Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame VI istungjärgu 2. töönädala kolmapäevast istungit. Palun neil Riigikogu liikmetel, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi, endast märku anda. Seda soovi ei paista, järelikult viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 80 Riigikogu liiget.


1. 14:01 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Eelnõu number on 365. Kolmandal lugemisel on kõigepealt läbirääkimised, nii et, head fraktsioonid, palun andke märku, kes soovib sõna võtta. Eduard Odinets, sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel, palun! Kaheksa minutit. Head kolleegid! (Helistab kella.) Meil tuleb kohe küll lõpphääletus, aga siiski on enne seda võimalik fraktsioonide esindajaid kuulata, nii et kui see saal natukene tähelepanelikum oleks, siis oleks Eduard Odinetsi kindlasti paremini kuulda. Palun!

14:02 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 365 kolmas lugemine ja taas Mašad ja datšad. Andke andeks, aga me räägime sellest nii kaua, kui vaja on, ja nii palju kordi, kuni see probleem lahenduse saab.

Menetleme teiega juba kolmandal lugemisel kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seadust. Iseenesest väga lühike seadus, mis muu hulgas annab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanikele võimaluse omandada maid meie piirialadel. Iseenesest, miks ka mitte, välismaa kodanikud väljastpoolt Euroopa Liitu võiksid seda teha. Aga samas elavad juba väga pikalt siin Eestis tuhanded inimesed, kellel seda võimalust ei ole olnud ja ei paista ka tulevikus tekkivat, kuna meie muudatusettepanek, mis annaks võimaluse pikaajalistele Eesti elanikele omandada piirialadel ilma probleemideta väikeseid maatükke, kuni 0,2 hektarit, ei leidnud Riigikogus kolleegide toetust.

Aga juhin teie tähelepanu asjaolule, millises kõnealuse seaduse peatükis nendest datšadest ja Mašadest räägitakse. Selle peatüki pealkiri on "Kinnisasja omandamise riigikaitselised kitsendused". See tähendab seda, et need piirangud, mis on seaduses kirjas, peaksid teenima riigikaitse eesmärki. Siin ma tulengi selle kuulsa küsimuse juurde: kas tõesti tädi Mašad on oht Eesti riigikaitsele, Eesti julgeolekule, nii nagu väidetakse? Väga huvitav fakt on see, et kui küsiti selle kohta Kaitseministeeriumist, kes vastutab riigikaitse eest, siis Kaitseministeerium vastas komisjonile, et nende arvates see ei ole probleem, nende arvates piirialad ei ole probleem, Kaitseministeeriumi jaoks on probleem ainult saared, väikesaared. Ja siis meie ütleme: "Mis siis, et Kaitseministeeriumi arvates see ei ole probleem. Meie arvates on tädi Mašad oma datšadega endiselt oht Eesti julgeolekule, Eesti kaitsevõimele, Eesti iseseisvusele jne."

Me lubame Suurbritannia kodanikel maad omandada, teadmata nende päritolu, seda, kust nad tulevad, kust on pärit nende raha, ja me ütleme, et kogu oma elu Eestis elanud, kuid mingil põhjusel millegipärast kodanikuks mittesaanud inimesed on oht Eesti julgeolekule ja riigikaitselistel eesmärkidel tuleb kitsendada nende kinnisvara omandamise võimalust.

Kui me menetlesime seda küsimust teisel lugemisel, siis esinesid siin mitu kolleegi, kes kommenteerisid seda teemat. Kui mina rääkisin teisel lugemisel sellest, et Eesti riik peab näitama oma hoolivust nende inimeste suhtes, kellel ei ole õigust maad omandada, siis kolleeg ühest teisest fraktsioonist, valitsuse fraktsioonist, ütles, et küsimus ei ole selles, kas Eesti riik hoolib või ei hooli, sest ammu on juba selge kõikidele tädi Mašadele, juba 30 aastat on selge tädi Mašadele, et Eesti riik ei hooli nendest. Eesti riigil, ütles kolleeg, on täiesti ükskõik. Eesti riik sülitab inimeste probleemidele, ütles kolleeg ühest fraktsioonist. Ütles ta meile siin veel seda, et tädi Maša on juba ammu aru saanud, väga ammu, et Eesti riigil on ükskõik tema muredest. Tsiteerin kolleegi edasi: tädi Maša ei oota, et riik tuleb talle vastu, ta on juba harjunud, ta juba teab, kuidas müüa, osta ja vahetada seda maad, ega oota enam midagi head Eesti riigilt. Kolleeg lõpetas süüdistustega sotsiaaldemokraatide suunal, et me spekuleerime siin saalis tädi Mašade probleemidega.

Siis tuli siia teine kolleeg ühest teisest fraktsioonist, mis ei kuulu valitsusse, ja ütles, et kõikidel tädi Mašadel on olnud võimalik juba 30 aastat Eesti kodanikuks saada, eesti keel ära õppida ja kõik need protsessid läbi teha. Siis mainis seesama kolleeg, et miks on selline mõte, et Eesti riik peab kõigile kogu aeg vastu tulema, miks me ei mõtle selle peale, et keegi võiks Eesti riigile vastu tulla.

Sotsiaaldemokraadid ütlevad: kallid kolleegid, selleks me olemegi Riigikogu, selleks me olemegi Eesti riik, et me tuleksime inimestele vastu, et me lahendaksime inimeste probleeme, mis on aastakümneid lahendamata. Meie ei ole nõus sellega, et lööme probleemile käega ja nimetame tädi Mašasid julgeolekuriskiks. Me peame sellele probleemile lahenduse leidma. Väga kahju, et sotsiaaldemokraatide pakutud lahendus toetust ei leidnud. Kui juba tsiteeritud kolleeg ütles, et ta on siin neli-viis korda käinud selle probleemi lahendustega ja enam ei hakka käima, siis mina luban teile, kallid kolleegid, et mina käin siin, kui on vaja, neli, viis, kuus või rohkem korda, kuni tädi Mašade julgeolekuriski staatus saab lõpetatud. Kui Keskerakond ja Reformierakond on näidanud oma soovimatust probleemile lahendust leida, siis sotsiaaldemokraadid näitavad oma meelsust sellega, et ei toeta antud eelnõu. Aitäh!

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde.

Head kolleegid! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 365 lõpphääletus. Panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 365. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 76 Riigikogu liiget, vastu on 9. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:11 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE) teine lugemine

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega ... Head kolleegid, ma ei kuule varsti enam ennastki! Veel kord: Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 372. Selle kohta on mul teile väike teadaanne. Nimelt on tänane ettekandja Raimond Kaljulaid haigestunud ja seetõttu me seda eelnõu täna menetleda ei saa. Arutame seda järgmisel nädalal.


3. 14:12 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE) teine lugemine

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 376 teine lugemine. Ettekandjaks palun Jüri Jaansoni. Aga nüüd üks palve teile, head kolleegid. Kui teil on Jürile küsimusi, siis palun küsida väga rahulikus ja aeglases tempos, kuna istungi sekretär trükib need küsimused Jürile reaalajas ja need kuvatakse talle monitorile. Seetõttu veel kord: palun küsida rahulikult ja aeglaselt. Palun, Jüri!

14:12 Jüri Jaanson

Suur tänu! Toome siis lauda päris vana eelnõu, mille Vabariigi Valitsus algatas juba selle aasta 19. aprillil. See on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nüüd on siis selle teine lugemine.

Selle seadusega või selle eelnõuga muudetakse kahes seaduses kokku nelja punkti. Esiteks kehtestatakse – see kõik on lihtsalt meeldetuletuseks – eID‑alane asutustevaheline pädevus‑ ja vastutusjaotus. Teiseks kehtestatakse eraõiguslike e‑identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise kord. Kolmandaks täiendatakse riigilõivuseadust ehk kohaldatakse riigilõivu. Neljandaks muudetakse ka isikut tõendavate dokumentide seadust, viies sisse muudatused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamiseks.

Selle eelnõu esimene lugemine toimus 19. mail. Muudatusettepanekuid, mille tähtaeg oli 2. juuni, ei tulnud. Eelnõu arutellu kaasati kõik asjasse puutuvad asutused. Oma arvamused ja ettepanekud esitasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja SK ID Solutions AS.

Majanduskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette 31. mail. Edasi toimus laekunud arvamuste arutelu komisjoni töörühmas, see toimus 3. juunil. Seejärel tutvustasid Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad oma seisukohti komisjoni liikmetele 7. juuni istungil.

Esitatud ettepanekute sisu oli see, et sooviti eelnõust välja jätta § 1 punkt 1, mille kohaselt e‑identimise ja e‑tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud e‑identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise nõudeid, tingimusi ja korda ei rakendataks isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantud isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e‑identimise süsteemide suhtes. Seda ettepanekut on eelnõu koostamise käigus põhjalikult arutatud. Eelnõu algataja seisukoha kohaselt ei ole käesoleva eelnõu eesmärk reguleerida riiklike e‑identimise süsteemidega seonduvat, kuna sellealane õiguslik protseduuriline raamistik tuleneb eIDAS-määrusest ja selle rakendusaktist ning on otsekohalduv. Lisaks sellele tekiks selle muudatusega järelevalvekonflikt, kuna Riigi Infosüsteemi Amet osaleb e‑identimise süsteemide väljatöötamisel ja sisuliselt peaks tegema järelevalvet iseenda üle. Selle arutelu kokkuvõttes jõuti sellisele lahendusele, et eraõiguslike e‑identimise [süsteemide] usaldusväärsuse taseme hindamise võimalusi toetatakse, aga riiklike süsteemide kirjeldus peaks olema parem ja hindamine läbipaistvam. Seda eelnõu algataja, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, tunnistas ja lubas seda tõesti parandada, aga mitte selles eelnõus, kuna see eelnõu ei ole üldse sellealane. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis võetakse selle lubaduse järgi käesoleva aasta teisel poolaastal ehk praegu see teema täiendavalt töösse ja see tuleb siis eraldi eelnõuna.

Järgmisel istungil, 19. juuni istungil võeti eelnõu teise lugemise päevakorrast välja ja 14. septembri istungil pandi uuesti päevakorda. 14. septembril esitas juhtivkomisjon ka kaks muudatusettepanekut, mis leidsid mõlemad komisjoni konsensusliku toetuse. Ühel juhul täiendati ühe paragrahvi teksti ja teise muudatusettepanekuga jäeti välja selle ühe paragrahvi jõustumise kuupäev, kuna see oli juba möödunud ja sellel ei olnud enam mingit mõtet. Eelnõus tehti kahe lugemise vahel keeletoimetaja parandused. Need on tekstis märgistatud, tekst ise on eelnõukaardil kättesaadav.

Juhtivkomisjoni menetlusotsused: teha teise lugemise lõpetamise ettepanek ja kui see peaks täna läbi minema, siis võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks päevakorda lõpphääletuseks 29. septembril. Ka need otsused olid komisjonis konsensuslikud. Ma tänan.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär soovib küsida. Palun! 

14:20 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Ma palun olla armuline, et ma saaks aeglaselt ja rahulikult oma küsimuse Jürile sõnastada. Hea ettekandja! Paljudes Euroopa Liidu riikides ollakse juba meist ees elektrooniliste ID‑kaartide ja juhilubadega. Näiteks, juba detsembris tutvustas Island oma elektroonilist juhiluba, mis on mobiiltelefonipõhine, nii nagu meil koroona vastu vaktsineerimise passki. Ka koalitsioonileping lubab seda, et isikut tõendavad dokumendid saaksid edaspidi olla mobiilsed, nii juhiluba kui ka ID‑kaart, aga eeldatavasti on selleks vaja muuta isikut tõendavate dokumentide seadust, mida me ka täna muudame. Kas komisjonis on sellest juba juttu olnud ka selle seaduse kontekstis või mida on sellest räägitud, millal me sinna jõuame? Me saame üle kanda miljardeid mobiil‑ID‑ga sisse logides, aga Omnivasse paki järele minnes mobiiliga end tuvastada ei saa, me peame ikkagi füüsilist kaarti näitama. Kas komisjonis oli sellest juttu?

14:21 Jüri Jaanson

Komisjonis on aruteludes olnud jah see koalitsioonileping, aga seda konkreetset seaduseelnõu, millest sa praegu rääkisid, see küll ei puuduta. See on rohkem nagu tehnilise järelevalve teema. Aga see, millest sa räägid – see koalitsioonileping – on ka komisjoni jaoks töödokumendiks.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Saame läbi vaadata muudatusettepanekud. Neid on kaks, mõlemad tehtud majanduskomisjoni poolt ja majanduskomisjon, juhtivkomisjon, on arvestanud neid ka täielikult. Keegi hääletamist ei soovi. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


4. 14:22 Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE) esimene lugemine

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 394, täpsemalt on siin juttu digilahendustest äriühinguõiguses. Esimesel lugemisel tutvustab Vabariigi Valitsuse poolt seda justiitsminister Maris Lauri. Palun!

14:23 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on võtta Eesti riigisisesesse õigusesse üle nn digilahenduste direktiiv. Et tagada filiaalide regulatsiooni kooskõlalisus Euroopa Liidu õigusega, on lisatud ka teatud muudatused, mis puudutavad filiaalide regulatsiooni selles valdkonnas, mida vaadati äriühinguõiguse revisjoni käigus.

Täpsemad muudatused on sellised. Esiteks võimaldatakse välismaa äriühingu filiaali elektroonilist registreerimist sarnaselt osaühingu elektroonse asutamisega. Nimelt, kehtiva regulatsiooni kohaselt on filiaali võimalik registreerida üksnes notari vahendusel. Tulevikus saaks filiaali registreerimist teha elektroonselt ettevõtjaportaalis.

Teiseks laiendatakse Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi kaudu toimuvat teabevahetust filiaalide kohta. Nimelt hakatakse äriregistrite vahel saatma teateid filiaali registreerimise ja registrist kustutamise ning äriühingu andmete muutumise kohta. Senini ei ole filiaalide registreerimise infot liikmesriikide äriregistrite vahel vahetatud, mis on andnud võimaluse tekkida olukordadel, kus välismaa äriühing võib olla ise registrist kustutatud, aga selle filiaal kuskil teises liikmesriigis tegutseb edasi. Samuti võivad olla oluliselt muutunud välismaa äriühingu andmed, kuid need ei ole jõudnud filiaali riigi registrini. Siinjuures on oluline arvestada, et filiaal ei ole iseseisev õigussubjekt ega juriidiline isik ja ei saa tegutseda, kui äriühing, mille filiaal ta on, on registrist kustutatud. Nii et selle probleemi lahendab kavandatav andmevahetuse loomine teiste liikmesriikide äriregistritega.

Lisaks hakatakse äriregistrite vahel vahetama infot selle kohta, mis puudutab juhatuse liikmena tegutsemise keelu saanud isikuid. Ärikeeldude info vahetamise eesmärgiks on vähendada äriühingute kuritarvitamist ja aidata paremini võidelda rahapesuga. Loodav süsteem annab õiguse küsida teise liikmesriigi äriregistrist konkreetse inimese kohta infot, kas talle on määratud juhatuse liikmena tegutsemise keeld. Äriregister on edaspidi kohustatud vastama teiste Euroopa Liidu äriregistrite vastavasisulistele päringutele.

Neljandaks viiakse ka Eestis filiaali mõiste paremini kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Senini on kehtinud välismaa äriühingule piirang, et ainult filiaali kaudu on võimalik Eestis tegutseda. See ei ole kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 49. Samuti ei ole põhjendatud senini kehtinud nõue, et enne filiaali registrist kustutamist tuleb läbi viia filiaali likvideerimine. Nagu eespool mainitud, ei ole filiaal iseseisev õigussubjekt, vaid selleks on välismaa äriühing. Seetõttu ei ole filiaali likvideerimine enam kohustus, vaid võimalus, kui selleks on vajadus.

Eelnõu ei loo sellist põhimõtet, et äriühing võiks Eestis tegutseda ka filiaali registreerimata. Äriühing võib Eestis tegutseda selle tõttu, et seda võimaldab meie põhiseadus ja Euroopa Liidu õigus. Kui välismaa äriühing ei ole äriregistris filiaali registreerinud, siis ei ole filiaali, vaid on välismaa äriühingu piiriülene tegevus Eestis. Ehk sellist mõistet nagu "registreerimata filiaal" ei eksisteeri. Filiaal saab tekkida üksnes äriregistris registreerimise kaudu.

Äriühingule kehtib tema asukohamaa õiguse kohane raamatupidamise kohustus. See, et välismaa äriühing tegutseb Eestis piiriüleselt, filiaali registreerimata, ei tähenda, et tema kohta raamatupidamise ja aruandluse kohustused ei kehti. Need tulenevad selle riigi õigusest, kus välismaa äriühing on registreeritud.

Viies muudatuste osa puudutab filiaali raamatupidamist. Sellega kaotatakse seni kehtinud kohustus esitada majandusaasta aruanne välismaa äriühingu kohta, filiaali koha pealt, ja avalikustada see ka siis, kui välismaa äriühingule kohalduva õiguse kohaselt sellist kohustust ei ole. Siis tuleb esitada eraldi majandusaasta aruanne filiaali kohta. Ehk kui mõnes riigis ei ole kohustust esitada majandusaasta aruannet, siis ei pea filiaal esitama Eestis selle äriühingu raamatupidamise aruannet, kui see ühing on teises riigis, vaid piisab sellest, kui ta esitab aruande filiaali tegevuse kohta ehk tegevuse kohta siin Eestis. Selle juurde käib ka see, et välisäriühingu majandusaasta aruanne tuleb koostada selle õiguse alusel, mida kohaldatakse välismaa äriühingule. Aitäh!

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile on ka küsimusi. Imre Sooäär alustab.

14:29 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Viimasel ajal on meedias olnud järjest rohkem teateid selle kohta, kuidas ikkagi meie idanaabri võimuladviku suurtegijate tehingud liiguvad mööda offshore-firmasid ja osal nendest on ka Eestis mingid filiaalid või Eestiga kokkupuutepunktid. Kas see eelnõu reguleerib ka seda, kuidas me vahetame infot väljaspool Euroopa Liitu asuvate niinimetatud maksuvabade piirkondadega? Kui seda ei ole, siis kuidas me sealt oma informatsiooni kätte saame, et tulevikus kaitsta ennast võimalike süüdistuste eest, et Eesti on jällegi olnud mingite suurte rahvusvaheliste tehingute transiitmaa?

14:30 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Seda küsimust eelnõu ei käsitle, see käib Euroopa Liidu sisese regulatsiooni kohta. Mis puudutab selliseid olukordi, kus tuleb kontrollida võimalikku tehingut, siis kehtib üldine põhimõte, et tunne oma partnerit. See on Eesti seadustikus juba olemas ja ma eeldan, et kõik vastutustundlikud ettevõtted seda ka järgivad. Lisaks on ka finantsasutused kahtlematult kohustatud jälgima, et tehingud, mis tehakse, oleksid seaduspärased. Need on juba reguleeritud teistes seadustes. Aga kindlasti on siin ruumi seda paremaks teha.

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

14:30 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud minister! Ma vabandan, kui ma teie sõnu kordan. See on selguse mõttes vajalik. Sain aru, et olukord, mis praegu eksisteerib, kus välismaal lakkab äriühing olemast, aga filiaal eksisteerib edasi, nüüd likvideeritakse, andmevahetus hakkab käima ja me saame teada, kui välismaa äriühing likvideeritakse. Kas see tähendab seda, et kui see seadus jõustub, välismaa äriühing on likvideeritud ja see info jõuab meile, siis siin olev filiaal kuidagiviisi ise likvideerub või kaasneb sellega mingit laadi menetlus seoses uue seaduse jõustumisega?

14:31 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Sellisel juhul tuleb tõdeda, et seda filiaali ei eksisteeri. Filiaal kustutatakse.

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, teine küsimus, palun!

14:31 Paul Puustusmaa

Aitäh! Sellega seoses ka kohe järgmine küsimus. Aga nende filiaalis olevate töötajate sotsiaalsed garantiid, mis on meie seaduse kohaselt siin garanteeritud, sellega kaasnevad ka teatud kulud ja õigused ja kohustused – kes siis nende eest vastutab, kui ettevõtetki ei eksisteeri?

14:32 Justiitsminister Maris Lauri

Ütleme niimoodi, et ettevõte, kui ta on välismaal, nii-öelda emaettevõte, vastutab tegelikult terve ettevõtte eest, ka siis, kui filiaalid asuvad teises riigis. Ikkagi on seal teise riigi vastutus ja seadusandluses on võimalused pöörata need kohustused selle ettevõtte vastu, kes on ennast likvideerinud, aga ei ole korrapäraselt ja õigesti lõpetanud oma tegevust näiteks Eestis. See on kõik seadusandluse kohaselt tehtav.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on õiguskomisjonil aeg tutvustada olukorda. Esimees Marek Jürgenson, palun!

14:33 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 394 arutati esmakordselt õiguskomisjonis 1. juunil. Komisjoni juhtis tollel hetkel Jaanus Karilaid. Komisjoni liikmetest olid kohal Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Me kuulasime Maris Lauri ära. Ta andis hea ülevaate, nagu ka täna siin.

Täiendavalt võttis sõna kutsutud külaline Vaike Murumets, kes tõi välja, et ettevõtted ja organisatsioonid, kes olid menetlusse kaasatud, puudutasid ainult raamatupidamise valdkonda. Rohkem poleemikat ei olnud.

Tehti ettepanek võtta see eelnõu täiskogu päevakorda 9. juuniks käesoleval aastal. Selles oli konsensus. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 21. juuni ja otsustati saata eelnõu saali. Aga see eelnõu otsustati neljapäeval, 10. juunil toimunud õiguskomisjoni koosolekul päevakorrast välja arvata, kuna saalis toimus obstruktsioon. Ka selles oli konsensus 10. juunil. Kolmandat korda arutati eelnõu 14. septembril. Otsustati võtta ta tänasesse, 22. septembri päevakorda. Selles valitses konsensus. Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 6. oktoober kell 16. Ka selles oli konsensus. Ka ettekandja, Marek Jürgenson, jäi samaks. Aitäh! 

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei paista. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu te kuulsite, on eelnõu 394 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. oktoobri kell 16.


5. 14:36 Töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) esimene lugemine

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 403 esimene lugemine. Valitsuse poolt tutvustab seda tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

14:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu 403 ehk töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu on tehtud ühe konkreetse pilootprojekti käivitamiseks. Need muudatused, mis me välja pakume, põhinevad sotsiaalpartnerite ehk ametiühingute ja tööandjate hea tahte kokkuleppel. Eesmärk on piloteerida paindlikumat töökorraldust kaubandussektoris, mis võimaldaks leppida kokku töötundide ajutises suurendamises näiteks kampaaniate ajal, kuid samal ajal piirata just töölevõtmisel võlaõiguslike lepingute kasutamist, mis tihtipeale ei paku samaväärset kaitset kui töölepingu alusel töötamine.

Selle muutuvtunnikokkuleppe järgi võib jaekaubanduse töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida üksnes jaekaubanduses tegutsev tööandja. Antud juhul on see ühe konkreetse sektori põhine, tulenevalt sealsete ametiühingute, sealsete tööandjate ning ka üleriigiliste tööandjate ja ametiühingute keskliidu kokkuleppest.

Selle konkreetse muutuvtunnilepingu võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2‑kordne tunnitasu alammäär. Ehk natuke püüdsime piirata just nimelt seda kõige madalamat palgapakkumist, et aidata kaasa ka õiglase töötasu maksmisele. Selle konkreetse kokkuleppe peavad osapooled loomulikult sõlmima kirjalikult, hilisemate vaidluste vältimiseks. Muutuvtunnid, mis selles lepingus sätestatakse, on alati vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad ning konkreetne soov ja valmisolek sellise kokkuleppe tegemiseks ehk muutuvtundidega töötamiseks peab tulema töötajalt kui üldjuhul nii-öelda nõrgemalt tööturu osapoolelt.

Tööandjal tuleb muutuvtunde pakkuda ette vähemalt 24 tundi, et inimene saaks oma töö‑ ja pereeluaega planeerida, ja töötaja peab ise kinnitama ettepaneku vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kas talle see sobib või ei sobi. Muutuvtundide üle peab tööandja iga konkreetse töötaja puhul eraldi arvestust, neid võib perioodis summeerida. Tööandja võib vastava kokkuleppe sõlmida esialgu, kuna tegemist on piloot[projektiga], kuni 17,5%‑ga oma töötajatest. Ehk seda saab laias laastus kasutada iga tööandja, kellel on vähemalt kuus töötajat.

Konkreetne regulatsioon on hetkel seaduseelnõus pakutult tähtajaline, see kehtib kaks ja pool aastat. Just nimelt tulenevalt sellest, nagu ma viitasin, et see on hetkel piloot[projekti] korras. Hiljem on võimalik tööturu osapooltel, Sotsiaalministeeriumil ja parlamendil hinnata, kas see konkreetne muudatus on mõistlik, kas seda on mõistlik jätkata konkreetses sektoris, seda kuskile laiendada või on mõistlik see näiteks tagasi pöörata. Tagasipööramiseks ei peagi tegema muud kui seda tähtajalist muudatust enam mitte pikendama.

Selle hindamise teeme kindlasti, nagu öeldud, koos tööturu osapooltega ja selle põhjal otsustame edasised sammud ja pakume parlamendile välja. Seda arutelu saame pidada siis, kui on natuke rohkem teada, millisel viisil muutuvtunnilepingute kasutamine jaekaubanduses käivitub, kas sellega kaasneb rohkem positiivseid või negatiivseid kõrvalmõjusid, kas kaasneb midagi ootamatut ja mil viisil oleks seda vaja täiendada. Sellega lõpetan ja vastan hea meelega küsimustele.

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja küsimusi alustab Hele Everaus. Palun! Ei soovinud küsida. Siis võtame Henn Põlluaasa.

14:40 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Mulle tundub see eelnõu ka sihuke positiivne, aga on mõned täpsustavad küsimused. Ma kujutan ette, et võib olla selline situatsioon, kus tegelikult tööandja sunnib töövõtjat sellele paberile sunni ja ähvardustega alla kirjutama. Kuidas seda olukorda vältida? Teine küsimus on tunnitöötasu kohta. Kas seda arvestatakse mingi lisatööna, kas seal on mingit topelt‑ või kõrgendatud tasu mõeldud või läheb see ikkagi tavalise töötasu sisse?

14:41 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuste eest! Kahtlemata on alati oht mis tahes tööturusuhetes, et tehakse mingeid lepinguid osaliselt survestatult. Seda tuleb alati kontrollida. Selleks ongi ametiühingud, et tagada töötajate kaitset, selleks on ka Tööinspektsioon – võime minna siin kuni avaliku meediani välja –, et selliseid olukordi vältida. See on ka murekoht, mis läbirääkimiste käigus loomulikult lauale pandi. Algusest peale leppisime kokku, et kui me näeme, et seal tekib mingeid kuritarvitusi, näeme, et tekib mingeid probleeme, siis on ametiühingutel ja tööandjatel alati võimalik ütelda, et vabandust, see asi ei tööta, ei toimi, ei ole nii, nagu me tahtsime. Ma tahaks uskuda ja ma usun, et kõik osapooled sõlmisid selle hea tahte leppe ikkagi heas usus, et õnnestub nii tööandjate kui ka töötajate vaates, ütleme, olukorda paindlikumaks ja sissetulekute mõttes soodsamaks muuta. Kui läheb teisiti, siis tulebki see projekt kuulutada lõppenuks.

Küsimuse teine pool, milline on tunnitasu. Tunnitasu on tavaline tunnitasu. Teatud ulatuses on neid lisatunde võimalik teha, nagu enne viitasin. Kui see toimub nädalavahetusel või mingi püha ajal, siis loomulikult kehtivad vastavad koefitsiendid. Kui on tavaline tööaeg – nagu enne viitasin, neid tunde on lubatud teha kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta lisaks tavalisele tööajale –, siis kehtib tavapärane töötasu ja töötaja ise kinnitab, kas ta on nõus neid lisatunde tegema, kas ta on nendest huvitatud või mitte. 

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoja, palun!

14:42 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et see on pilootprojekt kaheks aastaks. Kui see peaks positiivse tagasiside saama ja tahetakse seda pikendada, kas siis tuleb uuesti Riigikogusse tulla või kuidas see seaduse järgi käib?

14:42 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Absoluutselt. Selge see, et meil tuleb tulla Riigikokku mõnevõrra enne, kui seadus oma tähtaja minetab, enne kui see läbi saab. Kindlasti on küsimus selles, kas seda konkreetses sektoris jätkata või laiendada seda mujale sektoritesse. Tegelikult oli neid huvilisi veel ka sellesama eelnõu läbirääkimiste käigus, aga me seadsime eeltingimuseks, et ametiühingud ja tööandjad on omavahel kokkuleppe saavutanud. Me lihtsalt omavoliliselt ministeeriumist või mujalt ei lisa sinna juurde sektoreid, mille puhul meil ei ole sellist ühist arusaama, et võiks seda piloteerida. Kui see kahe aasta jooksul tekib, siis on võimalik, et see ring laieneb. Paindlikum töösuhe on miski, mille suunas igal pool Euroopas liigutakse.

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:43 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Mina küsin ka töölepingu kohta, aga ma küsin sinu töölepingu kohta. Kuna infotunnis sind ei olnud, siis me ei saanud selle kohta uurida. Täna on 22. september ja vaktsineerimisülesanne, mille sa riigi ette seadsid, on täitmata. Sa ütlesid juulikuus, et kui see ... No sa lubasid küll pool protsenti veakest, 70 kuni 69 koma midagi, aga kui alla selle jääb, siis sa lubasid võtta vastutuse ja astuda tagasi. Ma saan aru, et tänase seisuga sa oled ümber mõelnud. Kas sa võiksid neid kaalutlusi selgitada, miks sa oma sõna murrad?

14:44 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Jevgeni Ossinovski! Mul on väga hea meel, et te seda küsite. Saame alustada siis vigade parandusest selles valguses, et palun mulle mitte omistada tsitaate, mis mulle ei kuulu. Ehk need konkreetsed laused, eriti see teine pool, ei olnud paraku minu tsitaat. Ma üsna hästi mäletan, mis ma olen rääkinud, olen ka seda järele vaadanud. Kui te peate silmas kuulsat intervjuud Vilja Kiislerile, siis seal tõesti küsiti, kas ma astun tagasi. Ma ütlesin, et sõltub sellest, kas see eesmärk on käeulatuses, see tähendab, kas see on 69,8 või sealkandis või on selge, et see on kättesaamatu. Ütlesin, et siis on see loomulikult minu vastutus. Need muud laused on teil sinna juurde pandud, need ei ole minu omad. See [eesmärk] ei ole kättesaamatu, 95% on sellest tehtud. Viimased üksikud protsendipunktid teeme ka ära. 95% 70%-st on 66,5%. Meil on tõesti 66,3% ja see on 94,7%, kui väga täpne olla, kogu sellest sihist, eesmärgist. Kevadel me ju selle seadsime, eks ole. Tuleb vaadata seda, mis siis oli, mitte seda, mis oli juuli keskel. Praeguse seisuga olen veendunud, et me teeme selle 70% ära. Eeldan, et panustab iga Riigikogu liige, iga parlamendierakond, iga opositsiooni‑ või koalitsioonipoliitik nii omavalitsustes kui ka riigi tasandil. Siht 70% on oktoobri lõpuks ka täishõlmatuse puhul, olen selleski vaates optimistlik.

Olen kuulanud teie sõnavõtte. Täpsustan jälle – mulle meeldivad faktid, teile ka –, et Eesti ei ole Euroopa Liidus tagantpoolt viies, meie taga on kaheksa riiki, kui me vaatame elanikkonna hõlmatust, ka hõlmatust täisvaktsineeritusega. Sa vaatad seda tabelit, kus ei ole sees neid, kes on läbi põdenud pluss vaktsineeritud, kus meil on hõlmatus alla 50%. Eks ole, Our World in Data. Ma olen kursis nende andmebaasidega, võime pärast need üle vaadata. Ehk oleme tõesti tagantpoolt üheksandad. Võiks olla kõrgemal, olen nõus. Euroopa Liidu vaates on kindlasti Põhjamaad meile eeskujuks ja peavadki olema. Sinnapoole me püüdleme. Ma võin lihtsalt niipalju viidata, et nagu sa hästi tead, siis nii sel ajal, kui sina olid minister, kui ka sel ajal, kui su kolleeg oli minister, oli Eesti Euroopa Liidus gripi vastu vaktsineerimise poolest lõpus. Me oleme täna COVID‑i [vastu vaktsineerimisega] tagantpoolt üheksandad, see ei ole hea tulemus, aga me ei ole ka viimased. Nii et hetkeseisuga jätkan tööd. Minu tööleping kehtib. Täpsemalt, ma ei räägi siin töölepingust, vaid usun, et kriise ja probleeme tulebki iga ministri töös ette ja need on lahendamiseks, mitte nende eest põgenemiseks.

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun teine küsimus!

14:46 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No suure hulga läbipõdenute esitamine riigi eduna on küll omapärane vaade. See näitab, et riik ei ole hakkama saanud koroonaolukorra juhtimisega. See muidugi vastab tõele ka Eesti puhul, arvestades seda kevadet, kui me olime maailma tipus nakatumiste poolest. Nii et ka see kahtlemata on osa sellest vastutusest, mis sinu kaela on langenud. Ehkki mitte sulle ainsana, seal oli kindlasti väga palju valitsusjuhi kogenematust ja halbu otsuseid sellest tulenevalt. 

Aga võtan lühidalt kokku. Ma ei taha selles päevakorrapunktis koroonaarutelu pidada. Sinu arusaam esiteks on see, et sa polegi mingil viisil sidunud oma töö tulemuslikkust poliitilise vastutuse küsimusega, et see on vale tõlgendus. Nii et põhimõtteliselt on ükskõik, kui halvasti sa oma tööd teed, sa arvad, et tuleb seda ikka edasi teha.

14:48 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa. Ma arvan, et demagoogia ei tee sellele parlamendisaalile au. Ehk taas kord: ma ütlesin seda, et kui me oleks täna 40% juures, siis mul ei oleks ühtegi õigustust. Kui me oleks täna 50% juures, siis samamoodi. Selle juures on mõned Euroopa Liidu riigid, nagu sa hästi tead, Euroopa keskmine on ka. Noh, mitte päris keskmine, see on natuke kõrgemal. Aga kuna me oleme 66 koma millegi juures (vahepeal jäid ka Jansseni tarned ära) ja me saame selle 70% täis lähinädalatel, siis ma tõesti hindan, et tagasiastumiseks sellelt pinnalt põhjust ei ole.

Mis puudutab laiemalt seda arutelu, siis ma hea meelega pean COVID‑i arutelu. Mõtlesin täna just selle peale, kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes väga aktiivselt räägib, kuidas neid ei kuulata jne, on kordagi pakkunud välja, et teeks arutelu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonis. Ma leidsin, et ei ole. Parandage mind, kui ma eksin. Kogu selle aja jooksul ei ole ma käinud teie juures kordagi arutamas, kuna pole kordagi kutsutud. Kui oleks kutsutud, oleksin hea meelega tulnud. (Hääl saalist.) Sellel ajal, kui te opositsioonis olete olnud, selle valitsuse ajal. (Hääl saalist.) Siis ma eksisin, ma vabandan. Aga ma püüdsin meenutada, kas te olete kutsunud mind fraktsiooni arutama. Mitte sotsiaalkomisjoni, mitte Riigikogu kontrollikomisjoni. Neid ettepanekuid on esitatud meedias, eeskätt ettevõtjate kaudu tegelikult, keda võib tunnustada, aga sellist head arutelu teie fraktsiooniga pole olnud. Nii et ma hea meelega tulen ja nendel teemadel räägin.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid ja hea minister! Ma siiski juhin tähelepanu, et meil on käsil töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Infotund, arupärimised, kirjalikud küsimused on kõik selleks, et küsida ministrilt ka teisi küsimusi. (Hääl saalist.) Aga me oleme küsimustevooru lõpetanud. Aitäh, härra minister! 

14:49 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma annan endast parima, et järgmisel nädalal siia tulla. Saame seda debatti jätkata infotunnis.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Ja nüüd on sotsiaalkomisjoni ... Vabandust, see eelnõu on hoopis õiguskomisjoni menetluses, mitte sotsiaalkomisjoni menetluses, kuigi see on töölepingu seaduse eelnõu. Õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof, palun!

14:50 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud Riigikogu, ma olen siis komisjoni ettekandja nimetatud eelnõu, st eelnõu 403 puhul. Oleme komisjonis arutanud eelnõu kolmel korral: 1. juunil, 10. juunil ja 14. septembril. 1. juunil arutasime eelnõu sisuliselt, 10. juunil ja 14. septembril tegime ainult menetluslikke otsuseid. Minister tutvustas eelnõu minu meelest päris põhjalikult ja ma kõike üle kordama ei hakka.

Aga võib-olla mõned märksõnad. Mis küsimused olid? Tunti huvi, kuidas kindlustatakse, et ületunnitööd ei hakata kuidagi muutuvkokkulepetega varjama. Ka see oli huviorbiidis, et muutuvtunnid oleksid rohkem tasustatud. Tanel Kiik vastas, et tööandjatel ja ametiühingutel oli asjast mõnevõrra erinev arusaam. Ametiühingud oleksid soovinud, et muutuvtunnid oleksid kõrgemalt tasustatud või oleks mingeid täiendavaid sotsiaalseid garantiisid. Tööandjad oleksid eelistanud pikemat summeerimise perioodi ja suuremat hulka töötajaid, kellega oleks võimalik muutuvtunnikokkulepet teha. Siis saavutati kompromiss, et ei võetud suuri riske. Eelnõus räägitakse asutuse iga kuuendast töötajast, kellega saab teha muutuvtunnikokkulepet, ja lisatunnid on vabatahtlikud.

Küsiti veel, kuidas on ette nähtud, et muutuvtunnikokkulepet ei kuritarvitataks, et inimene teeb lihtsalt ületunde, kuid ei saa muutuvtunnikokkuleppe kohaselt selle eest kõrgemat tasu, ja kas muutuvtunnid on kindlaksmääratud number. Tanel Kiik sõnas, et muutuvtunnid on eraldi kokkulepitavad ja vabatahtlikud ning neid võib olla kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Seili Suder lisas, et kui näiteks inimesel on töölepingu järgi koormus 39 tundi nädalas, siis muutuvtunde võib olla ainult üks. See summeeritakse kuu lõikes.

Veel oli küsimus, millised olid kõige suuremad vaidlusmomendid eelnõu juures. Tanel Kiik vastas, et tööandjate vaatest oli vaidlusmomendiks see aspekt, et viis kuuendikku töötajatest peab edasi töötama tavalepinguga, kuivõrd tegemist on pilootprojektiga. Küsimusi tekitas ka muutuvtundide üle arvestuse pidamine. Ametiühingute jaoks oli vaidlusmomendiks aspekt, kas muutuvtunde tuleks tasustada tavapärase palga või kõrgema palga alusel. Muutuvtunnid ei ole ületunnid, vaid need on algusest peale töölepingus kokku lepitud. Inimene töötab vähemalt miinimumkoormusega ja tal on võimalik töötada muutuvtundide alusel miinimumkoormusest veidi enam. Kui inimene ületab lepingus kokkulepitud muutuvtundide arvu, hakkab jooksma ületundide arvestus.

Oli veel küsimus, mitu tundi tohib üldse muutuvtunde teha. Kui näiteks inimesele on nähtud ette, et ta teeb nädalas vähemalt 12 tundi tööd, siis võib juurde teha kaheksa tundi tööd nii‑öelda muutuvtundidena. Summeeritud tööaja puhul toimub arvestusloogika samamoodi, need tunnid arvestatakse kuu aja peale kokku. Tanel Kiik lisas veel, et pigem puudutab muudatus neid inimesi, kes töötavad osakoormusega.

Oli ka küsimus, kas selline võimalus muutuvtundidega töötada pakub rohkem sotsiaalseid garantiisid. Arvamus on, et kui inimesed töötavad praegu võlaõiguslepingu alusel, siis tööandjal tekiks huvi sõlmida tööleping.

Tehti ka menetluslikud otsused: eelnõu võtta päevakorda täna, määrata ettekandjaks Heljo Pikhof ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ja muudatusettepanekute tähtajaks, vaatan viimast istungit ...

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

6. oktoober.

14:55 Heljo Pikhof

6. oktoober. Nii. Aitäh! Kas on küsimusi? 

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Paistab, et ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnasoove fraktsioonidel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 403 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. oktoobri kell 16. Head kolleegid, oleme tänase päevakorra kenasti ammendanud. Soovin teile ilusat õhtut. Kohtume homme kell 10.

14:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee