Head Riigikogu liikmed! Koroonaviiruse põhjustatud olukord Eestis on taas erakordselt kriitiline. Nii nagu ilmselt kõik Eesti inimesed, lootsin ka mina, et me sellisesse olukorda enam ei satu, ja nii nagu enamus Eesti inimesi, nii ka mina tegin kõik selleks, et hullem oleks juba möödas. Aga kahjuks see nii ei ole.
Koroona esimeses laines piisas sisuliselt soovitustest, et inimesed hoiaksid üksteisest distantsi. Teises laines teati sellest viirusest juba rohkem ja inimesed olid julgemad, sest enamus ei jäänud haigeks või ei põdenud seda haigust raskelt. Selle tagajärjel sattus haiglatesse rohkem COVID‑iga inimesi, kuid ulatuslike piirangute ajal me saime selles olukorras hakkama. Enamus tunnetas rohkem kui kunagi varem, kuidas me kõik üksteisest sõltume ühiskonnana tervikuna, aga ka igas kollektiivis, isegi üheskoos bussis sõites või söögilaua taga istudes. Üks inimene võib juhuse tahtel pahaaimamatult, kuid ka hoolimatusest rikkuda ära kümnete inimeste elu ja tervise. Aga enamik inimesi on selle ängistava pandeemia ajal vastutustundest hoidnud ära kümnete või isegi sadade inimeste haigestumise. Ja ma olen selle eest piiritult tänulik.
Nüüdseks on vaktsiinid kõigile kättesaadavad ja enamus on omalt poolt andnud panuse nii enda kui ka ühiskonna kaitseks. Aga nüüd on kolmandas laines tänu vaktsineerimisele muutunud see, kes on vähemus, keda me kaitsma peame. Kui esimeses kahes laines vajasid kõige suuremat kaitset eakad, siis nüüd, kolmandas laines vajavad kaitset eeskätt need inimesed, kes on vaktsineerimata.
Maikuus korraldas Euroopa Komisjon Eurobaromeetri uuringu suhtumisest vaktsineerimisse. Ja kui selle tulemusi võrrelda tasemetega, kuhu riigid on praeguseks vaktsineerimisega jõudnud, siis on üllatav, kuidas see on korrelatsioonis kevadises uuringus prognoosituga. Meie oleme pidama jäänud täpselt sinna, kus maikuus inimeste suhtumise järgi ennustada võis. Kevadine ennustus ütles, et me jääme pidama 58% peal, ja nii see hetkel ongi.
Käitumisteadlaste uuringute kohaselt on vaktsineerimata veel vaktsiinivastased ja inimesed, kes kõhklevad. Vaktsiinivastased on oma veendumustes kindlad ja ükskõik, mida keegi ütleb või teeb, ei pane see neid oma seisukohti muutma. Küll aga saame püüda veenda neid inimesi, kes kõhklevad. Uuringute järgi on nende inimeste peamine mure hirm vaktsiini kõrvaltoimete ees. Hirm on liiga tugev emotsioon selleks, et öelda lihtsalt: ära karda. Me pakkusime koostöös käitumisteadlastega välja erinevaid lahendusi selleks, et neid hirme ületada. On avatud nõuandetelefonid, viiakse läbi motiveerivat intervjueerimist, kus püütakse jõuda inimeste hirmude tuumani. Kohale saab kutsuda lektoreid, kes räägivad, kuidas vaktsiinid toimivad. See kõik võtab meeletult aega ja paraku see haigus saab paljud inimesed kätte kiiremini, kui nad lõpuks oma vaktsineerimisotsuseni jõuavad.
Vaktsiinide ja koroonaviiruse kohta levib palju müüte. Üks neist on see, et ega vaktsiinid tegelikult ei kaitse, sest ka vaktsineeritud inimesed haigestuvad ja surevad. Tõsi ta on, et vaktsiin ei tee kedagi surematuks. Mida rohkem on meil vaktsineeritud inimesi, seda rohkem on surijaid ka nende seas, kes on vaktsineeritud. Aga vaktsiinid aitavad elusid päästa. Andmeid võrreldes näeme, et vaktsineerimata inimesel on tõenäosus haiglasse sattuda 2,5 korda suurem kui vaktsineerimata inimesel ja vaktsineerimata üle 60‑aastasel inimesel on tõenäosus surra kolm korda suurem kui sama vanal inimesel, kes on vaktsineeritud.
Ühelt poolt võiks ju öelda, et las need, kes ei taha ennast kaitsta, kannatavad ja ärme näeme nendega vaeva. Ma ei ole sellega nõus. Inimesed, kes pole vaktsineeritud, on ikkagi meie oma Eesti inimesed. Ja me teeme koos arstide ja teadlastega kõik, mis on meie võimuses, et neid rahuliku ja tõenduspõhise jutuga veenda.
Meil on kohustus kõiki raskelt haigestunuid ravida. Ja paraku seda haigust raskelt põdedes satutakse haiglasse hingamisaparaatide alla. COVID‑isse nakatunud vaktsineerimata inimesed on nakkavamad kui vaktsineeritud, nad põevad raskemalt, satuvad suurema tõenäosusega haiglasse ja jäävad ka kauemaks haiglasse. Haiglates on meil peamiselt vaktsineerimata inimesed. Näiteks COVID‑i kolmanda astme intensiivravis on hetkel 90% inimesi vaktsineerimata.
COVID on nakkushaigus, mistõttu tuleb sellised haiged teistest eraldada. Kui haiglatesse tuleb järjest enam COVID-i haigeid, siis tuleb sulgeda teisi erialasid. Valikud on väga karmid. Esmalt jäetakse ära plaanilised operatsioonid, näiteks valutavad puusad, liigesed, ka südameoperatsioonid lükatakse edasi. Need inimesed ei saa ise oma haigusi ravida ja vajavad ravi. COVID‑i haiged aga saavad end kaitsta vaktsineerimisega, et nad seda haigust nii raskelt ei põeks ja haiglatesse ei satuks.
On mõned poliitikud, kes on julmalt öelnud, et vabaduse kaitsel peavadki mõned inimesed surema. Ma ei ole sellega nõus. See on erakordselt küüniline hoolimatus inimeste suhtes ja vanemate inimeste surmade normaliseerimine. Inimesed pole surematud, aga nad ei peaks surema koroonaviiruse põhjustatud piinarikast surma. Ja paraku ohustab COVID ka teiste inimeste elu ja tervist.
Mõned Riigikogu liikmed ütlevad, et haiglates on ruumi küll ja selle pärast muretsema ei pea. Küsimus ei ole ju voodites, neid võib ju järjest juurde tuua. Küsimus on inimestes, kes COVID‑i osakondades töötavad. Tuleb silmas pidada, et COVID‑i osakonnas on vaja kahte komplekti meditsiinitöötajaid, sest tuleb kanda turvavarustust. See on raske töö ja meditsiinitöötajad ei ole nõus enam COVID‑i osakondades töötama. Sundida neid ei saa ja nii ongi haiglajuhid topeltsurve all: ühelt poolt töötajad, kes ei taha seda tööd enam teha, ja teiselt poolt haiged, keda muudkui peale tuleb.
Jah, me valitsuses otsustasime tõsta COVID‑i voodikoha kompensatsiooni 75%, aga isegi raha ei motiveeri enam neid inimesi. Kui mõni Riigikogu liige ütleb, et haiglates pole mingit koormust, siis ma saan teile organiseerida ekskursiooni COVID‑i osakonda ja teil on oma silmaga võimalik näha, mis tööd need inimesed peavad tegema ja kuidas need haiged hapnikupuuduse all kannatavad.
Eesti meditsiinisüsteemil on praegu raske aeg, mille ületamiseks nad vajavad toetust ja töörahu. Riigikogus valitseb üldiselt konsensus näiteks riigikaitseküsimustes. Keegi meist ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmelisust NATO‑s ja kaitseinvesteeringuid. Ma väga palun, et leiaksime samasuguse konsensuse ka meditsiinisüsteemi toetamisel, et keegi meist ei demoniseeriks, ründaks või ähvardaks Eesti inimeste tervise kaitsmisel viimast välja panevaid meditsiinitöötajaid. Jõudu teile, Eesti arstid ja õed!
Vaktsineerimata on meil umbes üks kolmandik inimestest, ent sümptomaatilise COVID‑iga haiglates viibijatest moodustavad nad umbes kaks kolmandikku. Seetõttu on just vaktsineerimata inimeste liikumist vaja piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks, sest vastasel juhul kannatab kogu ühiskond. Põhiseadus ütleb otsesõnu, et ükski õigus ei ole absoluutne. Põhiõigusi võib piirata, kui seda on vaja teiste kaitseks või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Ja just nii see hetkel on.
Tänasest jõustusid mitmed uued kontrollmeetmed, mille eesmärk on vähendada koormust haiglavõrgule. Alates tänasest saavad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või läbi põdenud täiskasvanud. See muudatus hõlmab täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, ‑haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel, spordi‑ ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse, ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontserdile, kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumides, näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk, ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed. Samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.
Samuti on tänasest rangem maskikandmise kohustus. Ilma maskita inimesi müügi‑ või teenindusaladele lubada ei tohi. Kaitsemaski kandmine on rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui haiguse läbi põdenud inimestele ka kontrollitud üritustel. Nõutud on kaitsemaski kandmine, soovitatavalt meditsiinilise maski kandmine, ja maski kandmist ei saa enam asendada suu ja nina katmise salli, krae või millegi muu sellisega. See on vajalik, kuna deltatüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viirusetüved. Need meetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini.
Mis saab edasi? Kas kehtestatud kontrollmeetmetest piisab? Kui me neid meetmeid järgime, siis ma väga loodan, et nendest piisab. Me teame, et täna saavad positiivse testitulemuse inimesed, kes nakatusid enne piirangute kehtestamist, haiglasse jõuavad raskemini haigestunud nädal või kaks pärast haigeks jäämist. Seega peab valitsus olema valmis ka järgmisteks sammudeks.
Meenutan siiski, et ka kevadise laine harjal oli neid, kes nõudsid ülikarme piiranguid ja eriolukorda. Tagantjärgi vaadates tegime õigesti, et võrdlemisi liberaalsete piirangute juurde jäime.
Selleks et reeglid toimiksid, tuleb neist kinni pidada. Enamik inimesi teebki seda. Jah, me oleme suurendanud patrullide ja kontrollide arvu, aga reeglite järgimine on meie kõigi huvides, selleks et koolid ja ettevõtted saaksid olla lahti ja inimesed vajalikku abi ja haiglad ei ummistuks COVID‑i haigetega. Meie eesmärk on hoida ühiskond nii lahti kui võimalik ning aidata haiglatel aidata kõiki, mitte ainult COVID‑ihaigeid.
Kui otsus mitte vaktsineerida on teie lõplik valik, siis palun hoidke ennast eriti hoolikalt ja vältige igasuguseid kontakte, kuni viiruse levik on taas langusesse pööranud.
Jah, me tahaksime olla nagu Põhjamaad, kus tänaseks on enamikust piirangutest lahti saadud. Kuid nende vaktsineerituse tase on väga kõrge, seda just eriti vanemaealiste hulgas, ja seetõttu saavad nad teha neid julgeid samme. Meil on paradoksaalselt just vabadusvõitlejad need, kes takistavad kogu ühiskonda täieliku avatuse suunas liikumast.
Lõpetuseks. Hooligem endast, hooligem oma rahvast ja ligimestest ning aidakem tervishoiutöötajaid! COVID‑i raske põdemine ja koroonasurmad on välditavad. Aitäh kõigile, kes on juba vaktsineeritud! Aitäh kõigile, kes peavad piirangutest kinni! Aitäh kõigile, kes seda tööd teevad!