Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 18. töönädala teisipäevast istungit. Nagu ikka on istungi alguses võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõigepealt Eduard Odinets, palun! Head kolleegid, palun saalis vaikust!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Minul ei ole au üle anda ei arupärimist ega eelnõu, vaid annan üle ühe teise, oluliselt huvitavama dokumendi. Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 9 lõikele 4 on korruptsioonivastane erikomisjon kohustatud kord aastas andma Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest ja tulemustest. Mul ongi au täna teile üle anda ülevaade korruptsioonivastase erikomisjoni tööst eelmise aasta juunist kuni selle aasta juunini.

Kokku toimus meil lausa 34 istungit, mis on meie komisjoni jaoks päris suur arv. Oleme arutanud väga erinevaid teemasid. Selle ühe minuti jooksul ütlen võib-olla olulisemad neist. Oleme näiteks tegelenud GRECO soovituste rakendamisega väga usinasti. GRECO on Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane organisatsioon. Oleme arendanud lobireegleid. Oleme tegelenud COVID-19 kriisi küsimustega, näiteks mis puudutab võimalikku korruptsiooni vaktsineerimisel, aga ka kriisimeetmete rakendamisel. Kriisimeetmete rakendamise puhul olete hästi kursis ka tänaste uudistega, mis puudutavad Maaelu Edendamise Sihtasutust, ja kindlasti olete kursis ka Porto Franco skandaaliga. Oleme päris palju tegelenud ka kõrgemate riigiametnike avalike vahendite võimaliku erahuvides kasutamise küsimustega. Oleme loomulikult tegelenud ka kõigi teie ja teiste kõrgemate riigiametnike huvide deklaratsioonidega. Ja oleme hulganisti tegelenud ka eraisikute ja organisatsioonide pöördumistega.

Soovitan teil tutvuda korruptsioonivastase erikomisjoni aruandega. Kui teil on mingeid küsimusi, pöördumisi või ettepanekuid, olete alati teretulnud. Aruanne on üle antud elektrooniliselt. Aitäh!

Martin Helme, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ma annan üle 30 Riigikogu liikme nimel EKRE fraktsioonist ja Isamaa fraktsioonist umbusaldusavalduse peaminister Kaja Kallase vastu. Meie arvates on Kaja Kallas täielikult maha mänginud igasuguse usalduskrediidi, mis tal oli, kui ta valitsuse kokku pani ja ametisse astus. Valitsus on teinud rohkem kui viie kuu jooksul terve rea ühiskonda kahjustavaid, lammutavaid ja ühiskonna turvatunnet vähendavaid otsuseid ja meie meelest ei saa tänane valitsus jätkata.

Olen vastu võtnud Riigikogu juhatuse nimel ühe aruande ja ühe eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetluse vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget.

Head kolleegid, mul on teile edasi anda üks väike täpsustus tänase päevakorra kohta. 10. päevakorrapunkti, täpsemalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 292 puhul teeb komisjoni ettekande keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ja selle päevakorrapunkti juures on keskkonnakomisjon teinud ettepaneku, et kaasettekanne oleks keskkonnaminister Tõnis Möldrilt. Nii, läheme tänase päevakorra ... Härra Kruusimäe, on teil protseduuriline küsimus?

Jaa, tänan, hea aseesimees! Eile, tulles kommunismiohvrite memoriaali juurest, kuulsin ERR-ist tutvustust eelnõu 366 kohta. Öeldi, et luuakse ühtne andmebaas. Aga Andrei Korobeinik siin menetluse käigus rääkis, et luuakse kaks andmebaasi. Me oleme ilmselt teise lugemise käigus täiesti valet eelnõu menetlenud. Või on see sellest, et ajakirjandusele on antud üks informatsioon ja saadikuid on kutsutud osalema hoopis teise info põhjal? Kuidas me saame sel juhul täna menetleda eelnõu kolmandal lugemisel?

See ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meil on täna esimese päevakorrapunktina ...

Härra Grünthal, palun korraks vabandust! Kolleegid, mul on raske kuulda, mida härra Grünthal räägib. Kui te saate natukene vaiksemaks võtta, siis ma saaksin härra Grünthalile vastata. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meil on täna esimene päevakorrapunkt Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366 kolmas lugemine. Siin on tingimuslik märge juures, et juhul, kui teine lugemine lõpetatakse. Küsimus on selles, et meie ei saa seda päevakorrapunkti täna menetleda, kuna eile põhiseaduskomisjon arutas erinevaid küsimusi, mis seal tekkisid, kuid põhiseaduskomisjon kui juhtivkomisjon ei võtnud vastu otsust, et saata see tänaseks saali kolmandale lugemisele. Palun seetõttu see esimene punkt välja jätta!

Aitäh! See otsus, et toimub kolmas lugemine, on varasemalt põhiseaduskomisjoni poolt tehtud ja me oleme selle päevakorda just niimoodi kinnitanud. Meil on ka teine lugemine lõpetatud, millele te õigesti ise viitasite. Härra Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Noh, erinev tõlgendus. Minu arust on see oluline informatsioon, kui Eesti Rahvusringhäälingule antakse üks informatsioon ja meie siin saalis menetleme hoopis midagi muud. Need on kaks päris erinevat asja – kas on üks andmekogu või on nii, nagu meile, saadikutele, öeldi, et on kaks erinevat andmekogu. Kuidas me saame sedasi jätkata? Kus on toimunud, ütleme, see suur eksitus? Kas on tahtlikult rahvuslikku ringhäälingut eksitatud või on [eksitatud] saadikuid?

Head kolleegid, meil on olnud siin esimene ja teine lugemine, mille käigus on olnud võimalik küsida kõiki küsimusi selle eelnõu kohta. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eile me ei jõudnud veeseaduseni. Nüüd ma vaatan, et veeseadus on täna kuuenda punktina päevakorras. Minu küsimus tuleb selle kohta, et kas me jätkame teist lugemist sealt, kus see pooleli jäi.

Jah. Härra Grünthal.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teie antud informatsioon on natuke ekslik. Põhiseaduskomisjon võttis esimese ja teise lugemise vahel vastu otsuse saata [eelnõu] teisele lugemisele kuupäevaliselt konkreetselt, aga kolmanda lugemise kohta, et saata see Riigikogu saali aruteluks, sellist otsust ei ole põhiseaduskomisjon kui juhtivkomisjon vastu võtnud. Selles mõttes on teie informatsioon ekslik ja seetõttu, kuna juhtivkomisjon ei ole saatnud seda eelnõu kolmandale lugemisele, ei ole meil võimalik seda menetleda.

Riigikogu suur saal kinnitas eile meie selle nädala töökava. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lähtuvalt eelmisest jutust selle 366 kohta, kas on seaduslik seda arutada. Sa ütlesid, et kuna me oleme kinnitanud päevakorra sellisel kujul, siis ei saa seda muuta, aga nüüd, hetk tagasi tulid sa välja ettepanekuga, et 10. punkti puhul rookida mind ettekandja rollist välja. Kuidas need kaks asja kokku lähevad?

Selle otsuse, ma saan aru, on teinud keskkonnakomisjon, et keskkonnakomisjoni esimees tuleb ettekannet tegema. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ka see seisukoht, et te ütlete, et päevakord on kinnitatud, ei ole aluseks sellele asjale, sest siin on sees tingimus, et juhul, kui teine lugemine lõpetatakse. Okei, ma olen sellega nõus. Aga selleks, et seda saali tuua, on vajalik ka juhtivkomisjoni otsus selle kohta. Juhtivkomisjon võib teha ka sellise otsuse, et ta lükkab selle arutelu edasi või ükskõik mis muud variandid. Otsust selle kohta, et see saali tuleks, ei ole juhtivkomisjon teinud.

Härra Grünthal, te olete põhiseaduskomisjoni liige. Põhiseaduskomisjon tegi 4. juunil selle otsuse tuua eelnõu kolmandaks lugemiseks saali. Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on ka kaks küsimust seoses selle 10. päevakorrapunkti muudatustega. Esiteks, kas keskkonnakomisjon põhjendas, mis põhjusel nad soovivad enda ettekandjat vahetada? Ja teiseks, te mainisite, et lisaettekandjaks tuleb selles päevakorrapunktis keskkonnaminister. Päevakorras ei ole algselt ette nähtud lisaettekannet selles päevakorrapunktis. Palun selgitage, miks see nii on!

Aitäh! Kodukord seda tõepoolest võimaldab. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Mul on nüüd protseduuriline küsimus seoses sellega, et kui on selgunud informatsioon, et põhiseaduskomisjon ei ole teinud otsust saata [eelnõu] saali, kuigi mingi eelmine, vana otsus oli, siis ju juriidiliselt iga uus [otsus], ka otsustamatus peaks lükkama üles teise. Keda ma peaksin rohkem uskuma, kas Riigikogu aseesimeest, kes ei osale komisjoni töös, või põhiseaduskomisjoni liikmeid, kes osalevad komisjoni töös?

Aitäh! Riigikogu juhatus loomulikult lähtub komisjonides tehtud otsustest ja päevakorra koostamisel ka sellest informatsioonist, mille me komisjonist saame. Põhiseaduskomisjon tegi otsuse viia läbi kolmas lugemine 4. juunil. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean möönma, et teie informatsioon on absoluutselt ekslik. 4. juunil tehti otsus teise lugemise, mitte kolmanda kohta. Kuna me siin arutasime läbi muudatusettepanekud ja komisjonis tekkis ka muid probleeme, siis oleme olukorras, kus juhtivkomisjon ei ole praegu saatnud seda eelnõu saali kolmandaks lugemiseks.

Aitäh! Juhatajal on informatsioon, et 4. juunil tegi põhiseaduskomisjon otsuse ka kolmanda lugemise kohta. Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Te vastasite minu küsimusele 10. päevakorrapunkti muudatuste kohta, et kodukord seda võimaldab, aga te jätsite vastamata sellele küsimusele, kas keskkonnakomisjon ka põhjendas, mille tõttu nad soovivad selliseid muudatusi teha.

Juhataja annab päevakorra täpsustamisel edasi selle informatsiooni, mis meile komisjonist tuleb. Me ei pea üle täpsustama, mis olid ühe või teise otsuse tagamaad, vaid me protseduuriliselt ütleme ja eelnõude ettevalmistamisel lähtume sellest, mis komisjonidest tuleb. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Mul on küll protseduuriline küsimus. Kui te väidate, et 4. juunil, kui Eesti lipp sai 137 aastat vanaks, võttis põhiseaduskomisjon vastu otsuse, et 15. juunil on kolmas lugemine, siis sellist materjali ei ole. Olen ise õiguskomisjoni liige ja me ikkagi väga täpselt määratleme ära, mis kuupäevadel see peaks toimuma. Ei ole nii, et ta ujub amorfselt millalgi juunikuus. Kas selline informatsioon on saadikutel olemas? Ma ei ole sellega veel kursis. Kas saame võtta istungi juhatajaga väikese vaheaja ja siis selle protokolli teha ka saadikutele kättesaadavaks?

Riigikogu juhatusel on päevakorra moodustamisel õigus päevakorrapunkte ümber tõsta ka päevade vahel ja sõltuvalt sellest, kuidas Riigikogu suure saali töögraafik on edenenud. Me teame seda, et meil olid vahepeal ka täiendavad istungid, nii et see, millal toimub kolmas lugemine, sai sõltuda sellest, millal teine lugemine lõpeb. Teine lugemine lõppes meil täiendaval istungil ja seetõttu saatis Riigikogu juhatus eelmisel nädalal juba Riigikogule laiali päevakorra, kus oli sees 366 kolmas lugemine, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, tänase päeva esimese päevakorrapunktina. Paul Puustusmaa palun!

Suur aitäh, hea juhataja! Tõe huvides tuleb ära märkida, et komisjon võttis vastu otsuse saata see saali homseks. See on komisjoni otsus. Ma võin kindlalt väita, et komisjon ei ole teinud teistsugust otsust, nii et see on määratud saali komisjoni otsusega homseks kuupäevaks.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, juhatusel on õigus vastavalt meie töögraafikule päevakorda planeerida. Teoreetiliselt võib olla olukord, kus kõik komisjonid soovivad kõik eelnõud panna ühele päevale. Sellest tulenevalt ongi kodukord andnud juhatusele õiguse päevakorda planeerida ja selle me kinnitame kõik üheskoos, millise päevakorraga me töötame. Selle me tegime eile, kinnitasime ära, et me töötame sellise töökavaga sellel nädalal. Muu hulgas tegime siin saalis ettepaneku, kui te mäletate, teha üks muudatus ja tõsta eilse päevakorrapunkti arutelu tänaseks. Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Täpsustuseks, 10. punktis minu väljarookimine oli Reformierakonna karistusoperatsioon ja julgestamiseks toodi sinna keskkonnaminister veel teisele lugemisele. Aga minu küsimus või ettepanek on, et kui me arutame siin, kas on õige, et põhiseaduskomisjon saatis ta tänaseks kolmandale lugemisele saali, siis meil on olemas kolleeg Toomas Kivimägi. Las tema annab aru, mis tegelikult oli.

Nagu ma ütlesin, põhiseaduskomisjon on teinud tõesti ettepaneku, kui vaadata 4. juuni päevakorda, ja tõesti, kolleeg Puustusmaa osundus on õige, et viia läbi lõpphääletus 16. juunil, aga nagu ma ütlesin, juhatus vaatas ka päevakorda ja me kinnitasime selle. Suure saali otsus eilsest päevast on see, et 366 on täna kolmandal lugemisel esimese päevakorrapunktina. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Ma tunnen väga tugevat tõe defitsiiti praegusel hetkel siin õhus ja sihukest väga avarat fantaasiat meie kodu- ja töökorra tõlgendamisel. Kas ma saan õigesti aru, et juhatusel on õigus sõita üle komisjonide otsusest? Ning minu protseduuriline küsimus: kas me peaksime edaspidi komisjonides vastu võtma otsuse [märkusega] "juhul kui Riigikogu juhatus ei otsusta teisiti"? Sest see oleks ju saadikute ja valijate suhtes õige, et Riigikogu komisjon teeb otsuse saata saali sellel päeval, juhul kui Riigikogu juhatus ei otsusta teisiti.

Aitäh! Selleks puudub vajadus. Kodukord annab juhatusele selle õiguse. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle on praegu natuke ebaselgeks jäänud see asjaolu, et te ütlesite, et teil on olemas teistsugune informatsioon, ja pärast hakkasite tuginema Paul Puustusmaa ütlustele. On ilmselge, et siin on mingisugused probleemid, mis on jäänud avalikkusele ja ka Riigikogu liikmetele teadmata. Ma käisin eile veel spetsiaalselt põhiseaduskomisjonis ja soovisin saada põhiseaduskomisjoni istungi protokolli. Mulle öeldi, et seda saab kaheksa või seitsme päeva pärast, ma ei mäleta seda numbrit täpselt. Aga küsimus on ka selles, et selle protokolli kohta on õigus esitada vastuväiteid kahe päeva jooksul. Põhjus on selles, kas protokollis kajastatu vastab tõele või tegelikkusele või on teistsuguseid arvamusi, sest me ju teame, et protokoll ei ole stenogramm, sinna märgitakse olulisemad asjad üles. Praegusel hetkel oleme ikkagi olukorras, et tõe jaluleseadmiseks tuleb selgitada välja nende põhiseaduskomisjoni istungite [põhjal], millised taotlused on teinud põhiseaduskomisjon oma otsustes, millal [eelnõu] saata lõpuks saali lugemisele ja millal need [otsused] on tehtud.

Riigikogu suur saal kinnitas päevakorra eile. Ruuben Kaalep.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kas te palun võiksite selgitada neid Riigikogu juhatuse kaalutlusi, miks ta otsustas selle esimese päevakorrapunkti erinevalt komisjoni soovist tõsta tänasele päevale? Kas juhatuses oli sel teemal ka eriarvamusi? Mis olid need erinevad seisukohad, mis juhatuses kõlasid, ja millistel kaalutlustel tehti juhatuses lõppotsus?

Aitäh! Lähtusime loomulikult töökava tegemisel meile komisjonidest tulnud materjalidest ja sellest, et meie tavaline töörütm on see, et kõigepealt kolmandad lugemised, siis teised lugemised, siis esimesed lugemised. Juhatus kinnitas päevakava projekti neljapäeval konsensusega. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Nagu te just hetk tagasi ütlesite, Riigikogu suur saal kinnitas selle nädala päevakorra eile. See päevakord on meil kõikidel siin ees. Kui ma vaatan päevakorrapunkti nr 10, siis on ettekandjaks märgitud keskkonnakomisjoni liige Peeter Ernits, aga nüüd me kuuleme, et ettekandja on hoopistükkis Alender ja on tekkinud ka veel teine ettekandja, härra Mölder. Päevakord on kinnitatud, seda muuta on võimalik ainult sellisel juhul, kui kõik fraktsioonid on sellega nõus, aga nüüd tuleb välja, et keegi ei olegi küsinud suure saali käest sellise muudatuse jaoks nõusolekut. Kindlasti EKRE fraktsioon sellise päevakorra muudatusega, mis on justkui taevast meile kaela pudenenud, nõus ei saa olla. Kuidas te lahendate selle dilemma?

Aitäh! Küsisin igaks juhuks üle, millal keskkonnakomisjon selle otsuse tegi. Keskkonnakomisjon tegi eile otsuse, aga selgub, et see palve päevakorda täpsustada – see ei ole täiendamine ega midagi muud, vaid täpsustamine tulenevalt komisjoni palvest – ei jõudnud eile õigeaegselt päevakorra kinnitamise hetkeks siia suurde saali, muidu oleks see parandatud olnud juba eile enne päevakorra kinnitamist. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma tulen selle 366 juurde tagasi. Ma tegin enne ettepaneku, kui on ... (Telefonihelin.) Jah, aitäh, lugupeetud kolleegid, vaikuse eest! Meil on olemas ju siin – ma loodan, et ta on elus – põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Tere tulemast! Äkki sa võtad sõna ja räägid, kuidas tegelikult oli.

Härra Ernits, ma vastasin teile. Mul on olemas põhiseaduskomisjoni protokoll 4. juunist ja siin on ettepanek viia läbi kolmas lugemine, kui teine lugemine on lõpetatud, 16. juunil. Nagu ma ütlesin, Riigikogu juhatus tegi siin täpsustuse juba eelmisel neljapäeval konsensusega. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Ma loodan, et see on nüüd protseduuriline küsimus, sest kõik meie valitsusega seotud asjad peaksid olema ju Riigikogule, Riigikogu liikmetele teada, juhul kui toimuvad mingid manöövrid. Tõe huvides küsin seda, kas teile teadaolevalt on Tõnis Mölder tagasi astunud ja naasnud Riigikokku, et ta on keskkonnakomisjoni ettekandja. Millest selline info või ta lihtsalt natuke liiga ennatlikult pani juba lahkumisavalduse lauale?

Aitäh! Kodukord võimaldab teisel lugemisel ministril tulla pulti. Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Mul on selline mõte. Äkki oleks praegu mõistlik teha niimoodi, et me selle päevakorra hääletaksime üle, kuivõrd siin on tekkinud segadust ja muudatusi ja ma saan aru, et meie head kolleegid ei ole rahul sellega. Et asi oleks õige, me võiksime siis päevakorda uuesti hääletada.

Aitäh! Päevakord kinnitati eile. Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma tahan teha sellise väikese repliigi, mis puudutab protseduuri seoses 10. päevakorrapunktiga. Ei ole niimoodi, et ettekandja muutmine on täpsustus. See loogika tähendab ka seda, et inimese elimineerimine ei ole mitte inimese elimineerimine, vaid on mingi täpsustus – täpsustasime ära, et seda inimest meil enam ei ole. Ei saa teha suvaliselt nii, et isegi komisjoni määratud ettekandja ei tea, et ta on asendatud. No nii ei saa teha, see on täiesti ilmselge kodu- ja töökorra rikkumine. Seda esiteks.

Teiseks, kui te väidate, et põhiseaduskomisjon otsustas saata tänaseks kolmandale lugemisele selle nn ABIS‑e eelnõu, siis palun laske meile välja printida või saatke meile ekraanile või ükskõik kuidas see konkreetne protokolliline otsus, et see tehti eile või üleeile või millal iganes põhiseaduskomisjonis ja see fikseeriti täpselt nii: saadame kolmandaks lugemiseks saali sel ja sel kuupäeval selle ja selle seaduseelnõu. Teil ei ole seda ette näidata. Ma võtan mürki, et teil ei ole seda ette näidata. Ma juhin teie tähelepanu veel sellele, et ka protokolli on võimalik kaks päeva vaidlustada, ja me kindlasti vaidlustame selle.

Aitäh! Juhataja pole kordagi väitnud, et põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku viia läbi kolmas lugemine täna. Nagu ma olen korduvalt öelnud, põhiseaduskomisjoni ettepanek oli viia läbi kolmas hääletus 16. juunil. Riigikogu juhatus, vaadates kõiki Riigikogu juhatusele saabunud ettepanekuid päevakorra kohta, tegi eelmisel neljapäeval konsensuslikult otsuse, et 366 kolmas lugemine viiakse läbi teisipäeval esimese päevakorrapunktina juhul, kui teine lugemine lõpetatakse. Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Härra Peeter Ernitsa palve on igati asjakohane, kuna kolleegid tema fraktsioonist jagavad üsna palju eksitavat informatsiooni. Sellepärast pean oluliseks märkida, et põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 366 väga põhjalikult, korraldades selleks lausa kolm täiendavat põhiseaduskomisjoni istungit nii 3. kui ka 4. juunil ja 4. juunil langetati järgmine otsus. Loen selle sõna-sõnalt ette: "Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16.06.2021." Poolt oli 5 põhiseaduskomisjoni liiget, vastu oli 2, erapooletuid 0. Mis puudutab protokolle, siis kõik protokollid on allkirjastatud, need on avalikustatud eelnõu 366 eelnõukaardil, nii et kõik on olemas, kõik on seaduspärane ja on igati asjakohane seda eelnõu täna menetleda.

Kalle Grünthal, palun!

Sellisel juhul, kui nüüd Toomas Kivimägi selgitab seda selliselt, siis minule jääb arusaamatuks, mispärast on pühapäevasesse päevakorda 13. kuupäevaks pandud esimese punktina isikut tõendavate dokumentide seaduse  eelnõu menetlemine. Täpselt samasuguseid anomaaliaid leiab siin veel, ütleme, eelmise nädala päevakordades. Ei saa ju niimoodi olla, et need kuupäevad nihkuvad sujuvalt, kui komisjon on mingisuguse sellise otsuse teinud. Aga minu meelest on hoopis oluline küsimus, et kust te võtate seda, et põhiseaduskomisjon üldse on mingisuguse otsuse langetanud, et nad on lõpetanud selle lugemise komisjonis.

Vabandust! Küsimus jäi arusaamatuks. Põhiseaduskomisjonilt on tulnud info, millal me viime läbi [kolmanda lugemise]. Põhiseaduskomisjon ei pea langetama midagi teise ja kolmanda lugemise vahel. Teise ja kolmanda lugemise vahel on komisjonil ülesanne valmistada ette kolmanda lugemise tekst. See on ette valmistatud, selle kohta on minule teadaolevalt põhiseaduskomisjon teinud eile ka otsuse. Riigikogu suur saal otsustas eile hääletuse teel päevakorra kinnitamisel, et me arutame kolmandal lugemisel seda eelnõu täna esimese punktina. Seda me püüame ka arutada, kui me jõuame päevakorrani. Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lähtudes tänase istungi alguses sisse antud peaministri umbusaldamise ettepanekust sooviksin teada, kas teil on teavet, millal peaminister võiks tulla Riigikogu ette umbusaldamise ettepanekut omalt poolt kaitsma.

Aitäh selle küsimuse eest! Hetkel ei ole. Kirjutasin mõni hetk tagasi alla paberile ja saatsin selle teie palve Stenbocki majja. Ootan vastust. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma küsisin teie käest, millisest dokumendist nähtub see, et põhiseaduskomisjon on üldse oma arutelu lõpetanud. Sellist otsust ei ole. Ma tahaksin teada seda, kust te olete sellise informatsiooni saanud, et põhiseaduskomisjon on üldse selle punkti arutelu lõpetanud.

Härra Grünthal! Kodukorraga tutvumine kergendab ka kodukorrast arusaamist. Kodukord ütleb meile lihtsalt ja selgelt: põhiseaduskomisjon, nii nagu ka kõik teised komisjonid, peab tegema menetluslikud otsused, millal toimub teine lugemine, millal toimub kolmas lugemine. Need otsused on põhiseaduskomisjon teinud. Teise ja kolmanda lugemise vahel on võimalik põhiseaduskomisjonil, nii nagu ka teistel komisjonidel, vaadata üle teise lugemise materjalid, teha vajadusel keelelisi korrektuure ja saata tekst saali. Seda kõike on tehtud. Härra Grünthal, palun, veel küsimus!

Aitäh! Ma jätan selle teema hetkeks rahule, kuid lähen analoogse asjaga edasi. Küsimus puudutab seda probleemi, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saatis protesti põhiseaduskomisjonis toimunud rikkumiste kohta Riigikogu juhatusele. Riigikogu juhatus võttis vastu sellise otsuse, et saatis selle tagasi põhiseaduskomisjonile. Ehk on tekkinud olukord, kus isik, kes on, ütleme, pannud toime mingisuguse teo, hakkab ise oma teo üle õigust mõistma. Muuseas, samasugusele seisukohale jõudsid absoluutselt kõik põhiseaduskomisjoni liikmed, et sellist asja ei saa lubada. Kuna protest on Riigikogu juhatuses jäetud läbi vaatamata, siis peaks tegelikult Riigikogu juhatus lahendama oma otsusega selle küsimuse ära. Te viitasite asjaolule, et ma ei tunne kodukorra seadust, aga ma soovitan ka teil see ette võtta, sest on absoluutselt Riigikogu juhatuse pädevuses lahendada protest, mis on esitatud.

Riigikogu juhatus lähtus kodukorra seadusest. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Vahelduseks räägiks või küsiks millestki muust. Ma esitasin Riigikogu juhatusele protesti, kui sina ajasid mind Riigikogu kõnepuldist minema, ei andnud mulle kolme minutit. Ma küsin: kas Riigikogu juhatus on minu protesti arutanud ja [kui ei ole, siis] millal ta arutab seda?

Aitäh! Vastan kaheosaliselt. Kõigepealt, istungi juhatamisel lähtusin mina kodu- ja töökorra seadusest, kus juhatajale on need õigused antud. Teiseks on kokku lepitud, et Riigikogu juhatus arutab seda punkti täna. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Küsimus on järjekordses protseduuride rikkumises, sellepärast et põhiseaduskomisjonis asuti teise ja kolmanda lugemise vahepeal muutma eelnõu ka sisuliselt, mitte ei tehtud ainult grammatilisi ega keelelisi muudatusi, vaid ka sisulisi, mis on, ütleme, põhimõtteliselt teise ja kolmanda lugemise vahepeal lubamatu. Need ei ole n‑ö tehnilised muudatused, need ei ole ka, ütleme, grammatilised muudatused, need on sisulised muudatused. Seetõttu me juhtisime ka sellele tähelepanu, kusjuures põhiseaduskomisjonis paar tükki võeti välja, aga mõned jäid ikkagi sisse. Teise ja kolmanda lugemise ajal ei ole võimalik teha enam mingisuguseid parandusi. Seetõttu ei ole seda asja menetletud lõpuni. Siin on ka vihje, mispärast põhiseaduskomisjon ei võtnud vastu ühtegi menetluslikku otsust selle kohta, et saata see [eelnõu] saali lugemiseks. Meil jäi see asi pooleli, härra istungi juhataja.

Aitäh! Suhtlesin põhiseaduskomisjoni esimehega ja sain kinnitust, et need korrektuurid, mis on tehtud, on ainult keelelist laadi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Kas juhatus on teadlik, et teise ja kolmanda lugemise vahel ehk kolmanda lugemise eel tehti [eelnõusse] sisulisi parandusi? Millised kodu- ja töökorra punktid seda võimaldavad?

Aitäh! Nagu vastasin eelmisele küsimusele: suhtlesin põhiseaduskomisjoniga, täpsemalt põhiseaduskomisjoni esimehega ja [sain teada, et] sinna ei ole tehtud sisulisi parandusi. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Me kuulsime põhiseaduskomisjoni esimehelt, et põhiseaduskomisjon võttis vastu otsuse saata eelnõu 366 suurde saali kolmandaks lugemiseks 16. juuniks. Täna on 15. juuni. Te apelleerite sellele, et eile kinnitati päevakord. Ma juhin tähelepanu sellele, et juhatus saab päevakorda muuta, kui ta on kooskõlastanud selle muudatuse juhtivkomisjoniga. Nii palju kui minuni on jõudnud informatsiooni meie esindajatelt põhiseaduskomisjonis, seda kooskõlastust tehtud ei ole. Seega on ka suure saali poolne päevakorra kinnitamine sisuliselt illegitiimne, sest komisjoniga ei ole muudatust kooskõlastatud.

Aitäh! Kodukord võimaldab juhatusel päevakorda suurde saali tuua nii, et seda saaks menetleda. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulan teie vastuseid, kust pärineb informatsioon, et põhiseaduskomisjon on lõpetanud oma töö, ja teie ainukesed vastused on olnud: ma suhtlesin komisjoni esimehe härra Kivimäega. Aga mina samas jälle ütlen, et oli teistmoodi. Miks me ei võiks siin leida, ütleme, seaduslikku lahendit? Võtame ette protokollid, vaatame, mis toimus sellel eilsel istungil. See annaks meile vastuse. Sest praegusel juhul ei ole loogiline, et kui on tõusetunud vaidlusmoment, siis teie tuginete ainult ühe oma erakonnakaaslase infole, mis ei pruugi absoluutselt õige olla. Siin oleks vaja antud õigusliku küsimuse lahendamiseks protokolli ja me ei saa siit enne edasi minna.

Aitäh! Põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku viia läbi kolmas lugemine, kui teine lugemine lõpetatakse. Seda me püüame täna ka teha, kui me sinnamaani jõuame. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Eelmises koosseisus olin ma pikalt põhiseaduskomisjoni liige ja mäletan, kuidas need protokollid olid mõnikord pehmelt öeldes üsna loomingulised, sõltuvalt sellest, kes oli komisjoni esimees. Me arutasime seda ka toona. Minu ja Jüri Adamsi seisukoht oli, et need peaksid sisaldama võimalikult täpset ülevaadet, kuni sinnamaani välja, et need lindid peaks säilitama, aga selle seisukohaga me olime vähemuses. Aga ma tulen jälle ettepaneku juurde, mille ma enne tegin. Siin istub hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi jätkuvalt meie seas. Kui sa ütlesid, et oled suhelnud põhiseaduskomisjoni esimehega, siis meie ja mina ei ole suhelnud sel teemal. Las Toomas räägib nüüd protokolli jaoks kõigile meile, kuidas see asi tegelikult oli.

Aitäh! Ruuben Kaalep, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te jätsite varasemalt mitmele minu küsimusele vastamata ja ma leian, et see on halb toon, kuna Riigikogu kui põhiseaduslik institutsioon ja selle toimimine eeldab ka, et oleks pidev, tugev ja läbipaistev kommunikatsioon Riigikogu täiskogu ja Riigikogu juhatuse vahel. Selle tõttu ma küsin uuesti. Kõik need otsused, mida on Riigikogu juhatus teinud, mille üle me praegu siin protseduuriliste küsimuste vormis arutame ja mis ilmselgelt ja silmanähtavalt siin saalis furoori tekitavad – kas nende küsimuste arutamisel ja nende otsuste langetamisel oli Riigikogu juhatuses konsensus? Millised argumendid kõlasid erinevatelt Riigikogu juhatuse liikmetelt? Millised olid need kaalutlused, millega jõuti lõppotsusele?

Aitäh! Ma vastasin teile, et Riigikogu võttis vastu päevakorra projekti konsensusega. Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt pean oluliseks informeerida teid, et põhiseaduskomisjon ei ole oma tööd lõpetanud. See komisjon jätkuvalt töötab ja tegeleb eelnõudega edasi. Küll on ta lõpetanud eelnõu 366 menetlemise põhiseaduskomisjonis. Mis puudutab tehtud otsuseid, siis eile põhiseaduskomisjon kiitis heaks lõppteksti kolmandaks lugemiseks. Ja tõepoolest, seal olid tehtud üksnes keelelised täpsustused. Aga kuivõrd kolleegid EKRE fraktsioonist põhiseaduskomisjoni liikmetena tegid seal paar märkust, mis nende hinnangul olid sisulised muudatused, siis ma arvestasin nende märkustega ja võtsin need kaks keelelist muudatust välja. Minu hinnangul need olid keelelised, aga ma väljendasin valmisolekut kompromissiks ja ma ei osanud arvata, et sellist kompromissi sel moel kuritarvitatakse nagu täna siin saalis. Kinnitan veel kord, härra juhataja, et kõik selle eelnõu menetlemisega seotud otsused ja toimingud on täielikus kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ja põhiseaduskomisjon on täiesti nõustunud sellega, et selle eelnõu menetlemine toimub täna, 15. juunil.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle tundub, et me oleme saavutanud järjekordselt väga uue ja huvitava taseme, kus me komisjonis toimunu kohta räägime suulisest informatsioonist, küsime saalis üle, Toomas Kivimägi ütleb ühte, ütles seda ja kinnitab seda. Ma ei tea, kes see ütles, et tule taevas appi. Minu teada Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb seda, et komisjoni istungil toimunut kajastab protokoll, ja vaat seda protokolli meie tahaksime nüüd näha, et mis seal ikkagi oli. See ei ole Riigikogu tasand, kus me räägime ainult suulisest informatsioonist. Meil on ka suuline informatsioon, aga see ei ole oluline. Oluline on see, millised otsused ja millised hääletamistulemused kajastuvad protokollis. Seda meil on vaja, aga seda meil ei ole.

Härra Grünthal! 21. aprillil 2020. aastal arutas Riigikogu juhatus eesotsas Henn Põlluaasaga antud küsimust, mida te praegu tõstatate. Riigikogu juhatus koosseisus Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas võttis vastu otsuse. Komisjoni istungi protokolli näol ei ole tegemist täiskogu päevakorras oleva küsimuse arutamise aluseks oleva dokumendiga, mistõttu ei ole vajalik seada eelnõu täiskogus menetlemist sõltuvusse komisjoni istungi protokolli avalikustamisest. Härra Põlluaas.

Aitäh! Iga töönädala alguses vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele kinnitab Riigikogu täiskogu selle nädala päevakorra. See päevakord trükitakse välja, see on meil kõikidel austatud kolleegidel laua peal ja sellest me lähtume oma selle nädala töö tegemisel. Nüüd on selline kummaline olukord, et kui minu hea pinginaabri Peeter Ernitsa isik likvideeriti, lükati kõrvale päevakorrapunkti nr 10 ettekandja positsioonilt, siis on juhtunud selline lugu, et see meile välja trükitud päevakord on eksitav, see ei vasta tegelikkusele. Meil on ka varem seda juhtunud, et väljatrükitud ja saadikutele antud päevakord ei vasta tegelikkusele. Siis on toimitud sellisel kombel, et on võetud vaheaeg ja kõikidele Riigikogu liikmetele on trükitud välja uued, tegelikkusele vastavad päevakorrad. Nii et minul on teile ettepanek, austatud eesistuja, et te võtaksite vaheaja, piisavalt pika, et meie head kantseleitöötajad saaksid uue päevakorra välja trükkida – sellise, mis vastab tegelikkusele.

Aitäh, hea endine Riigikogu esimees! Kindlasti ka sinu esimeheks oleku ajal esines päevakorras täpsustusi, kus muutus punkti ettekandja. Selles mõttes ei ole see siin Riigikogu praktikas [midagi uut]. Mina olen ka siin majas käinud 2007. aastast ja see on täiesti tavapärane praktika, et ettekandja muutub. Nii et siin ma ei näe mingit probleemi. Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Ma tuginen oma küsimuses vägagi palju teie enda sõnadele ja protokolli huvides ma tahan teada, kas tõepoolest on meil selline kord, nagu te ütlesite, et Riigikogu juhatusel on õigus päevakava koostada nii, et saab seda menetleda. Samuti me teame seda, et kodukord näeb ette, et komisjonid teevad oma otsused selle kohta, millal mingi asi toimub. Kas meil on õigus järeldada, et Riigikogu juhatusel on õigus muuta komisjoni otsust?

Riigikogu juhatus koostab päevakorra projekti, mis saadetakse välja Riigikogu liikmetele, ja Riigikogu suur saal kinnitab selle päevakorra projekti otsusega esmaspäevasel istungil. Nii me oleme talitanud ja talitasime ka sel nädalal. Peeter Ernits, palun! Härra Ernits!

Jaa, aitäh! Ma ikkagi tahaks selgust saada selges eesti keeles. Kolleeg Kivimägi rääkis, et oli keeleline [parandus], aga midagi oli ka sisulist. Ma arvan, et me kõik tahaksime teada, kus need nüansid seal on, mis asi oli keeleline seal komisjonis, mille üle me nii palju arutame, ja mis oli sisuline. Minu tagasihoidlik ettepanek on, et kolleeg Kivimägi räägiks selges eesti keeles, millest jutt oli, mida saab käsitleda üks pool keelelisena ja teine pool sisulisena.

Härra Ernits, kindlasti on teil võimalik härra Kivimägiga seda arutada. Meie lähtume siin suures saalis ja kõik Riigikogu liikmed peavad lähtuma meile siin saalis kättesaadavaks tehtud tekstist. See tekst on meile kolmandaks lugemiseks ette valmistatud. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me oleme huvitavas olukorras ikkagi. Me siin räägime mingisugusest suulisest informatsioonist, mida me oleme saanud härra Kivimäe käest. Aga küsimus on, kust te teate, et see komisjon, põhiseaduskomisjon oli üldsegi otsustusvõimeline. Sellepärast, et § 37 lõige 1 ütleb, et Riigikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust. Ja komisjoni otsuste vastuvõtmiseks on vajalik teada ka hääletamistulemusi. Mina ütlen, et meil puudub selline informatsioon, et üldse komisjon oli töövõimeline, aga ilma komisjoni aruteluta ei ole võimalik ju ka kolmandat lugemist teha.

Härra Grünthal, te osalesite eile sellel komisjoni koosolekul. Kui teil oli kahtlusi, et see komisjon ei ole töövõimeline, siis te olekiste pidanud eile selle teema tõstma komisjonis. Minule teadaolevalt ei ole komisjonis tõstetud teemat, et komisjon oleks olnud eile töövõimetu. Paul Puustusmaa, palun! 

Suur aitäh, juhataja! Mul on tunne, et meil on muutunud halvaks tavaks Riigikogu juhatuse tasandil väga tugevasti omavolitseda. Ma sain praegu teie selgitustest aru nii, et kui komisjon teeb otsuse, siis see projekt läheb Riigikogu juhatusse, sõltumata komisjoni otsusest pannakse see juhatuse nägemuse järgi suures saalis hääletusele ja suur saal võib siis otsustada teistmoodi. Nii, see on olukord, kus suur saal muudab komisjoni otsust. Okei. Aga ma olen tähele pannud tulles siit läbi meie riigi esindussaalist, Valgest saalist, et seal on lipud. Ma mäletan väga selgelt, kuidas Riigikogu saal otsustas lippude olemasolu üle, et seal on Eesti Vabariigi lipud, ja nii palju kui mina mäletan, ei ole Riigikogu suur saal teistmoodi otsustanud. Kas te oskate öelda, kuidas selline otsus on sündinud?

See ei ole protseduuriline küsimus. Palun, Ruuben Kaalep!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkt 7 ütleb, et Riigikogu juhatus valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda oma algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja. Kas te palun selgitaksite, kuidas Riigikogu juhatuse tegevus, mida teie praegu sealt puldist kaitsete, on kooskõlas selle seadusepunktiga, ja ühtlasi, kas te saaksite selgitada ja kirjeldada, millised olid need diskussioonid Riigikogu juhatuses ja kas seal oli ka eriarvamusi?

Aitäh! Ma küll ei saanud aru, millise päevakorrapunkti kohta te soovite täpsustada, aga veel kord – ütlen teile kolmandat korda –, Riigikogu juhatus eelmisel neljapäeval otsustas päevakorra projekti saata siia saali selleks nädalaks konsensuslikult. Kalle Grünthal, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Te tegite märkuse selle kohta, kui ma rääkisin seda, et kas komisjon oli otsustusvõimeline ja millised hääletamistulemused olid. Te ütlesite: te olite ise seal. Aga küsimus ei ole minu osalemises või mitteosalemises. Küsimus on selles, et meie kodukord sätestab ära ka komisjoni istungite kinnisuse ja avalikkuse. Paragrahvi 36 lõige 3: komisjon võib istungi kuulutada avalikuks, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust. Sama kehtib kinniseks kuulutamise puhul. Küsimus ei ole minus. Küsimus on teistes Riigikogu liikmetes, kes soovivad teada, näiteks härra Ernits, ma ei tea, kes siin on veel. Siin on saalis kindlasti mitmeid inimesi, kes ei tea seda asjaolu, kas komisjon oli otsustusvõimeline või millised olid hääletamistulemused. Tahaks seda teada kangesti. Ka nemad tahavad seda teada, mitte ainult mina ei taha teada.

Riigikogu juhatusel puudub informatsioon, et komisjonis oleks olnud probleem kvoorumiga. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! On ilus suvepäev, me oleme kained – mina küll, Jürgen – ja me arutame siin juba pikalt, mis põhiseaduskomisjonis toimus või ei toimunud. Minu meelest sellises olukorras võiks ikkagi valgust veel rohkem tuppa tuua. Meil on olemas siin hea kolleeg Toomas Kivimägi. Ühelt poolt meil on olemas, olen minagi lugenud neid teise ja kolmanda lugemise tekste. Aga protokoll veel ei ole avalik, ei ole võimalik protesti esitada ja nüüd me tahame ülepeakaela selle, nagu ka paljud teised eelnõud, siin vastu võtta. Miks lugupeetud juhataja ei lase kolleeg Kivimäel siin rääkida selges eesti keeles, mis seal tegelikult oli? Mis olid need asjad, ma kordan uuesti, mida üks pool mõistab ühtepidi ja teine teistpidi? Kas oli tegemist keeleliste parandustega, teine pool ütleb, et olid siiski, nagu Kivimägi ütles, ka sisulised, aga kasutati kurjalt ära. Mis asi see on? Ei jõua igas komisjonis olla. Et oleks pilt selge, et me ei peaks nii palju, nagu maakeeles öeldakse, jahuma, ümber palava pudru käima siin. Aga räägime sisust, kasutame seda võimalust. Ma kordan, et ilus päev on ja me oleme kained.

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu viimasele küsimusele vastates te ütlesite väga selgelt välja: juhatusel puudub informatsioon selle kohta, et komisjonis on midagi valesti tehtud. See tähendab seda, et juhatuse jaoks on usaldusväärne informatsiooniallikas ainult Reformierakonna saadik Toomas Kivimägi põhiseaduskomisjoni juhina ja kõik muud infoallikad on juhatuse jaoks ebausaldusväärsed allikad. Okei, jätame selle n-ö vahetegemise ära. Aga küsimus on selles, et praegu ju laekub parempoolsest saali nurgast pidevalt informatsiooni selle kohta, et seal komisjonis tehtu ei olnud kõige korrektsem. Selgitage ära, mispärast te ei usalda, ütleme, nelja-viie saadiku informatsiooni selle kohta, et seal oli midagi valesti, vaid võtate aluseks ainult Toomas Kivimäe kui üheainsa isiku informatsiooni. Te pole viidanud mitte kellelegi teisele, et oleks rohkem kuskilt midagi laekunud.

Härra Grünthal, see on teie poolt pahatahtlik, kui te hakkate niimoodi tõlgendama komisjoni tööd, kus te ise osalete. Komisjoni materjalid jõuavad siia mitte poliitikute kaudu, vaid ametnikkonna kaudu. Ametnikkond saadab selle laiali. Ametnikkond lähtub komisjonis tehtud otsustest. Komisjon oli eile minule teadaolevalt otsustusvõimeline. Ma ei näe mingit põhjust, et me peaksime seda debatti edasi pidama. Härra Grünthal, te olite ise seal komisjonis kohal, miks te siis kohe ei öelnud, et mingi probleem on komisjoni kvoorumiga või midagi muud. Ma ütlesin ka teile vastuseks enne: kvoorumiga ei olnud minule teadaolevalt eile probleeme. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Minu arvates on see protseduuriline ja [on oluline,] et see asi ka edaspidiseks saaks protokolli huvides ära öeldud. Küsimus: kui komisjonis hakatakse mõnda eelnõu menetlema, siis kas alguses tuleb kohe öelda, et me menetleme seda eelnõu juhul, kui Riigikogu juhatus lubab, ning kas tuleb täiendavalt ka Riigikogu juhatuselt küsida luba või siis otsustusprotsessis, et saata eelnõu saali sellel ja sellel kuupäeval juhul, kui Riigikogu juhatus teisiti ei arva? Kumb peaks olema menetluslikult õigem lähenemisviis?

Aitäh! Komisjonid peavad lähtuma Riigikogu kodu- ja töökorrast. Härra Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma tahan tänada EKRE fraktsiooni esindajaid selle nii toreda debati eest. Tõesti, selline elus komöödia. Kuulaks seda meeleldi edasi, aga paluks EKRE esindajaid suhtuda suurema lugupidamisega neisse, kes koos meiega töötavad – need on komisjonide staff'id. Mina siin 20 aasta jooksul olen endale selgeks teinud, et Riigikogu töötab täpselt nii hästi, kuivõrd kvalifitseeritud staff on ümberringi. Meie tööd on võimatu ilma selleta ette kujutada. Kui siin esitatakse mingeid pretensioone, kus aluseks on pretensioon mitte komisjoni esimehe suhtes, mitte kolleegide suhtes, kes siin saalis istuvad, vaid see puudutab tegelikult ametnike tööd, siis no tõesti, see enam ei ole naljakas. Ilma nende inimesteta me oleme nagu ilma käteta. Nii et palun piirduge meie tagasihoidlike persoonidega, ärge puudutage komisjonide tööd selles osas, millega tegelevad ametnikud. Ma saan aru, et te piirate meie sõnavabadust jne, jne, jne. Kuulge, no natikese aru peab ju olema!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Mul on siin saalis palju kolleege, kelle poole ma vaatan austusega. Nüüd ma kuulsin eesti keele probleemkomisjoni esimehe suust – kes on Riigikogus aegade algusest olnud, aga oluline, et ta on eesti keele probleemkomisjoni esimees –, et ta kasutas vähemalt kahel korral sõnu "komisjonide staff'id". Minu küsimus on, lugupeetud istungi juhataja: kas võõramaise sõna korduv kasutamine – staff'id – komisjonide ametnike iseloomustamiseks on aktsepteeritav Riigikogu saalis ja kas eesti keele probleemkomisjoni esimehe suust taolisi avaldusi kuulda on aktsepteeritav?

See ei ole protseduuriline küsimus. Kas meil on veel protseduurilisi küsimusi või me soovime lihtsalt debatti pidada? Kui on debati pidamise soov, on võimalik seda pidada ka väljaspool seda saali. Me sooviksime siin saalis tegeleda Riigikogu sisulise tööga. Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Mina oma arvates ei pea debatti, ma tahan teada istungi läbiviimise asjaolude kohta. Te ütlesite, et minu ütlused on pahatahtlikud, mis puudutas siin Toomas Kivimäe ja EKRE saadikute informatsiooni. Ma leian, et see ei ole pahatahtlikkus. Aga te ütlesite ka seda, et teil on olemas, juhatusel on olemas informatsioon ja selle kohta on saadetud materjalid. Mina käisin eile küsimas, kas need protokollid ja asjad on valmis, öeldi, et ei ole valmis veel, nendega läheb aega. Nüüd ma sooviksin teada, mispärast teil on olemas see informatsioon põhiseaduskomisjonis toimunu kohta, kuid põhiseaduskomisjoni liikmetel ei ole seda informatsiooni.

Aitäh! Jutt oli kvoorumist ja sellest, kas komisjon oli otsustusvõimeline. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Minu arvates on see protseduuriline. Kui nädal tagasi ma küsisin teie käest, kas on mõistlik juhatuse poolt panna ühte päevakorda sellised punktid, kus on 12 teist lugemist, siis täna me vaatame, meil on kuus teist lugemist. See tähendab, et iga saadik saab pidada viis minutit kõnet, juhul kui [aega] juurde antakse, [siis rohkem]. Keegi oleks ju võinud midagi öelda, kui tehakse kaks suurt muudatust tänases päevakorras, eks ju, et tuuakse üks päevakorrapunkt päeva võrra ettepoole ja teises tehakse suur vahetus. Nüüd on jäänud meil kaks tundi tänase istungi lõpuni. Kas on mõistlik? Kuidas te rääkisite eelmine kord? Te olite optimistlik ja ütlesite, et on olnud pikemaid istungi päevakordi. Täna ma ei küsi, kas te olete sama optimistlik ja ütlete, et jaa, meil on olnud pikemaid [päevakordi], vaid seda, kui mõistlik oli panna siia kuus teist lugemist.

Aitäh! Loomulikult sõltub igast Riigikogu liikmest, kuidas me seda töökava siin teeme või kuidas me töökava rakendame, ja selgub, et näete, praegu me oleme tund aega tegelenud millegagi, mille asemel me oleks võinud menetleda eelnõusid. Paul Puustusmaa, palun!

Aitäh, hea Hanno! Hetk tagasi meie hea kolleeg Stalnuhhin märkis, et siin tegeldakse sõnavabaduse piiramisega. Ma ei saanud küll hästi aru, kas ta viitas teile – ma ei ole mõistnud seda, et te piiraksite sõnavabadust. Küll aga võis ta viidata eelnõule 366, et see piirab sõnavabadust. Võib-olla me siis äkki tuleksime selles mõttes otsusele, et võtaksime selle punkti välja, sest see piirab sõnavabadust.

Aitäh! See ei ole protseduuriline. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Minul on küll selgelt protseduuriline ja korduv, ma kordan uuesti eesti keeles. Maailm ei ole nii mustvalge, et opositsiooni jaoks on kõik koalitsioonisaadikud saatanast ja vastupidi. On ka usaldusväärseid kolleege, isegi siis, kui nad ei ole samas koalitsioonis. Ja Toomas Kivimägi on, vabandage küll, minu jaoks usaldusväärne, vähemalt seni on olnud. Miks te, lugupeetud juhataja, ei anna sellele minu jaoks usaldusväärsele inimesele võimalust rääkida, kuidas tegelikult oli? No mis me käime ümber palava pudru! Kordan taas: ühelt poolt Toomas ütles, et oli nagu keeleline, aga siis oli ka sisuline, mida kolleeg Grünthal või keegi teine seal püüdis kavalalt kuidagi esitada sisulisena. Mis see tegelikkus seal oli? Palun tungivalt anda sõna kolleeg Kivimäele, kes on praegu põhiseaduskomisjoni esimees ja minu jaoks seni usaldusväärne. Las ta räägib, kuidas oli.

Aitäh! Selleks avaneb võimalus kolmandal lugemisel läbirääkimiste käigus. Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meil on nüüd istungi algusest juba tund aega möödas ja nagu austatud Riigikogu esimees Jüri Ratas tavatseb öelda, aeg lendab kohutava kiirusega. Mina küsin: kas nüüdseks on juba tulnud mingisugust tagasisidet peaministrilt ja Vabariigi Valitsuselt, millal tullakse vastama praeguse istungi alguses esitatud umbusalduse ettepanekule?

Ei ole. Ivi Eenmaa, palun!

Tänan, härra juhataja! Kuna saalis teile esitatavad küsimused – kes küsib 16 korda, kes 9 või 10 – on põhiliselt sellised emotsionaalsed ja näitavad välja suhtumist selle saali suhtes ning on tegelikult kõik suunatud sellele, et panna kinni, nagu öeldakse, Riigikogu töö, on mul teile kui juhatajale ettepanek: lõpetage! Siin on kolm, neli või viis inimest, kes terroriseerivad saali. Ma ütlen selle sõna välja. Lõpetage see küsimuste ärakuulamine ja viisakas olemine!

Aitäh, proua Eenmaa! Kodukord näeb ette võimaluse tõesti küsida istungi läbiviimise korra kohta küsimusi. Selle kohta on kõikidele fraktsioonidele ja kõikidele Riigikogu liikmetele saadetud meie õigusinimeste poolt täpsem selgitus, mida see tähendab. See, kuidas iga Riigikogu liige seda tõlgendab, on tema enda suva – õnneks või kahjuks. Riigikogu juhatajana on minul väga keeruline näha kellegi pähe, kas ta peab kinni kodu- ja töökorras toodud võimalusest küsida istungi läbiviimise korra kohta või ta soovib avaldada poliitiliselt mingit mõtet. Seetõttu ma kutsun üles kõiki Riigikogu liikmeid pidama kinni Riigikogu kodu- ja töökorrast ning samamoodi sellest juhisest, mis meie head abilised siin Riigikogus on Riigikogu liikmetele saatnud, mis puudutavad istungi läbiviimise korra kohta käivaid küsimusi ehk täpsemalt kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõiget 2. Härra Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Minu protseduuriline küsimus puudutab päevakorrapunkti nr 10, kus, ma saan aru, keskkonnakomisjoni pädevus tegelikult kadus seoses ettekandja vahetusega ja oli vaja tuua siia minister. Nüüd selles teadmises, et täna võib-olla toimub ka umbusalduse avaldamine, kas on riigimehelik jooksutada ministrit ja tema kiiret graafikut muuta, selleks et olla ettekandja, kuna komisjon ei leidnud kedagi paremat asendamaks Peeter Ernitsat? Ma ei räägiks sellest, aga ma räägin ikkagi komisjoni pädevusest ja ministri jooksutamisest siia eelnõu teist lugemist ette kandma.

Aitäh! Komisjoni ettekanne on ikkagi ka, ja nagu ma ütlesin, komisjon palus ka ministri siia. Selles mõttes on mõlemad: on komisjoni ettekanne ja on minister. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean hästi lühidalt tegema ja räägin protsessuaalselt, mismoodi asi toimus. EKRE esitas protesti Riigikogu juhatusele, Riigikogu juhatus saatis selle põhiseaduskomisjoni tagasi. Põhiseaduskomisjonis võeti see Riigikogu juhatuse otsus eraldi päevakorrapunktina arutelule. Nii. Edasi oli nii, et komisjon leidis üksmeelselt, et Riigikogu juhatus on jätnud oma ülesanded täitmata, ja saatis selle tagasi Riigikogu juhatusele, sisulises mõttes ja ka seletuskirja mõttes. Küsimus on selles, et kuidas me saame seda asja edasi menetleda, kui Riigikogu juhatus on oma vastutusalast väljunud. See oli ka põhjus, mispärast seda eelnõu ei saadetud siia kolmandaks lugemiseks. Need on need põhjused, lugupeetud eesistuja.

Riigikogu juhatus on selle protesti läbi vaadanud, saatnud tagasi põhiseaduskomisjonile, põhiseaduskomisjon on teinud selle kohta eile ka otsuse. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Kuidas Mart Helme ütles presidendi kohta – emotsionaalselt ülesköetud naine. Nüüd, kui ma kuulen kolleeg Ivi Eenmaad, kes nimetas sisuliselt mind – ja mu mõningaid kolleege – terroristiks, aga ma toetan Ivit. Sõna on meil siin saalis vaba ja võib-olla ma ei ütleks, et emotsionaalselt ülesköetud naine – poliitkorrektne oleks vist öelda "emotsionaalselt ülesköetud sünnitav inimene" – aga jah, toetan Ivi Eenmaad.

Urmas Reitelmann, palun!

Härra eesistuja! Me oleme üsna piinlikus patiseisus praegu. Kas juhul, kui põhiseaduskomisjoni protokolli ei ole salajaseks kuulutatud, on mingisugune ratsionaalne põhjendus, miks mitte härra Grünthalile näidata põhiseaduskomisjoni protokolli materjale, et nii tema kui ka meie kõik ülejäänud siin saalis saaksime vastused nendele küsimustele ja me saaksime rahulikult selle teemaga edasi minna?

Aitäh! Härra Grünthal oli põhiseaduskomisjonis kohal. Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kolm kiirrepliiki. Mis puudutab eilse põhiseaduskomisjoni kvoorumit, siis kõige väiksem arv põhiseaduskomisjoni liikmed, kes osales, oli seitse. Põhiseaduskomisjonis on kokku üheksa liiget, aga kuna kõik põhiseaduskomisjoni liikmed ei osalenud terve istungi vältel, siis väikseim number oli seitse. Nii et põhiseaduskomisjon oli otsustusvõimeline. Teiseks, mitte keegi, mitte ükski põhiseaduskomisjoni liikmetest ei vaidlustanud ühtegi otsust menetluslikus mõttes, ühtegi protesti ei esitatud põhiseaduskomisjonis. Ja kolmandaks, see, mida me täna arutame: otsus kiita heaks eelnõu 366 kolmanda lugemise tekst. Head kolleegid, pange tähele: poolt oli 5, vastu 0, erapooletuid 2.

Ma täiesti mõistan, et keegi vastu ei olnud, sellepärast et tõepoolest ma võtsin arvesse EKRE kolleegide tehtud kaks märkust. Minu hinnangul olid need muudatused keelelised, aga kuna nad ikkagi leidsid, et see võib-olla ei ole keeleline, siis võtsime need muudatused sealt välja. Seetõttu on igati ootuspärane, et keegi ka selle kolmanda lugemise teksti vastu ei hääletanud. Kusjuures see ei ole üldse mitte tavapärane, sellepärast et üldjuhul ei pea tegelikult kolmanda lugemise teksti komisjonis läbi hääletama, ja selle kohta on ka põhiseaduskomisjoni tehtud protokolliline otsus. Tol ajal oli põhiseaduskomisjoni esimees veel härra Jaak Madison, kes ütles, et ei ole vaja, piisab, kui esimees kooskõlastab selle kolmanda lugemise teksti. Tegime paremini, tegime enam, küsisime kogu komisjoni käest. Kordan veel kord: poolt 5, vastu 0, erapooletuid 2.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Tundub, et ma leidsin võib-olla sihukese võimaluse, kuidas sellest ummikseisust välja minna. Ma julgen väita, et 15 minutit võtab aega, et printida uued päevakorrad ja esimese päevakorrapunkti juurest võtta ära see tekst "juhul kui teine lõpetatakse" ja panna juurde "vastavalt juhatuse otsusele". Ja 10. päevakorrapunktis ei oleks siis, et ettekandja on Peeter Ernits, vaid on see, kes asendab, ja siis umbes nii, et teda saadab või täiendab või valmis panna keskkonnaminister. Siis te saate öelda saadikutele: "Saadikud, millest me räägime? Nii on ju kirjas." Sellega oleks ummikseis läinud. Võtate 15 minutit juhataja vaheaja, prindime uue päevakorra, uued punktid, ja lähtume sellest. Praegu tekitab see lihtsalt küsimusi. Kas mu mõte on agiilne?

Aitäh! Me eile kinnitasime päevakorra ja täna hommikul ma täpsustasin istungi rakendamisel päevakorda. Ruuben Kaalep.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Mind ikkagi huvitab endiselt see, mis teil seal Riigikogu juhatuses toimus selle arutelu käigus. Seda ju tegelikult reguleerib päris täpselt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõige 4, mis ütleb: "Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil." Sellest lähtuvalt ma küsin: kas toimus Riigikogu juhatuse kõigi liikmete arvamuse ärakuulamine? Millised olid need erinevad arvamused ja milline oli see arutelu, mille käigus jõuti konsensusele? Tuletan meelde, et see teema, mille kohta ma seda eelkõige küsin, on kõik see, mis puudutab eelnõu 366 menetlemist käesoleval nädalal ja eriti seda, millisel päeval see eelnõu päevakorras on.

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus, rõhutan üle. Aga tulles vastu teie küsimuse iseloomule, ütlen neljandat korda: päevakorra projekt võeti vastu konsensusega ja kõik juhatuse liikmed ütlesid välja oma arvamuse. Kõik olid nõus, et me töötame sellel nädalal sellise päevakorraga. Urmas Reitelmann, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Ma olen täiesti teadlik, et härra Grünthal viibis põhiseaduskomisjoni istungil. Küsimus ei ole ju selles, kas härra Grünthal viibis või ei viibinud seal. Küsimus on komisjoni protokollis. Kas meie töökorralduses on mõni säte, mis ütleb, et härra Grünthal ei saa tutvuda komisjoni protokolliga? Siis me lahendaksime ju ära kõik need küsimused ja me ei peaks seda diskussiooni siin väga pikalt jätkama. 

Aitäh! Loomulikult igal Riigikogu liikmel on õigus tutvuda protokolliga. Aga sellest protokollist, nagu ma ka viitasin juba Henn Põlluaasa, Helir-Valdor Seederi ja Siim Kallase tehtud otsusele eelmise aasta 21. aprillist, ei saa seada sõltuvusse suure saali arutelu. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Aitäh, et Toomas Kivimägi viimaks sõna võttis. Selge jutt. Selle koha pealt respekt. Saal on emotsionaalselt üles köetud – ma saan aru, et see ei ole protseduuriline –, aga needsamad kaks asja, mis asjad need olid, millest Toomas rääkis? Kuna meie protokoll või see kodu‑ ja töökorra seadus ei võimalda praeguses olukorras sisulisi küsimusi esitada enne otsustavat hääletamist, siis minu meelest, arvestades seda erakorralist olukorda, mis on tekkinud viimastel päevadel, võiks Toomas siiski öelda ka laiemale seltskonnale, mis asjad need olid, millele ta viitas. Ma saan aru, et see ei ole protseduuriline, aga olukord praegu ei ole ka päris tavapärane.

Aitäh! Eks me kõik koos seda olukorda siin kujundame. Riigikogu kodu- ja töökord on üsna konkreetne saali arutelude pinnalt ja ka sellest [seisukohast], kuidas me protseduurilisi küsimusi küsime. Härra Kivimägi on seal, võite ta käest üle küsida, kui jäi veel midagi segaseks. Anti Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Me siin muudkui arutame ka selliste teemade üle täiesti põhjendamatult, kas võiks korraliku päevakorra välja lasta. Siin võiks küll juurutada head tava, eriti kui aega on olnud täna juba tund aega, ametnikke on maja täis, viis minutit parandamist, viis minutit trükkimist ja kõik soovijad saavad korraliku päevakorra. See on lihtsalt hea tava.

Aitäh! Päevakord on meil korralik, seal oli ainult üks täpsustus, nagu ma ütlesin. See täpsustus puudutas kümnendat päevakorrapunkti ettekandjate osas, ei midagi enamat. Selle ma lugesin teile ette, enne kui hakkasime istungit rakendama. Kalle Grünthal, palun!

Suur tänu! Ma saan aru, et Reformierakonna valitsus on võtnud nõuks iga hinna eest see eelnõu läbi suruda. Aga teate, seda istungit vaatavad väga paljud inimesed üle Eesti, see on muutunud Eesti inimeste jaoks ülitähtsaks asjaks. Isegi kui te praegu selle läbi surute, siis ega see ei tähenda veel, et see seadus jõustub. Õiguskantsler võib anda hinnangu, president võib jätta selle välja kuulutamata, see asi võib maanduda Riigikohtus jne. Kas see on teie mainele siis tõesti nii tähtis, et te tahate selle läbi suruda? Minule teadaolevalt on EKRE tänane toetusprotsent tõusnud juba 25-ni ehk purustanud klaaslae, mille Kaja Kallas ette seadis. Oleks mõistlikum ja ka teile tuleviku jaoks ...

Küsimus palun!

... kasulikum, kui me võtaksime aja maha ja te arutaksite selle asja juhatuses uuesti läbi teie endi ja ka kõigi meie, Eesti rahva huvides.

Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Meil on siin juba mitmendat korda tekkinud protseduuriliste küsimuste faasis selline patiseis, kus teie justkui ei saa meie küsimuste sisust ja mõttest aru, meie ei ole rahul nende vastustega, mida te annate. Kas selle situatsiooni lahendamiseks ei oleks kõige mõistlikum kuulutada välja pooletunnine vaheaeg, kutsuda kokku Riigikogu juhatus ja arutada kõik need teemad uuesti omavahel läbi, et pilt oleks selgem ja et nii Riigikogu juhatus kui ka Riigikogu täiskogu jääksid kõigis nendes küsimustes ja arutelupunktides rahule?

Aitäh! See ei puudutanud istungi läbiviimise korda. Paul Puustusmaa, palun!

Austatud juhataja! Mina praegu ei saanud sellest loogikast aru. Kas siis Riigikogu liikmelt suures saalis ei või tulla ettepanek teha vaheaeg mingisuguse asja arutamiseks? Praegu jääb mulje, nagu sellise ettepaneku tegemine oleks lubamatu ja ei oleks üldse protseduuriline. See on just protseduuriline küsimus. Või saan ma valesti aru?

Aitäh! Protseduuriliselt on võimalik küsida istungi läbiviimise korra kohta.

Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Martin Helme, palun! Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! See, mis siin nüüd tund aega eelnes, on kõik seotud sellesama eelnõuga, ja see, mis on siin olnud eelmisel nädalal ja tegelikult mitte ainult suures saalis, vaid ka komisjonis, eks need komisjoni vaidlused peegeldusid ka praeguses vaidluses suures saalis.

Meie seisukoht ABIS-e eelnõu ehk eelnõu 366 suhtes on algusest saadik olnud üsna selge ja üsna ühene, et taoline superandmebaas, kõikehõlmava jälgimisühiskonna ehitamise tööriist, panoptilise riigi ehitamine, kus riigivõim näeb kõikide kodanike eraelu, nii nagu "Sõrmuste isandas" see suur silm, ei vii mitte kuhugi heasse kohta, vaid see viib totalitaarsesse ühiskonda.

Ma ei hakka siin praegu üle seletama, kui rumal on see argument, et aga meie enda ministrid olid selle eelnõu algatamise juures. Ei olnud, selle eelnõu algatamine algas juba enne eelmist valitsust, selle valitsuse ajal, mis eelnes meie valitsusele. Rääkimata sellest, et meie enda ministritele müüdi seda eelnõu ministeeriumis valega.

Ma tahaksin eraldi pöörduda nende inimeste poole, kes kuidagi väga kergemeelselt ütlevad, et mul ei ole midagi karta, sest mina ei ole pätt. See on naiivsuse tipp! Sest mis iseloomustab totalitaarset ühiskonda? Totalitaarse ühiskonna kõige läbivam iseloomujoon on see, et ta on tujukas. Ta on tujukas. Mõelge korraks selle peale, kui kiiresti on muutunud erinevate seksuaalvähemuste nõudmised ja standardid. Või mõtleme korra selle peale, ma toon lihtsa näite, kui mitu Hollywoodi paduliberaalset paduvasakpoolset staari on lükatud kõrvale Oscari õhtu juhtimisest sellepärast, et ta väljendas kümme aastat tagasi üliprogressiivseid seisukohti homoabielude suhtes, mis tänasel päeval, 2020. ja 2021. aastal, on kuulutatud nii tagurlikeks, et need inimesed tuleb panna häbiposti. Sa lähed õhtul magama ja arvad, et sa oled liberaalne, progressiivne ja avatud, siis ärkad hommikul üles ja saad teada, et ei, liiga vähe, liiga maha jäänud oled oma seisukohtadega. Keegi on kusagil välja mõelnud, ma ei tea, uue sooidentiteedi või uue ei tea mille, ja sa oled ajaloo valel poolel, sa oled vihaõhutaja, sind tuleb karistada, sind tuleb ühiskondlikult elimineerida.

Sellest, kuhu marsib selline ideoloogiline diktatuur, me peaksime kõik aru saama – eriti Eestis, kus meil on veel olemas elav mälu sellest totalitaarsest tujukusest, mis oli enne Eesti taasiseseisvumist: lihtsalt nägu ei meeldinud ja viidigi minema. Ütlesid midagi valesti, rääkisid vale poliitilise anekdoodi, tegid mingi kahemõttelise nalja – ja oligi läbi, karjäär oli läbi ja võis ka elu läbi olla. Aga tol ajal KGB ei osanud unistada ka sellistest jälgimisvõtetest, mis meil tänapäeval on juba kõigile kättesaadavad. Ja nüüd tahetakse seda suurendada.

Täiesti vale on väita, et meie erakond on võtnud üles tühja koha pealt tüli ja lihtsalt jonnib. Ei ole. Me oleme selle eelnõu menetlemise käigus korduvalt pakkunud välja lahendusi, mis võiks aidata muuta seda eelnõu minimaalseltki turvaliseks kodanikuvabaduste ja üksikisiku privaatsuse kaitse huvides. Me hääletasime neid parandusettepanekuid ju siin läbi, terve nädalavahetuse hääletasime neid parandusettepanekuid. Mitte ükski ei läinud läbi, kusjuures eelnevalt oli neid meie parandusettepanekuid komisjonis suvaliselt kokku liidetud ja ümber tehtud, nii et needki, mida me siin hääletasime, ei olnud päriselt sellised, mida me olime esitanud.

Aga ma veel kord käin üle selle nimekirja asjadest, mis peaksid olema elementaarsed, peaksid olema selles ühiskonnas, kus me elame, kus kõigil on taskus nutitelefon, kus igal tänavanurgal on kaamera, kus igas bensujaamas on kaamera, igas poes on kaamera, kus me jagame oma isikuandmeid riigivõimuga igal pool, alates sünnitushaiglast ja lõpetades passi saamisega või välismaale minemisega või terviseprotseduuridega. Põhimõtteliselt, sinu isikuandmed on sinu andmed. Ei ole niimoodi, et riik korjab neid kuidagi kas poolavalikult või poolsalaja ja siis need ongi tema andmed. Ei ole. Sinu sõrmejälg on sinu oma, sinu DNA on sinu oma ja seda ei tohi kasutada ilma sinu loata ja ilma sinu teadmiseta.

Meil on olnud vaidlus selle üle, kas neid silmaiiriseid või DNA-sid saab kasutada. Probleem on ju selles, et ABIS-e seadus on lõputu, see on blankoveksel, sinna võib hiljem ükskõik mida juurde koguda, sellest ei pea kedagi teavitama, ei valitsust ega parlamenti. Me avame tee lõputuks andmete kogumiseks.

Teiseks, täna ei ole meil suletud loetelu sellest, kes võib andmeid kasutada, mis tingimustel võib andmeid kasutada. Meil ei ole seaduses ära reguleeritud seda, kuidas jääb jälg maha andmete vaatamise kohta. Meil on täna olemas andmebaase, kus meil on väga rangelt reguleeritud, kes võib vaadata ja mida võib vaadata. 75 aastaks jääb osas andmebaasides logi maha. Siin selle superandmebaasi puhul ei ole mitte midagi sellist, mitte midagi sellist.

Ei ole kuidagi selgitatav, miks peaks neid andmeid koguma sõjaväelaste, päästjate, politseinike kohta. See on puhas julgeolekurisk. Puhas julgeolekurisk. Meil on terve hulk väga tundliku infoga andmebaase. Juhul, kui näiteks Eestile tuleb mõni võõrvõim kallale või, ütleme, Venemaa ründab meid ja saab need andmebaasid kätte, on tal olemas valmis nimekirjad inimestest, kes esimesena seina äärde panna. Meil ei ole riigis üldse mingit mehhanismi, kes, millal, mis hetkel neid andmebaase hävitab. Nii nagu me hävitame ära, kui peaks tekkima kriitiline olukord, laseme õhku Narva silla, nii peaks meil olema ka kirjas, missuguse nupulevajutusega hävitatakse ära andmebaasid, mis aitavad meie vaenlastel hakata läbi viima repressioone, ja kes vastutab selle eest, et see nupulevajutus toimub.

Loomulikult, tänasel juhul saavad need andmed istuda kusagil pilves. Kus asub pilves olev andmestik? Malaisias, kuskil Filipiinidel, Singapuris. Ta ei ole meie kontrolli all, ta ei ole füüsiliselt meie kontrolli all.

Nii et kõik need suured printsiibid on lahendamata. Vastupidi, need suured printsiibid on lahendatud niimoodi, et julgeolekuasutused või need jõustruktuurid, kes tahavad, saavad hakata ükskõik kelle kohta meist küsima ükskõik millist infot, sellest jälge ei pruugigi maha jääda ja mida nad sellega teevad, seda reguleeritud ei ole. See on suure venna superandmebaas ja seda ei tohi lasta sündida. Aitäh!

Urmas Reinsalu, palun! Urmas Reinsalu! 

Kolm minutit.

Ainult kolm minutit?

Ei, ma võtan kolm minutit lisaaega.

Palun, kaheksa minutit!

Austatud rahvaesindus! Isamaa saadikurühm arutas selles olukorras, kuhu me oleme jõudnud, seda, kuidas me käitume selle seaduseelnõu menetlemisel, mis eeldab koosseisu häälteenamust ja jõuab kohe lõpphääletusele. Siin oli meie jaoks mitu väga tõsist kaalumisnurka.

Esimene kaalumisnurk on see, et kindlasti me ei jaga olemuslikult seda käsitlust, otsekui selle tehnilise rakenduse elluviimine iseenesest, st uuele tehnoloogilisele platvormile viimine olemasolevate sõrmejälgede kogumise baaside puhul tooks kaasa politseiriigi või tekitaks olemuslikku ohtu meie põhiõigustele ja vabadustele.

Fakt on see, et sõrmejälgi, neid biomeetrilisi andmeid kogutakse ka täna erinevatesse baasidesse. Põhjus, miks 2017. aastal valitsus otsustas selle uue baasi Euroopa rahaga välja töötada, oli igati tehniliselt põhjendatud: lihtsalt vanad andmebaasid, eriti just Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi oma, kus on süütegusid sooritanud inimeste sõrmejäljed, on tehnoloogiliselt vananenud. Omaette küsimus on tõepoolest see: kõik me teame, kes on asjaga kokku puutunud, et neid andmebaase on juba asutud välja töötama. Seda andmebaasi on asutud välja töötama, raha on eraldatud.

Esimene küsimus on minu jaoks selles, kuidas sai toimuda selline olukord, kus otsus baas moodustada on tehtud – ja mitte ainult otsus ei ole tehtud, vaid tegelikult on asutud ka juba seda baasi miljonite eurode eest arendama, see peaks rakenduma juba järgmise aasta algusest –, aga seadusandja ei ole mitte andnud mandaati baasi tegemiseks, vaid asi on toimunud tagurpidi. Me seome ja aheldame hobuse hoopis vankri taha. See kindlasti ei ole põhimõtteliselt mõistlik ja on tekitanud selle suure poleemika.

Nüüd, teiseks, biomeetrilised andmed on väga oluline andmeliik isikuandmete kaitse valdkonnas. Seda on oma käsitluses selgelt möönnud ka Euroopa Liidu andmekaitsemäärus. Küsimused ja probleemid, mis meie jaoks on esile kerkinud selle seadusega, on vägagi sisulised ja tulenevad sellest, et meil kahjuks ei olnud kahe lugemise vahel, kui see poleemika ja ka meedia püstitatud probleemid kerkisid esile, võimalik sisulist arutelu põhiseaduskomisjonis sellisel kujul, nagu me oleksime soovinud, läbi viia. See läheks niisuguseks mehaaniliseks muudatusettepanekute hääletamiseks. Ma võin öelda täie vastutustundega, et me analüüsisime seda seaduseelnõu ja tehtud sisulisi valikuid ning need ei ole kindlasti ainuvõimalikud valikud, mis puudutab andmete kaitset ja mis puudutab seda, kuidas on üles ehitatud andmete töötlemine.

Kindlasti on võimalik kaaluda ka teisi andmekaitse seisukohalt probleeme maha võtvaid lahendusteid. Nimetan siin vaid esiteks selle, kelle loal toimub nende andmete kasutus. Teiseks, küsimus selle kohta, miks säilitatakse topeltbaasid nendele biomeetrilistele andmetele seniste andmetöötlejate juures. Kolmandaks, küsimus uute andmete lisamisest – siin on tegelikkuses ikkagi n-ö suletud põhimõtteks seni andmekaitseõiguses olnud see, et seadusandja annab andmetele suletud põhimõttega loetelu.

Samamoodi on esile kerkinud küsimus, mis süütegude uurimisel hakatakse neid andmeid, kõigi inimeste andmeid, kes on andnud passi väljastamisel oma sõrmejäljed, menetlema. Siin ma pean küll kahetsusväärselt nentima, et valitsuse esindajad andsid – vähemalt minu jaoks leidis see aset – eksitavat informatsiooni. Ma sain aru, et neid andmeid, mida passi taotlemisel inimesed annavad, sõrmejäljed jne, tegelikkuses praktiliselt kogutakse juba täna.

Õige on see, et kriminaalmenetluse seaduses on see võimalus ette nähtud juba kümme aastat tagasi. Aga faktiliselt seda andmete kogumist ei toimu. Arvestades seda olukorda, kus meil praegu kehtiv kriminaalmenetluse seadus sätestab, et kõigi süütegude puhul, mille eest on ette nähtud maksimaalselt vähemalt kolmeaastane vabadusekaotus, saab menetluses hakata kõigi heauskselt passi taotlenud inimeste sõrmejälgi võrdlema, lastes neid läbi otsingumeetodil, siis kindlasti oleks see eeldanud selle seaduse puhul, kui faktiliselt hakkavad menetlusasutused neid nüüd kasutama esimest korda, sisulist arutelu parlamendi tasemel. Kahjuks seda ei olnud.

Samamoodi on väga õigustatud küsimus, kas just nimelt nende süütegude puhul senine loa andmise tee, mis on kriminaalmenetluse seaduses kehtestatud, on ka põhjendatud. On täiesti teistsugune kontekst võrreldes sellega, kui kümme aastat tagasi seda arutas seadusandja kriminaalmenetluse seadustiku tegemisel, kui olid hoopis teised rõhuasetused laual.

Laupäeva hommikul ma pakkusin kõrge rahvaesinduse kojale välja kompromissi: koalitsioon katkestab selle seaduseelnõu menetlemise, on võimalus esitada uusi muudatusettepanekuid ja viia kiiresti sellel nädalal läbi põhiseaduskomisjonis sisuline debatt nende küsimuste üle. Ja kui koalitsioonil on hirm, et esitatakse tuhandeid ettepanekuid või menetlust blokeeritakse, siis on ka aumeeste kokkulepe, et kui seda tehakse, siis on võimalus koalitsioonil siduda see seaduseelnõu ka usaldushääletusega.

Praegu me oleme kaotanud väga suure väärtuse: tegeliku debati võimaluse selle seaduseelnõu puhul. Praegu on tõesti niisugune laupkokkupõrke olukord: võta või jäta. Niisuguseid küsimusi, mis puudutavad olulist isikuandmete töötlemist ja riivet, ei ole võimalik minu hinnangul ja Isamaa saadikurühma hinnangul menetleda võta‑või‑jäta‑olukorras.

Seetõttu Isamaa saadikurühm kaalus neid asjaolusid, mis on iseenesest väga kaalukad argumendid, tehnoloogilised võimalused isikute tuvastamiseks ja kuritegude tõkestamiseks, ja leidis, et loomulikult neid võimalusi tuleb kasutada, aga seda tuleb teha viisil, mis välistab ülemäärased kuritarvituslikud või täiendavad riskid nende andmete töötlemisel või väärkasutusse sattumisel. Kahjuks see arutelu, mis on kulgenud nii põhiseaduskomisjonis kui ka täiskogu saalis, ei ole andnud meile selle koha pealt absoluutset kindlust. Seetõttu, neid kahte argumenti silmas pidades ja arvestades, et tegemist on seaduseelnõuga, mis vajab parlamendi koosseisu enamust, Isamaa saadikurühm oma poolthääli selle absoluutse enamuse saavutamiseks sellele seadusele ei anna. Me jätame selles küsimuses hääletamata. Aitäh!

Lauri Läänemets, palun!

Palun kolm minutit juurde!

Kaheksa minutit, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle seaduse menetlemisel on kõnesid peetud väga palju, aga sisu nendes kõnedes väga palju pole olnud. On sellist, võib öelda, vahtu, sõnamulinat ja hirmutamist, teise poole pealt minu arvates asjatut hästi kindlas kõneviisis rääkimist, süüvimata nendesse teemadesse, mida see eelnõu tegelikult sisaldab.

Kui me mõtleme, millest räägitud on, siis antud eelnõu puhul on räägitud ja hirmutatud väga palju ka nendes küsimustes, mis täna seadustes on juba olemas ja mis on juba varasemalt reguleeritud. Näiteks biomeetriliste andmete töötlust kriminaaluurimise käigus on juba aastast 2012 prokuröri loal lubatud teha. Või siis andmekogude loomise, andmekogude koosseisu ja andmete säilitamise tähtaegade küsimus – tõesti, seadus ütleb, et täna on valitsuse pädevuses seda kõike vastavate andmekogude põhimäärustega teha. Aga ka sellel teemal on väga palju mitteõiget informatsiooni rahvale jagatud ja asjata üles köetud.

Iseenesest see seaduseelnõu eesmärgiga luua turvaline andmebaas on õige, õige siht, ja mitmed valitsuse koosseisud erinevate erakondade osalusel on seda teemat arutanud ja neid asju ka algatanud. See, et biomeetrilised andmed ja biograafilised andmed eraldatakse, tõstetakse erinevatesse andmebaasidesse, on, ma arvan, see, mida me kõik peaksime kindlasti toetama. Martin Helme enne siin puldis ütles, et kui keegi tuleb ja suudab häkkida ja saada need andmed kätte, siis ongi kõik andmed kuskile kellegi kätte läinud. Aga selle jaoks seda andmebaasi tehaksegi, et kui keegi peaks juhtumisi tulevikus mingil seletamatul põhjusel saama kätte andmeid Eesti riigi käest, siis ta ei saa kätte kõiki andmeid. Saab kätte nime, aga ei saa kätte sõrmejälge, ja vastupidi. Selles mõttes sotsiaaldemokraatide jaoks on see siht õige.

Vana Euroopa mõistes on Eesti üldse oma isikuandmete ja kõigi [muude] andmetega või isikupuutumatuse teemaga tegelikult selline teedrajav pioneer. Ei oleks meil sellist maksusüsteemi, ei oleks meil üldse e-riiki, kui lähtuksime täpselt samasugustest rangetest põhimõtetest, mida näiteks Saksamaa kasutab. Siis lihtsalt seda kõike ei oleks. Ei oleks sellist Eestit, nagu täna on, ei oleks sellist Eestit, mille üle me oleme uhked. Aga on oluline teada ja meeles pidada, et see, et me oleme kuskil mingite põhimõtete üle vaielnud, arutlenud ja teinud mingisugused otsused, ei tähenda, et see on blankoveksel tuleviku kõigi otsuste jaoks. Ei, see ei ole niimoodi. See ei ole niimoodi. Iga otsus, mille me teeme, või iga andmebaasi, isikuandmete, [muude] andmete kasutamisega seonduv otsus, mida me teeme, vajab uut debatti, uut arutelu. See on see probleemkoht selle eelnõu arutelu juures.

Suhteliselt kiiresti ronisid osapooled – koalitsioon ja opositsioonist pigem EKRE – kaevikutesse, hakkasid teineteise poole granaate heitma, ilma et oleks toimunud debatti, mida Eesti riik, Eesti inimesed, Eesti inimeste õiguste eest seismine tegelikult vajab. Seda debatti ei ole olnud. Lihtsalt ei ole olnud võimalik seda pidada ja tundub, et ei ole ka tahtmist seda teha. Nagu ma ütlesin, kindlasti paljud teemad, mille EKRE on tõstatanud, ei ole õiged. Aga koalitsiooni kohta ma ei tea, kas koalitsioonisaadikud tegelikult on sisuliselt ja tugevalt arutanud selle eelnõu küsimusi. Ma arvan, et siin oleks võinud enda sees ka debatti pidada ja mõelda sellele, et kas ikka kõik see, mis siia saab, on see, mida me tahame. Ma ei väida, et siin asjad on valesti, aga ma ütlen, et debatti pole olnud. Ilma debatita selliseid olulisi kaalutletud otsuseid ei tohiks teha. Ei tohiks teha Eesti parlamendis.

On kiirustatud. Miks on kiirustatud, sellest ma aru ei saa. Tegelikult ei oleks midagi juhtunud, kui me oleksime sedasama eelnõu ka sügisel veel rahulikult arutanud ja tõesti siis pidanud debatti selle üle, mis juhtub. Nagu juba eelnevalt öeldud, need põhimõtted, milles on kokku lepitud teatud ruumis, mis meil oli näiteks 10 aastat tagasi või 20 aastat tagasi või 15 aastat tagasi, need võivad nüüd natukene muutuda, loogika võib muutuda. Meie tehnoloogiline võimalus, pannes kokku erinevad andmed, võib luua uued olukorrad nende andmete kasutamiseks. See on see koht, mis oleks vajanud tegelikult sisulist debatti.

Kahjuks, nagu ma ütlesin, seda ei ole olnud ja seetõttu ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ma pean ütlema, et tänasel hääletusel, mis kohe nendele kõnedele järgneb, sotsiaaldemokraadid seda eelnõu toetada ei saa. Mitte sellepärast, et me oleksime vastu selle andmebaasi loomisele – ei, see on väga õige tee –, vaid sellepärast, et sisulised küsimused inimeste põhiõiguste kaitsmisest ja sellest, mis võib edasi juhtuda, [on läbi arutamata]. Samuti see, kas sellise suure andmebaasi puhul näiteks needsamad põhimõtted, et valitsus kinnitab põhimääruse, ütleb koosseisud ja kõik muud asjad, peavad jääma või peaks Riigikogu need otsused sellistes olulistes asjades ise tegema. Aitäh!

Toomas Kivimägi, palun!

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Omalt poolt mõned lihtsad tõed ja tähelepanekud. Esiteks, kaasaegsele infotehnoloogilisele platvormile kogutud ja koondatud biomeetrilised andmed on tänasel päeval pigem normiks. Mitte keegi ka eelkõnelejatest ei ole seda vaidlustanud. Mitte keegi. Eesti pole siin erand, nii Põhjamaades kui ka Lääne-Euroopas enamikus riikides selliste andmete kogumine käib. Võib-olla oleks liialdus öelda seda, et biomeetrilisest andmekogust on saanud uus riigi tunnus 21. sajandil, küll aga ma olen seda meelt, et kõik need, kes hoolivad riigi julgeolekust, avalikust korrast, turvalisusest, kuritegude kiirest avastamisest, möönavad, et ilma sellise andmekoguta ei saa.

Teiseks on karjuvalt eksitav valeväide, et eelnõuga luuakse juurde uusi õiguslikke aluseid andmete töötlemiseks. Ei looda. ABIS on 99% ulatuses pelgalt tehnoloogiline platvorm. Ka seda ei ole tegelikult mitte ükski eelkõnelejatest vaidlustanud – mitte ükski. Kusjuures Siseministeeriumis arutati väga pikalt, kas üldse on vaja seadusemuudatust. Mina ütlen, et pigem ei oleks seda vaja olnud. Aga nagu Eesti ametnikkonnale kohane, et kõik riskid maandada nullini, siis võtame ikka seadusandja toetuse sinna taha. Tegelikult on tegemist pelgalt tehnoloogilise uue platvormiga.

Miks on sellega kiire? Taas kord eelkõneleja seda tõstatas. Kaks märksõna ainult siinkohal: turvalisus ja kogutud andmete säilimine. Täna on biomeetria andmeid sisaldavaid andmekogusid 8 + 1, kokku 9. Ja tänane suurim probleem turvalisuse aspektist minu hinnangul on see, et tänastes andmekogudes on koos nii biomeetria andmed ehk sõrme- ja näokujutis kui ka biograafia andmed ehk isikukood ja nimi. Nüüd, ABIS‑esse lähevad üksnes biomeetria andmed, sinna ei lähe biograafia andmed. Loome konstruktsiooni, mille puhul on ülimalt vähetõenäoline, et kui tekib leke ABIS‑est, siis öelge, mida on teha sõrmejälgede või näokujutisega, kui sa ei tea, kelle omad need on. See turvalisus kasvab kordades tänus ABIS‑ele, tänu sellele, et seal ei sisaldu biograafia andmeid. Selleni jõudmiseks peab olema ligipääs kahte andmebaasi.

Andmete säilitamisest. Ma loodan, et ma ei reeda suurt riiklikku saladust, aga kriminaalmenetluse raames kogutud biomeetriliste andmete andmekogu on kokkukukkumise äärel. See on kokkukukkumise äärel! See on kuude, võib-olla nädalate küsimus, kui seda andmekogu enam ei ole. Kui meil ei ole kurjategijate biomeetrilisi andmeid, öelge, kes sellest võidab kõige rohkem, kui seda andmekogu enam ei ole? Just sellest võidab kõige rohkem suur vend. Just sellest võidavad kõige rohkem kurjategijad. AFIS ehk need kurjategijate biomeetrilised andmed on esimene asi, mis tõstetakse üle ABIS-esse.

Kui räägiti veel kiirustamisest, siis, head kolleegid, rahaeraldus ABIS-e loomiseks tehti aastal 2017. Neli aastat [tagasi]! Ja me räägime kiirustamisest. Ülim aeg, ammu oleks pidanud seda tegema. Mis on kõige kummalisem selle debati juures, et selle kõige suuremad vastased täna on need, kes selle sünnitasid. Kuulanud ära küll esimese kõneleja, ütleksin, kes selle sünnitunnistusele allkirja andsid. Kaks siseministrit kõige parempoolsemast pingireast on mõlemad heaks kiitnud täpselt samasisulise eelnõu.

Palun lisaaega! 

Palun, kolm minutit lisaks!

Ma tänan teist korda mõlemat härrat selle eest, et nad seda eelnõu valitsuses olles toetasid, sest see on Eesti riigi huvides. See on Eesti turvalisuse, see on Eesti julgeoleku huvides. Küll on kummaline see, et istekohaga muutus ka seisukoht. Sellest on raske aru saada. Kas meie andmeid jagatakse teiste riikidega? Ei jagata. Meie andmeid ei jagata teiste riikidega, v.a see nn AFIS ehk kriminaalmenetluse raames kogutud kurjategijate biomeetrilised andmed. Need on need andmed, mida jagatakse teiste riikidega. Ei minu ega ühegi teie kolleegi andmeid ei jagata teiste riikidega. Need on Eesti riigi käes ja Eesti riigi kontrolli all.

Mina tahan elada riigis, kus avalik kord ja riigi julgeolek on kaitstud. Mina tahan elada riigis, kus on turvaline ja kus kurjategijatel pole asu. Just seda eesmärki ABIS teenib. Jah, ma tahan elada riigis, kus minu privaatseid isikuandmeid ei kuritarvitata ega üldjuhul kasutata muul eesmärgil kui see, milleks nad koguti: isiku tuvastamiseks ja isikuandmete kontrollimiseks. Siin on ainult üks erand, kui on lubatud ka biomeetriliste andmete kasutamist muul eesmärgil – need on rasked kuriteod – ja prokuröri loal. Minu arvates on see elementaarne ja täiesti mõistetav ja täiesti arusaadav, et sellisel juhul, kui on tegemist raskete kuritegudega ja kui selle jaoks on prokuröri luba, on võimalik tõepoolest kasutada neid kogutud biomeetrilisi andmeid ka muul viisil, kui need algselt koguti.

Kui on mõningaid kahtlusi selles, kas kõik on piisavalt turvaline, kas on piisavalt logisid, mis maha jäävad, siis kui on võimalik seda parandada, me oleme selleks alati avatud ja olime ka selle eelnõu menetlemise käigus avatud. Ütlen ausalt, kuulanud ära EKRE fraktsiooni esindaja esimesel lugemisel, oli mul väga raske aru saada, mis oli nende põhimõtteline vastuseis. Domineeris pelgalt väide, et tegemist on dubleerimisega, ei midagi enamat. Lisaks seati kahtluse alla ka komisjoni ettekandja härra Korobeinik, et just nagu temal on mingisugune ärihuvi seda eelnõu menetleda. Selle ümberlükkamiseks ütlen, et ettepanek härra Korobeinikule olla komisjoni ettekandja oli sada protsenti minu tehtud, nii et ma tahan tegelikult teda tänada selle eest, et ta selle raske ülesande enda kanda võttis. Aga vastupidi, siin saalis sai ta pigem selle eest süüdistusi.

Head kolleegid! See eelnõu on Eesti riigi huvides, see on meie turvalisuse huvides, see on meie julgeoleku huvides. Turvalise Eesti eest! Aitäh!

Head kolleegid, selle päevakorrapunkti juures on võimalik sõna võtta ainult fraktsioonide esindajatel. Härra Laneman, soovite vasturepliiki öelda? Palun! Vasturepliigivõimalus teil siiski on.

Demokraatia võlu ongi selles, et saab kasutada erinevaid vahendeid ja võtteid edendamaks meie kalli riigi elu. Kuna mind mainiti, siis on oluline täpsustada, et mainimine oli eksitav. Tol ajal oli selge, et see eelnõu poliitilist toetust ei oma ja temaga edasi minna ei saa. Samas oleks tema mahavõtmine olnud tehniliselt vale, sellepärast et tööd olid alanud juba 2017. Põhimõtteliselt need lahendused on õiged ja kahju, et siseministrite nimetamisel ja EKRE nimetamisel ei nimetatud neid sisulisi vastuolusid, millest oli meil väga palju juttu. Võib-olla aja säästmiseks ma viitaks tänasele Postimehele ja selle juhtkirjale. Aitäh!

Härra Kivimägi, kas teil on protseduuriline? Vasturepliigi kohta siin ei ole.

Jah, auväärt juhataja! Ma ei nimetanud ühtegi kolleegi täiesti teadlikult, kuigi ma oleksin seda tahtnud teha, aga ma ei nimetanud ühtegi kolleegi nimepidi. Nii et ma arvan, et ei ole alust vasturepliikideks.

Vasturepliigiga on selline lugu, et kui ka kellegi põhimõtted on selgelt äratuntavad. Härra Laneman võis mõista, et teda ministrina või tema tegevust ministrina käsitleti. Härra Reinsalu, kas teil on protseduuriline? Ma teie nime küll kordagi härra Kivimäe jutus ei kuulnud.

Aitäh! Jah, mul on protseduuriline küsimus. Härra istungi juhataja, kas teile ei tundu, et kui öeldi, et need, kes erinevates valitsustes olid, no siis mina ju olin nendes valitsustes? (Naer saalis.)

Te olete olnud paljudes valitsustes.

Ma tahtsin teile öelda, et nendes erinevates valitsustes tõepoolest põhimõttelist otsust selle baasi moodustamise kohta pole ma kuidagi kahtluse alla seadnud, ka tänases sõnavõtus, küll aga saatsin ma  välisministrina härra Lanemanile, kelle kirjaga see eelnõu läks kooskõlastamisele, neli lehekülge probleeme, millest osa ka mainisin siin. Kui eelnõud käivad kooskõlastusel, tuuaksegi probleeme välja. Väga kahju, et need tegelikud probleemid uppusid kuhugi sohu siin nädalavahetusel, vaat see on probleem. Kas teile tundub ka protseduuriliselt, et see vastas tõele, et minu tegevust mainiti?

See siiski ei olnud protseduuriline. Teie tegevust ei mainitud. Härra Helme, kas te tundsite ennast puudutatuna?

Jah, mul on repliik. Põhiseaduskomisjoni esimees väitis, et eelmised siseministrid toetasid seda eelnõu. See ei vasta tõele. Me viisime selle valitsusse, aga valitsuses ei leitud sellele eelnõule toetust, kuna see oli halvasti koostatud, terve hulga küsitavustega, mida on tegelikult siin väitluste käigus ka väga reljeefselt esile toodud. Seetõttu ei vasta tõele ka see, et sisulist debatti ei olnud. Kui põhiseaduskomisjoni esimees ei osalenud sisulises debatis, siis see on tema probleem. Sisuline debatt oli. Eelmises valitsuses see eelnõu jäi kalevi alla ja ei liikunud. Seega ei pea absoluutselt paika inkrimineerimine, et meie ise tegime ja nüüd on seisukoht vahetunud koos istekohaga. Ei pea paika! 

Sulgen läbirääkimised. Alustame kolmanda lugemise lõpphääletust, sest sellise ettepaneku on juhtivkomisjon teinud. Härra Põlluaas.

Aitäh, austatud eesistuja! Ma palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, palun teie tähelepanu! Ma tänan! Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 366 lõpphääletus. Juhin teie tähelepanu, et eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 56, vastu 38 on eelnõu seadusena vastu võetud.

Head kolleegid! Nüüd on mul teile üks oluline tähelepanu juhtimine. Nimelt, Vabariigi Valitsus on saatnud Riigikogu juhatusele kirja ja tulenevalt kodu- ja töökorra seaduse § 134 lõikest 1 taotleb Vabariigi Valitsus peaminister Kaja Kallasele umbusalduse avaldamise nõude arutamist Riigikogu 16. juuni istungil esimesel võimalusel. Sellest tulenevalt on Riigikogu juhataja täiendanud Riigikogu homse, 16. juuni istungi päevakorda selle nõude aruteluga ja see toimub esimese päevakorrapunktina. Juhul, kui täna jääb mõne päevakorrapunkti arutelu pooleli, siis teise päevakorrapunktina.

Liigume edasi meie tänase päevakorraga. Tänane teine päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 212 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Paul Puustusmaa, palun!

(Sumin saalis.) Kas ma võin alustada? Ma võtan kohe igaks juhuks ka kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega.

Head kallid kolleegid! Mul on selline tillukene palve, et need, kes on saalis, olgu saalis, ja need, kes tahavad väga juttu ajada, oleks hea, kui läheksid välja, sellepärast et ma muidu ei saa rääkida. Nii. Suur tänu!

Tulles nüüd eelnõu 212 juurde, siis te, head ja armsad kolleegid, olete märganud, et nendel ööistungitel, kus me ka seda eelnõu puudutasime, oli jauramist heas mõttes päris palju. Üsna massiliselt on tegelikult just peavoolumeedias ette heidetud seda, et ööistungitel, kui need on, või kui on sellised pikemad arutelud, siis just nagu debatt puuduks. Ma kõigepealt tahan märkida, kallid sõbrad, et ka nendel istungitel on debatt olnud väga elav nendele, kes on siin kohal viibinud. Sellepärast, et need arutelud, isegi siis, kui nad kergelt kalduvad eemale põhiküsimusest, pole mitte kunagi olnud apoliitilised või puhtalt tehnilised, vaid üsna-üsna suures osas on nad kaldunud just poliitilisele poolele. Ja kui sellel ajal või sellel hetkel ei ole meie kalleid kolleege siin saalis ja nad ei soovi ise debateerida, siis on see nende südametunnistuse küsimus. Mõelgem siis sellele, et probleem ei ole mitte debati puudumises või selle mittesoovimises, vaid jah, meil lihtsalt on olukord, kus mõnikord raskematel ajalistel hetkedel või füüsilise väsimuse hetkedel ei soovi mõned kallid kolleegid debatti pidada.

Nüüd selle 212 puhul taas ma rõhutan, et jah, ka nendel juba eelnevatel debattidel on tähele pandud, et konservatiivide poolt on palju kriitilisi nooli selle suunas lennanud. Aga ma kinnitan teile, et konservatiivid oma olemuselt ei näe selles seaduseelnõus endas probleemi. Sellepärast, et eks ta ikkagi midagi lahendab, eks ta ikkagi midagi toob ja eks tulevik näitab kõige rohkem, kas see on hea või halb. Mis on konservatiivide probleem selle eelnõuga olnud? See on see, et on tüüpiline, et konservatiivid mitte kunagi ei lammuta asju, mis töötavad. Me ei näe põhjust, miks me peaks muutma asju, mis töötavad, ja tegelema asjadega, millega tegelda ei ole vaja. Seda enam, et meie aeg on liiga kallis ja need administratiivsed kulud on liiga kõrged.

See 212 on väga tüüpiline eelnõu just selles osas, et see on vaidlustatud, selle siia meie saali tulek on ju tulnud õiguskantsleri kaudu, kohtu kaudu, Riigikohtu kaudu ja ta on meie saali jõudnud sellepärast, et on olnud potentsiaalne juriidiline arutelu, et see võib tekitada probleeme. Ma rõhutan: see võib tekitada. See ei ole mitte kunagi probleeme tekitanud, aga võib tekitada. See tekitas ka meis küsimuse, miks me hakkame arutama potentsiaalset probleemi, kui see võib tekitada, aga ei ole tekitanud probleeme. Seda enam, et me kõik teame või enamik meist vähemalt teab seda, et KOKS-i revisjon on väga kaugele jõudnud, sellega on juba tegeldud väga pikka aega ja KOKS-i revisjon tahetakse siia saali tuua juba valmis seadusena, kus kõik need etteheited, mida on mahutatud ka sellesse eelnõusse 212, on juba ära toodud. Niisiis, me tegeleme just nagu tühja tuule tallamisega. See on üks asi.

Teine asi, mis puutub samasse probleemi ja miks see meid häirib, on see, et meil toimib ikkagi erinevate õiguste lahendamine, nagu ma ütlesin, ühelt poolt potentsiaalse probleemi kaudu ja viilutamise kaudu. Eelnõu 212 lahendas ühte probleemi, alles üsna hiljuti seesama koosseis lahendas Riigikohtu otsuse alusel, see oli Riigikohtu otsus 5-19-45, teist, analoogset probleemi. Me räägime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punktist 6, mille me lahendasime juba ära, see on täpselt sellesama seaduse alusel. Ikkagi viilutame, viilutamise alusel me käime kogu selle menetlusprotsessi läbi, me venitame, venitame ja lõpuks toome lahenduse, mis niikuinii lahendataks juba ära järgmises, nagu ma ütlesin, KOKS-i revisjonis.

Kolmas asi, mis on meid kogu aeg häirinud, on see, et meie oleme seadusandjad, meie peame seadust looma, aga tegelikult meile luuakse seadust. Meid pannakse sundolukorda, kus meie peame täitma seaduse looja rolli ainult sellises situatsioonis, kus seadusloomet kirjutab meile ette kohus. Taas me oleme selle potentsiaalse lahendamise juures. Kuskilt keegi ütleb, et see vist võib olla probleemiks, kohus teeb mingisuguse järelduse. Kusjuures selle asja juures on nii – ma rõhutasin seda ka siin puldis varasemalt –, et kui Riigikohus oma lahendis 5‑19‑45 kirjutas ette võimaluse, et me peaksime seda asja vaatama, et tegemist on põhiseadusliku ülemäärase riivega, siis eelnevalt küsiti ju kõikidelt institutsioonidelt, küsiti Riigikogult endalt, põhiseaduskomisjonilt, küsiti ministeeriumilt, küsiti linnade ja valdade liidult. Mitte keegi probleemi ei näinud. Aga eluaegne Riigikohus arvas, et tõlgendades seadust võib-olla päevakajaliselt – ma rõhutan: see on ka väga halb asi – me siiski oleme ülemäärases ohus ja aeg oleks seadust muuta. Siis ta tuli meile, siis me siin mõtlesime ja siis me siin tegime. See on halb, see on väga halb seadusloome. Me oleme oma ühiskonna üles ehitanud väga valele printsiibile, kus seadusloome juurest on Riigikogu üha kaugemale ja kaugemale viidud. Kõik teised teevad seadusi, ka Riigikohus teeb seadusi läbi tõlgenduste.

Nii et need on need probleemid, mille üle me siin jaurasime ja mille pärast kiusasime, head inimesed. Mitte et me oleksime selle seaduse vastu olnud. Mõelgem sellele ja viigem oma riik tagasi õigele rajale! Me oleme väga valel rajal hetkel liikumas. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Korruptsioon ja mõjuvõimuga kauplemine ja kõik see, mis mahub sellise tegevuse nimetuse alla, on vaieldamatult probleem. See probleem ei ole meie riigist kuhugi kadunud ja ega see ka maailmast kunagi kuhugi ei kao. On päris selge, et selle probleemiga tuleb igapäevaselt tegeleda. Nüüd me oleme oma seadusandlusega jõudnud seisu, kus me asume seda probleemi Eestis pisendama. Me loome selleks soodsamaid tingimusi. Me arvame, et see küsimus ei ole justkui täna enam aktuaalne. Me oleme justkui õigel teel, aga liigume kahjuks vales suunas.

Lubage mul tuua siia üks näide mööduvast tervisekriisist. Paralleel tänase debatiga. Mäletate, kuidas täna võimul olev valitsus ühe oma esimese teona asus ühtlustama kehtestatud koroonapiiranguid. See ühtlustamine seisnes eelkõige selles, et nendes regioonides, kus oli kõrgem nakkusenäit, neid piiranguid lõdvendati. Aga retoorika oli, et me ühtlustame. Me teame, kuhu selline ühtlustamine viis. Me teame neid tulemusi. Ma väga loodan, et täna siin saalis hääletades selle eelnõu poolt – need, kes seda kavatsevad teha –, ei ole tulemus lõpuks samasugune. Sest tervisekriisis nende piirangute ühtlustamine lõppes väga valusalt ja väga halvasti. Me olime maailmas punane latern. Vähe sellest, see pole võib-olla niivõrd oluline. Aga me kaotasime sadu inimesi ja meie majandus sai väga suure põntsu. See on tegelikult probleem.

Aga nüüd põhiküsimus. Kui tulla selle konkreetse seaduseelnõu 212 juurde, siis põhiküsimus on see: kui alluv on oma ülemuse ülemus, siis kes ta tegelikult on? Me tõstame selle eelnõuga omavalitsuses töölepinguga töötava inimese linna- ja vallavalitsuse liikme, linnapea ja vallavanema tasemele. Me peatame tema töölepingu, mitte ei anna talle pärast volikokku valituks osutumist võimalust valida, kas ta tahaks jätkata tööd konkreetses omavalitsuses, mis on täiesti legitiimne õigus, või minna konkreetse omavalitsuse volikokku, mis on samuti täiesti legitiimne õigus. Aga ta peaks otsustama ja valima. Ta ei saaks istuda piltlikult öeldes kahel toolil korraga.

Ma tsiteeriksin siinkohal seletuskirjast kohtu ühte mööndust. "Kohus möönis, et volikogu liikme ja ametiasutuses töötamise ühitamise piirang on siiski õigustatud tekkiva rolli konflikti, huvide konflikti ja võimaliku korruptsiooniohu tõttu. Kohtu hinnangul võib konflikt volikogu liikme mandaadi ja teenistuskoha huvide vahel ohustada volikogu toimimist. See võib takistada volikogu liikmel valitsuse ning sellele alluva haldusorganisatsiooni kontrollimist. Samuti võib volikogu liikme samaaegne töötamine valitsuse alluvuses mõjutada tema otsuste langetamist volikogus. Lisaks ohule, mis tekib volikogu tööle, pole välistatud negatiivne mõju ka valitsuse ja temale alluva haldusorganisatsiooni tööle."

Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Nüüd me oleme leidnud sellise lahenduse, et keerame vinti maha, mitte peale, ja probleem on lahendatud. See, mis on üles tõstetud – oleme nõus sellega, et kui me eitame seda, siis on tulemus hea. Ei ole tulemus hea. 

Sellepärast Isamaa fraktsioon ei saa seda eelnõu toetada. Selsamal lihtsal põhjusel: sest see ei lahenda neid küsimusi, mis on tegelikult kerkinud. Ma väga-väga loodan, et täna see eelnõu ei leia heakskiitmist, sest mõnes mõttes me kordame sedasama viga, mida me tegime tervisekriisiga, kui me asusime ühtlustamise teele ja leevendasime kehtinud piiranguid. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 212 viimasel lugemisel panna lõpphääletusele ja viia läbi lõpphääletus. Enne seda Rene Kokk, palun! 

Aitäh, austatud aseesimees! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun teha enne hääletusele minemist kümneminutiline vaheaeg.

Kümneminutiline vaheaeg, palun!

V a h e a e g

 

Austatud kolleegid, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 212. Eelnõu on kolmandal lugemisel, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu poolt on 79 saadikut, eelnõu vastu on 9 Riigikogu liiget, eelnõu on heaks kiidetud.

Läheme oma päevakorraga edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 345. Oleme kolmanda lugemise juures. Nüüd on võimalik sõna võtta, avan läbirääkimised. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja kolleegid! Eelnõu 345 ei ole nii seksikas nagu mõned varasemad. Aga tegelikult ta on oluline, kuigi suuresti tehniline. Kogu sellest taustast võiks siin pikalt rääkida ja sellest, mis selle sisu on. Kunagi oli, mäletate, selline kirjandusteos nagu "Surnud hinged", et kuidas nendega kaubeldi omal ajal. Me oleme juba hulk aega selles maailmas, kus selleks, et maailma lõppu (ülekuumenemise tõttu) ära hoida, käib kauplemine saastekvootidega CO₂ ekvivalendi mõttes. See eelnõu tegelebki sellega.

Me oleme globaalsel turul igatpidi, kõik on müügiks. Müügiks on ka need ühikud, mis peaksid maailma lõpu (ülekuumenemise tõttu) ära hoidma. Neid kauplemisperioode või turuperioode on juba [neli], praegu on neljas käimas, esimene hakkas peale 2005. Need turuperioodid on läinud aina pikemaks. Praegune, neljas turuperiood kestab sellest aastast 2030. aastani. On olemas üks selline mõiste, millest tõenäoliselt väga vähesed teavad – jagatud kohustuse otsus. Tegelikult, kui me võitleme kliima soojenemise vastu, siis põhirõhk on olnud suurtel tootjatel, eelkõige elektrijaamadel ja tööstusettevõtetel. Aga välja on jäänud need n-ö väiksemad vennad: transport, põllumajandus – muuseas ka lehmad, kes lautades on, või lihaveised, kes liiguvad vabalt ringi –, jäätmed, teised tööstuslikud protsessid ja ka väikeenergeetika. Selle jagatud kohustuse otsusega on seatud piirnormid, kui palju peab üks või teine riik oma saastetaset vähendama. Jõukamate riikide puhul on see kusagil 20%, meiesugustel SKP koha pealt mitte kõige tipus olevatel kusagil 11%, meil on see 13%. See on see üldine taust.

Kui nüüd rääkida, kuidas see puudutab konkreetselt Eestit, siis kui te seda eelnõu või selle seletuskirja olete lugenud, ma arvan, et enamik ei saa sellest mitte muhvigi aru. Selles on meetmed, määrused ja muu selline sõnastus, nii et see tekst on ainult väga informeeritud inimestele. Teised lihtsalt noogutavad pead, tehes näo, nagu nad saaksid aru. Siin on üks selline näide. Selle [eelnõu kohta] on kaks institutsiooni esitanud oma ettepanekud, üks on keemiatööstuse liit. Taust on selline, ma loen ette mõne lause. Igal aastal, nüüd neljandal turuperioodil, tuleb esitada Eestil ja kõigil teistel riikidel [andmed], kui palju on võimalik saada tasuta seda kvooti, ja siis peab andma Euroopa Komisjonile aru, kuidas on seda kasutatud. On pandud paika neljandal kauplemisperioodil senisest suhteliselt paindlikumad kauplemisreeglid, on võimalik üle kanda, on võimalik aruandlust paindlikumalt teha. Üks kuupäev on siin 28. veebruar.

Peeter, kas sul on vaja lisaaega?

Jah, paar minutit.

 Kaks minutit lisaaega.

Siin on selline väike asi. Keemiatööstuse liit on teinud ettepaneku, et kui tuleb osta, nagu nad ütlevad, näiteks 4–5 miljoni euro eest ühikuid, mida tasuta eraldatakse, ja kui saab maha kanda alles 30. aprillil, no puhas kuupäevade mäng, siis kust seda raha võtta. Üks võimalus sellisel juhul, kui praegusel hetkel selle eelnõuga edasi minna, on see, et tuleb töötajad sundpuhkusele saata või midagi sellist. See on ka üks parandusettepanek, mida me oleme siin arvestanud, et ei tekiks selliseid probleeme. Ma rõhutan, et see eelnõu puudutab neljandat kauplemisperioodi, aga Euroopa Komisjon ei ole veel nii kaugele jõudnud. Maakeeles võib öelda, et on n-ö stardiprobleemid, ei ole veel täpseid mängureegleid paika pandud, ja selle eelnõuga me siin mõningaid asju silume. Aga rohkem ma ei räägi. Aitäh!

Aitäh! Kas Jevgeni Ossinovskil on korraga nii kõne kui ka protseduuriline? Ainult kõne, selge. Palun, Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Peetri öeldule mõned selle eelnõu juhtivmenetleja kommentaarid. Vastab tõele, et Euroopa Liidu keskkonnapoliitika – eriti, mis puudutab heitmekaubandust ja üldiselt saaste vähendamise erinevaid poliitikameetmeid, mis on jaotatud mitmesse lahtrisse – on tõesti väga keeruline valdkond ja selleks, et sellest aru saada, on tõesti vaja olla päris informeeritud. See vastab tõele. Käesoleva seadusega me küll põhimõttelisi otsuseid heitmekaubanduse süsteemi kohta ei langeta. Tegemist on järgmise või käimasoleva, 2030. aastani kestva heitmekaubanduse süsteemi kauplemisperioodi tehniliste tingimuste täpsustusega. Umbes niimoodi. Uue heitmekaubanduse perioodi vajalikud siseriikliku õiguse punktid on meie õigusesse juba üle võetud, sellessesamasse atmosfääriõhu kaitse seadusesse selle koosseisu jooksul. Härra Kokk oli siis keskkonnaminister, kes selle ettepanekuga siin meie ees mõni aasta tagasi oli. Nüüd on juhtunud see, et tõepoolest, neid tollal seadustatud punkte tuleb täpsustada tulenevalt sellest, et teatud rakenduslikud õigusaktid on Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud. Seda tõesti on tüütu lugeda, aga arvestades seda, et tegemist on n-ö selle heitmekaubanduse süsteemi usaldusväärsusega, on hästi oluline, et need meetmed ja rakenduslikud detailid oleksid võimalikult üheselt kõikides liikmesriikides õigusesse üle võetud. Sellest tulenevalt neid ka täpsustada tuleb.

Veel kord üldisem kommentaar ka, mille üle siin teisel lugemisel oli väga põhjalik arutelu. Tõepoolest, nii põhjalikku arutelu heitmekaubanduse süsteemi üle varem ei mäletagi siin saalis. On leitud rahvusvaheliselt, et üks kõige tõhusamaid viise süsiniku emissioone riikides vähendada, on just nimelt heitmekaubanduse süsteemi sisseviimine. See annab ühelt poolt vajaliku majandusliku stiimuli turul toimetajatele oma tegevust keskkonnasõbralikumaks muuta. Teiselt poolt moonutab kõige vähem ka üldist turukonkurentsi, võrreldes näiteks otsesubsiidiumidega, et mingitele sektoritele hakatakse peale maksma. See praktika tavaliselt toob kaasa päris suured moonutused selles majandusstruktuuris ja sellest tulenevalt on Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem ilmselgelt kliimapoliitiline edulugu globaalselt, siin ei ole mingit küsimust. See on edulugu. Selle tulemusena on olnud riikidel piisav motivatsioon ja tööstustel piisav motivatsioon oma heitmeid vähendada. Nii et see on hea asi, see on väga oluline asi. Ja needsamad tehnilised muudatused, mida te sellest eelnõust loete ja millest on tõepoolest ilma varasemate põhjalike eelteadmisteta peaaegu võimatu aru saada, on tegelikult väga olulised selleks, et see süsteem toimiks ja Eesti selle süsteemi osana.

Lisaks tuleb tähele panna, et Eesti riigile laekub sellest tulu. Päris märkimisväärne tulu laekub sellest  süsteemist tulenevalt sellest, et neid kvoodiühikuid jagatakse riikide vahel igas kauplemisperioodis laiali. Riigid müüvad neid ühikuid ettevõtetele, kes Euroopa Liidus toimetavad, ettevõtted ostavad neid ja see tulu laekub riigieelarvesse. See ühtepidi tekitab vajaliku stiimuli ...

Võtaks lisaaega ka.

Kui palju?

Võtame kolm minutit. 

Kolm minutit lisaaega.

See tekitab ühtepidi ettevõtetele vajaliku stiimuli, nagu juba öeldud, aga teiselt poolt annab riikidele vajaliku tulu selleks, et veel topeltefekt saavutada, et riigid panustaksid ise ka omalt poolt kliimaeesmärkide täitmisesse. Direktiivi miinimum ütleb, et 50% heitmekaubanduse süsteemi tuludest kulutatakse kliimaeesmärkide saavutamiseks. Vaat ainus paha lugu selle eelnõuga on see ja on kahju, et sotsiaaldemokraatide, õigemini minu esitatud muudatusettepanek jäi Riigikogu suure saali toetuseta teisel lugemisel. See oleks sundinud valitsust kasutama kõik 100% heitmekaubanduse süsteemi tulusid kliimaeesmärkide täitmiseks. Hetkel on nii, et 50% on kliimaeesmärkide täitmiseks ja kõik ülejäänud otsustab valitsus eelarvestrateegia kokkupanemise kontekstis. Ehk siis on selline üldfiskaaltulu, mida on võimalik eelarve aukude lappimiseks või ka kindlasti heade asjade tegemiseks muudes valdkondades kasutada, aga mitte kliimaeesmärkide kontekstis. Arvestades ka kliimakriisi akuutsust, ma arvan, oleks asjakohane tegelikult ka Eesti poolt ambitsiooni tõsta ja rohkem investeerida sellesse valdkonda. See ettepanek jäi kahjuks arvestamata. Aga kuna, nagu öeldud, tegemist on olulise tehnilise täpsustusega, et see heitmekaubanduse süsteem ka uues perioodis kenasti ja usaldusväärselt toimiks, siis sotsiaaldemokraadid sellele vaatamata toetavad selle eelnõu vastuvõtmist ja kutsun ka teisi üles tegema sedasama. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 345 lõpphääletus ja selle juurde me läheme, aga enne seda, Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel enne hääletusele minemist teha paus seitse minutit.

Seitsmeminutiline vaheaeg.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Me oleme kolmanda päevakorrapunkti juures. Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 345. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Henn Põlluaas, protseduuriline. Henn Põlluaasal on protseduuriline üleval.

Ma väga vabandan, tegelikult mul protseduurilist ei ole. See käsi on ..., elektroonika on teinud oma tempe.

Selge, ei ole protseduurilist. Sellisel juhul kuulutan hääletustulemuse välja. Eelnõu toetas 86 Riigikogu liiget, vastu ei ole kedagi, erapooletuid ka ei ole. Eelnõu on heaks kiidetud.

Nii, nüüd on niimoodi, et meil on päevakorras veel palju asju, aga ma tean, et ka järgmise eelnõu puhul on soove kõnesid pidada ja vaheaegasid võtta. Ja kuna meil homme on esimene päevakorrapunkt umbusaldus, aga kodukord näeb ette, et pooleli olev päevakorrapunkt tuleks ära menetleda, siis selle jaoks, et mitte hakata hakkima homse päevakorra esimest punkti veel mingisuguste täna pooleli jäänud eelnõudega, kuulutan välja juhataja vaheaja seitse minutit. Istung on lõppenud.