Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame 29. septembri infotundi. Selleks, et infotundi alustada, viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame infotundi 17 Riigikogu liikmega. Aga nagu me näeme, juba lisandub Riigikogu liikmeid päris kenasti. Tänases infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Tere tulemast! Meie tänane kord näeb ette, et meil on kaheksa küsimust ja lubame ühe täiendava küsimuse saalist. Hakkame pihta!


1. 12:01 Õpetajate palk

12:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Esimesena küsib Jaak Juske peaminister Kaja Kallaselt õpetajate palkade kohta. Palun!

12:01 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mulle teevad jätkuvalt muret õpetajate väga madalad palgad. Me oleme riigina andnud õpetajatele lubaduse, et nende keskmine palk peab moodustama riigi keskmisega võrreldes 120%. See on riigi antud lubadus. Me jõudsime möödunud aastal 112%-ni, kuigi oleks pidanud juba eelmisel aastal see eesmärk olema täidetud. Eelmine valitsus õpetajate palgad külmutas. Teie juhitud valitsus leidis suure hädaga 3% palgatõusu uueks aastaks, aga see pidi tulema laste huvihariduse arvel. Nüüd, pärast suurt tööd, leidsite sinna veel 2% juurde ehk kokku 5%. Samal ajal meie riigi keskmine palk põrutab väga kiires tempos eest ära ja ka selle 5%-lise palgatõusuga on uuel aastal õpetajate keskmine palk alla riigi keskmise palga. Sellest 120%‑st   me oleme järgmine aasta valgusaastate kaugusel. Kui panna sinna juurde ka väga kiire inflatsioon, siis tegelikult õpetajate toimetulek järgmisel aastal halveneb, meie õpetajad vaesuvad. Austatud peaminister, miks te ei täida õpetajatele antud lubadust? Öelge palun konkreetne kuupäev, millal õpetajate keskmine palk saab olema 120% võrreldes riigi keskmisega. Millal?

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige, kõigepealt ma pean küll ütlema, et teie andmed on vananenud. Kõik see, mis puudutab eelmist riigi eelarvestrateegiat, tõesti vastab tõele. Eelmine valitsus külmutas õpetajate palgad ja riigi eelarvestrateegias palgatõusuks ei näinud midagi ette, seal oli ümmargune null nelja aasta peale kirjutatud. Te olete korrektne ka selles osas, mis puudutab riigi eelarvestrateegia läbirääkimisi kevadel, kus me tõesti tegime pingutusi, et see palgatõusu protsent ei oleks null, vaid oleks vähemalt kolm. Nagu te ise viitasite, see ka ei ole piisav.

Nüüd, riigieelarve läbirääkimiste käigus me täiendavalt otsisime vahendeid ja saime üldiselt kirjutada sisse selle, et 5% vähemalt see palk tõuseb, aga kuna Haridus- ja Teadusministeerium oma vahenditest leidis ümberkorraldusi tehes täiendavalt raha, siis hea uudis on see, et õpetajate palk järgmisel aastal tõuseb 7,3%, mis on tegelikult samas suurusjärgus, nagu muud palgad tõusevad. Ja hea uudis on ka see, et õpetajate keskmine palk tõuseb 1653 euroni. See kasv on 113 eurot. Ja kui me räägime palga alammäärast, siis see tõuseb 1412 euroni. See palgakasv on tõesti ette nähtud ja on tehtud pingutusi selle jaoks, et õpetajaid vääriliselt tasustada.

Loomulikult on soov, et see palk oleks veelgi suurem. Ja õnneks kohalikud omavalitsused saavad uues eelarves üle 100 miljoni juurde ja ma tean, et paljud kohalikud omavalitsused kavatsevad oma omavalitsuses töötavatele õpetajatele maksta palgalisa, et nende palk veelgi tõuseks. See on kindlasti meie ühine mure.

12:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun, täpsustav küsimus!

12:05 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister Kaja Kallas! Te ei vastanud minu küsimusele. Ma küsisin, millal riik täidab õpetajatele antud lubaduse, et õpetajate keskmine palk moodustab riigi keskmisega võrreldes 120%. Kindlasti 7%‑line palgatõus on parem kui 5%‑line. Aga ma tuletan meelde, et just hiljuti proua haridusminister kohtus haridustöötajate liiduga. Õpetajad ei ole selle madala palgatõusuga rahul, õpetajad plaanivad streiki. Aga ma küsin seda: see 2%, mis haridusministeerium peab juurde leidma lisaks sellele 5%‑le, mille arvel see raha täpselt tuleb?

12:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt jälle korrigeerin: see palk tõuseb 7,3% ehk rohkem kui 7%. Ja meile teadaolevalt õpetajad selle protsendi puhul streikida ei plaani. See on tõepoolest olnud pingutus, nagu ma ütlesin. Sellist palgatõusu varem polnud ette nähtud. Ja kui vaadata läbi aastate õpetajate palkade kasvu, siis ei saa öelda, et aastad on olnud vennad ja iga valitsuskoalitsioon on selle nimel pingutusi teinud. See paraku alati nii ei ole olnud. Ja mul on väga kahju, et teil ei ole täna küsimust ka infotunnis viibivale haridus‑ ja teadusministrile, kes saaks täpsemalt selgitada kõiki neid tagamaid.

Nüüd, te küsite, mille arvel siis see palgatõus tuleb. Meile on hästi oluline see, et me investeerime inimestesse. Võib-olla, kui vaadata aastaid tagasi, siis on väga palju investeeritud hoonetesse, betooni, ja ühelt poolt see ongi õige, sest ka elukeskkond, ka töökeskkond on oluline, et õpetajad ja õpilased saaksid õppida modernsetes koolides. Aga meile tundub, et see tasakaal on läinud võib-olla rohkem hoonete kasuks, kuigi võiks olla inimeste kasuks. Nii et tõepoolest Haridus‑ ja Teadusministeerium plaanib edasi lükata või ära jätta teatud investeeringuid n-ö betooni, majadesse, ja suunab selle raha investeeringuks inimestesse ehk õpetajatesse.

12:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd kohapeal registreeritud küsimus. Martin Helme, palun! 

12:08 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea peaminister! No teil tuleb see valetamine ikka jube kergelt, aga jätkake-jätkake, see kindlasti toob kasu kõigile teistele erakondadele. See nelja-aastane null, millest te rääkisite siin – et õpetajate palkade [taga oli see] eelmisel valitsusel RES-i eelarves –, see on väljamõeldis. See on teie enda väljamõeldud müüt. Ma tean, kui väga võib meeldida elada enda väljamõeldud maailmas, aga ma siiski stenogrammi huvides ütlen, et ka juba tookord korrutati kõigile üle, et see oli koroonakriisi ajal üheks aastaks tehtud palgakülmutus kõikides valdkondades. Ja kui ma õigesti mäletan, siis tollane opositsioon nõudis juba tol ajal kärpeid, mitte külmutust.

Aga mul on küsimus eelarve kohta laiemalt. Te täna peaksite meile seda esitlema hakkama. Kui teie valitsus võimule tuli, siis nii teie ise kui ka teie rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus käisite ringi ja rääkisite, kuidas eelmine valitsus on jätnud eelarvesse miljardilise augu ja distsipliini ei ole, rahaasjad on korrast ära. Me ei ole veel näinud teie eelarvet, siia ei ole see jõudnud, aga uudiste põhjal saan ma aru, et teie olete tekitanud 600-miljonilise eelarveaugu. Ainus vahe minu ja ja Keit Pentus-Rosimannuse vahel on see, et mina tegin seda eelarvet siis, kui meil oli majanduslangus, ja teie eelarveauk on siis, kui on 10%-line majanduskasv. Kuidas teil selle distsipliiniga nagu lugu on? 

12:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Fakt on ju see, et riigi eelarvestrateegias, mis pannakse paika neljaks aastaks, oli õpetajate palga tõusuks ette nähtud 0%. Täpselt sellised read seal jooksevad. Seal ei ole mitte midagi vaja välja mõelda, on vaja see paber ette võtta – täpselt niimoodi seal kirjas on. Ma ei tea, mis maailmas teie elate, võib-olla te oma unistustes nägite seda [tõusu] ette, aga igal juhul kirja te seda ei pannud. Võib-olla teid takistasid teie koalitsioonipartnerid, ma ei oska seda öelda, aga igal juhul riigi eelarvestrateegias seda palgakasvu ei olnud. Nii et see vastab tõele.

Nüüd, mis puudutab riigieelarvet tervikuna, siis te ise olete ju ka möönnud, et te kirjutasite riigi eelarvestrateegiasse üle miljardi jagu tühje kärpeid. Need ei olnud mitte millegagi sisustatud, vaid need olidki täiesti tühjad: oli kirjutatud, et te kavatsete hoida kokku, aga mille pealt, seda ei olnud. Selles suhtes see vastab ju ka tõele, seda te olete ise oma intervjuudes ka üle kinnitanud, et see nii on olnud. Seal ei ole ka mingit vaidlust teie ja meie vahel. Aga uues riigieelarves me tõesti pingutame selleks, et saada igapäevased kulutused kontrolli alla. Me vähendame eelarve puudujääki 300 miljoni võrra. Tegelikult olukord läheb selles osas palju paremaks. Jah, me ei suuda eelarve puudujääki täielikult likvideerida, sest see auk on olnud väga-väga sügav. Aga selliseid samme me teeme ja riigi eelarvestrateegiaga järgmisteks aastateks me soovime ka seda olukorda viia paremaks, et tõesti riigi kulud ei ületaks riigi tulusid selliselt, et me ei suudaks seda riiki üleval pidada.

12:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse arutelu.


2. 12:11 Valitsuse välispoliitika

12:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmine teema on Helle-Moonika Helme küsimus peaminister Kaja Kallasele valitsuse välispoliitikast. Palun!

12:11 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister Kaja Kallas! Teie valitsuse välisminister Eva-Maria Liimets on Afganistani ning Valgevene küsimuses andnud välja väga vastuolulisi signaale. Ta on öelnud, et tema hinnangul on Taliban, kes juba praegu raiub inimestel jäsemeid maha ja poob inimesi kraana otsa ja laseb raseda naispolitseiniku avalikkuse ees maha, et seesama Taliban on võimeline meelt parandama ja Talibaniga on võimalik leida ühisosa. Kas sellised avaldused on Eesti Vabariigi valitsuse ühine seisukoht või on see teie välisministri soolo? Kui see nii on, siis kas teie valitsusjuhina kiidate sellised avaldused heaks või on teil mingi teistsugune seisukoht? Samuti ei ole välisminister teadaolevalt käinud Talibani-suunalist positiivse hõlvamise välispoliitikat ja seisukohti tutvustamas parlamendi väliskomisjonile. Ja kindlasti ei oleks väliskomisjon ka andnud sellisele tegevusele mingit heakskiitu. Kes on talle andnud vastavad volitused?

12:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, lugupeetud Moonika Helme! Esiteks, mul on väga hea meel, et te olete hakanud huvituma välispoliitikast. Ma ei ole varem täheldanud, et see teid huvitab. Aga väga hea! Teiseks, tõesti on nii, et mõni võib-olla usub, et Taliban muutub, nii nagu Eestis mõni usub, et EKRE muutub. Mina ei usu, ei usu kumbagi. Kui nüüd vaadata välisministri väljaütlemisi, siis tegelikult ei ole ta midagi sellist öelnud, mida teie ütlesite: et ta justkui usub, et nad muutuvad. Ei, me ei näe mingeid märke sellest. Kõik see, mida te ise loetlesite, ja millega Taliban kavatseb edasi minna – see on räige inimõiguste rikkumine ja seda mitte keegi kuskil tegelikult toetada ei saa ega kavatsegi toetada. Kui ma vaatasin üle, mida Eva-Maria Liimets täpselt ütles, siis seda, et Taliban muutub ja ta usub sellesse, et hakatakse kuidagi teistmoodi [tegutsema] või Talibani peetakse legitiimseks, seda ta ei ole öelnud. Meie lähtume oma üldisest välispoliitikast, me suhtleme oma liitlastega ja kolleegidega ning Afganistani suunal täpselt sellist poliitikat ajamegi.

12:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun täpsustav küsimus!

12:14 Helle-Moonika Helme

Lugupeetud peaminister! Teil õnnestus jälle isiklikuks minna. Aga ma üldiselt ikkagi ütlen, et Eesti Vabariigi parlamendi liige peabki olema absoluutselt kõikide teemadega kursis, peabki olema õppimisvõimeline ja viima ennast kurssi absoluutselt kõikide teemadega. Mitte nii, nagu teie seda teete, et põhimõtteliselt olete peaminister, aga ei tea mitte millestki mitte midagi. See on selline isiklik vastus väga isiklikule pöördumisele teie poolt.

Minu järgmine küsimus puudutab veel välispoliitikat ja Eva-Maria Liimetsa. Eva-Maria Liimets on kohtunud ka Valgevene režiimi välisministri Vladimir Makeiga. Euroopa Liit ei tunnusta Lukašenka valitsust ja on kehtestanud Valgevenele sanktsioonid. Välisministri selgitus on natuke kummaline: ta peab kohtuma ka nende riikide välisministritega, kellega on suhted pingelised. Võib-olla peabki. Aga ta ei saa ühtegi kohtumist teha, eriti selliste riikide esindajatega, kellega on suhted pingelised just inimõiguste ja väärtusruumi küsimustes, ilma et tal oleks valitsuselt ja parlamendilt selleks väga tugev mandaat ja ka põhjendused, nii siseriiklikult kommunikeeritud kui ka meie Euroopa Liidu ja teistele liitlastele selgitatud. Ka selle kohta oli mul küsimus ja te tegelikult ei vastanud. Ma tegelikult küsisin pigem selle mandaadi kohta, et kas tal oli mandaat, kas ta oli Afganistani küsimustes kellegagi konsulteerinud ja kas tal oli valitsuse ja ka teie mandaat öelda seda, mida ta ütles. Ja ka selle kohta on mul küsimus: kas välisminister oli selleks kohtumiseks Valgevene režiimi välisministri Vladimir Makeiga saanud mingid volitused? [Kui jah,] siis kellelt ja millal?

12:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ütlesin seda, et mul on hea meel, et te tunnete välispoliitika vastu huvi. Ma ei näe, kuidas see on isiklik rünnak. Tõesti, mul on hea meel selle üle. Kui see teid kuidagi solvas, siis ma palun vabandust, sest ma tõesti ei mõelnud seda nii. Teiseks, on tõepoolest selliseid suuri üritusi nagu kohtumised ÜRO juures või NATO kohtumised, Euroopa Liidu kohtumised, mille veerel toimuvad ka kohtumised erinevate riikide esindajatega. Mingit mandaati selleks suhtluseks, mida välisministrid igapäevaselt teevad, eraldi vaja ei ole. Ega välisminister ei läinud ju midagi küsima, ta läks täpselt selle sõnumiga, mida Eesti on kogu aeg ajanud. See on eelkõige see, et Valgevene peab lõpetama inimõiguste rikkumise, opositsiooni kiusamise – täpselt kõik need [seisukohad], mida on esitatud ka väliskomisjonis ja mida tegelikult on samamoodi toetanud minu teada Riigikogu enamus. Välisministri töö ongi igapäevaselt suhelda oma kolleegidega.

Nüüd, ka Talibani osas mingit eraldi tegevust ju ei ole toimunud. Nagu ütles ka välisminister, mingeid märke paremuse poole suundumisest me Afganistanis ei näe. Ja nii see täpselt ongi, selles osas ei ole mitte midagi paraku muutunud.

12:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohapeal registreerununa Mart Helme, palun!

12:18 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! No ei näe jah mingeid positiivseid märke selle Talibani puhul, aga meie valitsus millegipärast saadab neile raha sinna. 50 000 vist oli see summa, mille me saatsime. No see on ju Talibani toetamiseks mõeldud raha. Kui me mingeid muutuse märke ei näe, no huvitav küll! Kas te tõesti arvate, et mullad andsid selle raha seal naistele ja lastele või? Ma millegipärast hästi ei usu. Ja mis puudutab Valgevenet, siis kuidas mittetunnustatud režiimi välisministriga kohtumine on meie huvides? See ei saa küll nii olla. Kuidagi meile jääb väga selgelt mulje, et te lihtsalt ei saa aru ega kontrolli, mis teie valitsuses toimub.

Aga mul on tegelikult välispoliitika kohta teine küsimus. Kas valitsuses on arutatud, missugused võiksid olla järelmid Eesti Vabariigile, liitlassuhetele, meie välispoliitikale, meie julgeolekupoliitikale? Kas see, et meie peamine liitlane Ameerika Ühendriigid on alustanud Venemaaga dialoogi Vene sõjaväebaaside kasutamise üle Kesk-Aasias, võib olla meile ohusignaaliks? Kas valitsusel on selle kohta rohkem informatsiooni? Kui on, siis missugused on valitsuse järeldused sellest protsessist?

12:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! On teada, et tegelikult Afganistanis proovitakse ära hoida humanitaarkatastroofi ja selle jaoks nähakse ette ka humanitaarabi. See on alati olnud niimoodi, et demokraatlikud riigid püüavad abistada neid, kes on hätta jäänud. See ei tähenda seda, et see raha läheb kuidagi Afganistani valitsusele. See läheb ikkagi humanitaarmissioonidele, et inimesi aidata. Ja ma usun, et te olete nõus, et olukord, mis Afganistanis on, olgu inimõigustega, naiste õigustega, on väga keeruline. Ja kui Afganistani majandus on kokku kukkumas, siis inimesed kindlasti seal ka abi vajavad. Meie oleme osake nendest humanitaardelegatsioonidest, mis seal on.

Mis puudutab Ameerika liitlasi, siis muidugi me Ameerikaga oleme tihedalt seotud. Ameerika on meie suurim liitlane ka NATO-s. Meil ei ole mingit põhjust kahelda heades liitlassuhetes Ameerikaga, meil ei ole mingit põhjust kahelda ka NATO-s. Mida Ameerika Ühendriikide administratsioon arutab näiteks Venemaaga, sellest nad meid ju ka informeerivad, et mis suunad on. Siiamaani on Ameerika Ühendriigid ka väga selgelt kuulanud, mida ütlevad Balti riigid. Näiteks kui Ameerika president Joe Biden läks kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, siis enne seda ta kohtus Balti riikide esindajatega – just selleks, et need sõnumid läbi rääkida ja näidata ka, mis on olulisem, kes tuleb enne. Ja seda, et need riigid omavahel suhtlevad, ei saa ju ka mitte kuidagi välistada. 

12:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:22 Koroonakriis

12:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde, mille esitab Priit Sibul peaminister Kaja Kallasele koroonakriisi kohta. Palun!

12:22 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Kolmandat nädalat järjest kahjuks peame teiega rääkima samal teemal. Samal ajal, kui meie põhjanaabrid päev-päevalt teatavad piirangutest vabanemisest ja vabastamisest oma riikides, peame meie tegelema kolmanda laine tulva alt väljatulemise või selle alla jäämisega. Kui ollakse sõjas ja seda kaotamas, siis minu arust oleks vaja rinne saada pidama, aga praegu on tunne, et valitsus on lihtsalt alla andnud ja valitseb kaos.

Minu meelest tuleks asuda kaitsele. Teie olete ühiskonna kaitsmise asemel valinud Tanel Kiige kaitsmise, aga Tanel Kiike ei ole vaja kaitsta, Tanel saab hakkama. Ühiskonnas on kriis ja sellega tuleb meil hakkama saada. Numbrid, nagu ma ütlesin, kasvavad, ja kasvavad kõik numbrid, õnneks natuke ka vaktsineerimisnumbrid. Selle juurde jõuan kohe tagasi. Aga murelikuks ja loomulikult kõige murelikumaks teeb haiglas olevate inimeste arvu kasv ja nakatunute arvu kasv viimasel kahel päeval. Vaktsineerimises me oleme tagantpoolt seitsmes, meie järel on ainult Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Läti, Poola ja Horvaatia. Oleme saavutanud täisealiste seas 66,76%. Ma tahtsin küsida, et meie tippvaktsineerimine oli 24. nädalal, kui vaktsineeriti üle 70 000 inimese nädalas. Pärast seda oli külmladude kobarkäkk ja sellist taset pärast seda pole me enam saavutanud. Kas tegelikkuses on seal mingi seos ja kas valitsusel on mingigi plaan, kuidas Põhjala riikide eeskujul viirusest jagu saada, et me saaksime pärast istungitevaba nädalat rääkida teiega juba ühiskonna piirangutest vabastamisest?

12:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, koroonakriis on endiselt kohal ja sellega tuleb tegeleda erinevatel rinnetel, täpselt nii, nagu te ise ka ütlete. Üks pool on vaktsineerituse tõstmine ja teine pool on raske haigestumise vältimine, mis on omavahel seotud. Me teame, et vaktsineeritutel on neli korda väiksem tõenäosus sattuda haiglasse või kodus seda haigust raskelt põdeda või veelgi hullem, selle haiguse tagajärjel surra.

Jah, meie kõrghetk oli siis, kui me saime nädalas vaktsineeritud 70 000 inimest. See tulenes sellest, et asjaolud langesid väga hästi kokku: vaktsiine oli piisavalt ja oli piisavalt ka neid, kes soovisid vaktsineerida. Nüüd meil on jäänud järele inimesed, kes kas on täiesti vaktsineerimisvastased või kõhklevad. Kõhklejaid on meil eestikeelsete elanike hulgas umbes 13%, muukeelsete elanike hulgas aga üle 30% või umbes 30%. Ja nendega tulebki tegeleda enamasti üksikjuhtumite baasil.

Mis on põhilised vastuväited, mida inimesed vaktsineerimisele toovad? Kaks asja. Esimene on see, et inimestel on hirm kõrvaltoimetega seoses, ja teine on see, et ega vaktsiinid ikkagi lõplikult ei kaitse. Mida me sellega teeme? Kõrvaltoimete kohta nüüd tulevad erinevates infokanalites nii eesti kui vene keeles infotunnid, kus tervishoiutöötajad, Ravimiameti inimesed, Terviseameti inimesed vastavad inimeste küsimustele ja muredele, mis neil on seoses vaktsineerimisega, seoses nende kõrvalnähtudega. [Tahame] võtta neid hirme maha ja [selgitada], mida on põhjust rohkem karta. Lisaks on meil ka infomaterjalid selle kohta, millised need riskid on, ja tegelikult ka sellised infomaterjalid, mis lükkavad ümber müüte, mis levivad nende hulgas, kes veel kõhklevad. Kõik see on selle jaoks, et ikkagi vaktsineerituse taset tõsta, ja just sellepärast, nagu te ütlete, et see aitab raskemaid haigestumisi vältida.

12:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun, täpsustav küsimus!

12:27 Priit Sibul

Aitäh! Mu küsimus oli selle kohta, kas valitsusel on ka uus plaan seoses selle uue olukorraga ning millised on uued eesmärgid. Tähtajad, mis teil olid ja mis on teie enda valitsuse seatud – valitsus on Tanel Kiige eestvedamisel sirge seljaga lati alt läbi jooksnud ja probleeme nagu pole olnud. Paar nüanssi. Te olete olnud vastu sellele, et ühiskonnas viia läbi motiveerivaid kampaaniaid või loosida midagi inimeste vahel välja. Mitmed riigid on seda kasutanud. Kõik nad on meist vaktsineerituse tasemelt eespool. Teie olete öelnud, et midagi sellist Eestis ei toimu. Küll aga viidi läbi selline kampaania noorte vaktsineerima meelitamiseks, mille kohta Ravimiamet on öelnud, et see oli absoluutselt vastuolus meie õiguste ja mõistliku arusaamisega. Aga loomulikult mitte kedagi ei karistata ja ka Ravimiamet ei näe selleks mingit põhjust, ei näe probleemi, et telefonide väljaloosimisega, et noori vaktsineerima meelitada, mõistlikku tava rikuti. Ma ei tea, äkki te annaksite oma tagasihoidliku kommentaari sellele.

Ja viimastel päevadel on kommunikatsiooni ilmunud arusaam sellest, et nüüd meil on haiglas nakatunud, [aga sinna muu tõvega tulnud patsiendid], ja siis on sinna tekkinud ka sümptomaatilised COVID-19-ga haiglaravil olevad inimesed. Viimaste arv on väiksem loomulikult kui haiglaravil üldiselt olevate inimeste arv. Mille jaoks selline segadus? Mõlemad inimesed, kes teie kõrval istuvad, on rääkinud kogu aeg kommunikatsiooni selgusest ja vajadusest selle järele, et see oleks üheselt mõistetav jne. Ja järjest enam erinevatel nädalatel tekib meil kommunikatsiooni juurde erinevaid märksõnu. Milleks?

12:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Üsna mitu küsimust, üritan vastata. Kõigepealt, see, mis mina olen öelnud, on see, et riik ei hakka peale tasuta vaktsiini inimestele midagi täiendavalt pakkuma. Tuletan meelde, et näiteks gripivaktsiini eest peab inimene ise tasuma. COVID-i vaktsiini pakub riik inimestele tasuta. See tähendab seda, et me ei paku riigina juurde mingisugust nänni ega mitte midagi muud. See on see, mida me riigina teeme. Nüüd see, millele te viitasite – erasektor on väga huvitatud sellest, et kauplused saaksid olla lahti, restoranid saaksid olla lahti, kinod-teatrid saaksid olla lahti, ja on teinud täiendavaid kampaaniaid ja pakkunud ka erinevaid meeneid selle eest, et inimesed vaktsineeriksid. Need on erasektori kampaaniad. Eesti riik ei ole mitte midagi kampaania korras mitte kellelegi pakkunud. Neid asju segamini ajada ei tohi.

Nüüd teine küsimus, mis puudutab sümptomaatilisi COVID-iga haigeid haiglates. Ka siin Riigikogus olen ma olnud ka teie fraktsiooni suure kriitika all, et me hoiame mingit infot tagasi ja me kõike ei avalda. Me oleme teinud kogu info avalikuks ja tegelikult see info läheb järjest täpsemaks. Miks seda ka eraldi välja tuuakse, on just sellepärast, et meil on inimesed, kes satuvad haiglasse mingil muul põhjusel, neile tehakse COVID-i test ja see test võib olla positiivne, kuigi nad ei põe COVID-it, neil ei ole sümptomeid, neile tehakse rutiinselt see test. Sama kehtib selle kohta, et haiglate juures töötavad hooldushaiglad, kus meil on olnud puhanguid, kus kõiki inimesi testitakse ja selguvad ka inimesed, kes on andnud positiivse proovi, aga nad ei ole haiged. Ehk siis nakatunud ja haigestunud on erinevad numbrid. Selleks, et mõista seda erinevust, kui palju meil inimesed COVID-i tõttu satuvad haiglasse ja kui palju on haiglas inimesi, kellel on ka COVID, on see vahe sisse tehtud. Ja see on lihtsalt täiendav informatsioon, mida ka Riigikogu liikmed saavad.

12:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd küsib Helir-Valdor Seeder. Palun!

12:31 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Nn koroonapassi nakkusohutuse tõendina rakendamisest, selle kasutamisest sellisel eesmärgil ja propageerimisest sellisel eesmärgil me oleme teiega rääkinud ja olnud eri meelt. Teie kui peaministri ja kogu valitsuse poliitika osas olen ma sellel teemal ääretult kriitiline ja leian, et see on võltsturvalisuse loomine ja ühiskonnas ohutunde põhjendamatu allaviimine. Ühed inimesed, olles ka nakkusohtlikud, kõnnivad vabalt ringi ja on sel moel suuremaks ohuks ühiskonnale. Nad võivad avalikel üritustel käia ja nakatada inimesi. Selles kontekstis on vaktsineerimata inimesed teatud mõttes isegi ohutumad, sest nemad peavad avalikel üritustel osalemiseks tegema eelneva testi ja olema kontrollitud, et nad ei kanna nakkust edasi. Sellest ma aru ei saa. See on täiesti tervele mõistusele vastuvõetamatu. Ja selle alusel jagatakse ka inimesed eri kategooriatesse ja nende õigused on väga erinevad. Mulle jääb sügavalt arusaamatuks just nimelt selle tõendi kasutamine nakkusohutuse tõendina, selle koroonapassi rakendamine, teades, et need inimesed võivad olla nakkuse kandjad. Aga selles osas mingit läbimurret ei toimu. Te olete nii kaljukindlalt seisukohal, et see on väga mõistlik. Me oleme sellel teemal rääkinud.

Minu küsimus aga puudutab hoopis arusaamatuid piiranguid. Näiteks juhtum, kui üks perekonnaliige on haigestunud koroonasse, siis tema abikaasa, kui ta on vaktsineeritud, võib vabalt ringi liikuda ilma piiranguteta, aga näiteks koolilaps peab jääma distantsõppele. Nii on seda rakendatud. Palun selgitage, miks see nii on. Miks me niisugusel kujul rakendame neid piiranguid?

12:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt terviseohutus. Ega terviseohutus ei tähenda seda, et keegi tervisele ohtlik ei ole, samamoodi nagu liiklusohutus ei tähenda seda, et meie tänavatel ei liigu inimesi, kes on teistele liikluses ohtlikud. Seda kuidagi vältida ei saa. Või tööohutus ei tähenda seda, et töökohad on lõpuni täiesti ohutud. Samamoodi ei ole terviseohutuse tõendamine nende tõendite kontrollimise abil muidugi absoluutne. Seda ei ole ma kunagi väitnud. Te ütlete seda, et inimene, kes on vaktsineeritud, võib seda haigust kanda, olla ohtlik nendele, kes ei ole vaktsineeritud, aga on teinud testi. Mõelge see lause läbi ja mõelge, miks nad on ohtlikud nendele, kes pole vaktsineeritud! Mitte sellepärast, et nad võivad seda haigust kanda, vaid sellepärast, et osa inimesi pole vaktsineeritud ja võivad raskelt haigeks jääda. Lahendus pole see, et ka kõiki vaktsineeritud inimesi tuleb hakata testima, vaid lahendus on pigem see, et need inimesed, kes on vaktsineerimata, vaktsineeriksid ennast ka ära ja saaksid seeläbi tegelikult kaitstud. See on see põhiline fookus.

12:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


4. 12:35 Ravikindlustus

12:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde, milleks on Martin Helme küsimus peaminister Kaja Kallasele ravikindlustusest. Palun!

12:35 Martin Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Teie erakonna Riigikogu fraktsiooni liige Margit Sutrop avaldas artikli, milles ta tegi ettepaneku neid inimesi, kes ei ole lasknud vabatahtlikult endale koroonavaktsiini süstida, hakata represseerima selle kaudu, et nende ravikindlustusega ravivõimalusi piirata. Tegemist on ilmselgelt põhiseadusega vastuolus oleva ettepanekuga võrdse kohtlemise vaatenurgast, aga tegemist on ka sellise põhimõttelisema poliitilise küsimusega. See väljendab selgelt lahtiütlemist solidaarse tervisekindlustuse põhimõtetest. Kui me ütleme, et inimesed, kes ei vaktsineeri ennast, ei saa enam end ravikindlustusega ravida või on kuskil seal tagapool sabas, siis samahästi me peame ütlema, et suitsetajaid või inimesi, kes sporti ei tee, tuleb teistmoodi kohelda. See on lihtsalt teostamatu, aga väga kõnekas ettepanek.

Teie erakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross esines valimiskampaania korras teie erakonna poolt postkastidesse jaotatud [materjalil] ettepanekuga hakata kriminaalkorras karistama inimesi, kes ei ole vaktsiini teinud. See on veelgi krõbedam. Ehk siis laias laastus kolmandik ühiskonnast kuulutatakse kulakuteks, kelle puhul ongi põhjendatud Siberisse saatmine. Täpselt selliste võtetega võideldi meil inimestega, kes ei tahtnud kolhoosi minna.

Öelge mulle, kas sellised fašistlikud ideed, mis teil on, on teie erakonnas erakonna juhi suunisena allapoole antud ja on selline selge ideoloogiline plaan või on teil erakonnas veel nii palju liberalismi järel, et lihtsalt kõik teevad, mis tahavad, ja teie sellest suurt midagi ei tea või seda suurt ei suuna?

12:37 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks soovin üle kinnitada, et ravikindlustuse olemasolu annab kõigile võimaluse saada tervishoiuteenust. Aga ma küsin vastu. Elvis Brauer, teie erakonna juhtliige, kes kandideerib valimistel teie esinumbrina, kutsub üles ründama tervishoiutöötajaid, kes vaktsiinisüste teevad, ja on lausa tervishoiutöötajaid rünnanud. Kas see on EKRE ametlik seisukoht? Kas teie kui erakonna esimees kiidate selle heaks? 

See on minu meelest ka üks väga suur probleem. Ma kutsun teid, Martin Helme, kui EKRE erakonna esimeest üles. Ma tean, et teie usute vaktsineerimisse, te olete ise vaktsineeritud, teie pere on vaktsineeritud. Kui teie teeksite pöördumise oma toetajate poole ja ütleksite, et vaktsineerimine aitab sellest olukorrast välja, vaktsineerimine tagab ühiskonnale vabaduse, avatuse, siis ma usun, et me oleksime palju paremas olukorras. Aga kuna te üritate olla korraga nii poolt kui ka vastu, milles te olete olnud üsna edukad, siis see tekitab segadust. Neid teie üleskutseid või teie seisukohti, mis on ühest äärmusest teise äärmusesse, on väga palju. Aitaks väga palju kaasa, kui erakonnad oleksid siin ühtsed, sealhulgas teie, ja kutsuksite üles oma inimesi tervishoiutöötajaid mitte ründama ja oma inimesi vaktsineerima.

12:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

12:39 Martin Helme

Austatud peaminister! Teil on ikka täitsa sassis, mis asi on infotund. Infotunnis Riigikogu saadikud küsivad ministritelt ja ministrid vastavad. See ei käi niipidi, et ministrid tulevad Riigikogu saadikutelt aru pärima infotunni formaadis. Meie kui valitsuse tööandja nõuame teilt siin aru.

Ja teil on ka see sassi läinud, mis on meie erakonna seisukoht vaktsineerimise puhul. Meie oleme vabaduse poolt ehk sundvaktsineerimise vastu. Me tahame, et inimesed saaksid rahulikult oma perearstiga nõu pidades teha selle otsuse kaalutletult ja ise seda otsust langetada. Kes ei taha, see ei tee, ja kes tahab, see teeb. Me ei ole seda meelt, et me peame siin kõik koos minema inimesel käsi väänama. Sel hetkel, kui poliitikud on ühel nõul kõigis küsimustes, toimub vandenõu avalikkuse vastu.

Aga ma siiski küsin teilt üle. Margit Sutrop on Riigikogu liige, Eerik-Niiles Kross on Riigikogu liige, kandidaadid ka kohalikel valimistel. Nendel on hoopis muu vastutus kui üks inimene meie 1375 kandidaadi hulgas kohalikel valimistel. Kas selline liberaalse fašismi ideoloogia, et inimesi tuleb karistada ja represseerida, kui nad ei tee nii, nagu valitsus käsib, kusjuures valitsus käsib seadusi rikkudes, ja võibki hakata inimesi represseerima ja ühiskonda tülli pöörama ja taga kiusama inimesi – kas see on teil erakonna seisukoht, mille teie erakonna esimehena heaks kiidate? Ma küsin konkreetselt Sutropi ettepaneku kohta, Eerik-Niiles Krossi ettepaneku kohta hakata inimesi karistama kas kriminaalparagrahvi alusel, nagu Kross välja pakub, või ravikindlustusest ilmajätmisega, nagu Sutrop välja pakub. Ja kui te seda nagu korraks mõtlete, siis ega minul ei ole kahju, kui [need] Riigikogu liikmed suu lahti teevad. Iga kord, kui nad suu lahti teevad, jääb teil valijaid vähemaks. Aga ma tahaksin teie erakonna seisukohta teada ja erakonna esimehe seisukohta teada.

12:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, meil ei ole sundvaktsineerimist, meil ongi  see vabatahtlik. Kõik saavad valida, kas nad vaktsineerivad ennast või ei vaktsineeri ennast. Aga me teame seda, et mida rohkem inimesi me saame kaitsta vaktsineeritusega, sellega, et nad ei satu haiglasse raske haigusega, seda parem. See on Eesti ühiskonnale hea. Täpselt samamoodi on see teistes riikides. Ja minu seisukoht on väga selge: meil ei ole mingit represseerimist, meil ei ole mingit sundvaktsineerimist. Meil on kontrollimeetmed, kõik inimesed saavad igale poole minna. Lihtsalt on vaja tõendada seda, et nad on kas vaktsineeritud või on neil tehtud test, mis näitab negatiivset tulemust. Aga kelleltki mingeid õigusi pole ära võetud, seda kindlasti ei saa teha.

Nüüd, kui te loeksite need artiklid lõpuni. Tegelikult see probleem, mille on toonud välja Margit Sutrop, on ju ka asi, mida peab silmas pidama. Nimelt on nii, et iga COVID-i haige jaoks, kes haiglasse satub, on vaja topeltmeeskonda õdesid. Ega meil õdesid kuskil reservis ei oota, need inimesed tuleb ära võtta teiste teenuste pealt. See tähendab seda, et kui need on anestesioloogiaõed, kes aitavad inimesi hingamisaparaatidega, siis mingid kirurgilised operatsioonid jäävad ära ja neid vajavad inimesed tegelikult kannatavad.

Tema mõte selles artiklis oli see, et me praegu prioritiseerime inimesi, kes COVID-iga haiglasse satuvad, kuigi neil oli võimalus ennast vaktsiiniga kaitsta. Me prioritiseerime neid ja seetõttu jääb mõni vanaema valutava puusaga kauemaks ootele või mõni teine operatsioon lükkub edasi. Ja nemad võivad täpselt sama küsimuse küsida. Enamus inimesi, kes on käitunud vastutustundlikult, kes on iseennast kaitsnud, et nad haigeks ei jääks ja [COVID-iga] haiglasse ei satuks, aga ei saa abi muudes küsimustes, sellepärast et haiglad on täis – neil tekib ka küsimus, kelle õigusi siis riivatakse.

12:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja küsimuse kohapeal registreerinud Kalle Grünthal, palun!

12:44 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma tulen tagasi selle Margit Sutropi ettepaneku juurde, millega ta tegi ettepaneku lükata mittevaktsineeritud inimesed ravijärjekorras tahapoole. Ehk siis ütleme, sellise patsientide jaotamisega toimuks inimeste jaotamine väärtuslikeks ja vähem väärtuslikeks. Aga mul on küsimus lihtne.

23. septembril ma sain sõnumi. Üks seitsme lapse ema Carmen, kes on praegu kuuendat kuud rase, tal tekkis verejooks naistele iseloomulikes kohtades ja Viljandi Haigla keeldus teda ilma testimata aitamast. Ma ei tea, mis põhjusel ta testi ei teinud, aga tulem oli see, et neil kästi haiglast lahkuda, vaatamata sellele, et see naisterahvas Carmen nuttis ja karjus valudes. Ja nad sõitsid koos oma mehega siis Tartu poole, et saada sealt abi. Minu küsimus on teile, kes võtab selle juhtumi eest vastutuse, kui seal on mingisugused fataalsed tagajärjed: kas Viljandi Haigla või teie peaministrina isiklikult?

12:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui on mingi selline konkreetne juhtum, siis see inimene saab kindlasti pöörduda õiguskaitseorganite poole, et oma õigusi kaitsta. Mina siin Riigikogu infotunnist ei saa kommenteerida mingit kuulujuttu, mida teie siin kellegi teise kohta räägite. See ei ole minu pädevuses.

Ma ütlen ka seda, et tervishoiutöötajate ründamine teie erakonna poolt on minu meelest erakordselt kohatu. Tervishoiutöötajad on olnud väga suure pinge all juba kaks aastat. Kaks aastat on nad eesliinil võidelnud selle haigusega, selle haiguse tagajärgedega, ja nüüd rünnata neid seetõttu, et nad täidavad oma kohustusi – minu meelest on see äärmiselt vastutustundetu ja ma arvan, et see lööb tagasi.

Ja ma tegelikult tsiteeriksin siin ka teie erakonna eelmise esimehe sõnu. Ta väga jõuliselt hoiatas, ütles, et algul me hoiatame, algul me püüame ilusti rääkida, aga kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama. Me ei kõhkle jõudu kasutamast, me kasutame sunnimeetodeid, kui on tegemist inimestega, kes ilmselgelt ignoreerivad oma kohustusi ja kuritarvitavad oma õigusi. "Inimene on nii suur siga, kui tal olla lastakse." See on Mart Helme. Või siis teine: "Mida rangemalt me kõik nendest piirangutest kinni peame, seda lühemat aega kogu see jama kestab. See on kindel kohe." Kuldsed sõnad, Mart Helme. 

12:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister! Ma juhin tähelepanu, et küsija läks saalist välja. On raske küsijale vastata, kui küsijat ei ole.


5. 12:47 Õppetöö korraldamine tervisekriisi tingimustes

12:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga liigume edasi järgmise küsimuse juurde, milleks on Heiki Hepneri küsimus haridus- ja teadusminister Liina Kersnale õppetöö korraldamisest tervisekriisi tingimustes.

12:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, koroonakriis on seadnud koolidele väga keerulised tingimused õppetöö korraldamiseks. Ma saan aru, et loomulikult me proovime hoida koole lahti ja minimaalselt viia neid distantsõppele, kuid siiski hetkel on koolide poolt vaadatuna see praegune valitud lahendus, kus mõnes mõttes koolid on jäetud justkui üksinda, ikkagi piisavalt segadust tekitav nii koolidele kui ka lapsevanematele. See tõstab ka koolide töökoormust.

Paljuski takistab mobiilset tööd õppevaldkonna andmebaaside ja tervisevaldkonna andmebaaside mitteühildumine. Koolis tuleb selleks, et mudel toimiks, palju siduda andmeid käsitsi. Kool teab õppimisega seotud andmeid, meditsiiniteenuse pakkujad terviseandmeid, aga paraku tuleb need kokku panna käsitsi. See ei ole kindlasti Eestile kui e-riigile iseenesest kohane.

Ja tõsi on tegelikult ka see, et kui ühte klassi tervikuna testida, siis suures koolis kulub selleks ikkagi väga arvestatav hulk raha. [Ei piisa] sellest rahast, mis tegelikult on eraldatud. Nüüd on mindud ka selle peale, et laiendada testimist alla 12-aastastele. Näiteks 19 päeva jooksul on Raplamaal ühel suurel koolil juba 40% eraldatud vahenditest kulutatud. Retooriliselt on öeldud, et selle [puudujäägi] peaksid koolipidajad katma. Minu küsimus: kas teil on plaanis Andmekaitse Inspektsiooniga koostööd teha, et neid andmeid oleks võimalik mugavamalt ühildada, ja kas te olete ka arutanud võimalike lisavahendite eraldamist koolipidajatele?

12:50 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, austatud Riigikogu liige, väga olulise teema püstituse eest! Tõesti, koolid on erilises olukorras, teevad neid asju, mida nad varem ei ole pidanud tegema. Me kõik olemegi uues olukorras ja ma mõistan, see on koolidele tähendanud lisatööd, uut tööd, ja see on tekitanud ka segadust, sest mitte keegi ei ole Eestis varem selliste reeglite alusel koolitööd korraldanud, nagu me nüüd oleme kokku leppinud.

Mis on meie eesmärk? Meie eesmärk, nii nagu te väga õigesti ütlesite, ongi see, et võimalikult paljud lapsed saaksid käia võimalikult palju kontaktõppel, et me ei saadaks terveid lapsi lähikontaktsetena lausaliselt distantsile. Ja seda me valdavalt oleme suutnud ka täita.

Kui te küsite Andmekaitse Inspektsiooniga koostööst, siis tõesti, see on olnud probleem, et Terviseamet saadab koolile teate, et nakatunud on konkreetses klassis üks inimene – kes, seda kool ei tea –, ja siis peab kool määratlema lähikontaktsed. Siis lähevadki lähikontaktsetena kirja võimalikult paljud, sest ongi võimatu väga täpselt määratleda, kes on lähikontaktne, kuna tegelikult ei teata, kes see haigestunu on. Enamasti küll koolides lapsevanemad annavad koolile teada, et nende laps on saanud positiivse testitulemuse, ja siis on ka lihtsam lähikontaktseid määratleda.

Me oleme valitsuses kokku leppinud, et septembri lõpus Terviseamet teeb analüüsi, kuidas praegune süsteem on toiminud. Me vaatame selle süsteemi üle, et teha see võimalikult lihtsaks ja efektiivseks. Kindlasti on üks kitsaskoht andmekaitse küsimused, mida me peaksime lahendama.

Ja teie teine küsimus. Ei jää ükski laps testimata sellepärast, et ei ole vahendeid. Kui jääb teste puudu, siis praegu võiks pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Ja kui me näiteks testimise korda muudame Terviseameti ettepanekul, siis me nagunii vaatame ka rahastamise üle. Kui me näiteks läheme kahele kiirtestile üle, siis loomulikult see nõuab ka rohkem vahendeid. Oleme lubanud, et riik kompenseerib testimise koolipidajatele.

12:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun, täpsustav küsimus!

12:52 Heiki Hepner

Suur tänu! Selles vastuses oli tegelikult teatud lootust, ütleme siis, kooli paremaks korraldamiseks. Tõesti, kui on 800–900 õpilasega kool, siis selline korraldus, kus sul tuleb pimesi klassist otsida, kes on haiged – see ilmselt ei ole asjakohane. Tegelikult oleks võimalik ka krüpteerituna kooli esindajale see info Terviseametist saata. Kindlasti selline palve ja soov on, et seda ka tehtaks.

Aga minu jätkuküsimus tuleb natukene laiem. Kas te olete analüüsinud ka seda, et kui praegu kuulutatakse õpilane lähikontaktseks ja tegemist ei ole linnakooliga, vaid maakooliga, siis kuidas peaks nüüd selle õpilase koju saatmine toimuma? See võib juhtuda ka õppetöö ajal. See info saabub kooli, hakatakse otsima, ja kas siis see õpilane peaks jääma sinna pikalt istuma? Sama küsimus on tegelikult ka siis, kui tuvastatakse kiirtestiga, et keegi on nakatunud. Kas te olete mõtelnud seda, kuidas siis maakoolides võiks transpordi korraldada? Kas teil on selleks ka mingeid ettepanekuid?

12:54 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, lähikontaktseid me automaatselt enam koju ei saada, lähikontaktseid testitakse, nemad ei pea automaatselt koju minema. Ja tänane testimistulemus näitab seda, et selgelt alla 5% koolikeskkonna lähikontaktsetest on andnud positiivse testitulemuse. Enamasti on neid olnud 3% ja veidi peale, aga selgelt alla 5%. Ja koju peaksid minema vaid need, kes annavad positiivse testitulemuse. Ja need lapsed, kes on andnud positiivse testitulemuse – nii nagu iga haige lapse puhul, lapsevanem peab tulema lapsele järele, kui ta ise koju minna ei saa. Võib-olla tõesti peaks täpsemalt läbi rääkima ka kooliõdedega, kuidas sellistel juhtudel käituda, aga üldine põhimõte on see, et lähikontaktsed ei pea minema koju, terved lapsed ei pea minema koju, neid korduvtestitakse ja kui on positiivne testitulemus, siis jääb laps koju.

12:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun, täiendav küsimus!

12:55 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud minister, küllap te nägite ka ise täna siia tulles, et meil on platsi peal kümned ja kümned päästjad, kes nõuavad keskmist palka. Need on inimesed, kes iga päev riskivad oma eluga, ja see ei ole sugugi suur nõue. Valitsus on lubanud neile midagi pudistada, aga arvestades elektri hinna tõusu ja sellest tingitud kõiki muid hinnatõuse – see kindlasti on märksa suurem kui see palgatõus ja midagi see paremaks ei tee. Seda enam, et valitsus ju siiamaani on keeldunud kuidagigi elektri hinda allapoole viimast.

Ja mis puudutab nüüd teid, siis me teame, et uues eelarves lüüakse julmalt kärpekäärid sisse huviharidusse. Mis saab õpetajatest? Peaminister infotunni alguses lubas väga suurejooneliselt, et õpetajate palk tõuseb. Mind huvitabki see, kas see tõuseb, kui palju tõuseb, millal tõuseb. Kas see on täpselt samasugune väike kosmeetiline palgatõus, nagu päästjad saavad? Kas sellest on ikkagi mingisugust tolku ja kasu kogu selle tohutu elektri hinna tõusu taustal? Ja mind huvitab ka see, mis saab ikkagi meie huviharidusest. Mulle tundub, et teie valitsus on äärmiselt vaenulik selle suhtes millegipärast.

12:57 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, päästjate palk tõuseb 12%. Mida mina saan rääkida õpetajate palga tõusust, on see, et õpetajate miinimumpalk tõuseb 7,3%: 1412 euroni. Lisandub 97 eurot ja see tähendab seda, et koos diferentseerimise summaga järgmine aasta õpetajate keskmine palk on võrdne riigi keskmise palgaga. Kokku me investeerime õpetajate palkadesse võrreldes eelmise aastaga rohkem 30 miljonit eurot. See on märkimisväärne summa, arvestades seda, et eelmine aasta eelmine koalitsioon otsustas õpetajate palka mitte tõsta ja aasta enne seda tõsteti õpetajate palka nn ühe rahakoti sees, vähendades diferentseerimise protsenti ja suurendades selle abil siis miinimumpalka.

Mis puudutab huviharidust, siis huviharidusse riik suunas 3 miljonit eurot rohkem. Kohalikud omavalitsused saavad järgmisel aastal 10,25 miljonit eurot riigilt täiendavalt huvihariduse toetamiseks, selleks et huviharidus oleks maapiirkondades kättesaadavam ja selleks et sotsiaalselt nõrgemas olukorras lapsi ja noori rohkem toetada.

Kohalikud omavalitsused on olnud tõesti väga eeskujulikud ja on panustanud huviharidusse märkimisväärselt: rohkem kui 100 miljonit eurot on kohalikud omavalitsused huviharidusse investeerinud. Nii et tegelikult riigi osa selles on väike osa, aga ma saan aru, et see on oluline, see aitab kättesaadavust parandada.

Aga järgmisel aastal kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab väga kiiresti: 120 miljonit eurot on järgmisel aastal kohalike omavalitsuste eelarved suuremad. Ma usun, et need kohalikud omavalitsused, kes eriti prioritiseerivad huviharidust, saavad sinna ka lisaks raha suunata.

12:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 12:59 Vähemuste diskrimineerimine Eesti Vabariigis

12:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde, mille esitab Mart Helme peaminister Kaja Kallasele. Teemaks on vähemuste diskrimineerimine Eesti Vabariigis. Palun!

12:59 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua Kallas! Teie võidurõõm minu kunagiste ütluste tsiteerimisel oli lausa koomiline. Aga ma ütlen teile vastu, et ma olen õppinud elust ja viimase kahe aasta jooksul näinud selle pandeemia arenguid nii meil kui mujal, vaktsineerimise tulemusi nii meil kui mujal. Ja tänasel päeval olen ma väga suurel määral teisel arvamusel kui omal ajal. Ja te võite muidugi otsida ka muid tsitaate, ma olen öelnud näiteks ka seda, et me olime omal ajal lollid. Olime lollid ja arvasime, et haigus on oluliselt hullem, nakkavam ja tapvam, kui ta tegelikkuses on olnud. Statistika kinnitab ju seda, et meil ei sure massiliselt inimesi koroonasse. Meil surevad inimesed südame-veresoonkonna haigustesse, vähki ja teistesse tavapärastesse haigustesse. Kui te pandeemia sildi all neid haigusi vähem ravite ja mittevaktsineeritud tagaplaanile lükkate, siis te tegelikult tapate rohkem inimesi kui oma koroonapasside ja muude vahenditega.

Aga kuna mu küsimuse fookus oli mõeldud sellele, et meil on mittevaktsineeritud tänasel päeval kujunenud Eestis vähemuseks, siis tulen ma selle juurde, et te olete korduvalt kinnitanud, et mingit sundvaktsineerimist ei saa Eesti Vabariigis olla ja ei saa represseerida kedagi, kes ei ole nõus vaktsineerimist kaasa tegema.

Me näeme aga paraku, et meil juba kaitsejõududes ja siseturvalisuse valdkonnas inimesi sellesama põhjendusega vallandatakse. Kuidas te seda kommenteerite? Viitan jällegi teie varasematele väljaütlemistele. 

13:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma tahan rõhutada, et meil on koroona tõttu surnud 1300 inimest. Ja need numbrid oleksid kordades suuremad, kui ei oleks olnud piiranguid, kui ei oleks olnud kontrollimeetmeid. Selline on olukord. Ja kui ma kuulan teid, siis mulle tundub, et te just toetate seda, tuues välja, et meil on ka vähihaiged, teiste haigustega inimesed. Mulle tundub selle jutu põhjal, et te just toetate seda, et koroonahaigete ravimine ei peaks olema eelisjärjekorras. Ehk te siis toetate Margit Sutropi ettepanekut – just sel põhjusel, et on ka teised haigused.

Paraku ressurssi on meil piiratud hulk ja õed, kes peavad tegelema koroonahaigetega, ei saa tegeleda millegi muuga, ei saa teha kirurgilisi operatsioone ja nii edasi. See kõik tähendab seda, et need teised inimesed tegelikult kannatavad. Aga nagu ma juba korduvalt olen öelnud, Eestis on tervishoiuteenus tagatud kõigile ravikindlustatud isikutele ja selles osas mingeid muutusi plaanis ei ole.

Nüüd, mis puudutab Kaitseväes ja Politsei- ja Piirivalveametis vaktsineerimist, siis Politsei- ja Piirivalveametis on vaktsineeritud üle 80% inimestest. Ei ole teada kedagi, kes oleks ametist lahkunud vaktsineerimise või vaktsineerimatuse tõttu või et kedagi oleks lahti lastud. Seda informatsiooni ei ole. Kaitseväes on vaktsineeritud üle 90% inimestest. Ja jällegi, selliseid etteheiteid vähemalt minu lauale ei ole jõudnud, et inimesi oleks vabastatud seetõttu, et nad mingil põhjusel ei vaktsineeri ja seavad eelkõige ennast, aga ka teisi ohtu.

13:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Mart Helme, täpsustav küsimus!

13:04 Mart Helme

Aitäh! Ma teie tundeelust ei tea midagi, teile võib igasuguseid asju tunduda. Aga me teame seda, et aastas sureb umbes 10 000 inimest südame-veresoonkonna haigustesse. Aastas! Kui te räägite siin, et 1300 inimest on surnud koroonasse, siis me kõik teame väga hästi, et suurem osa nendest on küll saanud koroona, aga surnud muusse haigusesse. Nii et teie tundeelu võib olla küll väga värvikas ja huvitav, aga tunded petavad teid.

Ka see Kalle Grünthali toodud näide mitmekordsest emast, kes oma rasedusprobleemidega pöördus arsti juurde ja ei saanud arstiabi, on ju selge kinnitus sellele, et meil diskrimineeritakse inimesi. Ja see on selge kinnitus sellele, et arstid ei täida mõningatel juhtudel Hippokratese vannet, ja see on väga tõsine probleem.

Kui teieni ei ole jõudnud infot selle kohta, et Kaitseväest ja politseist inimesed lahkuvad mittevaktsineerituse tõttu, siis on teil jällegi halb informeeritus. Mina tean, et inimesed postitavad seda sotsiaalmeediasse, üsna palju olen näinud neid postitusi, kus nad ütlevad, et täna oli minu viimane tööpäev või mingi teine kuupäev on nende viimane tööpäev kaitsejõududes.

Mu küsimus nüüd on natuke teise nurga alt. Kas te annate endale aru, kui demoraliseerivalt mõjub niisugune inimeste sisuliselt ametist lahkuma sundimine sise- ja välisturvalisuse valdkonnas meie riigi kaitsevõimele, meie riigi iseseisvale hakkama saamisele? Mulle tundub, et teie – mul on ka nüüd, näete, tundeelu –, mulle tundub, et teie tunded selle koha pealt on ebaadekvaatsed.

13:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te nüüd viitate sellele Kalle Grünthali kirjeldatud juhtumile. Kui on selline juhtum, siis selliste olukordade üle teeb järelevalvet Terviseamet. Tuleb pöörduda kaebusega sinna ja [teha kindlaks], kas tõepoolest tervishoiuteenuse osutaja on jätnud kellegi abita. Seda saab menetleda. Kui seda pöördumist pole tehtud, kui pole antud sellele asjale ametlikku käiku, siis te lihtsalt tiražeerite kuulujuttu ja Riigikogu liikmena minu meelest selliseid asju teha ei tohiks. Kui see on reaalne juhtum, mis puudutab inimeste terviseandmeid, siis sellega tuleb ka delikaatselt tegeleda.

Nüüd teine teema. Te ütlete, et sotsiaalmeedias on palju postitusi, kus inimesed teatavad, et see on nende viimane päev mingil töökohal. Inimesed vahetavadki töökohti. On näiteks üks huvitav uuring selle kohta – see on küll mujal maailmas tehtud, minu teada Prantsusmaal –, kuidas inimeste töökohtade vahetamine ongi muutunud. Kui inimesed, kes on sündinud 1948. aastal, umbes teievanused, on oma elus töötanud keskmiselt 2,7 töökohal, siis nooremad inimesed on oma 40. eluaastaks keskmiselt töötanud juba rohkem kui 11 töökohal. Töökohti vahetataksegi ja seda, et inimesed annavad sellest sotsiaalmeediast teada, ma arvan, on ka tänapäeva teema.

Mis puudutab Kaitseväge ja Politsei- ja Piirivalveametit, siis kõikidel tööandjatel on alates 1999. aastast kohustus teha riskianalüüsi, mis on ohud, mis töötajaid varitsevad selles töökeskkonnas, ja mis on ohud, mis varitsevad kliente. Meie oleme teinud täiendava bioloogiliste ohutegurite määruse, mille kohaselt saab arvesse võtta ka ohtu tervisele nakkushaiguse näol. Iga tööandja saab teha selle riskianalüüsi. Kui riskianalüüs näitab seda, et oht nakatuda on suur, siis tööandja saab võtta kasutusele meetmeid selle jaoks, et seda nakkushaigust, nakkusohtu ära hoida. Ja seal on erinevad meetmed: kaitsevahendite kasutamine, teisele töökohale viimine. Kui tõesti ei ole võimalik tööd ümber korraldada, siis saab inimese ka töölt vabastada.

13:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on küll traditsioon, et on üks täpsustav küsimus ja üks kohapealt esitatav, aga ma näen, et rohkem teised Riigikogu liikmed selle põhiküsimuse juures küsida ei taha, siis võimaldame ... Või siiski, Leo Kunnas soovib. Mart Helme, ma vabandan teie ees ja annan Leo Kunnasele küsimise võimaluse. Palun!

13:09 Leo Kunnas

Jaa, seesama kaitseväelaste teema. Ma sain laupäeval sellise sõnumi: "Eile, reedel said mittevaktsineeritud Eesti kaitseväes vallandamisteate kätte." See on see olukord, milline see on. Mul teile küsimust ei ole, mul on lihtsalt palve, et teie kui peaminister tsiviilkontrolli teostajana ja täitevvõimu kõrgeima juhina lihtsalt selgitaksite seda olukorda, täpsustaksite, kuidas need asjad on, ja vajadusel sekkuksite sellesse. Eelmine kord te mainisite siin, kui ma küsisin, et kaitseväelasi ei ole põhjust seetõttu teenistusest lahti lasta, et nad ennast ei vaktsineeri. See riskihinnang ilmselgelt on ülepingutatud. Me näeme ju seda, et ainult üks kaitseväelane kogu selle aja jooksul on sattunud selle haigusega haiglasse, ja seda ka kergelt. Mul oleks lihtsalt selline palve, küsimust ei ole.

13:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma siiski kommenteerin. Valitsus ei lähe tööandjate eest riskianalüüsi tegema. Me ei saa minna seda tegema kõikide tööandjate eest. Kui on kahtlus, nii nagu me eelmine kord teiega arutasime, kas risk on üle hinnatud, siis sel juhul saab pöörduda kohtusse. Ja minu meelest olekski hea, kui ka sellised otsused, millal see on õigustatud, saaksid kohtus läbi vaieldud. Ma arvan, ei ole mingit vaidlust selles, et näiteks kiirabis, kuhu satuvad nõrgema immuunsusega inimesed, peavad töötama inimesed, kes teiste inimeste elule ja tervisele ohtu ei kujuta. Aga kui on teised töökohad, kus on noored terved inimesed, kellest enamik on vaktsineeritud, kas siis sellise meetme kasutuselevõtt on proportsionaalne? Te ütlesite, et te saite selle sõnumi eile. Minul sellist informatsiooni hetkel ei ole, aga ju see informatsioon siis minuni ka jõuab.

13:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


7. 13:11 E-sigarettide riigisisese kaugmüügi keelu otstarbekus ja tulemuslikkus

13:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde, mille esitab Tarmo Kruusimäe tervise- ja tööminister Tanel Kiigele e-sigarettide kohta. Palun!

13:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea minister! Täna menetleme eelnõu 412, kus on, ütleme, viis muudatust. Üks oli riigisisese kaugmüügi keelu lõpetamine. See oli siseriiklik otsus. Ja selle kohta on ainult teie vastus, et jah, et see vajab reguleerimist. Nüüd, noh, võib-olla on arusaamatu, miks on [keelatud] riigisisene kaugmüük, ja ma ei ole saanud täpset vastust. Ma sain küll vastuse sotsiaalkomisjonis. Sotsiaalministeeriumi inimesed ütlesid seal, et väga raske on täna kaugteel inimest identifitseerida. Ma ei taha sellega nõustuda. Meil on e-valimised, meil on noortel pangakaardid. See vastus ilmselgelt ei päde ja teie allkirja seal ka ei ole. 

Aga ma küsiksin ikkagi, et kui see keeld meil on olnud, kas ta on ka tulemuslik. Kas meil on mingid mõõdikud, kui otstarbekas ta on? Ja kuidas ta peab silmas, ütleme, ka ettevõtluse võrdse kohtlemise printsiipi, rääkimata võib-olla mingitest muudest [tahkudest]. Aga ma küsiksin teie enda arvamust. Te nägite, et oleks vaja reguleerida, aga mida? Ja kas on mingid tulemused, mida me võiksime Riigikogu liikmetena teada, enne kui seda otsust vastu võtma hakkame?

13:13 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Ma pean sissejuhatuseks ausalt tunnistama, et olukorras, kus opositsioon üha rohkem räägib aktiivselt COVID-19 olukorrast ja vaktsineerimisest, ma eeldasin võib-olla naiivselt, et ka parlamendiliikmetel on tegelikult huvi eeskätt nendel põletavatel teemadel rääkida. Aga ma üldse ei alahinda tubakatoodetega seonduvat, ka nendega seonduvaid tervisekahjusid.

Aga vastates konkreetsetele küsimustele [märgin], et kaugmüügi keelul on kaks peamist põhjust. Eeskätt soov kättesaadavust piirata, kuna me praegu jätkuvalt räägime tubakatoodetest, mitte eluliselt vajalikest toodetest, ning ka soov alaealisi kaitsta, millele te ka oma küsimuses tähelepanu juhtisite. Me teame, et kaugmüügi lubamine, seadustamine ju suurendaks tubakatoodete kättesaadavust. Ja tõepoolest kasvaks risk, et ka alaealised üha rohkem neid tarbivad.

Vaatame näiteks Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut, mis on 2017/2018. õppeaasta kohta. See näitas, et esimene suitsetamiskogemuse liik, [kui võrreldi] just nimelt suits versus e-sigaret, oli nii, et 11-aastastest proovis esimesena e-sigaretti 73%, 13–16-aastastest 61% ning 15-aastastest 42%. See on siis nendest, kel on, eks ole, mingi suitsetamiskogemus. 

Üldjuhul noored sisenevad tegelikult, eriti just nn [nooremad] noored ja lapsed, suitsetamise maailma – kuhu ma siseneda üldse ei soovita – läbi e-sigarettide ja muude selliste näiliselt moodsamate või ihaldusväärsemate toodete. Ja paratamatult võib sellest saada alguse ja tihti saabki hilisem nikotiinisõltuvus, millega kaasnevad tervisekahjud.

Kui küsite, kas see konkreetne keeld on andnud tulemusi, kas need on mõõdetavad, siis see tõesti rakendus ju alles hiljuti: see jõustus 1. juulil 2019. 2020. aasta täiskasvanute tervisekäitumise uuringus neid muutusi veel põhjalikult hinnata ei saa, nii et põhimõtteliselt on raske lõplikku vastust anda.

Printsiibis pean ütlema küll, et mina jään jätkuvalt sellele seisukohale, kus ma olen olnud nii ministrina kui enne seda: et erinevad tervist kahjustavad tooted, on nad e-sigaretid, on nad laiemalt sigaretid, on nad alkohoolsed tooted, peavadki olema võimalikult vähe kättesaadavad. Need peavad olema müügil kontrollitud keskkondades. Inimene ehk siis müüja peab veenduma, et ostja on täisealine.

Ja ma arvan, et sõnum, mida peaks meie poliitikutena avalikkusele andma, on loomulikult see, et tehes poes valikuid, tehes [üldse] oma eluvalikuid, investeeringuid, on märkimisväärselt mõistlikumaid kohti, kuhu oma vahendeid suunata, kui on tervist kahjustavad tubakatooted.

13:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäel on täpsustav küsimus. Palun!

13:15 Tarmo Kruusimäe

Ma kirjeldaksin, et väga paljudel inimestel, kes valisid endale 95% ohutuma ja ka teiste jaoks ohutuma tee, oli eelnevalt võimalus seda toodet kätte saada. Kui nüüd seda ka maakonnakeskuses ei ole, siis need inimesed lähevadki tavasuitsu peale, sellepärast et seda müüakse igas teivasjaamas, igas putkas. Aga me teeme justkui sportimise ja tervise eest hoolitsemise – inimene hoolib ka ümbritsevatest – raskemaks. Aga nüüd, kui on see teostatud ja kehtib see kaugmüügi keeld, kas te oskate kirjeldada, milliseid tulemusi sellel on? Avalikkus seda ei tea. Kui palju see on avaldanud mõju salaturule? Ma loodan, et selliseid andmeid on ka. Ega me ei tee keelde ja piiranguid ainult lihtsalt sisetunde alusel, [peavad olema] ikkagi konkreetsed tulemused.

13:16 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Nagu viitasin, loomulikult kõige mõistlikum, terviseteadlikum valik on üleüldse tubakatoodetest loobumine. Kes seda ei tee, see loomulikult peab hindama nende toodete kahjulikkuse astet, tegema selle põhjal mõistlikke valikuid.

Aga seda debatti me oleme ka varem pidanud, et tegelikult ei ole nii üheselt selge, milline saab olema e-sigareti pikaajaline tervisemõju kasutajale. Samamoodi  on nende uudsete kuumutatavate tubakatoodete ja muude puhul – neid tegelikult ei ole palju uuritud ja nende puhul paratamatult on risk, et see võib olla esimene samm sisenemisel laiemasse tubakamaailma, erinevate toodete tarvitamisse, mis tegelikult omavad märkimisväärselt kahjulikku mõju tervisele.

Mina oma tööst tulenevalt kohtun väga palju arstidega, väga palju tervishoiuspetsialistidega, on nad Eesti kopsuarstid, on nad vähiliidu eestvedajad, on see maailma vähiliidu juht. Ja nendel kohtumistel, ka Maailma Terviseorganisatsiooni esindajatega kohtumistel väga tihti käsitletakse nende uudsete tubakatoodete riski ja mõju. Kasvab tarbijaskond, tekib vale arusaam. Ka teie viitasite protsentidele, kui palju see toode võiks olla ohutum. Ohutu ta ikka ei ole, eks ole, kasulik ta ikka ei ole. 

Paratamatult on see risk, et inimeste hulk, kes neid tarvitavad, suureneb ja sellest tulenevad tervisekahjud kasvavad. Ja paratamatult riigi tasandil ma pean tõesti üheks riigi kohustuseks piirata ja hoida kontrolli all loomulikult mustal teel müüki, aga ka ametlikul teel kõikvõimalike tervist kahjustavate toodete müüki. Nii et ma jään oma seisukohale.

Konkreetse musta turu andmeid mul hetkel käepärast ei ole. Kui teil on soovi, te loomulikult võite selle kohta täiendavalt küsida, seda saab hinnata. Aga musta turu kohta täpselt ei tea. Minu soovitus kõigile inimestele on leida mõistlikumad viisid aja veetmiseks. Me teame, et need tervisekahjud, mis Eestis tulenevad alkoholismist ja tubakatoodetest – alles hiljuti viitas teie hea kolleeg Mart Helme südame- ja veresoonkonna haigustele ja vähihaigustele –, on suured ja aja jooksul need kasvavad.

Ma arvan, et parlamendi tasandil ja valitsuse tasandil tuleb töötada selles suunas, et [nende toodete] tarbijate hulk väheneks. Eriti tuleb keskenduda sellele, et laste seas, kooliõpilaste seas ei kasvaks sõltuvust tekitavate ja tegelikult alaealistele ka seadusega keelatud toodete kasutamine.

13:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii nagu eelmise küsimuse puhul, kui teistel Riigikogu liikmetel kohapealt küsimust ei ole, siis lubame, kuna me oleme ajaga päris heas seisus, Tarmo Kruusimäele ühe täpsustava küsimuse veel.

13:19 Tarmo Kruusimäe

Suur tänu, hea aseesimees! Hea minister! Kõik see jutt oleks ju suhteliselt veenev, kui me ei arvestaks selle asjaoluga, et täna on kaugmüügi kaudu võimalik tellida alkoholi ja tavasigarette. Nende puhul nagu ei oleks neid riske, mis te kõik ette lugesite. Millest selline kindlameelsus vähem ohtlike toodete puhul, mis ei tekita passiivset suitsetamist? Kas on äkki toimunud suur paradigma muutus, et passiivne suitsetamine enam ei olegi probleem? Ma pean küll ütlema, et siin Riigikogus ikkagi meie teenistujad kurdavad. Passiivne suitsetamine on praegusel hetkel probleem, see lõhn jääb ka riietele külge. Võib-olla tõesti, ma ei tea, on alkoholi ja tavasigareti puhul toimunud mingi sihuke suurem [suhtumise] muutus, et neid võib kaugmüügist tellida, aga alternatiivseid tubakatooteid ei tohi.

13:20 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustan oma isiklikust seisukohast. See ei ole valitsuse seisukoht, mida ma praegu väljendan. Aga ma olen väga nõus, et peab arutama ka seda, kas on mõistlik alkoholitoodete kaugmüük. Seal on tõesti see küsimus, kas see ei soodusta alaealiste kätte alkohoolsete jookide sattumist. Me teame, et Eestis on alkoholi tarbimise numbrid kõrged, sealhulgas alaealiste hulgas. Nii et nende terviseriskidega ma igati nõustun.

Ma ei tea, kas see oli teie küsimuse eesmärk, aga [võiks tõesti] pidada arutelu, mida üldse peaks võimaldama mugavalt kodust lahkumata tellida, sealjuures nii, et kaup väljastatakse ilma isikut tõendavat dokumenti nõudmata. Ma arvan, et see oleks igati adekvaatne arutelu, arvestades seda, kui suured on alkoholi liigtarvitamisest ja ka tubakatoodetest tingitud terviseriskid ja tervisekahjud ühiskonnale, mis me ühelt poolt kõik solidaarselt kinni maksame ja teiselt poolt, ühtegi kaotatud elu me paraku tagasi tuua ei saa. Nii et ma toetan seda laiemat debatti.

13:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:21 Ühiskonda lõhestav retoorika koroonahaigete ravimisel

13:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde, mille esitab Anti Poolamets peaminister Kaja Kallasele ühiskonda lõhestava retoorika kohta. Palun!

13:21 Anti Poolamets

Austatud peaminister! Me lugesime hiljuti ajalehest Margit Sutropi ettepanekut lükata mittevaktsineeritud inimesed ravijärjekorras tahapoole. Selline jahmatav ettepanek pani ühiskonna pulbitsema, sest tegu on ju tõeliselt lõhestava mõttega ja samamoodi põhiseadusvastase loogikaga ja ravikindlustusfilosoofia-vastase loogikaga. Kuidas siis sellise sõna otseses mõttes diskrimineeriva ettepanekuga toime tulla? Kui me kuuleme Mart Helme käest, et tema on perearsti soovitusel jäetud vaktsineerimata, ent tema abikaasa on vaktsineeritud, siis kuidas nüüd hakkab olema? Kas teda ei lastagi haiglasse, abikaasa lastakse? Saab olema päris huvitav olukord. Mida te selle ettepanekuga peale hakkate? Kas on juba noomitus väljastatud Sutropile või kiidate selle heaks?

13:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuna te ei ole siin saalis viibinud, siis te vist ei tea, et ma olen sellele küsimusele juba korduvalt vastanud. Aga vastan veel. Ravikindlustatud isikud saavad Eestis terviseabi, seda abi, mida neil on vaja. Niimoodi on Eesti tervishoiuteenused korraldatud ja täpselt niimoodi see läheb. See, millele Margit Sutrop oma artiklis tähelepanu juhtis, on see, et enamus inimesi on käitunud vastutustundlikult, on ennast vaktsineerinud ja tänu sellele ei jää üldse haigeks või ei jää nii haigeks, et nad satuksid COVID‑i tõtttu haiglasse. Alati, kui sa teed midagi, siis sa midagi muud ei tee. Kui sa kasutad raha ühes kohas, siis ei saa sa kasutada seda raha teises kohas.

Meil on olukord, kus COVID‑i haiged võtavad väga suure ressursi. Kui ma vaatan siin numbritele otsa, siis tõesti on niimoodi, et kõikidest haiglaravijuhtudest alates sellest ajast, kui meil on vaktsineerimine, moodustavad mittevaktsineeritud inimesed 96,74% ja vaktsineeritud inimesed 3,26%. Mittevaktsineeritud inimeste ravimisele on kulunud juba üle 31 miljoni euro, samas kui vaktsineeritud patsientidele veidi üle 800 000. Need summad on väga erinevad.

Margit Sutrop, kes on ju eetikaprofessor, juhtis tähelepanu sellele, et hetkel, kui meil on COVID‑i haigeid nii palju, et me peame hakkama piirama plaanilist ravi, tegelikult kannatavad kõik teised, kellel on muud tervisehädad. Vanaema, kellel puus valutab, ei pääse liigeseoperatsioonile. Liigeseoperatsioonid on esimesed asjad, mis ära jäetakse. Ka need inimesed kannatavad, kuigi nemad on käitunud vastutustundlikult. See on see murekoht. Aga kinnitan veel kord: Eestis ravikindlustatud isikud saavad terviseabi. See on meil kokku lepitud ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduses.

13:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd kohapealt registreeritud küsimus, Martin Helme, palun!

13:25 Martin Helme

Aitäh! Mõne päeva eest avaldas üks auväärt professor Eesti meedias sellise seisukoha, et homode puhul "on selgitamis- ja veenmistöö kasutu, neid tuleb survestada ja sundida, tehes näiteks nende elu veelgi keerulisemaks ja ebamugavamaks. Pole parata, ühiskonnaohtlikul rumalusel on oma hind. Eks demokraatia põhiprintsiip on ikka, et kõigil on võimalus nagu oma mõtteid avaldada, aga lõpuks jääb ikka nii, nagu enamus otsustab. Ja kui enamus on otsustanud pereväärtuste kasuks, siis need, kes seda ei tee, peavadki tundma ebamugavust." No tegelikult ta nimetas seal teist inimgruppi kui homod, keda ta demoniseeris ja käskis sundida ja alluda ühiskondlikule survele ja enamuse tahtele. Ma kujutan ette, et kui ta oleks nimetanud homosid, siis oleks ikkagi liberaalsete väärtuste front tõusnud tagajalgadele ja öelnud, et sellist komberuumi, sellist ühiskondlike hoiakute levitamist meil ERR-is või üldse peavoolumeedias ei tohi olla. Umbes samamoodi, nagu teie erakond tõusis tagajalgadele, kui e-valimiste karikatuur avaldati. Aga ei juhtunud midagi. Sellel lastakse juhtuda.

Ega ma ei palu teil kommenteerida lihtsalt niisama uudiseid, aga mul on ka väga hästi meeles see, kuidas te võitlesite vähemuste õiguste eest ja selle demokraatia põhiprintsiibi vastu, et enamus kehtestab reeglid, siis kui meil oli siinsamas Riigikogus arutelu abielureferendumi teemal. Siis võeti küll väga aktiivselt sõna selle demokraatia põhiprintsiibi vastu. Ja mul on ka meeles see või mul on silme ees see, kuidas paljud liberaalid hirmsasti rõõmustasid, et täpselt selline referendum, mis siin Eestis õnnestus tuksi keelata, toimus Šveitsis. Lihtsalt tulemus oli hea.

Ma pakun teile võimaluse kommenteerida, kuidas siis on selle väärtusruumiga Eestis. Kas võivad auväärt professorid ERR-i portaalis teha üleskutseid teatud ühiskonnagruppe demoniseerida, kutsuda üles nende tagakiusamisele ja öelda, et see ongi demokraatia? 

13:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on sõnavabadus ja kõik saavad oma arvamust avaldada täpselt nii, nagu kõik oma arvamust avaldavad. Minu meelest on siin oluline vahe selles, mida sa saad muuta ja mida sa ei saa muuta. Praegu on ju diskussioon või see frustratsioon, mis nendel inimestel on tekkinud, sellest, et nad jagavad seda, mis ühiskonnas on. Enamus inimesi, kes on ennast vaktsineerinud, kes käituvad ühiskonnas vastutustundlikult, kes peavad kontrollimeetmetest kinni, kes on lugupidavad teiste inimeste suhtes, kes hoolivad tegelikult kogu ühiskonna toimimisest, mitte ainult sellest, kuidas neil endal isiklikult läheb – neil inimestel on suur frustratsioon seoses sellega, et on inimesed, kes tegelikult vilistavad kõigele. Ja ma enne juba viitasin Mart Helme tsitaatidele, aga ta on ka öelnud niimoodi näiteks: "Selline ülbe kõige peale vilistamine, no eks see varem või hiljem maksab kätte ühiskonnale tervikuna, aga ka nendelesamadele vilistajatele." Nii et tegelikult ka teie saate aru, et ühiskond koosneb erinevatest inimestest, kelle kõigiga tuleb arvestada.

Põhimõtteliselt sinnamaani, kui meil ei olnud vaktsineerimise võimalust, oli kogu selle kriisi võti see, et enamus pidi ennast piirama selleks, et vähemust kaitsta. Vähemus oli siis need inimesed, kes jäävad raskelt haigeks, kes põevad seda haigust nii, et see võib osutuda neile fataalseks. Nüüd, kui enamusele on antud võimalus – või õigemini ka vähemusele –, kui kõigile on antud võimalus ennast ise kaitsta, siis tekib järjest suurem küsimus enamusel, kes on käitunud vastutustundlikult: miks meie peame ennast piirama selle jaoks, et kaitsta neid, kes ise ennast kaitsta ei taha? See on see põhiline probleem. Nii et inimesed, kes väljendavad neid seisukohti, elavad välja seda frustratsiooni.

Nüüd, ühe asja ma tahan ära õiendada. Kahjuks küll Leo Kunnast ei ole enam saalis, aga suhtlesin siin vahepeal Kaitseväe juhatajaga, kes ütles, et mitte kedagi ei ole Kaitseväest vabastatud selle tõttu, et nad ei ole vaktsineeritud. Täpselt nii see on. On inimesed, alla kümne inimese, kes on lahkunud omal soovil, aga see ei ole seotud vaktsineerimisega.

13:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun, teie täpsustav küsimus!

13:29 Anti Poolamets

Austatud peaminister! Tegelikult te kaitsete diskrimineerimist siin üsna sageli, kas kogemata või meelega, aru ei saagi, ja räägite vastutustundlikkusest. Kas näiteks need inimesed on vastutustundlikud, kes kuulavad oma perearsti nagu Mart Helme, et ärge riskige vaktsineerimisega? Tundub, et teil ei jätku mõistmist ega kaastunnet teistele mitte üks raas. 

Meil on ajaloo suurimaid põhiõiguste piiramisi praegu käsil olude sunnil ja sellepärast tuleb suhtuda sellesse kõigesse ülima tähelepanuga. Ja minu meelest te seda ei tee, vaid raiute ainult ühte rauda, et kähku süsti tegema, öelgu perearst mida tahes või olgu kõrvalmõjud millised tahes. Mina austan nende inimeste tähelepanelikkust. Mitte et võetakse rivisse kuskile spordihalli juurde, ei konsulteerita oma perearstiga, ei mõelda oma tervisliku tausta peale. See on just nimelt vastutustundlik käitumine, et nad süvenevad oma terviseprobleemi.

Ja samuti mul on küsimus, kas te üldse kõrvalmõjude teemat olete tõsiselt jälginud? Kui Ravimiamet räägib meile ühest surmajuhtumist, ja ongi kõik, ja mõnedel olevat veel kuskil sügelus olnud – see ei ole tõsiselt võetav. Ainuüksi minule raporteeritakse äärmiselt tõsistest kõrvalmõjudest. Ma tahaks teada, millist infot te enda lauale sellel teemal tellite ja kas on plaanis tõsisemalt seda teemat võtta, nimelt kõrvalmõjude teemat. Ärge unustage, et AstraZeneca vaktsiin pandi ka Eestis märtsis vahepeal seisu peale ja igal pool seda minu andmetel siiani ei lubata. Kust me teame nüüd, et mõned kuud hiljem on kõikide vaktsiinidega kõik täpselt korras?

13:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, põhiõigused on kõigil tagatud, põhiõigused Eestis piiratud ei ole. Meil on kõikidel inimestel, sealhulgas Mart Helmel võimalik minna kõikidesse kohtadesse. Täpselt samamoodi [saavad seda teha] vaktsineeritud inimesed ja vaktsineerimata inimesed, kedagi kuskilt ära ei aeta. Sa pead lihtsalt tõendama, kui sa vaktsineeritud ei ole, et sul on tehtud negatiivne test. Aga põhiõigused ei ole kuidagi piiratud.

Õiguskantsleriga me juba kevadel arutasime läbi kogu selle süsteemi, kas see on põhiseaduspärane. See süsteem on läbi räägitud, see on põhiseaduspärane. Ma juhin tähelepanu sellele, et siis, kui teie olite valitsuses, oli räige põhiõiguste piiramine. Räige! Meeleavaldused olid keelatud, kaks inimest ei võinud meelt avaldada Toompeal. Need aeti laiali, kuna te lihtsalt piirasite kõike. Siis oli räige põhiõiguste piiramine, praegu ei ole ükski põhiõigus piiratud.

Nüüd, teie küsimus kõrvalmõjude kohta. Jah, ma olen selles osas teiega absoluutselt nõus, et perearstiga tuleb nõu pidada, tuleb pidada nõu tervishoiutöötajatega, kes oskavad nendele küsimustele paremini vastata ja kes oskavad neid hirme maha võtta. Ja ma olen ka selles osas nõus, et nagu ka uuringud näitavad, inimeste põhiline kõhklus ongi seotud sellega, et nad kardavad kõrvalmõjusid. Ja neid kõrvalmõjusid saavad lahti seletada ainult arstid.

Praegu meil on vaktsiine nii palju, et tegelikult kõik inimesed saavad valida endale sobiva vaktsiini, mida tervishoiuteenuse osutaja saab ka soovitada. Vaktsiinid on erinevad. Võib tõesti olla niimoodi, et te olete ühele konkreetsele vaktsiini koostisosale allergiline, siis soovitatakse midagi muud. Seda saabki teha tervishoiuteenuse osutaja. Ei ole nii, et sunnitakse võtma ühte või teist, on vaba valik. Kui te lähete digiregistratuuri, siis saate ise valida. Nii see kindlasti on. Kõrvalmõjude kohta saab küsida oma perearstilt, aga Ravimiamet avaldab ka neid juhte, kui on olnud kõrvalmõjusid. Minu mäletamist mööda on Ravimiameti koduleheküljel täiesti avalik info, mis kõrvalmõjudest on raporteeritud.


9. 13:34 Muud küsimused

13:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, nüüd oleme ette saadetud küsimused ammendanud. Avan võimaluse järgmise 25 minuti jooksul küsida kolmelt ministrilt vastavalt oma soovidele. Alustab Riho Breivel. Palun!

13:35 Riho Breivel

Lugupeetud haridusminister! Mul on selline küsimus. Mulle on saabunud selline kiri ühelt eesti keele õpetajalt, kes on tegelikult rahvuselt udmurt, aga on õppinud siin eesti keele ära ja on venekeelses koolis eesti keele õpetaja. Tema mure on selles. Ta kirjutab, et vene koolides – ma ei saa öelda, tema on ühes koolis, aga neil on [omavahel] sidemeid, olles ise ka olnud selle ala inimene, [ma tean, et] räägitakse omavahel – toimub potjomkinlus just eesti keele õpetamisel. Kasutatakse tihtilugu, surutakse peale neid metoodikaid, mis tegelikult [ei võimalda keelt õpetada] nii, nagu nad tahavad. Ja kui püütakse seda parandada, siis satuvad need õpetajad lausa, kuidas öelda, diskrimineerimise alla. Minu küsimus on see, kuidas haridusministeerium ... Ma saan aru, see on omavalitsuste probleem tihtilugu ja ma usun, et nüüd valimistega ka tõstatatakse igal pool üles see küsimus, et asi paraneks. Aga tegelikult on ikkagi haridusministeeriumi probleem selles, et nendes koolides tuleks kontroll väga tugevalt peale panna, kust sellised signaalid kas või õrnalt tulevad. Mida te olete sellest mõelnud ja mida te kavatsete teha, et sellised asjad lõpeks?

13:36 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, hea Riigikogu liige, selle küsimuse eest! Tõesti, ütlen alati, et esimene koht, kuhu erinevate kaebuste puhul koolides pöörduda, on koolipidaja. Kui koolipidaja ei võta seda muret piisavalt tõsiselt, siis kindlasti tasub pöörduda ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. Meil on eraldi välishindamine ja kui on vaja, siis saab ka välishindamise sinna kooli saata, et vaadata, kas õppetööd korraldatakse nii, nagu seadus ette näeb. Nii et esimene koht on koolipidaja, kui sealt abi ei saa, siis tasub ministeeriumi poole pöörduda.

13:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits. Palun teil Riigikogu liikmetele öelda ka, kellele küsimus on.

13:37 Peeter Ernits

Aitäh, juhataja! Küsimus on peaminister Kallasele. Praegu on maja ees jälle päästjad, paluvad keskmist palka, ma ei tea, mitmes kord. Piinlik on! Aga päästjad ei saa praegu küsida ja ma küsin nende nimel. Lugupeetud peaminister, varsti te tulete meile siia uue eelarvega. Mida te päästjatele ütlete, kui nad paluvad keskmist palka? Ja lisaks, [kuidas teha], et ei juhtuks sama, mis on varem juhtunud, kui tegelikult suurem osa rahast on läinud juhtidele, Kuno Tammearule ja tema lähikonda, kes n‑ö suurt juga juhivad, mitte neile, kes suitsu sukelduvad? Ma palun konkreetset vastust, mitte nii nagu siin Eerik-Niiles Krossiga seotult või Margit Sutropiga sellist üldist.

13:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, päästjate palk on olnud suur probleem. Tõesti, eelmine riigi eelarvestrateegia ei näinud päästjatele palgatõusuks üldse raha ette. Kevadel me tegime pingutusi, et leida päästjatele 3% palgatõusu, ja nüüd siis tuleb raha veel lisaks, nii et päästjate palk tõuseb järgmisel aastal 12%. Ma juhin tähelepanu, et õpetajate palk tõuseb 7,3%. Teiste valdkondade palgad nii palju ei tõuse ja just sellepärast, et päästjad on olnud väga taga võrreldes teistega. See on eluohtlik töö ja seda tuleb kindlasti [normaalse] palgaga premeerida. Me teeme selle jaoks pingutusi, et see palk oleks arvestatav, et nende palk oleks motiveeriv.

Nüüd, kui te küsite selle kohta, kuidas Päästeamet enda sees seda palgatõusuraha jagab, siis ma loodan, et kõige olulisem osa läheb ikkagi päästjatele, neile, kes iga päev seda rasket tööd teevad. Nii see valitsuses ka mõeldud on, et just päästjate palku tõsta.

13:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

13:40 Martin Helme

Aitäh! Ma sissejuhatuseks, see ei ole küsimus, aga sissejuhatuseks, kui te siin enne rääkisite räigetest piirangutest ...

13:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust, härra Helme, kellele küsimus on? 

13:40 Martin Helme

Vabandust! Peaminister Kaja Kallasele. Seal oli juba kirjas ja ma hakkasin kohe minema. Ühesõnaga, oli siin viimase registreeritud küsimuse juures [jutuks], et olid räiged piirangud, kui meie valitsus oli. Ma juhin tähelepanu, et meie valitsuse ajal kehtestati eriolukord. Eriolukord on meil põhiseaduses ilusti ära fikseeritud: mida sel ajal tohib ja mida ei tohi teha. Ja sel ajal need piirangud, mis olid, olid põhiseaduspärased. Need piirangud või õigemini need diskrimineerivad korraldused, mis tänane valitsus on andnud – praegu ei ole eriolukord ja need ületavad volitusi, mis valitsusel on. See on väga oluline vahe.

Aga ma tegelikult tahaksin tulla teise teema juurde. Teie paremal käel istub minister Kiik. Me saatsime teile kolme opositsioonierakonna juhi allkirjaga kirja. Ma ei tea, ei oska arvata, kas te oma kiire töö juures te seda kirja olete lugenud või ei ole veel lugenud. Aga selle kirja põhiiva on pikk paturegister selle kohta, millega ei ole hakkama saanud Tanel Kiik või millega ta on hakkama saanud ja mis ei ole õige. Ja on selge üleskutse. Kuna Keskerakond, teie koalitsioonikaaslane, ei ole kutsunud valitsuse delegatsioonist, oma niigi nõrgast delegatsioonist tagasi ühte kõige nõrgemat ministrit, siis äkki peaminister selleks, et valitsuse töövõimet siiski kuidagigi parandada, vahetab selle ministri välja. See oli meie põhiline üleskutse. Kas te oskate meile vastata kohe või vähemalt oskate meile öelda, millal me vastust võime loota? 

13:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei tea, võib-olla te ei ole oma postkasti vaadanud, aga ma olen teie kirjale vastanud. Aga võib-olla on nii, nagu [mõnikord sellisel puhul] on: öeldakse, et [esiteks] ma ei ole teie kirja näinud, [ja] teiseks, see kiri mulle ei meeldinud. Aga see oli nali. Ma kõigepealt korrigeeriksin seda piirangute teemat. Võib-olla inimesed on ära unustanud piirangud, mis aprillis kehtisid: õppetöö oli kaugvormis, kõik avalikud kogunemised keelati, muuseumid ja kinod suleti, teatrietendused, konverentsid, kontserdid jäeti ära, spordivõistlused keelati, suleti spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad, spordiklubid, mängutoad, päevakeskused, kasiinod, mänguautomaatide saalid, suleti kaubanduskeskused, söögikohtades lubati ainult kaasamüük, suleti baarid, lõbustusasutused. Avalikus kohas võis koos viibida ainult kaks inimest. Need olid piirangud, mis siis kehtisid.

Praegu on meil kontrollimeetmed. Avalikes siseruumides, kus terviseohutust ei kontrollita, tuleb kanda maske. Ja teine nõue on see, et nendes kohtades, kus on võimalik terviseohutust kontrollida, tuleb esitada tõendeid. Need on kontrollimeetmed, mis praegu on, piiranguid meil ei ole.

Tõesti, teie ajal oli eriolukord, kui te kõik need meetmed kasutusele võtsite. Ja selle käigus te saite ka väga selgelt aru, et see olukord kestab pikemalt. Seetõttu te tulite välja ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõuga just selleks, et valitsus saaks neid kontrollimeetmeid võtta kasutusele ka ilma eriolukorda kehtestamata. See oli teie algatus, see seadus võeti vastu ja täpselt selle seaduse järgi ja ka põhiseaduspäraselt on käitunud praegunegi valitsus.

Nüüd, tulles teie kirja juurde, te seda kirja ilmselt ei ole veel lugenud. Aga ma imestan, et oli teada, et tervise- ja tööminister tuleb täna infotundi, ja kui on nii palju etteheiteid talle, siis oleks loogiline, et infotunnis küsitakse talt küsimusi ja tehakse ka ettepanekuid, aga seda ei ole. Ainuke asi, mida Riigikogu liikmed küsivad, on e-sigarettide kohta – olukorras, kus justkui etteheiteid on nii palju. Mina soovitan küll kasutada võimalust ja küsida küsimusi ja teha neid etteheiteid, mis te olete teinud, otse Tanel Kiigele ja teha ka ettepanekuid, mida võiks paremini teha.

13:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

13:44 Mart Helme

Aitäh! No ma pean siin korrigeerima. Te hirmsasti armastate ...

13:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Helme, veel kord ...

13:45 Mart Helme

Aa, Kaja Kallasele [on küsimus]. Vabandust! Te armastate mind tsiteerida, aga te unustate ära, et need tsitaadid on öeldud umbes kaks aastat tagasi, kui kogu see olukord algas, ja need puudutasid tol ajal sisse viidud piiranguid, mitte vaktsineerimist. Mitte vaktsineerimist! Need puudutasid tol ajal sisse viidud piiranguid: distantsi hoidmist, neid asutusi, mis olid eriolukorras ette nähtud sulgeda, jne, jne. Te toote need tänasesse päeva täiesti demagoogiliselt, nii nagu teil kombeks on, ja püüate jätta muljet, nagu need puudutaksid praegust olukorda. Ei, need ei puuduta praegust olukorda. Seda esiteks.

Teiseks, Tanel Kiigelt pole mõtet midagi küsida. Sealt ei tule mõistlikku vastust. Me oleme kaks aastat kuulnud sõnamulinat ja näinud, et sõnamulin ja tegelikkus on kaks kääridena teineteisest eemale sirutuvat paralleeli. Nii et me ei küsi temalt, pole mõtet.

Ja kolmandaks, minu küsimus nüüd teile on väga konkreetne. Kas te ei arva, et praeguse kogemuse põhjalt, näiteks võttes aluseks selle, et Ida-Virumaal Narva haiglas ei ole praegu ühtegi COVID‑i haiget, ei peaks üldse kõiki piiranguid maha võtma? Sest karjaimmuunsus saavutati seal ilma massilise vaktsineerimiseta. 

13:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Olgu, kui teile ei meeldi vanad tsitaadid, siis võime võtta ju midagi uuemat. Näiteks te enne siin kuidagi rõhusite sellele – Anti Poolamets kasutas ka seda –, et te ei vaktsineerinud sellepärast, et perearst soovitas. Teie tsitaat 10. märtsist 2021. aastast on selline: "Ka minu perearst pakkus mulle vaktsiini, aga kuna ta nimistus on palju vanemaealisi riskirühma kuuluvaid inimesi, siis mina ka loobusin ja ootan, kui Riigikogu tervikuna vaktsineeritakse." (Mart Helme kommenteerib saalist.) 

13:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Helme, peaminister vastab teile.  

13:47 Peaminister Kaja Kallas

Ehk siis tegelikult teie jutt ei vasta tõele. Te lihtsalt olenevalt positsioonist oma ütlusi korduvalt muudate. See on muidugi muret tekitav.

Jällegi, rõhutan veel kord üle: meil ei ole piiranguid, meil on kontrollimeetmed. Kõik inimesed saavad igale poole minna, meil ei ole piiratud kellegi põhiõigusi. Selliselt meil on tegelikult endiselt kontrollimeetmed, mis on Euroopas ühed leebemad. Nii et ma ei saa teie küsimusele isegi selles osas vastata, et piiranguid leevendada, sest meil piiranguid ei ole, meil on kontrollimeetmed.

Nüüd, kui me vaatame kontrollimeetmete lõdvendamist, siis on meil väga erinevad piirkonnad, kus inimesed liiguvad. Ja praeguses olukorras, kus meil nakatumise arvud ikkagi suurenevad, ei saa me nendest kontrollimeetmetest paraku loobuda, just sellepärast, et tegelikult meil on vaja inimesi kaitsta. Meil paraku endiselt satub inimesi haiglasse ja see number on kasvamas. Ja kui meil satub rohkem inimesi haiglasse, siis see võib tähendada ka seda, et plaanilist ravi peab piirama. Ma tean, et haiglad teevad väga suuri pingutusi selleks, et seda seekord ei juhtuks ja kõik inimesed saaksid igal juhul abi, sõltumata sellest, mis neil täpselt mure on. Aga kui haiglad on ülekoormatud, siis võib juhtuda, et plaanilist ravi tuleb siiski piirata, ja me peame selle jaoks pingutusi tegema, et nii ei läheks.

13:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

13:49 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Küsimus on lugupeetud peaministrile. Ma alustan sellest vastusest, mis te andsite Mart Helmele, tuues välja tema tsitaate, mis ta on öelnud enese vaktsineerituse või mittevaktsineerituse kohta 10. märtsil. Me teame, et inimese terviseseisund on dünaamiline. Praegu, kui sellest on pool aastat möödas, näägutada inimese kallal avalikult tema vaktsineerituse või mittevaktsineerituse teemal – see ei ole absoluutselt mitte kellelegi kohane.

Aga läheme küsimuse juurde. Ma vaatan, mis teil valitsuses toimub. Te räägite, et tehke ettepanekuid. Ma teen siis teile ühe ettepaneku: äkki tuleks hakata rääkima valitsusremondist, teie valitsuse remondist. Me näeme, kuidas teie reiting, teie erakonna reiting kivina kukub, ja seda ei saa teile ju süüks panna. Liimetsast ja tema kohatutest soolodest me siin juba rääkisime, eks ju. Tanel Kiigele, lugupeetud terviseministrile, tuleb kohe umbusaldamine kaela ja teil on tõtt-öelda väga raske teda kaitsta pärast kõike seda, millega ta ei ole hakkama saanud. Ja Kristian Jaani, kelle ülereageerimine inimeste põhiõiguste piiramisel on siin korduvalt juba jutuks olnud ja kelle tõttu teie isiklikult olete pidanud siin saalis väga palju valetama ja vassima. Jah, ma tõesti tulen teid kaitsma ja ütlen, et see kõik ongi tulnud võib-olla natuke ebaõiglaselt teie kaela, aga see ongi praegu teie kätes. Kui nüüd tuleb umbusaldus, siis te ehk mõtlete tõsiselt selle üle ja ka teiste oma valitsuse ministrite üle. Äkki võtate selle valitsusremondi ette – kui mitte enne valimisi, siis võib-olla peale valimisi. (Juhataja helistab kella.) Ma arvan, et see oleks Eestile hea. Võib-olla te siis saaksite ka oma valimislubadust paremini hoitud Eesti kohta täitma hakata.

13:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui ma teid kuulasin, siis mulle jäi mulje, et te teete ettepaneku ühiselt valitsus moodustada. Võib-olla ma sain sellest valesti aru, aga jäi selline mulje. Ma sellest ettepanekust praegu keeldun. Me selle valitsusega jätkame, meil on palju väljakutseid ees. Oleme saanud kokkuleppele riigieelarve osas, mis tõepoolest, nagu te ka ise ütlete, on suunatud sellele, et Eesti oleks paremini hoitud, et Eesti inimesed oleksid paremini hoitud, et me saaksime investeerida rohkem inimestesse, saaksime inimeste palku tõsta, tegeleda õpilünkade ületamisega. Meil tuleb perelepitussüsteem, et oleks vähem lapsi katkistest peredest. Me tegeleme vaimse tervise muredega. Samal ajal keskendume ka Eesti kiirele ja jätkusuutlikule arengule, mis puudutab seda, et me kaitsevõimesse investeerime üle 100 miljoni rohkem. Me investeerime eestikeelsesse haridussüsteemi. Me jätame ära aktsiisitõusud. Kõik sellised asjad, mis on Eesti jätkusuutliku arengu jaoks vajalikud. Nii et praegu aitäh pakkumast, aga ei. 

13:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

13:52 Valdo Randpere

Aitäh! Mul on ka küsimus peaministrile. Kui ma õigesti mäletan ja arvutan, siis praegune valitsus on võimul olnud kaheksa kuud ja kaks päeva, mis on ühest küljest päris pikk aeg, aga teisest küljest lühike aeg. Aga see inimlik omadus on kõigil meil, kes me siin saalis küsime, et tihti tahaks viriseda ja vinguda ja meelde tulevad ainult asjad, mis kas tegelikkuses või meie kujutelmas on pahasti läinud. Aga harva küsitakse nende asjade kohta, mis hästi on läinud. Ja nüüd ma tahaksingi pakkuda teile võimalust – teil on veel kolm minutit aega sellele küsimusele vastata – rääkida nendest asjadest, mis teie arvates on sellel valitsusel hästi läinud ja mis võiks veel eriti hästi minna lähitulevikus.

13:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle positiivse küsimuse eest! Tõesti on toimunud see, et me oleme olnud kaheksa kuud valitsuses ja see on olnud keeruline aeg. Meil on endiselt see koroonapandeemia, millega me oleme võidelnud, ja paraku on olnud ka majanduskriis. Hästi on läinud see, et me oleme teinud kiiresti lisaeelarve väga täpselt sihitud meetmetega. Tänu sellele oli meil majanduskasv esimeses kahes kvartalis 12,9% ja tegelikult aastaks ennustatakse majanduskasvu isegi 8–9%. Kui vaadata majanduskasvu sisse, siis positiivne on see, et tundub, et majanduses on toimunud ka mingi struktuurne muutus. Me oleme väga palju rääkinud ka siin Riigikogu saalis, kui väga me tahame, et tegelikult meie inimesed teeksid kõrgema lisandväärtusega tööd, see tähendab ka seda, et selle eest makstakse kõrgemat palka. Kui me vaatame nendesse numbritesse sisse, siis mingi krõks on käinud: me tagame tegelikult vähema tööjõuga suurema majanduskasvu, suurema sisemajanduse kogutoodangu. IT-sektor on väga palju kasvanud, seal on kõrged palgad, seal on targad inimesed. See, et me liigume targema Eesti poole just targema majandusega, on olnud kindlasti positiivne.

Veel on positiivne see, et me investeerime veelgi enam teadus- ja arendustegevusse, ligi 30 miljonit tuleb järgmisel aastal juurde. Jällegi, kui me vaatame globaalses innovatsiooniindeksis kõrgel kohal olevaid riike – need on riigid, kelle moodi me tahame olla, sest et inimeste heaolu on seal väga suur ja nad saavad endale lubada ka paremaid teenuseid –, siis need on riigid, kes investeerivad teadus‑ ja arendustegevusse rohkem. Nii et ka meie oleme sellel teel ja paneme sinna rohkem raha. Ja nagu ma juba ütlesin, positiivne on ka see, et fookus on meil väga palju liikunud just inimestele, selleks et inimesed oleksid paremini hoitud, selleks et inimesed tunneksid ennast Eestis hästi ja me saaksime keskenduda sellele, mis on hea.

13:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on selline lugu, et infotunni lõpuni on jäänud 3 minutit ja 30 sekundit. Arvestades, et küsimiseks on aega kaks minutit ja ministritel vastamiseks aega kolm minutit – see on kokku viis minutit –, ma siinkohal lõpetan infotunni. Soovin ministritele ja peaministrile jõudu töös! Alustame kolme minuti pärast Riigikogu täiskogu istungit. Aitäh!

13:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee