Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame V istungjärgu 17. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ei paista. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget.

Alustame tänase päevakorra läbivaatamist. Esimene punkt on väliskomisjoni esitatud ... Härra Ossinovskil on protseduuriline küsimus.

14:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab selle nädala päevakorda. Juhatus on teavitanud Riigikogu liikmeid sellest, et meie töögraafikus on teatud muudatused. Ma saan sellest aru. Kas te võiksite siis palun selgitada, millisel viisil juhatus kujutab ette Riigikogu tööd selle nädala lõpuni, lähtudes nendest sõnumitest, mis on tulnud? Ma saan aru, et te eeldate, et sotsiaaldemokraatide algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu homme ei õnnestu pidada – teatud fraktsioonide sõnumite pinnalt –, ja siis te olete kokku kutsunud täiendava istungi, et arutada neid punkte, mis sellel nädalal arutamata jäävad, välja arvatud olulise tähtsusega riiklik küsimus, mille sotsiaaldemokraadid on palunud päevakorda panna. Millal teie nägemuses sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riiklikku küsimust oleks võimalik arutada?

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Ma väga loodan, et meil õnnestub tänane päevakord menetleda nii kiiresti kui võimalik. Ja siis õnnestuks ka homme sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riiklikku küsimust arutada. Meie kodukord näeb küll tõepoolest ette seda, et kui olulise tähtsusega riiklikku küsimust ei õnnestu arutada välja pakutud päeval, siis peab selleks leidma uue aja. Ja siis peavad sotsiaaldemokraadid selle uue aja välja pakkuma. Kas see on siis järgmisel neljapäeval või mõnel muul ajal, seda tuleb juhatuse ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga koos arutada. Kalle Grünthal, palun!

14:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud! Palun, kas saab vaikust või mikrofoni kõvemaks panna?

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Võib kindlasti kõvemini rääkida. Mina saan sellega hakkama. Ma loodan, et teie ka.

14:03 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Minule jäi teie vastus hea kolleegi Jevgeni Ossinovski küsimusele arusaamatuks. Asi on selles, et selle nädala alguses me esmaspäeval kinnitasime nädala töökava ja sinna hulka oli märgitud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?" arutelu. Ettekandjaks oli määratud majandusanalüütik Madis Aben.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Me teame. Ei ole vaja seda kõike ette lugeda, me teame, kes seal kirjas olid.

14:04 Kalle Grünthal

Ma selgitan teile, et te aru saaksite.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Mina saan väga hästi aru.

14:04 Kalle Grünthal

Selge. No ma jätan siinkohal pooleli praegu. Aga ma lähen oma protesti ja probleemiga edasi. Mis õigusega laseb Riigikogu töö- ja kodukorra seadus muuta Riigikogu otsust siis, kui päevakord on välja kuulutatud? See peaks jooksma edasi järjekorraga. See ei ole teie pädevuses teha. Tähendab, mina leian, et Jevgeni Ossinovski otsus või küsimus oli täiesti põhjendatud.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma väga loodan, et me ... Veel kord sama vastus, mis härra Ossinovskile: teeme kiiresti tööd, ärme keskendu protseduurilistele küsimustele, arutame päevakorra läbi ja siis on meil võimalik arutada homme ka olulise tähtsusega riiklikku küsimust. Täiendava istungi kokkukutsumise otsustabki juhatus, samuti selle, mis seal täiendaval istungil päevakorras on. Muidu tavaliselt liiguvad loomulikult kõik istungi päevakorrapunktid edasi, aga OTRK puhul on erimenetlus. Riho Breivel, palun!

14:05 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Mul on probleem jällegi selles, et ei olnud hästi kuulda. Ma pean Ossinovskist väga lugu ja tahan iga tema sõna, mis ta räägib, hästi kuulata, aga antud momendil, kui ta rääkis, ei saanud me siin üldse aru, millest ta rääkis. Kas ta rääkis tasa või tema mikrofon on halb? Ma loodan, et härra Ossinovskit ma tulevikus ikka kuulen hästi.

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kindlasti kuulete. Kindlasti kuulete. Ma arvan, et me saame nüüd edasi minna. Härra Puustusmaa, palun!

14:05 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Mina mõtlesin seda, et kuna see küsimus, mida sotsiaaldemokraadid on toonud, on olulise tähtsusega riiklik küsimus, see on sotsiaalse võrdsuse mõttes üliolulise tähendusega, siis me võiksime tegelikult teha sellise erandi, et saal saab otsustada, et me võtaksime selle päevakorda kõigepealt. Lahendame sotside küsimuse ära ja siis hakkame teisi küsimusi arutama. Kas meil on võimalik suures saalis hääletada päevakorra muutust ja tuua see punkt ettepoole?

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei ole. Peeter Ernits, palun!

14:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kummalisel kombel liiguvad eri peades samad mõtted. Ka mina ei kuulnud ... Mul on muidu hea kuulmine, ma kuulen isegi pöialpoisi laulu, aga Jevgeni juttu küll ei kuulnud. Ei tea, millest ta rääkis. Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun hoida kogudust natukene kontrolli all, et oleks võimalik kõigi meie unikaalsete saadikute juttu kuulata!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Sain mõttest aru. Meil kõigil on tõesti võimalus olla saalis tasa ja kuulata üksteist, siis on palju lihtsam otsuseid vastu võtta ja ka ühtemoodi edasi mõelda. Palun, Tarmo Kruusimäe!

14:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Minu protseduuriline küsimus on tingitud just sellest, et nagu ma näen, on osa saadikuid informeeritud ühtemoodi, teisi teistmoodi. Kui nüüd juhtub see, mida ma väga ei kuulnud, mida Ossinovski ütles, et järgmisel nädalal peaks olema nende OTRK, ja ma tean, et eesti keele probleemkomisjon pretendeeriks ka sellele, siis kas on võimalik mitut OTRK-d ühele nädalale panna?

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda otsustab juhatus siis, kui vastavad palved on tulnud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on praegu teinud ettepaneku arutada seda konkreetselt 10. kuupäeval. Kalle Grünthal, palun!

14:07 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja, sõna eest! Küsimus on selles. Teie viitasite sellele, et päevakord on välja kuulutatud. Nii. Aga [te ütlesite ka,] et OTRK all käib mingisugune erimenetlus. Ma isegi usuks teid, ma ei saa kogu aeg teisi uskuda. Palun konkreetset viidet Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele, mis annab õiguse selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse väljaarvamiseks sellest päevakorrast! Palun ikkagi lähtuda seadusest, et ma saaksin seda kontrollida!

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kõigepealt täpsustame ära teie eksimuse: me räägime kodu- ja töökorrast, mitte töö- ja kodukorrast, ja me räägime olulise tähtsusega riiklikust küsimusest, mitte olulise riikliku tähtsusega küsimusest. Aga olgu sellega, kuidas on. Tahate veel kuidagi seal ...? Jaa, härra Grünthal, ma mõistan teie soovi. Kas te soovite ... (Kalle Grünthal räägib kohapealt.) Kui te lõpetate, siis andke mulle ka teada, siis ... Kuulge, lugupeetavad! (Helistab kella.) Halloo! Meil on Riigikogu istung käimas siin saalis. Kui on omavahelised ... (Saalist räägitakse vahele.) Ei ole vaja karjuda. Ei ole vaja karjuda! Selles mõttes, et kui teil on omavahelised vestlused, siis saate neid pidada teisel pool. (Mart Helme räägib kohapealt.) Härra Helme, ma praegu püüan härra Grünthalile vastata. Ärge palun karjuge! Meil on siin isegi olemas korda tagavad inimesed.

Nii, härra Grünthal, vastuseks teie küsimusele ütlen, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi taotluse arutada seda 10. kuupäeval. Kui see 10. kuupäeval ei õnnestu – keegi ei ole muutnud selle nädala päevakorda –, siis langeb ta päevakorra menetlusest välja ja arutatakse uuesti siis, kui leitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga sobiv päev selleks. Punkt. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:09 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Ma proovin ka natuke valjemalt rääkida, et kolleegid kuuleksid. Mina saan aru, kuidas Riigikogu kodu- ja töökorra seadus toimib selles olukorras, aga minu küsimus on praktiline. Millisel viisil juhatus soovitab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil selles olukorras käituda? Nimelt, vastavalt seadusele, homme tööpäeva lõpuks juhatus annab välja järgmise nädala päevakorra. Kui sotsiaaldemokraadid tahaksid, et see järgmise neljapäeva või teisipäeva päevakorda jõuaks, siis see taotlus tuleks sisse anda vististi suhteliselt kohe. Nüüd on küsimus taas sellest, et meie ju ei tea, missugust päevakorda juhatus järgmiseks nädalaks planeerib. Selleks nädalaks on ilmselgelt planeeritud selline päevakord, mille läbivõtmine on osutunud keeruliseks, võib-olla seda isegi ei õnnestu teha, nagu selgub, ja sellest tulenevalt on mu küsimus, kuidas te praktiliselt soovitaksite Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil käituda. Ja teine pool küsimusest: juhatus otsustas – ma loen teie teatest –, et sotside olulise tähtsusega riiklik küsimus täiendavale istungile vaatamata selle pikkusele ei mahtunud. Millistest kaalutlustest lähtuvalt? Kas see oli sotsiaaldemokraatidega kokku lepitud ja kas kõik juhatuse liikmed olid selle poolt konsensuslikult? 

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma soovitan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil ja juhatusel homme seda teemat arutada, kui me sinnamaani jõuame, et teie punkti ei jõuta arutada. Täna me veel ei oska öelda, kas me jõuame seda arutada või ei jõua arutada. Ma väga loodan, siiras usus ja koostöös kogu parlamendisaaliga, et me saame arutada teie olulise tähtsusega riikliku küsimuse ettepanekut. Mis puudutab täiendava istungi päevakorda, siis see kiideti juhatuses heaks üksmeelselt sellisena, nagu ta välja saadeti. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Minu küsimus tuleneb sellest, et te annate väga sihukese avara fantaasiaga neid vastuseid. Ma jäingi mõtlema: te ütlesite, et 10. kuupäeval, mis nüüd tähendabki seda, et juhul kui täna saab kell 22.00 ja meil istung veel kestab, me saaksime alustada OTRK-d. Või pidasite te silmas mõne muu kuu 10. kuupäeva?

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii nagu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni taotluses oli, 10. juunil. Riigikogu töökord näeb ette, et me alustame 10. juunil istungit kell 10.00 ja saame arutada seda küsimust juhul, kui meil ei ole üles jäänud teisi päevakorrapunkte kolmapäevasest istungist. Helmen Kütt, palun!

14:12 Helmen Kütt

Tänan, austatud eesistuja! Ma üritan olla hästi konstruktiivne. Võib-olla see ei ole päris meie kodu- ja töökorraga kooskõlas, aga ma esitan selle küsimuse. Homseks plaanitud ja meie soovitud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul on ka kolm esinejat väljastpoolt maja. On viipekeeletõlgid, kes kõik on tellitud. Jah, kahtlemata neil on valmisolek homme tulla. Kas ei võiks seda päevakorda käsitleda selliselt, et nii nagu on pöördumine, see toimubki homme? Ja erakorralised istungid, kui täna ei peaks päevakorrapunktid lõppema ja need ei lõppe ka homme kella üheksaks, siis alates laupäeval kella 17-st läheksid need punktid edasi. Me esitasime taotluse olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks 10. juunil, nagu te mitu korda olete öelnud. Nüüd on kirjas, mis tuli Riigikogu juhatuselt, väidetud, et on erakorralised istungid, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus. Kas see oleks võimalik, kas see oleks mõeldav? Sest inimestele peab ju ette ka ütlema. Näiteks üks esineja peaks sel juhul hakkama siia sõitma Viljandimaalt.

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Möönan, et olukord ei ole väga selge, just esinejate vaatest, aga me saame üheskoos sellest üle, kui me tänase päevakorra menetleme ära tänase istungi raames või vähemalt hiljemalt homme enne kella üheksat. Kui me seda suudame teha, siis me saame homme kell 10 alustada ka teie punktidega. Kui me seda teha ei suuda, siis kodukord näeb ette tõesti seda, et me jätkame tänase päevakorra menetlemist homsel istungil sealt, kuhu me tänase istungiga pooleli jääme. Henn Põlluaas, palun!

14:14 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Me oleme kõik saanud selle juhatuse kutse või otsuse täiendava istungi toimumise kohta laupäeval. Siin on öeldud, et päevakorras on sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid. Vaatame Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49, see näeb ette, et Riigikogu liikmetele tehakse kolm päeva enne täiendava istungi toimumist teatavaks istungi päevakord, aga selles täiendava istungi teates ei ole mitte sõnagi selle kohta, ühtegi punkti ei ole, milline on laupäevase ja võib-olla ka pühapäevase istungi päevakord, st millised on need punktid, millised on need eelnõud, mida me arutame. Sellega on täiesti selgelt rikutud meie kodu- ja töökorra seadust. Riigikogule ei ole teatatud, millised on konkreetsed päevakorrapunktid, mida kavatsetakse arutada. Seega on see kutse õigustühine ja laupäeval ei ole võimalik täiendavat istungit läbi viia.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, tänan selle küsimuse eest! Ma usun, et te endise Riigikogu esimehena võiksite ka mäletada kodukorda. Ja kodukord ütleb seda, et tõepoolest päevakord antakse teada. See päevakord ongi teada antud ja meil on see päevakord praegu ees. Selle päevakorra arutelu on laupäeval ja pühapäeval, kui need istungid peaksid toimuma. Kui me ei ole piisavalt tublid, et läbi arutada neid punkte, mis on selle nädala päevakorras, siis me arutame selle nädala päevakorda edasi. See on selle täiendava istungi mõte. Siin ei ole vaja rohkem selles mõttes mingit segadust tekitada. Ühtegi uut päevakorrapunkti sellele täiendavale istungile ei ole planeeritud. Peeter Ernits, palun!

14:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Helilooja Tõnis Kaumann on öelnud, et mis täna kärbitud, see homme hooletu. Me oleme viimasel ajal siin palju arutanud selle üle, kuidas eelarvet eri ministeeriumides kärbitakse. Ja nüüd te teete ettepaneku kärpida ka vaesust, kas vaesust saab välja kärpida, ja otsus on, et kärbime ära. Aga küsimus on selline: kui järgmisel nädalal eelarve on samuti väga pingeline enne hooaja lõppu, kas see tähendab siis, et me kärbime vaesust – see on esimene asi, mille me välja kärbime –, riiklikult olulise tähtsusega küsimuse, kõik need Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, sotsiaal- jne kärped.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, see kahjuks ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

14:17 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma tuleks tagasi hea kolleegi Helmen Küti ettepaneku juurde. Asjaolu, et on nad pannud püsti sellise küsimuse nagu "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?" arutelu, on iseenesest nii verbaalses mõttes äärmiselt oluline kui ka sisu poolest väga oluline. Ja see, et see on juba Riigikogu saali jõudnud OTRK nime all, näitab, et see on äärmiselt tähtis punkt. Mulle tegelikult isegi väga meeldib Helmeni vägagi kompromissialdis ettepanek, et seda küsimust arutada ikkagi neljapäeval, nii nagu ta on planeeritud, sellepärast et siin on sisuliselt ja oluliselt tähtsad asjaolud, nagu vaesuse küsimus. Teine küsimus on see, et need inimesed, kes on siia kutsutud, tulevad kaugemalt, nad on valmistunud selleks. Ehk siis, ütleme, arutame ära need küsimused nii palju, kui me siin jõuame, sotsiaaldemokraatide algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus jääks kindlasti neljapäeva sisse ja laupäeval läheme edasi teiste asjadega.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõte selge. Ma olen sellele juba vastanud. Oli arusaadav. Aga ma ütlen veel kord, et me menetleme päevakorda vastavalt sellele, kuidas meil päevakorrapunktid jooksevad. Nii et teil ka on võimalik lõpetada siinkohal protseduurilised ja minna päevakorra juurde. Ja siis on meil võimalik jõuda ka sotside päevakorrapunktini homme kell 10. Kert Kingo, palun!

14:19 Kert Kingo

Aitäh! Ma toetaksin ka Helmen Küti tõstatatud probleemi. Viipekeeletõlke ei ole meil nii palju, nagu on näiteks inglise keele, prantsuse keele või vene keele tõlke. Neid on tõesti meil väga vähe. See tähendab seda, et neil on tööd palju ja nad on oma aja ära planeerinud. Ja seda küsimust, kus meil on need on väga vajalikud, ei saa käsitleda dünaamiliselt, et vaat, nüüd saame näiteks laupäeva ööseks vaba aja ja hakkame seda käsitlema. Kas te tõesti kujutate ette, et need tõlgid tulevad siis kohale laupäeva öösel või esmaspäeva õhtul? Aga meie oma arutelupunkte siin riigikogulastena saame igal ajal arutada, sest see on meie töö ja me oleme kohapeal. Ja see argument, et tehke kiiresti, ärge venitage, ei ole õige argument, sest kõike, mis seadustesse puutub, tuleb korrektselt, tasakaalukalt ja mitte kiirustades käsitleda.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Sellepärast ongi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek olnud täpselt 10. juunil seda arutada, et oleks kindel fikseeritud päev. Ja täiendava istungi päevakorras seda sellepärast ka ei ole, et seal on väliskülalised. Indrek Saar, palun!

14:20 Indrek Saar

Aitäh! Ma pean paraku jätkama sellesama teemaga. Istungi juhataja teab ju väga hästi, et see tõenäosus, et homme hommikul kell 10 on võimalik olulise tähtsusega riiklikku küsimust arutada, on kaduvväike. Ja me võime siin arutleda selle üle, kui suur see tõenäosus on või kui suur see ei ole, aga minu küsimus on, et mida me perspektiivis üleüldse saame planeerida olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Seadusandja loomulikult peab ka reageerima, aga peab ka natukene suutma ette mõelda ja planeerida. Riigikogu juhatuse kohustus on aga suuta planeerida Riigikogu tööd. Mis siis tegelikult lahendus on? Kui me nüüd kujutame ette, et obstruktsioon kestab päevi, see kestab võib-olla järgmine nädal ja võib-olla ka ülejärgmine nädal, siis kuidas on võimalik tegelikult planeerida olulise tähtsusega riiklikku küsimust? Sest ülejäänud päevakorrapunktide puhul on meil selleks vaja Riigikogu liikmeid, kes ongi 24/7 tööl, osa punktide puhul valitsuse liikmeid, kes ongi Riigikogu teenistuses selles küsimuses, ja samamoodi Riigikogu teenistujaid. Meie kõik oleme kohustatud oma ajakava ümber planeerima vastavalt sellele, mis siin saalis juhtub, ja sellele reageerima. Aga nendelt inimestelt, keda me ekspertidena kutsume siia majja meiega oma kompetentsi jagama, me ei saa kuidagi eeldada, et nad tulevad siis, kui Riigikogu nüüd on sinnamaani jõudnud – on see päeval või öösel, on see nädalavahetusel või keset tööpäeva. Mis selle lahendus antud olukorras siis ikkagi on? Kuidas me üldse saame tulevikus planeerida olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu?

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Täpselt nii saamegi planeerida, et me planeerime OTRK kindlale päevale ja kui sellel päeval ei õnnestu menetleda, siis me peame leppima selle teadmisega, et me peame leidma uue päeva. Senimaani, kuni meil on see kodukord, mis meil praegu on, peame me sellest lähtuma. Kui me hakkame kodukorra seadust muutma, siis tuleb kindlasti ka see arutelu. Ja see, võin teile öelda – Läänemets teie kõrval on olnud selles töörühmas –, kuidas paremini korraldada Riigikogu tööd, on meil tõsiselt arutelu all. Aga veel kord, head kolleegid, mida kauem me keskendume protseduurilistele küsimustele, seda vähem on meil tõenäosust sotside riikliku tähtsusega küsimust homme arutada. Härra Puustusmaa, palun!

14:23 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Mul on tegelikult ettepanek ja mul on täiesti konkreetne ettepanek selle probleemi lahendamiseks. Keeruline aeg vajab keerulisi otsuseid ja me oleme selleks suutelised ka käesoleva kodukorra raames. Ma toetan Helmenit, ma toetan Indrek Saart ja ma ütlen ka, et need inimesed, kes on siia kutsutud, me ei saa neid mõnitada. Ja kui me ei suuda praegu obstruktsiooni tõttu võtta arutusele olulise tähtsusega riiklikku küsimust, siis võimaldab meie kodukorraseaduse § 56 punkt 10 sellist liigutust, et me nimetame need inimesed, Madis Abeni, Mari-Liis Sepperi, Andres Rõigase, külalisteks ja nad saavad oma poliitilised avaldused ära teha. Me kuulame nad ära täpselt õigel ajal, nad on õigel ajal siin, teevad oma poliitilised avaldused siin ja me kuulame nad ära. Ja hiljem – siis, kui me jõuame ajaga nii kaugele, et me saame selle OTRK läbi võtta – me kuuleme juurde ka Riina Sikkuti sõnavõtu ja teised sõnavõtud sessamas küsimuses. Meil on võimalik seda täiesti kodukorra raames teha, aga see eeldab seda, et juhatus võtaks praegu väikese vaheaja ja arutaks selle mõtte läbi. See on täiesti reaalselt võimalik, § 56 punkt 10.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on teile ka hea konstruktiivne ettepanek: obstruktsiooniga mitte tegeleda, arutada asju sisuliselt ja nii me jõuame homme hommikul kell 10 väga kenasti sotside OTRK-d arutada. Henn Põlluaas, palun!

14:24 Henn Põlluaas

Aitäh! Vastus, mille te andsite mu eelmisele küsimusele, on õiguslikult täiesti mittepädev. Te leiate justkui ei peaks välja saadetud istungi kutse päevakorras olema konkreetsed eelnõud, nende numbrid. See ju ei päde absoluutselt. Kõik asjad, mis mõnel nädalal lükkuvad edasi järgmisesse nädalasse, tuuakse konkreetselt välja järgmise nädala päevakorras ning siis hääletatakse ja kinnitatakse selle nädala päevakord. Meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 nõuab endiselt, et ka täiendava istungi kokkukutsumisel peab olema ära toodud konkreetne päevakord, kus on kirjas, millised on need eelnõud, seadused ja muud teemad, mida arutatakse. Nii et ma kordan veel: laupäevaks kokku kutsutud täiendav istung ei vasta meie kehtestatud kodu- ja töökorra seadusele ja seetõttu ei ole võimalik laupäeval seda istungit pidada.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Riigikogu juhatus tegi konsensuslikult otsuse täiendavate istungite kokkukutsumiseks ja muu hulgas päevakorra väljasaatmiseks sellisel kujul, nagu me kokku leppisime, elik V istungjärgu 17. töönädala päevakorras arutamata jäänud päevakorrapunktid. Mart Helme, palun!

14:26 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma ütleksin niimoodi, et see vastus härra Põlluaasa protseduurilisele märkusele ei ole korrektne. Juhatus ei saa konsensusliku otsusega asendada töö- ja kodukorra põhimõtteid ja seal sätestatut. Juhatus ei saa otsustada ega võtta vastu töö- ja kodukorraga vastuolus olevaid otsuseid ja öelda siis Riigikogule, et juhatuse otsus on kohustuslik, aga töö- ja kodukorra paneme sel korral valikuliselt kõrvale. Ma tulen tagasi esmaspäevase arutelu juurde, mis samuti käis päevakorra ümber. Tänane arutelu on selle esmaspäevase arutelu jätk. Esmaspäeval tegi meie fraktsioon ettepaneku päevakorda muuta. Juhatuse esindaja, tol hetkel Riigikogu esimees, jäärapäiselt keeldus vaheaega võtmast ja juhatust, aga võib-olla ka vanematekogu kokku kutsumast, et päevakorra muutmise teema maha võtta. Praegu te käitute täpselt sama jäärapäiselt. Ja kuna te käitute nii jäärapäiselt, siis oleme ka meie sunnitud käituma jäärapäiselt. Protseduurid on selleks, et neis kokku leppida tulenevalt meie tööd reguleerivatest seadusandlikest aktidest, aga mitte tulenevalt juhatuse mõne liikme suvast, soovist ja tahtest.

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selgitan teile veel kord ka seda, mis toimus esmaspäeval. Tõepoolest, kodukord näeb ette meile seda, et kui tuleb ettepanek päevakorda muuta, aga sellele on vastu vähemalt üks fraktsioon, siis päevakorda ei muudeta ja läheb hääletamisele ettepandud kujul. Seda kõigepealt. See oli esmaspäeval täpselt see, mis meil siin aset leidis. Ja teiseks, veel kord: mis puudutab täiendavat istungit, kui me oleme tublid ja suudame ära menetleda kõik selle nädala päevakorrapunktid, siis puudub ka vajadus täiendavaks istungiks. Indrek Saar, palun!

14:28 Indrek Saar

Aitäh, hea juhataja! Mina ei suuda meenutada – tuletage mulle meelde, kui on olnud sellist pretsedenti –, et olulise tähtsusega riiklik küsimus ongi jäänud üldse käsitlemata. Aga praegu me oleme küll situatsioonis, kus te võite siin neile, kes kavandavad obstruktsiooni, teha ettepanekuid, et nad võiksid obstruktsiooni ära jätta, aga see on opositsiooni täiesti legaalne tööriist. Ja Riigikogu juhatuse, kus enamus on koalitsiooni käes, kohustus on tagada Riigikogu töövõime, mis iganes vahenditega te seda saavutate. Aga jutt sellest, et me tulevikus võime kodu- ja töökorra ära muuta, tähendab seda, et niikaua, kuni me seda ei muuda – ja ilmselt sellel hooajal me seda veel ei tee –, ühtegi olulise tähtsusega riiklikku küsimust ei toimu. Riigikogu kodu- ja töökorda ülejala muuta ei ole vist ka hea mõte. Mida te teete ikkagi selle jaoks, et me saaksime selles, nagu ka pealkiri ütleb, olulise tähtsusega riiklikus küsimuses pidada arutelu, nii nagu sotsiaaldemokraadid täiesti vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on kokku pannud selle arutelu sisu, kutsunud eksperdid ja meil on täiesti õigustatud ootus, et me saame seda läbi viia?

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, ma võib-olla olen hingelt paadunud optimist, aga ma väga loodan, et me siiski suudame ilma obstruktsioonita täna ära menetleda. Aga no me ju ennustame midagi, mida me täpselt ei tea. Me oleme kuulnud siit ja sealt, lugenud kusagilt sotsiaalmeediast, et kasutatakse kõiki võimalusi, aga see ei ole ju kellegi eesmärk. Ja uskuge mind, juhatuse soov on tõepoolest see, et ka sotsiaaldemokraadid saaksid rakendada oma õigust olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks. Kui see sel neljapäeval ei õnnestu, siis tõepoolest me peame teiega esimesel võimalusel koos leidma lahenduse, millal seda oleks võimalik teha. Kalle Grünthal, palun!

14:30 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Nagu olen täna siin saalis aru saanud, peaks laupäeval toimuma täiendav istung, Riigikogu täiendav istung. Ma lõin huvi pärast lahti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 ja siin lõikes 3 on sätestatud niimoodi: "Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist." Ja nüüd on minul küsimus: mis kuupäev, mis kellaaeg ja milliste massiteabevahendite kaudu see täiendava istungi kokkukutsumine toimus? Sest mina ütlen ausalt, et mina kuulen praegu alles siin saalis seda.

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, ma ei taha hinnata teid kuidagi, aga väga raske on uskuda, et te tõepoolest ei ole jälginud oma postkasti, ei ole lugenud ühtegi massiteabevahendit, milles kõikides või enamikus on praeguseks ilmunud see teade, et Riigikogu täiendav istung toimub. Riho Breivel, palun!

14:31 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Küsimus selles, et te ütlete, et obstruktsiooni korraldajad peaksid selle ära jätma, selleks et eriti tähtsat küsimust jõuaksime arutada neljapäeval. See teie ütlemine seab ebaeetiliselt obstruktsiooni korraldajad nagu sõltuvusse, et nemad hakkavad piirama eriti tähtsa küsimuse arutamist. See ei ole ju nii. Järgmisena te võite öelda, et, lugupeetud rahvasaadikud, ärge avaldage oma arvamust, venitate sellega aega. Niimoodi ei saa meil parlamenti juhtida. Parlament on suveräänne üksus ja töötab täpselt nii, nagu kodukord ette näeb, kusjuures juhatusel tuleb ka paindlikult läheneda nendele küsimustele.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Juhatus lähtub oma töös kodu‑ ja töökorra seadusest. Peeter Ernits, palun!

14:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Te räägite siin, teete etteheiteid, et opositsioon võib kasutada obstruktsionismi töö häirimiseks. See on muuseas legaalne meetod, parlamentaarne. Aga ma küsin, kas te selle peale ei ole mõelnud, kas te ise peeglisse vaadanud ei ole. Selle asemel et kutsuda juhatus kokku ja arutada sisuliselt seda sotsiaaldemokraatide ettepanekut, et seda välja ei kärbita, te tegelete ise praegu obstruktsionismiga.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus ei tegele obstruktsionismiga. Paul Puustusmaa, palun!

14:33 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea Hanno, mul on tegelikult päris reaalne ettepanek probleemi lahendamiseks, tõsiselt reaalne ettepanek, ja see puudutab konkreetselt kodukorda. Me läheneme siin asjale paindlikult, kompromissiga, ja meil on selline mõte, et me võiksime ju praegu selle punkti 11 sellest seaduseelnõust 366 välja võtta ja siis liikuda edasi loogiliselt, jooksvalt. Ja me saame sellele lahendada ka niimoodi, et OTRK tuleb siis sisse ja selle 366 SE me võiksime lükata tahapoole, viimaseks punktiks. See eeldab muidugi meie nädalakava muutmist, aga see on ju ka võimalik, sellepärast et kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõige 2 võimaldab seda. Teeksime selle ära ja me lahendaksime selle asja jooksvalt ära ja oleksid lambad söönud ja hundid terved – või oli see vastupidi? –, nii et saab OTRK ka tehtud ja me saame lõpuks selle 366 SE läbi arutada. Nii et selline mõte.

14:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõige 2 räägib Riigikogu päevakorra täiendamisest, mitte seal muudatuste tegemisest. Siin härra Puustusmaa kahjuks eksib. Ja teiseks, kinnitatud päevakorda niimoodi muuta kahjuks kodukord ei võimalda. Härra Grünthal, palun!

14:34 Kalle Grünthal

Mul oli tegelikult teistsugune protestiküsimus. Kuna te vastasite praegu Paul Puustusmaa küsimusele, et päevakorda meie seadus muuta ei võimalda, siis ma küsin, kuidas on võimalik muuta päevakorda sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riikliku küsimuse puhul. Vaat, see jääb mulle arusaamatuks.

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Me ei muuda päevakorda. Henn Põlluaas, palun!

14:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma jätkan ikka täiendava istungi õiguspärasuse küsimusega. Vastavalt meie töö- ja kodukorra seadusele peab Riigikogu liikmetele eelnevalt teatama ette konkreetse täpse päevakorra. Riigikogu istung ei ole lihtsalt niisama tilulilutamise ja enda näitamise koht, see on töötegemise koht. See, et me saaksime tõsiselt tööd teha, eeldab ka seda, et me valmistume nende eelnõude menetlemiseks, me käime need läbi, me loeme läbi, me arutame ka omavahel, kui vajadus on. Aga selleks me peame eelnevalt teadma konkreetseid päevakorrapunkte. Ilma selleta ei ole võimalik pidada istungit ega ammugi kutsuda kokku täiendavaid istungeid. Nii et mina palun, et juhatus saadaks mulle ja kõikidele headele kolleegidele – te täna veel jõuate – laiali laupäevase täiendava istungi konkreetse päevakorra, kus on loetletud kõik need eelnõud, otsused ja muud küsimused, mida me arutame.

14:36 Henn Põlluaas

Ja palun lugeda need mulle ette ka praegu siin.

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, teie laual on selline kollane paber, kus on istungi päevakord selleks nädalaks. Kui me jõuame kolmapäevase istungi aruteluni – loodetavasti jõuame selleni pärast kahte protseduurilist küsimust –, siis iga punkt, mis me ära menetleme, tähendab, et seda täiendaval istungil ei ole. Iga punkt, mis jääb menetlemata, välja arvatud OTRK, on täiendaval istungil. Ja te teate väga täpselt – te olete saanud fraktsiooniga seda arutada –, et kogu see päevakord, mis meil ees on, tuleb meil sellel nädalal läbi arutada. Peeter Ernits, palun!

14:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Nagu ma praegu näen, jääb see sotsiaaldemokraatide vaesuse välja kärpimise asi tõenäoliselt üldse sellel hooajal välja. Ja minu küsimus on, lugupeetud juhataja, kas sellest saab pretsedent, et Reformierakonna juhitava valitsuskoalitsiooni puhul kärbitakse esimesena välja vaesus, olulise tähtsusega riikliku küsimusena?

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, see kõik on teie enda kätes – kas see jääb päevakorrast välja või me saame seda arutada homme. Kalle Grünthal, palun!

14:37 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma tulen ikkagi praegu selle probleemi juurde, mille tõstatas Henn Põlluaas. Tõepoolest, meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 teine lõige ütleb ...

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tean, mis ta ütleb. Öelge, mis teie küsimus on.

14:38 Kalle Grünthal

Ei, teie ei tea jälle, mis mina ütlen. Olete nõus sellega?

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ütlengi, et ma tean, mida § 49 ütleb.

14:38 Kalle Grünthal

"Täiendava istungi toimumise otsustab ning selle päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus." Vaata, seda päevakorda ei ole kuskilt näha, mida siis ette valmistati. Tahaks seda teada. Vähemalt, kui te nüüd ütlete, et see on kuskil siin massiteabevahendites välja ilmunud. Okei, ma ei ole veel täna jõudnud seda meili vaadata. Aga küsimus on selles, kas see kolm päeva nüüd mahub sinna selle laupäevase istungi toimumise aja sisse, see on punkt üks. Punkt kaks, kas seal on siis ka päevakorda ära nimetatud? Ja kui seal ei ole, siis tegelikult laupäeval me ei saagi seda täiendavat istungit teha, kuna on rikutud meie töökorra seadust ...

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Sain küsimusest aru. Veel kord vastan samamoodi: päevakord on teil laudadel ja kõik, mis jääb täna teie laudadel olevast päevakorrast menetlemata, arutatakse täiendaval istungil, selline on ettepanek. Helle‑Moonika Helme, palun!

14:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea juhataja! Ma ikkagi tuleksin selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise juurde tagasi. Heakene küll, kui me praegu liigume edasi seda päevakorda mööda, hoolimata sellest, et me teeme nädalavahetusel erakorralise istungi, siis hüpoteetiliselt me ei jõua OTRK arutamiseni. Riigikogu juhatus peab tegelikult juba uue nädala päevakorra ära kinnitama meile neljapäeval. On mul õigus? Nii. Siit tulenebki minu küsimus. Kas OTRK on järgmise nädala päevakorras sees? Või kuidas üldse ... Me teame, et praegune koalitsioon rakendab väga halba praktikat, nii et teised ja kolmandad lugemised tahetakse ära teha ühe nädala jooksul, mistõttu me tegelikult praegu ju seda nädalavahetuse istungit plaanime, et te saaksite selle läbi viia. Aga kuhu järgmisel nädalal te olete plaaninud selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise?

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda ei ole juhatus hetkel arutanud, kuna päevakorras on ta neljapäeval ja neljapäevani me jõudnud ei ole. Kui neljapäeval jääb see arutamata, siis loomulikult Riigikogu juhatus võtab kohe ühendust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga. Riho Breivel.

14:40 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Ma ei ole nõus sinu sellise suhtumisega – sa püüad nagu selle eriti tähtsa küsimuse ärajätmist veeretada opositsiooni kraesse, et kui meie tegeleme siin, nagu sa ütled, venitamisega, siis jääb see küsimus arutamata. Küsimus on ikkagi selles, et opositsioonil on need tööriistad, mis tal on, ja ta kasutab neid, nii nagu kasutasite ka teie, kui olite opositsioonis. Nii et ma palun: ära aja meie kaela seda, mis meie kaela ei kuulu!

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma kutsun teid koostööle, mitte ma ei aja kellegi kaela, seda esiteks. Teiseks, kõik Riigikogu saali tulevad külalised, erinevates päevakorrapunktides, olgu OTRK raames või näiteks Eesti Panga aruande või mingi muu institutsiooni aruande raames, peavad sellega arvestama, et Riigikogul on oma töögraafik. Kui Riigikogu opositsioon kasutab obstruktsiooni ja see päevakorrapunkt jääb arutamata, siis kõik meie külalised peavad sellega arvestama, et sellel päeval kahjuks ei ole võimalik neil siin meie ees esineda. Nii on. Peeter Ernits, palun!

14:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on selline küsimus, hoopis teisest ooperist. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, et kõik meie lugupeetud kolleegid suudavad plaanitava maratonistungi ka eluga läbida esmaspäeva hommikuks? Maratoni pikkus on üle 60 tunni. Kas juhatus on arutanud seda, et ei tekiks kadusid?

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meie enda kätes on see, kui pikalt me siin töötame. Paul Puustusmaa.

14:42 Paul Puustusmaa

Aitäh, Hanno! Siin ma nüüd nägin vaeva natukene. Sa viitasid sellele, et § 56 järgi muutmist ei ole võimalik rakendada, kuivõrd sa rääkisid täiendamisest ja need on kaks eri asja.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga sina ütlesid § 56 lõige 2, sa viitasid sellele.

14:42 Paul Puustusmaa

Jaa-jaa. Aga nüüd ma vaatasin, et kui me vaatame § 54 lõiget 3 ja § 55 lõiget 2 ja nende kommentaare juurde, siis koostoimes vaadatakse täiendamist ja muutmist kui samasid asju, neid on võimalik võtta nii ja naa. Põhimõtteliselt saab täiendamist käsitleda ka muutmisena, aga igal juhul on selline muutmine võimalik siis, kui ükski fraktsioon vastu ei ole. Ehk siis tegelikult öelda seda, et täiendamist-muutmist me peame tuimalt eraldama, ei saa. Neid on võimalik käsitleda koos.

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Siiski täpsustan üle, et ka see täiendamise punkt § 56 lõikes 2 käsitleb seda, et enne, kui päevakord on kinnitatud. Seal saab erisusi teha vaid väga loetletud juhtumitel, näiteks umbusaldusavalduse menetlemisel, mis on toodud eri sätetes. Kõik muud tavapärased täiendamised ja muutmised ei ole võimalikud. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma küsin, kas Riigikogu juhatus on arutanud, ütleme, probleemi alget kui sellist. Süüdistatakse küll võib-olla soovis venitada, aga meie oleme ju näinud, et ei arupärimistel ega ka infotunnis me ei saa sisulisi vastuseid küsimustele. Kui on sellised sensitiivsed teemad, kus ühiskonnas on ootused üleval, aga ministrid sisuliselt ei vasta, vaid on siin lihtsalt vaimukad ja räägivad sellest, mis eelmine valitsus tegi, siis kas juhatus on arutanud, et me võiksime tulevikus seda ennetada ja ministrid võiksid anda sisulisi vastuseid?

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii nagu küsimuste esitamisel on Riigikogu liikmetel vabad käed, on ka kõikidel vastajatel vaba voli otsustada, kuidas nad vastavad. Henn Põlluaas, palun!

14:44 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tulen ikka taas ja taas tagasi selle täiendava istungi pädevuse, juriidilise kehtivuse juurde. Ka sina, hea eesistuja, oled ju Riigikogu töö pikaajalise kogemusega. Kas sa oled oma praktikas näinud varem sellist asja, et istungi kokkukutsumisel, kus peab olema ära toodud täpne konkreetne päevakord, kirjutatakse umbes nii, et me ei tea, mis tuleb, võivad tulla ühed asjad, aga ei pruugi, võivad tulla hoopis teised asjad. See on ju absoluutselt pretsedenditu, meie kodu- ja töökorrale mittevastav. Sellises formuleeringus ei ole võimalik kutsuda kokku ei täiendavat istungit ega erakorralist istungit, ammugi korralist istungit. Tegemist on juhatuse räige töö- ja kodukorra rikkumisega, praagiga. Ma soovitan juhatusel võtta vaheaeg, tulla kokku, arutada seda teemat ja esitada Riigikogu liikmetele konkreetne päevakord, mida me hakkame täiendaval istungil arutama, mitte nii, et äkki ühte või teist küsimust.

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas! Võin kinnitada, et äkki teist küsimust ei tule. Tulevad ainult need küsimused, mis on siin kollase paberi peal, teil laua peal ka. Peeter Ernits, palun! Vabandust, härra Ernits! Veel kord Põlluaasale: kui me oleme tublid, siis meil ei ole vaja laupäeval-pühapäeval koguneda. Härra Ernits, palun!

14:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tulen tagasi selle oma eelmise protseduurilise küsimuse juurde. Kolleeg Lotman siin viitas, et meil on olemas asendusliikmed. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, mitu asendusliiget võib selle nädalavahetusega Riigikogusse tulla, kuna osa saadikuid võib-olla ei pea vastu?

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei ole arutanud. Helle-Moonika Helme.

14:46 Helle-Moonika Helme

Hea juhataja! Ma tulen tagasi teie ühe ütlemise juurde, mis paar küsimust tagasi kõlas. Te ütlesite, et selle olukorra lahendamine on meie enda kätes. Ma olen siin natuke segaduses ega saa aru, miks te endast mitmuses räägite ja ennast meietate. Tuletan meelde, et siit saalist tehti esmaspäeval korduvalt ettepanekuid, kuidas selle nädala päevakorda sujuvalt menetleda. Neid ettepanekuid ei võetud vastu ja tegelikult tegelete obstruktsiooniga täna teie. Sest need ettepanekud, kuidas selle nädala päevakord läheks sujuvalt ja ilusti ka ilma lisaistungiteta ning toimuks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamine, said esmaspäeval kõik tehtud, aga "meie" istub seal ega kuulanud seda.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

"Meie" all ma pidasin silmas 101 Riigikogu liiget. Kalle Grünthal, palun!

14:47 Kalle Grünthal

Suur tänu! Ma tuleksin tagasi selle n-ö juriidilise segapuntra juurde, mida te olete praegu seal Riigikogu juhatuses põhjustanud. Kõigepealt on saadetud minu meilile järgimine teade, et tuleb täiendav istung, kuid sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid tulevad arutusele, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus. Nii. Siis te tegite etteheite põhimõtteliselt sotsiaaldemokraatidele, aga te ise märkisite selle kuupäeva sinna, 10. juuni. Mina vaatan praegu § 153 ja loen siit niimoodi: "... fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, esitades sellekohase taotluse Riigikogu juhatusele. Taotluses märgitakse arutatav küsimus ning arutelu soovitav aeg." See on nüüd see, mida nemad soovisid, st mida sotsiaaldemokraadid taotlesid. Aga küsimus on selles, et Riigikogu juhatusel on alati võimalus seda kuupäeva sinna-tänna nihutada. Nüüd on päevakord meil kinnitatud selle nädala alguses ja on kinnitatud, et see küsimuse arutelu toimub 10. juunil. Nii. Aga minule jääb mõistetamatuks see küsimus, et siin me ei saa ette süüdistada sotsiaaldemokraate, et nemad märkisid selle kuupäeva, sest nemad ainult soovisid seda.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, kas teil on küsimus ka?

14:49 Kalle Grünthal

Kuidas? 

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas küsimus on ka?

14:49 Kalle Grünthal

Ma kohe-kohe. 

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

No kuulge, kui on küsimus, siis küsime ära ja läheme edasi.

14:49 Kalle Grünthal

Kuulge teie, kuulake mind lõpuni, palun! Ja nüüd ma tahaksin teada, milline paragrahv meie seaduses annab juhatusele õiguse muuta olulise tähtsusega riiklikku küsimust nii, et seda me täna ei aruta, kui ta on päevakorda pandud ja Riigikogu on selle kinnitanud. Öelge mulle paragrahv. Ärge rääkige mulle ümmargust juttu, palun!

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu kodu- ja töökord reguleerib meie tööaja ja see reguleerib muu hulgas ka seda, kuidas me oma päevakorda arutame. Kui päevakorrapunktid jäävad arutamata ühel päeval, lükkuvad nad edasi järgmisele päevale. OTRK puhul, veel kord ütlen, on sotsiaaldemokraadid teinud ettepaneku arutada seda 10. kuupäeval. Kui 10. kuupäeval see arutamine ei õnnestu, siis loomulikult Riigikogu juhatus võtab ühendust Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga ja püüab leida olukorrale lahenduse. Ma arvan, et seda on korduvalt selgitatud ja ma ei pea rohkem uuesti seda selgitama hakkama. Peeter Ernits, palun!

14:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! On olemas üks seadus, Riigikogu on vastu võtnud sellise seaduse, mille nimi on töö- ja puhkeaja seadus. Ja seal on § 4, "Tööaja üldine riiklik norm": "Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas." Ja nüüd Riigikogu juhatus on sätestanud, et ainuüksi nädalavahetusega lisandub 24 tundi + 40 tundi, aga kõik see nädal, mis on seljataga, tuleb veel juurde. Kas juhatus on arutanud, kuidas erakorraliste istungite puhul praegusel hetkel arvestatakse töö- ja puhkeaja seadusega?

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Töö- ja puhkeaja seadus ei reguleeri Riigikogu liikmete tööd. Kalle Grünthal, palun!

14:51 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Katsuge nüüd kuulata, ma juba kolmas kord vist küsin. Palun nimetage see paragrahv, mis annab õiguse – muud selgitust ma ei taha, ainult seda, mis annab õiguse – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna päevakorda pandud punkti "Ebavõrdsus Eestis" välja arvata! Palun nimetage see norm!

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, Riigikogu juhatus ei arva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni päevakorrapunkti päevakorrast välja. Päevakorrapunkti arutelu võimatus on selle asja nimetus, kui me ei jõua selle punkti aruteluni neljapäeval kell 10. Helle-Moonika Helme, palun!

14:52 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Te just praegu ütlesite ühe asja. Mina loen seda kirja, mis meile saadeti, ja te ütlesite, et seda ei ole välja arvatud, aga siin on täiesti selgelt kirjas "v.a", mis tähendab eesti keeles "välja arvatud".

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Proua Helme!

14:52 Helle-Moonika Helme

On!

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Me räägime selle nädala päevakorrast ja homsest päevakorrast. Homsest päevakorrast Riigikogu juhatus ei arva välja. Täiendava istungi päevakorra kinnitab juhatus ja selle me ka tegime. Ja täiendava istungi päevakorda tõepoolest OTRK-d ei planeeritud. Kalle Grünthal, palun!

14:53 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Teie ütlesite minu küsimuse peale, et ma olen siin kuritarvitanud sõna "välja arvatud", aga Helle-Moonika Helme ütles, et see on siin ikkagi sees. Sellest tulenevalt ma sooviksin teada, millise paragrahvi alusel on teil õigus välja arvata Riigikogu kinnitatud nädala päevakorrast see sotsiaaldemokraatide punkt. Öelge mulle paragrahv, ärge rääkige mulle ümmargust juttu.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, seaduse lugemine kergendab seaduse mõistmist. Veel kord: selle nädala päevakord, mis on teil laudadel, on meil praegu arutamiseks, muu hulgas me alustame praegu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu jne. Kui me nende päevakorrapunktidega, mis on kolmapäevases päevakorras, ei jõua ühele poole, siis me jätkame nendega neljapäeval. Nii nagu te mäletate esmaspäevast – meil jäi arupärimine pooleli, kuna tööaeg sai täis kell 00.00, ja me alustasime teisipäeval uuesti arupärimise arutamist –, lähevad ka praegu päevakorras olevad punktid edasi. Täiendav päevakord on uus istung uue päevakorraga. Ja selle kohta on Riigikogu juhatus teinud otsuse, et täiendava istungi päevakorras on päevakorrapunktid, mis jäid arutamata selle nädala päevakorrast, välja arvatud OTRK. Mitu korda ma pean sedasama asja teile seletama? Paul Puustusmaa, palun!

14:54 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Hanno, sa tunned hästi kodukorraseadust ja seetõttu on sul kindlasti olemas mingisugune pilt, mis võimaldab seda patiseisu lahendada. Ma saan aru, et sa nagu ei taha seda teha. Aga kui ikkagi püüda ja sa prooviksid lahendada olukorda, et oleksid hundid söönud ja lambad terved, siis äkki me arutaksime seda 366 SE‑d kunagi hiljem ja eelistaksime sotside esitatud OTRK‑d? Siis me ei teeks liiga mitte kellelegi, ühelegi inimesele ega ühelegi külalisele. Meil on võimalus lahendus leida ja ma usun, et sa tead seda. Ole hea, paku see võimalus välja ja teeme selle ära.

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on võimalus arutada punkte sisuliselt, mitte tund aega juba käsitleda teemasid, millele on 25 korda – võib-olla utreerin natukene, vabandust! – vastatud, arutada need punktid sisuliselt ära ja jõuda ka eelnõuni 366. Mina ei tea, mida plaanib EKRE fraktsioon või keegi teine. Mina tean seda, et meil on ees päevakord, mis oleks meil igati normaalsel menetlemisel – igati normaalsel menetlemisel, tavapärasel menetlemisel – võimalik kenasti läbida kuni neljapäeval kella 9‑ni ja kell 10 neljapäeval saaks alustada sotside OTRK‑ga. Nii lihtne see ongi. Kalle Grünthal, palun!

14:55 Kalle Grünthal

Jah, ma tänan teid! Tõepoolest, täiendava istungi puhul olete te viidanud päevakorrapunktidele, mis jäävad siin käsitlemata, enne täiendavat istungit. Tahaks ikkagi teada, mispärast siis arvati välja see Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud olulise riikliku tähtsusega küsimus, kui see oli selles päevakorras kirjas. Mis motiividel või mis paragrahvi alusel? Ma ei saa aru teie käitumisest praegu.

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Selline oli juhatuse otsus. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Te ütlete, et teie ehk juhatuse konsensuslikult kinnitatud päevakord on igati vinks-vonks. Aga ma lugesin kokku, siin on 12 teist lugemist. See tähendab seda, et igal saadikul ongi ainuke võimalus pulti saada siis, kui on teine lugemine, sest esimesel ja kolmandal esindavad ju kõik fraktsiooni. Me kõik kandideerime KOV-ide valimistel, paljudki tahavad nende punktide all midagi öelda. Kas see tuli ka teile üllatusena, et ühte päeva pandi 12 teist lugemist? Oli see sihuke läbimõeldud ja kaalutletud [otsus] või tuli see teile üllatusena?

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on olnud varem ka oluliselt pikemaid päevakordi ja oluliselt rohkemate teiste lugemistega. Rene Kokk, palun!

14:57 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Ma natuke aitan teid. Te ütlesite, et te ei tea, mis plaan siin ühel või teisel erakonnal on. Jah, tõsi on see, et Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on plaan teha obstruktsiooni selle seaduse 366 pärast. Ma arvan, et te ka teate seda. Nii et ausalt öeldes tuleks nüüd küll mõelda ikkagi selle peale, kuidas me saaksime ilusti ära menetleda ka sotsiaaldemokraatide OTRK. Nii et nüüd on teil see ka teada ja ilmselt üsna suure tõenäosusega võib lubada, et kõik ajaplaanid lõhki lähevad.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Elame, näeme. Helle-Moonika Helme, palun!

14:57 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Te viskasite siin õhku sellise väljendi, et me saaksime tavapärase menetlemisega, ühesõnaga, oma päevakorra ilusti ära menetleda, nii nagu algselt plaanis oli. Aga minu küsimus. Obstruktsioon on opositsioonile võimaldatud menetluse üks vorm, ehk siis see pole keelatud, ta on tavapärane. Kas teie oma väljendis või oma selles ütlemises välistasite selle võimaluse, et tuleb obstruktsioon? Või seda ei tohiks teha? Või mida te selle tavapärase menetlemise all silmas pidasite?

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Varasemat Riigikogu praktikat. Kui tuleb obstruktsioon, siis tuleb ka sellest lähtuvalt edasi käituda. Ja sellest tulenevalt on ka Riigikogu juhatus planeerinud täiendavad istungid. Kalle Grünthal, palun!

14:58 Kalle Grünthal

Suur tänu! Käesoleva nädala esmaspäeval minu meelest tõusetus siinsamas saalis protest selle pärast, et põhiseaduskomisjonis rikuti räigelt komisjoni töökorda, seal ei arvestatud komisjoni liikmete seisukohtadega, vaid igasugused muudatusettepanekud ja nende liitmise-lahutamise tegid tegelikult selle komisjoni ametnikud. Kui see protest jõudis teile ka kirjalikult, siis oli puldis härra Jüri Ratas, kes ütles, et jah, nii see on, et Riigikogu juhatus vaatab selle kohe-kohe ruttu läbi. Täna on juba kolmapäev ja selle protesti kohta, mille me oleme esitanud, ei ole me saanud mingisugust tagasisidet. Kas te olete seda protesti käsitlenud ja vaadanud? Ja kui ei ole, siis miks te seda ei ole käsitlenud?

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus eile seda arutas. Kindlasti te saate täpsema tagasiside, aga üldine reegel on see, et komisjonidel on lai otsustuspädevus, esiteks. Teiseks, Riigikogu kodu- ja töökord iseenesest ei näe sellist võimalust ette, et üks fraktsioon protestib ja saadab selle protesti Riigikogu juhatusele läbivaatamiseks. Peeter Ernits, palun!

15:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Nagu kolleeg Kokk siin ütles, jah, me anname selle maratonlahingu kuni esmaspäeva hommikuni. Ja seda teab ka Riigikogu juhatus in corpore. Selge see, et sellises olukorras sotsiaaldemokraatide oluline arutelu ripub juuksekarva küljes, kui hästi öelda. Aga kas Riigikogu juhatus ei ole mõelnud, et töörahu saavutamise nimel võiks tulla veel kord kokku ja arutada, et see n‑ö suure venna eelnõu 366 kas välja võtta või paigutada päevakorras, nagu siin varem on ettepanekuid tehtud, mõnele muule ajale kui praegu?

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. See päevakord, mis meil on ees, seda mööda me peame minema. Päevakorrast küsimuse väljavõtmine on põhimõtteliselt võimalik ainult kahte moodi: kas algataja võtab selle eelnõu tagasi või tekib arutamise võimatus, mis on toodud kodukorraseaduses. Palun, Tarmo Kruusimäe!

15:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Te olete ilmselgelt siin kõige kompetentsem sellele küsimusele vastama. Olemuslikult, ütleme, et kui mõni fraktsioon teeb praegu ettepaneku päevakorrast välja jätta neljapäeval see oluliselt tähtis riiklik küsimus ja mõni teine fraktsioon protestib seda, siis ta läheb sisse, aga me ei jõua seda menetleda. Kas see tähendab siis seda, et ta langeb menetlusest välja?

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui me räägime OTRK-st, siis OTRK-le pakutakse välja jah konkreetne kuupäev ja kui sellel kuupäeval arutada ei saa, siis tuleb leida selleks uus kuupäev, ehk ta langeb päevakorrast välja. Helle-Moonika Helme, palun!

15:02 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Te ütlesite mulle vastates, et tõepoolest obstruktsioon kuulub tavapärase menetluskorra hulka. Ja sellega arvestades ongi plaanis teha erakorraline istung, no juba ette mõeldes. Aga erakorraline istung peab samuti menetlema asju tavapäraselt. Ja tavapäraselt oli päevakorras OTRK. Miks on meile saadetud kirjas välistatud ehk välja arvatud OTRK, mis ometi on kokku lepitud esmaspäeval tavapärase menetluse korras? 

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Sellepärast, et sellise otsuse tegi Riigikogu juhatus, kes otsustas mitte erakorralise, vaid täiendava istungi kokkukutsumise. Ja vastavalt seadusele tuleb ka täiendava istungi päevakord eraldi otsustada. Kalle Grünthal, palun!

15:03 Kalle Grünthal

Suur tänu! Kui ma küsisin selle protesti kohta, mille meie erakond esmaspäeval esitas, siis te ütlesite, et Riigikogu juhatus vaatas selle läbi, kuid ei langetanud mingit otsust. Samas on meile väga hästi teada, et ühe teise komisjoni tegevuse kohta laekus kaebus ja selle vaatas Riigikogu juhatus ometi läbi. Minu meelest oli seal 14–15 päeva isegi. Ja nii kaua oli selle komisjoni tegevus ja langetatud otsused peatatud. Ma küsin: miks te teete vahet, tähendab, erinevate komisjonide protestidel? 

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Aivar Kokk, palun!

15:04 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma lihtsalt iseenda jaoks küsin. Täiendav istung on kokku kutsutud 12. juunil õhtul kella viiest. See võib kesta esmaspäeva hommikul kella üheksani. Kas juhatus ei arutanud seda, et selle pika maratoni vahel oleks pidanud olema mingisugune paaritunnine vaheaeg? Sest kui inimene soovib istuda siin saalis kogu selle aja, siis mingil hetkel ta tahaks kas või vett juua ja süüa ning kõiki muid muresid lahendada. Loogiline oleks olnud see, et oleks kutsutud kokku kaks või kolm täiendavat istungit, aga vahepeal oleksid olnud kas tunnised või kahetunnised pausid. 

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ka meie tänane istung algas juba kell 12 infotunniga ja lõppeb homme hommikul kell üheksa, nii et selles mõttes ka see on pikk. Eks me kõik oleme harjunud ja näinud seda töökorda ja proovime selle järgi ka oma tööd sättida. Kalle Grünthal, palun!

15:05 Kalle Grünthal

Suur tänu! Mulle on täiesti arusaamatu see, et ma küsin oma arust täiesti protseduurilise küsimuse, aga teie ütlete, et see ei ole protseduuriline küsimus. Minu küsimus oli selline: mispärast ühe komisjoni tegevuse kohta esitatud protestid vaatab Riigikogu juhatus läbi, aga teise komisjoni tegevuse kohta esitatud protestid jälle jäetakse läbi vaatamata? Küsimus on praegu võrdsuse printsiibis. Mis asi annab teile õiguse või mis norm annab teile õiguse sellist ebavõrdset kohtlemist teha?

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Istungi läbiviimise kohta kehtivad küsimused on reguleeritud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõikes 2. Ja see ei puuduta istungi läbiviimist, mida te küsite. Peeter Ernits, palun!

15:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Te ütlesite selges eesti keeles, et töö- ja puhkeaja seadus Riigikogus ei kehti. Aga äkki te nimetate siis mulle mõne paragrahvi Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, mis käsitleb töö- ja puhkeaega ja sellega seonduvat?

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Võin teile kohe otsida. See on § 47, mis räägib Riigikogu töö ajagraafikust. Palun! Kalle Grünthal, teil on juba 13. protseduuriline küsimus. Ma loodan, et see puudutab istungi läbiviimist ja siis me saaksime tänase istungiga edasi minna.

15:06 Kalle Grünthal

Jah, ma tänan! Te ütlesite, et see minu viidatud protest ei kuulu istungi päevakorda, aga ometigi te ei vasta küsimusele, mispärast te käsitlete ebavõrdsuse printsiipi antud küsimuses. Sellepärast, et siin on olemas ju põhjuslik seos. Kõigepealt, kui, ütleme, komisjonis rikutakse norme, siis see normi rikkumine laieneb ju edasi ka Riigikogu saali. Ehk me tegeleme sisuliselt ebaseadusliku tegevusega, kui seal juured on kuskil sügavuses. See on protseduuriline küsimus. Ja see on läbi põhjusliku seose ka, ütleme, selle eelnõu 366 sisuliseks osaks tegelikult.

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et see ei puuduta istungi läbiviimist, aga nagu ma teile juba ütlesin, juhatus vaatas selle küsimuse eile läbi. Härra Grünthal, 14. protseduuriline küsimus, palun!

15:07 Kalle Grünthal

Mul on väga hea meel, kui te täna ütlete veel ka "214. küsimus", aga ma ikkagi sooviksin teada ...

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ei anna teile 214. protseduurilist küsimust.

15:08 Kalle Grünthal

Milline on teie Riigikogu juhatuse otsuse resolutiivosa ja põhjendus selle kohta? Kas te saate mulle seda täpselt tsiteerida või te ei saa seda täpselt tsiteerida?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, aitäh! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Läheme tänase esimese ... Härra Grünthal. Me võime leppida kokku, et ma lõpetan siin kell 16, siis tuleb Martin Helme siia ja äkki ma selgitan teile Riigikogu kodu- ja töökorda eraldi. Me ei pea nagu kõikide kuuldes seda debatti pidama, et mis on kodukorras, mis ei ole kodukorras, mis on juhatuse pädevuses ja mis ei ole.

15:08 Kalle Grünthal

Kas ma võin ka vahepeal sõna öelda?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Olge lahked!

15:08 Kalle Grünthal

Olge lahked? Aitäh! Asi on selles, et lugupeetud ... (Hääled saalis.) Mis teil on?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, kas teil on küsimus? Härra Põlluaas, palun küsimus!

15:08 Kalle Grünthal

Vajuta nuppu! Mul on selline küsimus. Ütleme, meie õigusruumis on alati võimalik esitada kaebus ükskõik kas ametnike tegevuse või politsei tegevuse peale mingisugusele kõrgemale organile. Kui teie ütlete, et protest ei kuulu läbivaatamisele, teie asi see ei ole, siis on ikkagi olemas institutsioon Riigikogus, kus võib n-ö komisjoni tasemel sõita üle absoluutselt kõikidest normidest. See on täielik põhiseadusvastasus. Siin peaks ütlema seda, et Riigikogu juhatusel on õigus siiski teatud küsimusi, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega ega ka käesoleva seadusega, rakendada, n‑ö võtta vastu otsuseid. Sellega, kui teie ütlete, et see ei kuulu sinna, põhimõtteliselt kaotab ju Riigikogu juhatus ära kontrolli võimaluse, et komisjonides tehakse ka legitiimseid otsuseid.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, palun teie küsimus!

15:09 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja, hea Hanno Pevkur, Riigikogu aseesimees! Ma kuulen täiesti selget ärritunud tooni teie hääles ja ma ka näen, et te olete frustreeritud. Kunagi, kui Riigikogu alustas oma tööd, siis seda juhatas Riigikogu esimees ja tal ei olnud võimalust vaheaega võtta, isegi mitte tualetis vahepeal käia, kui keegi kuskilt ei halastanud talle, mõni fraktsiooni esimees või keegi, ega teinud vaheaja ettepanekut. Aga täna on võimalus kõikidel istungi juhatajatel võtta vaheaeg. Ega te äkki ei soovi? Ma teen teile ettepaneku, et võtke vaheaeg, saate puhata, rahuneda kõikidest nendest küsimustest, ja siis poole tunni pärast läheme ilusti edasi jälle.

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan selle ettepaneku eest, aga minuga on kõik väga hästi. Paul Puustusmaa, palun!

15:10 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea Hanno! Ma ikkagi otsin seda kompromissi kogu aeg. Ja ma mõtlesin, et üks variant on meil veel olemas. Kodu- ja töökorra seaduse § 13 punkt 18 annab võimaluse reguleerimata küsimuste puhul teha muudatusi. Ma mõtlen siin seda, et me võiksime niimoodi rahulikult edasi liikuda, nagu me liigume. Ja siis, kui me jõuame neljapäeva hommikuni ja me pole veel lahendanud, ükstapuha mis punkt meil arutelul parasjagu on, me vahetame selle ära ja võtame sotside OTRK ettepoole. Sellist olukorda ei reguleeri kodukorraseadus, aga meil on võimalik sellelesamale § 13 punktile 18 tuginedes seda teha. Kas selline asi oleks võimalik?

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on hea meel, et te loete seadust. Võin teile kinnitada, et need punktid, mis on meil praegu päevakorras, on kõik reguleeritud. Härra Grünthal.

15:11 Kalle Grünthal

Mul on teile selline ettepanek: kui te sealt kõrgest puldist alla tulete ja teie aeg on kukkunud – tähendab, mitte selles mõttes kukkunud, vaid, ütleme, aeg on läbi saanud –, siis palun kutsuge korrale oma Reformierakonna liige hea proua Vilja, kes hakkab mind siin väga pahase ja tõsise näoga noomima, kui ma mingeid küsimusi esitan. Tuletage talle meelde, et Riigikogu liikme sõna on vaba ja isegi Reformierakonna liikmetel puudub õigus sekkuda minu esitatud küsimustesse ja protestidesse. See ei ole, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja, üldse protest, see on sihukene inimlik palve. Tähendab, ma saan aru, et te olete ärritunud ja lugupeetud proua Vilja on ärritunud jne, näost oli ta vähemalt küll punane, aga võib-olla oli see tingitud sellest kuumast õhkkonnast, mis siin on. Aga siiski, palun säilitada viisakus, ütleme, ka Reformierakonna liikmetel. Sest täna oli siin veel teinegi juhtum ...

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, see ei ole küll protseduuriline küsimus.

15:12 Kalle Grünthal

Seda küll, aga see on lihtsalt palve.

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Ma tänan! Aga ma palun säilitada ka Riigikogu liikmetel kõigil viisakus ja lugupidamine kodu- ja töökorra seaduse vastu ning rääkida nii. Kui on tõesti tõeline küsimus istungi läbiviimise korra kohta, siis hea meelega vastan. Kui on soov lihtsalt kõneleda, siis selleks on esmaspäeviti vaba mikrofoni võimalus. Peeter Ernits, palun!

15:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma näen, et kolleegid on muutunud närviliseks, kuigi istung pole tegelikult veel alanudki. Aga minu küsimus on selle kohta. Kõik me oleme unikaalsed ja väärtuslikud, aga nende maratonööistungite ajal tuleb meie headel koalitsiooniliikmetel olla siin kogu aeg ja täies ulatuses valvel. Kas Riigikogu juhatus aseesimehe ja esimehe näol on mõelnud oma inimeste tervisele? Meil on kergem siin olla kaitselahingus või rünnakul kui teil olla permanentselt siin üle 60 tunni valmis. Olete te mõelnud oma inimeste kaitsele?

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen mures kõigi 101 Riigikogu liikme tervise pärast, eriti vaimse. Kalle Grünthal, palun!

15:14 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma saan aru, et teie koalitsiooni juhtkond põhimõtteliselt on selline elurõõmus ja n-ö vunki täis seltskond, eks ju. Aga ärge unustage ära, et selles seltskonnas on ka natukene eakamaid inimesi, kellele võib mõjuda selline maratonistung vägagi frustreerivalt. Mul on tõsiselt ...

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus, härra Grünthal.

15:14 Kalle Grünthal

Palun lubage mul lõpetada!

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tegelikult ka,  palun ...

15:14 Kalle Grünthal

Lubage mul lõpetada!

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Ma saan aru, et teil on soov kogu aeg rääkida, aga ma ütlen veel kord, et ma pakkusin teile võimaluse: ma olen lahkelt ka juhatuse liikmena valmis teiega tulema kohvikusse ...

15:14 Kalle Grünthal

Härra istungi juhataja, lubage mul oma küsimus lõpetada!

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

... võtma ühe kohvi. Istume, vaatame, kuidas üksteisel pulss on ja räägime rahulikult, eks ju.

15:14 Kalle Grünthal

Teie ei saa otsustada enne seda, kui ma pole seda asja ...

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga, härra Grünthal, ma kasutan nüüd juhataja õigust. Veel kord: kui teil on soov küsida, siis küsige. Mulle ei ole vaja esitada sellist pikka tiraadi või loengut sellest, kuidas kellelgi on tervis või kuidas keegi ütles. Kui teil on istungi läbiviimise kohta küsimus, siis küsige ära. Teil on 18. küsimus hetkel. Ma ei näe, et teie kolleegidel oleks nii palju muresid kui teil, ja seda läbivalt istungitel. Kui teil on vaja eraldi koolitust, siis ma lepin kokku Riigikogu Kantseleiga, et teile tehtaks Riigikogu kodu- ja töökorra tutvustus, et kuidas seadus toimib.

15:15 Kalle Grünthal

Ma soovin seda sellepärast rääkida, et see oleks ka stenogrammis, vaat see on see asi. Kas te selle maratonistungi läbiviimisel mõtlesite ka nende eakamate rahvasaadikute tervisele, kes peavad siin käima ja mitu ööd üleval olema? Kes pärast vastutab, kui nendel tervisega mingi fataalne asi juhtub?

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Veel kord: meil kõigil on võimalus anda oma panus selleks, et keegi – ei eakamad ega nooremad – ei peaks olema siin öö läbi. Menetleme seadused ära ja saame minna muudele töödele. Peeter Ernits, palun!

15:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma siiralt küsisin tervise kohta, eriti koalitsiooniliikmete puhul, kuna nendel on see katsumus palju suurem kui opositsioonil. Aga te viitasite siin hoopis vaimsetele probleemidele. Kas te tahate öelda, et keegi võib siin ööistungitega hulluks minna? Kes need võiksid olla? Oskate suunata?

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus.


1. 15:16 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine" eelnõu (398 OE) esimene lugemine

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi tänase päevakorraga. Esimene päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Ettekande teeb väliskomisjoni liige Imre Sooäär. Palun!

15:16 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu väliskomisjon esitas selle eelnõu, "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" k.a 31. mail.

Eelnõu näeb ette nimetada meie seast kahjuks vara lahkunud hea auväärt kolleegi Johannes Kerdi asemele delegatsiooni liikmeks ja ühtlasi delegatsiooni juhiks härra Mati Raidma. Delegatsiooni koosseis pärast Riigikogu otsuse muutmist, kui me oleme selle siin vastu võtnud, on järgmine: delegatsiooni juht Mati Raidma, liikmed Marko Šorin ja Heljo Pikhof ning asendusliikmed Anti Poolamets ja Sven Sester. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks, 2. juuniks 2020 kella 17.15-ks ühtki muudatusettepanekut ei esitatud.

Väliskomisjon tegi oma 3. juuni istungil eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 398 Riigikogu täiskogu teisipäeva, 8. juuni istungi päevakorda ja viia eelnõu lõpphääletus läbi samal istungil. Teiseks, väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on siinkõneleja. Väliskomisjoni istungi otsused olid konsensuslikud. Palun Riigikogul seda otsuse eelnõu toetada!

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, Riigikogu liikmetel on selle sisuka ja põhjaliku eelnõu kohta palju küsimusi. Riho Breivel alustab.

15:18 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja!

15:18 Imre Sooäär

Ei kuule väga hästi. Saate lähemalt rääkida? 

15:18 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mitte et mul oleks Mati Raidma vastu midagi, ta on väga hea ja tubli juht olnud, küsin, kas komisjon kaalus ka teisi kandidaate. See otsus oli, nagu ma aru saan, küll konsensuslik, aga kas toimus veel mingi arutelu lisaks, mingite teiste inimeste suhtes?

15:19 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Arutelu oli väga lühike. Komisjoni istungil olid kohal kõik opositsiooni ja koalitsiooni esindajad. Rohkem keegi alternatiivseid kandidaate ei pakkunud. Toimus väike arutelu selle üle, mis saab Sven Sesterist, kes seal oli. Vastus sellele küsimusele oli, et tema liigub Balti Assamblee delegatsiooni ja saab seal sama väärika koha. Rohkem alternatiivseid kandidaate keegi välja ei pakkunud.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Tamm, kas teil on protseduuriline küsimus või on sisuline küsimus?

15:19 Raivo Tamm

Jaa, mul on protseduuriline ettepanek teile juhtida istungit erapooletult, ilma irooniliste märkusteta.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Härra Reitelmann, küsimus, palun!

15:19 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minule on jäänud mulje Sven Sesterist kui intelligentsest hea taibu ja sõnaseadmisoskusega inimesest. Kas te oskate selgitada, miks härra Sester ei sobi enam sellele delegatsiooni juhi ametikohale?

15:20 Imre Sooäär

Aitäh, hea Urmas! Ma olen täielikult teie arvamusega nõus hea kolleegi Sven Sesteri koha pealt, täielikult nõus, ja arvan, et ta saab sama tublilt oma isikuomadustega täita oma kohuseid ka Balti Assamblee juures.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

15:20 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin natuke laiemalt. Sellised delegatsioonid sellistes organisatsioonides tihti tegelevad väga üldiste, väga selliste laiapindsete poliitiliste teemadega ja tihti esindamine kui fakt tundub nagu kõige tähtsam. Kas sellest oli juttu ja kui oli, siis millised on need eesmärgid või ülesanded, mis on delegatsioonile püstitatud?

15:21 Imre Sooäär

Aitäh! Hea küsimus! Konkreetne vastus teie küsimusele on: ei olnud juttu.

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siia on väga ilusti kirjutatud, väga selgelt küll, et arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Johannes Kert. Te väga ilusti siin puldis ju, me kõik teame, tõite selle põhjuse välja. Aga kas komisjonis arutati, et selle põhjuse oleks võinud tegelikult seletuskirja panna lihtsalt ajaloo huvides, eks ole, ja nende inimeste huvides, kes võib-olla tulevikus kunagi vaatavad seda seletuskirja ega leia siit seda põhjust ja võivad arvata midagi muud. Kas seda ka teil komisjonis arutati, et selle võiks sinna niimoodi ilusti sisse panna?

15:22 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Täiesti õige märkus. Sellised asjad tulevikus võiksid olla ka seletuskirjas, kui me mingitel põhjustel komisjoni liikmeid välja vahetame.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

15:22 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilma kahtluseta me arutame praegu väga olulist küsimust ja see on ülimalt oluline, et nende delegatsioonide koosseisudes oleksid inimesed, kelle isikuomadused lubaksid seda tööd teha kõige paremal võimalikul viisil. Mul on nüüd teile endale selline küsimus: missugused peaksid teie arvates olema Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhi omadused? Kas te võiksite tähtsuse järjekorras loetleda kümme omadust?

15:23 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Ma olen täiesti veendunud, et väliskomisjonis välja pakutud uus delegatsiooni juht Mati Raidma omab kõiki neid isikuomadusi, mis on äärmiselt vajalikud sellise auväärt koha peal. Ta on olnud väga paljude rahvusvaheliste organisatsioonide delegatsioonide juht ja rahvusvaheliste missioonide juht ÜRO liinis. Ma arvan, et tal on kõik selleks olemas, et seda kohust väärikalt täita. 

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma oleksin küll esitanud protseduurilise küsimuse, aga see oleks võib-olla devalveerinud selle sisu. Stenogrammi huvides. Ma loen, et siin on väliskomisjonil esimene lugemine ja te rääkisite, et juba on muudatusettepanekud esitatud. Kas need muudatusettepanekud ei peaks mitte tulema esimese ja teise lugemise vahepeal? Või on meil mingites paberites midagi valesti? Kas täna on siis lõpphääletus? See on kuidagi nagu arusaamatu, et muudatusettepanekuid ei esitatud, aga pärast esimese lugemise lõpetamist saabki ju alles muudatusettepanekuid teha.

15:24 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Rahvusvaheliste delegatsioonide moodustamisel ei olegi kolme lugemist nagu enamiku eelnõude puhul. Niimoodi kohe see otsuse eelnõu hääletusele pannaksegi, kui ei ole kellelgi mingeid märkusi või alternatiivset kandidaati. See on täna Riigikogu otsus, esimene lugemine on ju juba toimunud.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

See otsus võetakse vastu ühel lugemisel.

15:24 Imre Sooäär

Jah, õigus.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu otsuse kohta selliste välisdelegatsioonide moodustamise puhul muudatusettepanekuid ei tehta. Tuleb komisjoni ...

15:25 Imre Sooäär

Neid saab teha läbi komisjoni, jah.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

15:25 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See delegatsioon moodustati juba 2019. aasta maikuus. Aga mul on küsimus. Ma eeldan, et see on olemas, aga kuna mina väliskomisjonis ei ole, siis ma ei ole kursis ja nüüd palun, et äkki seletate. Kas sellel delegatsioonil on ka mingid eesmärgid seatud ja mingi tegevuskava välja mõeldud või lihtsalt on nimetus "delegatsioon"?

15:25 Imre Sooäär

Aitäh teile! Sellel delegatsioonil on väga pikk ja põhjalik reglement. Selle ajalugu jne on ilusti olemas Riigikogu koduleheküljel, seal on kõikide delegatsioonide kohta, mida Riigikogu moodustab. Soovitan sealt lugeda, seal on päris pikk selgitus selle kohta.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:25 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen sinuga nõus, et enamik Riigikogu liikmeid väärib vajalike komisjonide esimehe kohta või liikme kohta, kui nad on juba siia valitud. Aga mulle jäi su ettekandest midagi arusaamatuks. Kahjuks üks Riigikogu liige Johannes Kert lahkus meie hulgast. Aga kui ma õigesti tean, tema ei olnud komisjoni esimees, ta oli selle liige. Praegu me räägime esimehe hääletamisest. Kas ma mäletan õigesti, et Sven Sester oli või on praegu ka esimees? Siis oleks pidanud olema ju kuidagi nii, et üks on liikme vahetus ja teine on esimehe valimine. Seda oleks huvitav teada, kuidas komisjonis see arutelu käis. Kas nii, et liikmena välja, asendusliikmeks komisjoni esimehe koha pealt? Või kuidas?

15:26 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Välisdelegatsioonide moodustamisel fraktsioonid esitavad oma ettepanekud ja need tehakse kõik ühe otsusega, st ei tehta eraldi otsust esimehe ja komisjoni liikmete kohta. Küll on aga ENPA puhul niimoodi, kus määratakse komisjoni esimees ja välisdelegatsiooni esimees korraldab delegatsioonisisesed valimised. Nii on see ENPA puhul. Aga kõnealuse eelnõu puhul otsustatakse kogu delegatsiooni koosseis ühe otsusega.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:27 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka arutelu või on teil mingisugune selline list ka, millistele nõuetele see komisjoni liige peaks vastama või mis on need eeldused, mida oleks vaja, et ta saaks tööd teha hästi seal komisjonis?

15:27 Imre Sooäär

Aitäh! Ei ole, aga me eeldame, et fraktsioonid tegelevad sellega igaüks oma fraktsiooni sees ja iga fraktsioon esitab enda väärikad kandidaadid.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reitelmann, selle päevakorrapunkti juures on Riigikogu liikmetel üks suuline küsimus, sama kehtib ka härra Breiveli, proua Helme ja nende kohta, kes on pannud endale teise küsimuse siia üles. Paul Puustusmaa, palun!

15:28 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Imre! Tegelikult ma olen väga üllatunud, et ma kuulsin, et delegatsiooni moodustamisel ei ole teda briifitud, ei ole püstitatud ühtegi ülesannet, mingit konkreetset eesmärkigi ei ole, mitte midagi ei ole. Siis tekib küsimus, kuidas sa ise tajud ja tunnetad, kas meil on vaja sellist delegatsiooni, millel puuduvad eesmärgid, puuduvad ülesanded, puudub sisuliselt nägemus-olemus. Miks me kulutame sellele raha, miks me raiskame administratiivset ressurssi selle jaoks, miks see siis vajalik on?

15:28 Imre Sooäär

Aitäh, hea kolleeg Paul! Siin ma ei taha sinuga nõustuda. Ma arvan, vastupidi, et need eesmärgid peavad olema ja need on [olemas]. Need on päris hästi sõnastatud ka Riigikogu kodulehel. Kui te võtate lahti "Töö välisdelegatsioonides", siis seal on päris hästi see kõik sõnastatud. Ja ma arvan, et need on piisavalt põhjalikud, mille põhjalt fraktsioonid saavad teha kaalutletud otsuse, keda mingisse delegatsiooni nimetada. Kahjuks EKRE fraktsioonilt sellel väliskomisjoni koosolekul ühtegi täiendavat ettepanekut ei tulnud kellegi teise liikme kohta. Kindlasti oleks seda arutatud, kui teie näiteks oleksite veel kellegi üles seadnud.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

15:29 Merry Aart

Jah, aitäh! Suur tänu, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Sellised delegatsioonid on uhked ja iseenesest üsna olulised. Mina küsin teie käest sellist asja: kas te arutasite või kas on teil teada – kindlasti on teil teada see komisjonis –, millised on ühiskonna ootused sellisele Eesti delegatsioonile?

15:29 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Väga õigustatud küsimus. Ma arvan, et need ootused on kõrged ja need on õigustatult kõrged. Olen ise olnud Riigikogu välisdelegatsioonide esimees. Ma tunnetan seda vastutust, mis delegatsioonidel on. Nad peavad esindama kogu Riigikogu arvamust, kõiki riigis olevaid arvamusi, nad ei saa rääkida välisdelegatsioonides või muudes riikides n-ö ainult enda arvamust, vaid nad peavad esitama Riigikogu kui institutsiooni arvamust ja Eestis levivaid arvamusi. Ma arvan, et need ootused on kõrged ja välisdelegatsioonides osalemine on väga oluline ja suur töö nendele, kes seal osalevad. Nad esindavad meie riiki, nad on mõnes mõttes meie riigi suursaadikud, aga parlamendist.

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mart Nuti kogemuses ja kvalifikatsioonis ei ole minul küll kahtlusi, aga kui sa nüüd võrdleksid neid oskusi ja kogemusi kolleegide Sven Sesteri ja Mati Raidma vahel just nimelt selles delegatsioonis, siis kuidas sa võrdleksid neid mõlemat lugupeetud kolleegi oma kvalifikatsiooni poolest?

15:31 Imre Sooäär

Ma leian, et mõlemad on väga tugeva rahvusvahelise kogemusega, väga kogenud, nad sobivad nendele ametikohtadele ja suudavad väga hästi meie riiki selles positsioonis esindada.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti on igal delegatsioonil alati mingi kava midagi ellu viia. Näiteks, NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioon aitas ellu viia liikmesriikide vahel koostööd kaitse- ja julgeolekuküsimustes, ka Eesti julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja välispoliitiliste huvide kaitsmist, näiteks ka veel päevakajaliste julgeoleku- ja kaitseteemaliste raportite ning resolutsioonide koostamist, assamblee üritusi ja komitee töödes osalemist, samuti assamblee järjepidevuse tagamist. Siiski eeldan, et nimetatud väliskomisjonil on ka vägagi konkreetsed ülesanded. Ma sooviksin muidugi teada täpsemalt, kas, ütleme, selle delegatsiooni päevakavas on ka n‑ö liberaalse ühiskonna vaadete propageerimine ja kõik muud küsimused, mis puudutavad seda valdkonda. 

15:32 Imre Sooäär

Aitäh, hea kolleeg! Väga hea küsimus. Kõikide Riigikogu välisdelegatsioonide juhid peavad regulaarselt andma aru oma tööst väliskomisjonile. Kõigi nende raportitega, kus nad on osalenud, ja nende töö kokkuvõtetega on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik tutvuda väliskomisjonis. Ja ka järgmine delegatsioonijuht Mati Raidma peab täpselt samuti hakkama oma tööst aru andma. Nii et see on ilusti väliskomisjonis, vähemalt kaks korda aastas kuulatakse kõikide delegatsioonide juhid üle ning arutatakse pikalt ja põhjalikult nendes delegatsioonides üles võetud teemasid ja seda, mis on Eesti seisukohad seal olnud.

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

15:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Imre! Kahtlemata on Sven Sester väärikas kolleeg selle delegatsiooni asendusliikmeks, samamoodi kolleeg Mati Raidma, selles ei ole vähimatki kahtlust. Aga kas teil oli komisjonis juttu ka sellest, millised võiksid olla meie rahvuslikud huvid või eesmärgid selles delegatsioonis, mida need liikmed võiksid või peaksid seal saavutama?

15:33 Imre Sooäär

Aitäh! Laias laastus on eesmärk kaitsta Eesti huve, nii nagu me neid kaitseme siin Riigikogu saalis, kõik vastavalt oma erakondadele ja meie valijate ootustele. Ja üldiselt väljendab delegatsioon neid seisukohti, mida väljendab ka parajasti võimul olev valitsus. Nii oli see eelmise valitsuse ajal, nii on see praegu ja nii on see kindlasti ka tulevikus. Aga Riigikogu roll selles on tuua just opositsiooni arvamus lauale ja delegatsioon ongi alati moodustatud nii koalitsiooni kui ka opositsiooni liikmetest, seega see tasakaal peaks seal olema tagatud.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

15:34 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kuidas on delegatsiooni töö korraldatud ja kas delegatsiooni juht saab ka mingit töötasu delegatsiooni juhtimise ja töö korraldamise eest?

15:34 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Iga välisdelegatsiooni juht korraldab ise oma delegatsiooni tööd ja keegi selle eest mingit lisatasu ei saa.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

15:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me kõik teame niisugust väljendit nagu "parlamentaarne turism". Parlamentaarne turism tähendab seda, et sõidavad onklid ja tädid tähtsate nägudega kusagile kohale, istuvad koosolekutel, joovad kohvi ja ajavad vastuvõtul small talk'i. Aga tegelikult mingisugust resultaati selle parlamentaarse turismi tulemusena ei ole. Mul on väga tõsine kahtlus, et maailmakorra muutumise tingimustes, mida me praegu iga päev näeme, see parlamentaarne assamblee on just nimelt niisuguse parlamentaarse turismi koht. Kas te nõustute minuga või ei nõustu?

15:35 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Tegelikult see on õigustatud küsimus, sest seda on ju esitatud ka ajakirjanduses. Kas välisdelegatsioonide näol on tegu parlamentaarse turismiga? Mina leian, et see sõltub väga palju selle välisdelegatsiooni liikmete enda aktiivsusest ja sellest, kui palju nad suudavad reaalselt rahvusvahelistel foorumitel Eesti huve kaitsta. Kui on mõni delegatsiooni liige, kes aastaid ei tee seal suudki lahti, siis tõepoolest, hea Mart, ma olen nõus sinuga, et tuleks kaaluda, kas sellised liikmed, kes on fraktsioonidest määratud, aga aastaid seal suudki lahti ei tee, on ikka õigustatud selle delegatsiooni koosseisus Eestit esindama. Aga see on täpselt nagu Riigikogu saalis – on neid, kes võtavad oma tööd väga südamega, pühenduvad sellele, ja on neid, kes võib-olla ei pinguta nii palju kui teised. Nii et inimesed on erinevad. Sõltub täielikult sellest inimesest, kes on delegatsiooni liige. Aga ma tean Matit aastaid ja ma tean, kuidas ta on teistes delegatsioonides esindanud Eesti huve, seega mul pole mitte vähimatki kahtlust, et ta suudab seda tööd tasakaalustatult ja kõiki parlamendis esindatud erakondi arvestades teha. 

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

15:37 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kahtlemata on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ehk OSCE Parlamentaarne Assamblee väga oluline institutsioon ja ma olen kindel, et me valime täna sinna ka väärikad liikmed. Aga Riigikogu istungeid jälgivad tuhanded inimesed. Meie siin, võib eeldada, teame kõik, mida see organisatsioon endast kujutab, [aga teised ei pruugi teada.] Võib-olla te teete väikese ülevaate, millega see assamblee tegeleb, mis on põhiküsimused. Ja loomulikult kõiki meie inimesi huvitab, millised on olnud Eesti delegatsiooni saavutused seal, millega me oleme hakkama saanud ning kuidas me oleme Eesti huve kaitsnud ja seisnud nende eest.

15:38 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Oled ka ise väliskomisjoni liige ja sa tead väga hästi, et kõik delegatsioonijuhid annavad oma tööst aru. Mina ei ole hetkel ühegi välisdelegatsiooni juht, seega ei saa nende nimel rääkida, aga ma olen päris kindel, et Mati Raidma hakkab seda tegema ja kindlasti teeb seda ka parlamendi täiskogu ees, kui vaja, kui te seda palute.

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

15:38 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Mul on kaks küsimust. Ma saan aru, et välja vahetatakse Oudekki Loone ja asemele läheb Marko Šorin. Kas fraktsioonil oli etteheiteid Oudekki Loone tegevusele seal, et ta välja vahetatakse, või hakkab Marko Šorini töö kvaliteet seal kuidagi parem olema? Ja teiseks ikkagi seesama küsimus, mille Henn Põlluaas esitas. Missugune see nende tööplaan on? Kui palju nad hakkavad meil siin Riigikogu saalist ära olema? Ja kolmas küsimus, mis on ka väga oluline, mida me ei tohi unustada ühegi rahvusvahelise koostöö puhul. Igasugune välissuhtlus, igasuguste delegatsioonide tegemine ja igasugustes rahvusvahelistes organisatsioonides olemine annab ära tükikese Eesti suveräänsust. Midagi me lepime kokku, mis on kõrgem meie enda põhiseadusest ja reeglitest. Ega me nüüd selle otsusega ei anna ära Eesti suveräänsust?

15:39 Imre Sooäär

Aitah, hea küsija, hea Martin! Õigustatud küsimused. Minu isiklik arvamus on, et me ei anna seda suveräänsust ära, aga mis puudutab delegatsioonide osalemist rahvusvahelistel foorumitel, siis otsuse teeb delegatsiooni juht lähtuvalt ka Riigikogu eelarvelistest võimalustest.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

15:39 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui eelmine küsija küsis, kas me anname ära tükikese oma suveräänsusest, siis mina küsin, kas te olete vähemalt kursis või kas te oskate mulle öelda, millise tükikese oma riigieelarvest me kulutame selles organisatsioonis osalemise peale.

15:40 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et lähtuvalt möödunud aasta COVID‑i situatsioonist, kus enamik delegatsioone ei saanud kuskile lennata, olid need summad tegelikult kõik alakasutatud. Täpset ülevaadet näeme ilmselt aasta lõpus, kui summad kokku võetakse. Aga kindlasti [on kulunud] palju vähem, kui eelarves oli selleks ette nähtud.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole, kuna ma tõesti märkisin, et on ainult  üks.

15:40 Imre Sooäär

Peeter Ernits?

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernitsal ei ole teist küsimust, üks küsimus on igaühel. Ja Peeter Ernitsat ei ole ka saalis.

15:40 Imre Sooäär

Seega aitäh kõigile! Ja palun seda eelnõu toetada.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised, sõna on soovinud EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme. Palun! Juhin tähelepanu, et sõna saavad võtta ainult fraktsioonide esindajad. Palun, härra Helme! Kaheksa minutit.

15:41 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Tulen siia pulti rääkima hoopis millestki muust kui sellest otsuse eelnõust. Ma tulen teile siia pulti rääkima sellest, mis meid ees ootab. Kahtlemata juba protseduuriliste küsimuste menetlemise ajal võis mingit aimu saada sellest, et meid ootavad ees mõned pingelised tööpäevad. Ja ma pean teile seda pisut lahti seletama, miks. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond võitles mäletatavasti aprillis väga põhimõtteliselt selliselt maailmavaateliselt lähtekohalt politseiriigi vastu, kui me menetlesime NETS-i eelnõu. Me saavutasime kompromissi koalitsiooniga, meid kõige rohkem häirivad või meid kõige rohkem murelikuks tegevad paragrahvid said sealt välja. Sama võib öelda ka hädaolukorra seaduse kohta, ehkki selle hädaolukorra seaduse vajalikkus on meie arvates tegelikult jätkuvalt küsitav. Ja nüüd muidugi sellesama ABIS-e eelnõu ehk biomeetrilise andmebaasi loomise eelnõu puhul on meil olnud, ma ei tea, poolteist kuud või natuke kauem arutelusid ja vaidlusi nii vastavas Riigikogu komisjonis kui ka Riigikogu fraktsioonide vahel teemal, mida selle eelnõuga ikkagi teha.

Eelnõul on loomulikult oma habe ees. Seda andmebaasi on ametnikkond soovinud pikemat aega. Nii siseminister Mart Helmet kui ka siseminister Alar Lanemani ametnikkond hirmsasti mudis, et seda andmebaasi tekitada, kusjuures siin tuleb öelda, et kõigile oleks selge: seda andmebaasi vähemalt meie ministritele müüdi valega. Räägiti jutte sellest, kuidas on lihtsalt infotehnoloogiline uuendus, vanad andmebaasid pannakse kinni ja kantakse andmed üle uude ja paremasse, mitte midagi ei muutu, mitte midagi juurde ei tule, lihtsalt on vaja natukene asja värskendada ja uuendada nii nagu IT-valdkonnas ikka. Tõepoolest see saadeti isegi kooskõlastusringile, aga siin tuleb kindlasti selgelt ära öelda: eelmises valitsuses see eelnõu edasi ei liikunud. Nii palju kui ta Siseministeeriumist välja saadeti, kaugemale ta ei jõudnud, sest mina isiklikult kaasministrina, valitsusliikmena ei olnud sellega mingil juhul nõus ja ka meie fraktsioon ei olnud sellega mingil juhul nõus. Nii et see eelnõu meie valitsuse ajal seisis väga selgelt sellel põhjusel, et meile oli see vastuvõetamatu, juba siis.

Nüüd, me oleme pakkunud välja nende arutelude käigus ka koalitsioonierakondadele, ka selle nädala päevakorra puhul, et me ei pea takistama kogu ülejäänud Riigikogu tööd. Paneme ABIS‑e kolmapäeva kõige viimaseks eelnõuks, menetleme ülejäänud eelnõud ära normaalses tempos ja saame ülejäänud eelnõud järgmisel nädalal enne suvevaheaega vastu võtta. See ei sobinud. See ei sobinud, see ABIS‑e eelnõu pandi päevakorda keset kolmapäevast päeva. Mis seal siis ikka. Meie selge ettepanek oli mitte tegeleda ABIS‑e läbisurumisega kevadistungjärgul, jätta see sügisistungjärku ootama. Sellega ka nõus ei oldud.

Meil on ainult üks lihtne eesmärk: ära hoida eelnõu 366 seaduseks saamine. Me saame ju aru, et kui valitsus tahab, ta saab siduda ühe eelnõu usaldusega ja selle eelnõu raames selle läbi rullida, mistõttu me oleme otsustanud takistada kogu ülejäänud Riigikogu tööd samuti. Kõikide eelnõude puhul. Olgu see mõni otsuse eelnõu, esimene lugemine või teine lugemine – kõikide eelnõude puhul. Teeme kõik asjad ära, mida meile kodukord lubab: küsimusi küsime, kõnesid peame, vaheaegasid võtame, hääletusi teeme. Kõikidega. Ja mitte ainult sinnamaani, kuni me oleme läbinud 366, vaid sealt edasi ka. Kui koalitsioon on otsustanud, et see on neile kõige tähtsam eelnõu, mida kahel järgneval nädalal tahetakse vastu võtta, siis koalitsioon peab arvestama sellega, et see tuleb valu ja vaevaga. Ja minu ettepanek kallitele koalitsioonikaaslastest kolleegidele on pöörduda ikkagi oma fraktsiooni juhtkonna poole ja teha neile selgeks, et seda valu ja vaeva ei ole vaja. Kui 366 jääb kevadel vastu võtmata, siis kõik muu trall jääb ka tegemata. Aitäh!

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Meenutan, et me arutame praegu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamist. Jürgen Ligi, kas on soov Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkida OSCE-st?

15:46 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma ei tahaks selle rõveda praktikaga küll kaasa minna, et me suvalisel ajal suvalises päevakorrapunktis ajame suvalist juttu. Aga mul ei ole muidugi midagi selle vastu, kui näiteks koguneb vanematekogu ja sellest punnseisust tullakse kuidagi välja. Martin, kui sa korra pidurdaksid – aga noh, eks valel on nii pikad jalad ikka, et suudab ruumist ära joosta –, siis faktid paika: selle eelnõu algatas Mart Helme 13. oktoobril. Rahandusminister Martin Helme kooskõlastas selle kuu aja jooksul märkusteta. MKM ja EKRE ministrid kooskõlastasid selle märkusteta. Ei ole ühtegi jälge sellest, et oleks seda seadust kuidagi pidurdatud. Alar Laneman kooskõlastas selle, ta saatis minu andmetel selle teisele kooskõlastusringile jaanuaris. Siseminister Alar Laneman. Mulle ütles ta eile, kui ma talle seda ütlesin, et ära mölise. See on tema tase, see on tema ametialane pärand. Kui ma juhtisin tähelepanu, et kuule, ei ole väärikas Riigikogu seisata asjade eest, mille te olete ise algatanud, millele te ei ole kriitikat esitanud, siis ta ütles mulle: "Ära mölise!" Alar Laneman, siseminister – sihuke mees. Ma arvasin, et ta tegelikult on hea vagur vennike. Aga näed, kuidas ...

Täiesti mõeldav, et fraktsioonijuhid kogunevad. Aga need faktid on mul siiski vaja stenogrammi jaoks ära öelda. Mart Helme algatas, Martin Helme kooskõlastas, ettevõtlusministrid kooskõlastasid ja miks pagan ei võiks Riigikogule anda praegu võimalust seda hääletada? Mis on see suur rahvuslik-konservatiivne idee, et rahvusparlament ei saa sellist seadust hääletada? Miks ta ei saa teisi seadusi hääletada? See seadus on mõeldud kuritegevusvastaseks võitluseks. See on selleks, et riik toimiks tõhusamalt. Kas vastus on see, et EKRE on kolinud riigi poolt, kuna ta ei ole võimul, pättide poole? Kas ta kardab, et tema jääb kuidagi nende andmetega kimpu, mis tema kohta on? Või on põhjus kusagil mujal? Oleks väga tore, kui te selle jutu meile ära räägiksite. Minu poolest võivad selleks koguneda fraktsioonide juhid, võib ka vanematekogu kokku tulla. Ma imestan, et selliseid asju ... Vanasti oli vanematekogu just sellisteks juhtudeks, kus konflikt oli arusaamatu, parlament oli pärsitud. Ei uuritud seda, kes kui palju süsti tegi teisipäeviti hommikul kell kaheksa. Vanematekogul oli oma mõte – klaarida suhteid. Tehke see ära ja seletage oma lugu ära! Aitäh! (Aplaus saalis.)

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas härra Laneman soovib vasturepliiki? Härra Laneman!

15:49 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on nüüd vaja teha raske valik, aga öeldakse, et tõde on kõige tähtsam. Siseminister Alar Laneman ei ole Jürgen Ligiga vestelnud. See on esimene vale. Ei ole talle ka midagi sellist öelnud. (Aplaus saalis.) Teiseks ... 

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, palun siiski, me päris teatris ei ole ...

15:50 Alar Laneman

Teiseks, ma uskusin, et see, mis toimub Riigikogu hoone meeste tualettruumis, sinna ka jäetakse. (Naer saalis.) Aga see toodi kõnepulti. Mul on ääretult piinlik, et ma pidin seda sõna pruukima, selles on heal kolleegil Jürgenil õigus, ja ütlesin talle niimoodi. Aga hea Jürgen oleks võinud ka seletada, mis olukorras see oli. See oli ääretult piinlik. Aga see sõnavalik tuleb sellest, et eestlasega räägid sa eesti keeles, venelasega vene keeles ja roppsuuga räägid vähe ropumas keeles. Et oleks arusaadav. Kui minuga hakkab tualettruumis rääkima inimene, toimetades pissuaari juures ihuliige peos, siis ma pean seda ebasobivaks, ja seda tuua siia Riigikogu saali pean veel topelt ebasobivaks. Ma kahetsen, et ma ei kõndinud lihtsalt välja. Aga ma tõesti ütlesin: "Jürgen, räägime teises kohas, see ei ole õige koht." Aga peale mitut pöördumist see ei õnnestunud ja siis ma kahjuks langesin temaga samale tasemele ja vastasin niimoodi. Ma väga vabandan selle eest! Ja ma tõesti sooviksin, et see [info] ei oleks tulnud siia. Aga tõde on kõige tähtsam.

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Härrased Ligi ja Laneman, ma väga palun, et kui vaja, siis te veel selgitate omavahel, teete seda omavahel. See, mis me siin räägime, jääb ajalooürikutesse, stenogrammi, ja kindlasti jõuab läbi eetri ka Eesti inimesteni. Nii et ma arvan, et me ei pea arutama seda, mida mehed pissuaari juures teevad. Härra Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus?

15:52 Peeter Ernits

Jah. Hea juhataja! Huvitav, kolleeg Ligi vahepeal jäi ka kraanikausi juures asjaga vahele. Ma küll ei tea, mida ta seal tegi. Aga küsimus on selles, et sa juhtisid tähelepanu peale Reformierakonna liikmete aplausi, et me ei ole teatris. Kas Reformierakonnas on siiski arvamine, et nad on teatris?

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Ma juhtisin meie kõigi tähelepanu sellele, et see saal on siiski töö tegemiseks. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus või lihtsalt vaherepliik? Sest vaherepliiki teil ei ole võimalik öelda, küll on seda võimalik öelda vasturepliigi korras Mart Helmel.

15:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind ajendas protseduuriliselt küsima teie käest teie väljendatu – siis, kui Eesti Konservatiivse Erakonna saadikud aplodeerisid. Millegipärast jätsite te koalitsioonipoliitikute aplodeerimise tähelepanuta, ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Palun selgitage, millest see diskrimineerimine on [tingitud]!

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal! Kõike, mida juhataja ütleb, ei pea võtma isiklikult. Ma ütlesin seda kogu Riigikogu saalile. See käis kõikide kohta. Mart Helme, palun!

15:53 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma repliigi korras ütlen, et esiteks muidugi ei ole kunagi hilja targemaks saada. Ja teiseks ma ütlen, et seda eelnõu müüdi ka ministrile teatud valega kui IT-arendust, mis peab hõlbustama eri andmebaaside vahelist ristkasutust. Nüüd on sellest välja kasvanud aga superandmebaas, mille sattumine Eesti riigile vaenulike jõudude kätte võib olla väga tõsiste tagajärgedega. Ja tahan juhtida tähelepanu ka sellele, et meie obstruktsioon selles küsimuses on reaktsioon koalitsiooni teerullitaktikale. Sest meie 75 parandusettepanekust ei võetud arvesse ühtegi. Vähe sellest, neid isegi ei menetletud.

Ja veel, kui eelmisel valitsusel oli raha küllalt – me oleks see 15 miljonit leidnud ilma igasuguse probleemita –, siis praegusel valitsusel, me teame, raha ei ole. Ja see kulutus on enam-vähem sama suurusjärk nagu kaitsekulude kärbe. Ka seetõttu me vastustame seda. Kolmandaks, me näeme siin ilmselget soovi korruptiivselt seda riigieelarvelist raha koalitsioonierakondadega seotud IT‑ettevõtjatele sülle visata ja ka sellepärast me oleme sellele eelnõule vastu. Nii et meie oleme polüfoonilise mõtlemise ja tegutsemisega fraktsioon. Ja ma arvan, et ka koalitsioon peaks seda kõrgelt hindama.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Ma tuletan veel kord meelde, et me arutame hetkel Euroopa Julgeoleku‑ ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamist. Aga juhataja soovib öelda Mart Helmele siiski ka väikese meeldetuletuse: muudatusettepaneku nr 11 eelnõu 366 juures on esitanud EKRE fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Aga selle juurde me jõuame siis, kui me arutame eelnõu 366.

Läheme nüüd eelnõu 398 lõpphääletuse juurde. (Saalikutsung.) Härra Põlluaas, kas teil on näpp püsti?

15:56 Henn Põlluaas

Tõepoolest, ma palun Konservatiivse Rahvaerakonna nimel enne hääletamist kümme minutit vaheaega.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas erakonna või fraktsiooni nimel?

15:56 Henn Põlluaas

Fraktsiooni nimel ikka, jah.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Siis on kümme minutit vaheaega. Jätkame kell 16.06.

V a h e a e g

 

16:06 Aseesimees Martin Helme

Austatud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud. Me oleme esimese päevakorrapunkti, 398 OE juures. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 398 lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:07 Aseesimees Martin Helme

Otsuse eelnõu poolt on 83 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja erapooletuid on 3. Otsuse eelnõu on vastu võetud.


2. 16:07 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse ˮEesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine" eelnõu (399 OE) esimene lugemine

16:07 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase päevakorra teise punkti juurde. Tegemist on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 399 esimese lugemisega. Ettekandja on väliskomisjoni esimees Mihhail Lotman. Palun! Aseesimees. Vabandust! Väliskomisjoni aseesimees. Ja minu võimuses ei ole seda muuta, kahjuks.

16:08 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud kolleegid! Esitan teile Riigikogu otsuse ettepaneku "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" ... 

16:08 Aseesimees Martin Helme

Kas saaksid mikrofoni natuke endale lähemale panna?

16:08 Mihhail Lotman

... muutmine. Väliskomisjon esitas eelnõu s.a 31. mail. Eelnõu näeb ette muuta Balti Assamblee delegatsiooni Isamaa fraktsiooni ning keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, õiguskomisjoni ja rahanduskomisjoni ettepanekul. Muudatused on järgmised. Muuta Riigikogu 2019. aasta 12. juuni otsus "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" järgmiselt. Esiteks, arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Marek Jürgenson ja Üllar Saaremäe. Teiseks, nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester. Kolmandaks, nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets. Riigikogu juhatus määras muudatusettepanekute tähtajaks 2. juuni 2021 kell 17.15. Ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud.

Väliskomisjon tegi oma 3. juuni istungil eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused. Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 399 Riigikogu täiskogu teisipäeva, 8. juuni istungil päevakorda ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on komisjoni aseesimees Mihhail Lotman. Otsused on võetud vastu konsensuslikult. Head kolleegid, sellega minu etteaste lõpeb. Ma ootan teie sisukaid küsimusi sellel ja muudel teemadel. Kindlasti tekitab see ka suurt poleemikat. Aitäh!

16:11 Aseesimees Martin Helme

Küsimused. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei hakka küsima muudatusettepanekute kohta, sest ma saan aru, et neid ei olnudki võimalik esitada – seda sai teha ainult seal komisjonis –, ega seda, mitmes lugemine meil siin on. Aga minu küsimus on see. Ma loen siit, et Eesti, Läti ja Leedu on loonud sellise parlamentidevahelise koosluse. Ja eelmine päevakorrapunkt oli, ütleme, Euroopa oma. Millest selline väiksem formaat? Kõik need kolm riiki on ju ka Euroopa Liidus. Kas see ei ole sellise informatsiooni puhul väga eksitav, kui on erinevad delegatsioonid ja erinevad arusaamised, nii et me ei suudagi niimoodi mingit ühtset joont fikseerida?

16:12 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud Tarmo! Seda küsimust me komisjonis ei arutanud, kuna me lootsime, et iga Riigikogu liige on nende asjadega kursis, on lugenud vastavaid dokumente koduleheküljelt, kus kõik need väga sisukad küsimused on käsitletud ja neile võib leida sama sisukad vastused.

16:12 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

16:12 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud väliskomisjoni aseesimees! Kolm Balti riiki on loomulikult sõbrad ja käivad omavahel läbi. Meie delegatsiooni liikmed esindavad meie komisjone, erinevaid. Kas te saaksite natukene üldistada või iseloomustada, kas selliste komisjonipõhiste kokkusaamiste ja asjade arutamine on olnud tulemuslik? Ja kui on, siis kas meil on ka mingeid eredaid näiteid või saavutusi sellest vallast? 

16:13 Mihhail Lotman

Aitäh! Igaks juhuks tuletan meelde, et ma ei esinda siin mitte iseennast, vaid komisjoni. Tegelikult mul ei ole isegi õigust rääkida sellest, mida seal komisjonis ei ole arutatud. Aga vastus on jah.

16:13 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, protseduuriline, palun!

16:13 Jürgen Ligi

Aitäh, härra juhataja! Selle saali hea tava on üldiselt, et seesuguste päevakorrapunktide arutelu palaganiks ei pöörata. Nüüd vaadates seda ekraani ja kuulates sissejuhatust näen, et asi sinnapoole liigub. Aga mul on protseduuriline küsimus. Kas teie kui erakonna esimees saaksite teha selles punktis erandi, et te seda palaganiks ei muuda? Sest tegelikult me sisuliselt ju asendame ühte [siit ilmast] lahkunud Riigikogu liiget delegatsioonis. Äkki siin nalja ei teeks?

16:14 Aseesimees Martin Helme

Jürgen, sa tahad praegu võtta oma kolleegidelt ära võimaluse esimesel lugemisel põhjalikult tutvuda eelnõuga. Nii küll ei tohiks käituda. Jätkame küsimustega. Riho Breivel, palun!

16:14 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole siin Jürgen Ligiga mitte üks teps nõus, sellepärast et küsimus ei ole praegu mitte selles, et asendada meie kõigi lugupeetud Johannest, vaid küsimus on ikkagi selles eelnõus. Eelnõu on Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine. Mul on küsimus lihtne. Arvati välja  parlamendist lahkunud liikmed, aga delegatsioonist arvati välja ka üks hea sõber, idavirumaalane Üllar Saaremäe. Ja Üllar Saaremäe on minu teada eluaeg olnud väga tubli mees, ma tunnen teda ka väga kaua aega ja tean, et ta on suur Leedu, Läti ja Eesti sõber. Ta on praegu teie pinginaaber ka. Miks ta vahetati välja sellest koosseisust?

16:15 Mihhail Lotman

Aitäh! Seda küsimust me komisjonis ei arutanud. Aga ma jagan teie kõrget hinnangut meie kolleegi Üllar Saaremäe kohta.

16:15 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

16:15 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma läheksin natuke ajalukku tagasi. Teatavasti ...

16:16 Mihhail Lotman

Palun räägi natuke mikrofonile lähemal!

16:16 Jaak Valge

Teatavasti kahe maailmasõja vahel oli Eesti, Läti ja Leedu majanduslik ja poliitiline koostöö märksa tihedam, kui ta on praegu, ometi ei säästnud see Eestit ega Lätit ja Leedut iseseisvuse kaotuse eest. Nüüd on minu küsimus: kas see, et meie praegune koostöö on suhteliselt nõrk, on meile murekohaks? Ja teiseks, kui jah, siis kas me ei peaks siis seda koostööd väga tugevasti tihendama?

16:16 Mihhail Lotman

Aitäh! Ka seda küsimust, väga olulist ja väga muret tekitavat küsimust me ei ole komisjonis arutanud. Aga mõlemale küsimusele on vastus jah.

16:16 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

16:16 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan seda delegatsiooni uut koosseisu ja seal on nüüd täpselt pooleks – kaks naisterahvast, kaks meesterahvast. Kas see oli mingisugune ideoloogiline suunitlus, et kuna sookvoodid on moes, siis pidi see nii minema? Või on teil aimu, kuidas see koosseis sellise soolise jagunemisega kujunes? Kas oli sellest ka komisjonis juttu või oli see sookvootide nõudjate pime õnn siinkohal? 

16:17 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud küsija! Sellest komisjonis juttu ei olnud. Sooline tasakaal on minu meelest selline asi, mida ei ole vaja kvootidega reguleerida, aga kui see kukub hästi välja, siis see on hea.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

16:17 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma loen siit eelnõust, et nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets, ja seletuskiri ütleb veel, et nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester. Minu küsimus: kas te komisjonis arutasite ka nende persoonide isikuomaduste üle, miks just nemad sobivad delegatsiooni koosseisu? Või äkki te olete nii kena ja kasutate seda suurepärast võimalust ja ütlete praegu siit puldist nende kohta mõne hea sõna ja selgitate, miks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets on hea valik just selle delegatsiooni seisukohast. (Midagi undab saalis.)

16:18 Aseesimees Martin Helme

Mulle tundub, et me ei kuulnud lõppu. Mis seal undab?

16:18 Mihhail Lotman

Kas ma vastan?

16:18 Aseesimees Martin Helme

Oota, kuni vaikuse saame. Nii. Kas sa kuulsid küsimust? 

16:18 Mihhail Lotman

Jaa, ikka.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, protseduuriline enne.

16:19 Helle-Moonika Helme

Umbes päris lõpupoole jäi küsimus [undamise tõttu pooleli], mina ei saanud ka lõpuni küsida, eks ole. Ettekandja võib öelda, et ta kuulis küsimust, aga mina ei saanud seda lõpuni esitada. Kas ma tohin ...

16:19 Helle-Moonika Helme

Või ootame ära, millal see ... Seal taga on väga suured emotsioonid üleval millegipärast.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Aga seda siiapoole ei ole kuulda. Palun uuesti mikrofon Helle-Moonika Helmele!

16:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tervet küsimust ei küsi, sest ma eeldan, et tõesti ettekandja seda esimest otsa kuulis, enne kui see müra peale hakkas. Minu palve on, et lugupeetud ettekandja siit puldist ütleb nende kohta mõne hea sõna ja selgitab, miks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja, Anti Poolamets ja Sven Sester on hea valik just nimelt selle delegatsiooni seisukohalt.

16:20 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud küsija! Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga te teate, kuidas neid komisjone moodustatakse. Me usaldame neid fraktsioone, kes esitavad neid kandidaate. Näiteks ei arutanud me ka teie, Helle-Moonika Helme positiivseid omadusi, ja neid kindlasti on. Ma olen veendunud, et te olete sama väärikas selle delegatsiooni liige kui kõik teised. 

16:20 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

16:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma sooviksin n-ö rahustada maha kõik Riigikogu liikmed, kes siin praegu saalis olid ja mõtlesid, et siin on kas pomm pandud või on tulekahju lahti. Ei, see ei olnud see. See oli ühe meie lugupeetud hea Reformierakonna kolleegi jalutuskepp, mis maha kukkus ja hakkas karjuma. Meil õnnestus elimineerida see oht siin saalis, nii et võime istungit jätkata.

16:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Püüame jätkata istungit. Merry Aart, palun!

16:21 Merry Aart

Jah, aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja, tegemist on Eesti, Leedu ja Läti assambleega. Kuidas teile tundub, kas see assamblee liikmesus on võrdne või, õigem oleks öelda, õiglane?

16:21 Mihhail Lotman

Aitäh! Sain aru küsimusest. Ka seda ei ole arutatud. Selle delegatsiooni põhimõtted, selle moodustamise eesmärgid ja põhimõtted on kõik fikseeritud, te võite tutvuda nendega meie koduleheküljel, ja ma arvan, et nad on õiglased. Rikun iseenda reglementi. Vabandust! Aga ma loodan, et ... Jah.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

16:22 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea Mihhail! Mul on nüüd küll sihukene hästi põhimõtteline küsimus, mida te lihtsalt pidite arutama komisjonis selle delegatsiooni koostamise puhul. Seda Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelist Assambleed nimetatakse ka Balti Assambleeks. Ja ma loen seletuskirjast väga üheselt välja, et see Balti Assamblee on moodustatud selliselt, et seal on viis komisjoni. Kui ma vaatan järjest, siis üks, esimene komisjon – no ta ei ole numbriliselt [esimene], aga põhimõtteliselt – on majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon; siis on haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; siis on ka loodusvarade ja keskkonnakomisjon, siis on õigus- ja julgeolekukomisjon ning lõpuks on ka heaolukomisjon. Ja siin on öeldud, et Eesti delegatsioon moodustatakse niimoodi, et meie Riigikogu liikmetest igaüks läheb vastavasse komisjoni. Mind huvitab, kes esindab meil heaolukomisjoni, sest meil Riigikogus sellist ei ole. Kes see on?

16:23 Mihhail Lotman

Aitäh! Seda me komisjonis ei arutanud. Aga ma ütlen sulle igaks juhuks, et seda otsustab meie delegatsioon ise, kes kuhu kuulub. Ja ma arvan, et see, kes tunneb ennast kõige paremini, läheb just nimelt sellesse komisjoni ja hakkab heaoluga tegelema.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

16:23 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan siin seda delegatsiooni. Varasemas delegatsioonis oli üks Reformierakonna liige, üks EKRE fraktsiooni liige, siis oli üks Keskerakonna fraktsiooni liige ja üks Isamaa fraktsiooni liige pluss veel delegatsiooni juhi asetäitja, kes oli Isamaa fraktsioonist, aga uues loetelus ma ei näe ühtegi Keskerakonna fraktsiooni liiget. Kas te oskate kommenteerida, mis oli see põhjus, miks siin ei ole nimetatud ühtegi Keskerakonna fraktsiooni liiget? Või on see kuskil juba automaatselt iseenesestmõistetavalt paigas?

16:24 Mihhail Lotman

Austatud küsija! Ma soovitan teil veel kord vaadata seda paberit, siis te näete seal Aadu Musta nime, kes mitte üksnes ei kuulu Keskerakonda, vaid on isegi selle delegatsiooni juht, väärikas juht.

16:24 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

16:24 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Ma saan aru teie lühikestest vastustest, et oligi ainult formaalne nimede arutelu. Sisusse üldse ei mindud või? Mind küll huvitab, milline hakkab olema see töövorm ja kas peaksid uksed lahti minema, nii et saab ometigi pidada füüsilisi kohtumisi, või jääme sellisesse COVID-i-aegsesse umbseisu ja mõningatele veebiistungitele. Kas on lootust, et juba suvel hakkavad füüsilised kohtumised pihta?

16:25 Mihhail Lotman

See vist ei ole selle arutelu teema, aga on otsustatud, et selle sessiooni lõpuni me oleme Zoomis. Vabandust! Mitte Zoomis, vaid Teamsis. Aga mul on hea meel, et kolleegid tunnevad nii suurt huvi väliskomisjoni töö vastu. Õnneks on teie erakond hakanud seal osalema, aga enne oli meil kahjuks tihti nii, et teie erakonna esindajad üldse ei osalenud komisjoni töös. Nii et ma julgustan teid seal osalema. Komisjonis osalemine on avatud kõikidele Riigikogu liikmetele. Anti, ma mäletan, siis sina olid aktiivne liige ja meil oli hea koostöö. Ja kõiki neid küsimusi, mida te siin esitate, oli võimalik esitada komisjonis.

16:26 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, härra Martin Helme! Austatud ettekandja, väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman! Teatavasti moodustati Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks, kusjuures Balti Assamblee töögrupid ehk organid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat. Ja ma tahaks lisada siia juurde veel, et teatavasti on Balti Assamblees moodustatud kokku viis komisjoni: majandus‑, energeetika‑ ja innovatsioonikomisjon; haridus‑, teadus‑ ja kultuurikomisjon; loodusvarade ja keskkonnakomisjon; õigus‑ ja julgeolekukomisjon ning heaolukomisjon. Milline on prioriteet ja milliste eesmärkidega millistesse komisjonidesse see delegatsioon läheb?

16:27 Mihhail Lotman

Aitäh! Ka seda küsimust me komisjonis ei arutanud, aga ma jätkaks seda vastust, mille ma andsin kolleegile. Balti Assamblee töö on väga oluline, aga ta ei ole piisav. Kindlasti oleks hea ja Eesti huvides seda intensiivistada.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on üks selline kremloloogiline küsimus. Kui ma õigesti mäletan, siis abielureferendumi eel hea kolleeg Saaremäe pani oma Facebooki kontole märgise "Isamaalasena ütlen referendumile EI". No seal oli ka kolleeg Ladõnskaja ja veel üks kolleeg, kes on siit juba läinud, Kiisler. Aga ma küsin sinult kui Isamaa fraktsiooni liikmelt ja väliskomisjoni aseesimehelt, kas praegu see kolleeg Saaremäe asendamine Sven Sesteriga on siis karistusoperatsioon teisitimõtlemise vastu ja sellise vastalise välja rookimine, viisakalt. 

16:28 Mihhail Lotman

Aitäh selle küsimuse eest! Seda me komisjonis ei arutanud, aga fraktsioonis arvasime, et kuna surmanuhtlus oleks võib-olla liiga suur karistus, siis võtame ta vähemalt delegatsioonist välja. (Naerab.) 

16:29 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

16:29 Mart Helme

Aitäh! Lugupeetud esineja! Me oleme siin viimasel ajal lugenud murelikke pealkirju meedias ja natuke sisusse süvenedes saanud teada, et välispoliitikas on Balti riikide hulgast liidripositsiooni haaranud Leedu. Milline on teie hinnang? Kas komisjonis ka mingil määral see teema üleval oli seoses kolme Balti riigi võimaliku ühise välispoliitikaga? Kas need muudatused, mis komisjoni koosseisus nüüd toimuvad, võiksid aidata kaasa sellele, et Eesti omandab Balti Assamblees välispoliitika küsimustes senisest kaalukama rolli?

16:30 Mihhail Lotman

Aitäh! Ka seda komisjonis ei arutatud, aga ma hea meelega vastan sellele. Kui meil on selline enam-vähem vaba mikrofon, siis ma teen seda rohkem kui ühe lausega. Esiteks või ka teiseks, selle delegatsiooni moodustamine ei ole mitte kuidagi seotud Eesti välispoliitika uute või vanade trendidega. Aga ma olen paraku täiesti nõus sellega, et Eesti on loovutanud oma liidrirolli välispoliitikas. See on osaliselt seotud sündmustega Valgevenes ja arusaadavatel geopoliitilistel põhjustel see puudutab Leedut ennekõike. Aga ma tuletan samuti meelde, et pärast Lukašenka valimise ulatuslikku võltsingut oli just Eesti esimene, kes esitas vastava noodi, ja Leedu oli järjekorras teine. Aga siiski ma tahan öelda, et siin ei ole tegemist mingisuguse võistlusega, kes esimesena midagi ütleb. Praegu Eesti välispoliitika hoiab tagasihoidlikumat, aga samas korrektsemat joont. Kui siin oleks midagi ette heita, siis mitte sisulisi küsimusi, vaid seda, et reageeritakse liiga aeglaselt ja võib-olla ka liiga tagasihoidlikult.

16:31 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

16:31 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga austatud ettekandja! Ma palun väga vabandust, sest osaliselt olete te minu küsimusele juba vastanud ja rääkinud nendest asjadest, mis mind huvitavad. Aga ma saan niimoodi aru, et nüüd on toimunud muudatus delegatsiooni koosseisus ja värske jõuga hakatakse tegelema. Kas te saate kirjeldada, mis on eesmärk ja need raamid, et nüüd me lähme tegema neid asju? Ma muidugi kahtlustan, et ma juba tean vastust, aga ma siiski igaks juhuks küsin üle.

16:32 Mihhail Lotman

Vabandust! Ma ei kuulnud küsimust. (Alar Laneman räägib saalist.) Jah. Aitäh! No ma tegelikult juba vastasin, need vastused on fikseeritud. Aga muidugi delegatsioon ja Balti Assamblee reageerib ka jooksvale poliitikale. Näiteks arutasime Valgevenega seotud probleemide kompleksi – see ei ole ainult üks probleem, vaid seal on neid terve rida. Kuna mina ei kuulu sellesse delegatsiooni, siis ma ei tea täpselt, mis seal on, aga ma olen kindel, et nii meie kui ka eriti Leedu kolleegid hoiavad kätt sündmuste pulsil.

16:33 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

16:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Mihhail! Püüan ka ise seda obstruktsiooniolukorda nüüd ära kasutada selleks, et tõstatada võimalikult olulisi küsimusi. Kaitseväe juhataja on teatavasti välja käinud regionaalse kaitse doktriini, st me võiks kolme Balti riigiga organiseerida ühiskaitse. Iseasi, kas meil nüüd 2,02%‑liste kaitsekulude juures selleks raha jätkub. Aga on ju selge see, et üksi me seda teha ei saa, siis peaksid ka Läti ja Leedu tulema sellega kaasa. Kas väliskomisjon on arutanud seda regionaalse kaitse doktriini küsimust? Ja kas julgeolekukomisjoni kuuluvale liikmele on antud ka mingeid juhiseid? Kas see teema on üldse olnud käsitlusel või kas see peaks olema käsitlusel?

16:34 Mihhail Lotman

Jah, aitäh! Ma arvan, et see teema peaks kindlasti olema käsitletud. Nüüd ma lähen ise oma raamidest välja. Seda ei ole veel arutanud, aga samas ma arvan, et see tuleb arutusele, sest see on tõesti oluline asi.

16:34 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

16:34 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kas nimetatud delegatsiooni liikmed olid ise komisjonis kohal, kui see otsus tehti, ja kas nad andsid nõusoleku osalemiseks delegatsiooni koosseisus?

16:34 Mihhail Lotman

Aitäh! Need liikmed andsid oma nõusoleku siis, kui fraktsioonid seda arutasid. Ma loodan, et ka teie fraktsiooni liikmed olid nõus ja kedagi vägisi sellesse delegatsiooni ei lülitatud.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:35 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Mind paneb üsna tihti imestama see, kuivõrd pealiskaudsed me oleme paljudes asjades, nagu on tänane institutsioonidesse liikmete määramine nii selles punktis kui ka eelmises. Me räägime sellest, keda me nimetame, millisest erakonnast nad on pärit ja millise positsiooni nad saavad, aga tegelikult on kõigest olulisem see, mida need institutsioonid ja organisatsioonid endast kujutavad, millised on nende sihid, kas need on ennast õigustanud ja kas Eesti delegatsioonid on seisnud seal piisavalt või väga hästi ja kiidetavalt Eesti huvide eest. Mis sa arvad, hea ettekandja, kas sellist sisulist arutelu võiks kõikide selliste küsimuste juures olla ikkagi oluliselt rohkem?

16:36 Mihhail Lotman

Aitäh! Jah, kindlasti võiks. Henn, ma julgustan sind osalema ja tõstatama neid küsimusi, kuna sa oled väliskomisjoni liige. Siis arutame neid. Praegu see oli tõesti üsna formaalne otsus. Fraktsioonid esitasid. Kas oli mingisuguseid vastuhääli? Vastuhääli ei olnud, usaldame fraktsioone. Nii see läks.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

16:37 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite mõne sõnaga avada seda, milline on see sisuline kasu ja tulem, mida me assamblee liikmetelt tagasi saame, kas või näiteks siin Riigikogu töös?

16:37 Mihhail Lotman

Aitäh! Kahjuks ei või, seda ei arutatud komisjonis. Ma arvan, et see on kasulik. Aga nagu ma ütlesin, kasu võiks olla palju suurem.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna võtta kõikide fraktsioonide esindajad. Kõigepealt soovib Henn Põlluaas pidada kõne puldist.

16:38 Henn Põlluaas

Austatud härra eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on hea meel, et me täna arutame Balti Assamblee teemat ja sinna uute delegaatide määramist ja kinnitamist. Ma usun, et kõik meie Riigikogu esitatud isikud on väga töökad, aktiivsed ja kahtlemata ka väärikad liikmed selles organisatsioonis, mis on juba pika ajalooga ja mille olulisust meist mitte keegi kahtluse alla ei sea.

Ma vaatasin huvi pärast, mida meil on avalikus meedias Balti Assamblee kohta räägitud, ja tõtt-öelda ega seal väga palju ei ole. Vikipeedias on küll selle kohta eraldi artikkel, aga viimati on seda uuendatud 2011. aastal, nii et juba kümme aastat tagasi. Seal on kirjas toonane meie delegatsioon, selle liikmed, aga ka kõik see, mis on viimase kümne aasta jooksul toimunud, näiteks nüüd äsja olnud Eesti eesistumine Balti Assamblees, kus meie delegatsiooni juhina on seda tööd väga kiiduväärsel kombel vedanud härra Aadu Must, kes on väga austatud mitte ainult siin Eestis, vaid ka Lätis ja Leedus. Ma loodan, et Aadu võtab ka omakorda siin sõna ja räägib meile sellest tööst veidi rohkem. Aga kuna laiem teadmine siiski Balti Assambleest, selle tööst ja ajaloost kahjuks on meie ühiskonnas väike, siis ma kasutan juhust, et meie Riigikogu istungeid vaatavad tuhanded inimesed, ja annan väikese ülevaate, millega me seal tegeleme.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. Eestit esindab assamblees 12-liikmeline Riigikogu delegatsioon. Meie Riigikogu delegatsiooni ülesanne on väljendada Eesti seisukohti Balti Assamblee presiidiumis ja välisfoorumites. Nagu ma ütlesin, delegatsiooni kuulub 12 liiget ja selle moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda parlamendis ja Riigikogu alaliste komisjonide esindatuse vajadust. Nii et kõige parema äratundmise järgi püüame me alati neid kohti täita. Balti Assamblee ametlikud keeled on eesti, leedu ja läti keel, teisi keeli kasutatakse delegatsioonide kokkuleppel. Ja siin, ma ütleksin, oleme me just nimelt Eesti eestvedamisel saavutanud väga suure edasimineku, sest aastaid kippusid meie head kolleegid nii Lätist kui ka Leedust kasutama just ametliku keelena – või siis tegelikult mitteametliku keelena – vene keelt. Nüüd on see asendunud ikkagi eesti, leedu ja läti keelega ning inglise keelega peaasjalikult.

Balti Assamblee ...

Palun lisaaega!

16:42 Aseesimees Martin Helme

Palun, lisaaega kolm minutit!

16:42 Henn Põlluaas

Balti Assamblee asutati 1991. aastal Tallinnas, 8. novembril, nii et tänavu me tähistame selle 30. aastapäeva. See on tõesti oluline moment ära märkida ja seda tuleb tähistada väärikalt. Nagu ma ütlesin, seal arutatakse alati vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi ja kõik seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

Balti Assambleel on koostöölepped väga paljude organisatsioonidega, näiteks Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Beneluxi parlamendi, GUAM-i Parlamentaarse Assambleega jne, koostööd tehakse ka teiste regionaalsete parlamentaarsete organisatsioonidega. Näiteks, selle aasta alguses, kui oli Balti Assamblee suur kohtumine siin Tallinnas, mis kahjuks toimus küll video vahendusel, siis esines siin ka GUAM-i president. See tekitas omajagu segadust ja pahameelt, sest meie Balti Assambleele püüti tuua sisse päris-päris kahtlasi poliitilisi spekulatsioone ja tegevusi, aga see sai ilusti tõrjutud.

Balti Assamblees toimuvad igasugu komisjonid, seminarid ja konverentsid ning seal on terve hulk kõikvõimalikke komisjone. Siinkohal ma pean ka ära märkima Eesti algatuse, seal on julgeoleku- ja kaitsekomisjon; majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon; loodusvarade ja keskkonnakomisjon; heaelukomisjon; haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon. Kui varem oli selline praktika, et Läti ja Leedu saatsid sinna lihtsalt oma parlamendi esindajaid, kellel puudus kokkupuude konkreetsete valdkondadega, siis meie ettepanekul seda praktikat muudeti ja kõikidesse nendesse komisjonidesse kuuluvad parlamentide esindajad, kes oma riigi parlamendis on ka just nimelt vastava komisjoni esimehed. See tagab sellise, ütleme, töövõime ja selle adekvaatsuse, et need komisjonid ei kujuta endast lihtsalt mingit jututuba, vaid nendel on ka tõesti resultaat.

Kahjuks saab mul aeg otsa. Ma hea meelega tegelikult räägiksin Balti Assambleest ja sellest, mida seal on tehtud ja mis on kõik plaanis, aga kahjuks rohkem aega ei ole. (Juhataja helistab kella.)

Ma esitan siin praegu üleskutse härra Aadu Mustale, kes delegatsiooni esimehena ju ka jätkab ...

16:46 Aseesimees Martin Helme

Aadu on juba kirjas, Henn. Aeg sai läbi.

16:46 Henn Põlluaas

... ja kes võib sellest veel pikemalt rääkida. Aitäh!

16:46 Aseesimees Martin Helme

Aadu Must, palun!

16:46 Aadu Must

Head kolleegid! Ausõna, ma ei ole obstruktsiooni tööriist, aga natuke provotseeritav ilmselt küll. Minu esimene mõte oli see, et ma pakun välja EKRE fraktsioonile infotunni, sest tõepoolest, mõni fraktsioon teab, mis Balti Assamblee teeb, mõni ei tea. Pärast härra Espenbergi delegatsioonist väljalangemist, mitte meie väljaviskamise tõttu ega midagi muud, oli tõesti seal lünk, aga ma loodan, et see nüüd on täidetud, EKRE on jälle esindatud, ja komisjonide kaudu on meil info päris hästi käinud. Veel leevendas minu esinemise vajadust tegelikult see, et lugupeetud Henn Põlluaas rääkis ikkagi mitmed asjad päris normaalselt ja ilusasti ära, mis seal tegelikult toimub.

Kõigepealt, põhiettekandes on üks asi, mis on nagu diskuteeritav. Nii nagu protokoll ette näeb, pidi kolleeg Lotman ütlema, et komisjonis seda ei arutatud. Ja minul kohe kihvatas, sest arutati küll, aga mitte seoses selle punktiga. Sellepärast et Balti Assamblee käib tõepoolest kogu aeg aru andmas ja kõik need probleemid, mis Balti Assamblees tõusevad, on väliskomisjoniga kooskõlastatud ja sünkroonis.

Oli küsimusi ka selle kohta, kuidas ikka see moodustamine käib ja komisjonide tasemel jne, jne. Seitse-kaheksa aastat tagasi oli olukord, kus Balti Assamblee oli veel laulva revolutsiooni lainel ja laulis. Siis tuli Eesti delegatsiooni ettepanek, teeme komisjonidepõhised koostööstruktuurid. Ja sellest peale kõrvalt eksperdid ütlevad, et hämmastav-hämmastav, kolme Balti riigi seadusandluse arengus on märgata mõningaid sarnaseid tendentse. Võib-olla on see Balti Assamblee teene, aga võib olla maailm areneb ja keerleb just niimoodi, et selline uus areng tuleb ette.

Tõesti, läbi on käinud erinevaid ettepanekuid, neist ma ei räägi. Räägiti juba sellest, et kuidas me teeme koostööd Nordiska ministerrådet'i, Beneluxiga ja teiste partnerorganisatsioonidega. Julgen teile öelda, et minul on küll hea meel, et need hinnangud, mis on tulnud Eesti delegatsioonile, on olnud hästi sümpaatsed. Ja mitte kõik sellest tõepoolest ei ole ajalehes ega nähtav, vaid on väga kõrgeid ja positiivseid tunnustusi partneritelt, ka idapartnerlusprogrammi kohta. Kas või selles mõttes, et me vahel oleme pidanud tõlkima Euroopale mitte ainult totalitaarse maailma keeli või lingua franca't, mis seal on kasutatud, sest meil on lühem juhe, vaid me oleme osanud seletada mentaliteeti ja seda: ärge saatke raha Valgevene panka demokraatidele, sest Lukašenka maksab sellest OMON-ile lisatasu. See on mõnes Euroopa õigusriigis ju raskesti mõistetav.

Nimetati ära Balti Assamblee päris jõuline tegevussuund. Just Eesti delegatsioon Johannes Kerdi initsiatiivil viis uuele tasemele riigikaitsealase koostöö ja see oli ikka väga tugev. On olemas tuumaenergeetika probleemid, kus Leedu tänab meid mitmete meie initsiatiivide eest, mis on kaasa toonud Astravetsi kontrollimise. Detailidesse ei lähe.

Lõpuks veel. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi, kui Eesti tuletõrjujad vaatasid piiril, et Läti pool üle piiri maja põles, siis nad ütlesid: "Ilusasti põleb." Nüüd nad sõidavad üle ja kustutavad ära. Ja ka kiirabiautod käivad. Teeme niimoodi, et kui on vaja – täna räägiti delegatsioonist, selle komplekteerimisest ja see on väliskomisjoni ülesanne – ja kui kedagi huvitab tõeliselt Balti Assamblee asi, siis kutsuge fraktsiooni. Teil oli nii palju huvitavaid küsimusi ja me leiame mõne huvitava lahenduse ka. Aitäh!

16:50 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh, Aadu! Meil on protseduuriline küsimus Peeter Ernitsalt. Palun!

16:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kui lugupeetud kultuurikomisjoni esimees ja Balti Assamblee delegatsiooni juht kõnetooli läks ja ütles, et ta ei ole obstruktsiooni pooldaja, siis mu terane kõrv kuulis, et hea kolleeg Jürgen Ligi ütles, et ta on tegelikult kasulik idioot. Minu küsimus juhatajale: kas see on normaalne ja tavapärane käitumine oma kolleegi suhtes?

16:51 Aseesimees Martin Helme

Kindlasti ei ole see kooskõlas Riigikogu liikme hea käitumise tavaga. Jürgen Ligi, palun!

16:51 Jürgen Ligi

Aitäh! Riigikogu liikme häid tavasid tunnen ma hästi ja olen ka kujundanud. Väike nali kuulub alati hea tava juurde ja "kasulik idioot" ei ole sõimusõna. Selles kontekstis oli ta puhas huumor, aga see on poliitiline termin, see ei ole meditsiiniline termin. Mina naljatlesin poliitilise terminiga Aadu Musta pisut humoorika sissejuhatuse peale, ei solvanud teda, ja ta teab seda.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Jürgen, nali on see, kui teised ka naeravad. Ja see, et sa tead häid kombeid, ei ole takistanud sul neist mitte välja teha. Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline.

16:52 Jevgeni Ossinovski

No selle märkuse peale ma pean täpsustama, et sõna "idioot" tegelikult tuleneb vanakreeka sõnast idios – see, kes käib omaette, st on natukene veider, ei saa võib-olla teistega väga hästi läbi. Nii et ma nõustun: see ei ole meditsiiniline termin, see on pigem selline sotsiaalne oivik. 

16:52 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, protseduuriline.

16:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on väga hea meel, et siin saalis on lubatud ka naljategemine. See on väga hea märk. No eks ma teen ka natuke siis nalja. Ma mäletan seda momenti, kui Jürgen Ligi kraanikausi juures avalikult toimetas mõningaid asju ja kui ta Kuma raadiosse tuli ja Andres Põllu siis tema käest küsis, et mis sa tegid seal, siis tema ütles, et kohendas oma jalgrattapükste trakse. Ma vaatasin pärast selle filmiklipi uuesti üle, mis oli internetti kogemata lekkinud, ja siis selgus, et trakse ei olnud. Ma ei tea, võib-olla olid traksid eespool. Aga no eks see on ka nali.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Jah, see ei olnud küll nüüd protseduuriline. Proovime liikuda hääletuse poole, aga enne seda protseduuriline, Helle-Moonika Helme.

16:53 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Minul on ikkagi tõsiselt protseduuriline küsimus. Kui eelmine istungi juhataja Hanno Pevkur, kes kuulub Reformierakonda, tegi Riigikogu saalile märkuse, et plaksutada ei ole lubatud, siis mul tekkis lihtsalt hüpoteetiline küsimus. Ta tegi märkuse siis, kui meie plaksutasime, aga ta ei teinud märkust siis, kui reformierakondlased plaksutasid. Minul on lihtsalt selline hüpoteetiline küsimus. Nüüd, kui teie olete seal eesistuja ja kui näiteks meie oleksime praegu Jürgen Ligi nalja peale plaksutanud, siis kas te oleksite jätnud meid korrale kutsumata või siiski, ütleme, objektiivselt istungit juhtides oleksite seda teinud?

16:54 Aseesimees Martin Helme

Mina näiteks ei teadnud, et plaksutada ei tohi. Ju see on koosoleku juhataja diskretsioon otsustada, kas tohib või ei tohi. Aga kahtlemata, kui ei tohi, siis ei tohi keegi, ja kui tohib, siis tohivad kõik. Jürgen Ligile uuesti sõna. Palun protseduuriline!

16:54 Jürgen Ligi

Selle plaksutamise kohta on lihtsalt ajalooline taak, väga kole. Siin on Ülemnõukogu töötanud selliselt, et iga otsuse peale [plaksutati], nii et ma mõistan täiesti juhatajat, kes märkuse teeb sellega liialdamise peale. Aga mul on teile protseduuriline ettepanek: ärge laske oma erakonnakaaslasi lihtsalt lobiseda ja laimata. See, mida Kalle Grünthal suust välja ajas, oli vale. Aga teie asi ei ole lasta seda Riigikogu selliseks. Kunagi oli ta plaksutamise koht etteantud otsuste peale, nüüd on ta lihtsalt lobisemise koht teie erakonnale. Vaadake see üle. See on üle igasuguse piiri läinud.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Ma vaatan selle üle. Ja mul on selline retooriline küsimus – sa ei pea vastama, Jürgen –, et kui sa siin selle teema avasid, kas sina olid kasulik või kahjulik. Paul Puustusmaa, palun!

16:55 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Mul on selline protseduuriline ettepanek. Ma vaatan, et siin on läinud päris lõbusaks ja me siin tahame nalja teha. Tegelikult äkki on mõistlikum võtta väikene juhataja vaheaeg, umbes 20 minutit. Me läheme teeme väljas naljad ära, selgitame ära, mis idioot tähendab jms. Ja siis me tuleksime 20 minuti pärast tagasi, oleksime rahunenud ja hakkaksime hääletama. Minu arust on see päris hea ettepanek. Mis te arvate?

16:55 Aseesimees Martin Helme

Vara veel. Peeter Ernitsal on protseduuriline. Palun!

16:56 Peeter Ernits

Jah, mul on selline protseduuriline küsimus. Kolleeg Jürgen Ligi ütles, et kasulik idioot on väike nali, aga kui ma Jürgenile ütlen, et ta on lihtsalt idioot või kasutu idioot, siis kas see on ka nali?

16:56 Aseesimees Martin Helme

Ma pean jälle vastama, et nali on siis, kui teised ka naeravad. Helle-Moonika Helme, palun!

16:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Siin kolleeg Ligi tegi meile väikse ajalootunni ja ütles, et Ülemnõukogu plaksutas ja see oli tookord loomulik, märkusi siis ei tehtud, nagu ei teinud ka Hanno Pevkur täna ühtegi märkust, kui plaksutasid reformierakondlased. Kas on mingi võimalus, et reformierakondlased elavad ikka veel Ülemnõukogu-aegses paradigmas?

16:56 Aseesimees Martin Helme

See ei olnud muidugi protseduuriline küsimus. See nõuab hinnangu andmist, aga ma prooviksin seda vältida, ma prooviksin juhatada koosolekut võimalikult erapooletult. Aga mõtleme selle peale kõik. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline.

16:57 Kalle Grünthal

Aitäh! Kuna Jürgen Ligi kasutas praegu siin väljendit, et Kalle Grünthal ajab midagi seal suust välja – tähendab, ma pole küll midagi suust välja ajanud, aga see on tema arusaam asjast –, siis ma pean meenutama Jürgenile ka seda, et Kuma raadios sa ütlesid, et Grünthal peksab segast. Ma isegi olen sellega nõus, Jürgen, las ma peksan segast. Aga mida sina peksad seal kuradi kraanikausi juures? 

16:57 Aseesimees Martin Helme

Palun ärme läheme sellele teemale! Jüri Jaanson, palun! Protseduuriline.

16:57 Jüri Jaanson

Jah, mul on tõesti protseduuriline. Austatud juhataja! Viimase kümne küsimuse kontekstis ma paluksin, et austatud juhataja tuletaks saalile meelde või loeks Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest ette selle, mis on seal kirjas protseduuriliste küsimuste kohta, ja mõtleks ka ise, kas ta ise tegeleb praegu istungi juhatamisega või millega ta tegeleb.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Eks meil ole siin pikalt olnud üleval arutelu, kas need küsimused, mis protseduurilisena on kirja pandud, päriselt on protseduurilised või mitte. Ja on üsna selge, et inimesed, kes protseduurilise küsimuse üles panevad, ega mina ette ei näe, mida nad küsivad või ütlevad. Aga ma tuletan kolleegidele meelde, et protseduurilised küsimused käivad koosoleku läbiviimise kohta või menetluse kohta. Paul Puustusmaa, palun! Protseduuriline.

16:58 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Mul on ikkagi veel kord selline ettepanek. Me oleme siin ümberringi ärritunud ja me ütleme siin üksteisele meeldivalt ebameeldivaid asju ja vastupidi. Äkki me teeksime 30 minutit vaheaega, siis me saaksime kõik ära öelda, seejärel tuleksime tagasi, oleksime rahunenud ja saaksime vägagi konstruktiivselt edasi minna. Selline ettepanek.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma praegu ei võta vaheaega. Helle-Moonika Helmel on protseduuriline.

16:59 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on selline ... Ma arvan, et see on ikkagi täitsa protseduuriline. Kui siin kogu aeg heidetakse ette, et võib-olla mingisugused küsimused ei ole protseduurilised ja mingisugused on, siis äkki hea kolleeg Jürgen Ligi ... No me teame, et meil on kõigil õigus vabaks eneseväljenduseks, aga mina väga selgelt praegu näen, et kogu see jada algas ikkagi sellest, et hea kolleeg Jürgen Ligi tuli siia ja viskas palli õhku. Nüüd me kõik siin üritame seda niimoodi ilma plaksutamata kinni püüda. Mul on lihtsalt selline protseduuriline remark, aga seda võib ka küsimuseks lugeda.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Mul on nüüd küsimus Jürgen Ligile. Kas see, et ei ole praegu üleval protseduurilise märki, tähendab, et sa tahaksid võtta eelnõu kohta sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel kaks minutit kohapealt? Või? Palun! Jürgen Ligile sõna. Kaks minutit.

17:00 Jürgen Ligi

Jah, ma arvan, et fraktsioon minuga ühineb. Juhataja kohus on tegelikult Riigikogu liikmeid ohjeldada, eriti kui need on tema parteikaaslased, ja nende allapoole vööd fantaasiaid ohjeldada. Need ei tohiks jõuda, aga need on juba teist korda jõudnud siia saali. Ja teiseks, loomulikult mitte lasta sellist loba lennata. Ei ole tähtsust, et EKRE-l ei ole huumorimeelt, aga Aadu Mustal on see olemas – ta teab täpselt, et "kasulik idioot" on poliitiline termin. See on minu vastus tema väikesele muhelusele. See ei ole arutelu selle üle, kas teie naerate või mitte. Aadu Must muigas kenasti. Ja lõpetame nüüd ära selle.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Aga ei saa ära lõpetada, on protseduurilisi veel. Peeter Ernits, palun!

17:01 Peeter Ernits

Jah, tõesti, nii oluline asi, et kui kolleegi kohta öelda kasulik idioot, siis ta saab aru ja naeratab. Aga küsimus on, et kui kolleeg Ligi ütleks näiteks Riigikogu esimehe, Aadu Musta parteikaaslase Jüri Ratase kohta kasulik idioot, siis kas Jüri Ratas ka naeraks.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Ma ei oska vastata, kes naerab või ei naera, aga ma siiski arvan, et see ei olnud tegelikult päris korrektne pöördumine kolleegi poole. Ma kutsun üles kolleege olema üksteise suhtes lugupidavad. Henn Põlluaas, palun!

17:01 Henn Põlluaas

Aitäh! Alles hiljuti käsitlesime eelmist päevakorrapunkti ning kui Jürgen Ligi läks pulti fraktsiooni nimel kõnet pidama, siis tema esimesed sõnad olid ... Ma nüüd sõna-sõnalt ei mäleta, aga igatahes ta hakkas hurjutama teisi, et fraktsiooni sõnavõtt peab olema asjasse puutuv, mitte niisama muuteemaline jutt. Nüüd ta küsis ka sõna fraktsiooni nimel selles päevakorrapunktis. Ja mida me sealt siis kuulsime? Absoluutselt asjasse puutumatut juttu. Võib-olla on kuidagi võimalik meie headele kolleegidele – mis sest, et neil on pikk Riigikogu praktika seljataga – teha mingisugust sellist järeleaitamistundi, kuidas käituda. Kui teistele midagi nina peale visata, siis ei ole kuidagi ilus ise sedasama teha ja veel hulleminigi. 

17:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jah, ma usun, et kolleegid võtavad selle märkuse arvesse. Ja sellega on muidugi väljendatud ka Reformierakonna suhtumine otsuse eelnõusse 399.

Aga nüüd on läbirääkimised lõppenud ja me saame minna hääletamise juurde. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, seega neid me hääletama ei pea, ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 399 lõpphääletus. Henn Põlluaas, palun!

17:03 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Mul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepanek teha kümneminutiline vaheaeg, enne kui me selle eelnõu hääletusele paneme.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 399 lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:14 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 79 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid on 3. Otsuse eelnõu 399 on vastu võetud.


3. 17:14 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) teine lugemine

17:14 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna oma päevakorraga. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 345 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski. Palun!

17:15 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Pärast põhjalikku delegatsioonide koosseisu arutelu ootan loomulikult sama kirglikku arutelu ka atmosfääriõhu kaitse seaduse küsimuses.

Tegemist on eelnõuga, mis esimese lugemise läbis siin parlamendis sellel aastal, nimelt 6. aprillil, ja pärast seda on komisjon menetlenud seda kolmel komisjoni istungil. Meeldetuletuseks: tegemist on eelnõuga, millega täpsustatakse uue heitmekaubandusperioodi reegleid, millisel viisil see Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem uuel perioodil toimib, kuidas ühikuid arvutatakse, milleks neid võib kasutada jne. Need n‑ö uue perioodi muudatused on tegelikult selles parlamendis ära menetletud aastal 2019, kui ma ei eksi. Nüüd, kuna on saabunud hulk rakendusmäärusi Euroopa Komisjonist, tuleb seda õiguskorda meil täpsustada. Need täpsustused on valdavalt tehnilist laadi.

Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta laekus üks, mille esitas Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski ehk mina. Rohkem fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga ilmusid komisjoni radarile mitmed huvirühmad, kes ühel või teisel põhjusel ei olnud rahul tehtud muudatustega. Komisjon kuulas nende muresid ja püüdis leida neile lahendusi. Sellest räägin ma teile natukene lähemalt.

Kokku on teie ette pandud neli ..., ei, kuus muudatusettepanekut, millest viies ja kuues on tehnilist laadi, normitehnilised lausa, ja neli muudatusettepanekut on natukene sisulisemad. Eks ma alustan muidugi enda omast, sest see on tõesti kõige parem muudatusettepanek, mida täna toetada. Nimelt on küsimus selles, et vastavalt direktiivi regulatsioonile peab vähemalt 50% heitmekaubanduse tuludest, mida riik saab, kasutama kliimaeesmärkide täitmiseks. Mina olen teinud selle ettepaneku ja sotsiaaldemokraadid on seda teinud ka varem, ka eelnõu vormis, et arvestades kliimakriisi akuutsust ja seda, kui palju meil tegelikult on vaja sellesse valdkonda investeerida, peaks me investeerima 100% nende kliimaühikute tulust kliimaeesmärkide saavutamiseks. Hetkel 50% läheb niisama eelarve tulude katteks, eelarveaukude lappimiseks. Me võiksime seda kulutada, investeerida ainult kliimaeesmärkide huvides ja hüvanguks.

Rahandusministeerium seda muudatusettepanekut ei toetanud. See ei ole loomulikult ka üllatav, nemad on alati olnud seda meelt, et tulusid ja kulusid siduma ei peaks, siis on võimalikult palju paindlikkust, saab eelarverahakest lihtsamini ümber tõsta ja eelarveprotsess läheb ka ladusamalt. See on nende seisukohast mõistetav. Mina jällegi argumenteerisin, et on mõned väga olulised, riigi jaoks prioriteetsed valdkonnad, kus tuludega sidumine on mõistlik. Näiteks sotsiaalkindlustuses me oleme sinna jõudnud, et me tahame, et näiteks haigekassasüsteem oleks jätkusuutlik, järjepidev ja tal oleks oma vahendid, mille puhul ei saa valitsus oma n-ö suvaotsusega igal aastal otsustada, et võtame natukene haigekassast ja paneme maanteede ehitusse. Kliimaeesmärkidega võiks olla samamoodi, selle heitmekaubandustuluga. Härra Metsoja küsis, kas seda heitmekaubanduse raha, seda tuluallikat on võimalik kasutada selleks, et maksta nn plastikumaksu või plastikueraldise sissemakseid, mis Eesti riigile tulevad tulenevalt sellest, et meil on ringlussevõtu tasemed kehvakesed. Proua Lahtmets Rahandusministeeriumist õigustas, et see ei ole päris maks ja see on hea asi. Siis hääletati seda muudatusettepanekut ja seda toetasid muudatusettepaneku esitaja ehk mina ja Andres Metsoja ning vastu olid kõik ülejäänud.

Ülejäänud olid n-ö mitteformaalsed muudatusettepanekud, arvamused. Meie poole pöördus elektritööstuse liit – need on need meie suured elektritootjad Ida-Virumaalt – ja tahtis saada käppa peale moderniseerimisfondile. Nimelt, see moderniseerimisfond on võimalus saada lisaühikuid energiasüsteemide uuendamiseks. Esimeses versioonis, täna kehtivas õiguses, on võimalik taotleda moderniseerimisfondist üksikprojektidele raha, ettevõtjad võivad tulla, taotleda mingit üksikprojekti raha. Nüüd selle eelnõuga loobutakse sellest võimalusest, enam moderniseerimisfondist ei ole võimalik ettevõtjatel üksikprojektideks raha saada. Selle moderniseerimisfondi raha liidetakse üldiste kliimategevustega valitsuse tasemel riigi eelarvestrateegia raames ja siis kasutatakse ära. Näiteks kujutame ette, et selle moderniseerimisfondi osaks võiks olla kortermajade renoveerimise programm, riigi poolt kinnitatakse selline programm, raha läheb sinna. Nemad siis loomulikult või mitte loomulikult, vaid arusaadavalt soovisid, et neil oleks võimalus sellest moderniseerimisfondist ka endale rahakest saada. Rahandusministeerium argumenteeris, et see pole hea mõte, sellepärast et rakendusmäärused, mis on tulnud, tähendavad seda, et tuleb taotleda Euroopa Investeerimispangalt eraldi luba nendele ärilistele projektidele toetusmäärade kohta, siis tuleb riigiabi luba igale eraldi asjale saada. Raha on nii vähe, et riik kulutab selle ise ära, ei hakka kellelegi andma. No tundus sümpaatne ja komisjonis ei arvanud keegi, et seda seisukohta peaks muutma.

Aga siis viimasel hetkel saabus härra Eldermann komisjoni ette. Härra Eldermann on Viru Keemia Grupist, aga tal on mingi müts, veel üks müts – ta esindab keemiatööstuse liitu nimelt. Ja temal oli mure, et mis toimub uuel perioodil ühikutega, suhteliselt tehniline küsimus, et milliseks kuupäevaks kantakse nendele saastajatele tasuta ühikud üle, kellele tasuta ühikud on ette nähtud. Põlevkiviõlitootjatel on teatud hulk neid tasuta ühikuid. Nimelt võib tekkida selline olukord, et kui õigeks ajaks Euroopa Komisjon ei ole teatud inventuuri ära teinud nendele tasuta ühikutele, siis nad ei saa õigeks hetkeks neid aasta peale ette nähtud tasuta ühikuid kätte ja selle tulemusena neil tekivad rahavooliselt tõsised augud, kümnetes miljonites eurodes. Nad küll tagantjärele saavad need ühikud kätte, aga see auk võib mõjuda nende majandustegevusele väga laastavalt. Komisjoni liikmed, ma võiksin öelda, väljendasid üllatust, et selline probleem on esile kerkinud sellises eelnõu menetlemise faasis, kui tal tõesti nii suured mõjud on. Ministeerium alguses ei tahtnud tunnistada neid muresid, aga komisjon siiski julgustas ministeeriumi ja keemiatööstuse liitu otsima selles olukorras mõistlikku kokkulepet ja koosmeelt. Järgmisel korral saabus Keskkonnaministeerium parandusettepanekuga, mis oli keemiatööstusega kokku lepitud ja mis tõepoolest selle finantsvoolise mure nende jaoks ära lahendab.

See on teie muudatusettepanekute tabelis muudatusettepanek nr 3. Kuna neid istungeid oli mitmeid, siis ma natuke siin sahmin, aga mälu järgi olid kõik selle muudatusettepaneku poolt, seda peeti päris heaks.

Mingit tehnosoga oli seal veel, aga see ei ole enam nii väga oluline. Nii et komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele ja tegi ettepaneku teine lugemine täna lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, kohe minna ka järgmisel nädalal kolmandale lugemisele. Nõnda me otsustasime konsensuslikult. Aitäh! Vastan meeleldi küsimustele.

17:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi on tõesti. Merry Aart, palun!

17:25 Merry Aart

Aitäh! Hea ettekandja, ei ole kahtlust, et selles valdkonnas on teie ettepanekud parimad. Selles ei ole kellelgi kahtlusi. Aga minu küsimus on, et selles muutmise seaduses on § 179 lõike 1 lause lõpp: "... ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030 ..." jne. Minu küsimus teile tuleb siit. Kas see on õiglane liikmesriikide suhtes? Kuidas te seda hindaksite?

17:26 Jevgeni Ossinovski

Jah, ma tõepoolest ei käsitlenud seda konkreetset paragrahvi, mida te ette lugesite. Mul on väga hea meel, et te olete nii süvitsi selle eelnõu detailidesse tunginud. See puudutab tõepoolest jagatud kohustuste valdkonda heitmete vähendamise Euroopa Liidu süsteemis. Ehk kui üldiselt eelnõu puudutab Euroopa heitmekaubanduse süsteemi, kvoodiga kauplemise süsteemi, nagu seda nimetatakse, siis üks tükk seal lõpus tõepoolest on väljaspool seda HKS-i, heitmekaubanduse süsteemi ja puudutab hoopis teist Euroopa keskkonnapoliitika valdkonda. Selleks on jagatud kohustusega valdkond, mille sees on transport, põllumajandus, jäätmemajandus ja väikeenergeetika.

Siin on muudatused tõesti puhtalt tehnilist laadi ja tulenevalt sellest on siin need viited, mis te ette lugesite. See tõesti kõlab väga õudselt ja bürokraatlikult, need tehnilised viited erinevatele rakendusmäärustele, mis selles kontekstis on tulnud. Nii et seal sisulist muutust ei ole.

Aga kas see on õiglane? No see, mis on õiglane, on igavikuline küsimus, võin ma õppinud filosoofina teile öelda. Ma hea meelega võin sellel teemal teiega diskuteerida pikemalt, aga mitte selle eelnõu raames. Ma arvan, et see läheb praegu natuke skoobist välja. Aga tõsi ta on, et õiglane või mitte, aga Eesti on osana Euroopa Liidust need kokkulepped sõlminud. Ja ka nendes valdkondades meil seisab ees päris ambitsioonikas eesmärk vähendada heitmeid 13% jagatud vastutuse valdkonnas aastaks 2030. Selle nimel peame me kõik üheskoos töötama.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:28 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! CO2 ja inimtegevuse seos on niisugune üsna religioosseks muutunud küsimus. Ühed eitavad, teised jaatavad. Eitajate seas on olnud ka mitu väljapaistvat Eesti akadeemikut, nagu Anto Raukas ja Endel Lippmaa. Täna me oleme teinud kaubaks tegelikult asja, mida me võib-olla ostma ja müüma isegi ei peaks. Minu küsimus on natuke laiem: kas väide inimtekkelisest kliima soojenemisest ei ole mitte seotud selle suure globaalse CO2 äriga?

17:29 Jevgeni Ossinovski

Ei, ma ei nõustu selle seisukohaga, et tegemist on religioosse küsimusega. Tegemist on loodusteadusliku küsimusega. Kahtlematult neid inimesi, kes seda loodusteaduslikku korpust suudavad hõlmata, on vähe ja kahtlemata on ka neid teadlasi, kes ühe või teise tükiga sellest korpusest ei nõustu. Aga see on konsensuselähedane positsioon, et antropogeensed kasvuhoonegaaside emissioonid alates tööstusrevolutsiooni ajast on tänaseks globaalset kliimat soojendanud kraadi või isegi rohkema võrra. See jätkub ja sellel saavad olema katastroofilised tulemused nii elusloodusele kui ka inimtegevusele, sh ka Eesti riiklikele eesmärkidele.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Enne, kui saame küsimustega edasi minna, on Jürgen Ligil protseduuriline. Palun!

17:30 Jürgen Ligi

Vabandust! See on mu näpuviga. Mul ei ole protseduurilist.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Tahtsid tavalist küsimust? Selge, siis ei ole. Leo Kunnas, palun!

17:30 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jevgeni! Minu küsimus puudutab sinu muudatusettepanekut, mis on siin tabelis nr 4 all. Mis sa arvad, miks koalitsioon sinu hea ettepaneku tagasi lükkas?

17:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No eks valitsus loomuldasa muidugi arusaadavalt tahab ... See Rahandusministeeriumi poolt viidatud paindlikkus muidugi sobib ka valitsusele kenasti, saab poliitilisteks vajadusteks rahakesi ümber tõsta, et teha seda, mida poliitiliselt prioriteetseks peetakse. Tõsi ta on, et siis, kui Reformierakond opositsioonis oli, nad suhtusid sellesse muudatusettepanekusse tükk maad positiivsemalt, nii komisjonis kui ka siin saalis, kui nad seda nüüd valitsuserakonnana teevad. Tõsi on, et härra Ligi ja härra Kranich ja veel mõni on olnud printsipiaalsed ka opositsioonis olles. Tõsi, selline istekoha vahetamine positsiooni mõttes on selle ettepaneku suhtes toimunud.

17:31 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

17:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin teie muudatusettepaneku kohta, mille juhtivkomisjon jättis arvestamata. Mis võis olla põhjuseks, et valitsus seda ettepanekut ei toetanud? Kas teie arvates valitsus ei adu teie poolt välja toodud kliimakriisi tõsidust või on valitsusel teist erinev silmavaade jalajälgede osas? Või äkki on küsimus selles, et neil lihtsalt ei ole võimekust riigi majanduse ja rahanduse juhtimiseks, sest raha leidmiseks on nad läinud raha kokkuhoiu ja kärbete teed laste huvihariduse, kaitsekulutuste, meie sümbolite arvel, nagu Kaitseväe ja PPA orkester? Äkki neil seetõttu on vajadus kasutada ülejäänud heitmekaubanduse tulusid üldiste eelarvevajaduste katteks ja võib-olla sellepärast nad ei saanud teie muudatusettepanekut arvestada?

17:32 Jevgeni Ossinovski

Jah, ma arvan, et nii ta on. Nii ta on, et sooviti tõepoolest seda raha kulutada mujale. Aga üllataval kombel, ehkki pool sellest rahast läheb mujale – see pole mitte väike raha –, siis ikkagi, näed, ei laste huvitegevusele ega orkestritele raha ei jagunud. Selles mõttes on suhteliselt uskumatu lugu, et niimoodi on läinud. Aga ütleme niimoodi, et Rahandusministeeriumi argumentatsiooni ma andsin edasi. Eks see oli ka ainuke sisuline argument, et miinimum on määratud ja ülejäänu osas saab tark valitsus neid otsuseid langetada. Rahandusministeeriumi tubli teenistuja ütles, ma tsiteerin: "Mida suurem osakaal riigieelarve vahenditest on seotud kohustuslike protsentidega, seda vähem on võimalik paindlikult reageerida vastavalt olukorrale." Nii et ministeerium soovib paindlikult reageerida olukorrale. Millisele täpselt, see jäi avamata.

17:34 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun! 

17:34 Riho Breivel

Hea juhataja! Hea Jevgeni! Sa oled üks Ida-Virumaa eest seisja kogu aeg olnud. Sa oled ka, ütleme, selle kliimapoliitika, sellise rohekliimapoliitika eest võitleja olnud kindlasti rohkem kui mina. Mina olen seisnud omal ajal rohkem selle eest, et need saasterahad satuksid omavalitsuste kätte ja nad suudaksid ise nendega opereerida ja oma vajadusi rahuldada. Tänaseks on see jõudnud nii madalale, et seal pole enam millegagi oma inimesi toetada. Kui me nüüd paneme 50% kliima parandamisse ja läheme seda teed edasi, siis praktiliselt ei olegi võimalik enam, kuidas öelda, eelarve kaudu neid asju tasandada. Ma ei oskagi öelda, miks sa arvad, et eelarve kaudu ei ole võimalik, kui õigesti majandada ...

17:35 Riho Breivel

... neid asju ikkagi teha. Miks sa nii pretensioonikas oled eelarvepoliitika vastu?

17:35 Jevgeni Ossinovski

Jah, see istungi venitamise töö ei ole lihtne töö, ma olen nõus. Aga tõepoolest, ma olen ka väga nõus, et Ida-Virumaale peaks suurem hulk neid erinevaid tasusid minema, mis on seal toodetud saaste pealt saadud. Aga mis puudutab konkreetselt seda, siis ma toon konkreetse näite Ida-Virumaaga seonduvalt. Meil praegu on küsimus tulenevalt sellest, et CO2 hind on tõusnud rekordtasemele. Vaat kus üllatus, järsku juhtus, eks! Tegelikult eksperdid teadsid seda juba 5–10 aastat ette. Ainsad, kes klappe püüdsid ette panna, on needsamad Eesti Energia tüübid, kes rääkisid, et ärge muretsege, küll kõik saab korda. Selle tulemusena on adekvaatsed otsused näiteks Narva kütmise kohta tegemata jäänud.

Nüüd me oleme olukorras, kus põlevkivi kütmiseks kasutada on väga kallis ja lisaks sellele, et siin kiirkorras veel läbi ratsutada puidu masspõletamise subsideerimist valitsuse poolt, mis on järgmiseks nädalaks planeeritud, hakkab Konkurentsiameti poole teele minema ka taotlus, et tõsta kütte hinda. Aga tegelikult sellestsamast heitmekaubanduse rahast oleks olnud võimalik ammu käivitada ja oleks pidanud käivitama Narva kütteks innovaatilise tänapäevase katlamaja ehitamise projekti ja sellest rahast oleks olnud võimalik seda teha. Aga see raha, näed, kuna on ainult 50%, on läinud kuskile asfaldiaugu lappimiseks. Ka kahtlemata vajalik, kas kahtlemata, aga tõenäoliselt vajalik. Aga need olulised investeeringud on jäänud tegemata ja nüüd laiutame käsi: oi, mis me teeme, Narvas sooja hind tõuseb, midagi muud üle ei jää. Ei tohi riik ennast panna sellisesse olukorda! Tuleb ikka osata ette näha asju, mis on ettenähtavad ja ekspertide poolt prognoositavad.

Ja nii ka edasivaatavalt. Kliimakriisi akuutsust arvestades meil 2030. aasta eesmärke karmistatakse. 14. juulil tuleb Euroopa Komisjon välja uute ettepanekutega, mis puudutavad nende 2030. aasta eesmärkide karmistamist. Meil peab olema see valmisolek ja ka rahaline puhver loomulikult, et seal kiiremini liikuda, mitte nii, et me ühel hetkel aastal 2029 avastame ennast jälle seisust, et oih, näed, kõik raha läks kuskile mujale minema.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:38 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme teiega omal ajal arutanud mitmeid kordi selle üle, kui suur osa CO2 kvoodi müügi rahast peaks minema kliimaeesmärkide saavutamiseks Eestis, mis on päris suure hinnalipikuga. Te olete üks suuremaid eestvedajaid sel teemal olnud. Tõsi on ka see, et üks tänane koalitsioonipartner oli teiega üsna ühes paadis, olen seda omal nahal kogeda saanud. Aga küsingi teie käest. Kindlasti olete arutanud ka praeguse keskkonnaministriga, mis on need sõnumid, mis täna on põhjenduseks, miks ei saa üle 50% panna ja millest selline ümbersünd. Jah, istekoha vahetus tihti muudab mõtteid, aga mis need päris mõtted siis on nendel endistel pooldajatel?

17:39 Jevgeni Ossinovski

Ma ei oska nende nimel [rääkida]. Ma saan rääkida sellest, mis komisjonis toimus, neist seisukohtadest, mida seal väljendati. Täiendavaid argumente ei esitatud. Eks siis kolleegidelt saab siin küsida ja loomulikult on teil parlamentaarse kontrolli kontekstis võimalik ka keskkonnaministri poole pöörduda ja neid selgitusi nõuda.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:39 Paul Puustusmaa

Hea armas Jevgeni! Mina ei tea, mis sind kui filosoofi võib närvi ajada. Aga mind kui juristi ajab kohutavalt närvi see, kui õigusnormide kallal soperdatakse, nii nagu rahvas võib öelda, et see on nii hull norm, et siga ka ei näksi. Ütleme niimoodi, et tegemist on õiguskeeleküsimustega. Seadusi peab tegema inimeste jaoks. Need seadused, mida tehakse juristide jaoks, on halvad seadused. Seadusest peab inimene aru saama. Kui seadus tehakse selleks, et jurist saaks ainult tõlgendada, siis on see halb seadus. Nüüd ma loen sedasama eelnõu 345, kus on öeldud, et paragrahvi [1233 lõike] 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: esitatud tulemused peavad vastama komisjoni rakendusmääruses 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ...

17:40 Jevgeni Ossinovski

Sa ei jõua seda ära lugeda.

17:40 Paul Puustusmaa

... 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust nr 601/2012  jne, jne. Kas sellest on võimalik aru saada? Kas mingit mõistlikku sõnastust on võimalik sellele välja pakkuda?

17:40 Jevgeni Ossinovski

Ma jätkan: "millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93), ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134), sätestatud usaldatavustasemele." Ei, sellest ei ole võimalik aru saada, aga ei ole ka leitud, ei selles eelnõus ega mitmes teises, inimlikku viisi Euroopa õigust üle võtta. See on tõesti laiem mure, ma sellega olen nõus.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

17:41 Merry Aart

Aitäh! Ma küsin natuke lihtsama küsimuse. Mind huvitab kooskõlastamise protsess. Millised need ettepanekud olid, mis tehti kooskõlastamise protsessil? Kas oli ka häid ettepanekuid, mida komisjon ei arvestanud?

17:42 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esimese lugemise materjalides, mul ei ole seda materjali hetkel kaasas, on ka see kooskõlastustabel, mis valitsuselt tuli. Ma vist ei hakka mälu järgi praegu rääkima. Üldiselt tundus minevat suhteliselt koosmeeleliselt. Ma sellepärast ütlengi, et seal oli muudatusettepanekuid, mida valdavalt arvestati. Aga tõepoolest, sinna tekkis neid enne teist lugemist. Selgus, et mõned olulised teemad on jäänud täitsa käsitlemata, ja neid me siis komisjonis ka käsitlesime. Peale nende mainitute, mis ma ütlesin, me heitsime kõrvale elektritööstuse liidu ettepaneku, et nad saaksid moderniseerimisfondile otse ligi. Keemiatööstuse liidu ettepanekule, et tehniliselt seda ühikute värki ajaliselt teistmoodi rakendada, me leidsime võimaluse vastu tulla. Rohkem ettepanekuid ei tehtud.

17:43 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

17:43 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kui suurtest summadest me teie ettepaneku puhul siin räägime ja kuhu see raha ikkagi täpsemalt läheb?

17:43 Jevgeni Ossinovski

Kuhu see raha läheb? Praegu pool raha läheb kliimaeesmärkide täitmiseks – tuleb direktiiv ette võtta, sealt näeb täpsemalt, mis need valdkonnad on. Nagu ikka Euroopa tasandil on kõik suhteliselt selgelt reglementeeritud. Ülejäänud pool on lihtsalt n‑ö fiskaalne tulu, sellega võib teha ükskõik mida. Meie ettepanekul läheks see kõik kliimaeesmärkide saavutamiseks. Me räägime suurest rahast. See sõltub muidugi kvoodi hinnast, aga kümnendi vaates me räägime umbes poolest miljardist eurost. See hetkel läheb kliimaeesmärkidest mööda tavakulude katteks, aga tegelikult võiks see olla täiendav panus just nimelt keskkonnahoidu. Aga kui CO2 hinnad tõusevad, näiteks prognoositakse praeguselt 50 eurolt, mis on juba väga kõrge, ajalooliselt kõrge, näiteks tõusmist 70, 80, võib-olla 100 euroni tonnist, siis selle võrra loomulikult mitmekordistub põhimõtteliselt ka see riigi tulu.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et te olete üks saadikutest, kes on selle teemaga suhteliselt süvitsi läinud. Ma üldse ei kahtlegi selles. Te olete ju teinud ka siin muudatusettepanekuid selle seaduse kohta ja olete viidanud ka seda, et näiteks riigi poolt kinnitatud "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" sätestab, et aastaks 2050 peab Eesti kasvuhoonegaaside heide vähenema 80% võrra võrreldes aastaga 1990. Teie põhjalikkust näitab veel ka see, et te ainult ei viita siin praegu "Kliimapoliitika põhialustele aastani 2050", vaid olete ka eraldi võrrelnud seda Pariisi kliimaleppega kogumis ja jõuate seisukohale, et globaalne kliimakriis on muutunud tõsisemaks. Kas te saaksite natukene lähemalt rääkida selle asjaolu sisust, mille kohta te olete oma muudatusettepanekud teinud? 

17:45 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan selle ainulaadse võimaluse eest rääkida laialt globaalsest kliimapoliitikast! Aga komisjoni ettekandjana ma jään neisse piiresse, et selle muudatusettepaneku puhul tõepoolest Riigikogu poolt kinnitatud "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" näevad ette heitme vähendamise 80% võrra võrreldes aastaga 1990. Aga vahepealsel ajal on Euroopa Liit jõudnud kokkuleppele selles, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, nii et ka see KPP ehk kliimapoliitika põhialused läheb ülevaatamisele, ambitsioon tõuseb. Võrreldes varasema ajaga on tõusnud ka ambitsioon aastaks 2030 Euroopa Liidu tasandil. Nagu ma ütlesin, 14. juulil on oodata Euroopa Komisjoni võimsat kliimapaketti "Fit for 55" ehk 55%-ni alandamiseks vajalike sammude paketti. Sellest tulenevalt on kahtlemata oluline nii Pariisi kliimaleppe kui ka Euroopa Liidu kokkulepete täitmiseks Eestil samuti rohkem panustada.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

17:46 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina olen mures, et te panete Ida-Virumaal ikkagi oma valijatele endile piltlikult öeldes pommi alla, et seal hakkab tulema massiliselt töötuks jäämise laine. Ma toon ühe näite Lääne-Virumaalt. Kundas lendas üle 200 inimese tänavale Kunda tsemenditööstusest. Selle asemel hakatakse Rootsist tassima materjali kohale. Selline koondamiste laine ootab ju tervet Ida-Virumaad. Ma ei näe, et nende summadega suudetaks kuidagi elus hoida seda suurt seltskonda, kes töötuks jääb. Ma kuulsin, et keemiatööstuse liidul oli ettepanek tähtaega edasi lükata. Äkki täpsustate, mis eesmärkidel nad seda tegid. Kas selleks, et neid negatiivseid mõjusid vähendada?

17:47 Jevgeni Ossinovski

No laiemasse diskussiooni sellel teemal ma taas kord ei lasku. Mina küll arvan, et õigeaegne ja ettevaatav kohandumine kliimapoliitiliste ja klimaatiliste mõjudega Ida-Virumaal vastavate investeeringuprogrammide ja toetusprogrammidega on asjakohasem kui sulgeda reaalsuse ees silmad ja siis ühel hetkel avastada, et oih, tegelikult sai järsku kõik paugust otsa ja inimesed on tänaval. Ma usun, et põlevkivitööstuse kontekstis tuleks päriselt ja tõsiselt selle üleminekukavaga tegeleda meil kogu ühiskonnana. See, mis praegu on välja pakutud, ausalt öeldes ei ole kindlasti adekvaatne lahendus nendele sotsiaalsetele ja majanduslikele küsimustele, mis esile kerkivad, et lihtsalt olemasolevatele ettevõtetele külvame raha laiali ja siis arvame, et sellega päriselt oleme ülemineku ära teinud. See vajab kahtlematult palju süsteemsemat tegevust.

Mis puudutab konkreetset küsimust keemiatööstuse liidu kohta, siis nende muret on lihtsasti raske seletada, kuna alus, juurpõhjus on väga tehnilist laadi. Teatud kuupäevaks on kohustus firmadel, kes saavad tasuta kvooti, või üldse neil, kes osalevad heitmekaubanduse süsteemis, maksta nende ühikute eest, mis nad on saastet tootnud. Mõned ettevõtted, nagu põlevkiviõlitööstus, aga ka tsemenditööstus, mida te [nimetasite], saavad tasuta ühikuid süsinikulekke valdkonna ettevõtetena. Üldiselt on loogiline see, et nad saavad aasta alguses tasuta ühikuid ja siis, kui tuleb see arveldamise hetk, on neil tasuta ühikuid saadud, nad ei pea maksma nende ühikute eest, mis nad tasuta saavad. Aga nüüd sellel üleminekuajal on tekkinud olukord, kus Euroopa Komisjon tahab eraldi revideerida ja verifitseerida seda, kui palju ühikuid konkreetsel aastal tasuta antakse, ja sellest tulenevalt jõuab enne kätte see tähtaeg, kus nad peavad hakkama maksma, kui nad on saanud oma kontole, kauplemiskontole, neid tasuta ühikuid. No see võib olla kaks kuud, võib olla kolm kuud. Ministeerium väitis, et see on alles esimene käivitumise aasta, järgnevatel aastatel võib-olla läheb kõik korda. Aga alternatiivne lahendus, mida toetas tööstus ja mis tundus mõistlik, on see, et eelmise aasta järgi kantakse neile tasuta ühikud ja kui toimub korrektsioon, siis korrektsioon toimub tagantjärele. Kas antakse ühikuid juurde või võetakse ära, aga neile ei teki seda suurt finantsilist auku selles kontekstis.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

17:50 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vabandan juba ette, et ma küsin natuke laiemalt, aga ma kasutan juhust, et teie olete puldis. Kas ei ole meil siin natuke tegemist sellise sõelaga vee kandmisega? Me üritame olla Euroopas tublid ja Eestis ka. See idee on väga sümpaatne. Aga kui me vaatame kas või Hiinat, nende energiapoliitikat ja kuidas nemad energiat toodavad, ja vihmametsades toimuvat jne, jne, siis kas see ei tekita sellist põhjust sõelaga vee kandmiseks?

17:51 Jevgeni Ossinovski

Rehepapluseks? Ei, ma arvan, et see rehepapluseks põhjust ei anna. Kui kuskil mujal tehakse keskkonnavaenulikke otsuseid, siis ma ei arva, et sellest järeldub, et me peaks ka tegema. Küll aga tõsi on see, et globaalset koostööd selles valdkonnas ja globaalseid konkreetseid – mis see eestikeelne sõna on? – commitment, n-ö kohustuste võtmisi peaks olema rohkem, see peaks olema süsteemsem.

Aga tegelikult selles suunas liigutakse. See, mis on pidurdanud Pariisi leppe järgselt neid kokkulepete võtmisi, on olnud suuresti Ameerika Ühendriikide eelmine administratsioon, kes lahkus Pariisi leppest. Ja loomulikult, selle peale seesama teie mainitud Hiina ütles: aga vabandust, miks meie siis. Kuna suur osa Hiina heitest on tegelikult eurooplaste ja ameeriklaste tooted, mida seal toodetakse, siis miks nad peaksid pingutama. Aga see on muutunud. Nüüd, Joe Bideni presidendiks saamise järel on Ameerika Ühendriigid Pariisi kliimakokkuleppega taas liitunud. Hiinlased on omalt poolt võtnud kohustuse kliimaneutraalsus saavutada –küll aastaks 2060 ja aastani 2030 neil emissioonid veel tõusevad, aga nad tegelikult teevad märkimisväärseid ja päriselt märkimisväärseid investeeringuid taastuvenergiale üleminekuks, nagu ka India ja mitmed teised riigid.

Nii et ma arvan, et selles kontekstis neid, kes üldse tuima panevad, on ausalt öeldes suurtest riikidest jäänud ainult Venemaa ja Brasiilia. Ülejäänud siiski püüavad päris aktiivselt kaasa töötada. Selle aasta lõpus toimub ka Pariisi kliimakokkuleppe osapoolte uute eesmärkide seadmise kohtumine Suurbritannias. Selleks ajaks, ma arvan, on see pilt veel parem, kui ta täna on. Nii et ei saa öelda, et ei liiguta. Liigutakse ja ma arvan, et Eesti peaks liikuma kaasa. Ja moraalsest vastutusest rääkides, Eesti keskkonnajalajälg inimese kohta on üks maailma suuremaid, tulenevalt põlevkivienergeetika saastavusest. Me oleme küll väga väikesed kogu emissioonis, aga inimese kohta on meie emissioon väga-väga kõrge.

17:53 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:54 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Eestis on aeg-ajalt kerkinud debatte ja arutelusid kaudsete maksude ja riigilõivude õigustatuse kohta, kas nad on liialt väikesed või liialt suured, ja pahatihti on leitud, et need igasugused lõivud on suured. Ka siin selles seaduseelnõus muudetakse riigilõivuseadust. Siin on öeldud, et kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot ja kauplemiskonto hoolduse eest tasutakse riigilõivu iga aasta 320 eurot. Aga samas ma ei leia siit seletuskirjast mitte poolt sõnagi selle kohta, miks on sellised summad võetud. Kas oli mingisugust arutelu, kas nad on liialt suured või liialt väikesed või just parajad ja miks nii? Mille alusel need kehtestati just sellisena?

17:54 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ei arutatud, on lühike vastus. Ja ei arutatud selle tõttu, et tegemist on tehnilise muudatusega, et viia see kooskõlla järjekordse rakendusaktiga, mis Euroopa Komisjonist tuli. Seal muudetakse mitte riigilõivu ennast, vaid selle objekti nimetust ehk arvelduskonto muutub kauplemiskontoks.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:55 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kas te saaksite veidikene selgitada heitmekaubanduse hinna kujunemist? Te mainisite, et hind on kõrgem. Kas heitmekaubanduses kehtib umbes samasugune hinnatõusu printsiip nagu näiteks naftaga kauplemises, et müüakse maha veel maapõues olevat naftat ja see kogus, hüpoteetiline kogus, müüakse veel omakorda maha ja hind muudkui tõuseb? Või on see kuidagi mõistuspärasem?

17:55 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Jaa, ma püüan lühidalt. Tegemist on kauplemisperioodiga ja lihtsustatult ka väga keeruline, kõiki nüansse ei valda ka mina, tunnistan. Riikidele antakse siis kogu see pott, mis ühikutes on, jagatakse riikide peale laiali. Riikidele tehakse kohustuslikuks müüa neid ühikuid tegelikult stabiilselt, vist isegi iganädalaselt võrdsetes kogustes, nii et spekuleerimist riikide poolt ei saa olla, et näiteks ma üheksa aastat ei müü, vaatan, kuni hind on jube kõrge, siis müün kõik maha. Sellist asja ei saa olla. Nii et kättesaadavate ühikute pakkumise poole pealt [võib öelda, et] kättesaadavaid ühikuid müüakse stabiilselt.

Mis seda turgu mõjutab, on see, et heitmekaubanduse süsteemis on kokku lepitud ka lineaarse vähenemise koefitsient. See on väga oluline asi ja see näitab seda, mitu protsenti igal aastal kogu süsteemis vähendatakse tasuta ühikute arvu. Kuna igal aastal ühikute arvu vähendatakse, siis see tähendab, et saastamine muutub igal aastal Euroopa Liidus aina kallimaks, sest need, kes saastavad, peavad neid ostma. See ongi kogu asja mõte, et ettevõtted suunata vähem süsinikumahuka tööstuse poole. Kui see vähenemine on piisavalt kiire, siis loomulikult hinnad kasvavad. Need on need arutelud, mida tavaliselt peetakse, et kas lisada mingeid uusi valdkondi heitmekaubanduse süsteemi ja mida teha lineaarse vähenemise koefitsiendiga. Kas seda vähenemise kõverat muuta järsemaks, näiteks? Siis kindlasti kohe hinnad ka tõusevad. Nii et ta on selline reguleeritud turg selles mõttes, et turu aluseeldused on paika pandud regulatiivselt. Aga nende raamide sees on pakkumise poole pealt stabiilsus ja ostmise poole pealt ettevõtted teevad oma majandusotsuseid.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me teame, et lapsed ja noored on suured kliimaprotestijad. Miks me ei näe neid Stenbocki maja ees nõudmas seda, mida teie muudatusettepanek sätestab? Arvestades kliimakriisi tõsidust, Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta ning süvenevat globaalset vajadust kiirendada roheinvesteeringuid, miks nad ei võiks seal Stenbocki maja ees survestada praegust valitsust, et seaduse tasemel sätestataks nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks? Noored jäid ju praegu valitsuse kärpepoliitika tõttu ilma oma huviringidest, mis andsid neile eesmärgipärase hõivatuse, harisid neid väga laialdaselt ja kindlasti tegid neid targemaks ka asjades, mis aitavad maailma asjadest paremini aru saada. Kas nüüd need noored, kes mõtlevad nii nagu teie – teie muudatusettepanekute raames teiega samamoodi –, ei peaks tulema selles küsimuses teie selja taha ja andma valitsusele rohkem teada oma soove ja tahtmisi ka nendes küsimustes? Võib-olla oleks see hea võimalus planeedi päästmise kõrval lisada soovinimekirja praegusele valitsusele ka huvihariduse raha taastamine. 

17:59 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No eks nende noorte õlul, kes oma tuleviku ja looduse pärast muretsevad, on niigi päris palju, sh näiteks võitlus väga kliimavaenuliku investeeringu, õlitehase rajamise vastu mitte ainult protestides, vaid ka õiguslikult. Nii et ega kõigega ka ei jõua tegeleda.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:59 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui tulla minu eelmise küsimuse juurde tagasi, siis kahju muidugi, et te ei tea, mis teie endiste toetajate ümbersünni põhjus on. Aga see selleks. Tahtsin küsida seda, kuidas te suhtute ühistransporti. Teadupärast tasuta ühistransport Eestis hakkab aastal 2024 juba ca 60 miljonit eurot võtma. Kas see rahastus teie arust on kliimaeesmärkidesse pandud? Kas sisuliselt valitsuse hea tahte puhul võiks ka öelda, et see on üks osa kliimaeesmärkide täitmiseks pandud raha, mis sellest 50%-st on? Kuidas see tundub teile?

18:00 Jevgeni Ossinovski

Jah, seda argumenti püüti Rahandusministeeriumi poolt komisjonile esitada, aga kuna minu meelest see on natukene jabur, siis ma jätsin selle ette kandmata. Aga on hea, et te selle tõstatate. Arutelu komisjonis oli selline, et kuna ühistranspordi dotatsioonid moodustavad nii suure summa, siis näe, me paneme rohkem kui 100% heitmekaubanduse süsteemist tegelikult kliimaeesmärkide täitmiseks. Kindlasti on mõni uus ühistranspordi arendamise projekt positiivse kliimamõjuga ja seda võib ka sellisena loomulikult esitada. Aga no ma ei tea, näiteks praamiühendus Hiiumaaga on ka ühistransport, aga öelda, et me loeme selle kliimaeesmärkide saavutamiseks, et me oma n‑ö ühiskondlikku baasfunktsiooni tagame, et meil on ühendus oma saartega, ma arvan, et see on natuke totakas. Kindlasti on mingites kohtades võimalik saavutada uut kvaliteeti liikuvuse mõttes transpordi valdkonnas, investeerides sinna ka kliimaühikutest raha, aga tagantjärele öelda, et iga euro, mille me paneme bussi, rongi ja praami, no ma ei tea, siis Kuressaare lennuk peaks olema ka kliimainvesteering, see on ka ühistransport. See, ma arvan, adekvaatne päriselt ei ole.

18:01 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

18:01 Riho Breivel

Lugupeetud Jevgeni! Paar küsimust on küll, aga ma vist ikka lähen vana asjaga edasi. Ühesõnaga, minu arust on niimoodi, et need kvoodihinnad, alushinnad pandi kunagi paika teatud, kuidas öelda, protsesside tulemusel ja põlevkivile anti teatud saastekarakteristika, millest hakati arvestama – noh kunagi, kui see asi töösse läks. Täna me oleme jõudnud sinna, et põlevkivi, põlevkivitootmist arvestatakse üldiselt väga saasterohkeks, süsinikurohkeks. Aga ma olen kohtunud meie põlevkivi[tootmise] vanade dinosaurustega, alates Reinsalust ja lõpetades Soonega, ja mehed ütlevad, et juba nemad töötasid välja süsteemi, mis põlevkivitootmises üldiselt palju saastevabamalt annab võimaluse opereerida. (Juhataja helistab kella.) Kuidas me ikkagi saaksime ... Eile ma ...

18:03 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, ma väga vabandan, teie aeg!

18:03 Riho Breivel

... sain kokku nende inimestega, kes sellega tegelevad. Nad ütlevad, et me suudame seda teha teistmoodi.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Nii, aeg! Aitäh!

18:03 Jevgeni Ossinovski

Jaa, noh eks seda juttu, et muuta põlevkivi roheliseks kütuseks, on pikalt räägitud. Ette on näidata vähe, kui mitte öelda, et peaaegu ei midagi. Teoreetiliselt on nii mõnigi asi võimalik, n‑ö muuta ta energeetilisest ressursist keemiaressursiks, aga küsimus on, kas see tegelikult on võimalik majanduslikult otstarbekaks kujundada. Las inimesed töötavad, minul ülemäärast usku sellesse ei ole, aga kui erasektor tahab siin arendustööd vedada, siis neil kindlasti see võimalus on. Aga mis puudutab põlevkivi põletamist kas vedelkütuseks või elektriks, siis ausalt öeldes ainus viis seda keskkonnasõbralikumaks muuta on panna veel täiendavat energiat nahka selleks, et pumbata see laevadesse ja viia kuskile teistesse riikidesse. Ka seda pakutakse lahendusena, aga olgem ausad, lühikeses perspektiivis, kus meil on tulemusi vaja, on meil tegelikult olemas kõik lahendused selleks, et Eestis roheliselt elektrit toota. Keskenduks sellele ja selle asemel, et seda hingamisaparaatide küljes olevat klienti või patsienti nimega põlevkivienergeetika elus hoida, prooviks tõesti Ida-Virumaale pakkuda positiivset tulevikuvisiooni vastava investeeringuprogrammiga ja toetuste programmiga, nagu ma ütlesin.

18:04 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Head ametikaaslased! Ma võtan siinkohal juhataja vaheaja 25 minutit, nii et läheme edasi 18.30.

V a h e a e g

 

18:30 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Vahepeal kogunes Riigikogu juhatus ja tegi järgnevad otsused, mis on seotud täiendava istungi kokkukutsumisega.

Riigikogu juhatus otsustas oma k.a 9. juuni istungil tühistada k.a 8. juuni istungi otsuse kutsuda kokku Riigikogu täiendav istung k.a 12. juunil algusega kell 17. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 ning Riigikogu juhatuse k.a 9. juuni istungi otsusele kutsun Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu täiendavad istungid järgmiselt. Esiteks, esimene täiendav istung k.a 12. juunil algusega kell 9 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui k.a 12 juuni kella 21-ni. Esimese täiendava istungi päevakorras on Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala, s.o 7. juuni – 10. juuni päevakorda kinnitatud, kuid sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?" arutelu. Teiseks, juhul kui esimese täiendava istungi päevakorras olevad päevakorrapunktid ei saa läbi arutatud, siis toimub teine täiendav istung k.a 13. juunil algusega kell 10 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui k.a 14. juuni kella 9‑ni, mis on järgmise nädala esmaspäev. Teise täiendava istungi päevakorras on kõik need päevakorrapunktid, mis jäid esimesel täiendaval istungil läbi arutamata. Aitäh teile! Palun nüüd protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal!

18:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on väga hea meel, et te tühistasite selle 9. kuupäevale määratud täiendava istungi. Nagu ma aru saan, praegu see otsus enam ei kehti. Aga Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõige 3 sätestab: "Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist." Praegu on meil mis päev? Täna on mis kuupäev? Üheksas, jah? Meile oleks vaja kolm päeva ette teatada, nii et me saame maksimaalselt selle vist ikkagi panna mingi teistsuguse ajalise tärmini peale.

18:33 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan, härra Grünthal, aga mis see küsimus teil nüüd on?

18:33 Kalle Grünthal

Kolm päeva on vaja ette ...

18:33 Esimees Jüri Ratas

Jah. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 kutsub täiendava istungi kokku Riigikogu esimees. "Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Seda me arutasime ka Riigikogu juhatuses. Jah, teil on õigus, et lähtudes sellest kolme päeva printsiibist, kui täna see kokku kutsuda, nagu me just tegime, siis see tähendaks, et on neljapäev, reede ja laupäev ja pühapäeval see toimub, aga juhatus arutas seda ja leidis, et hetkel on kaalukad põhjused ja seetõttu võib see aeg olla ka lühem. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

18:33 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma võtan nüüd appi Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse. Selle paragrahvi kommentaarides on öeldud, et kaalukat põhjust tuleb põhjendada, mitte lihtsalt niimoodi välja öelda, aga ma ei kuulnud teie otsuses absoluutselt ühtegi sõna selle kohta, milline on see kaalukas põhjus. Võib-olla võtate viis minutit vaheaega ja teete uue otsuse, mis asi see kaalukas põhjus on. Sest vähemalt kommentaarid annavad kõik selle kohta ilusti-kenasti, et niisama ei saa olla kaalukas põhjus väljendatud.

18:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See põhipõhjus, mida kõik juhatuse liikmed adusid, on see, et töötada ühes nädalas teoreetiliselt – me hetkel veel ei tea ju – kolm ööd, seda enam, et kaks ööd järjestikku, see ei ole mõistlik meie kõigi tervise mõttes. Nii et see ongi see kaalukas põhjus ja minu teada sellele ka istungi rakendamisel vähemalt üks Riigikogu liige oma protseduurilistes küsimustes tähelepanu juhtis. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

18:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma küsin täpselt sedasama, mida ma küsisin siin istungi alguses. Meie kodu- ja töökorra seadus sätestab, et kõikide istungite kokkukutsumisel tuleb ära näidata päevakord, aga selles täiendava istungi kutses ei ole päevakorda sätestatud. Seal võib-olla tulevad ühed eelnõud, võib-olla neid ei tule, tulevad hoopis teised. Tegelikult ei ole võimalik Riigikogu täisistungit läbi viia olukorras, kus Riigikogu liikmed ei tea konkreetselt, milliseid eelnõusid kavatsetakse käsitleda. See kutse ei vasta meie kehtestatud korrale ja seadustele ja seda täiendavat istungit sellisel kombel ei ole võimalik läbi viia.

18:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Vastus on ju meile kõigile välja jaotatud nendel kollastel lehtedel, Riigikogu V istungjärgu 17. töönädala päevakord, mis puudutab hetkel 9. juunit – 10. juunit ehk käesoleva nädala kolmapäeva ja neljapäeva. Nii nagu ma ka ütlesin, selle päevakorra alusel me tegelikult täiendavatel istungitel, nii esimesel ja, kui vajadus on, ka teisel, töötame, lähtudes sellest, kui palju me jõuame oma korralistel istungitel läbi arutada, ja lähtudes sellest, kui palju me jõuame esimesel täiendaval istungil läbi arutada ja mis nihkuvad või lükkuvad edasi teisele täiendavale istungile. Päevakord on seesama, mis on hetkel laudadel. Liigume edasi. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

18:37 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma nüüd kasutan selle targa kollase raamatu abi, mis on ka teie valduses tõenäoliselt. Siin on öeldud niimoodi, et tuleb teatada ette kolm päeva. Põhjuseks on see, et saadikud saaksid istungi toimumiseks oma ajakava koostada, [seda] arvestada ja koguneda istungi toimumise kohta ning valmistuda istungi päevakorras olevate küsimuste aruteluks. See tähendab seda, et me peame siiski teada saama, mis on need küsimused, sest meil on vaja need küsimused läbi arutada, süveneda nendesse asjaoludesse jne. See oleks üks argument.

Teine argument on muidugi see, et tõepoolest on olemas ka sellised kaalukad põhjused. Väljend "kaalukad põhjused" viitab aga sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on – ma rõhutan, kuulake hoolega nüüd – kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi. Mind huvitaks praegu see, mis on need rasked tagajärjed, mille kohta selles raamatus antakse juhised. Riigikogu juhatus peab, nagu ma ütlesin, seda otsust põhjendama täiendava istungi toimumise aega määrates. See ei ole lihtsalt niisama, et ütlete praegu, vaid see, mis on need asjad, kiireloomulised asjad ja sellega kaasnevad rasked tagajärjed.

18:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Riigikogu juhatuse, kõigi kolme juhatuse liikme mure ja tunnetus oli, nagu ma eelnevalt juba ütlesin, see terviseaspekt, et ohtu vähendada. Me pidasime õigeks, et mitte olla kaks ööd järjest üleval, arvestades, et meil on veel täna vastu neljapäeva suure tõenäosusega ööistung. See, mis te ütlete, et Riigikogu liige peab tõsiselt süvenema ja ette valmistuma päevakorrapunktide osas, siin ma olen täielikult päri teiega, aga ma olen täiesti veendunud, et me oleme seda ju kõik juba praegu teinud. Võib ju juhtuda ka nii, et kolmapäeval me arutame päevakorra ilusasti läbi ja neljapäeval arutame läbi. Me oleme, ma usun, juba ettevalmistused teinud – nii isiklikult, fraktsioonide tasandil kui ka komisjonide tasandil. Nüüd see, mis te ütlete, et kolm päeva tuleb ette teavitada. Nagu ma ütlesin, tõesti seadus ütleb seda, et kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. Siin saab tugineda ka Riigikogu varasemale praktikale. Seda on tehtud ka varem kui kolm päeva. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!

18:40 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks ikka sellest, kuidas on võimalik pidada täiendavat istungit, ilma et teaks päevakorda. Tõepoolest, aeg-ajalt ikka juhtub, et nädala jooksul ei jõuta kogu selle nädala päevakorda ära menetleda ja need eelnõud nihkuvad järgmisesse nädalasse. Aga siis on alati konkreetselt teada, see on kõik Riigikogu liikmetele laiali saadetud ja päevakord kinnitatakse uuesti. Kõik on konkreetselt, kõik on numbriliselt, sisuliselt ette teada. Aga nüüd, kui lihtsalt saadetakse selline ümmargune kutse, kus ei ole mitte ühtegi eelnõu ära toodud, see ei vasta meie kodu- ja töökorra seadusele. Sellist istungit ei saa pidada.

18:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Põlluaas! Nagu ma ütlesin, see päevakord on teil laudadel, selle päevakorra raames me töötame, välja arvatud see erisus täiendavate istungite puhul, mis on hetkel päevakorras neljapäeval esimese päevakorrapunktina. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

18:41 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Minul on küll väga suur mure, sellepärast et ikkagi sotside toodud OTRK, mis käsitleb ebavõrdsust Eestis, et kas vaesusest saab välja kärpida, see oli nii oluline küsimus. Ma tõesti tahtsin seda kuulata ja sellest osa võtta. Ma ei saa praegu aru: kui me päevakorra muutmise teeme, siis millisel õiguslikul alusel on nüüd see välja arvatud? Meil siin on päevakava muudatusega tegemist. Mis alusel?

18:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu meelest oli ka päeval istungi rakendamisel seesama küsimus. Ma olen täiesti nõus, et teema, mille Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on lauale toonud, on väga aktuaalne. Erakonna fraktsiooni taotlus on olnud, et see arutelu toimub 10. juunil. Täiendavad istungid on teatavasti kokku kutsutud kuupäevadel, mis ei ole 10. juuni, vaid on 12. juuni ja 13. juuni, mis võib minna ka 14. juunisse. See on see põhjus, et fraktsiooni taotlus on olnud 10. juuni. Aga minu meelest, nii nagu vastas ka juhataja istungi rakendamisel kella kahe paiku täna, on ju lootus, et me jõuame sinna, kui me kõik koos pingutame. Praegu on tempo olnud minu meelest võib-olla natukene rahulik, samas on olnud asised arutelud. Kui see nii jätkub – ma mõtlen, et asjalikud arutelud – ja natuke tempot tõstame, siis siin on usku, lootust ja ma usun, et ka natuke armastust, et me võime jõuda sinna. Me ei saa täna öelda, et me sinna kindlasti ei jõua. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

18:43 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Riigikogu täiendava istungi § 49 lõige 3 on sisustatud kahe lausega ja viimane lause ütleb järgmist: "Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Ma olen sellega nõus, et see on nii- ja naapidi tõlgendatav, aga sellessamas kollases targas raamatus leheküljel 189 öeldakse järgmist: "Etteteatamise aeg võib olla ka lühem kui kolm päeva, kuid seda üksnes kaalukate põhjuste olemasolu korral." Verbaalne väljend "kaalukad põhjused" viitab sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi. See tähendab seda, et siin peab olema kahe tingimuse koostoime olemas, sest kõigepealt on see kiireloomuline ning siis ka raske tagajärg. Raske tagajärje te seletasite mulle ära ja ütlesite, et siin on tervislikud põhjused, võib-olla kõigi tervis ei pea vastu. Aga mis on need kiireloomulised asjaolud, et peab nüüd kiireloomuliselt selle asja kokku kutsuma? Ma tahaksin seda praegu aru saada.

18:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te olete alati väga täpne. Te ütlesite, et seal § 49 lõikes 3 on kaks lauset, aga seal on isegi kolm lauset, kui mu silmanägemine mind ei peta, aga see on väike tähelepanek. Aga need kiireloomulised asjad ongi ju kõik need päevakorrapunktid, mida tuleb arutada. Siin alles eelmine kõneleja tundis muret, mis saab sellest "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?". See on ju samamoodi oluline. Nii et ma ei oskagi öelda, missugune on vähem olulisem nendest punktidest. Kõik punktid oma valdkonnas on tähtsad päevakorrapunktid. [Oleks vaja,] et me saaksime selle töö tehtud, nii nagu meie Riigikogu kodu- ja töökord ette näeb, ja et me saaksime need päevakorrad ära menetletud. Need ongi need olulised tähelepanekud. Nii, läheme edasi mõnusa tempoga praegu. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

18:46 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Kindlasti ei ole teile ju saladus, mispärast Konservatiivne Rahvaerakond praegu sellist obstruktsiooni läbi viib. Põhjus on väga lihtne: me keeldume astumast sellisesse orwellilikku düstoopsesse maailma, kus suure venna pilk kontrollib ja jälgib meid. Me seisame demokraatliku ühiskonna eest. Riigikogu esimehe üks ülesanne on tagada töö Riigikogus. Kas te olete arutanud ka seda võimalust, kuidas me saaksime seda obstruktsiooni ühiselt vältida, sest ka meie ei ole sellest sugugi vaimustatud ega huvitatud? Me oleme lihtsalt hetkel sunnitud selleks. Kas te olete mõelnud ja arutanud ka juhatuses seda, kuidas seda vältida, et võtta see ABIS‑e eelnõu menetlusest välja ja me saaksime ilma igasuguste täiendavate istungiteta, ilma igasuguste ööistungiteta rahumeeli menetleda neid selle nädala eelnõusid ja ka järgmise nädala eelnõusid ja kõik oleks ju korras? Kas te olete astunud selleks samme?

18:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma pean ütlema, et teie kui fraktsiooni esimehe praegune protseduuriline küsimus koos väikese sõnavõtuga on minu meelest juba päris hea alge ja annab lootust, et [on võimalik] leida see kompromiss, mida ka teie tegelikult väljendasite. Me saame ju aru, et see, miks toimuvad ka täiendavad istungid – see ei ole mingi saladus, nagu te ütlete –, on seotud ühe eelnõuga, mis on 366 SE. Kui te küsite, kas me oleme arutanud juhatuses, et leida sellist kompromissi, et ei toimuks obstruktsiooni – seadusega on see võimalus antud ja see ei ole midagi ebaseaduslikku –, siis oleme küll, jah. Ma alustasin juhatuse koosolekut muideks sellest, kas me võiksime leida kompromissi. Hetkel ei leidnud, aga te teate minuga sama hästi, et poliitika on dünaamiline ja tunnid mööduvad ja mõnikord kompromissid tekivad. Aga jah, arutasime, aga ei leidnud kompromissi – see on vastus. Läheme edasi, pingirea mõttes küll tagasi. Kalle Grünthal, teie protseduuriline küsimus.

18:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, teile selgituse eest, mis on need kiireloomulised asjaolud! Teie põhjendasite seda praegu sellise lauseehitusega: kiireloomuline asjaolu on Riigikogu täiskogu istungi päevakord, päevakorras toodud küsimused. Need on ju tegelikult meie igapäevane tööriist siin ja siin midagi kiireloomulist mina küll ei näe. Ja te ei ole suutnud mulle praegu ka ära põhjendada, et kui me seda päevakorda ... Okei, oletame, et see teie tõlgendus on õige, et on kiireloomuline, vaja päevakord ära menetleda ja kui me seda ei tee, siis tuleb raske tagajärg. Nüüd nende kahe lause seoses ma paluksin teie hinnangut, et kui me päevakorda ära ei menetle, mis raske tagajärg siis tuleb.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et eks neid seadusepügalaid tuleb loomulikult lugeda, aga ma pigem arvan, et tuleb vaadata, et klaas on ikka pooltäis, mitte -tühi ja et tuleb positiivne tulem, mitte raske tagajärg. Ma usun küll, et kui me nüüd siin üheskoos töötame tõsiselt nende päevakorrapunktidega, arutame, peame keskustelu, leiame parimad lahendused, siis kindlasti neid raskeid tagajärgi ei tule. Ma tõesti loodan, et me kõik tahame seda. Aga nüüd on võimalus minna edasi, meil on praegu väga huvitav ja põhjalik seaduseelnõu, mida me hetkel arutame, 345, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Minu tunnetus on, et keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski on valmis tulema tagasi Riigikogu kõnetooli, et saaks kohe edasi minna. Nii et seda võiks teha, selle tee võiks valida. Aga teeme mõned protseduurilised küsimused veel. Paul Puustusmaa, palun!

18:51 Paul Puustusmaa

Hea Jüri! Ma olen täna mitu korda otsinud kompromisse, kuidas seda asja lahendada. Teate, mul on mõte ja ma annan soovituse juhatusele ka praegu, väga hea ja väga sümboolse. Juhatus saaks võtta väikese vaheaja, no nii 20–30 minutit, ja selle aja jooksul käia läbi üks väga huvitav mõte. Teatavasti eile möödus 72 aastat sellest päevast, kui avaldati George Orwelli "1984". See on märkimisväärne tähtpäev ja just selle nimel võiksime täna võtta vastu otsuse, et me lükkame selle orwelliliku seadus[eelnõu] 366 sügisesse. Me lahendame kõik probleemid ära ja selleks on vaja ainult võtta paarkümmend minutit vaheaega, see läbi rääkida ja me oleme kõik õnnelikud. Väga hea mõte ju!

18:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina küll ei kritiseeri seda mõtet ja ma ütlen, et see on väga huvitav mõte. Kindlasti juhatuse liikmed ka praegu kuulavad, võtavad seda mõtlemiseks ja neid vaheaegu võib tõesti tulla veel tänasel istungil, seda ei saa välistada. Aga võib-olla ei tule, võib-olla läheb kõik nii ludinal, et ei võeta enam ühtegi vaheaega. Aga vaatame, mõte on väärt kaalumist, ma täiesti tunnustan. Nii, ma vaatan, et härra Ossinovski tahaks väga tulla kõnetooli. (Hääl saalist: Väga!) Ta isegi ütleb seda sõnades, aga teeme veel selle ühe protseduurilise küsimuse. Härra Grünthal, palun!

18:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaat nüüd, kui ma viimane kord teie käest küsisin selle kiireloomulise asjaolu ja raske tagajärje kohta, mis peavad olema vähemalt selle raamatu järgi põhjuslikus seoses, siis mulle piltlikult öeldes tundus, et teil hakkab pind jalge alt ära kaduma. Sellepärast, et te ütlesite seda, et kiireloomuline asi on päevakorra läbimine ja kui me seda ei läbi, tuleb kaasa raske tagajärg. Palun põhjendage ära, miks ja kuidas on võimalik, et kui me päevakorda ära ei aruta, tuleb raske tagajärg. Ärge palun tooge sisse kellegi tervisliku [seisundi] asju, et ei suuda vastu pidada. Te ei ole seda juhatuse otsust praegu sidunud selle vanemate inimeste tervisliku seisundiga. Mulle tundub praegu ka, et te olete juhatuses selles mõttes astunud natukene ämbrisse, sest kui te olete põhjendanud seda tervisliku seisundiga, siis te ei saa siin saalis tulla ja öelda, et päevakord on tegelikult hoopis see. See nõuab, et te peate uuesti 25 minutit sinna istuma minema ja arutama, et äkki on võimalik siis päevakorda siduda kuidagimoodi raske tagajärjega. Ma olen praegu nagu kahevahel, te tulete meile saali ette, räägite ühest põhjusest, aga kui me hakkame täpsemalt uurima, selgub, et  päevakorra probleem on hoopis raskekujuline.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma väga tänan, et te muretsete selle jalgealuse või pinna pärast. See on kindel praegu jalge all, ma kahe jalaga tunnetan, ei värise see Riigikogu hoone pind kuidagi. Nii et saame siit ka üle. Aga läheme tõesti mõnusasti edasi. Ma tänan kõikide nende abide ja toetuste eest, nende heade mõtete eest! Need on kõik väga väärt meie edaspidises töös, et nendega arvestada nii palju kui võimalik. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus! Kui teil on nüüd küsimus, kas härra Ossinovski on nõus ja valmis tulema Riigikogu kõnetooli, siis ma kohe vastan ette, et on nõus – kui on see teie protseduuriline küsimus.

18:54 Peeter Ernits

Ikka üks samm korraga. Minu küsimus on see, et kui Riigikogu aseesimees enne ütles, et töö- ja puhkeaja seadus Riigikogus ei kehti, siis kuidas on sinu kui Riigikogu esimehe seisukoht.

18:55 Esimees Jüri Ratas

Ma pean vabandama, aga ma ei olnud selle keskustelu juures, nii et ma isegi ei tea, kas te viitate Martin Helmele või Hanno Pevkurile. (Saalist täpsustatakse.) Selge. Kindlasti ma räägin temaga, mis ta selle all mõtles, aga ma ei olnud sel hetkel saalis ja ma ei kuulnud seda arutelu. Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus.

18:55 Paul Puustusmaa

Aitäh sulle, hea Jüri! Mul on ikkagi üks mõte veel. Arvestades kõike, seda keerulist situatsiooni ja tervislikku seisu ja muud taolist, äkki meil on mõistlik võtta vaheaeg (Naer saalis.) minutit 20 ja kaaluda seda, et ... (Juhataja helistab kella.)

18:55 Esimees Jüri Ratas

Ma tõesti väga vabandan, ma pean juhatajana seisma selle eest, et me saaksime rahus töötada. Palun andke sekundid härra Puustusmaale tagasi, sest ma ei suutnud korda tagada saalis! Palun!

18:56 Paul Puustusmaa

... vaheajal kaaluksite seda mõtet, et meie kõikide huvides äkki me teeksime edasise istungi – sama päevakord, kõik asjad ja samadel päevadel ka –, aga kaugistungina. Siis me saaksime olla võib-olla omaste hoole all, juhul kui tervis käest läheb. Noh, selles mõttes, et me teeksime väikese pausi, läheksime kaugistungile üle ja teeksime kõik need päevakorrapunktid läbi kaugistungil. See on ju hea mõte.

18:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on väga tõsine ja huvitav mõte. Ma tõesti tänan teid, et te olete kasutanud ära neid protseduurilisi küsimusi ka väga sisuliselt ja tulnud appi minu meelest juhatusele ja kogu Riigikogule. Ma tänan teid selle eest! Kaugistungile mineku regulatsioon on üsna kindlalt paika pandud, mis juhtudel saab kaugistungile minna, seda minu teada arutas eelmine juhatus. Kui nüüd tänases olukorras te näete, et mingi punkt sobiks sellele kaugistungile, siis palun aidake selle mõttega edasi minna ja see ei ole ju välistatud, et seda kaugistungit tõesti katsetada ühel hetkel. Siis tekib jälle küsimus muidugi selle ühendusega, nagu te teate. Ega selle ühendusega meil kõige paremini ei olnud, aga me saime hakkama. Praegu ei ole juhatus kaalunud kaugistungi mõtet, aga see on täiesti uus nurk, mis tuleb siin arutelul sisse. Kalle Grünthal, palun, teil on protseduuriline küsimus!

18:57 Kalle Grünthal

Suur aitäh! 

18:57 Esimees Jüri Ratas

Palun!

18:57 Kalle Grünthal

Mul on selline küsimus. Enne, kui ma küsimuse esitan, ma hoomasin seda, et te tahate, juhatus tahab korraldada kaks Riigikogu täiendavat istungit, üks on laupäev ja [teine on] pühapäev. Kas ma saan õigesti aru? Või ei olnud nii? Kuidasmoodi see oli?

18:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan teie protseduurilisele küsimusele: jah, te saite õigesti aru, et üks istung, esimene täiendav istung on laupäeval, ja suure tõenäosusega seda teist täiendavat polegi vaja. Kui sama tempot hoiame, siis on naksti asi tehtud, aga kui on vaja, siis tuleb ka pühapäeval istung, mis kestab esmaspäevani. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

18:58 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma olen teie kirjeldusest aru saanud, et juhatus ei ole ikkagi siiamaani nõus seda seaduseelnõu 366 meil menetlusest välja võtma. Tegelikult me teame, et üks juhatuse liige on väga lahkesti nõus ja soovitab seda, üks on tõepoolest väga vastu ja üks vist, ma ei oskagi päris öelda, nii ja naa. Aga me teame, milline seis siin saalis on. Meie ja teised opositsioonierakonnad: meie oleme täielikult vastu, teiste kohta ma sada protsenti ei julge küll öelda, aga ikkagi täiesti selgelt on indikatsioon selline, et nad on selle eelnõu vastu. Me oleme ju siin rääkinud nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna inimestega. Ja teate, kui paljud neist ütlevad, et tõepoolest see on täiesti kole asi ja seda ei tohiks vastu võtta! Nii et äkki te võtate vaheaja, peate nõu Keskerakonna ja Reformierakonna liikmetega ja me saamegi kui üks suur pere siin heita selle mesilassülemina aknast välja. Kui vaja, siis me võiksime lahkesti kokku kutsuda ka vanematekogu. Olen ka ise lahkelt nõus tulema sinna arutama seda teemat.

18:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on tõesti väga lahke teist, et te olete nõus sinna tulema. Aitäh! See on positiivne uudis ja ma kindlasti panen selle kirja. Aga selles on teil õigus, et eks me kõik oleme siin oma mandaadis vabad ja kui see lõpphääletus tuleb, siis keegi ei tea ju, kuidas me hääletame. Nii et selles mõttes ma jagan teie seisukohta, et need, kes ei toeta, peavad seda väljendama, et ei toeta, ja kes toetavad, saavad selle poolt hääletada. Aga me peaksime jõudma selle aruteluni, siis me saame ka tunnetuse, kuidas üks või teine Riigikogu liige hääletab. Mul on nüüd selline ettepanek, et me läheksime edasi eelnõuga 345. Mul oleks väga suur palve. Härra Grünthal, kas te toetaksite mind selles mõttes?

19:00 Kalle Grünthal

Ma ei saanud vastata, mul ei olnud mikrofon sisse lülitatud. Aga kuna ma ei saanud sellele küsimusele vastata, kui te soovisite kohe vastust, siis ma juhin tähelepanu ühele minu meelest väga olulisele detailile. Nimelt, § 49 on grammatiliselt sõnastatud järgmiselt: Riigikogu täiendav istung. Nõus. Nii. Aga hetk tagasi ma küsisin teie käest, mitu istungit meil toimub. Te ütlesite, et laupäev ja võib-olla ka pühapäev ja nii edasi, eks ju. Sisuliselt ma selle grammatilise tõlgenduse järgi saan möönda seda, et teil on võimalik teha ainult üks Riigikogu täiendav istung, sest vastasel juhul te muudate juba Riigikogu töö ajagraafikut, mis nõuab kahekolmandikulist häälteenamust. Ma näen siin probleemi, sest juhatuse pädevuses ei ole üksinda panna paika uus ajagraafik, selleks on vaja ka Riigikogu liikmete 2/3 nõusolekut selles küsimuses. Küsimus on veel selles, et vaadake, saadikutel ei ole mitte ainult siin istumise koht, vaid nendel on ka oma töö, ütleme, ka valijatega, meil on planeeritud erinevaid kokkusaamisi, meil on planeeritud koosolekuid jne, mis on hõlmatud samuti erinevate inimgruppidega ja sugugi mitte väikeste gruppidega. See tähendab seda, et kui te tahate mitut istungit teha, siis oleks vaja põhimõtteliselt 2/3 saadikute nõusolekut selleks. Ma ei ole veel lõpetanud muidugi selle kaaluka põhjusega, aga ma möönan, et tegelikult on teil võimalus juhatuses panna paika ainult üks täiendav istung, sest siin ei ole öeldud, et Riigikogu täiendavad istungid. Siin tuleks piir vahele tõmmata, mis on juhatuse pädevuses ja mis on Riigikogu töö ajagraafiku muutmine. Need on kaks erinevat asja.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Ma väga tänan selle, ma ütleksin, süvaanalüüsi eest! Me lähtusime tõesti meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 49 lõikest 3. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

19:03 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma ikkagi tuleksin tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse juurde. Kui te tulite ja rääkisite alguses, mida juhatus otsustas, siis ma kohe märkasin, et see oli jälle välja arvatud. Aga nüüd, kui te siin rõõmsalt teatasite, et noh, kui me sellise tempoga siin ilusti-kenasti edasi läheme, siis võib-olla meil ei ole vaja pühapäeval kokku tulla, kuidas teil see tunnetus nüüd on? Kui juhtub näiteks, et me sellise hea mõnusa tempoga edasi minnes laupäeval tõesti lõpetame, äkki võtaks ikkagi pühapäeval siis selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse ka aruteluks? Minul oleks ja ma arvan, et meil kõigil oleks väga kahju, kui see meie sellest istungjärgust välja jääks ja liiguks kusagile sügisesse. Kas vaesusest saab välja kärpida, see on ikkagi väga oluline teema kogu rahva jaoks praegu.

19:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen nõus, et see on väga oluline teema, aga ma jään ka siin sama vastuse juurde, mis ma eelnevalt andsin. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku, et seda arutada konkreetsel päeval, mis on neljapäev, 10. juuni ehk homme, ja ma jagan sedasama lootust mis teiegi, et kui liigume edasi mõnusalt, siis võib-olla see tõsine arutelu leiabki aset. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

19:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ilus õhtu, paljud tahaksid istuda väljas ...

19:05 Esimees Jüri Ratas

Miks ta ilus õhtu ei ole!

19:05 Peeter Ernits

... võtta külma õlut või siidrit, aga meie siin valmistume maratonistungiteks, öödeks. Me oleme viis tundi siin istunud ja ei ole veel kolmanda punktigagi lõpule jõudnud, aga 17 on veel ees. Nii et mõnusas tempos, muidugi ma kahtlen, kuhu me välja jõuame. Minu küsimus on, et kas ei oleks targem see 366, see näpujälgede ja suure venna eelnõu siiski praegu välja võtta. Sellega oleksid rõõmsad kõik. Ega maailma lõpp sellega ei tule ju praegu. Seda on juba kaua aega vaaritatud ja ma olen seda videot vaadanud küll ja küll – ilus video. Milleks punnida ja vägistada eelkõige koalitsioonisaadikuid, kes peavad siin valvel istuma? Meil on nagu lihtsam.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Hetkel ei ole seda kokkulepet tulnud, et see punkt võtta päevakorrast välja. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

19:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma korraks heidan pilgu praegusele olukorrale.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Palun vabandust! Ma segan korra vahele: minu meelest see oleks väga vajalik küll.

19:06 Kalle Grünthal

Küsimus on selles, millisesse olukorda me oleme sattunud. Kõigepealt te tulite saali ja ütlesite, et te tühistasite selle otsuse, mille olite vastu võtnud, et istung toimub siin laupäevast kuni esmaspäeva hommikuni. Nii. See otsus on jõus, et see on tühistatud. Nii. Siis te tõite põhjenduseks selle, et selleks kaalukaks põhjuseks on – te viitasite, et kaaluka põhjuse korral on võimalik teha –, et te hoolite eakamate saadikute tervisest, kuna nad ei suuda nii kaua üleval olla. See oli teie juhatuse otsuse põhjendus. Nüüd selgitasite te aga lõpuks ka seda, kuna selgus, et see Riigikogu tark raamat ütleb, et on olemas põhjuslik seos kiireloomulise küsimuse ning raske tagajärje vahel, et see kiireloomuline teema on päevakorra läbimine. Aga te ei toonud välja, milline on see raske tagajärg. See oli ka teie suuline otsus siinsamas. Nüüd ma juhin tähelepanu sellele, et kuna juhatus võttis vastu otsuse, et põhjus on vanemate inimeste tervis, siis teie ilma juhatuse otsuseta ei saa muuta ega teha teiseseks ja tuua välja teisi põhjendusi kaalukate asjaolude põhjal. Selleks on vaja teil uuesti koguneda. Saate aru? Üks asi on see, mis te räägite, aga te tõite välja konkreetse põhjenduse selle kohta, mida juhatus otsustas. Aga kaalukas asjaolu ... Teie ei saa muuta juhatuse otsust ega tuua välja teist põhjendust. Ma soovitaksin teil tagasi minna seda juhatusega [arutama] 25 minutiks ja võtta see teema nüüd selle nurga alt käsitlusele.

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle soovituse eest! Suur tänu! Aga mina ei ole kordagi maininud vanuselist aspekti tervise küsimuses. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus! Sealt peaks tulema siis kolmas ettepanek.

19:08 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea Jüri! Tõepoolest, ma kogu aeg mõtlen selle kompromissi peale ja ma näen, et ta on täiesti olemas, peaaegu käes. Kui jälle väikene paus võtta (Naerab.), siis vaadake, kui see 366 on nii oluline seadus[eelnõu] ja me teame, et meil siin mõte käib ju kogu aeg kaasa, siis selle pausi jooksul te saaksite juhatuses läbi arutada selle küsimuse, et äkki me selle punkti tõstaksime viimaseks. Sest vaadake, kui me pühapäeva hommikul või esmaspäeva hommikul kell viis oleme jõudnud juba teatud etapini, siis me äkki oleme jõudnud äratundmisele, et sellega saab midagi targemat ette võtta, võib-olla ka edasi lükata. Aga kui me ta viimaseks paneme, siis on meil aega mõelda. See oleks ju päris hea mõte ka tegelikult.

19:09 Esimees Jüri Ratas

Ma arvan, et see oleks väga hea mõte! Mitte päris hea, vaid väga hea. Nii et mõtelda on tõesti vajalik ja mõtelda on mõnus. Aga mul on nüüd ettepanek. Ma arvan ja juhatajana tunnetan, et võib-olla mõned protseduurilised küsimused on veel jäänud, aga mulle tundub, et me oleme käinud nagu ümber maakera, kõik need protseduurilised küsimused läbi, ega siin väga palju rohkem vist ei tule. Teeme ühe katse veel. Ivi Eenmaa, protseduuriline küsimus, palun!

19:09 Ivi Eenmaa

Tänan, härra esimees! Siin on kõlanud mõisted "vanurid" jne, jne. Mina ütleks nii, et olles Riigikogu vanim liige, siis mind ei halva mitte pikk istung, vaid tegelikult see obstruktsioon siit vasakult poolt, ja see teeb mind tõepoolest haigeks. Seda ei ole kunagi varem olnud. Mäletan 1999. aastast peale, kui ma olin täieõigusliku liikmena siin olemas. Aga minu küsimus. Härra esimees, kas teil on võimalust peatada see mõttetus, see obstruktsioon, mis siin saalis toimub, et me saaksime arutada ja võimalikult kiiresti lasta härra Ossinovski pulti?

19:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti juhatajana ma saan öelda, et nüüd on protseduuriliste küsimuste võtmine läbi ja me läheme edasi. Samas on tulnud ka teilt, siin on tulnud mõnelt Riigikogu liikmelt väga palju tõsiseid ettepanekuid. Nagu härra Puustusmaa ütles, see on nagu käegakatsutav, ma ka tunnen seda kompromissi. Ja ma näen ka, et Jevgeni on täiesti valmis ja ma hindan seda valmisolekut väga kõrgelt. Mul on palve, härra Grünthal ja härra Ernits, et me läheksime selle aruteluga edasi. Tohin ma seda paluda teie käest? Ma väga palun teid! Härra Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

19:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina oleksin oma küsimuste vooru juba ammu järele jätnud, kui te oleks andnud mulle konstruktiivsed vastused, täpselt nii, kui ma küsin ja mida ma teada tahan. Teie ainult tänate. Jah, see on niimoodi siin kirjas. Aga mind huvitab ikkagi see, kust ma saan lugeda. Kas see juhatuse otsus on meile teatavaks tehtud kirjalikus vormis või ei ole veel?

19:12 Esimees Jüri Ratas

Saadetakse. Kui ei ole saadetud, siis kohe saadetakse. Aga teile teatavaks tehtud on, ma lugesin selle ette umbes 42 minutit tagasi. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

19:12 Peeter Ernits

Jah. Ma näen tõesti, nagu kolleeg Puustusmaa ütles, et lahendus on käeulatuses. Aga ma küsin. Keegi nagu kusagil survestab seda 366, näpujälje, suure venna eelnõu iga hinna eest vastu võtma. Ja see on tegelikult siseminister Kristian Jaani, kes seal taga seisab. Kas ta kuidagi ähvardab teid või Riigikogu juhatust või seisab ta kusagil seal ukse taga, granaat või koldid käes? Äkki on mingi pisike asi, et me saaksime appi tulla, Kristiani maha võtta?

19:13 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan! Minu arust olete tõsiselt juba appi tulnud. Ei, keegi ei ähvarda ja lähtume ikkagi meie põhimõttest, et täidesaatev ja seadusandlik võim on lahus. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

19:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nagu ma aru sain, veel ei ole seda täiendava istungi kokkukutsumise teadet saadetud massiteabevahendite kaudu. Aga ma lähen kohe vaatan ülevalt arvutist järele ja kui see on seal olemas, siis ma teen selgeks, kuidas see on sõnastatud, ja kui seal mul tekib protseduurilisi küsimusi, siis ma südamest vabandan Jevgeni ees, et ma pean jälle natukene protseduuri osas täpsustama neid asjaolusid.

19:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski.

19:14 Jevgeni Ossinovski

Nii. Keegi tahab midagi küsida.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun!

19:14 Jevgeni Ossinovski

Ma võin protseduurilistele küsimustele ka vastata.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan, härra Ossinovski, aga me siiski lähtume sellest, et üks juhataja korraga! Paul Puustusmaa, palun!

19:14 Paul Puustusmaa

Aitäh sulle, Jüri! Jevgeni, sinu põhjalikkus selle eelnõu tutvustamisel on inspireeriv ja võiks öelda, isegi sugereeriv, sellepärast et selline väga põhjalik selgitus nüanssides, mida tegelikult on raske mõista ja mis tunduvad kohati isegi mittevajalikud, see on nagu inimhingede inseneri mäng. Mulle see väga meeldib, ma ütlen ka, et kui ma küsin nüüd järgmise küsimuse, siis sa võid võimalikult põhjalikult vastata, sest mind tõsiselt väga huvitab. Ma tahan näiteks teada seda, et kui siin on öeldud, et atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused, § 1233 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna "standardiga" sõnaga "standardisarjaga", siis ma saan sellest natukene aru, sellepärast et ma loen sama põhjalikult ka seletuskirja ja mõistan, et kehtivas seaduses on see viide standardile ISO 14 064. Seda seetõttu, et Eestis on nimetatud standard üle võetud kolme standardiga. Nüüd mul tekib segadus ja ma palun sinu põhjalikku vastust, mis on need kolm standardit, sest sellele viidet siin ei ole, siin on viidatud lihtsalt kolmele standardile.

19:15 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma ei tea sellest ka midagi.

19:15 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

19:15 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siin on selline tore intellektuaalne arutelu tekkinud ja ma ka tahaksin natukene laiemalt küsida ja arutleda. Teatavasti on Marju Lauristin Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kohta kunagi öelnud, et tegemist on ühe kõige parempoolsema erakonnaga Euroopas – sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, mitte igasuguse, vaid nimelt sotsiaaldemokraatliku erakonnaga Euroopa kontekstis. Teile teadmiseks: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei omaaegses Eestis kahe maailmasõja vahel oli ka üks Euroopa kõige, tollal öeldi, kodandlikumaid parteisid. Mul oleks selle eelnõuga seoses väga vajalik tegelikult teie kui ühe kliimapoliitika eestkõneleja hoiakuid mõista. Sestap ma küsingi: kuhu positsioneerivad Eesti sotsiaaldemokraadid kliimapoliitikas oma Euroopa aatekaaslaste kontekstis? Kas te olete nüüd radikaalsemaid või te olete võib-olla paindlikumaid või kuidas?

19:17 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

19:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Härra Grünthal, ärge muretsege! Ma täidan teie eesmärki sisuka jutuga. Ei pea seda protseduurilist jama rääkima, selles mõttes me teeme koostööd, vähemalt teistel ka intellektuaalselt huvitavam kui see kaalukate põhjuste arutelu vahetpidamata.

Härra Valgele vastuseks: ma arvan, et tegelikult me oleme suhteliselt kooskõlalised oma seisukohtades, pigem selliste Põhjamaade sotsiaaldemokraatide ambitsiooni ja aatetasemega. Euroopas kindlasti on ka neid erakondasid, kes suhtuvad kliimakriisi leebemalt, kui peaks. Aga tervikuna peab ütlema selle Marju Lauristini laiema hinnangu kohta, et näiteks ka keskkonnapoliitikas üldiselt, võtame Saksamaa või Suurbritannia, siis kliimapoliitikas on mõlemas riigis konservatiivid ikkagi väga-väga rohelised võrreldes näiteks konservatiividega Eestis, kes on võtnud naljakal kombel peaaegu et kliima[muutuste] eitajate vaate. Kusjuures see on olnud põhjendatud just sellega, et kliimakriisil on väga suur risk rahvastele, rahvusriikidele, erinevatele põhiväärtustele, mille eest konservatiivsed poliitilised mõttevoolud seisavad. Üks väga huvitav kirjandusteos või uuring on näiteks "Climate Change and the Nation State". Ma väga soovitan seda lugeda, nimelt seda, kus autor teeb üleskutse just konservatiivsetele erakondadele võtta kliimakriisi kui suurt ohtu rahvusriikidele, võtta seda palju tõsisemalt, kui siiani on tehtud, ja mitte anda sotsiaaldemokraatlikele liikumistele seda teemat ära. Ma väga nõustun, soovitan teil sama teha.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Peeter Ernits, kas juhtus midagi? Protseduuriline küsimus.

19:19 Peeter Ernits

Ei, mul oli juba enne ja ma tahtsin küsida, et ilus õhtu on, kuidas juhataja vaatab selle peale või kas ta on lugenud Orwelli "Loomade farmi".

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle kontrolltöö eest, kus teie hakkate küsima ja mina hakkan vastama! See ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun, te lehvitasite pikalt! Protseduuriline küsimus.

19:19 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Minu nimi oli sõnavõtu nimekirjas kohe pärast Kert Kingot. Nüüd on ta sealt täies ulatuses kadunud. Ma leian, et see on selline, piltlikult öeldes, karjuv füüsiline vägivald, tuleks taastada minu nimi sinna koha peale.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma olen igal juhul nõus, me teeme kõik, et see taastada ja see nimekiri saada uuesti korda. Siin vahepeal on olnud mõningad protseduurilised küsimused, võib-olla sellepärast lihtsalt süsteem on natuke kinni jooksnud, aga neid palju pole olnud. Mart Helme, palun!

19:20 Mart Helme

Jaa. Mul ei ole protseduurilist küsimust.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Ma tean seda.

19:20 Mart Helme

Lugupeetud ettekandja! Ma usun, et me siin enamik oleme usinad prügisorteerijad ja võimalust mööda taaskasutajad. Me kõik loomulikult hindame kõrgelt ka puhast õhku, mida me hingame. Selles osas, ma usun, on see eelnõu igati teretulnud. Mis mind häirib ja mille kohta ma küsida tahan, on see niisugune teatud filosoofiline lähtepunkt. See meenutab mulle minu noorusaega, kui oli väga tuntud mees nimega Ivan Mitšurin ja olid noored mitšurinlased. Noored mitšurinlased tegid igasuguseid katselapikesi ja tegelesid väikese sordiaretusega. Kas te ei arva, et meil praegu selle kliima soojenemise kontekstis on tegu teatud tagurpidi mitšurinlusega? Mitšurin teatavasti ütles, et me ei oota looduselt armuande. Meie jälle just nagu ootame, et loodus meilt kõik armuannid ära võtaks.

19:21 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ei, sordiaretuse küsimusi selle eelnõu kontekstis komisjonis ei käsitletud.

19:21 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:21 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te siin eelnevalt rääkisite natuke oma muudatusettepanekust ja selle käigus tuli välja, et selle maksumuseks oleks ca 500 miljonit. Mul on küsimus, et kas te selle mõtlesite ka välja, kust see 500 miljonit tuleks riigieelarvest, kust rea pealt.

19:22 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma täpsustan, et kuna heitmekaubanduse süsteemi tulude puhul neid ühikuid jagatakse kümnendi kaupa, siis ma rääkisin kogu kümnendi tulust ehk siis kogu kümnendi peale, sõltuvalt sellest, missugune on kvoodi hind, võib see olla kuni 500 miljonit eurot praegustes hindades. Riigieelarvet planeeritakse teatavasti riigi eelarvestrateegiaga märksa lühemaks perioodiks. See tähendab, et ka need võimalikud kvooditulud kasvavad, võrreldes sellega, mis varasemalt on prognoositud, kuna hinnad on tõusnud. Nii et põhimõtteliselt, kui selline otsus vastu võtta, siis see ei tähenda seda, et tuleks, no ma ei tea, näiteks järgmisest aastast leida järsku kuskilt väga suur summa teiste ridade pealt ja tõsta see kliimaeesmärkidesse. See küsimus puudutab seda, et me pikemaajaliselt võtaksime suuna, et me neid kliimaühikutest laekunud summasid kasutaksime kliimaeesmärkide saavutamiseks. Nii et lühikeses perspektiivis, eelarve kontekstis ei ole see muutus nii suur, aga kumulatiivselt ta seda on.

19:23 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

19:23 Anti Poolamets

Teie muudatusettepanek oligi seotud heitmekaubanduse täpsustamisega. Võib-olla ma ei lugenud nii hoolikalt seletuskirja, aga mis summadest juttu on, mis läheks otse kliimapoliitikasse? Milline nende summade mõju reaalselt oleks?

19:23 Jevgeni Ossinovski

Ma sellele küsimusele just praegu vastasin, kolleeg Kingo küsimus oli täpselt samasisuline. Küsimus on selles, kui palju laekub meil kogutulusid heitmekaubanduse süsteemist, ja siis on küsimus, kui palju sellest kasutatakse kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seda prognoosi tehakse kümnendi peale, tulenevalt sellest regulatsioonist, et kauplemisperiood on kümnend. Nagu ma ütlesin, kvoodiühiku hind on väga dünaamiline, hinnad on tõusnud praegu 50 euroni tonnist. Võrdluseks: alles mõni aasta tagasi oli 20. Nii et mitmekordistunud on need tulud. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti hind kasvab, on ka selle mõju investeeringute mahule suurem, aga suurusjärgus, ütleme, selles hinnas, mida me varasemalt prognoosisime, me eeldasime, et see võiks olla kuni pool miljardit, aga tõenäoliselt, kuna need hinnad tõusevad, siis ka neid tulusid on riigil rohkem.

19:25 Esimees Jüri Ratas

Jaa, nüüd on tõesti olnud tõsine arutelu siin, härra Grünthal, seoses teie protseduurilise küsimusega. Teil on teine küsimus ettekandjale. Kalle Grünthal, palun!

19:25 Kalle Grünthal

(Elav keskustelu saalis.) Võib küsida, jah? Aitäh! Ma vaatasin sellist probleemi siin. Te olete komisjonis arutanud Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta. Aga siinsamas saalis oli ka energiajulgeoleku küsimuse arutelu, kus Alar Konist rääkis, et kogumis on Euroopa süsinikuheide 9% ja sellest Eesti oma 0,00. Praktiliselt olematu. Kas selle Eesti erakordselt suure ökoloogilise jalajälje tähtsustamine ei ole lihtsalt nagu kunstlikult üles löödud, võrreldes reaalse CO2 paiskumisega atmosfääri?

19:26 Jevgeni Ossinovski

Ei ole.

19:26 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:26 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea esineja! Siin enne jutuajamise käigus või küsimuste-vastuste käigus sa ütlesid, et umbes kümne aasta perspektiivis see CO2 kvoodi müügitulu arvestamine rohekuludeks läheks maksma umbes 500 miljonit. Küllap on sullegi räägitud, aga ma kordan üle, et kõik teaksid, et eelarve mõistes tähendaks see eelarvesse poole miljardi euro suurust auku, mis tuleb kuidagi katta. See on see raha, millega meil praegu tehakse midagi muud, ja seda enam teha ei saaks. Mis võiks olla see visioon, kuidas seda poolemiljardilist auku kaetakse? Kas sa näed ette poole miljardi eest kärpeid või on ikkagi plaanis maksutõusud? Ja kui on maksutõusud, siis äkki avad meile, missugused need maksutõusud oleks, mis seda poolt miljardit katavad.

19:27 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Sellele küsimusele ma ka juba vastasin, et see kuni pool miljardit, mida me oleme arvestanud, on kümnendi peale, nii et me ei räägi sellest, et kuskilt on vaja leida pool miljardit. Kuna eelarve kogumaht kasvab, siis neid täiendavaid kulusid saab ka täiendavatest vahenditest kasutada. Niikuinii selleks, et neid kliimaeesmärke saavutada, mis on kokku lepitud, kliimainvesteeringuid suurendada tuleb. See oleks ilus stabiilne omavahend selleks, et neid [kulusid] paremini planeerida, millel üldisele eelarvele tegelikult kümnendi perspektiivis märkimisväärset mõju ei oleks.

19:28 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

19:28 Uno Kaskpeit

Aitäh! Austatud eesistuja! Mul on selline küsimus, et elektritööstuse liidu esindaja tegi ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis võimaldaksid ka mahukatel ühisprojektidel taotleda moderniseerimisfondist vahendeid ning tagada võrdne kohtlemine riiklike toetuskavade ja üksikute projektide vahel. Kahjuks ministeeriumide esindajad jätsid eelnimetatud ettepanekud tähelepanuta. Oskate öelda, miks?

19:28 Jevgeni Ossinovski

No miks ma ei oska! Ma isegi rääkisin sellest juba päris pikalt, siis kui ma eelnõu tutvustasin. Komisjoni liikmed leidsid, et see ettepanek ei ole asjakohane. See lähtub erinevatest põhjustest, mis on kaunis keerukad ja millega saab tutvuda stenogrammi vahendusel vastavalt minu varasematele vastustele.

19:29 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:29 Peeter Ernits

Aitäh, lugupeetud juhataja! Iseenesest tore tehniline eelnõu, aga samas kohati tundub, nagu sõelaga vee kandmine, kuna see Euroopa süsinikuturg on küll tore, aga ta sugugi ei hõlma suuremat osa Euroopa tööstuse heitest. Minu küsimus on see, et mis juhtuks, kui me praegu kehtestaksime – tähendab, meie ei kehtesta, aga Brüssel kehtestaks kvoodi hinnaks 350 eurot tonni kohta. Aga see on just see prognoos, mis oleks siis, kui Euroopa oleks süsinikuneutraalne. Mis juhtuks Eestiga ja Euroopaga?

19:30 Jevgeni Ossinovski

No eks prognoose on erinevaid. Nii jõhkrat prognoosi lähiajaks, usaldusväärset prognoosi lähiajaks mina ei tea. Aga kasvab see hind kindlasti, selleks et neid eesmärke saavutada. Eesti kontekstis täna heitmekaubanduse süsteemis peale suurenergeetika ja tsemenditööstuse, millest siin ka juttu oli, ju tegelikult väga palju teisi ettevõtteid ei ole. See tähendab, et see põhiliselt puudutab meil põlevkivitööstust, mingil määral ka tsemenditööstust, mis on muudel põhjustel otsustanud Eestis tootmist vähendada. Nii et kui kvoodi hind tõuseks veel, siis põhimõtteliselt põlevkivienergeetika lõpetaks eksistentsi kiiremini. Ta lõpetab niikuinii, lihtsalt küsimus on, kui kiiresti ta seda teeb.

19:31 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

19:31 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme võib-olla vahepeal üleliia hälbinud siin natukene metafüüsilistesse küsimustesse. Ma küsin jälle ja proovin rohkem teemas olla. Eesti Elektritööstuse Liit on teatavasti liit, mis ühendab Eestis tegutsevaid elektri- ja energeetikatööstuse organisatsioone, ja selle liidu peaeesmärk on seista elektritööstuse ja energeetikasektori ühishuvide eest nii Eestis kui ka terves Euroopa Liidus. Selle liidu asutasid 30. aprillil 2004 rida organisatsioone, mida ma ei hakka siin ette lugema, kuna ma ei jõua seda teha. Igaüks võib Vikipeediast ise järele vaadata ja muidugi ma ei vastuta selle eest, et see informatsioon viimase kui komakohani õige oleks. Aga väidetavasti kuulub liitu ... (Juhataja helistab kella.) Ahah, vabandust! Hea kolleeg Uno Kaskpeit juba küsis ühe Eesti Elektritööstuse Liidu ettepaneku kohta. (Juhataja helistab kella.) Ma küsin, kas Eesti Elektritööstuse Liidul oli veel ettepanekuid.

19:32 Jevgeni Ossinovski

Ei olnud. Elektritööstuse liidus on palju liikmeid, aga eks ta on väga Eesti Energia nägu.

19:32 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

19:32 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ühele küsimusele vastates mainisite seda, et kliimamuutused peaks konservatiive muretsema panema, kuna nad on üheks tõukejõuks suurele rahvaste rändamisele. Ma olen sellega täiesti nõus. Mu küsimus on, kuigi ma tean, et te ütlete, et seda komisjonis ei arutatud: mis on teie isiklik arvamus, kas kõik need sajad miljardid dollarid-eurod, mida kasutatakse sellesama kliima soojenemise vastu võitlemiseks, kui need suunata sotsiaalabisse, riikide abistamisse ja kõigesse sellesse, ei annaks oluliselt suuremat efekti kui praegu, just nimelt neile inimestele võimalust luues oma kodus elada?

19:33 Jevgeni Ossinovski

Seda tõepoolest komisjonis ei arutatud, aga ma vastan küll sellele küsimusele. Ma arvan, et kui me vaatame ja analüüsid on tehtud, et kliimamuutuste stsenaariumid, eriti nendes kohtades, kus looduslikud tingimused inimeste eluks on keerulised juba niikuinii ja kus on rahvast väga palju, siis need kliimamuutuste mõjud näiteks põllumajandusele, vee kättesaadavusele on lihtsalt niivõrd kolossaalselt suured, et seda ei ole võimalik kompenseerida ühegi sotsiaal-majandusliku investeeringuga nendes riikides. Kõige tõhusam viis anda nendele rahvastele võimalus oma kodumaal turvaliselt ja inimväärselt elada on tõepoolest üheskoos pingutada selle nimel, et kliimamuutuste mõju ohjes hoida. Lisaks sellele aitab see ka Eesti loodust märkimisväärselt, mis on ju meile endile ka väga armas.

19:34 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:34 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin moderniseerimisfondi kohta. Mis on Eesti põhimured seoses moderniseerimisfondi rahastamisega kliimaeesmärkide täitmisel? Oskate te midagi olulist välja tuua?

19:35 Jevgeni Ossinovski

Mis on Eesti põhimured? Moderniseerimisfond on tervikuna ette nähtud selleks, et üldühikute kõrval on loodud eraldi sahtel, et aidata riikidel täiendavalt investeerida oma energia-soojussüsteemide moderniseerimisse, et oma energeetikat rohkem [süsinikuheitest] lahti siduda. Euroopa kontekstis on ette nähtud mitmeid erinevaid võimalusi. Direktiiv näeb ette võimaluse, et ka energeetikaettevõtted ise, näiteks seesama elektritööstuse liit, võiks taotleda sealt raha ja näiteks põlevkivil töötava elektrijaama ümber ehitada või mingi uue elektrijaama ehitada, tuulepargi rajada või mis iganes, piltlikult öeldes. Seda võiksid ettevõtted ise taotleda. Aga teine variant on see, et riik kasutab moderniseerimisfondi vahendeid selleks, et neidsamu eesmärke saavutada riikliku kava kontekstis. Selle eelnõuga on valitsus leidnud – ja ma pean seda konkreetset otsust asjakohaseks –, et me juhime seda, kuna see rahaline maht ei ole nii suur ja selle rakendamisel ettevõtlusele otsetoetustena on riskid ja halduskoormus märkimisväärsed, et tegelikult kasutada seda nende riiklike kavade elluviimisel, näiteks energiasäästu meetmete saavutamiseks hoonete rekonstrueerimisel.

19:36 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

19:36 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jevgeni! Kasutan nüüd võimalust, et sina kui asjatundja oled puldis, küsida sinu käest küsimuse, mida te kindlasti komisjonis ei arutanud, aga mis võiks selles kontekstis olla oluline. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatavasti juhib rohepöörde läbiviimist. Minu tagasihoidlik hinnang temale kui Saksa kaitseministrile ei ole väga positiivne, sest ta ei suutnud Bundeswehri rahastamist otsustavalt kasvatada ega seda moderniseerida. Nüüd tal on ees umbes tuhat korda raskem ülesanne. Mis sa arvad, mis šansid tal oleks seda juhtida ja selles ka mingit edu saavutada?

19:37 Jevgeni Ossinovski

Meie kõigi toel, ma arvan, on need šansid kõrged. Me peame uskuma sellesse, sest see kliimamuutustevastane võitlus on tegelikult eksistentsiaalne küsimus nii Eestile kui ka kõigile Euroopa rahvastele, globaalselt. Meil peab seda usku olema.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:37 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea ettekandja! Meil ei ole ühist arvamust selles, kas kliimakriis üldse eksisteerib või mitte. Meil kindlasti ei ole ühist arvamust selles, kas sellega on võimalik võideldagi, kui ta tõepoolest eksisteerib, kas selle võimaliku eksisteeriva kriisi põhjuseks on inimesed või miski muu. Nii et selles küsimuses, CO2 kaubanduse küsimuses, meil kindlasti on lähtepunkt täiesti erinev. Aga kui ma küsisin selle 500 miljoni kohta, siis sa vastasid, et see on kümne aasta peale. Kümne aasta peale jaotatuna on see umbes 50 miljonit eurot aastas. Kui ma olin rahandusminister, siis räägiti umbes 40 miljonist eurost aastas, mis läheks kaduma iga-aastaselt riigieelarve vabadest vahenditest, ja oleks n‑ö sildiga või sahtliga raha, läheks ainult rohetegevuse peale. No me võime ette kujutada, et sõltuvalt valitsuse ideoloogilisest paletist oleks nende MTÜ-de hulk, kes saavad kümneid miljoneid eurosid maailmavaatelise selgitustöö tegemiseks, kindlasti suur, aga ikkagi ka 50 miljonit on suur raha. Täna maadeldakse 60-miljonilise kärpega. Kuidas see auk katta?

19:38 Jevgeni Ossinovski

Ma ka neid kärpeid ei toeta. Ma arvan, et see on väga halb ettevõtmine, mille valitsus praegu riigi eelarvestrateegiaga meile on ette pannud. Tõepoolest, praeguses olukorras laste huvitegevust hakata kärpima, on sigadus.

19:39 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi, et no selge see, et see poliitiliselt kehtestatud siidnöör, millega energeetikasektorit kägistatakse, on juba oma töö suuresti teinud. Aga ma küsisin, et prognooside järgi on nii, et kui Euroopa on kliimaneutraalne, siis on kvoodi hind kusagil 350 eurot tonni kohta. Ja 2050, kus see suur siht on, peaks see olema 250 eurot tonni kohta. Aga ma palusin [öelda], milline näeb Euroopa välja siis, kui kvoodi hind on 350. Kui tõstaks kohe 350 peale, siis oleks ju kohe käes. Mis sa arvad sellest?

19:40 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ei, kohe käes ei oleks. Majandusteadlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt on leitud, et kasvuhoonegaaside maksustamine on üks kõige vähem majandusarengut pärssiv ja moonutav viis ühiskondasid keskkonnasõbralikumaks muuta. Seda on soovitatud ka paljudele teistele riikidele ja piirkondadele, kusjuures näiteks seesama Hiina juba hakkab seda rakendama – küll suhteliselt piiratud ulatuses veel. Tõesti, ta ei vali konkreetset sektorit, kuhu antakse mingeid otsetoetusi, vaid ta annab sellise laiema raami, mille sees ratsionaalselt toimivad ettevõtted oma otsuseid teevad. Aga suur osa nendest otsustest on pikaajalised. Näiteks, rootslased liiguvad koostöös riigiga selles suunas, et oma metallitööstust viia süsinikuneutraalseks. Rootsi on päris suur metallitöötleja, eks. See võtab ikka kümnendi aega, kõik need vajalikud investeeringud, mis selleks tuleb teha. Eestis samamoodi: kui me tahame energiajulgeolekut tagada taastuvenergiaühenduste salvestamiste kontekstis, siis see eeldab tegelikult palju pikemat paradigmat või palju pikemaajalist kokkulepet. Ei, ma ei arva, et on õige hooga ja hetkega seda teha. Aga see, milline saab olema kvoodi hind, sõltub, nagu sa õigesti märkisid, väga palju nendest eeldustest, missugused sektorid on heitmekaubanduse süsteemis sees, mis on lineaarse vähenemise koefitsient – ma enne rääkisin, see on väga oluline komponent – ja paljudest teistest poliitilistest valikutest ja otsustest.

19:41 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

19:41 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks ta paraku nii on, et see süsinikukaubandus on kahe otsaga asi. Kui suur osa maailmast sellest ei hooli, siis tegelikult need riigid, kes selle kohustuse on endale võtnud, lihtsalt kahjustavad muu hulgas ka enda konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega. Meil on siin kõrval kenakene Venemaa, kes ainult vilistab kõige peale. Aga ma tahtsin küsida seda, et eelnõu kohaselt muudetakse käitajate jaoks paindlikumaks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine. Siit seletuskirjast või sellest eelnõust ausalt öeldes mina ei suutnud seda välja lugeda, mismoodi, milliste protseduuridega ja millega seda tehakse. Äkki sa kirjeldad seda, kuidas käib siis see paindlikumaks muutmine?

19:43 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks, kolmandat tundi sellest rääkides ma pean teid kurvastama, et minu vaim hakkab tuhmuma sama jutu kordamisest viiendat korda. Aga tõepoolest, küsimus on selles, et keemiatööstuse liidu ettepanekul me oleme lisanud siia muudatusettepaneku, mis võimaldab paindlikumalt heitmekaubanduse vabade või tasuta eraldatavate ühikutega arveldust teha sellisel viisil, et põlevkiviettevõtetel ei tekiks rahavoolist auku tulenevalt sellest, kui Euroopa Komisjoni vastavad protseduurid, kus iga-aastaselt verifitseeritakse tasuta ühikute arvu, jäävad venima. Põlevkiviettevõtted saaksid oma tööd jätkata ja hiljem tasaarveldada. See on paindlikkuse lisamine sinna.

19:44 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

19:44 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemine ja kogu see äri selle ümber – ma tõmbasin [teema] natuke laiemaks. Võib-olla saate vahepeal läheneda asjale teisest nurgast: milleks see üldse vajalik on? See on üks suur mull minu meelest. Milleks see vajalik on?

19:44 Jevgeni Ossinovski

Ka sellest olen ma täna rääkinud pikalt. See on vajalik selleks, et suunata Euroopa ühiskonnad ja ettevõtted keskkonnasõbralikuma toimetamise ja tootmise teele, ja ta on selles olnud väga edukas. Väga edukas! See süsteem on tõepoolest olnud muljet avaldav ja maailma parim kahtlematult ja andnud neid vajalikke tulemusi, mis puudutab kasvuhoonegaaside vähendamist ja tegelikult ka majandusmudelite moderniseerimist.

Eespool küsija ütles, et näete, me kaotame konkurentsivõimes. Väga lühikeses perspektiivis me võime seda selliselt näha, et kvoodi ostmine vähendab konkurentsivõimet, aga pikemas vaates me oleme ju näinud seda, et Euroopa on varem õige mitmes süsinikuintensiivses valdkonnas olnud maailma liider tänu sellele innovatsioonile, mida rohemajandusele üleminek on avanud. Sealjuures, vaadake ameeriklasi, kellel ei ole olnud mingeid adekvaatseid keskkonnanorme – mis autosid nad toodavad võrreldes eurooplastega või ka Aasia riikidega, kes toodavad tükk maad efektiivsemaid ja paremaid sõidukeid. Seda ei maksa niimoodi võtta.

19:45 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun! 

19:45 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mulle meenus kohe Ameerika autodest rääkides üks sotsiaaldemokraat, kes sõitis ka sellise uhke masinaga mõned aastad tagasi. Aga mitte selle kohta ma ei tahtnud küsida. Tahtsin küsida, et ikka niisugustes asjades on võitjad ja kaotajad. Kes on suuremad võitjad? Ma kahtlen, kas need on jääkarud ja pingviinid, pigem ikkagi mõned suured ettevõtted, kes lähevad rikkamaks, mõned miljardärid või oligarhid. Kes selles kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemises tegelikult võidavad rahaliselt kõige rohkem ja kes kaotavad?

19:46 Jevgeni Ossinovski

Kõige rohkem võidavad sellest Euroopa kodanikud, sest heitmekaubanduse tulu laekub riikide riigieelarvesse. Kaks rida eespool istub üks härrasmees, tema võib teile selgitada, millisel viisil see laekub sinna eelarvesse ja kuidas seda on võimalik kasutada. Me oleme seda päris põhjalikult täna arutanud. See süsteem toimibki sellisel huvitaval kombel, et need ühikud jagatakse riikide vahel ära ja siis riigid müüvad nad firmadele maha üle Euroopa. Firmad maksavad selle eest, see on nende jaoks kulu, aga riigid saavad sellest rikkamaks.

See on täitsa geniaalne värk, mis omal ajal välja mõeldi. Nii et kui sinna sisse vaadata, kui jätta kõrvale see ilge bürokraatlik keerukus, mis sellega kaasneb – üks kolleeg luges ette siin neid paragrahve, millest ei ole võimalik aru saada –, siis tegelikult kontseptuaalselt on see väga-väga hea ja tõesti andnud suurepäraseid tulemusi keskkonna kontekstis. Samal ajal, nagu ma ütlesin – ja seda on majandusteadlased korduvalt öelnud –, see on üks kõige vähem majandust pärssiv ja majandust ebamõistlikult ümberkujundav või majandustegevust moonutav viis keskkonnasäästu saavutada. Seda tasub toetada.

19:47 Esimees Jüri Ratas

Härra Ossinovski, nüüd on küll juhtunud väga imelik asi.

19:47 Jevgeni Ossinovski

Oh issand!

19:47 Esimees Jüri Ratas

Kas tõesti pole ühtegi küsimust rohkem? Ma tõesti ootaks korraks veel, sest siin on olnud väga tõsine debatt. Aga ma arvan, et te olete andnud tõesti väga häid vastuseid. Aitäh teile! Rohkem küsimusi ei ole.

19:48 Jevgeni Ossinovski

Aitäh kõigile küsijatele ka!

19:48 Esimees Jüri Ratas

Nüüd ma tõesti ootan väga-väga aktiivseid sõnavõtte, milleks annab võimaluse teine lugemine. Riigikogu liikmed saavad siin oma mõtteid avaldada. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun! Et hoida tempot, küsin ma kohe teie tuleku ajal ära, et võib-olla väike lisaaeg ka. 

19:48 Henn Põlluaas

Ma ei oska hetkel öelda, eks me vaatame.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Selge. Ei tasu niisama venitada, muidugi.

19:48 Henn Põlluaas

Aga noh, niimoodi järele mõeldes ma usun, et see on tõsine teema, millest ma rääkida tahan. Tõenäoliselt ma viie minutiga seda ei suuda teha ja ilmselt oleks siiski vaja jah kolm minutit juurde.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Teeme nii. Kaheksa minutit, palun!

19:48 Henn Põlluaas

Kas rohkem ei saa? 

19:48 Esimees Jüri Ratas

Rohkem ei saa.

19:48 Henn Põlluaas

Kahju. Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ma tänan Jevgeni Ossinovskit küsimustele vastamise eest. See kestis päris tükk aega. Küsimused olid head, vastused olid head. Nüüd oleme jõudnud sellesse momenti, kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond peab astuma samme selleks, et Eesti ei satuks sellisesse düstoopsesse orwellilikku maailma, kus igat meie sammu keegi kontrollib, keegi kuskil salvestab, paneb registrisse sinu biomeetria, sõrmejäljed, iirised, DNA‑d jne. Et seda vältida, olemegi ju obstruktsiooniga alustanud. Ja et kõikidele teile kallitele kolleegidele ja kallile Eesti rahvale näidata, millise maailma poole valitsus on meid viimas nagu lambukesi tapale, millega meie loomulikult ei nõustu, selleks et seda teile näidata, olen ma kaasa võtnud George Orwelli raamatu "Loomade farm". Ma usun, et planeedil Maa on üsna vähe inimesi, kes sellest ei tea, suurem osa on loodetavasti seda ka lugenud. Kuigi see on kirjutatud enam kui 50 aasta eest, on see tegelikult täpselt sama aktuaalne ka täna. Lihtsalt tehnilised vahendid inimeste jälgimiseks, represseerimiseks, kontrolliks, ajupesuks jne on oluliselt tõhustunud. Me viime teid kogu oma fraktsiooni nõu ja jõuga sellesse maailma, te saate seda ette kujutada, visualiseerida ja ärgata, selleks et ütelda: "Ei, me ei taha sellist maailma."

Alustagem siis algusest. Kõik on selleks, et eelnõu 366 võetaks valitsuse poolt tagasi, et valitsus toetaks demokraatiat ja vabadust nagu me kõik, mida ka meie põhiseadus nõuab.

Alustan George Orwelli "Loomade farmi" lugemist.

"Karjafarmi omanik Jones oli kanala ööseks lukku pannud, aga ta oli nii purjus, et unustas sulgeda augud, kust kanad sisse-välja käivad. Laterna valgussõõr õõtsus siia-sinna, kui ta läbi aia tuigerdas, vööruses viskas ta saapad jalast, laskis endale köögis seisvast vaadist viimase kannu õlut ja kobis sängi, kus juba norskas proua Jones.

Kohe, kui valgus magamistoas kustus, algas kõikides farmihoonetes liikumine ja tiivasabin. Päeval oli levinud sõnum, et vana Major, auhinnatud suur valge tõukult, olevat möödunud ööl kummalist und näinud ja tahtvat seda teistelegi loomadele jutustada. Lepiti kokku, et kui Jones on jalust ära, kogunevad kõik suurde küüni. Vana Major (teda hüüti ikka nii, ehkki näitustel oli seda kulti välja pandud Willingdoni Võrratu nime all) oli farmis niivõrd lugupeetud loom, et kõik nõustusid meeleldi loobuma tunnikesest uneajast, kuulmaks, mis tal öelda on.

Suure küüni ühes otsas, parrelt rippuva laterna all oli Major omalaadsel poodiumil juba ilusasti õlgedest asemele heitnud. Ta oli kaksteist aastat vana, viimasel ajal üpris tüsedaks läinud, kuid endist viisi majesteetliku väljanägemisega siga, väliselt targa ja heatahtliku moega, ehkki tal polnud kunagi kihvu murtud. Peagi hakkas saabuma ka teisi loomi, kes võtsid platsi nagu igaühel kombeks. Esimesena saabusid kolm koera, Kellukas, Jessie ja Pitsu, ning siis sead, kes külitasid õlgedele otse poodiumi ette. Kanad leidsid koha aknalaudadel, tuvid lendasid partele, lambad ja lehmad heitsid maha sigade taha ning hakkasid mäletsema. Mõlemad tööhobused, Tümpsa ja Ristik, sisenesid üheskoos väga aeglasel sammul, astudes eriti ettevaatlikult oma hiiglasuurtel karvapuhmas kapjadel, et mitte lömastada pisemaid loomi, kes võisid õlgede all peidus olla. Ristik oli keskeale lähenev kogukas, emaliku loomuga mära, kelle keha polnud pärast neljanda varsaga mahasaamist enam päriselt oma endist kuju tagasi saanud. Tümpsa oli tohutu elajaloom, peaaegu kaheksateist kämmalt kõrge ja nii tugev nagu kaks tavalist hobust kokku."

19:54 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, ma korra segan teid. Ma tahtsin korraks ...

19:54 Henn Põlluaas

Jah, palun!

19:54 Esimees Jüri Ratas

Ja pange aeg ka praegu seisma, et ettekandja ei läheks ajast üle. Ma tahtsin küsida, kuidas teile tundub hetkel tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadue § 72 lõikest 1, et kas see on sellega kooskõlas hetkel.

19:55 Henn Põlluaas

Jaa, kindlasti see on kooskõlas, sellepärast et ka see atmosfäär, milles me elame, kõik see keskkond, ühiskond, kõik see on täiesti otseses kooskõlas sellega, mida ma siin ette loen. See ongi üks maailm, üks teema, üks aine.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun siis ettekandjale kaks minutit tagasi panna, praegu on see kellaaeg edasi läinud. Palun!

19:55 Henn Põlluaas

Aitäh!

"Valge triip Tümpsa ninal tegi tema väljanägemise pisut lihtsameelseks ja ega ta tarkuse poolest hiilanudki, kuid kõik pidasid temast lugu ta kindlameelsuse ja määratu suure töövõime pärast. Hobuste järel tulid valge kits Muriel ja eesel Benjamin. Benjamin oli farmi vanim ja tusaseim loom. Ta rääkis harva ja ka siis vaid selleks, et mõnd küünilist märkust teha; näiteks võis ta öelda, et Jumal on andnud talle hänna kärbeste eemalepeletamiseks, aga parema meelega elaks ta nii ilma hännata kui ka kärbesteta. Ta oli farmi loomadest ainus, kes iial ei naernud. Kui talt küsiti, miks, siis ta vastas, et ei näe midagi, mille üle naerda. Igatahes oli Benjamin, ehkki seda avalikult tunnistamata, kiindunud Tümpsasse; pühapäevad veetsid nad tavaliselt üheskoos väikeses koplis viljapuuaia taga, kus nad külg külje kõrval rohtu sõid ja iial sõna ei vahetanud.

Mõlemad hobused olid just jõudnud pikali heita, kui üks ema kaotanud pardipoegade pesakond riburada lauta paterdas ja seal haledasti prääksudes edasi-tagasi rändas, otsides kohta, kus neid ära ei tallataks. Ristik sättis oma suured esijalad nagu isemoodi müüri pardipoegade ümber ja need heitsid müüri taha ning jäid otsemaid magama. Veel viimasel hetkel kepsles suhkrutükki näksides elegantselt sisse Mollie, rumal kena valge mära, kes Jonesil kaarikut vedas. Ta sättis end paika eespool ja hakkas oma valget lakka raputama, lootes juhtida tähelepanu sellesse pletitud punastele lintidele. Kõige viimasena tuli kass, kes otsis soojemat kohta nagu ikka ning puges lõpuks Tümpsa ja Ristiku vahele. Seal lõi ta siis kogu Majori kõne kestel rahulolevalt nurru, kuulamata sõnagi sellest, mida Major rääkis.

Nüüd olid kohal kõik loomad-linnud peale Moosese, taltsa ronga, kes magas vööruses õrrel. Kui Major nägi, et kõik on kenasti platsi võtnud ja ootavad tähelepanuga, köhatas ta kurgu puhtaks ja alustas:

"Seltsimehed, te olete juba kuulnud sellest isevärki unenäost, mida ma möödunud ööl nägin. Aga selle unenäo juurde tulen ma hiljem tagasi. Esmalt on mul öelda muud. Ma ei arva, seltsimehed, et mind veel kauaks teie seas on, ja ma pean oma kohuseks anda teile enne surma edasi kogu tarkus, mille olen kogunud. Mul on pikk elu seljataga, üksi oma aedikus lesides on mul olnud aega mõtteid mõlgutada ...""

19:59 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

19:59 Henn Põlluaas

"... ja ma vist võin öelda, et mõistan maist elu niisama hästi kui iga teine praegu elav loom. Sellest ma tahangi teile rääkida." Aitäh!  

19:59 Esimees Jüri Ratas

Sain aru. Aitäh teile!

19:59 Henn Põlluaas

Aitäh!

19:59 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Ma siiski ütlen, et tuleks püsida eelnõu 345 piires, tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 72 lõikest 1. See on ääretult tähtis. Palun, härra Valge!

19:59 Jaak Valge

Paluksin endale ka aega juurde!

19:59 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

19:59 Jaak Valge

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud tehniline personal! Juhiksin tähelepanu sellele, et kui käesolev eelnõu kolmandal lugemisel vastu võetakse, siis jõuab see presidendini ja vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §‑le 105 kuulutab tema välja seadused vastavalt omakorda §‑le 107 ja §-le 108. Siinjuures on tegelikult kõige tähtsam § 107. Ma tsiteerin seda täielikul kujul: "Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja." Vastavalt §‑le 108 jõustub see seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.

Niisiis, lugupeetud kolleegid, nagu te aru saate, on presidendil üsna oluline roll. Ja nagu te teate, lähenevad presidendivalimised, mida mõned kriitikud on nimetanud ka presidendi määramiseks erakondade tagatoakokkuleppena. Igatahes on just nimelt need lähenevad presidendivalimised tegelikult inspireerinud meil mitmesuguseid arutlusi selle üle, kuidas president oma ametikohale ikkagi saab. See tähendab, et kuidas ta valitakse. Sellest võib väga paljuski sõltuda, isegi kui see ei ole seadustes selgelt fikseeritud, see, kuidas ta täidab eeltsiteeritud § 107, mis puutub tegelikult juba käesoleva eelnõu menetlusse.

Nii. Nagu teada, on tehtud palju ettepanekuid presidendi ametisse saamise protseduuri muutmiseks. Kõige radikaalsem ettepanek, mis on minuni jõudnud ja mis võiks olla tõsiselt võetav ettepanek, pärineb Siim Kallaselt, kes arvab, et presidendi ja peaministri ametikohad tuleks ühitada. Tsiteerin: "Väike riik. Üks must auto vähem." Edasi leiab Siim Kallas, et loomulikult tuleks president ja valitsusjuht otse valida. Jälle tsiteerin, ta ütleb nii: "Lihtne ja selge." Tõepoolest.

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Valge, ega te kogemata vale päevakorrapunkti kohta ei räägi? Atmosfääriõhu kaitse seadus on praegu.

20:02 Jaak Valge

Loomulikult, aga selle seaduse ju kuulutab president välja.

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei puuduta kuidagi presidendivalimisi, lihtsalt kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahv ... 

20:03 Jaak Valge

Presidendi käitumine sõltub sellest, missugune on presidendi roll.

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Valge, ma juhin tähelepanu, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 72 lõige 1 sätestab päevakorrapunktis püsimise ja kui selles ei püsita, on juhatajal õigus mikrofon välja lülitada, pärast seda, kui ta on korduvalt märkusi teinud, et päevakorrapunktis ei püsita.

20:03 Jaak Valge

Aga kui palju on korduv? Kas see on praegu esimene märkus?

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Minu poolt esimene, jah.

20:03 Jaak Valge

Selge. Siis ma jätkan. Ma ütleksin niimoodi, et kindlasti selles Siim Kallase süsteemis on loogika sees. Sellele ei saa kuidagi vastu väita. Aga see tähendaks Eesti valitsemissüsteemi muutumist täispresidentaalseks. See võiks tähendada seda, et ka käesolevat atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu tuleks võib-olla menetleda hoopis teistsuguses korras. 

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on teine märkus.

20:04 Jaak Valge

Vaadake, isegi Eesti 1933. aasta põhiseaduses oli otse valitud suurte volitustega riigivanemale lisaks ette nähtud parlamendist sõltuv valitsus eesotsas peaministriga. Üheski Euroopa demokraatlikus riigis tänapäeval siiski sellist süsteemi, kus täitevvõim koondub ainult otse valitud riigipeale, tegelikult ei ole. See on ainult Venemaal ja Valgevenes, aga isegi seal pole täitevvõimuks president, vaid on valitsus. Tõsi, see valitsus sõltub presidendist, kes võib ka parlamendi laiali saata, kui peaministrikandidaadi või ametisoleva peaministri tegevus parlamendile ei sobi. Minu arvates on see väga oluline.

Nii. Läheme nüüd edasi. Siim Kallase pakutud süsteemis saaks täitevvõimu kandja, president, valitsusjuht, rahvalt siiski otsemandaadi ja parlamendi roll peaks siis paratamatult jääma marginaalseks. Kuidas täpsemalt sel juhul sättida parlamentaarseid kontrolli‑ ja tasakaalumehhanisme, et ikkagi riik demokraatlikuks jääks, see ei ole selge. Võib-olla ainult tõesti selliste sagedasti kodanike poolt esilekutsutavate rahvahääletustega, nagu Eesti 1933. aasta põhiseaduses oli, või siis nii, nagu praegu on Šveitsis. Aga mina ei usu, et Siim Kallas seda mõtles. Igatahes tähendaks see mitte ainult meie senise süsteemi täielikku ümbertegemist parlamentaarsest presidentaalseks, vaid mingi täiesti uue süsteemi sisseseadmist. See omakorda tähendab seda, et ka käesolevat eelnõu menetletaks hoopis teistmoodi.

Kui isegi seda soovida, ma arvan, siis pole ka kuidagimoodi usutav, et meie ühiskonnas oleks selleks piisavalt julgust. Võiks öelda ka, et võib-olla ei ole piisavalt avantürismi. Ütlen ise ka, et ma ei oska seda võib-olla väga heaks mõtteks pidada. Kindlasti ei teki ka poliitilist konsensust selliseks sammuks.

Nüüd läheme edasi, läheme järgmise ettepaneku juurde. Lauri Vahtre on konkreetse presidendivalimise korra suhtes väga kriitiline. Ma ei teagi, kas väga, aga kindlasti mõnevõrra kriitiline. Aga tema presidendi otsevalimist ei tunnista: "Kui president on n-ö poolvõimuline, siis sobib tal ka ametisse saada poolvalimistega. Mitte just rahva mandaadiga, aga mitte ka üksnes riigikogu omaga."

Nii. Lauri Vahtre püstitab retoorilise küsimuse, mismoodi oleks parem. Kas presidendi otsevalimine? Kahtlustan, et see meetod oleks populaarne täpselt esimeste valimisteni ja mitte kauem. Valituks osutunud kandidaadi vastased leiaksid ilmtingimata, et tehti sohki, et süüdi on salateenistused ja muidugi ajakirjandus. 

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg on täis.

20:07 Jaak Valge

Aitäh! 

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Peeter Ernits, palun!

20:07 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! See eelnõu 345 on nagu Harju keskmine. Mõned direktiivid muudetakse, direktiiv, nagu te teate, 2018/410 võetakse vastu ja tänu sellele 2003/87/EÜ asendatakse.

"Nonii, seltsimehed, missugune see meie elu siis on? Vaadakem tõele näkku: meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks, ja need meist, kes seda suudavad, peavad töötama viimase jõuraasuni, ning sedamaid, kui meist enam kasu pole, notitakse meid julmalt maha. Ükski Inglismaa loom, kes on üle aasta vana, ei tea, mida tähendab õnn või jõudeaeg. Ükski Inglismaa loom ei ole vaba. Loomade elu on üks ainumas viletsus ja orjus – see on sulatõde.

Aga kas kõik ikka on lihtsalt looduse kord? Kas see tuleb sellest, et meie maa on liiga vaene, et kindlustada korralikku elu oma asukaile? Ei, seltsimehed ..."

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, meil on kõne all atmosfääriõhu kaitse seadus.

20:09 Peeter Ernits

Jaa, ma räägin sellest eelnõust 345.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, te ei räägi sellest.

20:09 Peeter Ernits

Jaa, muidugi räägin.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Te loete raamatut.

20:09 Peeter Ernits

Ma ei tea, raamatut. Kas need on raamatud või? Ma räägin sellest eelnõust ja sellest, et liikumine on õiges suunas. Aga maailma suurim süsinikuturg, mille raames see eelnõu mõningaid asju täpsustab, moodustab vaid 40% Euroopa tööstusheitest. Nii et tegelikult kogu see raamistik hõlmab vähemat kui poolt Euroopa süsinikuturust.

"Ainuüksi meie farm võiks elatada mõnikümmend hobust, paarkümmend lehma, sadu lambaid – ja kõik nad võiksid elada nii hästi ja jõukalt, et seda on praegu võimatu ettegi kujutada. Miks me siis üha viletsuses vireleme? Aga sellepärast, et inimesed meilt peaaegu kogu meie töövilja ära röövivad. Siin, seltsimehed, on kõigi meie hädade põhjus. Seda võib kokku võtta ühteainsasse sõnasse – inimene. Inimene on meie ainus tõeline vaenlane. Kukutage inimene ja nälja ning üle jõu käiva töö peamine põhjus on igaveseks ajaks kõrvaldatud.

Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata. Inimene ei anna piima, ei mune mune, ta on liiga nõrk atra vedama, ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle, vastutasuks andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks, ülejäänu aga jätab endale. Meie töö harib maad .. Teie, lehmad, keda ma siin enda ees näen, mitu tuhat liitrit piima te olete viimase aasta jooksul andnud? Ja mis on saanud sest piimast, mis oleks pidanud teie tublisid vasikaid toitma? Viimane kui tilk on läinud meie vaenlaste kurku. Ja teie, kanad, mitu muna te olete sel aastal munenud ja kui palju neist munadest on tibudeks hautud? Kõik ülejäänud munad on turule viidud ..."

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Teie aeg on täis.

20:13 Peeter Ernits

Paluks veel kolm minutit.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Kahjuks ma seda anda ei saa, kuna meil on väga tihe päevakord. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 69 lõikest 5 ja tulenevalt kommentaaridest on juhatajal õigus sõnavõtte piirata viie minutiga ja mitte anda kõnelejatele kolme lisaminutit, kui päevakord on väga tihe. 

20:13 Peeter Ernits

Aga väga olulist on öelda.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma kahjuks ei saa teile seda anda, teie aeg on läbi, viis minutit on see aeg.

20:13 Peeter Ernits

Aga ma siiski tahaks nagu öelda 345 kohta.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Kalle Grünthal, järgmisena! Te kahjuks ei saa rohkem öelda, sest viis minutit on kõneaeg. Ma lähtun § 69 lõikest 5. Ma tänan! Härra Puustusmaa, teil on protseduuriline küsimus.

20:13 Paul Puustusmaa

Paragrahvi 69 lõige 5 ei piira seda aega, piirab väidetav kommentaar. Kommentaar ei ole norm ja kommentaar ei ole see, millele saab tugineda. Sellisel juhul me praegu rikume kodukorraseadust.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa! Paragrahvi 69 lõige 5 ütleb, et sõnavõtja taotlusel võib istungi juhataja anda kõneks täiendavalt kolm minutit. Ta ei pea andma. Ma otsustasin praegu, vaadates, kui palju on kõnesoove, ja vaadates ka kommentaare, et ma kasutan seda "võib" ja jätan viis minutit igaühele, kes soovib tulla kõnet pidama. Härra Grünthal on järgmisena, palun!

20:14 Peeter Ernits

Siiski ma tahaksin öelda, keda see puudutab, see eelnõu.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma pean sulgema teie mikrofoni, kui te praegu ära ei lähe, sest härra Grünthali kord on rääkida.

20:14 Peeter Ernits

See võimalus on olemas. Nii et palun!

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits!

20:14 Peeter Ernits

Mul on kõva hääl.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, teie aeg on läbi!

20:14 Peeter Ernits

No ma arvan, et ka teie aeg.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Võimalik. Kert Kingo, palun protseduuriline küsimus!

20:14 Kert Kingo

Sooviksin täpsustada. Te nüüd tuginete küll seadusele, aga äkki ... Mul ei ole siin saalis seda kaasas. Kas on õigus, ainupädevus istungi juhatajal üksi see otsus vastu võtta või äkki peaks selleks olema Riigikogu juhatuse koosolek?

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, see õigus on istungi juhatajal vastavalt § 69 lõikele 5. Kalle Grünthal, palun teie kõne!

20:15 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma palun kaks minutit lisaaega.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda ma otsustan siis, kui me oleme viienda minutini jõudnud, kas te olete päevakorrapunktis püsinud ja kuidas on. Meil on väga palju kõnelejaid. Ma siiski jään viie minuti juurde, sest muidu ei jõua me kõnedega lõpule.

20:15 Kalle Grünthal

Mul praegu aeg tiksub, teie kõneaeg on praegu.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun rääkige!

20:15 Kalle Grünthal

Teie rääkisite praegu!

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

10 sekundit saate juurde.

20:15 Kalle Grünthal

21 on praegu.

Head kolleegid! Täna me menetleme eelnõu 345, toimub atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Selle eelnõu eesmärk on see, et ajakohastatakse sätted, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine.

Vaat nüüd on selline koht, et Euroopa Liidu õigus rakendub kogu aeg ja tuleb ja sööb välja meie põhiseaduslikud väärtused. Põhimõte on see, mida me täna käisime ka arutlemas õiguskantsler Ülle Madise juures, et sisuliselt meie põhiseadusest, mis peaks olema ülimuslik, on jäänud järele ainult paljas kest. Seda ei väljendanud mitte ainult õiguskantsler, vaid ka kohtumisel osalenud kõik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud.

Muidugi on selle põhjuseks ka see, et Euroopa Komisjon on teatavasti kehtestanud uue Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ehk EL‑i HKS‑i rakendavad määrused. Vaat nüüd ongi jälle see koht käes, kus me praktiliselt oleme andnud oma iseotsustamise õiguse ära Euroopa Liidule. Euroopa Komisjon, kes tegelikult ei oma ka sellist, ütleme, parlamentaarsust nagu Euroopa Parlamendil võiks olla ja peaks olema, dikteerib meile, Eesti Vabariigile kui suveräänsele riigile kõik õigused, mida me tohime teha, ja me peame need Euroopa Liidu komisjoni nõuded kooskõlastama. Minu hinnangul on selliste õiguste ülevõtt igatahes järjekordne näide, kuidas Eesti kaotab oma iseseisvust. Muidugi on kurb ka see, et samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta. Selle eesmärk on hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidi heite vähendamist toetavaid investeeringuid.

Selle kohta võiks täpselt sama asja öelda, et kogu see eelnõu, mis käsitleb kauplemist ka COja heitkoguse ühikutega, mille kohta siin on olemas kauplemise register, käitaja, arvelduskonto ja kauplemiskonto, on sisuliselt tühi, tühi luhvt. Vanasti öeldi pättide kohta, et kaupled luhvtiga, kaupled õhuga ja kaupa tegelikult ei ole. See on see küsimus, kuhu me oleme praegusel hetkel oma äriga jõudnud. Ja mis on veel oluline: me kaupleme mitte millegagi, mõistate, me kaupleme mitte millegagi ja selle kauplemise pealt saab keegi kuskil riigis tulu. See on üks selline väga ebamäärane ja samas ka meie Eesti majandust ja julgeolekut ohustav tendents, mis üha süveneb ja süveneb Eesti riigis.

Ma toon siitsamast eelnõust juurde veel selle asjaolu, et näiteks Eesti Keemiatööstuse Liit tõstatas probleemi seoses lubatud tasuta heitkoguse ühikute õigeaegse eraldamisega. Ma saan aru, et keemiatööstuse liit ei saa nii jõuliselt ja tugevalt hakata vastu, ma ütleksin, luhvtiga kauplemisele, ja seetõttu ta püüab kas või mingilgi määral leida sellist õiguslikku tasandit, et hetkel võimul olevat valitsust mitte välja vihastada ja sellega kaasnevalt toetusi vähendada.

Kogu see teema tuleb ikkagi Keskkonnaministeeriumist, kes pakub sellist lähenemist. Kui me vaatame selle põhjusi, siis tuuakse välja see, et aluseks on Eesti erakordselt suur ökoloogiline jalajälg inimese kohta. Tegelikult on ka need väited otsitud, sest see pole üldse oluline, kui suur on ökoloogiline jalajälg Eestis, oluline on see, et Euroopa Liit ... 

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas te vajate lisaaega?

20:20 Kalle Grünthal

Jah, ma tahtsin lisaaega.

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui te räägite eelnõust, siis palun!

20:20 Kalle Grünthal

Ma räägin eelnõust.

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega. 

20:20 Kalle Grünthal

Aitäh! Euroopa Liidu süsinikuheide on kogu maailma heitest 9%, mis tähendab tegelikult seda, et see on absoluutselt marginaalne võrreldes teiste maailma riikidega. Kui me toome siia kõrvale Eesti süsinikuheite, siis see on 0,002 või 0,003, see ei omagi tähtsust, see on praktiliselt olematu. Aga mida me sellega kaotame? Eesti energiajulgeolek muutub absoluutselt olematuks. Siinsamas saalis oli möödunud nädalal TalTechi professor Alar Konist, kes teadis rääkida sellest, et tegelikult kõik need pöörded ei teeni mitte meie huve, vaid, ütleme, kolmandate riikide huve. Siin peab muidugi arvestama ka seda, et tegelikult on Euroopast ju välja viidud väga suur osa tootmisest just kolmandatesse riikidesse, kes ei ole seotud kasvuhoonegaaside lekitamisega. See tähendab seda, et selle meetodi alusel keeratakse kinni Eesti ...

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on ka lisaaeg läbi.

20:22 Kalle Grünthal

... võimekus ja seetõttu on see luhvtiga kauplemine. Ma tänan teid! Tänan ka istungi juhatajat, kes võimaldas lisaaega!

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui räägitakse eelnõust ja asjast, siis on alati võimalus rääkida. Anti Poolamets, palun! Kuigi ka siin ma pean, kolleegid, tunnistama, et meil on tõepoolest palju rääkijaid ja viis minutit võiks olla see aeg. Meil on olnud ka varem seda praktikat, et juhataja on aega piiranud, kui on väga palju rääkijaid. Anti Poolamets, palun!

20:22 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja, aitäh sõna eest! Head kolleegid! Head sotsialistid, kuhu te ka kadunud ei ole, kuigi teie eelnõust on jutt! Halloo, kas te olete kuskil suitsunurgas? Tulge kuulama. Me ju räägime täna asjast ehk teie eelnõust 345, mille kohta te olete ka usinalt muudatusettepanekuid teinud. Jaa, ohkama võtab tegelikult.

Ma otsisin oma ettekandele pealkirja ja jõudsin rahvajutuni "Rätsep Õhk ja tema õnneloos". Ehk kui üldistada, siis toimub suuremat sorti õhumüümine. CO2 kaubandus on suuremat sorti õhumüümine. Väga võimalik, et ajaloos sellele perioodile nii tagasi vaadataksegi, et eurooplased ja ameeriklased hakkasid usinalt õhku müüma, õhku maksustama, ja põhja ei olnud sellel mitte mingisugust. Tegu oli teadusega, mis läks aia taha.

Nii et kui me vaatame ühikutega kauplemise registrit, ka neid muudatusettepanekuid, siis me ei pääse sellest, et minna asja olemuse juurde. Kas see CO2 maailmalõpu häirekell on ikka nii kõva, kui seda esitletakse? Kas see häirekell on nii lõplik? Kas tõepoolest ookeanide tase tõuseb? Meil on neid paanikaid olnud küll ja küll, kuni selleni välja, et noorte hulgas on ärevus nii suur, et nad on plakatiga siin maja ees.

Praktiliste näidetena, mida siis CO2 kaubandus kaasa toob? See on omamoodi nagu Ruhri okupeerimine Prantsusmaa poolt. Võetakse ära Saksamaa kõige parem majanduspiirkond, tööstuspiirkond. Aga meie oleme nii nutikad, et okupeerime ennast ise. Palju õnne meile! Me lammutame tööstused, mida on ehitatud juba vabariigi algusest peale. Tegelikult löödi juba esimese maailmasõja ajal esimeste uuringute nimel kopp maasse ja hakati uurima, mis asi see põlevkivi on. Kõik, mis on üles ehitatud, lammutatakse ära. Meie energeetika tuum lõhutakse maha ja satutakse ränka vastuollu ka füüsikaseadustega.

Ka mulle meeldivad päikesejaamad, ka mulle meeldivad tuulikud. Aga oleme nüüd realistid. Kui jaanuaris tuul ei puhu ja päike ei paista, kes siis –25-kraadise ilmaga need radiaatorid ära kütab, need elektriradiaatorid käimas hoiab? Ega ikka ei hoia küll. Meil on vaja püsivõimsust, sest muidu me lõpetame nii nagu Texas, kus on täielik energeetiline kaos.

Hämmastav on see, et me ei tegele mitte ainult eneseokupeerimise ega enesekoloniseerimisega, vaid meie kolleegid sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna hulgas tegelevad oma valijaskonna viiludeks saagimisega. Nad võtavad neilt ära töökohad, viskavad nad välja hästi makstud töökohtadelt Ida-Virumaal ja hakkavad õhku müüma või lähevad täiesti rahumeeli õhumüümisega kaasa.

Ossinovski väitis, et jaa, maailmas on peaaegu et konsensus nendel teemadel. Võib-olla ta ise usub seda. Mina mitte. Minule seda müüa ei ole võimalik. Kaks esinduslikumat Eesti akadeemikut, Anto Raukas ja Endel Lippmaa, naersid välja kliima soojenemise, inimtekkelise ...

Palun lisaaega.

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kaks minutit?

20:27 Anti Poolamets

Kolm. Aitäh!

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

20:27 Anti Poolamets

... soojenemise teooria.

Ma toon veel ühe näite kuulsa eestlase kohta välismaal – Arno Arrak. Arno Arrakul on väga oluline teadmiste pagas. Tegu on muide Arrakute klanni kuuluva kunstnikuperekonna ühe liikmega, kes pääses läände ja oli Eesti teadlane USA‑s, kes töötas spektrokeemilise analüüsi alal, sh Grumman Aerospace'is, ehitades selles ettevõttes muu hulgas Apollo kuumoodulit. Ta on välja andnud raamatu "Mis soojenemine? Satelliitide vaade globaalsele kliima soojenemisele". Oma suurepärases raamatus, mis on 92-leheküljeline tihe teadustekst, väidab ta, et mitte mingisugust ookeanitaseme tõusu ei ole. Ta leiab, et kogu kliimateadus on pankrotis. Kusjuures sellise esindusliku teadlase artikleid ei avaldatud. Kas see on siis vaba teadus? Kas varsti peab käima ringi pusaga, kuhu on kirjutatud "Teadus on vaba", et palun avaldage ühe esinduslikuma teadlase artikleid alarmismi kõrval, paanika tekitamise kõrval, piibelliku maailmalõpuvisiooni esitamise kõrval? Kas see on siis hea teadus? Ma selles sügavalt kahtlen.

Nii et jääme kaineks, kuulame ära ka skeptiliste teadlaste väited, kes kuulusid alles hiljuti peavoolu. Ma ei tea, kuidas äkki kõige esinduslikumatest teadlastest sai kõrvalvool. Mis trikkidega see saavutati? Nii et ma soovitan silmad lahti hoida. Meie ja rahvusvaheline teadusruum ei ole konsensuslikult kliima inimtekkelise soojenemise teel.

Mis seal salata, see kõik läheb isegi karikatuurseks ja mitte ainult maailmalõpu teemal. Minu äiale, ühelehmapidajale, ühele viimasele ühelehmapidajale Nõo vallas tuli ministeeriumist teade, et vaadake, teie lehma metaanierituse eest tuleb nüüd hakata maksu maksma. Olin hämmingus, et nüüd on asjad niikaugel. Õnneks ministeerium tühistas selle. Aga kui me tulevikus tagasi vaatame, siis naljahammastel on ilmselt palju rääkida, kuidas Nõo valla ühelehmapidaja pidi hakkama oma lehma eritatud metaani eest tasu maksma. Kindlasti läheb see paljude muude tänapäeva eksiarvamustega ühte kaukasse. Aitäh!

20:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

20:30 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna me tõepoolest oleme siin pikalt ja laialt rääkinud sellisest olulisest asjast meie kõikide elus, nagu seda on atmosfäär. Loomulikult, meie kõigi ülesanne on seda atmosfääri igati hoida, igati kaitsta, sellepärast et atmosfäär on ju tegelikult meile kõigile väga oluline. Me ju kõik teame, et Maa atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastiku, hapniku ja argooni mehaaniline segu. Nende gaaside suhteline hulk on muutumatu ja püsiv. See on fakt.

Kui me arutame siin teemal, kuidas me saame atmosfääri kaitsta, siis see kõik on väga hea ja väga ilus. Aga me peame endalt küsima, kas me saame kaitsta midagi nii suurt ja kas me üldse saame midagi teha millegi heaks, mis on iseenesest oma suuruses sellisena olemas.

Aga tuleme tagasi selle juurde, mis täna siin saalis räägiti. Mulle tegelikult iseenesest meeldis lugupeetud hea kolleegi, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski muudatusettepanek, kes väga selgelt ütles välja, et kui me tahame midagi teha, siis me peame seda tegema sajaprotsendiliselt. Selles on tal täielik õigus. Ta ütles, et meie kehtiva õiguse kohaselt peab valitsus investeerima vähemalt 50% heitmekaubanduse ühikutest kliimaeesmärkide saavutamisse, ja meie valitsus lähtubki ainult sellest miinimumnõudest, kuigi tal on täielik vabadus teha palju enam sellesama atmosfääri kaitseks, millest me täna siin kõik oleme nii palju rääkinud. See 50% on direktiivi miinimumnõue. Millegipärast selle direktiivi puhul me kasutame seda miinimumnõuet. Aga ometi me teame, et on palju teisi direktiive, kus me oleme paavstist õigeusklikumad. Me täidame neid direktiive, nagu vanasti öeldi, saksa täpsusega. Isegi kui nad on teinekord meile kahjulikud, me täidame neid mitu korda rohkem, kui tegelikult Euroopa Komisjon meilt seda nõuab.

Aga vaadake, kui me räägime atmosfäärist, mis on meile kõigile nii tähtis, sest see tegelikult ju määrab ära selle, kuidas meie elutegevus siin maailmas kulgeb, milline on meie ilm, millist õhku me hingame, kuidas UV-kiirgus mõjub, siis vaat siinkohal lähtutakse miinimumnõudest. Selles olen mina Jevgeni Ossinovskiga, üllatus-üllatus, väga nõus. Valitsus peaks meile kõigile olulises küsimuses lähtuma maksimumnõudest ehk me peaksime tõepoolest arvestama kliimakriisi tõsidust, nagu märkis Ossinovski oma muudatusettepanekus, ka Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta. See on muidugi selline asi, kus meil võivad olla eriarvamused, selle jalajälje suuruse kohta. Aga ma olen temaga selles täiesti nõus, et kui me tahame midagi teha, siis me peame seda tegema sajaprotsendiliselt. Muidu ei ole ju sellel mõtet. 

Palun lisaaega.

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

20:36 Helle-Moonika Helme

Me peame siin suuri kõnesid, me võtame vastu seaduseelnõusid. Me võtame vastu seadusemuudatuse seadusemuudatuse seadusemuudatuse seadusi, mida iganes. Me teeme seda ainult 50%-liselt. Nalja teete või? Kui juba teha, kui kaitsta atmosfääri, siis kaitseme seda täiega. Kaitseme sajaprotsendiliselt ja kõik meetmed, mida me tahame seaduses ette näha, võtame kasutusele sajaprotsendiliselt. Ehk ma olen täiesti nõus, et seaduse tasemel tuleb sätestada nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu, millest on täna siin nii palju räägitud, tõepoolest kliimaeesmärkide saavutamiseks, mille üks väga oluline osa on just nimelt see atmosfääriõhu kaitsmise seadus.

Täiesti õigustatult tõi kolleeg Ossinovski siia sisse ka sotsiaalse õigluse teema. Sotsiaalne õiglus on ka atmosfääri puudutavates küsimustes väga oluline, sest me kõik oleme siin atmosfääri all üksteisega võrdsed. Tema ettepanek kasutada ära kvoodivahendite tulu ja tasandada sellega ära kõrgemate energiahindade mõju leibkondadele on tõeliselt hea ja õilis ettepanek. Ma toetan seda sajaprotsendiliselt.

Nii et, head kolleegid, kui me teeme midagi, kui me oleme täna siin ja peame tulihingeliselt neid kõnesid ja võitleme millegi eest – me alati võitleme millegi eest, oma maailmavaate eest, oma arvamuste eest –, siis teeme seda sajaprotsendiliselt. Teeme seda sajaprotsendiliselt, võitleme. Praegu me võitleme atmosfääriõhu puhtuse eest, järgmistes küsimustes võitleme millegi muu eest. Head kolleegid, teeme seda sada protsenti! Aitäh!

20:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun! 

20:38 Riho Breivel

On üks selline kirjatükk nagu "Pisuhänd", kus Sander ütles: "[Õ]hku – õhku, papa, – õhk ei maksa midagi." Me näeme tegelikult, et õhk maksab ja maksab väga palju. Täna siis vaatamegi seda eelnõu, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, selle teist lugemist viime läbi. Eelnõuga tahetakse ajakohastada sätteid, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine. Euroopa Komisjon on kehtestanud uue Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi, rakendades määruseid.

Atmosfääriõhuga ja heitkogustega oleme me siin Eestimaal kokku puutunud juba aastaid. Kõigepealt olid need hinnad meie Ida-Virumaa jaoks suhteliselt hästi paigas. Omavalitsustele, kellel oli vastav tootmine, laekusid suhteliselt head summad, millega suudeti teha väga palju ära nendes piirkondades, kus saastekvoodist saadud raha laekus. Kogu protsess aga oli selles, et pidevalt ja aasta-aastalt tõmmati seda probleemi koomale selles suhtes, et maksulaekumist aina vähendati. Tänaseks on see praktiliselt miinimum. Need piirkonnad, kus on tegelikult saaste säilinud, enam sellekohast kapitalimahutust teha ei saa, et saaksid neid probleeme likvideerida.

Kuidas edasi minna? Teatud võimekus on nüüd ikkagi olemas, et riik saab seda raha jagada. Täna me kuulsime, et summad on jälle jagatud 50% : 50%, pool läheb praktiliselt rohepöörde teostamiseks ja pool läheb riigile, et ta saab seda raha kasutada teatud eesmärkide tarbeks. Meie Ida-Virumaal muidugi tahaksime näha, et summad laekuksid meile suuremas koguses, kui on sinna planeeritud. Näiteks, elektritootjate liit esitas ettepaneku täiendada eelnõu sättega, mis võimaldaks ka mahukatel üksikprojektidel taotleda moderniseerimisfondist vahendeid ning tagada võrdne kohtlemine riiklike toetuskavade ja üksikute projektide vahel. Rõhutati, et rahastatavate võimalike riiklike toetuskavade eesmärk peaks olema lisatoetus võrdse kohtlemise ja riikliku toetuskava eesmärkide täitmiseks.

Ma võtan kolm minutit.

20:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

20:43 Riho Breivel

Kindlasti oleks tarvis neid vahendeid suunata nendesamade Ida-Virumaa toetuskavade eesmärkide täitmiseks. Ma ei ole nii sinisilmne, et arvata, et põlevkivi tootmine jätkub samas mahus nagu täna. Kindlasti surutakse see asi raamidesse ja lõpetatakse põlevkivi kasutamine sellises mahus, nagu ta täna on, kuid kindlasti ei tohiks minna enne nende ressursside kallale, kui ei ole öeldud viimane sõna ka tootjate poolt. Põlevkivi tootvad ettevõtted pakuvad juba ka innovaatilisi lahendusi, kuidas põlevkivi ja põlevkiviõli tulevikus kasutada palju ratsionaalsemalt ja heitmevabamalt.

Aga kui me seda protsessi ei toeta, siis lähevad need ettevõtted kinni ja siis pole enam kellegagi arendada seda võimekust, mille peale praegu just meie enda ettevõtted oma ressursse panevad. Jah, ka kõneleja, kes seletuskirja esitles, ütles, et andku eraettevõtted minna, tehku neid lahendusi! Ei ole see asi niisama lihtne, sest investeeringud on suhteliselt suured. Kui me nendesamade saastekvoodirahade eest ei toeta neid ettevõtteid, siis millest me neid veel toetame? Ja kui me neid ei toeta ja uusi innovaatilisi lahendusi välja ei too, siis me ükskord kaotame tõesti selle ressursi ja selle võimekuse. Meil on TalTechi teadlased, kes tegelevad selle probleemiga, meil on Ida-Virumaal olemas põlevkivi kompetentsikeskus, kes päevast päeva otsib neid lahendusi. Vastavad seadmed on juba välja töötatud, kuigi need on katseseadmed, aga see näitab, et see asi on võimalik, on võimalik ka vesinikmeetodil põlevkiviõli puhastada. Selle nimel tuleb lihtsalt tööd teha ja võidelda. Selleks Riigikogu ongi, et leida õigeid lahendusi meie oma ressursside heaks ärakasutamiseks. Aitäh!

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun! Vaatame jooksvalt, hakake pihta.

20:46 Merry Aart

Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Kui me täna kuulasime kahte esimest päevakorrapunkti, siis ma jõudsin iseenda jaoks järeldusele, et me oleme tegelikult muutunud väga pealiskaudseks, isikutekeskseks. Me ei mõtle eesmärgile, ei too välja eesmärki, ei näita ära, milline on see tulem. Ei räägi ka sellest, milline vajadus selle meie vastuvõetava seaduse järele ühiskonnas on. Ehk on aeg sealmaal, et me peame hakkama selle peale mõtlema ka seaduste tutvustamisel. Võib-olla on see seaduste tutvustamise küsimus. Mõtleme selle peale.

Nüüd tulen selle seaduse juurde. CO2 vähendamine – väga ilusad sõnad, terve ühiskond läheb jooksujalu kaasa, kõik teavad, et jube hea asi. Aga mina mõtlen, kas me ikka oleme väga analüüsinud neid asju, kas me teame, mis 20–30 aasta pärast juhtub tuulegeneraatoritega või tuulegeneraatorite labadega. Kas me teame, kui palju soojeneb kliima tänu päikesepaneelidele? Me teame, et päikesepaneelide läheduses ja all on kliima kuni 2,5 kraadi soojem kui ümberringi. Kui neid on väga palju, kas nad mõjutavad kliimat või mitte? Kas me teame, mis saab elektriautode patareidest? Kas me ladustame neid samamoodi, nagu Raadil olid kummid ladustatud, et siis kunagi keegi mõtleb, mis nendest saab? Kui me midagi välja mõtleme, kui me teeme seadusi, kas me mõtleme sotsiaal-majanduslikele analüüsidele? Ma ei ole näinud mitte ühtegi korralikku sotsiaal-majanduslikku analüüsi, et saaks öelda, et poliitiline otsus tehakse selliste analüüside baasil, siin on need negatiivsed ja siin on need positiivsed seisukohad. Me peame valima kuldse kesktee.

Ma toon sellest seadusest näite. Tekstiosa "jagatud kohustuse otsuse" – see "jagatud kohustuse otsuse" on üsna arusaadav – asendatakse tekstiosaga "Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ... või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ...". Ka hea kolleeg Paul Puustusmaa juhtis sellele tähelepanu. Ehk on aeg hakata kirjutama seadusi niimoodi, et inimesed nendest aru saavad. Mina mäletan seda aega, kui arutleti väga tõsiselt (ma olen zootehnik), kas lehmadele peaks tagumikku punni ette lööma või kilekoti nina otsa panema, et nad ei reostaks loodust. Ega midagi uut ei ole päikese all, kõik käib ringiga üles-alla.

Niisamuti on ka siin. Ma mäletan seda aega, kui seadust võis lugeda ka tavaline kõrgharidusega inimene ja ta sai aru sellest, millest jutt käis. Ehk peame hakkama seadusi tõepoolest niimoodi kirjutama, et normaalne lugeja saaks aru sellest seadusest, ilma et teda suunataks paragrahv tolle juurest europarlamendi määruse tolle juurde ja sealt jälle nõukogu määruse tolle juurde.

Ma rohkem ei tahakski öelda. Ehk me hakkame mõtlema selle peale, miks me siin oleme, miks me oma seadusi teeme ja mis on nende seaduste tulemus. Võtame vastutuse. Aitäh!

20:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:50 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Ma sissejuhatuseks loen ette ühe Tallinna volikogu liikme arvamuse, selle, mis mõtted temal tekkisid sellega seoses, kui 3. juunil arutati Tallinna volikogus kava "Kliimaneutraalne Tallinn 2035". Ma loen ilma ilustamata, sellisel ehedal kujul, nagu see kirjas on.

"Eilsel Tallinna volikogu istungil võitlesime kliimahullusega. Näib, et enamik poliitikuid ja inimesi Euroopas, Eestis ja Tallinnas elab nagu ikka luuludes, globalistide poolt väljamõeldud mullides, sest inimese võime alandada ookeanide temperatuuri -2 kraadi võrra näib selge utoopiana. 

Kava "Kliimaneutraalne Tallinn 2035″ näeb ette kasvuhoonegaaside kahandamist 40% võrra. Võimas eesmärk, mürkrohelised ütlevad seepeale, et väheambitsioonikas, kuid sellegi täitmiseks puuduvad igasugused eeldused. 

Esiteks on Tallinna ja kogu ühiskonna laiem valimisolek neid muutusi enda heaolu ja elustiili muutmise arvelt rõõmsameelselt läbi viia, on läbimõtlemata teema, sest tulemuseks võib olla massiline taasvaesumine ja muud sotsiaalsed tagajärjed. Teiseks napib raha, mida oleks tarvis suurusjärgus 10 x rohkem.

Tehnoloogiline mahajäämus on silmatorkav, Tallinna ühistranspordi selgrooks jäävad abilinnapea Riisalu sõnul veel pikaks ajaks gaasibussid, aga trammid, kiirtrammid, elektrirongid ja muu loodussõbraliku elektritranspordi areng seisab kinni kümnete takistuste taga. Gaasibussidele aga ei jätku biogaasi, kuna pole vastavat tehast Tallinna (1/3 Eestist) tarvis.

Aku- ja vesinikkütuse tehnoloogiad on veel lapsekingades. Veoki või bussi aku kaalub hetkel 4-5 tonni ja laeb 7 tundi. Lahendamata on vanade kõlbmatute akude utiliseerimise probleem, maailmas on 145 miljonit elektriautovrakki, laadimisvõrgustik on ülipuudulik.

Kuna energiavajadus on aina suurem, siis põlevkivitööstuse kiire kokkutõmbamine võib tekitada tõsiseid probleeme nii Tallinna kui kogu vabariigi (taastuvenergia ebastabiilsus, kallis importelekter, jne.) energiavajadusele ja istumine küünlavalgel pole üldse välistatud.

Nõukogudeaegsest elamufondist on soojustatud umbes 15%. Mille arvelt tuleb kasvuhoonegaaside langus -40%? Kas keelame (demokraatia tingimustes) fossiilkütusel sõitva transpordi? Hakkame sõitma tõuksidega ka talvel? Lepime vähese küttega talveperioodil? Lepime sissetulekute vähenemisega, elu regressiga? Lubage kahelda."

Kui ma võtan nüüd kokku ja avaldan oma arvamust, siis ma kõigepealt ütlen, et ma ei ole siin võitluses poolt valinud. Ma ei ole kirglik, ütleme, kliima eest võitleja või kliima soojenemise eest võitleja ja ma ei ole selle vastu võitleja. Aga vaatame seda, kuidas me otsustame ilma pikka perspektiivi jälgimata. Võtame näiteks need ELMO autod, mida suure uhkusega presenteeriti meil meedias, kuidas me tegime väga kasuliku tehingu, mõeldes ainult sellele mõnele aastale, kui need ELMO autod võib-olla oma otstarbe CO2 puhul täitsid. Mis nendest nüüd on saanud? Nüüd nad lihtsalt seisavad, kogunevad mingisse parklasse. Kas keegi on uurinud, millist kahju nad tekitavad, milline on keskkonnareostus? See ei ole enam mitte kellegi probleem, sest esimesel hetkel sai ju suurte tulede ja viledega kuulutatud, kuidas me oleme suured looduskeskkonna eest võitlejad.

Võtaksin kolm minutit veel.

20:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

20:55 Kert Kingo

Ja niimoodi me kogu aeg tegutsemegi. Läheme suure hurraaga kaasa sellega, mida keegi kuskil kas igavusest või eluvõõrusest välja mõtleb. Meil käiakse jälle ka koos meediakaameratega ja suurte tulede ja viledega veekogudest üksikuid plastikpudeleid korjamas, näidates, kuidas meie hoolime oma keskkonnast ja puhastame oma vett. Samal ajal upuvad Aasia riikide veekogud plastikpudelitesse.

Ma usun, et paljud on näinud neid pilte või on ise kohapeal käinud ja näinud, mis toimub Indoneesia rannakuurortides, mis toimub Tais, Kambodžas või Indias. See tähendab seda, et kui meie siin tulihingeliselt seisame looduskeskkonna eest, kui Eesti [inimene] on oma käitumiselt juba aastakümneid olnud see, kes koristab enda järel, kes ei loobi asju vette, siis samal ajal teises maailma osas, Aasias, lihtsalt reostatakse. Kus see mõte siin nüüd on? Vat sellest mina ei saa aru. Ma üritan kaine mõistusega asjale läheneda. Võitleme tulihingeliselt selles Maa piirkonnas, kus seda probleemi tegelikult ei ole, välja arvatud üksikud pudelid või üksikud konid, samal ajal kui Aasia on reostusest nii üleküllastunud. Seal ei käi küll keegi Gretakene ega mitte keegi neid pudeleid korjamas ja suuri filmivõtteid ja presentatsioone tegemas.

Seetõttu jääbki mulle mulje, et kogu see kliimavõitlus on lihtsalt mingi uue vaimustusega kaasaminek, sest vähemalt see, mis meie riigis toimub, tundub igati läbimõtlematu. Äärmisel juhul on mõeldud ainult ühele hetkele või lühiperspektiivile. Võetakse vastu otsused, millel meie ühiskonnas puudub igasugune toetuspind või igasugune puutepunkt, meil lihtsalt seda ei ole. Ometigi meie, eestlased, oleme ikkagi need, kellel linnades on iga nurga peal prügikastid, me ei viska sodi maha. Meie kodu ja meie kultuur on selline, et me ei viska sodi ukse ette, välja. Ja meie oleme need kõige kirglikumad selle eest võitlejad! Mõtlemiskoht kõigile: mille eest me võitleme ja kas meil üldse on vaja siin millegi eest võidelda? Aitäh!

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

20:58 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Selle eelnõuga ajakohastatakse sätteid, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine. Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendavad määrused. Samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta. Nende eesmärk on hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidide vähendamist toetavaid investeeringuid. Eesti on samuti ühinenud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuid selleni jõudmisel tuleb arvestada liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus emissioonide vähendamise üle otsustamisel. Õiglase ülemineku fondi loomine on tervitatav, kuid hetkel on põlevkivisektori rahastamise jaotusvõti diskrimineeriv võrreldes teiste fossiilsete sektoritega. Ometigi on probleemid ja väljakutsed nendes sektorites sarnased. Ma olen kindlasti nõus sellega, et eks me kunagi ühineme ja vähendame, kuid praegusel hetkel, niikaua kui põlevkivi seal maa all on, tuleb seda kaevandada. Tänan väga!

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

21:00 Paul Puustusmaa

Hea juhataja! Lugupeetud kallid kolleegid! Mille vastu mina protesteerin? Aga on, mille vastu protesteerida.

Head sõbrad, riigi vardjad, nagu Kojamees, hea kolleeg, meil siin armastab ikka öelda. Kõigepealt protesteerin ma selle vastu, kuidas Riigikogu juhatus kitsendab Riigikogu liikmete sõnaõigust. Jah, ma tean, tuginetakse paragrahvile, kodukorra § 69 lõikele 5, sellele, et on see õigus. Kuid siiski ei luba see hästi teha seda ebavõrdselt, et kui keegi saab rääkida 5 + 3, siis mõni teine ei saa 5 + 3.

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa! Te mängite ka tulega, atmosfääriõhu seadus on praegu kõne all.

21:01 Paul Puustusmaa

Jah, rääkides sellest atmosfääriõhu seadusest, ma tahan rõhutada seda, et sõdides meie Maa atmosfääri eest, ei tohi me oma Riigikogu atmosfääri unustada. Ma ei suuda jätta märkimata, et on tõsine kiusatus rõhuda Aristotelesele, kes on kunagi öelnud, et inimene on oma loomult poliitiline loom. See on vihje sellele, miks ma ei saa aru, mispärast ei lubata meil tsiteerida väga olulist ja seostatavat teost, George Orwelli "Loomade farmi", mille aastapäev oli eile, kui 72 aastat möödus selle väljaandmisest.

Aga nüüd lähen tagasi seaduse enda, eelnõu 345 juurde. Atmosfääriõhu seadus – ka siin on küllaldaselt ja palju seda, mille vastu protesteerida. Ega ma asjata ei hakanud pihta sellest, ei alustanud sellest, kui ma ütlesin heale kolleegile Ossinovskile küsimuse näol seda, et millega te, sõbrad, tegelete. Te tegelete seadusloomega, mille normistik on arusaamatu nii seaduse koostajatele kui ka komisjoni liikmetele, keegi sellest aru ei saa.

Loeme veel kord selle seadusemuudatuse üheainsa lause ette: "... esitatud tulemused peavad vastama komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93), ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134), sätestatud usaldatavustasemele;". Küsin veel kord: kellele tehakse selliseid seadusi, kas seadusi tehakse inimestele või tehakse neid mingi masintõlke jaoks või kes sellise normiga tööle peaks hakkama?

Läheme edasi. Ma küsisin austusväärse kolleegi Ossinovski käest seda, et nii, nüüd muudetakse seaduse paragrahvi, sellesama seaduse paragrahvi ja asendatakse sõna "standardiga" sõnaga "standardisarjaga", ma küsisin siis, et no nii, hästi, et mis asi see standardisari siis on. Tõepoolest, vihje seletuskirjas küll on, et miks see standardisari sinna sisse on toodud ja märge oli viitega ISO‑le. Kus ta siis nüüd oli? Ühesõnaga, ISO oli mingisugune 20 ... Jah, seda ISO‑t ei leia üles. Ühesõnaga, oli mingi ISO, mille standardiseerimise tähendust ja standardisarja tähendust ei suutnud mulle ka komisjoni liikmed, antud juhul ka austatud härra Ossinovski seletada. Ja seda ongi võimatu teha.

Rääkides sellestsamast atmosfääriõhu seadusest endast, siis jah, ma tahan viidata ühele tähtsale asjaolule. Meil on mürkrohelised selle ümber kõvasti vahtu löönud.

Palun veel kaks minutit.

21:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaks minutit lisaks. 

21:05 Paul Puustusmaa

Rõhutatakse seda, kuidas meie kliima oluliselt halveneb ja kasvuhoonegaaside hulk on märgatavalt tõusnud. Kuid alates 2013. aastast on üha rohkem suurenenud nende teadusartiklite arv, mis tõendavad seda, et see ei ole õige, vaid see teema on demagoogiline ja ülepaisutatud. Artiklites on rõhutatud, et kõige hullem kliima soojenemise stsenaarium jääb ära, seda õnneks ei tule, sest kliima soojenemine on aeglustunud. Kuigi kasvuhoonegaaside hulk küll kogu aeg veel suurenemist näitab, ei ole enam hullemat stsenaariumi meil ees ootamas. See artikkel on pärit teadusajakirjast Nature Geoscience, mis oli ka Eestis avaldatud juba 2013. aastal. Neid artikleid on järjest juurde tulnud. Me tegeleme, sõbrad, jamaga. Vabandust! Aitäh!

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

21:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma alustan mõningatest isiklikest muljetest seoses puhta õhuga, võime öelda ka, et atmosfääriõhuga. Nimelt, 1990. aastal õnnestus mul sõita Mongooliasse. Mongoolia on teatavasti riik, mida me tunneme kui stepiriiki ja riiki, kus on ulatuslikud kõrbealad: Gobi kõrb, Taklamakani kõrb, mõned väiksemad kõrbealad. Ma olin üllatunud, kui mulle öeldi seal, see oli juuli alguses, et noh, õigel ajal saabusite siia, sest meil lõppesid just mõni aeg tagasi tolmutormid, et ärge kunagi tulge siia maikuus, juuni algul, sest siis on siin õhk tolmust paks, me kõik käime ringi, rätikud näo ees ja väga raske on hingata. See oli mulle – sellest on ka juba 30 ja rohkem aastat tagasi – täielikuks üllatuseks. Et mis see tähendab, raske on hingata, õhk on tolmust paks. Me Eestis ei kujuta seda absoluutselt ette.

Teine kogemus pärineb sellestsamast maailma piirkonnast. Tõsi küll, vahemaad on seal nii kolossaalsed, et tundub, et nad on kõik lähestikku, aga tegelikult ei ole. See on Hiina, kus ma Shanghais kogesin seda, mida tähendab tööstuslik heide atmosfääriõhus. See oli aastal 1994. Tõesti, õhk oli paks tööstusheidetest. Praegu on seal olukord, muide, väga tugevalt paranenud.

Need on kaks näidet selle kohta, millest meil võib-olla [on raske aru saada] siin Eestis, kus riigi pindalast üle poole on kaetud metsaga või mingil moel rohelusega. Metsakaitsjad ütlevad, et see ei ole mets, et need on puuistandused, need on mingid võserikud ja mida kõike. Aga noh, ta on ikkagi roheala ja  enam-vähem 60% Eesti pinnast on sellega kaetud. Kuna ka meie suurlinn, ainus suurem linn Tallinn asub mere kaldal, kus meretuuled igasugust linna tolmu, tööstusheidet ja heitgaase neutraliseerivad, siis on meil raske aru saada sellest, missugune õhupuudus võib olla teistes maailma piirkondades, kus niisuguseid soodsaid tegureid – väike rahvaarv kaasa arvatud, õhu puhtuse seisukohast on see väga positiivne näitaja – ei ole.

Selles mõttes pean ma paraku oponeerima natukene oma fraktsioonikaaslastele, kes ütlevad, et me tegeleme siin jamaga. Päris jamaga me ei tegele. Probleem kui niisugune on sündinud ikkagi praktilistest oludest nendes maailma piirkondades, kus lähteolud erinevad tugevasti nendest, millega meie oleme harjunud. Selles tähenduses ma täielikult mõistan Euroopa Liidu, Euroopa Komisjoni ja ka teatud Euroopa juhtriikide püüdlusi teha atmosfääriõhu puhtuses edusamme.

Võin öelda, et tõepoolest olen ka Saksamaal Ruhri piirkonnas kogenud seda, et olenevalt tuule suunast ja aastaajast võib mingites kohtades olla tegu küllaltki saastunud õhuga.

Kas saaks natukene lisaaega?

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Minut, kaks?

21:11 Mart Helme

Kaks, kui saab.

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaks, palun!

21:11 Mart Helme

Siis jõuaks natukene eelnõust ka rääkida. Jah, aeg jookseb ja ma unustasin ennast heietama kõikvõimalikke sõjamälestusi.

Tulles tagasi selle ... Isegi mitte tulles tagasi, vaid tulles eelnõu juurde, siis ma ütlen, et eelnõu väärib kahtlemata põhimõtteliselt toetamist. Mis tekitab aga tõepoolest mõningat nõutust ja on tekitanud nõutust juba nii minus kui kuulsime siin kolleegide puhul, et ka nendes, on CO2 kvootidega kauplemine. See on üks abrakadabra, see on klassikaline õhuga kauplemine. Me oleme harjunud kasutama seda ütlust, juba nõukogude aja lõpus oli sellest juttu, kuidas katla ühes servas ei ole võimalik keeta rammusamat suppi. Nüüd me näeme, et CO2 kvootidega kauplemisel just nagu kuskil katla servas on võimalik keeta rammusamat või lahjemat suppi. Tegelikult, kui me võtame ikkagi planeedi seisukohast, planeedi atmosfäär on üks ökosüsteem, siis ei ole võimalik katla ühes servas rammusamat või lahjemat suppi keeta.

Selles tähenduses ma ütleksin, et siin on nüüd küll mõtlemise koht ja võib-olla ka debateerimise koht veel edaspidigi ja mitte ainult siin saalis debateerimise koht, vaid debateerimise koht ka Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjoni direktoraatides. Ühesõnaga, nendes kohtades, kus initsiatiive, eelnõusid, direktiive algatatakse, välja töötatakse ja liikmesriikidele heakskiitmiseks või mõningatel puhkudel ka jonnimiseks esitatakse. Ma olen üsna veendunud, et hea küll, kui me ka selle eelnõu vastu võtame, siis põhimõtteliselt me võime ju mürki võtta, et atmosfääriõhuga tegeldakse edasi ja meile tulevad siia saali arutamiseks mitmesugused muud eelnõud ja initsiatiivid, direktiivide heakskiitmised. Mõtleme selle üle, mis positsiooni peaks Eesti võtma sellesama CO2 kvootidega kauplemise kohta. 

21:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

21:14 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Elu on täis huvitavaid kokkusattumisi ja tundub, et on päris tõene see ütlus, et iga asi jõuab sinuni siis, kui selleks on õige aeg. Ma olen niimoodi kõrvalt üsna neutraalselt jälginud antud teemaga seonduvat, kuigi loodus, eriti puhas loodus on mulle elus olnud isiklikult alati väga oluline, aga ma ei ole suutnud vist isiklikust perspektiivist kaugemale näha. Selles mõttes, vaatamata olukorrale on antud eelnõu arutelu vältel kuuldu olnud mulle huvitav ja hariv. Eraldi märgin ära ettekandja, kes vaatamata sellele seisule, mis meil hetkel on, andis siiski sisukaid vastuseid ja oli väga professionaalne.

Järgnev, mida ma räägin, ongi pigem isiklik perspektiiv, aga ma pidasin oluliseks seda ära märkida. Minu küsimusele vastas ettekandja, et me siiski ei peaks mängima rehepappi, vaid me peaksime andma oma panuse nendesse rohelistesse teemadesse ja kuigi kaks suurt riiki, nagu ta väljendas, panevad tuima, liigub maailm optimistlikult õiges suunas ja asjad lähevad paremaks. Kahjuks ma seda optimismi täiel määral ei jaga. Esimene põhjus on selles hinnas, nii otseses kui ka kaudses, mida see toob kaasa meie inimestele. Eelkõnelejalt laenates: tõesti ei ole võimalik tekitada puhtamat õhku maailma ühes piirkonnas, kui enamus oma panust ei anna. Nii et me peaksime vaatama üle oma panustamise tempo ja ennekõike peaks vaatama terviklikku analüüsi.

Mõned alarmeerivad tähelepanekud. Ilmselgelt on roheteemadega tegelemine kujunenud suurele seltskonnale teenimisallikaks. See näitab, et mängus on rahalised ja majanduslikud huvid, mitte ainult loodus.

Teine, mida ma märkan, on see, et teemat lahendatakse üsna tüüpiliselt eraldiseisvana. Ma tunnen väga puudust ka mõne eelkõneleja mainitud majanduslikest ja eriti sotsiaal-majanduslikest mõjudest. Jutt oli siin Ida-Virust. Just hetk tagasi vaatasin Postimehes artiklit, mis iseloomustab seda, kuidas me ei lahenda asju terviklikult, sest samal ajal, kui me siin räägime, tuleb teade, et Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus, et me ei hoia oma kaitsealuseid metsi.

Ma ei ole näinud, et analüüs kaasaks julgeolekuaspekte. Energiajulgeolek kõigepealt, aga otsaga jõuavad julgeolekuküsimused ka riigikaitsetemaatika juurde, eriti ühiskondlikke aspekte silmas pidades. See on murekoht. See näitab, et analüüs ei ole terviklik ja tõenäoliselt on asju, tagajärgi, mis selle teemaga tegeledes võivad meid halvasti üllatada. Eriti pean ma silmas perede majanduslikku julgeolekut. Need on kõik ilusad ja vajalikud teemad, aga riigi ja meie kohus siin on ikkagi muretseda oma inimeste heaolu eest, mitte lohutada neid järjekordse versiooniga saabuvast helgest tulevikust.

Hea näide oli see, kui hiljuti, 19. mail oli meil siin üks arengudokument, TAIE: teadus‑ ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtlus samamoodi ...

Kas tohiks saada mõni minut lisa?

21:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõni minut? Kaks minutit, palun! 

21:18 Alar Laneman

Mind huvitas ennekõike see, kuidas seal räägitakse kaitsetööstusest ja sõjateaduste uuringutest ja nende kasutamisest. Ma ei leidnud sealt silpigi. Mulle tundub, et sama lugu on nende kliima‑ ja roheliste teemadega. See on kujunenud asjaks iseeneses, kuigi teema on oluline, ma seda üldse ei vaidlusta. Nii et ma kutsun üles olema tähelepanelik.

Võib-olla ka see, millest hea kolleeg Paul enne rääkis, et keeleliselt on see täielik labürint ja labürindis on teatavasti väga keeruline õiget teed leida. Sarnaselt paljude muude teemadega on siin selgelt näha, et kliimateemadele on juurde kasvanud väga selge bürokraatiamasin. MTÜ‑d on samamoodi meil Eestis terve suur seltskond, kelle jaoks see on teenimisallikas. Küsimuste esitamist rünnatakse, küsimuste esitajaid sildistatakse. Aga teema on oluline, teema on keeruline ja mina arvan, et see hoiak peaks olema teistsugune ja kõik küsimused peaksid vastatud olema, tagamaks, et need otsused on kvaliteetsed.

Siin on palju küsimusi, näiteks nende tehnoloogiate maksumus, milliseks kujuneb tarbetehnoloogia hind tarbijale. Kas tõesti on nii, et tulevikus keskklass peab oma manöövervõimekusest loobuma, sest keegi autot enam osta ei jõua jne? Me peaksime küsimustele leidma vastused. Teema on oluline ja ma arvan, et me ühiselt jõuame tarkade lahendusteni ja selle hinnaks ei ole Eesti inimeste majanduslik heaolu. Aitäh!

21:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

21:21 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega.

21:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame ja siis vaatame, kuidas teil läheb, äkki saate viiega hakkama. 

21:21 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt kasutan juhust ja tahan tänada head kolleegi Jevgenit küsimuse tõesti väga ülevaatliku ja valgustava käsitlemise eest. Tegelikult haakub see osalt meil äsja toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamisega, kui me arutasime energiajulgeolekut, sest kõik kolm on väga tihedalt seotud: keskkond, energiatootmine ja energiajulgeolek. Sellest kompleksist ma tahakski nüüd natuke rääkida ja püüda tuua lõpuks, kui aega jääb, välja Eesti põlevkivitööstuse perspektiivi, selles kontekstis, kus me praegu oleme.

CO2 kaubandus. Mida selle kohta öelda? Teoreetiliselt võiks see toimida, kui see hõlmaks kogu maailma ehk ei oleks n‑ö Euroopa Liidu lokaalne projekt. Aga sellisena tal paraku ei ole täit jõudu, sellisena ei täida ta oma eesmärki. Hea kolleeg Jevgeni rääkis siin väga hästi, et maailmas on riike, mis tegelikult suhtuvad väga arrogantselt keskkonnaprobleemidesse. Ta tõi välja Venemaa ja Brasiilia. Tegelikult on ka Hiinas väga suured probleemid. Kuigi Hiina on ametlikult deklareerinud, et ta soovib kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada, siis tegelikult ta järgmise kümne aasta jooksul seda üldse ei plaani teha. Siin on tegu silmakirjalikkusega. Näiteks oli National Geographicu ühes viimastest numbritest väga hea maailma kaart, kus oli välja toodud õhu saastatus mandrite kaupa. Põhja-India, Mongoolia ja ka suured Hiina alad olid praktiliselt peaaegu mustad, keskkonna saastatus nendes piirkondades on väga tõsine.

Nüüd ma lähengi järgmise teema juurde ja püüan vaadata üldse energiatootmist laiemalt. Kus on siis maailmas väljapääs? Loomulikult, väga positiivne on, et me arendame tuuleenergiat ja päikeseenergiat, aga praegu, vähemalt lähema kümne aasta jooksul on meil tehnoloogiline probleem, et me ei suuda seda energiat säilitada. Ehk siis need energiaallikad ei ole stabiilsed. Meil on vaja ka mingeid stabiilseid energiaallikaid. Mis need siis on? Loomulikult on see tuumaenergia. Tšornobõl ja Fukushima on andnud tugeva tagasilöögi tuumaenergiale. Aga selles lootuses, et on tulemas uued, neljanda põlvkonna sulasoolareaktorid, me võiks tegelikult tuumatehnoloogiat edasi arendada. See on üks võimalikke perspektiive ka Eesti jaoks, kui tulevad meile sobivad väiksema võimsusega reaktorid. Aga maailma mastaabis on ikkagi lahendus juhitav termotuumareaktsioon. See on see, mis võiks selle probleemi lahendada sellel sajandil, sest see on pikk probleem. Euroopas sellega tegeldakse. CERN tegeleb sellega, aga on selge, et ühe tsivilisatsiooni, rääkimata mingist riigist, tugevus sõltub eelkõige energiatootmisest. Need tsivilisatsioonid, antud juhul Euroopa tsivilisatsioon, kes ei suuda piisavalt energiat toota – Euroopa energiatootmine on viimase kümne aasta jooksul vähenenud –, ei suuda ka maailma mastaabis konkureerida. Nii lihtsalt on ja siin ei ole mitte midagi teha.

Nüüd natuke energiajulgeolekust. Ma toon näiteks Saksamaa. Saksamaa on teinud mitmeid suuri otsuseid. Saksamaa on kõigepealt ära keelanud tuumaenergia, sisuliselt suletakse viimaseid reaktoreid, sealt enam energiat ei tule, ja nüüd on Saksamaa lõpetamas ka söel põhineva energia tootmist. Mis siis juhtub? Saksamaa muutub täiesti sõltuvaks Vene gaasist ja see hakkab kujutama meile väga suurt julgeolekuohtu. Lõpuks, kui Saksamaa on niivõrd sõltuvuses Vene gaasist, et selle kinnipanemine sisuliselt seiskaks Saksamaa energiamajanduse, siis on Saksamaa ju väga suurtes raskustes näiteks mingi sõjalise konflikti korral meie toetamisel. 

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kaks minutit lisaaega?

21:26 Leo Kunnas

Jaa, oleksin väga rõõmus, kui saaks.

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaks minutit lisaaega.

21:26 Leo Kunnas

Siit me jõuame meie kodusele kamarale tagasi. Kui Saksamaal on nii suured probleemid, siis kuidas meie oma probleemid lahendame? On selge, et niikaua, kuni Auvere jaamal jätkub eluiga, me peame seda hoidma käigus sisuliselt varuelektrijaamana, et nendel puhkudel, mil tuul ja päike ei kata vajadust,  hoida stabiilset energiasüsteemi üldse üleval. On selge, et sellest ei saa me üle ega ümber. Ja põlevkivi – on ju selge, et seni, kuni meil põlevkivi on, me seda kasutame. Praegune faas on põhiliselt energiatootmine. Selge, et me seda vähendame. Me vähendame seda järk-järgult ja asendame selle teises faasis õlitootmisega, mis on palju vähem keskkonda saastav. Siin ei ole ka mõtet variser olla. Selge, et kui meie ei tooda põlevkiviõli, mida põhiliselt kasutatakse laevakütuses, siis toodab seda keegi teine. Me peaksime seda jätkama. Aga loomulikult ka see faas ühel hetkel lõpeb ja mis siis edasi? Lõppfaas on tegelikult keemiatööstus, ehk keemiatööstus ei kao ja vajadus keemiatööstuse toodete järele ei kao. Loomulikult, meie teadlased saavad tegelda innovatsiooniga, kuidas põlevkivi paremini väärindada.

See on n‑ö meie kolmefaasiline tulevik. Oleks mõistlik nii, et me kasutame põlevkivi, aga samal ajal pidevalt vähendame selle keskkonnaalast jalajälge. See oleks n‑ö meie selline kodune tee edasi, kuidas me saaks need probleemid lahendada, mis meil siin kompleksis on. Aga tänan! See on kõik.

21:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Urmas Reitelmann!

21:28 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud kuulajad saalis ja kodudes! Ma alustan ühe isikliku kogemusega 1980. aastate lõpust. Ma sattusin siis esimest korda Soome ja mind hämmastas see, et Helsingi õhk oli võrreldes Tallinna õhuga puhas. Kui ma esimest korda Soomes vaatasin öist taevast, siis ma äkki avastasin, et tähed olid just nagu lähemal, nad olid kirkamad ja selgemad. Nõukogude Eestisse naastes oli esimene asi Georg Otsalt maha astudes kirjeldamatu hais, mis hõljus Nõukogude Eesti pealinna kohal.

Ma olen raudselt seda meelt, et atmosfääriõhu kaitse on ülioluline ja mõjutab otseselt meie tervist ja elukvaliteeti. Ma olen loomult roheline, minul ei ole raske korjata ära maas vedelevat sodi ja tõsta see prügikasti. Kunagi, kui ma elasin korrusmajas, mille prügikonteinerites käisid tuhnimas eluheidikud, kes loopisid kogu sodi laiali, siis talve jooksul kogunenud sodi korjas Reitelmann kevadel üksinda kokku. Minu rekord oli kuus 200‑liitrist prügikotti. Ülejäänud majaelanikud vaatasid imestades ja hommikukohvi juues pealt.

Aga ma ei ole väga mürkroheline ja ma ei usu kliima inimtekkelise soojenemise teooriat. Miks ma seda ei usu? On väga lihtsad teaduslikud andmed. Näiteks, Gröönimaa jää uuringud ütlevad, et 10 000 aastat tagasi oli Maa kliima 2 kraadi võrra soojem kui täna, kui me väidame, et tööstuslik revolutsioon on temperatuuri tõstnud 1 kraadi võrra. Ajaloohuvilisena tean ma ka seda, et viikingiajal oli meri lahti, viikingilaevad seilasid kogu aeg, navigatsiooniperiood kestis 12 kuud, aga hiljem saabus jahenemisperiood. See ongi tavaline maailma soojenemise ja jahenemise tsükkel. Kui põhjasõja ajal läksid kuningas Karli väed üle Taani väinade Taani, ei kasutanud nad laevu, nad läksid üle jää. Nii lihtne see oligi. Me teame ka seda, et Hollandi kanalitel oli võimalik talvel uisutada. Ma olen täiesti kindel, et Maa kaugus Päikesest, Maa pöörlemise telg, selle kaldenurk ja maailmaookean on need, mis tegelikult kliimat mõjutavad.

Nüüd ma toon teile ühe näite veel, mille rääkis mulle üks mu Rootsi sõber, kes on Rootsi kuninga kolonel. Nimelt on rootslastel Malis, sealsamas, kus ka Eesti väekontingent teenib, väikese pataljoni suurune väeosa. Nagu rootslastel on kombeks, siis igale poole, kuhu Rootsi kuninga sõjavägi läheb, võtavad nad kaasa oma väikese Rootsi: Rootsi kombed, Rootsi tavad. Rootsi peastaabis oli tõsine arutelu selle üle, mis prügiga teha. Esialgu arvati, et noh, peaks selle prügi sõjaväe transpordilennukitega tooma Rootsi ja selle seal kuidagi utiliseerima, sorteerima, mis iganes. Muidugi, tegemist oleks olnud juba sorteeritud prügiga. Siis nad leidsid, et pigem on mõistlik anda tööd kohalikele inimestele, et las nemad tegelevad selle prügiga.

Ma paluks lisaaega.

21:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kahest minutist piisab? Palun! Kaks minutit.

21:33 Urmas Reitelmann

Aitäh! Millegipärast tekkis neil kahtlus, et see prügi ikkagi õigesse kohta ei jõua, ja nad jälitasid seda neegrit, kes selle prügiautoga väeosast ära sõitis. Ja ei jõudnudki, sest eemalt paistvad tulelont ja suitsusammas näitasid, et mees lihtsalt valas isekallutaja koorma kraavi ja pani põlema.

Lõppkokkuvõttes on ülioluline, et me hoiame oma koduesise puhta, aga oma energeetikajulgeolekut hullumeelsel kombel mingisuguse Euroopa Komisjoni ässitusel ja õhutusel mingi naeruväärse 400 miljoni eest ei hakkaks hävitama.

Maailmas on kaks olulist asja tulevikustsenaariumi silmas pidades: toidujulgeolek ja energeetikajulgeolek. Meil on olemas suurepärane energeetiline ressurss, meil on olemas põlevkiviteadus Tallinna Tehnikaülikoolis, meil on väljaõppinud keemikud, meil on väljaõppinud kaevurid. Kui me selle, nii nagu Eesti Energia juhatuse esimees hiljuti teatas, mõne aasta pärast lõpetame, siis saabub meil sotsiaalne katastroof. Nii palju raha, nagu on sakslastel oma katastroofiohvrite aitamiseks, ei ole Eestil kaugeltki mitte. Ja sugugi mitte ei ole see 400 miljonit mitte mingisugune abirõngas. Valitsusel puudub igasugune plaan, välja arvatud enesetapjalik siht hävitada meie energeetikajulgeolek. See on absoluutselt lubamatu ja konservatiivid võitlevad selle vastu viimse veretilgani. Aitäh!

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

21:34 Rene Kokk

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Räägime atmosfääriõhu kaitse seadusest ja riigilõivuseaduse muutmise seadusest. Ka mina pean tunnustama kolleeg Ossinovskit, kes andis väga põhjalikud ja sisukad vastused küsimustele, mis enne saalist tulid.

Aga rääkides meie õhust, mis ka kaudselt on seotud kogu selle kõnealuse eelnõuga ja CO2 reguleerimisega Euroopa Liidus, siis kõigepealt peab ütlema, et Eesti õhk on Euroopas üks parimaid. Me oleme Soomega pidevalt esimese kolme seas oma õhu puhtuse poolest. Kindlasti on mingisuguseid osakesi, mida on rohkem ja mida vähem, aga üleüldiselt võime öelda, et Eestis on õhu kvaliteediga kõik päris hästi.

Nüüd tulen teema juurde ja räägin natukene süsinikust ja süsinikulekkest. Probleem on ju tegelikult suur. Seesama CO2 kaubandus, millest me siin täna räägime, on tekitanud olukorra, kus Euroopa Liidus mõeldakse selle peale, kuidas vältida süsinikuleket ehk seda, et Euroopast ei läheks välja suured tööstused: terasetööstus, klaasitööstus, tsemenditööstus, mis on üks oluline haru, tulevikus ka keemiatööstus ja see mõjutab juba ka toiduainetööstust. See probleem on suur nii Eesti ettevõtjatele kui ka üleeuroopaliselt.

Tulles tänasesse hetke, ma arvan, et ei ole kellelegi suur üllatus, et meil on tegemist ehitusmaterjalide defitsiidiga. Kui me loeme lehest, et Hiinast tulev kaubalaev näiteks kipsikruvidega, mida on vaja meil kõigil, et ehitada, pöörab poolel teel ära Ameerika poole, selle asemel et tulla Euroopasse, siis me peame vaatama minevikku, miks see nii on.

Üks põhjusi on see, et me oleme oma rasketööstuse Euroopas nendesamade süsinikukvootidega ära kägistanud ja oleme Euroopast metallurgiatööstuse välja viinud teistesse riikidesse, kus see ei toimi. Ehk me võime siin mängida küll paavstist paavstimat, aga kuskil see reostus ikkagi tekitatakse.

See ei tähenda seda, et me ei pea loodust hoidma. Ma arvan, et siin ei ole mitte kedagi, kes ütleks, et looduskeskkonda ei ole vaja hoida ja et see ei ole oluline. Kahtlemata, ma arvan, me oleme kõik seda meelt. Eestlased on looduskeskkonna hoidmisel väga tublid. Aga mündil on ka teine pool. See ei ole lahendus, kui me viime tööstuse Euroopast välja, kahjustame enda konkurentsivõimet, ka Eestis, ja lükkame need probleemid arenguriikidesse. See ei ole lahendus.

Nii ongi olukord, kus tuleb väga targalt mõelda, enne kui hakata neid samme astuma. Kui ma olin keskkonnaminister, siis ka mina toetasin mõtet, mul ei olnud selle vastu mitte midagi, et 100% CO2 kvoodi rahast panna mõistlike keskkonnaprojektide arendamisse. Loodussõbralikuma tööstuse, transpordi, vesinikulahenduste, vesinikurongide, kas või majade soojustamise jaoks – selliste asjade toetamiseks, mida meil on igapäevaelus nagunii vaja, inimestel on vaja elamut, ettevõtetel uute tehnoloogiate arendamist. Selle asemel, et vanu tehnoloogiaid üle võtta ja ka raudteearendustesse elektrit panna, võib-olla tulekski mõelda vesinikuarenduste peale. Miks mitte toetada ka teadust. Teadust tulebki toetada selleks, et töötada välja näiteks sünteetilisi fossiilkütuseid, et me saaksime tulevikus suhteliselt sarnaste tehnoloogiatega jätkata. Aga teeme need kütused loodussõbralikest, puhastest vahenditest, mis jäävad tööstuses üle. Sellised tehnoloogiad on olemas, nad on küll veel suhteliselt kallid, kuid siiski.

Palun lisaaega.

21:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kahest minutist piisab? 

21:39 Rene Kokk

Jaa, aitäh!

21:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaks minutit!

21:39 Rene Kokk

Siinkohal tahangi rõhutada, et need sammud, mida me teeme ja mille üle arutleme, peavad olema mõistlikud, et inimesed tuleksid nende sammudega kaasa. Keegi ei ole selle vastu, et parandada meie loodushoidu ja seda poolt, aga inimestele peab andma aega ja ettevõtetele peab andma aega, et kõik need sammud oleksid vastuvõetavad ja toimuksid mõistliku aja jooksul. Nagu me teame, ei pöörata ka ühtegi suurt laeva ega tankerit kohapeal. Nii on ka kõige sellega, mis puudutab energia‑ ja kliimaküsimusi, kasvuhoonegaaside regulatsioone ja kvootide vähendamist ning ettevõtete sellega survestamist. See peab olema väga mõistlik, läbimõeldud ja kaalutletud tegevus, muidu võime sattuda vihma käest räästa alla.

Lihtsalt oma elukogemuse pealt võin öelda, et meil eurooplastel on tihti üsna kahepalgelist käitumist. Olles näinud, kuidas tugevad Euroopa firmad viskavad oma prügi laevade pealt arenguriikide territoriaalvetesse, et omal maal ja Euroopas rääkida, kui keskkonnasõbralikud ja tublid nad on, siis ma arvan, et meil kõigil siin Euroopas on põhjust vaadata peeglisse ja mõelda selle üle, kas me ikka alati käime oma sõnade järgi, mida me räägime, või äkki ei ole nii. Aitäh!

Palun veel! Tahtsin öelda, et EKRE fraktsiooni nimel teen eelnõu menetlemise katkestamise ettepaneku ja kõnealune ettepanek on Riigikogu juhatusele edastatud ka digitaalselt.

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Martin Helme, palun!

21:42 Martin Helme

Palun kolm minutit lisaaega.

21:42 Aseesimees Hanno Pevkur

No alustame viiest minutist ja siis vaatame, kuidas läheb.

21:42 Martin Helme

Ma tahan protesteerida selle vastu, kuidas meie fraktsiooni liikmetele ei ole antud läbirääkimiste ajal lisaaega. Ma tean, et Riigikogu juhatajal on suhteliselt lai diskretsioon, aga ma soovitan tõsiselt mitte minna piirama Riigikogu liikmete sõnaõigust Riigikogus läbirääkimiste ajal. Rongijaamas oli vanasti silt "Võidad minuti, kaotad elu". Ma siinkohal ütleksin, et võidad kolm minutit ühes kohas, kaotad 30 minutit teises kohas. Kas see viib teid lähemale istungi lõpule? 

Ma olen ka väga häiritud sellest, et Riigikogu juhataja on teinud märkusi läbirääkimiste käigus sõna võtnud Riigikogu liikmete sõnavõtu sisu kohta. See on täiesti sobimatu. Mitte miski meie Riigikogu kodukorras ei näita, et Riigikogu juhatajal oleks õigus sekkuda läbirääkimiste sisusse. See, mida Riigikogu liige siit puldist räägib, on tema vaba mandaadiga tagatud. Me võime siit rääkida ükskõik mida, seda, mida me tahame. Tõepoolest, meile on ette antud Riigikogu liikme hea tava ja meie traditsioonid ütlevad, et me peaksime rääkima asjadest, mis on seotud eelnõuga, aga kui jutud lähevad sellest eelnõust kaugemale, siis see on kõneleja enda otsus.

Miks need jutud lähevad täna siit kaugemale? Ütlesin kohe esimese päevakorrapunkti sõnavõtu ajal siit, mis on põhjus, miks me täna siin menetleme kogu päevakorda nii, nagu me menetleme. Kui keegi arvab, et "Loomade farmi" lugemine ei ole seotud käesoleva päevakorrapunktiga 345, siis ta eksib. Kõik tänased päevakorrapunktid on seotud eelnõuga 366 ehk ABIS‑ega. Me ei oleks siin, ei peaks kõnesid, ei võtaks vaheaegasid, kui täna ei oleks päevakorras koalitsioonierakondade soovi rammida läbi eelnõu 366. Nii et kõik, absoluutselt kõik eelnõud, mida me täna siin käsitleme, on seotud sellega, et ABIS on päevakorras ja seda surutakse läbi.

Mina ei nõustu sellega, et Riigikogu puldis olijale öeldakse, mida võib rääkida või mida mitte. Seda ei või öelda ei juhataja, ei fraktsioon ega üldse mitte keegi. Selle jaoks, et seda kehtestada, alustame ABIS‑e teemal juttu. 

Kunagi kirjutas "Loomade farmi" autor teise raamatu veel, see on "1984". See raamat rääkis düstoopilisest totalitaarsest ühiskonnast, jälgimisühiskonnast. See jälgimisühiskond hakkab meile kätte jõudma. Selles jälgimisühiskonnas oli igas toas kaamera, tänavatel olid kaamerad, kõiki inimesi kogu aeg jälgiti, töö juures olid kaamerad, kõik inimesed olid pealekaebajad. Loomulikult, kui keegi tegi mingi vea, mis režiimile ei meeldinud, siis selle vea eest inimesed lihtsalt kadusid.

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg Helme, ma korraks katkestan sind ja arvestan seda sinule aja juurdeandmisel. Aga sina juhatuse liikmena ja kõik teised Riigikogu liikmed peaksid olema kursis §-ga 72, mis ütleb: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega."

21:45 Martin Helme

Me võime ju proovida seda, muidugi, jaa.

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg Helme, ma ei kavatse sinu mikrofoni välja lülitada. Ma lihtsalt juhin su tähelepanu, et istungi juhatajal – nii minul kui ka sinul – on kohustus lähtuda § 72 lõikest 1. Ole hea! Atmosfääriõhu kaitse seadus, oled oodatud rääkima. Palun!

21:45 Martin Helme

Jaa. Ole hea, võta arvesse minu sõnavõttu, kus ma ütlesin, miks me peame selliseid sõnavõttusid siin, nagu me peame. Ja ole hea, võta arvesse seda, et sinu märkus on arvesse võetud.

Ja nüüd: "Oli külm selge aprillipäev, kellad lõid parajasti kolmteist. Winston Smith, lõug vastu rinda surutud, et kaitsta end läbilõikava tuule vastu, lipsas kiiresti Võidu Maja klaasuksest sisse, aga mitte küllalt kiiresti, et takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast.

Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade kaltsumattide järgi. Selle ühes otsas oli seinale kinnitatud värviline plakat, mis oli siseruumi kohta liiga suur. See kujutas vaid üht tohutut, enam kui meetrilaiust nägu: umbes neljakümne viie aastase mehe nägu tihedate mustade vuntside ja karmide meeldivate näojoontega. Winston hakkas trepist üles minema. Lifti ei tasunud proovidagi. See töötas ka parematel aegadel harva, ja praegu oli vool päeva ajaks välja lülitatud."

21:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Helme, viis minutit saab kohe täis. Ma panen juurde selle 30 sekundit, mis oli kokku lepitud. Nii et kui sa soovid seda 30 sekundit veel kasutada või soovid ka kolme minutit ... Aga ma juhin teie kõigi tähelepanu, et meil on kodukorras punkt, mis ütleb, et me peaksime kinni pidama sellest, mis on päevakorrapunkti teema. Ma tänan! Härra Pohlak. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline? Jaa. Palun, härra Grünthal!

21:47 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga minu meelest on praegu tekkinud olukord, kus teie oma isikus üritate kehtestada tsensuuri Riigikogu liikmete sõnavõttude üle. See, et te ütlete niimoodi, et sõnavõtus või kõnes kaldutakse teemast kõrvale, ei saa olla mingisuguseks põhjenduseks, et mikrofon välja lülitada. Võib-olla on kogu see eelnev jutt n‑ö illustreerivaks, sissejuhatavaks osaks, mille puänt on lõpus. Kui te, ütleme, leiate ühel hetkel, et siin kaldutakse teemast kõrvale, siis see on tegelikult tsensuuri kehtestamine. Mitte kunagi ei tea me seda, milline on selle kõne lõpp. Kui te hakkate rakendama seda praktikat, siis te olete esimene Riigikogu juhatuse liige, kes kehtestab Riigikogus tsensuuri. See on väga häbiväärne. Palun, palun, mul on palve, te ei tea, millega lõpeb sõnavõtt, ja seetõttu ei saa te öelda, et kaldutakse teemast kõrvale.

21:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, § 72 lõige 1 kehtib ka teile. Imre Sooäär.

21:48 Imre Sooäär

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Loen siin kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandest, kus on sõna-sõnalt kirjas, et kui sõnavõtt esitatakse kõnetoolist, võib – ma rõhutan, et võib, mitte ei pea – istungi juhataja sõnavõtja soovil kõnelemise aega pikendada kuni kolme minuti võrra. Põhjuseid on toodud mitmeid, näiteks tihe päevakord, miks ka mitte ööistungid jne. Kas ma loen seda must valgel siin olevat teksti valesti või saan ma valesti aru? Mina loen siit niimoodi välja.

21:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Te loete õigesti, ma sellele ka enne viitasin. Aga nüüd läheme edasi läbirääkimistega. Siim Pohlak. Härra Grünthal, kas on veel protseduuriline küsimus?

21:49 Kalle Grünthal

On küll. See ei ole niisama, et nüüd te sõidate üle, ütlete, et kas on veel protseduurilisi küsimusi, paragrahv niimoodi ütleb. Teil ei ole õigust kehtestada siin Riigikogu saalis tsensuuri. Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb, et Riigikogu liige on oma sõnavõtus vaba. Saate aru, Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb, et Riigikogu liige oma sõnavõtus vaba! See tähendab seda, et teie ei saa sellele normile viidates kehtestada ja keelata seda, mida Riigikogu liige räägib. Ma möönan, et võib olla mingisuguseid momente, aga ka kohtusüsteemis on nii, et hakatakse peale maast ja ilmast ja lõpuks kogu see eelnev jutt on näiteks ja tõestuseks sellele, mida see isik tahab öelda. Selle kasutamine ei ole nii, nagu teie ütlete, et kaldub kõrvale ja ongi lõpetatud.

21:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun, teie kõnevoor!

21:50 Siim Pohlak

Aeg pandi juba jooksma. Hea juhataja! Head vähesed kolleegid saalis! Head vaatajad ekraanide taga! Kogu kasvuhoonegaasidega kauplemine on tegelikult asendustegevus, silmamoondustrikk ja tegelikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimine, mille taustal tõstetakse hoomamatult mustkunstniku osavusega suuri rahasummasid ühest taskust teise või kolmandasse taskusse ja viiakse läbi majanduse ümberkorraldamist, koos sellega ka rikkuse ümberjaotamist. Seda kõike rahvuslike majanduste kahjuks. Ülemaailmse saastekvoodi äriväärtuseks arvestatakse sadu miljardeid dollareid. Ainuüksi isikutele suunatud vabatahtliku turu väärtus oli 2018. aastal ligemale 300 miljardit dollarit. Samas, keskkonnaprobleemidega tegelevate inimeste sõnul ei ole hetkel mingeid häid tõendeid selle kohta, et see heitkogustega kauplemise süsteem ennast tegelikkuses üldse õigustab. Pigem on see osav manipulatsioon. Kõigepealt tekitatakse süütunne, seejärel pakutakse indulgentsi, pigistatakse kinni riikide energiatootmist ja tööstust, samas kilomeeter eemal, teisel pool riigipiiri, ei peeta kvoodikaubandust millekski. Elekter on odav ja nendest indulgentsidest ja sellega kaasnevast on saanud suur äri.

Tegelik probleem, mille ees nii COkaubanduse kui ka paljude teiste teemade juures silmad kinni pigistatakse, on hoopis globalism. Globalistliku ideoloogia nimel hävitatakse rahvusriike, kaovad keeled, kultuurid, traditsioonid ja tegelikult saastatakse ka õhku täpselt samamoodi, lihtsalt 1000 või 5000 kilomeetrit eemal. Ei aita see kvoodikaubandus siin midagi. Selle asemel, et toetada Eestis kohaliku toidu tootmist, on mudel meil täna selline, et Eestisse veetakse tuhandetes tonnides toiduaineid, mida oleks võimalik Eestis kasvatada, mis sobivad Eesti kliimasse. Aga Eestis ei ole mõtet neid toota, sest Euroopa Liidu ebavõrdse põllumajanduspoliitika tõttu ei ole see tasuv, seda ei ole mõtet teha. Jälle globalism. Suur hulk ettevõtteid on viinud oma tootmise Euroopast välja, ka Eestist välja, tootes mõnes odavamas riigis, kes tõenäoliselt ei ole liitunud kvoodikaubandusega, aga tootmise odavamasse riiki viimisega on kaasnenud ka kvaliteedi langus. Sageli toodetakse vanade väärikate kaubamärkide all massiliselt madalakvaliteedilist, kiirtarbimiseks mõeldud sodi, mis tegelikult jõuab kiirelt tagasi prügimäele. Ilmselt on kõigil kogemust, et tooted ei kesta enam niisama kaua kui 10 või 20 aastat tagasi. See on ka üks globalismi tagajärgi. Globalismi osa, millel on sada erinevat tahku, on ka seesama kvoodikaubandus, mida antud eelnõu puudutab.

Globalism on ja jääb rikkuse ja ressursside suurkorporatsioonide kätte koondamise tööriistaks ja rahvuslike majanduste hävitamise vahendiks. Kuna käesolev eelnõu on sügavalt seotud Euroopa Liidust meile direktiive pritsiva bürokraatiamasinaga (võiks öelda, et see on põhimõtteliselt selle sünnitis), siis on ka seesama eelnõu üks pisike mutrike ilges globalistlikus süsteemis, mis on tegelik probleem, millele tuleks pidurit tõmmata. Aitäh!

21:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! Tarmo Kruusimäe, palun vabandust! Härra Grünthalil on soov enne veel midagi täpsustada.

21:54 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Okei, ajame siis seaduses järge nii, nagu teie seda tahate. Tõesti, siin on kirjas, et kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega. Okei, lülitage mikrofon välja, see on teie õigus, aga teil ei ole õigust seda inimest puldist minema saata, ja see inimene võib rääkida ka ilma mikrofonita. Praegu te tegite juba ühe protseduurilise vea, kui te ütlesite Peeter Ernitsale, et minge siit puldist minema. Te rikkusite Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust. Sellist õigust teil ei ole. Lülitage mikrofon välja, aga meie räägime edasi, kui te ei lepi sellega, et pikem sissejuhatav ja laiemas mõttes tekst on eelmäng sellele puändile, mida tahetakse sõnavõtuga öelda. 

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäärel on ka protseduuriline küsimus.

21:55 Imre Sooäär

Jah, aitäh! Protokolli huvides ma palun see registreerida. Hea kolleeg Kalle Grünthal just ütles, et istungi juhataja väitis, et kolleeg Peeter Ernits peab siit puldist ära minema. Mina ei ole seda kuulnud, kuigi ma olen istunud viimase tunni siin saalis, et istungi juhataja midagi sellist oleks öelnud. Miks kolleeg Kalle Grünthal valetab?

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Sõna on vaba. Peeter Ernits, palun!

21:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kallis kolleeg! Vaata, mõnikord on – ma räägin, Soosaar –, mõnikord on kasulikum vaikida, mõnikord võib istuda saalis ja mitte midagi kuulda. Kivid ei kuule ka. Mina olin puldis ja mul kästi sealt lahkuda. Ma ei läinud sealt mõnda aega ja seisin. Nii et, hea kolleeg, pese kõrvad puhtaks.

21:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, nüüd on teie kord. Palun!

21:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Inimesed, kes te meid vaatate interneeduse vahendusel! Te loete loomulikult stenogrammi, aga stenogrammis ei ole seda emotsiooni. "Mis nüüd toimub?" – no niimoodi ärritume nüüd siis, päriselt. Me ju menetleme siin mingit rohelist jura, sellepärast et see on äärmiselt populaarne, sest see võib tuua äkki sügisel mingeid valijaid juurde. Ega valija ei ole ju, saad aru, täpselt selline nagu need, kes meile seda agendat toovad. Kui sa oled jahimees, siis oled jahimees ja sa ei saa hakata rääkima, et mulle meeldib kassist ja tiigrist aretatud koer, kes näeb välja nagu krokodill, aga see on lihtsalt niivõrd agiilne mõtte.

Tõesti, mina ei uskunud, et see atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus võib nii palju kirgi tekitada siin, sest mina mõtlesin, et ah, ära plära, saad aru. (Naerab.) Aga tulin siia, vaatasin. Tegelikult soov oli siis, kui ma kuulsin, et Paul Puustusmaa ütles siin midagi ja istungi juhataja ütles, et ära mängi tulega. Just nimelt tulega. Nüüd me peame aga jõudma selle juurde, et mis tulest on meil jutt, kas inimtekkelisest tulest või sellest teisest tulest, mis meil on ja mida me siit sellest lülitist põlema paneme tsikk-tsikk. Selle lüliti jaoks on meil vaja nagu mingit energiat. Ja kuidas me seda nüüd saame?

Ma taipan, et mingil hetkel vajavad ka inimesed energiat. Seda ma panin tähele just nüüd viimased võib-olla pool tundi, kui äärmiselt tasakaalukas ja väljapeetud aseesimees Hanno Pevkur, kes on väga mõistlik ja vinge, mingil hetkel hakkas kauplema: "No äkki kahe minutiga saad hakkama? Või äkki üks?" Kas selle pealt saab mingeid boonuspunkte või? Aga kui ma räägin näiteks mingi viie minuti asemel kolm, kas ma saan siis ka mingeid hüvesid, näiteks ajalehe Roheline Pealinn mingi kaks numbrit endale? Botikud on vaja ju seest kuivaks teha ikkagi.

21:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, juhin ka teie tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadus on meil hetkel menetluses.

21:58 Tarmo Kruusimäe

Pole paha, Sherlock! Sellepärast, et ongi 345 SE teine lugemine. Enn Eesmaa näiteks, äärmiselt tasakaalukas inimene, oleks ütelnud, et ma jõuan ju selle pointini. Me ei saa olla, olles rahvasaadikud, siin nii lihtsa jutuga nagu räägitakse lasteaialastele, et loodust tuleb hoida. Muidugi tuleb hoida, aga mis hinnaga? Me peame ju tegelikult rääkima selles keeles, millega meidki kõnetatakse. Meile ka riputatakse makarone kõrvade taha ja siis me usume.

Siin eelmise koosseisu lõpus oli kas Loomus või Nähtamatud Loomad või mingi selline üritus, nad kutsusid kõiki Riigikogu liikmeid. Läksin kohale ja olin seal üksi. Noored toredad inimesed, ei ole vaja neid karta. Sellepärast, et keegi ei julge noorte inimestega rääkida, neil ongi selline teadmine. Ja siin on täpselt samamoodi. Mulle meenuvad Villu Tamme sõnad "Tootkem rohkem sõnnikut, seltsimehed, kellele siis fosforiiti vaja!". Energiat saab ju tänapäeval ka sellest, aga näed, tuleb välja, et seal on nagu hais.

Iseenesest on ju atmosfääriõhku täpselt sama palju vaja kui Maa külgetõmbejõudu. Aga miks me siis ei räägi siin Maa külgetõmbejõust? Maailm on hästi kummaline, ühes kohas kasvavad palmid ja teises kohas on pingviinid. Kas me peaksime sellest ka tegema eelnõu?

Ma tuletan ühe lihtsa asja meelde. Eelmises koosseisus menetleti Euroopa Liidu asjade komisjonis seda, et kokteilikõrred tuleks ära kaotada, sest see on maailmas väga suur probleem. No ma ei tea, kui suur ta päriselt on, aga hinnanguliselt võib ta ju olla meie olmeprügist äkki 0,004%. Aga see oli tõsine asi. Me väitlesime ja väitlesime, täpselt sinnamaani, kui ühel hetkel tõusis püsti hea kolleeg, kes puuetega inimestega tegeles, ja ütles: "Kas te olete aru kaotanud? Te ründate kõige haavatavamat seltskonda, puuetega inimesi, kelle jaoks on kokteilikõrs ainukene toitumisvahend. Lihtsalt sellepärast, et teil ei ole kabinetis mitte midagi teha." Ja nüüd me oleme siin ja paneme meie energiajulgeoleku pekki, sellepärast et kabinetis ei olnud midagi teha. Seenele!

22:01 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Meil on siin olnud vaidlus teemal, kui pikad võivad olla sõnavõtud ja kas sõnavõtu sisusse võiks sekkuda. Ma võtan 30 minutit vaheaega, et püüda teiste juhatuse liikmetega leida ühist standardit. 30 minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

22:31 Aseesimees Martin Helme

Austatud kolleegid! Vaheajal tõepoolest vestlesime Riigikogu juhatuse liikmetega, et täpsustada, kuidas me tänase pika istungi jooksul võiksime võimalikult sarnaselt käituda ja et ka saadikud teaksid. Jõudsime sellisele saalomonlikule otsusele, et Riigikogu liikmed saavad kolm minutit lisaaega, kui neil on väga sisuline ja väga põhjalik jutt. Aga kui jutt ei ole väga sisuline, siis on viis minutit. Samas ei hakka Riigikogu istungi juhataja sekkuma sõnavõtu sisusse.

Enne kui Riina Sikkut saab tulla kõnet pidama, on Kalle Grünthalil protseduuriline küsimus.

22:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatan praegu seda saali, siin on väga vähe saadikuid kohal praegu. Ma tunneks nagu huvi, teil on seal targad nõuandjad kõrval, milline see olukord on, kas me saame üldse seda eelnõu menetleda, kui inimesi saalis ei ole. Mis paragrahv see on, äkki saaks viidet sellele? Aitäh! Ma saaks kontrollida.

22:33 Aseesimees Martin Helme

Üks hetk. Jah, kohalolekut kontrollitakse istungi alguses ja täiendaval istungil saab kohalolekut kontrollida ka enne hääletamist. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline küsimus.

22:33 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Võib-olla minul läks kõrvust mööda, aga mehed naistesaunas rääkisid, et siin on mingi seadus muutunud, et kui sa raamatut loed, siis saad viis minutit, ja kui raamatut ei loe, siis sa saad kolm minutit juurde. Nüüd on küsimus selles, et raamat kui selline, üldistame, on paberkandja. See peaks kehtima siis ka ettekandjatele, sest mulle meeldivad inimesed, kes räägivad otse, ei loe lihtsalt maha. Teine küsimus, see on äärmiselt agiilne: aga kui ta kasutab e‑lugerit, siis loomulikult ta saab kolm minutit juurde. Kas see on ka õige või see oli lihtsalt puhas saunajutt? 

22:34 Aseesimees Martin Helme

Vaat ei tea, mis saunas täpsemalt räägiti, aga ma täpsustan. Punkt üks: küsimus ei ole mitte selles, kas loed paberi pealt, e‑lugerist või raamatust, küsimus oli selles, et kuna meil on istungi päevakord pikk ja liigub aeglaselt, siis lisaaega annab istungi juhataja ainult juhul, kui sõnavõtt on tõepoolest eelnõuga väga tihedalt ja väga konkreetselt seotud ning on näha, et sõnavõtt ei saa selle viie minuti jooksul läbi. Kui sõnavõtt on ainult kaudselt eelnõuga seotud, siis istungi juhataja lisaaega reeglina ei anna. Mida selles sõnavõtus räägitakse, see on saadiku enda asi. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

22:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tegelikult kaks protseduurilist küsimust, aga kuna Tarmo Kruusimäe küsis väga asjaliku küsimuse, siis ma kõigepealt küsin oma selle küsimuse ära, mis haakub Tarmo Kruusimäe küsimusega, ja siis, kui ma selle küsimuse olen ära küsinud, kunagi hiljem ma küsin selle küsimuse, mis ma tahtsin küsida pärast seda, kui ma eelnevalt teie käest küsisin. Paragrahv 69 ütleb, et võib piirata, istungi juhataja võib mikrofoni välja lülitada. See on kirjas seaduses, eks ju. Aga mis siis saab, kui ta lülitab välja, aga mina räägin ikkagi oma kolm minutit edasi? Millised võimalused on Riigikogu istungi juhatajal mind sellest puldist minema ajada, sest seda kodu‑ ja töökord nagu ei sätesta? Milliseid sanktsioone saab rakendada saadiku suhtes ja kas siis tekib olukord, et kuidagi, ütleme, omaalgatuslikus korras tuuakse meie tublid turvamehed siia käsi väänama, või mismoodi see olukord lahendatakse?

22:36 Aseesimees Martin Helme

Ma luban, et kellelgi käsi ei väänata ja turvamehed kedagi siit saalist ära ei vii, senikaua, kuni kõik on viisakad ja vägivallatsemiseks ei lähe. Nii ongi. Kert Kingo, protseduuriline.

22:36 Kert Kingo

Aitäh! Tahaksin täpsustada seda uut korda. Sõnavõtt saab olla kaheksa minutit pikk sel juhul, kui loetakse sisuliselt midagi ette raamatust või kõne sisaldab sisulist teemat. Enne siin Jaak Valge luges ette põhiseadust, tutvustades inimestele põhiseaduslikku korda. Kas see läheb sisulisuse alla või mitte, kui näiteks mingit seadust ette loetakse ja saadikutele igaks juhuks tutvustatakse?

22:36 Aseesimees Martin Helme

Pigem viitame tagasi sellele, et meie kodukord suunab läbirääkimistel rääkima käsilolevast päevakorrapunktist ja kui sõnavõtt läheb käsilolevast päevakorrapunktist väga kaugele, siis, juhatuse liikmed on omavahel nii kokku leppinud, lisaaega ei pruugita anda. See sisu on seotud päevakorrapunktiga. Kalle Grünthalil on 18. protseduuriline küsimus. Palun!

22:37 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga ma ei saa ikka küsida seda küsimust, mis ma tahtsin oma esimese küsimuse osas küsida. Nüüd ma tahan küsida küsimuse, mis seondub Kert Kingo küsimusega. Aga kuidas saab istungi juhataja teha kindlaks selle asjaolu, et minu jutt kaldub päevakorrast kõrvale, kui kogu see eelnev jutt võib olla sissejuhatavaks osaks, et teha arusaadavamaks see, mis ma tahan öelda selle kõne lõpus? Sest tavaliselt ikkagi tuleb kõne puänt lõpus välja. Ma näen sellist võimalust, et siin ikkagi hakatakse tsensuuri kehtestama. Kui ma vaatan seda asjaolu, et meie lugupeetud president käis ringi särgiga "Sõna on vaba", siis kuidas haakub see presidendi loosung  Riigikogu liikmete sõnavabadusega?

22:38 Aseesimees Martin Helme

Jaa. No küllap on samamoodi nagu nende protseduurilistega, et ega enne kui rääkima hakatakse, meie ei tea, mis selle jutu sisu on. Eks siis juhataja peab hindama, koosoleku juhataja peab hindama ja võib-olla on mõnel juhatajal natukene üks stiil ja teisel natukene teine stiil. Ma luban, et ma ei ole range. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline. Palun!

22:38 Tarmo Kruusimäe

Noh, ma saan aru, et istungi juhatajatel on väga raske seda otsust vastu võtta, kas on või ei ole. Siin ma annaksin nõu. Ma olen professionaalne kokk. Kartulisalatil on ikkagi sel juhul, kui ta on kartulisalat, kartul sees, mis tähendab seda, et kui ma viieminutilise kõne jooksul iga 20 sekundi tagant ütlen "atmosfääriõhk" praeguse eelnõu puhul, siis on ju äratuntav, et atmosfääriõhk on selleks teemaks või kui korduses seda vaadatakse. Ega me ei ole ju koolilapsed, et nagu mina ütlen teile, et nagu päriselt nagu-nagu, siis on nagu nagu-jutt, aga kui ma ütlen "atmosfääriõhk", kui ma võiksin teile kõigile öelda, et atmosfääriõhk, siis ta on ju atmosfääriga seotud. Sellisel juhul läheb see ikkagi arvesse, kui see sõna kordub seal.

22:39 Aseesimees Martin Helme

Raske on vaielda selle loogikaga. Helle-Moonika Helme, protseduuriline, palun!

22:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma ka lihtsalt edasise huvides küsin üle. Kas juhatus arutas ka seda? Kui on see viis minutit pluss kolm minutit ja kui viis minutit võib näiteks raamatut lugeda ja kui siis istungi juhataja otsustab, et see ei ole relevantne, siis ta lõpetab viie minutiga ära selle Riigikogu saadiku sõnavõtu. Kas on näiteks selline võimalus, et kui lugeda raamatut näiteks neli minutit ja 58 sekundit ja siis ülejäänud kaks sekundit teha selline kiire sissejuhatus eelnõusse, kas siis on ikkagi võimalus, et istungi juhataja saab aru, et see oligi illustreeriv sissejuhatus, milles väljendus kõik järgnev, ja ta siis ikkagi ei katkesta viie minutiga ära, vaid laseb kaheksa minutit rääkida?

22:40 Aseesimees Martin Helme

Mina pooldan seda, et meie diskussioon oleks põhjalik ja võimalikult lai ja saadikutel oleks võimalik võimalikult loominguliselt ennast väljendada. Ma ikkagi kutsun üles saadikuid rääkima oma kõnes päevakorralisest ehk sellest punktist, mis on parasjagu menetluses. Eks saadik ise peab teadma, kuidas ta selle teemani jõuab ja kui pikk see sissejuhatus on. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

22:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Me siin räägime, et oi kui kole on Reformierakond ja oi kui kole on Keskerakond, mis muidugi vahel on meie kõnepruugis täiesti tavaline. Ma siiski ütlen, et see kriitika käib erakondade kohta, aga mõned inimesed on seal vahel ikka täitsa toredad. Tegelikult tekkis praegu selline olukord, kus üks Keskerakonna saadik, ma jätan ta nime nimetamata, tuli mulle salaja ütlema, kuidas võiks lahendada selle olukorra, et kas me peame viis või kaheksa minutit rääkima. Ta ütles niimoodi, et aga öelge siis istungi juhatajale niimoodi, et kõik see eelnev jutt on sissejuhatav osa, puänt on lõpus, siis ei ole vaja istungi juhatajal mõistatada, kas see on asjakohane jutt või ei ole. Me informeerime, et esimene osa seondub puändiga. Minu meelest on siis asi lahendatud, me saame kõik rahulikult kaheksa minutit rääkida. Minu kiitus nendele tublidele Keskerakonna saadikutele, kes püüavad  kaasa mõelda ning leida lahendusi väga rasketes olukordades. Mis teie arvate sellest Keskerakonna saadiku ja minu mõtteavaldusest, et see asi võiks niimoodi toimida?

22:42 Aseesimees Martin Helme

Võiks toimida küll, kui on näha, et jutt jõuab ivani, siis see võiks toimida küll. Paul Puustusmaal on protseduuriline.

22:42 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea juhataja! Mina olen täna terve õhtu otsinud kompromissi, kuidas seda probleemi lahendada, ja olen pakkunud erinevaid võimalusi välja. Tundub, et need võimalused on iseenesest ka päris head, sest kui oli vaheaeg, siis tulid minu juurde mitmed saadikud Reformierakonnast ja ka Keskerakonnast, kes vaatasid minu kui linnukese otsa, et kas me juba lahendame probleemi. Sellega seoses küsingi. Nüüd oli juhatuse vaheaeg pool tundi, kus pandi paika väga olulised printsiibid kõnepidamise kohta. Aga kas arutati ka seda küsimust, kuidas me saaksime kompromissiga tänast probleemi lahendada, ehk seaduseelnõu 366 väljakukutamise varianti, nii et kõik on terved, lambad on söönud ja hundid terved, või oli see vastupidi?

22:43 Aseesimees Martin Helme

Jaa, me kõrgelt hindame kõiki kolleege, kes otsivad kompromissi. Ma täpsustan, et see arupidamine, mis siin minu võetud vaheajal toimus, ei olnud juhatuse istung. See oli juhatuse liikmete omavaheline mõttevahetus, kus üritati ühtlustada praktikat koosoleku juhatamisel. Selle käigus ei tulnud jutuks, mida võtta ette eelnõuga 366. Helle-Moonika Helme, palun!

22:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma esitaks protseduuriliselt võib-olla pigem hinnangulise küsimuse. Eelnev istungi juhataja katkestas korduvalt Jaak Valge kõnet ja väitis, et tema kõne ei ole teemaga seotud, kuna Jaak Valge rääkis väga selgelt suurema osa oma kõnest presidendivalimistest ja presidendivalimiste korrast. Jaak Valge talle ütles, et sellest rääkimine on tegelikult väga asjakohane, sest ka see seadus lõpuks läheb ju presidendi kätte väljakuulutamiseks. Mina olen temaga täiesti nõus. Eelmine istungi juhataja väitis korduvalt, et see ei ole ikkagi asjakohane. Aga kuidas teie seda hindate?

Me rääkisime atmosfääriõhu kaitse seadusest. Me teame, et presidendil on kõigi seaduste väljakuulutamisel oma väga tähtis ja väga suur roll. Me oleme korduvalt näinud, kuidas president [käitub] osa seadustega, mida Riigikogu siin saalis seadusandjana on läbi rääkinud, me oleme kõnesid pidanud, muudatusettepanekuid teinud ja lõpuks [seaduse] ka vastu võtnud. Siis need seadused lähevad siit Riigikogust, seadusandja käest presidendi kätte, aga president ei kuuluta neid välja. Nii et selles mõttes see presidendi sissetoomine oli ju tegelikult relevantne.

Kui me räägime atmosfääriõhu kaitse seadusest, siis ka see on ju väga polariseeriv teema praegu ühiskonnas. Me kõik teame seda. Kes tunnistab inimtekkelist kliima soojenemist ja kes mitte. See on väga oluline, kas meil on presidendiks inimene, kes tunnistab inimtekkelist kliima soojenemist või kes ei tunnista. Sõltuvalt sellest me oleme ju selles olukorras lõpuks, et ta kas kuulutab selle seaduse välja, väga olulise seaduse, mida me siin oleme pikalt arutanud ja mille lõpuks vastu võtnud, või ta siis ei kuuluta seda välja, sõltuvalt oma maailmavaatest.

Selles mõttes ma ikkagi ütlen, et see, kuidas saadik oma kõnet üles ehitab ja kui ta veel ise ütleb, et see on tema arust oluline, ei ole minu meelest ikkagi nagu Riigikogu esimehe või aseesimehe asi, et tulla ja niimoodi selja tagant sisse sõita Riigikogu saadikule ja öelda, et kui te nüüd kohe ära ei lõpeta, siis ma panen teie mikrofoni kinni. 

Minul on küsimus. Ma olen tahtnud seda tegelikult mitu korda küsida, tahtsin ka eelmise eesistuja käest küsida, aga küsin seda teie käest. Ähvardamised on ähvardamised ja neid me juba kuulsime. Aga mis saab edasi? Mis edasi? Kas eesistujal on mingisugused seadusandlikud võimalused sealt edasi, kui ta ütleb, et ta paneb mikrofoni kinni, aga saadik räägib edasi? Mis ta siis teeb?

22:47 Aseesimees Martin Helme

No sellepärast ma võtsingi vaheaja, et me saaksime juhatuse liikmetega omavahel kokku leppida, mismoodi me siin edasi käitume. Selle arutelu tulemuseks oli ikkagi tõdemus, et istungi juhataja läbirääkimistel või ka küsimuste küsimise ajal saadiku sõnavõtu sisusse ei sekku. Nii et ma usun, et seda küsimust, mis edasi saab, vast ei tõusetu. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline.

22:47 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Minu protseduur on seotud sellega, et Eesti Vabariigi kõige tähtsam mees, Riigikogu esimees ja sellest järgnevad mehed, aseesimehed, ei jääks rumalasse olukorda. Ma arvan, et teie vestlus oli pinnapealne. Mina, olles 11 ja pool aastat olnud Tallinna Linnavolikogus opositsioonis, olen harjunud küsimusi esitama 30 sekundiga ja seal sees saab antud ka juba hinnang ja kõik. Kuidas siin see nii pikalt läheb? No läheb. Kui nüüd on nii, et ei tohi kriitikat teha, aga peab rääkima eelnõust, siis viis minutit võib ju sihukest kiidulaulu lasta ja siis, kui see kolm minutit tuleb, siis hakkab tulema. See ei ole ju hea joon, kui alguses tuleb sellist uinutavat juttu, et eelnõu on hea-hea ja siis pärast seda ... See on halb joon. Siis on Riigikogu esimees ju väga keerulises olukorras, kui ta näeb, et nad on teinud sellise otsuse, mis justkui sunnibki, ütleme, sellisele halvale käitumisele.

22:49 Aseesimees Martin Helme

Jaa, see on üliharuldane, et Riigikogus ei anta saadiku soovi peale juurde kolme minutit lisaaega. Seda praktikat kasutatakse üli-üliharva, erakorralistes olukordades. Tuleb muidugi nõustuda osa Riigikogu liikmete ja ka Riigikogu juhatuse liikmete seisukohaga, et meie tänane istung ei ole päris tavapärane, see on oma olemuselt pisut erakorraline ehk siin selle piiramise puhul on omad argumendid olemas. Aga kahtlemata ei ole põhjendatud sõnavõtu sisusse sekkumine. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

22:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõesti praegu protseduuriline küsimus. Ma olen väga tänulik Keskerakonna saadikule, kes tuli minu juurde spetsiaalselt seda juttu rääkima. Keskerakonna tõelised esindajad ikkagi soovivad, et see asi laheneks. See oligi seesama lahend, millega teie ka nõustusite, et kõnepidaja ütleb ära, et tal on pikem sissejuhatus, mille puänt on lõpus, aga ilma selleta ei tule välja. Siis ta nii informeerib istungi juhatajat. Mul on selline palve, et kui te nüüd valitsuskepi üle annate järgmisele Riigikogu istungi juhatajale, ma ei tea, mis kellaaeg, siis te annaksite teada, et Riigikogu saal otsustas just niimoodi, selleks et ei tekiks jälle siin kümneid ja kümneid protestiküsimusi, me saaksime lõpuks ometi selle istungi käiguga edasi minna ja asja sisuliselt arutama hakata. Mind ajab juba täiesti närvi see, et me ei saa asja sisuliselt arutada.

Aga ma tulen tagasi selle küsimuse juurde, mida ma ei ole saanud küsida, kuna ma olen pidanud küsima neid küsimusi, mis on eelnevalt teiste küsijate poolt küsitud ja need minu küsimused seondusid selle küsimusega. Nüüd ma tahaksin küsida oma küsimuse. Ma küsisin, millise paragrahvi alusel peab kohalolekut saalis vaatama ja kui palju meid siin peab olema. Teil on tublid nõuandjad, keda ma tohutult hindan, ma ühte teie nõunikku isegi kiitsin kohvikus ka, ütlesin, et ta on väga tark inimene. Öelge mulle see paragrahv ära, mul on siis pilt selge, millega asi edasi läheb.

22:51 Aseesimees Martin Helme

Jaa, see on kodukorra § 77. Nüüd Peeter Ernitsal protseduuriline.

22:51 Peeter Ernits

Jah, aitäh! Nagu sa ütlesid, et üli-üliharva ei anta kolme minutit. Mina olengi see, kellele seda üli-üliharva ei antud. Ma keskkonnakomisjoni liikmena olen atmosfääriõhu teemadega väga hästi kursis. Sa ütlesid, et sisusse ei sekkuta. Aga kus koha peal on see piir, kui räägib inimene, kes teemat valdab ja kasutab seal abivahendeid, praegusel juhul Orwelli "Loomade farmi"? Ma rääkisin, et kokkuvõttes said eelise sead ja koerad, saadi endale head toitu, rasket tööd tegema ei pidanud ning võidi vabalt elada Jonesi majas. Aga "Loomade farmi" sisukokkuvõttes on öeldud: "Just lihtsakoelise võimu-usupreerimise mehhanismi paljastamine võimaldas ja võimaldab lugejal ka tänapäeval läbi näha võitlust võimu pärast ka neil puhkudel, kui see on maskeeritud objektiivsete seaduspärasuste ja õilsate eesmärkidega." Ma pidasingi seda silmas, kasutades Orwelli "Loomade farmi", et õilsad eesmärgid maailma päästmiseks kliimakatastroofis on rüütatud n‑ö õilsate eesmärkidega, kirjeldasin ka "Loomade farmi" lõiku, aga mul ei lastud sellega edasi minna. Kus koha peal on see piir ja kus on juhatuse liikmete kompetents, kes ütlevad, et allegooriat ei tohi kasutada ja siin on see piir?

22:53 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Mul on hea meel, et me saime praegu protseduurilise nime all selle ivani välja jõuda. See küll ei olnud iseenesest protseduuriline. Aga sellepärast ma vaheaja võtsingi, et me saaksime omavahel kokku leppida, kuidas me käitume selles olukorras. Ma usun, et me oleme saanud sellest probleemist üle, et Riigikogu saadikute sõnavõttude sisusse hakatakse kuidagi sekkuma. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

22:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh, lugupeetud istungi juhataja nõuandja! Ma ütlen, te olete väga tubli inimene. Nüüd ma jõuan minu meelest selle tänase päeva kõige tähtsama küsimuse juurde võib-olla. (Lehitseb pabereid.) Aga ma täna seda ei küsi. Ma küsin mõni teine kord.

22:54 Aseesimees Martin Helme

Hea küll. Tundub, et protseduurilised on ammendunud ja me saame minna läbirääkimistega edasi. Riina Sikkut, palun!

22:54 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja ja head kolleegid! No nüüd on olnud peaaegu üheksa tundi istungit. Tahtsin rääkida esimese päevakorrapunkti ajal, suutsin ennast tagasi hoida, aga nüüd kolmanda punkti juures ikkagi tulin pulti.

Võib-olla ei ole kõik istungit jälginud. Minu meelest on kokkuvõtmist väärt see, mis senises arutelus kasulikku on olnud. Eelmise kahe päevakorrapunkti juures, nii julgeoleku‑ ja koostööorganisatsiooni kui ka Balti Assamblee delegatsiooni puhul me tegelikult peakski arutama selle üle, milliste kriteeriumide järgi delegatsioonide liikmeid paika pannakse, kes need inimesed on, mis on need isikuomadused. Nüüd obstruktsiooni varjus tegelikult me esimest korda arutasime nii, nagu peab. Minevikuotsused, mis puudutavad NATO delegatsiooni, Oudekki Loonet, Urmas Reitelmanni ...

22:55 Aseesimees Martin Helme

Riina, kas sa saad panna mikrofone lähemale? Nad ütlevad, et ei kuule.

22:55 Riina Sikkut

Jaa, vabandust, proov! Nii, kõvemini.

Minevikuotsused on olnud meil sellised, mille puhul mina küll ei tunne, et need inimesed on just kõige õigemad olnud Riigikogu esindama.

Siis järgmiseks. Tõesti, paljude eelnõude arutelud on siin saalis pealiskaudsed, aga nüüd atmosfääriõhu kaitse seaduse puhul oli arutelu väga sümpaatne. Tõesti, heitmekaubandus, see, kuidas see on korraldatud, miks see niimoodi on üles ehitatud, mis on need nüansid, mida muudetakse, kui ETS‑i  alla tulevad transport, põllumajandus ja uued sektorid, ongi tähtis. Väga hea, et puldis oli asjatundlik vastaja, kes suutis ära seletada väga põhimõttelised asjad, mis on meil ka tulevaste arutelude juures. Näiteks, kui me peame otsustama, et kui transport ETS‑i alla läheb, kuidas siis Eesti neid uusi eesmärke täitma hakkab. Kõik need taustateadmised on väga kasulikud.

Selline süvenemine planeeritava seadusemuudatuse eesmärkidesse ja soov aru saada võiks meil saalis ikkagi iga päev olemas olla. Nii et aktiivsemat ja sisulisemat debatti tahaks küll siin näha. Aga sellega, et eesmärk pühendab abinõu, ei ole ma kuidagi nõus. Samuti on minul endal kahtlused EKRE sellistes päris eesmärkides, et kui palju on see mure konkreetse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi pärast, kui palju skeemi "ise teed mure, ise oled vastu, ise saad tähelepanu" järgi tegutsemine.

Me siin pikalt arutasime taastekava, mille valitsus otsustas usaldushääletusega siduda. Ega taastekava ei muutu põhiseadusvastaseks sellega, kui EKRE opositsiooni kukub. Kui mure on aus, tuleb sellele kohe tähelepanu pöörata. See on niivõrd tõsine asi, et need õiguslikud hinnangud tuleb võtta kohe, ükskõik, kas oled koalitsioonis või opositsioonis. Nii et ei maksa põhiseaduslikkuse piire testida valitsuses olles.

Aga samamoodi hädaolukorra seadus, seesama 366. Noh, toetad koalitsioonis olles, opositsioonis olles oled vastu. Ei ole hea muster. Te võiks tegeleda rohkem sisuliste küsimustega.

Aga see, et valitsus ei seo eelnõu usaldushääletusega, on samamoodi täiesti arusaadav. Ei peagi igasuguse tehnilise küsimuse puhul seda tegema. Ja eks ongi Riigikogu töö see ära lahendada ja kui vaja, siis üleval olla ja arutada. Me näeme ju, et selle nädala päevakorras ja ilmselt ka järgmise nädala päevakorras on väga palju eelnõusid, mida soovitakse kiirkorras...

Palun lisaaega.

22:59 Riina Sikkut

Kolm minutit.

22:59 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

22:59 Riina Sikkut

... läbi suruda, nii et arutelu ei oleks. Räägime siis metsaandmete salastamisest keskkonnaseadustiku muudatuse varjus või veeseadusest ja inimeste ootusest saada ikkagi endale kanalisatsioon, tuleb ka kollektiivlepingu seaduse arutelu. Kõik sellised asjad, mille puhul ei saa istungjärgu lõpu kattevarjus öelda, et see tuleks täna kiiresti ära menetleda. Need asjad tahavadki süvenemist ja parlamendilt selle võimaluse äravõtmine ei ole kuidagi mõistlik ega vajalik. Nii et oma tähtsust võiks Riigikogu küll näidata sellega, et võtame vastu seadusi, mis on päriselt kasulikud, millest me saame aru, et need muudavad inimeste jaoks midagi paremaks.

Järgmiseks. Strateegilise planeerimise juures on Riigikogu roll ju järjest väiksemaks jäänud. Nüüd võimalusest arengukavasid arutada. Selle nädala päevakorras on näiteks hariduse arengukava. Väga tähtis. Samamoodi loodan, et tuleb aktiivne arutelu ja saame neid võtmekohti ja murekohti ilusti lahti rääkida. Aga kogu see protseduuriliste küsimuste ja venitamise asi on ühtlasi kaasa toonud selle, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon homseks kavandas, jääb kahjuks ära. Sellest on tõesti kahju. See on sisuline teema. Kärpeotsustest räägime me siin ilmselt suve läbi ja ka sügisel eelnõu menetlemise raames. Ma arvan, et siin ei ole ühtegi inimest, kes arvaks, et Päästeametis on sisemist ebaefektiivsust, mida saaks kasutada palgatõusuks, või et seal ei tegeleta oluliste asjadega või et riigireformi tuleb alustada komandode sulgemisest. See ei ole ju see, mida päriselt peaks tegema. Samamoodi huvihariduse kärbe, tõeliselt regionaalpoliitiline meede. Loksa lapse kohta on huvihariduse toetus 22 korda suurem kui Keila lapse kohta, Setumaa laps saab 14 korda rohkem toetust kui Tallinna laps. Kui me huvihariduse toetust kärbime ja ütleme, et kohalik omavalitsus peab ise leidma selle ressursi, et riigi althüppamine tasalülitada, see tähendab, et Setumaa peab pingutama 14 korda rohkem kui Tallinn, mis ühtlasi näitab, et on palju suurem tõenäosus, et maapiirkondade lapsed jäävadki sellest toetusest ilma. 

Me peame neid asju arutama, me peame neid asju muutma. Nii et üks järgmisi teemasid, mille puhul Riigikogu saab näidata sisulist arusaamist, soovi oma rolli eelarve arutamisel muuta ja suurendada, on ju eelarve läbipaistvus, see, kuidas eelarveseadus on üles ehitatud, kas on võimalik aru saada, mis seal sees on, kas seal on võimalik muudatusi teha.

Ja lõpetuseks. Mul on hea meel, et kui loetakse ette raamatuid, siis on need vähemalt head raamatud. Kui keegi otsib materjali, siis minu laua peal on Riigikogu Toimetiste värske, täna tutvustatud number. Seal on teemasid ...

23:03 Aseesimees Martin Helme

Riina, nüüd on kaheksa minutit ka läbi.

23:03 Riina Sikkut

... õigusest distantsõppeni. Igaüks leiab endale sobiva loo. Aitäh!

23:03 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Helle-Moonika Helmel on protseduuriline.

23:03 Helle-Moonika Helme

Tahtsin protseduuriliselt kiita praegust eesistujat, kes absoluutselt mitte ühegi sõna, mõtte ega teoga ei katkestanud lugupeetud ettekandjat, kuigi ka tema jutul võib-olla ei olnud selle eelnõuga otsest sidet. Mina väga kiidan. Nii jätkata.

23:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthalil on ka protseduuriline.

23:03 Kalle Grünthal

Ma ei saa aru, mis te naerate. Küsimus on tegelikult lihtne. Minu meelest ütles Moonika väga õige lause praegu, seda, mis ma tegelikult tahtsin ka öelda. Aga ma arvan, et kõigil saadikutel, kes on viitsinud siin saalis olla või meid jälgida kuskilt mujalt, ja ka Eesti rahval on selge pilt iga erakonna juhtimisstiilist. Te nägite, milline, kuidas ma ütlen, türannia, ma nimetan otse ära, oli Reformierakonna istungi juhatajal, kes ütles, et ma hoiatan teid, et midagi läheb kohe põlema või midagi. Igatahes aeti [kõneleja] puldist minema. See ei ole demokraatia, see ei ole parlamentarism, see on totalitarism. Või siis mõni teine ...

23:04 Aseesimees Martin Helme

Kas protseduuriliseni ka jõuame või?

23:04 Kalle Grünthal

Ma tahaksin öelda seda, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu istungi juhataja kuulas rahulikult kõik ära, mõtles kaasa, andis lootust. Ma ütlen, et parim istungi juhataja on ikkagi Martin Helme.

23:04 Aseesimees Martin Helme

See küll ei olnud protseduuriline, aga tänan. Me läheme hääletamise juurde kohe. Henn Põlluaasal on ... Sõnavõttu sa enam ei saa, sa saad ainult protseduurilist esitada.

23:05 Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna meie austatud hea kolleeg Riina Sikkut rääkis inimestest, kes loevad raamatut, siis ma tunnen, et ka mina väga armastan ja loen palju raamatuid. Ta tegelikult oma sõnavõtus viitas justkui minule. Ma paluksin võimalust repliigiks.

23:05 Aseesimees Martin Helme

Jätka repliigiga. Palun anname Henn Põlluaasale repliigi. Ta on raamatulugeja inimene, teda mainiti läbirääkimistel.

23:05 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Tõepoolest, ma absoluutselt kogu hingest ühinen Riinaga selles küsimuses. Lugemine on ääretult oluline, lugemisoskus on ääretult oluline ja see on tegelikult, kui piltlikult öelda, meil eesti rahval ju lausa emapiimaga sisse imetud. Ma mäletan, käisin kümmekond aastat tagasi Saue linnapeana Itaalias, meil oli seal sõpruslinn. Minu suureks üllatuseks ütles minu toonase kolleegi, Montemarciano väikelinnakese linnapea, et tema vanaema ja vanaisa ei osanud lugeda. Tuli välja, et see oli seal täiesti üleüldine. Aga sel ajal võis Eestis vaevalt leida mõnd sellist inimest, olid üksikud, kes ei osanud lugeda. Eestis oli enne põhjasõda lugemisoskus tänu Forseliuse seminaridele 80–90% juures ja tegelikult see oli terve maailma mastaabis, Euroopa mastaabis täiesti erakordne. Kahjuks jah peale põhjasõda, kui kirikukoolid ära lammutati, ära põletati, läks ligi 100 aastat, kuni haridus meil jälle taastus. Tänu sellele, et Eestis on olnud see haridussüsteem, maailmatasemel lugemisoskus ja kõik muu, oleme jõudnudki tänasesse päeva, kus me võime ka vaatamata sellele, et nii palju aega on mööda läinud, olla uhked oma haridusele, oma laste ja kooliõpilaste PISA testide tulemusele. Nii et Eesti on nr 1. Hurraa!

23:07 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernitsal on protseduuriline.

23:07 Peeter Ernits

Jaa, mul on ka. Ma tundsin samuti, kui Riina rääkis, et mina olen ka lugeja. Ma tahaksin tsiteerida kallitele kaaslastele Apollo sisukat artiklit, kus räägitakse, miks lugemine on tänapäeval kasulik. Lugemine aitab lõõgastuda, see on esiteks, ma ei hakka pikemalt rääkima, uuringud on seal taga. Lugemine hoiab mõistuse teravana, on teiseks. Lugemine võib aidata Alzheimeri tõvega võidelda. Ja lugemine võib aidata paremini magada. (Naer.)

23:08 Aseesimees Martin Helme

Ma saan aru, et see oli repliik, mitte protseduuriline, aga see repliik on lõpetatud. Nüüd on Riina Sikkutit mainitud. Repliik Riina Sikkutilt.

23:08 Riina Sikkut

Tänan, hea juhataja! Henn Põlluaasal oli täiesti õigus, oma sõnavõtus ma pidasin teda silmas. Tema hea raamatuvalik oligi üllatav ja kiiduväärne. Aga ühtlasi väljendangi üllatust, et Eestis on üle saja aasta pea täielikku kirjaoskust, mis paistab maailmas silma, samas on parlamentaarse debati tase ikkagi selline, et ei paista hästi maailmas silma. Kuna see etteloetavate materjalide vara laieneb ja väga paljudes peredes praegu on teemakohane suveks antud kohustuslik kirjandus või suvelugemine, siis kas juhatus kaalub ka Riigikogule soovituslike materjalide nimekirja andmist, et me teaks sügiseks valmistuda?

23:09 Aseesimees Martin Helme

Ma usun, et juhatus ei hakka soovitusi jagama. Aga mis puudutab debati taset, siis harjutamine teeb meistriks. Me peaksime läbirääkimistega edasi minema. Kalle Grünthal on läbirääkimiste käigus juba sõna saanud. Nii et ma sulle sõna ei saa praegu anda. Ahaa, hoopiski tundub, et on protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, protseduuriline.

23:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tegelikult sätestab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus ära vastusõnavõtu võimalused. Kuna Riina Sikkut esitas siin oma sõnavõtus ka neid seisukohti, mida mina olen oma sõnavõtus rääkinud, rääkides muu hulgas raamatutest ja atmosfäärikaitse asjadest, siis ma arvan, et tulenevalt § 70 lõikest 1 on mul õigus vastusõnavõtule.

23:10 Aseesimees Martin Helme

Hea küll. Oletame, et sul oli repliik. Võta siis protseduuriline maha ja tee oma repliik ära.

23:10 Kalle Grünthal

Aitäh! Jah, tõepoolest, mina rääkisin ka oma sõnavõtus atmosfäärist. Kuna siin puudutati ka sõnavõtus EKRE‑t, siis jah, ma olen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige küll. Ma pean ütlema, et ka mina loen raamatuid, mulle meeldivad raamatud. Ma täna küll ei lugenud raamatut siit puldist, aga see ei tähenda sugugi seda, mida mõni inimene mõtleb, et mina üldse raamatuid ei loe. Mina väga armastan raamatuid lugeda, ma õppisin kolmeaastaselt juba peaaegu lugema ja sellepärast ma isegi sain lugemise selgeks.

23:11 Aseesimees Martin Helme

Selge. Nii, repliigid on läbi. Jevgeni Ossinovski, sõnavõtt läbirääkimistel, palun!

23:11 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! No kuulge, see on ikka väga põhjalik arutelu atmosfääriõhu kaitse teemadel. Aga no, ütleme, ei saa nüüd öelda, et sellest eelnõu skoobist ja ka teemast liiga palju oleks kinni peetud.

Aga kui juba kirjanduslike valdkondade, raamatusoovituste juurde asi läks, siis mul on ka üks raamat soovitada. Pierre Bayard on kirjutanud ja eesti keelde on tõlgitud "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud". See on käsiraamat. Tegelikult, vaadates seda suhteliselt keeruliste teemade ringi ja valdkonda, millest me täna oleme kõnelenud, siis tõepoolest, Euroopa kliimapoliitika teema on selline, kus räägitakse palju, räägivad need, kes neid raamatuid lugenud ei ole ja kahjuks ka ei oska rääkida raamatutest, mida nad ei ole lugenud, aga võtavad hinnanguid niimoodi, et see ei ole ikka päris see. Sellest tulenevalt ma soovitaks tõepoolest [seda raamatut], kuna siin tuleb veel neid eelnõusid, kus on oodata suhteliselt põhjalikku debatti. See on selline õhuke raamat, saab homme hommikuks läbi, kui keegi tahab laenata, siis juba homme hommikuks oleksid praktilised oskused hoopis teisel tasemel, kuidas rääkida tekstidest, millest midagi ei tea. Näiteks ütles Mart Helme ükskord, et tema ei loegi neid eelnõusid, aga ta saab neist iseendast aru. See on natuke sarnane oskus. Kuidas kõnelda tekstidest, millest sa pole näiteks isegi kuulnud, räägitakse siin. On raamat, millest ma pean väga lugu, aga pole tast isegi kuulnud – selline kategooria on olemas.

Aga tulles teema juurde, siis peab ütlema, et muudatusettepanek, mis on tehtud minu poolt selle eelnõu kohta, on väga hea muudatusettepanek. Ma väga soovitan selle poolt hääletada, see oleks tõepoolest väärtuspõhine sõnum parlamendi poolt, et kliimakriisi ja selle lahendamist võetakse tõsiselt. Ma arvan, et me võiksime selle otsuse täna siin teha.

Mis puudutab ettepanekut katkestada eelnõu lugemine, mille Riigikogu liikmed on teinud, siis vat selle ettepanekuga mina nõustuda ei tahaks. Ma saan aru, et üldjuhul, kui ei arvestata muudatusettepanekut, seda peaks tegema, aga see eelnõu on valdavalt tehnilist laadi ja see heitmekaubanduse süsteem peaks rakenduma uuel perioodil vastavalt nendele rakendusaktidele, mis Euroopa Komisjonist on tulnud, ning oleks oluline, et me saaksime selle selguse kätte ka turuosalistele. Meie võime siin lustida, aga inimeste ja ettevõtete jaoks on see kümnete miljonite eurode küsimus, et need reeglid oleksid paigas. Need on väga ranged, kuna see on üleeuroopaline süsteem, sellest sõltub väga palju. Me peaksime need asjaolud ära lahendama enne suve. Hulk eelnõusid, tõepoolest, mida siin kiirkorras püütakse läbi rammida, võiks, isegi mitte ei võiks, vaid tulekski päevakorrast välja võtta, need tuleks rahulikult läbi arutada. Tõesti, kui on muresid ja küsimusi, siis tuleks aeg maha võtta ja arutada. Aga selle eelnõu puhul, olgem ausad, laias laastus me ju tegelikult oleme kõik nõus, et see tuleks lõpuks vastu võtta. Niimoodi puhtpoliitilise lusti pärast seda lugemist katkestada – seda ettepanekut mina küll juhtivkomisjoni esindajana kuidagi toetada ei saa ja ma loodan, et minu kolleegid minu fraktsioonist seda ka ei toeta.

Aga vaat see muudatusettepanek on tõesti hea asi, mis minu poolt on esitatud. Tegelikult, ma pean ütlema, ka kõik ülejäänud muudatusettepanekud, mis komisjonilt on laekunud, on täitsa toetamist väärt. Head tööd on tehtud selle eelnõu menetlemisel, pole midagi öelda. Soovitan siiski seda toetada. Ja näed, oma sõnavõtuga sain ka Mart Helmele anda võimaluse kõnelda. Ega see pole paha asi.

23:16 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Jah, tõepoolest, Mart Helme soovib repliiki. Palun!

23:16 Mart Helme

Jah. "Loomade farmis" on ütlus, et kaks jalga halb ja neli jalga hea. Lugupeetud Riina Sikkut, kes on küll lisaks lugema õppimisele ka kirjutama õppinud, on oma kolumnis lasknud liikvele pooltõe, nagu ma oleksin öelnud, et ma ei loe eelnõusid, aga saan neist aru. Sellele järgneb teine pool, te võite seda kontrollida stenogrammist. Teine pool on see: erinevalt Jevgeni Ossinovskist, kes loeb eelnõusid, aga ei saa neist aru. Nii et räägime asjadest nii, nagu nad on, nelja jala peal seistes. 

23:16 Aseesimees Martin Helme

Ma pean juhtima Riina Sikkuti tähelepanu sellele, et repliigi korras saab ainult ühe korra sõna võtta, edasi-tagasi ei saa põrgatada üksteise nimede nimetamist. Henn Põlluaasal, tundub, on protseduuriline. Henn! Palun, sul on protseduuriline, Henn! Henn! Sul on protseduuriliseks sõna palutud.

23:17 Henn Põlluaas

Ma väga vabandan, ma ilmselt vajutasin kogemata.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Sa ei pea rääkima.

23:17 Henn Põlluaas

Aga tegelikult on see päris hea ja ma kasutaks selle võimaluse ära. Ma pakkusin siis, kui Jüri Ratas juhatas, et tema kui Riigikogu esimees võiks võtta initsiatiivi enda kätte ja lõpetada see obstruktsioon ära, kutsuda kokku kas Riigikogu juhatuse või vanematekogu, kuhu ma ka kuulun, ja ma väga hea meelega osaleksin sellel diskussioonil. Me ju kõik teame, millest see on tingitud, eelnõust 366, millega sisuliselt püütakse luua meile sellist suure venna ühiskonda, kus kõik absoluutselt võimalikud andmed koondatakse ühte andmebaasi. Me teame ju seda, et isegi kui eesmärk on hea, siis paraku selliste asjade juures jõutakse mingi groteskini välja ja sellel võivad olla üsnagi drastilised tagajärjed. Sellepärast ma seal puldis lugesingi ette Orwelli raamatust mõned leheküljed, et me kõik suudaksime visualiseerida sellist totaalset orwellilikku düstoopset ühiskonda ...

23:19 Aseesimees Martin Helme

Aga protseduuriline on mis?

23:19 Henn Põlluaas

... et kõik tajuksid täiesti oma ihu ja nahaga, et me ei taha, me oleme olnud sellises ...

23:19 Aseesimees Martin Helme

Henn! Me peaks protseduuriliseni jõudma.

23:19 Henn Põlluaas

Aga ma tahtsingi küsida seda, kas Jüri Ratas – sellest on nüüd õige mitu tundi möödas – on teinud Riigikogu esimehena mingisuguseid ettepanekuid selles suhtes, kuidas talitada. Kas see eelnõu võetakse menetlusest välja või, et me saaksime ikkagi Riigikoguga töötada normaalses tempos edasi ega peakski ilmselt neid nädalavahetuse täiendavaid istungeid pidama? On teil mingit infot selle kohta?

23:20 Aseesimees Martin Helme

Sellist kokkukutsumist ei ole olnud, aga ma pean täpsustama ja see on tõepoolest protseduuriline [teema]. Kuna Riigikogu hääletas esmaspäeval päevakorda ja sellesse päevakorda kinnitati eelnõu 366, siis praegusel ajahetkel ei olegi võimalik seda sealt päevakorrast enam välja võtta, isegi mitte juhtivkomisjoni ettepanekul. Ainus viis, kuidas selle eelnõu lugemine võiks katkeda, on see, kui juhtivkomisjoni ettekandja ei tule pulti. Kuna me edeneme suhteliselt aeglaselt oma päevakorraga, siis seda, kas juhtivkomisjoni ettekandja tuleb pulti või ei tule pulti, saame tõenäoliselt teada alles laupäeval. Sinnamaani on Riigikogu vanematekogul või Riigikogu juhatusel või fraktsioonide esimeestel aega omavahel aru pidada, kuidas tekkinud punnseisu lahendada. Kalle Grünthalil on ka veel protseduuriline.

23:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin teie kui Riigikogu juhatuse ühe liikme käest küsida ühe sihukese minu jaoks natuke mõistatusliku olukorra kohta. Asi on selles, et minu mäletamist mööda Jüri Ratas tuli siia pulti ja teatas õhinal, et vot, see päevakord, mis praegu on kinnitatud, on tühistatud. Siis ta andis ka teada, et on saadetud, tähendab, täiendava istungi kokkukutsumise [teade] ja seal oli ka märgitud see, et erakorralistel asjaoludel jne. Siis tekkis probleem, me hakkasime analüüsima, et mis need erakorralised asjaolud on ja mis on need kaalukad põhjused. Selgus, et kaalukas põhjus on see, et koalitsiooniliikmete hulgas on natuke vanemaid inimesi, kes ei suuda nii palju võib-olla siin Riigikogu saalis tööd teha, mis võib mõneti isegi fataalselt lõppeda. Aga uurimise käigus selgus, et erakorralised asjaolud on ainult päevakord. Ma ei saanud ikkagi vastust lugupeetud Jüri Ratase käest, mismoodi on päevakord seotud erakorraliste asjaoludega, mis võivad kaasa tuua raske tagajärje. See jäi minu jaoks absoluutselt ebaselgeks. Nüüd on asi veel ka selles, et Jüri Ratas minu meelest moonutas natukene selle täiendava istungi olemust istungi käigus ja hakkas tooma välja teisi asjaolusid, mida Riigikogu juhatus oma otsusega arvesse ei võtnud. Ma tahaksin ikkagi teada, mis on need erakorralised asjaolud, mis võivad kaasa tuua rasked tagajärjed, kui laupäevane ja pühapäevane istung toimuvad. Oskate teie mulle äkki ära seletada?

23:23 Aseesimees Martin Helme

No ma võin seletada, missugune oli juhatuse koosolekul toimunud arutelu argumentatsioon. See argumentatsioon põhimõtteliselt oli varasema pretsedendi, varasema praktika vaatamine. Varasem praktika on läbivalt selline, et selle kolmepäevase etteteatamise lühendamisel erakorraliste asjaolude tõttu tavaliselt leitakse alati, et ongi erakorraline ja tuleb kiiremini koguneda. See on olnud tavapraktika läbi erinevate koosseisude. Kogu seda erakorralisust on alati niimoodi tõlgendatud. Ega ma muud ei oska öelda, selline argumentatsioon meil seal oli. Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline.

23:23 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Te ütlesite, et eelnõu muud moodi ei saa kinnitatud päevakorrast välja kukkuda, kui et ei ilmu pulti esineja, härra Korobeinik siis käesoleval juhul eelnõu 366 kontekstis. Üks variant on siiski veel: algataja saab eelnõu igal hetkel tagasi võtta. See variant on ka.

23:24 Aseesimees Martin Helme

Jah, see variant on ka. Nõustun, nii on. Aga sellist tahet ei ole veel näidatud. Kalle Grünthalil on uuesti protseduuriline.

23:24 Kalle Grünthal

Istungi juhataja, ma tänan teid suurepärase selgituse eest, aga mina kasutan sellist tarka raamatut, mis, ma usun, on ka teil seal kusagil lauasahtlis olemas. Lehekülg 189 ütleb, et väljend "kaalukad põhjused" viitab sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi. Palun selgitage mulle ära, mismoodi saab päevakord olla kiireloomuline ja kui me seda nüüd täiendava istungiga ei tee, mis rasked tagajärjed siis kaasa tulevad.

23:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Praegu sa tsiteerisid meile kommenteeritud väljaande kommentaari. Ega ma muud tarka ei oskagi öelda, kui et läbivalt on erinevates koosseisudes tõlgendatud neid erakorralisi asjaolusid sisuliselt sellisena, et on vaja. Siin mingisugust muud mõõdupuud polegi kunagi olnud. Mina kui konservatiiv lepin sellega, et kui nii on alati tehtud, siis nii on alati tehtud. Jätkame ilmselt sellega. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

23:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga äkki te oskate mulle kui alles algajale Riigikogu liikmele seletada ära, mida tähendab see, et päevakord on kiireloomuline? Mis see tähendab, et kui me seda päevakorda ei menetle, siis on rasked tagajärjed taga? Mina ei saa aru. Sotsiaaldemokraatide eelnõu – minu meelest vaesuse probleem on vägagi kiireloomuline asi – visatakse hoopis välja. Mina ei saa sellega nõustuda. Vaesus on meil ikkagi teatud ühiskonnakihtides väga oluline. Siin on kaks ebaloogilist asja. Oskate mulle praegu selle lahti seletada kahest aspektist lähtudes?

23:26 Aseesimees Martin Helme

Oskan seletada seda, et ilmselt meil on lihtsalt erinev vaade sellele, mis on kiireloomuline. Erinevatel fraktsioonidel on erinev arusaamine sellest, mis on kiireloomuline või mis on rängad tagajärjed. Ega muud ei oska vastata.

Nii, aga läbirääkimised on lõppenud, rohkem sõnasoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Jipii! Saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 345 kohta on esitatud kuus muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Henn Põlluaas, palun!

23:27 Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu asespiiker! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist võtta kümme minutit vaheaega.

23:27 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega. 

V a h e a e g

 

23:37 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna võetud vaheaeg on läbi. Tuletan meelde, kus me omadega oleme. Me oleme 345. seaduseelnõu teise lugemise juures, atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine, esimese muudatusettepaneku juures. Muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:38 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 52 saadikut, muudatusettepaneku vastu oli 4 ja erapooletuid saadikuid oli 1. Muudatusettepanek leidis toetust.

Muudatusettepanek nr 2. Selle esitaja on jälle keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on otsustanud seda täielikult arvestada. Henn Põlluaas, palun!

23:39 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Palun Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda võtta kümme minutit vaheaega!

23:39 Aseesimees Martin Helme

Selge. Teeme kümneminutilise vaheaja, palun!

V a h e a e g

 

23:49 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud kolleegid! Võetud vaheaeg on läbi. Oleme eelnõu 345 muudatusettepanekute juures. Muudatusettepanek nr 2, mille on esitanud keskkonnakomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtke seisukoht ja hääletage! 

23:50 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 48 saadikut, vastu on 1 saadik, erapooletu samuti üks saadik. Ettepanek leidis toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitaja keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

23:50 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja samas võtta ka kümme minutit vaheaega!

23:50 Aseesimees Martin Helme

Võtame kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:01 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Vabandust! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna võetud vaheaeg on lõppenud. Me oleme kolmanda muudatusettepaneku juures.

Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:01 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 52, vastu 1 ja 1 erapooletu, leidis ettepanek toetust.

Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Jevgeni Ossinovski, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

00:02 Henn Põlluaas

Austatud esimees! Palun panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda palun ka kümme minutit vaheaega!

00:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kalvi Kõva, palun! 

00:02 Kalvi Kõva

Aitäh! Kuna Jevgeni Ossinovski seda siit puldist viis korda tutvustas ja kõik ütlesid, et küll on hea muudatusettepanek, siis palun seda hääletada ja ka toetada! 

00:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Meil on nüüd mitu ettepanekut. Üks on, et palun hääletada, teine on, et kümme minutit vaheaega, ja kolmas on, et palun toetada. Et me saaks kõik selle asja üle mõelda, siis vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

00:12 Esimees Jüri Ratas

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme neljanda muudatusettepaneku juures.

Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Jevgeni Ossinovski. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:12 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 12, vastu 48, 1 erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud juhtivkomisjon, arvestada täielikult. Henn Põlluaas.

00:13 Henn Põlluaas

Austatud esimees! Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun hääletada seda muudatusettepanekut ja palun ka kümneminutilist vaheaega!

00:13 Esimees Jüri Ratas

Tundub, et siin nagu probleeme ei ole. Olete kindel, et seda ... Oo jaa. Selge.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

00:24 Esimees Jüri Ratas

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on läbi.

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:24 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 47, vastu 1, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.

Kuues muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon, arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud peaaegu läbi vaadanud, aga enne seda veel väike kõrvalepõige. Henn Põlluaas, palun!

00:24 Henn Põlluaas

Jaa, see on väike kõrvalepõige tõesti. Paluks ka seda muudatusettepanekut hääletada ja väikese kõrvalepõikena ka väike kümneminutiline vaheaeg võtta!

00:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

00:35 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud.

Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mis on esitatud keskkonnakomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:35 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 49, vastu 1, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.

Aitäh, head ametikaaslased! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Nüüd on tulnud veel üks väike ettepanek Riigikogu juhatusele, aga sellega teeme ka kiiresti, ma arvan. Nimelt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 345 teine lugemine. Asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde. Henn Põlluaas.

00:36 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Ka selle hääletuse eel paluks kümme minutit vaheaega, sest eks see nõuab ju kaalumist.

00:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui te nii ütlete. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

00:46 Esimees Jüri Ratas

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud.

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:46 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 15, vastu 49 ja 1 erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust.

Asi on nii, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 345 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti lõpetatud.


4. 00:47 Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE) teine lugemine

00:47 Esimees Jüri Ratas

Läheme siit mõnusasti edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu 380 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare. Palun!

00:47 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas seda eelnõu teiseks lugemiseks ette k.a 31. mail. Istungil osalesid selle arutelu juures Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ja kindlustuspoliitika osakonna jurist Linda Lelumees. Väikese arutelu järel otsustas komisjon konsensuslikult teha eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, lisaks teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. juunil.

00:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tundub, et on olnud väga sisuline ettekanne, nii et me võime ... Aga mõningaid küsimusi, tuleb välja, ikkagi on. Läheme küsimuste juurde. Riho Breivel, palun!

00:48 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Erki! Finantsinspektsioon on tegelikult meil väga tõsine institutsioon, mis tegeleb tegelikult ju inimeste finantsiliste probleemide kontrollimisega ja ka ettevõtete kontrollimisega. Ta tegeleb sellega, et need inimesed, kes teevad mingisuguseid finantsoperatsioone, ei satuks halba olukorda. Antud juhul, kui me räägime sellest seadusemuudatusest, mis puudutab hoiatusteate avalikustamist, on see tõsine küsimus, sellepärast et vastasel juhul võivad inimesed sattuda äärmiselt raskesse olukorda, kui nad ei tea, kes on see, kes pakub neile finantseerimise võimalust. Minu küsimus on ...

00:49 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, ongi nii, et teie aeg on läbi.

00:50 Riho Breivel

... küsimus on: kas komisjonis oli juttu ka teistest ...

00:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun ettekandjat vastata.

00:50 Erki Savisaar

Ei.

00:50 Esimees Jüri Ratas

Selge. Helle-Moonika Helme, palun!

00:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea ettekandja! Ma loen siit, et muudatusettepaneku on teinud ainult juhtivkomisjon ja et on tehtud ainult üks muudatusettepanek. Selles öeldakse, et inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda võib inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks, või muule isikule. Minul on selline küsimus: kas komisjonis oli arutelu ka selle üle, et väljend "muule isikule" asendada väljendiga "teisele isikule"? See teema oli meil ka kultuurikomisjonis arutelu all, kui tegime muudatusettepanekuid, ja selle diskuteerimise eesmärk oli see, et hea õigusloome keel võiks olla ilus eesti keel. Kui me kasutame sõna "muule", siis ma ei saa aru, kas me räägime rahanduskomisjonist või maaelukomisjonist. (Juhataja helistab kella.) Kas te möödaminneski seda küsimust arutasite?

00:51 Erki Savisaar

Aitäh! Ei, me ei arutanud seda.

00:51 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

00:51 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Finantsinspektsioon on seatud selleks, et teostada järelevalvet kõikvõimalike finantssubjektide üle. Me oleme läbi aastate näinud, kuidas tegelikult on nende tegevus olnud ebapiisav. Seesama hoiatusteade, mida me nüüd siin käsitleme, on iseenesest väga positiivne asi. Aga mind paneb imestama see, et kui ma loen seda seletuskirja, siis tuleb välja, et Finantsinspektsioonil endal ja ka Eesti Pangal selle kohta mitte mingisuguseid märkusi ei ole. Kas seda arutati, et Finantsinspektsioon on kogu selle asja juures absoluutselt passiivne ja miks?

00:52 Erki Savisaar

Aitäh! Finantsinspektsioon nõustus täielikult selle eelnõu sisuga ja ei omanud täiendavaid ettepanekuid. Oldi nõus sellega, mida komisjon välja pakkus.

00:52 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

00:52 Martin Helme

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus Helle-Moonika Helme lõpetas, sellesama "muule" juurest. Aga mina küsin natukene teist asja. Siin [muudatusettepanekute loetelus] on kirjutatud, et inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemise oluliste asjaolude kohta [järelepärimise] kas õigusrikkujale, [keda võib selleks] teadaoleva informatsiooni põhjal [pidada], või ükskõik millisele muule isikule. Mul on küsimus: kas me sellega laiendame Finantsinspektsiooni võimuala praktiliselt kõigile, kes üldse tegutsevad, või jääb Finantsinspektsiooni pädevusse kontrollida ikkagi [ainult] finantsasutusi? Praeguse sõnastuse järgi võiks Finantsinspektsioon hakata kontrollima kasvõi minu või sinu rahalist seisu ning hakata meile tegema ettekirjutusi ja hoiatusi.

00:53 Erki Savisaar

Aitäh! Ei, nii see ei ole. Finantsinspektsiooni pädevust ei laiendata, see jääb täpselt selliseks, nagu see on meil kõik need viimased aastad olnud. Lihtsalt nüüd tekib neil võimalus oma kodulehel taas kord kõnealuseid teateid avaldada.

00:54 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

00:54 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jätkan samal lainel. Selle § 54lõike 2 sõnastus on, et inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda võib inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks, või muule isikule. Kes need muud isikud on, keda siin silmas on peetud? Tooge mõni näide.

00:54 Erki Savisaar

Aitäh! Need on näiteks finantsteenuste tarbijad, investorid, kõik sellised isikud, kes võivad selle teenuse tarbimisega olla seotud.

00:54 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart.

00:54 Merry Aart

Aitäh! Ma küsin siitsamast seletuskirjast kohe juurde. Istungil osalesid Rahandusministeeriumi esindajad, kes tutvustasid Vabariigi Valitsuse esitatud arvamust eelnõu kohta. Ma küsin, et milline nende arvamus eelnõu kohta oli.

00:55 Erki Savisaar

Nende arvamus oligi selline, et võiks teha sellise väikese muudatusettepaneku, nii et nad saaksid lisaks sellele teenusele, mille kohta nad tahavad hoiatuse avaldada, küsida täiendavaid arvamusi ka muudelt isikutelt.

00:55 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk.

00:55 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Tsiteerides elavaid klassikuid, on tore tõdeda, et liigume mõnusas tempos ja kõik on hästi. Aga küsida tahtsin seda, et kuidas teile, hea ettekandja, tundub, kas Finantsinspektsioon on teinud viimasel ajal kõik endast oleneva, et Eestis oleks võimalikult vähe investeerimispettusi ja -kelmusi.

00:55 Erki Savisaar

Aitäh! Seda küsimust me rahanduskomisjonis ei arutanud.

00:56 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge.

00:56 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me siin Toompeal ei tohiks olla elevandiluust tornis. Me peaksime ikkagi mõtlema tervele ühiskonnale ja ka ühiskonna nõrgematele liikmetele. Ma küsin niimoodi, küsin täiesti rohujuure tasandil, ma ei hakka siin teooriaid tegema. Mina olen saanud selliseid laenupakkumisi, millega pakutakse laenu 3000 eurost kuni 1 miljoni euroni ja intressimäär on tavaliselt 2–3%. Soovitatakse ühendust võtta, et nende laenupakkumiste kohta lisateavet saada. Ma võin ka selle WhatsApp'i numbri ette lugeda või öelda e-posti. Minu küsimus on selline: kas see seaduseparandus aitab ka hoida inimesi selliste avantüristlike pakkumiste eest?

00:57 Erki Savisaar

Aitäh! Jaa, loomulikult! See võimaldab minna taas kord Finantsinspektsiooni koduleheküljele ja kontrollida, kas selle konkreetse pakkuja kohta ei ole seal avaldatud hoiatust.

00:57 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

00:57 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Väikeinvesteerimisfondide üle puudub kontroll. Kas komisjonis on olnud arutelu ka teiste probleemide üle?

00:57 Erki Savisaar

Aitäh! Komisjon on arutanud väga paljusid probleeme, aga mitte selle eelnõu raames.

00:57 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

00:57 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te olete väga napisõnaline. Ja teie napisõnalisus on loomulikult kantud soovist teha omalt poolt kõik võimalik, et meiepoolne istungi pikendamine oleks võimalikult ebaefektiivne. Aga me teeme selle teile ikkagi võimalikult raskeks, sellepärast et teie ülesanne on selgitada meile siin selle eelnõuga seotud asjaolusid põhjalikult. Minu küsimus on sellega seoses järgmine. Meie finantsmaailm on tänapäeval üha keerulisem. See ei koosne ainult valuutadest, see ei koosne ainult pankadest, kindlustusettevõtetest ja muudest finantsteenuste osutajatest, vaid see koosneb juba ka alternatiivsetest arveldus- ja finantsvahenditest, nagu bitcoin'id ja ma ei tea, mis muud coin'id seal veel on. (Juhataja helistab kella.) Kas see eelnõu ja hoiatusteade laieneb ka nendele?

00:58 Erki Savisaar

Aitäh! See eelnõu ei puuduta kuidagi seda andmebaasi, mille te meeltesegaduses seaduseelnõuna kinnitusringile saatsite.

00:59 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

00:59 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Selle eelnõu seletuskirjas on mainitud, et ka Eesti Krüptoraha Liidult on arvamust küsitud. Krüptorahaga tegelev seltskond on ju see, kes võib olla üks esimesi, kes saab peotäie hoiatusi. Kas krüptoraha liit andis oma arvamuse ja milline see välja nägi?

00:59 Erki Savisaar

Aitäh! Krüptoraha liit ei andnud oma arvamust, järelikult nõustus vaikides.

00:59 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

00:59 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea ettekandja! Minu kõrvu on jõudnud kuuldus, et komisjon selle seaduse väljatöötamisel ... (Püüab naeru maha suruda.) Vabandust! ... tegeles alusetult selle seaduse väljatöötamisega. Ei olnud põhjust seda välja töötada. Palun lükake see kuuldus ümber ja öelge, miks komisjon võttis kätte ja koostas Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse. Mis oli selle ajendiks ja põhjuseks?

01:00 Erki Savisaar

Aitäh! See initsiatiiv tuli Riigikohtust.

01:00 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

01:00 Urmas Reitelmann

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mina tahaksin küsida hoiatusteate avalikkuses ülevaloleku aja kohta – see on kuni viis aastat ja vajaduse korral võib seda koguni pikendada. Kui oletame, et tegemist on leebe rikkumisega, mille kohta on teade avaldatud, ja see kiiresti n‑ö heastatakse, siis kas ei teki ohtu, et Finantsinspektsiooni tegevus võib sellele asutusele mõjuda justkui vendetana? Kui asi on heastatud, aga teade ripub endiselt üleval, siis on see tõsine oht äritegevusele.

01:01 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigil inimestel, sh ettevõtjatel, on õigus pöörduda kohtu poole, kui neile tundub, et nende õigusi on riivatud.

01:01 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

01:01 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Erki! Ma usun, et paljud inimesed tegelikult ei mõistagi selle hoiatusteate avalikustamise tähtsust, sellepärast et kui ise finantsasjadega ei tegele, siis tundub, et see on kuidagi selline bürokraatlik, tühine asi. Aga tegelikult on see väga-väga tõsine asi. See puudutab ikkagi seda, et inimesed saavad teabe selliste finantsasutuste kohta, kes võivad neid petta. Kas see hoiatusteade kuidagi pärsib ka rahapesuvõimalusi?

01:02 Erki Savisaar

Aitäh! Kindlasti võib sel teatel ka sellele mõju olla. Ja ma tahaks öelda, et mitte ainult inimesed ei saa seda infot, vaid ka ajakirjanikud.

01:02 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas.

01:02 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Erki! Finantsinspektsiooni tõhus töö on rahapesu tõkestamise seisukohalt väga oluline. Hinnatakse, et eelmise kümnendi rahapesuskandaalides võis Eesti pankadest läbi käia kuni 200 miljardit eurot musta raha. Ma muidugi ei oska selle summa adekvaatsust hinnata, aga kui me mõtleme nii, et sellest 1% on 2 miljardit ja 0,1% on 200 miljonit ja 0,01% on 20 miljonit, siis 20 miljonit on selline summa, millega võib juba Eesti poliitilist süsteemi mõjutada. Kas teil komisjonis on arutatud sellega seoses või muus kontekstis või kas oleks vaja arutada rahapesu võimalikku mõju meie poliitilisele süsteemile?

01:03 Erki Savisaar

Aitäh! Ei ole arutatud.

01:03 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

01:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Te ütlesite ühe väga huvitava asja, sedastasite selle just natuke aega tagasi, kui teie käest küsiti hoiatusteadete avaldamise kohta. Te ütlesite, et mitte ainult inimesed ei saa neid hoiatusteateid, vaid ka ajakirjanikud. Teie sedastatu kõlas kuidagi niimoodi, nagu ajakirjanikud ei olekski inimesed – et inimesed on inimesed ja ajakirjanikud on ajakirjanikud, nad ei ole inimesed. Aga minu küsimus on ikkagi muudatusettepaneku kohta. Komisjon tegi oma muudatusettepaneku, jah, aga siin seletuskirjas on kirjas, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 19. maiks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Milline tunnetus teil selles osas on? Miks neid muudatusettepanekuid ei esitatud? Kas see teema ei ole oluline? On teil mingi tunnetus selle kohta?

01:04 Erki Savisaar

Aitäh! Me ei teinud komisjonis analüüsi selle kohta, miks rohkem muudatusettepanekuid ei esitatud.

01:04 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

01:04 Martin Helme

Suur aitäh! Ma tuleks tagasi ... Ei, ma küsin teise küsimuse. Aga enne veel, kui ma küsimuse küsin, tahan ma tunnustada koosoleku juhatajat ja ettekandjat, et on küll hiline kellaaeg, aga me liigume tõesti heas tempos ja väga teravalt edasi. Hiljuti oli siin selline lugu, et pensioniraha väljavõtmist vahendava firma, OÜ Vabaks puhul kasutati päris jõhkrat justiitsterrorit, kuriteoteateid ja vahi all hoidmist. Ja nüüd ma loen siit eelnõust, et Finantsinspektsioon saab võimaluse teha ka hoiatusi. Kas Finantsinspektsioon praegu siis ei saa teha hoiatusi? Või kas see seadus tehaksegi selle jaoks, et järgmine kord, kui meil mingid sellised pikantsed juhtumid on, oleks neil võimalus kõigepealt teha hoiatus, mitte minna koos politseiga jalaga ust maha lööma? Kuidas te kommenteerite OÜ Vabaks juhtumi valguses seda, ma ütleks, maru leebet lõunatuult, et saab ka hoiatustega asju ajada?

01:05 Erki Savisaar

Aitäh! Finantsinspektsioon on väga pikalt neid hoiatusi teinud, aga hiljuti jõustus üks Riigikohtu lahend – tõsi küll, mitte konsensuslik –, milles leiti, et vist ikka ei ole seaduses piisavalt selgelt kirjas, et Finantsinspektsioonil on selline hoiatamise õigus olemas. Finantsinspektsioonil on olemas kõik muud õigused, näiteks õigus pöörduda õiguskaitseorganite poole, kui nad näevad rikkumist. Aga sellist leebet avalikkuse hoiatamise õigust osa riigikohtunike arvates inspektsioonil ei ole ja nad palusid seda punkti seaduses täpsustada.

01:06 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

01:06 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ka mul on hea meel, et meil sihuke hea mõnus tempo on, ja ma muidugi tänan ettekandjat väga sisuliste ja pikkade vastuste eest. Aitäh! Aga küsimus on selline: kas te võite avada, milline oli selle eelnõu arutamise juures turuosaliste kaasamise protsess? Kas neid kaasati ja milliseid soove nad avaldasid?

01:06 Erki Savisaar

Jaa, me kaasasime väga paljusid. Me palusime selle eelnõu kohta arvamust loomulikult Vabariigi Valitsuselt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt, Eesti Advokatuurilt, Eesti Pangaliidult, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonilt, Eesti Kindlustusseltside Liidult, Eesti Krüptoraha Liidult, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt ja FinanceEstonialt ning AS-ilt Nasdaq Tallinn. Arvamuse eelnõu kohta esitasid Finantsinspektsioon, Eesti Pank ja Vabariigi Valitsus.

01:07 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

01:07 Merry Aart

Aitäh! Ma väga vabandan, aga mul on mõistetest natukene keeruline aru saada. Siin seaduses on öeldud, et inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda võib inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks. Kui ma võtan lahti seletuskirja, siis siin on [öeldud] – ma ei hakka seda pikka lauset ja neid paragrahve ette lugema –, et tekstist peaks tulenema üheselt, et inspektsioon võib hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta teha järelepärimise ka isikutele, keda ei peeta õigusrikkujaks. Mida sellega on mõeldud? On pisut keeruline aru saada, et kord nagu on õigusrikkuja ja kord nagu ei ole ka.

01:08 Erki Savisaar

Jaa, siin ongi mõeldud seda, et ühest küljest nad saavad teha päringuid neile, kes inspektsiooni arvates rikuvad seadust. Aga teisest küljest nad saavad küsida infot ka nende käest, kes on täiesti pahaaimamatud investorid või tarbijad, ja ka sealtpoolt infot koguda.

01:08 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

01:08 Jaak Valge

Suur tänu, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Seadusandjana peaksime nägema probleeme nii konna perspektiivist, millest tõukus minu eelmine küsimus, kui ka kotka perspektiivist, millest tõukub minu praegune küsimus. Nimelt on finantssektor viimasel 30 aastal muutunud erakordselt võimsaks ja mahukaks. Minu küsimus on järgmine: kas teie arvates teeb praegu renessanssi Karl Marxi kapitali akumulatsiooni teooria või peaksime edaspidi majanduse juhtimisel lähtuma hoopis John Maynard Keynesi teooriast?

01:09 Erki Savisaar

Aitäh! Karl Marxi teooriat me selle eelnõu menetlemisel ei käsitlenud.

01:09 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

01:09 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma loen siit, et need hoiatused avaldatakse inspektsiooni veebilehel ja need sisaldavad hinnangut isiku tegevuse kohta. Ma ei oska öelda, siin ei selgitata, kas see on füüsiline või juriidiline isik. Neid hoiatusteateid võib avaldada ka muude kanalite kaudu. Ma usun, et kui püütakse Eesti avalikkust hoiatada mingisuguste finantspetturite või püramiidskeemide korraldajate eest, siis kindlasti pole inspektsiooni veebileht see koht, mida inimesed loevad. Ma ei kujuta ette, mõni üksik inimene ehk ainult loeb. On väga oluline, et meie üldsus saaks selle informatsiooni kätte ja ei läheks kõikvõimalike kurjategijate õnge. Miks ei võiks olla nii, et see teave avaldatakse ka teiste kanalite kaudu? Millised need kanalid võiksid olla või on?

01:11 Erki Savisaar

Finantsinspektsioonil on õigus kasutada kõiki kanaleid ja täpselt nii see seadus ütlebki.

01:11 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

01:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Läheme, jah, mõnusas tempos praegu. Ööbik laulab väljas ja me oleme jõudnud asja tuumani. Ilma naljata. Ma arvan, et see on hea eelnõu. Aga minu küsimus sinule [on seotud sellega], et selle eelnõu taga on sellised lugupeetud inimesed, jõustruktuuride järgi võib-olla mitte nii lugupeetud, nagu Kosta Kantchev või saate "Laulud tähtedega" staar Tiiu Järviste, kelle hüüdnimi on Valge Jääkaru või Jänku. Kas te arutasite komisjonis ka nende lugupeetud inimeste tegevust, mille alusel see praegune eelnõu sündis, kuna nemad – ma räägin kolleegidele ... (Juhataja helistab kella.) – kaebasid kohtusse ja kohtuvõimud andsid neile õiguse ja siis tuli Finantsinspektsioon siia Riigikogusse ...

01:12 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg, palun vastake! 

01:12 Peeter Ernits

Ava natuke tausta. Vabandust!

01:12 Erki Savisaar

Aitäh! Ma olen teiega nõus, see on hea eelnõu.

01:12 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

01:12 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean teile ütlema, et mis meelel, see keelel. Mina ei rääkinud sõnagi eelnõust 366, teil endal millegipärast tekkis sellega mingeid assotsiatsioone. Mina küsisin midagi muud ja sellele küsimusele ma vastust ei saanud. Mina küsisin nimelt seda, kas hoiatusteadete esitamine laieneb ka alternatiivseid finantsteenuseid osutavatele ettevõtetele, füüsilistele isikutele jne ja hõlmab ka selliseid alternatiivseid vääringuid nagu bitcoin. Ma arvan, et on küllaltki oluline teada saada, kas see eelnõu katab neid asju või ei kata, sest nagu me just äsja, eile teada saime, on üks riik bitcoin'i koguni oma rahvusvaluutaks kuulutanud ja seega tekib kindlasti sellega seoses küsimusi.

01:13 Erki Savisaar

Aitäh! See on kahtlemata väga oluline küsimus ja selliste pikkade küsimuste korral võibki vahel küsimuse tuum kaduma minna. Tõesti, hoiatusteadete avaldamine puudutab kõikvõimalikke alternatiivseid finantsteenuseid, mis otseselt ei allu Finantsinspektsiooni järelevalvele. Kuid selleks, et hoida väga reguleeritud finantsturg ohjes, on Finantsinspektsioonil volitus vaadata, et kõik toimiksid korrektselt nii tarbijate kui ka investorite suhtes.

01:14 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

01:14 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Mina ei tea, mis tempo siin on ja kuidas see teil kulgeb. Kuulen kolleegidelt, et see kõik on hea ja ideaalne. Aga mul on sama küsimus, mida ma küsisin Finantsinspektsiooni juhilt, kui ta käis eelmisel nädalal siin aruannet esitamas. See läheb ilmselgelt selle eelnõu kontekstist välja, sest siin räägitakse hoiatusteate avalikustamisest, mis kindlasti samuti on oluline. Aga minu küsimus – ma ei tea, kas seda käsitleti – ongi see, et mis teemasid teil veel käsitleti. Ja minu meelest [on oluline] see aspekt, mille kohta ma küsisin Finantsinspektsiooni juhilt, et kui me vaatame, et Eesti liigub suunas, kus taanlased on otsustanud, et seal ei olnudki mingit probleemi, ainult Danske Banki Eesti harus olid probleemid. Meil ei ole enam ühte pangajuhti, ei füüsiliselt ega reaalselt. Swedbankis on kõik, kes on eesti rahvusest, tunnistatud mittekõlblikeks. Milliseid aspekte te seal käsitlesite? Mis need probleemid on?

01:15 Erki Savisaar

Aitäh! Need on kahtlemata väga olulised küsimused, mis sa tõstatasid, Priit, aga selle eelnõu kontekstis me neid ei arutanud.

01:15 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

01:15 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Ka mul on tegelikult hea meel, et meil siin sujuvalt ja tempokalt läheb, sellepärast et võib-olla nii jõuame ka sotsiaaldemokraatide OTRK juurde, mis käsitleb ebavõrdsust Eestis ja vaesuse kärpimist. Kui me sellise tempoga edasi läheme, siis on see iseenesest tõenäoline. Aga nüüd, hea ettekandja, ma puudutan sedasama seaduseelnõu 380. Seal on § 543 lõikes 2 öeldud: "Inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta ..." Siin on sõnaühend "oluliste asjaolude". Minu küsimus on selles, kas nende oluliste asjaolude kohta on kuskil olemas mingi ammendav loetelu, et hoiatusteate saaja, kes võib olla õigusrikkuja või, nagu te ütlesite, pahaaimamatu isik, saaks kontrollida, kas on tegemist õige, seadusliku hoiatusega või saaks selle vaidlustada. On see loetelu kuskil olemas?

01:16 Erki Savisaar

Aitäh! Ei, sellist loetelu seaduses ei ole. See on Finantsinspektsiooni kaalutlusõigus.

01:16 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

01:16 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugedes eelnõu 380, ma näen, et see on sarnane eelnõuga 366. Kogu aeg tuleb hõredamaid asju, hõredust välja, auke tuleb välja. Vaadake, probleem on selles, et kui Danske Bank oli oma rüüstamise jõhkralt ära teinud, siis pärast seda hakati kottima väikefirmasid, tavalisi inimesi. Ma olen ka ise lugematuid ankeete täitnud. Kui suur röövel on kõik ära varastanud, siis kotitaksegi tavalisi inimesi. Ja nüüd võib olla tegu hoopis ülereageerimisega, meid kõiki kotitakse ja kiusatakse. [Eelnõuga lisatava § 543] lõikes 4 öeldakse, et kui esitatud asjaolud ei ole põhjendatud, peab inspektsioon samasuguse avalduse tegema. Aga kes kahju hüvitab, kui pank on pankrotis, kõik on põhjas? Nad avaldavad ainult kolmerealise kuulutuse. Kes kahju hüvitab?

01:17 Erki Savisaar

Aitäh! Nagu ma varemgi ütlesin, kui kellegi õigusi on riivatud, on tal õigus pöörduda kohtu poole. Küll seal mõistetakse välja õiglased hüvitised.

01:18 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

01:18 Urmas Reitelmann

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minul on ikka kange mure selle hoiatusteate kättesaadavuse aja pikkuse pärast. Teie soovitasite kohtu poole pöörduda. Kohtusaagad on pikad ja kulukad ning samal ajal on ettevõte ikkagi n-ö häbimärgistatud. Öelge palun, kas Finantsinspektsiooniga suhtlemiseks on ka mõned muud vormid? Kas on võimalik pöörduda Finantsinspektsiooni poole näiteks taotluse või palvega teade eemaldada?

01:18 Erki Savisaar

Kahtlemata. Aitäh!

01:18 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

01:18 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Kas hoiatusteade annab võimaluse jõuda investeerimisfondide teabeni ka inimestel, kes ei oma finantsharidust?

01:19 Erki Savisaar

Aitäh! Nende teadete eesmärk ongi jõuda inimesteni, kes ei oma finantsharidust.

01:19 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

01:19 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Loen siit, et kui hoiatusteates esitatud asjaolud ei osutu hiljem põhjendatuks või hoiatusteate tegemise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, on inspektsioon kohustatud avaldama samas vormis sellekohase teate. Aga mis saab siis, kui algusest peale oldi valedel jälgedel ja see kõik oligi ekslik? Mis siis ikkagi saab?

01:19 Erki Savisaar

Aitäh! Olen seda juba varem öelnud, et kui kellegi õigusi on ebaõiglaselt riivatud, on tal alati õigus pöörduda kohtu poole, kes mõistab õigust ja õiglust.

01:20 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

01:20 Alar Laneman

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Mul on pigem selline praktiline küsimus. Lähtun sellest, et see eelnõu on vajalik. Aga mind huvitab, kas see muudatus mõjutab kuidagi ka finantsturul toimetavaid huvitatud pooli. Kas see teeb neile nende tegevuse kallimaks ja kas äkki soodustame riigi kontrollmeetmetega musta turu arenemist, tõugates näiteks tegijaid tegutsema mustale turule?

01:20 Erki Savisaar

Aitäh! Selle eelnõu eesmärk on ikkagi legaalselt tegutsevate ettevõtete tegevust lihtsustada ja illegaalset tegevust keerulisemaks muuta. 

01:21 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

01:21 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! On tekkinud sihuke paha olukord, et minu selja taga olevas kastis ei ole enam eelnõu 380 väljatrükke. Äkki oleks võimalik neid kuidagi siia juurde organiseerida, sest siin on olulised küsimused ja tahaks täpsemalt vaadata? Mul on eelnevast tutvumisest meelde jäänud, et seal oli minu meelest päris tõsiseid põhiseaduslikke vastuolusid, ma kindlasti oma küsimustega jõuan nendeni. Aga et mitte eksida, siis tahaks paberkandjal väljatrükki saada.

01:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See kohe tuuakse teile. Kert Kingo, palun!

01:21 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Paragrahvi 543 lõige 6 ütleb: "Hoiatusteates võib kaalukatel põhjustel jätta avalikustamata tegevusega seotud füüsiliste isikute isikuandmed, kui avaldamine oleks asjasse puutuvate isikute suhtes ebaproportsionaalne või asjaolusid arvestades muul alusel ebavajalik." Kõigepealt soovin teada, mis on need kaalukad põhjused, ja teiseks, milles see ebaproportsionaalsus seisneda võib. Millega võrreldes ebaproportsionaalne? Mis on need asjaolud, millega seda ebaproportsionaalsust võrreldakse?

01:22 Erki Savisaar

Aitäh! See on Finantsinspektsiooni otsustuspädevus.

01:22 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

01:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tutvusin põhjalikult protokollidega. Eelnõu algatati 22. aprillil ja 3. mail oli istung. [Selle istungi protokollist] ma loen, et asjadest räägiti eelmisel istungil ja täna tehakse ainult menetluslikud otsused. Aga mingit varasema istungi protokolli Riigikogu kodulehel ei ole. Kus see on? Miks see on ära peidetud? Või ei oska mina seda näha, kuna see on piimaga kirjutatud? Kus see on?

01:23 Erki Savisaar

Aitäh! Mõni nädal tagasi me arutasime ühe teistsuguse numbriga Finantsinspektsiooni seaduse eelnõu ja tolle eelnõu arutelu käigus see küsimus tekkis. Komisjon otsustas selle muudatuse tegemiseks algatada eraldi eelnõu, mitte liita seda tolle teise eelnõuga.

01:23 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

01:23 Kert Kingo

Aitäh! Ma tahaksin ära märkida selle, et komisjoni ettekandja on seni oma vastustes olnud äärmiselt pealiskaudne ja enamik vastuseid on olnud sellised, et me komisjonis seda teemat ei arutanud. Aga mul on praegu tõsine küsimus, kuna me peame hakkama otsustama selle seaduseelnõu vastuvõtmise üle. Kui me ei saa enda jaoks olulistele küsimustele vastuseid, siis tundub ju, et komisjon ei ole piisavalt hästi sellega tegelenud või ei ole ettekandja piisavalt hästi kursis. Mis me nüüd siis sellega peale hakkame?

01:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Peale tuleks hakata seda, et ootame ära, kuidas selle eelnõu teine lugemine läheb – kas katkestatakse või lõpetatakse. Kindlasti on väga huvitav kuulata, mida Riigikogu liikmed läbirääkimistel arvavad. Nad annavad oma sisendi ja võib juhtuda, et oleme ühel hetkel kolmanda lugemise juures ja siis tuleb otsustada. Peeter Ernits, palun!

01:24 Peeter Ernits

Aitäh, juhataja! Nagu ma praegu kuulsin, seda protokolli ei olegi. Oli mingi muu eelnõu, mida arutati, ja siis selle käigus otsustati teha uus eelnõu nr 380. Aga minu meelest on protseduuriliselt nii, et kui meile esitatakse eelnõu, praegusel juhul eelnõu 380, ja selle kohta puudub protokoll, kus räägitaks asja sisust – selle asemel viidatakse mingile muule eelnõule –, siis minu meelest ei tohiks sellise eelnõuga üldse edasi minna. Milline on lugupeetud juhataja arvamus?

01:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda kindlasti kujundab juhtivkomisjon ja komisjoni esimees andis siin ka sellele vastuse. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

01:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest on praegu siin selles paberkandjal esitatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõus üks väga oluline puudujääk. Jah, tõesti, me käsitleme siin § 543 "Hoiatusteadete avalikustamine". Kuid selle seitsmendas lõikes on öeldud: "Inspektsioon võib avaldada ka käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutuste, välisriikide finantsjärelevalve asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide hoiatavaid teateid." On väga kahetsusväärne nentida, et nendes materjalides ei ole kajastatud absoluutselt seda asjaolu, millega see § 46 lõige 2 on sisustatud. Ehk ütleme nii, et praegu on olukord, kus meil ei ole ülevaadet sellest, mis seal on kirjas, ja nagu ma aru olen saanud, ei taha ka Erki Savisaar meile eriti midagi rääkida. Kas on võimalik teha väikene vaheaeg, et saaksime täiendavat materjali juurde selle § 46 lõike 2 kohta?

Ma ei pea mõistlikuks seda, et Riigikogu liikmed otsivad ise mööda arvuteid materjali taga. Kogu see materjal peaks tegelikult olema siin meie näppude vahel, et me saaksime objektiivselt otsustada kõikide asjaolude üle. Kahjuks praegu ongi tekkinud olukord, et me menetleme väga tõsiselt sellist olulist asja nagu Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seadust, aga materjal on puudulik. Austatud istungi juhataja, see ei ole üldse norimine, aga ma arvan, et praegune töökorraldus on alla igasugust arvestust. Ma ei tea, kui te ütlete, et see on õige, siis eks ma pean leppima sellega, aga see ei ole tegelikult hea praktika. Ja praktika ei ole ka selles mõttes hea, et tegelikult peavad need asjad olema meil selged. Meie langetame lõpliku otsuse, meil peavad olema kõik asjad selged. Me ei saa niimoodi, et kirjutame kuskile mingid numbrid ja siis peame hakkama kuskilt Riigikogu keldrist ise vaatama, kust me mõne asja jälle kätte saame.

01:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul ei ole infot selle kohta, et kusagil Riigikogu keldris need seadused riiuli peal oleksid. Aga ma olen nõus, et meie langetame neid otsuseid. Priit Sibul, palun!

01:28 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Hoiatusteadete avalikustamine – ma ei sea kuidagi kahtluse alla rahanduskomisjoni ideid ja ettepanekuid selles osas, kuhu te jõudnud olete. Kindlasti on see oluline. Aga ma tuleksin tagasi selle juurde, mille kohta ma enne küsisin ja mille peale te ütlesite, et olete nõus, et minu küsimused on asjakohased. Aga te ei arutanud neid, vaid ütlesite, et need ei ole selle eelnõu teema. Minu jaoks ikkagi on päriselus küsimus see, et kui me räägime Finantsinspektsiooni seaduse muutmisest ja Finantsinspektsiooni järelevalve rollist, siis Eestist võib kujuneda riik, kus probleemid ongi justkui ainult Eestis. Kui me vaatame pankasid, siis mõned riigid on jõudnud järeldusele, et neil ei ole probleeme, aga seal, kus on nende filiaalid, on probleeme olnud. Kas ja kui palju rahanduskomisjon jõudis nendel teemadel arutleda? See on minu meelest märksa olulisem kui see, kui palju me mingeid teateid avalikustame või mitte.

01:29 Erki Savisaar

Aitäh! Me arutlesime nendel teemadel Finantsinspektsiooniga toimunud kohtumisel ja tegime seda viimati siis, kui nad tutvustasid oma aastaaruannet.

01:29 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

01:29 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma olen väga tänulik teile selle peaaegu täiendava vastuse eest, mis te minu küsimusele andsite. Te ütlesite, et neid materjale kuskilt Riigikogu keldrist kätte ei saa, ja ma olen nõus sellega. Te ütlesite ka seda, et me tõesti, jah, langetame tähtsaid otsuseid. Aga mis on teie arvamus või hinnang selle kohta, et need materjalid on puudulikud ja nendesse materjalidesse ei ole märgitud, mis tuleneb sellest § 46 lõikes 2 sisalduvast normist? Kust ma seda teada saan?

01:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda saab teada siis, kui sellesse seadusesse sisse vaadata. Ei ole kohustust, et seadused peavad käima seaduseelnõuga niiviisi käsikäes. Leo Kunnas, palun! Palun mikrofon Leo Kunnasele!

01:30 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Erki! Jätkan küsimist rahapesu teemal. Meie kõige võimsamal sõjalisel liitlasel Ameerika Ühendriikidel, tema riiklikel ja erainstitutsioonidel on meist mõõtmatult suurem võimekus finantskuritegude, sh rahapesu tõkestamisel. Kui eelmine valitsus sõlmis Freeh' advokaadibürooga lepingu, et Ameerika Ühendriigid võiksid selle ühe institutsionaalse tegija näol meid selles küsimuses aidata, siis tekkisid väga tugevad kahtlused, et tegelikult seda võimekust neil ei olegi. Kas teil komisjonis ka põhimõtteliselt arutati seda teemat, kuidas meist võimekamad võiksid meid aidata nende probleemidega, mis meil on, ja kas selles vallas kusagile ka jõuti?

01:31 Erki Savisaar

Aitäh! Ei, selle eelnõu raames me seda ei arutanud.

01:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Austatud Riigikogu liige Kalle Grünthal! See on teist päris osav, kuhu me oleme jõudnud – teil on valida, kas küsida ettekandja käest või esitada protseduuriline küsimus. Nagu näete, olete mõlemas järjekorras esimene. Härra Grünthal, palun!

01:31 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Mulle väga meeldib, et te märgite ära minu osavuse. Ma usun, et see on tõesti harukordne juhus, kui saab protseduurilise ja seejärel ka tavaküsimuse niimoodi jutti esitada. Protseduuriline küsimus on mul [selline]. Minu jaoks on ikkagi arusaamatu see, et teinekord – tegelikult päris tihti ja praktiliselt kogu aeg – toome siia materjali, mis on paksult hõlmatud, aga nüüd ühel hetkel on siin selline vaktsineerimiskutsega sarnane paber, kus ühtegi selgitavat asjaolu ei ole. Kas nüüd hakkabki olema praktikas nii, et neid materjale ei avalikustata või ei kirjutata lahti? 

01:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eelnõu 380 puhul ei kaldu me kuidagi kõrvale oma tavapärasest praktikast. Kalle Grünthal, palun, teie küsimus ettekandjale!

01:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Finantsinspektsiooni [seadusesse lisatava] § 543 teises lõikes on kirjutatud, et inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda võib inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks. Neljas lõige annab meile teada, et kui hoiatusteates esitatud asjaolud ei osutu hiljem põhjendatuks või on hoiatusteate tegemise aluseks olnud asjaolud ära langenud, on inspektsioon kohustatud avaldama samas vormis sellekohase teate. Lugupeetud ettekandja, siin on tegelikult jäetud tähelepanuta see, et praegu me mõistame isiku süüdi selle teate avaldamisega, kuid see on ju põhiseaduse järgi keelatud.

01:34 Erki Savisaar

Aitäh! Ei, Finantsinspektsioon ei mõista kedagi süüdi.

01:34 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

01:34 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Juhtivkomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistades oma 31. mai istungil. Kas sellel 31. mai istungil komisjoni liikmed ka mingisugust kriitikat või küsimusi selle eelnõu kohta tõstatasid? Pean silmas rahanduskomisjoni liikmeid.

01:34 Erki Savisaar

Aitäh! Ei.

01:34 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

01:34 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma ei tea, kas teil on arusaamisega raskusi või on tingitud see pikaajalisest üleval olemisest, aga võib-olla ka sellest põhjusest, mis teil pidi olema kotis, mille te lubasite istungile kaasa võtta, et ennast ärkvel hoida. Ma tahan öelda seda, et katsuge nüüd aru saada, et see, et te ühel hetkel panete hoiatusteate üles ja teisel hetkel võtate maha, kuna hoiatusteate aluseks olevad asjaolud osutusid valeks, on ju tegelikult põhiseaduse riive, sest te süüstate inimest sisuliselt, ja ühel hetkel, kui need asjad ära langevad, ütlete, et ah, sorry, ei olnudki süüdi. Kuidas on võimalik selline käsitlus?

01:35 Erki Savisaar

Jah, eks te mõelge selle küsimuse peale ka siis, kui te näiteks oma Facebooki lehel avaldusi teete.

01:35 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

01:35 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Me ei saa kuidagi rahul olla ettekandja vastustega. Kalle Grünthali küsimus oli väga põhjendatud: kas see hoiatusteade on süüstav? Me ei saanud sellele vastust. See on väga oluline küsimus: kas ta on süüstav? Kas selle alusel võidakse algatada kohtumenetlus? Kas see võib olla aluseks prokuratuuri menetlustoimingute alustamisele? Kas sellest on olnud komisjonis juttu? Kas komisjoni seisukoht selle hoiatusteate suhtes on just nimelt niisugune, et see on süüstav? Palun konkreetset vastust.

01:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, Mart Helme! Mul ei ole hetkel kuidagi võimalik tulenevalt meie kodu‑ ja töökorrast teie protseduurilist küsimust eelnõu 380 ettekandjale edasi anda, aga ta kindlasti kuulis seda. Seda teemat saab komisjon soovi korral uuesti arutada. Kalle Grünthal, teil on protseduuriline küsimus.

01:36 Kalle Grünthal

Mul ei ole mitte protseduuriline küsimus, vaid ma esitan protesti. Need on kaks eri asja. Ja siin ma palun nüüd istungi juhataja abi, sellepärast et kui meil on olemas põhjendatud asjaolud, mida me tahame selle eelnõu menetlemise ajal teada saada, siis ei ole võimalik, et eelnõu ettekandja sisuliselt jätab sellele küsimusele vastamata. Ma palun teie abi, et kohustada ettekandjat ikkagi Riigikogu liikmete küsimustele vastama.

01:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma usun, et kõik me saame paremini küsida, paremini vastata ja me teeme seda. Mina ei sekku küsimuste või vastuste sisusse. Aga nüüd on nii, et teil on veel üks protseduuriline küsimus. Härra Grünthal, palun!

01:37 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Palun öelge, kui teie ei sekku sellesse, et sisuliselt jäetakse küsimusele vastamata, vaid ütlete, et te ei saa siin midagi teha, aga samas te ühel hetkel hakkate piirama Riigikogu liikmete kõnesid, öeldes, et nende sisu ei vasta tegelikkusele – öelge mulle, kus on teie käsitluses loogika, kui me esitame protesti ja selle te peaksite lahendama, kuna tegemist on ikkagi protseduurireeglite rikkumisega. See ei ole siin niisama jututuba, me tahame komisjoni ettekandjalt informatsiooni saada. Kui vastused on põhimõtteliselt "Jaa", "Ei" ja "Võib-olla", siis kas te tõesti arvate, et see annab positiivse värvingu eelnõu menetlemisele? Võib-olla [kahjustab see] isegi kogu seadusloomet. Nagu ma juba viitasin, on siin praegu tegemist ka põhiseadusliku riivega.

01:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Me olemegi ju selle seaduseelnõu menetlemisega alles poole peal. Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Riho Breiveli.

01:39 Riho Breivel

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hoiatusteate avalikustamisega seotud seaduseparandus on ainult üks väike osa kogu sellest suurest protsessist. Ma tahan öelda, et selle parandusega ei lahendata seda Finantsinspektsiooni probleemi, mis tegelikult tema töös selles küsimuses esineb.

Nimelt, kui me vaatame investeerimisfonde ja fondivalitsejaid, siis võime öelda, et investeerimisfondid jagunevad väikesteks investeerimisfondideks ja suurteks investeerimisfondideks. Väikesed investeerimisfondid pööritavad alla 100 miljoni euro ja nende registreerimine toimub lihtsustatud korras. Nad esitavad taotluse ja nad registreeritakse inspektsioonis niimoodi, et makstakse 200 eurot ja inspektsioonil praktiliselt ei olegi võimalik kontrollida, kes on tegelikult selle fondi valitseja, millised on tema varasemad suhted kogu selles äri- või investeerimistegevuses. See tähendab seda, et ennast võivad siin meil registreerida erisugused investeerimisfondide valitsejad üle kogu maailma. Ja see tähendab ka seda, et nad saavad oma teenust müüa, kui teenuse summa ei ületa 2,5 miljonit eurot. See tähendab seda, et siis pole vaja avalikustada mitte midagi, kõik käib selliste lihtsustatud reklaamide alusel, ja sellega on võimalik petta väikeinvestoreid, kes soovivad oma raha paigutada.

Eriti problemaatiliseks läheb see olukord nüüd, kui meil avaneb teise samba fond. Inimestele tuleb vaba raha kätte, just sellistele inimestele, kes ise tegelikult finantseerimisest väga palju ei jaga. Neid võib väga kergelt lollitada. Mõni selline investeerimisfondi valitseja helistab lihtsalt ja ütleb, et ma pakun sulle tohutu tootlikkusega toodet. Sellel inimesel ei ole võimalik kuskilt kontrollida, kellega on tegemist.

Tore, selle hoiatusteate avalikustamise kaudu võib ta saada teate sellisel juhul, kui meie Finantsinspektsioon omab selle fondivalitseja kohta põhjalikku informatsiooni: milline ta on ja millised on tema eelnevad tegevused. Aga kui ta on väikese fondi valitseja, kellel ei ole üle 100 miljoni euro käivet, siis ei ole mingit võimalust meie Finantsinspektsioonil teada saada, kellega on tegemist.

Selleks, et seda probleemi lahendada, on tarvis meil teha korralik seadusemuudatus, mitte tulla ainult sellise väikese ühelehelise paberiga välja ja püüda sellega asja lahendada. Sellega me ei lahenda seda probleemi, mis meil tegelikult Finantsinspektsioonis selle küsimusega seoses on. Ma ei hakka siin rääkima rahapesust ega muudest probleemidest, neid on veel mitmeid ja mitmeid. Minu arust on ka Finantsinspektsioon ise huvitatud ...

Võtaksin paar minutit aega juurde.

01:44 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kui palju? Kas kaks? Teeme nii. Palun, kaks minutit!

01:44 Riho Breivel

Finantsinspektsioon on ka ise huvitatud sellest, et need asjad saaksid korda. Kui neid asju korda ei saa, siis jäävad meie inimesed löögi alla. Ja mitte ainult meie. Täpselt sama teenust võivad kasutada üle maailma investorid, keda on seetõttu väga kerge petta. Nii et üks pool on see paber, kas see on nüüd nii hästi tehtud või halvasti tehtud, sellest ma ei räägi. Muidugi võiks alati parem olla, aga me peame minema täispanga peale, et kaitsta oma inimesi ja kaitsta inimesi üle maailma võimaluse eest, et neid petetakse. Aitäh!

01:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

01:45 Martin Helme

Mõned sõnad Finantsinspektsioonist. Ministriametis olles olin ma Finantsinspektsiooni nõukogu liige, lausa nõukogu esimees, ja pean ütlema, et selle asutuse töö on minu hinnangul väga hea ja muljet avaldav. Ma arvan, et meie Finantsinspektsioon või üldse finantsjärelevalve Eestis on iseenesest mõistlikult korraldatud ja selle finantsjärelevalve tõhusus on samuti mõistlikult korraldatud.

Mind teeb murelikuks aga see, et meil üritatakse mitmesuguste seadusandlike algatustega Finantsinspektsiooni järelevalvealast pädevust pidevalt laiendada ja selle alla lükata üha uusi teenuseid ja subjekte. Seesama näide, mille ma tõin siin küsimuste käigus selle kohta, kuidas Finantsinspektsioon esitas kuriteoteate asutuse või ettevõtte kohta, mille puhul oli üsna ebaselge, kas ta tegelikult üldse allus [Finantsinspektsiooni] järelevalvele või mitte – minu meelest on see väga halb pretsedent. Sellisel viisil asju ajada ei tohiks ühes korralikus õigusriigis olla võimalik.

Teine teema, millega ma kokku puutusin, kui olin Rahandusministeeriumis, on soov seoses pidevalt areneva krüptoraha kasutuse kasvuga kogu krüptotemaatika samuti Finantsinspektsiooni alluvusse anda. No täiesti selge on see, et krüptobisnis on tulevikuäri, ja täiesti selge on ka see, et see annab väga laiu võimalusi mustaks äriks. See, kuidas rahapesijad kasutavad krüptot, see, kuidas narkokaubandus, palgamõrvarid, illegaalne relvakaubandus ja inimkaubandus [krüptot kasutavad], on fakt. Tänaseks päevaks ei ole praktiliselt mitte ühelgi riigil veel välja mõeldud toimivat lahendust, kuidas selle vastu võidelda. Meil, Eesti riigil on kõige väiksem Finantsinspektsioon üldse, nii töötajate arvu kui ka haldusjämeduse poolest. Kui sinna juurde lükata veel mingisugused asjad, mis ei ole Finantsinspektsiooni struktuurile tegelikult kohased, siis ma kardan, et meid ähvardab oht, et inspektsioon ei tule oma ülejäänud ülesannetega enam toime.

Me kõik teame, et Finantsinspektsioon on üks neid asutusi, mis tegeleb Eestis rahapesuvastase võitlusega. Aga nende põhiülesanne on ikkagi finantsstabiilsuse tagamine, mis tähendab seda, et nende ülesanne on kontrollida, et pangad, kindlustusfirmad, rahavahendajad ei ohustaks finantsstabiilsust ehk et ei tekiks momenti, kus mingid väga suured finantsasutused võivad sattuda makseraskustesse. See tekitab turul ebastabiilsust, tekitab näiteks pangajooksusid, ja inimesed võivad massiliselt oma rahast ilma jääda. Seda tööd me tegelikult ei märka ega teadvusta, aga see on väga mahukas töö.

Ja muidugi see, millest samuti meil väga vähe aimu on, on see, et üha rohkem ja rohkem laias laastus viimase kümne aasta jooksul on ka finantsregulatsioon plahvatuslikult kasvanud. Loomulikult! Kust kõik halb tuleb? Euroopa Liidust. See finantsregulatsioon, tuhanded ja tuhanded leheküljed, on põhimõtteliselt direktiivid või, veelgi enam, määruste tasemel.

Kui tohib, ma võtan kolm minutit lisaaega.

01:49 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

01:49 Martin Helme

Nii et selle ülevõtmine Eesti seadusandlusesse niimoodi, et me ei teeks vene rumalusi saksa täpsusega, on päris tõsine väljakutse ja selle rakendamine niimoodi, et me ei tapaks Eestis ettevõtlust, on täpselt samamoodi suur väljakutse. Seesama krüptoraha regulatsioon – hoolimata sellest, et kõik saavad aru, et krüptoraha hulgas liigub ka musta raha, kriminaalset raha, saavad täpselt samamoodi kõik aru, et see on väga innovatiivne ja tulevikus väga suurt potentsiaali omav valdkond. Lähenemine, et tapame lihtsalt igaks juhuks kogu ettevõtluse selles valdkonnas ära või tapame kõik ettevõtted, kes krüptorahaga tegelevad, ära, et siis meil äkki ei ole probleemi, no see ei ole realistlik. See lihtsalt ei ole realistlik. Siin tuleb leida mõistlik lahendus.

Aga tulen tagasi selle eelnõu juurde. Kui ma siin küsimuste käigus küsisin, kas inspektsiooni pädevus ja järelevalvealased ülesanded laienevad, siis ettekandja ütles, et ei. Mul kahjuks said küsimused otsa. Tegelikult on seletuskirjas sulaselgelt öeldud, et jah, selle eelnõuga Finantsinspektsiooni pädevus laieneb ja järelevalve laieneb. Minu meelest peaksime me selles suhtes olema ikkagi väga-väga ettevaatlikud, sest see hädakisa, mis on tulnud Eesti ettevõtjatelt välisülekannete laia lauaga kinnipanemisest, on kõrvulukustav. Täiesti vahet tegemata, põhimõtteliselt regulaatori nõudmisel, hakkasid Eesti pangad lihtsalt välja viskama oma aastakümneid tegutsenud kliente, kellel olid aastakümneid toiminud tavapärased ärimudelid – ekspordi- ja impordiettevõtted, vahendusfirmad, firmad, mille peakorter oli Eestis, aga mille äritegevus toimus peamiselt väljaspool Eestit. Kõigile virutati laia lauaga, arved pandi kinni ja seda nimetati rahapesuvastaseks võitluseks. No nii ebaintelligentset lähenemist regulatiivsete kuritarvituste ärahoidmiseks ei tohiks endale lubada ei sellepärast, et see sõna otseses mõttes kahjustab meie majanduskeskkonda, kahjustab meie ettevõtteid ja vähendab meie jõukust, ega ka sellepärast, et õigusriigis niimoodi käituda ei tohi – lakke vaadates öeldakse, et me otsustasime, et teiega me enam äri ei tee. Ja see on tekkinud ikkagi selle tõttu, et Eestis on nii regulaator kui ka järelevalve subjektid otsustanud mõtlemisaparaadi võimalikult väikesele volüümile kerida ja represseerimisaparaadi võimalikult valjuks keerata. Sellega ei tohiks nõus olla. Aitäh!

01:53 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

01:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on ka rõõm, et me mõnusas tempos liigume. Neljas päevakorrapunkt, jäänud on veel 12. Aga natuke taustast, see on väga lõbus lugu. 24. aprillil võeti Riigikogus kaks asja menetlusse. Üks oli see, mida me täna mõnusalt öösel arutame, ja teine oli meie fraktsiooni ettepanek moodustada uurimiskomisjon poliitiliste operatsioonide seaduslikkuse selgitamiseks. Ma ei tea, kus ta praegu on, ilmselt kusagil sahtlipõhjas ja tolm peal. Nii et teatud selline valikuline asi. Aga see selleks.

Selle seksika loo peakangelased, ma nimetan mõne nime, on Kosta Kantchev Maltalt ja Tiiu Järviste, Eesti miljonär, ettevõtlik proua. Lugu ise on väga lihtne. Finantsinspektsioon on avaldanud mõned teated oma eesti- ja ingliskeelsel veebilehel – see oli mõni aasta tagasi – ja hoiatanud, et mõned firmad, üks neist on Nexo ja teine on GFC Good Finance, tegelevad asjadega, mis võivad olla ohtlikud inimestele, kellel on raha. Selle peale kolm firmat tegelikult pöördusid oma õiguste kaitseks kohtusse. Eelkõige võin pikemalt rääkida Nexo seltskonnast. Nad läbisid edukalt kõik kohtuastmed. Ei hakka ütlema, millal ja kus, aga Finantsinspektsioon sai maakeeles öeldes peksa nii maa-, haldus- kui ka Riigikohtus. Öeldi, et ei ole tal õigus midagi, ei tohi taolisi teateid avaldada. Nagu ma ütlesin, oli kolm ettevõtet ja kaks neist oli seotud nende kodanikega, keda ma enne nimetasin. No ja mis siis üle jäi? Üle jäi see, et Finantsinspektsioon jooksis Riigikogusse Erki rinnale ja sündiski see eelnõu, mis iseenesest laias plaanis peaks olema kasulik.

Muuseas, seesama Tiiu Järviste on väga värvikas daam. Ta on esinenud populaarses laulusaates, aga ta on ka ulatuslikus rahapesus süüdistatuna kohtu alla antud koos oma kaaslaste Andrii ja Alekseiga. Kolm miljonit, 2,8 miljonit, vabandust! Ma ei tea, kui kaugel need asjad praegu on, aga ilmselt edenevad. Finantsinspektsioonist Kilvar Kessler, kes meil siin hiljuti käis ülevaadet andmas, on rääkinud, kuidas selle viimase firma käive ja turuosa on plahvatuslikult kasvanud: paari aastaga 0,01%-lt 53%-ni. Sealt tekkis see huvi. Ühesõnaga lühidalt: selle eelnõu mõte on see, et kuna Finantsinspektsioon sai kolmel korral haledalt peksa – kohtud ütlesid, et ei ole neil mingit õigust –, siis tuldigi Erki rinnale.

Tõsi, mitte kõik Riigikohtu liikmed ei arvanud niimoodi. Oli üks riigikohtunik, kellel on meie kalli kolleegiga sama nimi, Viive Ligi. Tema eriarvamus oli selline: "Ma ei nõustu koosseisu enamuse arvamusega, et kehtiva seaduse järgi ei ole Finantsinspektsioonil (FI) õiguslikku alust hoiatusteate avaldamiseks. Minu meelest on õiguslik alus olemas ning arvestades seda, et ringkonnakohus tuvastas muus osas hoiatusteate sisulise õiguspärasuse, polnud kaebuse rahuldamiseks alust." Nii et mida ma selle kohta ütlen? (Juhataja helistab kella.) Ei ole mina siin ...

Kui saaks veel mõne minuti?

01:58 Esimees Jüri Ratas

Jaa. Kui palju soovite?

01:58 Peeter Ernits

Kolm ikka.

01:58 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit.

01:58 Peeter Ernits

Ei ole minu asi siin otsustada – esimene, Nexo, tegeles krüptorahaga, unustasin ütelda –, kui professionaalselt Finantsinspektsiooni Kilvar Kessleri töötajad tegutsevad ja mida nad teevad, aga probleem on selgelt olemas. Ja minu meelest on mõistlik hoiatada, kui on kahtlusi. Teine küsimus on see, et kui õiglaselt need, kes finantsjärelevalvega tegelevad, ettevõtjatega, kes pakuvad erisuguseid teenuseid, käituvad. Aga taust on, jah, väga arusaadav ja selge ning seltskonnaajakirjanduses võiks sellest suurepäraseid lugusid kirjutada. Ei ole Finantsinspektsiooni asjad sugugi nii igavad, nagu ka inspektsiooni juht, kes hommikul läheb Viimsis linde pildistama. Aitäh!

02:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

02:00 Kalle Grünthal

Palun kolm lisaminutit juurde.

Austatud kolleegid! Täna me menetleme eelnõu 380 ja tegemist on selle teise lugemisega. Meeldetuletuseks ütlen ka seda, et selle Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu algatas Riigikogu rahanduskomisjon k.a 21. aprillil. Selle eelnõu sisu on see, et laiendatakse riikliku finantsjärelevalvega seonduva teabe avaldamise aluseid ning luuakse Finantsinspektsiooni seaduses õiguslik alus hoiatusteadete avaldamiseks. Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust nõuetele mittevastavatest tegevustest ja vastavatest kahtlustustest finantsjärelevalve valdkonnas.

Mida ma selle eelnõu kohta ütlen? Nii nagu eelnevalt siin selle eelnõu menetluse käigus, kui ettekandja vastas küsimustele, oli näha, ilmnes väga tõsist praaki. Seda oli nii eelnõu ettekandja kui ka juhtivkomisjoni, Riigikogu rahanduskomisjoni poolt, mis jättis täielikult mulje, et komisjon ei ole oma ülesannetesse absoluutselt tõsiselt suhtunud. Samas olen ma sunnitud tegema kriitikat ka meie lugupeetud Riigikogu juhatuse esimehe Jüri Ratase kohta, sest kui ma üritasin aru saada, mispärast ei ole siin materjalide juures ka Finantsinspektsiooni seadust, et me saaksime aru, mida tähendab selle [eelnõu] seitsmes lõige, mille kohaselt võib inspektsioon "avaldada ka käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutuste, välisriikide finantsjärelevalve asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide hoiatavaid teateid", siis ega ma vastust ei saanud. Ma saan muidugi aru, nimelt tuli mulle sellist sensitiivset teavet, et lugupeetud Jüri Ratas oli vahepeal kodus. Eks ta kindlasti sõi kõhu täis ja käis seal patjade vahel ja nautis muid koduseid hüvesid, aga see on selline asi, mida peaks tegema siis, kui tööasjad on tehtud. Ja ta nagu ei tahtnud seda kriitikat, et materjalid on puudulikud, omaks võtta. Mina siin praegu absoluutselt ei teeks etteheiteid meie ametnikele, sest ametnikud teevad seda, mida kästakse, ja kes ikka Riigikogu juhib kui mitte Riigikogu juhatuse esimees.

Mis puudutab selle asja sisulist poolt, siis ma tõin ka lugupeetud ettekandjale Erki Savisaarele siin viiteid selle kohta, et see eelnõu on tegelikult teatud mõttes põhiseadusega vastuolus, kuna siin esineb põhiseaduslikku riivet ehk inimest süüstatakse enne, kui selleks on olemas mingisugused õiguslikud alused või otsused, mille kohaselt me saame tunnistada, et see inimene on õigusrikkuja. Ma tahaksin rõhuda just selle [lisatava paragrahvi] teisele lõikele, mille kohaselt võib inspektsioon "enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda võib Inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks, või muule isikule". Siin on see riive koht, see, et "keda võib Inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks".

Palun kolm minutit juurde.

02:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, saab.

02:05 Kalle Grünthal

Ma tooksin selle asja puudulikkusega seoses näite Marti Kuusiku juhtumist. Me kõik ju teame väga täpselt, mismoodi toimus siinsamas saalis ja ka enne seda Marti Kuusiku süüstamine, et ta on toime pannud kuriteo. Teda materdati päris tõsiselt, tema elu põhimõtteliselt rikuti ära, tema perekonda traumeeriti. Praegu me teame, et ta on siiski esimese astme kohtus õigeks mõistetud, ja mina ütlen niimoodi, et me peame praegusel hetkel suhtuma absoluutse lugupidamisega sellesse kohtuotsusesse, sest vastupidiseid andmeid ei ole.

Sellessamas Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduses eksisteerib absoluutselt samasugune analoogia. Me paneme ühele pulgale nii õigusrikkuja kui ka isiku, keda inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal võib pidada õigusrikkujaks. Vaat see on selline tõsine juriidiline möödalaskmine, sest mis saab siis, kui inspektsioonile teadaolev informatsioon on puudulik. Mis saab siis, kui see informatsioon ei vasta tõele, aga me riputame hoiatusteate üles ja inimesele jääb eluks ajaks märk külge? See on minu hinnangul tõsine põhiseaduse riive. Ja tegelikult selle võimaluse olemasolu kinnitab ka sellesama seaduseelnõu neljas lõige, milles mööndakse, et hoiatusteates esitatud asjaolud ei pruugi osutuda hiljem põhjendatuks. Näete, me ei saa ju niimoodi öelda inimese tegevuse kohta, et paneme üles, vaatame, mis pärast saab. Sellised tendentsid meie õigusruumis on absoluutselt lubamatud. Saage aru, et on lubamatu, et me hakkame mingisuguse kahtlase informatsiooni põhjal riputama kusagile inimeste kohta üles hoiatusteateid, et vaat see on nüüd võib-olla pannud midagi toime. Ma ütlen "võib-olla" sellepärast, et see inspektsioonile teadaolev informatsioon ei pruugi olla tõene.

Muidugi on siin väga tõsine asi ka see, et hoiatusteade võib olla avalikult kättesaadav kuni viis aastat. Aga nagu öeldakse, saatan peitub detailides, ja ma arvan, et põhjus, mispärast ei tahetud tuua välja Finantsinspektsiooni seadust terviklikuna, on selles, et tegelikult seitsmes lõige ütleb ära, et inspektsioon võib avaldada ka välisriikide finantsjärelevalve asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide hoiatavaid teateid. Ehk siis, ütleme, valesüüdistuse põhjal, vale etteheite põhjal võib see informatsioon jõuda ka välismaale. Kas me sellist Eestit tahtsime?

02:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

02:08 Henn Põlluaas

Palun ka kolm minutit lisaaega!

02:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kokku kaheksa minutit! 

02:08 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Finantsinspektsiooni nimetus ajab ilmselt suurel osal Eesti inimestel ihukarvad püsti, sest vaieldamatult seostub see rahapesu ja muude finantsskandaalidega, mitte küll süüdi oleva poolena, vaid selle poolena, kelle kohustus on teostada finantsjärelevalvet finantssubjektide, st krediidiasutuste, pankade ja muude asutuste-ettevõtete üle, aga kelle tegevus ilmselgelt ei ole olnud tasemel ega piisav.

Finantsskandaalid on kandnud Eestit läbi terve meie taasiseseisvumise järgse aja. Mäletame ju väga hästi rublaskandaali, kus kavala skeemi järgi Vene rublasid tšetšeenidele müües sai Eesti Vabariik vastu dollareid ning mille käigus nii mõnigi mees rikastus ja sai miljonäri staatuse. Me mäletame suurepäraselt ka 10 miljoni dollari afääri. Kuigi selle peasüüdlane Siim Kallas väidab, et ta mõisteti õigeks, siis tegelikult mingit õigeksmõistmist ei olnud. See asi summutati avaliku huvi puudumise tõttu, ent see ei vasta absoluutselt tõele. Avalik huvi on püsinud tänini. Sellele järgnes 1994. aastal puhkenud VEB Fondi skandaal, kus Eesti ettevõtete Venemaal VEB Fondi külmutatud raha rändas väga salapäraseid teid pidi teatud isikute taskusse ja uurimine on näidanud, et see raha või vähemalt suurem osa sellest saabus siia Eestisse. Selle juhtumiga oli seotud jälle sellesama 10 miljoni dollari kangelane Siim Kallas, kes oli toona Eesti Panga esimees. Seal oli tegemist eri allkirjade, dokumentide võltsimisega. Seda uuriti. Väidetavalt olevat kapol teada ka selle isiku nimi, kes selle raha ära tõi, ja kuhu see läks. Aga see info on salastatud ja Riigikogu VEB Fondi uurimise komisjoni tulemusi ei avalikustatud. Seda ei ole siiamaani teinud ka Moskva.

Mida võib sellest järeldada? Kõik need isikud, kes sellega seotud olid, on väidetavalt seotud meie juhtiva erakonnaga või tihti juhtiva erakonna ja ka täna juhtpositsioonil oleva erakonnaga. Kui me läbi ajaloo vaatame otsuseid, mis on tehtud ning mis on täiesti selgelt Eesti huve ja riiklust kahjustavad, siis vandenõuteoreetikud võivad siin näha täiesti selget seost. Moskva teab, kes need isikud on. Moskva saab neid ka sundida tegema teatud otsuseid.

2009 ilmus meie ajakirjanduses mitmesuguseid artikleid selle kohta, kuidas Vene raha, miljardeid, pestakse läbi Eesti. Eesti ei reageerinud. Umbes samal ajal tuli siia Moskvast üks Vene keskpankur, samamoodi informatsiooni tooma, abi paluma, et seda takistataks. Ta läks tagasi Venemaale ja mõrvati. Umbes samal ajal mõrvati Venemaal ka Magnitski, kes paljastas tohutud rahapesu ja röövi tagamaad. Ta vangistati ja sisuliselt piinati surnuks. Väga paljud riigid, eeskätt USA, kuulutasid kõik nn Magnitski nimekirjas olevad isikud persona non grata'ks, nendele määrati mitmesuguseid sanktsioone. Eesti seda ei teinud. Alles 2016 väliskomisjoni survel, mille liige olin ka mina, seadustati see nimekiri ja Riigikogu otsusega pandi neile isikutele riiki sisenemise keeld. Aga Andres Anvelti, toonase sotsiaaldemokraatide siseministri tegevusetuse tõttu said need isikud vabalt käia Eestis edasi. Kui me Riigikogus tõstsime küsimuse üles, siis näitas ta näpuga välisminister Sven Mikseri peale, justkui see ei olnud algatust teinud. See keeld pandi lõpuks peale alles pärast Skripali mürgitamist ja mõrva Londonis. Miks ei tahetud seda teha varem, on arusaamatu.

Aga muidugi kogu selle taustal ja kogu selle aja käis Danske ja Swedbanki rahapesu, mille raames käis Eestist läbi umbes 200 miljardit dollarit musta raha. Finantsinspektsioon vaikis, Rahapesu Andmebüroo vaikis, kapo vaikis, Välisluureamet vaikis, prokuratuur vaikis. Ja vaikis ka rahandusminister Jürgen Ligi, kes oli ju tegelikult Finantsinspektsiooni nõukogu esimees. Tema ei suvatsenud kordagi seal isegi koosolekutel käia. Ja mis kõige kurioossem – aastal 2014 siseminister Anvelti ettepanekul võttis Riigikogu vastu otsuse, millega terve hulk rahapesuga seotud kriminaalkuritegusid muudeti lihtsalt väärtegudeks. Väidetavalt hakkas selle eelnõu ettevalmistamine pihta juba minu selja taga istuva auväärse asespiikri Hanno Pevkuri ajal, kes oli toona siseminister.

Nagu me näeme, on skandaal, rahapesu, tohutu seaduserikkumine ja kuritegevus käinud läbi terve meie taasiseseisvumise aja. (Juhataja helistab kella.) Ja mitte midagi ei ole tehtud, mitte mingit tulemust ei ole.

02:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg on läbi.

02:17 Henn Põlluaas

Finantsinspektsioon on olnud ümmargune null. Kahjuks. Aitäh! 

02:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

02:17 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Kallid kolleegid! Me oleme kuulnud siin täna selle eelnõuga seoses palju põnevaid sõnu ja eks te saate ise mõelda, kas suudate seda seadusemuudatust toetada või mitte. Milles kindel ei saa olla? Kindel ei saa olla selles, et see eelnõu teeb olukorra paremaks. Meile toodi palju näiteid, kuidas Eesti on viimaste aastate jooksul muudetud kohutavaks tondiks ja siin käib rahapesu. See ei ole nali. Tõepoolest, rahapesu käis siin mastaapsetes mõõtmetes. Kas see seadus aitab olukorda muuta? Kahtlen sügavalt. Aga iseenesest, kui ma küsisin eelnevalt ettekandjalt, pean silmas Erki Savisaart, et mis on selle eelnõu tegelikult tinginud, siis vastas mu hea kolleeg Erki, et Riigikohtu otsus tingis selle.

Loomulikult ma võtsin siis välja Riigikohtu otsuse ning analüüsisin seda, et kuivõrd see tingis ja mida seal lõpuks öeldi ja kuivõrd see võiks meie ühiskonda ja majandust aidata. Ja mis ma leidsin? Vaatasin seda, et tõepoolest, k.a 28. jaanuaril tegi Riigikohtu halduskolleegium otsuse 3‑19‑885, kus oli käsitletud [sama teemat,] mida käsitletakse seaduseelnõus 380. Lugu oli sellest, kuidas Finantsinspektsioon pani üles teate ühe ettevõtte kohta ja see ettevõte soovis muidugi teate maha võtta. Kuna Finantsinspektsioon seda ei teinud, siis kaebas ettevõte Finantsinspektsiooni kohtusse, aga Finantsinspektsioon kaotas kõikides kohtuastmetes. Ja mis ta edasi tegi? Loomulikult tuli siia rahanduskomisjoni, et ole hea, Erki, aita hädast välja. No Erki aitabki, loomulikult aitab, ta püüab aidata. Ta võttis aluseks sellesama Finantsinspektsiooni esitatud probleemistiku ja selle, mida Riigikohus ütles või vähemalt tundus ütlevat. Viitan nüüd sellele, et Riigikohus viitas või andis oma otsuses soovituse, et ta mõistab vajadust teavitada Eesti avalikkust ja tarbijaid põhjendatud ohust võimalikult vara, ka enne järelevalvemenetluse lõppu – see on väga oluline –, et ohtu ennetada ning rikkumist tõrjuda ja see kõrvaldada. Seetõttu juhtis ka Riigikohus seadusandja tähelepanu vajadusele luua hoiatusteadete avaldamiseks õiguslik alus. Ehk küsimus on selles, kas see õiguslik alus on olemas või ei ole.

Ja nüüd, oh püha imet, kui me vaatame riigikohtunike arvamusi, selgub, et võib-olla on see õiguslik alus täiesti olemas ja võib-olla on tont pimedast toast välja roninud ja tonti tegelikult ei olegi. Tõepoolest, mu hea kolleeg Peeter Ernits viitas siin riigikohtuniku arvamusele, mis on hoopis teist laadi ja mille põhjendus viitab sellele, et eelnõu 380 ei ole tegelikult vaja. See on tõlgendamise küsimus. Ta luges ette riigikohtunik Viive Ligi eriarvamuse, milles on öeldud – ma kordan natukene Peetrit, vabandust –, et selle koosseisu arvamusega ei saa nõustuda mitmel põhjusel. Ma rõhutan mõnda asja. Kõigepealt tuleb lähtuda sellest, et selles kaasuses on Finantsinspektsioon kinnitanud, et kaebajate üle ei tehtud finantsjärelevalvet ja hoiatuste avaldamine polnud seetõttu Finantsinspektsiooni seaduse § 54 alusel üldsegi keelatud. See on tõlgendamise küsimus. Finantsinspektsiooni tegevus ei seisne vaid finantsjärelevalves, seda kinnitab muu hulgas ka Finantsinspektsiooni seaduse § 58, mis reguleerib Finantsinspektsiooni vastutust sõltuvalt sellest ...

Palun veel kolm minutit!

02:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolm, palun!

02:21 Paul Puustusmaa

... sõltuvalt sellest, kas kahju on tekitatud finantsjärelevalvet tehes või väljaspool seda tegevust. Kui Finantsinspektsiooni tegevus piirduks finantsjärelevalvega, poleks sellist vastutust täpsustavat regulatsiooni vajagi, sest võimalikud eraõiguslikud tehingud oleksid niigi eraõiguse kaitsealas. Finantsinspektsiooni tegevuse mitmetahulisus tuleb otsesõnu välja, kui kõrvutada finantsjärelevalve mõistet, see on esitatud Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1, ja Finantsinspektsiooni ülesandeid, mis on esitatud sama seaduse § 6 lõikes 1. Finantsinspektsiooni järelevalvet tehakse konkreetse subjekti konkreetse tegevuse üle.

Head sõbrad, kokkuvõttes on meil seesama probleem, mis on meie ühiskonnas alati olnud: on kaks juristi, kolm parteid. Aga meie ülesanne on siin need otsad kokku võtta ja aidata kaasa regulatsioonide vähesusele, mitte paljususele. See on see, mida meilt tegelikult oodatakse. Ja seetõttu kutsun ma teid üles: kallid kolleegid, ärgem kiirustagem, hoidkem see loom lühema keti otsas, nagu ütleb klassik, ja ärgem toetagem seda eelnõu. Aitäh!

02:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

02:23 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Taas on avatud Finantsinspektsiooni seadus ja näen, et selle seaduse avamisega tehakse ainult pisimuudatusi, mis otseselt ei mõjuta ega muuda midagi. Samal ajal lokkab meie riigis juba aastaid tõsise probleemina kiirlaenufirmade tegevus. Ma ei ole üheski nendest seaduseelnõudest, kus me käsitleme Finantsinspektsiooni tegevust ja tema tegevusvaldkonda, näinud, et oleks püütud või soovitud hakata kiirlaenufirmade tegevust ohjama ja viia need Finantsinspektsiooni järelevalve alla.

Räägiksin natuke nendest kiirlaenufirmadest. Mäletan seda aega, kui kiirlaenufirmad Eesti turule tulid. Töötasin sel hetkel majanduspolitseis uurijana ja see tähendas seda, et meie töölauad olid uppunud kelmuste avaldustesse. Kuid selleni, et me oleks saanud neid kvalifitseerida kelmusena, läks omajagu aega, sest see oli esmakordne skeem, mille kohta ei osanud politsei mitte mingit seisukohta esialgu kujundada. Skeem oli selline. Politsei poole pöördusid kannatanud, kes olid avastanud, et nende nimel on ootamatult võetud kiirlaenu, ja sellest said nad teada sellisel teel, et neile tulid postkasti nõuded. Tunnistajateks nendes kriminaalasjades hakkasid olema kiirlaenufirmad. Kuskil selles ahelas olid ka kurjategijad, need, kes selle raha tegelikult omastasid.

Mis oli selle skeemi põhiprobleem kriminaalpolitsei vaatevinklist? Põhiprobleem oli see, et isikutele anti ilma igasuguse kontrollita, ilma igasuguse riskianalüüsita vabalt välja laenusid. Algselt toimus see lausa sellisel kujul, et isegi isikut tõendavat dokumenti ei olnud vaja, tuli ainult SMS-teade, saatsid pangakonto numbri, isegi isikukoodi ei küsitud, ja raha laekus sellele kontole, mis number saadeti. Isik ise ei teadnudki seda. See oli kõik kurjategijatel ilusti ära sätitud. Mäletan, et hakkasime politseis väga kõvasti võitlema selles suunas, et natukenegi kiirlaenufirmade tegevust ohjata, seda natukenegi reguleerida, et see vastaks elementaarsetele nõuetele ja et oleks tuvastatav, kellele see laen väljastatakse. Muidugi oli meie soov, et kiirlaenufirmasid, väljastatavad laenud olid eri suuruses, saaks käsitleda kui krediidiasutusi. Aga sellele oli väga suur vastuseis ja tundub, et seda on siiani.

Mis oli teine tõsine probleem? Tunnistajad ehk kiirlaenufirmad ise. Tunnistajateks said olla kiirlaenufirma juhatuse liikmed. Aga menetluste käigus ilmnes, et enamikus neist, kümnetes kiirlaenufirmades, mis olid turul väga aktiivsed, ei olnud juhatuse liikmeteks nende firmade omanikud. Nende juhatuse liikmeteks olid suvalised inimesed, kes tegelikkuses olid ainult nime poolest seal juhatuse liikmeteks, ja seetõttu ei jõudnudki see kriminaalasi õigete inimesteni. Need inimesed, kes tegelikult kõige selle taga olid, jultunult ja rahulikult rikastusid. Nad rikastusid meie oma inimeste arvel, rikastusid teadlikult kuritegevuse arvel, sest lähtuti ainult omakasust.

Ma rõhutan, mis kokkupuude on sel Finantsinspektsiooniga. Just nimelt see kokkupuude, et see kõik sai toimuda ainult seetõttu, et mitte ükski asutus ei teostanud nende üle järelevalvet.

Järgmine probleem, mis ilmnes, oli see, et intressimäärad, mis kiirlaenufirmadel olid, olid niivõrd suured, et lõpptulemusena kujunes laenusumma intress ...

Palun kolm minutit juurde.

02:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit.

02:27 Kert Kingo

... 2–3 korda suuremaks, kui oli laen ise. Ka selle vastu pidime kõvasti võitlema, et saavutada õiglus. Prokuratuuri abil tegime Riigikogu jaoks seaduseelnõusid, et intress ei tohiks olla suurem laenatud summast.

Mis on kogu selle jutu mõte? Me avame seaduse, teeme peenhäälestusi, kohendame sõnastust ja paremal juhul paneme mingi uue tähtaja juurde, aga me ei tegele ühe väga suure probleemiga, mis teeb meie riigi inimesi vaesemaks ja viib neid võlaorjusesse. See toimib ja keegi rikastub selle arvel. Ja see ei ole mitte tagasihoidlik rikastumine, vaid keegi elab selle arvel väga hästi. Ja mitte midagi ei võeta ette. See, et ainult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab neid kaebusi menetleda, ei ole lahendus. Kui inimestel on niivõrd kerge saada kiirlaenu, sest mitte keegi nende maksevõimekust ei kontrolli, ning nagu me teame, väikese sissetulekuga perede probleem on see, et kiirlaen võetakse spontaanselt, hetkeemotsiooni ajel või pisivajaduste rahuldamiseks või lihtsalt hea enesetunde jaoks, siis tegelikult on see kogu meie ühiskonna mure. Madala elatustasemega pered jäävad selle võrra veel vaesemaks ja nad ongi selles võlaringis, kust välja ei saa tulla.

Ma saan aru, et kohtutäiturid saavad tänu nendele palju tööd. Nendel on sissetulek ja tegevus justkui toimub. Aga meie saame hunniku inimesi, kellel on märk otsa ees, kes on üleni võlgades, kes ei saa normaalset, tavapärast elu elada. Ja kõige hullem on see, et me vaatame seda kõike rahulikult pealt, sest keegi rikastub ja kellelgi on selle tõttu hea elu.

Ma väga loodan, et kui me järgmine kord hakkame siin Riigikogus seda Finantsinspektsiooni seadust avama, siis ma näen selles eelnõus ka mingeid kirjeid kiirlaenufirmade tegevuse kohta ning nende tegevuse ohjamise ja järelevalve kohta. Aitäh!

02:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

02:30 Jaak Valge

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea tehniline personal! Vaadake, aeg on praegu selline, mis natukene justkui provotseerib selliseid filosoofilisemaid arutlusi sellel teemal, et kust me oleme pärit ja kuhu me oleme teel. Nagu ma oma eelnevas sõnavõtus juba korra ütlesin, finantssektor ja tegelikult ka finantskapital on viimastel aastakümnetel omandanud majanduses erakordselt suure tähtsuse. Erakordselt suure. Ja loomulikult peaks sellel olema ka teatav vastukaal finantsjärelevalve näol. Kui efektiivne see on olnud? Me tõenäoliselt peame tunnistama, et Eestis see piisavalt efektiivne seni pole olnud.

Esimese või täpsemalt öeldes võib-olla mitte esimese, vaid kõige mõjukama käsitluse finantskapitalist avaldas Karl Marx. Ta nimetas oma raamatus "Kapital" toote müügi- ja omahinna vahet lisandväärtuseks ja arvas, et see lisandväärtus on jaotunud ebaõiglaselt. Miks ta ebaõiglaselt on jaotunud? Selle põhjuseks pidas Marx eraomandit. Ja siit tuli loomulikult selline loogiline järeldus, et õigluse taastamiseks tuleb eraomand riigistada ehk natsionaliseerida, st võtta ühiskondlikku omandusse.

Karl Marxi teooria põhjal on kujunenud teatavasti suur ideoloogia, mida me tänapäeval tunneme marksismina. Nõukogude Liidus oli see äärmiselt populaarne, ehkki mõned teoreetikud väitsid, et see ikka ei ole päris marksism, mida Nõukogude Liidus viljeldi. Võib-olla on see paljudele imestuseks, aga esialgu jätkas marksism vitaalselt oma elu akadeemilistes ringkondades. Hiljem on marksism ise ja temast võrsunud mitmesugused järelteooriad osutunud väga populaarseks.

Karl Marx sündis 5. mail 1818 Saksamaal Trieris juudi perekonnas ja suri 14. märtsil 1883 Londonis, vahepeal oli ta Londonisse elama läinud. Ta õppis 1835–1841 Bonni ja Berliini ülikoolides õigusteadust ja filosoofiat, nii et tegelikult ta päris majandusteadusliku haridusega ei olnud. 1845. aastal kirjutas ta koos oma kaastöölise Friedrich Engelsiga sellise teose nagu "Saksa ideoloogia". Selles postuleeris ta ajaloolise marksismi seisukoha, et ajaloolist arengut määrav tegur on materiaalsete hüvede, sh finantshüvede teenimine.

1848 kirjutas ta koos Engelsiga "Kommunistliku partei manifesti", milles finantskapitalist eriti palju juttu ei olnud. Aga 1849, peale Euroopas [toimunud] revolutsioonis lüüasaamist emigreerus ta Inglismaale, kus – pange nüüd tähele, palun! – 1859 ilmus tema teoreetiliselt üks kõige olulisemaid teoseid, "Poliitilise ökonoomia kriitikast". Selles oli finantsteemast juba päris palju juttu. Ja 1867 ilmus "Kapitali" esimene osa.

Eelnõu juurde tagasi tulles ...

Palun kolm minutit juurde!

02:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

02:35 Jaak Valge

Eelnõu juurde tagasi tulles pean nentima, et tänapäevasest finantsjärelevalvest ei teadnud Marx mitte midagi.

Aga lähen nüüd taas konteksti juurde. Niisiis, 1867. aastal ilmus "Kapitali" esimene osa, 1885. aastal teine osa ja kolmas osa jäi pooleli. Aga Marxi märkmete põhjal koostas selle Friedrich Engels. Hiljem on olnud väga palju vaidlusi selle üle, kas Engels tegi seda ikka piisavalt autentselt ja Marxi autorsust arvestades või mitte. "Kapital" keskendus juba puhtalt finantskapitalile, see oli tema tuum.

Marxi kui teoreetiku mõju oli tohutu. Ja mitte ainult finantskapitali mõttes või isegi mitte primaarselt finantskapitali mõttes, vaid eelkõige sotsiaalfilosoofia ja makrosotsioloogia mõttes. Need on jätkuvalt tõlgendamise objektideks.

Marx kirjutas oma peamised tööd kusagil 19. sajandi keskpaigas, nagu ma enne rääkisin, ja ka sajandi teisel poolel. Kui me tahame mõista seda Marxi käsitlust või tema vaadet ja võib-olla ka tema vigu ning seda, miks ta ei suutnud finantsjärelevalve vajadust korralikult ette näha, siis me peame mõtlema eelkõige selle konteksti peale, kus ta elas ja kus ta oma teooria välja töötas.

Ma jätaksin siinkohal jutu pooleli ja tuleksin selle konteksti esitamise juurde tagasi siis, kui me käsitleme rohkem poliitika ideoloogia teemalisi eelnõusid. Aitäh!

02:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

02:37 Anti Poolamets

Aitäh sõna eest! Ma tahan hea sõnaga meelde tuletada paari inimest, kellest üks on võib-olla teleka taga, aga teine ehk kusagil Muhu saarel. Üks endine reformierakondlane, üks praegune reformierakondlane.

Alles üsna hiljuti läks sotsiaalmeedias sõnasõjaks nende kahe persooni vahel, kes on nii kaua siin saali, erakonda, fraktsiooni jaganud. Sõnasõda käis [sotsiaalmeedias] postituse all, kus postitaja nentis, et ainus huvide konflikt rahapesu uurimise kaasuses on Jürgen Ligil. Seda kinnitas tema põline erakonnakaaslane Igor Gräzin. Gräzin ütles, et Ligi oli kogu rahapesu aja rahandusminister ja pole huvitatud tõe väljaselgitamisest. Härra Ligi, tulge ja kommenteerige, sest teie nime mainiti! Jürgen Ligi vastas: "Igor Gräzin, sa oled haletsusväärne. Sa tead juristina hästi, et ei Helme ega ta advokaat ei oma puutumust tõe ega selle uurimisega. Uurib prokuratuur neist sõltumata ja nendega koostööd tegemata, neid ei lasta isegi juurde. Sa tead ka seda, et rahandusministrid ei uurinud ka varem ja rahapesuga on neil puutumust ainult finantsstabiilsuse ja regulatsioonide poolest ja siin on mul ette näidata õnnestumised ja ainult õnnestumised." Edasi kurtis Jürgen Ligi, et "iga minister ei ole eikeegi, muidu ei laimataks mind ja tegeldaks nendega, kelle töö kuriteoennetus tegelikult oli. Rahapesu on kuritegu, mitte rahandus."

Igor Gräzin vastas oma heale erakonnakaaslasele: "Muidugi, eks seal raskusi võis olla. [---] Tapeti Magnitski, kelle kohta on Obama avaldus ja Magnitsky Act jne, mõrva motiivid olid Narva maanteelt ca 1 km prokuratuurist ja 1,5 km rahandusministeeriumist eemal. [---] Samal ajal on tähtis see, et keegi lööb kellelegi panniga pähe! Ja veel," ütles Gräzin, "ma ei taha süüdistada ühtegi erakonda (veel) ja rõhutan, et Eerik-Niiles Kross oli otsast peale Magnitski asja poolt." Igor Gräzin vastas sellele, kui Jürgen Ligi oli öelnud, et sa ju laimad mind: "Kui õnnestumised, no mis siis viga! Aga huvide konflikt siiski kah. Õnnestumiste kõrval on tegemist kaasusega, kus on huvi asju kinni mätsida. [---] Mätsiti kinni teine lugu, VEB Fond, mis paneb mõtlema." Ja seda rääkis reformierakondlaste põline erakonnakaaslane.

Kust me saaksime veel pädevamat siseinfot, kui siin on ränk huvide konflikt olnud? Totaalne läbikukkumine. Kas tahtlik? Väga hea küsimus. Mis siis öelda meie suurepärase õigussüsteemi kohta? Milliseid kiidusõnu öelda? Ei aita ka õigekeelsussõnaraamat, et ühtegi kiidusõna leida. Sest kes on süüdi mõistetud? Näidake mulle üks hing, kes on nende sadade miljardite voogamise eest süüdi mõistetud. Viktoriiniküsimus: kes on süüdi mõistetud? Milline ülitähtis persoon anti kohtu alla? Oli vist üks või kaks tellerit. Kas see on õiguskord, mis globaalset rüüstamist võimaldab?

Palun lisaaega!

02:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui palju?

02:42 Anti Poolamets

Kolm minutit palun.

02:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

02:42 Anti Poolamets

Me peame ümber kirjutama ühe tuntud vanasõna, mille järgi on suured sulid tõllas ja väiksed võllas. Ei ole ei suured võllas ega ka väiksed võllas, mitte keegi ei ole võllas. Selline on meie õiguskord.

Head Reformierakonna sise- ja justiitsministrid! Te ei ole suutnud 17 aastaga luua sellist õiguskorda, kus kas või üks teller saaks karistada sadade miljardite voogamise, haisuse voogamise eest. See oli Solgi-Neeva, mis läbi Eesti läks. Meie pangad, Rootsi pangad, kuritarvitasid meie usaldust. Mida nad on selle taastamiseks teinud? Rüüstati. Pangad on nagu riik riigis. Mitte keegi ei kanna vastutust, mitte ükski teller ei kanna vastutust, pankuritest rääkimata. Ja kes ütles, et Eesti õigussüsteem on ohutu? Seda ütles Danske Banki juhtkond oma lekkinud memos. Siin polevat vaja millegi pärast muretseda. 17 aastat olete te juhtinud meid suurepärasesse karistamatuse tsooni. Ainult need, kes panniga pähe annavad, vaat need pannakse kinni. Aga kui rüüstatakse terveid riike, ei juhtu mitte midagi.

Oleg Ossinovski korrumpeerib kahte riiki korraga, jääb hiiglasliku pagasiga vahele kahe riigi vahel, rahakottidega jääb vahele. Mitte midagi ei juhtu. Mitte midagi! Ainult see Stjopa, kes panniga virutas, jääb Kohtla-Järvel vahele. Te olete loonud fantastilise korralduse, fantastilise õiguskorra, kus mitte keegi valgekraedest enam vahele ei kuku. Miljardid on läbi jooksnud, keegi on tapetud, keegi on ennast ära tapnud. Mitte midagi ei juhtu! Mitte midagi! Aitäh!

02:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

02:44 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! On päris huvitav siin öösel kolmveerand kolm kõnet pidada. Minul väga häid oraatorivõimeid ei ole, ma alati väga kadestan neid inimesi, kellel need on. Minu lugupidamine! Aga ma räägin pisut oma mõtetest.

Finantsinspektsioon alustas tegevust 1. jaanuaril 2002, kui ühinesid Eesti Panga Pangainspektsioon ja Rahandusministeeriumi haldusalas tegutsenud Kindlustus- ja Väärtpaberiinspektsioon. Ühtse järelevalve vajadus oli väidetavalt päevakorras olnud juba Maapanga pankroti ajal 1998. Finantsinspektsiooni seadus võeti vastu 9. mail 2001. Sellest ajast on Finantsinspektsiooniga olnud seotud ka härra Kilvar Kessler. Finantsinspektsioon kuulub Euroopa järelevalveasutuste võrgustikku, nii et kompetents peaks olema kõrgel tasemel ja jätkusuutlik. Lisaks on meil Rahapesu Andmebüroo ja rahapesu tõkestamise valitsuskomisjon. Nende roll on tagada finantssüsteemi usaldusväärsus ja läbipaistvus, koos Rahapesu Andmebürooga peaks olema loodud kõik võimalused rahapesu takistamiseks.

Rahapesu riski määratlemisel on hinnatud Eestit indeksiga 2,36 (võimalik on 10). See väga kõrge ei ole. Eksperdid on öelnud, et Eesti on üks suurima riskiga riike maailmas. Me teame, et 2007–2015 pesti meil siin Eestis raha üsna ohjeldamatult. Seda tehti isegi siis, kui naaberriigi saadik oli käinud meid hoiatamas. Pisut oli sellest ka kuulda. Oli isegi kuulda, et midagi avastati, aga see avalikustamine sumbus peagi. Nüüd on võimalik lugeda err.ee-st, et Danske Banki ei ohusta rahapesuvastaste reeglite rikkumise eest kriminaalvastutusele võtmine. Huvitav küll, miks? Samas loen, et Ameerika Ühendriigid esitasid hagi Danske Banki tegevjuhi vastu. Taotleti 10 miljoni Taani krooni väärtuses hüvitist. Meie oleme piisavalt rikkad, meie loobusime trahvirahast osa saamast või vähemalt osa küsimast.

Väga keeruline on aru saada, mis tegelikult toimub. Miks ei avastanud Eesti asjaomased asutused niivõrd suures ulatuses rahapesu? Miks midagi ette ei võetud? Nüüd oleme tegelikult teisipidi äärmuses. Martin Helme rääkis siin ettevõtetest. Mina võin vaid lisada, et laenuvõtja, ka eraisik, peab laenu võtmisel selgitama isegi üsna pisikese omaosaluse korral selle õiguspärasust ehk seda, kust tema omaosalus pärineb. Sellise kogemuse sai üsna hiljuti üks noor inimene.

Ma ei tea, kas see on meile omane, et kui me midagi teeme, siis teeme ikka vene lollust saksa täpsusega. Seda ütleb rahvaluule. Tuleb täita ankeete ja kunagi ei tea, milline on ankeedi tulemus. Näiteid on võtta nii ajakirjandusest kui ka praktilisest elust. Ma ei usu, et see seaduseelnõu, mida me täna siin menetleme, lahendab olukorra. Aga ma siiski väga loodan, et see seadusemuudatus loob eelduse muuta Eesti pangandus usaldusväärsemaks. Aitäh!

02:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

02:49 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head sõbrad opositsioonist, koalitsioonist! Me arutame siin praegu Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Ja oleme juba korduvalt ja korduvalt oma küsimustes välja toonud, et kahjuks me täna selle seaduseelnõu ettekandjalt eriti mingeid vastuseid ei saanud. Ma ei tea, kas on küsimus selles – no tegelikult ma ei kahtlusta kuidagi lugupeetud ettekandjat selles, et ta oleks kuidagi rumal või et ta ei valdaks teemat, aga kahetsusväärselt ei tahtnud ta meile täna sugugi vastuseid anda ega avada laiemalt selle seaduse tausta, sisu ja tagamaad. Kahetsusväärselt on ka seaduseelnõu tekst ja seletuskiri väga lakoonilised.

Me oleme täna siin korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et on väga halb praktika, kuidas me neid seaduseelnõusid siin menetleme. Meil on praegu unikaalne võimalus kasutada ära aega, et sisusse süüvida, üritada aru saada, kuidas me seadusandjana peame käituma ja kuidas me peame nende seaduseelnõudega edasi toimetama. Jah, Finantsinspektsioon on oluline lüli kogu finantsmaailma reguleerimisel. Samas me teame, et see Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mida me täna siin arutame, oleks pidanud eksisteerima juba ammu sellisel kujul, nagu ta meil täna siin on, kas või nii lakoonilisel kujul, nagu ta on.

Aastatel 2008–2014 käis läbi Eesti pankade suuremahuline rahapesu ja Finantsinspektsioon ei teinud ega näinud tookord midagi. Me ei tea, võib-olla nägi. Aga ikka öeldakse ju, et ärge käige minu sõnade järgi, käige minu tegude järgi. Tegusid me kahjuks tookord ei näinud. Ja tõesti, nüüd me oleme selle seaduseelnõu puhul arutamas, et kui suurte silmadega kalavõrk on suured kalad läbi lasknud, siis hakatakse punuma väikest võrku. Hoolimata sellest, et me ei saanud täna eelnõu ettekandjalt eriti palju vastuseid, siis sellest lakoonilisest tekstist selle järelduse võib ometi teha, et see on väike võrk, mida praegu üritatakse üles seada, aga millega ollakse suhteliselt lootusetult hiljaks jäänud. See üle 200 miljardi euro, mis nendel aastatel läbi Eesti pankade liikus ja mis tegelikult meie riigi mainet tohutult kahjustas, kahjustab ka praegu, see kõik on juba teoks saanud.

Lisaaega, palun! Vabandust, ma vaatasin, et te magate. Kolm minutit.

02:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, ma ei maga, ärge muretsege.

02:54 Helle-Moonika Helme

Silmad olid kinni.

02:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolm minutit, palun!

02:54 Helle-Moonika Helme

Tore, et te olete jätkuvalt meiega. Kui vaadata lihtinimese seisukohalt, mida see kõik endaga kaasa toob või on tegelikult juba toonud, siis sellise lihtsa inimesena ja pangateenuste kasutajana ma juba paar aastat tagasi hakkasin märkama, et iga natukese aja tagant, kui ma tahan siseneda internetipanka, vupsab mulle ekraanile küsitlus, mis tuleb täita. Sellest mööda hiilida ei saa. Kui sa tahad oma toimingud ära teha, siis ükskõik, kui kiire sul on, sa pead selle küsimustiku täitma. See on tohutult tüütu ja inimesed võib-olla ei mõistagi, mis asi see on. Aga see on just nimelt see väike võrk, millega üritatakse püüda – mida? – prügikalasid. Kuid neid ju ei ole. Mitte keegi meist, lihtsatest inimestest ei tegele ju tegelikult sellega, mille jaoks see seaduse täiendamise seaduse eelnõu siin täna meil arutlusel on.

Aga kuna mul on natukene aega, siis ma mõtlesin, et ma loen teile ette, mida Finantsinspektsioon ise enda tegevusest arvab ja kuidas ta ennast kiidab. Siis ehk saab kuulaja ka natukene aimu selle teema kohta, mida me täna siin käsitleme, sest nagu ma olen siin juba korduvalt öelnud, ettekandja jutust me väga palju informatsiooni ei saanud.

"Finantsturud on üleilmselt läbi põimunud, nii heas kui ka halvas mõttes vastastikuses sõltuvuses. Ka Finantsinspektsioon on [---] üks tihedaimalt Euroopa Liidu finantsjärelevalvete ja partnerasutustega seotud Eesti asutusi. [Finantsinspektsiooni] koostöö võimaldab ühiselt piiriüleselt riske kaardistada ja juhtida. Lisaks annab lõimumine inspektsioonile kui väikseimale finantsjärelevalveasutusele võimaluse rakendada maailma parimate hulka kuuluvaid metoodikaid ning panustada oma oskusteavet nende väljatöötamisse. Nagu mündil on kaks külge, siis ka tihedal tööprotsesside koondumisel Euroopas on inspektsioonil senise kogemuse põhjal välja tuua mõned küsitavused, näiteks raskesti juhitavad otsustusprotsessid, mis harvadel, kuid meie jaoks kahetsusväärsetel juhtudel ei pruugi alati tuua Eesti huvidega kokkulangevat tulemust, ning koormav bürokraatia. Aga siiski on finantsjärelevalveasutuste tihedam koostöö plussmärgiga, kuna see aitab kaasa veelgi kvaliteetsema järelevalve tegemisele." (Juhataja helistab kella.) "2019. aasta märksõnadeks Balti riikide finantssektori, eriti aga just Eesti finantsturgude puhul on koondumine, kohandumine ja kasv."

Kas mu aeg on otsas?

02:58 Aseesimees Hanno Pevkur

On tõepoolest. 

02:58 Helle-Moonika Helme

Sellest on väga kahju, sellepärast et see tore ja kena kiidulaul ...

02:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Jääb ootama järgmist korda. Mart Helme, palun!

02:58 Helle-Moonika Helme

Võite ise edasi lugeda. Aitäh!

02:58 Mart Helme

(Laulab kõnepulti tulles.) Lions sleeps tonight ... Millegipärast hakkas see laul kummitama. Lugupeetud eesistuja, vabandust, kui ma teie und segasin!

02:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma pole kordagi maganud ja ma soovitan ka teil püsida ärkvel nagu mina.

02:58 Mart Helme

Jaa, ma püüan ärkvel püsida.

02:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Väga hea!

02:58 Mart Helme

Kolleegid siinpool ekraani ja sealpool ekraani ja ei tea veel, kus kohas! Meil on siin eelnevate kõnelejate suust kuuldud väga palju teravat kriitikat Finantsinspektsiooni aadressil ja ma arvan, et see on olnud üsna õigustatud. Kui me vaatame oma lühikeses ajaloos tagasi, siis leiame seal ikkagi väga palju piinlikke momente seoses sellega, missugused rahavood on läbi pankade liikunud ja kui vähe on suudetud sellele kätt ette panna ja kui suurel määral on informatsioon selle kohta tulnud Eestisse tegelikult väljastpoolt Eestit.

Nüüd on meil siin seaduseelnõu 380, mis püüab seda olukorda natuke rohkem rööbastele seada. Tõsi küll, kuigi ma ütlen, et selle eelnõu sisu on igati asjalik, aga väga lakooniline, ei saa ma endas maha suruda väga tõsist kahtlust uute rakendatavate meetmete efektiivsuse suhtes. Nagu siin on juba korduvalt tõdetud, ei saanud me ka eelnõu ettekandjalt piisavalt selget informatsiooni selle kohta, mida see hoiatusteade ja hoiatusteadete avalikustamine tegelikult endast kujutavad. Küsisime väga selgelt, kas hoiatusteade on süüstav, st kas institutsioonile, finantsinstitutsioonile, finantsteenuse pakkujale, kes selle hoiatusteate saab, esitatakse juba sisuliselt süüdistus või on see tõepoolest sõna-sõnalt hoiatus, et me oleme tähele pannud, et teil ei ole asjad just nagu päris korras, tehke need korda. Ka see on võimalik, sest need, kes on natukenegi raamatupidamisega tegelenud – ma arvan, et siin on väga palju inimesi, kellel on olnud oma väike ettevõte –, teavad, et raamatupidamises võib ette tulla rutiinseid eksimusi, kuskil jäävad mingisugused asjad kajastamata või ühes tulbas on need olemas, aga teises tulbas ei ole.

Kõike juhtub, inimene eksib ja see eksimus võib kajastuda ka tema raamatupidamise dokumentatsioonis. Täpselt sama kehtib ka suuremate asutuste puhul, sealgi esineb inimlikke eksimusi, tehnilisi eksimusi, näpuvigu, paljutki mis. Sellisel puhul on tõepoolest vajalik hoiatus: me oleme tuvastanud, et teil on seal mingi näpukas, tehke see korda. Aga seda hoiatust on võimalik tõlgendada – me ei saanudki ettekandjalt selle kohta vastust – ka kui süüstavat hoiatust: me oleme teinud kindlaks, et te olete süstemaatiliselt rikkunud seda, teist või kolmandat seadust-eeskirja, ja seetõttu me hoiatame teid, et algatame teie suhtes menetluse, mis võib üle kasvada kriminaalmenetluseks ja viia nende või nende tagajärgedeni. Need küsimused jäid komisjoni esindajal selgelt lahti rääkimata. Meile isegi ei öeldud, kas komisjonis neid arutati.

Palun lisaaega!

03:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui palju?

03:03 Mart Helme

Kolm minutit, kui annate.

03:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

03:03 Mart Helme

Meile isegi ei öeldud, kas need teemad olid arutlusel või libiseti nendest üle. Aga ma arvan, et need on väga põhimõttelised küsimused.

Mõnevõrra tekitab segadust ka see, et nende teatiste kehtivusaeg on viis aastat. Viis aastat on finantsmaailmas tegelikult väga lühike aeg. Kes on natukenegi ettevõtlusega tegelnud, see teab, et viie aasta jooksul võivad olud muutuda ja muutuvad ka seadused. Ja tihtipeale on need asjad mingisuguses ulatuses tagasiulatuva mõjuga. Eksimuste, rikkumiste, kuriteo tuvastamise korral võivad need asjad võtta aega ja ilmneda või tõestatud saada rohkem kui viis aastat hiljem. Ka sellele ei saanud me mingisugust vastust ega selgitust, miks just niisugune tärmin ja kas ei peaks lahti kirjutama, et teatud asjade puhul on vaja pikemaid tähtaegu ja teatud asjade puhul võivad need tähtajad olla lühemad.

Ühesõnaga, ma tahan selle jutuga öelda seda, et sellest eelnõust ja siin sisalduvast jääb väga suurel määral mulje kui formaalsusest – teeme selle formaalselt ära. Sellele viitas mingil määral ka ettekandja, kui ta ütles, et tegelikult on neid hoiatusi välja saadetud juba varemgi, aga piisavalt selget õiguslikku alust pole sellel olnud ja nüüd me loome piisavalt selge õigusliku aluse. Mina ütlen seda eelnõu lugedes, et me ei loo piisavalt selget õiguslikku alust. See ei ole piisavalt selge õiguslik alus. See on laialivalguv, mitmeti tõlgendatav, tähtaegade suhtes küsitav. Ja seetõttu ma ütlen, et ma ei hinda seda eelnõu vormistusliku poole pealt, sisulise poole pealt kõige õnnestunumaks. See on samm õiges suunas, seda kahtlemata. Aga mulle tundub, et see samm on formalistlik ja ei anna seda tulemust, mida temalt loodetakse. Aitäh!

03:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

03:06 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametnikud, tööinimesed! Head kolleegid! Finantsinspektsioon kasutab võtteid, mis likvideerivad majanduse, sest ettevõtjatelt võetakse ära võimalus tööd teha ja pangad panevad arved kinni. Nad kardavad, et Finantsinspektsioon hakkab neid kiusama, ja see tekitab omakorda probleemi, et meil hakkavad väikefirmad kaduma. Siia taha tulevad veel hoiu-laenuühistud, kelle tegevus sõltub samuti Finantsinspektsioonist. See olukord tuleb lahendada, sest selle eelnõuga on võimalus ettevõtteid kiusata. Tänan tähelepanu eest!

03:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

03:07 Rene Kokk

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Arutame siin Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu 380. Ma loen ette mõned read praegu kehtivast Finantsinspektsiooni seadusest. Selle § 3 räägib finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise eesmärkidest. Lõige 1: "Finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide ja investorite huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada Eesti rahasüsteemi stabiilsust."

Kahjuks on meil läbi aastate jätkuvalt väga palju probleeme sellega, et meie kaaskodanike usaldust kuritarvitatakse. Me peame kahjuks jätkuvalt lugema juhtumitest finantsettevõtetega, kes kuritarvitavad inimeste usaldust, nii et inimesed kaotavad oma säästud. Tihtipeale on tegemist inimestega, kes on maha müünud oma metsad, oma maad, kogu kinnisvara, ja pannud ilusa jutu peale oma vahendid intressi teenima, aga ühel päeval avastavad suure nördimusega, et nende raha on läinud. Siis tekib küsimus, kus kohas olid Finantsinspektsioon ja teised asutused, kes pidanuks tagama, et seda ei juhtuks. Kahtlemata on see eelnõu, millest me siin räägime, üks samm paremuse poole. Ja loomulikult oleks pidanud see samm olema tehtud juba aastaid tagasi, aga parem hilja kui mitte kunagi.

Järgnevalt on mul plaan käia üle mõned ohumärgid, kuidas ära tunda võimalikku kelmust. Minu jutu tulemus võiks olla see, et kas või üks inimene pärast seda, kui ta on kuulnud mu juttu, kahtleb, enne kui otsustab kuskile raha paigutada. [Kui kas või üks inimene] teeb õige otsuse ega lähe pettuse ohvriks, siis võime öelda, et [mu jutt] on korda läinud.

Mis on investeerimispettuse põhilised ohumärgid, millele peaks inimesed tähelepanu pöörama? Eks me kõik oleme ilmselt kokku puutunud sellega, et meile helistatakse imelikelt numbritelt, nii kodumaistelt kui ka välismaistelt, ja tehakse korduvaid soovimatuid kõnesid. See võiks olla esimene ohumärk, mis peaks meid panema mõtlema, miks see nii on ja mis võiks olla selle pideva tüütaja mõte, et ta kogu aeg [helistab].

Tihti on juttu olnud sellest, et kui mingi asi paistab liiga hea, et tõsi olla, siis üldjoontes võime tõdeda, et nii see ka on. Kui sulle lubatakse kiiresti tasuvat investeeringut, mis olevat väga turvaline, siis tasub alati olla tähelepanelik ja ettevaatlik ning mõelda selle peale.

Harvad ei ole needki juhtumid, kui pakkumine, mis inimesele tehakse, kehtib ainult lühikest aega ...

Palun aega juurde! Palun kolm minutit!

03:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

03:12 Rene Kokk

Aitäh!

Kui te just igapäevaselt investeerimisega ei tegele, siis võiks küll lamp põlema minna selle peale, kui hakatakse rääkima juttu, et just täna ja just teile on neil väga oluline ja hea pakkumine, võtke või jätke. See on üks survestamise meetod, mille korral antakse inimesele väga vähe mõtlemisaega. Ei ole ju saladus, et sellised kelmid on väga head psühholoogid ja teavad täpselt, mis nuppudele vajutada ja kuidas inimesi mõjutada.

Aga nüüd käiksin üle mõned põhireeglid, mis on loomulikult ka internetist leitavad ja mida soovitan kõigil vaadata, enne kui otsustate oma raha kuskile panema hakata. On sellised lihtsad reeglid. Olenevalt inimesest on mõnel inimesel raske ära öelda. On inimesi, kellel on väga raske müügitöö tegijatele ära öelda. Öelda, et ei soovita midagi osta. On inimesi, kellel on lihtsam ei öelda, ja on inimesi, kellel on raskem ei öelda. Aga võtke rahulikult. Kui teile tehakse müügikõne, ei pea te seda kuulama, kui te ei soovi. Teil on alati võimalik telefon kinni panna. Teil on alati võimalik öelda, et te soovite mõelda, arutada.

Siit jõuame teise punkti juurde. Võtke endale aega. Kui teile räägitakse midagi sellist, mis on väga ilus ja ahvatlev, siis võtke endale aega. Küsige spetsialistide arvamust. Pangad pakuvad mitmesuguseid nõustamisvõimalusi. Ärge kiirustage. Väga oluline on muidugi mitte anda mitte kellelegi, kes ei ole teie tuttav, oma arvutit, PIN-koode, kontosid, kontodele ligipääsemise andmeid. Need on ainult teie omad ja neid ei tohi mitte kellelegi anda, olenemata sellest, et teile räägitakse ilusat juttu.

Tihtipeale loeme lehest, kuidas keegi on jälle langenud kelmide ohvriks. Üks tüüpiline jutt on selline, et ainult teile pakutakse neid häid investeerimisvõimalusi. Üldjoontes on aga nii, et väga häid investeerimisvõimalusi pakutakse nendele, kes sellega igapäevaselt tegelevad. Nii et kui teile pakutakse mingit imehead diili, siis võtke endale rahulikult aega ja mõelge, arutage spetsialistidega ja ärge kiirustage.

Kui need sammud rahulikult läbi käia, siis ma usun, et te teete õige otsuse. Usaldage alati oma kõhutunnet ja ärge laske ennast survestada. Tihtipeale on just ajafaktor väga oluline.

Lõpetuseks teen EKRE fraktsiooni nimel selle eelnõu lugemise katkestamise ettepaneku. Samasisuline ettepanek on juhatusele ka kirjalikult esitatud. Aitäh! 

03:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun! Kokku kaheksa minutit.

03:15 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ettekandja oli kidakeelne ja ei kõnelenud sellest, kas see regulatsioon puudutab ka hoiu-laenuühistuid. Ma loodan väga, et käesolev eelnõu ei tekita olukorda, kus asjatult võivad häbiposti sattuda ka kindla liikmeskonnaga ja läbipaistvalt toimetavad hoiu-laenuühistud, sest ühistupangandus on Eestis kahjuks nõrk ja igasugune asjatu negatiivne tähelepanu vähendab ühiskonna usaldust hoiu-laenuühistute vastu veelgi. Aga hoiu-laenuühistute ajalugu võiksime natukene pikemalt vaadata. Ma usun, et head kolleegid pole selle vastu.

Eesti Vabariigis oli enne okupatsiooni ühistuline pangandus väga levinud. Eestis tegutses üle kahesaja krediidiühistu ja ühispanga ning hoiuseid oli ühistulistes krediidiasutustes oluliselt rohkem kui erapankades. Hoiu-laenuühistud on varasemalt omanud Eestis olulist regionaalpoliitilist tähtsust ja nagu järgnevalt kuulete, saadi siis hakkama puhtalt sotsiaalse kontrolli pealt. Finantsinspektsioonitaolisest järelevalveasutusest polnud keegi siis veel undki näinud.

Eestis hakati laenu- ja hoiuühinguid või tagavarakassasid looma 19. sajandi teisel poolel. Esimesena asutati 1869 Viljandi laenu- ja tagavarakassa. Sajandivahetuseks oli samalaadseid juba 17, kuid need kuulusid tol ajal veel mitte-eestlastele. Esimene eestlastele kuuluv ühistegelik krediidiasutus oli Jaan Tõnissoni initsiatiivil Tartus 1902 asutatud Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisus. Tartule järgnesid samalaadsed finantsasutused Võrus, Lihulas, Valgas ja Viljandis.

Rahvuslike ühistegelike krediidiasutuste ajalooline tähtsus oli suur. Eesti rahvuslikud krediidiühistud aitasid põllumehi ja teiste elukutsete esindajaid. Ja kui baltisakslaste juhtimisel olevad pangad neile laenud üles ütlesid, andsid nad laenu eestlastele majade ehitamiseks ning kaupluste ja käsitöökodade avamiseks. Nende abil kutsuti ellu ka põllumajanduslikke ühistuid tootmise alal.

Pärast vabadussõda kasvas uuesti laenu-hoiuühistute asutamise hoog: 1924–1929 asutati 152 hoiu-laenuühistut ja iseseisvuse ajal kokku üldse 240. Geograafiliselt paiknesid need kõikides Eesti linnades ja väikeasulates, mis muutis nad rahvalähedaseks ja usaldusväärseks. Nii sai võimalikuks kohalike väikehoiuste koondamine krediidiressursi moodustamiseks. Need hoiu-laenuühistud rahastasid laenuga eeskätt kohalikku väikeettevõtlust ja ehitustegevust. Kohapeal tunti praktiliselt kõiki laenuandjaid ja -võtjaid. Asi käis usalduse põhjal ja sotsiaalne kontroll toimis.

1932. aastal vastu võetud krediidiasutuste seadusega nimetati laenu-hoiuühisused ja -ühingud ning tagavarakassad ümber ühispankadeks ja neil lubati sooritada ka seni kommertspankadele lubatud tehinguid.

Teise maailmasõja eel, 1939. aastal tegutses Eestis 216 elujõulist krediidiühistut. Neid oli kõikides Eesti maakondades. 1938. aastal ületas ühistupankade laenuportfell esimest korda aktsia- ja linnapankade laenumahu. Arvukas liikmeskond sidus krediidiühistud rahvaga tihedamini kui teised pangad, mistõttu hoiuste mahud krediidiühistutes ületasid tunduvalt elanike deposiiti aktsia- ja linnapankades. 1. mail 1940 moodustasid 15 erapanga hoiuarved 7,9 miljonit krooni, aga nende maht 61 tähtsamas ühispangas oli kokku 9,1 miljonit krooni. Kommunistide võimuletulekuga 1940. aastal ühispankade süsteem likvideeriti. Nii on kirjutanud Tartu Ülikooli professor Mart Sõrg.

Eestis on ka täna väljaspool Tallinna ja Tartu linna, nende kuldset ringi, tõsiseid raskusi laenude saamisel ja üks vahend [nende raskuste leevendamisel] võiks olla ühistupanganduse soodustamine. Loodan, et eelnõu 380 vastuvõtmise tagajärjel ei tekitata Eestis tegutsevatele hoiu-laenuühistutele ja ühistupankadele täiendavaid kitsendusi ega asjatut negatiivset tähelepanu. Aitäh!

03:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

03:20 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! On väga sümboolne, et võideldes meie heade kolleegide, sotsiaaldemokraatide OTRK eest, teeme seda Finantsinspektsioonist ja finantsmaailmast rääkides. Vaesus tihti avaldubki vähestes finantsides, nagu me teame – ilmselge ja lihtne tõde. Aga kui sel varajasel hommikutunnil sellest eelnõust rääkida, siis võtan endale julguse lühidalt osutada tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis tulid välja nii ettekandest kui ka küsimustele antud lakoonilistest vastustest.

Esimene suurem ja tihti üsna tüüpiline probleem on see, et mulle ei jäänud muljet, et eelnõu väljatöötamisel oleks põhjalikult vaadeldud selle mõju – ei soovitavaid tagajärgi, no neist siiski natuke räägiti, ega ka soovimatuid tagajärgi. Mõjuanalüüsi kahjuks ei olnud ja tihti seda või teist asja, nagu kinnitas ettekandja oma vastuses, komisjon ei arutanud. Arvestades finantssüsteemide, finantsturgude tundlikkust ja olulisust meie igapäevaelus, arvan ma, et selline pealiskaudne suhtumine ei ole väga vastutustundlik. Toome siia kõrvale näite Riigikogust: varajastel hommikutundidel siin sitkelt töötamine on hea näide sellest, kuidas riik peab 24/7 toimima ja oma kodanike eest seisma.

Mõned konkreetsemad murekohad. Igasugune kontrollmehhanism ja selle kasvatamine on põhimõtteliselt alati hea, kui seda tehakse mõistlikel eesmärkidel ja mõistlikus vormis. Aga see toob alati kaasa ka suurema personalivajaduse ning pangad ja teised asutused peavad palkama uusi töötajaid. See teeb protsessi aeglasemaks ja keerulisemaks ning võib-olla selgub, et mingite rahaliste vahendite otsimisel on lihtsam pöörduda mustale turule. See omakorda viib varimajanduseni ja me kõik teame, et sealt on juba väga lühike samm kuritegevuse juurde, mis omakorda finantseerib või toetab teisi riigi jaoks ohtlikke protsesse. See minu väide on võetud väga konkreetsest allikast. Jutt on ühest konverentsist, kus üks Ameerika ärimees ütles, et tema on selle probleemiga üsna pikalt maadelnud ja see on mõnes mõttes nagu suletud ring: kontrolli on vaja, samas teeb see kõik kallimaks ja tõukab eemale neid, kellel on rahastust vaja kiiresti.

Soov vaadata seda asja liiga kitsalt ja mitte tunda muret mõju pärast on minu arvates üsna levinud meie paljudes otsustes. Me elame nagu mingites kitsastes tornides ega vaata, mis on meie valdkonna otsuste laiem mõju. Ma loodan, et kui ükskord jõutakse selleni, et me õpime ka laiemat mõju ja soovimatuid tagajärgi ette nägema, siis jõuame kunagi selleni, et näiteks minule väga ...

Võtaksin minuti juurde.

03:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Minut juurde, palun!

03:25 Alar Laneman

Ma olen korduvalt eri vormides üritanud uurida, milline on näiteks Eesti riigi sõjaaja rahandus, millised on lahendused ja protseduurid. Kõige lähemale on jõutud sellise vastusega, et me tegeleme sularaharinglusega kriisi- ja sõjaajal. Aga ma arvan, et see ei ole piisav. Selline hoiak, nagu me selle eelnõu väljatöötamisel nägime, et vaatame ühte kitsast lõiku, ühte kitsast probleemi, selline lähenemine ei tõota head. Sõja- ja kriisiaja rahandus ei ole muidugi selle eelnõu teema, aga see suhtumine andis põhjust muretsemiseks.

Suur tänu ja jõudu meile kõigile! Ilus uus päev on jälle alanud.

03:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

03:26 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra istungi juhataja! Seltsimehed unetud, nagu ühes filmis öeldi! Käisin vahepeal Snelli tiigi poolsest aknast välja vaatamas ja koidab, teile teadmiseks. Ööbikud laulavad metsikult ja sirelid lõhnavad. Tõotab tulla erakordselt hurmav tööpäev.

Hakatuseks tulen ma tagasi mõne hää kolleegi mõttearenduse juurde. Nii härra Poolamets kui ka härra Põlluaas nimetasid 10 miljoni dollari afääri ja [nende jutust jäi mulje,] et see nagu ei lõppenudki. Lõppes ikka. Ma päris täpselt peast ei mäleta, aga Riigikohtu lahend ütles selgelt, et kuritegu planeeriti ja viidi ka täide. See, et Siim Kallas pääses terve nahaga, oli juba puhas Reformierakonna trikk, mida nad suutsid kohtunikku ja prokuröri vahetades [läbi viia]. Ühesõnaga, Riigikohus ütles, et kuritegu on tehtud. Selge sõnaga. See on must valgel kirjas, seda võib igaüks lugeda.

Aga nüüd hoiu-laenuühistutest. Kui te lubate, siis ma teen ühe nostalgilise tagasivaate. Nimelt, Nõukogude okupatsiooni viljastavates tingimustes sai töörahvas hoida oma raha hoiukassas raamatu peal, aga laenu võisid saada ainult sõbra käest. Hoiukassast sa laenu ei saanud, ükskõik mida sa ka ei teinud. Sellist teenust lihtsalt ei olnud Nõukogude Liidus. Näiteks oli asutustes olemas selline asi nagu vastastikuse abistamise kassa, kuhu tuli hakata raha vaikselt sisse panema ja kui see summa ületas teatud piiri, siis võis sealt juba ka laenu võtta, niisugust väikelaenu. Mina ostsin sellisel kombel oma esimese värviteleviisori. Aga hoiu-laenuühistutega seoses [meenub mulle] muidugi hiljutine Riigikogu otsus. Me kaalusime omakapitali suurust ja rahanduskomisjoni liikmena võin teile öelda, et esialgne ettepanek oli, et hoiu-laenuühistu omakapital oleks 1 miljon eurot. See on täiesti normaalne summa ühe väikese hoiu-laenuühistu tarvis kusagil maakohas või põllumajandusettevõtete või omanike vahel kokku panduna. Aga see ei läinud läbi, ja ei läinud läbi sellepärast, et üks suhteliselt kasimatu suuvärgiga endine rahaminister nõudis selle tõstmist 5 miljonile ja nii seda siin suures saalis ka hääletati. See oli üks väga halb otsus.

Rahapesuskandaal, see eepiline rahapesu läbi Eesti pankade, see on muidugi üks tohutu häbiplekk Eestile. Kui Martin Helme endise rahandusministrina ütleb, et Finantsinspektsioonis töötavad võimekad ja toredad inimesed, siis kahtlemata me peame seda uskuma, tõenäoliselt nii see ongi, aga selle juhtumi magasid nad maha. Igale rahapesule eelneb hoolikas planeerimine, eks ole. Sellist suuroperatsiooni ju naljalt ette ei võeta. Valitakse välja keti kõige nõrgem lüli, kus on halvad seadused, viletsad seadused, kehv järelevalve, korrumpeerunud pankurid või, mis kõige hullem, katust pakkuvad poliitikud või väga lühikese keti otsas olevad poliitikud. Ja kui kõik need asjad on olemas ...

Palun lisaaega kolm minutit! 

... kui need tingimused on täidetud, siis on olukord katastroofiline. Aga üks hea uudis on selle juures ometi. Minule teadaolevalt on rahapesuga tegelenud pangaametnikud, nii mõnedki neist, teades, saades aru, et nad pesevad raha, teinud ülekannetest koopiad ja ma väga loodan, et nad jõudsid Louis Freeh'le need ülekannete koopiad ka edastada. Nii et see paanika, mis Reformierakonnas lahti läks Louis Freeh' lepingu sõlmimise järel, see oli täiesti õigustatud, sest piltlikult öeldes rotid olid nurgas ja paanikakontor oli avatud.

Aga kurjategijad on alati ees ja seadusandja tolkneb neil sabas, nii on ka Finantsinspektsiooni puhul. Kui härra Kessler käis eelmisel nädalal – või oli see üle-eelmisel? – meile oma uusi plaane tutvustamas, siis nimetas ta Finantsinspektsiooni uue funktsioonina finantsettevõtete või -asutuste infoturbe tagamist või selle auditeerimist. Aga kui te, head kolleegid, vaatate Finantsinspektsiooni kodulehel olevat töötajate nimekirja, siis näete, et seal on IT-inimesed, need, kes inspektsiooni enda vajadusi rahuldavad, seal ei ole IT-spetsialiste. Ja nagu IT-inimesed ise ütlevad, ei ole riigisektoris töötavad IT-spetsialistid just kõige teravamad pliiatsid. Kui me tahame, et Finantsinspektsiooni võimekus sellel alal oleks maailma tasemel või vähemalt Euroopa tasemel, siis tuleb neile anda kõvasti lisaraha, et nad saaksid palgata andekaid ja säravaid inimesi, loomingulisi inimesi.

See, mille kohta me midagi ei kuulnud härra Kessleri suust, oli mure investeerimispettuste pärast. Lehest me loeme nende keisside kohta praktiliselt iga nädal. Summad on küll erinevad, kümnetest tuhandetest kuni sadade tuhandeteni, aga nagu siin mitmed kolleegid on öelnud, pakkumisi tuleb. Me oleme ilmavõrgus, me saame neid pakkumisi kodu-Eestist, me saame neid mujalt maailmast. Mõned on väga hästi serveeritud ning nende lahendamiseks peab olema tõsine detektiiv, kogenud detektiiv ja ilmselgelt ei ole meie Finantsinspektsioonil praegu seda võimekust. Ka see asi nõuab arendamist. Me ei tohi jääda sabassörkijaks, sellepärast et ennekõike on siin kaalul Eesti riigi maine ja meie inimeste rahakott. Ma väga tänan teid! 

03:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

03:33 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega! 

03:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kokku kaheksa! 

03:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Enne, kui hakata käsitlema mis tahes finantsküsimust, me peaksime mõtestama lahti kaks põhimõttelist asja: mis on nüüdisaegne raha ja milline võiks olla globaalse finantssüsteemi tulevik? Aga enne, kui ma selle teema juurde asun, kasutan võimalust ja vabandan meie fraktsiooni nimel tehnilise personali ees, et te praegu olete sellises olukorras ja peate keset ööd tööd tegema. Aga midagi pole teha. Kui teerull veereb, siis seda oksarao või palginotiga ei tõkesta, vaid vaja on korralikke pioneeritõkkeid.

Lähen nüüd teema juurde. 1992. aastal toimus rahareform ja tuli kroon. Mäletan, et olin sel ajal Kaitseliidu Tallinna maleva staabiülem. Kevadel, natuke enne [rahareformi] hakati meile rublades palka maksma. Varem me mingit palka loomulikult ei saanud. Mäletan hästi, et esimene palk, mille ma sain, oli 280 krooni. Kui ma oleksin olnud säästlik noormees – noor ma siis olin, aga säästlik ei olnud –, oleksin ma säästnud näiteks kümnendiku sellest rahast ehk 28 krooni ja pannud selle iga kuu kõrvale. Ma küsin teilt, mis on selle 28 krooni väärtus täna. Umbes kaks eurot. Kas ma oleksin siis midagi säästnud?

See ongi väga põhimõtteline küsimus: miks see nii on ja millest see tuleneb? Tasub meelde jätta üks väga märgiline kuupäev maailma finantsajaloos. See kuupäev on 15. august 1971. Sellel päeval tegi Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv otsuse, et Ameerika Ühendriikide dollar, mis seni oli seotud kullaga (35 dollarit oli väärt ühe untsi kulda), otsustati kullast lahti siduda. Mis oli selle otsuse põhjus? Põhjus oli loomulikult see, et finantseerida Vietnami sõda ja igasuguseid muid kulutusi, mis ameeriklastel olid. Oli vaja võtta võlgu. Aga võlgu oli vaja võtta liiga palju ja stabiilse dollari korral ei olnud võimalik seda tagasi maksta. Nii seotigi USA dollar kulla aluselt lahti ja pärast seda ei ole ka teised valuutad olnud enam kulla alusel.

Ma pean nüüd parandama ühe väikse vea, mille ma tegin saates "Si vis pacem", mis Uutes Uudistes jookseb. Ütlesin, et Ameerika Ühendriikide dollar on kaotanud oma väärtusest 95%, aga ma eksisin. Dollar on kaotanud oma väärtusest tänasega võrreldes tervelt 97%, mitte 95%. Nii et näete, mis sellest saanud on. 95% oma väärtusest on kaotanud Saksa mark ja tema järglane euro, seda on ainult natukene vähem.

Te ju tajute, et selles olukorras on säästmine sisuliselt võimatu, sest töötab selline matemaatiline asi nagu liitprotsent, mis aina kuhjub ja kuhjub ja raha väärtus väheneb pidevas gradatsioonis. Kui me elaksime ajal, mis eelnes 15. augustile 1971, siis ma poleks mitte ainult esimese ja teise, vaid ka kolmanda ja neljanda pensionisamba poolt. Ma mõtlesin, kas rääkida sellest kõigest siis, kui käsitlesime siin teise pensionisamba teemat. Aga ma ei soovinud seda teha, sest ma ei ole tahtnud väga üldpoliitilistel teemadel diskussiooni minna. Minu ülesanne riigikaitsekomisjoni liikmena on käsitleda ikkagi riigikaitse teemasid. Aga ma teen seda nüüd, sest see on väga põhimõtteline küsimus. Pean tunnistama, et minu õpetajateks selles valdkonnas on olnud sellised inimesed nagu Alar Tamming ja Meelis Atonen, kes on ise Reformierakonna liikmed. Mõlemad on kullaärimehed. Olen kõike seda, mis nad on kirjutanud ja mida Tavidi portaalis on finantssüsteemi kohta kirjutatud, lugenud väga hoolikalt ning mul on tõesti hea soovitus headele kolleegidele Reformierakonna fraktsioonist: lugege ka teie nende kirjutatut ja rääkige nendega, püüdke aru saada nüüdisaegse finantssüsteemi olemusest, sest muidu me ei saa põhimõtteliselt teha adekvaatseid otsuseid. See on väga selge takistus.

Kui Eesti Panga president meil siin mõni aeg tagasi rääkimas käis, tunnistas ta, et Eesti Vabariigi kullavaru on kõigest 250 kilo ja selle väärtus on umbes 10 miljonit eurot. Seda on väga vähe. Panga president tõi õigustuseks, miks kullavaru ei ole suurem, et kuld ju ei teeni midagi, kulla väärtus ei kasva. Aga tegelikult on point selles, et kulla väärtus ei kahane. Vaatasin järele, et unts kulda maksab praegu umbes 1540 eurot, dollarites on see arv veelgi suurem. Tõesti, ütleksin, et kulla väärtus ei ole muutunud, aga fiat-raha ehk väärtusega sidumata raha väärtus on lihtsalt langenud. Selles on probleem.

Püüdke nüüd analüüsida, mis sellest finantssüsteemist edasi saab. Minu aeg hakkab lõppema, ma kindlasti selle teemaga lõpuni ei jõua, aga ma vähemalt alustan seda. Hiina osakaal praeguses maailma finantssüsteemis on väga väike võrreldes Hiina majandusliku kaaluga ja loomulikult ei ole raske oletada, et Hiina võib püüda seda olukorda tulevikus väga otsustavalt muuta ja teha võib-olla hoopis jüaanist maailmavaluuta. Kuidas Hiina võiks seda teha? Hiinlased on teinud mitu väga olulist sammu. Kõigepealt, hiinlaste tegelikud kullavarud on kasvanud umbes 25 000 tonnini, seda on palju rohkem kui kõigil lääneriikidel kokku. Hiina võiks iga kell siduda jüaani kullaga ja muuta kogu valuutasüsteemi, aga ta ei tee seda praegu. Ma ei jõua rääkida sellest, miks ta ei tee seda praegu ja millal ta võiks seda teha, tulen selle juurde tagasi järgmise finantsteemalise arutelu juures. Tänan!

03:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnasoovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Meil on läbi vaadata üks muudatusettepanek, mille on teinud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Rene Kokk, palun! 

03:41 Rene Kokk

Aitäh, hea eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see ettepanek hääletusele ja enne seda võtta kümme minutit vaheaega.

03:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge, vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

03:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Juhin teie tähelepanu sellele, et arutame Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu muudatusettepanekuid. Meil on ainult üks muudatusettepanek, selle on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. EKRE fraktsioon on soovinud seda muudatusettepanekut hääletada. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus?

03:52 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Jah, meie jaoks on see tõesti hea tähelepanek, et arutame praegu rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Aga nagu me selle eelnõu arutamise ajal kuulsime, oli Erki Savisaar küsimustele vastates väga tõsises hädas ja hiljem tema kui rahanduskomisjoni esindajaga vesteldes tunnistas ta, et sellel eelnõul on tõsiseid puudusi ...

03:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, see ei ole protseduuriline küsimus. Me oleme need küsimused juba läbinud. Me oleme need küsimused läbinud eelnõu menetlemise käigus ja kõigil on olnud võimalus öelda oma arvamus. Tänan! Me läheme muudatusettepaneku hääletamise juurde.

03:53 Kalle Grünthal

Ma siiski sooviksin esitada protseduurilise küsimuse. Kas eelnõu esitaja soovib selle eelnõu tagasi võtta? (Sumin saalis.)

03:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ei kuulnud mitte ühtegi sõna, mis te rääkisite. Härra Grünthal, tõepoolest, me oleme kõik need läbinud. Teil on olnud võimalus läbirääkimiste käigus oma arvamus öelda ja seda te ka ütlesite. Panen teie ette hääletusele rahanduskomisjoni toetatud muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Muudatusettepanekut toetas 42 Riigikogu liiget, vastuolijaid oli 1 ja erapooletuid 2. Ettepanek leidis toetust.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada, aga meile on tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek lugemine katkestada. Härra Kokk, palun!

03:54 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel teha enne hääletamist kümneminutiline paus.

03:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Olge lahked, kümme minutit pausi!

V a h e a e g

04:04 Aseesimees Martin Helme

Austatud kolleegid! Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi ja läheme hääletamise juurde. EKRE fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 380 teine lugemine katkestada ja nüüd me peame seda hääletama. Palun võtke seisukoht ja hääletage! 

04:05 Aseesimees Martin Helme

Katkestamise ettepanekut toetas 16 rahvasaadikut, vastuolijaid oli 42 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme tänase neljanda päevakorrapunkti läbi vaadanud.


5. 04:06 Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE) teine lugemine

04:06 Aseesimees Martin Helme

Liigume tempokalt edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde. Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu 389 teine lugemine. Ettekandja on põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Palun! Aga enne, kui ettekande juurde saame minna, on meil Kalle Grünthalilt üks protseduuriline.

04:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma enne teie võimuvahetust esitasin ka protseduurilisi küsimusi, aga siis teatas see, kes istus seal puldis teie koha peal, et minu häält ei ole kuulda. Kas praegu on kuulda? Ma sooviksin teada.

04:06 Aseesimees Martin Helme

Jaa, praegu on häält kuulda. Saame minna ettekande juurde. Palun, Toomas Kivimägi!

04:06 Toomas Kivimägi

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! On eriline au alustada oma ettekannet päikesetõusul ja hümniga. Nii et ma loodan, et ka teie tõusete püsti, kui hümn mängima hakkab. Põhiseaduskomisjon arutas kõnealust eelnõu 1. juuni komisjoni istungil. Kuna eelnõu oli nii hästi ette valmistatud, selge ja arusaadav, siis selle kohta ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Ja seetõttu oli ka arutelu komisjonis väga põgus. Vabariigi Valitsuse esindaja Mariko Jõeorg-Jurtšenko edastas Vabariigi Valitsuse seisukoha, mis oli: eelnõu toetada. Urmas Reinsalu tegi omalt poolt ettepaneku komisjonile kaaluda muudatusettepanekut, et Euroopa Parlamendi liikme volitused volikogu liikmena peatuvad, kui ta valitakse Euroopa Parlamendi liikmeks. Paul Puustusmaa arvas, et seda võiks hääletada. Komisjoni esimees leidis, et kuna see on oluliselt erineva kaalu ja sisuga võrreldes eelnõu mõttega, siis ta ei pea vajalikuks seda muudatusettepanekut hääletusele panna, seda enam, et ka muudatusettepanekute tähtaeg oli möödas.

Tehti järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juuniks. Selle poolt oli 5, vastu 0 ja erapooletuid 2. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, poolt oli 5, vastu 0, erapooletuid 3. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. juunil 2021, poolt 5, vastu 1 ja erapooletuid 2. Tänan tähelepanu eest!

04:08 Aseesimees Martin Helme

Ettekandjale on küsimusi ka. Merry Aart, palun!

04:08 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest on väga huvitav aeg, valgeks hakkab juba minema ilusti. Hea kogemus. Aga kas te saaksite mind aidata natukene, et tuletada meelde ja selgitada, miks seda seadust on vaja?

04:09 Toomas Kivimägi

Lugupeetud küsija! Siin on täna väga palju juhitud tähelepanu sellele, et tuleks järgida Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust. Ja kui lugeda, milline roll ja volitus on komisjoni ettekandjal, siis tema ülesanne on vahendada, mis toimus esimese ja teise lugemise vahel komisjonis, tutvustada muudatusettepanekuid – neid ei olnud – ja kui muudatusettepanek lükati tagasi, siis [öelda] põhjus, miks tagasi lükati. Seda teie esitatud küsimust komisjoni istungil ei arutatud.

04:09 Aseesimees Martin Helme

Aga vastata võib alati. Riho Breivel, palun!

04:09 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! See seaduse projekt on loomulikult meile toodud selleks, et me saaksime tutvuda just nende probleemidega, mis ka komisjonis olid. Kas komisjonis ka Justiitsministeeriumi ja riigi valimisteenistuse esindajad sõna võtsid ja selle küsimuse arutelule kaasa aitasid? 

04:10 Toomas Kivimägi

Aitäh! Kahjuks te ei kuulanud mind piisava tähelepanuga, sest ma just viitasin, et Vabariigi Valitsuse esindaja tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta, mis oli eelnõu toetav. 

04:10 Aseesimees Martin Helme

Küsiti ka valimisteenistuse kohta.

04:10 Toomas Kivimägi

Protokollis selle kohta ei ole midagi kajastatud. 

04:10 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

04:10 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Meil on tavaks siin aeg-ajalt küsida, kas erinevate eelnõude juures ka huvigruppidega või nende osapooltega suheldi, kellest eelnõud räägivad või keda need puudutavad. Siinkohal tahan küsida, kas komisjon rääkis või oli ka suhtlemist meie europarlamendi liikmetega. Millised on selle eelnõu kohta nende mõtted ja arvamused?

04:11 Toomas Kivimägi

Jah, oli kontakte ja läbirääkimisi europarlamendi liikmetega.

04:11 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

04:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma näen, et te olete täna väga kidakeelne, vastupidi sellele, kuidas te alati tavaliselt põhiseaduskomisjonis räägite, nii et väga raske on üldse teie kõrval jutulegi saada. Ma saan aru, et eks kõrge iga ja varajane hommikutund mõjub ka kõige tugevamale närvikavale kõvasti. Aga ma tulen siiski selle päevakorrapunkti juurde, sest me arutasime väga põhjalikult seda muudatusettepanekut. Meie rahvas ju teab, et räägitakse kahe tooli seadusest, st kohalikku omavalitsusse võib kandideerida ja siis võib samal ajal Riigikogus istuda. Mis seal salata, eks me räägime, et tegelikult on see kolme tooli seadus. Mis seisukohal te komisjon siis [oli]? Mina ei saanudki aru, mismoodi on võimalik üldse europarlamendist ka selleks neljapäevaseks ajaks tulla siia Eestisse kohaliku volikogu istungile ja edukalt osaleda volikogu töös.

04:12 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Küsimuse alguse kohta – eks ma püüan tasakaalustada seda, et komisjonis räägin palju, siin vähem, ja siin ka täna, et teie saaksite rohkem rääkida, räägin mina selle võrra lühemalt. Nii et see on lõpuks iga parlamendiliikme enda otsustada. Esiteks, kui tal see võimalus on, siis ma arvan, et ta annab juba enne valimisi teada, kas ta ka reaalselt tuleb volikokku või mitte. Kui see eelnõu saab heakskiidu, siis tal on võimalus tulla volikokku. Ja need volikogu istungid ei toimu mitte pelgalt neljapäeviti, vaid ma tean, et näiteks Antslas on istung teisipäeval, just oli ühe kolleegiga juttu sellest, ja mõnel pool toimub istung ka Teamsi vahendusel, nii et see kõik on iga Euroopa Parlamendi liikme enda otsustada.

04:13 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

04:13 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Kõigepealt kiidan koosoleku juhatajat väga tasakaaluka juhtimise eest. Sellepärast et praeguse olukorra järgi võttes on olukord päris närviliseks läinud. Mul on olemas ka Toomasele, väga heale kolleegile, üks äärmiselt karm etteheide. See etteheide seisneb eelkõige selles, et praegusest ettekandest on jäänud mulje, et meie komisjonis toimus asjaajamist nii palju, et me saime kirjutada komisjoni protokolli poolteist rida. Niimoodi jäi ettekandest mulje, et poolteist rida, rohkem midagi öelda ei olnud. Aga ma võin kindlasti väita, kõik austatud kolleegid, et meie komisjoni arutelu oli pisut pikem ja see mahtus rohkemale kui pooleteisele reale. Ole hea, Toomas, ütle, mitu rida tegelikult seal protokollis on, sest see ettekanne on nii lühikene. Jah.

04:14 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Etteheited, et komisjon ei ole põhjalikult arutanud, ei ole asjakohased, kuivõrd mina tutvustan teiseks lugemiseks ettevalmistamisel toimunud komisjoni istungi materjali. Esimesel istungil, kui oli esimese lugemise ettevalmistamine, ka algatamine – selle algatas põhiseaduskomisjon –, oli väga pikk ja põhjalik arutelu, aga teise lugemise protokolli n‑ö sisuline osa on üks lehekülg. 

04:14 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

04:14 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma igal juhul märgin, et see ei ole umbusaldusavaldus, te ei pea iga sõna peale nii pingsalt mõtlema. Rääkige julgelt. Ja arvestage, et see jääb ju ka stenogrammi. Ega see, et praegu on obstruktsioon ka üleval, ei tähenda, et nii olulisel teemal ei tohiks stenogrammi midagi jääda. On ju vaja teada, miks see otsus tehti. Kunagi on vaja Riigikogu ajalugu kirjutada. Nii et tahaks rohkem teada. Ja ma küsin uuesti europarlamendi liikmete konkreetsete seisukohtade kohta. Kas need arvamused eristusid üksteisest või olid kõik vaimustatud sellest, et nad saavad volikogudesse pääseda?

04:15 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Nii palju eelnevale küsijale kui ka sulle vastuseks: minus ei ole vähimatki närvilisust. Ma ei saa aru, kus see närvilisus on, eks ju, ja kus see obstruktsioon on üleval, sellest ma ei saa ka praegu hästi aru. Ma kasutan just sõna "üleval". Nii et mina räägin just täpselt nii palju, kui ma pean vajalikuks, ja tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Te olete seda rõhutanud kümneid kordi, et seda tuleb järgida. Mul ei ole voli, ütlen ausalt, vahendada Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisukohti, sellepärast et ma võin tõlgendada neid erinevalt. Komisjonis neid ei ole protokollitud ja komisjonis ei olnud seda ka arutelu all. Tõepoolest, mul ei ole voli.

04:15 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

04:15 Jaak Valge

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Võib-olla ka seda teemat, mille kohta mina praegu küsin, tõepoolest komisjoni koosolekul ei arutatud. Tõenäoliselt. See aga ei tähenda seda, et te komisjonis selle küsimuse menetlemise ajal sellele küsimusele ei mõelnud. Vastupidi, ma olen peaaegu kindel, et te mõtlesite selle peale selle otsustamise juures. No päris kindel ei ole, aga peaaegu. Aga kui te juba mõtlesite, siis te ilmselt mõtlesite ka selle peale, kumb süsteem on demokraatlikum kui teine. Kui te tõesti selle peale ei mõelnud menetluse ajal, siis tuleb küll öelda, et see komisjoni liige ei olnud nõutaval tasemel. Ja kui mõtlesite, nagu ma pigem ikkagi kaldun arvama, siis ma küsin, missuguste argumentidega põhjendasite endale seda tehtud otsust.

04:17 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma sain aru, et te näete ka minu pea sisse. Mina teie pea sisse ei näe, aga tundub, et teie näete, ehkki ma selles mõnevõrra kahtlen. Vastus on väga lihtne. Siin punkt üks on võrdne kohtlemine. Riigikogu liikmetel on õigus kuuluda samamoodi kohalike omavalitsuste volikogudesse, Euroopa Parlamendi liikmetel mitte. Ja teiseks on öelnud ka Riigikohus tegelikult, et see on põhiseaduslik riive, selline passiivse valimisõiguse piiramine, nagu see praegu seaduses sees on.

04:17 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

04:17 Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! No me kõik saame ju aru, et see on siin niisugune suitsukatte tegemine. Kogu see eelnõu on üks suitsukate ja sisuliselt on see n-ö peibutuspartide legaliseerimise eelnõu. Me võime siin ju ükskõik mis suuri sõnu teha võrdsest kohtlemisest ja kõigest muust. On päevselge, et alaliselt Brüsselis töötav europarlamendi liige ei saa kusagil maapiirkondade volikogudes aktiivselt täie jõuga ja kompetentselt asjaga tegeleda. Või on teil teistsugune arvamus? Minul on küll täiesti selge veendumus, et see ei ole võimalik.

04:18 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma kindlasti ei ole nõus selle märkusega, et see on n-ö peibutuspartide legaliseerimine. Kuigi selles mõttes ma ütlen, et kui neil praegu ei ole õigust kuuluda volikokku, siis on pigem praegu tõepoolest tegemist n-ö peibutuspartidega, kes küll kandideerivad, aga volikokku kuuluda ei saa. Kui nüüd see eelnõu saab parlamendis heakskiidu ja nad saavad õiguse ka reaalselt volikokku kuuluda, siis nimetada Euroopa Parlamendi liikmeid, kes kandideerivad ja lähevad volikogudesse, peibutuspartideks, oleks täiesti kohatu.

Ja teiseks, mis puudutab seda, kas on võimalik või mitte, toon paralleeli Riigikogu liikmetega. See tundus ka olevat selline, et äkki lihtsalt pelgalt antakse peibutuspartidele rohkem kaalu, et saada rohkem hääli. Aga 48 Riigikogu liiget minule teadaolevalt kuulub  praegu kohalike omavalitsuste volikogusse.

04:19 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

04:19 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Hea ettekandja! Mul on tõsiselt hea meel näha, et kuigi te ilmselgelt tulite siia pulti ja mõtlesite, et annate suhteliselt lakoonilisi vastuseid, on üks päikesetõusuvalitsuse liige koos päikesetõusuga tõsiselt kenasti käima läinud ja jutt jookseb. Aga mu küsimus on selline. Siin § 2 ütleb, et § 17 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu tööst osavõtu eest tasu." Riigikogu liikmed on sellega harjunud, aga Euroopa Parlamendi liikmetele tuleb see võib-olla kuidagi ootamatult. Kas on arutatud komisjonis või küsitud europarlamendi liikmetelt, kas nad on sellega nõus, et nad tasu ei saa?

04:20 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Tänan heade sõnade eest! Ei, me ei ole seda küsinud, kas nad on sellega nõus. Aga ka siin on tegelikult taas analoog Riigikogu liikmetega, kes samuti ei saa volikogus osalemise eest tasu.

04:20 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

04:20 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Järjekordne uus muudatus, millega antakse veel rohkem võimalusi ühel saadikule. Ja nüüd mul tekib küsimus, et kui see on üks järjekordne samm, siis kas sellest inspireerituna on plaanis võtta juba järgmine samm, mis muudab kogu olukorra selliseks: isikul on võimalik samaaegselt olla Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi liige ja kohaliku omavalitsuse liige.

04:20 Toomas Kivimägi

Aitäh! Seda võimalust kahjuks ei ole ega ole plaanis ka sellist muudatust kehtestada.

04:21 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

04:21 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Selle seadusemuudatusega muudetakse nii Euroopa Parlamendi valimise seadust kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused. Paragrahvi 17 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Kui volikogu liige on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu tööst osavõtu eest tasu." Paragrahvi 17 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Kui volikogu esimees või aseesimees on oma volituste ajal Euroopa Parlamendi või Riigikogu liige, ei maksta talle volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmise eest töötasu." Paragrahvi 18 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad "või Euroopa Parlamendi liikmeks"." Ja lõpuks paneb i-le punkti järgmine sõnastus: "Euroopa Parlamendi liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast." Mida kohalikud omavalitsused ise arvasid nendest muudatustest KOKS-is? 

04:22 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Arvamused on erinevad. Siin on tõepoolest ka nende seisukoht olemas, nende katusorganisatsiooni arvamus, ja arvamused on erinevad, osa pooldab seda, osa ei poolda seda.

Võib-olla ühe repliigina veel, kui viidata, et nende õigusi ainult laiendatakse, siis tegelikult selle seaduseelnõuga ka kitsendatakse volitusi, mis on Euroopa Parlamendi liikmetel. Üllatus‑üllatus, kehtiva seaduse järgi võivad nad kuuluda valla- või linnavalitsusse. Nad ei või olla vallavanemad või linnapead, ei või olla ka volikogu liikmed, aga kehtiva seaduse järgi võivad nad kuuluda valla- või linnavalitsusse. See on minu jaoks täiesti absurdne. Selle õiguse me kaotame.

04:22 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

04:22 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma tahaksin uuesti küsida selle § 17 lõike 3 teise lause kohta. Me saame siit eelnõust aru, milliseks muudeti, mis kujuliseks, aga ei ole täpselt aru saada, mida muudeti. Mis selle algse lause tekst oli, mis nüüd muudetud kujul meie ees on?

04:23 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Mul oleks palve täpsustada, mida te konkreetselt silmas peate. (Urmas Reitelmann selgitab midagi kohapealt. Juhataja: "Algteksti.") Ma arvan, et seda te kohapeal saate ise vaadata, mis see algtekst on. Mul hetkel ei ole tõepoolest käepärast seda Euroopa Parlamendi valimise seadust.

Võib-olla veel repliigina, et see võeti tõesti vastu aastal 2002. Aastal 2004 me liitusime Euroopa Liiduga ja on tõesti võetud seisukoht, et siis ei hinnatud piisavalt seda võimalikku põhiseaduslikku riivet. Nii et selles mõttes ma arvan, et see on igati asjakohane. Ja ma ütlen veel kord, et see pigem on probleemne põhiseaduse aspektist.

04:24 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

04:24 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te esimesele küsimustele vastamise juures olite üsna kidakeelne, aga ma pean teid tänama, et te olete nüüd hakanud ka sisuliselt vastama. Aga te ei vastanud minu esimesele küsimusele sisuliselt, nii et ma küsin uuesti. Kas te võiksite vähemalt öelda, mitme europarlamendi liikmega juttu oli selle eelnõu arutelu juures ja milliseid tundeid ja mõtteid siis nad ikkagi avaldasid? Võiksite äkki natuke avada seda?

04:24 Toomas Kivimägi

Aitäh! Kordan veel kidakeelsuse kohta: kuna ma sain märkuse, et ma komisjonis räägin liiga palju, ei anna teistele ruumi, siis ma sellepärast räägingi lühemalt täna siin. Edaspidi võib-olla mitte. Jätmaks endale ruumi reservatsiooniks, ma arvan, et räägiti kuuega vähemalt kui mitte seitsmega. Tegelikult oli eesmärk rääkida tõepoolest läbi kõigi seitsme Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmega.

04:25 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

04:25 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Mulle meeldib sinu suhtumine asjasse – vähem sõnu ja rohkem tegusid, ei ole siin midagi palju rääkida, sellepärast et asi on niigi selge. Aga ikkagi mul on väike küsimus. Paragrahvi 76 lõikes 2 muudetakse järgmiselt sõnastust: "Euroopa Parlamendi liikme asumisest käesoleva seaduse § 75 punktis 2, 4, 5, 6 või 7 loetletud ametisse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–6 nimetatud asjaoludest või nende teatavakssaamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon viivitamata Euroopa Parlamenti." Aga miks ta peaks Euroopa Parlamenti teavitama viivitamatult? Mis selle eesmärk on?

04:26 Toomas Kivimägi

No see on nüüd nii, et kehtiva seaduse järgi, kui ta saab valitud volikogu liikmeks, siis ta peab kümne päeva jooksul loobuma sellest Euroopa Parlamendi mandaadist. Sellisel juhul ta saab tegelikult ka praegu olla volikogu liige, aga selle eeldus on see, et ta loobub Euroopa Parlamendi liikme mandaadist. Ja selle kohta, kui ta loobub sellest, on vaja viivitamatult teavitada Euroopa Parlamenti, sellepärast et ta kaotab siis selle mandaadi.

04:26 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

04:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on kohe rõõm näha, et üks Riigikogu liige, kes on põhiseaduskomisjoni esimees, on oma tööd teinud suurepäraselt. Ta valdab ladusalt seda teemat, mida ta on põhiseaduskomisjonis käsitlenud, ta oskab vastata nendele küsimustele, vastupidiselt eelmises, rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu [punktis] esinenud esimehele Erki Savisaarele, kes, nagu tundub, Finantsinspektsiooni asju pole üldsegi kuidagi arutanud, sest ta ei teadnud sellest suurt udumütsigi.

Aga nüüd on mul tegelikult sisuline küsimus ka. Rääkisite siin, et vaat seal Antsla kandis on kuskil nii, ütleme, et see volikogu peab hääletama sedasi. Aga mida teeb üks saadik, kes on europarlamendis ja on pärit Kokaviidikalt – Kokaviidika küla on muide päriselt ka olemas, see on Viljandi maakonnas, Viljandi vallas ja Saarepeedi külas –, ja kuidas tema sinna saab, kui tekib diskrimineerimise oht seoses sellega, et temale ei maksta volikogu töös osalemise eest tasu?

04:27 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija, esmalt heade sõnade eest! Veel kord: ma arvan, et see mahub sinna Euroopa Parlamendi liikme tasu sisse, ka need kulud, mis on seotud osalemisega kohaliku omavalitsuse volikogu töös, kui ta peaks seda tegema. Ma väga usun ja loodan, et see mahub – napilt küll, aga ma arvan, et mahub.

04:28 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

04:28 Merry Aart

Aitäh! Tulenevalt lugupeetud ettekandja esimesest vastusest ja järgnevatest vastustest ma julgen siiski veel korra küsida. Ma loen siit seaduseelnõu 389 seletuskirjast, et on olnud ka kohtumine või arvamusavaldus linnade ja valdade liidult. Ehk te siiski laskute nii madalale ja selgitate mulle, missugused olid need linnade ja valdade liidu seisukohad.

04:28 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma tegelikult korra viitasin, tõsimeeli, et kuna nüüd liiga palju aega ei olnud selle arvamuse andmiseks – sellepärast et põhiseaduskomisjon algatas selle eelnõu alles hiljuti –, siis, kui ma ei eksi, isegi äkki esimesel lugemisel kas oli või ei olnud. Nii et ka valdade ja linnade liit põhjendas, et kuna aega oli natukene liiga vähe, siis nad ei saanud võib-olla kõigi käest küsida, aga see kiri on olemas. Mul ei ole seda hetkel siin laua peal. Tõepoolest, seal ei olnud konkreetseid viiteid, aga seesama mure oli tegelikult, mida siin ka kolleeg Grünthal tõstatas ja mõned teie kolleegid veel, kuivõrd ikkagi reaalselt on võimalik osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös. See oli nagu põhiküsimus.

Aga ütleme, veel kord, ma väga loodan, et need Teamsi koosolekud ei ole tulevikus pelgalt COVID‑i ajal, vaid tõenäoliselt me võtame sügisel ette ka kohaliku omavalitsuse volikogu seaduse reformi ja võib-olla reguleerime tõepoolest neid kaugistungi võimalusi. Ja ma arvan, et see võiks saada kui mitte just normiks, siis vähemalt oluliselt laiemalt kasutatuks ka tavapärasel ajal, mitte ainult kriisi ajal.

04:29 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

04:29 Anti Poolamets

Suur tänu, juhataja! Austatud põhiseaduskomisjoni esimees! No mina ei saa küll liituda Kalle Grünthali kiidusõnadega. Mul on väga hea meel, et me täna põhjalikult asjadesse süveneme, sest sellist praaki tuleb välja. Minu eelmisele küsimusele vastates ütlesite, et jaa, me kuskil Teamsis suhtlesime europarlamendi liikmetega, aga ma ei ütle, mis nad rääkisid. Kuulge, toetage kiiresti selle katkestamist. Mul on suur palve: tehke seda! Nii ei saa asju ajada, et peategelasi pole küsitletud või kui on küsitletud, siis see on suur riigisaladus, mida nad arvasid. Äkki neid sunnitakse nagu Marti Kuusiku abikaasat suurte politseijõududega tunnistama seda, mida nad ei ole kannatanud? Äkki neid pressitakse kusagile Narva volikokku jõuga? Äkki te saate ise kunagi europarlamendi liikmeks ja siis väänatakse teid maha ja viiakse Pärnu volikokku? Avaldage need seisukohad, mida nad on öelnud. See on tõesti hämmastav. Ei midagi pahatahtlikku, aga peategelaste arvamus peaks olema.

04:31 Toomas Kivimägi

Härra Poolamets, täiesti kohatu märkus. Täiesti kohatu märkus. Täiesti kohatu märkus! Tegelikult ei olegi korrektne teha seadusi ühe või teise isiku järgi. Me lihtsalt uurisime, mis nende selline seisukoht on. Teha seadusi ühe või teise Euroopa Parlamendi liikme järgi, kes seal praegu on, ei olegi korrektne. Selles mõttes ei ole see mõistlik. Me peame ikkagi vaatama üldisemalt ja palju laiemalt, mitte lähtudes sellest, ma ei tea, kas Jaanile meeldib või ei meeldi see seaduseelnõu. See ei ole kohane. Me lihtsalt uurisime tagasisidet, milline see võiks olla. Tõepoolest, minul ei ole voli väljendada ühe või teise Euroopa Parlamendi liikme seisukohti. Mul ei ole seda voli.

04:31 Aseesimees Martin Helme

Enne järgmise küsimuse juurde minemist me peame lahendama ära ühe protseduurilise, mis on Kalle Grünthalil. Palun!

04:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma just võtan praegu lahti sellise tähtsa seaduse nagu Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, mis on vastu võetud 11. veebruaril 2003 ja mida on korduvalt täiendatud. Ma olen absoluutselt veendunud selles, et see seadus on ikkagi mõeldud selleks, et me täidaksime siin sätestatud kodifitseeritud õigust sellises osas, mis kohustab meid teatud tingimustel vot just niimoodi käituma. Aga nüüd mul läheb natukene aega, kuni ma otsin üles selle koha. Kui Anti Poolamets täiesti omavoliliselt kasutaks siin küsimuse esitamisel äkki minu nime, siis kuidas see nagu kõlaks? Kas tohib ikka niimoodi minu nime omavoliliselt kasutada, kui on küsimus väga lugupeetud Toomas Kivimäele hoopis? Ma tahaksin täpsustust saada sellele. Ja kui niimoodi on või ei ole, siis paluks viidet ka paragrahvile.

04:32 Aseesimees Martin Helme

Viidet paragrahvile ei ole võimalik anda, sellepärast et Riigikogu liige võib küsida ja diskussiooni käigus olnud seisukohtadele viidata. Kui see toimub läbirääkimiste käigus, siis on repliigi õigus. Aga see on meie tavapärane praktika, et küsimuste voorus viidatakse varem üles tõusnud küsimustele ja viidatakse ka küsijale. Kindlasti ei ole siin nüüd kellelegi liiga tehtud, kui tema esitatud küsimusele või sõnavõtule viidatakse. Aga ma näen, et on vaja seda teemat jätkata. Kalle Grünthal, palun!

04:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nii et mina saan siis õigesti aru, et mina võin kõikide lugupeetud Riigikogu liikmete nime kasutada täiesti suvaliselt, igal ajal, kui ma oma suu lahti teen. On vist niimoodi, jah? Siis, kui nemad tahavad, nemad võivad siis, kui neile luba antakse, mulle vastusõnavõttu teha, kui see on paragrahvis sätestatud, ja kui ei ole, siis nad ei saa vastusõnavõttu teha. On niimoodi, jah?

04:34 Aseesimees Martin Helme

Vastusõnavõtt ehk repliik on läbirääkimiste ajal. Ja tõepoolest on lubatud kasutada oma kolleegide nimesid, kui esitatakse küsimusi või kui toimub ka sõnavõtt. Aga suvaliselt mitte, selles mõttes, et kellelegi ei tohiks sõnu suhu panna.

Saame edasi minna küsimustega. Jaak Valge, palun!

04:34 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Mul on tõepoolest küsimus lugupeetud ettekandjale. Vaadake, tihtipeale väidavad poliitikud seda, et üks asi ei ole teisega võrreldav, näiteks Nõukogude Liit ei ole Euroopa Liiduga võrreldav jne. Tegelikult, ütlen ma teile, aetakse siin segamini mõisted "võrreldav" ja "sarnane". Omavahel võrreldavad on peaaegu kõik nähtused, ütleme nii, peaaegu, iseasi, kas on mõtet kõiki asju võrrelda. Aga igatahes, ütleme, teaduses on olemas isegi selline meetod nagu võrdlev meetod. Ja mingi poliitotsuse sellise adekvaatsuse hindamisel peaks võrdlev meetod olema isegi elementaarne, ütleme nii. Nüüd ma küsingi, kas oli olemas ka taustateave selle kohta, kui paljud teiste Euroopa Liidu riikide europarlamendi liikmed kuuluvad nende oma riigi kohalikesse volikogudesse.

04:35 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud Jaak Valge! Siiralt tänan selle küsimuse eest. Mulle meenus alles hiljem, kui ma olin esimesel lugemisel oma ettekande siin lõpetanud, et ma unustasin selle ütlemata. Nimelt, näiteks nii Soomes kui ka Rootsis on lubatud Euroopa Parlamendi liikmetel kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. See on konkreetne näide. Ja teise repliigina tahan öelda sellise märkuse, et härrased Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, kes on põhiseaduskomisjoni liikmed, on teinud mu elu väga raskeks, aga lõpuks on nad olnud konstruktiivsed ja ajanud ikkagi ühist eesmärki. Nii et selles mõttes ma siiralt neid tunnustan. See ei ole kerge, aga te olete jäänud lõpuks ikkagi konstruktiivseks. Nii et põhiseaduskomisjonis on väga konstruktiivne õhkkond.

04:36 Aseesimees Martin Helme

Konstruktiivselt protseduuriliste küsimustega jätkates. Kalle Grünthal, palun!

04:36 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma sooviksin teada, et kuna lugupeetud ettekandja kasutas siin praegu minu nime, korduvalt peaaegu, siis kas ma tohin esitada vastusõnavõtu või ma pean esitama protseduurilise küsimuse.

04:36 Aseesimees Martin Helme

Ei ühte ega teist. Sa peaksid ootama läbirääkimisteni ja siis saab sõna võtta. Paul Puustusmaa, palun!

04:36 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Ma siin eelnevalt kiitsin sind juhtimise eest, sellepärast et tõepoolest me siin väga sujuvalt ja kiirelt ja konstruktiivselt liigume päeva lõpu poole, ja ma tõesti siiralt usun ka, et me suudame sotside OTRK-d veel käsitleda, kui hästi läheb. Me oleme kiitnud ka head ettekandjat, Toomas on väga tubli olnud. Aga ma tegelikult tahaksin väga kiita ka meie tublisid kolleege, kes on telekate taga tubades, kes väga hoolikalt jälgivad meie sõnavõtte ja praegu oma küsimusi moodustavad, peas vähemalt.

Aga nüüd mul on väga konstruktiivne küsimus ka selle põhiseaduskomisjoni istungi kohta, selle viimase kohta. Ma tahan küsida seda, et kui seal Urmas Reinsalu esitas ääretult põneva ettepaneku ja me analüüsime seda kiiresti ja, hea Toomas, sa andsid ka vastuse sellele, aga seda ei ole siin kajastatud. Ole hea, tutvusta seda ettepanekut.

04:37 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud Paul Puustusmaa! Tõepoolest, Urmas Reinsalu tegi ettepaneku ja tema ettepanek oli see, temal oli sõnastatud sedapidi, et kui kohaliku omavalitsuse volikogu liige osutub valituks Euroopa Parlamendi liikmeks, siis sellisel juhul tema volitused kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena peatuvad. Tema ettepanek oli see. Mitte et ta saab olla samaaegselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige, nagu on praeguse eelnõu mõte, vaid Urmas Reinsalu ütles, et kui kohaliku omavalitsuse volikogu liige osutub valituks Euroopa Parlamendi liikmeks, siis tema volitused peatuvad. Ja kui Euroopa Parlamendi volituste tähtaeg näiteks lõpeb, siis sellisel juhul need taastuvad, eeldusel, et vahepeal ei ole valimisi toimunud.

04:38 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

04:38 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Toomas! Te toonitasite võrdse kohtlemise printsiipi, st Euroopa Parlamendi liiget ei tohiks kohelda teistmoodi kui Riigikogu liiget. Ja ma olen sellega täiesti nõus. Aga kuidas seda nüüd praktikas rakendada? Oletame, et meil on kaks europarlamendi liiget: härra X, kes soovib osaleda Tallinna volikogu töös, ja proua Y, kes soovib osaleda Setomaa Vallavolikogu töös. Härra X on siin selges eelisseisundis, ta lihtsalt tuleb lennukilt maha, istub takso peale ja on kõpsti siin volikogus, aga proua Y peab jõudma ju Setomaale, ega tema ei saa Brüsselist lennukiga Pihkvasse, sest sinna lennuliini ei lähe. See niiviisi ei tööta. Seega siin selgelt siiski seda võrdse kohtlemise printsiipi ei saa praktikas päriselt rakendada. Mis teie arvamus selle kohta on?

04:39 Toomas Kivimägi

Aitäh, siiralt lugupeetud Leo Kunnas! Ega seda absoluutset võrdsust ei ole. Sedasama paralleeli laiendades võiks öelda, et ka Riigikogus on väga suur ebavõrdsus, mõned peavad Valgast sõitma Tallinnasse, ja need, kes on Tallinnas, on nagu eelisseisus, eks ju. Selles mõttes võib ju täpselt sama analoogi tekitada. Ma arvan, et see oleneb ikkagi saadiku tahtest. Ja ma kordan veel seda, et loomulikult kontaktistung on esmane ja me oleme harjunud sellega, aga ma arvan, et koroonakriisi selline positiivne tulem, nii vähe kui neid ka ei ole, on tegelikult see, et me oleme teadvustanud enesele kaugistungi kui sellise või hübriidistungi, mis on võib-olla veel kõige parem vorm. Nii et ma ei välista üldse, et väga paljud volikogud tulevikus korraldavadki hübriidistungeid, kes on kohal ja kes osalevad näiteks Teamsi kaudu. Ja sellisel juhul ei ole vähimatki probleemi ka Euroopa Parlamendi liikmel osaleda, ma ei tea, Antslas või kus iganes see kohaliku omavalitsuse volikogu istung on. Aga loomulikult on see iga kohaliku omavalitsuse volikogu enda otsustada. Nii et selles mõttes ma arvan, et riigi poolt seda peale suruda, et nii peab, eks ju, ja hübriidistung on must, ei ole nagu korrektne.

04:40 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

04:40 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma põhimõtteliselt jätkan Leo Kunnase küsimust. Jah, tõepoolest, mõnel saadikul võib olla vaja jõuda, sest aeg surub peale tihtipeale, volikogu istungile näiteks Saaremaale. Mul on küsimus. Ma ei märganud, kas see eelnõus on – minu meelest ei olnud selle kohta kirjeldatud –, kes tasub need kulud. Euroopa Komisjoni kuludesse ei saa ju seda volikogu tööle sõitmist panna ega ka seal ööbimist ega ka seal toitlustamist võib-olla. Kuidas nende kuludega on?

04:41 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Sellele on tegelikult vastus olemas. Selle eelnõu kohaselt Euroopa Parlamendi liige ei saa tasu volikogu liikmeks oleku eest, see on suurusjärgus 100 eurot või mida iganes, aga tal tegelikult on õigus saada transpordikulud. Loomulikult mitte Brüsseli–Tallinna liini eest, vaid siis, kui ta sõidab Tallinnast, ma ei tea, Hiiumaale või Saaremaale. Selline võimalus on tal olemas, need kulud hüvitatakse. Ja minu teada täpselt sama põhimõte on tegelikult ka Riigikogu liikmete puhul. Ka mina Pärnu Linnavolikogu liikmena ei saa seda volikogu liikme tasu, aga mul oleks õigus ilmselt sõidukulude kompensatsioonile, kuigi ma otse loomulikult ei ole seda kasutanud. Ma arvan, et väga suure tõenäosusega Euroopa Parlamendi liikmed ka neid tšekke esitama ei hakka, sest nagu ma ütlesin, ma arvan, et napilt küll, aga see mahub Euroopa Parlamendi liikme töötasu sisse ära.

04:42 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

04:42 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea küsimustele vastaja! Teie päikesetõusuaegne reipus on tõepoolest väga nakkav. Ma katsun ka siis samas stiilis küsida. Teie jutust tuli välja, et see eelnõu on kiirustades tehtud, ja nüüd me tegelikult saame aru, et on küll. Ma oleks küsinud, tõepoolest, selle kohta, et komisjon on küsinud eelnõu kohta arvamust, ja ma oleksin hea meelega tahtnud teada ka nende vastuste kohta, eks ole. Siis ma oleksin tahtnud teada, kes avaldas toetust ja kes tegi kriitikat, aga nagu ma aru saan, siis sellekohast informatsiooni teil komisjoni ettekandjana ei ole. Samuti te ütlesite, et teil ei ole voli vahendada europarlamendi liikme seisukohti, kuna komisjon neid ei arutanud. Küll aga me loeme meediast ja meedias on väga kenasti need arvamused olemas, eks ole, mida arvab proua Kaljurand, mida arvab europarlamendi liige Ansip. Lisaks sellele me teame, et see on Yana Toomi eelnõu, millega Reformierakond mingil põhjusel kaasa tuli.

Aga minu küsimus on see. Ikkagi me tuleme selle logistika juurde tagasi. Tõepoolest, mismoodi lahendada see probleem, kui valitud europarlamendi liige, kes logistilisel põhjusel ei jõua kolm korda järjest näiteks volikogu istungile, kaotab seeläbi volikogu liikme koha ja petab sellega oma valijaid? Kas see on teie jaoks probleem?

04:43 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Kindlasti see ei ole minu jaoks probleem, see on probleem selle Euroopa Parlamendi liikme jaoks, eks ju. Ilmselt on tal teist korda keerulisem mandaati saada, kui ta tõepoolest ilma põhjuseta ei ole osalenud volikogu istungitel. Eks see sõltub igast volikogust, mismoodi ja mis tingimustel neid puudumisi kirja pannakse seal.

Ja teine pool, mida kindlasti pean ka väga oluliseks märkida. Kui me seda eelnõu arutasime ja see algatati, siis tekkis ka mingi selline teki rebimine, et kes siis selle eelnõu tegelik autor on. Mul on väga hea meel öelda, et põhiseaduskomisjon on selle eelnõu algataja, kusjuures hääletus oli konsensuslik. Et olla täpne, siis ütlen, kaks põhiseaduskomisjoni liiget ei osalenud hääletusel. Aga need, kes osalesid hääletusel, hääletasid kõik selle eelnõu algatamise poolt. Rõhutan: algatamise poolt.

04:44 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

04:44 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seaduseelnõu koostamise tingib üldjuhul ikkagi vajadus või mingi tagajärg [ehk selleks peab olema] põhjus. Minu jaoks on siiamaani väga segaseks jäänud, mis oli selle seaduseelnõu ajend. Kas see on teatavaks saanud, et europarlamendi liikmed ei ole piisavalt hõivatud ja tunnevad kihku rohkem tegutseda, või ei ole koalitsioonierakondadel piisavalt inimesi, keda kohalike omavalitsuste volikogu töös rakendada? Mis selle eelnõu ajendiks võis olla?

04:45 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma korra ka viitasin, et tegelikult on ikkagi ennekõike selline põhiseaduslik riive, millele EKRE ju korduvalt ja alati tähelepanu juhib, kui ta seda probleemi märkab. Ka antud juhul ma viitasin sellele ja ka Riigikohus on sellele viidanud, et sellise passiivse valimisõiguse piiramine ehk kuulumine volikokku peab olema ikkagi väga oluliste argumentidega põhjendatud, et seda teha, aga tegelikult neid argumente ei ole. Nii et see on iseenesest vigade parandus sellele, kui aastal 2002 võeti vastu Euroopa Parlamendi valimise seadus.

04:45 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

04:45 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kangesti kidakeelne olite selle koha pealt, mida need omavalitsused ikkagi arvasid asjast. Tahaks ka seda poolt teada. Palun selgitage põhjalikumalt!

04:46 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma ei saa selgitada põhjalikumalt, kui on selles kirjas, mille põhiseaduskomisjon sai. Mul tõesti ei ole seda praegu laua peal materjalide hulgas. Ma võin selle teile saata, aga see oli pool lehekülge ja see oli üsna selline üldsõnaline. Tõepoolest, nagu ma ütlesin, seal ei olnud väga mingit pikka põhjenduste loetelu poolt või vastu. Veel kord: see oli pool lehekülge valdade ja linnade liidult – me loomulikult ei hakanud küsima iga omavalitsuse käest, vaid küsisime ainult valdade ja linnade liidult – ja seal tõepoolest olidki välja toodud seisukohad, et on nii neid omavalitsusi, kes toetavad, kui ka neid omavalitsusi, kes ei toeta. Jällegi, lugupeetud Pohlak, mul ei ole voli rohkem konkreetsemalt väljendada kui seda, mis nende kirjas oli, sellepärast et põhiseaduskomisjoni istungil nad loomulikult ei osalenud.

04:46 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

04:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Härra põhiseaduskomisjoni esimees! Minu meelest ka vähe tööd on ometigi töö ja seda võiks tasustada. Kas te põhiseaduskomisjoni esimehena suudate äkki avada seda filosoofiat, millega seadusandja on omavalitsuse volikogu, parlamendi või Euroopa Parlamendi saadikutele sundinud peale n-ö pro bono tegutsemise?

04:47 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Sellele küsimusele ma tõesti vastata ei oska. Ma arvan, et see võis olla arutelu all siis, kui anti Riigikogu liikmetele võimalus kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Ilmselt, kui süübida nendesse materjalidesse, võib näha, need teemad olid seal ka üleval. Toon veel näiteks, et Pärnus on see suurusjärk minu teada 100 eurot, mis on volikogu liikme osalustasu. See on üsna väike, võrreldes Riigikogu liikme palgaga on see ikkagi üsna sümboolne. Nii et ma arvan, et see ei mõjuta vähimalgi määral ei Riigikogu liikme ega Euroopa Parlamendi liikme pingsat töötamist ühe omavalitsuse heaks, vaatamata sellele, et ta selle eest tasu ei saa. Jah, õige märkus, et vähe tööd on ka töö. Aga eks me teeme ju mõningaid asju võib-olla ka ühiskondlikus korras. Okei, ma arvan, et riiki ja omavalitsust ei peaks ühiskondlikus korras juhtima, aga siiski, ütleme, me teeme ka palju muud tööd, mille eest me tegelikult tasu ei saa ega eeldagi, et me seda saame.

04:48 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

04:48 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma pean ausalt ütlema – mitte et ma tavaliselt valetaksin, aga ma pean ausalt ütlema –, et osaliselt minu plaanitud küsimusele juba teie vastus kõlas. Aga mõningad nüansid oleks võimalik lisada. Mulle jäi segaseks see, miks me seda teeme, mingi võrdsuse taastamine. Aga siis, kui olid need küsimused, kas see on peibutus või on see tõsiselt mõeldav, siis te väitsite, et mitte mingil juhul ei ole see peibutus, see on tõsiselt võetav. Aga nüüd me näeme, et ka kohalike volikogude tasandil on palju küsimusi. Ma küsin, kas on olnud näiteks mingeid kaebusi või probleeme, kas see seadus oli vajalik ja kui te suudate veel midagi lisada, siis olen tänulik.

04:49 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Kaebust tegelikult ei ole olnud. Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetelt ei ole tulnud ka survet sellist eelnõu Eesti parlamendis menetleda ja neid võimalusi luua. Esmane põhjus, ma rõhutan veel kord, on ikkagi seesama põhiseaduslik riive. See on tegelikult tõsimeeli esmane, sest Riigikohus on öelnud, et peavad olema väga tõsised argumendid, miks piirata passiivset valimisõigust. See on esmane ja põhiline, kõik muu on tegelikult teisene. Ma arvan, et see oli üks argument ka Riigikogu liikmete puhul, miks neil samamoodi võimaldati kuuluda kohalike omavalitsuste volikogudesse. Veel kord: see ei ole meie väljamõeldis, Riigikohus on seda teinud ja selle seisukoha avaldanud. Ja no põhiseadus on omaette.

04:50 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

04:50 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Tavaliselt ikka, kui mingisuguseid eelnõusid või seadusi tehakse, on ju eesmärk midagi parandada, teha tõhusamalt toimivaks ja igati õigustatumaks. Aga paraku selle seaduseelnõu juures me näeme seda, et tulemus võib olla risti vastupidine. Nimelt kannatab nii kohalike omavalitsuste volikogude töö kui ka europarlamendi töö kvaliteet, kui ühed ja samad inimesed kuuluvad mõlemasse esinduskogusse. Samas, me teame, et füüsiliselt asuvad need teineteisest sedavõrd kaugel, et samal ajal sedasama tööd teha eri kohtades ei ole lihtsalt võimalik. Miks sihukene asi tekitatakse?

04:51 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Täiesti nõus sellega, et iga eelnõu eesmärk võiks olla midagi teha paremaks. Aga on veel üks asi: põhiseadus, mis on tegelikult pühamast püham. Ja kui miski ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis tuleb see kooskõlla viia. Ma nüüd ei anna hinnangut, kas see eelnõu teeb midagi halvemaks või paremaks, aga saage aru, et see on ikkagi esmane ja olulisim.

Teiseks, ma ei ole kindlasti nõus väitega, et see halvendab kohalike omavalitsuste volikogude tööd. Ma võin natuke eksida, aga kui ma ei eksi, siis volikogude liikmeid kokku üle Eesti on äkki 1700. Ja nüüd me räägime seitsmest – kui nad kõik kandideerivad ja kui nad kõik osutuvad valituks, siis me räägime seitsmest inimesest. Kuidas nüüd seitsme liitumine halvendab volikogu tööd, seda ma hästi ei mõista. Pigem vastupidi. Ka Riigikogu liikmete puhul ma olen rõhutanud, et see loob teatud sideme parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahel debati mõttes. Eelmine kord kiitsin Andres Metsoja, kes on Pärnu volikogu liige, ja sain riielda Andrei Korobeiniku käest, et ma teda ei nimetanud. Nüüd nimetan ka tema ära. Ka Andrei Korobeinik on kindlasti panustanud debatti Pärnu volikogus ja kindlasti seda sidet loonud keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse vahel, mis, ma arvan, on oluline, et see side oleks olemas. Nüüd tekib veel Euroopa Parlamendi tase ja dimensioon sinna juurde.

Nad on kahtlemata erudeeritud, intelligentsed ja targad inimesed kõik, eranditult kõik, kes Euroopa Parlamendi liikmed on. Sinna, kui nii võib öelda, naljamehed ei saa. Nad on ikkagi kõik tõsised tegijad, nii et ma arvan, et neil on, mida öelda, ja neil on, mida panustada kohaliku omavalitsuse volikogu töösse.

04:53 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

04:53 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Toomas! Mul on nüüd hea võimalus teilt kui komisjoni esimehelt küsida, mis on komisjoni edasine kavatsus selle eelnõu menetlemisel. Kas teil on plaanis kolmas lugemine ka veel kevadistungjärgul ära teha? Ja mis on teie plaan B juhuks, kui obstruktsioon peaks seda takistama? Milline on siis ajagraafik?

04:53 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Sellest oleks väga kahju, kui obstruktsioon takistaks selle eelnõu seaduseks saamist. Plaan on selline, punkt üks, et see seaduseelnõu peaks jõustuma 18. oktoobril 2021 ehk valimistele järgneval päeval. Ehk see ei puuduta seda koosseisu, vaid järgmist. Ja tõepoolest, eesmärk on ikkagi see, et ta jõustuks enne suvepuhkust, kohe neil päevil. Sest on üks selline kuupäev, mille Rahandusministeerium on välja öelnud, nimelt 18. august, kui algab kandidaatide registreerimine. See ei ole küll kuskil nii karmilt kivisse raiutud, aga on eelduslik, et selleks ajaks, kui hakkab kandidaatide registreerimine, peab olema teada, kas on võimalus või ei ole. Kui see jõustub hiljem, siis ei ole seda väga kohane rakendada nende kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, mis nüüd sügisel tulevad. Nii et 18. august on üks selline piirjoon, mis on tõmmatud, st kui selleks ajaks on seadus jõustunud, siis on väga korrektne, et see rakendub järgmistel kohalike volikogude valimistel.

04:54 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

04:54 Henn Põlluaas

Aitäh! Kui ma ennist mainisin, et minu arust kohalike omavalitsuste töö ja europarlamendi töö kvaliteet läheb alla, siis ma ei mõelnud mitte neid parlamendiliikmeid ega nende kvaliteeti, vaid lihtsalt seda, et kahes kohas korraga ei ole võimalik olla – nad ei saa osaleda ühe või teise esinduskogu töös ja see viib kvaliteeti alla, kui lihtsalt saadiku koht on tühi. Aga kui te räägite põhiseaduslikkusest ja võrdsuse printsiibist ja kõigest sellest, siis miks mitte astuda samm edasi? Kui on lubatud Riigikogu ja kohalik omavalitsus ning europarlament ja kohalik omavalitsus, siis viime selle kolmnurga kokku – olgu siis ka Riigikogu liige ja europarlamendi liige. Siis on täiuslik kolmnurk, täielik võrdsus ja põhiseaduslikkus on tagatud. Mis te sellest mõttest arvate?

04:56 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma seda mõtet siiski ei toeta, sest ma arvan, et kuskile on vaja see piir tõmmata, ja ma arvan, et see piir on praegu väga õige koha peal. Ma arvan, et see oleks liiast ja seda oleks palju tahta. Ma ei julge väita, missugused on Euroopa Parlamendis oma reeglid, kuhu võib kuuluda ja kuhu ei või. Euroopa Liidu seadused reguleerivad küll seda, kus Euroopa Parlamendi institutsioonides võib ja kus ei või töötada. Ma arvan, et nad rahvusparlamente ei reguleeri ja pigem on igal liikmesriigil tõesti endal õigus otsustada, kas lubada ka Euroopa Parlamendi liikmetel olla ka parlamendi liige või mitte. Aga kui te ütlete, et kahe töö tegemine on problemaatiline, siis te ju saate aru, et kui me nüüd lubaksime kolme tööd, siis oleks see veel problemaatilisem.

04:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale polegi rohkem küsimusi.

04:56 Toomas Kivimägi

Tänan väga!

04:56 Aseesimees Martin Helme

Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Sõnavõtuks on aega ette nähtud viis minutit ja lisaaega on võimalik küsida kolm minutit. Esimesena kutsun Kalle Grünthali.

04:57 Kalle Grünthal

Palun kolm lisaminutit ka!

04:57 Aseesimees Martin Helme

Kolm lisaminutit ka.

04:57 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Hea kolleeg põhiseaduskomisjoni esimees! Teda on alati lust kuulata, kui tema võtab mõne teema ette, siis ta räägib nii põhjalikult ilusti-kenasti kõik lahti. Isegi vaatamata sellele, et talle oli ilmselt täna antud käsk, et ta ei tohi suud suuremalt paotada, on tema loomupärane omadus olla ja seista alati tõe eest ja rääkida ikkagi need küsimused lahti. Väga sümpaatne. Väga sümpaatne! Ma ühtin siin täiesti praegu ka Paul Puustusmaa eelneva seisukohaga, et meil on väga tubli põhiseaduskomisjoni esimees. Ja väga tubli oleks ta veel eriti siis, kui ta kuidagimoodi üritaks takistada eelnõu 366 menetlemist siin saalis. Vaat siis ma ütlen niimoodi, et president Kersti Kaljulaid annaks talle kindlasti mingisuguse väärilise ordeni, mis on palju kõrgema väärtusega kui see, mis anti praegu Jüri Ratasele. Sest praegu see tegevus, mis teie suudaksite praegu ära teha, oleks tõsiselt seda väärt. Tühja sest ordenist. Mõelge, mis rahvast teist arvaks siis. Teid kantakse Pärnu kandis – ja ma usun, et ka Paides – kätel.

Aga nüüd, et mitte seda ilukõnet ja kiidukõnet väga pikalt teha, läheme selle eelnõu juurde. Meil on täna käsitlusel Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille on algatanud põhiseaduskomisjon. Minule muidugi isiklikult jääb sihuke väga ebamäärane mulje, miks põhiseaduskomisjon selle algatas. Kuigi mina olen ka põhiseaduskomisjoni liige, ei tulnud mulle kohe üldse ette, et mina oleksin sihukest eelnõu tahtnud algatada. Aga kuna Toomas selle tegi, siis eks ma loomulikult ainult austusest tema vastu olin nõus seda tegema. Kui ma pärast mingil vaheajal küsisin tema käest, kust see initsiatiiv tuli, siis ega ta mulle väga ei tahtnud öelda, aga siis, kui keegi parajasti ei kuulnud, ütles, et europarlamendis keegi isik tahab kangesti ikkagi sinna kohaliku omavalitsuse teemasse sisse minna. Aga tegelikult me siin saame ka vastuse, mispärast me praegu menetleme siin seda eelnõu. Tegemist on ühe inimese sooviga. Siin tekib ju täiesti õigustatud küsimus, miks üks inimene tahab tulla siia kohaliku omavalitsuse volikogu töös osalema.

Hea Toomas rääkis siin, kui ma küsisin, et siin tekib probleeme selle volikogu tööajaga, kuidas üldjuhul, tavaliselt on nii, et volikogu istungid toimuvad neljapäeviti, ja on niisugune paradoksaalne tõsiasi, et europarlamendi töö lõpeb ka neljapäeval, nii et siis laetakse ennast lennukisse ja sõidetakse siia kodumaale. No fakt ja ümberlükkamatu fakt on muidugi ka see, et ega lennuk suurt kuskil mujal maanduda ei taha – muidugi juhul kui mõni terrorist pardal ei ole – kui ainult Tallinnas. Aga Tallinn on iseenesest väikene küsimus, meil on Eesti suur ja lai, ja see kohalesõit kohalikku omavalitsusse, kuhu saadik sealt Tallinnast peab tulema, see on, ma usun, tõsine katsumus. Ja reaalselt tegelikult sellele volikogu istungile ta lihtsalt füüsiliselt ei jõua.

Muidugi ma nõustun ka sellega – möönan, et Toomasel oli õigus –, et tõesti, mõnes omavalitsuses võib olla volikogu istung mõnel teisel päeval. Siin toodi näiteks vist, kui ma õigesti mäletan, Antsla volikogu. No vaata, Antslasse on veel keerulisem saada, sellepärast et see on kuskil vales kohas. Või mitte vales kohas, vaid väga raskesti ligipääsetavas kohas. Kõige hullem on see, et seal on volikogu istungid teisipäeval. Kujutate ette, teisipäeval. Mismoodi siis saab see europarlamendi liige, kelle pärast see eelnõu on tehtud, ütleme, teisipäeval tulla Antslasse? Nüüd on küsimus. Fakt on see, et kui ta tuleb sealt teisipäeval ära, esmaspäeval muidugi läheb europarlamendi tööd tegema, aga õhtul hakkab juba sõitma sealt europarlamendist Antslasse, siis ta ei tee europarlamendis sisulist tööd ja ma kardan, et tal jääb napiks ka Antslas töövõimekust.

Ma muidugi puudutasin siin oma küsimuses ka sellist kohta nagu Kokaviidika. See ei ole väljamõeldud koht, see on täiesti olemas, ja kui kõik seostavad Kokaviidikat Herbert Vinguga, siis muidugi see on sarnane küll, aga tegelikult on see koht täiesti olemas ja see on väga lugupeetud koht. Muide, selles külas on sündinud ka riigivanem Jüri Jaakson ja 1995. aastal on talle püstitatud isegi mälestuskivi sellesse külla. Nii et siin on probleemid olemas.

Kas mulle pandi aega juurde? 

05:03 Aseesimees Martin Helme

Jaa, sul on kaheksa minutit kokku, sellest kaks minutit ja 20 sekundit järel.

05:03 Kalle Grünthal

Aga kas ma nüüd selle teie kõne aja saan tagasi? 

05:03 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kümme sekundit saad tagasi.

05:03 Kalle Grünthal

Aitäh! Siis ongi küsimus selles, et sisuliselt volikogu töö ei seondu ju ainult seal volikogus hääletamisega. Ma arvan, et siin paljudel on olemas ka volikogu liikme kogemus, kaasa arvatud minul. Volikogu töös on vaja osaleda komisjonide töös ja valmistada neid küsimusi ette, mis tulevad arutusele volikogus. Ma usun, et ka see, et täpselt samasugune lugu toimub tegelikult ju ka seal nii nagu Riigikogus, et põhitöö tehakse ära ikkagi komisjonis. See ei käi sugugi niimoodi, et lihtsalt läheme kohale ja tõstame kätt. Seal toimuvad ikka täiesti sisulised vaidlused. Selles mõttes, kui nüüd europarlamendi saadik tuleks veel sinna volikogu komisjoni, mis on hoopis teisel päeval, siis tekiks ju olukord, et europarlamendi töö kvaliteet kahaneb veelgi rohkem. Aga mis me ütleme siis volikogu komisjonide töö kohta? Ma möönan, et võib-olla tõesti lennukis on võimalik neid asju ette valmistada, aga kui tahetakse ikkagi kvaliteetset tööd teha, siis ma usun, et on probleeme.

Teine asi, et sisuliselt ma tahan öelda, et potentsiaalset kvaliteetset tulemust ei ole võimalik selle eelnõuga siiski kahjuks saavutada. Teine probleem on see, et ma näen siin tõsist inimõiguslikku diskrimineerimist. Küsimus on selles, nagu ka Toomas ütles, et europarlamendi liikmele ei maksta tema ülesannete täitmise eest töötasu. No me ei saa sellist olukorda kuidagi lubada. Võtame näiteks sellise olukorra, kus ehitaja läheb labidamehe tööd tegema. Tema saab selle eest tasu, aga vaata, europarlamendi mees, kes on kopamees ja labidamees, temale tasu ei maksta. See ei loe, et ta ... Mul sai aeg täis, jah? Aitäh!

05:05 Aseesimees Martin Helme

Jah, aitäh! Järgmisena Jaak Valge, palun! Kolm minutit lisaaega.

05:06 Jaak Valge

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Austatud tehniline personal! Tegelikult minule tundub ikkagi, et europarlamendi liikme kuulumine kohalikku volikogusse või siis tema mittekuulumine kohalikku volikogusse ei tähenda seda, et üks süsteem oleks mingil moel demokraatlikum kui teine. Tegelikult on see pigem selline demokraatia korraldamise küsimus. Aga kui me nüüd sedastame koos, et üks süsteem ei ole rohkem demokraatlik kui teine, siis tuleb selle küsimuse otsustamisel lihtsalt lähtuda teistest parameetritest, eelkõige sellest, missugust rolli vastava esinduskogu liikmelt oodatakse.

Aga iga riigivalitsemissüsteemi ja üldse poliitilisi küsimusi peab käsitlema tegelikult süsteemselt, kompleksselt, head kolleegid. Tihti me ei tee seda, aga peaksime. Kui me räägime rolliootustest mingile institutsioonile või institutsiooni liikmetele, siis on vaja ikka vaadelda tervet valitsussüsteemi, seda kui tervikut, ja on mõtet hakata ikkagi ülevalt, kõrgemalt pihta. Nimelt riigipea rollist, mis sõltub omakorda sellest, kuidas riigipea ametisse saab. Ehkki, teisisõnu, ma jätkan siis sealtsamast – ma pean seda tegema, kui ma tahan küsimust süsteemselt käsitleda –, kus ma eile sama küsimuse juures pooleli jäin.

Tuletan teile pisut meelde, missuguse analüüsi osa ma jõudsin ära teha. Ma analüüsisin Siim Kallase sellekohaseid väiteid ning jõudsin Lauri Vahtre juurde, kes oli küll konkreetse presidendi valitsemiskorra suhtes mõnevõrra kriitiline, ka enesekriitiline, sellepärast et ta ise oli Põhiseaduse Assamblee liige ja isegi selle aseesimees, aga tema presidendi otsevalimist ei tunnista. Tsiteerin: "Kui president on n-ö poolvõimuline, siis sobib tal ka ametisse saada poolvalimistega. Mitte just rahva mandaadiga, aga mitte ka üksnes riigikogu omaga." No nii. Edasi ütleb Vahtre, et presidendi otsevalimine oleks tema arvates populaarne täpselt esimeste valimisteni ja mitte rohkem. Ja ta leiab, et sel juhul tuleks terve põhiseadus ümber teha, sest otse valitud presidendi võim peaks kindlasti suurem olema, ta ei mahuks enam oma ametipiiridesse ära. "Kui põhiseadus neid piire ei laienda, siis saavad kõik kõigi peale kurjaks, millega võib kaotsi minna kogu meie kallis iseseisvus," ütleb Lauri Vahtre. Edasi kirjutab Vahtre seda, et valimiskorra muutmise teema avamine on ohtlik, see tähendab Pandora laeka avamist, ja ta soovitab hoopis keskenduda küsimusele, missugune president oleks parim. Selle juurde ma tulen lõpu poole uuesti tagasi.

Aga enne vaatleme valimiskorda. Alustan muidugi sellega, et mina ise eelistaksin hoopis ilma presidendita riiki. Ja ma ei ole selles eelistuses ka üksi. Arvan, et presidendid oma glamuursete vastuvõttudega, nagu see praeguseks on kujunenud, ja sellise n-ö uuseliidi või ladviku kujundamisega, teenetemärkide annetamisega, poliitametnikele majandus- ja mingisugusele truule loomeeliidile tekitavad tegelikult rohkem võõrandumist, kui nad kasu tekitavad. Tuletan ikka ja jälle meelde, et meie 1920. aasta põhiseaduse järgi oli nii, et meil ei olnudki riigipead ehk presidenti. Ja toona oli teine Euroopa ilma presidendita riik Šveits – muidugi kui Nõukogude Liit välja jätta. Nüüd tagantjärele on osa ajaloolasi ja õigusteadlasi leidnud, et vaat seetõttu, et meil presidenti ei olnud, oli Eesti poliitiline süsteem tasakaalustamata ning parlamendi ja erakondade võimuküllus kujunes sedavõrd suureks, et nende kokkuleppimatuse tõttu vahetusid valitsused väga kiiresti. Tõepoolest, selle 1920. aasta põhiseaduse kehtivuse ajal oli keskmine valitsuste võimuloleku aeg ainult üheksa kuud. Hiljem on siiski arvatud, et vaat selle valitsuste ebastabiilsuse põhjused võisid olla pigem mujal, jälle sellesama võrdleva analüüsi järgi. Vaadake, see presidendiamet oli teistes Euroopa riikides ju olemas, aga ometi ka nendes riikides ei kaitsnud see valitsusi ebastabiilsuse eest. Näiteks, Prantsusmaal oli toona valitsuste võimuloleku aeg veel väiksem kui Eestis, mõnes teises riigis samamoodi.

Kui nüüd tänapäeva Eesti juurde tulla, siis oleks küll raske väita, ütleme, et viimased kaks ametis olnud presidenti oleks Eesti poliitilist süsteemi kuidagi tasakaalustanud. Ometi nende valitsuste vahetumise kiirus ei ole Eestis selliseks nuhtluseks, nagu ta oli kahe maailmasõja vahelisel ajal Eestis ja ka paljudes teistes Euroopa riikides, kus presidendi ametikoht oli olemas.

Nii, nüüd küsime, kas sellise, tegelikult Eesti ajaloolise süsteemi uus kasutuselevõtt oleks praegu Eestis võimalik. Kas meil jätkuks sellist poliitilist tahet, et sellist unikaalset süsteemi ellu viia? Mul on tõesti kahju, aga mulle tundub niimoodi, et meie eneseusaldus võrreldes esimese iseseisvusajaga on langenud ja meil võib-olla seda poliitilist tahet ei jätku. Nüüd ma olen sunnitud [oma kõne] pooleli jätma. Võib-olla ma siis, kui mulle seda võimalust antakse mõne eelnõu puhul, millega need küsimused on üheselt seotud, jätkan. Aitäh!

05:14 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

05:14 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et te kõik mäletate aega enne koroonaviirust. Siis olid meie väga suureks mureks ravijärjekorrad ehk järjekorrad eriarsti juurde pääsemiseks. See oli terve ühiskonna debatt. Ja oli väga suur rahulolematus sellega, et tekkisid tasulised vastuvõtuajad, mis olid kõrval, paralleelselt, kohe peale seda, kui lõppesid tasuta vastuvõtuajad. Pahameel seisnes selles, et tasuta kohtadele ei olnud võimalik aega saada vajadusepõhiselt, vaid pidi pikas järjekorras olema, aga tasulised kohad olid vabalt saadavad, tuli lihtsalt raha maksta. Seesama eriarst, kelle juurde ei olnud tasuta ajale võimalik vastuvõtule pääseda, lõpetas näiteks kell üks oma tasuta vastuvõtu, siis keerati silt ümber ja hakkas täpselt sama arsti vastuvõtt makstud vastuvõtu korras. Siis oli aegu palju. Sel ajal tekkisidki arutelud, kuidas nii on võimalik, sest arst töötab ju ikkagi täiskohaga. Sest ilmnes, et need tasuta ajad on põhikohaga töö ajal tehtud, aga need, mis on tasulised, on tavaliselt mingi ettevõtte raames tehtud. Ma mäletan väga hästi seda debatti ja arutelu selle üle, et mis inimesed need arstid on, tööpäev on kaheksa tundi pikk, kuidas nad saavad väita, et nemad töötavad kahel kohal, see ei ole füüsiliselt võimalik. Ma usun, et te ka kõik mäletate seda. 

Täpselt sama probleem on olnud ju päästjatega. Päästjatel on graafikujärgne töö ja samamoodi on keerelnud õhus teema – pigem küll rohkem, jah, ütleme, asutusesiseselt ja ametiasutuste kaudu –, kas päästja ikka on võimeline nendel vabadel päevadel paralleelselt uuesti teist tööd tegema, ilma et ta puhkaks, ja kui kvaliteetne on tema töö, kui tema nüüd naaseb päevadelt, mis pidid vabad olema, teiselt töölt nüüd uuesti tööle. Kas ta ikka suudab oma päästetööd teha piisavalt efektiivselt ja piisavalt vastutustundlikult? Siis me jälle kõik arutasime, et ega nad ju imeinimesed ei ole.

Seda seaduseelnõu vaadates tundub, et meil on siiski mingi seltskond väga võimekaid imeinimesi, lausa geeniusi. Ja need on enamalt jaolt ikkagi need inimesed, kelle kogu karjäär algabki siitsamast Riigikogu saalist. Enne ei mindagi siit Riigikogu saalist ära, kui on kätte jõudnud selline vanusepiir, et lihtsalt ei olda enam võimeline seda tööd tegema. Aga sellega ju asi ei piirdu. Asi jätkub sellega, et samal ajal on nad kõik volikogudes. Ma võin seda praegu rahulikult rääkida, sest mina ei ole volikogusse kuulunud ja mina ei ole ka eluaeg siin Riigikogu saalis tööl olnud. Mina olen oma terve täiskasvanu tööealise elu ikkagi olnud nagu tavaline töötaja: konkureerinud ametikohtadele, mõnel konkursil ei ole saanud soovitud ametikohta, mõnel olen. Seega ma julgen kritiseerida seda.

Nüüd tahab seesama eriseltskond, kes on need eriti võimekad, eriti geeniused, lisaks sellele, et nad on siin Riigikogus kogu aeg olemas, jõuavad samal ajal kogu aeg aktiivselt osaleda ka volikogu töös, kus samuti oodatakse panustamist, veel peale seda, kui nad on europarlamenti saanud, avardada oma võimalusi. Selle kõrval nad tiirutavad üldse kitsal ringil, sest nad on nõukogude liikmed, kuuluvad suurte asutuste nõukogudesse, juhatustesse või mis iganes. Ja kui siin saab juhuslikult karjäär läbi, siis nad liiguvad täpselt samas ringis edasi ametiasutuste juhtideks või suurte eraettevõtete juhatustesse. Nii see ring käib. Ja see ring läheb järjest koomale. See seaduseelnõu teeb selle veel ...

Sooviksin aega juurde.

05:19 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:19 Kert Kingo

See seaduseelnõu kitsendab selle isikute ringi trajektoori, mispidi nad terve elu kulgevad, veel omakorda. Siin minul tekibki küsimus, miks see peab niimoodi olema, et ühed ja samad inimesed tiirutavad ühtedel ja samadel kohtadel kogu aeg. Sellega kaasneb see, et aastast aastasse juhtimine ei muutu, tehakse samu vigu ja jõutakse alati samasse vakku tagasi. Kui tulevad uued jõud, uued näod, siis nemad küll üritavad natuke midagi muuta, aga kuna nende osakaal on suurem, kes on eluaeg tiirutanud selles ringis, vajub kogu see vanker lõpuks samasse vakku tagasi.

Ütlen veel nii palju – ma praegusel hetkel, varahommikul kell pool kuus ei oska peast öelda, kes ja mis aastal sellekohase uuringu tegi –, et sama tendents on kõikides riigiasutustes. Uuringu kohaselt on meie riigiasutustes juhtimine stagnatsioonis. Seda ka seetõttu, et need inimesed tulevad täpselt sellestsamast ringist ja nad ei olegi näinud teistsugust elu ega teistsugust juhtimist. Kui püütaksegi panna keegi uuema suunaga inimene suurt riigiasutust juhtima, siis ametnikud lükkavad ta sujuvalt jälle täpselt samasse vakku tagasi ja kõik läheb täpselt samamoodi. Seetõttu ongi meie riigiasutused või ka ministeeriumid teeninud välja üldise pahameele. Tegelikult nad on elust võõrdunud.

Sama arvan ma ka selle meie seltskonna kohta, kus ma ise olen nüüdseks kaks aastat olnud: kui me tiirutamegi nendesamade kohtade vahel ja anname võimaluse nüüd nendele isikutele, kes püüdsid väljaspool Eestit hakata ringi käima, uuesti siia ringi tagasi tulla, siis meil asjad ei muutugi. Me jäämegi kõike vanamoodi tegema, sest kaalukam jõud on staažikatel ja vanadel inimestel nii linnades kui ka valdades, õnnetuseks ka siin Riigikogus. Aitäh!

05:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

05:21 Helle-Moonika Helme

Jaa. Need tüüpilised tervitusfraasid: lugupeetud eesistuja, hea ettekandja, head kolleegid! Nagu ma juba oma küsimuste voorus tõdesin, ma alustangi ettekandjast, kelle poole ma pöördun. Hea ettekandja on tõeline päikesevalitsuse liige ja võib seda nimetust auga kanda, sest ta suutis tõepoolest tänahommikusel päikesetõusul esimeste päikesekiirtega meile reipad ja sisukad vastused anda. Tõeliselt kiitus talle selle eest.

Aga selle eelnõu juurde tagasi. Me käsitlesime seal õige mitmeid küsimusi ja üks selline läbiv teema, mida me käsitlesime, oli see, et kuidas meie europarlamendi liikmed, keda see seadus otseselt puudutab, ise sellesse seadusesse suhtuvad. Me peame alati, kui me tegeleme seadusloomega, küsima, miks me seda teeme. Kas me teeme seda sellepärast, et riigil on vaja, rahval on vaja, ma ei tea, ametnikel on vaja, kellegi haldusalas on vaja, siis, ma ei tea, riigikogulastel on vaja, meie erakondadel on vaja või on siis vaja europarlamendi liikmetel, me räägime siin praegu kuuest europarlamendi liikmest. Me tegelikult oleme ju juba läbi meedia saanud teada, et ka europarlamendi liikmete arvamused on siin suuresti erinevad. Proua Kaljurand näiteks ennast üldse volikogus ei näe. Ansip on öelnud, et tema võiks Tartusse naasmist kaaluda. Noh, eks ta siis kaalub, vaatab nende õunte või õunasüdamete pealt lõpuks, kas ta tuleb või ei tule. Ja seda, mida Jaak Aab on ajakirjandusele öelnud, me võiks interpreteerida suisa nõnda – see käis ka siit enne läbi –, et see on Yana Toomi eelnõu. Lugupeetud ettekandja küll ütles, et see on komisjoni eelnõu, aga me ju teame, kuidas komisjonis ideed püütakse ikkagi kinni sellest tuulest, mis sealt Stenbocki maja poolt puhub. Jah, Yana Toom väidetavalt on selle eelnõu algataja, Keskerakond tõi selle valitsusse, Reformierakond sellega nõustus ja nüüd me seda siin arutame.

Yana Toomi motivatsiooni me võime vaid arvata. No tema mõjusfäär, tema spetsiifiline valijaskond on tal selgelt käest ära libisemas. Me teame seda vana ütlust "mis silmist, see südamest". Ja tõepoolest, ma saan tema murest aru – ta on seal kusagil kaugel ja ta on mures, et see ei kesta igavesti. See on küll mõnus tore tool, aga kui ta seda säilitada tahab, siis ta peab olema oma valijatega kontaktis. See on kõik täiesti arusaadav. Ja me kõik teame, mida tähendab kaugsuhe, nii isiklikus kui ka poliitilises elus – võib kaduda armastus. Ehk siis tõepoolest, Yana Toomi mure on arusaadav. Sealt kaugelt ennast inimeste südamesse projitseerida on mõnevõrra keeruline.

Jah. Siis räägitakse suuri sõnu selle eelnõu kontekstis kohalike omavalitsuse tegevusse panustamisest Euroopast saadud hindamatu kogemusega.

Kas ma pean aega juurde küsima?

05:26 Aseesimees Martin Helme

Peaks küll, kui sa tahad veel rääkida.

05:26 Helle-Moonika Helme

Jaa, muidugi ma tahan rääkida. Nüüd ma pean vist isegi hakkama rääkima samas reipas tempos nagu seda tegi ettekandja.

05:26 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:26 Helle-Moonika Helme

Okei. Aitäh! See võib küll nii olla, aga pigem ma näeksin siin siiski väga tugevalt avaldumas sellist omakasutoimkonda. Kõigil seda vaja ei ole, on iseseisvamaid europarlamendi liikmeid ja on sõltuvamaid, aga eks praktika on tõe kriteerium ja kui Keskerakond ja Reformierakond selle eelnõu taganttuulega läbi purjetavad, siis saame pärast sügisesi kohalikke valimisi näha, kes jääb teisele toolile ja kes ikkagi peibutuspardiks.

Allar Jõks on öelnud, et MEP-ide dessant kohalike omavalitsuste volikogudesse annab tunnistust erakondade lühikesest pingist. Siinkohal ilmselgelt me kõik peame vaatama Keskerakonna ja Reformierakonna poole. See lühike pink avaldub ju kogu oma alastuses, kui me vaatame kas või praeguse valitsuse koosseisu, kuhu pargiti teatud padjaklubi väike seltskond ühelt poolt ja teiselt poolt toodi ministriks täiesti tundmatud ametnikud, kenad inimesed mõned, aga see on ka kõik. Lihtsalt stamplausete ettekandjad, jõuetud kreatuurid, kes enamasti loevad tekste, mida nende alamametnikud on ette veeretanud. Nii et lühikese pingi põhjendus on ilmselgelt just kahe valitsuserakonna puhul põhjus, miks me siin seda seaduseelnõu arutame ja miks see sellisel kujul sündis.

Aga kuna me oleme sisenenud kohalike valimiste tsüklisse, siis on arusaadav, et sellega praegu kiirustatakse. Riigikogu istungid lõpevad ja seetõttu tuleb europarlamendi liikmetele – mõningatele, mitte kõigile, sest kõik ilmselt seda ei vaja – teine tool ära seadustada. Ja siin on palju räägitud neist probleemidest, mida see võib kaasa tuua, mis võivad esile kerkida nende europarlamendi liikmete puhul.

Kahjuks mul ei ole aega, muidu ma räägiksin ka oma kogemusest Tallinna volikogus. Aga ühte asja ma tahaksin öelda ja see on see, et kui me räägime tööst volikogus, siis me ei räägi ainult istungitest, vaid me räägime ka komisjonide tööst. Ja ma tunnen juba ise, et see on raskendatud ka siis, kui ma olen siin Tallinnas ja käin Tallinna volikogus. Meil on kolmapäeval komisjonide istungid, kuhu ma väga harva satun, sest meil on ka siin kolmapäev väga tihe tööpäev ja ajaliselt lihtsalt ei ole võimalik olla kahes kohas korraga. Seda ei ole käsitletud, aga see on ka europarlamendi liikmete puhul ilmselgelt relevantne, see saab takistuseks. 

Aga saame näha, kuidas see seadus reaalses elus toimima hakkab – kes tuleb teisele toolile, kes ei tule, kes suudab logistikat hallata, kes mitte, kes suudab end kinnitada kohalike elanike südamesse, kes mitte, kes võidab, kes jääb järele lohisema. Kas omavalitsused saavad sellest mingit lisandväärtust või ei saa? Elame, näeme. Aitäh!

05:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Enne, kui saame edasi minna läbirääkimistega, on meil tekkinud protseduuriline küsimus. Ruuben Kaalep, palun!

05:29 Ruuben Kaalep

Aitäh, austatud juhataja! Kõigepealt pean vabandama Riigikogu ees, kuna mul tuli perekondlikel põhjustel istungi esimesest poolest kõrvale jääda ja ma sain ainult osaliselt ülekannet veebist jälgida. Aga ma annaksin nüüd sulle võimaluse mulle pikemalt vastata, millised on olnud tänase ja eilse istungi jooksul esitatud protseduurilised küsimused ja milliseid vastuseid nad on saanud, et mul oleks ülevaade, kas need on küsimused, mida mina soovisin esitada, on juba ära küsitud ja kas nad on ka sisulise vastuse saanud.  

05:30 Aseesimees Martin Helme

Sa ei pea vabandama, vaba mandaat. Ja istung on olnud pikk. Mul ei ole kõik protseduurilised küsimused meeles. Vahepeal oli siin ühel saadikul üle 30 neid juba kogunenud. Eks nad ole keerelnud põhiteemadena selle ümber, kas täiendava istungi kokkukutsumine on olnud korrektne, kui pikad võivad olla sõnavõtud, missugune on sõnavõttude sisu, on täpsustatud ka repliikide kohta jne. Aga ma sellesse rohkem võib-olla isegi ei süveneks. Kui sul on mingi konkreetne protseduuriline küsimus, siis ma saan sellele vastata. Siim Pohlak, palun!

05:31 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kuulajad! Kahju, et täna on mindud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise juurde ainult ühe eesmärgiga: teha ära üks pisiasi, mille ainsaks eesmärgiks on suurendada häältesaaki kahel langeva toetusega valitsuserakonnal, keda KOV‑i valimistel on ootamas ees tõsised tagasilöögid Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal.

Me võiks seda eelnõu 389 SE asemel nimetada samahästi Yana Toomi nimeliseks eelnõuks või hoopis Paeti plaaniks. Tänased koalitsioonierakonnad demonstreerivad siin üliküünilist suhtumist kohalikesse tegijatesse ja kõikidesse teistesse, kes maaomavalitsustes ja linnades reaalsete KOKS‑i puudujääkide ja väikese eelarvega iga päev peavad rinda pistma ja on korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid, kuidas ja mida võiks ümber teha. Aga selle asemel, et hoolitseda päris asjade eest, aetakse Reformierakonna ja Keskerakonna parteikontorile sügiseste valimiste jaoks korda poliittehnoloogiliselt olulised asjad. Vallajuhid vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.

Päris probleeme, mis kiirkorras lahendust vajavad, on süle ja seljaga. Möödunud aasta jooksul oli segadust Teamsi istungitega. Ühes omavalitsuses tehti riigis kehtivate COVID‑i piirangute ajal kõik istungid kaugosalusega, 20 kilomeetrit eemal naabrite juures aga raius volikogu esimees nagu rauda, et kaugistungid kohaliku omavalitsuse volikogus on ebaseaduslikud, kõik kaugistungitel vastu võetud otsused on õigustühised ja neid ei tohi teha, ning olukorras, kus osa volikogu liikmeid oli karantiinis, kanditi füüsilisel istungil valla vara ja tehti segamatult muid sigadusi.

KOV‑ides on reaalseid, päris probleeme, näiteks revisjonikomisjoniga. Paljudes omavalitsustes ei järgita head tava valida revisjonikomisjoni esimeheks opositsiooni esindaja ja veel vähemates võimaldatakse revisjonikomisjonis opositsioonisaadikutele ettenähtud enamust.

Samuti ootavad maaomavalitsuste juhid ülesannete ja nende täitmise jaoks ettenähtud rahaliste vahendite jagamise süsteemi muutmist. Ülesandeid laotakse aina juurde, juurde ja juurde, aga rahalisi vahendeid ei tule kuskilt. Vaata ise, kärbi, koonda, pane kohalik kool kinni.

Tallinna linna ja väikseima valla tulubaasi vahe on Eestis 50‑kordne. Aga ülesanded, standardid, latt on samad. Praegusest tasandusfondi süsteemist jääb väheks. Eesti riik on täna jõhkralt Tallinna poole kaldu ja maaomavalitsused vajavad rohkem toetust, kui me tahame, et elu säiliks igas Eesti nurgas.

COVID‑i kaasmõjuna ja kaugtöö massidesse mineku tagajärjena on kolinud ja kolimas maapiirkondadesse järjest uusi inimesi, rohkem kui viimase 30 aasta jooksul. Rohtunud talukohad ja vanad majad tehakse korda, külades on taas näha lapsi, ka ääremaadel. On olemas kõik eeldused selleks, et Eesti saaks taas ühtlasemalt elanikega kaetud. Aga selleks on ülioluline kiiresti tõsta kohalike omavalitsuste otsustusõigust ja rahalist võimekust.

Ma loodan siiralt, head Reformierakonna ja Keskerakonna liikmed, kui te olete nüüd saanud omale KOV‑ide valimiste jaoks eluliselt olulise liigutuse tehtud, ärge laske ära vajuda ülejäänud KOKS‑i kaasajastamisel. Võtke seadus kohe ette, tehke korda, ja mis kõige tähtsam, muutke rahastamise süsteem Tallinna arvel maaomavalitsuste kasuks! Aitäh! 

05:34 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mart Helme, palun!

05:35 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kolleegid! Nagu ma juba oma küsimuse vormistasin, see on peibutuspartide eelnõu. Nagu ka minu pinginaaber ütles, see eelnõu annab ju väga selgelt  tunnistust sellest, et meie nn suurtel erakondadel, suurte valitsemiskogemustega erakondadel on tegelikult nappus nendest inimestest, keda tulle saata, keda saata võistlusesse hääli võtma. Tegelikult on see kõik üks mage lugu.

Olles olnud tegelikult suhteliselt lühikest aega kohaliku volikogu liige, jõudsin ma väga kiiresti arusaamisele, et kui sa tahad teha tõsiselt tööd Riigikogus, siis sul ei jätku energiat, aega ja mõtteid, et kohalikus omavalitsuses samavõrd kaasa lüüa. See lihtsalt ei ole võimalik. Siin on logistilised probleemid, siin on informatsiooni läbitöötamise probleemid, siin on oma fraktsioonikaaslastega suhtlemise probleemid (ma mõtlen kohaliku omavalitsuse fraktsioonikaaslasi), siin on täpselt see, mida jällegi ütles minu pinginaaber, kellel on Tallinna volikogu kogemus: pole võimalik täie pingega, pühendumisega töötada kohaliku omavalitsuse komisjonides ja siinsetes komisjonides. See lihtsalt ei ole võimalik. Võib teha suuri sõnu, võib rääkida võrdsest kohtlemisest, võib rääkida sellest, et ei saa palka ja ei kaeta neid kulusid rohkem kui võib-olla transpordikulud. See kõik on tegelikult suitsukate sellele, et anda truudele parteisõduritele võimalus mitmel rindel tegutseda ja partei pealiini hoida, et saata erinevatesse võitluslõikudesse kontrollitud, juhitavad ja usaldusväärsed inimesed. 

See on selle eelnõu nimi, mitte see, et kedagi koheldakse võrdselt ja pole ju probleemi ja me oleme juba ära katsetanud Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme rollide ühitamise. Oleme jah ja see ei õigusta ennast. See ei õigusta ennast. See õigustab ennast Toomas Kivimägi puhul, kes on pärnakas, kes on olnud maavanem, kes on olnud linnapea, kes tunneb Pärnut läbi ja lõhki, kes elab Pärnus ega ole sellest infoväljast, sellest tegevusväljast mitte kunagi välja tulnud. Aga see ei õigusta ennast inimeste puhul nagu mina, kes ma olen varsti 50 aastat Tallinnas elanud. Sündinud-kasvanud olen jah Pärnus, aga ma ei ole nii kursis, ma ei saa kunagi olema nii kursis Pärnu probleemidega nagu need, kes on ikkagi päris elupõlised pärnakad, rääkimata paljudest teistest kohtadest. No kujutame ette, et ma lasen ennast valida Narva volikokku. No mida ma sest Narvast tean, millal ma seal Narvas käin, kuidas ma seal nendes volikogu komisjonides tööd teen! See ei ole tegelikult tõsiselt võetav lugu.

Nii et veel kord, see on peibutuspartide eelnõu ja sellisena on seda ka aus nimetada. Selge. Eesti valimissüsteem on niisugune, et tuntud inimesed võtavad hääli. Eesti valija ei süvene piisavalt. See ei ole nii mitte ainult Eestis. Me võime ju põhimõtteliselt sedasama näha isegi niisugustes suurtes riikides nagu Prantsusmaa, kus ka üle riigi tuntud poliitikud kohalikus poliitikas kaasa löövad. Aga ilmselgelt on siin tegemist sellega, et minnakse valijale kosja, et valija premeeriks ...

Palun lisaaega! 

05:39 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!  

05:39 Mart Helme

... neid kuulsusi oma häältega. Loomulikult, me teame ja tunneme natukene inimloomust. Mida kaugemal keskusest, seda põnevam tundub see teleekraanilt, raadioeetrist, ajaleheveergudelt, internetist tuntud nägu, kui ta tuleb kusagile väikesesse kohta. Ma sain ka temaga juttu rääkida, ma sain ka tema kätt suruda, täitsa tore mees või tore naine oli ja lõbus oli ja tore oli jne. Aga see ei ole ju tegelikult see, mille pärast seal kohalikus omavalitsuses tegutsema peaks asuma. See on kõik üks poliitiline tsirkus, teater.

Seetõttu olen ma äärmiselt skeptiline. Ammugi, kui rääkida europarlamendi saadikutest. Kuidas me ühitame seal logistiliselt? Aeg ei ole seisatatav või ümbertõstetav. Neljapäeval on väga paljudes kohalikes omavalitsustes volikogude istungid. Neljapäeval lõpetab europarlament poolest päevast töö. Ei ole nagu mõttel võimalik Brüsselist või Strasbourgist saada Tallinnasse ja ei ole nagu mõttel võimalik siit saada ka Saaremaale, Hiiumaale, isegi mitte nii lähedal asuvasse kohta nagu Pärnu, isegi mitte nii lähedal asuvasse kohta nagu Kose. See kõik võtab aega. Ümberistumised, ümberhäälestumised.

Jällegi, inimpsüühika on selles mõttes ju ikkagi komplitseeritud, et kui ma tulen Brüsselist, mul on need probleemid, mul on need raportid, mul on need eelnõud, mul on need debatid, mul on need fraktsiooni koosolekud ja arutelud, mis kõik mu peas keerlevad. Siis ma tulen siia ja naksti olen kaelani ja kõrvuni sees kohaliku omavalitsuse probleemides, hakkan jagelema kooli pearaha, mingisuguse soojatrassi või ükskõik mis muu kohaliku teema ümber käivate intriigide, rahastamise, hangete ja kõige muuga. Detailplaneeringud, korruptiivsed sidemed, huvigrupid.

Ei ole mõtet puistata üksteisele puru silma. Me saame aru, et see ei ole nii, nagu seda jälle esitatakse. See ei ole nii. Seetõttu olen ma äärmiselt skeptiline. Muidugi, see surutakse läbi, see on otsustatud. Yana Toom on sellest huvitatud, Andrus Ansip on sellest huvitatud, meie Jaak Madison ei ütle ka ära. Loomulikult, see läheb läbi. Aga tegelikku efekti, et need inimesed oma rahvusvahelise kogemusega tõstaksid kusagil kohalikus omavalitsuses kvaliteeti, ei tule. Aitäh!

05:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

05:43 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Head, kallid kolleegid! Mul on, Toomas, hea meel näha sind siin. Sa oled vapralt vastu pidanud, sa oled nagu erakonna raudvara siin kuulamas, seda, võib öelda, isegi natukene etteheitvat juttu.

Aga mis seal salata, oleme ausad, kuulasime Marti praegu ja Mart tõi välja ühe olulise nüansi, mida me peame siin arvestama. See on see, et konservatiivide erakond on tõesti selle seaduse suhtes skeptiline. Ega me ei ole sinisilmsed. Me teame, mis toimub. Me teame, kuidas toimub. Me teame, miks toimub. Ja meie skeptilisust see asi ära ei võta ja kuhugi ei vii.

Alustame sellest, et see nn kahe tooli seadus, mis meile omal ajal tuli, kutsus ühiskonnas juba varasemalt esile väga suuri vaidlusi. Ega need vaidlused ei ole kuhugi kadunud, nad pole siiani kuskile kadunud, nad on täiesti olemas ja iga natukese aja tagant nad nagu taimed kasvavad uuesti ühiskonnast välja. Küsitakse, miks on nii, et meil on olemas rida inimesi, kes on igas pulmas peigmehed, igal matusel kadunukesed, miks me ei anna inimestele võimalust areneda, omaenda inimesi välja tuua. Seda olukorras, kus meie riigi süsteem on üles ehitatud autonoomselt, sellisel moel, et üks on riik, teine on kohalik omavalitsus. Aga me ikka püüame [teisiti] olla.

Ma väga imestan, et keegi ei ole tulnud targa mõtte peale, et meil võiks olla kolme tooli seadus, et Riigikogu liige oleks ühtlasi europarlamendi liige ja ka kohaliku omavalitsuse liige. Aga miks mitte? See on ju ka iseenesest tore. Aga näete, seda ei ole veel tulnud.

Tuletame meelde, mis on toimunud meie ajaloos. Kui kümnendi alguses, 2013, 2014 või 2015, ühiskonnas see teema väga kuum oli, siis muidugi tekkis kõigepealt see mõte, et äkki selline nägemus, kui inimene istub korraga seitsmeteistkümnel toolil, on põhiseadusega vastuolus. Tõepoolest toimusid väga tugevad debatid, mis lõpuks jõudsid, nagu me teame, Riigikokku. Seal oli ka õiguskantsler Ülle Madisel oma sõna öelda. Kõigepealt küsimus, kas see üldse põhiseadusele vastab. Siis põhimõtteliselt leiti, et ega me ei saa põhiseadust niivõrd kitsalt käsitleda. Selline seis oma olemuselt, kus Riigikogu liige võib kuuluda kohaliku omavalitsuse volikokku, ei ole põhimõtteliselt põhiseadusega vastuolus, kui poliitiline otsus tehakse. Ehk tegelikult, kuhu jõudis toona see vaidlus: ikka sinna, et see on meie enda teha, mida me tahame teha, kuidas me tahame oma riiki valitseda, kui palju võimalusi tahame inimestele anda. Toona edastas Ülle Madise Riigikogule oma arvamuse. Mulle meeldis see lõppkokkuvõte, mis oli toona välja toodud, 2013, 2014. See kokkuvõte kõlas umbes selliselt, et kui soovitakse kohaliku kogukonna ja riigi liidrite selget eristamist, siis sellisel juhul tuleks kaaluda asjakohaseid kandideerimispiiranguid. Keegi sellega ei tegelenud, lasti minna, sest see oli tol hetkel valitsevate ringkondade ootus ja lootus.

Ega sellega veel kõik ei lõppenud. Läks mõni aasta, nagu ma ütlesin, see on nagu taim, mõni aasta läks mööda, ta kerkis jälle uuesti pinna peale. Toona küll EKRE‑t sellisel moel ei eksisteerinud tugevalt poliitikas, aga olid teised, kes seda püüdsid teha. Riigikogus – ilmselt ka Toomas mäletab, see oli 2018 – oli väga tugevasti põhiseaduskomisjonis ja Riigikogus arutusel toonase Vabaerakonna initsiatiivil sisse toodud inimeste arvamus, inimeste ootus. Ma ei mäleta enam, mitu tuhat neid allkirju oli. Nad tulid sellesama küsimusega.

Võtan veel kolm minutit juurde.

05:48 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

05:48 Paul Puustusmaa

Nad tulid sellesama arvamusega, et kuidas nii võib. Head, kallid riigikogujad! Lõpetage see pull ära! Laske inimestel erinevaid valikuid teha! Eraldagem kaks nähtust, kohalik omavalitsus ja riik, teineteisest ja laskem rahval seal toimetada!

Toona oli ka põhiseaduskomisjonis, Riigikogus see teema kõvasti üleval, aga jälle, ega mitte miskit ei muutunud. Nii nagu 2013, 2014, oli see ka 2018 täpselt samamoodi. Leiti, et see kahe tooli seadus on hea ja et kahe tooli seadus peab läbi minema, kuigi vastupanu sellele oli ühiskondlikul tasandil väga terav. Ikka rõhutati mitmel moel seda, et Riigikogu tööd tuleb võtta tõsiselt, kohaliku omavalitsuse tööd tuleb võtta tõsiselt, ühendada neid on raske. Nüüd tuuakse sisse veel europarlamendi liikme töö. Nagu Mart ütles, meilgi on olemas omad inimesed, kes võib-olla näevad seda suhteliselt positiivselt, aga no hea see igal juhul ei ole. See ei ole hea signaal ühiskonnale.

Võttes nüüd ette EKRE positsiooni, siis seda on välja öeldud, et see skepsis on meie poolt olemas. Aga iseasi on see, kui palju meil on  poliitilist jõudu seda skepsist ellu viia ja rahva ootustele-lootustele vastu tulla. Seda on keeruline öelda. Aga igal juhul on selge, et selline eelnõu oma olemuselt riivab tänasel moel ja näol rahva õiglustunnet. Rahva ootus on teine. Nii et kaalugem tõsiselt, kas me tahame seda toetada ja veelgi rohkem ühiskonda lõhestada! Aitäh!

05:49 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

05:50 Rene Kokk

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tervitan teid kõiki, kes te olete oma kabinettides ja olete meiega koos ilusti vastu pidanud varaste hommikuste tundideni.

Ma arvan, et on paslik meenutada ka nendele inimestele, kes on varasel tunnil liitunud meiega interneti vahendusel, millest me siin praegu üldse räägime. Me arutame sellise seaduseelnõu üle, mille nimi on Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös), ja see kannab numbrit 389. Selleks et meie head vaatajad-kuulajad ka põgusalt kurssi saaks, millest me siin räägime, kannan lühidalt ette eelnõu algteksti, siis oleme kõik kenasti ühes infoväljas.

Eelnõu kaotab piirangud, mille kohaselt Euroopa Parlamendi liikmed ei või osaleda valla- ja linnavolikogude töös. Eelnõuga antakse neile võimalus kaasa rääkida oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse elu korraldamisel. Muudatustega ühtlustatakse Euroopa Parlamendi liikmetele kohalduvaid volikogu liikmeks olemise nõudeid Riigikogu liikmetele kohalduvate kehtivate reeglitega. Euroopa Parlamendi liikmetele kohaliku omavalitsuse volikogudesse kuulumise õiguse andmine ei muuda volikogusse kuulumist parlamendi liikmete jaoks kohustuslikuks. Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalik otsustada, kas nad soovivad parlamendi ja volikogu liikme mandaate ühitada või mitte.

Oleme ausad, siin saalis on mitmed korrad kõlanud selline sõna nagu "peibutuspart". Minule isiklikult see sõna ei meeldi, ma nimetaks neid näiteks peibutussaadikuteks või europarlamendi peibutussaadikuteks, midagi sellist kõlab nagu paremini. Tõsi, meil on olemas kahe tooli seadus ja ma pean ütlema, et ma ei ole kunagi olnud selle seaduse fänn, kui ma räägin praegu kahe tooli seadusest. Kui rääkida sellest, et parlamendi liikmed osalevad volikogude töös, ja siin ettekandja ka nimetas, et täna on üle 40 Riigikogu liikme täitmas oma volikogu liikme kohustust volikogus, siis siin on veel mingi loogika. Me võime ju rääkida, see on ka siin saalis kõlanud, et Riigikogu liige viib seda teadmist siit Toompealt volikogudesse ja läbi selle tõstab võib-olla volikogu istungite kvaliteeti ja parandab info liikumist. Sellega võib isegi mingil määral nõus olla. Aga selle peibutussaadiku või europarlamendi peibutussaadiku eelnõu puhul on mul väga raske näha mingisugust kasu konkreetselt kohalikule omavalitsusele ja volikogule.

Siin me jõuamegi selle punktini, et tegelikult me täna arutame üht seaduseelnõu, mida me teeme sisuliselt seitsme inimese jaoks. Päris palju erinevaid seisukohti on täna juba saalis kõlanud. Jääb ainult üle olla nõus sellega, et tegelikult on teatud erakondade pink lühenemas sellise kiirusega, et iga veel vähegi püsti seisev ja käiv erakonnaliige tuleb proovida panna propagandavankri ette ja kandideerima saada.

Selles mõttes ma arvan küll, et see ei ole mõistlik eelnõu. Erinevates aruteludes siin saalis on korduvalt läbi käinud see, et tegelikult ei ole võimalik europarlamendi saadikutel mõistlikult neid töid ühitada, sest nad lihtsalt puhtfüüsiliselt ei jõua nendelt istungitelt volikogudesse.

Palun lisaaega!

05:54 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:54 Rene Kokk

Sisuliselt, juhul kui see seadus vastu võetakse ja seaduseks saab, me loome võimaluse või teeme legitiimseks peibutussaadikute kandideerimise, nad saavad ausa näoga käia oma valijate ees valimistel ja öelda, et jah, ma tulen valituks osutudes kindlasti omavalitsusse tööle ja hakkan panustama. Aga ma olen üsna kindel, et üle kahe liikme ei näe me pärast seda volikogudes või kui näemegi, siis ainult väga lühikest aega. Tegelikult tehakse üsna kiiresti volitused järgmisele inimesele, kes läheb volikogusse. Me näemegi seda, et toodi ära need hääled, aga sisulist volikogu töö tegemist, ma arvan, me seal ei näe.

Nii et kokkuvõtlikult pean ütlema, et ma ei näe, et see oleks mõistlik. Kui kuidagi võib veel aru saada sellest varem räägitud kahe tooli seadusest, seal on tõesti mingi loogika sees, et me viime siit Riigikogu liikmetena seda kvaliteeti ja mingisugust teadmist ka volikogude tasandile, siis selles peibutuseurosaadikute eelnõus on mul seda väga keeruline näha.

Tänan teid kõiki tähelepanu eest! Ootan kõiki häid kolleege juba saali. Hommik on varajane, ilm on ilus, inimesed teevad õues sporti, jooksevad, nii et tore päev on algamas. Aitäh!

05:56 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Merry Aart, palun!

05:56 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Kes on ärkvel, kes on ekraani taga, kes on saalis – tore näha. Tõepoolest, aeg on niikaugel, et väga paljud hakkavad sellel kellaajal ärkama. Nii et veel kord: tere hommikust!

Meil on praegu arutelu all seaduseelnõu 389 ehk Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös. Ma olen mõelnud selle seaduse üle päris tõsiselt ja esitasin siin ka küsimusi. Tõepoolest, ma ei saa aru, miks seda seadust on vaja. Mis oli selle seaduse algatamise eesmärk või millist lisandväärtust see seadus ühiskonnale annab? Mitte kuidagi ei saa aru. Kas Euroopa Parlamendis on nii vähe tööd, et inimesed ilmtingimata peaksid katsuma teha tööd ka kuskil mujal? Ma ei tea. Kui koroonat ei ole ja taastub tavaline töörütm, siis on minul küll väga raske uskuda, et nende panus kohapeal on märkimisväärne.

Ma saan aru, et Eesti on väike riik, pink on üsna lühike. Aga kas see on nii lühike, et me oleme nii meeleheitel, et me iga hinna eest peame kasutama peibutusparte? Mis on selle eesmärk? Seaduse [seletuskirjas] on arvamusavaldus: "Tõstatatud on küsimus, kas Euroopa Parlamendi liikmetel on volikogu liikmeks saades võimalik panustada  piisavalt volikogu ja selle komisjonide töösse, arvestades, et nende põhitegevus toimub suures osas väljaspool kodukohta. Samuti on märgitud, et neid isikute kategooriaid, kes tohivad kandideerida, aga peavad seejärel valiku tegema, on teisigi peale Euroopa Parlamendi liikmete ning kas ei tuleks küsimust lahendada terviklikult." Selle viimasega ma olen väga nõus, tõepoolest, teema on laiem. Oleks vaja arutleda terviku üle.

Miks meil siis ikka on vaja seda seadust? Teame ju ka Riigikogu liikmeid, kellel on keeruline osaleda kohaliku omavalitsuse töös, nii mõnigi on loobunud. Miks nad siis ikka uuesti peaksid kandideerima? Kellele selline mitme tooli peal istumine kasulik on? Minu arvates on nii, et kui sa tahad teha kõike, siis tegelikult ei suuda sa mitte midagi. Võib-olla Tallinnas, võib-olla Pärnus on see võimalik. Aga sealkandis, kust mina olen, Tallinnast juba tüki maad kaugemal, ma mitte kuidagi ei usu, et saab panustada maksimaalselt.

Lõpetuseks jääb minu jaoks ikkagi väga-väga üles küsimus, kellele on seda seadust vaja. Kas see sihtrühm on piisavalt suur, et me peaksime selle seadusega tegelema? Miks ikkagi on seda seadust vaja? Mina seda ei mõista. Aitäh!

06:00 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

06:00 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul oli kunagi, veel pool aastat tagasi, kodus suurepärane kukk. Alati sai kukelauluga ärgata, kui päike tõusis. Aga kuna ma elan looduskaitsealal, kus on palju nugiseid, siis läkski kukk kõige kaduva teed.

Aga igal juhul on mul väga hea meel, et te olete nii häid kõnesid pidanud. Ma ütleksin, et nii tihedat ja nii sisukat parlamentaarset tööd ei ole mina ammu näinud. Ma olen avastanud komisjonide töös suuri puudusi, sest ma olen täna põhjalikult saanud kuulata komisjonide ettekandjaid ja on näha, et on ülejala tegutsetud.

Praegusele juhatajale tahaksin oponeerida selles, et ööistung olevat väga tervist kahjustav. Ma usun, et nii mõnigi kaotab siin nädalavahetusel mitu kilo ja see mõjub tervisele pigem hästi. Siinkohal ma ei vaheta positsiooni. Olles opositsioonis või koalitsioonis, olen ma ööistungeid alati kiitnud, paar ööistungit kulub marjaks ära.

Põhiteema juurde. Põhiteema on selles, et keegi tahab istuda kahel toolil. Tänase päeva nael oli see, et põhiseaduskomisjoni esimees keeldus meile avaldamast saladust, kes on need, kes tahavad istuda kahel toolil. Selgus, et see on kõige suurem saladus. Eks siis tuleb alustada iseseisvat tööd ja uurida välja selle suure saladuse põhjustajad. Kas oli see Yana Toom, kes tahtis minna Narva volikokku? Või oli see hoopis Jaak Madison, kes igatseb Viljandi järele? Või oli see Riho Terras, kes igatseb oma kunagist kodulinna Jõhvit? Ma ei tea. Sõbrad, saatke neile kiiresti sõnum, et teha lõppude lõpuks kindlaks, mis on nende arvamus. Põhiseaduskomisjoni esimees ütles, et ei-ei, seda me ei tohi teada saada, kõik peab olema üleüldine, ühegi saadiku arvamus ei ole oluline. Minu meelest läks põhiseaduskomisjoni esimees siin täitsa rappa.

Esimene argument on ju tehniline argument. Millised ikkagi on praegu Euroopa Parlamendi päevaplaanid, kas on lootus, et nad jõuavad kohale või on see üks Yana Toomi hookuspookuseid? Mitte ei saa aru, mis toimub. Esimene asi on tehniline küsimus. Kuidas saaks Yana Toom Narva jõuda, kui lennuplaanid ei klapi, sealt on veel mitu tundi sõitu? Siis ma oskaksin juba öelda, et see on mõeldamatu ja see on jama või on ainult ühe Tallinna saadiku jaoks mõeldud.

Nii et kodutöö on komisjonil täielikult tegemata ja suure saladuse, mida komisjoni esimees peidab, kavatsen mina välja uurida sotsioloogilise küsitlusega meie tublide saadikute käest.

On ju Brüsselis ka oma mure, et parlament sõelub Strasbourgi ja Brüsseli vahet. Kas see on mõttekas? See on igavene vaidlus, prantslased proovivad tekki veel enda peale kiskuda. Käib üks lõputu vaidlus, kus parlament peaks olema.

Palun lisaaega!

06:04 Esimees Jüri Ratas

Kui palju?

06:04 Anti Poolamets

Kolm, palun!

06:04 Esimees Jüri Ratas

Kolm. Palun!

06:04 Anti Poolamets

Küsimus on selles, kas hoida kokku 100 miljonit eurot aastas ja lõpetada saalimine Strasbourgi ja Brüsseli vahel. Vaat see on küsimus.

Sellepärast väike mõtteharjutus teile. Kui saadikud kipuvad mingil üleüldisel põhjusel rahvale ligemale tulema, enda arvates vähemasti, kas ei oleks aeg teha siis midagi sellist nagu Brüsselis, üks väljasõiduistung aastas Võrru või üks väljasõiduistung aastas Narva või Jõhvi? Miks mitte? Me oleme igatepidi Tallinna-kesksed. Äkki peaks Tartus Süku ehitamisel ette nägema korraliku 101‑kohalise saali ja me oleksime palju regionaalsemad või austaksime Lõuna-Eestit? Tallinn ei kisuks kõiki institutsioone enda kõhu alla. Ja mis see meile maksaks? Ainult pisut arhitekti näputööd, et meil oleks 101‑kohane saal, et näidata, et Tartu on ka tähtis, sama tähtis kui Tallinn. Või oleks see hoopis Võru? Aitäh!

06:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun!

06:06 Henn Põlluaas

Ma palun kolm minutit.

06:06 Esimees Jüri Ratas

Ainult kolm siis jah? 

06:06 Henn Põlluaas

Võib ka rohkem.

06:06 Esimees Jüri Ratas

Aa, lisaaega, selge. Ma mõtlesin, et ainult kolm. Palun! Kaheksa minutit.

06:06 Henn Põlluaas

Kallid kolleegid siin saalis! Austatud esimees! Austatud teenindav personal! Kallis Eesti rahvas! Mul on rõõm tervitada teid varahommikul, mõni minut peale kella kuut, kui päike on tõusmas ja kuldamas meie kaunist isamaad. See tekitab lausa tungi laulda: "Oo, kuis nii kaunis on hommik! Oo, kuis nii kaunis on päev!" Ja see tuleb tõesti südamest.

Aga Riigikogu ei ole laulmise koht, Riigikogu on töötegemise koht. Hetkel on meil käsil tõesti oluline teema. Nimelt, kuidas oleks võimalik ühitada ja kas peaks ühitama europarlamendi saadikute ja kohalike omavalitsuste tööd. See on loomulikult üsna keeruline küsimus, sest sellele võib tuua hulganisti nii poolt- kui ka vastuargumente. Aga see on ka teema, mille juures on võimalik leida väga otseseid paralleele Riigikogu töö ja kohaliku omavalitsuse töö ühitamisega. Selle kohta on olnud päris erinevaid arusaamu, on olnud päris erinevaid ajaperioode, kui on absoluutselt, kardinaalselt erinevalt lähenetud sellele küsimusele, ja mitte lihtsalt poliitilisest seisukohast, vaid ka õiguslikust.

Kuni 2005. aasta sügiseni said Riigikogu liikmed kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerida ja valituks osutumisel ka volikogudes töötada. Aga vaidlus selle üle, kas see ikkagi on õige ja lubatav ja kas neid mandaate võib ühitada, käis edasi. 2002. aasta märtsis kehtestas Riigikogu reegli, et 2005. aasta kohalikest valimistest alates ei saa Riigikogu liige enam kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse. Ja nii oligi.

Kolm aastat hiljem, 2005. aasta mais, pööras Riigikogu aga selle otsuse ümber ja lubati jälle osaleda. Ma ei oska selle aasta järgi täpselt öelda, kas siis oli sama koosseis või oli Riigikogus koosseis vahepeal muutunud, aga president Rüütel seda seadust välja ei kuulutanud. Sellepärast, et tema seisukoha järgi Riigikogu ja kohaliku volikogu mandaadi samaaegne kandmine ei ole põhiseadusega kooskõlas. Tema seisukohta toetas muuseas ka õiguskantsler Hillar Teder, ma mäletan. Asi läks tagasi Riigikokku ja Riigikogu võttis uuesti selle seaduse ilma muudatusteta vastu. Nagu ikka, see asi jõudis lõpuks Riigikohtusse ja Riigikohus jõudis mandaatide ühitamise suhtes eitavale seisukohale. Ühesõnaga, Riigikohus leidis, et kahe tooli seadus on põhiseadusvastane.

See haakub ka väga tugevalt tänase teemaga, sest põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi väitis, et kui nüüd ühitatakse ikkagi võimalus olla europarlamendis ja kohalikus omavalitsuses, siis see on põhiseaduse küsimus ja olukord tuleb viia sellega vastavusse ka põhiseaduses.

Aga nagu me näeme, tegelikult on läbi aegade ühesse ja samasse küsimusse Riigikohus ja Riigikogu suhtunud absoluutselt erinevalt. Kord on ühe asja kohta öeldud, et see on põhiseadusele vastav, ja kord, et ei ole. Siis, kui Riigikogu liikmetel ei lubatud olla ka kohalikus omavalitsuses, tekkiski väga kummaline ja naljakas olukord. Sellepärast et näiteks Tallinnas Riigikogu liikmed ju ikkagi osalesid valimistel, olles n‑ö peibutuspardid. 2009.–2013. aasta volikogu oli Tallinnas selline, et 79 linnavolikogu liikmest 53 olid asendusliikmed, keda tegelikult mitte keegi ei olnud sinna valinudki. Tekkis selline n‑ö marionettide volikogu. 2013. aastal kandideeris 93 Riigikogu liiget, kellest valituks osutus 60, aga ega nad ju siis ei läinud sinna. Siis võeti vastu see kahe tooli seadus, mille puhul jälle Riigikohus leidis, et see vastab nüüd põhiseadusele. Õige mitmed omavalitsused kaebasid – ma mäletan, Vormsi oli üks ja neid oli terve hulk – selle olukorra Riigikohtusse. Nagu ma ütlesin, Riigikohus seekord leidis, et see on põhiseadusega kooskõlas.

Nii et päris kummaline, kuivõrd meie põhiseadust annab ikkagi venitada vastavalt mingisugustele ... Ma ei oska nüüd öelda, ei tahaks riigikohtunikke väga politiseerituses süüdistada, aga vastavalt erinevate valitsuste ja Riigikogu koosseisudele tuleb välja, et põhiseadust annab venitada. Nüüd ongi küsimus, et tegelikult ükski omavalitsus ei ole seda seadust nõudnud, ka meie europarlamendi liikmed tegelikult ei ole mingisugust huvi selle vastu üles näidanud, et nad võiks ka kohalikus omavalitsuses olla. Nii et pigem jätkem need peibutuspardid kuskile minevikku ja jätame selle eelnõu sahtlisse! Aitäh! 

06:15 Esimees Jüri Ratas

Aitüma! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Riho Breiveli.

06:15 Riho Breivel

Kolm minutit palun juurde.

06:15 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun! Kaheksa minutit kohe.

06:15 Riho Breivel

Nii. Miks me siin momendil oleme ja miks ma siin kõnetoolis seisan? Ikka sellepärast, et kaitsta demokraatiat. Demokraatial on suur jõud ja selleks me oma väikesel Eestimaal olemegi tulnud siia Riigikokku, et seista just demokraatia eest. Sellepärast me oleme ka EKRE liikmed, et maksimaalselt olla demokraatia kaitsjad, et mitte ükski mingisugune kõrvalmõju ei suudaks võtta ära seda, mille nimel me oleme Eesti vabaks võidelnud.

See, mida me praegu vaatame, on [eelnõu] 389, Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös). Mida see siis tähendab? See tähendab seda, et kui me võtame selle seadusena vastu, siis Euroopa Parlamendi saadikud võivad tulla ja osaleda kohaliku omavalitsuse töös, kui nad sinna valitakse. Aga inimese psühholoogia on kord juba selline, et kui keegi on pildi peal ja kui ta on sellise suure süsteemi, nagu on europarlament, üks väike osa, siis loodetakse, et ta kohaliku omavalitsuse ridades suudab rohkem ära teha kui mõni teine inimene. Aga tegelikult ta ei suuda. Ta ei suuda juba sellepärast, et tema koormatus on midagi muud.

Ma olen kardinaalselt ka selle vastu, et Riigikogu liikmed on valitud kohalikesse omavalitsustesse. Me näeme seda ka siin saalis. Praegu on saal tühi. Nad ei ole muidugi kohalike omavalitsuste istungitel praegu, kõik, kes siit puudu on. Aga kes teab, võib-olla on? Sest tihtilugu me näeme, et kuskil Pärnus, Põlvas, Valgas, igal pool, kus toimuvad kohalikes omavalitsustes istungid, on meie saadikud kohal ja siin on toolid tühjad. Nad saavad siin selle eest maksumaksjalt tasu, et teha Riigikogus tööd, nad ei saa siin tasu selle eest, et sõita oma kodukohta ja käia seal volikogus ennast eksponeerimas, tihti just eksponeerimas. Loomulikult on nad ka võimekad ja suudavad teha häid otsuseid, aga sellega võtavad nad jällegi ära võimaluse otsuseid teha inimestelt, kes oleksid samuti võimekad, keda oleks võimalus kasvatada ka Riigikogu saadikuteks, europarlamendi saadikuteks. Kui me piirame seda võimalust, siis sellega me ainult suurendame demokraatia probleeme. Lõpuks on niimoodi, et me tõesti läheme selleni välja, et üks inimene on Euroopa Parlamendi saadik, Riigikogu saadik ja ka kohaliku omavalitsuse saadik. Siis me paneme ta ka vallavanemaks ja saamegi ühe inimesega hakkama, polegi rohkem vaja. Ei, seda ei tohi kindlasti teha, selle vastu me peame seisma. Selle vastu me seisame kindlasti ka täna. Vähemalt mina seisan selle vastu, et see niimoodi seaduseks saaks.

Meil kõigil on õigus oma arvamusele. Minu arvamus on selline, et Riigikogu, kohaliku omavalitsuse, europarlamendi saadik kuulub ainult ühte esindusorganisatsiooni ja teeb seal maksimaalselt oma tööd. Maksimaalselt, ma rõhutan. Maksimaalselt saab teha ainult siis, kui sa oled võtnud omale kohustuse ja seda kohustust ka maksimaalselt täidad, mitte ei võta omale lisakohustusi ja siis nende lisakohustuste abil katsud kuidagi ennast eksponeerida. Selle vastu on suures osas just meie fraktsioon, nii nagu ka tänased sõnavõtud näitavad. Erinevate nurkade alt peegeldatakse väga täpselt seda, kuidas see asi peab olema ära tehtud.

Aitäh kõigile, kes mõtlevad nii, nagu mõtleme meie, kuigi ma ei ütle, et see on alati kõige õigem. Aga see on ratsionaalne. Toetame seda, et demokraatia võidutseks meie Eestimaal. Aitäh! 

06:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

06:22 Martin Helme

Palun kolm minutit lisaaega!

06:22 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kokku kaheksa minutit.

06:22 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Ma tahaksin sissejuhatuseks öelda kõigepealt seda, et ma olen ülimalt uhke oma erakonna fraktsiooni üle. Milline töökas, andekas, sõnaosav seltskond, ja sitke! 

Tuleme selle praeguse päevakorrapunkti juurde. Mina mäletan, kui me eelmises koosseisus seda va kahe tooli seadust arutasime. Tuleb ütelda, et väga suur hulk nendest teemadest ja kogu sellest poleemikast oli väga sarnane sellega, mida me räägime nüüd antud eelnõu puhul: kas saab ühitada neid kahte ametit, kui keeruline see on, kas see toob kvaliteeti juurde või viib kvaliteeti ära. Loomulikult oli palju juttu sellest, kas põhiseadus nõuab ühtepidi või teistpidi, kas ta lubab või keelab-käsib. Kõik need argumendid käisid läbi.

Meie erakond ei toetanud kahe tooli seadust. Meie erakonna seisukoht oli, et siin on kaks või kolm põhjust. Esimene on kahtlemata niisuguse hea poliitilise kultuuri küsimus. Eks me saame kõik aru, et üleriigiliselt tuntud poliitilised nimed on kohalikel valimistel kahtlemata head häältevõtjad. Aga nad võtavad hapnikku ära kohaliku tasandi poliitikutelt ja tegelikult pärsivad poliitikas värske vere pealekasvamist. See on täiesti selge.

Teiseks oli selge murekoht n‑ö võimuvertikaali tekkimises. Mõnes mõttes ju ka tänane debatt kinnitab seda, et see võimuvertikaal on realiseerunud. Kõik need argumendid, mida ka praegu on öeldud selle kohta, et see on väga hea, kui Toompea saadik, eriti kui ta on võimukoalitsioonis, on esindatud Pärnus või mõnes teises, Tartu või Tallinna volikogus, et siis on võimalik ikkagi seda Toompea poliitika infot ja tarkust viia kohalikesse omavalitsustesse, on tegelikult ju ümbernurga sellest rääkimine, et see ongi võimuvertikaal, et kohaliku omavalitsuse elu on nabanööri pidi seotud Riigikogu eluga. Minu arvates, ja meie arvasime nii juba eelmises Riigikogu koosseisus, ei tule see kasuks kohaliku elu korraldamise autonoomia põhimõttele, mis meil tegelikult Eestis kohalike omavalitsuste puhul on põhiseadusesse sisse kirjutatud.

Argument, kas põhiseadus lubab või keelab. No mul on raske võtta tõsiselt seda ja mulle tundub, et ka tänane komisjoni ettekandja väga ise ju ei usu seda juttu, et põhiseadus käsib, et me peame nii tegema. Minu meelest on Riigikohus teinud sel teemal paar lahendit ja nende lahendite hästi lihtne ja lühike kokkuvõte on see, et see on Riigikogu diskretsioon, kuidaspidi me otsustame. Otsustame nii, siis on nii õige, või otsustame teistpidi – see on poliitiline valik. See ei ole põhiseaduslik käsk või keeld teha ühte- või teistpidi. Eelmises koosseisus tehti poliitiline valik võimaldada kahe tooli seadust. Praeguses koosseisus menetletakse eelnõu, mis teeb kolme tooli seadust. Sisuliselt ei ütle meile põhiseadus, et me peame seda tegema, ja ei ütle, et me ei tohi seda teha. See on poliitilise valiku küsimus.

Kas see poliitiline valik on hea või halb? Nüüd me jõuame asja sellise pikantsema sisuni. Siit käis läbi, et ligi pool Riigikogu koosseisust on kohalikes omavalitsustes esindatud. Kohalike omavalitsuste volikogusid on Eestis 79. Mida meile öeldi? 40–47 Riigikogu saadikut. Vaevalt on niimoodi, et igas omavalitsuses on üks Riigikogu saadik. Tegelikult on Tallinna volikogu täis Riigikogu liikmeid, Tartu volikogu on täis Riigikogu liikmeid ja siis näpuotsaga siia-sinna ja kolmandasse kohta jagub neid vähem. Eks ta ole ikkagi eelkõige suurte kohalike omavalitsuste volikogude fenomen.

Nii et selles mõttes see, kui palju seda kvaliteeti mõnesse väiksemasse Eesti omavalitsusse viiakse, on nagu, natuke tundub, selline ilustav jutt sinna juurde. Aga 47 Riigikogu saadikut 79-sse kohalikku omavalitsusse – no see on juba mingi statistiline number. Seitse europarlamendi saadikut, kellest pooled ei taha või on väljendanud, et neid see ei huvita – tegelikult me ikkagi räägime seadusest, mida tehakse ühe käe sõrmedel loetavate inimeste jaoks. Võib ju nii ka teha. Igasuguseid seadusi tuleb teha, aga looritada seda jutu taha, et põhiseadus meilt seda nõuab, või looritada seda jutu taha, et nüüd tuleb tohutu kvaliteet kohalikesse omavalitsustesse selle tagajärjel, seda päris tõsiselt võtta ei saa.

Aga selle jaoks ma võtsin ikkagi selle tähtsa raamatu ka kaasa. Meie tänase päeva põhieesmärk on hoida ära totalitaarse ühiskonna poole liikumist, jälgimisühiskonna poole liikumist. See on väga asjasse puutuv ka antud päevakorrapunkti puhul. Mida me näeme Euroopa Liidus, mida me näeme Euroopa Parlamendi suurel eestvedamisel? Me näeme libisemist totalitaarsesse mõtteviisi, kus sõnavabadust tahetakse piirata, meelsusvabadust tahetakse piirata. Ka Euroopa Liit armastab suurt jälgimisühiskonda.

Nii et selles kontekstis on vaja ikkagi meelde tuletada, mille eest meie erakond seisab. Meie erakond seisab vabaduse eest. Meie erakond seisab Eesti suveräänsuse eest. Meie erakond seisab demokraatia eest, muu hulgas otsedemokraatia eest. Nii et selle totalitaarse düstoopia hoiatavad näited ei ole lihtsalt niisama hirmufantaasiad, vaid see koputab meie uksele päriselt ja tõsiselt.

Selle tõttu kirjeldame, missugune see olukord võiks olla.

"Tõeministeerium – uuskeeles Tõmin – erines rabavalt kõigest muust, mida oli näha. See oli tohutu kiiskavvalgest betoonist püramiidne ehitis, mis kerkis astanguliselt 300 meetri kõrgusele. Sealt, kus Winston seisis, seletas silm veel parajasti valgel seinal elegantses kirjas ilutsevat Partei kolme loosungit: SÕDA ON RAHU, VABADUS ON ORJUS, TEADMATUS ON JÕUD."

Aitäh! 

06:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Ruuben Kaalepi.

06:30 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Tõepoolest on väga meeldiv veeta seda ilusat kuldset hommikut siin väga meeldivas seltskonnas ja arutleda meie riigi ja rahva jaoks oluliste küsimuste üle pikalt ja sisuliselt. See eelnõu, mida me hetkel arutame, puudutab nii Euroopa Parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste saadikuks olemise põhiküsimusi ja ‑teemasid. Loomulikult, meie erakond teeb ka selle eelnõu tagasilükkamise ettepaneku.

Aga lähtuvalt selle eelnõu temaatikast, ma arvan, oleks vaja natukene vaadata laiemat pilti ja ka ajaloolist tausta selles küsimuses, mis puudutab Euroopa Parlamendi liikmete lojaalsuse põhimõtteid. Ühtpidi on siis, kui saadik kuulub korraga nii europarlamenti kui ka kohalikku volikogusse, oht, et tekib mingisugune lojaalsuskonflikt. Aga teistpidi on see teema laiem, kuna väga palju on arutatud selle üle, kas europarlamendi saadik on lojaalne eelkõige Euroopa Liidule kui rahvusteülesele institutsioonile või on ta siiski seal esindamas oma riiki ja rahvast. Selles vaidluses tekivad väga huvitavad paralleelid ühe varasema rahvusteülese impeeriumiga, millest ka Eestil okupeeritud riigina, Eesti rahval oli õnnetus osa olla.

Selleks, et seda näidet illustreerida, leidsin ühe väga huvitava raamatu, milleks on "Rahvasaadiku käsiraamat", mis on antud välja aastal 1959 okupeeritud Eestis. See illustreerib üsna huvitavalt seda, kuidas toimib selline näideldav demokraatia sellises totalitaarses impeeriumis. Ma loen leheküljelt 93: "Kuigi kollegiaalsus on täitevkomitee tegevuse põhimeetodiks, kusjuures peale istungite tunneb täitevkomitee tööpraktika ka veel selliseid kollegiaalseid töövorme, nagu täitevkomitee liikmete, osakondade juhatajate ning aktiivi koosolekud ja nõupidamised, kus arutatakse istungite ettevalmistamise, otsuste täitmise ja teisi tööküsimusi, ei välista see ainujuhtimist vähemolulistes küsimustes. V. I. Lenin rõhutas korduvalt vajadust panna maksma täidesaatvates funktsioonides kõige rangem vastutus, nii et kollektiivse töö protsess ei jääks ilma kindla juhtimiseta, ilma juhtiva töötaja vastutuse täpse kindlaksmääramiseta, ilma rangeima korrata, mille loob juhtiva töötaja tahteühtsus."

Nüüd ma kommenteerin siia vahele, et see lõik illustreerib väga selgelt seda, kuidas näiline demokraatlik printsiip on tegelikult sellises ühiskonnas allutatud sügavamale printsiibile, milleks on ideoloogiline järjepidevus selle valitseva režiimi ideoloogiaga. Kui tuua see Euroopa Parlamendi või ka näiteks Euroopa Komisjoni konteksti, siis tegelikult liberaaldemokraatliku ideoloogia printsiipidest lähtudes on ju ka selge, et selliseid n‑ö topeltlojaalsusi, mis on selle ideoloogilise režiimi jaoks näiteks lojaalsus oma rahvusele, nad ei saa lubada.

Ma palun lisaaega kolm minutit!

06:35 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

06:35 Ruuben Kaalep

Sellest tuleneb ka see üldtuntud teadmine, et näiteks kui riigi nimes on sees sõna "demokraatlik", siis üldjuhul on see riik demokraatiast väga kaugel. Siin on muidugi erandeid. Kui vaadata näiteks Eesti Vabariigi loomisjärgu dokumente, sh Eesti iseseisvusmanifesti, siis üldiselt sõnastus, mida selle riigi nimetamiseks kasutati, oli ka "Eesti demokraatlik vabariik", kuigi sellest lisatäiendist üsna kiiresti loobuti.

Aga ma loen siit ette ka järgmise lõigu, mis illustreerib seda veel selgemalt: "Siin on tähtis koht ainujuhtimisel. Ainujuhtimine võimaldab küll kindlaks määrata kindla korra ja vastutuse täidesaatvates funktsioonides ning operatiivselt küsimusi lahendada, kuid tema puuduseks on see, et ainuisikulised otsused on sageli ühekülgsed, mõnikord aga koguni ebaõiged. Selleks, et kindlustada kollegiaalsus põhiküsimuste otsustamisel ja range individuaalne vastutus otsuste täitmisel ning vähemoluliste küsimuste lahendamisel, on nõukogude täitevkomiteede töös need kaks juhtimismeetodit ühendatud. V. I. Lenin iseloomustas seda kollegiaalse ja ainujuhtimise kooskõlastamist nõukogude haldusorganite tegevuses järgmiselt: arutamine kollektiivne, vastutus aga isiklik."

Nüüd kommenteerin seda lõiku. Siin ilmneb väga selgelt selline bolševistlik printsiip sellest, kuidas ainujuhtimine peab tagama, et näiliselt demokraatliku protsessi tulemus oleks täpselt see, mis on kusagilt ülevalt poolt ette kirjutatud. Kui Nõukogude impeeriumis oli selleks ülimaks määrajaks partei, siis tänapäeva liberaaldemokraatlikes režiimides on see asi natukene keerulisem, sellepärast et selleks, et demokraatiat veel paremini näidelda, on reeglina nendes riikides, sh Euroopa Liidus, olemas alati mitmeparteisüsteem. Aga alati eksisteerivad mingisugused sügavama tasandi reeglid, millest see mitmeparteisüsteem ei tohi kõrvale kalduda. Täpselt selle tõttu räägitakse ka lääneriikides rahvuslike erakondade puhul väga tihti vajadusest kehtestada sanitaarkordon, selleks et need ideed, need poliitilised jõud, kelle sõnum ei lähe kokku selle ideoloogilise agendaga, millele peavad alluma kõik parteid, ei oleks esindatud.

Praegu lõpetan omalt poolt selle sõnavõtu. Aitäh!

06:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

06:38 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega!

06:38 Esimees Jüri Ratas

Loomulikult, palun! Kaheksa minutit.

06:38 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuna käesolev eelnõu ei käsitle rahandusvaldkonda, siis ei ole mul paraku võimalik oma poolelijäänud ettekannet jätkata. Kuna praegu me käsitleme parlamentarismi ja demokraatiat, siis on mul paslik rääkida sellistest teemadest nagu teerull ja obstruktsionism, ja ka lähemalt meie konkreetsest, praegu käimasolevast obstruktsioonist.

Mis on see põhjus, miks ma ise seda obstruktsiooni toetan? 366 SE, see megaandmebaas, kuhu, sisuliselt ühte suurde andmebaasi, lähevad kokku näiteks kaadrisõjaväelaste, politseiametnike, tavaliste inimeste ja kurikaelte kõikvõimalikud biomeetrilised andmed – sellise andmebaasi omamine on lihtsalt julgeolekurisk. Me võime mõelda, mis juhtub, kui see andmekogu langeb isikute või ammugi organisatsioonide kätte, kes ei ole meie riiki sõbralikult suhtuvad, vaid vastupidi, on vaenulikult meelestatud. See kahju võib olla mõõtmatu. See on põhjus, miks ma seda obstruktsiooni toetan.

Aga kui nüüd vaadata, siis varsti saab meil taasiseseisvumisest juba 30 aastat. Ega obstruktsioonid pole siiani eriti õnnestunud ja kõik koalitsioonid on opositsioonist, kui nad on vaid seda soovinud, sisuliselt üsna lihtsalt teerullimeetodil üle sõitnud. Sellel on mitmeid põhjuseid, mida ma olen analüüsinud. Aga nendest ei hakka ma rääkima, sest ma eelistan need põhjused jätta enda teada.

Aga nüüd ma käsitlen käesolevat obstruktsiooni tehnilistes detailides ja matemaatiliselt, et mis on toimunud ja toimumas ja mida me siis teeme. Praegu käimasolev istung koos jätkuistungiga kestab 24 tundi. See hakkas pihta eile kell kaks ja kestab täna kella kaheni. Siia pidi lisanduma esialgselt 40‑tunnine istung nädalavahetusel ehk erakorraline istung, mis oleks teinud kokku 64 tundi. See muutus kaheks istungiks laupäeval ja pühapäeval, üks kestusega 12 tundi ja teine kestusega 23 tundi, mis teeb kokku 59 tundi käesolevaks tsükliks, mis on mõeldud selle nädala lõpuni, et see päevakord läbi saada.

Et obstruktsiooni läbi viia ehk viivitada sedasama teerulli, ei ole seda võimalik teha mingi oksarao, puutüki või palgiga. Seda on kõik proovinud. Siin aitavad ainult pioneeritõkked, ütleksin niiviisi. Nüüd ma räägin natuke ajalises ja matemaatilises mõttes nendest tõketest, mida me oleme rakendamas ja juba rakendanud.

Me näeme, kell on peaaegu seitse hommikul. Mitu tundi me oleme kulutanud? Lugege need tunnid kokku! Küsimus on selles, kui mitu tundi on jäänud kella kaheni, mitte selles, kui palju me oleme kulutanud. Ehk teeme väikselt matemaatikat. Alustan sellest, et kõik eelnõud kokku sisaldavad 105 muudatusettepanekut. Kui iga ettepaneku kohta võtta vaheaeg, siis see teeb kokku 105 korda 10 minutit. Kui me jagame tulemi tundideks, saame kenasti 17 ja pool tundi, see on ainuüksi vaheajad. Mitte kõik vaheajad, vaid ainult muudatusettepanekute vaheajad, katkestamisettepanekute vaheajad näiteks siia ei kuulu.

Läheme edasi. Meil on teisi lugemisi tervelt 12. 12 teist lugemist. Meil on fraktsioonis 19 liiget ja iga liige võib pidada kaheksaminutise kõne. See teeb kokku natuke üle 30 tunni puhast aega. Siin ei sisaldu küsimused. Meil on ka ju arengukava, hariduse arengukava. See ei sisaldu siin. Siin ei sisaldu protseduurilised küsimused, mida ainuüksi meie kolleeg Kalle Grünthal on teinud ... Me võime ju aega võtta, kui palju ta on neid teinud.

Ehk see kõik, mida ma loetlesin, ka ilma nende täiendusteta teeb kokku 47 tundi. Praegu me oleme selles etapis, et sisuliselt on tankitõrjekraav teerullil ees, teerull on juba sõitnud tankitõrjekraavi, seda ei ole võimalik enam peatada. Ehk selleks, et päevakorraga edasi minna, on vaja veel täiendavaid istungeid.

Seepärast on mul head soovitused lugupeetud koalitsioonisaadikutele: võite hakata oma puhkuse lennupileteid tühistama, kui teil on need [lennud] liiga lähedal istungjärgu lõppemisele. Sest praegu on mõnes mõttes siin ka juba tahteküsimus, et kelle tahe jääb peale. Ütleksin omalt poolt, et ma olen väga motiveeritud pärast seda, kui te hääletasite strateegias 2035 maha kaitsekulutuste tõstmist puudutavad ettepanekud. Me pakkusime auväärset teed: võtke tagasi, tehke ise paremad ettepanekud, võib-olla te tahate midagi muud nende asemel. Aga mida te tegite? Tegite lihtsalt teerulli. Mida meie peame selle peale tegema? Kas tõstma käed üles ja ütlema, et me ei saa mitte midagi teha? 

Nii juhtimine ei käi. Teie ei ole oma päevapalka välja teeninud ja meie ei ole oma päevapalka välja teeninud, kui me seda ei tõkesta, sest nii ei saa juhtida. Ma olen hästi konstruktiivselt ja sõbralikult kogu aeg püüdnud siit puldist anda soovitusi, mida võiks selles olukorras teha, et selles ohtlikus julgeolekuolukorras, kus me oleme, konstruktiivselt üheskoos edasi minna. Ja mida ma olen näinud? Olen näinud ainult teerulli. 

Aga kui 30 aastat pole mingeid asju toimunud, siis ükskord võivad toimuda mingid asjad, mida varem ei ole olnud. Siin on palju muid võimalusi. Näiteks võib teha 30 arupärimist nädalas. Eks vastake! Me võime päevi täita selle kõigega. Ma soovitan teil otsida mõistlikku kompromissi. Nii edasi ei saa. Aitäh!

06:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Alar Lanemani. Palun!

06:46 Alar Laneman

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Nauditav hommik, nauditav päev, ja väga hariv. Head ettekanded, head küsimused, head vastused. Õpime, kuidas protseduurilisi küsimusi teravmeelselt ja efektiivselt formuleerida. Õppimine on üks elu põhimisi, ma ütleksin, lõbustusi, rääkimata sellest, et see on arendav. 

Aga kui nüüd minna asjalikuks, siis mida me sellest kõnealusest seaduseelnõust teada oleme saanud? Algatas selle põhiseaduskomisjon, eesmärgiks oli tagada võrdsed õigused. Saime teada, et probleemi tegelikult ei olnud, ei ole olnud ei kaebusi, ei mingil muul moel tähelepanu juhtimist, et siin on midagi valesti. Teame, et on uuritud eurosaadikute seisukohti, neid ei ole fikseeritud ja kahjuks ei ole olnud võimalik nendega tutvuda. Teame, et põhiseaduskomisjoni esimees ei saanud peamiselt valetõlgenduste hirmus neid esitada ja samuti ei olnud tal selleks volitusi. Saime teada seda, et muudatused ei ole seotud konkreetsete eurosaadikutega, komisjoni esimehe sõnutsi, ja põhjus on laiem. Iseenesest pean seda õigeks lähenemiseks. Konkreetsete inimeste jaoks seadusi teha oleks väga halb, rääkimata sellest, et see ei ole tõenäoliselt ka õigusega kooskõlas. Lisaksin siia selle, et tegelikult oleks olnud suuresti abiks eurosaadikute seisukohtade fikseerimine ja nendega tutvumine, sest nendel oleks võib-olla olnud kõige asjalikumat informatsiooni selle kohta.

Mis on selle seaduseelnõu juures minu hinnangul hea? See on alati õilis ja õige, kui mingit ebavõrdsust likvideeritakse. Samuti on hea, kui me tagame kompetentsi toomist kohalike omavalitsuste tasemele, see tõenäoliselt parandab juhtimist ja kohalikku elukvaliteeti. Tõenäoliselt saame niimoodi viia praktilist teadmist rohujuure tasandilt Euroopa Liidu juhtimise tasandile ja kindlasti elavdame kohalikku poliitikat.

Väga halb on, põhimõtteliselt ei ole hea mitme tooli peal istumine. Kõigi käsutuses on 24 tundi, olenemata sellest, mis taseme saadikuga on tegemist. See toob tõenäoliselt kaasa mingite teemade prioritiseerimist, juhuslikkust ja ebaühtlust. Võib-olla mõned küsimused, mis on olulised, jäävad tähelepanu alt välja just kohaliku omavalitsuse tasandil.

Halb on ka see, et on olnud väga vastukäivad hinnangud kohtute poolt, seadusandjate poolt, ka õiguskantsler ei ole sada protsenti olnud veendunud toolide ühendamise vajalikkuses. Eriti oluline on see, et võib üsna kindlalt väita, et selle seaduseelnõuga me takistame andeka järelkasvu teket kohaliku võimu tasandil. Me teame, et kohalikud võimuorganid on niigi maadlemas erinevate raskustega ja andekate inimeste juurdetulek on äärmiselt oluline. Ma julgen kahtlustada, et me võime ...

Kas tohiks võtta mõne minuti juurde?

06:49 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Mitu minutit soovite? Ühe minuti, kaks minutit, kolm minutit?

06:51 Alar Laneman

 Kolm minutit.

06:51 Esimees Jüri Ratas

Kolm, jah? Palun!

06:51 Alar Laneman

Tõenäoliselt võib üsna kindlalt oletada, et jätkub see nähtus, mida ma olen ise korduvalt täheldanud ja ka siit kõnepuldist ja kohalt märkinud, et protsess hakkab järjest rohkem domineerima sisu üle. Kui me toome sellised kogenumad, poliittehnoloogiaga, poliitiliste võtetega kursis olevad vanad poliitmaailma hundid kohalikule tasandile, siis nemad kindlasti teavad, kuidas nende meelest ebasobivat algatust menetleda, arutada, edendada, kooskõlastada ja kokkuvõttes maha suruda. Protsess hakkab muutuma tähtsamaks kui sisu ja tulemused. See on muide reaalne ju, me oleme võimelised seda nägema ja kogema juba täna.

Väga halb on see, et KOV‑ide hinnang puudub. On väga ettevaatlikud seisukohad, need ei ole ühtsed, on küsimusi ja on ka toetust. Sellest on väga kahju. See signaal räägib muidugi sellest, et KOV‑id ei pea seda üheselt vajalikuks. Me võib-olla ei aita kohalikke omavalitsusi, vaid pigem segame. Kui tekib olukord, kus kandideerinud eurosaadik ikkagi ei lähe kohaliku omavalitsuse tasandile kohalikku elu edendama, nagu ootused olid, siis on tegemist demokraatia narrimisega. See ei ole meile kellelegi, ma arvan, soovitud tulemus.

Kokkuvõtteks ütleksin, et sellest arutelust lähtuvalt ei ole olemas sellist selget vajadust. On olemas küll formaalne õigustus. Ei ole ülevaadet, milline saab olema selle seaduseelnõu mõju erinevatele tasanditele, eriti kohaliku omavalitsuse tasandile. Seepärast tundub mulle järjest rohkem, et see seaduseelnõu ei ole üks hea algatus. Aitäh!

06:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reitelmanni!

06:54 Urmas Reitelmann

Suur aitäh, härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kolleeg Kunnas tõi välja ühed üsna mornid arvud. Ehk meie tahtmatu ja pealesunnitud obstruktsioon tõotab kujuneda kauakestvaks. Siit tekib ainult küsimus, miks me peame seda tegema ja miks vastasrind ei loobu. Minus on tänase öö jooksul tekkinud vägisi kahtlus, et see andmebaas on juba loodud, see on juba olemas ja nüüd on tohutult kiire selle legaliseerimise ja kasutuselevõtuga. Aga see selleks.

Nüüd nimetet seaduseelnõu juurde, mis lubaks europarlamendi saadikutel kandideerida kohalikel valimistel. Meie hää kolleeg proua Kingo oma kõne alguses viitas sellele, et inimesed töötavad väga paljudel erinevatel ametikohtadel ja põlevad seal ka läbi. Mina tean isiklikult ühte parameedikut, ta on kaitseväe parameedik. Kui ta kaitseväes oma vahetuse lõpetab, siis ta töötab veel kahes kiirabifirmas. Seda saab ta teha ainult sellepärast, et parameedikute järele on karjuv nõudlus. Nüüd küsiks, kas europarlamendi saadikute järele kohalikus vallavolikogus on karjuv nõudlus. Ja vastus on: mitte mingisugust nõudlust nende järele ei ole, on nullnõudlus, sest nad ei anna mitte midagi juurde kohalikule omavalitsusele nende töö korraldamisel, kohalike probleemide lahendamisel. Nullmõju. Võib-olla, noh, on kaudne mõju.

See meenutab kõik sellist pealesunnitud õnnelikuks tegemist. Nõukogudeaegset väljendit või nähtust parafraseerides ma nimetaksin seda ka kuritahtlikuks timurluseks. Timur oli selline kirjanduskangelane, kes tõttas appi alati, kui vaja oli. Sellest on ka üks anekdoot. Noored timurlased lähevad vanainimese juurde ja ütlevad: "Seltsimees vanainimene, me tahaksime teid aidata." Vanainimene ütleb, et ei, tal ei ole abi vaja, tal on puud lõhutud ja riita laotud ja vesi on toas. "No ei, seltsimees vanainimene, me ikka tahaks aidata. Kas teil midagigi ei ole vaja teha?" – "No jah, on. Oleks vaja siga tappa ja veristada, aga te ei saa sellega hakkama." – "Just nii, seltsimees vanainimene!" Tormavad timurlased lauta, sealt hakkab kostma mingit jubedat kisa ja kära ja lõpuks ilmuvad räsitud, kuid väsinud ja õnnelikud timurlased uuesti tarre ja raporteerivad: "Seltsimees vanainimene, siga tappa ei õnnestunud, aga kõva keretäie andsime talle küll."

Europarlamendi saadikute taoline kasutamine meenutab mulle kaudselt seda. Ma olen ise olnud kaks aastat Tallinna volikogus konservatiivide fraktsiooni esimees. Ma võin siiralt kinnitada, et kahel toolil istumine ei ole hea mõte. Tallinna volikogu ajab Riigikogu saadikutest üle ääre.

Paluks natukene lisa! Kolm minutit, kui tohib.

06:59 Esimees Jüri Ratas

Jaa-jaa, palun!

06:59 Urmas Reitelmann

Siin on ka juba kolleegide poolt öeldud, et lisaks volikogu istungile toimub tegelik töö, sisuline töö, nii nagu ka Riigikogus, enamasti komisjonides, pluss lisame sinna juurde iseseisva töö, eks ole, mingite probleemide lahendamisel, uurimisel, läbihelistamisel, andmete korjamisel. See on võrreldav Riigikogu saadiku tööga. No hea küll, maht ei ole nii suur, ta on, ütleme, veerand Riigikogu saadiku tööst.

See puudutab Riigikogu saadiku ja omavalitsuse volikogu liikme töö vahekorda. Aga nüüd tuleb Brüsselist või Strasbourgist europarlamendi saadik. Ütleme nii, et ega ta ei tule, ega neist mitte keegi ju tööle ei hakka. Aga selline peibutuse kasutamine on autu ja me ei peaks seda tegema, me peaksime olema oma valijate ees ausad ... (Taustal mängib Eesti hümn. Kõnes on paus.) Jahaa. Head kolleegid, me ilmselt olime ajaloolise hetke tunnistajaks. Ega vist ei olegi ühtegi hommikut siin saalis hümniga vastu võetud, nii et kirjutagem see oma mälestusteraamatutesse.

Aga ma ei taha teid pikalt kinni hoida. Ma lõpetaksin selle mõttega, et ega need europarlamendi saadikud nüüd midagi unikaalset ei ole ja kohalikele omavalitsustele midagi juurde ei anna. Ma olen täiesti veendunud ... Ma ei taha midagi Yana Toomi kohta spetsiaalselt öelda, aga tema nime nimetati väga palju. Nimetame siis üldistusena, et neid Yana Toome on igas Eesti volikogus kimbuga. Tulevikus, kui see must stsenaarium käivitub, on kõige suurem võitja see volikogu, kes saab oma kandidaadiks Vabariigi Presidendi. Aitäh!

07:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Uno Kaskpeiti.

07:02 Uno Kaskpeit

Austatud esimees! Head kolleegid! Mina Yana Toomist ei räägi. Ma räägin oma kogemusest eelmises koosseisus. Olin Riigikogu liige ja mind ärgitati ka eelmises koosseisus, et peaks kandideerima Valgas. Muidugi ei olnud probleemi, ma sain ka Valgas sisse. Muidugi, tore tunne oli. Aga need on kaks eri asja. Esiteks, peaaegu 300 kilomeetrit on vahe. Ma olin, ma arvan, umbes kolm kuud suure hädaga seal Valgas, sest juhtus nii, et Tallinnas oli istung siin saalis ja samal ajal oli ka Valgas istung. Siis vali, kuhu sa sõidad, oled sa siin või lähed sa sinna.

See on üks naljanumber tegelikult. Hea küll, kes on Toompeal ja veel Tallinnas, sellel on teine asi, jalutab mäest alla, istub seal tunnikese ja tuleb siia tagasi. Aga 260–270 kilomeetrit sõita Valka ja sealt tagasi ei ole tõsiselt võetav asi, ja ma arvan, et ka mujale, kaugemale Eestis, Ida-Virusse, Saaremaale või kuskile Pärnusse – need asjad ei ole ühitatavad. Need on mõttetud asjad. Ma pidasin vastu kolm kuud ja siis hakkas juba siin pea valutama selle edasi-tagasi käimisega, ei osanud enam otsustada, kus pool on tähtsam istuda, kas siin või seal.

Eriti kui rääkida veel Euroopa Liidu [parlamendi] saadikust, kes peab tulema siia kuskile kohalikku omavalitsusse. See oleks veel hullem naljanumber. Sealt siia käimine on minu arust veel hullem, kui oli minul siit Valka käimine. Mille jaoks sellist tsirkust teha? Muidugi, inimene võib valituks osutuda, sest ta on tuntud nimi, need, kes Euroopa Liidus juba saadikud on. Eks inimesed oma sellisest heast tahtest valivad kuulsa inimese. Aga tegelikult on sellest väga vähe kasu selles kohalikus omavalitsuses, sest selle kohaliku omavalitsuse töös ta osalema suurt võimeline ei ole. Nii et jah, selline on see lugu. Mul on endal see kogemus olemas ja sellepärast ma arvangi, et sellised asjad ei ole mõistlikud.

No ei ole ju mõtet hakata tegema ka erandeid, et kes Tallinnas kandideerida võiks, aga Valgas mitte. Peab olema ühtne suhtumine kõigisse, kui ei saa kandideerida Valgas, siis ei saaks kandideerida ka siia. Ei ole mõtet kahe koha vahet joosta. Ka need inimesed, kes siin istuvad ja Tallinnas kandideerivad – ma räägin, et need istungid on ühel ajal ja millisest istungist sa siis loobud, eks ole. See ei ole mõistlik. Nii et minu ettepanek ja mõte on küll, kuna ma olen ise selle läbi elanud, et ma ei pea õigeks sellist asja. Aitäh!

07:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa. Palun!

07:06 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Ilus hommik on ja töine atmosfäär jätkub. Meil on veel üsna pikk tee käia. Aga mis ma sellest räägin? Riigikogu eelmises koosseisus olin ma pikka aega põhiseaduskomisjoni liige ja mul oli hea õpetaja Jüri Adams. Ta istus otse minu vastas, teisel pool lauda. Ta oli toona põhiseaduskomisjoni aseesimees. Aga kõige olulisem, et tema oli põhiseaduse autor. Mina kutsikana õppisin temalt üsna palju praktilises töös selle kohta, kuidas Riigikogu seadusi teeb. Kujutage ette, kui teil on selline õpetaja, kes ise kirjutas selle kõige põhilisema seaduse, ja nüüd vaatab, kuidas inimesed, kes on seda seadust tulnud tõlgendama, seda tõlgendavad.

Miks ma seda räägin? Me arutasime seal igasuguseid eelnõusid. Muuseas, me olime ka need, kes haldusreformi eelnõu menetlesid. Te võib-olla kõik ei tea, et me hääletasime selle vastu täiega, ka lugupeetud praegune Riigikogu esimees Jüri Ratas. See ei kõlvanud mitte kusagile. Aga me kasutame seda eelnõu, mis on seaduseks tehtud, tänase päevani, ja ringi liikudes kuuleme, mis sellest tegelikult välja on tulnud, et peaks revideerima, peaks tegema ümber. Siis tekib jälle küsimus, millal on õige aeg ümber teha.

Alles mõni päev tagasi arutasime õiguskantsleriga samu asju. Tema arvas nii nagu minagi, et tegelikult vallad peaks inimestele lähemal olemise jaoks hoopis väiksemaks tegema, mitte neid suuremaks ajama. Aga nagu me kõik teame, siin majas käib matemaatika 101 piires. Kui on 51 häält või kuidas parajasti vaja, siis selline eelnõu ka tuleb ja selle järgi hakkab Eesti riik toimima.

Kui nüüd tulla selle eelnõu juurde, mille põhiseaduskomisjon 12. mail algatas, siis mida ma selle kohta arvan? Ah jaa, me menetlesime ka toona sedasama eelnõu, n‑ö kahe tooli eelnõu. Ma mäletan seda, et üks toonastest õiguskantsleritest võitles selle eest ja teine selle vastu. Mõlemad on õpetatud inimesed, adekvaatsed argumendid, uhked paberid – võta või jäta, võib nii ja võib naa. Võib magada oma eidest vasakul pool ja võib magada paremal pool, nagu omal ajal, kui ma Kesk-Aasias ajakirjanikuna liikusin, ütles mulle üks Tadžikistani toonastest juhtidest, kui ma küsisin, kuidas teil perestroikaga on. Kõrge ülemus hakkas naerma, rõvedad kuldhambad tulid välja. Ta ütles samamoodi, et enne magas ta oma baabast vasakul pool, nüüd magab paremal pool. Perestroitsa. See tähendab, et teda ja Tadžikistani seltsimehi see ei huvitanudki.

07:12 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

07:12 Peeter Ernits

Kas kolm minutit veel või?

07:12 Esimees Jüri Ratas

Kui te soovite.

07:12 Peeter Ernits

Jaa, kindlasti.

07:12 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun!  

07:12 Peeter Ernits

Nii et ma arvan, et see on peale 9. mai tähistamist põhiseaduskomisjonis algatatud. Ma arvan, et selle taga on keegi valitsuskoalitsiooni saadikutest. Ma ei välista, et Yana Toom, kes käis lilli panemas, aga võib-olla Urmas Paet, võib-olla ka Andrus Ansip. Ma arvan, et keegi neist. Aga see selleks.

Ma lõpetuseks loen teile mõned read "Loomade farmist": "Loomad Inglismaal ja Iiris, / loomad kogu ilma sees, / levitage rõõmsat uudist: / kuldne aeg meid ootab ees. / Varem-hiljem päev see koidab, / mil kaob troonilt inime, / ja kõik maa see viljakandev / kuulub ainult meitele. / Rõngas ninast, ike kaelast, / puruks piits ja suu eest korv. / Kett ja kannus rooste söögu, / vabalt lokkigu me karv!" Ma arvan, et see "Loomade farmi" lauluke, mida ma lõpuni ei loe, sobib selle eelnõu iseloomustamiseks. Võib nii ja võib naa, aga ma arvan, et see on pehme lollus. 24 tundi on kõigil, nii sigadel kui ka inimestel. Kolmes voodis korraga on väga raske magada, töötegemisest rääkimata.

07:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd me peame vaatama läbi eelnõu 389 muudatusettepanekud. Neid ei ole laekunud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku katkestada põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse muutmise seaduse 389 teine lugemine. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 389 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Hääled saalis.) 

07:17 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 4, vastu 40, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

07:17 Peeter Ernits

Jaa, lugupeetud juhataja! Hümn on kõlanud, pidulik, ja saadikud on saali tulnud, aga tablool oli ammu enne seda mu pinginaabri nimi, kui sa tähele panid. Nii et tegelikult peaks seda asja kordama.

07:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui ma panin hääletusele selle teie ettepaneku, ei olnud tablool ühtegi kõnesoovi. Henn Põlluaas, protseduuriline, palun!

07:18 Henn Põlluaas

Aitäh! Nii nagu te kella kinni panite, ütlesite, et panete, vajutasin mina nupule, nii et minu kõnesoov oli absoluutselt olemas, see oli tablool olemas. Nii et paluks läbi viia nüüd korduvhääletus, tühistada see eelmine ja anda mulle ka sõna, et ma saaksin teha oma ettepaneku, nii nagu ma soovisin.

07:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui te oleksite soovinud teha lisaettepanekut lisaks sellele ettepanekule, mille te tegite kirjalikult, siis see ettepanek tulnuks teha enne, kui hakati kutsuma Riigikogu liikmeid siia saali. (Hääled saalis.)  Hääletus on läbi viidud ja seda hääletust tagasi pöörata ei saa. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

07:19 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegu on tekkinud selline küsimus, et teie ütlete üht ja meie ütleme teist. Ma teen ettepaneku, kontrollimaks, kellel õigus oli. Vaatame korraks salvestust. Sealt on selgelt näha, et Henn Põlluaas soovis sõna enne, kui teie panite nupud käima. Siis on vaidlus lahendatud. Absoluutselt on selge, et käsi oli püsti, aga teie ei reageerinud.

07:19 Esimees Jüri Ratas

Kui tuli saalikutsung, ei olnud mitte ühtegi kätt tablool püsti. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun! Ei ole küsimust. Henn Põlluaas, protseduuriline, palun! 

07:19 Henn Põlluaas

Aitäh! See ei sõltu sellest, kas signaal oli enne või pärast. Kodukorraseadus ei räägi sellest signaalist mitte midagi, see räägib sellest, et kui keegi soovib sõna, siis peate teie seda andma, ja enne hääletust on fraktsioonil õigus võtta kümme minutit vaheaega. Ma oleksin seda teinud, aga te ei vaadanud siiapoolegi, ei vaadanud tabloo poolegi. (Lärm saalis.) Te viisite hääletuse läbi. Palun tühistada see hääletus ja alustame otsast pihta!

07:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Põlluaas! Kui soovitakse enne hääletust võtta vaheaega, siis see võimalus on olemas, kuni kümme minutit. See tuleb fikseerida enne, kui hakatakse hääletamist ette valmistama ehk Riigikogu liikmeid kutsuma saali kahe minuti jooksul. Tabloo sel hetkel oli tühi. Kalle Grünthal, palun!

07:20 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma sain selgeks praegu teie selgitustest, et üks ebakõla on kõrvaldatud. Teie selgituse järgi saab nõuda vaheaega mingil teatud ajahetkel. Seega, me oleme selle n‑ö tavalise jutu käigus siin kõrvaldanud ära selle vastuolu, et Henn Põlluaasa kätt üleval ei olnud. Järelikult, vaidlust ei ole selle kohta, et käsi oli üleval. Nüüd on meil vaidlus selle üle, millal see käsi oli üleval. Vaadates teie väsinud ja tuhmi näkku, te ilmselt ei mäleta praegu kõike, mis toimus. Ma palun teie säravate ja särtsakate nõunike abi, kes ütleksid, millise paragrahvi alusel meie ... (Juhataja helistab kella.) Mis asi see nüüd meil on? Kus on Riigikogu töö ja korra seaduse alusel fikseeritud, millal tuleb hääletuseks käsi üles tõsta, millal on see normitehniline regulatsioon paigas?

07:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on paigas selliselt, nagu näeb ette ka meie tööpraktika, mis on olnud järgnev. Kui juhataja ütleb, et on tulnud vastav ettepanek, siis on kohe andnud selle fraktsiooni juhtkond, kes seda soovib, teada, et ta soovib ka vaheaega. Meil härra Põlluaasaga oli ka käesoleval istungil mõned tunnid tagasi samasugune koostöö. Kuna seda hetkel ei olnud, siis ei võetud ka vaheaega, ju seda ükski viiest fraktsioonist ei soovinud. Peeter Ernits, palun, protseduuriline!

07:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hommik on väsitav. Aga ma näen tablood väga hästi ja tean ka oma pinginaabri tahet, mida me oleme siin viimastel minutitel arutanud. Siit on palju paremini näha, kes millal siin saalis oli. Aga salvestisi võiks vaadata, et kuidas see oli. Mis siin arutada.

07:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma jään oma sõnade juurde: seda tahet sel hetkel ükski viiest fraktsiooni juhtkonnast ei väljendanud. Ma isegi veel ootasin, enne kui saalikutsung peale hakkas. Arvestades, et teil on soov võtta vaheaegasid, ma isegi veel korra ootasin enne saalikutsungit. Seda tahet ei väljendatud. Ju sel korral ei olnud seda tahet. Ruuben Kaalep, protseduuriline.

07:24 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Te selgitate praegu, et teie käitumine lähtub väljakujunenud praktikast. Aga praktika ei saa ju üles kaaluda Riigikogu liikmete ja fraktsioonide õigusi, mis on kirjutatud seadusesse. Seega, selleks et seda olukorda lahendada, palun selgitage konkreetselt, millisest õigusaktist ja millisest punktist tuleneb see väide, et vaheaja võtmise ettepanek tuleb teha enne saalikutsungit, mitte vahetult enne hääletust.

07:24 Esimees Jüri Ratas

See tuleneb meie kodu‑ ja töökorra seadusest. Hääletamise kord on kirjas §‑s 83. Ja kindlasti me peame lähtuma oma tööpraktikast. Ma kujutan ette, et see ei ole ju absoluutselt loogiline, et kui me kutsume inimesed kahe minuti jooksul saali, inimesed tulevad saali, aga siis võetakse kümme minutit vaheaega. Mõte on olnud kogu aeg selline, et enne saalikutsungit öeldakse fraktsiooni või juhtkonna poolt, kui soovitakse kuni kümme minutit vaheaega, et siis arutada, mõtiskleda, kuidas selle hääletusega edasi minna. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline!

07:25 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Tõepoolest, olen esimest vahetust siin Riigikogus. Minust on tõesti kogu selle aja täpselt samamoodi nagu mööda läinud, et millal on siis see kutsung ja millal see ettepanek. Rääkige nüüd see protseduur täiesti selgelt läbi. Kõigepealt te ütlete, et selline ettepanek tuli, ja panete käima kutsungi. Siis te ütlete uuesti, et see läheb hääletusele. Aga kui enne öelda, et ma võtan vaheaja, kas siis see saalikutsungi aeg läheb sinna vaheaja sisse, või hakkab see vaheaeg jooksma siis, kui kõik on saalis? Ühesõnaga, rääkige lihtsalt see protseduur ära, siis, ma arvan, saab see kõigile selgeks, ilma paragrahvideta ka.

07:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii nagu ma tegingi. Oli tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 389 teine lugemine katkestada, selle ettepaneku ma lugesin ette. Sel hetkel oleks tulnud ka viiest fraktsiooni juhtkonnast kellelgi, kui oleks soovitud võtta vaheaega, seda väljendada, seda ei soovitud. Seetõttu me läksime saalikutsungi juurde, mis kestab kuni kaks minutit. Henn Põlluaas, palun!

07:26 Henn Põlluaas

Vaadake, tablool on praegugi veel minu soov sõna saada, see on ilusti seal näha. Tõepoolest, hääletamise korra sätestab meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 83. Hakkame seda nüüd järjekorras lugema. Siin öeldakse, et üks minut enne hääletamist annab istungi juhataja sellest liikmetele märku. Te tegite seda, panite kella käima. Enne hääletamist võib alalise komisjoni või fraktsiooni esimees või aseesimees nõuda kuni kümneminutilist vaheaega. See on punkt 2. Kronoloogiliselt ongi see siin niimoodi paika pandud ja täpselt niimoodi mina käitusin, aga teie ei arvestanud seda. Te räägite, et ma oleks pidanud juba enne seda, kui te signaali andsite, oma soovi avaldama. Sugugi mitte Vaadakem seda, mis on meil kodu‑ ja töökorra seaduses kirjas. Mina tegin seda täiesti õigel ajal, vastavuses meie kodu‑ ja töökorra seadusega, enne hääletamist. Seetõttu ma nõuan, et te tühistaksite selle hääletuse ja hakkame otsast pihta, sest siin on väga räigelt rikutud kehtivat kodu‑ ja töökorra seadust.

07:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Põlluaas! Te teate ise seda väga hästi oma tööpraktikast siin saalis. On kodu‑ ja töökorra seadus, aga on kindlasti ka väljakujunenud praktika. Me kõik teame seda, et vaheaeg võetakse enne saalikutsungit. Kui saalikutsung hakkab pihta, siis seda loetakse juba hääletusele minekuks. Nii on. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

07:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen sunnitud natukene teie õiguslikke seisukohti parandama, kui te räägite praktikast. Vaadake, tsiviilõiguses on ... Hallo, kas te kuulete mind või? Härra Jüri Ratas, kas te kuulete mind või?

07:29 Esimees Jüri Ratas

Suurepäraselt, mina olen väga hästi selle öö üle elanud. 

07:29 Kalle Grünthal

Aa, selge. Ma vaatasin, et te lihtsalt ajate juttu ja kallate vett. Küsimus on selles, et tsiviilõiguses on tõesti lubatud see, mis ei ole keelatud. Haldusõiguses, mida meie praegu siin rakendame, on lubatud see, mis on lubatud, ehk halduses puudub õigus rakendada sellist praktikat, mis ei ole kodifitseeritud. Aga kõige suurem häda, lugupeetud Riigikogu esimees, on hoopis see, et see, mida te püüate meile praegu siin sisendada, on tegelikult õigusvastane. Kõigepealt ma tulen, paragrahv ... Aa! Ma palun muidugi teil mitte sihukese mureliku näoga vaadata, vaid võtta kätte seesama tark raamat. Näete, jah? Ma paluksin, et te võtaksite lahti leheküljed 257 ja 258. Siin on nüüd, ütleme, Riigikogu pikaajalise praktika osas toodud välja ka mõned sellised asjaolud, mis kummutavad teie väljaöeldut. Kõigepealt, et üks minut enne hääletamist annab istungi juhataja sellest Riigikogu liikmele märku Riigikogu ruumidesse edastatava signaaliga. Nii, selle te tegite ära. Edasi, mingi aja jooksul tulevad siis Riigikogu liikmed siia saali ja siis on see hetk, selle kommenteeritava paragrahvi teine lõige ütleb ilusti ära, et kui Riigikogu liikmed on kogunenud saali, on neil õigus võtta seisukoht, kas on vaja võtta vaheaega või ei ole vaja võtta vaheaega, ja põhimõtteliselt kooskõlastada ka seisukohti ees seisva hääletuse suhtes. Edasi on öeldud siin väga ilusasti ära, et kui taotluse on esitanud õigustatud isik, mille üle meil praegu vaidlust ei ole, et see on härra Põlluaas, tuleb taotlus rahuldada. Siin puudub ka istungi juhatajal absoluutselt kaalutlusõigus, kas vaheaega välja kuulutada või mitte. Kui te väidate, et teil on õigus, siis palun kõigepealt konkreetne viide, millisele paragrahvile te tuginete. Mina tuginen praegu absoluutselt praktikale, millele te osundasite, see on seesama Riigikogu ...

07:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Grünthal! Me saame ju aru kõik, milles on küsimus. Te olete selle kümme minutit oma protseduuriliste küsimustega tagasi teinud. Küsimus on selles, et sel hetkel, kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juhtkond pidi võtma vaheaega, ta seda ei teinud. Unustas ära, pole midagi teha. Lähme nüüd edasi. Ruuben Kaalep, palun, protseduuriline küsimus!

07:32 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea esimees! Te viitasite oma tegevuse alusena Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 83. Te ju näete samamoodi nagu mina, et § 83 ei maini mitte ühegi sõnaga saalikutsungit, vaid jutt käib sellest, et vaheaega võib nõuda enne hääletamist. Sellele te vastasite, et te lähtute väljakujunenud praktikast, aga praktika, mida ei ole sõnadesse või seadusesse raiutud, ei saa ju üles kaaluda konkreetset seaduseparagrahvi. Seega, kas te tunnistate, et te tõlgendasite kodu‑ ja töökorra seadust väga vabalt?

07:33 Esimees Jüri Ratas

Ei, ma tõlgendasin kodu‑ ja töökorra seadust täpselt nii, nagu see saal on oma praktikas töötanud. Aga ka kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaanne ütleb selgelt, et hääletamisprotseduur koosneb järgmistest toimingutest: hääletamise ettevalmistamine, hääletamisest teadaandmine, küsimuse hääletamisele panemine, hääletamisotsuse tegemine ning hääletamistulemuste teatavaks tegemine. Peeter Ernits, protseduuriline, palun!

07:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma juhin tähelepanu ühele nüansile, § 83 lõikele 5, kus on öeldud, et enne hääletamistulemuste selgumist ei või keegi istungisaalis valjusti mõtteid avaldada. Kui nüüd vaadata seda salvestist või kogemust, siis näeme, et oma arvamust avaldati pärast seda siin väga häälekalt. Nii et ainuüksi selle punkti järgi peaks selle praeguse asja tühistama. 

07:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jaa, ma olen nõus, et saalis peab olema hääletamise ajal vaikus, nii nagu seadus seda ette näeb. Seda, mida te kommenteerisite, kui häälekalt või valjusti neid mõtteid avaldatakse, peab juhataja hindama. Minu hinnang oli sel hetkel see, et see ei nõua hääletamise katkestamist. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline!

07:34 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Te siin väidate, et tegite kõike õieti ja kenasti ja vastavalt tavadele ja traditsioonidele. Mina väidan risti vastupidi: see on absoluutselt ebatavaline, ebatraditsionaalne ja enneolematu, et fraktsiooni soovile ei tulda vastu ja keeldutakse andmast vaheaega, kui seda küsitakse. See on risti vastu igasugustele meie parlamentaarsetele tavadele. Eriti, kui seda vaheaega küsitakse, järgides meie protseduurireegleid täpselt nii, nagu kodukorraseaduses on sätestatud. Nii et ma veel kord teen teile ettepaneku ja lausa nõuan, et te tühistaksite hääletuse ja me tuleksime selle juurde tagasi.

07:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Põlluaas! Ma veel kord ütlen, et kui vaheaega palutakse enne hääletamisprotseduuri alustamist, siis juhataja võtab selle vaheaja. Seda ei palutud. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

07:36 Kalle Grünthal

Äkki te selgitate ära, millal see hääletamise protseduur siis hakkab, et me saaksime aru? Te rääkisite, et kui te panite saalikutsungi käima, siis sellega algaski hääletamine. Selgitage lahti. Ma ei saa üldse aru, millest te praegu räägite.

07:36 Esimees Jüri Ratas

Ma selgitasin seda ju järgmiselt, et kui ma lugesin ette teie fraktsiooni ettepaneku teine lugemine katkestada, siis tulnuks kohe paluda vaheaega, mida ei palutud. Ma ütlesin teile, et isegi enne saalikutsungit ma natukene ootasin, arvestades, et suure tõenäosusega te soovite vaheaega – seda ei soovitud. Seda ei soovitud ja seetõttu seda vaheaega ei võetud. Peeter Ernits, protseduuriline, palun!

07:37 Peeter Ernits

Jah. Kena hommik on. Minu pinginaabril oli kodu‑ ja töökorra seadus sel hetkel lahti ja ma väidan täie kindlusega, et mu pinginaaber oli täiesti adekvaatne ja teadis, mida ta teeb. Vaatame § 83, mis meil siin lahti oli enne seda. Siin on öeldud, ma kordan, esimese punktina, et üks minut enne hääletamist annab juhataja sellest liikmetele märku. Teine punkt on, et enne hääletamist võib komisjoni või fraktsiooni esimees jne nõuda kuni kümneminutilist vaheaega. Kui kodu‑ ja töökorra seaduses oleks vastupidine järjekord, näiteks § 83 punkt 1 oleks, et enne hääletamist võib alalise komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni kümneminutilist vaheaega, ja siis tuleks punkt, et üks minut enne hääletamist, see, mis on praegu nr 1, kui need oleksid ära vahetatud kodu‑ ja töökorra seaduses, siis ei oleks midagi arutada. Aga see, kes kirja tunneb, näeb, et on täiesti selgelt öeldud. Nii et minu meelest on asi enam kui selge ilusal selgel hommikul.

07:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mõned tähelepanekud, härra Ernits, teie protseduurilise küsimuse kohta. Kodu‑ ja töökorra seadus on kõigepealt muutunud selles, et meil ei ole saalikutsung mitte üks minut – ma arvan, te tuginete kommenteeritud väljaandele –, vaid on kaks minutit. Punkt üks. Punkt kaks on see, et § 85 lõige 2 ütleb, et pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad. See on juhataja haamrilöögiga kinnitatud hääletamistulemus. Antud juhul ei leidnud see ettepanek toetust. Ruuben Kaalep, palun, protseduuriline küsimus!

07:39 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea esimees! Seadus ütleb täiesti selgelt, et vaheaega võib nõuda enne hääletamist. Nüüd, teie sõnakasutus oli väga huvitav, et vaheaega võib nõuda enne hääletamisprotseduuri alustamist. Kui seaduses oleks selline sõnastus, siis oleks selge, et see annaks teile palju laiemad tõlgendamisvõimalused. Aga seaduse sõnastus on "enne hääletamist". Seega, ma küsin, kas teie seisukoht on, et Henn Põlluaas ei andnud soovist võtta vaheaega märku enne hääletamist.

07:40 Esimees Jüri Ratas

Vastus on jah. Me tugineme siin seadusele, aga me tugineme ka oma tööpraktikale ja tööpraktika on olnud see, et vaheaega palutakse enne saalikutsungit. Seda antud juhul mingil ei põhjusel tehtud. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

07:40 Kalle Grünthal

Aitäh! Üritaks, lugupeetud istungi juhataja, kõrvaldada need kitsaskohad, mis meil siin vaidluses on, sest kord te räägite üht, kord teist. Ma arvan, et meil puudub vaidlus selle üle, et enne hääletamist on õigus nõuda kümneminutilist vaheaega. Olete nõus, eks ju? Nii. See, millele teie viitate, et enne kutsungit tuleb mingeid toiminguid teha, ma arvan, ei ole küll siin kirjas. Kõigepealt, seesama § 83 lõige ütleb ilusti ära: kaks minutit enne hääletamist annab juhataja signaaliga märku. See tähendab seda, et kui teie panite signaali tööle, siis kuni hääletamise alguseni oli meil aega võtta vaheaega kahe minuti jooksul. Saate aru? Enne hääletamist pannakse tööle signaal, kahe minuti pärast algab hääletamine. Kui teie olite selle alarmi tööle pannud, pärast seda oli Henn Põlluaasa käsi üleval. Nii. Igal juhul ei olnud te veel seda hääletamisele pannud.

Teiseks, teie viide sellele, et pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad. Seda küll, aga meie hakkasime vaidlustama juba siis, kui te siin panite selle ... Ma ei tea, mis te siin tegite, tähendab, igatahes hääletamistulemuste kinnitamist ei olnud veel toimunud. Kui te tahate, põhimõtteliselt see annaks ju tegelikult võimaluse ka selleks, et te lihtsalt ei pööra tähelepanu ei protestile ega ka nendele enne hääletamist toimunud kümneminutilise vaheaja nõudmistele. Aga asja uba on ikkagi selles, et meil on olemas ...

07:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Grünthal! Ma arvan, et ma sain aru teie protseduurilise küsimuse mõttest. Te küsisite, mis ma siin tegin. Ma viisin läbi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palvet eelnõu 389 teine lugemine katkestada. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

07:42 Henn Põlluaas

Aitäh! See teie jutt praktikast, kui kodu‑ ja töökorra seadust rikutakse, ei maksa mitte midagi. Mina talitasin täpselt nii, nagu meie reeglid ja protseduurid ette näevad. Enne hääletamist soovisin võtta vaheaega. Läheme §‑st 83 edasi § 84 juurde. Siin öeldakse, et kui hääletamise käigus rikutakse hääletamise korda, katkestab istungi juhataja hääletamise, ja punktis 2 öeldakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistustest annab Riigikogu liige märku käe tõstmisega. Lisaks sellele, et ma olin elektroonilisel tablool märku andnud soovist saada sõna ja võtta vaheaega, ma tõstsin ka käe üles. Te ei vaadanud absoluutselt siiapoole, te ei vaadanud ka enda monitorile, et kas on mõnda sõnasoovi, te lihtsalt eirasite seda ja panite hääletusele selle ettepaneku. See tähendab seda, et te olete väga-väga hoolimatu olnud oma ülesannete suhtes, te eirate kodukorraseadust, te ignoreerite Riigikogu fraktsioonide soovi. Mul on tõesti ettepanek, et mis me vaidleme siin omavahel, meil on olemas salvestised, vaadakem need üle ja te näete, et mul oli täiesti selge soov saada sõna, igatepidi, nii elektrooniliselt kui ka füüsiliselt väljendatult.

07:44 Esimees Jüri Ratas

Hea Henn Põlluaas! Ma arvan, et me saame kõik aru, mille üle me vaidleme: selle üle, et see istung võimalikult pikalt kestaks. Seda obstruktsiooni, mida te olete välja öelnud, on teil õigus teha. Sel hetkel, õigel hetkel te ei palunud vaheaega. See on see probleem. Te olete nüüd saanud ilusti nende protseduuriliste küsimustega juba rohkem kui kümme minutit kulutada. Nii et ma arvan, et te olete oma eesmärgi täitnud. Ma arvan, et me võiksime edasi minna. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

07:45 Helle-Moonika Helme

Nüüd me oleme siin kuulnud, vähemalt mina olen kuulnud, me oleme kõik kuulnud seda, mis ei ole sellega üldse seotud. Te inkrimineerite meile mingisuguseid soove, et me teeme seda obstruktsiooni pärast. Vaadake, me ei tee seda obstruktsiooni pärast. See kümme minutit oleks olnud obstruktsiooni pärast. Praegu me oleme kaotanud palju rohkem aega ja mitte obstruktsiooni pärast, vaid sellepärast, et me vaidleme siin praegu väga põhimõtteliste asjade üle. Te olete nagu kaks täiesti vastukäivat asja välja käinud: et jah, me tugineme seadusele ja väljakujunenud praktikale.

Aga ma toon teile, kui te muidu aru ei saa, teistsuguse näite, mis kujundlikult selgitab ära, mida me praegu teeme. Me teame, et meil on liiklusseadus. Kusagil on punase tulega foor, te elate seal, sõidate seal kogu aeg, tahate kodu poole keerata, kedagi ei tule, keerate punase tule alt. Jah, võib-olla me oleme seda kõik teinud. Aga praegu me oleme olukorras, kus seal nurga peal seisab politsei ja ütleb teile, et te sõitsite praegu punase tulega. Ja siis te ütlete talle, et see on väljakujunenud praktika, vabandust, ma olen kogu aeg nii sõitnud. Saate aru, see väljakujunenud praktika ei huvita täidesaatvat võimu, kes viib läbi menetluse vastavalt seadusele.

Minul on ettepanek: viime ka nüüd läbi menetluse ehk korraldame uuesti hääletuse vastavalt seadusele, sest väljakujunenud praktika ei huvita selles minu toodud näites politseid ja tegelikult see väljakujunenud praktika ei peaks kehtima ka nüüd. Me peame järgima seadust.

07:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja seadus ütlebki, § 85 lõige 2, et pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad. Ruuben Kaalep, palun, protseduuriline!

07:47 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea esimees! Ma usun, et te nõustute minuga, et teie haamrilöögil on alati väga suur tähendus. Nagu te just praegu ütlesite, sel hetkel, kui te olete haamrilöögiga hääletamistulemused kinnitanud, ei ole tulemused enam vaidlustatavad. Sellele ma praegu ei soovi vastu vaielda. Aga ma juhin tähelepanu, et hääletamisprotseduuri käigus tegite te kaks haamrilööki, mitte ühe. Minu küsimus on: kui selle esimese haamrilöögi tähendus ei olnud hääletamise algus, siis mis see oli?

07:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, hääletamisprotseduur koosneb erinevatest osadest, mis ma lugesin ette ka kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandest. See algab saalikutsungiga. See vaidlus, mis meil hetkel on, on vaidlus selle üle, kas oli õigel hetkel avaldatud tahet võtta vaheaeg. Minu väide on, et ei olnud õigel hetkel avaldatud tahet võtta vaheaega. Kalle Grünthal, protseduuriline.

07:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete korduvalt väljendanud, et õige hetk lasti mööda. Minu jaoks on probleem selles, et millal see õige hetk on. Tegelikult õige hetk seda vaheaega nõuda ei olnud ju enne saalikutsungit, see ei olnud õige hetk. Siin on konkreetselt öeldud, et kaks minutit enne hääletamist annab istungi juhataja signaaliga märku. Järelikult, selles grammatilises tõlgenduses tähendab see seda, et kaks minutit on hääletamiseni veel aega. Saate aru, mis ma tahan öelda praegu? Kui see signaal on tööle pandud, on kaks minutit veel aega hääletamise alguseni. Ruuben Kaalep lisas siia juurde veel selle osa, et teil oli hääletamise alguses ka haamrilöök, mis tähendab, et enne hääletamist, sellesse ajavahemikku mahtus Henn Põlluaasa käsi, mille ta pani üles, sinna mahtus see sõnavõtuosa ja sinna mahtusid veel ka meie saalist kostnud hõiked. Mida te teete ometi? Mida te teete, härra Jüri Ratas, et ... 

07:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Grünthal, ma sain teie protseduurilisest küsimusest aru. Vastus on: õige hetk oleks olnud enne saalikutsungit. Imre Sooäär, palun, protseduuriline küsimus!

07:49 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Siin saalis on paar inimest, kes on siin olnud aastast 2003. Kadunud Mart Nutt oli siin veel kauem. Mina olen üks nendest kahest inimesest, kes mäletab kümneid ja kümneid analoogilisi ööistungeid, nagu on täna. Seda situatsiooni on ka varem ette tulnud, mis meil praegu siin on, tegelikult korduvalt. Mitte ükski istungi juhataja, mitte ükski spiiker ega asespiiker ei ole seda lahendanud kuidagi teistmoodi. Selle seadusepunkti tõlgendus kodukorras on alati olnud üks ja seesama. On täiesti inimlik, et keset ööd, pärast kümneid tunde istumist läheb kellelgi meelest ära, et tuleb kohe küsida vaheaega, kui sa soovid hääletust ja enne seda vaheaega saada. See läheb meelest ära, see on inimlik, et läheb meelest ära. Antud juhul läks see heal kolleegil Henn Põlluaasal meelest ära, kuigi samal ööl on ta öelnud seda lauset mitmeid kordi, stenogrammist võib vaadata: "Palun hääletust ja enne hääletust kümme minutit vaheaega." Korduvalt on see lause kõlanud ka täna öösel siin. Korduvalt, kümneid kordi läbi aastate. Midagi ei ole muutunud.

Teine aspekt: kui meil on tekkinud küsimus, mis ei luba Riigikogu istungil enam edasi minna, sest kõik protseduurilised küsimused on täpselt sama teema kohta, siis on istungi juhatajad alati lahendanud selle olukorra, öeldes, et sellele küsimusele on Riigikogu juhataja ammendavalt vastanud ja nüüd läheme istungiga edasi, sest meil on väga palju eelnõusid veel arutada. Ka antud juhul tuleks istungiga edasi minna, lõpetades selle konkreetse protseduurilise küsimuse arutamise.

07:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul ei ole rohkem selle protseduurilise küsimuse kohta lisada kui seda, et olen täpselt selliselt seda ka viimased 15–20 minutit selgitanud. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

07:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Heal kolleegil oli pikk tiraad siin, kuidas tema kiviajast alates juba teab, kuidas see on olnud. Ma mäletan, eilse päeva jooksul seesama kolleeg rääkis asjadest, mille kohta ma ütlesin, et kui ta hästi ei kuule, ta hästi ei näe, siis kivi võib ka olla, aga kivi ei pruugi aru saada asjast. Nii et täielik jama, nagu maakeeles öeldakse.

Ma istusin ja istun praegu Henn Põlluaasa kõrval ja olin kõige lähem tunnistaja kogu selle asja käigule. Meil oli ees, ma kordan uuesti, kodukorraseadus ja me jälgisime seal neidsamu punkte, kus on öeldud, kordan uuesti, § 83 punkt 1, et enne hääletamist annab signaali, ja punkt 2, et enne hääletamist võib võtta vaheaja. Kui seadusandja on niimoodi kirja pannud, aga mitte vastupidi, siis tuleb sellest lähtuda. See on täiesti elementaarne. Vastasel juhul oleks olnud teistpidi, et enne tuleb anda teada, enne hääletamist võib fraktsiooni esimees nõuda kümneminutilist vaheaega ja siis annab juhataja signaali. Siis oleks täiesti selge. Nii et ma protestin väga selgelt, kuna ma olin kogu sellele protsessile kõige lähemal ja arutasime ....

07:54 Esimees Jüri Ratas

Härra Ernits, ma tänan! Ma saan teist aru, mille vastu te protestite ja mis te ütlete. Ma ütlen veel kord. Kui me oleme võtnud vaheaega enne hääletamist, siis seda on tehtud koheselt enne saalikutsungit. Kui mina lugesin ette Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tahte eelnõu teine lugemine katkestada, siis ma isegi ootasin veel mõned hetked, et miks ei tule seda palvet tahvlile, eeldades, et see palve või see tahe on teil olemas. Seda ei tulnud. Sellest hetkest panin ma saalikutsungi käima. Mu tunnetus on see, et minu arvates me oleme selle küsimuse tegelikult ära käsitlenud. (Hääl saalist.) Jaa, mina arvan, et me oleme. Aga tõsi on see, et Paul Puustusmaa ei ole veel saanud protseduurilist küsimust esitada. Ta on mitmel korral püüdnud meid edasi aidata. Ma väga loodan, et ka täna tekib see võimalus, ja mine tea, jõuame äkki veel neljapäevase päevakorra juurde. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

07:55 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Ma ütleksin niimoodi, et iseenesest ei saa õigusrikkumise abil luua õigust. Siin on tekkinud lihtsalt see põhimõtteline küsimus, millisel hetkel midagi tehti. Üks ütleb üht, teine ütleb teist. Kas on keeruline, kui äkki tõepoolest vaadata videost järgi, kuidas siis tegelikult oli? Me saamegi lahenduse kätte.

07:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ütlen veel kord, et ma vaatasin tablood ja tablool ei olnud mingit soovi ja ka saalis ei olnud mingit soovi enne saalikutsungi algust. Nagu ma ütlesin, ootasin veel mõne hetke. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!

07:56 Henn Põlluaas

Aitäh! See on absoluutselt meelevaldne ja pahatahtlik kodukorraseaduse tõlgendamine, justkui enne saalikutsungit peaks juba märku andma. Meie kodu‑ ja töökorra seadus ütleb selgelt, et enne hääletamist avaldatakse soovi ja hääletamine algab nii (seesama § 83 lõige 4): otsust panna küsimus hääletamisele kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga. Sellest hetkest hakkab hääletamine. Sinnamaani on minul või ükskõik millisel fraktsiooni esimehel või aseesimehel õigus avaldada soovi võtta vaheaega. Te ei vaadanud ei tabloole ega vaadanud saali, kus ma käega märku andsin. Ainukene võimalus on teil rahuldada see protest ja viia läbi uus hääletus. See, mida keegi siin saalis arvab, et kas mina olen midagi unustanud või mitte, on ainult tühi kärbsepirin kõrvus, sellel ei ole mitte mingisugust tähtsust, sest mina tean, et mina ei unustanud, mina vajutasin õigeaegselt nupule, andsin käega märku, see on salvestatud ka videole. Nii et, esimees, palun, kui te ei taha siin täna kella 14‑ni, neljapäevase istungi lõpuni arutada seda, kuidas te siin protseduurireegleid olete rikkunud, siis tehkem lihtsalt uus hääletus ja me oleme kõik rahul.

07:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Põlluaas! Meil ütleb seadus, nagu ma ütlesin, § 85 lõige 2, et peale hääletamistulemuste  kinnitamist ei ole hääletamistulemused vaidlustatavad. Me teame mõlemad teiega seda, mis on olnud praktika. Ma ütlesin ka teile, härra Põlluaas, et selline praktika on ka käesoleval istungil olnud: kui mina olen juhatanud ja teie olete pannud midagi hääletusele, siis olete te ka kohe palunud vaheaega. Antud juhul seda ei olnud ja see ongi põhjus, miks seda vaheaega ei võetud. Ruuben Kaalep, palun!

07:58 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea esimees! Mul oli teile väga konkreetne protseduuriline küsimus, millele te kahjuks jätsite vastamata, aga mina siiski ootan sellele vastust. Mis oli hääletamisprotseduuri käigus teie esimese haamrilöögi juriidiline või rituaalne tähendus, juhul kui see ei olnud hääletamise algus?

07:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lugesin teile kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandest ette, mis see hääletusprotsess on. Kindlasti on ka haamrilöök üks osa sellest protsessist. Aga antud juhul, ma arvan, on küsimus selles, millal tulnuks paluda vaheaega. Ma jään oma seisukoha juurde, et siin saalis on juba aastatega kujunenud välja tööpraktika, mis on olnud alati selline, et enne saalikutsungit palutakse kohe ka vaheaega. Nagu ma ütlesin varasemalt, ütlen ka hetkel, et see on ju loogiline, mitte nii, et me palume inimesed siia, kaks minutit teeme saalikutsungit ja siis võtame vaheaja. Kindlasti on mõistlik lähenemine olnud see, mis on olnud meie praktika: enne saalikutsungit palutakse vaheaega. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

07:59 Kalle Grünthal

Ma tänan sõnaandmise eest! Aga ma arvan, et me oleme praegu liikunud ühes osas edasi pärast seda pikka arutelu. Me oleme saanud selgeks, et teie hinnangul on õige hetk anda märku vaheajast siis, kui ei ole kõlanud saalikutsungit, nagu ma aru sain. Aga ma juhin tähelepanu, et § 83 lõige 1 ütleb, et kuni hääletamise alguseni on see ajavahemik kaks minutit. Meil on õigus enne hääletamist, mis mahub selle kahe minuti sisse, nõuda kuni kümneminutilist vaheaega.

08:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Mulle tundub, et me ei ole siit uut infot saanud. Olen kuulanud viimased pool tundi seda debatti ja uut infot ei ole tulnud. Kui ma liidan kokku kõik protseduurilised küsimused, mis te olete teinud, siis on seda olnud märgatavalt rohkem, kolm korda rohkem, kui oleks kestnud teil see kümme minutit vaheaega. Kuna tõesti istungi juhataja haamer kolksus, siis meie seadus ütleb, et pärast haamrikolksu tulemused enam vaidlustatavad ei ole (§ 85 lõige 2). Siinkohal on mul ettepanek lugeda see päevakorrapunkt ammendatuks ja minna edasi. Opositsioon on saanud oma soovi [väljendada] rohkem kui kümme minutit ja istung on võimeline edasi minema, sellepärast et hääletus on toimunud. Veel kord, ükskõik, kui palju me sedasama punkti arutame, ükskõik kui palju me sedasama punkti edasi-tagasi veel põrgatame, sellest ei muutu see, et haamer on löönud. Kodukord ütleb väga selgelt, et kui istungi juhataja haamer on kolksunud, siis tulemused vaidlustatavad ei ole. Kas me saame edasi minna või me peame ... (Hääl saalist.) Minul on ka ettepanek minna praegu edasi. Lugupeetavad härrad Ernits, Põlluaas ja Kaalep, ma soovitan ka teil arvestada sellega, mida saal ütles, ja tõesti edasi minna. Härra Ernits.

08:02 Peeter Ernits

Ei, ma arvan, et niimoodi see ei käi, kuigi praegune kellaajamäng muudab asja üsna absurdseks. Me vaidleme praegu teise inimesega, vahepeal on saabunud hoopis uus inimene, patsutanud esimesele õlale, ja väga keeruline on seda teemat jätkata. Ma tõesti olin kõige lähemal ja tean, mis plaan oli ja miks see niimoodi oli, meil oli päevakord lahti. Kui on järjekord, et algul annab, punkt 1, signaali ja siis võib võtta või paluda vaheaega, siis see on täiesti selgelt samm 1 ja samm 2. Kui selles kollases raamatus oleks olnud vastupidi, et enne võib paluda vaheaega ja siis annab signaali, poleks midagi arutada. Aga ...

08:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge, härra Ernits, asi selge. Ma veel kord ütlen teile, et ma olen kuulanud samamoodi viimased pool tundi seda debatti. Minu arvates ei ole siin ühtegi bitti lisainfot, mitte ühtegi. Minu arvates on asi ammu klaar. Riigikogu esimees on öelnud ja selgitanud, milline on olnud Riigikogu saalis varasem praktika. Ma palun ka teil kõigil, kes soovivad, olete te siis opositsioonist või koalitsioonist (ma ei tea, võib-olla koalitsioonist soovib ka keegi vaheaega võtta), kinni pidada sellest reeglist, et vaheaeg võetakse enne kella. See on lihtne, selge, arusaadav juhis juhatajalt saalile. Palun ärme vaidleme rohkem sel teemal ja läheme edasi. Ma saan aru teie soovist, aga arvestage sellega, et meil kõigil on ees päevakord, mille eest me vastutame Eesti rahva ees. Nii et selles mõttes, kui on soov ... Nii. Härra Põlluaas, palun!

08:04 Henn Põlluaas

Aitäh! Palun mulle konkreetselt öelda see paragrahv, see lõige, see säte, kus on öeldud nii, nagu te just praegu väitsite, et vaheaega võetakse enne saalikutsungit. See on absoluutne väljamõeldis, sellel ei ole mitte mingisugust alust ega puutumust meie kodukorraseadusega. Selle asemel, et süüdistada siin meid, justkui meie venitaksime, oleksite võinud järgida seadust. Riigikogu esimees mitte ei oleks võinud järgida, vaid ta oleks pidanud järgima seadust ja andma võimaluse võtta vaheaeg enne hääletamist, enne haamrilööki, mis kuulutab hääletamise välja. Seda ei tehtud. Te süüdistate meid, et me ei ole mitte bittigi uut informatsiooni siia lisanud, aga teie ei ole ka absoluutselt, nii teie ...

08:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Härra Põlluaas, härra Põlluaas! Te olete olnud ka siin istungi juhataja, isegi Riigikogu esimees. Ka teie olete seda debatti siin pidanud protseduuriliste küsimustega ja kui ma õigesti mäletan, siis ka teie ühel hetkel lõpetasite selle debati, kui oli protseduuri arutelu. Kui teistmoodi ei saa, siis peab võtma saal seisukoha tulenevalt § 72 lõikest 2, kas me läheme päevakorraga edasi või mitte. Praegu me oleme olukorras, kus Riigikogu esimehe haamrilöök lõpetas hääletusprotsessi. Kui hääletusprotsess on lõpetatud haamrilöögiga, siis hääletamistulemused enam vaidlustatavad ei ole. Ma annan veel viimased kolm protseduurilist, me ei saa siit muidu edasi. Me oleme täpselt sama pudru ümber arutanud juba ühte ja sama asja pool tundi, ma ei näe, et me saaksime kuidagi lisainfot. Veel kord: Riigikogu juhataja haamrilöök kinnitas hääletamistulemused. Nii. Ruuben Kaalep.

08:06 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Te ütlesite nii, et protseduuriliste küsimuste käigus ei ole uut lisainfot tulnud, aga täpselt seda lisainfot ma tahangi teie käest saada. Mina küsisin mitu korda härra Rataselt protseduurilise küsimuse, millele ma vastust ei saanud. Nüüd ma palun seda vastust teie käest. Mida tähendab hääletusprotseduuri ajal kõlav esimene haamrilöök: kas see on hääletamise algus või on see midagi muud?

08:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Mina olen varasema praktika kohaselt aru saanud niimoodi, kui Riigikogu juhataja teeb haamrilöögi, et palun võtta seisukoht ja hääletada, siis algab hääletusprotsess, pannakse käima kell, mis aja jooksul peab Riigikogu liige võtma oma seisukoha. Kui tulemused on selgunud, siis teise haamrilöögiga need tulemused kinnitatakse. Härra Grünthal.

08:07 Kalle Grünthal

Aitäh! Teil on väga huvitav tõlgendus, et kui istungi juhataja kinnitab haamrilöögiga tulemused, siis need ei ole enam vaidlustatavad. Aga kui istungi juhataja tahtlikult jätab tähelepanuta protestid hääletamise käigus olnud rikkumiste kohta, siis kuidas on võimalik üldse kaitsta Riigikogu liikmetel oma õigusi, kui istungi juhataja tahtlikult jätab need märkused ja protestid tähelepanuta?

08:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal! Mina ei tõlgenda midagi, mina loen seadust. Paragrahvi 85 lõige 2 ütleb sõnaselgelt: pärast hääletamistulemuste kinnitamist ei ole need vaidlustatavad. Ma võtan viimase protseduurilise küsimuse, et me saaksime edasi minna. Härra Ernits.

08:08 Peeter Ernits

Aitäh, härra Pevkur! Mina ootan juba pikka aega Mart Võrklaeva ilmumist kõnepulti, et temalt küsida asja kohta. Ma tuletan meelde, et see jama praegu, mis siin on olnud viimased pool tundi, ei olnud ei minu ega minu pinginaabri eesmärk. See on täpselt sama, kui eelmisel päeval kolleeg Jürgen Ligi ütles kolleeg Aadu Mustale "kasulik idioot". Sealt tuli pool tundi sellist sekeldamist ja kolleeg Ligi ütles, et "kasulik idioot" on selline sõbralik pöördumine. Protokollist võib seda vaadata. Nii et tegelikult need kaks asja, n‑ö kasuliku idioodi case ja see praegune arutelu, mis sammud peavad olema, on täpselt samad, ei ole üldse obstruktsiooniga seotud, vaid on sisulised, mida ei ole tahtnud ei mina ega minu pinginaaber, aga ...

08:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Väga hea! Siis läheme päevakorraga edasi. Ma saan öelda, et me oleme teise lugemise lõpetanud.


6. 08:09 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teine lugemine

08:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun Riigikogu kõnetooli Mart Võrklaeva.

08:09 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on rõõm kuulda, et mind juba oodati. Tutvustan eelnõu 212, mida põhiseaduskomisjon arutas 1. juunil 2021. aastal oma istungil. 17. aprillil 2020. aastal jõudis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium õiguskantsleri taotlust läbi vaadates järeldusele, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine, juhul kui volikogu liige hakkab kohaliku omavalitsuse ametiasutuses tööle töölepingu alusel, on põhiseadusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Sellest tulenevalt algatas põhiseaduskomisjon 11. juunil 2020. aastal eelnõu 212, millega täiendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lõiget 2 punktiga, mille järgi volikogu liikme volitused peatatakse, kui ta töötab valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel.

Komisjon esitas eelnõu kohta kolm muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepanekuga täiendatakse § 19 lõike 4 punkti 4 loetelu. Teises muudatusettepanekus lisatakse rakendussäte volikogu liikmete kohta, kes seaduse jõustumise ajal töötavad töölepingu alusel valla või linna ametiasutuses. Seaduse jõustumise kuupäevaks määratakse muudatusettepanekuga 20. juuli 2021. Põhiseaduskomisjoni liikmed toetasid muudatusettepanekuid konsensuslikult. Lisaks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 8. juunil 2021. aastal ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. juunil 2021. aastal ning määrata ettekandjaks mind. Aitäh!

08:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Võrklaev, enne kui me saame minna küsimuste juurde, on Paul Puustusmaal veel üks kiire küsimus. Palun!

08:11 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea juhataja! Mind huvitab, millisele kodukorraparagrahvile praegu tuginetakse sellisel moel, et enne protseduuriliste küsimuste lahendamist asuti käsitlema päevakorrapunkti.

08:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Tuginesin sellele, et me olime selle päevakorrapunkti sisuliselt ammendanud ja § 85 lõige 2 ütleb, et hääletustulemused on kinnitatud. Henn Põlluaas.

08:12 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, minu küsimus on sarnane. Täiesti räigelt rikuti ikkagi meie kodu‑ ja töökorra seadust. Hääletamine hakkab haamrilöögiga, kuni selleni on võimalus võtta vaheaega. Seda võimalust meile ei antud. Nüüd sõidab Riigikogu aseesimees lihtsalt teerulliga opositsioonist üle ja lõpetab igasuguse protestide arutelu. Kas see on demokraatlik, kas see on meie parlamendi vaim? Ei ole. Probleemid lahendatakse ära, siis minnakse edasi. Mitte ühegi protseduuri juures ei tohi sõita Riigikogu liikmetest lihtsalt sellise nahaalsusega üle.

08:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas! Teie protest ja teie küsimused olid suunatud sellele, kas vaheaega sai või ei saanud võtta. Nagu ma ütlesin, § 85 lõige 2 ütleb sõnaselgelt: kui haamer on kinnitanud hääletustulemused, siis need on jõus. Härra Puustusmaa.

08:13 Paul Puustusmaa

Jaa, hea juhataja, te ise andsite muide ka lahendi siin: kui probleemiga ollakse niivõrd lõhkise küna ees, et me sellest kuidagi üle ei saa, siis on seda võimalik lahendada ikkagi ka suure saali hääletusega. Te seda ei rakendanud. Miks te seda võimalust ei rakendanud?

08:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellepärast, et me olime need küsimused kõik lahendanud. Peeter Ernits.

08:13 Peeter Ernits

Aitäh, Hanno Pevkur! Ma ei tahaks praegu nagu öelda, et Riigikogu aseesimees. Sa kasutasid minu seda viimast protseduurilist, kui ma ütlesin, et ma ootan Mart Võrklaeva sinna, ja sellega lõpetasid [arutelu], sa protseduuriliselt kasutasid seda võimalust, aga see ei ole korrektne. Sa näed, et protseduuriliste küsimuste kohta on käed veel üleval, ja siis kuritarvitad minu sõnu, et ma ootan Mart Võrklaeva sinna. Noh, ei ole ilus, Hanno Pevkur.

08:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle info eest! Merry Aart, teil on küsimus päevakorra kohta.

08:14 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Seletuskirjast ma loen ja ka teie ütlesite, et tegemist on töölepingu alusel töötamisega. Kas see tähendab, et kui on käsundusleping, siis see ei kuulu selle seaduse alla?

08:15 Mart Võrklaev

See on hea küsimus. Komisjonis me seda ei arutanud. Seega ei saa ma sellele vastata.

08:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

08:15 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te ei arva, et see eelnõu on tegelikult silmamoonduseelnõu? Ta võib küll lahendada mingisuguse juriidilise riive või mis iganes sõna me sellele anname, aga tegelikult ta ei eemalda neid korruptsioonivõimalusi, vaid vastupidi, surub nad pigem pinna alla ja peidab ära, selle asemel, et see oleks väga selge. Kui inimesed, kes töötasid seni omavalitsuses tehnilise töötajana või mis iganes töötajana, nüüd lähevad volikokku, siis ega nende sidemed ja võimalused protsesse mõjutada ei kao ju kuskile.

08:16 Mart Võrklaev

Ei, ma ei arva seda. Ma arvan, see loob õigusselgust ja loob valiku, kas sa oled ametiasutuses tööl või oled volikogus. Kahes kohas olla selle eelnõu seaduseks saamisel võimalust ei ole.

08:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun! 

08:16 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli arutlusel see või kas on teada juhtumeid, kui samaaegselt omavalitsuse ametiasutuses ja volikogus töötav inimene on kasutanud oma töökohti ära korruptiivsel eesmärgil?

08:16 Mart Võrklaev

Seda komisjonis ei arutatud ja minule neid juhtumeid hetkel teada ei ole.

08:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

08:16 Martin Helme

Aitäh! Nagu eelnõu numbergi ütleb, on see eelnõu olnud menetluses õige kaua aega. Ka seletuskirjas on viidatud sellele, et kohtuotsus on juba mõni aeg vana ja algselt pidi seadus hakkama kehtima eelmisel aastal. Äkki te oskate kirjeldada, mis on selle menetluse nii pikaks venitanud? Tähtaegadest on see üle läinud. Kas on olnud mingisugused pikemad konsultatsiooniringid või kaasamised või on mingid täiendavad vaidlused üles kerkinud, et see menetlus on nii kaua aega võtnud?

08:17 Mart Võrklaev

Aitäh! Seda me küll komisjonis ei arutanud, aga ma arvan, et põhjus on tegusam koalitsioon. 

08:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

08:17 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja härra Võrklaev! Mind ikka huvitaks tegelikult kõige rohkem selle eelnõu mõju ulatus. Kui eelmine eelnõu puudutas seitset isikut, siis kui paljusid isikuid puudutab nüüd see eelnõu? See tähendab, et kui palju on kohalike omavalitsuste volikogude liikmeid või võiks olla, kes tahaksid olla sama omavalitsuse lepingulised töötajad?

08:18 Mart Võrklaev

Sellele küsimusele ei saa vastata, sest igal kohaliku omavalitsuse valimisel see arv muutub ehk see on ajas muutuv, siin ei ole selget numbrit.

08:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun! 

08:18 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Olles ise olnud koolijuht, olen ma olnud lepingulises suhtes vallaga ja ma tean, et paljud koolijuhid on olnud või on ka praegu lepingulistes suhetes. Kui nad valitakse volikokku, kas see tähendab seda, et praktiliselt nad enam koolijuhid olla ei saa või siis on koolijuhid ega lähe volikokku?

08:18 Mart Võrklaev

Antud eelnõu allasutuse juhte ei puuduta.

08:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

08:18 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Mind huvitab ikkagi, kuidas te analüüsisite seda korruptsiooniriski ja võimalikku sõltuvust selliste lepingute puhul. Millised arutelud teil läbi käisid ja kas te ka korruptsioonivastaste ühingutega seda arutasite?

08:19 Mart Võrklaev

Ei, me ei ole seda arutanud, vähemalt selle põhiseaduskomisjoni istungi raames, millest mina praegu räägin. Küll aga saab selle argumentatsiooniga tutvuda Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsuses nr 5‑19‑45.

08:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun! 

08:19 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja! Seletuskirjas on selline lause, et seadus oli algselt kavandatud jõustuma 17. oktoobril 2020 ehk Riigikohtu lahendi jõustumise ajaks, kuid eelnõu menetlemine on võtnud algselt planeeritust kauem aega. Nüüd ma küsin teie käest, millest tulenes see ajaline nihe. Kas algselt alahinnati selle eelnõu mõju ja kaalukust või võimalikke vaidluskohti, konsultatsiooniringe, või tekkisid menetluse käigus ettenägematud asjaolud, mille lahendamine venitas selle protsessi algselt kavandatust palju pikemaks?

08:20 Mart Võrklaev

Ma meie ühisele kolleegile juba vastasin, et ega ma täpseid põhjuseid ei tea, siis oli eelmine koalitsioon, kui see venis. Nüüd, ma arvan, nagu ma ütlesin, tuli tegusam koalitsioon ja asjad saavad tehtud.

08:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

08:20 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, siin keerleb asi ümber teatud konkreetsete probleemide või lahendamist vajavate küsimuste: inimeste õigused, nii volikogude kui ka asutuste toimimise efektiivsus, võimalikud negatiivsed mõjud ja võimalikud konfliktid mandaadi ja teenistuskoha huvide vahel. Aga see kõik on kohtu tööst järelduvalt seletuskirjas välja toodud. Kas komisjoni arutelu käigus ilmnesid veel mingid mõjuvad asjaolud või piirdusite ainult sellega, mis kohtud eelnevalt tegid?

08:21 Mart Võrklaev

Komisjon on ikkagi teinud oma otsuse ja ettepaneku, kuidas seda probleemi lahendada, ühtepidi, et kui on seaduses punkt tühistatud, ja teistpidi, kuidas lahendada see küsimus, et võimalikku huvide konflikti vältida. Ma arvan, et see on tasakaalus lahendus antud küsimusele.

08:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

08:21 Martin Helme

Aitäh! Jah, küllap siin on eriarvamus selles, kas tänane koalitsioon või eelmine koalitsioon on olnud tegusam või vähem tegus. Nagu ma viitasin, selle eelnõu algatas eelmine koalitsioon. Nüüd ma vaatasin, et selle menetlemise käigus ei ole saadikud muudatusettepanekuid tehtud, aga komisjon ise on teinud kolm muudatusettepanekut. Mul on sellega seoses kahetahuline küsimus. Mul oleks palve, et te natukene nende muudatusettepanekute sisu meile tutvustaksite, et need oleksid ka inimkeeli lahti seletatud. Teiseks, mul on palve, et te ütleksite, tuletaksite mulle meelde, millal lõppes parandusettepanekute tegemise aeg. Mul on tunne, et ma magasin äkki midagi maha.

08:22 Mart Võrklaev

Muudatusettepanekuid tutvustan hea meelega. Alustan viimasest. Viimane muudatusettepanek, nr 3, on see, et on määratud seaduse jõustumise tähtajaks 20. juuli 2021. aastal. Teine punkt reguleerib seda, mis on seotud seaduse jõustumise kuupäevaga. Kui linna või valla ametiasutuses töötab töölepingu alusel inimene, kes on osutunud volikogusse valituks, siis talle antakse võimalus kolme tööpäeva jooksul otsustada, kas ta soovib minna teostama volikogu mandaati või ta soovib jätkata töötamist. Kui isik soovib jätkata töötamist ametiasutuses või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused automaatselt. See on rakendussäte, et seadust rakendada ja vähem segadust oleks. Ma ütleksin, et esimene muudatusettepanek on puhtalt tehniline ja ma isegi julgeksin arvata, et varasema väikse tööõnnetuse parandamine seaduses. Muudatusega lisatakse eelnõuga muudetavasse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 19 lõike 4 punkti 4 täiendused, mis käsitlevad valla või linna valimiskomisjoni teavitamist. Lisatakse 11 ja 5, mis on need asjaolud, kui tuleb valimiskomisjoni teavitada. 1on see, kui Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks peatuvad selle volikogu liikme volitused. Punkt 5 on see, kui ta viibib aja‑, asendus‑ või reservteenistuses.

08:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

08:24 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja härra Võrklaev! Mulle väga meeldib see vastastikku konstruktiivseid ja loomingulisi impulsse pakkuv diskussioon. Eelmise küsimuse puhul oleks mind väga huvitanud selle eelnõu mõju ulatus, ikka seesama, kui paljusid isikuid see eelnõu puudutab, kui palju on kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid, kes tahaksid olla sama omavalitsuse lepingulised töötajad. Te vastasite väga sümpaatselt, et te ei tea seda arvu täpselt. Aga kas ma tohin veel üle küsida? Te olete kindlasti sellesse teemasse väga põhjalikult süvenenud. Missugune võiks see suurusjärk olla? Ütleme, ma pakun, et ±50 inimest. Kas te saate selle täpsusega vastata?

08:25 Mart Võrklaev

See on väga keeruline küsimus. Me ju ei tea, kui palju on inimesi, kes kandideerivad volikokku eesmärgiga saada tegelikult vallavalitsuses või linnavalitsuses tööd, või neid, kes töötavad juba linna‑ või vallavalitsuses ja otsustavad volikokku kandideerida. Meil on 79 omavalitsust, oletame, et igas omavalitsuses on vähemalt üks selline, siis võiks ka see number olla selline. Aga seda numbrit ei ole võimalik öelda, on päris aus vastus.

08:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

08:26 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis seda teemat arutades oli komisjoni istungil ka neid inimesi, keda see seaduseelnõu muudatus puudutab? Kui oli, siis kui palju neid kohal oli, kui paljudega te rääkisite komisjonis ja millised olid nende inimeste mõtted ja tagasiside arutatava eelnõu kohta?

08:26 Mart Võrklaev

Selliseid inimesi meil komisjonis ei viibinud. Küll aga ma julgen arvata, seda valdkonda natuke teades, et pigem peaks see olema soodne nendele inimestele, kes soovivad olla volikogus või jätta endale avatuks volikokku tagasimineku. Kui neil enne volitused lõppesid, siis nüüd volikogu liikme volitused peatuvad ehk sul säilib mandaat, kui sa ka ametiasutuses töötad.

08:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

08:27 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean vabandama, mul enne keel vääratas, kui koolidirektorite või koolijuhtide kohta küsisin. Ma tahtsin küsida, kas te arutasite ka seda, et läheks laiemalt selle süsteemiga, et ka koolijuhid ei saaks volikogu töös osaleda. Ma ise sellepärast ei lasknud validagi ennast omal ajal, et mitte jääda sõltuvusse.

08:27 Mart Võrklaev

Jaa, antud teema valguses kindlasti on see arutelu asjakohane, aga sellel komisjoni koosolekul me seda enam ei arutanud. Me valisime selle, et me lähme kitsamat teed pidi. Nii et hetkel see neid ei puuduta. Aga küll on see teema, mida kindlasti võiks tulevikus arutada.

08:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

08:28 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Millise tagasiside andis eelnõu tekstile Riigikohus? Kas Riigikohus leidis, et see eelnõu tekst katab ilusti ära nende otsuses kajastatud probleemid ja elimineerib need?

08:28 Mart Võrklaev

Riigikohus ei ole minu teada sellele eelnõule oma tagasisidet andnud. Aga kui lugeda Riigikohtu otsust ja seda eelnõu, siis mina julgen küll arvata, et ta sellele probleemile lahenduse annab ja on selle soovitusega kooskõlas. Lahendusvariante on alati rohkem kui üks, aga ta lahendab seda probleemi, millele seal on viidatud.

08:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

08:28 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Me teame, et Eesti on niisugune koht, kus väiksemates omavalitsustes on tegusaid inimesi väga vähe. Kui nüüd see eelnõu seadusena vastu võetakse, siis ühelt poolt jah, see just nagu loob teatud õigusliku selguse, aga teiselt poolt võib see luua ka täiesti uued korruptiivsed võrgustikud, kui lepitakse kokku, et volikokku valitakse senine töötaja, ning ta valitaksegi ja tema asemele tuleb keegi, kellega ta hakkab koostööd tegema selleks, et oma isiklikke huvisid selles kohalikus omavalitsuses paremini realiseerida. Minu arvates see eelnõu niisuguseid ohte ei kõrvalda, vaid pigem vastupidi, nagu ma ütlesin, tekitab peitkuritegevuse ohte juurde. Kas te nõustute või ei nõustu?

08:30 Mart Võrklaev

Ei, ma ei nõustu sellega.

08:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun! 

08:30 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu algataja on põhiseaduskomisjon, mille esindajana te siin kõnepuldis olete. Aga ühtlasi on sellel eelnõul muudatusettepanek nr 1, mille on samuti esitanud põhiseaduskomisjon. See muudatusettepanek puudutab valla või linna valimiskomisjoni teavitamist juhul, kui esineb mõni volikogu liikme volituste peatumise alus. Nüüd on minu küsimus: kuna selle muudatusettepaneku esitas seesama põhiseaduskomisjon, kes esitas selle eelnõu, siis mis põhjusel ei olnud neid asjaolusid arvesse võetud juba algselt esitatud eelnõus? Kas alguses oli komisjoni tööd tehtud ebapiisavalt või tingisid selle muudatusettepaneku esitamise mingisugused vahepeal teatavaks saanud asjaolud, mida algselt ei olnudki võimalik arvesse võtta?

08:31 Mart Võrklaev

Ma ütleksin niimoodi, et minu hinnangul on see tegelikult tehnilise praagi parandamine, mis on KOKS‑is olnud ilmselt juba väga-väga pikka aega. Ma arvan, et kui mindi konkreetset probleemi lahendama, siis seda ei pandud kohe tähele. Nüüd on neid asju pikalt menetletud ja on leitud seal selline tehnoprobleem, mille kohta me nüüd muudatusettepaneku esitame ja teeme KOKS‑i detailselt selgemaks. Aga tegelikult on see tehnonüanss.

08:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

08:31 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas selle seaduse alusel saab valla koristaja olla vallavolikogu liige?

08:31 Mart Võrklaev

Kui ta töötab töölepingu alusel, siis ta korraga mõlemat olla ei saa. 

08:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

08:31 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud ettekandja! Meil oli komisjonis korduvalt juttu sellest olulisest diferentseerimisest, et antud juhul me nüüd käsitleme emba-kumba koos või siis eraldi, kas siis ametnikke või töötajaid. Ka Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik oli kohal, kes valitsuse seisukoha esitas. Kuidas see siis oli, kas see käsitles ametnikke või töötajaid, või kuidas see meil komisjonis lõpuks jäi?

08:32 Mart Võrklaev

See eelnõu ikkagi puudutab ainult töölepingu alusel töötavaid isikuid, kelle puhul siis, kui nad töölepingu alusel valla või linna asutuses töötavad, volikogu liikme volitused peatuvad. Kehtivas KOKS‑is on ametnike kohta jätkuvalt säte, et ametniku volikogu liikme volitused lõppevad.

08:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

08:32 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Mart! Mul on küsimus muudatusettepaneku nr 2 kohta, millega seadust täiendatakse §‑ga 707, kus määratletakse erisus, et volikogu liige, kes 2021. aasta 20. juulil töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, peab kolme tööpäeva jooksul nimetatud kuupäevast alates teavitama valla‑ või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Tunnistan, et ma ei tunne hästi kohalike omavalitsuste tööd. Millest tuleneb see kolme päeva loogika? Miks ei ole rohkem või vähem aega määratud?

08:33 Mart Võrklaev

See on tegelikult väga lihtne. Kui kehtis eelmine KOKS-i säte, mille Riigikohus tühistas, siis tegelikult ei saanud olla sellist olukorda, et sa oled volikogus ja samal ajal töötad. Ehk kui sa töötasid linna‑ või vallavalitsuses, siis sinu volikogu liikme volitused olid lõppenud. Kui selle aja jooksul, kui Riigikohus on selle tühistanud, on keegi volikogu liige linna‑ või vallavalitsusse tööle läinud, siis peab ta nüüd selle seadusemuudatuse alusel valima, kas ta jätkab töötamist või läheb volikokku tööle. See on ilmselt väga väike hulk inimesi tegelikult, sest siin on mingi pool aastat või natuke rohkem vahet. Aga see otsus tulebki kiirelt teha, et kas oled jätkuvalt töölepingu alusel tööl või lähed volikokku tagasi. See praktika tuleneb ka analoogiast ametnikega: kui sa osutud volikokku valituks, pead sa tegema valiku, kas sa lähed volikokku või loetud päevade jooksul otsustad, et sa lähed tööle. Sa pead selle valiku tegema. See peab olema just kiire, ühene ja arusaadav.

08:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

08:35 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus ei ole päris selle eelnõu kohta, aga võib-olla te komisjonis arutasite seda. Kas oli ka arutelu, et kui suur probleem – kui see üldse on probleem – on meie omavalitsustes see, et omavalitsusjuhid oma allasutuse juhte motiveerivad, ütleme pehmelt, KOV‑i valimistel kandideerima õiges nimekirjas ja kui sa seda ei tee, siis võib-olla kaotad oma töökoha? Kas teil oli mingit taolist arutelu ka? See ei ole küll otseselt selle eelnõu teema, aga äkki te arutasite.

08:35 Mart Võrklaev

Jah, antud eelnõu raames me seda ei arutanud. Küll on see teema, mida on varem arutatud, mida ilmselt arutatakse ka edaspidi ja mida tulebki edaspidi arutada. Ilmselt KOKS‑i revisjoni käigus tasub ka sellele tõsiselt mõelda ja arutada, kas seal tasuks mingeid muutusi teha või mitte, sest kahjuks osas omavalitsustes võib selline praktika olla.

08:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

08:35 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Olen põhimõtteliselt täiesti nõus sellega, et tegelikult ei saa tõepoolest ju lasta tekkida sellisel olukorral, kus omavalitsuse juhi alluvad on volikogus tema ülemad. See on ennekuulmatu, selles suhtes on see väga mõistlik. Aga Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi ettepaneku, et seda volikogu liikme volituste peatumist võiks laiendada ka ametnikele. Seda siin eelnõus ei ole, seda komisjonis nähtavasti ei toetatud. Aga äkki räägite veidikene selleteemalisest diskussioonist?

08:37 Mart Võrklaev

Jaa, eks see ongi olnud pikk arutelu selle eelnõu algatamisest peale, ma arvan, ja kindlasti ka enne seda. Hetkel on see eelnõu kiireloomuline pigem sellepärast, et tulevasteks KOV‑ide valimisteks tasuks luua õigusselgus, et vältida neid olukordi, kus ametnikuna töötades volitused lõpevad, töölepinguga ei ole sul mingeid piiranguid, võid olla volikogus ja samal ajal töötada. Kuna Riigikohus ja ka õiguskantsler on öelnud, et lõpetamine on liiga ebaproportsionaalne meede, ongi kesktee volikogu liikme volituste peatamine. Aga see, et neid ühtlustada, vajab pikemat arutelu, pikemat diskussiooni. Ma arvan, et see on mõistlik võtta ette täpselt sellesama kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse revisjoni käigus. Ma usun, et me saame seda debatti siin saalis veel mitu korda pidada.

08:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

08:38 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Õiguskantsler andis sellele üsna kriitilise hinnangu. Tsiteerin mõnda tema seisukohta: "Ametiasutuses töölepingulise töö ja volikogu liikme ametikoha ühitamine ei taga huvide konflikti vältivat õigusselgust. Huvide konflikti keskmes on ametiisiku ametikohustuste ja tema erahuvide vastuolu. Õiguskantsler märgib, et volikogu liikmeks saanud sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel töötaval inimesel on erahuvi, et tema teenistuskoht ametiasutuses säiliks või et ametiasutuses loodaks mingi uus, talle sobiv teenistuskoht." Miks siis õiguskantsleri seisukoht kõrvale lükati ja jäädi Riigikohtu soovi juurde?

08:38 Mart Võrklaev

Mul on selline tunne, et te võib-olla natuke meelevaldselt lugesite lõiku, mis ei haaku kontekstiga. Tegelikult tegi ju Riigikohus selle otsuse õiguskantsleri palvel. Õiguskantsler käis enne seda Riigikogus oma ettepanekut tutvustamas. Õiguskantsleri ettepanek on olnud, et see KOKS‑i säte on põhiseadusega vastuolus, see, mis piiras töötamist ja volikokku kuulumist ehk see, et volikogu liikme volitused lõpevad. Õiguskantsleri soov oli just neid tingimusi n‑ö leebemaks muuta ja vähem inimeste õigusi piirata. Ma arvan, te natuke eksisite praegu oma küsimusega. Õiguskantsler tegelikult just toetab sellist paindlikumat lahendust.

08:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

08:39 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Miks võeti KOKS‑ist ette ainult see pisike jupikene? Endise omavalitsusjuhina olete kursis, et neid probleeme ja kitsaskohti, mida lahendada, on palju rohkem. Miks võeti ainult see pisike tükike ette?

08:39 Mart Võrklaev

Jah, jälle, me küll seda ei arutanud komisjonis. Aga KOKS‑i revisjon käib. Ma olen juba selgitanud, miks oli just see punkt vaja praegu, enne kohalike omavalitsuste valimisi, ette võtta: et luua õigusselgus ja see küsimus ära lahendada. Aga kindlasti, KOKS‑i laiem arutelu jõuab ühel hetkel siia saali.

08:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

08:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kindlasti loob see seaduseelnõu teatavat õigusselgust. Selles võib isegi õigus olla, et see kirjeldab ära, mida keegi peab tegema, kuidas ennast ära määratlema, ja samas loob teatava seadusandliku turvavõrgustiku, mis on igati inimlik.

Aga tulen tagasi selle lõigu juurde seletuskirjast, kus Riigikohus ütleb, et kohus möönab, et siiski võib jääda rollikonflikt, huvide konflikt ja võimalik korruptsioonioht. Minu pinginaaber kirjeldas teile ühte juhtumit. Teie ei olnud sellega nõus. Ma kirjeldan teile teist juhtumit. Näiteks, linnale kuuluva ettevõtte töötaja kandideerib valimistel, saab volikokku ja revisjonikomisjoni ning hakkab revideerima oma endist ettevõtet. Ta teab sealseid probleeme ja kuritarvitusi, tal on olemas info, millest mööda vaadata, ja ta teeb seda ja linna ettevõttes vohanud korruptsioon jääb paljastamata. Me siin pealinnas oleme seda korduvalt ja korduvalt näinud. Kas te sellega olete nõus, et selline oht võib olla?

08:41 Mart Võrklaev

Me ei arutanud sellist kaasust komisjonis.

08:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

08:41 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Hea, Mart! Tegelikult sa siin paar korda oled eksinud ja loomulikult mitte paha pärast, vaid lihtsalt sa ei tea neid varasemaid arutelusid, mis põhiseaduskomisjonis on olnud. Neid küsimusi on korduvalt küsitud, mispärast ametnike puhul lõpeb, töötaja puhul peatub ja miks seda koos ei tehtud. Sellised küsimused on juba olnud. Ma lihtsalt protokolli pärast ütlen, et selle küsimusega oli seetõttu niimoodi, et on olemas Riigikohtu kolleegiumi otsus 3-4-1-52-14 aastast 2014, kus on see otsus ära tehtud ametnike kohta ja seetõttu, kuna Riigikohus on ametnike suhtes seisukoha võtnud, me seekord võtsime töötajate suhtes. See on nagu kommentaariks. 

08:42 Mart Võrklaev

Selge. Aitäh selle täpsustuse eest!

08:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

08:42 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Me eelmise seaduseelnõu käsitlemisel tõdesime, et Euroopa Parlamendi saadikute õigus kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel johtub sellest, et inimestel on õigus kandideerida ja olla ka ise valitud. Selle seaduseelnõu järgi peab inimene tegema raske otsuse. Ta peab oma tegevusvabadust piirama, samas kui näiteks Euroopa Parlamendi saadik ei pea mitte midagi piirama, võib rahulikult olla kahes kohas korraga. Kas te komisjonis arutasite ka isikuvabadust? Kas me tõesti eeldame, et inimene kandideerib kohalikku omavalitsusse halbade kavatsustega, et just nagu kätte maksta oma endisele ülemusele? Eriti arvestades seda, et kohalik omavalitsus on kollegiaalne organ.

08:43 Mart Võrklaev

Ei, me seda ei arutanud, aga ma arvan, et see säte kaitseb sedasama inimest ka praegu. Kui sa ei istu n‑ö kahel toolil korraga, siis on välistatud ka võib-olla teinekord tihti endale arusaamatu huvide konflikti tekkimine, mida on ka ette tulnud. See loob seadusandlikul tasemel õigusselguse ka selle inimese jaoks ja välistab teatud kas pahatahtlikud või teadmatusest tulenevad riskid.

08:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

08:43 Leo Kunnas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Mart, ma kõigepealt tänan sisuka vastuse eest oma eelmisele küsimusele. Aga küsin selle eelnõu edasise menetluse kohta. Mis plaan põhiseaduskomisjonil on: kas te tahate kolmanda lugemise ka veel kevadisel istungjärgul läbi viia või on olemas plaan B, et kui see ei peaks mingil põhjusel õnnestuma, siis mis tagajärjed sellel oleks?

08:44 Mart Võrklaev

Nagu ma enne ütlesin, 16. juunil on plaan see kolmas lugemine teha. Ma väga loodan, et olenemata poliitikast me saame fraktsioonideülesel teemal ühisele kokkuleppele ja saame selle seaduse kenasti vastu võetud, sest see oleks abiks just sügisel tulevatel kohaliku omavalitsuse valimistel inimestele, võimalikele kandideerijatele, töötajatele selge sõnumi andmiseks, millised on need mängureeglid, millega peab arvestama. Inimesed saavad siis oma valikud teha. Ma arvan, et see on väga oluline, et selline mõistlik pikk aeg on etteteatamiseks, inimestel oma valiku tegemiseks. Minu ettepanek on see ühiselt vastu võtta ja ma arvan, et see on meie kõigi huvides.

08:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

08:45 Uno Kaskpeit

Aitäh! Mul on selline küsimus, et kas valla allasutuse juht võib olla vallavolikogu liige.

08:45 Mart Võrklaev

Jah, võib.

08:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

08:45 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui valimiste peale tagasi mõelda, kas teil on andmeid, mis on suurusjärk, kui paljusid inimesi see muudatus võib puudutada? Kas neid on Eestis kümnetes, sadades või tuhandetes?

08:45 Mart Võrklaev

Mul ei ole neid andmeid.

08:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

08:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Seaduseelnõude väljalülitamise puhul on komisjonis alati kaks kindlat asja, mida menetluse käigus tehakse. Punkt 1 on kaasamine. Kas seda on tehtud? Punkt 2 on mõjuanalüüs. Kas tehti mõjuanalüüs, ja kui ei, siis miks? Mõjuanalüüs oleks kindlasti ka komisjoni jaoks ära kirjeldanud need juhtumid, mida meie siin tõime ja mille kohta teil ei olnud kahjuks mitte midagi öelda, ja veel paljud teised juhtumid võib-olla. Aga kui oleks tehtud mõjuanalüüs, siis ma arvan, et see oleks loonud meile võib-olla natukene teistsuguse pildi kogu sellest seaduseelnõu mõjust tulevikus kohalikes omavalitsustes.

08:46 Mart Võrklaev

Jah. Öelda on mul ikka. Ma olen päris palju, ma arvan, öelnud ja selgitanud, et mõjuanalüüs, ma arvan, on piisav. See on õiguskantsleri siin Riigikogus peetud ja siia toodud debatt sel teemal, pöördumine Riigikohtu poole, põhjalik Riigikohtu otsus, ja samuti on oma arvamuse öelnud Eesti Linnade ja Valdade Liit.

08:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

08:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu jätkuküsimus on teie eelnevast vastusest johtuv. Te ütlesite, et omavalitsuse palgal olevad töötajad satuvad mõnikord iseenda teadmata huvide konflikti. Kogenud omavalitsusinimesena oskate äkki öelda, kas enda teadmata huvide konflikti sattumine on kuidagi sage praktika Eesti omavalitsustes? Kui palju seda üldse esineb?

08:47 Mart Võrklaev

Arvuliselt on seda raske öelda, aga ma arvan, et sellest annab meile ülevaate ka meediapilt, kui on mingid probleemid tekkinud ja need pole hiljem kinnitust leidnud. Aga arvuliselt ei oska ma öelda.

08:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

08:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, aseesimees! Hea ettekandja! Mis probleeme te selle eelnõuga soovite lahendada? Te olete andnud lühikesi ja lakoonilisi vastuseid, aga inimestele, kes ei jaga nii palju tausta, oskate äkki vähemalt kahe lausega selgitada, mis probleemi te lähete lahendama?

08:47 Mart Võrklaev

Jaa, oskan ikka. Me lahendame seda probleemi, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses oli säte, mille järgi inimene, kui ta töötas KOV‑i ametiasutuses ja oli kandideerinud volikokku, pidi valima, kas ta läheb teostama oma mandaati volikogus või jääb sinna asutusse tööle ja tema volitused lõpevad, nii ametnikuna kui ka töölepinguga töötamise puhul. Õiguskantsleri avalduse või taotluse põhjal on Riigikohus teinud otsuse, et see on põhiseadusega vastuolus, see säte, mis ütleb, et inimene, kes töötab töölepingu alusel kohalikus omavalitsuses, peab valima, kas ta töötab edasi või tema mandaat lõpeb, ja Riigikohus on selle punkti tühistanud. Meie selle eelnõuga, kui see seaduseks saab, lisame kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesse punkti, et linna ja valla asutuses töötav inimene saab valida, kas ta töötab edasi ja tema volikogu liikme volitused peatuvad ehk ta ei kaota mandaati, ta võib töölt lahkudes minna seda teostama, või siis jah, ta jätkab volikogu mandaadiga ega tööta enam. See on see probleem ja lahendus.

08:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

08:49 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Täna teilt on küsitud erinevaid asju sellesama seaduseelnõu kohta ja vastuseid on muidugi ka. Aga tavakodanik võib-olla ei orienteeru nii hästi selle arutelu käigus ja ka seadusloomes. Kuna teie olete põhiseaduskomisjoni ettekandja, siis äkki te toote ühe näite, mille põhjal saaks kodanik aru protsesside kaupa, kuidas tema peaks toimima, et ta saaks rakendada üht või teist varianti.

08:50 Mart Võrklaev

Aitäh! Ma arvan, et ma kolleeg Tarmo Kruusimäele selgitasin selle piisavalt täpselt ära ja see oli arusaadav.

08:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

08:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Mart! Täiesti normaalne asi, ma ootasin sind ammuilma siia, siin oli kogu see jura selle meie põhidokumendi tõlgendamisega. Aga ma küsin sinult niimoodi: kas sulle ei tundu, et me lendame liiga madalalt? Enne seda oli Finantsinspektsiooni teema, öösel arutasime, kuidas kohtulahendite tõttu tuli muuta seadusepügalat. Nüüd on samamoodi. Võtame selliseid pisikesi tükke. Nagu sa ütlesid, ei ole ka mõjuanalüüsi ega ole teada, kui paljusid inimesi see puudutab. Minu küsimus on, et kas peaks äkki kõrgemalt lendama. Nii palju asju on, põhiseadus on ju kohati tühjaks kaevatud. Kas Reformierakonnal on plaanis hakata kõrgemalt lendama?

08:51 Mart Võrklaev

Aitäh, Peeter! Esmalt, alati on hea siia kõnetooli tulla, kui tead, et sa oled oodatud. Mul on hea meel selle üle. Loomulikult saab alati rohkem teha, aga eks seadusloome peabki olema tasakaalukas ja kui mõnes asjas ei ole veel päris konsensust, siis tuleb võtta aega mõtlemiseks ja arutamiseks. Ma arvan, et me lendame mõistlikus tempos ja mõistlikul kiirusel. Asjades, mis on selgeks saanud, lepime kokku, ja neid, mis vajavad arutamist, veel arutame.

08:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

08:51 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Hea ettekandja! Ma olen aru saanud, et siin ei kaasatud tegelikult ju kodanikuühiskonda, MTÜ‑sid, kes sellega tegelevad. See ilmselt tuleneb ka sellest, et te eelistate ikkagi esindusdemokraatiat, mitte, ütleme, kaasamispoliitikat. Kas ka mõnes muus protsessis on nii, et lähtume ikkagi kohtulahendist ja kodanikuühiskond söögu heina, valitud esindajad otsustavad?

08:52 Mart Võrklaev

Lähtutakse ikka kohtulahenditest. Aga ma tõesti ei kujutagi ette, kuidas sellel volikogu ja töötajate teemal seda kodanikuühiskonda kaasata.

08:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

08:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Mart! Minu küsimus on see. Kuna Riigikohtu otsus jõustus 17. oktoobril, varsti on jaanipäev ja 16. [juunil], enam kui pool aastat hiljem, tahame selle vastu võtta, siis kuidas see vaakum on mõjunud reaalsel maastikul? On sul ettekujutust?

08:53 Mart Võrklaev

Ma arvan, et hetkel ei ole midagi hullu juhtunud. Mõned inimesed on volikogus ja töötavad samal ajal, aga nüüd saab õigusselgus loodud, on selge juhis, kuidas peab käituma, ja peab otsuse tegema. Ma arvan, et kõige tähtsam on see, et me anname võimalikult vara selge sõnumi järgmisteks kohalike omavalitsuste valimisteks.

08:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

08:53 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab selle seaduse rakendamise erisus. Volikogu liige, kes 2021. aasta 20. juulil töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, peab kolme tööpäeva jooksul nimetatud kuupäevast arvates teavitama valla‑ või linnasekretäri, kui ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Kui isik soovib jätkata töötamist ametiasutuses või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused. Nüüd on olukord, kus käesoleva eelnõu rakendamiseks on määratud 2021. aasta 20. juuli. Aga millised protsessid toimuvad siis, kui see seadus selleks ajaks ei jõustu?

08:54 Mart Võrklaev

Ma usun, et ta jõustub. See on meie kätes ja ma olen teie küsimustest aru saanud, et see on hea eelnõu. Nii et teeme ära! 

08:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun! 

08:54 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Tegelikult on see parandus küllaltki problemaatiline. Me loome olukorra, kus piltlikult öeldes omavalitsus, on see siis on valla‑ või linnavalitsus ... Tähendab, me toome töölepinguga töötaja valla‑ või linnavalitsuse liikme tasemele. Tal peatub selleks ajaks, kui ta läheb volikokku, töö, ütleme siis, kui ta töötab, jätkab töölepinguga tööd, tal peatub see töökoht ja ta saaks olla volikogus. Selline nagu kahel toolil korraga olek on üsna problemaatiline ja tegelikult üsna küsitav. Tõepoolest, miks ikkagi sellist muudatust on vaja? Lihtne on viidata sellele, et põhiseadus justkui tahaks või nõuaks.

08:55 Mart Võrklaev

Hea Heiki, sa alles tulid saali. Varajane hommikutund on, aga loe eelnõu põhjalikult läbi. Täna on see olukord, kus saab olla töölepinguga tööl ja samal ajal volikogus. Selle eelnõu alusel peab see inimene valima, kas ta on volikogus või on ta töölepinguga tööl, ehk kahel toolil istumist ei toimu.

08:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja esimesena saab sõna Riho Breivel. Palun!

08:56 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea ettekandja! Vaatame siis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadust. Tõsi, see seadus, kui ta seaduseks saab, lahendab kindlasti mitmed lüngad meie omavalitsuse, kuidas öelda, eksistentsiaalsuses. Aga ta ei lahenda jällegi kõiki lünki. Kui me vaatame töölepinguga töötavate inimeste probleeme, siis siin on kohtulahendid taga. Peale valdade reformi on loomulikult seda asja palju lihtsam organiseerida ka sellisel kujul, sest vallad on suuremad ja on võimalik ka tööjõuga käia ringi natuke, kuidas öelda, mitte vabamalt, aga mõtestatumalt. Aga see ei lahenda muidugi jällegi seda laiemat probleemi, mis puudutab ka valla allasutuste juhte ja muid tegelasi, kes on valla palgal, praktiliselt valla palgal, aga võivad volikogus teha ka endale meelepäraseid otsuseid. Ma ise olen küll negatiivsel arvamusel selles suhtes, et see võiks niimoodi olla. Kuigi olen vallaametnikega ja volikogu liikmetega vaielnud antud küsimustes ja vahetevahel isegi on mind õnnestunud veenda selles, et see on õige lahendus. Aga siiski ma arvan, et demokraatlikus ühiskonnas ei saa inimene anda endale käsku, siis ise juhtida ennast ja maksta veel palka, kuidas öelda, ühiskonna arvel endale nende tegevuste eest, mille üle ta ise otsustab. See ei ole õige lähenemine.

See on just see lähenemine, nagu noor kolleeg Ruuben siin just enne rääkis. Totalitaarses režiimis toimis see süsteem, praktiliselt ta rääkis demokraatliku tsentralismi printsiibist, et üheskoos otsustame ja siis indiviid viib neid otsuseid täide. Loomulikult, see printsiip on tore. Kui lugeda juba nõukogudeaegset õpikut partei otsuste kontrolli ja järelevalve kohta, siis seal on väga põhjalikult kirjeldatud seda protsessi, kuidas kollektiivselt võetakse vastu otsused ja kuidas üks inimene teoreetiliselt hakkab neid ellu viima ja ta on selleks volitatud. See on idealistlik lähenemine, sest siin hakkavad mängima täpselt needsamad protsessid, millest me praegu räägime ja miks me selle otsusega siin Riigikogu ees oleme. Hakkavad mängima need protsessid, inimlik nõrkus. Tihtilugu viib see selleni, et inimene hakkab otsustama enda heaolu nimel. Küll demokraatlikult antakse see võim kätte, aga võim antakse kätte ja see tähendab seda, et nõrk inimene hakkab tihti otsustama oma lähedaste, iseenda heaolu nimel. See ei ole hea. See ei ole demokraatlikus riigis õige. Demokraatlikus riigis peab olema demokraatlik kontroll kogu aeg peal, et mitte lasta inimesel nõrgaks muutuda. See on väga tähtis.

Võtan kaks minutit.

09:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaks minutit lisaks.

09:01 Riho Breivel

See on väga tähtis, et mitte sattuda kiusatusse. Tugevaid inimesi on palju. Riigikogu on täis tugevaid inimesi ja väga palju on veel meie ühiskonnas neid, kes ei mahu siia sisse. Aga nõrku inimesi on ka ja on ka kuritahtlikke inimesi, kes väga hea meelega valivad need positsioonid, kus nad saavad oma väärtustele suuremat väärtust lisada. Nii et ma arvan, et antud situatsioonis see eelnõu täidab oma eesmärki, seda enam, et õiguskantsler ja Riigikohus on sellele vaadanud positiivselt. Kuid see on alles esimene samm, me peame need küsimused lahendama tervikuna. Aitäh!

09:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!  Kolm minutit lisaaega. 

09:02 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Komisjoni esindaja poetas kuidagi, et tänane koalitsioon on olnud tegusam ja asjalikum või toimekam kui eelmine koalitsioon. Ma ei tea, mille põhjal ta seda küll mõõtis või hindas. Selle käesoleva eelnõu algatas eelmise aasta suvel sel ajal võimul olnud koalitsioon teatavasti kohe pärast seda, kui Riigikohtust tuli vastav otsus. Suvel teatavasti Riigikogu koos ei käi. September, oktoober, november, detsember (detsember on kõigele lisaks poolik kuu) ja jupike jaanuarist, kokku neli kuud. Siis tuli uus koalitsioon. Uue koalitsiooni algusest on meil juba rohkem kui neli kuud mööda läinud. Ma ei saa küll öelda, et üks koalitsioon on sellega kiiremini edenenud kui teine.

Aga hää küll. Asjad on minu meelest sellised, vaat, et kui me siin tegeleme Riigikogus erinevate seaduseelnõudega, siis mõned neist on tähtsad ja mõned neist on vähem tähtsad. See eelnõu on kahtlemata tähtis, aga lõhnab äärest ääreni tegelikult ka juriidilise ninanokkimise järele. Pikki aastaid on Eestis kohalikes omavalitsustes kehtinud reegel, et omavalitsuse töötajad ei saa kuuluda volikogusse, sellel lihtsal põhjusel, et töötaja, kes saab palka vallavalitsuse kaudu, ei saa minna vallavalitsusse ülemuseks. Siis ei olegi aru saada, kes on kelle ülemus: kas vallavalitsus on selle töötaja ülemus või see töötaja on vallavalitsuse ülemus. Palgaläbirääkimistel oleks tõenäoliselt väga keeruline mõistlikke läbirääkimisi pidada.

Siin on räägitud korruptsiooniohust. Selle arutelu käigus, mis meil siin just oli, sai minu meelest üsna selgeks see, et mitte see töösuhe ise ei ole korruptiivne. Huvide konflikt on see, mis siin on põhiline, korruptsioon tuleb ikkagi mujalt.

Aga suhteliselt arusaamatul põhjusel õiguskantsler sellise töötamise keelu Riigikohtus vaidlustas ja Riigikohus tegi, ma ütleksin, üldse mitte ebamõistliku otsuse. Ta leidis, et tõepoolest keeld mingil määral riivab inimeste õigusi, aga möönab, et see keeld on sisuliselt põhjendatud.

Ma loen teile siit selle kohta väikese tükikese ette. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas möödunud aasta aprillis oma otsusega kohtuasjas 5-19-45 kehtetuks KOKS‑i § 18, mis näeb ette volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise, kui volikogu liige töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Riigikohtu hinnangul on tegemist ametite ühitamise keeluga, mis riivab valituks osutunud isiku passiivset valimisõigust, täpsemalt tema õigust omada volikogu liikme mandaati. Samas leidis Riigikohus ka seda, et säte riivab põhiseaduse 29. paragrahvi, kus on tagatud põhiõigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Aga kohus möönis, et volikogu liikme ja ametiasutuses töötamise ühitamise piirang on siiski õigustatud tekkiva rollikonflikti tõttu või huvide konflikti tõttu ja ka võimaliku korruptsiooniohu tõttu. Selle tõttu pakkus põhiseaduskohus välja, et võiks olla selline lahendus, et mitte ei võeta mandaati ära, vaid see mandaat ajutiselt peatub. Põhimõtteliselt kohtu lahendus ongi see, millega siia Riigikogu saali on tuldud. 

Ma olen nõus kahe asjaga, mis siin arutelu käigus välja tulid. Esiteks on minu meelest vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seadust oluliselt põhjalikumalt parandada kui ainult ühe paragrahvi kaupa. On kahetsusväärne, et Riigikohtu impulsi peale ei koondatud kokku kõiki kõrvetavaid probleeme, mis on juba pikalt üleval olnud, ja neid ei vormistatud üheks seaduseks. On võimalik, et poliitiliselt on väga raske kokku leppida, sõltumata sellest, millised on koalitsioonid. See haakub väga selgelt sellega, mis eelmises päevakorrapunktis üleval oli, ehk võimuvertikaali küsimusega. Siin Riigikogu saalis on peaaegu pool koosseisust sellised inimesed, kes on ühes või teises kohalikus omavalitsuses volikogu liikmed. Niipea, kui me hakkame riigi tasandil, Riigikogu tasandil kohaliku omavalitsuse korraldust muutma, siis igaüks neist, kes on kuskil volikogus tööl volikogu liikmena, hakkab sellesse suhtuma mitte kui riigi poliitika määramisse, vaid vaatab sellele hoopis volikogu liikme vaatepunktist.

Nüüd tulen tagasi selle lahenduse juurde. Minu jaoks on selle seaduse teine suurem probleem see, et tegelikult ei ole ära lahendatud, mis siis saab, kui inimesel on töösuhe. Vähemalt ei ole mina aru saanud, et oleks ära lahendatud see, kui inimesel on töösuhe mitte töölepingu, vaid käsunduslepingu alusel. See tähendab, et antud lahendus lükkab kogu selle probleemi meil lihtsalt silma alt ära. Aga täiesti kõigile teadaolev ja arusaadav n‑ö ringtee või viis sellest möödahiilimiseks on jätkuvalt olemas. See oli muide üks neid asju, mis kohe, kui me selle seaduse eelmisel aastal algatasime või kui koalitsioon seda eelmisel aastal arutas, tõusetus. Mina ei saanudki aru, miks seda eelnõus ära ei tahetud lahendada või kuidas kaugemale ei mõeldud.

Nii et tegelikult, kui me vaatame muudatusettepanekuid, siis see teema ei ole ka lahendust leidnud, mis on muidugi kahetsusväärne. Nii et ühest väikesest paragrahvikesest on üles ehitatud tohutu juriidiline pundar, mille üle on vaieldud varsti aasta otsa ja on jõutud lahenduseni, mis mandaadi lõppemise asemel mandaadi ajutiselt katkestab. No ma ei tea, kas see on olnud väärt seda aega, mis me siin oleme veetnud. Aitäh! 

09:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

09:09 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Võtan kohe kolm minutit juurde igaks juhuks.

09:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

09:10 Paul Puustusmaa

Head inimesed! Kallid kolleegid! See seaduseelnõu numbriga 212 toob tegelikult väga hästi välja ühe olulise probleemi. See näitab selgelt meie riigi süsteemset probleemi. Nii nagu iga halva süsteemi juures võib olla häid ivasid, nii ka selle kohutava süsteemse probleemi juures, mille kütkes riik on, on tulnud selle halva eelnõuga välja tegelikult suhteliselt hea asi, nii kummaline kui see ka ei ole. 

Aga probleem on süsteemne selles mõttes, et see eelnõu tõestab ära, kuidas meie riigis on asjad valesti. Toome lihtsa näite. Meie riik on üles ehitatud teatavasti võimude lahususe printsiibil, sellepärast et see on demokraatia üks alusvundamente. Selle kohaselt peaks meil olema nii, et seadusandlik võim, seadust loov võim ja kohtuvõim on eraldatud, see on taburet kolme võrdse jalaga, mis peab ühtselt kandma seda riigi raskust. Aga just nimelt see eelnõu näitab väga selgelt, kuidas see taburet ei tööta ja ta ei saagi tööd teha. Mõelge selle peale, et meil üks taburetijalgadest kestab neli aastat, teine taburetijalg neli aastat, aga kolmas taburetijalg, see kohtujalg, on eluaegne. Tähendab, kuskilt miski asi annab järele, teeb katki ja see lahendus näitab seda, et jah, ongi katki. Sest vaadake, nagu ma ütlesin, ka halva asja juures võib juhtuda hea asi. Ma lähen siit tagasi Martin Helme sõnade juurde, kui ta ütles, et see on ninanokkimine, kuid mitte halb. Jah, tõepoolest ei ole halb. Ta hakkas tegelikult täiesti mõttetust asjast, probleemi nagu üldse ei olnudki, lihtsalt õiguskantsler üks hetk pöördus kohtu poole, sest talle tundus, et midagi on viltu. Nüüd hakkas kohus asja menetlema, kas on asi viltu või ei ole viltu, ta küsis kõikidelt instituutidelt, kas asi on viltu või ei ole.

Me jõuame selle eelnõu eelmängu juurde, mis oli Riigikohtu otsuses 5-19-45. Siin Riigikohus pöördus tõepoolest peale õiguskantsleri põhjendusi nii seaduse looja kui ka seaduse täitja poole ja küsis, kas on midagi viltu. Kõik ütlesid, et mitte midagi ei ole viltu, seaduse tõlgendamisel on kõik okei. Siis kohus mõtles, nagu Martin ütles, nokkis nina ja ütles, et on küll viltu. Tohoh! Ja kuhu me nüüd jõuame? Jälle sinnasamma: kelle jaoks on seadus tehtud? Kas seadus on tehtud inimeste jaoks? Paraku on meie ühiskonnas see asi väga katki. Ei, meil ei tehta seadusi inimeste jaoks, meil tehakse seadusi tõlgendamise jaoks, juristide jaoks, selle jaoks, et keegi saaks võib-olla mingi mugavama teenistuse. Fakt on see, et seadused, mis on mõeldud inimeste jaoks ja täitmiseks, ei tööta, inimesed ei saa neist aru. Riigihalduse minister ütles: ei, põhiseadusega on see kooskõlas. Riigikogu põhiseaduskomisjon ütles, et see on kooskõlas. Justiitsminister ütles: see on seadusega kooskõlas. Eesti Linnade ja Valdade Liit ütles: ei ole põhiseadusega vastuolus. Riigikohus ütles: see on põhiseadusega vastuolus.

Ühesõnaga, head sõbrad, meil on süsteemne probleem ja me peame varem või hiljem selle süsteemse probleemi lahendama. Siin on mitu võimalust. Üks võimalusi on see, et tõepoolest võimude lahususe printsiibi kohaselt on kolm jalga võrdsed ja võrdselt kandvad. Aga ei ole nii, et üks on väga tugevasti kandev ja siis juhtub seesama lugu, et mingid neli aastat võimul olnud poliitikud või neli aastat võimul olnud kohaliku omavalitsuse töötajad ei saa mitte millestki aru, aga eluaegsed kohtunikud ütlevad, kuidas seadust mõistma peab. Ehk siis teie, sõbrakesed, teete seadust, aga kohus ütleb, kuidas seda täitma peab. Aitäh!

09:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

09:14 Jaak Valge

Palun kolm minutit lisaaega!

09:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

09:15 Jaak Valge

Lugupeetud kolleegid! Hakkan kohe härjal sarvist kinni, et teie aega mitte ilmaasjata venitada. Ma ilma kahtluseta nõustun selle väitega, et kohaliku omavalitsuse [korralduse] seadust tuleks tervikuna muuta. EKRE ongi esitanud eelnõu, mis võimaldaks kohalike omavalitsuste volikogudel sätestada selline põhimäärus, millega lubataks korraldada omavalitsustes siduvaid rahvahääletusi.

Aga praegu, tulles teema juurde tagasi, me arutame ikkagi Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete õigusi, nende rolli, ootusi nende rollile ja seda, kes saab olla volikogu liige ja kes ei saa.

Ent seda küsimust ei saa vaadelda lahus teiste valitavate ametiisikute rollist, sest nagu ma juba kord olen öelnud, riigivalitsemise süsteemi tuleb käsitleda süsteemselt, kompleksselt, ja kui soovite moodsat sõna kasutada, siis holistiliselt. Ei saa olla näiteks nii, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige ei saa töötada koristajana samas omavalitsuses, aga Eesti Vabariigi president võib ühtlasi töötada presidendi kantselei direktorina. Seega, vaadelgem just konteksti huvides algatuseks riigipea rolli, mis sõltub omakorda sellest, kuidas riigipea sellesse ametisse saab ehk missugune on tema valimise protsess.

Oma ülevaatesarja eelmise osa lõpetasin tõdemusega, et väide, et presidendiameti puudumine tekitab kiiret valitsuste vahetust, ei päde, sest riigipea institutsiooni olemasolu ei ole kaitsnud riikide valitsusi ebastabiilsuse eest. See ei pikenda valitsuste eluiga. Raske oleks väita ka seda, et viimased kaks ametis olnud Eesti presidenti oleksid Eesti poliitilist süsteemi kuidagi tasakaalustanud. Aga valitsuste vahetumise kiirus ei ole ometi tänases Eestis nuhtluseks. Niisiis oli minu järeldus, et poliitilise stabiilsuse garandina ei ole presidendiamet vajalik.

Aga julgen ikkagi arvata, et vaadake, selle süsteemi, mis oli Eestis 1920. aastatel, taas elluviimiseks, mis oleks terves Euroopas unikaalne, ei jätku Eestis ei poliitilist tahet ega ka rahva tahet. Küll aga – ja nüüd ma lähen siit edasi – on rahval tahet presidendi otsevalimise sisseseadmiseks. Ehkki, ütleme nii, et ametisolev president on seda eitanud, väites mõni aeg tagasi Läti ajalehele, et see teema pole Eestis üldse aktuaalne. Aga arvud ja faktid näitavad teist. Käesoleva aasta märtsis Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitluses vastas 33% Eesti täisealisi kodanikke küsimusele, kas rahvas peaks presidenti otse valima, jaatavalt ja 30% pigem jaatavalt, 21% vastas pigem eitavalt ja ainult 10% selgelt eitavalt. Osutan veel täpsuse huvides, et 6%‑l ei olnud arvamust.

Julgen arvata, et presidendi otsevalimiseks on ka poliitilist tahet. 1993. aastast kuni käesoleva ajani on Riigikogu menetlusse esitatud koguni 12 eelnõu, neist kaks alternatiiviga, millega sätestataks presidendi otsevalimine. Lennart Meri 2001. aastal esitatud eelnõus nähti ette ka muid muudatusi põhiseaduses, aga presidendivalimiste korra suhtes on kõik need eelnõud olnud suhteliselt sarnased. Erinevused on ainult detailides. Kõigis neis eelnõudes, kokku on neid 14, on sätestatud, et presidendikandidaat peab olema vähemalt 40‑aastane Eesti Vabariigi kodanik. Viimasel kaheksal aastal esitatud kolm eelnõu ja nendele eelnenud 2002. ja 2003. aasta eelnõude alternatiivid, samuti 2001. aasta eelnõu ja president Lennart Meri samal aastal esitatud eelnõu on sisult täiesti sarnased. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on nendes eelnõudes erakonnal või vähemalt 10 000 hääleõiguslikul Eesti Vabariigi kodanikul ja valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis tuleb viia kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor. Võrdse arvu häälte puhul tunnistatakse valituks neist vanem.

Nende eelnõude sarnasuse tõttu võib väita, et meie poliitikas on isegi välja kujunenud teatud ühine arusaam, konsensus, kuidas otsevalimise protseduur Eestis peaks käima. Vähe sellest, kuigi parlamendi praeguses koosseisus pole presidendi otsevalimise eelnõu esitatud, on meie sellessamas koosseisus praegu 27 saadikut, kes on kunagi esitanud presidendi otsevalimise eelnõu, Jürgen Ligist kuni Urmas Reinsaluni. Rekordimees on Mihhail Stalnuhhin, tema on esitanud presidendi otsevalimise eelnõu koguni kuuel korral.

Vaatame nüüd natukene laiemat konteksti. Euroopa Liidu liikmesriikidest valitakse presidenti otsevalimise korras 14 riigis, seega napilt rohkem kui pooltes riikides. Nendeks riikideks on Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi. Presidendivalimise protsess on neis riikides üsna sarnane ja sarnane ka Eestis pakutud eelnõuga. Peaaegu kõigis riikides on samasugune ühe‑ kuni kaheastmeline protseduur: kui esimeses valimisvoorus ei valita ära, siis tuleb teine voor. Kõikides nendes on nii, et teises voorus konkureerivad esimeses voorus kaks kõige rohkem hääli saanud kandidaati ja teises voorus võidab see, kes saab rohkem hääli. Tähendab, teises voorus enam kandidaate juurde esitada ei saa. Esimese vooru võiduks nõutav enamus on seejuures mõnevõrra erinev. Tavaliselt on selleks hääletamas käinute enamus, aga Bulgaarias ja Leedus on lisatingimus, et esimeses voorus peab osalema üle 50% hääleõiguslikest kodanikest.

Kahjuks pean siin eriliselt huvitavas kohas pooleli jätma, aga ma loodan, et mul on võimalus täna ka oma jutu tuuma juurde jõuda. Aitäh!

09:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

09:23 Henn Põlluaas

Palun kolm minutit lisaaega!

09:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit.

09:23 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Kahtlemata on eelnõu, mida me siin käsitleme, oluline. Aga ma hakkaksin pihta mitte konkreetselt sellest sättest, mis siin eelnõus on välja toodud, vaid printsiibist. Olukord, kus vallavalitsuse või vallavanema või linnapea alluv saab valitud volikokku ja selle läbi on ta justkui selle vallavanema või linnapea ülem, ei ole ju loomulikult normaalne ega aktsepteeritav, sest kogu asutusesisene hierarhia saab seeläbi pea peale pööratud. Olukord oleks sama, kui näiteks kaitseväes võiks lihtsõdur hakata mingil tingimusel kindralit käsutama. Selles suhtes need piirangud, mis on seatud ametnikele ja töölepinguga töötajatele, on täiesti põhjendatud. Juhul kui nad saavad valituks, peavad nad loobuma kas oma tööst või kohast volikogus.

Nüüd on Riigikohus leidnud, et millegipärast peaks töölepinguga töötajatele tegema erandi. Aga tegelikult me ju teame kõik, et linnavalitsus kui struktuur on ühtne. Kunagi, kui tehti järjekordselt reformi, löödi ametnikud ja töölepinguga töötajad lahku. Enne olid nad kõik üks ja sama seltskond. Nii et sisuliselt võib-olla vastutuses natuke on vahet, aga muud sisulist vahet ei ole. Selles suhtes ma ei leia, et Riigikohtu otsus oleks väga põhjendatud, kui nad viitavad siin põhiseadusele.

Nagu ma oma eelmises sõnavõtus välja tõin, näiteks selle kahe tooli seaduse puhul, st kas Riigikogu liikmed tohivad osaleda kohalike volikogude töös või mitte, on läbi aastate olnud täiesti kardinaalsed erinevused. Kord on nii õiguskantsler kui ka Riigikohus ütelnud, et see on põhiseadusvastane, et seda ei või lubada, ja siis on jälle mõne aasta pärast nii uus õiguskantsler kui ka Riigikohus leidnud, et see ei ole põhiseadusvastane, kui Riigikogu liikmed osalevad volikogude töös. Nii et tegelikult me näeme, et pigem on Riigikohus lähtunud siin n‑ö poliitilisest tellimusest ja poliitilistest suundumustest. See ei ole minu meelest absoluutselt hea tendents.

Aga olgu selle konkreetse sättega, nagu ta on, ma ei kavatse selle pärast küll kuskile barrikaadidele tormata. Aga kui võeti KOKS ette, siis oleks võinud teha palju põhjalikumaid ja põhimõttelisemaid muudatusi, sest olgem ausad, see on täiesti ajast ja arust. Üks põhiküsimusi, millest peaks alustama, on omavalitsuste õigused ja kohustused. Täna on tõepoolest omavalitsustel terve rida kohustusi ja neid pannakse järjest ja järjest juurde. Tegelikult peaks hoopistükkis laiendama ja suurendama omavalitsuste õigusi, omavalitsuste autonoomiat ise otsustada enamate valdkondade üle kui seni. See teeks ka ju riigi kui sellise haldamise lihtsamaks, sest täna on ju riigi väga paljud ülesanded tegelikult koos õigustega, koos vastavate finantseeringutega, kõigega, just nimelt koos otsustusõigusega võimalik omavalitsuste ülesanneteks teha. Aga nagu ma rõhutasin: just nimelt koos õiguste ja finantside laiendamisega.

Omavalitsuste tulubaas on loomulikult samamoodi ajale jalgu jäänud. Kui eelmise majanduskriisi ajal vähendati omavalitsuste tulubaasi umbes kolmandiku võrra, siis kuigi majanduskriisist tuldi välja, aga tulubaas ei jõudnud tagasi sellele tasemele, mis oli siis, kui seda vähendati. Eelmine valitsus küll jah väga oluliselt suurendas taas omavalitsuste tulubaasi, selles suhtes on suurte sammudega edasi mindud, aga see ei ole piisav, eriti kui vaadata neid kohustusi ja ülesandeid, mida omavalitsus peab täitma.

Kindlasti tuleb lähtuda sellest, et elu Eestis peab olema kõikjal võimalik, ja see toob paratamatult sisse teatud erisuste tegemise, regionaalsete erisuste, regionaalsete maksuerisuste tegemise. Üle võiks vaadata, tulubaasist rääkides, ka selle, et mitte ainult maamaks laekuks omavalitsustele pluss teatud osa tulumaksust, aga ka ettevõtete tulumaks, mis kunagi laekus osaliselt sellele omavalitsusele, kus ettevõte asub. Selle printsiibi peaks taastama. 1994. aastal see kaotati. See annaks omavalitsustele võimaluse teha ettevõtlusele omakorda soodustusi, infrastruktuuri või mille väljaehitamise näol iganes, samuti töötajate koolituste läbiviimisel.

Üks moment, millest ma veel kiirelt tahan rääkida, on otsedemokraatia elementide sisseviimine omavalitsustesse, et omavalitsustes elavatel inimestel oleks õigus algatada referendumeid, eelnõusid. Ka täna võidakse teha omavalitsustes küsitlusi ja referendumeid, kuid need ei ole siduvad. Just nimelt rahva poolt algatatavad referendumid, mis on siduvad, aitaksid oluliselt kaasa inimeste kaasamisele kohalikku ellu ja nende ees olevate väljakutsete lahendamisse. Nii et tööpõld on väga suur ja selle kõigega peaks tõsiselt tegelema. Aitäh!

09:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, võtan juhataja vaheaja, et valmistada ette kell 10 algav Riigikogu istung. Riigikogu istung jätkub kell 10.

V a h e a e g

 

09:31 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee