Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, tere hommikust! Alustame täiskogu V istungjärgu 17. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ning arupärimisi. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:00 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Viimastel kuudel ja viimastel nädalatel oleme siin Riigikogus korduvalt ära kuulanud kaitseminister Kalle Laaneti ja rääkinud Eesti julgeoleku ja riigikaitse teemadel. Kahetsusväärselt on need arutelud olnud kõik väga negatiivse alatooniga. Me oleme pidanud aru pärima arusaamatu otsuse kohta, mis puudutab kaitseväelase vormi kandmist. Me oleme rääkinud väga palju kärbetest, ebamõistlikest kärbetest, millega on kahjustatud Eesti riigi julgeolekut ja kaitsevõimet. Me oleme kuulnud kaitseministrilt vastuseid, mis on hiljem osutunud valeks. Kaitseminister on korduvalt Riigikogu ees ka vassinud. On selge, et kaitseminister Kalle Laanet ei mõista oma rolli kaitseministrina Eesti julgeoleku tagamisel ega teadvusta Eesti Vabariigi keerulist geopoliitilist olukorda.

Tundub suuresti, et see on eelkõige kaitseministri ja Reformierakonna initsiatiiv ja algatus, sest koalitsioonipartneri esindajad, mitmed ministrid, ka kultuuriminister on öelnud, et Kaitseväe orkestri niisugune likvideerimine ei ole Eesti huvides. Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht on kaitseministrit üles kutsunud esitatud kärpeid ümber vaatama. Nii et tundub, et see initsiatiiv on tulnud eelkõige Kalle Laanetilt. Sellega seoses annan üle 31 Riigikogu liikme algatatud avalduse umbusalduse avaldamiseks kaitseminister Kalle Laanetile.

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:02 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja ja kolleegid! Vastavalt valitsuskoalitsiooni otsusele on rahvastikukriisi probleemkomisjon tänasest likvideeritud. Seoses sellega annan Riigikogu juhatusele üle meie töö lõpparuande 27 leheküljel, kust igaüks võib lugeda, mida me oleme teinud selle lühikese aja jooksul, alates 30. maist 2019, kui 54 Riigikogu liiget hääletas selle komisjoni loomise poolt, 22 oli vastu ja erapooletuid ei olnud. Selles komisjonis on olnud Siret Kotka, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Signe Riisalo, Jaak Valge ja mina.

Et mitte pikemalt rääkida, ütlen, et olukord sündimusega ei ole rõõmustav, 10–11% allpool minimaalsest tasemest, aga rände puhul on pilt sootuks hull. Me toome siin välja kokku 22 ettepanekut, mida edaspidi võiks kasutada. Ma loen siit ette viimase lause. Komisjon, n‑ö tapetud komisjon, loodab omalt poolt, et rahvastikuteemad ei kaota ühiskondlikku ja poliitilist tähelepanu, vaid teised avaliku võimu asutused, ülikoolid ning erainitsiatiivid vastava tühimiku täidavad, samuti, et siinses aruandes väljatoodud ettepanekud ei jää üksnes tolmu koguma, nagu tihti juhtub. Aitäh ja edu kõigile!

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

10:05 Indrek Saar

Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel teavitan teid, et oleme algatanud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisuks on valitsuse sõnamurdlikkus ja selle vältimine tulevikus ning huvitegevuse ja huvihariduse riigipoolse rahastuse säilitamine kokkulepitud tasemel.

2015. aastal, kui Taavi Rõivas moodustas oma teise valitsuse, leppisid kolm erakonda koalitsioonileppes kokku, et riigieelarves nähakse aastast 2018 ette 15 miljonit eurot selle jaoks, et võimalikult paljud lapsed, kes ei ole jõudnud huvitegevuse juurde, selle juurde jõuaksid. See meede käivitus väga efektiivselt. Sellesse valdkonda riigilt lisandunud 10% finantseeringut kasvatas laste arvu, kes huvitegevuse juurde jõudsid, 30%. Tegemist on ennast igati õigustanud meetmega. Selle meetme kärpimise vastu on protesteerinud selles valdkonnas töötavad inimesed, laste‑ ja noorteorganisatsioonid, lastevanemate organisatsioonid, kohalikud omavalitsused ja väga paljud ühiskonnas sõnakad inimesed. Selleks, et valitsus ei saaks selliseid sõnamurdlikke tempe tulevikus teha, on meie ettepanek kirjutada noorsootöö seadusesse sisse kohustus, et vähemalt eelmise aasta tasemel tuleb riigil huvitegevuse ja huvihariduse meedet finantseerida.

Tänan tähelepanu eest! Eelnõu on esitatud elektrooniliselt.

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem soove ei ole. Kaks eelnõu on üle antud, ka üks aruanne. Eelnõude edasise menetlemise otsustame juhatuses loomulikult vastavalt kodu‑ ja töökorra seadusele.

Enne kui me läheme kohaloleku kontrolli juurde, on mul mõned teated. Täpsemalt, pärast tänast istungit on siin järgmiste toetusrühmade asutamiskoosolekud. Kõigepealt, lennunduse toetusrühm, kokkukutsuja Henn Põlluaas. Teiseks, isejuhtivate sõidukite toetusrühm, kokkukutsujad Mart Võrklaev ja Timo Suslov. Kolmandaks, töötleva tööstuse toetusrühm, kokkukutsuja Timo Suslov. Loomulikult, kõigil, kellel on soov nendega liituda, palun võtta kokkukutsujatega ühendust.

Teine väga oluline teade on see, et täna pärast täiskogu istungi lõppu valitakse siinsamas istungisaalis Parlamentidevahelise Liidu ehk IPU Eesti rühma juhatus. Siiras palve, et kõik Riigikogu liikmed sellel valimisel ka osaleksid.

Nii. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

10:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget.


1. 10:09 Arupärimine eestikeelse hariduse tegevuskava ja ühtse vene-eesti kooli poole liikumise kohta (nr 78)

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Enne tänase päevakorra juurde tulemist liigume korraks tagasi eilsesse. Nimelt, eilse istungi lõpetas meil südaöö ja meil jäi pooleli viimase arupärimise läbirääkimiste voor. Sõna oli Eduard Odinetsil. Palun!

10:09 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Head kolleegid! Austatud haridus‑ ja teadusminister! Mõtlesin, et mis ma ikka siin südaööl räägin, aga süda nõuab, sest teema on oluline. Kuulates eilseid kõnesid ja küsimusi, mis ministrile tulid, pidasin ikkagi õigeks ka sellel teemal kõnelda, et siin saalis ei jääks ainult üks arvamus peale.

Kes eile öösel siin ei olnud, neile meeldetuletuseks, et me arutasime, mis saab eestikeelsest haridusest ja mis saab ühtsest koolist. Väga palju räägiti eile öösel siin ka teemal "rahvus" ja püstitati küsimus, kes on see õige eestlane ja keda saab eestlaseks pidada. Võin teile saladuskatte all öelda, et mina olen eestlane. Kes ei ole eestlast veel näinud, vaadake siiapoole.

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Odinets, ma korraks katkestan teid. Head kolleegid! Ma soovitan teil kuulata, mida kõnetoolist räägitakse. Kui on omavahelised jutud, siis neid saab rääkida väljaspool saali. Aitäh!

10:11 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Olen eestlane, ütlen neile, kes ei ole veel kuulnud. Aga üks asjaolu on minu, eestlase puhul eriline: minu emakeel ei ole eesti keel, minu emakeel on vene keel. Ütlen veel enam: nõukogude võim väljastas mulle passi, kuhu kirjutas hoopis "ukrainlane". Aga täna ma väidan teile, et olen eestlane ja ma ei ole sugugi vähem eestlane kui paljud teised eestlased. Mõnest eestlasest olen veel eestlaslikum, uskuge mind.

See tähendab seda, et need tuhanded, kümned tuhanded inimesed, kes elavad Eestis ja kes peavad oma emakeeleks vene keelt, võivad samamoodi pidada ennast eestlasteks. Ja mitte keegi ei saa neile seda keelata.

Siit me jõuamegi hariduse juurde, mis minu puhul tähendas seda, et Nõukogude ajal pidin mina omandama hariduse vene keeles. Mul ei olnud võimalik ja ei olnud ka moekas ega aktsepteeritav toona seda teha eesti keeles. Täna on see täiesti võimalik ja selleks on kõik võimalused meie lastele ja noortele loodud. Neil on põhiseaduslik õigus minna sellesse kooli, kuhu nad ise soovivad minna või kuhu soovivad nende vanemad neid suunata. Ja mitte keegi ei saa neile keelata nimetada ennast eestlaseks ja õppida eesti keeles eesti õppekeelega koolis, meeldib see meile või mitte.

Ma eile öösel juba tõin need näited, aga ütlen igaks juhuks ka tänases kõnes, et 17% Eesti mitte-eestlastest sooviksid, et nende lapsed õpiksid ainult eesti keeles, kusjuures 13% neist on Ida-Virumaal. 20% mitte-eestlastest soovivad, et nende lapsed õpiksid eesti õppekeelega koolis, kus oleks tagatud vene keele kui emakeele õpe, neist 17% on Ida-Virumaal. Lisaks sellele tahan toonitada, et 81% eestlasi ja 79% mitte-eestlasi soovivad, et nende lapsed õpiksid koos ühes koolis ühe katuse all. See tähendab seda, et see tendents, mida me eile öösel pikalt arutasime, et vene emakeelega või muu emakeelega lapsed tulevad eesti õppekeelega kooli, on paratamatus. Ja neid tekib sinna aina rohkem.

Ma palun lisaaega!

10:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

10:14 Eduard Odinets

Kritiseerida neid lapsi, kritiseerida nende vanemaid, rääkida sellest, et nende laste aktsepteerimisega eesti koolis me venestame eesti kooli, ma arvan, ei ole õige. Selle asemel me peame looma kõik võimalused, et nendel lastel läheks eesti õppekeelega koolis hästi. Neid metoodikaid, neid võimalusi, kuidas seda teha, on maailmas väga palju. Ma arvan, et eesti kool, eesti õppekeelega kool on täiesti valmis, aga ta vajab tuge, ta vajab rahalist tuge, ta vajab tuge õpetajatega, ta vajab tuge õpetajate koolitamisel. Meie kui poliitikute ülesanne, valitsuse ülesanne on luua need tingimused nendele lastele, mitte nimetada seda kooli venestamiseks.

Veel mõned eile öösel kõlanud väljendid läksid mulle hinge. Olen viimased 15 aastat olnud Kohtla-Järve Järve Kooli hoolekogu esimees. See on ainus eesti õppekeelega kool Kohtla-Järvel. Mina ei ole seal õppinud. Nagu ma ütlesin, mina õppisin puhtalt vene õppekeelega koolis. Aga seda kooli toodi eile ette ja taha, nimetati igasuguste sõnadega, igasuguste terminitega. Kõige rohkem läks mulle hinge see, nagu selle kooli näitel oleks tegemist genotsiidiga eesti rahva kallal. Ei saa sellega kuidagimoodi nõustuda. See, et aina rohkem ja rohkem vene emakeelega lapsi ja nende vanemaid soovivad, et need lapsed õpiksid koos eesti emakeelega lastega, ei ole genotsiid eesti rahva kallal. Ütlen teile rohkem: kui Kohtla-Järvel ei oleks neid vene lapsi, kes lähevad sinna kooli, siis seda kooli juba ammu ei oleks, sest eesti lapsi meil Kohtla-Järvel ei ole. Eestlased ei taha sünnitada, eestlased ei taha kolida Ida-Virumaale. Lapsi ei ole ja see kool sureks lihtsalt välja ja ei oleks üldse Kohtla-Järvel eestikeelset haridust, kui need vene vanemad ja vene lapsed ei tuleks sinna kooli ja ei päästaks eestlust Kohtla-Järvel, mitte ei lõpetaks selle kooli eksistentsi.

Teine küsimus on see, nagu ma juba ütlesin, kas sellel koolil on kõik võimalused, et nende laste elu, nii eesti laste kui ka vene laste elu teha võimalikult mugavaks ja sobilikuks seal koolis. Mida meie teeme Kohtla-Järvel? Me paneme need lapsed eraldi klassidesse, et vähemalt algklassides nad saaksid emakeelt erinevalt ja erineva kiirusega õppida. Aga mida see on toonud kaasa meie koolile? Meil on palgaeelarves 70 000 eurot miinust tänu sellele, et me hoiame neid kahte klassi.

See on see koht, kus riik võiks appi tulla, see on see koht, kus arupärijad võiksid appi tulla, et hoida need lapsed alguses pisut rohkem eraldi, siis nad saaksid koos õppida, et nendest kõikidest saaksid eestlased, et nad kõik peaksid ennast Eesti riigi täisväärtuslikeks kodanikeks, mitte nendeks, kes oma haridusevalikuga teostavad genotsiidi eesti rahva kallal. Aitäh!

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:18 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi kaitsjad, vardjad! Minul ei ole nii hästi läinud, eks ju, kui eelkõnelejal. Mina ei saanud nii head keeleõpet. Ma leian, et üheks probleemiks oli see, et mul puudus nn praktika. Keelte suhtes olengi ma üsna kõva peaga, nagu poisid klassikaliselt on. Kui nüüd päris aus olla, siis eks ma olin nõrk. Esimene venekeelne sõna, mille ma selgeks õppisin, oli "fašist". Noh, Lasnamäel elasin. Teised sõnad tulid sealt ka, aga ei saanud aru. Mäletan, et need katusega tähed ja märgid, see oli mul kõik lihtsalt üks suvaline s. Ma olin tagumine latern kogu aeg selles õppimises. Kuigi kaheksandas klassis tekkis mul meeletu huvi anarhistide vastu ja siis ma haarasin mingi Kropotkini teose, lootes sealt anarhosündikalismi kohta informatsiooni saada. See oli vanas kirjas, vanas kirjašriftis. Ma siis vägistasin seda luubiga. Kui ma olin juba üle poole loetud saanud, siis ma pöördusin vene keele õpetaja poole, ütlesin, et ma ei jõua oodata, siin mingist põllumajandusest räägitakse, millal nad selle anarhia juurde jõuavad. Siis ta vaatas ja ütles, et vale raamat sul, see on lihtsalt tema mingi teos põllumajandusest. Aga ma õppisin just tänu praktikale ehk tänu Nõukogude miilitsale. Esimesed korrad, kui ma seal käisin, oli mul ikka see, et ni panimõmm ja ni panimõmm. Õppisin ära küll muidugi mitte kõige kultuursema ja kõige viisakama keele, mis tähendab, et ma võin n‑ö saunaõhtutel inimestega rääkida, võib-olla see žargoon on selline, aga mitte niimoodi viisakas keeles. Sellepärast ma hea meelega ei anna vene keeles intervjuusid, sest ma ei tunne ennast selles keeles tugevana. See on lihtsalt repliik, et keele juures on alati oluline praktika.

Aga nüüd selle eelnõu juurde. Ma tuletan meelde, et see oli vist aastal 1994, kui Mihkel Pärnoja määrusega kirjutas ette, et ühes klassis ei tohiks olla üle kuue õpilase tulnud teisest keelest, teisest keeleruumist, ja seda juba lasteaiarühmas, mis tähendab, et muidu nad hakkavad domineerima ja sellega jääb teistel lastel see haridustee kehvaks. Mu noorem tütar, kui ta käis lasteaias, rääkis, et neil on hästi sihuke elavaloomuline noormees teisest keelekultuurist, kes kogu aeg teeb nalju ja kiusab, aga asjad ei edene. Sihukese eeskujuliku noore vanemana või rohelisena tuligi võtta ette mingi täiendõpe, lapsega seal käia, et lihtsalt ettevalmistus kooliks oleks hea, sest too õpilane seal ei olnud. Siis ma nägin selle lapse vanemaid, kui me need mudilased kätte saime, neid riietasime. Nad rääkisid, et neil on laps hästi vahva – muidugi on vahva – ja elavaloomuline. Ma ütlesin, et mina olen ka elavaloomuline, ja seda oli ka näha, mul olid jalgpallisallid ja ‑särgid seljas. Ma ütlesin, et aga vaadake, see moment, tegelikult teie poeg võiks ju õppida teistega koos ja kasutada seda [võimalust], ta üritab pigem nagu ennast kehtestada, mis on ka loomuomane, et nüüd ma peaksin teie käest küsima kui lapsevanema käest, kas te olete nõus neid kulutusi korvama. Üldsegi mitte halvustavalt, vaid lihtsalt sihikindlalt ütlesin, et teie panus ka siis sinna, et ma enda last koolitan selleks, et tal oleks ettevalmistus kooliks. Too noor mees oli mõistlik, tegi õpet kaasa, ehk isale jõudis see sõnum nagu kohale, kuigi tema rääkis vene keeles, mina rääkisin eesti keeles.

Kui nüüd siin oli kuulda, kuidas tuldi appi Kohtla-Järve koolile ja Kohtla-Järvel probleemi ei peaks olema, siis on küll probleem. Probleem on ikka endiselt see, et kui teatud hulk noori on teisest keeleruumist, siis niimoodi läheb ja kui nad hakkavad domineerima, siis tekib arusaamatu segaklass. Kui keegi küsib, kas selles on probleemi, siis me võime ju vaadata, et lugemus on selline, et täna ei saa paljud isegi mingitest naljadest aru. Siin keegi vist Juhan Smuuli puhul tõi tsitaadi välja, ja oh imet, kõik ütlesid: "Kohutav, mida ta sellega mõtles!" (Juhataja helistab kella.) No tõesti ei tea, mida Smuul sellega mõtles. Mis sa õitsed seal, lilleke? Aitäh!

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun! 

10:23 Mart Helme

Lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid! Minister on ka veel meie hulgas, vaatamata kuupäeva muutumisele. Suur aitäh selle eest! Meil on tegelikult arutlusel märksa laiem ja tähenduslikum teema, kui pealtnäha paistab, võiks isegi öelda, et tulevikku võib-olla saatuslikult – väga kõlav sõna – kujundav.

Kui me küsime üksteiselt: "Kes sa oled?", siis üks esimestest ja kõige olulisematest identiteedimääratlustest on: ma olen eestlane, ma olen venelane, ma olen soomlane või kes iganes keegi on. Kui te näiteks Põhja-Ameerika indiaanlastelt küsite, siis nad ütlevad teile, kas nad on vares või krii või šaieen või irokees. See inimese etniline enesemääratlus on meie kõikide üks tüvimääratlusi.

Millest see tuleneb? See tuleneb sellest, et me samastame ennast mingi keele ja kultuuriga, selle kultuuri kõige olulisemate koordinaatpunktidega. Eesti puhul on selleks vaieldamatult kõige olulisem eesti keel.

Me võime tuua näite idapoolse rahva kohta, keda meie hulgas elab ju väga palju, venelaste kohta. Nende identiteet on palju mitmekihilisem kui meil. Nüüd hakatakse mind jälle süüdistama, et küll ma olen russofoob ja siis ma olen russofiil ja siis ma olen nats ja siis ma olen putinist. See on muidugi kõik poliitilise jauramise koordinaadistik jälle teistpidi võttes, aga ma arvan, et ma tunnen Venemaad, vene inimest, vene keelt ja kultuuri päris hästi, ka ajalugu. Seal on see palju mitmekihilisem. Seal on keel, seal on paralleelsed kultuurisisesed kultuurikihid, seal on kõrgkultuur, mida Eestil ei ole. Seal on kõrgkeel, mida Eestis ei olegi suudetud päris välja arendada. Seal on tsivilisatsiooniline kuulumine, kuulumine suurde õigeusu tsivilisatsiooni oma subtsivilisatsiooniga. Jälle on mind sõimatud: jajaa, venelased on tsivilisatsioon! Loomulikult on. Loomulikult on! Seal on riigi identiteet – see on see, mis Eestil on väga nõrk. Kui me vaatame teisi rahvaid, suuri rahvaid, siis ka seal me näeme seda mitmekihilisust tunduvalt rohkem.

Mis on Eesti identiteet? See põhineb meie keelel. Kui me arutasime eile hilisõhtul kooliteemat, võimaliku eesti-vene segakooli, aga võib olla ka eesti-vene-inglise segakooli teemat, siis see arutelu oli selgelt kantud globalistlikust ideoloogiast, millest tulenevalt eesti rahvas on minemas oma etnogeneesis – ma esitasin selle kohta küsimuse ministrile, ta küll väga täpselt, põhjapanevalt ega ka selgelt sellele küsimusele ei vastanud –, eesti rahvas nagu oleks oma etnogeneesi praegusel etapil minemas uude faasi, kus ta peab kohanduma siia saabunud keelte ja kultuuridega ja kohandama siia saabunud keeli ja kultuure. Meie küsimus sellega seoses on väga lihtne ja väga eksistentsiaalne: kas me tuleme sellega toime?

Palun lisaaega!

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

10:28 Mart Helme

Kas meie rahvuslik kehand on selleks piisavalt tugev? Kas meie kultuuriline ja keeleline identiteet on selleks piisavalt välja kujunenud, enesekindel ja kestvusele orienteeritud?

See ei ole ainult kooli küsimus, see on terve meie rahvuse ja selle konkreetse riigi aluspõhimõtete küsimus. Sest kool ja sealt tulevad järgmised põlvkonnad on need, kes kas tagavad selle kestvuse, kes tagavad selle võimaliku – ma rõhutan: võimaliku – uue etnogeneetilise arengu selles mudelis, et see on eesti rahva püsimine läbi muutuse, või me ei suuda seda kanda, me ei suuda seda protsessi hallata ja selles protsessis rahvusena ellu jääda.

See on nii põhimõtteline küsimus, et rääkida siin ainult rahastamisest, õpetajate olemasolust ja õppematerjalide olemasolust on tehniline takerdumine millessegi, mis lõppkokkuvõttes ei otsusta. Lõppkokkuvõttes otsustab muu: rahvuse enesetunnetuse tugevus, rahvuse võime kohaneda, aga samal ajal kohanemise abil iseendaks jääda.

Sellest seisukohast võttes ma arvan, et me peame tegema mitte ainult haridus‑ ja teadusministrile, vaid ka kultuuriministrile, peaministrile ja paljudele teistele ministritele sellekohaseid arupärimisi. Sest mul on tunne, et meie praegune valitsus ongi selline tehniline valitsus, kes sügavamale ei oska vaadata. Ta näeb kaevuvee pinda ja ta näeb, kas kaevus veepeegel tõuseb või langeb. Aga ta ei näe, mis on selle kaevu põhjas ja kui toitvad on selle kaevu põhjas olevad allikad. Aga nendest allikatest sõltub see, et see kaev kunagi tühjaks ei jääks. Aitäh! 

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun!

10:30 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahaks kolleeg Mart Helmele vastu vaielda, aga tegelikult ei saagi, sest absoluutne enamus sellest, mida ta siin praegu rääkis, on sulatõsi. Niiviisi peaks nägema seda olukorda, ühe väikese-väikese erandiga. Nädal tagasi selles saalis ma esinesin samal teemal – eesti keele õpetamine. Saal oli praktiliselt tühi, oli hiline aeg. Ma lõpuks küll ütlesin seda, ma tegelikult tsiteerisin oma kõnet, mille ma pidasin siin sellest kõnetoolist aastal 2002. Kõik need teesid, mis siin jälle kõlasid, mitte nii pikalt nagu 19 aastat tagasi, on elus ja jõus. See tähendab, et 19 aastaga pole midagi muutunud.

Vaielda kolleeg Helmega saab ainult ühes: meil on vaja neid üksikasju. Meil on vaja tegeleda õpetajate ettevalmistamisega, õppevahenditega. Kuidas saab üldse niiviisi olla, et 1569 tundi eesti keelt venekeelses koolis annavad praktiliselt sama tulemuse, mis oli 30 aastat tagasi?

Kolleegid, paljud teist juhivad autot, sõidate juba kümneid aastaid. Kas see teeb teist automehaanikud? Te sööte vorsti. Taimetoitlased on muidugi siin saalis olemas, aga enamus sööb vorsti. Kas see teeb teist lihunikud? Kas see, et te räägite eesti keelt, teeb teist õpetajad, diplomeeritud filoloogid? Teate, milles probleem on, miks on meil olukord nii kehv olnud 30 aasta jooksul eesti keelega? Sest siin saalis kõik arvavad, et nad teavad paremini kui profid, mida on vaja teha, ja tulemuseks on ainult poliitilised spekulatsioonid, mis ei lõpe üldse mitte mingi tulemusega. Niikaua, kuni me jätkame seda mõttetut debatti, see olukord ka ei muutu. Aitäh!

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit.

10:34 Urmas Reinsalu

Ennekõike on see küsimus poliitilisest tahtest, selle tahte puudumisest ja sellest, kas minnakse kompromissile, mille tulemusena ei ole võimalik realiseerida seda poliitikat, mis tagaks eesti keeleruumi kaitse, seda just nimelt meie haridussüsteemis.

Eelmise koalitsiooni ajal see kokkuleppe tasapind, mille me suutsime saavutada, oli just nimelt seotud rahastamisega – eesti keele õpetamise täiendav rahastamine nii lasteaedades kui ka üldhariduses. Ma arvan, et see oli mõistlik suund, et me seda tegime, sest nüüd on loodud sellega juba platvorm ka õiguslikuks üleminekuks. Selge eesmärk sai võetud ka Riigikogus.

Me mäletame, et me kinnitasime ju põhimõtted, kümme põhimõtet eesti keele kaitseks. Seal oli üks põhimõte, et eelmisel haridustasandil peab lastel olema selline eesti keele oskus, et nad suudavad tõrgeteta lülitada ennast teisele haridustasandile, st põhikooli lõpetanud lapsed saavad eestikeelsesse keskkooli ning keskkooli ja gümnaasiumi lõpetanud lapsed saavad minna eestikeelsesse kõrgkooli. Nüüd on vaja astuda järgmine samm ja see samm peab olema selgelt määratletud: üleminek riigis eestikeelsele üldharidusele.

Kahetsusväärselt on nii eesti keele arengukava kui ka hariduse arengukava äärmiselt eufemiseeritud dokumendid. Need on just nimelt dokumendid, mis peegeldavad paraku poliitilist kompromissi selles põhimõttelises küsimuses. Kui kõneleda õiguslikust raamist ülemineku puhul, siis me peame vaatama, et seda õiguslikku raami peab ka järelevalvega sisustama. See on küsimus, mille puhul ma vaatan otsa proua haridusministrile. On kindlasti olemas usaldus, et ta tegeleb sellega siiralt. Küsimus on, et meil kehtivas õiguses on juba sees, et kutsehariduses on sada protsenti üle mindud eestikeelsele haridusele. Tegelikkuses, ma väidan, ei vasta see tõele. Õiguslikult on loodud üks raam, aga sisuliselt ei ole seda praktikas sisustatud.

Järelikult on esimene küsimus see, et loomulikult tuleb jätkata. Kõigepealt tuleb määratleda poliitiline tahe. Ma arvan, et see parlamendikoosseis peab seda tegema oma kohustusliku suunise abil, ja see suunis ei saa olla liiga laialivalguv, nagu on kirjas praegu nendes arengukavades, mida võib tõlgendada ja tõlgendataksegi. Kui me loeme tänase valitsuse juhtpoliitikute kommentaare, siis need on nagu öö ja päev. Teed lahti venekeelse Delfi, kus kirjutab härra Aab, kuulad peaministrit või haridusministrit ja tundub, et on nagu kaks valitsust, kaks ühes, eks ole, kaks täiesti vastandlikku poliitikat. Kokkuvõttes nad tasalülitavad üksteist. Tulemus on milline? Mitte midagi ei juhtu. Järelikult, me peame selle skalpelliga läbi lõikama ja see läbilõikekoht peab olema poliitilise tahte määratlemisel just nimelt see parlamendisaal.

Nüüd sellest, mis puudutab eesti keele kaitset ja eestikeelse hariduse korraldamist. Me kindlasti mäletame kõik seda dramaatilist võitlust, mis kulges 2019. aasta alul Kohtla-Järve Gümnaasiumi ümber, kus korraga riigi enda rahaga, Euroopa rahaga tehti ilusat kooli, kool vuntsiti üles, ja oleks ilmnenud niisugune transformatsioon, et hoopis eesti lapsed peavad minema faktiliselt venekeelsesse keskkonda. Niisugust olukorda ei tohi kahtlemata lasta juhtuda, ei Ida-Virumaal, Tallinnas ega teistes piirkondades. See on loomulikult riigi hariduspoliitiline vastutus.

Eesti riigis on suur autonoomia üldhariduse korraldamisel antud kohalikele omavalitsustele, kuid ma arvan, et põhiseaduses on sätestatud eesti keele ja kultuuri kaitseks, ka ühiskonna kõigi liikmete hakkamasaamiseks legitiimsed eesmärgid, riik saab ka õigusliku suunisega oma tahet määratleda.

See kahtlemata viib meid sinna, et üldse põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduses see osaline, ütleme, kakskeelne kool, mis on protsendiosadega üles ehitatud – ma küsiksin nõnda: kas see on vastavuses ja kooskõlas Eesti põhiseadusega? Kas see on üldse põhiseaduspärane norm? Sellel võis olla pikka aega tagasi õigustus üleminekusättena, kuid küsimus on selles, kas lõpmatu üleminek üldse ongi oma olemuselt põhiseaduspärane. Seda tuleb käsitleda kui rakendussätet ja rakendussättel peab olema oma n‑ö päikeseloojang ehk sunset. Aitäh teile! 

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

10:39 Riho Breivel

Hea istungi juhataja! Head sõbrad! Proua minister! Mis siin on räägitud, on kõik sulatõde. Aga tegelikult meeldis mulle just kolleeg Stalnuhhini jutt, et see saal pole teinud seda, mida oleks pidanud ammu tegema.

Vaatame üldse kogu seda keeleõpet. Mina idavirumaalasena ja just sellesama Kohtla-Järve 1. keskkooli lõpetanuna, mis on praegu Järve põhikool, tean väga hästi, kuidas need asjad on seal arenenud, kuidas on kasvanud soov eesti keelt õppida ja kuidas on õpitud eesti keelt. Ise olen ma õpetanud mitmes-mitmes koolis, küll mitte eesti keelt, aga eesti keeles.

Kõigepealt, ma ütlen, on üks väga tähtis asi, mis on vaja lahendada muukeelsete laste puhul: on tarvis neid õpetada armastama seda maad ja seda keelt. Eile siin tribüünil oli ka esinejaid, kes ütlesid, et asi on paranenud, vene lapsed või venekeelne seltskond saab  Narvas ja Sillamäel juba aru Eesti olemusest. Saab tõesti, aga selleks on vaja tööd teha, selleks peab olema viidud läbi kas või seesama revisjon venekeelsete koolide raamatukogudes. Ma olen seal käinud. Mis seal on? Seal on suures osas raamatud "Kuidas karastus teras" jne. Vene saatkond viib pidevalt kirjandust nendesse koolidesse ja just sellel eesmärgil, et need lapsed õpiksid seda ja saaksid aru sellest, mis on tegelikult, kuidas öelda, suure Vene impeeriumi kasvatuslik suund. Õnneks jäävad juba teenitud või teenimata puhkusele need pedagoogid, kes on saanud oma hariduse Venemaal ja kes õpetavad ajalugu meie lastele. Sellest tuleb alustada, et need lapsed saaksid aru, kus nad elavad ja mis riiki nad armastavad. See areneb.

Teine tasand on need lapsed ja need inimesed ja lapsevanemad, kes ei ole vene rahvusest, aga kes on olnud sunnitud panema oma lapsed vene kooli. Need on ingerisoomlased, need on poolakad, ukrainlased. Ukraina seltskond, rahvusrühm, käib meil siin ja kurdab, et nad tahaksid oma lapsi eesti kooli panna, nende lapsed peavad vägisi vene koolis ja vene lasteaias õppima. See ei ole normaalne. Selle me peame lahendama, selle me peame lahendama täpselt samuti haridussüsteemi kaudu.

Kuidas seda teha? Me oleme vahendeid kulutanud kümneid aastaid. Mul olid kunagi ka ettepanekud, kuidas pedagooge hästi kiiresti kasvatada ja koolitada. Need on nagu hane selga vesi olnud. Tänaseks on see juba möödanik. Seda enam teha ei ole võimalik, ma ei hakka sellest rääkimagi.

Raha oleme kulutanud sinna, kuhu pole vaja, aga meil on tarvis pedagooge, pedagooge ja veel kord pedagooge, kes õpetavad eesti keeles. Ka vene koolides on tarvis neid pedagooge, kes oskavad eesti keeles kõiki aineid anda. Me räägime kutseharidusest. Jõhvi, Sillamäe ja Narva kutseharidussüsteem on venekeelne. Meistrid ei oska ühtegi sõna eesti keelt, aga kasvatavad neid lapsi, alates juuksuritest ja lõpetades keevitajatega.

Palun kolm minutit juurde! 

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolm minutit lisaks.

10:43 Riho Breivel

Mul on hea sõber, kes õpetas kutsekoolis keevitamist. Ta tuli sealt ära. Ta oli ainuke, kes oskas eesti keeles keevitamist [õpetada].

Vot sihukesed asjad on. Kui me neid inimesi, eestikeelseid, ei saa sinna, kes lähevad ... Ja mitte nagu see sõber, kes nägi vaeva ja õpetas neid lapsi või noormehi keevitama, aga ta rääkis vene keelt nendega, mitte eesti keelt. Ma korduvalt ütlesin temale, et niimoodi ei saa, sa oled meister ja sa pead rääkima nendega ainult eesti keelt, lapsed tahavad seda. Me ise oleme mugavad, laisad, lohakad. Kui me sellest üle saame, siis võib-olla aitab see raha ka, mida me sinna suuname. Jõudu kõigile selles töös! Oleme ise tublid, siis võib-olla me saame sellest üle. Aitäh!

10:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun! 

10:44 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Usun, et keegi teist ei vaidle siin saalis sellele vastu, et haridus on meie tuleviku kõige olulisem osa. Laste hariduse eest võitlevad kõik vanemad, selleks et anda oma lastele parim haridus. Meie noored on juba nii targad, et gümnaasiumihariduse, gümnaasiumi valivad meie lapsed enamikul juhtudel ise, mitte vanemad. Noored juba teavad, kuhu minna, mida õppida, millises koolis on mingi erialaõpetaja parem.

Aga kas kõigil on need võimalused olemas? Ma usun, et aastaid tagasi tehti õige otsus, et hakati ehitama riigigümnaasiumeid. Täna on enamikus maakondades oma riigigümnaasium. Aga on ka piirkondi, kus tegelikkuses head haridust lähedalt saada on keeruline.

Ma räägin siin Peipsi kaldal asuvatest omavalitsustest. Seal on mitu muret. Üks on see, et paljudes kohtades ei ole koolimajad võib-olla nii ilusad, nagu me loodame. Teine mure on see, et pole lapsi nii palju, kui omavalitsus sooviks. Kolmas mure võib-olla on vahel see, et ei ole valida õpetajaid, kelle eesti keele oskus oleks väga hea.

See mure on päris tõsine. Ma vaatan Mustjõe valda, kus on kaks gümnaasiumi: üks eestikeelne Alatskivil ja teine Mustvees, kus mõlemas võib-olla lapsi ei jätku nii palju, kui soovitakse. Samas tekitab see palju pingeid ja probleeme. Teine on Peipsiääre vald, kus ei olegi gümnaasiumi. Alatskivil on küll ilus koolihoone, kuid vene keelt kodus rääkivad lapsed on praegu kahe kooli vahel. Kallastel soovitakse kooli kinni panna, kunagi oli seal gümnaasium. Seal ongi see mure, et lapsi on vähe.

Samas ei ole väikesel omavalitsusel võimekust korralikke ilusaid koolimaju rajada. Ma arvan, et me oleme siin saalis tihti rääkinud ja kuulanud seda juttu, kuidas me aitame kaasa sellele, et kodus vene keelt või muud keelt rääkivad lapsed saaksid õppida eesti keelt. Samas unustame need piirkonnad ära ja nendele omavalitsustele eritoetust ei anna. Siin on see koht, kus me peaksime rohkem ja rohkem vaatama, et alushariduse, alghariduse ja põhikooli puhul oleks kõikidel lastevanematel, kes soovivad, et nende lapsed saaksid õppida oma emakeele kõrval ka eesti keelt, need tingimused olemas. Kahjuks seda täna ei ole ja see tekitab pingeid ja muresid piirkondades, pingeid lastevanemate vahel, omavalitsustes, volikogudes.

Ma usun, et kui sügisel siin riigieelarvet arutatakse ja piike murtakse, on rahandusministril võimalik tuua siia koos eelarvega see, et kõikides piirkondades, kus soovitakse anda head eestikeelset haridust ka muud keelt õppivatele lastele, need võimalused luuakse, ka rahalised võimalused luuakse, et ei oleks vaja enam karta. Mõnes natuke rohkem ääremaal olevas piirkonnas on ka väiksemad gümnaasiumid. Ei ole päris mõistlik vedada bussiga 40–50 kilomeetri kauguselt lapsi kokku. Päev läheb väga pikaks, kui buss peab sõitma mitmest ja mitmest piirkonnast läbi. Laps tõuseb kella kuue ajal, et jõuda poole üheksaks või üheksaks kooli. Päev on siis väga pikk.

Jõudu ja jaksu ministrile õigete mõtete toomisel siia saali! Ma usun, et Riigikogu on valmis toetama, et rohkem ja rohkem saaksid eestlased ja muust rahvusest lapsed eesti keeles õppida. Aitäh! 

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

10:50 Andres Metsoja

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head töökaaslased, eesti keele hoidjad, kaitsjad ja samal ajal ka arendajad! Eesti keel on kõige ilusam keel, kõige südamelähedasem keel, ma arvan, kõigile meile siin saalis. Aga maailmas on väga palju ilusaid keeli. Kindlasti ei peaks ühtegi keelt alavääristama või teda teistest kuidagi kõrgemale tõstma. Aga selge on see, et keel ja kultuur on ühe riigi ja rahva tunnus ja seda tuleb hoida, seda tuleb kaitsta igal pool, igal hetkel, eriti sellisel väikerahval, nagu oleme meie, eestlased.

Minul on olnud õnn oma nahal, oma pere nahal tunda seda, kuidas väikesest võsukesest sirgub koolipoiss ja ühel hetkel läheb ta õppima kooli, kodulähedasse kooli. Poiss nimega ARNO ta sinna määras. See kool on vene kool, Tammsaare kool. Samas on olnud kohalikul omavalitsusel nii palju teotahet ja kainet mõistust, et on aru saadud, et laste tulevik on meie kõigi tulevik ja Eesti riigis peab oskama riigikeelena eesti keelt. Ja lõpuks on otsustatud see üleminek teha. Selles on oma osa olnud ka Marko Šorinil, kes istub siinsamas saalis ja lehvitab. Aga me kõik teame, et ega see ei tule sugugi kergelt. See ei tule kergelt sellepärast, et selle asja nimi on poliitika ja poliitika meie tuleviku, meie laste arvel. Ma olen väga teadlik, et need otsused on rasked.

Aga see jutt sinna juurde, et lastel on kuidagi keeruline saada hakkama sellises kultuurikeskkonnas, kus võib-olla rohkem domineerib slaavi kultuur, võib-olla kõlab tihti vahetunnis vene keel, hoolimata sellest, et esimene klass on avatud ka eestikeelsena ... Võib-olla on probleemiks see, et abiõpetajad, kes on pikapäevarühmas või sotsialiseerivad lapsi peale tunde, ei oska piisavalt eesti keelt ja tekivad väikesed probleemid, kui on vaja vanematega suhelda või anda edasi õpetajale mingit sõnumit ja õpetaja sellest aru ei saa, aga need on ühiskonna üheskoos kasvamise tunnused. Neid juhtub igas ühiskonnas ja see on paratamatu, kui me tahame midagi muuta. Aga ma olen enam kui kindel, et meie perepoeg on selles koolis õnnelik. Ta on õnnelik. Ma arvan, et ta õpib selle muutuse tõttu rohkem, kui ta oleks õppinud tavakoolis. Aga tõsi on see, et need murepisarad, see hämming, mis valdab lapsevanemaid sellel nostalgilisel hetkel, kui nende võsuke läheb esimesse klassi ja kõlavad venekeelsed rütmid ja jalutavad poisid ja tüdrukud, kes räägivad vene keeles, on lastevanemate südames suur, eelkõige eestlaste südames. Aga ma usun, et täpselt samamoodi see mure, et ühel hetkel midagi muutuks nende vene rahvusest inimeste jaoks Eesti ühiskonnas, on suur. Neid mõlemaid osapooli tuleb mõista ja neist tuleb aru saada.

Kui poliitikas on midagi alustatud, siis on selge, et see tuleb lõpuni viia. Kui selline suur muutus meie haridusvõrgus on ette võetud, siis tuleb sellega lõpuni minna. Kõige halvem, mis saab juhtuda, on, et see jääb kuidagi venima, see jääb poolikuks, antakse segaseid sõnumeid ja see kahjustab meie riiki, meie otsustajaid ja tegelikult riigi tulevikku tervikuna. Ma loodan väga, et Pärnu oma haridusstrateegiaga jätkab seda liini. Otsusesse on sisse kirjutatud, et juba järgmisest õppeaastast ei avata ühtegi uut venekeelset klassi. Siiamaani on seda tehtud. Ma loodan, et selles järjepidevuses ollakse sirge selja ja kindla sõnaga ning me tegelikult ühel hetkel ikkagi ei hakka eelistama väikseid venekeelseid klasse, et säilitada venekeelset õpet. Aitäh! Edu meile ja kindlat meelt ja selget eesti keelt Eesti asja ajamisel eesti keeles. Aitäh!

10:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel rohkem sõnasoove ei ole. Sõna on palunud ka veel haridus‑ ja teadusminister. Palun!

10:55 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tahtsin lõpetuseks tänada teid väga pika ja sisuka arutelu eest olulisel teemal ja kinnitada, et me oleme tõesti koalitsioonis kokku leppinud, et me koostame eestikeelse hariduse tegevuskava. Ma olen selle tegevuskava koostamiseks kokku kutsunud ekspertidest koosneva töörühma, kes on tänaseks kaks korda juba kohtunud ja pidanud väga pikki ja sisukaid nõupidamisi. Novembriks peaks see tegevuskava valmis olema.

Siin öösel sai ka öeldud, et tegelikult ju avaliku arvamuse uuringud näitavad seda, et nii eestikeelne kogukond kui ka venekeelne kogukond on arvamusel, et meie lapsed peaksid õppima üheskoos, ühe katuse all. Seda näitavad ka juba reaalsed otsused. Iga aasta tuleb tuhatkond muukeelset last eestikeelsesse haridussüsteemi, kas alusharidusse või põhiharidusse. Küsimus on, kuidas me toetame neid haridusasutusi, selleks et nad saaksid võimalikult hästi hakkama. Kui me neid eestikeelseid haridusasutusi ei toeta ja aina rohkem tuleb sinna muukeelseid lapsi, siis ongi probleem ja häda, sest koolid ei saa nendega hakkama. See ongi meie ülesanne, me peamegi neid haridusasutusi toetama, et eestikeelsed lapsed saaksid väga hea hariduse ja ka muukeelsed lapsed saaksid eestikeelses koolis väga hea hariduse.

Üks asi, mida me kindlasti saame teha, on see, et kõik lapsed saaksid õppida oma emakeelt emakeelena, et eestlased õpiksid eesti keelt emakeelena ja vene keelt võõrkeelena ning venekeelsed lapsed õpiksid oma emakeelt emakeelena ja eesti keelt võõrkeelena. Lisaks on meil vaja kindlasti tegeleda õpetajate keeleõppega. Meil on 1900 õpetajat, kes ei vasta keelenõuetele. Kindlasti on vaja neid õpetajaid motiveerida riigikeelt õppima. Meil on kindlasti vaja arendada vastavat metoodikat. Et muukeelseid lapsi eesti keeles õpetada, ainet õpetada muukeelsetele lastele eesti keeles, selleks on vaja eraldi metoodikaid ja loomulikult on vaja ka õppevahendeid. Kõigeks selleks me oleme planeerinud ka raha.

Ma ootan huviga ka ettepanekuid töörühmalt, et selle teemaga sisuliselt edasi minna nii, et kõik Eesti lapsed saaksid Eesti Vabariigis võimalikult hea hariduse. Aitäh teile arutelu eest ja jõudu meile kõigile selle eesmärgi täitmisel!

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme selle päevakorrapunkti kenasti ammendanud. 


2. 10:58 31 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks kaitseminister Kalle Laanetile

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Vabariigi Valitsus on saatnud meile tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑st 134 taotluse arutada kaitseminister Kalle Laanetile umbusalduse avaldamise nõuet Riigikogu tänasel istungil. Vastavalt sellele on ka Riigikogu esimees täiendanud tänast päevakorda päevakorrapunktiga nr 2, milleks on umbusaldusavalduse arutelu. Selleks, et see tehniliselt ette valmistada, võtan juhataja vaheaja kümme minutit. 

V a h e a e g 

 

11:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, täpsustan korraks üle. Ma saan aru, et osal Riigikogu liikmetel oli küsimusi. Kuna eilne viimane päevakorrapunkt muutus tänaseks esimeseks päevakorrapunktiks, siis umbusaldusavalduse arutelu ongi teine päevakorrapunkt, mille juurde me praegu läheme. Meenutan teile, et umbusaldusavalduse menetlemisel saab kõigepealt sõna umbusaldusavalduse algatajate esindaja. Kõigepealt on 20 minutit algataja esindaja sõnavõtt, seejärel on ministril kuni 20 minutit võimalik vastata ja siis on igal Riigikogu liikmel kuni kaks küsimust. Läbirääkimiste käigus saavad sõna võtta vaid fraktsioonide esindajad. Lõpphääletusel on ministrile avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus.

Nii. Läheme selle päevakorrapunkti arutelu juurde. Kõigepealt palun kõnetooli umbusaldusavalduse esitajate nimel Helir-Valdor Seederi. Palun! Imre Sooäär, teil on protseduuriline küsimus.

11:11 Imre Sooäär

Hea istungi juhataja! Paluks täpsustada, kuidas on täpselt läbirääkimiste korras öeldud, kui palju on sõnavõtuõigusi, kõneõigusi. Kas saate selle ka üle täpsustada?

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma isegi ütlesin seda, et läbirääkimiste käigus on sõnavõimalus ainult fraktsioonide esindajatel. Palun, härra Seeder!

11:11 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Viimastel kuudel oleme pidanud väga palju rääkima riigikaitsest ja Eesti julgeolekust. Kaitseminister on käinud parlamendi ees nii infotundides kui ka arupärimistele vastamas. Need vastused on viinud selleni, et täna on 31 Riigikogu liiget algatanud umbusalduse avaldamise kaitseminister Kalle Laaneti vastu.

Meie arvates ei mõista Kalle Laanet oma rolli kaitseministrina Eesti julgeoleku tagamisel ega teadvusta Eesti keerulist geopoliitilist olukorda. Minister on oma selgituste ja vastustega parlamendi ees avalikkust eksitanud ja vassinud. Minister on kinnitanud, et riigikaitsekulutusi ei vähendata. Riigikaitsekulutusi ei vähendata – ta on korduvalt seda siin rõhutanud. Samuti, et võimekusi ja meie julgeolekuolukorda ei halvendata. Aga ometigi tekib siis küsimus, et kui riigikaitsekulutusi ei vähendata, vaid need lausa kasvavad, siis miks on vaja koondada täiendavalt 270 inimest Kaitseministeeriumi valitsemisalast, tegevväelasi, ametnikke, Kaitseliidu personali. Need kärped on väga rumalad ja kahjustavad Eesti julgeolekut.

Keda me tegelikult petame? Loomulikult vähendatakse riigikaitsekulutusi võrreldes varasemalt kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga ja vähendatakse järgnevatel aastatel RES‑i mahus üle 100 miljoni euro. Rääkida, et on välja mõeldud ja nüüd lõpuks leiutatud riigikaitseline igiliikur, et vähendame kulutusi ja kaitsevõimekus isegi paraneb, mitte ei vähene, see on ju suisa otsene vale.

Personal. Eriti valusad on kärped, mis puudutavad Kaitseliitu. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseline organisatsioon, mis püsib suuresti kõrgel moraalil ja kaitsetahtel. See sõnum, mille me praegu välja anname, et me koondame vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni väikest professionaalset osa, mis on palgaline osa, on täiesti vale samm ja vale signaal sissepoole nendele inimestele, kes panustavad oma aega ja energiat Eesti riigi julgeolekusse. Aga see on vale signaal ka meie liitlastele, meie liitlastele NATO‑s, ja ka meie naabritele, kes NATO‑s ei ole.

Need kärped ei puuduta ju ainult otseselt Kaitseväge ja Kaitseliitu. Need kärped puudutavad ka meie välissuhtlust, diplomaatiat. Tuletame meelde, kui oluline on ühele väikesele riigile usaldusväärne ettearvatav poliitika ja ka diplomaatiline suhtlemine. Me läheme koondama kaitseatašeesid, sh Poolas. Poola on üks meie suuremaid Ida-Euroopa liitlasi ka NATO-koostöö raames. Me oleme jäänud nii vaeseks. Aga tuletame meelde, et Eesti Vabariik ka 1918. aastal ja sellele järgnenud vabadussõjas ei sündinud mitte ainult lahinguväljal, vaid sündis ka koostöös diplomaatidega, targa poliitikaga. Iseseisvuse taastasime me laulva revolutsiooni käigus, kus muusikal, laulul ja pillimängul oli väga oluline roll. Seetõttu ei maksa vähetähtsustada ega alavääristada ka Kaitseväe orkestri likvideerimist sellisel kujul.

Paljude võimekuste edasilükkamine on reaalsus, kuigi esialgu kaitseminister seda eitas. Aga tänaseks on Kaitseväe juhataja kinnitanud, et mitmete võimekuste väljaarendamine lükatakse edasi, praeguses olukorras lükatakse võimekuste väljaarendamine edasi. Praeguses olukorras, kus Läänemere regioonis, vastupidi, mitmed riigid on otsustanud riigikaitsekulutusi suurendada ja ohuhinnang, mis on antud julgeoleku kohta Euroopas laiemalt, aga ka siin Läänemere piirkonnas, on muret tekitav ja pigem halvenev, mitte paranev.

Tulen nüüd tagasi riigi eelarvestrateegia juurde. Siin on ka väga palju vaieldud ja siin on minister ju otseselt vassinud. Miinisadam on planeeritud riigi eelarvestrateegias tulude poolele ehk on planeeritud müüa. Kaitseministeeriumi kantsler on aga kinnitanud, hiljem on tõdenud ka minister ise, et tegelikult ei plaanitagi seda Miinisadamat müüa. Meile on siin puru silma aetud, tulude poolele on planeeritud õhku. Miinisadama müüki ei ole valitsus tegelikult planeerinud. Loodetavasti, kui jõutakse tegeliku riigieelarve vastuvõtmiseni, siis me saame teada tõe, kas kavatsetakse Miinisadamaga midagi ette võtta ja mida kavatsetakse ette võtta. Osa pikaajalisi investeeringuid ja võimekuse väljaarendamisi lükatakse teadmata kaugusesse edasi. Seega, seni kehtivad arengukavad tuleb ümber vaadata.

Nüüd orkestrist. Sellesse võib ju suhtuda nii ja naa. Kas Kaitseministeeriumi valitsemisalas otseselt ühe orkestri rahastamine peaks olema prioriteet või mitte? Kas see on sümbol, kas see on osa kultuurist? Jah, see on kõike seda. See on ka osa kaitsevõimest. Ka kaitsejõud ja sõjavägi on osa kultuurist, ja vastupidi. See, mis praegu selle orkestriga toimub, on ju nörritamine. Nüüd koondatakse inimesed ära, makstakse neile aastane hüvitis ja siis mingisugusel kujul tekitatakse aseaine muuseumi juurde, sõjamuuseumi juurde. Mida see tähendab? Kas muuseumi ei rahastata Eesti riigi maksumaksja arvel? Kas seda rahastavad siis Läti maksumaksjad? Ei, see tuleb ju ka Eesti riigieelarvest. See tuleb ju ka Eesti riigieelarvest.

Selline käitumine on arusaamatu. Sellele on reageerinud ka teised ministrid. Keskerakonna minister, kultuuriminister, Reformierakonna koalitsioonipartner, on öelnud, et selline tegevus ei ole kooskõlas Eesti huvidega. Nii et tegelikult on ka koalitsioonipartner kõige kõrgemal tasemel, ministri tasemel andnud hinnangu sellele tegevusele, et Eesti huvides ei ole see, mida kaitseminister on kärbetega välja pakkunud.

Kärbete kohta on ka Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht minister Jaak Aab öelnud, et kaitseminister peaks oma kärpeettepanekud ümber vaatama. Siit me võime väga selgelt järeldada, et see ei ole laiapõhjaline ja koalitsiooni ühtne otsus minna kärpeid tegema, vaid siit võib selgelt välja lugeda, et see on väga tugev kaitseministri isiklik initsiatiiv. Vähemalt ei ole Riigikogu ees arupärimistele vastamistest kumanud läbi see, et oleks laiapõhjaline valitsuse tugi nendel otsustel taga, kui koalitsioonipartnerid, ministrid, teised valitsuse liikmed teevad taolisi avaldusi ja hinnanguid.

Kaplaniteenistus. Täpselt samamoodi on kaitsevõime jaoks oluline kaitseväelaste psühholoogiline ja hingeline seisund, et olla moraalselt valmis tegutsema Eesti kaitse nimel ootamatute arengute korral. Meie noormehed, kes käivad missioonidel, satuvad väga erinevatesse, väga keerulistesse situatsioonidesse.

Nii nagu ma ütlesin, mitmed riigid on valinud Läänemere regioonis teistsuguse tee, riigikaitsekulutuste suurendamise tee. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on see olnud õige valik. Meil ei ole mõistlik ujuda vastuvoolu.

Isamaa Erakond on alati toetanud konservatiivset rahanduspoliitikat ja seda, et me ei elaks üle jõu. Aga meie keel, kultuur, meie tervishoiusüsteemi ja haridussüsteemi rahastamine ning kõik muu, mis meie ühiskonna jaoks on vajalik ja Eesti riigi toimimise aluseks, saavad [olemas] olla siis, kui meil on tagatud julgeolek, esmaselt on tagatud riiklik iseseisvus ja julgeolek. Kui meil seda ei ole, siis ei ole mõtet panustada ka teistesse eluvaldkondadesse ja nende arendamisse. Nii et küsimus ei ole põhimõtteliselt kokkuhoiuvajaduses – kokku hoida võiks ja seda peakski tegema mõistlikus ulatuses –, vaid selles, milliste kärbete juurde on mindud.

Laiemalt võttes, me oleme rääkinud siin huviharidusest, me oleme rääkinud eluasemeintresside hüvitamise lõpetamisest ja paljust muust, mis on ka täiesti ebamõistlikud kärped. Aga eriti suure mahuga ja ebaproportsionaalsed on need Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Küsime siis, kust ikkagi king pigistab. Samal ajal kavatseb valitsus hakata ehitama Keskkonnaministeeriumile kümnetesse miljonitesse ulatuva maksumusega uut kontorihoonet. Aga riigikaitseks meil raha ei jätku. Me peame 270 inimest eesliinilt koondama, et ehitada Keskkonnaministeeriumile just praegu kontorihoonet. Nii kitsas on Eesti riigis. Ei ole usutav. Need kärped tehakse vale koha pealt. Kui minister õigustab ja kaitseb neid ettepanekuid, siis on see täiesti arusaamatu.

Nii et küsimus ei puuduta mitte ainult Kaitseväega seotud inimesi ja neid, kes muretsevad Eesti riigikaitse pärast. Ka kultuuriavalikkus ja üldsus on pöördunud avaliku kirjaga nii valitsusliikmete kui ka Riigikogu liikmete poole ega ole tänaseks saanud selget ja mõistlikku vastust.

Väga paljud inimesed on pöördunud ka Riigikogu liikmete poole ja küsinud, aga miks te midagi ette ei võta. Aga miks te midagi ette ei võta? Jah, me oleme esitanud arupärimisi. Kindlasti me esitame sügisel alternatiivsed ettepanekud, mis puudutavad riigieelarve koostamist, sest riigi eelarvestrateegiat Riigikogu ja opositsioon täiendada ja muuta ei saa. See on valitsuse pädevus, valitsuse ainupädevus. Küll aga me saame kaasa rääkida riigieelarve koostamisel. Kindlasti me teeme ka oma muudatusettepanekud. Aga ma väga loodan, et need signaalid ja viimased ülevaated, mis kajastavad Eesti majanduse arengut ja prognoosi lähitulevikuks ja mis on pigem positiivsed, annavad lootust selleks, et niisuguseid arulagedaid otsuseid valitsus langetama ei peaks. Mida varem need otsused ümber vaadatakse, seda vähem pingeid ühiskonnas ja seda parem.

Aga paraku ei kaitseminister ega ka siin eile esinenud haridusminister ei näidanud üles valmisolekut – isegi siis, kui tegelik majanduse areng ja maksude laekumine osutuvad oluliselt paremaks, kui on olnud varasemad prognoosid –, et nad need otsused ümber vaataksid.

Tänane umbusaldusavaldus on märguanne ja surve ka selleks, et kaitseminister mõtleks ja valitsus mõtleks väga tõsiselt sellele, et need otsused tuleb ümber vaadata. Sellest kõigest tulenevalt on 31 Riigikogu liiget algatanud umbusaldusavalduse. Me loodame, et see umbusaldusavalduse arutelu aitab kaasa arukamate otsusteni jõudmisele ning viib koalitsioonipoliitikud arusaamale ja veendumusele, et on mõistlik vaadata läbi need varasemad otsused, eriti muutuvas olukorras, arvestades ka tagasisidet avalikkuselt ja ühiskonnalt ning arvestades Eesti väga keerulist geopoliitilist olukorda ja julgeolekuolukorda, mis meie piiride lähedal on ääretult ärev ja ebastabiilne. Aitäh!

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on kõnepulti oodatud kaitseminister Kalle Laanet. Palun!

11:25 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed ja umbusaldusavaldusele allakirjutanud! Mul on selles mõttes hea meel teie ees olla, et järelikult on mind märgatud. Poliitiku jaoks on kõige tähtsam see, et saadakse aru, et poliitik midagi ka teeb.

Aga ma alustan sellest, et Eesti riigi kaitse, riigi julgeolek on minu jaoks isiklikult, Reformierakonna jaoks ja koalitsiooni jaoks prioriteet ja ääretult oluline. Selle umbusaldusavalduse teksti oli kirjutatud, et mina valetan, vassin ega tea riigikaitsest mitte midagi. Jah, ma kindlasti ei ole tippspetsialist sõjalise riigikaitse valdkonnas, aga valetanud ja vassinud mina ei ole.

Kui lugupeetud Seeder just hetk tagasi ütles, et Poola kaitseatašee koht koondatakse, siis ma ütlen vastu, et ta valetab: ei koondata. Kui me räägime eelarvest, siis RES‑i, mis on valitsuse dokument, eelmine valitsus koos eelkõige rahandusministri, ühe koalitsioonipartneri juhtisikuga, kirjutas hulganisti õhku, seda, mis on tegelikult ebareaalne. Ja sellepärast me täna olemegi selles pildis, mida me siin arutame.

Räägime numbritest. Kaitsekulude kogumaht aastal 2020 oli 622,9 miljonit eurot, aastal 2021 on see 646,0 eurot, aastaks 2022 on planeeritud 712,3 miljonit eurot, 2023 on see 700,3 miljonit, 2024 praeguse seisuga 697,1 miljonit ja 2025 kuni 717,3 miljonit eurot.

Aga me teame, kõik siin saalis olijad, et RES on valitsuse poliitiline dokument, lähtuvalt sellest, mida võiks selles rahalises ja majandussituatsioonis sel hetkel planeerida. Teie, lugupeetud Riigikogu liikmed, ei ole seda kinnitanud, see ei ole seadus. Te teate ka seda, et RES vaadatakse igal aastal üle. Nii et rääkida siin, kuidas maailm kukub kokku ja kuidas me ei seisa riigikaitse eest, on vale.

Järgmisel aastal investeeritakse 277 miljonit eurot. Jah, me hoiame riigikaitse valdkonnas igapäevakuludes kokku, selleks et investeerida meie riigi sõjalise kaitse võimekusse. Eile ma lugesin ette, mis on põhilised suunad, kuhu investeeritakse.

Aga ma tänan teid, et ma saan teie ees täna seista ja teie küsimustele vastata. Ootan teie küsimusi.

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Nende küsimustega alustab Leo Kunnas. Palun!

11:29 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Meil on kahju, et me täna selles olukorras oleme. Aga mu küsimus puudutab strateegiat 2035, mille koalitsioonisaadikud siin saalis 12. mail maha hääletasid ja kus me pakkusime välja, et kaitsekulud peaks tõstma 2,6%‑ni ning me peaks hoidma seda kümnendi lõpuni ja kui vaja, võtma selleks laenu. Oskad sa selgitada, miks saadikud seda tegid?

11:29 Kaitseminister Kalle Laanet

Lühike vastus on see, et ma ei oska seda selgitada. Seal on kindlasti väga olulised põhjused. Aga mis puudutab riigikaitse arengukava, siis 1. septembriks on Kaitseministeeriumil kohustus ja kokkulepe esitada Vabariigi Valitsusele järgmise kümne aasta riigikaitse arengukava ja kõik Riigikogu liikmed on enam kui oodatud oma sisendit sinna andma.

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

11:30 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ütlen kohe välja, et ma ei nõustu algatajatega. Ma ei leia, et vähemalt seni teadaoleva info põhjal oleksid sa korda saatnud midagi sellist, mis vääriks umbusaldamist. Aga küllap annab see kõnetool täna võib-olla sulle võimaluse need asjad paremini selgeks või lahti rääkida. Üks teemasid on tõepoolest Kaitseväe orkester. Kaitseväe orkester on alati olnud üks osa Kaitseväe vereringest. See ei ole olnud lihtsalt tellimusorkester. Neil on natuke teistmoodi rüht, teistmoodi marsisamm tänu sellele, et nad peavad igal aastal vastama NATO nõuetele, tegema ära kõik needsamad füüsilised katsed, mida on teinud ülejäänud Kaitsevägi. See ka garanteerib, et neil on sama hingus nagu Kaitseväel. Kui nüüd saata nad muuseumisse n‑ö museaalideks, siis esiteks, on nad piisavalt vanad? Kas see on ikka lõplik ja õige otsus? Võib-olla siiski tasuks näha neid uhkusena, osana meie Kaitseväe süsteemist, sellestsamast vereringest, ja leida mingisugune muu, parem lahendus?

11:31 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea küsija! Ma usun, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas töötamine ei ole museaaliks olemine ja et see on uhke. Mina arvan, et see peaks nii olema. Orkester jätkab Kaitseministeeriumi valitsemisalas, mille üks osa on sõjamuuseum.

11:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:31 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea umbusaldatav! Mul on hea meel kuulda seda, et riigikaitse on teie jaoks väga oluline. Aga kahtlustan, et tegemist on sellise trafarettlausega, mitte päris tõsiselt võetava lausega. Seepärast on küsimus selles, et kas teil on meie poliitikutele öelda mõni tõsiselt hea mõte, kuidas peatada meie kaitsevõime, meie riikliku väärikuse ja kaitsemoraali langust.

11:32 Kaitseminister Kalle Laanet

See algab siit saalist.

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

11:32 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma olen väga mures, kui ma vaatan seda, et Kaitseliidus on plaan koondada 40 inimest veel selle 270 sees, mis see kärbe kokku on. Kas te võiksite täpsemalt avada, missugused ametikohad need siis on, mis Kaitseliidus löögi alla lähevad, on need malevapealikud, on need instruktorid, on see Kaitseväe kooli personal? Ilmselt, ma arvan, väga paljud praegu vaatavad seda ülekannet. Millised ametikohad need on, mida me koondama hakkame?

11:32 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma arvan, et väga paljud ei vaata seda ülekannet, sest need ülekanded siit saalist on devalveerunud. See on punkt üks. Punkt kaks on see, et Kaitseliidu peastaabi põhifunktsioon on rahuaegne funktsioon ja Kaitseväe peastaap on võtmas neid funktsioone üle. Nii et mitte midagi sellist ei ole juhtumas, mis võiks kahjustada meie kaitsevõimet, vaid tegelikult see tugevdab meie kaitsevõimet.

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

11:33 Riho Breivel

Aitäh, hea juhataja! Hea Kalle! Ma tean sind, tunnen aastaid-aastaid ja tean, et tegelikult oled sa südamest Eesti riigi kaitsevõime tugevdamise poolt. Aga sa oled praegu pandud väga halba olukorda. Mul on selline tunne, et toimib nagu see motivatsiooni, kuidas öelda, faktor, mis on totaalrežiimides, et lubad peksa anda ja siis pärast ei anna peksa, siis oled motiveerinud seda ühiskonda palju rohkem. Praegu tundub, et selle rahaga on täpselt sama, et võtame ära, võtame ära, aga lõpuks ei võtagi ära.

Aga ma tahan sulle öelda ikkagi, et seesama kaitsejõudude orkester – ma ei ole sellega mitte mingil juhul nõus, et ministeeriumi all on ta täpselt sama väärikas kui kaitsejõudude all. Ma olen sellega tegelenud ja tean, et kaitsevaimsuse kujundamine ei ole ühe päeva küsimus. Palun vaata see asi üle ja ära tee rumalusi! 

11:34 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Riho, soojade sõnade eest! Sa saad ju täpselt samamoodi aru nagu mina: kui sa oled juht ja sa lähed tavasituatsioonis muutma oma alluva, kes on üksuse juht, otsust, siis sa pead ka selle juhi välja vahetama. Mina usaldan Martin Heremit ega kavatse teda välja vahetada. Nii et orkester liigub Kaitseministeeriumi alla. Ma arvan, et mingil ajahetkel saavad kõik aru, et see oli õige otsus.

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

11:35 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma saan aru, Kalle, et ministriametis pead sa meeskonnatööd tegema ja tegema ka teatud otsuseid, mis on koalitsioonis kokku lepitud. Ja ma saan ka aru, et sa oled kuidagi eesliinile sattunud tänu sellele, et sinu alluvad on võidelnud kärbete vastu. Aga ma tahaks su käest ka küsida. Su erakonnakaaslane Ants Laaneots on öelnud, et kaitsekulusid kärbib ainult viies kolonn. Kuidas sa kommenteerid seda lauset ja mõtet? Kas meie tänane koalitsioon on kuidagi seotud viienda kolonniga või mis seal taga võiks olla?

11:35 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Aivar! Ma küsin võib-olla retooriliselt, et kas 712,3 on suurem number kui 646,0? Seda, mida Ants Laaneots mõtles oma arvamusega, saate pärast koridoris küsida.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

11:36 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea umbusaldatav! Te nimetasite varem, et eelmine valitsus kirjutas kaitse-eelarvesse sisse terve hulga tühja õhku. Palun selgitage, kas see oli vihje keskmaa õhutõrjele ja kas te olete tõepoolest lõplikult loobunud ja alla andnud selle olulise võimelünga täitmise osas?

11:36 Kaitseminister Kalle Laanet

Õhk kirjutati riigi eelarvestrateegiasse, mis oli aluseks.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Šorin, palun!

11:36 Marko Šorin

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mina küsin umbusaldajate kohta statistilise küsimuse. Kui paljud umbusaldajad on ise ajateenistuse ajal Eesti kaitseväe vormi kandnud?

11:37 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Väga hea küsimus, palun järgmine. Kahjuks jään vastuse võlgu, ma ei tea. Aga ma täpsustan selle üle, kui see võimalik on, ja siis annan teada.

11:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

11:37 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Niipea kui te ametisse astusite, oli teie üks esimesi muresid, et teile ei meeldi ajateenistuse termin. Mis kala teil selle ajateenistusega on? Kunagi tegi teie erakond meeleheitlikke pingutusi, et muuta meie armee Läti [armeega] võrdseks. Ja vaat ei õnnestunud, viisite ajateenijate arvu küll nii alla kui vähegi võimalik. Aga mis kala teil on selle ajateenistuse terminiga, mis tal viga on ja mida te siis asemele pakute?

11:37 Kaitseminister Kalle Laanet

Tänan sisulise küsimuse eest! Ajateenistuse sõna ei väljenda tegelikult seda tegevust, mida noored 8 ja 11 kuu jooksul teevad, nad ei teeni ju mingit aega, vaid nad tegelevad väljaõppega, et Eesti riiki kaitsta.

See, mis puudutab 2007. aastat ja tollel hetkel avaldatud Jürgen Ligi arvamust, siis see oli hetkel ainult arvamus, seda pole keegi isegi erakonnas tõsiselt kaalunud ega olnud see ka erakonna mõte kuskilt otsast, see oli lihtsalt üks tolle hetke mõte.

11:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

11:38 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kaitsetahet saab võimestada n‑ö füüsilise keskkonnaga ja asjadega, mis maksavad raha. Sellist kaitsetahet rahas mõõta on keeruline. Aga minu küsimus tuleb Kaitseliidu kontekstis. Me mõlemad teame, et Saaremaa sai endale uue keskuse, järjekorras oli ja on Pärnu, kes soovis ka uut maja. Diskussioonis jõudsime juba eelmises koalitsioonis sinnamaani, et tegelikult äkki ikkagi vana korda teha oleks õigem. Tartu malev ootab samamoodi panust. Kas nüüd need kärped puudutavad ka Kaitseliidu investeeringuid? Eks need otsused on ülemal vaja teha tõepoolest Kaitseliidu eelarve sees, aga selle füüsilise keskkonna arendamine on üks lahutamatu osa kaitsetahtest ja võimearendusest. Kuidas sellega lood on?

11:39 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Andres, selle küsimuse eest! Nagu on ju mitmeid kordi rõhutatud ka siit puldist, et kokkuhoiukohad puudutavad tegevuskulusid ehk majandamiskulu ja personalikulu. Minule teadaolevalt ei ole investeerimisplaane ja seda, mis puudutab neid hooneid, muudetud.

11:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

11:39 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Lugupeetud minister! Kõigepealt ma tuletaksin meelde, miks te täna siin  puldis üldse olete. Kaks peamist põhjust. Esimene etteheide meil teile on see, et te ei seisa oma valdkonna eest. Teine etteheide on see, et te ei ole olnud aus ei avalikkusega ega Riigikoguga. Selle mitteaususega te olete siin jätkanud ka puldis olles. Mina olevat kuidagi süüdi selles, et täna tuleb teil kärpida, et olevat mingi bluff või mingid valed numbrid kuskil. See on täielik jama. Eelmises RES‑is olid ette nähtud väga suured investeeringud riigikaitse valdkonda ja meie erakond oli valmis tegema veel suuremaid investeeringuid. See, et ühtlasi olid eelarvelaekumised prognoositud väga väikeseks – ma teadsin juba eelmisel sügisel, et see ei vasta tõele, ja selle tõttu väga palju oma pead ei vaevanud nendega. Kärpevajadus tegelikult puudub.

Mul on lihtne küsimus. Kui te kogu aeg räägite, et tegelikult tulud kasvavad ja riigieelarves kaitsekulud muudkui kasvavad, siis miks te tegelete kärpimisega? Miks te koondate inimesi ja tegelete orkestrite sulgemisega?

11:40 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Ma meenutan seda aega, kui lugupeetud [endine] rahandusminister oli siin saalis ja vastas umbusaldusavaldusele ja ka erinevatele teistele küsimustele. Üks põhiline sõnum oli see, et riigisektorit on liiga palju. Aga see selleks.

Ärileht, Delfi, 08.09.2020: "Rahandusminister: suure raha juures on oht, et paneme selle kohtadesse, kus see tagasi ei tule. Aga teeme ka praegu rumalaid kulutusi." Tsiteerin: "Helme märkis, et kuigi ta on toetab mõletamat teemat, siis kaitsekulutused, mis on fikseeritud 2% tasemel SKPst, peaksid praeguses olukorras, mil sisemajanduse kogutoodang väheneb samuti vähenema."

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

 Heiki Hepner, palun! 

11:41 Heiki Hepner

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Te väidate, et te ei kavanda kaitsekulude vähendamist. Aga loomulikult, kui vaadata eelmist RES‑i ja tänast, siis see nii ei ole. Numbritega võib ju žongleerida ja väita mida iganes. See ongi mõnes mõttes üks teie umbusaldamise põhjusi. Eile me arutasime siin huvihariduse raha vähendamist ja vähemalt minister ausalt ütles, et tal on väga kahju, et ta on sellise otsuse teinud. Ta oli aus ja siiras. Probleem, et te ei ole aus ja siiras, ongi üks põhjusi. Aga küsimus: miks te siis ikkagi koondate personali, miks te vähendate Kaitseväes töötavate inimeste arvu, kui ei ole vaja koondada, kui raha ei jää vähemaks?

11:42 Kaitseminister Kalle Laanet

Raha, hea küsija, ei jää vähemaks. Selleks, et veelgi rohkem võimestada meie kaitsevõimet, sõjalist kaitsevõimet, me tõstame eelarvet sisemiselt ringi ehk tegevuskuludest investeeringutesse. Ja teinekord, kui te räägite, et ma valetan, siis tooge konkreetsed näited.

11:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ei meeldi mulle ka see Kaitseväe orkestri n‑ö kohitsemine. Aga me eile kohtusime varahommikul ja ausalt öeldes siseminister jättis mulle sinuga võrreldes ikka väga kohutava mulje. Sa olid otsekohene ja avameelne. Ausalt öeldes tunnen sulle kaasa, naised on sind oma kinnismõtetega tanki pannud. Mul on sulle kaks küsimust. Tõnis Kaumann, helilooja, on suurepäraseid uusvanasõnu välja pakkunud. Üks neist, mis käib ka armee kohta ja sinu kohta, on, et hea kärbe võidab võõra väe. Ja teine on, et kes kevadel kärbib, see  sügisel läheb. Ma küsin sinu kui kaitseministri käest, kuidas sa seda uusvanasõna kommenteeriks, et hea kärbe võidab võõra väe.

11:44 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma arvan, et nii ongi: hea kärbe võidab võõra väe. Ja eks ma lähen siis, kui Riigikogu saal seda otsustab.

11:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

11:44 Helir-Valdor Seeder

Auväärt minister! Mina ei ole midagi välja mõelnud, mis puudutab ka atašeede võimalikku koondamist. Vaatasin täpselt järele mälu värskendamiseks. 1. juuni ajakirjanduses ilmus informatsioon, kus nii kaitseminister kui ka Kaitseväe juhataja kommenteerivad kärpeettepanekuid ja ‑plaane. Siin on sõnaselgelt kirjas: samuti plaanib Kaitseministeerium loobuda kaitseatašeest Varssavis ja Tbilisis. Nii et toetun sellele informatsioonile, mis on Kaitseväe juhataja ja ministri suu kaudu tulnud. Ma ei ole kuulnud, et avalikus ruumis oleks seda ümber lükatud. Aga see selleks.

Oma lühikeses sõnavõtus te ütlesite, et RES on lihtsalt plaan, poliitiline kava, mida valitsus planeerib, ja see ei pruugigi olla täpne ja tegelik. Kas sellest võib siis välja lugeda, et kui niisugused uitmõtted või plaan, mis valitsusel on ja mille tulemusena juba reaalselt 270 inimest koondatakse, orkester likvideeritakse, kaplaniteenistus likvideeritakse, viiakse kõik ellu ja siis selgub, et plaan muutub, siis pööratakse ka protsess tagasi?

11:45 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Igal aastal vaadatakse ju RES üle.

11:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:45 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Kalle! Sind kuulates tulevad mulle meelde Charles de Gaulle'i sõnad, et poliitika on selline asi, mida ei tohi usaldada poliitikutele. Aga millise hea soovituse, südamest tuleva soovituse annaksid sa meie poliitikutele, et me saaksime endale hea, pädeva ja oma valdkonna eest hoolitseva kaitseministri?

11:45 Kaitseminister Kalle Laanet

Eks kaitseminister tuleb ju ka tavapäraselt poliitikute hulgast. Ma arvan, et kõige lihtsam on poliitikute mainet ja lippu kõrgel hoida, mitte seda alla tuua.

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

11:46 Rene Kokk

Aitäh! Hea minister! Ma täpsustan oma eelmist küsimust. Kas ma sain õigesti aru, et need 40 kohta Kaitseliidus, mille kärpimisest me räägime, on plaan teha Kaitseväe peastaabi ametikohtade arvel, viies need üle Kaitseväe peastaapi? Kas ma saan õigesti aru?

11:46 Kaitseminister Kalle Laanet

Laias laastus, suuremas osas küll, mitte kõik.

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

11:46 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud minister! Te ei vastanud Seederi küsimusele Poola sõjaatašee kohta. Meil väliskomisjonis, kui räägiti, missugused kohad kärbitakse, oli viimane informatsioon küll see, et Poolas sõjaatašee koht kaotatakse. Kui teil on teistsugune informatsioon, siis ma tahaks teada, milline see on ja kui värske see on ja kust pidi Seeder seda teadma, kui isegi väliskomisjonis ei ole muud informatsiooni meil siiamaani olnud. Ja siis üks retooriline küsimus: kas 5,02 on palju suurem kui 5,12?

11:47 Kaitseminister Kalle Laanet

Retoorilisele küsimusele ei pea ma vastama. (Naerab.) Aga jah, ma oma sissejuhatuses ütlesin täpselt samamoodi seda, et Poola kaitseatašee ametikoht säilib. See oli arutelul, aga mitte otsuses.

11:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun! 

11:47 Priit Sibul

Aitäh! Need küsimused, mida teie arutate ja mille põhjal meie peame otsuseid tegema – läheb ikka väga keeruliseks, kui kõiki väljakäidud ideid ja arutelusid avalikult ümber ei lükata, aga siis te tulete ja ütlete, et need tegelikult olid arutelud, mis ei jõuagi otsustesse. Huvitav! 

23. märtsil ütlesite te, et enam ei ole võimalik nii, nagu 2009. aastal oli, et sisemiste ressursside arvel on võimalik toimetada, et riigikaitse arengukava 2030 koostades juba tehti olulisi sisemisi kärpeid nii püsikuludes kui ka sõjaliste üksuste muutmises. Epideemiajärgse majandusprognoosi põhiselt 2% tasemele jäämine tähendaks sisuliselt senistes plaanides oleva sõjalise struktuuri kärpimist. Nüüd te rääkisite sellest, kuidas praegune 2,3 ongi sama, nagu enne oli 2%. Mul on küsimus: mis siis vahepeal nende kolme kuuga juhtunud on, et te olete jõudnud kärbeteni, mille kohta te veel 23. märtsil ütlesite, et ei ole mõistlik ja sisemisi ressursse pole?

11:48 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma saan teie heale küsimusele vastata selliselt, et riigikaitsekulutused on ainukene tänasel päeval välja öeldud valdkond, kus järgmisel aastal riigieelarve kasvab. Punkt üks. Punkt kaks on see, et uus valitsus, kes oli siis ametis olnud mõned kuud, sai aru, mis on riigi rahaline seis. Kahjuks see selgus ei saabunud kohe järgmisel päeval ja see toodi selles ajaraamistikus sisse. Kolmandaks tahan öelda seda, nagu ma alguses ka ütlesin, et ma seisan senikaua, kuni ma olen poliitik, Eesti inimene, Riigikogu liige kas või, Eesti riigikaitse tugevdamise eest.

11:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

11:49 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Mõned märkused teie seniste vastuste kohta. Kui te ütlete, et teie usaldate Martin Heremit, siis see on küll väga veider, sellepärast et just nimelt Martin Heremi väljaütlemised ja talitsematud sammud, mis, me oleme aru saanud, ei olnud ka teiega kooskõlastatud, on üks põhjusi, miks te praegu siin umbusaldatav olete. Kui te sellist meest usaldate, siis on küll kummaline lugu. Teine küsimus on see, et Martin Herem ei ole võimeline kasutama seda eelarvelist raha, mis teie väitel kaitsekulutuste osas kasvab, meie tegeliku kaitsevõime tõstmiseks. Ka see on põhjus, miks te ei saaks teda usaldada ega peaks teda usaldama. Küsimus on mul selles: kui te rahuajal ei suuda kaitsta oma valdkonna inimesi, orkestrante, muid töötajaid, siis mismoodi te kujutate ette, et te sõjaolukorras suudate kaitsta inimesi, kes lähevad oma eluga riskima?

11:50 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Tänan nende kommentaaride ja märkuste eest. Ma kaitsen Kaitseministeeriumi valdkonnas töötavaid inimesi, tõstes nad Kaitseväest Kaitseministeeriumi alla orkestri näol.

11:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

11:51 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Millise analüüsi alusel riigikaitse valdkonna kärped on tehtud ja milline on nende kärbete mõju? Kes tegi mõjuanalüüsi ja mida see analüüs ütleb?

11:51 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Mina kaitseministrina ütlesin oma valdkonna juhtidele, et nad peavad leidma tegevuskuludes 5% ulatuses kärpekohti, ja nemad tulid oma ettepanekutega ministri juurde. Sellest lähtuvalt tehti otsused.

11:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

11:51 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma sooviks küsida konkreetsemalt. Millega te olulisi võimekuste muutusi plaanite kompenseerida? Konkreetselt huvitab mind keskmaa õhutõrje, mis on äärmiselt oluline ka liitlastega koostegevuse seisukohalt. Eelmisel aastal oli üsna lähedal, et see saaks teoks, aga viimaste infokildude põhjal saan ma aru, et see kõneks ei ole. Millega te plaanite seda kompenseerida?

11:52 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea kindral, küsimuse eest! 1. september on see tähtaeg, kui me peame esitama valitsusele uuesti riigikaitse arengukava. Ootan teie sisendit, mismoodi see kõige paremal moel võiks välja näha.

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

11:52 Jaak Valge

Lugupeetud minister! Ma natukene sekundeerin oma kaaslasele Paul Puustusmaale ja küsin jätkuküsimuse. Tema küsimus oli nimelt selline, et kas teil on mõni hea mõte, kuidas peatada meie riigi kaitsevõime, riikliku väärikuse ja Kaitseväe moraali langus. Teie vastasite endale iseloomulikult, sõjamehelikult nagu lakoonlane: see algab siit saalist. Ma usun seda, et te vääriksite tunnustust, kui te mõtlesite selle lausega oma koalitsioonikaaslasi, kes nimelt siin saalis on hääletanud kärpekavade poolt, ja ütleksite nüüd selle selgelt välja. Kas see on nii? Keda te mõtlesite?

11:53 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea küsija! Ega kaitsetahe ei seisne ainult rahas. Kaitsetahe koosneb väga paljudest komponentidest, millest üks on kindlasti Riigikogu liikmete eeskuju, sõnakasutus, see, kuidas nad osalevad igapäevaselt meie riigi laiapindses kaitses jne. Kui teie arvate, et kõik sõltub rahast, siis ütlen, et raha on üks väheseid vahendeid kogu selles protsessis.

11:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

11:54 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Muidugi võib tsiteerida Delfit. Siis te lähete lihtsalt sedasama rada, et te levitate siin edasi valesid. Aga oleks hea olnud, kui sellele tsitaadile oleks ka kontekst lisatud. See, mille eest mina võitlesin eelmisel sügisel ja mille eest meie erakond võitles eelmisel sügisel, oli, et riigikaitse-eelarve oleks ratsionaalsemalt kasutatud ja koos sellega antaks raha juurde konkreetsetele investeeringutele. Lõpuks nii tegimegi, lõpuks suurendasime olulisel määral riigikaitseraha. 

Aga te tegelikult ikkagi ei vastanud ju küsimusele. Mu küsimus oli: kui raha tuleb juurde, siis miks on vaja praegu kärpida; kui raha tuleb juurde, siis miks on vaja koondada inimesi? Te mainisite siin ühele teisele küsimusele vastates, et nende kokkuhoiukohtade arvel saab mingeid võimekusi suurendada. Mis need võimekused siis on, mida suurendatakse võrreldes seniste plaanidega? Mida nende inimeste kärbitud palkade, kärbitud bändide ja kõikide nende asjade eest siis juurde tehakse,  mida enne plaanis ei olnud? Ja kui raha tuleb juurde, siis miks üldse on vaja kärpida?

11:55 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Ma loodan, et lugupeetud Riigikogu liige, asespiiker ja endine rahandusminister teab ka seda, et kaitsevaldkonnas on plaanid hästi pikad. On kümneaastane plaan ehk RKAK, on nelja-aastane plaan ehk KMAK. Nende plaanide raames ju ka tegutsetakse. Üldjuhul võetakse aluseks koalitsioonileping, see, mis seal kokku lepitakse. Loomulikult on mingisuguseks aluseks kindlasti ka riigi eelarvestrateegia ehk riigi rahaline prognoos. Koalitsioonilepingu nurgakivi on see, et kaitse-eelarve on vähemalt 2% SKT‑st. Sinna lisanduvad kaitseinvesteeringute programm ja HNS ehk vastuvõtva riigi kulutused. Seda lepingupunkti täidetakse väga täpselt. Ma väga loodan loomulikult seda, et ka järgmine valitsuskoalitsioon, mis tuleb peale 2023. aastat, või seesama, kes jätkab, sama suunda hoiab, et Eesti kaitsevõime paraneks.

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

11:56 Riho Breivel

Hea juhataja! Hea minister! Võib-olla siis [vastuseks] ühele eelkõnelejale. Ma päästan teid uurimisest, et kui palju meil kaitseväelasi on. Ma võin öelda, et allakirjutanutest on väga suur protsent kaitseväelasi, ohvitsere ja on ka reservohvitsere, see on see pool, ja kaitseliitlasi.

Teine asi, mis ma tahan öelda, et kõik saaks aru: kaitsevõime tugineb kolmele sambale. See on kaitsevaimsus, inimressurss ja materiaalne ressurss. See on kaitsetahte alus. Aga et need alused ja kõik ressursid toimiks, selleks on tarvis inimesi. Inimeste väljakoolitamine, et neil oleks seda vaimsust, on väga suur protsess. Kuidas te kavatsete asendada need inimesed ja need tegevused, mille peale on koolitatud praegu tegevteenistuslasi Kaitseväes, kes peavad minema nüüd koondamise alla ja leiavad mujal tasuva töö, sest nad on väga head?

11:58 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Riho, selle küsimuse eest! Ega ma väga palju selgemaks saanud, kui palju on meil siin neid inimesi, kes on ajateenistuse läbinud, ja kui palju on kaitseliitlasi, aga kindlasti on siin saalis neid inimesi palju. Aga mis puudutab meie tulevikku, siis on planeeritud kasvatada ajateenijate arvu 3500‑st 4000‑ni. Mis puudutab seda, et noored ohvitserid tulevad Kaitseväe Akadeemiast, et asuda teenistusse, siis 2023. aastal on suur hulk sealt tulemas. Minu arvates kasutatakse seda numbrit mitte väga täpselt. Väga palju on täitmata ametikohti nende 270 hulgas, need ei ole tegelikult täidetud. Nagu me teame, igas organisatsioonis on inimesi, kes on pensioneerumas, on neid inimesi, kes tervislikel põhjustel lahkuvad. See on Kaitseväe juhataja nägemus, kuidas tema tagab Eesti kaitsevõime personali näol.

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

11:59 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Härra kaitseminister! Esmalt tahaksin õnnitleda Kaitseministeeriumi teie strateegilise kommunikatsiooni töötaja leiutise eest, kes väitis, et minister ei valeta, minister üldistab. See oli leidlik. Aga venelased mõne nädala eest teatasid, et nad läänepiiri ääres formeerivad 20 uut võitlusväeosa, lisaks sellele tohutule armeele, mis on kuni Uuraliteni välja. Minu küsimus on, kas te olete, parafraseerides nüüd väljapaistvat Eesti filosoofi Mikk Pärnitsat, kurjade keskealiste naiste valitsuses selgitanud muutunud ohuhinnangut ja sõjalist situatsiooni? Kui te olete selgitanud, siis milline on olnud mõistmine?

12:00 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea küsija! Need inimesed siin saalis, kes on olnud Vabariigi Valitsuse liikmed, kindlasti teavad, et teatud ministrid saavad regulaarselt Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis ülevaateid Kaitsepolitseiametilt, luurekeskuselt ja Välisluureametilt. Nii et ma olen enam kui veendunud, et need valitsuskabineti liikmed, kes peavad täpsemalt teadma, milline on julgeolekuolukord, teavad seda.

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun! 

12:00 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud umbusaldatav! Eelmine küsija küsis teie ohuhinnangut praeguse olukorra kohta, ent ma pean seda uuesti küsima. Teie saate rohkem briifinguid, aga see ei tohiks üllatus olla, mis äsja Ukraina piiridel toimus. Mina nimetan seda eskalatsiooniks. Küsimus on selles, kas teie arvates on olukord tavalisest ärevam, ja kui on tavalisest ärevam, kas siis sellele ei peaks reageerima kaitsekulude kiire tõusuga. Milline on teie hinnang?

12:01 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Kui tohib täpsustada, siis eelmine küsija ei küsinud minu seisukohta, vaid küsis, kas Vabariigi Valitsuse kabineti liikmed on informeeritud olukorrast, ja minu vastus oli, et jah, vastavad ministrid on. See oli täpsustus.

Nüüd teie küsimus konkreetselt. Raha on vahend, raha ei ole võime ja valmisolek. Kui te arvate, et see märk, mida me täna siin arutame, suurendab Eesti heidutust Venemaa suhtes, siis te paraku eksite.

12:02 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun! 

12:02 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te usaldate Heremit, olgu. Juba eile ütlesin, et teie kindlameelsus teeb teile au. Kuigi ta on orkestrite kallale läinud, ta on pidevalt vastu seisnud sihtotstarbelistele finantseeringutele, mis tugevdaksid meie kaitsevõimet nii soomusvõimekuse kui ka keskmaa õhutõrje osas. Me kõik teame, kust see üleüldine kärpeplaan pärit on, ja teame, et sellisel kujul on see jabur ja vale. Teie peaksite siinkohal ministrina seisma valitsuses selle eest, et see jaburus ei jõuaks teie haldusalasse. Aga teie ei ole olnud selleks kaitseministrina võimeline ja juba see on väga selge põhjus, miks te olete täna siin ja miks me teid täna umbusaldame. Kui te ise ei taha sellest aru saada ja võtta vastutust oma haldusalas toimunu eest, siis ma suunaksin selle küsimuse nüüd hoopis mujale. Usaldus allapoole on teil teie enda sõnul olemas, aga vaatame nüüd kõrgemale. Kas teie usaldate neid kärpijaid, selle kärpeplaani arhitekti? Ma räägin siinkohal peaministrist, teie ülemusest ja tegelikust vastutajast. Kas teie usaldate peaministrit?

12:03 Kaitseminister Kalle Laanet

Kõigepealt tänan küsimuse eest! Ma pean ära klattima, et peaminister ei ole minu ülemus, vaid ta on minu kolleeg ja valitsusjuht. Nagu te väga täpselt teate, valitsuses võetakse otsuseid vastu kollegiaalselt. Ma veel kord rõhutan, et kaitsevaldkond on tänases plaanis ainukene valdkond, mis järgmisel aastal eelarveliselt kasvab, mitte ei kahane.

12:03 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

12:03 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eelmisele küsimusele sain vastuse, et kärbime majanduskulusid ja personalikulusid. Samal ajal me teame, et juba siin saalis käinud OTRK vormis riigikaitse arengukava arutelu avaneb sügisel uuesti. Riigikaitse arengukava on dokument, mis kätkeb endas eelkõige investeeringuid. Kas ma saan õigesti aru, et investeeringute kärpimise juurde me jõuame tegelikult sügisel ja me räägime siis hoopis suurematest summadest kui täna? Kas ma olen õigesti aru saanud? Noh, plaan A ja plaan B. Siseriiklikult me plaan B‑st oleme rääkinud. Ma arvan, et me jõuame õige pea plaani B kontekstini rahvusvahelisel tasandil. Kas kutse NATO peakorterisse on juba tulnud, küsimusega, mis teil seal idapiiril toimub?

12:04 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Ma võin alustada sellest, et NATO kaitseministritega me kohtume regulaarselt ja vahetame informatsiooni regulaarselt. Eestiga koos on käesoleval aastal üheksa liikmesriiki, NATO liikmesriiki ehk alla poolte, kes täidavad kokkulepet 2% SKP‑st. Jah, järgmisel aastal on kõigi eelduste kohaselt neid riike 11 ja 2024. aastaks tuleb neid veel juurde. Ma olen alati olnud seda meelt, et riigikaitsele, nii sõjalisele kaitsele kui ka laiapindsele riigikaitsele, me peame juurde panustama pidevas arengus, selleks et meie riik oleks kaitstud. Täpsustan, et riigikaitse arengukava peab olema 1. septembriks valitsusse viidud ehk lukku löödud ja selle käigus vaadatakse üle kõik need arenguetapid.

12:05 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

12:05 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et kõik ei sõltu rahast, ja ma olen sellega nõus – senikaua, kuni raha on. Kui raha enam ei ole, siis hakkab see muutuma suureks probleemiks, olgu jutuks siis palgad või investeeringud. Eelarve on selline asi, [et oleneb,] kust otsast vaadata. Kui vaadata eelarvet, siis tõepoolest ta tõuseb aastate lõikes, aga kui võrrelda eelarvet eelmise RES‑iga, mis oli selleks aastaks tehtud, siis ta langeb oluliselt.

Aga minu küsimus on see, kas arutati kärpekohti ka valdkondade lõikes. Näiteks, kui vaadata Riigikontrolli aruannet bussiliikluse kohta, siis aastal 2024 moodustab see 64,6 miljonit eurot, mis on tegelikult ju peaaegu seesama vahe, mis aastail 2024–2025 riigieelarvega. Bussiliiklus Riigikontrolli andmetel ei ole väga efektiivne. Kas ei ole leitud muid kokkuhoiukohti, on minu küsimus.

12:06 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigile ministeeriumidele anti kokkuleppeliselt see ülesanne ministeeriumi valdkondade sees ehk ministritel tuli endal vaadata, kust need võimalused tekivad. Võib-olla Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium tuleb selle mõttega välja. Ma ei tea, ma ei oska seda öelda. Aga kuna Kaitseministeeriumi planeerimisprotsess on natuke teistsugune, siis me soovisime teha kodutöö kiirelt ja korralikult. Sellepärast olen ma kindlasti ka teie ees, et kuna meie oleme esimesed ja oleme teinud oma töö kiirelt ja korralikult, siis see on tekitanud sellist ažiotaaži. Nii see elu on.

Aga ma tahaksin veel lisada, et näiteks meie naaberriik Soome on otsustanud oma hävitajapargi välja vahetada, investeeritakse lennuvõimekusse 59 uue hävitaja soetamisega – see on mingi 1,7 miljardit Soome riigieelarvest. Aga selleks, et kogu riik saaks edasi areneda, on neil samasugune ülesanne tegevuskulusid vähendada.

12:08 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

12:08 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud kaitseminister! Te kindlasti olete kursis, et petitsioon.com on avaldanud kutseliste puhkpilliorkestrite kaitseks petitsiooni, kuhu on tänase päeva seisuga alla kirjutanud 2565 inimest. Lubage mul tsiteerida selle teksti: "17. mail pöördus Eesti Muusikanõukogu koos teiste oluliste muusikavaldkonna institutsioonidega ühiselt peaministri Kaja Kallase, kaitseministri Kalle Laaneti ja kultuuriministri Anneli Oti poole, et väljendada muret kaitseväe orkestri likvideerimisplaani suhtes." Siin tekstis seisab tegelikult selgelt ka selline lause: "Arutelud kutseliste puhkpilliorkestrite tegevuse lõpetamise või selle tegevuse ümberkorraldamise üle ei ole sobivad." Ehk ümberkorraldamine ka ei ole sobiv. Te lähete oma tegevusega kultuuri ja sümbolite kallale, seda on just niimoodi sõnastanud ka teie kolleeg Urmas Paet. Kas me võime loota selle peale, et te ikkagi mõtlete ümber?

12:09 Kaitseminister Kalle Laanet

Kahjuks ei mõtle ümber.

12:09 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

12:09 Priit Sibul

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Mul on küsimus. Kas teie oskate öelda selle valitsuse kohta, kus te töötate, mis on selle valitsuse prioriteedid ja kas teie kui kaitseministri hinnangul kaitsevaldkond kuulub nende prioriteetide hulka või mitte? Te olete õige mitmel korral rääkinud absoluutarvudest. Mul on palve, et kui teil praegu ei ole sinna rehkendust protsentides taha kirjutatud, äkki te teete selle ja saadate mulle, võrdlete kaitsekulusid SKT‑ga. Sest minu meelest Lotmani küsimus ei olnud retooriline, kui ta palus teil tõestada, et 5,02 on kohutavalt palju suurem kui 5,12. Seda te püüate meile kogu aeg selgitada, absoluutarvudest rääkida, aga me kõik teame, et kaitsekulud 2,3‑lt vähenevad 2,0‑le, mida te ise ei ole varem mõistlikuks pidanud. Ja siis te räägite tohututest eelarveaukudest, mida eelmine valitsus teile jättis. Mul on küsimus. Riigi eelarvestrateegias on riigikaitsekulude kompenseerimiseks ette nähtud Miinisadama müük. Te olete selle ümber lükanud. Kas see on RES‑is õhk või mis asi see on, mis sinna siis kirja on pandud?

12:10 Kaitseminister Kalle Laanet

Miinisadama müük on seal kirjas hüpoteetiliselt.

12:10 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:10 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kordan taas, Kalle, et mul on siiralt kahju, et sina seal praegu seisad. Parema meelega näeks seal peaministrit. See seltskond valitsuses, kes peaks seal olema, on palju suurem. Sa ei ole seal esimene minu silmis. Aga minu meelest on naised, need munadega naised, pannud su tanki, need, kellel on see kärpe kinnisidee. Ma küsin, kas sa valitsuses oled seda välja öelnud, et see kärpeidee ei ole kõige mõistlikum, kui pehmelt öelda, ja et valitsuse juhtidel ei ole adekvaatne ülevaade Eesti riigi rahanduslikust seisust. Või kes on valitsuse istungil n‑ö munadega olnud, kes on öelnud oma eriarvamust, et see ei ole kõige targem asi, et hakata kärpima, eriti veel mõnes valdkonnas? Ava natuke kaarte.

12:11 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Ma olen oma arvamuse välja öelnud nendes seltskondades ja nendes foorumites, kes meie Eesti riigi tänast poliitikat kujundavad.

12:12 Aseesimees Martin Helme

Üllar Saaremäe, palun!

12:12 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab kaplanaati. Esmalt, kas te oskate nimetada kaplanite kõiki tööülesandeid? Kui ei, siis ehk üldistate? Milliseid neist ülesannetest suudaks täita professionaalne psühholoog, on see ristimine, on need matused? Kuna mul on veel aega küsimust esitada, siis küsin, mis saab vallandatud või koondatud kaplanitest. Kas Eesti tööturule on tulemas uus artikkel "vabakutseline vaimulik"?

12:12 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Jah, pean tunnistama, et ma tõesti ei ole kaplani tööülesannete ja ametijuhendiga tutvunud. Aga minu teada on kirik riigist lahus.

12:12 Aseesimees Martin Helme

Raivo Tamm.

12:13 Raivo Tamm

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eks me siin peame tuginema kuuldustele. Kuulda on olnud, et need kärped, orkester ja kaplanid, on alles jäämäe veepealne osa. Nüüd me kuulsime ka mõtetest kaotada mõned sõjaväeatašeede kohad. Praegu me kuulsime teie käest, et see oli siiski idee, mis puudutas Poola atašeed. Ma tahan küsida, kas Poola atašee asendatakse mõne teise riigi atašeega ja kui nii, siis kas äkki ka orkester oli kõigest idee ja tegelikult jääb see orkester alles. 

12:13 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Minule teadaolevalt Poola kaitseatašee ametikohta ei asendata ühegi teise ametikohaga kusagil teises riigis. 

12:14 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

12:14 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! On muidugi natuke kahetsusväärne, et te olete täna sellises rollis ja teraviku otsas ning võtate neid küsimusi vastu, aga eks see kaasneb ametiga. Ma küsin natuke laiemalt. Kõigepealt, kärp ise on ilus loom ja muinasajal oli ta tõhus relv. Kui sõnamänguga edasi minna ja jõuda näiteks põhjalikumate asjade juurde, siis 19. mail me arutasime siin ühte arengukava, teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava. Oma üllatuseks, ja ma ütlen, et ka ehmatuseks, ma avastasin, et sõjateadustest, kaitseteadustest ja kaitsevaldkonna innovatsioonist polnud seal kahjuks midagi. Meil on samas olemas Kaitseuuringute Keskus, meil on Kaitseväe Akadeemia. Kas te ei peaks hoopis vaatama siia, et millega nad tegelevad? See ei olnud küll põhjendatud.

12:15 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Mul oli möödunud nädalal kohtumine Tallinna Tehnikaülikooli ehk TalTechi juhtkonnaga. Meil oli arutelu, kuidas on võimalik, või õigemini, mida nemad pakuvad koostööks Kaitseministeeriumiga, Kaitseväe Akadeemiaga ja loomulikult Kaitseuuringute Keskusega, kõige kohta, mis Kaitseministeeriumi valitsemisalas on. Me leppisime kokku, et lähinädalatel annab Kaitseministeerium tagasiside, kuidas ja mil moel jätkub teadus‑ ja arenduskoostöö just militaarvaldkonnas TalTechiga. 

12:15 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

12:16 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eile oli Riigikogus arupärimine korralduse kohta mitte kanda kaitseväe vormi. Öelge palun, milline on see õigusakt, milline on sõjaväeline norm, mille alusel võib sellise korralduse alluvatele anda. Teatavasti, ütleme, igasugune ülema käsk peab olema seaduslik. Aga kui ta ei ole seaduslik, siis on tegemist ebaseadusliku käsuga, mille eest võetakse vastutusele. Kuna seda teemat on palju nii siin kui ka seal põhimõtteliselt nämmutatud, siis nimetage palun selle normi nimetus (paragrahv, lõige, punkt), mis andis õiguse sellist korraldust anda.

12:17 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea nimekaim, selle küsimuse eest! Eks vormi kandmise eeskiri ole ju see, mis on selle alus. Aga kuna te tahate saada täpset alust, punkti, koma ja paragrahvi, siis ma annan teile selle kirjalikult.

12:17 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! Läheme järgmise küsimuse juurde. Urmas Reitelmann, palun!

12:17 Urmas Reitelmann

Austatud minister! Ma olin oma eelmises elus aastaid Kaitseliidu peastaabis. Uskuge mind, Kaitseväest roteerunud ohvitserid, kaasa arvatud Kaitseliidu ülemad ja mõned staabiülemad, ei ole kõik teinekord aru saanud Kaitseliidu olemusest, selle vabatahtlikkusest. Nüüd te ütlesite, et osa Kaitseliidu peastaabi ülesandeid läheb Kaitseväe peastaabile. Kas te oskate öelda, millistest osakondadest, millistest võimekustest on jutt, mis lähevad üle Kaitseväele? Kas te olete veendunud, et see vabatahtlikule riigikaitsele hoopis vastupidist mõju ei avalda?

12:18 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma tänan selle küsimuse eest! Eelkõige ei saa me rääkida ju tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest, kes töötavad Kaitseliidus, vabatahtlikest. Need on palgalised töötajad. Punkt üks. Punkt kaks on see, et see ettepanek tuli Kaitseliidu pealikult ja Kaitseväe juhatajalt, koos on nad seda arutanud. Millised osakonnad, jaoskonnad täpselt – ma kahjuks jään teile vastuse võlgu. Aga ma saan seda täpsustada ja teile kirjalikult saata.

12:19 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

12:19 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Me oleme siin saalis täna kuulnud, et minister ei valeta, vaid minister üldistab, et need pole olnud otsused, vaid ideed, et 2,0 on suurem kui 2,3, et Miinisadama müük on kavandatud hüpoteetiliselt. Kõigest sellest tulenevalt ongi minu küsimus, kas ka meie kaitsevägi lõpuks ei muutugi sellise suhtumise tõttu, nagu te siin täna saalis olete meile peegeldanud, hüpoteetiliseks.

12:19 Kaitseminister Kalle Laanet

Mina olen väga selgelt veendunud, et Eesti kaitsevägi on võitlusvõimeline ja valmis Eestit kaitsma.

12:19 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

12:19 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma olen vana piirivalveohvitser, kes tegeles omal ajal üksustega, piirivalve omadega. Me saime väljaõppe soomlastelt ja see oli tugevaks elemendiks riigikaitses. Siis olite teie juba poliitikas, kui piirivalve sissiüksused ja ajateenistus ära kaotati. See oli riigikaitse jaoks ka suur löök. Nüüd olete te jälle selles seltskonnas, kes riigikaitset nagu natukene nõrgendab või hävitab. Ma ei tea, kuidas selle asja peale mõelda.

12:20 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Mul on väga keeruline selles võtmes vastata. Ma olen täna, ma arvan, mitmeid kordi öelnud, et ma seisan riigikaitse võimestamise eest. Meil on väga erinevatest maailmavaadetest tulenevad väga erinevad hoiakud, mis ei tähenda seda, et üks erakond nõrgestab ja teine erakond ei nõrgesta. Ma usun küll väga, et siin saalis, olenemata sellest, millises pingireas Riigikogu liige istub, mõtleb ta sellele ja töötab iga päev selle nimel, et Eesti riik oleks kaitstud ja hoitud.

12:21 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

12:21 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Minu teine küsimus puudutab kärpeid. Ma küsin, kas kärped puudutavad kaitseväelasi väljaspool Eestit, olgu nad siis missioonidel või kuskil teistes struktuuriüksustes.

12:21 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Minu teada on missioonid see valdkond, kus me saame rahvusvaheliselt pildil olla. Me saame näidata, et Eesti panustab solidaarselt teiste riikidega maailma rahusse, olenemata sellest, kus ta asub. Missioonide puhul ei ole kusagilt poolt plaanitud midagi ringi tõsta. Mis puudutab teisi, erinevatel üksikmissioonidel, näiteks kusagil staapides olevaid tegevväelasi, siis ma ei julge hetkel väita, et see neid absoluutselt ei puuduta. Äkki mõni selline kuskil on, aga ma saan teile vastuse anda kirjalikult.

12:22 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

12:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea kaitseminister! Teie eelmisest vastusest, kui ma küsisin, kas te usaldate peaministrit, kes päriselt ka ju tegelikult vastutab kõikide nende kärbete eest absoluutselt kõikide ministrite haldusalas, me saime teada, et teil ei ole valitsuses autoriteeti. Autoriteeti, mis tagaks selle, et te suudate kaitsta oma haldusala, mis on seotud meie riigi julgeolekuga. Kui te ei suuda valitsuses selgitada, kuidas on muutunud viimasel ajal meie julgeolekusituatsioon ja mida on vaja teha selleks, et meie kaitsevõimet tugevdada ja kindlustada – ja kärped kindlasti kaitsevaldkonnas seda ei tee –, siis jah, tänane umbusaldamine on vägagi relevantne. Äkki te teete ise selle otsuse ära ja astute tagasi, et mõni võimekam inimene võiks selle ameti üle võtta?

12:23 Kaitseminister Kalle Laanet

Jah, kahjuks teie ainuisikuliselt ju ei otsusta seda, kas ma astun tagasi või mitte. Seda otsustab Riigikogu suur saal. Teiseks, ma olen seda täna ka maininud mitmeid kordi, et kaitsevaldkond on olnud tänaste plaanide järgi ainukene valdkond, kus eelarve 2022. aastal kasvab. Kui te hindate seda minu nõrkuseks, siis on see teie õigus.

12:23 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus. Palun!

12:23 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, kuna kaitseminister väitis suurele saalile, et seda, kas tema astub tagasi või mitte, otsustab suur saal. Seda ei saa suur saal otsustada. Suur saal saab otsustada, kas me avaldame umbusaldust või ei avalda umbusaldust härra ministrile, aga kas ta otsustab tagasi astuda või mitte, seda otsustab ikka tema ise. See on väga oluline protseduuriline märkus, et Riigikogu liikmed suures saalis teaksid seda.

12:24 Aseesimees Martin Helme

Nii ta on, jah. Minister saab ametist lahti saada kolmel viisil: peaminister laseb lahti, ta astub ise tagasi või Riigikogu saal laseb lahti. Võib muidugi partei ka tagasi kutsuda. Mart Helme, palun!

12:24 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Ma õiendan ära ühe asja, mida te eile nähvasite mulle, kui te vastasite siin arupärimisele. Nimelt, et miks ma siseministrina ei kiirendanud idapiiri väljaehitamist. Palun vabandust, minu ajal me leidsime raha, korraldasime hanke ja panime kontrolljoone väljaehitamise käima. See jätkub ka praegu. Ma rõõmuga lugesin, et ei käristata seda raha maha, vaid et see ehitamine jätkub. Nii et palun ärge inkrimineerige mulle asju, mille eest ma ei ole vastutav. See muide näitab seda, kui lahtise suuga te valetate.

Aga ma tulen küsimuse juurde ja küsimus on väga lihtne. Kuulates teie pobinat seal ja lühikesi vastuseid, mis tihtipeale on ebakompetentsed ja vassivad, siis on minule küll täiesti selge, et te peaksite praegu vabatahtlikult siit puldist meile kuulutama: astun tagasi ja annan ameti üle kellelegi, kes selge häälega, jõuliselt seisab valdkonna eest ega usalda neid, kes kärbseid pähe ajavad ja segavad selle ära tegelikult valdkonna eest seismisega.

12:25 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh nende seisukohtade eest! Kui sa tahad, et ma räägin selgema häälega, siis ma võin kõvemini ka rääkida. Jaa, Mart Helme on andnud mulle eeskuju: ei sammugi tagasi, ainult edasi. Eriti kui ta ministrina on siin puldis olnud.

12:26 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernitsal on protseduuriline küsimus.

12:26 Peeter Ernits

Mul on protseduuriline küsimus. Kuna me otsustasime, et üle kella ühe me täna ei aruta siin asju, kas see tähendab siis, et lugupeetud kaitseministri grillimine jätkub homme päeval ja kaitseministril seisab ees selline unetu öö, või me päevakorda kuidagi muudame, [tööaega] pikendame ja jätkame grillimist? 

12:26 Aseesimees Martin Helme

Ei, see ei tähenda seda. Tänase päevakorrapunkti menetleme me lõpuni, sõltumata sellest, kas kell saab üks või ei saa. Umbusaldusavaldusega me jõuame täna ühele poole igal juhul. 

12:26 Kaitseminister Kalle Laanet

Kas repliigi võib öelda?

12:26 Aseesimees Martin Helme

Jah, palun!

12:26 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma väga tänan Peeter Ernitsat minu pärast muretsemast.

12:27 Aseesimees Martin Helme

Aga enne järgmist küsimust on vaja veel üks protseduuriline küsimus vastata. Kalle Grünthal.

12:27 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma sooviksin teie ja teie tublide nõunike käest teada saada, et kui see asi nüüd venib üle kella kahe, siis minul hakkavad kahest komisjoni istungid ja kuidas me siis käitume. Ei saa ju kahes kohas korraga olla.

12:27 Aseesimees Martin Helme

Nii see ongi. Meie Riigikogu kodukorras ongi mõned sellised kohad sees, et ei ole õiget viisi, kuidas käituda. Siis tuleb otsustada, kumb on tähtsam, kas siin saalis hääletamine või komisjonis kohal olemine. Seda peavad otsustama nii koalitsiooni‑ kui ka opositsioonisaadikud. Kert Kingo, palun!

12:27 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Oma eelmisele küsimusele ma vastust ei saanud, mistõttu mul on põhjust järeldada, et ei tehtud analüüsi kärbete põhjendatuse kohta ja ei tehtud analüüsi mõjude kohta. Aga minu küsimus on selline. Kas on tehtud analüüsi, milline mõju on kärbetel meie liitlassuhetele, eriti selles valguses, kui me ise ütleme kogu aeg, et meil on hirmsasti abi vaja, aga samal ajal me kärbime oma kaitsekulutusi? Paluks vastust ka ikka!

12:28 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Aga ütlen, et võrreldes eelmise valitsuskoalitsiooniga ei ole ühelgi teisel koalitsioonil võimalik liitlassuhteid nii palju kahjustada, kui see koalitsioon seda tegi.

12:28 Aseesimees Martin Helme

Üllar Saaremäe, palun!

12:28 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu eelmisele küsimusele vastasite te põgusalt, et teie teada on riik ja kirik lahus. See on tõsi, aga endiselt kaplanaaditeema juurde. Peapiiskop Urmas Viilma kirjutas 19. mai Eesti Kirikus pikemat sorti artikli, mille ta lõpetas sõnadega: "Kaitseväe kaplaniteenistuse tegevuse minimeerimine võib olla pikemas perspektiivis ohuks mitte ainult kaitseväe isikkoosseisule, vaid koguni Eesti julgeolekule." Tema julgeb siin tõmmata paralleeli siiski ka riikliku tasandiga. Kuidas te seda kommenteerite?

12:29 Kaitseminister Kalle Laanet

Meil on demokraatlik ühiskond, vaba maa, kõik saavad arvata, mida nad arvavad.

12:29 Aseesimees Martin Helme

Raivo Tamm, palun!

12:29 Raivo Tamm

Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma enne küsisin Poola kaitseatašee kohta, ma ei saanud head vastust. Kui see oli ainult mõte, et see koht kaotada, ja Eesti kaitseatašee Poolas jääb alles, siis mu küsimus on, kas kaotatakse tema asemel mõnes teises riigis Eesti kaitseatašee koht, kas näiteks Venemaal või Ukrainas või kusagil mujal.

12:29 Kaitseminister Kalle Laanet

Ei kaotata seda kusagil teises riigis tema asemel.

12:30 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

12:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, lugupeetud minister! Teie vastused on täna nii lakoonilised, kõhnad ja kidurad. Jääb üle ainult imestada teie kidakeelsuse üle. Aga te ütlesite, et riik ja kirik on lahus, ja põhjendasite sellega kaplanaaditeenistuse koondamist ja likvideerimist Kaitseväe juurest. Kas siis seni kõik eelmised valitsused, kus Reformierakond on osalenud, ja ka teie, küll teise ministri ametipostil, olete tegutsenud valesti, kui te aastaid-aastaid pidasite seda oluliseks ja rahastasite seda? Kas tegemist on tõesti riigi raha ebasihipärase kasutamisega ja nüüd lõpuks langetame me mõistliku ja õige otsuse ning lahutame riigi kirikust? Teiseks, Jaak Aab ja ka kultuuriminister on mõlemad olnud kriitilised nende kärbete suhtes, vähemalt on nad meedias väljendanud oma kriitikat ja öelnud, et te peaksite need ümber vaatama. Kas nad väljendasid oma arvamust ka valitsuses, kui arutati riigi eelarvestrateegiat, ja kuidas nad käitusid?

12:31 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Tegevuskuludes kokku hoida oli valitsuse konsensuslik otsus. See tähendab, et ka need ministrid, keda te mainisite, olid täpselt samamoodi sellega nõus.

12:31 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

12:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma olen paaril korral teid siin saalis kiitnud ohvitserliku käitumise ja sirgeseljalisuse eest. Täna pean ma kahetsusega nentima, et te olete võtnud üle Kaja Kallase stiili, kes hakkab süüdistama kõigepealt EKRE‑t kõigis seitsmes surmapatus, ma pean silmas praeguseid Mart Helmele tehtud etteheiteid. Katsuge selle istungi lõpuni jääda ikkagi selliseks, kes te olete, ärge kopeerige inimesi, kes pole kõige paremad.

Aga ma tulen küsimuse juurde. Teatavasti küsisin ma kaitseväe vormi kohta. Teie ütlesite, et saadate mulle vastuse kirjalikult. See tekitab teise probleemi. Kas te tõesti seda avalikkuse tähelepanu alla pandud küsimust pole nii detailselt uurinud? Kas te kavatsete algatada mingisuguse menetluse, uurimise, juhul kui see teil veel võimalikuks osutub selles küsimuses?

12:32 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Juhul, kui tegemist on õiguserikkumisega, siis loomulikult algatatakse uurimine.

12:32 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

12:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Ma loen, et 1. juunil te pressikonverentsil ütlesite, et järgmise nelja aastaga vähendatakse kaitsekulusid võrrelduna praeguse riigikaitse arengukava ja kaitseinvesteeringute programmiga 114 miljonit eurot. Mul on endal üks oluline teema, peale Kaitseväe on küsimus ettevõtlusest ja kõigest muust. Praegu on selle tõttu, et kaitseväeluure toimiks hästi, Ida-Virumaal olnud probleem, et ei ole olnud võimalik tuulikuid paigaldada. Eelmises koalitsioonis lepiti kokku, et leitakse vahendid, ja oli ka RES‑i arvestustes sees, et kaitseväele tulevad vahendid, et radarid sinna paigaldada. Kas nüüd, kui järgnevatel aastatel rahalised investeeringuvahendid vähenevad, investeeringud radaritesse on alles või ei ole? 

12:33 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Mul on hea meel öelda, et mitte ainult seda radarvõimekust ei vahetata seal välja, vaid lähiaastatel tulevad ka passiivradarid, mis loovad Eestis neid piirkondi, kus saab tuuleparke üles panna. Seda tuleb juurde, see kõik kasvab – radarvõimekus.

12:34 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

12:34 Riina Sikkut

Oih! Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! See nüüd ... Ma ei oska öelda, kas märkmik või mis selle küsimuse vajutas, aga järelikult on mul vaja küsida. Ma küsin siis seda. Ma saan aru, et valitsuses on kärped kokku lepitud. Väga keeruline on leida inimest, kes ütleks, et teate, ma kõigepealt alustaksin kärpimist iseendast. Noh, mõeldes siis ministeeriumiametnikke ja seda ebaefektiivsust, mis avalikkuse seas on sageli ebapopulaarne. Ikka leitakse kusagilt kaugemalt midagi, mis põhiülesannete täitmiseks tundub ebaoluline, on see siis huviharidustoetus või orkestrid või kaplanaat, ja seda kuskil kaugemal siis kärbitakse, soovides seda eemale lükata. Ja siis, kui keegi väga kõvasti karjub, tõstetakse orkester muuseumi alla, leitakse mingisugune muu lahendus, ehk seda tegelikku kokkuhoidu ei saavutatagi. Käib selline ringmäng. Eile siit puldist kuulsime, et kuigi majanduskasv on oluliselt parem, maksud laekuvad, siis huviharidustoetuse kärbet minister ümber vaadata ei plaani, isegi kui raha selleks tuleb. Kuidas kaitsevaldkonnaga on? Kui nüüd laekub makse palju paremini ...

12:35 Aseesimees Martin Helme

 Aeg, Riina!

12:35 Riina Sikkut

... kas tõesti need orkestrid ja kaplanaadid tulevad tagasi, või teie ka ei plaani kärpeotsusi ümber vaadata?

12:35 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Te rõhutasite oma küsimuses, et kui alustatakse kärpega, siis peaks iseendast alustama. Mina alustasin iseendast, näiteks laevapiletid ja samamoodi ka lennukipiletid, kui ma sõidan nädalavahetusel koju, maksan ma omast taskust, mitte ma ei sõida riigiautoga, üldjuhul maksan ise seda. Teiseks, Kaitseministeerium täpselt samamoodi alustas iseendast, tegevuskuludes hoiti hästi palju kokku ja vaadati üle täpselt samamoodi personal. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on peale Kaitseväe ka teised asutused ja eelkõige iga asutuse juht vastutab selle eest, millises osas ta leiab, et on võimalik tegevuskulusid kokku hoida. Te arvate, et minister on nii võimekas, et ta suudabki minna kõikidele tasanditele ja öeldagi, et kas üks ametikoht on selles valdkonnas oluline või teine mitte. Ma väga kardan, et kuigi mõni võib-olla siin saalis on niisama võimekas, eks ju, ei ole üldiselt võttes inimesed nii võimekad. Sellepärast ongi erinevatel tasanditel erinevad juhid, kes vastutavad asjade eest.

12:36 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

12:36 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kalle, te olete väga tore inimene, ausalt, ja olite väga hea ametikaaslane. Aga nagu te aru saate, täna ei räägi me teist kui persoonist. Me räägime positsioonist, mida te täidate. Sellest tulenevad need küsimused ja on sisse antud kolleegidel umbusaldusavaldus. Te ütlesite, et kiire ja korralik kodutöö. No ma olen teisel arvamusel. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on öelnud, et kaplanaati või neid töötajaid, hingehoidjaid, kes on hooldekodudes, ei puudutata, vaimne tervis on ohus ja kõik see. Teie valisite orkestri ja kaplanaadi. Tegelikult on hästi kurb kuulata seda, et te rõhute selle peale – mitte ainult teie, vaid ka valitsusjuht ja teised ministrid –, et eelmised valitsused on teinud sigadusi, viinud riigi miinusesse ja nüüd tuleb kärpida. Kas ei oleks võinud siiski ühiselt otsustada, mitte anda ainult kohe sõnum, et kiire ja korralik kodutöö? Kas te olete tegelikult ka sellega rahul, et see nii läks?

12:38 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Loomulikult, iga minister vastutab oma sõnade ja tegude eest. Samamoodi ka mina. Igal ministril on poliitiline vastutus ja ministri ametikohast tulenev vastutus. Igaüks juhib oma ministeeriumi ka suuresti sellest tulenevalt, millised on tema isiksuseomadused. Siin on täna olnud üsna mitmeid kordi juttu sellest, et mul on sirged ja selged vastused. Ma olen see inimene. Mulle ei meeldi ja minu puhul ei ole tavapärane tulla ja ajada siin mingit jama. Ma räägin nii, nagu asi on. Ja nii see asi on. Ma ei saa minna Kaitseväe juhataja asemel Kaitseväge juhtima. Ma ei saa minna Kaitseressursside Ameti juhi asemel kaitseressursse juhtima. See on tema vastutus. Te saate ju sellest aru. Jah, ma saan aru, et see on poliitika.

12:39 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun! 

12:39 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Muidugi võiks ju võtta huumoriga väidet, et kui varem planeeritud kaitse-eelarve summasid vähendatakse ja kärbitakse, siis see on suur samm edasi ja kaitsevõime paraneb ja areneb. Paraku ei ole siin midagi naljakat. Küsimus on meie julgeolekus ja iseseisvuses. Aga ma tahaksin küsida Miinisadama kohta. Sinna on kümneid miljoneid sisse pandud. Nüüd on räägitud, et valitsus plaanib selle palju odavamalt, 20 miljoniga maha müüa. Uue sadama ehitamine – siin on väga palju erinevaid hinnanguid olnud, 80 miljonist kuni 200 miljonini, mis tuleb ju ka kõik absoluutselt kaitse-eelarvest. Mis plaanid sellega on? Mingit selget vastust ei ole tulnud, kas müüakse või ei müüda.

12:40 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! See otsus peab olema sügisel laual, kui on tehtud analüüs riigikaitse arengukava kümneaastase ettevalmistuse käigus. 1. septembriks peab see valmis olema. Aga te teate ka seda arvatavasti, kuna teil on kindlasti sõpruskond kaitseväes ja mereväes, et Miinisadam, selleks et ta oleks võimeline oma infrastruktuuriga vastu võtma neid laevu, mida ta tegelikult vastu võtma peab, vajab lähiaastatel kümneid miljoneid eurosid rekonstrueerimiseks.

12:40 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun! 

12:40 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, hea Kalle! Ma pean teist inimesena väga lugu ja sellepärast tekitab väga suurt imestust, miks te teete kärpeid, mis toovad kaasa kümnete inimeste koondamise ja mis tegelikult reaalselt kokku võttes nõrgestavad Eesti kaitsevõimet. Siit minu küsimus. Kas te teete seda sellepärast, et te olete nendes kärbetes ise veendunud, või teete seda ainult sellepärast, et see on valitsuse antud juhtnöör? Miks te seda teete?

12:41 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Hea Jaak, kas sa oskad mulle nõu anda, et kui on tegevuskulud, mis koosnevad majandus‑ ja personalikuludest, siis kuidas on võimalik see summa kokku saada? Punkt üks. Punkt kaks on see, kasutades president Ilvese sõnu: see, mis on meid siia toonud, ei vii meid sellisel kujul edasi. Me peame tegema mingeid muudatusi. Selleks, et me saaksime panustada rohkem reaalsesse kaitsevõimesse, me peame tegema asju natuke teisiti. See on ka üks olulisi võtmekohti.

12:41 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te ütlesite küll kõva häälega, et jama siin ei aja. Aga minu küsimus ... Mis küsimus, ega siin küsimustele vastuseid ei saagi, eks meil tuleb ise oletada ja neid ridasid siin kokku ajada. Minule jääb mulje, et te olite enda eilse arupärimisele vastamisega väga rahul. Leidsite ilmselgelt, et pall on kindlasti maha löödud, probleemi kui sellist ei ole. Miks ma seda järeldan? Eile juba küsiti Kaitseliidu kohta ja täna te tulete ja ikka ütlete, et teie ei ole seal olnud. Esiteks, teie enda vastutusala. Keda siis Kaitseliidus koondatakse? Te ütlete, et ei tea, te ei ole seal olnud, te ei tea, mis seal vastutusalas on, ja te ei ole isegi selle öö või vahepealse aja jooksul ette valmistanud. Kas teil on siis tõesti enda valdkonnast nii ükstakõik?

12:42 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma saan aru, et Riigikogu liige ei olegi kohustatud kuulama kõiki ettekandja vastuseid. Aga kui te vaatate stenogrammi läbi, siis näete, et ma vastasin sellele küsimusele.

12:43 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

12:43 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Küll te siin ütlete, et te ei hakka sekkuma sellesse, kust kohast kärbitakse, ja räägite sellest, et kaitsevõime ei tohi väheneda. Ometi on juhtunud juba see, et Kaitseliidus õppustele mõeldud eelarvet vähendatakse, planeeritakse inimeste koondamist, kes tegelikult vabatahtlike toetamisega tegelevad, et üldse need inimesed saaks tulla, harjutada ja õppustel käia. Kõik see protsess toimub. Tegelikult ju riigi kaitsevõimet vähendatakse sõna otseses mõttes. Jah, võib-olla mõne võime arendamist, mis on plaanitud, kokku ei tõmmata, aga see, mis puudutab kõiki inimesi ja ka inimeste tegevusel on ju tagajärjed, seda ju vähendatakse. See on küll Kaitseväe juhataja valik teie jutu järgi, aga kas te kiidate sellise valiku heaks?

12:44 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma saan usaldada Kaitseväe juhatajat oma ettepanekutes. Need ettepanekud, mida tema on teinud ja mina olen muutnud, neid ma olen muutnud. Seda otsust ma ei ole tänasel päeval muutnud, nii et see on see otsus.

12:44 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

12:44 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kordan oma eelmise küsimuse lõpus olnud tuumküsimust. Kui maksulaekumine paraneb – ja praegu tundub, et eelarvesse laekub rohkem, kui RES‑i tehes planeeriti –, siis kas te loobute kärbetest ja tegelikult orkestrid ja kaplanaat saavad paika jääda?

12:44 Kaitseminister Kalle Laanet

No mulle tundub, et te olete vist selles mõttes valesti aru saanud. Orkester ei kao kuhugi. Orkester liigub Kaitseväe alt Kaitseministeeriumi alla. See jääb alles. (Hääl saalist.) Kui rääkida sellest, et olukord paraneb, räägime hüpoteetiliselt, siis ma olen öelnud täna mitmeid kordi, et ma seisan kindlalt selle eest, et eelarvelised vahendid Eesti riigikaitsesse kasvaksid, sõjalisse kaitsesse ja mitte ainult sõjalisse kaitsesse, ma seisan ka selle eest, et sisejulgeolek oleks paremas seisus. Täna me räägime ainult ühest asjast siin, eks ju, see puudutab sõjalist kaitset. Vaadakem sügavuti ka Siseministeeriumi. Siin on mitu endist siseministrit, aga see kuidagi nagu ununeb ära, see pole praegu poliitiliselt huvitav ega mõistlik. Julgeolek on tervik, nii sise‑ kui ka välisjulgeolek. Mina näen seda tervikuna.

12:46 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun! 

12:46 Henn Põlluaas

Aitäh! Meile kellelegi ei ole saladuseks, et Eesti kaitsekulutused on NATO‑s ühed väiksemad, mis sest, et me oleme olnud väga eeskujulikud ja tublid, oleme seda 2% nõuet täitnud oluliselt paremini kui enamik meie liitlastest. Aga ei ole saladuseks see, et meie liitlased on korduvalt rõhutanud, et sellest ei piisa, me peame panustama oluliselt rohkem, kõik oma puudujäägid, kõik võimelüngad täitma: keskmaa õhutõrje, soomusvõimekus jne. Ja seda ei tule. Millise näoga te neile otsa vaatate?

Ja teine asi. Te ütlesite, et kärped olid valitsuses konsensuslikud, teie olite lahkesti nõus. Kirjeldage palun seda protsessi. Kas te ikka tõesti võitlesite selle vastu ja julge mehena lõite ka rusikaga lauale, öeldes, et meie kaitsevõime, julgeoleku ja iseseisvusega ei tingi?

12:47 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Mina tavaliselt, eriti veel, kui on laiem ring, rusikaga vastu lauda ei peksa. Ma räägin rahulikult. Punkt üks. Punkt kaks on see, et 2021 on kaitse-eelarve 646 miljonit, aastal 2022 on see 712,3 miljonit. Miks te lööte käega? Nii on.

12:47 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Kõigepealt on Jürgen Ligil protseduuriline küsimus ja siis on meil vaja läbi viia hääletus, sest Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku tänast istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni. Ma annan siia juurde selgituse. Käesoleva päevakorrapunkti käsitleme me lõpuni, sõltumata istungi pikendamise otsusest. Kui me istungi pikendamise otsuse teeme, siis me võtame kuni kella kaheni ette järgmised tänased päevakorrapunktid . Aga kõigepealt Jürgen Ligi protseduuriline küsimus. Ahaa, läks juba maha. Sellisel juhul läheme hääletuse juurde, et otsustada, kas me pikendame tänast istungit või mitte.

Head kolleegid! Veel kord selgitan protseduuri. Umbusaldusavalduse arutame me lõpuni igal juhul, päevakorrapunkti arutame lõpuni igal juhul, sõltumata sellest, kas kell läheb üle ühe või ei lähe, teeme lõpuni isegi siis, kui läheb üle kahe. Meile on tulnud Isamaa fraktsioonist ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, teisisõnu, Isamaa fraktsioon soovib ka pärast umbusaldamise punkti käsitlemist jätkata olemasoleva päevakorraga kuni kella kaheni. Kas me teeme selle umbusaldamise ära enne kella kahte või mitte, ei oska ma praegu öelda. Aga taotlus on fraktsioonilt tulnud ja seda me peame hääletama. Hanno Pevkuril on protseduuriline küsimus.

12:51 Hanno Pevkur

Jaa, aitäh! Seadus tõepoolest ütleb, et umbusaldushääletuse menetlemine ei vaja kuidagi pikendamist ega midagi, kuna me läheme sellega lõpuni igal juhul, see on § 64 lõige 3, kui ma peast [õigesti] mäletan. Küll on meil täna planeeritud ka IPU arutelu. See tähendab seda, et selleks, et IPU‑t arutada, ei saa me istungit pikendada, vastasel korral jääb meil IPU delegatsioon kinnitamata. Mu siiras palve oleks Isamaaliidule oma taotlus tagasi võtta, aga kui see nüüd on hääletusele pandud, eks me siis peame selle läbi hääletama.

12:51 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

12:51 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei, me arvame, et ikka peaks töötama võimalikult päevakorrakohaselt, nii nagu me oleme planeerinud, ja jätkama seda traditsioonilist tava, nagu me oleme siin korduvalt ja korduvalt teinud, et kui kella üheks ei ole kavandatud päevakord läbi, siis me töötame kella kaheni. See ongi meie mõte, sõltumata sellest, kas umbusalduse menetlemine on selleks ajaks läbi või mitte. Päevakord on pikk, nii et püüame töötada intensiivselt ja mõistlikult kella kaheni. Ja teine märkus protokolli jaoks: Isamaaliit on ajalugu, aga Isamaa on ja Isamaa on igavene.

12:52 Aseesimees Martin Helme

Okei. Vabandust! Jaa, ma sain aru teie taotlusest. Isegi kui me jõuame käesoleva päevakorra[punkti]ga ühele poole, te soovite minna päevakorraga edasi. Sellepärast ma panengi selle hääletusele. Urmas Reinsalu, palun!

12:52 Urmas Reinsalu

Kompromiss võiks olla see, ütlen, olles kuulanud kaitseministri vastuseid, mis on andnud väga palju mõtlemisainet ka koalitsioonisaadikutele, et võib-olla katkestada umbusaldusavalduse menetlus pärast küsimusi, et me saaksime järele mõelda ja naasta umbusaldusavalduse otsuse juurde homme.

12:53 Aseesimees Martin Helme

Seda ei näe meie kodukord ette. Aga protseduurilised küsimused on läbi. Veel kord, ma panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni kella 14‑ni või päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:53 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 12 saadikut, vastu oli 63 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust ja istungit ei pikendata. See tähendab, et me läheme lõpuni ainult praegu pooleli oleva päevakorrapunktiga ehk umbusaldusavaldusega ja see kestab senikaua, kuni me oleme jõudnud hääletuseni.

Palun, minister, uuesti pulti! Lisan siia juurde, et kui me läheme praeguse päevakorrapunktiga üle kahe, siis komisjonide töö ei alga kell kaks. Komisjonide töö ei alga enne, kui suur saal on lõpetanud. Leo Kunnas, palun!

12:54 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Siin oli mitmel kolleegil küsimusi Kaitseliidu kohta, juhul kui see 40 inimese kärbe teostuks. Minu küsimus on selline. Kaitseliidul on päris suuri raskusi maakaitsestaapide mehitamise ja arendamisega. Juhul kui see kärbe ellu viiakse, kuidas see mõjutaks maakaitsestaapide võimekust?

12:55 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Kui sobib, siis ma annan kirjaliku vastuse.

12:55 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:55 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mina olen veendunud, et valitsus tutvub ka mingite majandusnäitajatega. Ei ole uudis, et üllataval kombel esimese kvartali SKP tõusis 5,4% võrreldes eelmise aastaga. Kas või näiteks Läti – absoluutarvus on Eesti SKP suurem, küll nemad jõuavad endale lubada seda võimekust. Me teame ka seda, et pärast kolmanda kvartali oma tuleb meil see majandustõus suisa kahekohaline. Sellise uue info juures räägitakse, et me peame kärpima sellepärast, et see kärpimine on uus kujunenud olukord. Mõni minister lubab enda vastutusala üle vaadata, teie hoiate jätkuvalt ... Mis kaun teil ikka selle Kaitseliidu vastu on?

12:56 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Mul ei ole mingit kauna Kaitseliidu vastu, ma väga austan nende tegevust.

12:56 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

12:56 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuna koondatakse teatavasti päris palju inimesi, siis tekib küsimus, kes teeb ära nende töö, mida nad tegid. Kas see tähendab töökoormuse kasvu nii Kaitseväes, Kaitseliidus kui ka Kaitseministeeriumis või tegelikult toimuvad mingisugused kärped ja mingeid asju enam ei tehta? Äkki te saaksite lihtsalt kirjeldada nende kärpimiste tagamaid?

12:56 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Töö korraldatakse ringi.

12:56 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

12:56 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud härra kaitseminister! Kaitseministeeriumi reedene õiend ütleb, et nelja aasta peale hoiab Kaitseministeeriumi valitsemisala kokku hinnanguliselt 71 miljonit eurot, liikudes mõnevõrra aeglasemini kaitsevõime arengus. Te kirjutasite eelmise aasta sügisel kaitsekärbete kohta järgnevad read: "Selliste sõnumite andmine on eriti vastutustundetu praegu, kui rahvusvaheline olukord ei luba isegi mõelda kaitsekulutuste vähendamisele. Kui Kremlis selliste signaalide peale ilmselt rõõmustatakse, siis meie liitlaste silmis need vaid kahjustavad Eesti riigi mainet ja usaldusväärsust, koostööst rääkimata." Kas te olete nende sõnade juures ka praegu, arvestades seda, et teie teod on paraku muutunud teie sügiseste sõnade kõige suurema kriitika aluseks?

12:57 Kaitseminister Kalle Laanet

Hea Urmas! Need sõnad olid öeldud kontekstis, kus eelmine valitsuskoalitsioon arutas 50 miljoni võrra kaitse-eelarve vähendamist. Täna oleme olukorras, kus 646 miljoni suurune käesoleva aasta eelarve kasvab järgmiseks aastaks 712,3 miljoni euroni.

12:58 Aseesimees Martin Helme

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

12:58 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud kaitseminister! Tahtsin täpsustada kaplaniteenistuse kohta. Kui te hakkasite vastama küsimusele, mille esitas Üllar Saaremäe, te ütlesite, et te ei tea päris täpselt, mis on nende töö sisu. Nüüd on minul küsimus: kuidas te julgete ja tahate kärpida midagi, mille sisu on teil avastamata?

12:58 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Kaplaniteenistus kuulub Kaitseväe koosseisu ja Kaitseväe juhataja otsustab, mis selle koosseisu kuulub või mis ei kuulu, ja ta tuleb selle ettepanekuga kaitseministri juurde. Kaplaniteenistuses jätkab Kaitseväes vähemalt üks kaplan ja Kaitseliidus vähemalt üks kaplan.

12:58 Aseesimees Martin Helme

Sven Sester, palun!

12:58 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kaitseminister! No need sõnumid on ikkagi suhteliselt segased olnud selle perioodi jooksul, eriti viimaste nädalate ja viimase kuu jooksul, mis alates riigi eelarvestrateegia vastuvõtmisest kuni tänase päevani on teie suust tulnud. Ma arvan, et oleks võib-olla paslik ja hea siinkohal ära täpsustada, milliseid kärpeid teil tegelikult lähiajal plaanis teha on. Te olete mingil ajaperioodil rääkinud orkestritest, siis ütlete, et ei-ei, orkestrid kuhugi ei kao, vaid pannakse midagi kokku kuskil, see liigub ühest struktuuriüksusest teise. Kaplaniteenistuse puhul ka just Viktoria Ladõnskajale vastuseks ütlesite, et ei-ei, seal keegi ikka jääb, on ju. Kuskilt on läbi käinud sajad isikkoosseisust lahkuvad tegevsõjaväelased nii Kaitseliidus kui ka Kaitseväes endas. Äkki te annate parlamendiliikmetele täpsema ülevaate, mida te plaanite lähiajal teha. Milliseid kärpeid plaanite lähima nelja aasta jooksul ellu kutsuda? Teil on nii segased sõnumid ja tõesti tundub, et ausalt öeldes on juba teil endalgi raske neist aru saada. Olge nii kena!

13:00 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Sven, selle küsimuse eest! Kokkuhoid toimub tegevuskuludes ehk majandus‑ ja personalikuludes. Nii et praeguse kokkuleppe kohaselt on kaks aastat ehk aastatel 2022–2023 kaitsevaldkonnal vaja hoida majandus‑ ja personalikulud sellel tasandil ehk on 5%‑line kokkuhoid, siis on võimalik meil või järgmisel koalitsioonil liikuda selles suunas, mida õigeks peetakse. Pluss järgmisel aastal kaitse-eelarve kasvab. See on minu arvates võrreldes teiste valdkondadega suur samm, mis on kaitsevaldkonnas saavutatud.

13:00 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

13:00 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud minister! Mis seal salata, kogu selle arutelu peale tuleb tõdeda, et ega te ei ole suutnud ülemäära hästi oma valdkonda eelarve mõttes kaitsta. Aga minu küsimus on teie kui kabinetiliikme suhtumise kohta. Te ju ka kabinetiliikmena kirjutasite alla, nõustusite sellega, et me lähme praegusel kriisiajal täiendavalt kärpima. Kõik senised kogemused ütlevad, et kriisi käigus ebavõrdsus ja ebaõiglus kipuvad paraku suurenema. Valitsuse roll peaks olema seda vähendada, seda tasandada, aga meie valitsus paneb hagu alla. Muu hulgas olete te alla kirjutanud sellele, et huvitegevusest kärbitakse pool raha ära. Saaremaa vald peab kuskilt leidma üle 200 000 euro, kui ta tahab, et endiselt saaksid huvitegevuses osaleda kõik lapsed, kes seal enne käinud on. Kaitsevõime ka väheneb, sest osa neist ei jõua enam trenni, kus nad varem käisid, rääkimata sellest, et anded jäävad välja arendamata. Kuidas te seda põhjendate, et te olete alla kirjutanud valitsuse otsusele võimendada kriisi negatiivseid mõjusid?

13:02 Kaitseminister Kalle Laanet

Eks ma kirjutasin samamoodi alla nagu teie, olles valitsuses, [kirjutasite alla] erinevatele valitsuskokkulepetele.

13:02 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

13:02 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Milline on teie seisukoht, kuidas te vaatate tulevikku? Kas oleksite valmis taastama piirivalve sõjaaja ülesanded ja taastama piirivalve sissiüksused, mis on riigikaitses väga efektiivne ja oluline asi?

13:02 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Sõjaaja ülesannete taastamine on meil laual. Me arutame seda. 

13:02 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

13:02 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud kaitseminister! Vastuseks Sven Sesterile te rääkisite, et kärped puudutavad personali‑ ja majanduskulusid. Aga mind huvitab ikkagi täpsemalt see, mis seondub sõjaliste võimete väljaarendamise kärpimisega. 4. juuni Kaitseministeeriumi õiend ütleb selgelt (ma osundan), et liigume – ja tähelepanu! – natukene aeglasemalt – rõhutuse lõpp – kümneaastases riigikaitse arengukavas planeeritud kaitsevõime eesmärkide saavutamise suunas: mõlema brigaadi väljaarendamine, merekaitse, Kaitseliidu baasil maakaitse – ja nüüd minu sõrendus, tähelepanu –  j n e. Minu küsimus on väga selge: milliste võimete, lisaks avatud loetelus toodule, aga ka milliste avatud loetelus antud võimete madalam sihiseade või ärajäävad arendused ees seisavad järgmise nelja aasta perspektiivis?

13:03 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea küsija! 1. septembriks on asjad selged, kui riigikaitse kümneaastane arengukava on meil esitatud valitsusele.

13:03 Aseesimees Martin Helme

Sven Sester, palun!

13:03 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! No vähemalt mingid asjad oleme nüüd nagu selgeks saanud. Kui vahepeal vaieldi, kas kärbitakse või ei kärbita, siis nüüd me selle protsessi oleme nagu ära vaielnud. Selge, 5%, nagu te ise ütlesite, toimub kärpeid lähiajal seoses majandamiskuludega ja võimalike isikkoosseisuga seonduvate kuludega. Nüüd on mul järgmine küsimus. Aga mis need kulud siis on? See ongi ju tegelikult see probleem, millest me oleme siin ka rääkinud. Küsimus on, kas neid kulusid tuleks teha, ja teine, millised on siis need prioriteedid, kuhu need kulud suunatakse. Äkki te ikkagi parlamendile püüate selgema vastuse anda? Teil on endal ju plaan olemas, milliseid kulusid te lähiajal soovite 5% sees ellu viia. Nii et ärme räägime enam sellest, kas te kärbite või ei kärbi, see vaidlus on meil nüüd ära peetud. Te kärbite. Küsimus on, mida te kärbite. Ehk annate täpsema ülevaate, olge kena.

13:04 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea küsija! Me tõstame ühest taskust teise. Igapäevakuludelt hoiame kokku, selleks et investeeringuid kasvatada ehk võimestada. Kui te soovite täpsemat nimekirja, siis ma olen valmis teile kirjalikult vastama.

13:05 Aseesimees Martin Helme

Nii, head kolleegid, tundub, et küsimused on otsa saanud. Aitäh, minister! Nüüd on aeg liikuda läbirääkimiste juurde. Esimesena saavad sõna võtta selle fraktsiooni esindajad, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatanud. Ahaa! Urmas Reinsalul on enne protseduuriline küsimus. Palun!

13:05 Urmas Reinsalu

Te ütlesite, et küsimused on otsa saanud. Ei sugugi. Küsimusi on meil väga palju, sest ka esitatud küsimustele ei saanud me vastuseid. Ma paluksin istungi juhatajat seda formuleeringut protokolli huvides korrigeerida.

13:05 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi pole kirja pandud. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad osaleda ainult fraktsioonide esindajad. Esimesena saavad sõna võtta nende fraktsioonide esindajad, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatanud. Kõigepealt Urmas Reinsalu. Palun! Kolm minutit lisaaega.

13:06 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud rahvaesindus! Umbusalduse avaldamine opositsiooni poolt on meie relv, näitamaks oma protesti parlamendis selle vastu, mida valitsus kavatseb teha. Ta kavatseb kärpida jõhkralt riigikaitsekulutusi. Uue valitsuse, ametisse astunud valitsuse koalitsioonilepingus on kirjas read, et jätkatakse riigikaitse rahastamist senistes kavades ettenähtud tasandil. Ei jõudnud veel tint ära kuivada sellel mandaadil, millega taotleti parlamendi usaldust sellele valitsusele, kui asuti seda rikkuma. Jutt sellest, orwellilik jutt sellest, et kärpimine ei ole kärpimine ja tegelikult, kui raha võetakse ära, siis sõjalised võimed kasvavad, on tegelikkuses ju sulaselge hämamine ja sulaselge vale.

Sellele valitsusele ei ole riigikaitse praeguses julgeolekuolukorras prioriteet. See olukord, kus minnakse meie sõjaliste võimete väljaarendamisel üle aeglasemale tempole, mida Kaitseministeeriumi õiend 4. juunist tunnistab, ei vasta Eesti julgeolekuhuvidele. Kaitseväe juhataja valitsuse kõrgeima sõjalise nõustajana on öelnud selgelt siitsamast parlamendi kõnetoolist 23. märtsil s.a, mida tegelikkuses uue valitsuse kava tähendab. Mäletatavasti kavatseb uus valitsus riigi eelarvestrateegiaga viia ka aastatel 2024 ja 2025 riigikaitsekulud 2,02%‑ni SKP‑st. Ma tsiteerin Kaitseväe juhatajat: "Kui kaitsekulu jääb praeguste prognooside kohaselt 2% juurde, oleme vastase jaoks tänasest vähem ohtlikud ja peame Kaitseväge vähendama." Tegelikkuses me näeme, et see leiabki aset nii Kaitseväe isikkoosseisu vähendamisel Kaitseministeeriumi valitsemisalas 270 inimese võrra kui ka meile oluliste sõjaliste võimete väljaarendamise vallas.

Küsimus, miks seda tehakse. Jutt ei ole ju mitte kärpimisest sellepärast, et eelarve maht väheneb. See on vale. Me kõik teame seda. Rahandusministeeriumi koduleheküljel on kirjas järgmise aasta eelarve maht. See on planeeritavana pool miljardit eurot suurem, ilma lisaeelarvet arvestamata, võrreldes käesoleva aasta eelarvega. See raha suunatakse teistesse valdkondadesse. Siin oli kõige markantsem näide Keskkonnaministeeriumi uue hoone ehitamine. Et kaitseme ennast Putini eest, tema äraarvamatu, imperialistliku ja agressiivse tegevuse eest Keskkonnaministeeriumi suure palkmajaga. Ei, see ei ole kindlasti meie riigikaitse huvides. Neid ametiasutuste maju võib edasi lükata tulevikku. Eesti riigi eelarvestrateegia järgi ei korralda Venemaa oma võimalikke ohtlikke aktsioone naaberriikide suhtes. See on tõsiasi. Ei ole nõnda, et meie arvame heaks riigi eelarvestrateegias ette näha kärped ja siis öeldakse Kremlis, et hästi, me lükkame mõned aastad edasi, ootame teilt siis aeglasemas tempos kaitsevõime arendamise plaanide kujundamist. See on lühinägelik ja [ei ole] vastutustundlik käitumine ja poliitika. Seda poliitikat ei saa heaks kiita.

Mul on väga kahju, et kaitseminister Kalle Laanet on sattunud sellisesse olukorda, kus ta on sunnitud seda valitsuse poliitikat ellu viima. Ka siin Riigikogu kõnetoolis ta rõhutas korduvalt, ja ma usun tema sõnu, et tema iseenesest ju kärpimist ei toeta ja tema leiab, et riigikaitsekulud peaksid kasvama, mitte ei peaks neid kärpima.

Aga kuidas on siis see olukord tekkinud, et meil on otsekui ohverminister, ja ohvriks on määratud meie riigi kaitsevõime? Kes selle eest tegelikkuses vastutab? Riigi juhtimine ongi vastutus, riigi juhtimine on seismine selle valdkonna eest, kui sa oled andnud valitsuse liikmena ametivande, et kaitsta seda valdkonda. Praeguses olukorras me võime kõigi muude kulutuste puhul öelda, et neid on võimalik ajatada, neid on võimalik korraldada vastavalt rahalistele võimetele, aga riigi iseseisvus, riigi rahvuslik julgeolek on eeldus kõikideks muudeks tegevusteks ja riigiks kui loominguks.

Eriti dramaatiliselt või irooniliselt mõjuvad tõepoolest need härra kaitseministri sõnad, mida ta opositsioonis olles lausus, kui jutt oli eelmisel sügisel kaitse-eelarve kärpimisest, ja mis nüüd on otsekui Kalevipoja Kääpa jõe mõõk pöördunud tema vastu. Ma osundan: "Selliste sõnumite andmine on eriti vastutustundetu praegu, kui rahvusvaheline olukord ei luba isegi mõelda kaitsekulutuste vähendamisele. Kui Kremlis selliste signaalide peale ilmselt rõõmustatakse, siis meie liitlaste silmis need vaid kahjustavad Eesti riigi mainet ja usaldusväärsust, koostööst rääkimata." Ma usun seda Kalle Laanetit, hea minister, kes eelmisel sügisel kirjutas need read. Ma arvan, et ta oli oma mõtteavalduses siiras.

Aga küsimus on, kuidas on tekkinud olukord, kus see valitsus, kes koalitsioonilepingus lubas, et seniste kavade rahastamist jätkatakse, on pööranud sellele jõhkralt selja. Kui praegune parlament laseb selle läbi, loob ta üliohtliku pretsedendi, et poliitilise aktsiooniga minnakse kaitsekulutuste kallale. Me peame silmas pidama ka Eesti tulevikku. Pärast seda valitsust tulevad järgmised valitsused, elu areneb, aga me ei tohi luua sellist pretsedenti, et seni kinnitatud kaitseplaanide kärpimise kallale minnakse.

Isamaa fraktsioon lähtus eelmisel nädalal seda ettepanekut tehes sellest, et anda valitsusele aega teha korrektsioone ja taganeda oma selgest loosungist, mis puudutab kaitsekulude kärpimist. Kahetsusväärselt seda möödunud nädala jooksul ei juhtunud. Seetõttu, konsulteerides teiste opositsioonijõududega, oleme valinud kõrgema protestivormi, milleks parlamentaarses demokraatias on umbusaldusavaldus.

Head sõbrad! Ma kutsun üles kõiki neid parlamendiliikmeid, kes mõtlevad hetkeks päevapoliitilistest vastasseisudest ja kisklemisest kõrvale. Seda otsust, et me läheme riigikaitsekulude kallale, jälgivad meie sõbrad ja liitlased. Tuletan meelde, et Ameerika Ühendriigid andsid just nimelt eelmise aasta lõpul oma eelarvega ajaloo kõige suurema julgeolekuabi Balti riikidele. Ameerika Ühendriikide Kongress seda andes ka teadis, et Balti riigid peavad kinni oma sõnast, mis puudutab kaitsekohustusi, mis on võetud. Seda jälgivad meie liitlased ja samavõrra jälgivad seda potentsiaalsed vastased.

Isamaa sõnum on selge: see on lask selga Eesti riigikaitsele, mida see valitsus kavandab. Me ei saa toetada kaitseministri sellist poliitilist agendat. Me kahetsusega nendime, et kogu see retoorika, mis on olnud, mis tegelikult juhtuma hakkab ja mis on toimunud, on nii hämav, nii ähmane ja vastuoluline. Ka tänased vastused küsimustele on hoopis süvendanud segadust.

13:14 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

13:14 Urmas Reinsalu

Minu väitel oleme me kõige suuremas riigikaitsekriisis pärast NATO‑ga liitumist.

13:14 Aseesimees Martin Helme

Urmas, su kolm minutit on läbi.

13:14 Urmas Reinsalu

Ma ütlen veel ühe tsitaadi. Kus on meie Vabariigi President, miks ei ole kogunenud riigikaitse nõukogu, et niisuguseid küsimusi arutada? Aitäh!

13:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Head kolleegid, peame kinni ajast, aega on viis minutit ja lisaaeg on kolm minutit. Selline on kodukord. Palun, Leo Kunnas!

13:15 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega! 

13:15 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

13:15 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Siin me oleme. Täna on 8. august, parandan: 8. mai. (Hääl saalist: "Juuni.") Juuni. 23. märtsil me olime siin ja pidasime oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu. Me ei pidanud mingit tulist debatti siin maha, aga me pidasime tähtsaid kõnesid, kus me rõhutasime kõik, et riigikaitse on väga tähtis. Sel ajal oli tegelikult valitsus juba lähedal uue arengukava kinnitamisele. See on arengukava 2021–2030, kus on kirjas järgmised numbrid: kaitsekulu baastaseme osakaal SKP-s, algtase 2021 2,29%, vahetase 2024 2,23% ja sihttase 2030 ka 2,23%. See on see alus, millele uus kinnitatav arengukava rajati. Paraku oleme seisus, et see arengukava ei ole kinnitatud ega tule kinnitamisele ilmselt enne sügist. Meil on tulnud välja uus RES. Ma taas nüüd tsiteerin. Leheküljel 98, "Riigi eelarvestrateegia 2022–2025 ja stabiilsusprogramm 2021", tabel 82 read 7 ja 8. Real 7 on kaitsekulu kokku NATO meetodi järgi ehk siis eelarve, ja real 8 on protsent SKT-st. Siin on kirjas, et 2021 baastase, mille eelmine valitsus saavutas, on 645,5 miljonit ehk 2,27% SKT‑st, mis tuleneb SKT tõusust. Järgmine aasta on siin kirjas 704,9 miljonit ja 2,31% SKT‑st ehk märkimisväärne tõus, aga mitte nii suur tõus, ehk mitte 721 miljonit, mis oli kirjas eelmises RES‑is. Aga edasi. 2023 on 688,3 miljonit ja 2,14%, 2024 on 680,5 miljonit ja 2,02% ning 2025 on 712 miljonit ja 2,02%. Ehk sellest 2,23%‑st on saanud 2,02%, mis on väga suur vahe.

Siin oli küsimus, mis on praeguse valitsuse prioriteet. On selge, et prioriteet ongi eelarve tasakaal. See on ülim ja see on tähtsam kõigest. See on proua peaministri otsus ja see on proua rahandusministri otsus. Kas meil on seda otsust võimalik praeguses julgeolekuolukorras teha? Ütlen ausalt, et ei ole. Praeguses julgeolekuolukorras ei ole meil võimalik teha sendi eestki kärpeid ei sõjalises riigikaitses ega ka sisekaitses. See on väga selge arusaam.

Sellises olukorras, hea Kalle, mis võimalused sul on olnud? Esimene võimalus on see, et kindlasti oled sa püüdnud seletada proua peaministrile ja rahandusministrile, et see ei ole hea otsus, ärme seda teeme, aga need seletused ei ole vilja kandnud. Järgmised asjad, mida on võimalik teha. Kui ma ise oleksin kaitseministrina sinu positsioonis valitsuses, kes teeks sellises julgeolekuolukorras selliseid otsuseid, siis ega mul väga palju muid võimalusi ei oleks kui tagasiastumine. Ma olen korra elus sellises olukorras olnud, 2007, kui ma pidin otsustama, kas ma teen nüüd mingeid asju, mis põhimõtteliselt olid mulle vastuvõetamatud, kuidagi, hambad ristis, või ma ei tee neid ja põhimõtteliselt ei hakka neid tegema. Need otsused on erinevad.

Aga Konservatiivse Rahvaerakonna sõnum on praegu väga selge. Selles julgeolekuolukorras ei saa me  selliseid otsuseid teha ega ei saa ka uut arengukava koostada baastasemega 2,02% SKT‑st. Meie ettepanek oli tõsta see 2,6%‑le SKT‑st, selle me tegime strateegia 2035 raames ja see hääletati maha. Loomulikult, see tähendaks umbes 5% SKT-st laenamist, mis on suur summa.

Aga ma ütleks, et tegelikult on meil ka sisuliselt igasugune riigikaitseline debatt lõppenud. Sest mille üle me siis debateerime? Kas me debateerime selle üle, et keegi ütles midagi halvasti ja kuidas see mõjus, või me debateerime selle üle, milliseid otsuseid me teeme ja kuidas need otsused mõjutavad sõjalist riigikaitset? Loomulikult, selle 2,02% sisse ei ole võimalik mitte mingeid uusi võimekusi mahutada. Sinna ei mahu keskmaa õhutõrje, sinna ei mahu tankid, sinna ei mahu isegi praeguste võimekuste üleval hoidmine selles mahus, mis on. 2,23%‑ga me teeksime ära selle, et me ei peaks hakkama midagi vähendama või kärpima, mida me juba teeme.

Meie umbusaldusavalduse selge eesmärk on see, et proua peaminister ja proua rahandusminister muudaksid sügiseks oma otsuseid, et see proportsionaalne kärbe riigikaitse ja sisekaitse valdkonnas võetaks lihtsalt maha. Siin ei ole mõtet arutada selle üle, mis on parem või halvem kärpevõimalus. Praeguses julgeolekuolukorras ei saa neid kärpeid lihtsalt teha. See on meie sõnum ja ma loodan, et see jõuab ka kohale.

See on ajaküsimus, millal meie liitlased hakkavad küsima. Ega president Biden ei ole president Trumpist erinev. Kõik ju küsivad. Ameerika Ühendriigid võtavad massiivselt võlgu, et finantseerida riigikaitset. Kui nemad läheksid nüüd sama teed, et hästi, viime eelarve tasakaalu, siis nad peaksid ju näiteks terve Ameerika Euroopa väejuhatuse likvideerima. Selle peale ei minda. Ka britid ei lähe selle peale, et hästi, me ei suuda lahingugruppi finantseerida. Leedulased ja poolakad tõstavad 2,5%‑le. Rootslased ja norralased on oma arengukavad tagasi lükanud, sest need ei ole olnud piisavad. Siin on teile võrdlusmomendid. Praeguses olukorras ei ole meil lihtsalt olnud teist võimalust kui anda see signaal valitsusele, et nii ei saa edasi minna. Aitäh!

13:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Indrek Saar, palun!

13:23 Indrek Saar

Head kolleegid! Lugupeetud minister! Me arutame täna kaitseministri umbusaldamist. Tegelikult me peaksime arutama selle valitsuse umbusaldamist tervikuna. Kaitseminister on üks nendest, kes kabinetis on sellele kärpele alla kirjutanud, nii nagu kõik teised ministrid ühel või teisel moel.

Kaitseminister on olnud kas piisavalt ausameelne või lihtsameelne või ei ole suutnud valdkonda nii hästi ohjata, aga kaitseminister on tõepoolest olnud esimene või üks esimestest, kelle kärped on avalikuks saanud. Kaitseväe juhataja on neid ükshaaval avalikkuse ette tõstnud. Ja mis ongi ministril jäänud üle muud kui põigelda kriitikanoolte eest (või tänapäeval tuleb öelda, et kriitikakuulide või kriitikadroonide eest) juba pikemat aega, seda ühena vähestest valitsuse ministritest, sest tema valdkonna võimalikud kärped või vähemalt osa nendest võimalikest kärbetest on saanud avalikkuse tähelepanu.

Need on olnud rumalad kärped. Õigemini, Kaitseväe juhatajal on õnnestunud puust ja punaseks teha kõik see, mida valitsuse liikmed ei suutnud valitsuses selgeks teha. See jutt, mida me oleme kuulnud, kui valitsus on õigustanud neid kärpeid, on see, et riigiaparaat on justkui suureks paisunud, me peaksime seda bürokraatiat ja paisunud tegevuskulusid kärpima, olema solidaarsed erasektoriga. Aga vaatame, mida kärbitakse. Kus siin on bürokraadid? Kus on paisunud riigiaparaat? On kaitsekulud, orkestrid, laste huvitegevus, haridus. Ja enamik sellest, mida kärpima hakatakse, on ju veel pimeduses. Me ei tea, mis sealt veel tuleb. Kuskil ei ole neid müstilisi bürokraate, rääkimata sellest, mis on erasektoril sellest kasu, kui see solidaarsus avaldub selles, et Eesti kaitsevõime väheneb, et Eesti lapsed ei saa enam osa huvitegevusest, muu hulgas ei arenda välja oma füüsilisi võimeid, mida neil kaitsevõime jaoks vaja on, rääkimata vaimsetest võimetest. Eesti haridus hakkab olema järjest rohkem elitaarne, sest kõrghariduses hakkab järjest rohkem maksma rahakott, mitte sinu võimed.

See kõik nõrgendab muu hulgas meie kaitsevõimet, aga ka riiki tervikuna. Ja see, mida valitsus teeb ... Lubage mul taas siit puldist tsiteerida, sest persoon on jälle aktuaalne. Tegemist on täna, võib öelda, ju ainukese peaaegu et ametliku presidendikandidaadiga. Tarmo Soomere on juba ammu väga selgelt öelnud, et kõikidel kriisidel on üks omadus: rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. Riigi ülesanne on seda polarisatsiooni vähendada, tasakaalustada seda protsessi. Meie valitsus paneb hagu alla. Kõik kärped, mis ette võetakse, tegelikkuses suurendavad ebavõrdsust või kui mitte otseselt ebavõrdsust, siis vähemalt ebaõiglust. See tundub karjuvalt ebaõiglane, mida tehakse.

Sellepärast on tänane valitsus valinud saatanlikult vale tee, risti vastupidise tee sellele, mida teevad kõik, kes perspektiivis vähegi nutikamalt suudavad analüüsida, mida ühiskonna jaoks vaja on. Selles kõiges on ühena ministritest paraku osaline ka kaitseminister. Ja vastupidi, Kalle, sellele, mida sa siit puldist ütlesid, sa vastutad nende asjade eest samamoodi, nagu mina vastutan nende asjade eest, mis mina valitsuses tegin. Jah, tegin küll valitsuses. Mina valitsuses leppisin kokku sinu erakonnakaaslastega Reformierakonnast ja Isamaaliiduga, et laste huvitegevusse tuleb leida 15 miljonit lisaks. Te võtate sellest pool ära, rääkimata mitmetest teistest otsustest, mille kallal te praegu nügite. Jah, ma olen valmis selle eest vastutama, aga ka teie peate aru saama, mis on teie vastutus valitsuse ministritena laiemalt, mitte ainult teie vastutusvaldkonnas.

Sellepärast arvame ka meie, et valitsuse liige, kaitseminister Kalle Laanet ei ole oma tööga saanud sugugi mitte nii hästi hakkama, nagu peaks. Sotsiaaldemokraadid hääletavad selle umbusaldusavalduse poolt. Tänan!

13:28 Aseesimees Martin Helme

Mati Raidma, palun!

13:28 Mati Raidma

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Riigikogu Reformierakonna fraktsioon usaldab nii valitsust, kaitseministrit, Kaitseväe juhatajat kui ka Kaitseväge. Eesti kaitsevõime on läbi aja olnud kasvavas trendis. See on nii tänu realistlikule planeerimisele. Seda tehakse väga põhjalikult, tõsiselt ja kooskõlas meie võimekustega. Juba sügisel ootavad ka siin riigikaitsekomisjonis ees järgmised arutelud meie riigikaitse arengu üle. Valdkonna sees on need arutelud tõsiselt käimas. Aruteludes kuuldud teemade ja ajakirjanduse infokildude pealt Riigikogus vaheotsuseid teha ja jooksu pealt umbusalduse avaldamisi kujundada on parlamentaarse professionaalsuse allaviimine.

Tänased umbusaldajad tunnustasid oma sõnavõttudes ratsionaalset eelarve kujundamist ja kasutamist. Ratsionaalsus põhineb oma võimekuse tajumisel. Me oleme justkui unustanud, et oleme juba üle aasta päris kriisis. COVID‑kriis on meie hulgast ära viinud üle 1200 inimese. Meie ühiskond, majandus ja rahandus on saanud tõsiselt kannatada. Olla sellises seisus ignorantne ja mittesolidaarne teiste eluvaldkondadega, kellel kõigil on täna ülesanne leida kokkuhoiukohti, ei ole kohane soovitus kaitsevaldkonnas teenivatele inimestele ja seda valdkonda kujundavatele juhtidele. Kaitsevägi on osa ühiskonnast, elab koos ühiskonnaga ja võtab solidaarselt kanda ka kriisist taastumise raskused. Ärgem õõnestagem seda.

Riigikaitse-eelarve on ainuke valdkond, mis järgmisel aastal kasvab. Investeeringute nähtav suurendamine kaitsevõime arendamisse on fakt. Vähemalt 2% SKT‑st riigikaitsele, millele lisanduvad vahendid liitlaste kohalolekuks, ja kaitseinvesteeringute programm on selge ja kindel seisukoht. Alla poole NATO liikmetest saab hoida sellist eelarvelist lubadust. Riigikaitse vajab juurde mitte miljardi jagu eelmise koalitsiooni katteta lubadusi, vaid reaalset raha, mida me ka kaitsesse investeerides täna anname.

Kas on kahju, et tegevkuludes tuleb teha kärpeid? Loomulikult on kahju. Kõikides eluvaldkondades on kahju. Aga riik on tugev, kui on tugevad kõik tema osised. Ka rasketes otsustes. Aitäh!

13:31 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

13:31 Oudekki Loone

Head kolleegid! Kõigepealt, me toetame täna ministri jätkamist. Meil on koalitsioonilepe, millest me jätkuvalt kinni peame. Me ei näe põhjust ministrit vahetada, me peame umbusalduse avaldamist ühele ministrile valeks. Umbusaldus kärbete vastu on muidugi teine tera. Kui me täna vaatame esimese kvartali majanduskasvu, siis see on 5,4%. On näha, et isegi turism on jalgu alla saamas. Me arvame, et ka teises kvartalis on näha vähemalt sama suurt majanduskasvu. Seega, meie tänane jah ministrile on tingimuslik jah.

Me eeldame, et riigieelarve koostamisel mõttetutest kärbetest loobutakse. Poliitikas saab alati otsuseid ümber vaadata. See ongi poliitika sisu. Ka riigi eelarvestrateegiat saab alati ümber vaadata, kui olud muutuvad. Meie eeliseks on meie paindlikkus, meie reaalse majandussituatsiooni arvestamine ja sellest lähtuvalt oma majanduspoliitika koostamine.

Kallid kaitseväelased, kes te täna seda debatti vaatate! Te tunnete nüüd omal nahal, kui ebaõiglane see on, kui riik valib kärpepoliitika, millest mitte keegi ei jää puutumata. Kui neoliberaalid tulevad võimule, siis avalikke investeeringuid vähendatakse alati. Ja paraku ei seisa ka kaitsevaldkond sellest eraldi. Kui valitakse kärpepoliitika, kärbitakse kõiki.

Keskerakond on alati öelnud, et kärpides rikkaks ei saa. Meie seisame kärbete vastu alati, olgu kaitsevaldkonnas, olgu sotsiaalsüsteemis, olgu haridussüsteemis või olgu kultuuris, ja seisame ka edasi. Eriti nende kärbete vastu, mis puudutavad inimesi. Me arvame, et tänases majandusolukorras on eriti oluline, et meie inimestel oleks raha, millega teha ka omaenese investeeringuid. Nii et selle eest me seisame. Me usume, et nii hea ministriga nagu Kalle Laanet me kindlasti jõuame kokkuleppele selles, kuidas teha eelarve, mis paneb Eesti päriselt kasvama. Aitäh!

13:34 Aseesimees Martin Helme

Läbirääkimised on lõpetatud, aga nüüd on mõned protseduurilised küsimused. Raimond Kaljulaid, palun!

13:34 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Te mainisite enne, et läbirääkimistel saavad sõna fraktsioonide esindajad. Ma tahtsingi küsida, millise opositsioonierakonna esindajana Oudekki Loone täna sõna võttis. Kas tohib paluda seda küsimust täpsustada?

13:34 Aseesimees Martin Helme

Jaa, ma saan küsimusest aru küll. Oudekki Loone kõneles keskfraktsiooni nimel. Helir-Valdor Seeder, palun!

13:34 Helir-Valdor Seeder

Ka minu protseduuriline küsimus on ajendatud Oudekki Loone sõnavõtust. Oudekki Loone väitis, et Keskerakond on alati olnud, on täna ja on ka tulevikus igasuguste kärbete vastu. Aga mina saan aru, et Keskerakond toetas valitsuses olles kärpeid. Kas ma olen millestki valesti aru saanud või Oudekki Loone esindas hoopis mingit teist fraktsiooni? Kas ta ikka esindas keskfraktsiooni? Saate te koosoleku juhatajana kinnitada?

13:35 Aseesimees Martin Helme

Saan kinnitada. Oudekki Loone nime taga on K-täht. (Naer saalis.)  Ta on Keskerakonna fraktsiooni liige. Ma tema sõnavõtu sisu kommenteerima ei hakka. Peeter Ernits, palun!

13:35 Peeter Ernits

Mul on samasugune protseduuriline küsimus Oudekki Loonega seoses. Ta oli nagu suur loomade sõber, aga ta praegu ütles, et Keskerakond on inimestega seotud kärbete poolt. Kas see tähendab, et loomade puhul tuleb kärpida? (Naer saalis.)

13:35 Aseesimees Martin Helme

Läbirääkimised on suletud. Läbirääkimiste käigus väljendatud seisukohti minul koosoleku juhatajana ei ole ei põhjust ega õigust siin kommenteerida või laiendada või täpsustada.

Head kolleegid, läheme nüüd hääletamise juurde. Protseduur on järgmine. Ministrile on avaldatud umbusaldust, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Jaa, Helir-Valdor Seeder, palun!

13:36 Helir-Valdor Seeder

Ei, ma ruttasin sündmuste käigust ette. Vabandan!

13:36 Aseesimees Martin Helme

Arusaadav. Panen  hääletusele umbusalduse avaldamise minister Kalle Laanetile, mille on algatanud Isamaa ... Jah. Kalle Grünthalil on protseduuriline küsimus.

13:37 Kalle Grünthal

Ma ei tea, võib-olla ma hakkan ennast kordama, aga ma olin hoopis maja teises tiivas. Ma täiesti juhuslikult sattusin siia. Kas signaal ikka kõlas või ei kõlanud? (Sumin saalis.)

13:37 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, läbirääkimistest said osa võtta fraktsioonide esindajad. Kõikide fraktsioonide esindajad on sõnavõtuga esinenud. Helir-Valdor Seederil ei ole märgitud, et oleks protseduuriline küsimus, ja ma ei ole hääletust veel välja kuulutanud. Aga palun, protseduuriline, Helir-Valdor Seeder!

13:37 Helir-Valdor Seeder

Ei, mul ei ole protseduuriline, ma tahan enne hääletust võtta kümme minutit vaheaega.

13:37 Aseesimees Martin Helme

Ma usun seda, aga ma ei ole veel hääletuseni jõudnud. 

13:37 Helir-Valdor Seeder

Selge, jah.

13:38 Aseesimees Martin Helme

Teeme järjekorras. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise minister Kalle Laanetile, mille on algatanud Isamaa ja EKRE fraktsioon. Helir-Valdor Seeder, palun!

13:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Meil on, mille üle järele mõelda, ja ma palun selleks kümme minutit vaheaega.

13:38 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega, palun! Urmas Reinsalu, protseduuriline enne.

13:38 Urmas Reinsalu

Ma esitan protseduurilise küsimuse pärast vaheaega. (Naer saalis.)

13:38 Aseesimees Martin Helme

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

13:48 Aseesimees Martin Helme

Nii, head kolleegid, võetud vaheaeg on läbi saanud. Aga enne hääletuse juurde minekut, kuidas siis muidu, protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

13:48 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! See küsimus, mida me arutame, on äärmiselt oluline. Olulised on ka kaitseministri sisulised vastused. Kõikidele teemat sisuliselt avada püüdvatele küsimustele, mida need kärped tähendavad, vastas kaitseminister, et ta esitab vastused hiljem kirjalikult. See on väga sümpaatne. Ma arvan, et parlamendil on oluline need vastused saada, sõltumata eelseisva hääletuse otsusest. Tegelikult tuleb minu hinnangul seda käsitleda kui sisulist osa selle umbusaldusavalduse arutelust. Minu küsimus teile, istungi juhataja, te võite suunata selle ka härra kaitseministrile, on see: millal kõik parlamendiliikmed saavad need kirjalikud vastused kaitseministrilt küsimustele, mis siin esile kerkisid?

13:49 Aseesimees Martin Helme

Jah, kaitseminister soovib sellele vastata. Palun! Aga me ei lähe uuesti debatti.

13:49 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Austatud Urmas Reinsalul on väga oluline küsimus ja mul on hea meel vastata, et juba on antud härra nõunikule ülesanne stenogrammist välja võtta kõik need küsimused, millele ma lubasin kirjalikult vastata, ja me vastame, moodsa sõnaga öeldes, ASAP.

13:50 Aseesimees Martin Helme

As soon as possible – nii kiiresti kui saab. Peeter Ernits, protseduuriline, palun!

13:50 Peeter Ernits

Jaa. Lugupeetud juhataja! Protseduuriline küsimus. Vahepeal ei ole kuuldavus saali keskosas mitte kõige parem, kuigi mul on üsna hea kuulmine. Nüüd on natuke parem, aga ...

13:50 Aseesimees Martin Helme

Jaa, ma saan aru, märkus on selle kohta, et saalis on kõva müra. Proovime niimoodi teha, et need jutud, mis ei ole päevakorraga kooskõlas ja sõnavõttudega seotud, peetakse väljaspool saali. Tarmo Kruusimäel on ka protseduuriline küsimus.

13:51 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Minu protseduuriline küsimus puudutab saadikute vaba mandaati, nende vaba tahte väljendust. Mulle on meelde jäänud, et opositsioon tunneb alati muret koalitsioonisaadikute pärast, et nad saaksid südametunnistuse järgi hääletada. Siin ma aga kuulsin, et koalitsiooni esindajad kõnelesid kõikide keskerakondlaste ja reformierakondlaste eest. Kas teieni on jõudnud mingeid signaale, et neid justkui represseeritakse või et see ei ole enam probleem, ütleme, saadikute vaba mandaat, sellest hetkest, kui ollakse juba jõudnud koalitsiooni? On teile mingeid proteste juba tulnud või ei ole ja kas see on tagatud?

13:51 Aseesimees Martin Helme

Kindlasti ei ole vaba mandaat probleem. Probleem on see, kui seda ei saa realiseerida, aga mulle ei ole ühtegi signaali tulnud, et kedagi oleks represseeritud. Kindlasti peaks kohe sekkuma, kui kedagi hakatakse represseerima. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

13:52 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kas ei ole mitte nii kodu‑ ja töökorrast tulenevalt, et ministril on pärast läbirääkimisi õigus ja võimalus lõppsõnaks? Te ei pakkunud, vähemalt ma ei kuulnud, et te oleks pakkunud ministrile seda võimalust. Võib-olla minister oleks seda enne hääletust kasutanud.

13:52 Aseesimees Martin Helme

Selline võimalus tõepoolest kodukorrast tulenevalt on ja sellest mulle märku ei antud. Aga läbirääkimised olen ma sulgenud, nii et enam seda teha ei saa. Igatahes see võimalus tõepoolest oli. Kalle Grünthalil on protseduuriline küsimus.

13:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siin hea kolleeg Peeter Ernits ütles, et keskpaika saali on väga kehv kuuldavus. Siia tahapoole pole üldse midagi kuulda. Mul on äärmiselt kurb vaadata head kolleegi Madis Millingut, kes tükk aega vaatab tühja pilguga saalis toimuvat, midagi kohale ei jõua. Aitäh! Ehk saaks vunki juurde panna.

13:53 Aseesimees Martin Helme

Saab vunki juurde panna ja saab ka paluda, et saalis oleks vähem jutuajamist. Paul Puustusmaa, palun!

13:53 Paul Puustusmaa

Suur tänu, austatud juhataja! Minu protseduuriline küsimus on Urmas Reinsalu ajendatud. Ta viitas sellele, et väga paljudele küsimustele lubas austatud umbusaldatav kirjalikult vastata. Nüüd ma mõtlen, et meie umbusaldusavaldus tuleneb ikkagi tema tegevusest. Meil on põhimõtteliselt kaks võimalust. Meil on võimalus, et saalis umbusalduse avaldamine tuleb, ja meil on võimalus, et seda ei tule. No teoreetiliselt on mõlemad võimalused olemas. Ma oskan küll 101 raames ...

13:53 Aseesimees Martin Helme

Palun, palun, saal! Saal, palun!

13:53 Paul Puustusmaa

Siiski, kui umbusalduse avaldamine läbi läheb, siis need küsimused, mis on esitatud ministrile, on ju mittevajalikud vist. Kas siis sellisel juhul nendele enam vastama ei pea või kuidas see protseduur on?

13:54 Aseesimees Martin Helme

Ma arvan, et kui mees on lubanud saata vastused, siis ta saadab need ära, sõltumata sellest, kas tal on enam seda kohustust või mitte. Ministrina tal kahtlemata see kohustus on Riigikogu saadikutele vastata. Riigikogu saadikud teistele Riigikogu saadikutele päringuid teha ei saa ja vastama ei pea. Aga meie hääletame siin ju usalduse üle. Peeter Ernits, palun!

13:54 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Mul on taas sama küsimus. Ka saali keskpaigas ei kuule, aga põhiküsimus on see, et ma kuulsin, et kolleeg Millingul on nagu kuidagi tühi pilk seal tagaplaanil. Kas see on seotud sellega, et ta ei kuule midagi, või on teda kuidagi mõjutatud?

13:54 Aseesimees Martin Helme

Ma pean ütlema, et siit, kust mina vaatan, näen kõigil sära silmis. Heiki Hepner, palun, protseduuriline küsimus!

13:54 Heiki Hepner

Aitäh! Minu küsimus on ajendatud hoopis Helir-Valdor Seederi tõstatatud kodu‑ ja töökorra seaduse teemast. Me ei andnud ministrile võimalust lõppsõnaks ja tegelikult oleme sellega mõnes mõttes rikkunud üldist aruteluprotseduuri. Me nüüd asume ikkagi hääletama enne, kui me oleme ministrit kuulanud, kuigi meil on ikkagi väga suur lootus, et ta on aru saanud nende kärbete mõttetusest ja ta saaks anda kindluse, et ta on oma meelt muutnud. Siin on kaks küsimust. Üks on see, et me ei loo ministrile võimalust ennast korrigeerida, ja teine on see, et kas ei või tekkida küsimus, et see hääletamine on ebaseaduslik ja me peaksime kogu protseduuri uuesti alustama, nii nagu me täna hommikul juba korra tegime.

13:56 Aseesimees Martin Helme

Kalle Laanet on pikaaegne Riigikogu saadik ja teab meie protseduuri. Ta teab, et tal on läbirääkimistel osalemise õigus. Sellest ta meile märku ei andnud. Läbirääkimised avati, läbirääkimised suleti, rohkem sõnasoove ei olnud. Me ei ava uuesti läbirääkimisi, me proovime jõuda lõpphääletuseni, kui protseduurilised küsimused on vastatud. Kindlasti ei ole meil ohtu, et tänane hääletus kujuneks kuidagi ebaseaduslikuks. Mart Helme, protseduuriline küsimus.

13:56 Mart Helme

Jah, mul on protseduuriline küsimus seoses sellega, et saali on toodud lilled. Mina näen, et seal on ainult üks bukett lilli. Ma saan aru, et need on seotud umbusalduse avaldamisega. Kuna umbusalduse avaldajateks on kaks fraktsiooni, Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, siis ma nõuan, et umbusalduse avaldajatest mitte ainult üks ei saa sellel puhul lillekimbu, vaid ka teine umbusalduse avaldaja saab lillekimbu. Ja kui see on mõeldud umbusaldatavale, siis peab olema samuti kaks kimpu, sest ka koalitsioonis on kaks fraktsiooni ja sellisel juhul oleks õiglane, et oleks samuti kaks kimpu. Nii et protseduuriliselt ma palun lilledega seoses asjad joonde ajada.

13:57 Aseesimees Martin Helme

Õnneks või kahjuks ei reguleeri meie kodukord lillede andmist ja lillede andjad peavad ise otsustama, kellele nad need annavad või ei anna. Aga muidugi, õiglust tuleb taga ajada. Madis Milling, palun, protseduuriline!

13:57 Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma saan aru, et kolleegidel Ernitsal ja Grünthalil oli tõsine mure minu võimaliku tühja pilgu pärast. Tõepoolest, tühi pilk on tõlgendamise küsimus ja ilu on vaataja silmades. Seevastu tühjad ja mõttetud protseduurilised küsimused, mis ei ole protseduurilised küsimused, on väga üheselt mõistetavalt tühjad küsimused.

13:58 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaal on protseduuriline küsimus. Palun!

13:58 Paul Puustusmaa

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma tahan ikkagi uuesti jälle Urmas Reinsalu küsimuse juurde naasta. Juba oli juttu sellest, et esiteks andis minister väga paljud vastused sellisel moel, et need tulevad kirjalikult, ja siis öeldi, et lõppsõna jäi nüüd ära, ning siis visati üles kahtlus, et äkki nüüd lõppsõna ärajätmine on meil väga karm protseduuri rikkumine. Minul tekkis küsimus, et kui vastused antakse kirjalikult, mitte suuliselt saalis, ja me peame otsustama ju vastuste järgi, siis kas samal ajal lõppsõna võib ka kirjalikult esitada, selles mõttes, et meile kõigile. Lõppkokkuvõttes on kolmas küsimus – see on kõige tähtsam –, et kui need vastused tulevad alles kirjalikult, no lõppsõna tuleb kirjalikult ja vastused tulevad kirjalikult, siis kas me saaksime äkki ka oma umbusaldamise lõppseisukoha anda kirjalikult, selles mõttes siis, kui me oleme läbi lugenud need kirjalikud vastused. On see võimalik?

13:59 Aseesimees Martin Helme

Seda meie kodukord ette ei näe. Lõppsõnaks ei saa enam sõna anda, kui läbirääkimised on juba suletud. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

13:59 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Nagu me kõik teame, elusa kala grillimine ei ole kõige ilusam. Aga ma küsin nüüd – ma vaatan lugupeetud kaitseministrile näkku –, et kas on ilus elusat kaitseministrit grillida nii pikalt. Äkki peaks kohe tegema? (Naer saalis.)

13:59 Aseesimees Martin Helme

Mina olen juba kümme minutit üritanud hääletuse juurde jõuda, aga protseduurilised küsimused on ees. Kert Kingo, palun!

13:59 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu veebilehel on kirjas viisakusreeglid, mida tuleks Riigikogu istungisaalis järgida. Seal on väga selgelt kirjas, et Riigikogu istungisaalis hoitakse vaikust ning austatakse kolleege, kes soovivad käimasolevat menetlust jälgida ja selles osaleda, telefonid lülitatakse hääletule režiimile ning omavahelised vestlused peetakse üldjuhul väljaspool istungisaali. Kas te oleksite nii hea ja tuletaksite meie austatud saadikutele seda meelde? Ka nendele, kes on siin kümneid aastaid juba olnud ja kes ikka veel seda ei tea.

14:00 Aseesimees Martin Helme

See on õige märkus. Riigikogu saalis peab saama rahulikult tööd teha. Kalvi Kõva, palun, protseduuriline küsimus! Ahaa, võttis maha. Ja vaata, kui vaikseks jäi.

Nii, head kolleegid, oleme grillimise lõppfaasis. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise kaitseminister Kalle Laanetile. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:01 Aseesimees Martin Helme

(Aplaus.) Oodake nüüd! Umbusaldamist toetas 42 Riigikogu saadikut, umbusaldamise vastu oli 57. Umbusaldamine vajab 51 häält, et läbi minna, seega ei avaldanud Riigikogu kaitseminister Kalle Laanetile umbusaldust.

Head kolleegid! Mul on veel mõned teated. Tänane istung on sellega lõppenud. Istungi alguses kuulutati välja, et meil toimuvad toetusrühmade kogunemised ja lisaks, et meil toimub täna Parlamentidevahelise Liidu ehk IPU Eesti rühma juhatuse valimine. Kuna valimiseks on vaja vähemalt 40 minutit ja meil hakkasid kell kaks või peaksid hakkama kell kaks komisjonide istungid, siis seda valimist täna ei toimu. Me teatame valimise uue aja siis, kui me oleme selle teada saanud.

14:02 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee