Austatud Riigikogu liikmed! Hea istungi juhataja! Kaks aastat kestnud ja väga visalt taanduv kriis on kindlasti pannud proovile inimeste vaimu ja ka füüsise, on pannud proovile majanduse, tervishoiusüsteemi, riikidesisesed ja riikidevahelised suhted. Me oleme selle aja jooksul pidanud ka riigi kulutusi kavandades reageerima kiiresti ja täpselt, reageerima ettearvamatut keskkonda tasakaalustades ja leevendust pakkudes seal, kus see on kõige vajalikum olnud. Praegu saame öelda, et kõikidele koroonakriisi vintsutustele vaatamata on Eesti ennast majanduslikus mõttes kiiresti kogunud ja pärast sügavat kukkumist 2020. aastal on majandus taastumas.
Teie ees on järgmise aasta riigieelarve eelnõu, 2022. aasta riigieelarve eelnõu, mille eesmärk on leevendada ikka veel tunda andvat kriisivalu. Aga ennekõike on 2022. aasta riigieelarve keskmes Eesti pikaajalised huvid. Meid ümbritsevas majanduskeskkonnas on määramatust jätkuvalt palju. Kasvuprognoosid lähtuvad eelkõige eeldustest, et vaktsineerimine saab kännu tagant lahti ja et inimesi ja majandust ahistavaid lauspiiranguid rohkem taluda ei tule.
Eestiga kõige tihedamalt seotud Euroopa Liidu Läänemere piirkonnas ei ole praegune kriis olnud sedavõrd sügav, kui see oli 2009. aastal. 2009. aastal kukkus näiteks Soome SKP 8,1%, Läti, Leedu ja Eesti SKP üle 14%, Saksamaal 5,7%, aga koroonakriisi esimesel, 2020. aastal oli kukkumine Eestis 3%, Lätis 3,6%, Leedus 0,1%, Soomes 2,9%, Saksamaal 4,6% ja Rootsis 2,8%.
Majandus on pöördunud selle aasta esimeses pooles kasvule kõikjal Euroopas. Euroopa Liidu riikide keskmine majanduskasv oli selle aasta esimesel poolel 5,8%, euroalal 6,1%, Soomes kasvas majandus 3,1%, Rootsis 4,4%, Lätis ja Leedus vastavalt 4,9% ja 4,8%. Eesti kasv oli selle aasta esimesel poolaastal 8,5%. Teisisõnu on Euroopa Liidu üks kõige kiiremini taastunud majandusi just Eesti oma. Selle aasta teises kvartalis ületas meie SKP kriisieelset taset juba 6,7%-ga.
Miks see kõik oluline on? Väliskeskkond on Eesti majanduse vaates igal juhul tähtis ja väliskeskkond on praegu hea olnud. Tugev välisnõudlus on toonud kasvavad eksporditellimused. Tootmisvõimsuste rakendatus on viimase 14 aasta kõrgeimal tasemel. Veel kiiremat kasvu, veel kiiremat taastumist pärsivad praeguseks ennekõike tarneprobleemid ja ettevõtjate endi hinnangul seadmete puudus. Tõhusat taastumist on seni toetanud ka muu maailmaga võrreldes leebemad ja lühiajalisemad liikumis- ja tegevuspiirangud, toetanud on kindlasti ka kriisi harjal täpselt sihitud riigipoolne tugi.
Kui üldplaanis saame öelda, et majandus on kriisile hästi vastu pidanud, siis see taastumine on olnud väga mitmepalgeline. IKT‑sektor on kasvanud, aga kultuur, ka majutus ja toitlustus ootavad siiamaani kosumist. Ka olukord tööjõuturul on vastuoluline. Ühest küljest kuuleme ilmselt kõik, kuidas ettevõtjad on hädas tööjõupuudusega. Samal ajal püsib töötus endiselt kõrgel, üle 5% tasemel. Kui info- ja sidesektor, ka tervishoid on kriisi ajal näidanud hõive kasvu, siis kriisieelse ajaga võrreldes on töökohti vähem ikkagi enamikul tegevusaladest. Nende vähemate töökohtadega saavutatud kiire kasv tegelikult tähendab, et kriisi on kasutatud meie ettevõtluses tootlikkuse kasvatamiseks. Kui püsiv see on, seda kindlasti lähimatel aastatel näeme.
Palgakasv aeglustus oluliselt eelmise aasta eriolukorra ajal, aga praegu on sissetulekud taas väga jõudsalt kasvamas. Erasektor veab palgakasvu ja see palgakasv jõuab sel aastal 7%-ni ja püsib igal järgmisel neljal aastal üle 5% aastas. Sotsiaalmaksu parem tasumine kasvatab järgmisel aastal ka keskmist vanaduspensioni ligi 8%, nii jõuab keskmine pension uuel aastal 590 euroni.
Rahandusministeerium prognoosib Eesti sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 2022. aastal 4%. Majanduse kogumaht jõuab järgmisel aastal 32,4 miljardi euroni. Inimeste sissetulekud kasvavad, maksulaekumised paranevad, kõige tundlikumad ja tuleviku jaoks olulised valdkonnad saavad tublit tuge. Paraneb ka riigi rahanduslik seis. Kulude kasv on kontrolli all, puudujääk väheneb ja me liigume selle poole, et tulud ja kulud saaksid tasakaalu.
Austet parlamendiliikmed! Need riigieelarve üksikud numbrid on kindlasti kõik kõnekad, aga veel olulisem on eesmärk, mida tervik kannab. 2022. aasta riigieelarve keskmes, nagu öeldud, on Eesti pikaajalised huvid. Eesti pikaajaliseks huviks on endaga toime tulev õnnelik rahvas, kes rahumeelselt demokraatlikus vaimus oma eluunistusi teostab. Õnn muidugi rahas ei seisne, aga kindel ja piisav sissetulek on igale inimesele, igale perele meelerahu ja rahuldust toov.
Eesti pikaajaline huvi on, et keskmine sissetulek, keskmine palk tõuseks meil Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks ühel hetkel vähemalt 40% keskmisest palgast. Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad 7,3%, tõusevad arstide-õdede palgad 8%, kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäär 7,5%, päästjate palga alammäär 12%, eesliinil töötavate politseinike palga alammäär 5%. Ja nagu öeldud, pensionieas olevate inimeste jaoks pensionid tõusevad ligi 8%.
Eesti pikaajaline huvi on olla ka rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas, olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailma majanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. Meie edukusest ja oskusest sellega õigeaegselt kaasa minna sõltuvad juba lähematel aastatel nii Eesti inimeste palgad kui ka pensionid. Selle pärast, meie inimeste kindlama tuleviku pärast investeerime me järgmisel aastal uue perioodi eurotoetustest rohe- ja digipöördesse 190 miljonit eurot. Aga kui ühest aastast kaugemale vaadata, siis lähiaastatel saab euroraha toel rohe- ja digipööre Eestis rahastatud 2,2 miljardi euroga. Ma kasutan võimalust, et tänada eelmist valitsust, kes selle kavaga algust tegi.
Eesti pikaajaline huvi on ka majanduse suurem tootlikkus. Ka sellest sõltuvad meie inimeste palgad, sõltuvad pensionid ja sõltub tervikuna ühiskonna heaolu. Suurem tootlikkus ei ole võimalik ilma tehnoloogiata, ilma teadusinnovatsioonita, ilma targa ja teadusmahuka ettevõtluseta. Seepärast investeerime järgmisel aastal teadus- ja arendustegevusse 1% SKT-st ehk 324 miljonit eurot.
Eesti pikaajaline huvi on eripalgeline, aga ühtne ühiskond, kus segregatsioonil kohta ei ole, kus ei ole kohta ka hariduslikul segregatsioonil. Igal Eestimaa elanikul peab olema võimalus saada osa maailma tippu kuuluvast haridussüsteemist, saada osa meie ülikoolide kõrgetasemelisest haridusest ja muidugi peab olema võimalus leida tulusat tööd. Ühtne eestikeelne haridussüsteem on selle eelduseks. Te hakkate parlamendis järgmistel kuudel arutama eestikeelse hariduse tegevuskava. Me oleme järgmisel aastal valitsuse reservfondist reserveerinud selle tegevuskava jaoks 5 miljonit eurot. Sellele lisandub Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest 8 miljonit ja Kultuuriministeeriumi eelarvest 2,4 miljonit eurot. Meie teistest rahvustest inimeste huvides, nende eneseteostuse võimaluste, sissetulekute ja eluõnne huvides investeerime ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekusse.
Eesti pikaajaline huvi on riigi julgeolek. Sel eesmärgil, et Eesti inimesed ei peaks oma riigi iseseisvuse ega oma rahva tuleviku pärast muretsema, investeerime riigikaitsesse, Eesti riigi heidutusvõime jõudluse tõstmisse 2,3% SKP-st, see on ajalooliselt rekordilised pea 750 miljonit eurot. See raha aitab kiiremini täita võimelüngad, aitab tugevdada Eesti julgeolekut.
Eesti pikaajaline huvi on igal juhul ka meie kultuuri kestmine ja kandmine. Vaimu hoidvale ülesandele lisaks toetab kultuur otseselt ka meie majandust. Kultuuri ja loomemajanduse roll muutub Eestis järjest fundamentaalsemaks. Iga kultuuri investeeritud euro võimendub keskmiselt viiekordseks. Kui lubate, siis üks parimaid näiteid, mida selles vallas tuua, on Eestit maailmas suureks teinud Eesti film. Ühe filmi eelarvest umbes kolmandik kulub filmi enda tootmisele, ülejäänu jõuab kõikidesse kaasnevatesse sektoritesse, alates toitlustusest ja lõpetades disainiga. Ka selle valdkonna püsiv rahastamine kasvab järgmisest aastast 7 miljoni euroni.
Eesti pikaajaline huvi on riigi majanduslik toimetulek nii headel kui ka kehvematel aegadel, toimetulek ilma välisabita, ilma võlgade tõttu peale sunnitud poliitika valikuteta. Eesti pikaajaline huvi on rahanduslik eneseväärikus. Eesti pikaajaline huvi on, et juba täna toimuvad, aga lähiajal, lähikümnenditel veelgi süvenevad demograafilised muutused ei tooks kaasa maksukoormuse kasvu, mis lõpptulemusena lämmataks meie inimeste ettevõtlikkuse ja meie keskklassi – nii õpetajate, arstide kui ka inseneride lootuse paremale elule.
Et maksusurve vähenevale tööealisele elanikkonnale ei muutuks talumatuks, on riigi kulutuste vaoshoidmine, 30 aasta kestel kiht‑kihilt ehitatud riigiaparaadi ajakohastamine absoluutselt vältimatu. Nendel eesmärkidel, riigi iseseisvuse ja meie inimeste madalamate maksude nimel, aga ka täiendava hinnatõusu ja ülekuumenemise vältimiseks hoiame järgmise aasta eelarves kulutused kontrolli all ja vähendame eelarve puudujääki praeguses rahanduskeskkonnas mõistlikule tasemele.
Ma olen üllatusega kuulanud kommentaare, milles tõsimeeli väidetakse, et majanduskasvu ja paraneva maksulaekumise tingimustes kaovad eelarvemured ja eelarve puudujääk justkui iseenesest. Ei, ei kao. Iseenesest paisuvad ainult kulud ja lisanduvad maksuraha kasutamise soovid. Kulude kontrolli all hoidmine nõuab igal juhul poliitikutelt valikuid ja nõuab ka pingutust – kasvava majanduse tingimustes, muide, eriti. 2022. aasta eelarvet kokku pannes oleme valitsuskabinetiga seda silmas pidanud.
Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17%, kulud kasvavad järgmisel aastal 3%. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9%‑lisest struktuursest puudujäägist jõuame järgmise aasta eelarvega 2,6%‑lisse defitsiiti. See on 739 miljonit parem positsioon. Jah, minna on veel tükk maad, enne kui jälle tulud ja kulud Eestis klappima saame, aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume teie abiga siiski.
Aga lühiajalised mured. Eesti lühiajaline mure on praegu nagu kogu maailmas tervisekriis. Kriisiga toimetulekuks ja kriisi tekitatud kahjude tervendamiseks panustame järgmisel aastal otseselt üle 150 miljoni euro. See raha läheb muu hulgas viiruse tõttu koolide kinni-lahti käimisest põhjustatud õpilünkade parandamiseks – 12 miljonit eurot; läheb vaktsineerimise korraldamiseks – üle 38 miljoni euro; läheb testimiseks – üle 19 miljoni euro. Ja esmakordselt suuname riigieelarvest 3 miljonit eurot ka selleks, et süsteemselt vaimse tervise teemadele tähelepanu pöörata.
Head Riigikogu liikmed! 2022. aasta eelarve ei lahenda korraga kõiki Eesti pikaajaliste huvidega seotud vajadusi, aga astub siiski väga märkimisväärse, 13,6-miljardilise sammu selles suunas, et Eesti inimeste tulevikuväljavaade oleks kindlam. Ma tänan kõiki, kes on 2022. aasta eelarve koostamisse panustanud. Austatud Riigikogu, head sisukat debatti 2022. aasta eelarve valikute üle! Ma hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!