Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust! Oleme Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala neljapäevase istungi alguses. Pole ammu näinud. Ja enne istungiga edasiminemist on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Eelnõud ja arupärimised. Heljo Pikhof, jah.

10:00 Heljo Pikhof

Tere hommikust kõigile! Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Annan sotsiaaldemokraatide nimel üle koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõu, mis kaotab kõikjal Eestis ära lasteaia kohatasu. Eelnõu järgi kompenseerib riik omavalitsustele saamata jäänud tulu. Meie ettepaneku elluviimine aitab kaasa sellele, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata. Ja lapsevanemate vabastamine kohatasu tasumisest tagab laste võrdsema ligipääsu alusharidusele, mis ühtlasi vähendab hariduslikku kihistumist. Sotsiaaldemokraadid on samasisulise eelnõu toonud Riigikogu ette ka varem, aga sel korral on põhjust olla palju lootusrikkam, sest ka valitsusvastutust kandev Reformierakond on seda mõtet igati toetanud.

Võib-olla veel lühidalt ütlen, et omavalitsused võivad täna küsida lasteaia kohatasu eest kuni 20% alampalgast ja enamik omavalitsusi on sidunud selle summa kindla miinimumpalga protsendiga. Ja lasteaia kohatasu kaotamise poolt räägib ka asjaolu, et üle Eesti küsitakse lapsevanematelt väga erinevaid summasid. Kui mitmes omavalitsuses jääb lasteaia kohatasu alla 20 euro, siis näiteks Tallinnas ja lähivaldades küsitakse lasteaias käimise eest 70 eurot ja Tartus tuleb välja käia 81 eurot. Eelnõu on meie poolt elektrooniliselt edastatud. Aitäh!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

10:02 Paul Puustusmaa

Tere hommikust, head kolleegid! On saamas peaaegu juba heaks traditsiooniks, et kui EKRE esindaja tuleb siia pulti mingit eelnõu üle andma, siis see eelnõu on midagi väga positiivset ühiskonna jaoks ja siduvat. Ja ega siis täna pole mingi erand. Ma kinnitan seda traditsiooni täiel jõul ja tahangi üle anda meie kõikide ja ühiskonna hüvanguks eelnõu, millega on ette nähtud erakonnaseaduse muutmine ühe paragrahvi osas. Ja meie, konservatiivide mõte on liikuda edasi progressiivselt ja väljuda sellest rudimendist, kus me praegu hetkel asume. Teatavasti ju on Eesti ja Läti ainukesed riigid Euroopa Liidus, kus on võõrrahva osakaal üle 30%. Aga see eelnõu ei puuduta seda, aga ta on selles mõttes seotud, et Eesti ja Läti on Euroopa Liidus ainsad riigid, kus inimeste poliitilised vaated on avalikult välja pandud. Ehk siis jutt on erakonnaliikmete nimede avalikustamisest, mitte kuskil seda olemas ei ole, meil ta on. Aeg on seda olukorda muuta. Aitäh!

10:04 Aseesimees Martin Helme

Olen vastu võtnud kaks eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Ja nüüd teeme kohaloleku kontrolli, palun!

10:05 Aseesimees Martin Helme

Tubli tulemus! Kohale registreerus 75 Riigikogu saadikut.


1. 10:05 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) teise lugemise jätkamine

10:05 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase päevakorra juurde, meil jäi eelmisel istungil pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (292 SE) teine lugemine ja me oleme muudatusettepanekute menetlemise juures. Hääletusele oli pandud muudatusettepanek number 4 ... Kuidas? Vabandust! Jõudsime sinnamaani, et nüüd tuleb panna hääletusele muudatusettepanek nr 4. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja keskkonnakomisjon on seda ise täielikult arvestanud.

Liigume edasi. Muudatusettepanek nr 5. Nii. Ka selle esitajaks on keskkonnakomisjon ja ka seda on keskkonnakomisjon arvestanud. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, selle on esitanud keskkonnakomisjon ja keskkeskkonnakomisjon ise on seda arvestanud täielikult. Kalvi Kõva, palun!

10:06 Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut [hääletada] ja enne hääletamist palun mõtelge rahulikult järgi ja toetage seda ettepanekut.

10:06 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku number seitse, mille esitajaks on olnud keskkonnakomisjon ja mille on keskkonnakomisjonis ise ka arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:07 Aseesimees Martin Helme

Selline seis, et seda muudatusettepanekut toetab 54 saadikut, vastu 7 ja erapooletuid on 1. Muudatusettepanek leidis heakskiidu.

Jõuame muudatusettepaneku number kaheksa juurde. Selle esitajaks on keskkonnakomisjon ja komisjon on arvestanud seda täielikult. Kalvi Kõva, palun!

10:07 Kalvi Kõva

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ja aitäh, et te enne mu nõu kuulda võtsite, seda toetasite, aga nüüd palun olge sellele vastu.

10:07 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille esitajaks on keskkonnakomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

10:08 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 51 saadikut, vastu on 7 ja erapooletuid on 1. Ettepanek leidis heakskiitu.

Jõuame 9. muudatusettepaneku juurde, selle esitajaks on keskkonnakomisjon, keskkonnakomisjon ise on seda arvestanud täielikult. 10. muudatusettepanek, ka selle esitaja on keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Viimane, 11. muudatusettepanek, esitajaks keskkonnakomisjon ja keskkonnakomisjon on seda arvestanud täielikult. Sellega on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 292 teisel lugemisel katkestada ja seda me peame nüüd hääletama.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 292 teine lugemine lõpetada, aga EKRE fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on palunud selle katkestada. Panen hääletusele kahe fraktsiooni ettepaneku eelnõu 292 teisel lugemisel katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

10:12 Aseesimees Martin Helme

Katkestamise ettepanekut toetas 11 saadikut, vastu on 57, erapooletuid ei ole. Katkestamise ettepanek toetust ei leidnud, lugemine on lõpetatud.


2. 10:12 Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (377 SE) teine lugemine

10:12 Aseesimees Martin Helme

On see nüüd unes või ilmsi, aga me oleme jõudnud vähem kui veerand tunniga teise päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu 377 teine lugemine. Kutsun kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme.

10:13 Tarmo Tamm

Aitäh, väga austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tere hommikust teile kõigile! Ma teen väljavõtte Riigikogu maaelukomisjoni istungi protokollist nr 109. Istung toimus teisipäeval, 1. juunil ja osa võtsid komisjoni liikmed Merry Aart, Kaido Höövelson, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme ja Aivar Viidik. Kutsutud olid Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre, sama osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroo juhataja Janeli Tikk, õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme. Ja arutasime teist päevakorrapunkti, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarnealas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu 377 SE arutelu teisele lugemisele saatmiseks.

Mina märkisin, et eelnõule 377 on ainult üks muudatusettepanek, mille on esitanud Maaeluministeerium. Ja ma andsin muudatusettepaneku tutvustamiseks sõna Maaeluministeeriumi esindajatele. Ingrid Raidme märkis, et muudatusettepanek puudutab eelnõu rakendussätet. Esialgu oli eelnõu § 16 lõige 1 sõnastatud eeldusega, et seadus jõutakse avaldada Riigi Teatajas käesoleva aasta 1. mail. Nimetatud kuupäev on möödas, mistõttu tuleb sätte sõnastust muuta selliselt, et kõik enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoodete ja toidu müügilepingud viiakse selle seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates. Ettevõtjad saavad ise 12 kuu jooksul valida sobiva aja, millal nad viivad oma lepingu kooskõlla seadusega.

Vaadati läbi muudatusettepanek, muuta eelnõu § 16 lõike 1  esimest lauset ja sõnastada järgmiselt: "Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud põllumajandustoote ja toidu müügileping viiakse käesoleva seadusega kooskõlla 12 kuu jooksul Riigi Teatajas avaldamise kuupäevast arvates."

Ja siis oli menetluslikult otsustada ja juhtivkomisjon ... Vabandust! Ja siis oli ka arutelu selle üle, et kes eelnõule saatsid oma arvamuse. Eelnõule saatsid oma arvamuse Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit. Ja ma andsin sõna Maaeluministeeriumi esindajatele. Marko Gorban märkis, et eelmise nädala lõpus saatsid oma arvamuse lisaks eelnimetatud organisatsioonidele ka Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ta märkis, et laekunud ettepanekud võib jagada kolme gruppi. Üks osa ettepanekutest puudutab seaduse reguleerimisala ehk ostja ja müüja vahel tekkinud seda vahemikku. Selles küsimuses on lähtutud põllumajandussektori ja toidutööstuse esindusorganisatsioonide ettepanekutest, kes on olnud seisukohal, et ebaaus kaubandustava on ebaaus, sõltumata sellest, kui suur või väike on müüja või ostja. Teine osa ettepanekutest on seotud ebaausate kaubandustavade loeteluga. Ettepanekud puudutavad tavamaksete tähtaegasid ja maksetähtaegade sanktsioone. Marko Gorban selgitas, et direktiiv eristab maksetähtaegade osas kiiresti riknevaid põllumajandustooteid ja toitu. Maaeluministeerium loobus sellisest lähenemisest, sest kiiresti riknevate põllumajandustoodete ja toidu eristamine võib olla keeruline ning toob kaasa lisakoormuse nii lepingulistes suhetes olevatele osapooltele kui ka järelevalveasutuste tegevusele. Eelnõuga kehtestatakse kõigile põllumajandustoodete ja toidu puhul 30-päevane maksetähtaeg. Ministeerium on seisukohal, et võlaõigusseaduses on piisavalt sanktsioonide rakendamise aluseid. Vajadusel saab selle teema juurde tagasi tulla.

Kolmas grupp ettepanekutest puudutab ebaausate kaubandustavade loetelu ja selle täpsustamist. Maaeluministeerium on seisukohal, et loetelu katab praktikaid. Lisaks on võimalik aluseks võtta võlaõigusseadus, mis reguleerib lepingulisi suhteid. Hetkel ei ole põhjust minna direktiivist kaugemale. Ja küsin, kas 30-päevane maksetähtaeg kehtib ka Lätis ja Leedus. Marko Gorban vastas, et ei oska vastata Läti ja Leedu kohta, kuid Soome ja Rootsi on loobunud kiiresti riknevate põllumajandustoodete ja toidu eristamisest. Ministeeriumi esindajad lisasid, et Lätis eristatakse kiiresti riknevaid tooteid, millele on kehtestatud 30-päevane maksetähtaeg. Mittekiiresti riknevate toodetele kehtib 60-päevane maksetähtaeg. Soome kehtestas veelgi rangemad nõuded, näiteks puu- ja köögiviljade puhul on maksetähtaeg 15 päeva. Merry Aart küsis, et kas Eesti toidutootjad on kursis 30-päevase tähtajaga. Marko Gorban vastas, et ettepanekut toetas nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui Eesti Talupidajate Keskliit. Probleeme ettepanekuga oli Eesti Kaupmeeste Liidul.

Arutati eelnõu edasist menetlemist ja otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 377 SE täiskogu päevakorda 9. juunil 2021 (konsensus), teha ettepanek eelnõu 377 teine lugemine lõpetada (konsensus), kui eelnõu 377 teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus (konsensus). Kõik otsused olid konsensuslikud: Merry Aart, Kaido Höövelson, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme, Tarmo Tamm ja Aivar Viidik. Aitäh!

10:20 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Ettekandjale on küsimusi ka. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teema on oluline ja selle teema üle on ju väga palju arutletud, et kes on tugevamas, kes nõrgemas positsioonis – tootja, töötleja, noh seal vahepeal on logistika, kaubandus. Ja komisjonis oli sellel teemal ju ka päris pikk ja sisuline arutelu. Aga kas on olemas mingisugusedki usaldusväärsed uuringud ja andmed ja kui on, siis võib-olla ka suur saal on huvitatud sellest informatsioonist, te tutvustate, mis puudutab, kuidas ikkagi jaguneb see lisaväärtus siis tootja, töötleja ja kaubanduse vahel? Ja kui me reguleerime neid suhteid, kes siis kõige rasvasema osa selles ahelas endale tegelikult võtab? Või kui selles probleemi ei ole, kui probleemi ei ole selles ahelas, siis ei peaks ju üldse seda praegu reguleerima, et ju siis ikka probleem on vist, on nii?

10:21 Tarmo Tamm

Aitäh eriliselt hea küsimuse eest! Probleem on kindlasti olemas ja põllumehe jaoks on see reaalne raha, kui ta müüb, annab kauba kaupmehele ja saab raha kätte siis kusagil 60. või 70 .päeval või hiljemalt, et see on põllumehe jaoks reaalne käibevahend. Ja paljude jaoks on ka see võimalus, et ellu jääda. Aga see, kuidas jaguneb see nö tulu nende sektorite vahel, siis selle kohta on olemas teatud tabelid. Tabelitest võib kindlalt välja lugeda, et kaupmees isegi tõusu või languse ajal, kaupmees saab ikkagi oma osa kätte. Kaotavad tootjad ja ka töötlejad, aga kaupmehel on praktiliselt, võib öelda, et sellise graafikusse panna, siis kaupmehed on alati oma osa kätte saanud. Aga võib-olla, ütleme, selle seaduseelnõu eesmärk ongi see, et kaupmees peaks selle raha andma tootjale kiiresti tagasi, et tootja saaks oma elu korraldada. Aitäh! 

10:22 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

10:22 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma olen väga murelik selle tekkinud olukorra üle. Esiteks, miks me tegeleme seaduste ületootmisega? Miks ei olnud need mõned sätted lülitatud konkurentsiseadusesse, loogilisse konkurentsiseaduse terminoloogiasse? Me loome eraldi seaduse. Ja teiseks, ma olen väga murelik selle üle, ma paluksin vastata, see seaduse § 1 lõige 1, see on mingisugune puu-eesti keel, ma loen selle ette: "Käesolevas seaduses sätestatakse majandus- või kutsetegevuse tehing või tegu, mille ese on põllumajandustoode ja toit ning mida käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse ebaausa kaubandustavana, mille tegemine on keelatud või mis on lubatud teatud tingimuste täitmise korral, sätestatakse need tingimused ning käesoleva seaduse täitmise üle teostatava riikliku ja haldusjärelevalve alused ja kord, samuti vastutus seaduse nõuete rikkumise eest." Siin on 56 sõna, see tegelikult ei vasta eesti kirjakeele lause arusaadavuse normidele, ammugi ei vasta see üldiseks kohustuseks oleva seaduskeele normidele. Kas meil oleks võimalik naasta eesti keele juurde? Kaks küsimust. Aitäh!

10:23 Tarmo Tamm

Aitäh, Urmas, hea küsimuse eest! Urmas, me tegelikult ju mõlemad rõõmustame, et me oleme Euroopa Liidus ja tegemist on põllumehe jaoks on Euroopa Liidus olemine eriti tähtis. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes erinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Ja ma võin öelda, et Eesti riik on üks viimaseid, kes selle üle võtab, tegelikult tähtaeg oli 1. mai.

Aga mis puudutab ilusat eesti keelt, millele sa tähelepanu juhtisid, siis loomulikult ma arvan, et siin on möödarääkivusi ja see [säte] võiks eesti keeles kõlada oluliselt paremini. Aga see on käinud läbi nende inimeste laualt, kes seda teksti nagu, ütleme, eesti keelt või õigekeelt kontrollivad. Ma ei oska rohkem selle kohta midagi öelda.

10:24 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:24 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Loomulikult on teema olnud kuum ja pikalt arutelu teemal, et kas keegi toiduahelas kasutab kedagi teist ära, kas mõnede vahendite hoidmine oma käes on õige või mitte ja selle üle käib alati vaidlus. See, kes müüb, tahaks kohe raha kätte saada, kellelegi teisele aga kaupmees ütleb, et kaup ei lähegi ära ja rikneb ja kõik muud mured. Aga ma vaatan siin sunniraha määrasid ja kui füüsilisele isikule on see 600 eurot, siis juriidilisele isikule on 100 000 eurot. Ja kui ma loen siin, milliste asjade eest on võimalik trahvi teha, et kui müügilepingus on näiteks raha maksmise tähtaeg 30 päeva, siis ma saan aru, et kui üks päev hiljem maksab kaupmees põllumehele raha ära, siis oleks võimalik juba trahvida 100 000 euroga. Ma arvan, et väga paljud kaupmehed võivad tänastes tingimustes olla ka raskustes. Alati ei ole päris nii, et kaupmees lihtsalt ei taha maksta, vaid eile näiteks ma proovisin õhtu jooksul saada ühte panka sisse, et ühte ülekannet teha ja ma ei saanudki. Võib-olla ongi see päev ... (Juhataja helistab kella.) Kas siis see 100 000 on teil komisjonis nagu läbi arutatatud number? On see reaalne, mõistlik? 

10:26 Tarmo Tamm

Aitäh, Aivar! Selle üle võib ju vaielda, aga kellelgi ei ole eesmärk kedagi hakata kohe trahvima. Eesmärk on see, et me vastastikku teineteist usaldaksime, nii tootja kui ka kaupmees, ja tootja saaks õigel ajal oma raha kätte. Tegelikult, kui ütleme, et meie oleme suhteliselt väikesed tootjad ja väike riik, aga kui on tegemist väga suurte tootjatega ja suurte kaubanduskettidega, siis no kuidas neid korrale kutsuda? Me kindlasti ei hakka ... Ma arvan, et Eestis sellist asja ei hakka kunagi juhtuma. Aga mingid sanktsioonid peavad olema ja ma, Aivar, olen kindel, et Eesti tingimustes seda rakendada ja tegelikult ka paljud kaubandusketid seda juba aktsepteerivad ka tänasel päeval ja nagu ma ütlesin, siis Põhjamaad on kehtestanud oluliselt rangemaid sanktsioone, näiteks 15-päevased tähtajad. Ma arvan, et sellest saab hea koostöö olema. Kindlasti eesmärk ei ole kedagi karistada ja trahvima hakata. See kindlasti eelnõu eesmärk ei ole ja seda, ma arvan, et Eestis tuleb seda väga harva rakendada, aga mitte neid maksimaalseid määrasid, nagu sealt välja on tulnud. 

10:27 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner!

10:27 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teema on tegelikult iseenesest tõepoolest ju lai ja ka palju räägitud ja ka oluline. Omaette probleem, kas selleks peaks eraldi seadus olema või annaks seda kuskil reglementeerida. Minu küsimus tuleb valdkonnast, mis hakkab kerkima praegu meil kuumaks, ehk maasikad. Maasikaaeg on meil tulemas ja see ei ole mitte ainult sellest, et nad põllul ära mädaneksid, vaid see, mida me ostame. Ja siin on siis § 2 lõige 2 räägib sellest, et ebaaus kaubandustava käesoleva seaduse tähenduses on käesolevas seaduses sätestatud majandus- või kutsetegevuse tehing või tegu, mille ese on põllumajandustoode ja toit, mis on keelatud või mis on keelatud käesolevas seaduses sätestatud tingimuste täitmata jätmise korral. Ja kas siis, kui nüüd müüja on jätnud meelega või kogemata kirjutamata selle, kustkohast see maasikas pärit on, kas siis tegemist on selle seaduse rikkumisega või kuidas seda tõlgendatakse? Kas teda ähvardab trahv ja kui ähvardab, siis umbes kui palju see võiks olla?

10:29 Tarmo Tamm

Aitäh, Heiki, selle küsimuse eest! Kindlasti peab selle toote päritolu märkima ja tootja ka selle eest vastutab. Ja kui ta läheb avalikult pettuse teed, siis selle kohta on kindlasti olemas sanktsioonid ja rahalised karistused. See on kõige elementaarsem, et me teame, mida me ostame, et tarbijat ei eksitataks. Et ma lähen, Heiki, sinu talu maasikaid ostma ja selgub, et hoopis, et nad on kusagilt, ma ei tea, Hispaaniast või kusagilt mujalt. See on nagu selle tootja vastutus, et ta ei eksitaks tarbijat ja tarbija maksab selle raha välja selle eest, mille eest ta tahab seda välja maksta ehk kvaliteedi eest. Igal juhul selline asi on lubamatu ja selliseid tegevusi karistatakse, seda kontrollitakse ja järjest rohkem kontrollitakse, et sellist asja ei saaks juhtuda. Aga ütleme, et see peab juures olema, mida sa ostad, see on iga kauba juures. Kõige paremini muidugi on see näha mitte riknevate toiduainetega, aga veiniletis, kus on täpselt teada, millised riigid, millist veini ostetakse.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

10:30 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tarmo, ma ei sea kahtluse alla nende normide vajadust, Euroopa Liidu õiguse inkorporeerimise vajalikkust. Kuid direktiiv erinebki määrusest selle poolest, et direktiiviil meil riik valib ise rakendamise tee. Ja nüüd on minu küsimus, ma naasen selle juurde: et kuidas see konkreetne eriseadus suhestub üldisesse konkurentsiseadusesse, kas ta on konkurentsiseaduse eriosana tuleb seda tõlgendada, kus üldiselt konkurentsireeglid laienevad, kohaldatakse n-ö siis ka täielikult või on ta täielik hargõigus ehk tegelikkuses ta loob eraldi konkurentsikeskkonna, mis puudutab põllumajandustoodete kaubandustavasid. Ja minu küsimus ongi sellest johtuvalt, kas komisjon kaalus ja miks komisjon ei valinud seda teed, et lülitada see seadus konkurentsiseaduse eriosasse, ütleme siis ühe peatükina või eraldi peatükina? Aitäh!

10:31 Tarmo Tamm

Aitäh, Urmas! See on hea küsimus. Aga kindlasti kuna tegemist on valitsuse eelnõuga, siis ma arvan, et kindlasti käis ka läbi kooskõlastusringi ja vastavad osapooled ka seda  siis arutasid ja kui oli vaja ettepanekuid teha, siis ka tegid. Lihtsam, ma saan sinu küsimuse loogikast küll aru, aga ütleme, et siin lähtutakse puhtalt selle Euroopa Liidu direktiivist ja seal sätestatud nõuetest ja piirmääradest. Näiteks päevade arv, mis on paika pandud jne. No ma ei teagi, mis ta nagu tootja jaoks muutuks, ma arvan, et tootja jaoks on see väga selge ja arusaadav, et kuidas see tarneahel kujuneb. Mina selles, Urmas, probleemi ei näe, et seda eraldi käsitletaks.

10:32 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:32 Aivar Kokk

Aitäh! Kõigepealt tänan eelmise vastuse, küsimusele vastamise eest, aga ma arvan, et Riigikogust ei saa keegi öelda, ka mitte komisjoni esimees, sest ma olen kindel, et kedagi trahvima ei hakata, sest lihtsalt trahvimisõigus antakse kellelegi ametnikule. Ja kes see ametnik on ja miks ta millegi puhul trahvi teeb, seda me ette ei tea. Ja kui räägime omatoodangust, siis täna kehtivas seaduses on väga lihtne: ma Hispaanias toodan maasikaid, kasvatan ja pakendan selle Eestis. Sel hetkel, kui ma olen Eestis teinud ükskõik mis liigutusi, on see juba Eesti toode. Nii et ma võingi pakendatud maasika karbile kirjutada: Eesti. Ja nüüd on see vaidlus, see on nüüd ühe, puhtalt ühe ametniku otsus, kas trahvib mu ettevõtet 100 000-ga või mitte. Et Eesti riik on jõudnud sellesse staadiumisse, et Riigikogu annab õigused trahvimiseks lihtsalt kuskile ametkondadele ja seal ametkonna juht ütleb oma ametnikule, et sa pead trahvima. Ja kogu lugu. (Juhataja helistab kella.) Ja kas trahvitakse, kas me ikka oleme õigel teel, et järjekordselt tekitame, kui üks erakond räägib politseiriigist, siis mina ütlen, et ametnike riik ...

10:33 Aivar Kokk

... kes võivad trahvida.

10:33 Tarmo Tamm

Aitäh, Aivar, hea küsimuse eest! Ma loodan, et ma, stenogrammi huvides, ma kindlasti seda ei öelnud, et kindlasti trahvima ei hakata, ilmselt oli see sõnastus hetkel, lihtsalt, väga lihtsatel põhjustel ei hakata trahvima. No muidugi, kui me seadusesse sisse kirjutame, siis me ütleme, et no mis me üldse seda seadust teeme. Aga ma ütlen, et seda trahvimist ilmselt hakatakse tegema väga kaalutletult ja seal peab olema väga kaalutletud põhjused, aga kui trahvi ei ole, siis ma küsin, et mis siis sunnib kaupmehi nendest kuupäevadest kinni pidama, et mis see sanktsioon siis tegelikult on. Oh, hea tahe või ausus. Kui me kirjutame seadusesse sisse hea tahe ja ausus, no ma ei tea, aga mingi sanktsioon peab olema, aga ma väidan, Aivar, et lihtsalt esimesel võimalusel ei ole, ükski ametnik ei ole ju selle jaoks ametis, et ta esimesel võimalusel läheb kedagi kohe karistama. Ilmselt antakse seal võimalusi ja kui see rikkumine on väga ilmne, siis tuleb karistada. Aga kui seda ei ole siin seaduses sees, et me lihtsalt ausatele tavadele, headele tavadele tugineme, siis ilmselt me ei liigu edasi.

10:34 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Tänan, hea ettekandja! Seda oli nii mõnus kuulda, kuidas tänati kogu aeg Tarmot, eks ju ja hetkeks ma unustasin ... (Tarmo Tamm: kohe läks süda soojaks.) Aga nüüd ma tuleksin selle, ilmselgelt juba aimad ette mu küsimust, et millal siis Eesti läheb üle mikrobioloogilisele meetuvastusmeetodile, mis on sealt Saksamaalt tulnud ja ametnikud on alati vastanud, et oi, me peame oma mingid näidisbaasi tegema ja seda, kui toimiv süsteem on seal Euroopas olemas. Ja seda on ... vaevalt ikkagi kuskilt, me saaksime olla 10 agiilsema riigi seas, kes tuvastab kiirelt ja odavalt. Kuidas seda ei ole siin eelnõus sees, ma imestan.

10:35 Tarmo Tamm

Aitäh, Tarmo küsimuse eest! See teema, mis sa praegu püstitasid, on väga õige ja aktuaalne teema –kaitse oma tootjat. Paraku hommikulgi, ma ei tea kellega meil söögilauas kusagil tuli juttu sellest, et palju tuuakse Hiinast mett siia. Ei vabandust, meilt viiakse Hiinasse ja kusagilt tuuakse, mõnest riigist tuuakse meile, siis eksporditakse edasi. See on oluline teema, see on taganud täpselt selle sama, et me peame saama seda toodangut, mis me teame, et see on kvaliteetne ja vastab nendele normidele ja see on selle peremehe oma, kelle käest me ostame. Muidugi lihtne lahendus on see, et osta naabri käest või kindla inimese käest mesi ja maasikad jne, aga kõigile ei ole see võimalus, kes elavad linnas.

Aga ütleme, et selle tuvastamismeetoditega tegeldakse, see ei ole ainult mesi ja maasikas. Minu teada näiteks Soomes on võimalik tuvastada, on see maasikas Soome päritolu või ei ole Soome päritolu. Ja ministeerium sellega tegeleb. Ma ei oska öelda, mis etapis nad sellega on, aga see võimalus on olemas ja tänapäeva tehnoloogia annab selle võimaluse, et saada teada selle marja päritolumaa. Ja nii mesi kui ka maasikas tegelikult mõlemad vajavad sellist täpsustamist, sest seal on väga palju võltsi, võib öelda, et kasutatakse ära siis teiste riikide toodangut ja müüakse n-ö Eesti omamaise kalli toodangu pähe maha. Nii et eestlane eelistab eestimaist ja see on muidugi hea, et Eesti tarbija eelistab kodumaist toodangut, et sellega ta toetab tootjat ja meie ettevõtjat. Aga sellega tegeldakse mõlemal poolel, nii meega kui maasikaga. Väga hea küsimus. Aitäh!

10:37 Aseesimees Martin Helme

Sven Sester, palun!

10:37 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Põllumajandus on Eestis ülioluline oma töökohtade andmise ja ka üldises SKP osakaalus. Lugedes seda konkreetset eelnõud, vaatasin, et juba esimese paragrahvi esimene lõige tundub mulle suhteliselt segaselt sõnastatud, midagi lubab, midagi keelab. Aga mu küsimus pigem lähtub sellest, et kuidas teie ettekandjana hindate, kas iseenesest selle eelnõuga me avardame või kitsendame konkurentsi Eesti põllumajanduses. Kuidas te tunnete, kas selle eelnõuga me loome mingeid täiendavaid piiranguid ja selles konkurentsis ja selles sektoris töötamine muutub tegelikult raskemaks või vastupidi, tegelikkuses lähevad sellega asjad palju selgemaks ja tekivad hoopis mingid uued võimalused? Äkki te annate oma käsitluse sellest?

10:38 Tarmo Tamm

Aitäh, Sven, selle hea küsimuse eest! Sa märkisid õigesti, et Eesti põllumajandusel on väga suur roll, esiteks, oma inimesed ära toita. Aga Eesti põllumees ka ekspordib väga suures mahus toodangut. See oli vist eelmise aasta kolmandas kvartalis, kus majanduskasvu nagu hoidsid või tõstsid teatud tasemele ... ja teine oli põllumajandus. Ja no vaatame, mis maailmas toimub, kliimamuutused jne. Me ekspordime väga palju toodangut, näiteks teravilja kogutoodang oli eelmisel aastal vist 1,7 miljonit tonni ja pool sellest kindlasti läheb eksporti. Sellest tuleb Eesti riigile palju raha. Ka piimatooteid me toodame kaks korda üle, kui on Eesti riigisisene vajadus. Aga see on Eesti riigi võimalusi ja sellest me saame rikkaks.

Aga nüüd see küsimus, ma saan väga hästi aru, aga ma ütlen, et pigem ta toetab tootjat, selles mõttes, et see tegevus muutub ausaks. Kui tegevus on aus ja konkurents on aus, siis ilmselt sinna sektorisse tuleb inimesi juurde. Ja kui sa ei saa ausatel alustel teistega konkureerida, seda tootmist arendada, siis sa lihtsalt kukud sealt välja. Nii et ma arvan, et ta pigem toetab. Ja kui sa tead ka, et sa saad õigel ajal oma toodangu eest teenitud tulu kätte, siis see on positiivne. Ma arvan, et igal juhul selles mõttes nagu hea ja positiivne eelnõu, ta kindlasti toetab, eelkõige toetab meie tootjat, igal juhul.

10:39 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:39 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei ole tõesti siin viimased kuud osalenud maaelukomisjoni töös ja võib-olla ka mõned nüansid on selle tõttu nagu raskesti arusaadavad, aga ehk sa, Tarmo, oskad mind natukene aidata. Kui me võtame selle § 5, siis siin on loetletud ära need, mis on nagu keelatud, mis on tarnega seotud ebaaus kaubandustava, ja lõige 1 ütleb, et ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote ja toidu müügiga. Et ostja. Oleks nagu teistpidi. Müüja saab tasu. Siin on nagu, et ostja peaks tasu saama. Ava natukene seda. Ma arvan, et siin saalis on teisigi veel, kes vajaksid seal asja natukene avamist. Räägi see lõige lahti.

10:41 Tarmo Tamm

Aitäh, Heiki! See oli hea aeg, kui sa meil maaelukomisjonis olid. Selle punkti mõte ongi see, et me räägime ainult põllumajandustootest. Me ei räägi mingitest teistest toodetest. See piiritleb väga täpselt ära, millega on tegemist, et põllumajandustootega. Kui sa püüad kaupmehele müüa näiteks maal tehtud mingit, ma ei tea, suveniiri või mida tahes, see ei laiene nendele toodetele, mis tegelikult tehakse ka maal. Maal on väga palju tegevusi, millega inimesed tegelevad, aga siin on just tegemist toiduga. Ütleme, et see eelnõu ja kogu see seadus on keskendunud toidule ja sealt siis õigeaegselt sellel tootjal selle raha kättesaamisele, aga ütleme, see tegevusala, mis maal tehakse, on oluliselt laiem ja sellega ongi see § 1 sisustatud.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea Tarmo, nimekaim! 2019 sai moodustatud Riigikogus Eesti mesinike toetusrühm. Igas koosseisus on olnud mesinike, siis küll ta mesilaste ja mesinike ja meetoetus. See on meie jaoks, nagu näha, maa sool. Ja 2019, kui ma ei mäleta, asusite ju teiegi maaeluministriks, ja ma küsisin seda. Nüüd meil on olnud vahepeal see COVID-i aeg, kus inimesed on kaugtööd teinud, nad on saanud arvutiga tõtt vaadata ja et kontaktid oleks loodud, aga ma saan aru, et kellelgi on see huvi või kuidas on võimalus, et tegeldakse, aga tulemust kui sellist ei ole. See on kordades-kordades odavam variant mee päritolu tõestada, kui praegused siin Eestis pakutavad variandid. Mis on see põhjus, oskad sa öelda, seda vastasseisu, sest sina enam ei ole ju ametnikkonna esindaja, täna oled sa üks meie seast?

10:43 Tarmo Tamm

Ja-jaa. Aitäh, Tarmo! Tegelikult sellel perioodil, kui ma minister olin, siis esmakordselt me Eestis viisime sisse mesilasperede toetuse, mida ei olnud Eesti riigis seni olnud, see on vist 800 000 eurot aastas ja kusagil 25 eurot pere kohta. Et see on enam-vähem sama tase, mis on Lätis ja Soomes, et naaberriikidega olla turukonkurentsis võrdsetel alustel. Eesti mett toodetakse palju ja Eesti mett eksporditakse ka palju. Kui ma ministrina Jaapanit külastasin, siis seal olid ka olemas inimesed, kes müüsid igal aastal Jaapanisse parajas koguses mett. Aga ma saan aru, su küsimuse rõhk on ikka sellel, selle päritolu küsimusel, aga sellega tegeldakse. Ja ma arvan, et see on lähiaja küsimus, kui me Eestis saame täpselt teada, see on Eestimaa, eestimaine mesi ja Eestimaa inimene võib olla selle üle kindel, et ta ei ole kusagilt sisse toodud. Noh, kõige hullem oleks see, kui me sööme väga kvaliteetse eesti, n-ö uskumuse järgi, väga kvaliteetse mee pähe teiste riikide mett, kus kasutatakse erinevaid meetodeid, mis sinna meele sisse pannakse, mis kultuuride peale seda mett, need korjealad on. Me peame, me peame olema kindlad, et see on eestimaine ja see on kvaliteetne ja Eesti tootja teeb kvaliteetsed tooted ja eriti toidu poole pealt, et pole üldse mõtet kahelda. Aga pettusega me peame kõik tegelema ja see on üks osa meie tööst, oled sa minister või komisjonis või Riigikogu liige, pole vahet. Aus konkurents ja inimeste mittepetmine, inimene peab maksma selle eest raha, mille eest ta on kindel, et see on see.

10:44 Aseesimees Martin Helme

Sven Sester, palun.

10:44 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole teie komisjoni liige ja tänu sellele on mul ei ole ka nii täpset informatsiooni ja nii otsest informatsiooni nagu komisjoni liikmetel seda eelnõu menetledes. Aga ka eelnõu seletuskirja lugedes ma vaatan, et te olete selles mõttes teinud head tööd, et mitte ainult valitsus eelnõu ette valmistades ei ole kooskõlastusringe teinud, vaid ka komisjon on tõesti küsinud erinevate turuosalistelt arvamust. Ja ma vaatan, siin on ka mitmeid arvamusi esitatud, seletuskirjas on see välja toodud. Küll aga ma panen tähele seda, et komisjon ei ole üldiselt arvestanud nende arvamustega. Ma vaatan järjest, et ei ole toetanud, ei ole toetanud. Võib-olla te paari sõnaga avaksite, mis niisuguseid olulisemad olid. Neid muudatusi oli ju palju, aga mis niisugused olulisemad ettepanekud olid,mis turuosalised tõid. Ja võib-olla mõne sõnaga, miks neid muudatusettepanekuid üldjuhul ei toetatud. Turuosalise ettepanek ikkagi üldjuhul tähendab seda, et tal on mingi king pigistab ja kuskil on mingi mure. Äkki paari sõnaga avaksite natukene seda tagasisidet.

10:46 Tarmo Tamm

Aitäh, Sven! Mulle meeldib, et sa tähelepanelikult oled selle kõik läbi lugenud. Aga ütlen, et põhivaidlusmoment oligi seal tähtaegade üle, kui kiiresti peaks ... Kaupmeestele ei meeldi kiired tagasimaksegraafikud. Aga me lähtusime sellest, et näiteks Soomes ja Rootsis on see tähtaeg veel lühem. Ja ütleme, et me peame seda ka arvestama, et meil väga palju kaubanduskette kuulub väliskapitalile ja suurtel kettidel ei ole tegelikult rahapuudust. See on lihtsalt tahtepuudus, et õigel ajal ära teha. Aga põhivaidlus tegelikult oligi nende maksetähtaegade üle. Sooviti 60-päevast maksetähtaega. No leppisime kokku 30 ja kõigile kaupadele – kiiresti riknevatele toiduainetele ja teistele. Ma arvan, et kaupmehed saavad aru ja kindlasti suurt protesti sellest ei tule. Nii et ma olen veendunud, et kaupmehed on mõistlikud ja arusaadavad, nii et nad mõistavad ka seda tootja tahet ja olukorda, sest tootja jaoks on see sissetulek, millega edasi elada seal külas, küla servas. See oli põhiline vaidlus, nende tähtaegade üle, kas 30 või 60. Soome on siin kasutanud 15-päevast tähtaega. Me valisime selle kiriku keset küla.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde, läbirääkimiste soovi on avaldanud kõige esimesena Tarmo Kruusimäe. Palun!

10:47 Tarmo Kruusimäe

Ma pööran alles hiljem jooma. (Pudelikõlin.)Tänan, hea aseesimees, head rahvaasemikud ja loomulikult inimesed, kes te vaatate neid läbi interneti või läbi Youtube'i! No see on asi, mida peab rääkima! Mina olen – nii nagu teist paljudki – meeusku, mesi on meie regiooni kõige omasem, kõige vitamiinirikkam, ta on meie nagu selline oma kuld, noh kui hispaanlastel on oliiviõli, siis meil on mesi. Mesinikel on tegelikult päris palju probleeme ja ma tunnustan kõiki neid, kes te olete eelnevalt neid toetusrühmi teinud. Ei olnudki minul suurt kiiret, aga lihtsalt tuttavad mesinikud ütlesid ja ladusid need probleemid ette. Nii olengi ma siis kasvanud nende probleemidega koos. Ja eile panid paljud tähele, et ma kandsin siin saalis maski. Seda just sellepärast, et Riigikogu esimees ütles, et saalis on sumin. Ja siis ma panin selle maski pähe ja ilmselgelt te teate Joel Steinfeldti laulu: "summ, summ, summ, summ, summ – Mesimummi laul, et mesimummil lendamisest väsinud vasak tiib.

Räägin päriselt, et mina ei saa sellest aru, tegeletakse. Saksamaal on välja töötatud väga lihtne meetod, kuidas seda saaks, seda analüüsi teha. Lihtsalt selle saatmine. Aga samas eelnevalt on muidugi neil vaja seda nn mee geenilist, ütleme, andmebaasi, kus kõik Eesti omad saadavad. Sest täna on tegelikult kaupmehel õigus küsida mesinikult või meeühistult: teie mee päritolu? Ja siin Eestis seda korraldada on äärmiselt keeruline ja sa pead selleks võib-olla oma toodangu ära võtma, seda enam, et suurkauplused dikteerivad ise ette juba selle hinna. Et ainult selle mahu selle voluumi pealt on sinna kasulik müüa. Aga me näeme seal ka täna tegelikult, päris kohe näha ju, sihukesed pigistavad variandid, mis tunduvad kuidagi sobilikud ja siis meil on ju see, et igaüks võib teha sinna peale selle märke, et "Puhas Eesti" või "Eesti loodus" või "Eesti toode" – paber kannatab kõike.

Nüüd võõrpäritoludega ... vot siinkohal, kui ma nüüd ütlen ja eksin ja ma loodan, et mesinikud ei tule mind selle eest sutskama, on mingite lavendliväljade, kuskilt sealt, mis on tekitanud Eesti inimestele tegelikult selle meetarbimise mingeid häireid. Sellepärast, et meie organism ei võta võibolla seda vastu. Me oleme harjunud siin enda regioonist sedasama mett võtma. Ja sellest on räägitud ja meil on olemas lahendus. Samamoodi nagu selle maasika päritolu. Meil käib ju see parvlaev Soome ja tagasi, meil on ju näidis. Võib-olla, isegi kui ei oleks naabritega, põhjanaabritega, siis neid suhteid tuksi keeratud, oleks saanud juba ammu selle näidise või selle, kuidas oli ...  vabandan knowhow teada, kuidas seda päritolu ka siin Eestis kindlaks teha. Sest nagu keegi ütles, et kui meie hädaldasime siin, et meil ei ole maasikakorjajaid, siis Riia turul müüdi Eesti maasikat. Meil oli suur probleem, aga seal see oli kordades odavam ja säästlikum.

Nüüd see, et siia tuuakse kahtlase päritoluga mett, eks seda tehakse ka siin kohapeal. Lihtsalt keedetakse seda suhkrusiirupit sinna juurde, sest suhkur on odavam, kui mesi, sellega pikendatakse, noh see on selline baaritermin. Nüüd jah, on tulnud mesilasperetoetus. Aga see eelnõu ei räägi ju praegu mesilasperetoetusest. Kui me tahaksime rääkida võib-olla mesinike tõelisemast ja natuke suuremast probleemist, mis ei ole ainult mesinikud, vaid ka mee tarbijate probleem. Ma olen seda korra siin juba rääkinud, et mesi on nii oluline minu jaoks, see on sügavam kui vesi, magusam, kui mesi. See on armastus, ma olen armastuse saadik siin, meearmastuse saadik.

Paluks kolm minutit lisaaega, aitäh!  (Juhataja: Palun, kolm minutit lisaaega.) See on karud, karude rohkus, me oleme siin kuluaarides rääkinud, Eestis võiks olla 300 karu. Eestis on nn ametlikult on kuskil 900 karu, mis tähendab, et hinnanguliselt on neid 1100 ja me hakkame karude arvukuse eest rääkima siis, kui metsa alt hakatakse leidma veriseid kummikuid. Siin me alles ärkame. Soomes on juba kolm tervisesportlast jäänud karu ohvriks. Ma arvan, et neid võib-olla tegelikult rohkem. Kui me enda inimesi austame ja kui see on mesinike jaoks, karude arvukus on probleem, siis on ka kompensatsioon selle mesikäpa puhul, kes ta on. Täna, enne oli nõue, et on kolm elektrikarjuse traati. Nüüd tuleb välja, et karu võib ka veel kõrgemale, kui ta püsti tõuseb, peab olema viis traati, see on kõik see investeering, mida peab mesinik sinna panema. Ja nüüd, kui see kaupmees ütleb, et aga ma ei tea seda mee päritolu ja siis me ütleme, et meil Maaeluministeeriumis on inimesed, kes kogu aeg tegelevad, aga seda tulemust ei tule, seda edet ei ole. Siis kas see ei ole mitte kuritahtlik vastutöötamine kasvõi sellele samale eelnõule? Et andagi leevendust, sest et siis kui tuleb karuott ja müttab sul kõik need mesitarud pikali, siis tuleb ametnik ja ütleb: "Aa, sul oli kolm seda karjust. Ei kuulu kompenseerimisele!" Teine asi on see, et see on niivõrd väike. Saame aru, Euroopas on head lahendused, me oleme Euroopa Liidu liikmesriik ja nüüd sihukeste puritaanidena me ajame sõrad vastu: ei, me ei taha, me tahame ise tegeleda, me tahame ise leiutada oma uue jalgratta. Me võime ju seda teha, meil on äpi-majandus ja kõik asjad, aga olukorras, kus praegu on eelnõu laual, see peaks olema igati normaalne. Saksamaal on see asi olemas, mesinikel on see valmisolek olemas, oma kulu ja kirjadega näidised saata sinna Saksamaale. Me räägime ikka sellest, et me tegeleme sellega ja tegelikult on mesinikud ikkagi kaupmeeste selle nn surve all. Kui kaupmees ütleb, et tõesta ära, kust sul see mesi on tulnud, siis ta peab kordades kallimalt tegema. See on mingi paradigma muutus, mida oleks vaja, aga ma arvan, et see ei ole, ma arvan, et kellelegi on omad huvid, ehk siis kes transpordib või kellel ongi seal garaažist tehtud lihtsalt see, kus ta keevitab sinna, suhkrut keedab juurde. Ja nii ta on ... salapiiritus, salaviin ja kõik need asjad. Tarmo, niipalju kui on võimalus, komisjoni esimehel selg sirgu! Tarmo on õige Eesti mehe nimi. Näitame, et me murrame selle ametnikemüüri ja me tagame selle võimaluse, et mesinikud saaksid ikkagi teha seda tunduvalt odavamat tõestust, et see on Eesti päritolu. Lõpetan selle uuesti, sest et kordamine on tarkuse ema või isa, sügavam kui vesi, magusam kui mesi, see on armastus. Meearmastuse saadik Tarmo Kruusimäe.

10:55 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

10:55 Merry Aart

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Selle seaduse valmimisse on kaasatud tõepoolest erinevad osapooled. Kui vaadata ettepanekute tabelist, siis ka ettepanekuid on tehtud päris palju. Kas see on hea või halb seadus, eks elu näitab, oleks võinud olla minu arvates rangem. Näiteks Soome on kehtestanud, nii nagu Tarmogi ütles, 15‑päevase maksetähtaja puu‑ ja köögiviljale. Meil on kõik 30 päeva. Oleks võinud olla 60 päeva ja kiiresti riknevale toiduainele 30 päeva, aga see oli kompromiss – kõikidele 30 päeva. Tegemist on direktiivi miinimumnõuete ülevõtmisega. Ja see seadus kaitseb põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest.

Tegelikult seda seadust on oodatud päris pikalt, ikka päris mitmeid aastaid, mäletan mina, on sellel teemal räägitud, aga pole seaduseni jõutud. Nüüd lõpuks on see soov jõudnud tegelikkusesse. Ja see puudutab põhiliselt toidu tootjaid, keda on meil suhteliselt vähe ja kes müüvad oma toodangut suurtesse kaubanduskettidesse. Need suured kaubandusketid sageli kasutavad ära jõupositsiooni nende tootjate suhtes. Langetatakse hinda, pannakse müüki müüjaga kokku leppimata, ei lepita kauba riknemise korral kokku, kuidas käitutakse. On olnud juhuseid, kus lastakse kaup ehk toiduained rikneda, siis helistatakse tootjale ja öeldakse, et tule nüüd ja korista oma riknenud kaup ära, ja sellele lisanduvad ka veel vastastikused trahvinõuded. Tootja allub, sest tõepoolest tal on hirm, et ta ei saagi enam kaupa müüa. Ja see ei ole mitte üksikjuhtum.

Siseriiklik seadus puudus siiani neljas liikmesriigis: Eestis, Hollandis, Luksemburgis ja Maltal. Kõikidel teistel on see olemas. Õigusaktide jõustumiseks nähakse ette 11. november 2021. Ja nii nagu ka enne oli juttu, seaduses on loetletud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul ja alati keelatud, nende hulgas maksetähtaja ületamine 30 päeva. Ka tootjal on vaja raha, ta ei saa oodata 60 päeva või 90 päeva, niikaua, kuni talle ükskord makstakse. Tasu, mis ei ole seotud toidu müügiga. Maksed toidu raiskumineku või kao eest, keeldumine ostmisest lühikese etteteatamistähtajaga. Ühepoolselt muuta lepingutingimusi, jätta andmata kinnituskiri tarnelepingu tingimuste kohta, mida kasutatakse ka üsna sageli, ebaseaduslikult saada ja kasutada müüja ärisaladust, ähvardada müüjat survemeetmetega, nõuda müüjalt kliendi kaebusega seotud kulude hüvitamist. On olnud üsna palju juhtumeid, kus kaubanduskett helistab müüjale ja ütleb, et klient ei olnud sinu kaubaga rahul ja maksa mulle trahvi selle eest, et ma ei saanud müüa. Seadusega teeb järelevalvet Konkurentsiamet. Kehtestatakse reeglid ebaausa kaubandustavaga seotud toiminguteks.

Partneritelt on tulnud hulgaliselt ettepanekuid seaduse täpsustamiseks. Paljusid nendest arvestatud ei ole. Ja selle põhjus on see, et seaduse eesmärk on mitte minna kaugemale, kui on direktiivi miinimumnõuded, enne kui on tekkinud seaduse rakenduspraktika. Mingil hetkel tullakse kokku, vaadatakse see rakenduspraktika üle ja kui on vaja, siis minnakse karmimaks või vastupidi. Aga seni saab seal, kus ebaausaid kaubandustavasid ei ole reguleeritud, kasutada võlaõigusseadust. Aitäh!

11:00 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

11:00 Heiki Hepner

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Et tegemist on olulise seadusega, selles ei ole kahtlust, võiks ütelda, et [tegemist on] olulise regulatsiooniga. Eelkõnelejalt kuulsime, et Eesti oli üks neist vähestest riikidest, kus seda veel ei olnud reguleeritud. Tõsi on samas ka see, et nii nagu ikka, neid lahendusi oleks võinud ju ka veel valida, et kas liita näiteks konkurentsiseaduse juurde või lahendada kuidagi teistmoodi, et meie seadusandlikku produktsiooni pisut ohjata. Aga võib-olla see ei olegi kõige olulisem. Üks seadus siia-sinna, võiks ju ütelda. Neid tuleb meil ju siiski nagu Vändrast saelaudu.

Aga olulisem on asja juures tegelikult see, kuidas me sellest aru saame või kui kergesti me tegelikult seda hoomame. Ja see on küll probleem. Urmas Reinsalu luges ette § 1 ja selle mõte ja selle sõnastuse ja tundubki, et eks me olemegi loobunud seaduste koostamisel üldjuhul sellest, et see oleks kergelt ja üheseltmõistetavalt arusaadav. Ma tulen võib-olla selle teema juurde veel korra hiljem oma kõnes tagasi, aga praegu vaataks seda natukene laiemalt.

Tõesti, see on tõsi, et maaelu on Eesti jaoks oluline, põllumajandus on oluline. Mõlemad on üks osa regionaalpoliitika tegemisest ja kui põllumajandusel läheb hästi, siis on suur lootus, et ka maaelul läheb hästi. Nii et selles kontekstis on tegemist olulise eelnõuga. Ja nüüd sealt allapoole minnes, siis tegelikult neid komponente, mida see kõik puudutab või millest maaelu ja põllumajandus tegelikult sõltub, neid on hästi palju ja ka sellepärast peaks see seadus olema suhteliselt lihtsalt ja kergelt arusaadav ja loetav.

Ka eelkõneleja Tarmo Kruusimäe rääkis ühest komponendist, mesindusest, värvikalt rääkis. Ega ta ka ilmaaegu ei ole mesinike toetusrühma liige. Aga me samas teame neid probleeme ja küsimusi, mis meil mee puhul tegelikult on üles kerkinud ja kas me saame olla kindlad, et me poest ostes, juhul kui meil ei ole endal ihumesiniku, et kas me saame ikkagi seda, mis on etiketile kirjutatud, ja kas see vastab sellele kvaliteedile, mis on seal toodud.

Ja teine, tegelikult, tõesti küsisin ka mina seda, millest me oleme rohkem rääkinud, on maasikad. Ka siin on tõesti probleeme ja küsimusi küllaga. Kas ja kuidas on tegelikult ikkagi tagatud tootja poolt see, et müüja müüks õiget kaupa? Ja nüüd siis ongi see tarneahel: tootja, vahele võib tulla ka töötleja, siis on müüja, mida me saame rääkida hulgimüüja, jaemüüja, ja lõpuks ostja.

Ma paluks lisaaega.

11:05 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:05 Heiki Hepner

Ja kui me nüüd selle ostja juurde jõudsime, siis tõesti, § 5 siin, ma ka oma küsimuses tegelikult seda küsisin, tsiteerisin ja pärast konsulteerisin ka Merry Aartiga sellel teemal, et keda siin ostjana on mõeldud. Siin on kirjas, et ostjal on keelatud nõuda müüjalt tasu, mis ei ole seotud müüja põllumajandustoote või toidu müügiga. Üldjuhul, kui me anname müüa midagi, siis müüja maksab ostjale ehk see müügiga seotud tasu kajastubjuba ostuhinnas. Ja kui ma nüüd vaatan, tõepoolest, siin tuleb pärast veel neid piiranguid, mis siin kõik on keelatud ja kõik on asjakohased. Eriti ma tahaks ütelda, kui me räägime siin sellest maksetähtajast, no oleks ta fikseeritud ja see on tegelikult hästi oluline, aga siin on tõesti terve rida neid punkte.

Aga kui ma nüüd vaatan seda, mis on ostja ..., siis on ostja definitsioon, et põllumajandustoote ja toidu ostja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu, sealhulgas valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus või nende asutuste liit, avalik-õiguslik juriidiline isik või nende isikute liit. Kas asi sai selgemaks? Tuhkagi. No annab seda kantseliiti muidugi ikka toota. Ja vähe sellest kantseliidist – kui ta oleks arusaadav, siis, ütleme, neelaks selle alla.

Siin tekibki see küsimus, et mina olen Euroopa Liidu usku ja ma ei arva, et sealt tuleks ainult halba ja kõiki neid reegleid, mis sealt tulevad, me peaksime vältimatult tagasi lükkama. Aga me peame neid kohandama nii, et nad oleksid meie inimeste teenistuses, et meie inimesed saaksid neist aru, et see ei tekitaks meis mõttetut bürokraatiat, et me ise ei oleks pühamad kui paavst. Ja mulle tundub siin, et me jälle natukene, noh, proovime seda arusaama antud seaduse kontekstis tegelikult lükata sellest optimumist ääre poole.

Ma arvan, et kokkuvõttes, kui nüüd seda pikka juttu siin kokku võtta, siis suund on õige, seda seadust on vaja. Teostus oleks võinud olla pisut parem, pisut arusaadavam ja, tõepoolest, et ta kaitseks üheselt meie maaelu, meie põllumajandustootjaid ja et need kehtestatud reeglid, tõesti, veel kord, oleksid ikkagi kõigi jaoks, nii müüjate kui ka ostjate jaoks, kogu selles tarneahelas ühtemoodi arusaadavad. Aitäh!

11:08 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe soovib ilmselt repliiki.

11:08 Tarmo Kruusimäe

Jaa. Ma tänan, hea aseesimees! Mul jäi see lisamata suurest puldist, siis kõik oleks arvanud, et mul on otsene isiklik side või huvi asjas, aga ei ole. Nimelt, meereste pestes me saame tegelikult väga energiarikkaliku vedeliku, millest on võimalik läbi kuumtöötluse toota näiteks metanooli, mis võiks olla täiesti vabalt meie rohemärgistus. Ja biolisand, eks, võib-olla ei peagi päris bensiini ära solkima sellega, aga ta võiks olla. Teine asi on see, et täna on meil see COVID. No desinfitseerimisvahend, mida iganes, ma ei tea. Eelmises koosseisus oli Aivar Kokk maaelukomisjoni esimees ja ma ikka tüütasin teda kogu aeg, kas ikka ei ole võimalik, sest kõrvalregioonides on isegi lubatud sellest inimeste kütust teha. Siis meil läheb kõik see energiarikas vedelik kraavi.

Sellist talupojatarkust on meil ikka täiesti puudu jäänud. Kui teised teevad sellest puhastusvahendid, biolisandit või inimeste kütust, meesamakat või mida iganes, mis need joogid on – mul 20 aastat sellest möödas, ma enam nimesid ei mäleta –, siis selle asjaga oleks aeg kuidagi edasi minna. Ma arvan, meil võiksid seal seda põlevkivi edasi kaevata ja kõik nad oleks, kui meil oleks rohemärgistus paigas, kuhu kõik mesinikud saaksid toota, seda registreerida. Ikka vahel juhtub, et mingit puhastusvahendit läheb näost mööda otse täpselt suhu, on ju, ja see ei ole probleem. Me oleme nutikaid olnud, aga täna me ei ole mitte nutikad, vaid me oleme ikkagi tölplased selles suhtes, et me peame valama selle kraavid, sest selline on säädus, sest me ei julge seda teistmoodi reguleerida.

11:11 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja Aivar Kokk, palun!

11:11 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean tunnistama, et see teema ei ole üldiselt uus, kuigi see praegusel hetkel tundub, et kuskilt Euroopa Liidust on direktiiv tulnud ja kiiresti peab Eesti midagi üle võtma.

Selle seaduse seletuskirja loeme ja loeme seda seletust ja seda seadust, siis tegelikult on seal üks väga suur vastuolu. Me räägime ühest teemast. Eelnimetatud direktiiviga kehtestatakse Euroopa Liidus ebaausate kaubandustavade vastase kaitse miinimumstandardid, võttes arvesse tarnija ja ostja suhtelist suurust ning eesmärgiga kaitsta tarnijat temast suurema ostja eest. Minimaalse ühtlustamise põhimõte valiti, et liikmesriikidele jääks võimalus võtta vastu või jätta kehtima riigisisesed normid.

No siin me räägime kogu aeg ainult ühest poolest. Me räägime tootjast, põllumajandustootjast. Samas me räägime ka tööstust, kes müüb kaupmeestele. Ja ma küsin teilt, head kolleegid, Rakvere lihakombinaat versus näiteks Grossi kaubandus, kumb on suurem, kumb tegelikult dikteerib tingimusi, kas kaupmees, kes on väikemüüja oma 70 kauplusega, küll väikekauplusega, või tegelikult tootja. Kui kaupmeeste liit tegi ettepaneku võtta eelnõus seaduse kohaldamise aluseks ostjate ja müüjate aastakäibed, direktiivi kohaselt välistatakse ebaausate kaubandustavade sundimist suurte ettevõtjate poolt jõupositsioonilt väiksematele ettevõtjatele, siis see punkt on jäänud ju arvestamata, kui ma nüüd õigesti seda seadust loen.

Ja ma tunnistan, et sama asjaga joosti sisse ka eelmise koosseisu ajal maaelukomisjoni. Tegelikult tuleb vaadata mõlemat poolt. Jah, kindlasti suured kaubandusketid kasutavad tihti kurjalt ära seda, et neil on suur müügipind ja igaüks, kes toodab midagi, sooviks selles kaupluses või kaubandusketis ka müüa. Aga olles ise ettevõtja kogu taasiseseisvumise aja, tean ka teist poolt. Tegelikult on see, et kui mul on mingi kaup ja teistel ei ole, siis kõik tahavad seda kaupa, ja mina, selle kauba omanik, tegelikult dikteerin. Ja kahjuks selles seaduses seda poolt ei ole. Tegelikkuses tuleb ikka väga selgelt vaadata mõlemat poolt ja millises positsioonis keegi on. Väikeettevõtjal on palju keerulisem, loomulikult on raske tal üldse saada kuhugile kaubandusketti oma kaupa müüa ja siis pannakse ka karmid tingimused.

Teate, ma teile ütlen, et kas on 15 päeva, 30 päeva, 60 päeva või 90 päeva, maksetähtaeg ei ole absoluutselt tähtis. Tähtis on see, et kui see tähtaeg täis saab, sel ajal ka ära makstakse. Kõige hullem on see, et sa tead, sellel kuupäeval rahavoogudest tuleb sulle raha, aga tegelikkuses tuleb kuu, kaks või kolm hiljem. See on kindlasti probleem. Et ühelt poolt on siin, vaatan, küll pakendi suurust ei tohi sa reguleerida, sa ei tohi, millise euroaluse peal on. Ega siis kaupmehel on ka oma laopind. Ta arvestab sellega, kui palju seda toodangut talle lattu mahub. Kui ta peab rohkem seda kaupa sisse võtma, siis ta võtab kaks riski. Üks on see, et tal peab olema laopind suurem, ja teine on see, et ka teatud kaup võib rikneda. Ja on ju meil kaubandusvõrgus toiduaineid müügil, mis võib aasta, kahe või kolme pärast veel kasutada, et seal ei ole ...

Palun kolm minutit!

11:15 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:15 Aivar Kokk

Ei ole ju täna küsimus sellest, et kas on maksetähtaeg, milline ta on. Loomulikult, kiiresti müüdav kaup, maksetähtaeg võib sel ka olla palju lühem, ei ole sellest ju küsimust. Aga kurb on tõdeda seda, et kui tehakse ühte, võetakse ühte seaduseelnõu üle, siis minu jaoks on alati kurb see, et öeldakse, et aga see tuli ju valitsusest, see tuli ju ministeeriumist. Ma ütlen, et palju asju tuleb, tuli maaparandusseadus, kus sõna "kraav" oli ära kadunud, oli "eesvool". Lähme maale, küsime, et kas keegi teab, kas Tartu tüdruk teab, mis on eesvool, aga ta teab kindlasti, mis on kraav, teab juba Tammsaare ajast, kraave kaevati, et oma maid kuivendada.

Siin on täpselt seesama asi, et on mindud ühte nurka ja jäetud teine nurk tegemata. Minu arvates selle eelnõu juures võiks ausalt öeldes komisjon võtta ja selle eelnõu teise lugemise katkestada. Ma ei vaja, ma arvan, rohkem ei vaja siin mingeid parandusi sisse viia. Aga see, et suurus oleks oluline, et kui palju on tegelikult käive ja selle järgi siis dikteeritakse, kas selle ettevõtte kumb pool on tegelikult ikkagi see, kes dikteerib tingimusi ja kes mitte.

Ja teine, mis mind alati häirib, see, et trahvid, määratakse trahvid, 600 eurot füüsilisele ja juriidilisele 100 000 ja siis on kirjas, et 16 tingimust, mis puhul on võimalik trahvida. Ja siis on juurde kirjutatud üks lause: ja ühel hetkel tuleb reeglistik. Kes teeb selle reeglistiku, millal see tuleb? Meil on ju kombeks olnud siin saalis vähemalt viimase kolme koosseisu ajal, et kui eelnõu tuleb teisele lugemisele, siis on ka see reeglistik siin kaasas. Otsisin, siin seletuskirja juurest ma seda reeglistikku ei näinud. Kas Konkurentsiamet ühel hetkel teeb selle reeglistiku, ilma et see oleks selge meil, kes me täna selle seaduse teist lugemist lõpetame ja vähemalt hiljemalt sügisel kolmanda lugemise juurde jõuame, ja me ei tea, milline see reeglistik on? Kas see reeglistik on selline, et teatud ettevõtted lõpetavad oma tegevuse, sest nad ei suuda neid reeglistikke täita, vaid lihtsalt risk on liiga suur. Kui ühele väikeettevõttele määratakse korra trahvi 100 000, siis, ma arvan, et enamus väikeettevõtjaid on selle järel pankrotis ja rohkem nad ei tegutse.

Ma soovitan kindlasti kõiki eelnõusid väga süübivalt vaadata, kus on kaks osapoolt. Ei ole kunagi see, et üks osapool on hea ja teine halb, mõlemal on omad probleemid ja vaidlused. Eelnõu on väga vajalik. Aga siin on jäänud minu arvates ikkagi selle trahvisanktsioonide pool väga selgelt paika panemata, kuidas see on, ja teiselt poolt ka suuruse järgi arvestamine. Aitäh! 

11:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Imre Sooäär, palun.

11:19 Imre Sooäär

Ma tänan! Austatud kolleegid! Ma tahaksin ära markeerida mõned teemad ja lükata ümber mõned väited, mis siin kõnepuldis on selle eelnõu puhul kõlanud.

Esiteks, muidugi on äärmiselt tore, et nii palju Riigikogu liikmeid võtab sõna maaelukomisjoni teemadel, ka need, kes ei ole kunagi ühtegi küsimust küsinud. See on väga tervitatav, sest see tähendab seda, et me viime kõik ennast nende teemadega kurssi ja peaksimegi olema kursis. See on igal juhul väga tervitatav.

Aga üks, millele väga paljud siin viitasid, üks teema, millega ma olen täielikult nõus, on see, et Eesti seadusloome aluseks peab olema hea ja ilus eesti keel. See on tõepoolest lubamatu, et meil on ligi sajasõnalised laused, millest on väga keeruline aru saada isegi juristidel, liiati siis veel maainimestel või põllumajandustootjatel, kellelt me ei saa eeldada väga kõrget juriidilist ettevalmistust, et neid tekste mõista. Seega tõepoolest, see teema on aastaid siin Riigikogus olnud, et seadused oleksid mõistetavad üheselt kõigile. Ja minu teada lausa üks endine kolleeg Maret Maripuu on sellel teemal kirjutanud teadustöö. Aga me jätkuvalt põrkame selle küsimusega silmitsi ka selle eelnõu puhul, aga mitte ainult selle.

Ja ka hea kolleeg Urmas Reinsalu, kes selle teema tegelikult täna siin välja tõi, ma olen päris kindel, et kui me sirvime seadusi, mis ka tema ministriks oleku ajal on tema käe alt läbi käinud, me kindlasti leiame neid ülipikki põim- ja liitlauseid ka sealt. Tegelikult sellele tuleb mingi lahendus leida. Sest see raiskab inimeste aega, see raiskab ... Igasugune mittemõistetavus tekitab tõlgendusi kohtutes ja kurnab sellega kohtusüsteemi. See on eraldi teema, millega kõikide seaduste puhul tuleb tegeleda, antud juhul siis peaks sellega tegelema vastutav minister Urmas Kruuse.

Aga vastutavale ministrile on mul küsimusi. Teda ei ole küll täna siin, aga tema ametnikud kindlasti saaks talle edasi viia küsimusi. Just täna hommikul sain oma postkasti kirja Eesti Maaturismi Ühenduselt, kuhu kuulub üle 300 turismiettevõtte üle Eesti. Nad ikka ootavad veel lahendust, üks teema jäi riigieelarve menetluse juures lahendamata. Ja Kruuse lubas maaturismi ettevõtjatele, et lahendus leitakse, siiamaani ei ole kriisiabi toetust kas läbi MES-i või mingite muude Maaeluministeeriumi allasutuste leitud. See teema vajab kindlasti lahendamist ja kiiresti lahendamist, sest see probleem on üle Eesti kõikidel maaturismiettevõtetel. Ja me teame ise, kuidas turism on kõige rohkem selles kriisis kaotanud.

Maasikad Riia turul. Ma tahaksin ümber lükata hea kolleegi Tarmo Kruusimäe väite, just nagu maasikate Riia turul müümine, kus on silt juurde pandud, et need on Eesti maasikad, meile midagi tõestaks, veel vähem seda, et meil on piisavalt palju maasikakorjajaid, et saab neid maasikaid lausa Riia turule viia. Ma arvan, et see silt seal juures võib-olla pigem reklaamlause, et seda maasikat maha müüa, sest see mõjub Läti kliendile väga positiivselt. Meil ei ole mitte ühtegi süsteemi maailmas, et võtta ette kaks maasikat ja öelda raudkindla teadmisega, teaduslikult tõestatult, kus see maasikas kasvas ja kus teine maasikas kasvas. Sellist süsteemi ei ole. Seda saab võtta võib-olla mingite pestitsiidide kasutamisega, kui seal on mingisugune kodeering sellel pestitsiidil, mille järgi võiks kuidagi tuvastada, aga see ei ole ühene tõestus, et see maasikas üldse kunagi Eestis kasvatatud on.

Sama probleem on ju meil siin turgudel olnud, kus pannakse juurde reklaamlaused, aga me ei saa kunagi kontrollida, kas see on ka tegelikult Eesti maasikas või on see Poola maasikas. Ja neid probleeme on olnud. Nii et paraku silmitsi seisame selle ...

Aitäh! Paluks üks minut veel juurde!

11:24 Aseesimees Martin Helme

Üks minut lisaaega.

11:24 Imre Sooäär

Silmitsi me seisame selle teemaga endiselt. Ja kõiki neid teemasid tuleks lahendada kompleksselt, läbi ministeeriumide allasutuste, otsides lahendusi. Me kindlasti ei saa kellegi väitele tuginedes siin Riigikogus öelda, kas see mesi oli Eestist või see maasikas oli sealt. Loomulikult nõuab see hästi põhjalikku teadusliku analüüsi ja omakorda selle tõestamist, et need väited oleksid vettpidavat. Aga jätkame nende teemadega kindlasti. Aitäh kõigile, keda maainimeste teemad huvitavad ja kes sellel teemal siin on sõna võtnud! Aitäh!

11:24 Aseesimees Martin Helme

Tarmo, sul on üks kord võimalik repliigiga esineda, rohkem mitte. (Hääl saalist.) Proovib keegi teine, aga nüüd on Tarmo Tamme sõnavõtt. Palun!

11:25 Tarmo Tamm

Aitäh juhataja! Head kolleegid! Paistab, et Riigikogu öised istungid on mõjutanud positiivselt, et räägitakse väga palju põllumajandusteemadel. Ja see teeb ainult rõõmu! Kui rääkida sellest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist Svenile ja sellistele majandusinimestele öeldes, et tegelikult ongi natukene erisus, sest ta ei allu otseselt konkurentsiseadusele ja turumajanduslikele reeglitele, aga ütleme, Euroopa Nõukogus ja parlamendis menetleti seda väga pikalt. Ivari Padar võib seda omalt poolt meenutada, et see teema on väga pikalt olnud päevakorral ja tegelikult eesmärk on kaitsta oma tootjaid. Ei ole teist võimalust kaitsta oma tootjaid. Võiks öelda, et vaba turumajanduse reeglite järgi osa tootjaid lihtsalt surevad seal turul välja, et nad ei saa oma toote eest seda raha kätte. Ta natuke läheb mööda konkurentsi‑ ja turumajanduse reeglitest, aga see on Euroopa Parlamendis ja nõukogus selliselt kokku lepitud ja ma arvan, et see on hästi positiivne. Eesti on üks viimaseid riike, kes sellega üldse liitub, nii et igal juhul me peame oma tootjat kaitsma.

Imrele öeldes, et see tegelikult Soomes on maasikas juba tuvastatav, see metoodika on olemas. Meiega on täpselt samamoodi, et on võimalik isegi kaladega – ma mäletan, kui ma käisin Tartus ülikooli teadlastega tutvumas, siis nad ütlesid, et on võimalik selgeks teha, kas see kala on Eestist pärit. Jutt oli seal jõekaladest. Aga kui väga palju juttu oli siin mesindusest ja mesinduse toetusgrupi esimees – ma ütlen selle nime ka välja – Tarmo, siis ma võin sulle öelda, et selles valdkonnas on väga palju tehtud positiivset. Näiteks pritsida võib taimi ainult öösel. Varem ei olnud niimoodi, et öösel kella 10–4 on ainult võimalik taimi pritsida, õitsvaid taimi. Ja see on suur samm edasi, et kaitsta mesilasi. 

Aga me räägime mesilastest ainult kui meest. Tegelikult me peaks rääkima tolmeldajatest. Kui meil neid tolmeldajad ei ole, siis jääb väga suur osa saagist saamata. Kusagil oli isegi vist selline statistika tehtud Euroopa Liidus – tolmeldajad annavad 12% SKP-st. See on päris suur summa ja me peame kaitsma kõiki tolmeldajad, kes meie ümber on, õielt õiele lendavad ja nii edasi, aga mesi on sellest üks väike osa. Aga ma tänan selle sisuka arutelu eest ja loodan, et see eelnõu saab seaduseks, siis meie tootjad on võrdselt kaitstud teiste Euroopa Liidu riikidega ja selle seaduseelnõu eesmärk see on. Aitäh teile  ja edu!

11:28 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäärel on repliik.

11:28 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg Tarmo! Sa andsid mulle võimaluse repliigiks, ma kindlasti kasutan selle ära. Jah, ma olen täiesti nõus sinuga, Soomes on see süsteem olemas, seda kasutatakse, aga seda süsteemi ei tunnustata üle Euroopa Liidu kõikides riikides. Igaüks võitleb oma turu pärast ja igaüks võitleb nii, et nendel oleks parem. Kui seal tuleb kunagi ühtne süsteem, mida tõepoolest kõik Euroopa riigid tunnustavad, Euroopa Liidu riigid tunnustavad, siis me saaksime sellest rääkida sellest kui ühest kindlast vettpidavast asjast. Täna see on ainult Soomes ja väga paljud Euroopa riigid seda ei tunnusta, nii et siin on veel pikk tee minna, aga ma olen nõus, et Eestil oleks see kasulik, kui meil oleks vähemalt võimalik oma kaupa kaitsta läbi selle. Nii et siin on kindlasti mõttekoht olemas, et tulevikuks sellist süsteemi luua.

11:29 Aseesimees Martin Helme

Palun, Sven Sester!

11:29 Sven Sester

Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Ma arvan nii nagu kolleeg Imre Sooäär ütles, et see on väga positiivne, et niivõrd palju Riigikogu liikmeid on aktiivselt osalenud küsimusvoorudes ja ka oma arvamustes ja sõnavõttudes. Põllumajandus oma olemuses on Eestis üks olulisi sektoreid mille osakaal nii töö andmisel inimestele, aga ka rahalises väärtuses kogu riigi SKP-st on olulise suurusjärguga. Ma arvan, kõik erinevad tegevused, mis selles sektoris tehakse, võiksid ja peaksid olema kõrgendatud tähelepanu all. Ja hea on näha, et ka siin Riigikogus, kui ma ei tea, üheksa või 10 inimest on konkreetselt maaelukomisjonis, kes n-ö süvendatult sellega tegelevad, siis tegelikkuses see teema huvitab palju suuremat arvu Riigikogu liikmeid ka väljaspool seda komisjoni.

Nüüd eelnõust. Ma arvan, et see eelnõu oma olemuses on mõistlik ja õige nagu Tarmo Tamm ka nentis, et iseenesest regulatsioonid ja täpsustused, mis tehakse selleks, et vähendada ebaausust. Et ma arvan, et kõik need regulatsioonid on mõistlikud oma olemuses, tegelikult on nad mõistlikud. Ja ma mäletan, kunagi, kui rääkisin maksuameti juhtkonnaga olles ise ka rahandusminister, siis maksuamet ütles, et me teeme maksimaalse pingutuse selleks, et ebaausaid ettevõtjaid turult eemaldada ja maksimaalse pingutuse selleks, et ausatel ettevõtjatel oleks võimalikult kerge töötada alates deklareerimistest jne, jne. Nii et iseenesest oma olemuses reguleerida ja panna paika võimalikke nüansse, mis välistaks ebaaususe ja sealt tuleneva võimalik konkurentsieelise, on mõistlik. Ja tõesti see konkreetne eelnõu seda sätestab.

Aga igal asjal on oma "agad" nagu ikka elus. Ja tihti on öeldud ka seda, et ei oma tähtsust, mida sa räägid lause esimeses pooles, küsimus, mis tuleb "aga" järgi. Ja ma võib-olla paari sõnaga peatuks sellel nn "aga-l" ka. Et kui nüüd selle eelnõu olemuslik eesmärk on ju tegelikult Euroopa Liidu ebaausate kaubandustavade vastase kaitse miinimumstandardid. See on tegelikult selle direktiivi üldine eesmärk. Siis tuleb ju nentida seda, et kui me vaatame seda eelnõu tervikteksti, mis iseenesest oma olemuses kätkeb 16 erinevat ebaausat kaubandustava, mis on siin ära loetletud ja mis leiavad suuremat tähelepanu selle konkreetse eelnõu raames. Siis pigem on Eesti – nagu tihti tegelikult on varemgi juhtunud – astunud võibolla pikema sammu, kui Euroopa Liit isegi nii-öelda meile ette on näinud oma selle direktiiviga.

Ma siinkohal etteruttavalt, enne kui ma lähen võib-olla mõne punkti sisusse, tunnustan nii nagu ma küsimuses nentisin, komisjoni ja komisjoni esimeest. Minu arust hästi oluline on, et turuosalistelt katusorganisatsioonidelt ei küsita arvamust mitte ainult sel ajal, kui seda eelnõu, ükskõik millist eelnõu ette valmistatakse. Üldjuhul tehakse seda valitsuse tasemel ja seal on oma kooskõlastusringi tavad. Aga et tegelikult ka parlamendis käib sisuline arutelu ja arvamuste küsimine ja tõsilugu, et siin on seda tehtud ja siin selle koha pealt tuleb komisjoni ja komisjoni esimeest tunnustada. Arvamust on küsitud ja enamgi veel, kui tihti arvamust küsitakse ja see võib tunduda formaalne ja tagasisidet ei pruugi üldjuhul tihti tullagi, sest kõik arvamused ja eriarvamused on ära fikseeritud juba varasemate kooskõlastuste käigus, siis seekord oli natuke teistmoodi. Seekord neid arvamusi tuli ikka päris palju, et kui ma vaatasin ka seda, seda loetelu, et siis noh praktiliselt ma ütleksin, et vähegi kõik, kellelt arvamust küsiti, kõik need andsid teada. Ja enamgi veel, et selle eelnõu puhul on selline ... Ma paluks lisaaega kolm minutit! (Juhataja: kolm minutit lisaaega, palun!) Selle eelnõu puhul on see huvitav asi, et seda aeg-ajalt juhtub, et need arvamused on omavahel ka vastandisse minevad. Kui tihti turuosalised on ühes või teises asjas ühte meelt, siis seekord on tõesti niimoodi, et suisa vastandlikud on need nägemused, et üks tahaks vinti peale keerata ja teine ütleb, et oot-oot, kus te nüüd nii palju seda vinti, et tõmbame nüüd ikka natukene asja tagasi. Selles mõttes on tuntav tootjate ja müüjate mingil määral see vastasseis, mis kajastub ka siis nendes muudatusettepanekutes.

Ja loomulikult, igal Riigikogu liikmel on oma arvamus sellest asjast. Mina ka pean tunnistama, et mina kindlasti olen, ja ma ei häbene öelda, et ma olen kindlasti selle koolkonna austaja, kes pigem igasuguste sanktsioonide ja reglementidega ütleb, et mida vähem neid on, seda parem. Ma ütlen ausalt välja, et ma olen selle koolkonna austajaid. Peavad olema seaduslikud raamid, kuidas tegutseda, muidu on anarhia, kui seda ei ole, aga mida vähem on neid igasuguseid reegleid, mis meid piiravad seda kergem on kindlasti ettevõtlust teha. Ma olen alati öelnud ka, kui eelarve peab olema konservatiivne, siis majandus peaks olema liberaalne. See on nagu loogika ja siin puhul ka ma pigem kindlasti kaubanduskoja ja kaupmeeste liiduga võib-olla selles mõttes rohkem jagan seda arvamust, et mulle tundub, et me oleme liiga palju hetkel neid piiranguid siia peale peale pannud. Ma pigem tagant nendin seda, et minu meelest oleksime võinud jääda pigem nende miinimumstandardite juurde. Ja kindlasti komisjonile ma nendin ka seda, ma vaatasin, et te kohtusite juuni alguses, võib-olla, aga noh ma ei tunneta, et ma ei ole komisjoni liige, võib-olla oleks pidanud pidama siis, see ei ole minu etteheide, selles mõttes, et ma tõesti ei tea täpselt tagapõhjasid, aga võib-olla oleks pidanud võib-olla rohkem pidama ka läbirääkimisi veel turuosalistega. Elu tavaliselt näitab seda, et kui me seame ise vabatahtlikult suuremaid piiranguid, siis see tekitab kindlasti ka sellel turul suuremat frustratsiooni ja suuremat ebakõla. Et võib-olla oleks see pidanud tähendama seda, noh kui ma vaatan n-ö oma kodukomisjonist, majanduskomisjonist, me teeme suuri ümarlaudasid, hekseldame ja nämmutame mingeid teemasid. Pigem rohkem rääkida kui vähem rääkida. Ma ei taha siin veel kord olla kantslist mingi epistlilugejaga, aga mulle tundub, et neid ebakõlasid võis jääda rohkem lauale, kui võib-olla oleks pidanud. Aga kokkuvõttes jah, mulle tundub, et me oleme läinud sellisest miinimumharmoniseerimisest natukene liiga tugevaks selle eelnõuga. See on minu arvates mingil määral probleem, aga oma olemuses kindlasti see eelnõu on täna siin laua peal ja iseenesest tekitab teatavad mänguraamid, kuidas sellel sektoril sellel turul peaks käituma, see oma olemuses tegelikult on õige. Aitäh teile!

11:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Järgmisena Urmas Reinsalu. Kolm minutit lisaaega ka kohe.

11:37 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Ma selles mõttes olen murelik selle dünaamika ja tendentside pärast, kuhu meie õigusloome maht üha avardavas ulatuses liigub. Eestis kokku on kusagil 400+ seadust. Ja nüüd me tekitame juurde ühe iseseisva seaduse, nn novellseaduse, mis tegeleb väga kitsa kontuuriga õigusprobleemi lahendamisega. Ma ei sea Euroopa direktiivi sisu kahtluse alla. Ja ilmselgelt, kui Eesti on osalenud selle väljatöötamises ja nõustunud, siis on see ka Eesti kohustus Euroopa Liidu õigust ... harmoniseerida. Kuid küsimus on selles, miks me oleme valinud selle tee, kus ma pean suure lugupidamise puhul Tarmo Tamme vastu siiski nentima, et mulle jäi segaseks. Mulle jäi segaseks see, miks me ei ole valinud seda teed, et me oleks võtnud Eesti konkurentsiseaduse, kus on kirjas ka konkurentsireeglite üldosa, mis minu hinnangul niikuinii peaks rakenduma ka põllumajandustoodete konkurentsile, ja lülitanud, kasutades ka sama mõistesüsteemi, selle konkurentsiseaduse üheks eriosa peatükiks.

Nüüd teine, millele ma juhtisin tähelepanu, puudutab seaduse keelt. Ma tsiteerisin. Kellel on seaduseelnõu ees, võib lugeda § 1 lõiget 1. See tuletas mulle meelde kooliajast, ülikooliajast filosoofia loenguid, kus teinekord olid niisugused mõisted, kus sa pidid lugema kaks korda või kolm korda üle, kuna mõiste keskel – tegemist oli tõlgitud mõistega filosoofide keelest, saksa keelest –, mõistest arusaamine katkes ära. Sa pidid naasma ja mitu korda üle lugema. Aga seaduse keel ei saa nii olla.

Ma tuletan meelde kuulsat Saksa õigusfilosoofi Savignyd. Savigny sõnad, mis peaksid olema meie juhis, on, et jurist peab mõtlema nagu filosoof ja kõnelema nagu talupoeg. Ja selles § 1 lõikes 1 on juhtunud tagurpidi. Kõneletakse nagu filosoof, aga sisu on ju tegelikult talupoeglik, väga praktiline õiguskäitumisjuhis. Ma kutsun üles küll. Ma arvan, et meil selle direktiivi ülevõtmisega ei ole niisugust tormi. Kaalume seda katkestamist. Kaalume seda katkestamist ja katsume selle õiguskeele teha selliseks, mis vastab eesti keele arusaadavuse minimaalnõuetele. Praegune seaduse tekst, esiteks, eraldi novellseadusena on mittevajalik õigusruumis. Ja teiseks ma väidan, et see keelearusaadavus on kultuuriküsimus üldises keeles. Aga tal peab olema minimaalne nõue, minimaalne nõue õiguskeeles.

Need on minu osundused selle seaduseelnõu koha pealt. Ma tahaksin loota, et nende asjade lahendamisel on võimalik venitusteta selle õigusaktiga edasi liikuda. Õigusloome maht kasvab ja selle raskuskese parlamendis peab olema selline, et mitte öelda jah kõigile õigusakti initsiatiividele, ükskõik milline valitsus on, mis tulevad parlamenti, vaid meil peab olema küsimus ja peab olema ülekaalukas argumenteeritud põhjendus, miks uut iseseisvat õigusakti luua. Hetkel ma seda põhjendust ka seletuskirjas ei näinud. Uutele õigusaktidele, sellele seaduste tegemise massiivile on praegu olukord selline, et meil on otsekui süütuse presumptsioon nendel tekstidel, aga peaks olema vastupidi, peaks olema süü presumptsioon. Ja ma loodan, et see vaimsus selles parlamendi koosseisus, see tahe ja valmidus selles parlamendi koosseisus on tugevamal ja kindlamal alusel järgmise paari aasta jooksul. Aitäh teile! 

11:42 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

11:42 Ivari Padar

Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Ma võib-olla natukene võtan selle alguses kokku, et miks siis kõik see juhtunud on ja kas me täna selle õigusakti heakskiitmisega lõhume lõplikult ära liberaalse turumajanduse. Ma isegi olen mõtelnud seda, et meil on siin kaks liberaalset erakonda, meil on siin euroskeptiline erakond, aga tundub, et kõik on nõus. Mina muideks olen nõus sellega, selle eelnõuga.

Aga kus see sügavam põhjus on? Sügav põhjus on nii üle Euroopa, kui ma arvan, et see on ka vist selline ülemaailmne teema. Ehk kaubandus on märksa paremini kontsentreerunud ja oma seisukohtade eest seisev, kui tänasel juhul primaartootmine on ehk põllumajandus. Nii lihtsalt ongi. Ja ma siin ka esimesel lugemisel rääkisin seda asja, et näiteks ma mäletan ühte Hollandi võrdlust. Holland on õige suur riik ja rahvaarv on meist märksa suurem, aga tegelikult põllumajanduspoliitikat reguleerib seitse kaubandusketti. Kui me võtame kõiki liikmesriike, siis nii see on, et kaubandust, ja ma ei taha midagi halba ütelda kaubanduskettide kohta, aga paratamatult on niimoodi juhtunud, et nemad on nagu ... juhid.

Sellest tingituna ja sellest tulenevalt hakati Euroopa Parlamendi poole pealt eelkõige mõtlema, et kuidas, mis regulatsiooni siin leida sellele asjale, sest et teine pool on see, et on Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika. Et me proovime kompenseerida (Juhataja helistab kella.) Me proovime kompenseerida ja toetada põllumajandust ja maaelu 30–40% Euroopa Liidu ühisest eelarvest ehk kusagil 0,4% Euroopa Liidu SKT-st, mis läheb ühelt poolt põllumajanduse toetamiseks ja teiselt poolt läheb põllumajandusest välja see raha, mis siis, kuidas see lõpptarbijani jõuab. Nagu selles suhtes ei olnudki nagu varianti. See asi vajab reguleerimist, seda räägiti pikalt läbi Euroopa Parlamendi tasandil. Ja noh, nüüd on see üks lahendus olemas. Need on miinimumstandardid kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kuidas peaks olema primaartootmise ja kaubanduse vahelised suhted reguleeritud. Me lõpuni ei tea, kuidas see hakkab toetama, kuidas see hakkab päriselt ellu minema, aga me teeme parimat. Selle puhul, et ma lihtsalt paratamatult mõtlen, et kaubandus on jõulisemalt ja paremini kontsentreerunud ja oma seisukohtade eest väljas, kui seda on põllumajandustootjad. Nii et see oli see suur mõte sellel seadusel. Tänan teid!

11:45 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Riho Breivel, palun!

11:45 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ei olnud küll plaanis tulla, aga Sveni, kuidas öelda, kõnet kuulates ja Urmase kõnet kuulates, siis ma ikkagi pidin tulema.

Küsimus on selles, et see seadus on põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus. See on jah uus seadus ja iga seadusega me tekitame omale piire juurde. Ja ta ongi niimoodi kahetiselt võetav.

Kas see seadus nüüd annab meile võimaluse ausamalt asja ajada või hakkab meil piirama neid võimalusi, mis meil tegelikult on olemas? Sveni kuulates: hakkab piirama. Sellepärast et me iga uue normiga tekitame omale takistusi juurde.

Aga jällegi, demokraatlik ühiskond on kord üks sihukene huvitav organism, kus pidevalt tekitatakse piiranguid erinevate normidega, erinevate lähenemisteedega. Ja ongi niimoodi, et kui me tahame elada metsiku lääne tavade järgi, siis nagu seadusi poleks vajagi, siis igalühel on meil kolt vöö peal ja kellel on suurem kolt ja täpsem käsi, see müüb oma asja palju paremini. Me tahame müüa ausalt, me tahame, et ka see müüb oma asja, kellel seda rasket kolti puusa peal ei ole ja kes pole hästi õppinud nagu tulistama.

Nii et kui me oleme öelnud juba a, siis tihti me peame ütlema ka b. Ja niimoodi ongi. Kui me võtame teatud seadused vastu, mis annavad kellelegi juba mingisuguse õiguse olla tugevam ja suurem, ja jätame reguleerimata nõrgema poole, siis juhtubki niimoodi, et nõrgem pool jääbki nõrgemaks ja suur sööb lõpuks selle nõrga ära. Nii et siin tuleb mõelda alati kahe poolega.

Mis nüüd teha? Ei oska öelda, mis on hea. Aga mul on selline tunne, et hea on ikkagi nõrku kaitsta, kui me oleme juba selleks hakanud kuhugi minema. Aitäh!

11:48 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

11:48 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Järjekordne direktiiv. Ma ei tea, kui palju me oleme viimasel ööl nendest rääkinud. Numbrid on erinevad, 2019/633. Ja peaks olema nagu 1. maiks juba vastu võetud, sügisel 1. novembril kehtima hakkama. Täna läheneb jaanipäev, aga jälle traditsioon, et direktiiv tuleb vastu võtta, aga meie lohiseme järel. See periood ei ole kuigi pikk.

Aga iseenesest suurepärane asi. Ja see kehtib igal pool. Ka kodus öeldakse ja lapsevanemad on öelnud, et suur ei tohi väiksemale haiget teha. Nii lihtne see ongi. Aga kui vaadata praegu selle direktiivi kontekstis, et suur ei tohi väiksemale haiget teha, aga kes see suur on ja kes see väike on? Suur on selle direktiivi kontekstis või suured on viis suurt. Ja need teate isegi, kes need viis suurt on. Käite iga päev seal, ma arvan. Ühe nimi on Prisma, teise nimi Selver, kolmanda nimi Coop, neljas Maxima, Prisma. Viis suurt. Nende käive, nende jaekaubanduse käive on 1,7 miljardit kõikide nende teiste 2,4 miljardist ja kasum, mida ma välja lugesin,  kogukasum sellel jaekettidel on, kes müüvad, me räägime toidust muidugi eelkõige, 85 miljonit ja jaekettidel sellest 80%-st või viiest suurest 71. Nii et see ütleb seda, et suur ongi suur.

Kui hakata võrdlema neid, kes kasvatavad maal midagi, on nad maasikad ka, et olla n‑ö sellel lainel, mis varsti hakkab tulema, või miskit muud. Ostja võib dikteerida selle ja dikteeribki need tingimused. Ma lugesin siit välja üllatusega, et Eesti on Euroopas kolme seas, kolme selle seas, kes ei ole taolisi asju varem rakendanud. Ja nüüd on see direktiiv meie ees või kukil, võib ka niimoodi öelda, oleneb, kelle poolt vaadata. Ma vaatasin siin eelmise aasta suvel, kui ministriks oli veel Arvo Aller, mida arutati ministeeriumi majas. Ja ega neid hinnanguid, mis hakkab toimuma, toona ei olnud seal. Urmas Kruuse oli toona maaelukomisjoni liige lihtsalt ja rääkis seal innukalt riknevast kaubast, mis on jumala tõsi. See on üks selline, mis võib tekitada probleeme.

Kui nüüd vaadata, kus ma siin võtsin, mida tootjate organisatsioonid on välja pakkunud ja mida on öelnud ostjate esindajad, kaupmehed. Kaupmeeste hinnang või nende esindajate hinnang – Sirje Potisepp siin – ega nad eriti rõõmsad ei ole. Sirje Potisepp: tarbija ei aima, kuidas kujuneb tema kodupoe kaubavalik ja miks ühtäkki ei ole seal enam temale harjumuspäraseks saanud toodet. Loogiline oleks arvata, et tootel polnud piisavalt ostjaid ja seepärast võeti müügist maha. Kuid alati ei ole see nii. Nii et toidutootjatele need on võõrad olukorrad ütlevad ...

11:53 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas sa vajad lisaaega?

11:53 Peeter Ernits

Jah, paar minutit, kolm minutit.

11:53 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

11:53 Peeter Ernits

Jah. Ma ei hakka siin Sirje Potisepa tsitaati, aga ma tahtsin tuua välja ühe, kui ma üles leian... Ettepanekud, need on talupidajatelt. Aga siin on hea, et kuna direktiiv on kukil kaelas, siis igal juhul tuleb seda rakendada. Ja ma ütlen ette juba välja, et minu meelest on see hea, et nüüd on Euroopast vähemalt hakatud meid sundima, kuigi me oleme jõudnud selle hea tava juba varem vastu võtta vabatahtlikult ja seal on neid asju tunduvalt rohkem kui selles direktiivis. Aga mida talupidajate keskliit on näiteks pakkunud? Ebaausad kaubandustavad tuleb keelata kõigis ettevõtjatevahelistes suhetes, sõltumata ettevõtte suurusest. Ja nüüd huvitav on vastus, mis kordub erinevate nende ettepanekute, mitte ainult talupidajate keskliidu puhul. Ma tsiteerin – ja alati on öeldud nende puhul: mitte arvestatud. Kuigi direktiiv nõuab miinimumharmoniseerimist, nagu artikkel üheksa ütleb, ja see on ka võimalik Eesti õiguses kehtestada kaitsega teiste ebaausate kaubandustavade eest kui need, mis on direktiivis välja toodud, siis eelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle võtta direktiivi sätted ja mitte minna neist kaugemale, enne kui on tekkinud seaduse rakenduspraktika. Selline refrään kordub erinevate asjade puhul. See on täiesti selgelt copy paste'ga pandud siia selline vastus.

Aga kokkuvõttes, järjekordne direktiiv. Mulle direktiivid ei meeldi, aga mõnikord on nad kasulikud ja eelkõige mulle tundub, on nad kasulikud just tootjatele. Ja minu ringkonnas Jõgeva‑ ja Tartumaal on see kindlasti kasulik, kuna meil on põllumajandustootjaid, neid väikseid, keda tuleb kaitsta suurte eest. Ja kordan: nende suurte eest, kes teevad väiksematele liiga. Kuidas nad teevad, mõjuanalüüse pole mina vähemalt lugenud. Aga need on viis suurt, kuhu me kõik paratamatult peaaegu iga päev läheme. Nii et mõelge selle peale. Aitäh!

11:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõule on tehtud üks muudatusettepanek, selle esitaja on maaelukomisjon ja juhtivkomisjon on ise otsustanud seda arvestada täielikult. Nüüd, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 377 teisel lugemisel lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt on tulnud ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Rene Kokk, palun!

11:57 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel enne katkestamisettepaneku hääletust teha paus 10 minutit.

11:57 Aseesimees Martin Helme

10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

12:07 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 377 teine lugemine katkestada, palun võtta seisukoht ja hääletada.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 0, vastu 63 ja erapooletuid 1 ei leidnud ettepanek toetust. Nii, sellega on eelnõu teine lugemine lõpetatud ja – kas tõesti! – teise päevakorrapunkti käsitlemine on samuti lõpetatud. Väga hea!


3. 12:08 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (402 SE) esimene lugemine

12:08 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 402 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun!

12:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule esimeseks lugemiseks tulumaksuseaduse eelnõu, millega lõpetatakse 1990-ndate keskpaigas kehtestatud maksusoodustus, mis on puudutanud võimalust maksustatavast tulust maha arvata eluasemelaenu intresse.

Sissejuhatuseks ma kõigepealt tahan öelda aitäh rahanduskomisjonile, kus see arutelu eelnõu üle oli väga asjalik, ja rahanduskomisjoni liikmetele, kes konsensuslikult sellele eelnõule oma toetuse andsid, nii et kõikidele fraktsioonidele samamoodi juba ette aitäh.

Üheksakümnendatel, tollase väga kõrgete laenuintresside keskkonnas loodud soodustusega jätkamine praeguses olukorras lihtsalt ei ole enam arukas ja efektiivne maksumaksja raha kulutus. Ja tuleb öelda, et ei aita ka täita seda eesmärki, mis kunagi selle soodustuse sisseviimisel oli. See eesmärk algselt oli soodustada inimestel laenu võtmist, ikkagi selleks, et nad eluaset, kinnisvara soetaksid.

Lisaks, kui selle soodustuse kehtestamise ajal üheksakümnendatel oli ka laenuturg veel välja kujunemata, praeguseks on see välja kujunenud, laenuintressid olid üle 10%, 12–13%, siis praeguseks, nagu öeldud, laenuturg esiteks toimib, teiseks keskmise eluasemelaenu intress oli selle aasta märtsis Eesti Panga andmetel 2,17%. See vahe on väga märkimisväärne. Muidugi saab öelda ka, et tollal, soodustuse kehtestamise ajal, olid sissetulekud palju madalamad. Ka laenude teenindamise kulud moodustasid sissetulekutest palju suurema osa kui praegu. Kui me vaatame näiteks keskmise eluasemelaenu jääki suhtena keskmisesse palka, siis mul ei ole päris üheksakümnendate andmeid, aga 2005. aastal näiteks oli see 4,2% protsenti, eelmiseks aastaks oli see langenud ligi 2,5% ehk 2,6%-ni.

Nii et lühidalt, praeguseks soodustus oma eesmärki, eluasemelaenude võtmist soodustada ja uute uute eluasemete ostmist soodustada, sellisel kujul lihtsalt ei täida. Noori peresid, kes võiks olla sihtrühm, kellel taolist või, ütleme, nagu üldiselt tuge laenuvõtmiseks veel vaja on, neid aitab eluasemelaenu soetamisel kindlasti oluliselt paremini näiteks KredExi laenumeede, mis oma sihikult on täpsem ja on ka mõjusam.

Kohe rõhutan ka seda, et selle muudatuse tulemusel kogu ülempiir, mis puudutab tulumaksust mahaarvamise võimalusi, 1200 eurot, ei muutu. Seega tekib inimestel võimalus rohkem maha arvata koolituskulusid näiteks või siis ka annetusi.

Muudatuse mõjust. Esiteks, eluasemelaenu intressi maksusoodustusest saavad osa muidugi need ja ainult need Eesti inimesed, kellel üldse on piisavalt suur sissetulek, et nad on saanud laenu võtta, et eluaset soetada, ja ka piisavalt suur sissetulek, et siis selle laenu intresse maksta. Ja kui me oleme vaadanud andmeid, siis need kinnitavad, et väiksema sissetulekuga inimeste puhul ei ole maksustatav tulu sageli piisavalt suur, nii et neil ei olegi võimalust sellest maksustatavast tulust oma eluasemelaenu intressi maha arvata.

Seletuskirjas on üsna põhjalik ülevaade selle kohta ka lisatud. Siin kordan üle, et näiteks eelmisel aastal, s.o 2020. aastal, deklareeris kõige väiksemat tulu saavas detsiilis, esimeses detsiilis, eluasemelaenu intressi 3183 inimest. Kõige jõukamas detsiilis oli see number 44 446. Ja mis on veel oluline, on kindlasti see, et esimese detsiili ehk kõige väiksema tulu, kõige väiksemat tulu teeniva detsiili puhul sai deklareeritud eluasemelaenu intressist reaalselt kasutada 0,24%. Samal ajal kõrgeima tuluga, 10. detsiili puhul sai deklareeritud eluasemelaenu puhul intressist maha arvata 25%. Ehk siis see iseloomustab selle soodustuse, iseloomustab soodustust ja kirjeldab seda, et tegu on maksuraha eest antava soodustusega kõige jõukamatesse detsiilidesse kuuluvatele Eesti inimestele.

Maksusoodustuse lõpetamise maksimaalne mõju praegusele soodustuse saajale saab küündida kuni 60 euroni aastas. Viimasel neljal aastal on see reaalselt olnud 45–48 eurot aastas ehk 3 eurot 75 senti kuni 4 eurot kuus.

Ja nüüd veel kord tuletan meelde, et selle soodustuse loomise algne eesmärk on olnud soodustada inimesi või aidata neil laenu võtta. Ja kui me nüüd räägime soodustusest, mille mõju on 4 eurot kuus, siis arusaadavalt see peamiselt kõrgematele tuludetsiilidele minev soodustus ei täida seda eesmärki.

Muudatuse mõju riigieelarvele on kuni 6 miljonit eurot aastatel 2023 ja 2024 ja kuni 6 miljonit eurot aastal 2025.

Nii et lõpetuseks veel kord aitäh selle konsensusliku toetuse eest rahanduskomisjonis ja palun ka parlamendisaalil eelnõu toetada. Aitäh!

12:15 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Priit Sibul, palun!

12:15 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees ja minister! Need kriteeriumid,mida te rääkisite, ja põhjused – täiesti arusaadavad. Intressid on muutunud, mõju kahanenud. Aga mina isiklikult arvan siiski, et Eestis, kus on omanike riik, on mõistlik seda meedet siiski teha. Mul on küsimus, et need pangad, kes meil toimetavad peamiselt, nüüd on juba Eesti kapitalil pangad hakanud eluaseme laenu rohkem väljastama ja nende intressid on veidi kõrgemad, aga kui me vaatame ka Eestis tegutsevate Skandinaavia pankade intresse, siis need mingil põhjusel on kordades kõrgemad kui kodumaal. Äkki te räägiksite, mis seal, miks Soomes-Rootsis on need eluasemelaenude intressid märksa madalamad kui Eestis samade pankade pakutavad. Kas nende raha siin on kuidagi kallim või mis see probleem on?

12:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Te tahate mind vedada natuke libedale teele, et ma hakkaksin palk pankade otsuseid ja poliitikat kommenteerima. Ma arvan, et see kindlasti on küsimus, et kui see huvi pakub, siis rahanduskomisjon kas pangaliidu või pankade esindajate abil saab seda teemat kindlasti edasi käsitleda.

12:16 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun! 

12:16 Martin Helme

Lugupeetud spiiker! Hea minister! Te siin rääkisite, kuidas see meede ei ole sihitud ja ei ole tõhus ja ei anna mingit tulemust. Teisest küljest võib öelda, et see ka ei maksa suurt midagi. Ta on inimestele harjumuspärane ja nad on sellega arvestanud, nii et milleks seda ära kaotada, sest ega ta kahju ka ei tee. Aga mis siis on selle kokkuhoitava raha, 6 või 7 miljonit, mis te olete arvestanud, kuhu see raha läheb? Kas see läheb siis mõne teise meetme rakendamiseks, mis aitab noortel peredel oma kodu saada, või mida te noortele peredele asemele pakute, mis on paremini sihistatud või paremini toimib oma kodu saamiseks?

12:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh selle küsimuse eest! Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, siis KredExi meede, mis sihib tõepoolest noori peresid ja mis on laenukäenduse meede selleks, et noortel peredel oleks lihtsam laenu võtta, eelkõige seda kõige olulisemat sihtrühma ka kõige paremini sihib. Nii et KredExi meede on see, mis oma mõjult on palju suurem just nimelt nende jaoks, kellel eluaseme laenu võtmine võiks muidu probleemiks osutuda, ja sellega tuleb kindlasti edasi minna.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

12:17 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Nagu te ka oma ettekandes mainisite, et oma maksustatavast tulust mahaarvamise number ei vähene. Pean tunnistama, et ma ei saa aru sellest, et miks te piirate siis võimalusi, mille puhul oleks võimalik inimestel oma tulust maha arvata teatud kulusid. Ja selge on see, et Eestis täna on enamus kodud kas laenu peale ostetud või renditakse. Me võtame ühe võimaluse ära. Jah, see number ei ole kõige suurem, mis on võimalik saada, aga me unustame ära, et enamus juhtudel võetakse ikkagi kodulaen pere peale ehk mõlemad abielu pooled saavad kasutada seda 300‑eurost tulumaksuvabastust. Miks te selle võimaluse ära jätate?

12:18 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt, hea Aivar Kokk, aitäh, et te rahanduskomisjonis seda eelnõu toetasite. Ja igasuguse soodustuse puhul ma arvan, et alati tuleb küsida seda, mis on selle soodustuse eesmärk. Selle soodustuse eesmärk on algselt olnud, nagu ma ütlesin, eluasemelaenu teha kättesaadavamaks, toetada inimesi eluasemelaenu kui laenu võtmisel. Ja nagu öeldud, kui selle soodustuse mõju praeguseks on 48 eurot aastas kokku ehk siis 4 eurot kuus, siis see seda eesmärki lihtsalt ei aita täita. Ja seetõttu tõepoolest erinevate poliitikaanalüüside tulemusel on jõutud selleni, et näiteks KredExi kaudu antav käendus aitab seda probleemi, sihtrühma tabada palju paremini kui väga väikesesummaline maksusoodustus, millel tegelikku mõju ei ole nendele, kes seda tuge võiksid vajada. 

12:19 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kalle Muuli on kirjutanud enda triloogia kolmandas osas "Kodanike riik" Reformierakonnast ja muidugi on hea meel, et Isamaa partneriks oli tollel ajal Reformierakond või Isamaast välja koorunud, ka meil on neid, kes neid aegu mäletab. Ja see oli hea ja kõva sõnum, et kodanike riik nüüd täna ma näen, et libisetakse sinna üürnike liidu, üürnike riigi poole ja kõik need asjad, et enam ei oleks inimesed peremehed enda kodus. Mina tean, 2014. aastal toimus tegelikult see paradigma muutus, aga kas teil on ka mõnda veenvat põhjust, miks te enam ei soovi, et omanikud oleks siis ütleme, kesksed selle riigi kodanikud hoiaksid seda. Aitäh!

12:21 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Me soovime.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Kõik sellest vastusest. Sven Sester, palun!

12:21 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui ma vaatan seda eelnõu ennast tervikuna, panin seletuskirjast tähele, et te mitmel korral rõhutate seda, et tegemist on kuluka maksusoodustusega ja samal ajal teie kõne retoorikas on kaks erinevat äärmust, ühelt poolt ütlete, kulukas maksusoodustus ja siis teisel hetkel ütlete, et oi, aga see on nii väike summa, mis siin igaüks saab, polegi nagu teist eriti, mis tast ikka enam üleval hoida, ebaefektiivne jne. Et selles mõttes mulle tundub, et nad ikkagi väga hästi kokku ei lähe... Härra Ligi, palun ärge segage, ärge pobisege nii palju! Et mul on siit see küsimus, et iseenesest ma arvan, et see pole meie hinnata teiega, kas kuni 60 eurot aastas on suur või väike, ma arvan et mõnele inimesele, kes elab miinimumpalgast ja neid on väga palju, muideks, et nende jaoks on 60 eurot väga suur number. Küsimus on meie poliitilistes prioriteetides, kui me tahame suunata inimesi koduomanikeks, siis peaksime tegema maksimaalseid pingutusi selle nimel, et neid samme ellu viia ja siit ka minu küsimus teile. Kuidas te suhestute, et ühelt poolt kulukama maksusoodustuse ja teiselt poolt väga väikese numbriga, mis inimesed saavad? Aäitäh!

12:22 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

12:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt miinimumpalka saav inimene ei saa kasutada 60-st eurost maksusoodustust. See saab olla nii kõrge ainult nende jaoks, kelle laen on sedavõrd suur ja kelle tulud on nii suured, et nad üldse nii palju maha arvata saavad. Ja nagu ma sissejuhatuses ütlesin, seesama seletuskirja lisatud ülevaade erinevate tuludetsiilide osakaalust selles maksusoodustuses annab sellest päris hea pildi. Nii et miinimumpalga saaja jääb pigem sellest maksusoodustusest täiesti ilma. Ja mis puudutab seda, et maksusoodustuse mõju eelarvele tervikuna on suurusjärgus kuus miljonit eurot, noh eks seegi on selline hinnangute küsimus, et kas see kuus miljonit on vähe või palju ja kui me tahame soodustada laenuvõtmist mingil konkreetsel sihtrühmal, siis kas see meede kõige paremini sellele kaasa aitab? Eelnõu esitajana ma ütlen, et kui on soov noortele peredele teha laenu võtmine soodsamaks, siis neli eurot kuus hilisema maksusoodustusena tõenäoliselt lihtsalt sellele kaasa ei aita. Ja seetõttu on see hinnang tõepoolest selline, et ta ei ole, ei täida enam eesmärki, mis talle algselt üheksakümnendatel oli, kui intressitase oli täiesti teistsugune. Ja tegelikult kogu laenuturg oli hoopis teine. Aitäh!

12:24 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus.

12:24 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Mul on protseduuriline küsimus, kas on võimalik, et komisjoni ettekandja esineks enne ära, sest ta nii häälekalt kibeleb siia esinema, mis takistab tegelikult ministri vastuseid kuulda. On ehk võimalik vahetada.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, hetkel on juhtivkomisjon näinud ette selliselt, nagu näeb ette ka meie praktika, rahandusminister ja siis on rahanduskomisjoni liige, juhtivkomisjoni liige. Heiki Hepner, palun!

12:24 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus tegelikult on kaheosaline. Ma vaatasin, kellelt te olete ka arvamust küsinud ja seal oli kolm organisatsiooni, aga tõelist koduomanike esindajat, Eesti Omanike Keskliitu ei olnud. Miks selline valik? Aga teine küsimus või küsimuse teine pool on seotud teie väitega, et te ütlete, et rikkamaid inimesi see maksusoodustus ei aita. Ma saangi aru, et te tahate seda sotsiaalset lõhet suuremaks käristada. Kui ta ära kaotate selle soodustuse, siis see kärbib sealt altpoolt, mitte ülevalt poolt, mitte rikkamatelt ei võta seda ära. Järelikult me teeme just keskklassil keerulisemaks oma kodu soetamise. Miks te sedasi teete?

12:25 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ei. Teil on nagu pisut ekslik arusaam selle mõjust. Nagu ma päris mitu korda olen juba selgitanud, siis kõige madalamatest tulude ... olijad saavad kõige vähem praegu osa sellest maksusoodustusest üldse. Ja ikkagi veel kord, et küsimus on, kelle puhul me tahame soodustada laenu võtmist, kuidas seda kõige efektiivsem teha on, kui me seda teha tahame. Kui me tahame, et noortel peredel oleks lihtsam võtta laenu, siis KredExi meede on selleks kindlasti efektiivsem kui neljaeurone maksusoodustus kuus. Nii et see kõik hakkab pihta sellest, mis on see sihtrühm, kuidas seda sihtrühma kõige efektiivsemalt tabada ja selle järgi siis tuleb ka vastavad meetmed-soodustused disainida.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd Priit Sibul, palun!

12:26 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Ma ei tahtnud teid kuhugi vedada, ei libedale teele ega kitsale rajale. Aga lihtsalt esimene hetk, mis ma praegu leidsin, oli möödunud aasta algusest, kus viidatakse sellele, et kui Eestis keskmine eluasemelaenu intress on 2,6, siis Soomes samal ajal 0,8, Rootsis 1,52 jne.

Aga ma mõtlen selle tausta peale. Te ütlete, et see on nii väike. Et kas te kaalusite ka selle tõstmist? Varasemalt on saanud ka palju rohkem kui 300 euro ulatuses tulumaksuvabast teha. Kas te kaalusite selle uuesti tõstmist? Kui see on väike, siis muudame selle suuremaks.

Ja küsimus on selles, et kui me vaatame, mis kinnisvaraturul toimub, siis kinnisvara ilmselgelt, vähemasti Tallinnas, muutub kallimaks. Eesti Pank, kui ma õigesti mäletan, on teinud ka jaepankadele ettepanekui seda turgu, arutanud nendega, et seda turgu veidi jahutada, ka teatavaid tingimusi muuta. Küsimus on teie kommentaar kooskõlas nende muudatustega, mis kinnisvaraturul toimub, ja Eesti Panga ettepanekutega.

12:27 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Me räägimegi konkreetsest sihtrühmast, keda me proovime selle meetmega tabada, mitte niivõrd laiemast sellisest laenuvõtmise soodustamisest või kuidagi õhutamisest, vaid ikkagi eelkõige noortest peredest. Seda esiteks. Teiseks, ei, me ei arutanud seda, et seda maksusoodustuse piiri peaks tagasi ülespoole nihutama. Õigupoolest me koos, Isamaa ja Reformierakond koos, nii 2016. aastal kui 2017. aastal selle piiri allapoole tõime koos valitsuses olles. Nii et see oli üks osa sellest põhjendusest ka tol korral, et tegu ei ole kõige efektiivsemalt toimiva soodustusega, mida sellisel kujul jätkata.

12:28 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun.

12:28 Martin Helme

Aitäh! Ma tulen tagasi oma esimese küsimuse juurde, et kui võetakse ära üks meede, mis ei ole teie arvates või teie väite kohaselt hästi sihitud, siis mis asemele tuleb. Te rääkisite meile KredExi meetmest, KredExi meede on ka vana meede. KredExi meedet on kasutatud aastaid. Ei vaidle vastu, et see on tõhus meede, tegelikult peaks seda laiendama. Aga see ei ole midagi, mis asendab. Mis siis on see asi, mis asendab või mis on parem või mis juurde tuleb ja aitab noortel peredel saada oma kodu? Seda, ma saan aru, et ei ole tegelikult, midagi ei tule asemele, see raha lihtsalt võetakse ära inimestelt. Läheb n-ö positsiooni parandama.

12:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Asendab ikka ja nagu öeldud, asendab oluliselt efektiivsemalt kui praegune meede, muu hulgas ka sellepärast, et sageli need noored pered, kes laenu võtavad, ei kuulu veel nende kõrgemate tuludetsiilide hulka ja seetõttu saavad ka praegu sellest 1996. aastal kehtestatud soodustusest kõige, või mitte kõige, aga keskmisest väiksemat kasu või soodustust. Nii et ma arvan, et KredExi meede noortele peredele töötab hästi ja see ongi palju täpsem ja mõistlikum viis sihtrühma tabada. See on see, mis asendab ebaefektiivset maksuraha kasutamist soodustuseks, millest väga vähesed osa saavad.

12:30 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

12:30 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma ei tea, kas te tahate eksitada meid või te kogemata ütlesite, et 300 euro tulumaksuvabastus ei ole 48 eurot, see on 60 eurot. Ja minu arvates tuleks väga selgelt öelda välja, et see soodustus on mõeldud peredele nende kodudes, kus nad sisse on kirjutatud, see 2005. aastast kehtib, ja kui laenu on võtnud ühiselt mõlemad abikaasad 50 ja 50%, siis tegelikult on kokku 600 euro pealt tulumaksuvabastuse võimalus ehk kokku 120 eurot. Kas ma saan õigesti aru?

12:30 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma eksitada ei soovinud küll kedagi ja oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesingi, et maksimaalne võimalik maksusoodustus on 60 eurot aastas. Viimasel viiel aastal, viimasel neljal aastal, vabandust, on see olnud vahemikus 45–48 eurot reaalselt, need on juba teadaolevad andmed ja faktid. Selles mõttes jah, te saate õigesti aru, et kui on sedavõrd suur laen, et see makstavate intresside summa on kokku nii kõrge, et on võimalik kokku kasutada seda maksimaalset määra – mul ei ole hetkel neid andmeid, kui palju selliseid on, aga see on tõesti väga suur laen sellisel juhul ja võetud on laen kahe peale, mõlemad on sisse kirjutatud –, siis on see laen, vabandust, soodustus 60 + 60 maksimaalselt.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:31 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Eks mul tulebki tugineda sellele vestlusele, mis oli ühe juhtiva reformierakondlasega aastal 2014, kus ta ka pakkus välja, et see oleks vaja ära kaotada, ja ütles, et argument on see: aga kõigil on ju tegelikult juba kodud välja ostetud. Kui ma küsisin, et aga meil on ju noored, siis vastus oli see, et noored pärivad ju vanemate omad. Minu küsimus on see. Seitse miljonit huviharidus, nüüd seitse miljonit noortele peredele, mis on veel olulisem kui noored, mis vajavad sellist investeeringut, seda olukorras, kus majandusnäitajaid näitavad meil lihtsalt tõusunumbreid, et mee teeme noorte arvel selliseid arusaamatuid kärped. Mis on siis veel olulisem? Tasakaal või?

12:32 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Esiteks, nagu ma rõhutasin, see 1200-eurone mahaarvamise ülempiir jääb muutmata. Eee tähendab, et on võimalus maha arvata näiteks rohkem koolitustele tehtavaid kulutusi, aga ka võimalik, et keegi soovib teha annetustest rohkem mahaarvamisi. See piir ei muutu ja see on inimese vaba valik, kas ta soovib investeerida rohkem koolituste kaudu iseendasse ja seda hiljem maha arvata. Ja noorte perede puhul, nagu mitme teie kolleegiga siin eelnevalt oleme küsimusi-vastuseid vahetanud, see KredExi meede, mis palju vahetumalt, otsesemalt ja sisukamalt tuge neile pakub, on see, mis erinevalt ebaebaefektiivsest maksusoodustusest neile ka suuremat tuge pakub. Aitäh! 

12:33 Esimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun! 

12:33 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Eks meil ongi osaliselt ka ideoloogiliselt erinevad arusaamad ühest või teisest asjast ja selles ei ole midagi imelikku. Asjad, mis on seotud olnud peaasjalikult koduomanikega , maamaksuvabastus, mille ühel hetkel ellu viisime – ma mäletan, kui tuliseid vaidlusi meil omavahel, kui me kodualuse maa maksuvabastust arutasime. Rääkimata võimalikest varamaksudest, mis on Eestis praktiliselt olematud ja kus te kindlasti näete, et võiks varamakse ikkagi tuua, tuues alati ... OSCE on see või kes seal iganes seda toetab. Siin meil on erinevus.

Aga mu küsimus on pigem lähtuv sellest, mida kolleeg Hepneri teilt küsis ja millele tegelikult te vastust ei andnud. Ja see on seotud koduomanike keskliiduga, mis on tegelikkuses, kui ma ei eksi, ma ei taha olla teiste suhtes ebaõiglane, aga vist kõige suurem MTÜ üldse Eestis oma liikmete arvu poolest. Minu arust on see just see, kes peaks olema või kellelt otseselt võiks ju seda küsida. Mis tingis selle, et tegelikult te ei küsinud just sealt, kust võiks seda teha?

12:34 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No koduomanike keskliidul on kindlasti väga palju esindajaid ka parlamendisaalis. Kui ma ei eksi, siis teiegi kuulute sinna või aktiivselt sellest liikumisest olete aastaid osa võtnud. Küllap võimalus sellel väga olulisel suurel liidul kaasa rääkida tekib ka parlamendimenetluse käigus.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun.

12:35 Peeter Ernits

Hea juhataja ja austatud minister! Ma loen siin mõjusid. Mõne asjaga ma olen nõus, et mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuse korraldustele ei ole ette näha. Aga minu küsimus on, et mõju regionaalarengule peaks küll olema. See viiendik, see on päris palju inimesi. Kas see on kogemata tulnud selline sõna sinna, et mõju regionaalarengule puudub? Need subjektid elavad regionaalselt kusagil ja komponent kindla peale on olemas. On teil mingisuguseid andmeid, kuidas see jaotub Eestis?

12:36 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsimus! Neid andmeid saab kindlasti saata järgi. Lihtsalt veel kord, et mõju selles võtmes, keda ja kuidas me tahame soodustada laenu võtmisel, selle konkreetse maksusoodustuse lõppemise mõju tõepoolest eraldi kuidagi välja ei tule. Kuidas see praegune soodustus piirkonniti on jagunenud, selle saame teha ja siis tõesti hiljem lisada, saate teada.

12:36 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun.

12:36 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusministe! Te olete hästi mitmel korral toonud välja selle võimaluse nagu KredExi kaudu noortel laenu saada. Et kuna selle eelnõu algatas Vabariigi Valitsus ja eelkõige ilmselt siis rahandusminister, kas teil oli eelnevalt ka ja mul tõesti on siiras küsimus ja huvi selle vastu, et kas teil oli eelnevalt ka analüüs, kui palju neid noori peresid, kes on pöördunud KredExi poole laenu saamiseks, kui palju neist reaalselt on saanud? Enne selle eelnõu saali tulekut ma olen küsinud mitme käest ja on olnud päris mitmeid, kes ütlevad, et nad ei kvalifitseeru nendele tingimustele. Kas teil selline analüüs oli, et palju on pöördunud näiteks mingi perioodi jooksul ja paljud tegelikult on saanud? Aitäh!

12:37 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ka selle, kui sobib, siis detailsema ülevaate saadame hiljem järgi. Ma oskan praegu öelda, et see kasv viimasel kahel aastal on olnud kuus protsenti. Ja eks on võibolla ka nii, et pikka aega seda meedet selles mõttes ei leitud üles või ei osatud ka kasutada, nüüd on see just nimelt sihtrühmas muutunud aktiivsemaks. Aga me saadame detailsemad andmed hiljem järgi. 

12:38 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

12:38 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma jätkan ikkagi sealt, kus pooleli meie omavahel jäime esimese küsimuse järel. Kui me nendest sajast ja enam tuhandest inimesest, keda see laenumeede on aidanud, aitame ka 10 000 või 20 000, siis me oleme igal juhul oma eesmärgi täitnud. Nüüd võiks olla teie vasturepliik mulle, et aga mis saab nendest siis ülejäänud kümnetest tuhandetest, võiks siis ju neid mitte aidata, et nad on piisavalt rikkad. Kuigi see rikkuse osast on mul küsimus ikkagi, et vaevalt, et nad nii teinekordki piisavalt rikkad on. Aga mis siis ikkagi asemele tuleb, mis tuleb asemele 10-le, 20 000-le, keda see meede selgelt saaks aidata?

12:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma olen sellele päris mitu korda vastanud. Esiteks, ma soovitan seda seletuskirja tabelit tegelikult, mida on siin uuesti suuliselt ette lugeda väga keeruline, tabel, mis kirjeldab tuludetsiilide vahelist mõju, või ütleme, osakaalu, eks ole, millises tuludetsiilis olevad inimesed kui palju sellest reaalselt on tuge saamas või saanud. Soovitan seda vaadata. Ja sellest nähtub otseselt, et väiksema sissetulekuga inimesteni tegelikult jõuab see maksusoodustus väga vähe. Siin on need andmed kenasti lisatud ja ei hakka vist neljas või kolmas kord üle kordama. Et sihtrühm, keda soovitakse või keda me tõenäoliselt soovime laenuvõtmisel toetada või kellel võib see keerukas olla, on eelkõige noored pered, ja nende jaoks KredExi laenumeede tõepoolest seda täidab palju tõhusamalt kui väga väike ja väga väikse mõjuga hilisem maksusoodustus.

12:40 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, läheme edasi teile esitatud küsimustega. Peeter Ernits, palun!

12:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Minu küsimus on, et kus koha pealt annaks veel kokku hoida. On teie portfellis veel selliseid initsiatiive, kus koha pealt [kokku hoida]?

12:40 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõik oma ettepanekud, mis teil selle kohta on, käige välja. Kuulame neid hea meelega. Ma saan aru, et eelmises valitsuses teist diagonaalis selja taga istuv inimene plaanis neid järgmiseks aastaks suurusjärgus 258 miljonit. Nii et, nagu ma olen korduvalt avalikult öelnud, võtan need ettepanekud hea meelega vastu, kui te need ettepanekud reaalselt esitate.

12:41 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole.

12:41 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh!

12:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, läheme nüüd edasi ühe kirjaga. Kirju tuleb Riigikogu juhatusele. Järgmine kiri on saabunud. Tegemist on avaldusega istungi pikendamise osas ja avalduse sisu on, et Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku tänast istungit pikendada kuni tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 402 SE esimese lugemise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Alustame selle hääletamise ettevalmistamisega.

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Tore-tore teid kõiki siin näha. (Juhataja helistab kella.) Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast täiskogu istungit kuni tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:44 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 42, vastu 11 ja 1 erapooletu leidis ettepanek toetust.

Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi. Palun!

12:44 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Minister rääkis sulatõtt, aga mitte kogu tõtt. Sellepärast ma teen mõned täiendused või ka rõhuasetused.

Kõigepealt, eriti peale neid küsimusi, et kuhu see raha läheb, on põhjust üle rõhutada, et seda raha ei ole eelarves. Meil on sügav eelarve auk ja tegemist on sellise asjaga nagu eelarve konsolideerimine, antud juhul kulude vähendamise vormis. Selliseid meetmeid kahtlemata on vaja rohkem teha ja veel hulk aastaid, kuna eelarve puudujääk on väga ränk. Nüüd, olles selle ala peal kaua töötanud ja ka komisjonis seda rääkinud, rõhutan üle veel selle, et kui läheb eelarvete konsolideerimiseks, mis on paljude riikide probleem olnud juba üle kümne aasta, siis on ekspertide, sealhulgas OECD ja Euroopa Komisjoni sisuliselt esimene soovitus, et kaotage maksuerandid ära, sest need oma tõhususe seisukohalt kõige kulukamad meetmed. Ja sellega me siin praegu tegeleme.

Kas see 6 miljonit on kallis või odav, võib vaielda, aga tõsiasi on see, et ta on üsna raskesti prognoositav. Niipea kui näiteks hoogu võtva inflatsiooni puhul intressimäärad hakkavad tõusma, on olukord ju hoopis teine ja ka laenusummad ju kogu aeg kasvavad, nii et ta on sellist eelarvet survestav, automaatselt survestav raha, mis võib lühikese ajaga mitmekordistuda.

Selle soovituse mõte on, jah, et see poliitika on ebatõhus, aga ta on ka sotsiaalselt vale. Kui vaadata maksuerandite jaotumist, siis ta ikkagi omandatakse kõige jõukamate detsiilide poolt. Neid numbreid seletuskiri vist sisaldab, aga ma vaatan, kas ma kirjutasin mõned ka üles. Kahjuks mul paberi peal seda ei ole, aga põhimõtteliselt võib öelda, et lõviosa sellistest soodustustest omandab jõukam viiendik. Nii et ei ole põhjust rääkida, et siin käib suur juurdepääsu parandamine eluasemetele või omandusele. Poeesia on tegelikult tagurpidi, sellel meetodil on selgelt psühholoogiline mõju leppida kõrgema hinnaga. Pangad tegelikult maksevõime juures seda juba ammu enam ei arvesta, seda justkui tulu, tagastust, küll aga psühholoogiliselt mõjub selline maksusoodustus hinda tõstvalt.

Ja on täiesti õige, nii nagu minister ka siin üldjoontes ütles, et meil on olemas toimiv turg. Meil on laenuintressid langenud kiiresti, selle meetodi kehtestamisest peale kuus korda, ja järelikult ka marginaliseerunud, aga turu olukord muidugi võib muutuda ja siis on tal eelarvele väga karm mõju. Tema osakaal sissetulekutes on üsna marginaalselt muutunud ja 48 eurot aastas keskmiselt nendele ülemistele detsiilidele, kes tegelikult need laenud ja soodustused omandavad, ei ole tegelikult arvestatav. Psühholoogiliselt, jah, pigem see võib minna, võib isegi tunnetuslikult öelda, et see läheb maja ostjale kokkuvõttes kallimaks.

Esimene detsiil, siin paar numbrit siiski on. Esimene detsiil, nende laenude arv on 3163. On selge, et esimene tuludetsiili ise seda kulu ei jaksaks teha, see on ilmselt lapsevanemate panus. Aga ta ei näita üldse seda efektiivsust, küll aga näitab efektiivsus see, et ülemine detsiil on võtnud 44 446 laenu eelmisel aastal ...

12:49 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan, ma vabandan, teie ees! Protseduuriline küsimus, Sven Sester, palun!

12:49 Sven Sester

Juhataja, mul on teile tõesti küsimus: et ma saan aru, et mingi déjà vu praegu toimub, et komisjoni ettekandja on tulnud ja hakanud lugema uuesti seaduseelnõu põhiteksti üles? Mina saan aru, dèjá vu on selles mõttes, et alles rahandusminister käis ja rääkis seda kõike. Äkki te teete komisjoni ettekandjale tähelepaneku või märkuse. Ma pigem tahaksin teada, mis komisjonis huvitavat oli, mida küsiti ja mida vastati, et see on komisjoni ettekandja nagu sisu. Praegu sisuliselt ta räägib täpselt seda, mida minutit viis või 10 tagasi ma kuulsin. Aitäh teile!

12:50 Esimees Jüri Ratas

Komisjoni ettekandjal on aeg anda ülevaade ja komisjoni ettekandja ei ole oma oma ajast üle läinud. Palun, härra Ligi!

12:50 Jürgen Ligi

Ma olen selle märkusega muide nõus. Mul läks kõrvust mööda, nagu oleks minister neid fakte nimetanud, aga ma tõesti seda kordamist heaks ei kiida. Siis ma vabandan, see läks mul kõrvust mööda, aga see on otseselt komisjoni protokollist võetud faktid, mis minu arust nõuaksid ülekordamist või siia teile toomist.

Nii. Aga veel suurema vahe teeb, mida kindlasti minister ei öelnud, see, et laenusummad erinevad. Ikkagi ülemised detsiilid on need, kes omandavad selle raha. Laenude arv ei näita iseenesest midagi. Suurematel, ülemistel detsiilidel on suuremad laenud.

Aga nüüd, mida ei rääkinud isegi rahandusminister lõpuni: seda meedet on pidanud ebatõhusaks kõik valitsused praktiliselt. Kui 96. aastal see kehtestati, see soodustus ilma ülempiirita hästi laiale ringile kodanikele, tähendab lähisugulastele, siis juba 2002. aastast, see tähendab, meie suurimate kriitikute valitsuse ajal kehtestati sellele ülempiir, mis eurodes on 6394. Leiti, et see läheb ebaõiglaselt, laseme piiri alla, vähendame seda sotsiaalset ebatõhusust. Valitsus oli muide Laari oma, meenutan. 2002  oli see, seda ma juba ütlesin.

2005 oli valitsus olnud ju Res Publica oma ja taas hakati seda meedet piirama, kitsendati: ainult endale ostetud eluasemele. Ülempiir tehti poole väiksemaks, 3196 eurot.

Nii et meil on, nagu minister kenasti ütles, selline üleerakondlik konsensus olnud nende meetodis. Ükski teine valitsus ei ole läinud neid tagasi pöörama, neid soodustuste vähendamisi.

2012. aastal vähendati seda summat veelgi. Oli ju väga selge masuaegne vindumine eelarves ja vähendati 1920 eurole ja 2016. aastast 1200-le. Me võime öelda, et siin jällegi oli suur poliitiline konsensus meie vahel ja kehtestati see üldiseks ülempiiriks. Aga juba 2017. aastast, siis ühe minu äsjase kriitiku käe läbi, kes oli rahandusminister – nimi ei tule mul meelde –, tehti soodustus kaheosaliseks, eluaseme soodustuse määr piirati 300 euroga.

Nii et veel kord: mulle meeldib selline üle saali konsensus. Ja nüüd, kui me seda arutasime 7. juunil, siis ei laekunud ühtegi kriitilist küsimust. Kõik said aru, et argumentatsioon on väga hea. Ja muide, suurepäraselt esines seal peale ettekandja siin ka eelmine ettekandja, see tähendab rahandusminister. Argumentatsioon oli äga hea ja poliitiline konsensus täielik. Keegi ei küsinud kurje küsimusi ega rünnanud kedagi. Aitäh! 

12:54 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Teile on ka küsimusi, aga kõigepealt, nagu on saanud heaks tavaks juba siin saalis,  protseduuriline küsimus. Priit Sibul, palun.

12:54 Priit Sibul

Aitäh! Ma ei saanud täpselt aru, et 2005 tuli tegelikult Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus. Ma ei saanud aru, kas ettekandja viitas 2005. aasta eelarvele, aga 2005 juba tuli uus Ansipi valitsus ja ma ei mäleta, kuidas see oli. Teiseks ma tahtsin küsida, et ettekandja ei rääkinud alguses ainult sellest eelnõust, vaid ta rääkis eelarveaugust, ja kuna austatud Riigikogu esimees on varem pidanud ka peaministri ametit, siis ma tahtsin küsida, et kas te teate, mis eelarveaugust täpselt jutt käib. Kui suur see on? Kus see asetseb? Kuna eile oli sellest pikalt juttu ka peaminister Kaja Kallase umbusaldamisel ja teid ennast seal kahjuks ei olnud, kuna te olite välisvisiidil, ja nii me ei saanudki teada, kas te oleksite usaldanud või umbusaldanud peaministrit. Millisest august see jutt käib, millest eile ja täna siin juttu on olnud?

12:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, hea küsija! Meil ei ole sellist protseduurilise küsimuse vormi, et ma saaksin siin tulla sellesse debatti sisse, aga kindlasti mul on väga konkreetne arvamus nendes küsimustes, mis te tõstatasite. Heiki Hepner, palun, protseduuriline küsimus!

12:55 Heiki Hepner

Jaa, protseduuriline küsimus. Tegelikult Jürgen Ligi ju ütles, et ta ühel hetkel hakkab ikka rääkima sellest ka, mis komisjonis toimus ja mis arutelud olid ja vastama nendele, kuidas mingid argumendid lauda jõudsid. Aga mulle tundus, et see jäi üldse tegemata. Kas siis ikkagi ongi nii, et komisjoni esindaja tuleb ja räägib seda, mida ta tahab lihtsalt, mida ta mäletab võib-olla siin kümme-kakskümmend aastat tagasi, mis võis nii olla, aga ei pruukinud nii olla, aga sellest, mis tegelikult komisjonis toimus, ta üldse ei räägi?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et komisjoni esindaja ikkagi räägib seda, mis komisjonis toimus, aga kõrvalepõikeid, selliseid huvitavaid paralleele lähiajaloost, miks mitte, ikka on huvitav tuua. Indrek Saar, palun teie küsimus! Vabandust! Indrek Saar, ma väga vabandan. Heiki Hepner, protseduuriline küsimus. Palun mikrofon Heiki Hepnerile!

12:56 Heiki Hepner

Aitäh! Mulle ikkagi tundus, et nendest kõrvalepõigetest -hüpetest kogu see ettekanne koosneski, sinna vahele ei mahtunud suurt midagi, mis komisjonis toimus. Lihtsalt sellest oli ajendatud ka minu protseduuriline küsimus. Kas selline lähenemine on ikka päris kodu- ja töökorra seadusega kooskõlas?

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma usun, et me kõik püüame paremini ja järgmistel sammudel. Nii et ma arvan, et sellest kriitikast saame aru, mis te ütlesite välja. Indrek Saar, nüüd palun teie esimene küsimus!

12:57 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli juttu, kui tõsiselt peaks mõtlema selle peale, et riik on siiski andnud mingisuguse lubaduse nendele inimestele, millega nad on arvestanud ja ehk siis  n-ö õigustatud ootus on tekkinud selle jaoks, et riik aitab nendel inimestel mingil määral seda laenu tagasi maksta, võiks ju ka niipidi öelda.

Teine küsimus. Et kuigi neid, kes seal esimestes detsiilides sellest rahalist kasu saavad, on märkimisväärselt vähem, kui seal, kus on kõige jõukamad, kus kõige suuremad sissetulekud on. Siiski need inimesed on olemas ja nende jaoks laenude tagasimaksmise koormus mingil määral siiski suureneb. Et kas on ka nende puhul olemas mingeid kompenseerivaid meetmeid või on võimalik ette näha mingeid kompenseerivaid meetmeid, sest automaatselt KredEx puudutab neid, kes midagi uut hakkavad ehitama või ostma, aga ei puuduta neid, kes juba maksavad laene. Aitäh!

12:58 Jürgen Ligi

Vastus on, et jah, sellest oli juttu. Ja sellest n-ö õiguspärasest ootusest ja hinnang on, et seda ei ole rikutud. Kui me ikkagi meenutame, et asi on neljas euros kuus, siis see ei saa olla asi, mille kohta riik peaks eraldi meetme tegema kompenseerimiseks. Alumine see detsiili, siis laenude arv 3000 eurot on ju ilmne, et alumine detsiil ei ole laenukõlblik üldse. Et seda laenu nad ei ole ise võtnud, see on ilmselt nende lähikondsete garantiiga antud või siis selles mõttes neil tulu ju mingiks laenu teenindamiseks tegelikult ei ole. Aga oli vist teine osa ka küsimuses või kas ma vastasin kogu küsimuse ära? Enam-vähem.

Nüüd kuna siin eelmised protseduurilised küsijad minu käest ei julenud küsida, küsisid Riigikogu juhataja käest, kiusasid teda. Tegelikult, käsi südamele, kõik see, mida ma rääkisin, oli komisjonis ja on ka komisjoni protokollis, kaasa arvatud need tagasipõiked, need olid minu nõudmine, et Rahandusministeerium annaks täieliku ülevaate maksusoodustuste, selle maksusoodustuse kitsendamisest ja vähendamisest läbi aegade. Et see ajalugu on minu arust ülitähtis, sellepärast et kaasa arvatud siis sellele inimesele, kes küsis, jälle nimi, ei tule meelde. Kes küsis Andrus Ansipi valitsuse kohta, see nimi tuleb mulle hästi meelde, kuna teda saalis ei ole praegu. Et ei, see oli Juhan Partsu valitsus, kes langetas otsuse ja ta jõustus, see on jõustumise aasta 2005, aga ka siis oli ju pool aega ju Juhan Parts ametis. Et siin ei ole meil erakondlikke erimeelsusi mitte kunagi olnud, see on olnud Isamaa ja Res Publica, kes alustas selle soodustuse piiritlemisega rahandusministri ametis ja peaministri ... ei, rahandusminister ei olnud tingimata, aga peaministri ametis küll. Ja hiljem oleme teinud meie kaks neid asju koos, et mingit sellist erimeelsust meil tegelikult ei ole olnud. Ma olen väga üllatunud, et te olete kriitilised täna selle suhtes. See on niivõrd marginaalne ja niivõrd ... Muide, ma ka komisjonis rääkisin, ei, improviseerisin oma nimel, vaid komisjonis ikkagi hoidsin seda argumentatsiooni üleval, et ka vasakpoolsete erakondade poolt tegelikult ei tohiks sellele meetmele kriitikat tulla just nimelt selle sotsiaalse jaotuse tõttu, kuhu see läheb, see 48 eurokest aastas ehk neli eurot – see läheb ikkagi ülemistele detsiilidele, midagi ei ole parata. Aitäh!

13:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma väga palun, et Riigikogu liige Sven Sester tuleb minule appi. Aidake palun põhjendada, kuidas ma selle kolmanda küsimuse teile saaksin anda tulenevalt meie kodu- ja töökorrast.

13:01 Jürgen Ligi

Tahtejõuga! Suur mees ja kolm on kohtu seadus. 

13:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma oleksin seda teinud, aga ma ise ei suutnud suutnud seda välja mõelda.

Nii, hea ettekandja, austatud Jürgen Ligi, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Läheme siit edasi ka. Meil on veel menetleda seda päevakorrapunkti. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa erakonna fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Palun! Nüüd on võimalus juurde saada  5, 6, 7, 8 minutit.

13:02 Aivar Kokk

Vaatame! Jah, ma saan aru, et kõik soovivad koju minna ja ei oleks mõtet väga pikalt rääkida, aga ma lihtsalt tahaks paar asja ära täpsustada. Komisjonipoolse ettekandja poole pealt tehti järjekordselt väike viga. Ei ole, neli eurot kuus. 300 eurost tulumaksuvabastus 20% on 60 eurot ja 60 eurot jagada 12-ga, on 5 eurot, kui rääkida sedapidi numbreid.

Aga tegelikult tuleks ju teistpidi vaadata, et peredel on ikkagi kokku võimalik 600 eurot tulumaksuvaba saada ja see on päris suur summa. See on ainult Riigikogu liikmetele, tundub, väga väike number. 75protsendile Eesti elanikele on see väga suur number. See on suurem number, kui tänane keskmine pension on.

Teine küsimus, ehk siis veel kord, komisjoni esindaja, see raha ei võeta kusagilt ära. Inimestel jääb tulumaksusoodustuse number ikka alles, ei ole kokkuhoidu, aga millegipärast tänane valitsus on perepoliitika vastane, võetakse ära meie inimestel võimalus kodu saada. Kui keegi räägib täna siin KredExist, siis minul on tunne, et need inimesed, kes räägivad, ei tea, kuidas noored inimesed on endale võtnud pangast laenu. Ma arvan, et enamuses, ma ei eksi, enamuses on laenu võtnud 30 aastaks. Ja nüüd äkki tekib arvamus, et noh, mis see kopikas siia-sinna on.

Ma soovitan, mul on kolm tütart, kõigil on oma kodud ja kõigil on laenud peal. Aga nad küll ei küsinud seda intressi laenu tagasi, kas seda või teine, aga kõik on oma kodud võtnud laenuga. Ei ole kuidagi võimalik, et kuidagi teistmoodi seda saab. Ja sellepärast on see tekitanud väga tõsist küsimust, kas tänane koalitsioon on perevaenulik ja eriti noorte perede vaenulik koalitsioon. Ma ei tahaks seda uskuda, ma ei tahaks seda uskuda.

Ja kui ma täna siin kuulasin neid ettekandeid, siis mul tekkis üks küsimus. Kui eluasemelaenu intresside tulumaksu tagastuse summa on nii väike, siis kas plaanitav maamaksu tõus ja erakorraline pensioni tõus on ka mõttetud, väiksed?  Ja seoses sellega, et see on peredele kahjulik seaduseelnõu, Isamaa fraktsioon palub tagasi lükata Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 402. Aitäh! 

13:05 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemetsa. Palun!

13:05 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kindlasti on selle eelnõuga niimoodi, et siin on teatud ebaõiglust selles süsteemi loogikas, või tähendab, kehtivast süsteemist rääkides, siin on teatavat ebaõiglust. Jah, aga täpselt nii, nagu siin saalis juba varasemalt räägitud on, on see võimalus väga paljudele Eesti peredele oluline põhjus, millega nad on arvestanud siis, kui nad on omale kodu soetanud, kui nad on omale kohustused võtnud. Ja riik välja tagurdada nii äkki sellistest olukordadest ei või.

Mulle meeldis, ma pean kiitma, Aivar Kokal oli väga hea tähelepanek. Siin saalis me räägime mõnikord tõesti 25 eurost ja 50 eurost ja siis kuulutab koalitsioon, et see on Eesti kõige suurem võit pensionäridele ja kõigile teistele. See oli tõesti väga hea võrdlus. Ja kui me räägime siis 300 või 600 eurost ühele Eesti perele, siis see pole enam mingisugune raha ja pole neile oluline. Tuleks vaadata ikkagist, kuidas Eesti inimesed elavad ja mis need sissetulekud on. Tõesti, kõik ei ela nii hästi kui meie siin parlamendis.

Õigustatud ootuse printsiip on tegelikult väga tähtis ja minu arvates sellest peaks ikkagist lähtuma, kinni pidama. Me muidugi mäletame kõik, et Reformierakonnal, eelkõige just Reformierakonnal, on kogemusi, kus kohas ta vajalikus kohas, enda jaoks vajalikus kohas seda trummi taob, aga siis, kui me räägime jälle enamusest Eestist, siis unustatakse see ära, et teha mingisuguseid eelarvetrikke ja -nippe.

Mulle meenub siit kohe ka kunagine õppelaenude kustutamise kaotamine, mis puudutas neid üliõpilasi, kes olid omale õppelaenu võtnud ja kes lapse said. Riik oli lubanud nende eest hoolitseda. Riik taganes sellest täpselt samamoodi, taganes sellest välja ja väga kurb oli. Ma mäletan, ma tollel hetkel olin üliõpilasesindaja ja meie poole pöördusid väga palju neid tudengeid, kes tõesti sattusidki väga raskesse olukorda. Täpselt samasugune analoogia võib siin olla. Kindlasti see ei puuduta kõiki Eesti peresid ja ei mõju neile kõigile katastroofiliselt kehvasti, aga ma arvan, et kindlasti on väga palju neid, kelle pere toimetulekut see võib puudutada ja võib ka oluliselt puudutada.

Nüüd kurb, kurb on ka see, et tegemist on põhimõtteliselt viimase sellise kodu soetamise või kodumeetmega, võiks nii öelda, mis siis nüüd lõpetatakse riigi poolt. Meenutan sotsiaaldemokraatide poolt kunagi kaitstud ja tegelikult meie kaasabil või meie eestvedamisel ellu viidud üürimajade programmi. Eelmine valitsuskoalitsioon otsustas ka selle lõpetada, kuigi järjest rohkem, järjest rohkem me kuuleme seda juttu üle Eesti, et turg tõesti ei tööta. Ja minu arvates tänased ministrid isegi räägivad seda, et turg ei tööta ja ettevõtjad ei ehita neid hooneid, kus kohas neid kortermaju, et üürimaju või isegi müügiks kortereid maapiirkondadesse, kus kohas päris mitmes kohas on puudus. Elamisvõimalusest on puudus. Kui vanasti, kui varasemal ajal elas näiteks mitu põlvkonda ühes korteris maapiirkonnas, siis täna elab võib-olla üks pensionär. Aga kus kohta need noored mahuvad? Muidugi, elanike arv väheneb, aga lihtsalt ei ela mitu-mitu põlvkonda enam koos ja see tähendab ikkagist elamisvõimaluste puudust. Ja muidugi ta tähendab sundolukorda paljudele noortele, kes peavad lahkuma sellepärast et kolmetoalise või neljatoalise korteri üürimine, siis kui sa oma iseseisvat elu alustad, see käib kõigile üle jõu, enamusele käib üle jõu, ei ole võimalik. Ja kui ei ole kahetoalisi, ühetoalisi kortereid saada maapiirkondades, siis lõpuks ongi ainukene lahendus Tallinn, on ju.

Ja nüüd me võtame sellise teise päästerõnga Eesti peredelt ka ära. Mis see poliitika on siis, mis see poliitika või mis see sõnum Eesti inimestele on?

Palun kolm minutit lisaaega.

13:10 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega.

13:10 Lauri Läänemets

Mis see poliitika Eesti inimestele siis on, et kolige kõik Tallinnasse või? Praegu tundub täpselt midagi sellist olevat. Loomulikult, siin on paremad palgad ja siin võib-olla ongi kergem öelda, et inimesed saavad hakkama ja polegi seda meedet vaja.

Et aus, kui tõesti tahaksin n-ö viidatud, et süsteem oleks õiglane, siis oleks aus näiteks süsteemi ümber teha, mitte see ära kaotada, ümber teha selliselt, et vähem jõukamad pered sellest võidaksid, tegelikult reaalselt, ja siis jõukamatel see privileeg sellest süsteemist kaotada, vot see oleks õiglane, mida tegelikult valitsuskoalitsioonilt ootaks. Ma arvan, et inimesed ootavad parlamendilt ja valitsuselt seda ka. Või siis teha siin üleminek, kui see süsteem ära lõpetatakse, siis vähemalt mitte nende jaoks, kes on juba omale kohustused võtnud, vaid siis kõigi nende jaoks, kes võiksid olla järgmised. Et edaspidi me enam selle hüvitamisega ei tegele. Sellest on väga kahju. Ja seetõttu sotsiaaldemokraadid on juba elektrooniliselt edastanud ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

13:11 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ... Aa, ei, ikka on. Reformierakonna fraktsiooni esindaja sõnavõtt kohapealt. Palun, Jürgen Ligi!

13:11 Jürgen Ligi

Jah, enam-vähem on ju kõik öeldud, aga eelmisest sõnavõtust inspireerituna: algus oli päris hea, eks ole, tegelikult on halb süsteem ja ebaõiglane, aga justkui selle ärakaotamine on ikkagi ka ebaõiglane. Päris nii need asjad ei peaks käima, et me räägime alguses ühte ja pärast teist. Teine asi muidugi, et vist jäi ettekandjal või kõnelejal tähelepanuta asjaolu, et laenu võtmisel ei saa vaestele, kuidas öelda, soodustust teha, sest nad laenu ei saa. Selleks ongi muud meetmed, et noori peresid soodustada, aga sellegipoolest, laen ei ole tagastamatu abi ja kodu ostmine kahjuks vaestele sedapidi ei saa olla, kuidas öelda, riikliku poliitika mõte. Sedapidi ei saa, vaestele on teistsugused toetussüsteemid. Aitäh!

13:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! rohkem sõnavõtte ... Kas on veel? Palun, praegu on see võimalus, lahkesti! Ei ole. Sulgen läbirääkimised.

Nüüd on seis järgmine. Isamaa erakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on kasutanud võimalust kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt § 98 lõige 6, mille sisu ja mõte on see, et kui fraktsioon soovib, siis ta saab teha selle tagasilükkamise ettepaneku läbirääkimiste käigus. Need ettepanekud on tehtud läbirääkimiste käigus ja neid kahte ettepanekut me peame hakkama hääletama. Et saada hääletada, siis tuleb hakata seda ette valmistama.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Isamaa Erakonna fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi eelnõu 402 SE esimesel lugemisel. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

13:16 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 20, vastu 42, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Head ametikaaslased! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. juuli kell 16. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Soovin teile jõudu teie töös Eestimaa ja Eestimaa inimeste jaoks rahvusvahelisel tasandil. Sellega on tänane istung lõppenud ja ühtlasi ka viies istungjärk. Aitäh teile!

13:17 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee