Väga austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Annan edasi, mis toimus maaelukomisjoni istungil esmaspäeval, 27. septembril 2021. aastal. Osa võtsid komisjoni liikmed Merry Aart, Erkki Keldo, Ivari Padar, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme ja Aivar Viidik. Kutsutud olid keskkonnaminister Tõnis Mölder, Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar ja Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu. Arutati maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks. Juhatasin sisse istungi päevakorra ja andsin sõna kutsutud külalistele. Tõnis Mölder tutvustas maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab kokku kümmet seadust.
Eelnõuga soovitakse vähendada bürokraatiat, viia süsteemid võimalikult ühetaoliseks ning anda teemad, mis jaotuvad erinevate ministeeriumide ja [muude] asutuste vahel, tervikuna üle Maa-ametile. Triinu Rennu andis ülevaate eelnõuga 418 plaanitud muudatustest maareformi seaduses ja teistes seadustes. Ta märkis, et muu hulgas on menetluse käigus eelnõusse koondatud ka need normid, mis algselt ei läinud kooskõlastusringile käesoleva seaduseelnõu raames, vaid maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu raames. Eelkõige puudutavad need riigi käes olevaid maareformist edasi kanduvaid lepinguid ning lepingute tasude muutmist, kui tuleb uus korraline hindamine, samuti seda, kuidas tagada maareformi ühetaoline rakendamine ka olukorras, kus korralise hindamise tulemusena muutuvad oluliselt maa hind ja maa maksustamishind.
Eesmärk: maareformi üldpõhimõtted jäävad samaks, aga vaadatakse, kuidas seda lihtsustada. Näiteks maakorralduse rakendamine eraisikute vahel on nii hoogu läinud, et soov on neid võimalusi kasutada nii kinnisasja avalikes huvides omandamise lihtsustamiseks kui ka maareformist jäänud n-ö ribade menetlemiseks. Käesoleval aastal on maareformi käigus tekkinud ribadega teostatud tehinguid umbes 1300. Osapooltele on see lihtne sellepärast, et ei ole vaja minna notarisse, toiminguid teeb ära katastripidaja ning muu hulgas saab esitada kinnistamisavalduse.
Maakorralduse eesmärk on ka see, et ei tekiks osakrunte, vaid maaüksus moodustataks kohe lõppeesmärgist lähtuvalt. Kui katastriüksuse piir ei vasta tegelikule kasutusele, saavad naabrid omavahel kokkuleppel tellida maamõõtja, kes esitab andmed katastripidajale, see teeb kande maaomaniku kohta ja maaomanikud lepivad omavahel kokku hüvitise, kui nad seda oluliseks peavad.
Küsisin, kuidas saavutatakse juriidiline kindlus. Triinu Rennu vastas, et mõlemad osapooled kinnitavad piiri muutmise soovi. Nad esitavad maakorralduskava, mille alusel koostatakse joonis, kuidas piiri muudetakse, näidates ära endised ja uued piirid. Enne katastrikannet kinnitavad osapooled, et on teineteisele hüvitise tasunud. Seejärel tehakse maaomanike tahte kohane kinnistusavaldus ja kinnistusraamatu andmed muudetakse.
Tundsin huvi, et kui on soov oma maatükist anda kellelegi riba ära, siis kas see on võimalik. Triinu Rennu vastas, et siis tulebki koostada maakorralduskava. Kui tahetakse müüa suurem osa, kui maaüksusest alles jääb, ehk üritatakse teha varjatud tehingut, siis seda Maa-amet ei luba. Maa-amet koostöös kohalike omavalitsustega kontrollib sellist tegevust.
Merry Aart tundis huvi, kas sissesõidutee puhul on omanikul endiselt õigus panna kivi teele ette. Kas seda olukorda ei ole veel lahendatud? Triinu Rennu vastas, et käesolev eelnõu astub suure sammu edasi, lihtsustamaks erateede määramist avalikuks kasutamiseks. See tähendab, et erateed määratakse avalikuks kasutamiseks sundvalduse otsuse kaudu. Käesolevas eelnõus on olemas normid, mis seda lihtsustavad. Peamine probleem on selles, kuidas määrata hinda ehk tasu kasutuse eest. Kavandatavas eelnõus ongi nüüd olemas juhend, millest kohalikud omavalitsused saavad lähtuda, sest hindamise aruande tellimine on väga kallis ja ebamõistlik.
Helir-Valdor Seeder küsis, et kui kohalik omavalitsus on maaga teinud toiminguid ja kokkuleppeid ja sellega seoses on tekkinud kohustused, siis kuidas seda tagasi pöörata. Triinu Rennu vastas, et need kulud, mis on olnud vajalikud parendamiseks, näiteks planeeringu- või infrastruktuuri väljaehitamise kulud, omavalitsustele tasutakse. Aga näiteks olemasoleva tee hooldamise kulusid 20 aasta jooksul kinni ei maksta.
Küsisin, kas kergliiklusteede puhul võib rakendada sundvaldust, mitte sundvõõrandamist. Triinu Rennu vastas, et seadus näeb ette, et kui maaüksust on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, siis omandada ei tohikski. Kui avalikkus sellist teed kasutab, siis ei ole väga mõistlik maadele sundvaldust seada, kuna sundvalduslepingute haldamine on omaette koormus.
Helir-Valdor Seeder küsis, kas hoonestusõiguse sõlmimine on peamiselt riigi huvi, et maa jääks strateegilises mõttes olulistes kohtades riigile, või on [mängus] omaniku soovimatus maad omandada. Triinu Rennu vastas, et maareformi puhul on isikul võimalus valida, kas ta soovib maad omandada või soovib hoonestusõigust. Osa on valinud hoonestusõiguse, sest omandamine on nende jaoks kallis. Aja jooksul on isikute ring, kellel on maareformis õigus ehitise omanikuna maad erastada, ka muutunud. Lisaks on piirkondi, kus üldse ei saagi maad omandada, kuna seal on riigikaitselised piirangud. Samuti ei lubata hoonestusõiguse omandamist olukorras, kus on avalik huvi.
Aivar Viidik küsis või palus tuua näite kohalikele omavalitsustele hüvitiste maksmise kohta. Ta tundis huvi, kas konkreetsete tehingute puhul on reaalselt olnud riigi ja omavalitsuste vahel vastasseisu. Triinu Rennu vastas, et näiteks Haridus- ja Teadusministeerium teeb kokkuleppeid omavalitsustega riigigümnaasiumide rajamiseks. Tavaliselt probleemi ei ole, sest omavalitsused on huvitatud riigigümnaasiumi rajamisest. Rail Balticu puhul aga ollakse mõnikord päris hädas. Nüüd kehtima hakkav norm aitaks kaasa, et ei pea nii pikalt argumenteerima ja oleks ka õigusselgus. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses on norm, mis ütleb, et igal juhul võib maad ka tasuta anda, kui kokkulepe saavutatakse.
Andrus Seeme sõnul on kohalikel omavalitsustel palju erateid. Ta tundis huvi, kuidas sundvalduse seadmine omavalitsuste olukorda lihtsustab. Triinu Rennu vastas, et erateede avalikuks kasutamiseks määramine toimub sundvalduse seadmise kaudu. See on haldusakt ja haldusakti puhul on omavalitsustel kõige suurem mure, kuidas määrata hinda. Nüüd on hinna määramiseks koostatud juhis.
Merry Aart palus selgitada, milline on metsa hindamise metoodika ning kes seda teeb. Triinu Rennu vastas, et hetkel rakendatakse metsa hindamise metoodikat looduskaitseseaduse alusel. Avalikes huvides omandamisel peab olema kasutatud turuhinnapõhiseid hindu, aga metoodikas on ka ette nähtud näiteks kolme aasta keskmine puidu väärtuse hind. Nüüd on koostatud juhend, millest on hindajatel võimalik lähtuda. Kavandamisel on metoodika ülevaatamine, et tulevikus hinnataks kasvavat metsa turupõhiselt. Moodustatud on töögrupp, kuhu ka Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on kaasatud.
Ja siis tehti menetluslikud otsused: määrata eelnõu 418 ettekandjaks maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek võtta eelnõu 418 täiskogu päevakorda 13. oktoobriks 2021 (konsensus), teha ettepanek eelnõu 418 esimene lugemine lõpetada. See oli ka konsensuslik otsus, kõik komisjoni liikmed – Merry Aart, Ivari Padar, Andrus Seeme, Tarmo Tamm ja Aivar Viidik – olid selle poolt. Aitäh!