Tere hommikust, head kolleegid! Alustame täiskogu VI istungjärgu 4. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid või arupärimisi. Riigikogu liikmetel seda soovi ei ole. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Teiseks, ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Kolmandaks, kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik neli eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Tänan teid, proua Tõnisson! Kuna rohkem eelnõusid ja arupärimisi ei ole, siis saan teile teatada, et neli eelnõu oleme vastu võtnud, need on elektrooniliselt laekunud ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele.

Nii, nüüd on võimalik läbi viia kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll! 

Kohale registreerus 67 Riigikogu liiget.

Alustame teisipäevase istungi päevakorra läbivaatamist. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 393 esimene lugemine. Palun Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa seda eelnõu tutvustama. Palun!

Austatud Riigikogu! Teie ees on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Ma alustan sellest, et räägin, miks ma üldse sellise initsiatiiviga välja tulin. Aastal 2016 Riigikontroll oma aastaaruandes pealkirjaga "Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine" märkis, et nõukogu tasakaalustatuse tagamiseks tuleks muuta seadust. Auditis tuuakse välja, et nõukogu liikmete ametisse valimine ei ole alati toimunud viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada konkreetsete kandidaatide nõukokku määramise kaalutlustest. Sisuliselt on siin hästi lihtsalt välja toodud see põhjus, miks me üldse peame rahvusringhäälingu seadusega praegu tegelema. Eelkõige pöörame tähelepanu protseduurile ehk sellele, kuidas me valime sinna asjatundjatest eksperte. Oluline on ära markeerida ka see, et rahvusringhäälingu seadus võeti vastu aastal 2007 ja sellest saadik sisuliselt seda ei olegi muudetud, kuigi möödunud aastate jooksul on meediamaastik oluliselt muutunud.

Veel üks oluline mõiste, mida ma käsitlen selles seaduseelnõus, on mõistagi "rahvusringhäälingu nõukogu". See planeerib ERR‑i tegevust, korraldab ERR‑i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kehtiva seaduse järgi koosneb nõukogu Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest ehk tavalises keeles ekspertidest. Praeguse seaduse järgi nimetab ERR‑i nõukogu liikmed Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Riigikogu liikmetest nõukogu liikmeteks nimetatakse üks liige igast fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. On oluline ära markeerida, et siin ma mingisuguseid muudatusi ei paku. Ehk täpselt samamoodi ka edaspidi olgu ERR‑i nõukogus iga fraktsiooni saadik, iga fraktsiooni esindaja. See tagab selle, et poliitiline tasakaal on ERR‑i nõukogu tasemel täitsa olemas.

Muudatuse eesmärk ja muudatuse teema on asjatundjatest eksperdid. Eesmärgiks on tagada ERR‑i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist. Nagu oligi öeldud, et tagada nõukogu liikmete nimetamise protseduuri suurem sõltumatus poliitilistest otsustustest ning võimaldada ERR‑i tegevusvaldkonnaga seotud asutustel, institutsioonidel ja esindusorganisatsioonidel pakkuda välja tunnustatud asjatundjaid, kes ei pea läbima poliitilist nimetamise protseduuri, on loodud süsteem, mis on selles seaduseelnõus. See on analoogiline näiteks rahvusooperi seadusega, kus nõukogusse nimetavad [liikmeid] seaduses nimetatud asutused, institutsioonid või esindusorganisatsioonid. Nimetatav liige ei pea olema selle asutuse, institutsiooni või esindusorganisatsiooni liige, vaid oluline on, et omades ülevaadet oma valdkonna tunnustatud asjatundjatest ning kaaludes ERR‑i nõukogu ülesandeid ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkondi, nimetatakse asjatundja, kes hinnatakse sobivaimaks tegutsema nõukogu liikmena.

ERR‑i nõukogu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmeid nimetavad eelnõu kohaselt Rektorite Nõukogu, ajakirjanike liit, tööandjate keskliit ja advokatuur. Seletan, miks selline valik. Rektorite Nõukogu omab ülevaadet ajakirjanduse ning meediavaldkonna parimatest asjatundjatest, kuivõrd Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis on vastavate valdkondade tugevaimad akadeemilised kompetentsikeskused. Ajakirjanike liidul on laiapõhjaline vaade igapäevasest toimivast meediamaastikust. Tööandjate keskliidul on ülevaade majandusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Advokatuuris on esindatud võimalikult vajalik juriidiline ekspertteadmine.

Veel kord rõhutan, et minu eelnõu eesmärk on tagada poliitiline sõltumatus, see tähendab, et iga fraktsiooni esindaja on nõukogus edaspidi esindatud. Jutt käib ainult asjatundjatest ja neid, keda me palume sinna asjatundjate sildi all, nimetavad need organisatsioonid, mida ma siin pakun.

Kultuurikomisjoni arutelu jooksul ma ütlesin, et printsipiaalne protseduuri muutmine selles osas, kes hakkab nimetama sinna oma liikmeid, esindajaid – ma olen siin aruteluks täiesti avatud ja valmis. Me võime tõepoolest koos otsustada, kes oleksid need institutsioonid, kes on piisavalt pädevad selleks, et nimetada sinna eksperte.

Miks ma pakkusin oma nimekirja? Pakkusin seda sellepärast, et kuna ma olen ise olnud ERR‑i nõukogu liige, siis ma tean, milliseid eksperte me sinna eelkõige vajame. Eelkõige tekivad seal tõepoolest küsimused majandusvaldkonnast, juriidilistest nüanssidest lähtudes ja muidugi ka meediamaastiku küsimustes. Sellepärast need neli eksperti võiksidki olla nimetatud just selliste institutsioonide poolt, nagu ma olen siin loetlenud. Institutsioonide esindajatega olen ma suhelnud, kõik on valmis ja nõus ning toetavad pakutud skeemi. Suhtlesin muidugi ka ERR‑i juhtkonnaga ja neile tundub, et oleks õige aeg selleks, et Riigikontrolli väljatoodut arvesse võtta.

Veel üks oluline nüanss on see, et see seadus hakkaks kehtima aastast 2025. Miks? Sellepärast, et selle seaduseelnõuga ma ei tahtnud tekitada poliitilist turbulentsi ja rääkida personaaliaküsimustest. Ehk need eksperdid, keda me näiteks eelmisel aastal nimetasime, jätkavad oma tööd ja see seadus antud juhul neid ei puuduta. See puudutab uut regulatsiooni, mis hakkaks kehtima alles aastast 2025.

Lühidalt tutvustasin teile seda seaduseelnõu. Nüüd ma ütlen seda, et natukene kurb oli lugeda – mitte natukene, vaid väga kurb – ministeeriumi arvamust. Esiteks, ministeerium üldse ei arvesta sellega, et Riigikogust võib tulla mingisugune poliitiline initsiatiiv. Riigikontroll rääkis sellest seaduse puudujäägist juba aastal 2016. Tegelikult on viis aastat piisavalt pikk aeg selleks, et tulla välja kas Riigikogu initsiatiiviga või ministeeriumi initsiatiiviga. Kahjuks seda ei ole toimunud ja sellepärast pakun sellist varianti.

Loen ette, mida vastas mulle ministeerium. Ministeerium vastas sõna-sõnalt nii: "Eelnõus käsitletav temaatika on väga oluline, kuid kõnealused küsimused vajavad sisulist ja laiemat arutelu, mis eeldab ka kohtumisi kõigi asjaosaliste ja huvirühmadega." Küsimus on, mis takistab kohtuda huvirühmadega, mis takistab alustada seda arutelu ja miks on vaja tagasi lükata initsiatiivi, mis tuleb parlamendist, juhul kui see teema on tõepoolest väga oluline.

Mina arvan, et see seaduseelnõu lõppkokkuvõttes ongi hea näide selle kohta, kas sõna on vaba või me ikkagi tahame seda poliitiliselt reglementeerida. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on kolleegidel ka küsimusi. Alustab Eduard Odinets.

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud eelnõu algataja! Ma isiklikult toetan põhimõtete muutmist asjatundjate nimetamisel rahvusringhäälingu nõukogusse ja ma mõistan teie muret, et tuleks vähendada sellist poliitilist sõltuvust või tagada poliitilist sõltumatust. Aga siiski, kuidas tagada, et need niinimetatud sõltumatud eksperdid, keda nimetavad erinevad organisatsioonid, oleksid ka poliitiliselt sõltumatud? Me teame ju, et teatud organisatsioonid ka selles loetelus on teatud aegadel olnud poliitiliselt kallutatud ühe või teise poliitilise jõu suunas. Kas see ikkagi täidab seda üllast eesmärki, millega te olete välja tulnud?

Loodan väga, et täidab, ja loodan väga, et antud eelnõu oma ettepaneku poole pealt on suur samm selles suunas, et ikkagi tagada seda sõltumatust. Nii nagu oligi öeldud, riigikontrolör toob välja, et praegune süsteem ei ole läbipaistev, vajab korrigeerimist. Oma kogemusest meie poliitikutena ju suurepäraselt aastaid teame, et see, kes on võimul, proovib kas või natukene ikkagi manipuleerida selle konkursiga. Nii et oleme hästi ausad enda suhtes ja vaatame seda teemat ja vaatame, kus kohas me tõepoolest võiksime tagada, et sõna oleks vaba.

Jüri Jaanson, palun!

Aitäh! Hea Viktoria! Sa ütlesid oma sõnavõtus, et Eesti Rahvusringhäälingu seadust pole ammu muudetud. Tõepoolest, vist 2007 või 2005 või millal see oli. Küsimus on kohe selle kohta: kas jupikaupa muutmise asemel ei peaks läbi mõtlema ja tegema uue tervikteksti, sest peale nõukogu liikmete valimise korra vajaksid muutmist ka muud osad? Mina näiteks ei ole põrmugi rahul sellega, kuidas on  rahvusringhäälingu seaduses käsitletud ligipääsetavust ja kuidas Eesti Rahvusringhääling sellega toimetab. Kas me ei peaks laskma ministeeriumil – või teha seda mis tahes moel – terviktekst ette võtta ja selle asemel, et jupikaupa remontida, teha üks hea korralik seadus?

Suurepärane küsimus. Aitäh selle küsimuse eest! Miks ta on suurepärane? Sellepärast, et me mõistame ja ma ise mõistan, et kuna seadus võeti vastu aastal 2007 ning meediamaastik on tormiline ja ta on tõesti väga kõvasti muutunud viimaste aastate jooksul, siis selge on, et seal on nüansse, mida võiks teistmoodi käsitleda, mida võiks lahti mõtestada ja võib-olla algatada arutelu ka teistel teemadel.

Aga jällegi – poliitiline reaalsus. Seoses selle ettepanekuga, selle seaduseelnõuga ma suhtlesin, ma arvan, väga paljude poliitikutega nii eelmise koalitsiooni ajal kui ka praeguse koalitsiooni ajal. See vastus, hästi aus vastus on: võta või jäta. Kui sa tuled ühe ettepanekuga, siis sulle öeldakse, et tead, siin ei ole tervikpilti, ei ole tervikpaketti. Kui sa tuled tervikpaketiga, siis sulle öeldakse, et tead, ma hääletaksin poolt, aga sul selle paketi sees on mingisugused ebameeldivad asjad ka. Lõppkokkuvõttes sa poliitikuna ei teagi, kuidas õigesti käituda: kas panna lauda kohe tervikpakett ja terviklahendus või teha tõepoolest step by step. Mina antud juhul otsustasin, et ma eelkõige pakun lahendust just nimelt selle ekspertide protseduuri kohta. Ei välista, et ma tulen välja ka mingisuguste teiste teemadega, mis on vaja läbi arutada Riigikogu tasemel.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tuletan meelde, et täpselt aasta tagasi olin mina sealsamas puldis, kus ma kaitsesin Eesti Rahvusringhäälingu seadust, et muuta neid põhimõtteid, mis on kivistunud ja sinna sisse jäänud sellisel tasandil, mis ei ole kaasaegses ühiskonnas enam vastuvõetav. Siis juhtus niimoodi, et vaatamata sellele, et isegi endine justiitsminister Rein Lang ütles selle kohta, et seal on päris häid asju, hääletati see seadusemuudatus maha, kusjuures ka teie hääletasite selle maha. Aga noh, see on teie vaba valik. Küsimus on praegu selles, et kui ma selle läbi töötasin, siis nägin, et nõukogu osa ERR‑is on marginaalne. Kõik võtmed on juhatuse käes, alates ... No seal on palju probleeme, mul saab aeg otsa. Ma küsin, miks te ei võtnud seda asja tõsisemalt ette.

Lugupeetud küsimuse esitaja! Teie eelnõu ja minu eelnõu on kahjuks või õnneks väga erinevad asjad ja sellepärast ma praegu räägin oma eelnõu sisust.

Heidy Purga, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Tegelikult on aeg näidanud ju ka seda, et väga paljud võimekad spetsialistid ei kuulu täna nendesse esindusorganisatsioonidesse. Näiteid võib tuua ka seniste ringhäälingu nõukogu liikmete kohta, kes on ekspertidena nimetatud sellesama senise korra järgi. Nad enam võib-olla ei istu seal, aga nad on istunud ringhäälingu nõukogus liikmetena. Aga ma tahaksin küsida selle eelnõu põhjaliku analüüsi kohta, millele te olete viidanud ja viitasite ka kultuurikomisjoni istungil. Kas te saate paari sõnaga saalis istujaid valgustada, milles see põhjalik analüüs täpsemalt seisnes? Kuidas te jõudsite selle tulemuseni, vajaduseni seda muuta?

Põhjalik analüüs seisnes selles, et esiteks lähtusime sellest, et oli juba teada Riigikontrolli raport. See oli teada aastast 2016. Olid juba mitmed konkursid läbi viidud, kus olid kõik need probleemid välja tulnud, täpselt sarnased. Ma ei saa öelda, et iga kord või iga eksperdi valimisega on seotud absoluutselt üks ja sama probleem, aga ikkagi see läbipaistvuse teema on tekkinud. Kuna küsimusi oli palju, siis suunas see mind seda läbi töötama ja suhtlema rohkem inimestega ERR‑i nõukogu tasemel, ERR‑i juhtkonna tasemel, ka meie kultuurikomisjoni nõunikega, et vaadata, mis on võimalikud analoogiad, mis on võimalikud variandid, mida seaduseelnõus pakkuda. Ma arvan, et see on hea algatus selleks, et see arutelu edaspidi tekiks. Mulle tundub, et me peame ikkagi midagi pakkuma siis, kui me teame selle probleemi sisu. Sellepärast ma tulingi sellega välja ja sellepärast kogu see pakett, mis minul oli läbi analüüsitud, leidis nüüd koha selles eelnõus.

Mihhail Stalnuhhin, palun! 

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen teiega täiesti nõus selles küsimuses. Jah, ERR on poliitiliselt kallutatud, mina sain seda tunda oma nahal 2014. aastal. Aga hea oleks muidugi, et seda kui nähtust poleks. Nüüd me hakkame mõtlema, et lihtsalt inimeste asendamisega tekib selline olukord, kus organisatsioon enam ei ole poliitiline. See tähendab, et te pakute leida kuidagi inimesi, kelle ajud on selles mõttes tabula rasa, puhas leht, et neil ei ole poliitilisi vaateid. Eriti naljakaks muutub see, kui ma vaatan, et seal on pakutud leida Eesti Ajakirjanike Liidust kedagi. Leida keegi inimene, kellel ei ole poliitilisi vaateid, ühe või teise erakonna ... Aeg on otsas. Kuidas te seda kommenteerite ? Kust me leiame sellised?

Teie küsimuses on tegelikult kaks küsimust. Esimesega ma ei tekitaks siin mingisugust diskussiooni. Ma ei öelnud seda, et on poliitiliselt kallutatud. Ma räägin selle protseduuri temaatikast ja sellest, kus on protseduuriliselt nõrgad kohad, kus pigem meie poliitikutena kuritarvitame seda olukorda. Teiseks, jah, nagu ma olen öelnud, need neli instantsi või neli varianti, kust kohast küsida neid eksperte, on minu poolt pakutud sellisena, nagu mulle tundus, et on loogiline. Sellepärast et me tõepoolest vajame sinna nii majandus-, juriidilist kui ka meediakompetentsi. Aga nagu oli öeldud ka minu algses sõnavõtus, ma mõistan, et siin võib tekkida arutelu. Selles mõttes võiks teie küsimus olla põhjendatud, et äkki te pakute paremat varianti. Võib pakkuda paremat varianti.

Lõpetuseks selle küsimuse kohta ma ütleksin, et teate, me võime otsida ideaalset lahendust, aga nii kaua, kui meil ideaalset lahendust ei ole, ei saa mitte miski takistada meid pakkumast parimat olemasolevatest, mitte oodata seda, millal lõppkokkuvõttes juhtub see, et kuskilt tulevad absoluutselt apoliitilised inimesed. Ma ei tea, kas nii peabki olema. Maailmavaade ei ole patt, aga lihtsalt, et ei oleks poliitiliselt mõjutatud see ekspertide valimine, ma mõtlen.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Lugupeetud Viktoria! Hea eesistuja! Tegelikult, Viktoria, minu küsimuses on päris kindlasti kaks osa. Esimene osa on väga lihtne: millist probleemi sa selle eelnõuga tahad lahendada? Me oleme olnud sinuga koos rahvusringhäälingu nõukogus. Mina küll ei mäleta, et meil oleks tekkinud mõnel koosolekul olukord, kus me vaatame küsivalt üksteisele otsa, ei tea, mida teha, ei oska kuidagi otsustada või tegutseda, sest meil puudub kompetents, kas juriidiline või majanduslik või mis iganes. Selles plaanis ma ei saa aru, miks sa proovid seda väga piiritleda, et need ja need liidud peaksid esitama. No sel juhul võiks ju küsida, miks mitte juba Riigiprokuratuurist keegi, siis saaks ka juristi appi.

Aga teine küsimus on see: kas sinu arvates on häbiasi, kui inimesel on maailmavaade või poliitiline eelistus?

Teisele küsimusele ma vastasin juba siis, kui ma proovisin vastata Mihhailile.

Aga esimese küsimuse kohta ma arvan, et sa praegu vaidled iseendale vastu. Umbes poolteist aastat tagasi toimus viimane konkurss, mille kuulutas välja kultuurikomisjon. Sa seda suurepäraselt mäletad, milline turbulents siin parlamendisaalis tekkis, millised küsimused olid. Nagu ma ütlesin ka kultuurikomisjoni koosolekul, see on protokollitud ja selle lausega ma tõepoolest olen päri, tihti on valitud asjatundja taga konkreetse erakonna silt, mis on alandav nii asjatundjale kui ka rahvusringhäälingu sõltumatust oluliseks pidajatele. Selles mõttes ma annan endale aru, et probleem on eelkõige protseduuri läbiviimises, mitte isegi niivõrd väga selles, mis toimub konkreetselt nõukogu koosoleku ajal. 

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Elus kipub olema pahatihti nii, et mingi sündmus tingib mingid seadusemuudatused. Näiteks toimub tõukerattaga suur õnnetus ja kohe hakatakse tõukerataste kiirust piirama jne. Kas sa oskad välja tuua ka mingisugused konkreetsed kaasused,  mis võib-olla oleks selle eelnõu esitamise taga? Kas nõukogus on olnud ebapädevaid eksperte, kes võib-olla pole oma tööga hakkama saanud? Oskad sa midagi välja tuua seniste ekspertide kohta? Mis on see mehhanism, mis tagaks, et uue süsteemi järgi nad oleksid apoliitilised? Mis siis, kui järgmisel päeval nad astuvad kuskile erakonda? Me ei saa seda ju keelata.

Mõistan su küsimust. Nagu ma juba korduvalt olen öelnud, tõepoolest, ka minu poliitiline kogemus ehk see, mida ma olen näinud aastate jooksul, on andnud mulle ainet selleks, et tegutseda. Ehk see, mis on välja toodud Riigikontrolli aruannetes, oli täpselt samasugune nagu kogemuse põhjal mulle oli silma torganud. Vaata, kui sa oled võimu juures, siis sulle tundub, et sa võid ehk mõjutada ka teatud nõukogusid või nende koosseisu. Kui sa oled opositsioonis, siis sulle ilmselgelt see ei meeldi. Aga mul on olnud üks ja sama arvamus nii sel hetkel, kui ma olin opositsioonis, ja ka praegu ma olen opositsioonis, kui ka siis, kui ma olin koalitsiooni liige. Ehk ma nägin, et on olemas selline nüanss, mis tekitab küsimusi ja mitte ainult poliitiliselt ei tekita küsimusi, vaid eelkõige laiemalt ühiskonnas, meediainimeste ja nende inimeste seas, kes kandideerivad, kes proovivad sellest konkursist osa võtta ja pärast saavad aru, et nad olid kahjuks taustamängijaks.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Hea Viktoria! Poliitilist reaalsust ja poliitilisi vaateid inimestest eemale ei saa suruda. Aga see selleks. Ma tahtsin tegelikult su jutu põhjal juhtida tähelepanu ekspertide valikule. Sa ütlesid, et see on valdkonniti. Kas sa selgitaksid, mismoodi need valdkonnad on valitud, mille esindajatest peaks siis nõukogu koosnema? Minul näiteks on selline tunne, et praegu, kui maailm on paljuski avanemas, pööratakse ligipääsetavusele tähelepanu ja võiks olla ka ligipääsetavuse asjatundja seal nõukogus.

Teine küsimus, hästi oluline. Me näeme siinsamas saaliski, et ekspertidel on omavahel ka väga suured vaidlused, neil on vastandlikud, seinast seina arvamused. Kuidas selline olukord aitaks ERR‑i juhtimisele kaasa?

Seletan hästi lihtsalt. On olemas nõukogu, kus on iga fraktsiooni esindaja, sellega on poliitiline tasakaal juba tagatud. Ehk maailmavaatelisi aspekte on juba arvestatud. Edasi, on olemas sõltumatud eksperdid, keda me praeguse süsteemi järgi valime ikkagi siinsamas Riigikogus, ikkagi meie neid valime ja kiidame heaks. See tähendab automaatselt seda, et neil, kes on näiteks koalitsioonist, on rohkem võimalust mõjutada seda koosseisu ja sellega mõjutada ka ERR‑i tervikuna. See on see probleem. Otsida kuskilt täiesti sõltumatuid inimesi on suhteliselt raske. Aga tagada, et see tee – siin on see poliitik ja kuskil on tema eesmärk – oleks võimalikult keeruline ja võimalikult pikk, seda me võime. See antud juhul sellest vaatevinklist, et tagada sõltumatust, oleks hästi printsipiaalne.

Miks ma valisin neid, keda ma nimetasin, kes võiksid nimetada eksperte. Jällegi rõhutan, et see on arutelu koht, tõepoolest. Me võime üheskoos mõelda, millistest ekspertidest võiks olla huvitatud ERR‑i nõukogu ja ERR tervikuna. Mulle tundus ja niipalju kui minu kogemus annab teada, et eelkõige seal tõepoolest tekivad juurde ka majandusküsimused, juriidilised küsimused ja muidugi ei saa üle ega ümber laiema pildi meediaküsimustest. Sellepärast ma pakkusin neid nelja instantsi, vastavalt sellele, et praegune seadus nõuab nelja eksperti.

Aga veel kord rõhutan, et see on alles esimene lugemine. Esimese ja teise lugemise vahel võiks tekkida arutelu, me võiksime kutsuda kultuurikomisjoni võimalikke huvirühmi, ERR‑i juhtkonda kindlasti, ja arutada ka poliitiliselt, millised need lahendused võiksid olla. Sest kui me tunnistame, et meil on probleem juba aastast 2016, aga me lihtsalt ei tegele sellega, siis see ei ole päris normaalne.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud eelnõu algataja! Nagu ma juba ütlesin, toetan seda lähenemist ja igati toetan arutelu kujunemist siin Riigikogus nende organisatsioonide üle, kes võiksid sinna kuuluda. Kahjuks olen üks vähestest, kes komisjonis toetas seda eelnõu ja selle arutelu algatamist. Ma ikka endiselt ei saa aru, miks ülejäänud komisjoni liikmed nii tõrjuvalt suhtuvad selle põhimõtte muutmisesse. Äkki oskad sina selgitada, miks kultuurikomisjoni liikmed ja eeskätt koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond on selle põhimõtte muutmise vastu? Mida nad kardavad? Mida halba see teeb Eesti ajakirjandusmaastikule ja rahvusringhäälingule, selline asjatundjate nimetamise põhimõtte muutmine?

Eesti ajakirjandusmaastikule teeb see head kohe raudselt, ühiskonna jaoks teeb see ka head. Poliitikute hirmud on tihti seotud sellega, kas me suudame midagi lõpmatuseni kontrollida või enam ei suuda. Ma mõistaksin seda kriitikat, juhul kui ma pakuksin varianti, et poliitikuid üldse ei peaks seal olema, siis ma mõistaksin, kust see kriitika tuleb. Aga nii ehk naa seal meie esindajad, iga fraktsiooni esindaja on olemas, meie esindaja on seal alles. Tuleks tagada, et see organism oleks toimivam, ja veel kord rõhutan, et meil on ikkagi avalik-õiguslik ruum. Ta eelkõige kõnetab ühiskonda, mitte niivõrd poliitikuid. Ma tõepoolest eeldaks, et see diskussioon, nagu oligi öeldud ametlikult ministri paberites, see arutelu on väga oluline. Ju siis ma tahaks väga, et see arutelu jätkuks ja ikkagi koalitsioonisaadikud toetaksid kindlasti selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja arutelu jätkamist.

Marika Tuus-Laul, palun!

Hea kolleeg! Sina endise ja mina praeguse liikmena, me teame ju päris hästi, et ega nõukogu liikmed ei tohikski tegeleda selle loomingulise poolega ja sisulise poolega, vaid meie ülesandeks pigem on laiemalt finantsdistsipliini kontroll ja mitmesugused rahalised lepingud ja kompetents sel alal. Täna oled sa mitu korda rõhutanud seda poliitilist tasakaalu või seda, et sõna oleks vaba.

Siit tekibki küsimus. Ma ei saa aru, mis on selle eelnõu eesmärk. Ühelt poolt me räägime, eks ole, niisugusest finantsilisest kompetentsist, aga teiselt poolt sellest, et sõna oleks vaba. Kas sa tahad just nagu liikmetele uusi ülesandeid panna? Võib-olla tõesti peaks selle poolega tegelema, aga seadus praegu seda ette ei näe. Võib-olla tõesti, et seda poliitilist tasakaalu ei olegi, eks ole, ajakirjanduses. Mis on siiski eesmärk, ma ei saa aru.

Eesmärgist ma üsna pikalt rääkisin. Eesmärk on muuta protseduuri. Tasakaal on praegu ja see jääb. Selles olen ma sinuga täiesti päri, sa väga hästi tead seda oma kogemusest, mis on ERR‑i nõukogu pädevus. Me sisusse ei lähe, näiteks ei tohi mingisuguse programmi sisu korrigeerida. Ma loetlesin, mis on ERR‑i nõukogu pädevuse aspektid, kohe alguses. Selles olen ma sinuga päri, et tõepoolest see sisuline töö, mis on nõukogul, on pisut teiselaadne, võrreldes sellega, kuidas seda käsitletakse väljastpoolt. Ehk paljud tõepoolest arvavad, et seal tegeletakse eelkõige mingisuguste väärtushinnangutega. Tuletan meelde, et selleks on olemas ka näiteks eetikanõunik ja siis on olemas ka ühiskondlik nõukogu, mis kõik toimivad ERR‑i juures. Nii et proovisin vastata su küsimusele.

Nüüd küsib Kalle Grünthal. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin, et teie eelnõu esitamise eesmärk on mõjutada tervikuna ERR‑i tegema selliseid saateid ja otsuseid, mis on kooskõlas mõistega "vaba sõna". Küsimus on selles, et rahvusringhäälingu seadus on tegelikult koostatud äriseadustikus oleva aktsiaseltsi juhtimisstruktuuri all. Erinevus on vaid selles, et kui aktsiaseltside nõukogul on võimas jõud, nad võivad kõiki vabastada töölt ja võtta vastu otsuseid juhatus vabastada, siis ERR‑i seaduse puhul on olukord vastupidine: juhatust praktiliselt lahti lasta ei saa, ainukene roll juhatuse määramisel on juhatuse esimehe kinnitamine nõukogu poolt ja siis tema valib oma meeskonna ise. Miks te olete valinud sihtmärgiks nõukogu, aga mitte juhatuse, kelle, ütleme, paikapanemine oleks palju loogilisem ja mõistlikum?

Mul on selline tunne, et teie küsimus ei lähe minu eelnõu sisuga kokku. Ma palun vabandust, et mul on suhteliselt raske vastata teie küsimusele, kuna ta on täiesti teisest ooperist.

Heidy Purga, palun!

Lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mulle tundub seda debatti kuulates, et siin on esinenud ka selliseid sisulisi etteheiteid, mis ei vasta tõele. Näiteks koalitsiooni suunal, et mida nad kardavad. Selle saali debatti kuulates mulle tundub üha enam, et selles eelnõus, mis on hea algatus, võib-olla esinebki mingeid teatavaid puudujääke, et siin ei ole nagu see küsimus, et kõik oleksid kuidagimoodi selle vastu, aga siin on palju segaseid kohti või mingisuguseid ebatäpsusi, mida saaks parandada ja konkreetsemaks muuta. Kas sa ise oled ka selle eelnõu juures tänaseks leidnud võimalusi mingiteks täiendusteks? Või kuidas sellega edasi liikuda, et see lihtsalt ei sumbuks siia ära?

Väga õigesti sa, Heidy, praegu ütlesid. Ma väga loodangi, et me lähme edasi ja kõik koos, nii koalitsioon kui ka opositsioon, selleks et tõepoolest tekitada arutelu ja lisada sinna neid asju, mis oleks konsensuslikud. Minu soov ei oleks süüdistada koalitsiooni või opositsiooni, me kõik oleme olnud nii opositsioonis kui ka koalitsioonis. See probleem on tegelikult tuttav nii ühele poolele kui ka teisele. Nii et selles mõttes ma loodan väga, et need, kes on praegu koalitsioonis, mõtlevad kaasa ja lubavad nii minul kui ka üldiselt seda arutelu jätkata.

Mihhail Stalnuhhin, palun! 

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu esimesele küsimusele vastates te ütlesite (ma tsiteerin), et meie poliitikutena kuritarvitame olukorda. Ja veidi hiljem (tsiteerin), et äkki pakute paremat varianti. Jah, muidugi, see variant on olemas. Poliitikutel on võimalus kuritarvitada olukorda, sest ERR‑i rahastamine tuleb siit saalist. Võtame selle rahastamise maha ja kõik kuritarvitamised poliitikute poolt lõpevad momentaanselt. Aga küsimus on hoopis muus. Ma praegu kuulen väga palju sõnu, aga mul ei ole mitte mingit faktoloogiat selles problemaatikas. Kas te saaksite – teie vastamise aeg ei ole piiratud, te võite tuua 10 või 20 näidet – tuua kas või kaks või kolm näidet selle kohta, kuidas poliitikud on kuritarvitanud olukorda. Tooge palun konkreetsed näited.

Nii. Selle kohta, mis oli teie küsimuse esimeses pooles, ma ütlen niimoodi, et see on üsna levinud arusaam. Ma arvan, et see vaidlus lõppkokkuvõttes suundub sinna, kus on erinevus avalik-õigusliku ruumi ja riigitelevisiooni või riigiraadio vahel. See, et maksumaksja raha läheb sinna, tähendab kindlasti, et poliitiline esindatus peaks olema ka nõukogu tasemel, ja see säilib. Teine asi on see, et kui me tahame, et see töötaks paremini ja kaitseks neid asju, mis on ERR‑i seadusega sätestatud – need on need üheksa punkti, mille nimel eksisteerib ERR –, siis selleks on vaja sinna juurde eksperte.

Te küsisite, millised on need probleemsed kohad. Nagu oligi öeldud esiteks minu seletuskirjas, teiseks minu tänases etteastes, et Riigikontroll on selle välja toonud. Ka teie seda mäletate, teie poliitilise elu jooksul on kindlasti olnud mitu konkurssi, kui pärast konkursi toimumist iga kord tekivad ühed ja samad küsimused. Kas need inimesed, kes on valitud sinna nõukokku, olid kõige paremad konkursil osalejatest või olid seal ka teised tegurid? Selleks, et neid vihjeid ei oleks, on vaja muuta seda protseduuri. Esiteks sellepärast, et praegune protseduur tekitab küsimusi, ja teiseks selleks, et ka meie poliitikutena tunneksime end paremini, et mitte mingisuguseid varje meie kohale ei langeks.

Paul Puustusmaa, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Viktoria! Mul on kurb öelda, aga ma pean kohe tunnistama, et ma mitte kuidagi ei saa seda seadust toetada. Sel lihtsal põhjusel, et asi ei ole mitte ERR‑i seaduses, vaid ERR oma olemuselt on nagu lombakas hobune. Ta on nii lombakas, et teda parandada sellisel moel ei ole võimalik. ERR‑i probleem seisneb selles, et ta pakub ebatervet konkurentsi kommertskanalitele, ta teeb ebakohast reklaami, ta on poliitiliselt kallutatud. Siin ei ole mitte ekspertide probleem, vaid see instituut ise on praegu üdini vale. Kui sa tooksid meile siia seaduse, millega me likvideerime ERR‑i sellisel kujul – väga hea. ERR praegusel kujul ei vajaks mitte midagi enamat kui ühte tuba ja kahte töötajat. Sellepärast ma küsin sinult, kas sa tajud või tunnetad seda, et selle parandusega, mida sa tahad teha, saaks midagi üldse paremaks teha ERR‑i juures.

Jah, minu parandusega, ma usun, saaks midagi paremaks teha. Seda esiteks. Teiseks, teie eeltoodud tekstiga ei ole ma resoluutselt nõus. Kolmandaks, teie fraktsiooni esindaja ERR‑i nõukogu tasemel tegutseb. Juhul kui teile tundub, et kuidagi midagi läheb lappama, siis te võite oma esindaja kaudu selle informatsiooni edastada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ilus jutt, aga räägime asjast. Kuidas tagada, et ERR ei oleks poliitiliselt kallutatud ja kohati pahatahtlik? Võib panna tublisid inimesi juurde neli või 40, aga kui nõukogu esimees ütleb, et tema asi ei ole sekkuda, programmijuhid, või kuidas neid nimetatakse, teevad, mis tahavad, meie asi on ainult eelarve, raha välja peksta, siis mis sellest sinu eelnõust reaalset kasu on, peale selle, et paneme veel mõne juurde?

Peeter, mul oleks väga hea meel, kui sa loeksid läbi, enne kui küsid. Ma ei tahtnud panna midagi juurde. Ma räägin sellest, kuidas muuta seda nimetamise protseduuri, mitte juurdepanemisest ma ei rääkinud. Seda esiteks.

Teiseks, austatud kolleegid, jah, ma tõepoolest ootasin, et tulevad küsimused mitte eelnõu sisu, vaid näiteks selle kohta, ma ei tea, millist sisu pakub praegu ERR või millised eetilised küsimused võivad sealt tulla jne. Aga need küsimused ei ole otseselt seotud selle eelnõuga. Sellepärast ma selle sinu tekitatud diskussiooniga kaasa ei lähe.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea Viktoria! Hea eesistuja! Mu esimesele küsimusele vastates sa ütlesid, Viktoria, et ma räägin iseendale vastu, et ma nägin, kuidas Riigikogus see nimetamine toimus ja ma peaksin nüüd sinuga kuidagi ühes paadis olema. Aga ma olen näinud ka teist poolt, kuidas need inimesed, kes siin sinna nimetati, seal toimetavad. Mul ei ole ühtegi etteheidet ühelegi eksperdile, isegi kui neil on mingi erakonna silt selja taga, nagu sa väljendasid. Sa ise oled tegelikult kõige parem näide selle kohta. Sul on Erakonna Isamaa silt selja taga, aga su maailmavaade on palju normaalsem,  kuigi sa enamasti oled opositsioonis, aga ükskõik kus sa oled, koalitsioonis või opositsioonis, ja sellepärast mina sind hindangi. Ma ei leia, et mul oleks mingi probleem ERR‑i nõukogus ükskõik kellega, kaasa arvatud EKRE esindaja või mõne spetsialistiga, kes, tundub, on natukene konservatiivse maailmavaatega. See teebki elu huvitavaks, et me oleme erinevad. On ju nii, Viktoria? 

Esiteks, mul on isamaaline maailmavaade. Teiseks, kui ma ütlesin, et sa vaidled iseendale vastu, siis ma meenutasin olukorda, mis oli poolteist aastat tagasi ja millest ma osaliselt rääkisin ka Imre küsimusele vastates. Muidugi, isegi siis, kui poliitikud nimetavad eksperte ja mõjutavad seda protsessi kohe algusest peale, võib juhtuda, et nõukogusse tulevad täiesti head asjatundjatest liikmed. Võib, aga võib ka mitte. Võib juhtuda selline olukord, kus tõepoolest mingisuguse konkreetse erakonna osakaal nõukogu tasemel hakkab suurenema. Kui sa oled võimu juures, siis võib-olla see sulle meeldib. Aga mõeldes ühiskonna küsimustele, ühiskonna ootustele, ei pea see niimoodi olema. ERR peaks eelkõige kõnetama ühiskonda, mitte poliitikuid.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea Viktoria! Mina ei ole mitte kunagi ühegi süsteemi muutmise vastu, kui see toob kaasa kvalitatiivse muutuse ja süsteem sellest tõepoolest paraneb. Ilmselt ka seda süsteemi saaks kuidagi parandada. Aga sa ei ole mind suutnud ära veenda, et need sinu pakutud muudatused meid tõepoolest sinna viivad. Sa ei ole siin saalis toonud ühtegi konkreetset näidet selle kohta, millise eksperdiga on probleeme olnud. Seda on korduvalt küsitud. Võib-olla sa siiski oskad mõne konkreetse näite tuua, millise inimese puhul on see probleemiks olnud. Jätame Isamaa korraks kõrvale, me räägime erakonnast X. Meil ei ole ühtegi seadust, mis keelab kuskil erakonnas osaleda. Mis siis, kui peale nimetamist see liige astub erakonda X, mis ei ole sugugi mitte see erakond, kus temaga nii-öelda spekuleeriti, kes mõjutas teda, et ta toetaks nende vaateid? Me ei saa seda keelata, ei saa seda välistada. Mis on halba inimese ilmavaates?

Veel kord proovin seletada. Maailmavaade kui selline ei ole probleem. Probleem on protseduur, mille meie ise siin kehtestame. Selle protseduuri juures on teatud puudujäägid ja need võiks ära parandada. Meie tahe võikski olla see, et me tõepoolest, nähes, et on olemas mingisugused probleemsed punktid, parandame need ära.

See, miks ma nimesid ei nimeta, on üsna loogiline. Ma ei tahtnud lähtuda sellest, et on olemas konkreetne inimene või konkreetsed inimesed või konkreetsed erakonnad, tänu kellele me peame selle ära parandama. Ma näen, täpselt nagu Riigikontroll on avaldanud, et see süsteem, nimetamise protseduur, ei ole läbipaistev ja sellepärast ta vajabki korrigeerimist. Mina toon välja sellise variandi, kuidas saaks seda paremaks teha. Mulle tundub, et võiks tegelikult edasi mõelda, koos minuga mõelda ja teha seda süsteemi paremaks.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu!  Andsidki, Viktoria, mulle vastu näppe. Ütlesid, et mine räägi oma esindajaga nõukogus. Aga meie esindaja on rääkinud nendest küsimustest. Muideks, üks selline hea ja väga tunnustatud ekspert nagu Rein Lang ühes raadios, mida ma ei nimeta, ja ühes saates, mida ma ei nimeta, on samamoodi aastaid rääkinud ERR‑i suurtest probleemidest, mis puudutavad ebaterve konkurentsi pakkumist, ebanormaalset reklaami ja muud taolist. Kas sa näed, et see on probleem, ja kuidas sinu ettepanekud suudaksid seda aastatepikkust probleemi ERR‑is lahendada?

Paul, ma vastasin sellele küsimusele. Sa esitad seda küsimust teist korda. Ma vastasin esimene kord täpselt samamoodi, nagu ma praegu vastan. Ma ei räägi sellest, kas ERR on poliitiliselt kallutatud või mitte. Ma räägin sellest, et protseduur, kuidas me nimetame sinna eksperte, on poliitiliselt kallutatud ja see vajab parandamist.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen sinu erakordselt õblukese eelnõu palju kordi läbi lugenud. Ma küsin uuesti, et kui kas siis nimetatakse uuesti või pannakse mitu inimest ükskõik kuidasmoodi sinna, kuidas see muudab ERR‑i poliitilist kallutatust ja vähendab seda. Ei ole mõtet tegelda mingisuguse bürokraatliku istekohtade muutmisega ja inimeste sinna panekuga, kui me ei arvesta eesmärki. Reaalselt, kuidas see muudab ERR‑i poliitilist kallutatust, vähendades seda? Punkt.

Veel kord aitäh küsimuse eest! Käesolev eelnõu muudab nõukogusse ERR‑i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärk on tagada ERR‑i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist. Ma räägin protseduurist ja sellest, kuidas teha seda poliitiliselt sõltumatuks.

Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie eelnõus on välja toodud neli konkreetset institutsiooni, kes peaksid oma esindajad saatma ERR‑i nõukogusse. Need on Rektorite Nõukogu, ajakirjanike liit, tööandjate keskliit ja advokatuur. Ma tahaks küsida, mille järgi on välja valitud just nimelt need neli konkreetset organisatsiooni. Miks ei ole nende asemel teisi väärikaid ühendusi, näiteks Eesti Looduskaitse Seltsi, kaubandus-tööstuskoda, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks jne?

Millest ma eelkõige lähtusin? Praeguse seaduse järgi kuulutab kultuurikomisjon välja konkursi, enne kui me nimetame järjekordseid eksperte. Tavaliselt siis, kui konkurss välja kuulutatakse, küsitakse ERR‑i juhtkonna käest näiteks, milliseid eksperte nad eelkõige vajavad, kus kohas kõige suurem vajadus on. Pluss veel see, et ma üsna mitu aastat ise ERR-i nõukogu liikmena nägin, milliseid valdkondi tõepoolest on vaja sinna kaasata. Siit on tekkinud ka antud nimekiri.

Veel kord ütlen, et Rektorite Nõukogul on ülevaade ajakirjandus‑ ja meediavaldkonna parimatest asjatundjatest, kuivõrd Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis on vastavate valdkondade tugevaimad akadeemilised kompetentsikeskused, ajakirjanike liidul on laiapõhjaline vaade igapäevaselt toimivale meediamaastikule, tööandjate keskliidul on ülevaade majandusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest ning advokatuuris on esindatud võimalikult vajalik juriidiline eksperditeadmine.

Jürgen Ligi, kas teil on protseduuriline või te soovite küsida?

Ma vabandan, mul oli siin tehniline viperus.

Selge. Siis saab sõna Urve Tiidus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõik teavad, et rahvusringhäälingu eeskuju ja niisugune mudel on olnud BBC kui avalik-õigusliku ringhäälingu lipulaev maailmas. Kui palju teie olete sellest eeskuju võtnud oma ettepanekutega, on siin mingi seos BBC regulatsioonide ja printsiipidega või ei ole?

See on suurepärane küsimus, aga pean tunnistama, et ma lähtusin eelkõige nendest asjaoludest, mis meie riigis on, ja lähtusin sellest, mis on meie analüüsid, kohalikud raportid ning ERR‑i juhtkonna vajadused ja ka meediakajastused.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan üldist pilti. Kas üleüldse on Eestis võimalik, et keegi ei ole kellegi sõber ja kellelegi keegi ei meeldi jne? Kuidas üleüldse siis asju lahendada?

Ma ei räägi sellest, kas sul on sõpru või ei ole. Väga hea, kui inimesel on sõbrad. Väga hea, kui me kõik üheskoos mõtleme ka ühiskonna asjade peale, sõltumata sellest, milline maailmavaade meil on või kes on meie sõber. Ma räägin eelkõige sellest, et ei juhtuks sellist olukorda, kus poliitikud nimetavad eelkõige oma fraktsioonide esindajaid nõukogusse ja pärast seda nimetavad ebaselgete põhjustega sinna veel mitu eksperti. Nimetamise juures tekivad küsimused, mida on selgelt kajastatud nii meedias kui ka ühiskonnas laiemalt. Ka nendel konkursantidel või konkursil osalejatel tekivad täpselt samasugused küsimused, miks osutus valituks konkreetne inimene ja näiteks hoolimata väga uhkest CV‑st ei valitud teist.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Viktoria! Ma põgusalt puudutasin sedasama teemat ka komisjonis ja küsisin seda, aga ma küsin siin suures saalis üle. Kui selle eelnõu üks eesmärke on või see ongi eesmärk tegelikult, nagu sa ütled, depolitiseerida rahvusringhäälingu nõukogu, siis kui me vaatame, keda siin asemele on pakutud, eks ole, neid institutsioone, siis mina väidan ka, et tegelikult pigem me politiseerime ära hoopis need institutsioonid, mitte ei depolitiseeri nõukogu. Kuidas seda vältida? Kas see üldse on võimalik, kas on üldse võimalik seda vältida ja kui pole, siis mis mõtet on praegust olukorda muuta?

Väga hea, et sa esitasid küsimuse, sest mulle tuli meelde, et sinuga tekkis meil hästi oluline diskussioon kultuurikomisjonis rahvusooperi seaduse kontekstis. Tõepoolest, kui ma vaatasin, millised on need alternatiivid – ei hakka ju leiutama jalgratast, hakkad vaatama, kus on analoogia olemas –, siis antud juhul analoogiat ma leidsin rahvusooperi seadusest, kus on ka [ette nähtud] sõltumatud eksperdid. Vaatame § 6, kus on loetletud nii poliitilised esindajad kui ka antud juhul neli eksperti. Jaa, seal on olemas ka teised esindajad, sa noogutad mulle, aga on olemas ka need institutsioonid, kes pakuvad omalt poolt just neid eksperte, mida nõukogu vajab.

Aga mis puudutab sinu küsimust, kuidas teha seda poliitiliselt sõltumatuks, siis see kõik sõltub ju lõppkokkuvõttes meist, meie tahtest ja poliitilisest arusaamast, kuidas ikkagi tagada seda, et ERR tunneks end hästi ja saaks käituda nii, nagu avalik-õiguslik ruum võib käituda. See sõltub meist. Kuna see konkurss on tekitanud küsimusi mitte ainult minus, nagu ma olen korduvalt öelnud, aga eelkõige on Riigikontroll sellele andnud oma hinnangu, siis ma arvan, et me võiksime käsitleda paremaid lahendusi.

Helle-Moonika Helme, teine küsimus.

Aitäh! Sa ütlesid just praegu, et üks sinu seaduseelnõu eesmärke on saavutada, et ERR tunneks ennast hästi. Kas ERR ei tunne ennast praegu hästi? Millel see arvamus põhineb?

See on alati väga huvitav selline poliitilise arutelu nüanss: ükskõik, mida sa ei ütle, võib võtta sõnast kinni ja küsida uuesti ja küsida veel kord uuesti, et kas ERR tunneb end hästi või ei tunne end hästi. Ma lihtsalt tahan, et meil oleks avalik-õiguslik sõltumatu ruum. See praegune olukord just nimelt poliitilise poole pealt tekitab küsimusi. Ma veel kord igaks juhuks loen ette – kus see mul siin on, üks hetk –, mis oli öeldud viis aastat tagasi raportis pealkirjaga "Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine". Seal on märgitud, et nõukogu tasakaalustatuse tagamiseks tuleks muuta seadust. Auditis on toodud välja, et nõukogu liikmete ametisse valimine ei ole toimunud alati viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada konkreetsete kandidaatide nõukokku määramise kaalutlustest. See on see, mis sisuliselt pani mind tegutsema.

Hea Viktoria, rohkem sulle küsimusi ei ole.

Ma tänan teid selle arutelu eest. Aitäh!

Nüüd kultuurikomisjoni poolt Heidy Purga. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon arutas Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma istungil, mis toimus esmaspäeval, 20. septembril k.a. Koosolekut juhatas Aadu Must. Koosolekust võtsid osa kultuurikomisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Kutsutud olid ka kultuuriminister Anneli Ott, Kultuuriministeeriumi õigusnõunik Karin Ligi ja kunstide osakonna audiovisuaalnõunik Siim Rohtla. Osales ka Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna nõunik Liisa Johanna Lukk.

Kõigepealt tutvustas eelnõu algataja Viktoria Ladõnskaja-Kubits oma eelnõu, mis muudab rahvusringhäälingu nõukogusse tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmete nimetamise korraldust. Ei hakka siin seda võib-olla rohkem lahti harutama, kuna debatt on Riigikogu suures saalis, täiskogu istungisaalis, kestnud tund aega. Seega on inimestel ja Riigikogu liikmetel usutavasti üsna üksikasjalik ülevaade sellest eelnõust ja selle eelnõu eesmärgist ning tekkinud küsimustele on ka vastuseid saadud.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits tutvustas oma eelnõu ja seejärel võttis sõna Anneli Ott, kes sõnas, et valitsus arutas eelnõu 10. juulil, ja lisas, et selle seaduse muutmise vajadus on aktuaalne, teemat on õigustatult käsitletud ning kõik algataja väljatoodud probleemid on asjakohased. Valitsus aga leidis, et eelnõus toodud lahendus on poolik. Samuti on arutelukohaks täiendavate organisatsioonide lisamine. Kultuuriminister lisas, et kindlasti peab tulevikus olema seaduses paremini lahti kirjutatud digitaalvaldkond ning järjest rohkem tõusetub ka ligipääsetavuse küsimus. Seaduse natuke parandamine ei lahenda olukorda ning iga parandus peab läbima ettenähtud protsessi.

Minister lisas veel, et Eesti Meediaettevõtete Liit näiteks on esitanud kaebuse Euroopa Komisjonile seoses rahvusringhäälingu rahastamisega. Oma ettepanekud on protsessi jooksul esitanud ka Kultuuriministeerium. Selle kaebuse valguses võib samuti olla vajadus seaduses muudatusi teha. Seega oli kultuuriministri kokkuvõte see, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits andis teada, et ta ei saanud ministrilt sisulist vastust küsimusele, miks minister siiski eelnõu ei toeta. Erameedia esitatud kaebus eelnõu ei puuduta. Anneli Ott vastas Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa etteheitele, et Vabariigi Valitsuse otsus oli eelnõu mitte toetada. Esitatud ettepanekud on küll asjakohased, kuid ministeeriumi ja valitsuse meelest vajab eelnõu täiendavat arutelu. Minister lisas, et eeldatavasti tuleb ka Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse alusel seaduse muutmisega tegeleda ning siis saab kaks teemat omavahel ühendada.

Marko Šorin küsis, miks on just praegu eelnõus toodud muudatusi vaja ning kas eelnõu lahendaks kogu probleemistiku. Selle peale Viktoria Ladõnskaja-Kubits sõnas, et koalitsioonil on võimalus kokku leppida erinevates nõukogudes kohtade arv ja jaotus. Kui tekitada lisafilter, antud juhul eelnõus pakutud asutused, siis on vähem tõenäoline, et nõukogusse satub erakonnasildiga asjatundja.

Siis võttis sõna Eduard Odinets, kes tõdes, et eelnõus toodud nimekiri küll vähendab politiseerituse riski, kuid ei välista seda. Odinets küsis ministrilt, mis takistab algatatud eelnõu menetluse käigus huvirühmadega arutelude läbiviimist. Kultuuriminister vastas, et eelnõu probleemipüstitus on oluline, kuid eelnõu vajab siiski täiendavat sisulist tööd, arvestades valdkonna arengut.

Helle-Moonika Helme sõnas teadmiseks, et rahvusooperi ja rahvusringhäälingu eesmärgid on selgelt erinevad. Rahvusooperi eesmärk on kitsalt kultuuriline, kuid rahvusringhääling on positiivses mõttes riigi propagandakanal ning poliitiline järelevalve ja juhtimine on mõnevõrra mõistetavam. See käis siis nõukogude sarnase toimimise või sarnaste valimismehhanismide kohta.

Veel arutati väärtushinnangute küsimust. Näiteks ütles Margit Sutrop, et rahvusringhäälingu nõukogu kindlasti vajab asjatundjaid ka üha kasvavate väärtuskonfliktide tõttu ühiskonnas. Kui kõik poliitilised osapooled on nõukogus esindatud, siis on ka konfliktid igapäevaselt laual. Sutropi sõnul on ootus, et rahvusringhäälingu nõukogusse nimetamise puhul arvestatakse inimese võimet hoida tasakaalukat joont. Selle peale Viktoria Ladõnskaja-Kubits sõnas, et väärtushinnangute probleemid on nii või naa nõukogu laual. Lisaks on olemas seaduses sätestatud ühiskondlik nõukogu ja eetikanõunik, kes hoolitsevad väärtushinnangute ja eetiliste probleemide eest. Nende teemade jaoks on platvormid loodud ning need toimivad.

Siis võttis sõna Aadu Must, kes selgitas, mis pani keskfraktsiooni kalduma pigem eelnõu mittetoetamise poole, sõnades, et reaalseid olusid tundes on vaja parandusettepanekuid hoopis rohkem ning mitmel teemal. Seda on kinnitanud ka rahvusringhääling ise. Eelnõu lahendab ainult ühte detaili, kuid tuleb võtta lai panoraam, et kogu süsteem sujuvamalt liikuma panna.

Helle-Moonika Helme sõnas veel, et eelnõus toodud lahendus ei vii politiseerituse vähendamiseni, vastupidi, see politiseerib senisest enam ka eelnõus toodud institutsioonid.

Mina küsisin eelnõu ettekandjalt või esitajalt, kas praeguse protseduuri alusel nõukogusse valitud asjatundjatele on sisulisi etteheiteid ning millist sisulist erinevust võiks nimetamise korra muutmine asjatundjate töö kvaliteeti tuua. Selle peale Viktoria Ladõnskaja-Kubits vastas, et poliitilist sõltumatust on väga vaja, on lihtsalt alandav, kui asjatundjat hakatakse meedias poliitiliselt sildistama. Lisaks on kurb, kui ühiskonnas tuntud pädev inimene ei osutu poliitiliste kokkulepete tõttu asjatundjaks valituks.

Jaak Valge sõnas, et tema ei ole eelnõu vastu, aga eelnõu nõrk koht on tema meelest just väljatoodud neljas institutsioonis, mis tekitab omakorda lõpmatult küsimusi. Valge tõi näitena Eesti Panga Nõukogu nimetamise, kus on palju tasakaalukam lahendus kui eelnõus toodud institutsioonide lahendus.

Istungi võttis Aadu Must kokku sõnadega, et mis tahes algatus on oluline, samas on ka töökord oluline, täiskogus ei arutata vastuolulisi pisidetaile, nii et see töö tuleb enne ära teha. Ta tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heidy Purga. Lisaks tegi Must ettepanekud võtta eelnõu täiskogu päevakorda kõigepealt 28. septembril ning lähtudes valitsuse ettepanekust eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seoses eelnõu esitaja terviseprobleemidega on see eelnõu jõudnud siia täiskogu istungisaali täna. Igal juhul oli eelnõu suurde saali saatmise otsus konsensuslik. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletas 5 liiget: Aadu Must, Heidy Purga, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Vastu hääletasid Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets ja Üllar Saaremäe. Erapooletuid oli 2, need olid Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge.

Hea Heidy Purga, küsimusi kolleegidel pole. Tänan! Avame läbirääkimised. Kõigepealt soovib sõna Mihhail Stalnuhhin. Palun! Seda peame meelde tuletama, et meil on esimene lugemine, mis tähendab, et meil on sõnavõtud fraktsioonide nimel. Palun! Kaheksa minutit.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Räägime siis poliitilisest sõltumatusest. Vanemad inimesed, kes siin saalis on, kindlasti mäletavad sellist luuletajat nagu Krõlov, valmikirjutaja. Tal on valm nimega "Kvartett". See lõpeb nii. Ma ei tea, kuidas see riimitult kõlab eesti keeles, aga vabas tõlkes on niiviisi, et teie, sõbrad, kuidas te ka ei istuks, aga moosekantideks ei kõlba nagunii. Ja see ongi praegu selline tühi ümberistumine minu arvates.

Ma tooks mõne näite selle kohta, millist elu me elame, kusjuures alati. See ei ole niiviisi, et see olukord oleks muutunud kas viimase viie või kümne aastaga. Aasta 1999, peale märtsivalimisi tulid mulle külla kaks ajakirjanikku, väga tuntud mehed Eestis, tollal lihtsalt tähed, nad istusid mul kodus kaks tundi, tegid pika saate sellel teemal. Üks laupäev ootan, ei ole, teine laupäev ei ole, kolmas laupäev ei ole. Siis võtsin julgust, helistasin. Öeldi, et no tead, toimetaja ütles, et see, millest sa rääkisid, see ei ole see, mida võib meie vaatajale näidata. See oli erakanal, see ei olnud ERR.

Aga teine lugu, ERR‑iga seotud. Üks meie kolleeg, kunagi ta istus meil siin saalis, tegi natikese pätti Narvas ja üks ERR‑i ajakirjanik palus mul sõna võtta sellel teemal. Ma ütlesin talle, et see on täiesti mõttetu tegevus, seda, mida ma ütlen, nagunii mitte keegi kunagi eetrisse ei pane. "Ei, mul on oma saade, ma saan seda teha." Mina-mina-mina! No hea küll. Kaotasin poolteist tundi oma ajast, vestlesime, rääkisime. Üks kolmapäev, teine kolmapäev, mina nagu lollike istun ja ootan, millal see minu intervjuu tuleb. Peale kolmandat kolmapäeva helistasin talle, küsisin, et noh, kuidas siis on iseseisvusega. Tema ütles, et toimetaja, kuulates ära selle materjali, küsis, et kas korterikrediit on juba välja makstud, et vaata, olukord on tegelikult nii raske, et võib palgast ilma jääda jne. Selles olukorras me elame.

Ja mis on hullem: selles elab meie ajakirjandus. Kas ta on poliitiliselt kallutatud või ei ole? Aastal 2006 ma tegin analüüsid, võtsin Delfi materjalid. Delfi ma võtsin mitte sellepärast, et oleks mingi armastus või viha nende vastu, lihtsalt tollal igastahes nad kajastasid kogu Eesti meediat. Kas mäletate, siis valiti Ilves presidendiks? Konkurendiks oli Rüütel. Mul on kõik need materjalid kokku võetud. Rüütlist kirjutati üle saja negatiivse asja ühe kuuga. Ühe kuuga! Ilvesest ilmus kaks asja. Kaks ja üle saja. See on kokkuvõte kogu Eesti meediast, niiviisi see nägi välja.

Mida nüüd siis pakutakse? Hakkame lihtsalt sinna panema inimesi mingitest organisatsioonidest ja ma pean uskuma, et nemad ei ole poliitiliselt kallutatud. Sealhulgas nimetatakse Eesti Ajakirjanike Liitu. Kas siin saalis on kas või üks inimene, kes seda usub? Kuidas saab olla ajakirjanik selline, kellel ei ole endal mingeid poliitilisi vaateid? No see ei ole võimalik. Ühegi inimese puhul ei ole võimalik öelda, et tema on selline neutraalne.

Nii et see asi nõuab muidugi ümbervaatamist, kuigi mina isiklikult arvan, et siin aitab ainult üks meede. Kui sul ei ole võimalik protsessi muuta, siis vähemalt tee niiviisi, et sul ei oleks veel seda piina, et sa, kurat, ise seda finantseerid. Seda tehakse veel selle rahaga, mille poolt sa siin hääletad, kusjuures sa toetad siiralt ja südamega, sest arvad, et tõesti on neid töötingimusi vaja parandada.

Aga need pretensioonid poliitilise mitteiseseisvuse suhtes kaovad, kui kaob finantseerimine. Sest nii nagu Viktoria ise ka ütles, meie, siin saalis olijad, meie seda protsessi mõjutame. See võimalus on peremehel, sellel, kes maksab. Üks või teine suur Eesti ajaleht sõltub selle omanikust ja väga selgelt on võtnud poliitilise suuna, töötab ühes suunas ja kõik ülejäänud on vaenlased. Nii see on. Seal ei ole mitte midagi öelda, sest see on eraomand ja peremees ise otsustab, kuidas ta seda kasutab. Et ei oleks süümepiina, et ERR on poliitiliselt mitteiseseisev, äkki võtame siis selle finantseerimise maha ja las teevad, mida tahavad? Vähemalt ei ole seda häbi, et nad teevad seda riigi rahaga, kui rääkida siin poliitilisest küljest, ma ei puuduta siin kultuuri, sporti ega meelelahutust.

Nii et, kolleegid, veel kord kordan, see on väga selle Krõlovi valmi vaimus, see, mida praegu siin pakutakse. Eesti Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta, otse vastupidi, toetab selle tagasilükkamist. Niiviisi me ühtegi probleemi, mis on seotud ERR‑iga, ei lahenda. Aitäh!

Nüüd Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits. Palun!

Head kolleegid ja juhataja! Mul kolleeg Stalnuhhiniga eriti palju kokkupuudet ei ole, aga ma tahtsin ka "Kvartetist" rääkida. Leidsin üles selle: "Üks Pärdik-Välenäpp ja Eesel, Sikk ning Mesikäpp kord mõtlesid kvartetti mängida." Jah, see ongi kvarteti mängimine ja nii see ongi. Endise tegevajakirjaniku ja ajakirjandusjuhina võin öelda, et nii see ongi. 

Kui Viktoria rääkis sellest, et sõna on vaba, siis eile me saime lahti inimesest, kes on selle väljendi rüvetanud – mäletate, see pusaga inimene, kes tuli siia –, samamoodi nagu mõni seksuaalvähemus on [rüvetanud] kauni vikerkaare. Nii et ärge mulle rääkige, et sõna on siin vaba. Sõna jah on vaba, aga kui mingid tegelased rüvetavad seda, siis tuleb hulk aega puhastada.

Aga räägin asjast. Tõesti, ERR‑i seaduses on ilusad üheksa punkti, mida kõike peaks nagu tegema. Jumala õige! See kvarteti mängimine, kes sinna kvartetti tuleb eesli asemel või selle pärdiku asemel, on see siis ajakirjanike liit või tööandjate keskliit – see on, nagu öeldakse, delo tehniki, nagu Vene ajal öeldi. Aga mida see muudab? Kuidas ta muudab tegelikku olukorda? Ma jälgin ka igasuguseid kanaleid. BBC on palju arukam kui meie ERR. Vaadake "Aktuaalset kaamerat", uudiste lipulaeva – naerukoht. Ma varem vaatasin tihedalt, aga nüüd ma vaatan harvem või vaatan tagantjärgi. Kui adekvaatselt ta kirjeldab Eesti ühiskonda ja maailma? Selle peale öeldakse meil maal, et kuul pähe. Mitmed nende nii-öelda ajakirjanikud ei ole minu jaoks juba ammuilma tõsiselt võetavad. Ei hakka nimesid siin nimetama. Nii et küsimus on tegelikult kaadripoliitikas ja ajakirjanikes, kes praegu – ma ei hakka rääkima mingisugusest erameediast, räägime ERR‑ist – seal istuvad ja päevast päeva palehigis tööd teevad.

Jah, on olemas nõukogu, lugupeetud nõukogu, kõik need pärdikud ja eeslid ja ahvid, keda klassik Krõlov kirjeldab. Kõik toredad inimesed. Aga kui rääkida ERR‑i nõukogu esimehega, mida on tihti juhtunud, või ERR‑i juhtidega, siis nad ütlevad, et meie käed on lühikesed, me ei saa loomingulist iseseisvust ja suveräänsust takistada, toimetused teavad ise, mida teevad. Ma ütlen, et neid jutte on küll ja küll olnud eri aegadel. Ei ole mõtet hakata siin meelde tuletama, millega seoses. Järelikult, kuigi nõukogu peaks valvama, juhtima ja täitma ERR‑i seadust, see on kõik väga ilus, kõik need üheksa punkti, ei hakka ette lugema, mida kõike tuleb jälgida, eesti keel ja loodus ja demokraatia ja kõik, see kõik on ilus, aga kõik taandub reaalselt nendele tegijatele, kes seal on, ja siis läheb lõust viltu. Juba pikka aega on olnud lõust viltu, ERR‑i lõusta ma mõtlen praegu. 

Ma olen teinud ka ERR‑is teravaid poliitdebatte, neid juhtinud. Mingil hetkel sain isegi kinga sealt, kuna diskrediteerisin riigivõimu selle koha pealt ja täitsin lihtsalt seda, mida mulle olid õpetanud välismaised koolitajad, et ajakirjanik peab olema terav, meiesuguseid, poliitikuid, tuleks peksta, ükskõik kas vasakult või paremalt, aga ei tohi olla pahatahtlik. Vaat selles on point. Peab olema võrdne lähenemine, adekvaatsus, hea informeeritus ja teravus, aga ei tohi olla pahatahtlik ja loll ka ei tohi olla. Aga seda paraku ERR‑is on, kaasa arvatud ERR‑is, üsna palju.

Mis ma siin räägin? Vana kolleeg Väino Koorberg on hästi öelnud, et ajakirjandus peab olema kallutatud ...

Härra Ernits, kas te vajate lisaaega?

Jaa, paluks küll veel kolm minutit.

Palun! Kolm minutit.

... aga ta peab olema kallutatud tõe otsimise poole. Kordan: tõe otsimise poole. Sellega ma olen nõus. Aga mitte sinnapoole, nagu on praegu kujunenud.

Mida veel öelda? Ega ei olegi midagi rohkemat öelda. On öelda seda, et see Krõlovi valm iseloomustab suurepäraselt seda eelnõu, mida me siin menetleme. Ma jõuan veel tsiteerida seda Krõlovi. Valm lõpeb sellega: ""Et muusik olla, vaja osata ja vaja kõrvu õrnemaid, kui antud teile," nii vastab ööbik neile. "Kuid teie, istuge kas nii või naa, teist mängumehi ikkagi ei saa."" Aitäh! Ja ütlen ka, et meie fraktsioon toetab: kenasti prügikasti. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Proovin teha lühidalt ja valme ei tsiteeri. Kurb, et selle eelnõu menetlemise asemel menetleme siin seda, kui hea või halb on Eesti ajakirjandus. Paraku ei ole see Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud eelnõu teema. Mitte Viktoria ei tegele asendustegevusega, vaid meie siin tegeleme sellega.

See teema ja see mure, see probleem, millega saadik Ladõnskaja-Kubits meie ette tuli, on tegelikult probleem ja väljakutse nii rahvusringhäälingule kui ka kogu Eesti meediamaastikule. Selle probleemi olemasolu tunnistab ju ka Vabariigi Valitsus, tunnistab Riigikontroll, tunnistab ERR ise, on tunnistanud kultuuriminister korduvalt, tunnistab Kultuuriministeerium. Kõik ütlevad, et see on probleem, millega tuleb tegeleda. Ja nüüd tuleb üks kolleeg ja pakub lahendust, ise ka väites, et võib-olla see ei ole ideaalne, aga see on hea selleks, et alustada dialoogi, alustada arutelu, see on sedasama, mida kultuuriminister ise palus, ise küsis, valitsuse paberite järgi otsustades, aga me ütleme, et mine ära, me ei soovi seda arutada. Arutame hoopis, kas Krõlovil oli õigus. Kindlasti oli Krõlovil õigus, aga meil ei ole siin õigust arvustada Eesti ajakirjandust, selle asemel et püüda lahendada probleeme, mis ajakirjandusmaastikul on.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon möönab, et sellel eelnõul võib olla puudusi. See organisatsioonide loetelu võib-olla ei ole see, mis peaks olema. Aga me mõistame, et eelnõu algataja ei saanud siia tulla kolme punktiga nende punktide asemel, pidi midagigi sinna  kirjutama ja see on tema nägemus, kes võiks kuuluda nõukokku. Aga meie sooviksime seda teemat siiski edasi arutada, arutada Riigikogus, arutada kultuurikomisjonis, arutada suures saalis ja aidata eelnõu algatajal selle probleemiga edasi liikuda lahenduse suunas, ja kõige parema lahenduse suunas. Sellepärast sotsiaaldemokraadid ei toeta eelnõu tagasilükkamist ja kutsuvad üles kõiki kolleege siin saalis toetama eelnõuga edasiminemist. Aitäh!

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 393 esimesel lugemisel tagasi lükata ja see on meil vaja läbi hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 393 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 64 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust ja eelnõu 393 on tagasi lükatud.

Nii. Meie teine päevakorrapunkt on "Sidusa Eesti arengukava 2030". Selle punkti arutelu toimub sellise korra kohaselt. Palun tähelepanu! Kõigepealt saab kultuuriminister Anneli Ott võimaluse tutvustada seda kuni 20 minutit, seejärel kultuurikomisjoni liige Signe Kivi kuni 20 minutit. Küsimustega on kord selline, et iga Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse, misjärel avame läbirääkimised. Läbirääkimistel võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed ja loomulikult ka komisjonide liikmed. Arutelu lõppedes me Riigikogu saalis otsust vastu ei võta.

Riigikogu juhatusele on tulnud ettepanek kultuurikomisjonilt, et me võiksime istungit pikendada kuni kella 14‑ni. Kuna me siin kenasti koos oleme, võib-olla hääletame selle siis ka kohe läbi, siis me teame, kuidas me seda punkti menetleme. Nii et ma lasen korraks saalikutsungit, kutsume inimesed tagasi ja siis me saame selle hääletuse ka ära teha.

Head kolleegid! Veel kord tuletan teile meelde, et kutsusin teid saali tagasi selleks, et läbi hääletada kultuurikomisjoni ettepanek vajadusel istungit pikendada kuni kella 14‑ni, et me jõuaksime sidusa Eesti arengukava kenasti koos lõpuni menetleda. Nii et kes toetab kultuurikomisjoni ettepanekut istungit pikendada, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni? Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetas 47 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ehk töötame maksimaalselt kella kaheni, aga selle päevakorrapunkti lõpuni.

Nii. Kultuuriminister Anneli Ott, palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head külalised, kuulajad! Esitan teile "Sidusa Eesti arengukava 2021–2030" ülevaate. See strateegia annab meile sihi ja visiooni, millisena soovime näha Eesti ühiskonda kümne aasta pärast. Arengukava eest vastutavad üheskoos võrdsete partneritena Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium. Mitu aastat väldanud ettevalmistusse kaasati samuti kohalikke omavalitsusi ning selle teemaga tegelevad vabaühendused ja huvirühmad.

Siiamaani puudus riigil terviklik strateegiadokument, mis arengukavaga seotud ülesandeid tervikuna käsitleks. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtis aastani 2020 arengukava "Lõimuv Eesti 2020". Uussisserändajate kohanemise valdkonna ja rahvastiku toimingute poliitikat juhiti aastani 2020 "Siseturvalisuse arengukava 2015–2020" kaudu. Kodanikuühiskonna arengut suunati "Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020" toel ning üleilmse eestluse teemade jaoks oli rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020. Selles arengukavas on nende teemade vahel leitud ühisosa ning arengukava on loomulikult seotud "Eesti 2030" üldeesmärgi saavutamisega.

Head rahvasaadikud! Näeme, et tuleviku Eesti on kaasav, inimkeskne, mitmekesisust austav, Eesti kultuuriruumi ja demokraatlikke väärtusi toetav ning Eesti inimeste ühisosa ja ‑tunnet kasvatav. Nende väärtuste saavutamiseks peavad andma oma osa riigitasand, omavalitsused, erasektor või huvigrupid – ühiskond tervikuna. Kuigi "Lõimuv Eesti 2020" lõpparuanne kinnitab, et ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse trendiga protsess, mõistmist ühiskonnas on rohkem ning eri rahvusest inimeste riigiidentiteet on tugev, peame tunnistama, et selles valdkonnas tuleb järgmistel aastatel teha kõvasti tööd.

Oleme avatud maailmas, kus inimeste ränne on loomulik, sealhulgas Eestisse ning siit välja. Kuigi inimestevahelised kontaktid on kasvanud, samuti usaldus Eesti meediakanalite vastu ning üldiselt ka eesti keele oskus, on keelepõhine eraldatus ja sellest tingitud ebavõrdsus endiselt suur. Ebavõrdsus ning ühistunde puudumine võib kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel.

Eesmärkideni jõudmiseks on kohanemis- ja lõimumispoliitikas järgmistel aastatel kavas toetada omavalitsusi, kellel tekib võimalus ja võimekus lõimumisse rohkem panustada. Selle saavutamiseks on vaja kaasata laiemalt kogu kodanikuühiskonda. Meil tuleb kujundada ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsiooniruum, kus iga Eesti inimeseni jõuab riigi oluline info. Vältimatu on digipööre, nagu ka mis tahes muus valdkonnas. Peame rohkem soodustama ühtekuuluvustunnet toetavate inimestevaheliste kontaktide loomist. Peame pingutama selle nimel, et inimestel oleks võimalus parandada oma eesti keele oskust. Nii jõuame suurema tõenäosusega sidusama ja stabiilsema ühiskonnani. See on niisugune Eesti, kus eri keele‑ ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri‑, info‑ ja suhtlusruumi, neile on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks.

Kuidas me seda saavutame? Võtmeküsimus on kodanikuühiskond, mille mõju peame suurendama, peame toetama vabaühenduste arengut. Kodanikuühiskond on sidusa ja kaasava ühiskonna üks alustalasid. See on riigi kestlikkuse ja turvalisuse pant. Demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks peab avalik võim kuulama kodanikke ja tegema nendega koostööd. Enamgi veel, vaja on hakata mõtlema ja tegutsema koosloomeliselt.

Eestis on kokku ligi 24 000 mittetulundusühendust ja vabatahtlikus tegevuses on osalenud 49% inimestest. Nii vanemaealiste, noorte kui ka eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas on soov vabatahtlikuna panustada märksa suurem, kui näitab nende senine tegelik osalus. Meil tasub alustada juba pelgalt noorte kaasamisest näiteks sotsiaalsesse ettevõtlusesse. Neile saab korraldada väga eriilmelisi sündmusi ja algatusi, sest on oluline, et meil oleks tagatud kodanikuühiskonna eestvedajate järelkasv.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meie omavalitsustes ei kaasata ega võimestata kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt. Seda väidet kinnitab statistika. Üksnes 14% inimestest peab oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust. Seda on kahtlemata liiga vähe, mistõttu soovime ellu viia kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele suunatud koosloome arendamise programmi. Selle tulemuste põhjal töötame välja kogukondade koosloome mudeli, mida saab kerge vaevaga kasutusele võtta igas omavalitsuses.

Probleemina tuuakse välja sedagi, et püsiannetajate osakaal Eesti ühiskonnas on vaid 12%. Samas oleks 18–60‑aastastest inimestest valmis raha annetama 90%. Kuigi annetuste maht kasvab aasta-aastalt, peame leidma viisi, kuidas annetamist veelgi enam soodustada. Näiteks võiksime pakkuda tuge annetusi koguvatele vabaühendustele, nõustada neid, kuidas tõhusamalt annetusi koguda, ja annetustest kogutud raha läbipaistvalt kasutada. Selleks käib koos annetuste kogujate võrgustik, kuhu kuulub praeguseks üle 100 suurima annetuste koguja. Mõistagi oleks oluline luua ka motiveeriv soodne maksukeskkond.

Me peame vaatama kaugemale. Eesti tegelik suurus ulatub väljapoole meie riigipiire. Pean silmas eesti identiteedi edendamist ja hoidmist välisriikides. See on järgmise kümne aasta üks olulisi ülesandeid. Peamiselt kolme väljarändelaine tulemusena on eesti väliskogukond suur ja hajali. Välismaal elavaid eesti juurtega inimesi on kuni 200 000, mis moodustab ligi 15% kõikidest eestlastest. Viimastel aastatel on muidugi kasvanud ka Eestisse naasjate arv, aga endiselt on ülioluline hoida meie inimeste sidet Eestiga.

Välismaal elavad eestlased on vaatamata oma geograafilisele asukohale sidusa Eesti ühiskonna osa. Nad on ühel ja samal ajal nii eestluse hoidjad ja kandjad kui ka Eesti saadikud maailmas. Selleks, et kontakt Eestiga ei kaoks, tuleb jätkata välismaal elava eestlaskonnaga suhtlemist ja eestlaste süsteemset kaasamist. Järgmistel aastatel on seetõttu oluline arendada ühist infovälja, hoida ja edendada eesti kultuuri välismaal, samuti laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise võimalusi välismaal ning säilitada kogukondades vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. On oluline, et välismaal elavad inimesed säilitaksid oma eesti identiteedi, tunneksid meie riigi tuge ja saaksid võimalusel Eesti ühiskonna elus osaleda. Ainult siis saavad nad aidata meie riiki tutvustada ja kinnistada selle head mainet, aidates seeläbi kaasa Eesti majanduse ja julgeoleku tagamisele.

Selle kõige juures peame järgnevatel aastatel astuma suuri samme, et ka eestlaste tagasipöördumine kodumaale oleks lihtsam. Sujuvaks naasmiseks ja Eesti eluga kohanemiseks tagame tagasipöördumist toetavad teenused, koondame teadmised tagasipöördujate kohta ning suurendame teadlikkust ühiskonnast, kaasame rohkem kohalikke omavalitsusi ning parandame nende suutlikkust tagasipöördujate toetamisel.

Üleilmse eestluse valdkond on horisontaalne ning selle tõhusa toimimise eelduseks on hea koostöö teiste riigiasutuste ja kolmanda sektoriga. Äärmiselt oluline on tugev partnerlus üleilmsete eesti kogukondade ja nende organisatsioonidega. Me soovime seda koostööd muuta veelgi süsteemsemaks ja tõhusamaks. See on sidusa Eesti arengukava üks prioriteete.

Ka digipööre on selle arengukava sõlmteema. Arengukavas on seatud eesmärgid nutika rahvastikuarvestuse teemal. See hõlmab nii rahvastiku toiminguid kui ka rahvastikuregistrit. Võiks öelda, et Eesti e‑riigi süda on nutikas rahvastikuarvestus, selle hulgas on kvaliteetsed rahvastikuandmed ja hästi toimiv rahvastikuregister. See toetab sidusat ühiskonda, aga kahtlemata ka kõiki teisi riigielu valdkondi. Näiteks sõltuvad rahvastikuregistri andmete õigsusest ja registri töökindlusest kohaliku omavalitsuse ja riigi toimepidevus ning riigi pakutavad teenused ja abi. Rahvastikuregistri osalust aitab peegeldada tõsiasi, et aastas teevad asutused ja ettevõtted rahvastikuregistrisse umbes 120 miljonit päringut ning 230 infosüsteemi kasutab rahvastikuregistri andmeid oma igapäevatöös. Ka siin on mitmeid murekohti, mis ootavad lahendamist. Näiteks on rahvastikuregistri tarkvara vananenud ega võimalda tänapäevaste teenuste loomist ja arendamist. Samuti ei taga meie praegused andmekorjeprotseduurid kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti.

Soovime käia tehnoloogia arenguga kaasas, arvestada inimeste muutuvate vajaduste ja harjumustega ning teha kõigi asjaajamine lihtsamaks. Soovime võtta kasutusele töökindlama ja rohkem igapäevaelu vajadusi arvestava tarkvara. Vaatame üle ja disainime vajadusel ümber andmekorjeprotsessid, see tähendab, et vähendame dubleerimist, teeme andmekorjet selgemaks.

Kodaniku jaoks ilmselt kõige tuntavam muutus on plaan luua enam sündmusteenuseid. See tähendab, et inimene saab oma elusündmuste puhul riigiga asjad aetud ühe suhtluskorraga ja pigem automaatselt. Näiteks saab abieluavaldust esitades taotleda uued isikut tõendavad dokumendid või lapse sünni e‑teenuse kasutamisel saab ka sünd kohe registreeritud.

Head rahvasaadikud! Tänan kõiki osalisi, kes on arengukava valmimisse panustanud. Nende seas on olnud Riigikogu kultuurikomisjon, väliskomisjon ja õiguskomisjon ning oli ka rahvastiku probleemkomisjon. See on olnud suur töö ning selgelt valdkondadeülene ning ‑vaheline ühislooming. Me oleme selles keerulises paljutahulises valdkonnas teinud edusamme, mida ei saa kahtluse alla panna. Seda kinnitavad aastate jooksul teadlaste läbiviidud lõimumismonitooringud. Usun, et meil on võimalik siit sujuvalt edasi liikuda kestliku rahvusriigi huvides, kus oleks hea elada meil kõigil. Ma tänan teid kuulamast ja olen valmis vastama teie küsimustele.

Ja neid ka on. Eduard Odinets alustab. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Meil kütab viimastel kuudel siin saalis kirgi eestikeelse hariduse teema või eesti keele õppe teema. Isegi eile ametisse astunud president pööras oma esimeses kõnes Riigikogule sellele päris suurt tähelepanu. Teie esitletavas arengukavas ei räägi te isegi mitte eestikeelsest koolist, te räägite koosõppivast koolist. Mul oli hea meel seda lugeda, väga sotsiaaldemokraatlik mõte. Aga äkki te saaksite meile selgitada lähemalt, mis on teie mõistes see koosõppiv kool, mis pisut erineb praeguse valitsuse koalitsioonilepingust, mis räägib eestikeelsest haridusmudelist. Teie olete valinud sidusa ühiskonna arengukavas sellel teemal nurgakiviks koosõppiva kooli. Palun selgitage Riigikogu kolleegidele ja ka minule, mis on teie arvates koosõppiv kool.

Aitäh! Kindlasti selle arengukava raames ei suuda me kõiki eesti keele õppega seotud küsimusi lahendada ja see ei ole ka selle arengukava teema. Kogu haridusvaldkonna protsessi veab siiski Haridus‑ ja Teadusministeerium ja see on ka haridusstrateegia küsimus, see ei ole otseselt sidusa Eesti arengukava küsimus. Meie eesmärk on, et need kontaktid oleksid võimalikult tihedad ja eri rahvuste vahel.

Siin arengukavas on välja toodud eri programme, ka huvihariduslikke programme, mida saab kasutada selleks, et keeleruum oleks lastele kättesaadav. Seda me ka toetame. Aga otseselt kooliprogrammiga see arengukava ei tegele. Pigem on meie idee või meie eesmärk see, et huvitegevuse, kolmanda sektori programmide, huvihariduse kaudu saaksid lapsed seda keelepraktikat, seda keelekeskkonda, et nad saaksid harjutada eesti keeles kõnelemist, mis toetaks koolis õpitava keele omandamist.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Hea minister! Mul oli ühelt poolt väga hea meel seda kuulda. Siin oli mõningaid nüansse, mida te esitasite ja välja tõite, mis olid päris head ja pööravad kindlasti ka tähelepanu inimestele. Aga kurvaks teeb see, et see arengukava oma olemuselt on nagu Räpinasse tee ehitamine läbi Chicago, Kairo ja maa alt ja veel orkestrite ja pasunate saatel. Mingi kohutav asi. Kui me 2010. aastal käisime vaatamas NO99 suurkogu, siis mulle tundus, et see on nagu poliitiline nali. Aga kui ma praegu vaatan, et me oleme teinud kümne aasta arengukava, sidusa Eesti arengukava, mille eesmärgiks on ühiskonna sidusamaks muutmine, kaasav ühiskond, see on loosungeid täis ja selline meeletu arengukava, siis mu esimene küsimus on see: aga mida see kõik maksab? Kui palju me nüüd loome ametnike ametikohti juurde, mis see meile maksma läheb ja kui palju ametnikke tuleb juurde ministeeriumi või ma ei tea?

Aitäh! Ma võin mõned numbrid välja tuua, et mida see maksma läheb. Aga kui te nüüd ütlete, et see on kuidagi väga laialivalguv, siis nagu ma ka oma kõnes välja tõin, meil on Siseministeerium, meil on Välisministeerium, meil on Kultuuriministeerium – meil on kolm ministeeriumi, kes selle arengukava elluviimise eest vastutavad. Nii et tõsi see on, et väga palju tahke ja teemasid on siia arengukavasse sisse toodud. See ongi tegelikult väga mitme valdkonna ülene arengukava, sest lõimumist, riigiidentiteeditunde tekitamist inimestes saab väga erinevate meetmete ja tegevustega saavutada. Selleks ei saagi olla väga kitsas vaade.

Hästi laias plaanis on kogu selle arengukava mahuks planeeritud 194 miljonit, aga see on jagunenud eri ministeeriumide vahel, sealhulgas on Haridus‑ ja Teadusministeerium, kes ei ole otseselt selle arengukava elluviija. Aga näiteks alaeesmärkide kohta ma võin teile öelda, et eelarves on 2021–2030 kohanemist ja lõimumist toetavale Eestile 56 miljonit, üleilmsele eestlusele 2 miljonit, kogukondade temaatikale 32 miljonit ja nutikale rahvastikuarvestusele 52 miljonit. Sellised on numbrid, mis on välja toodud ja nende summadega erinevaid eesmärke ka ellu viiakse. Lisaks sellele ... Tegelikult ma ei hakka seda ette lugema, ma võin teile kirjalikult saata, mul on siin täpselt üks lehekülg neid asutusi, MTÜ‑sid, organisatsioone, kes kõik olid kaasatud selle arengukava koostamisse. Nii et see on olnud väga laiapõhjaline. Ma arvan, et ei ole väga palju selliseid arengukavasid, kus nii laiapõhjaline kaasatus on vajalik selleks, et arengukava oleks sisuline ja arvestaks kõikide osapoolte eesmärke ja vajadusi.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Tõesti vajalik arengukava selles mõttes, et vaja on ühtset vaadet, terviklikku vaadet Eesti ühiskonnale nii siin kui ka väljaspool piire. Aga selle tervikliku vaate jaoks tuleb arvestada kõigi inimrühmade huvidega ja nende kaasamisega. Kaasamisest on siin juttu. Üks grupp on erivajadusega inimesed, kelle hulgas on puudega inimesed, ühiskonnas on neid 11–12%, pluss eakad inimesed east tingitud muredega. Kuidas seostub ligipääsetavus selle arengukavaga? See on üks asi. 

Teine asi. Ma ettevõtluse seisukohalt vaatan, et toetame sotsiaalsete ettevõtete teket ja tegutsemist, mis on hästi oluline. Aga lepime kokku sotsiaalsete ettevõtete tähenduses – seda tähendust on minu meelest nii kaua otsitud, kui mina siin Riigikogus olen olnud. (Juhataja helistab kella.) Kas on mingi konkreetne tegevus selles suunas käimas?

Erivajadustega tegeletakse Eestis, ma arvan, järgnevate aastate jooksul kindlasti veidi rohkem kui varasemalt. Ma ka eile siin puldis rääkisin sellest uuringust, mis on tehtud. Tõesti, see on, ma arvan, väga hea alusdokument. Kuna ta on ka üheks kultuuri arengukava elluviimisega kaasnevaks põhimõtteks, siis on ta kindlasti seotud kõigi teiste tegevustega, mis selles valdkonnas on plaanis.

Meil on väga palju arengukavasid ja heaolu arengukava on see, mis täpsemalt koordineerib seda, et inimestel oleks olemas ligipääsetavus. Aga kindlasti saab välja tuua näiteks Integratsiooni Sihtasutust, kes eesti keele majade kaudu korraldab eesti keele õpet. On näha, kuidas seal väga põhjalikult arvestatakse nii erinevate keeletasemetega kui ka vajadustega, selleks et huvilistele keeleõpet pakkuda. Nii et ma olen selles osas positiivne, ma usun, et järgnevad aastad toovad siin väga häid arenguid. Need eesmärgid, mis on seatud, kindlasti arvestavad ka sellega, et need teenused, mida pakutakse, oleksid võimalikult laiapõhjaliselt kättesaadavad.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Indekseid on huvitav vaadata, aga ma küsin ühe küsimuse. Siin on seda hulk aega ette valmistatud, aga on öeldud, et välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunde mõõdikud selguvad sel aastal. Aasta saab juba läbi. Kui kaugel need mõõdikud on ja miks sellega nii kaua aega on läinud?

Kõikide mõõdikutega ongi see, et tuleb korjata algandmeid. Praegune eesmärk ongi olnud see, et need andmed saavad kokku selle aasta lõpuks. Nii et loodetavasti järgmise aasta alguses on see suur uuring, mis praegu on käimas, tulemuse andnud. Ma arvan, et päris varsti ma saaksin vastata teile, et need on olemas, aga hetkel on need tõesti veel koondamisel.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! 2002. aastal võttis Riigikogu vastu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni. Põhimõtteliselt ka tänane arengukava, mida me siin arutame, käsitleb kodanikuühiskonna arengut, on üks osa sellest. Ausalt öeldes, arengukava vaadates ma sellele konkreetsele kontseptsioonile ühtegi viidet ei leidnud. Kuidas teie mõtestate seost nende kahe dokumendi vahel?

Aitäh! Kodanikuühiskonna teemat on tõesti väga põhjalikult, ma arvan, siin arengukavas kajastatud. See on Siseministeeriumi plokk, Siseministeerium seda veab. Kodanikuühiskonna kaasamine laiemalt – mitte ainult otseselt selle arengukava eesmärkidesse, vaid üldiselt ühiskonna tegevustesse – on kattuv eesmärk. Täpselt samamoodi kannab see arengukava seda eesmärki, et mida rohkem Eesti inimesi on kodanikuühiskonnaga seotud, seda rohkem nad tunnevad end ühiskonna toimimisse kaasatuna ja seda rohkem nad tunnevad end riigiga seotuna. Nagu ma ka kõnes välja tõin, siis inimeste soov olla kaasatud, olla vabatahtlikuna aktiivne erinevates tegevustes, on üleüldine, see ei ole otseselt seotud ainult selle arengukava tegevustega. Need arengukava tegevused, mis siin on, on kindlasti seotud ka laiemalt kodanikuühiskonna arenguga. Sidusa Eesti või lõimumise teema on üks kodanikuühiskonna arengu kiht, aga see ei ole kindlasti ainukene plokk, millega tegeleda, vaid see on kodanikuühiskonna laiema arengu üks kitsam visioon.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Austatud minister! Mul on filosoofilist laadi küsimus. Kuna see arengukava sai suuremas mahus valmis enne teie tulekut, siis ma ikkagi proovin aru saada, milline on teie mõttemaailm. Räägitakse, et heal lapsel mitu nime. Neid, keda me proovime lõimida või kellega me proovime integratsiooniprotsessi korraldada, me ju läbi aegade oleme nimetanud väga erineval moel, näiteks Eesti venelasteks, siis muukeelseteks, nad olid ka kaasmaalased, päris eestlased ka, Eesti venelasi nimetati eestlasteks. Mis on teie jaoks avatud rahvusluse idee?

Ma arvan, et kõigepealt ei peaks jääma kinni siia, et me räägime ainult vene keeles kõnelevast kogukonnast, vaid me kindlasti räägime palju laiemalt. Meil on näiteks siin arengukavas lausa eraldi peatükk romade kohta. Kagueestlasena ma ütlen, et näiteks Valgas on see grupp inimesi, kellele peab see arengukava ka kindlasti tähelepanu pöörama. Nii et ma ei jääks kinni vene keelt kõnelevasse kogukonda, vaid selle arengukava raames me peame pigem tegelema palju laiema eesmärgiga. Elame väga avatud ühiskonnas, kõik inimesed ei tule ju siia pikaajaliselt, vaid on ka neid, kes tulevad õppima, korraks töötama, nad tulevad näiteks kaheks aastaks. Ka nendel inimestel võiks Eestiga tekkida side, et nad selles kogukonnas või selles riigis tunneksid ennast hästi. See on tegelikult ka Eesti kuvand väljapoole ja see annab turvalisuse ka absoluutselt kõigile teistele.

Nii et minu nägemus on see, et selle arengukava raames me tegeleme tõesti nende inimestega, kes on Eestist huvitatud, aga ka nendega, kes siin elavad, ühtsetel alustel, et nad saaks kogukonnas võimalikult palju osaleda. See on seesama kogukonna, kolmanda sektori töö, töö omavalitsustega. Omavalitsuste külg on võib-olla üks suuremaid kasutamata ressursse kogu selle arengukava elluviimise juures. Kui meil on sellised riiklikud programmid ja asutused, kes arengukava eesmärke ellu viivad, siis arengukavast me näeme, et väga suur osa neist on just suunatud kohalike omavalitsuste kaasamisele, koolitamisele, nende kompetentsi tõstmisele, et see kõik oleks palju üldisem, kui see täna on.

Ma kindlasti pean oluliseks ka seda, et meie registrid järgmisel perioodil saaksid uue tasandi, et inimesed tõesti tunneksid, et asjaajamine on lihtne, et nad ei takerduks kuskil. Tegelikult see väga palju mõjutab seda, kuidas inimene ühiskonnaga suhestub. Mida rohkem on takistavaid asjaolusid, seda rohkem kaugenetakse või tunnetatakse ennast võõrana.

Nii et kokkuvõtlikult ma ütlen, et see on väga suur ja omavahel seotud protsess, kus, nagu ma ka oma kõnes mainisin, ei ole kindlasti ainult riiklik tasand, vaid on ka kohaliku omavalitsuse tasand, vabaühendused. Me saame üheskoos neid eesmärke ellu viia, et need inimesed, kellele need tegevused on suunatud, saaksid tunda ennast ühiskonna osana, nii et see identiteeditunnetus, riigiidentiteeditunnetus kasvaks ja samal ajal nende kultuuriline taust oleks hoitud. 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Arengukava lehekülg 21 – me vaatame ühtekuuluvust ja kõike, mis siin on. Ja siis on nii, et tagame kohalikul tasandil toimuvate algatuste avatuse. Ja loen, et kolmas asi on – eelnevalt on öeldud, et toetame eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemist erinevates kodanikuühendustes –, et toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist eestikeelsete üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse. Kas siin peetakse silmas rahvusvähemusi või vähemusrahvusi? Me teame, et inglise keeles on tegelikult kõik ühte patta pandud, aga meil on eesti keeles head omad vasted. No ei ole mõtet niimoodi üks ühele üle võtta, sest oh seda hullu, kui keegi veel Google'iga hakkab tõlkima, siis näiteks "eestlased" tõlgitakse seal "for shoot". Mis on teie seisukoht? Kas siin peetakse silmas vähemusrahvusi või rahvusvähemusi?

Meie eesmärgiks on teistest rahvustest inimeste toetamine kodanikuühiskonnas, et nad oleksid aktiivsed ja osaleksid võimalikult palju erinevates organisatsioonides ning panustaksid tegevustesse. Ma jätsin teile enne vastamata, ma mõtlesingi, et mis see oli. See oli see sotsiaalne ettevõtlus, mis oli küsimuses veel. See on täpselt seesama. Ka sotsiaalne ettevõtlus on kindlasti üks temaatika. Kodanikuühiskonna, ma arvan, et juba viimase kümne aasta teema on see sotsiaalne ettevõtlus. See on veel võõras, aga tegelikult ta kindlasti on lisamotivaator, olemaks vabatahtlikuna ühiskonna erinevate tegevuste juures. Sotsiaalse ettevõtluse toetamine kindlasti motiveerib veelgi rohkem, ta on efektiivsem ja seob neid inimesi tegevuste juurde pikemas perspektiivis kindlamalt ja annab inimestele tugevama soovi ja motivatsiooni osaleda.

Austatud Jüri Jaanson, ma ei saa anda teile küsimust, me oleme kokku leppinud, et kummalegi ettekandjale on üks küsimus ja sellele ettekandjale on üks küsimus juba esitatud. Saate äkki kaasettekandjalt küsimuse küsida. Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt kiidan: mulle see arengukava hästi meeldib nii visuaalselt kui ka ülesehituslikult. Ei ole pikka juttu, on konkreetselt eesmärgid ja tegevused. Hea vaheldus teistele arengukavadele. Teiseks pean nentima, et ilmselt on tegemist Eesti kõige olulisema arengukavaga. Nüüd me näeme, et kui meil seda sidusat ühiskonda ei ole, siis lõpuks kannatab tervis ja kannatavad kõik muud aspektid, tõesti kas või laste haridus. Ma küsiksin ühelt poolt väga lihtsa küsimuse ja teiselt poolt hästi keerulise. Öelge nüüd oma sõnadega, kuidas me jõuame selle visioonini, selle üldeesmärgini, mis on ilusti kirja pandud, et meil on kestlik rahvusriik ja meie kõigi Eesti. Mis need tugevamad rajad on? Kas me toetame kodanikuühenduse organisatsioone, et nemad tooksid inimesed kaasa, inimesed hakkaksid osalema, või me paneme rõhu keeleõppele ja teeme sealtkaudu? Mis on need põhiliinid, mille kaudu me jõuame selle ilusa üldeesmärgini? Lihtsalt oma sõnadega, palun paar olulisemat punkti, tegevust, kuidas see rada teie meelest võiks välja näha. 

Aitäh! Minu jaoks kindlasti, ma olen seda siin juba ka pikemalt avanud, on see kodanikuühiskonna areng või kodanikuühiskonna kaasamine, teavitamine. Ma tõin välja siin kõnes ka, et kohalikel omavalitsustel on kindlasti siin ruumi rohkem panustada. Meie omalt poolt oleme kavandanud erinevaid koolitusi, kaasamisüritusi, selleks et kohalikud omavalitsused näeksid paremini võimalusi, kuidas nad saavad neid inimesi kaasata. Lõpuks on ikkagi see, et riigi tasandil me ei jõua kõigi inimesteni. Kohalikul omavalitsusel on see võimalus parem ja tihtipeale see peabki juhtuma vahetu kontakti abil. Tulebki kutsuda väga personaalselt inimesi kaasa, sealt hakkab asi arenema.

Üheks momendiks kindlasti on ruumiplaneerimine, kuidas omavalitsus planeerib ruumi, ehitusi, asutusi, tegevusi niimoodi, et ühte keelt kõnelevad inimesed nagu ei mullistuks, et nende trajektoorid oleksid sellised, kus läbikäimine oleks mitmekesisem ja keelepraktika saaks paremad võimalused. Ka siin on jälle omavalitsustel suur roll mõtestada planeeringute kaudu seda, kuidas seda segregatsiooni saab vähendada.

Võib-olla need kaks punkti. Aga kindlasti on siin ka haridusvaldkonnal väga suur töö teha. Neid võimalusi meie omalt poolt pakume, nagu ma enne ütlesin, huvihariduse, kolmanda sektori kaudu, et tekitada erinevaid keskkondi, kus saab eesti keelt praktiseerida ja eesti kultuurist osa saada.

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, minister! Just viimases lauses te mainisitegi ära selle, mille kohta ma tahtsin küsida, sidususe kohta haridusvaldkonnaga. Sellest on muidugi juttu ka programmis, aga et tähelepanu pöörata, soovin küsida. Kogu see hariduse pool tähendab väljaõpet, see tähendab pedagoogide õpetamist, kes suudaksid neid probleeme hästi ja tõeselt rahva hulka viia. See on väga tähtis. Kas te olete mõelnud, kuidas seda õpetajate kaadrit koos haridusvaldkonnaga hakata edasi arendama?

Aitäh küsimuse eest! Haridus‑ ja Teadusministeerium ka selle arengukava väljatöötamisel aktiivselt osales. Need probleemid on siia arengukavasse sisse toodud või need on ka seotud selle arengukavaga. Nagu ma nimetasin, siis kindlasti meie pakume võimalust eesti keele õppeks väga erinevate programmide kaudu, just Integratsiooni Sihtasutuse kaudu. Meil on kaks eesti keele maja, üks on Tallinnas, üks on Narvas, kes pakuvad huvilistele väga palju programme. Aga, jah, need on küll suunatud täiskasvanutele, aga kindlasti, kui täiskasvanu, kes on huvitatud eesti keele õppest, saab positiivse kogemuse, siis see kandub edasi perekonda ja avaldub valikutes, mida lapsevanemad teevad oma laste suhtes. Nii et ma arvan, et selles me oleme õigel teel. Kaks aastat on näidanud, et huvi riigi pakutava teenuse vastu järjest kasvab. Meie soov on ka eesti keele majade kontseptsiooni laiendada. Tõesti pakutakse kokkuleppeliselt teenusena seda laiemalt kui ainult Narvas ja Tallinnas, aga otseselt füüsiliselt neid eesti keele maju rohkem ei ole. On ka koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja töötatud õpetajatele n-ö töövahetusprogramm, kus nad saavad täpselt samamoodi kogemusi teistes koolides.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Suurepärane arengukava aastani 2030. Üheksa aastat on jäänud aega ja eesmärgid, kõik väärtused, on siin kenasti kirjas. Kui te ministrina praegu annaksite hinnangu, siis milline praktiline samm on teie meelest kõige olulisem järgmise üheksa aasta jooksul, et need head ideed ellu viia? 

Aitäh! Ma arvan, et kõige praktilisem ongi see, et hakata julgelt astuma. Väga mitme sektoriga koostöös ja täpselt samamoodi kõigi teiega koostöös on see arengukava tehtud. Me ka fraktsioonides seda eelmisel aastal tutvustasime, nii et see sisend on ühiselt läbi räägitud. Just praegu ma tõin välja eesti keele majade kontseptsiooni, see töö toimub Integratsiooni Sihtasutuse kaudu. Aga ka teisi kultuurikorraldajaid kaasatakse, selleks et need sihtgrupid, keda siin arengukavas mõeldakse, oleksid võimalikult palju kaasatud kogu kultuuriellu. Samamoodi on siin koostöö Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga.

Nii et kõige tähtsam on see, et igapäevaselt poliitikate kujundamisel oleksid ka selle arengukava eesmärgid seal kõrval, et me saaksime seatud eesmärke võimalikult täpselt ellu viia.

Suur aitäh! Riigikogu liikmetel kultuuriministrile rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde, selleks on kultuurikomisjoni liikme Signe Kivi ettekanne. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Austatud minister! Tutvustan teile Riigikogu kultuurikomisjoni, väliskomisjoni ja õiguskomisjoni ühise istungi protokolli ja arutelusid. Istung toimus Riigikogu konverentsisaalis 27. septembril. Istungit juhatasid õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja kultuurikomisjoni esimees Aadu Must. Kultuurikomisjonist osalesid Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin, Signe Kivi, väliskomisjonist Maria Jufereva-Skuratovski, Indrek Saar, Raivo Tamm, õiguskomisjonist Sulev Kannimäe, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Kutsutud olid kultuuriminister Anneli Ott, kes esines videosilla vahendusel, siseminister Kristian Jaani ja välisminister Eva-Maria Liimets. Samuti osalesid Kultuuriministeeriumist kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman, kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunikud Olga Sõtnik ja Kerli Zirk, strateegia‑ ja innovatsiooniosakonna juhataja Reelika Väljaru, ministri nõunikud Katarina Budrik ja Marta-Magdaleen Kuningas, kes oli samuti ühenduses videosilla teel, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt, kodanikuühiskonna osakonna nõunik Marten Lauri, rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja strateegia‑ ja arendusosakonna nõunik Maia Eskla ning Välisministeeriumist ülemaailmse eestluse nõunik Keit Spiegel ning ülemaailmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus.

Lühidalt ministrite ettekannetest, minister Ott juba seda ka tutvustas. Kultuuriminister sõnas sissejuhatuseks, et arengukava koostati kolme ministeeriumi koostöös, on jätkudokumendiks mitmetele arengudokumentidele ning käsitleb nelja valdkonda. Olgu nad siis ka veel üle öeldud: kohanemis‑ ja lõimumispoliitika, kodanikuühiskonna poliitika, rahvastiku toimingute poliitika ja diasporaapoliitika.

Kristian Jaani andis ülevaate Siseministeeriumi vastutusalas olevast kodanikuühiskonna ning rahvastiku toimingute poliitikast. Võib-olla peaks üle kordama, et nii nagu ka kultuuriminister tõi välja, on üheks probleemiks näiteks alaeesmärgil "Nutikas rahvastikuarvestus" see, et tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT‑lahenduste loomist. See on probleem, millest me siin Riigikogu saalis oleme erinevate probleemide käsitlusel korduvalt kuulnud.

Eva-Maria Liimets andis ülevaate Välisministeeriumi vastutusalas olevast diasporaapoliitikast "Üleilmne eestlus", mille kohta esitati ka palju küsimusi. Probleemina tõi minister välja, et kui riik ei jätka piisava sihipärasusega eri valdkondades mujal maailmas – meie ütleme, et välismaal – elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende inimeste süsteemset kaasamist, siis side Eestiga nõrgeneb.

Riigikogu liikmed esitasid arvukalt küsimusi peamiselt eesti keele õppe ja Eesti majade, nii mujal maailmas asuvate kui ka eesti keele majade, mis asuvad Eestis, toimimise kohta, lõimumise ja Vaba Lava tegevuse kohta, ida diasporaa ja Abhaasia eestlaste tagasipöördumise kohta, Eesti avatuse ja kodakondsuse, e‑residentsuse ja muu emakeelega inimeste osalemise kohta kodanikuühiskonnas. Ka tunti huvi rahvastikuregistri toimimise ja Eesti inimeste annetusvalmiduse vastu.

Ja enne, kui ma lähen konkreetsemalt arutelu ja küsimuste juurde, tutvustan istungi lõpus toimunud "Sidusa Eesti arengukava 2030" menetlusotsuseid. Komisjoni esimees Aadu Must tegi ettepaneku määrata arengukava komisjonipoolseks ettekandjaks Signe Kivi. Eduard Odinets tegi ettepaneku määrata komisjoni ettekandjaks Eduard Odinets ja palus ka selle ettepaneku hääletusele panna. Hääletati. Komisjoni esimehe ettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget ja vastu oli 1. Seega siis otsustati, et sidusa Eesti arengukava komisjonipoolseks ettekandjaks jääb teie ees ettekannet pidav Signe Kivi. Veel otsustasime, et see [otsus], millal suunatakse eelnõu täiskogusse, tehakse neljapäevasel, 30. septembri istungil, ning täna, 12. oktoobril ongi siis eelnõu meie ees.

Nüüd küsimused. Tarmo Kruusimäe alustas jõuliselt ja viitas, et kui on soov inimesi lõimida ja integreerida, siis on alati ka mitmeid riske. Kas üheks riskide maandamise [võimaluseks] võiks olla ka vaenulike telekanalite retransleerimise lõpetamine? Anneli Ott vastas, et Eestis on mindud pigem seda teed, et telekanaleid ei suleta, vaid tugevdatakse kõiki olulisi infokanaleid ja mitmekesistatakse nende pakutavat programmi, et kõik inimesed saaksid oma igapäevaeluks vajalikku ja tõest infot ning et lõimumisse on kaasatud ka muud tegevused Eesti kultuuriruumis, nimetatud olgu teatrid, raamatukogud, muuseumid jne.

Eduard Odinets küsis palju küsimusi ja huvitus sellest, et sidusa Eesti arengukava peaks ju toetama nii haridus‑ kui ka keelevaldkonna arengukavas toodud eesmärke, aga keelevaldkonna arengukavas on nimetatud üleminekut eestikeelsele õppele, haridusvaldkonna arengukavas räägitakse eestikeelse õppe tõhustamisest ning sidusa Eesti arengukavas soodustatakse erineva emakeelega inimeste koosõppimist. Mis on siis valitsuse kokkulepe, kas jäävad kehtima need kolm printsiipi või on tegemist siiski ühe eesmärgiga? Anneli Ott vastas, et haridus‑ ja teadusminister tuleb valitsusele koolisüsteemi arenguid ja plaane tutvustama novembris, aga Kultuuriministeeriumi ja ministri vaates on keeleoskus loomulikult võtmeoskus inimeste integreerimisel ühiskonda. Ta tuli siis taas kord eesti keele majade juurde, mis tema hinnangul, nagu me ka täna siin eelnevalt kuulsime, on teinud väga head tööd ning sihtrühm on selle teenuse üles leidnud.

Margit Sutrop viitas eesti kogukondadele väljaspool Eestit ning murele, mis puudutab lastega peresid. Nimelt, kui lapsed ei ole saanud eestikeelset haridust Eesti haridussüsteemi osana, on perede tagasipöördumine küllalt keeruline. Varasemalt on räägitud e-riigi võimalustest läbida kooliprogramm digitaalsete võimaluste kaudu. Kuidas sellega on? Sama küsimus on ka üle maailma asuvate Eesti majade funktsiooni kohta, kus keeleõpe ei toimi tänapäevasel tasemel ja need majad ei ole varustatud tänapäevaste keeletehnoloogiavahenditega. Nüüd vastas välisminister Eva-Maria Liimets, et siiski on tagasipöörduvate laste puhul olnud hea meel näha, et ka Eesti oma haridussüsteem on läinud paindlikumaks. Selle eestvedajaks on olnud välisteenistuses tegutsenud perekonnad, diplomaadid, kes tulevad tagasi ja kellel on teistsugune kogemus. Aga kindlasti on oluline luua Eestis tugiisikute süsteem, kes aitavad kõigil tagasipöördujatel, nii nendel kui ka nende lastel järjele saada. Minister lubas, et ta tõstatab selle küsimuse ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga suheldes. Samuti nõustus ta, et tuleb tegeleda küsimusega, et Eesti majades mujal riikides oleks õpetajad ja õpetataks tänapäevast eesti keelt. Samas lisas ka minister Anneli Ott, et ta andis informatsiooni, mille kordame ikkagi veel üle, et eesti keele majades Eestis koolitati eelmisel aastal ligi 5000 inimest ning sel aastal on plaan koolitada 3000–4000 inimest. Nende majade peamine sihtgrupp on inimesed, kes on küll pikalt Eestis elanud, kuid ei ole piisaval määral keelt õppinud, või ütleme siis, keelt omandanud. Aga rõõmustav on tendents, et soovijate arv on pidevalt kasvanud. Julgen kinnitada, et ka mina leian, et eesti keele majade puhul Eestis peaksid Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium tegema veel rohkem koostööd.

Urve Tiidus küsis keeleõppeplatvormide ning nende ühtlustamise kohta. Anneli Ott vastas, et tegelikult on veebiplatvorme palju ja on plaanis keeleõppeplatvorme ühtlustada, et inimesed, kes soovivad keelt õppida, ei peaks mitme platvormi vahel seiklema. Aga kuna keeletasemed on erinevad, siis on ka platvormid erineva tasemega ja küllap see mingil määral nii ka jääb. Selle peale Urve Tiidus lisas, et kas ei oleks siis mõttekas luua üks populaarne platvorm ja sealt tekitada spetsiifilised lingid erinevatesse keeleõppeplatvormidesse. Nüüd täiendas Piret Hartman, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös on loomisel nii-öelda uus keelevärav. Inimene siseneb sinna, sooritab tasemetesti, püstitab eesmärgi ja kõik erinevad võimalused eesti keelt õppida on keeleväravas olemas. Lisaks peaks ennast saama registreerida erinevatesse tegevustesse. Loodetakse, et aja jooksul hakkab portaal pakkuma lisavõimalusi: kultuuriklubi, keelekohvik, huviharidus jne. Huvitav teada, et sellega seoses tekib riigil parem ülevaade, kui palju inimesi õpib ja millal nad oma eesmärgi saavutavad. Siin tulid taas jutuks IT‑teenused ja ka inimeste endi digioskused.

Taas Eduard Odinets küsis, kuidas on rahvastikuregister seotud sidusa Eesti arengukavaga. Siseminister Jaani vastas, et kui on soov kogutavaid andmeid sihistada ning jõuda õigel ajal õigete inimesteni, siis peaks rahvastikuregister olema iga arengukava vundamendiks. Rahvastikuregister ning selle toimingud on avalikud teenused, mis on seotud nii lõimumise, kogukondluse kui ka väliseestlusega. Raivo Küüt täiendas, et arengukava koostamise alguses olid rahvastik ja rahvastikuarvestus veel tugevamalt nii-öelda lingitud, aga praeguseks on arengukavasse jäänud rahvastikuregister kui üks osa nutikast rahvastikuarvestusest ja et arengukava ei käsitle ainult rahvastikuregistrit, vaid rahvastiku toiminguid laiemalt.

Eduard Odinets sõnas, et arengukavas on kasutusel kolm erinevat mõistet, seda ta küsis ka ministri käest: välismaal elavad eestlased, eestlaskond, Eesti inimesed. Aga kuna vastas välisminister Eva-Maria Liimets, keda täna siin ei ole, siis ma refereerin. Küsija väljatoodud kolm sihtrühma on kõik üleilmse eestluse programmi kontekstis olulised. Eestlased on rahvusliku identiteedi kandjad. Välismaal elab palju eestlasi, kes ei ole Eesti kodanikud, kuid sellest hoolimata osalevad nad aktiivselt oma koduriigi Eesti kogukonna ettevõtmistes ning edendavad eestlust selles piirkonnas. Vaatamata sellele, et nad ei ole ehk võtnud Eesti kodakondsust, on nad Eesti riigile oluline sihtrühm. Minister lisas, et Eesti rahvuslik pilt on tänapäeval muutunud. Kui näiteks Kasahstani päritolu välismaal elav Eesti kodanik soovib suhelda Eesti riigiga, siis meie jaoks on ta samaväärne ja oluline sihtrühm nagu iga teine Eesti kodanik. Oluline on, et Eesti inimestele on tagatud konsulaarteenused, ning selles mingeid erisusi ei tehta.

Aadu Must tõi meie arutellu uue teema ja küsis, kuidas suhtuda ida diasporaa eestlaste soovi tulla Eestisse õppima olukorras, kus on lõpetatud vene keele baasil eesti keele õpe. Välisminister vastas, et viisa andmine on tõepoolest komplitseeritud Gruusia okupeeritud ala inimestele, kes tulevad Abhaasia eesti küladest. Vene keele baasil eesti keele õppijate arv on siiski sedavõrd väike, et stipendiumiprogramm otsustati sulgeda. Kahjuks Välisministeeriumil selles küsimuses kompetentsi ei ole ning koostöös Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga tuleb leida alternatiivne lahendus ning seda ka poliitiliselt tähtsustada. Side ida kogukondadega on Välisministeeriumi pilgu läbi keerulisem, kuid see ei tähenda, et neile tähelepanu ei pöörataks.

Lähme edasi. Marko Mihkelson tundis huvi, kuidas arengukava dokument fikseerib Eesti asendi muus maailmas ning kas autorite meelest on Eesti välismaa suhtes pigem avatud või teatud piire rakendav ühiskond. Mihkelson küsis, kas topeltkodakondsuse võimaldamine oleks oluline sidusama globaalse eestlaskonna tekitamisel ning kas ka e‑residentsuse programm arengukavas kajastub. Mihkelson viitas siin Eesti konservatiivsusele asüüli andmise küsimuses ning tundis huvi, kas arengukavas on mõeldud ka sellele, kuidas Eestis varjupaiga saanud inimesi paremini integreerida Eesti ühiskonda. Siseminister Kristian Jaani vastas, et Eesti kodakondsuse seadus välistab topeltkodakondsuse, välja arvatud juhul, kui tegemist on sünnijärgse kodakondsusega. Minister kinnitas, et tervikvaate avamise diskussioon on igati tervitatav, kuid tegemist on äärmiselt keerulise valdkonnaga ja teemat käsitleb siiski ka siseturvalisuse arengukava. Eva-Maria Liimets sõnas, et üleilmse eestluse programmis on punkt: parandada ja tugevdada teenuseid e‑residendi kaardi omanikele. Eesti huvi on e‑residendid kaasata Eesti inforuumi ning tugevdada nende sidet Eestiga, sest e‑residendid on nii-öelda Eesti saadikud. Kui neil on hea kogemus ja hea sõna Eesti kohta mujal öelda, siis on nad nagu kultuuridiplomaadid Eesti riigi jaoks.

Heidy Purga viitas kultuuriintegratsiooni tähtsusele ning küsis Narva Vaba Lava ja Kultuuriministeeriumi läbirääkimiste ning Kultuuriministeeriumi uute ettepanekute kohta. Kultuuriminister vastas, et tegemist on tõepoolest päevakajalise teemaga. Läbirääkimised probleemide lahendamiseks on olnud tema ametisse astumisest alates ning juba 2021. aasta algusest on täiendavad rahalised vajadused Vaba Lava poolt ministeeriumile esitatud ning ministeerium on otsinud võimalusi, kuidas teha ühele teatrile erisust olukorras, kus tegelikult kogu kultuurisektor on üldiselt raskes seisus. Minister sõnas, et ta on mitmel korral rääkinud Narva Vabast Lavast ka kohaliku omavalitsusega, kellele on tehtud ettepanek ühise sihtasutuse loomiseks. Need läbirääkimised jätkuvad. Seda teemat jätkas siinkõneleja, kes esitas arvamuse, et Vaba Lava toetamine on tegelikult ka oluline integratsiooni, ütleme siis, instrument.

Suur tänu! Olen nõus vastama teie täiendavatele küsimustele.

Aitäh! Küsimusi tõepoolest on. Kõigepealt Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mulle ei jäänud see erivoliniku täpne nimetus meelde, küll aga hõlmab ta ikkagi mingil määral sellist äridiplomaatiat, või ütleme, kaasamist sellises vormis, mis on võib-olla pigem suund või võimalus väliskaubandusministri portfelli ettevalmistamiseks. Aga ma küsiksin just seda, et kui me räägime siin mitmekesisusest, siis praegu on kaasatud ülemaailmse eestluse all ikkagi suuremad kogukonnad. See tähendab seda, et väiksemad, ütleme, Euroopa riikides arvuliselt väiksemad seltsid on jäetud laua äärest kõrvale ja nad tunnevad ennast kehvasti. Ma küsiksingi seda, et arutelul see ei ole, aga mis te ise arvate, kumb oleks praegusel hetkel oluline, kas kaasata kõik need väiksed, pisikesed pudinad ära või minna seda väliskaubanduse teed, et aitame ja nõustame äriühinguid.

Suur tänu selle küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et ma ei saanud hästi aru, kelle nimi teile meelde ei jäänud. Teiseks, see küsimus on minu meelest parem esitada välisministrile. Te osalesite ka ise sellel istungil. Nii detailset arutelu meil ei toimunud ja te ise ka sellesuunalist probleemi ei esitanud.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Kas te arutasite komisjonis, miks jäeti selle suurepärase arengukava arutelust välja kolm maakonda: Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa? Isegi Hiiumaa, hiidlaste osalust peeti vajalikuks. Kas see tähendab seda, et arutasite, et see piirkond on nii lootusetu, et ei ole mõtet nendega üldse arutada? Või oli mingi muu põhjus?

Suur tänu selle küsimuse ja selle väga olulise vihje eest! Paraku me kõik, kes me seal istungil osalesime ja ohtralt küsimusi esitasime, seda ei märganud ja selle kohta ka küsimust ei esitanud.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma sain aru, et ministri hinnangul läheb selle kava elluviimine maksma umbes 200 miljonit. Ma ei saanud aga vastust sellele, kas sellega kaasneb ka täiendavate töökohtade ja ministeeriumide, ametkondade loomine, näiteks sotsiaalse sidususe ministeerium vms.

Suur aitäh! Ei, sellist arvamust, et sidusa Eesti arengukava täitmine tähendaks veel ka täiendavaid töökohti, meil istungisaalis selle kahe intensiivse tunni jooksul kuulda ei olnud. Aga ma ei taha siin olla selleks garandiks, et neid kunagi ei tehta.

Suur aitäh, Signe Kivi, rohkem küsimusi ei ... Vabandust-vabandust-vabandust, üks jõudis siiski veel tulla. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Siin arengukavas mainitakse küll ära, et tegemist on rahvusriigiga, kõik on väga ilus, aga vaatame alaeesmärke ja tegevussuundasid. Siin on toodud kuus tegevussuunda, aga eesti keele oskus ja kultuuriruumiga sideme suurendamine on nendest kuuest olulisuse poolest alles viiendal kohal. Vaatame teisi olulisi tegevussuundi. Tuuakse välja, et toetame meediakanaleid vene‑ ja ingliskeelse sisu arendamisel, tagame ametliku kvaliteetse info kättesaadavuse inglise ja vene keeles jne. Nii et eesti keele oskust ning ühtse keele‑ ja kultuuriruumi loomist on ju tegelikult täiesti mitteoluliseks peetud. Kuhu me selle arengukavaga siis liigume? See ei täida sugugi neid eesmärke, mis siin alguses välja tuuakse.

Suur aitäh! Ma saan aru, et tegemist oli teie arvamusega. See õigus on igal Riigikogu liikmel. Mina püüdsin oma ettekandes välja tuua kõik küsimuste valdkonnad ja ma pean tunnistama, et keeleõppega seonduvaid oli ju kõige rohkem, keeleõppe ja lõimumisega seotud küsimusi.

Nii. Nüüd tundub ikkagi, et küsimused on otsa saanud. Aitäh Signe Kivile! Saame minna läbirääkimiste juurde. Sõna saavad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Viis minutit või lisaajaga koos kokku kaheksa minutit. Kõige esimesena Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt märkuse või remargi korras ütlen, et ma ei esinda siin fraktsiooni, vaid iseennast. Oluline, ma tahan öelda, on kõigepealt see, et see arengukava olemas on. Selle eest ministeeriumile suur tänu!

Sidusa Eesti arengukava eesmärk on muuta järgmisel kümnendil Eesti senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks, just kohanemise, lõimumise ja kodanikuühiskonna vaates. Siin on välja toodud, millised poliitikad on olulised.

Sidusus algab kaasamisest. Kaasamine ja ühtekuuluvus määrab selle, kas mingi ühiskond või kogukond on sidus või ta ei ole seda. Siin võib tuua mitmeid näiteid. Aga üks inimestegrupp, kellest kahjuks siin väga juttu ei ole, ei ole juttu ka ligipääsetavusest, on erivajadusega inimesed. Erivajadusega inimesed on puudega inimesed, aga nad on ka eakad inimesed, kelle arv meil kogu aeg suureneb ja kelle erivajadusega tuleb arvestada.

Ma saan tuua näiteid kas või praeguse valimiskampaania kohta. Ka varasemalt on üsna palju puudega inimesi, erivajadusega inimesi mulle öelnud, et nemad valima ei lähe. Miks nad ei lähe? Nad vastavad, et aga mis me sest võidame, mis meil sellest, me oleme siin ülearused, me oleme siin tühi koht, mida me siin valime. On väga kurb pidevalt sellist asja kuulda. See ongi see, et neid ei kaasata. Aga ka nemad peavad saama riigilt vastuse küsimusele kas või sellesama arengukava kaudu, mille poolest nende elu läheb paremaks, mismoodi nad saavad sellest kasu. Võtame telemeedia, võtame etendusasutused, võtame jõudmise näitustele, muuseumidesse, ühiskonna arutelud, tööturu ...  Kuidas nad saavad sellele ligi? See on tõesti suur probleem. 

Toon teise näite. Häädemeeste vallas on liivaluited. Seal [seati] teeservituut ühte kohta, kust peaks läbi minema ka 85‑aastane inimene. Kui ta kirjutas vallavalitsusele, et ta ei suuda luiteid ületada, see tee on kitsas, mis sinna on pandud, siis vallavalitsus vastas talle, et tulevikus võib sinna trepi ehitada. 85‑aastasele inimesele! No see ei ole kaasamine, hea küll. 

Kogu selle asja juures oli minu jaoks ausalt öeldes üllatav see, et kui ma vaatasin, kes on kaasatud asutused, siis nägin, et puudu on Eesti puuetega inimeste katusorganisatsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda. On pikk-pikk nimekiri, aga neid kahjuks ei ole. Selles suhtes ma juhin küll ministeeriumi tähelepanu, et ligipääsetavus on meil praegu ühiskonnas oluline ja arenev teema ja Eesti Puuetega Inimeste Koda puuetega inimeste katusorganisatsioonina on hästi oluline sisendi andja. Palun edaspidi kindlasti neid kaasata ükskõik millistes kultuurivaldkondades.

Ega mul palju muud öelda ei ole. Tervikuna on, kordan veel kord, oluline, et see arengukava on olemas, siin on erinevaid valdkondi käsitletud. Aga siin ei ole kõiki käsitletud. Arengukava peab olema ühtne, terviklik vaade, mismoodi järgmise üheksa või kümne aasta jooksul mingid asjad paremaks lähevad.

Kui palju mul aega on? Ma palun aega juurde. 

Kui palju?

Kolm tundi. 

Kolm tundi ei saa, kolm minutit lisaaega saab.

Selles suhtes ma väga soovin jõudu ministrile, ministeeriumile. Dokumente saab paremaks teha. Ma loodan, et nendest sisenditest siin on kasu. Jõudu tööle!

Suur tänu! Järgmisena Jaak Valge, palun!

Paluks kolm minutit juurde.

Ja kolm minutit lisaaega kohe ka.

Aitäh! Lugupeetud kuulajad! Kui kultuurikomisjonis otsustati, kas see arengukava saata tänaseks päevaks täiskogusse, siis mina olin vastu. Olin vastu sellepärast, et see on tegelikult ainus võimalus meil parlamendis üleüldse arengukavade menetlemise protsessi mõjutada ja mingil moel ka nende kavade sisu mõjutada, sest juhul, kui komisjonid arengukavasid edasi ei saadaks, siis tähendaks see, et sisu tuleks ikkagi arutluse alla võtta ja ametnikud peaksid seda ka vastavalt täiendama. Aga kahjuks jah meie komisjonid seda võimalust kasutanud ei ole.

Ma alustan sellega, et arengukavade menetlemise protsess pole üldse parlamentaarsele riigile kohane, sest kodanike valitud Riigikogu saab arutada ja teha ettepanekuid, aga mitte rohkemat. Niimoodi seadusandlik võim ehk meie mitte ei anna ametnikele suuniseid, vaid ametnikud annavad ikkagi meile suuniseid, kuna me peame oma edasistes otsustes arengukavasid arvesse võtma. Arengukavad, eks ole, kinnitab valitsus ja ka muudatusi nendes võib teha valitsus.

Nüüd lähen sisu juurde. Meie ühiskonna või Eesti ühiskonna sidususe suurimaks probleemiks on ikkagi põlis‑ ja välispäritolu rahvastiku eraldatus. See tuleneb meie välispäritolu rahvastiku proportsioonist, mis tuleneb omakorda meie ajaloost. Algselt oligi see arengukava suunatud selgemalt lõimumisele, ka pealkirjas oli termin "lõimumine", nüüd enam mitte. Kaudselt võib see tähendada, et välispäritolu rahvastiku lõimumisest Eesti ühiskonda on loobutud või siis on midagi ümber defineeritud, näiteks Eesti ühiskond. Igatahes on selles kõnealuses arengukavas see põhiprobleem hägustunud kolme alaeesmärgi vahel. Lisaks on toodud neljas alaeesmärk, mis on ausalt öeldes siinkohal üsna naeruväärne või vähemalt kohatu. See on rahvastikuregistri täiendamine. Vaadake, see on ju üldine tehniline vahend – toonitan, et just vahend, mitte eesmärk. See on nii elementaarne, et arengukavasse pole seda üldse vaja kirjutada, sest kuidas saaks üldse poliitikat teha, kui me rahvastikuandmeid ei tea.

Nii. Edasi siirdun ma põhiküsimuse juurde. Ma usun, et mina ja küllap ka paljud teised on lõimumisse puutuvate pealiskaudsete ja liigoptimistlike järelduste osas üsna tundlikuks muutunud. Ma mäletan ikka päris hästi neid Iris Pettai, Ivi Proosi ja Marju Lauristini integratsioonikontseptsioone, mille elu täiega ümber lükkas. Vaadake, pronksiöö ajaks pidi see integratsioonipoliitika andma juba väga häid tulemusi ja sidus Eesti pidi olema kohe-kohe tulemas. Paraku seda ei olnud.

Niisiis, praeguses arengukavas pole mitte ainult põhiprobleem hägustatud, vaid ma kindlasti pole kuidagi nõus ka arengukava eeldustega. Nimelt sellega, et Eesti rahvastik vananeb ja kahaneb, nagu arengukavas on kinnitatud. No olgu, selline trend võib-olla on, aga statistika andmetel 145 000 inimese võrra 2080. aastaks. Arengukavas nimelt kinnitatakse, et Statistikaameti andmetel. Ma ütlen teile, et Statistikaametil selliseid andmeid ei saa olla, sest seal pendlimehi, ma oletan, tööl ei peeta. Tegemist on ikkagi ühe prognoosiga paljudest, mille määravad lähteandmed. Lähteandmed määravad ja see on üks paljudest prognoosidest.

Edasi on veel eelduseks, et rändevood Euroopasse ebastabiilsetest lähipiirkondadest ja Aafrikast suurenevad. Samuti on eelduseks, et mitmekultuurilisus, ühiskonna heterogeensus jätkuvalt suureneb jne. Mina tõesti ei tea, kust need eeldused on võetud. Need ju sõltuvad poliitikast, vabandust. Ühe poliitikaga täitub selline tulevik[uennustus] ja teise poliitikaga ei täitu. Vähemalt minul pole küll sellist ettenägemisvõimet nagu arengukava autoritel, et see poliitika just niisuguseks kujuneb. Selliseid kohti, mis näitavad koostajate asjatundmatust, on siin küll ja küll, veel ja veel. Näiteks lühiajaliste töötajate registreeringute arv, mis sel aastal on üle kolme korra suurem, kui arengukavas toodud.

Nii. Seda põhiprobleemi, mis meie ühiskonna sidususe määrab, pole üritatudki mitte mingil moel andmetega konkretiseerida. Selle asemel on kasutatud, nagu muide ka lõimumismonitooringus, peamiselt arvamusküsitlusi. Aga arvamusküsitlustest saadud info on väga suhteline. Sotsiaalteadustes peetakse seda kõige vähem usaldusväärseks, see sõltub väga paljudest asjaoludest. Oluline on, et arengukava täitmise monitoorimisel jätab see võimaluse järgmisel korral teisiti küsida, eriti kui need [küsimused] on sõnastatud nii laialivalguvalt nagu arengukavas. Pealegi on 17 mõõdikust viis üldse puudu. Jälle pean ütlema, et see arengukava pole küps isegi oma süsteemis. Kuidasmoodi me siis praegu arutame? Tegelikult me arutame selle põrsa üle, mis on meil kotis. Me ju ei tea, missuguse kiirusega ja kuhu poole suundutakse.

Hoopis selgemaid tulemusi sidususe või lõimumise edukuse analüüsil annaks aga käitumise võrdlemine. Võrrelda tulekski põlis‑ ja välispäritolu rahvastiku kriminogeensust, tööpuudust, nende seas HI‑viiruse levikut, kangete narkootikumide tarvitamist, keskmist eluiga jne. On väga selgeid parameetreid, mille alusel saaks vaadata, kuivõrd lõimunud ühiskond on, ja vaadata nende muutumist ajas. Siis saab otsustada, kas me liigume sidususe suunas või mitte. Selliste uduparameetritega me seda tegelikult kindlaks ei tee.

Nii. Kõige olulisemaks selle arengukava puudujäägiks on immigratsiooni mittearvestamine. Kui ikkagi immigratsioon jätkub sellises mahus nagu viimasel kahel aastal, siis tuleb ausalt öelda, et me lihtsalt loobume sidusa ühiskonna kujundamisest, või siis tuleks see sidusus Eesti ühiskonnas hoopis ümber defineerida. Nii nagu uusvasakpoolsed paljude mõistetega teha üritavad.

Kokkuvõtteks. Mina ei tea, mida see arengukava Eestis paremaks teeb või kus koha peal meil neid konkreetsemaid sihte seab. Küll aga teatavasti tuleb euroraha taotlemisel arengukavale viidata. Kasulik on ühelt poolt kirjutada võimalikult uduselt ja teisalt rõhuda nendele väärtustele, mida arvatakse Brüsseli bürokraatidele meeldivat. Nii on need arengukavad sellisel kujul tegelikult Euroopa Liidu institutsioonide kaudseteks instrumentideks meie ametnikkonna juhtimisel. Aitäh!

Aitäh! Marko Šorin, palun! Kolm minutit lisaaega. Palun!

Tänan! Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Austatud minister! Esmalt ma tahan tänada kultuuriminister Anneli Otti põhjaliku ülevaate eest. Mul on siiralt hea meel, et valminud on Eesti jaoks niivõrd oluline ja põhjalik dokument, mis loodetavasti ka aktiivset kasutamist leiab. Sidusa Eesti arengukavas käsitletavate teemade edendamiseks oli varasemalt meil mitu arengudokumenti. Nüüd on need siin ilusti koos.

Juba arengukava väljatöötamise protsess on iseenesest väärtus omaette ning sisendit annab see just põllult saadaoleva informatsiooni põhjal. Isegi parimad meist ei saa teada, mis toimub lähima viie, veel vähem üheksa või kümne aasta pärast. Küll võime ära markeerida trendid, mis meid suure tõenäosusega ees ootavad.

Keskerakonna fraktsiooni nimel soovin antud arengukava kontekstis tähelepanu pöörata kohanemis‑ ja lõimumispoliitikale. Enne kitsaskohtade lahendamist on oluline mõista, mida peetakse silmas kohanemise ja lõimumise all. Esmase kohanemise all peetakse silmas iseseisvat toimetulekut ja aktiivset osalust ühiskonnaelus. Ajaliselt on see piiritletud kuni viie aastaga.

Pikaajaline lõimumine on aga protsess, mille käigus kujuneb riigiidentiteet ning tihedamad suhted kogukonna ja kohaliku elanikkonnaga. See tähendab, et eri keele‑ ja kultuuritaustaga inimesed kannavad eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri ning tunnevad ühtekuuluvust. Ka spordivõistlustel elavad nad kaasa just meie sportlastele. Selleks tuleb luua võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Mul on hea meel tõdeda, et riik on antud valdkonda panustanud ning me näeme edusamme. "Lõimuva Eesti 2020" lõpparuanne kinnitab, et areng selles valdkonnas on stabiilne. Eesti ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse trendiga. Sallivust ja avatust on ühiskonnas rohkem ning eri rahvusest inimeste riigiidentiteet on tugev.

Oluline on märkida, et Eestis on leitud mõistlik tasakaal teisest rahvusest inimeste identiteedi ning eesti keele ja kultuuri vahel. Positiivse tulemuse saavutamiseks ei saa siin sundi kasutada. Eestis läbiviidud uuringud näitavad, et kui rahvusvähemuste esindajad peaksid Eestis elamiseks oma päritolukeelest ja ‑identiteedist loobuma, oleks nende riigiidentiteet oluliselt nõrgem kui mitmekultuurilises olukorras, kus enamusrühma liikmed toetavad nende keele ja kultuuri säilimist.

Eesti lõimumispoliitika eesmärk on ühistunde loomine ning lõimumine Eesti kultuuriruumi pinnalt. Meil on kokku 90 lõimumis- ning kohanemisteenust. Usun, et keegi ei kahtle selles, et Eesti riik peab kõikidele soovijatele tagama võimaluse tasuta õppida eesti keelt. Seda ülesannet täidavad 2018. aastast tegutsevad eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, kus korraldatakse tasuta riigikeele kursusi ning tegevusi, mis võimaldavad eesti keelt kasutada ja laiendada suhtluskeskkonda keeleoskuse säilitamiseks. Tuntud on ka mõningad nii-öelda keelekohvikud või kooskäimise klubid, näiteks Pärnus.

Ka aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv näitab tõusutrendi. Kui 2011. aastal oli see näitaja 36%, siis eelmisel aastal 41%. See näitab, et riigi pingutused kannavad vilja, kuigi tuleb tunnistada: kasvutempo võiks olla veel kiirem. Mitmed näitajad annavad aimu, et järjest suurem hulk Eestis elavaid inimesi tunneb tugevamat sidet meie riigiga. Valdav osa nii eestlastest kui ka teisest rahvusest elanikest oli keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad.

Vähenenud on tööturulõhed eestlaste ja teisest rahvusest inimeste vahel. Samuti on kahanenud määratlemata kodakondsusega isikute arv ja suurenenud on Eesti kodanike arv. 72% kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajatest hindasid, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud.

Need faktid annavad aimu, et Eesti riigi kohanemis‑ ja lõimumispoliitika kannab vilja ning me liigume järjest sidusama ühiskonna poole.

Kasutan siinkohal võimalust ja kinnitan (leian, et see vajab ülerõhutamist): Eesti on kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Ma tänan teid tähelepanu eest. 

Aitäh! Palun järgmisena Eduard Odinets! Kolm minutit lisaaega.

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Austatud kultuuriminister! Alustan tänusõnadest. Väga suur töö on tehtud, väga arukas, selge, ja nagu siin juba sai mainitud, hästi illustreeritud ja loetav, liigendatud dokument. Põhimõtteliselt on ka need eesmärgid, mida see arengukava välja toob, selged, arusaadavad ja nendega võib ainult nõus olla.

Aga nagu eile kultuuri arengukava arutelul, tuleb ka siin nentida, et kõige olulisem ei ole ilmselt [rääkida] eesmärkidest, sest nendega me oleme suuremas osas nõus, vaid olulisemad on need teed, kuidas nende eesmärkide poole liigutakse. Ilmselt on siin erinevad ideoloogilised lähenemised selle saali eri pooltel. Aga ma usun, et kõigile on oluline, et Eesti ühiskond on sidus ja ühtehoidev.

Kuidas me sinna jõuame? See on nüüd küsimus, kus paraku Riigikogul, nagu siin juba öeldud, on käed lühikesed. Seda otsustavad juba teised inimesed, mitte Eesti Vabariigi parlament. Aga veel kord tänan kõiki selle arengukava koostajaid. See protsess oli pikk, protsess oli keeruline. Oleme kuulnud ka kultuurikomisjoni istungil, kuidas esialgu oli üks arengukava, siis muutus ta teiseks ja lõpuks isegi kolmandaks. Aga tulemus on hea. Kaasamisprotsess oli väga oluline ja väga-väga tõhus. Selle eest tuleb koostajaid tänada.

Sotsiaaldemokraadid, kelle nimel ma täna siin kõnelen, kindlasti toetavad üldeesmärki, et Eesti riik on kestlik, Eesti riik on rahvusriik ja Eesti on maa, kus kõigil on hea elada. Nagu ma ütlesin, ühtehoidmine ja sidus ühiskond on need märksõnad, millest me tahaksime rääkida.

Mõned märksõnad, millele tahan võib-olla rohkem tähelepanu pöörata. Sellel arengukaval on kolm suunda või kolm komponenti või kolm valdkonda, mida ta katab. Lõimumine ja kohanemine on esimene. Selle seos sidususega, sidusa ühiskonnaga ja selle [kava] üldeesmärgiga on täiesti arusaadav ja täiesti mõistlik. Teine on kodanikuühiskonna arendamine. Ka selle seos sidusa Eestiga on aimatav, on selge. Kui me vaatame arengukava üldeesmärki, siis on seal ka täiesti sees kogukondade võimestamine, kogukondade sidustamine. Kõik sellised asjad sobivad siia konteksti. Kolmas suund on aga rahvastikuregistri arendamine ja sinna panustamine. Ma ei tea, kas see on nüüd pintsaku varruka külge õmblemine või vastupidi, aga igal juhul ei tundu ta siia väga sobivat ei oma eesmärkide poolest, ei oma ülesehituse poolest ega nende teemade poolest. Ma küsisin seda ka kultuurikomisjonis siseministri käest. Vastus oli väga loominguline. Arusaadav, et igat valdkonda saab siduda ükskõik millise valdkonnaga. Aga see rahvastikuregistri teema tundub siin täiesti ebaloogiline. Võib-olla kusagil keegi valitsuse tasandil, ministeeriumide tasandil saab seal midagi veel parandada. See sobiks palju rohkem mingi e-ühiskonna arengukavasse või mingisse muusse dokumenti.

Eraldi tahaks rõhutada haridusvaldkonda ja hariduse olulisust selle arengukava kontekstis. Olen seda küsinud ka kultuurikomisjonis ja küsisin ka täna. Tahaks võib-olla rohkem sellel teemal debateerida ja seda teemat arutada, aga paraku, nagu me teame, on meil üks küsimus siin saalis ja rohkem seda arutelu eriti ei ole. Ometigi on haridusvaldkond baasvaldkond, millest algab kogu meie ühiskonna sidusus, algab lõimumine ja algab tegelikult ka kohanemine. Ilmaasjata ei soovinud ma täpsustada ministrilt, mis on ikkagi haridusvaldkonna eesmärk sidusa Eesti arengukava kontekstis. Aina rohkem tundub, et niipalju kui on arengukavu, niipalju on ka hariduslikke eesmärke. Nii nagu täna sai juba tsiteeritud, eesti keele arengukava seab ühe eesmärgi, Eesti haridusvaldkonna arengukava teise eesmärgi, aga kui me vaatame sidusa Eesti arengukava, siis seal on hoopis kolmas asi.

Ma ei saanud väga hästi aru ministri sõnadest, et see arengukava seda teemat ei puuduta. Puudutab väga otseselt, see räägib väga otseselt koosõppimisest, erineva emakeelega, erineva kultuuritaustaga inimeste koosõppimisest. See tähendab, et haridustemaatika on siin täiesti sees. Küll aga seab see eesmärgiks hoopis muu asja kui keele arengukava ja hariduse arengukava. Loodetavasti keegi kusagil, ilmselt valitsuse tasandil, suudab kunagi siiski kokku leppida, mis on meie ühine eesmärk haridusvaldkonnas, selles küsimuses, mis puudutab muukeelseid õpilasi, eestikeelset õpet, eesti keele õpet ja koosõppimist. Nagu sai juba öeldud, sotsiaaldemokraadid loomulikult toetavad koosõppiva kooli mudelit ja kõike, mis sellega seotud on.

Tore on näha selles arengukavas inforuumiteemasid. Väga oluline küsimus. Loodetavasti suudab kultuuriminister tagada sellele teemale piisavalt rahalist ressurssi, et nii venekeelsed ja ingliskeelsed kanalid kui ka riiklik kommunikatsioon oleks tasemel, info jõuaks kõikide inimesteni ja kõik me viibiksime ühises inforuumis, sõltumata emakeelest ja kultuuritaustast.

Tööturuteemad on väga olulised. Loodetavasti suudetakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga ka siin leida piisavalt võimalusi, et need lõhed, mis on muukeelsete inimeste ja eestikeelsete inimeste vahel tööturul nii tööhõive kui ka palkade osas, väheneks, ja jõulisemalt. See on võib-olla isegi üks kõige nõrgemaid kohti kogu selles süsteemis.

Kohalike omavalitsuste teema on väga oluline.

Üleilmne eestlus on loomulikult siin tähtsal kohal, kuigi terminoloogiaga on siin pisut segased lood. Ei saagi aru, kellest räägitakse, kas Eesti inimestest, eestlastest, eesti päritolu inimestest. Kes nad ikkagi on, seda tuleks kindlasti täpsustada, täpsustada kas siis mõisteid või teksti ennast.

Kodanikuühiskond, kolmas sektor – väga hästi kirjutatud. Kohe näha, et kunagi oli see eraldiseisev arengukava, nüüd on ta siia toodud, aga väga hästi sidustatud teiste valdkondadega ja ka lõimumise ja kohanemisega.

Igal juhul sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel tänan koostajaid selle põhjaliku dokumendi eest. Kui teil on vaja meie nõu või mingeid küsimusi on jäänud õhku, siis pöörduge, aitame hea meelega. Aitäh!

Heiki Hepner, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sidusa Eesti arengukava eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Isamaa fraktsioon, kelle nimel ma hetkel kõnelen, on sellega täielikult nõus. Arengukava üldeesmärk on lahti mõtestatud nii: "Eesti on kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast. Mitmekesises Eestis jagavad kõik inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist Eesti identiteeti. Riigi tegevus on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda ..."

See on suurepärane sissejuhatus ja pole põhjust kahelda, et kõik 101 Riigikogu liiget tegelikult seda soovivad. Aga vaatame, kuidas see arengukava tegelikult aitab sellele üldeesmärgile, sellele suurepärasele sissejuhatusele kaasa.

Et eeltoodut saavutada, oleks vaja liikuda õmblusteta ühiskonna poole. Aga enne õmblusteta ühiskonda on vaja need tükid tegelikult kokku õmmelda, kokku kasvatada ja kokku liita. Alles siis saame alustada õmbluste kaotamist.

Paraku peab ütlema, et see arengukava oma mittekonkreetsuses, piisavas ebatäpsuses ja ka, kui soovite, teravuse puuduses ei ole piisav jõud sellise ühiskonna poole liikumisel. Ma arvan, et siin tuleb valitsusel veel kõvasti tööd teha.

Vaatame võib-olla natukene vormilist poolt. Olen ikka küsinud siin ka mõõdikute kohta. Tõepoolest, arengukavas on 18 mõõdikut, 12 neist on andmetega sisustatud. See teeb juba tubli 2/3. Eile oli alla poole, nii et võiks ju ütelda, et edasiminek on suurepärane. Aga minu jaoks on see ikkagi ebarahuldav. See lihtsalt näitab, et meil puudub piisav konkreetsus ja piisav soov, piisav teravus.

Hea kolleeg Eduard Odinets siin juba puudutas kohanemist ja lõimuvat Eestit. Ta tõi võrdluse eesti keele arengukava ja hariduse arengukavaga. Kui me paneme kõrvale siduva Eesti arengukava, siis näeme, et me tõlgendame eesti keele omandamist erinevalt. Selle asemel et otse ütelda, et tuleb üle minna eestikeelsele haridusele, püstitada see teema serviti, me räägime, et tuleb alustada alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, jne. Konkreetsus on tegelikult puudu ja see on probleem.

Vaatame üleilmset eestlust. See on kindlasti küsimus, mis väärib põhjalikku arutamist, aga ka siin me näeme, et oleks vaja suuremat konkreetsust. Me soovime, et 76%‑lt kasvaks Eesti ühiskonda kaasatud välismaal elavate eestlaste arv 85%‑le.

Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Kuid me ei püstita väga konkreetset eesmärki, kuidas me siiski need meie kaasmaalased Eestisse saame ja kui suur see arv võiks olla, et see pingutus oleks maksimaalne. 

Tõesti, üks selline tuumakas osa selles arengukavas, mille eest tuleb kindlasti kiita, on kogukondlik Eesti. Siin on mitmed teemad, millest praegu ei jõua pikalt rääkida, mis on üsna hästi avatud ja millega tuleb olla nõus ja rahul. Aga markeerin ära võib-olla kõige olulisema kitsaskoha. See on eelarve maht. Meil on sellele valdkonnale ette nähtud 3 miljonit eurot. Natukene alla 3 miljoni euro aastas on ilmselgelt liiga vähe. Vaatame ainuüksi riigi panust ajaloolistele, riikliku kaitse all olevatele pühakodadele. Noh, see summa võiks kuluda ainult sellele ja muu valdkond jääks katmata.

Tõesti, nutikas rahvastikuarvestus, see osa arengukavas tundub kunstlik, aga kui ta juba siin on, siis võiks ta olla konkreetne, märksa konkreetsem. Ta võiks haarata kas või rahvastikuloendust, kuidas me seda e‑riigina korraldame. Eestit kui digiriiki oleks tõesti õigem käsitleda ehk mingis digivaldkonna arengukavas. Aga ka siin ma näen sellist ettevaatlikkust, mittekonkreetsust.

Ma toon ühe näite. Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete, tegelikkusele vastavate andmete osakaal on praegu 75% ja see võiks kasvada üle 75%. Aga kui palju? Ja miks üldse 25% inimestest ei ole kantud rahvastikuregistrisse nende elukoha järgi? Tõesti, ilmselt ei ole see võib-olla selle arengukava küsimus, aga kui me selle siia juba sisse toome, siis peaksime looma tervikpildi.

Sidus, ühtehoidev ühiskond on meie kõigi Eesti ja selle nimel peame pingutama me kõik, sealhulgas Vabariigi Valitsus. Tänan kõiki, kes on selle arengukava koostamisse panustanud. Kuid tegelikult on see töö veel pooleli ja sellepärast soovin jõudu selle töö jätkamiseks. Rohkem täpsust! Rohkem konkreetsust! Ja kui soovite, siis rohkem teravust, rohkem serviti! Aitäh!  

Tarmo Kruusimäe, palun! 

Tänan, hea aseesimees! Hea minister! Head töökaaslased, teie, kes te kuulate praegu kabinetis, sest ma tean, et kabinetis on alati mitu korda parem kuulata. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

"Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest ..." – nii algas vist "Agu Sihvka annab aru". Ehk siis tuletaksin meelde, et 2019. aastal moodustati valitsus. Enne seda aga olid Riigikogu valimised ja koostati erinevaid programme. Minu kui Isamaa rahvuslaste ühenduse esimehe õlule oli pandud mitme peatüki koostamine, mille [teemaks] oli ka rahvuslus ja ka väliseesti kogukond, mida me nimetasime ulgueestlasteks. See tundub võib-olla ühel hetkel natukene võõristav, aga see seda ei ole.  Koalitsioon moodustas ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni, meil oli ka rahvastikuministri portfell, või portfelli ennast nagu ei olnudki, oli mapp. Nii need kolm asja koostööd alustasidki.

Riigikogus on olnud korduvalt Välis-Eesti toetusrühmi. Praegu ma olen siin mitte kui toetusrühma esimees, vaid pigem räägin siin kui toetusrühma liige, sest ma ei ole kooskõlastanud toetusrühma liikmetega seda enda vaba sõnavõttu. Erakonda esindan ma täpselt niipalju, et kuulun Isamaa rahvuslaste ühendusse.

Ma tahaksin öelda nende arvamuste kohta, mis need kõik siin olid, et miks see nutikas arvestus on siia sisse tulnud. See oli probleem, rahva loendamise probleem. Oli kaks koolkonda. Sotsioloogid tahtsid rohkem pappi saada, et veel rohkem uurida, uurida ja uurida. See on sihuke igikestev tegevus. Teised tahtsid hirmsasti, et andke aga meile jälle miljon, me teeme ühe IT‑asja. Aga mitte kunagi me ei kirjuta tööülesannetesse sisse, et see peab ühilduma juba olemasolevate süsteemidega. Pärast patsiga poisid ütlevad, et ups, see ei ühildunud, sest keegi meile seda enne ei öelnud.

Mul olid küsimused, mis ma esitasin. Nendel suurtel ümarvormidel vastust kohe ei saagi vahest. Hea kultuuriminister näpsas siseministri eest võib-olla selle vastamise vooru ära. See on täiesti tavapärane. Alates 2014. aastast Euroopas keelustati internetis vaenulike väljaannete levitamine, sest terrorioht oli Euroopas äärmiselt suur. Sellest hetkest oli ka see mõte, et riigile vaenulike telekanalite retransleerimine kui selline lõpetatakse ära. Mitte me ei pane telekanaleid kinni, vaid me lihtsalt ei võimalda seda retransleerimist. Täna me tahame Eestis rääkida võib-olla impeeriumimeelsetest telekanalitest. Kui me vaatame ka COVID‑i vastu võitlemist, siis me näeme, et kui inimesed elavad hoopis väljaspool Eesti kultuuriruumi, siis nad saavad oma informatsiooni kuskilt mujalt ja sellest ka selline nakatumiste arv.

See dokument on selles suhtes hea, et siia on sisse kirjutatud sõna "rahvusriik", uuesti. Me ei räägi eestimaalastest, kõikidest nendest-nendest, vaid me räägime ikkagi julgelt eestlastest. Aga millegipärast me ikkagi veel ei saa aru, mis vahe on vähemusrahvusel ja rahvusvähemusel. Ametnikud ütlevad, et tõlkes on see üks ja sama. Eesti keeles see tegelikult tähendab midagi muud. Rahvusvähemused on eesti rahvuse vähemused: setod, saarlased, mulgid. Vähemusrahvused on aga eestlastest väiksemad rahvusrühmad, need on vähemusrahvused. Tallinna Linnavolikogu juba sai nendest dokumentidest õigesti ja täpselt aru, kui ma alati küsisin, kas jälle hakkate setodele raha andma, et nad õpiksid eesti keelt. Aga seda see ei olnud.

Mul oleks hea meel, kui me kaasaksime kõiki väiksemaid eesti kultuuriseltse, mis on üle maailma laiali. Sest nagu me rääkisime, see mitmekesisus, meil on seda vaja täpselt kätte saada ja seda ei tule.

Lõpetuseks tahan öelda seda, et sinna on tulnud ka kodanikuühiskonda natukene sisse. Praegu on KOV‑ide valimised. Ma ei tea, kuidas teil on, aga ma olen 16 aastat olnud Kristiine linnaosas ja ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste rahaliste taotluste läbivaatamise komisjoni liige. Olukord on selline, et 32 000 elanikuga Kristiine linnaosas on meil jaotada 3000 eurot. See teeb kuskil kaheksa eurot kodaniku kohta aastas. Niimoodi seda kodanikuühiskonda küll ei edenda. Miskit juba on olemas, aga parlamendina me peame lihtsat ütlema, et nojah. Aitäh!

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma võtsin mõned kapsad ka kaasa. Mis siin on: eesti keel, transport ja liikuvus, noortevaldkond. Ei jõudnud kõiki tirida siia, polnud mõtet ka. (Paberipakk kukub põrandale.) Vabandust! Teate isegi, kes läbi lugenud on.

Jälle ilus bumaaga, 37 lehekülge teksti ja tabeleid ja kõik ilusti illustreeritud. Vabandust, aga oleks võinud isegi seda teha. Libedad pealegi veel, väga libedad. See võib-olla ka üldiselt seda iseloomustab. Paljud kolleegid on juba enne öelnud, et selline ümar ja vähe konkreetsust. Jumala nõus. Mõned mõõdikud ei ole veel selgedki, nagu lugupeetud kultuuriminister ütles, aasta lõpul kuuleme. See on selline sile, libe uus dokument.

Teema on väga oluline. Ma hiljuti – valimised käivad – kohtusin ühe bussijuhiga, kes on kümme aastat Soomes olnud. Ta rääkis, et kui ta kümme aastat tagasi läks bussijuhina Helsingisse, siis neli-viis inimest paarisajast olid natuke teistsugused kui soomlased, noh, enamasti olid nad tumedad. Praegu, kümme aastat hiljem on tema üks väheseid valgenahalisi, kes tegeleb seal selle tähtsa tööga.

Miks ma seda räägin? Me oleme tegelikult rindejoonel. Rootsi on teisel pool ja kõik need nooled jõuvad ka meile. Siin arengukavas on algul ilusad joonised, siin on suur ring, kust tuleb hulk nooli meie poole, kõik need ulatuslikud rändevood ebastabiilsetest piirkondadest, tööränne, kliimapagulus jne. Kõik see on reaalsus, kõik see tuleb. Paljuski on seda juba praegu. Olukord on umbes samasugune, nagu omal ajal lauldi laulva revolutsiooni eel laulu, et peatage Lasnamäe. Ma ei tea, mida praegu peaks peatama.

Nii et on hea, kui selline dokument on meil olemas, sidusa Eesti arengukava, et mida siis teha nii-öelda rindejoonel oleva või peagi rindejoonele jõudva riigina.

Aga jah, see on üsna tänamatu ja raske töö, mida teha. Tõesti, 2018 alustati tööga, kolm aastat on pingutatud. Aga ma vaatasin, et kas on kõigiga kooskõlastatud. Nagu ma siin märkisin, ma üllatusega avastasin, et Mägi-Eesti või Põlva‑, Võru‑ ja Valgamaa, kust juhtumisi on ka lugupeetud kultuuriminister pärit, on ilmselt nii lootusetud paigad, et nendega ei peetud vajalikuks isegi kooskõlastada ega asja arutada. Võib-olla ma eksin, aga igal juhul paberid näitavad nii. Hiiumaaga peeti seda vajalikuks. Aga see selleks. Nii et igal juhul palju tööd, aga mulle tundub, et vähe villa.

Teine asi, kujundame sihtrühmadele ühise, arusaadava ning usaldusväärse kommunikatsiooni‑ ja inforuumi. Vaatame täna uksest või aknast välja. Rahvas on vähemalt kahte lehte löödud. Piiranguid ei ole suudetud adekvaatselt inimestele seletada. Ka Toompeale on inimesed välja tulnud ja tulevad ilmselt lähiajal veel. Meie räägime nüüd, et peaks seda ruumi looma. Ometi pole ruumi loodud.

Marju Lauristini ma tihti ei kiida, aga hiljuti oli tema üks intervjuu ERR‑i portaalis, kus ta ütles ilusti, et mis on algul untsu läinud, seda kosmeetikaga ei paranda. Ma pean silmas praeguse valitsuse poliitikat vaktsineerimise ja koroonaga võitlemise koha pealt. Laipa sa võid ju meikida ja ilustada, aga lihtsam oleks ta lihtsalt ära viia ja alustada nullist peale. Samamoodi nagu see vabadussõja võidusammas: maha tõmmata ja teha midagi sellist, millele ei pea nii palju kulutama.

Vaadata saab siin mitmeid asju. Näiteks, väga huvitav on vaadata ettepanekuid, mida on tehtud selle suure töö kohta, ja seda, mida on vastatud. Juhin tähelepanu, et võib-olla kõige rohkem, kui räägitakse nendest demograafilistest ja muudest asjadest, millega ka mina olen mõnda aega seotud olnud ühes komisjonis, mis tapeti ära ...

Peeter, vabandust, kas sa soovid lisaaega?

Jah, paluks küll.

Kolm minutit lisaaega.

Need ettepanekud on mõistlikud, ma ei hakka neid ette lugema, aga igal pool on öeldud, et on selgitatud ja siis, et vaadake varasemat. Mis seal varasemas on? Kui see võimupööre toimus ja minu komisjoni heast liikmest Signe Riisalost sai minister, siis tehti korrektiivid ja hakati koostama heaolu arengukava aastateks 2023–2030 ja kõik need asjad lükati sinna. Nii et veel paar aastat. Kõik need teemad praegu selles arengukavas nagu ei kajastu, uute valimiste ajaks või kunagi võib-olla tuleb midagi välja.

Seal on väga huvitav väljaütlemine. Perede liit on juhtinud tähelepanu, et  rahastamise puhul on kestliku Eesti osa kõige viletsamas seisus. Aga samas on see just suunatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri ja kogu selle preambuli tekstis [toodu] säilimisele. Teised põhiteemad, nagu siin seletuskirjas või paranduses on, on rahvusriigi ja rahvastiku arenguga lõdvemalt seotud. Aga rahastuse järgi, rõhutan, rahastuse järgi on ilmne, et kestlik Eesti pole üldse kõige olulisem. Sellega ei saa mina küll nõustuda, meie kõik seal seinaäärses reas ka mitte. Ja oodata nüüd veel järgmist arengukava, mis tuleb kindlasti väga ilus, võib-olla 40 lehekülge või 37, kindlasti läikival paberil ja kukub kergesti siit laualt maha teiste omasuguste pealt ...

Kõigepealt aitäh, lugupeetud minister, et selline paber on valmis tehtud, aga ta võiks olla palju konkreetsem, palju selgem, sest väljakutsed, mis meie ees seisavad, on väga suured ja väga teravad. Ma rõhutan taas: me oleme rindejoonel. Kordan veel: minu meelest oleks võinud seda asja arutada ka inimestega Mägi-Eestist, kust sa ka ise pärit oled. Aitäh!

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Head inimesed! Austatud minister! Ma pean ütlema, et mul on südamest kahju. Mul on südamest kahju nendest töötundidest, nendest tuhandetest ametnikest, kaasatud organisatsioonidest, kes on selle kallal tööd teinud – neid on terve leheküljetäis –, et produtseerida midagi sellist, mis on tõsiselt mittevajalik.

Üldse on viimasel ajal meil siin Riigikogus saanud tavaks võtta vastu meeletult palju erinevaid arengukavasid viie, kümne või 15 aasta peale. See on nagu põhitegevus. Lisaks loomulikult Euroopa Liidu direktiivid. Just nagu me ise ei peaks enam midagi mõtlema ja tegema. Võib-olla on see valimistega seotud – võib-olla –, aga võib-olla sellega, et meil ei olegi enam siin funktsiooni.

Tegeleda arengukavadega, nagu mu hea kolleeg Jaak Valge ütles, see on väär. See on kohatu juba ainuüksi seetõttu, et tõepoolest – Jaagul oli õige märkus – me oleme olukorras, kus ametkonnad kirjutavad meile ette tegevusi ja meie poliitikutena peame noogutama ja tegelema. Tegelikult peaks jah vastupidi olema.

Enamgi veel, sellel on poliitiliselt ebakohane mõõde. Jaa, see on täpselt niimoodi, et tõepoolest, kui meil oleks poliitilised võimud ja valitsusringkonnad, kes on võimul 15, 20, 25, 30 aastat järjest, siis ma saaksin aru, et tehakse selliseid pikki arengukavasid. Aga meil on teine süsteem. Meie parlamentarismis on ikkagi niimoodi, et nelja aasta pärast tulevad uued poliitikud, neil on uued mõtted, uus tahe. Aga neile on ametnikud midagi pikalt ette kirjutanud ja voilà. No ei ole kohane, tõesti ei ole.

Teine probleem on see – ja jälle ma pean tuginema oma hea sõbra Jaagu sõnadele –, et tegemist on jah mitte ainult ideoloogilise, vaid ka laialivalguva ja kohati väga ebaküpse asjaga. Mõningal määral ma saan nendest asjadest aru, aga see arusaam viib ainult negatiivsetele järeldustele. Kui me 2010. aastal käisime vaatamas NO teatri "Ühtse Eesti suurkogu", siis mulle tundus, et tegemist on sellise hea peene poliitilise huumoriga. Kui me 2010. aastal vaatasime telest "Riigimehi" ja seal oli selline tegelane nagu sotsiaalse sidususe minister, keda Taavi-nimeline näitleja esitas, siis tundus ka see olevat hea huumor. Aga täna me elame selles. Täna me kuuleme sellest tegevuskavast aastani 2030, meil on olemas kultuurilise mitmekesisuse osakond ja kantsler. See kõik läheb sinna, sinna kanti see läheb. Me tegeleme sidususega, kaasamisega, väärtustega, sallivusega, avatusega – need on kõik sellised poliitilised loosungid. Mul on sellest tõesti kahju, me võiksime tegeleda millegi mõistlikuga. Saage aru, on vale suund sellisel moel liikuda.

Minu mõte on selline – ma usun, et väga paljud inimesed toetavad seda –, et meie siin, rahva raha eest, kasutades aega, mida tuleks kulutada rahva heaks, võiksime vähem tegelda ebaotstarbeka asendustegevusega, tühja-tähjaga, poliitiliste loosungitega, nii ministeeriumid kui ka meie siin Riigikogus. Need asjad las jäävad parteidele. Jaa, parteidele makstakse raha ja antakse võimalus selleks, et tegeleda poliitiliste loosungitega. See tegevus siin – ma ei tea, kui palju miljoneid see on maksma läinud, aga ma tean  et see läheb veel 200 miljonit maksma, kui me hakkame seda ellu viima kuidagi, mingil moel. See ei ole hea.

Teate, on veel üks asi, mille üle mul on ainult hea meel: Hanno Pevkur ütles meile selle istungi avamisel, et selle kava ärakuulamisel me otsust vastu ei võta. See on väga hea. Meil jääb üle ainult plaksutada selle peale ja loota, et see jääbki poliitiliseks teatriks ja edasi ei arene. Aitäh!

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem sõnavõtusoove ei ole, aga kultuuriminister Anneli Ott on palunud ka võimalust läbirääkimistest osa võtta. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma mõne sõnaga kommenteeriks läbirääkimistel väljatoodud mõtteid.

Kõige rohkem käis läbi see Kagu-Eesti kaasamise teema. Selgituseks. Dokumentides väljatoodud nimekiri kajastas otseselt arengukava arutelusid maakondades, kuid Kagu-Eestis toimusid 2019. aastal Kagu-Eesti välitööd, mille raames seda teemat arutati, lisaks toimus maakonnatuur 2021. aastal, kui "Kultuur 2030" raames ka Kagu-Eesti maakondades teemat arutati. See maakondade tuur oleks Kagu-Eestisse jõudnud, kuna välitööde raames seda arutati juba, teist korda, aga piirangud tulid peale ja selle tulemusena otseselt teistkordset külastust sinna piirkonda ei tulnud. Kuid kindlasti arengukava üks osa, mis on seotud romade teemaga, on väga tihedalt ka Valga maakonnaga seotud ja need arutelud on toimunud. Lisaks olid linnade ja valdade päeval samamoodi kohalikud omavalitsused aruteludesse kaasatud, sealhulgas Kagu-Eesti omad.

Nüüd mõõdikutest. Meil on mõõdikud olemas, me teame, mida me mõõta tahame. Me ootame erinevate uuringute andmeid. Üks on Välisministeeriumi tehtud suurem uuring ja need andmed, nagu ma enne mainisin, peaksid laekuma selle aasta lõpuks. Teine on siseturvalisuse uuring, mille mõõdikuid me ootame järgmisel aastal. Tõesti, üks on arengukava koostamise protsess, aga samal ajal on paralleelselt väga palju uuringuid, mida me saame kasutada mõõdikute määramisel, aga need ei ole üksüheselt ajastatavad, nii et seetõttu mõned algandmed on veel ootel.

Aitäh teile! Kõike head ja suur tänu selle väga konstruktiivse arutelu eest!

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Arutelu on lõppenud, päevakorrapunkt ammendunud, istung lõppenud.