Tervist, lugupeetud Riigikogu liikmed! Minu esitlus on eelkõige CO2 kvoodi hinna tõusust ja elektrihindadest.
Ma alustan oma taustast. Olen viimased paarkümmend aastat aktiivselt tegelenud energiakaubandusega, elektri ja gaasi süsihappegaasikvootide kaubandusega. Nii et olen selle teema juures väga lähedalt olnud. Ma räägin täna eelkõige elektrienergia turuhinnast, mis ei ole reguleeritav hind, vaid sõltub üheaegselt paljudest teguritest, sealhulgas CO2 hinnast. Siin esitluses on ka minu arve pilt. Eelkõige elektrienergia osa on see, mida ma ostan börsihinnaga, ja sellest ma ka räägin. Ma ei räägi kõigest ülejäänust ehk maksudest, taastuvenergia tasust, kulupõhisest võrguteenusest.
Elektriturud toimivad selliselt, et hinda börsil määrab marginaalne tootja ehk viimane turule pääsev elektrijaam oma muutuvkulude baasilt. Sellel slaidil te näete ka seda, et Euroopa elektritootmisest on umbes 20% maagaasipõhine. Kui hinnad kerkivad spotturul 100–160 euro juurde, siis see on see tase, millega tänasel päeval on võimalik gaasielektrijaamas elektrit toota. See sisaldab CO2 kulu, see sisaldab kütusekulu, see sisaldab ka opereerimiskulusid. Nagu näete, vaadates seda taset, millega suudaksid söejaamad tänasel päeval toota, siis see on oluliselt lähemal 100 eurole ehk vahe gaasijaamadega on päris suur. Kui hind tõuseb sellistesse suurematesse kõrgustesse, siis hinna määrajaks on tegelikult gaasijaamad.
Siin on selline natukene makroökonoomiline pilt. Näete graafikut, kus muutuvkulud suurenevad alt ülespoole ja paremalt vasakule on tootmisvõimsused süsteemis. Alati on turul tuul, päike, vesi, mille muutuvkulud on sisuliselt nullilähedased, ning koostootmisjaamad, mis peavad töötama, kuna nad toodavad soojust. Järgmisena, alati on turul tuumajaamad, kuna nende muutuvkulu on samamoodi väga madal. Järgmisena juba gaasielektrijaamad, edaspidi juba põlevkivijaamad, söejaamad jne, kuni selle momendini, kui lõpuks täidetakse tarbimisvajadus.
Vaatame Baltikumi pilti. Import Venemaalt on see, mis samamoodi aitab hinda moodustada, ja lisaks import teistest Euroopa Liidu riikidest. Viimaste kuude põhiline, suurim muudatus ongi see, et umbes juulikuust alates on gaasi hinna tõus olnud sedavõrd kiire, et põlevkivi‑ ja söejaamad ning gaasijaamad on vahetanud oma koha. Kõige kallimaks on muutunud gaasijaamad. Kui tarbimine on sellisel tasemel, et peab gaasijaamasid kasutama, siis hind tõuseb paraku väga kõrgeks.
Kui kokkuvõttes vaadata elektrihindade taset, miks ta selline on, siis on kolm suuremat mõjude kogumit. Kõigepealt on hind tõusnud sellepärast, et on olnud külm. Majandus on COVID‑i järel taastudes väga kiiresti kasvanud ja tarbimine on olnud suur. Suvel jätkus olukord, kus oli palav ja tuuletu, mistõttu samamoodi kasutati CO2 tekitavaid fossiilseid energiakandjaid. Loomulikult, veel kord, gaasi hind, mis tõesti on tõusnud viimase aja rekordtasemele. Põhjamaades on lisaks eelnevale hindu mõjutanud hüdroenergia ja tuuleenergia nappus, samuti lisanduvad ühendused Mandri-Euroopaga. Sel aastal on käivitunud juba Norra ja Saksamaaga uus ühendus ja on käivitumas Suurbritanniaga uus ühendus. Suurbritannias on Euroopas hetkel veel kõige kõrgemad hinnad. Kui see ühendus lisandub, siis see kindlasti ei alanda hindu, vaid pigem suurendab.
Kui rääkida hüdroenergia tasemest, siis hetkel on ressursse umbes 20 teravatt-tundi vähem kui pikaajaline keskmine. Vaatame tänaseid uudiseid. Statnett, kes on Norra süsteemi haldur, on hoiatanud, et võib olla varustuskindluse probleeme teatud Norra piirkondades, kus on vett tõsiselt vähe. Balti riikides on veel omad põhjused lisaks, mis on hinda mõjutanud eelkõige ülespoole. Kaks neist tuleks ette lugeda. Esimene on see, et 2021. aasta novembrist alates on vähendatud tarneid Venemaa ja Valgevene piiridel, eelkõige seetõttu, et Leedu ei ole soovinud osta Astravetsi tuumaenergiat. Lisaks mõjutab meie hinda ka see, et meie ühendused Lätiga on suuremad kui varem. Tegelikult on Läti ja Leedu olnud alati vähekene kõrgemas hinnapiirkonnas ja hinnad ühtlustuvad. Meil ei ole enam Soomega samad hinnad, meie hinnad on mõnevõrra kõrgemad.
Kõik need mõjurid mõjutavad natukene. Ei saa öelda, et üks on väga suur ja teine on väga väike. Aga gaasi hinna muudatus ilmselt on see, mis tuleb esile tuua. Vaadake seda pilti siin. Just gaasihindade kiire tõus on hindade tõusu peamine põhjus. Siin pildil on 100% peale pandud selle aasta alguse fossiilsete kütuste, CO2 ja elektri hinnatase. Nagu näha, on söehinnad tõusnud umbes kahekordseks, 200% tasemele, kvootide hinnad samamoodi umbes kahekordseks. See roheline värvitud ala on elektri spothind, kuu hind, mis on rohkem kui kahekordne võrreldes jaanuari tasemega. Aga see sinine joon on gaasi hind, ja nagu näete, see on mitu korda erinev kõikidest muudest. Nii et gaasi hind on lennanud taevasse päris kiiresti.
Ma valmistasin oma esitluse ette nädalavahetusel, kasutades reedeseid andmeid. Võib öelda, et viimase kahe päevaga on hinnad veelgi tõusnud. Hetkel on Brenti nafta hind üle 80 dollari barrelilt, söe hind läheneb 150 dollarile tonni kohta, CO2 hind on 65 eurot tonni kohta ja gaasi hind on üle 80 euro megavatt-tunni kohta. Ehk ka siin kõik jätkub ja uusi rekordeid aina tehakse, ka sel ajal, kui me räägime.
Sellist gaasi hinna tõusu ei osanud tegelikult keegi ette näha. Siin on pilt sellest, kuidas täpselt sama allikas aasta aega tagasi ennustas, et gaas võiks olla ilmselt järgmine kütus, mille hind hakkab olema negatiivne, sest naftaga tõepoolest kaubeldi miinushinnaga veel eelmise aasta kevadel. Sel aastal hoiatatakse, et kui tõesti tuleb külm talv ja võib tekkida gaasi puudujäämise oht, siis hind võib olla veel mitu korda kõrgem. Antud juhul see 100 dollarit tähendab hinda ühe MMBtu kohta. See on umbes 270 eurot megavatt-tunni kohta. Põhiline põhjus, miks gaasi hind sellisele tasemele on tõusnud, on vähesed varud mahutites, ütleme nii, et rekordiliselt vähesed. Kahjuks ei ole ka lihtsat viisi nende suurendamiseks.
Meie suurimad tarnijad Euroopas ei ole piisavalt paindlikud, et nad suudaksid oma tootmist kiiresti suurendada. Alternatiiv, tuua gaasi LNG‑na Euroopasse, on ka kallis, sest Aasias hinnad tõusevad, eelkõige Hiina tarbimine on suurenenud väga oluliselt, ja see tähendab seda, et kahjuks muud maad veavad gaasi hinda veelgi üles. Hetkel ei ole maailmas kohta, kus kütused oleksid väga odavad. Kõik on sellises situatsioonis. Me ei ole üksi, me oleme kõikide teistega koos sellises olukorras.
Kui gaasi juurest tulla veel elektri juurde ja näitlikustada, siis 15. septembri järel oli ka meedias juttu, kuidas see hind ikkagi 160 euroni tõusis. Nagu näete pildilt, meil olid hinnad sutikene madalamad isegi kui Saksamaal, aga kõrgemad kui meie naabritel. See oli tuulevaikne päev, see tähendab seda, et gaasijaamad töötasid täiega. Estlink ühendus Soomega, kus hind on madalam, mõnevõrra oli piiratud Estlinki ühendus. Soome on olnud tulevikku vaatavalt väga tubli. Nendel hakkab järgmisel aastal tööle uus tuumajaam ja oluliselt on tulemas juurde uusi tuulevõimsusi. Nii et ilmselt jääb Soome odavama hinnaga piirkonnaks ka edaspidi. Poola ja Leedu ühendus oli sel päeval hoolduses, ja mitte ainult ühendus Leeduga, vaid tegelikult ka Poola ühendus Rootsiga. Sel päeval oli põhiliselt söeelektrit tootvas Poolas odavam hind. Leedu seadis lisaks ühepoolselt läbilaskevõimele veel lisapiiranguid Valgevene piiril. Kõik need kokku põhjustasid seda, et hinnad olid rekordilised.
Loomulikult, kui fossiilsete kütuste rekordid jätkuvad, siis ei ole välistatud, et elektrirekordeid tuleb veel. Spothind on üks asi, see on see, mida nähakse elektribörsil päev ette, ja need, kes ostavad börsihinnaga, tunnetavad seda oma taskus. Aga samamoodi tõusevad pikaajaliste tehingute hinnad. Ehk siis, kui keegi läheb uut fikseeritud hinnaga lepingut tegema, siis need hinnad ei ole mitte odavad, nad on kindlasti oluliselt kõrgemad, kui varem on olnud.
Siit pildilt on näha, et hinnatasemed üle 100 euro megavatt-tunni eest jätkuvad järgmise aasta kevadeni praeguse turuhinnangu järgi. Paistab, et teises kvartalis on hind alla 100 euro. Kui me vaatame aasta hindu, siis järgmisel aastal on kogu aasta hind 100 ümber ja järgneval aastal 80 ümber.
Aga tegelikult kehtib ka elektri puhul see, mida võis näha Bloombergis, kus aasta aega tagasi arvati, et gaasi hind hakkab olema negatiivne, ja nüüd arvatakse, et see hakkab olema sadades. Turud ei ole paraku väga hästi ennustatavad. See ei ole lõplik tõde, see on turu hetkearvamus sellest seisust, võttes arvesse seda, mida turg teab. Kahjuks turg alati kõiki asju ei tea või ei oska õieti hinnata. Siin on sees kindlasti ka väga palju emotsiooni, eelkõige just gaasi hinna tõusu pärast, kuna talv on lähenemas ja ei teata, milline ilm tuleb. Seda ei oska tõepoolest keegi ennustada.
Aga vaatame pikaajalisi hindu, mida Põhjamaades oodatakse. Siin on pilt Nord Pooli süsteemihinnast, mida noteeritakse kümme aastat ette. On näha, et järgmise aasta süsteemihind on kõrgem, aga järgnevad üheksa aastat on see jällegi alla 35 euro. See tähendab seda, et kõik, mis tõuseb, hinna mõttes, ilmselt ka langeb. Pikas perspektiivis eeldatakse, et Põhjamaades tuleb juurde elektriühendusi ja hinnad ühtlustuvad eri piirkondade vahel. Kui näiteks täna läheb tuuleelektritootja või keegi teine panka ja üritab nende kõrgete hindade pealt endale head hinda saada, siis ta seda ei saa, sest pikaajaliselt nähakse hinnataset endiselt madalamalt.
Aastad ei ole vennad. Tasub meelde tuletada eelmist aastat, kui hinnad olid oluliselt erinevad. See, et täna on hinnad sellisel tasemel, nagu nad on, ja isegi kui hinnaforvardid ütlevad, et järgmine aasta peaks hind sellisel tasemel olema, siis see ei pruugi olla tõde, sest turg võib muutuda kiiremini, kui meie suudame seda ette näha.
EUA hinnad, millest täna on räägitud. Siin on pilt sellest, milline on olnud EUA hindade tõus. See sinine ala on just kuu keskmine EUA hind. Siin on ka selline punane joon, mis on tegelikult Euroopa Liidu direktiivi artikli 29a kontekstis selline piir, et kui see sinine ala peaks minema üle punase, siis peaks hakatama EUA hinda reguleerima. Nagu näete, on see sinine hind oluliselt allpool. Seega, sellised automaatsed mehhanismid EUA hinna reguleerimiseks ei hakka toimima, nad ei olegi toimima hakanud.
Miks need hinnad kevadel üles läksid? Loomulikult suurenes nõudlus, on kliimaambitsioonid. Nende ambitsioonidega tuldi välja ja need tekitavad ootusi. Algas ka uus kauplemisfaas. Kui varasemalt said käitised järgmise aasta kvoodid endale kohe arvele, siis sel aastal tuli väga suur osa nõudlusest juurde sellepärast, et hakkas uus faas ja uue faasi kvoodid saadi kätte alles suvel, aga samas tuli eelmise aasta kvoodid kevadel ära anda. See tähendas seda, et paljud pidid ostma. Kui tekib ostusurve, siis hind tõuseb. Sellepärast need hinnad tõusidki umbes maikuuks juba sellisele tasemele, nagu nad praktiliselt terve suveaja olid.
Kindlasti on EUA‑dega kauplemise süsteemis kohti, mida annab parendada. Ilmselt annab seda süsteemi teha kuidagimoodi paindlikumaks ja kiiremini hinnasignaalidele vastavaks. Näha on, et praegune mehhanism ei hakka vähemalt praeguse hinnatõusu puhul mitte mingil juhul tööle. Praegu peaks see hind järsult tõusma üle 100 euro, selleks et see automaatne mehhanism tööle hakkaks, aga täna hommikul oli hind 65 eurot megavatt-tunni kohta. Nii et ruumi on veel küll.
Neid asju, mis hindu kiiresti mõjutavad, on veel, näiteks allokeeritud tasuta kvootide kiirem väljajagamine riikide poolt. Need kvoodid jagati Euroopa Liidu poolt välja juuni lõpus. Eesti andis need kvoodid kohe käitistele, paljud riigid andsid veel, aga on riike, kes ei ole seni veel andnud. Loomulikult tähendab see seda, et mingi osa pakkumisest on turult ära. Kõik sellised asjad mõjutavad hindu.
Euroopa Liidus on ka ETS‑i mehhanismis Market Stability Reserve, mis ilmselt võiks olla paindlikum. Samamoodi, kui tekib tunne, et neid kvoote on liiga vähe ja hinnad liiguvad üles, on võib-olla võimalik neid kvoote süsteemi juurde anda.
Samamoodi spekulatiivne kauplemine. Kuna kliimaambitsioonid on suured, siis see spekulatiivsus tuleb väga palju sellest, et see on nagu ühesuunaline tee. Me teame, et hind ainult tõuseb, sest nõudlus ainult suureneb, suureneb ja suureneb. Kui keegi soovib pikaajaliselt ainult hinnatõusule panustada, siis on väga mõistlik osta EUA‑sid. Selliseid asju tuleb vaadata. Need on süsteemi disaini või mehhanismi valdkonnad, mida kindlasti annaks parendada.
Ma ütlen mõne mõtte ka selle kohta, kuidas elektri hinda saaks mõjutada. Kõigepealt tahan öelda seda, et vahendeid elektri hinna alandamiseks ei tohi otsida tuleviku arvel. Elektri vabaturg on näidanud seni väga tugevat elujõulisust ja turg on suutnud hoida elektrihindu viimasel kümnel aastal tasemel 38,7 eurot megavatt-tunni kohta. Kindlasti ei oleks ükski regulatsioon suutnud sellisel viisil toimetada. See hind on tulnud meile just väljast, mujalt. Ütleks nii, et need ühendused on olnud see põhjus, miks see hind on olnud kümme aastat madal.
Nüüd me oleme jõudnud sinna kohta, kus hind enam ei ole madal, ja loomulikult tuleb sellele adekvaatselt ka reageerida. Teisalt, 90% ajast ei määra hulgituruhinda Eesti põlevkivijaamad, üldsegi mitte. Kui põlevkivijaamadel oleks rohkem emissioonikvoote, ega siis elektri hind ei oleks odavam, lihtsalt sellepärast, et nemad ei määra hinda. Hinda määrab marginaalne tootja. Kui see marginaalse tootja hind tuleb näiteks Rootsist või kusagilt mujalt, siis meie ei puutu asjasse. Me oleme ühed tootjad, kes toodavad, aga Eestis ei toodeta piisavalt palju elektrienergiat.
Täna, ma just äsja vaatasin, on tarbimine üle 1000 megavati, tootmisvõimsus on tasemel üle 900 megavati. See tähendab, et meil on elektrit puudu. Meil on alati elektrit vaja osta. Kui see ostetav elekter on kõrgema hinnaga, siis meie hind on kõrgem, sõltumata sellest, mis hinnaga Narva Elektrijaamad soovivad müüa. CO2‑ga kauplemise süsteem ja elektriturg on otseselt seotud kõigi turuosalistega. Ei ole võimalik neid eraldada. Ei saa öelda, et me oleme CO2 turul sees, aga elektriturul ei ole või vastupidi. Paraku, kõik need, kes ei ole meie elektriturul – Euroopa Liit pigem eeldab seda, et süsinikku hakatakse maksustama mingil viisil ka mujal. Taastuvenergia kehtivate toetuste muutmine ei ole kindlasti ka väga mõistlik. See muudab Eesti, kus on vaja investeeringuid taastuvenergiasse, investoritele mitte atraktiivsemaks, vaid pigem vähem atraktiivseks. On vaja rohkem investeeringuid, mitte vähem investeeringuid.
Nagu ütlesin, ka Balti riigid toovad sisse tervikuna umbes pool vajaminevast elektrienergiast. Meil on vaja ühendusi.
Mis aitaks hinda kiiremini alandada? Eeloleval talvel on ainukene asi, mis aitab ...