Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

15:00

Lauldakse Eesti Vabariigi hümni.

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, president Arnold Rüütel, head kolleegid, peaminister, ministrid, põhiseaduslikud ametikandjad, ekstsellentsid, head külalised! Mul on suur au avada Riigikogu 14. koosseisu VI istungjärk.


1. 15:02 Riigikogu esimehe kõne

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Istungjärgu avakõne peab Riigikogu esimees. Palun kõnetooli Jüri Ratase.

15:02 Esimees Jüri Ratas

Austatud Eesti Vabariigi president, president Rüütel, auväärsed Riigikogu liikmed, austatud peaminister, Vabariigi Valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide esindajad, auväärt suursaadikud, diplomaatiline korpus, armas Eesti rahvas!

Möödunud lõikuskuu 20. augustil tähistasime Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva. Siin Riigikogu hoones saame vaadata sel puhul avatud näitust "Teel Eesti iseseisvuse taastamisele". Sellel kajastatud inimesed, nende tegevused ja otsused panevad meid ühelt poolt tänutundega seisatuma ja alatiseks hindama seda, et 30 aastat tagasi saavutasime iseseisvuse just sel moel. Olgu nende julgus ja riigimehelikkus igavesti meile kõigile eeskujuks nii siin Riigikogu saalis kui ka kõikjal mujal. Teisalt pani iseseisvuse taastamine meie rahvale ja toonastele riigijuhtidele ette suured väljakutsed.

Head ametikaaslased, kes me täna avame XIV Riigikogu VI istungjärku, me peame kandma edasi, arendama, aga ka hoidma ja kaitsma neid demokraatliku ja parlamentaarse riigi alustalasid, mida sätestab põhiseadus. See on Eesti, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, see on meie isamaa, kus on tagatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Riik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas. Olen veendunud, et need väärtused annavad raami ja sisu meie aruteludele ning väitlustele ka uuel, sügisesel istungjärgul.

Austatud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid! Lugesin uudiseid teie riigivisiidist Keeniasse. Tõite välja mitmeid olulisi tahke, milleks on majanduskoostöö paranemine nii Keenia kui ka laiemalt Aafrikaga ning mõlema riigi üheaegne kuulumine käesoleval aastal ÜRO Julgeolekunõukogusse. Olite Eesti ÜRO Julgeolekunõukogusse kandideerimise teel väga tugev panustaja. See oli tõsine konkurents, kus saavutasime tõeliselt olulise ja ajaloolise võidu. Suur tänu teile selle eest! Aga veel rohkem lubage mul Riigikogu nimel tänada teid terve ametiaja eest Eesti Vabariigi presidendina ja soovida teile jõudu tulevikuks!

Austatud Riigikogu, head ametikaaslased! Meie töö siin saalis on langetada otsuseid ja teha seda võimalikult laia konsensusega. Olen uhke Riigikogu üle, kes seda vastutust tundis ning valis 31. augustil järgmise Eesti Vabariigi presidendi juba teises hääletusvoorus. Aitäh ja tunnustus Riigikogu liikmetele tehtu eest! Siinkohal soovin terve Riigikogu nimel palju jõudu ka valitud Alar Karisele tema tulevases töös Eesti Vabariigi presidendina! Seni tehtu saab kahtluseta väärika järje ning kindlasti lisandub uut ja värsketki, nii nagu see olema peab.

Jah, peame ju vaatama uuesti otsa presidendivalimiste korraldamise küsimusele, mida taas kord valimiste eel ja järelgi teravalt tõstatati. On neid, kes on rahul tänase süsteemiga. On neid, kes soovivad seda reformida valimiskogu tasandil, ja neid, kes kõnelevad otsevalimistest. See, milliseks viie aasta pärast presidendivalimiste kord kujuneb, on suuresti meie teha. Vähemalt on Riigikogu XIV koosseisul võimalus need arutelud algatada. Usun, et on aus ja vajalik selles küsimuses poliitilist debatti pidada ja parim lahendus leida. Üks on küll selge, et kandidaatide varasem ülesseadmine tuleb kindlasti tervele protsessile tulevikus kasuks.

Head Riigikogu liikmed! Meie töö peab sel istungjärgul olema veel rohkem suunatud just kahekõnele iga Eestimaa inimesega. Dialoogile, mis räägib meie inimeste toimetulekust, turvalisusest, Eesti rahva kestmisest, nii vaimsest kui ka füüsilisest tervisest, haridusest, majandusest, sellest rängast koroonaviirusest ja rahvusvahelisest olukorrast. Kahekõnet saame pidada ainult siis, kui rääkimine ja kuulamine on tasakaalus. Usun, et see aitab meie ühiskonda rahustada, parandab läbisaamist ja tõstab kindlustunnet tuleviku ees. Seda kõike on tänases keerulises maailmas ja Eestis väga vaja.

Koroonaviirus on viimase pooleteise aasta jooksul sulgenud paljud uksed ravi- ja haridusasutustes, ettevõtluses, kultuurisektoris, kirikutes, meie isiklikus läbikäimises sugulaste ja sõpradega ning rahvusvahelises suhtluses. Sel kõigel on olnud ränk hind. Paljude jaoks on olnud see kõige kallim, mis on kaotatud, see on olnud elu hind. Mõtlen üsna sageli nendele peredele ja inimestele, kes ei näe COVID-19 haiguse tõttu enam kunagi oma pereliiget, sugulast, sõpra või töökaaslast. Paljud, kes on läinud siitilmast viiruse tõttu, võinuks vabalt veel näha mitmeid jõule, tärkavaid kevadeid, päikselisi suvesid ja värviküllaseid sügiseid.

COVID-19 peab olema jätkuvalt oluliseks teemaks ka siin Riigikogus, et parlamendi initsiatiivi veelgi tõsta. Olen tänulik paljudele teist, kes on seda teemat arutanud ja pakkunud lahendusi siin saalis, fraktsioonides, komisjonides, vanematekogus või laiemalt ühiskonnas. Eraldi soovin tänada sotsiaalkomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni, kes on COVID-19 teemaga usinalt tegelenud. Meie eesmärk on selge: võimalikult avatud ühiskond, kus inimeste tervis on kaitstud. Selleks on vaja aga veel rohkem pingutada. Teaduspõhine lähenemine on vaktsineerimine koostöös perearsti või raviarstiga. Tänan kõiki, kes on end vaktsineerides oma panuse andnud, ning mõistan ka neid, kes veel kõhklevad. Meie kõigi ühine ülesanne on aidata inimeste hirme maandada ja selgitustööd teha ilma kedagi hukka mõistmata. Oluline on ka kindluse ja selge sihi andmine tulevikuks. Võimalikult väheste piirangutega ühiskonna toimimiseks on omad eeldused, kuid nende saavutamiseks peame koos töötama. Kindlasti on selleks riskirühmade väga kõrge kaitstus 85% hõlmatuse juures, aga ka kogu elanikkonna vaktsineeritus vähemalt 70% tasemel.

Sügisistungjärk toob kohe täna meie lauale otsuse kultuurirajatiste kohta. Viimati tehti seda laadi otsus siin saalis umbes veerand sajandit tagasi. See on arutelu riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamisest ja renoveerimisest. Selle otsuse kaal on kindlasti ajalooline, kultuuriline, regionaalne, majanduslik, rahvusvaheline ja tulevikku vaatav. Eesti õpetaja, kool ja haridus on meie tee tulevikku. Just täna hakkame arutama ka haridusvaldkonna arengukava järgmiseks 15 aastaks.

Nii nagu tavaks saanud, toob sügisistungjärk meie laudadele arutamiseks järgmise aasta riigieelarve. Tervitan ja pooldan väga debatti, et riigieelarve koostamisel tagada Riigikogule suurem otsustuspädevus. Selleks jõudu eeskätt meie rahanduskomisjonile, et ettepanekuid teha! Loodan väga, et arutelud 2022. aasta riigieelarve üle saavad olema tõsised, sügavad ja lahendusi otsivad. Meie inimeste toimetuleku ja sotsiaal-majandusliku kindlustunde tagavad sissetulekud peavad olema järgmise aasta eelarves sama prioriteetsed ja enesestmõistetavad kui 1% SKT-st teadus- ja arendustegevusele ning 2% riigikaitsele.

Kutsun üles komisjone ja fraktsioone kasutama veel rohkem olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu võimalust. Olgu toodud ka võrdlus, et kui XIII koosseis arutas kokku 39 korral OTRK-d, siis XII koosseis debateeris selles vormis 29 korral. Tänane, XIV koosseis on arutanud 21 korral OTRK-d ja käesoleval nädalal tuleb sellele lisa neljapäeval, kui meil on võimalus arutada OTRK vormis teemal "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?". Sügisistungjärk saab olema ka ettevalmistus raamstrateegia "Eesti 2035" rakendamisele. Palun meil kõigil fraktsioonide kaudu tõsiselt panustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse parandamisele järgmise koosseisu tarbeks.

Auväärsed kuulajad! Rahvusvaheline geopoliitiline olukord on murettekitav. Viimased sündmused Afganistanis ja Valgevene piiril näitavad meile väga selgelt, kui oluline on tugeva demokraatliku riigi ehitamine ja liitlassuhete arendamine, aga on ka õppetunniks, et meie suveräänsust kaitseb kõigepealt meie enda kaitsetahe ning terve ja ühtehoidev ühiskond. Oleme saanud sel ja eelmisel aastal palju tarkust juurde ÜRO Julgeolekunõukogus, jätkuv NATO lahingugrupi kohalolek Poolas ja Balti riikides, samuti NATO õhuturve Balti riikides on kinnituseks meie üksteisemõistmisest.

Kaks päeva ja kakskümmend aastat tagasi sai vaba ja demokraatliku maailma turvatunne ränkade tagajärgedega tugeva löögi. 11. septembri sündmused võisid küll lõhkuda mitmed vabaduse müürid, kuid mitte vundamenti. Terrorism ei ole maailmast kahjuks kuskile kadunud. Nendele vabaduse nurgakividele tuleb igapäevaselt ehitada veel tugevamat, nutikamat ja võimsamat pealisehitust, mis seisab maailmas rahu eest ja vägivalla vastu. Sellel ehitusel on ka meie roll väga suur. Euroopa Liidu aktiivse liikmesriigina seisavad meil lähiajal siin Riigikogus ees debatid, mis käsitlevad panustamist majanduskasvu, lahendust vajavaid keskkonnaküsimusi, digitaliseerimist ja arutelu Euroopa tuleviku üle.

Head ametikaaslased! Täpselt 28 päeva pärast algavad kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Kõrgeim võim saab 79-s Eestimaa omavalitsuses otsustada, kes ja kuidas järgmised neli aastat nende omavalitsust volikogudes juhivad. Tean, et ka paljud meist kandideerivad kohalikel valimistel. See on samuti üks demokraatia tunnuseid. Praegune seadusandlus annab valituks osutudes  Riigikogu liikmele võimaluse töötada kohalikus volikogus, kuid see saab olla ainult tänasele tööle lisaks ja toetuseks, mitte parlamentaarse töö arvelt. Ja see on juba igaühe isiklik otsus, kas ta jõuab ja suudab.

Hea valija üle kogu Eestimaa, kõigis 79 omavalitsuses, kutsun sind üles valimistel tingimata osalema ja enda kodanikukohust täitma! Just sinu otsusest sõltub sinu kodukoha käekäik. Palun osale kindlasti ja tee oma läbimõeldud otsus!

Head Riigikogu liikmed! Iga idee on väärt kaalumist, sõltumata sellest, mis reast ja kust poolelt see siin saalis tuleb. Oleme just äsja näidanud, et ka keerukates olukordades suudame leida laiapindseid lahendusi. Soovin, et see koostöövaim jätkuks ka alanud istungjärgul. Head ametikaaslased, jõudu tööle! Jõudu Eestile! (Aplaus.)


2. 15:16 Eesti Vabariigi presidendi kõne

15:16 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi. Palun!

15:16 Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid

Hea Riigikogu esimees, austatud Riigikogu liikmed, president Rüütel, peaminister, valitsuse liikmed, põhiseaduslike institutsioonide kandjad! 

Oleme viimastel kuudel kuulnud palju kriitikat meie parlamendi suhtes, mida Riigikogu minu arvates pole ära teeninud. Kriitikat presidendivalimiste suhtes, mis ometigi kulgesid täpselt nii, nagu reeglid ette näevad. See kriitika oli põhjendamatu, te tegite oma tööd hästi ja kiiresti. Parlamentaarne riik toimis, nagu ta pidi toimima. Miks siis see kriitika? Osa sellest tulenes protseduurireeglitest, mis ei ole praeguse valimiskorra jaoks lihtsalt optimaalsed. Neid reegleid saab Riigikogu vastavalt tajutud rahulolematusele kohendada ja ma loodan, et see saab tehtud. Eelmiste presidendivalimiste järel ei saanud. Oli karta, et tegemata töö tuleb kummitama. Tuligi.

Presidendikandidaatide registreerimise kuupäeva võiks tõepoolest tõsta kuu või paar varasemaks. Et sel mõte oleks, peab see nimekiri olema lõplik. Valijameeste kogus võitku see, kel rohkem hääli nendelt, kes oma hääle anda soovisid. Kes ei soovinud, on jäänud vabatahtlikult kõrvale – mis sellest, et justkui tulnud saali kohale. See on nende valik ja nende õigus, aga see ei saa mõjutada valimistulemust suuremal määral kui nende valik, kes on kandidaate kaalunud ja oma otsuse teinud. Ja kolmandaks, meie kohalikud omavalitsused väärivad suuremat esindatust valijameeste kogus. Nii saaks hõlpsasti taastada presidendivalimiste protseduuri usaldusväärsuse rahva silmis. Üsna vähe on ju tegelikult vaja muuta.

Keerulisem on muidugi lugu Riigikogu enda kohaga meie riigielu korraldamises ja sellest tulenevalt paratamatult ka rahva südames. Kui rahvas tunneks, et Riigikogu ongi meie kõigi inimeste vaateid esindav kogu, kus tehakse otsuseid erinevaid ilmavaateid arvesse võttes, seejuures põhiseaduses kirja pandud vabaduste, õiguste ja kohustuste kindlas raamis, ehk oldaks siis valmis andma parlamendile ka rohkem hingamisruumi ja usalduskrediiti mõtiskleda selle üle, kes võiks olla järgmine Eesti Vabariigi president. Minu meelest tuli suur osa pahandamist tegelikult sellelt pinnalt, et inimesed lihtsalt mingil põhjusel ei pidanud Riigikogu pädevaks. Nad ei usaldanud Riigikogu tegema inimeste jaoks olulist otsust viisil ja moel, mida 30 aastat on usaldatud.

See on tõsine murekoht. Parlamentaarse riigikorra veendunud toetajana ma väga tahan, et Riigikogu oleks inimeste jaoks just see institutsioon, mille peale nad alati kohe mõtlevad, kui meil ühiskonnas tekib vajadus mistahes valdkonnas leida uus konsensus. Mitte siis, kui tundub, et oleks vaja maha pidada üks lõbus verbaalne kaklus. Riigikogu peab olema see, keda rahvas tähtsate ja pikaajalist mõju omavate otsuste eel konsensuse otsimisel usaldab. Presidendivalimisi saatnud avaliku tähelepanu toon aga näitas, et täna see kahetsusväärsel kombel kindlasti nii ei ole.

Miks on nii, et rahvas Riigikogust vähem peab, kui me kõik ju tahaks? Osalt on selline madal ootus tekkinud ehk eeskuju toel – üsna järjekindlalt on meie professionaalsed ja pädevad ametnikud, kes tihti ka õigusega tunnevad, et nemad on tehniliselt kompetentsemad Riigikogu üksikliikmetest või ka Riigikogu kollektiivsest teadmisest, võtnud vastutust rohkem ja rohkem endale selles osas, mis meil seadustesse kirja saab. Aga see vastutus ei kuulu neile. See vastutus kuulub teile siin Riigikogu saalis.

Ja teate, mis? Ma mõistan hästi, et ühel parlamendiliikmel, kes peaks justkui kaasarääkimiseni ulatuval määral aru saama kõigist saali tulevatest eelnõudest, ongi keeruline heal tasemel ja teemat süvitsi tundvate täitevvõimuasutuste suhtes end kehtestada. Aga ka see on teie kätes. Ma tõesti arvan, et on aeg uuesti arutada selle üle, kuidas suurendada iga Riigikogu liikme võimekust sisulistes küsimustes paremini kaasa rääkida. Jäägu see, kas lahenduseks on igale rahvaesindajale abi palkamine, komisjonide või fraktsioonide tugevdamine oma ala professionaalidega või midagi kolmandat, teie enda vaielda. Aga minu meelest arutada tuleks, sest tegelikult on seda hädasti vaja.

Niisamuti võiksime ühiskonnas julgemalt uuesti rääkida sellest, milliste inimeste jaoks me rahvaesindaja tööd atraktiivsena tahame hoida. Sest jah – ja ma ei karda seda siinkohal öelda –, lisaks õpetajate, päästjate, kultuuritöötajate ja kõigi teiste palkadele peame me rääkima ka parlamendiliikmete palgast. Kunagi ammu oli meil justkui laiapõhjaline kokkulepe, et neli keskmist [Eesti palka] on piisav. Praegu on alla kolme. On täiesti kindel, et paljudele võimekatele inimestele on tänane Riigikogu liikme palk lihtsalt ebaatraktiivne. Jah, muidugi, rahvaesindaja töö on midagi, mida ei tehta raha pärast, siin saalis on aated ja vaated ja soov Eestit oma valijate soovi järgi vormida, aga Riigikogu liige on ikkagi Eesti riigi tippjuht – kõik 101 – ja sellepärast peab ka palk olema motiveeriv.

Aga jätan nüüd selle väikese kõrvalepõike, mis minu meelest on oluline ja mida võib-olla ongi keeruline teil kellelgi siin saalis välja öelda – minul on lihtne –, ja tulen tagasi teie põhitöö juurde. Kui ametnikud ja valitsus panevad ette muuta hädaolukorra seadust kiiresti ja kobarana justkui selleks, et suureneks õigusselgus ja ühiskond saaks välja eriolukorrast, siis ei pea Riigikogu selle kiirustamisega tingimata nõustuma. Läks kiireks ja kiirustades suurendati ametnike volitusi, mida, tõsi küll, saab valitsus piirata, kui tahab. Aga kui ei taha, sest on päris mõnus pugeda ametnike seljataha? Ei saabunud õigusselgust, hägustus poliitiline vastutus.

Sama nähtuse – ametnikud teavad paremini – markantne näide on hääbuv eelarvemenetlus Riigikogus, kus üha vähem ja vähem on peetud oluliseks Riigikogu rolli, kuni selleni, et enam ei ole Riigikogu liikmete käsutuses isegi elementaarset tulude ja kuludega seotud teavet, mis üldse võimaldaks soovi korral sisulisi parandusi eelarves teha.

On see ametnike süü? Ei ole. Kui üks protsess on pikaajaliselt ühesuunaliselt toiminud, siis ei ole ilmselt ühelgi asjaosalisel, kaasa arvatud Riigikogul, selle vastu midagi olnud. Valitsusel on ka niimoodi mugavam, mida rohkem Riigikogu oma riiki ehitavat rolli ära annab ja nähtavalt, viimasel pandeemia ajal isegi väga nähtavalt, ennast tagaistmele on sättinud. On see ametniku süü, et ta on otsustanud, kui poliitik seda teinud ei ole? Ei ole. Keegi peab kuidagi ju otsustama, kui poliitiline juhis puudub. Ametnik tajub oma vastutust, ta ei jäta ühiskonda otsuseta. Aga peaks otsustama poliitik.

Kus siis ikkagi lõpeb ühe inimese vabadus enda keha üle otsustada ja valida, kas vaktsineerida või mitte? Kus algab teise inimese, näiteks väikese inimese õigus kooli minnes teada, et teda ümbritsevad täiskasvanud, kes tema õigust elule ja tervisele austavad nii palju, et on ennast vaktsineerinud kroonviirusest tingitud haiguse vastu? Kas haige inimene peab saama olla kindel, niipalju kindel, kui meie võimuses on – ja vaktsineeritud nakatavad vähem –, et tema olukorda ei raskenda haiglas saadud nakkus? 

Ei ole aus, et uue õiguste ja vabaduste tasakaalu üle otsustavad ametnikud – PPA juht, kaitseväe juht, haiglate ja kiirabide juhid, ettevõtete juhid. See tasakaal peab olema teie teha, armas Riigikogu. Muidugi, avalikkuse pahameel, kusjuures, langeb pigem neile, kes otsustasid, mitte Riigikogule. Aga pikaajaline mõju seal tagaistmel toimetamisest tekib siiski ka sellele saalile. Ühel hetkel teid ei nähtagi enam nendena, kes üldse peaks sellise tasakaalu meie ühiskonna jaoks leidma.

On ka pandeemiasse mitte puutuvaid valdkondi, kus ma tunnen väga puudust Riigikogu juhtivast rollist rahvusliku kokkuleppe saavutamisel. Näiteks, NEET-noorte kohta käiv sotsiaalhoolekande seaduse täiendus aastast 2018, mis annab õiguse riigile koguda noore kohta teavet riigi andmebaasidest, teha selle põhjal järeldus ja pakkuda noorele tuge ja abi elus edasiminekuks. Selline proaktiivne riik väljub kokkuleppest, mis meil oli e-riigi esimeses arengufaasis. Siis me lubasime oma inimestele, et nad peavad riigile enda kohta ütlema midagi vaid korra ja edaspidi riik teab. Ta teab, aga ei kogu ega kasuta seda teavet inimese paremaks mõistmiseks, kindlasti mitte tema elutee mustri tajumiseks. Ei kasuta ka inimese enda teadmata. NEET-noorte puhul riik seda tegelikult teeb.

Või teine osa meie e-riik 1.0 kokkuleppest, et riik kasutab andmebaaside infot, kui kohus just ei ole luba andnud teisiti käituda, ainult sellel eesmärgil, millega seoses see info on jagatud? Selle lubadusega ei ole kooskõlas siin saalis pika menetluse osaliseks saanud ABIS-e eelnõu. Ometigi ei viinud see arutelu siin, kuigi kestis kaua, ühise mõistmiseni, et uues tehnoloogilises reaalsuses me vajame e-riik 2.0 kokkulepet, nagu vajame ka NEET-noorte aitamiseks ja teiste sarnaste sündmusteenuste arendamiseks.

Siseminister ja justiitsminister on mulle lubanud teha koostööd selleks, et e-riik 2.0 kontseptsioon saaks sündida. Aga see, mis nemad ja nende ametnikud välja pakuvad, saab Eestile nii vajalikuks kokkuleppeks sõlmuda ikkagi ainult Riigikogus. Palun leidke see uus tasakaal! Leidke selline, mis võimaldab parimal moel tehisintellekti riigi- ja ka erasektori teenuste pakkumisel kasutada, samal ajal inimeste põhiõigusi kaitstes ja austades. Sellega on juba ammu väga kiire, muu hulgas sõltub sellest e-riigi edasine areng.

Julgen ennustada, et ei ole võimalik teha rohepööret, ilma et ühiskonnal tekiks sarnased küsimused õiguste ja kohustuste tasakaalust selleski protsessis, olgu need kohalike inimeste õigus kaasa rääkida tuulikute kerkimisele või põlevkivisektori töötajate õigus sotsiaalsele kaitsele, mis teatud perioodil peab olema eelistatud seisundis vabalt arenevate sektorite töötajatega võrreldes.

Mina tahaks, et kõik sellised kokkulepped sõlmitakse Riigikogus, mitte ei saabuks Riigikogusse vastuvõtmiseks. Et Riigikogu komisjonide roll ei piirduks kunagi vaid eelnõudesse muudatuste sisseviimisega, millest täna samuti suur osa on toodud ministeeriumiametnike poolt ja initsieeritud Riigikogu välistest kommentaaridest tekstidele. Et sisulised, keerukad ja paratamatult alati kellegi jaoks ka ebamugavad kokkulepped ning kompromissid tekiksid läbipaistvalt, sisulistes aruteludes ja lõpliku vastutuse võtaks alati see saal.

Hea Riigikogu! Viimaste aastate moraalne segadus, mida kõik pandeemia ja vaktsineerimisega seotu praegu lakmustestina meile näitab, tõestab üheselt, et Eestile on vaja Riigikogu kui teenäitajat. Riigikogu, kes uuesti, uuesti ja uuesti sõnastab meie vabadused ja vastutuse elu selles kirjususes, mis maailma pöörlemine meile ette paneb. Kes tagab mulle, kodanikule, kindlustunde, et minu panus Eesti tuleviku paremaks muutmiseks on sarnane kaaskodanike omaga ja et me kõik ka saame sellest paremast tulevikust sarnasel moel osa.

Ma tahan, et Eesti parlamentaarne riigikord oleks miski, mille üle tunnevad uhkust lapsed ja lapselapsed. See on teie kätes, hea Riigikogu! Tagaistmel on mugav küll, aga seal istujad, ükskõik kui hästi nende ühiskonnas kaasarääkimise õigus põhiseadusega pole üles ehitatud, kaotavad selle õiguse kindlasti. See hääbub hiilivalt, see vajub vähehaaval, nagu praegu ongi juhtumas. Kaasa aitab, kui Riigikogus endas on neid, kes pidevalt unustavad, et selles saalis räägib igaüks, kes suu lahti teeb, alati kogu rahvaga, mitte kunagi ainult konkreetse küsija või vastajaga. Kas see on häda mõistuse pärast või teadlik tegevus parlamentaarse riigikorra naeruvääristamiseks, teavad vaid nemad ise.

Nii või teisiti, rooli käest andnud või sellest aastatega lihtsalt ilma jäänud Riigikogu, kes iseennast tihti tõsiselt ei võta, riskib parlamentaarse demokraatia tulevikuga. Kui ükskord tunneb kannatuse kaotanud rahvas, et parlamentaarne kord justkui pole meie jaoks, leidub kahjuks kindlasti ka sellise hetke ärakasutajaid.

Armsad sõbrad! Ma jätaksin teiega hüvasti president Toomas Hendrik Ilvese sõnadega siinsamas, aastal 2011: "Põhiseadus on määranud Riigikogu kestma läbi aja. Ühelt poolt paneb see teile kohustuse olla oma eelkäijate vääriline, hoida ja edendada siin varem tehtut. Teisalt sõltub just teist, kuidas suhtub Eesti rahvas oma parlamenti ja koos sellega oma riiki viie, kümne ja viiekümne aasta pärast." 

Nii ta juba kümme aastat tagasi ütles. Saagu just tänavusest poliitikahooajast see, mil president Ilvese sõnastatud suundumus, mille süvenemist olen ka mina saanud murega täheldada, lõpuks tagasi pööratakse. Ikka teie peale lootes, viieaastase koostöö eest tänades. Head töösügist! (Aplaus.)

15:26 Esimees Jüri Ratas

Tänan teid, proua president!


15:32 Istungi rakendamine

15:36

Laulab Eesti Filharmoonia Kammerkoor. (Aplaus.)

15:36 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu, Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses kõlas Peep Sarapiku ja Juhan Liivi laul "Ta lendab mesipuu poole". Tänan Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljaid ja nende dirigenti Tõnu Kaljustet. Suur tänu teile! (Aplaus.)

Austatud Riigikogu, ma palun teil tõusta, Eesti Vabariigi president lahkub.

Head ametikaaslased, nüüd on meil suurepärane võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun andke märku. Kuni te ennast kogute, et eelnõusid ja arupärimisi üle anda – see väike hetk on –, ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!

15:38 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kümme seaduseelnõu. Esimeseks, riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister. Teiseks, maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Kolmandaks, etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Neljandaks, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Viiendaks, riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuuendaks, Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Seitsmendaks, ekspordi riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kaheksandaks, tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Üheksandaks, sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kümnendaks, elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Ilusat sügishooaega! Aitäh!

15:40 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kümme eelnõu ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Head ametikaaslased, läheme edasi päevakorra täpsustamise ja peale seda selle kinnitamise juurde. Esiteks, õiguskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja tänase istungi esimene päevakorrapunkt, milleks on õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 kolmas lugemine. 

Teiseks, Riigikogu liige Raimond Kaljulaid on tagasi võtnud tema algatatud ... On see nii, härra Kaljulaid? Jah, selge. Ta on tagasi võtnud tema algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 374, mille esimene lugemine oli planeeritud selle töönädala teisipäevase istungi viiendaks päevakorrapunktiks. Seega jääb selle eelnõu arutelu päevakorrast välja, teie tahte alusel.

Kolmandaks, väliskomisjon on teinud ettepaneku tõsta selle töönädala kolmapäevase istungi neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi Valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja kaitse lepingu lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 401 esimene lugemine sama päeva viimaseks päevakorrapunktiks. 

Koos nende muudatustega peame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 1. töönädala päevakorda hääletama ja seeläbi selle kinnitama või mitte. Seega alustan hääletamise ettevalmistamist.

Kas võin minna hääletuse juurde? Aitäh teile!

Head ametikaaslased, koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 1. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:43 Esimees Jüri Ratas

Veenva tulemusega, poolt 91, vastu 1 ja 1 erapooletu, on päevakord kinnitatud. Aitäh!


3. 15:44 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) kolmas lugemine

15:44 Esimees Jüri Ratas

Nii, nüüd lähemegi hoogsalt tänase päevakorra arutelu juurde. Esimene päevakorrapunkt on päevakorrast välja jäetud.

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 381 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. 

Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh teile! Panen lõpphääletusele eelnõu 381. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:45 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 82, vastu 8 ja 1 erapooletu on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 381 seadusena vastu võetud. Sellega on teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


4. 15:45 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE) kolmas lugemine

15:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda [päevakorrapunkti] juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi, seega lähme lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh! Panen lõpphääletusele eelnõu 383. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:46 Esimees Jüri Ratas

Poolt 73, vastu 17, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 seadusena vastu võetud. Sellega on kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


5. 15:46 Riigikogu otsuse "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine" eelnõu (387 OE) teine lugemine

15:46 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine" eelnõu 387 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta. Palun!

15:46 Aadu Must

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon vaatas selle päevakorrapunkti materjalid läbi 16. juunil, ja me lootsime sellega jõuda siia saali veel kevadistungjärgul. Paraku sai istung otsa enne, kui me kohale jõudsime.

Pärast esimest lugemist oli komisjoni laua peal mitmeid arvamusi ja ka parandusettepanekuid. Kõigepealt oli veel kord otstarbekas üle käia niivõrd tähtis asi nagu kõik protseduurilised asjad, mida üks või teine või kolmas otsus või tegevus tähendab ja selle üle oli päris põnev diskussioon. Me võtsime kokku kogu informatsiooni, mis oli laekunud nii juristidelt, kultuurkapitalilt kui ka kõikidelt teistelt asjakohastelt institutsioonidelt.

Oli ka üks selline oluline moment, mille Viktoria Ladõnskaja-Kubits palus päevakorda panna. Materjalidesse oli Estonia projekti puhul sattunud tõepoolest väide, nagu lahendaks see ka ERSO probleemid. Tegelikult panime paika, et see oli ainult Estonia arvamus, mitte ERSO oma.

Veel oli meil juttu sellest, kas Riigikogu paikapandud pingerida on rangelt kohustuslik ka seda ellu viivale kultuurkapitalile või on võimalikud mingisugused muutused või parandused. Seda seletati nii, nagu me oma riskianalüüsi tegime, et erandjuhtudel on tänapäeval võimalikud teatud otstarbekad lahendused. Kui ma tahtsin punkti ettevalmistajalt teada saada, mis need otstarbekad lahendused on, siis seletati, et 20. sajandil – 1996, kui seda seadust arutati – leiti, et peab olema range, selge päevakord. Aga tänapäeva finantsvõimalused tähendavad seda, et pole niimoodi, et kopp lüüakse maasse ja siis kohe euro kukub, vaid on mitmeid mõistlikke võimalusi tööde tihendamiseks finantsmehhanismide kaudu.

Veel oli juttu sellest, et väga paljud sümpaatsed objektid on nimekirjast välja jäänud. Kultuurikomisjon tundis selle üle muret ja me jõudsime järeldusele, et koostöös Kultuuriministeeriumiga tuleb tööd teha selleks, et ka need objektid, mis on välja jäänud – mitmed neist on ikkagi väga olulised ja head –, jõuaksid aastate jooksul finantseerimiseni. Kui mitte sellest projektist, siis ega see Eesti Vabariigi ainukene raha ei ole.

Kõige olulisem on siiski see, et tehti ka konkreetselt neli parandusettepanekut, mis on täna meie kõigi ees. Kõik need käsitlesid kahte objekti: filmilinnakut ja Anu Raua keskust. Osaliselt nad, vähemalt objektide osas, kattusid.

Esimene parandusettepanek oli Raimond Kaljulaiult, kes tegi ettepaneku täiendada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida (Juhataja helistab kella.) uue punktiga 1, muutes numeratsiooni ja kandes pingereas esimeseks objektiks Tallinna filmilinnaku. Teine, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek: lisada Anu Raua keskus Heimtalis. Kolmas parandusettepanek laekus Isamaa fraktsioonilt ja nemad tegid ettepaneku lisada kultuurirajatiste ehitamise ja renoveerimise pingeritta Tallinna filmilinnak. Positsiooni ei ole öeldud, aga kui neljale lisatakse üks, siis on ta kõigi eesti keele loogika reeglite järgi number viis. Nende ettepanek oli samuti lisada ka Anu Raua keskus.

Komisjon hääletas neid otsuseid ja leidis, et neid ei pea arvestama. Komisjon neid parandusettepanekuid juunis ei toetanud. Hiljem on diskussioon ägedalt edasi käinud ja minu käest on küsitud, kas peaks arvamuse muutudes tegema veel täiendava komisjoni istungi, sest mitmed komisjoni liikmed on öelnud, et olude arenedes ja filminduse või kinokunsti arengut jälgides nad pigem kalduksid filmilinnaku lisamist toetama. Sellele vaatamata komisjon seda uuesti lauale ei võtnud. Väga lihtsal põhjusel: meie ees on parandusettepanekud, ja kui kellelgi on oluline põhjus oma arvamust muuta, siis filmilinnakut kajastavad parandusettepanekud on meile esitatud ning suur saal saab oma suhtumist väljendada lihtsalt, selgelt ja reljeefselt suures saalis hääletades. Lühidalt kõik. Aitäh!

15:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle väga hea ja sisulise ülevaate eest! Head ametikaaslased, otsuse eelnõu puhul me peame arvestama, et meil on ka küsimused ettekandjale ja tulenevalt kodu- ja töökorra seaduse § 68 lõikest 3 on kuni kaks suulist küsimust, nii et võib rahulikult need kaks küsimust küsida. Ja lähemegi sügishooajal esimese küsimuse juurde, selle esitab Priit Sibul. Palun!

15:53 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus pingerea kohta, mida parlament kohe kultuurikomisjoni ettepanekul otsustama hakkab. Te sissejuhatavas sõnavõtus viitasite [sellele] ka, aga üsna segaselt. Ütlesite, et te olete püüdnud saada vastust, ja saite vastuseks, et erandjuhtudel otstarbekate lahenduste leidmiseks võib rakendaja seda pingerida justkui muuta. Mul on küsimus, kas kultuurikomisjon uuris juriidilist [võimalust], on meil mingi juriidiline alus ja arusaam ka, et kui parlament otsustab teha pingerea, siis kas, kellel ja millistel tingimustel on võimalik neid objekte kas selles neljases pingereas ümber tõsta või midagi vahele jätta või käib nende finantseerimine ikkagi vastavalt meie poolt vastu võetud pingereale. 

15:54 Aadu Must

Aitäh! Hea küsimus ja nähtavasti vajabki põhjalikumat seletust. Asi on selles, et ettenägematud asjaolud on sellised, et kui näiteks mingi projekti juures on märgitud kaasfinantseerimise skeem ja mingil hetkel näiteks selgub, et see, kes pidi kaasfinantseerija olema – no ma fantaseerin ja ei osunda mitte ühelegi konkreetsetele objektile, aga puhtteoreetiliselt, kui peaks nii juhtuma –, ütleb, et mul juba on hea, ma läksin pankrotti ja kahjuks ei saa kohustusi täita, siis see võib olla oluline põhjus selle objekti käikulaskmise või finantseerimise peatamiseks.

Mis puutub aga pingeritta, siis see on tõepoolest selline asi, mida kultuurikomisjonis me ise ka  üksteiselt ja üks teiselt ja teine kolmandalt korduvalt üle küsisime. Vanasti oli niimoodi, et ehitatigi üks asi algusest lõpuni välja ja kõrval raha laekus konkreetse töö eest. Nähtavasti on võimalikud mitmesugused liisingu ja sildfinantseerimise variandid, millele – nii nagu teatavad meie ministeerium ja kultuurkapital, nende poolt väidetavalt kontrollitud, et ei ole vastuseisu – riigilt ehk kultuurkapitalilt rahaülekanne laekub tõepoolest järjekorra alusel. Kuni raha ei ole, siis ei võeta niimoodi, et kuskilt lõpust hakkame teile juba üle kandma. Aga põhimõtteliselt alati tänases majandusmehhanismis ei ole raha laekumine ja konkreetne ehitustöö absoluutselt sünkroonis.

Pingerida muuta? Väga konkreetne ja täpne küsimus. Pingerida ametlikult muuta saab paraku ainult Riigikogu.

15:56 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

15:56 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Anu Raua keskus, 2,6 miljonit, sihukene suhteliselt väike number kogu projektide rahastuse juures. Kuidas komisjonis see arutelu käis? Ma saan aru, et komisjon seda ei toetanud. Kuidas te ise tunnete, kas oleks võinud ikkagi ka komisjoni toetus sellele objektile olla? Täna läheb ta küll parandusettepanekuna saalis hääletamisele, ma loodan, et saal toetab sellist olulist objekti. Kuidas teie suhtute sellesse?

15:56 Aadu Must

Ma suhtun sellesse seadusandjale pandud raamide piires. Asi on selles, et vahel on väga kasulik lugeda, mis on olnud seadusandja tahe ühte, teist, kolmandat või neljandat seadust välja töötades ja vastu võttes. Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide arutelul umbes veerand sajandit tagasi rõhutati, et kogu see projekt on suurejooneliste, mastaapsete ja üldse mitte odavate [objektide jaoks], [teisi] teevad kohalikud omavalitsused ja huvirühmad saavad seal aidata näiteks. Need peavad olema suured, mastaapsed objektid, mida riigil on muidu tõepoolest raske finantseerida ja vastavat kapitali koguda. Selleks tehti eraldi projekt. Ühe Riigikogu liikme lennuka võrdluse järgi oli – antud juhul on selle parandusettepaneku näol tegemist Anu Raua keskusega – tegemist emotsionaalselt väga sümpaatse, kuid sisuliselt siiski sedalaadi ettepanekuga, et saadaks õhujõudude paraadile ikka oma tuulelohe ka.

Nüüd, ajakirjanduses levinud väide, et sellega Riigikogu andis halva hinnangu või ei hinnanud vääriliselt Anu Raua keskust – see ei vasta tõele. Kordan veel kord: algusest peale, läbi aegade on olnud seisukoht, et suured strateegilised kultuuriehitised on selle projekti sisu, ja väiksematega peavad tegelema Riigikogu, kultuurikomisjon, rahanduskomisjon, ja vaatama, kuidas oleks võimalik neid finantseerida. Tõsi, kohe kui see asi oli komisjonist läbi käinud, oli muidugi teada, et tulevad need parandusettepanekud ja sellest kirjutas ka Kaarel Tarand, kes ütles, et kullakesed, te esitate selle eelnõu vahetult enne kohalikke valimisi ja te võite kindlad olla, et kusagilt Viljandimaalt, Jõgevamaalt või Tartumaalt tuleb kindlasti mõni ettepanek, et ka meile oleks ühte meie rahvale väga sümpaatset keskust vaja. Kultuuriministriga rääkisime, ta on seda ka avalikult välja öelnud, et need objektid, mis jäid nimekirjast välja, ei ole laualt maha pühitud, vaid neile tuleb leida teistsugused rahastamiskanalid.

15:59 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:59 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma küsin küsimuse otsustamisest, ja ütleme, järelringist. Kui kümnest neli valiti välja, siis neli said ju võib-olla veel täiendava mingi dokumentatsiooni, et [saaks] teha selgitustööd saadikutele ja komisjoni liikmetele. Aga kui nüüd on mingi teadmine meil muutunud, siis need ülejäänud kuus, kes jäid sellest välja, nemad jäid sellest voorust [välja], neile ei tehtud, ütleme, täiendavaid küsimusi. Kas see mingil määral meie otsustuspädevust siin takistab või peaksime järeleaitamistunde tegema, sest eks selle aja jooksul ole ka nemad vaadanud enda projekti ja võib-olla leidnud säästlikumaid lahendusi?

16:00 Aadu Must

Võiks vastata lühidalt, et võib-olla. Tegelikult oli küll niimoodi, et neid objekte oli 29. Tõepoolest, Riigikogu kultuurikomisjon tutvus nendega meie komisjoni mastaabis, ja kui me võtame n-ö ajaloolis-võrdleva meetodi, siis no ülimalt põhjalikult, iga projektiga eraldi ja kõikidega koos veel ka võrdlevalt. Ma pulti tulles mõtlesin, et ma pääsen täna natuke lühema sõnavõtuga. Miks? Sest Riigikogu esimees tegi nii toreda repliigi ka kultuuriobjektide teemal, seletas kohe mitu asja minu eest ära, aga olgu-olgu, ma räägin nendest siis ka veel edasi.

Nähtavasti on niimoodi, et kindlasti ei ole ka praegune süsteem igavene, ja suure tõenäosusega, julgen prognoosida – see ei ole komisjoni otsus, see on minu isiklik arvamus –, et tõenäoliselt järgmine Riigikogu koosseis vaatab läbi selle seaduse, mis käsitleb riiklikult tähtsate kultuuriobjektide menetlemist. Menetlemise käigus – sellest oli tegelikult esimesel lugemisel juttu – me algusest peale panime paika kriteeriumid meie endi jaoks, ja vähe sellest, komisjoni liikmed konsulteerisid nendes asjades oma fraktsioonidega.

Seetõttu tulidki juurde sellised asjad, mida kuskil seaduses kirjas ei ole. Punkt üks, hinnata kõigi nende objektide tähtsust Eesti kultuurile ja selle jätkusuutlikkusele tervikuna. See oli üks põhikriteeriumeid. Teiseks – ja see oli erinevatest fraktsioonidest tulnud indikatsioon, mis lõppkokkuvõttes leidis komisjonis konsensuse –, me peame järgima ka regionaalset mõõdet. Võib-olla on niimoodi – keegi ei vaidlusta seda, et Tallinn on pealinn –, et kui muusikud ütlevad, et meie objekt tuleb Tallinnasse, ja kunstnikud ütlevad, et meie objekt tuleb Tallinnasse, ja kõik tuleb Tallinnasse, siis tundub, et võib-olla meie regionaalne tasakaalustatud areng saab äkki natukene pihta.

Ma nüüd lõpuni ei hakka lugema, sest ma muidu kordan esimese lugemise juttu ja siis te ütlete, et Must kirjutas iseenda pealt maha. Aga kuna Kruusimäe annab mulle märku, et ta sai juba vastuse ... (Kruusimäe täpsustab saalist. Juhataja helistab kella.) Aa, võib rääkida, jah? Väga hea, mulle meeldib.

Asi on selles, et kõikide nende objektide puhul – ka nende puhul, kus arvati, et tulevad ja teevad parandusettepanekuid – olid meil avalikud esitlused, ülevaatused, ja veelgi enam, komisjon oli kokku leppinud, et kõik, kes tahtsid mis tahes lisateavet või konsultatsiooni, kõik seda said ja mitte midagi ei toimunud pimedas ega teki all. Küll aga oli veel üks selline küsimus ... Ah soo, ja korrektsuse mõttes oli veel see, et me olime päris uhked selle üle, et menetlusprotsessid pidid olema igati korrektsed ja näiteks komisjoni liige, hea kolleeg Jaak Valge taandas ennast, sellepärast et üks tema lähedastest inimestest oli seotud ühe projektiga. Selle asemel et öelda, mul on valge lipp ja me lähme selle objekti eest kõik välja. Ei, tõepoolest, poliitiliselt korrektselt tehti niimoodi, et kõikide kahtluste tõrjumiseks komisjoni liige ennast taandas.

Mis puutub sellesse, kas keegi saab veel lisavõimaluse või ei saa lisavõimalust, siis kordan seda, mis esimesel lugemisel jutuks oli: komisjon ise on veendunud, et me olime põhjalikud, professionaalsed, ja kui professionaalsusest puudu tuli, siis küsisime alati ka konsultatsiooni ja püüdsime kaasata fraktsioone. Paraku on demokraatlikus riigis niimoodi, et parlamendi täiskogu on mistahes komisjoni suhtes ülemuslik ja ülimuslik, ehk teiste sõnadega, kui täiskogu ütleb, et on vaja midagi veel täiendavalt sisse viia, siis see ongi seadus.

Küsimus on ainult selles, kas parlamendi kultuurikomisjon peab endal oma töös ühe hinde maha võtma, sest sai halvasti töötatud. Võib-olla isegi ei pea, sellepärast et tähtis on lõpptulemus. Praegune õigusruum viis selleni, et kultuurikomisjon leidis neli objekti, mis on kõigiti vastavad seadusandja tahtele. Ja täiskogul on õigus seda omalt poolt kollektiivse tarkusega veel korrigeerida. Rohkem ei vastaks täna.

16:05 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

16:05 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Kas ma saan nüüd [õigesti aru], et sa väitsid, et see nimekiri on kujundatud Eesti kultuurile kõige olulisemate hoonete põhjal? Ja nüüd äkki need muudatused – Anu Raud ja see filmilinnak. Kas vahepeal on midagi olulist muutunud, et kultuuri on ümber hinnatud? Ja kas ma sain [õigesti] aru, et sotsiaaldemokraadid arvavad, et Estonia on ajast ja arust ning film tuleb asemele panna? Kas need arutelud komisjonis, ma ei ole sinna jõudnud, olid tulised?

16:06 Aadu Must

Peab ütlema, et kui nüüd pulssi katsuda, siis kultuurikomisjoni koosolekud on veidi vähem temperamentsed kui mõne teise komisjoni koosolekud. Nii et arutati asjalikult ja kõik ütlesid oma arvamuse välja. Aga sotsiaaldemokraatide arvamus on tõepoolest see, mida mina isegi ei ole pädev kommenteerima, sest kogu seda argumentatsiooni komisjonis põhjalikult ei lahatud. Ma olen kindel, et fraktsioonide sõnavõttudes fraktsioonid oma ettepanekuid ja oma mõtteid kindlasti veel täpsustavad.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

16:06 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea esimene objekt on Tartu südalinna kultuurikeskus. See nimi juba iseenesest ütleb, et kultuurikeskus on mõeldud südalinna, ja see südalinna koht oleks olnud Küüni tänava ja Vabaduse puiestee vahel asuv park. Minu kui põlise tartumaalase jaoks on see väga suur probleem, ja ma tean, et väga suur osa Tartu linna elanikest on selle vastu, et see kesklinna park nüüd hävitatakse ja selle asemele tuleb suur betoonist ehitis. Ma tahtsingi küsida, et kuigi see nimi on endiselt südalinna kultuurikeskus, siis kas selle kultuurikeskuse asukoht on kindlaks määratud või on see veel lahtine.

16:07 Aadu Must

Tähendab, mis puudutab selle koha otstarbekust või mitteotstarbekust, on tõepoolest erinevaid vaidlusi. Ma ka Tartu elanikuna ja pikaajalise tartlasena olen võtnud seda suhteliselt rahulikult selles mõttes, et selle kultuurikeskuse projekti taga on päris võimas töö. Ja mind natuke leevendas selle kriitika suhtes – mis tuli ja mida tuleb analüüsida loomulikult – see, et tartlased on alati olnud kõikide asjade vastu. Ma toon ainult ühe võrdluse. 1798 Tartu raad ja suur osa linlastest protestis, kuna Tartusse taheti ehitada mingisugune suur ja kole asi nagu Tartu Ülikool. Kusagil Venemaal senati arhiivis on kaks ja pool kilo kaebekirju, et sellist asja küll ei tohi teha.

Ma olen läbi aastakümnete lugenud – küll koolipoisina, küll tudengina, küll õppejõuna – neid artikleid, kus räägiti, et pärmivabrikust edasi ei tohiks Tartusse ühtegi hoonet teha. Võib-olla neil oli õigus, sest siis see on juba teine Tartu. Ja ma olen hästi kursis ka nende inimeste [mõtetega], kes  ütlevadki teistmoodi ja näitavad pilte, kuidas on olnud südalinnas hooned, kuidas on olnud kaubahoov. Nii et need on kõik omamoodi vaieldavad asjad. Ja küll on hea, et inimesed selles suhtes ükskõiksed ei ole.

Paraku see projekt näeb ette siiski südalinna kultuurikeskuse ehitamist südalinna. Mul oli just hästi huvitav vestlus Jaapani külalistega, kes küsisid, kas teil on tahtlikult nii, et äärelinn on keset linna ja linnaäär on mets ning lage maa. Tartu linnas pidi elama ainult, ma ei mäleta, vist 68 Karu, aga need olid küll rahvastikuregistris, mitte seal ääremaadel.

Nii et see on ka esitaja ja kohaliku omavalitsuse usaldusküsimus. Alati on erinevaid arvamusi, ja selles mõttes olen teiega absoluutselt nõus: erinevaid arvamusi on ja jääb.

16:10 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

16:10 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja, te sissejuhatuses viitasite, et eesti keele reeglite kohaselt Isamaa ettepanekud platseeruvad 5. kohale. Ma küll täpselt ei tea, millisele reeglile te vihjasite, aga ma olen küllalt veendunud, et eesti keeles selliseid reegleid olemas ei ole. Selle pingerea on meie ette pannud kultuurikomisjon ja me hakkame seda hääletama. Kui Isamaa ettepanekud leiavad toetust, siis tõenäoliselt tuleb kultuurikomisjonil koguneda ja otsustada, millisele kohale see ettepanek platseerub.

Aga mul on küsimus Rahvusooper Estonia kohta. Siin esitatud arvamustes ning toimunud debatis ja aruteludes on minu meelest selle teema üle palju nörritatud. Kas teie oskate öelda rahvusooperiga seotud inimestele või ooperit armastavatele inimestele, kas teie hinnangul selle projekti või idee järgi esitatud kavand saab finantseeritud ja rajatud?

16:11 Aadu Must

Tähendab, vaatamata sellele, et ma olen nii tähtsas ametis nagu kultuurikomisjoni esimees, ei hakka ma tegema oletusi, ennustusi või arvamusi, kuidas tulevikus täpselt läheb. Selge on see, et kui Riigikogu võtab vastu mingi otsuse, mis ei ole kehtivate seaduste ja reeglite kohaselt realiseeritav, siis see ei realiseeru. Ei saa öelda, et mulle see seadus ei meeldi, seda me ei täida. See puudutab ka kohaliku omavalitsuse pädevust, objekti maaomaniku seisukohti ja kõike seda. Need asjad on realiseeritavad ainult siis, kui nad saavad kokku lepitud.

Mis puudutab konkreetselt Estoniat ja seda vajadust, siis seda on komisjonis valuliselt arutatud ja nii mõnigi inimene on öelnud, et pidi see siis nii juhtuma, et enne teeme platsi korda ja pärast tahame sinna midagi ehitada – kõlab mitte kõige õnnestunumalt. Sellele vaatamata on olnud arvamusi – juhin tähelepanu, ka Muinsuskaitseameti arvamus, siis kui me seda asja ette valmistasime –, et kaasaegne muinsuskaitse otsib kompromisse ja paljud asjad on realiseeritavad. Palju infomüra tekitas muidugi ajakirjandus, kes otsustas, et tutvustatakse seda objekti, Estonia juurdeehitust mitte algdokumentidest lähtuvalt, vaid mingi suure punase kummutina, mida me kõik mäletame. Kuskil lehes [see] ilmus, ja see ehmatas küll kõiki ära, mind ka. Aga lõpuks tuli välja, et sellel ei ole tegeliku projektiga paraku mitte mingit pistmist.

Ja veel kaks asja. Me oleme komisjonis vaadanud, igaüks eraldi ja esimees veel ka eraldi, ikkagi seda eelmise aastatuhandelõpu arutelu. Mõned ütlevad, et siis läks kõik libedalt, lihtsalt ja loogiliselt. Ei läinud, vaidlused käisid. Isegi kui pärast olid otsused vastu võetud, siis kõige ägedamalt rünnati parlamenti, selle kultuurikomisjoni selle eest, et muuseumeid on palju, aga Estonia, mida me oleme aastakümneid oodanud, jäi välja, ja see oli väga-väga-väga terav rünnak tollal. Võib juhtuda täiesti niimoodi, et hea kolleegi poolt viidatud tehioludel võib juhtuda, et ootame veel järgmised 70 aastat.

16:13 Esimees Jüri Ratas

Marko Torm, palun!

16:13 Marko Torm

Austatud Riigikogu esimees! Hea kultuurikomisjoni juht! Küsimus pingerea kohta – te olete sel teemal täna juba sõna võtnud. Vabandan, kui ma ennast kordan, aga teatud asjad vajavad selgitamist. Küsin ikka Rakvere ja Arvo Pärdi nimelise kontserdimaja kohta, mis kultuurikomisjoni ettepanekul peaks platseeruma nelja või viie valiku seas kolmandale positsioonile, kui mu info mind ei peta. Kas te oskate või saate natukene täpsustada seda, millisel kujul saavad pingeritta paigutatud objektid reaalse ehitustegevusega alustada ja mis selle eelduseks on? Ehk küsimuse sisu: täna, esmaspäeval avati Rakvere linnas Arvo Pärdi nimelise kontserdimajaga külgnev taristu, mis on ehitatud ja korda tehtud linna poolt just sellest kontserdimajast, muusikamajast lähtudes ja [sellest], kuidas seda maja teenindama saab hakata. Olles ka ise olnud sisuliselt selle projekteerimismeeskonna juht, siis ma tean, et seal on tehtud kõik vajalikud (Juhataja helistab kella.) toimingud ja ettevalmistused, et saaks ehitustegevusega alustada. Kas nad saavad alustada juba peatselt, mitte ei pea ootama järgmist rahastusperioodi? 

16:14 Aadu Must

Jah, see on nüüd see küsimus, millele ma ei väsi vastamast, sellepärast et see on keskne küsimus. Me komisjonis oleme iseenda käest korduvalt küsinud ja püüdnud asja paika saada. See diskussioon, mis meil enne hea kolleegi Priit Sibulaga oli, et kas eesti keele reeglid või miski paneb paika [selle] – ei, eesti keele loogika oli minu mõte. Kui ma sõnaga eksisin, siis on midagi valesti. Kui on olemas mingi tervik ja sellele midagi lisatakse, kui on pingerida ja sellele lisatakse, siis see tähendab pingerea lõppu lisamist. See on eesti keele loogika järgi, millest ma enne rääkisin.

Mis puutub sellesse, kuidas toimub finantseerimise skeem, siis kultuurkapitali esindajad on meile seletanud, et lisaks Riigikogu otsusele, mis on seadus, lähtutakse ka tehioludest, ja näiteks oludes, kus on mitu finantseerijat, tähendab Riigikogu otsus, et riigipoolne garantii, vastavad rahad tulevad, on olemas. Kui üks partneritest asub oma kohustusi enne, või oma osapoolt enne täitma, siis seda nemad ei pidurda, et oi-oi-oi, riik veel ei ole rahalaevaga kohal, mis te siin oma osa juba teete. Nii et selles mõttes see on konkreetsed finantslepingud, ehituslepingud, realiseerimise lepingud ja see tuleb kõik läbi rääkida, läbi mängida kultuurkapitaliga, kes püüab leida kiiremaid, optimaalsemaid ja parimaid lahendusi. Lühidalt kõik.

16:16 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

16:16 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Kultuur väärib toetamist alati, selles ei ole ilmselt kellelgi kahtlust. Alati tahaks toetada rohkem, isegi siin saalis tahaks toetada rohkem, kui saab. Ideid on ja Eesti rahvas ning riik elab. Minu küsimus tuleb sellest valdkonnast, et kuidas teie hindate ja kas te komisjonis arutasite, et vist 1998 viimati kinnitati see nimekiri, mille alusel me oleme tähtsaid kultuuriobjekte ehitanud. Nüüd, seda prioriteetsuse järjestust parlament ilmselt ei tule ei selles koosseisus ja tundub, et ka mitte järgmises koosseisus, üle vaatama, sest puudub vajadus. Millal võiks rääkida järgmistest ideedest, mis jäävad täna rahast ilma? Kas te seda poolt ka arutasite ja seadsite sihte edaspidiseks?

16:17 Aadu Must

Ma isegi proovisin seda sisse põimida ühte vastusesse. Tõepoolest, meil on Kultuuriministeeriumiga pidevalt olnud juttu sellest. Me uurisime kõigepealt seda, mis on nende prioriteetide kavas, et see tervikkultuuripilt ikka võimalikult hea tuleks, ja leidsime seda, et see projekt kõiki asju ei lahenda. Näiteks Kultuuriministeeriumile olid päris tähtsad muuseumide ühishoidlad, mis on nagu muuseumide materiaalne vundament jne, aga selles suhtes leidsime, et ka riigil on teatud kohustusi. Lugedes veel kord seadusandja algset tahet, oli just niimoodi, et rohkem ametkondliku näoga asjad jäävad sellest projektist välja, ning tehakse n-ö laiale publikule väga olulisi asju.

Loomulikult, oleme juba vaadanud ka sellele peale ja vaikselt nõu pidanud, mida teha näiteks Anu Raua keskusega ja kelle initsiatiivil, kuidas kohalikke omavalitsusi kaasa tõmmata jne. Nii et sellest on juttu olnud. Komisjoni tahe ja meie enda töökorraldus on selline, et vaadata ja otsida võimalusi kaasrahastamise leidmiseks või rahastamise leidmiseks nendele objektidele, mis kahjuks jäid välja. Mõni ütleb, et teil oli rõõmus töö ja saite valida suuri asju, mis lähevad kunagi ajalukku. Tegelikult oli see töö täis südamevalu, ja ma võin sulle kui pärnumaalasele kinnitada, et Pärnu objektide pärast oli meil ka valus.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Väike leevendus ka Pärnu kanti. Läheme siit edasi Heiki Hepneriga. Palun!

16:19 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Austatud ettekandja! Ma tegelikult tahaks natukene suuremat selgust selle pingerea osas. Minu meelest selle suhtumisega, niisuguse paindliku tõlgendamisega, et juhul kui keegi ei suuda oma panust anda, siis peatatakse ja võetakse järgmine, me jõuame situatsiooni, kus kõik objektid on korraga finantseeritavad. Mu küsimus on, milleks siis üleüldse seda pingerida vaja on, sest praegune lähenemine ongi täpselt niimoodi, et võiks justkui kõigiga korraga alustada. See otstarbekate lahenduste otsimine, minu meelest, ütlen ausalt välja, et kõikide objektidega alustatakse korraga: kuidas te sellesse mõttesse suhtute? Ja kuidas te (Juhataja helistab kella.) ikkagi sellisest paindliku pingerea tõlgendamisest lähtute?

16:20 Aadu Must

Jah, komisjonis käidi needsamad asjad läbi mitu aastat tagasi. Esimene asi, mis tol korral küll öeldi, oli see, et mis te üldse nii vara alustate. 2024 alles lõpeb eelmise projekti rahastamine ja andke aega, puhake jalga ja siis, kui aeg on lähemal, hakkame arutama. Paraku selgus, et üllatus-üllatus-üllatus, vanad võlad, kõik finantskohustused, mis eelmise analoogilise projektiga seotud olid, saavad täidetud 2022. aasta esimesel poolel. Järelikult projekt käivitub tõesti kiiremini, kui arvatud ja selles mõttes on küll hea, et me jõudsime sellest varakult rääkida.

Seda, et mingid tööd käivad korraga, on ka täiesti üllatav, aga nii see ongi. Tuleb välja, et projekti kirjutasid ka kõik korraga ja tegid selleks tõelisi ekspertiise ja otsisid oma ressursse jne. See, et töö etappe finantseeritakse korraga, tähendab, kui laekub umbes 10 miljonit aastas, siis esialgu võib neid rahasid üle kanda pingerea kahele esimesele objektile. Ja täpselt nii see tulebki.

Aga nüüd need, kes on minust rohkem finantspoole ja inseneriteadustega kursis, olnud tõelistel headel juhtivatel kohtadel, püüavad mulle seletada – ja teevad seda veenvalt, ka kõrged riigiametnikud –, et finantsmehhanism selleks, et mis tahes ehitus ei peaks venima nagu vihmauss, vaid et vahel on midagi võimalik teha etapina ja kiiremini, see on tänane praktika. Ja vaatamata sellele, et meile, minule ja Heiki Hepnerile tundub see kuradi kahtlasena, töötab see hästi.

16:20 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

16:22 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma jätkan sellesama teemaga – selle tasustamise, maksmisega. Täna, 25 aastat tagasi siin parlamendisaalis tehti otsuseid. Sa mainid, et järgmise aasta suveks saab ehk rahastatud need eelmised objektid, aga ma olen kindel, et kui sel hetkel, 1996. aastal oleks riik võtnud korraga laenu ja kõik objektid valmis ehitanud, siis kõigi objektide maksumus kokku oleks tunduvalt odavam kui täna ühe objekti hind. Kas ei ole arutelu olnud ka selle üle, et kui on välja valitud need neli, viis, kuus olulist objekti, siis riik võiks need valmis ehitada ja tagurpidi läbi aastate saaks see raha läbi selle fondi riigieelarvesse tulla, sest me teame, et iga aastaga läheb ehitus kallimaks? (Juhataja helistab kella.) Kas sellisena arutelu üldse komisjonis oli või ei olnud?

16:23 Aadu Must

Komisjonis oli erinevaid arutelusid, ja oli ka see arutelu, et tõenäoliselt on 20. sajandi lõpul tehtud regulatsioonid sellised, mis vajavad mõningast uuendamist. Komisjonis jõuti ka sellele arusaamisele, et aasta-paariga projekt täidetud ei saa ja võib-olla juba järgmisel, aga võib-olla ka ülejärgmisel Riigikogu koosseisul tuleks kogu süsteem uuesti läbi vaadata, uuesti üle arvutada ja arvestada ning lähtuda juba uuenenud võimalustest, vajadustest ja tingimustest. 

16:23 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

16:23 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te küll rääkisite minu eelmisele küsimusele vastates küll aastast 1700 ja ma ei tea, millest veel, aga mina räägin tänasest päevast. Ja tänasest päevast selles mõistes, et seesama park, mis asub seal Küüni tänava ja Vabaduse puiestee vahel, on väga paljudele tartlastele väga oluline. Linnavolikogu liikmena te tõenäoliselt teate, et väga suur osa rahvast ei ole nõus sellest pargist loobuma. Seetõttu ma ikkagi küsin teie käest uuesti ja palun konkreetset ning selget vastust: kas selle südalinna kultuurikeskuse asukoht on kindlaks määratud või on see veel lahtine?

16:24 Aadu Must

Aitäh! Ma vastan veel kord seda, et ma austan erinevaid arvamusi. See projekt räägib konkreetsesse kohta rajatavast kultuuriehitisest.

16:24 Esimees Jüri Ratas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun! 

16:24 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Aitäh! Poliitikud peavad kandma vastutust. Kui me hääletame poolt või vastu, siis me peame väga täpselt aru saama, mille poolt või vastu me tegelikult hääletame. Sellepärast on mul siin kaks täpsustavat küsimust, millele ma lihtsalt tahan, et te ka saalis suudaksite vastused anda. Esimene neist on see, et mis juhtub, kui näiteks problemaatiline ehitis ei saagi valmis lihtsalt sellepärast, et muinsuskaitse kaalutlustel seda ei saagi realiseerida. Meie praegusel hetkel pigistame silmi, hääletame poolt, aga tegelikult seda valmis ehitada ei saa.

Ja teine, kui me tõepoolest heast tahtest hääletame sisse muudatusettepanekud ja vägagi pooldame neid, aga samas peame aru saama, mis on järgmine samm, ehk siis mis hakkab juhtuma, kui me hääletame sisse filmilinnaku. Kas ta tõepoolest saab seal seista ainult viiendal positsioonil ja siis saab raha suhteliselt hilja (Juhataja helistab kella.) või on olemas ka reaalselt õiguslikult õiged vastused sellele küsimusele?

16:25 Aadu Must

Esimene küsimus oli vastutusest. Tuleb välja, nagu ka proua president siin rääkis, et Riigikogu tõepoolest ei saa ainult tagaistmel sõita, vaid peab vahepeal tagaistmelt ära tulema ja vaatama, kuidas maailm välja näeb. See tähendab seda, et kui mingi objekt on vastuolus muinsuskaitsereeglitega või seadustega, siis tema ehitamist ei alustata enne, kui kõik need võimalikud vastuolud on reguleeritud. Ma püüdsin sellele ka vihjata, aga kordan selle tõesti üle. Kui ei ole ehituse aluseks vajalikke dokumente, siis ehitustööd ei alga. Nii lihtne see ongi. Ja siis nuta või naera, kas tuleb parlament kokku või mis saab, aga sel juhul ei ole võimalik. Siis tuleb paratamatult käivitada mingi järgmine [projekt]. Midagi teha ei ole.

Ja [küsimuse] teine pool oli ... Ma olen juba unustanud. Aa, filmilinnak ja hääletamine. Tähendab, tõepoolest on selline keeruline asi, et parandusettepanekud vahel muudavad maailma. Ja tegelikult võib ju juhtuda erinevaid variante. Üks variant ütleb, et filmilinnak tulebki esimeseks. Ja kui kogu Riigikogu hääletab nii, et ta tuleb esimeseks, siis ta on esimene. Siis peab veel üle vaatama selle, kas see tähendab seda, et ülejäänud nihkuvad numeratsioonis või läheb asi üleüldse kultuurikomisjonile tagasi ja alustame kogu protseduuri algusest.

Võib juhtuda niimoodi, et filmilinnak lisandub olemasolevale neljale. See tähendab seda, et siis käivitub see mehhanism, millest ma rääkisin või mida on arutatud. Kuna riik pole filmilinnaku ainuke rahastaja, siis kultuurkapital on lubanud enne mis tahes asja käivitamist pidada siduvad konkreetsed läbirääkimised ja sõlmida lepingud, kuidas toimib rahastamise skeem. Nii see on üles ehitatud.

Ja kui ma räägin siin igasugustest riskianalüüsidest ja ohuplaanidest, siis mitte selleks, et ma tahaksin kangesti, et nüüd teeme kõik ümber, aga me tõesti oleme ju komisjonis, sa mäletad, me oleme arutanud: aga kui. Ja isegi kui-kui-kui, variant neli, siis tulebki kõige halvemal juhul Riigikogul veel kord kokku tulla ja teha hiljem vastavad parandused juba jõustunud seadusele.

16:28 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

16:28 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Aadu! Kõigepealt suur tunnustus, et filmilinnaku projekt on jõudnud sinna etappi, et temast jälle räägitakse. See näitab, et komisjon ja teie ise olete olnud paindlikud selles küsimuses. Ma vabandan, ma päris ühemõtteliselt ei saa aru sellest, kuidas meie tänased otsused selle projekti valmimist mõjutavad. Selle eestvedajad ja ka Tallinna linn on kinnitanud, et nende poolt on kõik valmis, kuni selleni, et ehitusluba on kas antud või andmisel ja nemad saaksid juba alustada, nüüd ja kohe. Ja meil on kaks muudatusettepanekut, nagu ma teist aru sain: üks neist lisaks selle projekti esimeseks ja teine viiendaks. Kas see, millal me saame alustada, sõltub sellest, kumb ettepanek lõpuks siin saalis leiab toetuse, juhul kui leiab? Kui läheb esimeseks see objekt, siis me saame kohe alustada selle objekti [ehitamisega], ja kui läheb viimaseks, siis ei saa? Kas ma saan õigesti aru?

16:29 Aadu Must

Tähendab, kohe, kui tulid need parandusettepanekud, siis minul kui komisjoni esimehel oli kohustus õppida ise seesama asi, millest sa praegu räägid, kõigepealt ära. Ja seda ma olen ka teinud. Praegune seis on selline, et nii filmilinnaku projekti algatajad kui Tallinna linn väidavad jätkuvalt, et nad on võimelised kohe alustama. Aga kasutataksegi selliseid termineid nagu sildrahastamine ja muud sellised asjad, nii et n-ö kaasav osapool suudab käivitada. Nähtavasti on see just seesama lugu, kus me peame formaalselt kinni sellest, et raha saab üle kanda kõigepealt kahele esimesele objektile ja siis järgmisele kahele, aga mitte viiele korraga, eks ole.

Ja veel ütlen seda, et kõikide parandusettepanekute puhul oli minu ülesanne või kohustus küsida algatajate käest, kas neid see parandusettepanek rahuldab. Hoidku jumal, meie siin ütleme, et ehitame suure Cheopsi püramiidi, aga nemad ütlevad, et nemad tahtsid hoopis tankitõrjekraavi, eks ole. Ei tohi ju nii sassi minna. Nii et me oleme need üle käinud, ja variant C, et filmilinnak lisatakse – mille juures sisuliselt on arvestatud ka Raimond Kaljulaidi ettepanekut, kuigi mitte täpselt sel kujul –, ja kui selline asi vastu võetakse, siis nii linn kui projekti esitaja on selle lahendusega rahul ja leiavad, et see on hea lahendus, kui neljale objektile lisatakse viiendana filmilinnak.

16:31 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

16:31 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Kas te komisjonis nende riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rajamise teemal arutasite ka seda, kuidas need vastavad meie põhiseaduse preambuli nendele sellistele tingimustele, et [eesmärk on] eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade? Kui vaadata nüüd seda filmilinnakut, mis on ka oluline kindlasti, ja võrrelda seda südalinna kultuurikeskuse ja teistega, siis seal on väikesed vahed, võib-olla isegi suured vahed. Kas te arutasite seda, kuidas vastab see järjekord preambuli mõttele?

16:32 Aadu Must

Hea küsimus! Põhimõtteliselt on niimoodi, et põhiseadust ei rakendata iga võileiva tegemisel, vaid tuleb vaadata, et rahvas oleks toidetud ja et põhiseaduse mõte oleks tõesti jõuliselt kaitstud. Meie vaatasime seda, et see komplekt, mille me algselt kokku panime, et need neli kultuuriobjekti teeniksid põhiseaduses püstitatud eesmärke, ja jõudsime arvamusele, et need teenivad ja täidavad seda eesmärki.

16:33 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

16:33 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma ikkagi olen nüüd selle järjekorra juures ja te ka vahepeal üritasite seda justkui selgitada, aga ütlesite, et kui tekib mingisuguseid tõrkeid – on miski muinsuskaitsega või, ma ei tea, looduskaitsega või millegi muuga vastuolus –, siis niikaua, kui ei ole [kõik korras], asi peatatakse. Samas, kui see objekt on esimene või teine, siis see ju tähendab tegelikult seda, et kogu protsess on peatatud. Või ikkagi arvatakse siis see objekt välja? Kuidas sellega ikkagi on? See asi on üsna segane.

16:33 Aadu Must

Kellele segane, kellele mitte. Aga ma võin ju veel kord rääkida. Põhimõtteliselt oleme me põhjalikult üle vaadanud selle, et oleksid tõepoolest esimesel ja teisel positsioonil objektid, millega asi ei ole segane. Kas ma pean veel edasi rääkima? Kui jõuab järg kolmandani, võib tekkida küsimus, kas ta langeb välja või lange välja. Ja kui jõuab järg neljandani, siis ehk tuleb uuesti küsimus, või viiendani, siis tekib see küsimus taas. Seni on olemas garantii, et projekte on võimalik käivitada, finantseerides kahte esimeseks paigutatud või vähemalt eelnõus esimeseks paigutatud kultuuriobjekti. See kindlustunne on meil olemas. 

16:34 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma tahaksin nüüd kummutada sellise müüdi, mida kõik arvavad, et kui opositsiooni poolt on tulnud mingi ettepanek, siis sellel ei olegi teoreetiliselt võimalust läbi minna. Ja juhul, kui ta läbi läheb, siis tuleb mingi vastutav minister ja ütleb, et kui te need asjad sisse hääletate, siis ma üldse katkestan. Selle eelnõu on ju algatanud ikkagi Riigikogu. Kas ma olen selles mõttearenduses õigel teel või veel tagantuksest võib tulla minister ja öelda, et oi, asi ei sobi, me ei hakka sellele raha otsima, sest see ettepanek on tulnud opositsiooni poolt?

16:35 Aadu Must

Aitäh! Ma tunnen kohati sinuga mõttesugulust selles mõttes, et häid asju tuleb hästi teha. Ja tagantuksest me ministreid ei kutsu, kes ütleks, et me tuleme ja saeme su tooli jalgu. Ehk ei ole ka selliseid ministreid. Ja mis puutub opositsiooni eelnõudesse, siis ma loodan, et ma ei ütle liiga suurt saladust välja, kui tunnistan, et mulle Isamaa esitatud parandusettepanek meeldib.

16:35 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

16:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Käesoleva otsuse seletuskirjas on punkti 2 all renoveerimise pingereas märgitud Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur". Minule teadaolevatel andmetel kuulub see kompleks vist ühele eraisikule, kui need andmed on õiged, siis isegi rootslasele. Praegu me finantseerime seda erasektori objekti riigi rahaga. Küsimus on selline. Mismoodi on maandatud riskid ja mismoodi on võimalik tagada, et seal mingisuguseid õiguslikke vaidlusi hiljem ei teki?

16:36 Aadu Must

Aitäh! Jälle hästi hea küsimus, sest me kaks aastat tagasi istusime täpselt sellesama nõela otsas ja arutasime, et oot-oot, ega siit riskid ei tulene. Tähendab, riskid maandatakse tõepoolest juriidiliste lepingutega, mis sõlmitakse omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel. Meil oli siin kunagi mitte väga ammu kolleeg Katri Raik, kes pärast seda asja nagu peaaegu et komisjoni volinikuna Narvas edasi viis. Sest kohalikul omavalitsusel oli ülesanne esitada või sõlmida konkreetsed siduvad lepingud, kus omanik kohustub nõustuma kõigi nende tingimustega alates 15 miljoni euro panustamisest ja lõpetades selle objekti kasutamise, majandamisega. Ja need asjad, mida me teiega koos kardame – lepingu ülesanne on need riskid maandada. Nii see asi käib. 

16:37 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun! 

16:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Kõigepealt soovin edukat uut hooaega! Aga lugupeetud kultuurikomisjoni esimees, äsja me kuulsime siin saalis väga kõrgelennulisi kõnesid ja seisukohti Riigikogu tähtsusest ja meie rollist demokraatia tagamisel ja nii edasi ja nii edasi ja veel ka tagasi. Me mäletame kevadest ka seda, kui pingelised olid läbirääkimised ja konsultatsioonid fraktsioonide vahel, et seda neljast nimekirja koostada. Me kuulsime äsja, et Riigikogu ei tohi lasta endalt kaaperdada otsuse õigust. Ja nüüd me näeme, kuidas valitsus sõidab meile sisse oma ettepanekuga filmilinnaku kohta, ja meie, kõrvad lontis, kiidame selle heaks. Ja ärge öelge, et Riigikogu saadik on vaba! Riigikogu saadikud otsustavad koalitsiooni kuuluvatena ju sisuliselt seda, mida valitsus on neile ette pannud ja nõuab, et nad heaks kiidaksid. Kas see on kooskõlas hea tavaga ja kas see on tõepoolest Riigikogu roll, olla kummitempel?

16:38 Aadu Must

Alustan lõpust. Riigikogu roll ei ole olla kummitempel. Mis puudutab nüüd praegu neid ideid, alates filmilinnakust, siis tõepoolest neid parandusettepanekuid kevadel ei toonud valitsus. Need tulid tõepoolest opositsiooni poole pealt ja seda, et heal asjal võib olla ka hea sisu, seda ikka juhtub. Loomulikult on olnud väga palju mõjureid. Kogenud poliitiku ja diplomaadina sa tead seda väga hästi, et üks üritab teist maha murda ja kolmas neljandat jne, jne, jne. Vaidlusi on olnud. Aga mina julgen öelda, et – ma ei taha öelda, et mina olen tubli – komisjon on meil tubli. Muide, komisjon on tõepoolest hariduse ja kultuuri usku ja on maha surunud ka need arvamused, kui keegi ütles, et viskame Estonia kohe välja, sest see meile ei meeldi. Ei, komisjon selleni ei läinud, me elame seadusruumis. Aga mis puudutab soovi, et head uue hooaja algust, siis muidugi head uue hooaja algust kõigile!

16:39 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

16:40 Raimond Kaljulaid

Aitäh taas, istungi juhataja! Kõigepealt muidugi, kolleeg Mart Helme, kuidas te saite kuulda seda, mis siin enne räägiti? Teid ei olnud saalis sel ajal. Aga see selleks.

Ma tahtsin öelda, et ma paluksin sellist menetluslikku selgitust, mis niivõrd ei puuduta asja sisu ja võib-olla ei ole huvitav kõigile, kes jälgivad meie ülekannet ja kellele see teema on sisuliselt tähtis. Kui ma õigesti aru saan, siis mõlemad ettepanekud tegelikult saavutavad sama tulemuse. Kas vahepeal seal menetluses oli arutlusel ka selline variant, et nende muudatusettepanekute algatajatega läbirääkimistes jõuda selleni, et meil oleks üks muudatusettepanek, mida hääletada ja mis ühemõtteliselt ja selgelt selle filmilinnaku küsimuse ära lahendaks ja neid küsimusi üleval ei oleks?

16:40 Aadu Must

Tähendab, kui oleks olnud rohkem aega ...  Komisjon vaatas tõepoolest nendele ettepanekutele peale ja leidis, et ühe sõnastus vastab täpselt praegustele tehioludele ja teine seda toetab ja kui parlamendikeeles öelda, siis on arvestatud sisuliselt. Umbes nii.

16:41 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, protseduuriline küsimus.

16:41 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Mul on protseduuriline küsimus seoses sellega, et meil on teine lugemine, aga samas ka lõpphääletus. Kas see tähendab, et kõnesid saavad pidada kõik või ainult fraktsioonide esindajad?

16:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastavalt kehtivale korrale – ma veel täpsustan, aga see peaks olema nii – on nagu teisel lugemisel, et sõna võivad võtta kõik Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad, aga sõna võib võtta ka Vabariigi Valitsuse liige ja õiguskantsler, kui juhataja selleks loa annab. See tuleneb §-st 71. Jah, nii see on. Ja loomulikult, siis on võimalikud ka vastusõnavõtud. Tuleb meelde, et sel kevadel läks see meil juba päris hästi, eks ju. See on § 70: kui kedagi mainitakse, saab vastusõnavõtu teha. Nii et see on olemas, kõik saavad sõna võtta. Härra Grünthal, palun! 

16:42 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen oma küsimusega tagasi selle "Manufaktuuri" teema juurde. Eelnõus on kirjas, et need on riikliku tähtsusega kultuuriehitised. Noh, ma mingil määral hooman, mida see võiks tähendada, aga nüüd ühel hetkel me läheme erasektori mängumaale, ikkagi anname selle rahasüsti, selle 15 miljonit sinna. Aga sellega me tekitame ebaõiglust teiste isikute suhtes, kelle käes on samuti mõned vanad hooned. Näiteks ütleme, et ühel hetkel meie hea kolleeg Eerik-Niiles Kross soovib oma Kõue mõisa jaoks samuti mingisugust süsti saada, kuna see on riikliku tähtsusega objekt ja muinsuskaitse all. Kas me ei ava natuke Pandora laegast selles küsimuses? Me võiksime jääda ikkagi objektide juurde, mis kuuluvad riigile?

16:43 Aadu Must

Tähendab, omandiõigus on muidugi oluline asi, aga nagu ma juba üritasin eelmisel katsel vastata, on see oht tõepoolest markeeritud. Ja kultuurkapitaliga on kokkulepe, et leping garanteerib selle, et riigi osalusel loodud kultuuriobjekt jääb avalikku kasutusse kultuuriobjektina. Ja tõepoolest, omanik on selleks kohustuse võtnud ja lubaduse andnud ja kui sellest peaks hakkama mingi taganemine, siis on alati võimalik, et tulevad mingid kohtuprotsessid. Ja seda me ju ei taha. Aga see oht on püütud maandada ja ma loodan, et see on tehtud professionaalselt.

16:44 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

16:44 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud komisjoni esimees! Küsiksin korra veel selgitust ja võib-olla teie hinnangut. Kui me vaatame seda pingerida, mis siin nüüd kultuurikomisjoni eestvõtmisel on koostatud, siis iseenesest on ju kõik väga sümpaatsed objektid. Aga me teame, et nende valmimistähtajad on väga erinevad ja ei ole sugugi mitte nii, et see, mis esimesena on võimeline ehitusse minema, on esimeseks pandud. Pigem on vastupidi. Ainuke objekt, millel on olemas ehitusprojekt, on kolmandal kohal. Osal on vaja alles hakata detailplaneeringu asju ajama, projekti tellima ja siis alles saab ehitusprojektini ja hangeteni ja kõige selleni jõuda. Aga raha vabaneb juba järgmisel aastal. Kas see pingerida sellisel kujul on teie arvates otstarbekas ja miks see pingerida siis lõpuks selline on? See meetod, mille kultuurikomisjon valis selle pingerea tegemiseks, võib-olla ei olnud kõige õnnestunum.

16:45 Aadu Must

Tähendab, kui kultuurikomisjon vaatas seda, missuguse objekti dokumentatsioon on jõudnud kõige kaugemale, siis esimeseks tõusis objekt, mille käivitamise tähtaeg on reaalne. Mis puutub kolmandasse objekti, siis see on samuti hästi ette valmistatud, sellepärast ta kolmas ongi.

16:45 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:45 Mart Helme

Aitäh! Meil on siin Kalle Grünthali küsimustes juba kerkinud eraõigusliku ja riikliku finantseerimise ja tegevuse teatud vastasseis või lahknevus. Minu küsimus ongi, kas see on esimene samm, et riik hakkab looma monopoli filmide tegemisel. Sest ühel hetkel on selline olukord, et filmi tegemine on nii kallis, et ilma konkreetse riigipoolse sihtfinantseeringuta ei olegi võimalik seda teha ja iga filmi tegemisel vaatavadki filmitegijad valitsusele, Riigikogule suhu ja ootavad toetust. Sisuliselt on riigil lõpuks kohustus tema tehtud esmase finantseeringu tasuvuse huvides võtta filmitegemine oma finantseerimisele.

16:46 Aadu Must

Seda esitatud projekt ette ei näe.

16:46 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

16:46 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui see pingerida, neli nime, mis siin praegu on kirjas, selliselt esitatakse, siis kas kultuurkapitalil on mingi õigus arvestada just nimelt valmimisastet? On teatud objektid, mis ei ole oma dokumentatsiooniga nii kaugel kui näiteks kas või Rakvere kontserdimaja, mille puhul on praktiliselt vaja ainult kopp maasse lüüa? Kas muudatusi saab tulla või ei saa? Ma olen kuulnud nendele küsimustele väga erinevaid vastuseid ja küsijaid huvitab väga, kas see otsus on sel juhul lõplik, kui järjekorda lisandub täna ehk veel viies või kuues – ma loodan, et Anu Raua keskus sisse läheb. Kui kõik on valmis ehituseks, siis kas objekti ei võiks ära teha?

16:47 Aadu Must

Tähendab, sama ideoloogiat on esindanud kultuurkapital ja nemad on olnud isegi nii vaprad, et on arvanud, et kuna nende peal on põhitöö, siis nemad võiksidki otsustada ja vaadata iga päev, kellele me täna raha maksame, kellele homme. Siiski algprojektid või algfinantseerimise skeemi paneb paika Riigikogu kultuurikomisjoni esitatud ja täiskogu poolt heaks kiidetud otsus. Senine praktika on küll olnud, et mõne objekti teatud etapp täideti, siis tehti vaheaeg ja vahepeal osutus otstarbekaks finantseerida teist objekti. Seda on reaalelus juhtunud. Meie ülesanne on jälgida seda, et miski ei läheks vastuollu seadusega. Kas see nõuab iga kord, et Riigikogu peab sellised tehnilised muudatused kinnitama, see küsimus on teoreetiliselt olemas. Senine praktika on otstarbekuse printsiipi arvestanud. Aga mitte startimisel, vaid n-ö etapi vahefinantseerimise korral.

16:49 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

16:49 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Me oleme kuulnud kommentaare pärast seda, kui koalitsioon omavahel otsustas ära, et filmilinnak hääletatakse sisse. Me oleme kuulnud ka kommentaare, et ta tõenäoliselt liigub viimasele kohale, mis tähendab, et seda saab hakata finantseerima 15, 16 või isegi 17 aasta pärast. Sellised on olnud kommentaarid.  Ja selle jaoks kasutatakse sildfinantseerimist, sest ehitama tahetakse hakata esimesel võimalusel. Aga sellel rahal on hind, kui objekti nii pikas perspektiivis finantseeritakse, ja see hind on kindlasti kordades suurem kui Anu Raua keskuse kogumaksumus. See on ilmselt selle aja peale kordades suurem! Kas te olete arutanud, kas see on ratsionaalne, kui viiendale kohale panna objekt, mis tegelikult läheb kohe ehitusse? Kas ei oleks võimalik siiski säästlikumat lahendust leida, nii et sildfinantseerimist väga pika aja peale ei oleks vaja tekitada? 

16:50 Aadu Must

Tähendab, Anu Raua keskuse kohta ma vastasin üsna algul ära ja rääkisin sellest natukene pikemalt. Kui te ei nõua, siis ma ei hakka seda kõike uuesti üle kordama.

16:50 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:50 Eduard Odinets

Aitäh! Oma ettekandes, härra komisjoni esimees, te mainisite, et kui kevadel kultuurikomisjonil oli üks otsus, siis suve jooksul on ilmnenud asjaolud, mis panid vähemalt koalitsiooni saadikud kultuurikomisjonis oma meelt muutma. Kultuurikomisjon on menetlenud neid objekte poolteist aastat ja kevadise hääletuse tulemusena, kui oli kokku laual 44 häält, igal komisjoni liikmel neli häält, sai filmilinnak ainult kaks häält. Ja nüüd te väidate, et on toimunud midagi, mis on pannud komisjoni liikmeid oma meelt muutma ja oma eelistusi ümber vaatama. Kas te saaksite meile seda selgitada, et me saaksime aru, miks me peaksime täna filmilinnaku poolt või vastu hääletama? Mis on need asjaolud? Mida ekstraordinaarset on suve jooksul juhtunud, et kultuurikomisjonis koalitsiooni esindavad saadikud on oma meelt totaalselt, kardinaalselt, 180 kraadi muutnud?

16:51 Aadu Must

Hea, et mitte 360 kraadi. Me oleme kuulanud seda, mida on rääkinud Isamaa fraktsioon, mida on rääkinud Raimond Kaljulaid. Aga põhiliselt vastaksin nii, nagu vastas kantsler Adenauer oma 90. sünnipäeval või millal see oli, äkki ma aastaga eksin. Kui talle öeldi: "Härra kantsler, te eelmine aasta rääkisite teist juttu!", siis 90-aastane härrasmees ütles, et kellelgi ei ole keelatud targemaks saada. Isegi mitte Riigikogul.

16:51 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:51 Eduard Odinets

Hea kuulda, et koalitsiooni saadikutest Riigikogu liikmed on suve jooksul targemaks saanud. Loodetavasti see protsess nende peades jätkub ja koosseisu lõpuks nad saavad väga targaks. Aga ma küsin sellist asja. Ma kevadiste arutelude käigus ja siin esimesel lugemisel olen aru saanud, et neli objekti pingereas on see piir ja seda me ei tohi ületada. Viiendat objekti selles nimekirjas olla ei saa mingil juhul. Just selle argumendiga sai välja lükatud Anu Raua keskus, kuna ta oli viiendal positsioonil, mis siis, et ainult 1,5 miljoniga. Ja teie väitsite meile, et üle nelja objekti meie kultuurkapitali eelarve mingil juhul välja ei kannata, see ei ole võimalik. Neli objekti, ja ainult neli objekti! Mis pani teid nüüd mõtlema teistsuguses suunas, et on täiesti võimalik lisada ka viies objekt, mille maksumus on 10 miljonit eurot? Kas kusagilt on uut informatsiooni tulnud? Kas raha on juurde tekkinud? Kas me kavatseme hasartmängumaksu tõsta, et see raha juurde tuleks? Kust need muudatused kõik teie pähe tulid?

16:53 Aadu Must

No ma juba ütlesin, et mitte minu pähe. Ma kuulan, mida targad inimesed räägivad – seda eelkõige. Aga tõepoolest, kui uutest asjaoludest rääkida, siis Riigikogu liikmed on olenemata oma fraktsioonist rääkinud, et nad on positiivselt kaasa elanud meie filmikunsti edule. See on asja üks pool. Ja ikka ja jälle vahel öeldakse ja mitte ainult meil siin, vaid ka ajakirjanduses on olnud paar huvitavat repliiki selle kohta, et filmilinnak võiks olla ainukene kultuuriobjekt, mis ei taha hiljem riigilt dotatsiooni või kogu aeg tegevuskulude maksmist. Siis meil on – ma ei tea, kas see on illusioon või reaalne prognoos – ka selline kultuuritegevus, mis võib raha sisse tuua. Nii on see kujunenud. Tähendab, me püüame ikkagi kõik olenemata fraktsioonist arvestada mitte ainult seda, mida räägitakse Toompea koridorides, vaid ka seda, mida räägitakse kultuuriringkondades, mida räägitakse meie valijate seas. Nii see tarkus tulebki, mitte niimoodi, et nüüd järsku sõin ära ühe rohelise oa ja sain väga targaks.

16:54 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

16:54 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan, ja mul läheb meel järjest kurvemaks. Eduard Odinets osaliselt juba küsis minu küsimuse. Kevadel te rääkisite, et neli objekti, ja oli väga kurb, et Anu Raua keskus jäi viiendaks, kohe joone alla. Aga neli oli see arv. Mina ei vastanda filmikunsti ja Anu Raua rahvakultuurikeskust, aga nüüd me kuuleme, et filmikunst siiski viiendaks sobib. Järsku siis on lootust, et ka kuues objekt mahub sinna? Kevadel oli jutt, et neli on lõplik arv. Täna me jõuame sinnani, et võiks olla viis, aga järsku mahub sinna ka kuues? Uskuge, Anu Raud, kes elab oma elu eesmärgiga, et meie kultuuripärand säiliks – talle on küll hästi solvav, et ta jäi viiendana joone alla, aga suvel on selgunud, et on tunduvalt olulisemaid objekte. (Juhataja helistab kella.) Kui mahuks ka kuues, oleks ma väga rahul.

16:55 Aadu Must

Mulle anti uisud praegu. Pane uisud alla ja siis sõida ja kuku pepuli! Asi on selles, et mina ei otsusta seda, kas üks parandusettepanek aktsepteeritakse või kaks. No rohkem neid ei saa seekord olla, siis tekiks juba sisemine protsessuaalne vastuolu, eks ole. Aga kui Riigikogu täiskogu leiab, et aktsepteeritakse nii filmilinnakut kui ka Anu Raua keskust – rohkem parandusettepanekuid praegu ei ole –, kui need asjad aktsepteeritakse, siis on kuus objekti. Nii on! Komisjoni esimees on tähtis tegelane, aga tema ei saa ei kätt ette panna ega alla neelata.

16:55 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär.

16:56 Imre Sooäär

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimus tegelikult jätkab sama teemat, mille head kolleegid Eduard Odinets ja Helmen Kütt tõstatasid. Ma tahan kõigepealt avaldada tunnustust komisjonile ja selle kõigile liikmetele kõigist erakondadest, kes komisjonis on osalenud. Te olete äärmiselt kõva pähkli ees. Ja see on Riigikogule järgmiseks paariks aastakümneks üks kõige kõvemaid pähkleid, mida alati hakatakse meenutama, nagu oli see üheksakümnendatel. Minu küsimus on selline. Kas on neid objekte hinnatud ka selle külje pealt, kui palju need võiksid Eestile rahvusvahelist tuntust tuua, mitte ainult raha siseriiklikult, aga ka näiteks välisturiste siia tuua? Kui palju need suurendaksid Eesti rahvusvahelist nähtavust kui kultuuriobjektid? Siin see filmilinnak kindlasti tuleb esile, kui vaadata viimaste aastate saavutusi, kui palju rahvusvaheliselt Eesti film on edu saavutanud. Kas ka teisi objekte sellest küljest hinnati? 

16:57 Aadu Must

Rahvusvaheline koostöö ja rahvusvaheline tunnustus, Eesti kultuuri nähtavaks tegemine oli meie allkriteeriumides üks punktidest, mille alusel komisjoni liikmed andsid oma hinnanguid ja panid hindeid. Oli ka ebaõnnestumist. Ma arvan, et nii mõnelgi inimesel on kahju näiteks Pärnu objektidest. Esialgsete ekspertiiside järgi oli näiteks Pärnu kultuurisadam väga atraktiivne, aga kuna osapooled ei jõudnud kokkuleppele, kuna üksteist oldi nõus n-ö auklikuks laskma – võib-olla ma natukene liialdan –, siis vaatamata sellele, et ühes punktis, rahvusvahelise nähtavuse seisukohalt oli ta kõrgel positsioonil, ei kvalifitseerunud ta lõpuks siiski. Ei olnud võimalik isegi korralikku rahastuse skeemi kokku leppida. Aga me püüdsime neid asju arvestada.

16:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Head ametikaaslased, avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Signe Kivi. Kokku kaheksa minutit, palun.

16:58 Signe Kivi

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Käesoleva aasta 19. mail, otsuse eelnõu 387 esimesel lugemisel viitasin oma kõnes VIII Riigikogu IV istungjärgu stenogrammile. 25 aastat tagasi, 5. novembril 1996. aastal võeti siin saalis vastu otsus Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta. Riigikogu liikmed arutasid nii objektide tähtaegade, finantseerimise kui ka otsuse õiguspärasuse üle. Tookord kultuurikomisjoni nimel ettekande pidanud Krista Kilvet kinnitas, ma tsiteerin: "... kui riik on võtnud endale kohustuse kultuuriobjektide ehituse alustamiseks, siis ta ka lõpetab." 

Ma usun, et see kindlasti peab paika ka tänases otsuses nimetatud kultuuriobjektide puhul. Tagantjärgi ju teame, et ükski 1996. aastal Riigikogu otsuses nimetatud objektidest ei kerkinud probleemideta. Enamgi veel: aastaks 2000 oli sätestatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamise tähtaeg, aga selle asutuse õppehoone teine järk, saalikompleks, valmis alles 2019. aastal. Aga valmis ta sai.

Seega, probleemid ja vastasseisud, mis paratamatult kerkivad, tuleb lahendada ja kompromissid on suurte objektide puhul vältimatud. Nii soovime tänast otsust täiendada Tallinna filmilinnaku nimekirja lisamisega, nagu on sõnastatud 3. muudatusettepanekus Isamaa fraktsiooni poolt. Samasisulise muudatusettepaneku on teinud ka Raimond Kaljulaid. Jah, me oleme varem kultuurikomisjonis teinud otsuse, et nimekirjas on vaid neli objekti. Jah, objektide valikut piirab kultuurkapitali finantsvõimekus. Aga läbirääkimised ministeeriumi, kultuurkapitali ja Tallinna linnaga on andnud kindluse, et filmilinnak suudetakse rajada sildfinantseeringuga, mille garanteerib Tallinna linn ja mille tagasimaksed algavad vastavalt objektide valmimise ajakavale. See on otsus, mida filmitegijad on oodanud ja mis avab kogu audiovisuaalvaldkonnale täiesti uue perspektiivi. Ja see kompromiss tuli meil leida.

Aitäh kõigile, kes lahenduse otsimisele kaasa aitasid! Aga ennekõike tuleb meil täna muudatusettepanekut toetada ja eelnõu otsusena vastu võtta. "Viimase veerandsajandi jooksul on enamik kultuuriehitisi, ka suuri, rajatud tollest 1996. aasta otsusest ja ka kultuurkapitali rahast sõltumatult riigi- ja kohalike eelarvete, Euroopa Liidu abiraha ja erakapitali toel." Tsiteerin seda endise kultuuriministri Jaak Alliku artiklit 30. aprillist käesolevast aastast just seepärast, et Riigikogu kultuurikomisjonile laekunud taotluste seas, mis eelnõu valikusse ei pääsenud, on kindlasti objekte, mis kerkivad ja ehk isegi kiiremini valmivad kui eelnõus olevad kultuurkapitali objektid. Kindlasti on üks selline oluline projekt Anu Raua keskus Viljandimaal.

Nendele otsustele saame meie siin Riigikogus kui ka kohalikes omavalitsustes kaasa aidata. Meenutades veel ajalugu ja 25 aasta tagust otsust, usun, et täna ei ole siin saalis ühtegi inimest, kes poleks uhkust tundnud ja osa saanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kumu ja ERM-i väärtustest ning vaimust. Minu ja ma usun, et kõigi meie tänu kuulub kolleegidele, kes eelmist ajaloolist otsust ette valmistasid ja toetasid. Ka tänane eelnõu on ajalooline, erakordse kaaluga otsus. 25 aastat tagasi oli otsuse eelnõu 386 poolt 57 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, üks saadik jäi erapooletuks. Tänasele Riigikogu istungile registreerus 93 saadikut. Reformierakonna fraktsiooni nimel kutsun kõiki Riigikogu liikmeid eelnõu toetama! Head kolleegid, meie saamegi tulevikku kujundada. Teeme seda koos! Aitäh! 

17:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Üllar Saaremäe, palun!

17:03 Üllar Saaremäe

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu! Mina pooldan kõiki muudatusettepanekuid, mis täna hääletusele tulevad. Aga olles pigem ühe valdkonna spetsialist, keskendun sellele.

Filmistuudio pikaajaline puudumine on pidurdanud kogu filmivaldkonna ja seeläbi suure osa Eesti kultuuri arengut. Eestisse stuudiokompleksi rajamisega tekiks meie piirkonna filmitegijatel kauaoodatud võimalus luua filme kontrollitud keskkonnas, suletud suures ruumis. Väheneks filmitootmise tsüklilisus. Ilma tõttu, nagu me teame, toimub enamus võtteid praegu suvel. Kujutage ette olukorda, kus Eestis saaks teatrit või kontserti külastada ainult suvel, sest teatritel puudub oma maja. Või mis veelgi hullem, näitlejad peaksid tegema proove ja muusikud ja lauljad harjutama proovisaaliks käepäraste vahenditega kohandatud mahajäetud angaarides või tehasehoonetes. Ent filmitootjatega just nii on.

Filmitootjad on sunnitud aastakümneid läbi ajama pea olematute võimalustega. Stuudio puudumine on seadnud olulised piirangud loomevabadusele ja loodavate linateoste mitmekesisusele, mistõttu on olnud võimalik jutustada tihtilugu vaid teatavat laadi lugusid. Stuudio olemasolu oleks eeltingimuseks veelgi elujõulisema ja veelgi kaasaegsema Eesti filmi sünnile. Samuti võimaldaks stuudiokompleks saada otsest praktilist kogemust valdkonna järelkasvul, seal oleks praktikavõimalused tudengitele ja alustavatele spetsialistidele. Kaasaegse stuudiokompleksi tekkides kasvaks kindlasti hüppeliselt ka Eesti rahvusvaheline atraktiivsus filmimaana, tekiks oluline eeldus suurte välismaiste produktsioonide teostamiseks Eestis. See soodustaks nii majanduslikku kui ka professionaalset arengut mitte ainult filmivaldkonnas, vaid ka sellest väljaspool. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise filmitootmise potentsiaali ärakasutamise ja filmilinnaku projekti elluviimise tulemusena tõuseks kindlasti Eesti maine ka turismisihtkohana, kuna lisaks stuudiovõtetele, nagu me teame, tehakse iga filmi puhul võtteid ka muudes paikades: vabas looduses, ajaloolistes hoonetes, varemetes, vee peal, maa all. Ja väga sageli paiknevad sellised võttekohad väljaspool Tallinna. Nii et rajatav filmilinnak toetaks otseselt filmiproduktsiooni võimalusi üle kogu Eesti. Nagu ütlevad projekti eestvedajad: filmilinnak tuleb pärast stardikulude katmist toime oma ülalpidamise ja hilisema laienemisega.

Ma kutsun teid kõiki üles toetama Isamaa muudatusettepanekut lisada Tallinna filmilinnak riikliku tähtsusega kultuuriehitiste nimekirja. Kahtlejatele ja vastastele ütleksin julgustavalt mõned sõnad hiljuti esilinastunud Eesti filmist "Vee peal": elu ongi enamasti nõme, vahel näkkab, vahel mitte. Täna ehk näkkab. Aitäh!

17:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun! Meil on teine lugemine küll, palve kohaselt on tavaliselt olnud fraktsioonid eespool, aga kuna meil on praegu see järjekord registreeritud, siis palun!

17:08 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud Riigikogu! Austatud eesistuja! Ma hea meelega jätkan täpselt sealt, kus Üllar Saaremäe lõpetas. Tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati. Räägime siis kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsusest "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine" nii, nagu aus on.

Kultuurikomisjoni eesmärk oli tõesti üllas, [tegu on võimalusega] teha ajalooline otsus. Selleks oli läbi mõeldud, eelkõige komisjoni tublide ametnike poolt, protseduur, mille abil saaksime valida riikliku tähtsusega kultuuriehitised. Otsus selle teemaga välja tulla sai tehtud umbes poolteist aastat tagasi. Ei hakka pikalt ette lugema kogu seda läbitud protseduuri, aga lühidalt siiski.

Kuulutati välja, mis ajal saab esitada taotlusi ja ettepanekuid ning siis toimus pikem komisjonisisene analüüs. Oli esimene voor, teine komisjonisisene arutelu ja vajalikud kohtumised ning siis teine voor ja hääletamine. Nüüd on meie laual tulemus. Kuigi tahe oli jõuda maksimaalselt objektiivsete tulemusteni, on objektide nimekiri siiski eelkõige koalitsiooni nägu ja moodustatud pingerea valiku vastu võib vaielda nii emotsioonide pinnalt kui ka objektiivselt ehk siis faktide pinnalt.

Kuid minu etteheide on eelkõige protseduuriline. Kohe selgitan. Esiteks, me ju täpselt ei tea, kui suureks läheb see summa, mis kultuurkapitali vahendite näol jõuab kultuuriehitisteni. Samas me sihikindlalt ei tee kompromissi, väike objekt justkui enam [loetellu] ei mahu. Miks ometi Reformierakond ja Keskerakond ei toetanud Anu Raua keskust? Me loodame, et te ikkagi toetate seda objekti täna. Kõigest 2,5 miljonit eurot! Võrreldes teiste summadega on seda vähe ja arvestades fakti, et me ei tea ju, kui suured on kultuurkapitali võimalused, võiks siiski sellise väikese sümboolse objekti lisada. Miks te ometi puhtpoliitiliselt tegite otsuse, mis kultuuriliselt tähendab viga?

Teiseks. Me teame, et nimekirja on sattunud ka sellised objektid, mis pälvisid teravat kriitikat. No näiteks Tartu objekt, mis tõesti näib KOV-ide valimiste eel praeguse linnapea kampaania toetusena. See on objekt, mis selgelt varjutab teist, juba valmis ehitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitist ERM-i. Samas ma tahan tunnustada, meeldib see mulle või ei meeldi, Tartu, Rakvere ja Narva linna juhte tehtud kodutöö ja kire eest, millega nad oma asjade eest seisid. Linnapead on kindlasti ühed võitjad selles protsessis.

Pisut vastupidine lugu ehk isegi traagiline on seis Estonia juurdeehitisega. Siin juhtus see alguses mainitud aasta tagasi tehtud protseduuriline viga. Viimastel kuudel on avalikkuses esitatud palju veenvaid argumente, miks juurdeehitise mõte ei ole parimate killast. Eelkõige muinsuskaitse põhjused, millest on rääkinud nii muinsuskaitse nõukogu, arhitektide liit, Tallinna võimud kui ka väga paljud Tallinna elanikud meedia kaudu. Nähes neid põhjusi ja tekkinud arvamuste paljusust, pidi kultuurikomisjon kindlasti kohtuma sellise arvamuse avaldajatega, nendega, kes seda palusid. Kultuurikomisjoni esimehe soovil siiski seda konkreetset kohtumist ei toimunud. Arvamustest vaadati mööda.

Ja mis siis nüüd võib juhtuda? Me pigistame silmad kinni ja hääletame poliitilise otsuse poolt, mis kunagi ei realiseeru. On selge, et arendada saab kultuuri vaid siis, kui me ei riku oma tegevusega pärandit. Ja selle pingereas seisva projekti puhul on oht, et me siiski rikume oma kultuuripärandit. See tähendab, et enne seda lõplikku otsust me pidanuks veel võtma aega ja analüüsima konkreetse objektiga seotud nüansse, kas saab seda üldse teha, mille poolt me võime hääletada. Vahest on siiski olemas asjaolud, millest komisjon vaatas mööda ja seetõttu see objekt ei realiseeru? Mulle näib, et olukord on täpselt vastupidine võrreldes sellega, kuidas see paistab. Ehk siis need, kes toetavad Estonia juurdeehitist, ei toeta tegelikult Rahvusooper Estonia muredele lahenduse otsimist.

Ma palun lisaaega kolm minutit!

17:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

17:12 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Sellisena, nagu ta on praegu laual, see projekt pigem ei valmi, aga samal ajal muid lahenduste variante lastakse mööda, sest tuleb ju poliitiline otsus juurdeehitise kohta. Ja siis, kui me märkame, et juurdeehitist ikka ei saa, on võimalikud muud krundid juba täis ehitatud. Nii et olukord on täpselt selline, kus valge on tegelikult must. Ja need, kes toetavad seda objekti, töötavad tegelikult selle objekti vastu.

Selles loetelus ei jäänud kohta veel mitmele projektile, mis oleksid valmis kohe minema ehitusfaasi ja millest võinuks saada tõelised riikliku tähtsusega ehitised. Algses variandis, mis on praegu laual, on nendeks näiteks Tallinna filmilinnak ja ERSO ning Filharmoonia Kammerkoori kontserdimaja ja nende poolt esitatud projektid. Jah, me nüüd teame, et filmilinnaku osas tuleb täna selles saalis vist positiivne poliitiline otsus ja see on väga rõõmustav. Aga mida see otsus reaalelus tähendab? Siin võivad tekkida küsimused ja oleks vaja ikkagi seda kindlasti täpsustada, enne kui me hääletame. Ja selles osas ma tõepoolest vaatan koalitsiooni poole.

Lõppkokkuvõtteks. Algne idee, riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea tekitamine, oli ülioluline, ajalooline. Aga lõppfaasis kultuurikomisjon pani lauale ehk natukene rohkem küsimusi, kui tahaks. Jah, ilmselt on iga inimese arvates sattunud pingeritta ka talle sümpaatsed objektid. Mulle näiteks näib väga olulisena Narva "Manufaktuuri" objekt. Kuid tervik on küsitav ja poleemikat tekitav. On ka neid küsimusi, millele vastuseid ei suutnud komisjon leida. Aitäh!

17:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:15 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selliste kõnedega tuleb mul üsna harva siin esineda. Milles see haruldus seisneb, ma selgitan veidi hiljem. Alguses teatan, olles Keskerakonna fraktsiooni esindaja siin puldis, et me toetame selle otsuse vastuvõtmist. Arvame, et see on hästi ette valmistatud ja läbi kaalutud.

Veidi rohkem ma räägiks regionaalpoliitikast ja oma kodulinnast. Kunagi ... Mis tähendab see kunagi? Terve 19. ja 20. sajandi oli Narva mootoriks selle linna tööstus. Kunagi töötas 5000 inimest sellises tehases nagu Baltijets, praegu seal on lihtsalt üks tööstusala, kus töötab maksimaalselt üks kümnendik nendest, kes kunagi seal tööl käisid. Kunagi oli 5000 töötajat Narva elektrijaamades ja 97% elektrienergiast, mida Eesti sai, ta sai Narvast. Praegu on seal koos tütarettevõtetega tööl alla 2000 inimese, kõvasti alla selle. Ja Kreenholmis, kui mina seal töötasin, käis tööl 13 000 inimest. Ainult need kolm ettevõtet andsid tööd 22 000 või 23 000 inimesele. See tähendab, et nendega oli seotud terve linna elu. Kreenholmiga oli seotud vähemalt pool linna. On väga raske teile kirjeldada ja kuidagi selgeks teha, millised tunded tulevad peale suvalisel narvakal, kui ta praegu satub Kreenholmi territooriumile, kus kunagi kees elu, kus toodeti kuni neljandik Eesti kogutoodangust – hinnanguliselt –, ja nii edasi. Praegu on kõik tühi. Õnneks need hooned, mis on sinna jäänud, on muinsuskaitse all. Õnneks nähakse nendes teatud väärtust. Ja selge see, et kui tööstust kui säärast enam ei ole – ja et see tagasi tuleb, on vähetõenäoline –, siis on vaja muid mootoreid otsida.

Nendeks mootoriteks on tööstusalad, need on teistes kohtades. Kolmes Narva tööstuspargis on üle 50 ettevõtte. Aga teiseks mootoriks, ma olen seda rääkinud väga ammu ja mitu korda, on Kreenholm, Kreenholmi saared. Nende taastamine ei ole võimalik eesmärgiga sinna tagasi tuua mingi tööstus, aga saab luua sellised asutused, mis täidavad selle Kreenholmi. Ja kui alustatakse kultuurikvartalist, siis see annab narvakatele põhjuse – üsna haruldase põhjuse – tänada Riigikogu sellise otsuse eest. Need, kes on käinud üritustel, ooperietendustel ja kontsertidel seal Kreenholmi territooriumil, teavad seda kohta. See ongi see, millest saab kultuurikvartal. Ja sellele panevad õla alla ka omanikud: nad annavad nimelt sama palju vahendeid, kui annab riik või kultuurkapital. Sama palju annavad ka rootslased. Ja nii on võimalik panna alus uuele Narva linnale, uuele arenguetapile. See on see, mis hoiab noori kohal, see kindlustab selle, et see territoorium lihtsalt ei sure välja. See on tähtis kogu meie piirkonna, Ida-Viru jaoks. See on tähtis kogu Eesti jaoks.

Nii et ma tahan lihtsalt tänada neid, kes selle otsuse ette valmistasid, ja neid, kes toetavad selle vastuvõtmist. Aitäh!

17:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Raimond Kaljulaid, palun! 

17:20 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Filmilinnak, mis võiks jõuda meie tänase otsuse hääletuse tulemusel siia nimekirja, on loomulikult piirkondlikult oluline küsimus. Ta sobib sinna Paljassaare poolsaarele Põhja-Tallinnasse Kopli lähistele nagu valatult. Kui see esialgne plaan rajada filmilinnak Balti Manufaktuuri territooriumile ei realiseerunud, siis mina Põhja-Tallinna vanemana leidsin ja kogu Põhja-Tallinna valitsus toona leidis, et me peame omalt poolt tegema kõik, mis võimalik – me pidasime seda väga oluliseks –, et see linnak tuleks siiski just Põhja-Tallinnasse. Ja selleks linnaosavalitsus loobus teatud territooriumist, millelt oli saadud varem üüritulu. See anti üle linnale kuuluvale äriühingule ja just nimelt selleks, et saaks minna selle filmilinnaku projektiga edasi ja see tuleks Põhja-Tallinnasse. Loomulikult väga olulised selle piirkonna jaoks on uued töökohad ja see majanduslik kasu, mis loodetavasti tekib. Loomulikult selle projektiga on seotud ka riskid, aga me usume, et seda on võimalik teha nii, et ta tasub ühel hetkel ennast ise ära. Aga kätt südamele pannes ma toetaksin seda projekti ja tema lisamist ka siis, kui ta tuleks hoopis Tartusse või Pärnusse või Paidesse või Narva või minugipoolest Kärdlasse või Kuressaarde. See on Eesti filmitegijatele erakordselt oluline algatus. Selle eest on aastaid ja aastaid lugematu hulk inimesi seisnud, selle projekti edendamisega tegelenud. Ma arvan, et see väärib toetust. Oluline on see minu meelest ka Eesti riigi ja tema pealinna Tallinna omavahelise koostöö seisukohast, see oleks loodetavasti näide edukast koostööst. Me teame, et siin on aastate jooksul probleeme olnud. Ei ole olnud seda usaldust, et riik saaks Tallinna projektidega kaasa tulla. Ma toon näiteks Tallinna Linnahalli. 2016 lepiti kokku, et riik ja linn koostöös rekonstrueerivad Linnahalli. Aga sel suvel oli seal katusel üks üritus, kus see hoone hakkas kergelt liikuma, ja eksperdid on kinnitanud, et see hoone on ohtlik, varisemisohtlik. Ta seisab ja mingit edasiminekut pole nende viie aasta jooksul toimunud. Või Tallinna Haigla projekt, mille rahastust ei suudeta ega suudeta kokku leppida, sest muu hulgas ei ole linnavõimu ja riigi vahel seda usaldust, mis peaks tegelikult olema. Ja see on arusaadav. Kui me võtame sellesama filmilinnaku näite, siis selle kinnistuid haldab ja linna poolt on selle üheks osapooleks aktsiaselts Tallinna Tööstuspargid. Kui te Tallinna koduleheküljelt vaatate Tallinna Tööstusparkide juhtimist ja selle nõukogu, siis näete, et selles nõukogus on kuus liiget ja nendest kuuest inimesest neli on juhtumisi meie linna juhtiva erakonna liikmed. Ja allesjäänud kahest üks on linna juhtiva erakonna linnapea otsealluv ja teine on abilinnapea otsealluv ja see abilinnapea ise on ka nõukogu liige. Nii et üks nõukogu liige on teise nõukogu liikme alluv. Minu teada kellelgi neist mingit erilist suurt kogemust selles valdkonnas, millega nad tegelevad, ette näidata pole. Selline on see juhtimine. Ja loomulikult ma kujutan ette ka riigi poolt, riigiametnike poolt ettevaatlikkust sellise asjaajamise suhtes. Üks nendest nõukogu liikmetest on abilinnapea Eha Võrk, kes sai hiljuti just kahtlustuse valeütluste andmise eest. Tulevikus oleks meil ka siin saalis kindlasti palju lihtsam toetada neid koostööprojekte ja algatusi, kui pealinna juhtimine, asjaajamine oleks aus, oleks läbipaistev. Ja selle nimel töötavad, ma arvan, paljud ka siin saalis olevad inimesed.  Paluksin lisaaega!

17:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaks.

17:24 Raimond Kaljulaid

Suur tänu! Mis puudutab menetluslikku aspekti, mida ma puudutasin oma küsimustes ja mida komisjoni esimees meile selgitas, siis päeva lõpuks muidugi pole oluline, kes siis täpselt tegi ettepaneku, mis läheb läbi. Oluline on ikkagi see, et me jõuame selle tulemuseni, et me saame sellele projektile rahastuse. Poleks olnud probleem tegelikult ka enne seda teist lugemist jõuda kokkuleppele. Ma arvan, Isamaa oleks olnud kindlasti valmis konstruktiivselt läbi rääkima, mina oleksin olnud valmis konstruktiivselt läbi rääkima. Aga igal juhul ma arvan, et need mõlemad ettepanekud on aidanud kaasa, et me oleme täna siin punktis, kus ikkagi see vastus ei ole mitte kindel "ei", vaid on "võib-olla" – sõltub sellest, kuidas me hääletame. Ja see on juba suur asi, sellepärast et ega "eist" "jahhi" nii otse vahel ei saagi, see "võib-olla" seal vahepeal on väga oluline vahepeatus. Sinna me oleme välja jõudnud.

Nüüd, meie hea kolleeg Mihhail Stalnuhhin rääkis Narva Kreenholmist ja ma mõistan väga hästi, mida ta sellega öelda tahtis. See on, jah, selline paratamatus, et majanduse struktuur aja jooksul muutub. Üht tüüpi tootmine asendub teisega. Põhja-Tallinnaski oli ju väga palju tööstusettevõtteid, suured territooriumid, kus toodeti väga erinevaid tooteid ja kus täna jätkub tootmine, aga toodetakse ühtesid ja nulle. Ja see ühtede ja nullide tootmine on isegi rentaablim tegevus kui nende omaaegsete raudjurakate ja malmist Vanade Toomaste tootmine ja mida kõike nendes Põhja-Tallinna tehastes ka ei tehtud.

Nii et Põhja-Tallinnasse, kus on väga palju ettevõtteid, kes maailmatasemel suudavad ühtesid ja nulle toota ja neid ritta seada, lisanduks ka võimalus muu hulgas tegeleda filmikunstiga, teleseriaalidega, mis tänapäeval ei ole enam ammugi ainult sellised "Santa Barbara" tüüpi seriaalid, mida võib-olla mõned vanemad inimesed  siin saalis mäletavad, vaid on tegelikult omaette kunstiteoseid. Ma ei pidanud silmas sind, Ivi! 

Selles mõttes ma ütlen teile, head sõbrad, head ametikaaslased, ärge kartke seda ärilist aspekti filmikunstis. Tõepoolest, teatud kunstilised ambitsioonid ja ärilised taotlused on omavahel seotud, aga selles ei ole mitte midagi halba, selle pärast ei pea muret tundma. Oluline on see, et selles valdkonnas tekib võimalusi luua Eesti filmikunsti, maailma filmikunsti, tekivad uued huvitavad töökohad ja võimalused nii ühingutele, mis tulu ei taotle, kui ka ühingutele, mis taotlevad tulu. Ka selles ei ole midagi halba ega häbenemisväärset.

Nii et ma tänan teid kõiki ja ma väga loodan, et ühel või teisel viisil me jõuame täna selle filmilinnakuga, mille puhul me olime "ei" juures ja nüüd oleme "võib-olla" juures, lõpuks "jahi" juurde. Nii et kui see küsimus teie ette tuleb, siis hääletage "jah"! Aitäh!

17:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd on Helmen Küti kord. Palun!

17:28 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Anu Raua rahvakultuurikeskuse väljaehitamiseks taotleti kultuurkapitalilt 1,5 miljonit eurot. Kahetsusväärselt jäi objekt kultuurikomisjonis kevadisel hääletusel viiendaks. Selle rahvakultuurikeskuse saaks valmis ehitada lähima kahe aasta jooksul, seega ilmselt enne, kui kolm suuremat meile esitatud objekti isegi arhitektuurikonkursi tulemusteni jõuavad. Seda arvestades oleks väga mõistlik see objekt lisada ja sellekohase ettepaneku nimekirja täiendada oleme me ka teinud.

Meie kõik siin saalis saaksime anda oma hääle, et see nii ka juhtuks. Miks me seda teha võiksime? Ma ei jõua pikka ajalugu kaheksa minutiga ära rääkida, kuid peatun mõningatel olulistel teetähistel, tuginedes Eesti Rahva Muuseumi poolt 2020. aastal välja antud "Heimtali teejuhile". Ma tsiteerin selles toodut, sest ma ei usu, et kõik head ametikaaslased on seda lugenud. Aga ehk suudan huvi tekitada ja mõnigi võtab ette selle väikese teejuhi, loeb selle läbi ja mis veel parem, läheb ise Heimtalisse ja tutvub selle imelise inimese, Anu Raua tegemistega. See on erilise vaimuga koht.

Niisiis väljavõtted "Heimtali teejuhist". 1994. aastal Anu Raud ostab kohaliku nõukogude sovhoosi järgselt majandilt vallakeskuses kasutult seisnud koolimaja ja rahvamaja ning kolib elama Kääriku tallu. Järgnenud aastate jooksul kasvatab Anu Raud Kääriku valdusi 60 hektarini, luues aina paremaid tingimusi Heimtali kui areneva piirkondliku kultuurikeskuse jaoks. Anu Raua tegevus tekstiilikunstniku, ülikooli õppejõu ja akadeemikuna on toonud Heimtalile rohkesti tunnustust nii kodumaal kui kaugemal. Akadeemik ja emeriitprofessor Anu Raud on Eesti vaibakunsti raudvara. Ligi 50 aastat kestnud loometegevuse vältel on ta suutnud luua vaibakunstnike koolkonna, õpetanud sadadele noortele vaipade tegemist ning seda, kuidas hoida esivanemate vaimset ja materiaalset pärandit elavana. Tänaseks on kogunenud rikkalik rahvakunsti kollektsioon. Heimtali muuseum, vallamaja, Kääriku talu on kujunenud suurepäraseks praktikabaasiks Eesti Kunstiakadeemia tudengitele, kes saavad seal aimu maaelust ning oma käega katsuda, uurida ja üles joonistada kindaid, sokke, vaipu, vöid ja suuremaidki esemeid.

Anu Raua juures veedetud praktikatest räägitakse sarnaseid legende nagu Kaljo Põllu Siberi õppereisidest. 2009. aastal, kui Eesti Rahva Muuseum tähistas oma 100. sünnipäeva, otsustas Anu Raud oma eramuuseumi, vara ja kogud muuseumi edasise arengu kindlustamiseks täies koosseisus ERM-ile kinkida. Kinkelepinguga läksid ERM-ile muuseumi kollektsioonid, 1,5 hektarit maad ja laohooned. Lepingu väärtus oli tollal 2,6 miljonit krooni ehk 166 000 eurot. ERM-i kogud täienesid 1148 eseme, 977 foto ning dokumendi võrra. 1. juunist 2010 kannab muuseum ametlikku nimetust ERM-i Heimtali muuseum.

Anu Raua raugematu energia, missioonitunne ning tegevus inspireerib inimesi nii selles piirkonnas kui ka kogu Eestis ning toob kultuuri- ja hariduskeskuseks kujunenud muuseumi ka rahvusvahelisele turismikaardile. Anu Raua asutatud sihtasutus Raudvara on ostnud vana koolimaja hoone, korrastanud selle ning teinud majutuskeskuseks. Sinna on leidnud tee nii tudengid, tekstiilikunstnikud kui ka lihtsalt tekstiilikunsti austajad Eestist ja ka kaugemalt kuni Jaapanini välja. Kunstnikud, kirjanikud, riikide ametlikud esindajad, ka diplomaadid.

Erilise kohavaimuga tõmbekeskus on Anu Raua elutöö ja elulooming, kuhu ta on pannud ka oma isiklikku raha – nii stipendiumid, erinevad preemiad ja ka tööde eest saadud tasud. Lühidalt võiks öelda, et tema elu ja looming on olnud Eestile elatav elu ja meie kultuuripärandi säilitamine. Anu Raua keskuse toetamine oleks austusavaldus nii temale kui kõigile teistele kultuuripärandi eest seisjatele.

Austatud ametikaaslased! Viljandimaal Heimtalis asuv multifunktsionaalne keskus on mõeldud nii praktika- kui loomekeskuseks, aga ka looduskeskuseks. See keskus ei ole pompoosne ja mastaapne suurlinnale sobiv ehitis. Nii nagu Anu Raua vaipade pildikiri on lihtne, selle värvid võivad olla kindakirjaliselt kirevad ja ka sombuse taeva karva hallid, oleks see keskus täis soojust, erksust, elutarkust ja headust. See keskus oleks oluline, säilitamaks sidet looduse, keskkonna ja pärandi vahel. See keskus oleks regionaalselt ääretult oluline. See oleks avatud nii suurtele üritustele kui ka väiksematele näitustele. Keskus annaks paremad võimalused õpilastele õuesõppepäevade ja ajarännakute läbiviimiseks, oleks lastelaagrite korraldamiseks ideaalne koht, kunsti- ja loomeinimeste lemmikpaik. Aga see sobiks ka Eesti Kunstiakadeemia tudengitele rahvakunstipraktika paigaks ja veel paljuks-paljuks muuks.

Head ametikaaslased! Just Anu Raua loodud eesti rahvariideseelikutest koostatud vaibapuu kinkis Eesti ÜRO-le meie liikmeks võtmisel ja see seisab tänaseni ÜRO peahoones. Sellel ajaloolisel hetkel läks meil vaja Anu Rauda. Vaadakem endasse ja küsigem: kas meil täna siis teda ja tema kunsti enam vaja pole? Kui lisame sellesse loetellu ka Anu Raua keskuse Heimtalis, siis võime olla kindlad, et juba kolme aasta pärast on kaks meie poolt toetatud ehitist valmis ja mõlemad neist väljaspool Tallinna. Pean siin silmas Rakveret ja Heimtali. Ning suurobjektide rahastamisele me selle otsusega mingilgi määral kahju ei teeks.

Palun Anu Raua nimel seda muudatusettepanekut hääletamisel toetada, see annaks võimaluse ka see keskus valmis ehitada! Aitäh! 

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun! Kaheksa minutit, palun.

17:34 Helle-Moonika Helme

Hea aseesimees! Head Riigikogu liikmed, head kolleegid, ja kõik, kes meid ülekande teel jälgivad! Ma alustaksin sellest, et kirjeldan ja avan kultuurikomisjoni liikmena seda pikka protsessi, mis on jõudnud täna siia Riigikogu suurde saali ja mille kohta eelnõu tutvustuses öeldakse, et selle eelnõu sisu on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine. Ma nimme lugesin selle otsuse eelnõu nn pealkirja siin ette ja rõhutasin nimme sõnapaari "pingerea kinnitamine". Eelnõu tutvustuses on märgitud ära ka eesmärk ehk kinnitada pingerida järgmiselt: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitis. Need objektid ei ole siia nimekirja ja sellisesse pingeritta sattunud juhuslikult või kuidagi ülejala, kultuurikomisjon on pikka aega teinud igati läbimõeldud tööd, et sellise tulemuseni jõuda. See protsess ei ole aga olnud mitte ainult pikk ja läbimõeldud, see on olnud ka väga läbipaistev: alates väljakuulutamise hetkest kuni kahe viimase lõpphääletuseni on kõik olnud avalik ja ma väidan, et ka demokraatlik.

Ma ei tea, kuidas teistes fraktsioonides, aga ma kujutan ette, et neiski läbiti enam-vähem samasugune  protsess nagu meie EKRE fraktsioonis. Kõik fraktsiooni liikmed said tutvuda kõigi objektidega, avaldada arvamust, me kujundasime kõigist neist kokku teatava hoiaku. Ja enne viimast hääletust kultuurikomisjonis viisime läbi fraktsioonisisese hääletuse nende 11 objekti osas, mis olid jäänud sõelale, ja vastavalt sellele, mis said kõige suurema toetuse fraktsioonis, läksime mina ja Leo Kunnas komisjoni ja andsime oma hääled just nii, nagu me andsime.

Ka kultuurikomisjonis läbiti kaks hääletusprotsessi: objektid ja pingerida. Ning seega peaks see suur ja kokkuvõttev töö olema lõpetatud. Paraku näeme, et meil on täna siin Riigikogu suures saalis tulnud neli muudatusettepanekut, mis puudutavad kahte objekti, mis jäid nimekirjast ja lõppotsusest välja. Iseenesest on see mõistetav, menetlusprotsess annabki meile selle võimaluse. Samas on sellel siiski mingil määral juures selline tagantjärele jonnimise ja lobitöö maik. Kindlasti oleks tahetud nii mitmedki teised objektid kaasata muudatusettepanekute protsessi ja ei saaks seda ka kellelegi pahaks panna. See kindlasti tõmbab tähelepanu ja tekitab lisaarutelusid. Aga praegu me oleme olukorras, kus ühed erakonnad on justkui õilsamad, räägivad parandusettepanekuid tehes teatud valdkonna eest, pannes teised situatsiooni, kus me seda ehk toetamata jättes riskime selle valdkonna vaenlase tiitli otsaette saada. Nii ei ole tegelikult ju aus. Ka meie erakonnas oli inimesi, kelle südames oli Anu Raua keskuse toetamine ja kelle südames on Eesti film. Ometigi sai objektide nimekiri just selline, nagu ta sai nii meie fraktsioonis kui ka komisjonis.

Kirjeldasin just, kui demokraatlik, konsensuslik, avatud ja läbipaistev kogu protsess oli. Kui nüüd peaks muudatusettepanekute hääletamisel kultuuriobjektide pingeritta objekte lisanduma, siis kindlasti ei ole see hea tava asju niimoodi otsustada. Nende mõlema objekti puhul, mis on muudatusettepanekutes, oli juttu, et riik võiks pigem neid finantseerida otse. Anu Raua keskusele minev raha on tegelikult nii väike võrreldes teistega, selle saaks leida, kasutades muid mehhanisme. Ja filmilinnak on kindlasti ülivajalik, aga sellegagi saaks edasi minna teisiti, mitte kasutades selleks kultuurkapitali rahastusmehhanisme, mis selle valdkonna jaoks tegelikult on kohmakad ja aeganõudvad. Filmitööstus liigub tehniliselt lihtsalt nii kiiresti eest ära, nimekirja lisandumise korral jääksid nad lootusetult ajast maha, eriti siis, kui nad paigutatakse viiendale kohale. Sealt teda kusagile mujale tõsta läheb aga vastuollu sellega, mida me täna hääletame – see on pingerida.

Mida ma tahan lõppkokkuvõttes öelda? Kogu lugupidamise juures muudatusettepanekutes olevate objektide vastu, kui me siin suures saalis lõpuks menetleme seda otsuse eelnõu selle sisu vastaselt, mis on pingerea kinnitamine, teeme seda uusi objekte sisse lisades, siis on see tervele kultuurikomisjonile ja ka kultuurikomisjoni esimehele umbusalduse avaldamine. Samuti on see fraktsioonidevahelise konsensuse suhtes umbusalduse avaldamine. Kui valitsus võtab filmiinimestelt enne 3 miljonit ära ja tahab nüüd teha nägu, et Eesti film on neile tähtis, suunates protsessi, pannes koalitsiooni saadikud vastavalt hääletama, siis nii lihtsalt ei ole ilus. Nii ei tehta! Aga muidu, nagu viimasel ajal on kombeks öelda, hääled on vabad, või nagu ütleb üks lauluke: eks te ise tea.

17:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd räägib Imre Sooäär, mida tema teab.

17:40 Imre Sooäär

Aitäh, hea Hanno! Austatud kolleegid! Mul on soov mõnd tähelepanekut teiega jagada, et ei jääks kõlama mõned eksiarvamused, mis on siit kõnepuldist kõlanud ja võivad meid otsustamise juures eksitada. Esiteks, filmilinnaku lisamine sellesse nimekirja ei ole kindlasti mitte ainult Isamaa ja Raimond Kaljulaidi ettepanek. Ka mina tegin selle ettepaneku, samuti mitmed keskfraktsiooni liikmed. Ma olen päris kindel, et neid oli ka teistes fraktsioonides kõigis. Muidu ei oleks võimalik täna seda konsensust kätte saada. Ma loodan, et me selle saame.

Filmilinnak tõepoolest on oluline, nagu on korduvalt selles kõnepuldis väidetud. Vaatame korraks suuremat rahvusvahelist pilti. Mitte ükski teine kultuurivaldkond ei ole viimastel aastatel saanud nii palju rahvusvahelisi nominatsioone ja auhindu, kui seda on teinud meie tublid filmitegijad. Loomulikult toob see Eestile rahvusvahelist tuntust, turiste siia juurde. Meid nähakse kui tegijaid selles valdkonnas ja kui meil mingi soon on käima läinud – ma ei taha seda kullasooneks nimetada, aga Hollywood nimetab seda ka nii –, siis seda soont tuleks hoida ja mitte vaadata ainult kohalikust vaatepunktist. Kohalikud omavalitsused loomulikult on üliolulised nende projektide rakendamisel, nagu me kuulsime siin saalis Narva kohta, nii Rakvere kui Viljandi kohta, samuti Tartu kohta. Ilma nende toeta ja kaasabita ei olegi võimalik neid projekte rakendada. Ja loomulikult on ka Anu Raua keskus nii kohalikus mastaabis kui ka Eesti kultuuri mõttes tervikuna oma väga unikaalsete teostega väärt toetust, aga ehk on võimalik tõesti panna EAS-il, KOV-il kui ka muudel seda valdkonda toetavatel organisatsioonidel seljad kokku, et ka Anu Raua keskus valmis teha. Kõik lihtsalt ei mahu riiklikusse kultuurinimekirja.

Ma tuletan teile meelde üht objekti, mille eest auväärt kolleeg Signe Kivi võitles aastaid. See oli imekaunis kunstiakadeemia uue hoone projekt kaubamaja kõrval, mis oleks linnapilti ilmestanud, oleks olnud arhitektuuripärl, aga kahjuks paljude kurbade asjaolude tõttu see ei realiseerunud. Pidime leppima väiksema ruumiprogrammiga ja väiksema hoonega. Aga nende ideede eest tuleb võidelda. Ja au neile, kes veavad neid projekte ja võitlevad nende eest, sest see protsess iseenesest viib Eesti kultuuri edasi.

Hea kolleeg Viktoria Ladõnskaja! ... Kubits jah, vabandust! Aitäh! Must ei ole valge ja valge ei ole must. Need, kes toetavad rahvusooperi arendamist, ükskõik mis kujul, kas lisajuurdeehitisena või eraldi projektina, ei võitle samal ajal selle vastu. See on ebaadekvaatne arvamus. Minul muusikaakadeemia vilistlasena oleks väga hea meel, kui saaksid ka meie rahvusorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, meie tublid kammerkoorid ja muud muusikakollektiivid ka oma saalid. Mul oleks selle üle väga hea meel, aga ma annan endale aru, et kõiki ei ole võimalik ühte nimekirja panna. Selleks on võimalik leida muid vahendeid ja projekte, kuidas ka need ära teha, et need rahvusvaheliselt väga väärt kollektiivid saaksid teenitud austuse. Mitte nagu me täna siin nägime Riigikogu istungi alguses, kus meie eliitkammerkoor laulab rõdul ja üks fraktsioon saalist puudub sellel ajal. See ei olnud austav dirigent Kaljuste vastu ja meie kammerkoori vastu. Selliseid asju siin saalis juhtuda ei tohiks.

Paluks kaks minutit veel! 

17:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaks minutit lisaaega.

17:43 Imre Sooäär

Objektide nimekiri on samas ülioluline ja ma leian, et ka filmilinnaku lisamine sellesse nimekirja on lõpuks meile kõigile oluline, sõltumata sellest, mis valdkondi me esindame, kus me enne oleme töötanud, kus meil on kogemused. Sest lõpuks, kui me läheme nendesse hoonetesse, kui need on kõik valmis saanud, siis me mäletame seda, et kunagi siin saalis me neid teemasid arutasime ja me kõik andsime koos rohelise tule nendele objektidele, mitte vaid mõned meie seast või mõni erakond või mõni fraktsioon, kes saaks pärast hõisata, et meie tegime selle. Ei, selle tegi Riigikogu tervikuna ja sellel saab olema meie kõigi toetus. Seepärast toetage südametunnistuse järgi kõiki neid ettepanekuid, mis täna siin saalis on, ja teeme sellest hea nimekirja, mille üle me võime tulevikus uhked olla! Aitäh! 

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha. On vä? Niimoodi alustas ansambel Toe Tag ühte enda lugu. Tõesti, kunst on ju osa kultuurist ja nüüd saangi paljudele tutvustada seda, et meie poliitilises kultuuris nimetatakse seda poliitiliseks kunstiks. Ja seda võib nimetada küll poliitiliseks kunstiks, kuidas me oskame asju seletada ja kuidas me vahest seda tegelikult ka naudime. Et see nimekiri on, nagu on, sellele on juba hinnanguid antud ja selle vastu on siin väideldud. Ma tahaksin selgitada tavaliste inimeste jaoks.

Me räägime olulistest kultuuriobjektidest, aga samas kultuur iseenesest on ju äärmiselt lai mõiste. Kui me räägime, et mõnes regioonis ei ole nn tõmbekeskust, siis loomulikult me mõtleme kultuuri all ka mingil määral subkultuure. Kas aga sellises mahus subkultuuride toetamine on praegu väga oluline? Subkultuurid tahes-tahtmata ikkagi muudavad oma vorme. Võib-olla mingil ajahetkel nad enam ei olegi olulised, sellepärast et vahendid, millega seda laadi kultuuri teostatakse, muutuvad mingil määral ja see ongi ajast ja arust – võib-olla hiljem öeldakse, et see on rahvakultuur. Vanasti arhailiste asjade kohta nii öeldi.

Aga täna oleme uues kujunenud olukorras. Ehk siis meie kunsti tegemine seisneb selles, et me loome mingeid kriteeriume. Üks neist on regionaalne mõiste. Tuletan teile meelde, et Viru Keskus kui selline oli meil ju ka kunstihooneks planeeritud, et seal võtavad kõik kunstnikud rendile ilusad galeriid ja puha, aga ettevõtjal on ju teadupärast ikkagi kohustus tasuda igasuguseid arveid ja kunstnikud ei jõua galeriisid rentida. Solaris ka samamoodi. Ja siis tulebki äri ka Tartu siselinna, mitte äärelinna.

Või noh, meie Tallinnas rääkisime, et Nõmme kultuurimaja teeme korda, aga oot-oot, meil on teisi veel, mis nendest saab? Ja siis, kui ikkagi ots otsaga välja ei tule, võib sinna ka poe teha. Meil on ju tegelikult Solarises raamatupood. Ja Viru Keskuses on ka, suisa kaks. Nii et need kriteeriumid on tegelikult täidetud, aga inimesed ei saa sellest aru. Ja millest nad väga hästi täpselt aru ei saa, on see. Siin kirjeldati väga täpselt, anti põhjalik ülevaade, mis objekt see on, mis on tema otstarve, mis on selle eesmärk. Saad aru, väga hea! Aga vaat seda, et keegi räägiks näiteks ... Mul ei ole midagi selle vastu, kui Tartusse veel üks ostukeskus või sihuke hängimiskeskus tehakse. See tegelikult hiljem võib ju juhtuda ja see peab just sellel krundil olema. Ma ei ole tartlane, ma ei hakka neid õpetama. Aga ma tahaksin selgitust, kui palju siis tegelikult Tartu kultuur ja subkultuur kaotaks selle pärast, et just seda hoonet seal ei ole. Ma olen Tartus käinud hängimas ja olen ennast üsna kultuurselt ülal pidanud kultuursetes kohtades, aga ilmselgelt see on hoopis subkultuur ja sellest ei maksaks praegusel hetkel siin rääkida.

Ma saan aru, et me tahame luua kultuurikvartaleid erinevatesse regioonidesse. Argument ongi, et Pärnu ei sobi sellepärast, et me tahtsime sinna regiooni ja sinna teise. Täna läheb meil see kunst sinnamaani, kuni käib see haamriga löök, ja asi on otsustatud. Sinnamaani me siis poliitilise kultuuri juures tegeleme poliitilise kunstiga ehk nimetame midagi äärmiselt oluliseks kultuuriks ja midagi teist marginaalsemaks. Sest elu on selline, et kellele meeldib teater, näiteks Üllarile, ja kellele meeldib jälle film – näiteks minule, Üllari pinginaabrile. Nii et ma arvan, et tuleb huvitav hääletus, ja kui on võimalik, siis hääletage südametunnistuse järgi.

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

17:50 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul ei ole selle nimekirja, pingerea vastu midagi ja võib-olla on isegi olnud nii, nagu Helle-Moonika Helme kirjeldas, et see protsess on olnud läbipaistev ja hea. Küll aga ei ole ma nõus sellega, et keegi ei tohi ümber mõelda. Kui koalitsioonis on mõni erakond, kes komisjonis hääletas ühtmoodi, aga on praeguseks mingil põhjusel ümber mõelnud, siis see õigus tal igal juhul on. Seni, kuni me pole siin parlamendisaalis otsust teinud, on igal juhul kõigil mõistlik hääletada nii, nagu nad mõistlikuks peavad. Kas nimekiri jääb niisuguseks, nagu see komisjonist tuli, või mõnda muudatusettepanekut toetades see muutub, siis tõesti ei ole vahet, kes selle muudatusettepaneku tegi, vaid see, kes seda toetavad.

Aga mind ikkagi häirib kogu selle teema juures see, et minule tundub, et kui me selle otsuse teeme, siis see siiski ei ole selle saali vääriline otsus. Kui ma esitasin küsimusi komisjonipoolsele ettekandjale, komisjoni esimehele, siis ma päris selgeid vastuseid ei saanud. Ja ma arvan, et selliste otsuste siit parlamendisaalist väljasaatmine, mille kohta me ise ei oska üheseid vastuseid anda, ei oleks mõistlik ja hea.

Kas pingerida saab muuta või ei saa? Aadu Must ütles, et jah, pingerea meie siin reastame, see läheb siit otsusena välja ja seda keegi muuta ei saa. Küll aga pidavat olema teatud tingimustel erijuhtumid, mida praeguses kaasaegses maailmas on mõistlik muudatustega otstarbekalt lahendada. Ma ei saa aru, mida see tähendab. Kas siis pingerida, mille me täna kinnitame, on pingerida, mille järgi peab Eesti Kultuurkapital neid objekte ehitama just selles järjekorras, või on kultuurkapitalil võimalik seda muuta? Või peame meie siin saalis uuesti kogunema, et seda muuta? Minu meelest peab see olema selge ja üheselt arusaadav ja see on põhjus, miks minul on küll väga raske kõiki neid objekte toetades seda otsust toetada. Kui me ei saa aru, et me tekitame oma otsusega institutsioonile täiendavat segadust, siis minu meelest see ei ole hea. Meil on mõistlik oma töö korralikult lõpuni ära vormistada.

Ja mis puudutab muudatusettepanekuid, siis tõesti, kui sotsiaaldemokraadid ja Raimond Kaljulaid on teinud konkreetse ettepaneku seada miski esimesele järjekohale, siis Isamaa on teinud ettepaneku, kus ei ole. Ja see ei puuduta ei eesti keele loogikat ega reegleid. Kultuurikomisjon on see, kes selle otsuse teeb, ehk juhul, kui me seda muudatust siin suures saalis peame toetama, siis minu kõige parema arusaamise kohaselt peab kultuurikomisjon kogunema ja otsustama, milline on see lõplik nimekiri, millele parlamendi täiskogu saab oma heakskiidu anda, kui muudatusettepanekud on läbi hääletatud. Ehk ikkagi see otsus nimekirja järjestuse kohta tuleb kultuurikomisjonilt ja eks me näeme seda siis, kui muudatusettepanekute läbihääletamine on toimunud.

Mõne objekti puhul on seletuskirjas välja toodud erinevate institutsioonide sihukesed eriarvamused, kas objekti saab teha või ei saa. Mulle tundub, et me nörritame. Minu arvates peaks olema palju selgem, et need objektid, mis siia nimekirja pannakse, ongi parlamendi tahe: me tahame, et need objektid saaksid rajatud. Nii nagu oli meie eelmise otsuse puhul, kui parlament tegi otsuse Kumu, ERM-i ja EMTA kohta. Need on valmis saanud. Aga kui täna on õhus küsimusi, siis minu meelest oleks mõistlik need lahendada. Näiteks rahvusooperi puhul meil tõesti on ühene arusaam, huvi, et rahvusooper saaks kas uue hoone või saaks juurdeehitise, aga meil peab olema ka arusaam, et see tekib. Aga mina ei ole kindel, et tänase otsuse puhul on võimalik sellest üheselt aru saada.

Tänan tähelepanu eest!

17:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun! 

17:55 Mart Helme

Kolleegid! Ega ma ei tahtnudki sõna võtta. Ma arvasin, et meil oli kokku lepitud fraktsioonis, et Moonika teeb meiepoolse sõnavõtu. Aga siin üks ninatark kippus õpetama meie fraktsiooni, kuidas tohib või võib poliitikat teha. Ei ole tarvis! Me saame sellega ise hakkama ja ma arvan, et mitte halvasti. Ja kuna ma juba siin puldis olen, siis ma räägin ikkagi ka asjast. Ma räägin asjast vaatevinklist, nagu mul nende väitluste puhul on jäänud mulje mitte ainult täna, vaid ka fraktsioonis. Loomulikult on meil kultuurikomisjoni asju pidevalt arutatud. Ebakultuurse inimesena, nagu ma olen, ma vahetevahel satun teatrisse ja vahetevahel kontserdile ja põhiliselt hangin oma kultuuri Klassikaraadiost muusikalisel kujul. Aga arvan, et mingisugune ettekujutus mul siiski kultuurist on.  Minu arusaam kõigi nende heitluste-väitluste kokkuvõttena on järgmine. Ja see ei ole rõõmustav. See ei ole rõõmustav ja ma eriti paneksin südamele Reformierakonna esindajatele: palun mõelge järele! Me oleme liikumas riikliku kultuuripoliitika suunas. Me oleme liikumas selles suunas, et riik peab finantseerima, riik peab ehitama, riik peab andma mingisuguse sissetuleku kellelegi. Ei pea! Kus on öeldud, et riik peab? Riik ei pea ehitama Anu Raua keskust, riik ei pea ehitama isegi Estoniat. Riik ei pea, kui selleks on olemas teised võimalused. Kuid riik võib ja tal on põhiseaduslik kohustus teha investeeringuid strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, sealhulgas ka ehitistesse. Mis see tähendab? See tähendab väga lihtsat asja. See tähendab seda, et rahvuse ja riigi saatus otsustatakse lühidalt öeldes kolmes kohas: heteroseksuaalses magamistoas, lahinguväljal – lahinguväljal tähendab seda, et rahval peab olema julgust, tahet ja võimekust ka, relv käes, enda eest seista – ja koolis ning kultuuripõllul. Kui rahval ei ole, rahvusel ei ole iseseisva kultuurilise identiteedi janu, siis ei aita ükski riiklik finantseering, ühegi ehitise tegemine seda rahvust ja kultuuri püsti hoida. Ja sellest tuleb aru saada. Raha kahe käega siia ja sinna loopides loomulikult korruptiivselt maandub see tihtipeale seal ja selle kaukas, kuhu ta on mõeldud. Ja kui me nüüd vaatame seda nimekirja ka nendest neljast objektist, mis algselt olid, siis me näeme väga selgelt, et siin on ainult üks rahvuslikult oluline objekt. Üks rahvuslikult oluline objekt, mis on Estonia. Ülejäänud on poliitiline kokkulepe. Üks koalitsioonierakond saab ühe asja, teine koalitsioonierakond saab teise asja ja natukene, et üleliigselt ei nurisetaks, antakse ka mõnele opositsioonierakonnale. Võtke, olge rahul, ärge nurisege! Hästi, me mäletame, kui keeruliselt see neljane nimekiri sündis. Ja oli justnagu kokkulepe kevadel, et nii see ka jääb. Aga siis otsustati ühel hetkel, et ei, nii ei jää, meil on kõik võrdsed. Aga võrdsete hulgas on võrdsemad. Ja nende võrdsemate hulgas leidus rahvasaadikuid, kes tegid parandusettepanekuid. Me teame väga hästi, et nendest parandusettepanekutest ... 

Palun lisaaega! 

17:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaks.   

17:59 Mart Helme

Me teame väga hästi, et nendest parandusettepanekutest on määratud läbi minema ainult üks. Ainult üks on määratud läbi minema! Sest niisugune on kokkulepe. Me saame natukese aja pärast teada, kas mul on õigus. Me saame kohe-kohe teada, kas mul on õigus. Ma millegipärast ... Ma ei tea, ma jooks [selle peale] mingisugust tinti, aga tinti pole siin serveeritud. Aga me saame kohe seda teada.

Ja see, ma ütlen, on väga halb praktika. See lõhub selle vähesegi usalduse, mis meil siin saadikute ja fraktsioonide vahel on. Ilma usalduseta on meil aga ka Eesti riiki väga raske püsti pidada. Ma arvan, et kõik ei saa sellest aru, aga tegelikult on nii. Ja seetõttu me arutasime fraktsioonis hommikul ja leidsime, et ega selle filmilinnaku asjal ei ole ju midagi viga tegelikult. See on päris tore asi iseenesest. Aga me ei saa olla nõus sellega, kuidas protseduuriliselt, Aadu Mustast üle sõites, kevadisest kokkuleppest üle sõites, niisugune asi on lauale tulnud.

Ja ärge tulge mulle rääkima – ma ei ole eile sündinud, jumal hoidku! –, et rahvasaadikud on vabad. Me oleme ka vabad. Me läksime saalist minema. Me läksime saalist ära, sest meile ei meeldi kooliaktused, kus tulevad mingid tegelased meile sõnu peale lugema, missugused me tohime olla või ei tohi olla. Ma olen 71-aastane, mul on kõrini kooliaktustest, siin saalis samuti ei taha neid kooliaktusi. Ärme teeme kooliaktusi siin, oleme riigi juhtkond, oleme riigi poliitiline eliit! Aga täna see küll ei kõlanud siin niimoodi.

Ja seetõttu, sõbrad, me otsustasime, et me anname hääletuse muudatusettepanekute üle vabaks. Ma isiklikult ei toeta muudatusettepanekuid – ei toeta protestiks selle vastu, mismoodi selleni on jõutud. Ma saan aru, et nii mõnelgi siin on piinlik, et nad peavad nii hääletama koalitsiooni kokkuleppe tõttu, koalitsiooni püsimise hinnaks määratud otsusena. Aga noh, eks jällegi, igaüks on vaba ja otsustab. Igaüks on vaba ja otsustab.

Mina otsustasin mitte toetada neid parandusettepanekuid. Tahan rõhutada, et ma ei ole Eesti filmitööstuse, Eesti filmide tegemise vastu. Ma arvan, et Eesti film on päris omapärane nähtus. Mul endal on küll tavaliselt väga igav neid vaadata. Selline tüüpiline Eesti temperament, ei saa algul vedama, pärast ei saa pidama, pikad lohisevad tiraadid. Ühesõnaga, mulle ei meeldi Eesti film. Aga ma saan aru, et maailmas on see omamoodi nähtus ja väljaspool Eestit võib see meeldida. Ja seetõttu ma arvan, et teeme neid filme, mis sest, et mulle ei meeldi. Aga teeme korrektselt, ausalt, läbipaistvalt, mitte susserdades, soss- ja ma ei tea, mis jokk-skeeme kasutades! Aitäh!

18:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

18:03 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna on siin arutatud ja ühtepidi kritiseeritud ja teistpidi kiidetud erinevaid mõtteid ja lahendusi. Ma arvan, et meil kellelgi ei ole õigust siin saalis öelda, et üks objekt on halvem või parem kui teine. Ääretult kurb on kuulata arvamusi, et kuskil keegi on, ma ei tea, kokku leppinud ja otsustanud ja mingil hetkel enam ei tohi ümber otsustada. Ma küll loodan, et kõik 101 Riigikogu liiget on oma otsustes vabad ja samas ka arutavad asja nii oma fraktsioonis kui ka teiste erakondade kolleegidega. Kurb on see, et seda otsustusprotsessi on, ma arvan, komisjonis küll väga varakult alustatud ja püütud kindlasti  anda parim, aga kui me täna need otsused teeme, siis on kurb tõdeda, et ega me täpselt aru ei saa, mida me lõplikult otsustame.

Vaatame Estoniat, rahvusooperi hoonet! Siia on sisse kirjutatud, et see peab olema selle koha peal, kus ta täna on. Võib-olla on see õige. Kui me aga loeme ajakirjandusest arhitektide ja muinsuskaitseinimeste arvamusi, siis mul kui ehituserialaga inimesel tekib tunne, et seal ei saagi ehitada. Ja kas siis lastakse sinna ehitada või mitte, see on lõpuks ametkondade otsus, mitte enam selle saali otsus. Aga meie täna siin saalis otsustame, et see saab olla ainult seal. Kas Eesti vajab ooperimaja? Kindlasti vajab. Meile, kes me oleme laulurahvas, kultuurrahvas, on see oluline. Aga kas peab olema otsuses kindlasti kirjas, kus, kuidas ja millal see ehitatakse? Arhitektuurikonkurss lõpuks otsustab ja kõigepealt tuleb seada linnavalitsusel tingimused, millist hoonet, kuhu, kuidas ja mis tingimustel projekteeritakse, millisel arhitektuurikonkursil võitja selgitatakse, ja siis alles on tulemus teada.

Täna hääletame ka parandusettepanekuid. Palju on räägitud filmilinnakust. Sõbrad, kui vaadata seda nimekirja siin, siis see on vist ainukene objekt, mis hakkab tulevikus suure tõenäosusega end ise majandama ja ka Eesti riigieelarvesse raha sisse tooma. Kritiseerida seda on küsitav ja ma loodan, et enamus Riigikogu liikmeid toetab seda parandusettepanekut. On ju õige otsus toetada sellist kultuuri, kuhu ka ettevõtjad on valmis oma panuse panema. Tulevikus ei küsi [see objekt] riigieelarvest enam raha juurde, vaid toob maksudena riigieelarvesse raha juurde. See on minu arvates ainuõige otsus.

Kindlasti on ka Anu Raua keskuse teema siin saalis tuline. Eks ongi erinevaid arusaamasid ja arvamusi. Ühelt poolt on küsimus, kas me ühele eraisikule võime anda toetust riigieelarvest või siis kultuurkapitali kaudu või kuskilt teisest fondist peaks see tulema. Teiselt poolt tuleb arvestada, et üks inimene on oma elutööga jäädvustanud ja loonud väga palju kultuuri ja õpetanud ja koolitanud ja samas ka oma vara sinna sisse pannud, et midagi ilusat saada. Ja vajalik summa on nii väike. Ma olen komisjoni esimehega nõus ...

Palun kolm minutit!

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

18:08 Aivar Kokk

Ma olen komisjoni esimehega nõus, et see summa on selline, et see ei peaks võib-olla siin nimekirjas olema. Aga samas ma oleksin soovinud, et komisjon oleks öelnud, et kindlasti riigieelarve arutelu juures tuleme selle teema juurde tagasi.

Lõpetuseks tahaks öelda seda, et kui 1996. aastal siinsamas saalis kunagised kolleegid tegid otsuse ja järgmine aasta peaks siis need objektid rahastusmudeli kohaselt valmis saama ja rahastatud olema. Kas me nende nelja-viie objekti puhul peame jälle 25 aastat ootama? Võib-olla on ikkagi õigem see 100 ja 200 miljoni vahele jääv summa võtta riigieelarvest, hooned valmis ehitada ja leppida siis kokku, et teatud perioodi jooksul kultuurkapitali laekuvad summad laekuvad riigieelarvesse ja selle arutamisel tehakse järgmised otsused, kas kultuuri puhul toetatakse eriti näiteks sporti või muud.

Aga kui täna projekteerima hakatakse, siis ma arvan, et ehitama hakatakse aasta-kahe pärast ja me kõik siin saalis teame, et 25 aasta pärast on nende objektide hind kordades kallim, kui täna ehitades. Siinsamas saalis pakuti selle sajandi alguses välja, et ehitame Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks. Täna saab sellesama raha eest, millega siis oleks kõik valmis ehitatud, kümme kilomeetrit teha.

Nii et täna võiks otsust tehes eelnõu toetada ja mitte võib-olla nutta nii palju järjekorra pärast. Aga võiks riigieelarve aruteludel mõelda, et võib-olla on võimalik ikkagi rahastamisotsused teha kiiremini ja näidata, et me oleme kultuurrahvas ja hoolime oma inimestest ja oma kultuurist, ning ehitada need vajalikud objektid kiiremini valmis. Neid objekte, mida me tahame ehitada, on kindlasti veel küll ja küll, aga vähemalt saaksid need viis objekti kiiresti valmis ja me saaksime arutada kas selle või järgmise koosseisu ajal, millised suured kultuuriobjektid peaksid olema järgmised, mis Eestis oleks vaja valmis ehitada. Aitäh!

18:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

18:10 Indrek Saar

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma olen siit kõnepuldist ja saalist küsimusi esitades ja diskuteerides kultuurikomisjoni esimehe Aadu Mustaga olnud tihti temaga ühel nõul. Aga täna on üks asi, milles ma ei saa temaga kuidagi ühel nõul olla. Ja need ongi tegelikult Aadu suhu sattunud võõrad sõnad. Ta meile küsimustele vastates tsiteeris nimesid nimetamata ühte oma kultuurikomisjoni kolleegi, kui ma õigesti aru sain, kes oli öelnud, et Anu Raua keskust selles kontekstis arutada on umbes midagi sellist, kui õhuväe paraadile minna tuulelohega. Ma võib-olla veidi ebatäpselt tsiteerin, aga mõte minu arust oli midagi sellist. Aadu parandab mind siis, kui ma oluliselt eksisin.

Me teame väga hästi, et asjade sisu ei saa alati eelarvenumbrites mõõta. Rahvana, kes on korduvalt tõdenud, et olgugi et me ei saa kunagi suureks arvult, tahame saada suureks vaimult, peaksime me olema eriti ettevaatlikud, kui me hakkame enda kultuuri sisu mõõtma ruutmeetrites, eurodes, kubatuuris või milleski muus väga lihtsalt ja must valgel kirjeldatavas. Ja kui me räägime riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest, siis on nii siin saalis korduvalt kõlanud kui ka kultuurikomisjoni sõnastatud printsiipides rõhutatud nende ehitiste, mida selle raha eest finantseeritakse, rahvuskultuurilist olulisust ehk siis nende ehitiste tähtsust selleks, et meie rahvuskultuurilised traditsioonid säiliksid ja areneksid. Ja kui me nüüd selles kontekstis vaatame otsa Anu Raua keskusele, Anu Raua elutööle, siis ma võin täie kindlusega väita, et see ei jää mitte grammigi maha ühestki nendest siin nimekirjas juba olevatest objektidest ja ka sellest, mis tõenäoliselt loetellu lisatakse. Sestap, kuidagi panemata küsimärgi alla seda, et need on vajalikud objektid kas oma regionaalpoliitiliselt või laiemalt tähenduselt, on minu kindel üleskutse, et te toetaksite sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut ja me lisaksime nendele objektidele ka Anu Raua keskuse.

Loomulikult on mul hea meel ka selle üle, et filmilinnak tõotab hakata kuju võtma, ja kutsun teid üles ka seda muudatusettepanekut toetama, nii nagu sotsiaaldemokraadid seda teevad. Küll on mul [ühest asjast] mõnevõrra kahju. See haakub mingil määral aruteluga, kuidas Riigikogu saaks oma tööd paremini teha, mille algatas täna president meile kõnet pidades. Aga siinkohal võib-olla ei ole küsimus mitte selles, milline on Riigikogu võimekus, vaid selles, kui nõudlik on Riigikogu oma partnerite vastu. Ma arvan, et kogu see protsess oleks meie jaoks tunduvalt usaldusväärsem, [kui me teaksime paremini], mis tegelikult nendest objektidest saab, mis tegelikult on nende objektide perspektiiv, mis tegelikult on nende maksumus ja millises ajaraamis oleks neid mõistlik kavandada. [Ja see oleks võimalik olnud juhul], kui meil oleks olnud selge partner. Ja see partner on seaduse järgi Kultuuriministeerium ja ka kultuurkapital. Sest pange tähele, mitte ilmaasjata ei ole seaduse järgi kultuurkapitali nõukogu esimees ametis olev kultuuriminister. See kompetents on käinud kaarega mööda nendest aruteludest ja me tegelikult ei ole saanud selgeid seisukohti, selget toetust või siis ka kriitikat selle suhtes, mis siin kokku on tulnud. Me ei tea ka, mis ajaperspektiivis seda on võimalik teostada. Mul on sellest väga kahju. See protsess oleks olnud tunduvalt selgem ...

Ma palun lisaaega!

18:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

18:16 Indrek Saar

... ja me saaksime oma otsuse täna teha tunduvalt rahulikuma südamega. Ma loodan, et kultuurkapitali nõukogu hoolimata sellest suudab nendes tingimustes teha need otsused nii, et see maksuraha, mis eelarvest kultuurkapitalile tuleb nende oluliste objektide jaoks, saab võimalikult hästi kasutatud.  Ka loodan ma, et analoogsed protsessid tulevikus saavad olema selgemad, paremini juhitud ja nende poolt, kes peavad võtma teatava vastutuse ekspertiisi näol, ka paremini tunnetatud vastutusega.

Aga lõppkokkuvõttes mul on hea meel, et on põhjust loota, et Riigikogu jõuab täna otsusele. Ja need inimesed, kes on oodanud võimalust oma tööd ka ehitamise suunal alustada, saavad hakata tööle nende objektide kallal, mis meid kõiki kindlasti tulevikus korduvalt ja korduvalt rõõmustama saavad. Tänan tähelepanu eest ja jõudu tööle!

18:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aadu Must, sõnavõtt kohalt, palun!

18:17 Aadu Must

See on väga loomulik, et Issanda maailm on seda rikkam, mida mitmekesisem ta on. Mõnele meeldib iluuisutamine, teisele hoki, kolmandale korvpall, ja kõik need vajavad tähelepanu. Halb on siis, kui kõiki neid üritatakse mängida ühel platsil. Nähtavasti on mõistlik, et ühte konkreetset asja aetakse ühtede reeglite järgi, ja seetõttu oleks ülimalt sümpaatne, kui Riigikogu riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte arutades jääks talle seadusega pandud raamidesse. Minu repliiki kohapealt ajendas eelkõige see, et soovitati suhelda ka kultuurkapitali ja tema nõukoguga. Head sõbrad, me oleme suhelnud tihedalt Kultuuriministeeriumiga, kultuurkapitaliga, kultuurkapitali nõukoguga ja hämmastaval kombel läksid meie arvamused, kultuurikomisjoni ja kultuurkapitali nõukogu arvamused, kokku. Ka esimese valiku puhul.

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge! Rohkem kõne- ja sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja nüüd hääletame meie reeglite järgi läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek on Raimond Kaljulaidi esitatud, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata.

18:18 Indrek Saar

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Asume siis seda ette valmistama.

Head kolleegid, tuletan meelde, et me arutame muudatusettepanekuid Riigikogu otsuse "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine" eelnõu kohta. Teie ette tuleb hääletamisele muudatusettepanek nr 1. Selle on esitanud Raimond Kaljulaid, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 20, vastu 51, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Indrek Saar, palun!

18:21 Indrek Saar

Aitäh! Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada, et toetada ka Anu Raua keskuse finantseerimist.

18:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge! Kuna me just hääletasime, siis kas te olete päri, et me läheme hääletuse juurde? Tänan!

Panen teie ette hääletusele teise muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 19, vastu 44. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Priit Sibul, palun!

18:22 Priit Sibul

Aitäh! Ma palun Isamaa fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

18:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi klaar! Kas ka siin olete päri, et läheme hääletuse juurde? Aitäh!

Head kolleegid, panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 73, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.

Neljas muudatusettepanek on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Priit Sibul, palun!

18:23 Priit Sibul

Aitäh! Ma palun Isamaa fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada ja saadikutel samamoodi südametunnistusega edasi toimetada.

18:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge! Kas võime minna hääletuse juurde? Vastuväiteid ei kuule.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 19, vastu 37, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Härra Must, teil oli näpp püsti.

18:25 Aadu Must

Mul on protseduuriline ettepanek. Asi on selles, et selleks, et ei tuleks pärast väärititõlgendusi, millele ka hea kolleeg Priit Sibul äsja tähelepanu juhtis, teen ettepaneku, et juhataja võtaks 30-minutise vaheajaga selleks, et Riigikogu kultuurikomisjon saaks koguneda ja kanda eelnõu teksti sisse muudatusettepaneku. Seda selleks, et kõigil oleks lõpphääletusel ees korrektne tekst, mille poolt hääletatakse. Ja kui see ettepanek on vastuvõetav, palun kultuurikomisjonil koguneda kohviku lisasaali või püüne peale või kuidas seda nimetatakse. Aitäh!

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Saan teie ettepanekust aru, kuigi ma pean tunnistama, et ettepanek, mida me hääletasime, on üldiselt selgelt arusaadav: lisada, mis tähendab seda, et ta läheb lõppu. Aga ma saan aru ka kultuurikomisjoni soovist esitada saalile valmis tekst, mille istungi juhataja haamrilöögiga saab kinnitada. Me tõepoolest viisime sisse muudatusettepaneku. Härra Ossinovski, kas teil on selle kohta mingi küsimus?

18:26 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Värskendage minu ja võib-olla mõne teise kolleegi mälu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse osas. Kolleeg Must pani ette keset päevakorrapunkti menetlust asendada menetluses oleva punkti aluseks olev tekst. Kas kodukord sellist asja lubab? 

18:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kodukord näeb ette seda, et kui muudatusettepanek sisse hääletatakse, siis see viiakse sisse. Nüüd on küsimus selles, et kui kultuurikomisjon soovib selguse huvides tuua saali ette eelnõu, enne kui ma selle haamriga olen ära koputanud. Siis kõik näeksid, et sisse hääletatud punkt on järjekorras number 5. Selleks ma võtan juhataja vaheaja ja me teeme teksti korda, et saaks ka EMS-i ehk eelnõude menetlemise süsteemi selle kenasti sisse kanda. Härrad ja prouad, kas meil on tõesti selle peale vaja hakata aega raiskama? Aadu Must, palun!

18:27 Aadu Must

Püüame hakkama saada 15 minutiga. 

18:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma arvan, et see on hea ettepanek, et saada 15 minutiga hakkama, aga me peame enne ära lahendama veel selle protseduurilise küsimuse, mis on härra Reinsalul tekkinud.

18:27 Urmas Reinsalu

Mul on sama mõttekäik, mis oli härra Ossinovskil osunduse puhul, et mis niisugune naljakas kamuflaažoperatsioon praegu on? Parlamendis hääletatakse konkreetseid muudatusettepanekuid. Nad leiavad toetust või ei leia toetust, ja siis toimub lõpphääletus. Mis tähendab, et arusaadavuse huvides tekkiv uus tekst võib hoopis arusaadavust kahjustada? Kust nurga tagant see uus tekst tuleb? Kas see on siis muudatusettepanek komisjoni poolt või? Sellisel juhul on hoopis teine päevakorrapunkt, mis korrektselt päevakorda pannakse. Ei saa tekste kordamööda siia asetada. Mulle tundub, et see asi kisub meil pigem kiiva, mitte selguse poole. Mis paragrahv ...

18:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, härra Reinsalu, tänan selle mõttevälgatuse eest! Küsimus on selles, et me hääletasime praegu ühe muudatusettepaneku, ühe nendest neljast siia sisse. Ja soovitakse, et suur saal näeks – ma saan aru, et kultuurikomisjoni soov on see –, et suur saal näeks seda teksti sellisena, mida me peame hakkama kohe ka lõpphääletusel kinnitama. Selle teise lugemise eripära on see, et me peame eelnõu ka lõppotsusena kinnitama ja sellepärast on soov teha lõpptekst kõigile saalis kättesaadavaks.

Härra Saar!

18:28 Indrek Saar

Jaa, mina soovisin sõna, kuna istungi juhataja selge sõnaga väitis, et kultuurikomisjon, kes läheb praegu otsustama, tuleb meie ette ettepanekuga, kus filmilinnak on viiendal kohal. Kuidas istungi juhataja saab tagada selle, et kultuurikomisjon nüüd läheb ja otsustab, et see on just nimelt viiendal kohal?

18:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma vaatasin muudatusettepanekut. Seal oli sõna "lisada", aga loomulikult kultuurikomisjon tuleb meie ette selle tekstiga. Palun mikrofon härra ... Palun vaikust saalis! Nii, härra Saar, palun! Palun mikrofon härra Saarele. Lugupeetavad, palun vaikust! Me ei kuule muidu härra Saart.

18:29 Indrek Saar

Kui istungi juhataja väidab, et see on niikuinii selge tulenevalt sellest, kuidas me hääletasime muudatusettepanekut, siis mille jaoks koguneb kultuurikomisjon?

18:29 Aseesimees Hanno Pevkur

See on istungi juhatajale selge, aga ma saan aru, et kultuurikomisjon soovib saalile tuua [uue teksti], sest me hakkame kohe tegema lõpphääletust. See on otsuse eelnõu teine lugemine, mis tähendab seda, et me peame lõpphääletuse ka läbi viima. Me oleme praegu läbi hääletanud alles muudatusettepanekud. Härra Põlluaas, palun!

18:29 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Me oleme ju siin juba 30 aastat Riigikogus hääletanud erinevaid muudatusettepanekuid eelnõudesse sisse ja nad lähevad automaatselt. Mina ei mäleta mitte ühtegi pretsedenti, kus oleks enne lõpphääletust muudetud selle seaduseelnõu teksti vastavalt vastu võetud muudatusettepanekutele. Ehk te olete nii lahke ja toote meile välja pretsedendi, kus varem oleks niimoodi käitutud. Ma ei näe mitte vähimatki põhjendust sellele.  

18:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust! Tavapäraselt on tegu muudatusettepanekutega seaduseelnõude kohta. Neid on meil siin hääletatud. Ja siis komisjonid kogunevad teise ja kolmanda lugemise vaheajal ja viivad need seadusemuudatused, mis saalis heaks kiideti, kenasti sisse ja kolmandale lugemisele, kui on lõpphääletus, jõuab meile siia juba parandatud tekst. Praegu on tegemist otsuse eelnõuga, kuhu suur saal otsustas viia sisse muudatuse, ja meil on veel lõpphääletus selle otsuse eelnõu puhul tegemata. Jevgeni Ossinovski, palun!

18:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Aga kas te võiksite selgitada oma tõlgendust? Ma ei ole selle eelnõuga väga palju seotud olnud, aga nüüd ma võtsin muudatusettepanekute tabeli lahti ja loen sealt, et muudatusettepaneku sisu on lisada pingeritta üks asi juurde. Millise filoloogilise või episteemilise analüüsi tulemusena olete te jõudnud järeldusele, et filmilinnaku peaks panema sinna nimekirja lõppu just nimelt?

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ongi see, mille pärast kultuurikomisjon soovis seda arutelu veel korra meie ette tuua. Aga nii palju kui mina aru sain, kui Riigikogu suure saali ette on toodud loetelu ja Riigikogu suur saal otsustab, et sinna on midagi vaja lisada, siis on loogiline, et lisamine toimub olemasoleva nimekirja lõpu. Kui suur saal kõik ühtemoodi sellest aru saab, siis ma usun, et kultuurikomisjoni esimees ei pea võtma seda vaheaega. See oli kultuurikomisjoni esimehe ettepanek. Ma ei ole juhataja vaheaega veel võtnud. Kui suur saal saab kõik ühtemoodi aru, et sõna "lisada" tähendab järjekorra lõppu lisamist, siis me saame minna otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde ja selle muudatusettepaneku kohaselt, mille me kõik üheskoos sisse hääletasime, lisatakse üks objekt loetellu, ja seda punktina viis.

Nii. Kas kõik saavad ... Kui kõik ütlevad, et nad saavad ühtemoodi aru, ja saalil ei ole rohkem küsimusi, siis ma võin panna selle otsuse eelnõu lõpphääletusele niimoodi, et see on kirjas punktina viis. Muudatusettepanekus palutakse see [objekt] lisada.

Härra Ossinovski, palun!

18:32 Jevgeni Ossinovski

No mina küll ei võtaks selle peale mürki, et see oli algatajate tahe. Muudatusettepanek on ju esitatud algatajate poolt. Mina küsiks algatajate käest, mis nende tahe selle muudatusettepaneku puhul oli, kas lisada ta ilmtingimata just sinna lõppu või kuskile mujale. Tõsi ta on, et mõni teine muudatusettepanek oli esitatud näiteks, et see esimesele kohale panna. Seal oli muudatusettepaneku esitaja tahe selgelt väljendatud. Selle ettepaneku puhul seda ei ole. Aga kindlasti ei saa ma tekstiliselt küll kuidagi nõustuda sellega, et ilmtingimata see lisada "pingeritta" tähendab rea lõppu. See on suhteliselt meelevaldne tõlgendus minu hinnangul. Pealegi ei mõista ma, mis on kultuurikomisjoni roll selles. See on lõpuks ikkagi selle saali otsus. Kuna kultuurikomisjon valmistas muudatusettepanekud ette, siis selle saali otsus on, kuhu see tekst sinna sisse läheb.

18:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Selles olukorras ... Nii, härra Sibul!

18:33 Priit Sibul

Meie ettepanek kindlasti ei olnud lisada see viiendaks. Kui see oleks meie tahe olnud, siis me oleks teinud ettepaneku lisada see viiendaks. Meie ettepanek oli seada ta teiste kõrvale ja kultuurikomisjon oleks seda arutanud ja pannud ta sellesse kohta, kuhu nad konsensusega jõuavad. Kultuurikomisjon jõudis otsusele, et nad ei toeta filmilinnaku seadmist nimistusse, eks ju, suur saal otsustas teisiti. Nii et mul on ettepanek: kuna suur saal ei toetanud selle esimesele järjekohale seadmist, siis toetame selle teisele järjekohale seadmist.

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellist muudatusettepanekut meil ei ole. Arvestades kujunenud olukorda, võtan juhataja vaheaja 15 minutit. Palun kultuurikomisjonil koguneda kohvikuruumi, arutage see küsimus läbi ja tulge saali.

V a h e a e g

 

18:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, head kolleegid, kultuurikomisjon on nüüd otsuse eelnõu 387 korrigeeritud teksti meile esitanud. Siin on veel väikesed täpsustused. Rahvusooper oli enne suure R-iga, nüüd on ta väikse r-iga ja muud keelelised täpsustused on ka sisse viidud. Nüüd me saame minna lõpphääletuse juurde. Härra Põlluaas!

18:50 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Kindlasti on nüüd see parandatud ja täiendatud tekst suurepärane. Me saame selle kõik rõõmsasti vastu võtta. Aga mul on üks sihuke küsimus, äkki oskate kommenteerida. Ma vaatasin ERR-i kodulehekülge ja seal on avaldatud uudis kell 17.25. Praegu on 18.50, ja uudis on selline: Riigikogu lisas riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirja Tallinna filmilinnaku. Uudis avaldati enam kui tund aega tagasi, aga me hakkame nüüd alles seda hääletama. (Sumin saalis.)

18:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, me selle otsuse tegime 20 minutit tagasi. See on tõsi. Härra Reinsalu!

18:51 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma saan aru, et me praegu püüame konstrueerida siin mingisugust asendusmenetlust seaduseelnõu teise ja kolmanda lugemise vahel, mis komisjonis loetud minutite jooksul [toimub]. Mul on küsimus: millisel õiguslikul alusel see praegune operatsioon aset leiab kodukorraseaduse tähenduses? Tõepoolest võib arutada selle üle, kas see on liiga paindumatu, kui [tegu on] otsuse eelnõu lõpphääletusega, kui on tehtud ka sisulisi muudatusettepanekuid. Aga ikkagi on küsimus sellest, et meil on muudatusettepanekud. Seadusandja võttis mingite muudatusettepanekute osas soosiva, mingite osas mitte soosiva seisukoha. Nüüd läheb lõpphääletusele tekst, mis on saali toodud. Kust vupsab välja see uus tekst, mis vähemalt minu lauale jõudnud ei ole? Mis sõnastus sinna kirja on pandud ja millise kodukorraseaduse sätte alusel on tekstid ära vahetatud? Meil kehtib lõpphääletusele minevate tekstide puhul saali toomise aeg. Kuidas nende dokumentide saali esitamise ajaga siis õigupoolest on? Mis kuupäeval ja mis ajaks see teise lugemise tekst saali on esitatud? Paluks nendele küsimustele vastust viitega kodukorraseadusele.

18:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Härra Reinsalu, Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõige 3 ütleb, et kui muudatusettepanek saab rohkem poolt‑ kui vastuhääli, viiakse muudatus eelnõu teksti. See on praegu tehtud ja nüüd on meil võimalik minna ka selle otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde. Enn Eesmaa, palun!

18:52 Enn Eesmaa

Aitäh! Mul ei olegi niivõrd küsimus, kuivõrd ettepanek meie tehnilisele personalile. Need mikrofonid, mis töötavad saalis, on sedavõrd vaiksed, et puhuti jääb mulje, et kuskil kõrvaltoas mängib raadio, aga vaheuks on kinni. Kui oleks võimalik volüümi 7-lt 9-le tõsta? Siis võib-olla läheks paremini.

18:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Proovime seda teha.

18:53 Enn Eesmaa

Sinu jutust [saab aimu] ainult sellepärast, et on ka näha, kuidas suu liigub. Ma olen käinud suhteliselt hiljuti arsti juures, mu kõrvadega on kõik enam-vähem korras. Tõstke natuke seda volüümi, siis on kergem jälgida. Nii mõnigi repliik on ju tegelikult täitsa tore.

18:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma räägin ise ka natukene kõvemini ja kõik Riigikogu liikmed saavad seda ka. Ja muidugi kaasa aitab ka see, kui me kõik oleme siin saalis natukene vaiksemalt. Õigemini hea oleks, kui üldse suures saalis ei räägita, kui on olulised teemad. Aga muidugi hea oleks kuulda, mida räägivad nii juhataja kui ka ettekandja ja kõik teisedki.

Härra Hepner!

18:54 Heiki Hepner

Tegelikult selle vastu ilmselt ei protesti keegi, et see muudatusettepanek viiakse teksti. Aga nüüd on seda teksti täiendatud ehk on õigustloovalt pandud sinna järjekorranumber 5. See on tegelikult sisuliselt väga muutev otsus, mida saal ei ole sellisel kujul hääletanud. Protest ongi selle kohta. Ma toon näite, et kui Riigikogu otsustab tulumaksu vähendada 15%-le, aga komisjon koguneb ja ütleb, et jaa, õige küll, seda me oleme otsustanud, et selle viime sisse, aga me rakendame seda aastal 2300. See on võrreldav ju ...

18:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, see ei ole võrreldav. See ei olnud väga õnnestunud võrdlus selles mõttes, et suur saal tegi oma otsuse lisada [see objekt]. Me vaatasime veel ka keelenõust üle, keelenõu kohaselt "lisama" tähendab "juurde panema".

18:55 Priit Sibul

Algatajate ettepanek oli lisada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingeritta Tallinna filmilinnak. Raimond Kaljulaidil oli ettepanek panna see esimesele järjekohale, meil seda ei olnud. Meil oli ettepanek, et komisjon seda arutaks. Komisjon arutas seda ja jõudis seisukohale, et nad ei toeta seda. Nii, suur saal toetas seda. Minu hinnangul – ilma et algatajatega oleks läbi räägitud – see tekst saaks meie ees olla ainult selliselt, et meil on neli objekti ritta seatud, nagu siin on, ja siis on kirjeldatud see ettepanek, mida suur saal toetas. Ainult niiviisi saame seda käsitleda. Suur saal ei ole otsustanud, et see on viies, nii nagu praegu komisjon otsustas, et see seatakse 3 : 8 häältega viiendale järjekohale. Ja siit tuleneb see, et kindlasti ei ole see algatajate ettepaneku eesmärk.

18:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Komisjon vahepeal ju kogunes. Ja veel kord, nagu ma ütlesin, meil on olemas ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamus. See teie muudatusettepanek, mille te tegite – lisada –, see tähendab ka juurde panema. Ja juurde panema tähendab, et see läheb viimasele järjekohale. Kas te võtate selle muudatusettepaneku siis tagasi, mille ... (Saalist hõigatakse midagi.) Suur saal null vastuhäälega – tuletan meelde, null vastuhäälega – toetas seda ettepanekut. Head kolleegid, mu on siiski ettepanek minna selle otsuse eelnõu lõpphääletuse juurde. Härra Reinsalu!

18:56 Urmas Reinsalu

See on väga huvitav, kes neid tõlgendusi meil siin koostab ja mis loogika alusel me siin menetleme neid küsimusi. On väga selge sisuga, mittenumereeritud järjestuses see algataja tehtud muudatusettepanek. On algataja tahe niisugusel kujul see muudatusettepanek sinna otsuse teksti viia ja sellisel kujul otsuse teksti on ju tegelikult ka suur saal toetanud. Siin kõlavad Reformierakonna üleskutsed filmilinnak välja võtta. Ma ei toeta seda. Ma arvan, et filmilinnak on mõistlik ja peab sinna otsuse sisse minema, aga see ei peaks minema sinna sisse niisuguse numereeringu alusel, kuna seda numereeringut tegelikult täiskogu tahteavalduses minu hinnangul ei olnud. Või ma eksin?

18:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu! Palun ärge tõlgendage juhataja küsimust teie fraktsioonikaaslasele, et kas te soovite siis seda tagasi võtta, nii, et see on Reformierakonna soov. Seda esiteks. Teiseks, veel kord: kui me tuleme teie muudatusettepaneku juurde, siis suur saal seda muudatusettepanekut toetas. Muudatusettepaneku kohaselt teie ettepanek oli [üks punkt] lisada. Kultuurikomisjon vahepeal kogunes, kultuurikomisjon leidis, et sõna "lisama" tähendab selle punkti viiendale järjekohale panemist. See on siia teksti sisse viidud ja me saame nüüd seda hääletama hakata. Härra Ossinovski, palun!

18:57 Jevgeni Ossinovski

No siiski, tõepoolest vastamata on küsimus, mis protseduuri viib läbi kultuurikomisjon selles olukorras. Ma lähtun ikkagi sellestsamast, et üks küsimus on algatajate tahe, teine, nagu te viitasite, see, et suur saal toetas. Ma saan aru, et koalitsioonis oli kokkulepe tegelikult panna see viiendale kohale. Ma lugesin sellest eelmisel nädalal ajalehest, et soovitakse seda viimasele kohale lisada. Aga kust te võtate selle veendumuse, et Riigikogu liikmete tahe seda muudatusettepanekut toetada oli tõepoolest toetada seda teie nimetatud tõlgenduses, pannes [uue objekti] viiendale kohale? Seda filoloogilist analüüsi, mida te meile olete praegu pakkunud istungi juhatajana, te enne hääletust ju meile ei tutvustanud.

18:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Hääletusele pandi muudatusettepanekud, mis on meile esitatud. Ja enne, kui me läheme eelnõu teksti lõpphääletuse juurde, peab eelnõu tekst olema Riigikogu liikmetele kättesaadav. Seda kultuurikomisjon tegi, on selle praeguseks Riigikogu liikmetele kättesaadavaks teinud. Rohkem küsimusi ei ole.

Härra Sibul! Meil on see teine näpp, aga noh, saame hakkama.

18:59 Priit Sibul

Okei, jah. Aga mul on küsimus, millisele kodu- ja töökorra seaduse punktile toetudes kultuurikomisjon praegu kogunes ja muutis meie ees olevat otsuse eelnõu. Eelnõu ei läinud hääletusele nii, nagu ta siin suures saalis oli, et järjestuses on neli punkti ja siis sissehääletatud muudatusettepanek, kus ei olnud numeratsiooni ettepanekut. Milline paragrahv?

18:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nagu ma alguses – või mitte alguses, vaid natuke aega tagasi – vastasin: § 106 on see, mis ütleb, et muudatusettepanekud viiakse sisse, ja § 110 ütleb, et juhtivkomisjon on see, kes valmistab eelnõu ette kolmandaks lugemiseks ja siis ka lõpphääletuseks. See on § 110. Härra Sooäär!

19:00 Imre Sooäär

Aitäh, härra juhataja! Kas oleks võimalik kompromissina tõlgendada seda ka nii, nagu Riigikogu täna sõna-sõnalt otsustas, et ongi see nelja numbriga – 1, 2, 3, 4 – nimekiri, nagu me hääletasime, ja lisaks ilma numbrita tuleb lisatuna see filmilinnak?

19:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kultuurikomisjon on saatnud Riigikogu liikmetele korrigeeritud teksti. Heljo Pikhof!

19:00 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Meil on üks konkreetne ettepanek Raimond Kaljulaiult. Võib-olla tuleme selle muudatusettepaneku juurde?

19:00 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei leidnud kahjuks toetust.

Head Riigikogu liikmed! Panen teie ette hääletusele Riigikogu otsuse eelnõu 387: Riigikogu otsus "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine". Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 79 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 erapooletu. Riiklikult tähtsad kultuuriobjektid on kinnitatud.


6. 19:01 Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035

19:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde: "Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035". Ettekandeks on kõnetooli oodatud haridus‑ ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

19:01 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head kuulajad! Valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks haridusvaldkonna arengukava eelnõu, kus me seame sihte järgmiseks 15 aastaks. Haridus‑ ja Teadusministeeriumi valdkondlike arengukavade koostamise protsess sai alguse juba 2018. aastal visiooniloomega. 2019. aasta kevadest kuni 2020. aasta suveni toimus suurel hulgal kohtumisi ja arutelusid, kus said kaasa rääkida teadlased, erinevate erialade esindajad, tööandjad, koolijuhid, õpetajad, lapsevanemad, õppijad, tugispetsialistid. Seda loetelu võiks jätkata.

Täna saan teile haridus‑ ja teadusministrina esitleda paljude heade koostööpartneritega koos valminud sihte, mille suunas me järgmised 15 aastat võiksime liikuda. Arengukava koostamine sattus äärmiselt keerulisele ja ebatavalisele ajale. Kogu maailma tabas COVID‑i kriis, mis mõjutas ja mõjutab siiani kogu haridusmaastikku. Kriis on näidanud, et me peame veel enam tähelepanu pöörama nii õpetajate kui ka õppijate vaimsele tervisele. Sai selgeks, et meie koolide digivõimekus vajab arendamist. Samas teame esimestest distantsõppeuuringutest, et kriis on toonud uue kvaliteedi nii õpetajate omavahelisse kui ka kodu ja kooli koostöösse. Õppijad aga on arendanud distantsõppe ajal uuel moel olulisi üldoskusi, nagu aja planeerimine ja enesejuhtimine. Seega lükkas COVID‑19 kriis juba mõned järgnevateks aastateks planeeritud tegevused käima kiiremas tempos, kui algselt planeeritud oli. Kriis tõi ka selgelt esile meie hariduse kitsaskohad, millega tuleb arengukava elluviimisel esmajärjekorras tegeleda. Samas, suuri põhimõttelisi suunamuutusi kriisi tõttu arengukavas tegema ei pea. See näitab, et oleme oma arengukavaga olnud õigel teel.

Nüüd täpsemalt eelseisvatest väljakutsetest ja planeeritud tegevustest. Õpetajad on Eesti haridussüsteemi nurgakivi, aga meie püsiv murekoht on õpetajate järelkasv ja palk. Eesti õpetajate palga kasv on olnud küll üks OECD riikide kiiremaid. Aastatel 2012–2020 üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk kahekordistus. 2020. aastal oli üldhariduskooli õpetaja keskmine palk 112% Eesti keskmisest. Õpetajate palga tõus on olnud kiire, kuid riigi keskmine palk liigub jõudsalt eest ära ja selles võrdluses on õpetajate palk selges langustrendis. Kevadises riigi eelarvestrateegia protsessis kiitis Vabariigi Valitsus heaks õpetajate tööjõukulude 3%‑lise kasvu alates järgmisest aastast. Selleks kavandati 12 miljonit eurot. See pidi tagama, et õpetajate palga osakaal keskmises palgas ei väheneks 2021. aastaga võrreldes. Peame tõdema, et riigi keskmise palga tõus ning sügisene majandusprognoos näitavad, et eraldatud vahenditest selgelt ei piisa. Selleks, et õpetajate palk oleks võrdne riigi keskmisega, on vaja tõsta õpetajate palka kokku 7,2% ehk lisaks 4,2% ja see vajab lisaks 17 miljonit eurot. Selleks, et jõuda aastaks 2025 õpetajate palgaga näiteks 120%‑ni keskmisest palgast, oleks vaja kokku 295 miljonit eurot. Selle poole me peame liikuma.

Palgakasvu kõrval on muidugi suur väljakutse stabiilse ja professionaalse õpetajaskonna tagamine kogu riigis. Õpetajate üldarv on küll viimase viie aastaga veidi kasvanud, kuid suur osa õpetajatest ei tööta täiskoormusega, ja sageli mitte seetõttu, et oleks soov osakoormusega töötada, vaid kooli väiksuse tõttu lihtsalt ei jagu täiskoormusega tööd. Näiteks, alla 30 õpilasega põhikoolis oli õpetaja keskmine koormus möödunud aastal 0,54 ametikohta, 30–60 õpilasega põhikoolis 0,64 ametikohta ja üle 60 õpilasega põhikoolis 0,81 ametikohta.

Tulevikku vaadates on oodata, et õpetajate puudus pigem süveneb. Ligi pooled Eesti õpetajatest on vähemalt 50‑aastased. 30-aastaseid ja nooremaid õpetajaid on üldhariduskoolides alla 11%. Eriti napib reaalainete õpetajaid. TALIS 2018. aasta uuring näitab, et õpetajaameti tajutud väärtustamine õpetajate seas on võrreldes 2013. aastaga tõusnud. 2013. aastal oli vastav näitaja 14%, st 14% õpetajatest väärtustas oma ametit. 2018. aastaks tõusis see 26%‑le. Vaid 26%‑le! Kõrgemalt tajuvad õpetajaameti väärtustamist alla 35‑aastased õpetajad. 2018. aasta näitaja on seejuures sama mis OECD keskmine, kuid võrreldes näiteks Soomega, kus vastav näitaja on 58%, on meil veel väga pikk tee minna.

Mida me planeerime teha, et tagada õpetajate ja õppeasutuste juhtide järelkasv? Esiteks tuleb üle vaadata õpetajaameti sisu. Õpetajate koormus on suur ja veel suurem oli see pandeemia tõttu viimasel aastal. Me peame tugevdama õpetajate ja tugispetsialistide koostööd ja seda me Sotsiaalministeeriumiga üheskoos ka teeme. Teiseks tuleb luua paindlikud võimalused õpetajaametisse sisenemiseks. Üha enam näeme iga aastaga, et õpetajaametisse sisenemine ei ole enam lineaarne. Üha sagedamini soovivad Eesti haridusse panustada inimesed, kellel on juba olemas töökogemus mõnes muus ametis. Neil peab olema võimalus õpetajaametisse siseneda ja ka vajalik kvalifikatsioon saada. Kolmandaks tuleb arendada õpetajate karjäärimudeleid, mis võimaldaksid nii vertikaalset kui ka horisontaalset liikumist. Neljandaks tuleb luua tingimused ja võimalused, et koolijuhid oleksid tippjuhikompetentsiga. Just koolijuhid on need, kes peavad olema haridusuuenduste eestvedajad ja saavad koos õpetajatega luua toetava ja turvalise koolikeskkonna.

Hariduse kvaliteedist. Kuigi me saame tunda uhkust, et hariduse kvaliteedilt oleme maailma parimate hulgas, on meil ka siin piisavalt väljakutseid. PISA testi tulemused näitavad, et Euroopa riikide pingereas on Eesti 15‑aastased noored nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. Samas ei tohi me vaadata ainult helget poolt. Peame tunnistama, et on ka murekohti. Nii näitavad näiteks PISA testi tulemused erinevusi eesti‑ ja venekeelsete õppijate oskuste vahel. Meie tõsine väljakutse on tagada eesti keelest erineva emakeelega õpilastele võimalused väga heal tasemel eesti keele oskuse omandamiseks. Just puudulik eesti keele oskus ning kehvemad teadmised ja oskused põhikooli lõpus mõjutavad õpiteed ja tulevasi karjäärivalikuid.

Muret teevad ka soolised lõhed hariduses. Põhikooli lõpetanud poiste seas on tüdrukutega võrreldes palju enam madalat õppeedukust. Seejuures ei tulene poiste madalamad tulemused põhikoolis erinevatest võimetest tüdrukutega võrreldes, vaid hoiakutest õppimisega suhestumisel ning näiteks oma võimete teisiti tajumisest. Samuti ei ole olemasolevad tugisüsteemid piisavalt tõhusad kaasava hariduse rakendamiseks ja haridusele ligipääsu tagamiseks. Värskeimad kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide vilistlaste rahulolu-uuringud kinnitavad, et lõpetatud õpingutega ollakse väga rahul. Mõlemal juhul jäid ligikaudu 90% vastanutest rahule nii õppeasutuse kui ka eriala valikuga. Samas oli kõrghariduses hinnang õpinguteaegsetele praktikavõimalustele tagasihoidlik, vaid 55% oli sellega rahul. Kutsehariduses oli vastav näitaja aga 81%.

Murekoht kõrghariduses on suur väljalangevus, seda eriti doktoriõppes. Just sealt peab tulema meie eestikeelsete akadeemiliste töötajate järelkasv. Suur väljalangevus on probleem ka kutsehariduses. Kahjuks pole kutseharidus noortele tihti esimene valik, küll aga kasvab kutsehariduse populaarsus aasta-aastalt täiskasvanute seas. Elukestvas õppes osalemise määr kasvab pidevalt. 2019. aastal osales elukestvas õppes 20,1% 25–64‑aastastest elanikest. Sellega on Eesti Euroopa Liidu riikide seas Põhjamaade järel neljandal kohal. Samas peame tõdema, et kuigi täiskasvanute osalus elukestvas õppes on viimase kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud, ei ole kõikidel sihtrühmadel piisavalt valmisolekut oma oskusi täiendada. Nii osalevad õppes vähem näiteks mehed, eesti keelest erineva emakeelega inimesed ja madalama haridustasemega inimesed. Just neid on meil vaja saada täiskasvanute õppesse.

Mida me planeerime teha, et tagada veel parem hariduse kvaliteet, vähendada väljalangevust ja senisest enam toetada õppijat? Et tagada paindlikud õpivõimalused ja toetatud õpe, tuleb meil esiteks töötada välja ühtne keskharidusstandard, et lõimida üld‑ ja kutsekeskharidust. Iga õppija peaks õpingute käigus puutuma enam kokku töömaailmaga, toimugu see siis käies praktikal või töövarjuks või lahendades ettevõtjatega koos reaalseid probleeme elust enesest. Teiseks tuleb luua terviklik lahendus, et informaalset ja mitteformaalset õpet arvestataks enam formaalõppe osana. Mida see tähendab? Me kõik ju õpime iga päev, meil on omad huvid-hobid, me käime koolitustel, kus saame uusi teadmisi ja oskusi. Seda kõike tuleks võimaluse korral kasutada osana formaalõppest, tegemata seejuures järeleandmisi kvaliteedis. Seega muutuvad haridussüsteemi oluliseks osaks väiksemad õpiampsud, moodulid ja mikrokraadid. Kolmandaks tuleb töötada välja terviklähenemine erivajadustega õppijate toetamiseks, sh andekate õpilaste toetamiseks erinevates valdkondades.

Peame iga õppija võimeid arendama tema võimekusest lähtuvalt ning tagama talle vajaduse korral ka toe. See tähendab suuremat vajadust tugispetsialistide järele. Riigi toel on ülikoolides 2019/2020. õppeaastast suurenenud nii logopeedide kui ka eripedagoogide vastuvõtt. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatus tagab koolipidajatele igal aastal täiendava rahastuse tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks. Samuti laienes 2018. aastast sarnaselt õpetajatega tugispetsialistidele lähtetoetuse taotlemise võimalus. Selle tulemusena on koolis töötavate tugispetsialistide arv kasvanud kolme aastaga enam kui 500 spetsialisti võrra, aga neid on jätkuvalt puudu.

Et meil oleks ühtne kultuuri‑ ja väärtusruum ning eestikeelne haridus, tuleb esiteks põhikooli lõpuks tagada muu kodukeelega õppijate hea eesti keele oskus, sest nagu juba eespool öeldud, just puudulik eesti keele oskus ning kehvemad teadmised ja oskused põhikooli lõpus mõjutavad õpiteed ja järgnevaid karjäärivalikuid. Teiseks tuleb õppeprotsessi raames toetada ühise kultuuri‑ ja väärtusruumi kujunemist, et suurendada ühiskonna sidusust. Siingi on oluline roll koostööl ja koolidel. Kolmandaks tuleb toetada eesti keele arengut kõrgharidus‑ ja teaduskeelena. Teadus ja haridus on küll rahvusvahelised, aga oluline on seejuures säilitada eestikeelne kõrgharidus ja teaduskeel.

Et meil rakenduks nüüdisaegne õpikäsitlus kõikidel haridustasemetel ja ‑liikides, on oluline, et iga õpetaja mõistaks, kuidas tagasisidestada õppijat nii, et see toetaks tema arengut, ja kuidas saab õppeasutus luua õppimist toetava keskkonna, kus koolikiusul ei oleks kohta ja kõik saaksid end tunda turvaliselt. Tuleb pöörata tähelepanu üld‑ ja tulevikupädevustele, ennastjuhtiva õppija ja kodaniku kujunemisele. See tähendab nii õppekava sisu ülevaatamist kui ka õpetajate esma‑ ja täienduskoolituse sisulist arendamist. Peame looma võimalused õppe personaliseerimiseks ja õppe toetamiseks digilahendustega, mis võimaldavad õpetajal klassis õpet diferentseerida ning saada ülevaade õppijate edenemisest. Samas annab see ka kohast tagasisidet õppijale endale ja seda väga kiiresti.

Aga meie ees seisab veel väljakutseid ja nii ei saa me mööda vaadata demograafilistest muutustest. Sündimuse ja rände trendide tõttu on üldhariduskoolide õpilaste arv viimastel aastakümnetel Eestis oluliselt vähenenud. Üldhariduskoolide võrk on suuresti üles ehitatud aastatel, mil meil sündis aastas umbes 25 000 last, praegu sünnib umbes 15 000 või 14 000. Üks kõnekas fakt: 2019/2020. õppeaasta alguses tegutses Eestis kokku 111 sellist põhikooli, kus põhikooli kolmandas astmes kokku õppis vähem kui 30 õppijat. See on umbes kolmandik meie kolmanda põhikooliastmega koolidest. Sellistesse koolidesse on aina keerukam leida aineõpetajaid ning pakkuda neile piisavat töökoormust või head palka, mis kokkuvõttes võib aga viia selleni, et me ei suuda pakkuda kõikjal kvaliteetset ja valikuterohket haridust. Aga rõhutan siinkohal üle: põhikooli haridusvõrk peab olema kogukonna otsustada, need valikud ja need otsused peavad jääma kogukonna teha.

Mida me planeerime omalt pool teha kestliku õppeasutuste võrgu ja taristu tagamiseks? Esiteks tuleb muuta vastutuse jagunemine keskhariduse tasandil selgemaks ja anda enam vastutust riigile. See ei tähenda erinevate omandivormide kadumist, vaid vajadusel erinevaid koostöövorme. Tegemist ei ole pelgalt taristuküsimusega. Vastutuse jagunemine kätkeb endas ka sisukamat koostööd õppija toetamisel, sest meil on vaja kindlustada, et rohkem inimesi omandaksid keskhariduse. Teiseks, me töötame välja piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, et luua uusi õppevorme ja võimalusi üld‑, kutse‑ ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe sidustamiseks ja üleminekute lihtsustamiseks. Taristut planeerides peame kindlasti arvestama ligipääsetavuse, keskkonnasõbralikkuse, säästlikkuse ja tõhususega.

Kindlasti on oluline ka hariduse ja töömaailma sidustamine, selleks me peame edasi rakendama OSKA süsteemi. Oluline on, et tulevikus saaks prognoosida eelkõige oskuste, mitte ametite vajadust, et tulemused oleksid laiemalt kasutatavad. Tuleb reformida kutsesüsteemi, sh minna kutsestandarditelt üle oskuste profiilidele. Peame kiiremini suutma reageerida tööturu vajadustele. Peame pakkuma enam kutse‑ ja kõrgharidusõpet ning täiendus‑ ja ümberõppevõimalusi nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Kindlasti tuleb arendada kõikide eagruppide digioskusi. Seda näitas meile ka COVID‑i kriis, et digioskused on äärmiselt olulised. Laiendame töökohapõhise õppe vorme, et suurendada hariduse ja töömaailma koostööd.

Ma vaatan, et mu aeg hakkab otsa saama, nii et püüan võtta [teema] kokku. Ma loodan, et aastaks 2035 on välja kujunenud individualiseeritud õppimist võimaldav avatud haridusruum, meil on õppija vajadustest ja võimetest lähtuv õpe, mis toetab iga õppija eneseteostust, toimetulekut eri rollides, kujunemist demokraatliku ühiskonna vastutustundlikuks ja algatusvõimeliseks liikmeks. On selge, et ühiskonna, tööturu ja hariduse muutused mitmekesistavad ootusi õpetajaametile. Õpetaja on tulevikus üha enam õppija toetaja ja mentor ning ka väärtuskasvataja, kes kujundab õppija hoiakuid ja toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist.

Ma tänan kõiki hariduse usku inimesi, kes panustasid hariduse arengukava loomisesse. See on selgelt ühislooming. Loodan, et ka Riigikogu toetab seda. Aitäh!

19:20 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu ministrile! Enne kui me päevakorrapunkti menetlemist alustasime, jäi juhataja vahetuse tõttu menetluskord läbi rääkimata. Ma tuletan kõigile Riigikogu saadikutele meelde, et kõigepealt on ministri ettekanne, 20 minutit, siis on kultuurikomisjoni esimehe ettekanne, samuti 20 minutit. Seejärel on igal Riigikogu liikmel kummalegi ettekandjale võimalik esitada üks suuline küsimus, millele järgneb läbirääkimiste voor, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Aga läheme nüüd küsimuste juurde. Kõigepealt Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

19:21 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud minister! Ei ole saladus, et haridusvaldkonna peamine mure on õpetajate järelkasvu küsimus. Sellest te täna ka juba rääkisite. Me teame, et õpetajate järelkasvuga on täpselt nii terav olukord, et seda saab nimetada sügavaks kriisiks. Kultuurikomisjon on teinud põhjalikku tööd ja koostanud valitsusele oma ettepanekud. Vastasite ettepanekutele kirjalikult. Tahan siiski siin saalis täpsustada. Kas te võiksite palun tutvustada, mida valis valitsus välja kultuurikomisjoni ettepanekutest õpetajate järelkasvu kriisi lahenduse meetmena?

19:21 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Mul ei ole neid ettepanekuid täpselt ees. Jah, kultuurikomisjon tegi konsensusliku otsuse, et õpetajate keskmine palk peab olema 1,4 riigi keskmist palka. Meie lähtume sellest, et me jõuaksime 120%‑ni keskmisest. Teie ettepanekute seas oli see, et õpetajate töökoormuse peaks üle vaatama. See on kindlasti seal sees, me peame vaatama õpetajate töökoormuse üle. Me vastasime, et selleks, et jõuda 15–16 kontakttunnini, oleks vaja lisarahastust 120 miljonit ja kohe oleks vaja klassi ette suurusjärgus 4800 uut õpetajat. Neid meil hetkel võtta ei ole. Aga me võiksime alustada alustavatest õpetajatest. Me teame, et alustavatest õpetajatest on viie aasta möödudes vähem kui pooled jätkuvalt klassi ees. Miks nad lahkuvad? Nad toovad ühe põhjusena välja, et nad põlevad läbi, nende koormus on liiga suur. Me võiksime tunnikoormuse vähendamist alustada alustavatest õpetajatest. Me oleme koostöös linnade ja valdade liiduga koostanud ka õpetajate palgajuhendi. See oli tegelikult väga suur töö ja seda praegu kaheksa kohalikku omavalitsust ka rakendavad. Tegelikult ei pea õpetajate palka arvestades lähtuma kontakttundidest. Sellist nõudmist enam ei ole, aga seda jätkuvalt ikkagi tehakse. Nii et õpetajate tunnikoormus, üldse õpetajate töökoormus on kindlasti teema, mida me püüame adresseerida.

19:23 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

19:24 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! No ära seda isiklikult võta, aga minul on küll väga kahju nendest hariduse usku inimestest, kes sellesse protsessi panustasid visiooni, paberite ja muuga. See, mis sellest välja tuli – ausalt öelda, mul on raske siit näha ja välja lugeda, mis muutuse see arengukava meie hariduselus kaasa toob. Nimelt, mulle tundub, et selle protsessi osapooled siiski püüdsid päriselt visioneerida ja näha ette teatud põhimõttelisi, olulisi muutusi – on need siis kõrghariduses, õpikäsitluses või kuskil mujal –, aga tulemuseks saime ikka, et arendame, parendame, probleeme on palju, neid tuleb lahendada, nad on muidugi komplekssed ja pikaajalised – kõik need ilusad sõnad, mida me nendest dokumentidest loeme. Aga tegelikus elus ei ole neil suurt tähtsust ega tähendust. Ma küsin selle kohta niimoodi: kui see paber jääks vastu võtmata, millised süsteemsed ja strateegiliselt olulised asjad jääksid kas lahendamata või liiguksid edasi palju kehvemini ilma selle suure ja võimsa paberi toeta?

19:24 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, ma ei võta seda kindlasti isiklikult, sest see arengukava pandi kokku enne, kui mina Haridus‑ ja Teadusministeeriumisse jõudsin. Samas tean ma, et on tõesti väga palju väga austusväärseid inimesi, näiteks Marju Lauristin, kes sellesse arengukavasse on väga palju panustanud. 

Aga vastan nii. Isegi kui seda arengukava ei oleks, siis kuhu me võiksime haridusvaldkonnas liikuda ja mis on need olulised asjad, mida me ikkagi võiksime ära teha? Minu meelest on väga oluline see, et me ka kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumis saaksime korraliku seadusliku aluse kasutada n-ö VÕTA süsteemi, et mitteformaalne haridus oleks formaalhariduse võrdväärne osa. Esiteks vähendaks see õpilaste koormust. Näiteks, kui laps käib muusikakoolis, siis ta ei peaks käima kooli muusikatunnis, sest ta muusikakoolis saab oluliselt süvendatuma õppe ja seda saaks kool arvestada. Seda praegu tehakse nii ja naa, praktikad on väga erinevad. Et see saaks seadusliku aluse, seda me võiksime teha.

Ma arvan, et ühtse keskhariduse mudeliga võiks edasi minna. Me näeme tööturul, et on tööta keskharidusega inimesed, kellel ei ole mingisuguseid oskusi. Keskharidus võiks kujuneda selliseks, et kellel on jõudu ja tahtmist, saaksid enda oskusi arendada keskhariduse saamise kõrval, et nad kooli lõpetades oleksid siiski tööturul konkurentsivõimelised.

Minu lemmikteema on personaliseeritud õpiteed. See on väga keeruline ja pikka protsessi vajav teema. Tegelikult sellega juba ka reaalselt tegeldakse. Meil on digitaliseeritud suurusjärgus 2500 osaoskust, et need ühel päeval hakkaksid ühte kohta kokku jooksma. Siis oleks nii nagu e‑tervises, et ühel päeval on kõigil olemas e‑hariduse vaade, me teame, millised koolitused me oleme läbinud ja millised oskused on meil vastavalt omandatud haridusele olemas. Kui meil tõesti ühel hetkel tekiks selline elektrooniline vaade, siis see oleks väga võimas. Selle poole me liigume. Need asjad tahaks kindlasti ära teha.

19:27 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

19:27 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Ma arvan, et on väga sümboolne, et Eesti hariduse tuleviku nimel esitavad esimestena küsimusi Ladõnskaja, Ossinovski ja Odinets. (Naer saalis.) Aga tõsiselt rääkides: mulle tundub, et päris paljud teemad võivad eraldi võetuna olla täiesti lahendatavad, aga mõnes Eesti piirkonnas lähevad nad kimpu ja sõlme, terve ports on neid koos ja väga keeruline on midagi lahendada. Ma mõtlen näiteks Ida-Virumaad, kust mina tulen. Õpetajate järelkasv, õpetajate palgad ja eestikeelsete õpetajate puudumine – koolidel on isegi tahe, aga ei ole inimesi, kes venekeelsetes põhikoolides eesti keeles õpetaksid. Terve sõlm on neid asju, eks ju, ja seda lahti harutada on üsna-üsna keeruline. Millise sõnumi te annaksite Ida-Virumaa haridussüsteemile selle arengukava valguses, millal, kuidas ja kuhu me jõuda võiksime?

19:28 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kindlasti on see väga oluline teema. Ma tahan öelda, et kindlasti me toetame haridustöötajate ja eelkõige Ida-Virumaa haridustöötajate eesti keele õpet väga suurte summadega. Ma väga loodan, et me saame koostöös ülikoolidega ikkagi korralikud õppematerjalid aineõpetuse jaoks, selleks et õpetada muukeelseid lapsi eesti keeles. Me oleme juba näiteks Narvas teinud seda, et õpetajad saavad 30% kõrgemat palka. Ma arvan, et selleks, et saada sinna eestikeelseid õpetajaid, peaks tõenäoliselt seda Ida-Virumaa piirkonnas laiendama. Miks mitte, võiks kaaluda ka näiteks Kohtla-Järvel ja Sillamäel mõne põhikooli riigile ülevõtmist, et saaks eestikeelset haridust piirkonnas süsteemsemalt arendada.

19:29 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

19:29 Merry Aart

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Arengukava on edasi lükkunud ja võib-olla ma ei mäleta kõike väga täpselt. Jutt on õpetajate palkadest, õpetajate arvust, juhtide kompetentsist. See kõik on väga õige, aga igas arengukavas peab ka tegevusi hindama. Minu mäletamist mööda ei olnud üheksal eesmärgil indikaatoreid, oli küll märgitud, et need on kas täpsustamisel või töötatakse neid välja. Ma ei tea, kas need on välja töötatud. See on päris suur arv, ligi 40%. Minu küsimus on: kas see arengukava ikka on sellistel tingimustel vastuvõtmiseks valmis?

19:30 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma arvan, et need mõõdikud, mis on puudu, tulevad n‑ö rakendus‑ ja tegevusplaanide juurde. Näiteks on olnud küsimuse all, et eesti keele arengukaval on eesmärke, mis puudutavad haridusvaldkonna arengukava. Siin ei ole neid mõõdikuid välja toodud, need mõõdikud on välja toodud eesti keele arengukavas. Näiteks võivad nad ka sel põhjusel olla hariduse arengukavas mitte välja toodud. Aga kindlasti peaks olema, jah, mõõdikud. See on oluline.

19:30 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

19:30 Jaak Juske

Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Õpetajatöös on küll mitte ainuke, aga väga oluline motivaator korralik palk. Teile meeldib rääkida õpetajate keskmisest palgast, mis on kõrgem, aga õpetajate jaoks on tegelikult olulisem miinimumpalk ehk see palganumber, kui palju õpetaja täiskoormusel töötades peab kätte saama. Meil on olnud eesmärk, et õpetajate miinimumpalk peab olema võrdne riigi keskmisega. Me päris jõudsalt viimastel aastatel sellele eesmärgile lähenesime. Nüüd, kui õpetajate palgad on külmutatud, on see suhe 85% õpetajate miinimumpalga kahjuks. Paraku see lõhe üha kiiremas tempos praegu suureneb. Te olete olnud päris pikalt minister ja uus eelarveaasta läheneb. Kui kõrge saab olema uuel õppeaastal ja uuel aastal õpetajate miinimumpalk võrdluses riigi keskmisega? Millal me jõuame selle eesmärgini, et need kaks numbrit oleksid võrdsed?

19:31 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tegelikult oleme ühiskonnas kokku leppinud just nimelt selle, et 120% riigi keskmisest oleks õpetaja keskmine palk, mitte õpetaja miinimumpalk. Me teame, et õpetaja miinimumpalgale lisandub 17,1% veel ka diferentseerimise võimaluste fondist ja seal on need kokku arvutatud, et seda keskmist saada. Kui vaadata õpetaja miinimumpalga suhet keskmisesse palka, siis näiteks aastal 2012 oli see 73% ja 2020 juba 91%. Seda, millise tulemuseni me jõuame uueks aastaks, ma praegu teile öelda ei saa. Me homme istume valitsuses koos ja kõik ministrid saavad kolleegidele esitleda oma lisataotlusi. Kindlasti küsin mina õpetajatele palgaraha juurde. Te teate, et RES‑is me saime kokku lepitud 3%‑s. Selleks, et jõuda keskmise palgaga 100%‑ni, on vaja juurde 4,2 miljonit. Sel juhul oleks õpetaja keskmine palk 1412 eurot ehk see tõuseks 97 eurot.

19:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

19:33 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan oma hea kolleegi Merry Aarti küsimust. Tõepoolest, kui me tahame midagi saada, siis me peame seda mõõtma. Strateegilisi eesmärke on toodud 20 ja kümmet neist mõõdetakse. Kui me kolm kuud tagasi jätsime selle arengukava pooleli, siis ma tõesti väga lootsin – olin ka siis valmis seda arutama –, et ministeerium selle kolme kuu jooksul ikkagi midagi lisab. Näiteks, kolmandal strateegiaplokil on neli mõõdikut, millest üks on ära toodud. Milleks meile tegelikult on vaja sellist dokumenti, mida me ei suuda mõõta? Pooli mõõdikuid me ei suuda mõõta.

19:34 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma vist vastasin enne valesti. 1412 eurot on miinimumpalk, eks ole, mitte keskmine. Jäin mõtlema, et ma vist ütlesin valesti. Tunnistan, ma jään siin hätta. Ma saadan teile vastuse kirjalikult, miks see niimoodi on läinud, et nii paljud indikaatorid on juurde lisamata.

19:34 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

19:34 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Sa oled mõnda aega ministrina toimetanud. Mis sinu hinnangul on praegu kõige olulisem probleem haridusvaldkonnas ja millise lahenduse see arengukava sellele pakub?

19:34 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma arvan, kui me vaatame haridusvaldkonda üldharidusekeskselt, mitte koos kõrgharidusega, siis üldhariduses ongi kindlasti selleks õpetajate järelkasv. Meil on reaal‑ ja loodusteaduste õpetajatega ikka väga keeruline olukord ja see ei ole keeruline mitte ainult maapiirkondades, vaid ka Tallinnas. Me oleme koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga kavandamas õpetajate akadeemiat just nimelt fookusega reaal‑ ja loodusainete õpetajate koolitamisel, et kõigepealt saada neid rohkem õppima ja et nad siis ka kooli lõpetaksid ja koolidesse läheksid. Nii nagu omal ajal tehti IT Akadeemia, mis tegelikult toimis väga hästi, IT‑spetsialiste tuligi oluliselt rohkem juurde. Ka eurorahade toel püüame luua sellist õpetajate akadeemia süsteemi. Jah, ma arvan, et see on üks suuri murekohti.

Teine mure, mis võib-olla praegu seda arengukava nii palju ei puuduta, aga see on siiski suur mure: COVID‑i kriisi järgsed õpilüngad ja nendega tegelemine. Nendega peab tegelema süsteemselt. Ma olen juba kuulnud, et osa koole ütleb, et meil küll ei ole selliseid lapsi, kellel oleks tekkinud õpilüngad. Julgen siiski kahelda. See on nii nagu koolikiusamisega: osa koole ütleb, et neil ei ole kiusamist, aga tegelikult enamasti ikkagi on. Sellega on vaja lihtsalt tegeleda. Ma püüan leida lahendusi, just eelkõige raha, sest oskused on ju koolidel olemas, aga vaja on raha lisaõppe korraldamiseks.

19:36 Aseesimees Martin Helme

Marko Torm, palun!

19:36 Marko Torm

Lugupeetud eesistuja! Väga austatud minister! Õpetajate palk ja järelkasv on arusaadavalt üliolulised ja väga tähtsad, kindlasti ei ole vähem tähtsad meie õppurite head tulemused ja näitajad rahvusvahelistes tabelites. Aga ma küsin siiski teema kohta, mis aastate tagant ikka üles kerkib. See puudutab eeskätt lapsi, nende vaimset tervist ja väidetavalt võrdlemisi varakult algavaid õppetunde ehk õppetööd. Kas arengukava koostamise käigus tuli ka see teema päevakorda? Kas selline õppekorraldus, nagu meil on tavaks olnud – algus kell 8 või 8.15 või sinna kanti –, on tänasele päevale kohane või peaks midagi muutma?

19:37 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See on üks minu lemmikteemasid, ma olen sel teemal mitmeid artikleid kirjutanud. Arstid ütlevad meile, et ei peaks alustama õppetööd, vähemalt aktiivset õppetööd kell 8, et õppetöö oleks efektiivne, peaks seda alustama kõige varem kell 9. Aga koolipäeva algust reguleerib terviseministri määrus. Omal ajal, kui Riina Sikkut oli terviseminister, käis koos töörühm, kus olid ka haridusvaldkonna inimesed, ja tehti ministrile ettepanek, et koolipäev võiks alata hiljem. Aga toimus vahetus ja praegu on see jäänud seisma. Me oleme Sotsiaalministeeriumiga arutanud, et tegelikult see määrus ja need otsused võiksid olla haridusministeeriumi haldusalas. Jah, praegu mul head lahendust pakkuda ei ole, aga ma nõustun ja mõistan, et tegelikult võiks koolipäev alata kell 8.30 või kell 9.

19:38 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

19:38 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Mul on täpsustav küsimus, aga enne kui ma seda hakkan formuleerima, ma tahaksin teile meelde tuletada, et te olete saalis, kus ollakse võimelised, nagu juhtus enne teie pulti tulekut, poolteist tundi arutama, mida tähendab eesti keeles eesti sõna "lisada". Seepärast, et oleks kõik arusaadav ka sellisele nagu mina, eks ju, palun selgitage. Vanasti õpetati kingseppa või keevitajat kingsepaks või keevitajaks, talle anti kutse. Nüüd te oma ettekandes ütlesite, et selle kutse peavad asendama oskuste profiilid. Mis asi see on, oskuste profiil, kui inimene on kingsepp? Te rääkisite kutseõppest. 

19:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Jah, ma tean.

19:39 Mihhail Stalnuhhin

Ma saan aru, et keegi valmistas selle ettekande ette, aga ta pani need sõnad sinna sisse. Mis asi on oskuste profiil tulevase kingsepa või keevitaja jaoks? Aga konkreetselt, palun!

19:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Meil on töömaastik väga muutuv ja tööandjad otsivad erinevate oskustega inimesi. Aina vähem on selliseid kvalifikatsioone, mis eeldavad väga kindlalt ainult neid oskusi, mille omandamisel me võime öelda, et nüüd ongi tal näiteks kingsepa kvalifikatsioon. Ka kingsepa oskused peavad ajas muutuma. Ka teie olete kindlasti märganud, et jalanõud on väga erinevad, nad on ajas muutunud ja nende parandamiseks läheb vaja erinevaid oskusi, näiteks tehnoloogia kasutamisel. Nii oleks kompaktsem, tööandja teab, millised oskused on inimesel olemas, kas neid oskusi on antud töökohal vaja või on vaja mingeid oskusi lisaks arendada. Nagu me teame, oskused on kõik arendatavad.

19:40 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

19:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma juhtusin täna kuulma teie intervjuud, minu meelest oli see Vikerraadios, kus te rääkisite koolide olukorrast haigestumise osas. Te viitasite sellele, et mõned klassid on juba pidanud minema koduõppele. Eriliselt tegi mind murelikuks see, kui te ütlesite, et nakatumise tuvastamiseks te kasutate kiirteste, mida kontrollite üle PCR‑testiga. Aga täiesti fenomenaalne ja hullumeelne oli minu jaoks see, kui te ütlesite, et kiirtestiga tuvastatud nakkusekandjat ei ole võimalik tuvastada PCR‑testiga, mis on ülitundlik ja n‑ö ka tõenduspõhine. Sisuliselt te ütlesite seda, et edaspidi te loobute PCR‑testi kasutamisest ja jääte ainult selle, ütleme, tavalise kiirtesti juurde. Ehk siis te tahate luua praegu ühiskonnas fooni, et lapsed on nakatunud, kuid seda te ei tee. (Juhataja helistab kella.) Ehk nagu politsei hakkaks tuvastama joovet mitte alkomeetri, vaid näkku puhumise teel. Miks te loobute tõenduspõhisest ...

19:41 Aseesimees Martin Helme

Aeg! Aeg, Kalle!

19:42 Kalle Grünthal

Jah, ma küsin: miks te loobute tõenduspõhisest PCR‑testist ja lähete üle 2‑, 3‑ ja 6‑eurose kiirtesti peale?

19:42 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Me oleme kokku leppinud, et üldhariduskoolides ja kutsehariduses on lihtsustatud karantiinimeetmed. See tähendab seda, et kui laps või noor on koolis lähikontaktne, siis teda korduvtestitakse, mitte ei saadeta automaatselt eneseisolatsiooni, nii nagu seda varasemalt tehti. Kokkuleppe kohaselt on esimene test, mis tehakse, kiirtest ja 72 tunni pärast tehakse Terviseameti vastutusel nendele noortele PCR‑testid. Mina ei öelnud seda, et me välja vahetame. Ma ütlesin seal intervjuus seda, et Terviseameti hinnangul senine kogemus ütleb, et koolikeskkonna lähikontaktsed annavad üliharva positiivse tulemuse ka PCR‑testimisel ja et Terviseamet võib-olla tuleb välja ettepanekuga asendada PCR‑test koolikeskkonna lähikontaktsete testimisel teise kiirtestiga. See oli minu jutu mõte.

19:43 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

19:43 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Hea minister! Mul on küsimus. Kõigepealt, mul on väga hea meel, et te juba eelnevalt väitsite, et dokumendi kritiseerimist ei võta te väga südamesse, sellepärast et te ei ole võib-olla olnud algusest peale kaasatud. Seetõttu ei ole kriitika teile raskelt mõjuv. Ma nõustun loomulikult ka eelküsijatega, nõustun Ossinovskiga, kusjuures arvan samamoodi, et tegemist on üsna tühja dokumendiga, väga-väga kantseliitliku ja mõttetu dokumendiga. Tegelikult oleks piisanud täiesti leheküljel 7 olevast ühest lausest: "Et aastal 2035 oleks Eestis piisavalt pädevaid ja motiveeritud õpetajaid ..." Noh, see lause ja tegevust käiks piisavalt ja olekski see kava olnud täiesti normaalne. Aga nüüd on küsimus. Kas teil on see spetsiaalselt otsitud nii, et peab olema 130 lehekülge mõttetut teksti? Oli see mingi eesmärk lihtsalt või kuidas?

19:44 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Esiteks, ma kindlasti ei arva, et tegemist on kuidagi tühja dokumendi või mõttetu tekstiga. Väga paljud väga haritud ja valdkonnas hästi orienteeruvad inimesed on sinna oma aega panustanud. Minu meelest annab see dokument meile hea suuna, kuhu järgmisel 15 aastal haridusvaldkonnaga liikuda.

19:44 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

19:44 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Arengukavas on selline väljend nagu "ennastjuhtiv õppija". Äkki selgitaksite natuke, mida see tähendab. Nüüd teine, olulisem küsimus. Te rääkisite suurima murena õpetajate järelkasvust. Teate, see jutt ei tundu teie suust usutav, sest seoses selle vaktsineerimistuhinaga on ju väga mitmetes koolides ähvardatud vallandada õpetajaid, kes ei ole lasknud ennast vaktsineerida. Kuidas siis see selle suure murega kokku läheb?

19:45 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ennastjuhtiv õpilane on selline õpilane, kes suudab oma aega ja õppimist planeerida, seada sihte ja nende sihtide täitmise nimel samme planeerida. Seda oli vaja COVID‑i kriisi ajal distantsõppel olles. Me nägime ka, et suurusjärgus kolmandik õpilastest näitasidki ennast kui väga häid ennastjuhtivaid õpilasi, kes said distantsõppe ajal väga hästi hakkama. Nad hindasid ise, et nad said distantsõppe ajal isegi paremini hakkama, kui nad olid saanud kontaktõppe ajal. Meie haridussüsteem ei tohiks seda kogemust ja neid lapsi kindlasti unustada. Peaks olema piisavalt paindlikkust, nii et need lapsed, kellele sobis, et rohkem tuli iseseisvalt õppida, saaksid seda ka edaspidi teha.

Mis puudutab õpetajate vaktsineerimist, siis üldhariduskoolide õpetajad on olnud vaktsineerimisel kogu ühiskonnale suureks eeskujuks. Meil on enam kui 80% üldhariduskoolide õpetajatest vaktsineeritud ja see on väga hea, sest tänu sellele on meil koolides vähem koldeid. Teise laine ajal me nägime, et enamasti tõi viiruse kooli täiskasvanud inimene. Tol ajal ei saanud ennast vaktsineerida. Õpetajad ise on teinud väga aktiivselt tööd selle nimel, et nad saaksid eelisvaktsineerimise õiguse. Praegu on teemaks õpetajate revaktsineerimine, et nad saaks kolmanda doosi. Nad enamasti vaktsineeriti AstraZenecaga ja AstraZeneca mõju hakkab langema. Sellest ongi juba kuus kuud möödas, kui neid vaktsineeriti. Nii et õpetajad on olnud väga suureks eeskujuks. Mina ei tea ühtegi sellist konfliktsituatsiooni, kus õpetaja oleks keeldunud kõikidest teistest ennetusmeetmetest ja teda peaks seetõttu koolist lahti laskma. Kui õpetaja ei soovi või ei saa vaktsineerida, siis ta saab kaitsta nii ennast kui ka teisi muid meetmeid kasutades. Ma usun, et õpetajad on kõik vastutustundlikud inimesed ja seda ka teevad.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

19:47 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mind üllatas selles sissejuhatavas sõnavõtus kõige rohkem selline väga selgelt välja öeldud plaan sulgeda põhikooli astmed, kus on alla 30 õpilase, muidugi kogukondadega koostöös. Lihtsalt neid koole on väga palju, neid on üle 100. See, et täiskohaga õpetajat teatud ainetes on keeruline leida, on muidugi mõistetav, aga see ei saa ju olla kriteerium sulgemisotsuse tegemiseks. Me teame, et väikesed koolid tulid distantsõppega koroonatingimustes paremini toime. Me räägime individuaalsest lähenemisest õpilastele ja sellest, et palju rohkem võiks kasutada seda, et näiteks virtuaalõpe oleks Eesti parimate õpetajate poolt pakutuna üle Eesti kättesaadav, on see siis väikesaartel või kuskil mujal. Kui nüüd mõni omavalitsus või kogukond sellist otsust teha plaanib, siis mis on need kriteeriumid, mida nad võiks arvestada? (Juhataja helistab kella.) Millest nad peaksid lähtuma? Ega asi ei ole ju ainult efektiivsuses.

19:48 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Riina!

19:48 Riina Sikkut

On palju õpilasekesksust ja sellist mitmekesisust, mida tuleb säilitada.

19:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Armas Riina! Ma tõesti ei ole poole sõnagagi öelnud, et me kuidagi survestame põhikooli kolmandat astet kinni panema. Vastupidi, ma tõin välja, et see jääb alati kogukonna otsuseks, ja ma ütlesin, millised on ohukohad. Kui me näeme, et meil on üle riigi reaal‑ ja loodusteaduste õpetajaid väga palju puudu, ja näeme, et väikestes koolides õpetajad töötavad poole kohaga, see tähendab, et nad saavad ka väga väikest palka, siis see ongi kogukonna otsustamise koht.

Kindlasti on piirkonnad väga erinevad. On hajaasustusega piirkondi, kus ka see n‑ö põhikooli kolmas aste võib ollagi väga kaugel. Seal ei olegi mõistlik seda kooli kolmandat astet kokku tõmmata või kuhugi keskusesse koondada. Aga võib-olla on selliseid kohti, kus seda on mõistlik teha ja kus tänu sellele saaksid õpilased parema kvaliteediga haridust. Ma olen täiesti veendunud selles, et see ei ole mitte efektiivsuse küsimus, vaid see on kvaliteedi küsimus. See ei ole haridusvõrgu efektiivsuse küsimus, see on kvaliteedi küsimus, et me saaksime igas Eestimaa nurgas anda lastele võimalikult kvaliteetset haridust. Meil on selliseid koole, kus kaheksandast klassist algab keemia aineõpetus, aga kus reaalselt ei ole keemiaõpetajat. Õppekava järgi peab andma keemiat, aga ei ole keemiaõpetajat. Kas me tahame, et meie lapsed õpiksid sellistes koolides? Või me leiame mingisuguse lahenduse sellele olukorrale? Võiksime proovida.

19:50 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

19:50 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud minister, aitäh ettekande eest! Ma tõukun ka teie ettekandest. Riina nii ilusasti küsis tegelikult sissejuhatuseks sellel samal teemal juba ära, aga ma lähen siit edasi. Küsin sellesama põhikooli kolmanda astme kohta, kus on vähem kui 30 last. Seal on nagunii rahastamisel surve peal ja kogukond peabki sinna võrreldes teiste koolidega juba rohkem panustama. Kas te näete, et selles rahastamises peaks lähiajal tegema mingeid muudatusi, ja kui, siis milliseid? Teiselt poolt, te just rääkisite ka kvaliteedist. Kas te näete, et kuidagi peaks selle kvaliteediga edasi töötama? Kas on vaja mingit täiendavat kontrollimehhanismi selle jaoks, et oleks arusaadav, mis on see kvaliteet, mida kohapeal pakutakse?

19:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Me statistikast näeme, et mida vähem on õpilasi, seda madalam on õpetajate palk. See tõesti jookseb kohe statistikast läbi, et mida vähem õpilasi, seda madalam on õpetajate palk.

Kindlasti ei ole ma seda meelt, et selliseid asju peaks tegema kuidagi sunnimeetodiga. Mina eelistan sellist varianti, nagu me oleme teinud ka haldusreformi puhul, et me pigem motiveerime koolivõrku korrastama, näiteks mingi toetusega. Kui koolivõrku korrastatakse ja seal tekib mingisugune efektiivsus, siis on justkui mingi preemia, nii nagu haldusreformi puhul oli. Kui vallad ja linnad ühinesid, siis see sai premeeritud ja kogukond sai midagi selle eest. Ka koolivõrgu puhul võiks minu meelest see käia pigem niipidi. 

19:52 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun!

19:52 Imre Sooäär

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Millised on teie või riigi konkreetsed plaanid täiskasvanute gümnaasiumidega? Teatavasti on viimasel ajal meedias olnud ka väga palju edulugusid, üle Eesti on need koolid saavutanud väga häid tulemusi. Seda on ka meedialugudes kirjeldatud, kas või Tanel Padar ja teised noorte iidolid, kes on läinud ja ükskõik mis põhjusel kunagi pooleli jäänud haridustee lõpetanud. Nad on teistele eeskujuks. Kas need koolid saavad tulevikus kindlalt edasi tegutseda või ootab neid ees sulgemine? Kas nad saavad iseseisvalt tegutseda? Millised on need kõige olulisemad aspektid, mida saaksite välja tuua?

19:53 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

See on väga oluline teema ja see on ka selline teema, kus minu vaated ja ministeeriumi viimaste aastate käitumine ei ole väga sarnased. Ministeerium on soosinud seda, et täiskasvanute gümnaasiumid liidetaks kutsekoolidega, ja seda on ka mõnes piirkonnas tehtud. Osas piirkondades on see õnnestunud paremini, osas mitte nii hästi. Mina pean väga oluliseks täiskasvanute gümnaasiumi kui eraldiseisvat õppevormi. Miks see nii on? Me teame, et meil on suurusjärgus 90 000 ilma keskhariduseta täiskasvanud inimest ja enamasti on nendel inimestel mõni tõsine trauma, mis on saadud haridusteel. Nad ei ole sellised inimesed, kes entusiastlikult kooli uksest sisse astuvad ja asuvad kohe õppima. Nende inimestega on vaja väga ettevaatlikult ja personaliseeritult tegeleda. Seda täiskasvanute gümnaasiumides suurepäraselt ka tehakse. Näiteks, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium, imeline näide, seal päriselt aidatakse inimesed oma eluga järjele ja sealt jõuavad inimesed järgmistesse haridusastmetesse, nii kutsekoolidesse kui ka kõrgkoolidesse. See ongi ju selle hariduse mõte. Nii et ma kindlasti hoian täiskasvanuharidust ja ka täiskasvanute gümnaasiume.

19:54 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:54 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te vastasite Mihhail Stalnuhhinile, et vahepeal on tegelikult ka jalatsitööstuses toimunud areng, et nüüd on ka neid kingseppi. Minu küsimus ongi, et nüüd ei valitagi enam kutsekoolis mitte kingseppasid, vaid tegelikult oskusi, mis on ka võib-olla pädev. Kuigi väga paljude tööalade puhul on ikkagi vaja ka eelnevalt, ütleme, kosmeetikul peab olema meditsiiniline haridus, enne kui ta seal inimesele midagi saab teha. Aga nüüd me räägime oskustest, sellepärast et kõik noored ju oskavad tegelikult teineteisel küüsi värvida ja kreemi näkku panna. Kas me ei lähe vales suunas, et me hakkame gümnaasiumis õpetama oskusi, kui me võiksime kutsekoolis keskenduda ikkagi kutsele? Oskate öelda, mis suur vahe on siis oskusel ja kutsel? Me pärast oma valijatele seletaksime ära, et me enam kutset ei taha, me tahame, et oleksid oskused. Kas see ka mahub gümnaasiumi õppekavasse?

19:56 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Neid õppekavu peabki ümber vaatama, et see sinna mahuks. Sellepärast me rääkisime näiteks VÕTA süsteemist, et nii põhikooli kolmandas astmes kui ka gümnaasiumis saaks formaalhariduses rohkem kasutada seda, mida laps või noor on omandanud huvihariduses või mõnes muus koolis.

Nüüd nende oskuste ja kvalifikatsiooni juurde. Kvalifikatsioon koosnebki erinevatest oskustest. Me püüame seda süsteemi teha lihtsalt paindlikumaks.

19:56 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun! 

19:56 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Ma lähen kutseharidusteemaga edasi. See on pikk probleem, mis on kogu aeg olnud. Ma arvan, et isegi Nõukogude Liidu ajal oli see probleem. Ma olen kutsehariduse omandanud Nõukogude Liidu ajal. Kutsehariduse ja majanduse kokkutoomine – kuidas neid vajadusi ära taibata, kuidas kutsehariduses teha taoliselt, et sealt oleks võimalikult efektiivne minek majandusse? Mõned aastad tagasi tehti Eestis suur võrgustik kompetentsikeskuseid, selle arvestusega, et viia kutseharidus ja reaalsed majanduse vajadused kokku. Sinna on hulk raha alla pandud. Milline on praegusel juhul see nägu ja see praktika? Kuidas need kompetentsikeskused on ennast õigustanud ja kuidas nende kompetentsikeskuste pealt on kutsehariduse kvaliteet tõusnud?

19:57 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Eks see eeldabki seda, et need kompetentsikeskused teevad reaalset koostööd tööandjatega. Näiteks on Võrus TSENTER puidu väärindamise teemal teinud väga aktiivset koostööd tööandjatega ja pakkunud seda lisandväärtust. Sellest on võitnud kindlasti ka Võru kutsehariduskeskus. Nii et sellest, et meie kutsekoolides õpetataks neid erialasid, mis on tööturul vajalikud ja oodatud, on püütud lähtuvalt OSKA raportitest lähtuda.

19:58 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud Imre Sooäär! Nagu ma sissejuhatuseks selgitasin, on antud päevakorrapunktis võimalik mõlemale ettekandjale esitada üks küsimus, nii et praegu rohkem ei saa. Pärast on võimalik Aadu Mustale esitada või ka pidada kõne. Peeter Ernits, palun!

19:58 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Lugesin selle uuesti läbi ja lehitsesin. Ma kevadel juba seda ootasin. Noh, selliseid kapsaid on siin nii palju. Kõik on ilus ja värviline, aga probleemid on ülitõsised. Ma küsin nüüd konkreetse küsimuse. Igal aastal on vaja 60 matemaatikaõpetajat [nende asemele], kes lähevad pensionile, ja teine 60 bioloogia‑, geograafia‑, keemia‑, füüsikaõpetajat jne, aga asemele tuleb 15 või midagi sellist. Kuidas on jõutud üldse sellise idiootliku või absurdse olukorrani? Ma ei arva, et teie ministrina olete seal osaline. Kuidas on selleni jõutud ja kuidas teie üritate parandada seda olukorda, et ei oleks niimoodi, et 60 kaob ja 15 tuleb asemele?

19:59 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, need 60 ei kao, need 60 jätkavad õpetajaametis. Me teame, et iga neljas füüsikaõpetaja on vanuses 60+ ja iga viies bioloogia‑, geograafia‑ ja matemaatikaõpetaja on vanuses 60+. Tänu sellele meil saabki reaal‑ ja loodusteaduse aineid anda, et nad jätkuvalt on õpetajaametis. Aga varem või hiljem nad tõesti lahkuvad. See on akuutne probleem. Kui me üldiselt sel aastal nägime, et õpetajaharidusse kandideerijate arv kasvas oluliselt – tõesti ei Tartu Ülikool ega Tallinna Ülikool ei olnud pikka aega selliseid numbreid näinud, mida seekord nähti –, siis näiteks füüsikaõpetajaks oli ikkagi väga vähe tahtjaid, mitte piisavalt. Nad ka kõik ei lõpeta. See on probleem. Ma eelnevatele küsimustele vastates tõin välja, et Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga koostöös me püüame luua õpetajate akadeemia, mis keskenduks just nimelt reaal‑ ja loodusainete õpetajate koolitamisele, et neid spetsiifilisemalt kõnetada.

20:00 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

20:00 Helmen Kütt

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ma tulin alla lihtsalt sellepärast, et tänada selle eest, et te lubasite silma peal hoida täiskasvanuharidusel. Võin hea kolleegi Imre Sooääre küsimuse jätkuks öelda, et tõepoolest on Viljandis väga suur edu näide, üle 300 noore õpib täiskasvanute gümnaasiumis. Kindlasti peaks selline tendents jätkuma, et on iseseisev eksisteerimisvorm.

Aga mure on mul selles, mille kohta teisedki kolleegid siin on küsinud. See puudutab seda, et kohalikel on võimalus ja õigus otsustada, millistes koolides [kooliastmeid] vähendada või milliseid koole sulgeda või kuidas käituda ja et neile, kes seda teevad, tuleb preemia. Tõite näite, et puudub keemiaõpetaja ja me ei taha ju, et meie lapsed sellise hariduse saavad. Muidugi me ei taha, me tahame, et oleks keemiaõpetaja. Aga ma arvan, et see piirkond ei taha ka seda, et üheksaklassilisest koolist saab äkki kuueklassiline või kool üldse ära kaob. Kuidas on hariduslike erivajadustega laste puhul, kus on ka vähem lapsi, need plaanid?

20:01 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Siin on samamoodi nagu täiskasvanute gümnaasiumidegagi. Minu meelest, niikaua kui me ei ole suutnud kaasavat haridust täiel määral rakendada – ja me näeme, et me seda veel ei suuda, sest tugipersonali on paljudes üldhariduskoolides jätkuvalt liiga vähe –, siis nendest riigikoolidest, mis on hariduslike erivajadustega laste koolid, võiksid kujuneda piirkondlikud kompetentsikeskused. Neid peaks pigem arendama, nii et seal saaksid käia koolitustel üldhariduskoolide õpetajad, kes vajavad mingisugust täienduskoolitust, ja sinna saaks suunata ka lapsi, kes vajavad individuaalsemat lähenemist. Ma ei arva, et neid koole peaks kuidagi kergekäeliselt kohalikele omavalitsustele üle andma. Kui üldse, siis ainult kohalike omavalitsuste koostöös, see tähendab, et mitu kohalikku omavalitsust teevad koostööd selleks, et nende piirkonda tekikski see kompetentsikeskus. Kui üks kohalik omavalitsus võtab sellise kooli üle, siis see peab olema väga suur omavalitsus, et tahta erivajadustega laste kooli arendada. Ma arvan, et see võiks olla ikkagi piirkondlik.

20:03 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud minister, teile on küsimused otsa saanud.

20:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Väga suur tänu teile!

20:03 Aseesimees Martin Helme

Kutsun pulti kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta. Palun!

20:03 Aadu Must

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Hariduse näol on tegemist teemaga, mis erutab vist küll kõiki Riigikogu liikmeid. Ma ei saa Jaak Valgega silmsidet otsides omalt poolt ütlemata jätta, et kusagil Euroopas, kus on väga moes kõikide asjade modelleerimine ja suurtel arvutitel läbiarvutamine, jõuti mõni aasta tagasi arusaamisele, et Eesti riiklik iseseisvus ei ole tõenäoline. Selle peale jäi mul üle öelda ainult seda, et väga vilets arvuti või viletsad programmeerijad ja nähtavasti jäi midagi puudu komponentides. Aitasin neid kohe ja usun seda siiamaale: puudu jäi komponent, mida nimetatakse eesti rahva hariduseusuks. Ilma selleta võib-olla meie iseseisvus ei olekski tõenäoline.

Mis puutub hariduse arengukavasse, siis nii nagu mitmetel teemadel on ka täna arutatavatel teemadel väga pikk ajalugu. Asi on selles, et Riigikogu komisjoni roll arengukavade arutelus on suhteliselt tagasihoidlik. Tegemist on täitevvõimu dokumendiga ja vastavalt ametlikule regulatsioonile oleks kogu aruteluks piisanud ministri ühest ärakuulamisest komisjonis ja siis suure saali [arutelust]. Ma kiidan seda tava, mis meil on kujunenud koostöös Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga. Mõningaid ametlikke käsulaudu rikkudes jõudsime selleni, et kauplesime komisjoniga haridusvaldkonna tööversiooni arutelu välja juba 2020. aasta märtsis, selleks et ka Riigikogu kultuurikomisjon saaks anda oma sisendi arengukavasse, et ei oleks mitte ainult see, et pärast saab öelda: jah, meeldib või ei meeldi ja meil on küsimusi ka. Tahan veel rõhutada seda, et ma võib-olla ei hakka üle kordama neid asju, millest proua minister nii kenasti rääkis. Ma võtsin küll kaasa kogu selle arengukava ja kirjutasin esimese hooga 20‑minutilise kõne, mis oleks lõppenud täpselt 19.59. Ma viskasin selle praegu sahtlisse ja mõtlesin, et markeerin mõned olulised momendid.

Kindlasti on see põhjendatud, et me Jaak Valge initsiatiivil arutasime isegi rohkem arengukava rolli kui selle sisu, et kus me saame aidata, kus me ei saa. Lõpuks jõudsime ka järeldusele, mis asi see arengukava üldse on. Alati on olnud püüdlusi, kui ühed leiavad, et kaitsti veel üks doktoritöö, mis pani paika imepeened ja targad asjad, aga mida ei ole arvestatud, ja kui teised ütlevad, et kuulge, siin on lausa laadastiilis loeng. Kuskil seal vahepeal nähtavasti on siiski see tasakaalupunkt. Arengukava võeti kultuurikomisjonis kui üldist liikumissuunda, mis peab kajastama eelkõige neid asju, milles on enam-vähem konsensus, kuhupoole üldse minna. Selle kohta, et mitmed teravad punktid vahel arengukavast jäävad välja, ütlen, et jah jäävad, sellepärast et nende üle tahavad poliitikud veel vaielda ja veel kord vaielda. See ei tähenda seda, nagu me ei oleks ka nende sisupunktide üle piisavalt vaielnud ega neid piisavalt arutanud.

Nagu juba öeldud, oli meil sellel teemal plaaniväliseid koosolekuid. Komisjoni liikmed tulistasid seal välja terve rea väga sisulisi ja tõsiseid asju. Noh, ma olen praegu meelega mugav, sest ma arvan, et nii mõnigi meie kolleegidest tahab ise veel sõna võtta ja neid asju markeerida. On olnud juttu mitte ainult koolivõrgust. Kindlasti on olnud palju juttu hariduse kvaliteedist. On olnud juttu kutse‑ ja üldhariduse proportsioonidest. On olnud juttu eestikeelse hariduse edendamisest. On olnud juttu liikumisharjumuste kujundamisest. Igaühele võiks juurde panna nime, kes neist asjadest on eriti jõuliselt rääkinud ja ettepanekuid teinud.

Teine kord, kui me sedasama arengukava arutasime, oli meie koosolekul esmaspäeval, 11. jaanuaril 2021. Siis oli meil asja tutvustamas minister Jaak Aab. Üleüldse oleme sellestsamast arengukavast rääkinud kolme ministriga.

Mis oli sümpaatne? Minule olid need arutelud, vähemalt komisjonis, kuidas öelda, innustavad ja harivad, sest tõepoolest, see arengukava oli ainult üks osa meie tööst. Seda, mida näiteks Viktoria rääkis õpetajahariduse täiustamisest, ei rääkinud ta ju ainult selle arengukava juures, vaid see on meie igapäevane töö. Või mida rääkisid teised kolleegid, mida rääkis näiteks Margit? Ma vaatan kõigepealt neid, kes saalis veel alles on, et neid kiita. Ta rääkis nende töörühmade tööst, kes hariduse pikka visiooni vaatasid. Tõepoolest, meil olid sinna kaasa kutsutud ka ülikooliprofessorid, kes neid asju arutasid. Lisaks Margitile olid seal Raul Eamets ja Margus Pedaste. Selles mõttes läks [arutelu] nii sügavaks kui ka laiaks.

Loomulikult, kui te küsite, kas me olime Eesti hariduskorraldusega rahul, siis no kuulge, keegi ei olnud rahul, selles mõttes, et on tohutult palju asju, mida saab teha paremini. Kas me arengukavaga olime rahul? Ma loen protokollist, et enamasti olime, leidsime, et ta võtab siiski kokku üldsuunad ja markeerib ära selle, kus meil on ühised asjad laua peal.

Oluline on veel see, kui paljud kultuurikomisjoni ettepanekud jõudsid sellesse arengukavasse. Meile lubati juba selles nullvoorus, et tehke ettepanekuid, me neid arvestame. Pärast otsisime ja midagi sarnast leidsime küll, mitte just sellel kujul, mitte just selles vormis, aga päris mitmete ettepanekute kohta, mis komisjonist tulid, saab öelda, et need on arengukavasse jõudnud. Teiselt poolt, viimati sellel ametlikul koosolekul Jaak Aab rõhutas ka seda, et arengukava ei ole valmis, see, mida me vaatasime. Väideti seda, et valitsuse tasemel vaadatakse see materjal üle ka pärast ärakuulamist ja kinnitamist Riigikogus, kuna see ongi täitevvõimu pädevuses. Nii et selles mõttes ei saa öelda, et ka täna oleks lõplikult punkt pandud. Kultuurikomisjoni kolleegidega silmsidet otsides (nad kohe kurjustavad, kui ma valesti ütlen): me oleme omavahel kokku leppinud, et me peame jälgima, et need head mõtted, mis ei ole päris lõpuni sisustatud või mis näitavad suundi, ikkagi leiaks ka ellurakendamist.

Loomulikult on see arengukava mingisugune vahefiniš selles mõttes, mis juba praegu on meil ühe, teise, kolmanda ja neljanda teemana kultuurikomisjonis arutelu all. Ma võiksin võtta kätte ja rääkida, mida ilusat ütles üks või teine või kolmas komisjoni liige. Kui küsimused nõuavad, siis ma proovin siit seda üles otsida, aga ma püüdsin piirduda kõige üldisemaga. Ma veel kord ütlen, et see ei ole komisjoni eelnõu, see on ministeeriumi eelnõu ja me oleme püüdnud anda selle kujunemise heaks oma intellektuaalset abi ja panust. Aitäh!

20:12 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja on ka küsimusi. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

20:12 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud kultuurikomisjoni juht! Haridusvaldkonna arengukava nagu ka teised olulised Haridus‑ ja Teadusministeeriumi arengukavad on suhteliselt kaua seisnud ooterežiimil. Nimelt arutas antud arengukava kultuurikomisjon sisuliselt aasta, võib-olla isegi poolteist aastat tagasi. Meenutan, et siis oli eriolukord. Kõik fraktsioonid pidid saatma oma muudatusettepanekud. Eriolukorra ajal oli arengukavaga väga kiire, aruteluni aga jõudsime kas aasta või isegi poolteist aastat hiljem, sõltub sellest, kuidas vaadata. Kindlasti ei ole see kultuurikomisjoni süü, sest meie omalt poolt olime valmis ja töötasime nii kiiresti ja nii sisuliselt, kui ainult sai. Aga mis oli see põhjus? Teie kui kultuurikomisjoni juht äkki annate hinnangu, miks meie valdkondade arengukavad on nii kaua seisnud ooterežiimil?

20:13 Aadu Must

Me oleme sellest ka komisjonis rääkinud ja pidanud ka komisjonis aru andma, mida üks või teine tagasivõtmine on tähendanud. Kõigepealt, kolme ministri ajal oleme seda arutanud. Tegelikult on juba vist täiesti normaalne, et uus minister ametisse astudes peab vaatama sellele peale, et kas see, mida ta ostab, on siga või kägu, millega tuleb edasi töötada ja edasi minna. Kindlasti on see olnud üheks põhjuseks.

Teine asi, millele Viktoria ka ise praegu kaudselt viitas, oli see, et kui tuli suur COVID‑i epideemia või pandeemia, siis järsku selgus mitmete asjade kohta, mida me seni olime pidanud juba lahendatuks või normaalseks või midagi muud sellist, et oot-oot! Üks neist oli näiteks see suur ime, et meil pidi olema nii võimas digibaas. HITSA raporteeris, kuidas kõik kohvrid olid maailma parimad, mis koolilastele kaasa anti. Aga vaadake, kui epideemia tuli, siis tuli välja, et kohvrid on, aga seal ei ole midagi sees, sinna pidi keegi teine midagi sisse panema või midagi muud sellist.

Aga lühike kokkuvõte, et ma liiga lainetama ei jääks. Kui sedasama lühidalt öelda, siis loomulikult ka eriolukord näitas meile ära, et tuleb vaadata ka eriolukorda. See jõudis väga reaalselt kohale ja püüti ka sellele asjale peale vaadata. Ja kuidas ma vaatan või hindan seda edasi? Mina vaatan seda niimoodi, et kultuurikomisjon omalt poolt teeb kõiki neid asju, mis mõnel juhul võivad tunduda plakatlikuna, see on kultuurikomisjoni ülesanne. Komisjoni liikmed on ka püüdnud seda teha, et täita seda omalt poolt sisuga ja jätkata just sellesama teemavaldkonna seadusloomet koostöös Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga. Maailm ei ole lõppenud, see tähendab seda, et tänaseks on ta selles faasis. Minule näitab see seda, et tuleb edasi töötada ja edasi minna. Komisjoni valmisolek, nagu Viktoria ise teab, on päris suur.

20:15 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

20:15 Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Olukord õpetajatega hakkab juba meelde tuletama neid aegu, kui kartuleid põllu peal oli piisavalt, aga polnud kedagi, kes neid võtaks, ja siis Tartu Ülikooli õppejõud ja tudengid läksid rõõmsalt kolhoosi, et asjaga tegeleda. Mulle tundub, et varsti on õpetajatega niiviisi, et me hakkame siin loosi viskama, kes järgmiseks aastaks läheb kooli bioloogiat või ajalugu õpetama, sõltumata oma haridusest, eks ju. Ütelge palun, kas te juhuslikult kultuurikomisjonis ei arutanud riikliku tellimuse õpetajate koolitamise sfääri tagasitoomist. On ju selge, et ilma selleta ei suuda me mingit tööd planeerida ega tulevikku vaadata.

20:16 Aadu Must

Aitäh! Eelnevatest küsimustest, mis esitati proua ministrile, käis seesama teema läbi. Sealt kumas läbi see, et kultuurikomisjon on omalt poolt tähtsustanud õpetajate järelkasvu teemat päris jõuliselt ja kirjutanud ministeeriumile ettepanekuid ja kirju. Aga selles mõttes olen ma küsijaga absoluutselt nõus, et me oleme juba aru saanud, et kriis on käes ja kriis on suhteliselt sügav, selle väljatoomisega tuleb tõepoolest jõuliselt tegeleda, seda enam, et ega neid kriitilisi kohti vähemaks ei jää, neid tuleb juurde.

Vilksamisi käis ju täna läbi siit ka see, et koolitajad ehk õpetajad peavad saama väärikat palka, selleks et üldse meie lapsi koolitada, ja siis selgus, et koolitajate ... Vabandust! See oli täna komisjonis, mitte saalis. Aga koolitajate koolitajad on vahel veel viletsamas seisus. Ülikooli noortele õppejõududele makstakse tunduvalt viletsamini. Mõelge ise, kas see ei ole kriis, kui koolitajate koolitajaid ka enam ei ole. Ja me räägime, et nad peaksid olema haritud. Nii et ma jagan seda suurt muret ja ütlen, et väga lai tööpõld on ees, väga selget valgust tunneli lõpus hetkel ei ole, aga me peamegi päev päeva järel töötama. Nõukogude ajal oli lihtsam, siis oli Moskva süüdi. Praegu kultuurikomisjon tunnetab, et meil on kaasvastutus oma rahva hariduse eest.

20:18 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

20:18 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on kutseharidusest: ühel pool on kutsehariduse populariseerimine ja teisel pool ettevõtluse vajadusest lähtuv kutseharidus. Teil on väga pikk kogemus selles valdkonnas. Ma küsin teie kui eksperdi käest, kas selles arengukavas on olemas see alge, mille põhjal saaks rakenduskavade ja tegevuskavadega edasi minna, et kutseharidus läheks õiges suunas ja annaks ühiskonnale hea tulemuse.

20:19 Aadu Must

Aitäh! Väga hea küsimus. Mulle on see hingelähedane sellepärast, et ma kuni Riigikokku tulekuni teadsin ainult seda, mis asi on kõrgharidus. Oli suur üllatus, et kutseharidus on midagi ülimalt olulist ja vajalikku ning ilma selleta on ühiskond kohe kummuli ja upakil.

Mulle annab lootust see, et meil täna oli kultuurikomisjoni istung, kus me kuulsime proua ministrilt ministeeriumi tööplaane ja pakkusime sinna omi kõrvale. Üheks teemaks oli just kutsehariduse reorganiseerimine. Ühelt poolt on vaja väga selget ühiskonna vajaduste kaardistamist – proua minister rääkis OSKA raportitest ja kõigist nendest asjadest, mida me ka komisjonis oleme muidugi kuulanud – ja teiselt poolt on see, et kutseharidusel on võimekust teha rohkem kui praegu.

Ma ei rutta ütlema seda komisjoni nimel, sellepärast et komisjonis sellisel kujul seda ei ole öeldud. Aga kui võib väikese oma arvamuse veel lisada, siis kindlasti kutseharidusega haakub mitte ainult ühekordne, vaid ikkagi elukestev õpe, ka ümberõpe. Praegu üks kriisikohtadest, mida tuleb küll arutada mitte ainult Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga, vaid ka koos Sotsiaalministeeriumiga, on minu isiklikku arusaamist mööda see, et on väga nutused lood töötukassa korraldatud ümberõppega, samal ajal kui on nagu olemas kutsehariduse ressurss, mida tuleb jõulisemalt rakendada. Nii et komisjonil selles osas on tööd. See arengukava võimaldab seda küll, olge ainult tublid ja tehke tööd ja on võimalik edasi minna. Nii on.

20:20 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

20:20 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Hea Aadu! Mul on väga hea sind kuulata. Tõepoolest, minu sõnades pole mitte grammigi sarkasmi, sa nii mõnusalt isalikult pehmelt räägid asjast, mis mind sügavalt õnnetuks teeb. Eelnevalt sai ka ministrile etteheiteid tehtud selle eest, et see dokument on justkui lohisev, ma ei tea, kompartei manifest kohati. Miks ta siis selline on? Miks ei ole seal näidikuid? Miks ta ei ole selgemalt sõnastatud? Ma toon ühe lihtsa näite. Kas tõesti komisjon ei saanud üldse seda asja mõjutada? Me räägime ju ikkagi haridusvaldkonna küsimusest, pikast plaanist, ja siin on üks osa, mis käsitleb haridusvaldkonna panust ÜRO säästva arengu eesmärkidesse. Siin on 17 suurt eesmärki ja viiendal kohal on eesmärk saavutada sooline võrdõiguslikkus. Punkt. No muidugi ei ole siin mingisuguseid konkreetsemaid indikatsioone. Ja lisaks: suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu. Tore ju või kuidas? Kas tõesti komisjon ei saanud siin midagi teha selliste asjade väljajätmiseks?

20:22 Aadu Must

Kui me peaksime Pauliga koos tegema ühe arengukava, küll me siis teeksime. See võiks olla päris hea, ainult et oleks ka päris palju neid, kes ütleksid, et miks see on ületähtsustatud või see vähem tähtsustatud. Arengukava on teatud kompromiss. Mõni teine erakond väga jõuliselt seda toonitas. Muidugi sai komisjon kaasa aidata. Vabandage väljendust, kui ma halvasti ütlen. Me komisjonis oleme seda meelt, et kõige tähtsam on hariduse kvaliteet ja kõik need muud asjad on ka tähtsad, n‑ö kaasnevad tegevused. Jaak Valge võib sulle seda kinnitada, oma erakonna poisse usud rohkem, et seal olid mõned räiged asjad, mis konkreetselt Jaak Valge ettepanekul otsustati sordiini alla panna.

20:24 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

20:24 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma küsin asja, mida ma küsisin juba keele arengukava arutelul ministri käest, ja olen ka oma kõnes seda teemat tõstatanud. Äkki teie oskate meid valgustada. Kuidas teie asjast aru saate? Keele arengukava räägib eestikeelsest õppest, hariduse arengukava räägib eesti keele õppest, kui me räägime muu õppekeelega õpilastest. Kuidas te olete aru saanud, milline nendest dokumentidest on n‑ö ülemuslikum ja primaarne? Millises suunas meie riik nüüd liikuma hakkab, kas nende eesmärkide suunas, mis on keele arengukavas sätestatud, või nende eesmärkide suunas, mis on hetkel hariduse arengukavas paika pandud?

20:24 Aadu Must

No vaata, Riigikogu on selline tore loom, tegelikult 101 peaga loom, kellel on ka palju jalgu. Hobusel on neli jalga. Kui sa küsid, et milline jalg on kõige tähtsam, millega ta hakkab astuma, siis tuleb välja, et ta astub kõigi neljaga. Nii et me vaatame ka erinevaid arengukavasid.

Väga suurt tööd on just selle keeleõppe poole ja keelesuunaga teinud erikomisjon, mis tegeleb keeleõppe probleemidega. Varsti me kuuleme riiklikult tähtsa küsimuse arutelu, kus ka Eduard kirglikult sõna võtab. See komisjon, mida Mihhail Stalnuhhin juhib, on seda valdkonda võtnud tõesti südametunnistusega ja tõsiselt. Vabandust, inimesed on loomult laisad, võib-olla ma komisjoni esimehena vahel ei olnud ülipüüdlik, et veel samu teemasid meil arutada, kui seda ühes kogus juba tehakse. See on oluline teema ja me jõuame selle teema juurde lähiajal ka suures saalis.

20:25 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:25 Heiki Hepner

Aitäh, hea eesistuja! Austatud komisjoni esimees! Omavalitsustel on hariduselu korraldamisel vaieldamatult väga oluline roll. Siin dokumendis just üleliia palju ei keskenduta sellele, kuidas on omavalitsuste ja riigi koostöö kavandatud lahendada. Kas komisjoni istungitel oli ka sellest juttu?

20:25 Aadu Must

Sellest on olnud pidevalt juttu, on räägitud ka riigi ja omavalitsuste tööjaotusest. Ma julgen öelda, et viimastel aastatel on sellest räägitud rahulikus ja konstruktiivses, koostööd otsivas võtmes. Ma olen ju mingis mõttes dinosaurus ja mäletan, kuidas kümme aastat tagasi oli kultuurikomisjonis lausa kaks mõttelist parteid. Ühed olid need, kes olid olnud kõrges riigiametis, ja teised olid need, kes olid töötanud omavalitsuses. Nad nägid nagu erinevaid maailmu. Mitmel juhul mõni ministeeriumikarjääri taustaga inimene ütles, et kohalikel omavalitsustel puudub pädevus jne. Praegu siiski on eelkõige kokku lepitud, et ministeerium ei rutta sekkuma koolikorralduslikesse asjadesse. Isegi koolivõrgu puhul on antud hästi suur prioriteet ikkagi kohalikele omavalitsustele. Seevastu kohalikud omavalitsused on loobunud sellest, et hakata ette kirjutama, millised peaksid olema ainekavad. Meil on üldriiklikud ainekavad.

Siin tegelikult küll meie, Riigikogu mentaliteet ja kohalik elu võivad vahel veidi lahkneda, sest kui COVID oli, siis oli küll niimoodi, et kuigi kohalik omavalitsus ütles, et tema tegeleb kooli majandamise poolega ja ülalpidamisega, siis selle üle, miks kraanikausi juures ei ole seepi, et käsi pesta, ikkagi kaevati rohkem ministeeriumisse. Aga see ei olnud nagu meist sõltuv, vahel juhtub nii, kui rahvas midagi ette kujutab. Koostöö on suhteliselt hea ja kultuurikomisjon omalt poolt on küll korduvalt ikkagi kõigi nende teemade juures kutsunud ühe huvirühma või ühe osapoolena meie koosolekutele omavalitsusliitude esindajad. Vähemalt seda. 

20:27 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

20:27 Anti Poolamets

Austatud ettekandja! Eesti Emakeeleõpetajate Selts tegi ettepaneku vaadata arengukavas üle järgmine lõik: "Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet." Eesti Emakeeleõpetajate Selts kommenteeris seda lõiku nii: "Õpiränne peab ju olema vastastikune, mis tähendab, et üha rohkem muutub meie kool muukeelseks – võõramaalased ju meie keelt ei oska, aga meie rahvusvahelist suhtlemiskeelt küll. Näeme seda koolis pidevalt ja järjest rohkem. Eesti keele ja kultuuri tutvustamise tagamine sel moel on naiivne ja elukauge." Miks seda emakeeleõpetajate ettepanekut arvesse ei võetud?

20:28 Aadu Must

Tähendab, nüüd sa küsid ka, et miks see päike ikka niimoodi tõuseb ja miks ma seda ei mõjuta. Kokku pani arengukava mitte kultuurikomisjon, seda ma pehmelt ja leebelt üritasin algul öelda. Aga üks lootusekiir siiski on. Vähemalt eelmine minister ütles, et tänane arutelu on üks nendest komponentidest, mis sellesama arengukava parandamisel, viimistlemisel, silumisel arvesse tuleb.

Mis puudutab seda väga teravat rahvusvahelistumise ja emakeele probleemi, siis loomulikult ei leia ma  kultuurikomisjonis inimest, kes ütleks, et laps oma varases eas ei peaks emakeeles õppima jne. See kõik on õige. Samas, kui minu käest on küsitud, miskeelse hariduse ma olen saanud, siis ma olen öelnud, et ma olen saanud Eesti hariduse, aga miskeelse, seda ma ei tea, sest ma olen osa sellest saanud saksa keeles, osa inglise keeles, suure tüki rootsi keeles ja mul on hea Eesti haridus.

20:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi rohkem pole.

20:29 Aadu Must

Vedas!

20:29 Aseesimees Martin Helme

Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi on avaldanud terve hulk Riigikogu saadikuid. Kõige esimesena palun siia Jaak Valge.

20:29 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kuulajad! Lugupeetud tehniline personal! Kõigepealt ütlen, et meie fraktsioon on teinud arengukava kohta palju ettepanekuid. Üht-teist suutsime siiski ka paremaks muuta, aga tõsi, nagu kultuurikomisjoni esimees täiesti pädevalt kirjeldas, seda arengukava on väga kaua tehtud, aga paraku pole nii, et kaua tehtud kaunikene. Ma nüüd selgitan, miks.

Aga enne pean ma jälle kordama seda lihtsat tõsiasja, et see arengukavade menetlemise protsess ei ole parlamentaarsele riigile kohane. Kodanike poolt valitud Riigikogu saab neid arengukavu eelnevalt vaid arutada ja teha ettepanekuid, mida arengukavade koostajad võivad arvestada, aga ei pea arvestama. Tuletan meelde, mis asi see parlamentarism on. Antud juhul on parlamentarism pööratud pea peale: mitte seadusandlik võim ei anna ametnikele suuniseid, vaid ametnikud annavad endale suuniseid ise. Kuna Riigikogu peab edasises õigusloomes neid arengukavasid arvesse võtma, siis tegelikult juhivad ametnikud ka parlamenti. Täna võin ma katsuda teid kõiki veenda, et see ikkagi väga hea arengukava ei ole, ja võin isegi mõnele teist selgeks teha, et see arengukava kusagile ei kõlba, aga kui ma isegi mõneteistkümne teist ära veenaksin, siis see ikkagi mitte midagi ei muudaks. Selle arengukava kinnitab valitsus. Minister küll kutsus meid üles seda toetama, aga sellest ka mitte midagi ei muutu, kas me toetame või ei toeta.

Nii, edasi. Teiseks on arengukavade koostamise protsess ebademokraatlik ja läbipaistmatu. Loogiline oleks ju niimoodi, et pikaajalisele strateegiale võimalikult suure legitiimsuse tagamiseks uuritakse kõigepealt laiapõhjaliselt ühiskonna ootusi, korraldatakse suure baasiga arvamusküsitlusi, tehakse ka heal tasemel teadustöid ja pärast seda kirjutavad eksperdid selle arengukava kokku ja parlament seda arutab, täiendab ja muudab ning ükskord selle ka vastu võtab. Niimoodi peaksid need asjad käima. Selle asemel kasutame me mingisugust võltsmeetodit, mida me nimetame demokraatiaks, mõnikord ka kaasamiseks. Korraldatakse hulgaliselt arengukavaga seotud üritusi ja küsitakse paljude asutuste ja inimeste arvamusi, aga esiteks ei anna see ikkagi mitte mingit tervikpilti ühiskonna ootustest, ja teiseks võetakse arvesse ainult neid ettepanekuid, mida soovitakse, ja tihti vaid tühiseid detaile. Niisiis ei ole tegemist dokumendiga, mis kajastaks ühiskonna ootusi, vaid dokumendiga, milles ametnikud teatavad meile, kuhu meie ühiskond peaks suunduma. Meil kellelgi ei ole ju mitte midagi ametnike vastu, eks ole. Aga ametnikel ja valitsustel on parlamentaarses riigis siiski oma roll ja see ei ole mitte see roll, mis siit arengukavast välja tuleb. Niimoodi need asjad ei käi.

Märgiline on veel see, et neid isikuid, kes tegelikult selle arengukava koostasid, polegi nimeliselt fikseeritud. See on bürokraatide anonüümne dokument. Vabandust! See bürokraatide hoiak paistab igalt poolt. Toon ainult ühe näite. Loetelus, millest arengukava lähtub või millega ta on seotud, on 19 ÜRO, Euroopa Liidu või Euroopa Nõukogu dokumenti. Üks näide kabinetis sündinud anonüümse mõttearenduse kohta on järgmine. Nimelt on lisas 1 esitatud haridusvaldkonna panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse, mis on eraldi välja toodud, võite järele vaadata. Eesmärk 4.2 nõuab: "Tagada, et 2030. aastaks on kõikidele tüdrukutele ja poistele kättesaadav kvaliteetne väikelaste arendamine, hoid ja koolieelne haridus, et nad oleksid valmis alustama alghariduse omandamist." Noh, mina küll ausalt öeldes ei saa kuidagi aru meie panusest sellesse ÜRO eesmärki.

Palun natuke aega juurde.

20:37 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun! 

20:37 Jaak Valge

Kuidas need tüdrukud ja poisid väikelapsi arendama peavad ja mida siis Eesti siin peaks tegema, eks ole? Küllap on siin tegemist eriliselt saamatu tõlkega. Aga põhimõtteliselt tekib küsimus, miks peab meie õppe arendamine olema seotud ÜRO säästva arengu eesmärkidega. Kas me ise ei tea, kuidas oma haridusvaldkonda arendada? Kokkuvõttes jääb nendest 19 dokumendist selline mulje, et me oleme väga mahajäänud riik või koloniaalmaa, kel puudub pädevus või kellel on keelatud iseseisvaid otsuseid teha, eks ole.

Nii, nüüd lähen veel natukene tõsisemaks ja toon välja mõned suuremad probleemid, millele oleme juba varem tähelepanu juhtinud. Kõigepealt, tekst on ebaselge, pahatihti ei ole eristatud eesmärke ja vahendeid, sageli ongi eesmärkide asemel esitatud vahendid. Eesmärk, ma tuletan teile meelde, on kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks on vaja eesmärgipäraselt tegutseda. Eesmärgi saavutamiseks on vaja vahendite süsteemi. Siin on toodud strateegilised eesmärgid. Kokku on neid kolm, aga kaks strateegilist eesmärki on sellised. Esiteks, õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja ‑liikide vahel. Teiseks, Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe. Need on vahendid! Need on vahendid!

Nii, teiseks. On loogiline, et arengukava tegemisel analüüsitakse põhjusi, miks jäid eelmise arengukavaga need eesmärgid saavutamata. Seda tegemata ei ole ju üleüldse võimalik tuvastada kitsaskohti, et kus meil probleemid on. Aga meil ei ole neid põhjusi analüüsitud.

Nii, siin on veel rida selliseid asju, millest lihtsalt ei jõua praegu rääkida. Aga ma ütlen veel, et indikaatoritest võib välja lugeda suundumise selle poole, et üha suurem osa inimestest omandaks kõrghariduse. Niisugune eesmärk vähemalt kõrgharidusõppe praeguse kvaliteedi juures on väga kaheldav. Väga vaieldav on ka see eesmärk, et 95% kuni nelja-aastastest lastest peaks osalema alushariduses.

Edasi. Siin on juba vahepeal juttu olnud, et meil tegelikult puuduvad indikaatorid 40% juhtumite jaoks. See tähendab, et raske on uskuda, et see arengukava üldse küps on. Ma usun, et professor Mustal, kes selliseid tekste väga hästi hinnata oskab, polnud üleüldse meeldiv seda arengukava kaitsta.

Kokku ma võtaksin niimoodi, et esiteks pole vastuvõetav menetlusprotsess, teiseks pole vastuvõetav arengukava sisu ja kolmandaks, isegi kui sisu oleks vastuvõetav, pole see sisu ka omas süsteemis küps. Aitäh!

20:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Järgmisena palun Marko Šorin! 

20:37 Marko Šorin

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Teised saalis viibijad! Suur tänu kõigile nendele inimestele, kes selle arengukava koostamisse on oma panuse andnud! Siin on mitu ministrit ja valdkonda tõeliselt tundvad eksperdid. See protsess on olnud tõesti pikk. Võib lohutada, et kui me selle siin läbi menetleme, siis ta sellel hetkel on juba teatud mõttes vana. Aga seda ma ei mõtle negatiivses mõttes, vaid sellises pisut optimistlikus ja realistlikus toonis.

Eesti hariduse tulevikueesmärkide saavutamiseks peame hoidma ja edasi arendama selle tugevusi, kuid teisalt leidma lahendusi ka praegustele kitsaskohtadele. Haridusvaldkonna arengukava 2035 seab üheks oluliseks eesmärgiks, et 15 aasta pärast on Eestis välja kujunenud individualiseeritud õppimist võimaldav avatud haridusruum. See hõlmab endas õppijakeskset, toetavat ning iga õppija vajadustest ja võimetest lähtuvat õpet. Sellise lähenemise puhul saab igaüks valida oma huvidest ja võimetest lähtuva õpitee.

Me ei pea taotlema seda, et arengukava lahendaks kõik probleemid, sest isegi kõige paremad meist ei suuda ilmselt täna mõelda seda, millised väljakutsed on hariduses 15 aasta pärast, aga selle arengukava lõppaasta nii kaugel just ongi. Me ei tohiks ennast n‑ö kinni kirjutada, et kõige sellega, mis arengukavas kirjas on, me tegeleme, ja see, mida arengukavas kirjas ei ole, meie tähelepanu ei köida. Me fikseerime suunad, rõhuasetused ja protsessid, kui te tahate niimoodi väljenduda.

Arengukava ei ole malemängu kirjeldus, milles on võimalik eristada avangut, keskmängu ja lõppmängu. Tartu Ülikooli majandusteadlane Kurmet Kivipõld on öelnud, et koroonagi on mööduv nähtus, ja kui meile täna tundub, et see on ääretult oluline küsimus, millega tegeleda, siis 15 aasta pärast võib-olla tehakse suured silmad, et kas midagi muud hariduses tõesti ei olnud sel ajal teha. 

Järjest enam on esile tõusnud vajadus suurendada kõikide õppetasemete ja ‑liikide vahelist sidusust ning paindlikkust.

Õppijakeskne haridus, mis tähendab valikuvõimalusi haridustasemete ja õppeasutuste piiridest hoolimata, saab tugineda just hariduskeskuste loomisele. Siinkohal on oluline välja töötada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, et luua uusi õppevorme ning võimalusi üld‑, kutse‑ ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe vahel üleminekute lihtsustamiseks.

Murekohaks on, et erinevad õpiteed keskhariduses oleksid võrdselt väärtustatud ja tagaksid ligipääsu kõrgharidusele. Haridusvaldkonna arengukava seab eesmärgiks välja arendada ja rakendada kutsevaldkondade tippkeskuste mudel, kuhu oleks koondatud ühe kutsevaldkonna tippteadmised selle valdkonna arendamiseks ning toimuks koostöö haridusasutuste ja töömaailmaga. Kahjuks pole kutsehariduse kaudu avanenud karjääriteed ühiskonnas piisavalt väärtustatud. Siin saame küll anda oma panuse.

Et õpivõimalused vastaksid ühiskonna ja tööturu vajadustele, on ka edaspidi oluline, et tööandjad annaksid oma panuse haridusse. Äärmiselt tähtis on leida lahendused praegustele kitsaskohtadele, kuidas vähendada erialase hariduseta inimeste osakaalu ning kuidas viia täiendus‑ ja ümberõppe võimalused paremini kooskõlla tööturu vajadusega.

Muutuv demograafiline olukord mõjutab ka meie haridussüsteemi. Teame, et loomuliku iibe tõttu Eesti rahvaarv väheneb ning tänu sellele kerkib ikka ja jälle esile koolivõrgu kohandamise vajadus. Kuid siinkohal on väga oluline, et kvaliteetne kohustuslik haridus oleks tagatud kõigis Eestimaa piirkondades ning säiliks kodulähedane kool. Hariduse ühiskondlikku väärtust silmas pidades peame teadvustama hariduse laiemat tähendust. See peaks avalduma ühiskonna suuremas sidususes, loovuses ja uuenemisvõimes. Need on väärtused, mis aitavad tulla toime kiiresti muutuvas maailmas ning ka kriisisituatsioonides.

Palun lisaaega. 

20:42 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun! 

20:42 Marko Šorin

Muutuv ühiskond ja uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist, see aga eeldab valmisolekut karjääripöördeks ja elukestvat õppimist, nii et ümberõpe ning enesetäiendamine oleks tagatud kogu elukaare jooksul. Üha suurema kaaluga on paindlikud ja praktilised täiendusõppe võimalused ning töökohapõhised õppevormid. Tulevikku vaadates peame liikuma sellise õppekorralduse poole, kus õppija saab oma õpitee kujundada vastavalt vajadusele ja võimetele, muu hulgas õppides väiksemate moodulite ja õpiampsudena, mida saab arvestada formaalhariduse õppekava osana. Ilmselt õpitakse tulevikus üha rohkem mitmekesistes keskkondades ja vormides, lisaks õppeasutustele töökohal, kultuuriasutustes, noortekeskustes, digikeskkonnas, looduses jne.

Koolis peaks olema nii nooruslikku energiat kui ka elukogemust. Loomulikult on määrava tähtsusega see, et noored, eelkõige meie parimad koolilõpetajad, tahaksid õpetajaks õppida ja koolis töötada. Noored ootavad koolilt sama, mida teised tööandjatelt: karjäärivõimalusi, paindlikkust, head töökeskkonda ja panusele vastavat palka. Nagu Riigikogu saadik Hepner oma küsimuses viitas, siin on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel.

Kvalifitseeritud õpetajate, kutseõpetajate ja tugispetsialistide järelkasv ei ole piisav. Õpetajate puudus on aga eriti terav mõnes aines ja erineb piirkonniti päris tunduvalt. Logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid on hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks hädavajalikud, seda nii väiksema kui ka suurema erivajaduse puhul. Varajase sekkumise korral võib laps teatud aastate pärast täiesti tavalises ja üsna suures klassis kenasti hakkama saada, teise lapse puhul võib üks-ühele-õpe olla ainukene lahendus.

Kaasav haridus loob lisandväärtust, aga see peab olema saavutatud viisil, kus iga õpilase areng on parimal viisil toetatud. Tugispetsialistide töö rahastamise ebapiisavus on kahjuks toonud paljudele õpilastele kaasa abi ja vajaliku toe hilinemise või üldse puudumise. Tugispetsialistiteenuse tagamine on jäetud suuresti kohalike omavalitsuste kanda. Linnad ja vallad on väga erineva majandusliku võimekusega ning nende tulubaas on juba varasemate eelarvekärbete tõttu tihti seisus, kus lisakulutused tugispetsialistidele ei ole lihtsalt jõukohased. See aga seab hariduslike erivajadustega õpilased tavaõpilastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Oluline on ka luua tugimeetmeid erivajadustega inimeste tööturule suunamiseks ja sealsete muutustega kohanemiseks.

Mis puudutab rahastust, siis teame kõik, et konkurents õppijate pärast on kõikides haridusasutustes. Kui me räägime varanoorukitest, siis kutsekoolid, ülikoolid ja mitteformaalsed õppeasutused – kõik konkureerivad avaliku raha pärast.

Leian, et hariduse arengukava peab järgmiseks 15 aastaks [andma] asjatundlikud ja laiapõhjalised suunised, et saaksime oma lastele jätkuvalt pakkuda maailma parimat haridust. Meie, Riigikogu, täitkem aga oma rolli, milleks on seadusloome. Tänan tähelepanu eest!

20:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mihhail Stalnuhhin, palun!

20:45 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Paluks lisaaega ka kohe.

20:46 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

20:46 Mihhail Stalnuhhin

Mulle õudsalt meeldib istuda siin saalis, kui targad inimesed räägivad. Kõikidest sõnadest saad aru, poolest sisust nagunii aru ei saa. Aga mul on tänase päevaga tekkinud veendumus, et ma ei ole siin saalis üksinda selline, et pool sellest, mida rääkisid minister või minu kolleeg Marko Šorin, jäigi inimestele arusaamatuks.

Vaadake, ma siiski jagan teiega oma rõõmu. Aasta tagasi oli siin saalis vist teine minister, aga me arutasime enam-vähem sama. Ka siis tuli jutuks seesama PISA. Mina elan sellises kohas, kus kapid on matemaatikaõpikuid täis. Vedamine, eks ju. Ma võtsin välja kaheksanda klassi geomeetriaõpiku, täpselt sama, mille järgi ma õppisin 1976. aastal kaheksandas klassis. Pean teile ütlema, et kaheksanda klassi õpilane 1976. aastal – see on ainult üks õppeaine, seda oli kaks tundi nädalas – õppis aasta jooksul ära 23 teoreemi. Andke mulle see õnnelik laps, kes praegusel ajal kas või kolm tükki ära õpib!

PISA on väga tore asi. See ütleb meile väga selgelt, et meie lapsed oskavad lugeda, ja jeerum, nad isegi saavad aru nendest tekstidest, mida nad loevad. Fantastiline saavutus! Aga kui nii edasi läheb, kallikesed, siis 15 aasta pärast kannab järgmine minister siin ette, et meil on väga toredad lapsed, selles vanuses nad juba teavad, et kahvliga on suppi süüa ebamugav, selleks on vaja lusikat. Ja nad, kurat, oskavad isegi iseseisvalt tualetis käia! Vot, sellised targad lapsed meil on.

Kuulge, meie haridus läheb mäest alla, iga aastaga rohkem ja rohkem, rohkem ja rohkem. Ma lihtsalt keerlen kogu aeg õpetajate kambas, mul on abikaasa õpetaja, kes on töötanud koolis 40 aastat, ma ise töötasin ja õpetasin kümme aastat. Ma tean, millega võrrelda, ma tean, mida vaadata.

Te imestate, aga ma tulin rääkima hoopis muud asja. Aasta tagasi, peale seda, kui me siin järjekordselt kõike seda olime arutanud, üks teadlasest koolmeister, nagu ta ennast tutvustas, avaldas repliigi, ma ei mäleta, kas Postimehes või Õhtulehes, aga see trükiti vähemalt ära. Tekst on selline: "Küsimus pole niivõrd keeles kui õpetamise tasemes Eesti koolides üldse. Just viimasel kahekümnel aastal on toimunud ohjeldamatu laste arendamise, kasvatamise ja õpetamise allakäik. [...] Aastatel 2001 kuni 2012 langes eesti koolides gümnasistide arukus (IQ) lausa 8 standardpunkti. Seda näitas TÜ Psühholoogia Instituudi kaudu tehtud Merle Kõrgesaare uurimus üle 1400 gümnasisti kohta (aga neid andmeid ei taheta isegi avaldada)." Ja siit tuleb moraal, veel üks: "Argielus kohtab valdavalt noori, kes klasside ja/või auditooriumite kaupa ei saa lektori lihtsast jutust enam aru ega oska ka väljenduda."

Kolleegid! Alles täna meil läks poolteist tundi selleks, et selgeks saada lause "Lisada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingeritta ..." – sisseütlev. Ja neil, kes rääkisid, et on võimalik see pingeritta panna teisele kohale või kolmandale – neil on õigus. Kurat, meie siin Riigikogus! Vot niiviisi formuleerin.

"Just siinsete vene koolide õpilased torkavad mõtlemise ja/või aruka väljendusoskuse poolest veel silma, sest meie nn vene koolidesse jõudsid moodsad ja "innovaatilised" didaktilised pseudovõtted-meetodid hilinemisega. Ning süvenegem probleemi – nn PISA ei näita ju koolis toimuvat!"

Ma tulin siia üldse ainult sellepärast, et jälle kõlas paar halvustavat lauset vene kooli kohta. Need on lapsed, kes ei oska eesti keelt, aga neile õpetatakse üsna mitut õppeainet – direktorid jooksevad rongi ees – eesti keeles ja pärast tahetakse, et nad oleksid võrdses seisus eesti kooli õpilastega. Pärast on kellelgi veel julgust rääkida sellest, et nad ei ole nii arukad, nad ei ole nii targad. Kuidas teiega oleks, kui teie oleksite pidanud selle ettekande materjali uurima näiteks norra keeles, olles võtnud kümme tundi väga keskmiselt keeleõpetajalt?

Nii et Eesti haridussüsteemi probleemid on ühtsed, need on samad nii eesti kui ka vene koolis. Me kas lahendame need – õpetajate defitsiit, metoodikate puudus, täiesti võimatud õppevahendid – nii eesti kui ka vene koolide jaoks või me läheme täielikult põhja.

Ma kutsun teid külla. Neljapäeviti ei armasta meie rahvas eriti siin saalis viibida, aga ka järgmisel neljapäeval, ma pakun, võiksite ära kuulata riiklikult tähtsa küsimuse. Mina räägin siis eesti keele õpetamisest vene koolis. Paljud asjad saavad palju selgemaks ja arusaadavamaks. Aitäh!

20:52 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun!

20:52 Imre Sooäär

Aitäh, härra juhataja, soovituse eest kasutada seda kõnetooli selleks, et tõstatada veel ühte teemat, millest ma täna siin saalis väga palju ei kuulnud. Ma tahtsin seda teha auväärt ministriga [suheldes] koha pealt, aga kodukord ei võimaldanud seda teemat rohkem tõstatada. Siis ma mõtlesin, et ma teen seda lühikese sõnavõtu vormis siit.

Küsimus on juba alustatud teemas ehk täiskasvanute haridustee jätkamises. See puudutab seda ja see puudutab hariduse väärtustamist Eestis. Teatud sektorites, teatud tasemetel on meil sellega kõik päris hästi, inimesed üldiselt Eestis väärtustavad haridust, aga on teatud momente, kui millegipärast on ühiskonnas tekkinud valehäbi, nagu haridustee jätkamine oleks kuidagi piinlik. Ei teagi, kuidas seda täpselt sõnadesse panna. Ma tean ise täiskasvanute gümnaasiumide direktoreid, kes räägivad, et tuntud inimesed tulevad nende juurde ja küsivad, kas nad saaksid kunagi pooleli jäänud keskkooli ära lõpetada kuidagi nii, et keegi sellest teada ei saaks.

See on teema. Inimestel on piinlik minna tagasi ja lõpetada see ükskõik mis põhjusel kunagi poolelijäänud haridustee. Neid põhjuseid on väga mitmeid, need on väga isiklikud, on majanduslikud probleemid, on sotsiaalsed probleemid, inimesed on jäänud elu hammasrataste vahele, on olnud perekondlikke momente, kui ei saanud [õppida], tuli peret toita, ei saanud keskkooli ära lõpetada. Aga hariduse omandamine ja selle jätkamine ei tohiks Eesti riigis mitte kunagi olla häbiasi.

Siin ma palun ministri abi. Selleks, me saaksime sellest lõhest ühiskonnas üle, on vaja ka kommunikatsioonitööd, on vaja teavitustööd. Minister suurepärase kommunikatsioonieksperdina, ma arvan, saaks ise õla alla panna. Ma väga tänan, et sa siit kõnepuldist kinnitasid oma toetust täiskasvanute hariduse valdkonna väärtustamisele. Ma arvan, et on võimalik midagi ära teha, et keegi ei peaks tundma, nagu oma poolelijäänud haridustee lõpetamine oleks piinlik või häbiasi, nii et ta peab salamisi direktori kabinetti minema küsima, et kuidas ma selle vaikselt ära teeks. Riik peaks tunnustama neid inimesi, kes lähevad tagasi kooli ja lõpetavad pooleli jäetud tee. Ma ise olin 45‑aastane, kui ma läksin tagasi ülikooli ja lõpetasin oma magistritöö, kaitsesin selle ära. Ma tunnen uhkust selle üle, nagu, ma arvan, igaüks, kes seda teeb. Need ei peaks olema ainult Tanel Padar ja mõned vähesed, kes julgevad sellest rääkida. See peaks olema Eesti ühiskonnas loomulik, et me tahame elukestvat õpet, me tahame oma poolelijäänud haridustee ära lõpetada ükskõik mis astmes. Ma arvan, et ühiskonnana me võidame sellest, võidame sellest arusaamisest ja mõistmisest. Keegi sellest kaotada ei saa.

20:55 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

20:55 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Räägin Isamaa fraktsiooni nimel. Austatud Riigikogu! Austatud minister! Aasta jooksul on haridusvaldkonna arengukava mõningates punktides oluliselt muutunud. On näha, et selle koostamisel ja täiendamisel on arvestatud ka fraktsioonide ettepanekuid, mida me tegime eriolukorra ajal. Siiski vajab ülerõhutamist, milliseid probleemseid kohti haridusvaldkonnas oleks vaja esimeses järjekorras lahendada.

Alustame õpetajate järelkasvu kriisist. Ilmselt ei pea siin Riigikogu saalis enam veel kord rõhutama, et meil on tegemist kriisiga, aga siiski. Arengukava lähtepunktideks on üldeesmärgid (kui te teete selle lahti), mis kirjutatakse välja prioriteetidena. Dokumendis on kokku kolm üldeesmärki. Teine üldeesmärk kõlab nii: "Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe." Tuleb tõdeda, et algsetes materjalides oli õpetajate teemat veelgi vähem rõhutatud. Siiski ütleksin praeguse eesmärgi sõnastamise kohta, et ma eeldaksin, et õpetajate järelkasvu teema kui üks kõige suuremaid nüüdisaja väljakutseid oleks vormistatud eraldi üldeesmärgina, sest õpetajate järelkasvu teema peaks kindlasti saama riiklikuks prioriteediks. Paari aasta pärast saabub meil ilmselt kriis haridusvaldkonnas, sest terendab õpetajate põud. Tegelikult koputab see kriis juba uksele, kui mitte öelda, et ta on juba kohal.

Läinud aasta novembris pidas Riigikogu ees kõne riigikontrolör, kes tõdes, et kvaliteetse hariduse võimaldamise jõud hakkab raugema. Peaaegu samal ajal ilmus Riigikogu kultuurikomisjoni koosolekute protokollidesse Eesti Haridustöötajate Liidu tõdemus, et Eestis on umbes 16 000 õpetajat, ning eeldades, et õpetaja töötab 40 aastat, oleks meil vaja ainuüksi üldhariduskoolidesse igal aastal 400 uut õpetajat, kuid kuna pea pooled õpetajad lahkuvad juba pärast esimesi aastaid koolis töötamist, oleks vaja igal aastal kooli umbes 800 uut õpetajat. See on see kriis, millega me silmitsi seisame.

Tahaksin arengukavast välja lugeda ka tulevikulahenduste mingi täpsema sõnastuse. Kahjuks jääb lahenduste osa arengukavas vägagi üldsõnaliseks. Kultuurikomisjon on koostanud ja saatnud valitsusele oma ettepanekute loetelu, kuidas tagada õpetajate järelkasvu. Pall on nüüd haridus‑ ja teadusministri väravas ning tegutseda on vaja kohe. Mul on hea meel, et Liina Kersna on täna juba mitu korda tõdenud, et ta tõepoolest saab suurepäraselt aru, mis olukord meil on. Teame, et poliitiliste lahenduste käivitamisel on oma valem: heal juhul üks-kaks aastat läheb poliitilise otsuse vastuvõtmiseks ja selle rakendamiseks, viis aastat omandavad haridust need uued õpetajad, kes, oletame, on uute lahenduste usku. See tähendab, et kui praegu saavutatakse poliitiline kokkulepe ja me jõuame järeldusele, et me võime mingisuguseid otsuseid kohe vastu võtta, siis kõige varem seitsme aasta pärast hakkab meil olukord paranema. See tähendab, et järgmisel aastal nii ehk naa see kriis aina süveneb.

Selle komisjoni saadetud paberi olulisus seisneb selles, et see on tõepoolest erakondadeülene. Nagu minister õigesti siit kõnetoolist rõhutas, on see üsna hea pind selleks, et alustada läbirääkimisi, loodetavasti ka valitsuse tasemel.

Meie ettepanekud, mis olid saadetud valitsusele, puudutavad süsteemse tegevuskava koostamist õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpetajakutse populariseerimist, õpetajate ja tugispetsialistide karjääriraja väljatöötamist, motiveeriva töökeskkonna tagamist, alustavate õpetajate toetamist ning praktika ja pedagoogikaalaste ainete rolli suurendamist õpetajakoolituses. Parlament on oma suure töö teinud. Loodan siiralt, et valitsus võtab selle dokumendi aluseks. Arengukava eesmärgiga läheb see dokument ilusti kokku. Veelgi enam, see lisab konkreetsust, mida praegu arengukavas napib.

Ma palun lisaaega.

21:00 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun! 

21:00 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Teise suure teemana toon välja prioriteetsed valdkonnad. Selline sõnapaar on ka dokumendis täitsa olemas. See on selge tulevikuteema. Riik peaks kõrghariduses määrama strateegilised valdkonnad, kus tuleb tagada spetsialistide järelkasv. Kindlasti tuleks esmajärjekorras esile tõsta haridustöötajate, aga ka tervishoiutöötajate järelkasvu küsimus.

Kolmas teema on kutseharidus. Praegused tendentsid näitavad, et tööturg vajab lahendusi oskustööliste puhul ja kutseharidusvaldkonnas. Kutsehariduse teema on jäänud arengukavas siiski kitsaks. Selle teema kohta ootaksime julgeid ideid, lahendusi, selgemat pilti ja ettekujutust, milline on meie plaan kutsehariduses.

Neljandaks, eestikeelne haridus. Siin on huvitav nüanss. Kui eesti keele arengukava proovib ära sõnastada eestikeelse hariduse mõtted ja viitab, et lahendusi tuleks otsida hariduse arengukavast, siis hariduse arengukava ise jääb eestikeelse hariduse osas ebamääraseks. Jääb segaseks, kas me läheme sellele üle, millist mudelit rakendame ja milline on eestikeelne haridusmudel üldiselt. Aga selge on ka see, et ei saa sõnastada seda, mille puhul on jäänud segaseks poliitiline sõnum.

Lõppkokkuvõtteks. Arengukava on puudulik. Peamiste probleemsete kohtadena näen, et arengukava ei anna selgeid vastuseid kõige teravamatele haridusvaldkonna küsimustele, nagu õpetajate järelkasv, kutsehariduse mudeli läbimõtlemine ja kooskõlla viimine tööturu vajadustega, erivajadustega lastele pakutavate haridusvõimaluste paremaks muutumine ning eestikeelse haridussüsteemi täpne ja korrektne eesmärgina sõnastamine. Aga loodame, et minister võtab meid kuulda ja varsti rõõmustab meid visioonidega, kuidas minna edasi. Aitäh!

21:02 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

21:02 Heiki Hepner

Head kolleegid! Austatud minister! Haridusvaldkonna arengukava on vaieldamatult oluline dokument. Ma ei oleks nii kriitiline, et ütleks, nagu see oleks täiesti mõttetu ja sisutühi. Siis ma teeks kindlasti liiga nendele inimestele, kes selle dokumendiga on tegelenud. Aga põhjust kriitiline olla on rohkem kui küll.

Esimese märksõna, mida ma tahan välja tuua ja mille kohta ma ka ministrile küsimuse formuleerisin, võiks kokku võtta sõnaga "formaalne". Alustan just mõõdikutest. Kui meil on kolm suurt strateegilist suunda, kus on kokku 20 mõõdikut ja nendest 10 on tekstiga, et mõõdikuid töötatakse välja, täpsustatakse, on uus indikaator, siis see näitab lihtsalt seda, et töö on poolik. Muidugi, Riigikogu võib ka sellistesse protsessidesse kaasata, see on täiesti normaalne. Tavaliselt küll vastav komisjon annab oma sisendi ja selle järgi valmib dokument, suurde saali sellise dokumendiga tulla on minu meelest siiski pisut piinlik.

Nüüd mõned sisulised küsimused arengukava kohta, mida ma tahan esile tõsta. Natukene on need seotud ka selle formaalsusega. Minu meelest on oluline, et arengukava käsitleb tõesti ka eesti keelt (meil oli eesti keele arengukava), tuleb uuesti tagasi eesti keele juurde. Heale kolleegile Stalnuhhinile ma vastaks sedasi, et kui mina ja minu lapsed elaksime Norras, siis mina ei ootaks Norra riigilt, et ma saaksin eestikeelset haridust. Seal oleks minu kohustus õppida norra keelt. Ma loomulikult saan aru, et Narvas on natukene teisem keskkond kui Raplamaa vallakeskustes, kuid Raplamaal me suutsime eestikeelsele õppele lõplikult üle minna aastal 2000. Kui te arvate, et selleks ei pidanud omavalitsused pingutama, siis te eksite. Natukene andis riik tuge, aga suur osa sellest pingutusest tuli omavalitsustest. Tegelikult ei ole nii, et riik lükaku kõik ette, kuigi ma möönan, siin on riigil väga suur roll ja seda kõike ei ole võimalik tekitada üleöö.

Aga vaatame veel mõnda aspekti. Riik soovib keskhariduses võtta juhtrolli. Me teame, et meil on olemas riigigümnaasiumid, aga ka omavalitsustel on olemas gümnaasiumid, kus tegelikult õpilaste arv on vägagi arvestatav, seal on kaks-kolm paralleeli, võib-olla mõnel juhul palju rohkemgi. On küsitav, kas seal riik peaks väga suurt rolli võtma. Võib-olla tuleks mõtelda hoopis sedapidi, et kogu üldhariduse pool ikkagi tuleb lõpuks ühel hetkel tagasi omavalitsuste kätte. Või see, mis on tegelikult küsimus ja kus mina Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehena tegelikult ootan riigi suurt nägemust: see on hariduslike erivajadustega laste õppe käsitlemine. Terviklahendus nende riigikoolide kohta, kus täna veel lihtsustatud õppekavaga luuakse lastele õppimisvõimalusi, milline on nende tulevik.

Palun lisaaega.

21:07 Esimees Jüri Ratas

Jaa. Kui palju soovite?

21:07 Heiki Hepner

Võtan kolm.

21:07 Esimees Jüri Ratas

Teeme nii. Kolm minutit, palun!

21:07 Heiki Hepner

Milline on nende koolide tulevik? Mis võimalused on siin omavalitsustel teha koostööd riigiga? Mis võimalused on kaasata mingeid fonde, rahastusi? Me teame, et omavalitsuste tulubaas on sedasi üles ehitatud, et sinna ei ole sisuliselt sisse kirjutatud investeerimiskomponenti. See on tõsine küsimus. Võib-olla tõesti siit tasuks edasi minna koostöö peale: riik, omavalitsused, aga ka erasektor. Ka erasektor on väga oluline tegija haridusvaldkonnas, mitte ainult huvihariduses, kus ta väga tõsist rolli mängib, vaid meil on ka ju kogukonnakoolid, meil on erakoolid. Erasektor on ülioluline. Ka see võiks olla siin arengukavas kuidagi selgemalt käsitletud.

Ma vaatasin eelarve koondtabelit. Seal on toodud [summad] strateegiliste eesmärkide lõikes, kolm tükki neid on, ja need koondsummad on tegelikult päris suured, mida see arengukava peaks juhtima. Tänavu ja järgmine aasta on pisut üle miljardi, aga aastaks 2035 on 2,34 miljardit. See ei ole peenraha. Need on tegelikult väga-väga suured summad, mida on vaja targalt juhtida, et tulemus oleks maksimaalne, et me saavutaksime need eesmärgid, mis meil riigi ja rahvana on ja mille saavutamisel meil on suured väljakutsed.

Selles suhtes tõesti, teemat kokku võttes, minu palve ministrile, minu ettepanek valitsusele on selle arengukavaga veel pärast tänast ärakuulamist teha tõsist tööd, et need mõtted, mis siin välja öeldi, saaksid ikkagi käsitletud, saaksid lahendatud. Vaatasin ka, kui palju on linnade ja valdade liidu ettepanekuid arvestatud. Loomulikult, üht-teist on arvestatud, ei saa eitada, aga nii mitmedki kohad on jäänud minu meelest põhjendamatult õhku, halli tsooni, ei ole võetud selget seisukohta. Tõesti, töö selle arengukavaga peab veel jätkuma. Pingutame selle nimel, et Eesti rahva üks kõige suuremaid rikkusi oleks targad inimesed. Aitäh!

21:10 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, aitäh! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Eduard Odinetsi. Palun! Kohe kaheksa minutit.

21:17 Eduard Odinets

Jah, kohe. Austatud kolleegid! Lugupeetud esimees! Austatud minister! Väga palju on juba öeldud nii kiidusõnu kui ka kriitikat, ka mina ühinen nii kiidusõnade kui ka kriitikaga. Kiidusõnad kõigepealt selle suure töö eest. Tõepoolest, kolm ministrit on käinud meil komisjonis seda kava tutvustamas ja sellest rääkimas. Tegelikult päris palju inimesi oli kaasatud sellesse protsessi.

Dokument tuli mitmeleheküljeline, ütleme nii, nii mõneski punktis väga sisuline, aga nii mõneski punktis väga üldsõnaline ja suurt mitte midagi ütlev, nagu juba mitmed kolleegid on välja toonud. Soovin keskenduda oma kõnes mõnele aspektile, mida pean nii mina kui kindlasti peab ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon oluliseks.

Alustada loomulikult tahan mitteformaalsest haridusest, mis on väga aktuaalne ja oli terve kevade väga aktuaalne ja väga oluline sotsiaaldemokraatidele. See on huviharidus, mis on osa laste haridusteest ja kindlasti osa personaliseeritud õpiteest ja ülimalt oluline. Ma lihtsalt tuletan meelde ministrile ja kõikidele teistele, et lapsed ei ole süüdi, et valitsus on otsustanud kärpida. Tungivalt ja jätkuvalt palun, kui see on vähegi võimalik, koalitsioonisaadikutel seista selle eest, et laste huvihariduse [rahastust] ei kärbitaks kaks korda. Kui me räägime, et omavalitsustel on suurem tulubaas ja nad katavad selle puudujäägi teistest vahenditest, siis päris nii see ei ole. Olen kirjutanud ministrile lausa avaliku kirja sellel teemal, kus tutvustasin olukorda minu kodulinnas Kohtla-Järvel.

Edasi võib-olla puudutan paari sõnaga kõrgharidust. Tegelikult teeb väga ettevaatlikuks arengukavas seatud eesmärk vaadata üle õppija omavastutus ja tasuta õppe tingimused. See on see, mida mina olen korduvalt siit puldist nimetanud hiilivaks tasuliseks kõrghariduseks. Ma ei tea, kas meie ühiskond, kas meie kõrgkoolid on selleks valmis. Jah, loomulikult siin edasi öeldakse, et tuleb töötada välja toetussüsteem hariduse omandamiseks, et nendel, kellel ei ole võimalik ise maksta, oleks võimalus riigilt toetust saada. Aga puhtsemantiliselt tahaks need laused teistpidi järjekorda panna: kõigepealt töötame toetussüsteemi välja ja siis vaatame õppija omaosalust. See tekitaks ilmselt nii minus kui ka mõnes teiseski kolleegis vähem tundeid ja emotsioone.

Aga nüüd liigun tagasi põhiteema juurde. Mulle tundub, et põhiteema nii selles arengukavas kui ka meie vestlustes ja kõnedes siin on siiski üldharidus. Me mõistame, et üldharidus on see baas, see alus, millest johtuvad kõik järgnevad asjad, kaasa arvatud teadus‑ ja arendustegevus, kõrgharidus ja kõik muu selline. See teeb murelikuks, kuigi minister siin kinnitas meile, et tema soov ei ole muuta kõik Eesti põhikoolid kuueklassiliseks. Ta möönis, et on 111 kooli, kus kolmandas kooliastmes on põhikoolis alla 30 lapse, ja kohalik omavalitsus peab tõsiselt mõtlema, mida ta sellega teeb. Kui sellised signaalid juba arengukava tasandilt tulevad, siis see on väga selge signaal väga paljudele omavalitsustele, et pange kolmas aste kinni. Kindlasti riik, nii nagu omal ajal keskkoolidega oli, "motiveerib" ka rahaliselt selliseid otsuseid. Kindlasti kuuleme ja näeme neid otsuseid pärast kohalikke valimisi, eriti kui riik oma arengukavas ütleb, et kohalikel omavalitsustel ei ole tulevikus kohustust tagada üheksaklassilist haridust maapiirkondades. See on tõsine probleem. Kui see kõik niimoodi läheb, siis see suretab nii mõneski piirkonnas eluolu totaalselt välja.

Teine teema, mida mina puudutasin täna juba küsimusi küsides ja mitmed kolleegid ka, on eestikeelne õpe või eesti keele õpe. Ma tõsiselt tahaksin kunagi aru saada – ma ei tea, kas see juhtub minu mandaadi ajal siin Riigikogus –, milline on ikkagi Eesti riigi eesmärk. Kui me menetleme keele arengukava, siis me räägime eestikeelsest õppest, kui me menetleme hariduse arengukava, siis me räägime eesti keele õppest. Seda kinnitavad ka mõõdikud. Vaatame näiteks mõõdikut aastal 2035: 95% põhikooli lõpetajatest oskavad eesti keelt B1‑tasemel. See tähendab seda, et hariduse arengukava ei sea eesmärgiks eestikeelset õpet, sest kui 15 aasta pärast õpe on eestikeelne, siis ei ole võimalik, et ainult 95% [eesti keelt] räägib, peaks olema, ma ei tea, 102%, kes räägivad, kui mitte 100%. Selles mõttes see eesmärk kinnitab, et see, mis on keele arengukavas, ei pruugi olla meie tegelik tee. Aga ma loodan, et kui novembris minister tuleb loodetavasti kõigepealt komisjoni ette eestikeelse õppe plaaniga, siis me kuuleme täpsemalt, milline arengukava on ikkagi olulisem. Loomulikult, ka olukord Ida-Virumaal sõltub sellest väga palju. Ma täna rääkisin, et seal lihtsalt ei ole õpetajaid, isegi kui koolid tahaksid eesti keeles õpetada.

Personaliseeritud õpiteed. Arengukava ütleb, et koolipidajatel, õpetajatel ja õppejõududel on väga suur iseseisvus oma tööülesannete täitmisel. Aga meil on jätkuvalt ja selgelt väga range õppekava koos oma väljunditega. See tähendab seda, et personaliseerida eriti ei saa. Isegi haridusteadlane Grete Arro on öelnud, et reaalseks õppimiseks on õppekava maht liiga suur. See on üks teema, mille me peame kindlasti üle vaatama.

Puudutan veel huvitavat teemat, millel arengukava ei peatu. See on sooline lõhe meie haridussüsteemis. Ainult 12% õpetajaid on meessoost. See on väga suur probleem ja mul on kahju näha, et arengukava ei pööra piisavalt tähelepanu soolisele kontekstile, aga peaks, sest sealt algab ka päris palju asju, meie poiste edukus ja kõik muu selline.

Loomulikult palgad, palgad ja veel kord palgad. Minister juba mainis täna, et ta homme valitsuses selle eest seisab, ja täna kultuurikomisjonis kõneles ka konkreetsetest numbritest, millega ta välja läheb. Lausa 60 miljonit läheb haridusminister taotlema. Edu, hea minister! Sellest sõltub väga palju.

Arengukava ütleb, et ühiskonnas on usaldus õpetajate vastu. Küsimus on, milles see väljendub. Kas see väljendub selles 3%‑lises palgatõusus? Kindlasti ei väljendu. Ühiskond peab näitama oma poolehoidu õpetajatele, oma hoolivust nende suhtes ja usaldust õpetajaameti vastu ning pakkuma rohkem. Sellega kaasneb ka kogu õpetajate järelkasvu temaatika. Niikaua kui ei teki seda usaldust, et riik hoolib, riik muretseb, riik loob tingimused, alates paindlikust õppekavast kuni väärika töötasuni, ei saa me rääkida järelkasvust. Ükski järelkasvumeede ei tööta, kui meil lihtsalt ei ole inimesi, kes on valmis seda tööd tegema, olgu nad mehed või naised. Tänan tähelepanu eest!

21:18 Esimees Jüri Ratas

Suur aitäh! Infoks, et kõik on oodatud läbirääkimistel kõnelema, kõik Riigikogu liikmed. Nii et tulge julgelt. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Margit Sutropi. Palun! Kaheksa minutit.

21:18 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Head kuulajad! Arengukava koostamise protsess algas suurejooneliselt juba 2018. aastal visiooniloomega aastaks 2035. Moodustati kolm ekspertrühma: väärtuste ja vastutuse, heaolu ja sidususe ning konkurentsivõime ekspertrühm, mille töös osalesid sajad eksperdid, kaasamisüritustel ja konverentsidel lausa tuhanded. Ekspertrühmade tulevikuvisioonid ja ettepanekud anti Haridus‑ ja Teadusministeeriumile pidulikult üle päev pärast Riigikogu valimisi märtsis 2019. Nüüd, pea kaks ja pool aastat hiljem, oleme lõpuks jõudmas selle vastuvõtmiseni. Kuna mul oli au juhtida ühte neist visiooniloome ekspertrühmadest, olen neid arutelusid väga lähedalt jälginud ja tean, kui palju töötunde sajad eksperdid visiooniloome heaks pühendasid, kaasamisüritustel osalesid lausa tuhanded. Aitäh kõigile teile, kes te selle tee olete koos läbi käinud! 

Mõnes mõttes tabas mind seda arengukava lugedes ja ka tänaseks ettekandeks valmistudes teatav nõutus. Vaatasin muidugi ka endale kriitiliselt otsa. Hariduse visiooniloomet 2035. aastaks alustati Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete kaardistamisest. Väga tähtis oli hariduse ja teaduse kaudu neile probleemidele lahenduse otsimine. Hariduse sihtide seadmise aluseks oli tulevikuseire, kuhu maailm ja Eesti liiguvad aastaks 2035, ja mismoodi peaks Eesti haridus sellest lähtuvalt muutuma, kusjuures eelduseks võeti, et me mitte ei lohise muutustega kaasa, vaid kujundame ise ümbritsevat keskkonda soovitud suunas. Aga selleks peame esmalt leppima ju kokku, kuhu me tahame aastaks 2035 liikuda. Paraku tundub mulle, et täna arutlusel olev arengukava lähtub pigem tänaste kitsaskohtade, hariduse kitsaskohtade lahendamise vajadusest ja hoidub ütlemast, milline peaks olema see maailm, mille me oma lastele ja lastelastele jätame. Räägitakse umbmääraselt Eesti elu edendamisest kui üldeesmärgist, aga mitte sellest, millist elu me tahame.

Võib-olla on midagi läinud viltu ka visiooniloomes. Valdkonna arengukava eesmärkide sõnastamisel me ju ütlesime, et haridus peab aitama kaasa heaolu kasvule, nii üksikisikute kui ka ühiskonna puhul. Me peame tagama eesti kultuuri kestlikkuse, me peame aitama kaasa Eesti riigi konkurentsivõimele, ühtse väärtusruumi kujundamisele ja säästlikule arengule. Aga kuidagi on välja tulnud nii, et me räägime täna üldhariduskoolikeskselt. On tõesti õige (ma olen olnud ka elukestva õppe strateegia koostamise juures), et üldharidus kuidagi nagu kibeleb, sa tahad öelda midagi, mida seal peaks muutma. Aga just sellepärast, et eelmine haridusstrateegia keskendus nii tugevalt üldharidusele, proovisime me visiooniloome puhul ekspertgruppides rõhutada, et kõige alus on hoopiski teadus – teadus ja kõrgharidus. Tuleb pöörata kogu püramiid ringi, sest tänaste kitsaskohtade, seejuures ka hariduse kitsaskohtade lahendus saab tulla ainult ülikooli, kõrghariduse, erinevate elualade spetsialistide ettevalmistamise, õpetajate õpetamise, aga ka teadustegevuse abil. Seetõttu on mul kurb meel, et tegelikult, kui teadus lahutati eraldi strateegiasse koos TAIE‑ga, jäi teadus ilmselt sellest hariduse arengukavast kõrvale ja nii on ka kõrgharidust vaid ääremärkustes mainitud. See on murekoht.

Visiooniloome algas sellest, et me vaatasime, mis on suured arengud. Need suured arengud, nagu tehnoloogia kiirenev areng, demograafilised suundumused, rändesurve, haridussüsteemi ja tööturu muutus, vajavad tegelikult haridussüsteemi reageerimist. Neist tulevikusuundumustest lähtudes pakkusid ekspertgrupid haridusvisioonis 2035. aastaks välja järgmised fookuspunktid: õmblusteta haridussüsteem ehk avatud haridusruum, mis hõlmab nii formaalset, mitteformaalset kui ka informaalset õpet, paindlikke õpiteid ja elukestvat õpet, ühtset eestikeelset haridusruumi ja lõpuks kõige tähtsamat: teaduse ja innovatsiooni kui hariduse vundamendi ning Eesti konkurentsivõtme esmatähtsaks seadmist.

Mis nüüd on hästi? Hästi on see, et hariduse arengukava oskab väga tugevalt ja hästi kaardistada Eesti hariduse valukohti, kus tuleb leida lahendusi. Nende lahenduste ja tegevuste pakkumisel on kõige tugevamaks ja uueks suunaks see, et on pakutud välja ühise kultuuri‑ ja väärtusruumi kujundamist ja kvaliteetse eestikeelse hariduse tagamist. Arengukava rõhutab, et Eestis tuleb seada eesti keele ja kultuuri õpetamine riiklikuks prioriteediks, väärtustades eesti keele kui emakeele ja riigikeele õpet. Olulisena tuuakse välja eesti keelest erineva ema‑ või kodukeelega põhikoolilõpetajatele piisava eesti keele oskuse tagamine ning eesti keele kui kõrgharidus‑ ja teaduskeele arengu toetamine. Samas lubatakse soodustada ka võõrkeelte õppimist ja tõhustada välisüliõpilaste ja õppejõudude eesti keele õpet. Seega toetab minu hinnangul hariduse arengukava eesti keele arengukavas seatud sihti: üleminekut eestikeelsele kooliharidusele, mis tagab laste ja noorte lõimumise Eesti kultuuri‑ ja väärtusruumi, annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna‑ ja tööelus ning võimaldab jätkata õpinguid järgmisel haridusastmel. Teame ju, et keskharidusejärgsetes haridusvalikutes on praegu suur lõhe eestikeelses ja venekeelses põhikoolis õppinute vahel. Venekeelse põhihariduse omandanutest suundub gümnaasiumi järel kõrgharidusse 10% vähem kui eestikeelse kooli vilistlastest. Seega, vahe [vähendamine], mis tuleks eestikeelsest haridusest, on vene emakeelega laste huvides. See on kindlasti väga positiivne.

Aga kõik muud prioriteedid, mis on seatud, nagu näiteks õppijakesksus või uuele, nii‑öelda ennastjuhtivale õppijale üleminek või ka pädevate ja motiveeritud õpetajate koolitamine, on kõik meile tegelikult tuttavad juba eelmisest haridusstrateegiast. Kahjuks me teame, et me ei ole jõudnud väga tugevaid samme astuda.

Ka poiste probleem hariduses pole tegelikult ju vaid poiste hoiakute küsimus, vaid ka õpetajate hoiakute küsimus. Kui õppekavad ja õppemeetodid ei ole nii huvipakkuvad, et poisid tahaksid kaasa tulla, on väljalangevus kerge tulema, selle tagajärjed on aga ühiskonnale väga valusad. See tähendab erinevaid hariduslõhesid naiste ja meeste vahel, naised ei leia endale elukaaslasi, kes oleksid sobiva haridustasemega, nad abielluvad võõramaalastega, iive jääb väikeseks, meie tööjõud on vähetootlik, mehed lähevad Soome lihtsale tööle ja populistlikel erakondadel on hea meelitada neid enda ridadesse, sest nad on rahulolematud kõige ja kõigiga.

Võib öelda niimoodi, et nende probleemide lahendus, olgu see poiste probleem hariduses või uue, õppijakeskse lähenemise juurutamine, on tegelikult teaduses – teaduses ja kõrghariduses. Seetõttu tahaksingi kokkuvõtvalt avaldada heameelt, et meil on olemas TAIE. Ma loodan, et me saame teha koostööd ühe ministeeriumi sees kõrghariduse ja teaduse hariduskavasse toomiseks. Visiooni 2035 üks põhiteese oli, et haridus peab tuginema teadusele. See ei tähenda vaid teadmispõhiseid otsuseid haridusprotsesside kujundamisel, vaid ka seda, mida ja kuidas õpetatakse. Ma väga loodan, et seesama hariduse arengukava võimaldab nendele ühiskonna valukohtadele leida lahendusi just sellega, et me kõigepealt leiame lahenduse sellistele probleemidele nagu kõrghariduse alarahastamine ja siis võivad ka Eesti ühiskonna muud probleemid leida kiire lahenduse. Aitäh teile! Jõudu ministeeriumile ja kõigile haridusvaldkonna inimestele!

21:27 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Kutsun jätkuvalt üles täitma ja rakendama kodu‑ ja töökorra seaduse § 156 lõiget 5. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riina Sikkuti. Palun!

21:27 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Oleme kuulnud täiskasvanuõppest, sellest, kuidas arengukava koostamise protsess välja nägi, eesti keele õppest ja eestikeelsest õppest ning õpetajate palgast. Väga palju kilde on Riigikogu liikmed juba andnud, oma kogemuse läbi seda arengukava peegeldanud ja sellele hinnangut andnud. Tõesti, arengukava koostamise protsess on olnud väga pikk ja põhjalik. Ma julgustan kõiki tutvuma ka nende visioonidokumentidega, mis on koostatud selle arengukava alusena ja mis toovad silme ette pildi, milline meie haridussüsteem tulevikus võiks välja näha.

Aga mina ei räägigi tegelikult sellest arengukavast, sest vahepeal on meil olnud poolteist aastat koroonat ja haridussüsteem on ju sellise testi läbi teinud. Kuidas seda nüüd arengukava valguses vaadata? Põhjus, miks ma pulti tulin, lisaks esimehe üleskutsele, on pea nädal tagasi peetud vestlus ühe noore koolijuhiga, kes ütles: "Aga, Riina, meie haridussüsteem on üles ehitatud statsionaarse kontaktõppe andmiseks või selle pidamiseks." Kui me nüüd koroonakogemusele toetudes räägime e‑õppest, kaugõppest, distantsõppest, digiõppest, siis see ei ole mingisugune lihtne õpiku digitaliseerimine, vaid see tähendab õppimise ja õpetamise protsessi palju põhimõttelisemat ümbermõtestamist. Minu jaoks pani see kõik asjad teise valgusesse.

Selgitan. Ükskõik, kas me vaatame koolimaja või tunniplaani, õpetajakoolitust, seda, kuidas elektroonilised õpikud tehakse veebis kättesaadavaks, seda, et distantsõppel õpetaja skannib töölehe, saadab õpilasele, õpilane prindib välja, täidab ära, teeb pildi, saadab õpetajale – jah, seda kõike on võimalik teha, me võime seda nimetada digiõppeks või e‑õppeks. Aga see tegelikult seda ei ole. See on ju hädapärane lahendus.

Ma ise olen toonud korra selle paralleeli, et nii nagu Tallinna Vesi annab meile teada, et näiteks reedel kella kümnest kolmeni ei ole vett, ja siis igaüks valmistub, kes laseb siin kiirkeedukannu vett täis, kes varub vett pesukausidesse või laseb vanni täis, oleneb sellest, mis päeval kellelgi plaanis, samamoodi haridussüsteem eriolukorras kiiresti kohandus. Noh, oli vaja töölehti saata, oli vaja Zoomid või Teamsid või Google Classroomid kiiresti selgeks saada, ja seda tehti. Aga me ei saa seda näha kui midagi, mida me võiksime pikalt edasi kasutada. Nii nagu me ei taha, et iga päev kümnest kolmeni vesi ära oleks, nii me ei taha, et kõik õpetajad ja õpilased peaksid olema valmis sellisel viisil õppima, on see siis üks päev nädalas või iga teine nädal või mingi muu sagedusega. Meil on haridussüsteem mõeldud statsionaarseks kontaktõppeks ja eelkõige selle jaoks tuleks seda kasutada.

Aga kahtlemata oli kriisikogemus paljuski kasulik. Me nägime, et kolmandikule see sobis. Mõned õpetajad olid kiired kohanejad. Meil on väga andekaid õpetajaid, kes teevad nii atraktiivseid videosid, et lapsed vaatavad neid vabal ajal lihtsalt oma kooliprogrammi kõrvale. Kõike seda arvesse võttes ma arvan, et selline päris e‑õpe, digiõpe on midagi sellist, mida me peaksimegi mõtestama ja rakendama. Kas see tähendab siis seda, et mõnes riigigümnaasiumis ongi digiõppemoodul? Selle jaoks on vaja lisaks haridusministeeriumile pidada ka ühiskonnas laiemalt arutelu, mis see siis tähendab, kui laps on digiõppes. Milliseid oskuseid me hindame? Kas digiõppes ...

Palun kolm lisaminutit.

21:31 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun!

21:31 Riina Sikkut

... saab anda neid üldpädevusi, mis meil praegu õppekavas on ette nähtud? Kui Lingvisti või mingit teist programmi kasutades õpib laps superkiiresti teed küsima inglise, saksa ja prantsuse keeles ja restoranis tellima, siis no kuidas kindlustada, et ta tegelikult julgeb ka päris inimesele otsa vaadates neid lauseid kolmes võõrkeeles öelda, kui vaja peaks olema? Digiõppe puhul on need takistused võib-olla hoopis teistsugused, kui on klassis. Siin võib olla head, võib olla halba. Mina ise kooli peale mõeldes mäletan, et eksimine tahvli ees matemaatikaülesannet lahendades oli ikka parasjagu piinlik. Võib-olla eksimine ekraani ees ei ole nii piinlik, aga me teame, et eksida on vaja. Vigade tegemine, oma vigadest õppimine ja lahenduse otsimine on see, mis paneb meid pingutama ja mis kinnistab teadmisi.

Nii et kuidas teha eksimine õpilasele kuidagi mugavamaks, meeldivamaks ja samas suurendada vigade arvu, et oleks võimalik neist rohkem ja paremini õppida? Kõik need on olulised komponendid, mida õigesti kasutades me, ma arvan, saame nii individuaalsemad õpiteekonnad kui ka õpilasele paremini sobiva lahenduse. Jah, on neid, kes eelistavad üksi süveneda, eelistavad võib-olla ise materjali lugeda, mõelda, vajaduse korral juurde küsida, aga kas sellisel juhul peab olema koolis igal ainel oma õpetaja? Kas peab olema tunniplaan? Kas peab ekraani ette minema hommikul kell kaheksa? Või me pakume teistsugust paindlikkust? Kas enne, kui õpilane digiõppesse lubada, tuleb kuidagi hinnata tema enesejuhtimisoskusi? Kuidas seda teha, see on paras pähkel. Aga ma loodan, et järgmise paari aasta jooksul me saame sellega hakkama ja me näeme ka seda päris digiõpet.

Ma ühtlasi loodan, et seda digiõppekohustust ei pane me neile 15 000 õpetajale ja peaaegu kõigile õppijatele. Muidugi, kaasaegse tehnoloogia kasutamise oskused tuleb õpilastele anda ja õpet tuleb mitmekesistada. Võib-olla mõnda asja ongi parem teha mingisuguse digitaalse testiga, saab kiiremini töö kontrollitud ja õpetaja aega saab kokku hoida. Nii et kahtlemata on ruumi digitehnoloogia rakendamiseks n‑ö tavaõppes ka, aga ma arvan, et seda tuleks teha väga läbimõeldult, et seda head, mida kontaktõpe võimaldab, väga paljude jaoks ei vähendataks või ära ei lõigataks.

Nii et, rohkearvuline publik saalis, ma arvan, et me võiksime ka OTRK raames või kultuurikomisjon võiks oma igapäevase töö raames digiõppe ja e‑õppe teemat käsitleda ja spetsialiste kaasa mõtlema kutsuda, et me suudaks järgmise sammu teha, nii et järgmises arengukavas oleks ka see kriisikogemus ja digiõppe teema mõtestatud ja sees. Astume selle sammu edasi. Oh, ma andsin inspiratsiooni järgmisele kõnelejale. Igatahes jõudu kõigile haridusvaldkonna töötajatele ja ministritele kokkulepitu elluviimisel! Aitäh!

21:35 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Jätkuvalt kutsun kõiki üles rakendama [kodu- ja töökorra] § 156 lõiget 5. Palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski. Ja küsin: kas hoogsalt kaheksa minutit?

21:35 Jevgeni Ossinovski

Ma ei usu, aga vaatame, kuidas läheb. Head kolleegid! Ei kavatsenud siia tulla, aga paar sõna siiski. Miks ma ei tahtnud tulla? Minu pehmelt öeldes skepsis arengukavade vastu on vist kõigile, kes mind natuke rohkem teavad, üldtuntud. Arengukavade koostamise protsess on olnud riigisektoris üks kõige ajamahukamaid ja kõige vähem tulemuslikumaid, nii palju kui mina erinevate poolte pealt seda näinud olen. Ja ega see arengukava kahjuks oma tulemuselt ei erine, aga ma mõtlesin, et mis ma ikka meeleolu rikun siin.

Aga siis ma kuulsin kolleeg Margit Sutropit rääkimas ja sain aru, mis mulle selles arengukavas ei meeldi: ma olen seda juba näinud. "Elukestva õppe strateegia 2020" – tehke lahti! Peaaegu sõna-sõnalt sama lugu. Probleemidki on samad, mõõdikud on samad, mõni on natuke täiendatud, uusi numbreid on natukene juures, aga põhimõtteliselt me tegeleme tõepoolest valdavalt samade küsimustega, mis meil olid päevakorral aastail 2012, 2013 ja 2014. Eesmärgistasime siis, et me lahendame need ära aastaks 2020. Selgus, et ei lahendanud, sellepärast et kas ei olnud poliitilist tahet või polnudki võimalik neid lahendada või said ideed otsa. Erinevatel asjadel on erinevad põhjused. Noh, paneme uuesti samad eesmärgid ja proovime siis järgmised 15 aastat, nüüd on rohkem aega, 15-ga vast ikka saame lõpuks mäele.

See puudutab teemasid nagu see, et õpetajate palk peaks olema 120% Eesti keskmisest. Mina olen erinevates ametites viimastel aastatel – mitte päris viimastel aastatel, aga ütleme, elukestva õppe strateegia algusaastatel – aidanud kaasa ja pingutanud selle nimel, et liikuda sinnapoole, et õpetajate palk tõuseks. Aga siis tuli [uus] valitsus, kaks aastat palka korralikult ei tõstetud ja nüüd jääb see eesmärk saavutamata. Me oleme tagasilanguse ees, nagu tänane minister on ka tunnistanud. Ja mis meil siis kasu on sellest eesmärgistamisest, kui kõige suurem Eesti riigi prioriteet on, et õpetajate palk ikka oleks selline, et oleks motiveeriv noortele spetsialistidele, aga siis tulevad eelarveläbirääkimised, öeldakse, et raha on vähe ja mujal on rohkem vaja, ja ongi kõik. Noh, me paneme 120% aastaks 2035, seal on veel ambitsioonikamalt: aastal 2024 peaks selle saavutama ja seda siis hoidma. No palju edu ministrile! Palju edu ministrile! 200 eurot iga aasta alampalga tõusu. Meie igal juhul toetame, ei ole küsimustki. See on väga oluline, kahtlematult.

Aga ühesõnaga, kui me sellised eesmärgid seame, siis tahaks näha ka päriselt reaalseid otsuseid, mis selles suunas viivad. Niisama rääkida sellest, et see on väga suur prioriteet ... Mulle käib alati kõige rohkem vastu see, kui reaalsed teod ja retoorika on väga suures vastuolus. Räägitakse, et see on nii suur prioriteet, et suuremat enam ei ole. Siis vaatad otsuseid ja otsused seda paraku ei kinnita. Ka praeguses riigi eelarvestrateegias, mis on kinnitatud, näeme, et kulutused haridusele protsendina SKP‑st hoopiski vähenevad, mitte ei suurene. See muide oli eelmises elukestva õppe strateegias eraldi eesmärgistatud, et hariduskulude osakaal SKP‑s oleks ka mõõdikuks pandud. Ma arvan, et seda tasuks kaaluda. See on esimene pool.

Teine pool on muidugi see, et arengukavast võiks kasu olla niipalju, et ta sõnastaks ideaalis kas kogu valdkonna, nagu kolleeg Sutrop rääkis, või vähemasti mingi osa mingisuguse tervikliku visiooni, et hariduse osapooled ...

Andke kolm minutit juurde.

21:40 Esimees Jüri Ratas

Jaa, muidugi, palun! Oli kohe näha, et see tuleb.

21:40 Jevgeni Ossinovski

(Naerab.) ... et haridusvaldkonna osapooled saaksid ühtemoodi aru, kuhu suunas liigutakse, ja sellest tulenevalt, kui on üksikotsuseid, ma ei tea, õppekava kohta või mis iganes, siis nad saaksid aru, mis eesmärki need täidavad. No seda ju kahetsusväärselt ei ole, ei ole tegelikult üheski valdkonnas. 

Öeldakse, et on kohaliku omavalitsuse kohustus alusharidus tagada. Olgu, on kohustus tagada, me saame aru, et ei tohiks olla lasteaiakohtade puudust. Hea eesmärk muidugi, aga seda on natuke vähe. Tahaks teada, mis alusharidust tagatakse, eks ju.

Võtame selle ühe vähestest konkreetsetest punktidest, et väikestes kohtades peaks kolmas kooliaste muutuma kogukonna otsuseks, eufemistlikult [öeldult]. Praktikas me näeme ja ministeerium näeb, et on vaja kokkutõmbamist. No olgu, see on strateegiline eesmärk, kui tõepoolest objektiivsed faktid on sellised, siis tuleks see sisuliselt läbi arutada. Püüaks mitte öelda, et läheb kuidas läheb, vaid võiks süsteemselt näha, millisel viisil me seda võrku ette kujutame, ja päriselt ja ausalt sellest ka rääkida. Arusaadavalt ei ole see mugav, aga ma arvan, et nõnda oleks õige teha.

Kõrgharidusest ei ole ju selles kavas üldse mitte midagi peale selle, et vilksamisi öeldakse, et tuleb analüüsida, kas teeks vähemasti osaliselt kõrghariduse tasuliseks. See on üks diskussioon, mis ühiskonnas on olnud. Mina isiklikult seda ei toeta, aga ilmselgelt on see üks küsimusi, mis vajab väga põhjalikku läbiarutamist ja kokkuleppimist ühiskonnas. See arengukava võikski see kokkulepe olla. Ei ole võimalik võtta vastu ka kõrgharidust hõlmavat arengukava, kus kõrghariduse kõige suuremad sõlmküsimused on jäänud lihtsalt käsitlemata. Millisel viisil siis maailmatasemel kõrgharidust Eesti riigis antakse, kui selle võtmeküsimused on tegelikult vastuseta?

Sellest tulenevalt ma küll raskustega näen, et seda dokumenti vaja on. Minu küsimus ministrile sellest tuleneski. Kujutame ette, et see arengukava jääb kuskile sahtlisse. Siis on kahju loomulikult kõigist inimestest, kes on palju tööd teinud selle kokkukirjutamiseks. Aga mis reaalselt muutub? Minister ise nimetas asju, mis ta arvab, et tuleb ära teha. No siis tuleb need ära teha, need asjad, mis tuleb ära teha. Selleks ei ole vaja arengukava. Võtame kätte ja teeme ära need asjad, mis on vaja ära teha. Mis on see lisandväärtus, mida konkreetselt see arengukava annab? Kas mingisuguse valdkonna süsteemne käsitlus, mingisugune eesmärk nägemuse osas? Ega seda paraku sealt ei leia. Ma olen nõutu, ma olen nõutu.

See on tegelikult ainult üksiknäide riigi strateegilise planeerimise äärmise pealiskaudsuse kohta ja sellisena ei ole tal minu meelest mingit mõtet. Aga see rong sõidab suure hooga. "Eesti 2035" – samasugune tühi paber võeti suure hurraaga vastu. Siin tehti aastaid tööd, oli igasuguseid konverentse ja koosolekuid, räägiti, kuidas tänu sellele dokumendile läheb Eesti elu paremaks. Ei muutu midagi selle dokumendi tõttu. Sisulist strateegilist planeerimist oleks loomulikult vaja. Ma ei tea, kas see peaks käima teistmoodi, aga tema tulemus peaks olema teistsugune. Valdkonna osapooled, need, kes selles valdkonnas töötavad, kes seda juhivad, peaksid saama ühtemoodi aru, kuhu liigutakse ja et on mingeid valikuid tehtud. Selles dokumendis seda ei ole.

21:43 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Nii, kas on veel kõnesoove? Kas minister soovib veel midagi öelda? Kui ei, kui see tõesti nii on, siis see tähendab seda, et me sulgeme läbirääkimised. Selge, läbirääkimised on suletud. Ma tahan ka omalt poolt öelda väga suur tänu, enne kui lõpetame selle punkti menetlemise. Suur tänu Haridus‑ ja Teadusministeeriumile, ministrile, kultuurikomisjonile, esimehele, liikmetele ja kõigile, kes siin mõtlesid, ütlesid kaasa sõna, kuidas teha tulevikus erinevaid samme paremini, kuidas teha ideekorjet paremini! Nii et suur tänu! Arutelu on lõppenud ja Riigikogu otsust siin vastu ei võta. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


7. 21:44 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) teine lugemine

21:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja taristuminister Taavi Aasa.

21:45 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees teisel lugemisel, et rääkida sellest, mis on valitsuses nende lugemiste vahel toimunud.

Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule 2020. aasta 9. märtsil elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis läbis esimese lugemise 2020. aasta 6. mail. Toona jäi eelnõu teine lugemine ootama Euroopa Komisjonilt eelnõus toodud meetmete riigiabi loa saamist. Riigiabi luba väljastati Eestile 2020. aasta lõpus. Eelnõuga võimaldatakse muu hulgas olemasolevate tootmisseadmete [omanikel] osaleda riiklikes taastuvelektri vähempakkumistes ja just selles küsimuses otsis majandusministeerium 2021. aasta algusest koalitsioonipartneritega lahendust eelnõuga edasiliikumiseks. Lahendus leiti 7. juunil ja kõnealune eelnõu pidi liikuma teisele ja kolmandale lugemisele juuni lõpus. Opositsiooni poolt rakendatud obstruktsiooni tõttu eelnõu lugemisteni tookord siiski ei jõutud.

Kompromiss kätkeb endas kahte sisulist muudatust võrreldes esialgse eelnõuga. Esiteks, olemasolevale tootmisseadmele makstav toetus ei tohi kompromissi järgi olla suurem kui 10 eurot/MWh. Senises eelnõus oli see 15 eurot/MWh. Teiseks, olemasoleva tootmisseadme toetamise periood ei tohi kompromissi järgi olla pikem kui kaks aastat. Esitatud eelnõus oli see kolm aastat. Nimetatud muudatused on olulised, tagamaks, et olemasolevad tootmisseadmed saaksid võrdselt teiste tootmisseadmetega vähempakkumisel osaleda. Tegemist on tarbijale kõige soodsama lahendusega suurendada Eesti elektrisüsteemis taastuvenergia osakaalu. Näiteks olemasolevate jaamade toetus on täna 53,7 eurot/MWh, muudatusettepaneku järgi oleks toetus kuni 10 eurot ja sõltuvalt elektri turuhinnast võib-olla veelgi väiksem. Hinna lagi on 60 eurot/MWh.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõnealune eelnõu võimaldab parandada lisaks suuremale ja tarbijale soodsamale taastuvenergia tootmisele ka elektrisüsteemi varustuskindlust. AS Elering, meie süsteemihaldur, on hinnanud, et Eesti elektrisüsteemis peab olema jooksvalt vähemalt 1000 megavati ulatuses juhitavaid tootmisseadmeid. Üha suurenev tuule- ja päikeseenergia osakaal meie elektrisüsteemis nõuab järjest rohkem ka juhitavaid tootmisseadmeid. Kõnealuse muudatusega on võimalik varustuskindlusse panustada circa 200 megavatti võimsust.

Lisaks eeltoodule on eelnõu kohaselt võimalik lahendada ka Narva linna kaugkütte varustuskindluse mure. Põlevkivi kasutamine soojuse tootmiseks ei ole keskkonnasõbralik. Võimaldades Narva linna kütva Balti Elektrijaama 11. energiaplokis jäätmepuidu või biomassi kasutust, on võimalik tagada piirkonnale ka stabiilne kaugkütte hind. Pikaajalise lahenduse väljatöötamisega on ministeerium täna juba tegelemas, aga selle mõju saabub tõenäoliselt aastal 2025.

Toetust on võimalik saada ainult sellise energia eest, mis on toodetud säästlikkuse kriteeriumitele vastavast kütusest või jäätmepuidu puhul kütusest, mis vastab jäätmehierarhiale. See tähendab, et kütusel ei tohi olla muud, alternatiivset kasutust, ainult põletamine. See tagab toetuse saamisel, et energia tootmiseks kasutatakse jätkusuutlikku kütust. Senine lähenemine on kooskõlas Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga ja vastab ka Euroopa Komisjoni 14. juulil avaldatud kliimapaketi "Eesmärk 55" sisule. Vastav eelnõu on juba Riigikogu menetluses. Eelnõu number on 383. Aitäh teile!

21:51 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

21:51 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite õigesti, et põlevkivist sooja tootmine Narvas ei ole keskkonnasõbralik. Samas, sellesama toetusmeetme eesmärk on ju subsideerida kaudselt ka põlevkivist sooja tootmist. Subsideeritakse küll otseselt puidu põletamist, aga kuna tehnoloogiliselt Balti Elektrijaama 11. plokis põleb põlevkivi koos puiduga, siis tegelikult selle kaudu subsideeritakse ka põlevkivist sooja tootmist, mis ei ole keskkonnasõbralik, nagu te ise ka ütlesite. Ja teie nägemuses peaksime hakkama sellele peale maksma, mis ka kuidagi mõistlik ei ole minu hinnangul. Aga küsimus on lähtudes teie väitest, et Narvas puitu põletada tarbija raha eest on soodsaim viis saada taastuvenergiat. Nüüd on toimunud mitmed vähempakkumised valdavalt päikeseprojektidele, kus tegelikult tulemus on sisuliselt olnud null. Alla tariifitasuta ollakse valmis seda rajama. Mille põhjal te ütlete, et 10 eurot megavatt-tunnist on soodsaim, kui käes on reaalsed tulemused, et nulliga ollakse valmis tegema?

21:52 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Narva linna elanikele on see kindlasti märgatavalt soodsam, kui saab kasutada küttematerjalina ka materjali, mis ei lähe CO‑kvoodi alla, ja teiseks, kui ei pea kasutama ka maagaasi. Pikemas perspektiivis, nagu ma ütlesin, tuleb leida Narva linnale sarnane lahendus, nagu on enamikul Eesti linnadel. Ehk siis kasutatakse linna kütmisel puiduhaket koostootmisjaamades. Ja ma usun, et kui õiglase ülemineku fondi kavad on kinnitatud, siis me saame ka selle küsimuse Narva linna jaoks lõplikult lahendada. Täna ma vaheetapina arvan, et mõistlik on toetada keskkonnasõbraliku kütte kasutamist.

21:53 Esimees Jüri Ratas

Ivari Padar, palun!

21:54 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Eelnõus on toetusmäärale pandud lagi, mis on seotud elektri börsihinnaga. Kui elektri hind on üle 60 euro megavatt-tunni kohta, siis toetust ei saa. Üllatavalt on aga piiranguks eelmise kuu hindade aritmeetiline keskmine, mis ei välista kuidagi ülekompenseerimise riski. Lihtsustatud näide. Kui pooltel tundidel on hind 30 eurot ja pooltel tundidel on hind 70 eurot, siis keskmine on 50 eurot ning Eesti Energia saab eelnõu kohaselt täismääras toetust. Seda ka juhul, kui ta tegelikult toodab ainult neil tundidel, mil hind on 70 eurot. Seega ei ole eelnõuga täidetud direktiivi ja riigiabi loa kohustus välistada ülekompenseerimine. Miks ei soovitud minna tunnipõhisele toetuse arvestusele, mis välistaks ülekompenseerimise? Vastavad andmed on ju reaalajas olemas.

21:54 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Ma ei näe ka sellise süsteemi puhul, nagu on välja pakutud, võimalust ülekompenseerimiseks. Kui te vaatate tänast hinda, siis toetust ei maksta. Ja ma arvan, et selle olukorraga ei saa me kuidagi rahul olla, mis on tänaseks kujunenud. Elektri hind on väga kõrge. Narva jaamad töötavad, aga elektri hinda see meile kuidagi odavamaks ei tee, sest tuleb maksta kvooditasusid. Ma arvan, et pikemas perspektiivis, kui selline olukord peaks jätkuma, tuleks tegelikult väga sügavalt mõelda, kas selline kvoodisüsteem ennast õigustab. Sest energiat piirkonnas on puudu ja selle kvoodisüsteemi tahes-tahtmatult maksavad lõpuks kinni tarbijad. Aga ülekompenseerimist ka sellisel juhul ei teki kindlasti.

21:55 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

21:55 Kalvi Kõva

Aitüma! Pole ju mingi saladus, et see eelnõu suurendab tarbijate elektriarveid, sest me hakkame Narva jaamades ebaefektiivselt põletama puitu. Kui vaadata tänast elektri hinda, mis on ikkagi, ma ei mäleta ... See vist ei ole kunagi nii kõrge olnud. Pean tunnistama, et minu arvutuste kohaselt Narva jaamad selle toetuse saamisele üldse ei kvalifitseeruks. Aga kui elektri hind allapoole tuleb ja nad kvalifitseeruvad, siis tarbijad ootavad pärast nii kõrget elektri hinda, et see langeks. Samas paneb Narvas puidu põletamine ja taastuvenergia tasu sinna juurde tarbijaile täiendava koormuse peale. Miks te tarbijat nii vihkate, et neile kallima elektri hinna peale tahate suruda?

21:56 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Vastupidi, see eelnõu toob elektri hinda ja ka kütte hinda alla. Kasutatakse kütust, mida täiendavalt ei maksustata kvooditasudega. Ja sedakaudu muutub hind tarbijale soodsamaks.

21:56 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

21:56 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui selle otsuse tulemusena Eesti suurendab energiapuidu kasutust umbes 15%, siis kuidas teile tundub, kas see eelnõu pigem vähendab või suurendab raiesurvet Eesti metsades?

21:57 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, see eelnõu kindlasti ei suurenda raiesurvet Eesti metsades. Nagu ma teile juba tutvustasin, lähtutakse ikkagi jäätmehierarhiast. Kvaliteetpuidu põletamine ei ole esiteks tulenevalt sellest hierarhiast võimalik ja teiseks ka tulenevalt hinnast ei ole see võimalik. Nii et kindlasti ei suurenda see raiesurvet Eesti metsadele.

21:57 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun!

21:57 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud minister! Lisaks sellele halvale eelnõule, mis on kahjulik nii keskkonnale kui ka tarbijale, olete te meile siia toonud veel ühe eelnõu, mille tulemusena suurendatakse tavatarbijal taastuvenergia tasu ligi 40% võrra, et subsideerida käputäit suurfirmasid. Arvestades ülikõrgeid elektri hindu tundub see idee täiesti hullumeelsena. Öelge palun, kas te võtate selle eelnõu, 344 SE Riigikogu menetlusest välja ja annate kodanikele natukene puhkust neist energia hinna tõusudest, mida te neile järjest ette laote või kavatsete te ka selle eelnõu koalitsiooni häältega läbi suruda nagu selle siin?

21:58 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, kindlasti me ei võta eelnõu tagasi. Ma saan aru, et te mõtlete eelnõu, mis annaks teatud maksusoodustusi suurtarbijatele. Vaadake, sellega on niimoodi, et mida rohkem meil on suurtarbijaid, seda väiksem on võrgutasu kõikidele tarbijatele. Ma arvan, et meie probleem on tegelikult selles, et meil on vähe suurtarbijaid. Oleks meil suurtarbijaid rohkem, oleks meil võrgutasud tavatarbijatele märgatavalt soodsamad.

21:58 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

21:59 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Ma jätkan sellel teemal, millega kolleeg Mihhail Stalnuhhin alustas. Konkreetset vastust ikkagi teie käest ei tulnud. Ma täpsustan konkreetsemalt. Hetkel on Narva kaugkütte hind ligi 40 eurot megavatt-tunnist. Te olete lubanud, et see eelnõu hoiab ära sooja kallinemise Narvas või, nagu te väljendasite, hoiab selle kontrolli all. Eesti Energia teie sõnu ei kinnita ja hindab toetuse mõju pigem tagasihoidlikuks. Öelge palun selle ettepaneku autorina konkreetselt, mitme euro võrra megavatt-tunni kohta Narvas puidu põletuse subsideerimine Narva kütte hinda mõjutab. Konkreetselt! Kui muud hinnad ei muutuks, siis kui palju see eelnõu vähendaks kütte hinda Narvas? Öelge konkreetne number!

21:59 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See eelnõu võimaldaks seda, et Narvas kütte hind ei tõuse.

22:00 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

22:00 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te olete nüüd paar korda maininud jäätmete hierarhiat, aga seda meil ju veel ei ole. Muidugi võite rääkida, millise ajagraafiku kohaselt me selle saame. Praegu ju põletatakse tüvepuitu ka jaamades. Praegu seda tehakse ja 15% võrra energiapuidu tarbimine peaks kasvama, kui see eelnõu vastu võetakse. Kuidas te sellest järeldate, et raiesurve ei saa kasvada?

22:00 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma ei usu teie väidet, et tüvepuitu, kvaliteetset tüvepuitu põletatakse elektrijaamades. See lihtsalt puht hinna mõttes ei ole võimalik. See oleks igale jaamaomanikule kahjulik tegevus. Kui seal on tüvesid, siis – ja neid võib tõesti olla –, siis tuleb vaadata, millised need tüved on. Kui seal [südamiku] ümber on mõni sentimeeter puitu ja seest on mäda, siis paraku ei olegi selle puiduga midagi muud peale hakata. Lisaks sellele on puiduliike, mida tegelikult mujal ei saagi kasutada kui kütteks. Nii et veel kord, kvaliteetpuidu põletamine on majanduslikult ebaotstarbekas tegevus. Seda isegi juhul, kui me rakendame seda kümneeurost toetust megavatt-tunni kohta. Nii et kindlasti ei too see endaga kaasa seda, et Eesti metsasid hakatakse rohkem maha võtma ja kateldesse suunama.  

22:00 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

22:01 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsiksin natuke teisel teemal. Tõepoolest, meil on kolme tüüpi jaamad: uued, reguleeritava võimsusega jaamad, olemasolevad tootmisseadmed, mille üle, ma saan aru, praegu siin debatt on käinud, ja uued reguleerimisvõimaluseta jaamad. Uute reguleeritavate puhul on toetus 50 eurot ja uute reguleerimisvõimaluseta jaamade puhul 30 eurot. Kas nende puhul ei rakendata siis börsihinna ülemlage? Vanade reguleerimisvõimaluseta jaamade puhul on asi selge: nii nagu te ka ütlesite, 10 eurot ja 60 eurot. Toetus võib olla kuni 10 eurot ja lagi on 60 eurot.

22:02 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Uued reguleerimatud tootmisvõimsused tegelikult osalevad vähempakkumistel. See on see toetusskeem, kuidas taastuvenergiat tootvatele jaamadele täna toetust makstakse. Varem oli meil fikseeritud toetus, nii nagu ma ütlesin, 53,7 eurot megavatt-tunni kohta. See skeem selle aasta algusega lõppes. Nüüd on edasi ainult vähempakkumised. Ja varasemalt oli fikseeritud nii, et seda toetust saavad jaamad 12 aastat. Õnneks nüüd on see otsedotatsioon lõppenud ja meil hakkab järjest saama täis see 12 aastat nendele jaamadele, mis tähendab seda, et toetussumma eelarvesse taastuvenergiatasude näol, mida korjatakse, hakkab järjest vähenema. Nii et siit ka see eeldus, et Eestis tarbijate makstavad taastuvenergia tasud hakkavad tulevikus vähenema. Vähempakkumised on olnud siiamaani väga edukad. Ja põhjus on see, et tegelikult on tehnoloogia nii palju arenenud, et praktiliselt turupõhiselt on võimalik juba taastuvenergiat toota. Küll aga, jah, nii nagu ma ka ütlesin, meil on vaja ka juhitavaid energiaallikaid, puhtalt energiajulgeoleku pärast.

22:04 Esimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

22:04 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Ma võib-olla sügavasse sisusse ei lähekski, ma olen selle eelnõuga suhteliselt hästi tuttav ja ise selle juhtivmenetleja. Aga mida ma tahaksin teada, on see, et mil määral võiks öelda, et see eelnõu on nagu koalitsiooniülene? Koalitsioonid on vahepeal muutunud ja see on eelmisest koalitsioonist tulnud. Nii nagu, ma ei tea, 2% kaitsekulude värk, et näed, kogu aeg hoitakse seda. Aga tegelikult see nii pole olnud. See eelnõu oli pikalt kinni, osaliselt Euroopa Komisjoniga seonduvalt, aga ma saan aru, et mingil määral ka teie partner ei olnud väga sellega nõus. Ja nüüd siin Riigikogus käivad jutud, et te olla mingit kaupa teinud. Kolmapäeval on kavas elektroonilise side seadus, see oli pikalt kinni, nüüd siis ühelt poolt tehti lahti. Teiselt poolt antud näite puhul siis konkreetne eelnõu, mida me praegu menetleme. Oskate kuidagi kommenteerida? Kas tegite mingeid kokkuleppeid, mingeid asju omavahel vahetades? Või millest tulenevalt nüüd lõpuks see paisu tagant tuli? See on muidugi meeldiv, et ta paisu tagant välja tuli. Äkki oskate kommenteerida?

22:05 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kinnitan teile, et ma ei ole osalenud mingisuguste kokkulepete tegemisel nende kahe seaduse koosmõjuga seoses või nende edasise menetluse huvides. Olen tegelenud ainult selle konkreetse eelnõuga, pidanud läbirääkimisi, et jõuda koalitsioonipartneriga kokkuleppele, et selle eelnõuga oleks võimalik edasi liikuda. Täna ma olen siin, kokkulepe on meil saavutatud.

22:06 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

22:07 Kalvi Kõva

Aitüma, hea minister! Mu küsimus on minu eelmise küsimuse jätk. Te ütlete, et tarbijatele ei tule suuremat elektriarvet. Ma ei tea, kuidas teie, aga mina kodus maksan meie elektriarveid ja ma vaatan, mis seal peal on. Seal peale elektritasu on ka kõikvõimalikud muud read. Üks on taastuvenergia tasu ja see ei ole mitte sugugi väike. Loomulikult see peabki olema suur ja ma olen seda nõus maksma, kui see kulutatakse mõistlikult, nendele uutele täiendavatele taastuvenergiaobjektidele. Aga me ju põletame puitu ja osas jaamades ei saa ka soojust vastu, põletame lihtsalt puitu – nagu Auvere jaamas ja Balti Elektrijaamas. Narva puhul, okei, saab sealt linn ka mingisuguse soojuse. Miks me tegeleme nii ebaefektiivse asjaga ja suurendame tarbijate elektriarveid?

22:07 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, me ei suurenda sellega tarbijate elektriarvet, vastupidi, me teeme kõik selleks, et nende elektriarved oleksid väiksemad. Kui meil õnnestub kasutada energia tootmiseks materjali, mida ei maksustata täiendavalt CO2 kvoodi tasuga, siis muudab see kindlasti tarbijale elektri või energia – on ta siis elekter, on ta soojus – odavamaks.

22:07 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

22:07 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Kui meil oli esimene lugemine, siis te rääkisite sellest, et puidu põletamist hakatakse subsideerima ainult Balti Elektrijaama koostootmisplokis, et hoida Narva küte odavam. Riigikogu lõpetas esimese lugemise, läksime eelnõuga edasi. Ja siis teie juhitav ministeerium hakkas taotlema riigiabi luba hoopis sellisele skeemile, et puitu võiks subsideerimisega põletada ka Auvere jaamas ja Balti Elektrijaamas ilma soojust tootmata. Nõnda kasvab ju potentsiaalselt nii taastuvenergia tasu kui ka põletatud puidu kogus kuni neli korda, võrreldes sellega, mida te meile olite varem lubanud. Kas te oskaksite selgitada, mis õigusega te hakkasite vastupidi siin Riigikogus otsustatule omavoliliselt riigi luba taotlema muudele asjadele kui sellele, mis me olime siin rääkinud? 

22:08 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Selle omavoli puhul peate te küll pöörduma Euroopa Komisjoni poole, sellepärast et see oli Euroopa Komisjoni nõue, et neid võimalikke osalejaid oleks rohkem. See ei olnud meie ettepanek, see oli üks Euroopa Komisjoni riigiabi loa tingimus.

22:08 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

22:08 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Kõigepealt ma stenogrammi huvides märgin, et minister eksis mu eelmisele küsimusele vastates, kinnitades, et osa puitu ongi selline, mida saab ainult põletada, muud kasutusotstarvet ei ole. Tegelikult alati on alternatiiv, et see puit on kellegi elupaigaks metsas. Aga ma küsin üle Ivari Padari esitatud küsimuse. Ma saan aru, et tund on hiline ja see oli keeruline matemaatika. Aga mure on selles, et tegelikult meil on olemas andmed reaalajas elektri börsihinna kohta ja nii edasi. Miks me ei kasuta tunnipõhist arvestust toetuse maksmiseks? Kui me võtame eelmise kuu hindade aritmeetilise keskmise, siis seal oli nii tunde, kus tuli üle 60 euro megavatt-tunni kohta, oli selline elektri hind börsil, ja oli tunde, kus oli alla selle. Seal on kindlasti ülekompenseerimise risk olemas. Kui meil on võimalik kasutada reaalaja andmeid, miks me võtame aluseks eelmise kuu aritmeetilise keskmise ja riskime ülekompenseerimisega?

22:09 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nii nagu te ise ütlesite, seal oli ka neid tunde, kus näitaja oli üle 60. Tegelikult see arvestab ka seda, kui elektri hind on vahepeal olnud kõrgem, ja ma arvan, et see on mõistlik.

22:09 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun!

22:10 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud minister! Juunis oli koalitsiooni suure kiirustamise põhjuseks mure Narva kütte hinna pärast. Samas nentis ka MKM, et tegelik lahendus ei ole toetada põlevkivi edasist põletamist sinna puitu juurde lisades, vaid tänapäevane ja efektiivne koostootmisjaam Narvas. Raha on õiglase ülemineku fondist ette nähtud. Nüüdseks on kolm kuud mööda läinud, aga ei ole meetme tingimusi, konkurssi ega midagi muud käegakatsutavat, et asjaga tõesti edasi minna. Jääb mulje, et ministeerium tukub. Mis kuupäeval Narva uue katlamaja pakkumisvoor tuleb? Ma küsin seda, et me ei oleks viie aasta pärast jälle olukorras, kus kvoot on kallis, põlevkivi on kahjumlik, aga linna on vaja kütta. Mis kuupäeval Narva uue katlamaja pakkumisvoor tuleb?

22:11 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Paraku selle küsimuse vastust mul ei ole. Sellele ei saa mina vastata. See sõltub väga palju sellest, kuidas kulgevad protsessid Euroopas.

22:11 Esimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

22:11 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Oma sissejuhatuses te mainisite, et kaks kõige olulisemat muudatust on tegelikult, ma saan aru, 15 eurolt 10 eurole üleminek toetuse mõttes ja kolmelt aastalt kahele aastale – see on periood, mida me saame määratleda. Äkki te paari sõnaga avate seda, millest tulenevalt – ma saan aru, et osapooled ehk koalitsioonipartnerid pidasid läbirääkimisi – see nii oli? Juhin tähelepanu, et enne oli 15 eurot. Põhimõtteliselt me oleksime maksnud tänastele metsaomanikele väheväärtusliku puidu eest 15 eurot. Ja võiks öelda, et tegelikult me viime seda numbrit veelgi allapoole. Mis see põhjus on? Vaadates, mis on, ütleme, sellise kvaliteetse puidu hind täna turul, ta on üle 15, paberipuidul 17,9–22 ja nii edasi, männipuidul 41 koguni. Mille pärast seda 15 veel madalamaks pidi viima? Seletage suurele saalile. 

22:12 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Eks see paraku oli seesama diskussioon, mis on täna ka siin suures saalis olnud: on hirm selle ees, et hakatakse väärtuslikku puitu põletama. Seetõttu toodi ka seda toetust allapoole, sest selle toetuse määra alusel ju lõpuks selgub, mis hinnaga on võimalik biomassi või puiduhaket varuda. On vaja anda partnerile kindlus, et selle toetuse määraga ei hakata kuidagigi soodustama seda, et väärtuslikku puitu hakataks ahjudes põletama. See oli ka põhjus, miks me leppisime kokku, et toome neid määrasid allapoole – et oleks kindel, et head puitu põletama ei hakata. Kui me täna neid hindasid vaatame ja vaatame ka seda, kuidas ajas on puidu hind tõusnud paralleelselt selle protsessiga, siis ei saa juttugi olla, et oleks majanduslikult mõistlik hakata kuidagi teisel moel kasutatavat puitu põletama. Ka elu on siin liikunud meile soodsamas suunas.

22:13 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

22:14 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks ma klaarin ära ühe valeinfo, mille te andsite. Selle toetuse mõju elektri hinnale on ümmargune null. See ei tõuse, see ei lange, selle mõju on ümmargune null Eesti elektri hinnale, arvestades neid mahtusid ja Nord Pooli börsiloogikat. Tõsi, see võib natukene parandada Eesti Energia majandustulemusi, aga elektri hinnale sellel mingit mõju ei ole – peale negatiivse mõju ehk kallinemise tulenevalt taastuvenergia tasu tõusust, nagu kolleeg Kõva õigesti tähelepanu juhtis.

Aga minu küsimus puudutab põhiseaduse § 113, mis ei luba tegelikult valitsusel kehtestada taastuvenergia tasu suurust. Ja see puutub nüüd sellesse, mida te lubasite esimesel lugemisel: et Riigikogu saab otsustada aastate kaupa, mis on taastuvenergia eesmärgid, mille jaoks neid vähempakkumisi tegema hakatakse, millises mahus. Sellest on nüüd loobutud. Ainult 2030. aasta eesmärk on siin eelnõus sätestatud, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt võib valitsus vahepeal ilma igasuguste piiranguteta hüppeliselt taastuvenergia tasu suurendada. Miks te niimoodi põhiseadusvastasele skeemile üle olete läinud ja Riigikogult selle otsustuse ära võtnud?

22:15 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Valitsus kindlasti ei soovi hakata kasvatama taastuvenergia tasu. Vastupidi, me oleme läinud üle uuele toetusskeemile, mille eesmärk on just nimelt aidata kaasa sellele, et taastuvenergia tasu Eestis väheneks.

22:15 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

22:16 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mul on ka tegelikult palve. Ma jätkaksin natukene Sven Sesteri küsimust, aga ehk suudate pisut rohkem teemat avada. Börsihinnale on pandud see 60-eurone lagi. Kust see lagi tekkis? Miks 60 eurot? Miks mitte näiteks 50 või 70 eurot? Täna on elekter küll tõesti kallim ja ma meie metsamehi kaitstes arvan, et võib-olla oleks ikkagi õigem, et see lagi oleks hoopis 70 eurot. Kust see 60 eurot tuli? Kuidas te selleni jõudsite?

22:16 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Selle lae eesmärk on ikkagi, et me väldiksime ülekompenseerimist. Siin ka peljati, et äkki tekib ülekompenseerimine. Seetõttu ongi seatud see piir ja tõepoolest on meil kokku lepitud, et selline see piir on. Varem oli kokkulepe ka suuremas toetuse määras, paraku pidime selleks, et eelnõuga edasi liikuda, kokku leppima väiksemas toetuse määras. Selliste toetuste määrad saavad alati olla kokkuleppelised. Ega siin sellist raudset turuloogikat tegelikult ju ei ole.

22:17 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun! 

22:17 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu eelmisele küsimusele te vastasite, et raiesurve Eesti metsades selle otsuse eelnõu kohaselt ei suurene, vaatamata sellele, et 15% võrra tegelikult peaks energiapuidu kasutus suurenema. Ma küsin siis nii. Tegelikult raiemahtu tuleb vähendada jätkusuutlikule tasemele. Milline on teie meelest see jätkusuutlik tase või kui suur see kogus peab olema? Näete, Jüri Ratas noogutab minuga kaasa, ka tema tahaks teada.

22:18 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, see nüüd on küll selline pikema diskussiooni teema, mis see jätkusuutlik tase on. Siin võib tuua kaks võimalikku stsenaariumi. Ma tean, et on tehtud uuringuid ja on leitud, et tegelikult, kui võtta arvesse ainult CO2 sidumise võimekus, siis viimaste aastate keskmine raiemaht ongi see parim tasakaalupunkt. Aga üks probleem on tegelikult see, et Eesti metsade vanus on selline, et meie raiemaht peaks olema tegelikult mõnevõrra suurem. See tuleneb puhtalt metsade vanusest: millal mets on kasvama hakanud, millal metsa Eestis rohkem tekkis. Me kõik teame, kuidas see on tekkinud. Nõukogude võimu alguses väga paljud põllud jäid sööti, seal hakkas kasvama mets. Kui me vaatame nüüd seda ajavahet, millal see kõik toimus, siis paraku ongi nii, et väga suured metsamassiivid on just jõudnud täna sellisesse ikka, et kui me tahame saada sellist puitu, mida saaks väärindada nii, et ta kestab kauem, siis me tegelikult peaksime täna seda metsa rohkem raiuma. Kui me tuleme tagasi CO2 juurde, selle sidumise võime juurde, siis tõesti, viimaste aastate keskmine tase on see, mille korral me saame maksimaalselt oma metsa majandada nii, et tema CO2 sidumise võime on maksimaalne. Aga siin paraku nende kahe asja vahel on käärid.

22:20 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ei näe hetkel rohkem küsimusi. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri. Palun, sõna on teil!

22:20 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! See eelnõu algatati tõesti juba 9. märtsil 2020, nii et päris pika vinnaga asi. Ma annan teile ülevaate peaasjalikult sellest, mis esimese ja teise lugemise vahepeal juhtus.

Esimene lugemine toimus 6. mail. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 20. mai. Selleks ajaks laekus neli muudatusettepanekut, kõik on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Kelleltki teiselt muudatusettepanekuid ei laekunud, nii et neli tükki oli neid Riigikogult. Komisjoni poole aga pöördusid tegelikult selle menetluse käigus erinevate ettepanekutega erinevad institutsioonid, kes tõesti tegid ettepanekuid nii selle eelnõu regulatsiooni muutmiseks kui ka selle täiendamiseks.

Võib-olla protokolli huvides oleks hea ära mainida, kes meie poole pöördusid: AS Estonian Cell, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Energia, Konkurentsiamet, OÜ Energiatootmine, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Rande Agro OÜ, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioon, SA Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine. Osa nendest pöördus meie komisjoni poole korduvalt ja rohkem kui ühe kirjaga. See teema oli meil komisjonis mitmel korral arutlusel.

Eelnõu algataja esindaja vastas sisuliselt kõikidele küsimustele, mis olid, ja võimalikele ettepanekutele. Nii et komisjoni liikmetel oli kogu aeg võimalik kursis olla ühelt poolt võimalike turuosaliste mõtetega, aga ka eelnõu algataja ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peegeldusega ühele või teisele mõttele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas komisjonile kahel korral, eelmise aasta kevadel ja selle aasta kevadel oma ettepanekud eelnõu muutmiseks, millest osa oli eelnõu algataja esindaja sõnastanud juba komisjonis eelnõu ettevalmistamise käigus aset leidnud arutelude käigus tehtud kompromisside tulemusena. Kõik need erinevad arvamused ja ettepanekud on meie eelnõu kaardil ilusti näha. Aga jah, see on pikalt menetletud eelnõu.

Kui vaadata komisjoni istungeid, siis neid toimus esimese ja teise lugemise vahel rohkem kui üks. Käin ka selle kiiresti läbi. Peale esimest lugemist tulime kokku 2. juunil. Tuletan meelde, et 20. mai oli muudatusettepanekute tähtaeg – ma räägin siis aastast 2020. 2. juunil tuli majanduskomisjon kokku ja siis oli meil selline suur muudatusettepanekute ja arvamuste ärakuulamine huvigruppidega. Seal me ei teinud ühtegi otsust. Aga ma ei hakka siin kõike üles loetlema. Ilma liialdamata: kõik, kes vähegi olid kuidagigi puutumuses selle eelnõuga erinevate ettevõtete, advokaatide ja loomulikult ka ministeeriumi näol, olid laua taga. Seal oli hästi palju inimesi, kes kõik olid suuremal või vähemal määral puutumuses selle eelnõuga.

Me käisime kõik läbi arvamus arvamuse kaupa. Eelnõu algataja andis oma kommentaarid ja see [info] oli kättesaadav nii komisjoni liikmetele kui ka turuosalistele. Sellel istungil oli eraldi arutelukava, mille järgi me liikusime. Tõesti kõik said küsida, mitte ainult komisjoni liikmed, vaid ka turuosalised. Aga nagu ma mainisin, menetluslikke otsuseid me sellel istungil ei teinud ja nentisime, et see on hea alus, tegemaks mingeid järgmisi samme, kui soovime seda eelnõu parandada.

Selle aasta 8. juunil ... Vahepeal läks eelnõu mitte suvepuhkusele, aga läks sellesse etappi, kus Euroopa Komisjonilt oodati erandi luba, mis siis lõpuks ka tuli. Ja 8. juunil oli komisjoni koosolek, kus tehti täiskogule saatmise kohta menetluslikud otsused, kuna algataja esindajalt oli laekunud teave, et on leitud eelnõu edasiseks menetlemiseks vajalikud kompromissid. See oli see, mille kohta ma täna küsisin. Aga nende kompromisside alusel hakkasime sõnastama muudatusettepanekuid ja hilisematel koosolekul me neid muudatusettepanekud ka juba hääletasime. Aga sellel 8. juuni istungil me võtsime teatavad menetluslikud otsused vastu.

Edasi, kolmas majanduskomisjoni koosolek oli 11. juunil, mõni päev hiljem. See oli meil erakorraline istung, kus majandusminister Taavi Aas ja MKM-ist ka energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks algatajate esindajatena presenteerisid meile võimalikke muudatusi ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Toimus pikem arutelu. Ka sellel koosolekul me ei hakanud veel hääletama, vaid võtsime veel korra aja maha, et aru saada, mis ühe või teise muudatusettepaneku sisu on.

Ja siis lõpuks, 14. juunil, neljandal komisjoni koosolekul esimese ja teise lugemise vahepeal, toimus hääletamine. Muudatusettepanekud on meile kõigile laiali jagatud, laiali saadetud, neid on kokku 15. Nagu ma mainisin, neli tükki neist on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, ülejäänud on esitatud majanduskomisjoni nimel. Täpsuse huvides ütlen ka, et järjestus on niimoodi, et esimesest kuni kolmandani, kuues, seitsmes ja 10. kuni 15. on juhtivkomisjoni ettepanekud ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekud on neljas, viies, kaheksas ja üheksas.

Muudatusettepanekud võib eraldi läbi käia, aga kokkuvõttes võin öelda, nii nagu ka minister siin nentis, mitmed muudatused tehti ära. See on nendes muudatusettepanekutes ka näha. Võib-olla suuremad muudatused on seotud kolmelt aastalt kahele aastale minekuga ja toetusskeemis 15 eurolt 10 eurole minekuga. Aga ka näiteks teema, mida me enne arutasime ja mille kohta ka siin enne küsiti: nende aastate jooksul võimalike taastuvenergia eesmärkide puhul on ju [küsimused], kuidas seda positsioneerida, kes seda peaks tegema, on see valitsus või parlament, kas teha vaheetappidena või mitte. Nende kohta on ka muudatusettepanekud ja eelnõu on selles mõttes ikkagi oluliselt muutunud võrreldes selle eelnõuga, mis ühel hetkel ehk siis 2020. aastal valitsusest tuli. 

Kokkuvõttes võiks öelda niimoodi, et majanduskomisjon jõudis lõpuks otsusteni. Ja need otsused olid sellised ... No need on küll tänaseks päevaks muidugi vananenud, aga korrektsuse huvides ikkagi mainin ära. Ma tegin ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda. Sel hetkel oli parim teadmine, et see võiks olla 16. juunil. Nenditi, et teine lugemine võiks lõppeda, ja eeldati, et kui 16. juunil teine lugemine lõpeb, siis kolmas lugemine ja lõpphääletus oleks päev hiljem, 17. juunil. Need otsused olid konsensuslikud. Nüüd on need kuupäevad muutunud, täna oleme siin laua taga juba lähtuvalt sellest, et juhatus on uue kuupäeva meile lauale toonud. Rohkem mul lisada ei ole. Aitäh!

22:28 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu selle väga põhjaliku ettekande eest! Teile on vähemalt üks küsimus. Jaak Juske, palun!

22:28 Jaak Juske

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kuidas sulle tundub selle eelnõu menetlusprotsess, kus ka pärast riigiabi loa saamist poole aasta jooksul eelnõuga mitte midagi ei toimunud ja siis viimase nädala jooksul kiirkorras pani koalitsioon oma teerulli tööle ja viis sisse väga põhimõttelised muudatused, millele osapooled ei saanud reageerida, anda omapoolseid kommentaare? Kas see räägib heast õigusloomepraktikast?

22:32 Sven Sester

Aitäh selle küsimuse eest! Eks alati päeva lõpuks ei olegi tähtis niivõrd protsess, kuivõrd tulemus, milline tulemus lõpuks on. Ma ütlen, et võiks selle eelnõu jagada kahte faasi. Ma arvan, et me kindlasti ei saa öelda, et see eelnõu on kiirmenetluses olnud. Nagu ma enne mainisin, esimene faas algas 9. märtsil 2020. Erinevatel põhjustel on vahepeal aeg maha võetud. Ma arvan, et sellises esimeses etapis, ma tõin teile välja ka, olid väga põhjalikud arutelud, väga erinevad turuosalised olid laua taga, nad said oma arvamuse välja öelda. Nad said ka kuulata ministeeriumi vastuarvamusi ning komisjoni liikmed olid samuti aktiivselt kaasatud sellel koosolekul.

Üks väga suur koosolek oli eelmise aasta 2. juunil. Ma arvan, et kõik turuosalised tundsid, et see on see koht, kus nad saavad oma arvamuse välja öelda. Tõsilugu, pärast seda, nagu te õieti mainisite, tekkis olukord, kus Eesti riik või täpsemalt öeldes MKM pöördus Eesti riigi esindajana Euroopa Komisjoni poole. Ja eelmise aasta lõpus, kui ma ei eksi, oli see hetk, kus tegelikult luba saadi. Ja nagu te teate, suure tõenäosusega oleks see protsess siis liikunud kiiremalt edasi. Suure tõenäosusega mingite turuosalistega läbi rääkides oleks see, ma arvan, kindlasti juhtunud, aga jaanuari alguses muutus koalitsioon ja peale seda jäi asi pikalt vinduma.

Ma olen ise mitu korda majanduskomisjonis küsinud, kui kaugel selle eelnõu menetlusega ollakse. Sellistel puhkudel pastakas on ikka komisjoni esimehe käes ja komisjoni esimees nentis, et läbirääkimised pole nii kaugele jõudnud, et sellega edasi minna. Ja võib öelda küll, et teie küsimuseasetus selle kohta, et see lõpp tuli kiiresti, [on õige] – ma pean nentima, et see tuli üllatavalt ootamatult. Päeva lõpuks ma ütlen muidugi, et meil on siin erinevad positsioonid. Pean tunnistama, et teie nägemuses on mõistlik pigem seda eelnõu mitte vastu võtta, mina arvan, et see eelnõu on mõistlik vastu võtta. Siin meil kindlasti on erinevad positsioonid ja seda ma nendin ka selle tulemuse kontekstis. Aga kindlasti, nagu ka Heiki Hepner märkis küsimustevoorus, meiegi jaoks oli üllatav üleminek 15 eurolt 10 eurole ja kolmelt aastalt kahele. Varasem teadmine või tahtmine oli teistsugune, aga täna oleme selles olukorras, kus me oleme. Seda peab küll nentima, et pärast seda, kui juunis olid koalitsioonipartnerid omavahel kokku leppinud, turuosalistega minu andmetel küll rohkem mingit infot ei vahetatud. Ma võin eksida, aga sealt alates juba läks tempo kiiremaks.

22:32 Esimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Suur tänu! Enne kui me läheme muudatusettepanekute juurde, on meil kõigil, tõesti kõigil, ma rõhutan – tegemist on teise lugemisega – võimalik avada läbirääkimised. Ja mitte ainult avada, vaid ka neid pidada, öelda oma seisukohad ja positsioonid siin välja. Ma avan läbirääkimised ja palun esimeseks Riigikogu kõnetooli Eduard Odinetsi. Ja kõiki teisi palun julgelt-julgelt panna ennast kirja. Palun, härra Odinets!

22:35 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! See oli küll väga motiveeriv ja väga julgustav üleskutse ja ma kohe haarasin sellest kinni, kuigi mind ei saa süüdistada selles, et ma olen selle teema suurim ekspert. Aga ikka mõni mõte tekkis selle ülevaate käigus, mille Sven tegi, ja mida lugupeetud minister meile rääkis. Ma ütlen ausalt, ma olen üsna üllatunud nähes, kuidas meie kolleegidega oleme väga hästi ette valmistanud ja esitanud väga konkreetseid ja selgeid küsimusi, aga milliseid vastuseid minister andis – ebaselgeid ja mittekonkreetseid. Ma olen üllatunud! Siin saab kaks varianti olla, kas rumalad ja valed küsimused või minister ei valda teemat või ei julge meile kogu tõtt rääkida. Mis tunne tekib, kui me hakkame muudatusettepanekuid hääletama ... Elektri hinnad muutuvad, taastuvenergia tasu muutub, surve raiele muutub. Ainus asi, mis ei muutu, on Narva kütte hind. Ja siis tekibki selline tunne, et miks me seda kõike teeme. Ja ma küsisin hästi konkreetselt ministri käest seda, mida küsivad minu valijad Ida-Virumaalt: kui palju odavamaks läheb selle eelnõu kohaselt kütte hind, ja minister vastas, et ei lähe odavamaks. Samaks jääb, kõrgemaks ei lähe. No seegi hea.

Mulle tundub, et nii nagu siin viimastele küsimustele vastates komisjoni esindaja mainis, ega eelnõu menetlusprotsess ei olnud väga tavapärane, oli üsna-üsna imelik. Tundub, et ka tänane diskussioon ja vastused meie küsimustele on sama imelikud ja mitte väga tavapärased. Väga kahju! Me tahtsime sellest teemast väga põhjalikult aru saada, tegime ka hästi palju muudatusettepanekuid, mis kohe tulevad loodetavasti hääletamisele ja loodetavasti leiavad saali poolehoiu. Aga minister lihtsalt ütleb ühelauselisi vastuseid, ei vasta meie küsimustele.

See oli vastus üleskutsele, mille tegi Riigikogu esimees, et võib esitada ka pretensioone. Ja neid ma nüüd siin esitasin. Loodan, et kui me järgmine kord minister Aasaga kohtume, siis tema vastused on oluliselt sisulisemad ja annavad Riigikogu liikmetele võimaluse teemast aru saada. Ja mis kõige olulisem: me saame võimaluse aru saada eesmärgist, miks me seda teeme ja mis ikkagi reaalselt inimeste elus muutub. Aitäh!

22:35 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ja nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Ja veel kord palun kõiki rakendada § 156 lõiget 5, seda usinalt kasutada. 

22:40 Heiki Hepner

Aitäh ja aitäh ka julgustamast siia tulla! Head kolleegid! Kasutan võimalust ja avan teile natukene metsanduse poolt. Kohe sissejuhatuseks ütlen, et metsaomanikud tõesti tervitavad seda eelnõu. Ootus oli võib-olla vaid see, et toetuse määr oleks olnud pisut kõrgem. Aga ma juhin tähelepanu, et Eestis on enam kui 100 000 metsaomanikku ning kui selline sihtgrupp tunneb, et eelnõu on asjakohane või suurema osa sellest on asjakohane, siis ma arvan, et seda tasub täna hääletamisel arvestada.

Nüüd natukene sellest, kas siis on võimalik ka palki ahju ajada. No loomulikult teoreetiliselt ju on, aga majanduslikult oleks see rumalus. Minul ei ole õnnestunud nii lolli metsaomanikku trehvata, aga ma ei saa ütelda, et neid üldse ei pruugi olla. Aga see oleks küll erakordselt rumal tegu puhtmajanduslikult, see omanik oleks oma vara peale vihane.

Ma toon ka mõned konkreetsed näitajad tänavuse, 2021. aasta poolaasta seisuga. Jutt tuleb kännurahast ehk siis kasvava metsa hindadest. Küttepuidu niisugune miinimumhind oli 0,9 eurot tihumeeter, haavapaberipuidu korral oleks teeninud seitse korda rohkem, okaspuu-paberipuidu korral 11–12 korda rohkem, kasepaberipuidu korral circa 20 korda rohkem, männipalgi korral, mis oli tõesti, ma pean ütlema, ebanormaalselt kõrge hind, 90 korda rohkem ja kasevineeripaku korral circa 100 korda rohkem. Ütelge, kes oleks oma vara peale nii vihane, et ta müüks palgi- või ka paberipuidu lihtsalt ahju ajamiseks. Selles kontekstis on see kindlasti mõistlik eelnõu.

Nüüd, kas see seadus survestab rohkem raiuma? Ei survesta. See tuli juba hindadest tegelikult välja. Küttepuitu reeglina ei hakata ekstra ei kasvatama ega raiuma, sest selle majanduslik kasu on kõige väiksem. Tõsi, meil on hall-lepikud, millega suurt ei oskagi midagi muud teha ja kust tulevast 80–90% on küttepuit. Teinekord võib olla ka 100% küttepuit, sest kui sealt saab üks või kaks palginotti, siis ei ole sul ka sellega midagi teha ja paberipuiduks seda ei müü. Ka see võib tähendada, et teinekord tõesti sul on kogu raiemahust pea 100% küttepuit, aga enamasti tegelikult nii ei ole. Samamoodi ei ole, ma toon ühe näite, võimalik seakasvatuses toota ainult fileed. Ka metsas ei ole võimalik kasvatada ainult palki, üldjuhul alati kaasneb sellega küttepuit.

Ütelge mulle, miks me peaksime siis metsaomanikke karistama sellega, et nad annaksid selle tasuta ära, et linnarahvas saaks odavamalt toasooja. Ma ei saa sellest loogikast aru. Ma ei saa sellest loogikast aru! Kui meil on turumajandus, siis peaks kehtima need reeglid. Ja kui me oleme korra kokku leppinud taastuvenergia osas, siis tõepoolest tegelikult puit on mitmest aspektist vägagi mõistlik taastuvenergiaallikas. Kui nüüd kogu see teema kokku võtta ja seda eelnõu just sellest vaatevinklist vaadata, siis ma ütlen, et see eelnõu on küllaltki mõistlik ja hea. Saaks alati paremini, aga ma kutsun küll selle eelnõu poolt hääletama.

22:40 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riina Sikkuti.

22:40 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt, Heikilt väga-väga hea ja tugeva energiaga kõne. Paar täpsustust. Heiki rääkis turumajandusest. Jah, kui majanduslikult on mõistlik, võib üht, teist või kolmandat teha, aga praegu me räägime ikkagi subsideerimisest. Miks me peame Auveres ja mujalgi peale maksma sellele, et puitu põletatakse? Tegemist ei ole ju siis turumajandusega. Ja teiseks see, mis puudutab raiesurvet. Me ei raiu ju ainult oksakesi. Kui me lubame kõigis kateldes puidu põletamist tööstuslikuks energiatootmiseks, siis see suurendab raiesurvet. Analoogselt, kui me suurendame nõudlust seakõrvade järele, siis see ikkagi tähendab, et meil on vaja tapamajja viia rohkem sigu. Me ei saa ainult oksi katlamajasse viia.

Aga mina tahtsin rääkida hoopis suurtest eesmärkidest ja poliitilistest valikutest nende poole liikumisel. Hariduse valdkonna arengukavast oli täna juba põhjalikult juttu. Arengukavas peaks olema valdkonnaüleselt kokku lepitud siht ja ka eesmärgid, mida järgmiste aastate jooksul proovitakse täita. Kahtlemata, ühe eesmärgi poole võib liikuda mitut erinevat rada pidi. Tehakse poliitilisi valikuid, need valikud fikseeritakse koalitsioonileppes. Ja nii peaks see käima ka energeetikas.

Samas, Eesti valitsus on toetanud rohepööret. Koalitsioonileppes on kirjas põlevkivist väljumine ja ka see, et raiesurvet ei suurendata. Ja ometi me arutame eelnõu, mis ei aita kaasa koalitsioonileppes kokkulepitu täitmisele ega ei Eesti ega Euroopa Liidu rohepöördes sõnastatud eesmärkide saavutamisele. Kuidas saab olla nii, et valdkondlikud eesmärgid, riiklikud eesmärgid, Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud eesmärgid räägivad ühte, aga meie otsused räägivad teist keelt? Tegelikult, eriti arvestades, et rohepöörde eesmärk on nii ambitsioonikas, me ei tohi teha samme vastassuunas. Kõik see, mida me oma õigusruumis ka muudame, peaks aitama neid suuri eesmärke täita.

See puudutab ka Eesti energeetikat, seda, kuidas meie oma väga väärtuslikku ressurssi ehk puitu kasutame. Ja tõesti, nagu Kalvi Kõva oma küsimusega tähelepanu juhtis, kui elektriarvet vaadata, siis [näeme], mida teeb praegu elektri hind, millise koorma me paneme taastuvenergia tasuga tarbijatele, näeme ebavõrdsuse kasvu. Ja tegelikult me näeme ka seda, et on hoopis teised kohad, kuhu peaks riik oma raha suunama, mitte seda tüüpi keskkonnakahjulike tegevuste subsideerimisele.

Nii et palun siin saalis ka: võtame siiski arvesse suuri valdkondlikke eesmärke ja tegutseme nii, et iga samm viib meid eesmärgile lähemale. Eduard Odinets mainis tegelikult ka toimunud menetlust. See, et peale esimest lugemist viiakse tõesti väga olulised muudatused sisse ilma sisulist arutelu pidamata, ei ole hea praktika. Ja ka tänasel teisel lugemisel me tegelikult ei saanud ministri käest vastuseid.

Muidugi, arusaadav – hiline tund, eelnõus on palju numbreid, see on tehniliselt keeruline teema. Aga selliseid otsuseid ei saa teha niimoodi, et siit puldist ka ministri suust ei tule selgeid vastuseid küsimustele. Need olid asjakohased küsimused, need olid sisulised küsimused: mis saab Narva energia hinnast, raiesurvest, inimeste elektriarvetest. Seal ei ole sellist hämarat maad. Need on asjad, mis tegelikult tuleks siit puldist ära vastata. Aitäh!

22:45 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski. Palun, kaheksa minutit.

22:54 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja, lugupeetud kolleegid! See on halb eelnõu, väga halb eelnõu, mille menetlemine oleks pidanud lõppema juba esimesel lugemisel. Et seda ei juhtunud, siis seda tuleb teha täna. Ja seda tuleb teha kolmel põhjusel. See eelnõu on halb tarbijale, kahjulik tarbijale, see eelnõu on halb keskkonnale ja ta on õiguslikult praak. Ja nendest kolmest asjaolust ma nende kaheksa minuti jooksul lähemalt räägin.

Esiteks on see eelnõu halb tarbijale. Halb on see sellepärast, et see suurendab inimeste elektriarvet. Praegusel hetkel, kus elektri börsihind on niivõrd kõrge, on ausalt öeldes ogar, kui valitsusliit tuleb täiendavate elektrimaksudega siia parlamenti. No ma ei saa aru, mis maailmas elatakse! Loomulikult, algselt meile räägiti, et selle muudatuse mõju taastuvenergia tasule võiks olla 6–7 miljonit, mis on umbes 10%-line taastuvenergia tasu tõus. Aga vahepealsel ajal – ja selle õigusliku praagini ma kohe jõuan – on pidurid maha võetud. Enam me ei räägi mitte 500 gigavatt-tunnist, vaid potentsiaalselt kuni kahest teravatt-tunnist elektrist aastas, mis suurendab ka taastuvenergia tasu kuni neli korda. Ehk sellesama 7–8 miljoni asemel me räägime juba pea 30 miljonist eurost, mis potentsiaalselt tähendab taastuvenergia tasu kasvu juba neljandiku või kolmandiku võrra.

See on negatiivne pool. No midagi võiks äkki kasu ka olla sellisest sammust. Minister ei tunne valdkonda kuigi hästi. Ta rääkis sellest, et selle tõttu elektri hind langeb või mõju elektri hinnale on null, ümmargune null. Kõik, kes natukene teavad, kuidas toimib elektriturg, saavad sellest aru. Kahju, et minister ei saa. Elektri hind sellest ei lange. Loomulikult me subsideerime Narva Elektrijaamasid. Seletuskirjas räägitakse, et mõni katlakütja jääb tänu sellele kauemaks tööle. No väga kallis viis sadat katlakütjat palgal hoida! Ma arvan, et nad ise ka eelistaksid, kui neile lihtsalt makstakse 6200 eurot välja, selle asemel et seda teha, mida praegu tehakse. Ainus sisuline argument tarbija poole pealt on see, et narvakaid tuleb kütte hinna kontekstis aidata. Ausalt öelda oleks pidanud seda tegema viis aastat tagasi. Viis aastat vähemalt on see tants käinud – mina tean seda viis aastat –, et saaks Narvas puid subsideeritult ahju ajada. Selle asemel oleks juba ammu koostootmisjaam valmis ja töötaks ja ei oleks neid probleeme. Siis räägiti, et me ei usu, et kvoodi hind nii palju tõuseb. Palju õnne, et ei ole uskunud, et kvoodi hind nii palju tõuseb! Kõigile, kes vähegi valdkonda teavad, oli selge, et niimoodi juhtub. Oleks teadnud, et siia kukun, oleks heinu alla pannud! Nüüd me teadsime, aga ei pannud. Nüüd öeldakse, et no mis siis teha, tehti minevikus vigu, aga praegu tuleb narvakaid aidata. Aga ei suuda minister, ei suuda ministeerium öelda, kui suur mõju on sellel subsiidiumil tegelikult Narva kütte hinnale.

Ja kardina taga ütlevad spetsialistid küttefirmas, et mõju on nullilähedane. Et tegelikult ei hoia see tuleviku hinnatõuse ära, võib-olla mõni euro. Ja ei suutnud minister ka täna selle kohta mitte midagi öelda. Nii et halb eelnõu tarbijale igal juhul. Eriti koos veel nende muude kakukestega, mis siin on kokku küpsetatud, näiteks 40% taastuvenergia tasu tõusu kõikidele tavatarbijatele ja väikefirmadele. Et käputäis suuri firmasid saaksid soodustust! Hullumeelsus!

Nüüd keskkonnast. Keskkonnale on see väga halb otsus. Härra minister ja härra Hepner, teile mõlemale: kui 2 miljonit tihumeetrit puitu pannakse täiendavalt ahju, siis kuskilt see puit peab ju tulema. Ei ole võimalik, et täiendavalt põletatakse rohkem puid, aga neid ei raiuta. Kus ta siis on, meil platsi peal vedeleb või? Ei vedele. Loomulikult on selge, et kohalikes katlamajades taastuvenergia, taastuvsoojuse tootmiseks puidutööstuse jäätmete ärakasutamine on väga mõistlik. Aga me näeme, et taastuvenergia direktiiv, mille raamistikku kuulub seesama eelnõu, eks ju, on tegelikult perverssusteni viinud. Me teame, et teises Euroopa otsas ja ka teises maailma otsas raiutakse metsasid lagedaks, purustatakse graanuliteks, veetakse laevadega ja pannakse ebaefektiivsetes kivisöejaamades põlema. Ka Eesti metsaga toimub seesama. Ja nüüd me tegelikult tahame ka siin kodumaal liikuda sellessamas loogikas sellessamas suunas.

On üks raport, keskkonnakomisjon on lasknud selle tõlkida eesti keelde, palun lugege seda. See on Euroopa parimate teadlaste raport puitbiomassi kasutamisest energia tootmises. 30% Euroopa bioenergiast tuleb tüvepuidust, mitte palgist. Loomulikult keegi ei räägi palgist, aga tüvepuidust tuleb. Ja nagu see raport ilusti ütleb, elurikkusele, ka keskkonnale on see ilmselgelt kahjulik, see jäätmetest, okstest, latvadest energia tootmine. Neid on ikka keskmiselt vaid kolmandik puudest ja kui sa tahad suurendada märkimisväärselt nõudlust, siis loomulikult see suurendab raiemahtu. Loomulikult see suurendab raiemahtu, selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. Ja see muutub metsaomanikule soodsamaks ning tal tekib kogu sortimendi puhul loomulikult tugevam motivatsioon raiuda. Loomulikult, ja metsaomanikud sellepärast ka seda ettepanekut toetavad. Ma saan sellest absoluutselt aru, miks see nende majanduslikes huvides on, aga keskkonna huvides see päris kindlasti mitte mingil juhul ei ole.

Miks ta veel ei ole hea keskkonna mõttes? 50% ulatuses põletatakse sellega koos põlevkivi. Seega tegelikult subsideeritakse kaude põlevkivi, aga see on elektri tootmisel kõige saastavam viis elektrit toota Euroopa Liidus või meie regioonis.

Ja viimaks, kui algses ettepanekus enne teist lugemist me rääkisime tõesti koostootmisrežiimist Balti Elektrijaama 11. plokis, kus vähemasti soe kasutatakse Narvas ära, siis nüüd on see piirang ministeeriumi omavolilise tegevuse tulemusena kadunud. Põhimõtteliselt minister võib otsustada põletada puitu ka Auvere jaamas ja lasta 60% energiast soojana Narva jõkke või Balti Elektrijaamas suvel, kui Narvas küttekoormust ei ole. On hullumeelsus sellist asja teha. Kogu Euroopa teadlaskond survestab taastuvenergia direktiivis loobuma võimalusest massiliselt suurtes kateldes põletada. Ja meie siseneme sinna olukorras, kus meil on niigi üks kõige räpasemaid energeetikasektoreid üldse.

Nüüd viimane ja kolmas [tegur]: õiguslik praak. Õiguslik praak väljendub mitmes punktis. Menetluse käigus on saanud päris põhjalikult juba rääkida sellest aritmeetilise keskmise järgi elektri hinna põhisest kompenseerimisest, mis ülekompenseerimist ei välista. Ja seaduses neid võimalusi ei ole.

Ma räägiksin veel ainult kahest asjast, sest lihtsalt aega rohkem ei ole. Esimene on tõepoolest see, mis puudutab riigiabi luba. Parlamendile valetati otse, et selle skeemi puhul küsitakse riigiabi luba koostootmisrežiimis Narva kütmiseks. Kogu retoorika oli sellele suunatud eelmisel suvel, kui esimene lugemine oli. Ja kohe pärast seda, 30. juunil läks Eesti riik Euroopa Komisjonilt taotlema luba mitte Narva koostootmises subsideerimiseks, vaid kõikides Narva jaamades, sealhulgas Auveres ilma igasuguse koostootmisrežiimita. Euroopa Komisjon seda aktsepteeris ja nüüd öeldakse, näed, Euroopa nõuab. Euroopa ei nõua, tegelikult meie ise selle taotluse sellisena esitasime ilma igasuguse mandaadita ja õiguseta. Selle tulemusena tegelikult laieneb oluliselt see skoop, kus potentsiaalselt on võimalik puid ahju ajada. Sellest tulenevalt kasvab ka taastuvenergia tasu ja raiemaht samamoodi.

Ja viimane küsimus, mida sisuliselt ei saanud käsitleda, aga mis on ääretult oluline ja mille kohta on põhiseaduse § 113. See puudutab seda, et ministeeriumil tekib õigus otsustada, kui suur on taastuvenergia tasu, ministri suvast lähtudes või valitsuse suvast lähtudes. See on kindlasti ka põhiseadusevastane, nagu ka õigus- ja analüüsiosakond Riigikogus on leidnud. Ja see on ka kaalukas põhjus selle eelnõu menetlus täna teisel lugemisel katkestada. Tegelikult võiks üldse selle menetlemise lõpetada. Aitäh!  

22:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

22:54 Heiki Hepner

Aitäh! Ma kasutaks võimalust, kuna mind mainiti, öelda ka mõne vastulause. Tegelikult ma tooksin välja selle, kui palju meie metsades on tegelikult surnud puitu. Aastal 2008 oli surnud puitu 29,6 miljonit tihumeetrit, aastal 2018 oli seda 38,6 miljonit tihumeetrit, sealhulgas majandusmetsades 31,7 miljonit tihumeetrit. Ja kui me võtame hall-lepikud, siis praegu on meil jämedalt arvestades hall-lepikuid 30 miljonit tihumeetrit, millest enamus on küps. 60 aastat tagasi oli 15 korda vähem. Ja nüüd rääkida, et meil saab puit otsa, või rääkida, et meie bioloogiline mitmekesisus saab kahjustatud, siis see on lihtsalt asjatundmatu. Tegelikult ei ole nii. Aga loomulikult, kaasaegne koostootmisjaam oleks vägagi asjakohane ja mina ka eelistaks seda, kui see variant oleks. Ja ilmselgelt on puit süsinikuneutraalne, aga Vene gaas või meie põlevkivi kahjuks ei ole. Siit tulevadki need vahed.

22:55 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun! 

22:55 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Kuna minu seisukohta mainiti, siis ... Loomulikult sa ütlesid, et loll jutt minu poolt. Ma tänan selle hinnangu eest! Mina ei rääkinud sellest, et puit saab metsas otsa. Loomulikult ta otsa ei saa. Mina rääkisin lähtudes sellestsamast teadusraportist, et tüvepuidu põletamise mõju elurikkusele on negatiivne, sest sellega kaasnevad raied. Ja rääkides kliimaneutraalsusest – küsimus on arvestuslik, kliimaneutraalsus tuleneb ainult põlemise hetkest arvestuslikult. Samal ajal tegelikkuses fossiilkütuste asendamisel puiduga reaalsed emissioonid atmosfääri suurenevad, sest puidu energiatihedus ja omapära on selline.

Nii et rääkida sellest, et see kuidagi loomuldasa on lahendus kliimakriisile, kui suurendame raiet ja selle tulemusena läheme üle biomassist elektri tootmisele – see tegelikult ei ole nii. See ei ole globaalselt nii ja see ei ole ka Eestis nii. Küsimus loomulikult on asjakohane. Kasutada kohalikud puidutööstuse olemasolevad jäägid ära on loomulikult mõistlik, aga siin me räägime hoopis teisest tasemest selles protsessis, sellisest tööstuslikust masspõletamisest. Selle vastu me olemegi.

Aga mis puudutab küsimust 2030. aasta eesmärkidest, mis siin eelnõus on, siis see põhimõtteliselt võimaldab ministril – me anname talle selle eelnõuga volituse – teha tükk maad suuremaid vähempakkumisi, kui on siiani juttu olnud. Ja selle tagajärjel tegelikult annab Riigikogu selle otsusega, kui seda täna toetatakse, talle õiguse, mis põhiseadusega on ainult Riigikogule antud vastavalt §-le 113. See on õigus kujundada avalik-õiguslikke koormisi, sealhulgas taastuvenergia tasu. Seda ei tohiks teha.

22:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ega sõnavõtte ei ole. Läbirääkimised on suletud. Asume eelnõu 156 muudatusettepanekuid läbi vaatama. Esimene on majanduskomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Jevgeni Ossinovski, kas protseduuriline?

22:58 Jevgeni Ossinovski

Protseduuriline jah. No meil on nüüd juhtunud nii, austatud istungi juhataja, et tuleb natuke seda teksti korra vaadata, enne kui me selle tabeli juurde läheme. Meil on juhtunud muudatusettepanekuga nr 14 muudatusettepanekute tabelis nii – vähemasti selles, mis minul on, võib-olla teil on teine, siis öelge, kui ma valesti loen –, aga muudatusettepanek nr 14 mul kõlab niimoodi: "Täiendada eelnõu § 1 punktiga 15 järgmises sõnastuses ..." ja siis on punkt 16, et täiendatakse § 108. Ma nüüd vaatan eelnõu teksti. Kun seda muudatusettepanekut on arvestatud täielikult ja see on teksti sisse viidud, siis ma vaatan selle eelnõu sisuteksti, mis on leheküljel 4 eelviimane lõik. Seesama tekst ei ole teps mitte punkt 16, vaid on hoopiski 15. Siin on nüüd tekkinud olukord, kus on muudatusettepanekute tabelis muudatus, mis on teksti viidud teistmoodi.

22:59 Esimees Jüri Ratas

Tähendab, võtame siis viilude kaupa. Kõigepealt oli teil küsimus, kas minul on sarnane muudatusettepanek nr 14 kui teil. Vastus: jah, on küll. Jah, on küll! Ma saan aru, et teie väide on see, et muudatusettepanek nr 14 räägib 16. punktist ja § 108 lõikest 9, ja te ütlete, et põhitekstis on see punkt 15.  Jah? Palun mikrofon Jevgeni Ossinovskile!

23:00 Jevgeni Ossinovski

Jah, niimoodi ma olen tuvastanud. Riigiõiguslik probleem loomulikult seisneb selles, et kui Riigikogu suur saal toetab muudatusettepanekut nr 14, siis ta läheb punkti 16 alla, aga punkti 16 alla ei saa ta teps mitte minna, sest punkti 16 all on juba punkt 16 olemas ja siis jääb too kuidagi õhku – ei tea, kuhu läheb.

23:00 Esimees Jüri Ratas

Nojah, ja nii ei saa ju seadusandluses. Lahendame selle hetkel nii, et ma võtan juhataja vaheaja kolm minutit. Vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g

 

23:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, pikendan juhataja vaheaega viis minutit, et saada selgust.

V a h e a e g

 

23:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on läbi ja selgitamise siis olukorra ära. Meil on muudatusettepanekute hääletamine ja küsimus tekkis muudatusettepaneku nr 14 sõnastuses. Ja selgitus on see, et kui me jõuame muudatusettepanekuni nr 14 ja Riigikogu suur saal otsustab seda toetada, siis teise ja kolmanda lugemise vahepeal, kui selgub, et on vaja mingisugust numeratsiooni täpsustada, [seda tehakse]. Selle jaoks ongi teise ja kolmanda lugemise vahe, et numeratsioon üle käia ja võrrelda sellega, mida siin suur saal teisel lugemisel otsustab. Härra Ossinovski!

23:10 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan puhtast konstruktiivsusest! Loomulikult, selles olukorras võiks [muud] nõuda, kuna materjalid tegelikult ei vasta nõuetele. Muudatusettepanekute loetelu ja eelnõu tekst, mis on ette pandud, ei ole kooskõlas ja kui me 14. muudatusettepaneku sisse hääletame, siis meil tekib sellesse eelnõusse kaks erineva sisuga 16. punkti, mis on sisuliselt nonsenss. Ma saan aru, et see on inimlik eksitus, ja ma ei hakka sellel teemal siin rohkem praegu probleeme tekitama, aga ma loodan, et me oleme sellistes küsimustes edaspidi siiski tähelepanelikumad, sest parlamendis on [laitmatu] protseduur üks töö kõige olulisemaid aluspõhimõtteid.

23:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi klaar. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanek nr 1, esitatud majanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 3, majanduskomisjon on arvestanud täielikult. Härra Kõva!

23:11 Kalvi Kõva

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

23:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Täpsustan siis üle, kas kolmandat muudatusettepanekut? 

23:11 Kalvi Kõva

Kolmandat-kolmandat.

23:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Austatud Riigikogu, panen teie ette muudatusettepaneku nr 3. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 11. Ettepanek leidis toetust.

Muudatusettepanek nr 4, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Kõva!

23:13 Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun neljandat muudatusettepanekut hääletada ja me ei tule vastu Riigikogu esimehe ettepanekule võtta vaheaeg, seega vaheaega ei palu.

23:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ei saanud küll väga täpselt aru, kuidas Riigikogu esimees sellise ettepaneku on teinud, aga ... Aa, tegi? Vabandust! Ma usun, et me võime minna hääletuse juurde.

Me juba sisenesime kenasti hääletuse rütmi, nii et panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 11, vastu oli 40, ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 5, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Kõva!

23:14 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada!

23:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Hääletame! Head kolleegid, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr ... Ma küsin igaks juhuks üle, kas te olete päri sellega, et me läheme hääletuse juurde? Kena! Siis panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 5. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Muudatusettepanekut toetas 11, vastu oli 40, ettepanek toetust ei leidnud. 

Muudatusettepanek nr 6, esitanud majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Härra Kõva!

23:15 Kalvi Kõva

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

23:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge! Olete päri, et läheme hääletuse juurde? Vastuväiteid ei näe. Head kolleegid, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 6, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 40 Riigikogu liiget, vastu oli 11, ettepanek leidis toetust. 

Muudatusettepanek nr 7, esitanud juhtivkomisjon, arvestatud täielikult. Kalvi Kõva, palun!

23:16 Kalvi Kõva

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada. 

23:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud majanduskomisjon ja mida on arvestatud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 40, vastu oli 11, ettepanek leidis toetust.

Muudatusettepanek nr 8, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Härra Kõva!

23:17 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada. 

23:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi klaar! Austatud Riigikogu, palun võtke seisukoht muudatusettepaneku nr 8 suhtes. Esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 

23:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 12, vastu oli 38, ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 9, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

23:18 Kalvi Kõva

Palume ka seda muudatusettepanekut hääletada. 

23:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, palun võtta seisukoht muudatusettepaneku nr 9 suhtes, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. 

23:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 11, vastu oli 40. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Muudatusettepanek nr 10, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 11, esitanud  juhtivkomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 12, esitanud juhtivkomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 13, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 14, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 15, juhtivkomisjonilt, arvestatud täielikult. 

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 156 teine lugemine lõpetada. Sellega oleme ... Oi, vabandust! Andke andeks! Mulle on siia üks paber ilmunud vasakule käele, üllatuslikult. On ilmunud üks paber, mis ütleb, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse eelnõu 156 teisel lugemisel katkestada. Ja selle me peame läbi hääletama. 

Härra Sester Isamaa fraktsioonist palus oodata. Härra Sester, kas on lootust, et võime minna hääletuse juurde? Võime minna? Selge! Aitäh!

Panen teie ette hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 156 teisel lugemisel. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, ma mõistan teie elevust, aga siiski tuleb tunnistada, et poolt oli 11 Riigikogu liiget, vastu 40. Katkestamise ettepanek ei leidnud toetust. Sellega oleme teise lugemise eelnõul 156 lõpetanud.


8. 23:21 Vaba mikrofon

23:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd, üllatus-üllatus, meil kõigil on võimalus tulla ja rääkida vabas mikrofonis. Kes soovivad vabas mikrofonis rääkida, palun end registreerida pärast haamrilööki. Esimesena, palun, Oudekki Loone!

23:22 Oudekki Loone

Jätkame elektriteemadel. Elektri keskmine börsihind Eesti hinnapiirkonnas on täna 134,99 eurot. Ja see on uus rekord. Mitte kunagi varem pole keskmine siinkandis nii kõrgele ulatunud. Ja praegu on veel suvi, soe, küllalt valge. Iga sent elektrihinna tõusu vähendab meie inimeste heaolu. Meie tööstuslikus maailmas ei saa inimene elada ilma elektrita, ilma valguseta, ilma soojuseta, ilma külmkapita, ilma pesumasinata jne, jne. Tööstusest kõnelemata.

Kui me tahame, et siin maal ka edaspidi oleks tööd ja leiba, siis me ei saa endale lubada pidevalt tõusvaid energia hindu. Lõpuks energia – see on lihtsalt või ja leib. Sest või ja leib ei ilmu toidulauale maagilisel moel. Nende tootmine, nende transportimine, nende müük vajab energiat. Eesti elektri börsihind on oluliselt kõrgem kui Soomes. See tähendab, et meie riik ei ole olemasolevas raamistikus suutnud oma kodanikke ja ettevõtteid, tarbijaid piisavalt kaitsta. Võib-olla pole lihtsalt meie Konkurentsiamet teinud piisavalt head järelevalvet võrgutasude määra ja kasutuse üle. Muidugi need vead tuleb parandada ja muidugi ei tohi mõeldagi elektriaktsiisi tõstmise peale. Nii väheneb meie inimeste heaolu.

Aga mis on meie riigi mõte, kui me ei suuda oma elanikele mõistlikku elukvaliteeti pakkuda? Elektri hind, mis tõuseb aastas 40%, ei ole normaalne. Kuid sellest, et Soomes on elektri hind madalam kui Eestis, ei tohi lasta end uinutada: jätame aktsiisitõusu ära, teeme paar ümarlauda tuumaenergeetika teemal ja arvame, et kõik läheb ise korda. Ei lähe! Tegelikult tõusevad elektri hinnad igal pool Euroopas ja samadel põhjustel.

Loomuliku monopoli nagu energia andmine erakätesse on üks põhilisi hinnatõusu põhjuseid. Isegi traditsiooniline liberaalne majandusteadus on rohkem kui 100 aastat nõustunud asjaoluga, et loomuliku monopoliga valdkondade andmine turu kätte toob kaasa lihtsalt hindade kallinemise ja kvaliteedi halvenemise. Nii on juhtunud Eestis ja kogu Euroopas elektriga. Loomulik monopol, eraomandus, kõrged hinnad.

Teine põhjus on asjaolu, et ilma fossiilsete kütusteta me praegu ja veel pikka aega oma industriaalset heaoluühiskonda üleval pidada ei saa. Jah, fossiilsed kütused saastavad, jah, see on probleem. Aga see on tehniline probleem, mitte majanduslik probleem, ja tehnilise probleemi lahendamine viisil "anname selle turujõudude kätte, küll turg ise ära lahendab" on meile toonud absurdselt kõrged CO2 kvootide hinnad, kõrged elektri hinnad, aga küsimus kliima soojenemisest või küsimus loodushoiust on ikka lahendamata ja jääbki niimoodi lahendamata.

Vaadake, kogu see CO2 probleem on samamoodi loomuliku monopoli probleem. Õhk, ilm, kliima on üks. Ja kui me selle probleemi suuname lihtsalt turu kätte, ütleme, turg ise paneb paika, meie ei pea midagi tegema, siis me saame ainult hinnatõusu. Nagu me näeme elektri hinnaga praegu. Saastaja ei maksa mitte kunagi. Tarbija maksab. Ja niimoodi me olemegi jätnud oma energeetikasektori külma kätte, oleme loonud olukorra, kus selle asemel, et oma odava ja iseseisva energiaallika abil ehitada üles uus konkurentsivõimeline tööstus, oleme otsustanud selle, mis meil on, ära kägistada.

Hüva, kui me lepime kokku, et meie inimeste hakkamasaamine, meie toodete ja teenuste konkurentsivõimelisus on meie Põhjatäht, nii nagu parlamendis olema peab, siis on vastus lihtne: kuningas on alasti. Turg on läbi kukkunud, elektriturg, CO2 kvootidega kauplemine – sellest tuleb loobuda. Eesti riik nagu kõik teised Euroopa riigid peavad võtma energia tootmise distributsiooni omaenda võimekatesse kätesse ja tegema seda meie inimeste ja meie ettevõtete parema käekäigu huvides. Loomulikult, vastutasuks soodsa energia eest tuleb kõigil maksimaalselt kaasajastada tootmisprotsesse nii, et need oleks võimalikult loodussõbralikud, et CO2 emiteeritaks võimalikult vähe. Aga niisuguste normide kehtestamine, niisugune järelevalve on tehniline ülesanne ja selle tehnilise ülesandega saab riik suurepäraselt hakkama. Talv on tulekul. Energiapoliitika vajab muutmist, meie inimeste heaolu ja toimetulek vajab kaitsmist. Toome madalad elektri hinnad Eestile tagasi! Aitäh!

23:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Ja nüüd on Jevgeni Ossinovski kord.

23:27 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Eelkõneleja inspireeris mind. Ta ütles, et kuningas on alasti. No kuninga kohta ma ei tea, aga Keskerakond on küll alasti küsimuses, mis puudutab elektri hinda. Tõepoolest, elektri börsihind on olnud kõrge, aga ega siis börsihinda ei saa armastada ainult siis, kui ta madal on. Seda me oleme teinud viimased seitse aastat, kui me oleme saanud odavamat elektrit. Meil on olnud tunde ja päevi, kus elektri hind on nullilähedane olnud, kui me oleme saanud sisuliselt tasuta Norra ja Rootsi hüdroenergiat.

Hetkel on olukord teine, seda tulenevalt loomulikult regulatiivsetest otsustest, mitte turuotsustest. Ja need regulatiivsed otsused loomulikult tulenevad sellest, et tõepoolest meid ähvardab mitte tehniline probleem, vaid eksistentsiaalne probleem. Globaalne kliimamuutus on suurim ähvardav hädaoht Eesti riigile ja rahvale pikas vaates. See on suurim oht. Ja see, et me sellele adekvaatselt ja õigel ajal ei reageeri, on kuritegu.

Võiks seda ikkagi teha ja lahendused selleks on tegelikult olemas. Tõepoolest, kodumaist ressurssi võiks kasutada elektri tootmiseks palju rohkem. Eesti riik on jokutanud viimased kümme aastat selles osas. See ressurss on päike ja tuul. Tegelikult on Eestil võimalik energia tootmisel lähima viie aasta jooksul muutuda kliimaneutraalseks, mitte mingit küsimust ei ole. Seda on täiesti võimalik teha ja seda tulekski teha. Puudu on olnud ... Noh, on kümneid erinevaid põhjuseid: küll on üks seadus takerdunud, pole vähempakkumisi tehtud, kuskil on radarite küsimused olnud. Tõepoolest, need on tehnilised takistused ja kahju, et neid ei ole õigel ajal ära lahendatud, aga see ei ole koht, kus öelda, et proovime kogu globaalse kliimapoliitika ümber pöörata ja las teised pingutavad, aga meie põletame kõige saastavamat kütust edasi.

Tõsine mure loomulikult on Eesti inimeste toimetulek elektri kõrgete hindade tingimustes. Ja vaat siin on Keskerakond paraku väga paljas ja ma soovitaks sellest rääkida oma erakonna ministriga. No eelnõu 344. Taavi Aas ütles, et ta kavatseb sellega edasi minna, selle eelnõuga 344. Eelnõu kohaselt kasvab kõikide kodutarbijate taastuvenergia tasu 40%. 40%! Röövellik hinnatõus Keskerakonna poolt! Miks seda tehakse olukorras, kus tegelikult on olemas alternatiivne lahendus, mis tarbijat ei koorma ja tagab ka suurtootjate konkurentsivõime? Olen sellest rääkinud, see lahendus on tehniliselt läbi mõeldud, seda saaks rakendada.

Ja tegelikult on veel kiirem lahendus, saaks kohe Taavi Aasale selle öelda: plaanitakse uusi suuri vähempakkumisi, lõpuks, nüüd, kolm aastat hiljem, valdavalt siis tuuleprojektidele, suurusjärgus 500 gigavatt-tundi. Väga eelduslikult päris suur pauk taastuvenergia tasu tõusul. Aga selle tõusu võib ära jätta, subsideerides või toetades nende uute parkide rajamist kvoodimüügi tuluga. Kvoodimüügi tulud on laekunud Eesti riigile tükk maad paremini, kui me oleme prognoosinud, kuna kvoodi hind on tõusnud. Ja selles olukorras tegelikult oleks väga mõistlik mitte panna uute tuuleparkide rajamist tarbija õlule, vaid tõepoolest kaitsta Eesti tarbijat, pakkuda talle odavamat elektri hinda, rahastades neid projekte tegelikult kvoodimüügi tuludest. Selle asemel, et rääkida udujuttu, et kuidagi on võimalik jätkata vanaviisi.

Enne valimisi eriti kiputakse seda tegema ja eriti nende poolt, kes kandideerivad. Aga tegelikud lahendused on kohe kättesaadavad ja mõistlikud, toimivad, ja neid tuleks rakendada. Ma loodan, et proua eelkõneleja räägib oma ministriga sellest, et võtaks need kirved Eesti elektritarbija pea kohalt ära. Las ta nüüd hingab natukenegi rahulikumalt olukorras, kus börsihind tõepoolest on olnud väga-väga kõrge, tükk maad kõrgem, kui ta aastate jooksul on olnud. Pikemas vaates loomulikult seesama süsteem oma kõrgemate elektri hindadega tegelikult soosib investeeringuid taastuvenergiavõimsustesse. Eesti üksinda ei ole siin mingi tegija arusaadavalt, me oleme Balti-Põhjala elektriturul. Tegelikult aastate pärast on meie elektri hind kindlasti madalam, kui see on kunagi olnud, enamikul tundidel kindlasti nullilähedane. Aga praegusel ajal tuleb tarbijale appi tulla kahtlematult. See võti on täiesti olemas ja ma kutsun teid üles seda rakendama. Aitäh!

23:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! On tõsiasi, et rohkem vabas mikrofonis sõnasoove ei paista ja olemegi tänase istungi kenasti ammendanud. Homme hommikul kell kümme kohtume uuesti. Ilusat ööd!

23:33 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee