Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Valitsuse liikmed! Head infotunni jälgijad! Alustame tänast infotundi vastupanuvõitluse päeval, sügisesel pööripäeval ja kes soovib, siis ka autovabal päeval. Nii et seda on väga palju, mida korda saata täna, 22. septembril 2021. aastal. Ja nii nagu tavaks, viime kõigepealt läbi kohaloleku kontrolli.

Kohale registreerus 32 Riigikogu liiget, puudub 69.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Anneli Ott ja maaeluminister Urmas Kruuse. Ja nagu meil on vastavalt kodu- ja töökorra seadusele tavaks saanud, kaks minutit küsimiseks, kolm minutit vastamiseks. Kuna meil on 14 eelregistreeritud küsimust, head ametikaaslased, on mul teile palve, et me arvestaksime iga põhiküsimuse juures ühe täpsustava ja ühe lisaküsimusega, kui teil selleks huvi on, loomulikult.

Asume asja kallale. Esimene küsimus, mille on esitanud Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, vastab peaminister Kaja Kallas. Helir-Valdor Seeder tunneb huvi teema vastu, milleks on elektri hind ja kliimapoliitika. Palun!

Tere päevast, lugupeetud peaminister! Ma ütlen kohe sissejuhatuseks, et mina ei ole tegelikkuse eitaja ja ma täiesti aktsepteerin seda, et me peame tegelema kliimaküsimuste ja keskkonnaküsimustega. Aga küsimus on selles, kas eesmärgid on täidetavad, milliste vahenditega seda teha ja millist hinda me oleme võimelised ühiskonnana maksma. Praegu me näeme, et tarbija hakkab tunnetama hinnatõusu oma rahakoti peal ja see on alles jäämäe veepealne osa.

Kogu see rohepöörde protsess on olnud väga loosunglik. Mitmed Euroopa riigijuhid teatavad üksteise võidu, kuidas nad täidavad viisaastakuplaani kolme aastaga ehk teevad rohkem, kui Euroopa Liidu kliimakokkulepe neilt nõuab. Ja teie olete üks nendest riigijuhtidest, kes on teatanud, et me õhinapõhiselt kasutame kõiki rohepöörde võimalusi. See oli Postimehes 3. septembril. Ja te olete seda hellitavalt nimetanud lausa viigrihüppeks.

Ent kuhu me siis nüüd oleme jõudnud? Oleme jõudnud selleni, et [sooviga] turuhinda alla viia oleme kliimapoliitikaga jõudnud selleni, et Eestis on põlevkivist toodetava elektrienergia katlad pandud täies mahus tööle ja Poolas toodetakse kivisöe baasil elektrienergiat. See on eesmärkidele vastupidine tulemus. Ja kõik see lõpuks akumuleerub tarbija lõpphindades, inimesed maksavad selle kinni.

Minu esimene küsimus on: kas teie peaministrina olete jätkuvalt arvamusel, et rohepöörde eesmärkidega on kõik korras? Kas need on realistlikud tähtajad, mõistlikud hinnad, võimetekohased ühiskondadele, ja Euroopa Liidu CO₂ emissiooni kvootidega kauplemise poliitikat ei ole vaja muuta? Kui te olete teisel seisukohal, siis öelge, mis on valitsuse seisukoht ja ettepanekud selle poliitika muutmise kohta. 

Kaja Kallas, palun! 

Kõigepealt, rõõm näha, et te olete tagasi ja täie tervise juures. Ja hoos ka. Jah, elektri hind on tõusnud ja see on kindlasti murekoht, sest elektri hind on inimeste igapäevases elus oluline. Ilma elektrita me tänapäeval ei saa. Samuti vajavad elektrit kõik ettevõtted, kes toimetavad.

Nüüd, mis on elektri hinna tõusu põhjus? Ühelt poolt on põhjus see, et tegelikult on taastuvenergia allikaid olnud liiga vähe. On ka olnud erakordselt tuulevaikne suvi, lisaks on Norras olnud hüdroelektrit vähem kui tavaliselt. [See elekter] on tavaliselt hinna alla toonud.

Mis puudutab tarbijaid, siis terve rida tarbijaid on sõlminud fikseeritud hinnaga lepingu, mis tähendab seda, et börsihind neid otseselt ei puuduta, kõrged tipud lõigatakse ära. Aga nad ei saa kasu nendest hetkedest, kui elektri hind on tegelikult miinuses.

Mis puudutab CO₂ kvoote, siis kvoodi hind on tõepoolest tõusnud 30 eurolt 60-ni. Ja seda just sellel põhjusel, et taastuvenergia võimsusi tegelikult juurde tekiks. On tekkinud ka nende kvootidega spekuleerimise võimalus. Nüüd, selles mehhanismis, mis on kokku lepitud, on põhimõtteliselt ka tööriist selleks, et kui see hinnatõus on liiga järsk, siis saab seda kvooti piirata. Ja see liiga järsk hinnatõus on siis, kui hind on üle kuue kuu rohkem kui kolm korda kõrgem võrreldes eelmise kalendriaasta keskmisega. Siis kutsutakse kokku komitee, kes hindab, kas tuua need enampakkumised varasemaks ja kuidas hinda alla saada. Aga praegu see hind veel nii kõrge pole olnud.

Nüüd, seos kliimapoliitika ja kvootide ning elektri hinna vahel ongi see, et tegelikult taastuvenergia allikate korral kvoodi ostmise vajadust ei ole. Taastuvenergia on turul igal juhul odavam. Ehk siis elektri hinna tõus näitab, et peaks taastuvatesse energiaallikatesse rohkem investeerima, sest turuolukorras pääseb turule kõige odavam elekter.

Läheme nüüd heas hoos edasi. Täpsustav küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma sain vastusest aru, et te ei näe probleemi ei kliimapoliitikas ega ka kvootidega kauplemise poliitikas. Kõik on mõistlik ja tuleb ära kannatada see elektrienergia hinna tõus, mida me siin põhjamaal vastu talve eriti valusalt tunneme. See ei puuduta mitte ainult tavatarbijaid, vaid ka ettevõtteid ja kogu majandust. Ma arvan, et selles me oleme veidi eri meelt. Mina arvan küll, et kogu see Euroopa Liidu CO₂ kvootidega kauplemise poliitika, mis on küllaltki kunstlik, annab meile praegu tagasilööke mitte ainult hinnas, vaid ka selles, et tõesti kivisöest ja põlevkivist toodetakse elektrienergiat ja see on konkurentsivõimeline. See on hoopis vastupidine tulemus.

Aga ma vaatasin ka natukene andmeid, statistikat, milline siis inimeste tegelik olukord on. Elektrienergia hinna võrdluses k.a 1. juulist kuni tänase päevani võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on energia hind tõusnud 2,5 korda ja see teeb inimesed väga murelikuks. Näiteks 6500 kWh tarbiva perekonna jaoks tähendab see iga kuu umbes 50-eurost lisakulu võrreldes eelmise aastaga. Ma arvan, et see on väga suur.

Isamaa Erakond on esitanud Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada seaduseelnõu, millega tühistada elektrienergia [eest makstav] taastuvenergia tasu tarbijatele ning katta taastuvenergia tasu tootjatele riigieelarve eraldisena CO₂ emissiooni kvootide tulust, mida on riigieelarvesse laekunud üle kahe korra rohkem. Samuti on ettepanek tuleval aastal ära jätta kütuse- ja elektriaktsiisi tõusud.

Öelge, kas Vabariigi Valitsus on nende ettepanekutega nõus ja millega te tulete välja eelarve menetluse käigus. Või te ei ole nende ettepanekutega nõus ja teil on mingisugune teistsugune hea plaan, kuidas praeguses olukorras hüvitada elektrienergia hinna nii järsku tõusu?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, ma ei ole öelnud, et ma ei näe, et see on probleem. Ma näen väga selgelt, et on probleem, et elektri hind tõuseb. Seda ma ütlesin ka alguses. Ma ütlesin, et see on väga selgelt probleem nii inimestele kui ka ettevõtjatele. Ei ole mõtet mulle mingeid muid sõnu suhu panna.

Nüüd, esimene asi, mida valitsus teeb ja eile otsustas, on jätta ära teie valitsuse ja Martin Helme veetud aktsiisitõusud. Te olete otsustanud, et 1. maist 2022. aastast aktsiisid tõusevad nii kütusel, elektril kui ka gaasil. Selle me otsustasime ära jätta. Nii et sellise seadusemuudatusega me tuleme Riigikokku ja ma väga palun, et te seda seadusemuudatust toetaksite. Elektriaktsiisi neljakordne tõus jääks ära.

Kui vaadata nüüd seda, kuidas see hind kujuneb, siis hind kujuneb börsihinna, võrgutasu, taastuvenergia tasu ja maksude alusel. Tuleb vaadata, mida on meie võimuses muuta, mida meie võimuses muuta ei ole. Kui me räägime börsihinnast, siis see kujuneb börsil. Mina olen veendunud turumajanduse toetaja. Ma arvan ja ka numbrid näitavad, et tegelikult on võimalik saada odavamat elektrit, kui me saame osaks põhjamaade turust, kus taastuvenergiat on rohkem.

Maksude puhul on nii, et praegu kehtib printsiip, et see, kes tarbib, see ka maksab. Maksude mõte on ju see, et ka tegelikult panna inimesi mõtlema, kuidas mitte kulutada liiga palju. Kui me ütleme, et me maksame selle osa kinni, siis tegelikult me teame, et see kõik tuleb maksumaksja taskust. Selle asemel et maksaks see, kes konkreetselt elektrit tarbib, maksab keegi teine.

Seda öeldes ma siiski rõhutan, et kuna eluasemekuludest moodustab nii soojusenergia kui elektrienergia hind ühe osa, siis selle jaoks on meil toimetulekutoetus, mis aitab paremini toime tulla nendel inimestel, kellel [selle kulu] osakaal on muutunud liiga suureks. See aitab nendest aegadest üle, kui elektri hind on liiga kõrge.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Suur tänu, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Sarnaselt Helir-Valdor Seederiga mina ka ei ole reaalsuse eitaja ehk tegelikkuse eitaja. Ma tean, et kliima on kõikunud planeedil Maa alates sellest ajast, kui ta enam-vähem gaasilisest kehast kivikamakaks muutus. Ma tean, et ta on kõikunud nii üles‑ kui ka allapoole ja praegu ei ole sugugi kõige soojem aeg. Tean ka seda, et CO₂ lisandumine atmosfääri on tavaliselt tulnud mõni aeg hiljem kui temperatuuri tõus. Ja tean ka seda, et kui me kogu CO₂ paiskamise inimkonna poolt ära lõpetaksime aastaks 2050, nagu eesmärk on seatud, siis ÜRO kliimapaneeli prognoositud temperatuuri tõus hilineks kahe nädala võrra. Nii et kogu CO-vastane ristisõda on täiesti mõttetu, küll aga kohutavalt kahjulik.

Tundub aga, et teie olete reaalsuse eitaja. See soe ja mõnus turvaline koht, kuhu te olete ennast mõelnud – ma ei tahagi teid seal väga segada, kui te räägite sellest, kuidas börsihind on elektri teinud meile odavamaks. Ma soovitan teil minna valijatega kohtumisel ka seda rääkima. Või kui te räägite sellest, kuidas mina olin aktsiisitõusude vedaja, siis ka selles soojas turvalises kohas ma teid segada ei taha.

Aga meie käisime välja kuus erinevat ettepanekut, mis viivitamatult alandaks elektri hinda. Mitte jutud sellest, et kümne aasta pärast tuleb mõni tuulik juurde, vaid viivitamatult. Ühe te tegite siis nüüd ära, see oli aktsiisitõusu edasilükkamine. Ma küll ei saa aru, miks te seda ei või alaliselt alandada, aga hea küll. Te panete sellega miini alla järgmisele valitsusele, kes astub ametisse aprillis 2023. Siis peaks mais 2023 kohe ka maksud tõusma. Kaval! Aga koheselt lõpetada CO₂-ga kauplemine, mis ei anna mitte midagi, teeks elektri vähemalt poole võrra odavamaks. Börsist rääkides – meil ei ole börsi. Me teame, et see ei ole tegelikult mingi börsihind, see on manipuleeritud hind. Kas te pooldaksite börsil kauplemise peatamist ja elektri hinna reguleerimist? Ja kas te pooldate taastuvenergia tasu kaotamist?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea on see, et te vähemalt ise ka tunnistasite, et teie tõesti need aktsiisitõusud kokku leppisite, mis 1. maist 2022 pidid jõustuma. Aga meie leppisime eile kokku selle, et me tuleme seadusemuudatusega, mis need aktsiisitõusud, mida teie soovisite teha, ära jätab. Seda me teeme.

Nüüd CO₂ [puudutava] kauplemise süsteemist. Ei ole põhimõtteliselt võimalik olla korraga siin ja seal. Me oleme võtnud endale kohustused seoses Kyoto protokolliga. Eesti on olnud usaldusväärne riik, kes oma kokkuleppeid peab. Igal juhul ka CO₂ kvootide müügist oleme me riigina saanud väga palju kasu. Ei saa olla kasusaaja ja siis öelda, et ei, teistpidi see meile  ei sobi.

Nüüd, teie teine ettepanek, riiklikult kehtestatud hind. Plaanimajanduses me oleme olnud. Riiklikult kehtestatud hind oli hoopis teise valitsemiskorra ajal, kust me tegelikult 30 aastat tagasi lahkusime. Ja mina olen küll veendunud vabaduse pooldaja, vaba turumajanduse pooldaja. Kehtestatud hind kindlasti seda tulemust ei saavuta, see oli teine aeg ja teine valitsemiskord, mida teie tagasi ihalete. Nii et seda ma kindlasti ei toeta.

Aga nagu ma olen öelnud, me peame ette nägema võimalusi, kuidas saaks elektri hinna tõusuga toime tulla ka need, kellele see kõige valusamalt mõjub. Ja samal ajal peame looma uusi taastuvenergia võimekusi, sest me näeme, et need on elektrijaamad, mis suudavad elektrit toota odavamalt.

Me oleme teinud omalt poolt vähempakkumised, [pidades silmas], et taastuvenergia tasu ka tegelikult väheneb. Energiat ostetakse sellelt, kes pakub kõige väiksema taastuvenergia tasuga nende võimaluste loomist. Me oleme kokku leppinud, et riik läheb ka taastuvenergiat hankima eraldi. See annaks ilma toetusteta, ilma selle taastuvenergia tasuta ettevõtjatele kindluse, et nad võivad neid investeeringuid teha ja pääsevad oma elektriga igal juhul turule.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Indrek Saar, vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on vastutus. Indrek Saar, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees, sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt head peatselt algavat sügist! Ei ole mingi saladus, et Eesti vaktsineerimisplaaniga on olnud väga palju probleeme. Peaministrina te katkestasite oma puhkuse suvel, kui olite kätte saanud värske Riigikontrolli raporti, mis ütles, et meie vaktsineerimisplaan on ilmselgelt puudulik. Paraku vaktsineerimistempo ei ole sellest ajast kasvanud ja kui täna õhtul sügis kätte jõuab, siis püstitatud eesmärk jõuda 70% vaktsineerituseni on täitmata.

Samamoodi oleme väga kaugel eesmärgist, et 80+ inimestest, kelle jaoks koroona on väga suur risk, oleks vähemalt 80% vaktsineeritud. Nendest on vaktsineeritud ainult 67%, kuigi selleni taheti jõuda juba kevadsuvel. Aga meil on sügis. See tähendab, et 26 000 inimest, kes on vaktsineerimata selles vanuserühmas, on kogu aeg täiendava riski all ja väga paljude jaoks tähendab see haiglasse minekut. Ja paljudel nendel, kes lähevad haiglasse, kui nad on nakatunud koroonasse, on haiglast tagasi tulles väga tõsised tervisekahjustused või nad ei tule sealt üldse tagasi.

Meie koroonastatistika on puudulik, nagu on välja tulnud. Me ei pruugi teha selle põhjal õigeid järeldusi. Näiteks viimastel nädalatel on laste ja noorte seas koroonasse nakatumine hüppeliselt kasvanud. Me oleme väga kaugel sellest, mida teevad täna Põhjamaad, kes kaotavad piiranguid, sest nad on vaktsineerimisel teinud head tööd ja tänu sellele on ühiskonnas tunduvalt vähem stressi ja pingeid. Kuidas teile tundub, kas keegi vastutab selle eest, et me ei ole oma vaktsineerimisplaaniga kaugeltki seal, kus me tahaksime olla? Ja milles see vastutus seisneb?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! On selline ütlus, et jumalad naeravad, kui inimesed plaane teevad. Plaane loomulikult tuleb teha, aga plaan ise kedagi ei vaktsineeri. Neid plaane on tehtud, neid plaane on muudetud. Aga tõesti, nii nagu te nendite, tänaseks, kui meile on saabunud sügis, me seda seatud eesmärki ei ole saavutanud. 

Mis need põhjused on? Meil on vaktsineerimises olnud väga palju erinevaid faase. Alguses oli probleem selles, et oli soovijaid, aga ei olnud vaktsiine piisavalt. Siis me pidime fokuseerima väga selgelt vanematele inimestele, riskirühmadele, et saada neid vaktsineerima, saada nemad just kaitstud. Siis, kui meil oli vaktsiini juba rohkem, me lõime võimalusi suurtes vaktsineerimiskeskustes vaktsineerida, kuid oli selge, et just vanemad inimesed tahavad palju personaalsemat lähenemist oma perearstide kaudu. Mingi hetk hoogustus vaktsineerimine väga, sest nooremad inimesed, kes soovisid vaktsineerida, soovisid kaitset, soovisid ka reisida, seda võimalust kasutasid.

Igal pool maailmas on tegelikult vaktsineerimine jäänud seisma, aga meil on ta jäänud seisma lihtsalt teisel tasemel ja see on kindlasti probleem. Mida me oleme teinud? Me oleme loonud väga palju erinevaid võimalusi täiendavalt vaktsineerida, näiteks kodu lähedal ad hoc sellised vaktsineerimispunktid. Me oleme eraldi kaubelnud veel ühedoosilist Jansseni vaktsiini laenuks, kuna inimesed seda küsivad, et saaks ühe doosiga vaktsineerida. Me oleme loonud võimalusi vaktsineerida tööandjate juures, me oleme loonud võimalusi vaktsineerida koolides – nimekiri on pikk. Aga mis on suur probleem? Tegelikult need inimesed, kes justkui sõnades võitlevad vabaduse eest, on just need inimesed, kes takistavad meie ühiskonnal vabalt toimetamast. Meil on väga paljud inimesed vaktsiinivastased.

Me oleme kaasanud käitumisteadlasi, et [saada nõu], kuidas ikkagi inimesteni jõuda. Põhimõtteliselt on kolm gruppi vaktsineerimata inimesi. On inimesed, kes on selgelt vaktsiinivastased, on inimesed, kes on hirmunud kõhklejad, ja on inimesed, kes lihtsalt veel kõhklevad. Mis on need põhjused? Ma saan ilmselt veel pärastpoole sellest rääkida, mis on need põhjused, mis neid vaktsineerimast takistab. Aga kuidas me nende murede juures edasi tegutseme? Eesmärk on meil endine ja selle eesmärgi poole me endiselt tahame liikuda.

Täpsustav küsimus, Indrek Saar, palun!

Lugupeetud peaminister! Ma küsisin teie käest, kas keegi vastutab selle olukorra eest, ja kui, siis kuidas. Te jõudsite oma kirjelduses sellest, mis kõik on meid takistanud vaktsineerimiskavaga jõudsalt edasi liikumast ja inimesi vaktsineerimast, selleni, et kirjeldasite terve rea asju. Et alguses polnud vaktsiine, selles oli kogu Euroopa samas seisus. Te tunnistasite, et vaktsineerimiskeskused ei toiminud tegelikult sellisel kujul, nagu me ootasime, järelikult oli see viga. Aga lõpuks jõudsite sinnamaani, et inimesed ei taha vaktsineerida. Ma palun teil täpsustada: kas te arvate, et Eesti inimesed ja nende suhtumine on süüdi selles, et meie vaktsineeritus on madal, või on kogu selles vaktsineerimises ja sellega seonduvas, kogu selle koroonakriisiga võitluses teinud ka valitsus mingisuguseid vigu? 

Kaja Kallas, palun! 

Aitäh! Enamus inimesi on väga vastutustundlikud. Mina julgen kinnitada, et ka selles kriisis sel hetkel, kui meil olid piirangud, enamus inimesi enese teadmata piiranguid järgides tegelikult säästsid väga paljude inimeste elusid, pidades kinni nendest piirangutest. Ja täpselt samamoodi enamus inimesi on [praegu] vastutustundlikud. Kui meil praeguse seisuga on vaktsineeritud ühe doosiga 749 256 inimest, siis need on kõik väga vastutustundlikud inimesed. Ja ma ei ütle, et need, kes ei ole vaktsineeritud, seda ei ole. Aga seetõttu me olemegi käitumisteadlastega istunud maha, [et arutada], mis on nende inimeste mure. Ja tegelikult peamine põhjus, mida nad toovad, on see, et neil on hirm, neil on hirm vaktsiini kõrvaltoimete ees. Seda hirmu saavad maha võtta ainult meditsiiniharidusega inimesed. Seetõttu me olemegi loonud võimalused, et need inimesed helistavad neid läbi, kes veel kõhklevad, ja saavad vastata nende küsimustele, kumba asja ikkagi peaks rohkem kartma, kas sellesse haigusesse jäämist või vaktsiiniga seotud kõrvaltoimeid. Ja ka arstitudengid on siin kaasa tulnud.

Teine põhjus, mis tuuakse, miks ei vaktsineerita või kõheldakse, on see, et vaktsiin ei anna mulle ju niikuinii piisavalt kaitset. Jällegi, sellega saab tegeleda ainult meditsiiniharidusega inimene. See, mis mina ütlen või mõni teine poliitik ütleb, ei mõju, sest see pole sama usaldusväärne, kui seda ütleb arst. Ja kui me vaatame, siis neid inimesi on meil eestikeelsete elanike hulgas kusagil 13%, kes kõhklevad. 11% on selgelt vaktsiinivastased. Muukeelsete hulgas on see protsent tegelikult veel suurem, kes kõhklevad. Seega seda tööd tuleb edasi teha.

Miks ma loetlesin neid põhjuseid? Need on objektiivsed põhjused. Ja ma ei ütle seda loetelu esitades seda, et valitsus ei ole teinud ühtegi viga selle käigus. Ma seda ei saa kuidagi kahjuks öelda. See on olnud uus protsess, on olnud väga keeruline protsess ja loomulikult on selle protsessi käigus tehtud vigu, mis oleks võinud olla olemata. Aga jällegi: tagantjärgi me oleme kõik targad.

Praegune põhiline fookus on sellel, et saada ikkagi piisav vaktsineeritus, et me võiksime olla kindlad, et meie haiglavõrk peab vastu. Seda tööd tuleb edasi teha. Sotsiaalministeeriumis on terve uus meeskond, kes mõtleb väga palju kastist välja ja toob ideid, kuidas me saaksime selle asjaga edasi minna, et saavutada seesama tase, kus on Põhjamaad. 

Ja nüüd üks lisaküsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Kaheminutiline küsimuse aeg ei võimalda ette lugeda kogu seda segadust, mis koroonateemal Tanel Kiige valitsemisalas valitseb, olgu see siis külmlaos hävinud vaktsiinid miljonite eurode eest, segased piirangud, koolikorralduse problemaatika, võltsturvalisuse propageerimine nn koroonapasside näol, vaktsineerimisraskused jne, jne. Riigisekretäri töörühma või komisjoni raport tõi ju väga selgelt välja, et kogu see töökorraldus on alla igasugust kriitikat ja taset, kus ei olnud võimalik isegi välja selgitada vastutajaid. Nagu riigisekretär ütles, kõik osalised on lati alt läbi jooksnud. Ja kui see on nii süsteemne, siis on elementaarne, et vastutuse võtab tippjuht.

Ja minu konkreetne küsimus on selline. Mõned kuud tagasi, ma tsiteerin, ütles teie valitsuse minister Tanel Kiik: "Kui jõuame 69,9 protsendini, on üks olukord. Kui see tase jääb aga selgelt saavutamata, on see loomulikult minu vastutus." See on täpne tsitaat Tanel Kiige, tervise- ja tööministri mõne kuu tagusest väljaütlemisest. Täna me oleme olukorras, kus see tase on selgelt alla selle, kahe vaktsiinidoosi saanute osakaal on 60%. Jah, siin nüüd hakatakse hämama, räägitakse, et no ühe süstiga ka [lähevad arvesse], ja räägitakse 66%-st. Aga täisvaktsineerimise tase on 60% ehk ilmselgelt alla [eesmärgi]. Ja arvestades kogu eelnevat segadust ja seda, et selles valitsemisalas on mitmeid inimesi [töölt] vabastatud või tagasi astunud, ma küsin: milles siis seisneb tervise- ja tööministri vastutus? Kes vastutab ja milles seisneb tema vastutus teie arusaama kohaselt? Te olete valitsuse peaminister.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tervise- ja tööminister vastutab tervise- ja töövaldkonna eest. See on niimoodi valitsuses kokku lepitud, see on tema vastutusala. Sinna alla loomulikult kuuluvad kõik teemad, mis puudutavad vaktsineerimist. Sinna alla kuuluvad ka tervisekriisis ette tulnud probleemid.

Nüüd, see on olnud erakordselt keeruline aeg. Viimased poolteist aastat on olnud uudne kõigile. Ja tegelikult kogu see kriis on olnud ju väga dünaamiline, tulevad uued tüved, tulevad uued reaktsioonid jne, jne.

Nüüd, need asjad, mida te loetlete, näiteks see külmladude teema. See on erakordselt inetu, erakordselt kahetsusväärne, tõesti kobarkäkk, nagu riigisekretär seda nimetas. 2017. aastal on tegelikult eksinud väga paljud inimesed, seal on tellija teinud vigu, ehitaja on teinud vigu, projekteerija on teinud vigu, ehitusjärelevalve on teinud vigu, Terviseamet on teinud vigu, Ravimiamet on teinud vigu, ka Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on teinud vigu. Seetõttu vastutajaid ongi väga-väga palju.

2017. aastal Tanel Kiik ei olnud tervise- ja tööminister ja seda kõike talle süüks panna, mulle tundub, on mõnes mõttes veidi ebaõiglane. Kui need asjad on toimunud aastaid enne, kui temast sai minister, siis ta vastutada ei saa. Aga loomulikult kõige, nii vaktsineerimise korralduse eest kui ka COVID-i kriisi ettepanekute eest on Tanel Kiik seisnud ja seisab ka praegu edasi, et me saavutaksime [eesmärgi].

Teie räägite nendest numbritest nii, nagu need oleksid lihtsalt numbrid. Need ei ole numbrid, need on inimesed, need on reaalsed inimesed, kellel on mure seoses vaktsineerimisega. Neil on hirmud seoses vaktsineerimisega ja nendega tuleb ükshaaval tegeleda. See ei aja meil neid numbreid üles. Viimane ots ongi väga raske. Meie probleem on see, et me oleme jäänud pidama väga madalale tasemele või madalamale tasemele kui osas teistes riikides. Seal on erinevad põhjused. Aga see ei tähenda seda, et saab visata lusika nurka ja selle asjaga mitte tegeleda. Sellega tuleb edasi tegeleda. Uus Sotsiaalministeeriumi meeskond tegelikult väga palju mõtleb kastist välja, on tulnud välja uute lahendustega, et jõuda nende eesmärkide täitmiseni. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Henn Põlluaas, vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks on elektri hinna tõus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Suurt osa Eesti inimesi tabas šokk, kui nad said septembris kätte elektriarved. See aga on naljategu võrreldes sellega, mis tabab neid oktoobris ja edaspidigi. Kordades tõusnud elektriarve ja selle tagajärjel tõusvad kõik muud hinnad viivad meie inimesed katastroofi äärele. Eelmisel nädalal väitsite te infotunnis, et Eesti majapidamised on jõukad ja hinnatõusu mõju on neile väike. Ja kes on vaesem, see mingu küsigu sotsiaaltoetust.

See on äärmiselt küüniline, inimesi alandav ja valelik soovitus. Ei ole sugugi nii, et küsid abi ja ka saad. Mulle helistas üks 80-aastane vanaproua, kelle pension on 500 eurot ja keda elektri hinna tõus tabas väga valusalt. Teie soovitusel ta läkski sotsiaalosakonda abi küsima. Vastuseks öeldi, et tema kommunaalkuludest alles jääv summa, mõni euro üle 130 euro kuus ehk circa neli eurot päevas, on äraelamiseks piisav. Ärgu lootkugi abile.

Ma meenutan, et suhtelises vaesuses elab meil 270 000 inimest, kelle leibkonna liikme sissetulek on väiksem kui 611 eurot. Ja absoluutses vaesuses elab üle 30 000 inimese, mis tähendab, et nende leibkonna liikme sissetulek on väiksem kui 221 eurot kuus. 221 eurot kuus! 

Kas sajad tuhanded pensionärid ja alla vaesuspiiri elavad inimesed, ligi veerand Eesti rahvast, peavadki konutama külmas ja pimedas või kogunisti nälga surema teie ja teie valitsuse ignorantsuse, hoolimatuse ja äärmuslikust rohepöörasusest tingitud vastutustundetute ja valede poliitiliste otsuste pärast? Mida te ütlete kõikidele nendele inimestele? Sest nad ei ole lihtsalt numbrid, nad on inimesed.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Nagu ma olen siin juba korduvalt öelnud, elektri hinna tõus kindlasti on probleem ja selle probleemiga tuleb tegeleda. Seetõttu me leppisimegi eile koalitsioonis kokku, et jätame ära EKRE poolt kokkulepitud elektriaktsiisi tõusu alates 1. maist 2022, nagu teie olite kavandanud. Ma tõesti arvan, et see ei ole õige tee. Seda aktsiisi neljakordistama hetkel kindlasti ei pea.

Nüüd, mis puudutab toimetulekutoetust, siis igal juhul on see probleem, et meil on inimesi, kes ei tule oma sissetulekutega toime. Seetõttu toimetulekutoetus nende inimeste abistamiseks on. Üldine valem on toimetulekutoetuse arvestamiseks selline, et [võetakse] toimetulekupiir pluss eluasemekulud, millest lahutatakse maha sissetulekud. Ja selle toimetulekupiiri kehtestab igal aastal Riigikogu. Nii et Riigikogu saab tõmmata selle piiri sinna, kus see on. 2021. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele 150 eurot kuus ja perekonna esimesele liikmele ka. See suureneb vastavalt sellele, kui palju perekonnas liikmeid on.

Hea uudis on see, et pension järgmisel aastal kasvab vastavalt indekseerimisele. Samuti kasvavad tegelikult paljud toetused, et inimesed saaksid ikkagi hakkama. Toimetulekutoetus on ette nähtud just selliste raskete juhtude puhul, kui ots otsaga kokku ei tulda. Ma ei ole teiega kuidagi nõus, et valitsus suhtub sellesse üleolevalt. Vastupidi, me vaatame üle kõik võimalused, mida me saame teha, et aidata neil inimestel oma kulusid maksta.

Üks võimalusi pikemas perspektiivis, kui vaadata globaalseid poliitikaid, kui vaadata Euroopa trende, on see, et me loome rohkem tootmisvõimsusi, mis kasutavad erinevaid energiaallikaid, mida saab kasutada erinevatel aegadel just selleks, et tegelikult hind püsiks normaalsel tasemel ning inimesed ja ettevõtted suudaksid seda maksta.

Ja nüüd üks täpsustav küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! See teie tulevikku suunatud roosa udu ei aita inimesi, kes on täna hädas, mitte üks gramm. Katastroof läheb üha hullemaks. Aga elektri hinna tõus ei ole mitte ainult meie inimeste probleem, vaid see tabab väga valusalt kogu meie ettevõtlussektorit. Kuna Eesti elektri hind on Euroopas üks kallimaid, siis lisaks sellele, et meie konkurentsivõime langeb maailma tasandil, langeb see täpselt samamoodi ka Euroopa Liidus, kus on meie põhilised kaubanduspartnerid. Tagajärjeks on pankrottide laine ja meie ühiskonna mahajäämus ja vaesumine. Valitsus on keeldunud, nagu oleme ka praegu kuulnud, kasutusele võtmast mingeidki meetmeid, mis koheselt ja kiirelt leevendaks seda olukorda, ja ei ole nõustunud oma rohepöörastest kavadest loobuma ega neid ka mitte ajatama või edasi lükkama.

EKRE on pakkunud välja kuus viisi, kuidas kohe elektri hind alla viia, aga seda te ei kuula. Ajate ainult mingisugust Kremli propagandatoru sarnast juttu nagu rikkis grammofon, justkui EKRE oleks aktsiise tõstnud. Vastupidi, me oleme alandanud, nii et see jutt unustage ära! 

Aga ma tahan küsida, kuidas ja kas üleüldse valitsus kavatseb riiki sellest katastroofist välja tuua. Kuidas valitsus kavatseb aidata meie majandust, ja mitte tulevikus ega mingite utoopiliste tehnoloogiatega, mida veel ei ole olemas, või roheenergiaga, mis ei ole absoluutselt stabiilne ja mida ei saagi tööstuses kasutada? Mida te ütlete meie ettevõtjatele? Kuidas nemad ellu peaks jääma selles olukorras?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Fakt on see, et teie rahandusministri ja teie ettepanekul ju tegelikult aktsiise järgmisest aastast tõstetakse. Selline on seadus. Seda te ei saa ümber lükata, et on seadus, mis on teie poolt algatatud ja teie poolt vastu võetud, et järgmise aasta maist, 1. maist 2022. aastal aktsiisid neljakordistuvad. Selleks, et seda ei juhtuks – tõepoolest, sellel on suur efekt nii inimestele kui ka ettevõtetele –, selleks, et ka näiteks kütuseaktsiis ei tõuseks neljakordseks, nagu teie seda planeerisite, oleme koalitsioonis kokku leppinud, et tuleme välja seadusemuudatusega, mis selle aktsiisitõusu, mida teie planeerisite, ära jätaks. Need on faktid, mida te ümber lükata ei saa, isegi kui te kasutate väga kõvasid demagoogiavõtteid ja igasuguseid kleepsilte, mida te üritate mulle külge kleepida.

Nüüd, te ütlete, et olete tulnud välja kuue viisiga, kuidas elektri hind läheks kohe alla. Sellega on nii, et kui teie ettepanekutesse sisse vaadata, siis [on selge], et kompleksseid probleeme pole võimalik lahendada lihtsate lahendustega. Need lihtsalt ei tööta.

Mulle tundub, et teie arvates Eesti oma 1,3 miljoni elanikuga, oma majandusega elab justkui üksi saarel muust maailmast puutumatult, aga tegelikult see ju ei ole nii. Eesti edu võti on olnud see, et me oleme olnud avatud majandusega riik, me oleme olnud liberaalse turumajandusega riik, me oleme olnud usaldusväärne riik, kes peab oma lubadustest ja kokkulepetest kinni. Ja seda me teeme edaspidigi. Me oleme olnud ka väga tulevikku vaatav riik. Kui vaadata, mis hakkab toimuma kogu energeetikas, siis tegelikult [tuleb astuda] neid samme, et olla osa sellest rohepöördest nii, et sellest saaksid kasu nii meie ettevõtjad kui ka meie inimesed. Me peame olema pardal, ja just selleks, et meil oleks rohkem taastuvenergia võimsusi. Miks? Mis on praegu kallid? Süsinikurikkad energiaallikad on kallid, aga mitte taastuvenergia allikad. Järelikult tuleb luua rohkem taastuvenergia võimsusi, et saada odavamat elektrit, sest tuul, päike, voolav vesi ei maksa mõnes mõttes ju midagi.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kõigepealt lubage, et ma õnnitlen teid Norstati nädala küsitluses EKRE järel auhinnalisele teisele kohale jäämise puhul. See on teie lakkamatute laimavate infooperatsioonide ja valetamise, vassimise kõige otsesem tagajärg. Ja seda te harrastate ka praegu siin. Aga kuna meil küsimus on elektri hinna kohta, siis lubage, et ma toon teile ühe elulise näite.

Eluline näide puudutab pelletit. Mina kütan oma maja pelletiga ja võrreldes kevadega on pelleti hind tõusnud 20% viimase kuu jooksul. 20%! Mis te arvate, kui valusalt see lööb inimeste rahakotti? Ikka väga valusalt lööb, sest pelletit ei osteta talve jooksul mitte üks kord üks tonn, vaid ostetakse tõenäoliselt tonn ja siis veel tonn ja siis veel tonn ja veel tonn. Nii et mõelge enne, kui te hakkate siin rääkima mingisugusest ettevõtete toetamisest ja nii edasi! Kas te olete kokku arvestanud, kui palju läheb riigieelarvele maksma inimeste elektriarvete kompensatsiooni maksmine, toimetulekutoetuste maksmine? Te kindlasti ei ole seda kokku arvutanud, te ei oskagi seda kokku arvutada. See on üks küsimus.

Nüüd, te räägite, et te lükkate kohalike omavalitsuste kaela toimetulekutoetuste maksmise. Kas te olete ka kondid kokku ostnud supiköökide jaoks juba? Ja kui palju see riigieelarvele maksma läheb?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tõde ja matemaatika ei ole teie tugevamad küljed. Isegi reitingute puhul, millest te väga lugu peate ja milles ilmselt näpuga järge ajate, ei saa kuidagi öelda, et te olete tõusnud esimeseks ja meie vajunud teiseks. See ju ei vasta lihtsalt tõele. Aga toetuse protsentidest lähtuvalt ei saa ka otsuseid teha.

Me oleme praegu olukorras, et kui me tulime valitsusse, siis me saime päranduseks terve rea erinevaid probleeme, millega me peame praegu tegelema. Üks nendest on näiteks seesama aktsiisitõus, mida te planeerisite 1. maist 2022. Ja ma pean teile selles mõttes au andma, et te tõesti olete püüdnud ... (Juhataja helistab kella.) Ma pean teile au andma selles osas, et te olete tõesti suutnud meedias rääkida sellest, nagu meie kavatseme aktsiise tõsta. Aga fakt on see, et neid aktsiise teie rahandusminister Martin Helme ettepanekul tõstetakse 1. maist 2022. Selline seadus on teie poolt siia toodud, selline seadus on teie poolt vastu võetud just selleks, et need 1. maist tõuseksid. Nüüd, meie oleme valitsuses kokku leppinud, et me muudame seda seadust ja me need aktsiisitõusud jätame ära.

Nüüd, mis puudutab üldiselt kütuse hindu, siis samamoodi on aktsiisidel seal osakaal. Ja jällegi teie otsustasite aktsiisid neljakordistada 1. maist 2022, aga selle me jätame ära. Sellist aktsiisitõusu ei tule.

Nüüd, kui me vaatame seda üldist pilti, siis peale koroonakriisi või ühiskondade avanemist, majanduste avanemist on igal pool sisendite hinnad tõusnud väga palju. Mulle ettevõtjad isegi ütlevad, et teinekord nad saavad telefonikõnesid, et hind, kasvõi ehitusmaterjalidel, tõuseb kolm korda päevas. See on väga suur probleem. Need hinnatõusud on väga suured ja need mõjutavad kõiki. Teiselt poolt võib öelda, et ka Eesti ettevõtjad on olnud väga leidlikud ja on leidnud oma niši ja saanud ka nendest hinnatõusudest kasu. See puudutab erinevate toodete ja teenuste kiiresti pakkumist. Ja siin on olnud üks võti selles, et Eesti ühiskond on olnud nii avatud, et majandus on saanud kiiresti taastuda.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Helmen Kütt, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on riikliku teabe edastamine kroonviiruse leviku piiramisel. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite kolleeg Indrek Saare küsimusele vastates kõigest sellest, mis on takistanud jõudmist selle seatud [eesmärgini], mis puudutas vaktsineerimist. [Jõudsite ka] sinnani, et inimestel on päris suur süü, ka teadmatuse tõttu. Teile on tegelikult appi tulnud meditsiinidoktor Jaak Uibo, kes on avaliku kirja kirjutanud ja teinud ettepaneku COVID-19 riikliku teabelehe kohta. Tsiteerin siit kirjast, sest ilmselt mitte kõigil inimestel ei ole võimalik olnud seda elektrooniliselt lugeda. "Eesti nakkusinfo andmeil langes 2020. aasta esimesele poolaastale 2072 nakkusjuhtu ja 2021. esimesele poolaastale üle 105 000 nakkusjuhu. Niisiis on aastate vahel viiekümnekordne ülekaal, kusjuures terviseministrina teenib rahvast üks ja sama poliitik Tanel Kiik." Tsitaadi lõpp.

Kirjas on välja toodud mõtted, et sellises olukorras on aeg süstematiseerida enda ja maailma teave koroona kohta ja teha see teatavaks elanikkonnale regulaarselt ilmuva COVID-19 riikliku teabe näol. Ja on isegi soovitused: tekst olgu lühike, arusaadav ja kollektiivset intelligentsi rakendav, selgete seisukohtade väljaütlemine, kahtluse teavitamine kahtlusena, kättesaadavus paberkandjal ja muidugi võimalus infot regulaarselt täiendada ja uuendada. Kas te olete jõudnud selle kirjaga tutvuda ja kas te plaanite selle kirja valguses ka tegutseda? Tundub mõistlik mõte, eriti olukorras, kus on ka sellessamas meditsiinidoktori kirjas välja toodud, et see oleks tegelikult juba ammu pidanud välja antama. Ja selleks annab aluse 2002. aastal jõustunud võlaõigusseadus. 

Kaja Kallas, palun!

Jah, ma olen selle kirja ettepanekuga tutvunud ja loomulikult on väga palju mõistlikke ettepanekuid. Nii nagu Winston Churchill ütles, et vale teeb pool tiiru ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab. Õige informatsiooniga inimesteni jõudmine, tõega inimesteni jõudmine ongi väga keeruline. Jällegi ma viitan sellele, et ma neid objektiivseid asjaolusid loetledes ei taha ütelda, et see on nende asjaolude süü. Ma ei taha ütelda, et me ei oleks saanud teha mingeid asju paremini. Aga me oleme selles olukorras, kus me oleme.

Kas täiendava info andmine inimestele selle COVID-i riikliku teabelehe abil paneb neid rohkem vaktsineerima? Ma kardan, et ... Ma olen rääkinud käitumisteadlastega ja nad ütlevad, et me oleme praegu olukorras, kus need inimesed, kes on jäänud, kes kõhklevad veel – tegelikult nende puhul on vaja palju personaalsemat lähenemist just meditsiiniharidusega inimeste poolt. Sellise teabelehe tegemine, kus lükatakse ümber müüdid, mida esitatakse, ja kus meditsiiniharidusega inimesed toovad põhjendused, miks üks või teine asi ei vasta tõele või kuidas asjad tegelikult on, kuidas selle COVID-iga on – sellega me tegelikult teeme tööd. Seda on küsinud ka tööandjad just vaktsineerimise kontekstis. Et väga palju on inimestel hirmusid, väga palju on valearusaamu või müüte, andke meile üks lihtne koht, kus me selle info saaksime kätte, et me saaksime neile seda jagada.

Aga teiselt poolt võib vastu öelda, et infot on iseenesest palju ja kui ma loen tagasisidet, mis inimeste käest on küsitud, siis on ka üks etteheide, et infot on liiga palju, liiga palju tuleb seda numbrite juttu igalt poolt. Ma olen teiega väga nõus, et sõnumid peavad olema selged ja lihtsad. Nad on usutavamad, kui neid esitab meditsiiniharidusega inimene ja see informatsioon on ühest kohast kättesaadav. See peaks olema kindlasti ka kriis.ee lehel, kui see infomaterjal valmis saab.

Ja nüüd üks täpsustav küsimus, Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Ma olen teiega nõus, et infot on väga palju. Ja tihti see info on väga vasturääkiv isegi valitsuse liikmete tasandil, läbi nende suu. Ajal, kui me istusime sotsiaalkomisjonis, siis teie erakonna liikmed, olles opositsioonis – seega nii seisukoht kui ka istekoht oli teine –, leidsid, et väga vajalik on esimese laine ajal igasse postkasti viia selline teave nii eesti kui ka vene keeles. Esialgne valitsuse seisukoht on, et piisab, kui sellest räägitakse ainult läbi internetiavaruste. Mingil imelikul põhjusel enne valimisi, olgu need kohalikud või Riigikogu valimised, postkastid täituvad paberlehel infoga väga-väga suures hulgas, keegi ei jää lootma ainult interneti peale. Ma olen jätkuvalt seisukohal, et kui oleks riiklik teabeleht, nagu on ka meditsiinidoktor välja [pakkunud], siis see [ärataks] kindlasti suuremat usaldust kui erinevate ministrite erinevad sõnumid. See on üks asi.

Teine asi selle juures on see, et kõik, mis vahepeal on juhtunud, alates Terviseameti, võiks öelda, lausa kuumlaost, mitte külmlaost – ega see ka ei ole suurendanud inimeste usaldust vaktsineerimise vastu. Pigem vastupidi. On ka tekkinud kahtlusi, et vaktsiinid, mida siiski on süstitud – ja tegemist ei ole ainult kroonviiruse vaktsiinidega –, võisid olla riknenud või kahjustatud. Lapsevanemad on mures, sest seal oli ka suur hulk vaktsiine, mis ehk riknesid ja mis olid mõeldud väikelastele. Me ei ole tegelikult vastust saanud ka sellele, kas need vaktsiinid on kõik asendatud. Perearstid juba muudavad vaktsineerimisgraafikuid ja ma tean väga mitmeid lapsevanemaid, kes on öelnud, et nad ei vaktsineeri oma lapsi praegu, sest nad kahtlevad vaktsiinide kvaliteedis.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, riiklik infomaterjal, mis puudutab neid müüte – me töötame selle kallal. Teiseks, kui ma sain teada sellest terviselao juhtumist, siis minu esimene küsimus oli, kas see on toimunud juba pikalt ja kas võib olla risk, et mingid asjad on läinud pahaks ja me oleme tegelikult inimestel kasutanud vaktsiine või ravimeid, mis ei ole vastavalt [nõuetele] hoitud. Aga mulle kinnitati, et see nii ei ole.

Nüüd, kõik need vaktsiinid seal tõesti ei olnud COVID-i vaktsiinid, seal olid ka teised vaktsiinid, teised ravimid. COVID-i vaktsiine hoiti eraettevõtja juures, kellel on vastavad tingimused tulenevalt sellest, et tegemist on ravimiettevõttega. Nüüd, kõik need vaktsiinid ja ravimid, mis seal olid, neid ei kasutata. Need läksid mahakandmisele. See on tõepoolest meeletu kahju.

Nüüd, järgmine küsimus, mis teil oli ja oli ka minul, et kas meil tekib vastsündinute vaktsineerimisega probleeme, väikelaste vaktsineerimisega probleeme. Ka selles osas mulle anti kinnitus, et ei teki. Kui on vajadus, me saame laenata ka oma naaberriikidelt vaktsiine, nii et igal juhul see vaktsineerimisplaan läheb edasi täpselt nii nagu seni. Seal mingit pausi sisse ei tule.

Nii et ma tahaksin küll öelda, selles osas hirme maha võtta ja kinnitada, et need ravimid ja vaktsiinid, mida praegu kasutatakse, on hoitud nõuetekohaselt. Need ei ole kindlasti kuidagi riknenud. Seda ei peaks kartma. Vajaduse korral, kui on hirme või küsimusi sellega seoses, saab pöörduda ka oma tervishoiutöötaja poole.

Aga igal juhul vaktsineerida pigem tasub, et kaitsta oma lapsi raskete haiguste eest. Me teame, et iga aastaga on neid inimesi, kes otsustavad mitte vaktsineerida ka väga raskete haiguste vastu oma lapsi, järjest rohkem. Ja selle tulemusena on meil reaalne risk, et hakkavad levima ka haigused, mille kohta me arvasime, et need on ammu kadunud.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Esmalt ma korrigeeriksin teie vale ära. See ülesoojenemine nendes külmladudes toimus 21.–23. juunil ja viimased partiid COVID-i vaktsiini saadeti sellestsamast laost välja 25. juunil. Need aruanded on tervise- ja tööminister mulle edastanud, mul on need loetelud kõik olemas.

Aga oma küsimuse juurde. Te olete siin korduvalt rõhutanud, et vaktsineeritutel on tõenäosus COVID‑isse nakatuda väiksem ja vaktsineeritud põevad COVID‑it kergemini. Te tegite seda ka eelmisel nädalal siinsamas infotunnis. Ja kui ma siin eelmisel nädalal küsisin teie käest konkreetseid arvusid, kui suur see protsentuaalselt siis on, kui suur on tõenäosus vähem nakatuda ja kergemini põdeda ning millele need andmed tuginevad, siis te siinsamas saalis lubasite mulle, et te saadate need andmed mulle meilile. Täna on täpselt nädal aega mööda läinud ja senikaua ei ole minule saadetud mitte mingisuguseid andmeid. Kunas te saadate mulle need andmed? Kunas te täidate oma rahvale antud lubaduse? 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Vabandust, kui need ei ole teieni jõudnud! Ma isiklikult ei ole selle saatmisega tegelenud, aga ma loodan, et te saate need materjalid tänase päeva jooksul.

Nüüd, kui me vaatame COVID-19-ga haiglasse sattumist vastavalt vaktsineeritusele, siis olenevalt vanusegrupist on see väga erinev, aga need tabelid näitavad erakordselt hästi, et eelkõige vanemate inimeste hulgas, 80+ inimeste hulgas vaktsineerimine töötab. Üle 20% haiglasse sattunutest on vaktsineeritud, järelikult 80% haiglasse sattunutest vaktsineeritud ei ole. Ja haiguse raske kulu eest need vaktsiinid kaitsevad ka vanemaid inimesi. Nooremad inimesed haiglasse ei satugi.

Nüüd, kui me vaatame surmajuhte – esimene, teine ja kolmas laine –, siis esimese laine ajal 2% kõikidest, kes haigestusid, surid. 2% kõikidest surid! Teise laine ajal suri 0,95% ja kolmanda laine ajal on see protsent 0,31. Tegelikult see on kogu aeg vähenenud ja [selle taga] kindlasti on just vaktsineerituse tase.

Ja kui me vaatame veel surmade arvu hospitaliseeritud inimeste puhul, siis jällegi, näitlikustamaks seda, et vaktsineeritud inimesed põevad kergemini ka raskelt haigestununa, [ma ütlen], et tegelikult surmade protsent hospitaliseeritud inimeste puhul oli esimesel laine ajal ja teise laine ajal 10% ja 17%, aga kolmanda laine ajal on see olnud 7,2%. Tuletan meelde, et esimese ja teise laine ajal vaktsineerituid veel ei olnud. Vaktsineerimise [kohta ütlen veel], et kui meil vaktsineerituid oli vähem, siis raskelt lõppenud haigusjuhte oli rohkem. Aga tänase päeva jooksul saadame need tabelid.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Rene Kokk, vastab maaeluminister Urmas Kruuse. Teemaks on Maaelu Edendamise Sihtasutusega toimuv. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud maaeluminister! Maaettevõtjad on üsna murelikud selle pärast, mis info liigub MES‑i kohta. Maaelu Edendamise Sihtasutus on olnud maaettevõtlusele väga hea partner. Äkki te avate, mis on need põhimured, mille pärast MES-i endisi juhte süüdistatakse mitteõiges käitumises rahaga [ümberkäimisel]? Kui ma teie artiklit loen, siis seal on keeratud asi jälle poliitiliseks, ministrite vastu, nagu ministrid oleks teinud mingeid valesid samme. Aga ministrid ei juhi otseselt MES‑i. Palun avage neid taustasid! Mis on tegelik probleem, mille pärast MES täna eraldi välja tuuakse, [erinevalt] näiteks KredExist? KredExis on ka omad probleemid. Miks nii on?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, auväärt küsija! Tõepoolest, 15. septembril laekus meile teave, et keskkriminaalpolitsei on pidanud kuriteos kahtlustatavana kinni MES-i juhatuse liikmed Raul Rosenbergi ja Madis Reinupi. Selle nõndanimetatud kahtlustuse põhisisu on – ma tsiteerin, et ma ei eksiks, see on avalik informatsioon –, et neid kahtlustatakse riigi varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumises ehk usalduse kuritarvitamises. See puudutab 24 miljonit eurot laenu vähemalt 42 äriühingule. See tegelikult tähendab seda, et [keskkriminaalpolitsei kahtlustab], et nad on oma volitusi selles kontekstis kuritarvitanud ja laenu on saanud ettevõtted, kes selle regulatsiooni järgi ei oleks pidanud saama.

Kindlasti on see MES-i mainet selgelt kahjustanud. Sellel päeval, kui me saime teada, et selline kahtlustus on esitatud, tegin mina ministrina nõukogule ettepaneku erakorraliselt koguneda ja peatada ajutiselt juhatuse [nende] liikmete lepingud. Nõukogu kogunes, oli pikk arutelu ja nõukogu esimehele Andres Oopkaubale anti volitused lepingute peatamiseks. Ja kui selgub, et kahtlustatavad ei ole lepingu peatamisega nõus, siis tuleb nad tagasi kutsuda. Minule teadaolevalt on juhatuse liikmed tagasi kutsutud. Nõukogu otsuse järgmine punkt oli, et tuleb määrata täiendav juhatuse liige, ja see on ka määratud – just nimelt selleks, et [ettevõtjatest taotlejate avaldusi] saaks edasi menetleda. Maaelu toetamine ei tohi sattuda sellisesse situatsiooni, kus sihtasutusel ei ole võimalik töötada. Selles osas olen mina teiega ühel meelel, et kindlasti MES kui sihtasutus on maaettevõtluse jaoks ääretult oluline.

Täpsustav küsimus, Rene Kokk, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et valimised on tulemas ja igasugune propaganda on hea, et vastasele koht kätte näidata, aga ma palun küll, et ärge sellega siduge endisi ministreid. Las MES‑i juhtkond vastutab oma tegude eest ise. Ei ole vaja kogu aeg spinnida sellega, et on ehk endiste ministrite valed suunised. Aga ma tahan küsida seda: kas te võite täna siin kinnitada, et MES jätkab ka uute juhtidega samal kursil ja teile teadaolevalt ei ole kogu see protsess selle pärast [käivitatud], et MES liita KredExiga ja lihtsalt nõrgendada sel moel maaelu rahastamist ja maaelu toetamist? 

Urmas Kruuse, palun!

Austatud küsija! Kui me selles kontekstis räägime kriitikast, siis mina konkreetselt ei ole varjanud seda, et sellega, et MES-ile anti korraga nii palju raha kätte, tekitati neile kindlasti probleem. Ja see suunis oli ju selgelt poliitiline. Selle vastu ei maksa vaielda. Seda näitas ka selle töö maht, mida krediidikomitee ja kõik need inimesed pidid tegema, tuli [otsida] täiendavalt tööjõudu ja ületunde teha. See kindlasti lõi pinnase. Ja see ei ole mingi Eesti eripära, see on teatud praktika. Ehk oleks võinud esimeses faasis olla märksa fokuseeritum ja püüda lahendada nende ettevõtjate probleeme, kes sattusid esimeses laines selge rünnaku alla.

Nüüd küsimuse teine pool, mis puudutab võimalikku salaoperatsiooni, KredExi ja EAS-i ühendamist. Tänasel päeval ei ole kabinet ega valitsus andnud ühtegi sellist suunist, et Maaelu Edendamise Sihtasutus ja KredEx liita. Tõsi, EAS-i ja KredExi ühendamist on suunisena arutatud. Selle raames tuleks ära hinnata, kui palju on kahel institutsioonil eraldiseisvalt ühesuguseid teenuseid või tooteid, mida ei ole mõistlik dubleerida. See arutatakse kindlasti selle analüüsi käigus läbi. Aga ei mina ega valitsus ei ole arutanud seda, et me peaksime MES-i konkreetselt praeguses faasis liitma teie mainitud organisatsiooniga.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja minister! 6. aprillil 2018, üle kolme aasta tagasi, saatsid sina Riigikogu liikmena tollasele maaeluministrile Tarmo Tammele kolm küsimust. Kas sihtasutus teeb õigesti, kui varjab Riigikogu liikmete eest infot, millistele ettevõtetele millistel tingimustel antakse laenukäendust? Teine: kas avaliku raha kasutamine peab olema selge ja läbipaistev? Ja kolmas: kas sihtasutuse selline käitumine võib tekitada korruptsiooniohtliku olukorra? Ma ei jõua siin [täpsemalt] rääkida, aga Tarmo Tamm vastas, et jah, nii ja naa, aga tegelikult päris nii ei ole. Ja minu küsimus sulle: üle kolme aasta on möödas sellest, mis mulje jäi sulle kui Riigikogu liikmele toona MES-i juhtide käitumisest ja toonase maaeluministri vastusest? Sa tundsid seda muret, mis nüüd on realiseerunud.

Aitäh, auväärt Riigikogu liige! Mis puudutab sihtasutuse tegevust ja ka maksumaksja raha kasutamist, siis asjad peavad olema läbipaistvad. Kui sellest johtuvalt nüüd meenutada, siis juba eelmisel sügisel Riigikontroll juhtis tähelepanu, et need asjad ei ole seal päris korras. Tekib küsimus, miks sellele üldse ei reageeritud. See auditi [kokkuvõte], mille mina ministrina sellel aastal Riigikontrollilt sain, sundis meid teatud asju läbi vaatama ja muutma. Ja selle tõttu tekkisid arutelul MES-i nõukoguga, ministeeriumiga ja juhatuse liikmetega kümme sammu, mis tuleb ellu viia selleks, et kõiki eelmainitud punkte täpsustada ja avalikkusele ka selles kontekstis turvatunnet pakkuda. Aga te peate aru saama [ühest asjast]. Kui me meenutame seda kriisi, mis tekkis, kui üks maaeluminister ühes valitsuses kaotas toonase peaministri usalduse, aga rahandusminister määras ta sellesama MES-i nõukogusse, siis te saate ju aru, et läbipaistvust ja selgust oli väga keeruline tagada.

Teine asi on see, et uus valitsus ja uue valitsuse liikmena mina, Urmas Kruuse, otsustasime poliitilist survet nõukogus vähendada. Osa liikmeid vahetati selle tõttu välja, kutsuti tagasi, ja need inimesed asendati ekspertidega, olgu maaülikooli või teatud põllumajandusorganisatsioonide esindajatena. Need kõik on olnud sammud selleks, et [seda eesmärki] saavutada. Aga ma olen nõus, et MES-i maine on saanud praegu tugevalt kannatada ja avalikkuse silmis tuleb sellega tegeleda, et usaldus jälle võita. On oluline, et ettevõtjad saaksid jätkuvalt toetust, mida nad on ühelt poolt harjunud saama, sealt abi paludes, ja teiselt poolt on tähtis, et uued vajalikud projektid maaelus saaksid ühel või teisel moel rahastatud.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Ja liigume edasi. Seitsmes küsimus on Riigikogu liikmelt Priit Sibulalt. Vastab peaminister Kaja Kallas, teemaks on vaktsineerimise korraldus. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Ma jätkan sellesama teemaga, mida me eelmine nädal arutasime. Ma annan endale väga hästi aru, et me ei räägi ainult numbritest, vaid nende numbrite taga on inimesed. Aga ma räägin nendest eesmärkidest, mis teie juhitav valitsus on eesmärkideks seadnud. Eile oli sotsiaalkomisjoni istung, kus me saime taas kord ülevaate COVID-i vastu võitlemisest. Ja ma julgen kinnitada oma eelmise nädala hinnangut ja sõnu, et minister Tanel Kiik on väga sõnaosav, aga me sotsiaalkomisjonis juba ammu ei lase ennast selle n-ö sõnavahuga uinutada. Tegelikult on vaja tegutsemist. Mul on küsimus. 70% seati eesmärgiks ja nii nagu enne Helir-Valdor Seeder märkis, suvel Tanel Kiik ise ütles, et kui see protsent on madalam kui 69,9, siis see on tema poliitilise vastutuse küsimus. Me teame, et hõlmatus on praegu 66% ja täielikult vaktsineeritud on 60% täiskasvanutest. Kes mida teie hinnangul valesti tegi ja millist vastutust peaks kandma? See eesmärk oleks pidanud täidetud saama. Mis teie arvates [valesti läks]? Te olete ise ka andnud, ma ei või öelda, et vastandlikke vastuseid, tegelikult ühesuunalisi. Te olete öelnud, et te kindlasti ei toeta kampaaniate läbiviimist, samas olete seadnud eesmärgiks 70%. Ja mina ei saa aru, mida ikkagi on vastutav tervise- ja tööminister teinud või milliseid suuniseid olete teie talle andnud, et see eesmärk saaks realiseeritud, mille te ise olete seadnud. 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Jah, nagu juba eelnevalt vastatud, tõepoolest täna me seda eesmärki ei saavuta. Eesmärk peab olema alati ambitsioonikas, et selle poole pürgida. Ma siin juba loetlesin, mida me kõike oleme teinud. Tegelikult, kui vaadata kogu seda aega, siis vaktsineerimisel on olnud väga erinevad faasid. Mingi hetk oli, kus vaktsiine ei olnud, aga siis vaktsiinid tulid ja siis oli tõesti kampaania, et tule ja vaktsineeri ennast kohe, sest nüüd on see võimalus, nendes kohtades on see võimalus. Mingi hetk see enam ei töötanud. Kui oli suvi, siis me kasutasime neid võimalusi, et tegelikult inimesed liiguvad ringi ja vaktsineerimine liigub sinna, kus inimesed on, ja ka nii tuli tegelikult päris palju inimesi vaktsineerima.

Miks ma ütlen, et nende numbrite taga, nende eesmärkide taga on inimesed? Just seepärast, et nende viimaste inimeste veenmisega, kes kõhklevad ja keda eestikeelse elanikkonna hulgas on umbes 13%, muukeelse elanikkonna hulgas umbes 30% – nende inimeste veenmisega, nende küsimustele vastamisega tuleb teha palju rohkem tööd, sest neil inimestel esimene vastus, miks nad ei ole vaktsineerinud, on see, et neil on hirmud. Nad kardavad vaktsiiniga seotud kõrvaltoimeid ja hirme kõrvaltoimete ees ei saa maha võtta ükski minister. See peab olema meditsiiniharidusega inimene, keda inimesed usaldavad ja usuvad. Seetõttu see viimane pingutus tegelikult võtabki väga palju aega.

Nüüd, kui rääkida positiivsetest asjadest, siis vaktsineerimisega hõlmatuse määr 70% on saavutatud 25 omavalitsuses, vanusegrupi 60+ hõlmatuse määr vähemalt 80% on saavutatud 36 omavalitsuses. Jah, seda on vähe. Meil on kaks suurt murekohta, esiteks Ida-Virumaa ja teiseks Võru maakond. Ja loomulikult, Sotsiaalministeerium on vaktsineerimise plaanis need eesmärgid paika pannud, aga kui meil täna kukub see tähtaeg, siis see ei tähenda seda, et me homsest enam sellega edasi ei tegutse, ei ürita leida uusi võimalusi, et inimesi kaitsta. Me tegeleme sellega edasi ja täpselt samamoodi tegeleb sellega edasi tervise- ja tööminister, kes oma uue meeskonnaga selle eest vastutab.

Ja nüüd üks täpsustav küsimus. Priit Sibul, palun! 

Aitäh! Mulle ikkagi tundub, et te olete lasknud sellel soraval loral ennast uinutada. Tegelikult ei ole võimalik konkreetselt aru saada, millised on need tegevused olnud. Te väga õigesti praegu ütlesite, et minister saab uue meeskonnaga alustada. Tõesti, me teame, et Sotsiaalministeeriumi haldusalast on lahkumas Terviseameti juht, lahkunud on Ravimiameti juht, TEHIK-u juht on lahkumisavalduse kirjutanud. Ma täpselt ei tea, kas see on teie mahitusel või inimeste iseseisva aktsiooni tulemusena. Küll aga olete ise 3. augustil kinnitanud, et te andsite riigisekretärile, ma ei tea, kas käsu või palve, et ta helistaks Sotsiaalministeeriumi kantslerile ja teataks, et ei soovi kantsleri jätkamist. Nii palju kui mina aru saan valitsuse töö juhtimisest ja loogikast, siis see, mida te saaksite teha või peaksite tegema, on tegelemine Tanel Kiigega. Tema lahkumisavaldus tuleks Kadriorgu viia. Te aga eelmisel nädalal ütlesite, et Tanel Kiige vabastamine ei muudaks midagi, see oleks mõttetu. Kui Tanel Kiige veetavas ministeeriumis ei ole vahet, kes seda juhib, siis miks te tema haldusalas kantsleri välja vahetasite? Ja kas need teised juhid on lahkunud vabatahtlikult või on seal teie surve taga? 

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Sotsiaalministeeriumi meeskonda koostavad kaks Sotsiaalministeeriumis tegutsevat ministrit: sotsiaalkaitseminister ja tervise- ja tööminister. Nad jagavad ühtlasi ka kantslerit. Ja see oli nende ettepanek, et kantsler oma kohal ei jätka ja pannakse kokku uus meeskond. Et ma rääkisin riigisekretäriga sellest – [küsimus] oli, kas see informatsioon on ka kantslerini jõudnud, ja ma vahendasin seda infot, mis siis oli teada.

Nüüd, kui mõelda, siis vastab tõele, mis te ütlesite, et on päris suur osa inimesi vahetunud. Ma usun, et see kriis on olnud just Sotsiaalministeeriumi inimestele väga keeruline. Nende õlul on olnud väga suur koormus ja paljud ei ole jaksanud enam sellega tegeleda. Aga paljud on lahkunud muudel põhjustel. Tähtis on see, et praegu on Sotsiaalministeeriumis väga tubli ja võimekas meeskond. Ma tõesti näen seda ka valitsuse kabinetiistungitel, kus nad tõesti üritavad mõelda kastist välja erinevaid lahendusi, kuidas me saaksime edasi liikuda, näiteks kuidas me liigume edasi tõhustusdooside ja lisadooside manustamisega nendele inimestele, kelle immuunsus on nõrgem. Me näeme, et inimesed just hooldekodudes on hakanud haigestuma, sest neil on nõrgem immuunsus. Kuidas neid inimesi kiirelt kaitsta, selle tööga peab see meeskond edasi tegelema. Ja nagu ma ütlesin, järjest raskemaks see inimeste veenmine läheb.

Teine asi, mis kindlasti võrreldes meiega on Põhjamaades parem, on see, et seal sellist väga tugevat vaktsiinivastaste "vabadusvõitlust" ei ole, [ei ole palju] neid, kes töötavad vastu. Aga meil on siin endal Riigikogus inimesi, kes kutsuvad üles allumatusele ja kõigele sellele, millega nad tegelikult ise välismaal, Euroopas ja mujal liikudes on absoluutselt nõus. See kõik töötab tegelikult nende eesmärkide saavutamise vastu.

Ja nüüd üks lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh, hea spiiker! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt ma täpsustaksin ühe asja ära. Kui te Mart Helmega enne siin debateerisite, siis tema juhtis tähelepanu [teie erakonna] auhinnalisele teisele kohale maandumisele Norstati nädala küsitluses. Nädala küsitluses, mitte koondtulemustes! Ju te olete siis halvemini informeeritud kui rida Riigikogu liikmeid. Piinlik!

Aga kui siin enne debateerisite Indrek Saarega, siis [vastusest] tema küsimusele mina sain küll üheselt aru, et te olete otsustanud asuda Tanel Kiike toetama igal moel. Ja sellega te loomulikult üheselt võtate ka poliitilise vastutuse enda peale. Kõik, mis on halvasti või valesti Sotsiaalministeeriumi haldusalas tehtud või tegemata jäetud Tanel Kiige poolt, on nüüd teie vastutus, kuna teie teda kaitsete.

Eile täiesti lahtise tekstiga tutvustati sotsiaalkomisjonis Sotsiaalministeeriumi plaani asuda sundvaktsineerimist seadustama. Räägitakse tegevustest ja erinevatest seadusemuudatustest, mille abil hakatakse inimesi rohkem vaktsineerima. Enne te siin ütlesite, et inimestel on hirmud. Ma ütleksin, et hirmu te tekitate tõepoolest. See inimeste lahtilaskmisega hirmutamine, mis meil toimub küll sõjaväes, küll politseis, küll õpetajate hulgas – seda hirmu te tekitate ja selle loomulik reaktsioon on vabadusvõitlus, nagu te seda nimetasite. Tõepoolest, Põhjamaades seda vabadusvõitlust vaja ei ole, sest kui me vaatame näiteks Taanit, siis seal valitsus ei tegele inimeste väänamise, käänamise, laimamise, sõimamise ja ähvardamisega.

Aga ma küsin, et kui me siin kolmandat doosi kangesti propageerime, siis see ju hõlmatust ei suurenda. Kui juba vaktsineeritud inimestele pannakse veel üks süst juurde, siis see ju ei muuda vaktsineeritute hulka ühiskonnas. Mis on need alternatiivplaanid lisaks vaktsineerimisele? Mida valitsus kavatseb teha, et koroonaga paremini toime tulla?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Esiteks, te tundute olevat väga vaimustuses oma reitingutest – palju õnne! Palju õnne teile selle pärast! Aga mina pean tunnistama, et mul ei ole aega neid reitinguid jälgida, sest tööd on väga palju ja otsuseid tuleb teha ja otsused ei pruugi alati olla populaarsed.

Nüüd, see on hästi huvitav, kuidas teie retoorika on ajas muutunud. Kui ma võtan ja vaatan seda, mida te ütlete praegu, ja seda, mida te ütlesite siis, kui te olite ise valitsuses – see erineb teineteisest nagu öö ja päev. Te ütlesite seda, et kui te käisite Itaalias, siis, ma tsiteerin: "Itaalias oli koroonapassi nõudmine väga loomulik ja kõik olid sellega päri, samas elu kees." Ja Eestis te ütlete: "Muidugi peavad inimesed keelduma seda tervisepassi esitamast. Vaat see on see, millest ma rääkisin mõni nädal tagasi, et kodanikuallumatus. Teenindajad peavad keelduma seda küsimast ja teenindatavad peavad keelduma seda näitamast." Tsitaadi lõpp. Kuidas on nii, et Itaalias olete nagu lambuke? Te ütlete nii, et kenasti kõik sujub, et esitad koroonapassi, kõik kontrollivad – kõik on hästi. Aga Eestis ütlete, et seda teha ei tohi.

Teie seisukoht muutub väga sellest lähtuvalt, kas te olete valitsuses või valitsusest väljas. Ma ei hakka kõiki neid tsitaate siin [ette lugema].

Meil ei ole sundvaktsineerimist, ärge seda öelge! Sundvaktsineerimist meil ei ole. Meil on eri asutustes võimalik tööandjatel teha riskianalüüsi, selleks et vähendada nakkushaiguse levikut ja võtta kasutusele vastavad meetmed. Olgu see siis, ma ei tea, näomaskide kandmine, olgu see distantsi hoidmine, olgu see siis inimeste ümberpaigutamine erinevatel töökohtadel, selleks et tagada inimeste terviseohutus, et nad ei jääks haigeks. Ettevõtjate suur mure on olnud see, et olukorras, kus vaktsiini veel ei olnud, terved tootmisliinid läksid rivist välja. Nende töö oli väga häiritud sellest, et neil ei olnud tagatud see, et inimeste terviseohutusega on kõik korras. Nüüdseks on need tööriistad loodud, aga kedagi ei sundvaktsineerita. Kui me sundvaktsineeriksime, oleksime 100% kõik vaktsineeritud ja mingite eesmärkide täitmata jätmisest me täna ei räägiks.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Ivari Padar, vastab maaeluminister Urmas Kruuse. Teemaks on olukord Maaelu Edendamise Sihtasutuses. Ivari Padar, palun!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Tegelikult ma sain vastuse oma küsimusele juba ära. Kui jutt oli sellest, kas Maaelu Edendamise Sihtasutus liidetakse KredExiga, siis teie vastus oli väga selgelt "ei". Te küll ei öelnud, kas on see variant, et KredEx liidetakse Maaelu Edendamise Sihtasutusega, mis oleks ka üks variant loomulikult. Kui rääkida Maaelu Edendamise Sihtasutusest, siis mul on olnud au ministrina olla tema sünni juures, kui ta tehti. Ta on väga stabiilselt teenindanud Eesti põllumajandust ja maaelu seniajani, kuni tuli EKRE võimule. Nüüd on nii, et selles olukorras on Maaelu Edendamise Sihtasutust finantseeritud väga erinevatest allikatest, tal on ka omad laekumised järjest kasvanud. Sellel perioodil on finantsvahenditest Maaelu Edendamise Sihtasutusel kasutada vist 45 miljonit maaelu arengukava kaudu. Nüüd, kui sellel sügisel on arutlusel strateegiakava ja uued Euroopa Liidu võimalused, siis millises ulatuses finantsvahendeid on plaanitud Maaelu Edendamise Sihtasutusse uuel perioodil suunata?

Palun, Urmas Kruuse!

Auväärne Riigikogu liige! Tõepoolest, me oleme teiega ühel meelel, et 30 aastat on sihtasutus tegutsenud ja ta on olnud selles mõttes väga edukas, kui vaadata kahte aspekti. Üks on see, kui oluline on see olnud maaelu edendavate ettevõtete jaoks. Seda näitavad eri perioodide taotluste arvud. Ja teiseks ka see, et ta on suutnud olla sellises finantsilises positiivses valguses, mis tähendab seda, et käesoleval aastal oli meil võimalus kasutada neid vahendeid 3,8 miljoni ulatuses teatud kriisiabi täiendavaks väljamaksmiseks.

Nüüd [küsimuse] teine osa, kui me räägime tulevasest perioodist. Teil on sisuliselt õigus, et Maaelu Edendamise Sihtasutus on üks institutsioon, kes vahendab teatud maaelu arengukava meetmeid, on kriisimeetmete teatud jaotamisel abiks. Aga millised on täpsed summad, see selgub tegelikult siis, kui meil on kõik strateegiakavad kokku lepitud ja täpselt teada, millised on erinevate meetmete mahud. Siis saab lõplikult öelda, millised need järgmise perioodi planeeritavad mahud on. Praegu me tegelikult töötame nn üleminekuperioodi raamides ja see kestab ka veel järgmisel aastal. Uus rakendusperiood administratiivselt algab 2023. aastast, kuigi jah, üleminekuperioodil saab kasutada ka juba uue perioodi vahendeid.

Ja nüüd esimene täpsustav küsimus. Ivari Padar, palun!

Aitäh! Mul on väike palve, et te annaksite maaelukomisjonile ülevaate sellest, kuidas selle perioodi finantsinstrumente on kasutatud ja kuidas on nende [summade] tagasilaekumine toimunud. See oleks järgmisele perioodile vaadates selline hea värskendus. Tänan teid väga!

Teil on võimalus vastata, kui te soovite, härra Kruuse.

Ma sain aru, et see oli küll kommentaar, aga tõepoolest, tuleb markeerida, et finantsinstrument on läbi ajaloo olnud üks olulisi meetmeid ka sihtasutuse tegevuses.

Nii, nüüd läheme lisaküsimuse juurde. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! 2018. aasta aprillis ei olnud EKRE valitsuses, aga oli sinu murelik kiri kolme küsimusega, mis on täna väga aktuaalsed. Sa jätsid sellele targu millegipärast vastamata. Ma küsisin, mis mulje sulle jäi sellest Tarmo Tamme vastusest toona – ma ei saa seda siin ette lugeda, see on väga üldsõnaline. Kas midagi seal ikkagi haiseb? Ja küsimus on: kas tänane ministeerium saab üheselt aru, et MES-i tegevus on halduslik ning riigi ja Euroopa Liidu vahenditega ümberkäimine peab olema läbipaistev ja avalik?

Urmas Kruuse, palun!

Lugupeetud Riigikogu liige! Mulle jäi mulje, et minister muretseb ka selle eest, et tegevus oleks läbipaistev. Nüüd, te tõite sisse mõiste "halduslik". Tõepoolest, MES on läbi oma pika ajaloo, sõltuvalt sellest, millised on olnud need tegevused ja tooted, mida ta on ettevõtetele pakkunud, lähtunud ühelt poolt sellisest selgelt krediidikomitee ja turupõhisest lahendusest. Kõik need tooted, mis ühel või teisel moel on seotud riigiabi mõjuga – see tähendab seda, et ühel või teisel juhul pakutakse tooteid, mis on selgelt alla turuhinna, olgu ta siis lühiajaliselt mingil perioodil või lähtuvalt Euroopa Komisjoni antud ehk üleeuroopalistest suunistest –, nende puhul on selgelt jälgitud haldusmenetluse printsiipe. Tõepoolest, ka riigikontrolör ütles oma aruandes, et peaks jälgima kõiki nn menetlusprotsessis olevaid tooteid haldusmenetluse kaudu. Selle tõttu oleme meie täna saatnud välja täiendavad küsimused ja kirjad, kaasa arvatud Justiitsministeeriumile, et saaks selle teema läbi rääkida. Sest kui see osutub sajaprotsendiliseks vajaduseks, siis tegelikult tuleks ümber mõtestada kogu MES-i senine põhiline tegevus. Ja see tähendab ka seda, et see ei puuduta ainult MES-i, vaid ka teisi asutusi.

Täna võib öelda seda, et osaliselt on mõeldud ilmselt ka COVID-i paketti, mis oli 200 miljonit – kas kogu selle menetlus on toimunud haldusmenetluse printsiipe arvestades. Ma väga loodan, et ma saan edasiste arutelude käigus ka need vastused. Aga fakt on see, et sõltumata menetluse liigist peab menetlus olema läbipaistev, selge ja arusaadav, sest osa saab toetust ja osa ei saa toetust ehk jääb ühel või teisel põhjusel joone alla.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Ja liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Martin Helme, vastab peaminister Kaja Kallas, teema: elektri hind. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! On selline ütlus sportlastel või spordis, et mängi palli, mitte meest. No küll teile meeldib meest mängida! Küsimustele te ei vasta, aga mingid isiklikud kommentaarid käivad jutu ette ja taha. Minul erinevalt liberaalidest puudub suurushullustus teisi riike juhtida. Kui ma lähen mõnda teise riiki külla ja seal on kehtestatud reeglid, siis ma kas täidan neid reegleid või ma sinna ei lähe. Eestis on teistmoodi. Eestis mul on mitte lihtsalt õigus, vaid kohustus oma valijatele antud lubadusi ellu viia ja riigi juhtimises kujundada otsuseid nii, nagu ma olen lubanud oma maailmavaatest lähtuvalt. Ja see on vahe selles, kas ma Eestis pooldan maski ja Itaalias ei poolda või vastupidi.

Nüüd, tuleme elektri hinna juurde. Te ütlesite varasemates vastustes küsimustele, et Eesti on võtnud Kyoto lepinguga kohustuse ja põhimõtteliselt midagi teha ei olegi. Ma juhin tähelepanu, et 2015. aasta detsembris ma võtsin isiklikult sõna ja hoiatasin, et need rohekliimalepped tekitavad Eestile tohutut majanduslikku kahju ja me ei peaks nendega liituma. 2018. aasta juulis ma hoiatasin, et kliimapoliitika, millega ka Eesti tollane valitsus innukalt kaasa läks, ähvardab meid kõiki vaeseks teha. Aastal 2021 jaanuaris, enne Riigikogu valimisi ma ütlesin raadiosaates, et me peaks lahkuma Pariisi leppest. Nii et mul on olemas järjepidev sõnum, et see praegune kliimapoliitika teeb meid vaeseks. Ja tänu sellele saan ma teha ettepanekuid, kuidas seda poliitikat korrigeerida. Me lugesime ette terve hulga erinevaid ettepanekuid, mille peale te, ma ütlen uuesti, mängisite meest, mitte palli. Nende ettepanekute peale te ei vastanud muud kui seda, et ei toeta ühtegi neist. Aga öelge palun, mis need asjad on, mida valitsus kavatseb ette võtta, et Eesti inimesi ei tabaks totaalne vaesumine, külma ja nälga jäämine teie energiapoliitika tõttu.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Ma siiski pean kommenteerima seda, mis te välja ütlesite. Kuna see puudutab teie enda ütlust, siis tuleb seda teha. Te ütlesite, et see on inimese mängimine, mitte palli mängimine, aga ma omast arust üritan väga sisuliselt vastata nendele küsimustele, mida te siin esitate.

Te ütlesite, et teie hoiatasite siis ja siis ja siis. Aga natuke tundub nagu sedasi, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Samal ajal te olite ju ka rahandusminister, samal ajal te olite valitsuse laua taga ja tehtud otsuseid te teistmoodi tol hetkel ei mõjutanud. Ja pigem tegude järgi tulekski inimesi hinnata ja nende otsuste järgi, mis te tegite. 

Nüüd, see otsus, mille te tegite, et tõstame elektriaktsiisi, tegelikult ka räägib iseenda eest. See, et te tahtsite neljakordistada aktsiisi alates maist, on ju fakt ja räägib iseenda eest. Isegi kui te praegu opositsioonis olles ütlete, et te teeksite üht või teist või kolmandat, siis see on reaalne asi, mis te tegite. See on reaalselt fakt, mille vastu vaielda ei ole võimalik.

Aga te oma küsimust alustasite vaktsiinivastastest ja maskivastastest, [öeldes], et te esindate oma valijaid ja et mujal te käitute reeglite järgi. Kui ma vaatan seda, milliseid seisukohti te olete öelnud valitsuses olles ... Siis te ütlesite, et kõik tuleb kinni panna. Tol hetkel näiteks meeleavaldused ei olnud lubatud, meeleavaldused olid keelatud. Täna meil ei ole ühtegi piirangut, meil on kontrollimeetmed. Kontrollimata kohtades, kus ei ole võimalik kontrollida inimeste terviseohutust, tuleb kanda maski. Ja nendes kohtades, kus seda ei ole võimalik teha, tuleb esitada COVID-i tõend. Nii et [laiemas] mõttes meil ei ole piiranguid. Me oleme suutnud hoida ühiskonna väga avatuna. Tänu sellele on tegelikult ka meie majandusel läinud hästi. Tänu sellele on meie majandus kasvanud kiiremini, kui majandus on kasvanud teistes Euroopa riikides, kus [ühiskond] on olnud väga suletud ja on olnud väga ranged piirangud COVID-i ajal.

Aitäh! Ja nüüd esimene lisaküsimus. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Tõepoolest, kui nüüd vaadata sellele elektriaktsiisile otsa, siis mõnes mõttes ju tuleks valitsust nüüd tunnustada. Te olete siiamaani raiunud, et te mingisugust aktsiisi alandamist ei kavanda, aga nüüd olete tibusammu astunud ja elektriaktsiisi osas juba leppinud sellega, et võiks inimestele vastu tulla. Mind tegelikult hämmastas aga võib-olla kõige rohkem see, et te ütlesite, et kui toime ei tule, siis minge küsige omavalitsusest toimetulekutoetust. Keskmiselt ühe eramut omava pere kohta kasvab elektri hind ca 50 eurot kuus, see on ikkagi väga-väga suur [muutus]. Ja minu meelest ei peaks me looma süsteemi, kus inimesed toime tulemiseks käivad toetust küsimas. Süsteem peaks olema selline, et toimetulekutoetust ei peaks minema küsima. Peaks olema täpselt vastupidi.

Ja sellepärast mul muidugi on ka küsimus, miks te ei soovi astuda, ütleme siis, kukesammu, mille korral me katame täiendavalt laekunud CO₂ kvoodi tasust taastuvenergia osa elektriarves. Sellega me saavutaksime umbes 7% hinna alanemise. Minu meelest oleks see ikkagi hädavajalik. See on mul esimene osa küsimusest. Ja teine osa on see, et millal siis valitsus tuleb välja ikkagi tervikpaketiga. Tõesti, elektri hind on nüüd järsku kasvanud, aga ta suure tõenäosusega jääb kõrgele pikaks ajaks. Millal te kavatsete sellega välja tulla? Loodetavasti ei lähe sellega nii, nagu on läinud vaktsineerimisega.

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Nagu ma enne ütlesin, tegelikult hinna maksab alati keegi lõpuks kinni. Praegu on selline süsteem, et maksavad need, kes elektrit tarbivad. Ja miks ma olen viidanud toimetulekutoetusele? Just sellepärast, et need, kellel on tõesti väga raske, saavad niimoodi ajutiselt abi elamuasemekuludega toimetulekuks. Kas see süsteem peaks olema teistsugune, et tegelikult kõik maksumaksjad maksavad kinni kõikide elektritarbimist? Esiteks, me teame ju väga hästi, et me ei suuda seda üleval pidada. Ja mõnes mõttes see oleks ka ebaõiglane, sest kindlasti on majapidamisi, kes ka selle elektri hinnaga tulevad toime, neid ju ei ole vaja hinna kaudu subsideerida.

Nüüd, kui me vaatame elektriturgusid ja elektri hinda, siis Euroopas me oleme tagantpoolt kolmandad. Meist odavam on elekter on ainult Ungaris ja Bulgaarias, kõikidel teistel on tegelikult elektri hind kõrgem. Millest see sõltub? See sõltub sellest, et meie lisamaksud võrgutasude ja taastuvenergia tasude näol ei ole olnud nii suured kui teistes Euroopa riikides. Aga ma möönan, et see on väike lohutus inimestele, kes elektri hinna tõusu omal nahal praegu tunnevad.

Me oleme elektribörsil ja elektri hinnad sõltuvad sellest, kuidas on tootmised Soomes ja mujal Põhjamaades. Ja see hind on väga palju kõikunud. Paljudel inimestel on tehtud fikseeritud hinnaga lepingud, mis tähendab seda, et nad tegelikult nendest hetkedest, kui elektri hind on olnud miinuses, ei ole kasu saanud. Samas on neil piir peale pandud, et kui hind läheb väga kõrgeks, siis see neid ei puuduta. Me räägime praegu nendest inimestest, kellel on sõlmitud börsihinnaga leping ja kes on varem saanud börsihinnast suuremat kasu. Konkurentsiamet on andnud ka oma hinnangud ja leidnud, et need, kes on börsihinnaga lepingud sõlminud, on tegelikult kokkuvõttes võitnud võrreldes nendega, kes on fikseeritud hinnaga lepingud teinud. Aga see on eraldi teema. Need inimesed, kellel on abi vaja, sest neil on väga raske, peavad kindlasti seda abi saama.

Ja nüüd täpsustav küsimus, Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma enne ei jõudnud õigel ajal nuppu vajutada. No see vastus, mis ma sain oma esimesele küsimusele, oli küll klassikaline. Pall jäeti täitsa kuhugi maha – selleni, mis ma tahtsin teada, et mis siis need lahendused on, et elektri hinda alla tuua, me ei jõudnudki. Ma ütleksin, et kui me olime võimul, siis otsuseid me tegime tõesti, langetasime tervet hulka aktsiise. Sellel oli oma mõju majanduskasvule, maksulaekumistele. Ja muide, me võtsime vastu ka Eesti positsiooni üleeuroopalise kliimaneutraalsuse osas. Selles oli terve rida meie huve, meie majandust ja meie inimeste toimetulekut kaitsvaid klausleid, millega ei ole absoluutselt arvestatud paketis "Fit for 55". Teisisõnu, kui me võtaksime aluseks selle positsiooni, mille meie võtsime, mis oli Eesti positsioon 2020. aasta suvel, siis ei saa me mitte mingil juhul nõus olla tänase komisjoni ettepanekuga.

Te siin räägite sellest, kuidas tuleb toetada neid inimesi, kellel on raske. Ma võin teile tuua lihtsa näite, et Eestis on olemas üks tööstusettevõte, kellel ühe kuu elektritarbimine on nii suur, et tal on elektriarve septembris 600 000 euro võrra suurem, kui oli aasta tagasi. Mismoodi te kavatsete neid kõiki toetada? Ja enne te pidasite hingestatud kõne sellest, kuidas me ei taha tagasi minna plaanimajandusse. Ma juhin tähelepanu, et täpselt kümme aastat tagasi oli Eestis elektri hind reguleeritud, sest see on monopoolne teenus. Ja nüüd te räägite meile sellest, kuidas me võtame siit ja paneme sinna ja toetame neid inimesi, las lähevad sotsiaalabi sabasse. See ongi ju plaanimajandus. See ongi ju sotsialism, et kõigepealt teeme kõik vaeseks ja siis pudistame valitsuselt näpu vahelt neile mingit toetusraha. Aga ei ole vaja kõigepealt ajada inimesi vaeseks. Kõigepealt on vaja teha seda, mis on valitsuse ülesanne: hoida ära pöörane, põhjendamatu, poliitiliste valeotsuste tagajärjel taevasse kerkinud elektri hind ja tuua see tagasi maa peale. Siis ei ole vaja saata inimesi sotsiaalabi sabasse ja hakata pankrotistunud ettevõttes tööta jäänuid päästma. Mis on teie lahendused?  

Kaja Kallas, palun!

Siiski ma juhin tähelepanu, et te tõstsite neid aktsiise. Need aktsiisid 1. maist peaksid tõusma ja sellega me peame tegelema, et seda muuta. Nii et see on ka teie otsus. 

Nüüd, kõrgel elektrienergia hinnal on mitmed põhjused. Üks on see, et mitu korda on tõusnud kivisöe ja maagaasi hind kõrge CO₂ hinna [tõttu], nagu loogiline on, ja teiseks Põhjamaade hüdroreservuaaride madal tase, millest ma olen ka rääkinud. Meil ei ole piisavalt taastuvenergia võimsusi. Lisaks majanduskasv, mis on igal pool hoogustunud, Eestis [on see] isegi 8,2% või esimese kahe kvartali tulemuste kohaselt 12,9%. Majanduskasv toob alati kaasa ka tarbimise kasvu ja kuna me oleme börsil, siis see on hinnad üles viinud.

Mida sellega saab teha? Minu arvates ei ole ka õige kohe, kui tekivad sellised probleemid, kiiresti minna täiesti pendli teise serva. Kui te mõtlete, et Eesti on justkui saar ja ei sõltu mitte kellestki teisest, siis see ei vasta tõele. Me oleme osa Põhjamaade elektribörsist ja sellest hinnast ka osa saame. Meil peab olema piisavalt ühendusi, nii et me saame sealsest taastuvenergiast osa, sest taastuvenergia on praeguse seisuga kõige odavam. See on kindlasti oluline. Kui me vaatame suurtarbijate, tööstustarbijate hinda ja kodutarbijate hinda, siis on selge, et väga suure osa moodustab börsihind, mis ei ole praegu kontrolli all. Aga nagu ma enne ütlesin, sel hetkel, kui börsihind oli väga madal, isegi miinustes, sest tootmist oli nii palju, said need inimesed ja ettevõtted börsihinnast kasu. Ja ma viitasin Konkurentsiameti uuringule, mis ütleb seda, et börsihinnaga lepingud on kokkuvõttes olnud ettevõtjatele soodsamad kui fikseeritud hinnaga lepingud. See on selle uuringu tulemus.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on vaktsineerimise eesmärkide täitmine. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mina jätkan teemat "Vaktsineerimiseesmärkide mittesaavutamine tänaseks päevaks ja vastutus". Nüüd te olete nii Priit Sibulale kui ka Indrek Saarele pikalt rääkinud kõiksugu erinevatest põhjustest, takistustest ja muredest, mis vaktsineerimisprotsessiga on kaasnenud. Need on valdavalt kõik tõesed, nii et ärge rohkem, kolmandat korda seda üle rääkige. Mina tahaksin teada siiski teie arusaama poliitilise vastutuse kontseptsioonist. Vaktsineerimine on olnud ja on siiani Eesti riigi kõige olulisem – lühikeses perspektiivis – ühiskondlik ülesanne. See on kõige olulisem ühiskondlik ülesanne! Selle taga ei ole ainult numbrid, nagu te õigesti ütlesite ühes varasemas vastuses. Need on reaalsed inimesed, kes on surnud, [kodus põdenud] või haiglasse sattunud. Täna tuli uus rekord: me oleme Euroopa Liidus nakkustõrjekeskuse riskimaatriksi järgi kolmandad Euroopas pärast Leedut ja Horvaatiat. Ja selle üks põhjus on kahtlemata madal vaktsineerituse tase, mille poolest me oleme Euroopa Liidus tagantpoolt viiendal kohal. 

Nüüd on neid eesmärke lahjendatud, kevadest alates mitu korda, tulenevalt sellest, et ilmnes, et tegelikult meil on rohkem kõhklejaid, kui me arvasime. Aga siis sai see üks eesmärk kirja pandud: 22. septembriks 70%-lise hõlmatuse saavutamine. Viimase kuu jooksul on sisuliselt vaktsineerimise protsess seiskunud, mõnisada inimest päevas on juurde tulnud. Ja nüüd öeldakse meile, et noh, nii on läinud küll, aga mis seal ikka, töötame edasi, proovime oktoobri lõpuks, ilma et tegelikult esitatakse ühtegi päriselt reaalset plaani. Kuidas te selles olukorras hindate kontsepti nimetusega "poliitiline vastutus"?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Hea küll, ma ei hakka loetlema kõike seda, mis me teeme. Aga ma tahan öelda seda, et teiega ma olen ju kevadel rääkinud, et meil on Ida-Virumaal probleem, meil on muukeelsete elanikega probleem, kuidas nendeni jõuda. Ma helistasin, siis sa ütlesid, et sul on mõtteid. Ma helistasin, võtsin märkmiku ja pliiatsi, et nüüd kirjutan kõik üles. Ettepanek tuli see, et teeme töörühma, kaasame inimesi venekeelsest elanikkonnast ja mõtleme lahendusi nn boksist välja. Mitte ühtegi reaalset ettepanekut ei tulnud sinult, kui ma seda abi palusin. Meil on inimesed, kes on kaasatud ka muukeelsest elanikkonnast, et tõesti saada sisulisi ettepanekuid, mida siis täpselt peaks tegema. Mis on need tõrked? Võib-olla tõesti sina tead seda paremini selles valdkonnas, aga sealt abi ei tulnud. Küll aga meil on inimesi, kes mõtlevad kaasa.

Jah, tervise- ja tööminister loomulikult vastutab selle valdkonna, sh vaktsineerimise eest. Aga [mida on võimalik] teha olukorras, kus meil ei ole sundvaktsineerimist? Me oleme erinevaid meetmeid välja mõelnud, erinevaid viise, kuidas inimesteni vaktsineerimist viia, aga kuidas me olukorras, kus meil ei ole sundvaktsineerimist, saame kuidagi tuua need inimesed vaktsineerima? Ma ei tea, kuidas me nendeni jõuame.

Mida ma olen seletanud, et me katsume leida võimalusi ka käitumisteadlastega rääkides. Me tahame aru saada, millised on lahendused nendeni jõudmiseks. Ja sellepärast ma olen sellest korduvalt rääkinud, et see ei ole paraku enam nii lihtne, kui see oli alguses, kui oli inimestel väga selge soov. Meil on alles jäänud kõhklejaid, meil on alles jäänud vaktsiinivastaseid, kellega tegelikult mitte midagi ei olegi otseselt peale hakata. Nemad ei vaktsineeri mingil juhul, ükskõik kui palju informatsiooni neil on, ükskõik, kas nendega räägib tervishoiutöötaja või keegi teine, et nende hirme maha võtta. Aga loomulikult poliitiliselt selle valdkonna eest tervise- ja tööminister vastutab, see on tema valdkond.

Ja nüüd täpsustav küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Kui selle ülesande lahendamine oleks tõesti nii lihtne, et kellelgi, näiteks mõnel Riigikogu liikmel, on valmis plaan peas ja tuleb talle vaid helistada, siis saab selle plaani kätte ja tuleb see ellu viia, ongi lahendatud! Kui see nii lihtne oleks, siis küllap me oleksime selle eesmärgi saavutanud. Selles asi ongi, et tegemist on loomulikult keerulise protsessiga, millest tulenevalt on vaja katsetada ja proovida uusi asju. Ma ei hakka siin praegu loetlema kõiki vigu, mida vaktsineerimisprotsessis on tehtud – neid on piisavalt palju –, ja ka kõiki ettepanekuid, mis ma olen teinud ja mida te arvestanud ei ole. Küsimus on tegelikult täna väga lihtne. Te ütlete, et te olete küsinud. No me oleme ka küsinud, aga me tahame vastuseid. Ja valitsus on see, kes on usaldatud Eesti riiki juhtima ja saavutama neid eesmärke, mis tuleb saavutada. Need tuleb saavutada, ei tohi laiutada käsi ja öelda, et kahjuks ei ole midagi teha, lihtsalt nii on. Vaat, ei saanud septembri lõpuks, proovime oktoobri lõpuks, aga võib-olla ei õnnestu see ka. Teistes riikides on see õnnestunud. On õnnestunud, peab meil ka õnnestuma.

Ja nüüd küsimus. Võib ju öelda, et noh, mis see kuupäev on, 22. september või 23. september. Küsimus ei ole ju mitte selles. Küsimus on selles, et me tegelikult ei näe, terve ühiskond ei näe, kus on see plaan, mille abil neid eesmärke saavutatakse. Me ei ole 80+ vanusegrupis saavutanud hõlmatust üle 70% ikka veel. Kujutate ette seda olukorda!? See on see [vastutamise] koht. Tegelikult ausalt öeldes oleks õige, nii nagu terviseminister ka ise ütles, et kui ta ebaõnnestub selle kõige tähtsama ühiskondliku ülesande täitmisel, siis ta selle vastutuse võtab. Nüüd ta püüab sellest kuidagi kõrvale hiilida. Mis on siis teie kui valitsusjuhi nägemus, milliste sammude tulemusena me selle eesmärgi saavutame kahe nädala pärast?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Tsiteerin seda, mida te ... sa praegu just ise ütlesid. Teietan ja sinatan vaheldumisi, vabandust! Kui selle ülesande täitmine oleks nii lihtne, siis see ülesanne oleks juba lahendatud. Aga probleem ju ongi selles, et see ülesanne ei ole nii lihtne. Kui selle ülesande lahendaks see, et minister vahetub, kui selle eesmärgi saavutamiseks oleks vaja seda, et minister vahetub, siis loomulikult oleks tõenäoliselt seda mõistlik teha. Aga me mõlemad teame väga hästi, et ministri vahetamine seda eesmärki ei täida. See ei ole nii, et homme on teine minister, ja siis on järjekorrad, igal pool inimesed tahavad vaktsineerida. Probleem on ju kuskil mujal.

Meil on tervise- ja tööministril terve uus meeskond, kes tõesti pingutab ja mõtleb, kuidas leida uusi lahendusi. Kogu selle kriisi vältel, kogu vaktsineerimisaja vältel on olnud erinevaid hetki, erinevaid faase. Oli olukord, kus tegelikult meil oli pigem vähe vaktsiine ja inimesed seda kõik tahtsid. Siis oli olukord, kus kõigile kõike jagus, lihtsalt polnud [vaktsineerimise] võimalusi piisavalt palju. Koolitasime inimesi juurde, tegime neid võimalusi juurde ja juurde. Nüüd on olukord, kus meil on jäänud inimesed, kes kõhklevad või on suisa vaktsiinivastased. Lihtsalt meie baas on jäänud väga palju madalamaks. Ma lugesin, näiteks Iisraelis on samamoodi see baas jäänud väga madalaks. Mis on need põhjused, mis Iisraelis on? Ma arvan, et meil võib tuua neidsamu põhjuseid. Üks põhjus on see, et nõukogude aja inimene on õppinud riiki mitte usaldama. Kui riik talle midagi ütleb, siis ta seda ei usu. Iisraelis tõenäoliselt ka sellepärast jäi protsess kinni, nii oli seal artiklis toodud.

Need on põhjused ja paraku on nii, et me peame nendega ükshaaval tegelema, et hirme maha võtta, jõuda nende inimesteni. Ja selle jaoks peab tegema tööd. Kui see kõik oleks nii lihtne, siis nagu te ise ka ütlesite, see oleks juba lahendatud. Meil ja Põhjamaadel on olnud väga erinev stardipositsioon selles küsimuses. Põhjamaades on iga-aastane vanemate inimeste vaktsineerimine gripi vastu, meil seda ei ole, meil ei ole seda harjumust. Aga see jällegi ei tähenda seda, et kõik oleks tehtud õigesti, ja see ei tähenda seda, et tegelikult ei peaks edasi pingutama, et inimesi võimalikult palju kaitsta.

Ja nüüd lisaküsimus. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt üks kommentaar ja siis väike küsimus. Ajal, mil me hea ametikaaslase Urmas Kruusega olime koos ministrid Sotsiaalministeeriumis, siis oli küll nii, et minister andis suunise kantslerile või asekantslerile ja nemad täitsid, mitte vastupidi. Vastutuse osas te toote välja väga palju seda, et on uus meeskond, kõik on välja vahetatud, mõtlevad kastist välja, tegutsevad. Ilmselt on see siis nii, kui te seda kinnitate. Aga küsimus on see: mis te arvate, kes on see tippametnik, kes astub tagasi peale 22. septembrit, selleks et minister saaks astuda edasi?

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kui see oleks nii lihtne ja see lahendaks selle olukorra, et me saaksime rohkem inimesi vaktsineerima, siis võiks ju kes iganes tagasi astuda. Aga see ju ei aita kaasa. See on see murekoht. Minu teada Sotsiaalministeeriumis, nagu ma olen rõhutanud, inimesed tõepoolest väga palju pingutavad. Nad tulid juba teisipäeval välja plaaniga, kuidas kaitsta just neid nõrgemaid inimesi hooldekodudes. Neile, kes võivad hakata haigeks jääma, on tõhustusdoosid, lisadoosid, on plaan, kuidas me neid järjest teeme. Jah, see ei aita meil saavutada suuremat hõlmatuse taset, aga see aitab ära hoida raskeid haigusjuhte, mida meil paraku just vanemate inimeste hulgas on. Kui me näeme hooldekodudes haigestumist, siis see on kindlasti probleem, millega eraldi tuleb tegeleda. Nii et tuleb mõelda neid lahendusi. Kui teil on häid mõtteid, siis ma usun, et nii tervise- ja tööminister kui tema meeskond neid häid mõtteid kuulavad ja võtavad plaani just selleks, et me saaksime saavutada suurema kaitstuse.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Austatud Merry Aart, ma väga vabandan teie ees. Meil algab istung ja kahjuks selle 2 minuti ja 35 sekundiga ei jõua küsida ja siis veel minister vastata. Ma tänan, austatud valitsuse liikmed, teid vastamast! Head ametikaaslased, ma tänan teid küsimast! Väga huvitav ja sisuline infotund on selleks korraks lõppenud.