valitsuse korralduse tühistamist, siis oleks pidanud parlament ütlema, et see volitusnorm, mille alusel parlament on andnud Vabariigi Valitsusele need volitused sellise korralduse andmiseks, ei ole kohane. Selleks on võimalik tulla [välja] – ka EKRE fraktsioonil – eelnõuga, mis puudutab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatusi. Ja sellisel juhul loomulikult suur saal seda ka arutab.

Peeter Ernits, palun!

14:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on kaks küsimust. Kas erakorraline olukord nõuab erakorralisi samme? Ja teine: kui inimene või institutsioon hakkab uppuma, siis kumb on olulisem: kas sisu, et ta püüab ennast päästa, või vorm, kuidas ta sealt välja rabeleb?

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, ma saan aru. Sellist huvitavat ja intellektuaalset vestlust me võime pidada ka pärast kella nelja, kui ma lõpetan istungi juhatamise, kohvikus näiteks. Mis puudutab uppuja päästmist, siis ma arvan, et vorm, millega uppuja päästetakse, on äärmiselt oluline. Kui ma lähen svammiga uppujat päästma, siis on see keeruline. Kui ma lähen päästerõngaga, siis on see võimalik. Antud juhul te olete valinud svammi – selles mõttes, et see on ebakohane viis uppuja päästmiseks. Kui te sooviksite teha seda, mida parlament peab tegema, siis parlament peab tegema selleks seaduseelnõu, antud juhul nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused. Aga seda intellektuaalselt huvitavat vestlust, nagu ma ütlesin, olen ma valmis teiega edasi pidama kohvikus pärast kella nelja.

Härra Vassiljev.

14:30 Viktor Vassiljev

Jaa, aitäh! Härra Ernitsal oli küsimus, kas erakorraline olukord nõuab erakorralisi küsimusi või meetmeid – mida iganes. Ma jätkaksin seda küsimust: kas tobe olukord nõuab lolle küsimusi?

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuulub ka kohviku arutelu valdkonda.

Kert Kingo, palun!

14:30 Kert Kingo

Aitäh! Ma nüüd olen segaduses. Soovitate teha seaduseelnõu muudatuse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusesse, aga ometigi probleem ongi selles, et korraldusega on volitatud eraisikuid tegutsema ja kontrollima ja töötlema isikuandmeid, aga NETS näeb ette, et seda peaksid tegema Terviseameti töötajad ja eriolukorras, kokkuleppe alusel politseitöötajad. See seaduseelnõu, muudatuseelnõu ei anna ju mitte midagi, sest korralduse sisu on ju teine, see on seadusega vastuolus.

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Proua Kingo, mulle teadaolevalt olete ka õiguskaitseorganitega mõnevõrra kokku puutunud, suudate õigusakti lugeda. (Naer saalis.) Õigusakti lugemine tähendab ka seda, et te peaksite mõistma, et kui õigusakti aluseks olev õigusakt ehk antud juhul valitsuse korralduse aluseks olev seadus näiteks tunnistatakse kehtetuks, siis ka see korraldus muutub kehtetuks. Mis puudutab nüüd seda, kas Vabariigi Valitsuse korraldus on õigusvastane või mitte, siis seda on võimalik vaidlustada kohtus, mitte nii, et keegi tuleb ja ütleb Riigikogule, et valitsuse korraldus on õigusvastane ja Vabariigi Valitsuse korralduse tunnistab kehtetuks Riigikogu. Sellist asja ei ole suurele saalile võimalik ette panna.

Kalle Grünthal, palun! Püüaks nüüd jõuda päevakorra juurde.

14:32 Kalle Grünthal

Mul on selline küsimus, kuna te läksite siin õigusnormide juurde ja ütlete, et on vaja midagi muuta ja tühistada. Minu jaoks jääb arusaamatuks see, et kui isikuandmete kaitse seadus ei luba käidelda isikuandmeid igal suvalisel isikul, igal ettevõtjal, siis mismoodi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega selle seaduse ära muuta, et nüüd võivad kõik suvalised isikud neid isikuandmeid käidelda. Siin on juba põhiseaduse rikkumine, sest Vabariigi Valitsus on tunginud praegu seadusandja haldusalasse ja käsib eirata kehtivat seadust, mille Riigikogu on kehtestanud. On ju niimoodi?

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasust saab Eesti Vabariigis hinnata kohus.

Helle-Moonika Helme, palun!

14:33 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Vot ma lähengi nüüd selle kohtuteemaga edasi. Ma lihtsalt küsin, kuidas saab kohtusüsteem, mis ise peab täitma sedasama õigusakti, mille vastu te soovitate kohtusse minna ... No ring on ju täis! Ring on sulgunud selle koha pealt.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabariigi Valitsuse korraldus on vaidlustatav halduskohtus.

Peeter Ernits, palun! Härra Ernits!

14:33 Peeter Ernits

Jaa, aitäh! Lõpuks kuulsin oma nime ka. Ma tulen uuesti tagasi selle juurde, et tõesti on võimude lahusus jne, aga kordan: tegemist on siiski erakorralise olukorraga, kuigi seda ametlikult ei ole välja kuulutatud. Uppumise metafoor kõlbab siia väga hästi ja kohvikus võib sel teemal rääkida ka. Minu küsimus on see, et kui valitsus on oma korraldusega, milles on küsitavusi – see on [selgunud] ka Riigikohtu esimehega vesteldes – välja tulnud, ja meie üritame siin võtta kontrolli enda kätte, samas oleme astunud ka sellele samale teele, nagu sa soovitasid, kohtusse, aga üle kuu aja on kohus molutanud sellesama asjaga: mida me siis tegema peame, kui uppumine käib? Ja me räägime võimude lahususest ja kõigest sellest. No lihtsalt upume koos n-ö võimalikult ilusasti, ilusasti liigutusi tehes ja jälgides kõiki neid paragrahve. On nii või?

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Parlamendi volituses on teha neid toiminguid, mida põhiseadus meile ette näeb, ja ma usun, et neid võimalusi on meil parlamendis võimalik ka kasutada. Head kolleegid, ma tõesti arvan, et ma võtan veel vaid härra Grünthali küsimuse. Ma usun, et meil on sisulises mõttes teema läbi käidud ja meil on tegelikult vaja otsustada, kas me saame minna tänase päevakorra juurde ja kas me selle eelnõuga liigume edasi või ei liigu edasi.

Kalle Grünthal, palun!

14:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Riigikogu on vastu võtnud seaduse, et isikuandmeid ei saa käidelda igaüks, Vabariigi Valitsuse korraldus aga lubab seda teha. Minu teada õigusaktide hierarhia – te olete sellega varasemas elus kindlasti kokku puutunud – ütleb, et korraldus on madalama õigusjõuga kui seadus. Nüüd, teie lause, see, et pöörduge kohtu poole. Ilmselgelt on Vabariigi Valitsus praegu rikkunud seadusnormi oma korralduse rakendamisel ehk ta on väljunud põhiseaduse printsiipide [raamidest]. Nüüd küsimus ongi selles, kas see ongi Reformierakonna taktika, et me kehtestame inimestele igasugused piirangud ja pääs on see, kui nad lähevad kohtusse, sest sellega me võidame aega, kohtusüsteem on aeglane. Kas see ongi teie taktika, takistamaks n-ö põhiseaduslikku põhiseaduse järgimist?

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, ma olen kuulnud, et te olete ka käinud kohtus inimesi esindamas. Mina olen juristina ja seda [ala] õppinuna aru saanud, et kui keegi näeb, et mõni korraldus rikub tema õigusi ja see on tõepoolest vastuolus kõrgemal seisva aktiga, mille alusel see on välja antud ehk seadusega, siis on seda võimalik vaidlustada. Kui see vaidlustus on nii suur, et vajab põhiseaduslikkuse kontrolli, siis ka seda on võimalik kontrollida. Nii et selleks on oma meetodid ja viisid olemas, selleks ei ole põhiseadus andnud – näete, see paks raamat koos kommentaaridega, soovitan Riigikogu raamatukogust võtta, täiesti olemas, viin ise  raamatukokku kohe tagasi, võite võtta – sellist võimalust, et Riigikogu võtab kätte ja tühistab Vabariigi Valitsuse korralduse. Seda võimalust ei ole.

Tarmo Kruusimäe.

14:37 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mina ei ole inimesi kohtus esindanud ja ei ole ka juriidiliselt kõige pädevam, seepärast ma küsingi, kuna minu jaoks on hästi palju sarnaseid, aga samas sisult erinevaid termineid. See terminitega häma ongi võib-olla sinnamaale viinud, et mingi hetk meil läheb fookus lihtsalt paigast ära. Ma toon siin kasvõi lihtsa näite: mis see oligi – kabjalised või hobuselised, või siis vesiloomad või vesiviljelusloomad. Ma tahan teie käest küsida, et juhul, kui see taotlus tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus tuleneb NETS-ist, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, siis milline oli tol hetkel [olukord]: kas meil oli erakorraline olukord või meil oli sisuliselt eriolukord või meil oli meditsiiniline eriolukord? Ja kas NETS võimaldab ka nii palju seda vaba tõlgendamist? Võib-olla selles on mingi juriidiline konks sees.

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selles vaidluses ei ole seda juriidilist konksu. Praeguses vaidluses on see konks, kas Vabariigi Valitsuse korraldust on võimalik sellise Riigikogu otsusega tühistada, ja põhiseadus selleks volitusnormi Riigikogule ei anna.

Peeter Ernits, palun!

14:38 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Ma kuulsin, et te viite täna tagasi selle põhiseaduse tõlgendamise paksu raamatu. Minu küsimus on: kas teil on nüüd lõpuks kõik selge, kui veidi hiljem keegi, või homme, küsima hakkab? Ja kui mina selle nüüd võtan täna õhtul peale seda, kui te tagasi viite, mida te siis teete?

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei ole protseduuriline. 

Kalle Grünthal, palun!

14:39 Kalle Grünthal

Aitäh! Praegu on üks nendest momentidest, kus me üritame Riigikogus seaduslikul teel seda Vabariigi Valitsuse korraldust, mis on põhiseadusega vastuolus, ja ka Vabariigi Valitsuse sekkumist teise võimkonna valdkonda ära hoida. Aga ma ikkagi tuletaks meelde § 54, mida te praegu sealt paksust raamatust näitasite, mis on seal sees ja mille [kohta] on ka kommentaarid. Ma juhin tähelepanu, et kui muid vahendeid ei leidu, siis on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Kas te tõesti ei karda, et rahval ükskord kannatus katkeb? Selle asemel, et praegu täiesti legitiimselt saata see teema põhiseaduskomisjoni, kus arutaksime läbi poolt- ja vastuargumendid, kaasaksime õiguseksperte, te lõikate läbi n-ö legitiimse lahenduse.

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! EKRE fraktsioon ei esitanud legitiimset lahendust. Vabandust! Me läheme hääletuse juurde. Austatud Riigikogu, enne kui me läheme hääletuse juurde, peame kutsuma tagasi ka need kolleegid, kes läksid korraks Riigikogu saalist välja.

Head kolleegid, palun tähelepanu ja kuulata tähelepanelikult, mille ma hääletusele panen. Kes on selle poolt, et jätta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 473 menetlusse võtmata? Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 15, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust elik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 473 ei võeta Riigikogu menetlusse.

Ja nüüd päevakorra täpsustamine. Tänase 10. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõu numbriga 438, teeb komisjoni ettekande õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson. Ja tänase 16. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 442, teeb komisjoni ettekande majanduskomisjoni liige Annely Akkermann.


1. 14:44 Noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) esimese lugemise jätkamine

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Eile jäi meil pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu 411 esimene lugemine. See jäi pooleli läbirääkimiste etapis, ja järjekorras on meil Jaak Juske ja Timo Suslov. Nii et palun, Jaak Juske, kõnetool on teie päralt! Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel.

14:44 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Räägiks nüüd palju olulisemast teemast ehk lastest ja noortest. Alati, kui on Riigikogu valimiste kampaania, siis kõik erakonnad siin saalis ja ka väljaspool Riigikogu lubavad anda rohkem raha haridusvaldkonda, rohkem toetada lapsi ja lastega peresid. Kui valimised on läbi ja võimule saadakse, siis tihti need lubadused kas unustatakse või viiakse ellu poolikul moel. Sotsiaaldemokraadid on siin aga selgelt meeldivaks erandiks. 

Omal ajal, enne valimisi, me lubasime, et kui me saame valitsusse, siis me tõstame piinlikult madalaid lapsetoetusi. Valitsusse saades neid ka hüppeliselt tõstsime. Aastal 2015 me lubasime, et võimule saades me anname kohalikele omavalitsustele raha selleks, et toetada jõulisemalt laste ja noorte spordi‑ ja huvitegevust. Valitsusse saades me viisime selle lubaduse ellu aastal 2017. Kuni tänase päevani on riik igal aastal eraldamas üle 14 miljoni euro lisaks, mis lähebki selleks, et omavalitsused saaksid korraldada laste huvi‑ ja sporditegevust. Selle väga vajaliku toetusmeetme abil saab tänavu umbes 30 000 last enam käia huviringides ja spordiklubides. Ei ole kahtlust, et see on väga vajalik meede.

Nüüd, selle aasta kevadel Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus teatas, et nemad asuvad eelarvet kärpima. Me võime selle üle vaielda, kas eelarvet tuleb kärpida või mitte, aga fakt on see, et neid kärpeid alustati laste arvelt ja otsustati just nimelt sedasama huvihariduse toetust poole võrra kärpida. Eriti inetu ja alatu oli see, et seda kärpevajadust põhjendati sellega, et tuleb tõsta õpetajate palkasid. Ma olen suhelnud väga paljude õpetajatega, kellel on olnud väga piinlik, et tänane valitsus on nad pannud sellisesse kahvlisse.

Kuna see väga rumal kärpeplaan pälvis väga terava vastasseisu, siis nüüd, kui me menetleme järgmise aasta eelarvet, on mõned miljonid juurde leitud. Aga ikkagi ootab seda meedet järgmisel aastal –4 miljonit eurot, mis tähendab, et umbes 10 000 last järgmisel aastal seda toetust ei saa. Jah, valitsusliit on püüdnud lükata vastutuse kohalike omavalitsuste kaela, aga selle kohustuse on võtnud riik ja valitsus ning seda tuleks ka tulevikus täita.

Kui hiljuti meie ees esines peaminister Kaja Kallas ja rääkis sellest, kuidas tuleks jõulisemalt üheskoos võidelda selle neetud viirusega, siis ta tõi sellise ilusa võrdluse, et need meetmed, mida me rakendame viiruse pidurdamiseks, võiks olla samasuguses üksmeeles, nagu me oleme konsensuslikult eraldamas igal aastal riigikaitsekulutusteks 2%. Meil tegelikult võiks olla samasugune konsensus ka selles, et me laste ja noorte arvelt ei kärbi. Või kui tõesti riik on minemas pankrotti, et tuleb kärpeid teha, siis on lapsed ja noored ja haridus see kõige viimane koht, kus me kulusid koomale tõmbame, head kolleegid.

Üks asi veel. Tänane haridusminister, proua Kersna, on väga õigesti rõhutanud seda, et selles viiruseolukorras kahe aasta jooksul on üha tõsisem probleem meie noorte vaimne tervis, üha kehvem vaimne tervis. Just nimelt huviringis käimine, spordiga tegelemine annab meie noortele aga positiivse kogemuse, aitab neisse süstida rõõmu ja edutunnet. Seda vajalikum on leida need 4 miljonit eurot ja mitte seda huvi‑ ja sporditegevuse kärbet järgmisel aastal koomale tõmmata.

Head kolleegid valitsusliidust! Veel ei ole hilja seda väga piinlikku ja häbiväärset kärbet  [takistada] ellu viimast. Palun tõmbame üheskoos pidurit ja leiame see 4 miljonit eurot, mis meie riigieelarve juures on väga väike summa. Meil on täna võimalus hääletada komisjoni ettepaneku vastu, et see eelnõu jääks menetlusse ja me üheskoos selle raha ka järgmisel aastal leiaksime. Toetame lapsi, toetame huvi‑ ja sporditegevust! Aitäh!

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Timo Suslov, palun!

14:49 Timo Suslov

Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimasel ajal on tõesti räägitud siin – ja see on palju emotsioone tekitanud – huvitegevuse lisarahastusest. Minu väide on see, et praegune täiendav huvitegevuse toetamine ei ole süsteemne tegevus. Selle mõte oli uute tegevuste tekitamine, vähekindlustatud noortele huvitegevuse võimaldamine, huvialaliitude toetamine ja pindalatoetus. Ega ei olegi ju halvad eesmärgid. Kuid toetuse eraldamise alused on minu arvates täiesti valed. Huvitegevus on igas omavalitsuses oma nägu, see sõltub traditsioonidest, toetussüsteemidest ja olemasolevast teenusepakkujast.

Eelkõneleja rääkis siin õigesti lisaraha suurusest. Tänane vahe on 4 miljonit. Huvitegevuse kogukulu KOV-ides on Rahandusministeeriumi andmetel 160 miljonit. Riigil on minu arvates väga keeruline optimaalselt ja võrdsel tasemel toetada konkreetseid tegevusi väga erinäolistes omavalitsustes. Kohalik elu peaks olema ikkagi kohaliku omavalitsuse korraldada. KOV-i mure, rõhutan, ei ole mitte rahapuudus, vaid teatud spetsiifiliste valdkondade, siinkohal juhendajate puudus. Täiendavat huvitegevuse toetust ei saa omavalitsus ise küsida. Toetus eraldatakse riikliku statistika alusel ehk mida vähem on omavalitsus ise panustanud sotsiaal- ja huvitegevusvaldkonna arendamisse, seda suurem on toetus. Seda toetust ei tohi kasutada olemasolevate huvitegevuste finantseerimiseks, vaid see on mõeldud ainult uute võimaluste loomiseks.

Toon siin näite oma kodukohast. Olen pärit Keila linnast. Keila linn on oma eelarves huvitegevuse toetuseks eraldanud 1,4 miljonit eurot ja see ei ole kõik. Keila linna rahastamine on teisiti korraldatud. Kõik Keila linna baasid – toonitan: kõik Keila linna baasid –, kus huvitegevus toimub, on kasutajatele tasuta. Keila linna täiendav huvitegevuse toetus 2021. aastal oli üle 23 000 euro. Võrdlusena naabervallast, kus noorte arv on praktiliselt sama, on summa üle 345 000 euro. Kõige absurdsem selles olukorras on see, et 150 naabervalla last osalevad Keila linna pakutavas huvitegevuses, kuid nende kulude katmist, ka osalist, ei ole naabervald nõus tegema. Võru linnas on täpselt samasugune olukord.

Riiklikul tasandil peaks toetama valdkonda laiema vaatega ja lisama toetuse kriteeriumide hulka piirkondliku teenuse pakkumise. Eesmärk peab olema võrdsete võimaluste loomine huvitegevuses osalevatele lastele ja noortele. Praegu osaleb tuhandeid noori huvitegevuses naaberomavalitsuses. Omavalitsustel ei ole kohustust pakkuda teenust "võõrastele" lastele ja ei ole kohustust tagada huvitegevuse võimalus oma lastele, kes käivad mujal omavalitsustes huviringides. Siin võiks appi tulla riiklik piirkondlik toetus, mis on suunatud nendele omavalitsustele, kes pakuvad piiriülest huvitegevust naabrite lastele. Me toetaksime neid, kes on ise investeerinud huvibaasi ja loonud huvitegevuse võimalusi. See toetus oleks lapsepõhine ja elektroonilise andmebaasi alusel. See teema on tihedalt seotud haridusrändega, sest valdavalt need lapsed, kes käivad koolis kodukohast eemal, kasutavad ka huvitegevuse võimalusi selle kooli lähedal. Riikliku toetuse mõte on kõigile Eesti lastele ja noortele tagada huvitegevuse kättesaadavus olenemata sissekirjutuskohast. Väidan, et täiendav huvitegevuse toetus loodi siis, kui meil oli väga väikseid omavalitsusi, kes ei suutnud kõiki teenuseid kodanikele pakkuda. Nüüd, pärast haldusreformi peaksid kõik omavalitsused ise oma elu korraldamisega hakkama saama.

Lõpetuseks, head kolleegid, KOV-ide valimised just lõppesid ja toimub 2022. aasta eelarve tegemine. Riigil on kriisis olnud raske ja on tulnud palju eri sektoreid toetada. Sealhulgas on KOV-e toetatud kahe lisaeelarvega umbes 170 miljoni ulatuses. Lisaks, tänu majanduse kiirele taastumisele kasvab KOV-ide tulubaas 2022. aastal umbes 120 miljonit. Huvitegevusest võeti ära 4 miljonit. Minu väide on see, et mitte ükski lapsi ei jää kuskil millestki ilma, KOV-ide tulubaas on piisav ja riigiabi on kriisis olnud soliidne. See tähendab, et uued volikogud saaks 2022. aasta eelarves huviharidust vähemalt 2021. aasta tasemel pakkuda. Tegelikult teeb enamik ilmselt veel rohkem, näiteks Rae, Keila või Elva.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas lisaaega on vaja?

14:54 Timo Suslov

Jah, üks minut.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, üks minut lisaaega.

14:54 Timo Suslov

Lõpetuseks, head kolleegid, ärge muretsege! KOV-ides, kus volikogu saadikutel on prioriteedid paigas, kokkuhoidu noorte arvel ei tehta ja riik ei pea ka muretsema. Aitäh!

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellega oleme läbirääkimised lõpetanud ja saame minna juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, milleks on eelnõu 411 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 411 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 27. Eelnõu 411 on esimesel lugemisel tagasi lükatud.


2. 14:57 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 UA) kolmas lugemine

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Oudekki Loone, palun!

14:58 Oudekki Loone

Head kolleegid! Arutame täna äärmiselt olulist seadust, mis toob meie töösuhted tagasi tsiviliseeritud ühiskonnakorraldusse. Sellisesse ühiskonnakorraldusse, kus tööturgu puudutavad otsused tehakse ettevõtjate ja töötajate, kapitali ja töö vahelistes läbirääkimistes, kus tegelikult need, kes on tööturul haaratud, keda sealsed regulatsioonid puudutavad, lepivad omavahel kokku, millised on tingimused – palgatingimused, töötingimused, kõikvõimalikud tingimused – ja annavad võimaluse seda kokkulepet laiendada kogu vastavale sektorile. See tähendab seda, et töötajale antakse kindlus, et iga töötajat koheldakse võrdselt, ükskõik mis on tema emakeel, milline on passis tema kodakondsus, kas ta on mees või naine. Muu hulgas aitab see väga selgelt võidelda palgalõhega, aitab võidelda selle vastu, et teistest riikidest meelitataks siia orjatööle töötajaid, kelle koduriigis on hinnad madalamad.

Kõikide nende probleemidega aitab võidelda laiendatud kollektiivleping, mille me taas nüüd võimalikuks teeme. Ja parandame ära selle vea, millele osutas Riigikohus, et senises regulatsioonis ei olnud ette näha esindatavuse printsiipi. Tänaseks me oleme selle vea parandanud. Täna me saame öelda, et kui laiapõhjalised töötajate organisatsioonid ja ametiühingud kokku tulevad, lepivad kokku töötingimustes, siis kehtib see kõigile, ükskõik, kas sa oled selle organisatsiooni liige või mitte. See tähendab ka seda, et tegelikult me sisustame põhiseadust, sisustame seda, mida näeb ette põhiseadus, öeldes, et töötajate organisatsioonid ja ettevõtjate organisatsioonid on väga spetsiifilised kollektiivid, mida põhiseadus peab kaitsma. Sellega me kaitseme oma põhiseadust ja ütleme: ühinege! Ühinedes me teeme koos parema Eesti, koos paremad ja ausamad töösuhted.

Sama kehtib ka nende väiksemate punktide nagu usaldusisikute kohta. Me garanteerime selle, et kui ettevõttes on päriselt mitu usaldusisikut, siis neil on aega oma tööd teha, nad päriselt saavad esindada töötajate muresid ja ideid ning on seega ka paremaks partneriks ettevõtjale, kes ei näe, milline on ettevõte töötaja pilgu läbi. Usaldusisik on see, kes selle nägemuse garanteerib ja tagab niimoodi ka efektiivsema töö ja tulemusliku tegutsemise, parema produktiivsuse. Samamoodi kuuluvad tsiviliseeritud maailmasse ka töötutoetuse, täiendavate töötutoetuste maksmise erisused, täiendav töötuskindlustus, mis ütleb, et töö on sinu õigus. Sa ei pea olema olukorras, kus sa lepid ükskõik milliste töötingimustega, peaasi et mitte nälga surra. See on see põhjus, miks me jälgime, et ka töötutel inimestel oleksid oma õigused, et ka töötud inimesed saaksid ennast paremini ette valmistada järgmise töökoha jaoks ja et neil oleks päriselt võimalik rääkida võrdsena läbi töötingimuste osas.

Nii et ma loodan, et te kõik toetate seda eelnõu. See on kasulik nii töötajale kui ka ettevõtjale. See on kasulik meile kõigile, sest see ütleb: me oleme päris riik, me päriselt hoolime oma inimestest ja nende õigustest. Aitäh!

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

(Hääl saalist: "Hurraa!" Aplaus saalis.) Kolleegid, ma loodan, et ma ei pea hakkama hüüdma siit puldist, et palun säilitage kord. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 65 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. Seadus on uuesti vastu võetud.


3. 15:05 Veterinaarseaduse eelnõu (384 SE) kolmas lugemine

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu 384 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Head kolleegid, kuna me just viisime läbi lõpphääletuse, siis kas sobib, kui läheme ilma saalikutsungita hääletuse juurde? Tänan! Panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu 384. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 70 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Veterinaarseadus on seadusena vastu võetud. 


4. 15:06 Riigikogu avalduse "Venemaa põlisrahvaste toetuseks" eelnõu (391 AE) esimene lugemine

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Jaak Juske, Ruuben Kaalepi, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Riho Breiveli, Leo Kunnase, Merry Aarti, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Alar Lanemani, Kert Kingo, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reitelmanni ja Kalle Grünthali esitatud Riigikogu avalduse "Venemaa põlisrahvaste toetuseks" eelnõu 391 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Ruuben Kaalepi. Palun!

15:07 Ruuben Kaalep

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Käesoleva avalduse eelnõu algatasid 21 Riigikogu liiget kolmest fraktsioonist, et juhtida tähelepanu Eesti väärtuspõhise välispoliitika ühele kõige olulisemale teemale, mis puudutab meie hõimurahvaste ja teiste põlisrahvaste saatust Venemaa Föderatsiooni võimu all. See eelnõu on pika teekonna tulemus, mis algas juba eelmise valitsuse ametisoleku ajal, kui võeti vastu välispoliitika arengukava aastani 2030 ja selles pandi paika ning sõnastati Eesti välispoliitika eesmärgid ja põhimõtted. See on üks viis, kuidas Eesti saab tähelepanu juhtida ja rahvusvahelisel tasandil survet avaldada Venemaa põlisrahvaste, sealhulgas meie sugulashõimude ränga allasurumise peatamiseks.

Eelnõu juhib üldsuse tähelepanu Venemaa Föderatsiooni aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes. See venestamispoliitika on viimastel aastatel eriti hoogustunud. Pole saladus, et iga aastaga on põlisrahvaste olukord ja venestamissurve muutunud aina jõhkramaks. Suletakse koole ja takistatakse omakeelset õpet. Piiratakse usuvabadust, röövitakse loodusvarasid. On kümneid ja sadu konkreetseid näiteid sellest, kuidas Venemaal seatakse seadusandlikud takistused rahvuskeelte õppimisele ja õpetamisele haridusasutustes.

Venemaa võimude tavaline käitumismuster on põlisrahvaste õigusi toetavate rahumeelsete meeleavalduste mahasurumine repressioonide ja füüsilise jõu abil, põlisrahvaste huve kaitsvate kodanikuliikumiste ekstremistlikuks kuulutamine ja sulgemine, põlisrahvaste õiguste eest seisvate aktivistide represseerimine, vangistamine ja põhjendamatult psühhiaatriahaiglasse paigutamine. Väga oluline osa venestamisprotsessis on põlisrahvaste omakeelse hariduse sihipärasel hääbuda laskmisel. See on eriti hoogustunud alates 2018. aastast, kui võeti vastu Venemaa Föderatsiooni haridusseaduse muudatused, mis takistavad haridusasutustes rahvuskeelte õppimist ja õpetamist. Ei ole vaja olla selgeltnägija, et näha selle tulemust aastakümnete jooksul. Kui hävib keel, hävib ka rahvus.

Selle konkreetse seadusemuudatuse vastu toimusid mitmel pool Venemaal põlisrahvaste meeleavaldused omakeelse hariduse kaitseks. Neid rahumeelseid meeleavaldusi on Venemaale omaselt sisejulgeolekujõud takistanud ja maha surunud. Nii näiteks aeti võimude poolt aastail 2017 ja 2018 mitmel korral laiali omakeelse hariduse kaitseks korraldatud meeleavaldused Kalmõkkias Elistas, Baškortostanis ja Tatarstanis. Inguššia massiprotestide juhid langesid samal, 2018. aastal võimude korraldatud tagakiusamise ohvriks.

Nagu sellest veel vähe oleks, järgmine tüüpiline muster Venemaa Föderatsiooni käitumises ignoreerib täiesti ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis toodud põlisrahvaste õigust saada osa oma põlistes elupaikadest leiduvate loodusressursside kasutamisest. Seda õigust Venemaa võimud ei austa ja pole kunagi austanud. Tihti koguni soodustatakse loodusvarade ja põliste pühapaikade hävitamist. Nii näiteks päädis võimude tegevusetus 2018. aastal Burjaatia metsade laiaulatusliku hävitamisega. Siinkohal ei tohi unustada, et põlisrahvaste elupaigad on ühed Venemaa kõige ressursirikkamad alad, mida Venemaa võimud ja energiakompaniid järjekindlalt ekspluateerivad, sest sellest sõltub Venemaa geostrateegiline vägevus. Ja see on koht, kus igasuguse põlisrahvaste represseerimise eest on kaasvastutavad ka Euroopa riigid, kes neid ressursse tarbivad. Näiteks Neenetsimaalt ammutatud maagaasi kasutab ka Eesti. Vahetult Eesti naabruses Ust-Luga ehk Laugasuu sadamakompleksi ja linna rajamisel on tehtud pöördumatut kahju peaaegu lõplikult välja suremas olevatele vadja ja isuri rahvakildudele. Just selles piirkonnas asusid veel kuni viimase ajani viimased vadja ja isuri külad. Need Laugasuu külad polnud midagi vähemat kui elav muuseum, kus paiguti veel kõlas iidne lingvistidele hindamatuks uurimisobjektiks olev keel. Need külad toodi ohvriks naftatransiidile, mille jaoks püstitati tohutud tööstusrajatiste kompleksid ja toodi sisse tuhandete inimeste kaupa tööjõudu. Nende viimaste külade hävitamine aastasadu vadjalaste ja isurite karmiks valitsejaks olnud riigi poolt on justkui trampimine ajaloolisel mälestustel, võitja naer võidetu üle.

Põlisrahvaste õiguste kaitsmine on Venemaal väga keeruline. Kõik ühingud, kes selle eest seisavad, langevad paratamatult repressioonide ohvriks. Tegemist on järjest süveneva sõnavabaduse, usuvabaduse ja kodanikuõiguste piiramisega. Venemaal kehtib otsene keeld luua erakondi, mille eesmärk on põlisrahvaste õiguste eest seismine. Alates 2006. aastast on keelatud või ekstremistlikuks kuulutatud järgmised põlisrahvaste organisatsioonid: Burjaadi Rahvuskongress, Tatari Avalik Keskus, Tatari noorsooühing Azatliq, Tšuvaši Rahvusliku ja Kultuurilise Taassünni Ühing, noorteühing Nuori Karjala ja Kalmõki Represseeritud Rahvaste Fond.

Ekstremismi paragrahvi kasutatakse Venemaal ka põlisusu tagakiusamiseks. Kõige suurema löögi alla on sattunud mari põlisusk, mille praktiseerimisele on võimud teinud otseseid takistusi. Ühe tuntuima põlisusupreestri ehk karti Vitali Tanakovi teosed on kuulutatud ekstremistlikuks ja seeläbi on keelustatud ka mitmed mari põlisusu jaoks olulised religioossed tekstid, meie mõistes pühakirjad. Kümneid ja kümneid põlisrahvaste õiguste eest võitlejaid on Venemaal tabanud repressioonid. Paljud neist on vangistatud. Kõigi nende loetlemine oleks siinkohal võimatu, nii et kõlagu siin vaid mõned märgilised nimed.

Vladimir Hamutajev, teadlane ja burjaadi rahvusliku liikumise Negado esimees, sunniti kodumaalt lahkuma aastal 2013. Fauzia Bairamova, tatari rahvaesinduse esimees, vangistatud 2014. Rafis Kašapov, tatari rahvusliku liikumise juht, vangistatud 2015. Bulat Sagina, burjaadi ühenduse Burjad Soel esimees, vangistatud 2015. Ruslan Gvašev ja Šamsudin Negutš, tšerkessi rahvuslased, vangistatud 2017. Ojub Titijev, tšetšeeni inimõiguslane, vangistatud 2018. Angela Matijeva ja Zafira Sautijeva, inguši massiprotestide eestkõnelejad, reresseeritud 2018. Batõrhan Agzamov, tatari noorsooühingu Azatliq liige, represseeritud 2019. Fayeel Alsõnov, ühenduse Baškort juht, represseeritud 2019. Airat Dilmuhamedov, baškiiri aktivist, vangistatud 2019. Kalmõki aktivistid Batõr Boromannajev, Vladimir Dovdanov, Badma Bjurtšijev ja represseeritud rahvaste fondi esimees Arkadi Gorjajev, vangistatud kõik üheskoos 2019. Aleksandr Gabõšev, jakuudi šamaan, vangistatud ja psühhiaatriahaiglasse paigutatud 2020.

Aga asi ei piirdu ainult sellega. Väga tihti ei pea põlisrahvaste eestkõnelejad Venemaal kartma üksnes vabadusekaotuse, vaid ka oma elu pärast. Põlisrahvaste aktivistide mõrvad ja inimröövid on samuti Venemaal tavaliseks nähtuseks, mida võimud keelduvad korrektselt uurimast. Olulisemate seas tuleb välja tuua Aslan Žukovi, tšerkessi noorteliikumise Adõgee Khase aktivisti mõrv aastal 2010, Muslim Hašagulgovi, inguši rahvuslase mõrv aastal 2018, Jevgeni Hamaganovi, Burjaatia inimõigusliikumise Erhe asutaja mõrvakatse 2015 ning Rustam Lianovi, inguši aktivisti röövimine 2018.

Lugupeetud Riigikogu! Võimatu oleks ette kujutada, et kõik põlisrahvad neid repressioone, seda jõhkrat vägivalda ja allasurumist vaikides taluksid. Kramplikult repressiivsetel sammudel on kombeks esile kutsuda vaid meeleheitlikumat vastupanu. Ent valdava osa põlisrahvaste jaoks on see vastupanu kangelaslikul kombel olnud vägivallatu. Aga olukord on meeleheitlik ja see on viinud ka meeleheitlike sammudeni. Albert Razin oli Udmurtia tunnustatud teadlane, sotsioloog ja legendaarne ühiskonnategelane. Ta oli üks esimese udmurdi rahvuskongressi kokkukutsujaid 1991. aastal. Aastal 2018 kirjutas ta ühena paljude seast alla avalikule kirjale, millega avaldati protesti omakeelset õpet piiravate seadusemuudatuste vastu. Võimud ignoreerisid kõiki proteste. 10. septembril 2019 kell 8.30 tuli Razin Udmurdi Vabariigi duuma ette koos kahe kaaslasega piketile, kus hoidis venekeelseid plakateid, millest ühel oli härra Rasul Hamzatovi luulerida "Ja kui homme minu keel kaob, olen ma valmis täna surema" ja teisel küsimus "Kas mul on kodumaa?". Kell 9.45 valas ta end üle bensiiniga ja süütas põlema. Albert Razin suri haiglas ränkade põletushaavade tagajärjel teadvusele tulemata samal õhtul.

Eesti Vabariigil ei ole vähemalt praegu füüsilisi vahendeid, et kaitsta pealesunnitud väljasuremise eest meie Venemaale jäänud sugulasrahvaid ja kõiki sadu nende saatusekaaslaseks olevaid hõime. Just nendel, kes on unustamas oma emakeelt ja kelle rahvaarv iga aastaga väheneb, oleks kõige rohkem vaja rahvuslikku impulssi ja seda tillukestki teadmist, et ka nemad on maailma jaoks olulised. Kui kaovad soome‑ugri rahvad, jääme meie, soomlased ja vahest ka ungarlased viimasteks, kes seda pärandit veel alles hoiavad.

Austatud Riigikogu! Vene rahvas, kes on ajalooliselt asustanud riigi lääneosa, ei saa ennast pidada kogu Moskva impeeriumile allutatud tohutu territooriumi ainsaks peremeheks. Käesoleva avaldusega toetatakse kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust. Sedasama põhimõtet, millele on rajatud Eesti riik ja meie iseseisvusmanifest. Ühtlasi rõhutatakse käesoleva avaldusega vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ning tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas. Avalduses pöördutakse ÜRO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide poole üleskutsega tunnustada Venemaa põlisrahvaste vääramatut õigust säilitada oma rahvuslik omapära, keel ja kultuur ilma igasuguse diskrimineerimise või tagakiusamiseta. Venemaa on Euroopa Nõukogu liikmesriik juba aastast 1996 ning vabaduste ja õiguste jõhker mahasurumine selles riigis ei saa olla teistele liikmesriikidele aktsepteeritav. Venemaa Föderatsiooni tegevus põlisrahvaste suhtes on ühtlasi selges vastuolus ÜRO Peaassamblee poolt 13. septembril 2007 vastu võetud põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

Samuti kinnitatakse käesolevas avalduses vajadust uurida, kas Venemaa Föderatsiooni tegevus vastab ÜRO 9. detsembril 1948 genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni II artiklis toodud genotsiidi definitsioonile, mille järgi genotsiidiks loetakse muu hulgas rahvuslikule, etnilisele, rassilisele või usulisele üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustavad üksuse täieliku või osalise hävimise. Tuleb tunnistada, et venestamispoliitikat viiakse ellu ilmselge kavatsusega kaotada põlisrahvaste rahvuslik, etniline ja tõepoolest mõnel juhul ka usuline eripära.

Eesti ei saa jääda ükskõikseks, olles Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, OECD ja OSCE liikmesriik ning endiselt kuuludes ÜRO Julgeolekunõukogusse. Aga veel enam, eestlastel ja Eesti riigil kui vabal soome‑ugri rahva rahvusriigil on moraalne kohustus toetada meie vennasrahvaid ning teisi Venemaal elavaid põlisrahvaid, kelle eluviisi, keeli, kultuuri, kombeid ja usundeid ohustab idanaabri venestamispoliitika.

Me ei seisa Venemaa vähemusrahvuste eest lihtsalt opositsioonilisuse pärast. Me ei tee seda üksnes sellepärast, et tegu on tagakiusatud vähemustega, vaid kõige rohkem seetõttu, et me räägime põlisrahvastest, kes on oma maal elanud sadu või koguni tuhandeid aastaid ja kelle püüe läbi sajandite võõra võimu kiuste iseendaks jääda väärib suurimat lugupidamist ja tunnustamist.

26. mail 2020 saadeti Riigikogu esimehele pöördumine ja abipalve, millele olid alla kirjutanud Tatari Rahvuskogu esimees Fauzia Bairamova, ersa maarahva vanem Syreś Boläeń, kalmõki represseeritud rahvaste fondi esimees Arkadi Gorjajev, kubani rahvusliku liikumise esindaja Dmytro Dorovskikh, Idel-Uurali vabadusliikumise kaasasutaja Rafis Kašapov ning Burjaadi Rahvuskongressi esimees Vladimir Hamutajev. Selles pöördumises paluti Riigikogul mõista hukka venestamispoliitika, Venemaa Föderatsiooni koosseisus olevate rahvusvabariikide suveräänsuse piiramine, nõuda poliitvangide vabastamist ja toetada põlisrahvaste pingutusi oma kultuuri, identiteedi, keelte ja pärimuse kaitsel. Tegemist oli kõrgel tasandil abipalvega, mis ei esindanud ainuüksi allakirjutanute rahvusi, vaid kogu Venemaa allasurutud põlisrahvaid.

Riiklikul tasandil on Eestil täiesti olemas pehme jõud ja me räägime pidevalt selle rakendamisest oma väärtusruumi kaitsel, sealhulgas Venemaa suunal. Oleks igati aus ja põhjendatud siduda see selge pikaajalise strateegiaga, mis lähtub meie riiklikest väärtustest ja aitab saavutada meie rahvuslikke huve. Venemaa niinimetaud kaasmaalaspoliitikale saame vastata üksnes soome‑ugri hõimurahvaste kultuurilise enesemääramise taotluste toetamise ja julgustamisega.

Riigikogu väliskomisjonis selle eelnõu arutelul avaldasid parlamendiliikmed kõhklust, kas väärtuspõhine välispoliitika ei või kahjustada meie suhteid Venemaaga. Ma arvan, et ajada väärtuspõhist välispoliitikat on meie kohustus. Meid on siia valinud Eesti rahvas, et seisaksime nende põhimõtete eest, millele Eesti riik on ajalooliselt üles ehitatud. Väliskomisjonis soovitati lausa see avaldus tagasi võtta ja loota, et valitsuse poolt astutakse uued sammud rahvusvahelisel tasandil Venemaa põlisrahvaste toetuseks või tõstatatakse see teema Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Ma ei ole nii naiivne, et loota väärtuspõhisele välispoliitikale olukorras, kus valitsus on seda igas ilmakaares, alates Taiwanist ja lõpetades Maliga, jalge alla tallanud. Riigikogu peab siin näitama initsiatiivi. Ma rõhutan, et pakkusime eelnõu algatajate poolt väliskomisjonis korduvalt võimalust esineda kõigil fraktsioonidel omapoolsete muudatus- ja parandusettepanekutega. Me võtsime selleks ka ajapikendust ja olime valmis kuulama ära kõik mõtted ja arvamused sooviga leida konsensus, millele oleksid valmis alla kirjutama kõik erakonnad. Ühtegi ettepanekut ei laekunud.

Head kolleegid! Eestil kui soome-ugri rahvusriigil on moraalne kohustus olla toeks neile pika ja väärika ajalooga rahvustele, keda venestamispoliitika tagajärjel ähvardab otsene väljasuremine. Kui Eesti selleks sammugi ei astu, ei saa me enam rääkida väärtuspõhisest välispoliitikast. Paraku on neid, kes leiavad, et Eestil ei peaks olema iseseisvat välispoliitikat, sest see rikuks suhteid Venemaaga ja näitaks meid Lääne silmis liiga isepäisena. See suhtumine ei tohi siin Riigikogu saalis kõlama jääda, sest see oleks kurb ja häbiväärne.

Ma palun kõigil Riigikogu liikmetel, olenemata fraktsioonist, olenemata maailmavaatest, seda eelnõu toetada. Seisame allasurutud põlisrahvaste eest. See on meie rahvusliku väärikuse küsimus. Aitäh! Olen valmis vastama küsimustele.

15:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid alustab Riho Breivel. Palun!

15:26 Riho Breivel

Hea juhataja! Hea Ruuben! Kui ma sellele avaldusele alla kirjutasin, siis mõtlesin just selle peale, et kui me ise alustasime Eesti iseseisvuse eest võitlemist, siis oli meil see[sama] probleem. Aga tänu sellele, et oli riike, kes meid toetasid, suutsime jõuda sinna, kus me praegu oleme, ning meie enesekindlus ja eneseteadvus tõusid. Venemaa on see koht, kus on koloniseeritud territooriumi siiamaani ja rahvusvaheline üldsus üldiselt mängib kahte mängu. Kui kuskil öeldakse, et tuleb nad vabastada, siis Venemaal nagu ei oleks seda probleemi. Aga mul on küsimus. Ma usun, et kui Riigikogu võtab selle avalduse vastu – vähemalt peaks võtma –, mida siis meie valitsus saaks rahvusvahelisel tasandil teha, et tõstatada seesama Venemaa põlisrahvaste probleem?

15:27 Ruuben Kaalep

Aitäh! Jah, tõepoolest kõige suurem mõju, mis sellel avaldusel saab olla, on just nimelt moraalne mõju nende rahvaste iseolemise ja püsimajäämise tahtele. Tõepoolest, täpselt samamoodi nagu Eesti rahvas ja Balti rahvad karmidel okupatsiooniaastatel vaatasid lootusega kõiki neid signaale Läänest, vabast maailmast, mis meid vähegi puudutasid, vähegi andsid lootust, et meid ei olda unustatud, täpselt samas rollis oleme meie praegu, et neid, kõige raskemas olukorras, väljasuremise äärele viidud rahvaid innustada ja neile meenutada, et nende peale mõeldakse.

Kui Riigikogu selle avalduse vastu võtab, siis tegelikult on mitmeid samme, mida Vabariigi Valitsus saaks astuda, et omalt poolt seda küsimust nii rahvusvaheliselt tõstatada kui ka otsest toetust pakkuda Venemaal alla surutud põlisrahvastele.

Esiteks saab meie Välisministeerium selle küsimuse tõstatada kõikvõimalikes rahvusvahelistes foorumites, alustades Euroopa Liidust, Euroopa Nõukogust, ka nendes rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liikmeks on Venemaa. Ja sarnaselt sellega, kuidas käsitletakse Hiina põlisrahvaste temaatikat, uiguuride genotsiidi, saaks Eesti tuua lauale ka selle küsimuse, mis olukord valitseb põlisrahvastel Venemaal.

Teiseks, meil tegelikult puudub praegu riiklik terviklik hõimurahvaste toetamise programm. See tuleks luua eelkõige Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös, et toetada ja innustada nii kultuuriliselt kui ka oma pehme jõuga neid põlisrahvaid. Ja tegelikult see ongi kolmas asi, et Eestil on olemas väga palju vahendeid, kuidas rakendada oma pehmet jõudu. Sellest on väga palju räägitud, alates infosõjast ja lõpetades igasuguste kultuurikontaktidega, kultuurilise panusega maailma teadvusse. Eesti peaks kasutama kõiki neid vahendeid ja looma tervikliku programmi.

Ma usun, et kui see avaldus vastu võetakse, siis see ongi esimene samm selles suunas, et anda Vabariigi Valitsusele signaal, et selles valdkonnas on väga palju rohkem võimalusi ära teha, mida seni ei ole tehtud.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun! 

15:31 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ennekõike minu aplaus: klassikaline vihakõne, "5+", lihtsalt ideaalne!

Aga mul on täpsustav küsimus. Ma võiksin paugupealt nimetada kümneid põlisrahvaid, kes vajavad toetust, on nad Ukrainas, Kanadas, USA-s või Hiinas – needsamad uiguurid või siuud või ungarlased, meile lähedased, Ukrainas. Küsimus on tõesti puhttehniline: millal on oodata teie uusi avaldusi, kus oleks pealkirjas juba midagi sellist nagu "Ukraina põlisrahvaste toetuseks" või "Kanada põlisrahvaste toetuseks"? Täitsa huvitav, võiksite jätkata.

15:32 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ma usun, et kui te olete selle Riigikogu koosseisu tegevust jälginud, siis ma olen väga järjepidevalt seisnud selle eest, et Eesti kaitseks põlisrahvaste ja rahvaste enesemääramise põhimõtet kogu maailmas. Ka selle eelnõu puhul ma juhin tähelepanu sellele, et see ei ole suunatud mitte üksnes kitsalt meie sugulasrahvastele, vaid me käsitleme võrdselt kõiki põlisrahvaid Venemaal, olenemata nende arvust, keelkonnast või geograafilisest piirkonnast.

Kuna siin lasti lendu vihakõne termin, siis ma arvan, et pigem on vihakõne selline küsimuseasetus, kui te õigustate seda venestamispoliitikat ja neid jõhkraid repressioone, millega Venemaa võimud on tekitanud olukorra, et mõne aastakümne pärast on Venemaal elavate põlisrahvaste arv tõenäoliselt palju väiksem kui praegu.

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun! 

15:33 Jaak Valge

Aitäh küsimuse esitamise võimaluse pakkumise eest! Hea ettekandja! Mul on kaks küsimust, aga see-eest on need lühikesed ja osalt kattuvad. Kõigepealt, kas selle eelnõu vastuvõtmine tähendaks muutust Eesti välispoliitikas, nimelt sellise eetilise välispoliitilise liini järgimist, mida Eesti valitsus pole seni teinud? Ja teiseks, milline oleks kahju Eesti välispoliitikale, kui seda eelnõu vastu ei võeta?

15:34 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ma pigem leian, et selle eelnõu vastu võtmata jätmine tähendaks suurt ja kurba muutust Eesti välispoliitikas, sest sellega me taganeksime nii oma ajaloolistes kui ka kõigis välispoliitika alusdokumentides välja toodud väärtustest. See olekski esimene suur kahju Eesti välispoliitikale, me kaotaks sellega ja ütleks lahti oma välispoliitika fundamentaalsetest alustest.

Ma tsiteerin kaks aastat tagasi vastu võetud välispoliitika arengukava aastani 2030, see ütleb niimoodi: "Seisame põlisrahvaste [...] õiguste eest ning toetame maailma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilimist ja arengut." See on selle välispoliitika arengukava üks kõige olulisemaid põhimõtteid, sest see on toodud just nimelt väikese hulga välispoliitika eesmärkide hulgas. Kui me sellest põhimõttest loobuks, siis oleks see otsene löök meie välispoliitika järjepidevusele. Teiselt poolt tekibki küsimus, et milliseid samme me oleme astunud, et välispoliitika arengukava seda punkti täita. Üks viis seda teha olekski käesolev eelnõu vastu võtta.

Aga millist kahju see veel tooks välispoliitikale? Ma arvan, et igasugune järeleandmine Venemaale ja Venemaaga suheldes nõrkuse näitamine on Eestile pikas perspektiivis väga kahjulik. Seda sellepärast, et see annab Venemaale signaali, et Eestit on võimalik mõjutada oma põhimõtetest kõrvale kalduma ja tulevikus on võimalik Eestiga kaubelda meie suveräänsuse küsimustes. Ja kolmandaks, me loobuksime sellega võimalusest võtta oma välispoliitikas initsiatiiv. Ma arvan, et kui Riigikogu suudab algatada ja tõstatada välispoliitikateemasid, siis see on meie riikliku küpsuse märk ja annab tunnistust meie tugevusest. Välispoliitika usaldamine üksnes ministeeriumi ametnike juhtida on nõrkuse märk. Ja võib-olla viimaseks, me kaotaksime usaldusväärsust riigina. Ma olen kindel, et Eesti rahva enamus ootaks Riigikogult julgemaid seisukohavõtte ja oma väärtuste eest seismist, eriti mis puudutab meile ajalooliselt ja kultuuriliselt olulisi teemasid, nagu seda on põlisrahvad Venemaal.

Kui see eelnõu maha hääletatakse, siis see oleks suur löök meie poliitilise klassi ja meie valitsuse usaldusväärsusele. See annaks signaali meie välispoliitika stagneerumisest ja bürokratiseerumisest.

15:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

15:37 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Te siin viitasite, et Venemaa on oma seadusandluses määratlenud sellise mõiste nagu "põlisrahvas". Mul on kaks küsimust. Kas see eelnõu – see on esimene küsimus – käsitleb põlisrahvana seda, mida Venemaa Föderatsiooni seadused ütlevad, või [lähtub muust]? On ju ka rahvusvahelised põlisrahva definitsioonid olemas. Ja kui nüüd Venemaa on põlisrahva oma seadusandluses määratlenud, siis kas teile teadaolevalt on Venemaa seadustega andnud põlisrahvastele ka mingeid õigusi, mida nad tänasel päeval räigelt rikuvad?

15:38 Ruuben Kaalep

Jaa, aitäh! Venemaa seadusandlus nimetab põlisrahvasteks ainult neid rahvaid, kelle arv jääb alla 50 000. Aga selles eelnõus lähtutakse rangelt ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist, mis on vastu võetud aastal 2007. See deklaratsioon ei sea mingit arvulist ülempiiri erinevalt Venemaa seadustest ja ei seo seda põlisrahvaks olemisega. Venemaa seadusandlus, mis püüab põlisrahva mõistet ümber defineerida, on olemuselt ebaaus ja poliitiliselt motiveeritud. Selle eesmärk on maha suruda võimalikud põlisrahvastepoolsed enesemääramistaotlused ja vabaduspüüded. Kui seda silmas pidada, siis ei näe ma mingit põhjust, miks peaks Riigikogu oma avaldust sõnastades lähtuma Venemaa seadusandlusest. Me lähtume siinkohal selgelt rahvusvahelisest õigusest ja põlisrahvaste olemuslikust mõistest.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:39 Rene Kokk

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Me oleme selle eelnõu arutelu käigus kuulnud oponentidelt selliseid väiteid, et Venemaal ei toimu põlisrahvaste usuvabaduse piiramist. Kas te saaksite tuua selle kohta näiteid, kas see on nii või ei ole?

15:39 Ruuben Kaalep

Aitäh! Nagu ma tõin välja ka oma ettekandes, on Venemaa Föderatsiooni võimud läbivalt teinud takistusi näiteks maride traditsioonilise religiooni praktiseerimisele ja usutalituste läbiviimisele. Mari põlisusulisi on korduvalt nimetatud ekstremistideks ning see on Venemaal riiklikul tasandil ja seadusandluses väga tõsine süüdistus. Seda kasutatakse mustrina, selleks et põhjendada repressioone. Näiteks on võimudele olnud pidevalt pinnuks silmas mari usujuht Vitali Tanakov, kes juba aastal 2006 mõisteti süüdi ekstremismi paragrahvi alusel ja mõisteti 120 tunniks sunnitööle. Selleks, et teda survestada, vahistati ühtlasi tema poeg fabritseeritud tõendite alusel. Tanakovi välja antud raamatud, sealhulgas mari põlisusu religioossed tekstid, on Venemaal keelatud. Ühtlasi on võimud sekkunud otseselt usutalituste läbiviimisesse, usutalitustest on keelatud avalikult, näiteks ajakirjanduses, teada anda. Nende läbiviimine riigi maal on keelatud ja seda on jõuga takistatud. Täpselt samamoodi on usuvabadust piiratud ka paljude islamiusuliste põlisrahvaste puhul.

15:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti on ju Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee võtnud vastu 13. septembril 2007 põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni. Minu jaoks on küsimus hoopis selles, et tegemist on ilusa dokumendiga. Kindlasti on see väga kõikehõlmav ja kaitseb ka kedagi. Aga paljas paber teatavasti ei kaitse mitte midagi. Mul on küsimus selle kohta, kas sul on andmeid, kas ÜRO-l või selle paberi mõjul on võimalik mingeid reaalseid samme astuda põlisrahvaste kaitseks, juhul kui näiteks need põlisrahvad ise ei saa oma õiguste eest seista nii, nagu nad tahaksid.

15:42 Ruuben Kaalep

Aitäh! Kui te peate silmas rahvusvahelist kriminaalkohut või muid selliseid instantse, siis ei, selle deklaratsiooni alusel ei ole võimalik rahvusvahelisi kohtuprotsesse algatada, kuna see tekst on olemuselt deklaratiivne ja mittesiduv. Küll aga on võimalik selle deklaratsiooni alusel võtta vastu riikide tasandil tehtud avaldusi. Kõigi ÜRO liikmesriikide puhul, kes selle deklaratsiooni põhimõtetest kinni ei pea ja kes, ükskõik kas Hiina Rahvavabariik või Venemaa, räigelt rikuvad tervet suurt hulka põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni punkte, on võimalik neile rikkumistele väga otseselt viidata. Ja seda me teeksimegi seda avaldust vastu võttes.

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et selline avaldus täna siin Riigikogus arutlusel on. Kõik põlisrahvad kogu maailmas, kes peavad viisil või teisel tugevama õigusele tuginedes elama ükskõik kus rahvaste vanglas, väiksena ja hüljatuna, võivad sellest avaldusest vaid rõõmu tunda. Meil, kes me samuti olime ju 50 aastat okupatsiooni all ja elasime just nimelt rahvaste vangla tingimustes, oli iga kord hea meel, kui ükskõik kus maailmas ükskõik kes julges meie iseolemisest rääkida. Kahjuks on sellel eelnõul, mis oleks Venemaa põlisrahvastele justkui sõõm värsket õhku, meil siin ka oponendid, mis on enam kui kummaline, kas või sedasama meie enda ajalugu silmas pidades. On täiesti uskumatu, et selle eelnõu oponendid on teatanud, et Venemaal põlisrahvaste represseerimist ei toimu ja need, kes nii väidavad, on üks kahtlane seltskond. Kas te saate siin veel kord ette lugeda nende isikute nimed ja tiitlid, kes 2020. aastal Riigikogule põlisrahvaste poolt abipalve esitasid?

15:44 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ikka saan. Tegemist on siis väga väärika seltskonnaga, kes on terve hulga ohustatud põlisrahvaste esindajateks, kellest hulk isikuid on ka ise olnud repressioonide ohvrid, kuna nad ei esinda neid ametlikke organisatsioone, millele Kreml on oma sanktsiooni andnud. Need isikud olid siis Tatari Rahvuskogu esimees Fauzia Bairamova, ersa maarahva vanem Syreś Boläeń, Kalmõki Represseeritud Rahvaste Fondi esimees Arkadi Gorjajev, Kubani rahvusliku liikumise esindaja Dmytro Dorovskikh, Idel-Uurali vabadusliikumise kaasasutaja Rafis Kašapov ja Burjaadi Rahvuskongressi esimees Vladimir Hamutajev.

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Head kolleegid! Riigikogu avalduse eelnõu menetlemisel on seis selline, et mõlemale esinejale ehk algatajale ja komisjoni ettekandjale on võimalik esitada üks suuline küsimus. Kolleeg Henn Põlluaas, palun!

15:45 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja, ma tänan selle väga põhjaliku ja asjaliku ettekande eest! Olen ka ise väliskomisjoni liige ja olin nende arutelude juures. Seal esitati ühe vastuväitena sellele avaldusele võimalus, justkui see annaks Venemaale põhjuse ja ajendi neid põlisrahvaid senisest tugevamalt represseerida ning kiusata nende esindajaid ja nende identiteedi, kultuuri ja rahvuse säilimise eest seisjaid. Mida te selliste väidete esitajatele ütleksite?

15:46 Ruuben Kaalep

Aitäh! Vaadake, kui me toome vastuargumendina sellele, et Eesti oma põhimõtete eest seisab, selle, et meil on justkui vaja hoida häid suhteid Venemaaga ja loota heale tahtele selle väga repressiivse režiimi poolt, kes niikuinii meie tahtest olenemata represseerib neid rahvaid, on tekitanud olukorra, kus paljude rahvaste jaoks emakeeles õppimine on väga keeruline või võimatu, kes surub maha igasugust vastupanu, teisitimõtlemist ja oma identiteedi eest seismist, piirab usuvabadust ja röövib loodusvarasid – kui me tõesti arvame, et jättes selle avalduse Riigikogus vastu võtmata, siis Venemaa põlisrahvaste olukord leeveneb, [siis me eksime]. Niimoodi kindlasti mõelda ei saa.

Siin tuleb tagasi tulla selle algse põhimõtte juurde, et parim, mida me saame teha, ja võib-olla isegi kõige suurem asi, mida me saame teha, on just nimelt anda tugev signaal maailma avalikkusele, et neid rahvaid ei ole unustatud. See võib olla ainus asi, mis praegu innustab neid püsima jääma, ootama paremaid aegu. Me ei tea, milline poliitiline olukord on Venemaal 10 aasta pärast, 50 aasta pärast, 100 aasta pärast. Täpselt samamoodi, nagu Eesti rahvas jäi ellu ja suutis Vene impeeriumi lagunedes luua oma rahvusriigi ja jääda rahvusena püsima, täpselt samamoodi on praegu kõige tähtsam, et need rahvad suudaks säilitada oma emakeele, oma identiteedi, oma kultuuri, oma traditsioonid. Kui me selleks neid julgustame, siis oleme teinud parima, mida saame teha.

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Väliskomisjoni ülevaate annab Eerik-Niiles Kross. Palun!

15:49 Eerik-Niiles Kross

Head kolleegid! Väliskomisjon pani ootamatult minu esitama komisjoni seisukohta selle avalduse küsimuses. Algselt soovis seda teha komisjoni aseesimees Mihhail Lotman, aga kahjuks on ta haigestunud. Ütlen kohe, et ma segan natukene sisuküsimusi menetlusküsimustega, formaalselt peaksin rääkima ainult menetlusest.

Esiteks olen ma Ruuben Kaalepile väga tänulik, et see teema on siia saali jõudnud. See on tõepoolest oluline teema ja seda tõendab ka asjaolu, et väliskomisjon arutas selle avalduse teksti koguni seitsmel istungil. Ma usun, et isegi Euroopa Liitu astumise lepingut või Tartu rahu küsimusi ei ole nii mitmel komisjoni istungil arutatud.

Selle avalduse esitasid 21 Riigikogu liiget 12. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 27. mai, kahjuks selleks ajaks ühtegi muudatusettepanekut ei saabunud. Mõneti oli komisjon sundviskes, kuigi esitajad korduvalt rõhutasid, et nad on valmis sõnastust muutma. Menetluslikus korras muudatusettepanekute kaudu seda teksti enam muuta ei saanud ja komisjon ei saanud fraktsioonide vastuseisu tõttu hakkama ka sellega, et koostada uus tekst, mis oleks teistele fraktsioonidele paremini sobinud. Selle tõttu on ka see tekst enam-vähem esialgsel kujul täna siin hääletusel, mõningate keeleliste korrektiividega, mis sisu ei muuda.

Alustasime väliskomisjonis selle menetlust 14. septembril. Ruuben Kaalep tutvustas eelnõu sisu ja eesmärki ning rõhutas, nagu ka siin saalis, et tegemist on olulise ja tõsise teemaga, mis puudutab meie idapoolset poliitikat ja neid aspekte, milles Eestil on eriline ja oluline roll, kaitsmaks ja rahvusvahelisel tasandil juhtimaks tähelepanu meiega kultuuriliselt seotud sugulasrahvaste ja kõigi teiste põlisrahvaste õigustele ja probleemidele. Ütlen kohe, et see on seisukoht, millega ka kõik ülejäänud komisjoni liikmed üksmeelselt nõustusid. Mihhail Lotman sõnas, et ta mõistab sellise avalduse vaimu, kuid selle formuleeringud põlisrahvastega seoses on problemaatilised. Ruuben Kaalep pidas kõige olulisemaks soomeugrilasi, aga probleem puudutab kõiki Venemaa põlisrahvaid, nagu ütles Kaalep. Lotman tõstis selle peale esile, et soome-ugri rahvaid ei ole avalduse tekstis üldse mainitud ning et avalduses tuleks mõiste "põlisrahvad" asendada mõistega "vähemusrahvad".

Komisjoni esimees tegi ettepaneku, et fraktsioonid võiksid kujundada oma arvamuse ja arutelu väliskomisjonis jätkub. 16. septembril see jätkuski, aga sisulise aruteluni sel korral ei jõutud. Komisjoni esimees Marko Mihkelson tegi ettepaneku tõsisemalt sisusse minna ja arutada ning küsis algatajatelt nõusolekut eelnõu täiskogu päevakorda lisamise otsus edasi lükata. Algatajaid esindas Henn Põlluaas, kes oli selle ettepanekuga nõus.

30. septembril toimus esimene sisulisem arutelu, kuhu olid kutsutud mitmesugused eksperdid ja ka Venemaa põlisrahvaste esindajad. Kutsutud olid ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi ekspertliige Sven-Erik Soosaar, Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes, ingerisoomlaste esindaja Taisto-Kalevi Raudalainen ja lisaks Välisministeeriumi poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste büroo nõunik Rein Oidekivi. Ma natuke avan, mida üks või teine ekspert rääkis, sest see on praeguse olukorra edasiseks mõistmiseks hädavajalik.

Soosaar selgitas, et Venemaa küll tunnistab põlisrahvaste olemasolu, aga neil on föderaalseadusega sätestatud nimekiri väikesearvulistest põlisrahvastest, kelle ülempiiriks on 50 000 inimest. Hetkel on selles nimekirjas 48 põlisrahvast. Põhilised põlisrahvaste kaitseks suunatud programmid on mõeldudki just nimelt nendele väikestele põlisrahvastele ja see tähendab seda, et enamik suuri soome-ugri rahvaid on kaitse alt väljas, Venemaa Föderatsiooni nõndanimetatud kaitseprogrammide alt väljas.

Prozes ütles sedasama ja sõnas, et see, mis puudutab maride usuvabaduse piiramist, ei pea faktiliselt paika. Ta lisas, et mis puudutab meeleavaldusi, siis Venemaal on meeleavalduste korraldamist piirav seadus ning see kehtib igal pool ja kõikide suhtes. Soome-ugri aspektist lähtudes ei ole olnud kuulda, et oleks laiali saadetud rahvuspõhiseid meeleavaldusi. Prozes tegi ettepaneku püüda leida näiteks Ungari või Soomega ühiseid seisukohti või tõstatada teema Euroopa Liidu tasandil, sest probleem puudutab ka teisi keelegruppe peale soomeugrilaste.

Raudalainen selgitas, et Venemaal on põlisrahvaste termin märksa killustatum, kui seda rahvusvaheliselt mõistetakse. Väikeste rahvaste tegevusega seondub teatud territoriaalsus ja nad on sunnitud tegema koostööd kohalike munitsipaalvõimudega. Raudalainen oli seisukohal, et praeguses sõnastuses võib avaldus tekitada rohkem kahju kui kasu. Ta oli seisukohal, et avalduse tekst peaks olema selgemalt fokuseeritud.

Oidekivi Välisministeeriumist sõnas, et põlisrahvaste teema on Välisministeeriumi inimõiguste teemade hulgas üks prioriteetseimaid. ÜRO Peaassamblee on välja kuulutanud rahvusvahelise põliskeelte dekaadi 2022–2032. Oidekivi hinnangul ei aitaks avalduse Riigikogus vastuvõtmine kaasa põlisrahvaste olukorra parandamisele, vaid pigem võib Venemaa võimudelt karta vastupidist reaktsiooni. Ta soovitas konsulteerida inimestega, kes soome-ugri rahvastega vahetult kokku puutuvad, ja ka setode esindajatega.

Maria Jufereva-Skuratovski sõnas, et põlisrahvaid tuleb kaitsta targalt, et see ei tekitaks neile rohkem kahju, ja küsis, kas soome-ugri esindajad on esindatud ka kohalikes omavalitsustes ja kuidas on soome-ugri rahvaste esindusega lood Venemaa võimuorganites. Prozes vastas, et ühtegi Venemaa soome-ugri vabariikidest ei juhi põlisrahva esindaja.

Lotman sõnas, et kõik Venemaa rahvad on diskrimineeritud, ja oli seisukohal, et avaldus ei tohi olla isoleeritud akt, vaid peab olema järjepidev.

Edasi arutas komisjon seda teemat 11. oktoobril. Komisjoni liikmed avaldasid kahtlust Riigikogus avalduse sellisel kujul vastuvõtmise suhtes ning olid arvamusel, et Venemaal elavate põlisrahvaste olukorra teema tõstatamine koos samameelsete riikidega rahvusvahelisel tasandil oleks tulemuslikum. Üheks võimaluseks oleks algatada arutelu näiteks Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Selleks hetkeks oli selge, et ükski komisjoni liige ega fraktsioon, välja arvatud algatajad, ei toeta avalduse teksti vastuvõtmist esitatud kujul. Komisjoni esimees Marko Mihkelson soovitas tulenevalt aruteludest algatajatel tekst tagasi võtta ning kaaluda konsensuse saavutamist küsimusele laiemalt ja küsimuse laiemat arutelu Riigikogus. Tänaseks me konsensust saavutanud ei ole, aga vähemasti me laiemalt arutame seda siin. Algatajate esindaja Ruuben Kaalep ei nõustunud teksti tagasivõtmise ettepanekuga, kuid oli nõus vajadusel avalduse teksti sõnastust muutma.

12. oktoobril toimus järgmine istung, kus komisjoni esimees tegi ettepaneku veel üks sisuline arutelu ekspertidega korraldada. See toimus 18. oktoobril, kus komisjon kuulas MTÜ URALIC Keskuse esindaja Oliver Loode ja Setomaa Liidu välissuhete nõunik Aare Hõrni seisukohti.

Loode andis põhjaliku ja üsna realistliku ülevaate vähemusrahvuste olukorrast Venemaal ja Venemaa riiklikust poliitikast. Olulisena ütles Loode, et kuna avaldus algab mõistetega genotsiid ja sihiline venestamine, siis tema hinnangul ei ole see realistlik hinnang olukorrale. Genotsiidi viiteid ei näinud ta ka algses Riigikogu esimehele suunatud pöördumises. Ta lisas, et rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid, kes jälgivad väga detailselt Venemaa põlisrahvaste olukorda, on küll kriitilised Venemaa suhtes, aga selliseid mõisteid nad ei kasuta. Ta ei näinud põhjust, miks Eesti peaks olema oma avalduses nendest karmim. Loode oli seisukohal, et mõistega "genotsiid" ei tohiks kergekäeliselt ümber käia, see vähendaks Eesti rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Loode oli seisukohal, et selline avaldus võib omada negatiivset mõju meie hõimurahvastele Venemaal. Avaldus annaks Venemaale head materjali Eesti-vastaseks infosõjaks, raskendaks apoliitilist suhtlemist ning Eesti ja ka kodanikuühiskonna koostööd Venemaa hõimurahvastega rohujuure tasandil. Samas sõnas Loode, et on raske näha, millist kasu see avaldus tuua võiks. Omalt poolt soovitas Loode seda avaldust mitte vastu võtta.

Raivo Tamm, kes on ühtlasi Riigikogu soome-ugri toetusrühma esimees, nentis, et tegemist on keerulise olukorraga, ja oli seisukohal, et komisjon võiks kuulata ka hõimurahvaste esindajate arvamust. Mihhail Lotman oli seisukohal, et sellisel kujul ei ole see avaldus hea, ja ta ei pooldanud ka sõna "genotsiid" kasutamist. Imre Sooäär küsis, kas tänase arutelu kokkuvõtteks võiks öelda, et avaldus teeks meie hõimurahvaste hetkeolukorrale pigem kahju. Loode ütles, et avaldus seaks löögi alla meie hõimuliikumise aktivistid ja liidrid Venemaal. Aare Hõrn nõustus Loodega. Henn Põlluaas sõnas, et väike- ja põlisrahvaste olukord Venemaal ei ole hea. Ta oli seisukohal, et avaldusega tuleb edasi minna, ja oli nõus sõnastust muutma. Ta ütles ka seda, et avalduse esitajatel oleks kindlasti hea meel, kui sellel oleks rahvusvaheline mõõde.

21. oktoobril tegi komisjon kuulamistest kokkuvõtteid. Komisjoni esimees Mihkelson tegi algatajale uuesti ettepaneku tekst tagasi võtta ning asuda uut teksti koostama. Sellega avalduse esitajad ei nõustunud. Ruuben Kaalep rõhutas, et avaldust on tarvis arutada Riigikogu täiskogu istungil ja et avaldus tuleks sellisel kujul vastu võtta. Mihkelson pani avalduse teksti komisjonis hääletusele. Hääletuse tulemus oli 2 poolt, 6 vastu, 2 erapooletut. Komisjon otsustas mitte toetada avalduse vastuvõtmist sellisel kujul. Mihhail Lotman määrati seda avaldust esitlema ja tema eest ma seda siin täna tegin.

Lisan paar korrektiivi Ruubeni eelnevale sõnavõtule. Hõimurahvaste programm, mille Vabariigi Valitsus on kehtestanud, on praegu Eestis juba viies hõimurahvaste programm, aastateks 2021–2027. Tõsi, see ei puuduta kõik Venemaa põlisrahvaid, vaid soomeugrilasi, ka neenetseid ja Uurali rahvaid.

Mis puudutab genotsiidi nimetamist selles tekstis, siis ka minu jaoks on see problemaatiline. Rahvusvahelises plaanis on jõutud konsensusele, et genotsiid on toimunud väga üksikutel juhtumitel. Me kõik teame neid juhtumeid rahvusvaheliselt. Ka näiteks eestlaste küüditamine 1949 võib omada genotsiidi elemente, aga seni ei ole seda genotsiidiks kvalifitseeritud. Kui me sellise avaldusega välja tuleme ja kasutame sõna "genotsiid", siis ma pean nõustuma nende ekspertidega, kes komisjonis rääkimas käisid, et sellega me seame ennast väga lihtsasti löögi alla ja tulemus võib olla, et me oleme oma võttest selili, kui saame uudise, et Eesti Riigikogu on süüdistanud Venemaa Föderatsiooni põlisrahvaste genotsiidis alusetult. Iga endast lugupidav rahvusvahelise õiguse ekspert, isegi Eestis, rääkimata lääneriikidest, on sunnitud ütlema, et genotsiidi nende arvates ei toimu või vähemasti puudub neil selle kohta igasugune informatsioon.

Kõik väliskomisjoni liikmed, ma olen kindel, et ka enamik Riigikogu liikmeid on nõus, et meie hõimurahvaid Venemaa Föderatsioonis ja üldse põlisrahvaid diskrimineeritakse. Selles küsimuses meil vaidlust ei ole, me kõik oleme ilmselt nõus, et Eesti peab tegema kõik endast sõltuva, et neid aidata. Enamik väliskomisjoni liikmeid on seisukohal, et sellisel moel sellise avalduse vastuvõtmine neid pigem ei aita ja pigem vähendab meie võimalusi neid edaspidi usutavalt ja efektiivselt aidata.

Mul on väga kahju, et me ei jõudnud fraktsioonide vahel selle avalduse tekstis kokkuleppele. Ma väga soovin, et tuleksime selle küsimuse juurde kas väliskomisjonis või mõnes muus formaadis võimalikult kiiresti tagasi. Aga täna ma kahjuks pean soovitama, vähemasti omalt poolt, mitte nõustuda selle avalduse tekstiga. Aitäh!

16:04 Aseesimees Martin Helme

Oota, küsimused ka! Küsimused on kõigepealt Jürgen Ligilt.

16:04 Jürgen Ligi

Hea ettekandja! Sel tekstil on kindlasti mingisugune puutumus reaalse eluga, aga justkui sihilikult on ta ebatäpne ja täis liialdusi. Väga raske oli jälgida, kus täpselt on probleemid. Kui loetakse ette [protokolli], siis oleks vaja teha ka üldistusi. [Protokoll] tegelikult ei ole ettelugemiseks. Kas te võtaksite kokku, milline oleks kahju sellise liialduse ja ebatäpsuse korral, nagu selles tekstis on?

16:05 Eerik-Niiles Kross

Selles sinu küsimuses on tegelikult mitu küsimust ja sellele on mitu vastust. Esimene suur küsimus on, et mis üleüldse on õige poliitika sellises küsimuses nagu sugulasrahvaste diskrimineerimine ja rõhumine Venemaal. Mismoodi me peaksime, mismoodi Eesti riik peaks neid aitama?

Me mäletame omast käest, kuidas Eesti okupatsiooni ajal oli, ütleme, Ameerika tee: Ameerika Kongress võttis aeg-ajalt vastu ägedaid avaldusi, toetas meie vabadusvõitlust ja me kõik olime väga rõõmsad või vähemasti suur osa Eesti rahvast oli väga rõõmus selle üle. Nagu Ruuben ütles, me ootasime selliseid signaale. Me võime võtta seisukoha, et see on see, mida meiegi peaksime praegu tegema. Samas oli meie suhtes täheldatav ka Soome tee, mis oli väga vaoshoitud. Eduskunnas ei räägitud mitte kunagi Eesti okupeerimisest või meie rõhumisest. Aga Kekkonen käis Tartu Ülikoolis ja rohujuure tasandil soomlased aitasid meid teisel moel, aga väga efektiivselt. Ka see aitas meil elus püsida.

Kumb tee oli õige? Kumb oli parem, kumb oli halvem? Ma arvan, et sellele ei olegi ühest vastust. Eesti täna on oma olukorda, suurust, geopoliitilist olukorda arvestades ilmselt kuskil seal kahe vahel. Me ju oleme küll NATO-s ja tunneme enda taga tuumarelva, aga teisest küljest me oleme Venemaa naabrid ja meil on väga palju isiklikke sidemeid sealsete põlisrahvastega. Eks see ongi arutelu koht võib-olla ka siin, et millise tasakaalu me peame leidma. Täna sellises sõnastuses on see [avaldus] pigem USA Senati tekst.

Nüüd, mis puudutab liialdusi, siis siin on mõned faktivead. Näiteks nimetatakse maride pühakirja. Sellist asja [ei ole], maride põlisusund ei ole raamatuusund. Neil ei ole oma pühakirja, seda ei saa ära keelata. On tõsi, et mõned selleteemalised raamatud on keelu alla pandud, aga see on hoopis teine asi. Üsna kahtlane on viidata ka genotsiidi konventsioonile, nagu ma juba nimetasin. See on tegelikult võib-olla kõige kahtlasem seos, mis selle avalduse puhul tekib. Kui keegi loeb selle avalduse teksti ja esimeses või teises lauses on sõna "genotsiid", siis muutub kõik ülejäänu kahtlaseks. Me peaksime sel juhul väga põhjaliku seletuskirja tegema ja seda asja kuidagimoodi tõendama. Aga kui me täna läheksime rahvusvahelisse kohtusse selle jutuga, et Venemaal toimub põlisrahvastevastane genotsiid, siis ma usun, et me selle asjaga kaugele ei jõuaks.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!  

16:08 Henn Põlluaas

Aitäh! Tõtt-öelda ma olen üsna üllatunud, et komisjoni esindaja räägib sellest arutelust, mis toimus komisjonis, ja toob esile vaid ühe poole argumendid ja tsiteerib neid ning ülejäänu jätab absoluutselt kõrvale, justkui muud ei olekski olnud, annab täiesti moonutatud pildi sellest diskussioonist, mis seal toimus. See ei ole absoluutselt kohane, vaid täiesti kallutatud ja lubamatu tegevus. Väide sellest, justkui siin avalduses süüdistataks Venemaad genotsiidis – see on ju ka täiesti laest võetud valeväide. Mitte midagi, poole sõnagagi siin ei ole seda, et süüdistataks Venemaad genotsiidis. Ma paluksin komisjoni esindajal jääda objektiivseks ja rääkida asjadest nii, nagu need on.

16:09 Eerik-Niiles Kross

Kuna ma küsimust ei kuulnud, siis jätan vastamata.

16:09 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

16:09 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma loodan, et te minu küsimust kuulete. Ma kuulan ja kuulan seda keerutamist ja küsingi üle, et kas ma saan õigesti aru, et enamik väliskomisjoni liikmeid lähtus selle avalduse üle otsustamisel ja soovitavad – ka te ise soovitate – täna Riigikogul otsustamisel lähtuda argumendist, et ärme ärrita vangivalvurit, muidu ta läheb ja annab vangile veel rohkem peksa. Kelle poolt me oleme ja kuidas me ennast selles olukorras defineerime?

16:10 Eerik-Niiles Kross

Ma ei tea, mis argumentidest või kaalutlustest lähtus enamik komisjoni liikmeid. Nad leidsid oma sõnavõttudes, et see tekst vajaks ümberkirjutamist. Nad olid printsiibis sellega nõus, see teema vajab käsitlemist. Tõenäoliselt ei oleks halb ka Riigikogu avaldus, aga me ei suutnud leida sellist koostöövormi, et see tekst konsensuslikuks saada.

16:10 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

16:10 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! On väga rõõmustav, et väliskomisjon seda teemat nii põhjalikult arutas. Sa tõid välja mitmed väga mõjusad vastuargumendid. Aga ma küsin seda, et milline oli komisjonis ikkagi fraktsioonide ja erakondade valmisolek sellel teemal n-ö hakata pihta nullist, võtta ette valge paber ja hakata enam-vähem sarnasel teemal ühiselt avaldust kirjutama.

16:11 Eerik-Niiles Kross

Ei olnud ühtegi fraktsiooni, kes ei oleks soovinud sellel teemal tõsisemalt edasi liikuda.

16:11 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

16:11 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Üks asi siiski ei vasta tõele ja see on see, et põhjus, miks komisjon tegi otsuse seda eelnõu mitte toetada, ei saanud tuleneda sõnastusega mittenõustumisest, kuna põhjus, miks selle teema arutelu nii kaua väliskomisjonis venis, oli just nimelt see, et algatajad andsid korduvalt ja korduvalt võimalusi esineda omapoolsete muudatusettepanekutega, kõigil fraktsioonidel tulla välja endale sobiva sõnastusega, aga mitte ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, mitte ühtegi soovi sõnastust muuta, mõni lause välja jätta või mõni sõna välja vahetada. Mitte ühtegi sellist soovi ei olnud, seega see argument on olemuselt ebasiiras.

16:12 Eerik-Niiles Kross

Vastab tõele, et eelnõu esitajad korduvalt teatasid, et nad on valmis muudatusteks, aga vastab tõele ka see, et sellist koostöövormi mulle teadmata põhjusel ei tekkinud, kus oleks komisjoni esindajad või fraktsioonide esindajad istunud maha, võtnud selle teksti lahti ja üritanud kokku leppida konsensuslikku teksti.

16:12 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde ja sõna saavad võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Esimesena on ennast kirja pannud Tarmo Kruusimäe. Palun!

16:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ja loomulikult inimesed, kes te jälgite interneti vahendusel istungeid kas otse või ka tunduvalt hiljem! Kummalisel kombel olen mina praegusel hetkel just Isamaa fraktsiooni esindaja. Ma arvan, et tunduvalt pädevam oleks seisukoha esitajana olnud võib-olla väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman, kes ei saa praegusel hetkel kahjuks siin olla, võib-olla ka endine välisminister Urmas Reinsalu, kes on ühtlasi endine justiitsminister ja üsna palju represseeritute temaatikaga kursis, ning võib-olla väliskomisjoni liige ja soome-ugri toetusrühma esimees Raivo Tamm. Aga siin olen mina, soome-ugri toetusrühma aseesimees ja üks allakirjutanutest.

Siinkohal ma tahan isiklikult tänada Ruubenit selle hea algatuse eest. Meil lasub moraalne kohustus aidata väiksemaid ja nõrgemaid ja väetimaid. Seda me ei tohiks mitte kunagi unustada ja iga selline panus annab ka teistele kindlustunde, et nad ei ole sinna maailma jäetud üksi. Viimastel päevadel on tulnud mulle väga palju kirju üsnagi tõsiseltvõetavatelt ja usutavatelt fennougri rahvaste esindajatelt. Ja ma pean ütlema, et loomulikult, kui ma mäletan, kui ma ise kordades noorem olin, tahtsin ka radikaalselt kõik asjad paika panna. Ma mäletan, et isegi siis, kui Avo Viiol lasti meil vanglast välja, tahtsin ma tema tegu nimetada genotsiidiks. Ehk mu küsimus oli, et kui meie kultuurifondist on võetud raha, kui mitmed Wiiraltid jäävad meil sündimata ja meie preambul on ju eesti keele ja kultuuri edendamine, aga tema mängis kõik selle maha. Hiljem sain aru, et see sõna ei sobi igale poole.

Võib-olla siin natukene ärritas meid, tervet Riigikogu ja väliskomisjoni ka see, kui eelmine president kutsus naaberriigi presidendi meile siia kaheksandale soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Võiks ikkagi kooskõlastada need asjad.

Aga jah, nüüd siis olen siin ka sõnumitooja, ütlen, et kuigi teksti suhtes oli fraktsioonis arutelusid ja ma arvan, et põhjus, miks ei tulnud muudatusettepanekuid selle lühikese aja jooksul, oli see, et meil oli kevadel päris selline intensiivne tööperiood, kellelgi ei olnud lihtsalt puhtfüüsiliselt mahti seda niimoodi otse võtta läbi. Küll aga nüüd hiljem, hilisemate kuude jooksul on kõigil olnud võimalus sellesse süveneda.

Kas ta toob rohkem kasu või kahju, kui me ta sellisel kujul vastu võtame? Faktivigadest Eerik-Niiles Kross juba rääkis. Ma tahaksin võib-olla ühe sihukese väikese lõigu [ette lugeda], mis on see mõttekoht meil: "Teine ja märksa tõsisem lugu on, et soome-ugri rahvad ei vaja sellist avaldust. Ei ole seda kuulnud ühegi organisatsiooni tasandil, rääkimata üksikisiku tasandil. Vastav avaldus aga ilmselgelt ähvardab katkestada soome-ugri rahvaste koostöö sootuks, katkevad ka vähesed kultuurikontaktid, kindlasti otsustava hoobi saavad ka teaduskontaktid. Tulemuseks on aga see, et kogu meie rahvuslik humanitaaria kannatab. Täna on olukord, kus me ei suuda anda vähimatki vaimutoitu Venemaa Föderatsioonis elavatele soome-ugri rahvastele. Olgu näiteks preemiate väljaandmine parimatele luuletajatele, tõlkijatele, kirjanikele või teaduskirjandusele, nende rahvuskeelsete trükiste toetamine. Võib sisuliselt öelda, et senisele tööle tõmbame tänasega kriipsu peale."

Mina kui üks allakirjutaja ei võtnud enda allkirja tagasi. Aga ütlen seda, et me ei saa sellele avaldusele, sest me teame, et see on kantud heast ideest, vastu hääletada, aga see pikk loetelu faktitäpsusest ja nendest ohtudest ei võimalda meil seda ka toetada. Seega me fraktsioonina otsust vastu ei võta.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jaak Juske, palun!

16:17 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Selle otsuse eelnõu liikus siin Riigikogu koridorides ringi selle aasta kevadel, sest juunikuus oli ju Eestis tulemas VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress ja soome-ugri rahvaste, just Venemaal elavate hõimukaaslaste saatus oli eriti aktuaalne teema. Ma isiklikult ei kuulunud selle otsuse eelnõu algteksti autorite sekka, aga kuna hõimuvellede saatus on mulle väga südamelähedane teema olnud juba pikki aastaid ja kuna ma pidasin oluliseks, et seda väga tähtsat teemat Riigikogu saaks arutada nii väliskomisjonis kui ka suures saalis, siis ma oma toetusallkirja andsin ja see otsuse eelnõu Riigikogu menetlusse jõudis.

Tõepoolest, nagu siin on väga õigesti meelde tuletatud, meil on eestlastena privileeg. Me oleme üks kolmest soome-ugri rahvast, kellele on ajalugu mänginud kätte võimaluse luua oma täismõõtmetes rahvusriik. Väga paljudel teistel soome-ugri rahvastel, kes elavad Venemaal, sellist võimalust, vähemalt siiamaani, pole veel tekkinud. Ehk meil eestlastena on moraalne kohustus aidata kaasa oma hõimuvelledele, kui Venemaa valitsejad peaksid neid kuidagi taga kiusama. See on tõepoolest meie moraalne kohustus soome-ugri maailma ees.

Tõepoolest, mul on rõõm, et väliskomisjon suhtus sellesse teemasse tõsiselt. Mitte lihtsalt ei arutanud seda eelnõu isekeskis, vaid kaasas sellesse aruteluprotsessi eksperte, nii inimõiguste eksperte, nii kultuuriseltside esindajaid kui ka kahtlemata Fenno-Ugria esindajaid, kellel tõepoolest on sel soome-ugri teemal võib-olla kõige parem eksperditeadmine. Nende põhjalike arutelude käigus, nagu hea kolleeg Eerik-Niiles välja tõi, tulid esile selle otsuse eelnõu teksti nii sisulised vead kui ka mitmed faktivead. Ja nagu õigesti öeldud, ei olnud ühel hetkel enam võimalik parandusettepanekuid teha.

Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et niivõrd olulises teemas, nagu soome-ugri rahvaste või Venemaa rahvusvähemuste saatus kahtlemata on, peaks olema siin saalis võimalikult suur konsensus. Selle sarnase otsuse eelnõu peaksid tegelikult koostama kõik fraktsioonid üheskoos ehk minema selle protsessiga alguspunkti, võtma ette valge lehe ja hakkama seda üheskoos koostama. Või siis teine tee: täna on sellel otsuse eelnõul kolme fraktsiooni esindaja allkirjad, kuid tegelikult võiks olla nii, et seda ei algata mitte fraktsioonid, vaid esindajad kõikidest fraktsioonidest. Igal juhul oleks sel juhul sellel eelnõul palju suurem kaal ja ka palju suurem lootus siin suures saalis saada vajalik arv poolthääli.

Nendel põhjustel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon täna selle konkreetse otsuse eelnõu poolt ei hääleta. Aitäh! Jõudu meile!

16:21 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Henn Põlluaas, palun!

16:21 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Ma nägin eile televisioonis ühte väikest jupikest, milles neli koolitüdrukut rääkisid, kuidas bussipeatuses kiusati ühte tüdrukut, päris jõhkralt ja julmalt kiusati. Bussipeatus oli rahvast täis ja mitte keegi ei sekkunud. Lihtsalt vaadati. Osa inimesi läks hoopistükkis eemale. Mitte keegi ei astunud selle väikese tüdruku kaitseks välja.

Täna on mul tunne, et Eesti Vabariigi Riigikogu samastub nendesamade inimestega, kes selle asemel, et astuda ühe väikese tüdruku, antud juhul Venemaa väikerahvaste ja põlisrahvaste kaitseks välja, eelistavad olla vait, pista pea liiva alla ja mitte midagi teha. See on äärmiselt ebaeetiline, see on äärmiselt ebamoraalne, see on äärmiselt inetu, sest südames te ju teate, et need inimesed seal bussipeatuses ei käitunud õigesti ja et ka meie siin saalis, kui Riigikogu peaks selle avalduse tagasi lükkama, täpselt samamoodi ei käitu õigesti.

Ruuben tõi oma ettekandes välja väga palju näiteid, kuidas väikerahvaid ja põlisrahvaid Venemaal diskrimineeritakse, represseeritakse, venestatakse. See on absoluutselt vaieldamatu fakt. Sellele ei vaidle mitte keegi vastu. Sellele ei vaielnud mitte keegi vastu ka väliskomisjonis. Aga ometi ei soovita mitte midagi ette võtta. Kuigi ka meie oleme olnud oma ajaloos täpselt samasuguses olukorras. Meid on represseeritud, meid on taga kiusatud, meid on venestatud, meie rahvuslikku identiteeti ja kultuuri on püütud hävitada. Ja me oleme olnud äärmiselt tänulikud kõikide nende sõnumite eest, mis on tulnud mujalt maailmast, ükskõik kas kuskilt riigist või poliitikutelt või organisatsioonidest, sest see on andnud meile tuge ja jõudu edasi kesta.

Tänane olukord Venemaal, needsamad väike- ja põlisrahvad on tegelikult elanud üle täpselt needsamad kannatused nagu meie rahvas, sest ka meid küüditati ja represseeriti, aga see asi on jätkunud peale Nõukogude Liidu lagunemist veel 30 aastat ja jätkub tänini. Alles sellel aastal võttis Vene parlament vastu seaduse, et valitsusel on õigus hakata kehtestama väikerahvaste ja põlisrahvaste keeltele õigekirjareegleid. No kuulge! Sellist asja ei olnud isegi Nõukogude Liidu ajal, kui meie olime okupeeritud. Teie arvate, et see on kõik okei? Olgem tasa, äkki keegi pahandab. See ei ole absoluutselt õige ega õigustatud suhtumine.

Meil jah käisid väliskomisjonis erinevad n-ö eksperdid. Minu jaoks oli üsna kummaline kuulata, kui seesama Loode, keda siin mainis ka Eerik-Niiles Kross, väitis meile seda, et Venemaal tegelikult mitte mingisugust diskrimineerimist ja venestamist ei toimu. Mina ei tea, võib-olla mõne meelest on selline inimene ekspert, minu meelest ta absoluutselt ei ole seda. Ja nagu ma enne oma küsimuses ka mainisin, on äärmiselt kummaline see ...

Palun lisaaega.

16:26 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

16:26 Henn Põlluaas

... kui komisjoni ettekandja toob esile siin suures saalis ainult selle avalduse vastased argumendid ja mitte poole sõnagagi ei maini neid positiivseid ja toetavaid argumente, mida diskussioonis välja toodi. Kusjuures esimesel arutelul pooldas ka Eerik ise seda avaldust, aga mingisugusel hetkel toimus pööre. No ma ei oska öelda, ju need siis olid mingisugused erakondade enda sisesed sellised asja paikapanekud, kus ka tema sai sellise instruktsiooni.

Kui me meenutame enda ajalugu, siis väga kaugel ei ole ju see 1980. aasta, kui meil toimusid noorterahutused, kui kirjutati ja avaldati 40 kiri, milles me tundsime muret just nimelt nendesamade asjade pärast – meie rahvuse, keele ja kultuuri säilimise pärast. Seisime selle vastu, et Eesti rahvast venestataks. Aga kui seda tehakse teistega? No las nad teevad, pistame meie pea liiva alla, ärme reageerime, äkki Venemaa pahandab.

Kusjuures Välisministeeriumi esindaja Oidekivi ütles, et Venemaa ei muuda ilmselt mingil määralgi suhtumist meisse, sellepärast et niikuinii Venemaa suhtub meisse halvasti, niikuinii Venemaa ründab meid, siin mitte mingisugust muutust ei tule. Ja täiesti alusetu on see, kui räägitakse, et kui me teeme selle avalduse, siis hakatakse neid väikerahvaid ja põlisrahvaid ja nende esindajaid veel rohkem kiusama ja diskrimineerima. Seda tehakse niikuinii kogu aeg ja just nimelt sellele tulebki tähelepanu pöörata. Väga kahetsusväärne on see, et maikuus andsime me selle avalduse sisse ja nüüd sügisel korduvalt arutasime seda ja just nimelt esitajate initsiatiivil korduvalt, et kõik erakonnad, kõik Riigikogu saadikud, kõik fraktsioonid saaksid teha parandusi, kui selles tekstis midagi on vastuvõtmatut, või saaksime veelgi paremaks teha, paremini sõnastada. Mitte ühtegi ettepanekut ei tulnud. Tõstatati teema, justkui süüdistataks siin Venemaad genotsiidis. Kui te loete seda teksti, siis süüdistust ei ole.

Aga genotsiid ei ole 1949. aasta Genfi konventsiooni järgi mitte lihtsalt inimeste seina äärde panek, vaid genotsiid on ka rahvustele või rahvusgruppidele selliste elutingimuste loomine, mis ei soodusta nende säilimist.

röhutab vaj adust toetada Venemaa pölisrahvaste etnilise omapära, keelte ja pärimuse säilitamist ning tutvustada kogu maailmas nende kuituun, ajalugu ja praegust olukorda

Ma soovitan teil veel lugeda läbi see, millele Riigikogu avalduses üles kutsub: "rõhutab vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste etnilise omapära, keele ja pärimuse säilimist ning tutvustada kogu maailmas nende kultuuri, ajalugu ja praegust olukorda; (Juhataja helistab kella.) mõistab hukka Venemaa [Föderatsiooni võimude] katsed põlisrahvaste venestamiseks" ja nii edasi. Kas teist tõesti keegi julgeb öelda, et see ...

16:30 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Henn!

16:30 Henn Põlluaas

... on vale?

Ma loodan südamest, et Eesti Riigikogu ei käitu sellise koolikiusajana, nagu eile televisioonis näidati, kus ühe väikese lapse kaitseks ei julgenud mitte keegi välja astuda. Aitäh!

16:30 Aseesimees Martin Helme

Ruuben, meil on läbirääkimistel ainult fraktsioonide esindajad. Kas sa soovid repliiki? Palun, repliik!

16:30 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ma tahan öelda selle eelnõu vastastele, et vale ja rumal on esineda demagoogiliste argumentidega, nagu tooks see avaldus meile rohkem kahju kui kasu. Jah, see loomulikult ärritab Venemaad ja sunnib neid väheseid olemasolevaid kultuurikontakte veelgi piirama. Aga kas see siis ei ole paratamatu? Millest me räägime olukorras, kus suurem osa põlisrahvaste rahvuslikke liikumisi on juba [keelustatud], [need rahvad on] kuulutatud välisagentideks, ekstremistideks ja separatistideks ning nende juhid on vangistatud? Millist kasu toob meile praeguse olukorra säilitamine, kus kultuurikontaktid saavad nii või teisiti piirduda üksnes nendega, mille Kreml on heaks kiitnud? Nende argumentide taha pugemine näitab üksnes argust, selgrootust, orjameelsust ja võimetust ajada iseseisva riigi sõltumatut välispoliitikat. Me ei reeda sellega üksnes oma sugulasrahvaid ja hõimuliikumist, vaid kõiki Venemaa põlis- ja väikerahvaid, kelle jaoks Eesti Vabariik, iseseisvuse saavutanud kunagine Vene impeeriumi osa, on eeskuju, mis võrdub vabadusega. Sellises olukorras Eesti välispoliitika on kabinetivaikus. See on igavikku ulatuv kabinetivaikus, kus ei kõla udmurdi keel, ei kõla evengi keel, ei kõla vepsa keel, ei kõla nivhi keel. See on unustatud rahvaste leinavaikus. Ja mis saab rahvast, kes reedab oma põhimõtted, kes müüb oma südame klaashelmeste eest? Palun oleme ühe väärika põlisrahva sirgeselgne rahvaesindus. Toetame seda eelnõu ja näitame kogu maailmale, et Vene impeeriumi poolt vangistatud rahvaid ei ole unustatud. Aitäh! 

16:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Kui oleks tulnud muudatusettepanekuid, siis peaks need läbi vaatama, aga nagu ettekannetest on selgunud, muudatusettepanekuid ei ole, mistõttu me saame minna lõpphääletuse juurde. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, poolt- või vastuhäälte ülekaaluga. Kõigepealt saalikutsung.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 21 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse "Venemaa põlisrahvaste toetuseks" eelnõu 391. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Avalduse poolt on 15 saadikut, vastu 46, erapooletuid ei ole. Avaldus ei leidnud toetust.


5. 16:36 Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE) teine lugemine

16:36 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu 394. Tegemist on teise lugemisega ja ettekandjaks on õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson. Palun!

16:36 Marek Jürgenson

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Neljapäeval, 21. oktoobril toimus õiguskomisjoni istung, kus 394 SE, Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu valmistati ette teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Komisjoni liikmetest olid kohal siinkõneleja Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Kutsutud olid ka Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja nõunik Maarit Puhm, advokatuurist Heleri Tammiste ning Audiitorkogust president Märt-Martin Arengu.

Selle eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut määratud tähtajaks Riigikogust ei laekunud. Kaasamiskirjale reageerisid Eesti Advokatuur ja Audiitorkogu, kes esitasid oma seisukohad. Lisaks laekus Finantsinspektsioonilt kiri, milles nad teatasid, et nemad probleeme ei näe ja arutlusel osaleda ei soovi. Komisjon tegi eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut ja need olid seotud tähtaegadega. [Seadusemuudatuste] esialgne jõustumisaeg oleks pidanud olema 1. august, aga reaalselt saavad need jõustuda selle aasta lõpus, 31. detsembril.

Komisjonis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda k.a 27. oktoobril ehk täna (selles oli konsensus), teha ettepanek teine lugemine lõpetada (samuti konsensus) ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. novembril (ka selles oli konsensus). Aitäh!

16:38 Aseesimees Martin Helme

Ja on ka võimalus küsimusi küsida. Aivar Kokk, palun!

16:38 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on tekkinud küsimus, et kui varem oli see 1. august, mitte juuli viimane kuupäev, siis miks nüüd on 31. detsember, mitte 1. jaanuar 2022? Kindlasti komisjonis selgitati seda.

16:39 Marek Jürgenson

Seal erilist vahet ei olnud. Meile oli oluline, et see jääks selle aastanumbri sisse. 31. detsember oli meie ühine otsus.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan, et näiteks pangaliit on öelnud, et välismaine äriühing ei pea edaspidi tegutsemiseks enam Eestis filiaali registreerima. Liit ütleb, et see toob potentsiaalselt kaasa rahapesu ja muudab terrorismi rahastamise tõkestamise raskemaks. Aga seda ei ole arvestatud. Miks? 

16:39 Marek Jürgenson

Me siinkohal arvestasime Justiitsministeeriumi seisukohti. 

16:39 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

16:39 Aivar Kokk

Aitäh! Sa ütlesid, et komisjon lihtsalt otsustas nii. Majandusaasta algab enamikul juhtudel 1. jaanuaril. On ettevõtteid, kellel on ka mingi teine kuupäev, aga enamikul on ikkagi 1. jaanuar, mitte 31. detsember. See võib tekitada nii mõnelgi raamatupidamises teatud erisusi.

Ja teine asi, see, mida Peeter küsis – see on nüüd küll väga halb uudis, et seal on sees, et filiaale ei pea tegema. Me oleme siin eelnevate koosseisude ajal just vastupidi teinud: kõik välisfirmad, kes tahavad Eestis majandada ja püüavad ka rahapesu teha või maksudest kõrvale hoida, peavad siin filiaalid registreerima, et siitkaudu raha liiguks ja ka maksud Eestisse jääks. Kas komisjon arutas seda, et maksud võiksid minna kuhugi mujale? See, et pangad, kes peavad tegema rahapesu üle järelevalvet, on sellise ettepaneku teinud ja komisjon seda ei toetanud, tekitab ikka väga palju küsimusi.

16:41 Marek Jürgenson

Otseselt seda komisjon ei arutanud, aga kui te selle eelnõuga olete tutvunud, siis saate väga hästi aru, et tegelikult seesama eelnõu muudab kogu selle protsessi läbipaistvamaks. Ja eks see ongi olnud kogu asja eesmärk.

16:41 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits.

16:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ei ole siin mahti, aga ma jätkan natuke teise külje pealt. See puudutab ikka sama, neid välismaiseid äriühinguid. Pangaliit on öelnud niimoodi, et Eesti õigusega saab sätestada tingimused, mis on vajalikud selleks, et seesama välismaine äriühing Eestis majandustegevust saaks läbi viia. Aga ministeerium ütleb selle kohta, et selliste nõuete välismaa äriühingule kehtestamine oleks vastuolus õiguse ruumilise kohandumise põhimõtetega ja et Eesti õigus kehtib üksnes Eesti territooriumil. Kuidas sa seda kommenteerid?

16:42 Marek Jürgenson

Kuidas ma kommenteerin? Ma kommenteerin seda niimoodi, et konkreetselt seda küsimust me komisjonis ilmselgelt ei arutanud. Kui me loeme seda protokolli ja vaatame Justiitsministeeriumi seisukohti, siis on näha, et nemad ei näinud ühtegi sellist ohtu, mida te siin kirjeldate.

16:42 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Nüüd saame minna läbirääkimiste juurde, kui seda soovi peaks olema. Läbirääkimiste soovi ka ei ole, nii et läbirääkimised on lõpetatud.

Vaatame läbi muudatusettepanekud. Laekunud on kolm muudatusettepanekut. Esimese esitaja on õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on otsustanud arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja on samuti õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud õiguskomisjon ja arvestatud täielikult. Nüüd on meil ka muudatusettepanekud läbi vaadatud.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 394 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


6. 16:43 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE) teine lugemine

16:43 Aseesimees Martin Helme

Tänane päevakorrapunkt nr 6 on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu 404 teine lugemine. Kutsun pulti ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Tarmo Kruusimäe. Palun!

16:44 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ja loomulikult inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel või järelvaatamise teel! Nii nagu juba Marek Jürgenson eelnevalt rääkis, oli eelmine neljapäev õiguskomisjonis tegus. Menetlesime, valmistasime ette teiseks lugemiseks todasama eelnõu, mis on [vajalik] digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmiseks (404 SE).

Ainukene ettepanek, mis meile tuli, tuli Eesti Kaubandus‑Tööstuskojast. See puudutas tegelikult seda – ja võib-olla jäi arusaamatuks, miks näitena toodi saapad –, et kas kasutatud asjade puhul võiks garantii olla mitte kaks aastat, vaid üks aasta. See ei leidnud toetust.

Nii nagu siin mõned saadikud on juba öelnud, pole protokolli vaja üksikasjalikult ette lugeda. Küll aga tahaksin ma tähelepanu juhtida sellele, et ma ise esitasin ühe küsimuse, mis oli mõttekoht: kui meil täna on Leathermanil ja Zippol eluaegne garantii ja kui nüüd edaspidi neid, Zippot või Leathermani, kasutatult müües langeks garantii ühele aastale, siis kas see tähendab seda, et doktor on öelnud, et meil on jäänud veel ainult aasta? Selline konksuga küsimus. Aga no me saame teada, et kaks aastat on ikkagi tegelikult kohustus ja kaupleja võib omavastutust pikendada kas või eluaegset garantiid andes.

Komisjoni liikmena on usk hea, et nüüd me saame vähemalt need vaidlused maha lüüa, et juhul, kui sa ostad endale telefoni, arvuti või millegi muu ja siis on mingi programm ja sa selle uuesti alla laed, siis eelnevalt, et ei, et see on sinu enda vastutusel, vaid et ikkagi vastutab ka tootja selle sisu poolt.

Tehti ka menetluslikud otsused. [Esiteks,] teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 27. oktoobril 2021 (konsensus: Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Urve Tiidus ja Vilja Toomast). Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (ka konsensus ja samad nimed). Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembriks 2021 ja viia siis läbi ka lõpphääletus (jälle konsensus). Olen lahkesti nõus vastama küsimustele.

16:47 Aseesimees Martin Helme

Üks küsimus on. Aivar Kokk, palun!

16:47 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa natuke rääkisid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamusest ja ettepanekust. Kas ma sain õigesti aru, et nad soovisid kasutatud kaubale lühemat garantiiaega? Kas komisjon kutsus ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja komisjoni, et seda teemat põhjalikult arutada?

16:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan selle küsimuse eest! Meil oli videosilla vahendusel [kohtumine]. Ütlen sulle kohe, kes meil oli ... Kutsutud oli Marko Udras ja ta hiljem ütles, et selle ettepaneku olid teinud nende koostöökoja n‑ö teise käe – no see on eesti keeles öeldult – ehk kasutatud toodete edasimüüjad, või mis need ongi, realiseerimine ja kõik muu selline, et tootele antakse uus elu. Algselt neil oli see näide, et kui on mingi saapapaar, siis tootja peaks vastutama kaks aastat, aga kui seesama kaupmees soovib enda kaupa, mis on kasutatud, realiseerida näiteks realiseerimiskeskuses, siis võiks [garantii] olla üks aasta. Üldjuhul oli meil ikkagi juttu digitaalsest sisust ja sellistest asjadest, see saapanäide väga hästi ei pädenud.

Sai ka korduvalt küsitud ja siis ta ütles, et nende kohustus oli lihtsalt see ettepanek teha. Meie ülesanne oli vaadata, kas ta haakub, aga ta jäi natukene võib-olla arusaamatuks. Ma arvan, et kui tulevad debatid ja seal on probleem, siis loomulikult me saaksime [selgitust küsida]. No ei saanud täpselt pihta, milles see probleem on. Me saame aru, et kui sa oled ostnud kasutatud asja, siis üldjuhul Eesti inimene ei eeldagi, et sellel on mingi garantii, selle saapanäite puhul. Samamoodi ministeeriumi esindajad ütlesid, et kui sa ostad näiteks akutrelli, aga kasutad seda niivõrd intensiivselt – paljude asjade puhul on oluline ju ka tööaeg, näiteks on asi igapäevases kasutuses ja 8–10 tundi järjest –, siis ta põleb tunduvalt kiiremini läbi. Need olid need argumendid, millele me tuginesime.

16:49 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:49 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan sellesama kaubanduskoja ettepanekuga, aga ma küsin laiemalt, kuna protokollist ei ole seda näha. Mõnikord on direktiivide puhul võimalik, et vasallriikidele või osalisriikidele antakse võimalus seda natuke kohendada. Me ei ole reeglina neid [võimalusi] kasutanud, oleme võtnud [direktiivi üle] nii, nagu peab. Aga kas teil oli kohapeal ka arutelu, et miks seda paindlikuma lähenemise võimalust, mis selle direktiivi puhul on võimalik, ei rakendatud? Oli teil sellist arutelu või ei olnud?

16:50 Tarmo Kruusimäe

Tänan selle küsimuse eest! See oli pigem esimesel kohtumisel, kui eelnõu tutvustati. Siis sai meile selgeks, et me lähtume ikkagi sellest, mis oli eelnevalt olnud probleem, mida mindi lahendama. Ja see oligi see, et kui sa olid ostnud või saanud uuendatud paketi, siis tootja ei soovinud sellele anda oma garantiid, sellepärast et sa oled justkui ise selle võtnud, see on sinu enda otsus. Ja loomulikult oli ka see, et eelnevalt oli, et sa pead nüüd minema ja vormistama enda tarkvarauuenduse kohapeal esinduses ja siis ostma selle. Need on need asjad, mille puhul on olnud [probleeme]. Ehk need, kes meile nihukesi uuendusi või muid asju, digitaalset sisu müüsid, ei soovinud selle eest vastutada. Aga nüüd see direktiiv näebki ette, et kui on tootja ja ta võtab selle toote eest raha ja tekib lepinguline suhe, mis on võlaõigusseaduses määratletud, siis ta peab ka vastutama ja selle kestus on kaks aastat.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Tarmo! Saame avada läbirääkimised. Aga läbirääkimiste soovi ei ole, nii et sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 404 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


7. 16:52 Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE) esimene lugemine

16:52 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413. Tegemist on esimese lugemisega. Kõigepealt on ettekandjaks tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun, Tanel!

16:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413. See eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks varasem direktiiv 2001/20/EÜ. Otsekohalduva Euroopa Liidu määruse eesmärk on kliiniliste uuringute nõuete ühtlustamine kogu Euroopa Liidus, et kliiniliste uuringute käigus saadud andmed oleksid stabiilsed ja usaldusväärsed, patsiendile oleks kättesaadavad ohutumad raviviisid ning kehtestatud oleks ühtsed nõuded kliinilises uuringus kasutatavate ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks. Samal ajal on seeläbi tagatud ka patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemeline kaitse ühtlaselt kogu Euroopa Liidu ulatuses.

Suure muudatusena lihtsustub selgelt kliiniliste uuringute loa taotlemise protsess ehk uue Euroopa Liidu määruse kehtima hakkamisel lihtsustub see protsess nii, et edaspidi toimub uuringuloa taotlemine ühe taotluse alusel kõikides soovitud liikmesriikides ühtse loa taotlemise toimiku abil, Euroopa Liidu kliiniliste uuringute portaali vahendusel ja paberivabalt. Seda kliinilise uuringu taotlust hindavad liikmesriigid ühiselt ning selleks koostatakse üks ühine lõppotsus. Mis tahes kliinilise uuringu lõpptulemused on ühises Euroopa Liidu andmebaasis ja avalikud ning seetõttu saab rohkem teavet ka avalikkusele kättesaadavaks, näiteks uuringu hinnangu kokkuvõte ja uuringu inspektsiooni tulemused. Samuti tasub sponsor edaspidi kliinilise uuringu taotlemisel ühes liikmesriigis ühekordse tasu. Praegu on neid tasusid mitmes riigis, mitut eri moodi. Eestiski näiteks on eraldi Ravimiametile [makstav tasu], eetikakomiteele [makstav tasu] ja riigilõiv, nii et ka see selgelt lihtsustub.

Ravimi kliinilise uuringu taotleja saab kogu protsessi vältel suhelda ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes koordineerib menetlust ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ning kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamise aruande. Selle rolli võtmiseks on valmis ka Eesti Ravimiamet, kellel on pikaajaline rahvusvaheliste protsesside koordineerimise ja hindamise kogemus ravimite müügiloa taotluste hindamise alal. Ühtlasi hakkab Ravimiamet toimima ka Euroopa Liidu kliiniliste uuringute Eesti-poolse kontaktpunktina. See tähendab, et loa andmise protsessi koordineerib Ravimiamet, kaasates ja arvestades eetikakomitee antud hinnangut.

Samuti reguleeritakse vastava eelnõu kohaselt ravimiseaduses ravimite kliiniliste uuringute valdkonnad, mis on Euroopa Liidu määruse kohaselt jäetud liikmesriigi otsustada. Sellisteks küsimusteks on näiteks kliinilise uuringuga seotud eetiliste aspektide hindamine, loa taotluse toimiku keele määramine, piiratud teovõimega isikutelt teadva nõusoleku saamise erisused, kliinilises uuringus kasutatavate ravimite lubamine riigi territooriumile, uuringus osalejale tekitatud kahju hüvitamise ulatust ja eeldusi reguleerivad eeskirjad, uurija kvalifikatsiooninõuded, eeskirjade rikkumise eest kohaldatavad karistused, kliinilise uuringu hindamise eest kehtestatavad erialase hindamise tasud ja teised riiklikku reguleerimist vajavad nõuded.

Teine oluline suurem muudatuste pakett on see, et tekib võimalus kliinilise uuringu käigus tekkinud kahjusid hüvitada. Me teame, et patsiendi jaoks on oluline, et alati oleks tagatud maksimaalne ohutus, maksimaalne turvalisus. Ja nüüd, erinevalt kehtivast süsteemist, hakkab uue regulatsiooni kohaselt Eesti Haigekassa hüvitama ravimi või meditsiiniseadme kliinilises uuringus osalemisel ning haiglaerandi ravimi kasutamisel tekkinud võimalikke tervisekahjusid. Haigekassal omakorda tekib tagasinõudeõigus kliinilise uuringu sponsori suhtes. Kehtiv kord sellist võimalust ette ei näe.

Kolmas suurem muudatus, mida eraldi välja tuua: luuakse võimalus valmistada ja kasutada haiglates erandkorras uudseid ravimeid ehk haiglaerandi ravimeid. Lisaks ravimiuuringute nõuete uuendamisele luuakse nende muudatustega võimalus valmistada ja kasutada haiglates, nagu viidatud, erandkorras uudseid ravimeid ehk haiglaerandeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõige 7 näeb ette võimaluse erandkorras valmistada ja kasutada uudset ravimit patsiendipõhiselt eriarsti ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Tegemist on Euroopa Liidus uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine, antud juhul Eestis, eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Erandi korras võib ravimit valmistada just nendel tingimustel, kui patsiendi seniseid ravivõimalused on ammendunud ehk ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ja ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevaid võimalikke riske. See muudatus võimaldab pakkuda patsientidele ravivõimalusi, mis seni ei olnud kättesaadavad. Lisaks on haiglaerandi ravimi kasutamisest saadud andmete põhjal hiljem võimalik alustada ravimiga kliinilisi uuringuid ning seejärel jõuda ka müügiloa taotlemiseni, mis on tavapärane olukord, et ravimitel oleks ka vastavad müügiload. Haiglaerandi regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi ka Eesti ülikoolide, biotehnoloogiaettevõtete ja haiglate vahel.

Nende Euroopa Liidu määruse rakendamiseks vajalike muudatustega tekkivate kulude jaoks on rahaline kate olemas. Ravimiametile on perioodil 2022–2025 riigieelarvest määruse rakendamiseks eraldatud kokku 172 644 eurot, mis on 43 161 eurot aastas. Struktuurifondide vahenditest finantseeritakse ka ühekordne kulu 267 200 euro ulatuses Ravimiameti kliiniliste uuringute andmebaasi arendamiseks.

Eeltooduga seoses on eelnõus kavandatud muudatused ka meditsiiniseadme seadusesse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusesse, ravikindlustuse seadusesse, riigilõivuseadusesse ning vereseadusesse. Seadusemuudatuste pakett on kavandatud jõustuma 2022. aasta 31. jaanuaril, veterinaarravimite kliiniliste uuringute osas jõustuvad seadusemuudatused 2022. aasta 28. jaanuaril ning haiglaerandi regulatsiooni puudutavad sätted jõustuvad üldises korras. See on üsna tehniline, aga ravimivaldkonna jaoks oluline seaduseelnõu. Sellega ma tutvustuse lõpetan ja vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

17:00 Aseesimees Martin Helme

On ikka küsimusi. Kalle Grünthal, palun! 

17:00 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Siin selles seaduses käsitletakse ka geeniteraapiat ja mRNA‑teraapiat. Aga probleem on see, et geeniteraapia seisneb enamasti selles, et normaalselt talitlev geen siirdatakse raske kahjustusega koerakkudesse. Vahel kasutatakse sellist ravi ka mutantsete geeniavaldumiste vaigistamiseks, kuid üldiselt tehakse geeniteraapiat vaid väga raskete haiguste leevendamiseks. Tänapäeval on see veel noor ja arenev ravimeetod, mille korral on väga-väga suur tüsistuste risk. Ma küsin nüüd nii: millised on need haigused, mida selle seaduseelnõu alusel kavatsetakse ravima hakata? Ja teine küsimus on selle kohta, et kuna tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga, mis rakendub üle Euroopa, siis oleks minu arvates mõistlikum jätta see ravi Eestis tegemata, sest Eesti rahvaarv on natuke liiga väike nende katsete tegemiseks.

17:01 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma alustan lõpust. Tegemist on siiski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega see eelnõu on seotud. Aga kui teil on tõsisem huvi selle vastu, milliseid konkreetseid haigusi võib ravida – te viitasite geeniteraapiale ja muudele siin välja toodud ravivõimalustele –, siis siiralt soovitan kutsuda fraktsiooni või komisjoni kas Ravimiameti esindajad või haiglate esindajad. Mina ei ole pädev andma ammendavat loetelu, milliseid konkreetseid diagnoose võib ühe või teise teraapia või ravivõimalusega edaspidi paremini lahendada. See eelnõu tugineb siiski valdkonna ekspertiisile.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:01 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Oma 15 aastat tagasi ma nägin, millega lõppesid ühel konkreetsel juhtumil ühe Šveitsi firma kliinilised uuringud siinsamas Tallinnas. Teie rääkisite euroliidust ja liidu liikmesriikidest. Kas need uued reeglid kehtivad ka kolmandate riikide suhtes?

17:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Nagu ma viitasin, puudutab see Euroopa Liidu just nimelt kliiniliste uuringute andmebaase, nende koostalitust. Ma võin paluda täpsustada, kas sellega on ühinenud veel mõni Euroopa Liiduga tihedalt seotud riik. Aga üldiselt Euroopa Ravimiamet käsitleb Euroopa Liidu ravimeid, nende müügilubasid ja sellega seonduvat. Ja need kliinilised uuringud samamoodi puudutavad Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Aga ma võin täpsustada, kas on veel mõni riik, kes on otsustanud sarnase protsessiga ühineda või püüab seal partnerina tegutseda.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:03 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas see määrus fikseerib nende uute ravimite najal kliinilise uuringu läbiviimiseks ka patsiendi eelneva nõusoleku vajaduse või võib seda ilma patsiendi nõusolekuta teha?

17:03 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kui me räägime üldisest printsiibist, siis loomulikult eeldab ravimiuuringutes osalemine, kliinilistes uuringutes osalemine alati patsiendi nõusolekut. Pigem on eelnõu loogika, nagu viitasin, selles, et vähendada bürokraatlikku poolt selle arvel, et uuringut, mida soovitakse teha ja mille põhjal soovitakse saada mingit konkreetset luba, ei ole vaja taotleda eraldi mitmekümnes punktis, mis kogu seda protsessi pikendab, vaid selle saab ühe loataotluse alusel käivitada mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Liidu riigid suhtlevad omavahel ravimiametite kaudu, et leppida kokku nendes nõuetes, kriteeriumides vastavalt kehtivale korrale.

Nagu viitasin, on kuldreegel saada patsiendi nõusolek. Muu hulgas, nagu viitasin, lisatakse patsiendi jaoks positiivse muudatusena õigus saada hüvitist, kui peaks tekkima mingisugused tervisekahjud haiglaerandi ravimi kasutamisel või kliinilises uuringus osalemisel, erinevalt varasemast. Nii et selles valguses läheb olukord patsiendi jaoks tegelikult soodsamaks.

Kui te küsite, kas haiglaerandi ravimit võib kasutada mingil juhul ka niimoodi, et patsiendi nõusolekut ei ole, siis seda peab tõesti täpsustama, sest haiglaerandi ravim võib puudutada väga raskes seisus inimest, kelle puhul võib-olla näiteks pereliikmed või teised lähedased otsustavad selle üle, kas seda konkreetset ravivõimalust kasutada. Nagu viitasin, puudutab see patsiente, kelle muud ravivõimalused on ammendunud. Sisuliselt on tegemist äärmiselt kriitilise olukorraga, kus patsient ise ei pruugi olla enam võimeline nõusolekut andma või sellest keelduma. Sellises olukorras võib olla lubatud erisus, et loa annavad lähedased.

17:05 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

17:05 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Läheks siit eelkõneleja küsimusest edasi. Siin on ikka väga selgelt kirjutatud: "Haiglaerandi õigusraamistik võimaldab teadlastel ja väiksematel ravimiettevõtetel luua innovaatilisi ravimeid konkreetsete patsientide jaoks ning tagab samal ajal nende ohutuse ja oodatava võimaliku tõhususe." Seda, kuidas see ohutus saavutatakse, ma küll ei oska öelda, sest kui tehakse katseid, siis on ohutus väga nibin-nabin.

Nüüd on kaks küsimust. Kuskohast ma seadusest loen, et minu käest küsitakse, et sellist ravimit kasutatakse mu peal? Ja teine on see, et kas on loodud meditsiinikahjude fond või kus on see koht, et kui kogemata ämbrisse astutakse – tahetakse kindlasti parimat –, siis mulle tekitatud kahju kompenseeritakse. Kui suures summas ja kuidas seda tehakse? Meie erakond on meditsiinikahjude fondi loomise ettepaneku teinud. Selle võiks luua.

17:06 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Nüüd te räägite vist küll vaktsiinidest, aga kui me räägime patsiendikindlustuse süsteemist, siis see on miski, mida me oleme hakanud välja töötama ja mis puudutab kõikvõimalikke ravivigu, mis on tervishoiuasutuses tehtud. Seda arutasime ka eelmises koalitsioonis, et inimesel võiks olla õigus saada kesksest fondist hüvitist või kindlustusandja kaudu hüvitist, kui raviasutuses on tehtud mingisugune raviviga.

Kui me räägime haiglaerandist või kliinilisest uuringust, siis sellega seotud hüvitist oleks inimesel õigus taotleda haigekassalt. Haigekassa hüvitab selle ja saab omakorda, nagu enne viitasin, selle tagasi nõuda kliinilise uuringu sponsorilt, kes üldjuhul on mõne konkreetse ravimi tootja või eri osapooled, kui see viga on nende põhjustatud. Täpsed summad sõltuvad loomulikult konkreetsest kaasusest, võimaliku tervisekahju ulatusest, siin täpset numbrit, ühte kuldnumbrit öelda ei saa.

Aga kindlasti toetan ma ka seda põhimõtet, mida oleme varem väljendanud ja mida tõesti ka Isamaa Erakond hiljuti väljendas, et me võiksime koos patsiendikindlustuse loomisega liikuda edasi ka eraldi vaktsiinikahjude käsitlemise võimaluse tagamisega.

17:07 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:07 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! [Küsin] sama teema jätkuks, aga kooskõlastanud ma seda kolleegiga ei ole. Kas ei oleks sobilik sellele iseenesest toredale eelnõule, määruse ümberjutustusele, arvestades tänast konteksti, pookida külge kas vaktsiinikahjude või ravimikahjude fond? Siis oleks sellel eelnõul hoopis suurem tähendus praeguses kontekstis. Oleks see võimalik, kuna praegu on see teema lahti võetud?

17:08 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult ravimiseaduseid on meil muidugi mitmeid. Meil tänagi sotsiaalkomisjonis oli üks arutelu komisjoni esimehega ja meil on veel menetluses ettepanekuid – ravimiseadust me muudame parlamendis suhteliselt tihti. Antud juhul on küllap tõesti tegemist ajakriitilise eelnõuga selles valguses, et tuleb vajalikud muudatused vastu võtta, et need saaksid ilusti jaanuaris jõustuda.

Me oleme koalitsiooni tasandil kokku leppinud, et me tuleme koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga välja ka lahendusettepanekutega, mis puudutavad vaktsiinikahjusid ja võimalikke kõrvaltoimeid. Aga loomulikult, seda öeldes ei väsi ma kordamast, et COVID-19 haigusel, millest me täna rohkem räägime, on kõrvaltoimed, tüsistused ja kõik muu kordades ja kordades tõenäolisemad ja märkimisväärselt tõsisemad kui mis tahes kõrvaltoimed, mis nende vaktsiinidega võivad kaasneda. Nii et ajakriitilisuse mõttes on loomulikult igal inimesel mõistlik esimesel võimalusel vaktsineerimine ära teha, et oma tervist ja elu kaitsta ja hoida.

See, et me jõuame hiljem patsiendikindlustuseni ja ka vaktsiinikahjustuste käsitlemiseni, on igati vajalik. Mul on selles mõttes kahju, et me ei ole sinna jõudnud juba kümme aastat varem, kuigi neid teemasid on korduvalt arutatud. Aga võib öelda, et parem nüüd, kui mitte kunagi.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma olen juhtumisi lugenud karistusseadustiku kommenteeritud väljaannet, kus käsitletakse inimkatsete tegemist ilma inimese nõusolekuta. Neis kommentaarides öeldakse selgelt välja, et lähtuda tuleb rahvusvahelisest inimõiguste ja biomeditsiini konventsioonist, mille kohaselt tuleb isikut teavitada sellest, mida temaga tehakse, ja võtta temalt selgesõnaline avaldus, et ta on sellega nõus. Samuti nähakse ette ka katsete käigus tekkinud kahjustuste hüvitamine. Ja see on muuseas ka praegu juba tegelikult regulatsioonina olemas – ma nüüd ei mäleta, see oli vist ravimiseaduses. Aga ma küsingi, et te eelnevalt vastasite siin, et jah, me oleme nõus neid asju tegema, isegi kui inimene ei ole võimeline vastama, siis lähedased annavad [tema eest nõusoleku]. Kui suurel määral see regulatsioon on kooskõlas selle rahvusvahelise inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooniga?

17:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu! Loomulikult on nii Euroopa Liidu õigus kui ka Eesti õigus kooskõlas eri konventsioonidega, seni kehtiva korraga. Ja alati, kui me räägime Euroopa Liidust või Eestist, on ravimieetika olnud üliolulisel kohal ehk mingeid katseid või mingeid selliseid otsuseid-uuringuid ei tehta kergekäeliselt. Lubasid ei anta kergekäeliselt. Ka patsiendi ohutust ei seata mingilgi määral küsimärgi alla.

Nagu ma enne viitasin, on haiglaerandi kasutamine selline äärmuslik olukord, kus konkreetsele patsiendile töötatakse välja mingi konkreetne ravim, mille puhul ei ole varasemaid uuringuid tehtud ja ei ole ka müügiluba. Hästi mustvalgelt ja ausalt öeldes ongi tegemist olukorraga, kus on valida väga halva stsenaariumi ja võimaluse vahel, et äkki see haiglaerandi ravim selle inimese seisundit siiski parandab. Ehk nagu ma viitasin, see haiglaerand kehtib olukordades, kus muud ravivõimalused on ammendunud. Ma arvan, et me kõik saame aru, mida see eesti keeles tähendab.

17:11 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun! 

17:11 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Mitte et mulle inimesed ei läheks korda, aga siin on ka veterinaarravimitest juttu. Ma loen siin küll dokumenteerimisest, uuringusse sisenemisest, väljumisest, sponsorlusest, riigilõivudest – millest iganes. Aga kui see kliiniline uuring on näiteks negatiivse tulemusega ja tekib majanduslik kahju, siis kas siin on ka kuskil kirjas, kes võtab vastutuse ja kes kompenseerib selle?

17:12 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Kes veterinaarravimite puhul kompenseerib kahju? (Merry Aart selgitab saalist.) Jah, küsimus on arusaadav. Ma pean ausalt tunnistama, et minu viga, ma keskendusin rohkem inimeste ravimitele. Pean sellele küsimusele vastamiseks täpsustama, millist kahjude hüvitamise mehhanismi rakendatakse veterinaarravimite kasutuse puhul. Saadame vastuse teile hiljem kirjalikult järele, kui võib.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

17:12 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma kõigepealt tahan öelda, et see eelnõu on hea. Ma ei taha seda selle koha pealt nagu vaidlustada. Aga mul tekib siin järjekordne küsimus vastuste saamisel. Kui ma loen, et haiglatele antakse mingid võimalused, siis ma saan aru, et tegelikult me anname ravimifirmadele võimaluse teha eksperimentaalravimeid, ilma et nad enamikku nõudeid täidaks, mida nad siiamaani täitsid. Kuskil on ka märge, kui palju need ravimid võiksid haigekassale maksma hakata. Kas lõpuks ei teki see, et me anname teatud firmadele väga magusa suutäie kätte, et hakake nüüd tööle? Minu arvates on sellesse seaduseelnõusse peidetud ikkagi väga suur oht – mitte haiglatele, vaid me anname ravimifirmadele võimaluse teha eksperimente inimestega, ilma et oleks täidetud neid seadusi ja nõudeid, mis siiamaani on kehtinud.

17:13 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult, nagu ma viitasin, konkreetne haiglaerand kehtib eriarsti individuaalse tellimuse alusel. See tähendabki seda, et eriarsti enda hinnang, kutsealane vastutus on see, et sellele konkreetsele patsiendile on vaja valmistada ja tema peal kasutada mingit ilma müügiloata ravimit haiglaerandi korras. See kehtib tõesti kindlate kriteeriumide korral: kui muud ravivõimalused on ammendunud ja kui ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud, ning nagu ma enne rõhutasin, kui ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevaid riske. Päris nii ei ole, et kasutatakse mis tahes ravimeid mis tahes juhul, vaid siin on ikkagi kindlad kriteeriumid, millele tuleb vastata ja mille puhul selliseks täiendavaks filtriks on tõepoolest eriarst, kes hindab, kas sellel konkreetsel patsiendil on potentsiaalselt mõistlik tema tervise ja elu huvides kasutada mõnda haiglaerandi alla minevat ravivormi, mis võiks tema olukorda ja tervist parandada.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:14 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite siin ilusti välja, kuidas selle eelnõu kohaselt on võimalik ravivigade puhul taotleda kompensatsiooni. Ilus ja tore. Aga ka praegu on ju tegelikult tavaravi korral võimalik seda taotleda, ometi need ekspertkomisjonid, kes hinnangu annavad, ütlevad üldjuhul vastuseks, et arst on teinud kõik endast oleneva, järginud korrektset raviplaani ja ravijuhiseid. Inimesed ei saa abi, kuigi nende puhul on tehtud väga selged ravivead. Mis see erinevus nüüd oleks? Kui palju saab uskuda seda, et ka tegelikult hakatakse sisuliselt hindama võimalikke ravivigu?

17:15 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Korra lähen tagasi selle patsiendikindlustuse juurde, mida ma enne käsitlesin. Kui me räägime raviveast, näiteks tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiutöötaja eksimusest, siis sellisel juhul on tõesti patsiendikindlustuse süsteem see, mille me loome hüvitamise aluseks. Ma väga loodan, et see saab veel selle parlamendikoosseisu ajal vastu võetud. Aga mis puudutab seda määrust ja seda eelnõu, siis siin me räägime konkreetselt kliinilistest uuringutest ja haiglaerandi ravimi kasutamisest.

Kehtiv õigus ravikindlustuse seaduse alusel ütleb, et kindlustatud isikul ei ole õigust saada hüvitist, kui hüvitise saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, sealhulgas kliinilises ravimiuuringus. Hetkeseisuga seda õigust inimesel juriidiliselt ei olegi. Aga nüüd see õigus tekib. Ma arvan, et see on väga selge edasiminek ja on igati mõistlik, et patsiendil on võimalus haigekassalt seda taotleda ja haigekassal omakorda hiljem on võimalik see välja nõuda kliinilise uuringu sponsorilt. Nii et selles vaates läheb olukord tänase nulli pealt igal juhul paremaks. Seaduses on praegu must valgel kirjas, et sul polegi õigust seda küsida. Aga edaspidi saab see õigus inimesel olema.

Eks praktika siis näita, kui palju neid nõudeid reaalselt esitatakse ja kui palju neist rahuldatakse. Kindlasti seda võimalust ja õigust tuleb patsiendile tutvustada.

17:16 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Siin [seletuskirjas] on öeldud: "Ebasoovitavate mõjude risk on suur, kui riigieelarvelistest vahenditest ei leita võimalusi ..." Ja siit ma loen, et kui leitakse 43 161 eurot, siis mõjude risk ei ole enam suur. See on aasta kohta. Kas see on nii ja kas see rahaline kate, millest Ravimiamet on rääkinud ja mis varem on läinud kurtidele kõrvadele, on nüüd [olemas], kuna see [seadus] peaks jõustuma juba 22. jaanuaril või millal see oligi?

17:17 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult sissejuhatuses ma ka mainisin, et määruse rakendamiseks vajalik rahaline kate on olemas. Ehk 2022–2025 on ette nähtud 172 644 eurot, mis just nimelt ongi 43 161 eurot aastas Ravimiametile vajalike tegevuste jaoks. Lisaks on struktuurivahenditest Ravimiametile ette nähtud ühekordne kulu 267 200 eurot kliiniliste uuringute andmebaasi arenduseks. Nii et need riskid ei realiseeru.

17:18 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

17:18 Margit Sutrop

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mind huvitab kliiniliste uuringute eetikakomitee, selle kohta küsin. Siin on öeldud, et see eetikakomitee asub Tartu Ülikooli juures. Minu küsimus on, et kas tuleb eraldi komitee või peab see olema seesama, mis on Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee. Need on tegelikult erinevad, töö peaks olema suuresti inglise keeles ja on väga spetsiifiline valdkond kliiniliste uuringute jaoks. Juba praegu on eetikakomitee väga koormatud. Kas sellest on juttu olnud, kuidas tegelik rakendamine toimub, et ei jäetaks ülikoolile kohustusi, mis ei ole vahenditega kaetud?

17:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Põhjendatud küsimus. Hetkel tõesti ei ole plaanis luua uut komiteed või muul viisil tööd ümber korraldada. Loogika on selles, et Ravimiamet kaasab ja arvestab eetikakomitee antud hinnangut loa andmise protsessis. Aga noh, koordineeriv üksus ja vastutav üksus ongi see Ravimiamet, mis on kontaktpunkt ka teistele. Eks eetikakomitee töökoormus hakkab sõltuma sellest, kui suur saab Eesti riigis olema kliiniliste uuringute taotluste hulk. Ma olen selles mõttes teiega nõus, et kui me näeme, et töömaht kasvab, siis tuleb selleks leida lisavahendeid, sest see kindlasti ei saa olla töö, mida tehakse kuidagimoodi madalamate standardite alusel kui seni. Pigem vastupidi, mõnes mõttes läheb vastutus isegi laiemaks selle konkreetse määruse alusel.

17:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd saame anda sõna sotsiaalkomisjoni esimehele Siret Kotkale.

17:20 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust 413 arutati sotsiaalkomisjonis 20. septembril. Nii nagu täna siin teie ees ning ka sotsiaalkomisjonis tutvustas eelnõu põhjalikult tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik.

Komisjonis tunti veel huvi, kas eelnõu puudutab COVID‑19 vaktsiine või ravimeid. Selle peale vastati, et eelnõu puudutab kliiniliste uuringute korda ning kui ravimitootja valib sihtriigiks Eesti, siis võib see puudutada ka mis tahes ravimeid, sealhulgas COVID‑19 ravimeid. Komisjonis tunti veel huvi haiglaerandi korras uudsete ravimite hinnastamise ja kasutuselevõtmise otsustusprotsessi vastu. Sellele vastati, et haiglaerand saab toimida olukorras, kus kõik müügiloaga ravimid on ära kasutatud ja ükski pole olnud efektiivne. Sellisel juhul tasub ravi eest teadusuuringu korraldaja või läbiviija, nii et ei teki lisakulutusi patsiendile ega Eesti Haigekassale.

Komisjonis uuriti veel seda, kuidas muutub tasu maksmise metoodika. Sellele vastati, et Euroopa Komisjoni jaoks on määruse üheks oluliseks eesmärgiks bürokraatia vähendamine. Praegu kehtiva süsteemi kohaselt peab kliinilise uuringu läbiviija maksma eraldi tasu nii Ravimiametile kui ka eetikakomiteele, ent uue regulatsiooni kohaselt tasub uuringu läbiviija taotlemise eest tasu vaid Ravimiametile, kes partnerlepingu kohaselt tasustab ise eetikakomitee tehtud tööd. Lisaks on võrreldud Eesti kulupõhist süsteemi naaberriikide omaga ning selgus, et meie tasud on märkimisväärselt soodsamad, mis tähendab, et tasu suurus võiks pigem meelitada ravimite kliinilisi uuringuid Eestisse. Samas Eesti väike rahvaarv ei toeta uuringute läbiviimist.

Komisjon tegi järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 27. oktoobriks, otsus oli konsensuslik; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, oli konsensuslik; ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Siret Kotka. Aitäh!

17:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei paista. Sellisel juhul saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 413 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri kell 17.15.


8. 17:22 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) esimene lugemine

17:22 Aseesimees Martin Helme

Tänane kaheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 467 esimene lugemine. Ettekandjaks on tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

17:23 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Nüüd tutvustan teile ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 467. Selle eelnõu eesmärk on parandada hambaraviteenuse kättesaadavust vähemkindlustatud täiskasvanud elanikkonna hulgas. Hambaravihüvitise olulisim eesmärk on vähendada tervisealast ebavõrdsust, parandades hambaravi kättesaadavust ka nende inimeste puhul, kellele see muidu võib jääda rahalistel põhjustel kättesaamatuks.

Praegu teatavasti kehtib kaks hüvitisemehhanismi. Üks on 40-eurone hambaravihüvitis täiskasvanutele ning teine on kõrgendatud määras ehk 85-eurone hambaravihüvitis 15%-lise omafinantseeringuga, mis kehtib üle 63-aastastele, töövõimetuspensionäridele, vanaduspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele, rasedatele, alla üheaastaste laste emadele ning ka neile inimestele, kellel on terviseseisundist tulenevalt suurenenud vajadus hambaraviteenuste järele.

Selle eelnõu kohaselt me laiendame kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavate isikute sihtrühma. Sinna lisatakse inimesed, kes on töötuna arvel ehk tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses töötud ehk töötukassas end töötuna arvele võtnud. Praegu on neid hinnanguliselt 60 000, aga see number muutub. On olnud aegu, kui ta on olnud üle 100 000, ja on olnud aegu, kui ta on olnud märkimisväärselt väiksem. Ja teiseks, sihtrühma lisatakse inimesed, kes saavad sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust. Täpsemalt öeldes hinnatakse seda, kas inimene on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul toimetulekutoetust saanud. Nende puhul on sihtrühma suurus kuni 1300 inimest. Tegelikult on toimetulekutoetuse saajate ring loomulikult laiem, aga kuna väga paljud nendest kattuvad nendega, kes on juba töötuna arvel, siis selle võrra see teine pool enam nii palju [toetusesaajate] arvu ei suurenda.

Kõrgendatud piirmääras hüvitis laieneb kogu kalendriaastale, sõltumata sellest, kas inimene edaspidi toimetulekutoetust saab või mitte. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on töötute isikute andmed haigekassa andmekogus juba olemas, tulenevalt ravikindlustuse seadusest. Toimetulekutoetuse saajate andmeid hakkab haigekassale edastama Sotsiaalkindlusamet vastavalt ravikindlustuse seadusele ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärusele. Andmevahetus toimub andmevahetuskihi X-tee kaudu iga kord hambaravijäägi pärimisel ehk süsteem toimib suhteliselt patsiendisõbralikult.

Eelnõuga kavandatud muudatused kiideti valitsuskabinetis heaks 17. juunil 2021. aastal. Hiljem esitasime ka vastava seaduseelnõu, mille puhul loodame kindlasti ka parlamendi toetust. Kavandatud muudatuste rakendamisel tekib haigekassale lisakulu hinnanguliselt miljon eurot järgmisel aastal, edaspidistel aastatel niisamuti, sõltuvalt loomulikult töötute määrast. Nende kuludega on haigekassa eelarve koostamisel praegu arvestatud.

Seaduse kavandatud jõustumistähtaeg on 1. jaanuar 2022. Taustaks nii palju, et kindlasti soovime edaspidi liikuda edasi ka laiemalt hambaravihüvitise suurendamisega ja teatud määral paindlikumaks muutmisega. Hambaraviteenuse kättesaadavuse tagamine on loomulikult üks kohti, kus Eesti tervishoiusüsteem vajab lisaraha, õigemini Eesti patsiendid vajavad lisaraha, Eesti inimesed saavad lisaraha. Ma väga loodan, et järgmistel aastatel on võimalik seda eelarvetaotluste kaudu ka juurde leida, et Eesti inimeste hambatervis paraneks. Aitäh!

17:27 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimused ka. Aivar Kokk, palun!

17:27 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt ma arvan, et see on väga õige eelnõu. Aga kui ma loen ühte paragrahvi, mida tahetakse muuta, siis see tegelikult tekitab vale arusaamise väljaspool seda maja ja nendele, kes sotsiaalkomisjonis pole enne olnud ega tea, mis see ravikindlustusseadus on. Tegelikult muudetakse ainult paari rida, aga kirja on pandud terve paragrahv – see, mis enne oli, ja siis natuke juurde. Tegelikult on nii, et kui tehakse mingi parandus, siis sellele tõmmatakse joon alla – nendele ridadele, mis juurde tulevad –, et ei tekiks valearusaamist, justkui varem ei oleks pensionärid või rasedad naised või kuni üheaastase lapse vanemad, emad seda hüvitist saanud. Nad on saanud. Lihtsalt kaks valdkonda, nagu ma aru saan, tuleb siia juurde. Need on töötud ja toimetulekutoetuse saajad. Saan ma õigesti aru?

17:28 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jah, täpselt nii. Nii ma ka tegelikult lugesin ette: need sihtrühmad, kes juba praegu saavad, ja need kaks sihtrühma, kes sinna juurde lisatakse.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kaasettekandjaks on sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. Palun!

17:28 Marika Tuus-Laul

Austatud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu 467 oli komisjonis arutusel 18. oktoobril. Esmalt andis minister Kiik seaduseelnõust ülevaate, nagu te äsja ka siin saalis kuulsite. Ma ei hakkaks seda kordama. Kuid tahan öelda, et ta toonitas, et eelnõu muudab hambaravihüvitise paremini kättesaadavaks just riskirühmadele ja et eelnõu tähendab suurema hüvitise laiendamist ka toimetulekutoetuse saajatele ja töötutele.

Komisjoni liikmed küsisid, kui palju meil on tavalise ehk 40-eurose hambaravihüvitise kasutajaid, ning kas poleks õige, kui seda hüvitist saaksid ainult riskirühmad. Minister vastas, et eelmisel aastal kasutas 40‑eurost hüvitist kuskil 150 000 inimest ja kõrgendatud piirmääraga hambaravihüvitist kuskil 100 000 inimest. Kiik selgitas, et kui hüvitis kaoks ära, siis tõenäoliselt hambaraviteenuse kasutajate arv langeks. Küsiti veel seda, kui palju on neid hambaraviteenuse osutajaid, kes on sõlminud haigekassaga lepingu. Minister vastas, et COVID-i kriisi ajal on nii hüvitise kasutajate kui ka teenuseosutajate ring laienenud. Selliseid teenuseosutajad on meil praegu 406 üle Eesti.

Eelnõu otsustati võtta täiskogu päevakorda tänaseks, otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja otsustati esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kümme tööpäeva. Aitäh!

17:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aivar Kokk, palun! 

17:30 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Marika! Rõõm näha sind eelnõu kaitsmas. Kas komisjonis arutleti ka selle üle, et kui hambaravihüvitist vaadata tervikuna, nagu see täna kehtib, siis näiteks proteeside puhul on võimalik raha kasutada kolme aasta jooksul? Kolm aastat saab seda raha korjata ja siis korraga ära kasutada. Ma arvan, et enamik meist on hambaarsti juures käinud [ja teab], et selle 85 euro eest lastakse suu lahti teha ja kontrollitakse hambad üle. Aga kui tahad ka ravikuuri teha, siis läheb kindlasti rohkem vaja. Kas ei võiks arutada ka seda, et see raha kanduks järgmisesse või ülejärgmisesse aastasse, nii nagu on hambaproteeside puhul?

17:31 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Seda teemat puudutati väga põgusalt ja minister nimetas ainult seda, et meil on kolme aasta jooksul võimalik kasutada 260 eurot proteesihüvitiseks. Sellest, et see läheks [järgmisse aastasse] üle ja et selle eest saaks hambaid ravida, juttu ei olnud. Sellest on küll varasemalt, nagu sa tead, alati juttu olnud, ka siis, kui sina esimees olid, ja ka siis ei leidnud see rohkemat kajastust, et me oleksime seda laiendanud.

Aga minister ütles veel seda – mitte täpselt selle kohta, [mida te küsisite] –, et kui hambaravihüvitist, isegi seda, mis praegu on, kahekordistada või ka hüvitise perioodi pikendada, siis oleks lisakulu arvutuste kohaselt ligikaudu 10–15 miljonit. Seda raha praegu ei ole. Praeguseks hüvitise laiendamiseks läheb natuke üle miljoni. Aga ta toonitas, nagu ka praegu siin saalis, et edaspidi kindlasti üritame [raha juurde leida].

17:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd saame avada läbirääkimised ja soovi on avaldanud Siret Kotka. Palun!

17:32 Siret Kotka

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti ravikindlustuse põhiväärtuse, solidaarsuse peamine eesmärk on tagada inimestele juurdepääs vajalikele terviseteenustele sõltumata nende majanduslikust olukorrast ja sissetuleku suurusest. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni omaosaluspoliitika analüüsi tulemustest selgub, et vaatamata ravikindlustuse põhiväärtustele on Eesti inimeste enda tasutud ravikulud kõrged ja risk suurte ravikulude tõttu vaesusesse sattuda samuti väga suur. Selline ebavõrdsus tervise valdkonnas ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud rahaliste sissetulekute tõttu on ebaõiglane. Riigi roll on otsida poliitikameetmete kaudu võimalusi, kuidas inimeste omaosalust tervishoius vähendada ning inimesi suurte kulude ja vaesuse eest kaitsta. On hea meel, et see hambaravihüvitise kõrgendatud piirmäära laiendamise eelnõu seda võimaldab.

Suutervise eest hoolitsemine on väga oluline. See on osa inimese üldisest tervislikust seisundist ning teame, et suutervis võib mõjutada ka teiste elundisüsteemide talitlust. Suutervise haigused võivad põhjustada nii lokaalseid kui ka esteetilisi probleeme, mis omakorda mõjutavad inimese elukvaliteeti. Kantar Emori 2020. aastal läbiviidud uuringu põhjal käis viimase 12 kuu jooksul hambaarsti vastuvõtul 58% 15‑aastastest ja vanematest elanikest. Seda on 6% vähem kui 2018. aastal.

Kuigi peamise põhjusena, miks hambaarsti juures ei käidud, nimetati hammaste piisavalt head seisukorda – seda ütles 38% –, on majanduslikud põhjused jätkuvalt olulisel kohal. 32% vastanute jaoks on just majanduslik olukord peamine põhjus, miks käiakse hambaarsti juures vähem kui üks kord aastas. Uuringu järgi jätavad majanduslikel põhjustel hambaarsti külastamata keskmiselt enam 35–49‑aastased madalama sissetulekuga inimesed (madalama sissetulekuga on uuringu järgi need, kes saavad kuni 500 eurot raha pereliikme kohta kuus) ja need, kellel on peres alla 18-aastased lapsed.

Teame, et alates 1. jaanuarist 2018. aastast saavad kõik täiskasvanud ravikindlustatud inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist. Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele ja seda saab kasutada haigekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes üle Eesti. Patsiendi omaosalus 40-eurose hüvitise puhul on 50%. Täna on võimalik kõrgendatud määras ehk 85 euro ulatuses aastas saada hambaravihüvitist üle 63-aastastel, töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, osalise või puuduva töövõimega inimestel, rasedatel, alla üheaastaste laste emadel ning inimestel, kellel on terviseseisundist tulenevalt suurenenud vajadus hambaraviteenuste järele.

On tänuväärne, et 1. jaanuaril 2022. aastal lisanduvad neile sihtrühmadele ka registreeritud töötud ja toimetulekutoetuse saajad, keda on arvestuslikult ligikaudu 55 000 inimest. See annab nendele inimestele võimaluse kasutada hambaravihüvitist aasta jooksul 85 euro ulatuses kuni 15%-lise kohustusliku omaosalusega, milleks on 15 eurot. See muudatus aitab parandada hambaraviteenuse kättesaadavust just vähem kindlustatud täiskasvanud elanikkonna hulgas. Erinevatele uuringutele tuginedes on madala sissetulekuga leibkonnad ja töötud just need elanikkonnarühmad, kes praegu ...

Võtaksin paar minutit lisaaega. Aitäh!

17:37 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

17:37 Siret Kotka

... suurtest kuludest tingituna jätavad hambaraviteenuse kasutamata. Kahjuks on selle tõttu nende sihtrühmade suutervis ja -hügieen kehvem, mida aitaks parandada hambaarstivisiit. Tasub tähele panna, et juhul, kui isik kuulub kõrgendatud piirmääras hüvitise saajate sihtrühma, laieneb talle kõrgendatud piirmääras hüvitis kalendriaasta jooksul sõltumata sellest, kas ta saab edaspidi toimetulekutoetust või mitte.

Tulevikku vaadates on prioriteetne otsida võimalusi, kuidas kaitsta veelgi tõhusamalt elanikkonda suurte ravikulude eest ning muuta hambaravi kättesaadavamaks sihipäraselt just neile, kellele see praegu rahalistel põhjustel kättesaadav ei ole. Kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitise saajate ringi laiendamine registreeritud töötutega ja toimetulekutoetust saavate inimestega on kindlasti õige samm õiges suunas. Aitäh!

17:38 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 467 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 10. novembri kell 17.15.


9. 17:38 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE) esimene lugemine

17:38 Aseesimees Martin Helme

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 420 esimene lugemine. Ettekandja on haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

17:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu peamine fookus on doktoriõppes tehtavatel muudatustel, millega soovime kasvatada doktoriõppe atraktiivsust, muuta õppe läbimise tõhusamaks ja kindlustada seeläbi teadlaste järelkasv nii akadeemilises maailmas kui ka kogu Eesti ühiskonnas. Lisaks doktoriõppele on eelnõus ka muudatusi, mis puudutavad õppelaenu ja vajaduspõhist õppetoetust.

Valmistasime doktoriõppe reformi ette tihedas koostöös meie heade partneritega alates 2019. aasta teisest poolest. Sellesse mitmeaastasesse töösse olid algusest peale kaasatud ülikoolid, teadus‑ ja arendusasutused, ettevõtjad, teised ministeeriumid ja üliõpilased. Eelnõuga soovime reformida doktoriõpet selliselt, et enamikule doktorantidele oleks tagatud nooremteaduri ametikoht ülikoolides, korraliselt evalveeritud teadus‑ ja arendusasutuses või neil oleks sõlmitud tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Teisisõnu oleksid doktorandid teadustööd tegevad töötajad oma tööandja juures. Eelnõuga kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja ‑keskkond, mis võimaldaks senisest selgemalt doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasumist ning suurendaks seeläbi doktoriõppe läbimise tõhusust.

Muudatused doktoriõppes on hädavajalikud. Doktoriõppe lõpetajate arv on endiselt väike ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks selgelt ebapiisav. Meie eesmärk oli, et aastal 2020 omandataks Eestis õppeaasta jooksul 300 doktorikraadi, kuid parimal juhul ületas doktorikraadi omandanute arv 2017. aastal napilt 250 piiri, pärast seda on see taas langenud. See tähendab, et doktoriõppe efektiivsus on madal ja praegustest lõpetanutest ei piisa, et tagada doktorikraadiga tippspetsialistide järelkasv. See omakorda pärsib teadmistepõhise ühiskonna edasist arengut.

Kirjeldatud olukorrani on viinud doktorantide liigne hõivatus muu tööga, mis ei ole seotud nende teadustööga, seda nii ülikoolis kui ka väljaspool ülikooli. Muud tööd tehakse sageli täiskoormusega, mis ei võimalda piisavalt pühenduda teadustööle. Senine doktoritoetus ei taga piisavat toimetulekut, mis võimaldaks täiskoormusega pühenduda doktoritööle.

Uues teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas on doktoriõppe reformimine olulisel kohal. Me peame jätkama doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse suurendamist, sealhulgas toetama doktorantide asumist nooremteaduri ametikohale, mis annab neile sotsiaalsed tagatised ja kindlustab neile sissetuleku. Samuti peame jätkama teadmussiirdedoktorantuuri toetamist, kuna vajadus tippspetsialistide järele on ka väljaspool akadeemilist sektorit. Oluline on muuta senist retoorikat ning doktorante tuleks edaspidi käsitleda mitte enam üliõpilastena, vaid kui alustavate teadlastena, kelle põhitööks on doktoriõpingud ja doktoritöö ettevalmistus ning kes saavad oma töö eest palka.

Aga doktoriõpe ei ole ainuke valdkond, mida see eelnõu puudutab. Teise olulise valdkonnana on planeeritud muudatusi õppelaenu tingimustes. Õppelaenu võtjate arv on alates 2009. aastast meil pidevalt langenud, mis annab tunnistust, et kehtiv süsteem ei pruugi enam vastata õpilaste vajadustele. Õppelaenuintress on tänases olukorras ebamõistlik ning kahe käendaja nõue õppelaenu taotlemisel põhjendamatult range. Teie ees oleva eelnõu kohaselt peaks õppelaenu taotlemisel olema üks käendaja ja kuue kuu Euribor +3%, intressi maksimaalne määr.

Vähesel määral muudame ka vajaduspõhise õppetoetuse saamise aluseid. Võttes arvesse välismaalaste seaduses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt Eestisse asumisel on tähtajalise elamisloa andmise tingimuseks piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks tal Eestis elades toime tulla, muudetakse tingimusi selliselt, et õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga Eestis viibival välisüliõpilasel ei ole enam edaspidi õigust saada vajaduspõhist õppetoetust, sest me eeldame, et siia tulles on ta kinnitanud, et ta saab majanduslikult hakkama. Muudatuste jõustumiseks on eelnõus pakutud uue õppeaasta ehk 2022/2023 algust ning üleminek uuele doktoriõppe kontseptsioonile toimub järk-järgult kuni 2026. aastani.

Teilegi on Tartu Ülikool juba saatnud ettepaneku, et see seadus võiks jõustuda mitte 1. septembril, vaid augusti alguses. Seaduseelnõu algataja poolt ma igati toetan seda muudatusettepanekut, et seda seadust rakendada järgmise aasta 1. augustist. Suur tänu teile!

17:45 Aseesimees Martin Helme

Ettekandjale on ka küsimusi. Heidy Purga, palun!

17:45 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus selle seaduseelnõu õppelaenu osa kohta. See on küll väga-väga positiivne, et käendajaid ei pea selle seadusemuudatuse kohaselt edaspidi olema enam kaks, vaid piisab ühest. Aga kui nüüd vaadata seda laenuprotsenti ja intressimäära selle väikese summa juures, mille ulatuses õppelaenu pakutakse, siis see toode ei ole kuigivõrd ahvatlev pankadel õppuritele välja pakkudes. Kas selles asjas võib ka mingisuguseid muudatusi ette näha? Sest kui see on vähenenud, siis võiks olla natukene kriitiline selle seadusemuudatuse suhtes, et võib-olla on mindud justkui poolele teele. Üks käendaja on küll hea kompromiss, aga tegelikult õppelaen iseenesest ei ole väga ahvatlev pakkumine, kui intress sinna juurde mõelda.

17:46 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Tõesti tundub, et praegune õppelaenusüsteem ei ole atraktiivne. Kui vaatame andmeid, siis näeme, et näiteks 2014/2015. õppeaastal võttis 9% üliõpilastest õppelaenu ja täna on neid üksnes 4%, 1742 õpilast on võtnud õppelaenu. Meil saab ühel aastal võtta 2500 eurot õppelaenu, summa on väike. Meie eesmärk oligi muuta süsteemi paindlikumaks ja see intressimäär, mis on siin seaduses, on maksimaalne määr. Pankadega läbi rääkides võib pakkuda madalamat intressimäära ja usun, et avatud turu tingimustes seda ka tehakse. Aga jälle, ka siin, see eelnõu on nüüd Riigikogu menetluses. Kui teil on paremaid ettepanekuid, kui siin eelnõus on kirjas, siis need on teretulnud. Meie eesmärk on, et need üliõpilased, kes vajavad õpinguteks õppelaenu kaudu tuge, seda võimalikult paindlikel ja soodsatel tingimustel ka saaksid.

17:47 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun! 

17:47 Eduard Odinets

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis doktorante hakkab olema uue seaduse järgi kolme tüüpi: ühed on nooremteadurid ülikooli juures ja nad saavad ülikoolilt töötasu; teised tegutsevad ettevõtete, asutuste, organisatsioonide juures ja saavad töötasu sealt; ning kolmas tüüp on need, kes ei ole tööl ülikoolis ja nende töö ei ole seotud doktoriõpingute teemaga, aga tööandja ikkagi tahab, et nad panustaksid 100% oma põhitööülesannetesse, mitte doktorantuuris õppimisse. Küsimus on selles, kas ja millist tuge riigilt hakkavad saama need kolmanda tüübi doktorandid. Kas nemad jäetakse kõikidest toetustest, stipendiumitest ja muudest võimalustest ilma, kuna nad niikuinii käivad tööl ilmselt, aga võib-olla ei käigi, et vaadaku, kuidas ise hakkama saavad oma õpingutega?

17:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tõesti, see kolmas doktorantide rühm on n-ö doktorandid-üliõpilased, kes ei ole töölepinguga [ülikooliga] seotud. Tegelikult tõesti, see on selline elukestva õppega seotud doktorantuur. Inimene on jõudnud oma elustandardis ja töökohal sellisele positsioonile, et ta tahaks ennast täiendada, teha seda doktorantuuris, aga ta ei vaja selleks sellist spetsiaalset töökohta, et doktorantuuri läbida. See on tema valik. Meie riik tahab esiteks, et meil doktorante oleks rohkem, ja teiseks, et nad ka lõpetaksid doktorantuuri. Praegu lõpetab meil nominaalajaga doktorantuuri 30% doktorantidest, see on väga väike arv. Rääkimata sellest, et neid ei ole nii palju, nagu me oleme aastaid endale eesmärgiks seadnud: 300. Aga kui te küsite, et millist tuge need doktorandid saavad – nad saavad tasuta kõrghariduse, nad saavad tasuta väga hea doktoriõppe.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

17:50 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Me räägime siin doktorantidest ja nooremteaduritest, kõigest muust ja nende tasust. Aga kas siin seaduseelnõus on ka kuskil [mainitud], et väga suur roll on juhendajatel? Ma saan aru, et iga päev juhendajate roll kasvab, aga nende rahanumber ei kasva. Kas siin seaduses ka seda poolt on puudutatud või ei ole? Ma vähemalt ei loe seda välja. Ma tean, et ühel hetkel võib tekkida see probleem, et neid, kes doktorandina tahavad õppida, on küll. Aga kas me leiame nendele ka juhendajaid?

17:50 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See on väga õige tähelepanek. Olles seda eelnõu arutanud teaduspoliitika komisjoniga, Teadus- ja Arendusnõukogus, rektoritega, siis tõesti üks kitsaskohti selle eelnõu puhul on see, et ta tõstab doktorandid kõrgharidus- ja teadussüsteemis eriliselt esile, aga meil ongi neid väga vaja. Nagu ma ütlesin, meil on süsteemne probleem, et doktorante on vähe ja nad ei lõpeta õigel ajal. Aga samas tõesti võib tekkida olukord, kus konkreetse doktorandi juhendaja saab vähem palka kui doktorant ise selle doktoritoetuse toel, näiteks mõni kaasprofessor. Siin see probleem iseenesest viitab kõrghariduse alarahastamise probleemile üldisemalt. Selle nimel me peame tegutsema, et kõrghariduses oleks rohkem vahendeid, et ka kaasprofessorid, professorid ja juhendajad saaksid kõrgemalt tasustatud. See on probleem. Mul on hea meel, et ka Riigikogu on võtnud initsiatiivi ja detsembri alguses on riiklikult tähtsa küsimusena Riigikogu saalis arutelu all kõrghariduse rahastamise teema.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

17:52 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh [eelnõu] esitamise eest! Minu murekoht on praegu õppetoetustega seotud. Kultuurikomisjon sai Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingult küsimuse selle kohta, kas oleks võimalik õppetoetuste määramist muuta lihtsamaks. See on praegu väga bürokraatlik. Põhimõtteliselt kutseõppeasutused, ma saan aru, ei tahaks võtta seda aasta läbi ega seada kindlaid tähtaegu, samas sooviksid nad määrata toetuse suuruse ise ja siduda selle lahti sellest, et tehakse pingerida. See tähendab, et nad sooviksid kohe alguses võimalust hakata [kutseõppe] atraktiivsemaks muutmiseks neid toetusi määrama. Tudengid on aga avaldanud muret, et needsamad õppetoetused on seotud perekonna sissetulekuga. Need on nagu kaks erineva suunaga küsimust, aga missuguseid võimalusi te näete? Üks [võimalus] tundub olevat [süsteemi] lihtsalt bürokraatlikult lihtsamaks muuta, nii et mitte tudengi esitatud avaldust ei ole vaja, vaid asutused saavad seda ise menetleda. Teine küsimus on, et kas toetuse sidumine perekonna sissetulekuga on kindlasti obligatoorne. Meie tudengid on väga iseseisvad ja sageli juba oma rahakoti peal.

17:53 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult, kui me saame teha süsteemi vähem bürokraatlikuks ja rohkem paindlikuks, siis ma toetan seda ja kindlasti mõtlen kaasa. Näiteks vajaduspõhise õppetoetuse kõrval on ju ka vajaduspõhine eritoetus, mida koolid saavad maksta, juhul kui midagi ootamatut juhtub tudengi või õppija elus. Ka selle kaudu saab neid toetada. Tõesti, täna on nii, et kuni 24. eluaastani käsitletakse tudengit perekonna liikmena, 25‑aastaseid tudengeid aga juba eraldiseisvate leibkondadena. Praegu me oleme niimoodi kokku leppinud, et kuni 24. eluaastani on tudeng väga tugevalt seotud oma perekonnaga. Me võime alustada debatti selle üle, kas peaksime seda pikaaegset praktikat muutma.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun! 

17:54 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus tõukub ühest artiklist, mille kirjutas Karl Lembit Laane, Tartu Ülikooli filosoofiamagistrant. Tema artikkel ilmus paar päeva tagasi Eesti Päevalehes ja ta ütleb seal, et õppelaenu muudatused tõesti pole oma olemuselt halvad, aga nende mõju kipub olema tühine. Ta toob välja, et reform ei puuduta üldse tegelikku üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste süsteemi sõlmprobleemi, õppetoetusi. Ma tsiteerin, ta ütleb: "Nagu praegused õppelaenudki on need ebamõistlikult madalad ning absurdselt kättesaamatud." Ja taas seesama jaotuse arvestus, mille korral 24-aastane tudeng arvestatakse kokku oma perekonnaga. Ta toob välja, et 2016. aasta andmetel sai vajaduspõhist õppetoetust umbes viiendik tudengitest. No see oli tõesti viis aastat tagasi, aga ju need andmed on siis avalikud. Mida te ütleksite talle ja võib-olla ka paljudele teistele üliõpilastele, kes meid täna jälgivad?

17:55 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Mis puudutab õppelaenu tingimusi, siis ma tean, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on püüdnud pidada sel teemal pankadega läbirääkimisi. Ma arvan, et see on üks koht, kus ka Riigikogu võiks võtta initsiatiivi ja vaadata, kas me saame selle seaduseelnõu raames muuta olukorda üliõpilastele soodsamaks. Kindlasti ma toetan seda, kui need kokkulepped pankadega saadakse. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuseisu taha see kindlasti ei jää.

Kui vaadata vajaduspõhiseid toetusi, siis umbes 6000 üliõpilast on sellised, kes saavad vajaduspõhist õppetoetust, ja nendest umbes 500 on kolmandatest riikidest tulnud üliõpilased. Aga jah, ma mõistan, et nii kõrghariduse rahastamine kui ka õppetoetused on aastaid olnud samal tasemel. Kindlasti on siin arenguruumi. 

17:56 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

17:56 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis ülikoolis töötava nooremteaduri töötasu ei fikseerita seaduses. See summa hakkab sõltuma töölepingust, mis sõlmitakse nooremteaduri ja ülikooli vahel, ja see on otseses seoses halduslepinguga, mille riik sõlmib ülikooliga, et mis summad sinna tulevad – kord nii, kord naa, eks ole. Loodetavasti see 1% SKT‑st kuhugi ei kao, vaid kasvab.

Aga üks asi on mulle segaseks jäänud. Kas riik eraldab ülikoolile selle raha nelja aasta peale, mis on nominaalõppeaeg, või kaheksa aasta peale, mis on maksimaalne nominaalõppeaeg? Me saame eelnõust aru, et seda nominaalõppeaega on võimalik teatud tingimustel ka pikendada. Kui ma loen komisjoni protokolli, mille ma varsti ka ette kannan, siis see vastus jäi natukene segaseks.

17:57 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, tõesti, meie eesmärk on, et nooremteadur saaks vähemalt riigi keskmise palgaga võrreldavat palka. See on meie ambitsioon ja see on olnud ka arvutuste alus, kui me oleme arvutanud, kui palju see toetus läheb riigile maksma. Haridus- ja Teadusministeeriumi osa tuleb tõesti 1% SKT-st, see, mis on suunatud teadus- ja arendustegevusse. Tingimused lepitakse kokku halduslepingutes ja see raha läheb nooremteaduri töötasu toetusfondi.

Nüüd on küsimus, et mitmeks aastaks neid halduslepinguid teha. Meil on praegu just käimas halduslepingute ettevalmistamine, sest järgmise aasta alguses need lõpevad ja peavad olema uued lepingud. Siin on tulnud ettepanekuid, et need lepingud võiksid olla just vastupidi, hoopis lühemaajalised – mitte ainult nelja‑aastased, vaid näiteks kaheaastased. Kuna tingimused muutuvad, siis ei oleks need seisukohad nii [pikaks ajaks] lepingutesse raiutud. Aga kindlasti saab lepinguga võtta kohustuse, et teatud aja jooksul riik seda tasu maksab. On tõesti nii, et neli aastat on nominaalaeg, aga riigipoolne toetus on maksimaalselt kaheksa aastat, teatud eranditega, näiteks lapsehoolduspuhkus pikendab seda ja ka ajateenistuses või asendusteenistuses käies see aeg pikeneb.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:59 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! On toodud välja, et Eesti üks suurimaid probleeme on ikkagi see, et doktoriõpe ei sidustu piisavalt hästi meie ettevõtluse vajadustega, innovatsiooni ei ole piisavalt ja nii edasi. Samas me teame, et kogu teadusmaailm liigub selles suunas, et tulevad nano‑ ja mikrokraadid ja kraadiõpe muutubki väiksemateks, lühemateks tsükliteks. Kas see eelnõu kuidagi lahendab ka seda poolt, vaatab seda tulevikusuunda? Sest kui me räägime teadus‑ ja arendustegevusest, siis peame paratamatult rääkima sellest tipust ehk doktoriõppest, selle sidumisest ühiskondlike vajadustega just ettevõtluse suunal, et innovatsioon ja muutused ühiskonnas tekiks. Ma arvan, et see tuumik ei ole kuidagi seotud õppelaenutemaatikaga, kuigi võib‑olla ka seal on muutusi vaja. Aga just see [ettevõtluse] pool – kas ka see kuidagi seostub selle eelnõuga?

18:00 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Väga oluline küsimus. Tõesti, kui vaatame Eestit näiteks rahvusvahelises võrdluses, siis me oleme selles mõttes tublid, et oleme nüüd viimased aastad suutnud täita lubadust, et me avaliku sektorina panustame teadus‑ ja arendustegevusse 1% SKT‑st. Aga Euroopas üldiselt on kokku lepitud, et teadus‑ ja arendustegevusse peaks suunama vähemalt 3%, sellest 2% peaks tulema erasektorist. Erasektori panus on meil väike ja meie eesmärk ongi erasektori panust suurendada.

Mida me selleks teeme? Selleks lepiti kokku, et teadus‑ ja arendustegevusele läheb 1% SKT‑st ning lisanduvast rahast 40% tuleb Haridus‑ ja Teadusministeeriumile, 40% tuleb Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja 20% eri ministeeriumidele valdkondadeüleseks teadustööks. Just sellepärast sai kokku lepitud, et raha jaotub võrdselt – 40% ja 40% –, et tegelda süsteemselt sellega, et meie eraettevõtted oskaksid paremini tellida teadus‑ ja arendustegevusi ning oleksid võimelised ka ise paremini teadus‑ ja arendustegevusega tegelema. Selleks on meil välja töötatud ka teadmussiirde doktorantuur, mis on üks kolmest doktorantuuri vormist. Seda teadmussiirde doktorantuuri me saame eraldi toetada ka Euroopa Liidu vahenditest.

On hästi oluline, et doktorandid teeksid ettevõtetes, aga ka avalikus sektoris kohapeal konkreetsele ettevõttele või asutusele vajalikku doktoritööd. Selleks saab sõlmida kolmepoolse lepingu: doktorant, ülikool ja ettevõte või organisatsioon, kus doktorantuur läbitakse. See on hästi oluline ja see eelnõu ka panustab sellesse, lisaks rahastamismudel.

18:02 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

18:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Mu küsimusel on kaks poolt. Üks on see, et me rääkisime doktorantide rahastamisest, see on neli aastat, kui ma õigesti aru sain, see rahastamine. Kas see on sama süsteem, nagu on kõrghariduse puhul, et sa pead teatud arvu punkte koguma, et seda raha saada? Praegusel hetkel tundub niimoodi, et ma käin neli aastat ära ja kui olen raha kätte saanud, siis jätan pooleli ja ega ma seda tagasi vist ei pea maksma.

Ja teine pool on see, et ma olen märganud, et väga paljud mu kolleegid on mures sellepärast, et nad ei saa isegi magistrikraadi [tegema] minna, sest nad on juba üle 50‑aastased, rääkimata doktorikraadist. Ülikoolis öeldakse, et nii vanade inimestega ei ole midagi teha. Aga ma arvan, et tänases seisus ...

18:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Ei öelda nii.

18:03 Aivar Kokk

Mul on üks vallavanem, kes sai sellise vastuse praktiliselt kuu aega tagasi. Ta on 50 juures. Kas on vanusepiiranguid? Ja teine on see, et kas ongi nii, et ma neli aastat käin doktorantuuris ja saan raha?

18:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, ma tõesti väga tahan loota, et üheski ülikoolis ei ole sellist piirangut. Ma ei tea, minu emagi õpib magistrantuuris ja on oluliselt vanem kui 50-aastane. See on hästi tore tendents. Me näemegi, et elukestev õpe on reaalsus, ülikoolides on aina eakamaid inimesi ja see on äärmiselt tervitatav ja tore.

Aga mis puudutab rahajaotust, siis on nii, et riik eraldab raha nooremteaduri palgafondi ja doktorant sõlmib ülikooliga lepingu ja selles lepingus lepitakse täpselt kokku need tingimused, kuidas seda raha kasutatakse ja milline saab palk olema. Riik on öelnud, et kui nominaalaeg on üldiselt erinevates doktorantuurides kolm või neli aastat, no neli aastat, siis maksimaalselt kaheksa aasta jooksul saab seda raha kasutada. On teatud erisused, nagu ma ütlesin, lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses või asendusteenistuses olemise aeg lisatakse sellele kaheksa aastale juurde.

18:05 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Eduard Odinetsi. Läheme siit sama tempokalt edasi. Palun! 

18:05 Eduard Odinets

Sama tempokalt? Ma saan aru, et mul on 20 minutit. Austatud esimees! Austatud kolleegid! Mul on au tutvustada teile, mis on toimunud eelnõu 420 ümber kultuurikomisjonis.

Kultuurikomisjon vaagis eelnõu eri tahke oma kahel koosolekul: 11. oktoobril sisuliselt ja 12. oktoobril tegime menetluslikud otsused. Eelnõu sisulisel arutelul osales haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Katrin Pihor ning kõrghariduse valdkonna peaekspert Allan Padar. Nemad olid lisaks komisjoni liikmetele.

Nagu ikka, algas eelnõu menetlemine või arutelu ministripoolse ettekandega. Needsamad mured, mida minister täna siin tutvustas, olid komisjoni liikmetele teatavaks tehtud ka komisjoni istungil ja nende murede lahenduseks ongi see, et doktoriõppesse sisenevad noored vormistatakse tööle nooremteaduritena ning nad saavad keskmise palga ja ka sotsiaalkaitse, nii nagu ka täna siin minister ütles. Lisaks sellele on oluline, et meil Eestis viiakse sisse teadmussiirde doktorantuur, mille korral doktorandid saavad teha teadustööd oma tööandja juures. Ja loomulikult oli juttu õppelaenu tingimuste paindlikumaks muutmisest – ka sellest kõigest minister kõneles. Allan Padar mainis, et selle eelnõu tegelik lõppeesmärk on, et doktoriõpe oleks oluliselt tulemuslikum, kasvaks doktoriõppe läbimise kiirus ja suureneks lõpetamiseni jõudnute osakaal.

Järgnes terve rida küsimusi komisjoni liikmetelt. Komisjoni esimees Aadu Must märkis, et eelnõu on sümpaatne, aga kindlasti tuleb tegeleda ka doktorandi kvalifikatsiooniga, doktoriõppe sisuga, kuna sellest on erisuguseid arusaamu. Eduard Odinets ehk mina soovisin komisjoni istungil lasta ministril täpsustada, kas doktoriõppe kolmanda vormi korral, nn doktorant-üliõpilasel, säilib ka riigipoolne toetus. Allan Padar vastas, et eelnõu kohaselt doktorant-üliõpilasel, kes ei ole tööl ülikoolis ja kes ei tee teadustööd ka oma tööandja juures, mingit toetust ei säili. Katrin Pihor avaldas lootust, et enamik doktoriõppest läbitakse siiski ülikooli või teadusasutuse juures või teadmussiirde doktorantuuris. Kolmas doktoriõppe formaat ehk üliõpilane-doktorant on jäetud alles tulenevalt aruteludest ülikoolidega, sest Eestis on inimesi, kes on teeninud omale piisavalt kapitali, soovivad võtta aja maha ning enesearendamiseks doktorantuuri minna, mainis Katrin Pihor. Katrin Pihori sõnul ei soovi need kolmanda tüübi üliõpilased-doktorandid ennast töölepingulise doktoriõppega siduda. Seetõttu on kokkuleppel ülikooliga võimalik läbi viia ka vabamas vormis doktorantuuri ning konkreetsed tingimused lepitakse kokku individuaalõppe plaanis.

Samuti uurisin mina õppelaenu kohta seda, kas üliõpilane ise saab taotleda õppelaenu tingimuste ülevaatamist, kuna uue süsteemi järgi on need soodsamad kui praegused. Allan Padar vastas, et olemasolevaid lepinguid on võimalik kahepoolse kokkuleppega muuta.

Jaak Valge, komisjoni liige, avaldas muret, et teadustegevus Eestis muutub järjest rohkem institutsioonikeskseks ning sellega seoses ei ole teaduse sõltumatus piisav. Valge küsis, kas muudatus, mis teeb doktorantide oleku veelgi institutsioonikesksemaks, ei ohusta doktorantide iseseisvust ning akadeemilist vabadust. Katrin Pihor arvas selle peale, et tegelikult on Eesti Teadusagentuuri juhtimisel algatatud teaduse rahastamise kontseptsiooni põhimõtete ülevaatamine ja üks teema puudutab ka grante ning seda, kas need peaksid olema tingimata seotud positiivselt evalveeritud teadusasutustega. Hetkel tulemusi veel ei ole. Aga mis puudutab tugevamat institutsionaliseeritust, siis seda eelnõu ei muuda. Eelnõu kohaselt on pigem soov näha, et tänu teadmussiirdele tekib rohkem uusi uurimissuundi. Selle kaudu tekib ka võimalus paremini vastata ühiskonna ootustele ja vajadustele.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits küsis, kuivõrd muutub ühe doktorandi sissetulek selle eelnõuga paremaks. Minister Liina Kersna vastas, et nooremteaduri toetus on ajaperioodi keskmine palk ning selleks on arvestatud 13,5 miljonit eelmise aasta andmetel. Hetkel on doktorandi stipendium üle 600 euro, seega on tegemist märkimisväärse doktorandi sissetuleku kasvuga.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits täpsustas akadeemilise puhkuse võimalust, mida eelnõu doktorandile enam ette ei näe. Eelnõus on kirjas juhud, mille puhul saab õpinguid pikendada, kuid puudub tervislikel põhjustel õpingute pikendamise võimalus. Selle peale Allan Padar vastas, et kaheksa-aastase õppeperioodi sisse peaks mahtuma kõik erisugused õpipuhkused ja kuna doktorant on töölepingulises suhtes, siis on ka haiguspuhkus tagatud. Lisaks jääb ka uue eelnõu järgi alles eksternõppe võimalus. Padar sõnas, et statistikat vaadates on akadeemilise puhkuse võtjad väga sageli need inimesed, kes oma õpingud katkestavad.

Liina Kersna täiendas, et riik maksab doktorandile ainult nelja aasta eest ehk nominaalõppeaja eest. Aga täna me siin kuulsime, et minister täpsustas oma vastust, mis kõlas komisjoni istungil.

Signe Kivi küsis või tundis huvi, kui palju on Haridus- ja Teadusministeeriumis doktorikraadiga inimesi. Minister vastas, et ta ei oska täpset arvu öelda, kuid tema kolmest nõunikust kahel on doktorikraad.

Margit Sutrop juhtis tähelepanu, et on kindlasti juhtumeid, kus juhendajal ei ole piisavalt aega doktorandi jaoks, kuid kõige tähtsam on siiski doktorandi enda motiveeritus. Sutrop küsis, mida eelnõuga lahendatakse, kas motiveeriva palga tekitamist või staatuse muutmist. Samuti uuris Margit Sutrop, mis on siiski see motivatsioon, et suurendada doktorandi motiveeritust veelgi rohkem. Minister vastas, et palga maksmine kindlasti motiveerib kiiremini doktoriõpinguid lõpetama. Pikaaegsem mõju sellel reformil võiks olla ikkagi see, et ettevõtjad suudaksid rohkem väärtustada doktorikraadiga töötajaid ning neile ka rohkem palka maksta.

Katrin Pihor lisas, et töötasu kõrval on olulisel kohal ka töösuhte olemus, sest sellega võetakse töölepingus kohustused, mida peab täitma. Samuti on oluline tegur nõudlusepoole turgutamine. Näiteks rakendusuuringute programmi kaudu toetatakse ettevõtetes läbiviidavaid rakendusuuringuid ja see peaks ettevõtete juurde rohkem doktorante tooma. Allan Padar selgitas, et motivatsioon on seotud ka sellega, mida doktorant oma doktorantuuri jooksul teeb, ehk et kui palju paneb ülikool doktoranti teisi ülesandeid tegema. Eelnõu väljatöötamise käigus arutati, et kuidagi on vaja panna piirmäär doktoritööga mitte seotud ülesannete mahule. Leiti, et see ei ole selle eelnõu küsimus, aga et näiteks doktoriõppe kvaliteedi lepingus võivad ülikoolid nendes piirides kokku leppida.

Margit Sutrop uuris, mis on saanud Tartu Ülikooli ettepanekutest, kaasa arvatud sellest, mis puudutab eelnõu varasemat jõustumist. Ja nagu minister täna siin kõnepuldis mainis, neid ettepanekuid analüüsitakse ja võimalusel võetakse arvesse.

Margit Sutrop tundis muret nooremteadurite pärast, kellega on leping sõlmitud enne selle seaduse jõustumist. Neile kohaldatakse töölepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust. Nende lepingud võivad muutuda tähtajatuks, mis ülikoolide jaoks võib osutuda suureks probleemiks. Margit Sutropi sõnul saaks nooremteaduri vabastamiseks kasutada ainult kas koondamist või vallandamist, mis ei ole mõistlik, ja ta palus need seadusesätted üle vaadata. Samuti palus Margit Sutrop, et võiks kõrghariduse seadusesse lisada aluspsühholoogide kutseaasta raamnõuete kehtestamiseks. Liina Kersna ütles, et kõiki neid ettepanekuid analüüsitakse.

Aadu Must tundis muret, et ülikoolides toimub nn keskkooliseerumise protsess. Mitmel pool räägitakse sellest, et doktorikraad devalveerub. Ta küsis ministri seisukohta doktorantuuri erinevate tasemete kehtestamise vajaduse ja võimaluse osas. Minister vastas, et eelnõu on arutatud teaduspoliitika komisjonis, teadus- ja arendusnõukogus. Ülikoolide poolt ei ole tulnud initsiatiivi erinevate tasemetega doktorantuuri tegemiseks. Räägitud on sellest, et võiks üle vaadata doktorantuuri lõpetamise tingimused, mis Eestis erinevalt paljudest teistest riikidest on seotud enamasti artiklitega. Aadu Must uuris ka doktorandi enda vastutuse ehk võimalike sanktsioonide kohta. Katrin Pihor selgitas, et oluline oli leida tasakaalupunkt. Kui panna nõuded liiga karmiks, siis inimesi doktoriõppesse ei tulegi. Kogu lähenemine baseerub sellel, et doktoriõpe on kokkulepe tööandja ja töövõtja vahel. Mõlemad osapooled on kohustatud midagi tegema. Liina Kersna lisas, et autonoomsed ülikoolid saavad kokkuleppes kehtestada ka sanktsioonid. Seda ei ole võimalik seadusega kehtestada.

Heidy Purga viitas praegusele doktorantide toetusele, mis ei ole konkurentsivõimeline, ning küsis, kui paljud teised töölepingulised kohustused võivad olla takistuseks nominaalajaga lõpetamisel või õpingute katkestamisel. Katrin Pihor vastas, et seda teemat on vaja arutada ülikoolidega. Teadmussiirde doktorantuuri puhul annab kolmepoolne kokkulepe võimaluse, et ka tööandja võtab kohustuse, andmaks doktorandile aega doktoritööga tegeleda. Tööandja vastutust on Katrin Pihori sõnul rakendanud paljud riigid.

Mina küsisin, seoses töölepingu seadusega ma tundsin muret, et hästi paljud sätted kõne all olevas seaduses on seotud töölepinguga ja nende regulatsioonidega ning miks me reguleerime neid asju siin, mitte töölepingu seaduses. Samuti uurisin, kus on fikseeritud doktorandi palga suurus Eesti keskmise palgana, mida minister alguses tutvustas. Allan Padar vastas, et keskmine palk ei ole seadusega fikseeritud ning põhineb halduslepingus fikseeritud summas ja kokkuleppel. Konkreetse summa fikseerimine ei pruugi olla hea lahendus seoses valdkondlike eripäradega. Näiteks mõned valdkonnad vajavad rohkemat kui keskmist palka ja [mõnesse valdkonda] saavad ülikoolid oma vahenditest raha juurde panna. See tähendab, et doktorandi reaalne palk võib ülikoolis olla väga erinev. Töölepingu küsimuse kohta vastust ei tulnud.

Liina Kersna lisas, et ettepanek selliseks lahenduseks on tehtud eeldusel, et 1% SKP-st läheb endiselt teadus- ja arendustegevusse, ning hetkel on doktoranditoetuse suurus sellega otseselt seotud. Kui see otsustatakse ära muuta, siis seda raha lihtsalt ei ole. Margit Sutrop viitas olukorrale, mis on ka täna siin saalis juba kõlanud, et enamik teadureid saab samas suurusjärgus või isegi väiksemat palka kui doktorandid. Ja õppetöö mahu vähendamine võib küll doktorandile anda võimaluse rohkem oma tööle pühenduda, kuid teiselt poolt tekib küsimus, kuidas sünnib kvaliteetne doktoritöö, kui doktorantuuri tullakse õppetöö mahu vähenemisest tingitud väheste teadmistega. Margit Sutrop avaldas lootust, et vaadatakse üle ka doktorantuuri astumise nõuded. Sutrop viitas ka doktorantuuri täitmata kohtadele, kuhu astuvad välismaalased. Ta pidas oluliseks mõelda motivatsioonipaketile, mis ajendaks neid Eesti tööturule jääma.

Sellega see arutelu komisjonis lõppes ja nagu ma alguses ütlesin, komisjon oma järgmisel istungil otsustas eelnõu esimese lugemise lõpetada.

18:19 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Tõesti on näha, et küsimusi ei ole. Aitäh teile! Vabandust! Vabandust! On teil küsimus või ei ole? Küsimus? Selge. Aitäh! Vabandust, ettekandja! Väike segadus minu poolt. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Margit Sutropi. Palun! Kaheksa minutit.

18:19 Margit Sutrop

Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister, suur tänu! Ma ütleksin seda, et tegelikult on täna see päev, mida on nii teadlased kui ka doktorandid väga kaua oodanud. Ma arvan, et selle seaduseelnõuga, millega me anname võimaluse just nimelt doktorantidele asuda tööle väga erinevatel viisidel, on ühelt poolt loodud see soovitud paindlikkus, et saab asuda oma doktoritööd tegema töölepinguga, nooremteadurina. See on ka praegu võimalik, aga seda on rahastatud pigem ASTRA programmist sotsiaalfondi toel ja see pole võimaldanud ka päris selliseid töölepinguid sõlmida, et põhitööks oleks doktoritöö kirjutamine. Uuest õppeaastast võiks see siis muutuda.

Samamoodi jääb tõepoolest doktorantidele paindlik võimalus jätkata ka tudengina doktorantuuris ja teha seda töö kõrvalt, sest on võimalik, et nad juba ongi heapalgalisel tööl ja ei soovigi üldse seda võib-olla vähema palgaga lepingut sõlmida, näiteks meie kohtunikud või mingisugusel heapalgalisel eraettevõtluse töökohal töötavad inimesed. Sellega me piirame tegelikult ka seda, et tudengid endale väga palju erinevaid kohustusi võtavad ja hiljem on õnnetud, et nad õigel ajal ei saa lõpetada, ja veelgi õnnetumad on siis ülikoolid ja nende juhendajad. Jääb ka võimalus eksternina doktorantuuris olla. Täiesti uudne on ministri nimetatud teadmussiirde doktorantuur, mis algselt oli mõeldud ainult ettevõtluse doktorantuurina, aga nüüd on võimalik seda rakendada ka muudes sektorites.

Ma ütleksin, et pidupäev on see ka sellepärast, et väga paljud osapooled on sellesama teadusleppe sõlmimiseks näinud vaeva. Ka siin Riigikogus erakonnad, kes kirjutasid alla 2018. aasta detsembris teadusleppele, mõtlesid ju sellise võimaluse realiseerimise peale. Kõik erakonnad, välja arvatud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, tookord selle leppega ühinesid. Ja tõepoolest on selleks nüüd loodud võimalus, et kõik läheks paremuse suunas.

Võib-olla ma rõhutaksin ainult ühte sellist tõesti nagu murelikku küsimust, mis siin natuke juba kõlas, tsiteeriti ka kultuurikomisjonis minu enda sõnavõtte. Ma arvan, et meil on kaks väga suurt muret. Üks on see, et selle suureneva rahaga me loome doktorantidele võimaluse pühendada ennast rohkem oma tööle. 1600 eurot, kui see oleks see keskmine palk, mis järgmisel aastal tuleb, on kindlasti motiveeriv. Sotsiaalsed garantiid on motiveerivad. Aga me ei saa kuidagimoodi loota, et doktorant tahaks lõpetada, kui lõpetamise järel tema elu vähemalt akadeemilistel töökohtadel muutub ebakindlaks ja halveneb, sest see palk, mida ta hakkab saama pärast lõpetamist, ei ole motiveeriv. Või isegi niisama selle projektipõhise maailmaga tutvudes doktorant teab, et ta tegelikult ei tahagi seda karjääri ette võtta.

Selles mõttes see on üks esimene samm, mis on astutud, aga järgmine samm on see raha, mis läheb kõrgharidusse ja ka siis teadusesse, mis tegelikult motiveerib korrastama ja looma garantiisid, et teadlased ja kõrgharidus saaksid jätkusuutlikult oma tööd teha.

Järgmine mure on see, et doktorikraadi tuleb ühiskonnas rohkem väärtustada. Ma arvan, et see puudutab tõesti, nagu minister ütles, seda teadmussiirde doktorantuuri või ettevõtlusdoktorantuuri – see võiks panna erasektorit mõtlema, et nad sooviksid võtta rohkem doktorante, loodetavasti investeerida rohkem teadus‑ ja arendustöösse oma ettevõtetes ja võtta ka hiljem tööle neid inimesi, kes on doktorikraadiga. Me väga loodame, et need doktorandid, kes ettevõtlusse lähevad, on nagu saadikud, kes avavad selle ukse. Nemad peavad tegelikult sedasama niisugust teaduse ja innovatsiooni suurt jõudu näitama, ja näitama ka ettevõtlusele, et nende arendustöö on vajalik. See ei sünni iseenesest ja nad võivad üksinda seal väga hätta jääda. Ma arvan, me peame looma neile suure toe ja kaitse ning võib-olla võrgustunud ettevõtete kaudu, kes rohkem teadus‑ ja arendustöösse investeerivad, saame seda tuge luua.

Aga teiseks on ka avalik sektor, mis tegelikult peaks väärtustama seda, et kõikides väga olulistes ametites oleks inimestel olemas doktorikraad, sest muidu ei ole ju mingisugust mõtet õppida. Sul peab olema mingi motivaator. Ma mäletan, et Saksamaal elades olid minu laste kooliõpetajad, kõik gümnaasiumi paremad õpetajad, doktorikraadiga. Ka kõikide ajakirjade toimetajad, väga [tähtsates] ametites, samuti riigiametites, olid inimesed doktorikraadiga. Me oleme Eestis sellest veel väga kaugel ja ma arvan, et selle nimel me peame tegema tööd. Siis saame loota, et Eesti inimesed astuvad doktorantuuri, näevad suurt vaeva neli aastat õppida ja hiljem on ka motiveeritud hästi ja õigeaegselt lõpetama.

Nii et mõned sammud on meil veel astuda. Aga ma arvan, et me oleme teinud asja paremaks. Ma väga loodan siiski ka seda, et needsamad töölepinguga doktorandid tunnevad rohkem seda vastutust, sest töötajana on nad rohkem hinnatud, aga samas peavad nad saama aru, et nad peavad selle eest ka vastu panustama. Ma ei tahaks kunagi, et meie juhendajatel juhtuks see olukord, mida mina oma kolleegi puhul nägin aastaid tagasi, kui ta pidi käima [aru andmas], sest ülikool küsis, et miks juhendajad ei ole piisavalt tööd teinud, meil on juhendajatega juba ammu sõlmitud leping. Lugupeetud, nüüd juba emeriitprofessor pidi käima doktorandi koduuksele koputamas, kuna see ei olnud neljanda aasta lõpuks ikka veel tööd esitanud, ja teda ei lastud uksest sisse. Pesu rippus õues ja naabrid ütlesid, et ta on küll kodus, aga ta ei avanud oma ust. Mitte mingisugust viisi ei olnud ei doktoritöö juhendajal ega ülikoolil seda raha tagasi nõuda, mis ta doktoristipendiumina kätte oli saanud.

Ma väga loodan, et ülikoolidel tekib töölepingu kaudu võimalus tudengitelt rohkem nõuda ja siis on ühiskond saanud tagasi selle suure investeeringu. Suur tänu ja jätku meile kõigile selle toreda uue reformi jõustamiseks! Aitäh!

18:26 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Valge. Palun!

18:27 Jaak Valge

Lugupeetud kuulajad! Ma katsun suhteliselt lühemat sorti kõne teha. Üldiselt on EKRE selle eelnõu suunaga rahul, sest me oleme ju alati väitnud, et meie kõrgharidusõppe üks suurimaid probleeme on see, et ta ei vasta Eesti ühiskonna vajadustele.

Selle eelnõuga üritatakse tagada doktorantidele finantsstabiilsust ja muuta doktoriõpe elulähedasemaks – mingil määral see võiks ju olukorda parandada. Praegu on pisut keeruline prognoosida, kas see ei too kaasa mingeid muid probleeme, aga igatahes paistab eelnõu algatajatel ja kokkupanijatel olevat see hea tahe küll. Üks negatiivne tendents, mis võib tekkida või õigemini süveneda, on, tõsi küll, see, et teadustegevus muutub liiga institutsioonikeskseks. See on tegelikult Eestis toimunud juba viimasel paarikümnel aastal ja see ähvardab, juhul kui see süveneb, teaduse iseseisvust ja võib arvata, et ka doktorantide akadeemiline iseseisvus mõnevõrra kahaneb.

Kõrgharidusõppe teist põhiprobleemi, milleks on meie õppekvaliteedi langus, eelnõu paraku kuidagi ei lahenda. Ega doktorikraadi omandamine iseenesest, kui selle kraadi taseme kvaliteet alla lasta, ei tee kuidagimoodi ühiskonda paremaks ega arenda meie majandust. Meil tegelikult ei ole vaja mitte formaalse doktorikraadiga inimesi, keda me saaksime hästi kergesti juurde toota, kui nõudeid veelgi alla lasta. Me vajame ikkagi kõrgprofessionaale, kes on Eesti ühiskonnale vajalikud, ja kui nad on vajalikud, siis on nad õnnelikud ja nad on ka hästi tasustatud. Minu arust me ei lahenda seda probleemi ka niimoodi, et hakkame avalikus teenistuses nõudma akadeemilise kraadi olemasolu. Korralikku õppekvaliteedi kontrolli meil Eestis ei ole. Aga mina ei tunne küll ühtegi õppejõudu, kes tõsimeeli julgeks öelda, et viimasel paarikümnel aastal pole õppe lõpetanute teadmiste tase järsult langenud. Ma ei tunne mitte kedagi.

Eelnõu suunaga tasub muidu rahul olla ka seetõttu, et lõpetatakse välistudengitele või kolmandatest riikidest pärit välistudengitele vajaduspõhise õppetoetuse maksmine. See, et seda siiani on makstud, on pehmelt öeldes arusaamatu. Ja kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste proportsioon, kellele on vajaduspõhist õppetoetust makstud, on olnud suurem – mitte arv, vaid proportsioon on olnud suurem – kui sama proportsioon Eesti üliõpilaste puhul. Nüüd võtab see vähemalt ühel osal neist, kes on tegelikult Eestit kasutanud lihtsalt selleks, et oma majanduslikku heaolu parandada või korraldada järk-järgult oma edasiliikumine Euroopa Liidu rikkamatesse riikidesse, Eestisse tuleku motiivi maha ja ehk me saame siis paremaid välistudengeid.

Kindlasti on selles, et sisseränne on meil kiiresti suurenenud just kolmandatest riikidest, olnud oma roll välistudengitel, õigemini nendelsamadel, kelle Eestisse tuleku esimeseks motiiviks pole õppimine mõnes Eesti ülikoolis. Meil ei ole põhimõtteliselt mitte midagi kõrge kvalifikatsiooniga inimeste Eestisse tuleku vastu. Vastupidi, me oleme igati selle poolt. Küll aga ei aktsepteeri EKRE kontrollimatut immigratsiooni ükspuha missuguse sildi all.

Nii, edasi. See pisike muudatus tegelikult ei lahenda ka kuidagi meie kõrgharidusõppe kolmandat suurt probleemi, milleks on ülikoolide ingliskeelestumine. Ma toonitan, et inglise keeles õppivate välisüliõpilaste arv või proportsioon ei defineeri kuidagi ülikooli taset. Helsingi Ülikoolis on kaks korda vähem välistudengeid kui Tartu Ülikoolis, aga koht maailma ülikoolide edetabelis on üle kahe korra kõrgem. Ja välisüliõpilaste ...

Palun üks minut.

18:31 Esimees Jüri Ratas

Palun, üks minut juurde!

18:31 Jaak Valge

... kõrge osakaal ei pea tähendama ingliskeelse õppe suurt osakaalu. Näiteks hiljuti kultuurikomisjoni istungil osalenud Eesti Teaduste Akadeemia juhid märkisid, et ühe doktorandi väljaõpetamine – tuletan meelde, et välisdoktorandid on õppemaksust vabastatud – läheb Eesti maksumaksjale maksma keskeltläbi 100 000 eurot, neile aga eelnevalt eesti keele intensiivkursuse korraldamine, mis võimaldaks õppetööd läbi viia eesti keeles, 4000 eurot. Ühtlasi aitaks see kaasa doktorikraadi omandanud kõrgprofessionaalide jäämisele Eestisse, sest vastasel korral on meie maksumaksja raha tühja läinud.

Niisiis, kokkuvõttes oleme me eelnõu suunaga rahul, aga need kolm põhiprobleemi ootavad jätkuvalt lahendamist. Aitäh!

18:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eduard Odinetsi. Palun!

18:32 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Ka sotsiaaldemokraadid on rahul selle eelnõuga võetud suunaga ja me tervitame doktoriõppe reformi ja neid muutusi. Aga ka meie sooviksime rääkida mõningatest probleemidest ja kitsaskohtadest, mida sooviks rõhutada ja võib-olla saab ka selle eelnõuga kuidagimoodi lahendada.

Eelnõu sisust. Kutsun üles nii komisjonis kui ka ministeeriumis mõtlema nende inimeste peale, kes on selles n-ö kolmandas doktoriõppe vormis. Siin jääb kõlama, et see on kuidagimoodi nagu elustiili doktoriõpe. Oled heal järjel, töökoht on olemas, järelikult ka raha on olemas ja saad oma vahenditega õppida. Minister ilusti ütles, et saad riigi poolt tasuta hea hariduse. Ma arvan, et pidades silmas üldeesmärki, et doktorante oleks rohkem ja kvaliteetseid doktoritöid oleks rohkem, me ei tohiks unustada ühtegi doktoranti. Kui me räägime nendest kolmandat tüüpi inimestest, kes teevadki seda oma põhitöö kõrvalt, oma laste ja pere kõrvalt, ja kulutavad märkimisväärseid summasid doktoriõpingutele, õppekirjandusele, õppereisidele ja muudele sellistele asjadele, siis nende jaoks on see äärmiselt oluline. Jätta nad üldse ilma igasuguse riigipoolse toetuseta – ma ei usu, et see on hea käik.

Edasi. Kindlus. Ma saan aru, et ülikooliga sõlmitakse tööleping, aga kas see summa on täpselt see, mis on fikseeritud kogu selle perioodi peale, kas seda summat indekseeritakse, kas see summa jääbki sõltuma riigi soovist, millise summa ta halduslepingusse paneb? Kultuurikomisjoni ja ma arvan, et kogu Riigikogu poole on eelmisel nädalal mitme kirjaga pöördunud näiteks Tartu Ülikool, kes ütleb, et riik ei täida oma lubadust, mille ta on halduslepinguga võtnud, indekseerida neid summasid, mida riik on ülikoolidele lubanud. Kas see tähendab ka seda, et nooremteaduriga sõlmitud töölepingut mitte kunagi ei indekseerita ja see summa jääb mingil hetkel alla keskmist palka, mida praegu lubatakse?

Loomulikult on siin päris palju kõlanud neid muresid, mis on seotud kõrghariduse üldise arenguga ja üldise rahastamisega. Väga kenasti on siin mitu kõnelejat ja küsijat välja toonud, et kui me kehtestame doktorandile keskmise palga, siis võib juhtuda, et tema juhendaja, doktorikraadiga professor saab mõnikord isegi vähem. No professor võib-olla mitte, aga juhendaja nii mõnelgi kohal kindlasti. Me teame juba praegu, et meie ülikoolides on üle 600 teadustöötaja, kes saavad isegi tavakooli õpetajast väiksemat töötasu.

Need on need teemad, millest me peame rääkima, ja need on need teemad, mida me ei tohi unustada. Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline, et kõrghariduse rahastamise protsent SKT-st oleks suurem. Oleme korduvalt seda ka väljendanud ja vastavaid eelnõusid isegi esitanud. Aga need kahjuks ei ole kultuurikomisjonist edasi jõudnud. Nii et, head kolleegid, kokkuvõttes sotsiaaldemokraadid toetavad seda eelnõu, aga siiski palume pöörata tähelepanu ka selle eelnõu teatud kitsaskohtadele, kõrghariduse üldisele olukorrale ja üldisele rahastamisele. Aitäh!

18:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aadu Musta. Palun!

18:36 Aadu Must

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ma alustan nii nagu hea kolleeg Jaak Valge, et teeme lühidalt ja hoiame aega kokku, aga ma luban, et ma ei küsi lisaaega.

Kõrghariduse rahastamine, doktoriõppe rahastamine on väga vana teema. Need, kes on Riigikogus kauem olnud, mäletavad arutelu aastast 2007. Ja mina mäletan hästi, kuidas me rääkisime sellel teemal kunagi haridusministrina teeninud Jaak Aaviksooga, kes tuli välja lähedase ideega ja rääkis, kuidas andekamad magistriõppe lõpetanud peavad otsima tasuvamaid töökohti, kui doktoriõppesse minek pakub.

Olukord on selline, et minu süda rõõmustab selle tänase seaduseelnõu üle. Ma ei hakka seda lahkama, vaid ütlen ainult seda, et teadusmaailmas ja kõrgharidusmaailmas keerleb maakera nii kiiresti, et isegi oma positsiooni säilitamiseks tuleb väga kiiresti joosta. Me oleme palju maha jäänud ja kultuurikomisjoni kuluaarides oleme arutanud, et juba homsest peale peame arutama, kuidas edasi minna. Saabub hetkeline, peaaegu rahuldav tasakaal, aga homme on see juba suur mahajäämus hariduse, kõrghariduse ja teaduse rahastamises.

Eesti ühiskond on jätkusuutlik siis, kui tal on jätkusuutlik haridus ja kui püsib sajandeid meid elus hoidnud Eesti rahva hariduseusk. Ma kordan seda siit toolist vist juba kuuendat korda. Eesti rahva riiklikku iseseisvust on mõned teoreetikud pidanud ebatõenäoliseks, aga nende arvutiprogrammides on puudunud üks komponent – Eesti rahva hariduseusk. Hoiame seda elus, töötame selle nimel ja mitte ainult siis, kui me arutame kõrghariduse üle, vaid ka siis, kui me arutame riigieelarve üle. Aitäh!

18:38 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 420 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. novembri kell 17.15. Esimene lugemine lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti menetlemine samuti lõpetatud.


10. 18:39 Perelepitusseaduse eelnõu (438 SE) esimene lugemine

18:39 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõu 438 esimene lugemine. Juba infotunnis oli väga huvitav debatt selle üle. Selle taustal palungi ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

18:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea meel on seista teie ees seaduseelnõuga, mis lahendab ühe üsna vana probleemi. Hea meel on ka sellest, et seda eelnõu on pikka aega ette valmistatud, juba eelmises valitsuses, ja koostöös nii kohtute, Justiitsministeeriumi kui tegelikult ka lepitajate endiga.

Millist probleemi see eelnõu lahendab? Lahendab seda probleemi, millega puutuvad igal aastal kokku 4000 inimest, kes pöörduvad kohtusse selleks, et vaielda lapse hooldusõiguse küsimuste, lapsega suhtlemise korra või ka elatisrahateemade üle. Umbes viiendik Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonda sissetulnud juhtumitest on just nimelt vaidlevate lastevanemate juhtumid.

Mida see tähendab lapsele? Vanemate lahkuminek on lapse jaoks kaotus ja trauma. Kui vanemad omavahel lapse huvides sõbralikult kokkuleppele ei jõua, siis sellise vaidluse pealtnägemine on lapse jätkuv traumeerimine. Liiatigi, vaidlevad lapsevanemad ei keskendu mitte lapse kasvatamisele, vaid vaidlusele endale. Vaidlus võtab aega. Raha ja aega võtab see mitte ainult vanematelt, jättes lapsed tähelepanuta, vaid võtab aega ja raha ka meie kohtusüsteemilt ja lastekaitsesüsteemilt.

Selle eelnõu eesmärk on pakkuda kohtuvälist süsteemi, selleks et vaidlused leiaksid lahenduse, mis ei ole pealesunnitud, sest iga kohtumäärusega tehtud lahend on kompromiss, mis ei meeldi täielikult kummalegi poolele ja võib ühele pooltest veel vähem meeldida. See omakorda toob kaasa sagedase olukorra, kus neid kohtumäärusi ei täideta ja kohtutäiturid peavad sekkuma igapäeva pereellu. Oleme ka meedia vahendusel näinud dramaatilisi sündmusi, kui lapsi püütakse kohtutäiturite abiga ühelt vanemalt teisele üle anda.

Kohtuväline lahendus oleks selline, kui pere saab pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole iseseisvalt, seda ka elektrooniliselt, esitades taotluse, või varases faasis kohtumenetluse käigus kohtu suunamisel. Mida me soovime saavutada, on kohtute väiksem koormatus ja positiivsete kokkulepete hulk laste heaolu tagamiseks.

Millised on need vaidlused, mida on võimalik perelepituses lahendada? Kõigepealt kindlasti lapsega suhtlemise kord, milles lapsevanemad omavahel perelepitaja juuresolekul kokku saavad leppida. Samamoodi lapsele makstava elatise suurus, aga ka hooldusõiguse lõpetamine või muutmine, seda küll ainult kohtu suunamisel.

See muudatus jõustuks 1. juulil 2023. aastal. Tänane perekonnaõigus võimaldab meil tõepoolest hooldusõiguses muudatusi, isegi kui seal on lapsevanemate vahel konsensus ja kokkulepe, teha ainult kohtu teel. See on kurnav ja põhjendamatu nii kokkuleppe saavutanud lapsevanemate jaoks kui ka kohtusüsteemi enda jaoks.

Kui ma varasemalt ütlesin, et umbes 4000 peret pöördub igal aastal kohtu poole erinevate vaidlustega, siis nende vaidlustega seotud lapsi on loomulikult rohkem. Me tahame jõuda oma lepitusteenusega 3000 pereni. Selleks on ette valmistatud ja koolitatud 44 perelepitajat, kellega Sotsiaalkindlustusamet on kavandanud ka lepingu sõlmimise. Nad töötavad täiskoormusega. Kuigi me teame, et see vajadus võib pikemas perspektiivis osutuda suuremaks, on meil siis ka kindlus, sest me teame, et Eestis on üheksakümnendate aastate keskpaigast perelepitajaid koolitatud ja sealt on meil võimalik täiendavat teenuseosutajate ressurssi saada.

Teenusekorraldaja on Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on tagada lepitusteenuse osutamine. Sotsiaalkindlustusamet on ka lepitusorganiks lepitusseaduse tähenduses. Ta korraldab perelepitajate koolitusi, hoiab teenuse kvaliteeti ja teostab teenuse üle järelevalvet.

Perelepitajale on esitatud selle seaduse alusel ka nõuded: kõrgharidus, vajalikud isikuomadused perelepitusmenetluse läbiviimiseks, kindlasti ka lastekaitseseaduses toodud välistavatele nõuetele vastamine ehk inimene ei ole toime pannud kuritegusid, mis on nimetatud lastekaitseseaduse §‑s 20, ja ta on läbinud Sotsiaalkindlustusameti lepitajakoolituse, st baaskoolitus ja laste õiguste moodul.

Kui tekib küsimus, miks kutsetunnistusega lepitajad peavad täiendavalt läbima selle baaskoolituse ja laste õiguste mooduli, siis nagu ma varasemalt ütlesin, perelepitajaid on Eestis koolitatud üheksakümnendate aastate algusest ja nii mõnigi neist ei ole pikka aega teenust osutanud või ei ole seda üldse teinud. Samamoodi on koolituse sisu ja ka vajadused ühiskonnas mõnevõrra muutunud.

Perelepituse alla kuuluvad ka erijuhud. Erijuhtudeks võivad olla lähisuhtevägivalla olukorrad, väärkohtlemine või hooletusse jätmine või see, kui ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või vaimupuue. Selleks puhuks on meil perelepitajad, kes on saanud ettevalmistuse ja koolituse nende erijuhtumitega toimetulekuks. Nende erijuhtumite puhul puudub kohustus perelepitust läbi teha, pere võib sellest loobuda ega pea selles osalema.

Teenusele jõudmine on võimalik kahel viisil. Inimene pöördub otse Sotsiaalkindlustusameti poole, ta saab teha seda interneti vahendusel, aga ka otse pöördudes või kohtu suunamisel. Kui pere on juba varasemalt olnud kohaliku omavalitsuse vaateväljas – tavapäraselt see nii on –, siis võib ka lastekaitsetöötaja kohalikust omavalitsusest inimese suunata Sotsiaalkindlustusametisse. Olgu siinkohal öeldud, et enamasti on kõikide selliste kohtuvaidluste valguses lastekaitsetöötaja arvamus laste huvide kaitseks kohtumenetluses nõutav ja seda arvamust on võimalik kaasata ka selles olukorras.

Üks oluline kriteerium lepitusteenuse osutamisel, aga ka selle õnnestumisel on kindlasti see, et mõlemad osapooled soostuvad lepitusprotsessis osalema, ja juba varem räägitud erijuhtude puhul Sotsiaalkindlustusameti täiendav riskihindamine, et nõrgem osapool ei saaks kahju ega kannatada. Kui teenusele on suunanud kohus, siis ei ole tarvis eraldi taotlust esitada.

Lepituskohtumisi on hinnanguliselt kokku viis, neid võib põhjendatud vajaduse korral olla rohkem, aga see on praegune keskmine praktika. Laste ärakuulamine ja laste kaasamine lepitusmenetlusse on kohustuslik, nii nagu see on kohustuslik ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Igal lapsel on õigus avaldada arvamust ja ta tuleb ära kuulata, kui otsustatakse tema elukorraldust puudutavaid küsimusi. Lapse ärakuulamisest on võimalik loobuda, aga selleks peab olema mõjuv põhjus. See mõjuv põhjus võib olla kas lapse tervislik seisund, väärkohtlemise juhtum või ka see, et püütakse vältida lapse korduvat ärakuulamist, seda olukorras, kus lastekaitsetöötaja või politsei on lapse juba ära kuulanud, tema arvamus on fikseeritud ja seda on võimalik lepitusprotsessis kasutada.

Lepitusmenetlus võib osutuda edutuks ja sellisel juhul tuleb vaidlust jätkata ikkagi kohtus. Me loodame väga, et neid edutuid lepitusi on võimalikult vähe ja rohkem on neid, mis on edukad. See on laste elu korraldamise mõttes igal juhul mõistlikum kui jätkuv kohtuvaidlus.

Kui lepitusmenetlus on edukas, siis sõlmitakse vanemluskokkulepe. Seda tehakse lepitaja juures. Selle kinnitab juba haldusmenetluse korras Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet ei kinnita selliseid kokkuleppeid, mis on ilmselges vastuolus lapse huvidega või mis ei ole objektiivselt täidetavad.

Kui lepitusmenetlus on edutu, edastatakse vanematele sellekohane tõend ja kohtuvaidlus jätkub. Kui see on edukas, siis on võimalik pöörata kokkulepe otsetäidetavaks ja ta on siis kasutatav vanemluskokkuleppena, täitedokumendina täitemenetluse seadustiku tähenduses. Kui pere on jõudnud teenusele kohtu kaudu, siis kohus lõpetab selle menetluse, võttes aluseks lepituse tulemuse. Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud kokkulepe asendab varasemad kokkulepped või ka vastavad kohtulahendid vaidlusaluses küsimuses.

Rahastatakse riiklikku perelepitusteenust riigieelarve vahenditest. Järgmise aasta eelarvesse on planeeritud selleks 520 000 eurot. Lisaks saab järgmisel aastal 131 000 eurot Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raamistikust, mida kasutatakse ettevalmistustegevusteks, mille hulgas on nii koolitus kui ka IT‑lahenduse väljatöötamine.

Ma väga loodan, et eelnõu eduka menetlemise ja läbiminemise tulemusel on 1. septembrist järgmisel aastal peredel võimalik juba ametlikult vältida kohtuskäimist ja saada need kokkulepped perelepitajate juures tehtud. Aitäh!

18:52 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Priit Sibul, palun!

18:52 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Esmalt tänan tõesti, et teie juhitud valitsus selle perelepituse teemaga alustas. Ma loodan, et te ise ka nüüd mõistate, kui te kuulsite seda eelnõu tutvustust, milline käkerdis välja tuli ja millised järelmid teie valitsuse laialisaatmisel on. See eelnõu on kaugel sellest, mis ta oli siis, kui see idee algatati. 

Aga nüüd sellest eelnõust konkreetsemalt. Terminites te ise ütlete väga ilusasti ära, et tegemist ei ole mitte mingi perelepitusega, vaid tegemist on vanemluslepitusega, kus pannakse paika laste huve. Ehk see on lastekaitseseaduse pikendus. Miks te jõudsite sellisele arusaamisele, et selle, mida rahvusvaheliselt perelepituse all mõeldakse, olete seadusesse hoopis kitsamalt kirjutanud?

18:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Hästi sellest algusest küll aru ei saanud, aga ma tuletaks meelde, et selle eelnõu koostamine on toimunud memorandumi alusel, mille esmakordselt viis valitsusse eelmise valitsuse minister proua Riina Solman. Tegelikult ei ole toimunud sisulisi ja põhimõttelisi muutusi selle seaduse ülesehitamisel. See eelnõu selgitab seda, kes on perelepitajad perelepitusseaduse tähenduses. Täiesti arusaadavalt on perelepitusseadus lepitusseaduse natukene erilisem osa, kus on rangemad nõuded ja rangemad reeglid. Küll aga on perelepituse tulemusi võimalik kasutada ka kohtus, kui kohus need otsused kinnitab. Nii et selles mõttes ei ole need kaks seadust omavahel vastuolus, nad toimivad täiesti eraldiseisvalt ja lepitusseadus on perelepitusseaduse katusseadus.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:54 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan eelnõust aru, et lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkuleppe kinnitab Sotsiaalkindlustusamet ja nii see jääbki. Minul tekib tõsine küsimus selle õigusliku jõu kohta. Kuidas on tagatud see, et lepingupooled kokkulepitust kinni peavad ja nad neid kokkuleppeid järgivad ning millised on need tööriistad, kui näiteks üks pool sõlmitud kokkuleppeid rikub?

18:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Järelevalve ja täitevmenetlus ei erine sellest, mis on täna, see on täpselt samasugune järelevalve vanema õiguste ja kohustuste täitmise üle, mida teeb lastekaitsetöötaja kohalikus omavalitsuses või mida teeb kohtutäitur kohtulahendite täitmise osas. Täpselt samasugune järelevalve ja täitmine toimib, sest nagu ma varasemalt ütlesin, need kokkulepped on täitemenetluse seadustiku järgi täitedokumendid.

18:55 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun! 

18:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mul on siin  ees § 6 "Perelepitajale esitatavad nõuded". Selle punkt 1 on, et tal peab olema kõrgharidus. Ja sinna see kõik lõpeb. Minul on küsimus: kas see kõrgharidus on kuidagi ära määratletud? Meil antakse Eestis kõrgharidust teatavasti väga erinevatel elualadel, mille puhul pole tööks inimestega mitte mingeid eeldusi, näiteks maaparandaja või insener-tehnilised erialad. Lähme siit edasi. Ta läbib ainult selle koolituse ja siis ongi kõik, ta hakkab lastega tööle.  Paragrahv 10 ütleb, et ta peab selgitama välja lapse huvid. Sealt edasi on veel perelepituse erijuhud: ta peab haldama lähisuhtevägivalda, lapse väärkohtlemist, hoolet[usse jätmist], isegi psüühikahäirega või intellektipuudega lastega peab ta tegelema. Kuidas sellest aru saada? Kas selle peale üldse ei ole mõeldud või mõeldakse edaspidi või on see lihtsalt aps? Paluksin selgitust.

18:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tänan küsimuse eest! Perelepitajaid, nii nagu varem öeldud, on üheksakümnendate aastate keskpaigast Eestis koolitatud. Perelepitajate ühingutesse – neid on mitmeid – kuuluvad inimesed, kes on omandanud muu hulgas kutse. Perelepitajad on Eestis enamasti kas sotsiaaltöö‑ või ka psühholoogiaharidusega inimesed. Neil võib olla ka muu baasharidus, kuid selleks, et omandada seda kutset, on tarvis sotsiaaltööle või psühholoogiale lähedast baasharidust, et sellele saaks lisanduda koolitus. Osal perelepitajatest on see täiendav oskus ja koolitus, mis on seotud erijuhtudega, kui me räägime väärkohtlemisest, perevägivallast ja tegelikult ka vaimupuudega või psüühikahäiretega inimestest. Need olukorrad nõuavad tõepoolest erilist oskust.

18:58 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:58 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Seletuskirja lehekülje viis esimene lõik hakkab pihta nii: "Murekohaks on ka teenuse kvaliteet." Siit me loeme: "Võib eeldada, et kuna perelepitajaid koolitab kaks MTÜ-d erinevate koolitusprogrammide alusel, on ka teenuse osutamine erinev." Kas keegi on analüüsinud neid koolitusprogramme ja kas selle analüüsiga oleks meil, Riigikogu saadikutel, võimalik tutvuda? Praegusel hetkel "võib eeldada". Mille pealt Sotsiaalministeerium seda eeldab?

18:58 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ettevalmistus on kestnud mitu-mitu aastat. Nii nagu öeldud, neid koolitusprogramme on analüüsitud. Nende kahe koolitusprogrammi pealt on Sotsiaalkindlustusametil kokku pandud eraldiseisev koolitusprogramm, mida on veel täiendatud lapse huvide ja lapse kaasamise mooduliga, mida osa lepitajate puhul on täiendatud nende erijuhtude kompetentsi omandamisega.

Selles mõttes on murekohaks tegelikult suuresti ka see, mis ma varem ütlesin, et need lepitajad, keda on meil aastate ja aastakümnete jooksul koolitatud, ei ole võib-olla aastaid seda tööd teinud. Kui üheksakümnendate aastate alguses sooviti perelepitust Eestis edendada, siis ei tekkinud sellele arusaadavatel põhjustel liiga palju kasutust ega ka turgu. Eeskätt oli põhjus selles, et see oli päris alguses inimeste enda rahakoti peal. Hiljem, kui meie riigi ja kohaliku omavalitsuse võimalused suurenesid, hakkas teenust rahastama kohalik omavalitsus. Nüüd me oleme loomas süsteemi, mida esmakordselt rahastab riik, vähe sellest, seda toetab ka kogu õigusraamistik. Me saame asendada need lepitusmenetluse tulemused kohtumäärustega. See tähendab seda, et me oleme loonud uue riikliku teenuse: teenuse, millel on hästi kõrge standard, sest ta, nii nagu öeldud, asendab ka kohtumäärust. Ka kohtunike ja Justiitsministeeriumi tungiv soov on olnud, et tegemist oleks ühe institutsiooniga, kes on partneriks ja vastutab nii sisulise kvaliteedi kui ka kogu ülejäänud korralduse eest.

Nii et selles mõttes on meil üsna hektiline pilt olnud siiamaani, aga tänu sellele hektilisele pildile on meil tegelikult neid inimesi, kellel on lepitaja haridus või ettevalmistus ja ka kogemus. Selle varasema hektilisuse tõttu oleme me soovinud tekitada olukorra, kus meil on riiklikult ühest kohast korraldatud teenus, mille kvaliteet on tagatud ja pidevalt jälgitud.

19:01 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on siiralt hea meel, kordan, siiralt hea meel, et lõpuks ei ole siin järjekordne direktiiv või määrus ja nii edasi, vaid et Eesti parlament hakkab menetlema siin koostatud seadust. Milline ta on, see hakkab sõltuma suuresti meist. Siin ei ole seda, et me saame nihutada või muuta võib-olla mõnda lauset. Nii et siiras tunnustus, lõpuks ometi näeb ka ühte pärislooma.

Aga minu küsimus. Siin on palju detaile. On 68 lepitajat, igaüks teeb 340 sessiooni aastas ja aastas on 365 päeva. Minu küsimus on, et nende 68 perekonnaga käib siis iga päev selline korralik ... See on ju nagu juba pereliikmeks saamine. On see nii?

19:02 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Me räägime täna 4000 võimalikust perekonnast, kellest me püüame saada lepitus[menetlusse] umbes 3000. Lepitusseansse hinnanguliselt ühe perekonna kohta on viis ja kui on vajadust rohkemaks, siis see on võimalik, aga seda vajadust hinnatakse iga konkreetse pere ja olukorra puhul.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Marek Jürgenson, palun!

19:03 Marek Jürgenson

Austatud esimees! Lugupeetud minister! Te olete öelnud, et täna pakuvad perelepitusteenust [Eesti] Lepitajate Ühing ja Lepituse Instituut. Samas on meil ikkagi keskmiselt 4000 kohtuasja aastas. Teie prognoos on, et tulevikus võiks olla Sotsiaalkindlustusameti kaudu keskmiselt 3000 perelepitust aastast, et oluliselt väheneks kohtuasjade hulk ja sellega loomulikult koormataks vähem ka kohtuid. Millise hinnangu te annaksite nendele kahele organisatsioonile, kuidas nad on oma tööga hakkama saanud, ja kuidas te näete tulevikus koostööd nende organisatsioonide ja Sotsiaalkindlustusameti vahel?

19:04 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Me oleme tõepoolest hinnanud, et 3000 peret võiks sinna jõuda. Ma arvan, et see ei ole liiga optimistlik. Esiteks seetõttu, et esmakordselt on meil tsentraalselt korraldatud riiklik rahastus ja hästi läbipaistev struktuur selle teenuse osutamiseks. Aga mis veelgi olulisem, meil on õigusraamistik: perekonnaseadus, samamoodi tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis annavad võimaluse, et lepitustulemused on sisuliselt kohtumääruse jõuga. See on siis ka see surve nii kohtutele kui ka inimestele, mis viib nad pigem kasutama leebemat ja tegelikult ka lastele positiivsemat lahendust.

Nüüd partnerid. Eesti Lepitajate Ühing ei ole oma lepitajate kaudu minule teadaolevalt partneriks soovinud tulla, küll aga on Lepituse Instituut olnud väga aktiivne partner. Nende lepitajad on olnud Sotsiaalkindlustusameti koolitustel ja nemad hakkavad ka teenust osutama.

19:05 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

19:05 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean tunnistama, et idee on võib-olla väga hea, aga ma ei saa aru. Kui on kaks organisatsiooni, kes seda teenust pakuvad, siis võiks riik neid rahastada. Siis öeldakse, et võib-olla need perelepitajad on eelmisel sajandil õppinud ja enam ei saa hästi hakkama. Nüüd äkki kuskil Sotsiaalkindlustusametis leitakse hulk inimesi, kes saavad sellega väga hästi hakkama. Kuidas see süsteem ikka omavahel seotud on? Siiamaani ei ole olnud neid inimesi, kes väga hästi hakkama saavad, samas kaks organisatsiooni on seda teenust pakkunud ja ma arvan, et nad on saanud hakkama. Kas riik on teinud otsuse, et kui on eraettevõtluse poole pealt pakkujad, kes seda teenust pakuvad, siis need on halvad ja siis hakkab riik Sotsiaalkindlustusametile töökohti juurde tekitama? Kas Sotsiaalkindlustusametis on tööd vähe, eelarve on vilets või mis see probleem on? Ma ausalt öeldes ei ole sellest hästi aru saanud.

19:06 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Nad on pakkunud perelepitusteenust, mis ei ole päriselt see teenus, millest me selle seaduse tähenduses räägime. Me räägime üsna uuest perelepitusteenusest, mis on riikliku standardiga ja millel on kohtumääruse võim ja vägi. See on see peamine erinevus. Kui seni oli perelepitajate tegevus perele vabatahtlik, kohtud võisid suunata, inimesed ei pidanud seal osalema, siis nüüd me räägime sisuliselt teenusest, mille me teeme inimestele kohustuslikuks ja kus me ootame kõrgemat standardit.

Veel kord, suures osas perelepitajad, kes on varasemalt oma kutse saanud ja seda tööd teinud, ka jätkavad, aga nad on osalenud Sotsiaalkindlustusameti täiendavatel koolitustel. Ühel organisatsioonil on olnud soovimatus sellisel viisil teenust osutama tulla. Millised on nende põhjendused, seda peavad nad ise ütlema. Avatud on teenuse osutamise võimalus kõigile.

Lisaks jääb nendele perelepitajatele, kes ei tule riiklikku perelepitamise süsteemi, alati see võimalus, et kui kohus on [pere] sinna [menetlusse] suunanud või pere on ise sinna läinud, siis saab kohus pöörata täitmiseks ka nende tehtud lepitusmenetluse tulemused. Aga me ei saa neid käsitleda selle riikliku perelepitussüsteemi osana, mida me selles seaduses reguleerime.

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd palun, Priit Sibul!

19:08 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Ma arvan, minister, täpselt nii, nagu te viimasele küsimusele vastates rõhutasite, et see on riiklik perelepitusteenus. Ma arvan, et see oleks mõistlik ka sellele eelnõule pealkirjaks panna, aga ju me seda saame parandada. Te mitmel korral viitasite riiklikule teenusele. Tõesti, sissejuhatavas sõnavõtus võis jääda mulje, et seda teenust pole seni olnud, aga te teatud asjade puhul mitmel korral rääkisite, kuidas meil on  juba üheksakümnendate aastate algusest koolitatud. Nii et mingid viited olid.

Aga mul on siiski küsimus. Sellesama rahvusvahelise arusaamise järgi osalevad perelepituses ainult võrdsed osapooled, aga § 11 näeb ette erijuhud, mida minu hinnangul perelepituse rahvusvaheline standard üldse ette ei näe. Teine asi on laste kaasamine, millest meil ka infotunni ajal oli juttu. Minu meelest oleks loogiline last kaasata siis, kui seda peetakse vajalikuks ja mõistlikuks. See seadus ütleb vastupidi, et on teatavad võimalused, kui last ei kaasata. Äkki te kommenteeriksite neid aspekte.

19:09 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa, perelepitus erijuhtudel, nii nagu öeldud, on ette nähtud, aga ei ole kohustuslik. See on võimalus. Just nimelt nendel peredel, kes on sellises keerulises olukorras, kus on lapse väärkohtlemist, lähisuhtevägivalda või psüühikahäireid ja vaimupuudeid, on nendel puhkudel oluliselt parem, kui vastava ettevalmistusega spetsialistid saavad otsida koos nendega ühiseid lahendusi, juhul kui on soov, tahe ja valmidus ning on tehtud ka riskihinnang, et see ei riiva nende inimeste huve.

Teine küsimus, mis puudutab lapse arvamuse ärakuulamist. Nii nagu me päeval juba rääkisime ja nagu ma praegu olen öelnud, ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega me ühinesime Eesti Vabariigi taassünni järel, paneb meile kohustuse last ära kuulata kõikides teda puudutavates küsimustes. Samamoodi on meil vastu võetud kehtiv lastekaitseseadus, mille § 21 ütleb, et laps tuleb ära kuulata. Talle tuleb selgitada ka otsuste eri aspekte, kui otsuseid tehakse tema elu puudutavates küsimustes. See on lähtekoht ja ainult erijuhul on võimalik jätta lapse arvamus küsimata ja laps kaasamata, nagu ma varasemalt ka kinnitasin.

Kui me mõtleme nende keeruliste vaidluste peale, kusjuures mitte alati lasteaiavanuses või väiksemate laste korral, siis uskuge mind, lastel on oma arvamus, lastel on oma soovid ja nende ärakuulamine teeb meid, täiskasvanuid, otsustamisprotsessides rikkamaks. Vahel võib-olla ka selles lepitusprotsessis lapsevanemad esmakordselt märkavad astuda sammu tagasi ja kuulata seda, mida laps tegelikult mõtleb, mida laps tegelikult soovib. Omavahelistes vaidlustes, kus tihtilugu lahendatakse lõpetamata paarisuhet, makstakse üksteisele kätte, aetakse taga oma õigust vanemana, unustatakse ära lapse õigused.

19:11 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Olles 24 aastat puutunud kokku perekonnaõigusest tulenevate vaidluste lahendamisega, võin ma öelda, et see eelnõu ei lahenda mingisugust olukorda. Kuskil 85% on neid juhtumeid, mida tõesti on võimalik perelepitusega ära lahendada, aga 15% on sellised, kus, ütleme, kättemaksuobjektiks on vastaspool ja selleks kasutatakse ära isegi last. Mul ei ole võimalik neid juhtumeid kirjeldama hakata. Aga ma juhin tähelepanu väga olulisele puudusele. Perelepituse erijuhud: lähisuhtevägivald, lapse väärkohtlemine, psüühikahäire, intellektipuue. Selliste küsimuste lahendamine pannakse perelepitajale. Ma ütlen, et see on väga-väga rumal lähenemine. Isegi kohtunikud ei saa nende asjadega hakkama. Tõsiselt, ma ütlen, see on probleem, sest need inimesed on psüühiliste häiretega.

19:13 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Mulle tundus see rohkem kommentaarina, mitte küsimusena, aga ma võin ka vastu kommenteerida. Te ütlete, et isegi kohtunikud on öelnud, et nad nende erijuhtudega hakkama ei saa. Just nimelt sellepärast on tarvis, et spetsialistid, kes on saanud väljaõppe, kellel on töökogemus ja praktika nende keeruliste juhtumitega töötamisel ja lahenduste otsimisel, võiksid tulla kohtunikele appi, et aidata neid lahendusi leida.

19:13 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:13 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vaatan, seda kokkulepet sõlmides peab jälgima kindlasti seda, et oleksid esindatud lapse huvid, oleksid esindatud mõlema lapsevanema huvid, et need vastaksid erinevatele seadustele, oleksid seadustega kooskõlas. See tähendab seda, et sisuliselt on see ikkagi juriidiline dokument. Samas, vaadates perelepitajale esitatavaid nõudeid, näeme, et ei ole erinõuet hariduse suhtes, mingit kindlat spetsiifikat või suunda, ja siis on koolitused. Kas see koolitus on tõesti nii tõhus, et selle käigus lisaks teadmistele sotsiaaltööst, psühholoogiast ja lastekaitse põhimõtetest antakse ka põhiteadmised juriidilistest valdkondadest? Kui kaua see koolitus siis käib, et neile nii põhjalikud teadmised eri valdkondadest antakse?

19:14 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kõrghariduse puhul me eeldame, et inimestel on olemas teatavad baasteadmised ja ka seaduste lugemise oskus. See on see eeldus. Aga kui me mõtleme lastekaitsetöötaja peale, kes on sotsiaaltööharidusega, siis on selge, et kõik need teadmised, oskused ja seaduse lugemise võimekus peab ka temal olema. Lisaks perekonnaõigusele, tsiviilkohtumenetlusele peab ta mõnevõrra tundma ka kriminaalõigust, samamoodi haldusmenetlust, veel väga paljusid muid seadusi selleks, et oma igapäevast tööd teha. Nii nagu varem öeldud, väga suure osa lepitajate baasharidus on sotsiaaltööharidus või ka psühholoogiaharidus. Mõlemat loetakse üsna lähedasteks baas- ja eelhariduseks.

See seaduste tundmise maht tegelikult perelepitajatel ei ole nii suur, või see vajadus, nagu teile tunduda võib. Need oskused, mida perelepitaja vajab, on üsna lihtsad. Kui me räägime elatise suuruse määramisest ja kui me räägime lapsega suhtlemise korra määramisest, siis sisuline kompromiss, mis tehakse, tehakse ju ikkagi elulistes küsimustes, lapse igapäevaelu korraldamise küsimustes.

Kui on keerulisemaid õiguslikke probleeme, mida mõne pere puhul vaieldamatult võib esile kerkida, siis on Sotsiaalkindlustusamet äärmiselt vajalik teenuse korraldajana ja kogu selle protsessi juhtijana, sealt oleks võimalik vajalikku lisaabi ja ‑tuge saada. Sest leppe, mille vanemad omavahel sõlmivad, nad teevad tõesti lepitaja juures, aga selle haldusotsuse teeb või kinnitab lõpuks Sotsiaalkindlustusamet. See otsus on siis ka kohtumääruse asendaja.

19:16 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

19:16 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, nii nagu kolleeg Peeter Ernits ütles, me menetleme tegelikult väga-väga vajalikku seadust, aga et sellest saaks ka väga hea seadus, siis me ikkagi peame siin natukene nokkima. Ma küsin veel § 9 "Perelepitusteenuse osutamisest keeldumine" kohta. Punkt 1 ütleb, et võib keelduda, kui isikul ei ole õigust perelepitusteenust saada. Kas kusagil on sätestatud ka see, kes selle määrab või kes otsustab selle üle, kellel on õigust ja kellel ei ole õigust? Kas perelepitusseadus on selles osas piiritletud ka mõne teise seadusega, mis neid keeldumise asjaolusid omakorda kuidagi sisustab?

19:17 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Keeldumise alused on tõepoolest siin seaduses ära toodud, aga ma kahjuks jään detailse vastuse hetkel võlgu. Üks moment. Ma ei leia seda üles. Vabandust! Selle vastuse ma jään küll võlgu, mis puudutab konkreetselt seda küsimust. Aga keeldumise alused, nagu öeldud, on selles seaduses ära toodud. Ma väga vabandan, ma ei leia seda slaidi üles.

19:18 Esimees Jüri Ratas

Teeme rahulikult. Kui te soovite seda vastamisel kasutada, siis praegu aega on. Võtame rahulikult. Või saate pärast saata?

19:18 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma vastan sellele küsimusele, Moonika, pärast. Tõesti, ma jään sulle võlgu praegu.

19:18 Esimees Jüri Ratas

Arusaadav. Aitäh teile! Andres Metsoja, palun!

19:18 Andres Metsoja

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Teema on kahtlemata oluline, aga selliseid olulisi teemasid nagu riik versus kohalik omavalitsus ja uue teenuse turule toomine on olnud ka enne. Räägime näiteks noorte vaimse tervise temaatikast. Ma mäletan, et ühel hetkel oli ka riik see initsiaator ja käivitaja, Norra ja EMP finantsmehhanism toetas ja lõpuks tuldi omavalitsuse ukse taha, öeldi, et selle teemaga edasi minemiseks on kindlasti vaja, et ka omavalitsus sinna õla alla paneks. Kas siin need rahalised jooned on väga täpselt paigas, et meil ühel hetkel ei tuleks üllatust? Me saame aru, et need süsteemid ju on omavahel tegelikult seotud. Kui me lähtume lastekaitsespetsialisti tööst, siis sealt need juured nagu algavad ja kuskilt maalt see probleem peab saama selles süsteemis lahenduse. Kuidas te seda poolt kirjeldate?

19:19 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Te viitate laste vaimse tervise keskustele ja piloteerimisperioodile, mille järel rahastus katkes ja ainult mõnes laste vaimse tervise keskuses õnnestus soovitud viisil teenust jätkata. Pärnuga ei läinud kõige paremini, Tallinna laste vaimse tervisega läks mõnevõrra paremini. Aga selle teenuse puhul on meil ressurssi arvestatud riigieelarvesse järgmiseks aastaks 520 000 ja järgmistel aastatel riigieelarve baasi suurusjärgus 1,5 miljonit iga aasta. Nii et see on riigieelarvesse kavandatud. Kui te juba seda laste vaimse tervise teemat puudutasite, siis ütlen, et järgmisel aastal me mõnevõrra suudame rahastada ka teenuste arendamist ja kvaliteedi tõstmist nendessamades laste vaimse tervise keskustes, aga loomulikult mitte sellises mahus, nagu me seda päriselt sooviksime.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma loen lihtsalt ette mõned faktid. 2004. aastal koolitas Eesti Perelepitajate Ühing Tallinna kriisiabispetsialiste, kes pakkusid perelepitusteenust aastani 2013. 2006 ja 2007 palus Lastekaitse Liit perelepitusalast koolitust lastekaitsetöötajatele. 2008 alustas Eesti Lepitajate Ühing esimese põhjaliku, 160‑tunnise perelepitajate väljaõppekoolituse ja koolitusprogrammiga ning alates aastast 2010 on ühing koolitanud erinevaid perelepituse valdkonnaga seotud spetsialiste, nagu kohtunikud, advokaadid ja lastekaitsetöötajad, ja on viinud läbi täiendõpet. Kas see tähendab, et tänased koolitajad ei olegi enam koolitajad ning kohtunike ja lastekaitsetöötajate pädevus on pudenenud sellepärast, et lihtsalt lepitajad peaksid läbima uuesti 160‑tunnise koolituse?

19:21 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Eelnõu kohaselt need lepitajad, kes ei ole läbinud Sotsiaalkindlustusameti koolitust, peavad tõendama oma pädevust eksamil. Need, kes ei ole laste ärakuulamise moodulit läbinud, peavad selle eraldi läbima.

19:22 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk.

19:22 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Mul tekkis küsimus. Te vastasite, et ametnikele antakse kohtu võim ja vägi. Kas tõesti on niimoodi, et me seadusega anname ühele inimesele [õiguse teha] sama otsus, mis kohtus tehakse? Ma saan aru küll, et nimetus on ilusti "perelepitaja", Sotsiaalkindlustusamet sõlmib kellegagi lepingu ja selle otsus on sama, nagu on kohtu võim ja vägi. Mis see ikkagi täna tähendab? Kas meil riigis tekib siis mitu kohtuvõimu või?

19:22 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tegemist ei ole ametnikuga, tegemist on teenuseosutajaga, kes lepingu alusel töötab. See on väga põhjalikult Justiitsministeeriumiga läbi kaalutud, millised on just need võimalikud vaidlusalused küsimused, mida me tahame ja saame anda lepitajatele lahendamiseks. Lepitusmenetlus ei ole mitte kellegi pealesunnitud otsus. Lepitaja ei tee otsust, otsuse teevad lepitatavad osapooled omavahel. Lepitaja fikseerib selle ja juhib seda protsessi, kuidas kaks omavahel vaidlevat inimest on interaktsioonis. Nii et me ei räägi siin kellegi kolmanda tehtud otsusest, vaid lepitustulemusest, protsessist, mida professionaal juhib ja mille käigus vaidlevad osapooled jõuavad kompromissile. See fikseeritakse lepituskokkuleppes lepitaja poolt. Sellega soostuvad või nõustuvad mõlemad osapooled. Sotsiaalkindlustusamet on see nii-öelda garantiitempel, et seda formaliseerida juba täitedokumendina.

19:24 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu meelest olete te selle seadusega teinud natukene ikkagi tühja tööd, sest ükski dokument ei kohusta neid vaenujalal pooli mingisuguseid toiminguid tegema. Isegi kohtumäärus ei aita, kui lapse hooldusõiguse küsimuses on vaja laps teatud kuupäevaks üle anda vanemale, sest siis leitakse erinevad variandid ja nii edasi. Siin on autoriteet ikkagi kohtunik, kes on eluliste küsimuste lahendamisel tihtipeale väga kiireks ja mõjuvaks faktoriks. Sellelsamal teenuseosutajal ei ole sellist kogemust ja tihtipeale hakkab ta ka kartma ühte osapoolt, kes on võib-olla agressiivne vanema osas. Aga pluss selle asja juures on see, et te olete muutnud täitemenetluse seadustikku, mis kohustab isiku suhtes, kes seda sundtäitmist takistab, rakendama rahatrahvi. Vot see on  pluss. (Juhataja helistab kella.) Mis te arvate?

19:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kui te, lugupeetud Riigikogu liige Kalle Grünthal, juhite tähelepanu sellele, et kohtuvõim on see, mis paneb inimesi teatud viisil käituma, kohtuotsuse või määruse järgi käituma, siis nendes perevaidlustes on meil vastupidi, tekkinud teadmine, et kohtumäärus ei pane inimesi sel viisil käituma. Nii nagu ma alguses ka selgitasin, tegemist on konfliktsituatsiooniga, mis on väga isiklik, kus tihtilugu lahendatakse lõpetamata paarisuhteteemasid ja tegelikult lapse huvi või see kokkulepe ise ei ole oluline. Kui kohus teeb määruse, siis ei ole see kompromiss, mis rahuldaks mõlemaid osapooli, vaid see on ühele või teisele osapoolele pandud kohustusena täitmiseks. Ühele tundub, et ta ei saanud mitte midagi, teisele tundub, et teine pool sai liiga palju. Aga kui me räägime sellest kokkuleppest, mida kaks poolt vabatahtlikult professionaali abiga omavahel sõlmivad, siis see on sisuline kompromiss. Kaks vaidlevat osapoolt ise jõuavad juhendajaga koos sinnamaani, et nad lepivad kokku, et lastele või lapsele on parim just see viis ühiseks toimetamiseks, [parim on] just see summa igakuiselt elatisraha maksmiseks või just niisugune hooldusõiguse määratlus. See ongi see lepituse olemuslik eeldus, et me ei räägi otsusest, mida tehakse üle inimeste peade, vaid me räägime kokkuleppest, mida inimesed ise omavahel teevad, pannes keskmesse oma lapse või laste huvid.

19:27 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun! 

19:27 Andres Metsoja

Aitäh! Ma olen teiega nõus, et kokkulepe on kindlasti parem lahendus kui sund. Me oleme näinud seda sunnilahendust ka, pikka aega lahendame neid probleeme. Aga mu küsimus tuleb näitlikustamise mõttes. Kui tõepoolest juhtub nii, et sotsiaaltöötaja või lastekaitsespetsialist avastab juhtumi, kus lähisuhtevägivallaga peres on väärkoheldud last, siis kuidas need sündmused päriselus hakkavad hargnema? Kuidas perelepitajani jõutakse? Võib-olla on tehtud avaldus ka politseisse, eks ole, politsei viib läbi menetluse ja siis jõutakse mingit ahelat pidi sinnamaani, kas on tegemist kriminaalmenetlusega, väärteomenetlusega või lepitusmenetlusega. Kuidas see päriselus käib, äkki te lühidalt kirjeldate seda?

19:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma vabandan. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

19:27 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Mul on muidugi kahju. Oleks oodanud, et minister vastab enne ära. Aga kuivõrd tegemist on niivõrd olulise küsimusega, mis praegu siin laual on, ja minu kogemuslik baas ütleb, et kõik seisukohad, mida minister väljendas, ei ole õiged, siis ma tahaksin paluda Riigikogu juhatajat, kas on võimalik esitada kolmas küsimus, sest tegemist on äärmiselt tähtsa teemaga.

19:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus: ei ole. Palun, minister!

19:28 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Äärmiselt hea ja oluline küsimus. Võib-olla on siin mõnes mõttes ka see võti, et me ajame erinevaid protsesse tihtipeale [segi]. Kui aset on leidnud väärkohtlemine perekonnas, ükskõik kas see on olnud lapse suunal või on see vanemate vahel olnud ja laps on pealtnägija olnud, siis me ei lähe kõigepealt üldse vanema hooldusõiguse küsimuse kallale, vaid me läheme sellesse menetlusse, mis on kriminaalmenetlus, kahtlustus, ja vaatame, mis selle korral juhtub. Samal ajal küll peavad lastekaitsetöötajad tegema toiminguid, et tagada lapse ohutus.

Sõltuvalt sellest situatsioonist, mis kodus on, kas vägivallatsejat on võimalik lapsest eraldada või ei ole võimalik eraldada, võib olla väga erinevaid stsenaariume. Kõige halvem stsenaarium lapse jaoks on see, kui peres on vägivallatseja, teine lapsevanem ei ole suuteline kaitsma ennast ega last ja laps peab ajutiselt leidma elukoha kolmandas kohas, eeskätt lähisugulaste juures, aga see võib olla ka turvakodu või asendushooldus. Loomulikult ei saa seda teha sotsiaaltöötaja otsusega, vaid seda tehakse vastavas kohtumenetluses, mis on juba tsiviilkohtu küsimus.

Nii et alati tuleb vaadata kriminaal‑ ja tsiviilasju lahus. Neid esmaseid õiguskaitseid, mida lapse kaitseks kasutab ka tsiviilkohus, tuleb kõigepealt rakendada. Tuleb jõuda selle olukorrani, kus vanemad soovivad seda või neil on vajadus üleüldse hakata lahendama elatise maksmist, suhtluskorda või ka hooldusõiguse küsimusi. See ei ole tavaliselt esimestel kuudel akuutne küsimus, kui me räägime vägivallajuhtumitest, ükskõik kas lapse suhtes või peresisesest vägivallast.

Need olukorrad, kus perekond on läinud lahku või kooselu ei ole kunagi olnud ja vanematel on erinevad ootused oma rolli suhtes lapse kasvatamise juures, on loomulikult teistsugused, vanemad enamasti soovivad kohe juriidiliselt kõik asjad selgeks ja täpseks saada.

Nendes olukordades, kus näiteks vanematevahelise kokkuleppe olemasolu korral on kohustus pöörduda kohtusse, et hooldusõiguse küsimused lahendada, annab see seadus võimaluse ilma kohtuta see kokkulepe sõlmida. Mingit vaidlust, mingit diskussiooni ei ole. Teises olukorras võib olla vanemate vahel vaidlus. Sellisel juhul ei pea samamoodi minema vaidlema kohtusse. Isegi, kui nad pöörduvad kõigepealt kohtusse, suunab kohus nad perelepitusse ja perelepitaja professionaalsel juhendamisel on võimalik saavutada kompromisskokkulepe, kus mõlema tahet on arvestatud ja keskmesse on seatud lapse huvid.

See on nii-öelda lihtsustatult kogu see protsess. Olukorrad on erinevad, äärmiselt erinevad.

19:31 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

19:32 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! On olnud huvitav ja pikk arutelu. Aitäh selle eest! Ma küsiksin niimoodi. Iga seadus nõuab ressursse selleks, et ta toimima hakkaks, olgu see siis inimressurss, aeg või rahalised ressursid. Ka koolitused nõuavad ressurssi. Kas on teada, kui palju oleks täiendavalt lisaressurssi vaja selle seaduse puhul, et see seadus toimima hakkaks ja et ta annaks ka ühiskonnale mingi tulemuse?

19:32 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Järgmisel aastal saab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest tehtud ettevalmistus, arendatakse IT‑platvormi ja on ka koolitusega seotud [tegevusi]. 131 000. Teenuse enda osutamise ja pakkumise jaoks 1. septembrist järgmisel aastal on eelduslikult järgmise aasta eelarve 520 000. Täisaastatel sealt edaspidi, mis on ka riigieelarve baasi praegu arvestatud, on suurusjärk poolteist miljonit. 2023. aastal on see küll suurusjärgus 1 450 000, aga siis ta tõuseb 1,5 miljonile.

19:33 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni. Palun!

19:33 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõu 438 esimene lugemine toimus õiguskomisjonis 19. oktoobril k.a. Komisjoni poolt võtsid osa siinkõneleja, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Kutsutud olid ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, samuti tema nõunik Laura Danilas ja osakonna [nõunik] Liisa-Lotta Raag, [Justiitsministeeriumi] eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja sama talituse nõunik Stella Johanson.

Nagu täna siin saalis, andis minister ka meile ülevaate, aga nii elavat diskussiooni nagu tänases infotunnis ja nüüd siin küsimustele vastates meil komisjonis ei tekkinud. Arusaadav, see oli ka alles esimene lugemine komisjonis. Siiski mõned küsimused ministrile olid. 

Siinkõneleja küsis perelepituse mahu kohta, milline see suhtarv võiks olla, kui palju võiks tulevikus kohtuasju vähem olla ja kui palju vähem võiksid kohtud tööga koormatud olla.

Tarmo Kruusimäe küsis, millised organisatsioonid on seni pakkunud perelepitusteenust. Minister vastas, et [Eesti] Lepitajate Ühing ja Lepituse Instituut on need kaks organisatsiooni, kellel on võimalus ka tulevikus Sotsiaalkindlustusametiga seda koostööd jätkata. Täna juba minister korduvalt nendele küsimustele vastas, kes on huvitatud ja kes mitte.

Siis küsis veel Tarmo Kruusimäe, kas need organisatsioonid, kellest ma just äsja rääkisin, omavad ka vastavat kompetentsi ja lubasid. Minister vastas, et on vaja tegelikult teatud koolitusmoodulid veel läbida, kui need organisatsioonid hakkavad Sotsiaalkindlustusametiga koostööd tegema.

Lisaks sellele tegime menetluslikud otsused. Oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 27. oktoobril, siin oli konsensus kõigi komisjoni töös osalejate vahel; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samamoodi oli konsensus; teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. november k.a kell 16, ka siin oli konsensus; määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Heljo Pikhof, keda mina pean täna siin asendama, kuna seoses valimistulemuste ja koalitsiooniläbirääkimistega ei saa Heljo täna siin meiega koos viibida.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud ettekandja! Küsimusi ei ole. Isegi see viimane osa ei tekitanud praegu huvitavaid küsimusi. Ma avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Tarmo Kruusimäe. Palun!

19:37 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased, otsustajad, seaduseloojad! Meie ette on toodud Sotsiaalministeeriumi ja siis selle Sotsiaalkindlustusameti poolt eelnõu, mis räägib meile perelepitusest.

Aga ma tahaksin peatuda ühel asjal. Rahvusvaheliselt tunnustatult ei ole perelepituse esemeks mitte ainult vanematevahelised vaidlused suhtlusõiguse ja ülalpidamiskohustuse küsimustes, nagu seda näeb ette eelnõu, vaid selleks võivad olla ka muud lastesse puutuvad küsimused, mille puhul eelnõu suunab vanemad ikkagi esmalt kohtusse, näiteks laste lasteaia või kooli valikuga või huviharidusega seotud erimeelsus, erimeelsus raviküsimustes, erimeelsus selles, kellega laps võib suhelda või kellega ei või, varahooldusõigusküsimused ja muu selline. Kohtusse pöördumine ise tingib nõuete sõnastamise ja seetõttu toob mõlemale poolele tihti kaasa kohe ka kulud. (Juhataja helistab kella.) Teiselt poolt põhjustab kohtumaterjali saamine aga alati ärevuse tõusu ja sellega luuakse konfliktsus ka siis, kui seda enne ei olnud.

Paradigmaatilise muutuse kohtusse pöördumise vähendamiseks toob Eesti Lepitajate Ühingu hinnangul lepitusmenetluse läbimine kõikides vanematevahelistes lastesse puutuvates vaidlustes, kaasa arvatud hooldusõiguse küsimuses, välja arvatud juhtudel, millest me oleme siin juba rääkinud, mis välistavad perelepituse. Seega, see eelnõu kitsendab põhjendamatult perelepituse mõistet.

Meil oli siin küsimus, et praegu on perelepitusseadus, aga miks ta ei võiks olla riiklik perelepitusteenuse seadus. Justiitsministeeriumist vastati eelmisel neljapäeval, et meil on kõik seadused riiklikud. Aga Isamaa näeb, et meil võiks olla turul jätkuvalt eraõiguslik ja riiklik teenus. Miks siis nüüd enam eraõiguslikud lepitajad ei sobi?

Meile räägitakse, et meil on kuskilt tulnud pädevad kogenud spetsialistid  ja nad hakkavad koolitama ka kohtunikke, lastekaitsetöötajaid ja kõiki teisi, keda on juba 20 aastat tegelikult koolitatud. Kas see siis tähendab, et ühel hetkel öeldakse, et see enam ei päde?

See meenutab mulle väga lihtsat asja. Me kõik oleme kunagi noorest peast teinud ju jalgrattaload. Kujutage ette, kui nüüd äkki tuleb mingi amet ja leiab, et tegelikult oleks jalgrattalubade jaoks vaja mingi äpi moodulit, noh et oskad Waze'i kasutada, kui sa sõidad selle jalgrattaga, ja kui sa seda moodulit ei ole läbinud, siis sa enam ei tohi sõita. Mille peale vanahärra ütleb, et kuule, pojukene, no milleks nüüd, ma olen terve elu sõitnud, saad aru, mul ei ole seda äppi vaja. Aga meil on just vaja, selleks on ette nähtud 160 tundi!

Minister ütles, et teised koolitajad ei ole läbinud seda lapse ärakuulamise moodulit. Aga paraku on. Ehk siis seal oli pisikene tõe defitsiit sees.

Jah, see on hea algatus igatepidi, aga me ei saa aru, miks on seda vaja nii kitsalt tsentraliseerida ja samas jäetakse välja eraõiguslikud [teenusepakkujad]. Nemad peavad nüüd uuesti tegema selle 160‑tunnilise täiendkoolituse ja siis nad on justkui uuesti need inimesed. See jäi selgusetuks, kust kohast need pädevad ja kogenud inimesed tulevad.

IT-lahendused. No andke andeks, ma luban endale sihukese väikese võrdluse, mille ma siin eelmine kord jätsin ütlemata. See oli see, et kui minu käest küsiti, et kuidas meil see HOIA äpp elab, siis ma ütlesin, et mis sa selle HOIA äpiga ikka teed. Mõistad, sa oled selle sees, sa võiksid samamoodi jagada ju tegelikult seda sinihammast teiste inimestega. Kujutage ette, et inimene, kes jääb koroonahaigeks, paneb kirja, et ta on koroonahaige, ja siis ta kõnnib tervete inimeste seas. Koroonahaige on ju kodus. See on ju tegelikult täpselt nagu pimedate Tinder. Sa tead, et keegi kuskil on, aga sa ei näe, kes see on. Ei soovi selliseid lahendusi praegusel hetkel. Jutt käib ikkagi tegelikult lastest.

Ja kõige tähtsam: kui lapsi küsitletakse ka kriminaalmenetluses [ainult] äärmisel juhul, siis sellest on saanud see alguse, et me peame säästma lapsi. Kui vanemad ei jõua omavahel kokkuleppele, siis lapsi sinna vahele ei ole vaja kiskuda. Seega, ma loodan, et me saame siin eelnõus teha head parandused ehk minna selle peale, et  ikkagi keskenduda lastele. Aitäh!

19:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.  Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. novembri kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


11. 19:43 Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE) esimene lugemine

19:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume tempokalt 11. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu 440 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Tõnis Möldri. Palun!

19:43 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teile on esitatud Keskkonnaministeeriumi ettevalmistatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatustega sätestatakse seaduse tasandil Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem‑ ja alammäärad teenuste liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestada tasuliste teenuste täpsem loetelu.

Eelnõu käsitleb kokku kuut tasulist teenust. Need on eriotstarbeline ilmaprognoos, eriotstarbeline prognoosmudel, tasuline sünoptikute infotelefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs ja hüdroloogiliste insener-tehniliste lahenduste arvutused. Hinnad kujunevad raamatupidamislike arvutuste alusel ehk reaalkulud on teenuste hinna aluseks ja kasumit sellest teenusest otseselt ei teenita. Ehk riik tahab katta kõrvalkulusid, [mis tekivad], pakkudes [teenuseid] ettevõtetele. Eelnõus toodud hinnad sisaldavad kõiki komponente, nii tööjõukulu, majanduskulu kui ka üldkulu. Eelnõus on toodud ära ka piirmäärad. Sellest piisab, et katta ära need eelpool mainitud komponendid.

Riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse muidu üldjoontes riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud ka nõudlus selliste keskkonnaprogrammiväliste teenuste järele nagu meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüsimine ja eriotstarbeline ilmaprognoosimine. Aasta-aastalt nõudlus ka selliste spetsiifiliste teenuste järele tõuseb. Paljud eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ehk kliendid vajavad nimetatud teenuseid, lähtudes oma personaalsest ja spetsiifilisest vajadusest. Kuid siin tuleb arvestada tõesti seda, et tegemist on kitsaste lahendustega ja nende teenuste puhul avalik huvi puudub.

Muudatuste eesmärk on vähendada Keskkonnaagentuuri töökoormust ja klientide halduskoormust. Omatulu võimaldab pakkuda personaalseid teenuseid, sest üksiku kliendi spetsiifiliste vajaduste rahuldamine ei sobitu avalike teenuste alla. Jätkuvalt tahan rõhutada seda, et kõik sellised ilmaandmed on avalikult kättesaadavad kõigile osapooltele, sealhulgas avalikke teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, aga kui ettevõtted soovivad midagi eriotstarbelist, siis see eelnõu võimaldab seda.

Nii et kokkuvõtvalt on tegemist Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste õiguslike aluste täpsustamisega. Aitäh!

19:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimusi on teile vähemalt üks. Tarmo Kruusimäe, palun!

19:46 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas seal tekib ka mingi sihuke hierarhia selles suhtes, et riiklik meteoroloogiajaam ja teised, selles mõttes, et kelle oma? Lihtsalt ühe vahemärkuse tooksin. Kunagi oli selline netikeskkond nagu ilm.ee, mis näitas igas linnas veebikaamerat. Nad ise võtsid ajalehtedest välja, mis oli ilmaprognoos, ja vastavalt sellele koostasid oma. Hiljem juhtus see, et kõik teised hakkasid vaatama nende andmeid ja neid enda ajalehes kajastama. Sellest ongi mu küsimus: milline on nüüd olulisem? Ma saan aru, et eelnõu ikkagi räägib, et me saame ka erateenusepakkujaid, ja see on sihuke detsentraliseerimine.

19:47 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt tuleb mainida, et mis puudutab ilmaandmeid, siis neid riiklik ilmateenistus pakub ikka nii, nagu ta on neid kogu aeg pakkunud. Ma soovitan teile, mul on endal ka – ma just vaatasin, kas see ikka töötab – ilmaäpp ILM+. Väga hea äpp on, ma arvan, et Eesti parim interaktiivne ilmateade tuleb kogu aeg sisse ja avalik teenus on kättesaadav. Loogiline on see, tõesti, et kui sina eraettevõtjana soovid saada veel spetsiifilisemaid andmeid, mis puudutavad konkreetselt sinu ettevõttega seotud teenuste pakkumist, ja sa tahad, et selle järgi riik prognoosiks sulle mingeid konkreetseid andmeid pikema aja jooksul, siis on muidugi mõistlik, et sa selle teenuse eest riigile ka eraldi maksad. See eelnõu seda ka tulevikus võimaldab.

19:47 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

19:47 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Te mainisite seda poolt, et sellel teenusel on ostjaid nii eraõiguslike kui ka avalik-õiguslike isikute hulgas. Kas on olemas mingi ülevaade, kui palju riik näiteks iseendaga antud kontekstis arveldab?

19:48 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Jah, ma täpsustan. Võib-olla ma eksisin. Ei, avalik-õigusliku teenuse saajad seda teenust ostma ei pea. Nende puhul me näeme, et nii kohalikud omavalitsused kui ka riigiasutused saavad selle avaliku teenusega kaetud. Aga neid kliente, kes seda võiksid potentsiaalselt osta, on kuskil 65, neid, kes tellivad riigilt juba päris suuremahulisi teenuseid. 

19:48 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun! 

19:48 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Iga seadusega kaasnevad nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud või mitte nii positiivsed mõjud, oleks võib-olla õigem öelda. Ma küsin niimoodi: kas selle seadusemuudatusega võib tulla kaasa mingeid negatiivseid mõjusid, olgu majanduslikke või töökorralduslikke või mida iganes? Kuidas tundub?

19:48 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Mina ütlen ausalt, et kui ma selle eelnõuga siin teie ees olen, siis ma ikka loodan, et tal ainult positiivne mõju on. Aga loogiline on, et kui seda seaduseelnõu täna vastu ei võeta, siis tegelikult sellisel kujul, eraõiguslikel alustel selliste teenuste pakkumine hakkab aeg-ajalt üle jõu käima. Loogiline oleks, et eraõiguslikud ettevõtted maksaksid selle teenuse eest. See ei kvalifitseeru enam tegelikult päris pikka aega sellisesse avaliku huvi orbiiti. Kui üks eraettevõte tellib enda tarbeks konkreetseid prognoose, siis avalik huvi ju sellel puudub. Juhul kui see eelnõu sellisel kujul läbi ei lähe ja riik teenustasu ei saa hakata küsima, siis mõju võib olla see, et riik kaotab need teenused sellisel kujul ära ja kaotajaks on pigem eraettevõtlus. 

19:49 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma olen juba aastaid naljatlenud, et sünoptikud võiksid teha oma erakonna, sest keegi üldse ei pahanda, kui nad prognoosidega puusse panevad, aga see-eest nad soovivad alati kõigile head ilma.

Küsin sellise olukorra [kohta], mille kohta on ehitusettevõtjad küsinud. Näide on vist viie aasta tagant. Oli teada, et sajab terve nädalavahetuse, ilmselgelt katusetöid ja nihukesi asju ei ole siis võimalik teha. Töömehed lasti nädalavahetust tähistama, kaks magusat tööpäeva. Ja mida ei olnud, oli vihm. Sellel hetkel objekti valmimine ja kõik see lükkus edasi, aga selle prognoosi eest ei saanud enam ju vastutusele võtta. Kas nüüd siin mingil määral seostatakse seda ka, et ilmaprognoosija ikkagi vastutab, kui niisugune kardinaalne muutus on, et lausvihma asemel on päike?

19:50 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Siin võiks vastata naljaga, aga vastame tõsiselt. Ma arvan, et mida operatiivsemalt ja täpsemalt me suudame ilma ennustada, seda operatiivsemalt me saame ka neid ennustusmudeleid ümber teha. Ma jõuan jällegi selle ilmaäpi juurde, sealt on hea vaadata ka seda perspektiivi. Ei tasu nädalavahetuseks mitte kõiki koju saata, sest võib-olla pühapäevaks on ilm muutunud ja saab teha täispika tööpäeva.

19:50 Esimees Jüri Ratas

Selle huvitava mõttega me siin lõpetame. Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Timo Suslovi. Palun!

19:51 Timo Suslov

Aitäh, Riigikogu esimees! Head liikmed! Annan lühikese ülevaate keskkonnakomisjonis toimunust. Keskkonnakomisjon arutas teemat teisipäeval, 12. oktoobril k.a. Komisjoni liikmetest olid kohal Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Natalia Malleus, Timo Suslov ja Yoko Alender. Kutsutud olid Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, teenuste juht Rainis Uiga, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson ning õigusosakonna nõunik Marko Lelov.

Teemat arutati niimoodi, et Taimar Ala andis lühikese ülevaate, täpselt samamoodi, nagu tegi praegu ka minister. Seda ma siin kordama ei hakka. 

Yoko Alender küsis, kas teenuste kindlad hinnad fikseeritakse ministri määrusega, mille peale Taimar Ala vastas, et seaduseelnõuga pannakse paika hinnavahemikud ja konkreetne hind täpsustatakse ministri määrusega. Yoko Alender uuris veel, mitmeks aastaks peaksid sobima hetkel kinnitatavad hinnavahemikud. Taimar Ala sõnul on raske öelda, millal peaks neid uuesti muutma. Marko Lelov lisas, et teenuste hinnavahemikud on kirjas ka näiteks kiirgusseaduses, mis võeti vastu 2016. aastal, ning siiani ei ole pidanud neid muutma.

Lisaks uuris Heiki Kranich, millisest seadusest tuleneb nõue kehtestada seaduses hinnavahemikud, mille peale Marko Lelov ütles, et Riigikohtu lahendites on mitmeid kordi välja toodud elemendid, mis peaksid olema seaduses nimetatud, kui tegemist on avaliku tasuga.

Siinkõneleja küsis, kui palju saab teenustele hinna kehtestamisel riik lisatasu, mille peale Taimar Ala vastas – see on ka seletuskirjas kirjas –, et tasulisi teenuseid on vaja aastas ligikaudu 65 kliendile ja tulu aastas on orienteerivalt 150 000 eurot.

Siis võeti vastu otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 27. oktoobril k.a, see tehti konsensuse alusel. Järgnevalt otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti oli konsensus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Timo Suslov, samuti oli konsensus. Aitäh!

19:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


12. 19:54 Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE) esimene lugemine

19:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume 12. päevakorrapunkti juurde, ikka tempokalt: Vabariigi Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 406 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigihalduse ministri Jaak Aabi. Palun!

19:54 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mida mul on siin võimalik teile tutvustada.

Kõigepealt tuleb öelda, et tõesti kaua tehtud. Kas ka kaunikene, on juba teie hinnata. Eelnõu reguleerib maa korralise hindamise läbiviimist ja tulemuste rakendamist. Maa korraline hindamine on maade masshindamine, mille käigus leitakse turupõhine väärtus kõikidele katastriüksustele. Leitud väärtused on aluseks maamaksu, riigimaade kasutamise lepingute ja ka tehnovõrkude talumise tasude määramisel.

Viimati hinnati maid korraliselt 2001. aastal. Praegune maa maksustamishind on 20 aastaga jäänud kaugele maha turuväärtusest. Seaduses oli siis sees säte, et hindamine peab toimuma regulaarselt, aga ei olnud määratud, millise regulaarsusega, kuigi kõik said aru, et tuleks hinnata iga nelja aasta tagant. Läinud on 20 aastat.

Kuna maksustamishind on selle ajaga turuväärtusest nii palju erinevaks muutunud, jätab see inimesed teadmatusse oma maa tegelikust väärtusest ja võib tuua neile kahju ka maaga tehingute tegemisel. Samuti ei ole maamaks ja riigimaade kasutamise tasud enam ammu turupõhised, kuigi peaksid olema. Hinnanguliselt on maa hind 20 aasta jooksul suurenenud keskmiselt seitse korda. Muutused on olnud piirkonniti ja maa kasutusotstarbest tulenevalt üsna erinevad. Seega, maade korraline hindamine toob kaasa ka maa maksustamishinna tõusu ja see võib väljenduda maaomaniku jaoks senisest suuremas maamaksus ja suuremates kasutustasudes. Praeguses seaduste muudatuste paketis on olemas ka kaitsemehhanismid mõjude ja järsu maksutõusu leevendamiseks.

Kõigepealt tutvustan kavandatavaid muudatusi maade korralises hindamises. Hindamine hakkab toimuma regulaarselt igal neljandal aastal. Seaduses sätestatakse nüüd ära ka vahemik, millal see peab toimuma. Maa-amet viib masshindamise läbi rahvusvaheliste standardite ja riiklike andmekogude alusel. Iga maatükk saab individuaalse ligikaudse turuväärtuse ehk maa maksustamishinna. Meil on olemas piisavas mahus ja piisava kvaliteediga andmeid kõikide kinnisvaratehingute ja maatükkide kohta. Seega, võrreldes 2001. aastaga ei kasutata seekordsel hindamisel ebatäpseid maa hinnatsoone.

Hindamine viiakse läbi 2022. aasta teises pooles. Hindamise tulemused rakenduvad eelnõu järgi 2024. aasta alguses. 2023. aasta on vaheaasta, mis võimaldab maaomanikel tulemustega tutvuda ja omavalitsustel põhjalikult uute maksumääradega tegeleda. Omavalitsused peavad need maksumäärad kehtestama pool aastat enne uute maksumäärade jõustamist, see tähendab hiljemalt 1. juulil 2023.

Tuleb silmas pidada, et maa korralisel hindamisel on laiem ühiskondlik väärtus kui ainult maa maksustamise aluse [selgumine]. Info maa turupõhise väärtuse kohta muutub kõigile maakatastrist tasuta kättesaadavaks. Kui tekib vajadus otsustada tehingu hinna üle, annab maksustamishind esmase info hinna kohta ja vähendab riski teha teadmatusest ebasoodne tehing. Lisaks võimaldab see maaga seotud väiksemaid tehinguid teha vähema raha‑ ja ajakuluga ilma eksperdiarvamusi tellimata. Info maa väärtuse kohta muutub maakatastris kõigile tasuta kättesaadavaks.

Kahtlemata on maade korralisel hindamisel mõju maamaksule. Maamaksu laekumine on püsinud ühesugusena aastast 2012, peaaegu samal tasemel. Kuna vahepeal on majandus ja palgad jõudsalt kasvanud, on maamaksukoormus aja jooksul vähenenud. Nagu te kõik teate, on Eesti varamaksude osakaal SKT‑s või kogu maksulaekumises OECD riikide seas konkurentsitult madalaim. Kogu maamaks laekub omavalitsustele ja moodustab osa tulubaasist. Seepärast on riigil kohustus regulaarselt maid hinnata, tagamaks, et maksustamise alus oleks ajakohane ja õiglane.

Selleks, et maamaks ei kasvaks tulevikus liiga suureks, on eelnõus ette nähtud maksimaalsete maksumäärade allapoole toomine. Kui praegu on maksimummäärad vahemikus 2–2,5% maa maksustamishinnast, siis tulevikus on need 0,5–1%. See vähendab oluliselt korralise hindamise mõju maamaksu tõusule. Omavalitsus saab tulevikus kehtestada kolm maksumäära, eraldi määrad elamumaale, ärimaale ja maatulundusmaale. Nii nagu ma ütlesin, konkreetsed maksumäärad sõltuvad otseselt omavalitsuste otsustest. Ette on nähtud maksimaalne määr ja selle piires saab omavalitsus ise määra üle otsustada. Omavalitsustel on võimalik uued määrad seada ka nii, et enamiku maaomanike jaoks maamaks üldse ei tõuse ja osal võib isegi langeda.

Osa maatükkide väärtus on keskmisest oluliselt kiiremini tõusnud ja sellise maa omanikke võib tabada hüppeline maksutõus. Selle ärahoidmiseks näeb eelnõu ette piirangu, et ühelgi maatükil ei tohi maamaks aastas suureneda rohkem kui 10% võrreldes eelmise aastaga. Eelnõus on ette nähtud, et see aastase kasvu piirang jääb kehtima ka kõigi järgnevate hindamiste ja maksumäärade tõstmiste korral.

Maamaks on omavalitsuste oluline tuluallikas. Pärast 2012. aastal kehtestatud kodualuse maa maksuvabastust on maamaksumäärad püsinud praeguste lubatud maksimaalsete määrade lähedal ning maksulaekumine ei olegi saanud kasvada. See on halvendanud omavalitsuste maksuautonoomiat, mis on meil samuti OECD riikide seas üks väiksemaid. Kui omavalitsus saab maksumäärade üle kohalike inimeste kokkuleppe kohaselt vabalt otsustada, on see siis näiteks see otsus, kas soovitakse suuremat või väiksemat maamaksu, siis vastavalt sellele saab otsustada ka seda, kas osutada rohkem või vähem avalikke teenuseid. Maamaksust laekuvatest summadest tagavad omavalitsused avalikke hüvesid, sealhulgas teede ja tänavate korrashoidu, mis on oluline just maaomanikele.

Usun, et korralise hindamise järgselt on omavalitsused määrade kehtestamisel vastutustundlikud. Koduomanikud ei pea maamaksu suure tõusu pärast muretsema, sest kodualuse maa maksuvabastus vastavalt eelnõule säilib nii, nagu see 2012. aastal kehtestati. Lisaks laiendatakse seadusemuudatusega kodualuse maa maksuvabastust selliselt, et kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis seaduse vastuvõtmise korral ei peaks koduomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest, nii-öelda liitotstarbega maa puhul, enam maamaksu maksma. Maksta tuleb vaid elamumaa eest. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.

Maa maksustamishinnaga on seotud ka tehnovõrkude talumise hüvitised ja paljud riigimaade kasutamise lepingute tasud. Hindamine tõstab talumistasusid keskmiselt neli korda, mis võib tulevikus suurendada maaomanike huvi talumishüvitiste taotlemise vastu. Samuti muutuksid maa maksustamishinnaga seotud riigimaa kasutamise lepingud turutingimustele vastavamaks. Kui maa maksustamishinnad vastavad turuväärtusele, on võimalik neid laialdasemalt kasutada ka lepingute koostamisel. See võimaldaks kokku hoida raha ja aega, vähendades eksperdihinnangute tellimise vajadust. Kasutustasude järsu kasvu ärahoidmiseks on kavas seadustes määrata maa maksustamishinnaga seotud kasutustasudele ühtne 3%‑line määr praeguse killustatud süsteemi asemel, kus tasud on 2–7% maa maksustamishinnast.

Lõpetuseks tahan tänada kõiki eelnõu koostamisel abiks olnud ametnikke Rahandusministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist ja Maa-ametist. Ettevalmistustööd on tehtud juba pea kaks aastat, see on olnud väga põhjalik. Ka kaasamine on olnud väga põhjalik, kui me räägime erinevatest huvigruppidest. Maade korralist hindamist on oodatud 20 aastat ja see on mõistlik lõpuks ära teha. Nii nagu ütlesin, on see ju ka riigi kohustus. Eelnõus on kõik mõjud põhjalikult läbi analüüsitud ja on välja pakutud adekvaatsed lahendused. Palun Riigikogul seda eelnõu toetada. Aitäh!

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Teile on ka küsimusi. Ivi Eenmaa alustab.

20:04 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister Aab! Mina olin ka rahanduskomisjoni koosolekul, kus toimus selle eelnõu tutvustamine ja kohal oli tore, tubli meeskond. Eelnõu ise on mahukas. Võib-olla ma hakkan pihta ühest punktist, mis on teie seletuskirjas, [punkt] 2.2 "Maamaksuga seonduvad muudatused". See puudutab küllalt suurt osa elanikkonnast, nimelt pensionäre. Nagu te ütlesite, see liitsihtotstarbega maa tulevikus vabastatakse, kui ma sain õigesti aru, nende lisaväärtuste eest, ma mõtlen äripindade eest maksmisest ja nii edasi. Aga teil on siin ka lause, et lisaks täpsustatakse pensionäride, puuduva töövõimega isikute ja represseeritute lisamaksuvabastuse rakendamise tingimusi. Palun täpsustage seda.

20:05 Riigihalduse minister Jaak Aab

Üldine maksuvabastus on kõigile ühtemoodi, sõltumata sellest, kes see inimene on. Aga soodustused olid lisamaksuvabastuse saamisel ka eelmises maamaksuseaduses. Neid täpsustatakse. Ma pikalt neid kirjeldama ei hakka. Ma võiksin kirjalikult täpsemalt öelda ja anda teile [vastuse], kui te seda soovite, sest see on päris pikk osa seaduseelnõust ja ka detailidest.

20:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

20:06 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Hea minister! Maa hindamine oleks tulnud nii või teisiti, ega sellest pääsu poleks niikuinii olnud. Aga maamaksu tõus on ikkagi suhteliselt oluline. Ma küsin, milline on mõju põllumajandustootjatele. Ma mõtlen siin kasutusvaldust, rendihindasid. Kas oli arutusel ka näiteks maamaksu osaline hüvitamine või mingi muu selline kergendav vorm põllumajandustootjatele?

20:06 Riigihalduse minister Jaak Aab

Põhiline piirang, mis piirab hüppelist tõusu, on kirjutatud siia kõigi maade kohta, kõigi maaüksuste kohta: üle 10% tõusta ei saa. Kui palju see tegelikult tõuseb, oleneb omavalitsuse otsusest. Kusjuures, kui me vaatame põllumajandusmaad, siis tegelikult selle määr on selle eelnõu järgi välja pakutud neli korda väiksem, kui oli varasemalt. Lõplik määr sõltub omavalitsusest. Omavalitsused peavadki hindama, milline on olukord erineva sihtotstarbega maade puhul, kui palju on kasvanud turuväärtus, mille annab see maksustamishind, ja kuidas need [maad] on kasutusel. Kindlasti ikkagi selle maade hindamise üks positiivne mõju on see, et ta motiveerib maid efektiivselt kasutama, mitte lihtsalt igaks juhuks kokku ostma. Mida maksutõus kindlasti kaasa toob, on see, et inimene peab läbi mõtlema, mis ta nende maadega teeb.

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

20:07 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma ei tea, ei kujuta hästi ette, kuidas see asi ikkagi hakkab välja nägema. Maatehinguid mõnes piirkonnas, Tallinn, Harjumaa, arvestades seda, kui kiiresti maahinnad on kasvanud, on vähe, pakkumisi on väga vähe. Ma ei tea, kas teil on ettekujutust, kui palju sel aastal on tehtud elamumaaga tehinguid Pirital või Nõmmel. Ma arvan, et on võimatu osta krunte sellistesse kohtadesse, üsna võimatu. Need tehingud on haruldased ja kuna pakkumisi ei ole, siis võivad üksikud tehingud hinna väga kõrgeks ajada. Kuidas ikkagi hindamine võrdlusmeetodil või juba tehtud tehingute alusel sellistes piirkondades hakkab välja nägema? On teil ettekujutust, kui palju Pirital või Nõmmel sellel aastal elamumaaga tehtud tehinguid on, millega üldse võrrelda saab?

20:08 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Täpset Nõmme ja Pirita tehingute arvu ma ei tea, aga ma arvan, et see tehingute arv on piisav, et hinnata seda maad turuväärtuse järgi. Pigem on probleemid tehingute arvuga just hajaasustuses.

Kuidas ma kirjeldaksin seda mudelit? Tegelikult 80% me saamegi masshindamise kaudu, võrreldes kinnisvaratehingutega. Nendes piirkondades, kus on teatud piirist madalam arv tehinguid tehtud, võetakse ja võrreldakse teiste samasuguste piirkondadega, et tuleks see tehingute arv kokku. Seda hinnatakse sellise valemiga. 80% on praktiliselt automaatne, turupõhiste tehingute järgi hinnatakse seda, ülejäänud 20% maaüksustest hinnatakse valemi järgi, millega võrreldakse sarnase turuväärtusega piirkondi, kuna seal lihtsalt nii palju tehinguid ei ole, automaatselt seda hinda panna ei saa. Aga Nõmme ja Pirita kohta kirjutan küsimuse üles.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma püüan vaadata suuremat pilti. Maamaks hakkab tõusma ja tõuseb jälle ja tõuseb jälle. Ühel hetkel on selline olukord, kus maaomanik ei suuda seda maamaksu tasuda ja otsustab selle maa ära müüa. Siin on kindlasti, ma usun, piiritagused reptiilid põhimõtteliselt valvel, selleks et seda maad omandada. Sisuliselt me müüme oma maa ära ka välisriigi kodanikele, kes põhimõtteliselt omavad piisavalt rahalisi vahendeid, selleks et sellega hakkama saada. Kas te ei näe ohtu praegu selle maamaksutõusu juures, et Eesti riigi kodanikud võivad ühel hetkel olla oma maal ilma maata?

20:10 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Antud eelnõu ei reguleeri seda, kellele ja kuidas maad müüakse. See räägib hindamisest ja maksustamisest. 

Mis puudutab seda, et maa hind võib üle jõu käivaks osutuda, siis ma ütlen küll nii, et maa hind on 20 aastat olnud aluseks. Nagu ma ütlesin, vahepeal on selle maa turuväärtus tõusnud seitse korda. Maal peab olema õiglane, ajale ja turuväärtusele vastav maksustamise alus, siis on see maks õiglane. Kuna nii kaua pole suudetud korraliselt hinnata, siis nii, nagu ma olen kirjeldanud, on siin mitu meedet, mis leevendavad seda kiiret kasvu. See on tingitud sellest, et maad on olnud nii kaua hindamata, maksustamise aluse mõttes.

20:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

20:11 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tegelikult maa hind kujuneb suuresti kas läbi avaliku huvi või planeerimismenetluse. Me teame ju, et üha enam sekkutakse maa hinna kujunemise loogikasse just näiteks ka üldplaneeringu menetlusega, kuhu on toodud sisse küll mitte seadusruumis koha sisse võtnud KAH‑alade mõiste. KAH‑ala võib olla väga vabalt kellegi erametsamaal, mida ümbritseb hoonete kogum. Minu küsimus tuleb sellest valdkonnast. Kas te arutasite seda, et kui kohalik omavalitsus otsustab näiteks üldplaneeringuga piirata õigusi, omaniku õigusi, siis tegelikult võiks sel automaatselt olla õigus rääkida kaasa ka maamaksu kujunemisel? See ei peaks olema automaatselt turutingimuste teema, selle mõju on ju hoopis teistsugune. See ei ole otseselt seotud selle maa hinnaga, vaid piiranguga.

20:12 Riigihalduse minister Jaak Aab

Jah, ma mäletan. Tänan küsimuse eest! Ikkagi aktuaalne küsimus. See vaidlus oli alles hiljuti vist mingi teise eelnõu menetlemisel. Seal oli jälle väga erinevaid ettepanekuid metsaomanikel, kohalikel omavalitsustel. Ma tean, et pikalt üritati läbi rääkida, kui suur on otsustusõigus ja kui palju saab koormisi panna ja kes selle kompenseerib. See oli põhiküsimus. Minu teada lahenduseni ei jõutud. Kui omavalitsusel on õigus määrata neid KAH‑alasid, siis muidugi oleks loomulik, et kui selle võrra väheneb võimalus teenida sellelt maalt raha või kasumit või tulu, siis peaks kuidagi selle mehhanismi läbi mõtlema. Ei leitud lahendust. Ka mina kohtusin erametsaliiduga ja ma tean nende muresid. Ma arvan, et see on lahendamata küsimus, millega peaks edasi tegelema. See otseselt jälle vastavaid eelnõusid siin ei puuduta.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

20:13 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Sa mainisid küsimustele vastamisel, et see talumismaks võib tõusta lausa neli korda. See võib tähendada ka seda, et võrgutasud elektril, kanalisatsioonil, gaasil või millelgi muul võivad ka tõusta. Kas seda selle eelnõu arutelu juures ka arutati, räägiti?

20:14 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimast! Jah, see oli ka päris elav diskussioon, kuidas maandada seal seda kasvu. Praegu on kirjutatud eelnõusse sisse, et see tõuseb kolme aasta jooksul, alates aastast 2024, seal ei ole seda 10% määra peal. Noh, kuidas seda kirjeldada? Tõenäoliselt need maaomanikud, kes tehnovõrke taluvad, on olnud siiamaani suhteliselt kurjad, sest ega nad selle eest suurt midagi saanud ei ole, ma ütlen rahvakeeli. Nüüd nad saavad selle eest rohkem. Aga eks sellel on mõju ka sellelesamale, ütleme, teenusele või asjale, mis sealt läbi toimetatakse. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium arvutas selle elektriasja läbi. See tõus kogu elektri hinnas ei ole küll väga suur, see jäi vist sendi või paari juurde, isegi kui kogu see tõus ära toimub. Nagu ma ütlesin, see hakkab selle eelnõu järgi tõusma aastal 2024 ja kolme aasta jooksul saavutatakse tegelik hind.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, kas teil on protseduuriline küsimus? Ei ole. Siis läks näpp või mis iganes teil seal oli sinna vastu. Jaa. Urve Tiidus, palun!

20:15 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üldiselt seda maamaksu summa aastasele tõusule piirmäära seadmist nendes kooskõlastustabelites toetatakse. Aga Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toob esile, et eelnõus nimetatud piirmäära protsent võiks olla veidi väiksem, ja tuuakse ka võrdlus Taaniga. Seda ei ole arvestatud. Põhjenduseks on pandud siia, et ei ole mingit alust arvata, et KOV‑id hakkaksid rakendama kohe maksimaalseid maksumäärasid, ja tegelikult rakendatakse seda piirmäära 10% ilmselt maade suhtes, mis on kallinenud keskmisest kiiremini. Kas see arvutus on juba tehtud, mis on kallinenud keskmisest kiiremini, või see võetakse veel käsile? 

20:16 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult siin materjalide juures – ma võin ka need saata –, on olemas tsoonid ja kaardid, kus on näha, millise otstarbega maa [hind] kui palju tegelikust turuväärtusest erineb, ehk kui palju see maksustamise alus, see hind, mis oli 2001. aastal pandud, erineb praegusest turuväärtusest. Need on tõesti väga erinevad eri piirkondades, erinevate otstarvete järgi. Kuskilpool on metsamaa kallinenud kindlasti veel rohkem kui see seitse korda, mille võrra maa on keskmiselt kallinenud jne. Natukene me nende määradega oleme selle juures ka mänginud. Näiteks väheneb metsamaal neli korda määr, mida on maksimumina võimalik määrata.

Jah, oli ka arutelu selle üle, milline see lagi peaks olema, et kui panna see tõkend ette, kui palju aastas peab kasvama. Ettepanekuid oli erinevaid. Omavalitsused ning linnade ja valdade liit pooldasid, et seda tõkendit ei peaks nii madalale panema, samas kui need, kes on seotud selle maksu maksmisega, kindlasti soovisid veel madalamat tõkendit. Nii et see eri osapoolte kokkulepe või vähemalt see kesktee, mida me otsisime ametkondade ja huvigruppidega, oli lõpuks 10% ja sellisena ta eelnõusse sai.

20:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Annely Akkermann, palun!

20:17 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kahtlemata on maa hindamise seadus ja maamaksuseadus ajast-arust ja see suur ümberhindamise töö lihtsalt tuleb ükskord ära teha. Aga mul on hoopis teiselaadne probleem. Nimelt tulevad täna esimesele lugemisele ehitusseadustiku muudatused seoses vette ja merre ehitamisega. Eesti Energia on juhtinud tähelepanu, et selles teie poolt praegu ettekantavas eelnõus muudetakse elektrituruseadust ehk muudetakse maa maksustamishinda, "asendatakse tekstiosa "7% tootmismaa" tekstiosaga "3% hajaasustuse tootmismaa"", see tähendab, et umbes kolm korda madalamaks. Aga probleem on see, et ehitusseadustiku eelnõu tühistab selle punkti, mida te lahkelt soodsamaks teete, ja kehtestab ikkagi selle kõrgema hinna. Kumb seadus nüüd enne vastu võetakse?

20:18 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma pean kontrollima, ei oska käigu pealt vastata. See väide oli, et elektrituruseaduse muudatus, mis siin on, on merre ehitamisel hoonestuse seadmise eelnõuga selles osas vastuolus. Okei, kontrollin.  

20:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt minister! Minu küsimus on § 121 lõike [2] kohta. Tsiteerin seletuskirja: "[MHS-i § 121 lõikes 2] sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse varasemat, st 1993., 1996. ja 2001. aasta korraliste hindamiste tulemuste alusel arvutatud maa maksustamishinda vaid õigusaktides sätestatud juhtudel. Seega juhul, kui õigusaktis on otsesõnu sätestatud, et kasutatakse 1993., 1996. või 2001. maa maksustamishinda (nt mitmes maareformi õigusaktis), rakendatakse seda ka pärast järgmise korralise hindamise tulemusena määratud maa maksustamishindade kasutusele võtmist. See tähendab, et näiteks maareformi valdkonnas jäävad ka pärast uute maa maksustamishindade jõustumist kasutusele senised maksustamishinnad ..." Mina nüüd küsin, mis juhtumid need maareformide puhul on ja kas need on siis tähtajatud, et seal piiri ei seatagi, nii et kui maareforme on lõputult, siis on neil lõputult see odavam hind ja uutele hindadele üle ei mindagi või kuidas.

20:20 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Minu teada on seda, mis puudutab maakasutuslepinguid, muudetud ühe teise eelnõu või seadusega. Ma kontrollin üle. Ei ole lõputult, ka seal need tõusevad. Seal on õigus minu teada ka välja osta see maa nendel, kes seda nende lepingute alusel kasutavad. (Hääl saalist.) Jah, kasutusvaldus. Okei, kontrollin üle, aga minu teada see igavesti küll niimoodi ei jätku.

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

20:20 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea minister! Te ütlesite, et talumishinnad tõusevad neli korda elektriliinide ja muude [rajatiste] puhul, mis maavaldusi läbivad. Kui ma õigesti mäletan, siis alles hiljuti, 2019, neid vist muudeti. Ega nad tõesti suured ei ole. Aga see tõus ilmselt tabab lõpptarbijaid, see läheb elektri hinda sisse. Eriti tänases olukorras, kus elektrihinnad on kõrged, võib see olla üsna valus hoop. Kui suur see saab olema?

Teine asi on see, et me teame ju, et loomulikult maaomanikud rõõmustavad selle üle. Aga eks ka neil arved suurenevad ja suur osa meie maast, põllu‑ ja metsamaast on välisomanduses – välisinvestorite, välismaiste põllumeeste omanduses. (Juhataja helistab kella.) Selle kaudu läheb suur osa sellest talumistasust neile. Võib-olla räägite natuke seda teemat lahti.

20:21 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Nii nagu ma juba ütlesin, see talumistasu, kui vastavalt sellele eelnõule seadused rakenduvad, hakkab tõusma 2024. aastal. Ametkondade kokkulepe oli, et see on kolm aastat. Kui palju see mõjutab elektri lõpphinda, seda ma praegu täpselt ei oska öelda. Selle mõju oli suhteliselt väike. Aga ma võin need arvutused uuesti üle kontrollida Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Neil on need arvutused tehtud. Mis puudutab maaomandit, kelle omanduses see on, siis seda ma kahjuks ei oska kommenteerida, seda reguleerivad muud seadused, mitte need eelnõud.

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

20:22 Andres Metsoja

Aitäh! Metoodika muutub, samas on omavalitsusel ikka jätkuvalt olemas õigus otsustada määrade üle. See on erinev põllumaal ja metsamaal. Kui me räägime turuhinnast, siis turuhind ongi erinev, aga kas selle eelnõu puhul arutati ka võimalust täiendavalt luua erinev mehhanism näiteks põllumaa suhtes, et väärtuslikule põllumaale oleks omavalitsusel võimalik kehtestada diferentseeritud, kõrgem maksumäär kui väheväärtuslikule põllumaale? Me oleme ühtpidi rääkinud väärtusliku põllumaa kaitsest, aga teistpidi võiks siin omavalitsusele õigust juurde anda. Ressurss, mis toodab rohkem, on kallim, eks ole, aga ilmselt see nii-öelda maamaksusüsteemis ei ilmne nii tugevalt. Kas te seda arutasite?

20:23 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Nende erinevate määrade jagamise üle eri otstarvete vahel või nagu küsija küsis, kas väärtuslik põllumaa või lihtsalt põllumaa, üldiselt oli ka päris elav diskussioon. Spetsialistid ja tegelikult ka huvigrupid, kes olid kaasatud, soovitasid mitte liiga keeruliseks minna selle süsteemiga, et oleks siiski ka otstarbed koondatud. Tegelikult on põhiliselt kolm otstarvet ja kolm erimäära. Ma ei tea, kui soovitakse väärtusliku põllumaa teemat eraldi välja tuua, siis seadusandjal on see õigus. Päris täpseid tehnoloogilisi lahendusi ma ei oska öelda. Peaks tekitama ühe otstarbe juurde ja siis oleks selle otstarbe sees võimalik neid määrasid eraldi sättida. Aga eelnõu koostamise käigus oli pigem ettepanek, kuidas öelda, teha neid sihtotstarbeid universaalsemaks, mitte et oleks nii palju erinevaid. 

20:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

20:24 Aivar Sõerd

Aitäh! Ma ikkagi küsin üle, kuidas te seda asja ette kujutate, just siin Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses. Võtame näiteks Viimsi valla. Viimsi vald enam praktiliselt uusi elamumaa detailplaneeringuid ei algata, olemasolevad ehitatakse täis, mis tähendab, et käibes olevat maad jääb järjest vähemaks. Ka Tallinna linnas on vaba elamumaad ikka väga vähe. Te rääkisite küll, et hakatakse hindama mingites kogumites. No Tallinna linn ja Tallinna lähiümbrus ongi üks kogum, ega selle piirkonna hindu ei saa võrrelda Põlva omadega. Kui tehinguid jääb väheks ja need muutuvad haruldaseks, siis üksikud tehingud võivad selle võrdlushinna väga kõrgeks ajada. Kuidas te just Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses seda asja ette kujutate, elamumaa näitel?

20:25 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Minu teada – ma lubasin, et ma kontrollin Tallinna, Nõmme, Pirita ja ka Viimsi üle – on selles piirkonnas piisavalt palju tehinguid, et hinnata seda masshindamise meetodil. Ehk neid tehinguid on piisavalt palju, et saada turuväärtusele vastav hind või turuväärtusele lähedal olev hind maade hindamisel kätte. Pigem on minu teada probleem ikkagi hajaasustuses, kus tehinguid teatud piirkondades nii palju ei ole. Seal, ma ütlesin, umbes 20% nendest maaüksustest hinnatakse selle valemi alusel, et võrreldakse sarnase turuväärtusega piirkondi, kuna tehinguid selles piirkonnas, et saada see maaüksuse turuväärtusele vastav hind, on vähe. Minu teada Tallinnas ja Harjumaal seda probleemi ei ole, aga ma täpsustan üle.

Tegelikult on meil olemas väga head andmed kõigi tehingute kohta. Järelikult saan ma välja tuua, kui palju on mingi ajaperioodi jooksul tehtud neid tehinguid Viimsis, Pirital, Nõmmel või Tallinnas. Ma otsin selle välja, meil peaksid need andmed olema, Maa-ametil peaksid need kindlasti olema.

20:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Praegu on meil laual maa hindamise seadus ja maamaksuseadus, mis toob kaasa hinnatõusu. Aga ma väga selgesti mäletan, et kui teie valitsus moodustus, siis anti rahvale sõnum, et maksutõusu ei tule. Miks te siis rahvast niimoodi petate?

20:27 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh! Kindlasti ei peta me rahvast. See on nii, nagu ma ütlesin, 20 aastat tegemata riigi töö. See ei ole lihtsalt poliitiline otsus maksude tõstmiseks. See on see, et maa maksustamise alus on vale ja ebaõiglane. On riigi kohus teha see õigeks ja õiglaseks. Kõiki leevendusmeetmeid hinnatõusu korral ma kirjeldasin, neid on päris mitu. Ja ühtegi suurt hinnatõusu ka 2024 ei tule.

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Erki Savisaar, palun!

20:27 Erki Savisaar

Aitäh! Austatud minister! Ka komisjonis me arutasime palju, milliseks need erinevad maamaksud kujunevad. Sealt jäi selline arusaamine, et erinevalt tsoonipõhisest lähenemisest, mis on täna, määratakse tulevikus iga kinnistu väärtus eraldi. Ehk kui me räägime erineva väärtusega elamukruntidest või erineva väärtusega põllumaadest, väärtuslikest ja väheväärtuslikest, siis see maamaksuerisus ei tule sealt välja mitte maamaksuprotsendi, vaid just selle maamaksuväärtuse kaudu. Ehk tegelikkuses see väärtuslik põllumaa ikkagi saab kõrgema maksu. Või saime me komisjonis valesti aru?

20:28 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest, täpsustava küsimuse eest! Ma jätsin märkimata, et seda hinnatakse ikka nende tehingute järgi. Kui selle maaüksuse osa või kogu maaüksus on väärtuslik põllumaa, siis tal järelikult turutehingute järgi ongi ju kõrgem hind. Sealt tuleb see maksustamise alus ja maa hind.

20:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun! 

20:28 Merry Aart

Aitäh! Ma küsin siiski veel kasutusvalduse kohta. Päris paljudel tootjatel hakkab kasutusvaldus lõppema. Neid on päris palju. Tegelikult on see ju tootmisvahend. Need põllumehed on andnud sinna päris palju lisaväärtust, teinud kulutusi, tõstnud mulla viljakust. Kas te arutasite, et see võiks olla kas natukene madalama hinnaga või et seal võiks mingeid muid soodustusi teha?

20:29 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Ütleme siis nii, et üritasime leida võimalikult lihtsat lahendit, mitte väga keeruliseks kogu seda mustrit teha. Kui me rääkisime sellest 10% määrast, mis maksimumina saab tõusta, siis kasutusvaldusele kehtib täpselt samuti see, et üle 10% tõusta ei saa. Targemat mudelit me ei leidnud.

Mis puudutab põllumaa kui omaniku maa maksustamist, siis seal on omavalitsusel olemas need võimalused määrade puhul ise otsustada, kas nad põllumaale tahavad võimalikult madalat maksumäära, kas nad tahavad metsamaale võimalikult madalat maksumäära. Ma arvan, et see ongi õige. See on nagu kohaliku elu kokkulepe, kuidas seal maksu kogutakse, mille jaoks kogutakse, kas kogutakse seda rohkem ja luuakse rohkem avalikku hüve, kui näiteks on seda vaja luua, või kogutakse vähem. Mina pooldan seda, et võimalikult suur otsustusõigus oleks kohapeal. Ma isiklikult oleks andnud seda otsustusõigust veel rohkem, aga see on eri ametkondade ja huvigruppide kompromiss.

See on tõesti väga põhjalikult ette valmistatud. See oli nii eelmise valitsuse tööplaanis kui ka selle valitsuse tööplaanis. Kes ta sinna pani? Mina panin. Keda ma esindan? Riigihalduse minister esindab põhiliselt omavalitsuste huve. See on 20 aastat olnud riigi tegemata töö[, võlg] omavalitsuste ees. Muidu võib-olla peaksid siin olema hoopis rahandusminister ja keskkonnaminister.

20:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma sain inspiratsiooni sellest viimasest lausest, härra minister, kui te ütlesite, et riigihalduse minister esindab kohalike omavalitsuste huve. Ma nüüd küsin. Maamaks on selline imelik maks, et justkui on riiklik maks, aga tegelikult laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kas oli ka arutusel, et kuni 10%‑line maamaksutõus aastas jätta kohaliku omavalitsuse otsustada ja pädevusse, et kohaliku omavalitsuse autonoomiat tagada? Mõni võib-olla soovib seda tõusu teha 5% kaupa ja on valmis selle võrra loobuma tuludest ja mõni võib-olla soovib kiiremat tõusu. Võiks jätta selle vabaduse ja autonoomia ja otsustusõiguse kohalikele omavalitsustele, hindamismetoodika siin ära reguleerida, aga jätta see vabadus. Kas see oli [jutuks] ja kas te isiklikult toetaksite sellist vabadust?

20:31 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma juba varem ütlesin, mina toetaks suuremat omavalitsuste otsustusõigust ja tõenäoliselt ma toetaks ka seda suuremat vahemikku selle lae juures. Aga see on olnud tegelikult, nagu ma mainisin, nii eelmise valitsuse erakondade kui ka ametkondade kokkulepe. Ma käisin eelmise valitsuse ajal kõigis fraktsioonides seda tutvustamas ja olen tutvustanud ka praegusele koalitsioonipartnerile. Ütleme, et see on teatud kokkulepe, mis on siin eelnõus, aga seadusandjal on alati võimalik teha ka ettepanekuid. Nii et jõudu selle menetlemisel.

20:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda jõudu on Riigikogul kindlasti vaja. Riigikogu liikmetel hetkel teile rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar, palun!

20:32 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas eelnõu 406 esimest lugemist ette k.a 19. oktoobril. Eelnõu tutvustas riigihalduse minister Jaak Aab. Temaga olid kaasas Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik, maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja peaspetsialist Helena Lehtis, Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar, Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ja nõunik Veronika Ilsjan.

Minister andis komisjonile üsna põhjaliku ülevaate selle eelnõu sisust, nagu ka siin suures saalis, ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Sealgi oli peamiseks teemaks see, kui palju see maks tõuseb ja kuidas ta tõuseb. Üldiselt tekkis rahanduskomisjonil tunnetus, et see maks võib pikas perspektiivis keskeltläbi küll tõusma hakata, aga rakendamise hetkel ta pigem jääb samaks või isegi langeb, sest maade hinnad on küll tõusnud, aga samamoodi on siin seaduses ette nähtud väga suured maksupiiride langetused, maksimaalsete piiride langetused, pluss sinna juurde see tõusunurk.

Selle arutelu järel langetas komisjon konsensuslikud otsused, et eelnõu esimese lugemise võiks lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10. novembri kell 17.15. Aitäh!

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei saa, härra Metsoja, ei saa. Kaks küsimust on meil selle päevakorrapunkti juures. Erki tuleb kohe puldist ära, siis ole hea. Aga härra Kokk soovib siiski küsida. Nii et, härra Savisaar, palun tagasi pulti! Härra Kokk soovib siiski.

20:35 Aivar Kokk

Aitäh! Kui Andres ei saanud küsida, siis ma küsin ise. Siin saalis tekkis arutelu. Aga kas ma sain õigesti aru, kui me komisjonis arutasime, et kuni 10% on see tõus igal aastal, aga võib ka 3%, 4% või 5% olla maa hinna tõus? Omavalitsus otsustab selle oma volikogul.

20:35 Erki Savisaar

Aitäh selle küsimuse eest! Tõesti, kõik kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada, kas nad seda maamaksumäära tõstavad või langetavad. Mis seadusega muutub, on see, et sõltuvalt maa otstarbest maksumäär langeb kuni viis korda, see maksimaalne, mida saab rakendada. Nii et on täiesti võimalik, et kui maa hind ei ole selle 20 aastaga viis korda tõusnud, siis see hind võib langeda, maamaks võib langeda ja seda ei saagi tõsta. Lisaks siis see tõusunurk. Tõesti, kui nüüd vaatamata sellele maa kõrgemale hinnale peaks maamaks tõusma, siis see ei tõuse rohkem kui 10% aastas. Aga omavalitsus võib tõsta seda ka 1%, jätta tõstmata, langetada seda 2%, nii nagu talle sobib. Ühelegi maaomanikule ei tohiks maamaks suureneda rohkem kui 10% aastas.

20:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd küll küsimusi rohkem ei ole. Tänan! Head kolleegid, avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

20:36 Andres Metsoja

Aitäh! No maa on alati Eesti rahva rikkus olnud ja ilmselt on seda suuresti ka edaspidi. Aga tõepoolest, vaadates nüüd, kust me oleme tulnud, erastamisperioodist, maade tagastamise perioodist intensiivselt perioodi, kui turul tehakse tehinguid maaga ja maa muudab omanikku ja ilmselt peakski liikuma rohkem selle kätte, kellel teda võib-olla on tootmisvahendina rohkem vaja, siis ega selles mõttes vaielda siin ju suures plaanis midagi ei ole. Turuväärtus peabki olema ka hinna alus ehk maamaksu alus ja see ümberhindamine tuleb läbi viia. Aga võib-olla jälle see samm on ikkagi selles mõttes liiga lühike, et me tuleme tõepoolest ju sellisest olukorrast. Kui me lihtsalt mõtleme kas või selle turukorralduse peale ja piirangute peale, siis näeme, et tihti me satume omanikena olukorda, kus me ostame vara, millele tegelikult seatakse peale piirangud. Olgem ausad, soetushetkel on sellel varal üks hind, aga kui piirangud on seatud, siis on sellel varal juba hoopis teine hind.

Need regulatiivsed piirangud on kas riiklikud või tegelikult sageli seotud ka omavalitsuse enesekorraldusõigusega, üldplaneeringu kehtestamise õigusega. Ega ei ole vaja näiteid isegi välja mõelda, vaid neid on võtta elust enesest. Üldplaneeringuga pannakse näiteks kohaliku omavalitsuse teatud metsadele peale piirang, et seal ei tohi põhimõtteliselt teostada lageraiet, või öeldakse, mis raietüüp üldse nendes piirkondades on õigustatud. Tegelikult kasutatakse seeläbi omaniku õiguse piiramist.

Siin saalis on minu meelest väga õiglane ja kohane küsida, et kui seda soovitakse teha – ja kohalikul omavalitsusel ongi see õigus –, siis kuidas see rakendub omaniku suhtes ja kas ta üldse rakendub. Tänases situatsioonis paraku ei rakendu. Minu meelest läheme me siin nagu natukene vastuollu põhiseadusega, võib-olla isegi palju, sest eraomand on püha ja puutumatu. Ma saan aru, et me lähtume printsiibist "Kaitsta loodust", mis on Euroopas laialt kokku lepitud. Looduskaitse üldiselt peab allutama majandustegevuse. Aga kui me astume järgmise sammu suunas, mis puudutab eelkõige riigimaal ja riigimetsas ellu kutsutud KAH‑alasid – need hakkavad varem või hiljem samm-sammult ilmselt laienema eraomandile –, siis minu meelest tuleks tasakaalustamise mõttes nüüd ja kohe luua instrument selleks, et kui tehakse otsuseid kas või KAH‑alade kontekstis ja üks elanikegrupp ütleb, et nad vajavad seda metsa oma elukeskkonna paremana hoidmiseks või tasakaalus hoidmiseks, siis tegelikult on sellel hind. See ei tohiks minu meelest üheselt minna omaniku rahakoti peale. Siit tekibki küsimus. Kui omavalitsusel on õigus seada üldplaneeringu menetluses näiteks piiranguid maakasutuse kontekstis, siis väga õiglane oleks see, et omavalitsus võttes või küsides maamaksu, näeks omanikule ette teistpidi vabaduse või õiguse maksta seda mitte täies ulatuses, nii nagu neid tehinguid maaga on tehtud, sest tegelikult on teda koormatud juba teisiti. Minu meelest on see ülioluline mõtlemise koht.

Võib-olla tõesti lihtsam on seda asja lahendada väikeste sammudega, sest teema on paljusid puudutav, poliitiliselt tundlik ja eriti tänases majandusruumis ka kahtlusi ja kõhklusi tekitav. Aga me ei saa seda osa lahendamata jätta.

Veelgi enam tekitab küsimusi see, et kui me siin parlamendisaalis räägime KAH‑alast kui sellisest, siis väga raske on õigusloomes näidata seda punkti, millele me peaksime üldse viitama, millega peaks seda kokku siduma. See on veel omaette küsimus selles puntras.

Nii et, head saadikud, julgustan küll vaatama seda teemat suuremalt, sest me saame oma Eesti rahvuslikku rikkust, mis on maa, kindlasti riigi ühe tunnuse ja kultuuri taustaloo loojana hoida ja kaitsta ning otsida samal ajal selles maamaksuprintsiibis tasakaalustamise võimalusi. Aitäh ja edu menetlemisel!

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 406 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri kell 17.15.


13. 20:42 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) esimene lugemine

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme 13. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 421. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus annab sellest ülevaate. Palun!

20:42 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud teile riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on eelkõige äriühingutes riigi osalemise põhimõtete täiendamine. See on üsna loogiline arutelu jätk juba varasemalt valitsuse poolt heaks kiidetud riigi osaluspoliitika rohelise raamatu, valge raamatu ja osaluspoliitika põhimõtete baasil.

Selle eelnõuga riigivaraseadusesse tehtavad täiendused ja muudatused saab jagada kuude plokki: riigi osaluste valitsemise strateegiline korraldus; riigi äriühingutes osalemise kaalutluspõhimõtted; rollid ja juhtimispõhimõtted riigi osaluste valitsemisel; äriühingute jätkusuutlikkuse, vastutustundlikkuse ja läbipaistvuse tagamine; riigi osalemise aruandlusmehhanism; riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine.

Kõigepealt, riigi osaluste valitsemise strateegilise korralduse esimene oluline täiendus on valitsusele seatav kohustus vähemalt üks kord viie aasta jooksul uuendada riigi osaluspoliitika põhimõtteid, et sedakaudu  reageerida õigusruumis ja juhtimispraktikates toimuvatele muudatustele. Sellisel kujul läbimõeldud ja regulaarselt uuendatav osaluspoliitika kindlasti toetab riigi osalemist äriühingutes ja aitab seda eesmärgipäraselt teha ning suunab ka osaluste valitsemist reguleeriva õigusloome kujundamist. Teiseks oluliseks täienduseks on igale riigi enamusosalusega äriühingule omaniku ootuste kehtestamine ja nende uuendamise kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul. See on iseenesest juba päris hästi toimiv praktika ja selle kinnistamine seaduse abil aitab süsteemselt strateegiliste valdkondlike ja finantseesmärkide seadmisega nõukogudel ja juhatustel äriühingute tegevust fokuseerida ja kindlasti ka tõhusamalt juhtida.

Teiseks muudame riigi äriühingutes osalemise kaalutluspõhimõtteid. See, et riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see avalikust huvist lähtuval eesmärgil või strateegilisel kaalutlusel on vajalik, saab olema ka fikseeritud. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile põhieesmärk, see saab olla vaid lühiajaline või siis lisaeesmärk. Eesmärkide ajakohasust, nende saavutamist ja ka seda, kas riigil on jätkuvalt põhjendatud osaleda, tuleb regulaarselt hinnata. Selline hindamine tuleb edaspidi läbi viia kord kolme aasta jooksul.

Kolmandaks otsime jätkuvalt – ja mitte ainult ei otsi, vaid ka leiame jätkuvalt – kohti, kus meil on võimalik riigi osaluste valitsemisel rolli ja juhtimispõhimõtteid lihtsustada. Selleks annab eelnõu võimaluse börsil noteeritud äriühingu üldkoosolekul riiki esindada ministeeriumi kantsleril või asekantsleril. Börsil noteeritud riigi osalusega äriühingu puhul, millel on oma nimetamiskomitee, kus on esindatud ka riigivaraseaduse alusel moodustatud nimetamiskomitee, ei pea riigi esindaja enam hääletamiseks küsima dubleerivat seisukohta nii-öelda riigivaraseaduse nimetamiskomiteelt. Et vähendada formaalseid otsuseid, anname osaluse valitsejale õiguse valida nimetamiskomitee ettepanekust lähtudes koos nõukogu liikmetega kohe ka nõukogu esimees. Eelnõuga vähendame nõukogu liikme kandidaatide ankeetides esitatavate andmete mahtu ja täpsustame nõukogu liikmete õigusi juhatuse liikmetele tulemustasu ja konkurentsikeelu hüvitise määramisel.

Neljandaks, eelnõu panustab ka äriühingute jätkusuutliku, vastutustundliku ja läbipaistva tegevuse tagamisse. See, et riik peab oma tegevuses olema eeskujuks ja samuti peavad selleks olema riigi osalusega äriühingud, korraldades oma tegevust ja suhteid sidusrühmadega vastutustundlikult ja minimeerides oma tegevusega kaasnevat negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, peab olema loomulik ja iseenesest mõista.

Riigi osalemise aruandlusmehhanism muutub selle eelnõuga lihtsamaks. Edaspidi annavad osaluste valitsejad oma hinnangu ühingute tegevuse tulemuslikkusele üldkoosoleku otsustes, millega majandusaasta aruanded kinnitatakse, ja nende baasil koostab Rahandusministeerium koondaruande. See esitatakse nagu praegugi infoks Vabariigi Valitsusele, seejärel juba Riigikogule ja ka Riigikontrollile. Aga et vähendada halduskoormust, on ettepanek loobuda ühingute majandusaasta aruannete ja nõukogu tegevuse ülevaadete esitamisest ministeeriumidele, kuna sama info peavad ühingud avaldama oma veebilehtedel. Küllap on tänaseks interneti kasutamise oskus sedavõrd kaugele arenenud, et neid on võimalik sealt veebilehtedelt leida.

Riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine on samuti osa sellest eelnõust. Sellega jätkatakse riigireformi tegevuskava rakendamist, mis näeb ette arvestusteenuse konsolideerimise Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Kokkuvõtvalt on käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ikkagi kõik kantud soovist tõsta riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste valitsemise kvaliteeti ja samaaegselt vähendada kaasnevat halduskoormust. See on tõesti pikalt ettevalmistatud muudatus. Selle aluseks on hea rahvusvaheline praktika, aga ka era‑ ja avaliku sektori asjatundjate antud soovitused. Suur aitäh! Palun seda vajalikku eelnõu kindlasti toetada.

20:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Riigikogu liikmed soovivad mõnda detaili täpsustada. Kristen Michal alustab. Palun!

20:48 Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Hea minister, aitäh selle põhjaliku ülevaate eest! Kõik saalis olijad nautisid seda ja kabinettides nauditi ka. Küsin ühe koha kohta seletuskirjas. Siin on öeldud, et plaanis on "... tihedam suhtlus nõukogude ja juhatustega. Vahetu diskussioon aitab saada parema ülevaate äriühingute tegevusest, plaanidest ja väljakutsetest ning võimaldab detailsemat arutelu päevakajalistes küsimustes. Sellega seoses loobutakse riigi otsustusõigusega äriühingute nõukogu koosoleku protokollide esitamise nõudest." See on nii kirjas. Äkki te paari lausega kommenteerite.

20:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Aga täpselt nii nagu kirjas on ja nagu te selle ilmekalt ette lugesite, on ka selle muudatuse mõte. Ehk tõepoolest, lihtsalt selline formaalne protokollide edastamine võib luua näilise huvitundmise ja näilise sisulise osaluse mulje. Selle asemel on otstarbekam tõepoolest nõukogu liikmetega sellist suhtlust hoida ja mitte ainult taandada seda kirjalike protokollide edastamisele. Eesmärk on, et infovahetus päriselt ka toimuks, mitte ainult ei liiguks paberid.

20:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

20:49 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Eelmise küsimuse vastuse peale pean küll ütlema, et nõukogud on omanike huve kaitsvad organid ja nende protokollid on omanikele väga olulised. Aga sa ütlesid, et selles eelnõus on oluline ka vastutustundlikkus. Ma loodan, et selle seaduse vastuvõtmisel võiks olla nii, et ei tekiks sellist olukorda, nagu praegu Eesti turul on Tootsi tuulepargiga, kus Elering ja Eesti Energia kaklevad ja tegelikult meie kui maksumaksjad ja elektritarbijad oleme kaotanud, sest ammu oleks võinud tuulepark püsti olla ja roheenergiat saada. Kas vastuvõtmise korral võiksid sellised kaklused ära jääda?

20:50 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Oleks tore, kui see ei sõltuks ainult selle eelnõu vastuvõtmisest. Selliseid erakordselt tobedaid olukordi, kus kaks riigifirmat omavahel kohtus vaidlevad ja mõlemad tekitavad ainuüksi kohtus käimisega kulusid, peaks lisaks sellele, et seda on kaunis piinlik kõrvalt jälgida, vältima igasugustest seaduseelnõudest või muudatustest sõltumata. Otseselt see eelnõu seda loomulikult ei reguleeri, ei saagi reguleerida, aga ma arvan, et meie hinnang sellele olukorrale on üsna sarnane.

Ma tahaks veel ära klaarida selle, millele te viitasite oma küsimuse alguses. Kindlasti on protokollid oluline info saamise viis ja ega siis see eelnõu kuidagi ei takista nende protokollide küsimist. Lihtsalt ainult protokollidest, ja nagu öeldud, sellisest formaalsest protokollide esitamisest sageli ei piisa, et kõikide detailide ja taustaga kursis olla. Selleks on vaja vahetumat ja sisulist tööd ning kontakti nõukogu liikmetega, kes, nagu te ütlesite, on omaniku esindajad. See on kindlasti vajalik. 

20:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun! 

20:51 Aivar Kokk

Aitäh vastuse eest! Täitsa hea vastus. Aga ma küsin täienduseks lihtsalt natuke juurde. Nagu te ütlesite, see seadus päris ei aita Eleringi ja Eesti Energia vaidluses, aga ma saan aru, et omanik on Eesti riik ja nõukogude kaudu saaks võib-olla juhatuse liikmeid korrale kutsuda. See võimalus vastutustundlikkuse korral kindlasti on, et see seaduseelnõu aitab. Saan ma õigesti aru?

20:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kindlasti aitab, aga väljatöötamisel ei olnud see kindlasti selle eelnõu kandev idee.

20:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Kuulame ära ka majanduskomisjoni seisukohad. Palun Kristen Michali kõnetooli.

20:52 Kristen Michal

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Miljonid online‑vaatajad! Riigikogu majanduskomisjon kogunes esmaspäeval, 11. oktoobril ja arutas mainitud seadust.

Minister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas seda kindlasti mitte vähem põhjalikult kui siin. Komisjonis tekkis ka küsimusi. Küsiti, kas tulevikus võiks tulla selle dokumentatsiooni või omanike ootuste sõnastamise alusel erinevaid riigivara või äriühingute võõrandamisi ja erastamisi. Minister vastas, et see kindlasti on teemaks, analüüsi tehakse. Näiteks Riigi Kinnisvara puhul teeb seda Jaak Aab, aga Riigi Kinnisvara puhul see ei puuduta kindlasti sümbol‑ ega eriotstarbelist kinnisvara. Mainiti ka Enefit Greeni. Räägiti pisut nimetamiskomiteedest, aga nendest juba oli siin juttu. Oli pisut juttu ka tehnilistest nüanssidest. See oligi enam-vähem kõik.

Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27‑ndal, konsensuslikult, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

20:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees! Riigikogu liikmetel ei ole küsimusi. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, aga enne seda kuulame, kas kellelgi on soovi läbirääkimiste käigus midagi arvata. Ei paista. Sulgen läbirääkimised. Nagu ütlesin, on ettepanek esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri kell 17.15.


14. 20:54 Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE) esimene lugemine

20:54 Aseesimees Hanno Pevkur

14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 468. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus annab sellest ülevaate. Palun!

20:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile lühikest kogumispensione puudutavat eelnõu. Kolmas pensionisammas, millega see eelnõu eelkõige seotud on, on Eestis populaarsem kui kunagi varem, tuleb öelda. Sellega on liitunud üle 167 000 inimese, nendest umbes 10 000 viimase aasta jooksul. Nii et on igati põhjendatud tegeleda kolmanda pensionisamba pideva arendamisega.

Teile arutamiseks esitatud eelnõu võimaldab – kui parlament selle heaks kiidab – alates uuest aastast lihtsalt ja mugavalt otse kolmanda samba fondist osade kaupa raha välja võtta ehk saada tähtajalist pensioni ka kolmandast sambast. Praktikas on siiamaani puudunud selline võimalus saada pensioni kolmandast sambast. Kolmanda samba pensionifondi kogutud raha võib pensioni saamiseks viia kindlustusseltsi ehk sõlmida selle raha eest täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu. Otse pensionifondist raha väljavõtmiseks on seni tulnud esitada uus avaldus iga väljamakse kohta, mis tähendab, et valdavalt on raha ühekorraga välja võetud.

Seega lisab eelnõu kolmanda samba väljamaksete viiside hulka teisest sambast juba tuttava fondipensioni, mis on tähtajaline pension, mida maksab Pensionikeskus, võttes selleks raha kõigist kolmanda samba pensionifondidest, kus pensionär oma raha investeerib. Kui sellise pensioniplaani detailid on juba korra kokku lepitud, siis edaspidi toimub inimese jaoks kõik automaatselt, see tähendab, Pensionikeskus teeb ka kogu maksuarvestuse.

Nii nagu teise samba fondipensioni puhul, võib ka kolmandas sambas inimene alati maksed lõpetada või võtta raha välja korraga. Pensioni saamise perioodi valib inimene ise. Kui tähtaeg määratakse keskmiselt elada jäänud aastate alusel või on sellest pikem, siis on väljamaksed ka maksuvabad. Lühema perioodi puhul tuleb väljamaksetelt tasuda tulumaksu 10%.

Vastavad tulumaksuseaduse muudatused jõustusid juba k.a 1. jaanuaril, aga maksuvabastust on praktikas seni saanud kasutada ainult inimesed, kes on kolmandast sambast raha välja võtnud kindlustuslepingu alusel.

Selles eelnõus on ka paar muudatust, mis puudutavad teist sammast. Esimesed nendest puudutavad teise samba maksete tasumist selles olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Maksukorralduse seaduses muudetakse nõuete rahuldamise korda nii, et esimeses järgus tasutakse raha laekumise korral sellest alati töötajate teise samba maksed. Ka ei lubata teise samba makseid ajatada.

Teine muudatus, mis samuti on seotud teise sambaga, puudutab investeeringutelt teenitud tulu maksustamise erandit, kuhu on jäänud praegu lisamata viide investeeringutele, mida tehakse teise samba pensioni investeerimiskonto kaudu. Kui investeeringutelt laekub tulu pensioni investeerimiskontole, ei peaks seda hetkel maksustama, sest maksu tuleb tasuda siis, kui toimub väljamakse teisest sambast. See parandus ka tulumaksuseadusesse tehakse.

Meie ettepanek on, et see eelnõu võiks jõustuda 2022. aasta 1. jaanuaril ehk järgmise aasta 1. jaanuaril ja maksukorralduse seaduse muudatused järgmise aasta 1. juulil ehk 2022. aasta 1. juulil. Sellised muudatused on teie ees. Palun neid toetada. Aitäh!

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister! Teile küsimusi ei paista. Tänan! Nüüd rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Palun!

20:58 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 468 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks k.a 18. oktoobril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning istungil osalesid ka Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja nõunik Anneli Valgma ning kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.

Eelnõu eesmärk on luua kolmanda pensionisamba fondides raha koguvatele inimestele senisest mugavam viis pensioniikka jõudes raha fondidest pensionina välja võtta. Eelnõuga luuakse tingimused selleks, et ka kolmanda samba fondide puhul saaks kasutada teisest sambast tuttavat fondipensioni väljamakseviisi. Minister andis eelnõust ülevaate ja juhtis tähelepanu asjaolule, et eelnõu võimaldab kolmanda samba pensionifondidesse kogunenud raha võtta pensioniikka jõudes fondist pensionina välja senisest lihtsamalt.

Praegune süsteem on selline, et kui soovida saada kolmanda samba pensioni osade kaupa või tähtajaliselt, siis tuleb selleks iga kord esitada avaldus. See on bürokraatlik ja soosib pigem raha korraga väljavõtmist. Edaspidi saab inimene ise valida, millise perioodi vältel talle kolmanda samba pensionifondist väljamakseid tehakse. Väljamaksed on maksuvabad, kui tähtaeg määratakse keskmiselt elada jäänud aastate alusel või on sellest pikem. Kui tähtaeg määratakse lühem, tuleb väljamaksetelt tasuda tulumaksu 10%.

Põhimõtteliselt muutub kolmandast sambast raha väljavõtmise võimalus samasuguseks, nagu see on teise samba puhul. Teist pensionisammast puudutavad muudatused eelnõus seonduvad maksete tasumisega olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. oktoobriks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks eelkõneleja, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10. november k.a kell 17.15. Aitäh!

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 468 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri kell 17.15.


15. 21:01 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) esimene lugemine

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469. Palun, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus!

21:01 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma olen teie ees eelnõuga, mida väga paljud on oodanud juba pikka aega, ja teen teile valitsuse esitatud eelnõuga ettepaneku muuta Eestis keskmine pension tulumaksuvabaks.

See tähendab taolist muudatust, et meil on soov muuta kehtivat  tulumaksuseadust selliselt, et vanaduspensioniealisele inimesele oleks pension, tulu, keskmise pensioni ulatuses maksuvaba. See muudatus puudutaks kõiki pensioniikka jõudnud inimesi, sõltumata sellest, kas nad on nii-öelda kodus pensionipõlve pidavad või jätkavad tööl käimist, sõltumata nende pensioni liigist ja kogu aastatulu suurusest. Maksuvaba tulu rakenduks meie ettepaneku järgi pensioniikka jõudmise aasta 1. jaanuarist ja kohalduks selle inimese kõikidele maksustatavatele tuludele. Maksuvaba tulu arvestus käiks selliselt, et seda maksuvaba tulu arvestaks Sotsiaalkindlustusamet pensioni väljamaksmisel ilma mingi täiendava avalduse esitamise vajaduseta.

See muudatus puudutaks umbes 270 000 inimest Eestis. 270 000, nagu saate aru, on väga suur arv. Need 270 000 inimest ilma selle teie ees oleva ettepanekuta maksaksid kõik vastasel korral rohkem tulumaksu.

Olgu üle öeldud ka see, et 2023. aastal, kui see muudatus 1. jaanuarist jõustuma peaks, on praeguste prognooside kohaselt Eestis keskmine vanaduspension 654 eurot ja sama suur, 654 eurot, oleks praeguste prognooside kohaselt sel aastal ka maksuvaba tulu ühes kuus kõikidele vanaduspensioniikka jõudnud inimestele.

Eelnõu mõju riigieelarvele on suur. 2023. aastal on see 92 miljonit eurot. Aga teisest küljest on mõju väga suur ka kõigile nendele inimestele, keda see muudatus puudutab ja kes tänu sellele pääsevad neid muidu puudutavast suhteliselt ebameeldivast maksulõksust. Loodan, et eelnõu leiab parlamendi toetuse ja meil on võimalus seda 1. jaanuarist 2023 rakendada. Aitäh!

21:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmed soovivad küsida. Ivi Eenmaa alustab.

21:04 Ivi Eenmaa

Ma tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Ma ütleksin, et see on üks nendest eelnõudest, mida vähemalt 270 000 inimest meie riigis ootab juba ammu. Mingil määral on see võib-olla selle aasta kõige mõjusam sotsiaalne eelnõu üldse.

Aga minu küsimus teile on teistlaadi. Teatavasti on meil väga keeruline maksusüsteem, neid küüre ja kühme, mille pealt, mida ja kuidas, ei ole mina isiklikult kõiki selgeks saanud. Ma tean, et riik võtab maksud maha ja kogu lugu. Aga kas teil on olemas rehkendused, kui palju pensionärid, need töötavad pensionärid, võidaksid sellest, kui kõigi jaoks oleks ühtlane tulumaksusüsteem, 20%? Või teistpidi, kui palju riik kaotaks, kui kõik maksaks ühtlaselt?

21:05 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Selle eelnõuga pensioniealistel inimestel selline olukord tegelikult tekib. Selle ettepaneku ja selle eelnõu järgi on pensioniealistel inimestel edaspidi alati keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvaba määr fikseeritud. Ei ole enam sellist järkjärgulist tulumaksuvaba määra vähenemist, vaid see on fikseeritult sama suur, kui on sel aastal keskmine pension. Võtame 2023. aasta. Kui keskmine pension on sel aastal 654 eurot, nagu praegune prognoos on, siis see tähendab, et fikseeritult, sõltumata inimese muust tulust, sõltumata sellest, kas ta jätkab tööl käimist, on igal juhul temal 654 eurot tulumaksust vaba. Neid niinimetatud küüre enam tema jaoks ei eksisteeri. See olukord sellisel juhul pensionäride jaoks lõpeb.

Kui rääkida mõjust, siis kõige väiksem mõju sellel muudatusel pensioniealistele inimestele, kes keskmist pensioni teenivad, on 30 eurot kuus võrreldes praeguse olukorraga, ehk 360 eurot aastas, mis on kindlasti väga märkimisväärne võit sissetulekutes. See on üks näide selle kohta, mida kogu selle süsteemi muudatuse juures tuleb kindlasti uuesti tähele panna. On nagu paratamatus, et need tasemed, mis kord kehtestati astmetena, isegi kui nad aastaid tagasi kehtestati heas usus ja heade eesmärkidega, saavad ühel hetkel kätte ka need, kes tegelikult ei ole mitte kõrgepalgalised, vaid kes teenivad ja saavad tulu näiteks oluliselt alla keskmise palga. Nii et olgu see meeldetuletuseks: sellisel kujul astmeid kehtestades saavad need astmed ühel hetkel kätte ka need, keda algselt on soovitud oetada ja aidata.

21:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

21:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Mul on hea meel, et see eelnõu siin laua peal on. 2020. ja 2021. aasta riigieelarve arutelul oli täpselt sama ettepanek, aga siis tervise‑ ja tööminister mõlemal korral teatas, et arvutiprogrammid ei ole veel valmis, et minna üle keskmise pensioni tulumaksuvabastusele. Nüüd on soov seda 2023. aastal teha. Kas me 2022 ei saaks seda teha? Äkki ikka Tanel Kiik on need otsused ära teinud ja programmid on juba olemas?

21:09 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Küllap Tanel Kiik oleks need otsused ära teinud, kui te oleksite valitsuses selle eelnõu esitanud ja parlament oleks selle eelnõu heaks kiitnud. See on tegelikult üks nendest näidetest, kus sõnades justkui on kõikide Riigikogu fraktsioonide vahel üksmeel. Ma ise olen olnud opositsioonis, teie kõrval pingireas istunud, küsinud küsimusi tollastelt valitsuse liikmetelt. Sõnades olid nad ka tol korral sellele muudatusele toetust avaldamas. Aga kahjuks on tõesti nii, et seni on need ainult sõnadeks jäänud ja otsused ise on tegemata. Ma väga loodan, et parlament selle lõpuks eelnõuks saanud ettepaneku heaks kiidab. Siis on 1. jaanuaril 2023 võimalik seda ka rakendada ja asuda tõesti rakendama süsteemi, et keskmine pension on tulumaksuvaba, nii nagu ta tegelikult oli ka varem, enne 2016. aastat, kui pensionäridele kehtis täiendav tulumaksuvabastus selliselt, et keskmine pension püsis alati tulumaksuvabana. Nüüd me selle põhimõtte juurde lõpuks naaseme.

21:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:10 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma läheks sealt edasi, kus Aivar Kokk pooleli jäi. Ma väga loodan, et Tanel Kiik on suutnud ministeeriumi nii tööle panna, et need infosüsteemid on olemas. Aga miks ei taheta nendele 270 000 inimesele juba 1. jaanuaril aastal 2022 vastu tulla ja minimaalselt see 360 eurot aastas anda? Miks me paneme need 270 000 inimest veel aasta ja natuke peale ootama? Nagu ma aru saan, kõik on juba selleks valmis.

21:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Teate, me võime sellist omavahelist pallimist siin tegema jäädagi. Ma võiksin teilt vastu küsida, miks te valitsuses olles seda ära ei teinud. Kui see otsus oleks tehtud, kui te oleksite valitsuses olles selle eelnõuga tulnud parlamendi ette, siis oleks seda võimalik rakendada kindlasti 1. jaanuarist 2022. Aga see töö jäi teil tegemata. Ma arvan, et see ei aita meid edasi. Minu meelest on praegu selle omavahelise pallimise asemel oluline, et see lõpuks tehtud saaks. Nagu öeldud, on mul küll arusaamine, et kõik Riigikogu fraktsioonid on seda meelt, et tegu on muudatusega, mille peab reaalselt ka ellu rakendama. Nii et selle omavahelise vaidluse asemel näitame siis seda, et see päriselt nii on, ja teeme ära.

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

21:11 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Muidugi räägime ikka sellest ka, miks me seda eelnõu siin üldse menetlema peame. Eks see tuli ikkagi siis, kui tehti niinimetatud maksuvaba tulu reform ja keskmise pensioni tulumaksuvabastus kadus aastateks. Aga ma loen seletuskirjast, et neid pensioniealisi, kes sellest võidavad, et see tagasi pööratakse, on 88%. Järelikult, sellest maksuvaba tulu reformist, kui me räägime pensionidest, võitis ju ainult 12%. 100 miinus 88 [on 12]. Kui seda maksuvaba tulu reformi tehti, siis räägiti meile, et 80% inimestest võitis sellest reformist. Kuidas siis nii, et aastaks 2023 väheneb sellest suurest reformist võitjate arv nii kiires tempos? Milles on asi?

21:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Asi on selles, et astmed, mis siis kehtestati, on praeguseks selja tagant hammustamas neid, keda tõenäoliselt ei kavatsetud tol hetkel nende astmetega kuidagi karistada. Aga elu on selliselt edasi arenenud, sissetulekud on arenenud, pensionid on kasvanud ja kasvavad veel, 2023. aastaks on koos erakorralise pensionitõusuga tänasega võrreldes rohkem kui 100 eurot suuremad pensionid.

Nagu ma ka sissejuhatuses või ühele varasemale küsimusele vastates ütlesin, eks see on selline hoiatav meeldetuletus, mida astmeliselt kehtestatud süsteem kaasa tuua võib ja kuidas kokkuvõttes need, kes selle süsteemi käes kannatama hakkavad, on need, keda tegelikult oleks tõenäoliselt kõige enam vaja toetada.

See põhjus, miks me otsustasime selle muudatusega alustada pensionäridest, on tõenäoliselt teile kõigile siin saalis teada. Eestis on pensioniealised inimesed, pensionärid, väga suures vaesusriskis, suurusjärgus 40% pensionäridest on Eestis vaesusriskis. Kui kuskilt alustada, siis arusaadavalt on nemad see grupp inimesi, kellest alustamine mõistlik on.

Te nimetasite oma küsimuses, et sellest ettepanekust, millega me valitsuse poolelt oleme parlamendi ette tulnud, võidab 88% pensioniealistest. See tõesti nii on. Mitte vähem oluline ei ole see, et töötavatest pensioniealistest võidab selle ettepanekuga 99%. Miks see oluline on? Esiteks, kindlasti nende inimeste enda elujärje parandamiseks, aga teise külje pealt ma arvan, et kõik, kes praegu ükskõik millises sektoris tegutsevate ettevõtjatega räägivad, kuulevad, kui suur puudus on töökätest. See tähendab, et igal juhul kõiki neid inimesi, kes on valmis ja kelle tervis lubab töötamisega jätkata ka siis, kui nad on jõudnud pensioniikka, me peaksime hoidma nagu kullaterasid. Praegune süsteem on kahjuks selline, et ta mitte ei motiveeri inimesi pensioniikka jõudes töötamist jätkama, vaid just nimelt tulumaksuga maksustamise tõttu pigem motiveerib seda mitte tegema.

See muudatus ja ettepanek, mis teie ees on, korrigeerib seda olukorda oluliselt. Edaspidi on tõesti nii, et inimeste puhul, kes pensioniikka jõudnult on valmis jätkuvalt tööl käima, on valmis tööl panustama, ei ole samamoodi edaspidi põhjust karta, et nende tulumaksuvaba miinimum hakkab vähenema, kui nad palka teenivad, vaid tulumaksuvaba miinimum püsib nende jaoks fikseeritult sama suur, kui on keskmine pension, 2023. aastal 654 eurot.

21:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun! 

21:16 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma veel kord tänan, et te selle eelnõuga siia meie ette olete tulnud. Ma saan täiesti aru sellest murest. Kui üks minister ei ole mitu aastat oma lubadusi täitnud, siis on raske järgmise aasta 1. jaanuarist tulumaksuvabastust käivitada. Aga ma teen ühe ettepaneku. Kuidas te suhtute sellesse, kui kõik Eestis tulu teenivad inimesed vabastada sama suurelt tulumaksust? Siis ei ole vaja uut programmi teha, vaid on vaja teha üks liigutus: 500 euro asemel kirjutatakse sinna natuke suurem number, ja oleks see mure lahendatud ja me saaksime rõõmustada rohkem kui 600 000 inimest juba 1. jaanuarist 2022.

21:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Te olete endine rahanduskomisjoni esimees. Te peaksite küll teadma, et sellise muudatuse tegemisel päris nii ei ole, et siis midagi muutma ei pea ja rakendamine oleks võimalik hommepäev. See paraku nii ei ole. Ka see eeldab selle süsteemi, mille teie kunagi sisse viisite, päris põhjalikku ümbertegemist, arvutusaluste ümbertegemist ja süsteemide ümbertegemist samamoodi.

Aga te siin korduvalt viitate millegipärast tervise‑ ja tööminister Tanel Kiigele. Ma pean ütlema, et see põhjus, miks mina olen siin teie ees, on just nimelt see, et ettevalmistaja oleks pidanud olema rahandusminister. 2016. aastal, kui see muudatus ellu viidi – parandage mind, kui ma eksin –, oli rahandusminister minu meelest Sven Sester. Jällegi ma ütlen, et seda tüüpi pallimine meid ülemäära palju edasi ei aita. Ma olen päris kindel, et ka tollane rahandusminister Sven Sester on tänaseks selle eelnõu tulihingeline toetaja ja peab mõistlikuks, et see muudatus ära tehtud saab ja tõepoolest need 270 000 Eesti inimest, kes seda eelnõu ja muudatust väga ootavad, saavad kinnituse, et 1. jaanuarist 2023 on Eestis keskmine pension tulumaksuvaba.

21:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

21:18 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Mul on küsimus natuke teise kandi pealt, see on seotud sellega, et viis aastat tagasi, kui need astmed sisse viidi, juhtus asju, mida me praegu parandame. See iseenesest näitab, et maksusüsteemi vildakaks keerata on tunduvalt lihtsam kui seda parandada. Üks teine asi, mis sel hetkel muutus ja mille vastu ka inimesed väga huvi tunnevad, on abikaasade ühisdeklareerimine. Seda muudatust ootavad paljud inimesed, kaasa arvatud mina ise. Ma saan aru, et see on selline asi, et seda ei saa üleöö teha. Oskad sa umbes hinnata, millal see võiks aktuaalseks saada? See maksab ju natukene raha ka vist.

21:19 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on hea küsimus. Hakkame otsast minema, teeme esimese muudatuse, esimese paranduse ära, muudame pensionid keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvabaks, ja siis on võimalik edasi liikuda. Aga see on samamoodi kindlasti teema, mida paljud ootavad ja mis on oluline. Tõepoolest, kuna pensionäride puhul, nagu ma ütlesin, on olukord selline, et Eestis on pensioniealised inimesed ka ülejäänud Euroopaga võrreldes päris suures vaesusriskis, siis oli mõistlik alustada keskmiste pensionide muudatusest ja kõigepealt see muudatus ellu viia. Siis võtame järgmised osad ja tükid käsile.

21:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:19 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mina tunnen ka tegelikult selle seaduseelnõu üle rõõmu ja loodan, et see realiseerub. Aga ma siiski tõesti näeks, et see aste võiks olla natuke ambitsioonikam ja aastal 2023 võiks ikkagi juba 1. jaanuarist olla tulumaksuvaba miinimum niisama suur, et see tõesti aitaks mitte ainult neid 270 000 pensionäri, vaid ka töötavaid inimesi. Kas te seda olete kaalunud? Või miks te ei pidanud vajalikuks seda siia sisse kirjutada?

21:20 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Vaata, huvitav, et need head mõtted tulevad teil üheksa kuud pärast seda, kui te olete valitsusest edukalt opositsiooni jõudnud. Ometigi oli teil pikalt aega ja võimalust kõiki neid ettepanekuid ka teostada.

Sellisel kujul ei ole me praegu seda ettepanekut arutanud. Miks me pidasime valitsusliidus vajalikuks alustada pensionide tulumaksuvabaks muutmisest, seda ma olen paar korda juba selgitanud. Põhjus oli tõepoolest selles, et pensionärid on Eestis üsna suures vaesusriskis. Soov oli alustada selles mõttes kõige keerulisemas seisus olevast grupist Eestis. Nii et küllap jõuame vast ka teiega koos ühel hetkel ülejäänud tulumaksusüsteemi parandamiseni.

21:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on meil aeg kuulata rahanduskomisjoni. Erki Savisaar, palun!

21:21 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469 esimest lugemist ette k.a 10. oktoobril. Istungil tutvustas eelnõu rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus koos ministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja nõunik Anneli Valgmaga ning kindlustuspoliitika osakonna nõuniku Kertu Fedotoviga. Vastati komisjoni liikmete küsimustele.

Eelnõu ei hakkaks refereerima, sellest andis minister ka siin saalis väga hea ülevaate. Komisjonis oli meil küsimus, kuidas keskmine vanaduspension on defineeritud. Saime teada, et see kehtestatakse Vabariigi Valitsuse otsusega järgmiseks nii-öelda aastaks, et see ei ole otseses seoses statistilise keskmisega.

Kuid sellele vaatamata jõudsime komisjonis ühisele arusaamisele, et alates 2023. aastast rakendatakse kõigi vanaduspensionäride suhtes astmelist tulumaksu, tõsi küll, vaid kaheastmelist tulumaksu. Tuleb nõustuda ka kolleeg Ivi Eenmaaga, et seda muudatust on oodanud sajad tuhanded eestlased juba ammu. Ma arvan, et saalist kostvat entusiasmi arvestades võiks selle süsteemiga muidugi edasi minna ja tõesti rakendada seda kõigi inimeste suhtes ja võib-olla teha neid astmeid ka rohkem kui kaks.

Selle arutelu tulemusena jõudis komisjon konsensuslikele otsustele teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see tähendab 10. november kell 17.15. Aitäh!

21:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõigepealt keskfraktsiooni nimel Kersti Sarapuu.

21:24 Kersti Sarapuu

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Jah tõesti, nii nagu rahandusminister ütles ja nii nagu ütles rahanduskomisjoni esimees ja ka kostis hääli saalist, on seda eelnõu väga-väga oodatud. Nii et väga suur tänu, et sa selle siia Riigikogu ette tõid!

Keskmise pensioni vabastamine tulumaksust on tõesti kahtlemata õige samm. Tegelikult võinuks seda teha juba varem, kuid seni on meie prioriteediks olnud erakorraline pensionitõus. Olgu siis veel kord üle korratud, et 2023. aasta 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvabastus jätab vanaduspensioniealistele inimestele aastas 370 eurot rohkem kätte. See on eakatele oluline tugi, arvestades seda, et paljud peavad igapäevaste kulutustega üksinda hakkama saama.

Keskmise pensioni tulumaksuvabastuse eesmärk on vähendada eakate seas vaesust ning parandada nende toimetulekut ja heaolu. Eesti pensionid jäävad kordades maha Euroopa omadest ning paljud siinsed pensionärid elavad vaesusriskis, eriti üksi elavad pensionärid. Eakate väärikus ja toimetulek on endiselt oluline küsimus, mis väärib riigi suuremat tähelepanu. Keegi ei tohiks seda kahtluse alla seada. Praegune olukord on mõjutanud paljude pensionäride kindlustunnet. Ilmselgelt riskirühmas olevad eakad vajavad riigilt suuremat tuge.

Hea meel on tõdeda, et vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikide vanaduspensioniikka jõudnud isikute puhul, sõltumata pensionäri staatusest ja pensioni liigist. Seega saavad vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu maha arvata ka need isikud, kes on oma pensioni edasi lükanud.

On oluline siinkohal rõhutada, et tulumaksuvabastus ei vähene enam pensioni kasvades või näiteks juhul, kui pensioniikka jõudnud inimene on valmis tööl käimist jätkama.

Muudatustega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi vanaduspensioniikka jõudnud isikule. Arvestades, et keskmine vanaduspension ulatub 2023. aastal prognoosi kohaselt 654 euroni kuus, võidab maksumuudatustest sel aastal 88% pensioniealistest, töötavatest pensioniealistest võidab 99% ja mittetöötavatest 85%. Järelikult on sihtrühm väga suur.

Lõpetuseks soovin märkida, et seisame kõik endiselt eakate sissetulekute suurendamise eest, lisaks tulumaksuvabastusele ka erakorralise pensionitõusu ja üksi elava pensionäri toetuse suurendamise kaudu. Arvestades erakorralist 20‑eurost pensionitõusu 1. jaanuaril 2023 ja iga-aastaseid indekseerimisi, tõuseb keskmine pension prognoosi kohaselt 2023. aasta 1. aprillil 654 euroni. Samuti tõuseb 2022. aastal üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200‑ni. Tegemist on oktoobrikuus makstava toetusega, mida saab circa 80 000 inimest. Jätkame samal lainel. Aitäh teile!

21:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Jätkame läbirääkimistega. Palun, Reformierakonna nimel Aivar Sõerd!

21:27 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Muidugi jätkame! Ja tuletame ka meelde, miks me seda eelnõu siin üldse menetlema peame. No eks see põhjus ole ikkagi selles, et me peame parandama maksuvaba tulu reformi tagajärgi. Need, kes praegu räägivad, et seda oleks võinud ammu teha – nad ise või vähemalt erakonnad, kuhu nad kuuluvad, selle olukorra ju tekitasid, kui 2016. aasta hilissügisel väljakuulutatud maksuvaba tulu reformiga tehti maksuvaba tulu määr sõltuvaks maksumaksja aastatulu suurusest. Selle maksureformi, niinimetatud reformi käigus kadus ära varasem pensionide täiendav tulumaksuvabastus.

Kui võrrelda varem kehtinud süsteemi ja uut maksuvaba tulu reformi, siis on näha, et kõige rohkem kaotasid töötavad pensionärid. Nad kaotasid uue ja vana süsteemi võrdluses isegi rohkem kui tavalised töötajad. Tuletame meelde, et see võrdlusmoment oli 1700 euro juures tavalistel töötajatel, aga töötavatel pensionäridel oli referentsmäär madalamal, 1330 euro juures. Nii et räägime sellest ka.

Kolleegid, kes töötasid eelmises Riigikogu koosseisus, mäletavad kindlasti, et sel ajal, kui seda astmelise tulumaksu reformi tehti, oli keskmine pension veidi üle 400 euro kuus. Juba siis oli suur hulk pensionäre, kes olid ebameeldivalt üllatunud, kui tuli hakata pensionilt tulumaksu maksma. Neid, ma mäletan, oli tookord umbes 10% pensionäridest.

Aga mida meile räägiti? Meile räägiti, et 80% Eesti inimestest olevat uuest maksusüsteemist võitnud. Nüüd siin kuulsime, et pensionäre, kes sellest uuest süsteemist võitnud on, on tänaseks alles jäänud ainult 12%, aga see seadusemuudatus, mis meil siin laual on, aitab vähendada tulumaksukoormust 88%‑l pensionäridest. 500 euro suurune regresseeruv maksuvaba tulu määr on ikka väga mitu aastat kehtinud, see seisab paigal väga kindlalt ja ei taha mitte kuskile liikuda. Samas on juba tänavu keskmine pension kerkinud koos erakorralise pensionitõusuga 552 euroni.

Nüüd ongi niimoodi, et selle maksuvaba tulu reformi tulemusel peab 500 eurot ületavalt pensioniosalt maksma tulumaksu. Kui 2023. aastaks kerkib keskmine pension koos erakorralise pensionitõusuga 654 euroni, siis juba 154 eurolt tuleb maksta tulumaksu, mis tähendab 30 eurot ja 80 senti kuus ehk siis suur osa aastasest pensionitõusust lähekski tulumaksuks. Tegelikult on see nii ka olnud vahepeal, peale seda, kui see astmeline tulumaksumuudatus tehti ja viidi läbi maksuvaba tulu reform.

See eelnõu aitab pensionäre väga palju. Tuleb muidugi veel kord üle rõhutada, et väga oluline on see just ka töötavate pensionäride aspektist.

Tõepoolest, nii nagu selle maksuvaba tulu reformimisel – ma mäletan seda veel eelmisest koosseisust – ikka miljonid ja miljonid eurod läksid kogu aeg Maksu‑ ja Tolliametile, et neid arendusi teha, siis läheb ka see, kui on vaja see ümber teha, midagi maksma. 1,6 miljonit oli vist isegi see summa. 

Palun üks minut lisaaega. 

21:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Üks minut.

21:32 Aivar Sõerd

See läheb Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu‑ ja Tolliameti infosüsteemide arendusteks. Nii et selle süsteemi ümbertegemine toob nüüd uuesti kulusid ja sellega on Rahandusministeerium pidanud arvestama. Siis ongi niimoodi, et seda eelnõu saame rakendada alates 2023. aastast.

Aga Reformierakonna fraktsioon kindlasti selle eelnõu menetlemist ja selle jõustamist toetab ja pooldab.

21:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

21:33 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud ministrid! Peab mõned tõed ümber lükkama, mis siin laua taga öeldud on. Kui 2017. aastal 500 eurot tulumaksuvabaks tehti, siis pension oli natukene üle 400 euro, ehk pensionid olid, ka keskmised pensionid, tulumaksuvabad ja tulumaksu võeti palgalt, aga mitte pensionilt. Inimesed muidugi liitsid pensionid ja tulumaksud kokku ja siis tekkis ka probleeme. Sel hetkel tõesti alla 1200 euro saavatel inimestel oli 500 eurot tulumaksuvaba. Selliseid inimesi oli üle 70%. Lihtsalt 2023. aastaks – aastad lähevad ja väga hea, et Eesti majandus on nii hästi toiminud – on nii keskmised palgad kui ka keskmised pensionid tõusnud.

Siin küsiti ja räägiti, et miks te ära ei teinud. Ma pean tunnistama, et ma olin ise eelarve läbirääkimiste laua taga ja mõlemal korral väitis Keskerakonna poolt sellel hetkel küll sotsiaalminister, täna tervise‑ ja tööminister, et aasta võtab aega. Ma mäletan, ma olin ise siin pukis rahanduskomisjoni esimehena, vastates Reformierakonna täpselt samadele küsimustele. Pidin vastama, et jah, see aasta ei saa, aga lubati, et arvutiprogramm saab järgmiseks aastaks valmis ja siis on keskmine pension tulumaksuvaba. Läks aasta mööda, istusime septembrikuus jälle eelarve läbirääkimistel, jutt oli sama. Selles mõttes peab tänama Reformierakonda, et Reformierakond suutis Keskerakonna murda ja see eelnõu on siin laua peal. Suur tänu!

Kui täna vaadata lihtsalt seda, et kogu majandus on paranenud, riigieelarve sissetulekud on suurenenud ja mure on see, et kolmas aasta saab täis ja ikkagi ei ole suudetud seda programmi valmis teha, siis on ainuke lahendus see, et järgmise aasta 1. jaanuarist saaksid need 230 000 pensionäri tulumaksuvabastuse keskmise pensioni korral, mis järgmine aasta ei ole 654, nagu siin arvatakse ja eelkõnelejad on siin öeldud, välja arvatud minister. Minister ütles ilusti, et 2023 tõuseb. Tegelikult 2023, kui kõik läheb nii, nagu RES‑is on arutatud ja loodetud, et erakorraline pensionitõus tuleb ka sinna juurde, 20 eurot, siis tõuseb see sellisena.

Lahendus on väga lihtne. Isamaa Erakond eelmistel valimistel lubas 500 eurot tulumaksuvabalt kõigile madalapalgalistele ja see toimis. Nüüd võiks see olla keskmise pensioni suurus ehk järgmisel aastal ligi 600 eurot tulumaksuvaba kõigile. Ei ole see arvutiprogrammi küsimus sugugi väga keeruline. Ühe liidese muutmine võtab mõne päeva küll aega, aga mitte rohkem, nii et 1. jaanuarist kindlasti selle programmi muudatuse võiks teha. Ma arvan, et kõik oleks õnnelikud. Ei oleks enam seda vaidlust, et 500 eurot. 2017. aastal oli see hea number, nüüd on ta tõesti väikseks jäänud, aga 600 eurot on ikkagi ... Vaata, kui hea, 2023. aastast saaks 654 eurot panna, iga aasta tõuseks. Oleks koalitsioonil rõõmus olla ja opositsioonil hea meel, et opositsioon saab koalitsiooni kätega selle asja ära teha.

Ma tänan Reformierakonda veel kord, et ta suutis jõuga Keskerakonda panna seda tegema. Aga teistpidi, ma Isamaa Erakonna poolt teen küll ettepaneku, et järgmise aasta 1. jaanuarist võiks nii pensionäridel kui ka kõikidel maksumaksjatel olla tulumaksuvabastus keskmise pensioni ulatuses ehk ligi 600 eurot. Aitäh!

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas rahandusministril on soov reageerida? Ei. Siis oleme läbirääkimised lõpetanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 469 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri kell 17.15.


16. 21:38 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (442 SE) esimene lugemine

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 442 SE. Käsil on esimene lugemine ja valitsuse poolt tutvustab seda Maris Lauri ehk justiitsminister. Palun!

21:38 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu eesmärk on muuta Konkurentsiameti rahastuse senist mudelit.

Enne konkreetse muudatuse selgitamist teen lühikese ülevaate Konkurentsiameti tegevusest, sest see võimaldab paremini mõista muudatuste vajalikkust. Konkurentsiameti ülesanded saab praegu jagada põhimõtteliselt kaheks. Esiteks, konkurentsialane turujärelevalve sisaldab ebaseaduslike kokkulepete, turujõu väärkasutamise ja koondumiste kontrolli ehk koondumiste lubatavuse hindamist. Lisaks tehakse turuanalüüse, hindamaks vaba konkurentsi rakendumist erinevates sektorites. Majandusregulaatori rollis tegeleb Konkurentsiamet monopoolsete ettevõtete hinnaregulatsiooniga, reguleerib ja korraldab turgude toimimist, tegeleb turujärelevalvega, väljastab tegevuslubasid. Selles rollis tegutseb Konkurentsiamet järgmistes valdkondades: need on elekter, maagaas, kaugküte, ühisveevärk ja kanalisatsioon, post, raudtee, sadamad ja lennujaamad.

Viimastel aastatel on Konkurentsiametile lisandunud ja ka lähiajal on lisandumas terve hulk uusi, täiendavaid ülesandeid. Kõigepealt, üks suurem muutus on tulemas ECN+ direktiivi ülevõtmisega, mis tugevdab Konkurentsiameti volitusi, sealhulgas eelkõige keelatud kokkulepete menetlemisel ja ka kohtuvaidlustes. See eelnõu on väljatöötamisel ja läheb peagi kooskõlastusringile. Toidutarneahelates keelatud kaubandustavade järgimine on uus järelevalvesektor, mis toob kaasa töömahu kasvu. Ja loomulikult tuleb selleks palgata uusi inimesi, et saaks turgu analüüsida ja siis ka järelevalvet teha.

Elektrituruseaduse muudatustest tulenevad väga mitmed ja kasvavad majandusregulaatori ülesanded, mis on seotud väga palju taastuvenergia kasutusele võtmisega ja laiemalt selle turu arenguga. Regulatsioonivaldkonnas on tulnud lisaülesandeid ka elektrivõrkude sünkroniseerimisest, samuti näiteks raudtee‑ ja sadamaseadusest tulenevalt. Kui me vaatame toimunud protsesse, siis konkurentsivaldkonnas on kasvanud koondumiste arv, samuti on järjest enam kohtuvaidlusi ja viimased vajavad loomulikult põhjalikku ettevalmistust, sest konkurentsivaidluste teine osapool on üldjuhul hästi rahastatud ja ka mehitatud.

Eesti Konkurentsiamet on väike, seal on töötajaid 45 ja eelarve jääb alla 2 miljoni euro. Näiteks Lätis on töötajaid 170, Leedus 245 ning eelarve maht vastavalt 6,7 ja 9,1 miljonit. Tahan osutada sellele, et Konkurentsiameti töö maht ei sõltu üldse rahvaarvust, kuna monopoolsetel turgudel tegutseb ikka tavaliselt üks ettevõtja, olenemata sellest, kas rahvaarv on 1,3, 1,6, 2 või 5 miljonit. Eesti Konkurentsiamet on Euroopa kontekstis väga tagasihoidlikult rahastatud. Kui tahame paremat konkurentsijärelevalvet ja tugevamat tururegulaatorit, peab Konkurentsiamet olema paremini rahastatud ja mehitatud.

Seni on Eesti Konkurentsiametit rahastatud riigieelarvest. Euroopa 24 riigist kasutab sama rahastamisviisi veel neli riiki: Norra, Prantsusmaa, Saksamaa ja Slovakkia. Kolm neist on Eestist oluliselt rikkamad. 12 riiki rahastab konkurentsijärelevalvet järelevalvetasudest ja seitse riiki kasutab segaskeemi.

Nüüd siis uuest rahastusskeemist. Eelnõu kohaselt läheb ka Eesti segasüsteemile üle. See tähendab seda, et regulaatoriülesandeid hakatakse edaspidi finantseerima järelevalvetasudest, kuid turujärelevalve konkurentsi mõistes koondumiste ja keelatud kokkulepete kontroll jääb endiselt riigieelarvest rahastada. Järelevalvetasud kehtestatakse monopoolses seisundis olevatele ettevõtetele, see tähendab elektri‑ ja gaasivõrgu, kaugküttevõrgu, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ettevõtetele, universaalse postiteenuse osutajale, sadamatele ja lennujaamale. Tasu suurus sõltub halduskoormusest.

Nendes ettevõtetes, kus hinnakooskõlastus toimub ennetavalt, on tasu 0,2% müügitulust. See rakenduks kaugkütte‑, elektri‑, maagaasi‑, vee‑ ja postiettevõtetele. Ja tahan osutada, et monopoolsetele turgudele ehk näiteks elektriturul elektri tootjatele see tõesti ei rakenduks, kuid elektrivõrkudele küll. Ex post ehk hindade järelkontrolli puhul oleks järelevalvetasu 0,02%, see rakenduks lennujaamale ja sadamatele. Need tasumäärad kehtestatakse seega seaduses, mis tagab selle, et see tasumäär on kontrollitud ja välistab võimaliku ettevõtete mõjutamise järelevalvetasude kaudu ja välistab ka ebaefektiivsuse, mis võib tuleneda liiga suurtest tuludest.

Mis puudutab võimalikku halduskoormuse kasvu, siis see suurenemine jääb tagasihoidlikuks. Seda põhjusel, et järelevalvetasu määramise aluseks on samad andmed, mida esitatakse hinnataotlustes. Andmed tuleb esitada üks kord aastas, 15. juuliks, see on peale aastaaruande esitamist. Tasumine toimub seejärel esitatud arve alusel ehk üks kord aastas. Arve väljastatakse 30. augustiks ja tasumiseks oleks aega üks kuu ehk tasuda tuleb septembri lõpuks. Küll tuleb tõdeda, et kindlasti saab parandada tehnilisi lahendusi ja ka andmete kogumist ehk luua kaasaegsemad IT-lahendused. See muidugi vajab lisarahastust. Praeguste rahaliste vahenditega pole selline väga põhjalik muutus siiski võimalik.

Järelevalvetasu võib lisada teenuse hinnale. Nii et reguleeritavatele ettevõtetele kulu ei teki, küll tekib see tarbijatele. Aga see kulu on siiski tagasihoidlik. Analüüsi kohaselt suureneks näiteks kolmetoalises korteris elava kolmeliikmelise pere vee ja kanalisatsiooni, elektri ja kaugkütte kulu kokku 14,2–33,3 senti kuus ehk 0,17–0,26%. Kallinemine sõltub loomulikult konkreetsest teenusest, näiteks vee hind tõuseks järelevalvetasuga 0,2% ehk juhul, kui kuupmeetri maksumus on 1,5 eurot, tõuseks hind 0,3 senti. Nii et ühesendise hinnatõusuni vee puhul jõuaks siis, kui tarbitakse üle 3 kuupmeetri vett, mis võiks olla umbes ühe inimese tarbimiskogus kuus. Elektriarve suureneks 0,09%, seda võrgutasu suurenemise tõttu. Teised elektriarve komponendid ei kasvaks. Hinnanguliselt võiks see olla 8 senti kuus keskmiselt. Gaasitarbijatel – neid on Eesti elanikest 4,3% – suureneks eelmise aasta andmetel arve 0,09% ehk 3 senti. Teiste teenuste puhul oleks tõus veelgi väiksem.

Mis muutuks Konkurentsiameti rahastamise tulemusena? Prognoosi kohaselt oleks järelevalvetasu kogulaekumine järgmisel aastal 1,6 miljonit eurot. See läheks majandusregulaatori tegevuste finantseerimiseks. Konkurentsiameti teine tegevuspool ehk konkurentsijärelevalve jääb finantseerituks endiselt riigieelarvest, seda 1,1 miljoni euro ulatuses. Kokkuvõttes väheneks riigieelarveline rahastus 900 000 eurot. Samas suureneks Konkurentsiameti rahastus 700 000 eurot: konkurentsijärelevalveks juurde 200 000 eurot ja majandusregulaatori tegevuseks 500 000 eurot. See muudatus võimaldab Konkurentsiametil edukalt tegeleda ka uute tööülesannetega, muuta oma tegevusi kvaliteetsemaks ja suurendada töö efektiivsust.

Muidugi tehakse Konkurentsiametis ka muid pingutusi selleks, et olla edukad, efektiivsed ja tulemuslikud. See puudutab nii tugiteenuste ümberkorraldust, mis praegu käib, kui ka IT-lahenduste laiemat kasutamist. Pikemas perspektiivis on näiteks oluline kasutada ka suurandmeid, et luua parem analüüsivõimekus, et tuvastada võimalikke konkurentsimoonutusi erinevatel turgudel. Kvaliteetsemad turuanalüüsid on hädavajalikud, et Konkurentsiamet saaks keskenduda just probleemsetele turgudele ja kohtadele. Analüüsid annavad hea taustamaterjali ka selleks, et vajaduse korral teha muid regulatiivseid, sh seadusandlikke muudatusi.

Loomulikult on neid, kes huvituvad sellest, et Konkurentsiamet oleks alarahastatud ja alamehitatud ega suudaks oma tööülesandeid edukalt täita. Varjatud kokkulepped, millega jagatakse turgu või lepitakse kokku hinnatasemed, aga ka monopolid, kelle tegevust ei suudeta ohjata, on koormaks majandusele. Monopoolsuse ja olukorraga oligopoolsel turul, kus on vähesed tegutsejad, kaasneb tihtipeale madalam majanduslik efektiivsus ja tagasihoidlikum uuendusmeelsus, tehnoloogiline mahajäämus, kõrgemad hinnad tarbijatele ja kehvem kaup või teenus. Seda loomulikult juhul, kui turukontroll ja regulatsioon on ebapiisav. Et eelloetletud negatiivseid tagajärgi ühiskonna kui terviku ja tarbijate jaoks välistada, peab Konkurentsiamet olema tugev, toetatud nii piisava rahastuse, inimeste kui ka kompetentsiga. Konkurentsiameti rahastamise muutmine on üks oluline komponent, mis muudab selle ameti tugevamaks ja seega toetab konkurentsiolukorra paranemist Eestis.

Ja seetõttu ootan Riigikogult sellele eelnõule toetust. Aitäh! Ma olen valmis vastama teie küsimustele. 

21:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid alustab Kalvi Kõva. Palun!

21:51 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma pean ütlema, et see on üks viletsamaid seadusi sellel aastal siin Riigikogus. Miks ta vilets on? Nagu te ütlete: sent ühelt perekonnalt ja sendid teiselt perelt, ja nii tuleb kokku miljoni kanti summa, mis on ju riigi raha, aga teistpidi see on meie perede raha. Me kõik teame, kui palju käesoleval aastal tõusevad perede kommunaalkulud. Ja tulla tänasel päeval tõstma kommunaalkulusid veelgi, kui meie siin Riigikogus ja teie valitsuses mõtlete, kuidas me kommunaalkulusid saame allapoole, kuidas me elektri hinda saame allapoole, mis me teeme – see lihtsalt ei ole minu arust märgiliselt hea variant. Kas tõesti ei leiaks valitsus [mujalt] seda 100 miljonit eurot Konkurentsiameti jaoks ja me jätkaks tänase süsteemiga, mitte ei paneks seda sendi kaupa korjatavat koormist täiendavalt rahva õlule?

21:52 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Eks alati on valikute küsimus. Selleks, et tegeleda hindadega, millest osa on tõesti praegusel hetkel väga järsult ja kiiresti tõusnud, selleks, et seda hinnatõusu kompenseerida või ohjeldada, on teised meetmed. On toetusmeetmed, mida valitsus ka homsel istungil arutab ja mis loodetavasti tuge saavad. Kui [need meetmed] vajavad seadusandlikke muudatusi, siis tulevad need ka Riigikogu ette.

See eelnõu tegeleb pikaajalise vaatega, see tegeleb sellega, et tagada meile tugev Konkurentsiamet. Tugev Konkurentsiamet tagab turul selle, et meil on ausad kaubandustavad, et ei ole monopoolsust, tarbijatel ei tõmmata nahka üle kõrvade, millest me ikka ja jälle aeg-ajalt kuuleme. Konkurentsiamet toob tegelikult peredele rohkem sisse, kui võtab need üksikud sendid. Uskuge seda!

Konkurentsi tagamine on kõige parem viis ohjeldada hinnatõusu. Monopolid on väga huvitatud sellest, et Konkurentsiamet oleks võimalikult nõrk. See on nende kirglik soov, sest tugev vastane, tugev kontroll on see, mis ei võimalda nendel hindu tõsta. Amet näeb läbi, kui hinnataotlused ei ole piisavalt põhjendatud, näeb läbi, kui tehakse turul hinnakokkuleppeid, millest te ju ilmselt ka olete kuulnud. Spekuleeritakse päris palju, et ühed või teised asjaosalised seda teevad. Selleks, et sellega võidelda, on vaja seadusandlust, aga on vaja ka seda jõudu, kes seadusandluse rakendab. Ja see on Konkurentsiamet.

21:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!  

21:54 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kasutan teie väljendit, mida te kasutasite, vastates lugupeetud kolleegi Kalvi Kõva küsimusele: et tegelikult see seadus ongi selline, millega tõmmatakse tarbijal nahk üle kõrvade. Siin on väga ilusti välja kirjutatud, et ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile järelevalvetasu. Tegelikult ettevõtjad ei tasu ju, tasuvad tarbijad. Ja need summad, mis te siin praegu üles lugesite, ei ole sendid. Kui ma õigesti mäletan, siis elektri puhul olid need summad päris suured, see oli 16 eurot kolmetoalisel korteril, mis te nimetasite. Ma ei saa nõustuda selle seaduse sellisel kujul vormistamisega ega ka selle toetamisega, sellepärast et ma ei ole kuulnud ka seda, et Konkurentsiamet oleks põhimõtteliselt alavõimetu. Ta teeb oma tööd väga hästi. Palun öelge, miks te selle seaduse tahate vastu võtta. 

21:55 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma ei hakka kordama seda, mida ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin. Aga ma korrigeeriksin teie eksimust. Ütlesin oma ettekandes väga selgelt: elektriarve suureneks keskmise tarbija jaoks 8 senti kuus – 8 senti kuus! Selle 8 sendi eest saab ta seda, et tõesti elektrikomponentide hinnad on läbi vaadatud, kaalutud, hinnatud kompetentse kontrollija poolt. Kui see on piisavalt rahastatud, siis see tagab, et Konkurentsiamet vaatab ka kõiki teisi reguleeritavaid hindu väga põhjalikult ega lase monopolidel neid hindu põhjendamatult kõrgele tõsta. See ju tegelikult võtaks [tarbijalt] palju rohkem.

Ka seda saab Konkurentsiamet kontrollida, kui tehakse turul kokkuleppeid. Igasuguseid lugusid on räägitud toiduaineturul sõlmitud kokkulepetest, kütuseturul sõlmitud kokkulepetest, ehitusturul sõlmitud kokkulepetest. See on koht, kuhu Konkurentsiamet peab jõudma. Jaa, Konkurentsiamet on olnud väga tubli, aga nende võimetel on piirid. 45 inimest ei jõua igale poole, kui tuleb järjest ülesandeid juurde. Ja neid tuleb juurde. Veelgi enam: need monopolid, need pahategijaid, kes kaevatakse kohtusse, [palkavad] väga hästi kinni makstud advokaate. Ka selleks on meil vaja palju suuremat võimekust, et kohtuvaidlustes edukad olla. 

21:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun! 

21:57 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin ka natukene sama valdkonna kohta, mille kohta mu kolleegid enne küsisid. Ma küsin nii. Eelnõu kohaselt ei peeta mõistlikuks, et raudteetranspordi kasutajad tasuksid konkurentsitasu, aga peetakse mõistlikuks, et kommunaalteenuse tarbijad tasuksid seda. Miks raudtee kasutajad siis ei peaks seda maksma ja raha tuleks küsida kommunaalteenuste tarbijatelt? Ärge ütelge, et see raha raudteele tuleb riigilt, see ei ole ju eriti usutav.

21:58 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mul on väga raske teie küsimusele vastata, kui te keelasite mulle ära vastuse, mis on tegelikult õige vastus. Asi on selles, et mõlemad raudteefirmad teatavasti kuuluvad riigile ja saavad riigilt dotatsiooni. Ehk siis oleks tegemist raha tõstmisega ühest riigi taskust teise. Ja tuleb arvestada, et selles mõttes finantseeritakse riigieelarvest teisi tegevusi ju ka, mitte ainult seda valdkonda. Aga kindlasti, kui teile tundub, et raudtee puhul tuleks ka kehtestada järelevalvetasu, siis selle ettepaneku te võite teha. Eelnõu algses versioonis oli see sees, aga kooskõlastusringi järel otsustati see välja võtta.

21:59 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

21:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ega see nüüd kõige parem eelnõu ei ole. Kui vaadata ainult selliseid asju, kui palju kooskõlastuses [tehtud ettepanekuid] on arvestatud ja kui palju mittearvestatud, siis siin torkab väga silma, et ligi 30-st – 27 vist oli – ainult neli oli arvestatud. Närige muru, ei arvesta! Ma tsiteerin tööandjate keskliitu, kes ta ütleb: "Pealegi langeks suur osa uue maksu koormusest energiasektorile, kus niigi tõuseb maksukoormus Euroopa kliimapoliitika tõttu väga kiiresti. Järelevalvetasu kiirendaks toasooja hinna tõusu ühes elektriga, pannes elanikud ja ettevõtted raskesse seisu." Ja teie ütlete või teie ametnikud ütlevad, et närige muru, ei arvesta. Miks? Ma rõhutan: on 27 sellist ettepanekut, mille te olete prügikasti saatnud.

22:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Esiteks, kindlasti ei ole me öelnud mitte kellelegi, et nad peaksid muru närima. Nii et ärge pange selliseid solvavaid väljendusi ei minu ega ka ametnike suhu.

Teiseks, kindlasti on erinevatel asjaosalistel erinevad seisukohad. Oma arvates ma põhjendasin ja on ka seletuskirjas väga põhjalikult põhjendatud järelevalvetasude vajadus ja see, milline tasakaal või millised valikud meil on. Kas tõsta tasusid selleks, et saavutada see, et meie Konkurentsiamet on korralikult rahastatud, et ta oleks tugev, või leppida sellega, et Konkurentsiameti võimekus hakkab nõrgenema kasvavate tööülesannete tõttu? Tema võimekus kontrollida hindasid, tema võimekus jälgida, et turul ei tehtaks ebaseaduslikke kokkuleppeid, võib nõrgeneda ja pahategijad saaksid kohtus alati võidu, sest meil ei ole piisavalt kompetentsed inimesi, meil ei ole võimekust seda kõike teha. Mina arvan, et see teine pool kaalub märkimisväärselt üles selle esimese poole, et need hinnad tõusevad.

Ja nagu ma ütlesin, üldjuhul on see järelevalvetasust tulenev hinnatõus väga tagasihoidlik. Ja kui  [üldine] hinnatõus tõesti on teatud oludes väga koormav – ja see on koormav selle tõttu, et hinnad on sel aastal väga järsult tõusnud –, siis samas analüütikud ütlevad, et elektri hind peaks järgmisel aastal hiljemalt kevadel langema hakkama, nii et võib-olla jõuame samasse madalasse seisu, kus nad on vahepeal olnud. Nii et vahest saaks neid järske hinnatõuse kompenseerida sihipäraselt ehk siis, kui nad juhtuvad.

Kui me kogu aeg lükkame keeruliste ülesannete lahendamist edasi, siis me ei lahendagi neid. See on, jah, ka üks valikuvõimalus, aga mina küll ei leia, et see on õige tee. Kui on probleem, siis see tuleb lahendada.

22:03 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

22:03 Kalvi Kõva

Aitüma, hea aseesimees! Hea minister! Ärge saage valesti aru, vähemalt minust mitte. Konkurentsiametit tulebki tugevdada. Seda tulebki tugevdada! Aga küsimus on selles, kas me praegusel ajal me peame muutma oma kontseptsiooni, mida [me jagame] Prantsusmaa, Saksamaa ja Sloveeniaga, nagu nimetasite. Meil on see riigieelarvest toetatud ja järelevalvetasudest. Ärme muudame seda süsteemi! Leiame sinna miljoni juurde! Leiame sinna miljoni juurde! 

Ma arvan, et me kolleegidega siin vaatame Justiitsministeeriumi ja majandusministeeriumi eelarve läbi, leiame selle miljoni, tõstame selle Konkurentsiametisse muudatusettepanekutega ja teeme selle ära. Ärme tegeleme sellega tänasel päeval, kui inimestel niigi kasvavad kommunaalkulud ja nad ütlevad, et näed, Riigikogus võeti jälle vastu üks eelnõu, mis tõstab meie kulusid. Seepärast on see tänasel päeval halb seadus. Aga mul küsimus ka, see oli arvamus. Me ei ole selle vastu, et Konkurentsiameti võimekust peab tõstma – peabki tõstma. Aga ärme muudame süsteemi, paneme raha juurde. Küsimus on see. Ettevõtted peavad lõpptarbijalt selle raha kokku korjama ja siis edasi kandma. Mis nende kulud on? Kas nad peavad ka mingeid arvutiprogramme tegema või kui palju nende kulud selle juures suurenevad?

22:04 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kõigepealt, kui vastata teie arvamusavaldusele, siis kindlasti võib alati eelarvest raha leida, aga see tuleb võtta mingi teise asja arvelt. Kui te tahate selle raha võtta Justiitsministeeriumi eelarvest mõne teise valdkonna realt, siis palun, tehke riigieelarve seadusse see muudatusettepanek. Mina ei leidnud võimalust. Mina leidsin, et kui me nõrgestame kohtuid, prokuratuuri, võtame ära vanglatelt raha, Konkurentsiametilt tõstame summasid ümber või patendiametilt, siis ma ei tea, mida me siis teeme. Seal ei ole võimalust või, ütleme, kärpevõimalused selles valdkonnas on äärmiselt piiratud tulenevalt sellest, et tegemist on valdavalt tööjõukuludega ja väga suures ulatuses ka kinnisvarakuludega. Ja kinnisvara on sellised hooned, mida ei saa muuks otstarbeks kasutada, näiteks vanglahooned või ka kohtuhooned, mille muuks otstarbeks kasutamise võimalused on üpris napid.

Aga kui teil on häid, nutikaid mõtteid, siis laske käia. Kindlasti te võite esitada ettepanekuid selleks, et tõsta mingisuguseid makse. Mina leidsin, et see lahendus on parem. Seda enam, et nagu ma osutasin ka oma kõnes, need riigid, kes rahastavad seda riigieelarvest – Prantsusmaa, Saksamaa, Norra –, on rikkad riigid, tõesti väga rikkad riigid. Nendel on see võimekus ja las nad siis seda teevad. Meil kahjuks seda võimekust niisama ei ole.

Nüüd, mis puudutab ettevõtete kulude võimalikku kasvu, siis need on tõesti väga vähesed [ettevõtted]. Nagu ma ütlesin, enamus nendest ettevõtetest kasutab reguleeritud hindasid ja selleks, et hindu reguleerida, esitavad nad niikuinii Konkurentsiametile andmeid ja just nimelt nende andmete alusel tehakse ka arvestus. Midagi täiendavat nemad ei pea esitama.

Mõnevõrra kasvab küll koormus tõesti lennujaamas, kus praegu vist on see tasu 0, nii et talle ei tule üldse tasu peale, ja sadamates. Aga nagu ma ütlesin, kindlasti saab teha sobivad IT-lahendused ja koormuse kasv ei ole nii suur, et see nõuaks väga rohket tegevust. Need andmed tuleb esitada üks kord aastas, ütleme, vahetult peale seda, kui on esitatud aastaaruanne. Neid andmeid tuleb seal võib-olla natukene detailsemalt esitada ja see puudutab mõningaid ettevõtteid. Aga enamasti käib see nende andmete alusel, mida niikuinii esitatakse ja kogutakse. Nii et lisakoormust ei teki.

22:07 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

22:07 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Vaadates ja lugedes seda eelnõu, mul tekib küsimus, kuidas see on meie tegevuspõhise eelarvega seotud. Kui meil on eesmärk, et meil kulud väheneks, töötajate arv väheneks ja [töö] oleks efektiivsem, siis selle eelnõuga me vastupidi püüame jälle makse tõsta. Ja kui rääkida sellest, et Konkurentsiamet oskaks veel paremini hinnata, kas hinnad on õiged või mitte, siis alati, kui ma vaatan oma kodus elektriarvet, siis ma näen, et üks riigiettevõte, Elering, on viimastel aastatel juba kolm korda vähendanud võrgutasusid. Või mitte Elering, vaid Elektrilevi. Ja samas Elering, kes on vastavalt elektrituruseadusele ainuke elektri ülekande teenust osutav ettevõtja, on hinda pidevalt tõstnud. Mu küsimus on selle kohta, et Konkurentsiamet peaks jälgima mõlemat riigiettevõtet, mõlemal peaks tasu langema. Aga ei lange! Meil on eesmärk kogu aeg kodukulude tõstmine.

22:09 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kahtlematult võib seada eesmärgiks selle, et Konkurentsiamet oleks võimalikult väike, teeks võimalikult vähe tööd. Aga sel juhul me saaksime kindlasti kõvasti kõrgemad hinnad, ja mitte ainult reguleeritud turul, vaid eelkõige reguleerimata turul, kus on monopoolseid kokkuleppeid. Hindade reguleerimine toimub teatavasti seaduste põhjal, kus on täpselt ette määratud, milliseid komponente tuleb jälgida. Ja üldjuhul seatakse hindade puhul ette maksimaalne piir, millest kõrgemale ei tohi tõsta. See on see, mida Konkurentsiamet hindab, analüüsib, vaatab neid numbreid. 

Võib-olla näitena, mis on tõenäoliselt väga paljude poolt ära unustatud, sobib mõned aastad tagasi lõppenud kohtuvaidlus Tallinna Vee üle. Tollal kehtestati Tallinna Veele hind, teatavasti oli regulatsioon natuke teistsugune, käis munitsipaaltasemel. Kui see läks Konkurentsiameti kätte, ta tegi analüüsi ja leidis, et need hinnad on kõrged. Selle tulemusena, ka kohtuvaidluste tulemusena Tallinna Vees hinnad langesid. Ja see puudutas nii Tallinna kui ka ümbruskonna teisi piirkondi. Vee hinnad langesid päris korralikult. 

Konkurentsijärelevalve või hinnakontroll ei tähenda alati seda, et hinnad peaksid langema. Sest kui sisendkomponendid kallinevad, siis on põhjendatud hindade tõstmine. Aga Konkurentsiameti roll selle hinnakujunduse juures on see, et ta vaatab, et monopol ei tõstaks hindu põhjendamatult ja üle selle määra, mis on lubatud.

Kontroll peab monopoolsel turul alati olema. Kui jätta tegutseja lihtsalt niisama tegutsema, siis võib suhteliselt kindel olla, et enamus neist varem või hiljem – ja tegelikult ilmselt kõik varem või hiljem – hakkavad enda kasuks asju pöörama.

Nii et kui te tahate kodukulusid kindlasti kontrolli all hoida, siis te peaksite olema huvitatud sellest, et Konkurentsiamet oleks tugev, et ta suudaks olla monopolidele tõsine vastane ja vajadusel ka tõsine partner selleks, et hinnatõusu ei tuleks või see hinnatõus, kui ta toimub, oleks piiratud ja ei oleks mitte kuskilt laest võetud, vaid täiesti seaduspärane. See on hädavajalik.

Paneme siia juurde vajaduse kontrollida ka mittereguleeritud turge. Konkurentsiamet on küll tegutsenud, aga see on koht, kuhu minu arvates Konkurentsiameti tegevust tuleks lähiajal palju rohkem suunata. Need kaebused ja etteheited, mida me ajakirjandusest loeme – võib-olla me sageli ise ka mõtleme sellest ja ilmselt olete te ise ka aeg-ajalt kirunud midagi ühes või teises valdkonnas. See vajab analüüsi, see vajab hindamist. Kas on need kokkulepped olemas ja kui nad on olemas, siis tuleb nendega tegeleda, karistada vastavalt vajadusele. Ja kui neid ei ole, siis tuleb tõestada, et neid ei ole olemas. Tuleb turgu uurida, analüüsida ja vajadusel kord majja lüüa.

22:12 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, kell on palju küll, aga ma tuletan meelde, et ühe minuti sisse peaks küsimus ära mahtuma. Kalle Grünthal, palun!

22:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kui ma küsisin elektri kohta, siis te lugesite ette [juurde tulevaid sente]. Aga tegelikult on elekter, kaugküte, maagaas, ühisveevärk ja -kanalisatsioon, postiteenus, peale selle veel lennundus ja sadamateenused – see loetelu on päris pikk. Mul on tegelikult kaks küsimust. Kõigepealt, miks ei võiks need summad tasuda ära ikkagi ainult, ütleme, see teenuseosutaja, kelle üle järelevalvet teostatakse? Praegu nõutakse see tarbijalt sisse, mis tegelikult üldse mingit motivatsiooni ei anna. Ja teine küsimus on see, et kui teie valitsus kokku tuli, siis te ütlesite avalikult välja, et meie makse ei tõsta. Nüüd ikkagi ma teist korda küsin seda küsimust: miks te petate rahvast?

22:14 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Neid järelevalvetasusid võib hinnale lisada, neid ei pea lisama. On suhteliselt tõenäoline, et näiteks sadamate ja lennujaamade puhul, kus hinnanguliselt mõlema valdkonna järelevalvetasu, mis kokku on analüüsi põhjal 25 700 eurot, võetakse nii, et tarbijatel hinnad ei tõuse. Ja ma arvan, et seesama asi võib juhtuda väga paljudega. Eelnevalt sai toodud näide veest. Miks ma just osutasin veele? Vee hind tõuseb ühe kuupmeetri kohta 0,3 senti. Ja miks ma osutasin kolmele kuubile? Minu veetarbimine on kolm kuupmeetrit, minu jaoks tõuseks veetasu 0,9 senti. Ma ei tea, kuidasmoodi seda minu arvele juurde kirjutada, aga eks siis paistab. Nii et ma arvan, et siin on kindlasti igal ettevõttel valiku koht, kuidas ta oma hinnakujunduse teeb. Veel kord: on võimalus see lisada, mitte kohustus lisada. See on valiku koht.

Ja teie retoorilisele küsimusele ma tahaksin retooriliselt vastata: millal teie lõpetate mõttetute küsimuste esitamise?

22:15 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

22:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma õiendaks ühe fakti ära. Tõepoolest, vee ja kanalisatsiooni investeeringud tulevad ikkagi ka valdavalt avalikust sektorist, aga ei ole ju oluline, kas need on riigieelarvest või tuleb see omavalitsuste taskust või aitab Euroopa Liit. Avalikust sektorist see tuleb igal juhul ja siin võiks nagu see võrdusmärk vahel olla. 

Küsimus tuleneb hoopis sellest, et ka tööandjate keskliit on tegelikult arvanud pigem negatiivselt sellest eelnõust ja ütelnud, et tuleks leida sisemist efektiivsust. Kui me vaatame nüüd tabelit 2, kus võrreldakse töötajate arvu SKT kohta, siis Eesti koefitsient on seal 0,89. Pigem mitte kõige efektiivsem näitaja. Näiteks teie poolt mitu korda märgitud Belgias on see 0,14, Norras 0,17, Rootsis 0,27 ja Soomes 0,34. Eestis on see 0,89. Mis on takistanud tegelikult ... Või kas te olete analüüsinud ka seda efektiivsuse poolt?

22:16 Aseesimees Martin Helme

Vabandust! Enne, kui me läheme vastuse juurde, on protseduuriline küsimus tekkinud. Kalle Grünthal, palun!

22:16 Kalle Grünthal

Ma tänan! Tähendab, austatud istungi juhataja, ma näen siin saalis väga erakordset asja, kus mingisugune Vabariigi Valitsuse minister arrogantselt ütleb, et lõpetage mõttetute küsimuste esitamine. Tuletan meelde teile, Maris Lauri, justiits... või kes te olete, ma ei teagi, kes te olete. Siin saalis ei küsita mõttetuid küsimusi. Siin tuleb teil vastata, aga mitte targutada.

22:17 Aseesimees Martin Helme

Jah. Ja nüüd siis palun Heiki Hepneri küsimus.

22:17 Justiitsminister Maris Lauri

Siin tabelis on toodud tõesti see, kui palju töötajaid majanduses SKT kohta on. Teie probleem on see, et see number on väike. (Heiki Hepner selgitab midagi saalist.) Veel kord siis. Konkurentsiamet vajab oma tegevuseks professionaalseid inimesi. Kindlasti professionaalsus [sõltub] ka sellest, milliseid inimesi me saame sinna palgata, millised on need palgakulud. Professionaalsemad inimesed üldiselt nõuavad kõrgemat tasu. Kui te vaatate nüüd seda eelarvenumbrit, siis see on väga tagasihoidlik. Kui te vaatate, jah, seda [töötajate arvu] SKT kohta, siis seda võib tõlgendada nii, et ei olda piisavalt tublid. Aga võib-olla peaks neid asju vaatama koos.

Ja teine asi on kindlasti see, ma oma kõnes ka osutasin sellele, et monopoolsetel turgudel on olenemata turu suurusest tihtipeale ikkagi üks objekt, mida reguleeritakse: piltlikult öeldes üks elektrivõrk, üks kanalisatsioon. Te ei pane sinna kanalisatsioone palju juurde. Tõesti, Saksamaal on kindlasti kanalisatsioonivõrke palju rohkem. Aga ütleme nii, et selles vahemikus, kus on 1–2 miljonit, 3 miljonit, see ei ole üksühene seos. Teatud mõttes tuleneb Eesti Konkurentsiameti ja ka väga paljude teiste ametite ja Riigikogu selline võib-olla teatud mõttes ebaefektiivsuse näitaja sellest, et me oleme väikesed. Mastaabiefekti on väga keeruline saavutada. Ja see võib olla selle näitaja puhul täpselt samamoodi. Selleks et olla edukamad, on meil tegelikult vaja häid inimesi tegutsema. Ja veel kord, ülesandeid lisandub. Meil on vaja väga erinevaid spetsialiste selleks, et selle asjaga tegeleda. Meil on neid vaja, et arendada paremaid, edukamaid IT-süsteeme, mida me saame kasutada. Selle abil me saame süsteemi efektiivsemaks teha. [Mis puutub] võimalustesse, mis Konkurentsiametile seadusega antakse – ma nimetasin eelnõu, mis ettevalmistamisele tuleb ja mis peaks Konkurentsiameti märksa jõulisemaks muutma –, siis need eeldavad seda, et meil on seal tööl väga head inimesed. Väga häid inimesi ei saa kehva raha eest. Ja neid inimesi peab olema piisavalt, et nad saaksid seaduse jõustada.

22:21 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

22:21 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Neid "mõttetuid" organisatsioone – gaasiliit, Tallinna Sadam, tööandjate keskliit –, kes küsivad teilt ja te saadate nad pikalt, on palju. [Lisaks] meie, mõttetud saadikud. Aga ma tsiteerin teile mõttetu Eesti Gaasiliidu arvamust: planeeritava regulatsiooniga soovitakse gaasitarbija maksukoormust tõsta veelgi, ja see on varjatud maksuga, ja järgmisel aastal moodustab juba see 47%. Nad teevad ettepaneku, et sellest järgmisel aastal juba 70 miljonist, [mis tänu elektri- ja gaasiaktsiisile laekub], võiks miljoni või natuke rohkem Konkurentsiametile anda. Selle vastu me ei ole. Aga minu põhiküsimus on, millal teie mõttetu justiitsministrina vabastate oma koha mõnele mõttekale ministrile.

22:22 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma olen aru saanud, et teie tausta korral peaks teil olema suurepärane võimekus aru saada sellest, mida ma täpselt ütlesin. Ma ütlesin Riigikogu liikme Grünthali küsimuse peale, et tema küsimus on mõttetu, ja ma ütlesin seda, et see oli retooriline küsimus, millele on võimatu vastata. Mina ei ole öelnud, et Riigikogu liikmed on mõttetud. Ma ei ole öelnud ühegi asutuse kohta, kelle nimesid te loetlesite, et nad on mõttetud. Ärge pange mulle suhu asju, mida ma ei ole öelnud. See ei ole kena. Ja ma arvan, et see ei ole Riigikogu liikmest väärikas. Nii et ma ei pea vajalikuks tagasi astuda. Ma leian, et mul on palju teha, sealhulgas see, et see seadus vastu võetaks, et Eesti Konkurentsiamet oleks tõesti tugev, et monopolidel või nendel ettevõtjatel, kes kirglikult tahaksid turgu jagada, et siis mõnuga hindu tõsta, päitsed pähe panna, et neid vähegi ohjata. Aga kindlasti on neid, kellel on teistsugused eesmärgid, teistsugused soovid. Aga siis oleks kena, kui öeldaks ausalt välja, et seistakse monopoolsete hinnakujunduste vohamise eest, selle eest, et puuduks avaliku sektori kontroll hindade üle, et oleksid salajased turukokkulepped, et oleksid kõrgemad hinnad tarbijatele. Kindlasti! Ka see on huvigrupp, kes on kindlasti olemas. Väga tore oleks näha neid julgeid, kes nende eest võitlevad, ja teevad seda oma nime all.

22:24 Aseesimees Martin Helme

See väga väärikas ja mõttekas parlamentaarne debatt on esile kutsunud protseduurilise küsimuse. Peeter Ernits, palun!

22:24 Peeter Ernits

Jah, kolleeg Grünthal on mõttetu oma küsimustega, aga tuletan teile meelde, et teie ministrina ei vastanud minu küsimusele, mis oli seekord esitatud mõttetu gaasiliidu poolt. Ja ma rõhutasin, miks mõttetu: kuna ülekaalukalt enamik nende ettepanekuid ja küsimusi olete te prügikasti saatnud. Sellepärast on nad ju mõttetud teie või teie ametnike silmis. Aga te ei vastanud mu küsimusele – osavalt.

22:25 Aseesimees Martin Helme

See ei olnud protseduuriline küsimus. Protseduuriline käib istungi läbiviimise kohta ja sellele peaks vastama. Aga kui minister tahab kommenteerida, siis ma annan selle võimaluse.

22:25 Justiitsminister Maris Lauri

Ei, mina ei ole kellelegi ettepanekute kohta öelnud, et need on mõttetud. Teie küsisite minu käest minu arvates seda, millal ma tagasi astun. Vastasin sellele, et ma ei astu praegu tagasi ega kavatsegi tagasi astuda asja ees, teist taga.

22:26 Aseesimees Martin Helme

Selge. On veel üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

22:26 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma usun, et siin saalis vist kõik küsijad rõhutasid, et keegi ei vaidle sellele vastu, et Konkurentsiameti tugevdamine on oluline. Me oleme selle vastu, et meil on tekkinud olukord, et kui riigis tahetakse midagi paremaks teha, siis ei vaadata mitte selle ettevõtte sisse, vaid kõige esimene asi on sinna raha sisse süstimine. Parim näide sellesama Konkurentsiametisse raha sisse süstimise puhul või hinna tõstmisel on Eesti Posti [teenused] ja ajakirjanduse kojukanne. Söögi alla ja söögi peale tõstetakse kojukande hinda, selle tõttu lehtede tellimuste arv väheneb ja kojukande kvaliteet langeb. Aga ma ei näe kuskil Konkurentsiametit, et ta läheks ja teeks selle asja selgeks, kas tegelikult Eesti Postis [need kojukande kulud] on õiged või mitte. Meie soov on, et Konkurentsiamet oleks väga tugev, aga ta teeks oma tööd nii, et tavakodanikul oleks sellest kasu.

22:27 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Aivar!

22:27 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Te kindlasti teate, et kui universaalse postiteenuse hinnad oleksid turupõhised, siis nad oleksid märkimisväärselt kõrgemad kui praegu. Konkurentsiamet teatavasti, nagu ma veel kordan, määrab piirid, maksimaalsed piirid. See, et ettevõte on otsustanud mõnes valdkonnas hoida hinnad madalad, nagu on ilmselt ka riigi soov, ja teises valdkonnas siis tegutseda natuke rohkem turupõhiselt, on ka variant. Ja meil on minu teada ka laialikandjaid, mitte ainult Eesti Post. Kindlasti ka see turg vajab analüüsimist, ka see turg vajab järelevalvet ja hindamist, kus, mis ja kuidas. See on keeruline turg, üldse ei vaidle vastu. Ka selleks on vaja kompetentsi, ka selleks on vaja inimesi, et seda hinnata.

Mina ei näe seda, et kui me võtame inimesi vähemaks või ütleme, et saage hakkama nende lisanduvate ülesannetega, siis oleks võimalik tööga toime tulla. Näiteks seesama samm, millega võetakse kätte ja hakatakse tegema toiduturu järelevalvet, jälgima toidutarneahelaid, et [avastada] keelatud kaubandustavade kasutamist – selle üle oli suur diskussioon. Osa ütles, et sinna läheb üks-kaks inimest vaja. Konkurentsiamet hindas, et neid inimesi läheb palju rohkem vaja. Praegu on kokku lepitud, et proovitakse hakkama saada kolme ja poole inimese ehk siis töökohaga. Kui palju tegelikult on vaja, me ei tea, sest see on täiesti uus järelevalvevaldkond. Kui antakse asutusele järjest-järjest ülesandeid juurde, ressurssi lisamata, siis see ressurss võetakse kuskilt mujalt teiste arvel. Neid [ülesandeid] on lisatud elektrituru valdkonnas, neid on lisatud raudtee ja sadama valdkondades.

Ühel hetkel lihtsalt ei saa enam niimoodi, et me paneme ülesandeid juurde, aga ressurssi selleks ei anna. Taas on kindlasti valiku koht, mida soovitakse saada: kas soovitakse tugevamat konkurentsi järelevalvet, et vaadataks ja jälgitaks turgusid ja oldaks võimekas, või tahetakse Konkurentsiametit, kellel on küll hästi palju ülesandeid, aga kellel ei ole lihtsalt jõudu ja jaksu kõikide asjadega tegeleda või vähemalt tegeleda nendega hästi.

22:30 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

22:30 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on ka Konkurentsiameti võimekuse seisukohalt mure. Kui vaadata meie kütusega tegelevate firmade tegevust, seda jälgida ja analüüsida, siis tundub, et sõlmitakse seal kartellikokkuleppeid ja nende hindade tõus käib kuidagi nii, nagu ta käib. Kas selle seaduse foonil, selle paranduse foonil saame ka need asjad pidama lõpuks?

22:31 Justiitsminister Maris Lauri

Kindlasti on see üks valdkond, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Eks sellega on jõudumööda tegeletud, aga muud valdkonnad, muud asjad on ilmselgelt võtnud rohkem ressurssi. Nii et üks siht on tõesti suunata rohkem tegutsemist, tegutsemisindu ja tegutsemisplaane sellistele turgudele, kus tegelikult regulatsiooni ei ole, kus on vaba turg, aga kus võib olla ühte või teist laadi kokkuleppeid. Kokkulepete tõestamine on aga alati äärmiselt keeruline. See nõuab analüüsi, tõestusmaterjali, see võtab tavaliselt aega, sest kui tehakse kokkuleppeid – neid võib olla, aga neid ei pruugi olla –, siis ollakse piisavalt kavalad. Ei tasu arvata, et need, kes neid kokkuleppeid teevad, ei tee kõike selle nimel, et neid kuidagi varjata. Noh, saab teha kokkuleppe kellegagi saunapeol ja püüa siis kinni, et on kokkulepe tehtud. Aga [teatud] käitumise peale saavad kahtlustused tekkida. Ma loodan, et sellele tegevusele annab jõudu juurde ettevalmistatav eelnõu, millele ma olen siin paar korda juba viidanud. Ja kui see eelnõu saab seaduseks, siis selleks, et seda rakendada, on vaja inimesi, on vaja ressurssi. Eesmärk on seda võimekust kindlasti oluliselt tugevdada – selleks, et hinnata nii kütuseturgu kui ka muid turge, kus võib potentsiaalselt olla kokkuleppeid.

22:33 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

22:33 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tahaksin kõigepealt kolleege toetada. Tõepoolest, ka minu arvates ainult raha juurde andmine kindlasti Konkurentsiametit tugevamaks ei muuda. Seal on tegureid kindlasti tunduvalt rohkem. Aga ma arvan, et te ei eitagi seda. Minu küsimus on [selle kohta], et tegelikult mulle jäi teie ettekandest kõrvu, et kindlasti on neid, kes igatsevad nõrka Konkurentsiametit. Ma ei tunne seda valdkonda. Kas te aitaksite mind ja tooksite mõne näite, kes on need rahvavaenlased, kes hirmsasti tahaksid näha nõrka Konkurentsiametit. Lihtsalt iseenda silmaringi laiendamiseks küsin.

22:33 Justiitsminister Maris Lauri

Tänan! Ma kindlasti ei hakka ütlema konkreetseid nimesid, konkreetseid asutusi, siis mul peaksid olema tõendusmaterjalid kõrval. Aga üldjuhul on tegemist pahatahtlike ettevõtjatega, kes soovivad teha ja teevad ebaseaduslikke kokkuleppeid, kartellikokkuleppeid, hinnakokkuleppeid – ükskõik mis valdkonnas – näiteks selle kohta, millise hinnaga mingit kaupa müüa või teenust pakkuda. Sõlmitakse kokkulepped, minnakse kas või selle peale välja, et näiteks riigihangete korral pakutakse konkreetselt kokku lepitud ühesuguseid hindasid või jagatakse enne ära, kes võidab ühe hanke, kes teise või kolmanda hanke. Räägitakse selliseid lugusid. Need on ettevõtjad, kes on huvitatud sellest, et sellist järelevalvet ei oleks. Nende huvi on saada kasumit, teenida tulu, aga see tuleb ju teiste arvelt, see tuleb tarbijate arvelt. Kui selline kokkulepe puudutab riigihankeid, siis tuleb see riigi arvelt. Ja igasugused muud võimalused on veel.

Ütleme nii, et leidlikkust on palju. Maailmapraktika on väga värvikirev. Eestis me ei ole neid asju kuigi palju kuulnud, võib-olla selle tõttu, et meil sai Konkurentsiamet loodud suhteliselt varakult, sai tegutsema asutud või me oleme püüdnud seda teha. Aga kui te tahate kuulda kõige värvikamaid lugusid, siis neid leiab majandusajaloost näiteks 19. sajandi lõpu Ameerika kohta. 19. sajandi Ameerika pakub värvikaid ja veriseid peatükke. Ma tõesti loodan, et meil seda ei ole, ja jumal tänatud. Aga võib-olla on see hoiatav näide, kuhu võib reguleerimata turg halvemal juhul suunduda.

22:36 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu, rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Kutsun kõnelema rahanduskomisjoni esimehe ... vabandust, majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Jah, palun!

22:36 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Käesolev konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus algatati valitsuse poolt 27. septembril ja võeti Riigikogus menetlusse 28. septembril käesoleval aastal. Komisjon arutas eelnõu esimest korda 19. oktoobril ja otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 27. oktoobril. Teist korda arutas komisjon eelnõu 25. oktoobril. Sellel istungil tutvustas eelnõu sisu justiitsminister Maris Lauri ning seda tutvustust te kuulsite siin ise ka, ma ei hakka seda kordama.

Eelnõu sisu on Konkurentsiameti rahastamise mudeli muutmine. Ja see ongi põhisisu. Veel muudetakse ühisveevärgi seadust ja tehakse hindade kooskõlastamine, mis varem oli kohaliku omavalitsuse ülesanne, täielikult Konkurentsiameti ülesandeks. Sellest oli siin nende küsimuste ja ettekannete raames üsna vähe juttu.

Komisjonis Siim Kallas uuris justiitsministri arvamust, kuidas tasude tõstmise käsitlemine Riigikogus võiks sujuda. Maris Lauri avaldas lootust, et see eelnõu leiab toetust, kuna tugevam konkurentsi järelevalve võiks olla kõigi huvides. Siinkõneleja kommenteeris, et eelnõu tekst toob välja, et halduskoormus ettevõtetele ei tõuse. Aga kooskõlastustabelisse märgiti elektritööstuse liidu arvamus, et eelnõu põhjustab käsitsitööd.

Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep sõnas, et täna on reguleeritud turgudel, kus Konkurentsiamet on hinnaregulaator, käsitsitööd üsna palju. Andmeid tuleb mahukalt tabelitesse sisse kanda, et Konkurentsiamet saaks oma regulaatortegevust läbi viia. Tulevikus on kavas arendada IT-süsteeme ja kratindust. Viljar Peep ühest küljest küll nentis, et deklaratsioone tuleb eraldi sisestada ja esitada, kuna aastaaruandes seda niimoodi kajastama ei pea. Aga halduskoormust lisanduma ei peaks. Samas, kui on vaja eraldi deklaratsioon esitada, siis vast ikka on lisanduv halduskoormus, sellele on üsna keeruline vastu vaielda.

Siinkõneleja juhtis tähelepanu, et kooskõlastustabeli põhjal on puudutatud isikud eranditult kõik rahulolematud. Nende ettepanekuid on enamasti vaid kas osaliselt arvestatud või üldse mitte arvestatud. Eelnõu tundub olevat ebapopulaarne. Maris Lauri sõnas, et tasu lisamine tekitab probleeme. Algses versioonis ei olnud eelnõus üheselt ka kirjas, et lubatud on tasu hinnale liita, see võis tekitada asjaosalistele tunde, et neil tekib oluliselt kulusid juurde.

Komisjoni ametnik Piia Schults lausus, et seni on tegevuslubade eest võetavad riigilõivud olnud üheks "kasutaja maksab" vahenditest. Schults tundis huvi, kas eelnõus neid määrasid muudetakse. Viljar Peep vastas, et tegevuslubade riigilõivude osas, mida mõnel reguleeritud turul kasutatakse, ühtegi muudatust ei toimu. Kuna eelnõu on otseselt seotud järgmise aasta riigieelarve seadusega, siis kaaluti istungil muudatusettepanekute tähtaja lühendamist, kuid eelnõu mahukuse tõttu sellest mõttest loobuti.

25. oktoobri istungil otsustati: esiteks, määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensusega Riho Breiveli, Jüri Jaansoni, Raimond Kaljulaidi, Siim Kallase, Mihhail Korbi, Kalvi Kõva, Kristen Michali, Sven Sesteri, Mihhail Stalnuhhini ja siinkõneleja poolt. See on minu poolt kõik. Tundub, et küsimusi vist ei ole.

22:40 Aseesimees Martin Helme

Ei ole küsimusi jah. Suur tänu! Nii et saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt on sõnasoovi avaldanud Kalvi Kõva. Palun!

22:41 Kalvi Kõva

Väga austatud aseesimees! Head ministrid! Head kolleegid! Üks minut minu juttu. Hea minister ja kõik kuulajad! Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei taha mitte mingil juhul Konkurentsiameti tegevust nõrgendada. Konkurentsiameti peab muutma tugevamaks, selle vastu ei ole mitte keegi. Ka siin saalis küsijate puhul ei [täheldanud] ma sellist [soovi], kuigi, minister, te paar korda juhtisite teemat sinnapoole, nagu me tahaksime, et Konkurentsiamet oleks nõrgem. Ei taha. Ei taha!

Meie poolt on küsimus see. Need 700 000 eurot ... Teie selja taga istub majandusminister härra Aas ja murrab tänasel päeval pingsalt pead, kuidas inimeste küttearved oleksid väiksemad, kuidas elektriarved oleksid väiksemad. Meie lisame kas või need mõned sendid täiendavalt just sinna valdkonda ehk kommunaalkulude valdkonda. Aeg, ajastus on väga vale.

Läheme aasta-paar edasi sellesama süsteemiga, kuni asjad selguvad. Vaatame, mida küttehinnad teevad. Konkurentsiameti rahastus tuleb kahest potist: riigieelarvest ja järelevalvetasudest, lisame sinna selle 700 000. Jah, kui meie siin Riigikogus muudatusettepanekuid riigieelarvesse teeme, me peame kuskilt leidma ka katteallika. Teil oli majanduskasv laua peal, sealt oleks selle 700 000 saanud võtta. Loomulikult on raske, muidugi on raske, aga kui me seda tahame, kui me Konkurentsiameti tegevust tahame tugevdada, siis see 700 000 eurot ei oleks olnud mäekõrgune probleem, mida ületada.

Meie suhtume sellesse seadusesse väga skeptiliselt. Ma loodan siiralt, et kas valitsus ise võtab selle tagasi või jääb see Annely suure selja taha majanduskomisjoni riiulisse pikaks ajaks. Nii et meie lõpphääletusel seda seaduseelnõu kindlasti ei toeta. Aitäh!

22:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

22:43 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ministrid ja head kolleegid! Isamaa Erakond ka kindlasti ei soovi, et meie Konkurentsiamet oleks kuidagi nõrk. Tõesti, nagu eelkõneleja Kalvi ütles, siin jäi mulje, et minister proovis oma vastustes näidata, et kui te nüüd seda eelnõu ei toeta, siis see tähendab seda, et te soovite, et Konkurentsiamet ei tuleks oma tööga toime ja kõik kurikaelad saaksid oma kartellikokkuleppeid suurima mõnuga teha ja te kindlasti olete üks osa sellest kartellist. Ei ole me üks osa sellest kartellist. Ei ole! See on selge, et me tahame kõik, et Konkurentsiamet oleks tugev ja tuleks oma ülesandega hästi toime.

Aga võib-olla natukene vaataks ka nendesse seletustesse sisse. Natukene sai ka küsimuste esitamisel üritatud seda [teemat üles] kergitada. Kohati jääb mulje, et see eelnõu on selline no mitte hästi läbi mõeldud. Me saime teada, et menetluse alustamisel ja kooskõlastamisel raudteetransport võeti eelnõust välja ja vee- ja kanalisatsiooniteenused jäävad sisse. Ja põhjus on lihtsalt see, et raudteekulud justkui kantakse riigieelarvest. Aga vee- ja kanalisatsioonivõrkude investeeringute kulud tulevad samuti avalikust rahast. Tõesti, riik väga palju ei pane, valdava osa panevad omavalitsused ja tõesti ka Euroopa Liit, aga see on kõik meie ühine raha. Ja selline selgitus jätab õhku küsimärgid. See on ebapiisav selgitus.

Teine [teema], mis minu meelest on ülioluline ja mida me peame iga riigiameti puhul vaatama ja kaaluma, on see, kui efektiivne konkreetne asutus on. Kahjuks antud juhul see ikkagi väga selgelt välja ei tule. Ma küsisin seda. Tõesti, töötajate arv SKT kohta, mis siin tabelis kenasti on toodud – no Eesti ei ole kõige parem, ei paista kõige paremana välja. Eesti on väike riik, see on tõsi, ja väikest riiki ongi kallis ülal pidada, see on tõsi. Ja teinekord tõesti kulub ka seetõttu mingeid täiendavaid vahendeid. Aga kui me vaatame eelarvet, ka eelarve suhet SKT-ga, siis tegelikult seal me näeme sedasama seisu, et ka Belgial on see [näitaja] väiksem, Rootsil on see väiksem, Norral on väiksem. Ei ole tegelikult ju nii, aga seda selgitust ei ole.

Ei olnud siit ka lugeda, kuidas kavatsetakse efektiivsust tõsta. Nüüd me kuulsime veel, et Eestis on käsitsitööd palju ja bürokraatiat tegelikult võib-olla tuleb juurde. Et me saame ikkagi oma riiki ülal pidada nii hästi, kui palju meil selleks vahendeid on.

Hea minister, jah, konkurentsikuriteod on ka peitkuriteod. Te ütlesite, et tõesti, kui saunapeol sõlmitakse mingeid kokkuleppeid, siis Eesti riik ei saa kunagi olema nii rikas, et igale saunapeole saadame ühe konkurentsiametniku. Lihtsalt me ei ole nii rikkad. Selles mõttes tuleb vaadata sellele otsa, mis on meie võimalused.

Veel kord: tõesti, Isamaa Erakond kindlasti soovib, et meie Konkurentsiamet teeks head tööd ja oleks piisavalt rahastatud. Aga tõsi on ka see, et otsuseid tuleb teha nii, et need mitte ainult ei ole õiged, vaid ka näivad õiglased.

Palun lisaaega!

22:47 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

22:48 Heiki Hepner

Ja tõesti, kui praegu me ühe käega üritame alla suruda seda metsikut hinnatõusu, siis ka kõik järgnevad tegevused peavad andma selle signaali, et me mõtleme ühiselt, me mõtleme tõesti murega nende inimeste peale, kellel see energia hinna tõus on rahakotti löönud suure augu.

Tõesti, need summad ei ole väga suured, ma olen selles suhtes teiega nõus, minister, aga see käik ei näi õiglane. Ja kindlasti see ei näi õiglane nende inimeste suhtes, kes murega mõtlevad. Nad võib-olla ei suudagi süüvida sellesse, vaid nad saavad aru, et riik jälle võtab neilt midagi. Ja see on tegelikult praegusel keerulisel ajal võib-olla tõesti selle seaduse kõige suurem puudus.

Aga teine on muidugi see, et me peame samal ajal ikkagi mõtlema, kuidas me oleme efektiivsed. Kuidas me teeme oma asju nii, et IT lahendab ära. Meil tõesti on siin kirjas, et meil on suur hulk eraldi seisvaid võrgupiirkondi. Noh, me võime neid ju jagada veel väiksemateks tükkideks ja hakata neid veel põhjalikumalt kontrollima, aga kuskil on see mõistlikkuse piir, kus me saame oma raha kulutatud, aga rohkem ei ole.

Me ei saa ehitada lõputult kontrollorganeid, soovides paremat tulemust ja veel paremat tulemust. Alati on võimalik midagi lisada. Nii et tõesti ka Isamaa Erakond suhtub suhteliselt skeptiliselt vähemalt praegusesse versiooni ja ütleb, et selle eelnõuga tuleks meil veel vaeva näha, enne kui see lõpphääletusele saata. Aitäh!

22:49 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Aa, vabandust! Minister! Läbirääkimised jätkuvad.

22:50 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma proovin klaarida mõned asjad, mis vist on natuke sassi läinud.

Efektiivsus on kindlasti oluline. Aga efektiivsuse saavutamiseks on vaja esiteks inimesi ja on vaja ressurssi. Efektiivsuse saavutamiseks, kasutades IT-lahendusi, on ka vaja rahalist ressurssi. Kõigeks selleks on vaja rahalist ressurssi. See, et mõnes riigis tundub olevat efektiivsus kõrgem, tuleneb tihtipeale sellest, et nende monopoolsed turud on suuremad. Nende elektrivõrk, veevõrk katab suuremat hulka inimesi. Ühe ettevõtte, monopoolse ettevõtte või regulaatori kontrollimine võtab enam-vähem ühe inimressursi, seda olenemata sellest, kui suurt võrku nad katavad, on seal [osalisi] 100 000, 150 000 või 200 000. Mingitel juhtudel võivad need mastaabid olla isegi suuremad. Lihtsalt protseduurid tuleb ära teha. Kui meil on mingis valdkonnas näiteks kümme ettevõtet, keda tuleb kontrollida, siis [kümme on kümme], kuigi need kümme on võib-olla suhteliselt väikesed. Norras on võib-olla ka kümme ettevõtet, aga nad on oluliselt suuremad. Inimressurssi aga läheb täpselt sama palju vaja, olenemata sellest, kui palju see konkreetne võrk katab.

Nii et selles mõttes ma kinnitan, et efektiivsusega väga palju tegeldakse, tõesti väga palju tegeldakse IT-lahendustega. Aga need nõuavad ressurssi, need nõuavad ka aega, et ettevalmistusi teha.

Komisjoni ettekandja poolt esile tõstetud vastuolust nii palju, et mis puutub kuludesse, siis on tõsi, et nende andmete esitamiseks regulaatorile ehk Konkurentsiametile tehakse praegu palju käsitsitööd. Kuid nende järelevalvetasudega seotult ekstra täiendavat tööd teha ei tule. Kasutatakse neidsamu andmeid. Jah, tõsi on see, et tehakse käsitsitööd palju, aga sellest eelnõust täiendavat tööd ei tulene. Nii et see asi kindlasti ka.

Nüüd küsimus sellest, kas eelnõu ajastus on vale ja ehk lükkame selle veel paar aastat edasi. Minu kogemus Riigikogus ja poliitikas on näidanud seda, et väga lihtne on asju edasi lükata. Aga siis ühel hetkel tõdetakse, et kahju, et ei tehtud õigel ajal ära. Võib tunduda tõesti, et see ajastus ei ole ideaalne, kuna energia hinnad on kiiresti tõusnud. Eelnõu aga hakati ette valmistama kevadel, siis ei olnud märke, et elektri hinna tõus tuleb väga suur, kuskilt näha.

Ja ma arvan, et on oluline teha vahet kahel probleemil ja kahel asjal: üks on Konkurentsiamet ja tema rahastamine, tema funktsioneerimine, ja teine on energia hinna tõus, mis vajab teatud juhtudel kompenseerimist. Need mõlemad võivad käia paralleelselt. Ma kinnitan, et homme on valitsuse päevakorras ka nende meetmete arutelu ja loodetavasti ka vastuvõtmine või otsustamine, millised need tulevad, et kompensatsioone rakendada. Need tulevad, need ei jää tulemata. Uskuge! Aitäh!

22:54 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on tõesti läbirääkimised lõpetatud ja läheme menetlusega edasi. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 442 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 10. novembri kell 17.15.


17. 22:54 Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE) esimene lugemine

22:54 Aseesimees Martin Helme

Liigume päevakorraga edasi. Meie tänane 17. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 443 esimene lugemine. Ettekandja on justiitsminister Maris Lauri. Palun!

22:55 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile eelnõu 443, millega muudetakse riigilõivuseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja teisi seadusi, täpsemalt siis halduskohtumenetluse seadustikku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust. Sellel on neli suuremat eesmärki: tõsta riigilõivusid, asendada kautsjon riigilõivuga, muuta menetlusdokumentide kättetoimetamist ja tõsta lihtsustatud menetluse ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäärasid.

Esiteks riigilõivude tõstmisest. Eelnõu käsitleb kohtutegevusega seotud riigilõive, kuid mitte kõiki. Kõrvale on jäetud töö‑ ja perekonnaasjadega seotud riigilõivud ja veel mõned. Kui me räägime riigilõivudest, siis riigilõivud peaksid oma olemuselt katma riigi tehtavate toimingute kulud. Ja kui kasvavad kulud, peaksid suurenema ka riigilõivud.

Riik ei pea siiski riigilõivude suurust siduma absoluutselt ja jäigalt toimingu kuludega. Põhjendatud on ka osaline kulude katmine, kui lähtuda mitmest teisest olulisest kaalutluspunktist. Näiteks võib tuua ligipääsu olulistele, kuid kulukatele teenustele. Põhiseaduse §‑s15 sätestatud juurdepääs õigusemõistmisele ei ole absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides kaebeõigusele piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega.

Üks selline põhiseaduslikku järku väärtus, millega arvestada, on menetlusökonoomika. Kohtutoimingutelt riigilõivu maksmise kohustus on kehtestatud, et vältida suurt hulka liigseid ja pahatahtlikke kaebusi ning katta menetluskulusid mõistlikul määral summadest, mis laekuvad riigieelarvesse riigilõivudest. Samuti on eesmärk hoida kokku maksumaksja raha.

Kehtivaid kohtu‑ ja registrilõive muudeti seoses üleminekuga eurole. Suur osa praegustest lõivudest on pärit 2006. aastast, sest 2014. aastal toimus põhimõtteliselt kroonide teisendamine eurodeks ning sisulist analüüsi ja muudatust ei toimunud. On selge, et möödunud 15 aastaga on nende lõivude sisuline väärtus oluliselt muutunud. Seetõttu on põhjendatud ka lõivude tõstmine, et tagada menetlusökonoomika, vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike nõuetega ning viia kohtutoimingute riigilõivumäärad paremini kooskõlla kulupõhisuse põhimõttega.

Eelnõuga tõstetakse riigilõivusid väga erineval määral. Põhiline tõstmismäär on 40%, mis vastab inflatsioonile. Suurema protsendiga kasvud tulevad väikestele lõivudele, mis üldjuhul on seotud registritoimingutega. Näiteks tõuseb riigilõiv 4 eurolt 10 eurole, kui füüsilised isikud, täis‑ või osaühingud muudavad oma andmeid või täiendavad neid äriregistris. Aga on ka väiksemaid tõuse, näiteks hooneühistu registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv tõuseb 20-lt 25 eurole ehk 25% ja sihtasutuse registrisse kandmise riigilõiv 58-lt 70 eurole ehk 21%. Riigilõivude puhul on proovitud jõuda määradeni, mis oleksid kas viie või nulliga lõppevad. Ja veel kord, perekonnaõiguslike nõuete, hagita menetlusasjade riigilõivud jäävad muutumatuks, kuna need menetlused mõjutavad isikute igapäevaelu rohkem ning kohtusse pöördumine on reaalne vajadus eluliste huvide ja põhiseaduses ettenähtud õiguste kaitsmiseks.

Teine teema, millega eelnõu tegeleb, on kautsjoni asendamine riigilõivuga. Kassatsioonikautsjoni termin on tsiviil‑ ja kohtumenetlust reguleerivates seadustikes kasutusel 1992. ja 1993. aastast, siis kui tühistati Eesti NSV administratiivõigusrikkumiste koodeks ja tsiviilprotsessi koodeks. Kahjuks ei seletata seletuskirjades, miks loodi kassatsioonikautsjon ja üldse kautsjon ja miks peaks neid eristama riigilõivust. Riigikohus on märkinud, et kassatsioonikautsjoni puhul on tegemist tagatisrahaga, mis peaks ära hoidma põhjendamatute kaebuste esitamise. Samas on ka riigilõivul vähemalt üks eesmärk täpselt sama.

Kõikides kohtuastmetes tehakse kohtutoiminguid ning menetlusosalised, kes taotlevad toimingute tegemist, peaksid tasuma nende eest ühetaoliselt. Nii et on olnud pigem poliitiline küsimus, kas teatud menetlustoimingute eest peavad menetlusosalised tasuma riigilõivu või kautsjonit. Muudatuse eesmärk ongi ühtlustada kõikides kohtuastmetes menetlusosaliste tasutavad kohtukulud. Tsiviil‑ ja halduskohtumenetluses ei ole põhjendatud eristada kohtukuluna riigilõivu, kassatsioonikautsjonit ja kautsjonit. Muudatuse järel asendatakse need kautsjonid riigilõivuga.

Kautsjonid on ka Riigikohtusse pöördumisel. Aga kautsjoni suuruse tõttu on muutunud Riigikohtusse pöördumine odavamaks kui esimese või teise astme kohtusse, samas on kassatsiooniastme menetlus tegelikult oluliselt kulukam kui esimese ja teise astme kohtumenetlus. Seda kas või seetõttu, et kohtumenetlust viib Riigikohtus läbi vähemalt kolmeliikmeline kohtukoosseis, kuhu kuuluvad kõige kõrgemalt tasustatud kohtunikud.

Kolmas muudatuste valdkond puudutab menetlusdokumentide kättetoimetamist. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on ressursimahukas, kuna sellega kaasneb mahukas tehniline töö ning lisaks on viimastel aastatel kasvanud märkimisväärselt postikulud. Näiteks kui 2018. aastal oli esimese ja teise astme kohtute postikulu 587 000 eurot, eelmisel aastal 1,6 miljonit eurot, siis selle aasta esimesel poolaastal enam kui 930 000 ehk selle aasta kulu võib tõusta 2 miljonini. Nii et ilmselgelt on vajalik juba praegu astuda samme, et neid postikulusid vähendada.

Eelnõu muudatustega lihtsustatakse dokumentide kättetoimetamist äriühingutele. Äriseadustiku kohaselt on kohustus registrikaardile kanda ettevõtja või äriühingu elektronpostiaadress, mida tuleb ka vajadusel uuendada ja vähemalt majandusaasta aruande esitamisel ka kinnitada. On põhjendatud eeldada – selle eelduse autoriks on Riigikohus –, et äriühingud ja ettevõtjad kontrollivad oma elektronpostiaadressile laekuvaid meile igal tööpäeval. Eelnõu loeb siiski menetlusdokumentide saatmise e-posti aadressile toimunuks viie tööpäeva jooksul, lähtudes just sellest, et väiksemates ettevõtetes võib olla teistsugune tööpraktika. Samuti kiirendatakse dokumentide liikumist maksekäsu kiirmenetluses ja korrastatakse reeglistikku, mis puudutab menetlusdokumentide kättetoimetamist posti teel.

Neljas teemavaldkond puudutab lihtsustatud menetluse ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäärade tõstmist. Kõige suurem koormus on tsiviilasju lahendavatel esimese astme kohtutel, kus juba 2005. aastal võimaldati lihtmenetlust ja kirjalikku menetlust. Lihtsustatud menetlust on võimalik rakendada väikese hagi hinnaga asjade ning pelgalt dokumentidest tulenevate nõuete lahendamisel. Ka siin on mõistlik piirmäärade tõstmine tulenevalt majandusolude muutustest, eelkõige siis sissetulekute ja elatustaseme tõusust. Neid piirmäärasid tõstetakse näiteks maksekäsu kiirmenetluse puhul praeguselt 6400 eurolt 8000 euroni. Osa neid muudatusi puudutab aga ka teisi lihtmenetluse piirmäärasid. Jätkuvalt jääb kohtunikule võimalus otsustada, milliseid lihtsustamismenetlusi või ‑võimalusi ta kasutab ja kas ta neid üldse kasutab. Näiteks võib olla olukord, kus suhteliselt tagasihoidlik nõue on väga keerulise vaidluse objekt, mistõttu ei ole lihtsustamisvõimaluste kasutamine üldse mitte otstarbekas.

Miks on need loetletud muudatused vajalikud? Esiteks kindlasti seetõttu, et rahasummana määratud suurused on paljudel juhtudel ajale jalgu jäänud. On loogiline, et kõiki rahalisi piirmäärasid, riigilõive, toetusi ja muid [määrasid], mida riik kehtestab, vaadatakse aeg-ajalt üle. Tuleb tõdeda, et mitmete toetuste tõstmise kirg on poliitiliselt alati väga suur, mistõttu need kipuvad tõusma oluliselt kergema otsusena. Seevastu inimestele suuremaid kulusid tekitavaid määrasid tõsta ei taheta, kuigi ka seda tuleks teha.

Kahtlematult oleks parem, kui ka riigilõivusid oleks tõstetud juba varem ja ehk isegi korduvalt. Siis oleksid need tõstmised olnud väiksemad ja vähem emotsioone tekitavad. Aga mulle tundub, et meil on ikka ja jälle nappinud poliitilist julgust. Nagu osutasin, toimus viimane riigilõivude muutmine 2014. aastal, kui võeti ette [kroonidest lähtunud summade ümardamine], sisulist hindamist ei toimunud. Sellest ajast peale on SKP kasvanud 25%, keskmine palk enam kui 42%, pere netosissetulek 32% – see on siis 2014. aastast, kui riigilõive tegelikult sisuliselt ei muudetud. Nüüd, kui lisame nendele protsentidele selle ja tuleva aasta prognoosid, on selge, et riigilõive tuleb tõsta, ja just esitatud väga kaalutletud määrades.

Sisulise poole pealt tuleb osutada ka sellele, et kohtute töökoormus on tõusnud ja järjest enam on hakatud esitama erinevat laadi avaldusi. Mõned näited. Tartu Maakohtu registriosakonnale esitati eelmisel aastal 101 000 kandeavaldust, eelneval aastal 88 500 ehk ühe aastaga kasv 14%. Probleem on selles, et järjest rohkem on esitatavates kandeavaldustes dokumendid puudulikud ja need tuleb menetluse käigus üle kontrollida, neid vaadata ja nendega tegeleda. Seetõttu on töökoormus suurenenud ja lahendamise ajad keskmiselt pikenenud. 2020. aastal laekus maakohtule 33 658 tsiviilasja, mis on seitsme aasta rekord. Menetlusaeg pikeneb ja juba 16% kohtuasju on menetluses enam kui aasta. Ülekoormatud kohus ei mõista õigust piisavalt kiiresti ja see loomulikult tekitab pahameelt.

Oleks loomulik, kui inimesed ja ettevõtted suudaksid omavahelised vaidlused ise lahendada ning kui see ei õnnestu, pöördutaks vahendajate poole ja kohus oleks viimane valik. Õiguse saamine on kindlasti oluline, kuid ühiskonna ja tegelikult ka vaidlejate huvides on vaidluste lahendamine kiiresti võimalikult vähese rahakulu ja ajaga. Seetõttu ei peaks väga paljudel juhtudel esimene koht, kuhu vaidlusi lahendama minna, olema kohus. Kui see tee siiski valitakse, oleks õiglasem, kui seda tehtaks eelkõige asjaosaliste endi olulisel rahalisel panusel.

Vestlustest kohtunike ja kohtuametnikega on selgunud, et kahjuks on ka Eestis järjest rohkem sagenenud protsessimised protsessimise pärast. Eestis on kohtusse pöördujatel võimalik vajadusel taotleda tegelikult ka lõivuvabastust, mille korral kohus kaalub väga mitmeid asjaolusid, sh vaidluse perspektiivikust. Esimese ja teise astme kohtute kulud on kasvanud 2014. aasta 33 miljonilt sellel aastal eelarvestatud 45,3 miljoni euroni ehk 37%. On terve hulk teenistujaid, kes on saanud tööturu keskmisest oluliselt madalamat palka: kohtutõlgid, referendid ja teised. Selle probleemiga tegeleb ka tuleva aasta riigieelarve, kus just nendele töötajategruppidele on suunatud varasemast oluliselt enam raha.

Tegeleme sellega, et leida lahendust ja suurendada vajadusel kohtunike arvu. Aga lõivude muutmine ja eeltoodud muudatused on kahtlematult samuti hädavajalikud ja kohtud ootavad neid väga. Me kasutame kohtutes lisaks ka järjest rohkem IT-lahendusi, teeme töökorralduslikke muudatusi, vaadatakse läbi tööprotsesse. Vajadusel teeme seadustes muudatusi. Osa neist asjadest on juba toimumas ja mitmed asjad planeeritud. Ka Riigikogu menetluses on mitu eelnõu, mis just nende probleemidega tegelevad. Aga tuleb öelda, et ühtegi süsteemi ei saa muuta nii, et mingit osa sellest üldse ei puuduta. Seetõttu loodan, et te toetate seda eelnõu. Aitäh!

23:11 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

23:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatasin huviga seda eelnõu ja seletuskirja ja mul tekkis küsimus ühe komponendi kohta. Äkki te justiitsministri kui spetsialistina selgitate mulle kui võhikule, millest koosnevad kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud. Mis nende vahe on?

23:11 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Minu teada olete te õigusteadmistega inimene ja suudate sellele küsimusele tegelikult hästi ka ise vastata. Nii et ma jätan endale võimaluse teile mitte vastata.

23:12 Aseesimees Martin Helme

Oleks ikka viisakas vastata Riigikogu liikme küsimusele. Peeter Ernits, palun!

23:12 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Praegu ma loodan, et te siiski ei jäta kasutamata võimalust vastata. Minu küsimus on selline. Palun põhjendage, miks näiteks sihtasutuse registrisse kandmisel lõiv tõuseb 21%, aga usuühingu registrisse kandmisel 43% ja maaparandusühistul millegipärast 50%. Ja kui tahate usuühingu andmeid muuta registris, siis 150% peaks tõus olema. Kust sellised [määrad] on tulnud? Ja kas te saadaksite mulle ka teiste tabelites olevate [kummaliste tõusude põhjendused]? Millest [need arvutused] koosnevad? Kui palju seal on paberit ja kui palju seal on pastaka värvi ja muid asju või [dokumentide] liikumist? Samal ajal on Viljar Peep 16. septembril öelnud, et me pole üheski numbris nendest kinni, aga täna, kuu aega hiljem, juba numbrid on kinni.

23:13 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

23:13 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Nagu ma oma ettekandes selgitasin, riigilõivude tõstmisel on vaadatud majandusnäitajaid ehk seda, kui palju on kasvanud majandus, elanike sissetulekud, ja lisaks on hinnatud ka tehtavaid kulutusi. Mõned asjad on kulukamad, mõned asjad on vähem kulukad, neid määrasid on selle pärast täpsemaks muudetud. Lisaks ma mainisin ka eesmärki, et [lõivude määrad] oleksid ümmargused, lõpeksid 0 või 5-ga. Ja mis puudutab lõive registrite puhul, siis esmane registreerimine nõuab vähem tööd kui registrikannete muutmine või täiendamine. Nii et see on see põhjus, mispärast need on kulukamad.

23:14 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

23:14 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin natuke üldisemalt. Tõesti, täna me siin arutame kohtutega seotud riigilõivude muutmist. Aga kas valitsus on vaadanud või kavatseb vaadata ka teisi riigilõivusid? Kas teil on menetluses ka muude riigilõivude muutmist käsitlevaid väljatöötamiskavatsusi? Või tegelikult ma saan aru, et antud juhul väljatöötamiskavatsust ei olnud, aga kuidas riigilõivudega üldiselt on? Ja kuidas selles kontekstis tänane eelnõu oma protsentuaalsete tõusudega välja paistab?

23:15 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Riigilõivud on küll määratletud ühes riigilõivuseaduses, aga need on erinevate valdkondade lõivud ja selle tõttu tegelevad nendega erinevate valdkondade ministrid. Ma ei julge öelda, et keegi kuskil ei plaani või juba ei käsitle lõivude tõstmist või muutmist. Ma julgen öelda, et minu valdkonnas lisaks sellele, mis siin on, mulle küll praegu mitte midagi muud ette ei tule. Ma loodan, et kui tekib lõivude muutmise vajadus, siis seda saab kindlasti põhjalikult kaalutletud. Ja neid määrasid sai diskuteeritud erinevate asjaosalistega, ka kohtutega, ja sai neid tegelikult mitmel juhul väiksemaks tehtud. Ütleme nii, et see samm ei olnud väga kerge, aga see on väga põhjalikult kaalutud samm. 

23:16 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

23:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meil on lugupeetud ministriga väga hea koostöö. Tähendab, kord ta ei vasta mulle, ütleb, et see on mõttetu küsimus, teinekord ta ei vasta sellepärast, et mulle tundub, et ta vist ei tea. Aga minister peaks teadma. Riigilõivuseaduses on määratletud kaks kulu, need on kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud. Tegelikult need mõnes mõttes kattuvad: kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, ja asja läbivaatamise kulud on need, mida kohus teeb seoses protsessi läbiviimisega. Nii et siin midagi keerulist ei ole, aga pange see endale kõrva taha tuleviku jaoks. Mis siis ikka, minister on tubli ja õpib kindlasti. Aga minu küsimus on see, et te viitasite, et kohtud ootavad riigilõivude tõstmist. Tegelikult kohtud ei oota midagi, sest kohtud saavad oma töö eest palka, küll aga muutub kohtusse pöördumine inimeste jaoks hoopis raskemaks. Miks te inimeste peale ei mõtle?

23:18 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kõigepealt, suur tänu, aga nagu ma ütlesin, te teadsite oma küsimuse vastust väga hästi. Ma eeldan alati, et minu käest küsitakse asju mitte selleks, et testida minu teadmisi, vaid selleks, et saada minult selgitusi või teadmisi. Nii et me võime kindlasti teha kuskil ühe diskussiooni, kus arutada üksteise teadmisi ja neid jagada. Aga suur tänu, et te selle teadmise minule ja kõigile teada andsite.

Mis puudutab seda, kellele ja mis jaoks me neid riigilõive tõstame, siis ma kinnitan, et me oleme kohtutega rääkinud ja kohtud näevad lihtsalt neid erinevaid aspekte, millele ma oma kõnes ka osutasin. Kõigepealt, riigilõivud oma olemuselt peaksid katma kulusid ja ainult teatud juhtudel, teatud põhjendatud kaalutlustel ei peaks nad seda tegema, näiteks sellistes oludes, kus on mingid olulised teenused, mida inimestel on vaja saada, aga see teenus iseenesest on kallis või see toiming on väga kallis. Siis seda ei tehta. Näiteks sellesama eelnõu puhul ma nimetasin seda, et perega seotud, tööga seotud vaidluste puhul me riigilõive ei muuda, ja see on ka üks põhjendus. Me leiame, et sellisel puhul peavad inimesed alati saama vaielda ja enda õiguste eest seista.

Oluline on ka see, et me peame arvestama menetlusökonoomikat. Selle puhul on väga mitmeid osutusi. Me peame vaatama seda, et need, kes kohtusse pöörduvad, pöörduvad sinna tõesti siis, kui see on vajalik, et nad enne kasutavad kõiki teisi võimalusi oma vaidluste lahendamiseks. Kohus ei pea olema esimene lahendusvariant. Kindlasti on olukordi, kus see nii on, aga on vaidlusi, mis on targem lahendada kas omavahel, advokaatide vahendusel või muude vahendajate abil seaduslikul teel. Aga kohtuvaidlus on kõige kulukam vaidlus. Ta on ajaliselt pikk, ta on rahaliselt tavaliselt väga kulukas. Nagu ma mainisin, osutades kohtunike infole, meil kasvab selliste vaidluste arv, kus vaieldakse vaidlemise pärast. On ka kiusu pärast vaidlemisi. Selliste vaidluste korral üks [abinõu], et neid pidurdada, panna inimesi mõtlema odavamate lahenduste peale, ongi see, et kohtusse pöördumine ei oleks liiga odav. Et see summa, mis tuleb sisse panna, paneks vähemalt pisutki mõtlema, kas see samm on kõige õigem. Ja ütlen veel kord, et meil on võimalik saada kohtu otsusel ka lõivust vabastamist või selle osalist hüvitamist. Kindlasti seda kaalutakse.

23:21 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

23:21 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Me teame, et kui me soovime tõsta hinda, siis see hind peab olema kulupõhine. Kui me vaatame seda eelnõu, siis ega me seda kulupõhisust muud midagi ei näe, kui räägime palgast. Ja teiselt poolt ei ole see hinnatõus kulupõhine ka [selles mõttes], et kui me vaatame seletuskirja, siis seal on öeldud, et praegusel hetkel katab [lõiv] 40% [kulust] ja tõus on kuni 40%. Siis see ei hakka ka tulevikus kulu katma.

Aga ma vaatan siin ühte [seletuskirja] rida, miks tõstetakse: "Registrikannete muutmine on registritöötajatel töömahukam võrreldes esmakordsete kannete tegemisega. Kannete muutmisel tasutavat riigilõivu on ühtlustatud, et tasu kande muutmise eest oleks vastavuses kande muutmiseks tehtava tööga." Mina sellest aru ei saa. Mina teen registrikandeid praktiliselt igal aastal oma ettevõtete kohta, see on elektrooniline. Mis ametnikud seal veel peaks tegema? Tuleks üks programm teha, sellega hoiakski raha kokku. Miks me ikkagi ei ole välja töötanud väljatöötamiskavatsust, et näha, millised kulud on tegelikult veel peale palgatõusu?

23:22 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Äriregistri või ükskõik millise registri puhul on väga erinevaid kulusid. Register on IT-lahendus, see tähendab seda, et sellega on seotud väga märkimisväärsed IT-kulud. Need on püsivad, see ei ole nii, et sa töötad ükskord välja, ja siis ta töötab. Seda tuleb käigus hoida, seda tuleb uuendada. Uuendusprotsess on muide praegu äriregistris etapiviisiliselt käimas, uuendusi on järjest tehtud.

Nüüd, küsimus on selles, et jaa, te võite oma materjalid esitada elektroonselt, aga väga paljudel juhtudel kontrollitakse need asjad üle. Jah, seal on ka elektroonsed kontrollid peal, aga teatud juhtudel tuleb ametnikul vaadata dokumendi sisse. Näiteks juhatuse liikme vahetamine või nimetamine. Te teete kande, te panete sinna juurde dokumendi, see läheb registriametniku kätte, ta näeb, ahah, see on juures. Ta teeb selle lahti, vaatab sisse, see on õige.

Mina olen küll saanud oma registritoimingutes ka viiteid sellele, et on viga sees olnud, olge hea, parandage ära. Nii et kõiki neid asju tuleb teha. See on väga tore, et te olete ilmselt aastaid, pidevalt seda teinud ja teie vigu enam ei tee, teilt ei tule koormust. Aga need inimesed, kes teevad harva tehinguid või on uued tegijad, nendel juhtub neid vigu rohkem – vahel tahtmatult, vahel lohakusest, aga ei saa välistada, et ka lihtsalt ei saada asjast alati aru. Noh, selline on lihtsalt see praktika.

Küsimus, kui palju lõive tõsta. Ütleme nii, et muidugi me võime võtta inflatsiooni näiteks aastast 2006 ja hinnata, et siis oleksid need protsentuaalsed kasvud veelgi suuremad. Ma ka oma kõnes osutasin sellele, et selliseid numbrilisi määrasid tuleks regulaarselt üle vaadata, siis need tõusud oleksid väiksemad. Praegusel juhul on tehtud keskmiselt 40%-line tõus – on mõned toimingud, mille puhul on rohkem tehtud, on mõned, mille puhul on vähem tehtud. Ja see tuleneb erinevatest kaalutlustest, sh ümardamiskaalutlustest, aga ka tegelikest kuludest, mis kaasnevad.

Ütleme nii, et kui me oleksime tulnud, ma ei tea, ettepanekuga tõsta keskmiselt 60% või 70% või veel rohkem, siis ma arvan, et see oleks olnud liialt ränk. Selle 40% sisse, selle inflatsiooni mõttes tagasihoidlikuma tõusu sisse jääb ka see, et on IT-lahendusi juurde võetud ja süsteem on tänu sellele ka efektiivsemaks muutunud. Aga lõpmatuseni ei saa, mingisugused sammud tuleb teha. Ütleme niimoodi, et väga pikkade aastate jooksul ei ole ju lõive tõstetud.

23:26 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

23:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, [keskmiselt] 40% tõus, aga ma ütlesin, et neid protsente on 21, 25, 33, 38, 39, 43, 50, 150 ja nii edasi. Palun saatke mulle [seletuskirja] lehekülgedel 12–15 oleva tabeli kohta kulu, miks just niimoodi on [määrad] tõusnud! Kui palju kulub seal mille peale? See on esimene palve seoses eelmise küsimusega. Aga teine on see, et te ütlete, et soovite vältida suurt hulka liigseid ja pahatahtlikke kaebusi. Ja minu küsimus on: kui palju siis laekub meil pahatahtlikke kaebusi? Te ütlete, et on suur hulk. Kui suur on see suur hulk?

23:26 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mis puudutab lõivude tõstmise tausta, siis ma palun saata veel põhjalikumad põhjendused, kui selleks on soovi. Ma loodan, et te saate siis asjast paremini aru, kuhu raha läheb ja mispärast just sellised summad on.

Mis puudutab ... Vabandust, mis see teine märksõna oli? Aa, pahatahtlikud kaebused. Ma ei öelnud, et suur hulk, ma ütlesin oma arust, et neid on kasvav hulk. (Saalist hõigatakse midagi.) Okei! Numbrit ei ole, ma ka ise küsisin, kui palju neid on. Noh, ütleme nii, et seda ei saa ju numbriliselt öelda. Aga kohtunikud, kes asju lahendavad, näevad asjaosaliste poolelt, mis on ajendid, mismoodi neid esitatakse, mis on argumendid. See on nende tunnetus, et on juurde tulnud vaidlusi, mida tegelikult võiks lahendada omavahel, millega ei peaks tulema kohtu ette. Aga järelikult on mingid põhjused, miks tullakse. Kui jutt on pahatahtlikest või kiuslikest kaebustest, siis tõesti on ka selliseid inimesi, kes soovivad kedagi mingite ebameeldivate või tüütute kaebustega kurnata, et tal ei oleks aega tegeleda oma põhitööga või mingite muude oluliste asjadega.

Selliseid asju on maailmas päris palju rakendatud. Eestis on neid olnud vahel rohkem, vahel vähem. Ja ma ei saa konkreetsetele asjaoludele viidata. Nagu ma ütlesin, ma olen küsinud kohtunikelt, kas neil on sellist tunnetust. Nad on öelnud, et jah on. Ja nad on seda väitnud korduvalt. Ju siis on, kui nad kinnitavad, et nendel selline tunne on, et sääraseid kaebusi tuleb juurde, et neid on kasvav hulk.

Ilmselt, kui te loete mingisuguseid ajaloolisi, ma ei tea, vallakohtu protokolle, siis seal on kindlasti väga värvikaid asju. Meil nii värvikaid küllap ei ole. Ma isegi küsisin ühe kohtuniku käest, kas ka niisuguseid asju on olnud. Selliseid [nagu vanasti] ei ole, aga on küllalt selliseid, kus vaieldakse kohtus asjade üle, millel ei ole mõtet – naabrid omavahel või muud sellised. Siis on mingi põhjus, see on pahatahtlik tavaliselt: vastase kurnamine, kiusamine. Noh, ma ei tea, selliseid asju on juurde tulnud kõvasti.

23:30 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

23:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on natukene eelküsija [küsimuse] jätk. Tõesti, mind huvitab ka, kui palju siis tegelikult ikkagi prognoosi kohaselt väheneb kohtute poole pöördumine. Te ütlete, et selline tunne on, aga võiks olla lisaks tundele vähemalt mingisugune prognoos ja ekspertarvamus. Seda oleks kindlasti vaja, kui me raha kasutamise kavandamisel näeme ette riigilõivu kasvu – siis oleks ju oluline see ikka täiesti selgelt, numbriliselt fikseerida. See on elementaarne. Aga teine küsimuse pool on see, et kui raha juurde tuleb, siis mis see fookus on: kuhu see raha peaks eelkõige minema?

23:31 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See raha laekub riigieelarvesse ja tõesti, riigieelarves on ette nähtud kohtute kulude kasv. See tuleneb ka kohtute tugipersonalist, kelle palgad ei ole juba aastaid tõusnud. Seetõttu on neil olenevalt ametikohast turu keskmisest palgad 20–40% väiksemad, mis tähendab seda, et inimesi ei ole saada. Kõige suurem häda on tõlkidega, aga puudu on ka muid ametnikke.

Teatavasti on selline lugu, et kohtunike palgad on seotud KRAPS-iga ning tõusevad automaatselt, ja kohtujuristide palgad täpselt samamoodi. Aga eelnevatel aastatel on kohtutele eraldatud kogu aeg ühesugune rahasumma, mille sees on ka KRAPS-ist tulenevad palgad, mis on kasvanud. Seetõttu on ülejäänud palgasumma jäänud järjest väiksemaks ja tõesti on raskusi. Näiteks nendesamade kohtudokumentide kättetoimetamiseks on vaja inimesi, eks ole. See on tüütu, kurnav töö – käia, ajada taga, kuskohas on see inimene, kellele on vaja kohtudokumendid kätte toimetada, kus ta pagana pärast on, et teda on nii raske kätte saada. Ja noh, ütleme nii, et need inimesed töötavad tihti pisut kõrgema kui miinimumpalgaga. Miinimumpalk on nii palju tõusnud. Aga nende inimeste palka ei saa tõsta. See on üks probleem. 

Teine asi: me oleme päris kõvasti suurendamas kohtute IT-lahenduste hulka, teeme neid rakendusi. Meil on soov suurendada ka kohtunike arvu, aga kui me võtame kohtunikke juurde, siis kohtuniku juurde käib oma sekretär ja ka kohtujurist. Ühe kohtuniku juurdevõtmine tähendab tegelikult kolme inimese juurdevõtmist. See võimalus on loodud. Kui Riigikogus võetakse vastu sideandmetesse puutuv eelnõu – kui mu mälu ei peta, siis 392 vist oli selle number –, milles on ette nähtud, et sideandmete kasutamise lubasid hakkaks prokuratuuri asemel väljastama kohtud, siis meil on lisakohtunikke vaja. Ja on veel muid tegevusi, kus on lisakohtunikke vaja. Ka on täiendavate kohtunike palkamine vajalik selleks, et kohtumenetlused muutuksid lühemaks. Ka selleks läheb ressurssi vaja. Need ongi need põhilised tegevused.

23:34 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

23:34 Aivar Kokk

Aitäh! Ma arvan, et keegi siin ei vaidle sellele vastu, et inimeste palgad peavad olema normaalsed, et neid tööle saaks. Aga minu arvates meie eesmärk on täna ikkagi mitte maksumaksjate arvel, maksumaksjate käest raha saavate inimeste arvu suurendada, vaid vähendada. Ja kui me IT-arendusi teeme, siis IT-arendusi tehakse ikka selle jaoks, et kuskil kulusid kokku hoida. Aga ma soovin ka kindlasti nende riigilõivude kulupõhist [selgitust]. Ehk oleks võimalik saada see lähiajal, et oleks võimalik ka parandusettepanekuid teha.

Aga ma vaatan siin, et [riigilõivuseaduse] § 59 täiendatakse lõigetega 19 ja 20 teatud sõnastuses. Lõike 19 esimesel real on sõna "kaja". Kas sa oskad öelda, ma ei ole jurist, mis asi on see kaja – kaja ja menetluse taastamise avaldus? Mis asi on kaja? See on esimese lehekülje peal, [eelnõu] kuues punkt. Paragrahv [59] täiendatakse kahe lõikega, lõige 19 on esimesel leheküljel, keskelt natuke allapoole.

23:35 Justiitsminister Maris Lauri

Ma pean tunnistama, et kuna ma ei ole jurist, siis ma ei tea, mis asi see on. Aga sul on seal kolleeg, kes kindlasti tuleb sulle appi. Ma isegi ei pannud tähele, et selline sõna siin on, kuigi ma olen seda eelnõu korduvalt lugenud.

Aga mis puudutab seda, milles on probleem, kui me teeme IT-lahenduse, siis IT-lahenduse tegemine on alati kulu. Sa teed lahenduse ära, aga sa pead seda süsteemi üleval hoidma, sa pead seda uuendama. Meil on arendamisel väga suur projekt, mis viiks IT-lahendused [kokku] tegelikult sellest hetkest peale, kui alustatakse näiteks kriminaalmenetlust, on avastatud kuriteokoht. Kogu see liin oleks kaetud kuni vanglani välja – piltlikult öeldes. See on mitmeaastane projekt, me kasutame struktuurifondide vahendeid. Aga ülalhoid ja kõik muu – selleks ei saa neid summasid kasutada, seal tuleb eelarvelisi vahendeid kasutada. Selleks, et see süsteem luua, seda esialgsel kujul rakendama hakata ja siis elus hoida, see nõuab lisaressurssi ka siis, kui me kasutame struktuurifonde. Seda läheb vaja ka tsiviilkohtumenetluses, see läheb registritesse, et kõik oleks kasutajasõbralik.

Hetkel toimuvad väga suured arendustööd, väga suured muudatused erinevates valdkondades. Osaliselt [tuleb kulutusi teha] ka selle tõttu, et mingis mõttes on asjad vahepeal seisma jäänud, vanu süsteeme ei ole piisavalt arendatud, elus hoitud ja lisaraha vajadus IT‑lahenduste jaoks lihtsalt kasvab. Enne kui nende positiivne efekt ilmneb, tuleb teha kulutusi. Tõenäoliselt täiendavate kulutuste vajadus IT tõttu ongi mitu aastat ja siis hakkab see ühel hetkel vilja kandma. See võib aega võtta, kohe see ei juhtu.

Tõsiasi on ka see, et [lahendused] tuleb kasutajateni viia. On terve hulk inimesi, kellel on IT-vahendid, kes kasutavadki e-toimikut ega trüki midagi välja, on väga innovatiivsed. Aga on ka neid kohtunikke, kes trükivad ühte või teist välja, armastavad paberitega töötada. On erinevaid praktikaid ja üleminek nõuab ka natuke aega. Kohtunikud teatavasti on eluaegsed, nii et me peame arvestama ka sellega, et inimesed on kohtusüsteemis erinevad.

23:38 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Kutsume kõnelema õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

23:38 Urve Tiidus

Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni arutelu riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu üle toimus 19. oktoobril ja ka komisjonis tutvustas eelnõu justiitsminister Maris Lauri. Ma toon ministri esitlusest esile üksnes paar asja, seika, mis, tõsi, kõlasid ka siin täna, aga väärivad kordamist.

Üks on see, et erandina soovitakse jätta tõstmata need riigilõivud, mis puudutavad inimeste jaoks olulisi peredega seotud vaidlusi, mistõttu perekonnaõiguslike nõuete ja hagita menetluse asjade riigilõivud jäävad muutumatuks, kuna need menetlused mõjutavad isikute igapäevaelu rohkem. Ja teine on tõsiasi, et enamikku riigilõivusid korrigeeriti viimati aastal 2011, kui toimus üleminek eurole, ja samas kehtestati need tegelikult juba aastal 2006 ehk praktiliselt 15 aastat tagasi. Selle aja jooksul on kasvanud kohtute kulutused juba kas või inflatsiooni tõttu, aga mitte ainult. Minister tõi need kasvud täpsemalt välja.

Komisjoni istungil osalenud ministeeriumi kohtute talituse nõunik Eneli Kivi täpsustas komisjonile, et lisaks kassatsioonikautsjonile asendatakse ka kõik teised kautsjonid nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluse seadustikus riigilõivuga. Komisjoni liikmed soovisid konkreetseid näiteid, kus protsentuaalselt on riigilõivude tõus suur, aga absoluutarvuna suhteliselt tagasihoidlik. Minister ütles, et näiteks halduskohtule kaebuse esitamisel tasutav riigilõiv tõuseb 33%, aga summaliselt on see 5 eurot. Füüsilisest isikust ettevõtja täisühingu äriregistrisse kandmise eest tõuseb riigilõiv 54%, aga summaliselt tõuseb see 7 eurot.

Komisjonis uuriti selle kohta, et paljud inimesed saavad pankadelt ja postkontoritelt kirju, kus olenevalt ettevõttest näiteks teatatakse, et kirja kättesaamisega tõuseb trahvisumma 5–10 eurot. Küsimuse mõte oli, et ega see ettevõtete poolt nõutav kirja saatmise tasu ebaseaduslik pole. Minister kinnitas küsijale, et niimoodi soovitakse lihtsustada äriühingutele dokumentide kättetoimetamist. Mingit eraldi tasu maksmist selle eelnõuga ei reguleerita. Kohtudokumentide kättetoimetamine toimub nüüd ja edaspidi selle eelnõu raames kohtu eelarvest ja eraisikutelt ei hakata seda tasu küsima. Ühtlasi minister täpsustas, et see eelnõu ei tegele sellega, kuidas eraettevõtted eraisikutele dokumente kätte toimetavad, vaid üksnes sellega, kuidas kohtud eraisikutele ja ettevõtetele teateid kätte toimetavad. See asi sai selgeks.

Lisaks uuriti, ega riigilõivude tõstmise eesmärki pole võimalik äraspidiselt interpreteerida – riik justkui sooviks vähem õigusabi anda. Siin väärib kordamist komisjonis kõlanud ministri selgitus, et riigilõivude tõstmine on seotud sellega, et need peavad põhiosas katma tegevuskulud. Kohtute kulud on aastate jooksul kasvanud. Riigilõivude tõstmine peaks aitama leevendada kulutuste tõusu mõju. Samas on inimestel endiselt võimalik kohtusse pöörduda ja saada riigilt õigusabi, see ei muutu. Lisaks on olemas ka tasuta õigusnõustamine, mille riik kompenseerib. Aga kõige olulisem on see, et inimesed ei pöörduks oma õigusalaste probleemidega kohtusse, vaid lahendaks need ära juba varem. Seda nentis minister ka.

Oli ka täpsustav arutelu ühe vastuolu üle, mille üks komisjoni liige esile tõi. Ma tsiteerin: "Riigilõive tõstetakse küll ka selleks, et vähem inimesi kohtusse läheks, aga samas pereküsimustega seotud vaidluste puhul, kus võidakse samuti muude motiivide pärast kohtusse pöörduda, neid ei tõsteta." Minister selgitas, et tsiviilvaidluste puhul on väga palju varalisi vaidlusi, kus hakatakse esmapilgul väikeste põhjuste pärast vaidlema. Ja perevaidluste puhul, kus näiteks hooldusõiguse üle otsustatakse, muudatusi ei tule. Vastuseks komisjoni liikme küsimusele korrati üle ka see, et paberil dokumentide kättetoimetamine eraisikutele jääb alles.

Komisjoni nõunik Linnar Liivamägi meenutas komisjoni liikmetele ka riigilõivu tähendust. Nimelt, põhiseadus näeb ette igaühele põhiõiguse kohtusse pöörduda, kui isik leiab, et tema õigusi või vabadusi on rikutud. Riigilõiv oma olemuselt on selle põhiõiguse piirang, mis on õigustatud ainult ühe teise põhiseadusliku väärtusega, milleks on menetlusökonoomika. Kõnealuse eelnõu puhul on see piirang riigilõivumäärade tõstmise näol põhjendatud ja vajalik, et ei pöördutaks kohtusse liiga kergekäeliselt.

Komisjoni esimees Marek Jürgenson tegi ettepaneku langetada eelnõuga seotud menetlusotsused. Otsustati võtta see eelnõu täiskogu päevakorda 27. oktoobriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. november kell 16 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Kõik need otsused tehti konsensuslikult koosseisus Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Tänan teid tähelepanu eest!

23:44 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Võiks ka küsimusi küsida, aga paistab, et soovijaid ei ole. Sellisel juhul saame avada läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

23:44 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Me oleme nüüd järjest kaht seaduseelnõu arutanud ja mõlema põhiteema on olnud, et kuidagi oleks vaja tõsta inimeste kulutusi, et ikka oleks võimalik kuidagi makse tõsta. Ja põhjendused on alati, ma usun, õigustatud. Ka minister rääkis, et riigilõivu pole 2014. aastast tõstetud, ja nii on selge, et riigilõivu tõstmine seitse aastat hiljem on täiesti loomulik. Ma usun, et me kõik saalis mõistame ka seda ministri lauset, et seda oleks pidanud palju tihedamini tegema, kui [tehtud on].

Aga mind alati häirib üks asi. Kui tõstetakse, siis peaks olema väga selgelt kulupõhine tõstmine. Ja võib-olla on keskmiselt 40% tõstmine väike. Kui ma seletuskirja loen, siis [justkui selgub], et tõus peaks olema vähemalt 70%, et kulusid katta. Aga kui ma ei näe kulude poolt peale selle, et abipersonalil on vaja palka tõsta 25%, siis tekitab see küsimuse, kas need numbrid on õiged või mitte. Ja kui küsimustele vastatakse, et ma vestlesin kohtunikuga ja kohtunik arvas nii, siis mina tahaks näha ühte inimest, kes ütleb, et tema palk on piisav. Kui ma siin ümberringi vaatan, siis ükskõik kelle käest sa küsid kõrva sosistades, küllap siin daamid ümberringi ütleksid, et palk on väike. Ja ongi nendel väike, ma usun. Ja kui Riigikogu liikmete käest küsid, siis nad kõvasti ei julge seda ütelda, aga vaikselt mõtlevad küll, et oleks hea, kui saaks mõne euro rohkem. See on ju loomulik.

Aga me ei räägi näiteks, et kui IT-lahendust tehakse, kui palju töökohti väheneb, kui palju kulud vähenevad. Meil on e-riik, me püüame üle maailma selgitada, kui kõva ja hea on meie riik, kui edukas see on. Ja siis me kuuleme kogu aeg, et tegelikult e-lahendused ei ole üldse sellisel tasemel, et kulusid kokku hoida, ja seda kontrollivad inimesed, kellele tuleb palka maksta, ja need kontrollijad peavad olema haritud, neil peab olema korralik palk ja nii edasi, ja nii edasi. Vaid siis saab konkurentsitingimustes turu pealt inimesi võtta, eraettevõtjad konkureerivad ju sellelsamal turul. Kui me teame, et alati ei ole võimalik lõpmatuseni palka tõsta, siis tekib küsimus. Veel kord, ma tahan rõhutada, et kindlasti peavad avalikus sektoris selleks, et saada konkurentsis heal tasemel inimesi, palgad suutma konkureerida. Selle üle ei saa vaielda. Aga eelmise eelnõuga ja sellesama eelnõuga me lihtsalt tõstame numbreid, tõstame makse, kuigi me oleme kuulnud, et see koalitsioon on kindlalt öelnud, et nemad oma valitsemise ajal ei tõsta inimestel makse. Samas me näeme, kuidas peidetuna neid makse hommikust õhtuni tõstetakse.

Riigikogu liikmed saavad ainult kaks küsimust esitada ja ma nii julge poiss ei ole, et püüan kogu aeg protseduurilistena oma küsimusi esitada. Ja ega vastuseid nagunii ei saa – mitmed küsimused jäid vastamata. Kust tulevad kulud? Kui palju on majanduskulusid? Kas need majad, mida enamikul juhtudel Riigi Kinnisvara Aktsiaselts haldab, [nõuavad] palju raha? Me teame, et enamikul juhtudel on need tunduvalt kallimad, kui kõrval erafirmad pakuvad? Kui ma vaatan kas või oma maakonda, siis ma kindlasti suudaks samasuguseid pindasid pakkuda tunduvalt odavamalt, kui Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kõrval pakub ja küsib. Eks konkurents on hea ja võib natuke odavamalt pakkuda, et turu peal hästi hakkama saada.

Aga ma loodan küll ... Me loeme [eelnõust], et siin on mingid kajad sees ja millele kõigele veel raha juurde küsitakse. Ega me väga ei tea, kas see kaja on mõni naisterahvas või on lihtsalt kaja, nagu siin saalis kajab. Aga parandusettepanekuna ta siin kirjas on ja selle eest tuleb riigilõivu maksta.

Ma usun, et enne teist lugemist me saame ikkagi väga selge kulude poole teada, ja siis me saame otsustada, kas riigilõivusid tuleb vähendada, suurendada või on need riigilõivud, mis on praegu valitsuse poolt meile esitatud, täpselt sellised, nagu need peaksid olema. Aitäh!

23:49 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun! 

23:49 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Tahan teha tõsist kriitikat selle eelnõu kohta, mis praegu meie lauale on toodud. Nimelt, asi selles, et alates sellest hetkest, kui võeti vastu meie põhiseadus, on seal ära märgud väga oluline punkt: igal isikul on õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtu poole. Muidugi seda õigust on ka kasutatud päris usinasti, arvestades pikka aega, mis on Eesti Vabariigi taaskehtestamisest möödunud. Ja ma võin öelda ka seda, et kohtud on langetanud õiglasi otsuseid. Ja ma jään selle juurde, vaatamata sellele, et mõnele see lause ei meeldi.

Ja alates selle kohtusse pöördumise õiguse vastuvõtmisest on kehtestatud ka riigilõivud. Need riigilõivud olid hästi kõrged rahalises mõttes ja neile lisandus tavaliselt ka õigusabiteenus advokaadi poolt, kellele tuli tasuda kordades suuremad summad. See tähendab, et kohtus käimine on üpris kulukas. Ühel hetkel taibati, et me rikume sellega põhiseaduse mõtet ja takistame kõrgete riigilõivudega isikutel kohtusse pöörduda. Ja siis ühel hetkel muudeti riigilõivud madalamaks. Ja tulemus oli see, et põhiseaduse mõtet hakati täitma. Kohtus käimine muutus võimalikumaks ka neile, kellel rahakott puuga seljas ei olnud. Kes meist pole kuulnud seda lauset, et ma ei ole nii rikas, et minna kohtusse.

Praeguse eelnõuga on tekkinud olukord, kus meid viiakse jälle samale tasemele. Kohtusse saavad minna ainult rikkad ja võib-olla ka ilusad. Vaatasin seda seletuskirja, mis sellele seaduseelnõule on lisatud, ja kuulasin lugupeetud justiitsministri tarka juttu selle kohta. Ja ma julgen ka selle kohta teha väga kõva kriitikat.

Kõigepealt põhjus on see. See asi on püstitatud kolmele vaalale. Esimene on see, et kohtulõivude määrade tõstmine on vajalik, et ajakohastada kohtutoimingutega seotud riigilõive selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulud. Siin me oleme jõudnud olukorda, kus üritatakse kohtusse pöördunute abil täita riigieelarve auke, ja seda inimeste õigus- ja õiglustunde najal. See ei ole kohane põhiseadusele.

Teine vaal on see, et välistatakse pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised. Ma võin tuginedes oma praktikale, mis on 24 aastat olnud, öelda: mitte keegi, mitte ükski inimene ei lähe kohtusse pahatahtlikult. See kulutab meeletult närve, lisaks muidugi rahalised vahendid. Tervisele on kasulikum tõesti sinna mitte minna. Selle kohta ma võin raudselt öelda, et see väide on absurdne. Edasi on küsimus perspektiivitus kohtusse minekus. Perspektiivne või mitte? Loomulikult on alati kohtus kaks osapoolt: üks on hageja, teine on kostja tsiviilmenetluses ja kumbki oma õiguses kindel. Mitte kunagi me ei tea seda, kas asi on perspektiivne või mitte. Tihti on niimoodi, et perspektiivitud asjad osutuvad hoopis kohtulahingus võitjaks. Kõik sõltub sellest, mismoodi oma õigusi teostatakse. Nii et ka selles osas ma ei saa absoluutselt nõustuda selle väitega või põhjendusega, et seepärast oleks vaja riigilõive tõsta.

Kolmas vaal, mille Justiitsministeerium on siin välja toonud, on see, et eesmärk on see, et suunataks ...

Palun lisaaega! 

23:54 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

23:54 Kalle Grünthal

... et suunatakse vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendeid. Ka siin võin ma oma praktikale tuginedes öelda, et eelnevalt tehakse meeletuid pingutusi selleks, et leida kokkulepped erinevate poolte vahel. Tuuakse välja argumendid, isegi kasutatakse teatud määral hirmutamistaktikat, mis on praegu advokaatide puhul, kui nad lähevad nõudega, ütleme, tavakodaniku vastu, üpris tavapärane. "Oh, teile lisandub see kohtukulu! Te maksate advokaadikulud!" – sellel tasandil see asi käib.

Aga on ka neid olukordi, kus me ei pääse kohtusse minekust, sellepärast et kumbki pool ei anna järele. Selles mõttes ma ei saa nõustuda sellega, et ka kohtuametnike hinnangul kohtusse pöördumine ei ole viimane ja kaalutletud variant, sest alati tehakse enne seda see eeltöö ära.

Samuti ma ei saa nõustuda selle väitega, et kohtusse on võimalik niimoodi minna, et ei pea tasuma riigilõivu. Jah, on küll võimalik, aga see on eriline kadalipp, mille korral sa pead deklareerima ära kogu oma vara: kinnisvara, sissetulekud, hobused, lambad, lapsed ja nii edasi selleks, et riik annaks sulle tasuta õigusabi. See ei ole kerge ja tihtipeale seda ei olegi võimalik kasutada.

Üks väide veel, mis siin on väga palju nii ministri suust kui ka kaasettekandja suust kõlanud: sõna "menetlusökonoomika". Menetlusökonoomikat on minu hinnangul kasutatud siin absoluutselt valesti. Kõigepealt: see, mis on kohtueelne läbirääkimine, ei ole menetlusökonoomika. See on kohtueelne läbirääkimine. Menetlusökonoomika on siis, sellisel juhul, kui pooled lähevad kohtusse ja üks pooltest ütleb, et jah, teil võib olla isegi õigus, aga näete, teie nõue on aegunud. Ja siis kohus ainult lahendab küsimuse, kas on aegumine või mitte, ja jätab hagi üldse läbi vaatamata sellisel juhul, kui aegumine nagunii kohaldatakse. Vaat see on menetlusökonoomika.

Nii et veel kord, lugupeetud justiitsminister Maris Lauri, kasutage neid väljendeid sellises kontekstis, mis vastavad nende tegelikule tähendusele. Ei ole paha natukene lüüa see tsiviilkohtumenetluse seadustik lahti või küsida headelt kolleegidelt nõu, mida tähendab kaja, mille kohta me vastust ei kuulnud. Aga abilised olid nii vahvad, läksid Urve Tiidusele kohe ruttu seletama, mis see kaja on. Et kui äkki küsitakse, siis saab kohe vastata.

Nii et kokkuvõtlikult tahan öelda, et sellisel viisil seda eelnõu ei ole võimalik toetada, kuna ta on printsiibis vastuolus põhiseaduslike väärtustega. Aitäh! 

23:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Fraktsioonidel rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas minister soovib läbirääkimistel osaleda? Ei soovi. Lõpetan läbirääkimised. Läheme menetlusotsuste juurde. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 443 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. novembri kell 16. Sellega on 17. päevakorrapunkti arutelu läbi.


18. 23:58 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) esimene lugemine

23:58 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna 18. päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430 esimene lugemine. Ettekandja on majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

23:58 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on rõõm teile tutvustada ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu eesmärki. Eesmärk on täpsustada avaliku veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, täiendada kehtivat regulatsiooni hoonestusloa menetlusse võtmise ja menetlusse võtmisest keeldumise, samuti hoonestusloa kehtetuks tunnistamise osas. Täiendatakse ja muudetakse õigusselgemaks konkureerivate taotluste menetlemist.

Muudatuste eesmärk on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise ja hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ning esitada nende hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse kehtivaid regulatsioone ka majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas. Eelnõuga tehakse muudatusi ehitusseadustikus, karistusseadustikus, elektrituruseaduses, veeseaduses, maa hindamise seaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses. Austatud Riigikogu liikmed, palun teil eelnõu toetada!

00:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Tundub küll, et väga põhjalik ettekanne, aga siiski mõni küsimus tundub olevat. Aivar Kokk, palun!

00:00 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada need hoonestusload avalikule konkursile. Eelnõu koostajad on selgitanud, et riigi huvi ei ole piirata nõudeid ettevõtjatele või nende võimalusi, kuid riigil peab olema iseotsustamise võimalus konkreetsete alade majandustegevuse osas. Eelnõu kohaselt hakkab riiki esindav asutus esitama merealadele [ehitatavate] meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi. Seletuskirja kohaselt võiks see asutus olla ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seega on eelnõusse sisse kirjutatud huvide konflikt: energiaturgude valdkonna juhtimise eest vastutava asutuse ülesanne ei tohiks olla meretuuleparkide arendamine. Mis te arvate sellest?

00:01 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Arvan tegelikult vastupidi, et on olukordi, kus protsesside kiirendamiseks on vajalik, et riik ise võtaks ettevalmistava tegevuse enda kätte. Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Vahel võib olla nii, et ettevalmistava tegevuse juures riik suudab neid protsesse paremini korraldada. Ja vahel võib olla olukord, kus arendaja ei ole piisava kiirusega asunud ettevalmistuseks planeeritud alale tuulepargi hoonestusloa saamiseks tegutsema. Siis on riigil mõistlik sekkuda ja see läbi viia. Kogu selle tegevuse eesmärk on ikkagi see, et meil saaks võimalikult kiiresti meretuulepargid valmis ehitatud. Ja muidugi mitte ainult tuulepargid, vaid ka see osa, mis puudutab vesiviljelust.

00:02 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

00:02 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean tunnistama, et mina sellest hästi aru ei saa. Eestis kehtiv õiguskord on läbivalt rajanenud arendajapõhisel mudelil. Praegu tegeleb Eestis meretuuleenergia arendamisega või on selle vastu huvi ilmutanud kokku kaheksa kohalikku ja rahvusvahelist ettevõtet ning kavandatavate projektide maht ületab 13 000 megavatti. See näitab, et valdkonnas puudub turutõrge, mida oleks vaja riigipoolse turuosalusega lahendada. Eelnõuga kavandatakse uut regulatsiooni, millega võimaldatakse riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi ning esitada need alad avalikule konkursile. Minu arvates selline eeldus ei ole senist rahvusvahelist turupraktikat arvestades põhjendatud ja tekitab olukorra, kus tänased investorid võivad loobuda tuuleparkide arendusest. Miks riik on ühel hetkel oma otsused ümber mõelnud ja hakkab teistmoodi neid asju lahendama?

00:03 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma pigem arvan, et see varasem süsteem, mille puhul lihtsalt arendajatel oli võimalus broneerida mingisuguseid maa-alasid teadmata ajaks, et võib-olla tulevikus hakata midagi arendama – ma arvan, et pigem see süsteem oli riigi jaoks problemaatiline. Kõigepealt jääb siis täitmata see eesmärk, et meil oleks rohkem meretuuleparke. Teiseks jääb täitmata see eesmärk, et riik saaks nendelt arendustelt tulu tulevaste hoonestuslubade tasude näol – ei ole ju asutud arendama. Ma arvan, et kui riik oleks juba varem alustanud meretuuleparkide arendamise ettevalmistust kuni hoonestuslubadeni ja seejärel pannud need hoonestusload avalikule konkursile, siis oleks meil jõutud meretuuleparkide arendamisega märksa kaugemale.

00:04 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

00:04 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Vaieldamatult on taastuvenergia ja meretuulepargid väga olulised, selles pole mingit kahtlust. Loen siit seletuskirjast, et neid muudatusi tehakse just eelkõige selleks, et riik saaks ise vette ehitamist alustada hoonestus[loa] menetlusega ja panna hoonestusload enam- või valikpakkumisele. Ma küsin valikpakkumise kohta, enampakkumine on selge. Palun avage pisut seda valikpakkumist! Mis kujul need riigi poolt alustatud tegevused hiljem valikpakkumisele pannakse? Võib-olla saaks ka mõne näite, kuidas see praktikas tegelikult välja näeb.

00:05 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Valikpakkumine ... Enampakkumine on lihtne: kes pakub suuremat hinda, see saab selle õiguse omale. Aga teatud alade puhul võib olla tegemist ka mingisuguste kõrvaltegevustega, mida on samuti vaja ja millega tuleb selle pakkumise puhul arvestada. Näiteks tuleb kõne alla, et riik näeb võimalust arendada koos tuuleparki ja vesiviljelust, et kaks asja hakkavad koos käima. Ka see on üks võimalus, mille tulevikus saab panna mingis piirkonnas pakkumisele.

00:05 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

00:05 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister, kirjeldage palun riigi osa vesiviljeluse arendamisel. Kas riigil on mõte teha mingi riigiettevõte vesiviljeluse alal või mida siin on täpsemalt mõeldud?

00:06 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, kindlasti ei ole riigil seda mõtet ja seda sisu see eelnõu ka ei kanna. Eelnõu räägib sellest, et tehakse ettevalmistavad tegevused kuni hoonestusloa pakkumiseni. Riik valmistab ette ja siis läheb see piirkond, on ta siis tuulepargiala, on ta vesiviljelusala või on ta segaala, tuulepark koos vesiviljelusalaga, ikkagi pakkumisele. Ja sealt edasi tegutsevad juba ettevõtted, et seda piirkonda arendada.

00:06 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

00:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Tunnistan ausalt, et väga ma teie näitest valikpakkumise kohta aru ei saanud. Kui on mahti, siis võib-olla üritate seda mulle veel kord selgitada. Tõepoolest võib ju koos vesiviljelusega elektrit toota, sellest pole midagi. Pigem ma üritan siis teise nurga alt küsida: kas see valikpakkumine võiks olla kuidagi seotud ka sellega, et kaalutakse mingeid julgeolekuargumente lisaks ja seatakse selles osas mingeid valikukriteeriume või on siis hoopis vastupidi, et antakse lihtsalt valida neid alasid? Võib-olla proovite veel korra seda valikpakkumise poolt natukene uuesti selgitada mulle?

00:07 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, mõne pakkumise juures võib olla lisatingimusi, mis on vajalikud täita lisaks sellele, et [eesmärk] on saada sealt võimalikult suurt tulu. Millised need lisatingimused on? Need võivad olla väga [mitmesugused]. Eks need selguvad hoonestusloa ettevalmistamise käigus, juhul kui selliseid lisatingimusi hakkab tulevikus esinema.

00:07 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. 

00:08 Annely Akkermann

Tere varahommikust, head kolleegid! Käesoleva ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu algatas valitsus 20. septembril. Riigikogu võttis selle menetlusse 21. septembril. Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu nr 430 eesmärk on koondada ja muuta arusaadavamaks merre ehitamise õiguslikud normid, et hõlbustada meretuuleparkide ja vesiviljelusrajatiste ehitamist.

Esimest korda arutas majanduskomisjon eelnõu 28. septembril ja sellel istungil otsustasid Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Siim Kallas, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin ja siinkõneleja konsensuslikult määrata ettekandjaks siinkõneleja.

Teist korda käsitles majanduskomisjon eelnõu 12. oktoobril, ja siis juba põhjalikumalt. Eelnõu tutvustas majandusminister Taavi Aas. Kuna ta tegi täna seda siin uuesti, siis ma seda kordama ei hakka. Siinkõneleja juhtis tähelepanu hoonestusloa tasule, mis kehtestatakse, arvestades kokku riigi tehtud kulutused, lisaks maa maksustamishind. Selle hinna järgi arvestatakse ka hüvitamine kohalikele kogukondadele.

Majandusministeeriumist on läinud liikvele summa 110 000 eurot, mis jagatakse nende kogukondade vahel, kelle vaatevälja tuulepargid paigutatakse. Mina uurisin, mida seaduse koostaja on õigupoolest silmas pidanud ja kas selle seadusega ei tekitata teatavaid ootusi tuuleparkide rajajatele. Taavi Aas vastas, et kohaliku kasu [määratlemine] ei ole selle seaduse eesmärk ja see summa on tõenäoliselt tulnud ühe tuulepargi kunagistest ettepanekutest. Liivi lahe tuulepark ulatub nelja omavalitsuse vaatevälja. [Koostatava] kohaliku kasu seaduse initsiatiivi kokkuvõttes [on öeldud] ja ka kohalike vallajuhtide arusaam on, et 110 000 eurot, mis jagatakse nende nelja omavalitsuste vahel, ei ole piisav. Kui prognoositakse, et megavati hind saab olema 100 eurot lähimatel aastatel ning tuulepargi aastane kogutoodang on 400 miljonit eurot aastas, siis sellisel juhul on summa pisut väike. Taavi Aas nõustus, et kohalike omavalitsustega tuleb leida mõistlik kompromiss. Eesmärk on leevendada vastasseisu ning kohalike omavalitsuste muresid lahendada.

Vahepealsel ajal peale arutelu komisjonis ja enne tänast istungit on majanduskomisjonile saabunud kaks kirja. Üks on taastuvenergia kojast, kes leiab, et julgeolekule või riigikaitseobjektile ohu kujutamise tõttu ehitusloa kehtetuks tunnistamine või kasutusloa andmisest keeldumine riivab liiga intensiivselt arendaja põhiõigusi.

25. oktoobril saabus kiri Eesti Energialt, kus selgitatakse sarnaselt Eesti Taastuvenergia Koja kirjaga, et uue aluse lisamine – see on siis oht julgeolekule ja riigikaitsele – ehitusloa andmisest keeldumisele, ehitusloa kehtetuks tunnistamisele ja kasutusloa andmisest keeldumisele on ebavajalik. Eesti Energia kiri oli päris ootamatu. Lisaks juhitakse selles tähelepanu ka filosoofilisematele dilemmadele. Näiteks et Eestis tegeleb meretuuleenergia arendamisega kaheksa ettevõtet ning kavandatavate projektide maht ületab 13 000 megavatti, mis näitab, et valdkonnas puudub turutõrge, mida oleks vaja riigipoolse turul osalemisega lahendada. Ehk teisisõnu, eelnõus kavandatavat regulatsiooni, millega võimaldatakse riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi ning esitada need alade avalikule konkursile võib-olla ei olekski vaja. Lisaks arvatakse kirjas, et eelnõusse on sisse kirjutatud huvide konflikt, sest energiaturgude valdkonna juhtimise eest vastutava asutuse ülesandeks ei peaks olema meretuuleparkide arendamine. Ja juhitakse tähelepanu ka sellele, et eelnõuga rikutakse võrdse kohtlemise printsiipi teiste arendajate suhtes võrreldes riigi arendustega. See Eesti Energia kiri on päris mahukas ja need on kahtlemata väga kaalukad, põhimõttelised küsimused, mida enne teist lugemist komisjon peab arutama hakkama.

Ja eelnõu 406 menetlemise juures – see täna siin saalis korra ka kõlas – tekkis selline kahe eelnõu paralleelse menetlemise tõttu tekkinud viga. Erinevalt oli reguleeritud ühte aspekti, nimelt hoonestusloa tasu arvestamist. See tuleb osapooltega kahe lugemise vahel põhjalikult läbi arutada.

Aga 12. oktoobril peetud komisjoni arutelu tulemusel otsustati esiteks teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. oktoobril, mis oli nüüd siis juba eile, ja teiseks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult siinkõneleja, Riho Breiveli, Jüri Jaansoni, Raimond Kaljulaidi, Mihhail Korbi, Kristen Michali, Sven Sesteri ja Mihhail Stalnuhhini poolt. See on minu poolt kõik. 

00:14 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

00:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tavaliselt ühtegi veatut asja pole olemas ja ja ma arvan, et see puudutab ka käesolevat eelnõu, mida te praegu esitlesite. Te seda siin, ütleme, väga ilusti kiitsite, aga ma küsin, millised on teie arvates, komisjoni arvates selle eelnõu nõrgad kohad. 

00:14 Annely Akkermann

Komisjon ei arutanud nõrku kohti. Ma arvan, et [info nendest] saabub meile aegamisi kirja teel. Esimesed kaks kirja on saabunud koos mitme osundusega, mis need nõrgad kohad eelnõus on, mida komisjon peaks arutama ja otsustama või täpsustama.

00:14 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid küsimustele vastamise eest. Teile on veel üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

00:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas te tahate öelda seda, et see eelnõu on absoluutselt veatu?

00:15 Annely Akkermann

Ei, seda ma kindlasti ei väitnud. Ma isegi tõin välja need probleemid, millest meile on turuosalised ja muud puudutatud isikud juba teada andnud. Selle eelnõu juures on veel mõtlemist küllalt.

00:15 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja. Aivar Kokk, palun!

00:15 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Me teame, et meretuuleenergia puhul on nii kliimaeesmärkide saavutamise kui energiajulgeoleku kindlustamise seisukohalt tegemist väga investeeringumahuka valdkonnaga, mille puhul on äärmiselt oluline tagada õiguskindlus ja turuosaliste võrdne kohtlemine. Kui ma seda eelnõu loen, siis mulle küll tundub, et võrdsest kohtlemisest on asi väga kaugel. Tänasel hetkel on nii mitmedki ettevõtjad alustanud meretuuleparkide arendusega, kaasates seejuures investorid. Need summad ei ole mitte miljonites ja kümnetes või sadades miljonites, vaid need on miljardites. Ja kui ma vaatan, et millegipärast see eelnõu püüab ühte riigiettevõtet nagu eelistada võrreldes kõigi teiste arendajatega, siis ma arvan, et siin on kusagil mingi konks sees. See konks võib olla selles. Me siin eelmisi eelnõusid arutasime ja kogu aeg kuulsime seda, et raha on vähe, et inimesi on vaja juurde võtta. Tundub, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis on olukord selline, et selle valdkonnaga tegeleb kas üks inimene või natuke rohkem inimesi, aga nii nagu nemad ütlevad, nii täpselt ka on. Samas jäetakse arutamata isegi riigiettevõtetega. Majanduskomisjoni on tulnud päris põhjalik Eesti Energia kiri, mis ei ole mitte ühel A4-l, vaid see on lausa viis lehekülge. Ja [oleks hea], kui keegi Riigikogu liikmetest viitsiks võtta selle kätte ja tegelikult sellesse süveneda. Minul on küll tekkinud väga palju küsimusi.

Aastaid on Eesti riigis kestnud selline olukord, et eelmise kümnendi jooksul ei ole Eesti riik lasknud Eestimaal ühtegi tuuleparki arendada. Tänasel hetkel kaks riigiettevõtet kaklevad omavahel Tootsi tuulepargi arenduse teemal kohtus. Mõlemad on sajaprotsendiliselt riigiettevõtted, mõlema nõukogu määravad meie valitsuse liikmed. Selle peale ma küsin, mis siis tegelikult Eesti riigis toimub.

Ma loen ajakirjandusest, kuidas pahandatakse minu kallal, et ma ühe riigiametniku käest küsisin, võib-olla natuke kurjemalt, et mis toimub. Kui oleks eelmise kümnendi alguses ostetud radarid, mis maksid 6–8 miljonit, oleks täna kuus tuulepargiarendust juba valmis. Täna riik otsustab, et need seadmed tuleb osta, ja see maksab kümme korda rohkem ehk 80 miljonit, ja samas on aastaid olnud tuuleenergia saamata. Seda kulu ei aruta keegi. Praegusel hetkel on ka nii, et Eesti Energia on hakanud arendama üht meretuuleparki, samas on mitmed erainvestorid sama tegemas. Nad on läbi rääkinud investoritega ja need summad, ma rõhutan, ei ole mitte sajad miljonid, vaid need on miljardid. Meil aga on tänane koalitsioon toonud lauale eelnõu, mis pöörab täiesti pea peale tuuleenergia, tuuleparkide arendamise põhimõtted.

Võib-olla on ühele riigiettevõttele see väga kasulik. Ma olen aru saanud, et selle riigiettevõtte juhid on väga tublid lobitöö tegijad ja müts maha, ei saa ühtegi halba sõna selle koha pealt öelda. Kes paremini oma tööd teeb, eks see ka paremad otsused oma ettevõtte jaoks saab. Ja kui see ei tõsta meie kui maksumaksjate kulutusi, vaid vähendab ...

Ma palun kolm minutit juurde.

00:20 Esimees Jüri Ratas

Jaa! Palun-palun, kolm minutit.

00:20 Aivar Kokk

... siis oleks väga tore. Aga me näeme, mis täna maailmaturul toimub nii elektri kui gaasi hinnaga. Mõlema puhul on need konkureerivad firmad turu peal liidrid ja monopoolses, suhteliselt monopoolses seisundis, kellele soovitakse nüüd pihku mängida kogu tuuleparkide, meretuuleparkide pool. Ja siis tuuakse siia kuidagi veel nagu vesiviljelus sisse. Ma ei tea, ma pean häbiga tunnistama, et võib-olla on neid kohti, kus tuulepargid ja vesiviljelus on kokku pandud, aga mina seda ei tea. Mina sellist kohta ei tea, kus tuulikute all kalad rõõmuga ujuvad ja vesiviljelusega saab tegelda, aga kindlasti kusagil võib vetikakasvatus olla. Seda ma ei tea ja vabandan oma teadmatuse pärast.

Aga ma ütlen, et mul tekib kõhklusi – mitte kahtlusi –, et midagi on mäda siin Eesti riigis. Ja nimesid nimetamata on mul tunne, et oluline on see, et üks inimene peab töötama ministeeriumis väga heal kohal ja tema annab nõu, ja tema abikaasa peab töötama selles firmas, kellele nõu on vaja anda, ja siis lähevad asjad väga kiiresti, libedalt ja eelnõud tulevad vastavalt selle ettevõtte soovidele. Ja kui sul sellist võimalust ei ole, siis selle teise riigiettevõtte või eraettevõtte asjad nii hästi ei lähe.

Ma ei saa teha fraktsiooni nimel ettepanekut see eelnõu tagasi kutsuda, aga majanduskomisjonile esitan küll palve. Ma tunnen Annelyt väga hästi. Ta on väga põhjalik ja ma palun küll, et komisjoni liikmed loeksid Eesti Energia kirja väga põhjalikult, kutsuks Eesti Energia inimesed ka komisjoni kohale ja arutaks asjad läbi. Ei ole päris nii, nagu mõned Riigikogu liikmed või komisjoni juhidki ütlevad, et kui eelnõu tuleb valitsusest, siis on see tipp-topp. Ma võin teile öelda, et otsuseid teevad 101 Riigikogu liiget. Ja see otsus tuleb alles teha.

Ma võin olla asjast valesti aru saanud, ega ei saa öelda, et see on kiirelt läbi loetud ja siis [põhjalikult] arutletud, aga kui ma loen seda seitset lehekülge, siis mul on küll ühene tunne, et midagi on valesti ja soovitakse tuuleparkide arendust [pidurdada]. Et on kümme aastat seisnud ja las järgmised kümme aastat veel seisab ja need investorid, kes on nõus Eestisse miljardit panema, lähevad kas Leetu või Poola. Nagu te teate, Eesti Energia teeb arendustööd suuremas osas teistes Balti riikides, mitte Eestis, sest Eesti riik teeb ministeeriumide tasandil ja oma ametnikega kõik selleks oma ettevõtetega, et siin mitte arendada. Minul on seda kurb vaadata, samuti oma iga kuu elektriarvet. Kui täna need tuulepargid töötaksid ja päikesepaneelid, mis eelmine aasta valmis said, oleks ka teine pool ühendatud, siis meie hinnad ei oleks sellised, eriti veel, kui üks kaabel oleks läbi mere Soomega ühendatud. Aitäh!

00:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aitäh südamest! Rohkem nüüd kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Me oleme eelnõu 430 juures, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks – nüüd ma palun juhtivkomisjoni ettekandjalt korraks silmsidet, ega ma midagi valesti ei ütle –, määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 11. novembri kell 17.15. Tundub, et proteste selle muudatusettepanekute tähtaja vastu ei ole. Seega on esimene lugemine lõpetatud ja ka 18. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud nagu naksti.


19. 00:24 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE) esimene lugemine

00:24 Esimees Jüri Ratas

Nii, nüüd oleme 19. päevakorrapunkti juures. See on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 455 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa. 

00:24 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Seadusemuudatus on seotud otseselt järgmise aasta riigieelarve lugemistega siinsamas Riigikogus.

Eelnõuga täiendatakse meresõiduohutuse seadust sättega, mille kohaselt laevaomanikud peavad 2022. aastal tasuma veeteetasu 25% võrra vähem samas seaduses ette nähtud veeteetasu piirmäärast. Eelnõu puudutab laevaomanikke ning Transpordiametit, kes peab arvestust veeteetasude kohta ja kogub neid.

COVID-19 pandeemiast tulenevalt sattusid laevaomanikud keerulisse olukorda, kuna piiride sulgemise tagajärjel reisijate- ja kaubavedu oluliselt [vähenes]. Enamik riike rakendas erinevaid meetmeid olukorra leevendamiseks. Eestis olid laevaomanikud 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini vabastatud veeteetasu maksmisest. Käesoleva aasta 1. aprillist kuni aasta lõpuni kehtib veeteetasu 50% võrra vähendatud määr. Vabastuse ja järgnenud vähendamiste tulemusena kasvasid Eesti sadamate kaubaveomahud, samas kui lähiriikide sadamate kaubaveomahud langesid. See positiivne trend on jätkunud ka käesoleval aastal.

Eelnõuga kehtestatav veeteetasu suuruse jätkuv vähendatud määr mõjutab positiivselt reedereid, sadamaid, transpordi- ja ekspedeerimise ettevõtteid ja suurendab Eestit läbivate kaubakoridoride konkurentsivõimet ja Eesti eksporti. Veeteetasude vähendamine 25% võrra 2022. aastal toob hinnangulise kulu riigieelarvele ligikaudu 4,5 miljonit, ent positiivne mõju võib ulatuda kaubaveomahtude lisandumisel ca 16 miljoni euroni. Austatud Riigikogu liikmed, palun teil eelnõu toetada.

00:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, austatud minister! Tundub, et ikkagi mõned küsimused on selle ettekande põhjal. Aivar Kokk, palun!

00:27 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma tean, et sul süda valutab seda eelnõu kaitstes. Sa oled, kui me omavahel oleme rääkinud, väga selgelt väljendanud, et see number võiks olla palju suurem kui 25%. Mul on lihtsalt küsimus, miks soovib tänane valitsus tõsta veeteetasu võrreldes tänase määraga kaks korda.

00:27 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! No see on, kustpoolt vaadata: kas klaas on pooltäis või klaas on pooltühi. Teiselt poolt ei tõuse järgmisel aastal veeteetasu selle määrani, nagu on varasemalt seadus on ette näinud ja nii nagu ka oli kokku lepitud. Kindlasti 25% on vähem kui 50%, aga 25% on kindlasti rohkem kui 0%. Selline on tänane võimekus, selline on riigieelarvest eraldatav rahaline kate selle tasumäära vähendamisele ja sellisena on see ettepanek siia toodud.

00:28 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun! 

00:28 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tegemist on kindlasti selles mõttes mõistliku suunaga, et vähemalt, kuidas öeldakse, parem pool muna kui tühi koor. Aga natukene ka see pool muna maksab. On arvestatud, et see läheb kuni 5 miljonit eurot maksma ja see kaetakse siis 200 miljoni euroga tänu netolaekumisele, mis riigieelarvesse tuleb – just merendusest tulevale netolaekumisele. Võib-olla paari sõnaga natukene avate seda netolaekumist. Kas me saame olla kindlad, et netolaekumine ikkagi niisuguses mahus tuleb? Millele see tugineb, see [prognoos] paarsada miljonit?

00:29 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Veeteetasude vähendamise puhul me saame rääkida sellest, mis mõju sellel vähendamisel on siiamaani olnud. See 200 miljonit on kogulaekumine. Me saame rääkida sellest, mis lisandus siis, kui tehti otsus veeteetasu määra vähendamise kohta. Ja kui ma ei eksi, siis PricewaterhouseCoopers oli see, kes tegi selle hindamise, ja nende töö tulemus oli hinnang, et Eesti sadamates kaubakäive kasvas ja selle kaubakäive kasvu mõju riigieelarvele – sellisele järeldusele nad jõudsid – on olnud ca 16 miljonit eurot.

00:30 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

00:30 Aivar Kokk

Aitäh! Väga õige, PricewaterhouseCoopers tegi tõesti sellise [järelduse], et positiivne mõju [on] 16 miljonit. Aga ta tegi ka teise analüüsi: kui seda vähendamist ei oleks 2020. aasta 1. aprillist kuni 2021. aasta 31. märtsini tehtud, kui veeteetasu poleks nulli viidud ja pärast seda [poleks jätkatud] selle aasta lõpuni 50%-iga, siis oleks riigile laekumata jäänud 35 miljonit eurot. Meil on tegevuspõhine riigieelarve, aga ikkagi on olukord selline, et Rahandusministeeriumi ametnikele ei ole võimalik selgeks teha, et kui kasumit saadakse, siis ei ole see kulupõhine, vaid see on tulupõhine otsus. Äkki sa oskad meid aidata. Mida meie peaks tegema rahanduskomisjonis Riigikogus, et selgeks teha, et kui me ühe otsusega toome riigieelarvesse sisse raha kordades rohkem, kui see [toetusmeede võtab], siis see toetus on mõistlik?

00:31 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Hea küsija on kindlasti selles osas minust palju kogenum, väga pika Riigikogu kogemusega, ka rahanduskomisjoni juhtimise kogemusega. Kindlasti teie kogemus suhtlemisel Rahandusministeeriumi ametnikega on andnud teile võimaluse mõista, milliseid tulusid Rahandusministeerium on nõus riigieelarve koostamisel arvestama ja milliseid tulusid ei ole Rahandusministeerium nõus riigieelarve koostamisel arvestama. Aga kindlasti ootan huvitavat arutelu ka selle riigieelarve menetlemise käigus.

00:32 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

00:32 Heiki Hepner

Aitüma! Hea minister! Tegelikult tõepoolest Aivar Kokk siin juba seda teemat avas ja ka minule on see natukene ebaselge. Praegust jääb meil saamata ca viis miljonit. See tähendab seda, et kuskil kahest-kolmest miljonist käib jutt. Ja kuidas meil võiks olla see kindlus, et riigieelarvesse võiks see netolaekumine olla mitte 200 miljonit, kui me täna kaks korda ei tõstaks seda tasu, vaid see oleks näiteks 250 miljonit? Te libisesite niimoodi väga kergelt üle selle 200 miljoni avamisest. Ma saan aru, et PricewaterhouseCoopers on ka seda ütelnud, et selle tasu tõstmine tegelikult ei vähendaks tulusid, vaid pigem suurendaks.

00:33 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Ma arvan, et siinkohal te eksite. PricewaterhouseCoopersi töö järeldus oli see, et veeteetasude vähendamine on toonud riigieelarvesse täiendavaid laekumisi, kuna kaubaveomahud on kasvanud. See oli niipidi. Jah, ma rohkem ei oskagi muud vastata.

00:33 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Komisjonipoolsed otsused siis.

00:34 Annely Akkermann

Tere varahommikust jälle! Järjest varasemaks hommikuks läheb. Käesolev meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 455 algatati valitsuse poolt 29. septembril ja Riigikogu juhatuse poolt võeti menetlusse 30. septembril käesoleval aastal. Majanduskomisjoni istungil tutvustas eelnõu minister Taavi Aas 12. oktoobril.

Eelnõu põhisisu on 2022. aastal veeteetasu määramine 25% võrra madalamana võrreldes samas seaduses sätestatuga, et motiveerida kaubasaatjaid suunama kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. Veeteetasu vähendatakse kõikidel Eesti sadamatesse ja sadama reidile sisenevatel laevadel. Kaido Rosin sõnas, et selle aasta lõpuni kehtiva erisuse kohaselt on ka sadama külastuse kordade osas ette nähtud soodustused. Rosin uuris, kas hetkel sellele mõeldud ei ole ning kuidas see on seotud konkreetselt järgmise aasta soodustusega. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm vastas, et külastuskordade arv oli vähendatud tulenevalt sellest, et käesoleva aasta märtsi lõpuni olid laevad täielikult vabastatud veeteetasude maksmisest. Kuna 25%-line vähendamine on ette nähtud kogu kalendriaastaks, siis jätkub veeteetasude maksmise senine loogika seaduse järgi, see tähendab, et külastuskordade arvud jäävad samaks.

Kaudselt puudutab ka seda eelnõu 14. oktoobril laevaomanike liidu poolt mitmele osapoolele, sh majanduskomisjonile saadetud kiri palvega jätkata reisilaevanduse toetusmeedet vähemalt aastateks 2022 ja 2023. See puudutas rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjale kord kvartalis makstavat toetust, nn maksutagastust. See kiri tuleb arutusele veel enne teist lugemist.

Aga komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. oktoobril, millest sai sujuvalt tänane päev, 28 oktoober; teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja kolmandaks. teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, see on 4. november 2021 kell 17.15. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult ja vastuvõtmisel osalesid Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin ja siinkõneleja. See on minu poolt kõik.

00:37 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, ettekandja! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Kas kaheksa minutit?

00:37 Aivar Kokk

Ikka kaheksa. Hea juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Kõigepealt ma tahan kiita ministrit. Kui ma eelmise eelnõu juures natukene norisin temaga, siis selle eelnõu puhul ma pean siiralt ütlema, et majandus- ja kommunikatsiooniminister, nii palju kui meil on olnud au koostööd teha, on laevanduse koha pealt alati püüdnud parimat. Aga nii nagu ta minu küsimusele vastates ütles, ega Rahandusministeeriumi aruteludes sellest, kuidas kulu- ja tulupoolt arvutatakse, väga hästi ja täpselt aru ei saada.

Koroonaviiruse levikuga seotud majandusliku meetmena võtsime eelmises koalitsioonis üheskoos vastu Eesti riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse, millega vabastati eelmise aasta 1. aprillist kuni käesoleva aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse ja sadama reidile sisenenud laevad veeteetasu maksmisest, ja selle aasta riigieelarvega 1. aprillist kuni selle aasta lõpuni on veeteetasud 50%. See otsus on mõjutanud positiivselt Eesti konkurentsivõimet. Kui võrrelda 2019. ja 2020. aastat, siis Eesti sai juurde täiendavaid kaubaveomahtusid, seega täiendavat tulu riigile. Kui meie Läänemere piirkonnas vähenesid kaubaveomahud sellel ajal 7,9% – rõhutan, vähenesid 7,9% –, siis Tallinna Sadam kasvatas kaubaveomahtu 7% ehk 1,4 miljonit tonni. Kui seda otsust poleks tehtud, siis see näitaja mitte ei oleks kasvanud 7%, vaid oleks 8% vähenenud, ehk tulud oleks veelgi väiksemad olnud.

PricewaterhouseCoopers on aastaid analüüsinud Eesti kaubakoridori majanduslikku mõju ja nende uuringutele tuginedes on hinnanguliselt sellise kaubaveomahu kasvu mõju riigieelarvele positiivne, umbes 16 miljonit eurot. See katab enamiku tasudest vabastamise meetme maksumusest. Oluline on arvestada, et kui sellist otsust ei oleks tehtud, oleks Eesti kaotanud kõvasti kaubaveomahtudes ja ka riigi tuludes võrreldes planeerituga. Ettevõtete prognooside kohaselt oleks ilma selle meetmeta jäänud suur osa planeeritud veeteetasude tulust saamata ja kaubaveomahud oleks oluliselt vähenenud. Selle tõttu oleks riigieelarve laekumised olnud enam kui 35 miljonit eurot väiksemad.

Aga nüüd tahetakse järgmisest aastast võrreldes käesoleva aastaga veeteetasu tõsta kaks korda. Kas nüüd soovitakse ettevõtlust pärssida ja riigi tulude saamisest loobuda? Meie erakonna seisukoht on, et eelnevat arvestades tuleks eelarvete planeerimisel jätkata alates järgmise aasta 1. jaanuarist tasu 50%-lise määraga. Ma mäletan, et koos majandus- ja kommunikatsiooniministriga sai rahanduskomisjoni esimehena tehtud selle aasta riigieelarvesse parandusi, millega hoidsime veeteetasud madalal, mis tõi rahavood ja kaubalaevad meie sadamatesse.

Komisjoni esindaja rääkis ka Eesti reisilaevandusest. Eesti reisilaevandus on Eesti tuntud kaubamärk ja kindel rahvusvahelise reisijate ning kaupade vaba liikumise tagaja. Majandus- ja taristuministri eelmise aasta 24. septembri määrusega nr 57 "Rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise tingimused ja kord" kehtestatud reisilaevanduse toetusmeede aitas säilitada reisilaevaliikluse naaberriikide vahel ka siis, kui reisijate arv oli minimaalne ja reiside korraldamine reederitele kahjumlik. Selle meetme abil suudeti säilitada suur hulk töökohti ja vältida katastroofilist olukorda Eesti merendustöötajatele.

Arvestades praegust COVID‑19 viiruse leviku kasvu Eestis ja naabermaades, tekib tõsine küsimus: mis on muutunud, et Vabariigi Valitsus on otsustanud seda abimeedet mitte jätkata? Ekspertide arvates on reisijatevoo taastamine pandeemiaeelsele tasemele võimalik alles 2025.–2026. aastaks. Selline areng on hävituslik Eesti merendusele, kuna suur osa Eesti professionaalsest laevameeskonnast jääks töötuks. Kui me soovime, et Eesti reisilaevandus oleks ka tulevikus jätkusuutlik, tuleks reisilaevandust ka järgmisel aastal toetada. Aitäh!

00:42 Esimees Jüri Ratas

Kas on veel kõnesoove? Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd on seis selline, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 455 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 4. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 19. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja turvalist koduteed! Kõike head!

00:42 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee