Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:57 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 2. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Indrek Saar, palun!

15:00 Indrek Saar

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ei ole mingi üllatus siin saalis kellelegi, et elektri hind juba mõnda aega väga jõuliselt tõuseb. Püüdsime eelmisel kolmapäeval Riigikogu infotunnis peaministrilt pärida, mida kavatseb valitsus teha selle jaoks, et hinnatõusu inimestele ja ettevõtetele leevendada. Peaminister rääkis meile väga õigesti pikast perspektiivist ja kindlasti pikk plaan on oluline ja need meetmed, mis on ette võetud eelkõige taastuvenergia toetamiseks, kindlasti pikas perspektiivis ongi mõistlikud. Paraku ei kuulnud me peaministrilt mingit plaani, mis puudutab inimeste ja ettevõtete hakkama saamist nüüd, kohe ja lähimas perspektiivis. Kuna parlamendil on siin kindlasti võimalus omalt poolt võtta initsiatiiv, siis seda me ka teeme. Käesolevaga annan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi nimel üle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu lühidalt öeldes on see, et 1. mail 2022. aastal peaks praeguse seaduse järgi elektriaktsiis tõusma peaaegu 4,5 korda, aga sotsiaaldemokraatide ettepanek on, et see aktsiis antud oludes kindlasti ei tõuseks, selleks et leevendada mingilgi määral elektri hinna tõusu. Selle kompenseerib laekuv täiendav käibemaks, mis tuleneb paratamatult sellest, et elektri hind on oluliselt tõusnud. Tänan tähelepanu eest!

15:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii nagu minul on info, on see juba digitaalselt ilusti elektrooniliselt üle antud. Tänapäeval enam ei teagi, kas surume kätt või on digitaalselt üle antud. Nii, läheme edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski.

15:02 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Elektri lainel jätkame. Sotsiaaldemokraadid on digitaalselt andnud Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, mille sisu on samuti lihtne, selge ja loomulikult hea. Nimelt, vabastada järgmisel aastal kõik Eesti tarbijad taastuvenergia tasust. Arvestada tuleb tõepoolest elektri hindasid, väga lühikesel perioodil nende mitmekordistumist. See on pannud löögi alla nii kodutarbijad kui ka ettevõtted, kes on enamikus tõepoolest Eesti elektritarbijad. On selge, et riik peab astuma samme ... (Juhataja helistab kella.) Vaat elevust tekitab – see on hea! See on hea, peabki tekitama elevust. Selles olukorras peab riik astuma samme, et kaitsta nii Eesti tarbijaid kui ka Eesti majandust. Ja kui börsihinda loomulikult riik reguleerida ei saa, siis maksulisi komponente (Juhataja helistab kella.) ta saab reguleerida ja peab seda tegema.

Elektriaktsiisist juba oli juttu eelkõneleja poolt. Teine oluline komponent on tõepoolest taastuvenergia tasu, mis on koos käibemaksuga 13 eurot MWh kohta sel aastal, umbes kümnendik Eesti elektriarvest. Ja seda on võimalik vähendada nendesamade kvooditulude arvel, mis täiendavalt riigile on laekunud kõrge hinna tingimustes. See on umbes 100 miljonit eurot, mis taastuvenergia toetused kogumahus on. Just nii palju kogutakse tarbijatelt taastuvenergia tasu. Selleks, et kõik tarbijad taastuvenergia tasust vabastada, on vaja Eleringile riigieelarvest see summa üle kanda. Järgmisel aastal saab nõnda tagada, et kõikide tarbijate taastuvenergia tasu oleks täpselt 0 eurot. Ma arvan, et see on oluline leevendus käesolevas olukorras. Aitäh!

15:05 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Aitäh! Ja läheme edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. 

15:05 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud parlamendiliikmed! Ühinenud opositsioon töötab tõrgeteta. Indreku eelnõu me andsime juba üle 8. aprillil – [mõtlen] Isamaad – ja mul on hea meel, et sotsiaaldemokraadid on täies mahus selle taha tulnud. Ja teiseks, Jevgeni esitatud eelnõu on tegelikult väga õigeaegne, väga tarvilik, sest puudutab meie kõigile tarbijatele, meie ettevõtetele, meie kodutarbijatele taastuvenergia tasu täielikku kompenseerimist sellest CO2 kvoodi täiendavast tulust, mis on laekunud riigieelarvesse. Sellekohase ettepaneku Vabariigi Valitsusele esitab ka Isamaa naeratav ja heatujuline meeskond.

Kuid see pole veel kõik. Valitsuselt kuulsime täna tegelikult riigieelarve kontrolli komisjonis: mitte mingeid seisukohti ei ole, kuidas toetada tarbijaid elektri hinna kiires tõusus, ja teiseks, kuidas seda CO2 kvoodi süsteemi reformida. Kuulsime, et majandusminister saatis kirja Brüsselisse ja palus, et Brüsseli emandad ja isandad tuleksid meile appi ja ütleksid, mismoodi Eesti riigi valitsus peab seisma oma tarbijate, oma ettevõtete, oma riigi eest. Ei! Oma riigi juhtimise vastutusest ei vabasta meid mitte keegi, armas valitsus. Seetõttu on Isamaa konkreetne ettepanek: valitsusel tuleb tulla selgete ettepanekutega, kuidas CO2 kvoodi süsteemi reformida, nõnda et see ei tekitaks ülemäära suurt hinnasurvet kodutarbijatele ega meie ettevõtluskeskkonnale.

Ja kolmandaks, väga oluline on ette näha, et juba järgmise aasta eelarve – järgmise aasta eelarve! – esitatakse selle perspektiiviga, et on võimalik kõik, nii elektrienergia kui ka kütuste aktsiisi tõusud, mis on prognoositud järgmisse aastasse, ära jätta. Nii et koostööd meile kõigile üle piiride, üle opositsiooni-koalitsiooni liinide! Nüüd me peame olema mitme eest väljas, näitama Eesti rahvale, et me saame hakkama ja tegutseme ühisel mõttel, ühisel joonel. Jõudu meile kõigile selleks! Aitäh!

15:07 Esimees Jüri Ratas

Ma korra vabandan. Kas siin on nüüd üks eelnõu või kolm, hea Urmas?

15:07 Urmas Reinsalu

Kolm ühes. (Naer saalis.) Siin on kolm ettepanekut valitsusele ja ma olen kindel, et meie valitsus suudab n-ö multitasking'ut teha ...

15:07 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh!

15:07 Urmas Reinsalu

... nii et ta ei suuda ainult ühele asjale korraga mõelda.

15:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Ühtlasi lubage õnnitleda, kui ma nüüd ei eksi, Naiskodukaitse taastamise 30. aastapäeval kõiki Naiskodukaitses olijaid. (Aplaus.)

15:07 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu ja esitab ühe Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Teiseks, 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja kolmandaks, Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu. Nende kahe eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik kolm eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii, head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kuus eelnõu. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Tuleme nüüd meie järgmise teema käsitluse juurde, milleks on päevakorra täpsustamine ja päevakorra kinnitamine. Nimelt, sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja esimene päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 361 kolmas lugemine.

Head ametikaaslased, koos selle muudatusega soovin panna käesoleva nädala päevakorra hääletusele. Enne seda me viime läbi ka selle, et kutsume meie head ametikaaslased siia saali. Aga enne seda protseduurilist küsimust, isiklikult, hea Helir, rõõm on sind siin näha! Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!

15:10 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma kahjuks ei saanud tõesti eelmisel nädalal tervislikel põhjustel siin osaleda, aga tundub, et see saal on tundmatuseni muutunud. Mul on terve rida protseduurilisi küsimusi, mis puudutavad eelmisel nädalal vastu võetud otsuseid ja nagu selgub, ka selle nädala päevakorras kavandatud eelnõude menetlust. (Juhataja helistab kella.) Kõigepealt, Riigikogu võttis 13. septembril käesoleval aastal vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Pärast teist lugemist on vastuolus Riigikogu kodu- ja töökorraga siia tehtud olulisi sisulisi muudatusi – olulisi sisulisi muudatusi, mida Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei võimalda. Seega, see vastuvõetud seadus on vastuolus meie kodu- ja töökorra seadusega. Ja ma juhin tähelepanu, auväärt Riigikogu esimees ja istungi juhataja, see on protseduuriline küsimus. Kohe jõuame, Jürgen Ligi, selleni. Nimelt on teinud sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka pärast teist lugemist komisjonis ettepaneku muuta selle seaduse jõustumissätteid. Ja tõepoolest, Riigikogu ongi läinud seda teed, et pärast teist lugemist, kui muudatusettepanekuid ei ole võimalik enam kodukorrast tulenevalt esitada, on see seaduseelnõu nende muudatustega vastu võetud.

Ma juhin tähelepanu, milline on komisjoni põhjendus ja sotsiaalkomisjoni ametnike tõlgendus. Komisjoni ametnik vastas, et kuigi grammatiliselt tõlgendades ei ole tegemist tavapärase normitehnilise muudatusega, on see oma eesmärgilt siiski tehniline muudatus, mis tuleneb Riigikogu aeglasest menetlustempost ja on kooskõlas sotsiaalkomisjoni tahtega. Vaat see on pretsedent, mida me siin loome! 

Nüüd, edasi, teine eelnõu, mis samuti on praegu menetluses ja mis on, juhin tähelepanu, selle nädala päevakorras. Jutt käib elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõust. Selle nädala kolmapäeval on kolmas lugemine ja ka siin on tehtud pärast teist lugemist komisjoni poolt ettepanekud sisuliseks muudatuseks, mis puudutab jõustumiskuupäeva. Ja seda nimetab komisjon jõustumiskuupäeva ajakohastamiseks, mis on tehnilist laadi parandus, mida eelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel teha on lubatud.

Juhin tähelepanu, et Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond on andnud sellele hinnangu ja välja pakkunud variandi, et alustada eelnõu menetlemist otsast peale, kuna see oleks [muidu] vastuolus menetlusökonoomikaga ja piiraks asjatult Riigikogu otsustuspädevust. See on komisjoni seisukoht. Riigikogu õigus ... mis ta meil on ... õigus- ja analüüsiosakond on andnud hinnangu, et ... Ma kohe ütlen täpse sõnastuse ...

15:14 Esimees Jüri Ratas

Mul on palve, ärme kiirusta praegu! 

15:14 Helir-Valdor Seeder

Jajaa, ma kohe ütlen teile. Õigus- ja analüüsiosakond on leidnud, et taoline jõustumissätete muutmine kolmandal lugemisel tehnilise täpsustusena ei ole kooskõlas kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõikega 1, sest tegu ei ole pelgalt keelelise või tehnilise muudatusega. Komisjon on selle peale leidnud, et tulenevalt menetlusökonoomikast on see siiski mõistlik. Menetlusökonoomikast tulenevalt on see mõistlik! See on teine eelnõu ja juhin tähelepanu, see on selle nädala päevakorras. Jäme kodu- ja töökorra seaduse rikkumine! 

Kolmas eelnõu või õigemini Riigikogu otsus, mis on ka justkui vastu võetud vastuolus kehtiva korraga, puudutab Riigikogu poolt 13. septembril vastu võetud kultuurikomisjoni esitatud ja menetletud eelnõu, mis puudutab riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte. Ka siin möödunud nädalal toimus suur arutelu selle menetlemisel ja ka see on vastu võetud kodu- ja töökorda rikkudes. Sellist muudatusettepanekut ei ole võimalik kodu- ja töökorra seaduse kohaselt pärast teist lugemist, kus  suur saal on ühe fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku heaks kiitnud, [enam muuta]. Aga pärast seda tuleb kultuurikomisjon kokku, muudab selle muudatusettepaneku sisu ja sõnastuse sisuliselt ära ja viib selle lõpphääletusega lihtsalt sisse. Selliseid pretsedente mina ausalt öelda varasemast Riigikogu tööpraktikast ei mäleta.

Nüüd on neid tulnud nagu Vändrast saelaudu. Ja kõik need kolm juhtumit on räigelt kodu- ja töökorra seadusega vastuolus. Ma juhin tähelepanu, et neid on võimalik Riigikogu liikmetel protestida, nii otsuse eelnõu kümne päeva jooksul Riigikohtus kui ka seadusi õiguskantsleri juures. 

Ja mul on nüüd küsimus Riigikogu esimehele. Millistele seadusesätetele tugineti ja millisele seadusesättele kavatsetakse tugineda sellel nädalal menetletava eelnõu puhul, mis on kolmapäeval teise päevakorrapunktina päevakorda kavandatud? Kuidas niisuguseid muudatusi sisse viiakse? Palun viidake täpselt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele: millistele sätetele te olete tuginenud?

15:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! See oli siiras soov öelda teile, et hea meel on teid siin näha. Ja vastused. Kõigepealt see esimene ja kolmas küsimus, mis puudutasid 13. septembrit, üks siis ka kultuurikomisjoni. Nagu te teate, protseduurilised küsimused tuleb esitada sellel ajahetkel ja kohal. Aga kindlasti olen ma selles küsimuses nõus. Ma arvan, et teeme koos ühe kohtumise ja siis kindlasti saab komisjon anda ka vastused nendele kahele küsimusele.

Nüüd see teine küsimus, mis puudutab seda kolmapäeva, eelnõu 301, mille kohta te küsisite, siis tõesti eelnõu 301 oli täiskogu möödunud nädala päevakorras. Me pidime seda arutama 15. septembril, aga kuna arutelu aluseks olevaid dokumente ei olnud Riigikogu liikmetele seaduses ettenähtud ajaks kättesaadavaks tehtud, ei avanud istungi juhataja päevakorrapunkti ja eelnõu arutelu lükkus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 73 lõike 2 alusel järgmisesse töönädalasse ehk siis selle nädala päevakorda, kui see kinnitatakse, kolmapäeva teiseks päevakorrapunktiks.

Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline küsimus!

15:18 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma esiteks jagan kolleeg Seederi muret ja asi on isegi tõsisem. Neid eelnõusid on veel terve posu erinevates komisjonides ootamas. Näiteks keskkonnakomisjonis meil oli katse teha sedasama – me hetkeseisuga oleme õnneks selle laualt maha võtnud – täpselt sellesama argumentatsiooniga, et mis me siis nüüd teeme, ega me ei hakka ometi nüüd uuesti seadust menetlema. Parlamendi töös on protseduur vundament ja mingisugusele menetlusökonoomika efektiivsusele [viidates] rikkuda kodu- ja töökorda on täiesti lubamatu.

Nagu põhiseaduse kommentaarid ja ka erinevad kohtuastmed on kinnitanud, kodu- ja töökorra seaduse rikkumine muudab seaduse põhiseadusevastaseks, juhul kui seda on rikutud viisil, mis moonutab seadusandja otsustamisprotsessi Riigikogus. Ilmselgelt sellisel viisil kolmandal lugemisel muuta sätteid sisuliselt, nende jõustumise aegu, mis on üks kõige olulisemaid asju, mis ühes eelnõus on, selle jõustumise aeg – loomulikult see moonutab otsustamise protsessi. Muudatusi eelnõudes on võimalik teha vastavalt parlamendiprotsessile muudatusettepanekutega, aga enne kolmandat lugemist muudatusettepanekuid ei saa esitada mitte keegi.

Nii et selles mõttes minu jaoks ei ole siin küsimust – tegemist on täiesti põhiseadusevastase ettevõtmisega. Ja küsimus, austatud istungi juhataja, on see, kas juhatus võiks kõikidele teistele komisjonidele öelda lisaks sellele, et eelnõu 301 tuleks päevakorrast välja võtta, seda, et kõik komisjonid lõpetaksid sellise praktika juurutamise oma komisjonis, mis on selgelt põhiseadusevastane.

15:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus, niipalju kui minul on infot. Kõigepealt, loomulikult ettepanekuid päevakorda lisamiseks ja menetlemiseks komisjonides, seda korraldab komisjon. Kui rääkida sellest 301 SE-st, siis see info, mis täna on minul, on see, et seda ettepanekut arutati teise ja kolmanda lugemise vahel. Keegi komisjoni liikmetest seda minu teada ei protestinud. Ja kui me juhatuses arutasime päevakorda, siis oli samuti konsensus lisada see päevakorda. Nüüd, kuupäevade muudatused, millest on ka juttu. Kui neid on muudetud teise ja kolmanda lugemise vahel, siis tõsi on see, ma arvan, nii nagu Helir-Valdor Seeder meile luges, eks juristid seda tõlgendavad erinevalt. Ja kui nendes küsimustes on jätkuvalt küsimusi, siis loomulikult ma arvan, et me peame ka siin Riigikogus pidama selle üle debatti edasi. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

15:21 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Loomulikult me võime erinevaid nõupidamisi pidada. Ma olen täiesti nõus tulema teiega nõu pidama, kuidas Riigikogu töö kvaliteeti parandada tuleviku jaoks. Aga see ei lahenda meil operatiivselt seda probleemi. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus näeb ette Riigikogu liikmele protestimise võimaluse, kui on rikutud kodukorraseadust. Ja § 74 lõige 4 ütleb: istungi juhataja lahendab protesti või vastab küsimusele viivitamata. Nii et mul on palve mitte siin nõupidamistele lükata selle probleemi lahendamist, vaid lahendada see siin kohe ja viivitamata. Seda enam, et tegemist on selle nädala päevakorraga ja üks [selline] eelnõu on alles tulemas.

Ma küsin uuesti üle. Millisele seadusesättele tugineti, kui neid muudatusi pärast teist lugemist sisse viidi? Ja kas Riigikogu juhatus on neid juhtumeid arutanud? Need on väga erandlikud juhtumid ja vastuolus kodukorraseadusega. Kas te olete sellele tähelepanu juhtinud ja kas te olete seda arutanud? See on minu teine küsimus lisaks sellele, millisele paragrahvile toetuti.

Kolmas küsimus on: miks Riigikogu juhatus on jätnud tähelepanuta õigus- ja analüüsiosakonna tähelepaneku ja märkuse, et tegemist on kodu- ja töökorraga vastuolus olevate ettepanekute ja menetlusega? Te praegu rääkisite, et on erinevaid arvamusi. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna hinnang on väga autoriteetne hinnang. See on minu kolmas küsimus.

Ja neljas on küsimus ja ettepanek, mis puudutab päevakorda. Ei ole võimalik kolmapäeval arutada kolmandal lugemisel valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on analoogselt kahe [eelmärgitud] eelnõuga vastuolus nii põhiseadusega kui kodu- ja töökorraga. Mul on ettepanek arvata see päevakorrast välja, kuna me lihtsalt ei saa seda arutada.

15:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kõigepealt, vastates viimasele ettepanekule: loomulikult, selle ettepaneku te saate teha, te olete selle teinud ja seda see saal peab ka arutama, seda teie ettepanekut, et arvata kolmapäeval 301 SE päevakorrast välja. Nüüd, te küsisite, kas me oleme seda arutanud, neid teie kolme [teemat], siis jah, mulle meenub, et minu meelest eelmise nädala teisipäeval kultuurikomisjoni [käsitletud] kultuuriobjektide osas tõesti juhatus arutelu läbi viis. Nüüd, kui te küsite, mis seaduse alusel ja paragrahvi alusel on lisatud need muudatused, siis ma arvan, et on komisjon tuginenud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõikele 1, mis ütleb: juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. Ma arvan, et on tuginetud sellele. Siret Kotka, protseduuriline küsimus, palun!

15:24 Siret Kotka

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Kuna härra Seeder siin tõi välja sotsiaalkomisjoni ja seaduseelnõu 383, mis on juba kolmanda lugemise läbinud, siis ma tunnen, et peaksin sotsiaalkomisjoni esimehena natukene kirjeldama, miks sotsiaalkomisjon sellise otsuse tegi. Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon tegelikult kaalus kolme võimalikku tõlgendamisviisi. Esiteks, saata eelnõu kolmandale lugemisele teise lugemise lõpetamise tekst. Teiseks, saata eelnõu kolmandale lugemisele teise lugemise lõpetamise tekst ning muuta eraldi seaduseelnõuga kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumissätet ajal, mil 383 SE on [seadusena] vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud. Ja kolmandaks, jätta välja kolmanda lugemise tekstist ebakohane jõustumissäte ja rakendada põhiseaduse § 108, mille kohaselt seadus jõustuks kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Komisjon hindas eelnõu sisu koosmõjus jõustumissättega, arutades, kas tegemist on soodustava või koormava regulatsiooniga. Igal juhul on tegemist soodustava regulatsiooniga, sest registreeritud töötud saavad juurde 60 päeva [makstavat] hüvitist või toetust, kui alates juulikuust veebruari lõpuni peaks registreeritud töötuse määr tõusma üle 8,5%. Kuna õnneks töötuse määr ei ole nimetatud protsendini tõusnud, ei kaasne sellega kellegi õiguste riivet. Ja siis komisjon kaaluski. Kui suvel oleks registreeritud töötuse määr tõusnud üle 8,5%, oleks sootuks teine olukord ja komisjon oleks jätnud jõustumissätte eelnõusse alles. Aga kuna seda ei toimunud, siis me tegime vastavasisulise otsuse. 

15:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle selgituse eest! Kristen Michal, protseduuriline küsimus, palun! 

15:26 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Helir-Valdor Seeder ka, hea näha taas! Ma pisut ka selgitan. Helir nüüd luges ette siin saalis juba ainuomaseks või selliseks tavaks saanud tükikest mingisugusest memorandumist või ühest arvamusest ja esitles seda kogu maailma [omana]. Tegelikult on sellessamas õigus- ja analüüsiosakonna ühe inimese arvamuses pakutud välja võimalus, et kui jõustumissätteid muudetakse, siis tuleb seda selgitada ja kindlasti koostada eelnõule kolmanda lugemise seletuskiri, et igaüks saaks otsustada. Kuna ma kolmandal lugemisel ei saa komisjoni esimehena seda puldist n-ö adresseerida, kirjeldan ma selle meie fraktsiooni poolt ära. Igaüks saab selle hääletuse teha. 301 on kahtlemata suurte majandushuvidega eelnõu, selles pole kahtlust. Selles on sees nii Huawei kui ka erinevate advokaadibüroode huvisid, pole kahtlust, ja meie julgeolekupartnerite huvisid. Seetõttu ma väga ei imesta, et selle ümber selline debatt käib.

Aga see, millele Riigikogu esimees korrektselt viitas, on ikkagi seesama kodu- ja töökorra seadus ja nende tehniliste muudatuste tegemine. Alternatiiv oleks olnud võtta see seadus vastu tagasiulatuvalt. Tagasiulatuvalt oleks see olnud ebasoodsam, toonud kaasa kõiki neid mõjusid, mida seadusandja varasemas menetluses ei ole soovinud ega arvestanud. Arvestades seda, mida seadusandja on varem tahtnud, plaaninud ja soovinud esile kutsuda, tegelikult seaduse jõustumisest rakendamiseni endiselt jääb sama aeg. Nii et ma olen arvamusel, et tegemist on sügavalt tehnilise muudatusega. Maksimaalselt säilitati menetluses sellesama seaduse algne olukord. Mõistes selle seadusega seotud väga suuri majandushuvisid, ma olen peaaegu kindel, et see seadus leiab nii või teisiti tee kohtusse. Ma arvan, et küllap debatt selle üle on igal juhul mõistlik, aga siin antud hetkel loeti ette ainult tükikene sellest memorandumist ja see ei andnud õiget pilti.

15:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh ka selle selgituse eest! Protseduuriline küsimus, Jevgeni Ossinovski, palun!

15:28 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No paar märkust. Need selgitused olid toredad, lähtudes menetlusökonoomikast, mida arusaadavalt komisjonijuhid ka peavad kaaluma. Aga kaks varianti on veel ja neid on tegelikult parlamendi [praktikas] ju rakendatud ulatuslikult. Juhul kui ühel või teisel põhjusel teisel lugemisel on eelnõu sisult läinud rappa, siis on lugemine lõpetatud, sest tekst tegelikult seaduseks ei kõlba. Seda on juhtunud viimase kümne aasta jooksul, mis mina siin olen olnud, mitu korda. Siis on väga lihtne protseduur. Siis algatab komisjon sellesama eelnõu uuesti ja tehakse kuu või pooleteisega kõik kolm lugemist ära. Enamik vaidlusi on ju ära peetud, eks ju, ja sellega, kus see ühisosa on, liigutakse kiirelt läbi, ja ongi kõik. Seda on varem tehtud ja seda oleks võinud korrektselt  rakendada ka sel korral. Ma veel kord rõhutan, et paljudes komisjonides on veel selliseid eelnõusid, millega on täpselt samamoodi: teine lugemine on lõpetatud ja tegelikult jõustumisajad on möödas. See lahendus on tegelikult olemas.

Teine aspekt on see, et ei saa ka pugeda selle taha, et nüüd ei ole midagi teha, vaata, nüüd läksid jõustumisajad mööda. Tegelikult oli võimalik ka teise lugemise jõustumisaegadega need eelnõud seadustena vastu võtta. Selleks oleks pidanud juunikuus tegema täiendavaid istungeid või erakorralisi istungjärke. Seda oleks saanud teha, komisjonide esimehed oleksid pidanud seda taotlema, kui need eelnõud on nii olulised. Ja loomulikult Riigikogu oleks kokku tulnud ja korrektselt, seaduse kohaselt need muudatused vastu võtnud.

Viimaseks veel kord: kuna härra Michal ka viitas sellele, et konkreetse eelnõu seda tüüpi menetlusega tõenäoliselt tugevdatakse nende inimeste argumente, kes tahavad selle kohtus põhiseadusevastaseks kuulutada, ei peaks riik minu meelest oma menetlusega andma signaali, et me tegime oma tööd nii halvasti, et nüüd võib minna nii, et parlament on selle ebaseaduslikult vastu võtnud ja sellepärast tuleb ta tagasi lükata. See ei ole minu meelest see, mida parlament peaks soodustama kuidagi.

On üks oluline moonutus selles protsessis ja seda ma ütlen sellepärast, et sellel otsusel, kuidas me praegu käsitleme neid juhtumeid, on pretsedendi roll, olgem ausad, nagu parlamendis väga tihti. Põhiseaduse § 102 kommentaar ütleb seda, et kõige suurem parlamentaarse otsustusprotsessi moonutamine on see, kui osa Riigikogu liikmeid jäetakse otsuse [tegemise õigusest] ilma. Praegu ei ole sellist koosseisu, aga meil on olnud koosseise ja tuleb kindlasti veel koosseise, kus igal fraktsioonil ei ole igas komisjonis esindajat. Ja siis otsustatakse põhimõtteliselt jõustumisaeg nii, et mõni fraktsioon ei ole sellesse otsusesse kaasatud. Ja see ilmselgelt ei ole kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas.

15:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh ka teile selle kommentaari või selgituse eest! Jah, see on üks tee, mida te kirjeldasite, mida saab alati valida, et uuesti menetlemist alustada. Ja kindlasti ka see tähelepanu juhtimine, et kui fraktsioonis on kuus, seitse või kaheksa liiget, siis see loomulikult tähendab mingites komisjonides mitteesindatust. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

15:32 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid, tegemist ei ole siin ei töötuse protsendiga ega majanduslike huvide esindamisega ega mingisuguste riivete temaatikaga, mis meil siin erinevate sõnavõttude taustal justkui kõlama jääb, vaid ikka sellega, kuidas me menetleme ja milliseid pretsedente me loome. Me kõik saame aru, ma arvan, siin saalis, et tegemist oli sisuliste ja väga oluliste ja põhimõtteliste muudatustega nende eelnõude puhul.

Ja mis puudutab riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte, siis seal oli väga lihtne lahendus. Otsuse eelnõu puhul saab teist lugemist katkestada, ei ole mitte midagi vaja otsast alustada. Oleks saanud rahulikult teise lugemise katkestada, kultuurikomisjon oleks saanud oma muudatusettepaneku ära teha ja selle kooskõlas kodu- ja töökorraga sisse viia. Aga rääkida, et objektide järjestus ei ole sisuline küsimus, et kas me paigutame ühe ettepaneku viiendaks või kolmandaks või esimeseks, see ei ole üldse sisuline, vaid normitehniline või keeleline täiendus?! No kuulge, lasteaiale võib sellist juttu rääkida, aga siin saalis ei ole sellist juttu tõepoolest mõtet rääkida. See oli väga sisuline muudatusettepanek ja juhin tähelepanu, sellist muudatusettepanekut ei olnud üldse esitatud ja seda ei olnud võimalikki esitada. Tegelikult muudeti Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut ja see teine sõnastus hääletati lihtsalt häälteenamusega sisse.

Sõbrad, see ei ole normitehniline ja see paragrahv, millele Riigikogu esimees viitas, ei anna sellist volitust. Siin on väga selgelt öeldud: juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist on viinud keelelised ja tehnilised täpsustused. Mitte sisulised täpsustused! Ja samamoodi on jõustumiskuupäevad väga sisulised. Läbi ajaloo, me mäletame, erinevad reformid millal jõustuvad, EVP-de tähtaega on pikendatud ja nii edasi. Need ei ole kunagi olnud normitehnilised asjad, mida on möödaminnes silutud tekstis. Need on sisulised muudatusettepanekud.

Ja anname endale aru, me loome pretsedenti tulevikuks. Tulevikus võibki hakata aluseks võttes neid juhtumeid pärast teist lugemist lihtsalt komisjoni poolt tegema ettepanekuid ja need siia suurde saali enam hääletamisele ei jõua. Selles on täna probleem. See on väga tõsine! Nii et mul on palve Riigikogu esimehele võtta juhataja vaheaeg, arutada see temaatika läbi, võtta seisukoht ka selles osas, mis puudutab selle nädala päevakorda, kus on üks eelnõu, mis on praegu vaidlustatud. Ma tegin ettepaneku see välja arvata. Arutage see teema läbi ja siis saab minna edasi istungiga. 

15:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ei näe hetkel põhjust võtta juhataja vaheaeg. Ma veel kord ütlen, et komisjon on seda arutanud. Kui me räägime nüüd konkreetselt sellest teie viimati tõstatatud küsimusest, 301 SE. Komisjon on viinud sinna sisse muudatused. Nagu ma ütlesin, minu info kohaselt ei ole komisjonis mitte keegi protestinud ei opositsioonist ega koalitsioonist. Seda peab komisjoni esimees ütlema, kas see nii on või ei ole. Ja samuti on juhatus otsustanud selle panna selleks nädalaks päevakorda,  kuna eelmise nädala päevakorrast see nihkus edasi. Mart Võrklaev, protseduuriline küsimus, palun! 

15:35 Mart Võrklaev

Aitäh! Kolleeg Helir-Valdor Seeder on teinud ettepaneku selle nädala päevakorrast kolmapäevast teine punkt, 301 SE, välja arvata. Reformierakonna fraktsioon kindlasti ei nõustu selle ettepanekuga.

15:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle eest! See oli ka minu tõstatatud küsimus, aga meie kodu- ja töökorra seadus tegelikult seda võimalust ei anna: § 54 lõige 4. Aga aitäh selle eest! Kristen Michal, protseduuriline küsimus, palun!

15:36 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Täpsustan, et komisjonis keegi ei protestinud. Meil pidi olema komisjoni regulaarsel tööajal väljasõit, aga me jätsime isegi selle väljasõidu ära, kus inimesed [meid] ootasid. Me tegime täiendava arutelu. Ainukene, kes oma esindajat ei saatnud ega saanud ka ise kohale tulla, oli komisjoni aseesimees Isamaast Sven Sester, kes saab enda eest rääkida, mis olid nende põhjused. Aga kuna Riigikogus on loodud võimalus saata komisjoni ka asendaja, kui teema on [oluline], siis tegelikult ei olnud asi Isamaa võimetuses oma seisukohta esitada.

Mis puudutab jõustumistähtaega eelnõu 301 puhul, siis tegelikult ei ole see sisuline [küsimus]. Sisuline oleks jõustumistähtajaga tegelemine juhul, kui see muudaks subjektide jaoks õigusi ja kohustusi või muudaks seda tahet, millega eelnõu algatati, või saaks seadusandliku protsessi käigus rakenduse tähtaeg vääratud. Seda praegu ei ole, säilib algne olukord, see olukord, et eelnõu on menetletud parimal võimalikul moel ja subjektide jaoks kõige soodsama olukorra üleminekuga. Sisult on see hästi lihtne: kui sa nihutad 30-sentimeetrist joonlauda 2 meetrit edasi, jääb ta endiselt 30-sentimeetriseks. Proovige, kolleegid, aru saada!

15:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle selgituse eest! Sven Sester, protseduuriline küsimus, palun!

15:37 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud esimees! Juhin tähelepanu, olles olnud esmaspäevases komisjonis, et komisjoni esimees Kristen Michal Reformierakonnast soovis tungivalt sel päeval jõuda komisjonis kokkuleppele. Ja tegelikult oli vist Isamaa esindaja ainukene, kes ütles, et me peaksime selle otsuse tegemisel lähtuma mitte sellest tahtest, mida üks või teine arvab, vaid sellest, mis soovitusi meile antakse. Ja selleks oleme me pöördunud õigus- ja analüüsiosakonna poole. Komisjoni esimees soovis sel hetkel otsuseid teha, kuid kuna komisjonis hakkas tekkima üldine arusaam, et me peaksime ära kuulama erinevad osapooled, siis tänu sellele esmaspäeval jäi komisjoni otsus tegemata. Mis puudutab teisipäevast komisjoni otsust, siis ei oma tähtsust tegelikult, kui palju on poolt või vastu, kas on tegemist konsensusotsusega või hääletusel enamus prevaleerib vähemuse üle. Küsimus on selles, kas seadust täidetakse. Kollektiivne otsus ka konsensuse puhul ei tähenda seda, et kui seadusepügalatega ollakse vastuolus, siis see võiks ikkagi automaatselt seadustuda või jõustuda.

15:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh ka selle selgituse eest! Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!

15:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Te olete nüüd korduvalt öelnud, et komisjonis keegi ei protestinud. Aga mis tähtsus või tähendus sellel on? Kas see tähendab, et nüüd see suure saali protest justkui ei oleks kooskõlas kodu- ja töökorraga või oleks midagi kehtetut? Nii ongi, igal Riigikogu liikmel on võimalus siin suures saalis esitada protest ja kuna komisjon on kollektiivselt läinud räigelt vastuollu kodu- ja töökorra seadusega, siis sellele tähelepanu juhtimine suures saalis on igati asjakohane. Või olen ma kodu- ja töökorrast valesti aru saanud?

15:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei ole, olete täiesti õigesti aru saanud. Ma saan sellest teie protestist täielikult aru. Ühele protestijale ma ütlesin, et ma ei pea vajalikuks, et praegu võtab juhataja vaheaega, ja teiselt poolt ma väljendasin ka seda, et see on olnud juhtivkomisjoni otsus või seisukoht tuua see siia Riigikogu täiskogu saali. Teie protestid on olnud igati korrektsed. Kristen Michal, palun, protseduuriline küsimus!

15:39 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Ma veel kordan: ma mõistan suuri majandushuvisid selle eelnõu puhul ja sellest lähtuvalt me sellele istungile, mis järgnes esialgsele arutelule, kutsusime analüüsi- ja õigusosakonna esindaja, lugesime kogu materjali läbi ja lähtusime parimast soovitusest, kuidas seda sellisel viisil teha, et iga saadik saab kolmandal lugemisel saalis teha otsuse kas poolt või vastu. See on seletuskirjas olemas ja seda kindlasti räägitakse ka kõnepuldist. Ja pretsedenti see muidugi ei sünnita, sest kollektiivlepingu seadus on juba vastu võetud. Isamaa kohta ütlen ausalt, et Isamaa teadis, et on komisjoni tööaeg. Sven Sester teadis seda, aga ei pidanud vajalikuks sellele arutelule asendajat saata. 

15:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle selgituse eest! Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun! 

15:40 Jevgeni Ossinovski

Tõepoolest, täiesti konsensuslikult on inimesed võimelised tegema ebaseaduslikke tegusid. Aga see ei muuda neid kuidagi seaduslikuks, kui seda tehakse konsensuslikult. Nii et see pole mingi argument, et komisjon niimoodi otsustas. Komisjoni esimehel on muidugi õigus selles osas, et tegemist enam ei ole pretsedendiga, sest pretsedent tehti sotsiaalkomisjonis eelmisel nädalal. Mina tõepoolest toetan seda, mille kolleeg Seeder on siin tõstatanud. Me peaksime selles küsimuses jõudma süsteemsele põhimõttelisele [lahendusele], mis hõlmab ka eelmise nädala viga. Ma väidan, et mitte keegi kolleegidest väljaspool sotsiaalkomisjoni ei olnud päriselt teadlik, et see muudatus oli tehtud – seda ei käsitletud siin, ei põhjendatud, ei selgitatud. See oleks kindlasti muutnud minu hääletuskäitumist selle eelnõu suhtes, kui seda oleks selgitatud. Me oleme kogenud inimestena töötanud seaduse alusel, teades, et enne kolmandat lugemist ei tehta eelnõus muudatusi, ja sellest tulenevalt ei ole ka mingit põhjust hakata revideerima oma seisukohti eelnõu suhtes. Kui sa oled seda toetanud teise lugemise lõppedes, siis sa toetad seda ka kolmandal.

Aga nüüd selgub, et tegelikult teise ja kolmanda lugemise vahel hakkavad eelnõud sisuliselt muutuma. See on väga põhimõtteline muutus, millel ei ole mitte midagi pistmist kodukorraga, vaid lihtsalt koalitsiooni võimetusega oma tööd juhtida. Ma arvan, et see on väga ohtlik pretsedent selles olukorras ja mina seda kindlasti ei toeta. Ja veel vähem toetan ma seda niimoodi ülejala tegemist, et ah, kui komisjon esitas, las ta siis minna. See, ma arvan, ei ole küll kuidagi korrektne. Minu meelest tuleks võtta see eelnõu päevakorrast sel nädalal välja, kujundada põhimõtteline [seisukoht], mida tohib ja mida ei tohi enne kolmandat lugemist teha. Seda selleks, et see selgus ka edaspidi oleks.

15:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu teada selle konkreetse eelnõu puhul, kus kuupäevas on küsimus, on teil selles mõttes õigus, et on neid juriste, kes ütlevad, et see ei ole tehniline muudatus – Helir-Valdor Seeder ju luges ette kodu- ja töökorra seadust –, ja on ka neid, kes ütlevad, et see läheb selle alla, see klassifitseeritakse selle alla. Ongi erinevaid lähenemisi ka siin majas, ka Riigikogu Kantseleis. Heiki Hepner, palun, protseduuriline küsimus!

15:43 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Minu küsimus on ajendatud kolleeg Michali selgitusest. Ta ütles, et tal oli kavas oma fraktsiooni ettekandes selgitada meile, mis põhjustel see muudatus on tehtud. Me teame, et tegelikult üks väga oluline Riigikogu liikme õigus on see, et kui komisjon esitleb oma eelnõu, siis on võimalik esitada küsimusi. Ütelge palun, kas Riigikogu liikmel oleks õigus Michalile küsimusi esitada, kui ta selgitab komisjoni tegevust. 

15:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma saan aru, et meie ametikaaslane Kristen Michal mõtles, et ta selgitab seda tegevust kolmandal lugemisel läbirääkimiste käigus. Kodu- ja töökorra seadus hetkel läbirääkimiste käigus ei anna võimalust esitada küsimusi ja vastuseid. Kui olla loominguline, mida mõnikord siin saalis ollakse, siis vasturepliigiks ta mõnikord võimaluse annab. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

15:44 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees, istungi juhataja! Ärge ajage siin puru silma ja ärge rääkige, et ühed arvavad nii ja teised arvavad naa ja kolmandad mõtlevad kolmandat moodi – justkui siin oleks diskussiooniruumi. Ei ole! Siin on väga selgelt kodu- ja töökorra seadusega vastuolus olevalt käitutud. Ja andke endale aru, millise vastutuse te võtate. Te juhatate praegu seda istungit ja see kõik jääb pretsedendina ajalukku, läheb stenogrammi. Ja küllap hiljem ka menetluse käigus teie seisukohti analüüsitakse.

Ma tahan suure saali tähelepanu juhtida sellele, et kui varasemalt käis see kuidagi vaikselt ja komisjonides, siis nüüd on see tõusetunud siin suures saalis ja me teeme selle otsuse juba teadlikult. Me hääletame teadlikult kodu- ja töökorra seadusega vastuolus olevalt – kogu suur saal. Vaat ei saa hääletada asju, mis on seadusega vastuolus! 

See on midagi taolist, et me võime selle üle hääletada, kuhu sild tuleb üle jõe, aga silla kandevõimet ei hakka poliitikud hääletama, see tuleb ikka inseneride poolt välja arvutada. Nii et ärme teeme seda, et me teadlikult läheme vastuollu kodu- ja töökorra seadusega, mis annab võimaluse hiljem neid eelnõusid protestida ja võib-olla ka tühiseks lugeda tagantjärgi. Me tekitame palju suurema segaduse. Ilmselgelt on tegemist nii sisuliste kui kohati ka lausa ideoloogiliste muudatusettepanekutega, mis on erinevate eelnõude menetluse käigus tehtud. Pisendada seda keeleliseks ja normitehniliseks muudatuseks on täiesti vastuolus olev.

15:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

15:46 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma proovin tõesti protseduurilise küsimusega lõpetada, aga sissejuhatuse pean ka tegema. Kahetsusväärsel kombel on siin see loomingulisus läinud sinnamaani, et küsimuste asemel esitatakse protseduurilisi vastuseid juba pikemat aega. Kõik on küsija poolel "väga selge". Minu arvates on praegu vaidlus, mis puudutab seda elektroonilise side seadust, selles. Muudatusettepanekute tehnilisus seisneb selles, et seadus ei saa tehniliselt jõustuda juhul, kui kuupäeva ei muudeta. Kalender on nii palju edasi läinud. Eelnõu sisu sellest ei kannata. See on puhtalt võimaluse andmine, et eelnõu saaks tehniliselt jõustuda. Ja niimoodi on majanduskomisjon tegelikult selle otsuse langetanud, ja konsensuslikult.

Aga mul on ikkagi küsimus, kas me ei saaks – minu arust seda formaati praegu venitatakse suvaliselt – siiski minna päevakorra hääletamise juurde. Teilt nõutakse vastuseid, mis teie võimkonda minu arust ei puutu. Pole kohta, kus te saaksite sekkuda. Kas me ei hääletaks ära päevakorra?

15:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Olen seda kohe valmis tegema, kui selleks meil võimalus tekib. Aga läheme edasi protseduuriliste küsimustega. Mart Helme.

15:47 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma pean juhtima teie tähelepanu sellele, et te isegi ei nõustu protesti vastu võtma, rääkimata sellest, et annaksite protseduurilistele küsimustele protseduurisisulise vastuse. Te ise olete öelnud, et siin on võimalik ühelt poolt vaadata seda asja ja teiselt poolt vaadata seda asja. On tehtud ettepanek võtta vaheaeg ja välja selgitada, missugune vaateviis on protseduurilisest seisukohast pädev. Ka minu soovitus on võtta vaheaeg ja see asi välja selgitada kõikide fraktsioonide esindajatega või võtta vaheaeg ja anda fraktsioonidele võimalus koguneda ja küsimus omavahel läbi arutada, selle asemel et siin tekitada selline olukord, kus lihtsalt jõuga surutakse kõik oponeerivad küsimused ja protseduurilised kahtlustused maha ja sõidetakse koalitsiooni häältega nendest protestidest üle. Nii et minu soovitus on protseduuri arvestada, protestid arvesse võtta ja võtta vaheaeg.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuna oli eelmisel teisipäeval teada vähemalt selles ühes küsimuses, mis puudutas neid kultuuriobjekte, see eriarvamus, siis juhatus seda arutas. Ja juhatus ei leidnud, et oleks protseduure rikutud. Heiki Hepner, palun!

15:48 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Ma siiski olen, kuidas pehmelt ütelda, segaduses. Kristen Michal ütles, et ta kavatseb minna ja rääkida kõnetoolis komisjoni nimel ja selgitada. Selle peale tekkis minul õigustatud ootus talle küsimusi esitada, nii nagu põhimõtteliselt on alati võimalik pärast esimest või teist lugemist. Teie selgitasite, et ei-ei, ta ikkagi läheb ja räägib ainult Reformierakonna fraktsiooni nimel. No minu meelest Reformierakond ainuisikuliselt ei saa esindada tervet komisjoni isegi siis, kui ta kannab komisjoni esimehe vastutust.

Ja see jutt tegelikult ei kõlba mitte kuhugi, et ei olnud võimalik mitte midagi teha. Kolm kuud oleks tegelikult olnud aega tegutseda. Kui komisjoni esimehel oleks tõesti süda valutanud ja ta oleks soovinud, siis oleks võinud rahulikult pärast jaanipäeva teha ettepaneku Riigikogul kokku tulla ja see eelnõu vastu võtta. Siit ikkagi minu selge küsimus. Kui ma ei saa küsimusi esitada, siis on ühelt poolt minu õigusi rikutud, teiselt poolt, kui üleüldse ei esinda keegi komisjonis neid muudatusi, kuidas siis seda tõlgendada?

15:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nagu te teate, kolmandal lugemisel ei esine seaduseelnõu kaitsmisega ei valitsus ega ka Riigikogu poolt komisjoni esindaja. Ainuke võimalus on tõesti fraktsioonide esindajatel, kui fraktsioonidel on soov, läbirääkimistel seda teha.

Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!

Ja nii palju veel, et komisjonide töökorda kindlasti Riigikogu esimees ei korralda, seda korraldab iga komisjon ise.

Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline küsimus!

15:50 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks Jürgen Ligile: lisaks protseduurilisele küsimusele näeb sama paragrahv ette võimaluse protseduurilise protesti esitamiseks. See on see, mida siin valdav osa inimestest on teinud.

Teiseks, vaat härra Hepner ju ongi tabanud tegelikult asja jaburust. Kodu- ja töökord ei näegi ette kolmandal lugemisel sisulist arutelu, sellepärast et eeldus on, et eelnõu ei muutu enne kolmandat lugemist. Aga nüüd selgub, et eelnõu võib muutuda enne kolmandat lugemist. Juhul kui komisjoni esimeestel on kiire mingit eelnõu rakendada ja seaduslikku viisi nad selleks ei leia, siis teevad nad sinna normitehnilised muudatused. Ei pea siis enne teist lugemist enam üldse selle pärast muretsema, et sisulisi muudatusettepanekuid menetleda. Need võikski jätta siis mõnusasti sinna kolmandale [lugemisele], niimoodi, et enam mingit arutelu ei toimu. See kindlasti kuidagi normaalne ei ole.

Küsimus, härra istungi juhataja, on see, et millisel viisil te ... Ma saan aru, et teie vaade praegu on see, et te toetate majanduskomisjoni esimeest nende selgituste osas ja selles osas, et see eelnõu peaks jääma kolmapäevasesse päevakorda. Hetkel te ei taha võtta vaheaega, et seda poliitilist pretsedenti või Riigikogu töö pretsedenti arutada. Milline on teie nägemus ja tegevusplaan kolmapäeva kella 14-ks? Sest on selge, et kõik need küsimused ei lahene iseenesest enne, kui see hääletus tuleb. Sellel hääletusel on võimalik inimestel väljendada oma seisukohta selle eelnõu suhtes. Mina tahaksin näiteks väljendada oma seisukohta selle eelnõu suhtes, aga praeguse seisuga ma pean väljendama oma seisukohta selle menetluskorra suhtes, mida ma ei tahaks teha. Kas siis vahepealsel ajal teie nägemuse kohaselt tuleb kokku vanematekogu, juristide kogu või ma ei tea, millist formaati te näete ette, et see poliitiline erimeelsus lahendada?

15:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ühe eelnõu puhul, kus oli ka teada, et on eriarvamus – see [eelnõu] puudutas kultuuriobjekte –, me arutasime seda juhatuses. Arvestades tänast protseduuriliste küsimuste ja protestide hulka ma arvan, et kindlasti seda peaks järgnevatel päevadel arutama. Neid vorme on erinevaid. Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!

15:53 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Tundub, et minu protestimine on lootusetu ettevõtmine, seetõttu ma luban, et see on viimane protseduuriline küsimus selles valdkonnas, mida me siin arutame. Aga ma küsin teie käest: kas te tõesti arvate, et näiteks elektri-, gaasi- ja teiste aktsiiside tõstmise jõustumine 1. mail järgmisel aastal või 1. jaanuaril 2023 on normitehniline, mitte sisuline jõustumistähtaja muudatus? Või näiteks erakorralise pensionitõusu või keskmiste pensionide tulumaksust vabastamine 1. jaanuaril 2023 või 2022 – erinev jõustumisaeg –, et see on lihtsalt niisugune normitehniline küsimus, mida võib eelnõu korrastamise korras pärast teist lugemist sisse viia ja lõpphääletusel hääletada? Kas te tõesti olete Riigikogu esimehena seda meelt ja arvate, et niisugused jõustumistähtaegade muudatused ei ole sisulised?

Ja kolleeg Jürgen Ligile ma ütlen: lihtsad lahendused on. Üks on alustada eelnõu [menetlemist] uuesti. Teine on see, et menetluses on mitmeid eelnõusid, mille muudatusettepanekuga saab niisuguseid asju ka kiireloomuliselt ja kooskõlas seadusega ära muuta. Seda on tehtud. Aga minna seaduse rikkumise teed – seda ei ole kindlasti mõistlik teha.

15:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kõigepealt arvan, et erinevaid asju siduda on üsna keeruline või isegi võimatu. Kui te küsisite nende konkreetsete asjade kohta, siis loomulikult on see sisuline muudatus. Kas kuupäev on sisuline või tehniline – seda ütleb meie kodu- ja töökorra seadus, et siin on otsustuskoht komisjonil. Juhtivkomisjon peab need otsused tegema. Aitäh teile! Alustan siis hääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen koos sotsiaalkomisjoni ettepanekuga – tuletan lihtsalt meelde, mis see oli: et kolmapäeval esimene päevakorrapunkt ehk 361 SE arvata istungi päevakorrast välja – hääletusele VI istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:58 Esimees Jüri Ratas

Ma palun tähelepanu! Tulemusega poolt 32, vastu 36 ei ole päevakord kinnitatud. Sellest tulenevalt võtan juhataja vaheaja pool tundi.

V a h e a e g 

16:28 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Pikendan juhataja vaheaega poole tunni võrra.

V a h e a e g

17:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Ma tõesti vabandan teie ees. Oleme päris keerulise olukorra ees, mida vist varasemast keegi ei suuda mäletada, et see oleks Riigikogu tööpraktikas [juhtunud]. Nii et jätkame vaheaja võtmisega. Juhataja vaheaeg 30 minutit.

V a h e a e g 

17:30 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Riigikogu juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Nüüd me oleme järgmise olukorra ees. Nimelt, meil oli siis päevakorra kinnitamine käesolevaks nädalaks. Ja me mäletame, et tulemusega poolt 32, vastu 36 ei leidnud see toetust. Seejärel võtsin vaheaja ja kogunes vanematekogu. Vanematekogust tulenev sisend, samuti sotsiaalkomisjonist tulenev sisend on Riigikogu juhatusele [teada] ja Riigikogu juhatus on teinud ettepaneku uue päevakorra osas käesolevaks nädalaks.

Lühidalt öeldes võib öelda nii, et sellest on välja võetud kolmapäevased punktid 1 ja 2, milleks on 361 SE ja 301 SE kolmas lugemine. See päevakord on teile ka välja jagatud. See on vanematekogu ühine arusaam. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

17:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Päevakord on nagu järjest kokku kuivanud, aga mul on üks suur mure. Mure on selles, et vahepeal, viimase vaheajaga on ära koristatud minu eelmine päevakord, kus olid olulised märkmed peal. (Naer saalis.) Minu meelest see on sekkumine Riigikogu liikme tegevusse ja ma paluks neid märkmeid tagasi saada.

17:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma juba näen, et Riigikogu Kantselei ametnik jookseb teie juurde ja püüab leida teie päevakorra koos teie märkmetega. Loodame, et neid ei ole hävitatud. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

17:32 Kalle Grünthal

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma kuulsin praegu teie seisukohta, mismoodi me täna edasi läheme. Mitte sugugi norimise mõttes, aga ma tahan aru saada, mismoodi need asjad siin Riigikogus käivad. Võib-olla te oskate mulle selgitust anda. Küsimus on selles, et meie töökorra § 54 lõige 1 ütleb, et Riigikogu täiskogu järgmise töönädala päevakord tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks töönädala lõpuks. Selles osas üldse vaidlust ei ole, see tehti õigel ajal teatavaks. Me tulime siia täna kokku, aga selgus, et Riigikogu ei kinnita seda päevakorda ära. Ja nüüd oleme [segases] olukorras minu hinnangul, võib-olla te selgitate mulle täpsemalt.

Sisuliselt me peaksime sellel nädalal laiali jooksma ja ootama ära, kuni see töönädal lõpeb. Töönädala mõiste on § 46 lõikes 1 kirjas. Ei ole ju meie süüdi selles, et Reformierakonna saadikud jooksid laiali ja ei tahtnud üldse sel nädalal tööd teha. Väljapääs pole isegi erakorralise istungi toimumise võimalus, sest seda tehakse väljaspool korralist istungjärku. Äkki te selgitate? Ma ikkagi arvan, et Riigikogu, kes tegeleb seadusloomega, annab eeskuju põhimõtteliselt kogu Eesti rahvale. Me peaksime saama selgust selles osas. Ma usun, et pärast sellist pikka nõupidu, mida te pidasite, on teil olemas ka seaduse normistik, mis lubab sellisel kujul istungit jätkata.

17:34 Esimees Jüri Ratas

Jah, aitäh! Siin tuleb appi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne, mis oli samuti vanematekogus arutlusel. Seaduse § 55, mis räägib päevakorra kinnitamisest, ütleb põhimõtteliselt ka seda, et kui päevakord ei ole kinnitatud, siis kuidas edasi toimitakse. Siis on just konsultatsioon vanematekogus. Antud juhul [tegi] sotsiaalkomisjon ettepaneku kolmapäeva esimese päevakorrapunkti kohta. Sellega juhatus oli nõus. Nii et see on see töörütm, mida me vaheajal arutasime.

Nii, ma rohkem ei näe protseduurilisi küsimusi. Nüüd alustame päevakorra hääletamise ettevalmistust.

Head ametikaaslased, enne kui läheme hääletusele, kuna me oleme tõesti väga uues olukorras, ma soovin stenogrammi jaoks öelda, et see oli vanematekogu konsensuslik otsus. Sellel teemal on konsulteeritud ka juhtivkomisjoni esimehega ja sellest tulenevalt juhatus tõi lauale päevakorra, mis teie ees praegu on.

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:39 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 78, vastu ja erapooletuid ei ole on päevakord kinnitatud. Ma soovin tänada kõiki Riigikogu liikmeid ja fraktsioone ja vanematekogu ja juhatuse liikmeid. Aitäh teile!


1. 17:39 Arupärimine immigratsioonisurve kohta (nr 86)

17:39 Esimees Jüri Ratas

Alustame nüüd selle nädala päevakorra menetlemist. Me oleme esimese päevakorrapunkti juures, milleks on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Priit Sibula, Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepneri, Sven Sesteri, Aivar Koka, Andres Metsoja ja Raivo Tamme 30. augustil 2021 esitatud arupärimine immigratsioonisurve kohta, nr 86. Arupärimisele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun arupärijate esindaja Riigikogu kõnetooli, et arupärimist tutvustada. Palun, Urmas Reinsalu! 

17:40 Urmas Reinsalu

Proua peaminister! Ma tahan teile öelda kõigepealt aitäh selle eest, et te tegelikult olete tulnud nii olulises küsimuses vastama varem, kui seda formaalselt kodukorraseaduse protseduur on 21 tööpäeva jooksul ette näinud. See oli ka arupärimise esitajate palve ja mul on hea meel, et te sellele vastu tulite. Sest arupärimine puudutab olulist küsimust, ja see on meie rahvuslik julgeolek. 

Teatavasti on Euroopa silmitsi uue rändekriisiga ning me näeme, et ka Balti-Poola ruumis on tekkinud surve n-ö hübriidrünnakuna ebaseaduslikke migrante kasutades kõigutada julgeolekut ja stabiilsust nendes riikides, kes on sattunud surve alla. Konkreetselt Leedu [on sattunud] surve alla, Poola [on sattunud] surve alla, surve all on olnud ka Läti. Ei ole mingit kahtlust, et on ainult aja küsimus, kuna Eestil on vahetu piir Venemaaga, millal konfliktse olukorra ilmnemisel võidakse kasutada sellist tüüpi hübriidrünnakut ka Eesti vastu, kasutades Eesti-Vene piiril ebaseaduslikke migrante ära.

Seetõttu on arupärijatel küsimused, mis puudutavad Eesti piiri kontrolljoonel füüsiliste tõkete rajamist. Teatavasti senised plaanid näevad ette meie piiri väljaehitamise aastaks 2026. Muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt ka muutunud samme. Seetõttu konkreetselt mina panin valitsusele ette juba suvel, saates sellekohase notiitsi, nimelt kiirendada füüsiliste piiritõkete rajamist. Valitsuse nimel teie, proua peaminister, vastasite suvel, et seda ei pea [tegema], see pole mõttekas suunata hetkel ressursse tõkete ja merepiirete rajamisele, kuna pole otsest migratsioonisurvet.

Arupärimise esitajad tegelikult selle teie valitsuse põhilise poliitilise seisukohaga ei nõustu. Just nimelt: me ei pea ära ootama, kuni see vahetu surve tekib, vaid me peame õppima tegelikult juhtunust, mis on aset leidnud teistes riikides. See oleks arukaim viis meie rahvusliku julgeoleku huvisid kaitsta. Seetõttu, kui on väide, et ohuhinnangutele tuginedes ei näe valitsus piiritõkete  kiirema rajamise vajadust, siis millised on need ohuhinnangud, et me täna väidame, et meil ei ole ohtu, et Venemaa poolt võidakse hakata ebaseaduslikke immigrante saatma? 

Teiseks, olles praktilisem: milline oleks täiendav rahaline kulu, et rajada füüsiline tõke idapiiril? Me ei räägi kogu selle piirijoone kogu tema hiilguses väljaehitamisest kõigi rajatistega, vaid me räägime reaalselt füüsilisest tõkkest, mis takistab inimestel selle piirijoone ületamist. Kui kiiresti tehniliselt oleks võimalik see rajada? Üks asi on rahaline kate, teine asi, milline oleks tehniline ehituslik teostatavus?

Ja kolmandaks. Kuna me vaatame, et meie Balti riikide vahel ei ole füüsilist piiritõket, meil on võimalik ajutine piirikontroll sisse seada, aga piiritõket ei ole, siis järelikult on mõistlik seda piiritõket rajada ühises töös Balti riikidega. Ja küsimus ongi arupärimise esitajatel: kas olete arutanud Balti peaministrite vahel ühistegevust Balti riikide idapiiri tõkete rajamisel? Küsimus ongi selles, et kui te, proua peaminister, olete arutanud Balti peaministritega vajadust kiiremas korras ehitada välja füüsilised tõkked, siis kas Läti ja Leedu peaminister jagavad teie seisukohta, millele te osundasite kirjalikus vastuses mulle, et idapiiri tõket Eestis pole vaja senistest plaanidest kiiremini rajada.

Need on lühikesed konkreetsed ettepanekud arupärimise esitajatelt ja samas ka küsimus informatsiooni saamiseks. Ja veel kord ma tahan rõhutada, et rahvusliku julgeoleku küsimustes me peame tegema erakondadeülest koostööd. Oht on reaalne, oht on tegelik. Järelikult meie ülesanne siin, rahvaesinduse, valitsuse ülesanne on astuda vajalikke, tarvilikke samme venitusteta selle ohu tõkestamiseks. Aitäh! 

17:44 Aseesimees Martin Helme

Palun, Kaja Kallas!

17:44 Peaminister Kaja Kallas

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimises esitatud küsimustele.

Millisele ohuhinnangule tuginedes ei näe Vabariigi Valitsus kiiremat piiritõkete rajamise vajadust? Esiteks, teie selline  tõlgendus minu kirjalikust vastusest ei ole kindlasti õige. Seetõttu ka see väide, mis on selles küsimuses sees, ei ole õige. Advokaadina ma tean väga hästi, mis on suunatud küsimused, ja see on suunatud küsimus, millele vastamisel tegelikult saaks vale vastuse.

Valgevene hübriidrünnaku kontekstis on valitsus arvestanud selle võimalusega, et suureneb ka surve meie piirile. Küll aga peamiselt Läti suunalt, Valgevenega meil teatavasti ühist piiri ei ole. Ei ole täheldatud ka, et Valgevene korraldatud illegaalne immigratsioon suunduks Venemaa poole ja sealt edasi Eesti poole. Sellist immigratsiooniohtu piiridele, mis tingiks ajutiste tõkete rajamise Eesti idapiirile ja merepiirile, ei ole vastavad ametkonnad prognoosinud just nendest asjaoludest tulenevalt.

Aga mida me oleme teinud? Me oleme teinud seda, et me oleme võimalikuks illegaalse migratsiooni surve takistamiseks suurendanud Politsei- ja Piirivalveameti kontrolli piiridel ja sadamates. Massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaanile on tehtud täpsustatud rakendusosa. Politsei- ja Piirivalveamet hindab ka võimalusi idapiiri kiiremini, aga samal ajal korralikult välja ehitada. Nii et ajutiste tõkete rajamist ei ole plaanis, vaid plaanis on jätkata korraliku piiri ehitamisega.

Teine küsimus: milline oleks täiendav rahaline kulu, et rajada füüsiline tõke idapiiril? Politsei- ja Piirivalveamet on saanud ülesande selgitada välja idapiiri väljaehitamise kiirendamise tingimused, aga nagu ma ütlesin, see ei ole ajutine, vaid püsiv rajatis. Käesoleva aasta sügisel see ülevaade valitsusele ka tuleb.

Kas olete arutanud Balti peaministrite vahel ühist tegevust Balti riikide idapiiri tõkete rajamisel? Me oleme Balti peaministritega ja Poola peaministriga pidevalt ühenduses olnud ka erinevatel koosolekutel ning me oleme arutanud Balti riikide idapiiri tõkete rajamist ka Balti riikide osas. Euroopa Liidu välispiiri valve tugevdamiseks toimub tihe koostöö Balti riikide vahel ja ka Poola vahel. Me abistame kahepoolselt ekspertide ja tehnikaga.

Ja see, mis alguses sissejuhatuses ütlesite – vastupidi, me leiame seda, et Eesti kaitse, sisejulgeolek, [üldse] Eesti julgeolek algab tegelikult sealt Läti-Leedu piirist. Nii et selles mõttes me saame olukorrast väga hästi aru.

Me oleme koos Balti riikidega teinud pikemat aega tööd selle nimel, et muuta Euroopa Komisjoni praktikat piiritaristu rahastamisel. Seni ei ole see võimaldanud rahastada füüsilise piiri väljaehitust, vaid ainult tehnilise seire süsteeme. See ühine selgitustöö meil jätkub.

Neljas küsimus: juhul, kui te olete Balti peaministritega teemat arutanud, siis kas nad jagavad teie seisukohta, et idapiiri tõket pole vaja senistest plaanidest kiiremini rajada? Jällegi väga eksitav küsimus, suunav küsimus. Te olete pannud siia küsimusse eksitava väite, mis ei vasta tõele. Minu seisukoht ei ole see, teie tõlgendus minu kirjalikust vastusest ei ole õige. Nagu ma ütlesin, Valgevene hübriidrünnaku kontekstis on valitsus arvestanud võimalusega, et surve suureneb ka Eesti piiridel. Selle võimalusega oleme me täiesti arvestanud ja täpselt niimoodi tegutseme. Balti riigid ja ka Poola teevad Valgevene hübriidrünnaku takistamisel tihedat koostööd. Aitäh!

17:49 Aseesimees Martin Helme

Nii. Ja nüüd on võimalik arupärimisel ka küsimusi esitada. Tuletan meelde, et igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada üks suuline küsimus ja pärast läbirääkimiste voorus on võimalik samuti Riigikogu liikmetel sõna võtta. Esimesena Urmas Reinsalu, palun!

17:49 Urmas Reinsalu

Aitäh, proua peaminister! Vastus oli, aga asjale ei vastatud, proua peaminister, kogu lugupidamisega. Nimelt tõesti teie oma kirjalikus vastuses mulle ütlesite, ma tsiteerin: "Augusti algusest on politsei ja piirivalve tugevdanud piirikontrolli Eesti ja Läti piiriäärsetel aladel ja sadamates. Tegu on ennetava meetmega, mida oleme kasutusele võtnud, vaatamata sellele, et otsest migratsioonisurvet praeguses olukorras Eestile ei ole. Selle tõttu ei ole mõttekas hetkel suunata ressursse tõkete ja merepiirete rajamisele." Tsitaadi lõpp. See on otsene [osundus], ma kuidagi ei ole teile sõnu, ma usun, suhu pannud. See on otsene osundus [teie sõnadele], et praegu ei ole survet.

Ja me küsisime, millistele ohuhinnangutele tuginedes ei näe te kiiremat piiritõkete rajamise vajadust. Meie arupärimises ei ole ühtegi [korda sees sõna "ajutiselt"]. Te osavalt n-ö  professionaalse advokaadina olete kasutanud sõna "ajutiselt", selles meie tekstis ei ole ühtegi sõna "ajutine".

Ja te ütlesite, et ametkonnad ei prognoosi. Mis ametkonnad? Ja kas ka parlamendiliikmetele on võimalik need prognoosid teha kättesaadavaks? Mis ametkonnad ei prognoosi praegu migratsioonisurvet Eesti-Vene piiril ja kas need on võimalik kirjalikult teha ka parlamendiliikmetele – ma eeldan, et need on salajased – kättesaadavaks? Ja teiseks on küsimus ikkagi selles, kui palju see maksab, see kiirem tõkete rajamine. Te ütlesite ...

17:50 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

17:50 Urmas Reinsalu

... et tegelete tõketega, aga samas ei ole vajadust tegeleda. Mis on selge olukord? Jah, aga küsimus on ju oluline. Ilmselt istungi juhataja mõistab.

17:50 Peaminister Kaja Kallas

Julgeolekuasutused tegelevad nende ohuhinnangute koostamisega ja Riigikogus on julgeolekuasutuste järelevalve komisjon, kes saab nende käest otse neid küsimusi küsida.

Nüüd, mida ma ütlesin, on see, et me vaatame seda, et saaks piiri kiirendatud korras välja ehitada ja selles osas ei tohi kannatada kvaliteet. Seda ma ütlesin. Mingeid lisameetmeid kiirendatult võtta, panna mingeid tõkendeid sinna, seda ei ole me ette näinud. Praegu ei ole selliseid illegaalseid migrante meie piiri taga.

Jah, ma olen teiega nõus, et see võib kõik muutuda, aga hetkel seda ei ole ja me valmistume selleks, et seda ka ei tuleks. Me teeme igakülgset koostööd Balti riikidega, oleme abistanud neid, et nad saaksid oma piiril tõrjuda illegaalset migratsiooni, ja siiamaani on sellest abist seal ka kasu olnud.

17:52 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Valgevenega, jah, meil piiri pole, aga Venemaaga on. Ja Afganistanis on juhtunud see, mida vabariigi president aprillis veel ei arvanud, ta arvas, et kõik jätkub. Minu küsimus on: milline on tõenäosus, et Afganistani poolt tulevad inimesed jõuavad ka Eesti piirile? Kui meie suhted Venemaaga peaksid teravnema, võiks samasugune asi korduda meie piiril, mida praegu ehitatakse ja mitte liiga innukalt.

17:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seda piiri oleks saanud paremini välja ehitada, kui 2019. aasta augustis ei oleks tolleaegne valitsus otsustanud seda vähendatud kujul teha. Arvestades, et EKRE teeb Kremli-meelsetega koostööd, on igati loogiline, et just teie oma siseministri näol selle vähendamise otsustasite, et seda piiri nõrgendada. Meie igal juhul lähme selle piiri ehitamisega edasi ja oleme selleks ette näinud ka vahendid. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et piiri tuleb tugevdada. Hetkel survet Vene suunalt ei ole, aga see ei tähenda, et seda ei või juhtuda.

17:53 Aseesimees Martin Helme

Vahepeal on tekkinud protseduurilised. Henn Põlluaas, palun! 

17:53 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Mul on selline küsimus, mis tõstatus ka eelmise nädala infotunnis, kus peaminister, selle asemel et vastata Riigikogu liikmete küsimustele, hakkas solvama, valetama, vassima, nii nagu praegu ta tituleeris, et EKRE teeb Kremli-meelsetega koostööd, selleks et piiri ehitamist kahjustada, ja nii edasi ja nii edasi. Ma väga palun, kutsuge peaminister korrale. Ei ole ei viisakas ega kohane vastamise asemel hakata hoopis Riigikogu liikmeid ja Riigikokku kuuluvaid erakondi lihtsalt maha tegema ja mingit vaenulikku propagandat levitama siin.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Mart Helme!

17:54 Mart Helme

Jaa, ma juhiksin ka peaministri tähelepanu sellele, et Reformierakonna ajal toimus massiivne rahapesu Venemaalt. Reformierakonna ministrid olid tõenäoliselt sellest teadlikud, tõenäoliselt tegid sellele katet. Ja loomulikult on Reformierakond sedapidi kõige otsesemalt Kremli-meelne ja Venemaa huve esindav erakond Eestis. Selleks, et jätta muljet, nagu teised oleksid Kremli-meelsed, ongi ju kõige parem kaitse alati rünnak. Palume peaministril oma erakonna rahapesuskandaale mitte varjata libauudiste tsiteerimisega ja valesüüdistuste esitamisega Riigikogu puldist, seda enam, et need ei puutu absoluutselt arupärimise teemasse. 

17:55 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, protseduuriline!

 

17:55 Urmas Reinsalu

Ma tahaksin kutsuda üles nii olulises küsimuses, nagu seda on Eesti piir, Eesti julgeolek ja inimeste turvalisus, rahvuslikule koostööle. Ärme pillume süüdistusi ühelt või teiselt poolelt, vaatame koostöö vaimus, mida meil annab ühiselt paremini teha. Seda ootavad meilt praegu Eesti inimesed, kes nõudlikult vaatavad Toompea poole.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Saan ainult alla kirjutada sellele viimasele üleskutsele. Ja laimusüüdistustest peaks hoiduma. Rene Kokk, palun!

17:56 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Tõsi ta on, immigratsioonisurve Balti riikidele on viimasel ajal suurenenud. Siinkohal küsimus: kuidas teile tundub, kas see on ikka kõige mõistlikum, et me praegu Eestis oleme lammutamas ja survestamas meie jõustruktuure vaktsineerimisega-mittevaktsineerimisega? Me laseme inimesi lahti – juba esimestel on käes koondamisteated – ajal, kus meil tuleks just kokku hoida ja vaadata, et kõik oleks valmis tegutsema, kui selleks vajadus on, et meil oleksid kõik positsioonid mehitatud. Kuidas teile tundub, kas see on ikka mõistlik käitumine?

17:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt igaks juhuks ütlen, et see Kremli-meelsetega koostöö ei olnud süüdistus, vaid see oli konstateering. Seda on Mart Helme ise ka ajakirjanduses kinnitanud, et see koostöö on toimunud.

17:57 Mart Helme

(Hõikab saalist.) Mis jutt see selline on!? Mis jutt see selline on!?

17:57 Peaminister Kaja Kallas

Aga nüüd vastuseks küsimusele: mis puudutab vaktsineerimist, siis igal ettevõttel, igal asutusel on võimalus teha riskianalüüsi. Ja Kaitsevägi ning Politsei- ja Piirivalveamet ütlevad seda, et nad ei saa oma tööd muud moodi korraldada. Ja see, et inimesed, kes peavad julgeolekuga tegelema, jäävad haigeks, on samamoodi julgeolekurisk. Mina usun, et töö on neil korraldatud niimoodi, et tegelikult funktsioonid oleksid täidetud. Ja kui Kaitseväes on näiteks üle 90% vaktsineeritud, siis see ei ole igal juhul ulatuslik probleem. Nagu ma infotunnis juba vastasin teile või teie kolleegidele, vastavalt riskianalüüsile on võimalus võtta kasutusele erinevaid meetmeid. Inimeste vallandamine on kõige viimane võimalus. Ma usun, et seda võimalust ei kasutata kuidagi kergekäeliselt, sest tööjõudu on igal pool puudu ja töötajad on igal pool hinnas.

17:58 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, protseduuriline!

17:58 Mart Helme

Ma kõige otsustavamalt protesteerin valetamise vastu Riigikogu puldist. Valetamise vastu! Esiteks, missugused tõendid on teil mingitest Kremli-meelsetest? Missugused tõendid on teil, et ma olen kohtunud Kremli-meelsetega, peale ajakirjanduses pandud siltide? Teiseks, mida ma olen kinnitanud koostööst Kremli-meelsetega? Kas teil natukene aruraasu ka peas on või on teil ainult propaganda mingisugused meemid seal? Lõpetage, palun valetamine, valesüüdistuste esitamine, mis algas sellest, nagu meie ei oleks piiri väljaehitamisega tegemist teinud. Vabandust, meie erakond minu isikus oli see, kes piiri ehitamisega – kontrolljoone täpsemalt – ehitamisega üldse algust tegi. Teie äpud ministrid ei saanud sellega hakkama.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, protseduuriline!

17:59 Urmas Reinsalu

Lugupeetavad parlamendi liikmed! Ma kutsun veel kord meid üles selles julgeolekuolukorras, milles me asetseme, koostööle ja lugupidavale käitumisele. Vastastikuste süüdistuste loopimise asemel [peaksime] püüdma siin tänases arutelus leida lahendused, mida me saame teha tõhusamalt selleks, et Eesti inimeste julgeolek oleks kaitstud.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Ma julgen lisada siia ka veel valitsuse liikmed. Siim Pohlak, palun!

17:59 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea esineja! Poola ametkondade hinnangul võib Valgevenest Leetu või Poola lähinädalatel valguda suurusjärgus 10 000 migranti. Leedus on illegaale majutavates asulates juba tekkinud probleemid turvalisusega. Migrandid lasevad laagritest jalga, sooritavad seni rahulikes külades ja alevites kuritegusid. Kohalikud elanikud on loonud seetõttu naabrivalve liikumisi, et ära hoida uusi kuritegusid, sest politseid on vähe.

Aga nüüd küsimuse juurde, see koosneb kahest osast. Esiteks, on teil plaan, kuidas käitub Eesti, kui meie piiridele tekib rändesurve nagu Leedus? Kas me koondame jõud ja kaitseme oma piiri ning takistame illegaalset piiriületust või asume kõiki saabujaid valimatult vastu võtma ja ümbruskonna koolimajades majutama, seades samas löögi alla niigi ääremaastumise all kannatavate Lõuna-Eesti inimeste turvalisuse? Milline on teie plaan?

Ja teine küsimuse pool ka: kuidas plaanib valitsus reageerida, kui tekib surve hakata Leetu saabuvaid migrante paigutama ümber Leedust Eestisse? Kuna Reformierakond on migratsiooniküsimustes näidanud hämmastavat allaheitlikkust, siis ma ei küsi isegi, kas te võtate vastu, kui pakutakse või nõutakse, vaid küsin otse teie plaani kohta: millistes Eesti asulates on teil kavas avada esimesed migrandilaagrid?

18:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, jah, me koondame jõud ja kaitseme Eesti piiri illegaalse immigratsiooni eest. Ja teiseks, me aitame Leedut oma jõududega Leedu piiri ääres selleks, et seal illegaalset immigratsiooni takistada. Me oleme neile eraldanud erinevaid vahendeid, me oleme saatnud sinna oma inimesi, kes aitavad seda piiri seal kaitsta, sest meie julgeolek hetkel algab juba Leedust. Seda kõike me teeme, selleks et hoida ära migratsioonisurvet.

18:01 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

18:01 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Piir on tõsine ja elav organism, mille kaitsmine on riigi üks tähtsamaid funktsioone. Selleks, et piiri kaitsta, ei piisa ainult füüsilistest tõketest, vaid suur osa piiri kaitsmisel on inimesel, just sellel inimesel, kes piiri peal oma tööd teeb. Ja see tähendab seda, et seal on erinevad taktikalised, kuidas öelda, eesmärgid, kuidas seda asja tehakse.

Tänaseks on kujunenud olukord, et piirivalve on praktiliselt iseseisva organisatsioonina likvideeritud ja ta töötab politseiameti koosseisus. See tähendab seda, et kogu väljaõpe, mis on omal ajal olnud, on, kuidas öelda, ära lahustunud. Samuti lahustatakse ära isikkoosseis, kuna suur osa endisi piirivalvureid, kes on saanud vastava väljaõppe ja kalli raha eest käinud õppimas ka mujal maailmas, on läinud ära kaitsejõududesse või üldse mujale. See tähendab seda, et ...

18:02 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Riho!

18:02 Riho Breivel

... piirivalveüksuste ülemateks on viidud inimesed, kes vastavat kompetentsi ei oma. Kuidas te mõtlete üldse tulevikus seda asja lahendada? Kes siin on lõpuks siis Venemaa agent?

18:03 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, ajast kinnipidamisega küll väga hästi ei ole.

18:03 Aseesimees Martin Helme

No las ma juhin seda.

18:03 Peaminister Kaja Kallas

Teie kellad käivad teistmoodi. Mis puudutab piirivalvet, siis ma olen teiega absoluutselt nõus, et loomulikult inimesed piirivalves on väga olulised. Politsei- ja Piirivalveamet tegutseb ühtse organisatsioonina, piirivalvurid on seal koosseisus ja nende väljaõpe kindlasti vastab sellele, mis piiril on vajalik. Nii et ma ei arva, et organisatsiooni liitmine otseselt seda olukorda on muutnud. Ilma inimesteta piiri ei valva, see on selge, ja inimeste harimise, ettevalmistamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet edasi.

18:03 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge. 

18:03 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Me räägime siin illegaalse massiimmigratsiooni ähvardusest, aga tegelikult toimub ju meile massiline legaalne sisseränne. Te küll väitsite kolmapäeval, et 1980. aastate ja käesoleva aja sisserände vahele võrdusmärki panna ei saa, sest mingit massilist sisserännet erinevalt toonasest ajast ei toimu. Aga faktid räägivad muud. Eelmisel aastal rändas sisse ligikaudu 16 000 inimest ja välja 12 000. Ja kui eestlaste ränne välja arvata, jäi meile kohale 5000 uussisserändajat. Aastatel 1981–1990 saabus Eestisse keskmiselt 17 000 isikut aastas ja välja läks 13 000. Sisuliselt samad numbrid. Rändesaldo oli seega isegi toona väiksem kui praegu. Saan aru, et te ei olnud õigesti informeeritud, aga kui te nüüd teada saite, et see nii on, et te olete eksinud, kas siis võiks eeldada, et valitsus asub immigratsioonipoliitikat muutma? 

18:05 Peaminister Kaja Kallas

See arupärimine on piiriehitusest ja põhimõtteliselt illegaalsest immigratsioonist, mis puudutab seda hübriidrünnakut, mille alla on Leedu ja Läti ja ka Poola praegu sattunud. Illegaalse migratsiooni tõrjumisega me tegeleme. Mul ei ole praegu siin kaasas neid migratsiooninumbreid, et ma oleksin valmis teiega väitlema kõikides detailides. Aga ma usun, et te kindlasti küsite seda mult infotunnis ja ma katsun selleks ajaks paremini valmistuda. 

18:05 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Mart Helme, palun!

18:05 Mart Helme

Ma juhiksin peaministri tähelepanu sellele, et ta vist on kirjaoskamatu ja ei oska lugeda. Arupärimine on esitatud immigratsioonisurve kohta. Immigratsioonisurve kohta, mitte piiri ehitamise kohta, mitte kontrolljoone kohta. Kõik need muidugi põimuvad omavahel. Immigratsioonisurve kohta! See puudutab ka seda immigratsiooni, mis meil käib ülikoolide kaudu, mis meil käib tööjõu kaudu ja nii edasi ja nii edasi. Nii et kõik küsimused, mis seda puudutavad, on õigustatud.

18:06 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

18:06 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Et piiri efektiivselt valvata ja vajadusel ka piiritõkkeid kiiresti rajada, on põhimõtteliselt hädavajalik piiriala puhastada puittaimestikust. Kui me siseministriga eelmisel nädalal kohtusime, siis ta ei pidanud vajalikuks ennaktempos piirialade puhastamist. Mida arvate teie, kas tegelikult ikkagi oleks vaja ennaktempos piiriala puhastada? Ja kui te arvate, et seda oleks vaja, kas te olete RMK-le ka vastava korralduse andnud? Sest tegelikult RMK oleks põhimõtteliselt suuteline seda korraldama.

18:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Piiri osas tegelikult loodus teeb kaitsmisega väga palju koostööd. Kui te olete ise seal piiri ääres käinud, siis seal on nii soiseid, vesiseid kui ka väga tiheda võsaga alasid. Kui me seda piiri vaatame, siis ega piiri läheduses ikkagi seda võsa ei ole, et oleks nähtav ka, kes seal liiguvad. Nii et ma usun, et seda kõike arvestatakse ka piiri väljaehitamisel.

18:07 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

18:07 Henn Põlluaas

Aitäh! Kõigepealt terminoloogiline täpsustus. Tegemist ei ole mitte Eesti idapiiriga, vaid riigipiiri seaduse järgi ajutise kontrolljoonega. Nii et paluks olla täpne. Aga selles eksisid ka selle arupärimise sisseandjad. Ma olen teiega nõus, tõepoolest, Valgevenest ei ole meile ilmselt otsest ohtu, et sealt hakkaks illegaalseid immigrante tulema, küll aga läbi Venemaa Afganistanist ja jumal teab kust mujalt. Me oleme seda näinud Soome ja Norra puhul.

Minu küsimus. Te ei vastanud Siim Pohlaku küsimusele, kas me hakkame illegaalseid immigrante piiridelt tõrjuma, nii nagu teevad Läti, Leedu ja Poola, või võtame kõik vastu lahkesti ja hakkame alles siis menetlema. Ja kuna te ei vastanud sellele küsimusele ja ka siseminister Jaani on ainult keerutanud, selget vastust ei ole andnud, siis ilmselt lasetegi kõik illegaalsed piiriületajad riiki sisse. Kas te saate aru, millise probleemi te sellega tekitate?

18:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma vastasin teie kolleegi Pohlaku küsimusele niimoodi: jah, me kavatseme tõrjuda illegaalset migratsiooni piiril. Ma ei tea, kas on võimalik veel selgemalt vastata sellele. Jah, me kavatseme tõrjuda, et illegaalsed immigrandid piiri ei ületaks.

18:09 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

18:09 Priit Sibul

Aitäh! Sellestsamast viimasest johtuvalt, et kindlasti tahe on oluline ja küsimus on, millised tegevused selleks valitsus ette võtab. Mu küsimus ongi, et nii nagu ma aru saan, te erinevates vastustes olete viidanud, et [seoses] julgeolekuolukorraga nii Valgevenes kui Afganistanis see surve Eestile ühel või teisel moel on olemas, kas vähem või rohkem. Aga ma ütlen, et ka Kreekasse ja Itaaliasse tulnud immigrandid ju otseselt ei olnud [meile ohuks], aga lõpuks me nende käekäigu eest siiski Euroopas ühiselt peame hoolitsema. Mul on nüüd küsimus uuesti Valgevene ja Afganistani kohta. Kui te arvate samamoodi, et see mõjutab meie julgeolekuolukorda, siis kas valitsus on arutanud, mil viisil me suudame kiiremas korras piiri välja ehitada ja milliseid vahendeid millises etapis selleks on planeeritud?

18:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mis puudutab Afganistani, siis Afganistanis me tegutseme koos oma liitlastega ja selle eesmärk on ka naaberriikidega seal koostööd teha, kus suurematel liitlastel on paremad suhted. Seda just selleks, et seda migratsioonisurvet ikkagi Euroopale ei tuleks. See on kõigi ühine huvi.

Mis puudutab piiri väljaehitamist, siis selle jaoks on ka riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias ette nähtud vahendid, et piiri järjest välja ehitada. Ja me proovime seda teha kiirendatud korras, aga nii, et kvaliteet ei kannataks. Seda saamegi teha järk-järgult, ega seda ühe päevaga valmis ei ehita, see on selge. Aga tahe sellega edasi minna on olemas.

18:11 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

18:11 Uno Kaskpeit

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Siis kui Lätti hakkasid sisse murdma migrandid, tehti meil kõvasti reklaami, et politsei hakkab jälgima Eesti-Läti piiri. Valgas seisis kahe piiripunkti lähedal politseiauto ja seal ei kontrollitud ühtegi meile saabuvat autot. Politseinikud istusid autos ja vaatasid niisama. Kuna ma olen vana piirivalvur, siis sõitsin ma mitmel päeval läbi väiksed maanteed Valgast Mõnisteni, mis tulid Lätist Eestisse. Ma ei näinud ühtegi politseinikku nendel teedel. Mismoodi teie arvates on valvatud, ega Eestisse Lätist migrante ei tule? Milleks selline reklaam meedias, et politsei hakkab kontrollima piiriületust Lätist? Ma saan muidugi aru, et piirivalve olete te hävitanud ja polegi [inimesi], kes piiri oskaks valvata.

18:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti-Läti piir on Schengenis Euroopa Liidu sisepiir ehk meil seal piirikontrolli tavapäraselt ei ole. Kriisiolukorras Politsei- ja Piirivalveamet teostab pistelist kontrolli, et hinnata, kas on migratsioonisurve või ei ole. Ma ei ole ise käinud piiri peal kontrollimas, milliseid ja kui palju autosid nad kinni peavad. Kuid nad kindlasti seal tegutsevad ja seda infot vahetatakse omavahel nii Läti, Leedu kui ka Poolaga.

18:12 Mart Helme

Mart Helme, palun!

18:13 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Kui mõni aeg tagasi immigratsioonisurve Leedu piirile kasvas, siis tungisid üle Valgevene-Leedu piiri ka Valgevene piirivalvurid. Leedu ei osutanud sellele oma territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumisele sisuliselt mingit vastupanu. Kujutame ette, et meil tekib samasugune olukord kontrolljoonel Vene Föderatsiooniga. Kas teie valitsus on valmis sel juhul kaitsma Eesti suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, vajadusel ka relva jõuga? Kas te leiate, et Eesti on selleks üldse võimeline, arvestades meie piirivalve sisuliselt olematut olukorda? Või missugune on teie positsioon? Missugune on teie vastus sellele küsimusele? 

18:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui Eestit rünnatakse, siis kindlasti Eesti peab sellele reageerima vastavalt põhiseadusele ja seda teevad kõik institutsioonid, kõik ametkonnad, kellele selline roll on pandud. 

18:14 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!  

18:14 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma loen teie vastustest välja, et te ei ole täiesti ükskõikne Eestit ohustava migratsiooni surve suhtes ja tunnete selle pärast muret, et Eesti piir oleks kaitstud. Aga kes on teie liitlased Lääne-Euroopas? Suurriigid, kes on vabatahtlikult avanud oma piirid miljonitele ja miljonitele immigrantidele. Samal ajal on teie valitsus olnud väga kriitiline Poola ja Ungari suhtes, kes on pikka aega olnud ainsad riigid, kes on kaitsnud Euroopat võõrrahvaste ja -rasside sissetungi eest. Kuidas peaks Eesti rahvas sellesse suhtuma?

18:15 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie liitlased Euroopa Liidus ja NATO-s on väga erinevad. On väiksemaid ja suuremaid riike. Suurematel riikidel on parem võimalus rääkida läbi erinevate riikidega, kes asuvad nende  [migratsiooni] lähteriikide naabruses, ja ka nende lähteriikide valitsustega. Seda on ka tehtud. Ma usun, et 2015. aastast on palju õppetunde, mida ei taheta korrata.

18:15 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

18:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Te olete täna tulnud siia Riigikogu ette seoses sellega, et teile on esitatud arupärimine immigratsioonisurve kohta. Need küsimused on esitatud ka kirjalikult. Mulle jäi silma see probleem, et kui te vastasite Urmas Reinsalu küsimusele, millised võivad olla ohuhinnangud, kas siin võib tekkida migratsioonisurve, siis te vastasite sellele, et küsige seda julgeolekuasutuste käest. Mulle jääb mõistetamatuks, et te olete tulnud praegu Riigikogu ette seda probleemi arutama, aga te ei tea seda. Miks te ei ole ennast kurssi viinud nende küsimustega, mis seonduvad immigratsioonisurvega? Või siis te ei pea, teine variant, Riigikogu üldse sellele küsimusele vastamise vääriliseks.

18:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud Kalle Grünthal! Meil on selline asi nagu riigisaladus ja julgeolekuasutuste ohuhinnangud väga tihti hõlmavad riigisaladust, kuna [info] on saadud näiteks meie liitlaste luureorganite käest. Seetõttu ma viitasin, et Riigikogu liikmetel on võimalik kindlasti nende ohuhinnangutega tutvuda julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis, kus on vastavad load olemas. Selliselt on ka selge, et teile on neid ohuhinnanguid esitatud. Mina ei saa siit Riigikogu kõnepuldist avaldada informatsiooni, mis on salastatud. Seda tehes ma võiksin minna vastuollu riigisaladuse seadusega. Seetõttu ma soovitan teil küsida neid ohuhinnanguid. Loomulikult mina tean neid ohuhinnanguid, tänagi oli koosolek, kus neid tutvustati. Loomulikult ma tean. Aga ma ei saa nendest siin rääkida. Te saate sealt küsida.

18:17 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Kalle Grünthal, palun!

18:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna arupärija kasutas minu nime, siis ma arvan, et mul õigus repliigile selles osas. Küsimus on selles, lugupeetud Kaja Kallas, et see küsimus, mille Urmas Reinsalu teile esitas, ei [seisnenud] sugugi mitte ohuhinnangus, mida peaks hoidma saladuses, vaid küsimus oli selles, et ohuhinnangule tuginedes ei näe Vabariigi Valitsus kiiremat piiritõkete rajamise vajadust. Ehk oht [nagu] puudub. Ja küsimus ei ole mitte julgeolekuasutuses, vaid Vabariigi Valitsuses, kelle juht teie olete. Nii et siin ei ole see vastus minu meelest korrektne. Te oleksite võinud Urmas Reinsalule kohe öelda, et küsige sealt, sest mina ei tohi siin puldis rääkida. 

18:18 Aseesimees Martin Helme

Juhin tähelepanu, et läbirääkimiste käigus mainitud nime puhul on vastuse-, repliigiõigus. Praegu ei ole. Aga alati on võimalik pärast veel sõna võtta. Paul Puustusmaa, palun!

18:18 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea peaminister! Mul on selline natukene kodusem küsimus, mis läheb valdkonda, millega te väga hästi kursis olete. Teatavasti migratsiooni tõrje meetmeid on väga erinevaid – need on füüsilised tõkked, need on meeskonnad, need on inimressurss, raha. Kuid üks [probleem] on kindlasti kohtute, halduskohtute koormus, mis sellega võib kaasneda, juhul kui peaks tekkima see migratsioonisurve. Äkki te võiksite anda hinnanguid, kui suur on meie praegune taluvus? Millega meie kohtud saaksid hakkama – kas see on 30 inimest, 300 inimest, 3000 inimest? [Milline] on suurusjärk, mille meie kohtud on suutelised absorbeerima või kuidas öelda?

18:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie küsimuses oli nii palju eeldusi "juhul kui", et sellele ei ole lihtsalt võimalik vastata. Sellele küsimusele vastamine eeldaks, et kõik need eeldused on nagu kuidagi läbi käidud. Aga seda migratsioonisurvet praegu ei ole. Meie kohtutele seda survet ei ole. Ega me ei oska hinnata, et kui see tekiks, kui palju seda tekiks. Ja see ju sõltuks ka sellest, kui palju on halduskohtutel parasjagu tööd. Aga ma ei hakka vastama spekulatiivsetele küsimustele, see eeldaks kõikide nende eelduste läbikaalumist.

18:20 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun! 

18:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! 2015. aastal puhkenud kriisi Euroopa Liidu piiridel nimetati pagulaskriisiks. Kõik, kes saabusid üle Vahemere või üle maismaapiiri hordidena, ütlesid: "Asüül!", võeti kahel käel vastu ja menetleti pagulastena. Nüüd tulevad inimesed samamoodi samadest riikidest, ületavad Euroopa Liidu piiri, aga nad tulevad Valgevenest. Ja nüüd on nad muutunud hübriidsõja elementideks, illegaalseteks immigrantideks. Millest selline meelemuutus, retoorika muutus ja miks neid kohe alguses samamoodi ei nimetatud? 

18:21 Peaminister Kaja Kallas

Need inimesed on saabunud Valgevenesse seaduslikult. Seal nad ei ole ebaseaduslikud, illegaalsed migrandid, vaid täiesti seaduslikud, sest Valgevene riik on neile andnud viisad. Nad on sinna lennanud, aga soovivad ületada Euroopa Liidu piiri illegaalselt ehk siis ebaseaduslikult. Leedul, Lätil ja Poolal on õigus tõrjuda illegaalset immigratsiooni ja öelda, et need inimesed, kes on saabunud Valgevenesse seaduslikult, peaksid olema Valgevenes. Neil on igal juhul õigus neid inimesi enda piirist üle mitte lasta.

18:21 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!  

18:21 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Täna on meie regioonis see julgeolekuoht ja ebaseaduslike piiriületajate tekitamine eelkõige tingitud Valgevene tegevusest, see lähtub Valgevenest. Mõni aasta tagasi, ma tuletan meelde, oli surve ka Venemaa poolt näiteks Norrale ja mitmele teisele riigile. Välistada Venemaa poolt üleöö sellise ohu tekkimist me ei saa. Teie olete siin öelnud, et riskianalüüs, mida on julgeolekuasutused teinud, ütleb, et ei ole ega tule sellist ohtu, mis tingiks piiri radikaalselt kiiremat väljaehitamist või tähendaks tõsisemat julgeolekuohtu Eesti kontrolljoonele, mida me nimetame praegu piiriks. Öelge palun, kas Riigikogu liikmetele ikka on kättesaadav see analüüs. Kas selline analüüs on kõigepealt olemas ja kui see on olemas, kas see on salastatud? Olete te kindel, et Riigikogu liikmed, kel puudub juurdepääs riigisaladusele, saavad sellega tutvuda? Nii et mu küsimus on: kas see [analüüs] on olemas, kas see on salastatud ja kas Riigikogu liikmed saavad sellele juurdepääsu, nagu te kinnitate? 

18:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma olen teiega nõus, et Venemaalt tulevat survet ei saa välistada ja keegi ei olegi seda välistanud. Nüüd, neid ohuhinnanguid, mis puudutavad Valgevenet, mis puudutavad Venemaad, mis puudutavad meie piiri, on julgeolekuasutused teinud erinevaid. Kindlasti julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni inimestel on kõik need load olemas, nii et ohuhinnangutega saab tutvuda, neid saab ilmselt küsida ka nende asutuste käest, kes neid ülevaateid saavad anda. 

18:23 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun! 

18:23 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua peaminister! Teoreetilised ohud täna võivad muutuda reaalseteks ohtudeks juba homme. Härra Seederi küsimuse jätkuks ma jätkaksin seda mõtet. Valgevene on nüüd kuulutanud oma territooriumi viisavabaks Egiptuse, Jordaania ja Pakistani kodanikele. Ta on avanud rahvusvahelistele lendudele Grodna lennuvälja, mis asub 25 kilomeetri kaugusel Leedu piirist. Miski ei takista venelastel – nagu härra Seeder viitas, seda on juba tehtud – sama kordamast. Ma ei küsi teilt riigisaladuse luba. Aga ehk te ometi olete kursis ja te olete küsinud riigiasutustelt, kui kiiresti, mitme päeva jooksul, kui selline stsenaarium võiks sündida, me saame piiri lukku panna.

18:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jällegi, loomulikult ma olen selle infoga kursis ja loomulikult kõik need mured, mis puudutavad Valgevene edasist tegevust, on ju teada. Seetõttu ettevalmistus selleks, et oma piiri kaitsta, peab olema tehtud. Erinevaid õppuseid tehakse ja erinevaid stsenaariume on ju läbi mõeldud nende institutsioonide poolt. Tegeletakse ka nende lähteriikidega, et inimesi sealt ei tuleks. Aga jällegi, küsimusele, mis puudutab konkreetseid päevi, ei ole ju võimalik siin niimoodi vastata.

18:25 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

18:25 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Moonika Helme küsimusele te vastasite ja selgitasite, et need isikud, kes Valgevenesse tulid, saabusid sinna ametlikult ja viisaga ning nemad ei ole pagulased, nemad on legaalsed piiriületajad. Aga 2015. aastal Venemaale siseneti ka ju viisaga, [mindi Venemaalt läbi Norrasse]. Ja sel ajal menetleti neid isikuid kui pagulasi. Seletage mulle ära, milles nüüd see erinevus on. Minu jaoks on asi teie seletuste kohaselt väga segaseks jäänud. Kes need pagulased siis on ja kes on immigrandid? Kes on kes?

18:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Punkt üks: inimesed on saabunud Valgevenesse seaduslikult viisaga, see tähendab, et Valgevenes nad viibivad seaduslikult. Punkt kaks: nad üritavad piiri ületada illegaalselt. Neil ei ole õigust siseneda Euroopa Liitu, neil ei ole õigust ületada Valgevene-Leedu piiri. Ehk see ületus on ebaseaduslik. Ja punkt kolm: kuna see on ebaseaduslik, on Leedul, Lätil ja Poolal õigus neid inimesi tõrjuda ja öelda, et neil pole õigust Euroopa Liitu siseneda, sest neile pole vastavaid lubasid antud kas viisa või tööloa või mille iganes näol. 

18:26 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:26 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Enamikul Riigikogu liikmetel on riigisaladuse luba ja see on peaaegu kõigil, kes on Euroopa Liidu asjade komisjonis. Aga me tahame ikkagi seal komisjonis arutada neid asju, mis on päevakorras, mitte hakata siseministrit pommima. Kas oleks võimalik valitsuse liikmetele ikkagi öelda, et nad käiksid ja kirjeldaksid neid ohuhinnanguid, tuleksid kasvõi fraktsioonidesse rääkima? Me oleme täiskasvanud inimesed, me saame aru, mis on riigisaladus. Seda me ikkagi mujal ei räägi, sest muidu meile ei antaks riigisaladuse luba. Aga minu küsimus on selline: kas Eestil on juba ette valmistatud mõned lepingud teiste sõbralike riikidega? Me ju toetasime Leedut piiritõketega, meie omad on seal nagu rendil. Kui meile see surve tuleb, kas meil on mõni sõbralik riik, kes [on valmis] neid transportima ad hoc hästi kiiresti Eestisse?

18:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, riigisaladus. Kui te loete riigisaladuse seadust, siis kui mulle on usaldatud riigisaladus, siis mina ei tohi seda edasi rääkida ka inimesele, kellel on riigisaladuse luba. Ehk siis see, kes selle saladuse on mulle avaldanud, peab selle avaldama teile eraldi. Seetõttu ma palungi, et te küsiksite neilt otse.

Teiseks, mis puudutab piiritõkkeid, siis loomulikult me aitame Leedut ja oleme ka küsinud, kas nemad teeksid sama, kui meil oleks häda. Ja kindlasti nad seda teeksid. Meil on väga palju sõpru NATO-s liitlaste ja Euroopa Liidus liikmesriikide näol. Ma olen enam kui veendunud, et kui meil on häda majas, siis nemad aitavad meid täpselt samamoodi, nagu meie aitame praegu Leedut.

18:28 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

18:28 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Hetkel pole väga palju kasu sellest, kui me analüüsime, mida eelmised valitsused on teinud või tegemata jätnud. Nüüd me oleme selles olukorras, kus me oleme. Küsiks nii. Kas sellest oleks abi, kui riigikaitsekomisjon algataks Riigikogu otsuse eelnõu, millega annaks Vabariigi Valitsusele võimaluse teha ära piirirajatised ja kõik sinna kuuluv näiteks 2023. aasta lõpuks, mitte 2026. aasta lõpuks, samuti annaks võimaluse luua PPA kriisireserv näiteks 2000 inimese ulatuses ka võimalikult kiiresti. Meie olukord oleks ju hoopis teine, kui PPA-l oleks kriisireserv. Me saaks ju saata selle Leetu appi või oleksime saanud seda juba teha. 2015 Venemaa kasutas migratsiooni relvana nii Norra kui Soome vastu. Me ei saa seda välistada, et meil võib seda kõike minna vaja kiiremini, kui me kardame.

18:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, riigipiiri väljaehitamiseks kogu selle taristuga on ju 2026. aastani kasutada 104 miljonit eurot. Kas seda on võimalik teha kiirendatud korras? Vaadake, mis toimub praegu ehitusturul! Ma usun, et Siseministeerium liigub nii kiiresti kui võimalik ja on toonud asju, mida nad saavad varem teha, ettepoole. Lihtsalt olukorras, kus hinnad tõusevad päevas peaaegu kolm korda, on see kõik kindlasti väga keeruline, mitte küll võimatu. Aga kindlasti Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet teeb neid samme.

18:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt saab sõna arupärijate esitaja esindaja. Urmas Reinsalu, palun!

18:30 Urmas Reinsalu

Palun kolm minutit lisaaega!

18:31 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:31 Urmas Reinsalu

Proua peaminister, kogu lugupidamise juures: ühtegi sisulist vastust arupärijad kahjuks, ma pean tõdema, ei saanud. Jutt sellest, et tõkkeid ei pea tegema, küll aga tuleb piir välja ehitada kiiremini –küsimus oli, kui palju see maksab reaalselt ja millised on konkreetsed tegevused, mida planeeritakse. Aga kõlasid vaid etteheited minevikus juhtunule, kas tegematajätmistele või muule. Me vajame tegelikke, kiireid ja praktilisi samme. [Põhjendades], miks ei pea tegelikke, kiireid ja praktilisi samme tegema, on asutud varjama riigisaladuseks kuulutatud väidetavat mingisugust ohuhinnangut, mis ütleb, et otsest migratsioonisurvet Eestile ei ole. Aga me võtame, proua peaminister, sellest sõnast kinni ja kindlasti arupärimise esitajad paluvad vastavalt riigisaladuse protseduuridele esitada see dokument.

Mis puudutab paradoksaalselt veel riigisaladuse küsimust, siis mulle teadaolevalt oli tegelikult ka see konflikt, mis oli Kaitseministeeriumi asekantsleril Meelis Oidsalul ja mis viis tema teenistusest lahkumiseni, seotud sellega, et härra Oidsalu taotles lojaalse riigiametnikuna Leedu-Valgevene piirikriisis riigi kiiremat tegutsemist, ka riigikaitse valdkonnas, kuid seda ei pidanud ülemused vajalikuks ja see päädis tema ametist lahkumisega. Ja tänutäheks selle eest, et üks riigiametnik oli lojaalne Eesti Vabariigile, otsustati fabritseerida mingisugune väidetav kriminaalasi tema suhtes või kaebus kriminaalasja kohta, mille juhtkaebused tulevad teie asutusest ehk Riigikantseleist. Ma arvan, et see on üks inetu ja salapärane lugu. Ja selles asjas, mis seal selle riigisaladuse rikkumisega siis oli, vajab ka parlament tegelikult selgust. Ka riigikaitsekomisjon ja julgeolekuasutuste komisjon peaks tegelikult need asjaosalised kõik välja kutsuma, nii riigisekretäri, nii härra Oidsalu kui ka teised, et võtta see inetu juhtum selgelt pulkadeni lahti. Kas eksisteerib nende riigiametnike survestamist, kes panevad ette migratsiooni- ja julgeolekukriisis tõsiste meetmete rakendamist, ja neid hoopis selle eest karistatakse, nii et nad peavad teenistusest lahkuma ja saavad n-ö tänutäheks hoopis mingisuguse süüdistuse riigisaladuse [rikkumises]?

Teine küsimus. Mida me loomulikult tegema peame? Tegutsema resoluutselt ja kiirelt, tervemõistuslikult. Meie ettepanek on väga lihtne ja loogiline: teha koostööd kõigi Balti riikide vahel. Läti, Leedu ja Poola on alustanud tõkete rajamist. Ja tegelikkuses on nüüd tervemõistuslik, et kuna me oleme üks ruum – kõik saavad ju aru, et kui Läti kaudu tullakse, võidakse samamoodi ka Eesti territooriumile tulla, see on väga lühike distants –, siis me peame tegema rahvusvahelist koostööd, leppima kokku ühised reeglid, kuidas need tõkked venitusteta rajada. Me oleme üks ruum siin n-ö Euroopa Liidu välispiirina, meil lasub kohustus kaitsta Euroopa Liidu välispiiri, Schengeni välispiiri. See pole lihtsalt privileeg suvaotsusena. Ja mind hämmastab see, proua peaminister, et te olete valitsuses seisukohal, et ei ole võimalik midagi teha. Nagu te ühele küsimusele vastates ütlesite, ega ei tea ju, kas täna või homme keegi tuleb, ei oska seda hinnata. Aga sellepärast, et me keegi ei oska öelda, kas tuleb täna või homme, tulebki tegelikult ennetavaid samme astuda. Tuleb õppida sellest, mis juhtub Lätis, tuleb õppida sellest, mis juhtus Leedus, tuleb õppida sellest, mis juhtub Poolas. Loomulikult on see eelhoiatusaeg, me kõik saame aru. See võib olla eelhoiatusaeg tundides, kus ühel õhtul tuleb SMS teile, proua peaminister, julgeolekuametnikelt, et hakkavad tulema üle piiri. Ja ongi see olukord. Ja siis oleme midagi maha maganud. Tegutseda tuleb! Kiirelt tuleb tegutseda! 

Ja nüüd küsimus selle kohta, mis mind hämmastas: te ütlesite, et te plaanite ennaktempos piiri välja ehitada. Küsimusele, kui palju maksab füüsilise tõkke rajamine piirile, kui suur see maksumus on ja mis aja jooksul jõuaks seda teha – nagu te õieti osundasite, ilma et kvaliteet kannataks –, me tegelikult ühtegi konkreetset vastust ei saanud.

Ma küsin siis nüüd. Teil on lõppsõnaks ka õigus. Öelge, proua peaminister, kui palju te olete ette näinud järgmisel eelarveaastal piiri rahastamise suurendamist ja mis aja jooksul kui palju tekib seda füüsilist tõket teie arusaama järgi. Kõik jäi väga ähmaseks, kõik libiseb nagu liiv sõrmede vahelt läbi, need vastused. Loosung on ilus, eks ole, et kaitseme ja tuleb piir ennakkorras, aga ma küsin, mis siis tegelikult juhtuma hakkab. See oli kogu arupärimise mõte: saada praktilise sisuga informatsiooni. Seda on meil hädasti vaja.

Minus tekitas nõutust teie nending, millised on tegelikult need meetmed, mida valitsus soovib rakendada antud juhul ida poolt tuleva ebaseadusliku migratsiooni surve tõrjumiseks. Me valmistume, et seda ei tuleks. No see oli enam-vähem see [vastus]. Ma kirjutasin üles, see on enam-vähem tsitaat. Kuidas meie saame valmistuda selleks, mida tehakse Moskvas, kuskil Vene luurekontoris, või mida tehakse Valgevene KGB kontoris? Absoluutselt! Ma arvan, meie ei kontrolli seda. Meil on [võimalik] rakendada mingisuguseid järel- või survemeetmeid Euroopa Liidul ja lääneriikidel, kuidas seda survestada, et nad loobuksid. Aga loomulikult, öelda, et me tugineme ja loodame sellele, et Moskvas ja Minskis tegelikkuses [ei valmistuta, et ei tulda] –, see loomulikult ei ole realistlik jutt. 

Me peame lähtuma sellest, et need meievastased positsioonid on neil riikidel ühemõttelised: nad tahavad meid heidutada, kui nad tahavad meid survestada. Ja loomulikult ei ole ka kaugel see, millele siin osundati, et on aja küsimus, millal Euroopa välispiiridele hakkavad jõudma hiiglaslikes kogustes migrandid tulenevalt ees ootavast migratsiooniplahvatusest Afganistani territooriumil. See tegelikult juba leiab aset. Kuidas riigid sellele reageerivad? Reageerivad piiritõkete rajamisega. Vaadake Kreekat, vaadake Türgit, vaadake paljusid teisi riike! Riigid on õppinud senistest vigadest, käituvad resoluutsemalt. Ja seda enam peame meie käituma ühemõtteliselt ja selgelt.

Ja mis tegelikult, proua peaminister, erinevatele küsimustele vastates jäi ähmaseks: milline on antud juhis meie politseiasutustele ja meie kaitseväelastele? Kui tekib surve, mille korral hakatakse füüsiliselt inimesi pressima üle piiri või üle Peipsi järve või üle Soome lahe, siis millised on meetmed? Proua peaminister, ma palun teil konkreetselt vastata oma lõppsõnavõtus, milline on antud käsk, kuidas ja millisel meetodil neid füüsiliselt siit ära tõrjutakse, mida tehakse.

Minu ettepanek oli tegelikult õppida ka Vahemere kogemusest ujuvseinu soetada, et neid [inimesi] tõkestada. Mismoodi te hakkate [tegutsema], kui pargased hakkavad tulema mööda Peipsi järve? Mis on need juhised, mis peavad olema kirjeldatud käskude ja korraldustena meie kaitseväelastele ja politseiametnikele? See peab ju olema reaalajas tegevus. Teie laiapindse riigikaitse juhina, proua peaminister, millise käsu te olete andnud allapoole seoses laiapindse riigikaitse põhimõtetega? Mis meetmed on? Millist varustust kasutavad meie mundrikandjad? Ka härra Helme küsis seda, osundas sellele. Mis on selle käsu sisu? Seda on väga oluline teada. See ei ole mingi riigisaladus. Me peame teadma! Rahvaesindus peab saama selguse, et te rakendate adekvaatseid abinõusid või olete andnud adekvaatsed korraldused Eesti riigi kontrolljoone, Eesti riigipiiri ja meie territooriumi kaitsmiseks. Aitäh teile, proua peaminister!

Ja veel kord ma rõhutan: selles asjas oleme me kõik ühel pool rindejoont. See küsimus on tegelikult ju mõeldud ainult selleks, et julgustada valitsust. Nüüd on aeg tegutseda. Tegutseda tuleb, proua peaminister! Meil ei ole alternatiivi. Aitäh! 

18:38 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

18:38 Jaak Valge

Palun mulle ka kolm minutit juurde!

18:39 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

18:39 Jaak Valge

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kuulajad! See arupärimine on teatavasti immigratsioonisurve kohta ja ma kõigepealt peatuksingi sellel terminil. Ma väidan seda, et seda mõistet interpreteeritakse nii, nagu oleks tegemist mingi üleloomuliku jõu poolt äkki tekitatud probleemiga. See on ebaõige tõlgendus. Pole mitte mingit kahtlust, et alati on inimesed madalama elatustasemega või ka ebastabiilsetest piirkondadest soovinud mujale liikuda, aga alati ei ole lihtsalt saanud. Ja see nn immigratsioonisurve on tegelikult pidev seisund, see on alati olnud.

Tegelikult on küsimus selles, kas püütakse abi vajavaid inimesi aidata kohapeal, nende kodumaal või siis kodumaale lähemal, või õhutatakse inimesi kaugemale rändama. Ma julgen väita, et mitmed Euroopa Liidu riigid on õhutanud inimesi rändama. Vaadake, kui antakse ikkagi signaal, et inimesed võetakse vähemalt ajutiselt jõukamatesse riikidesse vastu, antakse neile sotsiaalabi, nii et nad tööl ei peagi käima, siis pole imelik, et seiklushimulisemad inimesed, eelkõige nooremad mehed, teele asuvad. Ma üldse ei taha öelda, et nende hulgas ei ole inimesi, kes tõepoolest vajavad varjupaika.

Aga nüüd ma meenutan, et kui 1970.–1980. aastatel Eestist põgenesid eestlased Soome, siis Soome andis nad piiririkkujatena väga ruttu Nõukogude Liidule välja. Ja seejuures Soome võimud teadsid väga hästi, et Nõukogude Liidus neid karistatakse jõhkralt, et Nõukogude Liit ei ole neile turvaline riik. Tegelikult ma ei süüdista üldse Soomet selles, Soome käitus nii lihtsalt seetõttu, et kardeti Nõukogude Liitu. Ma tõin selle näite selleks, et selgitada ja näidata, kuidas on poliitika erinev. Ja pärast seda, eks ole, eestlased teadsid, et ei ole mõtet Soome põgeneda. Mõtet oli katsuda Rootsi põgeneda nendel inimestel, kes tõesti kartsid tagakiusamist. Praegu aga Soomes kulub väga pikk aeg, teinekord aastaid, et selgitada, kas isik tagasisaatmisele kuulub või mitte. Ja kui on väikegi kahtlus, et kodumaal teda midagi ähvardab, siis saab ta Euroopasse jääda.

Näiteks Aasiast tulevate illegaalsete sisserändajate levinud põhjendus väites, et nende koduriik pole turvaline, on see, et nad on homoseksuaalse orientatsiooniga. Nad teavad, et see võib Euroopa Liidus mõjuda, ja rõhuvad sellele. Kontrollida on raske. Tegelikult Euroopa Liit on ise endale probleemi loonud, selle asemel et oma piiri kaitsta.

Kui tuleb siiski välja, et illegaalselt Euroopa Liitu tulnutel pole õigust Euroopa Liitu jääda, siis vaid väga väike osa suunatakse tegelikult tagasi. See on nüüd värske Euroopa Kontrollikoja eriaruanne, ma soovitan seda lugeda, see on 13. septembrist. Selle kohaselt on niimoodi, et alates 2008. aastast on umbes poolele miljonile välismaalasele aastas antud korraldus Euroopa Liidust lahkuda, aga tegelikult ainult üks kolmandik on neist lahkunud. Üks kolmandik! Väljaspool Euroopat asuva koduriigi puhul on see näitaja 19% ehk iga viies. Seega on sajad tuhanded inimesed igal aastal jäänud Euroopa Liitu, ilma et neil oleks selleks õigus. Euroopa Liidus võib olla praegu mitu miljonit isikut, kes on määratud tagasisaatmisele, aga on jäänud illegaaliks, isikuks, kes ei saa tööd, vähemalt ametlikult mitte, olesklevad või tegelevad igasuguse musta äriga, radikaliseeruvad jne, jne. Loomulikult õhutab selline poliitika igasuguseid inimesi üha enam ja enam Euroopasse tulema ja kui Euroopa riigid oma välispiire ei kaitse, siis siia nad jõuavad ja ka jäävad.

Nii. Aga nüüd ma tulen siis Eesti juurde. Nagu enne ütlesin, me räägime ähvardusest. Aga saage aru, et meil toimub ilma illegaalse immigratsioonitagi massiline sisseränne 1980. aastate tasemel, seda erinevalt Lätist või Leedust. Eestisse elamisloa saamise peamiseks põhjuseks on tööletulek, õppima asumine ja pereränne. Ja viimane, see pereränne on loogiline, sellepärast et Eestisse elama asunute juurde tulevad järgmisena pereliikmed. Ja keskmiselt iga kolme õppima või tööle tulnu juurde tuleb veel kaks pereliiget, hiljem hakkab tõenäoliselt rohkem tulema.

Eesti välistudengeist eesti keeles õppis alla 5% ja õppemaksu maksis neist vaid osa. Vähemalt avalik-õiguslikes ülikoolides ei kata tegelikult õppetasu üldse õppekulusid. Niimoodi maksab siis Eesti maksumaksja peale ka neile välistudengeile, kes ülikoolile õppetasu maksavad. Ja lisaks maksab Eesti maksumaksja ligikaudu kolmandikule välistudengeist vajaduspõhist õppetoetust.

Töötamiseks antakse viimastel aastatel üle 2000 elamisloa aastas. Lisaks oli meil augusti seisuga 19 000 kehtivat lühiajalise töötaja registreeringut, kelle puhul ajutine töötamine on hüppelauaks alaliselt Eestisse jäämisele. Toonitan, see on hüppelauaks.

Ja töötukassa andmetel on meil augustist 46 000 töötut ja pole õige, et meil valitseb tööjõupuudus just lihttööaladel. Võib vaadata töötute profiile – kõik võivad seda vaadata ja veenduda, et ei ole nii. Ja ma uuesti meenutan, et meie tööjõu tootlikkus on vaid 74% Euroopa Liidu keskmisest. Kui me jätkame odava tööjõu sissetoomist, mis surub meie palgad alla, siis meie majandus keskendub ikkagi odavat tööjõudu kasutavatele sektoritele ja uuendused pidurduvad.

Edasi. Lõpuks siis küsime seda, kas idaslaavi, Aafrika ja Aasia maadest pärit sisseränne aitab meil vältida rahvastiku vananemisega seotud sotsiaalseid probleeme. Vastus on, et idaslaavi kultuuriruumist pärit rahvastiku sündimus on märksa väiksem kui eestlaste oma. Seega tähendab sealt pärit isikute sisserände jätkumine rahvastiku vananemise kiirenemist. See tähendab veel suuremaid probleeme meie lastele. Aasia ja Aafrika riikidest pärit isikute kiiresti kasvav sisseränne võib rahvastiku vananemist pidurdada, aga tulevikus tähendab see sedasama, mis Soomes-Rootsis praegu: osa elanikkonna väga kõrget tööprotsessis mitteosalemise määra, seega kokkuvõttes pigem probleemide teravnemist.

Nii et ma ei saa kuidagi aru sellest, miks valitsus immigratsiooni reguleerimisega ei tegele. Võtke palun seesama eelnõu, mille koalitsioon käigust kõrvaldas, kui võimule tuli! Või võtke EKRE poolt kevadel esitatud eelnõu ja muutke seda, kui vaja, aga tulge sellega välja! Tehke midagi. Aitäh!

18:46 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

18:46 Heiki Hepner

Aitäh, hea eesistuja! Austatud proua peaminister! Meie piiri kaitse, olgu ta siis kontrolljoon või mitte, on kindlasti rahvusliku julgeoleku küsimus. Selles pole üldse mingit kahtlust ja siin me vajame arusaadavalt erakondadeülest konsensust. See on meie kõigi ühine mure. Ja tõsi on ka see, et tegelikult tänane olukord on tõsine, sest hübriidrünnak meie liitlaste Läti, Leedu ja Poola vastu on tõsiasi. Ja me peame tegema sellest ka omaenda järeldused. Ei piisa ainult sellest, et me saadame Leetu ja Lätti okastraati või elavjõudu piiri valvama. Me peame tegelema ka omaenda piiri kindlustamisega. Ja me peame tegelema sellega ennaktempos.

Siseminister käis meil riigikaitsekomisjonis ja niimoodi üldistades võiks ütelda, et ta ei näinud väga suurt muret, et peaks ennaktempos sellega tegelema. Ja see on iseenesest väga kahetsusväärne. Kolme aastaga on kavandatud üks kuuendik praegusest piirist välja ehitada. Aga küsimus ei ole mitte lõplikus piiri väljaehitamises, vaid me peame mõtlema selle peale, kuidas kaitsta siis, kui surve tuleb meie piirile konkreetses lõigus, kus ei ole mitte mingisugust takistust. Ma küsisin härra siseministrilt, kas see koridor, see piiriala, see kontrolljoon on konkreetselt puhastatud, nii nagu on ette nähtud projektis: on kõik ära raiutud, on võsast puhtaks tehtud. Tõsi, seal on ka erinevad sooalad. Aga siis oli üks ümmargune vastus: teate, see piiriala on nii- ja naasugune, on väga erinev. 

Ja kahetsusväärselt, proua peaminister, teie vastus oli täpselt samasugune: seal on võsa ja küll seal on sood. Aga tõepoolest, kui tekib meie piirile surve ja sinna on vaja paigutada kiiresti kas või ajutiselt okastraattõke või suruda piiriületajad tagasi, kuidas me seal võsas siis madistame nendega? Kas keegi on seda endale ette kujutanud ja kui on, siis miks seda infot ei jagata? Miks käib üks ümmargune veeretamine? Mul oli selge ettepanek. RMK, kes tegeleb riigimaadel metsade raiumisega, hooldamisega, majandamisega, kellel on see võimekus, võiks selle piiriala vajadusel ennaktempos lõplikult ära raadata. Selleks tuleb anda kindel korraldus. Ja seda tuleb ka hooldada, et seal ei oleks mingit võsa või mingit sellist ümmargust asja, millest keegi ei tea. See on tegelikult väga-väga tõsine küsimus, aga selle ümber käib mingisugune ümmargune mull.

Selles suhtes on mul väga suur palve teile, proua peaminister: ütelge siseministrile, ütelge ka keskkonnaministrile, et piiriala peab olema selgelt raadatud. See peab olema puhas, see peab olema tehtud nii, et seal on võimalik väga kiiresti rakendada kaitsemeetmeid. Ja uskuge, RMK tuleb selle ülesandega toime, kui see ülesanne anda! On vaja lihtsalt anda üks korraldus. Me ei tohiks jääda ootama aastat 2025 või 2026, kui me suudame kuidagi jõuda selleni, et meie piiriala on siis välja ehitatud ja me võime minna pidulikult linti lõikama. Täna on teine olukord. Ja pingutame ühiselt! Tõepoolest, see ei ole ühegi erakonna personaalne küsimus, see on meie kõigi küsimus, kõikide erakondade küsimus. See on rahvusliku julgeoleku küsimus. Aitäh!

18:50 Aseesimees Martin Helme

 Tarmo Kruusimäe, palun!

18:51 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea proua peaminister! Meil on ju kohustus kasvatada lapsi ja mina olen enda lapsi alati kasvatanud sellise lihtsa lausega, et tark õpib teiste vigadest, loll ei õpi iial, valik on sinu. Minu riik ei ole loll riik. Aga ma soovin, et mu riik jätaks ka selle mulje ehk siis ta õpiks teiste vigadest. On ju vana tõde seegi, et tahad rahu, valmistu sõjaks. See on ju tegelikult heidutus – see on selle asja nimi. Kui praegu meil piiri puhastataks, kui seal toimuks mingi tegevus, oleks see selge signaal, et Eesti on reaalselt, tegelikult valmis tõrjuma illegaalset rännet ükskõik mil moel –  kuidas seda nimetatigi, kui Norrasse ja Soome neid veeti 2015. See on see küsimus. Eesti meestel on käeline oskus veel olemas keevitada kokku võib-olla vanast metallist tõkkeid. Ilmselgelt leedukad ei ütle, et kuulge, me anname teile paar kilomeetrit tõket, mis te laenasite. Teil on ju ka häda majas. Siis jääb see lõik ju tegelikult kaitsmata.

Mina olen skeptiline. Ja igas Riigikogu liikmes peabki skeptitsism olema, sellepärast et kõik asjad võivad paberil head välja näha. See oli vist paar aastat tagasi, kui Tallinnas mängiti läbi keemiareostus. See ei ole üldse riigisaladus, sest seda ma kuulsin Kristiine linnaosakogu koosolekul, kus meile öeldi, et 60% telefoninumbritest, mis olid üles antud, et lihtsalt paberi peal läbi mängida, kuhu saaks Lasnamäe evakueerida, ei vastanud. Eks me kujutame ette, et tuli käsk [teada anda], kes teil selle või teise asjaga tegeleb – ahah, keemiareostus, seega ohutustehnik. Võib-olla enam seda ametikohta ei olnudki, võib-olla pandi kuskil vanast rasvast telefoninumber, mida ei olnud. Aga selliselt, paberi peal ei saa neid asju läbi mängida.

Ma usun, et on olemas väiksemad üksused oma võimekusega, mida võib-olla meie saadikutena ei peagi teadma, kes [midagi] teevad. Aga heidutus, see, mis toimiks tegelikult üle piiri, peab olema konkreetselt näha. Seda me võiksime ikkagi teha. Me võiksime seda teha kasvõi lihtsalt hoogtöö korras: mitte maailmakoristuspäev, vaid Eesti ettevalmistuspäev. See võib-olla heidutaks neid, kellel on plaanis siin midagi korraldada.

Kui te vastasite Riho Breiveli ja Leo Kunnase küsimustele, siis mind natukene üllatas see, sest need on inimesed, kes teavad sellest teemast võib-olla kordades rohkem kui teised Riigikogu liikmed. Aga milles on minu mure? Mina olen kohustatud andma enda valijatele vastuseid. Kui nemad minu käest küsivad, mida Eesti praegu teeb, kas juba keevitatakse kuskil neid füüsilisi tõkkeid, siis ma ei saa minna nende juurde ja öelda, et mulle suurt ei öeldud midagi, et see on suisa riigisaladus. Aga juba fraktsioonide kaupa inimesed ei tea, mida öelda, sest et inimesed, kes on riigikaitsekomisjonis, neil on ka NATO-saladus. Nad saaksid tulla ja panna käe mulle õla peale, et [öelda]: Tarmo, ära muretse, Eesti riik on hoitud, kaitstud, kõik asjad on vinks-vonks. Aga ei, me kuuleme ikka, et me justkui nagu tegutseme ja justkui nagu ei tegutse.

Võib-olla see on ülepaisutatud, see meie ohutunne. Aga siis tuleks meid rahustada ja tuua meile mingeid fakte. Ümmargune mull ja keerutamine ei tekita tegelikult mitte üheski täiskasvanud inimeses kindlustunnet, et see informatsioon, mis sulle antakse, on õige. Ja meie peame siin puusalt andma intervjuusid. Juhul kui meil midagi sellist juhtub, hakkab Riigikogu liige lihtsalt ise välja mõtlema neid vastuseid, sellepärast et tal ei ole ühelegi vastusele tugineda. Ning siis juba ajakirjandus võimendab seda, et meie päästeplaan on nullilähedane.

Mina soovin, et Eesti riik ei oleks rumal riik, vaid et Eesti riik õpiks teiste vigadest. Tahad rahu, valmistu sõjaks ehk siis heidutus võiks toimuda meil seal piiri ääres. Eesti mehed oskavad neid tõkkeid teha ja oleksid ka need mehed, kes hakkaks neid seal majutama ja vaatama, et nad meil siin küla peale laiali ei jookseks. Meil on vaja selget ettevalmistusplaani. Aitäh! 

18:55 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

18:56 Mart Helme

Lugupeetud istungi juhataja! Proua Kallas! Kolleegid! Mõned päevad tagasi meil oli kohtumine kaitseminister Kalle Laanetiga. Päev enne seda oli meil kohtumine Kaitseväe juhataja Martin Heremiga. Ma pean ütlema, et mõlemast kohtumisest jäi väga masendav maik suhu. Täna kuulasime lugupeetud Isamaa-kolleegide esitatud arupärimisele vastamist peaministrilt. Peab ütlema, et masendav maik jäi suhu. Kõigil kolmel puhul on tegemist ebakompetentsusega, administratiivse suutmatusega ja poliitilise ülelaetusega. See, mis ei peaks olema poliitika, on pööratud poliitikaks. Aga tegelikult ei tegeleta sellega, millega tegelema peab, ehk ei räägita isegi mitte asjast, asjaga tegutsemisest kõnelemata.

Valitsuse kogemusega võin öelda, et meie valitsus tegeles kontrolljoone väljaehitamisega ja võimaliku massimmigratsiooni vastu seismisega väga tõsiselt ja ka suhteliselt tõhusalt. Me mäletame väga hästi, kuidas siin saalis arupärimistele vastates ja muudel puhkudel esinedes praegune koalitsiooni juhtpartei oma liikmete suu läbi kriiskas, süüdistas, takistas, laimas, valetas. Noh, mida me siis nüüd näeme? Nüüd teevad nad sedasama. Mitte enam opositsioonis olles, vaid juba koalitsioonis olles. Ja see on väga kurb ja piinlik, sest niisuguse hoiakuga me mingit konsensust ja mingit ühisrinnet Eesti kaitsmisel moodustada ei saa. Mitte mingisugust!

Aga ma räägin asjast. Minu ministriks oleku ajal me viisime läbi massimmigratsioonitõrje õppuse kagupiiril. Mitme päeva jooksul mobiliseerisime sinna politsei, piirivalvurid, kaitseliitlased, aga mitte ainult, sest illegaalsete immigrantide või muidu piiriületajate puhul on vaja ju nendega tegeleda. On vaja neid menetlema hakata. Isegi kui me nad tagasi saadame, on nad kõigepealt vaja kuskil kokku korjata. Ja selgus, et meil puudub menetlemisvõimekus, et meil puudub transpordivõimekus, et meil puudub piisav, ütleme niimoodi, piiriületajate tabamise võimekus, ja seda väga lihtsatel põhjustel. Varasemalt on otsustatud, ma ei oska öelda, kas raha kokkuhoiu põhjustel või administreerimise lihtsustamiseks, piirivalve sisuliselt likvideerida, muuta piirivalvurid politseinikeks ja politseinikud piirivalvuriteks. Need on kaks väga erinevat asja ja siin on väga erinevad asjad ka need, kus need piirivalvurid tegutsevad, kas nad tegutsevad merepiiri kaitsel või tegutsevad maismaapiiri kaitsel. Ka siin on väga suured erinevused: kas kagupiiril, Narva jõel või Peipsi järvel. Saatan on detailides, nagu öeldakse, ja siin need detailid on.

Mis meil õppusest selgus? Õppusest selgus, et meie absoluutne lagi illegaalsete piiriületajate puhul on 500 inimest kahe päeva jooksul.

Palun lisaaega!

19:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

19:01 Mart Helme

Me oleme näinud praegu Leedu ja Poola illegaalse immigratsiooni tõrjumisel, et mõnel päeval võivad need numbrid olla suuremad. Me uurisime muide ka meie jõuametite esindajatelt mõni aeg tagasi, kui Leedu piiril kõik see oli akuutne, kui kiiresti me suudaksime ajutised piiritõkked rajada. Selgus – vähemalt väitsid seda kaitsejõudude esindajad –, et mõne päevaga. Kõige lihtsamate traattõkkerajatiste püstitamine pioneeride poolt võtaks mõned päevad aega. Loomulikult need ei ole sellised korralikult väljaehitatud patrullteedega tarad, nagu me praegu ehitame, aga kõige elementaarsema traattõkke, okastraattõkke rajamine ei võtaks väga palju aega. See oleks meile jõukohane ja võib-olla me peaksimegi seda tegema. Selle asemel, et Leetu okastraati saata, peaksime me teatud lõikudes, mis on kõige haavatavamad, selle traattõkke rajama.

Ma ei ole praegu valitsuses, ei ole neid diskussioone pidanud, aga kõrvalt vaadates, siit Riigikogu saalist vaadates tundub, et sellega peaks tegelema. See valmisolek peaks meil olema, see materjal peaks meil olemas olema. Mitte nii, et kui asjaks läheb, öeldakse, et aga nüüd on meil vaja hange välja kuulutada, hanke väljakuulutamiseks läheb nii ja nii palju aega, siis on meil vaja ehitaja hanget ... Ei ole tarvis! Ei ole tarvis! Ostame vabaturumajanduse tingimustes okastraati, paneme oma kaitseväelastest pioneerid seda ehitama, ja meil on see tehtud. See on üks näide sellest, kuidas me saame valmis olla.

Nüüd see küsimus, mille ma esitasin seoses territooriumile tungimisega. Seda täiendati hiljem küsimusega sellest, kas me oleme ka oma liitlastega sel teemal arutlenud, kas me oleme selle Leedu pretsedendi laiema arutelu aluseks võtnud, et öelda: jaa, me oleme NATO peakorteris selle teema läbi arutanud, jaa, meie suured liitlased, jõuõlga omavad liitlased – britid, ameeriklased, prantslased – on öelnud, et loomulikult, kui teie territooriumile tungitakse, siis tuleb osutada vastupanu, vajaduse korral relvastatud vastupanu ja sissetungija tagasi tõrjuda. Või ütlevad nad nagu vene kaardimängus, et mina passin. Mina passin! Ja sellisel juhul tuleb meil otsustada, kas meil on selgroogu ja sisu või meil ei ole selgroogu ja sisu ja me ütleme, et noh, mis siis ikka, loodame, et nad lähevad tagasi.

Need on väga tõsised teemad ja praegu arupärimise vastustest me väga konkreetseid vastuseid ei saanud. Küll me saime jällegi ülelaetud poliitilist retoorikat. Noh, valimised on vähem kui kuu aja pärast juba, see on muidugi mõista ka arusaadav, aga see ei olnud siin asjakohane. See ei olnud asjakohane! Asjakohane oleks olnud küsimustele konkreetselt, arusaadavalt, argumenteeritult vastata. Aitäh! Rohkem ei kõnele.

19:04 Aseesimees Martin Helme

Ma palun järgmisena, Peeter Ernits!

19:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kolleegid! Kümme aastat on möödas Süüria sõja algusest ja praegu on lõppenud järjekordne Afganistani sõda. Mõlemad kukkusid läbi. 2015. aastal miljon, küll osalise kutsega, Euroopasse tulnut. Ja seda, mida araabia kevad meile kaasa tõi, kõik mäletavad. Tänase päevani lakutakse haavu.

Ja nüüd ma kuulasin peaministrit – tõesti emotsionaalselt laetud daami jutt, valimiste-eelne, närviline selline, solvangud oma konkurentide vastu. Ega see ilus ei ole, aga on võimalik aru saada. Täna hommikul me arutasime valmisolekut elektri hinna ootamatuks tõusuks. Kuidas siiski ükski analüütik ega üldse keegi ei ole suutnud ette näha, mida see kaasa toob. Me ei oska hinnatagi, mida see moolok, kes välja pääses, teeb: täna 60, homme 70, võib-olla varsti 90 eurot megavatt-tonni kohta. Keegi ei oska öelda. Afganistani sõja kokkukukkumise puhul samuti.

Ma loen pidevalt, iga päev Al-Jazeerat. Täna vaatasin, väga huvitav kanal, kes ei ole jälginud. Ja meie president aprillis viimase riigipeana mõni aeg hiljem rotina põgenenud president Khaniga rääkis, nagu kõik [oleks] kõige paremas korras. Kukkus kokku! Analüütikud, ka kõige paremad, näitasid, et tegelikult nad ei tea, mis toimub. Ja nüüd ma kuulen peaministrilt, et jah, ega [nad] ei tule. Ei ole teada, on mingid salajased analüüsid, aga mingit ohtu ei ole.

Ma olen piiril käinud korduvalt, ka siis, kui Eston Kohver n-ö rööviti. Piirivalvurid näitasid mulle: siin on pajupõõsas, seal kolmas. Järgmist piiripunkti ei olnud näha isegi. Tõesti, me praegu ehitame neid ja kohati üsna hästi, aga rääkida, et ega suurt muret ei ole – ma arvan, et see võib olla samasugune tühi jutt, et vaid väljastpoolt ilus. Midagi ei ole loota. Millal see oli, vist 2016, kui Süüria vennad, jõukamad vennad, kes olid polaarjoonele tunginud, 4000 kilomeetri kaugusele ja sõitsid ratastega või autodega üle Norra piiri. 500 tükki oli neid või isegi rohkem. Nii et tegelikult häda ajab härja kaevu.

Ja kui vaadata praegu Afganistani, mis on toimunud! Süüriast ma ei hakka rääkima, aga praegu kusagil 1,4 miljonit on juba eelmiste sõdade, nende avantüüride tulemusena pagulasi. Valdavalt on nad Pakistanis, selle kõrval. Aga teine 2 miljonit või rohkem on, kellel dokumente ei ole. Nii et ligi 4 miljonit on juba seal ja see on eelmise avantüürse sõja tulemus. Ja nüüd te arvate, et need ei hakka tulema! Nad tulevad, loomulikult tulevad! Natukene kandeaega on vaja, enne kui nad tulevad. Ja see, et meil Valgevenega pole piiri, ei puutu asjasse. Nad võivad tulla samamoodi ka läbi Venemaa. Samamoodi läbi Venemaa! Jalgrattaga ei saa meile üle tulla, meil ei ole selline piir. Aga neid kohti on küll meie piiril, kust saab astudes üle tulla, ja me peame olema selleks valmis.

Al-Jazeera ütleb täna või ütles üleeile – eile lugesin – niimoodi natukene solvunult, et arvestades Euroopa riikide suurt rolli Afganistani sõjas, võiks arvata, et meie Euroopa ühiskonnad ja poliitikud on väga murelikud Afganistani võimalike pagulaste pärast. Ja siis kirjutab pika loo, et tegelikult ei ole küll. Ega meiegi siin rõõmsad ei ole. Peaminister on öelnud, et jah, kümme afgaani võtame, aga tegelikult palju rohkem oli neid, kes meid aitasid. Aga need me oleme jätnud sinna hooletusse. Mondo kaudu veel 15. Aga kui tuleb 40, 100, 200 või 300 – me peame olema selleks valmis reaalselt. (Juhataja helistab kella.) Ilus kelluke!

19:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aeg sai täis. 

19:10 Peeter Ernits

Tahaksin küll paar minutit juurde, piisab küll. Või andke ikka kolm! 

19:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, siis kolm. Aga olge teinekord konkreetne, öelge täpselt. 

19:10 Peeter Ernits

Ilus kellukese hääl, mulle meeldib. Tegelikult me ei peaks siin omavahel üksteist süüdistama, isegi kui valimised on. See on nagu loomadel jooksuaeg. Loomad lähevad hulluks ja silmad verd täis ja jooksevad, ja meie kallis peaminister ka nagu amokijooksus, solvangud ka, kui ma küsisin siin. Ei ole ilus! Urmas Reinsalu ütles, et me peaksime vaatama ühiselt, sõltumata sellest, kas me istume vasakul või paremal pool saali või keskel. See oht võib tulla väga kergelt, võib tulla samamoodi nagu Afganistani n-ö kuulsusrikas sõda. Ameerika Ühendriikide kõige pikem sõda, kus meie oleme osalised, kukkus kokku samamoodi nagu need CO2 hinnad, mida analüütikud ega keegi [muu] ei osanud ette näha. Kukkus kokku, moolok märatseb.

Ja elektri hindades me näeme seda varsti, kes ei ole veel näinud. Ja see on võib-olla kevadeni. Nagu ma täna küsisin – ei tea, mitu aastat kulub veel. Kuidagi see fassaad on ilus reeglina, aga me peame arvestama, et tegelikkus ei pruugi sugugi ilus olla. Ja kui nad ühel hetkel on seal meie piiri taga ... Tõepoolest, ma olen kuulnud seda, et kui anda korralik korraldus, siis on võimalik kiiresti need aiad ehitada, aga see eeldab raadamist ja kindlasti pahandamist omanikega ja nii edasi. Tegelikult, kui tahaks, oleks võimalik suht kiiresti teha, väga kiiresti isegi.

Aga jah, ma arvan, et püüame olla sõbralikud. Iga asja puhul ei maksa, n-ö silmad verd täis, joosta, rääkida, kuidas meie oleme praegusel juhul mingid Kremli käsilased, ja nii edasi. Ma ei ütle, mis käsilased Kaja Kallas ja tema lugupeetud meeskond on. Toredad kõik. Aitäh! 

19:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

19:12 Martin Helme

Aitäh, asespiiker! Hea peaminister! Ma kuulasin neid küsimusi ja neid vastuseid ja pean ütlema, et kuigi loosungid kohati olid peaaegu olemas – jaa, me tõrjume, jaa, me kaitseme –, siis kogu selle jutu põhjal saab teha lihtsa järelduse: õnnetus hüüab tulles. Tänane valitsus võib ju teha isegi õigeid häälitsusi, aga ta ei tee ühtegi vajalikku ettevalmistust selleks, kui puhkeb sarnane kriis, nagu on juhtunud Vene ja Norra piiril, Vene ja Soome piiril, Läti ja Valgevene, Läti ja Poola, Läti ja Leedu piiril. Õnnetus hüüab tulles. Me kõik teame, et see võib juhtuda üleöö. Me kõik teame, et see on poliitilise otsuse küsimus, kui otsustatakse Kremlis n-ö kraanid lahti keerata. Ja me ei tegele ettevalmistusega selle tõrjumiseks.

Eelmine valitsus algatas sisekaitsereservi loomise, olles teadlik ja aru saanud sellest, et pronksiöö kogemus näitas, et meil ei ole piisavalt inimesi, piisavalt väljaõppinud inimesi, piisava varustusega inimesi, et selliseid massilisi seadusele allumatuseid tõrjuda. Kümne aastaga on olukord ainult halvemaks läinud. Meil ei ole enam piirivalvet. Ja mis kõige õudsem: täna tuli välja, et meil ei ole valitsuse tasandil isegi adekvaatset ohutunnetust. Ma ei võta seda kommenteerida, sest ma ei ole lugenud neid julgeolekuasutuste ohuhinnanguid. Aga mulle tehti umbes kuu aega tagasi julgeolekuasutuste poolt eraldi briif muu hulgas ka piiri hübriidohu teemal. Ja minule küll ei jäänud mulje sellest briifist, et see ohuhinnang oleks olnud nii leebe, nagu täna peaministri jutust välja võis lugeda. See ohutunnetus vähemalt välisluure poolt oli oluliselt akuutsem kui nendes vastustes, mida praegu siin Kaja Kallase suust kuulsime.

Aga mis kõige tähtsam: peale ohutunnetuse ja peale poliitiliste loosungite on vajalikud ju reaalsed tegevused, planeerimised, [on vaja] sammud läbi mõelda, stsenaariumid [koostada], läbi kontrollida, kas need käsud, mis siis antakse, hakkavad tööle. Seda kõike ei tehta. Mitte midagi sellest ei tehta. Isegi seda arusaamist ei ole, et piiril tõepoolest peab olema mingi koridor, mis on lagedaks raiutud. Selle asemel me ütleme, et sood ja metsad ongi meie piir. No ei ole! Ei ole kusagil olnud! Vastupidi, selline metsane territoorium on suurepärane koht, kus illegaalsed piiriületajad saavad ennast ära peita, kus ei ole võimalik neid ei õhust ega maismaal patrullides jälgida ega tõrjuda.

See on õnnetus, mis hüüab tulles. Kui midagi peaks juhtuma Eesti piiridel, kui tulevad, me ei räägi tuhandetest, aga kui tulevad sajad inimesed, kes hakkavad üle piiri valguma, siis tänane valitsus ei ole võtnud mitte midagi ette, et seda tõrjuda, ära hoida, sellega toime tulla. Tänane valitsus lihtsalt jalutab rahumeeli, kinnisilmi ümisedes mingeid loosungeid, hävingusse. Mina ei tea, mida on vaja selle jaoks, et neid raputada sellest unest välja, aga on vaja raputada. Aitäh!

19:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

19:16 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Nagu kolleeg Heiki mainis, meil hiljuti käis siseminister riigikaitsekomisjonis ja koos temaga oli ka asekantsler Meelis Oidsalu Kaitseministeeriumist, kes lahkub õige pea ametist. Ja see, mis me kuulsime, ei olnud kuigi julgustav tõesti. Tegelikult asekantsler Oidsalu oli täiesti võimeline meie konkreetsetele küsimustele vastama.

Mina küsisin näiteks, et kui me kutsume õppekogunemistele kõik pioneeriüksused, mis meil on, ehk siis kummagi brigaadi pataljonid ja kõikide jalaväepataljonide pioneerirühmad, kui kiiresti me suudaks ehitada, mis selleks on vaja, mis on see finantsressurss, mis on materiaalne ressurss ja kas see on võimalik. Ja ta vastas, et jah, kui on vaja kiiresti teha, siis see ülesanne on täiesti tehtav. 

Aga Kaitsevägi või Kaitseliit, nemad ju piiri ei halda. See on ikkagi Siseministeeriumi ja PPA käes, see asi. Nemad peaksid ette valmistama plaani, kuidas seda siis teha. Ja ka Kaitseväe juhataja on seda kinnitanud, et Kaitsevägi on suuteline seda tegema. Kui meil on vaja kiirkorras, ad-hoc-korras piirirajatised püsti panna, siis Kaitsevägi tõesti on võimeline selle ära tegema, aga selleks peavad Siseministeerium ja PPA selle planeerima, eelarvestama ja kõike muud tegema, mis selleks vaja on.

Lähen nüüd korraks ohuhinnangute juurde ja vaatan neid varasemaid sündmusi, mis Euroopa Liidu ja Venemaa piiridel on toimunud. 2015, kui me räägime Norrast, Venemaa organiseeris hulgaliselt illegaalseid piiriületusi. Ja millest tuli seal see jalgrataste asi, see [põhjus] oli tegelikult see, et Norra piiril autosid ja busse kontrolliti, aga jalakäijaid ja jalgrattureid mitte. Ja seepärast see oligi nii organiseeritud, et neile illegaalsetele immigrantidele organiseeriti Vene poolt jalgrattad ja nad tulidki nendega üle. Ehk siis tekitati see migratsioonisurve, see hübriidvõitlus seal vastavalt täpselt nendele kohalikele oludele, see kohandati sellele.

Ja kui Soomes oli samasugune kriis, see oli 2015, kui ka Euroopa pagulaskriis oli haripunktis, siis tegelikult ega president Niinistöl ei olnud väga muud võimalust seda lahendada. Ta läks lihtsalt, sai Putiniga kokku ja ütles, et nüüd see jama peab lõppema. Ja see jama ka lõppes. Ma kardan, et meil sellist jõuõlga, kui Venemaa sooviks meie suhtes midagi rakendada, kasutada ei ole.

Ka Valgevenes 2019 ja 2020 veel praktiliselt ei olnud sellist ohuhinnangut, et võiks tulla selline hübriidvõitlus. Ainukesed illegaalsed piiriületajad –  neidki oli seal päris palju – olid need, kes põgenesid Lukašenko režiimi eest, kes lihtsalt pidid päästma oma elu ja tervist. Seal ei olnud kolmandatest riikidest immigrante. Ja see tekkis täiesti järsku. Siseminister kinnitas meile, et sellel aastal on idapiiril olnud illegaalseid piiriületajaid kuus inimest, kui ma nüüd õigesti mäletan.

Meil mingit ohtu ei ole, aga me näeme, kui kiiresti need olukorrad võivad muutuda. Ja seepärast me praegu ka riigikaitsekomisjonis tõsiselt mõtleme, mida me saaks nüüd teha selleks, et Vabariigi Valitsust aidata ja teha mingi plaan. Sest kui me mingi plaani teeme, siis see paratamatult ei hõlma ühte valitsust, vaid hõlmab ka järgmist valitsust ja osalt ka ülejärgmist.

Kuidas siis seda teha? On selge, et piirirajatised me peame nüüd varem valmis ehitama kui 2026. aastaks. Me peame lihtsalt seda plaani kiirendama. Ja et seda mitte ülejala ja ebakvaliteetselt teha ...

Palun viis minutit lisaaega!

19:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Viis minutit ei saa, kolm minutit saab. Palun!

19:21 Leo Kunnas

... [siis võiks] kiirendada neid protsesse ja teha piirirajatised ära mitte 2026. aastaks, vaid 2023. aastaks. See võiks olla selline realistlik kompromiss, et me ei kaotaks kvaliteedis. Ja samal ajal me oleme iga hetk valmis rakendama seda ad hoc ehk käepärast Kaitseväe abiga lahendust. Nende kahe lahenduse koosmõjus me suudaksime piirirajatiste probleemi 2023. aasta lõpuks ehk ära lahendada. Aga see loomulikult tähendab, et selleks on vaja finantsressursse, mida meil ei ole kuskilt väga võtta. Nii nagu keskmaa-õhutõrje puhulgi tuleks siin ilmselt kõne alla laen, sest meie julgeolekuolukord lihtsalt on nii tõsine, nagu ta on.

Ja teine [mure] muidugi on isikkoosseis, millest ka siin eelkõnelejad on juba rääkinud, ehk PPA kriisireserv. Selle me peaksime looma. Me saame Kaitseliitu ajutiselt kasutada, aga me ei saa seda teha ühegi pikema või tõsisema kriisi korral. Me ei saa kaitseliitlasi niisama lihtsalt [võtta], et, ütleme, kutsume nüüd 100 meest või 200 meest õppekogunemistele ja saadame nad lihtsalt Leetu või Lätti või Poola teisi aitama. Kui meil on kriisireserv olemas, siis see ei ole vahend mitte ainult meie Eesti piiri kaitsmiseks, vaid see on vahend põhimõtteliselt kogu meie regiooni, Euroopa Liidu välispiiri kaitsmiseks. See tuleks lihtsalt ära teha.

Ja loomulikult, kuna tegu on PPA kriisireserviga, siis see ei ole rakendatav mitte ainult välispiiri kaitseks, vaid seda saab ka siseriiklike problemaatiliste olukordade, ka hübriidsõja puhul ju rakendada. Me komisjonis kindlasti püüame sellega edasi minna ja tulla välja mingi konstruktiivse ja adekvaatse otsuse eelnõuga, mille [heakskiitmiseks] me püüame siin saalis konsensust saada. Aitäh!

19:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sellega oleme ... Vabandust, Kaja, sa soovid täiendada. Palun, proua peaminister!

19:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kahetsusväärne, et te riigikaitset selliselt politiseerite. Ühelt poolt kahepalgeliselt justkui kutsute üles ühtsusele, aga tegelikult üritate seda teemat politiseerida. Väga palju toote seda näidet, et Norra ja Venemaa. Tuletame meelde, millal see oli: 2015. aastal. Kus olid teie ohuhinnangud siis, pärast seda? Mida te tegite nendele ohuhinnangutele vaadates? Kõik te viitate, et see juhtus ja võib juhtuda ka meil, sest meil on Venemaaga piir. Kõik on õige. Aga mis oli teie reaalne käik 2019? Te vähendasite piiriehituseks minevat raha. Kuidagi teod ja sõnad ei käi päris kokku.

Nüüd, te loetlete siin võimelünkasid, mis meil on. Aga juhin tähelepanu, et meie hetkel valitseme veel teie kokkupandud eelarve järgi. Nii et kui on need võimelüngad, siis peaks vaatama peeglisse, miks neid asju ei ole tehtud. Raha on alati piiratud hulk. Tehakse [näiteks] ettepanek, et Peipsile peaks ehitama mingid ujuvpontoonid. Alati, kui me teeme midagi, siis ei tee me midagi muud. Raha läheb sinna, aga inimesi seal tegelikult ujumas me ei näe. Ja kelle eest me siis seal kaitseme? Me peame raha suunama sinna, kus seda reaalselt vaja on. (Saalist hõigatakse midagi.) 

Te räägite suuri sõnu, et te olete väga mures piiriehituse pärast, aga reaalselt vähendate raha piiriehitusele. Mulle tundub vägisi, et see on see võte, et parim kaitse on rünnak. Et minge hästi kõvasti rünnakule ja siis ei pane keegi tähele, et võib-olla iseendal jäid mingid asjad tegemata. Ja mulle väga tundub, et te kahetsete nüüd, et te ei ole teinud neid asju. Aga ärge muretsege, me parandame need vead. Kui 2021. aastal oli piiriehituseks ette nähtud 10,5 miljonit eurot, siis 2022. aastal on selleks ette nähtud juba 14,4 miljonit eurot. Aitäh!

19:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd oleme selle arupärimise ammendanud.


2. 19:26 Arupärimine eestikeelsele haridusele ülemineku kohta (nr 84)

19:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Priit Sibula, Sven Sesteri, Heiki Hepneri, Raivo Tamme, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe ja Mihhail Lotmani esitatud arupärimine eestikeelsele haridusele ülemineku kohta. Palun arupärijate esindajal juba siiapoole tulla. Üllar Saaremäe, palun!

19:26 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud töökaaslased! Austatud peaminister! 10. juunil 2021. aastal andis seltskond naeratavaid ja heatujulisi isamaalasi üle arupärimise – arupärimise eestikeelsele haridusele ülemineku kohta. Kuna aega on mööda läinud, siis teen põgusa ülevaate.

Eesti keele arengukavas on sõnastatud eesmärk minna valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, mis tähendab, et õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Nii Eesti integratsiooni monitooring 2020 kui ka mitmed teised uuringud näitavad, et ühiskonnas on olemas selge toetus eestikeelsele õppele üleminekuks. Samal ajal kostab koalitsioonierakondade esindajate suust vastakaid sõnumeid. Näiteks riigihalduse minister Jaak Aab on 2021. aasta aprillis kirjutanud, et seni, kuni Keskerakond on valitsuses, üleminekut [täielikule] eestikeelsele haridusele ei tule.

Eestikeelsele haridusele üleminek peab olema riiklik prioriteet. See on väga oluline teema ühiskonna sidususe, lõimumise ja muu emakeelega inimeste tööturul konkureerimise võime tõstmise seisukohalt. Mistõttu, lähtudes eeltoodust, on meil teile järgmised küsimused. Esiteks, miks olete seadnud eesmärgiks minna eestikeelsele haridusele üle alles aastaks 2035, aga mitte kiiremas tempos? Teiseks, milliseid praktilisi samme on astutud eestikeelse hariduse tegevuskava käivitamiseks? Kolmandaks, milliseid praktilisi samme on astutud eesti keele õpetajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja uute eesti keele õpetajate palkamiseks? Neljandaks, milliseid praktilisi samme on astutud lasteaedades eesti keele õppe süvendamiseks ja eestikeelsele õppele üleminekuks? Ning viies küsimus: "Eestikeelsele haridusele üleminekul ei tohi kannatada eestikeelsetes koolides õppivad lapsed. Milliseid erisusi ja täiendavaid meetodeid eestikeelsele haridusele üleminekul rakendatakse piirkondades, nagu Tallinn või Ida-Virumaa, et tagada eesti emakeelega lastele eestikeelne õpikeskkond?" Sügava lugupidamisega Isamaa fraktsiooni saadikud.

19:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, peaminister Kaja Kallas saab nendele küsimustele vastata.

19:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Jah, see eestikeelne haridus on meil ühine mure ja ma loodan, et mingi aeg ka ühine rõõm.

Vastan küsimustele. "Miks olete seadnud eesmärgiks minna eestikeelsele haridusele üle alles aastaks 2035, aga mitte kiiremas tempos?" "Eesti keele arengukava aastateks 2021–2035" on erakondadeülene kompromissdokument ning kirja saanud tähtajad on samuti erakondadeülene kompromiss. Arengukava arutati ning otsustati esitada Riigikogule oktoobris 2020, kui koalitsiooni moodustasid Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Riigikogu arutas eesti keele arengukava juunis. Läbi selle aja on olnud eesmärk minna üle valdavalt eestikeelsele haridusele 2035. aastaks, seega see on olnud läbiv eesmärk. Üleminekuaega on vaja nii õppeprogrammide koostamiseks kui ka koolidel, õpilastel, õpetajatel ja lastevanematel, et ei kannataks hariduse kvaliteet ja sisu.

Teiseks: "Milliseid praktilisi samme on astutud eestikeelse hariduse tegevuskava käivitamiseks?" Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel on moodustatud 15-liikmeline huvigruppe esindav ekspertide töörühm. See töörühm on kaardistanud eestikeelsele haridusele üleminekul kõige olulisemad teemad. Need on vene õppekeelega õpilaste mahajäämus, muu emakeelega õpilaste tulevik tööturul, suurenev muukeelsete laste hulk eesti õppekeelega lasteaiarühmades ja koolides ja nende toetamise ebaühtlased võimalused, eesti keele õpetajaks õppijate vähene hulk, haridusasutuste juhtimise kvaliteet, vanemaharidus, õpetajate üldine puudus ja õpetajate motivatsioonipuudus, õpetajate töökoormus, koostöö koolide vahel, mentorlus, õpetajakoolituse sisu, eestikeelse huvihariduse kättesaadavus, koolipidaja roll ja vastutus valdkonna juhtimisel, eesti emakeelega õpilaste areng klassis, kus on palju muu emakeelega õpilasi, jne. Järgmine kohtumine toimub septembris ja tegevuskava peab olema valitsusele esitatud hiljemalt käesoleva aasta novembris.

Kolmandaks: "Milliseid praktilisi samme on astutud eesti keele õpetajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja uute eesti keele õpetajate palkamiseks?" Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmisele on suunatud kõik õpetajatele pakutavad koolitused ja praktilisi samme on astutud palju. Kuna aeg on piiratud, siis ma toon välja kõigest mõned sammud, võib-olla mõnedest saan veel hiljem rääkida. Esiteks – ja need [sammud] ei ole kuidagi tähtsuse järjekorras, on lihtsalt näited –, 2018. aastal käivitus alushariduses varajase keeleõppe pilootprojekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja [vene õppekeelega rühmas]". Selle jätkuna startis 2020. aasta sügisel varajase keeleõppe pilootprojekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis", mille sisuks on kvaliteetse keeleõppe tagamine ja erinevate keeleõppemudelite piloteerimine. 2021. aasta sügisel töötab lasteaedades 153 ja koolides 43 lisaõpetajat. Eesmärk on viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2-tasemele ning tagada mitmekeelses rühmas ja klassis iga lapse areng ja selleks vajalik tugi. Tallinna Ülikooli meeskond töötab välja uued täienduskoolitusekursused lasteaiaõpetajatele ja klassiõpetajatele ning koolimeeskondadele varajase keeleõppe alase pädevuse tõstmiseks. Eraldi on viimastel aastatel toetatud Ida-Virumaa eesti keelest erineva emakeelega õpetajate eesti keele oskuse arendamist B2- ja C1-tasemel. Ja neid näiteid on veel, nagu ma ütlesin, tegemist ei ole ammendava loeteluga.

Neljandaks: "Milliseid praktilisi samme on astutud lasteaedades eesti keele õppe süvendamiseks ja eestikeelsele õppele üleminekuks?" Alates 2000. aastast rakendatakse Eesti haridusasutustes keelekümblusprogrammi. Programmiga on liitunud üle 30 kooli ja üle 70 lasteaia. Igal aastal koolitavad ja nõustavad Innove Arno spetsialistid programmiga liitunud koolide ja lasteaedade juhtkondi ja õpetajaid. 2018. aastal käivitus alushariduses pilootprojekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja [vene õppekeelega rühmas]" eestikeelse lisaõpetaja rakendamiseks vene õppekeelega lasteaiarühmas ja need pilootprojektid kestavad eeldatavasti kuni 2024. aastani.

Nüüd viies küsimus: "Eestikeelsele haridusele üleminekul ei tohi kannatada eestikeelsetes koolides õppivad lapsed. Milliseid erisusi ja täiendavaid meetmeid eestikeelsele haridusele üleminekul rakendatakse piirkondades, nagu Tallinn või Ida-Virumaa, et tagada eesti emakeelega lastele eestikeelne õpikeskkond?" 2021/2022. õppeaastal rakendab Haridus- ja Teadusministeerium esimest korda pilootmeedet eesti õppekeelega koolidele, kus põhikooliosas õpib üle 10% eesti keelest erineva emakeelega õpilasi. Kokku peab neid õpilasi olema vähemalt kaheksa. Pilootmeetme raames saab lisatoetust kuue maakonna 23 kooli: need on Ida-Virumaa, Harjumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Lääne-Virumaa ja Tartumaa koolid. Toetus võimaldab rakendada nendes koolides õppiva 1493 eesti keelest erineva emakeelega õpilase tugiõpet summas 492 690 eurot. Pilootmeetme raames saavad koolid rakendada kogu eeloleva õppeaasta jooksul kaks tundi nädalas eesti keele tugiõpet kuni kaheksa õpilasega väikerühmades. Väikerühmas korraldatud lõimitud tugiõpe võimaldab tagada kõikidele eesti õppekeelega koolis õppivatele õpilastele võrdsed võimalused õppetöös osalemiseks. Kindlasti tuleb läbi mõelda koolide toetamiseks püsivam mehhanism, praegu on ainult pilootprojektid. Aitäh!

19:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd saame minna küsimuste juurde, neid alustab Üllar Saaremäe. Palun!

19:36 Üllar Saaremäe

Tänan, lugupeetud peaminister, ammendava ülevaate ja vastuste eest! Minu küsimus puudutab teie koalitsioonipartneri väljaöeldut. Kui Reformierakond on endiselt valmis minema üle eestikeelsele haridusele, aga teine osapool ei ole ja kuni Keskerakond on valitsuses, seda ei juhtu, siis kuidas te seda kommenteerite? Küsimuse mõte on, kui kaua nad on veel valitsuses.

19:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Küsimus on ju tegelikult selles, et ka meie koalitsioonipartner näeb seda, et tulemused venekeelsetes koolides on kehvemad, ja see tähendab, et lapsed saavad sealt ikkagi kehvema hariduse. Vaidluskoht on selles, mis hetkeks see täielik üleminek Eestis peaks toimuma. Siin, nagu ma ütlesin, on erakondadeülene kokkulepe. Kui me vaatame seda eesti keele arengukava, mis oli koostatud eelmise koalitsiooni poolt, kus olid nii EKRE, Isamaa kui ka Keskerakond, ja mis sai vastu võetud praeguse koalitsiooni ajal, siis pikas perspektiivis peaks olema [nii], et õpe toimub valdavalt eesti keeles üle Eesti. Tegelikult, mis on võib-olla samuti positiivne, on see, et kui varasemalt ei olnud toetus sellele nii kõrge, siis [nüüd] me näeme, et ka muu rahvuse esindajad arvavad järjest enam, et eestikeelne õpe võiks alata lasteaias või põhikoolis. Seetõttu tulebki nende väikeste sammudega alustada, mida me selle tegevuskava kohaselt kindlasti soovime teha.

19:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

19:38 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud peaminister! Strateegiadokumendis või arengukavas on öeldud, et aastaks 2035 on valdavalt üle mindud eestikeelsele kooliharidusele. Kuidas teie mõistate seda,  et "valdavalt" on üle mindud? Skaalas nullist kuni sada protsenti mida see teie jaoks tegelikult tähendab?

19:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! "Valdavalt" tähendab seda, et enamikus koolides see on. Ma ütlen järjest, kui palju meil neid koole on, kus see probleem tekib. Miks "valdav", miks see sõna? Meil on kindlasti ka koole, kus omanik ei ole ei riik ega kohalik omavalitsus. Need on erakoolid. Meil on koole Eestis, kus õppetöö toimub mingis muus keeles kui eesti keel. Ja ma leian, et eraharidust kindlasti kuidagi selliselt piirata ei saa. Me räägime ikkagi nendest koolidest, mida riik või kohalik omavalitsus üleval peab. Nagu me kõik teame, tulemused on siis lihtsalt paremad, kui meil on ühtne süsteem hariduses, kui kõik saavad võrdse hariduse ja tänu sellele ka võrdsed võimalused tööturul.

19:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:39 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te ütlesite just, et pilootprojekt. Ma küsiksin vastu: kas Eestil ei ole piisavalt juba selliseid edulugusid, millele tugineda seda kogemust edasi kandes? Nüüd siis tuleb uuesti teha mingi pilootprojekt ja seda monitoorida, siis lõpuks SWOT-analüüs teha, siis on tulemused ja mõõdikud ja kõik need. See võtab aega. Teie koalitsioonipartner tekitab võib-olla natukene muret. Pärnus, kus vene gümnaasium läks juba eesti keelele üle, on nüüd jälle tagasi libisemas, Tartu linnas on veel venekeelne gümnaasium. Kui suuri takistusi teeb teie koalitsioonipartner praegusel hetkel, et mitte jõuliselt üle minna? Ma mäletan, et teil oli kunagi täitsa plaan olemas, kui te neid otsustuseelnõusid tegite. Kas te näete üldse selle realiseerumist või tuleb uued valimised ära oodata? 

19:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Pilootprojektid ... Pilootprojektid on selleks, et saada aru, kas nad võiksid suuremas mastaabis töötada. Ja ma olen teiega selles osas nõus, et peaks olema püsiv rahastus, kui meile on selge, et neid pilootprojekte on juba üksjagu tehtud.

Nüüd, te olete ise samamoodi koalitsioonis olnud meie praeguse koalitsioonipartneriga. Ma usun, et see arengukava, millele ma viitasin, oli poliitiline kompromiss – just selleks, et kõik oleksid võrdselt pardal ja me saaksime järjest neid samme teha, nii et keegi ei tunneks, et kellelegi tehakse liiga, aga samas kõik võidaksid ja panustaksid ka võrdselt sellesse. See ei tohi tunduda pealesurutud valikuna, vaid peab olema kõigi jaoks arusaadavalt õige suund. Kui ma seda ütlen, siis ma mõtlen ikkagi seda, et kõikidel meil on valijad, keda me siin Riigikogus esindame. Ja kui ma vaatan avaliku arvamuse uuringuid, siis me näeme, et tegelikult toetus ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile on järjest suurem nii muukeelsete inimeste kui ka eestikeelsete inimeste hulgas. Seetõttu ma usun, et ka poliitiliselt on järjest lihtsam see idee ellu viia.

19:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid seal tagaservas! Meid on siin saalis praegu nii vähe, et iga ka vaiksem jutt on väga hästi kuulda ka siinpool. Ma teen ettepaneku, et te räägiksite väljaspool saali, siis saab siin rääkida seda juttu, mis on arupärimise teema. Palun, Priit Sibul!

19:42 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Te olite eelmise valitsuse ametisoleku ajal selle ülemineku osas väga kriitiline. Mul ongi küsimus, milline siis on praeguse valitsuse, teie juhitava valitsuse plaan, millal te sellega välja tulete ja mis on eestikeelsele haridusele ülemineku tähtaeg. Teie kindlameelsus teeb teile au. Te viitasite, et teie partner on ka aru saanud ja näeb, et erinevates koolides on tulemused erinevad. Teate, mina olen ka neid erinevate koolide tulemusi vaadanud, aga mina küll sealt nii lihtsalt järeldust ei tee. Eesti keele probleemkomisjonis me lasime ülevaate teha ja sealt võib välja lugeda, mida tahad. Ei ole sugugi niiviisi, et kas koolide või piirkondade kaupa oleks võimalik tuvastada, et just nendel põhjustel on tulemused mõnes koolis kehvemad. Äkki te ütlete, millal võiks plaaniga tutvuda?

19:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Septembris toimub järjekordne ekspertrühma koosolek ja hiljemalt novembris [peab] tegevuskava kinnitamiseks valmis olema. Nii et peale seda, peale novembrit saab sellega ilmselt tutvuda ka Riigikogus ja te saate selle kohta küsimusi küsida.

19:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun! 

19:44 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt, tänam, et te mainisite ühe eduloona oma vastustes keelekümblusprogrammi – kuidas see on laienenud ja kuidas seda suurepäraselt Innove ja Arno spetsialistid on juhtinud ja koordineerinud. Ma ei tea, kui palju te olete kursis, mida teeb haridusminister. Haridusministri juhtimisel ilmselt on alates 1. septembrist see üksus, mis Arnos tegeles keelekümblusprogrammi koordineerimisega, laiali saadetud. Osa inimesi on töötuks jäänud, osa inimesi on leidnud tööd ministeeriumis, aga igal juhul sellist keskset koordineerimist enam ei eksisteeri. Kuidas teile tundub, kas selline haridusministri samm on õigustatud olukorras, kus keelekümblusprogrammi edu baseerubki selle kesksel koordineerimisel, koostööl ja võrgustikel? 

19:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Aga see läheb kõik edasi, seda keskset koordineerimist ju endiselt tehakse. See, et korraldatakse töö ümber, ei tähenda, et see töö ei jätku. 

19:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

19:45 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud aseesimees! Hea peaminister! Vahepeal ma võtsin oma sõnavõtusoovi ära, sest Priit Sibul esitas minu küsimuse. Aga ma ei ole päris rahul selle vastusega. Kui te olite opositsioonis, siis sina isiklikult väljendasid üsna resoluutselt pahameelt selle üle, et kuidagi liiga aeglaselt läheb see valitsus eestikeelsele koolile üle. Aga nüüd me näeme, et see tähtaeg jääb samaks. Kui ma võrdlesin meie koalitsioonilepinguga, siis ma isegi ütleksin, et programm on praegu lahjem. Ma tahtsingi küsida, kuidas nüüd hakkab [edasi minema]. Mis aastal mis asi juhtub? Ja mis [seis] on 31. jaanuaril 2036? Ilmselt kõik koolid on eestikeelsed, kas on nii?

19:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma saan teie kärsitusest aru. Nagu ma ütlesin, selle tegevuskavaga me tuleme [välja] novembris ja siis saab nendele küsimustele vastata. Nüüd, tulles selle juurde, et ma olin väga kriitiline, siis jah, ka mina soovin, et see üleminek toimuks kiiremini. Täpselt nii ongi. Aga poliitiline reaalsus on see, et niimoodi me saame seda teha.

Erinevus on ikkagi see, et selle jaoks tuleb ette näha selged vahendid, et me saame [lahendatud] needsamad küsimused, mis teil olid. See puudutab venekeelseid või muukeelseid õpilasi ja see puudutab ka eestikeelseid nendes koolides, kus on väga palju muu emakeelega õpilasi. Neidki tuleb toetada. Aga ma ei saa teile praegu siin vastata, et punkt üks, punkt kaks, punkt kolm, sellepärast et see tegevuskava tuleb alles novembris.

19:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

19:47 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud proua peaminister! Kui sellest eestikeelsele haridusele üleminekust rääkida, äkki te natuke täpsustate, millise vaatenurga alt me sellele läheneme või õieti teie lähenete. Kas selliselt, nagu see Lätis viidi läbi, et venekeelsed koolid muudeti lätikeelseks, või lähenete selle nurga alt, nagu näiteks Eesti 200 räägib ühtsest Eesti koolist, mis sisuliselt tähendab segakoole? Kumba lähenemist te läbi viite?

19:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ka teie kärsitust ma mõistan. Novembris tuleb see tegevuskava, aga põhimõte on see, et ikkagi peaks olema Eestis haridus korraldatud valdavalt eesti keeles. See tähendab, et õpitakse eesti keeles. On kindlasti ka koole, mis on spetsialiseerunud mingile teisele keelele ja kultuurile – see kõik jääb, nii nagu on praegu. Aga haridussüsteem Eestis peaks olema valdavalt eestikeelne, nii nagu näeb ette erakondadeülene kompromissdokument "Eesti keele arengukava 2021–2035". 

19:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

19:49 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Need programmid kõik on väga head, mida me nüüd ette valmistame ja oleme valmistanud. Sellest küsimusest on räägitud ju ikka väga pikalt juba, et meil on tarvis see asi lõpuks ellu viia. Aga kogu selle võti peitub ikkagi selles, et meil on vaja pedagooge, kes suudaksid üldse seda asja ellu viia. Me võime võtta igasuguseid programme vastu, aga kui meil ei ole õpetajaid, siis me siin veel kümne aasta pärast räägime omavahel, kuidas me seda asja teeme. Mis plaanid on selleks, et tegelikult pedagoogide kaader saaks välja õpetatud? Alles siis saab selle asjaga edasi minna.

19:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Õpetajate puudus on suur probleem, mitte ainult eesti keele õpetajate, vaid üldse õpetajate puudus. Ja loomulikult sellega tuleb tegeleda. Üks motivaator on palk, rahaline motivatsioon. Me teeme suuri pingutusi, et leida eelarves raha õpetajate palga tõusuks, mis motiveeriks noori seda elukutset valima. Lisaks on meil juba täna programmid, mis puudutavad lisaõpetajate palkamist lasteaiarühmadesse ja ka koolidesse, kus on erineva emakeelega lapsed, et neid aidata. Aga tõesti, õpetajate puudus on teema, millega tuleb tegelda mitte ainult eestikeelse õppe raames, vaid üldiselt. Proovime leida erinevaid lahendusi, selleks et meil õpetajaid ikkagi oleks.

19:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea peaminister, rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena soovib Isamaa fraktsiooni nimel sõna Heiki Hepner. Palun!

19:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud peaminister! Austatud Riigikogu liikmed! Eesti keel ja eestikeelne haridus on vaieldamatult meie riikluse üheks vundamendiks, selles pole ilmselt mingit kahtlust.

Tõepoolest, kui mõtelda mitte väga palju tagasi, eelmise valitsuse aega, siis, proua peaminister, te olite selle valitsuse suhtes erakordselt kriitiline. Teil oli väga selge plaan, kuidas võiks üle minna eestikeelsele haridusele, ja teil oli ka, vähemalt teie enda jutu järgi, olemas täiesti selge rahaline plaan, mitte ainult lihtsalt niimoodi mõtetes. Ja ma usun, te mõtlesite seda tõsiselt, te ei ajanud lihtsalt tühja juttu, vaid see oli ikkagi sisuline plaan. Ma annan teile väikese vihje. Uskuge, kui te täna selle plaaniga välja tuleksite ja tahaksite selle realiseerida, siis saaksite siin Riigikogus [vähemalt] 51% häältest kokku. Teeme koos selle plaani ära, Isamaa kindlasti aitab selle plaani realiseerimisele kaasa!

Aga kui nüüd mõtelda selle peale, nagu ma juba küsisin, mida tegelikult teie jaoks tähendab see valdavalt üleminek. Te ütlesite, et enamus on üle läinud. Siis võiks ju mõnes mõttes ütelda, et täna on olukord juba lahendatud. 51% Eesti koolidest on kindlasti eestikeelsed, ei olegi just nagu probleemi. Nii see ju ei ole. Ja iseenesest erakoolide puhul ei ole keegi küsimust tekitanud. Me mõtleme siin ikka tõesti riigi- ja munitsipaalkoole. Eelkõige on see tõesti munitsipaalküsimus, aga riik peaks siin selgelt taha tulema ja toetama.

Ja võtame siis need arengukavad, mis peaksid selle küsimuse lahendama. Me arutasime hariduse arengukava värskelt, nädalapäevad tagasi. Ja natukene varem, enne suurt suvepuhkust käisime üle eesti keele arengukava aastani 2035. Ma ütlesin mõlema arengukava arutelul siinsamas kõnetoolis ja kordan ka teile, võib-olla te pole seda kuulnud, aga kui sellise kvaliteediga arengukavad oleks omavalitsuses, siis vallavanem tehtaks pihuks ja põrmuks, kui ta julgeks tulla volikogu ette nihukese arengukavaga. Pean silmas just mõõdikuid, millega me peaksime kirjeldama seda, mida me tahame saavutada. Eesti keele arengukavas on püstitatud tervelt üheksa mõõdikut, mida on kirjeldatud kahel juhul. Ülejäänute kohta öeldakse, et mõtleme, vaatame, kavandame. See on skandaalne. See tähendab tegelikult seda, et meil ei olegi tõsist soovi. Te viitasite sellele, et eelmises koalitsioonis justkui oli üks koalitsioonipartner, kes väga ei soovinud üle minna. Isamaa oli ka selles koalitsioonis ja ma julgen ütelda, et tõepoolest kahetsusväärselt ei olnud üks koalitsioonipartner valmis entusiastlikult eestikeelsele haridusele üle minema. See arengukava jäigi seisma, ootas aega, millal tekib koalitsioon Reformierakonnaga ja saab selle arengukava ellu viia. Sellest on tegelikult paganama kahju.

Mina ütlen Isamaa fraktsiooni nimel, et põhimõtteliselt on võimalik üle minna aastaks 2027, äärmisel juhul aastaks 2028. Meil on olemas selge kava, kuidas ülikoolis oleks võimalik ette valmistada õppejõude, kuidas järk-järgult erinevates kooliastmetes aastate kaupa üle minna ...

Palun lisaaega! 

19:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

19:56 Heiki Hepner

... üle minna tegelikule eestikeelsele haridusele, ilma et me ootaksime aastani 2035 ja siis tõdeme, et aga meil on 51% koole üle läinud, me oleme valdavalt üle läinud, me oleme saavutanud selle taseme. See on ju naerukoht! See tegelikult on naerukoht. On ikkagi vaja väga selget sisendit, väga konkreetset tegevust. Ei ole mõtet sellega venitada, sest nende inimeste jaoks, keda see iseenesest puudutab, see on ju väga tõsine probleem. Nad ei valda eesti keelt, nad on tööelust väljas, nad on ühisest inforuumist väljas. Ja see on tervele ühiskonnale probleem.

Sellepärast ma julgustan teid, proua peaminister: tõesti, kui nüüd novembris see kava selgub, siis teeme selle asja märksa kiiremas tempos ära! Ma usun, et te olete andnud ka oma töörühmale selle sisendi, mis teil oli valmis aasta-paar tagasi. [Tegutseme] natuke tempokamalt, teeme selle ülemineku aastaks 2027 või 2028 ikkagi ära! Jõudu teile! Aitäh!

19:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle‑Moonika Helme, palun! Kaheksa minutit.

19:57 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid, peaminister ja kõik huvilised, kes meid interneti abil jälgivad! Mingis mõttes on eestikeelsest haridusest, selle vajalikkusest, tähtsusest, olulisusest ja elementaarsusest rääkimine aastal 2021 juba nagu déjà-vu. Meil on 30 aastat iseseisvat Eesti riiki, kuid ometigi räägime ikka ja jälle asjadest, mis peaksid ammu olema iseenesestmõistetavad. Miks küll?

Kindlasti on praeguseks, nii nagu erinevad uuringud väidavad, ühiskonnas valmisolek eestikeelsele haridusele üleminekuks olemas. Aga ma väidan, et see valmisolek on olnud olemas kordi ja kordi ka varasemalt. Eriti hea momentum oli selleks muidugi kohe peale iseseisvumist, kui meie riigi ja rahva enesekehtestamise tahe ja võimekus oli igas mõttes laes ja kõik oleksid seda aktsepteerinud.

Eks ongi nii, et kui sa iseendasse usud ja kompromissitult oma asja ajad, siis on kõiges, mida sa teed või ette võtad, selline vägi, et kellelgi isegi ei tule pähe vastu vaielda või midagi kahtluse alla seada. Ometi lasti tookord see momentum mööda ja mida aeg edasi, seda raskemaks läks meie seadusandlikus ruumis eestikeelse haridussüsteemi kehtestamine kategoorilises imperatiivis. Ja mida aeg edasi, seda ettevaatlikumaks muutusid kõik erakonnad, kes [praegu] istuvad ka siin saalis ja kes ei ole siiani teinud mitte midagi – ma kordan, mitte midagi – selleks, et meie haridussüsteemis oleksid riiklikult rahastatavad koolid ainult eestikeelsed. Selle asemel on harrastatud vaid varvastel kõndivat diskussiooni. Piltlikult öeldes tahame me selles küsimuses praegu hakata majal seinu vahetama, mis siis, et kõik muu on omasoodu kulgedes juba oma vormi saanud.

Ja see on juhtunud nii, nagu parasjagu minna on lastud, sest keegi pole julgenud ega tahtnud midagi teha. Palju lihtsam on enne valimisi suvaliselt Kremli käsilase kaardiga vehkida. Muidugi! Ja seda teevad need, kes kõik need aastad on olnud võimul ja kelle käes on olnud kõik hoovad riigikeele kaitsmiseks ja ka üleminekuks eestikeelsele haridusele.

Kuna mitte midagi pole tehtud, siis kurblooline hetkeseis on issanda aastal 2021 Eesti Vabariigis selline, et meie riigiasutustes on venekeelsed kodulehed, meie pealinnas Tallinnas korraldatakse linnaametnikele vene keele kursusi ja Keeleamet ei sekkunud kuidagi neil aastatel eraettevõtete tegevusse, kui Swedbank tegi otsa lahti venekeelsete reklaambuklettidega ning venekeelse reklaamiga. Viimastel aastatel on kaubanduskeskustes vahepeal tunne, et oled Pihkvas või Peterburis, mitte Tallinnas või Tartus, sest venekeelsed kaubanduslikud teadaanded röögivad läbi valjuhääldite kõrvulukustavalt. Ja siis me räägime eestikeelsest haridusest! Kellele ja milleks?

Lappama on lastud ka õpetajate järelkasvu teema. Õpetajaid ei jätku isegi eesti koolides, rääkimata sellest, et vene koolidesse oleks võtta kaadrit, kes suudaks seal eestikeelse õppetöö läbiviimise enda kanda võtta. Meil on vananev õpetajaskond, meil on demograafiline kriis ja kõige selle juures seame endale eesmärke, mis oleks sõrmenipsust lahendatavad. Keegi ei eita, et eestikeelsele õppele üleminek võimalikult kiiresti on Eesti riigi kestmise ja toimepidevuse seisukohalt hädavajalik.

Samas ei ole kokku lepitud neid võimalikke viise, kuidas seda teha. Alustame lasteaedadest, see on õige. Aga idee, et muudame koolid eestikeelseks viisil, et paneme vene ja eesti lapsed ühtluskooli kokku, on kuritegelik.

Eesti koolil ei ole häda mitte midagi. Eesti koolid peavad jääma nii, nagu nad on. Probleem on vene koolides ja nendega peab tegelema. Sinna on vaja järkjärgulist, aga võimalikult kiiret ja valutut üleminekut. Ja sinna on vaja spetsiaalselt koolitada eestikeelset kaadrit. Riik peab teise emakeelega lastele võimaldama eestikeelse hariduse, ilma et eestikeelne koolivõrk ära lammutatakse ja pea peale keeratakse. Ja kindlasti ei pea panema eesti lastele selle käigus üle jõu käivat teiskeelsete laste integreerimise koormat.

Meil on eesmärkide saavutamiseks vaja mõistusega lähenemist, mitte propagandat, mitte vastandumisi. Me ei tohi eestikeelse hariduse teemat lahendada, üritades tulekahju kustutada bensiiniga. Seda eriti nüüd, kui nii palju asju on vahepeal jäänud tegemata.

Eesti keele arengukavas sätestatu on vähemalt mingigi konkreetne eesmärk. Seda siiani pole olnud. Hea, et niigi läks. Ja kui saab natukene kiiremini, on veel parem. Aga selleks on vaja poliitilist konsensust, mitte seda, et igaüks oma varbaid propagandateki alla püüab toppida, riigi keel aga ikka väljas külmetab. Aitäh!

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Mihhail Stalnuhhin! Palun, kaheksa minutit.

20:03 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Proua peaminister! See saal siin on mõnevõrra selline ajamasin. Teatud teemadel rääkides mul tekib selline tunne, et ma olen jälle enam-vähem oma nooruspõlves, 40 aastat vana ja me arutame siin saalis täpselt sedasama, mida 20 aastat tagasi. Kusjuures see ei ole ainult minu arvamus. Hiljuti kohtusin oma tudengipõlve sõbraga, väga pikalt rääkisime, pole ammu kohtunud. Ja ta kuulas seda, kuidas tegelikult lood on hariduses. Ka tema mäletas, et 20 aastat tagasi ma rääkisin täpselt sama lugu. Midagi muutunud ei ole. 

Kolleegid, kui tegemist on lapse sünnitamisega, siis te kõik väga hästi saate aru, et selleks on vaja, et naine kannaks teda üheksa kuud. No võib ka seitse, aga see ei ole normaalne. Ikka üheksa kuud. Ja kui te panete kokku üheksa rasedat naist, siis ei ole mitte kuidagi võimalik, et ühe kuuga üheksa naist sünnitavad teile ühe terve lapse. No ei ole niiviisi! Siin saalis ma juba tuhat korda olen rääkinud, et te räägite praegu poliitilisest soovist. Te arvate, et kui kõik erakonnad koonduvad, mitte kaks ei koondu, mitte kolm, mitte neli, vaid kõik – mitu neid seal on registris, 10 või 11 –, siis see ongi lahendus ja lähmegi üle. Selleks ei ole eeldusi, ma räägin teile tuhandendat korda!

No ei tegele keegi näiteks õppematerjalidega sellisel tasemel, nagu see peaks olema. Neljapäeval ma näitan teile mõned slaidid selleks, et seda väidet illustreerida, praegu mul lihtsalt ei ole aega. Õpetajate ettevalmistus ... Siin eelrääkija rääkis sellest, et 1990-ndate alguses oli eeldus üleminekuks. Tähendab, 1989. aastal Narvas oli üle 6000 õpilase, praegu on Narva koolides palju vähem. Ja siis, 1989. aastal, töötas Narvas kaks diplomeeritud eesti keele õpetajat. Kaks! Viie aastaga, kuni aastani 1995 said koolid täidetud. Linna tuli üle 100 eesti keele õpetaja. Mida selleks oli vaja? Oli vaja riigi tellimust ühelt poolt, ja seda, et eriala "eesti keele õpetaja muukeelses koolis" pakuksid kaks ülikooli: tollal veel peda ja Tartu Ülikool. Aga praegu ei ole riigi tellimust. Ja uskuge või mitte, aga sellist eriala nagu "eesti keele õpetaja muukeelses koolis" – seda ei ole! Me räägime sellest neljapäeval.

1990-ndate alguses inimesed, keda ma siin saalis ei hakka nimetama targaks – no kes peale meie siin Eestis ikka targad on –, aga väga paljud, kes asjast aru saavad, rääkisid: jätke täiskasvanud rahule, eriti pensionärid. Tegelge lastega, meil on vaja püsti panna süsteem, et eesti keel algaks lasteaias ja et see õpetamine oleks kvaliteetne. Kas keegi kuulas? 30 aastat on möödas, ja me räägime ühte ja sama juttu. Kas te arvate, et üleminek eesti keelele 2028. aastal on võimalik näiteks Narvas? Mul muidugi valutab süda oma kodulinna pärast, kus on õpetajad, kes ei valda piisavalt eesti keelt. Õpetajad, kelle keel on vigane, kes pole korralikult saanud eesti keele õpet, hakkavad vene lastele vene peredest, kus kodune keel on vene keel, eesti keeles õpetama kõrvalisi õppeaineid. Võib-olla prooviks alguses eesti keele kui õppeaine jalule panna? Seda ju ei ole! 

No Priit läks saalist ära, ta tõendaks [mu juttu]. Me käisime koos komisjoniga ühes Lasnamäe üsna suures koolis. Rääkisime direktoriga: kuidas lood on? Tema jutustab oma probleemist: see on tragöödia. Tal töötas kaks väga tublit eesti keele õpetajat ja mõlemad, kaks sõbrannat, ühel ajal läksid pensionile. Ja kõik, aamen! Tallinnas on niiviisi, et kui kellelgi on hea reputatsioon eesti keele õpetamise valdkonnas, siis tema pärast tekib praktiliselt sõda. Ei ole õpetajat! Eesti keele õpetajat ei ole! 

Kunagi 20 aastat tagasi siin saalis räägiti üleminekuõpikutest. No kui te võtate lapse, kes keelt ei valda, ja ütlete: sa hakkad nüüd loodusõpetust õppima eesti keeles. Tal peab mingi vaheõpik olema, talle ei saa kätte anda õpikut, mida kasutatakse eesti põhikoolis või gümnaasiumis. Tal on vaja seda, et seal oleks mingi sõnastik, abimaterjalid ja nii edasi.

Ma praegu istusin ja tuletasin meelde 1990-ndaid. Uskuge või mitte, aga uusi õppematerjale, videotunde, igasuguseid multifilme, igasuguseid rollimänge, igasuguseid brošüüre, töövihikuid ja nii edasi siis toodeti. No võib-olla mitte eriti palju rohkem kui praegu, aga need olid kvaliteetsemad. Siis olid veel vanad õpetajad, kes teadsid, mida ja kuidas teha.

Mul on äärmiselt kahju, et keegi siin saalis ei usu, et eesti keelt võib õppida eesti keele tunnis. Arvatakse, et eesti keele tunnis mitte mingi juhul laps ei saa hakkama, aga las ta läheb füüsikasse või keemiasse, küll talle seal õpetaja selgitab. Mis loogika see on? Täiesti arusaamatu! 

Ma kogu aeg kuulen: siin on vaja üleminekut, on vaja üleminekut! Mitte keegi mitte kordagi pole siin saalis, teie vähemalt, rääkinud, aga mida te kavatsete teha prantsuse lütseumi või inglise kolledžiga? Seal on ju ka riigi finantseerimine, eks ju. Aga õppetöö minu teada toimub enamasti mitte eesti keeles. Miks just vene keel selline vihatud keel on? Keegi ei pööra tähelepanu sellele, et meil siin Tallinnas pool linna on ingliskeelseid silte täis. Igal pool kõlab ingliskeelne kõne. See teid ei häiri. Filoloogid räägivad sellest, et eesti keel varsti muutub pidžinkeeleks, selliseks segamini inglise keelega. See ei häiri.  

Aga aeg sai otsa. Ma loodan, et te saate aru nii minu murest kui nendest ettepanekutest, mis me teeme neljapäeval komisjoni nimel. Aitäh!

20:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

20:11 Margit Sutrop

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head ametikaaslased! Lubage mul korraks mõtiskleda selle üle, mis on olnud tegelikult juba suured edusammud. Ma arvan, et võib-olla ei ole alati mõistlik iseennast piitsutada, mida me ju tegelikult teeme siin täna. Olgugi et kõik kriitikanooled on suunatud täna peaministri vastu või valitsuse vastu või minu erakonna vastu, kust tuleb haridus- ja teadusminister, on tegelikult ju tegemist olnud kõikide erakondade võimalusega osaleda valitsemises ja aidata kaasa eestikeelsele haridusele. Ja mulle näib, et täna peaministri välja toodud mitmed mõtted, mis kindlasti kajastavad seda, mida Haridus- ja Teadusministeerium juba on teinud, väärivad siiski tegelikult endale pika pai tegemist ja lohutamist, et asi ei ole üldsegi mitte lootusetu, kuigi on kurb. 

Kui 20 aastaga pole teie meelest, kes te täna siin kõnelenud olete ja kes selle arupärimise tegid, kuhugi jõutud, siis 2035. aastani on tegelikult ainult 14 aastat. Ja tõepoolest, nagu juba Helle-Moonika Helme ütles, on tegelikult siiski väga oluline asi, et hariduse arengukavas on öeldud välja, et eesmärgiks on ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemine ning kvaliteetne eestikeelne haridus. Eesti keele arengukavas on [kirjas] üleminek valdavalt eestikeelsele kooliharidusele, mis tähendab, et õppetöö riigi- ja kohalike omavalitsuste koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles, ja [see on] siiski väga-väga suur märgiline samm.

Kõik rahvuslikud erakonnad ja kõik teised, kes aitavad kaasa eesti keele ja kultuuri püsimisele ja arenemisele – olge te tänatud, et te selle siin Riigikogus koos läbi lasksite ja loodetavasti nüüd Haridus- ja Teadusministeeriumis ka hariduse arengukava selliselt kinnitatakse. Minu meelest ei ole õige, et meil pole üldse midagi kokku lepitud. Vähemalt tundub kujunevat konsensus, et üleminekutee on evolutsiooniline, mitte revolutsiooniline. Ja kuigi ma ise olen revolutsionäär ja tahaksin samuti näha väga kiiret üleminekut, hakkan ka mina leidma, et tegelikult tänane tee, mida mööda praegune koalitsioon kõnnib, on tegelikult võib-olla see mõjukas ja sihile viiv tee.

Kõigepealt: see, mida ka peaminister välja tõi, on juba eelmise valitsuse algatatud ja nüüd edasi arendatud Keskerakonna poolt välja pakutud tee. Professionaalne eesti keele õpetaja vene õppekeelega lasteaiarühmades ja koolides on tegelikult väga mõistlik [idee], kui seda tulusalt ja efektiivselt, korralikult, läbipaistvalt ja hästi paigutatud ressurssidega teha. 150 lasteaeda ja 43 kooli, kes seda abi on saanud, nagu peaminister ütles, ei ole sugugi vähe.

Teiseks, see tee, mida Reformierakonna, meie erakonna ministri Liina Kersna [poolt] kindlasti novembriks kokku lepitav arengukava ütleb, on väga suur oluline, teistsugune samm. See on tegelda mitte vene koolidega ainult, vaid tegeleda ka eesti koolidega. Ja see on kõigile rahvuslikele erakondadele, kelle hulka ma arvan ka Reformierakonna, väga oluline, et me ei laastaks eesti kooli. Ma usun, et te kõik nõustute minuga selles – EKRE, Isamaa ja Reformierakonna kaaslased –, et me ei taha panna, nii nagu me siin kuulsime, eesti lastele seda koormat kasvatada üksinda venekeelsest elanikkonnast Eesti riigile lojaalseid kodanikke ja eesti keele oskajaid.

See tähendab, et see tugi, mida me anname praegu ministeeriumi uudse kava järgi eestikeelsetele koolidele, kus üle 10% on selliseid lapsi, kes ei ole eesti emakeelega, on väga oluline tugi. Võib-olla see ongi see kriitiline piir, kui palju üldse suudab eesti kool ära seedida. Ma olen täiesti vastu Eesti 200 plaanile lihtsalt [lapsed] kokku panna. See tõepoolest hävitaks eesti keele ja kultuuri, eesti lapsed võiksid hakata halvasti eesti keelt kõnelevate laste mõjul ise halba eesti keelt rääkima, ka eestlased. See rikuks meie emakeele ära. See tähendab, see kriitiline mass, mida meie koolid ja lapsed täna suudavad ära seedida ... 

Kas mul on veel aega võimalik juurde paluda?

20:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kolm minutit on võimalik.

20:16 Margit Sutrop

... mida me suudame ära seedida, ongi sedasorti evolutsiooniline aeglane edasiliikumine, kus koolidesse tulevad [muukeelsed lapsed] lapsevanemate otsuse järgi, mitte sunni järgi. Nad tulevad lapsevanemate otsuse järgi, kes on näinud ära, et nende lastel on parem tulevik, nad saavad paremini integreeruda, nad saavad paremat haridust, jõuda ka kõrgkoolidesse. Täna jõuab neid lapsi, kes on lõpetanud vene emakeelega põhikooli, kõrgkooli 10% vähem. Nad jõuavad kõrgkooli, nad saavad parema hariduse, jõuavad lõpuks ehk ka Riigikokku, nagu me näeme mitme vene emakeelega kolleegi pealt. Nad on saanud hea hariduse, nad saavad ühiskonnaelus vapralt kaasa lüüa, seista Eesti riigi eest samamoodi nagu eesti emakeelega lapsed. Ja see on väga oluline asi, et me ei paneks seda koormat, ei laastaks ära, ei tekitaks liiga suurt survet, vaid need lapsevanemad ise, kes seda on otsustanud, saaksid selle võimaluse. Me ei taha ju panna kätt ette. Need lapsed, kes tahavad eestikeelses koolis õppida eesti keelt ja integreeruda, peavad saama sinna tulla.

Muidugi – nüüd ma võtan selle kokku – on selge, et nendes koolides tuleb veelgi enam tagada näiteks see, et vene keele süvaõpe saaks toimuda nendele, kes tulevad vene emakeelega, ja eesti keele õpe toimuks süvaõppena nendele, kes tulevad eesti keele ja kultuuri keskkonnast. Ja meil peab olema piisavalt õpetajaid. Meil peab olema haritud õpetajaid, ja mitte ainult eesti keele õpetajaid. Ülikooli inimesena ma näen, kui oluline oleks see, et me õpetame ka füüsikaõpetajatele, ajalooõpetajatele, bioloogiaõpetajatele, üldse kõigile selle n-ö lõimitud aineõppe kaudu oskuse ka vene emakeelega või rändetaustaga eesti lastele õpetada korralikus eesti keeles matemaatikat, bioloogiat ja füüsikat. Selleks on vaja ka metoodilisi materjale.

Keelekümblusprogrammid, nagu me juba kuulsime, vajavad väga suurt tuge. Samas see ei ole vähe, mis praegu tehtud on: 23 kooli saab toetust, 1493 last juba tegeleb sellega, keelekümblusprogrammid – 30 kooli, 70 lasteaeda – ei ole ka väike arv. Muidugi me tahaksime, et neid oleks rohkem, aga me oleme õigel teel ja parem astuda täna kindlalt 2035. aasta poole ilma suurema revolutsioonita, aga kõiki meie kaasmaalasi kaasa viies ja samas säilitades eesti keele ja kultuuri. See ongi see konsensus, mida me peame otsima. Aitäh ja jõudu meile kõigile selleks!

20:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Mihhail Lotman!

20:18 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Ma kuulun nende Eesti elanike hulka, kelle emakeel on vene keel, kes õppis vene koolis. Ma ei ole sugugi õnnelik selle üle. Ma saan hästi aru vene elanikkonna murest kaotada mingisuguseid sidemeid oma kultuuriga, keelega ja lõppude lõpuks sünnimaaga – nende või vanemate sünnimaaga. Sellegipoolest ma olen veendunud, täie veendumusega pooldan koolihariduse täielikku üleminekut eesti keelele.

Kolleeg Stalnuhhin väljendas muret või arusaamatust, miks ei saa eesti keelt õppida eesti keele tunnis, miks seda peab veel õppima füüsika-, bioloogia- ja teistes tundides. Vaat asi ongi selles, et eesti keel, nagu ka kõik teised keeled, et ta oleks täisväärtuslik keel, ta peab olema kaasatud kõikides eluvaldkondades. See on üks aspekt.

Ja jällegi, muretsedes Eesti vene elanikkonna heaolu pärast, ma tahaksin meelde tuletada, et kui Eesti sai iseseisvaks või alles see iseseisvumisprotsess käis, siis kogu aeg nad olid mures ja selline retoorika oli, et me ei taha olla teise sordi kodanikud. Tõesti ei ole hea olla teise sordi kodanik, aga neil on võimalus saada nagu kõik teisedki, nagu eestlasedki esimese sordi kodanikeks.

Ma hindan neid vanemaid, kes panevad oma lapsed eesti lasteaeda ja eesti kooli, kuid see ei saa olla [tavaline], need peavad ikka olema pigem erandjuhtumid. Kool tervenisti peab minema üle eesti keelele, ja seda kõikides valdkondades, kõikides ainetes.

Teine asi, millest vene vanemad ja ka nende lapsed järjest rohkem saavad aru, on see, et eesti haridus, ka kooliharidus on parem kui vene haridus. See on parem kui vene haridus Venemaal, seda näitavad PISA testid ja paljud teisedki asjad. Samas ma tahan öelda, et ka vene koolid Eestis on paremad kui vene koolid Venemaal, aga eesti koolid Eestis on veel paremad kui vene koolid Eestis. Ja iga normaalne vanem tahab, et ta laps saaks ikka paremat haridust. See oli teine aspekt.

Kolmas aspekt on see – jällegi see haakub kolleeg Stalnuhhini problemaatikaga. Asi on selles, kust me võtame venekeelseid loodusainete, ajaloo ja teiste ainete õpetajaid. Me ei saa neid tuua Venemaalt. Ja me ei saa kasutada ka neid õpetajaid, kes võib-olla on Eesti kodanikud, aga saanud hariduse Venemaal. Meil on teistsugune füüsika, ütleksin niimoodi. Jah, ideoloogia ei käi ainult läbi sotsiaalteaduste, see käib Venemaal läbi kõigi teaduste, läbi kõigi ainete, see on kohe ametlik programm Venemaal. Niisiis, kust me saame venekeelseid füüsikaõpetajaid? Mitte kusagilt. Aga me ei hakka Eestis koolitama lisaks reaalainete keskkooliõpetajaid, kes räägiksid ja õpetaksid vene keeles. See on paratamatu protsess. Vene keele õpetajad vene koolis on saurused, kes kahjuks peavad välja surema või õnneks siiski pensionile minema. Ma ei ole nii ...

Ma igaks juhuks küsin paar minutit juurde. 

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Paneme kolm minutit juurde.

20:23 Mihhail Lotman

Jah, ja siis... Ah, ei tahagi rohkem öelda. Igal juhul ma soovitan selle programmiga mitte venitada, teha [see ära] võimalikult kiiresti ja nii hästi kui võimalik. Aitäh!

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun! Kaheksa minutit. 

20:24 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Austatud haridusminister! Alustan sama lausega, millega alustas eelmine kõneleja. Ka mina kuulun nende hulka, kelle emakeel on vene keel. Aga erinevalt eelkõnelejast olen mina õnnelik selle üle, et ma sain õppida emakeeles venekeelses koolis, saades sealt väga hea venekeelse hariduse ja väga hea emakeele ja emakeele tunnetuse. Ja nagu käesoleval pildil näha on, olen saanud ka päris korraliku eesti keele oskuse, õppides eesti keelt alates kolmandast klassist kaks tundi nädalas kuni gümnaasiumi lõpuni. 

Mõnedest asjadest tahaksin täna ikkagi rääkida, kuigi see teema on meil siin Riigikogus juba minu üheksa kuu pikkuse karjääri jooksul korduvalt ja korduvalt kõneldud ja tundub, et me kõik kordame oma mõtteid korduvalt ja korduvalt. See tähendabki seda, et me peame need asjad selgeks rääkima. Me peame nendega kuhugi jõudma ja kuidagimoodi kokku leppima. Mulle tundub, et me ei ole teiega veel kordagi tegelikult kokku leppinud, mida tähendab eestikeelne haridus ja mida tähendab eestikeelne õpe. Kui palju peab olema eesti keelt või kui palju peab olema eestikeelseid aineid ühes haridusasutuses, et seda saab nimetada eestikeelseks?

Meil olemas kehtiv seadus: tegelikult põhikooli- ja gümnaasiumiseadus defineerib, et eestikeelne haridus on sellisel juhul, kui vähemalt 60% õppekavast on eesti keeles. Kas see on see eesmärk, kuhu me tahame jõuda aastal 2035, või eesmärk on, et 100% õppeaineid igas õppeasutuses on eesti keeles või see on 90%? Milline roll on haridusasutustes võõrkeeltel? Kui palju aineid ühes eestikeelses koolis võib anda inglise keeles või saksa keeles või miks mitte ka vene keeles? Mulle tundub, et niikaua, kui me ei ole kokku leppinud, mis on see eestikeelne kool, kuhu me pürgime, me ei saa edasi rääkida.

Ma ei kadesta üldse sedasama töörühma, mis haridusministeeriumis palehigis töötab, et juba paari kuu pärast meie ees olla oma tegevuskavaga. Millisest eeldusest nemad lähtuvad? Kas nemad lähtuvad 60 : 40, kas nemad lähtuvad 100%, kas nemad lähtuvad jätkuvalt segregeeritud haridussüsteemist, et meil on eesti õppekeelega kool, kus õpivad eesti emakeelega lapsed, ja kõrval on eesti õppekeelega kool, kus õpivad vene emakeelega lapsed? Siin üks eeskõneleja soovitas mitte mingil juhul tekitada niinimetatud segakoole. Mis on see pilt, mis on see visioon, mida me tahame näha aastal 2035?

Mulle tundub, et me ei ole selles kokku leppinud ja me käime siin järjepanu igaüks oma fraktsioonist oma kogemusest, oma haridusest rääkimas. Ja me räägime, aga me räägime erinevatest asjadest – just sellepärast, et me ei ole kokku leppinud. Ma tõesti loodan, et see haridusministri töörühm, kui nad ei ole veel seda teinud, alustavad oma järgnevaid ettekandeid ja tutvustusi sellest, kuhu nad on jõudnud, mis on see visioon. Ja ülejäänud on juba see teekond, selle teekonna tehniline kirjeldus: õpetajad, õppematerjalid, õppekorraldus ja nii edasi. Aga võiks kunagi jõuda ikkagi selle lõpuni.

Ja mina väidan, et ühes või teises ulatuses kõik Eesti koolid praegu on juba eestikeelsed koolid. Sest minu teada ei ole Eestis ühtegi kooli, kus ei õpetataks kas või mõnda ainet kas või mingis ulatuses eesti keeles. Seda ka Ida-Virumaal, ka minu Kohtla-Järvel, kust mina tulen.

Just hiljuti oli meil nõupidamine, kus kõik koolide direktorid, venekeelsete põhikoolide direktorid pidid raporteerima linnavalitsusele, kuidas neil eestikeelse õppega on. Ja kõik direktorid ütlevad, et me tahaksime anda eestikeelset õpet rohkem, kui meil on. Vanemad küsivad, linnavalitsus küsib, ministeerium nõuab, koalitsioonileping seab eesmärgi, aga meil on üks probleem: meil ei ole neid õpetajaid, keda panna nende laste ette. Lahendame selle probleemi, siis ülejäänud asjad jooksevad juba jällegi tehniliselt paika!

Kas keelekümbluskool on eesti õppekeelega kool, kui õppetöö käib kuni 50 : 50% ulatuses, kust lapsed tulevad välja kolmekeelsetena, kus eesti keele kui teise keele eksami tulemused on paremad kui nendel vene emakeelega lastel, kes lõpetavad täiseestikeelse kooli? Lepime need asjad kokku, millest me räägime, muidu jäämegi siin igaüks rääkima oma asjadest!

Ja ma ei väsi ütlemast, et eelmisel nädalal arutatud haridusstrateegia tegelikult ei sea eesmärgiks üleminekut eestikeelsele õppele, vaid seab eesmärgiks eesti keele õppe parandamise ja täiustamise. Jällegi tundub, et me ei ole kokku leppinud, mis on ikkagi Eesti riigi eesmärk. Kallid kolleegid, lepime üks kord need asjad kokku ja siis liigume edasi! 

Tulles tagasi algusesse, mis puudutab vene keelt. Siin juba kõlas kõnepuldis täna mingi hirm või mingi etteheide vene keele pealetungi küsimuses Eesti haridussüsteemile, Eesti ühiskondlikule elule. Mis selles halba on, kui ametnikud oskavad vene keelt? Mis selles halba on, et vene keel on inglise keele järel kõige populaarsem võõrkeel, mida meie lapsed koolis õpivad? Mina ei näe selles probleemi. Miks mitte? Ja seesama erakond, kes sellest räägib, võiks peeglisse vaadata ja selgitada Keeleametile, miks valimisreklaamid Narva linnas on ainult venekeelsed, miks see erakond ei reklaami ennast eesti keeles ühes Eesti piirkonnas.

Ja mis puudutab seda, kus saab õppida või kus ei saa õppida eesti keelt, kas keeletunnis või kusagil mujal – erinevalt ühest eelkõnelenud kolleegist ei usu mina, olles hariduselt eesti keele kui võõrkeele õpetaja, et eesti keelt saab omandada ainult eesti keele tunnis. Mingil juhul mitte! Eesti keelt peab kuulma, eesti keelt peab nägema, eesti keelt peab harrastama, kasvõi vigaselt, aga igas võimalikus olukorras, mitte ainult keeletunnis. Kui me jätame ainult need keeletunnid, siis tegelik tulemus ei ole see, mida me soovime.

Nii et soovin haridusministrile ja töörühmale edu kõigepealt eesmärkide püstitamisel ja siis tegevuskava väljatöötamisel. Ja kui haridusminister eesmärgistamisel hätta jääb, tulgu Riigikokku, arutame! Sotsiaaldemokraadid toetavad koosõppiva kooli mudelit. Tartu Ülikooli teadlased on välja töötanud viis erinevat mudelit. Me juba üle poole aasta üritame seda teemat käsitleda kultuurikomisjonis, aga ei võta kultuurikomisjoni esimees seda teemaks. Äkki alustame sealt, lepime kokku ja siis räägime edasi! Aitäh!

20:32 Aseesimees Hanno Pevkur

 Riigikogu liikmetel rohkem sõnasoove ei ole. Sõna on palunud veel peaminister. Palun!

20:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul oli [mõttes] pikk sõnavõtt, paljudele asjadele tahaks reageerida, aga peale eelmist kõnet ma tegelikult teen suhteliselt lühidalt. Täna on siin väga palju olnud häid kõnesid ja häid mõtteid. Aga tegelikult kohati justkui tundub, et te ütlete, et teeme ära, siis kui te olete opositsioonis, ent kui te olite koalitsioonis, siis te sedasama plaani ei toetanud.

Ma siiski arvan, et see on tõsi, et igaühel on põhjust peeglisse vaadata, sest me kõik oleme olnud võimul. Ja kui siin on jutt sellest, et 20 aastat on sama jutt, siis see on kurb, see ongi kurb tegelikult. Ma olen väga nõus Eduardiga, kes ütleb, et meil on vaja ühiskondlikku kokkulepet, mida me ikkagi mõtleme. Minu jaoks see ühiskondlik kokkulepe tähendab just seda, et tegelikult mitte kellelegi ei tehta haiget, kõikide muresid mõistetakse, et me saaksime kõik pardale nii, et see ei oleks kuidagi vägivaldne.

Aga ühe asja ma tahan ära õiendada. Sa ei mõista muret vene keele pealetungi pärast, aga mina mõistan seda muret väga ja see mure on hirm. Eesti keelt räägib maailmas suurusjärgus miljon inimest. Vene keelt räägib 258 miljonit. Lihtsalt ei ole võimalik, et vene keel või kultuur kuhugi kaob, aga samas see 1 miljoni kadumine on tegelikult väga reaalne ja selle jaoks me peamegi tegema aktiivselt samme, et see keel püsiks, et see kultuur püsiks, et me siin saaksime seda keelt ja kultuuri üleval hoida. Ja kui siin kõlas, ütleme, ka veidi demagoogiat, justkui lasteaialapsed läheksid otse gümnaasiumisse õppima füüsikat, siis nad ju ei lähe. Kui sa annad eestikeelsele lasteaialapsele kätte füüsikaõpiku, ta ei saa ka sellest mitte midagi aru. Ja ta ei peagi sellest veel aru saama. Mõte on ikkagi selles, et minna samm sammu haaval.

Ma tegelikult tänan kõiki selle eest, et see arutelu oli siin väga tasakaalukas. Ma loodan, et ka neljapäeval, kui teil on [päevakorras] olulise tähtsusega riiklik küsimus, on see arutelu tasakaalukas. Ja ma tegelikult loodan väga ka seda, et me reaalselt kuulame üksteist. Ma olen sellega ka nõus, et kui igaüks räägib sedasama asja, mida on ikka räägitud, aga sa ei kuula tegelikult, mida teised ütlevad või mis need mured on, siis on väga raske tegelikult kokkuleppele jõuda. Nii et jõudu! Aitäh!

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Odinets, kas teil on vasturepliigi soov? Palun siis lühidalt!

20:35 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Tahaksin ikkagi õiendada, et mingil juhul ma ei tahtnud öelda, et ma kuidagimoodi ei ole eesti keele pärast mures. Loomulikult olen. Lihtsalt mina tahtsin öelda seda, et vene keelel kui väga suurel ja huvitaval keelel on oma koht Eestis, Eesti kultuuriruumis, Eesti majandusruumis. Ja ma ei oleks nii kriitiline, kui vene keele populaarsus mingis Eesti regioonis või valdkonnas kasvab. Sama palju olen ma mures ka inglise keele pealetungi pärast näiteks kõrghariduses ja teadustöös. Kindlasti olen nii mina kui on ka minu fraktsioonikaaslased ja usun, et kõik 101 Riigikogu liiget murelikud [ja soovime], et eesti keel säiliks, et eesti keelt osataks, et eesti keel oleks ilus, puhas ja areneks edasi. Aga selle kõrval on kindlasti oma koht ka paljudel võõrkeeltel, kaasa arvatud vene keelel.

20:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Oleme selle arupärimise lõpetanud.


3. 20:36 Arupärimine kõrghariduse rahastamise kohta (nr 83)

20:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Aitäh peaministrile ja aitäh arupärijatele! Kolmas arupärimine on Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Indrek Saare, Eduard Odinetsi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Jaak Juske, Heljo Pikhofi ja Riina Sikkuti esitatud arupärimine kõrghariduse rahastamise kohta. Eduard Odinets saab seda ka meile tutvustada. Palun!

20:36 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Esitasime juuni alguses arupärimise, mis puudutab kõrghariduse rahastamist ja kõrghariduse tasuliseks muutmist. Selle ajendiks on päris mitmete asjaolude kokkulangevus, mitmed väljaütlemised ja mitmed kirjalikud dokumendid, mis kinnitavad, et me vaikselt liigume tasuta kõrghariduselt tasulise kõrghariduse poole.

Esmane, millest me räägime, on ikkagi valitsuse koalitsioonileping, mis räägib sellest, et töötatakse välja kõrghariduse rahastamise mudel, kuidas kaasata kõrgharidusse rohkem eraraha. Haridus- ja Teadusministeerium kirjutab kultuurikomisjonile, et see lisaraha, mida saab kaasata, võib väljenduda selles, et kehtestatakse õppekulude osaline kompenseerimine,  või luuakse tasulise õppe pakkumise võimalusi, ka eestikeelsetel õppekavadel, ning kehtestatakse muid tasusid ülikoolis. Haridus- ja Teadusministeerium mainib, et kõik need nimetatud võimalused tooksid süsteemi eraraha üliõpilastelt ja nende perekondadelt. Kui need kaks dokumenti kokku panna, siis tundubki, et koalitsioonilepingus on eraraha kaasamise all mõeldud eraraha saamist üliõpilastelt ja nende perekondadelt.

Ka Riigikontroll märgib, et riigieelarve perspektiiv on teadmata, kõrghariduse rahastamine on keerulises olukorras ja tuleb teha valikuid. Aga ka Riigikontrolli arvates peaks see valik olema selline, mis tagab kõikidele noortele võrdse juurdepääsu kõrgharidusele. Kui me meenutame eelmisel neljapäeval sotsiaaldemokraatide korraldatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, siis näeme, et ka siin kõnelenud teadlased ja spetsialistid tõid välja, et haridus ja võrdne juurdepääs haridusele on üks osa sellest, et meie ühiskond oleks võrdsem.

Tegelikult on ka haridus- ja teadussektori eestkosteorganisatsioonid omavahel sõlminud haridusleppe, milles esitavad konkreetsed protsendid, kuidas peaks kõrgharidust rahastama. Nad ütlevad, et see peaks olema vähemalt 1,5% sisemajanduse koguproduktist. Tegelikult ka ülikoolide rektorid avaldavad muret, et praeguse rahastusmudeli valguses on üsna keeruline tagada tasuta kõrgharidust. Me näeme juba näiteid Tartu Ülikoolist, kus tasuline kõrgharidus hiilib vaikselt ka eestikeelsetesse õppekavadesse. Rektorid ütlevad, et nende esimene eelistus oleks ikkagi see, et riik hakkaks ise adekvaatselt esmakõrgharidust rahastama.

Sellest lähtuvalt on meil terve rida küsimusi, mis puudutavad kõrghariduse jätkusuutlikkust. Samamoodi on küsimus, kuidas ikkagi praegune ministeerium näeb üliõpilastepoolset õpingute rahastamist ja kui suure osa ülikoolide kuludest peaksid üliõpilased ja nende vanemad või perekonnad ise kandma. Uurime haridusministrilt, millised on absoluutnumbrid, kuidas riik kavatseb järgnevate aastate jooksul kõrgharidust rahastada. Soovime tuua need numbrid koos Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidega, kuna riigi eelarvestrateegiast on seda väga raske välja lugeda. [Küsime,] kuidas ministeerium suhtub ülikoolide püüetesse juba praegu rakendada tasulist õpet eestikeelsetel õppekavadel. Loomulikult huvitab meid seegi, millised on toetusmehhanismid, mida ministeerium kavatseb pakkuda juhul, kui tasuline haridus meie ülikoolidesse tagasi jõuab, ning kuidas on õppetoetuste ja õppelaenude süsteemi plaanis reformida. Ja üldiselt [uurime], mida ikkagi tähendab eraraha kaasamine, kui suur roll on selles eraisikutel ja kui suur osa on ettevõtjatel ning kuidas ministeerium ja minister reageerivad nendele soovitustele, mida meile on andnud rahvusvahelised organisatsioonid.

Nii et siin on terve rida küsimusi ja soovin meile sisukat diskussiooni. Aitäh!

20:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Nendele küsimustele tuleb nüüd vastama haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

20:41 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Kuigi te tõesti esitasite selle arupärimise juunis, arvan ma, et täna on sellele vastamiseks väga hea aeg, sest kõrghariduse rahastamise küsimus on tõsise arutelu all. Eelmine nädal rääkisin ma sel teemal Rektorite Nõukoguga, homme on Teadus- ja Arendusnõukogu koosolek peaministri juhtimisel, kus me samuti arutame kõrghariduse rahastamise teemat. Novembriks peab Haridus- ja Teadusministeerium esitama valitsusele omapoolse analüüsi kõrghariduse rahastamise kohta. Nii et ma väga tänan, et te selle teema ka Riigikogu saalis tõstatasite, ja minu meelest on hea, et see on just täna. Võib-olla kellaaeg on natuke liiga hiline, aga siiski aitäh! 

Alustame küsimustest. Ma sain aru, et mul on ainult 15 minutit, nii et püüan teha kiiresti.

Esimene küsimus: "Milliseid samme võtab Haridus- ja Teadusministeerium ette, et tagada kõrghariduse jätkusuutlikkus, sh õppejõudude konkurentsivõimeline tasustamine tekkinud olukorras?" Tõesti, meil on täna olemas Statistikaameti andmed 2019. aasta kohta. Valitsussektor investeerib kõrgharidusse 1,1% sisemajanduse kogutoodangust ja sellest pea 0,7% on Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatav tegevustoetus. Kuna SKT kasvab väga kiiresti, siis prognooside järgi me langeme oluliselt, tõenäoliselt langeme kusagile 2009. aasta tasemele. Näiteks 2012 olime jõudnud juba 1,4%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Tuletan meelde, et haridusleppe osapooled tõesti ütlesid, et kõrgharidusse peaks panustama 1,5%.

Kui me vaatame kehtivat riigi eelarvestrateegiat, siis näeme, et sinna ei ole sisse kirjutatud kõrghariduse rahastamise suurenemist. Seetõttu me võimegi öelda, et protsent SKT-st tõenäoliselt langeb. Aga kuna praegu käivad riigieelarve läbirääkimised, siis saan öelda, et eelmise valitsuse ajal õpetajate palka ei tõstetud, aga kõrghariduse tegevustoetust suurendati 5%, ja me kindlasti soovime seda – Haridus- ja Teadusministeerium taotleb seda –, et kõrghariduse tegevustoetus kasvaks ka järgmisel aastal. Kasvaks just sellepärast, et õppejõudude palkasid järele aidata. Rektorid on väga murelikud, sest doktorikraadiga lektorite palk on mitmes ülikoolis juba madalam kui üldhariduskoolide õpetajate palk. Ka õpetajate õpetajate palk on madalam kui üldhariduskoolide õpetajate oma ja sellega ei tohiks leppida. Aga me teame, et ülikoolid on autonoomsed ja tegelikult on see ka nende teha, see on nende valik. Aga lisaraha me taotleme.

Teine küsimus: "Milliseid ministeeriumi varasemalt välja käidud üliõpilastepoolse õpingute rahastamise võimalusi on plaanis lähiajal kasutusele võtta? Kui suure osa ülikoolide kuludest peaksid kandma üliõpilased ja nende perekonnad?" Tegelikult kõrghariduse rahastamise probleeme lahendades me peame leidma lahenduse väga erinevatele kõrgharidusega seotud probleemidele. Näiteks oleme seadnud eesmärgiks, et meil oleks kõrgharidusega inimesi 50% 30–34-aastaste seas. Eestikeelse kõrghariduse tagamine on kindlasti oluline, [samuti on oluline] kõrgharidusõppe suurem paindlikkus ning ühiskonna ja tööturu ootustele vastamine, aga ka kõrgharidusõppe kvaliteedi ja akadeemilise järelkasvu tagamine. Minu meelest on täitsa selge probleem meil ka see, et 53% üliõpilastest ei lõpeta nominaalajaga. See on väga suur hulk.

Mõeldes kõrghariduse tulevikule, on kõrghariduskulude katmiseks lihtsustatud vaates kolm võimalust. Esiteks, tasuta kõrgharidus, mille korral kõrghariduskulud on riigi kanda. See on selline süsteem, mida Eesti praegu rakendab ja samasugust süsteemi rakendavad ka Põhjamaad, samuti Austria. Aga kui vaadata, kui palju need riigid panustavad kõrgharidusele sisemajanduse kogutoodangust, siis näeme, et Rootsi panustab 1,7%, Soome 1,54% ja Taani 2,2% – selgelt rohkem kui Eesti, kes soovib samuti pakkuda tasuta kõrgharidust.

Teine variant on see, et pakume valdavalt tasuta kõrghariust, mille korral riik panustab suuremas mahus, kuid üliõpilastel on väiksemamahuline omavastutus, suurusjärgus 300–1000 eurot aastas, mis moodustaks tänasest keskmisest riigipoolsest rahastusest üliõpilase kohta vähemalt 20%. Umbes sellist süsteemi kasutavad Euroopas Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal, Belgia ja ka Holland. Hollandil on omaosalus küll ainult 100 eurot.

[Kolmas võimalus] on täistasuline kõrgharidus, mille korral üliõpilaste kanda on olulise mõjuga omavastutus, see tähendab rohkem kui 1000 eurot aastas. Me teame, et näiteks Suurbritannia ja Šveits on sellised riigid, kus on tasuline kõrgharidus.

Tõesti, 2007. aastal OECD tehtud Eesti kõrgharidussüsteemi analüüs soovitas toona kehtinud ebaõiglasest riikliku koolitustellimuse süsteemist loobuda. See oli see süsteem, nagu te mäletate, et riik ütles, et osa saab õppida tasuta ja teiste käest võib riik raha küsida. [OECD] soovitas loobuda sellest ebaõiglasest süsteemist ning juurutada süsteemi, mille korral kõik üliõpilased kataksid osaliselt oma õppimisega seotud kulud ning neil oleks võrdsem ligipääs toetuste süsteemile. See on [enne kirjeldatutest] see teine variant. Üliõpilastepoolse õpingute rahastamisega seotud muudatused eeldavad kindlasti õppetoetuste ja õppelaenude süsteemi ülevaatamist. Tänaste õppetoetuste ja õppelaenude süsteemiga ei ole kindlasti võimalik kehtestada mingisugust tasulist või ka osaliselt tasulist kõrgharidust. Need asjad peavad kindlasti käima käsikäes, kui neid teha.

Kolmas küsimus: "Milline on riigipoolse kõrghariduse rahastamise kavandatav maht absoluutnumbrites ja kui suure osa sisemajanduse koguproduktist moodustab aastatel 2022–2025 vastavalt riigi eelarvestrateegiale? Palume eraldi välja tuua summad ja protsendid koos Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide kaasrahastusega ja ilma." Ma võin kõik need numbrid teile siin ette lugeda, aga ma võin need saata ka kirjalikult. Aga no teeme proovi. 2022 on riigieelarveline rahastus 203,2 miljonit ja välisvahendeid 25,7 miljonit, kokku 228,9 miljonit eurot. See on osakaaluna SKP-s 0,75%, ilma [välis]vahenditeta 0,67%. 2023. aastal on riigieelarvelist toetust 201 miljonit ja 26,1 miljonit välisvahendeid, kokku 227 miljonit eurot. Osakaal SKP-s 0,71% ja ilma välisvahenditeta 0,63%. 2024. aastal on ikka sama: 201,9 miljonit riigieelarvelisi vahendeid ja välisvahendeid 27,3 miljonit, kokku 229,2 miljonit eurot. Kogu SKP-s on see 0,68% ja ilma välisvahenditeta 0,6%. Aastal 2025 on riigieelarvelisi vahendeid 202,7 miljonit ja struktuurivahendeid 31,6 miljonit, kokku 234,3 miljonit eurot. Suhtena SKP-sse on see 0,66% ja ilma välisvahenditeta 0,57%. On näha, et riigi osa on väga sarnane ja kasvab välisvahendite osa, aga suhe SKP-sse väheneb.

"Milline on ministeeriumi suhtumine ülikoolide algatustesse leida viise küsida juba praegu õppemaksu eestikeelsetel õppekavadel? Kas on plaanis laiendada nende õppekavade arvu, millel saab õppida ainult osakoormusega ehk tasuliselt?" Ülikoolide võimalused õppemaksu küsimiseks on piiratud kõrgharidusseaduse sätetega. Tasuta saab õppida täiskoormusega õppija eestikeelsetel õppekavadel. Ülikoolil on õigus küsida õppekulude hüvitamist eestikeelsetel õppekavadel, mida pakutakse ka osakoormusega ning mis sobivad enam just töötavatele inimestele. Kui kõrgkoolis säilib täiskoormusega ehk tasuta õppimise võimalus, on kõrgkoolil õigus huviliste olemasolul pakkuda laiemalt ka osakoormusega õpet. Õppekavade avamine ainult osakoormusega, ilma täiskoormusega õppe võimaluseta, on erandlik ja see tuleb kokku leppida ministeeriumiga sõlmitavates halduslepingutes. Lõppeval halduslepingu perioodil, 2019–2021 oli selliseid õppekavasid kolmes ülikoolis kokku neli.

"Milliseid täiendavaid üliõpilaste toetamise võimalusi näeb ministeerium ette, kui õppetasu küsimise surve ülikoolidele suureneb? Millal ja kuidas on plaanis suurendada õppetoetusi, et summad elukallidusega kaasas käiksid? Millal ja mil viisil on plaanis reformida õppelaenude süsteemi?" Tuleb tõesti tõtt tunnistada, et on olnud nii, et kui kõrgharidusse on suunatud lisavahendeid, siis need on läinud tegevustoetuse kasvuks ja need ei ole läinud õppetoetuste kasvuks. Õppetoetustesse suunatakse täna täpselt sama palju kui õppetoetuste süsteemi loomise ajal, tasuta kõrghariduse süsteemi loomise ajal. Need summad on olnud samad. Küll aga on kasvanud vajaduspõhine õppetoetus ja seda lähtuvalt sellest, milline on olnud suhtelise vaesuse tase. Vajaduspõhist toetust saab praegu 6000 üliõpilast ning see jääb 75 ja 220 euro vahele. Nii nagu ma ütlesin, kui kõrgharidussüsteemi rohkem eraraha kaasata, siis kindlasti peab käima sellega kaasas õppetoetuste ja õppelaenude süsteemi muutmine ja need peavad olema põhimõttelised muudatused. Me oleme valitsusest teile juba Riigikokku saatnud aruteluks õppelaenude muudatused ja need puudutavad seda, et kahe käendaja asemel peab olema üks käendaja ja intressimäärad langevad. Maksimaalne määr, mida pangad saavad küsida õppelaenu kehtestamisel, on 5%, aga pangad võivad ka madalamat intressi pakkuda. Nii et veidikene paindlikumaks me seda teeme, aga see ei ole märk sellest, et me hakkaksime muutma kõrgharidust tasuliseks. Need vajadused on ka praegu, et see süsteem oleks paindlikum.

Vaatan, kas ma jõuan ka viimasele küsimusele vastata. "Milliseid samme kavandab ministeerium kõrghariduse rahastamisel eraraha kaasamiseks ettevõtlussektorist, nagu seda on Eestile soovitanud 2020. aastal OECD?" Meil tegelikult erasektoriga koostöö soodustamiseks ja tugevdamiseks on kõrgkoolide rahastamisel üks tegevustoetuse tulemusnäitajatest ja see võtab arvesse erasektori panust kõrgkooli haridusalastesse tuludesse. Ma olen kohtunud nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli rektoraadiga ja tegelikult eraettevõtluse panus kõrghariduse rahastamisse on neil täidetud. Neil on koostöölepingud ettevõtetega. Selles mõttes ei ole suurt probleemi. Aga üldiselt, kui me oleme kokku leppinud, et meil on tasuta kõrgharidus ja tasuta kõrgharidust saavad ka töötavad inimesed, siis on ka ettevõtjatel vähem motivatsiooni panustada kõrgharidusse, näiteks mingisuguste koostöölepingute või tellimustega, sest nad saavad oma spetsialistid ka tasuta kõrgharidusest juba kätte.

Aitäh! Olen valmis vastama teie küsimustele.

20:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid alustab Eduard Odinets. Palun!

20:55 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Puudutan teemat, mis on seotud õppejõudude töötasuga. Te ise olete toonud välja drastilisi näiteid, kuidas doktorikraadiga ülikooli õppejõud saab oluliselt väiksemat tasu kui magistrikraadiga tavaline õpetaja [üldharidus]koolis. See olukord ei ole hea, eks ju, ja ajude väljavool ülikoolidest ei ole kõrghariduse jätkusuutlikkuse seisukohast hea.

Te mainisite ka, et probleem peitub selles, et me ei saa ülikoolidele ette öelda, kui suurt töötasu nad peaksid õppejõududele maksma, viidates ülikoolide autonoomsusele. Kuidas teile tundub, äkki on õige aeg ikkagi riigil kehtestada mingid miinimumtasud ja natukene nihutada seda ülikoolide autonoomsust, et tagada õppejõududele väärikas tasu ja et nad töötaksid [edaspidigi] ülikoolides?

20:56 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tõesti, kohtudes rektoritega olen ma ka endale siia märkmetesse kirjutanud, et veerand doktorikraadiga lektoritest saavad alla [õpetajate keskmise palga] või sama suurt [palka], kui on õpetajate keskmine. Veerand! Me ei saa öelda, et nad kõik saavad. Päris nii see olukord ei ole, nii hull see olukord ei ole. Ma arutasin rektoritega, kuidas me oleme jõudnud sellisesse olukorda, et peame täna rääkima sellistel teemadel, et doktorikraadiga lektorite palk on nii palju maha jäänud. Eks me kõik siis vaatasime endale otsa ja tunnistasime, et kõik me oleme jätnud midagi tegemata. 

Õpetajate palga puhul me oleme ühiskondlikult kokku leppinud selle suuna, kuhu me liigume, aga ülikoolide õppejõudude puhul me ei ole seda niimoodi sõnastanud. Aga võib-olla me peaksime seda tegema [ja leppima kokku], kui palju näiteks professor peaks saama palka, ja sealt üles- või allapoole. Me võiksime selles suunas liikuda küll ja tegelikult see hariduslepe iseenesest ju tahabki selles suunas liikuda. [Me] ei ütle, et kui me panustame 1,5% sisemajanduse kogutoodangust kõrgharidusse, siis peaks olema doktorikraadiga lektori palk selline-ja-selline, vaid me eeldamegi, et kui riik panustaks nii palju, siis selle raha eest saaksid ülikoolid õppejõududele maksta väärikat palka. Sellega oleks tagatud ülikoolide autonoomsus.

Nii et ma arvan, et me pigem võiksime võtta suuna sinna, milline võiks olla rahastamise tase ja selle rahastamise taseme sees võiks ülikoolidel olla autonoomsus otsustada palgapoliitika üle. Aga tegin rektoritega kokkuleppe, et kui õnnestub riigieelarve aruteludel kõrgkoolidele tegevustoetuseks lisaraha saada, siis ükspuha, mis suuruses see lisaraha tuleb, rektorid lubasid, et nad panustavad selle raha just kõige madalama palgaga lektorite palkadesse.

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun! 

20:58 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ennist just loetlesite kolme viisi põhimõtteliselt, kuidas kõrgharidust rahastada saab: täiesti riigi poolt rahastatud, osaline panus üliõpilastelt ja täielik üliõpilase vastutus. Kuna teie olete täna minister ja selle valdkonna eest vastutate ja me teame, et kõrghariduse rahastamisega on probleeme, õppejõududele ei suudeta mõistlikku palka maksta, seal on rahapuudus, siis olge hea ja öelge, millises suunas teie liigute. Kas teie seisate selle eest, et oleks täiesti tasuta kõrgharidus ja see jääks nii või on teil seal mõni teine suund? Ehk kirjeldate, milliseid tegevusi te täpselt teete?

20:59 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma usun, et hiljemalt selle aasta lõpuks saan ma teile öelda oma isikliku eelistuse, milline see süsteem võiks olla. Täna ma olen tõesti võtnud väga avatud hoiaku. Meil oli eelmisel nädalal ka teaduspoliitika komisjoni arutelu sel teemal ja seal jagasid ülikoolide professorid oma arvamust. Tõenäoliselt see ei saagi olla esimene, teine või kolmas, vaid mingi kombineeritud variant. Neid väga lihtsaid lahendusi tõenäoliselt ei sünni.

Tänase vaate kohaselt peab minu meelest olema sedasi, et kindlasti ei tohi rahastamise mudel kuidagi vähendada kõrghariduse kättesaadavust noortele, kes soovivad omandada kõrgharidust ja kellel on selleks võimed. Kättesaadavust ei tohi vähendada. Kui me peaksime kehtestama mingisuguse tasu, siis peaksid seal kõrval olema sellised toetusmeetmed, et see ei vähendaks kättesaadavust. Nüüd ongi kaalumisel küsimus, kas tasub näiteks seda 300-eurost nii-öelda administreerimistasu kehtestada, kui selle tasakaalustamiseks toetusmeetmete menetlemine läheb juba rohkem maksma.

Jah, väga raske on öelda, et üks kindel lahendus on ideaalne. Minul kindlasti ei ole täna seda vaadet, et üks nendest kolmest lahendusest on ideaalne, sest me näeme täna, et ka tasuta kõrgharidus ei ole ideaalne. Me näeme ikkagi seda, et 53% üliõpilastest ei lõpeta nominaalajaga. Me näeme seda, et suur osa magistrikraadi omandajatest, enam kui pooled, töötavad. Jah, seal on selliseid, kes töötavad õpitaval erialal, mis iseenesest ei ole ju halb, aga on väga palju ka neid, kes ei tööta õpitaval erialal hoolimata sellest, et meil on tasuta kõrgharidus. Me näeme ka seda, kuidas ingliskeelsete õppekavade arv iga aastaga kasvab. Ma olen väga seda meelt, et kõrgharidus peab olema rahvusvaheline haridus, aga kui ingliskeelseid õppekavu tehakse eestikeelsetele üliõpilastele ainult sellepärast, et saaks küsida raha, siis see ei ole aktsepteeritav.

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivari Padar, palun!

21:01 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Tegelikult selle viimase vastusega te juba nagu vastasite ära sellele küsimusele, mis ma tahtsin küsida. Ma tahtsin küsida seda asja, et milline on teie hinnang sellele kõrgharidusreformile, mis toimus, ja mis on selle probleemid. Needsamad asjad, mis te siin praegu välja tõite – ma olen ka ühe ülikooli juhtkonna tasandil kuulnud, et jah, need on probleemid. Te võiksite need korraks veel üle käia.

Teine teema puudutab regionaalpoliitikat ja haridust, ka kõrgharidust, selles suhtes, et kus on see tasakaal regionaalpoliitiliste kolledžite ja hariduse kvaliteedi vahel. Kuidas seda asja mõõta?

21:02 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma neid põhjuseid ei hakka enam välja tooma, mis ma juba ennist tõin, et meie üliõpilased endiselt ei lõpeta nominaalajaga ja töötavad rohkem kui Euroopas keskmiselt. Meil üle 60% üliõpilastest töötab, aga Euroopas on neid keskmiselt 50%.

Lisaks sellele on minu meelest selle süsteemi suur nõrkus olnud see, et seda kohe ei seotud elukallidusega. Me nägime, et sellest aastast alates, kui lepiti kokku, et meil on tasuta kõrgharidus, ei ole kõrgharidus lisaraha saanud, aga elukallidus on läinud väga kiiresti edasi, ka keskmine palk [on kasvanud]. Nii et jah, sama kvaliteediga haridust pakkuda oluliselt väiksema raha eest ongi väga keeruline. Rektorid on väga selgelt välja öelnud, et kui me sama süsteemiga jätkame ja lisaraha kõrgharidusse süsteemselt ei suuna, siis kõrghariduse kvaliteet hakkab langema ja seda me ei tohiks lubada.

Mis puudutab regionaalseid kolledžeid, siis ma arvan, et neil on oluline roll – nii kõrghariduse kättesaadavuse kui ka regionaalse arengu seisukoha pealt. Mis on optimaalne? Eks seda peabki üheskoos arutama, mul sellist kindlat seisukohta tõesti praegu ei ole.

21:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

21:04 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Üks lahendus, kuidas kõrgharidusse raha juurde tuua, on tõsta ettevõtete motivatsiooni, et nii ülikoole kui ka ettevõtteid omavahel rohkem siduda. Minu küsimus ongi, et kuidas tõsta ettevõtete motivatsiooni, et panustada kõrgharidusse enam ja neid sidemeid hoida või tekitada. Hetkel on ju miinimumeesmärgid saavutatavad, aga kuidas seda panust suurendada ja kuidas see panus oleks selgemini näha?

21:05 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Me võime ju arutleda selle üle, et mõni ettevõte, kes tunneb, et talle on vaja teatud spetsialiste, esitab ülikoolile justkui koolitustellimuse, et tal on vaja nii palju IT-spetsialiste, ta maksab nende eest ja ülikool tootku, koolitagu talle neid spetsialiste. Me näeme, et teaduses tehakse aina enam ettevõtetega koostööd ja riik ka soodustab seda, et koostööd tehtaks ja et ettevõtetes kasvaks teadlikkus, kuidas teadust tellida ja olla teaduspõhisem. Nii et on erinevaid viise. Aga ütlen, et tasuta kõrghariduse kontekstis ei ole ettevõtetel sellist motivatsiooni. Välja on käidud ka ettepanek muuta meie maksusüsteemi, et ettevõtetel oleks soodsam kõrgharidusse panustada. Aga need on tõesti juba maksuteemalised debatid.

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun! 

21:06 Indrek Saar

Aitäh vastuste eest, lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab seda numbriterohket loetelu, mis te meile tänuväärselt esitasite selle kohta, kuidas suhtarvuna SKT-sse kõrghariduse rahastamine tegelikult väheneb. Sealt me näeme, et kui võtta puhtalt Eesti riigieelarve vahendid, siis tegelikult järgmise nelja aasta jooksul on vähenemine 15%, ja kui eurovahendid juurde võtta, siis umbes 12%. Aga ikkagi on see märkimisväärne kukkumine. Mis on teie taotlus? Milline see [suhtarv] võiks olla ja kuidas teie nägemuses oleks sellega võimalik edasi minna nii, et ei oleks seda kukkumist? Pigem me ju ootame, et see [suhtarv] kasvaks, mitte ei kahaneks, nagu praegu teie esitatud andmete põhjal ette on nähtud.

21:07 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma lugesin need arvud ette üksnes sellepärast, et te ise soovisite seda. Küsimuses olid väga täpselt need soovid kirjas. Aga minu meelest selles ei ole meil kellelgi mingit eriarvamust, et kõrghariduses on vaja lisaraha, seal on tegutsetud alarahastamise tingimustes. Ma vaatan, et Mihhail Lotman ei nõustu, kuulame huviga kõnet! (Saalist öeldakse midagi.) Aga mulle tundub, et selles me oleme nagu ühel meelel. Küsimus on selles, kui palju neid miljoneid puudu on. Mina olen kuulnud erinevaid arve, erinevaid taotlusi. Ma olen kuulnud, et puudu on 70 miljonist kuni 120 miljonini. Need on selgelt väga suured summad ja need nõuavad põhimõttelisi otsuseid, kas riik eraldab maksumaksja rahast kogu selle vajamineva summa või on nii, et valdavalt maksab riik, aga me avame ukse rohkem ka eraraha kaasamisele. 

Need on nii suured põhimõttelised otsused, mida minu arvates saab teha ainult mandaadi kaudu. Ma eeldan seda, et aastal 2023, kui on Riigikogu valimised, pakuvad kõik erakonnad sellele probleemile lahendusi: kõrghariduse alarahastamise probleem – kuidas me selle lahendame? Siis saavad valijad otsustada, millise mandaadi nad annavad. Me kõik kindlasti tahame seda, et meie lastel ja lastelastel oleks motivatsiooni õppida Eesti väga heades kõrgkoolides ja et nad kõik ei läheks välismaale kõrgharidust saama. Kui me näiteks otsustaksime teha täistasulise kõrghariduse, siis võime arvata, kui palju meie ülikoolides õpilaste arv väheneb, sest miks peaksid need, kes on suutelised maksma nii kõrget õppemaksu, jääma siia tehnikaülikooli, kui nad võivad minna Suurbritanniasse õppima.

See on hästi komplitseeritud, keeruline teema ja sellel ei ole lihtsaid lahendusi, aga me peame need lahendused leidma. Samamoodi jätkata ei tohi, sest siis meil tõesti reaalselt kõrghariduse kvaliteet langeb ja seda me ei tohi lubada. Ma loodan, et me oleme kõik selles ühel meelel.

21:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Saame avada läbirääkimised. Kõigepealt saab sõna Eduard Odinets.

21:10 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister, suur tänu nende vastuste eest! Tundub, et me jagame ühist muret kõrghariduse rahastamise pärast, õppejõudude pärast, üliõpilaste pärast, ja nagu teie viimane lause oli, ka kvaliteedi pärast, mis teie sõnul praegu langeb.

Aga ma oleks tahtnud kuulda rohkem teie visioonist nende lahenduste kohta. See jäi natukene poolikuks. Arusaadav, et pooleteise aasta pärast on valimised ja te loodate ja ootate, et kõik erakonnad pakuvad oma lahendusi. Me oleme praegu aastas 2021, ja nagu te ise mainisite, me tegelikult langeme oma kõrghariduse rahastamisel 2009. aasta tasemele. Võib-olla ongi viimane aeg kuulda haridus- ja teadusministrilt selgeid lahendusi. Ma loodan, et meil avanevad need võimalused enne, kui Riigikogu valimiste kampaania algab, ja saame omavahel [mõtteid] vahetada. Me teame, et valimisvõitluses on kõik väga altid tegema igasuguseid pakkumisi, kes [pakub] rohkem, aga võib-olla selliseid põhjapanevaid arutelusid, kuidas säilitada meie kõrghariduse jätkusuutlikkust, kuidas hoida meie õppejõude ja kuidas tagada kõikidele Eesti inimestele võimalus omandada kõrgharidust, me peame pidama oluliselt varem kui 2023. aasta valimiskampaania ajal.

Õppejõudude palgad on tegelikult väga suur mure, see peegeldub ka õppe kvaliteedis. Te küll ütlete, et rektorite andmetel veerand õppejõududest teenivad tavakooli õpetajatest vähem, aga see ei tähenda, et ülejäänud õppejõudude palgad on tasemel. Siin me peaksime otsima lahendust. Ma saan aru, et ülikoolidel on autonoomia, aga võib-olla on siiski ka siin võimalik saavutada mingi, nagu teie nimetasite, ühiskondlik kokkulepe ja leppida kokku miinimumtasudes ja rahastada kõrgharidust, ülikoole nii-öelda tingimuslikult, et nad peavad tagama riigi toetuse eest õppejõududele väärika tasu. Muidu me ei jõua kuhugi.

Need variandid, mis te loetlesite, need võimalused, mis on Euroopas levinud ja mida ka kolleeg Läänemets täpsustas – kas täiesti tasuta, valdavalt tasuta või täistasuline. Tundub, et Põhjamaade mudel võiks olla see, mille poole Eesti võiks liikuda. Me teame väga hästi, kuidas me vaatame kadedusega, kuidas on Põhjamaades. Enamik Eesti inimesi tahaks elada sellistes tingimustes ja ilmselt ka ülikoolid tahaksid töötada sellistes tingimustes, õppejõud töötada ja üliõpilased õppida, nagu on Põhjamaades. Aga vaadates teie numbreid, tundub isegi Rootsi tase – 1,7% – meile lähitulevikus täiesti saavutamatu. Aga kes teab, võib-olla tulevad uued koalitsioonid, uued valitsused ja teatavasti majandus meil kasvab, nii et võib-olla olukord paraneb.

Tõepoolest, isegi kui me läheme üle osaliselt tasulisele haridusele ja isegi kui see summa on kuni 1000 eurot aastas, siis olgem ausad, väga paljudele peredele ja väga paljudele üliõpilastele võib ka see summa tunduda väga-väga suur ja saavutamatu ning sulgeda väga paljudele andekatele noortele tee ülikooli.

Ma palun paar minutit lisaaega.

21:14 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kolm minutit.

21:14 Eduard Odinets

Aitäh! Mis puudutab seda, mida ülikoolid juba praegu teevad ja millele me oma arupärimises vihjasime ja mida ka teie ilmselt tunnistate, et osa ülikoole otsib lisateenimise võimalusi – osa erialasid viiaksegi üle osalisele koormusele, kaugõppele ja muudele sellistele variantidele, et laveerida nende seaduslike võimaluste vahel kasseerida üliõpilastelt raha sisse. Ma ei usu, et see on õige, et ülikoolide rektorid üritavad välja mõelda teid, kuidas lisaraha teenida, seda, mida nad riigilt kätte ei saa.

Loomulikult on väga oluline teema see, mille tõstatas kolleeg Padar: regionaalne kõrghariduse kättesaadavus. Paraku see nii on, et sellises alarahastatuse kontekstis vaadatakse juba regionaalsetele kolledžitele otsa ja mõeldakse, kust võiks kärpida. Sellega käib kaasas ka see mudel, eks ju, et igal ülikoolil on oma erialad ja mujal [teatud eriala] õppida just nagu väga ei saa. Aga ka siin tuleb vaadata mitte ainult majanduslikku aspekti, vaid ka seda, millised erialad mingis piirkonnas on olulised. Väga hea näide on Tartu Ülikooli Narva kolledž. [Seal õpetati] eriala, mille ma ise olen kunagi muu hulgas lõpetanud. See on kohaliku omavalitsuse korraldus. Selle kaudu said Ida‑Virumaa linnad ja vallad väga palju tublisid riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke, just vene emakeelega ametnikke, kellel on suurepärane eesti keel. Siis, kui see eriala kinni pandi, juurdevool tarkadest ja tublidest noortest kakskeelsetest inimestest Ida-Virumaa omavalitsustes just nagu lõppes. Siin tuleb vaadata ka kõrghariduse rahastamise aspekti nende otsuste kontekstis, mis tehakse regionaalsete kolledžite kohta. See võib mõjutada väga oluliselt ka paljusid teisi valdkondi, isegi seal, kus me võib-olla ei oska oodata.

Viimane teema, mille tõstatas kolleeg Pikhof, puudutab ettevõtetelt raha sissetoomist. Siin on ka ikkagi see teema, et me peame otsima võimalusi, kuidas saaksime motiveerida eraettevõtjaid, ja mitte ainult selleks, et teha koolitustellimusi oma töötajatele või uutele kolleegidele, vaid ka selleks, et investeerida kõrgharidusse, investeerida uuringutesse. Ka siin on päris palju häid näiteid. Kohtla-Järvel, kust mina tulen, on põlevkivi kompetentsikeskus, kuhu investeeritakse päris palju eraraha ja see omakorda aitab rahastada ülikooli õppetööd ja teadust.

Veel kord, arupärijate nimel tänan nende vastuste eest. Loodan, et see ei ole viimane võimalus meil nendel teemadel debateerida, ja ootame häid uudiseid riigieelarve läbirääkimistelt. Aitäh!

21:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mihhail Lotmani. Palun!

21:17 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Kõrgharidus ja selle rahastamine on mul pidev mure. See on sihuke valupunkt ja see ei ole mitte kuidagi seotud valimiskampaaniaga. Ma olen seda ei tea mitu korda siin puldis rääkinud.

Jah, raha on vähe ja kahjuks see protsent eelarvest, mis eraldatakse kõrgkoolidele, on vähenemas. See tähendab, et Eesti kõrgharidus hakkab veel rohkem ja veel kiiremini maha jääma meie naabritest läänes ja põhjas, kus on hoopis teistsugused protsendid, ja ma ei räägi absoluutarvudest. Siin on mõnes mõttes nii, nagu Alice'il peegli taga: selleks, et jääda paigale, peab hästi kiiresti jooksma. Nii ka meie, me peame pidevalt suurendama kõrghariduse finantseerimist.

Siin kolleegid juba tõstatasid küsimuse, aga ma ei ole päris nõus sellega, kuidas nad seda tegid. Kahjuks ei ole ma ei kuulnud ega lugenud plaanidest, kuidas suurendada erasektori osalust. Ma olen mitu korda rääkinud, et Eesti eesmärk kõrghariduse finantseerimisel peab olema selline, et kokku on 5% SKP-st, sellest pool tuleb riigilt ja pool eraettevõtlusest. Asi ei ole selles, et töösturid hakkavad tellima endale mingeid neile vajalikke erialasid. Seda võib teha, aga see on väga väike osa sellest, mida on vaja.

Ma olen õpetanud mitmes ülikoolis mitmes riigis. Ameerika Ühendriikides olin Stanfordi külalisprofessor ja olin ka külalisteadur Columbia ülikoolis. Seal mängivad väga suurt rolli grandid, mida antakse just nimelt tippteaduse arendamiseks, sest ülikooli eesmärk ei ole ainult spetsialiste koolitada. Spetsialiste peab koolitama keegi, kes on kaasatud tippteadusse, ja mitte kusagil peale ülikoolide ei saa teha, ei saa arendada tippteadust, ilma selleta ei ole ka sellist head, tasemel spetsialistide haridust.

Kui me vaatame maailma parimate ülikoolide pingerida, siis näeme, et kõikidel tipus olevatel ülikoolidel on üks omadus: need on erakoolid, absoluutselt kõik. See ei tähenda – ja siin ma olen ministriga täiesti ühel meelel –, et kellelgi tohiks jääda kõrgharidus saamata materiaalsetel põhjustel. Mitte kellelgi ei tohi jääda kõrgharidus saamata materiaalsetel põhjustel. Siin peavad olema läbimõeldud ja väga efektiivsed grantide süsteemid, mis katavad õppimiskulusid ja isegi annavad elamisraha. Samas ei ole ma sugugi nii pessimistlik ja ei karda seda, et tudengid töötavad õppimise ajal. Neli minu lapselast õpivad Euroopa ülikoolides, kolm Hollandis, üks Inglismaal, ja kõik töötavad. Nad töötavad, õpivad hästi ja lõpetavad bakalaureuse programmi ...

Palun lisaaega.

21:22 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit.

21:22 Mihhail Lotman

... õigel ajal.

Ma olen õpetanud doktorante ka Stockholmi ülikoolis. Võrreldes Ameerika ülikoolidega on seal üks seaduspärasus: Ameerika doktorant lõpetab oma doktoritöö ettenähtud ajal, Rootsi doktorandil – tähendab, minu kogemus on 1990. aastatest, praegu räägitakse, et on teistmoodi – kulus keskmiselt 15 aastat doktoritöö kirjutamiseks, sellepärast et [õpingud olid] tasuta. Tõesti, Stockholmi doktorantide tööd olid natuke paremad kui ameeriklastel, aga mitte viis või seitse korda paremad. Nii et siin on selline asi, et neid asju, mis tulevad kingitusena ja päris tasuta, on raskem väärtustada. Ja vot, inimene peab pingutama.

Lõpetuseks ma tahaks puudutada ka seda õpetajate õpetaja teemat. Seda ma tean oma perest, kus üks on kooliõpetaja, teine on ülikooliõpetaja, doktorikraadiga jne. Kooliõpetajatel on tegelikult suurem koormus, auditoorne koormus. Aga see ei ole normaalne, et andekamad lõpetajad ei jää ülikooli ja et ülikooli jäävad need, kes teevad seda missioonitundest. See on muidugi kiiduväärt, aga selle peale ei saa süsteemi üles ehitada. Palk ei ole ainult palk, see on märk sellest, kuidas ühiskond ja töökoht sind väärtustavad.

Mul oli veel kaks punkti, aga mul ei ole need meeles, nii et ma lõpetan.

21:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Margit Sutropi.

21:24 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu esimees! Hea lugupeetud haridus- ja teadusminister! Head kolleegid! Mul on väga hea meel, et see teema on siin tõstatatud. Ma arvan, et arupärimine ei peaks käima ainult kõrghariduse palgaküsimuse ja jätkusuutliku rahastuse kohta. Tõepoolest, meil on muresid kõrgharidusega väga palju rohkem: me võiksime rääkida kvaliteedist, ligipääsust, tööturu vajadustest ja eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkusest. Ja tegelikult, nagu hea kolleeg Odinets teab, on ka kultuurikomisjonis kavas valmistada ette OTRK, mis peaks selle aasta lõpus käsitlema kõiki neid küsimusi kompleksselt. Loomulikult koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on ka selle teema käsitlemine ettevalmistamisel ja kavatseme just nimelt kompleksselt seda vaadata.

Tõepoolest, kui võtta ette ainult palgaküsimus, siis võib öelda, et see on äärmiselt oluline mure. Õppejõudude palgad ei kannata mingisugust kriitikat ja siin on vajadus väga suur, aga [sama võib öelda] ka üldise kõrghariduse rahastamise kohta. Rektorite Nõukogu arvutuste järgi on praegu ühe üliõpilase kohta puudu 2200 eurot. See on väga märkimisväärne summa. 

Me teame, et tasuta kõrgharidusele üleminekuks andis riik 54 miljonit, ja nii nagu minister ütles, tõepoolest, probleem oli see, et see [üleminek] tegelikult nii-öelda maksti kinni. Mõned aastad kompenseeriti seda, et eraraha juurde ei tohtinud võtta, aga edasi on see [summa] olnud külmutatud ja seetõttu on ka selle suhe SKT-sse langenud.

Ma tahaksin öelda seda, et ühe lahendusena pakutakse välja, et kõrghariduse palkade probleemi võiks lahendada ka ülikoolid ise. Tõepoolest on õige see, et ülikoolidel on autonoomia, ülikoolid ei ole nõus sellest autonoomiast loobuma. Ka ametiühingute keskliidu tehtud ettepanek ei leidnud kultuurikomisjonis toetust, et siduda see nii-öelda kindlate palgakokkulepetega, nagu on näiteks arstide palga puhul. Ja mispärast mitte? Sellepärast, et tegelikult on ülikoolide olukorrad väga erinevad, ülikoolide tegevused on väga erinevad. Üks selliseid asju, mida väga palju need, kes on ülikoolivälised inimesed, ei tea, on nimelt see, et ülikoolide olukorrad on erinevad ka selle poolest, missuguseid muid teenuseid nad osutavad ja kuivõrd nad teadusraha saavad. Eriti raske on olukord väikestes ülikoolides, kus teadusraha on vähe: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Eesti Kunstiakadeemias ja ka Eesti Maaülikoolis. Võib öelda nii, et ülikoolides praegu ikkagi palgad erinevad. Need on tulemuspõhised. Väga sageli on nii, et väga paljude projektide toomine tõstab palka, ja seda motivatsiooni tuleks hoida. Kui me külmutame ja lepime kokku mingites mitte ainult miinimumides, vaid ka ütleme need palgad ette, siis see on probleem.

Mida ülikoolid ise teha saavad? Nad saavad palka tõsta kvaliteedi arvel, nad saavad tõsta palka ka ühiskonna teenimise arvel. Näiteks Tartu Ülikool on riigi järel teine muuseumide ülalpidaja. Aastaid olen ma Tartu Ülikoolis kuulnud seda juttu, et me võime kõik muuseumid kinni panna ja miks me peame riigi jaoks midagi tegema. Ülikooli ajalooline hoonestu on tegelikult riigi kultuurivara, mida me peame üleval. Samamoodi on ka väga paljude muude teenustega, mida kõik ülikoolid teevad: olgu koolisuunaline tegevus, seadusloome või poliitikapõhine nõustamine. Need on kõik ekstra, mille eest tegelikult riik ei maksa. Me saaksime need ülikoolides ära jätta, aga see ei ole ju lahendus.

Mis siis võiks olla lahendus? Tegelikult lahendus tõepoolest on seal, kust minister seda lahendust praegu otsib, pakkudes välja kolm mudelit. Nendega me tegeleme väga tihedas koostöös Rektorite Nõukoguga, samamoodi eri ministeeriumidega, mitte ainult Haridus- ja Teadusministeeriumiga, vaid töögrupiga, mis on moodustatud tuleviku kõrghariduse jaoks. HTM on kaasanud Sotsiaalministeeriumi, Kutsekoja, ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, et ka täiendõpe, elukestev õpe oleks kaetud.

Ma palun kolm minutit lisaaega.

21:29 Esimees Jüri Ratas

Kolm minutit lisaaega on olemas.

21:29 Margit Sutrop

Aitäh teile!

Selles mõttes ma kindlasti arvan, et erinevalt sellest ülilihtsast lahendusest, mille Isamaa, tollane IRL, välja pakkus, minna hopsti! üle tasuta kõrgharidusele – seda viga me ei tohiks teha. See lahendus on kompleksne. Peab vaatama, kuidas lahendada korraga väga erinevaid probleeme. Me kaalume neid stsenaariume ja ma loodan väga, et jõuame sellisel viisil tegelikult niisuguste lahendusteni, mis on erakondadeülesed, kus kõik näevad, et need probleemid, olgu kvaliteedi, ligipääsu või eesti keelega või ka tööturu jaoks erinevate ametite [pidajate] ettevalmistamisega, saavad lahenduse.

Ma toetan ministrit ka selles, et me võiksime leppida kokku, mis on see tase, mida me taotleme. Ma mäletan Edgar Savisaare aegsest arutelust, et tegelikult peaks professori palk olema neli keskmist palka, dotsendil või kaasprofessoril kolm, doktorikraadiga lektoril kaks ja õpetajal üks. Siis oleks professori palk võrreldav Riigikogu liikme palgaga, mida meil hiljuti president siin välja pakkus, et see võiks olla siht. Kust see tuleks?

Oma viimast üht minutit ma kasutan selleks, et neid kolme mudelit vaadata. Mis tooks raha? See kolmas mudel, et me paneme kõik maksma – arvutus näitab, et kui 20% ei maksaks, siis peaks kõik tudengid maksma 4500 eurot, aga see on liiga suur summa Eesti inimesele. Ma olen täiesti nõus, et sellist lahendust ei saa pakkuda. Teine mudel: omaosalus või omavastutus. See tähendab, et tuleb hästi läbi mõelda, millisel viisil, kuidas see omaosalus võiks tekkida. Nagu minister ütles, see oleks koos stipendiumide ja toetuste süsteemiga. Aga meil on ka kolmas viis: 100% tasuta. Võib-olla võiks vaadata üle kõik need teenused, mida riik täna tasuta pakub. Näiteks pool vajaminevast summast on tasuta transpordi all. 50 miljonit eurot ära võttes on juba pool probleemi lahendatud. Võib-olla võiksime selle teema avada ja vaadata, missugune variant tegelikult Eesti riigi jätkusuutlikkuse jaoks on kõige parem.

Jõudu teile kõigiks nendeks aruteludeks! 

21:31 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, jõudu tarvis! Nüüd oleme siin väikese probleemi ees, aga lahendame selle jooksvalt. Palun Riigikogu kõnetooli Riina Sikkuti.

21:31 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Kaks viimast Eesti hariduse teemalist arutelu on siin saalis olnud küll harukordselt mõistlikud ja argumenteerivad. Nüüd räägime kõrghariduse rahastamise teemal. Mul on väga hea meel, et on võetud selline analüütiline lähenemine, ja ma loodan, et väga lai ring inimesi on kaasatud ja tõesti vaadatakse neid alternatiive ja leitakse Eesti jaoks sobiv lahendus. Annan omalt poolt paar mõtet kaasa.

Tõesti, nominaalajaga lõpetamine ja hariduse ligipääsetavuse või kättesaadavuse küsimus on kaks peamist aspekti, mida esitatakse diskussioonis "Kas tasuta või tasuline kõrgharidus?". Lisaks see, et paljud üliõpilased töötavad. Üliõpilased töötasid siis, kui pidid oma hariduse eest maksma, töötavad praegu ja võimalik, et töötavad ka tulevikus. Selleks, et aru saada, kuidas ja kas on vaja üliõpilaste töötamist vähendada, peame minu arvates minema palju kaugemale sellest, kuidas kõrgharidust rahastatakse, kas selle eest maksab üliõpilane ise või tema perekond või teeb seda maksumaksja. Küsimus on, kas töötatakse toimetuleku pärast või selleks, et saada praktiline kogemus. Kui töötatakse toimetuleku pärast, siis on lahenduseks stipendiumid, toetused. Kui töötatakse praktilise kogemuse saamiseks, siis tegelikult on kõrghariduses praktika juba praegu sees ja seda on võimalik tugevdada, et üliõpilased saaksid kogemuse, mida tööturul väärtustatakse, ilma et nad peaksid õpingute kõrvalt täiskohaga töötama. Võib-olla on veel mingisuguseid aspekte, mida üliõpilased ise suudavad avada, miks nad on teinud otsuse töötamise kasuks, et kas asi on õppe intensiivsuses või mingisuguses muus asjas.

Teiseks, nominaalajaga lõpetamine. See, et üliõpilast motiveerida – küsimus ei saa olla alati ainult rahas, see võib olla ka säravates õppejõududes. Siit me jõuame tagasi kõrghariduses õpetavate inimeste palga juurde, et kuidas siis tagada, et need säravad, head, tipptasemel teadlased saaksid vääriliselt tasustatud. Ka esmakursuslasel on oluline seda teadlast enda ees näha, kaasa rääkida, seminarides arutada.

Lisaks töötamisele ja väärt õppejõudude bakalaureusetudengite ette toomisele on veel kättesaadavuse küsimus. Siin tõesti arutati seda, kas administreerimise süsteemi kulud võivad olla suuremad kui õppemaks, mida kogutakse. See on tegelikult suhteliselt lihtne kalkulatsioon, mis ära teha, ning arvestades meie väikest süsteemi ja ülikoolide suurt arvu, mu kõhutunne ütleb, et see tulemus võib-olla ei ole see, mida me päriselt ootame. Tõesti, võib-olla ei tasugi seda väikest summat kokku koguda. Aga fookusesse tuleks ikkagi panna see, et meil oleks võimalikult palju tarku ja tublisid inimesi, kes saavad oma tööga, on see õpetamise töö või midagi muud, Eestile midagi tagasi anda.

Aga õppemaksu arutelude puhul, lisaks sellele numbrilisele infole, mis seal juures on, et kas see on efektiivne või otstarbekas, ei maksa ära unustada ka seda, et praeguses olukorras on tegelikult see, et riik, maksumaksjad tasuvad kõrghariduse eest, minu arvates moraalne õigustus sellele, et riik saab määrata, milliste oskustega inimesi on vaja koolitada. Kui õpe läheb puhtalt üliõpilaste ja nende perede rahastada, siis kaob justkui see põhjus ära. Kui inimene ise maksab oma hariduse eest, siis võib-olla võiks ta ise saada ka valida, mida ta õpib. Mis on see, mida ta soovib? Millist haridust ta soovib ülikoolist saada? Samas meie väikses süsteemis, kas ...

Ma võtaksin kolm lisaminutit.

21:34 Esimees Jüri Ratas

Võtate või ei võta?

21:36 Riina Sikkut

Võtan, kindlas kõneviisis.

21:36 Esimees Jüri Ratas

Selge, palun, kolm minutit. [Teie soov] oli tingimuslik, ei saanud kohe aru. Jah, kolm minutit, palun.

21:36 Riina Sikkut

Tegelikult on see ju väga oluline, et riik saaks juhtida, keda meie kõrgkoolid õpetavad, milliste oskustega inimesed meil siin tööturule jõuavad. Lisaks sellele hoovale, et juhtida koolitustellimust, praegu neid valikuid tehakse ja lisaks sellele palgamurele, mis siin saalis on täna korduvalt kõlanud, ma tooksin nüüd uue aspekti juurde. Meil on instituutide juhid, dekaanid, rektorid need, kes praegu peavad neid otsuseid tegema. Ühelt poolt on surve, et inglise keeles ei tohi õpetada, teiselt poolt on surve, et raha ei tohi võtta, siis on surve, et tuleb kvaliteeti tõsta, siis surve, et lektorite palka tuleb tõsta. Samas raha juurde ei tule ja need inimesed peavad oma kolleegide seas neid otsuseid tegema. Nad peavad ühiskonnale neid otsuseid selgitama. See on tegelikult väga keeruline, ebamugav positsioon, kus olla, sest nõudeid on hästi palju, aga ressursid, mille varal nendele nõuetele vastata, on kümne aasta tagusel tasemel.

Ka eelmise aasta 5%-line kasv tegevustoetuse näol ei ole piisav. Ma arvan, et inimesed ka kinniste uste taga suudavad väga ausalt öelda nii ministrile kui ka kultuurikomisjoni liikmetele, kui terav on seis ülikoolis sees, millised on need hädavajalikud otsused järgmise aasta eelarvesse lisaraha saamiseks. Isegi kui me ei ole seda analüüsi lõpetanud ja teinud pikaajalist otsust, kuidas Eestis kõrgharidust rahastama hakatakse, on rahastamise mure ja akuutsus järgmise aasta eelarves sellegipoolest olemas. Seda ei saa kuhugi lükata, seniks kuni valmib analüüs või jõutakse pikaajalise kokkuleppeni. Ka see lühiajaline mure tuleb eelarve käigus ära lahendada.

Jõudu meile aruteludeks ja otsusteks! Aitäh!

21:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, suur tänu ja jõudu tarvis! Veel sõnavõtte, palun, Riigikogu liikmetelt. Praegune kõnevoor on, oma mõtteid ja oma arvamusi siin öelda välja. Ma palun Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

21:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma tahtsin väga tänada sellel olulisel teemal peetud diskussiooni ja asjaliku arutelu eest. Tõesti, ka mina ootan kõrghariduse rahastamise avalikult arutelult asjalikkust. Ma olen käinud mitmete ülikoolide rektoraatidega kohtumas ja arutanud seda teemat, olen korduvalt ka Rektorite Nõukoguga arutanud. Eelmine nädal kogunes teaduspoliitika komisjon, kes arutas neid kolme võimalikku stsenaariumit. Üks järeldusi oli see, et tõenäoliselt mitte ükski neist ei ole ideaalne, neid peaks kombineerima. Homme on Teadus- ja Arendusnõukogu koosolek peaministri juhtimisel. Me kindlasti räägime ka veel Riigikogu saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena kõrghariduse rahastamise teemal. See on oluline teema ja me peame sellest rääkima. Aitäh, et te siin sellega algust tegite!

Ma mõtlesin, et jagan veel veidikene infot. Meil oli siin juttu sellest, kui suur võiks kõrghariduse rahastamisel olla ettevõtjate panus. Ma vaatasin kiiresti Mihhail Lotmani kõne ajal järele, et Eestis on niimoodi, et 85% rahast tuleb avalikust sektorist, 8% ettevõtjatelt ja 7% nii-öelda kodudest, aga OECD keskmine ettevõtjate panus on 9%. Nii et me oleme OECD keskmisele ettevõtjate panustamise poolest väga lähedal.

Mihhail Lotman ütles, et kui vaatame seda, millised on maailma tippülikoolid, siis näeme, et need on enamasti eraülikoolid. Tõesti, vaadates Suurbritannia rahastamise jaotust, on seal nii, et 52% on kodude kanda, 19% on ettevõtjate kanda ja 29% on avaliku sektori kanda. Meil oli, tuletan meelde, avaliku sektori kanda 85%. Ameerika Ühendriikides on olukord sarnane Suurbritannia omaga: kodude osakaal on 45%, ettevõtjate osakaal 19%, täpselt sama mis Suurbritannias, ja avalik sektor panustab Ameerika Ühendriikides rohkem, 35%. Nii et OECD riikide seas panustavad meil Eestis ettevõtjad võrdlemisi sarnaselt nagu keskmiselt OECD-s. Aitäh teile diskussiooni eest!

21:42 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Nüüd on nii, et sulgeme läbirääkimised ja sellega on arupärimisele vastatud.


4. 21:42 Arupärimine korruptsioonijuhtumite menetluse kohta justiits- ja kohtusüsteemis (nr 81)

21:42 Esimees Jüri Ratas

Liigume siit edasi neljanda arupärimise juurde. Olgu eelnevalt veel öeldud, lihtsalt meeldetuletuseks, et peale seda on kõigil võimalus osaleda vabas mikrofonis. Kutsun üles aktiivsele osavõtule. Aga enne seda on neljas arupärimine, mille on esitanud Riigikogu liikmed Eduard Odinets, Lauri Läänemets, Heljo Pikhof ja Jaak Juske. Arupärimine on esitatud maikuu 20. päeval 2021. aastal. Esitatud arupärimine on korruptsioonijuhtumite menetluse kohta justiits- ja kohtusüsteemis. Arupärimine kannab numbrit 81. Arupärimisele vastab Maris Lauri. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Heljo Pikhofi, kes arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustab. Palun!

21:43 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Austatud Riigikogu liikmed, kes siia saali veel on jäänud! Tõepoolest, me esitasime justiitsministrile arupärimise ja see tuleneb järgnevast. Reformierakonna ja Keskerakonna sõlmitud koalitsioonileppes nähakse ühe valitsuse prioriteedina korruptsioonivastast võitlust ja vastavas koalitsioonileppes on selle kohta olemas isegi vastav peatükk. Sotsiaaldemokraadid toetavad kindlasti võitlust korruptsiooniga ja me peame seda võitlust oluliseks nii poliitilisel tasandil, ametnike seas kui ka erasektoris. Siinkohal toome aga esile ühe suure puuduse, mida ei käsitle koalitsioonilepe, kuid mille vahendid ja vastutus lasuvad Justiitsministeeriumil. See on vajadus tagada võimekas prokuratuur ja kohtumenetlus.

Avalikkuse suur tähelepanu korruptsioonijuhtumitele on alati õigustatud ja asjakohane. Selleks, et oleks võimalik jõuda erapooletu lahenduseni, kus kohtumenetluses on saadud hinnata kõiki tõendeid ning langetada kaalutletud otsus, tuleb teha jõupingutusi. Korduvalt on ka ajakirjanduses juhitud tähelepanu puudustele näiteks prokuratuuri esitatud materjalide kvaliteedi osas või ka põhjendatult toodud esile kohtumenetluse liialt pikka venimist. Oluline on nii süüteo- kui ka kohtumenetluses tagada mõlema poole õiguste kaitse. See omakorda tähendab, et menetlused ei saa jääda venima määratlemata ajaks. Paraku on nii juhtunud mitme Eesti ühiskonnas tajutavalt olulise juhtumiga. Menetlustele kuluv üleliigne ajaressurss on muuseas hinnatav ka riigile tekkiva kuluna. Eesmärgipärane ei saa olla aastaid kestev menetlus, millel puudub lõppkokkuvõttes tulemus. Teisalt on väga oluline esile tuua, et ka süüdistataval peab olema võimalus menetluses jõuda otsuseni. Vajalik on luua toimiv süsteem, mis tagaks prokuratuuri võimekuse esitada põhjendatud süüdistus ning kohtu võimekuse asja sisuliselt mõistliku aja jooksul arutada.

Seoses eeltooduga on meil teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel terve rida küsimusi. Kuna aega on, loen need ette. [Esiteks,] palume teie hinnangut, kui ajamahukas peaks olema korruptsioonijuhtumite menetlus kohtumenetluses, et korruptsioonijuhtumeid oleks võimalik ka realistlikult menetleda kuni süüdimõistva või õigeksmõistva otsuseni. Palume teie hinnangut erinevate kohtuastmete lõikes. Teiseks, millised on olnud riigi kulud korruptsioonijuhtumite lahendamiseks võrreldes süüdistuses esitatud võimaliku ebaseaduslikult saadud või potentsiaalselt saadava hüvega? Selle küsimusega soovime käsitleda korruptsioonijuhtumitena just korruptsioonivastase seaduse §‑des 17–19 sätestatud ning karistusseadustiku 17. peatüki 2. jaos nimetatud süütegusid. Ja kolmandaks, kas korruptsioonijuhtumite lahendamiseks tuleks Eesti kohtusüsteemis luua erikohus või on menetluse kiirendamiseks teisi asjakohaseid ning mõjusaid vahendeid või viise? Ülejäänud küsimused esitame juba kohapealt. Aitäh!

21:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli justiitsminister Maris Lauri, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 81. Palun!

21:47 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan teie küsimustele esitatud järjekorras.

Esimene küsimus: "Palume Teie hinnangut, kui ajamahukas peaks olema korruptsioonijuhtumite menetlus kohtumenetluses, et korruptsioonijuhtumeid oleks võimalik ka realistlikult menetleda kuni süüdimõistva või õigeksmõistva otsuseni. Palume Teie hinnangut erinevate kohtuastmete lõikes."

Osutan alustuseks sellele, et ei maksimaalset ega ka minimaalset menetlusaja pikkust ei ole seadustes toodud. Menetlusaeg peab olema mõistlik. "Mõistlik" on defineeritud näiteks õigusleksikonis, mille kohaselt mõistetakse mõistlikuna seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kuidas hinnata kriminaalasja menetlusaja mõistlikkust? Tuleks lähtuda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 kohaselt konkreetse kohtuasja asjaoludest, lähtudes sealjuures järgmistest kriteeriumidest: kohtuasja keerukus, kaebaja käitumine, riigivõimu käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul. Seega, pikem menetlusaeg on põhjendatud keeruka kriminaalasjaga, kui seda menetletakse tõhusalt ja ilma põhjendamatute viivitusteta. Näiteks on Riigikohus ühes oma otsuses leidnud, et kuna kohtuasi oli mahukas ja keeruline ning kuriteo episoodid leidsid aset pika perioodi vältel, siis kolm aastat kohtueelseks menetluseks oli enam kui mõistlik aeg ning kohtueelne menetleja ei viivitanud menetlustoimingute tegemisega. Euroopa Inimõiguste Kohus on aga leidnud, et üle kümne aasta kestnud kriminaalmenetlus on igal juhul ebamõistlik ja seda sõltumata asjaoludest. Eestis nii pikki menetlusi ei ole olnud.

Tänapäeval kulub korruptsioonikuritegude kohtueelseks menetluseks keskmiselt 535 päeva ja kohtumenetluseks 252 päeva. On üksikuid näiteid, kui kohtumenetlus on kestnud ka väga pikalt, 7,5 aastat, aga ka selliseid, kui see on kestnud üks-kaks aastat. Näiteks keerulise ja väga mahuka maadevahetuse kriminaalasja kohtueelne ja kohtumenetlus kestiski [kokku] seitse-kaheksa aastat, aga seda pidas Euroopa Inimõiguste Kohus mõistlikuks. Probleem, mis menetlusprotsessi eriti kohtutes venitab, väljendub järgmises. Kohtuistungi päevi, kui reaalselt toimub kohtuistung, on sageli olnud vähem kui tühistatud päevi. Viimaseid on olnud hästi palju, kuna menetlusosaline haigestub, menetlusosaline puudub istungilt muul põhjusel või muud sellised asjaolud. Seega küsimus ei ole alati kohtus.

Tervikuna on Eesti kohtumenetluse pikkus Euroopa Liidu keskmisega võrreldes lühike. Me oleme selles taanlaste järel tegelikult teisel kohal. Eesti kohtumenetlust peetakse tõhusaks. Korruptsioonikuritegude menetlemise aeg võib olla mõnevõrra pikem, kui on kuritegudel keskmiselt, kuna tegemist on peitkuritegudega ja nende nii kohtulik kui ka kohtueelne uurimine võib selle tõttu võtta objektiivsetel asjaoludel rohkem aega. Kui kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse, et kriminaalasja arutataks mõistliku aja jooksul, rikkumist ei ole võimalik muul viisil heastada, näiteks karistuse kergendamisega, siis võib menetluse lõpetada.

Eelneva kokkuvõtteks ütlen, et ei ole võimalik anda konkreetset aega, mille jooksul peab kuritegu leidma lahenduse, ning iga juhtumit peab sõltuvalt selle asjaoludest vaatama eraldi.

Teine küsimus: "Millised on olnud riigi kulud korruptsioonijuhtumite lahendamiseks võrreldes süüdistuses esitatud võimaliku ebaseaduslikult saadud või potentsiaalselt saadava hüvega? Käesoleva küsimusega soovime käsitleda korruptsioonijuhtumitena just korruptsioonivastase seaduse §‑des 17–19 sätestatud ning karistusseadustiku 17. peatüki 2. jaos nimetatud süütegusid." Vastus. Riigi kulud kuritegude uurimisel koosnevad väga paljudest komponentidest ning need komponendid ei ole eri asutuste kaupa täielikult võrreldavad. Esitan nad siiski kokkuvõtvalt ja osutan sellele, et suurema osa kuludest moodustavad tööjõukulud ning väiksema osa ekspertiisikulud. Aga kõik oleneb muidugi konkreetsest menetlusasjast.

Need summad, mis ma nüüd esitan, käivad keskmise mahukusega kriminaalasja kohta. Keerukamate juhtumite korral võib hind mitmekordistuda. Tuleb arvestada sedagi, et korruptsiooni kriminaalasjas on sageli tegelikult mitu kuritegu, mida menetletakse, näiteks altkäemaksu võtmine ja andmine, võib-olla ka omastamine või kelmus, lisaks võltsimine ja rahapesu. Esitan mõned keskmist maksumust näitavad arvud: kohtu esimeses astmes, kui tegemist on üldmenetlusega, on keskmine maksumus 21 372 eurot, prokuratuuris 30 828 eurot, Politsei- ja Piirivalveametis 117 000 eurot ehk keskmisena kõikide peale kokku umbes 169 ... Vabandust! See arv on mul siin vigane ja ma ei hakka teile seda ütlema.

Põhjused, miks Politsei- ja Piirivalveametis on menetluskulud suuremad kui prokuratuuris või kohtus, on järgmised. Esiteks, see summa kajastab üksnes Keskkriminaalpolitsei menetletavaid ehk keerulisemaid korruptsiooniasju. Välja on jäetud lihtsamad menetlused, kus uurimist ja tõendamist on märksa vähem. [Põhjus], miks ei saa täpsemat hinnangut anda, on see, et nimetatud jaotus kaheks on väga värske ja statistilised näitajad ei ole kahjuks veel Justiitsministeeriumile täielikult saadaval. Aga hinnanguliselt, nende asutuste sõnul, on kallimad menetlused umbes pooled ja kokku on menetlusi 50–60 aastas.

Prokuratuuri ja kohtu menetluste [keskmises maksumuses], mis ma siin enne esitasin, on need lihtsamad menetlused juba sees ja see arv on selle tõttu väiksem. Tuleb ka tähele panna, et Politsei- ja Piirivalveametis menetleb ühte korruptsiooniasja keskmiselt neli-viis inimest ehk terve menetlusgrupp. Prokuratuuris ja kohtus tegelevad sellega üks-kaks inimest korraga. Lisaks teeb Politsei- ja Piirivalveamet toiminguid, mis on väga ajamahukad. Näiteks kuuetunnine ülekuulamine võib anda kokku kuueleheküljelise protokolli, kuid selle lugemine prokuratuuris ja kohtus võtab ilmselt palju vähem aega. Samuti tehakse politseis mitmesuguseid ekspertiise, mida teevad tehnilised spetsialistid, näiteks varalise seisu analüütikud ja muud inimesed.

Kohtute kulud, mis ma teile nimetasin, käivad üldmenetluse kohta. Teiste menetlusliikide korral on maksumus oluliselt väiksem, see võib olla isegi 1/10 üldmenetluse maksumusest. Tuleb tähele panna, et nimetatud maksumus – see oli mõnevõrra enam kui 21 000 eurot – käib esimese astme kohtu menetluse kohta. Kui kriminaalasja menetletakse ka teise ja kolmanda astme kohtus, lisanduvad täiendavad kulud, mis koosnevad valdavalt tööjõukulust.

Korruptsioonist ebaseaduslikult saadav tulu varieerub menetluseti oluliselt. Ent kohtulahendite analüüs osutab keskmiseks altkäemaksu summaks 400 eurot. Muide, neid asju Keskkriminaalpolitsei ei menetle, seda teeb prefektuur, mis oli Politsei- ja Piirivalveameti summast väljas. On üksikud mahukad kriminaalasjad, kus altkäemaksu summad ületavad keskmist kordades. Näiteks Tallinna Sadama kriminaalasjas süüdistatakse kohtualuseid 3,5 miljoni euro suuruse altkäemaksu küsimises. Voronovi kaasuses konfiskeeriti 126 000 eurot ning kuritegelikku vara mõisteti välja 195 000 euro ulatuses. See rahaline summa ei peegelda aga väga arusaadavalt tegelikku kahju, kuna korruptsiooniga tekitatakse alati ka usaldus- ja mainekahju, mida menetluses reeglina ei hinnata. Uuringud on näidanud, et riikides, kus korruptsiooni on rohkem ning seetõttu usaldus riigi vastu väiksem, on ka maksude kogumine vähem edukas. Vähem korrumpeerunud riigid koguvad umbes 4% rohkem (suhtena SKP-sse) makse kui samal arengutasemel, aga enam korrumpeerunud riigid. Seega ei ole võimalik korruptsioonikuritegude tekitatavat kahju vaadata üksnes otsese finantskahjuna. Korruptsioonikuritegude tõttu kannatab avalik usaldus, majanduskeskkond, konkurentsikeskkond ja õiguskuulekus ning nendele ei ole võimalik anda otsest rahalist mõõdet.

Kolmas küsimus: "Kas korruptsioonijuhtumite lahendamiseks tuleks Eesti kohtusüsteemis luua erikohus või on menetluse kiirendamiseks teisi asjakohaseid ning mõjusaid vahendeid või viise?" Kui mõned üksikud kaasused välja jätta, siis korruptsioonikuritegude menetlemine ei ole ülemäära aeganõudev ega nõua ka menetluse kiirendamiseks erikohtute loomist. Ennekõike on vajalik politsei ja prokuratuuri personali võimekuse arendamine, sealhulgas äri-, korruptsiooni- ja majanduskuritegude alal menetlus- ja analüüsivõimekuse suurendamine, samuti keskkonna-, küber- ja rahapesukuritegude alal võimekuse suurendamine. Selleks on Justiitsministeerium taotlenud prokuratuurile riigieelarvest märkimisväärset rahalist lisatuge ja sedasama on teinud Siseministeerium politseile. Aga nagu te teate, eelarve läbirääkimised on praegu käimas, nii et ei ole [selget] pilti, kui suures osas need rahuldatakse. Kvalifitseeritud personal suurendaks valmisolekut mahukateks kriminaalmenetlusteks, tõstaks menetluse tempot ning suurendaks kindlasti valmisolekut samaaegselt menetleda mitmeid mahukaid kriminaalasju.

Üks probleem on kindlasti see, et prokuratuur on mahukates kriminaalasjades kaitsemeeskondadega võrreldes väga ebavõrdses opositsioonis – tavaliselt [on prokuratuuril] üks või kaks inimest – ning see võib ohustada kriminaalmenetluse tulemusi ja seada laiemas perspektiivis kahtluse alla menetlemiseks kasutatavate avalike ressursside kulutamise mõttekuse. See on ka põhjus, mispärast ma olen esitanud lisataotluse selleks, et võidelda peitkuritegevusega.

Aitäh minu poolt!

22:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Heljo Pikhof, palun!

22:00 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Õiguskantsler Ülle Madise ütles septembris 2018 siinsamas Riigikogus oma aastaülevaadet tutvustades (tsiteerin): "Aga räägime näiteks toimingupiirangute määratlemisest. Pole ju üheselt selge, kas toimingupiirang kohaldub või mitte. Nüüd eeldatakse, et iga inimene peab suutma ise tõlgendada, kas tema tegu on keelatud või lubatud." Ta rõhutas: "Kui aga võimalik tagajärg on karistus, siis peab inimesele olema teada, mis on lubatud ja mis on keelatud." Õiguskantsler märkis veel: "Loomulikult, ma mõistan, et paljusid kuritegusid ongi väga raske tõendada, ent see ei õigusta ebamääraseid karistusnorme, mille alusel on pea igaüks võimalik vastutusele võtta. Me ei tohi lubada isegi seda muljet, et küll organid teavad, keda on vaja karistada." Tema hinnangul on Eesti õiguskorras ilmnemas tendents, kus saab öelda, et on inimene, leiame ka paragrahvi. Siit küsimus. Sooviks teada teie arvamust, kas te nõustute õiguskantsleri seisukohaga ja mida te plaanite ette võtta, et selline ebamäärane olukord lõpeks.

22:01 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Alustuseks ma ütlen, et iga aus inimene peaks suutma põhimõttelist vahet teha, mis on lubatav ja mis ei ole lubatav. Kui tõesti tekib küsimus, kas olukord on nii või naa, siis on alati tark küsida teiste inimeste arvamust ja asja mitte teha, kui selgust ei saada. Aga kindlasti on mõttekas teha nii, et seadused oleksid üheselt arusaadavad ja mõistetavad, ja see tegevus on kindlasti ka plaanis.

22:02 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun! 

22:02 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister, ma jätkan kolleeg Pikhofi tõstatatud teemat, mis on ajendatud õiguskantsleri seisukohast. Tundub, et õiguskantsleri hirmud, mida ta väljendas juba kolm aastat tagasi, on reaalsesse ellu jõudnud. Ma tahaksin teada teie arvamust, kas üleüldse selline toimingupiirangu rikkumine sellises segases tõlgenduses, nagu see praegu on, peaks üldse olema kuritegu. Kas see on põhjendatud sellistel tingimustel, kui tegemist on puhtalt formaalse koosseisuga, nii et kellelegi ei teki kahju ja keegi ei saa reaalselt kasu? Sellesse olukorda ja kohtu alla võivad sattuda ja kriminaalselt karistatud saada inimesed, kelle puhul tegelikult ei oleks vaja rakendada kriminaalkaristust, kuna toimingupiirangut saab kohaldada ikkagi väga selektiivselt. Milline on teie seisukoht? Kas see peaks olema kuritegu?

22:03 Justiitsminister Maris Lauri

Kindlasti oleneb kõik konkreetsest asjaolust. Aga ütlen veel kord: ma olen veendunud, et seadusi, sealhulgas kriminaalmenetluse norme, ka neid, mis puudutavad korruptsioonikuritegusid, tuleb ikka ja jälle uuesti üle vaadata, et uurida, kas nad on üheselt mõistetavad, kas nad on ajakohased ja kas nendega on tekkinud mõistetamatuid probleeme. Ma veel kord ütlen, et see tegevus on plaanis.

22:03 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

22:03 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Võib-olla te lihtsalt ei ole kursis kõigi nende absurdsete juhtumitega, millele küsijad püüdsid viidata. Ma soovitan ennast nendega kurssi viia, seal on päris palju probleeme ja minu hinnangul peaks nendega tegelema. Aga minu küsimus on pigem kohtueelse menetluse kohta. Te nimetasite siin erinevaid [kestusi], näiteks kolm aastat ja kümme aastat Euroopa tasandil. Aga meil Eestis on juhtumeid, kus kohtueelne menetlus kestab viis aastat või neli aastat või tõesti kolm aastat ja lõpuks, kui kohtuistung pihta hakkab, on inimene kas surnuks menetletud või siis selgub, et kõik see, mis sinna kausta kuhjatud, on tegelikult mõttetu informatsioon, sellepärast et seal sisu ei ole. Mind huvitab, kas teie näete seal probleemi ja kas teil on kavas nende küsimustega tegeleda.

22:04 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt kordan, et olen kursis, et toimingupiirangute juhtumite korral on esinenud väga kummalisi olukordi. Tõesti väga kummalisi. Sellepärast ma ütlesingi, et nende asjadega [tegeldakse]. Seda asja vaadatakse praegu läbi ja ükskord tuleb ka lahendus. Ja täpselt sama lugu – küsimus on kindlasti ka selles, kui kiiresti läbitakse kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus. Ka seal tuleb asjad üle vaadata. On selge, et kui uurimismenetluse meeskonnal ei ole piisavalt ressurssi, inimesi on liiga vähe, siis see asi kipub [venima]. Nad võivad teha seda kõige parema tahtmisega, aga inimestel on teatavasti füüsilised piirid. Kui ikkagi selgub, et see asi ei ole mõttekas, siis mina leian, et igal inimesel peab ka menetluse käigus olema võimekus hinnata, kas asjaga tasub edasi minna või ei tasu edasi minna. Kindlasti tuleb ka siin ausalt kõikidele asjadele otsa vaadata ja vahetevahel tunnistada, et menetlusprotsess läheb nii pikaks, et see ei ole enam mõistlik, või et ühe või teise asja tõestamine võtab liiga kaua aega, võtab liiga palju ressurssi. Muidugi, täpselt sama küsimus: kui keeruline see asi on, kui oluline see asi on, kui suured on kahjud. Paljudel juhtudel on väga raske öelda, kus kohas mõistlikkus lõpeb ja kust kohast algab. Peab olema tunnetus. Kindlasti ei suuda üksainus inimene kõiki asju otsustada, aga siis on olemas kolleegid, kellega saab alati arutada.

Veel kord, kõiki neid reeglistikke tuleb pidevalt läbi vaadata. Tegelikult seadusi vaadataksegi pidevalt üle, aga seda tehakse järjekorras. Ei saa kõike korraga teha, kuigi meile võib tunduda, et ühes või teises seaduses on puudujääke ja tahaks kõike korraga parandada. [Parandusi] tuleb teha järjekorras. Aga ma kinnitan, et nende normide ja kriminaalmenetluse seadustikuga tegeldakse kindlasti ka just sellest aspektist.

22:07 Esimees Jüri Ratas

Ivari Padar, palun!

22:07 Ivari Padar

Lugupeetud proua minister! Te mõne sõnaga rääkisite järgmise aasta eelarve võimalikest plaanidest, ja näiteks sellest, et olete prokuratuurile taotlenud vahendeid juurde. Üks teema, millega mina praegu igapäevaselt kokku puutun, on tasuta õigusabiteenus. Kuidas te tasuta õigusabiteenust praegusel juhul hindate? Kas see tasuta õigusabiteenus, mida pakutakse, on piisav? Kas teil on ettepanekuid, kuidas seda järgmisel aastal edendada ja parendada?

22:07 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tasuta õigusabi on kindlasti positiivne. See aitab just nimelt nendel inimestel, kelle rahaline võimekus on tagasihoidlik, saada abi tihtipeale enne, kui nad lähevad kohtusse. Ütleme niimoodi, et nad ei peagi kohtusse minema, sest nad saavad õigusnõu, kuidas oma probleemid lahendada. Tihtipeale nende inimeste teadmised õiguskorraldusest ja nende endi võimalustest ja õigustest napivad. Nii et selles mõttes on selle teenuse olemasolu kindlasti väga vajalik ja hea ning minu hinnangul võiks seda olla rohkem. Kui eelarvelised vahendid võimaldavad, siis kahtlemata sooviksin ka seda summat mõnevõrra suurendada.

Kindlasti ei saa me minna üksnes selle peale, et suurendame ainult rahastust. Me peame vaatama ka kvaliteeti. Oleme valinud teenuse osutaja konkursi teel. Aga minu kõrvu on jõudnud ka sõnumeid, et alati ei olda kõigega rahul. Küsimus on nüüd lihtsalt selles, kas antud nõu ei ole olnud piisav või on nõu või abi saaja ootused olnud suuremad, kui on võimalik täita. Kindlasti tuleb sellega tegeleda. Lisaks on plaanis tegeleda või juba tegeldaksegi sellega, et arendada elektroonseid võimalusi inimeste nõustamiseks, näiteks kohtumajades, et osutada, kust kohast nad saaksid vajalikke soovitusi, kuidas nad peaksid teatud dokumente täitma ja kuhu pöörduma, kui tekivad mingid küsimused. Tihtipeale inimesed lihtsalt ei tea, mis on nende õigused ja milliseid samme nad oma õiguste elluviimiseks peaksid astuma.

Selle teemaga tegeldakse. Kinnitan, et see oli üks asjadest, mille kohta minu ametiaja alguses tehti mulle põhjalik ülevaade, ja ma leidsin, et see on väga asjalik. Aga nende plaanidega on nii nagu ikka – realiseerimine nõuab natuke aega ja nõuab natuke ka raha.

22:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd ... Ahah, siiski on veel üks küsimus. Riina Sikkut, palun! 

22:10 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Kõigepealt väike kommentaar. Muidugi, inimesed peavad teadma, mis on õige või vale, hea või halb, aga paljud juhtumid on keerulised. Tervishoius on viimastel aastatel ikka väga-väga palju arutatud selle üle, kas võib vastu võtta sugulast, endist kolleegi, naabrit, kas võib retsepti väljastada, millistel tingimustel seda võib teha. Tegelikult tuleb selliseid keerukaid otsuseid teha iga päev väga paljudel ametikohtadel. Seal ei ole selget joont. Samamoodi te ilusasti selgitasite, et see, mis on mõistlik menetlusaeg, ei ole üheselt arusaadav. Ajakirjandusest on läbi käinud, et tõesti ka mitte väga keeruka menetluse puhul on kohtueelse menetluse aeg olnud viis aastat. Kui sellisel juhul soovitakse menetlus lõpetada kohtueelselt, siis kuidas seda teha? Kuidas sellisel juhul saaks menetluse lõpetada? Mis need sammud võiksid olla, kui leitakse, et mõistlikku menetlusaega on ületatud?

22:11 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Eks menetluse lõpetamise otsustab menetleja ehk prokurör või kohtunik, kui ta näeb, et see asi läheb metsa. Need näited [olukordadest], kus tuleb langetada [otsus selle kohta], mis on lubatav ja mis mitte, kas või meditsiinis, on kindlasti sellised, kus võib-olla peaks asja arutama eetilisest küljest ja pidama alguses diskussiooni, et mis on lubatav ja mis ei ole lubatav või kuidas ühes või teises olukorras käituda. Näiteks kui inimesel on vaja retsepti, aga keegi teine peale tema abikaasa ei saa seda välja kirjutada, kas siis jätame välja kirjutamata? Ilmselt ikka kirjutatakse välja. Sellised asjad tuleb mõistuspäraselt lahendada, eriti kui tegemist ei ole [millegi kahjulikuga]. Võib oletada, et küsimusi tekitab eelkõige narkootiliste omadustega ravimite pidev väljakirjutamine. Siis tekib küsimus, kas see on mõistuspärane. Nii et selles mõttes tuleb kindlasti vaadata ka eetilist külge laiemalt.

22:12 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

22:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Keskmine korruptsiooniasi on umbes 400-eurone, nagu ma aru saan, aga kui palju selle uurimine keskmiselt maksma läheb? Näiteks heade sotsiaaldemokraatide leerist on siin Kajar Lemberit kotitud aastaid ja vist on lõpuks mingi üheksaeurone juuksuriarve või midagi jäänud, kõik on nagu kokku vajunud. Kuidas te, proua minister, hindate seda efektiivsust?

22:13 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kindlasti ei kommenteeri ma ühtegi konkreetset juhtumit. Nagu ma siin enne ette lugesin, on menetluste keskmised kulud küllaltki kõrged, aga need sõltuvad ka juhtumi raskusest, keerukusest jne. Kindlasti on need kulud suuremad, kui on keskmine korruptsioonisumma, aga ka siin on väga suured varieeruvused. Korruptsiooni puhul on märkimisväärne kahju rahaliselt mittemõõdetav. Tegemist on usaldus- ja mainekahjudega, mis mõjuvad ühiskonnale, avalikule keskkonnale või meeleolule, majanduskeskkonnale, konkurentsile ja õiguskuulekusele, mida rahaliselt mõõta on ülimalt keeruline, aga mis on kindlasti väga märkimisväärne.

22:15 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Lauri Läänemetsa. Palun!

22:15 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud head kolleegid! Õigusemõistmisega on ühes õigusriigis niimoodi, et see ei tohi mitte kunagi mitte ühtegi inimest riivata ega olla mitte kunagi ühegi inimese suhtes ebaõiglane. See on üks asi, mis peab alati käima õiglast rada mööda. Meil Eestis õiglase kohtupidamisega probleeme ei ole, aga küsimus on seadustes ja küsimus on terves selles üldises protsessis, mis on mõjutatav protsessist, kuidas ta käib, selle toimimisest. See omakorda on mõjutatav sellest tööst, mida teeme meie siin Riigikogu saalis või mida teeb valitsus seaduseid ette valmistades või ka analüüsides, kui peaks märkama vigu ja probleeme.

Kohtueelsest menetlusest me siin rääkisime. See, et uuritakse, ja see, et mahukad juhtumid vajavad rohkem aega, on täiesti normaalne asi. Aga kui me vaatame teatud juhtumite sisse ja vaatame seda, kui need juhtumid on jõudnud kohtusse ja selgub, et see suur patakas – see ei mahuks isegi siia minu puldi peale ära, kust ma praegu kõnet pean, vaid selle jaoks oleks vaja kahte või kolme pulti, mis pannakse kokku – ja kõik see, mis sinna kirja on pandud, ei ole üldse see, mille alusel kohtul midagi teha on, vaat siis on probleem. Kui selle jaoks kulutatakse aastaid – tõesti aastaid, mitte üks või kaks, vaid kolm-neli, võib-olla viis aastat – ja kui me arvestame, et lisaks kohtueelsele uurimisele tulevad lõpuks ka kohtuistungid, mis ei kesta kuid ega isegi mitte aastat, vaid kestavad aastaid, siis kahjuks on niimoodi, et need inimesed menetletakse kas vaeseks või surnuks.

Kõige suurem probleem on see, et tihtilugu minnakse hoopis prokuratuuriga kompromissile – kompromissile sellepärast, et lihtsalt ei ole raha või tervis ei pea vastu. Arvatavasti ei puuduta see enamikku juhtumeid, aga neid juhtumeid on. On päris suur probleem, kui sellised asjad on meil Eesti riigis võimalikud. See on üks probleem, mis mulle on silma hakanud.

Teine probleem on seesama siin räägitud toimingupiirangu rikkumine. Just küsiti selle üheksaeurose juhtumi kohta, tõesti absurd. Juuksur on kellelegi teinud juukselõikuse, mille hind on 9 eurot. See on sisuliselt sihuke [lihtne] juukselõikus, ma arvan, et mitte keegi ei hakka 9 euro eest soengut tegema. See on niimoodi, et masin käib lihtsalt üle pea. Kui prokuratuur tõesti peab seda toimingupiirangu alusel kuidagi korruptiivseks või kriminaalseks, siis meie peame siin saalis endile otsa vaatama ja valitsus peab samuti appi tulema, sest midagi on vaja ette võtta. Selliste asjade peale ressursi [raiskamine olukorras], kus, nagu lugupeetud minister just rääkis, ressurssi on vähe ja kõigega ei jõuta tegeleda – kui selliste asjade peale ressurssi kulutatakse, siis on midagi valesti, väga valesti.

Minu arvates hea näide sellestsamast ...

Palun mulle kolm minutit lisaaega.

22:19 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun!

22:19 Lauri Läänemets

Aitäh!

Hea näide toimingupiirangu rikkumise seadusepügalatest, et ta on kuidagi väga ... Noh, midagi on meil selle kirjapanemisel valesti läinud, et selle alusel on inimesi võimalik süüdi mõista. On Niina Neglassoni juhtum, ta oli Jõhvi Vallavolikogu esinaine. Kui ma õigesti mäletan, siis selles juhtumis oli niimoodi, et lugupeetud volikogu esinaine osales otsustamisel, mille käigus anti valla vara, ruumid, kasutusele ühele ettevõttele. Ta ise selle ettevõttega mitte kuidagi seotud ei olnud, aga juhtumisi tegi ta arstina tööd koos selle ettevõttega, ehk see ettevõte arstiteenuse osutamise eest maksis talle. Elu sees ei tule ükski normaalne inimene selle peale, et vallavolikogu liige – see ei ole isegi tema palgatöö, ta on sinna rahvaesindajana valitud ... Mitte keegi meist ei tule selle peale, et kuidagi ringiga võib keegi tulla ja öelda, et te olete kellelegi soodustuse teinud. Muide, absurdsemaks teeb selle asjaolu see, et vallavolikogus või volikogu komisjonis oli neil arutelu, kus küsimus oli selles, kas määrata rendihinnaks ruutmeetri kohta null eurot või üks euro. Volikogu liige ja vallavolikogu esimees seisis selle valla huvide eest ja tegi ettepaneku, et kuulge, ärme nulli eurot küsime, küsime ühe euro ruutmeetri kohta. Hopsti tuli rendilepinguperioodi ja ruutmeetrite kohta kokku üle 40 000 euro – see summa oli mitme aasta peale –, mida ettevõte maksma pidi, ja oligi kuriteokoosseis olemas. Oleks jäädud null euro juurde, poleks mingit koosseisu olnud. Kui me nüüd selge peaga mõtleme, siis on see täiesti absurdne. Täiesti absurdne! Kuidas niisugused asjad juhtuvad? No peaks korda tegema.

Õiglane kohtupidamine, õiglane kohtueelne menetlus peaks olema meie kõigi südameasi, et sellised asjad ei saaks juhtuda. Seadus peab olema piisavalt selge, et nii politseiuurijad, prokuratuur, kohus kui ka inimesed, kes seaduse järgi tegutsevad, saaks kõik ühtemoodi sellest aru ja suudaks ette näha ka probleeme, mis võivad tekkida. Ma tahaksin lugupeetud ministrile jõudu soovida ja öelda, et me oleme selles küsimuses teiega. Te ütlesite, et neid küsimusi arutatakse ministeeriumis, ja me loodame, et need jõuavad ka siia suurde saali. Me loodame, et need jõuavad suurde saali tegelikult juba enne valimisi, sest tihtilugu võivad head mõtted ja head algatused vahepeal valimiste käigus pärast kaduma minna. Need on olulised asjad. On oluline, et riik toimiks õiglaselt kõigi inimeste suhtes. Sellega ma oma kõne lõpetan. Me oleme teiega, lugupeetud minister. Aitäh!

22:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ivari Padari.

22:22 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud proua minister! Tegelikult on [meil] suured probleemid. Suured probleemid on sellega, mis puudutab [lihtsaid inimesi].

Me rääkisime praegu korruptsioonikuritegudest, aga ma olen kahe ja poole aasta jooksul jälginud üht protsessi, kus lihtsad inimesed on sattunud õigusemõistmise hammasrataste vahele. Nende osa oli see, et neilt varastati identiteet. Neilt pandi ajutiselt pihta PIN-koodid ja ID-kaardid, pätt sooritas ostud ning politsei juba 2,5 aastat uurib seda. Täna hommikul rääkisin politseiga, kes andis mulle mingi tärmini, mis ajaks nad eeldatavasti kohtusse jõuavad. Aga selle asja kestel on toimunud nii mõndagi. Kuigi politsei on saatnud võlanõudjatele ja teistele asjaosalistele teated, et asja uuritakse ja ärge tehke nõudmisi, on nõudmised siiski tehtud. Täna tuli postkasti [teade], et ühelt ilmsüütult nõuab kohtutäitur 3800 eurot. See on elu. Varem on see võib-olla olnud klišee, et lihtne inimene ei saa õigusabi ega ole eriti osav nendes küsimustes, aga ma kõrvalt näen, et see on väga karm tegelikkus. Väga karm tegelikkus on see, eriti sellises olukorras, kus õhk on paks kõikvõimalikest identiteedivarastest, soolapuhujatest, suurte finantspakkumiste tegijatest.

Ma kujutan ette, et mina tegelen ühe kogukonna teemaga, mille puhul pidavat olema 44 episoodi, aga Eestis on kindlasti hästi palju ka neid olukordi, kus inimesed löövadki käega. Sellest mööda vaadata ei saa kuidagi. Ma vaatan, et kust need asjad mädanevad. Hea proua minister ütles, et tema ametiaja alguses nende valdkondadega tegeldi, kui ma küsisin tasuta õigusabi teemal. Eks ta ole nii, et olukorras, kus politsei on kolmandat aastat uurimas ... Ma saan aru, et politsei võimekusel on piirid, eriti niinimetatud väikeste asjade korral. Samas räägitakse politseis, et kärpekava on üleval. Ei saa pihta, kust seal midagi kärpida on.

Teiselt poolt on niimoodi, et seda asja kolmandat aastat uuritakse ja ainukene patt, mille üks asjaosaline on teinud, on see, et ta kolm nädalat hilines kohtule vastamisega. Ma saan aru, et kõik on seadusepõhine ja ta käituski valesti. See oli enne, kui see asi minuni jõudis. Mina jõudsin sellega advokaadibürooni, kes tasuta õigusabi pakub, [ja selgus,] et olid mõjuvad põhjused, miks ta kolm nädalat hilines. Ja siis ma näengi seda, et üks asi on politsei alarahastatus. Teiselt poolt ma näen seda, et tasuta õigusabi on praegu võimalik saada ainult kahe tunni ulatuses. Kaks tundi on ääretult lühike aeg kogu selle asja puhul. Ja kui ma kuulen juttu sellest, et riigilõivusid tahetakse tõsta, siis ma ei saa üldse aru. Ma tean, et mis puudutab avalduse tegemist selle ühe nõude puhul kohtule, oli riigilõivumäär 120 eurot. No see ei ole ülemäära väike raha lihtsa inimese jaoks! 

Ma võtan mõne minuti juurde, kui on võimalik. 

22:27 Esimees Jüri Ratas

Muidugi. Kas kolm?

22:27 Ivari Padar

Kahest ja poolest aitab.

Mina Riigikogu liikmena vaieldamatult tahan selle teemaga edasi minna. See asi viib praegusel juhul välja selleni, et kui taoliselt edasi läheb, siis usk riiki ja õigusemõistmisse saab väga kõvasti kannatada.

Üks moment veel, kus nagu see algvärk on. Kui jutt on kas või piirkonnapolitseinike võimalikust koondamisest, siis just selles algfaasis on tähtis piirkonnapolitseinike, valla sotsiaaltöötajate ja vallasekretäride koostöö, et neid inimesi toetada, kes on täiesti kogemata kombel sattunud sellisesse ringi. Ka see on selline koht, millele tuleb tähelepanu pöörata. Proua minister, see asi tuleb kuidagi mingitesse raamidesse saada. Tänan!

22:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun!

22:28 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head unetud kolleegid ja proua minister! Ma olen siin kõnetoolis kõigist teist ilmselt ainuke, kes on kohtureporterina töötanud, erialaks korruptsioon. Ma ei ole vägistajate ja vargapoiste istungitel eriti palju käinud, aga korruptsiooniistungitel olen olnud väga palju, erinevates Eesti kohtumajades – olgu Jõgeval, Pärnus, Tallinnast rääkimata, Tartus ja mujalgi. Nii et ma natukene tean.

Loomulikult, Eesti korruptsioon ei ole niisugune nagu Ukrainas või Nigeerias. Ei ole enam niimoodi, et torkan kellelegi ümbriku autos kindalaekasse või põuetaskusse. Meie korruptsioon on palju sügavamale vajunud. Mäletate, kuidas Vjatšeslav Leedo kunagi rääkis sidrunitest? Sidrun on miljon. Keegi joonistas paberi peale neli sidrunit, sest haritud inimesed teavad, et parem on mitte rääkida õigel ajal, sest salakõrv võib pealt kuulata. Aga kui on näha, et kaamerat ei ole, siis sidruni joonistamine ja lõpuks, kes keelab puuvilju, võib-olla banaani, pool miljonit või, ma ei tea, kas see nii on, aga ... Nii et palju sügavamale on vajunud.

See on eelkõige küsimus võrgustikest, sidemetest. Käivad näiteks uuringud, et ka kohtunikud osalevad korruptiivsetes mängudes, ka pankrotihaldurid, ka notarid. Ma ei hakka rääkima ettevõtjatest ja poliitikutestki ilmselt mitte, ma arvan, et neid on suhteliselt vähe. Aga ma tean, et neid on ka, mõned on isegi kõrgel Toompeal tegutsemas. Pean natukene hoogu pidama, liiga palju ei tohi rääkida. Mäletate kilekotti? Siin oli ka kolleege, enamik neist on läinud kusagile parematele jahimaadele, kes kilekotiga viisid üht-teist ühe suurepärase erakonna peakontorisse.

Palja käega seda ei võta, tahan ma öelda. Politseinikud Keskkriminaalpolitseis, kapos peavad olema väga asjatundjad, et seda seltskonda, keda palja käega ei võta, võtta. Noh, Kajar Lemberi üheksaeurone legendaarne juuksuris käimine ja muu asi ja protsessi kokkukukkumine. Aga samas jälle ma mäletan maadevahetust – Villu Reiljan ja seltskond, lugupeetud seltskond. Ma mäletan, kuidas kärudega lükati Tallinnas Liivalaia tänava kohtumajas neid toimikuid. 44 000 lehekülge! Seda oli rohkem kui Nürnbergis. Süüdistusaktid! Suurte kärudega lükati sisse nagu mingisugused banketi kandikud, aga seal olid ainult toimikud. Tegelikult pahna oli palju. Nürnbergis oli poole vähem, maadevahetusel 44 000! Kuul pähe, nagu öeldakse.

Nii et mida ma tahan öelda? Tegelikult on meie uurijad läinud professionaalsemaks. Kohtunikud samuti, ma loodan. Aga probleem ei ole kadunud. Probleem ei ole mitte kusagile kadunud, aga ta on vajunud palju-palju sügavamale. Ma mäletan kunagi Weroli protsessil Jõgeva kohtumajas, kui [kõne all] oli rapsiseemne hind – Ivari Padar võib-olla teab, kuidas see värk käib – ja tõmmati need hiiglaslikud palakad kohtuniku lauale. Rapsiseeme on börsikaup, selle hind. Need [palakad] olid umbes kaks korda neli meetrit paberid, milles tuli orienteeruda, kuna mäng käis selle rapsiseemnega. (Juhataja helistab kella.)

Ilus kelluke oli. Kas hommik on saabunud?

22:33 Esimees Jüri Ratas

Ei, hommik ei ole saabunud. Aga saabus küsimus, kas soovite lisaaega või aeg on läbi.

22:33 Peeter Ernits

Jah, paluks veel paar minutit.

22:33 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun, kaks minutit.

22:33 Peeter Ernits

Nii ilus kelluke.

Mida ma tahan öelda? Ma hoian pöialt neile inimestele, kes selle raske tööga tegelevad, sest palja käega enam ammu ei võta seda seltskonda. Aga mind teeb natuke murelikuks see, et kohati on sel kerge tellimustöö maik juures. Ma ei oska öelda, kust kohast see on tulnud või tuleb ja kui tõene see on, aga mitmed asjad lõhnavad selle järele, et õigel ajal tullakse välja ja mingile seltskonnale, kes nagu peaks olema süüdi. Ma rõhutan, et kui rääkida poliitilisest korruptsioonist, siis tegelikult liigume me kõik siin Riigikogus, nii vasak ja parem pool kui ka keskmine [rida], ühes õigusruumis, oleme kogu aeg liikunud. Samad seadused on olnud ja samad piirangud, aga mõnda erakonda on palju innukamalt uuritud ja ka tapetud. Samas mõned erakonnad, ma ei hakka nimesid nimetama, on tulnud kuivalt veest välja. Ma arvan, et see ei ole mitte seotud sellega, et nad on eriti puhtad ja ülejäänud on roojased. Ma arvan, et siin on teatud kallutatus, nagu üks inimene, kes sai kriminaalkaristuse, ütles, et struktuurides on kallutatud jõud. Seda võin ma kindlalt öelda, olles aastaid töötanud ajakirjaniku ja kohtureporterina korruptsiooniküsimustes, olles rääkinud väga-väga paljude või praktiliselt kõikide meie advokaatidega, paljude kohtunikega, politseinikega. Natuke paha lõhn on juures, aga seda ei ole õnneks liiga palju.

Üldiselt ma hoian pöialt sellele seltskonnale, kes korruptsiooniga võitleb, ja mida tugevamaks me kaadrite mõttes läheme, seda sügavamale ta vajub. Ega ta ära kunagi ei kao. Kajar Lemberi sugused mehed ja paljud teised, millele Ivari Padar siin viitas – soov neile turja karata ei kao kusagile. Kahjuks. Aga elu on selline. Aitäh!

22:36 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli justiitsminister Maris Lauri. Palun!

22:36 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Vähe inimesi küll, aga arvan, et sain päris häid mõtteid ja kindlasti oleks siit ruumi minna palju sügavamale ja laiemaks. Ma veel kord kinnitan, et toimingupiirangute teemaga tõesti praegu ministeeriumis tegeldakse. Küll aga on nii, et enne kohalikke valimisi me lihtsalt ei jõua millegagi välja tulla. Ma loodan, et jõuame seda järgmisel aastal. Meil on veel teisigi asju kriminaalmenetluse küsimustes [laual], nii et ka nendega on tegemist. Need kõik on seadusandluse mõttes keerulised teemad, nii et seal tuleb palju teha, analüüsida, diskuteerida, osapoolte arvamust küsida. See on kindel.

Teise asjana ma tahan rõhutada seda, et kuritegevus muutub ajas väga palju. Ka korruptiivne kuritegevus muutub ajas. Ta on muutunud varjatumaks, peidetumaks ja see tähendab seda, et selle avastamine on keerulisemaks läinud. Kahjuks tuleb tõdeda, et uurimisprotsess ei ole sellele piisavalt järele tulnud. Tõenäoliselt selle tõttu, et rahalist ressurssi ei ole piisavalt olnud, teadmisi ei ole olnud, aga tõenäoliselt ka selle tõttu, et kahjuks kipub olema nii, et kurikaelad on alati sammu võrra ees ja meie jookseme nendele järele. Aga see ei tähenda, et me selle teemaga ei peaks tegelema. Kindlasti peame.

Ma veel kord osutan, et soov peitkuritegevusega prokuratuuri tasemel tegelda on kindlasti oluline. Siseministeerium, mille haldusalas on politseinikud, kes nii-öelda lähevad sisse ja neid menetlusi teevad – loodetavasti tuleb ka sinna lisavõimekust, et nendesse teemadesse süveneda. Kinnitan, et oleme siseministriga sel teemal rääkinud ja selles asjas on meie huvid ühesugused. Loodan kasulikule koostööle Riigikoguga korruptsioonivastases tegevuses. Aitäh!

22:39 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud. 


5. 22:39 Vaba mikrofon

22:39 Esimees Jüri Ratas

Head Riigikogu liikmed! Nagu ma juba varasemalt teid üles kutsusin, on täpselt nüüd käes see aeg, kui teil on mõnusasti võimalik võtta sõna vabas mikrofonis. Palun registreeruda peale haamrilööki.

Peeter Ernits, palun teid Riigikogu kõnetooli.

22:39 Peeter Ernits

Hea juhataja ja öised kolleegid! Põhjus, miks ma tahan täna rääkida, on see, et fikseerida tänane riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung, kus me rääkisime elektrist.

Praegu kõik lambid põlevad ja meil ei ole probleemi, kuna meie selle eest ei tasu. Aga paraku tuleb igaühel meist eraldi ja ka meie ettevõtjatel hakata väga soolaseid arveid tasuma. Kui lühidalt võtta, mäletate, kunagi olid viisaastakud ja neid täideti kahe või kolme aastaga. Praegu on uued ajad ja praegusel Brüsseli-ajastul oleme, mis puudutab elektri hinda, poole aastaga kümne aasta plaani täitnud, nii et toonased tööeesrindlased peaksid kahvatuma, kui nad veel elus on. Selle peategelase nimi on kvoot. Süsihappegaasi kvoot – see, mida vaikselt tõstetakse ja tõstjad ei ole keegi muu kui poliitikud kusagil Brüsselis – on vaikselt kruvinud [hinda] järjest kõrgemale.

Siht on ilus, minna üle kliimaneutraalsusele, minna üle roheenergiale. See on selline malakas, millega kruvime [hinna] üles. Me oleme juba suuresti oma siinsed põlevkivijaamad ja põlevkivi ära kägistanud. Lootus on, et nüüd meri pikitakse tuuleparke täis, maismaale [tuleb neid] ka, põllud ja niidud on mõnel pool juba päiksepaneele kõvasti täis. Sealt hakkavat tulema odav elekter. Aga võta näpust. Praegu on tegelikult see, keda ma nimetaksin moolokiks, keda on poputatud ja kasvatatud, pääsenud puurist välja. Ta märatseb üsna võimsalt, ja mitte ainult Eestis. Võib-olla Inglismaal kõige vägevamalt. Tagajärg on see, et elektriarved hakkavad tulema ikka kirvearved.

Tänasel nõupidamisel osalesid inimesed, kes teavad neist valdkondadest kõige rohkem, ja [sõnum] oli see, et kõik on juhitamatu. Moolok märatseb nii, kuidas tahab. Kui kaua, ei tea keegi. Võib-olla kevadeni, aga võib-olla kaks aastat, võib-olla veel kolm aastat, sest need tuulepargid, mida merre istutatakse, [hakkavad tööle] loodetavasti 2028 või umbes nii. Aga ka vahepeal tuleb ellu jääda. Kuidas ellu jääda? Kes maksab kinni selle vahe? Praeguseks hetkeks – ma tahaks, et avalikkus oleks teadlik – oleme maksnud juba üle 250 miljoni euro rohkem elektriarveid, aga aasta pole veel lõppenud. Kas ta läheb 400 miljoni peale? Eks varsti näeme.

Põhiline on see, millised on kompensatsioonimehhanismid, kuidas seda moolokit taltsutada, enne kui me jõuame sellesse õndsasse roheaega, kui üks kontinent paljudest muutub kliimaneutraalseks. See tundub mulle absurdne, kuna meie kasvuhoonegaaside emissioon on alla 7% kogu maailmas.

Milline siis kvoodi hind on olnud, kui ma räägin, et poole aastaga [oleme täitnud] kümne aasta plaani? Euroopa Komisjon ...

Paluks veel kolm minutit.

22:44 Esimees Jüri Ratas

Kahjuks seda võimalust meie kodu- ja töökorra seadus ei anna.

22:44 Peeter Ernits

Selge.

Igal juhul, üsna hiljuti oli 25 eurot ja Euroopa Komisjoni plaan oli, [et elektri hind tõuseb] 2030. aastaks 50 euroni. Aga juba praegu on see 62 eurot ja siis, kui saabub kliimaneutraalsus, on see 350 eurot. Selline huvitav tulevik. Aga praegu meil vähemalt lambid põlevad, ei pea välja lülitama. Aitäh!

22:45 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli vabasse mikrofoni Lauri Läänemetsa.

22:45 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mind teeb murelikuks Eesti väikeste maakoolide tulevik. Nimelt, uus hariduse arengukava, mille valitsus on koostanud ja mis valitsuse poolt kinnitamisele läheb, näeb ette ühe seni väga olulise põhimõtte muutmise.

Seni oli meil põhimõte "Kodulähedane põhikool". Nüüd sellest loobutakse ja selle asemel saab olema "Kodulähedane kuueklassiline kool", seega põhikool ei pea enam olema kodulähedane. Kui kuulata haridus- ja teadusminister Liina Kersna põhjendusi, on peamine põhjus selleks õpetajate puudus. Õpetajaskond vananeb, õpetajaid ei jätku ja tema hinnangul sellised koolid, kus kolmandas kooliastmes, mis on 7.–9. klass, käib alla 30 õpilase, ei ole enam valitsuse hinnangul, nagu ma aru saan, jätkusuutlikud. Kogu see protsess puudutab hetkel üle Eesti 111 kooli.

Ma ei tea, milline see väikene klass siis peab olema. Alla 30 õpilase kolmandas kooliastmes on sellises koolis, kus käib näiteks 27 õpilast, üheksa õpilast klassis. Minu arvates ei ole maapiirkonna jaoks üheksa õpilast klassis vähe. Kui on seitse õpilast klassis, siis on kolmandas kooliastmes kokku 21 last. Ma ütlen, et maapiirkonna jaoks ei ole seda vähe. Tõesti, on põhikoole, kus kolmandas astmes võib olla ainult mõni õpilane. Seal võib olukord olla palju keerulisem, aga on ka väga palju selles mõttes tugevaid maapõhikoole, kus on 80–100 õpilast. Nendes koolides ongi alla 30 lapse kolmandas kooliastmes ja see on suur mure. See on suur mure.

Ühtpidi lööb see neid noori sellepärast, et neilt võetakse ära võimalus kodu lähedal haridust saada. Neile tehakse see tee palju pikemaks, palju keerulisemaks. Teistpidi me teame, et põhikoolis käib iga kooliga kaasas ka huviharidus. Tavaliselt kipub see kooli kärpimisega kaduma minema. Kogu see protsess lööb väga valusalt Eesti maapiirkondi. Inimarengu aruanne ütleb väga selgelt, et kohad, kus koolid on suletud, [ääremaastuvad]. See kehtib põhimõtteliselt ka koolide kärpimise kohta, sest tavaliselt kärpimise tagajärg ongi lõpuks sulgemine, sest Exceli tabeli järgi läheb kõik kallimaks ja lõpuks ei tasu midagi end ära. Need kohad, kus koolid on suletud – seal on sel otsene mõju ääremaastumisele. Sisuliselt toimub praegu hoo andmine Eesti ääremaastumisele.

Probleem ei ole õpetajate vananemine ja probleem ei ole ka õpetajate puudus, need on tagajärjed. Need on selle tagajärjed, et õpetajate töötasu ja [keskmise] palga suhe ei ole täna tasakaalus. Kui me vaatame, siis näeme, et kõige suurem puudus on aineõpetajatest. 70% neist läheb pärast ülikooli lõpetamist tööle õpetajaks. 70%. Viie aasta pärast on neist ainult 50% järel. See ei ole kuidagi seotud kooli suurusega, see ei ole seotud õpetajate vanusega. Küsimus on motivatsioonis, tahtes ja prestiižis üldse kooli minna. Sellega tuleks tegeleda.

Teine oluline põhjus on puudulik ja täiesti tagurlik regionaalpoliitika. Ma ütleksin, et see on regionaalmõistes pealtvaatamise poliitika. Kui riik mitte midagi ei tee, mitte midagi ette ei võta, siis loomulikult inimesed kolivad maapiirkonnast ära, sellepärast et sul ei ole tööd – sul ei ole oskustele vastavat tööd, sul ei ole piisavalt tasuvat tööd. Kolitakse ära suurlinna ja loomulikult jääb lapsi vähemaks. Aga see ei ole selle piirkonna, selle kooli probleem või selle omavalitsuse probleem, see on riigi tegemata poliitika.

Õpetajate arv suureneb, sellepärast et need koolid on ju maapiirkondades hetkel alles jäänud, aga Harjumaale tuleb õpilasi juurde. Sinna tehakse uusi koole, sinna on uusi õpetajaid vaja. Loomulikult pinge kasvab. See on näide väga ebatõhusast poliitikast, sealhulgas regionaalpoliitikast. See, mida me tegelikult tegema peaks, on ajada õiglast regionaalpoliitikat kõigi piirkondade suhtes. See, mida me tegema peaks, on see, et kõigepealt maksaksime õpetajatele 120% Eesti keskmisest palgast. Õpetajate miinimumpalk peaks olema 120% Eesti keskmisest. Vaatame, kuidas see toimib, ja alles siis hakkame otsustama, mitte ärme tormame seda sulgema.

Tagatipuks kõige suurem probleem on see, et see on nii suur ja nii tähtis otsus, aga selle võtab vastu valitsus. Riigikogus meil seda arutelu ei toimu. Sellest on eriti kahju. Aitäh!

22:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, rohkem vabas mikrofonis kõnesoove ei ole ja tänane istung on lõppenud. Aitäh teile ja turvalist koduteed.

22:50 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee