Austatud Riigikogu aseesimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Hea meel on tutvustada eelnõu 456: töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Riigikogule esitatakse need seaduseelnõud eeskätt tulenevalt heast tahtest ja kokkuleppest laiendada praegu kehtivat haiguspäevade hüvitamise korda ja pikendada seda veel ühe aasta võrra. Teatavasti on COVID-19 kriisist tulenevalt kokku lepitud, et haiguspäevade hüvitamine on tavapärasest, seni kehtinud skeemist heldem, toetavam. Haiguspäevade hüvitamisel kehtib kord, kus esimese päeva eest inimene hüvitist veel ei saa, teisest viienda päevani hüvitab selle talle tööandja ning alates kuuendast päevast haigekassa. Ehk see hüvitamata periood on üks päev varem kehtinud kolme päeva asemel. Praeguse seisuga see heldem kord kehtiks käesoleva aasta lõpuni. Kuna me aga näeme, et COVID-19 kriis ei ole kuskile kadunud ja tegelikult ka muude tervisehädade puhul on inimestel tihti vaja koju jääda, siis on haiguspäevade varasem hüvitamine mõistlik ja [seda on] õige pikendada ka järgmisse aastasse.
See seaduseelnõu puudutab sisuliselt kogu tööealist elanikkonda, kelle hulgas tööhõive määr on 2020. aasta seisuga kaks kolmandikku. Näiteks eelmisel aastal väljastati kokku 166 532 inimesele erineva kestusega üks või mitu haiguslehte. See omakorda moodustab üle veerandi ehk 27% kõigist töölepingu ja/või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest. Ehk iga neljas töötaja, natuke rohkemgi, on seda eelmisel aastal vajanud. Selle aasta numbreid veel ei tea, kuna aasta alles kestab. Hüvitist kokku on neile isikutele välja makstud 357 000 haiguslehe eest. Omajagu on inimesi, kellel neid lehti oli mitu – arusaadav, aasta jooksul võib ka korduvalt haigestuda või erineva intervalliga neid lehti vajada ja avada.
Hinnanguliselt saab see muudatuste kulu järgmiseks aastaks olema 19 miljonit eurot, millest 12,4 miljonit kaetakse Vabariigi Valitsuse otsusega riigieelarve täiendavatest vahenditest ja ülejäänud kulu Eesti Haigekassa tavapärase eelarve raames. Nagu viitasin, seadus on kavandatud jõustuma jaanuarist 2022 ja kehtima kuni järgmise aasta lõpuni. Juunis toimus sel teemal ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni istung, kus arutasime haiguspäevade hüvitamise korda ja leppisime kokku, et ministeerium räägib osapooltega detailid veel läbi. Septembris jõudsimegi nii Sotsiaalministeeriumi vaates kui ka tööandjate-ametiühingute vaates otsusele, et maksmise pikendamine on mõistlik, seda toetas ka Vabariigi Valitsus.
Oli ka arutelu, loomulikult, mis saab olema pikem kord, st aastal 2023 ja edaspidi. Kuna me hetkel käsitlesime peaasjalikult järgmise aasta riigieelarvet, siis tegime otsused järgmise aasta kohta ehk 2022. aasta kohta. Tegelikult ka kolmepoolsel kohtumisel tööandjad-ametiühingud avaldasid valmisolekut ja toetust selle süsteemi tähtajatule kehtestamisele, mida ma isiklikult pean ka õigeks. Eks see arutelu ja debatt jätkub järgmisel aastal, kui me hakkame 2023+ eelarvet arutama ehk aastate 2023–2026 riigi eelarvestrateegiat arutama. Arusaadavalt kõik sellised otsused ei tulene lihtsalt heast tahtest, vaid eeldavad rahaliste vahendite eraldamist. Selleks ongi variant, kas see on riigieelarvest, kas see on osaliselt riigieelarvest ja osaliselt haigekassast, nagu on praegu ja ka järgmisel aastal. Või kui see on üleni haigekassa eelarve, siis tuleb automaatselt küsimus, kust ja mille arvel teisi kulusid vähendada.
Lisaks sellele on selle seaduseelnõu menetlemise raames lisatud parema õigusselguse saamiseks ja dubleerivate sätete vähendamiseks töölepingu seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses teatud punktid, millega laiendatakse töötajate õigusi töö- ja pereelu ühitamisel. Nende muudatuste tulemusel on kõikidel töötajatel, kes täidavad perekondlikke kohustusi, õigus taotleda tööandjalt paindlikku töökorraldust. Võimalus taotleda paindlikke töötingimusi peab olema kõigil last kasvatavatel ja perekondlikke kohustusi täitvatel töötajatel, sõltumata lapse vanusest, ja mitte ainult neil vanematel ja töötajatel, kes kasvatavad alla 8-aastast last või kellel on hoolduskohustus. Paindlike töötingimuste taotlemiseks peab töötaja esitama tööandjale vastavasisulise taotluse ja tööandja peab mõistliku aja jooksul sellele reageerima. Juhul kui tööandja ei näe võimalust töötajale vastu tulla ja paindlikku töökorraldust tagada, on tal kohustus seda selgitada. Nii et igal juhul tuleb anda vastus, on see positiivne või negatiivne. Juhul, kui see on eitav, tuleb selgitada, mis on selle taga olevad põhjendused. See ei anna küll otseseid kohustusi ega 100% õigust ja võimalust töötajal neid paindlikke töötingimusi saada, aga annab võimaluse neid taotleda ja annab seeläbi ka parema sõnumi, ma arvan, tööturule, tööturu osapooltele, et riik soodustab ja toetab neid inimesi, kes tõesti võivad vajada paindlikku töökorraldust tulenevalt laste kasvatamisest ja muudest perekondlikest kohustustest.
Sellega eelnõu tutvustuse lõpetan. Hea meelega vastan küsimustele. Aitäh!