Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Head Vabariigi Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Tere päevast! Alustame 20. oktoobri infotundi. Viime kõigepealt läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 24 Riigikogu liiget, puudub 77.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Maris Lauri ja välisminister Eva-Maria Liimets.

Head ametikaaslased! Kuna meil on üheksa küsimust, siis mul on palve, et üks täpsustav küsimus iga küsimuse juures ja üks lisaküsimus. Nagu me kõik teame, aega on küsimiseks kaks minutit ja vastamiseks kolm minutit.


1. 12:01 Vaktsineerimine

12:01 Esimees Jüri Ratas

Alustame. Esimene küsimus. Selle esitab Riigikogu liige Priit Sibul, sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja teema on vaktsineerimine. Priit Sibul, palun!

12:01 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Me Isamaa fraktsioonis ka arutasime seda keerulist olukorda ja ettepanek on, et te võiksite esimesel võimalusel tulla poliitilise avaldusega parlamendi ette. Sest need võimalused, mis parlamendil ja erakondadel on selle diskussiooni pidamiseks, ei ole meie meelest piisavad. Oleks hea, kui valitsus saaks oma kehtestatud piirangute ja asjade üle laiemat poliitilist debatti pidada ühiskonnas. Ma arvan, et see oleks igal juhul mõistlik. Me saatsime teile ka kirjalikult selle ettepaneku, et te esimesel võimalusel võiksite poliitilise avaldusega parlamendi ees esineda. Ma väga loodan, et te selle vastu võtate.

Aga seoses vaktsineerimise ja piirangutega on mul küsimus. Kuidas valitsus jõudis sellisele arusaamisele, nii nagu ka teie hea erakonnakaaslane ja minu hea kolleeg oraaklina kirjutas, et me ikkagi testi enam piisavalt mõistlikuks ei pea ja hakkame inimesi eristama selle järgi, kas neil on vaktsineerimist tõendav dokument või ei ole? Siiamaani oli testi tegemine piisavalt mõistlik põhjus ja põhjendus, aga nüüd jõudis valitsus seisukohale, et me enam testimist ja negatiivset testitulemust ei aktsepteeri.

12:02 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nakkushaiguse levik on Eestis tõesti kõrgel tasemel ja seetõttu eile arutasime, mida sellega ette võtta. Mida me näeme? Me näeme, et haiglates on koormus kasvamas ja paraku on haiglates raskes seisus just inimesed, kes on vaktsineerimata. 94%, isegi üle 94% inimestest, kes on intensiivravil, on vaktsineerimata. Seetõttu oli ka teadusnõukoja ettepanek see, et tuleks täiendavalt piirata just vaktsineerimata inimeste ringiliikumist, teistega kokkupuutumist, sellepärast et just nemad on need, kes selle haiguse saades võivad seda väga raskelt põdeda.

Eestis on vaktsineeritud üle 770 000 inimese, enamus inimesi ei põe seda haigust raskelt või sootuks ei jäägi haigeks, need, kes on vaktsineeritud, seda enam. Seetõttu [ei ole õige] kõikide inimeste piiramine, kui meie probleem on tegelikult selles, et haiglates COVID‑i haiged võtavad ära osa sellest, mis peaks minema plaaniliseks raviks. Ettepanek oli just [vaktsineerimata] inimesi selle piiratud aja jooksul, kui meil on viiruse levik kõrge, paluda olla kodus, teha kodutööd, mitte et neil oleks võimalus ringi liikuda. Sest ega test, kui inimene on negatiivne, ei kaitse teda selle haiguse saamise eest. Kui ta on vaktsineerimata ja keegi seda haigust kannab ning ta puutub sellise inimestega kokku, siis ta võib haigeks jääda ikkagi, isegi kui tal on negatiivne test tehtud. See tähendab, et tema ei ole ohtlik teistele, küll aga teised võivad olla siiski ohtlikud temale. Nii et seetõttu, lähtudes eesmärgist, et haiglad peaksid vastu ja ei peaks suures ulatuses piirama plaanilist ravi, sai selline otsus tehtud.

12:05 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Priit Sibul, palun!

12:05 Priit Sibul

Aitäh! No see on ikkagi – ma küll ei tahaks seda terminit kasutada – nii-öelda varjatud sundvaktsineerimine. Ma täpselt ei ole sellest aru saanud, aga ju saame meie ka teadusnõukoja ettepanekud täpselt teada. Mina olen lugenud ühe teadusnõukoja liikme Andero Uusbergi seisukohti, kes ütleb, et tema ei pea mõistlikuks inimeste selekteerimist ja karistamist, vaid pigem just nii‑öelda positiivset motiveerimist, et vaktsineeritaks. Nüüd on valitsus siiski jõudnud teistsugusele seisukohale. Kui 4. oktoobril Tartu Ülikooli Kliinikum tõstis oma ohutaseme punasele, siis tähendas see seda, et haiglaravile saabuvatele patsientidele tuli teha koroonaproov, sõltumata sellest, kas neil oli tõend olemas või ei. Igal juhul on testimine mõistlik.

Üks asi on see, millele te viitate ja millega ma olen absoluutselt nõus, et loomulikult ei pruugi need inimesed olla teistele ohtlikud, küll aga viirus võib neid nakatada, kui nad on vaktsineerimata. Seda ma kuidagi ei vaidlusta. Aga probleem on ka vastupidine: ka need inimesed, kes on kas läbi põdenud või vaktsineeritud, käivad sündmustel, ilma et neid testitaks, ja nad samamoodi levitavad viirust. Tõsi on see, nagu te viitate, et nad põevad kergemini läbi. Nad võib-olla kannavad küll veidi vähem edasi, aga tegelikkuses nad kannavad seda viirust edasi samamoodi. Nii et selles mõttes ma palun väga, et te mõtleksite, et testimine on nii või teisiti oluline, nii nagu ka Tartu Ülikooli Kliinikumis seda tehakse.

Ma mõtlen, et meil on vaktsineerimise tasemega seis nii kehva, nagu on, ja vaatan ka teie enda poolt mitmel korral eeskujuks toodud Skandinaavia riike. Seal on otsustatud, et Modernaga noori mehi ei vaktsineerita, Eestis jõudsid teadlased teistsugusele seisukohale. Ma vaatan, et olles kohtunud Läti presidendiga, kes oli koroonapositiivne, otsustas Soome president jääda isolatsiooni ja teha testi, kuid teie käisite edasi ringi, olite valitsuse istungil jne, sellepärast et meil on teistsugused reeglid. Aga te toote kogu aeg Skandinaaviat eeskujuks.

12:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd Kaja Kallas, palun!

12:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga palju teemasid. Katsun järjest vastata. Esiteks, me ei karista inimesi. Küsimus on selles, et me ei taha ju üldse mingeid piiranguid kehtestada. Me tahaksime, et ühiskond oleks vaba, kõik saaksid käia igal pool. Aga kahjuks on meil haiglates liiga palju COVID‑19 patsiente ning sellepärast, et nemad on seal ja seal on tööjõudu vaja, peavad haiglad piirama plaanilist ravi. Seetõttu, kui raskelt haigeks jäävad vaktsineerimata inimesed, on vaja just neid inimesi ka kaitsta.

Andero Uusberg käis augustis meil ka kabinetiistungil. Me töötasime põhjalikult sellega, kuidas haarata neid inimesi, kes veel kõhklevad. Tõesti, meil on vaktsineerimisvastaseid 13–15%. Nende puhul on ükskõik, mida sa teed või ei tee, nad ei vaktsineeri. Aga on inimesed, kes kõhklevad ja kellel on hirmud. Seetõttu me augustis töötasimegi välja põhjalikud meetmed selleks, et neid inimesi veenda, nende hirmudega tegeleda. Meditsiinitudengid räägivad nendega, meditsiiniharidusega inimesed viivad läbi motivatsioonilist intervjueerimist, et tulla sellega toime.

Aa, te ütlete, et haiglates ju testitakse ja ikkagi võetakse sisse ka testiga. Loomulikult, haiglad peavad võtma vastu kõik, kes haiglasse satuvad. Testitakse muu hulgas sellepärast, et ei tekiks haiguskoldeid haiglas sees ehk et nakkus ei leviks. Näiteks, kui tuleb inimene, kes läheb pimesooleoperatsioonile, aga test näitab, et ta on positiivne, siis tema tuleb samamoodi isoleerida teistest haigetest, et ta ei levitaks seda viirust edasi. Ma ei ole öelnud, et see ei ütle, kas inimene on positiivne või negatiivne. Jah, ta ütleb seda. Aga kas see kaitseb? Ei, see ei kaitse.

Nüüd Moderna kohta. Me ei tee noortele Modernaga süste. Me teeme Pfizeriga, vähemalt minu teada, kui ma ei eksi. Mina vähemalt tean niimoodi.

Mis puudutab isolatsiooni, siis mina ei puutunud Läti presidendiga kokku seal nii pikalt, nagu isolatsiooniks on vaja, nii-öelda. Need reeglid on ka seal sellised, kui sa oled suures ruumis, nagu seal oli, ja te olete teineteisest kaugel. Ei ole sedasi, et kõik need inimesed, kes Rootsis sellel konverentsil käisid, on seetõttu nüüd isolatsioonis, kuna seal viibis ka Läti president, kes andis positiivse koroonaproovi.

12:10 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Helmen Kütt, palun!

12:10 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma arvan, et kolleeg Priit Sibula mõte ja Isamaa fraktsiooni kirjalik pöördumine, et selline poliitiline avaldus või arutelu Riigikogus teha, on tõesti mõistlik, lihtsalt selle tõttu, et küsimused saavad siis ka sellise vastuse, mida inimesed jälgivad, nad saavad paremini aru.

Minu küsimus. Kui te kaalusite testide alusel üritustele enam mitte lubada, siis kas näiteks esimese süsti saanud inimesest, kes on alustanud vaktsineerimist ja võiks ju testiga pääseda, oli juttu ja oli arutelu? Tegelikult on väga suur probleem see, et juba jäävad plaanilised lõikused ära. Konkreetselt minu poole on pöördunud mitu inimest Viljandimaalt, kellel oli planeeritud oktoobris lõikus, aga neile on teatatud, et see lükkub kevadesse. Tõsi, neil ei ole surmahäda, aga eluliselt see väga palju nende elu halvendab ja sunnib teisi neid hooldama. Kas te plaanisite või arutasite ka seda, et kui on tehtud üks süst ja test, et ta saaks siiski sellest kõigest osa? See oleks talle mingi, ma ei tea, motivatsioon.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, me arutasime seda ja isegi olime valmis seda toetama, aga ei Terviseamet, teadusnõukoda ega ka haiglate esindajad ei toetanud seda lahendust, et saaks ühe süsti ja testiga. Seetõttu me seda otsust ei teinud. 

Ma tahtsin ühe asja veel öelda. Jah, see on kahetsusväärne, et peab piirama plaanilisi operatsioone. Tõesti, inimene, kellel on puusavalud ja puusaliigese operatsioon on planeeritud, peab kannatama sellepärast, et inimesed, kes tegelikult saaks ära hoida oma haiguse, COVID‑i, ei vaktsineeri. Seetõttu ma tõesti paluksin, et inimesed mõtleksid selle peale, et kannatavad ka kõik teised. Teil on võimalus haiglakoormust ära hoida sellega, et te ennast kaitsete.

Tahtsin ühte asja veel öelda lisaks sellele, mis ma enne vastasin Priit Sibula küsimusele. Maikuus tegi Eurobaromeeter küsitluse vaktsiinidesse suhtumise kohta üle Euroopa. Selle küsitluse järgi oleks võinud eeldada, et Eestis jääb vaktsineeritus umbes 57% juurde. Küsimus oli, et kui te saate, kas te siis vaktsineeriksite, või kas te olete juba vaktsineeritud. Kui vaadata tervenisti seda Eurobaromeetri küsitlust, siis tegelikult Eesti on täpselt selles kohas pidama jäänud, nagu selle maikuus tehtud küsitluse järgi võis eeldada. Ehk ei ole võimalik kuue kuuga inimeste veendumusi täiesti ümber muuta. Vaatame seda tabelit. Selle järgi on Saksamaal vaktsineeritud vähem, kui maikuus oli neid inimesi, kes ütlesid, et nad vaktsineerivad, aga Eesti on teinud selle tulemuse, mida tol hetkel oli võimalik ette näha. Portugal on vaktsineerinud rohkem, kui siis võis arvata. Teised on enam-vähem samamoodi seda pakku tabanud. Ehk kuna meil ei ole sundkorras vaktsineerimist, siis ei ole võimalik tegelikult vaktsineeritust tõsta mingite muude võtetega, kui inimeste veendumused on teistsugused. Me kasutame kõiki võimalusi, et neid hirme maha võtta, aga kuue kuuga neid veendumusi muuta on keeruline.

12:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:14 COVID-i piirangud

12:14 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja teema on COVID‑i piirangud. Helle-Moonika Helme, palun!

12:14 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Heade kolleegide Priit Sibula ja Helmen Küti küsimustele me peale keerutamise ja demagoogia vastuseid eriti ei saanud. Vastused olid väga segased ja vasturääkivad, mistõttu ma küsin need asjad ikkagi üle. Eile kehtestas valitsus järgmisest esmaspäevast kehtima hakkavad piirangud ja nagu alati on need lahmivad, läbimõtlemata ja osaliselt ka täiesti põhjendamatud. Piirangud ei ole ratsionaalsed, ei ole õigusriigile kohased, sest on ikkagi suunatud sundvaktsineerimisele, mille kohta te kaljukindlalt siin muudkui väidate, et seda ei ole. Räägime siinkohal täiesti arusaamatust otsusest, et negatiivse testiga enam avalikesse kohtadesse ei pääse. Tundub, et ei oldagi huvitatud inimese nakkusohutusest, vaid ainult sellest, et inimene oleks vaktsineeritud. Miks siis test ei sobi nakkusohutuse tõestamiseks, aga vaktsiin sobib? Me teame, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad ja nakatavad teisi ehk haigust ja selle levimist sellega vältida ju ei õnnestu. Äsja testitud negatiivsed inimesed on ju igal juhul kõige ohutumad avalikes kohtades liikujad üldse. Ehk me räägime rahva tervise hoidmisest, aga valitsuse tegevus seda absoluutselt ei peegelda. Seega tundubki, et eesmärk on ainult vaktsineerimisprotsent kätte saada, mille kohta õiguskantsler on öelnud, et olukorrad, kus COVID‑tõendit tuleb näidata lihtsalt inimeste kiusamiseks või vaktsineerima sundimiseks, on vastuolus vaktsineerimisvabaduse põhimõttega ja ka põhiseadusega. Ka ettevõtjad ja etendusasutused on juba öelnud, et see piirang on täielik jamps ja jätab nad sissetulekutest ilma. Kust tuli selline absurdne meede? Kas tõesti teadusnõukoda andis sellist nõu, et testimine ei ole enam pädev meede nakkuse tuvastamiseks, või on teil mingid muud eesmärgid, mitte meditsiinilised, vaid poliitilised, sellise piirangu kehtestamiseks?

12:16 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kordan üle, et probleemiks on meil hetkel see, et haiglates COVID‑i patsientide hulk kasvab. Kasvab ka raskes seisus olevate patsientide hulk. Vaatame neid inimesi, kes satuvad haiglasse. 2/3 neist on vaktsineerimata, üle 94% inimestest, kes on intensiivravis, on vaktsineerimata. Ehk koormaks haiglatele on väga palju vaktsineerimata inimesed. Nemad on need, kes seda haigust saades põevad seda raskelt. Testi tegemise puhul ongi nii, et jah, on teada, et see inimene hetkel seda haigust ei kanna, aga mitte miski, ka see test ei anna seda kindlust, et tema seda haigust ei saa, kui ta teiste inimestega kokku puutub. See on praegu probleem, et need on inimesed, kes jäävad haigeks ja kes põevad seda haigust raskelt.

Õiguskantsler on olnud meil nende arutelude juures. Õiguskantsler on selgelt öelnud, et olukorras, kus meil on vaktsiinid, ei ole enam põhjendatud nende inimeste, kes on vaktsineeritud, piiramine. Meil on üle 770 000 inimese, kes on vaktsineeritud. Needsamad etendusasutused ju ei taha minna kinni, nad tahavad oma teenust edasi osutada, nad tahavad, et inimesed saaksid käia teatris, kontserdil ja muuseumis. Kui meil on probleemiks see, et haigeks jäävad ja raskelt põevad ikkagi vaktsineerimata inimesed, siis selleks, et kogu ühiskonda lahti hoida, me peame piirama vaktsineerimata inimeste ringiliikumist ja teistega kokkupuutumist. Loomulikult on soovitus ka kõikidele teistele kanda maske, kõikidele teistele on samamoodi soovitus hoida distantsi ja võimaluse korral teha kaugtööd, just selleks, et neid nakkusahelaid katkestada. Aga kui me näeme andmetest, et vaktsineerimata inimesed on need, kes jäävad rohkem haigeks, vaktsineerimata inimesed on need, kes satuvad rohkem haiglasse, siis selge on see, et kaitsta tuleb just neid. Paraku peame me tegema seda nii, et nende kontakte tuleb piirata.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Palun, Helle-Moonika Helme!

12:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma juba ütlesin ka oma küsimuse sissejuhatuses, et te räägite iseendale vastu. Te ütlete, et peame piirama vaktsineerimata inimeste ringiliikumist ja teistega kokkupuutumist. Ehk sellest järeldus, et kaitseme vaktsineerimata inimesi vaktsineeritute eest. No väga tore! Korduvalt ütlesite ka, et piirangute eesmärk olevat eelkõige haiglate koormuse vähendamine. Praeguse seisuga kannatavad haiglad välja ligi 1000 uut COVID‑i haiget ja hetkel on haiglates üle Eesti natuke üle 400 koroonapatsiendi.

Kahjuks on teie valitsuse fookus suunatud ainult lisavoodikohtadele. Kaks aastat on olnud haiglate koormusvõimekuse parandamiseks aega. Meie erakonna seisukoht oli eelmises valitsuses ja on ka praegu, et tähelepanu oleks pidanud pöörama eelkõige meditsiinipersonali kriisiks ettevalmistamisele. Haiglapersonali ja õdede lisakoolitusteks olid muuseas sel suvel valmis nii Tallinna kui ka Tartu tervishoiu kõrgkoolid. Mida aga ei tulnud, olid valitsuse otsused. Nii et kõik on tegemata, et haiglad oleksid uueks kriisiks valmis, ja nüüd lihtsalt kiusatakse inimesi, terveid inimesi, rikutakse nende põhiseaduslikke õigusi ja suunatakse ühiskonda sundvaktsineerimisele. Te olete konkreetselt öelnud, et kui haiglates läheb asi käest ära ... See ei ole ainult vaktsineerituse teema, vaid just see, et haiglate lisavõimestamiseks pole mitte midagi tehtud. Ma küsin konkreetselt. Kui haiglad jäävad hätta – peamistest põhjustest ma juba rääkisin ja palun ka konkreetset vastust –, siis te olete öelnud, et peaminister vabastab sellisel juhul Tanel Kiige ametist. Kas te siis teete seda või ei tee, kas ei või jaa?

12:20 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me ei kaitse mitte vaktsineerimata inimesi vaktsineeritud inimeste eest, vaid me kaitseme vaktsineerimata inimesi ... Kas te tahate kuulata või te tahate minuga vaielda? (Juhataja helistab kella.) Kui te samal ajal räägite, kui ma teile vastan, siis on veidi keeruline. Ma võin vaadata muidugi ka Priit Sibulale otsa ja rääkida talle, siis vähemalt ... Hea küll, teeme nii. Ühesõnaga, me kaitseme vaktsineerimata inimesi haiguse eest, mitte teiste, vaktsineeritud inimeste eest, sest vaktsineerimata inimesed, kui nad puutuvad kokku teiste inimestega, võivad haigestudes seda haigust väga raskelt põdeda.

Te ütlete, et haiglad suudavad teenindada tuhandet COVID‑i haiget. Kust te seda võtate? Eile oli meil kohtumine haiglate juhtidega. Nii Põhja meditsiinikeskuse kui ka Lõuna meditsiinikeskuse juht ütlesid, et neil ei ole seda võimekust, mis oli kevadel. Küsimus ei ole mitte selles, kas nad suudavad COVID‑i voodeid avada, sest jah, nad suudavad. Küsimus on selles, et tervishoiutöötajad on väsinud. Nad ütlevad, et nad ei taha töötada enam COVID‑i osakondades, see on raske töö. Nad tahavad teha sisulist tööd, teistsugust tööd, ja ükskõik, mida haiglad pakuvad, nad ei ole enam nõus seal töötama. Ehk need voodid üksi ei aita neid inimesi, vaid sinna on vaja personali.

Jah, me eile otsustasime suurendada voodikoha eest haiglatele makstavat tasu 75%, et haiglad siiski seda tööd teeksid, et haiglad neid õdesid motiveeriksid. Aga ma ei tea, kust teil tuleb jutt, et 1000 haiget on see, mida Eesti haiglad välja kannatavad. Igal juhul ei kinnita seda ei haiglad ega ka mitte ... Ühesõnaga, haiglad seda igal juhul ei kinnita. Vastupidi, nad toovad väga murelikult esile selle, mis probleemid haiglates on. Inimesed ei ole enam nõus seal töötama.

Te panete mulle muidugi igasuguseid sõnu suhu, mida ma ei ole öelnud. Me tegeleme kõik selle kriisiga. Ma tahaks öelda, et on äärmiselt küüniline teie poolt, et te tegelikult kutsute üles allumatusele, te kutsute inimesi üles mitte vaktsineerima. Tegelikult, nii nagu Helmen Kütt ka välja tõi, meil on inimesed, kes jäävad reaalselt abita, sellepärast et COVID‑i patsiente on haiglad täis. Nad jäävad operatsioonita, neil on valud jne. Tervishoiutöötajad ägavad COVID‑i patsientide all. Ja teie ütlete, et probleemi ei ole, et puutuge kõik omavahel kokku, ärge alluge piirangutele, ärge vaktsineerige! Minu meelest on äärmiselt küüniline üritada sellist poliitilist punkti siit võtta.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus. Helle‑Moonika Helme, palun!

12:24 Helle-Moonika Helme

Jaa, ma lihtsalt protseduuriliselt teeksin sellise märkuse peaministrile, et ärgu pangu siis ka mulle sõnu suhu. Ma just nimelt küsisingi tema käest, miks ei ole valitsus midagi teinud selleks, et haiglaid lisavõimestada lisapersonaliga, ja küsimusega tegeleda. Aga selle asemel ma saan süüdistuse, miks meie ei ole midagi teinud. Meie ei saagi midagi teha, teie peate tegema.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, me kõik teame infotunni vormi. Meil ei ole tegelikult siin seda läbirääkimiste vormi. On küsimused, on vastused, täpselt nii head, nagu need küsimused on Riigikogu liikmete poolt ja vastused valitsuse liikmete poolt. Lähme edasi. Lisaküsimus, Kert Kingo, palun!

12:25 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma esmalt korrigeerin. Heale kolleegile Priit Sibulale te vastasite, et Eestis noori ja lapsi ei vaktsineerita Modernaga, aga ometigi ilmus 13. oktoobril meedias artikkel pealkirjaga "Ekspertkomisjon otsustas: Eestis noorte vaktsineerimist Modernaga ei peatata".

Aga lähen edasi oma küsimuse juurde. Eile te andsite intervjuu. Tsitaat on selline: "Praegu on suurimaks murekohaks eakate vaktsineerima saamine, kuna just eakad on need, kes viirusega nakatudes enim haiglaravile satuvad ning koroonasse surevad." Siis te põhjendasite seatud piiranguid, neid uusi piiranguid, öeldes, et piirang hõlmab sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust, täiendkoolitust ja täiendõpet, samuti sportimisvõimalusi ning spordi‑ ja liikumisüritusi, avalikuks kasutamiseks mõeldud saunasid, spaasid, basseine, veekeskuseid ja ujulaid, avalikke koosolekuid ja üritusi, konverentse, teatreid, kontserte, kinosid, muuseume, näituseasutusi, meelelahutusteenuse osutamist, toitlustusettevõtteid. Ma julgen väga kahelda, et suurim probleem on selles, et eakad on need, kes kõiki neid teenuseid, mille kasutamist te nüüd piirasite, kasutavad. Ehk teie piirangute fookus on täiesti valele kontingendile keeratud. Palun põhjendage seda oma loogikat. Te räägite, et eakad on kõige suurem probleem, aga piirangud seatakse noortele ja keskealistele aktiivsetele inimestele.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:26 Peaminister Kaja Kallas

Lapsed ja huviharidus lähevad täiesti eraldi reeglite järgi, seda me otsustasime eile ühtlustada nii koolides kui ka huviharidusringides, laste ja noorte tegevust. Selle jaoks on sellised reeglid, et kui laps on haige, siis loomulikult ta jääb koju. Kui laps on lähikontaktne, siis senikaua, kuni tehakse PCR‑test ja veendutakse, et laps on negatiivne, ta koolis ei ole. Huvihariduses on samamoodi. Seda selleks, et neid nakkushaiguse ahelaid katkestada ka koolides.

Jällegi, nende meetmete mõte on ikkagi see, et vähendada kontakte nende inimeste puhul, kes jäävad raskelt haigeks. Nagu ma ütlesin, need inimesed, kes on vaktsineerimata, satuvad mitu korda tihemini haiglasse, lisaks samamoodi intensiivravile. Seetõttu nendes kohtades, kus üldse saab käia, oleks mõistlik piirata vaktsineerimata inimeste liikumist, et nad ei puutuks teistega kokku. Loomulikult ei saa piirata inimeste liikumist üleüldiselt ega saa neid lukustada koju. Seda ju keegi tegema ei hakka. Aga nendes kohtades, kus COVID‑i tõendeid kontrollitakse, palutakse nendel inimestel mitte käia, senikaua kuni viiruse levik on kõrgel tasemel, sest see võib olla neile väga ohtlik.

Ma kuulan teid ja ma ei saa aru, kas teie ettepanek on see, et piirata kõigile jälle kõike, panna jälle kõik kinni. Siis, ma ütlen, kannatavad need 770 000 inimest, kes on käitunud vastutustundlikult, kes on ennast vaktsineerinud ja teinud kõik vajaliku selleks, et see viirus ei leviks. Ma ei välista, et kui asi nii edasi läheb, siis võib siin veel samme tulla, aga ma väga-väga loodan, et me sinna ei jõua ja et me saame ikkagi haiglad sellisesse olukorda, kus COVID‑i haigete osakaal haiglates ei kasva ja plaanilist ravi piirama ei pea.

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:29 Eelarve

12:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume kolmanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Riina Sikkut, sellele vastab valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja küsimuse teema on eelarve. Riina Sikkut, palun!

12:29 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Täna läheb meil siin eelarve esimeseks lugemiseks ja teen juba soojenduse eelarveteemadega. Minu jaoks on olnud väga sümpaatne, kui konkreetselt Euroopa Komisjon näiteks selle "Eesmärk 55" paketi puhul ja üleüldse rohepöördest rääkides ütleb, et üleminek peab olema õiglane. Kui me ei suuda teha õiglast üleminekut, siis ei ole mõtet alustada, siis ei ole võimalik üle minna. Kummaliselt on rohepöörde esimeste lainetena jõudnud meile kõrge elektri hind, mis küll ebaõiglaselt määritakse rohepöörde kraesse, aga valitsuse jaoks on väljakutse seda õiglast pööret võimaldada ja inimestele selgitada sellegipoolest olemas.

Vaatame selle aasta eelarvet ja seletuskirja. Eelarves toimetulekutoetus aastal 2022 väheneb 14%, summa, mis toimetulekutoetuseks on planeeritud, väheneb ligi 2,9 miljoni võrra. Selgituseks on kirjutatud, et kuna tööpuudus prognoosi järgi väheneb ja inimeste sissetulekud kasvavad, võib eeldada, et 2022. aastal toimetulekutoetuse kulud ei kasva. Samas nii energiavolinik Kadri Simson kui ka teie ja rahandusminister olete inimestele ikkagi viidanud, et kes on hädas oma kütte‑ või elektriarvega, sel tuleks pöörduda omavalitsuse poole toimetulekutoetuse saamiseks. Kas oskate öelda, mis see võimalik prognoositav täiendav kulu on, miks seda praegu eelarves ei ole ja kas valitsus plaanib tulla eelarvet muutma, et see kajastaks järgmise aasta vajadust suurema toimetulekutoetuse järele?

12:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Majandusel läheb hästi, mis tähendab seda, et praegu on meil pigem tööjõupuudus kui tööpuudus ja seetõttu läheb ka inimestel paremini. Toimetulekutoetuse määra määrab Riigikogu ja kui seda määra ei ole muudetud, siis sai arvestada nende kuludega, mis sellel hetkel, kui riigieelarvet koostati, olid, arvestades tööpuuduse ennustust või prognoosi. Kogu see elektri hind ja sealt tulenev probleem kerkis riigieelarve koostamise ajal, mistõttu näiteks ka leevendusmeetmeid me olime sunnitud arutama alles pärast seda, kui me juba riigieelarve Riigikogule olime esitanud. Ka teil on võimalik seda arutada. Me otsustasime aidata just neid perekondi, kellel on kõige raskem, kellel ei ole fikseeritud hinnaga elektrilepinguid ja kes seetõttu sellest hinnakõikumisest on mõjutatud.

Aga mis puudutab toimetulekutoetust, siis juhul kui Riigikogu otsustab toimetulekutoetust tõsta, kui see vajadus on olemas, aga seda raha riigieelarves ei ole, siis tuleb teha muudatusettepanekud. Kui tõesti peaks olema suurenenud vajadus ja riigieelarve raames ei saa seda küsimust lahendada, siis on tõesti vajalik lisaeelarve.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Riina Sikkut, palun!

12:33 Riina Sikkut

Aitäh selle selgituse eest! Õigupoolest ei ole tõesti muutunud ei tööpuuduse prognoos ega sissetulekute prognoos ega toimetulekutoetuse määr. Muutunud on inimeste kulud, see komponent. Kõik need muud asjad – ei ole vaja siin riigieelarves midagi muuta või teha. Lihtsalt taotlejaid tuleb rohkem, sest inimeste toimetulek on tõesti kohutavalt kasvanud energiaarvete tõttu löögi alla pandud.

Küsimus ongi, et kui tuleb külm talv, siis see vajadus kasvab ilmselt hüppeliselt. Kui see on valitsuse soovitatud meede energiahindade tõusu tekitatud koormuse leevendamiseks, siis võiks see kajastuda ka eelarves. Aga ei, ma ei ütle, et see tegelikult on õige viis seda muret lahendada, on otstarbekamaid viise, kuidas inimeste arveid vähendada, et oleks nii administratiivset koormat vähem kui ka sotsiaalseid mõjusid vähem, inimene ei peaks ennast abivajajaks tunnistama ja avaldusega omavalitsusse minema. Aga kas lisaks sellele on valitsusel plaanis tulla eelarvet muutma seoses energiahindade leevendamise vajadusega?

Teine küsimus on eile kehtestatud piirangute kohta. Seni on ikkagi piirangutega koos käinud piirangute tekitatud kahju leevendamise meetmed. Kas kolmanda laine puhul on samamoodi plaanis seda arutada ja eelarvesse lisada see pakett, näha ette vahendid kolmanda laine või talve jooksul toimuvate lainetega seotud kahjude hüvitamiseks osapooltele?

12:35 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, kulude suurenemine on tõepoolest probleem. Mida me oleme teinud? Esiteks, me otsustasime ära jätta planeeritud aktsiisitõusud, mis puudutavad erinevaid energiakandjaid. Teiseks, me otsustasime kompenseerida võrgutasu või vähendada võrgutasu kõikidel tarbijatel. Need on need hoovad, mis on riigi käes, et seda koormust jagada ja aidata neid inimesi, kellel on sellega seoses raske.

Mis puudutab neid kontrollimeetmeid, mis praegu kehtivad, siis meie eesmärk on olnud hoida ühiskonda lahti, et ettevõtted saaksid töötada, teatrid, kõik etendusasutused, muuseumid, kõik saaksid olla avatud, ka restoranid ja kohvikud, elu oleks võimalikult vähe piiratud ning ka spaad, mis eelmisel aastal või eelmise laine ajal olid kinni, saaksid olla endiselt lahti.

Nüüd nendest täiendavatest meetmetest. Tegelikult enamik inimesi on vaktsineeritud, kes ringi liiguvad. Kui me küsisime, kui suur on nende inimeste osakaal, kes käivad testiga, siis näiteks spaaliit on öelnud, et 10–15%. Nii et enamik inimesi on vaktsineeritud ja see kulu ei saa olla tegelikult nii suur. Kui võrrelda sellega, et kõik läheb kinni ja mitte keegi kuhugi ei saa, siis sellel puhul ma saan aru, et sealt tuleks suur kahju, sest sa ei saa oma majandustegevusega tegelda. Aga me teeme pingutusi selle jaoks, et kõik saaks olla avatud. Praeguse seisuga on testidega käinud inimesi umbes 10%. Võib-olla mõni neist leiab, et ta tahab ühiskonnaelus rohkem osaleda, ennast kaitsta ja teisi kaitsta ning teeb selle vaktsiini ära. Võib-olla see osakaal on sootuks väiksem. Eesmärk, nagu ma juba rõhutasin, on hoida ikkagi kõike nii avatuna, kui vähegi võimalik. Nii et ma loodan, et me kompenseerimise juurde üldse ei peagi tulema.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Martin Helme, palun!

12:38 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Mina ei taha küsida 2022. aasta eelarve kohta, mina tahan küsida 2021. aasta eelarve kohta. Teatavasti on Riigikogus eelarve tegemisel üsna vähe manööverruumi, aga üks rõõm, mis Riigikogu saadikutel on, on regionaalsed toetused ehk nii‑öelda katuserahad. Ma isegi ei hakka ühegi individuaalse katuseraha kaasust arutama, aga fakt on see, et terve hulk Riigikogus määratud riigieelarvelisi eraldisi on tänase päevani välja maksmata, nendele ettenähtud saajatele välja maksmata, mis tähendab seda, et valitsus ei ole täitnud Riigikogus vastuvõetud seadust. Kuidas te kavatsete seda lahendada? Kas teil on plaanis aasta viimaste kuude jooksul siiamaani tegemata jäänud väljamaksed siiski ära teha või te kavatsetegi Riigikogus vastuvõetud eelarveseadust mitte täita?

12:39 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Riigikogus vastuvõetud seadused on valitsusele täitmiseks. 2021. aastast on veel mitu kuud minna. Nii et kui neid väljamakseid on tegemata, siis selle perioodi jooksul saavad need kindlasti tehtud.

12:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:39 Välispoliitika

12:39 Esimees Jüri Ratas

Liigume neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Raivo Tamm, sellele vastab välisminister Eva-Maria Liimets ja küsimuse teema on välispoliitika. Raivo Tamm, palun!

12:40 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Me oleme tänases infotunnis juba korduvalt kuulnud seda, kuhu valitsuse määruse alusel ei pääse vaktsineerimata inimesed varsti siseriiklikult. Aga tundub, et Eestisse reisimiseks piisab ikkagi ainult testist. Kas see on nii ja kas siin ei ole tegu väikese ebakõlaga?

12:40 Esimees Jüri Ratas

Eva-Maria Liimets, palun!

12:40 Välisminister Eva-Maria Liimets

Austatud Riigikogu liige, aitäh selle väga olulise küsimuse eest! Tõepoolest mäletame me pandeemia algusest, et meie Euroopa Liidu ühised põhimõtted ja väärtused, mis on seotud inimeste ja kaupade vaba liikumisega, seati kahtluse alla seetõttu, et riigid panid oma piirid kinni viiruse tõkestamiseks. Loomulikult on rahva tervis igale riigile äärmiselt oluline. Kuid tõepoolest, alates 1. juulist kehtib meil Euroopa Liidus ühine kokkulepe, et tervisetõendiga reisimisele piiranguid ei seata. Praegu ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid neid piiranguid ka seadnud. See kokkulepe jätab võimaluse igale liikmesriigile otsustada, et kui tõepoolest olukord muutub erakorraliseks, siis riigil on võimalik nii-öelda pidurdusmehhanism käivitada. Ehk see võimalus on liikmesriigil olemas, kuid praegu ei ole me Eestis pidanud seda vajalikuks piirata rohkem, kui me oleme Euroopa Liidus kokku leppinud. Selle põhjus on see, et me ise toetasime väga aktiivselt seda põhimõtet, et liikmesriikide piirid oleksid avatud ja et me leiaksime alternatiivsed vahendid selleks, kuidas hoida oma ühiskonnad toimimas ka viiruse ajal.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Raivo Tamm, palun!

12:42 Raivo Tamm

Ma tänan! Jätkaks piiride lahtihoidmise teemal. Kuidas läheb piiride kinnihoidmisega seoses Valgevene kriisiga? Sooviks viimaseid uudiseid selles valdkonnas, kuidas on seis Valgevene kriisiga ja kuidas on arenenud see okastraadiskandaal Eesti ja Leedu vahel. Ja kuidas on lugu meie idapiiri ehk kontrolljoone väljaehitamisega?

12:42 Esimees Jüri Ratas

Eva-Maria Liimets, palun!

12:43 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh! Siin oli kompleksne kogus väga olulisi küsimusi. Alustan kõige akuutsemast, mida me esmaspäeval koos Euroopa Liidu välisministritega taas ühiselt arutasime. See puudutab seda, kuidas tagada Euroopa Liidu välispiiri turvalisus, et Valgevenest suunatud immigrantide voog Läti, Leedu ja Poola suunas saaks peatatud. On tõepoolest väga kahetsusväärne, et Valgevene selliseid hübriidrünnakuid Euroopa Liidu suunas, poliitiliselt kallutatud rünnakuid on toime panemas. Väga loodame, et see piir saab tugevdatud. Siin on käivitatud mitmed abimehhanismid, üks nendest on loomulikult Frontex, mis tagab välispiiri turvalisust. Eesti andis kiiresti kahepoolset abi Leedule, me saatsime sinna meie politseiüksuse. Samuti andsime Leedule tõepoolest võimaluse meie enda hanke raames soetada okastraati, mis tol hetkel vastas turuhinnale. Selles kontekstis on meil Leeduga küll väga head suhted, et nad on selle eest tänulikud, et Eesti sellise kiire sammu astus nende toetamisel. Loomulikult, Euroopa Liiduga ühiselt me jätkame tööd selles suunas, kuidas ikkagi tagada see, et kolmandatest riikidest pealevoolu Valgevenesse ei tuleks, et ei tekiks juurde neid inimesi, kes üle piiri Euroopa suunas, just Leedu, Läti ja Poola suunalt püüaksid tulla. Nii et selle probleemiga me akuutselt tegeleme.

Mis puudutab meie idapiiri väljaehitamist, siis eelmise valitsuse poolt töösse võetud idapiiri väljaehitamine on kenasti töös ja jätkub plaanipäraselt. Siseminister oskaks seda küsimust kindlasti detailsemalt valgustada.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus. Martin Helme, palun!

12:45 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Mul on teile ka küsimus välispoliitikast, väärtuspoliitikast. Kunagine Eesti president Toomas Hendrik Ilves võttis umbes-täpselt aasta tagasi sõna, kuidas Eestis on võimul keskaegne Taliban, kes üritab teha referendumit, andes sellega tol ajal hinnangu Eesti valitsusele. Aga nüüd on Taliban võimul Afganistanis. Ta tõmbab inimesi kraanade otsa, raiub rasedatel naistel päid ja käsi maha ja korraldab üleüldse sihukest suuremat sorti humanitaarkriisi, võikaimat, mida me moodsal ajal teame ja oleme näinud. Need massilised inimeste piinamised, hukkamised ja ühiskonnagruppide stigmatiseerimised või tagakiusamised on selles mõõtkavas meie ajastul enneolematud. Teie olete mitmel korral võtnud sõna Talibani kaitseks ja leidnud, et meil on nendega ka mingeid ühisosasid. Lisaks sellele on teie juhtimisel antud Eesti maksumaksja raha Talibani režiimile. Ma olen täielikus segaduses. Kas see on positiivne hinnang Talibani tegevusele või see on põhimõttelagedus või see on inerts, et 20 aastat me uputasime sinna raha ja rääkisime Afganistanist kui oma sõbrast ja nüüd me ei saa aru, et seal on toimunud totaalne paradigma muutus? Või mis see siis nüüd on?

12:46 Esimees Jüri Ratas

Eva-Maria Liimets, palun!

12:46 Välisminister Eva-Maria Liimets

Aitäh, austatud Riigikogu liige, nende küsimuste eest! Esmalt ma pean korrigeerima, et mina ei ole küll Talibani kaitseks [sõna võtnud] ega Talibani positiivseid elemente esile toonud. Ma saan aru, et te viitasite minu "Välisilma" intervjuule. Ma kindlasti soovitaksin kuulata seda "Välisilma" intervjuud, mitte refereerida Delfi pealkirju. Samuti juhin tähelepanu, et see intervjuu sai antud enne seda, kui Taliban võttis võimu, ehk olukord oli tol hetkel teine, kui alates sellest hetkest, kui paar päeva hiljem Taliban võimu võttis. Nüüd, kui me oleme olukorras, kus Taliban on võtnud võimu ja moodustanud valitsuse, mis ei vasta rahvusvahelise üldsuse ootustele, olen ma väga nõus teie nende rõhuasetustega, mis kirjeldavad olukorda Afganistanis. See on tõepoolest väga muret tekitav, see on väga kahetsusväärne. Eesti valitsuse poolt ei ole me ka Talibani valitsust tunnustanud, sellepärast et me ei pea legitiimseks seda moodust, kuidas Taliban selle valitsuse oma riigis võimule sai.

Mis puudutab aga Eesti humanitaarabi andmist Afganistani inimestele, siis ma juhin tähelepanu, et see abi ei läinud mitte Talibanile, vaid Afganistani inimestele. See abi sai antud humanitaarabiorganisatsioonide kaudu, nagu Punane Rist, kes nii‑öelda põllul ehk Afganistanis suhtlevad vahetult inimestega ja tagavad selle, et toiduabi ja meditsiiniline tugi läheks nendele inimestele, kes on Afganistanis tõesti väga raskes olukorras. Me räägime suurusjärgus 18 miljonist inimesest.

12:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:48 Õigusriik

12:48 Esimees Jüri Ratas

Liigume viienda küsimuse juurde. Selle küsimuse esitab Riigikogu liige Martin Helme, sellele vastab justiitsminister Maris Lauri ja teema on õigusriik. Martin Helme, palun!

12:48 Martin Helme

Aitäh, hea spiiker! Lugupeetud minister! Mõne nädala eest tulid uudised, et Eestis on lastud vabakäiguvangiks jõhker pedofiil ja mõrtsukas Vassili Otškalenko, kes mõisteti surma Eesti Vabariigi ajal, 1993. aastal, aga kelle surmamõistmise otsus muudeti 1997. aastal eluaegseks vangistuseks. Lisaks sellele, et Otškalenko oli lihtsalt pedofiil, kiusas ja ahistas lapsi, on ta ka mõrtsukas, ta tappis viieaastase Diana jõhkralt pärast seda, kui ta teda oli vägistanud. Eluaegne vangistus, tundub, tegelikult on tänasel päeval Eesti Vabariigis 28 aastat, sest mees käib rahulikult ringi.

Mul on mitu küsimust. Esiteks, kui isegi arvestada tänaseid reegleid meil Eestis, siis peaks nii-öelda vabakäiguvangiks või avavanglasse saama ainult teatud tingimustel. Näiteks peaks inimene näitama, et ta on rehabiliteeritud ja kahetseb. Seda ta näidanud ei ole. Ta peaks läbima ravi‑ ja sotsiaalprogrammid, neid ta läbinud ei ole. Ta peaks omama Eestis elamisluba, seda tal ei ole. Tal peaks olema Riigikohtu otsuse kohaselt perspektiiv kunagi vangist välja saada, mida eluaegsel vangil ei ole. Peaks olema hinnang, et tema retsidiivse käitumise oht ei ole kõrge, aga sellist hinnangut talle antud ei ole. Kuidas on võimalik, et selline võigas inimene on sisuliselt Eestis vabaduses? Lisaks sellele juhin tähelepanu, et ta ei täida avavanglatingimusi ehk ta ei registreeri ennast nendes kohtades, kus ta käib. Kuidas selline asi on Eestis võimalik?

12:50 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:50 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ma kahtlematult mõistan inimesi ja nende häiritust, eelkõige Haapsalus. Raske kurjategija, väga raskeid kuritegusid toime pannud inimene on avavanglas ja on liikvel.

Nüüd selgituseks selle asja mõistmiseks. Eestis on võimalik eluaegseid vange pärast 25 aastat vangistust vanglast vabastada. Selline on seadus. Selle otsuse langetab kahtlematult kohus. Me teame ka seda, et kui pikaaegne vang lahkub vanglast, siis tema sidemed ülejäänud ühiskonnaga on katkenud ja tema võime ühiskonnas toime tulla on, ütleme, tagasihoidlik. Seetõttu on olemas sotsialiseerumisprogrammid ja ‑tegevused. Üheks nende osaks on ka see, et inimene on avavanglas ehk ta saab kontrollitud tingimustel käia väljas, eelkõige töökohal, ja teatud tingimustel ka muudes kohtades, külastada näiteks sugulasi. Sealjuures on olemas väga konkreetsed tingimused, millistel juhtudel ta saab seal käia.

See otsus, millal inimene paigutatakse avavanglasse ja kuhu, langetatakse vanglates. Seda otsust kohus ei tee. Seal tõesti hinnatakse väga mitmeid tingimusi. Kindlasti on neid tehtud ka antud juhul. Kindlasti on nimetatud vangil olemas elamisluba, nii et see, mida te ette lugesite, mis tingimused on täitmata, ei olnud kõik korrektne. Tõesti on ka nii, et kui inimene, kes on avavanglas, ei täida oma kohustusi või tingimusi, siis ta viiakse avavanglast tagasi tavalistesse vanglatingimustesse. Ma kinnitan, et kõiki neid olukordi pidevalt jälgitakse ja hinnatakse.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Martin Helme, palun!

12:53 Martin Helme

Aitäh! Kõigepealt tuleb öelda, et see ei ole mingi saladus, see on teada-tuntud fakt, et seksuaalkurjategijad on kõige retsidiivsemad kurjategijad üldse ja eriti tuleb see välja pedofiilide puhul. Selles mõttes ei ole meil siin praegu mõtet, pea õla najal, nukrutseda. On valitsuse ülesanne ja Riigikogu ülesanne Eesti inimeste turvatunnet ja õigusriiki tagada. Nii et sellest on kõige olulisem aru saada.

Te räägite nendest tingimustest. Ma lugesin ette terve rea tingimusi, mida ei ole täidetud. Võib-olla talle tänaseks päevaks on antud elamisluba, mis oleks ka küsitav, sest miks seda siis on tehtud. Aga terve hulk muid asju, muu hulgas see retsidiivsuse hindamine – neid tingimusi ei ole täidetud.

Aga nüüd me jõuame ikkagi kõige olulisemani. Kui Eestis on mingisugusel arusaamatul põhjusel järjest liberaliseeritud seadusi, mis võimaldab surmamõistetud inimestel 25 aasta järel uuesti vabadusse pääseda, siis need seadused on läinud omadega võssa ja neid seadusi tuleb muuta. Mul on küsimus justiitsministrile: kas te kavatsete tulla Riigikogu ette mõne seadusemuudatusega, mis tagab Eesti inimestele turvatunde ja selle, et mõrtsukad ja pedofiilid ei jaluta rahulikult ringi?

12:54 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:54 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tuletan Riigikogu liikmele meelde, et Eestis on võimude lahusus ja õigust mõistab kohus. Seadusi loob ja kinnitab tegelikult Riigikogu. Nii et kui teil on tunne, et te soovite seadusi muuta, siis see vabadus ja õigus seda teha on teil alati. Mis puudutab määratlusi, otsuseid, mida kohus langetab ühe või teise konkreetse asja kohta, siis mina oma ametipositsioonilt lähtudes ei hakka siin seda tegema.

12:55 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

12:55 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ilmselgelt ju Vassili Otškalenko toimepandud teod ei ole proportsioonis sellega, millist karistust ta hetkel kannab. Inimene mõisteti surma, siis see asendati eluaegse vanglakaristusega, nüüd jalutab ta vabalt ringi. Samal ajal vangistatakse meil – ja mitte avavanglasse – tavalisi vargaid, kes võib-olla on pannud poes toime varguse. Nemad on justkui kõige ohtlikumad pätid. Mul tekib küsimus. Me teame ka, et see ei ole ju ainuke sarnane juhtum, kui ohtlik retsidivist jalutab rahulikult ringi kui õige mees. Kas keegi kontrollib ka selliste juhtumite puhul kohtuotsuste vastavust toimepandud tegudele?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Maris Lauri, palun!

12:56 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma veel kord tuletan lugupeetud Riigikogu liikmele meelde, et õigust mõistab Eesti riigis kohus vastavalt kehtivatele seadustele, mis on vastu võetud Riigikogu poolt. Minul ei ole küll põhjust arvata, et kõik kolm Eesti kohtuastet ei suuda omavahel või kogu selles süsteemis edukalt toimida. Minul sellist kahtlust ja kõhklust ei ole. Ma tõesti ei kujuta ette, kes oleks siis veel see, kes hakkaks näiteks Riigikohtu otsuseid üle vaatama ja hindama, kas Riigikohus teeb õigeid otsuseid. Andke andeks, see ei oleks enam demokraatlik riik.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:57 Roheenergia

12:57 Esimees Jüri Ratas

Liigume kuuenda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Andres Metsoja, vastab peaminister Kaja Kallas, teema on roheenergia. Andres Metsoja, palun!

12:57 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud peaminister! Euroopa rohelise kokkuleppe aluseks on lubadus, et rohepööre on majanduslikult tulus ning sotsiaalselt õiglane ja et mitte kedagi ei jäeta maha. Tänases lehes ütleb Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, et rohepöörde hetkel veel lõpuni teadmata majanduslik mõju on ilmne, me ei tea tegelikult, kuidas see meie majandust ja konkurentsivõimet mõjutab. Mõju on energiavarustuskindlusele, samuti toob see kaasa üleminekuraskusi haavatavatele elanikkonnagruppidele. Tegelikult puudutab ta oma väljaütlemisega kahte põhilist alustala ehk ettevõtlussektorit, majandusruumi, pluss energiavarustuskindlust ehk meie julgeolekutemaatikat, ja kolmandana markeerib ära, et meil seisab ikkagi väga tugevalt ees see, mida ka valitsus on asunud tegema, et me peame haavatavaid elanikke toetama just elektrienergiakulude kompenseerimisel.

Eile kuulasime keskkonnakomisjonis Vabariigi Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni. Ma pean möönma, et ma sattusin veelgi suuremasse segadusse. Me otsime sõnumeid, mida saata avalikkusele selle kohta, miks seda rohepööret teha, kuidas see mõjutab kogu meie elukeskkonda ja millised on need sammud, et soodustada rohepööret ja ka energiavarustuskindlust, võttes kasutusele tuuleparke, uusi alasid, alternatiivseid lahendusi. Minu küsimus seetõttu teile on, kas me liigume täna selguse suunas, milline on valitsuse tegelik programm, selleks et me ka parlamendiliikmetena suudaks anda adekvaatseid vastuseid kodanikele.

12:59 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõsi on see, et hetkel ei ole võimalik tuleviku kohta kindlalt väita, et mõju on see või teine. Aga me teame, et kliimamuutused toovad kaasa pöördumatuid muudatusi selles, kuidas me elame, töötame ja raha teenime. Novembri alguses toimub suur kliimakonverents või kliimatippkohtumine, kus on kohal eri riigid üle maailma, ka suurriigid, et arutada, mida täpselt ikkagi veel tegema peab. Minu meelest on alati igal kulul alternatiivkulu. Kui me räägime rohepöörde kuludest, siis kaalukoht on ka alternatiiv: kui me oma keskkonda piisavalt ei hoia, siis see maa meil võib muutuda sootuks elamiskõlbmatuks. See on juba tunduvalt suurem kulu, kui on rohepöördega seotud kulud.

Mis on meie rohepöörde fookus? Fookus on ikkagi väga palju keskenduda ettevõtete taganttõukamisele, et nad näeksid rohepöördes võimalusi. Sellega, mis te ütlesite, et sotsiaalne õiglus ja see, et inimesed, kes võib-olla majanduslikult ei ole nii heal järjel, ei peaks kandma rohepöörde koormust, olen ma absoluutselt nõus. Ka Euroopa Liidu kliimapaketis on ette nähtud sotsiaalfond just selliste raskemate juhtude ületamiseks. Kindlasti, kui me kujundame Eesti seisukohti rohepöördega seoses, siis kõike seda me peame arvesse võtma.

Te tõite välja taastuvenergeetika. Ma tahan rõhutada, et kui meil oleks piisavalt taastuvenergia tootmisvõimsusi, siis meil ei oleks küsimust, et elektrihinnad on nii kallid või meil ei ole varustuskindlust. Mida me selleks teeme? Me teame, et merel tuul puhub praktiliselt kogu aeg. Teie kui Pärnust tulnud saadik ilmselt teate seda paremini kui keegi teine. Me arendame koos lätlastega Liivi lahte meretuuleparki, mis tooks täiendavalt varustuskindlust meie kahele riigile. Lisaks arutame Euroopa tasemel ka ühtse meretuulepargivõrgustiku loomist Läänemerre, just sellepärast, et kui tuul puhub ühes mere otsas, siis sellest saaksid osa ka teiste riikide kodanikud.

13:02 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Andres Metsoja, palun!

13:02 Andres Metsoja

Jaa, kohalikud valimised pakkusid võimalust olla rohepöörde epitsentris Pärnu maakonnas ja vaieldamatult sattusin ma ka diskussioonidesse, kus räägiti just tuuleparkidest. Rahva küsimus on väga lihtne: miks on nii, et Tootsi tuulepargi võimekus on välja arendatud, on välja ehitatud alajaam, liitumisvõimekus, riigi rahaga on seda kompenseeritud, aga tänaseni tuleb sealt null kilovatt-tundi elektrienergiat? Ehk tegelikult me maksame kinni oma tegematajätmist. Seda projekti on algatatud aastast 2009. Täna oleme aastas 2021 ja olukord on selline, et kaks riigiettevõtet käivad omavahel kohut. Paralleelselt küsivad kodanikud seda, et kui Liivi lahte tahetakse tõesti tuuleparki teha ja räägitakse kohalikust kasust, siis miks rikub riik ära oma strateegilise võimaluse päriselt kohalikku kasu pakkuda, vaid tullakse kosja kommirahaga. See on otsene tsitaat omavalitsusjuhtidelt, millega nad ilmselt on ka teie poole pöördunud. Mulle tundub, et me liigume valel teel. Me tegelikult peaks oma tegudega kinnitama, et rohepööre on tõesti vajalik ja me teeme asju, me ei vaidle enda riigi sees, vaid püüame neid vaidlusi võimalikult minimeerida, et tagada eesmärke. Teine pool on, et me ei astu valesid või poolikuid samme, mis projekti naeruvääristavad. Mulle hetkel tundub Pärnumaa vaates, et me oleme teinud rohkem kurja kui kasu. Kas te olete minuga natukene nõus või ei?

13:04 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Pärnu olusid teate teie minust kindlasti tunduvalt paremini. Ma seda selles vaates hinnata ei oska. Ma ütleksin, et rohepöörde epitsenter, nagu teie ütlete, on siiski pigem Ida-Virumaal. Ida-Virumaal on meil õiglase ülemineku fond ja just sellepärast, et me  ikkagi oleme võtnud suuna järk-järgult põlevkivienergeetikast loobuda ja tuleb aidata neil inimestel leida samaväärset tööd. Seal on väga töökad inimesed, kellel on väga spetsiifilised oskused. Seal piirkonnas peaks esiteks olema elektritootmisvõimsusi ja teiseks see, et nendel inimestel oleks ka tööd, kui rääkida epitsentrist.

Kui varasemalt on olnud kõik elektritootmisüksused Ida-Virumaal ja teised pole nendest osa saanud või mujal piirkonnas pole neid väga olnud, siis rohepöördega on pigem nii, et oleks energiaallikate paljusus üle maa ja nende kohtade paljusus samamoodi. See on kaasa toonud selle, et inimesed ütlevad: tehke neid energeetikavõimsusi, aga tehke neid kuskile mujale, tehke need kõik jälle sinna Ida-Virumaale. See ei ole mõistlik. Sellepärast me olemegi mõelnud selle kohaliku kasu instrumendi peale. Te ütlete, et see ei ole piisav. Ega me ei ole seda nii-öelda veel ära koputanud, seal saab teha muudatusi. Kui te näete kitsaskohti, siis neid tuleks kindlasti välja tuua, et neid saaks parandada. Kui meie siiski ei suuda piisavalt parandada, siis on võimalik parandada ka Riigikogus.

Veel üks asi, mille ma tahtsin ära õiendada. Te ütlete, et me ei tohiks vaielda. Mina ütlen vastupidi, et me peaks vaidlema. See on suur muudatus ja me peamegi vaidlema nende suundade üle, mida me teeme, mida me ei tee ja kuidas me teeme. Meil on erinevad seisukohad. Nagu öeldakse, vaidlustes selgub lõpuks tõde. Mina sellesse usun.

Mis puudutab konkreetselt Tootsi tuuleparki, siis tõesti, nagu te õigusega viitate, see on üks habemega lugu. Ma detaile isegi kommenteerima ei hakkas. Küll aga on selle projekti õppetund see, et me oleme õigusriigis ja jõuga ei saa ka riigile kuuluvad ettevõtted reeglitest üle sõita. See vaidlustatakse ja seda tulemust me hetkel ka näeme. (Juhataja helistab kella.) Aga jah, kuna need asjad on kohtus, siis ma konkreetset kohtulahendit või ‑protsessi ei kommenteeri.

13:07 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

13:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea peaminister! Te just praegu lugupeetud kolleegile ütlesite – tegelikult te ütlesite seda võib-olla meile kõigile –, et kui näete kitsaskohti roheenergeetikale üleminekul, siis andke teada. Ma küsingi. Miks rohepöördega seoses eksitatakse inimesi, et neil on võimalik rohepöördest kasu saada ja taastuvenergia arengusse oma panus anda, paigaldades ise näiteks päikesepaneele, rajades päikeseparke ja et riik igati soodustab ja toetab seda? Samas on avalik saladus, et need, kes tahavad tõesti seda kõike teha ja ise investeerida, teha seda oma vahenditest, põrkavad kohe takistavale asjaolule, et üle Eesti on väga palju piirkondi, kus ei olegi enam võimalik inimestel taastuvenergeetikat arendada ja sellega liituda, sest võrgud ja kohalikud alajaamad seda lisavõimsuse paigaldust lihtsalt enam ei võimalda. Ehk nagu selles laulus: "Andeks, kas teil on veel ruumi? Ei, kõik on täis." Miks sellest ei räägita ja miks eksitatakse inimesi?

13:08 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma siiski ütlen, et inimestel on võimalik rohepöördest kasu saada. Euroopa taasterahastu saab paari järgneva nädala jooksul kinnitatud ja seal on rohepöördeks nähtud ette päris märkimisväärsed summad.

Kuidas me kavatseme neid summasid Eestis kasutada? Neid rahasid hakkab jagama KredEx. Need suunatakse näiteks hoonete soojustamiseks. Me teame ju kõik seda, et kõige odavam energia on kokkuhoitud energia. KredExi meede võiks avaneda juba uuel aastal. Kui me räägime erinevatest taastuvenergiavõimekustest, mida inimesed ise saavad endale teha kas päikesepaneelide või tuulegeneraatorite näol, siis tõepoolest, varasemalt võib-olla ei ole inimesed selle peale nii palju mõelnud, aga nüüd hakkajamad inimesed just selle peale mõtlevad, kuidas energiat ise enda tarbeks toota ja seda kasutada.

Te räägite elektrivõrgu mahutavusest. Kui te teate füüsikat ja seda, kuidas elektrivõrgud toimivad, siis teate, et tõepoolest on nii, et kui mina olen näiteks tootja, siis ma pean olema ka bilansikohuslane, see tähendab, ma ütlen ette, kui palju ma energiat võrku annan ja sellele peavad olema ka tarbijad. Kui ma annan vähem, siis ma pean ise seda bilanssi hoidma, mis tähendab seda, et ma pean ostma kuskilt mujalt selle elektri, et seda endiselt võrku anda, selleks et võrk oleks toimiv. Kui mul on palju selliseid väikeseid tootjaid, kes tegelikult ei ole bilansikohuslased, siis tuleb arvestada, et võib tekkida olukord, kus, ütleme näiteks, päikest ei ole ja kõik need majapidamised, kes on saanud muidu hakkama oma elektri tarbimisega, hakkavad elektrit küsima elektrivõrgust. Elektrivõrgul peavad olema võimsused selle jaoks tagatud, et seda tasakaalu ja pinget vastavalt hoida ja et kõigi elektrivajadus saaks kaetud. See on kindlasti probleem, kui meil on järjest rohkem kodumajapidamisi, kes oma tootmise peale mõtlevad. Mis võiks olla erinevad lahendused, seda saab elektrijaotusvõrgu ja ka Eleringiga täiendavalt mõelda, seda, kuidas neid olukordi lahendada.

13:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:12 Olukorrast riigis

13:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume seitsmenda küsimuse juurde. Selle küsimuse on esitanud Kert Kingo, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on olukorrast riigis, nagu hea raadiosaate pealkirigi. Kert Kingo, palun!

13:12 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Te vastuses kolleeg Metsojale nimetasite jälle oma lemmikfraasi, et me elame õigusriigis. Natuke sellega haakuvalt on ka minu küsimus. Te olete Riigikogu saalis korduvalt rääkinud, et vaktsineerimine on vajalik, kuna sellega saab COVID‑viiruse kontrolli alla. Olete rääkinud, et vajalik on vaktsineerimine, eriti nendel töökohtadel, kus on töö inimestega: tervishoiutöötajad, Politsei‑ ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, teatrid jne. Te rõhutate, et meil ei ole sundvaktsineerimist. 29. septembri infotunnis oli küsimus teemal, kas Kaitseväes vabastatakse töölt isikud, kes ei ole vaktsineeritud, mille peale te vastasite, et teil seda informatsiooni ei ole ja et inimesed vahetavadki töökohti. Ometigi avaldati esmaspäeval, 18. oktoobril meedias, et Kaitsevägi on vaktsiinivastasuse tõttu ametist vabastanud 36 inimest, kellest 22 olid tegevväelased. Mina nüüd sooviksingi teada, kas see info on teieni jõudnud. Kuidas sellist tegevust nimetada, kui inimesi survestatakse süstima töölt vabastamise ähvardusega ja kui nad seda ei tee, siis vabastataksegi nad töölt? Kui see ei ole sundvaktsineerimine, mis see siis on?

13:13 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, eelmine kord, kui ma sellele küsimusele vastasin, siis oli ka täiendav vastus infoga, mis tol hetkel oli. Esiteks korrigeerin numbrid ära. Jah, oktoobri alguse seisuga oli Kaitseväes jätnud tõendi esitamata suurusjärgus 50 teenistujat, kelle puhul hinnati esitamata jätmise põhjuseid ja kellele vajaduse korral anti ajapikendust. 19. oktoobri seisuga oli vabastamise teate saanud 34 inimest, nendest 20 tegevväelast ja 14 töölepingulist inimest. Need on korrektsed numbrid.

Nii nagu ma vastasin ka eelmine kord, bioloogiliste ohutegurite määruse järgi on igal tööandjal kohustus teha riskianalüüs ja riskianalüüsi järgi oma tööd korraldada, et inimesed ei nakatuks ega kannaks haigust edasi. Kaitsevaldkonnas on sellised riskianalüüsid ka tehtud. Kaitsevägi viis läbi riskianalüüsi ja tuvastas, et kogu Kaitseväe personalil on nii sõjaaja ülesanded kui ka tihe läbikäimine ülejäänud teenistujatega, mistõttu kehtib kõikidel ametikohtadel vaktsineerimise nõue. Kui oleks vabu ametikohti, kus poleks vaktsineerimine nõutud, siis Kaitsevägi kasutaks antud võimalust.

Siia juurde ka pisut numbreid. Vaatame kaitseväelaste nakatumist. 15. jaanuaril – teatavasti siis meil vaktsineeritud inimesi veel ei olnud – oli COVID‑positiivseid Kaitseväes 82 ja isolatsiooni pidi minema 471 kaitseväelast. See tähendab, et see suhe oli 1 : 6. 15. märtsil, kui juba oli kõrghetk, siis COVID‑positiivseid oli 269 ja lisaks pidi isolatsiooni minema 1201 inimest. Samas, meil on septembri numbrid, siis oli see vahekord hoopis teine: 27 positiivset Kaitseväes, 42 kokku pidi olema isolatsioonis. See tähendab, et see suhe oli 1 : 17.  Tuletan meelde, et alguses oli see suhe 1 : 6.

13:16 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Kert Kingo, palun!

13:16 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Nagu ikka, ei saanud mitte mingisugust vastust. Räägite mingist statistikast, aga mina ei saanud oma küsimusele vastust.

Mul nüüd on kohe järgmine küsimus ja ma loodan, et ükskord te olete võimeline ka mõnele küsimusele vastama. Te räägite siin kogu aeg, justkui vaktsineerimine oleks ainukene päästevahend COVID‑i leviku tõkestamiseks ja haigestumiste ärahoidmiseks. Aga see ei vasta ju tõele. Olete ise ka siin kinnitanud, et vaktsineeritud inimesed nakatuvad, haigestuvad ja levitavad COVID‑viirust teistele, tervetele inimestele. Olete ka õigustanud, et vaktsineeritud inimesed põevad väidetavalt COVID‑it kergemini ja tihti ilma igasuguste sümptomiteta. Kuna vaktsineerituid kohustuslikus korras ei testita, siis seetõttu puudub igasugune ülevaade, kui paljud vaktsineeritutest on tegelikult nakatunud ja haigestunud. Need nakatunud liiguvad piirangutevabalt ringi, kogunevad üritustele ja nakatavad terveid inimesi, tekitavad muudkui aga uusi haiguskoldeid juurde. Aga teie olete otsustanud piiranguid seada endiselt ainult vaktsineerimata ja tihti tervetele inimestele. Nüüd on järjest rohkem ka juhtumeid, kui vaktsineeritud inimesed on haiglas. Eelmisel nädalal olid 32,2% haiglaravi vajavatest patsientidest lõpetanud terve vaktsineerimiskuuri ja 43,1% olid poolelioleva vaktsineerimiskuuriga. See teeb kokku 76,3%. Niimoodi te numbritega kogu aeg mängitegi.

Aga minu küsimus. Kõigile nendele asjaoludele tuginedes peaks iga mõtlev inimene aru saama, et vaktsineerimine ei ole lahendus ja kohe kindlasti ei peata see ei COVID‑i levikut ega takista  haigestumist. Mis on vaktsineerimise tegelik eesmärk, et te selle nimel rikute inimeste põhiseaduslikke õigusi, survestate inimesi vaktsineerima, jättes neid ilma töökohtadest, sissetulekutest ja vabadustest, ja kus on teie "meil on parem plaan" nüüd?

13:18 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma pole öelnud, et vaktsineerimine hoiab ära haigestumist. Ma pole ju seda öelnud. Ma olen öelnud, et vaktsineerimine hoiab rohkem ära rasket haigestumist. Te toote neid numbreid inimeste kohta, kes on haiglas. Meil on inimesi haiglas ka teiste haigustega. Ma pole kuskil öelnud, et vaktsineerimine teeb kuidagi kuulikindlaks, et need inimesed jäävadki siia maamuna peale, ühesõnaga, nad ei sure, nad ongi justkui surematud. Seda pole keegi väitnud. Ehk mida rohkem on meil vaktsineeritud inimesi, seda rohkem hakkab olema inimesi, kes surevad ja on ühtlasi vaktsineeritud, nagu meil sureb inimesi, kes on rõugete vastu vaktsineeritud, kes on, ma ei tea, tuberkuloosi vastu vaktsineeritud. Nad ikkagi surevad, mitte keegi ei unusta ennast siia maamuna peale.

Räägime veel kord eesmärkidest. Praegu on meil haiglas 413 COVID‑19 patsienti ja nagu ma juba vastasin, siis haiglad töötavad meil väga suure pinge all. Tervishoiutöötajad ei ole nõus enam töötama COVID‑i haigetega. See ei tähenda seda, et meil ei ole sootuks neid inimesi, kes vaktsineerituna ei või ka haigeks jääda, seda ma pole ju öelnud, aga numbrid siiski näitavad, et vaktsineeritud inimesed põevad seda haigust kergemini, neid on intensiivravis tunduvalt vähem. 94% inimestest, kes on hetkel intensiivravis COVID‑19 tõttu, on vaktsineerimata.

Aga ma küsin teilt niimoodi ja see on ilmselt retooriline küsimus, sest te vastata ei saa. Aga mis see teie ettepanek on? Panna kõigile jälle kõik kinni? Ma loen siit niimoodi välja. "Miks te ei piira vaktsineeritud inimesi? Miks te ei piira vaktsineeritud inimesi?" Kas paneme kõigile kõik kinni, jälle koolid kinni, jälle ettevõtted kinni, jälle kauplused, restoranid, teatrid, kinod – kõik kinni? Miks te seda soovite? Meie soovime ju tegelikult ainult seda, et hoida ära surmasid ja hoida ära rasket haigestumist. Me soovime teha selleks kõik. Ma kutsun teid üles mitte levitama neid valesid ja soovitama inimestele ennast ja teisi kaitsta just selle kaudu, et neid rasked haigusjuhte nii palju ei tuleks.

13:21 Esimees Jüri Ratas

Lisaküsimus. Uno Kaskpeit, palun!

13:21 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Lätis kehtestatakse alates homsest erakorraline seisukord. Olen kindel, et lätlased panevad jälle piirile oma piirivalve, et piirata Eesti inimeste liikumist Lätti. Oma inimesi nad kindlasti ei kontrolli ja lasevad vabalt Eestisse, nagu toimus kevadel. Mis on teie seisukoht, kas lasete jälle lätlastel vedada viirust Lõuna-Eesti rahvale ega võta midagi ette, et piirata vaktsineerimata lätlaste liikumist meile, et las veavad viirust Lõuna-Eesti rahvale nagu kevadel? See näitaks järjekordselt teie hoolimatust Lõuna-Eesti inimeste suhtes.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Praegu on Eestis nakkushaiguse leviku olukord punases ehk kõrgel ohutasemel. Ma küsin, kas teie olete piisavalt hooliv kõikide inimeste suhtes, et te ka kutsute üles tegelikult üksteisest eemale hoidma ja vaktsineerima. Täpselt samamoodi, te ütlete, et oht tuleb Lätist. Oht ei tule ju Lätist, see viirus on siin Eestis, levib siin Eestis täpselt samamoodi, nagu ta levib ka paraku Lätis ja Leedus. See on seetõttu, et meie vaktsineerituse tase on madalam, kui see on näiteks Soomes, Rootsis või Taanis. Miks see nii on? See sõltub inimeste suhtumisest. Inimesed, kes on soovinud neid vaktsiine ja saanud need juba esmajärgus, on need sammud ära astunud, aga teised seda teinud ei ole. Seda osa, kes ei ole seda teinud, muidugi kogumis väga palju ei ole.

Aga piiriületusel meil küsitakse COVID‑passi alates 1. juulist. Tegelikult me juba inimestel, kes siia tulevad, palume seda tõestada, et nad alluksid samadele reeglitele mis kõik teised, kes siin toimetavad. Aga nagu ma ütlen, ikkagi ei ole ka need piirikontrollid takistanud paraku selle viiruse levikut. Praegu me peame tegelema viiruse levikuga meie enda riigi sees.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:24 Tsiviilkontroll

13:24 Esimees Jüri Ratas

Liigume kaheksanda küsimuse juurde. Selle küsimuse esitab Riigikogu liige Mart Helme, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja selle teema on tsiviilkontroll. Mart Helme, palun!

13:24 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Meil on aegrida kujunenud ja see aegrida kaitsejõudude puhul on järgmine. Teatavasti soovitati 9. mail meie kaitseväelastel riietuda tsiviilriietesse, et mitte ärritada 9. maid tähistavaid venekeelseid Eesti Vabariigi elanikke. Seejärel tuli uudis, et kaotatakse kaplaniteenistus ja pannakse kinni sõjaväeorkester. See viga on küll osaliselt parandatud, aga mitte täielikult. Siis tuli uudis, et presidendi kantselei auvahtkond hakkab teenistust teostama laigulistes, mitte paraadmundrites. Nüüd on meil tants kaitsejõududes seoses sundvaktsineerimisega, mis on väga selgelt põhjustanud elukutselistes sõjaväelastes pahameelt, rahulolematust, vabatahtlikku lahkumist ja sunniviisilist lahkumist. Ma tuletan siinkohal meelde ka seda, et kaitsejõudude praegune juht, kindral Herem oli operatiivosakonnas teeninud riigireetur Deniss Metsavase ajal Kaitseväe peastaabi ülem. Seesama Herem on kinnitanud Kaitseväe peastaabi ülemaks ja Kaitseväe juhataja asetäitjaks kindral Palmi, kes on saanud negatiivse atestatsiooni ja on minu andmetel isegi istunud kainestusmajas. Ma küsin teilt: kas kõik need asjaolud, kõik need operatsioonid orkestrite, mundrite ja muuga on olnud teile eelnevalt teada? (Juhataja helistab kella.) Kas te olete nendel teemadel härra Heremiga vestelnud ja juhtinud tema tähelepanu sellele, et tema tegevus on süstemaatiline Kaitseväe moraali ja kaitsetahte õõnestamine? 

13:26 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt nendest väidetest, mis te esitasite. See tsiviilriietesse riietumise soovitus oli tehtud, kui ma nüüd õieti mäletan, pärast aprillirahutusi just selleks, et mitte tekitada täiendavaid pingeid. Nii et see oli juba 2008. aastal. Sellest me oleme varasemalt siin Riigikogu saalis ka rääkinud, et see ei ole tulnud kuidagi praegu. Selline soovitus on jäänud kehtima ja oli kehtiv ka siis, kui näiteks teie olite valitsuses, ja te selle vastu absoluutselt ei võidelnud.

Mis puudutab Kaitseväe orkestrit, siis orkester jätkab sõjaväeorkestri nime all, ta jätkab sõjamuuseumi juures ja minule teadaolevalt on lepingud sõlmitud juba 34 orkestrandiga. See orkester, nagu me nägime, juba kenasti töötas presidendi ametisse astumise ajal. Nii et ka see on lahendatud.

Te küsite, kas ma olen Kaitseväe juhatajaga vestelnud nendel teemadel. Me oleme Kaitseväe juhatajaga vestelnud väga palju Eesti Kaitseväe teemadel, kaitsevõime teemadel, ka eri aspektidest, mis kaitsevõimekust üldiselt puudutavad, olgu see inimesed, olgu see võimed kui sellised, olgu see kas või koostöö teiste Balti riikidega, sest tõepoolest algab meie kaitse ju ka meie naabrite kaitsmisest.

Olukord on olnud ju ärev, seetõttu oleme valitsuses iga nädal rääkinud julgeolekuteemadel. Olukord, mis on Valgevene-Leedu piiril, Valgevene-Läti piiril või Valgevene-Poola piiril, mõjutab otseselt ka meie julgeolekut siin. Nii et mina Kaitseväe juhatajat tema tegevuses igapidi toetan. Ta on teinud julgeid samme ja seda kõike selleks, et just Eesti kaitsevõimet tugevdada. Ka kaitseväelaste vaktsineerimisele eelnenud riskianalüüs näitas, et kui kaitseväelased nii suurtes hulkades jäävad haigeks või peavad jääma isolatsiooni, kuna nad on vaktsineerimata, siis see on probleem Eesti sõjalisele tegevusele, Kaitseväe tegevusele nii sõja ajal kui ka nende ülesannete täitmisele, mis Kaitseväel rahuajal on.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Mart Helme, palun!

13:29 Mart Helme

Aitäh! No teil ikkagi puudub tsiviilkontrolli olemusest ja tsiviilkontrolli teostamise meetoditest ilmselgelt arusaamine. Ma ei ole küll näinud, et Kaitseväes ohvitseride ja reakoosseisu hulgas oleks massiline suremine COVID‑isse või isegi massiline haigestumine COVID‑isse. See on lihtsalt naeruväärne.

Aga ma tulen hoopiski teise liini peale, kus teil ilmselgelt samuti on tsiviilkontroll kas puudulik või puudub täiesti. Jutt on politsei tegevusest. Me oleme siin selles formaadis korduvalt rääkinud aprillikuistest sündmustest, kui meeleavaldajaid terroriseeriti koerte, arreteerimiste, läbiotsimiste ja alandamistega. Me oleme küsinud siin Haeska tulistamise kohta, kui närvid kaotanud politseinik vastutusvõimetu inimese lihtsalt kohapeal maha lasi. Ega me ei tea, mis juhtunud on, missugustele järeldustele on sisejuurdlus jõudnud. Küll teame me aga seda, et politseiniku ja politseijaoskonna ülema vahel on sugulussidemed.

Nüüd viimane [näide]. 5. oktoobril politsei jõhkralt käitus asjasse mitte puutuva, mitte tagaotsitava, mitte menetletava, mitte süüdistatava Jaan Hattoga, purustas tema maja ukse, pani ta käed raudu, pani ta viieks tunniks raudus kätega põrandale ja purustas tema saunaukse. Seda kõike ettekäändel, et otsitakse taga ühte tagaotsitavat, kes ilmselgelt selles majas ei viibinud, vähemalt sel hetkel mitte. Kaasati suuri jõude, jällegi koeri, helikopterit. Samal ajal on meil retsidiviste, meil on 135 või 136 inimest, kes on tagaotsitavad, nende hulgas ohtlikke retsidiviste, aga nende tagaotsimiseks sellist jõudu ei kasutata. Jällegi küsimus: kuivõrd teie olite kursis niisuguse massiivse operatsiooni tegemisega? 

13:31 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Näen, et on täiskuu ja te olete heas hoos. Kõigepealt ma tahaksin ära õiendada selle Kaitseväe teema. Te ütlete, et Kaitseväes ei ole massilist haigestumist. Aga sellepärast ei ole massilist haigestumist, et üle 90% kaitseväelastest on vaktsineeritud. Seetõttu me ka haigestumist ei näe. Kaitseväelased olid ka ühed esimesed, kes vaktsiini said. Nii et tänu sellele me neid haigestumisi ei näe.

Nüüd sellest, mida te küsite selle juhtumi kohta. Te esitasite seda muidugi ilukirjanduslikult väga haaravas võtmes, aga räägime asjadest nii, nagu asjad on. Tegemist oli tagaotsitavaga, kuriteos kahtlustatava inimesega, kes oli pidevalt eemale hoidnud kohtumenetlusest, kes varjas ennast selle konkreetse inimese juures, ja see konkreetne inimene tegelikult politseiga koostööd ka ei teinud. Nii et kui ikkagi kuriteos kahtlustatav inimene ennast selliselt varjab, kohtumenetluse eest põgeneb ja seda juba pikemalt, siis politsei peab võtma kasutusele vastavad meetmed, sest muidu oleks meil nihilism ja anarhia, kui kurjategijad või inimesed, kes on kuriteos kahtlustatavad, saavad lihtsalt kohtumenetlusest kõrvale hoida ja mitte midagi ei juhtu. Ei! Juhtub küll. Kui te olete toime pannud kuriteo, kui teile on esitatud kahtlustus, siis peab saama seda ka menetleda. Seda menetlevad kohtud ja politsei tagab, et kuriteos kahtlustatavad isikud siiski kohtu alla jõuavad.

13:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et Riigikogu juhatajalt oodatakse seda alati ja ma ka alati reageerin: olgu see noorkuu, täiskuu või vanakuu, palun suhtume austavalt nii valitsuse poolt Riigikogu liikmetesse kui ka vastupidi. Protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

13:34 Mart Helme

Jaa, mul oli seesama teema, ma oleksin palunud, et eesistuja kutsuks peaministrit korrale. Kuu loomine või kahanemine ei puutu absoluutselt asjasse nende küsimuste puhul. Küsimusele vastates unustas ta ära, et on olemas selline mõiste nagu proportsionaalne jõukasutus. Jaan Hatto, kelle vara rikuti ja kelle puhul kasutati ülemäärast jõudu, ei olnud tagaotsitav, ei olnud kahtlustatav ja kõik see, mis temaga tehti, on sisuliselt seadusevastane.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Head Riigikogu liikmed! Ma ütlen veel kord, et meil on võimalus küsida protseduurilisi küsimusi Riigikogu infotunnis, aga meil ei ole võimalust tekitada siin läbirääkimiste vooru. Lisaküsimus. Leo Kunnas, palun!

13:35 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Kevadel, kui oli küsimus võimalikus kaitsekulude kärpimises, siis Kaitsevägi asus seda kiiresti teostama ja sellega seoses koondati päris palju inimesi. Nüüd, loomulikult meie õnneks, on selgunud, et kaitsekulud praegu tõusevad, nad tõusevad 2,31%‑ni SKT‑st ja summaarselt on jutt 249,6 miljonist, mille eest ma tahan valitsust siiralt tunnustada. Aga inimesed koondati. Nüüd edasi, seoses vaktsineerimisega terve hulk kaitseväelasi lahkus teenistusest, kuna nad tajusid seda kui survet. Ma toon konkreetse näite, kolonelleitnant Moora, kes seda tegi. Lõpuks on 34 inimest nüüd teenistusest vabastatud. Näiteks major Paas, kõikides sõdades osalenud, igati laitmatu teenistusega mees, lihtsalt lasti lahti. Kui paneme need numbrid kõik kokku, siis tegelikult kaotus personali seas tuleb juba üsna suur. Kaitseväel on olnud probleeme, et kõiki ajateenijaid õpetada, sest kaadrit pole piisavalt olnud. Kuidas Kaitsevägi nendes tingimustes pärast seda kolme lainet suudab oma ülesandeid korralikult täita?

13:36 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see, et on täiskuu, on konstateering, nii nagu see, et ilm ei ole täna ilus. See küll ei olnud kuidagi mõeldud ... Ma ei saanud sellest märkusest aru.

13:36 Esimees Jüri Ratas

See märkus oli seotud sellega, kuidas teie vastasite Mart Helmele. Kui oleks olnud teistpidi, siis ma oleks samamoodi sellesse sekkunud. Palun, peaminister!

13:37 Peaminister Kaja Kallas

Küll oleks tore, kui ainult Mart ja Moonika Helmet ei kaitstaks, vaid kaitstaks ka teisi. Aga see selleks.

Lähen nüüd konkreetselt selle küsimuse juurde. Kaitseväes on olnud, nagu ma ütlesin, erinevaid laineid haigestumisega seoses. Kui me räägime konkreetselt nendest viimastest sammudest, siis nagu ma vastasin ka eelnevalt, tegemist on olnud Kaitseväe juhataja tehtud riskianalüüsiga, mis puudutab inimesi, kes Kaitseväes töötavad. Kõik Kaitseväes töötavad inimesed on vajalikud nii sõjaajal kui ka rahuajal ja seetõttu nende isolatsiooni jäämine on ohuks kogu Kaitseväe toimepidevusele.

Vastab tõesti tõele, et me oleme eraldanud kaitse-eelarvele rohkem raha kui kunagi varem, järgmisel aastal kasvab kaitse-eelarve 104 miljonit eurot ja see on kindlasti hea meie kaitsevõime tugevdamiseks. Seda, milliseid samme täpselt astuda kaitsevõimekuse tõstmisel, saame arutada ka riigikaitsekomisjonis, et mis on need konkreetsed sammud. Aga ma arvan, et oluline on nii see, et oleks võimekus tehnika näol, kui ka see, et Kaitsevägi toimib ja ei jää haigestumiste tõttu nendest ülesannetest kõrvale.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:39 Korterid afgaanidele

13:39 Esimees Jüri Ratas

Liigume üheksanda küsimuse juurde. Selle küsimuse esitab Riigikogu liige Merry Aart, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on korterid afgaanidele. Merry Aart, palun!

13:39 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Tõepoolest, minu küsimus puudutab pagulastele elamistingimuste loomist, õigem oleks öelda, et elamisvõimaluste otsimist. Liigub info, et Vabariigi Valitsus on andnud korralduse, või oleks äkki õigem öelda, et otsib võimalusi afgaanidele korterite leidmiseks. On olnud kuulda, et on soov leida korter kuni 3000 afgaanile, sealhulgas kuni 2500‑le Virumaal, mingile osale Jõgevamaal ja kuskile veel. Eesti on väga väike ja kõik tunnevad kõiki. Selline info liigub inimeste hulgas päris laias ringis, ma olen seda kuulnud vähemalt kolmelt inimeselt. Kas selline info on vaid külajutt, mis võib vastata ka tõele, või on selles jutus ka terake tõtt? Lihtsalt soovin infot otseallikast.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:40 Peaminister Kaja Kallas

Tere! Vabandust! Ma juba, jah ... See on külajutt, sellist asja ei ole. 3000 afgaani – see ei vasta tõele. Vaatame seda, mis me oleme kokku leppinud. Me oleme kokku leppinud aidata 30 afgaani. Tegelikult nendest viis tulevad Euroopa Liidu programmide vahendusel või Euroopa Liidu kokkulepitud inimeste hulgast ja teine [viis] NATO raames. Lisaks on veel 20 inimest, kes on seotud mittetulundusühingutega, kes on Eestit aidanud.

Küsimus sellest, kui palju neid inimesi on praeguseks Eestisse tulnud. Minu teada on neid jõudnud siia 16. Nad on palunud varjupaika. Meil on seadusest lähtuv varjupaigamenetlus ehk Politsei‑ ja Piirivalveamet hindab, kas nad võivad saada rahvusvahelist kaitset või ei või. Aga jah, jutt 3000 afgaanist on kindlasti vandenõuteooria või külajutt ja see ei vasta tõele.

Praegu on Afganistanis tõepoolest keerulised ajad, aga meile ei ole teada, et sealt massilist rännet Euroopa poole liiguks. Lisaks on Euroopa riigid õppinud 2015. aasta õppetundidest. Sellest lähtuvalt on soov pidada läbirääkimisi just lähteriikidega ja nende riikidega, kes on Afganistani ümber, selleks et toetada neid inimesi seal ja hoida ära rändesurvet Euroopale, sealhulgas Eestile.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Merry Aart, palun!

13:42 Merry Aart

Aitäh vastuse eest! Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult 30 afgaani pluss 20, kokku siis Eesti pakub ...

13:42 Peaminister Kaja Kallas

Kokku 30.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun, sõna on teil!

13:42 Merry Aart

... kokku 30 ja korterite otsimist ei toimu?

13:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vaatame seda, et meil on tõesti seaduses ette nähtud kohustused aidata neid inimesi, kes on saanud rahvusvahelise kaitse. Hetkel on kõik need inimesed rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses ja nagu ma ütlesin, taotluste otsused tulevad Politsei‑ ja Piirivalveametilt. Aga neile laienevad kõik samasugused õigused ja võimalused.

Kui lugeda seadust, siis mida selle järgi on Eesti riik kohustatud tegema? Ta on kohustatud aitama nendel inimestel ennast sisse seada, aga see ei tähenda rahalist toetust muus ulatuses kui üürilepingu sõlmimisega seotud kulusid. See ei tähenda, et üür makstakse kinni, vaid see tähendab seda, et aidatakse lepingu sõlmimisega seotud kulusid katta, et nad leiaksid elamispinna. Kui nad on saanud rahvusvahelise kaitse, siis neil tegelikult on õigus samadele toetustele mis Eesti inimestel, Eesti residentidel, olgu need siis lapsetoetused, sotsiaaltoetused või muud sellised toetused.

13:44 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Paul Puustusmaa, palun!

13:44 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austet peaminister! Siin on olnud täna päris palju juttu sel teemal, kuidas on meil kahjuks tsiviilkontroll jõustruktuuride üle kadunud. Ma loodan väga – väga loodan –, et mitte jäädavalt kadunud. Sai ka palju räägitud sellest kurikuulsast Jaan Hatto ründamisest ja Kaldalu tagaajamisest. Aga küsimus on konkreetne. Me saime aru, et Jaan Hatto ei olnud üldse süüdi selles, et temaga niimoodi vägivaldselt käituti. Kas temale tekitatud moraalne, vaimne ja materiaalne kahju on riigi poolt hüvitatud või ei ole?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lihtsalt niipalju ütlen, et hetkel me oleme küsimuse juures, mille teema esitas Merry Aart ja see on korterid afgaanidele. Aga loomulikult on peaministril võimalus vastata ka sellele, kui ta soovib. Palun, Kaja Kallas!

13:45 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Ma vastan. Minu meelest ei ole hea toon Riigikogu saalis arutada mingeid konkreetseid kohtutes toimuvaid protsesse. Kui see konkreetne isik sai kahju politsei tegevuse tõttu, siis tal on võimalus ja õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole ja õiguskaitseorganid, sealhulgas kohus, otsustavad, kas tal on õigus hüvitisele, kas tema suhtes on kasutatud ülemäärast jõudu või seda ei ole. Siin Riigikogu saalis üksikjuhtumeid arutada ei ole minu arvates korrektne.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Meil rohkem ei ole registreeritud teemasid.


10. 13:45 Muud küsimused

13:45 Esimees Jüri Ratas

Head Riigikogu liikmed, kui teil on küsimusi, siis palun ennast panna sõnavõtujärjekorda. Ma palun, et Riigikogu liige ütleks kõigepealt, kellele küsimus läheb, ja siis, mis on küsimuse sisu. Nagu ikka, aega on kaks minutit. Kalle Grünthal, palun!

13:46 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mu küsimus on Kaja Kallasele. Peale valimisi esmaspäeval helistas mulle üks väga usin perearst, kes teatas, et temale on valitsuse poolt antud selline kohustus, et nädalas tuleb vaktsineerida 120 inimest, ja seda enne, kui teie valitsuse korraldus jõustus. Küsimus on probleemne selles mõttes, et see kohustus kehtib kõigile perearstidele. Tulemuseks on see, et me ei hooli inimeste tervisest, sellest, kas nad on vastuvõtlikud sellele vaktsiinile või mitte, sest on ju ka autoimmuunseid inimesi ja ka neid, kellele see süst ei mõju üldse hästi. Näiteks võib olla see, et üks inimene saatis mulle täna sõnumi, et tema elukaaslane sai eelmisel reedel teise Pfizeri süsti, algul oli päris hästi, esimesega käsi vaid valutas, nüüd pärast teist süda ja pool keha halvatud, vanus on 52 aastat, üle ei lähe, pidi haiguslehe võtma, kuna on nii halb olla. Ma võiksin seda jätkata.

Aga teema on selles, et see teie poliitika tegeleb praegu, ma ütleksin kohe otse välja, tapjaliku ja inimesi sandistava teguviisiga. Praegu ei ole see teema üldse, et meil on meditsiinilised tõrjed, vaid te viite ellu Pfizeri lepinguid, mis on juba ammu lekkinud. Pfizeri leping keelab teiste ravimimeetodite kasutamisele võtmist, mida muu maailm juba ammu kasutab. Küsingi praegu üle rahva esitatud küsimuse: millal te astute tagasi, sest see, mis te teete, ei ole normaalne?

13:48 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma peaks ütlema, et te esitate siin mingeid kuulujutte, mis ju ei vasta tõele. Eile oli mul perearstide seltsiga väga hea kohtumine, kus oli muu hulgas juttu just vaktsineerimisest. Ma olen tänulik kõikidele perearstidele ja pereõdedele, kes on vaktsineerimist läbi viinud ja kes on suhelnud vanemate inimestega. Nemad kuulavad just perearsti nõuannet, sest see on inimene, keda nad usaldavad, kellega nad pidevalt kokku puutuvad. Kui need inimesed ütlevad, et tasub vaktsineerida, sellepärast et see kaitseb, siis seda tasub uskuda. Üks perearst kirjeldas mulle, et kui inimene ütleb, et ta veel ootab, siis ta ütleb inimesele, et teate, te võite oodata, aga me ei taha, et see haigus saab teid enne kätte, ja seetõttu minu soovitus on küll vaktsineerida. Nii et perearstid on teinud väga tänuväärset tööd.

Eile oli ka uudis, et Eestis on 175 inimest – 175 inimest! –, kellele on vaktsineerimine vastunäidustatud. Neid ei ole tuhandeid ja neid ei ole sadu tuhandeid, vaid neid on 175. Nendele 175 inimesele, kellele on vaktsineerimine vastunäidustatud, on vastunäidustatud võib-olla mingi konkreetne koostisosa. Kuna meil on erinevatel tehnoloogiatel põhinevad vaktsiinid, meil on erinevatel koostisainetel põhinevad vaktsiinid, siis ma usun, et leiab ka sobiva vaktsiini, mis ei ole selliste ohtlike mõjudega.

Loomulikult, vaktsineerimisel on kõrvalmõjud. Ega seda pole ju keegi eitanud. Vahest on need kõrvalmõjud tugevamad, teinekord on need nõrgemad, aga siiski on need tagajärjed ju kergemad kui selle haiguse raskelt põdemise puhul. Nii et see teie vandenõuteooria selle kohta, et ei lubata teisi ravivõtteid, ju ei vasta tõele. Meil ravitakse inimesi haiglates, meil on 413 inimest haiglas. Me oleme eraldanud raha Remdesiviri ostuks, mis aitab ka nendel haigetel, kes on haiglas, haiguse kulgu lühendada. Te ütlete, et Pfizer on justkui problemaatiline. Meil on vaktsiinilepingud eri tootjatega. Meil on Moderna, Pfizer, Janssen, meil on AstraZeneca. Nii et neid võimalusi on teisigi.

13:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Kert Kingo, palun!

13:51 Kert Kingo

Aitäh! Minu küsimus on peaministrile. Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma ikka samal teemal räägin. Olete ise siinsamas saalis ka täna tunnistanud, et vaktsineeritud inimesed samamoodi nakatuvad, haigestuvad ja põevad raskelt COVID‑viirust. Ometigi on piirangud seatud ainult vaktsineerimata inimestele. Neid seni testiti, oli olemas ülevaade nende haigestumisest. Vaktsineeritud inimesi ei testita ja puudub igasugune statistiline ülevaade, kui palju nende seas nakatanuid on. Nüüd valitsus põhimõtteliselt soosib vaktsineeritud inimeste  vahel viiruse levikut, kollete tekitamist ja haigestumisi. Minu küsimus on selline: mis põhjusel koheldakse vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesi ebavõrdselt, mis on selle loogika aluseks ja mis see õigustus on?

13:52 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastan veel kord. Meil on haiguse levik kõrgel tasemel ja haiglad on meil ülekoormatud. 413 inimest on COVID‑19 haigusega haiglas. 94% nendest, kes on intensiivravil, on vaktsineerimata. Ma ei ole öelnud, et vaktsineeritud inimesed ei nakatu. Küll aga on teadusnõukoda meile ka valitsuses esitlenud andmeid, et vaktsineeritud inimesed levitavad seda haigust ka  vähem ja kui nad selle haiguse saavad, siis ei põe nad seda haigust nii raskelt, seda näitavad numbrid väga selgelt. Sama haigestumise taseme juures on meil täna haiglas vähem inimesi, kui meil oli kevadel, raskelt haigeid on meil seeläbi vähem. Nii et veel kord: vaktsineeritud inimesed põevad seda haigust kergemalt. Kui meil on haiguse levik nii kõrgel tasemel, siis haiglate kaitsmiseks, selleks et me ei peaks plaanilist ravi ja ka erakorralist ravi hakkama piirama, vaid me suudaksime ikkagi tagada haiglate toimepidevuse, tuleb piirata vaktsineerimata inimeste ringiliikumist, kokkupuutumist teistega. Just sellepärast, et nemad on need, kes võivad jääda raskelt haigeks ja seda haigust nii raskelt põdeda, et haiglad on ülekoormatud. 

13:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ruuben Kaalep, palun! 

13:53 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Miks te survestate noori ja lapsi ennast vaktsineerima? Palun põhjendage.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me ei survesta lapsi ja noori ennast vaktsineerima, küll aga on meil tehtud reeglid selle jaoks, et vaktsineeritud lapsed saaksid edasi koolis käia ja ei peaks olema eneseisolatsioonis. See kehtib nii huvihariduses kui ka koolides. Kui keegi peaks jääma haigeks, siis koju peavad jääma need lähikontaktsed lapsed, kes on vaktsineerimata. Seda kõike selleks, et me ei peaks minema jälle distantsõppele. Nii et see on see põhjus.

Paljud vanemad on otsustanud oma lapsi vaktsineerida. Vanusegrupis 12–18‑aastased oli vist 45,5% eilse seisuga vaktsineeritud ühe doosiga. 16–18‑aastaste hulgas on vaktsineerituse tase isegi kõrgem, kui ta on 18–29‑aastaste hulgas. Tagasiside, mis tuleb koolidest, on see, et haigestuvad ikkagi peamiselt vaktsineerimata lapsed ja noored. Vaktsineeritud saavad koolis edasi käia ja see peaks olema ka asja eesmärk.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Riho Breivel, palun!

13:55 Riho Breivel

Lugupeetud peaministrile on küsimus. Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Juttu oli siin paari sõnaga Kaitseväe orkestrist. Siin on tegelikult üks probleem. Nimelt, Kaitseväe orkestrist oleme me juba varem rääkinud ja oleme kuulnud, et asi hakkab nagu korda minema, orkester läheb muuseumi alla ja asi on tore. Aga ma ise suhtlen hästi tihedalt nende pillimeestega, kes mängisid nii Kaitseväe orkestris kui ka endises piirivalveorkestris. No piirivalveorkestriga on selge, temast on tehtud nüüd poliitiline orkester Tallinna Linnavalitsuse alla ja see ei ole enam riigi tseremoniaalorkester. Aga mis puudutab Kaitseväe orkestrit, siis vormistatakse lepinguid. Nende lepingutega on niimoodi, et nad võetakse tööle poole kohaga. Paljud pillimehed ei taha minna niimoodi poole kohaga tööle ja see tähendab seda, et see orkester hakkab vaikselt lagunema. Ma olen rääkinud ka endiste orkestrijuhtidega. Et teha tseremoniaalorkestrit, selleks läheb aastaid aega, selleks et tema tattoo'd, rahvusvaheline tunnustatus kõik säiliks ja areneks edasi. Me lagundame praegu selle orkestri ära ja saame mingisuguse 20‑mehelise, kuidas nüüd ilusasti öelda, orkestri, mis muidugi mängib lood ära, sest seal on professionaalsed pillimehed, aga enam rahvusvahelistel üritustel tattoo'sid ja igasuguseid muid vigurmarssimisi nad tulevikus teha ei suuda. Kuidas me selle probleemi lahendame? Mina ütlen, et kaitsevaimsuse seisukohalt tuleb ta taastada Kaitseväe orkestrina.

13:57 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen lugenud ajalugu. See orkester on tegelikult olnud väga erinevate nimede all. Kuna mul ei ole seda materjali praegu kaasas, siis ma peast meenutan, et algusaegadel oli ta vist sõjaväeorkester, siis muudeti orkestri nime ja seda orkestrit. Näiteks oli ta muideks üksvahe – aastaarvudega ma muidugi võin eksida, ma ei hakka neid kasutama – Tallinna garnisoni orkester. Neid faase on olnud erinevaid. 

Mis on oluline? Oluline on see, et nende inimestega, juba 34-ga on need lepingud sõlmitud. Ma saan aru, vähemalt mulle esitatud info kohaselt, et need on needsamad inimesed, kes Kaitseväe orkestris varasemalt olid. Lisaks sellele, et nad töötavad sõjamuuseumi all, on neil võimalus teenida omatulu, seda võimalust neil varasemalt ei olnud. Omatulu teenimise võimalus just lisakontsertide, plaadistuslepingute, kõige selle kaudu on neil ka olemas. See orkester alustas 1. oktoobrist. Eesti rahvas ütleb korrektselt, et andke aega atra seada. Nagu me nägime presidendi ametisse astumise tseremoonial, see orkester mängib väga hästi kokku.

13:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan valitsuse liikmeid vastamise eest, ma tänan Riigikogu liikmeid küsimast. Infotund on lõppenud.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee