Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame täiskogu VI istungjärgu 3. töönädala neljapäevase istungiga. Ja nagu ikka enne istungi algust, on meil võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Kui Riigikogu liikmetel seda soovi ei ole, siis palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindajana Heili Tõnissoni. Palun!

10:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Eelnõu on edastatud digitaalselt.

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme teiega vastu võtnud ühe eelnõu ja loomulikult selle edasise menetlemise otsustame vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd on mul teile edasi anda üks väga oluline teade. Nimelt, meil on aegade jooksul ikka kogunenud sahtlisse kõikvõimalikku materjali. Täna on mul see palve, et te oma sahtlid tühjaks teeksite, sellepärast et järgmise nädala esmaspäeval toimub Riigikogu istungisaalis Mudel-Euroopa Parlamendi foorumi lõppüritus ja oleks väga kena, kui siia tulevad külalised saaksid siin sahtlisse panna ka vajadusel oma märkmeid. Nii et tehke palun sahtlid tühjaks.

Nii. Ja nüüd selle sahtlikolina saatel palun viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 69 Riigikogu liiget.


1. 10:02 Peaministri poliitiline avaldus "2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmine Riigikogule"

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, meil on täna päevakorra täiendamine teile ette öelda. Nimelt, peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega seoses 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punktile 9 ja lõikele 2 on Riigikogu esimees tänast istungi päevakorda täiendanud ja lisanud esimeseks päevakorra punktiks peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse. Palun, peaminister! Vabandust, proua peaminister! Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus. Palun!

10:03 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, et kas istungi juhataja oleks nii lahke ja tutvustaks selle päevakorrapunkti menetlemist? Kas on võimalik küsimusi esitada, kas fraktsioonidel on võimalik läbi rääkida või kuidas on plaanitud, kuidas on kokku lepitud selle avalduse menetlemine siin saalis?

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Väga õige tähelepanek. Kokku on lepitud niimoodi, et peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus 15 minutit, kui on vaja mõned minutid juurde anda, siis juhatajal on see õigus. Seejärel on kokku lepitud, et peaministrile küsimusi ei esitata. Küll on kokku lepitud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 155, et fraktsioonidel on seejärel õigus sõna võtta läbirääkimiste käigus. Nii et 5 + 3 minutit igale fraktsioonile pärast peaministri kõnet on ette nähtud. Nii. Palun, peaminister Kaja Kallas!

10:04 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Täna andis valitsus Riigikogule üle 2022. aasta riigieelarve eelnõu. Olen selle eelarve üle uhke, sest see on heade uudiste eelarve, mis aitab meil hoida Eesti inimesi ning toetada Eesti majanduse jätkuvat arengut. See hooliv ja vastutustundlik riigieelarve on saanud teoks suuresti tänu sellele, et meie majandus on kiiresti ja tempokalt taastunud. Ja majanduse taastumine on omakorda jõudu saanud valitsuse kahest olulisest tegevusest. Esiteks, mahukast ja hästi sihitud 2021. aasta lisaeelarvest, mille kevadel kiirkorras välja töötasime. Ning teiseks, teadlikust poliitikast, millega hoidsime tervisekriisis majanduse ja ühiskonna võimalikult avatuna.

Eesti majandus on tugev ja jõudnud sellele tasemele, kus olime enne koroonakriisi algust. Vaatame arve. Meie majandus kasvas eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 12,9%. Sellest siiski lähtuda ei saa, kuna eelmise aasta langus oli toona alanud tervisekriisi tõttu väga sügav. Seega vaatame aega enne tervisekriisi algust. Ja 2019. aastaga teise kvartaliga võrreldes on Eesti majanduskasv tubli 4,7%. Samuti on taastumas tööhõive. Kui mulluses teises kvartalis oli töökoht 76,3%-l Eesti tööealisest elanikkonnast, siis tänavu 78%-l. Seegi näitaja on sarnane kriisieelsele 2019. aastale.

Majanduse tugev seis on meie riigieelarve tugitalaks. Pikaaegne Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher on öelnud: "Ainus raha, mis valitsusel on, tuleb maksudest ja laenamisest: samadest maksudest, mille üle kõik kurdavad, et need on juba liiga kõrged; samadest laenudest, mis tõstavad intressimäärasid ja mis tuleb tagasi maksta. Sendid ei lange taevast, need tuleb teenida siin maa peal." Tänu tugevale majandusele ja julgetele otsustele saime koostada 2022. aastaks vastutustundliku riigieelarve, mis keskendub sellele, et meie inimesed oleksid hästi hoitud, meie majandus saaks kasvada, ning ühtlasi sillutada teed meie riigi jätkuvale arengule. See on terve Eesti eelarve, kus prioriteediks on terved, haritud ja õnnelikud inimesed ning tugev ja kaitstud Eesti.

Hea Riigikogu! Valitsus on teile üle andnud 2022. aasta riigieelarve eelnõu, mille tulude maht on 13,13 miljardit, kulude maht 13,64 miljardit ning investeeringute maht 716 miljonit eurot. Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7% SKT-st, mis on väiksem kui käesoleval aastal. Sellel riigieelarvel on kolm suunda. Esiteks, võtame riigi igapäevased kulutused kontrolli alla. Teiseks, investeerime inimestesse. Ja kolmandaks, tagame Eestile kiire ja jätkusuutliku arengu.

Kõigepealt, riigi igapäevased kulutused kontrolli alla. Viimastel aastatel riigi rahakotti uuristatud auk oli suurem ja sügavam, kui oleks tohtinud. Hakkame seda parandama. Muu hulgas tähendab see ka riigi erinevate tegevuste ühendamist ja riigireformi elluviimist, et riigisektor saaks tõhusamaks. Soovime juba järgmisel jõuda väiksema kui 3%-lise defitsiidini. Kui veel aasta tagasi prognoositi võlakoormuse jõudmist 30,8%-ni SKT-st ehk 10,2 miljardi euroni, siis nüüd kokku lepitud eelarve järgi püsib see järgmisel aastal 20% piires, see on 6,4 miljardit 2022. aastal ja 7,8 miljardit aastaks 2025.

Teiseks on see eelarve eelkõige hoitud ja haritud inimeste eelarve. Tõstame esile meie inimesed, kelle õlgadele on tervisekriisi negatiivsed mõjud kõige raskemalt langenud – õpetajad, tervishoiutöötajad, politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad. Nemad on võtmetähtsusega ka "Eesti 2035" strateegias sihiks seatud aruka ja terve inimese, hooliva ja koostöömeelse ühiskonna ning turvalise elukeskkonna seisukohast. Seega toetades neid, toetame ühtlasi riigi pikaajaliste sihtide saavutamist. Selleks, et õpetajate palk oleks uuel aastal võrdne riigi keskmise palgaga, tõstame õpetajate palga alammäära üle 7%. Sama palju tõstame ka kultuuritöötajate palku. Eesliini politseiametniku miinimumpalka tõstame pea 5% ja päästja miinimumpalka ligi 12%.

Tagame meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokku lepitud palgatõusu – arstide ja õdede miinimumtunnitasu tõusu üle 7% ning hooldustöötajatel üle 9%. Samuti tõstame riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palgad õendustöötajatega samale tasemele. Sellega anname panuse, et suure hoolduskoormusega inimeste osakaal väheneks senisega võrreldes oluliselt ning tervena elada jäänud aastate arv kasvaks meestel 63 ning naistel 64,6 eluaastani, nagu "Eesti 2035" strateegias on ka sihiks seatud. Mõtleme sellele, et veel 2020. aastal oli neid aastaid meestel 55,5 ja naistel 59,5.

Sellel pandeemial on olnud ka nähtamatud ohvrid ning meile on oluline, et abivajajad saaksid tuge. Toetame vaimset tervist ja rahastame tegevusi, mis aitavad tasandada meie laste õpilüngad. Loome perelepituse süsteemi, et oleks vähem lapsi, kes tuleksid katkistest peredest. Vaatamata sellele, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab üle 100 miljoni euro, toetame kohalikke omavalitsusi lastele huvihariduse pakkumisel üle 10 miljoni euroga. Lisaks toetame põhikooliõpilaste kultuuriranitsat, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs kultuurile, olgu tegu muuseumitunniga, kino- või teatrikülastusega või kontserdielamusega. Soovime, et lapsed saaksid koolis rohkem puhast mahetoitu, mida saavad pakkuda just väikesed kohalikud tootjad. Mõned kriitikud on küsinud, mis kasu on korras riigirahandusest ja täpselt sihitud kriisimeetmetest. Siin on konkreetne näide: sellel aastal langetatud õiged majanduspoliitilised otsused toovad uuel aastal kaasa keskmise pensioni kasvu üle 13%.

Järgmise aasta riigieelarve kolmas oluline suund on Eesti riigi kiire ja jätkusuutlik areng. Meile kõigile on tähtis, et Eesti oleks kaitstud. Lubasime, et kaitsekulude eelarve hoiame vähemalt 2% SKT-st, ja oma lubadust me auga ka täidame. Riigikaitsesse suuname võrreldes tänavusega 103 miljonit eurot rohkem, kokku 748 miljonit eurot, mis moodustab üle 2,3% sisemajanduse kogutoodangust. Seega jõuavad kaitsekulud Eesti ajaloos rekordilisele tasemele. See on kindel sõnum nii meie liitlastele kui ka vastastele: Eesti võtab oma julgeolekut väga tõsiselt ja panustab sellesse.

Eestikeelne haridus saab eelarves lisaraha, sest me tahame, et kõik Eesti lapsed saaksid hea hariduse ja oskaksid Eestis eesti keelt tasemel, mis võimaldab ühiskonna ja tööelus võrdselt kaasa lüüa. Eraldame 8 miljonit eurot eestikeelse haridussüsteemi arendamiseks ja tagame muu emakeelega laste rühmadesse lasteaedades ja üldhariduskoolides rahastuse eestikeelse lisaõpetaja lisamiseks.

Eesti on maailmas suutnud hoida väikese, aga tubli digiriigi kuvandit. Viimastel aastatel on Eesti riigi digieelarve olnud tagaplaanil, digitiiger näljas ning digiriigi arengusse ega küberturbe püsirahastussse pole märkimisväärset lisaraha tulnud. Aga järgmisel aastal see suhtumine muutub. Selleks, et hoida meie digitiiger jooksmas ning anda talle võimalused taas esiritta jõuda, oleme eraldanud 30 miljonit täiendavat eurot digiriigi arenguks ja küberturvalisuse tagamiseks.

Me tahame, et Eesti oleks tark ja innovaatiline ning siinsetel töökohtadel toodetakse rohkem lisandväärtust, mille eest saab maksta ka rohkem palka. Seetõttu on ülioluline strateegiline roll teadusel, arendustegevusel ja innovatsioonil. Just sellepärast suurendame teadus- ja arendustegevuse rahastamist 29,5 miljoni võrra, kokku ligikaudu 300 miljoni euroni.

Selleks, et anda inimestele kindlustunnet, oleme otsustanud ära jätta kõik varasemalt planeeritud aktsiisitõusud. Me ei tõsta aktsiise, sest me ei taha veelgi kiirendada hinnatõusu. Samuti on meil plaanis lisada eelarvele kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed. Kui elektrihind püsib pikalt ebamõistlikult kõrgel tasemel, siis me aitame selle mõju meie inimestele ja ettevõtjatele vähendada. Inimesed ei peaks tundma teadmatust ja ärevust energiaturgude hinnašokkide ees.

Head kuulajad! Need on vaid mõned näited sellest suurest pildist, mis järgmise aasta riigieelarvesse pikkade ja põhjalike arutelude tulemusel sai. Koroonakriis koondas kogu tähelepanu teistelt valdkondadelt endale ja planeerimine muutus väga lühiajaliseks. Nüüd on aeg teistsuguseks lähenemiseks, pikaks plaaniks. Nii Eestit kui ka kogu maailma ootavad ees tõsised muutused ja pikaajalised väljakutsed, olgu see tehnoloogia-, demograafia- või kliimavaldkonnas. Mul on hea meel, et meie pikaajalises strateegias "Eesti 2035" on kokku lepitud, kuidas me riigi ja ühiskonnana nendeks väljakutseteks valmistume. Käesolev eelarve panustab nii strateegias toodud kaugematesse sihtidesse kui ka sellesse, et Eesti inimesed ja riik oleksid hästi hoitud kohe praegu. Olulist tuge on ka sellest, et järgmisel nädalal kinnitab Euroopa Komisjon Eesti taastekava, millega toome enneolematult suured investeeringud avaliku sektori projektidesse, eriti rohe- ja digivaldkonda. Need investeeringud tõstavad meie majanduse konkurentsivõimet ja vastupidavust nii kliimamuutustele kui ka võimalikele kriisidele.

Uus riigieelarve on meie inimestest ja Eesti tulevikust hoolimise eelarve. Usun, et Eestit viib edasi tugev, tark ja ühtne poliitika, mis peegeldub loomulikult ka riigieelarves. Reformierakond on varem Eestit keerulistest aegadest välja vedanud ja kanname seda eestvedaja rolli ka nüüd. Tänan siinkohal hea koostöö eest Keskerakonda, kellega üheskoos riigieelarve kokku panime. Austatud Riigikogu! Palun teil toetada 2022. aasta riigieelarve eelnõu. Aitäh ja jõudu tööle!

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister, tänan teid selle avalduse eest! Nüüd liigub Riigikogu edasi läbirääkimiste juurde ja läbirääkimistel saavad sõna ainult fraktsioonide esindajad. Esimesena palun Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder. Palun, kaheksa minutit!

10:17 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, head kolleegid, Riigikogu liikmed, austatud peaminister. Koalitsiooni senised sõnumid ja ka täna peaministri ettekanne järgmise aasta riigieelarve kohta on olnud nagu üks suur propagandaüritus, kus raporteeritakse väikestest töövõitudest aga jäetakse vargsi ütlemata seda, mida eelarve ei sisalda või mida kahjulikku see eelarve koos esitatavate seaduste paketiga endas sisaldab. Kahjuks järgmise aasta riigieelarves ei ole mitte midagi meie väga aktuaalse ja kõiki inimesi, ettevõtteid, Eesti majandust puudutava elektrienergia järsu hinnatõusu leevendamiseks meetmetest. Mitte midagi. Kuigi ettepanekuid on tehtud nii opositsioonierakondade poolt kui ka energeetika‑ ja majandusekspertide poolt, aga kahetsusväärselt ei ole see teema valitsusele oluline järgmise aasta eelarve kontekstis. Aga selle mõjud inimestele sotsiaal-majanduslikus mõttes ja toimetuleku mõttes ja Eesti ettevõtluse ja majanduse konkurentsivõimele on väga olulised. Me ei räägigi siin sellest, kui on võimalik teha erinevaid valikuid, et langetada erinevaid otsuseid, olgu see siis taastuvenergiatasu mitte kehtestamine järgmisel aastal või hüvitamine, nii nagu on tehtud ettepanekud, aga ka sotsiaalses plaanis riigieelarvest me mingeid lahendusi selle kohta ei näe.

Kärpest, millest me rääkisime kevadel ja mis oli ette nähtud riigieelarve strateegias, 60 miljonist, nagu me aru saame, on järgi jäänud 50 miljonit. Aga oluline polegi see, kui palju järgi jäänud on. Oluline on see, et lahendamata jäävad need probleemid ja realiseeruvad tegelikult needsamad riskid, millest me kevadel rääkisime. Seesama professionaalne orkester ei jätka enam täisprofessionaalse orkestrina ja vaatamata ka sellele, et kultuuriminister kõlavalt kevadel lubas, et ta võtab selle teema üles, ei ole suve jooksul mitte midagi juhtunud. See temaatika on jäänudki kahe ministeeriumi vahele ja lahendamata, rääkimata kaplanteenistuse likvideerimisest ja muudest asjadest, millest vaikitakse, aga mis kõik realiseeruvad selle 13,5‑miljardilise euro juures. Need riskid realiseeruvad. Sellest me ei kuulnud täna ei peaministri ettekandes ega ei ole kuulnud ka kommentaarides teistelt valitsuse liikmetelt.

Edasi, kriis Valgevene, Poola, Läti piiril, mis puudutab ebaseaduslikku piiri ületamist ja hübriidsõda. Meie naaberriigid on seda riski hinnanud väga kõrgelt ja kõik nad on leidnud ja pidanud oluliseks kiirendatud korras ehitada välja tõkked, et sellist tegevust takistada. Meil olevat mingisugused riskianalüüsid, mis ütlevad, et Eestis sellist ohtu ei ole ja Eestis taolist ohtu lähitulevikus ka ei teki ja seetõttu puudub igasugune vajadus kiirendada piiri väljaehitamist. Ja minnakse edasi plaaniga, et piir peaks valmima planeeritud kujul alles 2026. aastal. See kindlasti ei ole adekvaatne hinnang. Arvata, et Venemaa on kindel, usaldusväärne partner, kes järgmise viie-kuue aasta jooksul midagi taolist ei või ka korraldada, mis toimub täna Valgevenes, olukorras, kus seda mõni aasta tagasi tehti näiteks Vene‑Norra piiril, on väga naiivne. Ja me jätame tegelikult selle probleemi lahendamata ja täiesti saatuse hooleks. Ja kui see ühel hetkel käes on, siis ütleme, et, aga me ei tea, kes vastutas, vastutajad on juba läinud, või saame raporti, et vastutajaid on nii palju, et konkreetset isikut ja ametiisikut ei olegi võimalik välja selgitada, nii nagu see on praegu koroonakriisi ajal, kus me riigisekretäri raportist nägime, et kõik on jooksnud alla lati, aga neid jooksjaid on nii palju, et konkreetset isikut ei olegi võimalik välja selgitada.

Edasi, mis puudutab õpetajate, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate ja teiste avalikus sektoris töötavate inimeste palkasid, siis see, mis on riigieelarves ette nähtud, ilmselgelt on ebapiisav, see ei kata ära palgatõusu, inflatsiooni. Inflatsiooni taga, tuletan meelde, on ka kindlasti elektri järsk hinnatõus, mis kajastub toodete-teenuste lõpphinnas ja mis puudutab kõiki tarbijaid ja ka neid inimesi. Ja see palgatõus ei kata ära tegelikult ühiskonnas toimuvaid muudatusi ja on kaugel sellest, mis tegelikult läbi mitmete koalitsioonide on seatud eesmärgiks, et õpetajate palgatase oleks 120% keskmisest palgast.

Siin ka peaminister rääkis väga kõlavalt, kuidas pensionid kasvavad läbi indekseerimise. Me kõik teame seda valemit ja võib ju rõõmu tunda, aga kes natukenegi on valemisse süvenenud, siis teab, et mida kiirem on inflatsioon, mida kiiremini kasvavad keskmised palgad, mida kõrgem on tarbijahinnaindeks, seda kiiremini kasvavad ka pensionid. Aga see on ju näiline. See jookseb kaasa kasvavate hindade ja inflatsiooniga, aga see ei paranda pensionäride suhtelist heaolu. See, mis on koalitsioonis kokku lepitud, et erakorraline pensionitõus ja pensionide, keskmiste pensionide tulumaksuvabastus tuleb alles 1. jaanuaril 2023, on kõikide pensionäride nörritamine. Katteallikaks on pensionireformist vabanevad rahad, nii on koalitsioonilepingus kirjas. Pensionireformist vabanevate rahade arvelt tõstetakse erakorraliselt pensioni ja kaetakse ära keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Pensionireform, head kolleegid, on juba alanud, inimestele on raha välja makstud ja sealt pealt laekuvad tulud riigieelarvesse juba sellel aastal. Miks me ootame poolteist aastat veel, miks me ei tee pensionitõusu ja miks me ei täida neid lubadusi 1. jaanuarist 2022? Sellele küsimusele ei vasta ei valitsus ega teised koalitsioonipoliitikud. Ma loodan, et riigieelarve menetluse käigus on võimalik sellele küsimusele saada kas adekvaatne vastus või teha vastav muudatus ja viia see pensionitõus ellu 1. jaanuarist 2022, head kolleegid koalitsioonist.

Kohalikud omavalitsused ja katusteraha. Reformierakond on öelnud: ei mingisugust katusteraha. Ma saan aru, et suur katuseraha on juba valitsuses ära otsustatud ja ministeeriumide ridadele ära jagatud. Nii et katuseraha järgmisel aastal tuleb, see on juba ministeeriumide ridadel olemas. Ja kas nüüd ka peenraha Riigikogus jagatakse, seda me näeme menetluse käigus. Väidetavalt on selle peale mõeldud ja seda on planeeritud.

Ja kõige lõpuks üks väike repliik riigireformi kohta. Küll tahaks näha ja kuulda, mis müstiline asi see riigireform on, millest räägitakse, mida ka järgmise aasta riigieelarvega ellu viiakse. Sellest on nii palju räägitud, aga no mitte ei saa aru, milles see reform seisneb. Ei valdkondade arengukavadest, ei teiste ministeeriumide ja ministrite esinemisest ja nüüd ka peaministri esinemisest ei tulnud välja. Riigireformi viiakse järgmine aasta ellu, aga mis asi see riigireform on? Küll tahaks teada, aga seni ei ole aru saanud. Nii et loodan, et menetluse käigus eelarve saab paremaks ja opositsiooni ettepanekutega arvestatakse. Aitäh!

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel palun Martin Helme.

10:25 Martin Helme

Palun lisaaega.

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kokku kaheksa minutit.

10:25 Martin Helme

Lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Hea peaminister! Mõningaid tähelepanekuid sellele ilusale poliitilisele avaldusele.

Tänane valitsus eesotsas Kaja Kallasega ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega on üheksa kuud ringi käinud ja rääkinud sellest, kuidas eelmine valitsus tekitas mingi tohutu kaose, segaduse ja võlakoorma, millega nemad nüüd hädas on. Ja kuidas meil rahaasjad ei ole korras ja distsipliini ei ole ja üldse elatakse üle jõu ja on mingid sisustamata kärped. Noh, kes on midagigi rahaasjadest aru saanud ja eelarveasjadest aru saanud, see muidugi teab, et see on puhas poliitiline propaganda, sellel mingit sisu ei ole. Küll aga on huvitav jälgida seda, et eelmist valitsust, mis pidi tegema eelarvet kriisi põhjas, kui majandus oli languses ja SKP kasv negatiivne, eelmist valitsust süüdistati selles, et eelarves on miljardieurone puudujääk. Tänasel valitsusel tänu eelmise valitsuse eelarve- ja majanduspoliitikale on Euroopa Liidu kiireim majanduskasv ja maksulaekumised ületavad 2019. aasta taset ehk on paremad, kui olid enne kriisi, paremad, kui olid enne kriisi tehtud SKP prognoosid.

Sellest hoolimata on eelarve miinuses, sügavas miinuses 600 miljoni euroga. See tähendab, et tänane valitsus ei lapi eelmise valitsuse jäetud auku – auku, mis tekkis sügava majanduskriisi ja tervisekriisi tõttu –, vaid süvendab seda auku 600 miljoniga. Kuidas siis nüüd on nende korras rahaasjade ja eelarvedistsipliini ja sisustamata kärbetega? See on ju kõik soe õhk, mida võngutatakse, see on piinlik. Kas te tahate tasakaalus eelarvet või ei taha? Vastus on selge: üks erakond valitsuses tahab ja teine erakond ei taha. Ja selle tõttu on tehtud meile eelarve, väga heade priskete maksulaekumiste aegne eelarve, mis on ühest otsast kärpe-eelarve, teisest otsast palga tõstmise eelarve, ühest otsast tasakaalu poole suunduv eelarve, teisest otsast igale poole natukene raha juurde andev eelarve.

Täpselt samamoodi nagu eelkõnelejal, on ka minul küsimus, miks ei toimu pensionitõus juba järgmisel aastal. Teise pensionisamba reformi üks eesmärke oli teha võimalikuks täna makstavat sotsiaalmaksu maksta välja täna pensioni saavatele inimestele, mitte anda seda 20 või 30 või 40 aastaks pankurite kätte hoiule. See raha ongi juba käes, see raha ongi juba käes. Need, kes on lahkunud teisest sambast, põhimass inimesi on lahkunud teisest sambast, juba käesoleval aastal suurendab see pensionikassa laekumisi olulisel määral ja järgmisel aastal loomulikult täpselt samamoodi. Miks siis jäetakse pensionid tõstmata järgmisel aastal ja oodatakse 2023. aastani? Kusjuures eriti küüniline on see, et pensionitõus toimub jaanuaris, mitte nii nagu alati, mitte nii nagu tavapäraselt aprillis, vaid jaanuaris. Arusaadaval põhjusel: aprilliks on Riigikogu 2023. aasta valimised juba läbi, jaanuaris veel mitte. Kui märtsi alguses toimuvad valimised, siis on värskelt meeles, kaks pensionipäeva uue pensioninumbriga on selja taga. See on poliitiliselt äärmiselt küüniline, nii selles mõttes, et see jäetakse ära järgmisel aastal, lastakse inimesi oodata seda raha, mis tegelikult juba riigikassasse laekub, kui ka selles mõttes, et ka kuupäeva mõttes tehakse mõnus poliitiline vangerdus. Ja seda tehakse, tuleb rõhutada, seda tehakse pensionäride arvelt. Aasta otsa lastakse pensionäridel seda raha oodata.

Üldiselt on eelarve, vähemalt minu vaates, viis juhtida majandust. Kes see ikka koera saba kergitab, kui mitte koer ise. Kui olin rahandusminister, kui eelmine valitsus oli võimul, siis täpselt nii me tegimegi – me juhtisime eelarve kaudu Eesti majandust. Seda, kuhu me ta juhtisime, või see, kuidas me teda juhtisime, seda magusat vilja naudib tänane valitsus selle eelarvega, mis meile täna esitati. Veel kord, need otsused, mis tehti kriisi põhjas, et me stimuleerime majandust, me ei hakka kärpima niigi sügavas languses, me ei lähe inimeste ja ettevõtete kallale maksutõusudega, vaid vastupidi, langetame makse. Need otsused toovad juba täna dividendi ja mul ei ole kahju, et seda dividendi saab kasutada järgmine valitsus, sest see põhimõtteliselt on ühiskondlikult kasulik laiemalt. Ja mine tea, äkki 2023. aasta jaanuaris toimuv pensionitõus aitab hoopis mõnda teist valitsust, mis sel ajal võimul on, 2023. aasta märtsis. Poliitika on dünaamiline. Nii et kunagi ei või teada, kes võtab selle kasu, mille sa täna teed.

Aga tänane valitsus ei juhi mitte midagi, ei juhi koroonakriisi, ei juhi eelarvega majandust ja ei näita mingit teed mitte kellelegi selles osas, mida nad tahavad saavutada oma eelarvega. Siiamaani on mulle arusaamatu, mis kärped toimuvad, kus kärped toimuvad. Tegelikult võin täiesti rahulikult öelda, olles näinud või olles tuttav, kuidas eelarvet liigutatakse, et suurem osa neist kärbetest on petukaup ehk virtuaalne. Ühe käega võetakse ühelt ministeeriumi eelarve realt üks summa ära ja teise käega antakse teisele eelarve reale sama summa või veel suurem summa tagasi. Ja siis saab vähemalt Reformierakond öelda, et näe, me tegime kärpeid, ja teisest otsast saab Keskerakond öelda, et näe, me andsime raha juurde. Noh, võib-olla on võimalik avalikkust sedasi lollitada, meid kahtlemata mitte. Aga loomulikult eelarvet ennast me ju veel näinud ei ole. Eks siis, kui näeme, saame täpsemalt kommenteerida. Aitäh!

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar sotsiaaldemokraatide nimel, palun!

10:32 Indrek Saar

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Peaminister Kaja Kallase juhitava valitsuse esimene täiseelarve on nüüdseks Riigikogule üle antud ja me kuulsime äsja, mida peaminister ise 2022. aasta riigieelarve kohta ütles. Pean tunnistama, et minu jaoks kõlasid tema sõnad paljuski õõnsalt. Eriti siis, kui hoolimisest ja ühtsusest räägiti, ega toonud suuremat selgust, mis eelarves tegelikult on ja mida seal ei ole. Riigikogu liikmed, vähemalt opositsiooni kuuluvad saadikud on valdavalt hoitud ilusti teadmatuses. Me oleme kursis üksikute detailide ja kohati vastuoluliste infokildudega, mida ministrid on pidanud kasulikuks välja öelda, aga suures osas oleme me siiani teadmatuses. Tundub paraku, et oluliselt parem ei ole ka koalitsiooni kuuluvate kolleegide teadmine ja seda nimetab rahandusminister eelarve selgemaks ja läbipaistvamaks muutmiseks.

Küll on hakanud üha enam süvenema mulje, et tuleva aasta riigieelarve ümber käib üks silmamoondus, hookuspookus. Valitsus ühe käega võtab, teisega justkui annaks. Ühelt poolt kõlab rahandusministri suust ajast ja arust kärperetoorika ning manitsused kokkuhoiule, teisalt jagatakse siin-seal miljoneid juurde, kuigi nende miljonite katteallikad on teadmata. Seda, kelle või mille arvelt need tulevad, pole avalikkusele öeldud. Valitsus tegeleb vist teadlikult silmamoondusega. Seepärast on ka keeruline valitsust kiita, ükskõik kuidas ka tahaks, või tunnustada nende asjade eest, mis eelarves hästi, sest raske on aru saada, mille või kelle arvelt juurdekasvud tulevad.

Võtame näiteks paljuräägitud lasteteema, kui ühelt poolt lubatakse lastele kultuuriranitsat ja teiselt poolt kärbitakse ära nende lemmikring või -trenn. Tänu hoogsale majanduskasvule on Eesti riigieelarve puudujääk tuleval aastal veelgi vähenemas 400 miljoni euro võrra, aga ometi on jätkuvalt plaanis jätta jõusse kevadel plaanitud 50 miljoni euro kärbe. Seda ajal, kui lahendust ootavad mitmed põhimõttelised ja Eesti tuleviku seisukohalt võtmetähtsusega probleemid. Samuti vajavad kohest leevendamist mured, mida meie ette on veeretanud elektrienergia ja muud hinnatõusud, mis ohustavad kümnete tuhandete inimeste toimetulekut, tuhandete ettevõtete jätkusuutlikkust. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et heade majandusolude ja oodatust märksa paremate maksulaekumiste foonil on sihitu kärpimine arulage poliitiline jonn. See teeb liiga meie lastele ja halvendab paljude elualade inimeste heaolu ning kahjustab meie siseturvalisust.

Aga vaatame neid ridasid. Esiteks palgad. Kahjuks pole siin midagi rõõmustavat öelda, olgugi et esialgu tundub, et palgad ju tõusevad. Ma tuletan meelde, et 2015. aastal seati riiklikuks eesmärgiks, et õpetaja palk peab jõudma 120%-ni keskmisest palgast. Seda õpetajatele antud lubadus täideti siis, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, mil haridustöötajate töötasud kerkisid keskmisest enam. Viimastel aastatel on aga siin olnud märkimisväärne tagasilangus. Lubatuna kerkib õpetaja miinimumpalk uuel aastal 7% võrra 7,3%, ütles peaminister. Aga seda on paraku ilmselgelt liiga vähe olukorras, kus Eestis on palgaralli ja samas ajaperioodis, tõuseb keskmine palk kaks korda enam. Lisaks lasub õppejõudude palgatõusu kohal suur vaikus, kuigi need jäävad paiguti üksjagu alla ka õpetajate omadele ja ülikoolid on sellele juba mitu aastat tähelepanu juhtinud. On ütlematagi selge, et ilma korraliku palgalisata pole juba lähitulevikus paljudes koolides enam kedagi klassi ette saata. See on küsimus õpetajate järelkasvust, meie laste heast haridusest ja Eesti arengust. Eile käisid päästjad taas Toompeal meelt avaldamas. Pole ka ime, sest valitsus pakub alamakstud päästjatele palgalisa, mis neid kuidagi Eesti keskmisele palgale lähemale ei vii. Võrdluses keskmise palgaga on samuti langemas ka politseinike ja kultuuritöötajate töötasud. Koonerdamine riigieelarvest palka saavate inimeste arvelt on koonerdamine meie riigi arvelt.

Pikaajalise hoolduse murekohtadest ei kuulnud me midagi, seega tuleb paraku järeldada, et ka uues eelarves on jälle ei midagi. Ja nüüd lastest. 

Ma palun lisaaega.

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega! 

10:37 Indrek Saar

Valitsuse kevadine kärpeplaan ei halastanud ka lastele. Kuni viimase ajani jäid ministrid kindlaks otsusele, et laste huvihariduse eelarverealt tuleb pool ehk enam kui 7 miljonit eurot maha tõmmata. Tänaseks oleme kuulnud, et kärbe tuleb, kuid maapiirkondadele antakse 3 miljonit eurot juurde. Kuidas ja mis, me ei tea. Ma usun siiski, et ilma sotsiaaldemokraatide protestita poleks 3 miljonitki leitud, aga rahastuse vähendamine 4 miljoni euro võrra toob paratamatult kaasa selle, et nii mõneski omavalitsuses tõmmatakse huviringe ja laste võimalusi koomale. Mitu tuhat last selle tulemusena enam oma lemmikringis või -trennis käia ei saa, selgub ilmselt peale kohalikke valimisi, aga kindel on, et laste võimalused mitte ei avardu, vaid vähenevad ja see jääb Kaja Kallase valitsuse hingele.

Sotsiaaldemokraadid ei lepi ka sellega, et 2022. aasta eelarve ei tegele piisavalt elektrihinna tõusu ohjamisega. Kevadesse kavandatud aktsiisitõusu ärajätmine on vähim, mida enneolematult kõrgete hindade ajal teha, aga me oleme pakkunud välja oma lahendused. Me kutsume valitsust võtma Riigikogu menetlusest tagasi üks nendest paraku juba vastuvõetud kahte elektrihinda tõstvat eelnõu ning kavandama selle asemel täiendavaid meetmeid, mis inimestele leevendust pakuksid. Jõudsalt kasvanud kvoodi- ja käibemaksutulud loovad selleks hea aluse. Peaministri jutt, et majandusraskustes inimestel tuleb minna, käsi pikal, omavalitsustest abi küsima, on küüniline ja hoolimatu. See alandab nende inimeste väärikust.

Peaministrit Kaja Kallast kuulsin äsja taas tsiteerimast Margaret Thatcherit ja eelarveideoloog rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on teda lausa oma eeskujuks nimetanud ning sellest kõnelevad paraku ka need külmad valikud, mis tuleva aasta eelarves ja seekaudu Eesti ühiskonnas ees seisavad. Kindlasti oli Raudsel Leedil omas ajas ka häid poliitilisi initsiatiive, aga tema kohati üsna brutaalset sisepoliitilist sotsiaaldarvinismi on arulage ja ohtlik mitmeid kümnendeid hiljem pimesi üle võtta. Juhtisin sellele tähelepanu juba kevadiste riigi eelarvestrateegia valikute aegu ja olen sunnitud seda taas tegema. Oleme üheksakümnendatel oma rodeo-kogemuse kätte saanud ja kindlasti ei soovi enamus meist aega tagasi pöörata. Las need magus-valusad mälestused jäävad oma aega. Olgu siinkohal nimetatud, et teie poolt nimetatud Thatcheri juhitud 1980. aastate Suurbritannias kasvas tööpuudus kolm korda, ulatus noorte seas 40%-ni ning seeläbi kasvas loomulikult ka sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus, mida te olete lubanud vähendada. Absoluutne vaesus suurenes pea kaks korda ja Thatcheri valitsemisperioodi lõpuks elas enam kui iga viies britt vaesuses ning klassivahed ühiskonnas süvenesid. Pealinna majanduskasvu kõrval suurenes hoogsalt regionaalne ebavõrdsus, kasinuspoliitika tõttu jäid paljud tööstusharud kiduma, samas tootis regulatsioonide kammitsast vabastatud finantssektor tulu London City väljavalitule. Muide, see enesekeskne poliitika aitas rajada omamoodi Brexiti vundamenti, olles pidevalt ülikriitiline Euroopa Liidu ja Euroopa koostöö suhtes. Need ei ole targad valikud, see ei tohi olla kaasaegse Eesti tee.

Sotsiaaldemokraadid seisavad parlamendis algavate eelarvedebattides selle eest, et 2022. aasta eelarve pakuks Eesti inimestele paremat kaitset, võimalusi enesearenguks ja teadmist, et me elame armastusväärsuses ja märkavas kogukonnas, ühiskonnas, kus ei lähtuta vaid omakasust, vaid tehakse koostööd, riigis, mis oma väärtusruumi on põhjamaa, mitte Metsik Lääs, ja kui see ei jäeta kedagi maha. Me seisame eelarve eest, mis aitab Eestit hoolivamaks ja seeläbi õnnelikumaks teha. Tänan tähelepanu eest!

10:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Reformierakonna fraktsiooni nimel Mart Võrklaev, palun!

10:40 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! "Ära räägi mulle prioriteetidest, vaid näita mulle oma eelarvet"! öeldakse poliitikutele tihti selle mõttega, et teod on olulisemad, kui sõnad. Kaja Kallase juhitud valitsus on oma esimese eelarve nüüd välja näidanud. Riigikogu saab meie järgmise aasta ühise rahakotiga tegelemise nüüd üle võtta. Olles ise eelarve läbirääkimistel osalenud, võin öelda, et valitsus on teinud väga palju tööd. Aga palju tööd siin Riigikogus seisab veel ees. Soovin teile, kolleegid, jõudu, et eelarve põhjalikult ette võtta ja läbi töötada, nii nagu iga kord teeb seda minu hea fraktsioonikaaslane Aivar Sõerd.

Et see teil lihtsamalt läheks, toon välja ka mõned rõhuasetused, millele saate tähelepanu pöörata. Esiteks meenutan korraks kevadet, kui riigi rahanduse seis tundus päris keeruline ja oligi keeruline. Seda nii koroonakriisi tõttu, aga ka sellepärast, et eelmine rahandusminister jättis meile eelarve strateegiasse päranduseks miljardi eest nn kulude kokkuhoidu. Millel, nagu Martin Helme on ise tunnistanud, mingit sisu ei olnud. Kriisiaeg ongi keeruline, aga see ei tähenda seda, et eelarve strateegiasse võiks blufi kirjutada. Võrreldes selle olukorraga on seis palju parem. Riigieelarve tulusid on meil 13,1 miljardit ja kulusid 13,6 miljardit. Selle eest peame tänama eeskätt Eesti inimesi ja ettevõtjaid, kes on meie majanduse taas hooga käima tõmmanud. Aga osa on ka valitsuse otsustes, kes seadis eesmärgiks tühje kärpeid eelarvesse mitte jätta, vaid liikuda edasi ka riigireformiga ja küsida, kas kriisiaeg võimaldab meil midagi efektiivsemalt teha.

Teiseks on rõhutada jõupingutusi, mida valitsus on teinud, et kriisi eesliinil töötavad meditsiinitöötajad, politseinikud ja õpetajad, aga ka teised riigiteenistujad saaksid oma tänuväärse töö eest väärikat palka. Juba kevadel saime teha ettepaneku, et erinevalt eelmisest valitsusest, kes RES-is palgad külmutas, saame tõsta võtmealade palgafondi 3%. Täna on valitsus veel ressursse leidnud ja näiteks õpetajate keskmine palk tõuseb 7,3%,  päästjatel 12%, hooldustöötajatel üle 9%, nagu ütles peaminister. Rõhutan, et see on panus meie inimestesse, kes on kriisis teinud rasket tööd ja väärivad ka meie poolt selle eest suurt tänu.

30 aastat pärast iseseisvuse taastamist anname riigieelarvega enneolematu panuse sellesse, et Eesti oleks paremini kaitstud. Järgmisel aastal tõusevad kaitsekulud 2,31% tasemele SKT-st. Rahaliselt tähendab see tõusu 645-lt miljonilt eurolt 748 miljoni tasemele ehk rohkem 103 miljonit eurot. Ka seda tõusu on aidanud teha majanduskasv. Aga selge on ka, et julgeolekukeskkond üle maailma on ärev. Ma loodan, et Eesti riigi kaitsmine on midagi sellist, milles meil jätkuvalt on siin Riigikogus poliitiline konsensus ja kõik erakonnad saavad meie kaitsevõime arendamist toetada.

Kolleeg Isamaast rääkis siin ka Eesti välispiiri väljaehitamisest – väga õige – ka piirile suuname rohkem raha, kui seda tegi eelmine valitsus. Ja oluline on siin märkida, et ilma Reformierakonnata moodustatud valitsuste ajal on investeeringud piirile just nimelt aeglustunud. Ja nüüd need jälle kiirenevad.

Oleme Reformierakonna poolt siin Riigikogus korduvalt teinud ettepanekuid, et riik hakkaks tegema plaani, kuidas minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Tänavune riigieelarve on esimene, kus näeme, et seda plaani on tõepoolest tegema hakatud. Haridusminister Liina Kersna on lubanud tulla peagi meie ette eestikeelse hariduse tegevuskavaga, mille tegevusteks on eelarves ette nähtud viis miljonit eurot. Meie pensionisüsteemi ... Palun lisaaega! (Juhataja: Palun, kolm minutit lisaaega.) Meie pensionisüsteemi tabas sel aastal kahjuks tugev raputus. Selle valguses on oluline, et valitsus võttis vastu põhimõttelise otsuse riigi jaoks teise samba lõhkumisest vabanevat raha me pensionisüsteemist välja ei vii. Järgmine aasta kasvab keskmine pension 590 euroni. Järgmisel aastal 652 euroni ja rakendub ka keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis on esimene samm lihtsa ja õiglase maksusüsteemi poole. Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200-le eurole. See aitab neid eakaid, kes on jäänud elama üksi ja uuringute järgi kõige suuremas vaesusriskis.

Mul on väga hea meel ka selle üle, et teadus- ja arendustegevusele suunatav raha jääb 1% juurde SKT-st, nagu Riigikogu erakonnad enne valimisi kokku leppisid. Teadus- ja arendustegevust toetades saame kiirendada meie majanduse arengut, mis hakkab meile tulevikus tagasi tooma kõrgemate palkade ja pensionidena, nagu näeme praegu Põhjamaades. Need on ainult mõned punktid 2022. aasta riigieelarvest. Täname koalitsioonipartnerit ja meie valitsusdelegatsiooni, kes on koos Eesti inimeste jaoks väga hea 2022. aasta eelarve kokku pannud! Edukaid arutelusid meile kõigile! 

 

10:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskerakonna fraktsiooni nimel Erki Savisaar, palun! (Erki Savisaar palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

10:46 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Ma ei nõustu siinkohal absoluutselt opositsiooni kriitikaga. Valitsuse poolt üle antud 2022. aasta eelarve eelnõu ei ole halb. Eelarve prioriteetideks on kahtlemata kõigepealt pensionitõus. Järgmisel aastal saavad pensionärid arvestada keskmiselt 342 euro suuruse lisarahaga, kaks-kolm korda suuremat lisa on oodata ka 2023. aastal. Üksi elava pensionäri toetus tõuseb järgneval aastal 115-lt eurolt 200-ni. Eraldi tuleb rõhutada siseturvalisuse valdkonna eesliinitöötajate väärtustamist. Päästjate miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal ligi 12% ja eesliinil töötavate politseinike palk ligi 5%. Viieprotsendilist palgatõusu on oodata ka teistes valdkondades, sh kultuuritöötajatel. Samuti ei jää tähelepanuta õpetajad, kelle palk tõuseb taas Eesti keskmisele tasemele.

Loomulikult on soovid suuremad ja palgakasvuga tuleb jätkata ka järgnevatel aastatel, et avaliku sektori palgad oleksid jätkuvalt konkurentsivõimelised erasektoriga. Oluline on seegi, et inimesed saaksid ühistranspordiga mugavalt liikuda. Selleks läheb bussi-, rongi-, laeva- ja lennuliikluse toetuseks järgneva nelja aasta jooksul kokku üle 400 miljoni euro.

Eelarve toetab parema elukeskkonna loomist läbi eluasemete rekonstrueerimise ning vanade majade lammutamise meetmete. Samuti jätkub hajaasustusprogramm käesoleva aasta mahus. Tegemist on väga populaarse meetmega, taotlejate huvi on pidevalt kasvav, samuti on kohalike omavalitsuste valmisolek toetuse mahu omapoolse osa kasvatamiseks.

Tuleval aastal rahastatakse mitmeid regionaalseid planeeringuid. Mainiksin siinkohal ära Suure Väina püsiühenduse, Tallinna ringraudtee, Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu ning räimede uuringu. KredExi kaudu on uue meetmena eelarves käendusteenus maapiirkonna ettevõtetele, kel ei ole piisavalt tagatist. Isetasuv regionaallaen korteriühistutele ning maapiirkonna eluasemelaenu käendus.

Kohalike omavalitsuste tulud suurenevad ning tulude tõusu on taas oodata ka 2023. aastal. Olulise inflatsiooni ja hinnatõusu pidurdava meetmena on peatatud elektrienergia, diiselkütuse, eriotstarbelise diislikütuse, maagaasi ja kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisitõus.

Jätkuvad suuremahulised teeehitus- ja hooldustööd. Lõpule jõuab Võõbu-Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamine, mis on viimane lõik Kose-Mäo vahelises 40-kilomeetrisest uuest maanteest. Samuti jätkub Tartus Riia maantee eritasandilise ristmiku rajamine, et muuta seni üks ohtlikumaid ringristmikke turvaliseks. Uutest neljarealistest maanteedest alustatakse ehitustöid Pärnu-Uulu teelõiguga. Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks algab olemasoleva raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga kõikidesse suurematesse jaamadesse. Lisaks ootame kuue täiendava elektrirongi valmimist, mis on samuti planeeritud aastaks 2024. Jätkuvad ka Rail Balticu projekteerimis- ja ehitustegevused.

Et vähendada logistikasektori maksukoormust ning säilitada sektori kaubamahte ja töökohti, jäävad aktsiisid tänasele tasemele ning veeteede tasusid alandatakse veerandi võrra. Energeetikas keskenduma ja taastuvenergia osatähtsuse ja energiatõhususe suurendamisele ning varustuskindluse tagamisele. Selleks panustab riik järgmisel aastal rohegaasi kasutussevõtmisse, kaugküttekatelde renoveerimisse ja rajamisse ning tänavavalgustuse korrastamisse. Jätkame elektribusside projekti elluviimist ning algab esimene pilootprojekt vesiniku kasutuselevõtuks ühistranspordis.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, nakatunute ja lähikonda aktsiate kiireks väljaselgitamiseks tagame testimise hea kättesaadavuse ning jätkame tasuta vaktsineerimisega. Vaimse tervise probleemidega võitlemiseks toetame vaimse tervise teenuste ning tõenduspõhiste ennetustegevuste arendamist. Tervishoiutöötajaid ootab kollektiivlepingus kokku lepitud mahus palgatõus, ilma et vähendaksime vajalikku arstiabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavust inimeste jaoks.

Küberturvalisus ja infoturbe tagamiseks eraldatakse Siseministeeriumi valitsemisalale üle nelja miljoni euro. Peame pidevalt oma küberturvalisuse tagamise võimekust parandama, et end üha keerulisemate globaalsete küberohtude eest kaitsta ning küberkuritegevusega võidelda. Väljaspool Natura 2000 võrgustikku jäävatel kaitsealadel või kaitsealade piiranguvööndites hakatakse järgmisest aastast eraomanikele maksma toetust, mida nad täna ei saa.

Kokkuvõttes on selles eelarves siiski väga palju häid uudiseid. Aitäh!

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme kõikide fraktsioonide arvamused ära kuulanud ja sulgen läbirääkimised. Sellega oleme ka esimese punkti ammendanud. Aitäh, proua peaminister!


2. 10:53 Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" arutelu

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu jätkab oma tööd teise päevakorra punktiga, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?". Tutvustan teile ka selle arutelu korda. Meil on kõigepealt tervise- ja tööminister Tanel Kiige ettekanne maksimaalselt 20 minutit, Riigikogu liikmetel küsimusteks aega kuni 15 minutit. Seejärel tuleb Riigikogu kõnetooli Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukoja liige professor Peep Talving, kes tutvustab oma vaateid kuni 20 minutit, küsimusteks-vastusteks 15 minutit. Siis esineb COVID-19 teadusnõukoja juht ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar kuni 20 minutit, küsimused-vastused kuni 15 minutit. Ja lõpetab Riigikogu liige Andrei Korobeinik 15-minutilise ettekandega, küsimusteks-vastusteks kuni 10 minutit. Oleme vastu tulnud ka Keskerakonna fraktsiooni palvele, et Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale kuni ühe küsimuse ja pärast ettekandeid loomulikult nagu ikka, on võimalus ka läbirääkimisteks, kui meil selleks aega on. Kui me jõuame sinnamaani, siis on Keskerakonna fraktsiooni ettepanek pikendada tänast istungit kuni kella 14.

Nii, aga nüüd läheme selle päevakorrapunkti juurde ja palun Riigikogu kõnetooli tervise- ja tööminister Tanel Kiige. Palun!

10:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Auväärt parlamendiliikmed! On hea meel anda selline sissejuhatav ettekanne COVID‑19 olukorrast ja sellest tänasest arutelust, kuidas jõuda piirangutevaba ühiskonnani. Alustuseks ütlen niipalju ära, et Eesti tegelikult on olnud läbi kriisi võrdlemisi leebe, võrdlemisi liberaalne riik ehk pigem on meil erinevad kontrollimeetmed, pigem on erinevad sellised reeglid, kuidas inimeste nakkusohutust tagada, kuidas viiruse levikut kontrolli all hoida. Rangeid piiranguid, erinevaid selliseid reegleid ja meetmed, mis olid vaja võib-olla eriolukorra ajal ja hiljem, kui vaktsineerimist ei olnud, neid tegelikult ju täna Eesti riigis ka ei rakendata.

Aga minnes sisu juurde, kui vaatame nakatumise näitajaid, siis viimase kahe nädala number on 591,88 100 000 elaniku kohta. Ehk tegelikult me näeme, et nakatumise näitajad on kasvutrendis võib öelda meie regioonis tervikuna, kui vaatame Balti maasid. Euroopas on pigem stabiliseerumise trend. Eilse seisuga vajas sümptomaatilise COVID‑19 haiguse tõttu haiglaravi 177 inimest. Kokku oli haiglas 208 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest oli vaktsineerimata ligi kolmveerand. Ligi kolmveerand. Tänahommikuse seisuga ma tean, et see haiglaravinumber on 206, ta seal suurusjärgus 200 juures hetkel on. Kiiret eskaleerumist me siin ei näe, aga loomulikult, nii nagu seesama number seinal näitab, mida rohkem on inimesi vaktsineeritud, seda vähem on meil ka inimesi haiglaravil. Nii et siin on üksühene väga selge seos.

Vaadates siis haiguse levikut üle Eesti erinevate regioonide vahel, me näeme samuti, et Eestimaa kaart on väga ebaühtlane. Meil on maakondi eeskätt Lääne-Eestis, aga ka Ida-Virumaa, kus nakatumise tase on võrdlemisi madal, stabiilne, ja on piirkondi, eeskätt Kagu-Eesti, kus me oleme näinud väga kiiret tõusu, kus me näeme ka suuremat haiglaravi koormust. Haiglaravi koormusel ma pikemalt ei peatu, kuna professor Talving annab sellest põhjaliku ülevaate. Aga ütleme niipalju numbrite mõttes ära, et loomulikult võtmetähtsusega on see, et ka suurtes maakondades – Harjumaa, Tartumaa, Pärnu ja Ida-Virumaa – see nakatustase püsiks võimalikult madal, sest seal on paratamatult see risk haiglaravi patsientide arvu kasvuks kõige kõrgem tulenevalt lihtsalt elanike arvu suurusest, asustustihedusest niisamuti. Kagu-Eesti piirkonna probleemidega täna Tartu Ülikooli kliiniku juhtimisel tullakse toime. Loomulikult see on probleem haiglaravi plaanilise ravi pakkumise vaates, aga üleriigiliselt need numbrid on veel märkimisväärselt madalamad, kui nad olid näiteks teise laine tipphetkel, kus meil oli üle 700 patsiendi, 727, kui ma peast õigesti ütlen, haiglaravil COVID‑19 haiguse tõttu.

Vaatasin vaktsineerimisega hõlmatust, siis üldiselt on näha, et selgelt nakatumise taseme ja vaktsineerimise taseme vahel on samamoodi selge seos. Kuigi me teame, et vaktsineerimise peamine eesmärk on hoida elu ja tervist, mitte nakatumist vähendada, siis aitab ta seda teha siiski väga hästi. Me teame, et suurusjärgus kolm-kuni neli korda eri uuringute alusel ka nakatumise risk väheneb vaktsineeritutel. Me näeme, et kõrgema hõlmatusega maakond Hiiumaa oli ka kõige madalama viiruse levikuga maakond Eestis. Samamoodi Kagu-Eesti võrdlemisi madalam vaktsineerimisega hõlmatus tegelikult on tähendanud seal viiruse leviku hoogustumist. Erandiks on siin Ida-Viru maakond, mille juurde ma jõuan natuke hiljem eraldi, peatudes laiemalt antikehade levimusel ühiskonnas. Ida-Virumaa puhul märksõna, mis on ka meediast läbi käinud, on tõesti see, et seal varasem kõrgem läbipõdevus on taganud ühiskonnas koos vaktsineerimisega, rõhutan, koos vaktsineerimisega, kindlasti mitte ilma selleta, küllalt kõrge antikehade taseme, et ei ole väga kiiret viiruse levikut toimunud.

Vaktsineerimise teatistest rääkides. Loomulikult see kõrghetk oli kevade lõpusirgel, suve alguses, mil tõesti riiki jõudis väga palju vaktsiini ja oli ka väga palju veel vaktsineerimata inimesi, ehk toona see hõlmatus kasvas kiiresti. Nüüd võib öelda siin suve teine pool, lõpusirge, sügise algus on olnud selgelt aeglasem tempo, kus iga uue inimese vaktsineerima saamine on paratamatult nõudnud lisapingutusi. Kui te mäletate, kevadel piisas sellest, et pandi vaktsieerimisajad digiregistratuuri üles, inimesed olid järjekorras, ootasid võimalust. Toona piiras meid peamiselt vaktsiini defitsiit, siis täna oleme olukorras, kus ajad on üleval, aga tuleb teha aktiivset tööd inimeste vaktsineerima meelitamisel ja seda tegelikult üle riigi ka tehakse.

Vaadates hõlmatuse näitajaid, siis mis on positiivne, on see, et kõrgem hõlmatus on eakamate hulgas. Ehk kui me üleriigiliselt täiskasvanute arvestuses oleme täna jõudnud umbes 67%-ni, vähemalt ühe doosiga, siis vanusrühmas 60+ on sama näitaja ligi 73%. Kõige kõrgem on ta 70–79 vahemikus, kus on ligi 77% vähemalt ühe doosiga kaitstud. Rohkem tuleb töötada 80+ vanuserühmaga, kus on täna kaks kolmandikku vaktsineeritud, mis tähendab, et tegelikult on veel omajagu eakaid, kelle kaitsmine on meie kõigi ühine mure. Ja ka siin tegelikult on maakondade vahel päris suured erinevused. Võib öelda, et sarnane on see, et eakate numbrid on kõrgemad kui nooremate numbreid. Aga kui vaadata maakondlikku lõiget, siis on neid kohti, kus on saavutatud selline stabiilne 75–80% tase kõigis kõrgemates vanuserühmades. Aga on ka maakondi, kus see on jäänud veel 50–60 juurde ning kus tuleb sellele eritähelepanu osutada.

Enne viitasin ka, et digiregistratuuris tegelikult täna vabu aegu on kõigis maakondades ehk piltlikult, kui inimene soovib vaktsineerima minna, selle võimaluse ta leiab nii digiregistratuuris, leiab selle vaktsineeri.ee veebilehel, saab infot 1247 telefonil ja aitavad inimesi ja vaktsineerimisvõimalust kokku viia ka kohalikud omavalitsused, ka piirkondlikud vaktsineerimise koordinaatorid, kes me oleme läbi haigekassa palganud kõigisse maakondadesse. Ja oluliselt lisategevused, mis välja tooksin hõlmatuse saavutamise tõstmisel, on kindlasti perearstide tänuväärne roll, kes on olnud üldse vaktsineerimise protsessis kõige olulisemad osapooled lisaks haiglavõrgule, erasektori partneritele, erinevatele koostööd pakkunud organisatsioonidele. Ja perearstide eestvedamisel tõesti on meie eesmärk, et kõik perearstid vaktsineeriksid n-ö kõiki ehk eritähelepanu on 60+ vanusegrupil, kust me teame, et inimene pigem usaldab perearsti, pigem ta ei lähe digiregistratuuri kaudu seda aega endale otsima. Tema jaoks on oluline personaalne nõustamine, personaalne kutsumine, aga laiemalt perearstid pakuvad vaktsineerimise võimalust ka noorematele üldjuhul. Ja võib öelda, et sügise tulekuga järk-järgult ka nende perearstide osakaal, kes COVID-19 vaktsineerimisi teostavad, nüüd taas kasvab. Suvel või suve alguses, kevade lõpus oli tõesti vaktsiini defitsiit ja vahepeal puhkusteperioodid. Nüüd meil neid muresid ei ole ja tuleb panna rõhku, et ühest küljest COVID-19 vastane vaktsineerimine edeneks ja teisalt loomulikult ka gripi vaktsineerimine, mis õige pea algab, saaks edukalt ellu viidud. Teatavasti on nüüd sellest aastast esimest korda alates oktoobrist 65+ vanuserühmale ka gripi vastu vaktsineerimine tasuta kättesaadav.

Rääkides eakatest veel, siis eraldi läbihelistamise projekt. Ida-Virumaal alustasime kontaktikeskuse koostööd, eesmärk on 20 000 eakamat inimest läbi helistada, kes on vaktsineerimata, sellest on, võib öelda, veerand tehtud, 350 neist on vaktsineerima jõudnud. Loomulikult sooviksime, et see protsent oleks kõrgem, aga iga süst loeb. Ja seda projekti laiendatakse ka madalama hõlmatusega maakondadesse mujal Eestis. Appi on tulnud ka arstitudengid eraldi projektiga "Sügise plaan", kus aidatakse ka perearste nende nimistus olevate veel vaktsineerimata inimestega suhtlemisel just selliste heas mõttes motiveerivate argumentide leidmisel inimese kõhkluste hajutamisel, et jõutaks samamoodi positiivse terviseteadliku vaktsineerimisotsuseni. Samamoodi pakume vaktsineerimist tööandjate juures. Meil on võimalik tööandjatel ise pöörduda haigekassa poole, on ka nende koordinaatorid, kes otseühendust võtavad. Siin on ka mõned numbrid paari päeva taguse seisuga, et üle 420 tööandja oli pöördunud haigekassa poole selle sooviga. 677 tööandjaga on kokku ühendust võetud, erinevad koordinaatorid, vaktsineerijad on seda teinud, 150+ tööandja juures on neid vaktsineerimisi läbi viidud ehk pidevalt ka üsna väikeste sihtrühmade puhul me oleme öelnud, et piltlikult öeldes alates viiest inimesest tuleb vaktsineerija kohale. Loomulikult ühe-kahe inimese kaupa on see keerulisem olukorras, kus viaalides on vastavalt 5, 6 või 10 doosi. Aga me oleme siin ka paindlikud ja leiame lahendused ka väiksematele ettevõtjatele.

Koordinaatorid, kellele ma enne viitasin, võtavad veel eraldi ühendust kõigi oma piirkonna tööandjatega, kus on töökohas hõlmatus alla 70%. Ja jätkuvad on üleskutsed tööandjate katusorganisatsioonidele, et me pakume kohapeal sellist lektorit, vaktsineerijat, et just selliste küsimuste vastamisel rahuliku arutelu pidamisel aidata inimesi taas kord jõuda mõistliku terviseteadliku valikuni. Ja nii, nagu enne viitasin, eritähelepanu on loomulikult madalama hõlmatusega piirkondadel ja personaalse nõustamisel nii läbi perearsti nõuandeliini, läbi kriisitelefoni, läbi töötukassa, läbi SKA, läbi kohalike omavalitsuste, läbi meie kõigi panuse.

Kuidas veel COVID-19 vaktsineerimist edendada? Ma panin alguses siia peamised kolm printsiipi. Vaktsineerimine Eestis on kõigile Eesti elanikele tasuta kättesaadav – ja rõhutan, kõigile elanikele, see tähendab seda, et ka ravikindlustamata inimestele. See koht, kus me näeme, et on jätkuvalt hirmu või sellist kahtlust, inimene pole harjunud, et raviteenused on kättesaadavad. Kordan veel kord üle selle, palun alati ajakirjanduse abi seda levitada: sõltumata sellest, kas oled ravikindlustatud või ravikindlustamata, vaktsineerimine on sulle tasuta. Sedasama oleme saatnud ka eraldi sõnumitega, teavitusega tegelikult ravikindlustamata isikutele, kelle puhul me teame, et seal on tegelikult see vaktsineerimata isikute osakaal kõige kõrgem, märkimisväärselt suurem kui teistes rühmades. Peab olema igas maakonnas kättesaadav võimalikult kodulähedaselt, kas läbi perearsti, läbi vaktsineerimispunkti, läbi haigla, ideaalis läbi kõigi nende ja vabatahtlikkuse alusel. Kõrgema vaktsineerimisega maakondades oleme liikunud ka seda teed, et Hiiumaa näitel, kus me saame piiranguid hakata leevendama, maski kandmise nõuet asendama näiteks soovitusega. On selge eesmärk ja teadmine ka kohapealsele piirkonnale, et oma elanike vaktsineerimise edendamisel on võimalik ka järk-järgult hakata neid piiranguid maha võtta, mida on võimalik teha piirkondlikult, kõiki loomulikult ei ole.

Täiendav toetus vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmiseks avaliku erasektori asutustes. Ma pean eriti oluliseks hooldekodude ja haridusasutuste toetamist. Olen rääkinud sellest ka oma kolleegi sotsiaalkaitseministriga, peaministriga, et ma arvan, hooldekodud vajavad eritähelepanu, just nimelt erituge, on ta riigi poolt, kohaliku omavalitsuse poolt, erasektori enda poolt, lihtsalt täiendava rahalise motivatsiooni pakkumisena inimestele, et ennast mindaks vaktsineerima. Räägime töötajatest, kes tihtipeale kipuvad olema tahtmatult need inimesed, kes selle haiguse sinna vaktsineerimata puhul sisse toovad. Ja haridusasutustes niisamuti. Õpetajate vaktsineerimine, mis on täna juba kõrge, aga seal on ka jätkuvalt veel kasvuruumi.

COVID-i tõendi kontrolliga üritused, tegevused. Ma arvan, et Eesti on hoidnud siin mõistlikku tasakaalu. Ehk me ei ole läinud piirama elutähtsaid teenuseid, me ei lähe ka. Peab olema inimestele kättesaadav tervishoid, haridusteenus, toidupoodides käimine, muud sellised tegevused. Praegu oleme seadnud n-ö eraldi kontrolli just nimelt vaba aja tegevustele, meelelahutusele, sellistele kohtadele, kus inimesel on valiku koht, kas ta osaleb või ei osale, ja alati on võimalik osaleda ka mittevaktsineeritud inimestel lihtsalt negatiivse testiga. Ja ma arvan, et see on mõistlik tasakaalu koht. Pigem, kui me räägime eakate vaktsineerimise edendamisest, saame ju aru, et COVID-i tõendiga ürituste või tegevuste täiendav näiteks reeglite kehtestamine pole peamine motivaator, peamine motivaator on elu ja tervise kaitse ja just nimelt personaalne nõustav lähenemine.

Mis puudutab kõrgema riskiga elualasid, siis siin on tööandjal võimalik riskianalüüsi põhjal vastavalt seadusele kehtestada erinevaid nõudeid, sealhulgas ka vaktsineerimisnõuet. On see tervishoid, on see sotsiaalhoolekanne. Tallinna Kiirabi on seda teinud, olen ennegi öelnud, jään selle seisukoha juurde, pean seda õigeks. Kiirabi tegi väga põhjaliku riskianalüüsi, põhjendas ära selle vajaduse. See on toimimise küsimus, selle nakkusohutuse küsimus, siin on ka eeskuju küsimus. Ja tegelikult tervishoius loomulikult valdav osa töötajad ongi vaktsineeritud. Me räägime kõigi haiglate puhul 80–90%+ tasemest, kõigi haiglate puhul, arstide seas on ta veel märkimisväärselt kõrgem.

Piirangute edasise leevendamise temaatika. Me oleme arutanud ka teadusnõukojaga seda. Teadusnõukoda on öelnud, et kui 70% kogu elanikkonnast on vaktsineeritud ja 85% riskirühmadest, siis võiks neid leevendada või jäädavalt kaotada. Valitsus pole siin ühtegi otsust veel teinud ja nüüd on küsimus selles, milleni ma kohe jõuan, et meil tuleb vaadata lisaks vaktsineerimisele ka loomulikult laiemalt antikehade taset ühiskonnas, mida saab saavutada ka läbipõdemise teel. Soovitus on loomulikult vaktsineerida, läbipõdemine on alati riskantsem valik, aga meil tuleb arvestada ka seda, et teatud osa inimesi on selle haiguse läbipõdemisel antikehad omandanud.

Nii jõuangi Tartu Ülikooli seireuuringu professor Ruth Kalda juhtimisel tehtud andmeteni. Me teame seda, et umbes 1% on täna positiivsed kogu Eesti elanikkonnast, tipphetkel see number oli 4. Nakkusohtlikke on umbes 0,9%, tipphetkel see oli 2,7. Rõhutan seda, et see on olukorras, kus meil levib agressiivsem delta tüvi võrreldes varasema alfa tüvega ja veel varasema Euroopa tüvega ja Wuhani tüvega. Ehk tegelikult me oleme olukorras, kus hoolimata sellest, et riik on suhteliselt avatud, on agressiivne tüvi liikumas, on nakkuse levik ühiskonnas madal. Siin ei pea olema immunoloog ega viroloog ega teadlane, et aru saada, et see on vaktsineerimise mõju. Ehk me näeme seda, et viiruse tase on umbes sama, mis ta oli siin ülal kevadel või sama, mis ta oli siin isegi madalam kui eelmise aasta veebruaris. Kuigi tol hetkel, nagu viitasin, olid väga ranged piirangud võrreldes praeguse olukorraga.

Nii. Jõudes siis antikehade levimuseni, siis me teame seda, et suurusjärgus 800 000-l, natuke enamal täiskasvanul on mingid antikehad saavutatud, on ta läbi vaktsineerimise, valdav osa neist, või siis läbipõdemise teel. Teatud osa neist kattub, ehk siin slaididel on see tumeroosa vaktsineerimine lõpetatud, heleroosa on need, kellel vaktsineerimine pooleli, tumesinine on need, kellel vaktsineerimine on lõpetatud nii, et ta on eelnevalt läbi põdenud ja siis vaktsineeritud või ka teises järjekorras, kõigepealt ühe doosiga vaktsineeritud ja siis läbi põdenud. Ja siis on see osa päris suur tegelikult, suurusjärgus 10%, kes ise ei tea, kust ta need antikehad sai, ehk ta on tõenäoliselt läbi põdenud, ta ei ole vaktsineeritud, ta on jäänud testimata kas teadliku valiku põhjusel või mis tahes olude sunnil. Ja siis on suurusjärgus 4–5%, kes on läbi põdenud, aga ei ole veel vaktsineerinud. Nende puhul me teame, et positiivne test antud. Kui vaatate ajatelge ernevate uuringu lainete vahel, siis nende osakaal ühiskonnas väheneb sel lihtsal põhjusel, et väga paljud neist liiguvad sinna tumesinisesse kausta ja võib öelda ka sinna tulpa, ja tumeroosasse ehk nendesse, kes on saanud kas ühe vaktsiinisüsti või kaks vaktsiinisüsti ja seeläbi antikehade taset tõstnud ja liikunud siis nende vaktsineeritute kategooriasse, algselt läbipõdenute kategooriasse.

Aga mis on veel oluline, nagu enne viitasin, on eakate kaitse. Ja kui me vaatame just nimelt siin tegelikult antikehade taset ühiskonnas, me näeme, et kõige kõrgem on see 65+ vanusrühmas. See on selles mõttes loogiline, kuna me teame, et eakate hulgas vaktsineerimine on kõrgem, ta võiks olla veel kõrgem, nõus, siht on kindlasti seda hõlmatust tõsta, aga võrreldes antikehi täiskasvanute hulgas, kus on 76–77% selle uuringu alusel, siis me näeme, et 65+ rühmas ta on kuskil 84% juures. Ja see uuring on tehtud septembri teise poole kohta, iga päevaga tegelikult need numbrid kasvavad. Ja mõnevõrra madalamad on noorte seas, võib öelda, et piltlikult öeldes minu vanuserühm ja pluss-miinus 10 aastat on tegelikult kõige passiivsem vaktsineerija olnud, ja see väljendub ka sellessamas uuringus, et loomulikult oluline on iga inimese vaktsineerima minek.

Sooline tasakaal on päris hea. Meestel ja naistel on antikehade tase praktiliselt võrdne ühiskonnas. Piirkonniti, kui vaatame, siis siin me nüüd jõuan selleni, mis ma enne viitasin, Ida-Viru maakonnas me näeme, et hõlmatus antikehadega on tegelikult Eesti riigi keskmise tasemel. Hoolimata sellest, et vaktsineerimine madalam, eks seal on olnud väga palju läbi põdenud inimesi, see on toonud kaasa tõsiseid tervisekahjusid, kui me räägime eeskätt teisest lainest ja sellest perioodist, kus veel polnud vaktsiin laialt kättesaadav. Aga me näeme, et praegu võib öelda, nakkuse levik on kõige suurem just nendes maakondades, kus ka antikehade tase on madalam, see on 70% juures, alla selle, on see Põlva maakond, on see Valga maakond, Võru maakond. Ehk nendes kohtades, kus ei ole ei varasemalt teise laine laiaulatuslikult läbi põetud ega piisavalt vaktsineeritud, nendes on täna ka viiruse levik kõige kõrgem.

Mis sellest tulpdiagrammist on olulist välja lugeda, on see, et tegelikult kõige suuremad maakonnad, Tartu maakond, Harju maakond, Ida-Viru maakond on umbes Eesti keskmisel tasemel või isegi üle selle, mis tegelikult annab ka selle kindlustunde, et sellist nii suurt, ulatuslikku eskalatsiooni, nagu varem nägime, tõenäoliselt kolmanda laine ajal ei tule. See kõik kehtib tõenäoliselt, kuna alati on võimalik, et tulevad uued tüved, tulevad uued ootamatused, aga praeguse info pinnalt võib öelda, et kaitstuse tase on üle Eesti üldiselt  päris kõrgel tasemel. Ta on madalam Kagu-Eestis ja ka Pärnu maakonnas, kus me näeme kõrgemaid leviku numbreid, kus tuleb vaktsineerimisele hoogu juurde saada. Ja tegelikult üle Eesti eakate kaitse päev-päevalt paraneb. Ja ei väsi kordamast, vaktsineerimine loomulikult on ohutum viis nende antikehade omandamiseks.

Millal jõuame ühiskonna avamiseni, eks see n-ö võtmeküsimus, kus ma ootaksin väga justkui parlamendi sisendit, tagasisidet. Kui vaatame lihtsalt numbreid, Eestis on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ligi 760 000 inimest tänahommikuse seisuga, 57% elanikkonnast, sh ligi 720 000 täiskasvanut ehk 67% täiskasvanutest. Need numbrid kasvanud igapäevaselt – mitte nii kiiresti, kui me tahaksime, nagu enne viitasin, mis need tegevused on, kuidas sellele hoogu anda –, aga need tõusevad. Ja kui vaatame sinna juurde Tartu Ülikooli seireuuringut, mille viitasin, siis neid inimesi, kes ei ole vaktsineerinud, aga on läbipõdemise teel teatud antikehad omandanud, see tase võib olla ebaühtlane, aga teatud miinimumstandard. Nende puhul me näeme, et 14% täiskasvanutest on sel viisil antikehad omandanud ehk ligikaudu 150 000 inimest veel.

Keerulisem on hinnata laste hulgas antikehade osakaalu. Teatavasti alla 12-aastaseid praktiliselt ei vaktsineerita, ainult erandjuhtudel. 12–17 vanusrühmas on umbes pooled vaktsineeritud. Aga ma olen arutanud seda nii teadusnõukoja juhi professor Lutsariga, teadusnõukoja liikme professor Fischeriga, Terviseameti epidemioloogide, ekspertidega ja ka professor Kaldaga ja kõigi kolme või nelja erineva osapoole tagasiside, sealjuures mu enda hinnang on see, et umbes 20% alaealistest on tõenäoliselt antikehad omandanud. Me teame, et ametlikult on testitute hulgast umbes võib öelda, et 10–11%, aga nii nagu laiemas elanikkonnas on alati neid, kes on testimata, ja alaealiste seas tõenäoliselt neid on rohkem, kuna me teame, et lapsi nii palju ei testita. Ehk see 20% on pigem konservatiivne hinnang, tegelikult number võib olla suurem.

Kui nüüd need numbrid kokku liidame ehk kui palju on ilma vaktsineerimata, aga läbipõdemisega antikehad  saanud, siis me näeme, et umbes 200 000 inimest veel lisaks vaktsineeritutele, mis tähendab kõik kokku suurusjärgus 960 000 inimest, kellel on mingisugune kaitse COVID-19 haiguse vastu. Ta võib ebaühtlane olla, võib olla ühe doosiga, kahe doosiga, läbi põdenud, aga nad ei ole selles null-kategoorias. See tähendab Eesti rahvastikust umbes 70% on tegelikult tänaseks saavutanud teatava kaitse ja ligi 80% täiskasvanutest.

Nüüd jõudes tagasi selle varasema numbrini. Siht oli 70% vaktsineerimisega. Täna võib öelda, et vaktsineerimise ja läbipõlemisega me oleme 70-ni jõudnud. Selleks, et rääkida ühiskonna avamisest, mu enda hinnang on see, et meil on vaja natuke veel pingutada. Me oleme lõpusirgel, hõlmatuse tõstmine veel mõne protsendi võrra keskendudes eeskätt riskirühmadele tegelikult annab võimaluse järk-järgult hakata ka neid kontrolli reegleid, ka neid piiranguid ja meetmed, mis meil täna jõus on, leevendama ja siin saame kõik oma panuse anda, et inimesed, kes veel kõhklevad, kes veel pole vaktsineerima jõudnud, seda esimesel võimalusel teeksid. Kuna aeg on ümber, nii et ma tänan teid ja vastan hea meelega küsimustele.

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Just nii on. Aeg sai ümber ja nüüd tõesti Riigikogu liikmetel on küsimusi. Alustab Indrek Saar.

11:15 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud minister, selle faktide rohke, aga siiski, mõnes mõttes, tundub, et veidi subjektiivse ettekande eest! Minu küsimus on konkreetne: te lubasite, et maikuus saab 80+ inimeste vaktsineeritus olema vähemalt 80% . Me oleme praegu kohe oktoobrikuusse jõudmas ja see vaktsineeritus jääb oluliselt alla 70% ja me teame, et nende inimeste puhul risk, et nad satuvad haiglasse, on märkimisväärne, pea iga teine neist, kui nad nakatuvad, satub haiglasse, pea iga teine neist, kes satub haiglasse, ei tule sealt haiglast enam tagasi. Need, kes tulevad haiglast välja, paljudel on tüsistused. Kui me vaatame järgmise ettekandja slaidide, siis me näeme, et meil on väga tõsine ravidefitsiit ja me oleme juba praegu üle kriitilise piiri, mis hakkab jälle plaanitud ravi piirama. Mida te olete tegelikult teinud selle jaoks ja miks te ei ole suutnud vaktsineerida 80+ rühmas rohkem inimesi?

11:16 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Nagu enne viitasin, eakate vaktsineerimine on esmane prioriteet. Mis puudutab seda 80% eesmärki, siis see on tõesti Euroopa tasandil seatud siht, mida ma väljendasin kohtumisel, vist oli riigieelarve kontrolli erikomisjonis, kui ma ei eksi, kus komisjoni juht küsis, et millal me võiksime selleni jõuda. Ma ütlesin, vaktsiini jagub ja vaktsineerijate võimekust arvestades me võime selleni jõuda mai lõpus. Loomulikult, oluline on elanike enda soostumus ehk et ei ole võimalik vaktsineerida inimest, kes vaktsineerida ei soovi. Ei ole võimalik vaktsineerida inimest, kelleni me pole suutnud jõuda. Praegu me oleme eakate puhul, nagu enne viitasin, fokusseerinud läbi perearstide ja pereõdede, läbi kohalike omavalitsuste, sotsiaaltöötajate, ka läbi õendusabide erinevates haiglates, ka kodus vaktsineerimisi teostanud nende toel ning loomulikult ka hooldekodudes. Esmast, teist vaktsineerimist hetkel kavastamas ka tõhustusdoosi tegemist, kui Euroopa Ravimiamet annab vastava müügiloa. See töö käib. Meil on üksikuid maakonda, kus me oleme jõudnud üle 80% taseme, Eesti riigis keskmisena on tõesti 67% juures. Siin ma kordan oma üleskutset kõigile Eesti elanikele: teie vanemad, vanavanemad, kui nad on vaktsineerimata, eakamad sugulased – aidake neid vajaliku info saamisel, aidake neid aja broneerimisel, kui see on olnud takistuseks või transpordi korraldamisel. Ja see üleskutse kehtib loomulikult ka kohalikele omavalitsustele, erinevatele tervishoiusektori osapooltele, kes kõik seal töötavad. Et see eakate hõlmatus kasvaks ja see on loomulikult peamine n-ö siht haiglaravi koormuse vähendamisel.

11:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud minister! Minu meelest see küsimuse püstitus täna kuidagi väga kommunikatiivselt annab ühiskonnale väga veidra sõnumi, et me oleme Euroopa Liidus liikumas nakatumiste mõttes tipu poole. Kolmas laine alles kogub hoogu, ei ole kaugel see hetk, kui haiglad peavad plaanilist ravi hakkama piirama. Samal ajal valitsuse liikmed räägivad sellest, et võiks hakata maskikohustust piirama või kaotama, võiks hakata arutama selle üle, kuidas piiranguid kaotada. See tekitab tegelikult minu meelest sellise täiesti arusaamatu kommunikatiivse veidruse. Aga küsimus on see, et meil on olulisi puudujääke selle epideemia juhtimises, see tuleb teie andmetest kenasti välja. Küsimus on, et mis te siis kavatsete teha praktiliselt ja päris iganädalase plaaniga selleks, et need puudujäägid korvata, et vaktsiin ja vaktsineerija saaksid kokku.

11:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult ma sellel ka peatusin. Meil on vaktsineerimise võimalus Eesti riigis, võib öelda, loodud kõigile ja ma olen väga nõus, et seda tuleb nüüd üha proaktiivsemalt pakkuda, mida me ka teeme. Kirjeldasin konkreetseid näiteid: läbi perearstikeskuste, läbi pereõdede, läbi eraldi kõnekeskusesse helistamise ja läbi koostöö kohalikul tasandil haigekassa palgatud piirkondlike koordinaatorite, läbi koostöö tööandjatega, samamoodi ka arstitudengitega koostöös, et just nimelt neid inimesi sihitada. Viitasin enne ka ravikindlustuseta isikutele. Ravikindlustuseta isikutest, nagu me täna teame, on vaktsineerimata valdav osa, hoolimata sellest, et see on neile tasuta kättesaadav. Neile on saadetud eraldi sõnumeid, teavitusi, et nad teaksid, et vaktsiin on neile tasuta kättesaadav. See võimalus on neil olemas ja neile avatud. Nii et need on need kohad, kuhu saab eritähelepanu pöörata. Hooldekodude puhul loomulikult niisamuti, on see lähedaste nõustamine, on see teatud infopäevade korraldamine töökohtades. Ehk nende tegevuste ring on päris suur, päris lai, nii et ma selle kriitikaga selles mõttes kindlasti nõus ei ole. Eesti riiki ja tervishoiusüsteem on väga palju töötanud ja pingutanud selle nimel, et hõlmatus oleks nii kõrge kui võimalik, ta kasvaks ja see töö käib edasi. Siin on oodatud kõigi parlamendierakondade panus, üleskutsed oma valijatele ja ka Eesti elanikele vaktsineerima minna. Me teame, et osa erakondi on seda teinud, kõik kahjuks mitte.

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kahtlemata on olemas inimesi, kes on vaktsineeritud olnud ja pärast seda neil on tekkinud erinevad kõrvaltoimed ja kes kindlasti leiavad, et selles on süüdi vaktsiin. Minu küsimus on selles. Teatavasti meie peaminister ju kogu aeg räägib siin infotunnis, et kui teil on mingid probleemid on, siis pöörduge kohtusse. Ja nüüd ma tahangi küsida minult palju küsitud küsimusi inimeste käest, et keda me peame kohtus valima n‑ö vastaspooleks – kas süstija, kas Ravimiameti, kas Sotsiaalministeeriumi või hoopis näiteks Pfizeri firma? Samas on ju teada, et Pfizeri firma ei võta mitte mingisugust vastutust kõrvaltoimete eest. Palun öelge konkreetselt kui selle ala spetsialist, kelle me peame kohtusse kaebama sellest loetelust, mida ma praegu nimetasin.

11:21 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh, tänan küsimuse eest! Eesmalt, kui on inimesel mingeid muresid seoses vaktsineerimise kõrvaltoimetega, siis on võimalik teavitada Ravimiametit. Seda on ka tehtud, vastavat infot kogutakse Eesti tasandil ja edastatakse ka Euroopa Ravimiametile, kes suhtleb otsetootjatega. Ka Eesti riik tegelikult seda infot annab ja seda teadmist teiste riikidega pidevalt vahetub. Kui inimesel on konkreetsed etteheited tervishoiuteenuse korraldajale, siis loomulikult on võimalik tema peale esitada kaebus, ka näiteks Terviseametile järelevalve mõttes, kui on midagi kohapeal valesti tehtud. Aga Eesti tervishoiuasutused on üldiselt väga professionaalsed, ka tervishoiutöötajad on professionaalsed. Nii et need on kõik erandjuhtumeid, millest te räägite.

Kui räägime tõsistest probleemidest, siis me tegelikult teame ju seda, et just nimelt COVID-19 haigus on Eesti inimeste seast viinud üle 1300 inimese, täiendavalt tervisekahjusid on see kaasa toonud paljudele, kes pole saanud õigeaegset või plaanilist ravi, on pidanud mõne operatsiooni edasi lükkama. Tegelikult selle raskuskese on seal. Ma arvan, et parlamentaarses debatis loomulikult see arutelu, ka vaktsineerimise kõrvalmõjude üle, on teretulnud, seda on peetud ka Euroopa tasandil, terviseekspertide tasandil. Siin on väga tähelepanelikud kontrollinõuded, aga ma arvan, et seda seda raskuskeset ei tohiks nihutada sinna.

Inimestele on minu soovitus küll, et karta tuleb viirus ja haigust, mitte vaktsiini, mis on saanud müügiloa ja läbinud põhjalikud uuringud. Ja kui on mingeid muresid, siis Terviseamet ja Ravimiamet esmased punktid, kuhu pöörduda. Loomulikult on võimalik hiljem inimesel ka kohtu teel õigust nõuda, kui talle tundub, et tema kaebust pole küllalt tõsiselt käsitletud.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

11:22 Jürgen Ligi

Härra minister! Teile kavatsetakse umbusaldust avaldada ja minu arust üks asi, mis selle lihtsaks teeb, on see, et te vuristate oma seisukohti ette viisil, mis sõnumi ära matavad, mis teevad teist pigem ametniku kui poliitiku ja ühtlasi ka panevad teie õlgadele kogu vastutuse tehniliste detailide eest. Te omakorda olete lükanud selle vastutuse juhtivametnikele. Aga mina kavatsen teid selle umbusalduse eest kaitsta – tunnistan. Paraku mul on see probleem, et üldise kriitika hulgas ei saa ka mina seda teha valimatult. Mul on see kriitika, see kaitse valikuline. Öelge palun, kas teie tunnistate, et on midagi läinud valesti vaktsineerimise korralduses?

11:23 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Loomulikult tunnistan. Ehk algusest peale osad asjad on, mida võiks tagantjärele tarkusena teisiti teha. Teatud vaktsiinide puhul me ei teadnud, kes saab esimesena müügiloa, kes teisena, kes kolmandana. See on selline koht, kus paljud riigid mõtlevad, et toona nende riskide hajutamiseks tegime lepingut kõigiga, täna tagantjärele teeks ju nendega, kes said esimesena müügiloa, kellel on kõige tõhusamad vaktsiinid uuringute alusel. See on see tagajärjele tarkus, millega midagi pole pihta hakata.

Need kohad, mida oleks saanud teha paremini. Ma arvan, et Sotsiaalministeerium võttis algusest peale liiga palju seda protsessi enda kanda. Ehk loomulikult juhtiv roll jääb ministeeriumile, tervisevaldkonnale. Aga tagantjärele isegi võiks öelda, et oleks pidanud toona ka ette nägema seda tarkusena. Rohkem oleks pidanud kaasama erasektorit ja rohkem oleks pidanud kaasama teisi riigiasutusi, teisi ministeeriume, teisi valitsemisalasid, kohalikke omavalitsusi ehk vaktsineerimisele läheneti nagu terviseväljakutsele. Selle kriitikaga olen nõus. Tegelikult ta on kogu ühiskonna küsimus, kogu ühiskonna teema ja nüüd, kus seda koostööd me oleme järk-järgult tihendanud erasektoriga, teiste riigiasutustega, võib öelda, et paljud teemad on saanud veel uue käigu, aga neid asju oleks pidanud tegema varem – et see on kriitika, mille võtan kindlasti omaks.

Mis puudutab seda ametniku või poliitiku rolli, siis mis seal salata, terviseministrina ma isiklikult tunnengi, et vaktsineerimise väljakutse ei ole poliitiline väljakutse. See on ka minu seisukoht. See ongi kogu riigi väljakutse, kogu ühiskonna väljakutse, erakondadeülene väljakutse. See on tervisealane väljakutse. See on tervisealase teadlikkuse küsimus, see on terviseharituse küsimus. Minu jaoks see on natuke nagu välispoliitika ja julgeoleku kaitse. See peaks olema koht, kus kõik erakonnad hoiavad ühtset sõnumit, ühtset joont, aitavad protsessile kaasa, mitte ei otsi võimalusi mingeid poliitilisi show'sid teha enne kohalikke valimisi.

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

11:25 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Krista Fischer, akadeemik, tõi välja ka selle, et on muudetud tegelikult statistika jaoks teatud termineid või arvestusi. Nüüd on tulnud väljend "sümptomaatilised COVID-haiged" ja see tegelikult raskendab võrdlusmomenti. Miks oli vajalik muuta seda sellist arvestust, sest see ei anna õige pildi projekteerimiseks väga häid võimalusi? Ja teine küsimus: kuna järgmine esineja räägib suure tõenäosusega rohkem Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja selle seisust, siis, kui paljudes ja kus haiglates on hakatud eriarstiabi kokku tõmbama?

11:26 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustan algusest. Me tegelikult anname numbrid välja mõlematpidi. Ehk COVID-19 tõttu, nagu enne viitasin, haiglaravi vajas eilse seisuga 177 inimest, aga kokku oli 208 laiemalt viirusega nakatunud patsienti. Eks see loogika on selles, et kui näiteks haiglas on patsient, kes on seal muu tervisemurega, aga on lisaks sellele saanud ka selle viiruse ja seal ei ole tegelikult selle sümptomeid, siis ta on ühest küljest küll COVID-19 patsient ja teda käsitletakse ka nakkusohutuse mõttes nii, aga ta ei vaja spetsiifilist COVID-19 n-ö vastast ravi. Ja see osakaal kasvab ka seetõttu, et meil on üha rohkem inimesi vaktsineeritud, ehk võib-olla ka inimene, kes on tõesti vaktineerimiskuuri läbinud, kellel muud tervisemured, aga tal on kerge n-ö nakkus, mille sümptomid ei väljendu. Eks see terminite muutmine paljuski on olnud ajast tingitud ja võibolla olukorra muutusest tingitud, aga me anname need mõlemad numbrid välja, kes tahab, saab ühte võrrelda, kes tahab, saab võrrelda teist. See 208 eilse seisuga, 206 tänase seisuga on sama number, mis oli, võib öelda, kevade tipphetkel oli 727.

Teine pool: haiglaravi kohta. Loomulikult ülevaate annab professor Talving ka laiemalt. Tartu Ülikooli kliinikum on tõesti pidanud n-ö ümber mängima, tihtipeale vähendama plaanilist ravi, aga see kunagi ei tähenda, et pannakse päris kinni, lihtsalt vastuvõtuarvusid vähendatakse. Praegu on kliinikum kõige raskemas rollis, teatud muutusi teeb Ida-Tallinna Keskhaigla. Pigem üldhaigla on neid vähem teinud, kuna COVID-19 patsiendid reeglina on pigem suunatud keskustesse ehk regionaalsetesse, regionaalhaiglatesse ja keskhaiglatesse, mitte n-ö kohapeale. Nagu ennegi täheldanud olete, siis enamik, kes Eestimaa haiglates täna, ei ole COVID-19 patisente. Valga haiglas oli selline kolle, mis võis ka piirata kohapeal teatud teenust, ajutist kättesaadavust, ma ei julge peast kinnitada, aga ma olen suhelnud üldised haiglajuhiga, et olukord on kontrolli all. Ja sellega praegu lõpetan.

11:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

11:28 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud minister! Mul on üks küsimus ja üks märkus. Küsimus on Ida-Virumaa kohta. Seal on teatud anomaalia, kui me võrdleme neid andmeid, kui palju seal on nakatunud ja kui vähe on vaktsineeritud, siis see on pöördvõrdelises suhtes. Seda näitavad ka teie slaidid 3 ja 4. Selle vaktsineerimise seisukohalt Ida-Virumaa on kõige halvemas seisus, aga nakatumise mõttes üks parimaid. Kas see on seotud sellega, et esimesel laine ajal seal oli üks halvemaid ja samamoodi nagu saartel ja Lääne-Eestis. See oli küsimus.

Aga märkus on osaliselt seotud sellega, mida ütles ka Jürgen Ligi. Aga vaat need tabelid on selleks, et neid näha. Aga kui me vaatame tabelit slaididelt 6 ja 7, seal ei ole mitte midagi näha. Seda ei olnud näha ekraanil, ma võtsin ka väljatrüki ja samamoodi. Kui siia veel lisada teie väga hea kõnetempo, siis on minusugusele retardile väga raske jälgida teie ettekannet pilti pildis ja sõnas. Aitäh!

11:29 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kõik need slaidid võime saate elektroonset järele, need on Riigikogul olemas, siis on võimalik arvutis rahulikult vaadata, sobivatele slaididel tähelepanu või eritähelepanu pöörata. Ja kindlasti võib neid ka mult eraldi küsida, kui on mingeid kohti, mis erihuvi pakuvad.

Ida-Virumaa kohta, jah, võib öelda niimoodi, et umbes kolmveerandil Ida-Virumaa elanikel Tartu Ülikooli seireuuringu alusel on teatud antikehad olemas ja nendest kolmveerandist lihtsustatult öeldes võib öelda, et kaks kolmandikku on saanud läbi vaktsineerimise, üks kolmandik sellest kolmveerandist on saanud selle läbi haiguse läbipõdemise. Nii esimese kui ka teise laine ajal oli Ida-Virumaal tegelikult levimus kõrgem ka koormus tervisesüsteemile kõrgem, aga selle võrra on kolmandas laines kaitstuse tase Eesti riigi keskmisega umbes sama. Aitäh!

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teiega kokku lepitud aeg sai just ümber või on kohe ümber saamas, nii et tänan teid küsimustele vastamast.

11:30 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh!

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii ta on. Kokku lepitud aeg oli 20 + 15 minutit ja see aeg sai praegu ümber. Nüüd ootame kõnetooli professor Peep Talvingut. Palun!

11:30 PERH-i ülemarst Peep Talving

Austatud Riigikogu juhatus! Austatud Riigikogu liikmed! Tänan Keskerakonda, kes algatas selle arutelu ja kutsus ka minu sisendi täna siia.

Need küsimused, mida mul paluti katta, olid järgnevad. Ülevaade COVID-19 haigusest, paluti üldpilti natukene lähitutvustada. HVA haiglate taluvuse piir, olgu see siis maksimaalse koormuse juures või olgu see piiranguteta Eestis. Kui palju on kannanud plaaniline ravi praeguste andmete juures aastal 2021? Ma ehitasin oma ettekande üles järgnevalt. Kõigepealt räägin, teengi lühiülevaate, tagasivaade teise lainesse, edasivaade kolmandasse lainesse, ravidefitsiit esimene poolaasta, mille peale meil andmed on olemas, kokkuvõte ja küsimused-vastused 15 minutit.

See kõik algas siit. (Näitab slaide.) Ja 8. detsembril Wuhanis, Huabei provintsis hakkasid tekkima veidrad neumooniad, kopsupõletikud. Imelik haigus, keegi ei tundnud seda ära, tundus olema nakkav. Ei olnud head külvitulemust, mille pealt võiks öelda, et see on bakteriaalne kopsupõletik, ja neid sagenes. Nagu on näha siniste pügalate peal, siis kasvas neid 500 ja 500 iga päevaga. Ja siin on näha, et inimesed olid kergelt paanikas, köhivad, aga diagnoosi ei ole.

Molekulaardiagnostika tekkis jaanuari alguses, kui sekveneeriti ära see viirus ja tekkisid ka diagnostilised laboratiivset võimalused selle diagnoosimiseks. Edasi läks asi kergemin, selles mõttes, et meil oli nüüd diagnoos, mida me mida me näeme, mida me peaksime hakkama ravima. Ja kui on näha, siis Wuhanis olid ju pühad ja pühasid pikendati, ehk siis me näeme siin seda haamriefekti, kus kontaktide vähenemine tõi ka nakkushaigust allapoole, mida te näete kollaste pügalate peal, kuidas ta hakkab vaikse ta alla minema. 

Nüüd, fülogeneetiline areng selle viiruse juures on olnud väga kirju. Me näeme vasakul all ülemisel slaidil Wuhani originaaltüve ja sealt johtuvalt on mutatsioone tekkinud väga palju. Meile kõigile tuttavad alfa-, beeta-, gamma- ja deltatüvi. Alfa oli Briti viirus, mis võttis üle teise laine kõvasti, beeta on meil Lõuna-Aafrika tüvi, gamma on meil Brasiilia tüvi ja ta on tulnud siia peaaegu, et võiks öelda, selleks et jääda, ja teda üle võtta on suhteliselt raske, sest ta on niivõrd nakkav viirushaigus, peaaegu nagu tuulerõuged. CDC juht Ameerikas ütles niimoodi, et see aerosoolinakkus võib olla sama kerge saada, kui keegi paneb majas suitsu põlema ja kohe on tunda seda lõhna. Samamoodi võib aerosool sinuni jõuda, kui on supernakataja, kõrge viiruskoormusega inimene selles majas või korteris. Me näeme nelja tüve. Ja me näeme ka alumisel slaidil, kuidas Wuhani tüvi on üle võetud delta poolt ja rohelisega on kuvatud siis praegune turuosa, kui nii võib öelda, mida katab tervikuna delda.

Maskide roll. Sellest on väga palju räägitud. Ilmselge on see, et maskide roll, nagu me meditsiinis ütleme, on primaarkontroll ehk kolde kontroll. Mina haige, ma köhin, ma eritan piisku, ma eritan aerosoole, seda on võimalik piirata, kaitsta teisi maskiga. Ilmselge on see, et see ei ole hõbekuul. Need aerosoolid lendavad ringi, nad jäävad juustesse, ma katsun pärast pead käega, pärast puudutan oma huuli ja nii ta liigub. Samamoodi silmade kaudu levib viirus, sest meie pisarakanalite kaudu liigub ta hingamisteedesse, sealt alla alumistesse hingamisteedesse, nii et tal on väga palju variante, kuidas nakatada.

Parempoolsel pildil on näha viirus, mis kinnitub kindlate retseptorite külge ülemistes hingamisteedes, mis on ACE2 retseptorid, mida meil on rikkalikult hingamisteedes, ja sealt liigub edasi alla hingamisteedesse ja tekitab kopsupõletiku. Kui me vaatame ajalist aspekti, siis sümptomaatiliseks muutub inimene keskmiselt viis päeva peale eksponeeringut. Tekivad köha, palavik, nõrkus, isutus, lihasevalud ja kõhulahtisus. Seitsmendal päeval peale sümptoome tekib 40%-l inimestel teatud respiratoorsne puudulikkus ehk hingamispuudulikkus, see võib väljenduda köhas ja hingeldamises. 14% saavad raske haiguse, nemad lähevad haiglasse, ja 5% saavad kriitiliselt raske seisundi.

Kui me vaatame, kus kohas haigus tegelikult oma efekti põhiliselt annab, on see ju alveooli tasemel. Alveoolid on meie bronhiaalpuu lõppjaamad, kus toimub gaasivahetus. Süsinikdioksiid peab vereringest eemalduma alveooli, vastupidi tuleb hapnik alveoolist veresoontesse ja seal käib gaasivahetus. Kui te vaatate seda parempoolset pilti, siis on poolenisti näidatud terve alveeool ehk lõppterminal, kus kohas gaasivahetus toimub, ja parempoolsel küljel on näidatud põletikuline alveool, kus kohas enam veresoonest ei liigu süsinikdioksiidi üle alveooli ja hapnik ei liigu tagasi veresoonde ning tekib korralik barjäär ehk tekib kopsus šunt ja hapnikustamine, süsinikdioksiidi eritus on katkestatud.

Kui me vaatame kompuutertomograafia pilti – need on aksiaalpildid meie piltdiagnostikast, mida me kasutame igapäevaselt –, siis me näeme paremal A all täiesti tervet rindkere pilti. Terve kops, ilusti õhustatud, ei mingisuguseid kopsupõletiku koldeid. B näitab, kus tekivad lokaalsed kolded mõlemas kopsus. C näitab seda, mida nimetatakse mattklaasvarjustuseks, bilateraalsed ehk kahepoolne kopsupõletik ja C näitab seda kriitilist kopsukahjustust, kus kohas tekivad vigastused. See haige on ventileeritud mehaanilise ventilatsiooniga, kõrgete rõhkudega, et oksügeneerida, anda hapnikku ja ventileerida välja süsinikdioksiidi. Kops saab kahjustada ja ta ei ole enam venitatav, teda on raske ventileerida. Ja ka teised organid, peaaegu ei olegi organsüsteeme, mis võivad saada kahjustada sellest viirusest kas primaarselt või kaudselt.

Vaatame tagasi teise lainesse. Mida me õppisime? Mis oli meie olukord? Me kõik tunneme ära selle kolme küüruga laine. Tegelikult esimene küür oli Wuhani tüvi, mis tuli tagasi, aga Briti tüvi võttis selle jõudsalt üle eelmise aasta lõpus. Ja nüüd me näeme seda kolmandat lainet, mis vaikselt hakkab tulema ja kerkima. Kõige raskem aeg haiglates oli aprill, aprilli algus 2020. Meil oli 727 üldvoodikohta hõivatud HVA haiglates. Intensiivravikoormus tuli natukene hiljem. See on ikka nii, et haiged satuvad haiglasse, läheb nädalake mööda, progresseerub haigus ja nad vajavad intensiivravi. Vaadates meie ...tabeleid, oli lõunaregioonis, kus ei olnud epitsenter teise laine ajal, 197, oli tipphulk haigeid, ja põhjaregioonis, mis oli epitsenter, oli 435 voodikohta täidetud COVID-i-haigetega. Intensiivravi foonil on üleval on lõunaregioon ja seal oli 25 haiget ja 41 haiget oli põhjaregiooni intensiivravi hõive. Ja need numbrid läksid veelgi suuremaks paari nädala pärast.

Kui me vaatame intensiivravi voodihõivet Põhja-Eesti Regionaalhaiglas siis me näeme tippu aprilli keskel, mis on teatud nihkega sellest tavavoodi hõivest, mis oli kõige kõrgem. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oli kaks intensiivraviosakonda täiesti broneeritud ainult COVID-i ravile, mis tähendab seda, et 50% intensiivravist piirkondlikus haiglas oli pandeemiale broneeritud. Lisaks sellele oli üks intensiivravi, mis teenindas plaanilist ravi, ja üks intensiivravi, mis teenindas kardiointensiivi ehk südameinfarktid jne. See oli see surve, kus me olime teise laine ajal. Ilmselge on see, et kolmanda astme intensiivravi on ekstreemselt kallis, ekstreemselt kallis ja pudelikaelaks, kui kolmas laine meile nüüd ka peale peaks rullima.

Me tõstsime võimekusi, Eestis oli 239 või 240 ventilaatorit. Ventilaatorit saab kasutada ainult kolmanda astme intensiivravi voodikohtadel tava tavaolukorras. Ja juurde hangiti läbi raamlepingute 75 väga moodsat ventilaatorit, 50 tükki põhja meditsiinistaapi Hamilton C6 ja Maquet ventilaatoreid, mida kasutab kliinikum, hangiti 25 lõunastaabi piirkonda. Kokku on meil 315 head ventilaatorit, millega on võimalik ventileerida väga paljusid haigeid, aga sinna juurde loomulikult peavad olema ka inimesed, kes on pädevad ventileerima haigeid. Nii et see number üksi ei ütle midagi. Sinna juurde on vaja väga palju õdesid.

ECMO ehk ekstrakorporaalne membraanoksügenatsioon on see kõige viimane perspektiivikatele haigetele rakendatav ravi. Ja ECMO võimekus on samuti teise laine ajal kasvanud, meil on täna Eestis 10 ECMO masinat, viis tükki on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja viis tükki on Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kui vaatate vasakpoolset pilti, siis see näitab skemaatiliselt, mismoodi ECMO töötab. Kanüleeritakse reieveen, kanüleeritakse veen kaela peal. Reieveenist võetakse veri välja, oksügeneeritakse masinas ära ehk hapnikustatakse ja läheb tagasi veeni kaudu süsteemsesse tsirkulatsiooni. Siin on näha üks haige, kellel on kuvatud kaela peal toov voolik, mis toob hästi satureeritud õige värviga, arstile on õige värviga veri, mis tuleb tagasi ja läheb kehasse. See on masinast tulev tee.

Nüüd, kõige selle foonil on käinud ka muu tegevus, ka muud haigused esinevad. Ja tänu sellele ECMO võimekuse kasvatamisele oleme me saanud väga suuri töövõite ka siirdamises. Siin on üks näide, kuidas üks Eesti haige viidi ECMO-ga esimest korda ajaloos Soome, Helsingi Ülikooli haiglasse südamesiirdamisega, mis õnnestus väga kenasti.

Kui vaadata edasi kolmandasse lainesse, siis me oleme töötanud teadusnõukoja ja Terviseametiga ümber maatriksi ja see maatriks on kohandatud Eesti andmetele. Me näeme rohelist, me näeme kollast, me näeme oranži ja me näeme punast. Sellel on kuvatud praegu ka teise laine teekond, mis te näete, seda ringi, mis tuleb punasest tagasi, oli kaks kuud punases ja tuleb alla välja. Ja siis on kollase peal üks punkt, mis on kolmanda laine praegune hetk. Sama pilt, mõni päev edasi, me liigume vaikselt kollasest oranži poole. Ja me oleme nüüd sättinud haiglate taluvuspiirid, et säilitada plaaniline ravi või kus kohas, kui palju plaanilist ravi hakkab piirduma vastavalt nendele värvide, ja siia peavad kohanduma ka meetmed. Roheline, roheline tsoon, 100 COVID-haiget haiglavõrgu arengukava haiglates, me saame hakkama. Me saame kõike plaanilist ravi tagada 100 haigega, kuigi Eestis on praegu 91 nakkusvoodikohta, 91, aga 100-ga me saame ilusti hakkama ja me saame ka rohkemaga hakkama, kui me profüleerime hoolikalt ümber. Enamus ravi toimub rohelises nakkushaiglates.

Meil on Eestis neli nakkushaiglat: Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Pärnu Haigla. Nendes neljas haiglas on tegelikult broneeritud nakkushaigla nakkusvoodid, aga teised saavad üle võtta, kui on isoleerimisvõimekus. Kolmandas intensiivravis rohelisega, kui meil on kuni 20 haiget, kolmandas me saame kenasti plaanilise raviga hakkama. Kollases on meil circa 100–300 haiget, COVID-i-haiget, aktiivset isoleerimist vajavad HVA haiglates. Piirkondlikud ja keskkondlike haiglad praegu selles olukorras profüleerivad oma voodifondi ümber. Kolmanda astme intensiivraviosakondades 20–30 haiget ja plaaniline statsionaarne ravi hakkab kergelt piirduma. Antud hetkel Tartu Ülikooli Kliinikum, mis on olnud epitsentri juhthaigla, on väga palju ümber profileerinud, aga massiivset piirangut veel ei ole tulnud. Ida-Tallinna Keskhaigla, mis avas nüüd eelmisel nädalal 29 voodikohta, piiras gastroenteroloogiat, piiras kardioloogiat ja sisehaiguste voodikohti.

Nii et pisike plaanilise ravi piiramine on kollase keskel juba tulemas ja kui progresseerume, hakkab see samuti progresseerub. Oranži puhul on meil planeeritud 300–600 COVID-i-haiget HVA haiglatesse. Kõik HVA haiglad hakkavad profileerima ümber oma voodikohti, intensiivravis 30–50 haiget ja plaaniline statsionaarne ravi kindlasti saab piiratud juba korralikus mahus. Ja edasi, 600 või rohkem haiget on punane. Ja meil on kindlasti profileeritud ümber 20–30 tavaosakonda. Kolmanda astme intensiivravisse me arvame, et satub siis umbes 50–80 haiget ja plaaniline statsionaarne ravi hakkab piirduma 10–25%.

Nüüd ravi defitsiit. Ravi defitsiit esimesel poolaastal, need andmed võetakse kokku kenasti poole aasta piiri peal, ja me vaatasime hoolikalt läbi haiglate ravi defitsiidi. Haiglate nimed ja LÕMs ja PÕMS ehk lõuna meditsiinistaapi ja põhja meditsiinistaap on vasakus tulbas. Järgmine tulp on haigekassa lepingu planeeritud ravijuhud – need on inimesed, need on ravijuhud. Ja siis on haigekassa lepingu täitmine, sh COVID-i ravijuhud, COVID-i ravijuhud eraldi. Järgmine tulp on tegelikult planeeritud mitte-COVID-juhud, mis sai tehtud, ja siis on protsent, mis sai tehtud ja lõpuks punasega on kuvatud defitsiitnumbrid, haigete numbrid, ja all on summa. Kui me hakkame vaatama, 96 318 on poolaastal leping HVA haiglatele, kui korrutada see kahega, annab circa 200 000 ravijuhtu aastas. Ära tehti nende pandeemia lainete foonil tähendab teise laine foonil 78%. Epitsenter oli põhjas, sellega on põhjas suurem miinus, tegime ära 74%, lõunas 83%.

Ja numbritest, kui me vaatame sinna peale, siis 21 642 inimest, meie naabrit, meie sõpra, meie vanemat, perekonnaliiget ei saanud ravi. Ilmselge on see, et kui me vaatame tulevikku, siis me peame mõtlema selle peale, et vaktsineerimine peab lihtsalt toimuma, see peab minema igale poole, et meil ei tekiks järgnevaid efekte plaanilise ravi piiramise vajadusel. Me kõik mäletame, masskannatanute võimalikke stsenaariumeid. Õnneks ei juhtunud palju. Me kaotasime elusid, aga mitte sellises hulgas, mis oleks võinud juhtuda. Kui me ainult mõtleme selle linnahalli show peale, kui seal oleks kukkunud lagi kokku, meil oleks olnud 300-400 inimest vigastatuna haiglates, meie süsteem ei oleks seda kuidagi vastu pidanud. Hooldekodu põlemised, õnneks ei juhtunud palju, samuti sotsiaalmaja ja Tartu plahvatus, kus tuli põletuskeskusesse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas neli inimest ja kolm inimest said kenasti ära ravitud ja välja kirjutatud.

Kokkuvõtteks minu mõtetele. Ma arvaksin, et praeguse vaktsineerimise foonil tuleb haiglakoormus natukene madalam, kui me olime teise laine foonil, aga meil tuleb pikem laine. Piiranguteta Eesti haiglavõrgus peab olema tagatud erakorraline ravi. Erakorralisi visiite Eesti HVA haiglates on aastas umbes 350 000. Kõik ei vaja suurhaiglate EMO külastusi, aga selline on number, 350 000. Meil on plaaniline ravi, ravijuhtude arv on circa 200 000 aastas, mis tuleb meil ära tagada. Me saame lükata mõningaid edasi, jah, saame, aga lõpuks nad siiski kumuleeruvad. Ja suurõnnetuste valmidus meil peab olema garanteeritud. Peab olema garanteeritud! 

Õendushoolduse personali koolitustellimus, meil on hetkel iga aasta on tellimus 500-le, circa 500-le, 517-le ja 518-le õendusõppekohale. Õed, kes lõpetavad, loomulikult teevad oma otsuse, kas minna HVA haiglatesse, kas minna perearstisüsteemi või minna privaatmeditsiini. Ja seal HVA haigla kaotab väga palju õdesid. Ütleme, et sellest 500-st õest tuleb äkki 220 või 250 HVA haiglatesse. Nemad kannavad seda rasket koormust, kui ühiskond on kriisis. Ma ei ütle, et mujal ei ole õdesid vaja, jumala eest on vaja, ainuke on see, et HVA haigla saaksid korraliku kaotustolli.

Ja puhkused peavad olema tagatud, samuti peavad olema täienduskoolitused tagatud ja võimekus teha säilitusi ja uusi investeeringuid. Plaaniline ravi saab tagatud 100%, kui meil on kuni 150 üldpalati haiget, 100%, kui meil on kuni 20 intensiivravihaiget. Jätkuvate lainetega kumuleerub defitsiit. Ja vaktsineerimine on võti. See ei ole teile absoluutselt uudis, aga ma tõesti tahaksin, et kõik Riigikogu liikmed viivad oma valijateni selle teate, et defitsiit, meie naabrid, meie perekonnad, meie sugulased, kõik inimesed kaotavad ravivõimekust, kui me ei vaktsineeri ennast laiemalt. Ja sellega ma tänan ja olen valmis küsimusteks.

11:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, professor Talving, väga sisuka ettekande eest! Riigikogu liikmetel on tõepoolest teile küsimusi. Alustab Urve Tiidus. Palun!

11:51 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud professor! Suur tänu selle ettekande eest! Viimase 1,5 aasta jooksul me oleme näinud väga intensiivset võhikute ja professionaalide kokkupõrget. Seda on läbi aegade alati olnud, neid on lahendatud neid olukordi, aga kunagi pole selle kokkupõrke tagajärjed nii käegakatsutavad inimeste elule ja tervisele kui nüüd selle viimase aja jooksul, nagu te suurepäraselt oma numbritega ja näidetega kirjeldasite. Mida te erialainimesena, kõrgprofessionaalina saate soovitada nendele inimestele, kelles võib-olla ei ole nii palju altruismi teiste inimeste suhtes, aga nad räägivad, levitavad juttu sellest, et ärge minge sinna vaktsineerima ja kõik läheb ise mööda? Mis asi aitaks?

11:52 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh küsimuse eest! Eks meie professionaalidena oleme tõsiselt panustanud kommunikatsiooni. Me oleme tõesti panustanud kommunikatsiooni. Kommunikatsiooni inimesed viivad kogu aeg neid välja, pidevalt. Me oleme nii ERR-is, me oleme nii ajaleheveergudel. Tundub siiski, et see ei ei jõua inimesteni, kellel on teine veendumus. Kas minna kohale inimeste sekka, kas saata volinikke rääkima? Ma olen kuulnud seda, et need inimesed, kes on nüüd läinud läinud nõustama inimesi kogukondadesse, ausalt öeldes neid on, neid on lükatud sealt välja, uksest välja ja see kogukond ei ole olnud kuuldel. Ma olen mitmes maakonnas kuulnud, et me saatsime inimese rääkima ja teda ei võetud vastu. Nii et ma arvan, et meie ühiskonna sidususes on päris korralik probleem. Inimesed, kes saavad aru, ja inimesed, kes ei taha aru saada, kuigi neil on võimekus aru saada. Aga hõbekuuli mul pakkuda ei ole, me peame jätkama selle kommunikatsiooniga, leidma need inimesed üles. See tõesti, see defitsiit jõuab kõikide peredeni ja nad võib-olla hakkavad aru saama, et see oli ka minu naaber, kes oleks võinud parema kvaliteediga elada, kui ma oleksin oma panuse andnud.

11:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:53 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Proovin siia minuti sisse kaks küsimust mahutada. Täiesti nõus, et võti on vaktsineerimises. Küsiksin, mis on praegune seis meditsiinitaustaga inimeste seas? Mis arusaam on, et kas tõhustusdoosidega võiks alustada, kui see võimalik on? Teine küsimus puudutab COVID-i mõju inimeste tervisele. Ka need inimesed, kes haiguse üle elavad ja näiteks intensiivist välja tulevad – kuidas te kirjeldaksite, milline on nende olukord või millised on need neuroloogilised pikaajalised mõjud, mida te olete näinud selle viimase pooleteise aasta jooksul? Mida COVID inimeste tervisele teeb, kui see läbi põdeda?

11:54 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, tõhustusdoosidega on tervishoiuinimestel ja, ütleme, erialateadlikkusega inimestel väga selge. Me oleme valmis tõustusdoosideks. Täienddoosidega samamoodi. Täienddoose me juba teeme inimestele, kes on näiteks südamesiirikuga või kes on saanud luuüdi tüviraku. Me juba teeme neid. Aga tõhustusdoosid meile kõigile, eesliiniinimestele ja tervishoiutöötajatele, ma arvan, et me oleme valmis selleks, sellepärast et me teame uuringutest, et immuunsüsteem natukene väsib, hoidmaks neid antikehasid alal. Meil peab olema väga korralik arhiiv erinevaid antikehasid ja lihtsalt süsteem ei pea vastu kogu sellele kirjule antikehade hulgale ja sellega meie koroona antikehad samamoodi taanduvad. Nii et ma arvan, et kui EMA ehk Euroopa Meditsiini Agentuur ehk Ravimiamet annab loa, siis tervishoiutöötajad on täiesti valmis kolmandaks doosiks.

Teine küsimus oli long COVID ehk pikaaegne COVID ja selle efektid inimestele. Me oleme Põhja meditsiinisüsteemis, oleme loonud eraldi vastuvõtu Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiasse, kuhu lähevad post-COVID-iga inimesed. Tõesti, ta on laastav haigus. Mõned ei saa arugi, aga väga paljud tunnevad väsimust, jõuetust, isegi noored inimesed. Enda perekonna läheduses on mul inimesi, kes on noored, tugevad, terved, aga ei saa kuidagi terveks, neis ei ole enam seda tavalist tugevust ja sitkust, mis oli enne. Nii et ka seda tuleb meeles pidada.

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh suurepärase esinemise eest! Aga siin paljud nooremad või täies jõus inimesed ütlevad, et mille kuradi pärast mina peaksin laskma endale mürki süstida ja et minuga niikuinii midagi ei juhtu, aga statistika näitab, et üle 80%, kes surevad koroonaga seotult, on üle 70- aastased. Ja minu küsimus on: et mis siis juhtuks, kui ei vaktsineeriks või siis ainult neid vanemaid inimesi – kas siis suremuse tase nihkuks allapoole? Ja millised oleksid peale suremuse need muud kannatused, mis võib-olla ei kajastu nii täpselt, te natuke viitasite väsimuse või võimekuse langusele, ja teie kui tohter, mismoodi see COVID-i surm välja näeb, on ta sinine nägu või? Natukene valgustage meid!

11:57 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh! COVID-i surm on hulgiorganpuudulikkus. Ta tuleb üle madala hapnikutaseme ja siis ütlevad üles neerud, ütlevad üles teised organid ja see on hulgiorganpuudulikkus. Ja lõpuks jääb süda seisma, kui piisavalt hapnikku südamerakud enam ei saa. Ja vanemate inimeste vaktsineerimine on esmane, esmatähtis, sest et need inimesed jõuavad haiglasse. Kui ma teie küsimusest õieti aru sain, kui me neid ei vaktsineeriks, siis me teame, mis juhtub, need inimesed jõuavad haiglatesse ja need inimesed kahjuks päris suures osakaalus ka surevad haiglates. Ja ma arvan, et sellega me peame jätkama. Ma arvan, et ma vastasin teie küsimustele enam-vähem, kui teil on lisaküsimusi, siis palun esitage.

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoaja, palun!

11:58 Toomas Järveoja

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, suur tänu teile väga sisuka ettekande eest ja mõtlemapaneva ettekande eest! Et minu sõnum on kolleegidele ja kõikidele üle 10 000 kandideerija KOV-valimistel esimene sõnum: küsige oma n-ö kellele te kampaaniat teete, kas te olete vaktsineeritud? Härra professor samamoodi ütles, et vaktsineerimine on oluline ja meil ei ole mõtet süüdistada ministrit või keda iganes, kui me siin teeme vastutööd. Aga minu küsimus on: et kuna me võime nendest piirangutest vabaneda, mis teie seisukoht on?

11:58 PERH-i ülemarst Peep Talving

Jaa, Rootsi, Taani eks ole, lõpetavad kõik piirangud. Ja selleks on meil teada numbrid – kogu rahvas, miinimum 80 ... või 70 ja sihtgrupid ehk riskigrupid 85–90. Ja siis me võime hakata seda taandama. Aga jah, see on kahepoolne asi, eks ole, ühiskond peab edasi minema, elud tuleb ära elada kvalitatiivselt ja väärikalt ka nendel, kes ei ole COVID-ga tegevuses. Ja siis me peame hoidma neid õrnu hapraid gruppe. Nii et ma arvan, et millal piirangud lõpetada – siis kui meil on piisav hulk inimesi vaktsineeritud. Enne me ei saa seda lõplikult teha, sellepärast et ta jääb siia, see viirus leiab need kolded üles, kus kohas ei ole vaktsineeritud inimesed. Me võime eitada, me võime vaadata mujale, ta leiab üles kõik absoluutselt.

11:59 Õnne Pillak

Õnne Pillak, palun!

11:59 Kai Rimmel

Aitäh! Kui te ütlesite oma ettekande lõpus, et vaktsineerimine on see võti, mis annab meile tagasi vabaduse, et me saame piirangutest loobuda, siis ma arvan, et tal on väga õigus, sest kui me vaatame kas või üleeile tulnud uudiseid Norrast, siis millest me räägime, et mis see võti on siin, ka täna küsimus: seal on 91% inimestest vaktsineeritud. See on väga kõnekas. Aga minu küsimus puudutab hoopis inimesi, neid inimesi, kes on viimase 1,5 aasta jooksul väga intensiivselt võidelnud meie inimeste tervise ja elude eest. Kas nüüd edasiseks meil neid inimesi jätkub ja kuidas nemad vastu peavad, sest need on väga rasked aastad neil olnud?

12:00 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ilma inimesteta süsteem ei tööta. Me oleme üritanud inimesi, haigekassa meetmed on teatud määral kompenseerinud 1,5 tariifiga need inimesed, kes on töötanud COVID-haigetega. See on olnud, nagu ma ütleksin, miinimum, mida nende inimesteni viia. Aga see ressurss on piiratud ja nad väsivad. Me oleme küll puhkuseid andnud üle terve aastakaare, et kõik saaksid puhata, ja õnneks suvel oli natuke madalam COVID-foon ja inimesed on saanud puhata. Aga see, ma ütleksin, et aversioon, väsimus, mentaalne väsimus on igal pool. Ma juhin Põhja meditsiinistaabi ja ümber on kümne haigla juhid ja ma ei näe kuskil seda meeletut entusiasmi: uus laine, nii tore, teeme ära, hakkame eskaleerima! Seda ei ole. Seda ei ole, inimesed on väsinud, nad näevad oma haiglate tulude kukkumist, nad näevad, et plaaniline ravi on piiratud korralikult. Ja kui kaua me niimoodi suudame? Me suudame, aga meil on palju parem meetod – vaktsineerige, inimesed ennast ära, sest teie õed-vennad, pereliikmed ei saa ravi.

12:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

12:01 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud doktor Talving, suur tänu teile selle väga ilmeka ettekande eest ja kogu selle töö eest, mis te olete teinud! Mind huvitab see arv, mis te tõite välja, et edasilükatud ravijuhud või tegemata ravijuhud on 21 642. Kui paljude nende edasilükatud ravijuhtude korral võib tekkida olulisi tüsistusi, elukvaliteedi langust? Kas teil on olemas mingisugune metoodika või mingisugune kogemus, kuidas hinnata seda, kui paljud nendest edasilükatud juhtudest näiteks muutuvad ägedaks ja siis saavad ravi? Et anda veidi sellist indikatsiooni.

12:02 PERH-i ülemarst Peep Talving

Aitäh, professor Sutrop, küsimuse eest! See, ütleme, plaaniline haige, olgu see südamekirurgiat vajav haige, olgu see ortopeediline haige, ta tavaliselt satub ikkagi EMO-sse, kui enam ei suuda. Mida me oleme teinud nende lainete jooksul, on see, et kõik töögrupid on prioriseerinud oma haigeid. Iga onkoloogiline haige vaadatakse läbi, ka kirurgiline haige. Me tegime ju tegelikult keemiaravi, päevaravi täismahus ja rohkem veel, seal midagi ei piiranud. Aga see on statsionaarne kirurgiline ravi. Kui intensiivravis ei ole kohta, aga haige peab selleks, et peale lõikust saada stabiilseks ja minna tavaosakonda, olema paar päeva intensiivravis, ja kui seal kohti ei ole, siis ei saa me haigeid peale võtta. See on see dilemma. Me prioriseerisime väga täpselt kõiki haigeid. Ja ma ütleksin seda, et need haiged saavad ravi, ainult et seal tekib ajanihe.

Nüüd, vaadates liigsuremust kui sellist – me oleme näinud liigsuremust, me nägime seda eelmisel aastal, me nägime liigsuremust ka sellel suvel. Aga siis me vaatasime Tervise Arengu Instituudiga kõikidele andmetele peale ja liigsuremus ei olnud COVID-iga seotud, see oli seotud kõikide muude haigustega. Meil oli kaks peak'i, siis kui oli kuumalaine, ja need olid tavalised surmad. Ehk et seda minuni ei ole [jõudnud], mul ei ole head statistikat, aga ma kuulan igal hommikul raporteid, et kas on mõni edasilükatud raviga inimene tulnud EMO-sse. Neid juhte väga palju ei ole. Ehk siis me oleme päris hästi selekteerinud need, kes on vajanud ravi. Need, kelle prioriteet on madalam, ei ole tulnud nii tihti EMO-sse. Aga täpseid andmeid mul ei ole, võib-olla me saame need välja võtta, kui me selle sihikuga otsime.

12:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd kiire küsimus ja kiire vastus. Jürgen Ligi, palun!

12:04 Jürgen Ligi

Aitäh! Immuunsüsteemi käivitab juba esimene süst ja omakorda esimese süsti saanud, kindlasti käivitab inimese tulema teist korda veel. Ometi Eesti valis tee, kus üsna kuidagi väga kangekaelselt reserveeris süste teiseks laineks või teiseks korraks. Ja justkui tekitas varusid, mida ehk ei olnud vaja. Kõik nii ei teinud. Öelge, palun, kas see oli väga üksmeelne ja kindel otsus teadusnõukogu vaates ja kas ta tagantjärele tundus õige?

12:05 PERH-i ülemarst Peep Talving

Hea küsimus, väga hea küsimus! Kui me vaatame KoroSero-uuringuid, siis esimene doos annab päris okei immuunvastuse. Ja mitmed maad ka niimoodi tegid, et nad tegid esimese ära ja siis mõtlesid, et vaatame, mis saab pärast, küll neid doose peale tuleb. Ja võimalik, et meilgi on siin peeglisse vaadata ja et võib-olla oleks pidanud meiegi andma kõik esimese doosi ära, nii palju, kui meil oli laos ja lootes, et tarned tulevad peale. Aga need teadmised tulevad nagu pandeemia käigus, meil ei ole kõike algusest olemas ja need tarned olid nii katkendlikud. Aga mõte on selles väites olemas.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Austatud professor, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Peep Talving, ma väga tänan teid teie ettekande eest, teie vastuste eest! Suured tänud teile! Palju jõudu teile teie töös! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks teadusnõukoja juhi ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professori Irja Lutsari! Palun!

12:06 Professor Irja Lutsar

Tere pärastlõunat! Kell on viis minutit 12 läbi. Austatud Riigikogu! Mul on väga hea meel, kui me viimati siin kohtusime aasta tagasi, see olukord oli teine, võib olla mõtted olid teised ja ma saan aru, et osasid neid küsimusi juba professor Talving ka vastas, nii et minu ettekande teema on piirangutevaba Eesti, kuidas selleni jõuda. Maailmas praegu, see ei ole nüüd tänaseid andmed, need on eelmise nädala andmed, maailmas praegu on 223 miljonit juhtu, 4,6 miljonit surnut. Ja võib-olla mis teil hakkab siin silma, kui te vaatate nii vasakpoolset kui ka parempoolset slaidi, siis ilmselt on tegu siiski neljanda lainega, sest see esimene laine jäi nagu halvasti registreerituks. Aga kui te vaatate seda ... Teie jaoks on see nüüd kuspool? Issand, kui kõrge teil on! Parempoolset slaidi, kus on surmad. Kui te seda vaatate, siis te näete, et väga selgelt selle laine ajal on surmade osakaal väiksem, kui ta on varasemates lainetes olnud ja selle põhjuseks ilmselt ongi see vaktsineeritus väga paljudes riikides.

No kui siin veel aasta tagasi mõned riigid rääkisid nulltolerantsist, siis nulltolerants tõenäoliselt saavutatav siiski ei ole. Viirus ei ole maailmast kadumas. Siin on paar riiki, kes on välja toodud, nulltolerantsi riigid. Üks on Austraalia, teine on Vietnam. Vietnam pidas väga-väga kaua vastu, aga nüüd on ka Vietnamis nakatumise tõus, Austraalias on nakatumise tõus. Hiina. Hiina ei ole ilmselt ka järgi tehtav. Hiinas on tõesti üksikud haigusjuhud päevas, väga üksikud päevad, kui on 100 juhtu, aga Hiina on ka väga rangelt kinni. Kes luges olümpiamängude uudiseid, siis 21 päeva on Hiinas karantiin, mis peab olema riigi karantiinihotellis ja mitte kodus, nii et see ilmselt ei ole teostatav. Nii et enamus riike enam ja enamus artikleid ei räägi enam nulltolerantsist, vaid räägivad pigem viirusega koos elamisest.

Kui me räägime piirangute lõdvendamiseks, siis vaatame natukene tagasi, miks neid piiranguid üldse tarvis oli. Ja piirangute panemiseks on siis ka oma kriteeriumid välja loodud, et tegu on raske infektsioonhaigusega, millel on suur suremus, mis levib kiiresti ja laialdaselt ja veelgi veelgi olulisem, millel puudub ravi ja ennetamine. Kui üks nendest tingimustest pandeemia käigus muutub, siis võib ka piirangud ära kaotada ja ma selle juurde lähengi nüüd natuke detailsemalt. Kas meil on tegemist raske haigusega? Vastame kõigepealt sellele küsimusele. Siin on COVID-i haigete struktuur Eestis. Kõik need, mis on kirja pandud, see üle 140 000 on see tänaseks, ja te näete, et enamus neid haigeid on olnud ravil ambulatoorselt ja haiglasse on sattunud vaid vaid 6% nendest haigetest, kes meil täna on kirja pandud. Eesti omapära on ka see, et meil on väga vähe haigeid surnud väljaspool haiglat. See ei ole mitte kõigis riikides niimoodi. Osades riikides niisugused haiged, kes juba on väga elu viimases faasis, neid enam COVID-ga haiglasse tooda, aga meil on 0,01% surnud haiglas. Ja kui me vaatame edasi, mis nendest inimestest, kes haiglasse tulevad, mis nendest saab. Nendest omakorda suur enamus või üle 85% läheb haiglast elusana välja. See tingimata ei tähenda, et tervena välja läheksid, ja nendest sureb 13,5%. Nii et praegu Eesti on oma suremusega suhteliselt madalal tasemel, suremus on kuskil 1% ringis. Ja kui me vaatame edasi, missugune see ravi on, mida haiglas kasutatakse, siis umbes 10% haigeid satub kolmanda astme intensiivravisse, millest ilmselt professor Talving juba rääkis teile ja nendest omakorda pooled vajavad kopsude mehaanilist ventilatsiooni. Ja ülejäänud haiged ma olen pannud kategooriasse tavaravi, aga see tähendab ka esimese ja teise astme intensiivravi, hapnikravi, kõik need ... See tavaravi on ka üsna tõsine ravi.

No COVID on kindlasti vanemate inimeste haigus. Sseda ma just eile vaatasin oma ühte väga esimest slaidi, mida ma olin teinud, ja seal oli juba kirjas, et see on vanemate inimeste haigus. Seda me oleme puhangu algusest saadik teadnud. Aga siin on ka väga hästi näha, et see on ennekõike just vanemate meeste haigus ja kui te, jällegi juhin teie tähelepanu sellele parempoolsele pildile, need tumesinised on mehed, helesinised on naised. Naistel on haiglasse sattumine on ... Haiglasse sattumisel võib-olla pole väga suurt vahet, aga kui me vaatame seda suremust, et seal on see suremus väga kiiresti läheb üles alates 60.; 70-st, eriti 80. eluaastast. Te näete siin, et üle 80-aastasel mehel, kes satub haiglasse, on tõenäosus surra kaks korda suurem kui temaga samavanusel naisel, nii et see, miks see meessugu nii haaratud on, need küsimused ei ole veel väga selged, ja miks ta just sellises vanemas eas on haaratud. Ja ma olen vaadanud ka septembrikuu suremust. Praegu meie surnute keskmine vanus on 83 aastat. Tänased, kui me paneme tänase päeva juurde, siis on isegi 84 aastat, aga Eesti keskmine surnute vanus on 78 aastat, nii et see on nagu väga vanade inimeste haigus.

Nii et kas COVID on väga raske nakkushaigus? Jah, on. Kui me võrdleme teda gripiga, siis see on infektsiooni arvutuslik suremus on 0,3, gripile me seda arutada ei saa, sest gripi vastu on kõigil antikehad olemas. Aga haiglasuremus, mis võib-olla on võrrelda gripiga, koroonaviiruse korral või COVID-i korral 13,5 ja pandeemilise gripi korral 1–2% protsenti. Nii et peaaegu kümme korda suurema suremusega, haiglasuremus on see, mida võrrelda saab, ja COVID on ennekõike eakamate inimeste haigus, sealjuures gripp on ennekõike laste ja noorte inimeste haigus.

Nüüd, kas COVID on väga nakkav? Siin on ka vastus jah. Et selleks arvutatakse see R0 number ja esialgu, kui see COVID tuli, ta ei olnudki väga nakkav, R0 oli kuskil keha-kolme peal, ja siis me rääkisime karjaimmuunsusest või populatsiooni immuunsusest 70%. Populatsiooni immuunsus sõltub sellest R0-st. Aga siis hakkasid tulema uued tüved. Tuli kõigepealt alfa tüvi, mille R0 on 4–5, ja praegusel delta tüvel umbes 5–8. Nii et tundub, et koroonaviiruse iseenda strateegia – koroonaviirusel on ka strateegia, mitte ainult meil ei ole strateegiat –, tema strateegia on üles ehitatud kiirema leviku peale. Kui nüüd tuleb järgmine tüvi, siis see peab paremini levima kui delta tüvi. Praegu mitte midagi silmapiiril näha ei ole. Kõik väga hoolega vaatavad, kõik need kreeka tähed, mis me oleme selgeks õppinud – lambda, müü, teeta – need ükski ei suuda praegu seda delta viirust üle võtta jaa eksperdid on erineval arvamusel. On eksperte, kes arvavad, et viirus on ära kasutanud palju oma võimalusi ja võib-olla uusi tüvesid ei teki, ja on ka vastupidisel arvamusel olevaid eksperte.

See küsimus, kui paljud meist peaksid olema immuunsed. Tahan siinkohal kohe ära öelda, et antikehade olemasolu ja immuunsus ei ole täpselt üks ja sama. Selle antud koroonaviiruse tüve, delta tüve korral ja praeguste vaktsiinide korral tõenäoliselt ei ole karjaimmuunsuse või populatsiooni immuunsuse saavutamine võimalik. Delta tüvega peaks see olema 80–88% immuunseid. Me võime isegi saada 80–88% inimesi antikehadega, aga me näeme juba praegu ka, et inimesed, kellel on antikehad, ikkagi nakatuvad, nii et me ootame, et võib-olla tulevad paremad vaktsiinid. Nii et me pigem räägime sellest individuaalsest immuunsusest, antikehade olemasolust ja et igaüks ise peab iseenda eest hoolt kandma.

Nüüd, me oleme teadusnõukoja poolt välja pakkunud, et 70% elanikkonnast peaks olema täisvaktsineeritud, et me võiksime hakata mõtlema, et me võime ka mõtlema hakata, et me võime piirangut ära kaotada. Ja kuidas me selle arvu saime? See on 940 000, no me ka ütlesime, et sinna jäävad lapsed, keda praegu ei saa vaktsineerida ja sinna hulka kuuluvad ka inimesed, kellel on immuunsus olemas, keda ei ole vaktsineeritud, aga kes on põdenud. Looduse vastu inimesel ei ole kunagi õnnestunud saada ja põdemine annab väga hea immuunsuse. Seda oleme me nüüd ka veendunud. Võib-olla algul ei olnud see nii selge. Ja siis on kuskil kuskil 5% selliseid, kes on põhimõtteliselt vaktsiinide vastu, nii et seda me peame ka silmas pidama. Ja professor Talving juba ütles, et immuunsus aja jooksul väheneb ja tõhustusdoosid, vähemalt teatud elanikkonnagruppidele võivad vajalikud olla.

Kui me püüame vastata sellele küsimusele, kas immuunsus aja jooksul väheneb, siis jah, immuunsus, need Iisraeli andmed ja Iisraeli vaktsineerimise skeem, on olnud väga väikese vahega, millele härra Ligi juba viitas siin. Ma pean seda silmas pidama, aga kui te vaatate, kaks esimest tulpa, see on siis need PCR-positiivsed ja kergete sümptomitega. Jah, nende korral vaktsiinide efektiivsus langeb, aga kui te vaatate nüüd seda kahte viimast rida, kus on raske haigusega ja hospitaliseeritud inimesed, isegi Iisraelis ja isegi sellel suvel vaktsiinide efektiivsus on veel väga-väga hea. 80% on väga hea vaktsiini efektiivsus ja kellele meeldib rohkem piltide pealt vaadata, siis see pilt tegelikult räägib sedasama juttu. Te näete, et siin on kergemad infektsioonid on teile vasakul ja raskemad inflatsioonid on paremal ja erinevad vaktsiinid ja erinevad riigid on siin. Kergemate infektsioonide korral, jah, vaktsiinide efektiivsus langeb ajas mitte väga oluliselt ja raskemate infektsioonide korral see efektiivsus on ikkagi väga hea. Siin võib-olla see vastus ka härra Ligi küsimusele, mis professor Talvingul oli antud, et kui te vaatate, siin on riigid, kellel oli see lühike vahe, ja need on Ameerika Ühendriigid ja Iisrael, siis nende need tulbakesed on natukene allpool kui nendel riikidel, kes läksid kohe algul selle 12-nädalase vahega, siin Ühendkuningriik ja Soome. Eestis see oli diskussioonis, aga kuna me oleme esiteks väike riik, kuna Ravimiamet ütles, et mingeid andmeid ei ole, andmed olid kuni 42 päevani, siis me otsustasime teha selle kuuekuuse vahe. See oli korduvalt arutusel. Jah, tagantjärgi on alati väga kerge tark olla.

Ja kui vaadata, kus see immuunsus langeb, eriti on just hooldekodude elanikud. Et siit ka see mõte, et siin  jälle kõik need slaidid on kerged, keskmised, rasked infektsioonid ja hospitaliseerimised. Ja kui te jälle vaatate neid kõige vasakpoolsemaid tulpasid ja hooldekodude elanikke, siis siin tõesti immuunsus langeb. Kui vaatame tervishoiutöötajaid, tervishoiutöötajate hulgas see immuunsuse langus ei ole nii suur. See on üks ameeriklaste uuring. Näete, et immuunsus küll langeb, aga mitte väga dramaatiliselt. Kui me nüüd vaatame Eesti andmeid, see on võetud 22. september, aga meie need andmed on väga sarnased. Ükskõik missuguse päeva võtan, võib-olla numbrid on natuke teised, me näeme igapäevaselt, need raportid, mis teie saate või ajalehest loete või näete, et nakatunutest umbes kolmandik on vaktsineeritud ja kaks kolmandikku on vaktsineerimata. Ja kui me nüüd vaatame eraldi neid, kes on vaktsineeritud, kui kaua on neil tagasi see aeg olnud, kui neid vaktsineeriti, siis te jällegi näete, et enamus nendest, kes on vaktsineeritud ja uuesti nakatunud, neid on vaktsineeritud vähem kui 22 nädalat tagasi. Mis ei tähenda tingimata seda, et immuunsus vananeb, vaid tähendab seda, et vaktsiine ei loodudki kerge infektsiooni vältimiseks ja seda nad täpselt näitavad. Nii et kuna ja kellele teha tõhustusdoosid ja need tõhustusdoosid tõenäoliselt ei võta veel seda nakatumist või viiruse kandlust ära, vaid tõhustusdoose on ka mõtet ennekõike teha siis, et rasket haigust vältida. Ja siin haiglas enam, haiglas natukene see tulp muutub, aga haiglas ka, enamus haigeid tuleb haiglasse ilma vaktsineerimata.

No juttu oli ka meil Taanist siin juba eelnevalt oli juttu ja ma juhiksin teie tähelepanu, et kus on see meie erinevus Taanist. Ja kui te vaatate seda kõige alumist vasakpoolset nurgas olevat pilti, siis te näete seal pildi peal, et Taanis on ka olnud nakatumise tõusu, aga te näete, et Taanis on see tumesinine joon, mis on kõige vanem elanikkond, 80+, Taanis see joon on täiesti sirge. Vanemate inimeste nakatumist ei ole. Kui me vaatame siin kõrval samasugune joonist tehtud Eesti kohta, siis Eestis tõuseb jälle see tume joon või tõuseb see vanemate inimeste nakatumine ja see on meie üks väga olulisi erinevusi Taanist. Kuidas nad saavutasid? Selle pildi pealt on väga selgelt näha, meil on ikkagi uus Euroopa ja vana Euroopa. Vana Euroopa on saavutanud eakamate hulgas väga kõrged vaktsineerituse tasemed, Ida-Euroopa riikides mitte üheski ei ole see väga hästi välja tulnud ja see ei tulnud ka Eestis, aga ei tulnud ka teistes Ida-Euroopa riikides välja, kuigi võib-olla esialgu see plaan oli, aga võib-olla ma ei suutnud nii ranged olla, nagu olid mõned Lääne-Euroopa riigid, et tõesti nad tulid astmeliselt alla.

Missugused oleksid siis need tingimused, kuidas me viirusega koos saame elada? Rasked haigused, ennekõike riskigrupis, ja surmajuhud on viidud miinimumini ja haiglate toimimine ei ole häiritud. Selle ainukene ainukene vahend, kuidas me seda saavutada saaksime, on just eakamate inimeste, ennekõike eakamate inimeste, väga lai immuniseerituse tase. Suur osa elanikkonnast, kui meil vaktsineerimine on kõrge, siis suurel osal elanikkonnast on antikehad. Me saame teha niimoodi, et me ei pea enam eneseisolatsiooni jääma, koju jääb või haigena jääb koju haige inimene, nii nagu alati jääb haige inimene koju. Täielikult vaktsineeritud lähikontaktseid ei isoleerita ja seetõttu ka suur hulk inimesi ei ole ei töö, ei koolikeskkonnast elimineeritud. Reisijate ja lähikontaktsetega, ka Taani, Rootsi, Norra – kõik on jätnud selle reisijate ja lähikontaktsete testimise, et viirused, uued viirused ei saa Eestis tekkida, me oleme liiga väike. Need tuuakse siia sisse ja siin lähevad laialdaselt edasi.

Plaan on, ja Peep kindlasti rääkis sellest, et plaan on haiglate koormuse suurendamiseks. Koolide ja ettevõtete sulgemist tuleks nii palju kui vähegi võimalik vältida. See ei ole laste haigus ja meil peab olema väga selge mõte, et kui me paneme koolid kinni, et mis me sellega saavutada tahame. Lapsed teatavasti väga raskelt ei põe ja võib-olla väga oluline, millega iga Eesti elanik saab tegeleda, on hirmu ja ühiskonna lõhestatuse vähendamisega. Ma arvan, et see on praegu suurem probleem kui madal vaktsineeritus. Me näeme, et need, kes on vaktsiinivastased, need ei usalda. Nad ei usalda kedagi. Nad ei usalda eksperte, nad teevad täpselt risti vastu. Kui ekspert ütleb, et vaktsineerimine, siis nemad ei vaktsineeri. Kui ekspert ütleb, et Ivermektiin ei tööta, siis nemad seda kasutavad. Kui ekspert ütleb, et paneme maskid ette, siis nad seda maski ette ei pane. Kui ekspert ütleb, et antikehi ei ole mõtet määrata, siis need on esimesed, siis antikehi määravad. Nii et kuidas me saame selle usalduse ühiskonnas tagasi, seda ma ei oska ütelda. Ja võib-olla see koolide asi, mis on palju segadust tekitanud, on ka väga hea näide. HTM andis juhised, aga need nagu ei toimi päriselus.

Piirangutevaba elu on oskus viirusega koos elada. Aktsepteerime viirust. Kui rasket haigusjuhud on välditud, siis tegelikult peaks mõlemad pooled olema rahul. Viirus ei ole tegelikult huvitatud meie hävitamisest, sest see hävitab tema enda ja sellest ta ei ole kindlasti huvitatud. Otsustavaks saab meditsiinisüsteemi suutlikkus, millest ilmselt eelkõneleja rääkis. Eakate hoolekandesüsteem peaks takistama, aga mitte soodustama viiruse levikut. Ja teeme omalt poolt kõik, et viirus kontrollimatult levida ei saaks: vaktsineerime ja aktsepteerime seda, et mõned mittefarmakoloogilised meetodid, nagu professor Everausi siin esimeses reas näen, maskid on ka mittefarmakoloogiline meetodit, et need jäävad. Ja teeme oma otsused teadusega, mitte emotsioonipõhiselt. Ja ma usun, et see oli mu viimane slaid ja ma tänan teid kuulamast.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Professor Lutsar, suur tänu teile teie ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

12:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tegemist on vanemate meeste haigusega. Ja kui vaadata vanuselist struktuuri Eestis, siis kusagil üle 70-aastaseid kusagil üle 100 000, mehi sellest pool või natuke ... selle. Ma küsin, et kui jätaks nüüd, oleks, kui ei vaktsineeriks neid nooremaid, kuna 80%, kes surevad, on ikkagi üle 70-aastaseid, mis siis oleks olnud. Kas siis oleks olnud nende vanaisade sanitaarraie korralik või, et vanaisad oleks praktiliselt ära kadunud? Sest noh, noori see ei tapa, nagu ma aru saan.

12:27 Tartu Ülikooli professor

Jah, kunagi me ei tea, keda viirus tapab ja keda ei tapa. Päris nii ei saa ütelda, et noored inimesed ka väga raskelt ei põe. Kuigi minu teada jah, meil, kes noored on surnud, neil on olnud ka väga tõsised kaasuvad haigused. Kui meil oleks niisugune vaktsiin, mis väldib viiruse kandvust, et meil PCR-positiivseid enam ei tule, siis võib-olla olekski olnud mõte, et vaktsineerimine noored ära, need kannavad haigust laiali, vanad inimesed ei kanna haigust laiali, sest nad on kodus, aga neile tuuakse see haigus kuskilt. Aga praegune vaktsiin ei ole selline, mis hoiaks viiruse kandluse ära. Praegune vaktsiin on väga hea raske haiguse ja hospitaliseerimise vältimiseks. Selle tõttu see strateegia, et ta vaktsineerimine ennekõike eakamad inimesed, on väga paljudes riikides töötanud ja on ka Eestis töötanud väga hästi. Kui me vaatame, et kui meil aasta tagasi tuli haiglasse 7% nakatunutest, siis praegu tuleb 4%. Nii et meil oleks pidanud teistmoodi vaktsiin olema, et nooremaid inimesi vaktsineerida, et noored oleksid siis kaitsnud vanu, aga kedagi hävitada küll ei tohi. Või teil oli vist üks teine sõna, mida te kasutasite. 

12:28 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

12:28 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud professor Lutsar! Juba möödunud aasta märtsis ütles Maailma Tervishoiuorganisatsiooni juht sellise lause, et meil tuleb õppida elama selle viirusega. Ja niimoodi paari kuu kaupa see lause hakkas levima, kordas seda Fautši USA-s jne. Mingil hetkel jõudis see ka Eesti retoorikasse ja täna te seda ütlesite ka väga selgelt välja, et see viirus on tulnud, et jääda. Aga see on seotud immuunsüsteemiga. Kas Eesti tervishoius haiguste ennetamise süsteemis oleks mingisugused printsiibid vaja kasutusele võtta, et see imuunsüsteem oleks tugevam, et no peale vaktsineerimise, muidugi, – et ei peaks väga kartma seda haigust. Kas on mingid võimalused olukorda parandada?

12:29 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Kui me vaid teaks, kuidas immuunsust tugevdada, küll me teile seda nõu ka annaks. Et immuunsüsteem on organismil väga targalt välja mõeldud, aga ka väga-väga keeruline. Immuunsüsteemis sa surud ühe asja maha, teised võtavad selle funktsiooni üles. Ja minule teadaolevalt ühtegi immuunsüsteemi tugevdavat asja peale hea tuju ja rõõmsa meele ei oska ma teile küll välja pakkuda, et see kahjuks niimoodi on. Samas jälle, et ega viirused ei ole saatanast siia maailma saadetud. Viirused on need, mis meie immuunsüsteemi kogu aeg stimuleerivad. Kui seda ei teeks viirused, siis seda teeks miski muu, millega me veel halvemini hakkama saama. Jah, nii et me peame sellesse viirusesse ka respektiga suhtuma.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

12:30 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud professor Lutsar! Väga paljud vaktsineerimise vastased, kes siin Toompea ees demonstreerivad, väidavad, et kogu pandeemia seisnebki massilises PCR-testimises ja et kui see lõpetada, siis taanduks ka pandeemia. Nende põhiline väide on, et PCR-testimismeetodi leiutaja doktor Kary Mullis, keda pärjati testi leiutamise eest ka Nobeli preemiaga, olevat öelnud, et positiivne PCR-test ei tähenda, et inimene oleks haige või nakatunud, kuna see test ei ole võimeline eristama n-ö aktiivset viirust juba läbi põetud surnud viirusest. See tähendab siis nende väitel, et PCR-test tuvastab küll inimese kehas olevat loomulikul kujul eksisteerivat geneetilist materjali, aga mitte spetsiifilist koroonaviirust. Mina pole viroloog. Mida teie kui spetsialist nende väidete kohta neile vastate? Ja kuidas üldse eristada teaduslikke väiteid ebateaduslikest? Alles hiljuti nägime ETV-s dokumentaalfilmi, kus vaktsineerimisvastaste ebajumalaks on saanud läbi kukkunud professorid. Kuidas kommenteerite?

12:31 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Jah, niisugusi argumente olen ma ennegi ennegi kuulnud, et pandeemiat ei oleks, kui me ei testi. Tuleme päris alguse juurde tagasi. Esimesena Hiinas nähti ebatüüpilist kopsupõletikku ja siis pooleteise kuue kuu pärast alles identifitseeriti viiruse genoom ja pärast seda tulid PCR-testid. Nii et enne oli ikkagi haigus ja siis tulid PCR-testid. Väga õige, ei saa keegi Mullise vastu ju vaielda. See, mis ta leiutas, on Nobeli preemiat ja rohkemgi väärt. Aga ega elutu viiruse RNA ei saa ka neelu, kui viirust ei ole. Ei ole niimoodi, et enne on RNA ja siis tekib viirus, vaid on ikka vastupidi, et kõigepealt on viirus, see laguneb ära, siis vabaneb ka RNA ja seda RNA-d see PCR mõõdab. Meil ei ole viroloogias tõesti ... On niisugused meetodid, aga need ei ole, ütleme, rakukultuuridel viiruste kasvatamine ei ole väga reaalne, sest see võtab päevi aega.

Nii et see PCR-test on praegu meil ainukene, mis ta on, aga selles mõttes on õige, jah, et tema plussid ja miinused on täpselt üks ja sama: ta on liiga tundlik, st ta võtab mõnikord ka RNA-d, kui enam elusat viirust ei ole. Ja me teame neid jääkpoitiivseid ja neid me ka identifitseerime. Nii et meil ei ole lihtsalt praegu paremat meetodit. Ja meditsiinis, ma usun, siin ruumis olevad arstid on minuga nõus, et kergem on tegelikult asjadega, mida me teame, kui nendega, mida me ei tea. Nii et selles suhtes diagnostikast loobuda, ma arvan, ei ole päris õige.

12:33 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

12:33 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, aitäh selle ettekande eest! Ma vaatan neid slaide, kus on ilusad värvilised tulbad, vaatan kadeduse ja tunnustusega Taanit, Soomet, Rootsit. Ja siis vaatan kurbusega seda, mida meie slaidid näitavad, eriti vanemaealiste, 80+ seas. Teistel on hõlmatus 100%, meil on null. Seal on tegelikult üle 50-aastaste hõlmatus kõigil praktiliselt 90% [ja üle selle]. See kõneleb ilmselt ühiskonna usaldusest arstide vastu. Aga näiteks mina, kes ma olen ka Taanis elanud, ei suuda tuletada, et Eesti inimeste usaldus arstide vastu oleks niivõrd palju erinev sellest, mida ma Skandinaavias olen kohanud. Küll aga olen ma täheldanud, et kogu selles viiruseprotsessis on riigil puudunud usaldus perearstide vastu – perearstid on pidevalt sellest protsessist välja jäetud või on kaasatud neid väga kummalisel moel, tehtud nende elu keeruliseks – ja ka kohalike omavalitsuste vastu. Kas oleks saanud teha midagi paremini ja kas on veel midagi teha selleks, et me tõepoolest need kõige suuremad riskirühmad saaksime lõpuks ära vaktsineeritud?

12:34 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Jah, alati saab midagi paremini teha. Ei ole ilmselt selles puhangus ühtegi inimest, kes ei oleks vigu teinud või rohkem kui ühe vea teinud. Nii et sellega ma olen nõus. Aga eks see läheb ikka väga pikkade traditsioonide juurde tagasi. Sellest on kümmekond aastat möödas, kui Eestis oli gripi vastu vaktsineeritud 2% eakaid. Taanis või üldse Põhjamaades oli neid 70–80%. Meil ei ole seda täiskasvanute vaktsineerimise traditsiooni olnud. Jah, tagantjärele on tark olla väga lihtne, aga mis mulle jäi silma nende teiste riikide puhul, on see, et nad olid väga ranged sellest kinni pidama, et kui oli plaanis, et me kõigepealt vaktsineerime ära 80-aastased ja siis, kui sai üsna suur protsent 80-aastasi ära vaktsineeritud, mindi 70- ja edasi 60-aastaste juurde. Sellest peeti väga rangelt kinni. Meil oli see asi võib-olla palju hektilisem. Kogu aeg tulid uued grupid kuskilt vahele. Aga see on puhtalt minu isiklik arvamus, see ei ole teadusnõukoja arvamus. Ma olen korduvalt toonud selle näite, et minu isiklik laps, kes elab Inglismaal, sai vaktsiini täpselt sellelsamal nädalal kui Inglise tulevane kuningas, kuna nad on ühel aastal sündinud. Ei kutsutud kedagi ette. Võib-olla see on tulevikus ... Noh, ma ei oska ka öelda, mul on ka aju juba tühi sellest, mida veel saaks teha, et kuidas neid inimesi, just eakamaid, aga mitte ainult eakaid, panna uskuma, et vaktsiinid on head ja aitavad raske haiguse ära hoida. Peep ilmselt rääkis teile, et see haigus on väga hirmus. Jah, vaktsiinidel on kõrvalnähud, aga neid on väga vähestel. Võib-olla sotsiaalteadlased või ühiskonna või Riigikogu liikmed, te näete inimesi, te saate võib-olla paremini aru, mida inimesed tahavad. Aga minul ei ole õnnestunud kahjuks peaaegu mitte kedagi ära rääkida. Ma olen püüdnud küll, ausõna olen püüdnud.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

12:36 Jürgen Ligi

Aitäh! On igati loogiline, et ühe süsti immuunsus langeb kiiremini kui kahe süsti, aga minu loogika oli osutada sellele, et võimalikult paljudeni immuunsuse jõudmine on tähtsam kui see languse kiirus. Aga eks ta olegi selline ebaselge asi. Aga nüüd uus küsimus on kaheosaline. Kõigepealt, mis on teada koroonaviiruse muteerumisest? On ühelt poolt viroloogide väide olnud, et tal on see põhimõtteliselt võimatu sama kiiresti kui gripiviirusel. Ja teiselt poolt antivakserite autoriteedi Antonina väide, et vaktsiinid toodavad väga kiiret immuunsuse muutumist, tähendab muteerumist, millel on ju ka mingi loogika. Aga mis on see kokkuvõte, mis on hea? Teine küsimus: mis on teada praeguseks väga loogilisest asjast, et süstitud inimene nakatab kehvemini, mis on täpsemalt teada? Kaks küsimust.

12:37 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Jah, et see vaktsiinide vahe. Immunoloogilist on kindlasti pikem vahe õige ja aega tagasi pöörata ei saa. Aktsepteerime, et nii on. Aga tulles nüüd viiruste mutatsioonide juurde tagasi ja millest räägib doktor Järviste, on see, et ta räägib suurenenud immuunvastusest, mida vaktsiinid võivad esile kutsuda. Ja see on jäänud, see on teadaolev fenomen ja selle taha on jäänud paljud loomade koroonaviiruse vaktsiinid. Et vaktsineeritul tekib raskem haigus.  See on näiteks RSV‑viiruse vaktsiini taga ka, et vaktsineeritu põeb siis, kui metsik viiruste teda nakatab, raskemalt kui see inimene, kes ei ole vaktsineeritud. Seda on selle koroonaviiruse korral, selle konkreetse koroonaviiruse korral väga paljud grupid, see oli nagu madalal olev õun, mille sai kätte, seda on  väga paljud grupid uurinud ja seda ei ole ära tõestatud. Nii et selles mõttes see väide on teoreetiliselt õige, aga praktiliselt ei ole seda keegi ära tõestanud. Ja viirus muteerub. Meie laboris tehakse ka viiruse genotüpiseerimine, teevad minu õpilased ja nooremad kolleegid, ja me näeme siin, selle delta viiruse sees on endal väga palju alatüvesid, ega meil see pilt ei ole nii homogeenne, et on delta viirus. Delta viirus ise koosneb väga paljudest alatüvedest. Me oleme näinud juba, et see kimp viirusi tekkis enne vaktsineerimist, ütleme kõik see alfa, beeta, gamma, delta, need tekkisid kõik millegipärast eelmises septembris, september–oktoober 2020. Ja nad laiali läksid natukene hiljem. Ja on, kas oli see lambda vist, mis tekkis jaanuaris sellel aastal, aga see lambda kuhugi ei ole jõudnud. Nii et see viiruse muteerumine ja vaktsineerimine pole omavahel seoses ja nii nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, mõned eksperdid arvavad, et me oleme juba teekonna lõpus, et viirus on oma võimalused ära kaotanud, aga on eksperdid, kes ütlevad, et viirusel on veel arsenalis, et ta võib tulla ravimresistentsete viirustega välja.

Gripiga ei ole tal ... üks küsimus, kus on gripp, eks ole, me kõik ootasime seda eelmine aasta, Austraalia ootas ka see aasta, seda ei ole tulnud. Gripi R0 või see levimise võime on kuskil 2–3, võib-olla 4 ajal. Delta viirus on 5–8, nii et praegu tundubki, et see koroonaviirus on kogu niši enda alla võtnud ja sellel vaesel gripiviirusel ei ole võimalik leida samas nišis endale kohta. Mina ise ka tahaksin väga, ma usun väga, et gripiviirus ise õiendaks selle koroonaviirusega natuke.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Austatud professor Lutsar, ma väga tänan teid teie ettekande eest, ma väga tänan teid teie vastuste eest. Suured tänud teile! Palju jõudu teie töös, sh teadusnõukoja juhtimisel! Aitäh teile!

12:41 Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar

Aitäh teile! 

12:41 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Nüüd me peame minema Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku juurde, mis ütleb, et on palve pikendada istungi aega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Me peame selle hääletamise läbi viima. 

Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada istungi aega kuni päevakorrapunkti ammendumiseni kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:44 Esimees Jüri Ratas

Poolt 18, vastu ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Istung pikendatud.

Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liige Andrei Korobeiniku. Palun!

12:44 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kindlasti ei ole ma nii suur asjatundja kui paar eelnevat ettekandjat ja ma keskendun võib-olla paaril aspektil koroonakriisiga seoses. Piirangutest väljumiseks on peamine ja tegelikult ka ainuke tee just vaktsineerimine ja eriti eakamate inimeste seas. Nemad satuvad kõrgema tõenäosusega haiglasse ja intensiivi siis, kui vaktsiin ei kaitse neid haiguse eest ja/või ei pehmendada haigussümptomeid. Terviseminister näitas meile numbreid. Antikehade statistika on just sealmaal, et piirangutest väljumine võiks toimuda väga varsti, kuid murekohaks on endiselt eakad inimesed. Nende seas jäid antikehadest ilma küll vaid 15%, aga see on piisavalt suur inimeste arv, et meie haiglaravi jaoks oleks see haigusnumbrite kasvu puhul liiga suur koormus. Viimasel ajal on väga palju räägitud sellest, et vaktsineerimata inimesi peab survestama. Üks tahab jätta neid arstiabita, teine soovib, et nad maksaksid enda haiglaravi ise kinni. Jah, suurem vaktsineerimistase on eesmärk, kuid selle eesmärgini jõudmisel on hind, mis ei saa potentsiaalsest võidust kõrgem olla. Ühiskonna katki tegemine on kahtlemata liiga kõrge hind. Meie seda endale lubada ei saa. Survestamise asemel peame keskenduma positiivsetele lahendustele. Esiteks tunnistame ausalt, vaktsineerimata inimesi on nüüd juba piisavalt vähe, et me saaksime nendele individuaalselt läheneda. Selleteemalise küsimuse esitas terviseministrile ka Jevgeni Ossinovski paar tundi tagasi. Vaktsiinivastaseid pole nende vaktsineerimata inimeste seas ülemäära palju. Enamus on siiski need, kes ei jõua või kahtlevad, neid peab sihtima individuaalselt ja lahenduseks võiks olla selline vaktsiini kiirabi käivitamine, et vaktsiini saaks koju tellida sama mugavalt nagu toidupoes online-tellimuse teha. Ja mis siin salata, inimesed kardavad arste. Mõned tunnevad ennast turvaliselt vaid enda kodus ja haiglas see turvatunne haihtub. Konverteeerime erinevad inimesed ära, saame need kätte. Ja me ei pea jälle piloteerima seda ja sarnaseid projekte näiteks riskigrupi peal või mingisuguses pisikeses Eesti linnas. Selline jupitamine ei õigusta end, oleme seda varasema praktika pealt juba õppinud või ma loodan, et oleme. Kui selline vaktsiini kiirabiprojekt käivituks korraga üle Eesti, siis ühe kuuga jõuaksime vaktsineerimisprotsenti oluliselt tõsta. Teine potentsiaalne lahendus oleks lisatasu, n-ö 13. palk vaktsineeritud hooldekodude töötajatele näiteks selle aasta lõpus ja ka neile, kes on vaktsiini saanud juba varem. Me räägime umbes kolmest miljonist eurost ja see oleks väga hästi investeeritud raha. Üldine vaktsineerituse protsent on oluline, kuid veel kord: haiglaravi kriisi tekitavad just eakad vaktsineerimata patsiendid. Hooldekodud said vaktsiini juba vaktsineerimiskampaania alguses ja see oli kahtlemata õige samm. Kevadel oleme riigina tänu sellele hullemast pääsenud. Neid hooldekodude kliente, kes vaktsiinist loobuvad, ei ole palju. Aga nad on väga selge riskigrupp. Vähe sellest, et nad on eakad, nad elavad teiste inimestega koos. Ja täna on meil endiselt olukord, kus arvestatav osa hooldekodude personalist on vaktsineerimata ja see on nende isiklik otsus. See on muidugi kahetsusväärne, et iga selline inimene võib põhjustada mitte hoolealuse surma, kuid nendel asutustel, nende tööandjatel mänguruumi pole. Uut personali ei ole neil kusagilt võtta. Ja ka haiglate näitel me näeme, et kui arstid vaktsineerivad end meelsasti, siis  hierarhia ahelas allapoole liikudes me näeme, et ... muutub pilt palju mitmekesisemaks. Riigi poolt inimeste premeerimine vaktsineerimise eest võib tunduda tobe, aga see päästab elusid ja mitte ainult nende eakate klientide elusid, vaid ka nende inimeste omasid, kes ei jää sellisel juhul meditsiiniabist ilma, näiteks saavad õigeaegse vähidiagnoosi. Tänu sellele haiglad pääsevad ülekoormusest ja jätkavad oma plaanilist tööd. Ma ei taha loomulikult öelda, et survestamisel ei ole kriisiga võitlusel üldse kohta. Vaatame tõele näkku. Vaktsiinipass QR-koodiga on samuti survestamise mehhanism, aga see on kindlasti oma tulemuse andnud. Kuid see on üks vähestest survestamise võimalustest, mis tundub meile enam-vähem loogiline. Kui mõelda selles suunas edasi, siis riik võiks ehk loobuda ka kiirtestide kinnimaksmisest seal, kus ta seda teeb, ja omavalitsused. Aga see on sisuliselt kogu meie mänguruum. Oluline on aru saada, et vaktsineerimata inimeste stigmatiseerimine toob suuremat kahju kui kasu ja sellega on väga lihtne liiale minna. Vähe sellest, et see lõhestab ühiskonda, see teeb kahtlevast inimesest aktiivse vaktsiinivastase. Kui sind rünnatakse, siis paratamatult hakkad sa ennast kaitsma. Vaktsiini vastu ründamine ei tõsta vaktsineerimisprotsenti, vaid võib hoopis selle langetada. Olukorra parandamiseks me võiksime mõelda, kuidas vaktsiinivastase muresid realiseerida. Nad on inimesed nagu meie, neist kõik ei ole vandenõuteoreetikud. Kolleeg Kalle Grünthal juhtis tähelepanu väga õigele probleemile. Kui inimestel tekib vaktsineerimisel tervisekahjustus või ta sureb, siis selle eest ei vastuta meil täna keegi. Eestis on olemas patsiendikindlustus, mille järgi saab patsient või tema perekond hüvitise, kui arsti vea tõttu saab inimene tervisekahjustuse või surma. Aga kui tegemist on ravimi kõrvalmõjuga, mitte arstiveaga, siis vastus on, et ei ole. Olen kindel, et täna on ideaalne aeg selleks, et luua Eestisse vaktsiinikahjustuste fond. Selline fond on olemas väga paljudes arenenud riikides, nagu näiteks Taani, Rootsi ja Norra, kes juba väljuvad piirangutest, aga ka Kanadas, Saksamaal, Itaalias, Uus-Meremaal ja paljudes teistes riikides. Kui vaktsineerimine toob kaasa tervisekahju, saab inimene või tema perekond sellest fondist väljamakseid. Ja muidugi raha ei too surnud inimest tagasi, aga seda ei tee näiteks ka patsiendi kindlustus, küll aga suurendab vaktsiinikahjustuste fond ühiskonnas õiglustunnet ja vähendab lõhestumist. Me ei suuda selle käiguga lahendada kõiki vaktsiinivastaste muresid, aga siis on meil vähemalt teada, kes vastutab, kui vaktsineerimine lõpeb inimesele halvasti. Vaktsiinikahjustuste fondi loomise kulu on tegelikult üsna marginaalne, aga see parandab vaktsineerimise protsenti ka muidu, näiteks laste seas. Täna loobub laste vaktsineerimisest aina rohkem vanemaid ja teiste epideemiate tagasitulek ei ole selle trendi püsimise korral enam kaugel. Ja näiteks lastehalvatus on koroonaviirusest ikka tunduvalt karmim haigus. Jürgen Ligi küsis Tanel Kiige käest, mis läks valesti? Väga palju läks valesti. Me ei vaktsineeriunud poliitikuid esimestena ja see tekitas ühiskonnas vandenõuteooriaid. Me otsustasime, et igaüks peab kahte vaktsiini saama plaanipäraselt ja ei mõelnud ümber ka siis, kui selgus, et see strateegia pole optimaalne. HOIA-äpp on olnud tõsine, sureva digiriigi sümbol. See lihtsalt ei toiminud, see jäi ilma vaktsiini sertifikaadita, integratsioonist. Sellest saagast me peame väga tõsiselt järeldusi tegema. Maskide kasutamisega läksime teiste riikide karjaefektiga kaasa ja see võis maksta meile päris mitu inimelu ja järjekordset pingete kasvu ühiskonnas. Maskid kaitsevad. Näiteks kolm nädalat tagasi pankades korraldatud suur ja representatiivne uuring tõestas seda. Nad ainult kaitsevad siis, kui neid õigesti kasutada, mitte siis, kui see on kohustuslik, inimene paneb maski ette poes, siis paneb tagasi taskusse, siis võtab taskust välja ja paneb ette järgmises poes. Poliitikate väljatöötamisel peame me siiski tervest mõistusest lähtuma. Me ei alustanud operatiivset koostööd erasektoriga ja selle asemel, et eraldada vaktsiinid näiteks suurtele tehastele, jahtisime me üksikuid vanureid Abja-Paluojas ja Koongas, unustades, et seesama tehase tööline elab tegelikult koos eaka isa või vanaemaga kes jäid sedasi kaudselt ilma kaitseta. Aga tähtis on meeles pidada, et küsimus pole ju selles, kes on süüdi, vaid selles, et kas ja kuidas suudame teha järeldused, et pääseda tänasest pandeemiast ja olla tulevastes kriisides edukamad. Neid õppetunde on mitmeid. Minu jaoks on peamine see, et tugev poliitiline n-ö leadership juhtimine on väga oluline vahend kriisi ületamiseks. Terviseministrile võib ju umbusaldust avaldada. Kui erakonnad lepivad omavahel kokku, kas ta on süüdi sundvaktsineerimises või liiga aeglases vaktsineerimises. Aga ta on kogu aeg pidanud otsima konsensust valitsuses teiste ministritega. Ja neil kõigil on ju erinev maailmavaade ja arusaam erinevatest asjadest. Inimesed võivad eksida, aga nad ei saa eksimisest pääseda, kui otsused meditsiinilises kriisis sünnivad konsensusest väga erinevate inimeste vahel. Ma loodan, et me suudame lähitulevikus erimeelsused ületada ja teha vajalikke samme selleks, et koroonokriis saaks juba paari kuu jooksul läbi koos piirangutega ja et tulevikus saaksime sarnastes olukordades riigina veelgi paremini hakkama.

12:54 Esimees Jüri Ratas

Teile on ka küsimus. Imre Sooäär, palun!

12:54 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Hea Andrei, sa tõid oma oma ettekandes välja üsna mitmeid olulisi aspekte, kuidas me võiksime jõuda piirangutevaba Eestini. Sa oled ise ka ettevõtja. Kuidas sa arvad, kes peaks liitma kokku või arvutama kokku selle kahju, mille piirangute all elav ühiskond kannatab, versus potentsiaalse kasu, mis me nendest piirangutest saame? Seoses piirangutega on ühiskonnas konstantne hirmufoon, mis tekitab stressi, ärevust ja depressiooni. Tuhanded lõhutud pered. Kõik see omakorda nõrgendab meie immuunsüsteemi ja teeb meid veel vastuvõtlikumaks kõigile viirustele, mitte ainult COVID-ile, vaid ka gripile ja kõigile muudele. Lõppude lõpuks keegi peaks selle majandusliku kahju ka kokku lööma. Täna meil ei ole sellist organisatsiooni. Hollandis on selleks eraldi riigiasutus, kes selliseid stsenaariume kokku arvestab. Kes peaks selle kokku arvestama, mis see kahju on, ja kas see kaalub üles selle kahju, et ühiskonda piirata?

12:56 Andrei Korobeinik

Aitäh küsimuse eest! Ma ise muidugi olen veidi optimistlikum, ma arvan, et koronakriis on väga palju head teinud ka. Nüüd me kõik oskame kaugtööd teha, ka need, kes ei ole vanasti sellega kunagi kokku puutunud. Me näeme sellest tänasest majanduskasvust üle maailma, et see on avaldanud mõju tootlikkusele. Ja ma arvan, et see on selline struktuurne muudatus, mis jääb meiega ja see suure tõenäosusega kiirendas progressi. Aga mis puudutab kahju, siis ma arvan, et iga otsuse vastuvõtmisel me peame lähtuma sellest, et on olemas ka teine pool.

Näiteks, kui me räägime maskidest, siis nad annavad efekti, aga nad annavad ka sellist vastupidist efekti, mis lõhestab ühiskonda. Kui üks inimene väga tahab maski kanda ja teine väga ei taha, siis see, mis nende vahel toimub, võib tekitada suuremat kahju kui see potentsiaalne meditsiiniline positiivne efekt. Ja iga otsuse puhul ma arvan, et me peame mõtlema sammu või kaks edasi. Jah, me võime ju arvata, et riskigruppe peab vaktsineerima, aga kui me saadame arste selle ühe doosiga otsima seda eakat inimest, siis samal ajal ta võib-olla leiaks need 100 või 200 inimest, kes on ühes kohas olemas jne, jne. Me ei pea neid kahjusid, ma arvan, sedasi arvutama, see ei vii meid väga kuhugi, aga me võiksime vaadata üldpilti ja teha otsuseid lähtuvalt sellest, mitte sellest, mis ühes või teises ajakirjas parajasti avaldatakse.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu palun lisaasega.) Palun! Kaheksa minutit.

12:58 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Lugupeetav terviseminister! See, mis siin toimub, tegelikkuses on mõneti absurdisituatsioon. Me arutame, kuidas kõik piirangud maha võtta, et kuidas tegelikult ühiskonnas naasta normaalsusse, olukorras, kus me täna jõudsime riskitasemelt kõrgele riskitasemele, kus meil täna kurvad uudised laekuvad inimeste surmadest, kus on ligi 800 inimest nakatunuid tulnud juurde. Meil on kaks protsenti vaktsineerimata inimestest meie seas, uuringu järgi, liigub ringi, kes on viiruse aktiivlevitusfaasis. Professor Fisheri andmed ütlevad meile mida? Ütlevad seda, et sellise olukorraga – meil praegu on R tase 1,1 – me jõuame novembri alguseks 1500 nakatununi päevas. Need on tegelikult kevadise kõrgtaseme numbrid.

Meil on olukord, kus härra Meritsaga kõneledes ta ütleb seda, et modelleeringus see tähendab sadu eakaid inimesi, kes kaotavad oma elu, kui me arvestame seda olukorda. Ja me räägime mingisugusest irdreaalsusest olukorras, kus tuleb tegutseda ja tuleb kohe tegutseda. Praegu ei ole küsimus mitte selles, et kõik me oleme juba viiruse seljatatud ja ületanud ja liigume edasi, vaid vastupidi, meil on praegu olukord selline, et kui me ei astu kiireid samme kõige kaitsetuma rühma, üle 65‑aastaste inimeste vaktsineerimiseks ja nende ohutuse tagamiseks, seisavad ühiskonnas nädalate perspektiivi sees paratamatut piirangud. Selles ei ole kahtlustki.

Esimene küsimus: mida teha? Esiteks, ma pean väga oluliseks, mis puudutab koolide lahti hoidmist ja koolides viirusetõkke peale panemist. Täiesti absurdne on see – ma ei tea, kas see on härra terviseministri isiklik suunis – hoiak selle kohta, et Terviseamet kavatseb võtta eitava seisukoha koolides testimise osas. Täiesti vale suund! Viimsi koolis tehti testimine, 10% lastest tuvastati, saadakse rakendada abinõusid. Ja me Tallinna koolide lapsed jätame kaitseta. Vastupidi, mitte testimisest ei tohi loobuda, härra minister, vaid tuleb hakata läbi viima koolides masstestimisi, viivitamatult. Meie epitsenterpiirkond on Harjumaa ja selle kese on Tallinn.

Liigume edasi eakate inimeste immuniseerimisega. Lubadusi ja veksleid, mis on antud eakate inimeste immuniseerimisega, ei ole suudetud täita. Ja see tähendab seda, et selle eest maksavad inimesed eluga. Mida öeldakse vabanduseks? Peaminister ütleb, et aga vanad inimesed on süüdi, sellepärast et nad on veneaegsed inimesed, nad on idaeurooplased ja neil ei ole immuniseerimiskogemust. Andke andeks! Jätke eakad inimesed rahule! Tähtis on inimestele viia selge informatsioon nende meetmetega, mis on tõhusad. Kui me räägime epitsenterpiirkonnas Tallinna linnast, siis seda ei ole suutnud teha ei Tallinna linn ega seda ei ole teinud ka riik.

Kõnelesin praegu, täna hommikul ühe perearstiga Tallinnast, Nõmmelt. Küsisin talt, kas on ülesanne, kas tegeldakse kõigi Tallinna eakate, kes ei ole veel immuniseeritud, läbi helistamise kontakti võtmisega. Ta vastas eitavalt. Ei ole niisugust olukorda tegelikult, masskontakti võtmist. Ja see on väga tõsine probleem. Me peame inimesteni viima kohale objektiivse informatsiooni, riskirühmadele objektiivse informatsiooni, mis puudutab koroonaviirust, vaktsineerimist, selle kõrvalmõjusid, mis puudutab seda, millised on tõhusad meetmed viiruse tõkestamiseks. Hulk inimesi, kes kõhklevad, ka eakad inimesed, arvavad, et kui nad kannavad maski poes, siis on see tegelikult kaitse viiruse eest. Aga viiruse uute tüvede puhul individuaalkaitset tegelikkuses maski kandmine ei pruugi pakkuda, riskirühmade inimestele, me teame seda suurepäraselt. See on petlik kaitse ja ettekujutus, et ta kaitseb inimest. Jah, ta kaitseb kollektiivi, kaitsemeetmena vähendab viiruse leviku ohtu, aga indiviidi puhul ei saa öelda, et ta on kaitstud, kui ta kannab maski, sest inimesed ei kanna neid maske, mis tõhusamalt peaksid kinni, neid meditsiinilisi FFP3 maske.

Mida konkreetselt teha eakatele sõnumi kohaleviimiseks? Me peame saama aru sellest, et vajalik on selge teavitus, teavituskampaania avalikkuses, teavitus viiruse kõrgest ohufaasist ja sellega nendele inimestele teabe kohaleviimine, mis on meetmed, et viirus tõrjuda. Väga lihtne ja konkreetne ettepanek, mida ma arutasin läbi nii teadlastele, majandusmeeste kui ka terviseinimestega. See on see küsimus, et me peame looma võimaluse, kus inimesed on ka ise motiveeritud informatsiooni viiruse leviku ja viiruse tõkestamise abinõude kohta saama. Laine tõuseb, torm selle viiruse puhul, kui me vaatame numbreid, kaitsetumate inimeste ümber kerkib. 1500 inimest praeguse olukorra, piirangute taseme ja dünaamika jätkudes novembri alul nakatunuid. See tähendab kiretult ka teisel poolel haiglakoormuse kasvu ja see tähendab paratamatult letaalseid kahetsusväärseid sündmusi.

Konkreetne ettepanek, kui me räägime epitsenterpiirkonnast, Tallinnast: võtame ja selgelt töötame välja koostöös riigiga ja linnaga konkreetse nõustamisprogrammi, mis puudutab koroonaviiruse nõustamisnõustamisprogrammi lühikest, telefonitsi-meilitsi, ja ütleme, et kõik eakad inimesed, üle 65-aastased inimesed, kes läbivad selle nõustamise, lühikese intensiivse nõustamise, saavad 100‑eurose ravimikaardi. Ja nõustamine, see ei tähenda, kas inimene on vaktsineeritud või mitte, see ei tähenda seda, kas inimene pärast seda vaktsineerib või mitte, vaid inimesed vajavad objektiivset informatsiooni. Ja see tuleb inimesteni kohale viia, reaalses suhtluses. Loota lihtsalt, et kuskil nurgas voldikud või kuskil on Arkadi Popvi pilt, kes süstib, et see on piisav informeeritus – ei ole see piisav, nagu me oleme näinud. Ja ärge süüdistage eakaid inimesi, et nemad on ise süüdi, et nad ei ole vaktsineeritud. See konkreetne projekt on võimalik kõnekeskuse käivitamisel nädalatega käima tõmmata. Ja me peame kiirelt tegutsema, et anda konkreetne informatsioon riskirühmas olevatele inimestele nende võimaluste kohta, kuidas maandada viiruse levikuga seotud ohte ja millised on need abinõud.

Teine konkreetne ettepanek, kui ma räägin praegu sellest ravimikaardist kõigile nõustamise läbinud või nõustamises osalenud eakatele inimestele, on loomulikult täiendav perearstide motiveerimine. Venitasite, venitasite ja venitasite tervishoiuteenuste osutajate puhul kõrgema hinnakirja määratlemisega vaktsineeritutele. Aga nüüd on olukord, kus me oleme uuesti kriitilises faasis, siis tuleb ka rakendada tõhusamaid tööriistu. See, mis oli relevantne eile, ei pruugi olla relevantne täna ega ka homme. Ja sõnum on üks ja selge: me peame perearstidele kehtestama 65+ inimestel immuniseerimise tasu 50 eurot. Ka nemad peaksid olema osa selles skeemis, selles nõustamisprogrammis ja nende ravimikaartide programmis.

Tegutseda tuleb, mitte kõnelda praegu sellest ja luua võltsillusiooni sellest, et meil vaktsineerimist aitab kiirendada vaktsineerimise ohvrite mälestusfondi loomine, nagu siin ettepanek kõlas. Kindlasti inimesi tuleb aidata, kellel on ka kõrvalnähud, neid toetada, selles ei ole vähematki kahtlust. Aga me ei tohi anda valesignaali. Ja mulle tundub, et see arutelu fookus on üles ehitatud täiesti vildakalt, olukorras, kus meil on täna jõudnud koroonaviiruse leviku faas kõrgele tasemele, aga meie arutame, kuidas kõik piirangud maha – kõik, lähme eluga edasi. Väga paljud inimesed ei lähe eluga edasi, seda näitavad meil numbrid. Aitäh!

13:06 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

13:06 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Kunagi tegelesin ma meditsiinigeneetikaga ja veetsin oma päevi ja öid laboris. Tegelesin ravimiresistentsuse uuringutega, mitte viirustega, aga bakteritega. Ja ma mäletan, kui ma sumasin sinna erinevaid antibiootikume, sinna bakteri sööta. Panin ühe, kaks, kolm, neli ja veel rohkem. Ja alati, isegi siis, kui neid oli seitse-kaheksa erinevat, selline kokteil oli, leidus mingisugune n‑ö bakteripoiss, kes suutis hakkama saada ja hakkas paljunema, tuli koloonia, nii nagu bakterikoloonia välja näeb, eks ju, teatud oma omadustega, ja hakkas vohama. Aga viirusepoiss on palju vingem. Ükskõik millised barjäärid või millise kokteili me talle teeme. Ikka leidub keegi raudne vend või õde, neil ei ole sugu muidugi, kes suudab hakkama saada. Ja selle koha pealt oli professor Lutsari jutt siin õige, et ega eesmärk ei olegi tal kedagi peremehi tappa, vaid ise ellu jääda. Aga see selleks. Nii et kõigepealt aitäh esinejatele, tarkadele inimestele, kes räägivad asjast, mida nad tunnevad!

Aga ma tahaksin keskenduda ühele asjale, mis tänasest ettekandest välja tuli, et tegelikult kogu see mäng käib vanaisade kaitsest. Meil on, kui vaadata rahvastikupüramiidi, meil on üle 70‑aastaseid mehi kusagil 40 000, aga n‑ö vanaemasid poole rohkem. Ma võin eksida numbritega, aga suurusjärk on kusagil 90 000. Aga nagu me nägime siin, surm lõikab eelkõige neid, COVID‑i surm samuti. Noh, kuidas see pilt välja näeb, ma olen tohtrite klannist, nägu läheb siniseks ja lämbud ja, nagu doktor Talving ütles, algul neerud ja pärast süda ütleb üles ja ongi kööga. Vanaisad surevad. Vanaemad ka, aga vanaemad palju harvem. Nii et tegelikult sellega, koroonaga on hauda läinud väga paljud meie vanaisad, elukogemus ja kõik see muu.

Ja nüüd me jõuame selleni, millega ma iga päev kokku puutun ja paljud teie ka, et nooremad inimesed, mehed-naised taovad vastu rinda, mind see ei puutu, see ei ole tõsine haigus. Kuigi eks see nii päris ei ole. Vastupanuvõime ei sõltu ainult vanusest. Aga üldiselt on neil õigus. Ja nüüd on küsimus, et mille kuradi pärast peaks mind vaktsineerima või mõned ütlevad, et mürki süstima. No ma ei ole nii radikaalne. Me oleme kulutanud palju raha, külmkappides on ka raisku läinud palju, mida soojendati. Aga see on kõrvalteema. Ja teine küsimus, et me oleme sulgenud oma ühiskonna, majandus on pidurdunud, laevad seisid hulk aega, Tallinna nooblites hotellides pakuti eelmise laine ajal 25 euroga luksussviidis elamist, toit kaasa arvata. Lihtsalt ei olnud kedagi, kes oleks hotelli läinud. Ja kas see hind tasub neid pingutusi? Sest eelkõige, nagu ma rõhutan ja täna tuli ka välja, et eelkõige on tegemist ikkagi vanaisadega. Vanade, vanemate meeste haigusega, kes surevad, satuvad haiglasse ka. Ja paljud on sellised, kes on nooremad, aga saavad väga raskeid kahjustusi. Ma olin Terviseametis, veetsin ühe pika õhtu samal päeval, kui Üllar Lanno erru läks, ja rääkisin ühe tippeksperdiga, ta rääkis oma mehest, 50‑aastasest, kes oli sportlik ja arvas, et teda ei murra. Pärast ei saanud enam sporti teha ja tervis untsus tänase päevani. See selleks.

See on nagu see tasakaalu küsimus, et milleks me panustame. Aga ma arvan, et eelkõige võiks mõelda sellele oma vanaisa kaitsele. Et kui mind ei murra, aga ma kannan edasi seda ja ... Aitäh, ilus kelluke, see tähendab, et mõni minut veel on või?

13:12 Esimees Jüri Ratas

Ei, see tähendab, et aeg on läbi või soovite lisaaega.

13:12 Peeter Ernits

Jah, ma paluksin lisaaega.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Selge, palun, lisaaeg!

13:12 Peeter Ernits

Ega palju ei olegi rääkida. Minu jaoks see on tänase päeva selline tulemus see, et võiks mõelda oma vanaisadele, isegi kui mind ta ei murra ja ei tapa ja võib-olla muudab tervise viletsamaks ja vastupanuvõime. Aga veel üks asi, mida ma Terviseameti sellel mälestusväärsel õhtul, kui ma seal jalutasin ja vaatasin neid soojendusega külmkappe ja igasuguseid muid asju, rääkisin ekspertidega, et mida mulle öeldi. Öeldi niimoodi, et eelmisel aastal, kui tavaliselt on umbes 5000 gripijuhtu, aga eelmisel aastal olevat olnud viis. 5 ja 5000! Ja mida nad veel rääkisid, need olid need Terviseameti ajutrust, et on karta, mis hakkab juhtuma edaspidi, kui me saame koroona kontrolli alla, siis võivad tulla palju hullemad gripi vormid. Ja see on samasugune, ma ei ole saanud vastust samamoodi, nagu vaadake, see konkurents naaritsa ja mingi vahel. Üks oli enne siin, aga kui suurem ja agressiivsem mink toodi siia, pääses lahti puuridest, siis Euroopa naarits hakkas kaduma. Aga ma ei ole saanud vastust, kuna koroona n‑ö mink on vanade inimeste eelkõige tappev haigus ja gripp on nooremate, kus koha peal nad siis kohtuvad. Miks samal ajal, kui koroona on, on praktiliselt gripp ära kadunud, ja mitte ainult Eestist, vaid ka mujalt. Nii et see on selline küsimus, kahjuks oli ainult üks küsimus võimalik esitada, ma ei ole vastust saanud, aga pole ka liiga palju sellega tegelenud.

Tegelikult küsimusi on siin palju. Ja me oleme muidugi kõvasti vaktsineerinud, kõvasti. Muidugi mõned asjad, millega ma olen kokku puutunud, on see testimise absurdsus. Ei hakka pikalt rääkima, et need, kes ei vaktsineeri testigu, aga mõni nädal tagasi isegi Tallinnas oli keeruline samal päeval testida. Või siis maksad 100 eurot päev või 50 eurot, elu võimalus käia kohvikus, minna kinno. Absurd! Selle kohta maal öeldakse meil: kuul pähe. Aga aitäh igal juhul huvitava päeva eest!

13:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Margit Sutropi.

13:15 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud saadikud! Head kuulajad! Lugupeetud minister! Tänase arutelu teema on "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?". See teemapüstitus on tegelikult kummaline. Kas meie kõige suurem mure on tõesti praegu piirangud või ikkagi viiruse väga kiire levik ja üha kasvav ohvrite hulk? Piiranguid ju õieti polegi või õieti on need äärmiselt leebed võrreldes nende maadega, kes praegu avavad oma ühiskondi ja on pikka aega piiranguid kinni hoidnud. Kogesin seda ka eelmisel aastal Soomes elades ja sel suvel Saksamaal tööl olles, teadustööd tehes, et maski kandmine ja erinevad nõuded siseruumides kokkusaamiste kohta on märksa karmimad, kui need Eestis praegu või sel aastal või eelmisel on olnud. Professor Irja Lutsar tõi oma ettekandes välja, et meie kõige suurem mure on usaldamatus, mis viib vaktsiinivastasusele. Aga nagu professor Peep Talving ütles, tagab vaid vaktsineeritus – kogu rahva vaktsineeritus 80%, riskigruppidel 85% ja vanematel 90% – avatuse ja ka piirangutest täielikult loobumise.

COVID-19 viirusel on ohvrid, nii nähtavad ohvrid kui ka nähtamatud ohvrid. Nähtavad ohvrid on haiged ja need, kes kaotavad oma elu, ning väga suure surve all töötavad tervishoiutöötajad. Aga COVID-il on ka nähtamatud ohvrid: lapsed, kes ei saa piisavalt head haridust, töö kaotavad inimesed, närvis lapsevanemad, kes peavad hakkama saama distantsõppega, terved sektorid, mille kasumid kukuvad, ettevõtted, mis lähevad pankrotti, ja lõpuks meie kõik, sest see raha, mis läheb COVID-i tagajärgede likvideerimiseks või ennetustegevuseks, võetakse ju meie kõigi taskust. Järgmise aasta eelarves on see raha minu teada 80 miljonit, mis on COVID-i tagajärgede jaoks lisaraha. Ja seda kõike vajaksime päästjate palkade jaoks, õpetajate palkade jaoks, kõrghariduse toetamiseks, teaduse toetamiseks ja väga paljudeks muudeks valdkondadeks. Seega on meie kõigi ühine huvi saada viiruse levik kontrolli alla. Meie küsimus ei peaks olema mitte, kuidas kaotada piirangud, vaid kuidas hoida ära ohvrid, see, mis on meie võimuses Riigikogu liikmete, arstide, teadlaste, õpetajate ja vastutustundlike kodanikena.

COVID-i otsesed ohvrid on viirusesse nakatunud. Eriti rasked ohvrid on need, kes põevad raskelt või koguni jätavad selle tagajärjel oma elu. Aga ohvrid on ka kõik need teiste haigustega inimesed, kelle plaaniline ravi lükkub edasi. Selliseid ravijuhte, mis lükati 2021 esimesel poolaastal edasi, nagu ütles täna doktor Peep Talving, on 21 642. Selle numbri taga on päris inimesed, meie lapsed, lapselapsed, emad, isad, vanaemad ja vanaisad. Potentsiaalselt võib selleks saada igaüks meist. Kirjutasin sellest paar päeva tagasi Eesti Päevalehe Delfi artiklis, et ei ole õiglane, et praegu kannatavad need, kes on ise olnud hoolsad ja vastutustundlikud. Nagu kuulsime doktor Talvingult, toimub plaanilise ravi edasilükkamine juba praegu. Põhja-Eesti haiglates suudeti teha 74% plaanitud ravijuhtudest ja Lõuna-Eestis 78%. See tähendab, et peab olema mingi printsiip, mille alusel otsustatakse, keda ravida. See printsiip on olemas. Praegu on see printsiip äge haigestumus, kuna COVID-19 on raske haigus ja tagajärjed võivad olla rasked. Aga haiglasse jõudnud patsientidest on üle 70% loobunud vaktsineerimisest ja on õigustatud küsimus, miks peaks nende tõttu kannatama teiste haigustega patsiendid, kes ootavad plaanilist ravi pikisilmi ja kelle elukvaliteet, vähemalt vaimne tervis, plaanilise ravi edasilükkamise tõttu halveneb, võivad tekkida tüsistused või uued haigestumisnähud.

Kevadel 2020 koostatud kliinilise eetika alastes soovitustes haiglatele, mida me tegime koos eetikakomiteedega ...

Palun kolm minutit juurde.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, kolm minutit.

13:19 Margit Sutrop

... ütlesime, et COVID-19 ja teisi patsiente tuleb kohelda võrdselt. Aga kui ressursse napib, siis peaks andma eelisõiguse neile, kes on vaktsineeritud. Sedasama kinnitas huvitaval kombel samal päeval Saksa autoriteetses ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung ilmunud artikkel, mis ütles samamoodi, et kui me peame tegema triaaži, siis miks mitte võtta arvesse seda, kuivõrd on inimene ise oma nii-öelda võrdsete võimaluste eest hoolitsenud ja on vaktsineeritud.

Nemad on võtnud teatud riski, kes ennast vaktsineerivad, isegi kui see risk on väga väike. Nad on andnud oma panuse enda ja teiste tervisesse ning kogu ühiskonna heaolusse. Kinnitan aga siinkohal veel kord peaministri sõnu, kes eile vastas EKRE saadikute arupärimisele infotunnis, et kõigil meie inimestel on põhiõigus ravile tagatud. Ägeda haigestumise korral antakse neile kindlasti ravi ka siis, kui nad pole ravikindlustatud. Aga ressursside puudumisel ei saa keegi nõuda, et teda kohe ravitaks. Sellist õigust pole mitte kellelgi. Ka looduskatastroofide puhul ei saa keegi nõuda, et teda kohe aidataks, kui ressursse napib. Meil on kõigile tagatud võrdsed võimalused, vaktsiinid on kõigile kättesaadavad ja inimesed saavad end vaktsineerida. Väga vähestel on see haiguse tõttu võimatu. Professor Irja Lutsar on öelnud, et kõige haigemad vajavad vaktsineerimist kõige rohkem. Kui inimesed seda võimalust ei kasuta, aga saaksid seda teha, siis peaksid nad saama abi teises järjekorras, andes eelise neile, kes on olnud hoolsad ja end vaktsineerinud.

Aga põhiküsimus on see, kuidas me saame tagasi usalduse. Kuidas panna inimesi uskuma, et vaktsiinid aitavad? Võib-olla peaks rohkem uurima, keda või mida tegelikult umbusaldatakse. Kas tõesti eksperte, see tähendab teadlasi, arste ja farmaatsiaettevõtteid, või hoopiski riiki? Usaldus riigi vastu, selle tekitamine on kõigi meie kätes, eelkõige aga erakondade kätes. Farmaatsiaettevõtete puhul on selge, et selle taga on suur propagandamasin, et  see usaldamatus levib: levitatakse valefakte, külvatakse hirmu ja sotsiaalmeedia jagab kõige absurdsemaid videoid sellest, kuidas vaktsiini toimel tulevad mingid nanoosakesed, mis inimesi tapavad. See on uskumatu harimatus, et inimesed sellega kaasa lähevad ja seda usuvad. Aga teadlased peaksid olema järjekindlad ja seda selgitama, nagu täna näiteks doktor Talving seda suurepäraselt tegi. Kahju ainult, et meie vaktsiinivastaseid sel ajal saalis ei olnud ja kedagi polegi üldse harida. Tundub aga, et teadlaste umbusaldamise taga on vähene haridus. Teaduslik maailmavaade pole kahjuks nii levinud, kui võiks olla, ja siin saavad kõik haridusasutused alates lasteaiast, koolidest ja ülikoolist teha midagi selleks, et usaldus teaduse vastu taastuks.

Aga arste ju usaldatakse, sest kui neid ei usaldataks, siis ei lubaks vaktsineerimisvastased end ka haiglasse viia ja ravida. Aga sellest pole olnud kuulda, et keegi haigla ukse peal karjuks, et tema ei usu arste. Need, kes jäävad väga raskesti haigeks, lasevad ennast rõõmsalt tõenduspõhisel meditsiinil ravida. Ja ometi usuvad nad vandenõuteooriaid ja alternatiivseid fakte. Seega, küsimus ei ole arstide umbusaldamises ja me peaksime arstide abiga, olen nõus kolleeg Reinsaluga, et võib-olla perearstid tõepoolest peaksid võtma aja ja kahtlejatega rohkem rääkima. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna algatus saata tudengid inimestega rääkima on väga hea. Aga kas oleks äkki võimalik toetada ka rohkem perearstide koduvisiite ja isiklikule konsultatsioonile patsientide kutsumist, et koos vaadata otsa inimeste hirmudele ja kaaluda võimalike kõrvalmõjude tekkimist ning anda patsientidele nõu, sest nagu professor Irja Lutsar ütles, vaktsiinivastaseid, põhimõttelisi vastaseid, on ainult 5%?

Ma lõpetan siin ja loodan väga, et me kõik mõistame oma panust ja vastutust selles, et ühiskond saaks selle viirusega hakkama ja et neid ohvreid, ei nähtamatuid ega nähtavaid ohvreid ei oleks. Vaba ja avatud ühiskond saab tekkida vaid siis, kui me haritult ja usaldusega saame jagu sellest usaldamatusest. Suur tänu teile!

13:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski.

13:23 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tükk aega mõtlesin, kas ma tulen täna siia, lihtsal põhjusel, et me oleme tegelikult arutamas teemat pealkirjaga "Kuidas jõuda piirangutevabasse ühiskonda olukorras, kus meie kolmas laine kogub iga päevaga aina rohkem tuure." Olukorras, kus me nüüd oleme ka selle valitsuse poolt juba lahjendatud riskimaatriksi järgi jõudnud keskmiselt tasemelt kõrgele, kus tegelikult peaks ühiskonda sõnumite mõttes kutsuma üles ettevaatlikkusele kõikide nende soovitustega, mida ühiskond on juba õppinud järgima, nendega koos elama, nagu siin mõistena on kasutatud, olgu selleks kaugtöö suurem kasutamine või maski kandmine või mis iganes muu see on. 

Aga selle asemel meie anname ühiskonnale täpselt vastupidiseid sõnumeid selles osas, et arutatakse, kuidas saaks piirangud maha võtta justkui, mis inimestel on täiesti reaalselt tekkinud. Selle peale tunned, et küllap siis on asjad nii hästi, kui Riigikogu arutab seda, kuidas piiranguid eemaldada. Nõnda nagu mitmed teised riigid on teinud. Ma olen kolleeg Sutropiga nõus, et ega neid piiranguid polegi, mida maha võtta. Võrreldes sellega, mis meil täna on, aga käesoleval hetkel minu hinnangul on puudu süsteemsest ette vaatavast kommunikatsioonist, selles osas, mis, mis see tegelik seis on ja mis meid ees ootab.

Ja see, et plaanilise ravi piiranguid on lähiajal oodata, ei ole ju kellelegi siin saalis vist saladus. Nüüd. No mis me uut teada saime? Suurt mitte midagi, paraku. Eks me neid tabeleid ja numbreid oleme vaadanud ja analüüsinud ja hinnanud, mõni tihemini mõni hõredamalt. Eks me üldiselt teame, et tegelik vastus sellele küsimusele on väga lihtne, et me peame suutma vaktsiiniga hõlmatuses jõuda sellele tasemele, et meie kõige haavatavamad earühmad saavutavad täiskaitstuse praktiliselt. Noh, ja mida rohkem me mujalt suudame järele aidata, seda rohkem me suudame n-ö populatsiooni levikut ka ohjata. Ühelauseline vastus sellele küsimusele: ei ole vaja neli tundi seda arutada. Ja siis on küsimus, et kus on plaan, kuidas sinna jõuda? Reaalne plaan, kuidas sinna jõuda? Mitte arutelu sellest, mis on kõiksugu takistused olnud, logistilised ja emotsionaalsed jne, kus on plaan, kuidas sinna jõuda?

See on kõige tähtsam ülesanne, mis Eesti riigil ja ühiskonnal üldse on. Ja siis kehitatakse õlgu ja tuuakse slaidide kaupa kõiksugu vabandusi, miks seda eesmärki ei suudeta saavutada See ei ole minu hinnangul asi, mida parlament peaks hetkeseisuga tegema. Me peaksime tõepoolest põhjalikult, pingsalt ja kiiresti arutama sisulist detailset tegevuskava selles osas, kuidas need hõlmatuse tasemed saavutada.

Maikuus oli vaja 80+ elanikkonnast 80% hõlmatust saavutada. Siiamaani ei ole, alla 70 on. Tänaseks me oleme jõudmas olukorda, kus need kõige haavatavamad eakad inimesed, kes seal veebruaris-märtsis oma vaktsiinisüstid said, et nende vaktsiiniga kaitstus tegelikult väheneb tulenevalt vaktsiini ja viiruse eripärast, kolmandaid süste me ikka ei tee. Ja selles kontekstis ausalt öelda, loomulikult on lihtne öelda, näidata näpuga, näete, siin Riigikogus on üks erakond, kes toidab seal vaktsiinivastaseid. Kindlasti võiks vastutustundlikke sõnumeid rohkem kõlada, kahtlemata nõus. Aga mis me siis nüüd, see ei ole osa plaanist, see ei ole lahendus. Ei ole lahendus ka see, et osa inimesi umbusaldavad... Ma võtaks lisaaega. (Juhataja: kolm minutit.) Et jah, me nendime, et meil on osa inimesi, kes ühel või teisel põhjusel kõhklevad selles vaktsiinis. Sellest nendingust ei ole ju mingit abi. Plaani on vaja, kuidas seda ületada. Ja loomulikult need lahendused on olemas. Ei ole ju võimalik, et koolilapsed Tartus on kaks korda rohkem vaktsiinide usku kui Saaremaal. See ei ole ju võimalik, me kõik saame aru, et midagi on korralduslikult tehtud valesti, et Kuressaare haiglas on 800 vaba vaktsineerimise aega. Aga õpilastest ainult kolmandik on vaktsineeritud. Sellest, et me oleme kuskile tekitanud kraani, kust vett voolab. See ei ole piisav. Me peame looma ka selle viisi, kuidas inimesed sinnani jõuavad, või see kraan siis jõuab selleni, kes sealt vett vajab. Ja ausalt öeldes see jätkuv ja pidev jutt sellest, et küll meil on palju takistusi, ei ole ju adekvaatne, adekvaatne ta selles mõttes on, need takistused on reaalselt olemas. Aga Eesti riik ja ühiskond ja ka parlament ootab täitevvõimult seda, et tekib konkreetne, läbimõeldud läbiarutatud ambitsioonikas plaan, kuidas konkreetsete eesmärkide poole liigutakse ajakavaliselt ja siis seda tehakse ka.

Aga meil on niimoodi, et 22. septembriks, algselt pidi 1. septembriks olema 70% täisealistest täisvaktsineeritud, siis lahjendati seda poole võrra, et olgu, teeme esimese doosi, siis võeti kolm nädalat juurde, teeme 22. september, siis saab astronoomiline suvi otsa ja siis 22. septembriks ei saavutatud seda eesmärki, 40 000 inimest jäid selleks päevaks vaktsineerimata. Ja siis kehitatakse õlgu, öeldakse: no mis teha? Elu on selline, pingutame edasi, töötame, tööd on palju, teeme seda edasi nii hästi, kui oskame ja loodame, et oktoobri lõpuks õnnestub. Ja kui ei õnnestu, siis tuleb ka november ja pärast seda ka detsember. Aga sellel kõigel on reaalne hind eludes, inimeste tervises ja tegelikult ka laiemalt ühiskondlikus mõjus, nagu kolleeg ütles, nii nähtavates kui ka nähtamatutes ohvrites. Sellist loidust juhtimises, ma arvan, et me ei tohiks endale lubada.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Olen tänulik selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse algatajatele, ma olen tänulik kõigile esinejatele – Tanel Kiik, Peep Talving, Irja Lutsar, Andrei Korobeinik –, ma olen tänulik kõigile Riigikogu liikmetele, kes esitasid küsimusi, kes esinesid läbirääkimistel. Sellega on see arutelu lõppenud ja sellega on ka tänase Riigikogu päevakorra käsitlemine lõppenud. Sellega on istung lõppenud.

13:31 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee