Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

09:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu esimese töönädala teisipäevast istungit. Ja nagu ikka, istungi alguses on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ma ei näe. Enne kui me läheme kohaloleku kontrolli juurde, on mul edasi anda teile üks teade. Nimelt, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis vaimse tervisetoetusrühma asutamiskoosolek,  mille kokkukutsuja on Vilja Toomast, nii palun võtke Viljaga ühendust, et selle toetusrühmaga ühineda. Ja nüüd palun kohaloleku kontroll!

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 78 Riigikogu liiget.


1. 10:01 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE) kolmas lugemine

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame tänase päevakorra läbivaatamist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE), meil on käsil kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Ivari Padar, palun!

10:02 Ivari Padar

Lugupeetud kolleegid! Täna selle seaduse vastuvõtmisega me jõuame ühes pikas vaidluses, mis on siin saalis, ma arvan, olnud üks 25 aastat, sellise n-ö uue vahepunktini. Ja see vaidlus on teemal, mis puudutab suhteid põllumajandustoidu tootmine ja kaubandus.

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivari, ma korraks vabandan. Kolleegid! (Helistab kella.) Halloo! Härra Randpere ja härra Jaanson, kas te läheksite äkki siis väljaspoole neid uksi, nii et on natukene võimalik siin saalis tööd teha? Jaa. Ma tänan! Palun, härra Padar!

10:03 Ivari Padar

See on tegelikult selline ülemaailmne probleem, üleeuroopaline probleeme ja ka Eesti probleem, et kaubandus on märksa kontsentreeritum, kaubandus on organiseerunud kaubanduskettidesse ning toidu tootmine ja põllumajandus on selles suhtes märksa väiksema kontsentreeritusega. Ja siit on tekkinud konflikt, kus tegelikult väga palju kaubandus annab vaadet sellele, milline on põllumajanduspoliitika. Ja kaubandusel on märksa selliseid jõulisemad võimalused survestada toidutootjaid ja põllumajandust. Ja see toob vaieldamatult arusaamatusi, konflikte.

No näiteks, ka tänases Eestis ega keegi ei saa aru, et olukorras, kus piima hind on madal, kus on sisendid põllumajandusse, ka energiasisend oluliselt kasvanud, miks see üks osa kaubanduskette teeb kampaaniaid madala piimahinnaga, sellise piimahinnaga, mis on kaks korda odavam kui poes pakutav vesi. Ja sellele probleemile, kus on see konflikt, on proovitud pikalt lahendust leida, ka Eesti parlamendi tasandil.

Ja ma mäletan, et veel viie-kuue aasta taguseid aegasid, kus me maaelukomisjonis seda asja arutasime, et kuidas saaks kontakte põllumees, toidutootja ja kaubandus paremini reguleerida, et ei oleks ebaausat kaubandust, ei oleks põllumajanduse survestamist. Tol ajal jõuti selle arutelu tulemusena alguses n-ö heaga. 2018 võeti vastu Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas, millele suhteliselt üldsõnalisemalt ja kuidagi suunavamalt lepiti kokku, millised need head tavad on, kuidas käitub kaupmees, kuidas käitub põllumees.

Aga see oli selline üldsõnaline lähenemine. Täna teie ees olev eelnõu on märksa täpsem, kus 16 erinevas aspektis lepitakse kokku, millised need käitumisreeglid omavahel on. Jah, võib öelda, et ta on ka näide sellest, kuidas vabaturumajanduslikust käsitlusest ei aita ja on vaja tuua juurde riiklikud regulatsioonid, et seda olukorda paremaks tuua. Võib-olla asja ilmestamiseks on ka see, et näiteks eile oli meil maaelukomisjonis arutelu all järgmise aasta Maaeluministeeriumi eelarve ja 440 miljonit, millest umbes 380 miljonit on toetused. Ehk siis selge, et ühelt poolt ühiskonnas, Eesti ja Euroopa Liit opteerivad põllumajandust, aga teiselt poolt põllumajandus kaotab kaubanduskettidega mitte läbirääkimiste tulemusena olulisel kombel raha.

Nii et selles kontekstis on igal juhul see suur edasiminek, mis praegusel juhul toimub. Ja selle edasimineku aluseks on Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud direktiiv, direktiivi harmoneerimine Eestis. Ehk siis, kui ma olin viimati Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Parlamendis täpselt selle teemaga, kuidas põllumajandustootjate ja kaubanduse suhteid edendada, väga tõsiselt tegeldi. Nii et ma ise loodan, et see on ühele pikale vaidlusele selline samm edasi. Ja eks aeg näitab, kuidas see seadus hakkab päriselt Eestisse tööle.

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas sa vajad lisaaega?

10:07 Ivari Padar

Jah, kaks minutit.

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaks minutit aega! 

10:07 Ivari Padar

Seda näitab aeg, täpselt, kuidas ta meil hakkab Eestis tööle see seadus, sest ma tean, et on osa kaubanduskette, kes juba täna rakendavad seda kõike, mis siin seaduses kirjas on, ja kindlasti on kaubanduskette, kellel on arenguruumi. Oluline ja tähtis vahepunkt selles teemas, et kujundada mõistlikku ja lugupidavat põllumajanduspoliitikat. Palun seda eelnõu toetada! Tänan!

10:07 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kindlasti see eelnõu on samm õiges suunas, kuid siin eelnõu juures oleks pidanud vaatama ka ühte teist poolt, et keegi ei vaidle selle vastu, et tootjat ehk põllumeest on läbi aastate püütud pügada nii palju, kui sellelt lambalt villa on võimalik võtta. Ja tihti süüdistatakse selles kaupmeest, aga alati kõikides protsessides vahel on ka see, kes laudast toodud piimast teeb toote, mis poes müüakse. Ja kas see lahendab ka selle probleemi ära, et kui ma elussiga müün Rakvere Lihakombinaati või ükskõik kuhu teise tootmisüksustesse, kas seal ka on õigel ajal makstud rahad või mitte, minu arvates selle eelnõu see pool on natukene nagu kahe silma vahele jäänud, vaid ainult arutatakse kaupmehe maksmist. Ma loodan, et maaelukomisjon võtab selle teema veel laua peale ja vaatab sellisena, et kõik ahelad tootjast alates kuni müügini välja oleks võrdselt koheldud. Ja loomulikult raha peaks liikuma kiiremini nendel kaupadel, mis kiiresti riknevad ehk kiiresti maha müüakse. Kui nädalaga on piim maha müüdud, siis on loogiline, et piimaraha peaks laekuma ka tootjale, aga see ei laeku mitte piimafarmi, vaid ikka piimakombinaati ja piimakombinaadist laekub raha alles piimatootjale ehk farmerile. Siin kõik eelkõnelejad esimesel ja teisel lugemisel rääkisid, kui hea on see, et kaupmees kinni maksab kiiresti, aga et see raha jõuaks ka farmerile ehk põllumeheni, on veel pikk samm, ja ma loodan, et järgmistel kuudel jõuab siia ka eelnõu, et kõik etapid oleks õiglaselt lahendatud ja põllumees tõesti selle raha ka kiiresti oma töö eest kätte saaks. Aitäh!

10:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu 377 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetas 90 Riigikogu liiget, vastu oli üks. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 10:13 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) teine lugemine

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 365 SE teine lugemine. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni liikme Martin Repinski. Palun!

10:13 Martin Repinski

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Jõudsime kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga teisele lugemisele. Sisuliselt muudab see seaduseelnõu või muudatus seaduses kahte asja.

Üks asi on see, et selline vajadus tekkis kriisiolukorras, kui MES-i fond hakkas rakendama sellist finantsinstrumenti nagu maade ajutist väljaostmist. Selle käigus tekkis probleem, et liiga palju aega läheb selleks, et kõik kooskõlastada, kuna Maaelu Edendamise Sihtasutus peab hetkel kehtivate rakendusaktide järgi küsima luba kohaliku omavalitsuse käest, et soetada maid, ja see tihtipeale võtab päris palju aega, aga kriisiolukorras on vaja kiiremini reageerida. Seoses sellega tekkiski ettepanek, et muuta seda, laiendada nende isikute ringi, kes saaks ilma loata, ilma kohaliku omavalitsuse loata välja osta põllumajandusmaid ja lisada sinna eelkõige Maaelu Edendamise Sihtasutuse. See on üks muudatus.

Teine muudatus on puhtalt tehniline. See on seotud sellega, et Suurbritannia on astunud Euroopa Liidust välja ja Suurbritannia kodanikele ja juriidilistele isikutele rakendatakse selle muudatusega samasuguseid õigusi, nagu hetkel on Euroopa Liidu kodanikel, ehk nende jaoks midagi ei muutuks, antud kontekstis seoses Euroopa Liidust väljaastumisega.

Seda seaduseelnõu on arutatud kahel korral maaelukomisjoni istungitel. Laekus üks muudatusettepanek sotsiaaldemokraatide fraktsiooni poolt. See muudatusettepanek oli järgmine. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon pakkus laiendada nende isikute ringi, kelle puhul kitsendust ei kohaldata ja laiendada seda Eesti pikaajalise elaniku elamisloa alusel elava füüsilise isiku suhtes, kes omandab kuni 0,2 hektari suuruse kinnisasja. See ettepanek ei leidnud maaelukomisjonis toetust. Maaelukomisjonis küsiti arvamust ka Kaitseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist ja Maaeluministeeriumist, ja kõik kolm ministeeriumi olid arvamusel, et see hetkel ei ole, ei nõustunud selle ettepanekuga. Samas kõik tunnistasid, et see seadus ka muudetud kujul, kui see võetakse vastu, ei ole veel ideaalne ja sellega tuleb tegeleda, tuleb muudatusi veel tulevikus vastu võtta, aga nende väljatöötamine võtab rohkem aega. Lubati, et nendega tullakse veel Riigikogu ette, ministeeriumipoolse initsiatiiviga lähiajal.

Lühidalt on minu poolt kõik. Ootan teilt küsimusi. Aitäh!

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid tõepoolest ka on. Alustab Aivar Kokk. Palun!

10:18 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et kriisi ajal oli seda vaja. Esimene pool küsimusest on, et kas hetkel on põllumajanduses koroonakriis jätkuvalt. Ja teine küsimuse pool on see, et kui MES-le antakse õigused, siis ma ei lugenud välja, võib-olla minu viga, et mis MES võib teha siis, kui põllumees jätab tagasi ostmata selle maa. Kas MES võib siis müüa seda maad ükskõik kellele, ilma et omavalitsusel oleks võimalust sinna kätt vahele panna?

10:18 Martin Repinski

Aitäh! Jah, aitäh märkuse eest! Tõesti, see kriis hetkel veel kestab ja selline vajadus sellepärast ongi hetkel meil olemas. See, mis puudutab ... See ei muuda seda müügi poolt, MES-i poolt. See puudutab just väljaostmist MES-i poolt. Muud asjad jäävad kehtima samal kujul, et põhimõtteliselt, kui MES müüb näiteks Eesti kodanikele, siis see on lubatud, ei ole mingisugust piirangut. Kui ta hakkaks müüma teisele sarnasele sihtasutusele, siis see oleks muutunud, jah.

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Eduard Odinets, palun!

10:19 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja ja ettekandja! Küsin selle sotsiaaldemokraatide ettepanekute osas, mida komisjon ei toetanud ja kus väidetavalt hakkab Siseministeerium tegema täiendavat analüüsi, kui ohtlikud on need vanemaealised pensionärid Eesti riigile, kes Narva datšades elavad. Kas teil oli komisjonis ka sellest juttu, et kui pikalt aega võtab see analüüs? Sa küll mainisid, et lähiajal. Lähiaeg on aasta, kahe, kümne pärast? Sest me teame, et neid analüüse, et need datšnikud on riigile ohtlikud, on tehtud küll ja küll juba, et millal see järgmine analüüs valmib?

10:20 Martin Repinski

Aitäh küsimuse eest! Mina ei ole kuskil näinud, et oleks selline analüüs, mis tõestaks sinu väidet, et oleksid kuidagi, ütleme niimoodi: datšade omanikud kuidagi Eesti riigile ohtlikud ja siin ma sinuga ei nõustu, et see nii on. Ja tegelikult ma arvan, et seda oleks tõesti vaja muuta. Seda on vaja teha mõistlikult, nii et tõesti ei oleks kannatanud meie riigi julgeolek ja loomulikult keegi ei arva, et meie püsielanikud, kes aastaid siin elavad, et nad oleksid kuidagi ohtlikud, kindlasti mitte, aga lihtsalt selle muudatusega oleks n-ö Pandora laegas avatud ja teised probleemid, mis sellega  kaasnevad, võiksid tekkida.

10:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

10:20 Kalvi Kõva

Aitüma! Hea Riigikogu aseesimees! Hea Martin! Ka mina küsin sellesama Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepaneku kohta. No ma ei tea neid kordi, mitu korda sedasama teemat on maaelukomisjonis arutatud. Ja ma ei tea, mitu korda Siseministeerium seda analüüsi teeb. Tegelikult räägime ausat juttu, lihtsalt tahet ei ole. Tahet ei ole nende inimeste väike mure ära lahendada. Me teame ju väga täpselt, et läbi juriidiliste isikute saavad osta ükskõik kes seda maad, aga need Narvas datšades elavad inimesed oma väikest maajuppi kätte ei saa. Minu küsimus on see, et mis siis maaelukomisjon ette võtab, kui see analüüs ära tuleb. Kas te algatate näiteks kahe-kolme kuu pärast uuesti selle eelnõu ja tulete sellega siia saali? Sina ju tunned seda asja seal päris täpselt, mis seal on, et võta see asi eest ja tee see asi korda.

10:21 Martin Repinski

Aitäh, Kalvi! Olen nõus, et nagu juba ütlesin, et probleem on olemas, ja vabandust, Eduardile vastates ei vastanud, kaua see aega võtab, sest ma tegelikult seda ei tea. Ma ei oska, ma ei saa vastata ministeeriumide eest kuidagi. Aga sellega ma olen nõus, et maaelukomisjon võiks initsiatiivi enda peale võtta ja initsiatiivi võiks näidata rohkem ka Riigikogu, Riigikogu liikmed, igaühest meist see sõltub, võiksime seda ära teha, sest hetkel tõesti olukord on mingis mõttes absurdne, et ei ole mingisugust piirangut, et näiteks Eesti kodanikele kuuluv ettevõte võib neid maid soetada nii palju, kui tahtmist on, ja pärast seda ettevõte saab edasi müüa, vahet ei ole, mis riigi kodanikule. Nii et selles mõttes, kui sellest on vaja mööda hiilida, siis mingisugust probleemi ei ole. Isegi ma ütleksin niimoodi, et mingisugusel näiteks Moskva ärimehel, ütleme niimoodi piltlikult, on lihtsam neid maid soetada sellise skeemi kaudu, kui seda on võimalik soetada näiteks kohalikel elanikel, kes on aastaid meil elanud ja makse maksnud ja ei ole tekitanud mingisugust ohtu Eesti Vabariigile. Nii et jah, ma arvan, et seda on vaja muuta, see on mu aus vastus. Kahju, et Kalvit vastus ei  huvitanud, kuna ta läks juba saalist minema, aga loodetavasti diskussioon jätkub sel teemal.

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

10:23 Eduard Odinets

Aitäh! Ja aitäh, Martin, selle ausa probleemi kirjelduse eest! Ja ma ausalt aru ei saanud aru, et kui laual on lahendus, mis lahendab sedasama probleemi, mida sa praegu väga kirglikult kirjeldasid, et miks komisjon hääletas selle vastu, miks Keskerakonna saadikud, kes on aastaid samasuguse ettepaneku eest jõuliselt seisnud, nüüd hääletavad sellesama ettepaneku vastu? Miks sa, Martin, oled selle probleemi lahendamise vastu, mille olemasolu sa ise praegu väga ausalt, kirglikult tunnistad ja ütled, et on vaja kiiremas korras lahendust, ei tohi kiusata neid pensionäre ja samal ajal hääletad sotsiaaldemokraatide ettepaneku vastu?

10:24 Martin Repinski

Aitäh, Eduard! Ma pean ütlema, et ma ei hääletanud selle vastu ja ma ei ole selle vastu, see on lihtsalt üks parandus kohe sulle, aga noh sisu see ei muuda. Probleem on olemas ja hetkel koalitsioon ei ole seda lahendanud, ma arvan, et sellega peab tegelema. Aga hetkel meil on ... vaata, üks asi oli see, et kui sulle ausalt öelda: üks asi on see, kui sa istud opositsioonis, sa võid mis iganes pakkuda ja rebid kontekstist välja mingisuguseid asju. Teine asi, kui sa oled koalitsioonis, sa vastutad tervikuna, vaatad pilti tervikuna, vaatad laiemat pilti. Ja siin olemegi me praegu seotud erinevate teiste aspektidega, kus see võib-olla ei ole nii lihtne ja sellepärast peabki leidma konsensuse, peab leidma kokkuleppe, mida toetaks ka Kaitseministeerium, Siseministeerium. Peab leidma sellise lahenduse, mille tõttu ei tekiks mingisugust ohtu, ei tekiks lisaprobleeme, aga oleks mingis mõttes jabur olukord lahendatud.

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

10:25 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Tuleks selle aiamaa juurest tagasi põllumassiivide juurde ja oma küsimusega ma puudutaks siis seda piiranguga ala, mida Eesti riik on sätestanud seoses taristuobjektidega. On olemas koridorid, mida riik avaliku huvi realiseerimiseks vajab, ja seadnud piirangud nende maaga toimetamiseks, võõrandamiseks jne. Kas nüüd antud eelnõu kontekstis need põllumehed, kes omavad põllumassiive teatud koridoris, on Via Baltica, on see Rail Baltic, on see mõni muu riigi avaliku huvi realiseerimiseks oluline objekt, kas seal nii-öelda nende protsessidega tegelemine on võimalik või tegelikult mitte?

10:26 Martin Repinski

Aitäh küsimuse eest, aga neid aspekte ei ole käsitlenud selle eelnõu menetlemise käigus.

10:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

10:26 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja!! Lugupeetud ettekandja! No teema on vana. Tean minagi teda päris peensusteni ja tegelikult jutt sellest, et on vaja teha täiendavalt analüüsi, on tegelikult ju ettekääne selleks, et mitte midagi teha. Kunagi Hanno Pevkur oli siseminister ja tegelikult selle lahenduse kontuurid pandi siis juba paika tegelikult, et minna üle siis omavalitsuspõhistelt piirangutelt objektipõhistele piirangutele. See on ju tegelikult see lahendus, et tõepoolest, seal on teatud kohti, kus ametkonnad soovivad neid piiranguid rakendada objektide ümber, aga kindlasti ei ole seda vaja teha Alutaguse valla kogu territooriumil, mis on piirist 70–80 kilomeetrit. Küsimus on tegelikult selles, et miks seda siiamaani ei ole suudetud ära teha. Ma tean, et üle-eelmises valitsuses üks koalitsioonipartner blokeeris selle ära. Mis edasi on toimunud, ma ei tea. Keskerakond on valitsuses olnud kolmandat valitsust järjest. Oskate te selgitada, et mis värk on, kelle vastuseisu tõttu see asi ei liigu?

10:27 Martin Repinski

Aitäh, Jevgeni, küsimuse eest! Ma parandan kohe, et see ei ole ju rakendatud terve Alutaguse valla territooriumil. Seal on seaduses konkreetselt praegu välja kirjutatud, et see kehtib näiteks Alutaguse vallas vana Illuka valla territooriumil, mis on loomulikult, millega ma olen nõus, et see on ka liiga suur territoorium, sest kohati see ulatub isegi kuskil 50 kilomeetrini piirist. See ei ole kuidagi põhjendatud minu arust. Jah, seda on vaja muuta, seda on vaja korrigeerida tulevikus. Seda tunnistasid kõik osapooled, aga sellist hinnangut anda, et kes on selles süüdi, ma ütlesin, et keegi ei ole süüdi, et asjaga tegeldakse ja usun, et varsti mingisugune lahendus tuleb, mis rahuldaks kõiki osapooli ja mis tähendaks konsensust.

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

10:28 Andres Metsoja

Aitäh! Tulen uuesti oma küsimuse juurde tagasi. Sain teilt vastuse, et seda komisjonis ei arutatud, aga kas oleks võimalik seda teemat siiski tõstatada, sest tõepoolest Eesti riik on oma õigust kasutanud ja teatud piirkonnas öelnud, et tehinguid nende maadega teha ei tohi nii kaua, kui eks ole, on selgunud täpselt Rail Balticuga näiteks seonduv. Ma toon ühe konkreetse näite ja kui need põllumassiivid, teatud kinnistud jäävad sellesse piirkonda ja omanik on hädas, siis tegelikult ei peaks ebaproportsionaalselt veel kord kitsendama tema õigusi, sellepärast, et ta tegelikult realiseerib oma varaga avalikku huvi. Kas oleks võimalik seda kuidagi ministeeriumi vahendusel või asjaosaliste vahendusel veel korra selgitada?

10:29 Martin Repinski

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et on kindlasti võimalik, seda on võimalik arutada, seda on võimalik täpsustada ja vajadusel teha muudatusi. Ja minu teada Isamaa fraktsiooni esindaja on ka maaelukomisjonis olemas, kes võiks neid seisukohti esindada. Ma arvan, et see oleks loogiline ja loomulikult Isamaa fraktsioonil on ka õigus algatada eelnõusid ja seadusmuudatusi. Nii et, olge lahked!

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

10:29 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Jaa tõepoolest, Alutaguse vallast mitte kõik, aga ka Illuka vald on 50 kilomeetrit piirist ja Toila vald on veelgi rohkem, mis on nende riigikaitseliste piirangute all. Veel kord, et seda juttu, et on vaja veel analüüsida, on vaja komplekslahendust, ma olen seda kuulnud peaaegu 10 aastat siin täpselt sellelsamal pisikesel teemal, et nüüd siis väidetavalt on veel vaja analüüsida. Kas sa saad öelda, anda lubaduse võtta mingisugune moraalne vastutus kolleegide ees ja nende inimeste ees, et vähemasti selle Riigikogu koosseisu ajal see lahendus reaalselt siia lauale tuleb, mida me saame debateerida ja arutada, kas toetada või mitte. Et ei juhtuks järgmises koosseisus jälle, et tuleb analüüsida, tuleb analüüsida.

10:30 Martin Repinski

Aitäh küsimuse eest, Jevgeni! Ei, ütlen kohe ära, et moraalset vastutust oma kolleegide eest võtta ei soovi. Ma arvan, et see ei oleks väga mõistlik. Hea, kui igaüks saab iseenda eest moraalset vastutust võtta ja seda vastutust hoida lõpuni. Ja ma ütlen niimoodi, et kindlasti, nagu ütlesin, sellega peab tegelema ja ma arvan, et meist kõigist sõltub, kas saab lahendatud või mitte. Usun, et saab, usun, et selline tahtmine praegu on olemas ja kõik saavad aru, et see probleem on hetkel olemas, on õhus. Nii et ma ei näe põhjust, miks Riigikogu ei saaks seda lahendada.

10:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

10:31 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Analüütikuna tean, et analüüsi ei ole mõtet tegema hakata, kui ei ole hästi sõnastatud lähteülesannet. Kui nüüd sellel teemal tegeldakse analüüsimisega, kas saate kirjeldada, mis on need põhiküsimused, millele analüüsi käigus vastust otsitakse, pärast nende vastuste saamist, et siis oleks siin saalis selgus suurem ja oleks võimalik see otsus teha? Millistele küsimustele analüüsi käigus vastust otsitakse?

10:31 Martin Repinski

Aitäh, Riina Sikkut, küsimuse eest! Ma ütlen niimoodi, et me ei ole neid konkreetselt sõnastanud maaelukomisjonis. See on aus vastus. Ja minu poolt vist ei oleks liiga liiga tark mõte, et ma käigu pealt hakkaksin neid praegu sõnastama. Loomulikult iga analüüs vajabki selgelt sõnastatud küsimusi ja lähteülesandeid. Ma arvan, et kui selle asjaga tegeleb võib-olla mingisugune grupp Riigikogu liikmeid konkreetselt, siis meil on piisavalt pädevust, et need küsimused sõnastada õigesti ja esitada vajaliku analüüsi tegemiseks, aga võib-olla ka ise analüüsi tegemiseks.

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun! 

10:32 Aivar Kokk

 Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma lihtsalt sulle informeerin seda, et kolm koosseisu tagasi oli see ettepanek, mis sotsiaaldemokraadid on parandusettepanekuna teinud, oli maaelukomisjonis läbinud juba kaks lugemist siin Riigikogus ja enne kolmandat lugemist võeti see tagasi. Ehk tänaseks ligi kümme aastat ametkonnad analüüsivad ja ma olen täiesti nõus, sotsiaaldemokraadid, järgmised kümme aastat veel analüüsitakse. Minu arvates oleks aus öelda, et tänane koalitsioon ei ole nõus selle parandusettepanekuga ja teema on selles mõttes ammendunud. Ei ole mõtet keerutada ja rääkida, et kuskil hakatakse uuesti analüüsima. Ametkonnad ei analüüsi midagi ja minu arvates president eile ütles väga hästi: aitab sellest kummitemplist! Hakkame nüüd ikka Riigikogus, Riigikogu liikmed teevad otsuseid, mitte ei tee ametkonnad nii nagu selle eelnõu algus on see, et kui meist ei saa millegagi hakkama, siis tullakse seadust muutma. Et mis sa arvad, kas on mõtet selle teema üle arutada või on Riigikogul see otsus ja hakata tegelema? 

10:33 Martin Repinski

Aitäh, Aivar küsimuse eest! Ma ütlen sulle niimoodi, et ma ei ole keerutanud, minu arust, ma ei tea, kust sa seda võtsid. Ma ütlesin kohe otse, et hetkel konsensust ei ole sel teemal, et sellega edasi minna ja ma ütlesin ka, et peabki Riigikogu initsiatiivi näitama, et meil igaühel on see võimalus olemas ja kõik erakonnad, kes on siin saalis esindatud erinevatel aegadel, on olnud ka koalitsioonis ja on näha, et mitte keegi, ma ei tea, kas ei suutnud või ei tahtnud, aga hetkel see küsimus on ikkagi lahendamata.

Ma ei varja, et sellega peab tegelema ja ma ei usu, et mingisugune kiire ja hea lahendus kuskilt automaatselt tuleb. Ilmselt kõige rohkem kuulemegi nendest probleemidest ja kõige rohkem jõuabki Riigikogu saadikuteni inimeste hääl, kes on hädas selle pärast, kes ei saa näiteks mingisuguseid maatükke osta või siis ei saa oma elamukrunti näiteks osta – isegi on selliseid juhtumeid. Ma tean konkreetselt sellepärast, et inimestel ei ole Eesti kodakondsust. Ja kui me seda kuuleme kõige rohkem, me näeme seda probleemi. Me näeme, et seda on vaja lahendada. Siis peabki omavahel kokku leppima ja seda ette võtma ja lahenduse leidma. Aga siin ongi nii, et Riigikogul on selline tihtipeale tähtis roll, eriti nendes küsimustes, mis puudutavad julgeolekut ja muid asju. Kui me teeme mingisuguseid muudatusi, siis peab olema eriti ettevaatlik ja tähelepanelik selles mõttes et sellega no mingisuguse ühe sõnastuse muudatusega ei tekiks mingisuguseid varjatud probleemi, nii et selle pärast seda peab korralikult uurima ja läbi vaatama, et mis sellega võib kaasneda. Aga jah, antud küsimuses ma olen sinuga nõus, et lahenduse peab leidma.

10:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja esimesena palun, Eduard Odinets. Palun, kaheksa minutit.

10:35 Eduard Odinets

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Mõistagi ei saa kõnelemata jätta sellelsamal teemal, millest me oleme siin viimastel minutitel debateerinud, ehk seesama nn Narva datšad. Kuigi see puudutab oluliselt suuremat seltskonda ja rohkem piirkondi Eesti piirialadel kui ainult Narva datšad. Lihtsalt Narva datšad on selline väga kujundlik mõiste, sest need on tõepoolest väga-väga väikesed ja meie, sotsiaaldemokraatide ettepanek puudutabki ainult väga väikeseid krunte, kuni 0,2 hektarit. Ja need ongi tõesti suvila ja aiamaade krundid.

Meie ettepanek tõepoolest võimaldaks nendel pikemaajalistel elanikel, mitte äsja Eestisse saabunud välismaalastel, kellel on mingil põhjusel muu riigi kodakondsus kui Eesti kodakondsus, võimaldaks neil tegeleda oma kruntidega, oma aiamaadega, osta, müüa, vahetada, nii nagu seda saavad teha ka Eesti kodanikud. Ja tegelikult siin on juba kõlanud täna, et ükski asi ei keela praegu moodustada Venemaa kodanikel suvalisi osaühinguid ja nende osaühingute kaudu omandada väga suuri maid piiri piirkondades, nagu me oleme näinud, on ka tehtud, ja tehtud massiliselt. Ja meie jaoks tundmatute Venemaa ärimeeste tundmatu päritoluga rahaga maa omandamine piirialadel just nagu ei ole julgeolekuprobleem, aga vaesed Vene kodanikest väikemaaomanikud, pensionärid Narvas ja Narva-Jõesuus on julgeolekuprobleem. Andke mulle andeks, aga mina sellest loogikast aru ei saa.

Seda teemat on tõepoolest juba kümmekond aastat siin parlamendis arutatud erinevates koalitsioonides, erinevates koosseisudes. Üks praegu valitsuses olev erakond on olnud üks suurim eestkõneleja ja selle teema eest seisja, aga asi ei ole mitte kuhugi jõudnud. Tundub, et ei jõua aga ka täna, kuna see meie ettepanek ei leidnud toetust maaelukomisjonis. Aga samas aitaks neid inimesi, vabastaks nad sellest riigipoolsest kiusust, annaks neile võimaluse olla täieõiguslikud, ametlikult oma maatükkide omanikud, suurendaks ja parandaks kinnisvaraturgu nendes piirkondades, eriti Ida-Virumaal. Ja kõige rohkem lihtsalt näitaks nendele inimestele, et Eesti riik hoolib nendest ja Eesti riik ei näe oma pikemaajalistesse elanikes julgeolekuriski. Tegelikult see ongi üks ja ainus siiamaani kõlanud argument, miks seda ei saa ükskord ära teha – julgeolekurisk. Jällegi, andke mulle andeks, mina ei ole julgeolekuekspert, aga ma ei näe siin ka mingit loogikat. Ja siin komisjonipoolne esindaja rääkis sellest, et kõik ministeeriumid on selle vastu, tõi välja ka Kaitseministeeriumi. No mina loen siin komisjoni dokumentidest, et Kaitseministeerium ei ole üldse selle vastu. Kaitseministeeriumit huvitavad väikesaared ja need piirkonnad, millest me siin räägime, ei ole üldse teemagi. Millest me siis räägime? Siseministeerium on juba korduvalt ja korduvalt nende aastate jooksul teinud analüüse ja nüüd nad lubavad, et nad teevad analüüse veel. Mida seal veel analüüsida? Kuivõrd tädi Maša on ohtlik Eesti riigi kaitsevõimele? Kuivõrd tädi Maša Narvas on ohtlik Eesti julgeolekule? Kuidas tädi Maša on ohtlik Eesti iseseisvuse kestmisele? Mina sellest loogikast aru ei saa, kallid kolleegid.

Me muretseme selle eelnõuga Suurbritannia kodanike pärast täiesti teadmata, mis on nende päritolu, kust nad tulevad ja kuhu nad pärast Eestit lähevad. Nendel me lubame selle eelnõuga maad osta. Mul ei ole inglaste vastu mitte midagi, tulgu, ostku. Aga mina olen selle vastu, et inimesed, kes on terve oma elu siin elanud, maksu maksnud, panustanud Eesti riigi arengusse, jah, kodanikud nad ei ole, aga siiski nad on meie inimesed. Nende pärast me ei muretse. Meile on olulisem, et Suurbritannia kodanikud saaksid omandada Narvas aiamaad, aga mitte tädi Maša. Ja tõepoolest, täna on kõlanud ka see, et need piirangud, mis meil kehtivad, nad ulatuvad kümned ja kümned kilomeetrid eemale piirist ja sõltumata, kas see tädi Maša on Jõhvi all oma aiamaaga või Narva-Jõesuu piiril, suhtutakse temasse mõlemal korral kui julgeolekuriski Eesti Vabariigile. Me väga loodame, et siin kõlanud maaelukomisjoni esindaja lubadused, et teemat võetakse tõsiselt, et teemaga tegeldakse, et see ka kuhugi jõuab ja me tõepoolest üsna varsti saame selle probleemi lahendada ja selle riikliku kiusu ära lõpetada.

Hoidkem oma inimesi, hoidkem oma inimesi ka piirialadel, sõltumata, mis kodanikud nad on, et nad saaksid rahulikult toimetada oma kinnisvaraga mahus kuni 0,2 hektarit. See ei ole julgeolekurisk. Uskuge mind! Aitäh! 

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun!

10:42 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täitsa piinlik on, ma juba iga teine kord, kui siia tulen, pean ütlema, et ma ei kavatsenudki siia tulla, aga kuulasin, ja no mis sa teed, peab ikka minema ja rääkima. Teate, meil on kuradi kihvt töö, fantastiliselt kihvt. Ja kui küsitakse, kas igav ei ole – ei ole igav. Iga päev juhtub midagi sellist, et sa lausa ei usu silmi.

Ma vaatan, tekst on mulle väga hästi tuttav, see tekst on mulle tuttav juba 20 aastat: käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kitsendust ei kohaldata Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elava füüsilise isiku tõn-tõn-tõn, kui tal on alla 0,2 hektari. Ma ise kirjutasin selle teksti. Ma ise kirjutasin ja koostasin, see oli kuskil sajandi alguses, ja initsieerisin seda oma viis korda. Ma elasin maaelukomisjonis, ma oleks võinud seal registratsiooni saada. Ja kõik selleks, et lõpuks lugeda oma teksti alt "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon".

Hakkaks meelde tuletama, mis ja kuidas on olnud, kuidas ma siin puldis seisin ja rääkisin Eesti kodakondsuse saamisest, vanurite probleemidest eksamitel ja nii edasi, ja mida mulle rääkisid tollal Lauristin ja Hänni. No siis ei olnud veel Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, olid Mõõdukad, no see on üks ja sama. Või mida mulle räägiti siis, kui 2002. aastal ma siit puldist rääkisin vene koolist ja vajadusest muuta meie lähenemine eesti keele õpetamise probleemile. Siis selgub, et pärast põhimõtetest tuleb ja hakkab rääkima keegi, kes on otse vastupidist rääkinud veel mõned aastad tagasi. Meie elu on väga huvitav. Sa vaatad, kuidas muutuvad inimesed. Mitte igas raamatus, kaugeltki mitte igas raamatus, ei näe sa, kuidas kangelane elab üle kõiki neid asju.

Tädi Mašast, kellest peaks hoolima Eesti riik. Eduard, sa oled noorem, eks ju, ma võin sulle öelda "noor kolleeg". Saa selgeks, Eesti riik ei hooli tädi Mašast! Mina sain sellest aru 20 aastat tagasi. Eesti riigil on täiesti ükskõik, sülitab tema probleemidele. Ja inimesed, tädi Maša on juba sellest aru saanud, väga ammu. Ja vot see ettepanek, inimesed on juba ära õppinud, kuidas sellest kitsendusest mööda panna, mööda minna. Ja nende jaoks see pole suur ...

Viimati ma kohtusin suurema organisatsiooniga, kus on kokku 37 aiandusühistut ja kokku võib neil olla oma paar tuhat maalappi, sellist väiksemat datšat. Eelmise aasta novembris küsisin ka selle teema kohta. Keegi ei oota seda, et neile riik läheb vastu. Seda ei juhtu haridussfääris, seda ei juhtu nendes probleemides, mis on nende inimeste jaoks tähtsad. Miks see peab selles sfääris juhtuma? Inimesed on juba harjunud. Nad juba teavad, kuidas müüa, kuidas osta, kuidas omada, ja ei oota siit enam midagi head. Miks muidu poleks ma selle asjaga tegelenud?

Julgeolekurisk. Ükskord, jah, läks praktiliselt kolmandale lugemisele. Kõik nägid seda, kuidas Kaitseministeerium ja seal maaelukomisjonis tehti selgeks ...

Paar minutit paluks pikendada.

10:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaks minutit lisaaega.

10:47 Mihhail Stalnuhhin

... ja praktiliselt oleks nagu küsimus lahendatud. Ja äkki kuskilt, ma ei saa aru, kust, aga tõenäoliselt kusagilt sellisest kohast, kus keegi meist ei tahaks viibida kutsega, tuli arvamus, et seda ei tohi teha. Inimesel on kaheksa sajandikku ja selle kaheksa sajandikku peale mahub ära kaks tanki, ongi kõik. Ja see ongi julgeolekurisk.

Nii et jah, ma saan aru, et minuti pikkus selles saalis sõltub sellest, kummal pool tualetiust sa asud. See tähendab, et arvamus muutub sõltuvalt sellest, kas sa oled koalitsioonis või opositsioonis. Enda kohta ma seda ei väida, minu arvamus on alati selge, ainult elukogemus ütleb sulle, mille nimel on oma elu raisata, eluaega raisata tarvis ja kus on see mõttetu. Ma olen neli-viis korda proovinud seda teha, alati leidub mingi karvane must käsi, kurat teab, kust kohast ta tuleb, mis keerab kõik pahupidi. Aga teile ma ütlen, spekuleerida inimeste probleemil ja mängida, see on kuidagi moraalitu. Kusjuures teha seda siin saalis, kus me näeme väga hästi, millega te tegelete. Aitäh!

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

10:48 Riho Breivel

Tere päevast! Siin näete ühte karvast musta kätt. Eelkõneleja jutust. Mina olen see mees, kes piirivalve piirkonnaülemana tegeles nendesamade tädi Mašade ja datšadega. Ja kui me räägime, et ei ole riski, siis loomulikult selle väikese maalapi peale tanki ei pane. Ei pane poolt tankigi, sinna ei saa ligigi. Aga küsimus on ju selles, küsimus on suhtumises, ka nende inimeste suhtumises, kes seal oma maalappi omavad. Kõik ja kõigile selle 30 aasta jooksul oleks võinud olla võimalus ka Eesti kodanikuks saada, ka eesti keel ära õppida ja ka kõik muud protsessid läbi teha.

Miks on alati selline mõte, et Eesti riik peab kõigile kogu aeg vastu tulema? Miks me ei mõtle niimoodi, et ka Eesti riigile võidaks vastu tulla, et võidaks ka oma sedasama riiki, keda tahetakse armastada, ka selle riigi põhimõtetest kinni pidada? See on selge, et suuri julgeolekuriske sealt ei ole, aga kindel on see, et meil on kompetentsed organid, kes oskavad väga hästi analüüsida neid asju ja neid riske ning teavad, et kas või needsamad väikesed lapid on salakauba vedamiseks väga ideaalsed kohad. Kui seal ei ole lugupidamist ega suhtumist riiki normaalselt, siis lihtsalt naerdakse kogu selle asja üle ja tegutsetakse täpselt nii, nagu tegutsetakse.

Jah, tõesti on inimesed mõelnud selle peale juba, kuidas neid ümber kantida ja kuidas ikkagi kasutada ja müüa ja osta ja vahetada. Aga see on täpselt samuti möödaminek kõigest sellest, mida me plaanime, mida 30 aastat on ka siinsamas Riigikogu mõelnud ja analüüsinud. Loomulikult, loomulikult tuleb see küsimus maha panna niimoodi, nagu hea kolleeg ütleb, et enne tuleb ülesanne püstitada, siis tuleb hakata analüüsima. Aga ülesanne tegelikult selles osas on püstitatud juba siis, kui mina piirkonna ülem olin. Ja head lahendust ei ole.

Nii et ärme süüdista riiki alati nendes probleemides, vaid inimesed peavad ise ka lahendusi otsima. Aitäh! Ja jõudu teile! Oleme tolerantsed enda vastu ja ka nende inimeste vastu, kes seal elavad. Püüame neid, kuidas öelda, nende võimeid kasutada ja neid hoida Eesti riigi alamatena, heade kohusetundlike ja lojaalsetena. Aga esmatähtis on, et piiri ääres oleks kindlus, et ei juhtuks halbu probleeme. Aitäh!

10:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, siin on vist vasturepliigi soov, saame aru.

10:52 Eduard Odinets

Jaa, aitäh, härra juhataja! Kuna minu isikut ja seisukohti sai mainitud, siis ei saa reageerimata jätta ja lükata kategooriliselt tagasi süüdistused spekuleerimises või spekulatsioonis, et kindlasti ei ole see eesmärk. Eesmärk on lahendada probleemi, mis on aastakümneid Eesti inimestel teatud regioonides ja teatud küsimustes ja see on see hoolimine, mida Eesti riik peab näitama. Mina ei ole nõus, nagu mõnigi kolleeg siin ütleb, et ta lööb käega ja ei tegele selle murega, ei tegele selle probleemiga. Mina soovin selle probleemiga tegeleda ja soovin seda probleemi lahendada ja kui eelmine kolleeg on käinud neli-viis korda, aga mina olen nõus käima ka siin neli, viis ja kuus korda. Ja ma tunnen praegu meie fraktsioonis väga suurt toetust sellele küsimusele, soovi probleemi lahendada ja me tegeleme sellega edasi ja otsime konsensust, nagu meile soovitati, ja otsime seda lahendust. Ja kui mõni saadik ei soovi enam sellega tegeleda, siis leidub teisi saadikuid, kes tegelevad sellega ja näitavad, et Eesti riik ei sülita inimeste probleemidele, nagu siin sai mainitud, vaid ikkagi hoolib inimestest ja soovib probleemi lahendada. Ja see, et on palju muid probleeme, millega riik ei tegele, ei tähenda seda, et me ei pea seda ühte probleemi lahendama. Probleem on tõepoolest väga väike ja seda on võimalik väga kergesti lahendada ja see lahendus on olemas ja praegu paberi peal. Ja sellepärast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ongi teinud ettepaneku eelnõu katkestada, et saaks uuesti selle mõttega edasi liikuda.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, kas teil on vasturepliigi soove? Palun! Kaks minutit.

10:54 Mihhail Stalnuhhin

Suur tänu! Ma vist pingutasin üle, jah. Võtan, kui nii võib öelda, tagasi oma väite spekulatsiooni kohta. Seda võib teisiti kirjeldada. Noh, näiteks, hea juhu ärakasutamine poliitilistes huvides. Las jääb niiviisi.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Nüüd me oleme kõik läbirääkimised ära pidanud. Sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud, mis selle eelnõu juurde on tulnud. Neid on täpselt üks, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ja tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikest 2 seda ettepanekut suures saalis ei hääletata.

Nii. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, aga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 365 teisel lugemisel katkestada. See sotsiaaldemokraatide ettepanek on vaja läbi hääletada. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 365 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 9, vastu oli 70, ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 365 teine lugemine lõpetatud.


3. 10:58 Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamine" eelnõu (405 OE) esimene lugemine

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, see on õiguskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamine" eelnõu 405 esimene lugemine. Ettekandeks palun, õiguskomisjoni liige Uno Kaskpeit!

10:59 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Õiguskomisjon arutas antud küsimust 10. juunil ja õiguskomisjoni istungi protokoll nr 101. Kolmandaks päevakorrapunktiks oli õiguskomisjoni algatatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli töörühma liikme nimetamine" (405 OE) ettevalmistamine esimeseks lugemiseks. Seoses töörühma liikme Kalle Laaneti Riigikogu liikme volituste peatumisega Riigikogu liikme staatuse seaduse § 5 alusel Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise tõttu on õiguskomisjoni ettepanek nimetada Kalle Laaneti asemel töörühma liikmeks Riigikogu liige Urve Tiidus. Ja õiguskomisjoni istungil otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus täna, oli konsensus, määrata ettekandjaks mind, konsensus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, konsensus. Tänan tähelepanu eest!

11:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi teile ei ole. Tänan!

11:00 Uno Kaskpeit

Aitäh!

11:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised. Sõnasoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 405 OE esimene lugemine lõpetada ja sellega oleme ka selle lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. septembri kell 17.15.


4. 11:01 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (373 SE) esimene lugemine

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Neljas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 373 SE esimene lugemine. Ettekandeks palun siia Riigikogu liikme Kalle Grünthali.

11:01 Kalle Grünthal

Tere päevast, head kolleegid! Tere päevast, head inimesed, kes vaatavad meid siin ... vahendusel ja kellest mõned on kogunenud ka siia Riigikogu ette oma meelsust avaldama tõenäoliselt selle eelnõu poolt! 

Enne, kui ma lähen selle eelnõu detailide juurde, ma tahaksin tuua ühe kõigepealt ühe metafoorilise tähelepaneku. 20. augustil, meie Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval toimus pidulik lipuheiskamine Toompea tornis. Ma ei tea, kas keegi pani tähele või märkas seda, et nii kui hakkas mängima Eesti hümn ja tõusis lipp, hakkas õrnalt vihma tibutama. Läks natuke aega mööda, pulti läks kõnelema siis härra Jüri Ratas, vihmasadu tugevnes. Ja kui mikrofoni sai Kaja Kallas, siis puhkes lausvihmasadu. Sisuliselt andis taevas märku sellest, et milline hullumeelne olukord meil siin Eesti Vabariigis praegu valitseb seoses ühe kasvava diskrimineerimisega, kus valitsus annab välja ilma volitusnormita erinevaid korraldusi, määrusi.

Seaduses pole seda sätestatud, mingisugune kehtestatud mingisugune COVID-i pass. Mis ta on, kust ta on võetud, milline ta välja näeb, keegi ei tea. Ettevõtjatele on pandud haiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenev järelevalve teostamine, kuigi see peaks olema tegelikult politsei asi. Ettevõted küsivad COVID-i passi ja sellega rikuvad tegelikult andmekaitse seadust. Tallinna vanalinnapäevadel näeme pilti, kus inimesed on eraldatud taradega, ühel pool on vaktsineeritud, teisel pool mitte. Ja muidugi ka sellised lihtsad asjad, et tööandjal on õigus vaktsineerimata töötajaid vallandada ning isegi preemiast ilma jätta. Haiglates toimub diskrimineerimine, ei tohi koos süüa ega suitsetada. Ei võeta haiglatesse ka jutule inimesi, kes on vaktsineerimata. Erialaspetsialistid, nii meditsiini kui ka politsei ja sõjaväe omad, vabastatakse töölt, kui nad ei vaktsineeri. Käib kampaania selles osas, et lapsi tuleb vaktsineerida. Keegi ei tea, kas need lapsed pärast järglasi saavad. Samuti käib kampaania rasedate vaktsineerimiseks.

Ehk siis seda nimekirja võiks jätkata. Kõige selle hullumeelsuse taustal Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitanud karistusseadustiku muutmise eelnõu, millega § 138 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt. Kõigepealt,  "Meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemise eest inimesega, kes ei olnud selleks vabatahtlikult andnud oma nõusolekut või keda enne nõusoleku andmist ei olnud teavitatud olulistest uuringuga kaasneda võivatest ohtudest, karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.“ Ja teine paragrahv on § 1371, "Sundvaktsineerimine" ehk " Inimese asetamise eest olukorda, kus teda sunnitakse meditsiinilise eesmärgi nimel ennast vaktsineerima kas vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, ametiseisundi ärakasutamise või töösuhte lõpetamisega, karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega."

Siia lisaks on veel ka see, et täiendame § 88 lõiget 1, mida muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt, et nende kahe muudatuse sätestatud kuriteo eest karistatakse lisaks sellele vahetule toimepanijale ka riigivõimu esindajat või sõjaväelist ülemat, kes on andnud korralduse kuriteo toimepanemiseks või kelle nõusolekul kuritegu on toime pandud või kes ei ole takistanud kuriteo toimepanemist, kuigi see on olnud tema võimuses või kes olles teadlik temale alluvate isikute poolt kuriteo toimepanemisest ei esita kuriteoteadet. Ja siia juurde käib muidugi veel ka juriidilise isiku sundlõpetamine.

Selle õiguskomisjonis kaitsmisel olin ma koos veebi vahendusel väga lugupeetud eluaegse epidemioloogiga, Antonina Järvistega, kes jagas muudatuse kohta ka selgitusi. Ja sisuliselt, ega seal suurt suuri küsimusi ei olnudki, kõik kuulasid ainult vaikset. Muudatusettepanekute osas ma tuginen kõigepealt põhiseadusele, mis ütleb üheselt, et osalemine meditsiinikatsetes peab olema vabatahtlik. Vabatahtlik nõusolek tähendab, et nõusolek on antud ilma igasuguse mõjutamise, manipuleerimise või valetamiseta. Võlaõigusseaduse §-s 766 sätestatud teadva nõusoleku põhimõtet järgides, mille kohaselt annab patsient nõusoleku alles pärast mitmekülgse informatsiooni saamist. Paraku aga seda põhimõtet rikutakse praktikas järjepidevalt ning eriti vaktsiinide kohta jäetakse rääkimata palju olulist informatsiooni.

Veelgi enam, patsiendile antav informatsioon on tavaliselt liigselt lihtsustatud. Öeldakse vaid, et vaktsiin on hea ja vajalik, ning rohkem infot ei jagata. Sellisel infol põhinevat patsiendi otsust ei saa pidada ei teadvaks ega ka vabatahtlikuks. Samuti kasutatakse erinevaid mõjutus- ja sunnivahendeid, mida saab käsitleda otsese põhiseaduse riivena. Patsientide õigusi on vaja paremini kaitsta ning praeguses kehalise puutumatuse rikkumise igapäevase praktika valguses on oluline tuua karistusseadustikku sundvaktsineerimine, mis on inimese asetamine olukorda, kus teda sunnitakse meditsiinilise eesmärgi nimel ennast vaktsineerima kas vägivallapettuse, kahju tekitamisega, ähvardamise või teisest isikust sõltuvuse ametiseisundi ärakasutamise või töösuhte lõpetamisega. Sellega haakub väga konkreetselt ka see asjaolu, et sundvaktsineerimist võivad asjatundmatud inimesed pakkuda lahenduseks epideemia olukorras rahvatervise kaitseks.

Paraku on aga Antonina Järviste sõnul vaktsinoloogia põhitõeks asjaolu, et epideemia ajal ei tohi vaktsineerida, sest sel ajal toimuv vaktsineerimine tekitab uusi ja virulentsemaid haigustüvesid. Kui algne tüvi ühel hetkel raugeb, siis vaktsineerimisega tekib uusi tüvesid aina juurde. Muide, seda õpetatakse Antonina Järviste sõnul vaktsinoloogia esimese kursuse tudengitele. Seega ei saa olla ühtegi niisugust olukorda, millal sundvaktsineerimine võiks olla õigustatud. Inimese tervise kaitsele on mitmeid meetodeid ja võimalusi.

Ravimite ja vaktsiinide kasutamine on vaid üks suund. Haigustega toimetulemiseks on olemas ka teisi valikuid ja inimestele peab jääma valik kasutatavate lahenduste osas. Ja nüüd minnes natukene juriidilisema teksti juurde, nimetatud ... Ma konkreetse puudutan praegu meditsiiniliste katsete tegemist ilma inimese nõusolekuta, on kaitstavaks õigushüveks inimese kehaline enesemääramisõigus. Selle normi eesmärk on tagada meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemine ainult teavitatud nõusoleku olemasolul. Selle kuriteokoosseisus seisneb meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemises inimesega, kes ei ole andnud selleks nõusolekut või keda ei ole teavitatud uuringuga seotud ohtudest. Nõusoleku andmine tegelikult sätestab ära inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni viies peatükk ja kliinilise ravimiuuringu korra ka ravimiseaduse viies peatükk.

Arvestada tuleb muidugi ka inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni teadusuuringuid käsitlevaid lisaprotokolli sätted ja olulisemaid nõusoleku andmise korral esitatavaid nõudeid. Ja muuseas, enne nõusoleku andmist tuleb isikut selle inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni kohaselt teavitada nii sekkumise otstarbest ja olemusest kui ka selle võimalikest tagajärgedest ja ohtudest ning uuritava isiku õigustest ja kaitseabinõudest. Kui isik on kindlustatud ravikindlustusseaduse tähenduses, siis selgitatakse ja hüvitatakse talle ka tervisele tekitatud kahju ravimi kindlustusseaduses sätestatud korras. Ja kui enne nõusoleku andmist ei ole isikut teavitatud olulistest uuringutega kaasnevatest ohtudest, siis on ühtlase rikutud ka nõusoleku andmise korda. Ja et ma jääks paljasõnaliseks, siis eelnõu valmistati ette kevade poole, kui suuremas kasutuses oli AstraZeneca vaktsiin.

Ma võtan lahti ravimiomaduste kokkuvõtte lehe AstraZeneca kohta. Kõigepealt öeldakse seal väga selgelt ära, et sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Mida öeldakse laste kohta? COVID-19 AstraZeneca ohutus ja efektiivsus lastel ning alla 18-aastastel noorukitele ei ole veel tõestatud. andmed puuduvad. Kestus ja kaitse tase. Vaktsiini pakutava kaitse kestus ei ole teada, sest asjakohased kliinilised uuringud on veel käimas. Vaktsiini efektiivsuse piirangud. Kaitse algab ligikaudu kolme nädala pärast esimese COVID-19 annuse manustamisest. Täielikku kaitset ei pruugi tekkida kuni 15 päeva pärast teise annuse manustamist. Nii nagu teiste vaktsiinide puhul, ei pruugi ka COVID-19 vaktsiin AstraZeneca kaitsta kõiki vaktsineeritud inimesi.

Öeldakse ka seda, et olemasolevad andmed kliinilistest uuringutest ei võimalda hinnata vaktsiini efektiivsust üle 55‑aastastel isikutel. Koostoimed teiste ravimitega. Koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud. AstraZeneca vaktsiini samaaegselt manustamist teiste vaktsiinide ega ei ole uuritud. Sellessamas infolehes palutakse teatada võimalikest kõrvaltoimetest, st oleks oluline teada, kas pärast ravimi müügiloa väljastamist see võimaldab jätkata jätkuvalt hinnata ravimi kasu ja riski suhet. AstraZeneca on saanud tingimusliku heakskiidu. See tähendab, et selle ravimipreparaadi omaduste kohta oodatakse lisatõendeid. Euroopa Ravimiamet vaatab vähemalt igal aastal läbi selle ravimipreparaadi kohta saadud uue teabe ja vajaduse korral ravimi omaduste kohta kokkuvõtet ajakohastatakse. Raseduse kohta öeldakse, et kasutamise kogemus rasedatel on piiratud, kuna uuringud loomadega ei ole veel lõpule viidud. Imetamise osas ei teata, kas COVID-19 eritub rinnapiimaga.

Ei ole veel teada, kui kaua see kaitse püsib üle 55-aastastel ja vanematel inimestel, aga vaatamata sellele on meie immunoprofülaktika komisjon andnud soovituse just kasutada AstraZeneca vaktsiini lähinädalatel üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimiseks. Me teame, mida see on kaasa toonud, see on toonud kaasa eakate inimeste lahkumise siit ilmast. Ja nagu kõik ravimid, võib ka see vaktsiin põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Ja ükskõik millise kõrvaltoime osas tuleb nõu pidada oma arsti ja meditsiiniõega.

Küsimus on selles, et nende ravimite kõrvaltoimete osas on ka omad tähtpäevad pandud kirja, millal tuleb esitada vahearuandeid selle ravimi kohta. Vaktsiin ja ravim on tegelikult ühise nimetaja all. Muuseas, ega see ei kehti ainult AstraZeneca kohta, sest turule lubatud on ka Pfizer/BioNTechi, Moderna ja Johnson & Johnsoni vaktsiinid ja need on jälle samasuguses kontekstis ehk nad on ajutise müügiloaga. Huvitav on aga see, et Euroopa Komisjoni ja vaktsiinitootjate vahel on kokkulepet määratud, millises ulatuses on need lepingud kättesaadavad. See on väga-väga kummaline, sest lepinguid puudutav informatsioon on osaliselt konfidentsiaalne. Mul on siin olemas Pfizeri leping, seda on 120 lehekülge. Ei ole suutnud veel seda kõike ära tõestada, kuid huvitav on see, et sellega välistatakse nendel kasutajatel kõik need nõuded vaktsiinitootja vastu ja see jääb nende inimeste endi kanda.

Siis ma olen kogunud kokku hästi palju, ütleme, seda materjali, kus mulle esitatakse kaebusi selle kohta, millised on kõrvaltoimed. Ja need on tõusnud juba nüüd avalikult rääkima ka mikrofoni. Näiteks on 20 ringis noor naine, kes oli kaheksandat nädalat rase. Talle tehti vaktsiinisüst ja siis ta kurtis pideva peavalu üle, mitte mingi rohi ei mõjunud. Aga kahjuks ta tegi arsti soovitusel ikkagi ära teise süsti, mille tulemusena oksendas väga tugevalt. Mõned päevad tagasi sai ta teada, et ta on lapseootel, ja täna selgus, et see väike loode on surnud. Tugev noor naine, kellelt võeti õigus ja võimalus emaks saada.

Neid näiteid on veel ja võib-olla ma tutvustan neid siis, kui te hakkate küsimusi esitama. Ja mis puudutab sundvaktsineerimist, siis see, mis praegu toimub, on absoluutses vastuolus inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooniga. Ja tegelikult praegu toimub see vaktsineerimise katsetamine vaktsineerimise sildi all. Uuringute katsetamine toimub vaktsineerimise sildi all. Inimestesse survestamisel vaktsineerimiseks on tegemist lihtsalt survestajate puudulike teadmistega. Pigem usuga ja mingi institutsiooni otsuste vaieldamatu usaldusega.

Survestajate argumendid on psühholoogilist laadi. Okei, sa ei karda haigestumist, aga sa koormad meditsiinisüsteemi, ohustad pereliikmeid, töökaaslasi jne. Keegi peab sinu töö ära tegema, vaktsineerimata sa ei saa osaleda karjaimmuunsuse loomisel jne. Kui see ei aita, siis järgneva töökorralduslikud ähvardused, vallandamine, üleviimine madalapalgalisele tööle, firma hüvedest ilmajätmine jne. Drastilisemad näited on muidugi praegu sõjaväest, kus kindral Herem on välja andnud oma käskkirja 31.08, et need, kes ei vaktsineeri ära, nendega töösuhe lõpetatakse.

Ja isegi see asjaolu, et kaitseväes on minu hea kolleegi Leo Kunnase kahtlemata pärast lahkunud Johannes Kerti üks asjatundlikumaid inimesi sõjaväevallas on öelnud, et COVID-iga on haiglasse sattunud ainult üksainukene sõdur ja üksainukene liitlasvägede sõdur, kes siin paikneb. Võib-olla need andmed ei ole täielikud, aga mingit märkimisväärset muret sellega ei pidavat olema. Küll on aga kaitseajateenistusse kutsutud noormehed pandud fakti ette, et ka nemad peavad süsti tegema. Mitte keegi pole uurinud ega ei saa praegu teada, kas need noormehed kunagi saavad veel lapsi või ei saa. Ja küsimus on praegu selles, ma julgen isegi välja öelda oma arvamuse, et antud juhul on kindral Heremilt käitumises kuriteo tunnused, sest haiguse sildi all vähendatakse kaitsejõudude koosseisu, kes on väljaõppinud spetsialistid, vähendatakse ka Kaitseliidu juhtkonda. Ja see on juba tegevus, mis on suunatud riigi seismajäämise vastu. Aitäh!

11:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on küsimused. Ruuben Kaalep alustab.

11:21 Ruuben Kaalep

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sundvaktsineerimine on selgelt põhiõiguste rikkumine, kuna sellega sekkutakse otseselt inimese õigusesse otsustada oma keha ja tervise üle. Ja selliste meetmete rakendamine väljaspool sõjaseisukorda rahuajal tavaolukorras peaks olema lubamatu ja seetõttu on see eelnõuga väga asjakohane ja vajalik. Ja nüüd ma küsiksin, mis oleks sellised viimase aasta jooksul võib-olla kõige jõhkramad näited sundvaktsineerimisest, kus inimesi on survestatud, sunnitud siis selles n-ö katses osalema, mis ka näitaks väga selgelt, et seda eelnõu on vaja? 

11:22 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma ühe näite tõin juba ära. Lisan siia juurde veel möödunud nädalal siinsamas Riigikogu saalis filmitud Tatjana Fitania juhtumi, kus tema poeg läks vaktsineerima, viis minutit hiljem tema süda seiskus, teda elustati, viidi kiirabiga ära. Ja pärast seda, kui ta oli elule tagasi turgutatud, lasti ta lihtsalt koju minna. Kodus hilisemalt tekkisid tal veel krambid. Esialgselt diagnoositi tal arsti poolt epilepsia, aga kuna tegemist oli eelnevalt absoluutselt terve inimesega, siis see diagnoos võeti hiljem maha. Muide sellesama juhtumi puhul on on tema digiloosse konkreetselt märgitud ka, vähemalt Tatjana sõnul, et tegemist on vaktsiinikahjustustega.

Teine inimene, kes on valmis andma selgitusi kaamera ees, on juhtum, kus lapsele tehti esimene süst laevas, kuna ema töötab Soomes. Loomulikult ilma mingisuguse infota, samuti analoogne šokk tehti hormoonravi ja nüüd, hea Ruuben, kuula – ja pärast seda tehti teine süst ka, suruti lihtsalt reaktsioonid maha hormoonidega, teine süst tehti hiljem haiglas ära. Kuigi arstid teavad, et tootja ütleb, et teist ei tohiks teha, kui esimene selline reaktsioon on olnud. Aga laps lasi teha, miks? Sest ta ei saa osaleda kooliõppimisel ega erinevatel üritustel ilma selle terviseotsuseta, milleks on vaktsiini või COVID-i tõend, mis on selgelt sundotsus.

Veel üks näide siia juurde. Inimene kirjutas, et ta on valmis avaldama, rääkima oma lugu jälle kaamerate ees. Tal on olemas põhjendus, mikspärast oli koroonavaktsiini järgne surm. Tal on olemas kõik paberid. Kevadel Tartu Ülikooli Kliinikumis võeti vereproov selle kohta, et tal ei ole mingit vähki. Peale teist vaktsiinisüsti ema suri kolm päeva hiljem.

Need asjad ei ole niivõrd süütud, küsimus on selles, et eelneva materjali põhjal, mida ma tutvustasin teile, ma ei usu, et kellelgi siin saalis või kuskil teleekraanide vahendusel võib tekkida kahtlus, et praegusel hetkel tehakse meditsiinilisi katseid inimestega – küll ainult vaktsineerimise sildi all. Ja küsimus on ka selles, et praegune COVID-i vaktsiin on turule tulnud kiirustades, mille ohutusuuringud pole veel lõppenud, need lõpevad alles kahe aasta pärast.

Vaktsiini on turul olnud vaid sisuliselt loetud kuud. On selge ka, et meditsiinilise hariduseta inimesele, et sellise vaktsiiniga vaktsineerimisel on paljud, mida me veel ei tea. Ja sellise toote pealesurumiseks ei saa kasutada mitte mingil juhul sundi, see peab olema inimese vaba valik, kas ta tahab riske võtta. Näiteks saab tuua alles mõned aastad tagasi toimunud ebaõnnestumise seagripivaktsiiniga Pandemrix, mis tekitas narkolepsiat. Nii muutis eluaegseks invaliidiks hulga noori inimesi. Kunagi ei ole tagatud, et me meditsiinilise protseduuri või ravimi kohta kõike teame. Teadus ja meditsiin on pidevas muutumises ning see ei saa olla kunagi sunniobjekt. Minnes tagasi, ma eelnevalt puudutasin viimaseid juhtumeid, aga siia vahemikku mahub veel sadu.

Aga mis minule kõige rohkem nagu isiklikult meelde on jäänud, muide need nimed on mul kõik teada, need ei ole anonüümsed kirjad. Kirjutas üks päästetöötaja. Ja erinevalt teistest, temal AstraZeneca osas mingeid vastunäidustusi ei tulnud. Teistel lõi palaviku lakke, mõnel isegi 40 kraadi. Endal algasid sümptomid aga mõni aeg hiljem hirmsa peavaluga ja mingi imelike kõhuvalude ja krampidega jalgades ja kätes. Edaspidi olin voodis, hirmus väsimus, külm higi, jooksid pidevalt külmavärinad, särke pidin vahetama iga kolme tunni tagant, kaasa arvatud süüa midagi ei tahtnud, kuigi sundisin ennast. Kõik tahtis välja tulla. Tasapisi söögiisu taastus, aga võhm oli täiesti nullis. Ja kuna elan viiendal korrusel, siis üles saamine paras tegemine. Nii ja mis kõige kohutavam oli see, et kui ta kirjutas veel täiendkirja lõppu, et unustasin, et 16. veebruaril tuli näos kogu nahk lahti ja lööbed. Pärast pesemist jäi pool nägu rätiku sisse.

Ma ütlen, et ma võin lugeda neid siit lõpmatult. Naisterahvas läks vaktsineerima vabatahtlikult telefonitsi perearstikeskusest saadava kutse peale. Põhjenduseks see, et vaktsineerimine on vajalik. Ja see töötab hästi. Enne seda oli füüsiline tervis igati korras, ainult liigesevalu kätes. Kaks nädalat peale seda kukkus ta kokku. Kiirabi viis Pärnu haiglasse ja meedikud olid öelnud, et vaktsiini tagajärjeks on tromb, ajuinfarkt või midagi sellist.

Neid on palju, neid on niivõrd palju. Mul kuluks, ütleme siin tund aega nende lugude ettelugemiseks. Lugu äiast, kes sai süsti ja lõpetas hiljem. Tal tekkis hüperaktiivsus, mõttetu lobisemine. Ja lõpuks toimetati Rakvere EMO-sse ja sealt õhtul transporditi Tallinna psühhoneuroloogia haiglasse.

Sellised lood, aga noh, ega siin teisi lugusid veel hästi palju. Me ju teame, mismoodi praegusel hetkel, me rääkisime sundvaktsineerimisest. AS Olerex tegevjuht on saatnud välja inimestele teatised motivatsioonitasu kehtestamise kohta. Tankla töötajate tasustamise kord punkt kaheksal alusel kehtestan alates esimesest oktoobrist kinnipidamisele kuuluva motivatsioonitasu, kui töötaja ei ole vaktsineeritud COVID-i vastu, 50 eurot kuus. Tasu ei rakendata, kui töötaja on vaktsineeritud, alustanud vaktsineerimist ja tehtud üks süst. Tööandjal on õigus kontrollida sisestatud infoõiguse alusel ja töötajal tuleb esitada COVID-i tõend. Valeinformatsiooni korral tehakse töötajale kirjalik hoiatus, mis toob kaasa arvestuskuus teenitud kõigi lisatasude kinnipidamise ja annab õiguse töölepingu üles öelda.

Kui see ei ole sundvaktsineerimine, siis ma küsin, et mis see on? Me mäletame, mõni aeg tagasi siin oli väga suur kampaania selles osas, kus kutsuti lapsi vaktsineerima, mis Antonina Järvistu sõnul on kuritegu. Aga ma jõuan sinna hiljem. Miks on vaja vaktsineerida, selleks kasutati isegi lotosid mida avalikult kuulutati, peaauhinnaks 30 iPadi. Maxima Euros kümme kinkekaarti, 2000 ujulates sportimisvõimalust, Vene teatri kinkepiletid, Rademari kümneeurosed kinkekaardid, Kalevi kommid kõigile osalejatele. "Aktuaalsest kaamerast" jooksis läbi, jäätise pakkumine, kui teed süsti ära, ilmselt ei ole teada. Ei ole ju uudis selle kohta ja on kõigile teada, et osad asutused on sulgenud oma uksed kõikidele külastajatele, kes ei ole siis läbi põdenud, vaktsineeritud või vaktsineeritutega võrdsustatud isikud, ehk siis peavad tegema testi.

Kevadel regionaal andis teada, et ta on võtnud vastu otsuse, et esimesest juulist alates võetakse vastu ainult neid tudengeid, kes on ennast vaktsineerinud. Kuni esimese juulini võtame vastu tudengeid, kes on teinud ühe vaktsiinidoosi. Kirjutab murelik memm Kivi-Vigalast. Meil on perearst, kes võtab vastu üks kord nädalas, rohkem meil perearste pole. Arst aga enam enne vastu ei võta, kui mul on tehtud COVID-i test. Ülemöödunud nädalal kohtusin Lasnamäel ka sealsete kohalike elanikega. Ja ka üks memm, eeldan juba 80-aastane, kellel on vajalik minna teatud protseduure tegema. Arst ütles talle, et enne ei saa, kui te olete vaktsineeritud. Kui need ei ole, kui need ei ole sundvaktsineerimised, siis ma küsin, hea Riigikogu, et mis see on siis? Ma loodan, et ma vastasin põhjalikult sellele küsimusele.

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Ma mõistan, et kodukord ei piira kuidagi vastaja aega, aga vaadates meie küsimuste hulka, siis ehk on lootust, et saab natuke kontsentreerida nii küsimusi kui ka vastuseid. Küsimuste aeg on meil minutiga piiratud, vastuste aeg ei ole. Aga võib-olla vastaja siis ise arvestab, kui ta näeb oma ekraanil, et meil on praegu üle kümne küsimuse. Kui me sellise tempoga jätkame, siis jõuame umbes Madis Millinguni, mitte rohkem.

Palun, Tarmo Kruusimäe!

11:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Esmalt ma pöördu muidugi aseesimehe poole, et sellistel olulistel teemadel meil ei olegi ju vaja üle jala, kiirelt, kibekähku midagi ära teha. Aga nüüd küsimuse juurde. Kõik on tõlgendamise küsimus. Te mitu korda esitasite küsimuse, et kui see ei ole sundvaktsineerimine, siis mis see on. Mina sooviksin ka vastust saada. Ma sirvisin kriis.ee-d, ma olen vaadanud erinevaid valitsuse pressiteateid või siis seda, mida edasi levitatakse, ka selle valge raamatu vaatasin läbi ja ei ole seal sundvaktsineerimisest mitte ühtegi sõna kirjas. Küll aga ma olen kuulnud, et valitsusjuhid on öelnud, et meil ei ole sundvaktsineerimist. Kas kusagil on ka kirjalikult olemas selline väljaütlemine, niinimetatud valges raamatus või kriis.ee lehel, et Eestis ei teostata sundvaktsineerimist?

11:34 Kalle Grünthal

Ma võib-olla, ütleme, kirjalikus vormis jään selle vastuse võlgu, küll aga olen ma siin saalis ja minu meelest ka teie ise olete küsinud, kas meil on siis sundvaktsineerimine, mille peale peaminister Kaja Kallas ja ka sotsiaal- ja tervishoiuminister erinevates ametist, kui ta on olnud, on vastanud, et ei, meil ei ole sundvaktsineerimist, see on täiesti vabatahtlik. Ma tooks võib-olla väga halva näite. Inimene on köiega lae külge riputatud, jalge all taburet, ja temast eemale on pandud veepudel. Ühel hetkel tahab see inimene juua. Kuidas ta saab selle joogi kätte? Ainult sellisel juhul, kui ta astub tabureti pealt maha. Võib-olla ta saab selle pudeli kätte, aga võib-olla ei saa, lõpetab hoopis pooduna.

Täpselt sama on tegelikult ka nende tööandjate puhul, kes seavad töötajad fakti ette, kas vaktsineerid või lahkud. Täpselt samamoodi on Kaitseväes, kus praegu öeldakse täiesti julmalt, et kui sa ei vaktsineeri, siis sa pead lahkuma. Aga see on ju tegelikult sundvaktsineerimine, sest me kõik tahame eluks vajalikud materiaalseid vahendid saada läbi töökeskkonna. Aga mis on, ütleme, nende juhtumite puhul väga halb ja ma ütleksin, et ka tegelikult kuritegelik see, et meil ei ole ju usaldusväärset vaktsiini, meil on katsejärgus vaktsiini. Ma loodan, et ma suutsin vastata.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

11:36 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma kõigepealt tuletaksin heale aseesimehele meelde, et vastaja vastab täpselt nii kaua ja täpselt niimoodi, nagu tema tahab. Sealt üleval puldist selliseid, isegi kui teema ei meeldi, ei ole ilus neid ettekirjutusi teha. Aga küsimuse juurde, et hea ettekandja, sa natuke juba puudutasid seda teemat, aga ma küsin ikkagi veel üle. Sotsiaalministeerium ja haigekassa tegid siin mingi aeg tagasi meedias reklaami, pakkudes lastele ja noortele vaktsineerimisjärgselt võimalust võita iPhone. Sa lugesid ette veel teisi reklaame ka. Hilisem Ravimiameti konkreetne seisukoht oli, et vaktsiin on ravim – juriidiliselt on samal pulgal retseptiravimiga – ja ravimi manustamisele ei tohi kedagi kallutada ei loosimise ega mingite hüvede pakkumisega. Miks Sotsiaalministeerium rikkus seadust ja kes peaks selle eest vastutama? Kas vaktsineerimise läbi lubatud nn vabadused, kaasa arvatud vabadus käia tööl, ei ole samuti kallutatud tegevus ja kas see teisipidi võttes ei ole hiiliv sundvaktsineerimine?

11:37 Kalle Grünthal

Küsimus oli niimoodi, et kas Sotsiaalministeerium ja Terviseamet rikkus seadust. Minu sellekohane vastus on jah, rikkus küll. Sellepärast, et siinpool kirjeldatud reklaamid, kus kutsutakse inimesi vaktsineerima, et saate teatud hüvesid, ja reklaamid siin nüüd mingi aeg tagasi olid teleekraanil, et peab ja tuleb minna vaktsineerima, on tegelikult ravimiseadusega vastuolus. Ma ei mäleta seda paragrahvi peast, aga kusagil 80-ndate paigus, 88 või kuskil sealkandis ta oli, et ravimireklaam on keelatud ja kui toimubki reklaam, siis noh, definitsiooni alla vaktsiin käib, üldnimetus ongi ravim, peab olema märge, et tegemist on ravimireklaamiga. Seda nõuet on kogu selle COVID-i pandeemia ajal, kui vaktsiinid tulid, jämedalt rikutud. Ma kiidan väga Varro Vooglaidu, kes esitas vastava järelepäringu Ravimiametile, miks toimuvad sellised rikkumised, ja vastus oli selline, et jah, on toimunud küll vist, aga me edaspidi vaatame, et sellist asja enam ei toimu. Sisuliselt ei ole rakendatud selle rikkumise osas, ravimireklaami rikkumise osas mitte mingisuguseid sanktsioone, see on jäetud lihtsalt niisama.

11:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Madis Milling, palun!

11:38 Madis Milling

Suur tänu, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kaitseväe välismissioonile suunduvad võitlejad saavad mitmeid vaktsiine alates teetanuse vaktsiinist lõpetades difteeriaga ja kõik, mis sinna vahele jääb. Nõutud vaktsineerimiste olemasolu on üks välismissioonile pääsemise eeldustest. Juhul kui teie eelnõu peaks seaduseks saama, tekib meil olukord, kus Kaitsevägi peab hakkama lubama välismissioonile ka ilma ühegi vaktsiinita sõdureid. See loob aga omakorda olukorra, et kui näiteks kriitiline hulk vaktsineerimata võitlejaid välismissioonil haigestub, siis lihtsalt üksus muutub võitlusvõimetuks. Aga minu küsimus: kui välismissioonil viibiv vaktsineerimata võitleja raskelt haigestub või halvemal juhul sureb, kes siis peaks kinni maksma tema ravikulud või halvemal juhul surnukeha Eestisse toimetamise kulud?

11:39 Kalle Grünthal

Ma olen valmis sellele küsimusele vastama, aga ma pean ikkagi tulema teie seletuse osa juurde. Ma olen nõus sellega, et välismissioonile minevad sõdurid peavad olema vaktsineeritud. Täpselt nagu te kirjeldasite siin, et malaaria, ma ei tea, difteeria või mingi ükskõik mis asja vastu. Ma juhin tähelepanu, et antud eelnõu puudutabki väga-väga kitsast ja kindlat kontingenti. Kõigepealt, ma ei taha mitte kunagi öelda seda, et teie poolt kirjeldatud haiguste vaktsiinid on vastunäidustatud nendele inimestele, sellepärast et nad on läbinud pikaajalised katsed ja neid on testitud väga pikalt. Nad on usaldusväärsed. Kui te panite tähele, ma rääkisin sellest, kui ma tutvustasin AstraZeneca konkreetset lehte, siis ma ju ütlesin, et tegemist on katsejärgus olevate vaktsiinidega. Ma pean silmas mitte eelnõu pealt, aga see, mida ma siin puldis praegu räägin. Tegemist on ... Ma ei saa sellega nõustuda, mida te väidate, et need kõik on kahjulikud. Osad on kindlasti kasulikud, aga praegusel hetkel on see, et COVID-i vaktsiin on alles uuringujärgus ja selle kasutamise survestamine ei ole põhjendatud, ja seda põhjusel, et kui te ütlesite, et kes maksab need ravikulud. Aga ma küsin vastu, et kes maksab nendele inimestele matusekulud ja tervisehäirete ja -probleemide kulud, kes on praegu nende meditsiiniliste katsekatsetuste tagajärjel kas lahkunud või siis on saanud jäävad tervisekahjustused. Et nii-öelda kompromissi leida, lugupeetud Madis Milling, ma arvan, et see osa, mis puudutab kontrollitud vaktsiinide kasutamist, on igati põhjendatud ja on õiglane. Küll aga on see eelnõu ju suunatud põhiseadusest tulenevalt meditsiiniliste ja teaduskatsete tegemisele ilma inimese nõusolekuta. See vaktsiin, millest me praegu siin räägime, see AstraZeneca, see on katsetusjärgus.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

11:42 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Ma tahaksin teil olevat infot, mis puudutab õiguskantsleri seisukohta nendes küsimustes. Õiguskantsleri ametiülesanne on põhiõiguste kaitse riigis. Ta võtab küll sõna näiteks Nigeeria homoseksuaalide Eestisse tulemise võimaluste osas väga teravalt, aga kui tõsiselt ta seda päris mastaapset diskrimineerimise teemat on käsitlenud?

11:43 Kalle Grünthal

Eks võib-olla täpsema vastuse sellele küsimusele annab õiguskantsler ise, täna on muidugi ka põhiseaduskomisjonis õiguskantsler sedasama teemat puudutamas. Aga ma esitan praegu sellise nägemuse või arvamuse selle kohta. Kuna te rääkisite siin demokraatiast ja inimõiguste piiramisest, siis minu meelest on praegu käes selline hetk, kus arvestades kõiki neid erinevaid diskrimineerimisi ja piiranguid, kus inimeste põhiõigused täna enam ei rakendu, ja nii nagu eilegi siin saalis öeldi, et Riigikogu on muutunud Vabariigi Valitsuse kummitempliks, kes ainult väikesi muudatusi saab teha, siis tuletan meelde, et ma küsisin Kaja Kallase käest siitsamast, et millal siis rakendub põhiseaduse § 54 teine lõige. Ehk et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust ning teine lõige ütleb, et kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Kaja Kallas vastas sellele küsimusele osaliselt. Ta rääkis, et kui põhiõigused on kadunud, on rikkumised siis, kui ei saa enam valida demokraatlikult Riigikogu ja, ütleme, kohalikke omavalitsusi. Aga ta jättis täpsustamata väga olulise punkti. Nimelt, põhiseaduse kommentaarid annavad vastuse, et põhiseadusliku korra rikkumiseks võib pidada ka olukorda, kui mõni põhiseaduslik institutsioon või selle kandja, praegusel hetkel valitsus, pikka aega ulatuslikult ja süsteemselt ületab oma volitusi, jätab täitmata oma kohustused või takistab teistel institutsioonidel enda ülesande täitmist.

See on nüüd see olukord, mida Kaja Kallas ei kirjeldanud, ja kui me vaatame tagasi ajalukku, siis tegelikult seesama inimõiguste piiramine, vaba liikumise piiramine, inimeste survestamine vaktsineerimisele ja inimeste lahterdamine, ütleme, aedadega panna politsei kohustused tööandjate peale. Need on kõik need tunnused, mis on pikka aega kestnud. Põhiseadusliku korra mõte, millisel juhul on Eesti kodanikul minu hinnangul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu, seisnebki selles, et põhiseadusliku korra mõiste hõlmab ka riigi institutsioonide toimimist ning olulisemate põhiõiguste ja inimväärikuse tunnustamist. Põhiseaduslikku korda ei saa tegelikult samastada ka riigivõimuga. Kui riigiorganid asuvad tegutsema põhiseaduse norme ja väärtusi eirates, ei saa sellele sättele tuginedes sundida Eesti kodanikku olema sellise tegevuse suhtes ustav. Mis asi on ustavus? See on hinnanguline kategooria, aga see ei tähenda tingimusteta nõustumist riigi eesmärkide, ülesannete ja tegevusmetoodikaga ning selle väärtustega. Seesama lõige 2 sätestab ilusti, et põhiõigusi osutab põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele vastupanu Eesti kodaniku põhiõigus. See on minu hinnang sellele asjale.

Mis puudutab nüüd õiguskantslerit veel, siis mulle jääb natuke arusaamatuks, et kogu selle suure kriisi ajal ei ole ta kordagi võtnud sõna sellel teemal, viidates asjaolule, et see ei kuulu tema ülesannete hulka. Mõnes mõttes võib tal isegi õigus olla, aga ikkagi oma arvamusartikleid, oma arvamusi ja muid asju on meie põhiõiguskantslerile siiski võimalik anda.

11:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

11:47 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahaks ikkagi endiselt täpsustada sundvaktsineerimise sõnastust või seda mõistet. Siin ca aasta aega tagasi siinsamas Riigikogu saalis peaminister Kaja Kallas ja töö‑ ja terviseminister Tanel Kiik on väitnud, et meil sundvaktsineerimist ei ole ega tule. Samamoodi on jätkanud teadusnõukogu ja erinevad asutused ja organisatsioonid juttu, et sundvaktsineerimist ei ole ega tule, aga ometigi on meil selline olukord, kus inimesed on pandud fakti ette, et nad kas vaktsineerivad ennast COVID‑i vastu või nad ei saa näiteks mingeid tööülesandeid täita või nad ei saa Kaitseväkke minna, ei saa meditsiinilist ravi, operatsioone näiteks haiglas ja kõik. See on selge, et inimesed on pandud sõltuvusse vaktsineerimisest ehk siis sundolukorda. Ja nüüd selleks, et täpsustada, mis see siis on. Kui on inimene pandud olukorda, kus selleks, et saada ravi, sissetulekut, õigust osaleda õppetöös, siis kas see ainult paistab vabatahtliku otsustusõigusena või see ikka on sund?

11:49 Kalle Grünthal

Aitäh! Tegelikult ma ei tea, ma arvan, et siin ei saa mitte ühelgi inimesel olla kahtlust, et tegemist on raudselt sundvaktsineerimisega. Inimese asetamine olukorda, kus teda meditsiinilise eesmärgi nimel sunnitakse ennast vaktsineerima, siin ei saa olla ühtegi teist kahtlust. Lihtsalt pelgalt see lause, nagu Tanel Kiik vastas selle eelnõu puhul, et meil lihtsalt ei eksisteeri sundvaktsineerimist, on umbes sama väide, nagu varas ütleb politseile, et meil tegelikult vargust üldse ei eksisteeri. Ma arvan, et nendele kahele lausele võib panna võrdusmärgi vahele. Varas ütleb, et see on korraks omandi laenamine, pärast tagastame.

11:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:50 Paul Puustusmaa

Suur tänu, eesistuja, hea ettekandja! Meil on siin päris palju räägitud sellest sundvaktsineerimise olemusest ja see on väga õige, see arutelu selles mõttes, et ega meil ei olegi kohta paremat kui siin puldis kogu rahvale, maale lõpuks ära öelda, mis on sundvaktsineerimine olukorras, kus ühed väidavad sundvaktsineerimist ei ole ja teised ütlevad, see on.

No fakt on see, et tõepoolest kellegi suunamine, samas on öeldud, kellelgi suunamine, teatud olukorda kas siis füüsiliste või vaimsete mõjutamise tulemusena, see on sund. Keeleteadlased on öelnud ka seda, et sunni sünonüümiks on käsk ja siit tuleb seesama välja, millega Herem tegeleb. Kui Herem annab alla käsu, siis on see sund, ei mitte midagi enamat. Ja siit küsimus ka. Kuidas sulle tundub, kas olukorras, kus valitsus ja peaminister selgitavad, et meil mingit sundi ei ole, sundvaktsineerimist ei ole. Aga samal ajal mingid institutsioonid, nagu mingid ettevõtted või siis jah, teatud ametkonnad, sundi rakendavad, kas see tähendab, et meil on puudus seaduses või seadusemõistmises?

11:51 Kalle Grünthal

Ma arvan, et meil on puudu ka seaduses, sellepärast et ega me muidu ei oleks praegu ju seda eelnõu esitanud, sest tegelikult on olemas küll. On olemas küll selline seadus, mis räägib natuke teises samasuguses sõnastuses, nagu meie oleme esitanud, on § 138, ebaseadusliku inimuuringu tegemine. Ja kui ma eelnõu kaitsesin õiguskomisjonis, siis ma küsisin Justiitsministeeriumi käest, et mitu juhtu, mitmel juhtumil on seda normi rakendatud isiku karistamiseks. Kas te usute või ei usu, ta vastus oli selline, et vaid ainult ühel korral, vist oli 2007 või midagi sellist, see tähendab, et antud juhul ei ole, ei olegi Eestis üldse ebaseaduslikku inimuuringuid tehtud. Aga kui me võrdleme seda eelnõu praegu, kus me toome konkreetselt välja põhiseadusest tuleneva normi, mis keelab meditsiiniliste ja teaduskatsete tegemise ilma inimese nõusolekuta, siis järelikult seda on vaja. Seda on vaja selleks, et keegi, mingi ravimifirma kuskil kaugel Euroopas ei saaks siin, ma ei tea, milliste hüvede eest inimkatseid teha. Meil on olemas Euroopa Komisjoni ja Pfizeri vaheline leping. Aga mitte keegi pole meile näidanud senini, millistel tingimustel siis Eesti on sõlminud selle Euroopa Komisjoniga selle lepingu. Millegipärast hoitakse seda ülisalajaseks, aga need on ju meie kõigi elud, need on meie tervised ja seda hoiab praegune valitsus saladuses. Ma arvan, et siin on seaduse puudujääk olemas. Ja muidugi teine küsimus on, mida sa, hea Paul, puudutasid, on see, et tegelikult me jõuame ikkagi sellise teema juurde, mis puudutab WHO ja Jüri Ratase vahel sõlmitud lepingut, mille lisad on kõik salastatud. EKRE fraktsioon on esitanud sinna järelpärimised, et saada kätte need lisaprotokollid või lisalepingud, kus on määratletud ära need isikud, kes teevad koostööd selle vaktsineerimispassi ja vaktsineerimise osas. Milline on rahaline rahastatus, kust raha tuleb ja milline on tööplaan. Et ma arvan, et sellele küsimusele saaks vastuse siis, et mikspärast need institutsioonid, nagu ütleme siin Kaitseväe juhataja ja muidugi ka ma ei saa mainimata jätta ka kaitseministrit. Kalle Laanet rakendavat sellist otseselt, ma ütlen, et sundvaktsineerimist nii ajateenijate suhtes kui ka tegevteenistujate suhtes. Ma loodan, et ma suutsin ära vastata.

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

11:54 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle aasta kevadtalvel Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees tekkis debatt inimõiguste teemadel. Toona terendas õhus Euroopa Komisjoni otsus sisse viia niinimetatud koroonapass ja kõiki, absoluutselt 100% kõiki saadikuid pani muretsema inimõiguste olukord, apartheid, mida saab passi näitamisel, mida mitte. Toona ei olnud sundvaktsineerimisest veel isegi kõige hullemat aimu. Aga ma küsiksin teilt, et kas need niinimetatud COVID-passid, kõikvõimalikud piirangud, segregatsioon omavad mingisugustki seaduslikku alust Eesti seaduse mõistes, ja kas nad mingiski aspektis toetuvad meie põhiseadusele?

11:55 Kalle Grünthal

Minu seisukoht on see, et teie poolt osutatud vaktsiinipassid ei toetu ühelegi kõrgemale normatiivaktide peale selle, mida valitsus on kirjutanud kokku, et vaktsineerimispass on kohustuslik jne. Miks ma seda väidan? Mina ei ole suutnud välja lugeda veel ühestki seadusest, mis asi on vaktsineerimispass. Kui me nüüd tõmbame analoogia siin tavaliste tähtsate dokumentide, passi ja ID-kaardiga, siis on alati seaduses ju kirjeldatud, milline on tema välimus, kus asub pilt, kui kaua ta kehtib ja millal ta kehtib. Peale selle on selle normide täitmise osas, et seal keegi midagi võltsi, on olemas ka sanktsioonid, kus on ära määratletud, milline karistus tuleb, kui seda rikutakse. Praegusel hetkel on pelgalt käesoleval hetkel Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus öelnud, et meil on vaktsineerimispass ja nüüd peavad kõik selle passi järgi käituma. Sama hästi võib hea Urmas Reitelmann võtta vastu otsuse, et see vaktsineerimispass on kehtetu. Tegelikult. Sest puudub seadusest tulenev delegatsiooni- ehk siis volitusnorm. Aga kuna hea Urmas puudutas seda teemat, siis tegelikult vaatame olukorda, kuhu me oleme sattunud. Absoluutselt ebaseaduslikku digitõendi osas on rakendatud tööle selle kontrolli, mis on rakendatud, siis eraettevõtjad, kes kontrollivad neid digitõendite olemasolu. Vaieldamatult on selge, et COVID-i vastu vaktsineerimise või ütleme, läbipõdemise puhul on tegemist inimeste isiklike terviseandmetega, mis on isiklikud ja delikaatsed. Andmekaitseseadus ütleb konkreetsetelt ära, et delikaatsete andmete töötlemine ei ole lubatud absoluutselt igaühele, vaid selleks on vaja vastavat luba ja ka kolmandad isikud, kes neid töötlevad, peavad olema täpselt ära registreeritud ja määratletud, et nad ei kuritarvitaks neid andmeid.

Praegusel hetkel, kui me esitame digitõendi ja keegi teeb seal mingisuguse elektroonilise seadmega märke, kas see on positiivne või negatiivne, kas see kõlbab või ei kõlba, siis sellisel juhul ju see inimene, kes ei oma nende terviseandmete töötlemise õigust, ikkagi näeb teie terviseseisundit selle haiguse suhtes. Ei ole vahet, kas see on seesama COVID või on seal sarlakid, on see rasedus, on see tripper, ükskõik, mis asi. Need on teie delikaatsed isikuandmed. Ja praegu käitlevad ja töötlevad neid inimesed, kel selle õigust ei ole.

Mis puudutab nüüd üleüldse selle tõendi nõudmist, siis mis õigusega isikute andmeid töötlevad ettevõtjad? Kas neil on kirja pandud see õigus kuskil seaduses? Aga nagu ma ütlesin, et seadust ei ole. Ja ainukene, mis on kõrgemalseisev selline udujutt, on see, et Euroopa on võtnud vastu digipassi ja muidugi me jõuame jälle siia selle WHO lepingu juurde, mis on sõlmitud 5. oktoobril Jüri Ratase poolt, et eesmärk on viia sisse vaktsineerimispass. Lühike vastus sellele pikale jutule on, et minu hinnangul on see digitõend või digibass, ükskõik kuidas seda keegi nimetab, ebaseaduslik ja selle taustal rikutakse meie põhiõigusi väga mitmel erineval tasandil.

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

11:59 Ruuben Kaalep

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui nüüd jälgida ja järjestada ja kogu seda sündmuste ahelat, mis on meid praegusesse punkti toonud, siis päris mitmes aspektis tekivad üsna sügavad kahtlused. Kui me vaatame kas või seda, kuidas neidsamu hulgalisi näiteid vaktsiini kõrvaltoimetest, isegi surmadest, ei kajastata ametlikus statistikas, kuidas ravimitootjad on vabastatud vastutusest vaktsiinide kõrvaltoimete eest, kuidas valitsusametnikud ja valitsuse juhid sisuliselt võimestavad nii eraettevõtjaid kui ka riigiasutusi kohaldama sundvaktsineerimist, siis tekib küsimus, kas selle taga ei või olla suured majanduslikud või ideoloogilised huvid, näiteks mõne välismaise ravimi kartelli poolt. Kas sellele on mingeid indikatsioone?

12:01 Kalle Grünthal

Jah, on olemas indikatsioone. Ma siin eelnevalt viitasin Pfizeri lepingule, mis on salastatud. Aga Pfizer on sõlminud ka teiste riikidega lepingud ja seal on konkreetselt toodud välja ... Kahjuks ei ole ma näinud, millised on Eesti tingimused, kuna need lepinguga võetud kohustused on salastatud. Üheks tingimuseks on see, et Pfizer keelab absoluutselt peale vaktsiini kasutada mingisuguseid teistsuguseid ravimeid selle haigusega võitlemiseks.

Kui ma eile vaatasin hommikutelevisiooni, siis oli seal Tartu kliinikumi kriisijuht, ma ei mäleta ta nime, kes kirjeldab, et tegelikult me toome inimese haiglasse, aga ega meil mingit ravi ei ole. Poolteist aastat on möödas sellest hetkest, kui see haigus meile tuli, selle ajaga ei ole suutnud ükski teadlane välja töötada neid meetmed, kuidas seda ravida. Selline on ametlik versioon.

Aga kuna mu Facebooki suhtluskond on väga suur, siis on ka mõned arstid, kellel on säilinud südametunnistus ja kes jagavad ka selliseid lihtsaid näpunäiteid selle haiguse raviks. Ma ei hakka neid välja tooma, muidu mind lastakse auklikuks sellepärast. Aga ikkagi, tähendab, kasutuselt on kadunud praegu kupud, mis tegelikult tõmbavad välja vedelikku, mis on tekkinud põletikuliste protsesside tagajärjel. Kusjuures seesama tohter kirjeldab, et aitab ka sinepiplaaster, kui kopsusagarate alumisse ossa neid paigaldada. See aitab eemaldada vedelikku kopsu ümbrusest. Võib-olla ma neid definitsioone kasutan valesti, aga põhimõte on sama.

Ja samas ta ütleb ka, et see Mart Helme soovitatud hanerasvaga määrimine on tegelikult täpselt täpselt sama õige. See naerdi välja küll, aga see on meetod, mida on võimalik teha. Mul on tuttavad, kes on sattunud COVID-iga haiglasse ka raskes seisus. Ta kirjeldab seda, et põhiline oli lebamine, tehti ainult kõhtu trombivastast süsti, selleks et veri oleks ikkagi endiselt vedelam. Ja kui natukene jalg kandis, kästi omal jalal koju minna, kas bussiga või sellega, aga see enam kedagi ei huvitanud.

Ja võib-olla ma eksin meditsiinilises asjaoludes, aga just see hingamisaparaadi all olemine alati ei ole kõige mõistlikum mõte, eriti kui selle kasutamine ei ole veel päris selgeks õpitud.

12:04 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

12:04 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina olen ajaloolane ja mina eriti meditsiiniteemadel sõna ei taha võtta, küll aga ma isegi ajaloolasena suudan seda näha, et need esialgsed väited COVID‑i vastaste vaktsiinide kohta või nende vaktsiinide toime kohta küll paika ei pea ja tegelikult näen seda murega, kuidas ühiskonda vaktsineerimise teemadel tülli kistakse. Nimelt kistakse tülli vaktsineerimisvastaste naeruvääristamisega ja sellega, et valitsus pretendeerib tõemonopolile oludes, kus keegi tegelikult vaktsiinide mõju kohta täit tõtt ei tea. Ja meile kui rahvuslastele tegelikult teeb sidususe kadu ühiskonnas väga sügavat muret. Ma küsingi nüüd seda, kas selle eelnõu vastuvõtmine võiks vastuolusid ühiskonnas leevendada.

12:05 Kalle Grünthal

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see seisukoht on selline, et see võiks need vastuolud lõpetada, kuigi praegune valitsuse poliitika on läinud selliseks, kus ma olen täheldanud märke, et tegelikult küsimus ei ole enam, kas sa oled vaktsineeritud või vaktsineerimata, küsimus on inimõiguste piiramises, mis on üks põhiseaduse olulisemaid talasid. Aga kuna, hea Jaak, sa oled ajaloolane, siis äkki sa lubad mul anda ka hästi lühikese ülevaate selle kohta, mismoodi on meditsiinilised teadmised ajas möödunud.

Näiteks täna me enam paljusid protseduure ja ravimeetodeid ei kasuta, mis oli veel hiljuti laialdaselt kasutusel. Kunagi arvati, et elavhõbeda sissesöömine ja aadrilaskmine on raviva toimega. Näiteks kogelejatel lõigati keeled lühemaks ja vaimuhaigetele tehti lobotoomiat ning lubatud olid ka mitmed rahustamismeetodid, mida täna me nimetame piinamiseks. Viiekümnendatel aastatel esinesid arstid – muuseas, arstid – sigarettide reklaamides ning soovitasid sigarette rasedatele närvide rahustamiseks. Hiljem närvimürgiks tunnistatud DDT puistati muuseas veel 70 aastat tagasi patsientidele parasiitide kaitseks isegi voodisse. Ning ka lapsi piserdati selle mürgiga söögilauas. Pole just kaua aega möödas, kui rasedatele soovitati iivelduse vastu ravimit Talidomiid, mille tõttu hakkasid sündima kätetud ja jalutud lapsed. Turult on korjatud hulk ravimeid, mille kasu on väiksem kui kahju, mida ravim ise tekitab. Selliseid näiteid on ajaloost palju võtta. Meditsiini maine säästmiseks sellest lihtsalt ei räägita. Mitte kunagi ei ole välistatud, et ravim, vaktsiin või muu protseduur osutub hiljem tervisele hoopis kahjulikuks. Ja seetõttu ei saa ja me ei tohi praegu rääkida sunniviisilistest meditsiinilistest protseduuridest ja seda isegi juhul, kui need täna tunduvad ohutud ja vajalikud.

Ja ma võib-olla tooksin välja Antonina Järviste seisukoha siin tema hinnangul täiesti kuritegeliku käitumise osas, mis puudutab rasedate vaktsineerimist. Ja ta on asunud seisukohale, et tema on rasedate ja imikute osas vanamoeline, konservatiivne, sest teda õpetati hoiduma neile ravimeid manustamast, seda vaid väga äärmisel juhul, kui naine on eluohtlikus olukorras. Vaktsineerimine ei tule kõne allagi. Ja seda põhjusel, et raseda organismi kõigi süsteemide talitused ehitavad enda ümber kaitsmaks loodet ja naist. Igasugune välismõjutus tekitab ägedat vastupanu ja rasedat peab kaitsma nakkushaiguste eest, kuid vaktsineerimine on alati äärmine abinõu, kui muud pole võimalust. Aga selliseid olukordi esineb üliharva. Vastsündinut kaitseb emapiim. Spetsiifilisi, just antud haiguse antikehi võib ju rinnapiimas olla, kuid need ei ole esimesed viiulid. Ema ternespiim pluss tema mikrobioom käivitavad vastsündinu keerulise immuunsussüsteemi. See areng lõpeb puberteedieas umbes ja igasugused välissekkumised, eriti vaktsineerimised, on kurjast. Rinnapiima immunoloogiliste elementide rohkus ja funktsioon on aukartust äratav, looduse üks imesid. Seega suhtun väga negatiivselt ravimifirmade finantseeritud teadustöödesse. Praeguses immuniseerimiskavas on enamasti vaktsineerimised olematu ohuga haiguste vastu, nüüd on siis järjekordne projekt. See on Antonina Järviste hinnang sellele.

12:09 Aseesimees Martin Helme

Saalis on tekkinud müra. Äkki saab palun vaiksemalt! Ja järgmine küsimus, Peeter Ernits.

12:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Erinevalt kolleeg Jaak Valgest ei ole mina ajaloolane, ma olen arstide klannist ja erialalt mikroobigeneetik. Liikudes mööda riiki ringi, puutun ma samuti iga päev murelike inimeste jutuga kokku nagu sinagi. Aga ma olen need mured kokku kogunud ja saatnud reeglina Terviseametisse või Ravimiametisse, väga-väga palju kordi, et mitte tühja juttu rääkida, uurida, kuidas värk on. Meil on oma riik ja me peame usaldama, vähemalt tema ametkondi, kui me ei usalda, siis tuleb nende juhid vahetada välja. Ja reeglina need mured ei ole leidnud kinnitust. Minu küsimus sulle: kas sina oled ka teinud ...? Ma kuulsin neid õõvastavaid jutte, mida sa kirjeldasid siin, mida kõike on sulle räägitud.

Kas sa oled võtnud nad kokku reaalselt, konkreetselt, ja saatnud Terviseametisse ja Ravimiametisse? Muuseas, nad vastavad saadikule üsna kiiresti ja konkreetselt. Muidugi, riigisaladuse need templid ja kõik on seal peal, eks ju. Aga mina olen saanud küll ja ma küsin, kas sina oled seda teinud. Et oleks konkreetne jutt.

12:11 Kalle Grünthal

Aitäh, hea Peeter! Sa nimetasid ennast geneetikuks, minu meelest oled sa bioloogia erialal geneetik, eks, vähemalt mitte meditsiini osas. Aga see ei olegi asja juures tähtis praegu. Küsimus on selles, et ma ei saa seda teha ise, sest tegemist on inimeste terviseandmetega, mida täidetakse vastava blanketi peale. Peeter, seetõttu mina ei mõista, kuidas sina oled saanud saata neid andmeid siis sinna Ravimiametisse või kuskile mujale kohta, sest tegemist on delikaatsete terviseandmetega, mille kohta saab teavet ainult too patsient, kes on seda kõike läbi elanud ja põdenud. Nii et seetõttu minu jaoks küsimärk, kuidas on seda võimalik teha. See on asja üks külg.

Ma olen kõikidele neile, kes on minu poole pöördunud, soovitanud täpselt sama teha, mida sina oled nagu reaalselt teinud. Aga küsimus on ka selles, et vähemalt üks inimene, keda ma sooviksin teha tutvusringkonnast, ütles niimoodi, et väga raske oli üldse üles leida seda – tegemist oli noore inimesega – kohta, kuhu seda kaebust saab esitada.

Aga siit me jõuame tegelikult, hea Peeter, hoopis teise ja tõsisema probleemi juurde. Probleem on selles, et inimesed, kes on saanud seda vaktsiini, nende käest ei ole võetud sellist nõusolekut, et nad on valmis nendes katsetes osalema, see on üks asi.

Teine asi on see, et praegu käib ja see nädal käib ka kiirkorras vaktsineerimine, kus see kõik on konveierlindi peal. Ehk siis ilma eelregistreerimiseta võetakse vastu isikut tõendav dokument, süst ära, välja, viis minutit või kümme minutit oodata, see on kõik, eks ju. Ma ei näe siin praegu ühtegi võimalus praegu selleks, et oleks teaduspõhine vaktsineerimine, kus inimeste erinevaid võimalikke kaasnevaid haigusi või eelnevaid meditsiinilisi probleeme tekitavad haigusi on kindlaks tehtud. See on väga-väga kurb, sest meil on praegu plaanimajandus.

Tanel Kiik on öelnud sellise kuldse lause, et kui me nüüd 70% elanikkonnast ära vaktsineerime, vot siis meie ühiskond on vaba. Huvitav, kas Tanel Kiik on sõlminud lepingu siis ka nende pisikute ja viirustega, et kui me 70% saame, siis nemad jätavad selle jama järele. Ma arvan, et ei ole sõlminud. Ja üleüldse, kes on ütelnud välja sellise numbri nagu 70%? Kes on see tark? Mina tahaksin teada, millistele andmetele ta tugines. Aga miks mitte 80? Miks mitte 60? Kust on tulnud see number, mida me siin produtseerime igal sammul – 70%, siis on kõik korras? Mina ütlen, et ei ole korras. Kogu süsteem tuleb ringi vaadata ja need katsed, mida tehakse praegu siin Eesti territooriumil, tuleb muuta karistatavaks.

Ja just sellisel tasandil, et oleks ka konkreetsed vastutajad, kes on kaasajooksikud olnud, need, kes saavad praegu süstimisest haigekassalt teatud rahalist stiimulit, kui nad süsti ära teevad. See on ju rahaline mõjutamine ja inimeste survestamine ka seda süsti tegema, sellepärast et selline on ju sissetuleku võimalus. Aga me ei saa seda ikkagi enne teada, kui meil on teada WHO lisaprotokollid, lepingud. Me saame teada alles siis, kes on kaasa mänginud, kui on teada, millised tingimused seal antud juhul Pfizeri lepingut või AstraZenecat meil siin produtseeritakse. Ja need inimesed tuleb vastutusele võtta, kes praegu seda teevad. Need tuleb vastutusele võtta. Te mängite praegu kõik inimeste eludega.

12:15 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

12:15 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma tuleksin laste vaktsineerimise juurde. Et siiani on olnud ka see meil Eestis vabatahtlik. Ka minu käest küsiti nii sünnitusmajas kui ka hiljem iga protseduuri puhul nõusolekut. Keegi ei ole mind kunagi millekski kallutanud ega, jumal hoidku, sundinud siiani. Ammugi ei ole neile lastele, kes pole vaktsineeritud ja need on erinevatel põhjustel erinevatel põhjustel meil olemas, ammugi ei ole neile kohaldatud mingeid piiranguid, sanktsioone, häbistamist, eristamist. Seoses COVID vaktsiiniga, me näeme seda aga kõike. Haridusministri poolt tulnud avaldused on pehmelt öeldes hirmutavad. Kas küsimus on rumalas kommunikatsioonis või siiski valitsusepoolse sunni kehtestamises, mis kaasab siia protsessi ka kõik meie lapsed?

12:16 Kalle Grünthal

Ausalt öelda, ega ma siin päris täpselt ei oskagi vastata. Kõigepealt on, käib ju vaktsineerimise surve, on praegu meie laste peal. Ja eesmärgiks on võimalikult palju lapsi ära vaktsineerida, kusjuures immunoprofülaktika komisjon, tuginedes õiguskantsleri 2019. aasta soovitusele, et kui lapse vaimne seisukord lubab, võib last vaktsineerida ka ilma vanemate nõusolekuta. Ma leian, et selline lähenemine on kuidagi väga põhjakorealik, sellepärast et sellise ütlemisega ei olegi enam meie laste vanemad, vaid on lapsed riigi omad. Aga ma näen ikkagi teatud mõttes selle protsendi täitmise momente, mida siin Tanel Kiik oma 70%-ga tahab teha. Et ei tule ju seda arvu täis ja selleks on vaja teostada koolis vaktsineerimist, kuhu siis ütleme, haigekassa saadab juhendi, mismoodi seda teha. Ja seda hakkavad tegema kooliõed. Need kirjad on läinud laiali ja see on väga hirmuäratav tegelikult. Ja kui samas haridusminister Kersna ütleb seda eilses Vikerraadio saates, minu meelest kella 11–12 vahel, ütleb selgelt ära, et osad koolid on, klassid on läinud kaugõppele, kuna seal tuvastati COVID-i viirus. Ja mismoodi seda proovi tehakse, ta kohe täiesti murelikult räägib, et me teeme sellise lihtsa testiga, kiirtestiga, mida on võimalik osta Maximarketis kolme euro ja võib-olla ka natukene kvaliteetsemat kuskil kuue euroga. Me loobume PCR-testist, mis on meil selle testimise aluseks olnud. Et see lähenemine on minu jaoks arusaamatu, see on umbes sama, kui me loobume alkoholijoobes sõitva isiku kontrollimist joobeindikaatoriga ja laseme inspektorile ainult lihtsalt näkku puhuda. Võrdlus on põhimõtteliselt sama. Ehk siis sellest asjaolust lähtudes, et nad loobuvad, koolide juures loobutakse kasutamast PCR-testi, mis on ülitundlik, mis võtab isegi, ütleme, Synlab kasutab siin Terviseameti vastuskirja peale paljundustsüklit 40, mis on ülitundlik ja võtab isegi surnud viiruse fragmendid ära, viirust ennast ise nägemata, mitte nägemata, vaid ütleme, tuvastamata. Ja sellest loobutakse selleks, et minna üle kiirtestidele, mille usaldusväärsuse küsimus ei ole ju üldse absoluutselt õiguspärane, sest kiirtest on vahend, millega me selle positiivse tulemuse korral me peame minema täpsemalt kontrollima seda läbi PCR-testi, sest see on meie n-ö mikroskoop. Kiirtest on ainult palja silmaga vaatamine. See lähenemine on vale. Ja lastel ja vanematel peab säilima õigus sellest vaktsineerimisest keelduda, kui nad seda ei soovi. Pealegi ma tuginen jällegi Antonina Järviste seisukohale, et selles eas lapsi ei tohiks torkida. Ja kui ma tänase eelnõu tutvustamise alguses ma ju kirjeldasin, siin oli AstraZeneca kõrvaltoimete osas, siis oli ju selgelt oli kirjas mitte minu välja mõeldud, oli selgelt kirjas, et alla 18-aastaste laste selle uuringu tulemused puuduvad. Okei, me vaktsineerime selle lapse ära. Aga mis saab edasi, kas me teame praegu seda, kas see laps on võimalik pärast järglasi saama, olla isaks, olla emaks? Me ei tea seda. Ja selles mõttes on juba laste vaktsineerimine kuritegu ja ma täiesti nõustun. Ma täiesti nõustun Antonina Järviste sellise seisukohaga. Jätkem lapsed rahule, nemad on meie tulevik ja need, kes need seda tulevikku rikuvad, peavad saama karistada. Ja seda see seaduseelnõu taotlebki.

12:21 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

12:21 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea Kalle! Sa rõhutasid väga jõuliselt seda vastutusele võtmise vajadust. Ehk siis tegelikult rahvuskonservatiivid on juba pikemat aega sõdinud selle nimel, et see liigne üle võlli liberaliseerimine, millega on ühiskond kergelt katki keeratud, et seda mõistlikusse raami tagasi ajada. Me tuletame meelde siin 2015. aastal jõustunud karistusseadustiku reformi tulemust, mille tagajärjel on mitmed olulised normid karistusseadustikust välja viidud. Tuletan meelde kas või seaduseelnõu 331, mis 14. aprillil tagasi lükati ja millega EKRE soovis karistusseadustikku tagasi viia normi, mis võimaldaks ettevõtete sundlikvideerimist, kes on kuriteo sooritanud, ja liberaalid olid vastu. See on sama asi. Tegelikult soovitakse taas ettevõtete sundlikvideerimist, kui nad sooritavad kuriteo. See on reguleerimata. Aga mida ütles valitsus sulle oma vastuskirjas? 24. mail kirjutas valitsus vastuse sulle, miks ta seda seadust ei poolda. Ja valitsuse üks argument oli see, et seaduseelnõu peab olema ühiskonnas kõrgelt hinnatud väärtuse kaitse. (Juhataja: "Aeg!") Ehk siis sina seda ei tee oma seaduseelnõuga. Kuidas sa seda mõistad?

12:22 Kalle Grünthal

Seaduseelnõus on see kirjas, et tuleb ikkagi juriidiliste isikute lõpetamine, sest see on ülimalt tähtis antud ühiskonnas. Kui eiratakse põhimõtteliselt põhiseaduslikke väärtusi ja tehakse näiteks inimeste peal meditsiinilisi katseid mida põhiseadus ei luba, siis see asutus, ettevõte kuulub lihtsalt sundlõpetamisele, sest need väärtused, mida tema kannab, ei teeni mitte Eesti rahva huve, vaid on lähtuvad omakasupüüdlikust soovist rikastuda. Ma ei tea, kas ma suutsin vastata ära.

12:23 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

12:23 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kalle Grünthal! Vaatasin eile vilksamisi ühte filmi, tegevus toimus minu arvates kolmekümnendatel aastatel Ameerika Ühendriikides. Seal oli kaks noormeest, kes olid väga mures sellepärast, et neil on seksuaalsed tungid tekkinud ja nemad rahuldavad neid iseseisvalt. Ja siis üks noormees ütles, et see kõik on väga hirmus, ja luges ühte arstiteaduslikku raamatut, kus oli öeldud, et iseeneslik seemneväljutamine või iseseisev seemneväljutamine võib põhjustada epilepsiat, vaimseid häireid kuni hullumeelsuseni välja. Vaat see oli tol ajal arstiteaduse kõrgtase. Nüüd mul on küsimus, kas meil Eesti Vabariigis toimub vaktsineeritute monitoorimine ja nende võimalike tervisehäirete registreerimine pärast vaktsiinisüstide saamist ja kelle ülesanne peaks olema.

12:24 Kalle Grünthal

Kahjuks ma pean siin vastuse võlgu jääma. Ma tean, et on olnud üksikuid juhtumeid, kus see surm selle COVID‑i läbi on fikseeritud, aga küsimus on hoopis selles, et ega ju ei soovitagi neid andmeid eriti avalikustada, kuna sellisel juhul, kui need andmed hakkavad lekkima, et selle on põhjustanud vaktsiin, see on kaudselt põhjustatud läbi vaktsineerimise, siis see vaktsineerimise protsess ja kõik see eesmärk, see 70%, jookseb tupikusse. Ja tegelikult, kui ta jookseb tupikusse, siis jääb täitmata ju Pfizeriga sõlmitud leping Eestiga, mis tegelikult paneb äärmiselt raskesse olukorda kogu Eesti rahva. Ja kuna ma siin Pfizerist juba natukene rääkisin, siis selles lepingus, Pfizeri lepingus on kõige hämmastavam paljastus see, viidates ühele klauslile, mis sätestab, et kui teie riigis on seadusi või eeskirju, mille alusel Pfizerit vastutusele võtta, nõustute te selle lõpetamiseks seadust või määrust muutma. Ehk siis praegusel hetkel praegu võimul olev valitsus eesotsas Kiige ja Kallasega tegelikult kaitsevad selle protsessi läbiviimisega siin hoopis lepinguga võetud kohustust ehk Pfizeri huve. Loomulik, et nad ei anna mingit informatsiooni selle kõrvalmõjude osas, sest siis kukub nende poolt ehitatud kaardimajake kokku. Ega siis mind on ju varem püütud igasuguste faktikontrollide poolt rünnata ja ma olen kutsunud siia Riigikogusse, et teeme kaamera ees asjad selgeks. Nad ei ole tulnud. Siis ma olen käitunud nende endi reeglite järgi, ma vaidlustan nende väiteid, et ma olen valetanud, aga ühel hetkel nad lõpetavad kirjavahetuse ja sellega asi lõpeb. Põhimõtteliselt peavoolumeedia töötab selles suunas, et täita valitsuse poolt ja ma isegi väidan seda WHO lepingus sätestatud koostöövormi, kuigi mul seda nimekirja praegu ei ole, ja produtseeritakse vaktsineerimist igal sammul.

12:26 Aseesimees Martin Helme

Peter Ernits, palun!

12:26 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea ettekandja! Hakatuseks, minu teadustööd on seotud ravimiresistentsusega. See on otseselt meditsiiniga. Aga see selleks. Ja teiseks, sa ütled, et ei ole võimalik päringuid teha. On küll võimalik. Kui inimestel on reaalne mure, annavad nad oma nime, kuupäeva, sümptomid jne, ja ma olen neid vahendanud. Nii et ma arvan, et oleks kasulik ka teistel kolleegidel [nii teha], kui nad ei ole seda teinud veel. Aga me peame muretsema tegelikult kõikide Eesti inimeste pärast ja iga elu pärast. Sel poolaastal 1200 surma COVID-i põhjusel, Tervise Arengu Instituudi [andmetel], eelmisel aastal 200. Aga me peame aru saama ka, et riigiametid on sõnnikut paksult täis ja usaldamatus riigi vastu on väga suur. Selle koha pealt vastutuse küsimus on ülioluline.

Aga minu küsimus on praegu see, et maailm on terviklik ja COVID-i viirusepoiss ründab igal pool. Kas kusagil teistes riikides see on samalaadse eelnõuga välja tuldud või ka seadus vastu võetud?

(Juhataja: "Aeg!")

Ameeriklased, juudid, sakslased ja taanlased vaatavad ka murega oma elu pärast.

12:28 Kalle Grünthal

Vastan sellele küsimusele selliselt. Tegelikult on WHO võtnud vastuseisukoha, et inimesi ei tohi survestada vaktsineerimisele. See peab olema inimese jäävalt vabatahtlik seisukoht, siin mingisuguseid surveid ei tohiks olla. Aga millegipärast, ma ei tea, kas meie valitsuses seda teemat käsitlevad ametnikud ja ministrid on kirjaoskamatud, et nad ei loe seda, või nad ei taha lugeda.

Aga kuna sa, hea Peeter, puudutasid ka surmade statistikat, siis mul on juhuslikult välja võetud, et aastal 2018 oli Eestis surmasid 15 751, aastal 2019 oli 15 401, aastal 2020 ilma pandeemiasüstita 15 811. Ja kui me nüüd võtame kokku ja kui me võtame nüüd kuuekuulise vahemiku, siis aastal 2020 oli süstita 7807 surma ja käesoleval aastal kuue kuu lõikes, kus me oleme tegelenud süstimisega, on surmasid 9353. Seega, ma tahan öelda, et esimese kuue kuuga käesoleval aastal on 1546 surma rohkem. See on kolossaalne hüpe.

Ja ma ei saa aru, kuidas saab valitsus propageerida sellist suhtumist, kui meie surmade arv on suurenenud. Ma tooksin ka mitte üleüldise statistika, vaid ühe näite Järvamaalt, Koerust, kus tavaliselt oli surmade arv seal novembris, detsembris ja jaanuaris kolm-neli-viis lahkunut. Pärast seda, kui asuti süstima esimene süst AstraZenecat ja teine veebruari keskel, siis 15. märtsiks oli surnud 22 hoolealust. Sea on mõtlemapanev number.

Ja siit me jõuame tegelikult praegu ka Antonina Järviste seisukoha juurde, et vaktsineerimine epideemia või pandeemia tipp-perioodil on väga ohtlik, sest see tekitab uusi virulentseid tüvesid, kes hakkavad oma elu elama. Ja tegelikult praegu me olemegi olukorras, kus meile serveeritakse, et nüüd on tulemas või on juba olemas deltatüvi, aga mina ei ole näinud ühtegi inimest, kes oleks suutnud kirjeldada, mismoodi on PCR‑testiga võimalik eristada deltatüve ja seda esmast tüve ehk alfatüve, sest neid ei ole võimalik sellisel tasandil selgeks teha, selleks on vaja väga-väga tugevat aparatuuri ja tarku inimesi.

Need väited, et nüüd on deltatüvi, kui keegi annab vastuse, toob ka selle viiruse kujutise elektronmikroskoobi all välja, milline on nende erinevus, siis väga huvitav oleks näha. Aga nagu öeldakse, huumoriga ütlen veel juurde, et kui on deltatüvi, siis tuleb veel gamma, ja nii kaua, kuni see kreeka tähestik otsa saab, aga eks me saame abi siis hiina tähestikust, kus on üle 500 hieroglüüfi.

12:31 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

12:31 Mart Helme

Ma sissejuhatuseks ütleksin, et meil püütakse ju jätta meedias ja mingil määral ka siin saalis saadikute poolt ja valitsuse liikmete poolt muljet, nagu meil oleks tegemist meeletult laastava haigusega, kus inimesed kukuvad jalalt nagu muhkkatku puhul või põevad raskelt, nii et lõpeb see surmaga nagu düsenteeria puhul või veel mõne niisuguse äärmiselt nakkava ja laastava haiguse puhul – mitte midagi taolist ei ole ju. Mitte midagi taolist ei ole. Siit hüppan ma nüüd üle sellele, et sellises olukorras, kus absoluutne enamus, absoluutne enamus inimesi põeb selle haiguse läbi kergelt nagu mingi gripi või mingi nohu või mingisuguse muu niisuguse täiesti tavapärase haiguse, teha sellist meeletut süstimiskampaaniat, mis ilmselgelt loogikat kasutades toob kaasa nõrgema organismiga inimeste surma, on kuritegelik. Ja mu küsimus on, mis on lapsevanematel võimalik teha, et kaitsta oma lapsi kooli ja valitsusepoolse surve eest sundvaktsineerimine läbi viia?

12:33 Kalle Grünthal

Väga raske küsimus. Noh, ütleme, et kui lähtuda põhipõhiseaduslikes institutsioonides, siis esimene asi on – mitte mingil juhul nõustuda sellega, et kool küsib teie käest luba lapse vaktsineerimiseks ja ta ei tohi nõustuda ka sellega, et ta annab nõusoleku, et lapse terviseandmeid antakse õigus töödelda ja käidelda. Kui need asjad ei aita, tuleb, ei ole midagi parata, tuleb minna oma õigusi kohtusse kaitsma. Aga ma arvan, et ka üks variant on veel. Et oleks vaja võtta vastu seesama seadus, mida me praegu menetleme. Oleks vaja saada kinnitust sellele, et see valitsuse praegune tegevus on põhiseadusega vastuolus ja EKRE on töötamas välja juristide, advokaatide kaasabil praegu nõuet pöörduda kohtusse selle ebanormaalse olukorra lõpetamiseks. Mis on, nagu selles vastuses ma püüan vastata, on veel see, et tegelikult on ju meil algusest peale räägitud, ega lapsed ei põe seda haigust üldse ohtlikult, et tal möödub täpselt, nagu hea Mart kirjeldas, et selliste väikeste kõrvalnähtudega, mis sarnanevad külmetusega ja nohuga.

Ja tegelikult see tegelik olukord, elu praegu näitabki seda, et see ongi sedasi, sellepärast, et kui PCR-test ei tuvasta lapsel haigestumist, siis ... see on ülitundlik, siis miks me peame usaldama mingisugust kiirtesti, kus mida kooliõde teeb? Ja võib-olla, kes on ka seotud mingisuguste rahaliste hüvede saamisega? Oletuslikult muidugi, aga faktiliselt tõene. Vanematel tuleb võidelda oma laste eest, midagi pole teha. Siin ma tean, et nad koondusid 1. septembril, et kuna koolid ütlesid, et sisse lastakse ainult need vanemad, kes on vaktsineeritud. Ja tulemus oli see, et moodustati sisuliselt Balti kett ja koolid andsid järele, koolid andsid järele ja lasid kõik inimesed sisse, siis alles sekkus haridusminister Kersna, kes ütles, et see piirang ei kehti koolide suhtes, kuna need ei ole avalikud kohad. Mida teha? Kõige parem oleks valitsuse vahetus, et see hullumeelsus lõpetada. Rahvas, tulge appi, kaitske põhiseaduslikku korda, mis praegu on käest libisemas.

12:36 Aseesimees Martin Helme

Enne järgmise küsimuse juurde minemist peame tegema ära ühe hääletuse. Meile on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsioonist ettepanek pikendada tänast täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Seda ettepanekut peab hääletama ja teen kõigepealt saalikutsungi kaks minutit. Head kolleegid, meile on tulnud Eesti Reformierakonna fraktsioonist ettepanek pikendada tänast täiskogu istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:38 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 38 saadikut, ettepaneku vastu on 17 saadikut. Ettepanek leidis toetust, jätkame oma tööd täna kella kaheni. Ja nüüd, palun, jätkame siis 373 SE menetlemist. Järgmisena on küsimuseks sõna Heljo Pikhofil. Palun!

12:39 Heljo Pikhof

Aitäh! Hea Kalle, ma selles osas olen sinuga nõus, et vaktsineerimisest informeerimisel ja selles, kas maskid ette on soovituslik või kohustuslik, on valitsus palju mööda pannud, nii eelmine kui ka see. Aga kui sa rääkisid surmadest, siis sa jätsid täpsustamata selle, et need olid vaktsineerimata inimesed, kes surid. Sa tõid praegu välja nagu need inimesed, kes olid vaktsineeritud, surid, tegelikult on see vale. Nüüd, kui siit edasi minna, mis on vaktsineerimise tähtsus? Kaks nädalat tagasi käis Adik Levin sotsiaaldemokraatidele rääkimas ja muuseas rääkis ka seda, et sada aastat tagasi oli inimeste keskmine vanus 42 aastat, aga suuresti tänu vaktsineerimisele on meie keskmine vanus täna topelt. Ja nüüd, kui rääkida veel sellest, et koolid ei saa ligi lapse terviseandmetele, see on välistatud. Aga küsimus on selles, et kas sina oled vaktsineeritud, kas või Sputniku või mõne Hiina vaktsiiniga, sest mina tulen sinna pulti.

12:40 Kalle Grünthal

Ma võiksin muidugi vastata, et minu terviseandmed on delikaatsed, aga kuna ma ei tee sellest saladust, siis ma ei ole ühegi vaktsiiniga vaktsineeritud. Mis puudutab, hea Heljo, sinu etteheidet selle kohta, et ma olen midagi siin valesti rääkinud, siis ma ei saa sellega nõustuda. Asi puudutas surmasid, statistikat. Ma ei rääkinud mitte sellest, kes on vaktsineeritud või vaktsineerimata. Ma rääkisin sellest perioodist, mis oli aastal 2020 kuue kuu jooksul, kui ei süstitud inimesi ehk vaktsiini ei olnud ja surmade arv oli 7807. 2021 esimesed kuus kuud, kui tegeleti süstimisega, oli surmade arv 9353. Põhimõtteliselt ma tõin välja kõik surmad kokku, mitte selle, kas nad on vaktsineeritud või mitte. Võib-olla minu selgitus ei olnud korrektselt arusaadav, aga ma praegu tõin üldstatistika, mitte selle, kes on vaktsineeritud või vaktsineerima.

12:42 Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

12:42 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Meil läksin vahepeal dispuut juba rahateemadele ja siit minu küsimus. Lugesin hiljuti, et nii-öelda CO2 kvootide müügis on makstud kokku 215 triljonit dollarit ja värsked uuringud ütlevad, et selle mõju maailmakliimale on olnud täpselt null. Aga keegi sai väga-väga rikkaks. Kui suured on vaktsiini-business-is liikuvad summad? On teil mingit ettekujutust AstraZenecale, Pfizerile laekunud, lepingutega tagatud summadest?

12:42 Kalle Grünthal

Sellele küsimusele saaksin ma vastata, ma loodan, et selle kevade lõpuks, kui EKRE-l õnnestub need lepingud kätte saada. Aga ma arvan, et see aeg tuleb. Räägitakse miljardistest summadest. Ma ei tea, ma ei oska sellele küsimusele täpselt vastata, aga me üritame vähemalt seda Eesti osa, mis puudutab nagu seda vaktsiinivärki üldse, teada saada, millised summad on Eestis mängus olnud, sest ma mäletan väga selgelt, kui, mida ma olen siin korduvalt Riigikogu saalis Kaja Kallase käest küsinud. Kevadel ju Kaja Kallas pakkus välja Kuku raadio saates, sõitsin Tallinna poole, ütles, et me pakkume Johnson&Johnsoni vaktsiini eest inimeste terviseandmeid vastu. Selliseid andmed ei saa, need maksavad palju. Olen siiski veendumusel, et need summad, mis vähemalt Eesti osa puudutavad, ühel hetkel tulevad välja. Mikspärast siis kogu see temaatika on selles osas salastatud? Meie terviseandmed, üldterviseandmed, mis puudutavad vaktsiine, millistel tingimustel, neid hoitakse salajas, konfidentsiaalselt. Kui te olete ausad, siis öelge, millistel tingimustel me saame need süstid kätte ja mis me selle eest vastu peame andma. 

12:44 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

12:44 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Kalle! Nüüd oleme pikka aega rääkinud siin, küsinud nende vaktsiinide ja kogu selle temaatika kohta ja vastanud. Probleem on tõsine. Mina ise isiklikult olen vaktsiiniusku, nagu sa tead, ja arvan sellest asjast niimoodi, et paljuski need küsimused põhinevad praegu usul. Ühed usuvad seda poolt ja teised usuvad teist poolt, sest vaktsiinid pole veel nii pikalt, kuidas öelda, meil ka olnud uurimises, et anda täit vastutust. Selles on sul õigus.

Aga küsimus on mul hoopis see. Hea kolleeg Peeter Ernits küsis sinult, kas mujal maailmas kuskil riikides on sihukest seadust olemas, nagu me praegu kavatseme teha. Sa jätsid sellele vastamata, aga seda oleks väga huvitav teada.

12:45 Kalle Grünthal

Jah, ma vabandan Peetri ees, et ma selle küsimuse jätsin tähelepanuta. Ma arvan, et .... Ma ei tea, täpselt, ausalt öelda ma ei tea. Kõige lihtsam. Kuigi Riigikogu poliitik ei tohi kunagi öelda, et ta ei tea, sest see on kõige halvem märk, aja kas või mingit joga suust välja. Aga ma ütlen, et ma ei tea.

Ja mis puudutab seda olukorda, et sina oled vaktsiiniusku, ega ma ei vaidle sellele vastu. Tegelikult mina usun ka vaktsiine, mis on kontrollitud, mis on läbinud katse-eksituse-meetodid, mida on piisavalt selgeks tehtud, millised on tema kõrvaltoimed. Mina usun nendesse vaktsiinidesse ja ma olen ise ka vaktsineeritud. Aga käesoleval juhtumil ehk selle COVID-i teema puhul need vaktsiinid ei ole ju läbinud lõpptulemusi. Ma tahaksin teada, kuidas me vaktsineerime lapsi ja ütleme, et see aitab – okei, võib-olla isegi aitab –, aga kas need lapsed pärast on võimelised ka järglasi andma. Ja kumb on suurem kahjum, kas see, et see laps põeb selle haiguse lihtsalt läbi, kas või raskelt, või see, et ta jääb eluks ajaks inimeseks, kes ei saa tunda ema- ega isarõõmu?

12:46 Aseesimees Martin Helme

Madis Milling, palun!

12:46 Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Vastates minu küsimusele missioonisõdurite vaktsineerimise kohta, ütlesite, et teie eelnõu ei puuduta n‑ö vanu ja kontrollitud vaktsiine või kuidas see täpsemalt olid. Ma lugesin vahepeal eelnõu ja eelnõu seletuskirja ja ma ei leidnud seda vahetegemist, eelnõus ja seletuskirjas räägitakse vaktsineerimisest. Järelikult ka kõige harilikum teetanuse vaktsiin võib tulevikus olla kriminaalne. Ja nüüd ma ei saagi päris täpselt aru, kas siis tulevikus hakkab Riigikogu hindama, millised on head vaktsiinid ja millised on pahad vaktsiinid. Aga minu küsimus. Kui teie eelnõu peaks seaduseks saama, aga Eesti kaitsevägi on jätkuvalt seisukohal, et võitlusvõime säilimiseks peavad olema kaitseväelased vaktsineeritud, kas te siis isiklikult algatate Eesti kaitseväe sundlõpetamise?

12:47 Kalle Grünthal

Lühike vastus on, et ma ei algata seda sundlõpetamist, aga ma soovitan, hea Madis Milling, tähelepanu ma juhin sellele, et kui see eelnõu esitati, siis seda vahepeal täiendati erinevate materjalidega. Ehk siis ma ei tea mispärast õiguskomisjon ei ole lisanud siia midagi juurde. Tuletan meelde, et praegu on tegemist esimese lugemisega. Ehk siis meil on kõigil võimalus esitada selle eelnõu osas oma parandusettepanekuid, et seda asja paremaks teha. Ja mul on väga hea meel, et te sellele asjaolule, mis te praegu kirjeldasite, tähelepanu juhtisite. Absoluutselt ma ei saa nõustuda sellega, et te ütlete, et kui me nüüd siin COVID‑i osas näiteks ei vaktsineeri, sest küsimus on tegelikult selles, et sellele on antud tingimuslik kasutusluba. Tingimused on see, et me täpselt ei tea ju, millised on nende vaktsiinide kõrvaltoimed. Ehk siis need tulemused selguvad alles kahe aasta pärast.

Tuletan teile meelde, võib-olla te ei olnud saalis, aga ma rääkisin ka sellest, et Kaitseväes on vist ainult üks – ametlike andmete järgi, võib-olla ma natuke eksin, aga suurusjärk on sama – sattunud haiglasse, sõjaväelane ja üks on liitlaste sõjaväelane, kes on selle haigusega sattunud haiglasse. Praegusel hetkel on probleem selles, et tegelikult ei olegi probleemi, sest Kaitseväe juhataja Herem on selle aasta alguses ju saatnud välja sellise kirja või dokumendi, et meil on Kaitseväes vaktsineerimine vabatahtlik, kuid kui te seda ei tee, siis see tähendab seda, et te ei allu, eirate otsese ülema käsku. See on ju sundvaktsineerimine, sõjaväelastel pole ju teist varianti kui käsku täita.

Samas selles sõjaväelastele saadetud ringkirjas on väga konkreetselt kirjeldatud, et see  esimene periood meil möödus vägagi selliselt kriitiliselt, aga mingeid tõsiseid probleeme ei tekkinud sellest, et seal osad sõjaväelased ei olnud vaktsineeritud. Ja samas ta, ütleme, surudes peale seda vaktsineerimiskohustust, et muidu me vabastame teid töölt, viitab, et me ei taha olla sellises olukorras, kus me pole võimeline oma riiki kaitsma. Aga just see riigikaitsele rõhumine on minu meelest see osa, kus Herem tegelikult, ma ei hakka karistusseadustikku midagi siin interpreteerima, aga ta seab ohtu Eesti julgeoleku, kõrvaldades töölt väljaõppinud spetsialistid ainult sellepärast, et nad on vaktsineerimata. Küsimus on selles, kuidas sõjavägi sai siiamaani hakkama näiteks gripiviirusega, kus samuti inimesed kukkusid ära ja jäid ja haigestusid. Meil on läbi elatud protsess selles osas, ka seal oli surmasid. Et selline lähenemine, ma ei tea, kelle huve ta täidab. Teil on, hea Madis, võimalik seda eelnõu toetada, esitada omad parandused. Ma usun, et rahval on selle üle ainult hea meel, et te tulete ja annate oma panuse selle põhiseadusvastase olukorra lõpetamiseks.

12:51 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

12:51 Andres Metsoja

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! On tõepoolest, inimese tervis on väga suuresti inimese enda vastutus ja tema käitumise ja otsuste tagajärg. See, peale istungi pikendamist, ma küsin seda stenogrammi huvides lihtsalt, et meie kuulajale oleks lõplikult selge. Kui oli istungi pikendamine, siis proua Pikhofile te ütlesite oma terviseandmete kohta midagi, ütlesite, et te olete täiesti vaktsineerimata. Natuke läks aega mööda ja siis te vastasite härra Breivelile, kus oli juttu usust vaktsiini usust ja te ütlesite, et ka teie olete vaktsineeritud. Äkki te korra käite selle üle, kumb jääb peale sinna stenogrammi?

12:52 Kalle Grünthal

Okei. Tegelikult on mõlemad vastused õiged. Sest ma olen, ma ütlen, et ma ei ole COVID-i vastu vaktsineeritud, kuna võib-olla te ei pannud tähele, sest proua Pikhof küsis, kas te olete selle Sputniku või mingi muu asjaga, tähendab, vaktsineeritud. Tal oli konkreetne siht ... oli-oli, tal oli konkreetne küsimus selle praeguse olukorra vaktsiinide suhtes. Ma mäletan seda, väga selgelt mäletan ja selle juurde ma jään. Aga mis puudutab neid vaktsineerimisi, mis on lapseeas tehtud – rõuged – jah need ma olen teinud.

12:53 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

12:53 Heljo Pikhof

Ei, ma küsisin seda, et kas sa oled vaktsineeritud, kuna mina olen pulti tulemas. Ja sellepärast ma küsisingi, et kas ma pean kõik nüüd ära desinfitseerida laskma või mis, milles küsimus. Igal juhul maskiga ma tulen nüüd. Seda küsisin ja veel küsisin, kas vähem on Sputniku või selle Hiina vaktsiiniga, kui kõik need ...

12:53 Kalle Grünthal

Aga see jooksis ikkagi läbi.

12:53 Heljo Pikhof

Jah. Aitäh!

12:53 Kalle Grünthal

Võite vaktsineerida või, tähendab, võite desinfitseerida, jah. Vabandust, et ma siin niimoodi laamendan! Lõpetan ära siis.

12:53 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Läheme teise ettekandja juurde ja see on õiguskomisjoni aseesimees Heljo Pikhof. Palun!

12:53 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud Riigikogu! Mina kajastan komisjonis toimunud arutelu ja arutasime EKRE eelnõu 8. juunil k.a. Kuna Kalle Grünthal tegi nüüd eelnõu 373 kohta väga põhjaliku ülevaate, siis võib‑olla ma komisjonis toimunust nii põhjalikult enam ei räägi, sest seda on mitu lehekülge, aga mõned kohad.

Nii. Ta luges ette meile komisjonis AstraZeneca raviomaduste kokkuvõtte, mida oli huvitav kuulata, mis need omadused on ja millised on ohud, mida me oleme ka ajalehest lugenud. Jah, saime sellest nagu teadmist juurde. Siis ta lausus ka, et loetust järeldub, st AstraZeneca vaktsiini tutvustamisest, et tegemist on alles katsetusjärgus oleva vaktsiiniga ja tervishoiutöötajad peavad uurima kõrvaltoimeid. Ja ta ütles, et on kirjas, et ravimipreparaat on saanud müügiloa tingimusliku heakskiidu alusel, see tähendab, et selle ravimpreparaadi omaduste kohta oodatakse lisatõendeid.

Noh, jaa. Siis ta ütles ka komisjonis, et tegemist on eksperimentaalse vaktsiiniga, nagu ta on ka täna siin rääkinud, ja alles uuritakse ja just Eesti inimesed on need, kes peal seda katsetatakse. Siis ta lausus ka veel seda, et ta on lugenud ravimiomaduste kokkuvõtet, ja ütles, et Eestis on tehtud massiline vaktsineerimine ja massiteabevahendite kaudu on Eesti inimesi tungivalt kutsutud vaktsineerima. Jah, on kutsutud, ja väga hea, et on kutsutud.

Ta rääkis täna ka siin saalis, mida Antonina Järviste meile rääkis läbi telefoni, sest teda ennast kohal ei olnud. Tema rääkis meile, nii et ma seda kordama ei hakka, ta rääkis seda täna siin isegi põhjalikumalt, kui protokollis on.

Nüüd, ta rõhutas ka seda, et temale on paljud Eesti inimesed saatnud kirju seoses sundvaktsineerimisega, ja näitas meile ka terve patakat kirju. Nii. Ja kui me jõudsime Markus Kärneri juurde, kes on Justiitsministeeriumi esindaja, siis tema väitis, ütles, et Vabariigi Valitsus ei toeta seda eelnõu. Ja nüüd, kui karistusõigusest rääkida, siis ta ütles, et karistusõigusega on võimalik isikute õigusi väga raskelt riivata, mistõttu ei tohi karistusõiguse kujundamisse suhtuda kergekäeliselt. Karistusõigus ei ole seega vahend või meede, millega lahendada ühiskonnaelu probleemküsimusi või sätestada käitumisjuhiseid, vaid vahend, millega kaitsta õiguskorda olemasolevate käitumisnormide rikkumise eest.

Kärner sõnas ka, et juhul kui AstraZeneca vaktsiiniga tehtaks Eesti riigis meditsiinilisi katsetusi, siis on see ka praegu karistatav. Selleks ei ole vaja uut kuriteokoosseisu. Eelnõu pakutud karistusseadustiku § 138 muudatus pigem kitsendaks kehtivat kuriteokoosseisu, sest eelnõus pakutud lahendus seoks uuringu lubatavuse üksnes vabatahtlikkusega. Nii.

Kärner lausus ka seda, et eelnõuga nähakse ette, et kaheksa-aastane sanktsiooni alammäär, see tähendab kaheksat aastat vanglas, ja Tartu Ringkonnakohus on tähelepanu juhtinud, et see võib osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks, sest see ei võimalda anda süüle vastavat hinnangut, kuivõrd teod võivad olla erineva ebaõige sisuga. See tähendab seda, et ükspuha, kui raske rikkumine oleks, on kaheksa aastat alammäär. Kärner sõnas, et kui tehakse ebaseaduslikku inimuuringut, pidades võimalikuks, et inimesed võivad uuringu käigus surra ja keegi kaotabki uuringu käigus elu, on tegemist mõrvaga. Ta rõhutas ka seda, et kõnesoleva kuriteokoosseisu järele puudub vajadus ning see võib põhjendamatult karistatavaks lugeda olukorra, kus tööandja on teiste inimeste elu ja tervise huvides sunnitud vaktsineerimisest keeldunud isikuga erandlikel juhtudel töösuhte lõpetama.

Kärner lausus ka seda, et kui kellegi töösuhe on lõpetatud põhjendamatult ettekäändel, et inimene ei ole vaktsineeritud, ja see inimene leiab, et see ei olnud õigustatud, siis on võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Ta rõhutas ka seda, et vägivallaga kedagi vaktsineerima sundida loomulikult ei tohi ja vägivald on Eestis eraldi karistatav. Kärner sõnas ka seda, et talle teadaolevalt ei ole sundvaktsineerimist.

Nüüd, Anti Poolamets küsis, kes vastutab inimeste surmade või terviseprobleemide tekke eest, kui need on põhjustatud vaktsiinist AstraZeneca ja inimesed tegid vaktsiini vaid seetõttu, et kui nad ei oleks end vaktsineerinud, oleksid nad töö kaotanud. Ja Markus Kärner, Justiitsministeeriumi esindaja lausus, et ei ole meditsiinivaldkonna ekspert, aga vaktsiinile kasutusluba andes lähtutakse parimast teadmisest ja paljudel ravimitel on kõrvaltoimed. Markus Kärner sõnas, et karistusõiguslikult on võimalik, et ei vastuta mitte keegi, sest on lähtutud parimast teadmisest, et vaktsiin on ohutu. Selle peale ütles Kalle Grünthal, et käesoleval istungil ette kantud ravimiomaduste kokkuvõtet lugedes tõendas ta ära, et AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerides soovitakse saada uut teavet.

Nii. Kalle Grünthal küsis ka, miks ei ole hetkel kedagi vastutusele võetud ebaseaduslike inimkatsetegemise eest seoses sellega, et inimesi on vaktsineeritud vaktsiiniga AstraZeneca. Markus Kärner vastas, et ebaseaduslikku arstitegevust registreeriti 2009. aastal. Ja kui keegi tunneb, et tehtud on ebaseaduslike inimkatseid, on võimalik esitada kuriteokaebus. Ta lisas, et tema hinnangul eelnõus pakutud muudatus koosseisu mõtet ei mõjuta ... või tulemust ei mõjuta.

Komisjonis tehti ka siis kaheksandal juunil otsused. Ettepanek oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. juuniks, aga täna on juba aeg edasi läinud. Määrati ettekandjaks Heljo Pikhof. Ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Kõik. Jah. Aitäh!

13:02 Aseesimees Martin Helme

Ettekandjale on ka küsimusi võimalik esitada. Kert Kingo, palun!

13:02 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea õiguskomisjoni aseesimees! Ma sellest protokollist ei saanud küll üldse aru, et mingitki arutelu oleks toimunud siin õiguste riive üle. Ja kui seda, mida siin hetkel sai kirjeldatud, kuidas Justiitsministeeriumi esindaja ütles, et karistusõigusega võib isikute õigusi väga raskelt riivata, aga õiguskomisjoni liikmed isegi ei arutanud selle üle, et sunniviisilise vaktsineerimisega riivatakse väga tugevalt põhiseaduslikke õigusi. Komisjoni ülesanne on ikkagi objektiivselt kõiki asjaolusid hinnata. Mul on küsimus: kas nüüd lihtsalt protokollist jäi välja see arutelu või teil lihtsalt ei toimunudki mingit arutelu, otsustasite koalitsiooni häältega ära, et nüüd te hääletate maha selle seaduse?

13:03 Heljo Pikhof

No tegelikult see arutelu, kas on sunniviisiline vaktsineerimine või mitte, selle pinnalt otsest arutelu ei olnud. Seda sellepärast, et ka Justiitsministeeriumi esindaja ütles, et sunniviisilist vaktsineerimist Eestis ei ole toimunud. Ma mõtlen seda AstraZenecat ja nii edasi.

13:03 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

13:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Praeguseks on kujunenud välja olukord, kus töötajaid on võimalik vabastada tööd sellise normatiivakti alusel nagu bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna, töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Selle § 6.7, lõige 2.7 ütleb järgmist: terviseriski vähendamiseks tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puudu puutuvad kokku bioloogilise ohuteguriga – ja nüüd kuulake hoolega –, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Kõike seda eelnevat arutelu, mis siin täna saalis on toimunud, kus meil ei ole täpselt teada kõrvaltoimed, kaua nad kestavad jne ja kõrvalmõjud, kas teie hinnangul on tegemist ohutu ja tõhusa vaktsiiniga.

13:04 Heljo Pikhof

Aitäh, et sa minu käest seda küsid! Ma ei ole ülikoolis arstiteaduskonnas käinud. Ma olen jurist. Mina ei ole õige hindama ühe või teise vaktsiini ohutust, aga ma usun ja usaldan arste ja neid eksperte, kes on öelnud, et see vaktsiin aitab ära hoida rasket haigestumist ja surmasid. Ma olen ise AstraZeneca-ga vaktsineeritud ja ma väga ootasin, et saaks vaktsineeritud olla.

13:05 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on niimoodi, et kolmas küsimus Urmas Reitelmannilt, aga kahe ettekandja peale kokku kaks küsimust saab küsida. Kalle Grünthal, palun!

13:05 Kalle Grünthal

Aitäh! Hea ettekandja! Kuna te ütlesite väga ilusa kena lause, et teie usute neid arste, kes on öelnud, et see aitab ja on tõhus, palun – kuna te usute neid inimesi, siis te peate täpselt teadma – nimetage nende arstide nimed, kes teile sellist informatsiooni on jaganud, et ma saaks uurida, kust nad need teadmised on võtnud.

13:06 Heljo Pikhof

Aitäh! Ma arvan, et kas sina usud või ei usu, aga sa oled ka ajalehti lugenud. Irja Lutsar on seal öelnud väga selgelt välja selle vaktsiini plussid, samamoodi perearstid ja perearstide esindajad. Ma ei hakka siin kedagi nimeliselt ette lugema, ütleme nii, et ma ei tea ühtegi arsti, kes ütleks, et ära vaktsineeri.

13:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel esimesel lugemisel saavad sõna fraktsioonide esindajad ja kõigepealt on ennast kirja pannud Tiiu Aro, palun.

13:07 Tiiu Aro

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Piinlikkustundeta ütlen, et teie ees on arst ja pikaaegne tervisekaitse ja terviseameti ametnik. Et meil on käsil väga põnev, vajalik ilmselt, aga kohati lausa piinlik diskussioon. Ja seetõttu ei saa ka mina vaiki olla. Vaktsiinid ja sund – väga tõsine teema. Samas ärgem unustagem, vaktsiine tunneb maailm üle 100 aasta. Vaktsiinid on, ma võiks öelda vist ilmselt miljardeid elusid päästnud nende aastate jooksul. Ja nendest on olnud alati kasu rohkem kui kahju.

Ei saa salata, ka COVID, erinevad vaktsiinid COVID-i vastu on saanud vastavad load. Ma ei nimetaks seda eksperimendiks inimestega. Samas informatsiooni on tohutult, ütleksin isegi liiga palju. Ja paraku tundub, et aeg-ajalt loetakse seda informatsiooni väga valikuliselt – seda, mis sobib enda väidetega. Ja ka statistika on väga ohtlik relv. Ka statistikaga peab käima ümber väga asjalikult, korrektselt ja ise nendest nagu korrutustabeli abil tolku ei saa.

Mis on üks meie põhiõigusi? Arstina tean: tervis, õigus tervise kaitsele. Vaktsiinid ei ole mõeldud välja inimeste sandistamiseks, kuid tuleb tõdeda, ei ole ühtegi ainult head asja maailmas. Ei ole seda ühelgi ravimil ega ühelgi vaktsiinil. Alati on mingid kõrvalmõjud, aga alati meditsiinitöötajad valivad ja kaaluvad, mis antud juhul on ülemuslik, kas saadav kasu ja antud juhul on tegemist siiski kasuga vaktsiinide puhul. Ja avalikustan ka oma terviseandmed. Olen põdenud eelmise aasta märtsis ja olen ka aasta hiljem vaktsineeritud ja julgen küll öelda, et vaktsiini kõrvaltoimed olid praktiliselt olematud selle kõrval, mis ma haiguse ajal tundsin.

Nüüd eelnõust. Kas me saame rääkida praegusel juhul üldse sunnist ja sundvaktsineerimisest selles kontekstis, mis meie hoolekande, tervishoiuasutuste juhid, Kaitsevägi, teised olulised tööandjad ja töökohad peavad läbi elama. Tööandjal on vastutus oma klientide, patsientide teenuste eest. Ja meil on juba juhtumid, kus vaktsineerimata töötaja on kaasa toonud haiguspuhangu ja mitme inimese surma. Jah, me võime öelda, need inimesed olid vanad, nad oleks nagunii ära surnud, nendel oli palju haigusi. Aga mõelgem natuke laiemalt siiski. Ja ega mul muud ei olegi öelda. Olgem mõistlikud, palun. Meie tervis on ikkagi meie endi kätes ka suuresti ja seda eelnõu meie vajalikuks ei pea selles osas.

13:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni poolt Viktor Vassiljev, palun!

13:10 Viktor Vassiljev

Aitäh, istungi juhataja! Ma palun kohe lisaaega. Kolm minutit lisaaega.

13:10 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

13:11 Viktor Vassiljev

Kõigepealt ma tahan tänada kogu EKRE truppi selle suurepärase etenduse eest, mis oli hästi ette valmistatud ja professionaalselt läbi viidud. Loomulikult ei hakka ma siin tekitama diskussiooni, sest me ei ole siin teadusasutus ega meditsiinikonverentsi ja pealegi probleemid on läbi arutatud väga autoriteetsetes teadusasutustes väga autoriteetsete teadlaste poolt, kes on teinud ka autoriteetsed otsused ja tulemus on kas või näiteks see, et Eestis on ligi 500 000 inimest vaktsineeritud ja 50 inimest oli siin Riigikogu ees, kes on vastalised, nii et millest siin rääkida. Ega tubli teatrietendus ei peagi kohe andma mingisugust reaalset väljundit, nagu näiteks börsiindeksi tõusu või bensuhinna langust. Ei! Korralik etendus peab tekitama emotsiooni ja minust ta tekitas. Ausõna, mina nautisin, sest solist oli suurepärane, professionaalne koor toetas nii, nagu vaja, kõik läks nagu noodist. Ma ei tea, millegipärast ei plaksutatud, kuigi oleks võinud, etendus oli täiesti seda väärt.

Ja kusjuures toodi välja ka väga tähtsad nüansid, näiteks ebavõrdsus. Jaa, loomulikult! Meie maailm ongi ebavõrdne. Siin lugupeetud kolleeg Kalle rääkis sellest, et meil on tekitatud ebavõrdsus vaktsineeritute ja vaktsineerimatute vahel. Ja nii ongi, kui on mingi üritus, on traataed vahele pandud. Paraku millegipärast on nii, et siis on käputäis vaktsineerituid nagu puuris ja vaktsineerimatud siis imetlevad, vaatavad neid, aga okei, aed on vahel jah. Aga teate, ma ütlen, et see asi on ju vaktsineerimine. Mittevaktsineerimine on vabatahtlik, sellepärast et keegi ei aja Kalle Grünthalit taga, et vedada ta raudus Raekoja platsile ja juubeldavate rahvahulkade nähes timuka käe läbi ta ära vaktsineerida. Seda ei tee mitte keegi. Mis puudutab näiteks kiirabitöötajat, loomulikult ta peab olema vaktsineeritud, aga see on vabatahtlik. Ei taha, no siis mine kuskile teisele tööle. Sest kuulge, purjus peaga rooli ka ei tohi minna, see on ohtlik endale ja teistele, aga purjus peaga rooliminek, pange tähele, on absoluutselt vabatahtlik. Keegi ei sunni.

Ebavõrdsust, vaadake, on kahte liiki ebavõrdsust: vot kui on mustade ja valgete vahel rassiline segregatsioon, vaat, see on häbiasi, seda ei tohi olla. Aga näiteks jumal ongi loonud selle maailma ebavõrdsena, on patused ja kes patust puhtad. See on ebavõrdsus. Patust puhtad lähevad taevasse, patuseid ei lasta. Aga pange tähele, patustamine, see on vabatahtlik ja teinekord väga meeldiv, aga tagajärjed võivad olla rängad. Rikkus ja vaesus. No ka need on mingil määral ka vabatahtlikud, no tee tööd, näe vaeva, nagu ütles klassik, eks ole. Aga ebavõrdne on. Kellel raha on, see ostab õhulaeva, eks ole, ja kellel raha pole, see jalgsi läheb taeva, ja taevas juba vaadatakse.

Aga jah, etendus oli tõesti vägev ja mulle meeldis, aga kui nüüd jätkata natuke ebavõrdsuse teemadel, siis Kalle Grünthal saab täiesti naelapea pihta ja siin peaks natuke seda teemat laiendama. Meil on ka teisi ebavõrdsusi. Ühiskonnas on neid teatud elanikkonnagruppe, kelle ebavõrdsus ei ole vabatahtlik, näiteks lollid. No lollile ei anta korralikku haridust, lolli palk on väike, lolli ei lasta riigiametniku kõrgele kohale, lolli ei valita valitavasse kogusse, nad on diskrimineeritud. Kogu õigus lollidele! No ma ei tea, peaks tekitama mingi lollide seltsi või ühingu ja tegelikult võiks olla ju ka lollide partei, eks ole, et loll ei peaks imbuma nimetult, anonüümsena korralikesse erakondadesse või kuidagi poolsalaja ronima kõrgesse riigiametisse, et salaja teha lollust ja mitte keegi ei tea, kes selle lolluse ära tegi. Võiks olla täiesti avalik, eks ole. Võiks olla lollide partei ja siis oleks kõik läbipaistev, demokraatlik liberaalne, nagu ühes korralikus demokraatlikus riigis peab olema. Või te tahate öelda, et lollide partei on olemas? Kui ma olen eksinud, siis ma siiralt ja südamest palun vabandust, kui sihuke asi juba ära tehtud on, aga praegu oleks see õige hetk, kus ma võiksin tõmmata hõlmad laiali ja näidata pusa peal kirja, et lollus on vaba. Ei, seda ma ei saa teha, parlamendis ei kõlba. On teatud reeglid, on eetika, on viisakus. No ma ei tea, võib-olla president, kes oleks valitud lollide partei poolt, oleks võinud seda teha. Aga meil on ju demokraatia. Igaühel on õigus olla loll, igaühel on õigus kandideerida presidendiks, isegi lollil, kui ta on kodanik, eks ole, nii et kõik õigused on tegelikult olemas, kuigi lollus vabatahtlik ei ole, jah.

Aga etendus oli suurepärane. Nii et vaadake, kui teatris etendusel tõesti ei pea olema mingit reaalset otsust või et kui "Othello" on ära mängitud ja Othello on Desdemona ära kägistanud, eks ole, siis millega see teatritükk lõpeb. Lõpeb sellega, et eesriie langeb, tõstetakse üles täiesti elu ja tervise juures Desdemona, koos Othelloga tulevad, kummardavad, lähevad puhvetisse ja võtad tubli konjaki, eks ole. Ja publik ka ei hakka kaklema, teatri ees nüüd pere- või koduvägivalla vastu. Ei hakka. Publikum läheb koju ja võtab ka maitsete kohaselt väikese konjaki, väikse veini, löövad kokku ja kõik on hästi, sest etendus oli hea. Nii et etendus peab olema, show must go on, eks ole, ja ootame ikka uusi ja säravaid etendusi, sest teinekord on lihtsalt igav siin istuda, kui ei toimu midagi lõbusat. Muidu kui räägitakse ainult tarkust, sest tarkus, ta on nagu viiner. No palju sa viinereid sööd, kui sinepit ei ole peal? Tuleb Kalle Grünthal, määrib sinepit peale, eks ole, ja läheb viiner kohe tublisti paremini alla. Nii et aitäh, Kalle, praegu oleks see koht, kus mina võiksin plaksutada. Tõuse püsti, tõuse püsti, tõuse püsti ja kummarda! Sa oled selle ära teeninud! Nii et braavo ja ootame järgmisi säravaid etendusi. Ja see tuleb kindlasti meile kõigile kasuks, sest hea emotsioon peab olema, sest kui inimene on rõõmus, siis on ta terve, kui inimese tuju on hea, siis ka tema immuunsus on parem. Ja muidugi veel parem, kui see rõõmus inimene on ka igaks juhuks ära vaktsineeritud, siis vähemalt pole tal küsimust, kas vaktsineerida või mitte. Aga tegelikult kõik me oleme inimesed, vaktsineeritud ja mittevaktsineeritud, targad ja rumalad inimesed. Eelame edasi sõbralikult, ootame teie järgmisi esinemisi ja head tervist teile! 

13:19 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on ilmselt repliik. Palun, Kalle!

13:19 Kalle Grünthal

Aitäh! Kõigepealt, Viktorile selle hea ... n-ö kiidusõnade eest. Ma pean ütlema, et see aaria, mida sa praegu esitasid seal puldis, väärib tõelist Oscarit. Ja ma usun, et sa selle Oscari saad täna kätte, kui sa siit Riigikogu hoonest välja lähed ja rahvas siin selle plaksutades vastu võtab, nii pane oma vaim valmis selleks.

Aga muidugi, kui nüüd natukene tõsisemaks minna, siis ma jälgisin Viktori kõnet väga hoolega, see oli tõesti teatraalselt ja hästi esitatud, aga arvestades Viktori professionaalsust, siis ma olen natukene kerges pettumuses, sest küsimus on praegu selles, et vaadake, ma rääkisin ju kogu selle aja vaktsiinidest ja vaktsiinide usaldusväärsusest ehk sellest, et meie peal tehakse meditsiinilisi katseid ilma inimeste käest nõusolekut küsimata, ja seda ka inimõiguste konventsiooni bioloogiliste andmete esitamise valguses. Selles osas Viktor ei tahtnud üldsegi sõna võtta. Ehk pöörates selle tänase ettekande farsiks, püüab ta jätta mulje, et see kõik oli nali. Aga tegelikult need inimesed surevad ju praegu nende eksperimentaalsete vaktsiinide tagajärjel. Ja minu meelest ka viide sellele, et laseme kiirabitöötajad lahti, ei ole väga korrektne, sest vabastamise aluseks on asjaolu, et nad ei ole vaktsineeritud. Aga tähtis on see, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Vaat selle kohta Viktor ei öelnud ühtegi sõna, kas see praegune vaktsiin on tõhus või mitte. Oleks oodanud korrektset vastust.

13:21 Aseesimees Martin Helme

Jätkame läbirääkimistega Isamaa poolt. Mihhail Lotman, palun!

13:21 Mihhail Lotman

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Pärast kolleeg Vassiljevi suurepärast esinemist on mul raske tõsine olla, aga ma siiski püüan seda teha. Ma alustan natuke kaugemalt. Mina ei ole arst, ehkki olen lapsepõlvest saadik üsna püüdnud mõnede meditsiiniliste teemadega kursis olla, mul on peres hästi mitu arsti ja ma tean natuke sellest tööst. Aga ma olen kultuuriuurija ja muuseas, ma olen uurinud igasuguseid vandenõuteooriaid. Ja ma pean ütlema, et see praegune vaktsiinifoobia ei ole midagi uut. Härra Grünthal on jaotanud vaktsiine kaheks. Ühed on head, ära proovitud, aga teised on uued. Ma mäletan, mitte isiklikust kogemusest, aga raamatut, mis oli siis, kui rõugete vaktsiini välja töötati. Esiteks esimesed katsed olid täiesti ebaeetilised, seda katsetati teenijate lastel, sest oma lastest oli kahju ja alles siis, kui tulemused olid head, siis need tehti. Aga nüüd me kõik oleme... tähendab, me oleme võitnud rõuged tänu sellele, et see vaktsiin on välja töötatud. Ma mäletan, millised olid hirmud siis. Tehakse sulle see süst ja siis sulle kasvavad sarved, kasvavad kabjad. Olid sellised pildid, olid inimesed, kes nägid neid inimesi, kellele kasvasid kabjad ja sarved ja see oli massiline. See oli valgustatud Inglismaal. See oli Prantsusmaal, see oli Venemaal, et need olid massilised foobiad ja see ei ole naljaasi, tapeti arste, sest nad levitavad surma. Süstitakse sulle seda ja siis vot vaatame, mis saab. See on üldse massiliste epideemiate puhul, et süüdistatakse arsti. Venemaal korduvalt olid massilised arstide tapmised koolera puhul. Kuna arstid olid enamasti sakslased, siis tapeti igaks juhuks ka teisi sakslasi sel puhul, sest no mine sa tea, on potentsiaalne arst. Siin on öeldud, et eksperimentaalvaktsiin. Neid vaktsiine, Pfizerit kui Astra/Zenecat on nii kontrollitud, need on läbinud kõik kolm etappi täiel mahul ja seal ei olnud midagi. Probleem oli Sputniku selle kolmanda etapiga, kas seal läbivad? Noh, see, kuidas töötati välja selle COVID-iga, vaktsiiniga, see on omamoodi suurepärane inimkonna saavutus, kui kiiresti, kui põhjalikult ja kui turvaline see on. Siin on öeldud, et on olema inimesed vaktsiini usku ja olemas, kes ei ole vaktsiini usku. Ma ei arva, et vaktsiin on selline puuslik, mida uskuda. Mina olen jumala usku. Aga ka kõik muu on kontrollimise, teaduslike ja muude meetoditega. Ja on täpselt, kolleeg ..., tõi ka välja. Eestis on vist üks või kaks inimest surnud, vaktsineeritut. Ülejäänud, kes on surnud COVID-isse olid vaktsineerimata. Mis statistikast me siin räägime. Kolleeg Kalle Grünthal tõi välja, et hakati... See on tüüpiline, see 19. sajand, hakati vaktsineerima ja hakkasid inimesed surema. Jah, see on tagurpidi loogika. Ma palun igaks juhuks kolm minutit. (Juhataja: kolm minutit lisaaega, palun.) Aga mis puudutab usku, siis ma lihtsalt tsiteeriksin Rooma paavsti, kuna olen katoliiklane, kes ütles, et vaktsineerimine on ligimesearmastus. Sellega sa kaitsed teisi ja see, ma ei taha kedagi siin oma usku pöörata, vaatame lihtsalt humanistlikust perspektiivist. Isegi kui ise oma tervisest ei hooli, siis võiksid hoolida oma ligimeste tervisest ja vaktsineerimine on lihtne, tasuta, jääv efektiivne meetod. Ei saa seda haigust võita praegu selle andmetel, aga me saame, me saame teha teda vähem ohtlikuks. Ma toon sellise analoogia, mis ei ole korrektne -- külmaga jah, kui inimene külmetab, siis on kaks võimalust. Esiteks ennast karastada ja sellega ta tõstab oma vastu panevust sellele külmale. Panna soojalt riidesse, see ka aitab, aga ka soojade riietega võib ennast ära külmetada, soojad riided ka ei ole sajaprotsendiline garantii. Võib kütta ahju ja siis on toas soe. Vaat esimesed need käivad vaktsineerimise ja maskide kandmise kohta. Üsna täpne analoogia. Ja kolmas käib sotsiaalse distantsi kohta. Jällegi, me ei võida külma, me ei saa võita, aga me võime ennast kaitsta külmetuse eest. Ja samamoodi ennast ja oma ligemest, samamoodi on ka siin, ei ole mingit müstikat. Me teame, et Riigikogus on läbilõige tervest ühiskonnast, ühiskonnas on vaktsiinifoobia ja loomulikult on ka Riigikogus, siin ei ole midagi imestada. Aga siiski peame ikka natuke mõtlema, mida me räägime. Keegi ei oska seletada delta ja alfa tüve vahel või vähemalt, kui sina ei saa sellest aru, see ei tähenda, et keegi ei oska seletada. Seda on üsna selgelt seletatud ja ükski selle ala spetsialist ei kahtle selles valdkonnas. Ükski inimene siin ei oskaks seletada neid võrrandeid, millega töötas relatiivsusteooria. Sellegipoolest meie universum nagu töötab selle järgi. Vot, ma ütleksin, et kui midagi on eksperimentaalset, siis eksperimentaalne Riigikogu on meil. Siin me ei ole läbinud kolme aastat seda kontrolli ja mõnikord päris huvitavad inimesed me satume, aga me peame nendest lugu. Loodame, et nemad peavad meist lugu!  

13:29 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

13:29 Mart Helme

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Ma soovitaks teil kõigil lugeda "Meistri ja Margarita" algust, vestlust pargipingil teaduslikkuse üle ja selle üle, millesse ja kuidas keegi sureb. Võib-olla valgustab see pisut ka praegust päeva, kus me eelkõnelejate poolt oleme kuulnud sisuliselt truudusevannet ametlikult õigeks kuulutatud narratiivile. Oleme nõus! Alandlikult heidame teie ette põrmu ja oleme nõus tegema kõike, mida te meilt nõuate! Süstige meid, vallandage meid, laske meid lahti, alandage meid, sõimake meid rumalateks lamemaalasteks! Oleme kõigega nõus! Aga ei ole kõigega nõus, kõik ei ole kõigega nõus.

Mina ei ole nõus sellega, et minu last minult nõusolekut saamata süstitakse. Ja ma ei tea, kas kuu aja pärast või kahe kuu pärast võivad tal ilmneda tervisehäired, mida tal varem kunagi pole olnud. See ongi see eksperimentaalsust. Aga miks meil ei ole, lugupeetud doktorid, korralikku statistikat selle üle, kes, millal ja missuguse vaktsiiniga sai vaktsineeritud ja missugune on tema terviseregister olnud enne ja missugune on tema terviseregister olnud pärast? Miks meil seda ei ole? Miks meil on lepingud, mis panevad kogu vastutuse süsti saajale, mitte süsti andjale, mitte riigile, mitte haigekassale? Miks meil on inimesed muudetud ühikuteks, statistilisteks ühikuteks, mitte inimesteks, ja siis põhjendatakse seda tervishoiuga, inimeste eest hoolitsemisega ja sellega, et tervishoiusüsteem ei saa kokku kukkuda.

Vabandage väga! Martin minu selja taga ilmselt ei saa sõna võtta praegu ja mina ei oska neid numbreid täpselt kokku lüüa, aga me oleme ilmselt sadu miljoneid kulutanud küll testimise peale, küll vaktsineerimise peale, küll vaktsiinibusside peale, küll propaganda peale, plakatite peale, telereklaamide peale. See raha oleks võinud ju minna haiglatele, polikliinikutele, arstidele, õdede palga tõstmiseks. Ei, me kulutame seda propaganda peale, peseme ajusid, lõhestame ühiskonda ja siis süüdistame, et keegi esitab ebamugavaid küsimusi. Esitamegi ja jäämegi esitama. Ja vastuseid me ju ei saa, vastuseid me ju ei saa, me saame ainult usku ja propagandat. Ja see on piinlik.

See on piinlik, sest Eestis ei ole enam selle valitsuse seitsme valitsemiskuu jooksul demokraatlikku ühiskonda. On käsule allumise ja poliitiliselt õigeks kuulutatud ideoloogia ja narratiivile truuduse vandumine olukord. See on see, kuhu me oleme jõudnud seitsme kuuga. Uskuge mind, sõbrad, te ei taha teada, mis sellise riigiga juhtub. See riik ei pea katsumustes vastu. Ja uskumatu on see, et keegi süüdistab siin saalis küsimuste esitajaid selles, et kas kaitseliitlane või kaitseväelane, kes teetanusesüsti on kunagi saanud, on nüüd siis kriminaal või. Vaadake, me ju kõik teame, kui ebainimlikult, alatult ja kasumiahnelt on suurkorporatsioonid vaktsiine varem välja töötanud, Aafrikas naiste ja laste peal katsetanud vaktsiinide tõhusust, nende puudusi, nende kõrvalmõjusid. Isegi Ameerikas viiekümnendatel aastatel jäid tuhanded lapsed invaliidiks, sest vaktsiinide kõrvalmõjusid ei olnud veel piisavalt kontrollitud.

Lisaaega, palun!

13:34 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

13:34 Mart Helme

Vaadake, vastutustunne peaks olema selles saalis kõige kõrgem imperatiiv. Vastutustunne meie valijate ees. Vastutustunne meie endi ees, meie südametunnistuse ees. Ja kaks asja, millest on siin räägitud ja mida on kogu aeg kokku segatud, aga mis tegelikult on erinevad asjad: üks on vaktsiinid, nende eksperimentaalsust, nende mõju inimeste tervisele, nende võib-olla kuritegelik kasutamine, ja teine on meie põhiseaduslikud õigused. Praegu meie põhiseaduslikke õigusi tallatakse jalge alla, meie põhiseaduslikke õigusi tallatakse jalge alla, vallandades arste, kiirabitöötajaid ja kaitseväelasi või vähemalt kavandades seda teha. Aga mul on küsimus, et kui kõik on nii koššer, miks siis kiirabitöötajad on kohtusse pöördunud. Miks on perearste, kes ütlevad oma patsientidele, et teate, ma ei soovita teil vaktsineerida. Need on südametunnistusega inimesed, nad ei julge ja vot see on jällegi siin, meie Eesti riigis, meie ühiskonnas, nad ei julge avalikkuse ette tulla. Nad ei julge öelda, et mina ei ole nõus vaktsineerima, sest ma ei ole kindel, et minu patsiendid ei kannata selle läbi, et vaktsiin võib olla mingil hetkel kahjulikum kui haiguse läbipõdemine. Ja miks nad ei julge? Sest meil on tekkinud selline hirmuõhkkond ühiskonnas, et nad lastakse lahti. Kujutage ette perearsti, kellel on jäänud aasta või paar pensionini. Ta ei taha ju tülli minna, ta ei taha endale ebameeldivusi. Ta tahaks rahulikult oma päevad veeretada pensioni saamiseni. See on ebanormaalne, mis meil siin toimub. See on ebanormaalne, mis Euroopas ja lääne hemisfääris tervikuna toimub. Ja me näeme ka, et inimesed tõusevad selle vastu.

Vaadake, kui meie eelmise valitsuse vastu olid siin pidevalt mingid piketikesed Stenbocki maja juures, siis need olid ju kinni makstud paarkümmend nägu, kes seal kogu aeg räuskamas käisid. See, mis on siin maja ees praegu, on rohujuure tasandil, see on ühiskonna vastureaktsioon. Kui ühiskonnas tekivad niisugused vastureaktsioonid, siis see on väga tõsise põletiku märk. See põletik levib, põletik süveneb, sest sellele arst ei reageeri. Arst ütleb, et need on lollid, nad on lamemaalased, nad ei saa aru, et neile tahetakse head. Aga neil on õigus mitte aru saada, et neile tahetakse head. Sellest tuleb ka aru saada. Neil on see õigus. Ja meil on siin õigus ja kohustus nendega arvestada. Palun võtke seda arvesse.

Peame dialoogi, mitte ärme sõidame tankiga edasi-tagasi üle täiesti õigustatud küsimustest, täiesti õigustatud seadusandlikest initsiatiividest. Aitäh!

13:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 373 esimesel lugemisel tagasi lükata. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, aga enne seda tuleb teha saalikutsung.

Austatud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 373 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 18. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.


5. 13:40 Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks" eelnõu (379 OE) esimene lugemine

13:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi viienda päevakorrapunktiga, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks" eelnõu (379 OE) esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Martin Helme. Palun!

13:41 Martin Helme

Austatud kolleegid! Jätkame põhiõiguste teemal. Tulen teie ette meie fraktsiooni sooviga moodustada Riigikogus uurimiskomisjon. Aprillis, käesoleva aasta aprillis toimusid Tallinna kesklinnas, kõigepealt Toompeal Riigikogu juures ja hiljem mujal kesklinnas, peamiselt Vabaduse väljakul, rahumeelsed poliitilised meeleavaldused. Tegemist oli inimeste põhiseaduslikult tagatud õigusega väljendada meelsust või protesti. Meeleavaldused algasid aprilli alguses, nende intensiivsem periood oli ajavahemikus 7. aprillist kuni 12. aprillini, kuid päriselt ei lakanud nad ka pärast 12. aprilli. Meeleavaldustel ei olnud ametlikku korraldajat, mis tähendab, et tegemist oli spontaanse rahvakogunemisega, mis kaasas arvestatava hulga inimesi arvestatava ajaperioodi jooksul.

Avalikkusele pole teada ühtegi juhtumit, kui meeleavaldused oleksid läinud vägivaldseks või seal oleks toimunud konflikte kas inimestel omavahel või korrakaitsjatega. Sellest hoolimata otsustas Politsei‑ ja Piirivalveamet ühel hetkel reageerida ülimalt agressiivselt ning ähvardavalt, asudes rahumeelseid kodanikke avalikust ruumist välja suruma, inimestele suvalisel alusel trahve tegema, neid kinni pidama, läbi otsima, neilt asju konfiskeerima. Samuti toimus massiline ja süstemaatiline inimeste psühholoogiline mõjutamine. Muu hulgas esitati inimestele nõudmisi ja korraldusi, mis ei olnud seaduslikud, tegeleti demonstratiivse hirmutamisega. Antud tegevused nii üksikult võttes kui ka oma kogumis olid ebaseaduslikud ning nende tulemusel ei olnud inimestel võimalik realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi meelsust väljendada.

Pole kahtlust, et ülalkirjeldatud tegevus oli tahtlik, taotluslik, koordineeritud ning juhtkonna tasandil sanktsioneeritud. Seda on kinnitanud ka erinevad Politsei‑ ja Piirivalveameti esindajad meediale. See tähendab, et õiguskaitseorgan ja tema käsuahel oli rakendatud seaduskuulekate inimeste põhiõiguste mahasurumiseks. Taoline tegevus kujutab endast selget ohtu demokraatiale, õigusriigile ning lõppkokkuvõttes meie põhiseaduslikule korrale. Pole oluline, kas meeleavaldajate seisukohtadega ollakse nõus või mitte. Pole isegi oluline, kas nende seisukohad olid kõigile üheselt mõistetavad. Oluline on mõista, et kui riik valitsuse ja täidesaatva võimu jõustruktuuride tasandil võtab omaks hoiaku, mille järgi mingitel asjaoludel teatud ajahetkel võib põhiseaduses tagatud õigused ära tühistada, siis pole võimalik kellelgi kindel olla, et tema seadustega tagatud õigused on realiseeritavad. See tähendab, õigusriik lakkab toimimast.

Antud teemal ei ole oma olemuselt õiguslik vaidlus, mille peaks jätma kohtute arutada. Tegemist on õigusriigi ja demokraatia toimimise tuumküsimusega, millele peab tingimata reageerima poliitilisel tasandil. Just Riigikogu kui rahvaesindus peab selles küsimuses olema aktiivne ja sisuline panustaja, et jõuliselt kehtestada poliitiline kontroll võimu kuritarvituste teed läinud täitevvõimu ja jõustruktuuride üle. Riigikogu uurimiskomisjoni ülesanne on selgitada välja, milline oli otsustus‑ ja kooskõlastusprotsess, mis viis põhiseaduslike õiguste tühistamiseni. Vaja on selgust, kes, kus, millal ja mis infole tuginedes langetas otsuseid. Vaja on tuvastada, kas ja mil määral rikuti erinevaid Eesti Vabariigi seaduseid, riigiametite enda reegleid antud operatsiooni käigus. Vaja on tuvastada vastutajad selles otsustusprotsessis, et oleks võimalik seaduserikkumiste ja võimu kuritarvituste eest konkreetseid isikuid karistada.

Uurimiskomisjoni ülesanne oleks analüüsida valitsuse ja riigiasutuste käitumist ning sõnastada, kuidas edaspidi vältida põhiseaduses tagatud meelsusvabaduste väljendamise pärssimist riigivõimu poolt, hinnata mainekahju, mida tekitati Eesti riigile Eesti kodanike silmis ja Eesti riigile rahvusvahelise üldsuse silmis. Uurimiskomisjoni ülesanne on esitada ettepanekud, milliseid normitehnilisi, poliitilisi või kaadrimuudatusi oleks vaja teha selleks, et tulevikus vältida analoogilisi olukordi, kus jõustruktuurid asuvad seadusetult piirama põhiseaduslikke õigusi.

Selline on sissejuhatus, ma loen teile ette ka selle Riigikogu otsuse eelnõu, mis me oleme teieni toonud. "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks". Kodu‑ ja töökorra seaduse § 20 alusel Riigikogu otsustab moodustada Riigikogu uurimiskomisjon PPA ja teiste jõustruktuuride käitumise põhiseaduslikkuse ja proportsionaalsuse väljaselgitamiseks, et edaspidi välistada põhiseaduslike kodanikevabaduste meelevaldne ja seadusevastane piiramine. Komisjoni liikmed ja asendusliikmed tuleks menetluse käigus nimetada fraktsioonidel. Ja komisjoni ülesanne, see on kõige tähtsam osa. Selgitada välja, kas PPA, kapo, Terviseamet ja teised operatsiooniga seotud asutused järgisid oma tegevuses kõiki Eesti seadusi. Kas operatsiooni käigus kasutati ebaproportsionaalset jõudu või põhjendamatuid taktikaid, mis takistasid kodanikel oma põhiseaduslikke õigusi tegelikult kasutada? Kes ja milliseid ohuhinnanguid koostas, kellele need saadeti ja milline oli ohuhinnangute mõju otsustusprotsessile? Kes otsustas operatsiooni taktikad, millisel moel seda kooskõlastati ametkondade sees ja ametkondade vahel? Kas, millal ja millise info põhjal osalesid otsustusprotsessis valitsuse liikmed? Kui palju operatsioon erakorralisi kulusid tekitas? Teiseks, analüüsida valitsuse ja riigiasutuste käitumist ning sõnastada, kuidas edaspidi vältida põhiseaduses tagatud meelsusvabaduste väljendamise pärssimist riigivõimu poolt. Hinnata mainekahju, mida tekitati Eesti riigile Eesti kodanike silmis ja rahvusvahelise üldsuse silmis. Kolmandaks, esitada ettepanekud, milliseid normitehnilisi poliitilisi või kaadrimuudatusi oleks vaja teha selleks, et tulevikus vältida analoogilisi olukordi, kus jõustruktuurid asuvad seadusetult piirama põhiseaduslikke õigusi. Neljas punkt, komisjon esitab oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2022. aasta 1. juuniks, mille järel tema volitused lõpevad, ehk tegemist on tähtajalise komisjoniga. Ja komisjoni teenindamise tagab Riigikogu Kantselei ning otsuse jõustumine on tavakorras.

Veel kord tahan üle rõhutada, et küsimus ei ole selles, see haakub ka meie eelmise päevakorrapunktiga. Küsimus ei ole selles, kas keegi on millegi usku või ei ole millegi usku. Kui meil ei ole usku sellesse, et meie põhiseaduslikud õigused päriselt ka on realiseeritavad, siis ei ole Eesti enam demokraatlik ega õigusriik ja ei ole mõtet vaielda selle üle, kas meil päriselt on või ei ole sõnavabadust. Kui seda ei saa realiseerida, siis kui tahetakse, siis päriselt ei ole sõnavabadust ja ei ole kodanike vabadusi. See tendents, mida me oleme näinud tänase valitsuse, see instinktiivne liigutus kabuuri järgi, mida me oleme näinud tänase n-ö liberaalse valitsuse käitumises kriisi tingimustes, on tõsiselt hirmutav ja õõva tekitav ja sellele tuleb reageerida ja minu meelest on Riigikogu esimene asutus, mis peab sellele reageerima. Sellega on minu poolt sissejuhatuseks kõik, vastan hea meelega teie küsimustele. 

13:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid ka on. Alustab Mart Helme. Palun!

13:50 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma tahaks, et sa üle kinnitaksid, et selle komisjoni eesmärk on küll otseselt aprillikuus toimunud kuritarvituste ja seaduseväänamise tuvastamine ja asjaosaliste väljaselgitamine, aga et sellel on ka distsiplineeriv mõju niisuguste toimingute edasiseks vältimiseks.

13:51 Martin Helme

Aitäh! Jaa, loomulikult. Eile peeti siin üks kõne, mida ma küll ei kuulanud, aga täna lugesin lehtedest, et selle kõne põhisõnum oli olnud see, et Riigikogu on tukkuma jäänud ja rooli käest lasknud. Ega siis loodus tühja kohta ei salli. Kui rahva valitud parlament, millel on kõige legitiimsem mandaat üldse, võtab hoiaku, et protsessid riigis väga ei huvita teda, et meil on siin olemas valitsus, kes asju otsustab operatiivselt ja igapäevaselt vastutab riigi toimimise eest ja meil on olemas ametnikkond, ja tegelikult on üsna kerge tekkima ka mulje, et see valitsus allub ametnikkonnale rohkem kui Riigikogule, siis tegelikult on ju lakanud toimimast see võimude lahususe põhimõte, mida me põhiseadusest loeme, ja on lakanud toimimast riigivõimu legitiimsuse üleüldse, sest see põhiseaduslik organ ehk Riigikogu, kes saab oma mandaadi rahvalt, otsustusprotsessides sisuliselt ei osale.

Ja uurimiskomisjon on loodud meil, nendest erikomisjonidest tegelikult kõige krõbedama mandaadiga komisjon on loodud meil ikkagi just nimelt selle jaoks, et mitte tegeleda juriidilise ninanokkimisega, vaid ikkagi tegeleda ühiskonda selgelt kõnetavate või ühiskonnas selgelt põletavaks muutuvate probleemide poliitilise küljega. Selline pidevalt toimuv ja minu meelest silmaga nähtav ja hoomatav sõnavabaduse, kogunemisvabaduse, meelsusvabaduse ahendamine Eesti riigis on midagi, millele me peame reageerima jõuliselt.

Jah, see distsiplineeriv mõju, mis meil oleks, kui näiteks tuleb välja selle komisjoni tegevuse tulemusel, et meil on terve hulk jõustruktuurides kõrgetel kohtadel olevaid inimesi, kes sinna ei sobi, sest nad ei saa aru, mis asi on tsiviilkontroll, nad ei saa aru, mida tähendab õigusriigis seaduste kehtivus ka neile, ehk nad ei saa aru kõige lihtsamast põhimõttelist, et seadused kehtivad kõigile, hoolimata sellest, kas sul on politseikindrali pagunid õlal või ei ole, siis sellised inimesed tuleb välja puhastada meie süsteemist. Nad on ohuks meile kõigile. Kui me seda ei tee, siis mädanik läheb edasi, ja kui me seda teeme, siis me võtame tagasi või, ütleme siis, jõuliselt taaskehtestame neid printsiipe, mille nimel me muide 30 aastat tagasi võitlesime, mille nimel me käisime laulupidudel ja Balti ketis. Ehk võtame tagasi oma vabadust.

Ja minu meelest see on nii printsipiaalne küsimus, et kui me ei saa aru, et siin läheb praegu libisema, ja kui me siin seda joonele ei saa, siis mõne aasta pärast ei ole meil vaja üllatuda, kui me ärkame üles düstoopilises totalitaarses ühiskonnas. Aitäh! 

13:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

13:54 Jürgen Ligi

Aitäh! Need küsimused, mida te siin püstitate, on ju kõik olulised, aga te püstitate nad ju puhtalt retoorilises vormis, andes samas ka hinnangud ära, ja selles mõttes kompromiteerite seda eelnõu teksti, mis räägib uurimiskomisjonist. Teil on ju vastused enda meelest olemas. Seda te deklareerite. Vahepeal te nimetasite muide erikomisjoni, nii et olge korrektne. Aga uurimiskomisjon luuakse ikkagi äärmisel vajadusel ja ajalugu näitab, et nende kasutegur on hästi madal olnud ja muidugi maksavad nad ressursse. Öelge, mis pingutused te olete teinud, et arutada samu asju õiguskomisjonis, põhiseaduskomisjonis, julgeolekuasutuste komisjonis, arupärimistel, kirjalikel küsimustel. Need küsimused on suurepärased neis kohtades püstitamiseks.

13:55 Martin Helme

Aitäh! Kõigepealt täpsustuseks, et erikomisjoni alamvorm on uurimiskomisjon, nii et ma olen väga korrektne. Teiseks ma vaidlen vastu, et meil on vastused ette teada. Ma loen uuesti ette, mis on uurimiskomisjoni ülesanne. Kui meil oleks need vastused praegu teada, siis oleks juba päris hea. Selgitada välja, kas PPA, kapo, Terviseamet ja teised operatsiooniga seotud asutused järgisid oma tegevuses kõiki Eesti seadusi. Kas operatsiooni käigus kasutati ebaproportsionaalset jõudu ja põhjendamatuid taktikaid, mis takistasid ... Oota-oota, ma vastan! Kodanikel põhiseaduslikke õigusi tegelikult kasutada. Kes ja milliseid ohuhinnanguid koostades, seda me oleme üritanud korduvalt saada teada, seal käib üks õudne sogamine. Kellele neid saadeti, millised olid ohuhinnangute mõjud otsustusprotsessile, seda kogu aeg aetakse, ainult üks udujutt käib meil. Kes otsustas operatsioonitaktikat, millisel moel kooskõlastati ametkondade sees ja vahel, ja millal, millise info põhjal otsustusprotsessis osalesid valitsuse liikmed. Kui palju see kõik maksma läks? 

Neid vastuseid meil ei ole ja me oleme korduvalt küsinud neid küsimusi. Me oleme kutsunud fraktsiooni nii Politseiameti juhi kui ministreid, siseministrit. Me oleme rääkinud peaministriga sel teemal. Need on muide, ma võin öelda, sisukamad või aitavad rohkem asjas selgust luua kui infotunni küsimused, kus me oleme korduvalt sel teemal küsimusi sisse pannud, kui ka arupärimised, mida me oleme teinud ministrile, siseministrile sel teemal. Nii et oleme. Muide, mis puudutab kapo komisjoni, siis kapo komisjoni mandaat ei ole tegeleda PPA ega Terviseametiga, ja nii palju, kui mina tean, Jürgen Ligi ei ole kapo komisjoni eriti usinalt kokku võtnud pärast seda, kui ta esimeheks sai, nii et seal eriti midagi ei uurita. Ja selles mõttes me oleme kõiki neid küsimusi küsinud ka õiguskomisjonis sellesama eelnõu menetlemise ajal. Vabandust, see oli põhiseaduskomisjonis. Neid küsimusi küsiti. Selle peale oli siseministri vastus, et nad tegid sisejuurdluse ja see näitas, et kõik on suurepärases korras. No ei ole võimalik, et üks asutus, kelle kuritarvitusi uuritakse, teeb iseenda kohta uurimise ja jõuab vastuseni, et kõik on hästi. See ei ole, tsiviilkontroll. Vanasti öeldi selle kohta pakasuha, võib ka öelda kinnimätsimine.

Nii et ei saaks kuidagi väita, et me ei ole üritanud sellel teemal saada selgust, või et see selgus oleks meil juba loodud, või et me ei ole kasutanud erinevaid parlamentaarseid muid võimalusi selle selguse loomiseks. Aga veelgi olulisem, ma tulen tagasi selle juurde, mida ka eelmises küsimuses küsiti, et meil on vaja väga selgelt poliitilisel tasandil saata välja signaal, et see ei ole nii, et kui meil otsustavad mingite asutuste juhid – ja meil tänaseni, siiamaani näidatakse näpuga üksteise peale. Politseiamet kõigepealt näitas näpuga Terviseameti peale, et Terviseamet käskis kasutada jõudu, siis räägiti midagi müstiliselt kaitsepolitsei ohuhinnangust, mille olen saanud läbi lugeda, kus ei olnud midagi sellist, mis oleks öelnud, et on vaja kasutada selliseid taktikaid või jõude. Siis näidati näpuga Terviseameti peale, kui sealt tuli välja, et neil polnudki mingeid ohuhinnanguid, siis näidati kapo peale. See lolli mängimine oli päris piinlik, mida me siin kevadel nägime ja vaja on väga selgelt saata signaal, et see ei ole niimoodi, et kui mõni politseiametnik otsustab, et täna ma näitan neile holoppidele koha kätte, näitab, mis mänguasjad mul siin on alates koertest ja erivarustusest ja uhketest bussidest, siis nii võibki teha, ja me kõik laseme kõrvad lonti ja lepime, et sellises riigis me elamegi. Ei ela. Ei ole nõus.

13:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, küsimus küsimuse ajal, vastus vastuse ajal. Te saate jätkata kohe seda omavahelist diskussiooni. Saab küll, sellepärast et ma lõpetan istungi praegu ära, sest kell on 13.59 ja 30 sekundit. Meil on jäänud veel 30 sekundit kella 14-ni. Jätkame selle koha pealt, kus me praegu pooleli jäime homme kell 14. 

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee