Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Neljapäev, 03.06.2021, 10:00

Toimetamata

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame oma neljapäevast istungit. Täna on meil päevakorras ainult kaks asja, aga enne kui me päevakorra juurde läheme, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Sellist soovi ma ei näe. Sellisel juhul teeme ära kohaloleku kontrolli.

10:00 Aseesimees Martin Helme

Kohale pani ennast kirja 62 Riigikogu liiget.


1. 10:01 Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruanne

10:01 Aseesimees Martin Helme

Täna on meil esimene päevakorrapunkt Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruande ärakuulamine. Selle protseduur on järgmine. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanne, mis on kuni 20 minutit, ja sellele järgnevad Riigikogu liikmete küsimused. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Sellele järgnevad läbirääkimised, kus sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Nüüd palungi Riigikogu kõnetooli Kilvar Kessleri. Ja ma palun, head kolleegid, vaiksemalt!

10:02 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Austatud Riigikogu esimees! 

10:02 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Aseesimees esimehe ülesannetes, ma saan aru. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel teile aru anda Finantsinspektsiooni 2020. aasta tegevuse kohta.

10:02 Aseesimees Martin Helme

Tohib korraks? Meil on üks protseduuriline küsimus tekkinud Mihhail Lotmanil.

10:03 Mihhail Lotman

Kas ei saaks seda mikrofoni kuidagi ...

10:03 Aseesimees Martin Helme

Jah, suuna endale mikrofonid suule lähemale.

10:03 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Nii, proovime nüüd. On kuulda? Väga hea! Hakkame uuesti.

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel teile aru anda Finantsinspektsiooni 2020. aasta tegevuse kohta. Vastav nõue tuleneb Finantsinspektsiooni seaduse § 51 lõikest 4 ja moodustab osa rahvusvahelisest tavast, mille kohaselt sõltumatu finantsjärelevalveasutus annab aru parlamendile.

Selle aasta lühiülevaates olukorrast Eesti finantsturul ja finantsjärelevalves käsitlen kolme olulist teemat. Esiteks, 2020. aasta peamised riskid finantsturul ja nende käsitlemine Finantsinspektsiooni poolt. Teiseks, areng Finantsinspektsioonis ja finantsturu turvavõrgus üldiselt. Kolmandaks, lähiaastate suundumused finantsturul ja mõningad kitsaskohad.

Koroonaviirus oli finantsturgude ja järelevalve asutuste jaoks 2020. aasta negatiivne peakangelane. Aasta alguses oli olukord ärev üleilmselt, kuna uue koroonaviiruse olemusest, levikust ja mõjust ei teatud palju. Näiteks, Saksa kantsler Angela Merkel oma pretsedenditus teleesinemises 18. märtsil 2020 avaldas, et koroonakriis on tõsiseim väljakutse, mis rahva ees seisab pärast teist maailmasõda. Esialgsed pessimistlikumad stsenaariumid viiruse laastavast mõjust ka finantssektorile õnneks ei realiseerunud. Seda aitasid vältida ja tasandada valitsuste, keskpankade ja finantsjärelevalvete tegevus majanduse ning finantssektori toetamisel, samuti üleüldine tasakaalukas tegevus viiruse ohjeldamisel.

2020. aasta koroonakriis tähendas meile, Finantsinspektsioonile, keskendumist peamiselt kahele riskile. Esimene, kiiresti realiseeruda võib risk oli operatsiooniline või teise sõnaga öeldes tegevusrisk. Halvima stsenaariumi käivitumisel töötajate ja lepingupartnerite töötajate haigestumiste tõttu ei olnuks finantsvahendajad võimelised inimestele teenuseid osutama. See omakorda võimendanuks majanduse kinni kiilumist ning halvimal juhul toonuks kaasa elanikkonna paanika. Kui neti teel makseid teha ei saa, poes kaardiga osta ei saa ja sularahaautomaat on rahast tühi, siis on ärevus igati loomulik ja muremõtted kiired tulema.

Eesti finantssektor juhtis kriisis operatsioonilist riski väga hästi. Selleks olid ka head eeldused, kuna finantsjärelevalve on aastaid järjepidevalt suurematelt turuosalistelt nõudnud ja kontrollinud taasteplaanide olemasolu ning nende testimist. Koroonaviiruse tegelikkus tõestas sisuliselt päevapealt, et varasemad nõuded on igati mõistlikud. Nagu Aleksandr Suvorov ütles, raske õppustel, kerge lahingus.

Teine olulisem meie vaateväljas olnud risk oli krediidirisk. Siin terendas negatiivse arenguna see, et inimesed ja ärid ei suuda kriisitingimustes enam oma laenukohustusi täita ja pankadel tekivad väga suured krediidikahjud. Suur krediidikahju võib teatud juhtudel tähendada panga maksejõuetust ja hoiustajatele omavahendite kadu ulatuses, mis ei ole Tagatisfondi poolt kindlustatud, aga läbi löögi Tagatisfondile ka korralikku lisa riigi laenukoormusele ja kokkuvõttes maksumaksjale.

Klassikaliselt on krediidiriski üheks peamiseks tasakaalustajaks pankade piisavad kapitalipuhvrid. Eesti pankade kõige suurema kapitalipuhvri moodustab akumuleeritud kasum. Meie arvates seega oli mõistlik 2020. aasta alguses koroonakriisi süvenedes külmutada olemasolevad kasumipuhvrid, et säiliks pankade võimekus krediidikahjusid kanda. Finantsinspektsioon käivitas lisaks vastava arutelu kolleegidega Frankfurdist ja Stockholmist, kuna ka seal asuvad meie suuremate pankade partner- ja järelevalveasutused. Tulemuseks oli hiljem kogu Euroopa Liidus saavutatud kokkulepe, et pangad kasumeid 2020. aastal koroonakriisist alates välja ei maksnud.

Lisaks töötasime ka laenukohustuste täitmise poolega. Ühelt poolt valmistasime ette keskkonda, et anda raskustes laenuvõtjatele võimalus oma kohustuste täitmist ajutiselt edasi lükata, teisalt aga punusime sellesse ka erguteid ja leevendusi pankadele, et need võimaldaksid laenukohustuste täitmise edasilükkamist. Sarnased mõtted ja plaanid olid enamikul Euroopa Liidu finantsjärelevalveasutustel. Sündis ühtne raamistik maksemoratooriumide rakendamiseks. Selle pinnalt leppisid Eesti pangad 2020. aasta kevadel kokku eramoratooriumis, järgides finantsjärelevalvajate seatud ühtseid tingimusi. Täiendavalt suunasime turgu ja võlgnikke laenude restruktureerimise märgukirjaga, kus selgitasime häid ja halbu praktikaid laenude ümberkujundamisel.

Neid asju on siin teile lihtne ja meeldiv kirjeldada, aga selle näilise lihtsuse taga on väga-väga palju tööd, töötunde asjakohase ja ajakohase infokorje sisseseadmisel. Kuna koroonakriis ei olnud midagi rutiinset, siis see rutiinne aruandlus ei näidanud kõiki riske päris selliselt, nagu vaja oli. Pidime need infopunktid ka kaardistama ja hakkama täiendavat infot koguma. Vastava teabe analüüsimisel, erinevate stsenaariumide, stressistsenaariumide ehitamisel, otsustamisel, dialoogidel turuosalistega, partneritega keskpangas, Rahandusministeeriumis ning peaministri meeskonnaga ja kolleegidega Frankfurdis ja Stockholmis. Tänan siinjuures kõiki, kes meiega nii Finantsinspektsioonis sees kui ka koos selle raske 2020. aasta tööaasta läbi tegid. Oli keeruline, hoidsime kokku, toetasime üksteist.

Mõni sõna veel Finantsinspektsiooni tööst ja organisatsioonist. Meie seadusejärgne keskne ülesanne finantsjärelevalves on aidata kaasa finantsstabiilsuse säilitamisele, säilimisele ja hoida turge ausalt, läbipaistvalt ja täpsemalt seaduspäraselt toimivana. Teine oluline ülesanne on viia ühiskonna jaoks kiiresti ja vähimate kuludega läbi kriisi lahendamine, kui mõni pank või kindlustusandja näiteks muutub maksejõuetuks.

Aruandeaastal tegime ära Finantsinspektsiooni sisemise töökorralduse reformi, otsides väikeses organisatsioonis veelgi suuremat efektiivsust ja oskusteabe kasutamist parimal moel. Lisaks, mastaabiefekti saavutamiseks ühendasime inspektsiooni kriisilahendamise üksuse ja Tagatisfondi tegevused. Tagatisfondi roll kriisilahendamises on muutumas. Euroopa suundumuste kohaselt fond peaks saama aktiivsemaid ülesandeid nõrkade pankade lahendamisel. See on sarnane USA lähenemisega, kus sealsel tagatisfondil või föderaalse tagatisfondil on üsna kandev roll pankade likvideerimise lõpetamisel. Meie Eesti-suguses väikeriigis on mõistlik kompetentsikeskuseid hoida ja tugevdada, mitte pihustada ja lahustada. Seetõttu oleme Tagatisfondiga 2020. aastast siin seljad kokku pannud.

Ootamatult alanud koroonakriis tingis inspektsioonis kaugtööle ülemineku. Olime selleks varem valmistunud, isegi läbi testinud, ja seetõttu kaugtööle minek toimus korrapäraselt. Kaugtöö omakorda tõi läbi mõeldud üleminekumobiilsetele töökohtadele, kus inspektsiooni töövahendid võimaldavad töötajate liikuvust. Taoline lahend aitab meie inimestel veelgi paremini osaleda euroala pangandusjärelevalve SSM-i töös, mille liikmed oleme ja mille raamides teeme Eesti kolme suurema panga kapitali järelevalvet.

Kuigi koroonaviirus suunas meid 2020. alguses kaugtööle, siis terviseriskide taandudes jõudsime siiski teha kümme kohapealset kontrolli, seda 203 kaugkontrolli kõrval. Juhatus tegi 2020. aastal 413 erinevat otsust, haldusakti, ja kehtestas 26 soovituslikku juhendit. Muidugi juhatuse otsuste ja järelevalvemenetluste arvud ei ole päris peegelpildid. Näiteks, 2020. aastal otsustasime anda kaheksa uut tegevusluba, kuid vastavaid taotlusi esitati 20. Oma tähelepanekute alusel pidime uurimisasutustele esitama 30 kuriteokaebust, peamiselt tegevusloata tegutsemise või muu kelmusliku käitumise tunnustel.

Viimases, kolmandas plokis vaatame, mis on peamised suundumused finantsturgudel ja finantsjärelevalvajate töös. Eesti digitaalne ühiskond on finantssektoris hästi toiminud. Sujuv kaugtöö koroonakriisis ja võrdlused teiste sarnaste riikidega näitavad muu hulgas, et oleme koos Balti riikide, Põhjala ja Madalmaadega endiselt Euroopa digitaalses tipus. Järjest süvenev digitaliseeritus võimendab küberriske. Eelmise aasta sügisel me näiteks täheldasime üsna massiivselt küberrünnete kasvu pankadele mitte, ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis ja Põhjamaades, ja pangandus üldiselt sai nende rünnetega päris hästi hakkama. Selles mõttes avalikkus ega kliendid väga sellest aru ei saanudki.

Küberriskid omakorda võivad halvematel juhtudel moonduda finantsvahendaja finantsriskideks ja teenusekatkestustest. Finantsinspektsiooni fookus saab järjest enam olema turuosaliste küberriskidega tegelemise võimekuse hindamisel, nende infotehnoloogilisi organisatsiooni ja selle jätkusuutliku uuendamise jälgimisel. Vastavalt Finantsinspektsiooni kehtivale strateegiale oleme enam avatud tehnoloogilisele innovatsioonile finantssektoris, püüame seda jõudumööda ergutada, aga uuendusi võimaluste ja riskide skaalal hoolikalt kaaludes, pidades silmas kasu ühiskonnale, aga arvestades ka maksumaksja võimega neid katsetusi kanda. Usume, et kellegi huvides ei ole riskide paigutamine Eestisse ilma korrespondeeruvate töökohtade loomise ja maksutuluta.

Mitte ainult Eestis, vaid vast Euroopa Liidus tervikuna vajab kaalumist, käsitlemist ja otsustamist, kas tervitame igast riigist pärit kapitali või eksisteerib piirkondi, mis ei ole teretulnud, isegi kui investeeringuga kaasneb lubadus arvukates töökohtadeks ja maksutuluks. Viitan sellele teemale, kuna üleilmselt võrgustunud finantssektor on üsna avatud geopoliitilistele riskidele ning ebaselgus siin konverteeritakse finantsvahendajate poolt konservatiivsuseks.

Digiga seoses on erinevatel põhjustel näha, et krüptovarasse investeeritakse rohkem. Krüptojõudmine tavainvestorini tähendab vahendajate riskide võimendumist ja see omakorda avalikes huvides tegevuse reguleerimise vajadust. Eestis on krüptovahendajate tegevusload Rahapesu Andmebüroo pädevuses ning meile mõistetavalt selle äri peamised riskid seonduvad rahapesu ja terrorismi rahastamise ning rahvusvaheliste finantssanktsioonide mittetäitmisega, samuti kelmustega. Me oleme siin abiks ministeeriumidele riskide maandamise optimaalsete lahendite väljatöötamisel.

Lähiaastatel järk-järgult jõustub üsna põhjalik õigusraamistik, millega roheteemad põimitakse finantssektori avalikustamise normidesse. Seeläbi on avalikkus võimeline hindama finantsvahendajate poliitikat ja tegevusi keskkonnasäästlikkuse valdkonnas. Lisaks ergutatakse rohemajandusse investeerimist kapitalinormidega, mis võivad muuta krediidikulukamaks konkureerivatele mitterohelistele või pruunidele tehnoloogiatele ja tööstustele. Finantsjärelevalvajate ülesandeks on siin ette valmistada võimekus tulevaste normide rakendamiseks, samuti kõrvaldada praktilised kitsaskohad. Taksonoomia puudumine ja küsitav andmekvaliteet on siiani olnud probleemiks, mis on võimaldanud nn rohepesu.

Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et pangajärelevalve SSM-i perimeetris euroalal ei ole mitte ainult suurpangad, vaid kõik euroalal tegevusluba omavad krediidiasutused. Balti finantsturg on väga pangandusekeskne. Pangandus on kontsentreeritud ja omakorda üsna integreeritud Balti riikide üleselt. Meie majandusele on oluline, milliseid otsuseid välismaised suurpangad teevad. Täiendavalt on üha olulisem, et meie kasvavad väiksemad pangad ei saaks üle koormatud ebavajaliku bürokraatiaga ega kaotaks konkurentsivõimet ühisturul.

Olgem ausad, panganduse ühisturuni on siiski veel pikk maa minna. Laiemas vaates ei ole liiga hea olukord, kus Euroopa Liidus on nn koduturud barjääridega kiivalt kaitstud seal tegutsevate pankade tarbeks. Eesti huvides laiemalt siin võiks ja peaks olema ühisturg, kuna see suurendab konkurentsi meil ning mujal ja surub seeläbi alla ka teenuste hindu. See annab võimalusi ka meie värsketele pankadele, meie väikestele pankadele kasvada, võtta turgu Euroopa Liidus. Euroopa Liidus me laua taga väljendame oma seisukohti, argumenteerime ja seisame nende eest. Meie turu ja Eesti huvide eest. Kõik teevad seda. Kõik teevad seda oma vaatest ja ühisosast sünnib reegel.

2020. aastal viisime lõpule kuus väärteomenetlust ja nende raames määrasime kokku 1,2 miljoni euro ulatuses väärteotrahve, mis on enam kui varasematel aastatel. Mitte ainult nende menetluste pinnalt, vaid oleme seda nüüdseks rääkinud juba seitse aastat. Finantsstabiilsuse paremaks kaitseks ja finantssektori omavastutuse tõstmiseks tuleb rahaliste karistuste otsustamise menetlus moderniseerida. Olemasolev kerge kriminaalmenetlus ehk väärteomenetlus ravimina rikkumiste vastu lihtsalt ei sobi finantssektorisse. See on niivõrd kulukas oma derivatiivse vastutuse ja muude aspektidega. Ka siin kehtib USA-l ühe alusepanija Benjamin Franklini igihaljas "Time is money", mida meie saatusekaaslased teistes Euroopa riikides menetlusraamide kujundamisel on osanud hinnata. Oleme omalt poolt välja töötanud ja esitanud ka vastava eelnõu trahvide määramise menetlusest senise väärteomenetluse asemel.

Finantsstabiilsuse ja turu ausa toimimise huvides on oluline pakkuda tarbijale võimalust lahendada erimeelsus finantsvahendajaga kohtueelselt või kohtuväliselt. Kiire, tarbijale tasuta ja lihtne menetlus ning siduv lahend on kõigi huvides. Veel kord: professionaalsele finantsvahendajale meeldib rahulolev klient, aga vaidluse korral ka kompetentse lahendaja kiire otsus, et saaks eluga edasi minna. Minu arvates selline erimeelsuste lahendamise skeem on hea ja ta peaks olema Finantsinspektsiooni juures. Sellega saavutame hea sünergia ja mastaabiefekti. Meil on olemas vastav oskusteave, me näeme nagunii teenuse elukaart tervikuna ja meil on ka teataval määral haldusvõimekust. Nii mõneski Euroopa Liidu riigis on finantsombudsman finantsjärelevalve juures või selle osaks. See oleks täiendav hea võimalus lisaks olemasolevatele vaidluste lahendamise skeemidele.

Eelmisel aastal avaldasin teile, et eelseisev koroonakriis ei saa finantsturule ega ka järelevalvele olema lihtne. Nentisin, et heaks abiks on siin stabiilne õigusraamistik ning vähem hetkeemotsiooni ajel tehtud otsuseid. Ka seda, et järelevalvelt nõuab kriisiolukord häid teadmisi, suuri kogemusi, aga kindlat kätt. Meie Finantsinspektsiooniga oma rollis täitsime selle lubaduse, hoides Eesti finantsturu stabiilsuse kursil. Tänan ka teid, parlament, ja igaühte eraldi teist, et hoidsime koos õigusraamistiku stabiilsena ega teinud otsuseid hetkeemotsiooni ajel. Tänan muu hulgas ka selle eest, et aitasite meil kiiresti korrigeerida õigusraamistikku, mis võimaldab meil taas tarbijaid hoiatada võimalike pettuslike skeemide eest ja ohtude eest finantsturul. Kinnitan, et jätkuvalt annan oma kolleegidega maksimaalse panuse Finantsinspektsiooni seadusejärgse eesmärgi täitmiseks. Aitäh!

10:21 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd on saadikutel võimalik küsimusi esitada. Annely Akkermann, palun!

10:21 Annely Akkermann

Suur tänu väga huvitava ettekande eest! Ja väga hea, et te peatusite pikemalt nüüd juba ununema hakkava koroonakriisi alguses, kus me õigupoolest pisut rohkem kui aasta tagasi vaatasime suhteliselt ebakindlat tulevikku, aga nüüdseks on teada, et me oleme sellest ikkagi edukalt läbi tulnud ka finantsmaastiku mõttes.

Aga minu küsimus on rohkem tulevikku. Finantsstabiilsus tähendab reegleid, reeglid tähendavad bürokraatiat. Meil on tulemas finantsturule hulgaliselt finantsvahendeid seoses teisest pensionisambast raha väljavõtmisega. Umbes veerand inimestest võtavad sealt raha välja ja summa on märkimisväärne ning see raha hakkab otsima endale paigutusvõimalusi. Hoiu-laenuühistud on mu täpsem küsimus. Kas vajaks see valdkond rohkem järelevalvet?

10:23 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan küsimuse eest! Küsimus oli siis selline, et hoiu-laenuühistud, mis praeguse seaduse kohaselt, neil on eraldi seadus, tegutsevad iseseisvalt, nende üle avalikku või riigi järelevalvet ei eksisteeri, nendel on oma sisemised, organisatoorsed järelevalve võimalused, kui nad kasutavad seda.

Hoiu-laenuühistud üldse, võib-olla mõni sõna taustaks ka, millega nad tegelevad. Tegelevad oma liikmetelt vahendite kaasamisega ja nende arvelt krediteerimisega. Sisuliselt on tegemist minipankadega, väga väikeste pankadega. Aga ütleme, nende tegevus siis ideaalis on piiritletud oma liikmeskonnaga.

Nüüd, Finantsinspektsiooni seisukoht kujunes selles küsimuses, kui hoiu-laenuühistute reguleerimine eelnõuga oli aktiivne. Varasemalt juba oli see 2016 või 2017. Me oleme ka keskpangaga isekeskis arutanud, meil on sihuke hea formaat nagu Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga Nõukogude ühisseminar, ja oleme seal arutanud erinevaid stsenaariume, kas ja kuidas võiks hoiu-laenuühistuid reguleerida ja järelevalvata täiendavalt.

Aga nüüd tagasi selle aktiivse eelnõu juurde ja mis seal oli Finantsinspektsiooni seisukoht. Finantsinspektsiooni seisukoht oli üsna lihtne. Teatud suuruse ületavad hoiu-laenuühistud ei saa tegutseda enam hoiu-laenuühistutena, vaid nad peaksid olema krediidiasutused. Sealt alla jäävad väiksemad, aga nüüd võtmeks on see, et mis see täpne künnis on, mis on see ukse n-ö suurus ja kuju.

Hoiu-laenuühistud tegutsevad edasi, nii nagu tegutsevad. Võib-olla seal oleks mõistlik nendele seadusesse kirjutada teatud kontrollimehhanisme kui võimalusi juurde, mis puudutab nende enda organisatsioonide sisemisi kontrolle. See oli meie positsioon toona, kui see eelnõu aktiivselt menetluses või laual oli ministeeriumide vahel või ministeeriumi sees.

Ja mis see probleem seal on? Hoiu-laenuühistuid on igasuguseid. Näiteks me Finantsinspektsioonis arvame, et selline klassikaline hoiu-laenuühistu, kes tegutseb kas teatud kindlas piirkonnas või mõnes ametis näiteks, iseenesest võib olla näiteks seal advokaatide hoiu-laenuühistu või raudteelaste hoiu-laenuühistu, iseenesest ei pea neid tõttama reguleerima. Küll aga Eestis on näha seda, et teatud hoiu-laenuühistud on ammu-ammu sellise liikmelisuse kaotanud ja sisuliselt nad tegutsevad pankadena, krediidiasutustena. Sellisel juhtumil me ei näe väga seda õigustust, miks sellised hoiu-laenuühistud peaksid olema kuidagi leebemalt ja teistmoodi reguleeritud, kui on seda pangad. Miks pangad on reguleeritud selliselt? Sellepärast, et kaitsta hoiustajaid, et nemad oma vahendeid ei kaotaks. Sama pöidlareegel võiks ja peaks kehtima hoiu-laenuühistute puhul.

10:25 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

10:26 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Kilvar Kessler! Teie aruandes on palju infot ja on infot ka selle kohta, kui palju tegi Finantsinspektsioon eelmisel aastal trahve ja esitas kuriteokaebusi. Näiteks rahatrahve määrati rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise süsteemi puuduste eest ja nõnda edasi, trahve oli kokku 1,2 miljonit eurot. Palun hinnake, kui hea ja reaalseid muutusi arvestav on see sõel, et pahatahtlikkus ja ebaprofessionaalsus finantsvallas ei kahjustaks neid, kes heauskselt usaldavad oma raha turule tulevate uute ilusaid lubadusi jagavate firmade kätte. Nimesid ma ei hakka nimetama, aga neid ikka tuleb kogu aeg.

10:26 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan, lugupeetud Riigikogu liige, hea küsimuse eest! Hakkame positiivsest küljest pihta. Ma arvan, et Eesti õigusraamistik, mis puudutab finantsturul tegutsemist on üsna mõistlikus tasakaalus selles osas, et mis on tegevusloastamise perimeeter üldse, kui tehniliselt on reguleeritud üks või teine küsimus. Ja muu hulgas ka see, et karistusseadustikus on näiteks kuriteoks finantsvaldkonnas tegevusloata tegutsemine, mis seab inimestele küllaltki korraliku erguti või motivaatori käituda seaduspäraselt. Sellised valdkonnad karistusseadustikus on lennundus, raudtee, tervishoid ja finantssektor, need on sellised kõrgemat riski kandvad valdkonnad karistusseadustiku mõttes.

Nüüd, tõepoolest üks selline kitsaskoht või parandamist vääriv koht Eestis, kui ma võrdlen teistega – meil oli hiljuti Balti järelevalvajatega üks ühine seminar ja ka seal koorus see välja –, on nendele, kes finantssektoris tegutsevad tegevuslubadega, nendele rahatrahvide määramise menetluse komplekssus. See on Eestis ikkagi pööraselt suur võrreldes isegi kolleegidega Baltikumis. See on kindlasti üks koht, millega, ma arvan, meil kõigil Eestis tuleb tegeleda.

Tagasi tulles teie küsimuse juurde, kui ma hindan meie kolleegide võimekust uurimisasutustes tegeleda ka vastavate kuriteokahtlustega, mis puudutab tegutsemist, kas näiteks kelmusi või muud säärast tegutsemist justkui finantsteenuste valdkonnas, siis üle aja ma tervitan politsei ja uurimisasutuste võimekust. See on tõusnud ja me oleme koos seda arendanud, me oleme ju ka abistanud politseid erinevate menetluste läbiviimisel oma oskusteabega. Nii et selles mõttes ma arvan, et olukord selliste asjadega tegelemiseks on Eestis oluliselt paranenud võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Paranemise märke on, aga eks seda võimekust, seda ju tekib ja me töötame selle nimel.

Eks see on küsimus ka laiemalt karistusõigusest, et milliseid karistusi meil üldse mõistetakse. Siin võib näitena tuua, et oli kuulus kelm Ameerika Ühendriikides nagu Bernie Madoff, kes sai üle saja aasta pikkuse vanglakaristuse. Aga ega Ameerikas keegi ei arva, et inimene elabki üle saja aasta vanuseks vanglas. See ei ole nii. See on ühiskonna hinnang selle teo raskusele. See on ikkagi niivõrd kole tegu, et kui sa elaksid nii kaua, siis istuksid nii kaua kinnimajas.

Aga samas ma näen järjest ka Eestis seda trendi, kuulates ja lugedes peaprokuröri, et see n-ö valgekraeline kuritegevus saab rohkem olema fookuses ja enam ka kohaselt käsitletud. Mina ka pean ebanormaalseks seda, et õllevaras saab seaduse täie rangusega, aga kui summad lähevad juba nii suureks, siis justkui enam ei aduta, et see on oluliselt hullem tegu kui õllevargus. Need inimesed, kes ikkagi palju varastavad ja kogu ühiskonnalt, ma arvan, et need peavad saama ikkagi täiesti adekvaatse tagasiside ühiskonnalt.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun! 

10:30 Imre Sooäär

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Milliseid preventatiivseid samme olete astunud, et takistada rahvusvahelist rahapesu, samas et need ei oleks ahistavad ja piiravad äritegevusele? Paljud e-residendid kurdavad endiselt, on raske on Eesti pankades arveid avada ja nii edasi. Ja millised on teie reaalsed võimekused ka tegelikult auditeerida seda, mis pankades toimub? Kullakangid on võimalik füüsilised panga keldris üle lugeda, aga üks juhtiv anonüümne IT-spetsialist ühe Eesti panga juures ütleb, et tegelikult neid nulle ja ühtesid, mis on nendel serverites, ei ole väga head võimekust kellelgi auditeerida. Ja eks see kõik taandub tegelikult IT-spetsialistide ja võimekuse peale mõlemalt poolelt, nii panga poole pealt kui ka Finantsinspektsiooni poole pealt, kui nutikad nad on ühelt poolt kas varjama või mitte varjama, aga seda informatsiooni enda teada hoidma, mis neil on ja mis päevavalgust ei kannata. Olge hea, kuidas te seda kommenteerite?

10:31 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan väga laia, väga keerulise küsimuse eest! Ma proovin ennast ohjeldada kella vaadates, sellepärast et sellele küsimusele saab päris pikalt vastata, aga ma proovin kompaktsemalt vastata.

Esimene asi, kui hakata rääkima üldse eeldustest, millega finantsjärelevalve tegeleb. Kunagi, ma mäletan, kui see tuli avalikkuses esile kogu rahapesu tõkestamise temaatika, siis aeg-ajalt esines ka arvamusi, justkui finantsjärelevalves oleks suured kuvarid ja siis me kõike, igat üksikut tehingut näeme ja paneme näpu peale, ütleme, et see on paha ja see on hea, ja nii edasi. Finantsjärelevalve päris niimoodi ei toimi. Mida meie teeme omas pädevusvaldkonnas või omas ülesannetes, on see, et me seirame, monitoorime, et professionaalsed finantsvahendajad oma organisatsioonid oleks üles ehitanud selliselt, et inimesed nendes organisatsioonides sees täidaksid oma tööd.

Näiteks teie näide, see IT-inimene, et vaat seal vaat seesama IT-inimene hoolitseb seal organisatsioonis selle eest – näiteks IT-inimene, tegelikult seal on teised pealkirjad nendel inimestel –, et eristada terasid sõkaldest. See ei ole lihtne töö. Ma olen nõus igati, me kaasajal lähme massandmeteni, igasugustele tehisintellekti lahenditeni ja nii edasi ja nii edasi. See on kogu aeg on arengus. Infomassiivid lähevad üha suuremaks, inimtöö on seal juba, no ütleme, vähem tähtis. Aga see selleks, ma läksin juba jälle kõrvalteemale.

Ühesõnaga, finantsjärelevalve roll on see, et hoolitseda, et finantsvahendajate organisatsioonid oleksid tasakaalustatud, mitte et prevaleeriks ainult riski võtmine ja justkui siis oleks keegi võõras ja paha finantsjärelevalve, kes peab tegelema riskikontrolliga. Ei pea! Finantsjärelevalve vaatab seda, et nii riskivõtmise pool kui ka riskikontrolli pool organisatsioonis oleks tasakaalus.

Nüüd edasi. Kui finantsjärelevalve oma töös näeb ühte või teist kahtlast tehingut – veel kord, ega me ju ei näe kõike, see ei olegi meie roll. Üldse ka audiitorid, kui nad majandusaasta aruandeid auditeerivad, ega nad ei vaata ju ka kõiki majandustehinguid läb. Nad võtavad ainult teatud arvu majandustehingutest ja teevad selle pinnalt oma järeldused. Samamoodi on ka meil. Me võtame teatud valimi, eks ju, ja see on jällegi intelligence, sihukene luureinfo, kuidas seda valimit koostada ja nii edasi. Ja selle valimi pealt siis me töötame. Ja kui valimi pealt ilmneb kahtlaseid tehinguid, siis me anname sellest teada rahapesu andmebüroole.

Rahapesu andmebüroo on Eestis kutsutud ja seatud põhimõtteliselt selleks, et tegeleda kahtlaste tehingutega, arestida pangakonto näiteks, kui neile tundub, et see on tõesti kahtlane tehing. Sünteesida seda informatsiooni – seda nimetatakse strateegiliseks analüüsiks. Ma tean, mu endine kolleeg hakkab nüüd ehitama rahapesu andmebüroo strateegias analüüsifunktsioone, et kõik, kes vajavad seda –on need pangad ise, on see finantsjärelevalve, on need julgeolekuasutused –, saaksid mingit tähenduslikku informatsiooni sealt. See on rahapesu andmebüroo funktsioon.

Nüüd, eks ta selles mõttes selline ... Teil oli küsimus klientide mugavuse kohta. Eks me oleme pankuritega nüüd kaks viimast aastat päris intensiivselt töötanud selle nimel, mida mina kutsun professionaalseks panganduseks. Mina ei arva, et see on professionaalne pangandus, et terveid kliendiklasse näiteks välistada automaatselt, automatismina mingitest teenustest. See ei ole professionaalne pangandus. Seda nimetatakse inglise keeles on sihuke väljend, nagu derisking, riskist vabanemine. Järelevalvajatele selline mehhanistlik lähenemine väga ei meeldi.

Miks ei meeldi? Sellepärast, et kui ühest riskist täielikult vabanetakse, kaob ära ka selle riskiga tegelemise oskus. Käsi ei ole soe – kirurgide ütlus. Käsi peab olema soe. Pankuritega on samamoodi, põhimõtteliselt peab tegelema riskide juhtimisega. Miks see halb on, kui käsi ei ole enam soe? Ega siis pahalased niivõrd rumalad ei ole, et nad ei oska neid uusi võimalusi ära kasutada. Lihtsalt see riskikeskkond muutub. Ja mis siis on võimalus? Lõpuks pangad ei osuta kellelegi mitte mingit teenust? See ei ole point –pankade funktsioon ühiskonnas on liigutada raha ajas ja ruumis. Nende ärihuvid juba ka sellised.

Need riskid on olnud meil kahel viimasel aastal üks selge päevakorrapunkt pangaliiduga kohtumistel. Ma tean, et meie pangad on tublisti investeerinud, et nad nende riskikontrollid saaksid targemaks. See ei sünni üleöö. 2014 me tulime sellisest süsteemist, kus meil mitteresidentide osakaal – rahvusvaheliselt riski marker on mitteresidentide osakaal panga süsteemis – oli päris kõrge. Me tõmbasime selle alla, aga selle käigus – loomulikult, eks ju, kui metsa tehakse, siis laastu lendab kahetsusväärselt – said pihta mõningad kliendirühmad, kes ei oleks pidanud saama pihta. Ma arvan, et kõik on sellest omad järeldused teinud.

Ma olen täiesti veendunud, et riskikontrollid lähevad riskitundlikumaks ja Selveris ja Maximas oste tegevat pensionäri enam ei kiusata pankade poolt. Miks ta seal ikka seda vorsti ostis? See, veel kord, minu arvates ei ole see professioone pangandus. Aga ühest paradigmast teise minek ei toimu näpunipsust. Seal on neid kitsaskohti ja mõnedele te juhtisite tähelepanu. Me tegeleme sellega, me oleme teadlikud sellest oma funktsioonist, tegeleme edasi.

10:37 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun.

10:37 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea Finantsinspektsiooni juht! Mul ka rahapesu kohta küsimus. Te kirjeldasite olevikku ja veidike tulevikku, mul on küsimus minevikust ja sellest, kuidas on või milline on teie nägemus, et me riigi ja ühiskonnana jõuaks sinna, et maailm ei ei mõistaks, et Eesti on rahapesu kese. Kui ma vaatan neid kaasusi tagasi, siis taanlased on leidnud, et Danske pangaga Taanis ei toimunudki midagi hirmsat. Eesti on kaotanud ühe väga hea pangajuhi jäädavalt ja panga samamoodi. Rootslased Swedbankis on leidnud, et põhimõtteliselt on rahapesu – no ma räägin muidugi mustvalgetes kategooriates – oli ka rohkem rahvuspõhine kui mingi muu, st eestlastest pangainimesed nii Rootsis kui ka Eestis ei sobinud asja ajama. Kas me oleme veendunud, et kui neid kaasusi vaadata, siis ei selgu hiljem, et kõik see toimus ainult Eestis. Mida me peaksime tegema riigi ja ühiskonnana, et see probleem ei oleks ainult Eesti oma?

10:38 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan! Jälle hea küsimus, tänan selle eest! Ütleme, tunnen sellist isu ja tungi hästi pikalt sellele vastata, aga me võime ka seda eraldi kuidagi teha, siin täissaalis proovin ennast ohjeldada ja hoida need küsimused lühidad. Üks asi on selline meediafoon või isegi Eesti meediafoon.

Ja teinekord ma panen tähele, et me tunneme ennast võib-olla kuidagi liiga puudutatuna asjadest. Viimane näide oli Saksa üks makseasutus Wirecard, kus selgus, et oli päris palju raha ära varastatud ja ta muutus maksejõuetuks. Osa raha liikus ka ühe Leedu makseasutuse kaudu. Ja see Leedu makseasutus oli ühtlasi ... No see on Euroopa Liidus tavapärane, et sihukese piiriüleseid teated tehakse, et aeg-ajalt, kui ta Eestis osutab teenust, siis ta teeb lihtsalt teate, et ma võin ka aeg-ajalt Eestis juhuslikult teenust osutada. Ja see Leedu makseasutusele Eestis siin teinud ka selle piiriülese teate. Aga lehes ilmus suur pealkiri, et Eestiga seotud makseasutus oli ka Wirecardi pettusega seotud. Siis ma ise mõtlesin, et aga Wirecard ise oli ka teate juba Eestis teinud. Siis oleks võinud ju öelda, et Eesti firma Wirecard, eks. No tegelikult on Saksa oma.

Ühesõnaga, pannes selle sihukese meediafooni kõrvale, siis mina vastan sellele küsimusele nii, nagu mina seda oma professionaalsest valdkonnast või seltskonnast näen. 2014 me hakkasime selle asjaga pihta, eks ju. Rahapesu riskidega tegelemisega, sh taanlastega suhtlemisega. Taanlased kuni mingi hetkeni olid väga konfrontatsioonilised Eesti suhtes, kuni ühel hetkel neil tekkis arusaam lihtsalt, et see ei ole mõistlik. See arusaam, et see mõistlik ei ole, tekkis sellepärast, et Taani ajakirjandus oli selleks hetkeks aru saanud, et Eesti asutused, Eesti finantsjärelevalve on oluliselt avatum nendega kommunikatsioonis kui Taani oma. Ja taanlastele muutus see ebamugavaks lihtsalt. Ja sellest ajast alates on meil taanlastega väga konstruktiivsed suhted, sh Danske küsimustes olid, eks. Rootslastega on meil väga konstruktiivsed suhted erialaselt.

Ja laiemalt, kui Euroopast rääkida, siis ma ei ütle, et see nüüd iga kuu sünnib, aga aeg-ajalt saab mõni suur Euroopa rahvusvahelise ulatusega pank ka trahvirahapesu tõkestamise nõuete rikkumise eest või sanktsioonide, finantssanktsioonide rikkumise eest. Ja päris palju saadakse trahvi. See on Hollandi pankadega juhtunud, on ka Belgia pankadega juhtunud ja Prantsuse pankadega juhtunud. Põhimõtteliselt igast suuremast riigis suurem pank on seotud sellega. Nii. Foon on selline. Mis nüüd Eestit eristab?

Veel kord: ma räägin oma professionaalsest seltskonnast või vaatest. See, et Eesti järelevalve on nendele riskidele saanud alati õigeaegselt ja proaktiivselt jaole. Versobank oli SSM-is, millest ma siin rääkisin teile, see on euroala pangajärelevalve, esimene pretsedent, kus Euroopa Keskpank võttis ära pangalt tegevusloa, sellepärast et panga peamine ärimudeli oli mitteresidentide teenindamine, ütleme viisakalt niimoodi. See oli pretsedent ECB-s, see tekitas palju küsimusi kolleegide poolt. See oli kolm-neli aastat tagasi. Kui praegu vaadata seda arutelu, siis see tundub nagu täiesti teistsugune arutelu kui praegu. Praeguseks on kõik aru saanud finantsjärelevalves, et rahapesu tõkestamine on üks väga oluline äriliin või funktsioon järelevalvetes, millega tuleb tegeleda.

Ameerika Ühendriigid, meie partnereid, eks, võtsid ära, panin ühte nimekirja või tegid ettepaneku panna see rahapesuriskiga pankade nimekirja Läti pank ABLV, kes siis selle järgselt jooksis kokku. Aga see oli sellepärast, et lohistati jalgu, ei tahetud lihtsalt tegeleda ABLV-ga kohapeal, Lätis. Ükski Eesti pank sinna nimekirja ei ole sattunud ja ma arvan, et ei satu ka. Nüüd on üldse natuke teine riskikeskkond.

Ja see on vastus ka sellele, et tegelikult sellistes professionaalsetes sfäärides on Eesti finantsjärelevalve, meil on näiteks praegu, aastal 2021 viis rahvusvahelist hindamist sees. Esmane tagasiside on finantsjärelevalve kapatsiteet ja rahapesu tõkestamisega tegelemiseks väga kõrge. Me oleme teinud siin koroona-aastal 2020 sellise asja, mida me kutsume ise masinaks, mis on selline, ütleme nii, infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab töötada päris palju informatsiooni päris kiiresti läbi, et saada aru riskikeskkonnast, mis rahapesu valdkonnas võib toimuda. See on kaks miljonit infopunkti sisendina rohkem. Väljundiks on inimsilmale kena värviline tabel, kes, mis ja kus. Selle baasil siis me saame inimressursse blokeerida. Selline masin on küllaltki uudne lähenemine.

Meil on käinud siin partnereid ühest väga tugeva rahapesu tõkestamisega riigist, Ühendriikidest. Nad on vaadanud seda masinat ja öelnud, et nemad ei ole näinud sellist asja siin vähemalt lähipiirkonnas. Nii et veel kord: nüüd ennast kiites ma võiks öelda, et professionaalselt meil ei ole midagi häbeneda, Eestil. Neid asju kahetsusväärselt ikka juhtub finantssektoris. Kurjategijad on saanud võimaluse oma sissetulekuid valgeks keerata või võib-olla isegi raskematel juhtudel n-ö paariariigid, kellele on finantssanktsioone rakendatud, on saanud oma asju ajada. Välisriikides nagu ka Eestis üldiselt on saanud pangad nendele tegudele adekvaatse vastuse. Nendega ei tegeleta ja adekvaatset trahvimäärad, noh, see on üks asi, mis Eestis on meil natuke ... Mitte natuke, vaid olgem ausad, mingisugune isegi miljon eurot trahvi saada mingisuguse suuremastaapse rahapesu eest on täielik nohu.

Ma arvan, et ühiskonnana on meil mõistlik mõelda nii: kui keegi on meie üldist usaldust kuritarvitanud, siis me peame selle kahju endale hüvitama ühiskonnana. Ja kahju me saame hüvitada nende instrumentidega, mis meil on. Meie instrumendid on seadused. Ja kui me seadustesse kirjutame selle, et meil on kõrged rahatrahvid sellistel juhtumitel, siis vaat selle kahju me saamegi nende rahatrahvide näol tagasi ühiskonnale, mida need üksikud hooletud pangad või pankurid või ka teised finantsvahendajad on tekitanud. Mina ütlen nii: professionaalne töö, eks, ja sellega erialastes ringkondades teada andmine sellest tööst on see hea algus, kuidas sellega tegeleda. Ja sellega me oleme tegelenud, no ma ütlen, 2014. aastast alates järjepidevalt ja tegeleme edasi.

10:45 Aseesimees Martin Helme

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

10:45 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab tulevik. Elu käib ikka üles- ja allamäge ja te siin mainisite, et COVID-i viirus antud hetkel suurt tagasilööki finantssektorile ei andnud. Aga kui tulevikku vaadata, siis kas need tagajärjed ei võiks olla hilisemad, et see COVID-i mõju hoopis on finantssektorile, kuidas õieti öelda, et need tagajärjed tulevad hiljem. Millele peaks finantssektor tähelepanu pöörama? Ja on teil mingeid häid nõuandeid või juba peas mingeid mõtteid, mida tuleks teha selleks, et ei oleks suuri kukkumisi?

10:46 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan! Seal on nagu kaks asja. Üks on selline  –finantssektoris laiemalt – vahetu mõju, mis on uue koroonaviiruse tervishoiuriski keskkonnas. Ja  tundub, vaadates kogu seda vaktsineerimise n-ö teaduse võitu selle viiruse üle, vaktsineerimist ja selle tempot, siis võib öelda, et see haigestumise risk tulevikku vaatavalt pigem on vähenemas.

Tõepoolest, te küsisite seda, et kas justkui need riskid on praegu olnud peidetud. See on näiline. Vaadates üldiselt ja ma arvan, et president Müller, kes peale mind esineb, räägib ka natuke laiemalt sest majanduspildist üldiselt. Mina olen see kitsas finantsjärelevalve, see on natuke seotud üldisema majanduspildiga. Ja kui vaadata laiemalt, siis koroonakriisis on pihta saanud teatud majandusharud, teatud teised majandusharud õitsevad ja neil läheb päris hästi. Eestis on samamoodi. Näiteks IT-valdkond õitseb, palgad suurenevad, kõik on tipp-topp, samas mõned teised valdkonnad – toitlustus, meelelahutus – seal on väga kehvasti.

Nüüd, üsna isekalt teile vastates, et õnneks pankade laenuportfellides väga suurt osakaalu meelelahutusele ja toitlustusele ei ole. Need, tundub, et ei ole väga kapitalimahukad valdkonnad. Ja selles mõttes, vähemalt, mis puutub pankade laenuportfelle, seal hetkel me ei näe väga selliseid trende, et me peaksime väga mures olema pankade krediidikvaliteedi pärast. Küll aga seda öeldes jah, krediidikvaliteet, meile tundub nende aruannete alusel, mis meil on, teeb kerge jõnksu halvenemise suunas, aga see ei ole midagi sellist, mille pärast peaks närveerima hakkama, ütleme siis niimoodi.

Kui üldist pilti vaadata, jällegi Eesti pilti, võrreldes tänu SSM-ile, euroala pangajärelevalvesüsteemile, me omame küllalt head pilti kogu euroalast, siis Eesti krediidiportfelli kvaliteet on küllalt kõrge. Miks ma krediidiportfelli kvaliteedist räägin? Kui on madal kvaliteet, krediidikahjud, kuskilt raha vaja võtta, eks ju, ja kui ei ole, pangad ei suuda raha tõsta enam, siis vaesed hoiustajad saavad pihta, ja lõppkokkuvõttes nende päästmiseks kogu riik, kõik maksumaksjad. See on see, miks ma sellest räägin ja miks te tõenäoliselt küsite selle kohta.

Vastus on see, et jah, pigem praegu krediidi kvaliteedi osas ei ole sellist tunnet, et see sellisel määral halveneks, et peaks oluliselt muret tundma. Et ma siin teile kuidagi ütleksin, et nüüd on olukorrad halvasti. Pigem ei ole. Aga trend natuke halvenemise suunas on.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

10:48 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Juba 2019. aastal ERR-is te teatasite sellest, et meil on ühiskonna ees kolm suurt probleemi, ja esimeseks nimetasite sellist asja, et meil on madalad karistused finantssfääris, mis ei mõju hästi. Ja te kordasite seda ka täna ja ilmselt see veendumus on teil olemas. Hea spetsialistina te teate, et USA-s näiteks on finantssfääris karistused oluliselt kõrgemad kui meil ja on vägagi mõjusad. Ja kuna meil märksõnaks on väga tugevalt selline asi nagu rahapesu tõkestamise küsimus, see on meie Eesti riigigi tõstnud kuskile maailmas väga kõrge tähelepanu olla, siis te teate ka seda ju, et meie valitsus, meie eelmine valitsus astus väga konkreetseid samme, et rahapesu osas USA-st saada eeldatavalt trahvirahasid sellest suurest potist ka meile Eestisse. Küsimus ongi nüüd selles, et spetsialistina kuivõrd perspektiivikaks te pidasite sellist nõuet.

10:50 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Aitäh küsimuse eest! Ma lihtsalt jäin mõttesse, mulle tundub, et seda on mult ka varem küsitud. Ma mõtlen, et seda perspektiivi on põhimõtteliselt minul võimatu hinnata. Selleks peab olema teadlik nendest faktidest, mida Ühendriikide osariiklikud ja föderaalsed asutused on korjanud või kogunud tõenditena teatud subjektide kohta. See on esimene pool. Ja teine pool, et anda seda tõenäosuse hinnangut, on see, et peab mõistma üsna hästi, milline on Ühendriikide nii föderaalne kui osariiklik õigustik või rakenduv õigus. Mul on see häda, et ma ei tea neid fakte, mida nad on kogunud, ja veelgi, ma ei ütle, et veelgi vähem, aga ütleme nii, et detailides ma ei tea ka föderaalset Ühendriikide õigust, mis seda temaatikat reguleerib, ja osariiklikku seda vähem. Selles mõttes on hästi keeruline anda nagu tõenäosusi, kas see on, kas see oleks olnud võimalik või ei oleks olnud võimalik. Eks USA asutused teevad oma tööd ja mingil hetkel, kui nendel nii faktiline baas saab siis küpseks, et nad oma õiguslikul alusel on võimelised millegagi välja tulema, eks nad annavad siis sellest teada ka avalikult. Aga mul kuidagi nende sussidesse info täielikus asümmeetria tingimustes asuda, ja isegi kui oleks sümmeetrias, ma pean vabandama, ma ei tohiks sellest teile rääkida, sest see on tavaliselt konfidentsiaalne või seaduse jõul, eks. Aga võiks öelda, antud juhul õnneks ma isegi ei tea sellest nii täpselt. Seda tõenäosust teile prognoosida on tänamatu töö. Kõik, mis ma ütlen, on vale põhimõtteliselt, välja arvatud seda, et ausalt öelda, et ma ei tea.

10:51 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

10:51 Anti Poolamets

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Hiljuti Eesti Päevaleht avaldas Danske Banki memo, mis tuli nende Kopenhaageni peakorterist. Sealt oli järjekordselt lekkinud materjali, aga paraku me saame just lekkinud materjalidest midagigi teada. Seal olid ülikriitilised laused, nimelt peeti Eesti kriminaaluurimist 2019. aasta algul panga peakontorile ohutuks – panka ei ohusta rahapesuvastaste reeglite rikkumise eest kriminaalvastutusele võtmine, sest sellised rikkumised ei ole alates jaanuarist 2015 kriminaalkorras karistatavad. Ja samal ajal ohuskaala teises otsas nähti üliriskantse kohana Ameerika Ühendriike. Mida me Eestis näeme, on see, et Ühendriigid lülitati uurimisest välja. Küsimus ongi, et kas need meetmed on olnud küllaldased, et see asi nii halb välja ei näeks, nagu seal memos kirjas. Ehk saate ka USA väljalülitamist kommenteerida?

10:53 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan küsimuse eest! Esimene asi, kui Danskest rääkida, hästi lühidalt, 2014 me käisime paar korda siin Danske filiaalis kohapeal ja saavutasime selle, et 2015 lõpuks nad panid selle mitteresidentide äri kinni siin Eestis. Sisuliselt, kui vaadata äriliselt, siis see oligi Danske filiaali lõpp Eestis. Nende äri lihtsalt ei tasunud siin ära ilma mitteresidentide komponendita. Hiljem, kui Danske oli oma siseuurimise teinud, selgus, et nad ei olnud massiivselt esitanud ka kahtlaste tehingute teateid rahapesuandmebüroole ehk olid massiivselt eksitanud Eesti riigiasutust. See oli meie jaoks selline murdepunkt, et me otsustasime kõik Finantsinspektsioonis, et peame andma laiemalt, nii ühiskonnale kui ka pangandusele tervikuna signaali, et sihuke teguviis ei ole okei, ja otsustasime 2019 veebruaris filiaali siit koju tagasi saata. See oli see, mida finantsjärelevalve tegi.

Nüüd, kriminaaluurimine on politsei ja prokuratuuri asi. Ma kuidagi ei ole võimeline, võib-olla ei ole ka positsioonis, et anda hinnanguid kriminaaluurimisele. Ma arvan, et kriminaaluurimisele saab anda hinnanguid prokurör, kes seda rakendab, läbi viib. Kuidagi kõrvalt vaadates, teadmata neid kõiki finesse, on see keeruline.

USA või mitte USA – see on täiesti põhimõtteline otsus. Siin mina ka ei ole positsioonis sihukesi sisulisi otsuseid tegema. See on, võib öelda, isegi põhimõtteline poliitika kujundamise koht, kuidas neid asju ajada. Mis puudutab finantsjärelevalvet, siis, kui te küsite, kas me oleme USA asutustega varasemalt koostööd teinud – jah, oleme varasemalt teinud koostööd. Kas me teeme praegu USA asutustega koostööd? Jah, me teeme praegu USA asutustega koostööd. Ja kuidas tulevikus on? Ma loodan, et nii jääb, sest rahvusvaheliselt on selleks ka koostöökokkulepped sõlmitud finantsjärelevalvajate vahel. Tavaliselt on see üsna selline tehniline ja hea koostöö. Seal mingeid tõrkeid Ameerika Ühendriikidega ei ole kunagi olnud. Tõrkeid aeg-ajalt on esinenud erinevate riikidega, aga vähestega. Üldiselt selline finantsjärelevalvealane koostöö finantsstabiilsuse nimel, turu aususe nimel on hea ju olnud kogu aeg.

10:55 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

10:55 Riina Sikkut

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan ettekande ja veel paremate vastuste eest kõigile nendele küsimustele! Mina ei küsi ühegi konkreetse probleemi kohta, aga pigem tahaksin teada, kas te näete, et ka digilahendused, et kas kuidagi on võimalik inimesi paremini oma raha juhtima ja seda raha omaks tunnistama. Ühistud omal ajal, inimesed ise ju laenasid oma raha ja leppisid kokku, kellele ja kuidas ja milliste eesmärkide täitmiseks. Noh kui ühistust saab krediidiasutus, suureneb, me oleme näinud, ka pettuse risk. Samamoodi pettuseriski ja rahapesuriski vähendamiseks pangad peavad nüüd tundma oma klienti. Samas krüptovarade puhul väga turvaliselt liiguvad ühest virtuaalsest rahakotist need bitcoin'ide killukesed ühte ja teise ja kolmandasse kohta, aga kes seda liigutab, me ei tea. Masin on andnud teile järelevalves uued võimalused, aga kas on kuidagi võimalik virtuaalilmas ka paremini neid inimesi teineteisega tuttavaks teha ja tuvastada?

10:57 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan küsimuse eest! Ma pean täpsustama. Kas te küsisite nüüd sellest finantsharidusest, -kirjaoskusest, IT osakaal. (Hääl saalist.) Okei, las ma vastan niimoodi. (Hääl saalist.) Tänan! Üldiselt jällegi, minu perspektiivist on see, et mida vähem inimesed saavad aru, kuidas nende raha ühest kohast teise liigub, seda parem. See näitab, süsteem toimib, nad ei peagi teadma seda, sellega peavad tegelema nendele teenuse osutajad ja meie, eks, hoolitseme selle eest, et inimesed, kui inimesed ei tea, et Finantsinspektsioon on olemas, siis on kõik hästi, ütleme niimoodi. See on nagu täiesti tõsiselt öeldud niimoodi, meil mingit ambitsiooni kogu aeg olla ja näidata – see on ebavajalik. Kui keegi ei tea meist midagi, siis on hästi. Ütleme, kui juba hakatakse finants... rääkima, mingi jama on, no rahapesu, võtame näite, kõik räägivad, kõik teavad. Tegelikult see on väga väike osa, rahapesu tõkestamise, meie sellest kogu portfellist.

Nii et ja digi võtab üha enam, üha enam, eks ju, finantssektor ongi väga kõrgelt digitaliseeritud ja üha enam saab sellisena olema, eks. Ja kui nüüd tulevikku vaadata, siis meil praegu organisatsioonis on kahte laadi inimesi, on finantsistid ja juristid, eks ju. Tulevikus ma näen, seal on kolmas vähemalt sama arvukas, võrdne osakaal on infotehnoloogid, ütleme, laias mõttes, sellepärast et sinna n-ö algoritmidesse sisse näha. See võimekus peab olema ka olemas. Praegu lahendavad finantsjärelevalvajad seda niimoodi, et öeldakse, finantsvahendaja näiteks on, tal mingi algoritm, öeldakse, võta kolmanda isiku, pädeva isiku, audiitori hinnang, et see algoritm toimib, et seal mingeid vigu ei tee. Ja siis finantsjärelevalvaja vaatab, okei, et see isik, kolmas siis, on andnud hinnanguid, ja ta usaldab seda. Ma arvan, et üsna sealt hakkavad ka mingid riskid tekkima, nagu on ka finantsaudiitoritega tekkinud need riskid ühel hetkel. Võib-olla mäletate Enroni skandaali, kus audiitorid olid nagu inetult käitunud, pehmelt öeldes, jne. Ehk tõesti see digitaliseerimine, selge trend tulevikus, finantsjärelevalvete organisatsioonide sisu muutub selle tagajärjel. Ma arvan, et tarbijale võib-olla, ütleme, mida vähem ta seda mõistab, seda parem, ta ei peagi mõistma.

Nüüd kuidas seda haridust tekitada. Mina olen Tartu Ülikoolis 21 aastat andnud loenguid õigusteaduskonnas juristidele: finantsturud ja finantsjärelevalve. Mul oli kunagi sihuke lootus, et ma lähen hakkan neid loenguid andma ja siis saabki asjad paremaks, eks, aga aeg-ajalt ikka ma vaatan justkui nagu, aga see ongi selline, et see on igavene töö. Mulle meeldib loenguid seal pidada ja nagu arutada inimestega asju.

Nüüd teine tähelepanek. Kui ma olin esimest korda USA-s ülikoolis 1996, siis mulle jäi kohe silma, et noored, eks ju, kaastudengid,  ameeriklased iga õhtu vaatasid jõle õhinaga börsi, eks ju, et mis seal on toimunud. Ma küsin, aga miks te seda vaatate või miks see nagu oluline on. Ta ütles, et kuule, aga meil on nagu vanemad andnud mingi väikse raha, et meil on need aktsiaportfellid, loomulikult see on nagu põnev vaadata, et kas me oleme midagi juurde, eks ju, saanud või vähem. Selline nagu kultuur kuidagi natukenegi kõrvale panna raha võib-olla siis kas börsile või mõnda fondi, et eks see on mingi asi, mida ka Eestis, mis on tekkimas, ega see ei saa ka kuidagi üleöö, ega me ei ole ju, ma arvan, et ka, ütleme, Eesti keskmise majapidamise, ütleme, finantsvõimekust vaadates, ma arvan, et seal on arenguruumi ka. Inimestel on vaja oma haridused kätte saada, elamised korda teha ja kui sealt üle jääb, eks siis ma usun, et pannakse kõrvale ka ja hakkab see haridus niimoodi ka tekkima läbi selliste praktiliste tegevuste.

Mina ise väga seda usku ei ole, et kuidagi mehaaniliselt justkui nüüd nagu riik hariks inimesi. Ma arvan, meil koolis, jah, lastega alati saab veel rohkem tegeleda ja ma arvan, et seal on ka arengukohti õpikute osas. Meil on siin ka majas olnud, ühel kolleegil tütar õpib majandust ja seal õpikus on kindlasti kohti, mida korrigeerida. Aga ma arvan, et see praktiline elu on tegelikult üsna hea koolitaja inimestele n-ö investeeringute mõttes. Ja seal seal on ka omad jälle kiiksud. Mul on üks väga lähedane inimene, väga tark inimene ja ühel hetkel ta ostis ka krüptovara ja siis see krüptovara, see väärtus hakkas õudsalt tõusma ja ta ütles, et nüüd ta on rikas. Ma ütlesin, et ei, kuule, see on lihtsalt elektriimpulsid, kust see rikkus tekkis sul äkki. Mõtle äkki võib-olla ära müüa see ikka. Ei, ei müü ära. Ja siis jälle langes see hind ja siis ta oli õnnetu. Ühesõnaga, ikkagi, kus on nagu raha, siis inimestel teinekord see kaine mõistus, külm pea, alati ei säili, eks, alati ei säili, see on  inimese loomuses. Aga ma arvan, et see lähtekoht, need uuringudki näitavad, et lapsed tulevad koolist, nendel on üsna-üsna hea põhi, vaadates võrdlusmomente, mis ei tähenda seda, et seda kuidagi, see oli vist "Suves", et see oli teooria ja siis oli Kiir seal pandi neid kive sikutama, et see oli praktika, eks ju. Ma arvan, et see on samamoodi ka finantssektoris.

11:02 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun.

11:02 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Minul on küsimus teemal, mida te jutus natukene käsitlesite, mida otsapidi ka austatud kolleeg Riina siin veidi käsitles. Nimelt alternatiivmaksuvahendid, krüptovaluutad kõikvõimalikes eri variatsioonides ja sellega seotud ka kõik muud märksõna nagu tumeveeb jne. Aga te ütlesite, et te olete natukene tegelenud selle teemaga, ka avalik sektor peaks seda oma fookuses hoidma. Mina küsin nüüd just seda, milliseid tulevikuarenguid teie maja selles näeb, ja eelkõige küsin ka, et mida seadusandja sellel krüptovaluuta teemal üldse silmas peaks pidama?

11:03 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan! Väga laia haardega küsimus, proovin struktureeritult vastata. Ma arvan, et kui vaadates selle krüptovara niisugust trendi, et seal on erinevaid põhjuseid, miks ta meie hinnangul justkui populaarsemaks investeerimisobjektina eelkõige on ka muutunud viimastel aastatel. Alguses mõeldi, et ta võib-olla ka maksevahendina muutub populaarseks. Eks ta nihukese vähem arenenud infrastruktuuriga piirkondades, ma ei tea, Aafrika, teatud Aasia piirkonnad, võib-olla on ka maksevahendina rohkem kasutatud. Aga Euroopas ta sellises tavakäibes on natuke liiga energiamahukas selleks, et maksevahendina teda kasutada ja vist ka aeglasem kui need süsteemid, mida Euroopas on maksesüsteemidena loodud.

Nüüd, kui laiemalt vaadata, siis see krüptovara, teil endal ka lipsas läbi see mustveeb või tumeveeb. Et esimene koht, kus hakati nägema probleeme või riske rahvusvaheliselt FATF-i poolt – see on üks selline rahvusvaheline standardilooja, Ühendriikide–Saksa Liitvabariigi poolt loodud, seal on põhimõtteliselt kogu maailma suuremad riigid koos, nemad lepivad kokku, mis võiksid ühed standardid olla rahapesu tõkestamise valdkonnas –, vaat seesama FATF paar aastat tagasi tuli välja standarditega, mis puudutasid riskide või rahapesuriski juhtimist seoses krüptovaradega. Seal esimesena tajuti kohe seda, et see rahapesu tõkestamise või halbade asjade tegemise risk krüptovaraga seoses on suurem, kuna ta on ka  võimalik maksevahend.

Nii et see on esimene samm, mida riigid on teinud. Aeg-ajalt uudistes tuleb jälle, et küll keegi keelab selle päris ära. Euroopas seda ei ole tehtud, Hiina vist vahepeal keelas ära, siis jälle ei keelanud, siis keelas ja mina ei saa ka aru, mis on või toimub. Aga nüüd järgmine samm on see, et kui krüptovara kasutamine muutub endiselt ka laiemaks, et mis ta siis tegelikult on. Kui sa vaatad lähemalt, siis ega seal ei ole midagi liiga eripärast. Ta on väga sarnane makseteenuse osutamisele ja ta on väga sarnane, meie nimetame investeerimisteenuseks seda väärtpaberiportfelli valitsemisel, lihtsalt see väärtuse kandja on selline, on see bitcoin või mingi muu coin, niisugune uudne digitaal või, ma ei tea, mis uudne ta enam on, uudne digitaalne lahend. Sisu on ikka vana hea väärtuse liigutamine ruumis või ajas, ei midagi muud. Ja eks sellele, mida rohkem rahvast seda uudset asja kasutama hakkab, seda rohkem tuntakse ühiskonnas, kes kuidagi vahendavad bitcoin'e, nendega seotud riskid justkui võiksid olla ühiskonnale olulisemad, tahame reguleerida.

Sama teed siis vaikselt hakkab Euroopa Liit ka liikuma. Seal on olemas üks, mälu järgi räägin, Euroopa Liidu määruse kavand, mis ütleb, et põhimõtteliselt me neid krüptovarade vahendajaid tahaksime sarnaselt reguleerida, näiteks nagu praegu on reguleeritud börsimaaklerid või investeerimisühingud. Aga see on alles kavandi vormis. Eks siin järk-järgult sinna see asi läheb, et seda võetakse rohkem, tehakse, ütleme viisakalt,  tavatarbijale ohutumaks kogu seda asja.

Kui Eesti perspektiivi vaadata, siis mida meie näeme? Meie krüptoga vahetult ei tegele, see on Rahapesu Andmebüroo perimeetris praegu. Aga ega ju vähe on neid kaebusi, kus inimesed ütlevad, et, seesama näide, mis ma siin rääkisin oma isiklikust kogemusest, et ega väga palju ei kaevata, et see on justkui hirmus volatiilne instrument ja ma investorina ei ole võimeline seda riski kandma. Need kaebused pigem ei ole seal suunas, vaid kaebused on seal, et kas on keegi petta saanud, on kadunud ära mingisugused selle krüptorahakoti salasõnad, et mida nüüd teha, või halvematel juhtumitel kasutatakse krüptovara selliste, ütleme, täpselt tumedate jõudude poolt, mingite väärtuste, eks ju, kandmiseks ühest kohast teise, aga ka investeerimisobjektina. Ja tulevik on, ma arvan, järk-järgult selline reguleerimine. Nagu ikka läheb nende asjadega.

11:07 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

11:08 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Palun kõigepealt teie mõistvat suhtumist sellise hinnangu osas, mida ma tahaks anda. See ei ole teie valdkonnale spetsiifiline, see on üsna levinud. Kui valdkondade asutuste juhid räägivad tulemustest, siis keskendutakse protsessile, protsessi kirjeldamisele, mis tegelikult ei anna adekvaatset pilti. Oleks palju suuremaks abiks, kui räägitaks üldisest pildist ja protsentuaalselt palju meil siin tehtud on. Me ei ole pädevad hindama, kas need ja need sammud olid piisavad või oleks pidanud olema neid vähem või rohkem. Aga see ei ole ainult teile omane. Aga kas ei ole nii, et karmid ja keerulised finantsreeglid ei õhuta hoopis varimajandust, varifinantssüsteemi tekkimist?

11:09 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Jaa, tänu! Tähelepanek igati vastu võetud, tervitatav. Kaja on ka selle tähelepanekule vastu, et meie mõõdik on finantsstabiilsus. Mõõdik on see, et kui mõni finantsvahendaja muutub maksejõuetuks, justkui siis keegi on midagi tegemata jätnud. Eestis ei ole finantsvahendajad maksejõuetuks muutunud. Väljundipõhine mõõdik on selline, üks.

Aga nüüd see reguleeritus ja varimajandus – see on väga õige küsimus. Kuidas sellele vastata? Muidugi on see nii, nagu te ütlete, et igal asjal on mingi tasakaal, kus sul teatud, ütleme, tehingukulud, mis tulenevad regulatsiooni intensiivsusest, lähevad nii suureks, et inimesed neid väga reguleeritud tooteid-teenuseid enam ei tarbi ja lähevad kuhugi nurga taha.

Ega finantsjärelevalve seda ei taha, keegi tegelikult ei taha seda. Ja eks seal selle, mulle endale, ma varem kasutasin seda sõna "tasakaal", ma ei arva, et sotsiaalvaldkonnas see füüsikaseadus tasakaalust oleks kuidagi kehtiv. Aga igati olen nõus sellega, et hästi lihtne on regulatsioone kehtestada alati ja teinekord need tulemused ... Mõnikord on see nagu mäng, et need jonnipunnid seal, lööd ühe pea sisse ühest kohast, aga ta tuleb teisest kohast välja ja võib-olla hoopis hullemal kujul.

Igati nõus sellega, et finantsjärelevalve mõttes meie ülesanne on seirata. Kuna me oleme põllul, me oleme põllul, me saame aru, mis seal toimub, mis on suundumused, siis me selles mõttes oleme ennast positsioneerinud kui nõuandjat ministeeriumidele, et seal hoida seda meelsust, et liiale ei lähe.

Teinekord on hästi lihtne kirjutada igasuguseid asju. Ma olen hariduselt jurist ka. Üks pool minust saab aru, et kirjutamine on igati vahva tegevus, aga teine pool minust ütleb, et tuleb aru saada, et ühiskond on ikkagi natuke keerulisem, laiem asi kui lihtsalt kirjutatav kirjatöö. Tänan nende tähelepanekute eest!

11:11 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun.

11:11 Ivari Padar

Tänud! Lugupeetud ettekandja! Jah, hulgaliselt vaba raha otsib oma rakendust. Tüssamine on kuidagi nagu igapäevases ajakirjanduses välja tulev asi järjest rohkem. Ja on need valdkonnad, mis teie kontrollile alluvad, ja on valdkonnad, mis teeb, kontroll ei allu, vaieldamatult. Sügisel, kui ka teisest sambast palju raha tuleb turule, see teema, mille nimi on finantsombudsman. Mulle tundub, et see on järjest enam aktuaalne teema ja finantsombudsmanini tuleks Eestis jõuda. Kui kaugel see protsess on? Milline on see ajakava? Kuidas on planeeritud eelarve ja milline on tema staatus?

11:12 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänud! Nagu Martin Luther King ütles, et tal on unistus, mul on samamoodi unistus sellestsamast finantsombudsmanist. Aga mul on lihtsalt unistus. See, mis on minu unistus, ei pruugi lõpuks üldse olla see, mis seadusena, kui üldse, saab lihaks. Finantsombudsmani temaatika on ministeeriumide poolt ... Kuidas seda nimetataksegi? Väljatöötamiskavatsus on selle asja nimi, eks. On väljatöötamiskavatsus, seal on erinevad väljatöötamiskavatsused olnud. Finantsinspektsioon on sinna andnud oma arvamuse, kuidas tema näeb seda finantsombudsmani, on argumenteerinud, miks seda on vaja, on argumenteerinud, miks see peaks Finantsinspektsiooni juures olema. Ja nüüd siis on sellele järgnenud see protsess, kus ministeeriumid koos meiega arutavad, kas meie argumendid on head või ei ole head ja mis võiks olla see, mis saab seaduseelnõuks. Ja kui siis seaduseelnõu leiab ka valitsuses sellist poliitilist äratundmist, siis tõenäoliselt jõuab ühel hetkel ta parlamenti ja parlamendi arvamus siis, mida iganes parlament otsustab.

See on see protsessi kulg. Nii et me oleme üsna, no ma ei ütle, et alguses, aga aktiivses tööfaasis. Ma saan aru oma Rahandusministeeriumi kolleegidelt, et nemad on üsna optimistlikud selles tempo osas, et see asi ikkagi seadusvormiks saab. Meie poolt signaal on see, et meil on vaja seda kindlust või märki, millal on see hetk, et me saame enam-vähem kindlad olla, et see seaduseks saab. Sest ega näpunipsust seda ka ei tee. Sul on vaja ikkagi organisatsioon, inimesed ja see mehhanism on vaja ka käima joosta enne. See päris nii ei ole, et tuleme kokku ja hakkame tegema. See on natuke keerulisem. Teatavad eeldused on Finantsinspektsioonis olemas selleks. Meil on infotehnoloogiline baas olemas. Meil on ka teatud oskusteabeline baas selleks olemas.

Nii et seetõttu me oleme ka riigiga olnud dialoogis, me oleme valmis seda ombudsmani võtma enda juurde. Mõneti see on olnud ka üllatav riigi mõnedes osistes, et üks riigiasutus ütleb, et ta tahab tegeleda, eks ju, andke meile. Aga see on see protsessi kulg. Ma olen seda öelnud, varem, et ma selle sügise osas nagu liiga optimistlik ei oleks, aga selle osas ma olen väga optimistlik, et ta peab tulema. Mul on unistus, et ta tuleb.

11:14 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus on, et mis juhtus meie väärtpaberikontode avamisega, mille tulemusel siis või mitte, et kui neid ei avatud enam välismaa residentidele, oli meil vaja muuta toimivat notarite süsteemi ja viia ta nüüd advokaatide alla, kes hakkavad neid finantstehinguid siis vormistama. Tunne oli, sisetunne küll ütles, et oli toimiv süsteem, aga see põhjus, mis oli, oli ikkagi, et pangad keeldusid välismaistele residentsidele avamast väärtpaberikontosid.

11:15 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänud! Ma arvan, et teie küsimus puudutab seda, et ühel hetkel oli nõue, et Eesti väärtpaberikonto peab olema seotud Eesti pangakontoga. Seal oli see, et pangad oma siis neid kalavõrkude silmasid natuke tihendasid. Ja siis tekkis see küsimus, et kuna enam ei olnud nii lihtne neid muu hulgas ka väärtpaberikontosid avada. Ja siis oli idee selles, et lahutada ära see. Selles küsimuses, et väärtpaberikonto ilmtingimata ei nõua Eesti krediidiasutuses pangakonto olemasolu, selles aspektis Finantsinspektsioon ütles jah, meil ei ole selle vastu mitte vähimatki. Nüüd, mis puudutab notareid ja advokaate, siis ma pean vabandama, et ma isegi ei tea sellest täpselt. Aga ka see, et see ära lahutada, väärtpaberikonto ja pangakonto omavahel, miks mitte. See on ka konkurentsile võib-olla hea. Miks sa pead Eesti panga valima, kui on näkiteks võimalus võib-olla mõnes Soome, Rootsi, Norra või mis iganes pangas avada enda konto.

11:16 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

11:16 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite siin suhteliselt head koostööd ameeriklastega. Nüüd täna on Eesti saatnud Ameerikasse justiitsatašeeks Indrek Tibari, kelle loomingulises portfellis on viis aastat tööd Swedis perioodil, mida FBI ju praegu uurib. Kuidas teie hinnangul, kas sellise inimese saatmine nii-öelda rahapesu kontaktisikuks on FBI silmis usaldusväärne ja kuidas see tulevikus võiks mõjutada meie koostööd ameeriklastega?

11:17 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Aitäh! Ma tean, et kui see justiitsatašee, selle ametikoha loomine oli nagu ideetasandil, siis ka konsulteeriti Finantsinspektsiooniga sel teemal, et kas meil on ka vaja justiits ..., või ma ei tea, ma ei tea isegi, mis see pealkiri on, te ütlete justiits, OK, justiitsatašee. Meie vastus oli selline, et ei ole vaja, et meil ei ole nii palju tööd Ameerika Ühendriikide föderaalsete ja osariiklike finantsjärelevalvetega, et meil oleks vaja kedagi alaliselt seal kohapeal. Kui vaja, siis me sõidame sinna kohale, kui vaja on, tulevad nemad siia kohale, on nii- ja naapidi see asi käinud, ei pea selleks keegi ilmtingimata Washingtonis olema, et seda massi lihtsalt ei ole nii palju. No ja lobitööd meil seal ei ole vaja teha järelevalvajatega. Järelevalvajad ikkagi üle ilma suhteliselt sarnased tüübid kõik. Jaa, läbisaamine on hea üldiselt. Mina olen näiteks Georgetowni ülikooli lõpetanud ja mitte pooled aga, ütleme, kolmandik USA föderaalse, eks ju, väärtpaberijärelevalve asutuse töötajatest on Georgetowni lõpetanud. See toimib nagu niimoodi pidi, et teatakse, et okei, et see mees on nagu samast ülikoolist. Et ma selles mõttes jään ka vastuse võlgu, et see on pigem, ma arvan jällegi, justiitssüsteemile küsimus ja uurimisasutustele ja nende hinnata, kas seda tööd on nii palju, eks, mis laadi töö see on. Selles mõttes meie saame oma finantsjärelevalve asjad aetud hästi, oleme saanud, saame edaspidi ka.

11:19 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh ettekandjale! Ja nüüd on võimalik läbirääkimiste juurde minna. Läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Kõigepealt on ennast kirja pannud Erki Savisaar keskfraktsioonist. Kolm minutit lisaaega ka.

11:19 Erki Savisaar

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud saadikud ja ülekande jälgijad! Arvestades Eesti majanduskeskkonda, majanduskeskkonna ja ärikeskkonna avatust, üldist finantssektori globaliseerumist ja finantsteenuste tehnilist arengut ning sellest tulenevaid võimalusi, kaasnevad sellise arenguga teiselt poolt riskid. Riskid, kus kriminaalse taustaga raha otsib võimalusi, kuidas puhastuda läbi Eesti finantssüsteemi.

Rahapesu tõkestamine eeldab finantsvahendajatelt hoolsust ning oma klientide tundmist. Kaalul ei ole mitte üksnes ühe asutuse usaldusväärsus, vaid kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ja terviklikkus. Maine loomiseks kulub aastakümneid, kuid lõhkumiseks vaid mõned minutid. See, mis juhtus aastatel 2011– 2014, kui Eesti pankade kaudu pesti miljardeid dollareid, avaldab seniajani mõju meie finantssektori usaldusväärsusele. Tekitatud mainekahju on Eesti mõistes hoomamatu.

Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et rahapesu tõkestamisele tuleb varasemast rohkem tähelepanu pöörata ja Finantsinspektsioonile on vaja kindlustada vajalikud vahendid. Kaalul on Eesti rahvusvaheline maine. Kontroll peab olema tõhus, kuid ausatele klientidele, tarbijatele, investoritele ja asutustele märkamatu. Võrdluseks võiks siin tuua liiklusjärelevalve. Oli aeg, kui järelevalve teostamiseks tuli sõiduk kinni pidada, juhilt dokumente küsida, neid visuaalselt ja algeliste sidevahendite abil valideerida ning hinnata, kas, kes ja mida on rikkunud ning milliseid mõjutusmeetmeid rakendada. Tänapäeval toimib liiklusjärelevalve hoopis teisiti. Kasutatakse infotehnoloogilisi vahendeid, nutikust ja kogemust, rakendatakse mõjutusmeetmeid kas täiesti automaatselt, märkamatult või peatatakse vajadusel vaid rikkujad, võimaldades korralikel liiklejatel sujuvat liiklemist.

Finantssektoris, peab ütlema, on see kontroll täna veel väga algeline ning paranoiline. Täiesti põhjendamatult suletakse nii eraisikute kui ka ettevõtete kontosid. Keeldutakse kontode avamisest, piiratakse tehinguid jne. See peab muutuma. Peab muutuma selliseks, et ausad turuosalised ei märkagi, kes ja kuidas järelevalvet teostab, ning rikkujaid tabab see kogu oma raskuses.

Toetame täielikult Finantsinspektsiooni käesoleva aasta ühte prioriteeti, milleks on Eesti rahapesu tõkestamise võimekuse hindamine sõltumatute välishindajate poolt. Samuti on sümpaatne, et liigume järjest enam infotehnoloogilistel lahenditel baseeruva nutikale järelevalvemudeli poole. See nutikus võiks lisaks järelevalveorganitele liikuda ka pankadesse, finantsteenuste pakkujateni. Sügisel võttis Finantsinspektsioon kasutusele uue rahapesuriskide tuvastamise lahenduse, mis arvutab ja visualiseerib arvukate algoritmide abil riske erinevatest lähtekohtadest ning pankade hoiuste ja maksekanalite haavatavust. Kuid arenguruumi on veel palju.

Ma loodan, et ka rahandusministrid, nii tänane kui ka tulevased, on teinud järeldusi oma eelkäijate möödalaskmistest ning hoiavad rahapesu temaatikal pingeliselt kätt pulsil. Olen täielikult nõus finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andre Nõmme väljaöelduga, et selleks, et hoida pank eemal rahapesust ja tagada samal ajal ühiskonnas sujuv ning hõlmav pangandus, ei ole muud võimalust kui investeerida senisest enam tarkadesse riskikontrollidesse.

Soovin Finantsinspektsioonile edu selle keerulise sektori usaldusväärsuse ja terviklikkuse hoidmisel, kuid ka avatud meelt ja innovaatilisust ettevõtete nõustamisel, kes soovivad pakkuda veelgi paremaid teenuseid. Omal ajal ühistupanga loomise blokeerimine oli kindlasti suur viga ning Eesti majandust pärssiv otsus. Eesti vajab rohkem Eesti kapitalil baseeruvaid finantsteenuseid. Loodame, et tulevikus analüüsitakse suuremat pilti ning pakutakse ideid ka sisuliselt, mitte ainult vormiliselt. Aitäh!

11:24 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

11:25 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud kolleegid! No ei ole kahtlustki, et Finantsinspektsiooni roll ja tähtsus ühiskonnas kasvab. Ja ma vaatan, mingeid 12 aasta taguseid mälestusi, kui mina ise olin Finantsinspektsiooni nõukogus, kus oli töötajate arv 70 ja 80 vahel, siis tänasel juhul on nad 110-ni jõudnud. Ka see näitab, et ülesannete juurdetulemine jätkub.

Ja eks me elame sellisel keerulisel ajal. Nagu ma siin enne ka küsimuses ütlesin, selline kelmus või tüssamine, mida on alati maailmas olnud, kuidagi nagu tundub, et on igapäevane teema, mis ka Eestis täna on, ja väga erinevatel tasanditel. Üks tasand tõesti on Finantsinspektsiooni kontrollida, ja on teine tasand, mida politsei uurimisorganid kontrollivad.

Ma tooks kolm asja siin välja, kus meie ise saaksime Finantsinspektsioonile toeks tulla. Seesama hoiu-laenuühistute teema. Ma jagan seda seisukohta, et eeldatavasti on see lähenemine taoline, kus on hoiu-laenuühistud n-ö kontrolli all ja väga selgelt grupis ja mis on väga teretulnud. Teiselt poolt miks me tekitame olukorra, kus hoiu-laenuühistud, mis on hästi suureks kasvanud, peavad olema samasugustel tingimustel nagu pangad, alluma järelevalvevalvele.

Siin ei ole minu meelest küsimust. Ma mäletan oma ajaloost, et kui ma olin kaksteist aastat tagasi põllumajandusminister, siis oli Eestis 13 hoiu-laenuühistut, mis olid üleüldiselt küla- või kogukonnakesksed, ja kippus olema niimoodi, et majandist, kolhoosist-sovhoosist, endine pearaamatupidaja oli see eestvedaja ja asi oli kontrolli all. Ja ma usun, et need 13 tüki siiamaani sellesamas kogukonnas tegutsevad ja on asja eest.  Nii et hoiu-laenuühistute teema kindlasti on asi, mille puhul ma ei tea praegu siin peast ütelda, kas see on seadusemuudatuse küsimus, ja kui see on seadusemuudatuse küsimus, siis kas selle saali küsimus.

Teine asi: trahvid. Ma saan aru, et seitsmel aasta on proovitud trahviteemaga tegeleda. Ja siiamaani ei ole edu saavutatud. Kindlasti meie saali küsimus on see, kuhu see asi on jäänud. Väga selge küsimus justiitsministrile, milles on probleem.

Ja kolmas asi, mis ma siin välja tooksin ja mis jõuab ka siia meie juurde ja kus meie panus on vaieldamatu, on finantsombudsman. Nii hästi ja kenasti, kui see ka ei kõla, et anname rahale vabaduse ja siis inimesed teevad ise oma otsuseid. Ja kindlasti on siin kusagil tõde, aga kusagil tuleb tõrge. Ja need tõrked võivad tulla ja need kasvavad, ma arvan, sügisel veelgi. Ühiskonna stabiilsuse huvides on vaieldamatult see, et need inimesed, kes satuvad raskustesse, et neil oleks koht oma rahade paigutamise puhul, et neil oleks koht, kuhu pöörduda. Muidu on nad tänaval protestijad varsti. Finantsombudsmani teemaga suhteliselt kiiresti edasiminek on minu meelest vältimatu. Ja ka siin on see, et vaieldamatult on ka minu järgmine küsimus nii peaministrile kui ka rahandusministrile, kui kaugel sellega ollakse ja kuidas on planeeritud seda rakendada. Aga ma arvan, et sellega on kiire ja sellega tuleb mõistlikult edasi minna.

Nii et edu Finantsinspektsioonile, teil on sellised ... Teil igav ei hakka! Tänan!

11:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnasoove ei ole. Sulgen selle päevakorrapunkti läbirääkimised.


2. 11:29 Eesti Panga 2020. aasta aruanne

11:29 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Panga 2020. aastaaruanne. Ettekandjaks on Eesti Panga president Madis Müller. Päevakorrpunkti menetlemine on samamoodi nagu eelmisega. Kõigepealt on 20-minutiline ettekanne ja siis saab iga Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse, millele järgnevad läbirääkimised. Palun!

11:30 Eesti Panga president Madis Müller

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Olen taas teie ees aruandega Eesti Panga tegevusest ning lühidalt plaanin rääkida ka sellest, mida me Eesti Pangas näeme olulisena Eesti ja euroala majanduses ja finantssektoris.

Esmalt tagasivaatena möödunud aastale, mis olid tavatu kriisiaasta. Tavatu oli nii kriisi põhjus, ulatus kui ka abinõud sellega toimetulemiseks. Eesti Panga jaoks olid läinud aasta peamised märksõnad keskpanga tugi majandusele, kriisi majandusmõjude prognoosimine ja poliitikakujundajate nõustamine. Samuti Eesti Panga vastutusel elutähtsate teenuste, maksete ja sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamine.

Kõigepealt peatun rahapoliitikal, mille kujundamisel osaleb Eesti Pank koos teiste euroala riikide keskpankadega. Läinud aastal tähendas see kiiret reageerimist kriisile. Oluline oli hoida ära, et ebakindlus turgudel ei paisuks laastavate tagajärgedega finantskriisiks. Eelkõige oli meie jaoks kriisitingimustes tähtis hoida laenuraha hind soodne, et mitte panna lisaraskust ettevõtete ja majapidamiste ega ka valitsuste õlule. Selleks otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus suurendada keskpanga poolt võlakirjaoste, tehes seda kriisiajal tavapärasest veelgi paindlikumalt ning reageerides finantsturgudel ja majanduses toimuvale. Selliseid varaostud on osutunud väga mõjusaks tööriistaks intressimäärade vaoshoidmisel. Lisaks pakkusime kommertspankadele väga madala intressimääraga laene tingimusel, et nad ka laenavad selle raha ettevõtjatele edasi ja toetavad seeläbi majanduse taastumist. Kõik need sammud on olnud vajalikud selleks, et pakkuda euroala majandusele toetust senikaua, kuni vaktsineerimise abil viiruskriisist jagu saame ja piirangud lõpevad.

Sellest kõigest on väga selgelt kasu saanud ka Eesti. Esiteks seeläbi, et meie majandus on väga tihedalt seotud teiste Euroopa riikide käekäiguga. Teiseks on soodsad intressimäärad olnud abiks nii Eesti ettevõtjatele kui ka laenu võtnud peredele. Samuti madalatest intressimääradest sai kasu valitsus, kui laenas mullu pika pausi järel võlakirjaturgudel väga soodsatel tingimustel pikaajalist raha. Ka Eesti pangamaastikul on keskpanga roll kasvanud. Kui valitsus emiteeris võlakirju, mis sobivad keskpanga võlakirjaostuprogrammidesse, siis pangad on hakanud raha laenama muu hulgas pandikirjade tagatisel. Need on eluasemelaenuportfelli tagatisel väljastatud võlakirjad, mis sobivad samuti nii meie varaostuprogrammidesse kui ka tagatiseks puhul, kui kommertspank tahab keskpangast laenu võtta. Omalt poolt laiendasime Eesti Pangas sobivate tagatisvarade ringi, aktsepteerides nüüd keskpangast saadava laenu tagatisena ka pankade laenuportfelle. Ja kokku võttes saabki öelda, et Eesti kommertspankade huvi keskpangaoperatsioonide ja likviidsuse vastu on märgatavalt kasvanud.

Poliitiliste varade maht, mille hulka me loeme nii ostetud võlakirjad kui ka pankadele antud laenud, kasvas Eesti Panga bilansis läinud aastaga nelja miljardi euro võrra. Muu hulgas on Eesti Pank ostnud ka Eesti valitsuse võlakirju. Eesti ettevõtete, nagu Elering ja Eesti Energia võlakirju on keskpankade vahel kokku lepitud tööjaotusest lähtuvalt ostma Soome Keskpank. Kriisi puhkedes leevendasime keskpanga kehtestatud puhvri nõudeid Eesti kommertspankadele, et nad ei vähendaks võimalike laenukahjumite kartuses laenuandmist Eesti ettevõtetele ja majapidamistele.

Nüüd veidi ka keskpanga enda majapidamisest. Olime meiegi Eesti Pangast silmitsi küsimusega, kuidas pandeemiakriisis orientatsioon töös hoida ja tagada panga vastutusel olevate elutähtsate teenuste jätkumine. Kohandasime oma IT- ja turvasüsteeme ning suunasime suure osa panga töötajatest kodukontoritesse. Meil on aga ka töölõike, näiteks sularahakäitlus, mida kodukontorist mitte kuidagi teha ei saa. Nende töös hoidmiseks muutsime töökorraldust ning töötasime eraldatud meeskondades, et vältida nakatumisohtu. Koos kommertspankadega viisime läbi õppusi, et kontrollida ja tugevdada koostööd hädaolukordades sularaharingluse toimekindluse tagamisel. Oleme värskelt üle vaadanud ka maksete ja sularaharingluse nn hädaolukordade lahendamise plaanid. Ja minu jaoks on üldse väga tähtis teadmine, et Eesti Pank suudab oma põhiülesandeid täita ka erinevates kriisiolukordades.

Sularaharinglus kriisis ei kannatanud ning eelmisel kevadel ajutiselt kasvanud sularahanõudlusega tulime toime. Ühiselt võib tõdeda, et sularaha kättesaadavus on Eesti riigis hea, kuna lisaks pangaautomaatidele on võimalik raha välja võtta aga ka kaupluste ja tanklate kassadest. Siin kõrvalpõikena tuletaksin Riigikogule kui seadusandjale meelde ettepanekut, millest kevadel Eesti Panga ja fraktsioonide kohtumistel juttu oli. See puudutab ühe- ja kahesendiste müntide kasutamise vähendamist ja nn ümardamisreeglite kehtestamist. Ma olen ka valitsuse liikmetele selgitanud, et sellest võidaksid nii ettevõtted kui ka tarbijad, rääkimata positiivsest mõjust keskkonnale. Loodetavasti saate ümardamisreeglite kehtestamiseks vajalikku seadusemuudatust peatselt käsitleda ka siin saalis.

Märkimisväärseid tõkkeid ei olnud eelmisel aastal ka pankadevaheliste maksete toimimises- Elutähtsate makseteenuste vaatenurgast olulise teemana hindasime kaardimaksete süsteemi toimimist, sest pangad on viinud maksete töötlemise teenuse osaliselt Eestist välja ja nii on ka riskid kasvanud. Me tahame saavutada kindlust, et kaardimaksed toimiksid ka näiteks olukorras, kus andmeside välisühendus on mingil põhjusel katkenud.

Muud tähtsamad arengusuunad maksekeskkonnas on seotud kasvava digitaliseerimise ja järjest kiiremate maksetega. Kõigist Eestis tehtud elektroonilistest maksetest pankade vahel moodustasid mullu juba 90% otsekohe toimivad ehk nn välkmakseid. Uue teemana on lisandunud meie jaoks digitaalse euro võimalik käibeletulek. Sel suvel otsustame Euroopa Keskpanga nõukogus, kas algatame digitaalse euro kasutuselevõttu ette valmistava projekti järgmisse etapi. Eesti Pank on võtnud siin aktiivse rolli keskpanga digiraha võimalike tehnoloogiliste lahenduste katsetamisel. Meil on töös uurimisprojekt koostöös ettevõttega Guardtime, et selgitada välja, kas Eesti e-riigi aluseks olevat tehnoloogiat võiks kasutada ka keskpanga digieurotaristu osana. Digitaalne euro ühendaks digitaalsete maksete mugavuse ja efektiivsuse keskpanga raha turvalisusega.

Põgusalt nimetaksin ka ära, et kriisi ajal märkasime kasvavat huvi Eesti Panga koostatava statistika vastu. Omalt poolt püüdsime leida uusi lahendusi info hankimiseks, mis võimaldaks kriisis operatiivselt hinnata majanduse olukorda. Lisaks tõhustasime koos Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooniga andmevahetust rahapesu tõkestamiseks vajalike näitajate kogumisel.

Eesti Panga üks põhiülesandeid on majandusolukorra hindamine ja poliitikakujundajatele nõu andmine. Kriisi puhkedes oli meil selle tegemiseks vähe pidepunkte ja keegi ei suutnud täpselt ette näha koroonaviiruse leviku ulatust. See seletab väga suuri kääre esialgsetes stsenaariumides. Mullu märtsis prognoosisime, et Eesti SKP langus võib ulatuda 6–14%-ni, kuid nii suurt langust õnneks ei tulnud. Valitsust nõustades olid Eesti Panga peamised nõuanded kriisi leevendamiseks, et riigiabi oleks sihipärane, kiire ja ajutine ning suunatud just nendele, kes kriisis kõige enam kannatasid. Lähiajal plaanime majanduspoliitika nõuandja rollis kaasa mõelda, kuidas Eesti majandus kriisi järel taas tugevamana taastuks.

Eesti riigi finantsseisu toetasime mullu omalt poolt erakorralisest suure osaga Eesti Panga kasumist. Tavapärase veerandi asemel eraldasime riigieelarvesse kolmveerandi 2019. aasta jaotamata kasumist ehk kokku 19 miljonit eurot. Esimest korda Eesti liikmesoleku ajal andsime koos teiste riikidega nõusoleku vajaduse korral toetada Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i laenuvõimet, kuna kriisi ajal järsult kasvas nõudlus IMF-i abilaenude järele. IMF-is esindab Eesti riiki seadusest tulenevalt Eesti Pank. Ja see krediidiliin mahus 160 miljonit eurot on IMF-i jaoks vaid tagavaralahendus ja jääb jõusse kolmeks-neljaks aastaks.

Uue kiiresti areneva valdkonnana on keskpankade jaoks üles kerkinud kliima soojenemise mõju ja sellest tulenevad riskid. Ka siin toimus Eesti Panga jaoks läinud aastal olulisi arenguid. Astusime keskpankade ja finantsjärelevalve asutuste nn rohevõrgustiku liikmeks, kus hindame kliima ja keskkonnariskide seoseid makromajanduse ja finantsstabiilsusega.

Eesti majandusele on kliimameetmete mõju väga otsene, seda kõige vahetumalt kindlasti põlevkivitööstusele. Mullu hindasime esimest korda kliimariske Eesti pangandussektoris ja plaanime hakata neid riske arvesse võtma ka Eesti Panga enda portfelliinvesteeringutest ning majandada ka oma kvartalit võimalikult energiatõhusalt. Viimase jaoks oleme teinud koostööleppe Tallinna Tehnikaülikooliga.

Järgmiseks keskendun olukorrale majanduses ja olulisematele teemadele nii euroalal kui ka Eesti majanduses. Viirusekriis oli kõigil ühine, kuid selle mõju euroala riikides oli tõesti väga erinev. Kõik sektorid ei kannatanud, palju sõltus kriisi mõju ka majanduse struktuurist. Kokku kahanes euroala sisemajanduse koguprodukt mullu 6,6% ja inflatsioon aeglustus 0,2%-le. Samas nägime, et piirangute leevenedes suudab majandus ka kiiresti taastuda. Sellist arengut ootame euroalal ka selle aasta teises pooles. Euroopa Keskpanga kevadise majandusprognoosi järgi ootame tänavu euroalal 4%-list kasvu, mis meid siiski veel kriisieelsele tasemele tagasi ei too, kuid väljavaated kindlasti on tänaseks pigem optimismiks.

Järjest sagedamini kuuleme küsimust, kas massiivsed toetusmeetmed võivad majanduse üle kuumendada ja vallandada kiire inflatsiooni. Keskpanga vaatest hindame praeguseid inflatsiooni kiirenemise ilminguid pigem ajutiste tegurite tagajärjeks, mille on põhjustanud häired tarneahelates või näiteks nafta hinna puhul ka läinud aastal väga madalad võrdlusbaasid, mille mõju ajaga välja taandub. Inflatsioon ajutiselt kindlasti kiireneb, kuid prognoosime, et euroalal ei jõua see lähivaates veel püsivalt sihiks seatud 2% tasemele.

Tulen siit nüüd Eesti majanduse juurde, millel läks mullu kardetust palju paremini, paremini ka kui Euroopa riikidel keskmiselt. Aasta kokkuvõttes kahanes Eesti SKP vaid ligi 3%, seda suuresti ka tänu meie kaubanduspartnerite arvatust paremale käekäigule kriisis. Samas oli kriisi mõju Eestiski väga ebaühtlane. Osa sektoreid on siiani raskustes, seevastu näiteks info- ja sideettevõtete käive on on juba kriisieelset taset ületamas.

Väga hästi pidas kriisis vastu ka meie eksport. Eesti ekspordi turuosa välisturgudel mullu kasvas, mis on positiivne märk meie ettevõtete konkurentsivõimest. Ette vaadates prognoosime, et majanduskasv kiireneb aasta teisel poolel, mil piirangud majandustegevust enam ei takista. Samuti on inimestel kogunenud märkimisväärsed säästud, mis tõotavad tugevdada nõudlust ja tarbimist. Sügisel jõuab kontodele ka teise samba pensionifondidest välja võetav raha. Varasemalt suuremas mahus saame kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Kõik see lisandub majandusele ergutusena olukorras, kus majandus taastuma hakanud.

Märtsikuus prognoosisime Eesti majandusele tänavu 2,7% suurust majanduskasvu. Selle nädala alguses laekunud andmed esimese kvartali kohta näitavad, et majanduskasv on kiire ja tuleneb eelkõige paranenud majandusolukorrast, mitte vaid eelmise aasta madalast võrdlusbaasist. Värskematel andmetel on Eesti majanduse maht juba ületanud kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme. Eesti Panga värske prognoosi avaldame veel sel kuul ja see ilmselt tuleb senisest optimistlikum.

Eesti tööturul toimus suurem kohanemine eelmise aasta kevadsuvel, peamiselt hõive vähenemise, mitte palkade languse kaudu. Lööki aitas pehmendada riigi pakutud töötasuhüvitis. Prognoosime, et tänavuste lisapiirangute mõju tööturule on pigem tagasihoidlik, kuna ettevõtted on kohanenud, vaktsineerimine edeneb ja määramatust on tänaseks juba vähem. Mitmes valdkonnas, näiteks ehituses, otsivad ettevõtteid juba aktiivselt uusi töötajaid. Märkimisväärne on kriisist hoolimata Eestis mullu jätkunud palgakasv, mis küll aeglustus, kuid püsis aasta teises pooles aasta võrdluses siiski 5% tasemel.

Nüüd, kus majanduse kriisifaas hakkab selja taha jääma, on üha vajalikum jälgida, et toetusrahad, sh Euroopa Liidu vahendid, suunataks sinna, kus need aitaksid kindlustada Eesti majanduse uue kasvu vundamenti, et investeeringud läheksid tootlikkuse tõstmiseks ja teadus-arendustegevusse ning tööturumeetmed toetaksid uute oskuste omandamist. Olen seisukohal, et üldiselt tasub toetada võimalikult teaduspõhist ja pika vaatega poliitikakujundamist ja leida ka ressursse seda toetavate üksuste rahastamiseks. Inflatsioon Eestis tänavu kiireneb pärast mullust tarbijahindade langust. Näeme siiski, et hinnatõus tuleb suhteliselt mõõdukas ja aeglustub uuesti pärast majanduse taastumist.

Lühidalt ka finantssektorist, millest Finantsinspektsiooni juhatuse esimees juba rääkis, aga täiendan mõnede kommentaaridega enda vaatest. Samuti me nägime, et finantssektoris eelmisel kevadel kardetud riskid arvatud määrale ei realiseerunud. Pankade laenuportfelli kvaliteet on püsinud hea tänu kriisieelsel ajal kogutud puhvritele, kriisi haripunktil pankade pakutud maksepuhkustele ja ka riiklikele toetustele. Finantsteenused jäid kättesaadavaks ning ettevõtted ja majapidamised on tulnud oma laenukohustuste täitmisega hästi toime. Pangad on tugevalt kapitaliseeritud ja piisavalt kasumlikud ning suudavad jätkata Eesti majanduse rahastamist ka negatiivsete stsenaariumide korral. Ei ole seda probleemi, et head projektid ka rahastust ei saaks.

Samuti toetab pankade tegevust märkimisväärne hoiuste kasv. Aastaga on majapidamiste säästud kasvanud 15% ja ettevõtete hoiused veelgi kiiremini, 24%. Märgiksin ära ka selle, et konkurents pangandusturul on meie hinnangul mõnevõrra suurenenud, muutes laenuraha hinda veelgi soodsamaks.

Võimalikest finantssektori riskidest rääkides ei saa mööda vaadata ka korralikult reguleerimata ja riikliku järelevalveta ettevõtetest, milleks on eelkõige virtuaalvääringuga tegelevad teenusepakkujad, kellest juba elmise ettekande ajal juttu oli, aga ka näiteks hoiu-laenuühistud. Loodetavasti jõuavad mõlema valdkonna tegevusele selgemaid raame seadvad seaduseelnõud peagi teie lauale.

Tähelepanelikult jälgime Eesti Pangast kinnisvara turul toimuvat. Eriti eluaseme laenuturul on tehingute aktiivsus tuntavalt kasvanud. Ostuhuvi toetavad mitmed tegurid, sh palgakasv, kogunenud säästud ning teisest pensionisambast välja võetav raha. Näeme paiguti ohtu, et selline olukord võib kiirendada kinnisvara hinnatõusu ja tuua kaasa inimeste võlakoorma liiga kiire kasvu. Seadusest tulenevalt peab Eesti Pank olema valmis eluasemelaenude väljastamise nõudeid karmistama, et laenu ja kinnisvara turul ei tekiks mullistusi, mille valusaid tagajärgi me eelmisest kriisist veel värskelt mäletame.

Eraldi oleme tähelepanu juhtinud KredExi käendusel antavatele laenudele, mis võimaldavad eluasemelaenu omafinantseeringu osa vähendada. Meie hinnangul tuleks olukorda, kus eluasemelaenu võtmisel on sissemaks väiksem kui 15% ostetava kinnisvara väärtusest, võtta selgelt erandina. Taoliste erandite sihtrühm võiks olla aga üsna kitsalt piiritletud. Täna näeme, et KredExi toel võetud vähese omafinantseeringuga laenude maht on aastatega väga kiiresti kasvanud. Seetõttu tasub üle vaadata, kas soodustus on ikka sihitud just neile, kes kõige enam toetust vajavad. Oleme oma mõtteid jaganud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning jõudmas, ma usun, sarnaste järeldusteni. Kindlasti tasub toetada noori peresid oma esimese kodu soetamisel. Samuti võivad käendust vajada maapiirkondades kodu ostmiseks võetud laenud. Aga küsimus on eelkõige just käenduste kriteeriumide ajakohastamises.

Lõpuks tahaksin rääkida ka Eesti riigi rahanduse üldisest olukorrast. Kindlasti on kriisi ajal olnud väga vajalik riigi tugi ettevõtetele ja inimestele, kes oma sissetuleku muidu oleksid kaotanud. Sellises olukorras on põhjendatud, kui valitsus majanduse toetamiseks laenu võtab. Küll aga on Eesti majandus juba sel aastal taastumas, mistõttu on õige aeg hakata mõtlema, kuidas riigi kulutusi taas tuludega rohkem kooskõlla viia. Ühtlasi tasub Euroopa Liidu toetusi kasutades mõistagi jälgida, et me ei suurendaks nendega riigi püsikulusid, sest need toetused on tuludena ju ajutised.

Riigi eelarvestrateegia praegusel kujul teeb meid murelikuks, kuna riigi rahandus ei tundu olevat jätkusuutlikul rajal. Tulude ja kulude suur vahe püsib veel ka pärast seda, kui majandus on juba kriisist üle saanud. Näiteks, 2023. aastal on kavandatud eelarvesteegiasse puudujääk jätkuvalt üle miljardi euro. Ehk Eesti riik kavatseb laenata enam kui 3% ulatuses SKP-st ka ajal, mil majandus on juba tagasi kriisieelsel kasvurajal. Riigi laenukoormus suureneb lühikese ajaga väga järsult ja vaid osa sellest on seotud kriisikuludega. Isegi veel aastal 2025 ei näe strateegia ette eelarvetasakaalu saavutamist.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega pääsesime koroonakriisist väiksemate kahjudega. Riigi rahandust tagasi jätkusuutlikumale rajale plaanime aga viia aeglasemalt kui suur osa teisi riike. See, et me majanduse taastudes suudaksime oma riiki ülal pidada ka ilma pidevalt võlgu suurendamata, võiks olla Eesti riigi rahanduses muid valikuid raamistav eesmärk. Teadvustame, et tegu on poliitilise valikuga, millist kulutuste taset ja sellest tulenevat maksukoormust on Eesti ühiskond valmis aktsepteerima. Pikalt üle jõu elada aga paraku ei saa. Ja praegune kriis ei jää kindlasti viimaseks. Vajame järgmises kriisis jälle puhvreid, mistõttu lõpetaksin siinkohal Eesti rahva tarkusega "Rege rauta suvel, vankrit talvel". Tänan kuulamast! Olen valmis vastama teie küsimustele.

11:49 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimusi on ka. Aivar Sõerd, palun!

11:49 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president, suur tänu selle põhjaliku ülevaate eest! Aga minul on küsimus ka ja küsimus on inflatsioonimõjude kohta. Mitte inimeste rahakotile, aga inflatsiooni mõjude kohta riigi võlakirjaturule. Ma loen teie aruandest, et kui inflatsioon läheneb 2%-ile, on seal piisavalt lähedal ja vähenemine kajastub ka inflatsiooni arengus, edasises arengus, siis kõigepealt lõpetatakse varaostuprogrammid, enne seda tõstetakse intressimäärasid, ja siis lõpetatakse varaostuprogrammid. Aga minu küsimus on, et mis ja kuidas see mõjutab riigi võlakirjaturgu. Kui võlakirjaturul intressid kasvama hakkavad, siis kuhuni nad võivad kasvada? Kuskil tulevad suurte võlakoormatega riikide taluvuspiirid ette. Mis te siis teete, kui inflatsioon on üle 2% püsivalt ja pole enam võimalik varaostuprogrammi taaskäivitada ja intressimäärasid langetada? Mis siis saama hakkab võlakirjaturul?

11:51 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh, väga hea küsimuse kohta, mis puudutab Euroopa Keskpanga sellist rahapoliitilist, ma ütleksin, aluspoliitikat ja põhimõttelisi valikuid! Selge on see, et keskpanga jaoks peamine eesmärk on sõnastatud läbi hinnastabiilsuse ja seeläbi meie valuuta, euro ostujõu säilimise. Ja see on tõesti sellisel moel sõnastatud, et 2% ligidal, alla selle on see on see tase, mida me keskpankuritena sihime. Kuna me oleme täna sellest tõesti euroalal päris kaugel, inflatsioon on olnud pikka aega väga madal, siis sellega on põhjendatud kõik üsna jõuliselt, ma ütleksin, tugimeetmed alates ülimadalatest intressimääradest kuni võlakirjade ostmiseni. Aga see, et kui majandus euroalal taastub, millega käsikäes loogiliselt võiks käia ka hinnatõusu kiirenemine lõpuks, siis selge on see, et keskpangana me peame reageerima ja juhul kui hinnatõus on juba jõudnud piisavalt kõrgele, siis olema ka valmis enda poliitikaid tagasi keerama, lõpetama neid varaoste, samuti tõstma intressimäärasid.

Küsimus sellest, et kuidas selles olukorras saavad hakkama valitsused, kes on tõesti kõik viimase aasta jooksul oma võlakoormust suurendanud ja paljudel oli võlakoorem suurem juba varem, see eelkõige peab olema ikkagi küsimus valitsustele, mitte keskpangale. Ja ma arvan, et oluline on see, et kriisi ajal tehtud kulutused, samuti investeeringud, mis tehakse muuhulgas Euroopa Liidu taasterahastu vahenditest, et need oleksid piisavalt hästi sihitud ja piisavalt tõhusalt ka majanduse taastaks ja majanduse kasvu uuesti käivitaks. Ja selleks, et siis vastavalt võlakoormuse kasv, mis teatavasti on väljendunud võlakoormuse ja majanduse suhtarvuna, et see ei läheks meil liiga liiga kõrgele ja et valitsused suudaksid oma laenusid edukalt teenindada. Ehk lühidalt, meie saame keskpangana ikkagi lähtuda eelkõige hinnatõusust ja oma inflatsioonieesmärgist. Ja kindlasti valitsuste ülesanne on vastutustundlikult oma eelarvepoliitikat kujundada ja sellest kaudselt tulenevad ka meie soovitused Eesti valitsusele, mis puudutavad eelarvepoliitikat.

11:53 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

11:53 Annely Akkermann

Suur tänu ka minu poolt huvitava ettekande eest ja teie töö eest Eesti Pangas koroonakriisist eduka läbiloovimise puhul, mida kahtlemata Eesti teinud on, seda võib juba täna öelda. Aga küsimus on mul ka. Te olete kirjutanud blogis artikli "Viiruse majanduskahju ravi: kiire, sihitud ja ajutine". Ma vaatasin kuupäeva ka, et see oli 16. märts eelmisel aastal. Nüüd on vahepeal palju vett merre voolanud. Ühest teie toimetistest ma lugesin, et te tõite välja enim kannatanud valdkonnad: majutus, toitlustus, turism ja meelelahutusteenused. Aga äsja tutvustati Riigikontrolli auditit kriisimeetmete rakendamisest ja sealt selgus, et neid kriisimeetmeid oli külitud üle välja. Ja minu küsimus: kas te olete juba uurinud ja mis on olnud tulemused või kas te plaanite uurida, kuivõrd kiired, sihitud ja täpsed olid need koroonakriisi ravimeetmed?

11:55 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, selline soovitus, nagu te hästi viitate, juba eelmisel kevadel sai Eesti Panga poolt ja ka minu kirjutises väljendatud, et hästi peaks proovima toetusi sihtida just nendele ettevõtetele ja inimestele, kes kõige enam kriisis kannatada on saanud. See nüüd, kas konkreetne ettevõte lõpuks täpselt seda toetust vajas ja kui hästi siin näiteks KredEx või Maaelu Edendamise Sihtasutus täpselt oma tööd tehes on neid toetusi sihtinud, ma arvan, et siin mõistlik tööjaotus ongi selline, et Riigikontroll võiks nii-öelda mikrotasandil hinnata, et kuidas nad tehtu edukust näevad. Üldiselt me mõistsime väga hästi, näiteks et tööturumeetmed ja palgatoetused olid hästi sihitud ja väga abiks. Pisut kriitilisemad me Eesti Panga poolt olime ettevõtetele otse raha laenamise suhtes, meile tundus, et oleks parem olnud rohkem käenduste kaudu siis ka ettevõtjaid toetada, kes lisafinantseeringut vajavad, jätta osa vähemalt laenuriskist ka kommertspankurite kanda. Aga ma jätaksin jah selliste konkreetsemate hinnangute andmisel Riigikontrollile, kes on seda juba ka uurinud ja oma arvamust väljendanud.

11:56 Aseesimees Martin Helme

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

11:56 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Mind huvitab euroala kohta üks küsimus. Milline Euroopa riikidest tekitab kõige rohkem muret oma rahandusega tänases olukorras ja kuidas see võiks mõjutada Eestit?

11:57 Eesti Panga president Madis Müller

Üldiselt ma arvan, et me peame, nii nagu ma juba ka härra Sõerdi küsimusele vastates viitasin, olema tähelepanelikud selle suhtes, et just kõrgema võlakoormusega riigid saaksid oma majanduse kasvama ja suudaksid nüüd kriisiajal veelgi kasvanud võlakoorma teenindamisega hakkama saada olukorras, kus me teame, et juba enne koroonakriisi oli küsimus, et kui jätkusuutlik on mõne riigi rahandus. Ma ausalt öeldes ei tahaks üksikuid riike välja tuua, me teame, et pigem lõunapoolsetel Euroopa riikidel on laenukoormused täna suhteliselt suuremad, mistõttu ma ausalt öeldes hoian pöialt eriti just neile. Ka Euroopa toetusrahad, mis just sinna riikidesse suhteliselt suuremal määral jõuavad, kuna näiteks turismisektor, mis kriisis väga kannatas, on nendes riikides veelgi olulisem – et need [toetusrahad] tõesti ka leiaksid sellisel moel kasutamist ja investeerimist, et majandus taas kasvule pöörata ja et tulevikus laenude teenindamisega probleeme ei tekiks. Aga kindlasti peame olema eriti tähelepanelikud just väga kõrge võlakoormusega riikide käekäigu suhtes.

11:58 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

11:58 Anti Poolamets

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan samal lainel, ikkagi eurotsooni stabiilsuse teemal, sest see võlakoormus, eriti Lõuna-Euroopa riikidel, on lõhkemise piiril, ja kui palju neid on sealt välja päästetud, numbrid hakkavad juba sassi minema. Kui me vaatame prognoosi, et milline saab COVID-i kriisi järgne võlakoormus olema Kreekal, siis see on juba 200% SKP-st, Itaalia 159, Portugal 130, Hispaania 122 ja isegi Prantsusmaal on 117. No mis sealt tulla saab, see on pankrotipesa ja seal ei aita kühveldamine ega mitte miski. Te praegu omal diplomaatilisuses ütlesite küll ilusti, et peaks majandust kasvatama, aga tegelikult on oht kokkuvarisemisele ja see taasterahastu pigem kandib raha sinna. Nagu soomlased ütlevad, et see on tulonsiirto rahasto.

11:59 Eesti Panga president Madis Müller

Te viitasite riskidele, võib-olla hinnates neid pisut kõrgemaks, kui mina seda täna näen ja oma ettekandes ja aastaaruandes oleme välja toonud. Aga mis puudutab riikide võimekust laene teenindada, siis selge on see, et ajalooliselt täna on ka intressimäärad niivõrd madalal, et ka suhteliselt palju kõrgema võlakoorma teenindamine ei ole valitsustele niivõrd keeruline, kui ta oli aastaid tagasi. Ja nüüd küsimus ongi selles, et kas selleks ajaks, kui majandus taastub ja eeldatavasti ka intressimäärad tõusma hakkavad, et just kas selleks ajaks ka need kõrge võlakoormaga riigid saavad oma majanduse piisavalt hästi tööle, et suuta ka kõrgemate, vähemalt pisut kõrgemate intressimäärade puhul muretult oma laene teenindada. Lühiajaliselt, ma ausalt öeldes, just tulenevalt väga soodsatest intressimääradest ei näe, et me peaksime ka kõrgema võlakoormusega riikide pärast väga mures olema.

12:00 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

12:00 Marko Šorin

Aitäh, hea aseesimees! Auväärt Eesti Panga president! Mina tahaks teiega hoopis Eestist rääkida. Eesti Panga president üsna veendunult rääkis, et kriis on meil sisuliselt seljatatud, ja see on kindlasti ühiskonna jaoks positiivne sõnum. Kui vaadatagi pisut tagasi, siis kõik need meetmed, mida riik Eesti majandusele pakkus, kui palju need aitasid meie majandust selles osas, et kas me peale kriisi lähme samale rajale tagasi kui enne koroonapandeemia algust, või me oleme suutnud meetmete abil leida parema tee, kuidas edasi minna?

12:01 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh küsimuse ees! Selgesti valitsuse astutud sammud ja abimeetmed, mis nii töö kaotanud ja sissetuleku kaotanud inimeste kui ka raskustesse sattunud ettevõtete toetamiseks on pakutud, olid abiks. Ma ütlesin, et eelmisel kevadel meie majanduslanguse prognoos oli kordades suurem, kui ta tegelikult aasta lõpuks kujunes. Ma arvan, et seal taga tegelikult oli oodatust kergem viiruse levik Eestis ja sellest tulenevalt ka võimalus vähem majandustegevust piirata. Ja ka meie otsestel kaubanduspartneritel läks suhteliselt paremini kui mõnedel teistel Euroopa riikidel. Aga kindlasti oma roll oli seal ka valitsuse tugimeetmetel. Eriti, ma arvan, et lühiajaline tööturu tugi ja palgatoetuse meede oli hästi sihitud ja tuli kasuks.

Aga see, kuidas me siit kriisist välja tulles suudame uuele uuele kasvurajale saada ja ka riigi tulude-kulude taas tasakaalu saavutada, see on eraldi problemaatika.  Aga tulevast kasvu silmas pidades on väga tähtis, ma usun, tõesti, et ka valitsuse planeeritud investeeringud, mis me teame, et lähiaastatel on taas kord järsult kasvamas, oleksid võimalikult hästi ja õigesti suunatud.

Üldiselt need prioriteetsed valdkonnad, mis on kokku lepitud ja puudutavad nii majanduse täiendavat digitaliseerimist, rohepööret ja nii edasi, ma usun, et on õiged ja aitavad Eesti majandusel kasvada ja Eesti inimeste jõukusel suureneda ka tulevikus.

12:03 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

12:03 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan, et siin ühtegi krüptoraha küsimust ei ole tulnud, ma katan nüüd selle nurga ära. Nii nagu Finantsinspektsiooni juhi käest ma küsisin, tegelikult see soovitav olukord oleks ju selline, et iga inimene oskaks mõistlikult, hästi oma raha investeerida ja pangad, makseasutused, finants..., nemad teaksid, kelle raha nad liigutavad.

Muresid on tekitanud need krüptovaluutad ja virtuaalvääringud. Küsimus mul on kaheosaline. Kas nendel virtuaalilma rahadel on mingi funktsioon, midagi sellist, mida nad teevad paremini kui meil praegu euro või mõni muu valuuta teeb? Kas on mingi nišš? Miks neid meil vaja on? Ja kui sellist turvalist alternatiivi näiteks Euroopa Keskpanga poolt või kellegi teise poolt pakkuda, räägitakse nendest e- või eurocoin'idest, siis mis see praegune seis on ja mis Eesti seisukoht on?

12:04 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh! Ma olen nõus, et see on omaette hea eesmärk, et ka Eesti inimesed oskaksid hästi investeerida ja säästa, võib-olla esimene samm oleks veel, et oleks soovinud seda teha. Aga sealt edasi tulles krüptovarade juurde ja mis nende roll võib olla, siis ma arvan, et siin on erinevaid motivatsioone, miks inimesed on krüptovarasid kasutanud ja miks kasutavad neid ka investeerimisobjektidena.

Kõigepealt, ma hea meelega ei kutsuks seda, mida täna on võimalik turult osta, mitte krüptorahaks, kuna seal ei ole siiski päris traditsioonilisi, päris raha elemente kõiki, aga me viitame keskpangas pigem sellele kui krüptovaradele, sellele fenomenile. Ja kindlasti on üks osa inimestest, kes põhimõtteliselt arvavad, et selline traditsiooniline finantssüsteem ei ole turvaline ja otsivad alternatiive, kus mõistagi on hoopis teistsugused riskid ja ei saa öelda, et oleks turvaline.

Aga ka seda kõrvale jättes kindlasti on võimalik, et uus tehnoloogia pakub meile ka tegelikult tõhusamaid võimalusi, näiteks maksete korraldamiseks, ka võib-olla näiteks väärtpaberitehingute tegemisel, arveldamisel, kus täna on need ahelad selleks, et ühe tehingu saaks korralikult lõpule viia, tegelikult ikkagi väga pikad ja keerulised, seal kindlasti on tõhustamise ruumi. Ja seetõttu ei saa eitada, et krüptograafial põhineval varal ja makselahendustel tulevikku kindlasti võib olla.

Ja sellest tulenevalt ka, kui ma viitasin Euroopa Keskpanga ja ka Eesti Panga poolt praegu tehtud eksperimentidele küsimuses, kas siis ka keskpank ise võiks olukorras, kus inimesed soovivad makseid teostada, võib-olla uusi tehnilisi platvorme kasutades võiks ka ise pakkuda ametlikku valuutat, meie puhul eurot siis, sellisel uuel platvormil. Ja seda just siis eesmärgiga, et Eestil oleks võimalik tõhusam ja lihtsam arveldada. Ja et oleks alternatiivi näiteks ka sularahale, mis täna on inimeste jaoks kättesaadav, selline otsene keskpanga raha. Et oleks tulevikus võimalik seda ette kujutada ka digitaalses vormis, alternatiivina näiteks kommertspankade kaudu arveldatud või kommertspankades hoitud rahas, mille puhul tegelikult võtab hoiustaja kommertspanga riski, mitte otseselt see ei ole n-ö keskpanga raha.

Kokkuvõttes, ma arvan, et arengud kindlasti sinna suunas on, et me näeme digitaalsete varade ja lõpuks ka keskpanga poolt välja antud rahade levikut, aga seal tõesti peab olema ettevaatlik, et tänased teenusepakkujad on sisuliselt reguleerimata. Me ei tea, kui usaldusväärsed nende erinevad platvormid on. Ei ole selge, milline nendest sadadest erinevatest krüptovaradest tegelikult mingit väärtust võiks tulevikus omada. Ja seetõttu ma arvan, et tasub olla siiski üsna ettevaatlik, eelkõige seda investeerimisobjektina käsitledes.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

12:08 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, aitäh põhjaliku ettekande eest! Ma ei hakka kordama Anti Poolametsa välja toodud arve, mis puudutasid riikide laenusummasid. Aga küsimus on ikka sellest lähtuvalt, et paljud riigid ja suurriigid on ennast väga tugevalt, noh, ei saa võib-olla öelda, et lõhki laenanud, aga mul on selline tunne, et ikkagi lõhki, sellepärast et raha trükkimine käib täie hooga ja ka rahanumbrite kirjutamine on täna väga lihtne, ei ole vaja isegi, kuidas öelda, rahvusliku koguproduktiga seda katta, nagu vanasti oli rahanduspoliitika. Kuidas meie rahanduspoliitika konservatiivne ja tasakaalustatud eelarvete süsteem tulevikus välja kannab, kui see suurriikide mull lõhkeb? Me oleme ikkagi ju seal, jääme alla kogu sellele mäele.

12:09 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh küsimuse eest! Hinnang selle kohta, kas suuremad riigid on ennast lõhki laenanud, võib kindlasti olla erinev. Mulle tundub, et täna sellist muret siiski hetkel veel ei ole. Nagu ma mainisin, eriti just tulenevalt sellest, et laenude, ka varasemast suuremate laenude teenindamine, tagasimaksmine ja intressimaksete tegemine, on täna tulenevalt niivõrd madalatest intressimääradest valitsustele palju lihtsam. Kõige tähtsam ongi seetõttu just selline pikem vaade, et selleks hetkeks, kui ükskord intressimäärad tõusevad, et ka siis oleks kõikide euroala riikide majandused piisavalt tugevad ja maksutulud valitsustel piisavad, et suudetaks hästi neid laene teenindada. Ma täna ei näe põhjust eeldada, et see niimoodi ei lähe.

Aga mis puudutab Eesti käitumist selles kontekstis, siis kõigepealt, ega kriisiajal me ei käitunud kuidagi erinevalt teistest riikidest. Ka Eesti riik võttis majanduse toetamiseks kriisi tingimustes laenu, mis minu arvates oligi väga mõistlik ja seda peakski valitsus just kriisiajal tegema. Meil on olnud ka nii palju õnne, et meie võlakoormus varasemalt on olnud suhteliselt madal, mistõttu selline vahetu mure, et kuidas me suudame oma kasvanud laenu tulevikus teenindada, on võib-olla väiksem kui mõnes teises riigis. Aga põhimõtteliselt see arusaamine, et ka kriisi järel tuleb siiski viia riikide tulud ja kulud taas tasakaalu ning mingisuguste selliste tervemõistuslike eelarvete juurde tagasi tulla, see kindlasti on olemas kõigis Euroopa riikides.

Kui nüüd vaadata teiste riikide kokku pandud sarnaseid eelarvestrateegiaid, nagu on Eesti valitsuses, siis tegelikult paistab välja, et paljud riigid on isegi veel palju ambitsioonikamad oma eelarvete tasakaalu saamisel võrreldes Eesti valitsusega. Nii et selles mõttes ei ole Eesti riigi püüdlused siin mingil moel erilised.

Ja lõpuks ma arvan, et on oluline mõista, et olukorras, kus keskpank oma rahapoliitikat tehes ja sedasama võlakirja ostu kampaaniat korraldades või intressimäärasid langetades vaatab eelkõige euroala kui terviku arenguid, siis seda olulisem on riigi kohaliku majanduse tasakaalu säilitamise ja stabiilse, jõukohase ja kestliku arengu huvides see, et kohalik eelarvepoliitika oleks just see, mis seda tasakaalu hoiaks. Olukorras, kus Eesti majandus on kasvamas suhteliselt kiiremini kui mõnede teiste riikide majandus ja rahapoliitika on jätkuvalt väga majandust toetav, on võib-olla selle tasakaalu hoidmiseks veelgi olulisem, et me oleksime piisavalt konservatiivsed oma eelarvepoliitikas ja et ei kuumendaks taas kord üle Eesti tööjõuturgu ja ei muudaks lõpuks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet nõrgemaks ja ei põhjustaks siin siseriiklikult näiteks liiga kiiret hinnatõusu.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

12:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti Euroopa Liit soovib suunata Ida-Virumaale 340 miljonit eurot selleks, et kaevurid lõpetaksid oma töö, õlitehased läheksid kinni ja põhimõtteliselt ka kaevandamise osas kõik läheb allamäge. Siinsamas saalis teisipäeval, 1. juunil tegi selle ettepaneku maha täies ulatuses TalTechi instituudi professor Alar Konist, kes ütles, et see on kahjulik meie majandusele ja see on enesehävituslik. Ma ei hakka pikemalt sellel teemal rääkima, küll aga mind huvitab see, et kuna see programm on kuskil vaja ellu viia siin nelja-viie aasta jooksul, mind huvitab, kui palju on inflatsioon sellel perioodil, mis sööb selle raha ära ja selle ostuvõime ja maksevõime väheneb. Kas oskate öelda?

12:14 Eesti Panga president Madis Müller

Kõigepealt aitäh  küsimuse eest! Sissejuhatuseks võib-olla, mis puudutab Ida-Virumaa olukorda, kindlasti keskpangana me ei ole siin kõige suuremad eksperdid, aga ma näen, et kindlasti on vaja leida mõistlik tasakaal kliimaeesmärkide saavutamisel, mida Eesti riik ka juba on võtnud. Ja me teame, et keskkond on võib-olla veelgi enam muutunud ka finantssektori poole pealt, järjest raskem on ka rahastada mittekliimasõbralikke uusi investeeringuid. Et siin tuleb leida tasakaal, tõesti, Ida-Virumaa majanduse käekäigu ja inimestele töökohtade tagamise ja kliimaeesmärkide võimalikult eduka saavutamise vahel.

Aga mis puudutab inflatsioonieesmärki, inflatsiooni väljavaadet, mis oli konkreetne küsimus, siis me nüüd täpsemad Eestit puudutavad numbrid ja prognoosi oleme välja käimas siin lähinädalatel. Tõenäoliselt see prognoos tulenevalt majanduse kiirest taastumisest ja ka nendest probleemidest, mis me teame praegu, et on siin teatud kaupadega tarneahelates, see saab olema kiirem, kui me arvasime paar kuud tagasi. Aga ei ole meie hinnangul põhjust karta seda, et inflatsioon püsivalt ei euroalal ega ka Eestis liiga kiireks osutuks ja jõuaks liiga kaugele sellest 2% eesmärgist, mida me oleme ka keskpangas seadnud euroalaüleselt. Tõenäoliselt lähiaastatel euroalal tervikuna inflatsioon jääb siiski alla 2%, Eestis ta võib minna pisut üle selle, kuna me oleme veel oma hindade ja jõukuse mõttes Euroopa keskmistele järele võtmas, aga ma arvan, et ka mitte palju üle selle taseme.

12:16 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

12:16 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Teatavasti Eesti Pank osaleb ka euroala keskpankade koostöös erinevatel teemadel, aga mul on selline üldhuvi küsimus. Mis teie vahel tekitab kõige huvitavamaid debatte teemal "Tulevik järgmised 10 aastat, 15 aastat"?

12:16 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh huvitava küsimuse eest! Sellest ma oma sõnavõtus ei rääkinud, aga ma arvan, et tegelikult euroala keskpankade tegevuse ja just põhitegevus ehk rahapoliitika seisukohast väga oluline on see, et Euroopa Keskpank uue presidendi Christine Lagarde'i juhtimisel on aastapäevad tagasi alustanud sellist rahapoliitika strateegia ülevaatamist. See sisaldab just küsimusi sellest, et milline on inflatsiooni eesmärk või see määr, mida me peaksime oma tegevuses sihtima. See ehk kõlab abstraktse murena, aga tegelikult väljendub lõpuks väga selgelt selles poliitikas, mida me teeme kas intressimäära kujundades või näiteks võlakirjaprogramme käivitades või lõpetades.

See on selline meie põhitegevuse seisukohast väga oluline sisemine debatt, mis peaks lähikuudel juba jõudma ka järeldusteni ja kokkuvõteteni, mida on võimalik ka avalikult esitleda.

Aga peale selle on lisaks üldiste makromajanduslike trendide hindamisele ja sellest tulenevalt oma poliitika kujundamisele võib-olla kaks asja, mida ma ise pean eriti oluliseks ja mis meil on väga selgelt päevakorral. Ma mainisin neid ka oma kõnes.

Esimene on kõik, mis puudutab kliimapoliitikat, kuidas me peaksime seda keskpangas arvesse võtma. Me juba oleme otsustanud, et järgmise aasta esimeses pooles näiteks me kavatseme hakata raporteerima keskpanga enda investeerimisportfellide süsinikujalajälge ja kliimamõju. Seal on võimalik täiendavaid eesmärke seada. Ja samuti, kas me peaksime oma muudes poliitikainstrumentides ja otsustas samuti valitsuse poolt seatud kliimaeesmärke ka ise arvesse võtma.

Ja teine pool on seotud just selle tehnoloogilise innovatsiooni ja nn digieuro võimaliku tulevikuga, millest ma ka juba lühidalt rääkisin. Ma arvan, et need on hästi põnevad arengud, millest ma võib-olla ka järgmisel aastal siia tulles saan täpsemalt rääkida.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

12:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tänan ka omalt poolt sisuka ja huvitava ettekande eest. Aga minu küsimus oleks globaalse finantssüsteemi stabiilsuse kohta. Praegu teatavasti Hiina roll globaalses finantssüsteemis on üsna tagasihoidlik võrreldes nende majandusliku võimekuse ja potentsiaaliga. Aga hiinlased on sellised pikaajaliste plaanide meistrid ja nad on 15 aasta jooksul oma kullavarusid kasvatanud umbes 25 000 tonnini, mis on rohkem kui kõigil lääneriikidel kokku. Nad jätavad oma toodangu endale ja Hongkongi kommertspankade kaudu ostavad kokku. Mis plaan hiinlastel võiks olla, ütleks, kasutaks sellist eufemismi, suurendamaks või tugevdamaks oma rolli globaalses finantssüsteemis? Mis nende tegevuse eesmärk võiks olla? Ja millal nad võiks mingi katse teha siis selle rolli suurendamiseks?

12:20 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh huvitava küsimuse eest! See on tõsi, et Hiina roll finantsmaailmas ei ole niivõrd kaalukas kui kaubanduses ja majanduses tervikuna. Ja mulle tundub ka, et Hiina riik pingutab selle nimel, et see roll oleks suurem. Kindlasti eelise ühe riigi finantssüsteemile annab see, kui tema valuutat kasutatakse ka laialdasemalt väljaspool selle riigi majandust. See annab eelise näiteks Ameerika Ühendriikidele, väga tugeva. Samuti eurot kasutatakse väljaspool euroala palju rohkem kui Hiina valuutat väljaspool Hiinat. Aga selge on see, jah, et Hiina pingutab selle nimel, et see olukord muutuks.

Võib-olla siin on ka osa, näiteks, kui me enne rääkisime digitaalsetest keskpanga rahadest, et Hiina keskpank on võtnud siin väga aktiivse hoiaku ja samal ajal keelanud eraalgatuslike krüptovarade samaväärse kasutamise, proovides tsementeerida just enda riikliku tulevase digiraha rolli. Ma arvan, et meil on oluline, et esiteks me käiksime euroalal samuti kõigi selliste rahandust puudutavate uuendustega kaasas, et eurot jätkuvalt ka ka ettevõtjad sooviksid kasutada piiriülestes tehingutes ka väljaspool euroala nii palju kui võimalik. Meie huvides on ka, et euro rahvusvaheline roll oleks võimalikult tugev.

Aga lihtsalt repliigina, mis puudutab kulda, jah, kulla puhul, lihtsalt fakti fikseerimiseks, meil Eesti Panga bilansis on täna umbes 250 kilo kulda, mis on väärt üle üle 10 miljoni euro, aga meie meie koguvaradest moodustab see tõesti suhteliselt väiksema osa kui paljudel teistel keskpankadel. Taust on siin see, et enda investeerimisvarade struktuuri otsustades me oleme proovinud leida varasid, mis ka jooksvalt näiteks intressitulu meile teenivad. Kula puhul on paraku see probleem, et erinevalt näiteks võlakirjadest või aktsiatest, millesse me ka pisut oleme investeerinud, kulla pealt ei ole jooksvalt võimalik ei intresse, dividende ega mingit muud tulu teenida. Selle võrra on ta tavaolukorras vähemalt võib-olla vähem atraktiivne investeerimisobjekt. Aga selline traditsiooniline stabiilsuse kandja täiesti mõnes mõttes kuld on, seetõttu me ei plaani ka enda väheseid kullavarusid lähiajal eeldatavasti müüa.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Austatud Eesti Panga president, ma tänan teid! Härra Madis Müller, rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Nüüd avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

12:23 Maria Jufereva-Skuratovski

Palun lisaaega.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun. Kaheksa minutit.

12:24 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Head Riigikogu saadikud! Oma kõnes sooviksin peatuda nendel punktidel, mis teevad Eesti Keskerakonda väga murelikuks ja need punktid on seotud eluasemelaenude kättesaadavusega. Oleme seisukohal, et noortel inimestel peab olema võimalus oma kodu või korteri soetamiseks. See on ajendiks sellele, et inimesed sooviksid luua pere ja lapsi kasvatada. Peaksime mõtestama küsimuse, kas Eestis on loodud selleks kõik tingimused.

Eesti Pank on seisukohal, et kinnisvaraturg on ülekuumenemise ohus. Vaatamata pandeemiale ja kriisile on praegune kinnisvaraturg väga aktiivne, kuna ostuhuvi toetab enamikes majandussektorites toimuv palgakasv. Lisaks sellele on järk-järgult kadumas ka piirangud, tänu millele on inimeste kindlustunne ja huvi ostlemiseks kasvanud. On oodata ka seda, et sügisel on inimeste käes üle miljardi euro, mis on võetud teisest pensionisambast. Ühelt poolt annavad need prognoosid lootust elu normaliseerumiseks, teiselt poolt aga peaksime arvestama sellega, kui kinnisvarahinnad ja majapidamiste võlakoormus peaksid väga kiiresti kasvama hakkama, on keskpank valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid.

Eesti Pank hoiatab, et ... situatsiooni kinnisvaraturu ülekuumenemisega on võimalik võrrelda kinnisvarabuumiga, mis leidis aset 15 aastat tagasi. Toonane olukord viis selleni, et inimesed ei suutnud selgelt hinnata oma reaalseid võimalusi ja võtsid laenu kinnisvara soetamiseks, mis tegelikult oli nende jaoks üle jõu käiv. Pangad aga 15 aastat tagasi meelsasti laenasid ilma selleta, et hoolikalt kontrollida, kas inimesed on võimelised igakuiselt oma kodulaenuarveid kinni maksma.

Eriti murelikuks teeb Eesti Keskerakonda kavandatavad muudatused KredExi käendussüsteemis. KredExi eluasemelaenude käenduse sihtrühmad tuleb üle vaadata, kuid noortel peredel ei tohi esimese kodu loomise võimalust ära võtta. Oleme nõus, et käendusega tuleks liikuda selles suunas, et seda oleks võimalik kasutada vaid juhul, kui laenuvõtjal eluase puudub. Näeme, et KredExi käendust soovitakse viimasel ajal rohkem kasutada ka juhul, kui laenuvõtjatel on juba eluase olemas, kuid see üüritakse välja ning ostetakse uus ja suurem eluase. Kui tahta turgu maha jahutada, tuleb kõige hoolikamalt jälgida seda, et me ei võtaks esimese kodu loomise võimalust noortelt peredelt ja noortelt spetsialistidelt. Praegu on noore pere sihtgrupi tingimuseks, et laenuvõtja laps peab olema alla 15-aastane, kuid see on ka läbirääkimiste koht, kas peaks üldse arvesse võtma ka näiteks taotleja vanust. Möödunud aastal võetud käenduste hulgas oli 7% lastega pered, kus laenuvõtjad olid üle 40-aastased. Praegu on KredExi toel noorperedel, noortel spetsialistidel ning energiatõhusat kodu soovivatel inimestel võimalik saada pangast kodulaenu 10% omafinantseeringuga. Arvestades Eesti Panga tähelepanekuid, võiks see võimalus sedapidi kehtida neile, kes ostavad endale esmakordselt või ainsat kodu. Seejuures võiks kaaluda võimalust tagada lasterikastele peredele veel väiksem omafinantseering. Leiame, et nendele, kes väljastpoolt Tallinna ostavad ja renoveerivad kodu, võiks KredEx pakkuda suuremat tuge. Samuti võiks kaaluda korterelamute renoveerimise toetamist pikaajalisema laenu abil. Aitäh tähelepanu eest!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ei keegi muu kui Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aivar Sõerd. Palun, sõna on teil.

12:28 Aivar Sõerd

Tänan, austatud esimees! Head kolleegid! Austatud Eesti Panga president! Tänan veel kord siinkohal Eesti Panga presidenti väga põhjaliku ja väga huvitava ülevaate eest! See hõlmas palju enamat kui tavapärane aastaaruanne. Ja oli täiesti mõistetav, et see aruanne pühendas palju tähelepanu Eesti Panga rollile ja tegevusele pandeemia-aastal. Tõepoolest, Eesti Panga sammud olid finantsstabiilsuse hoidmise valdkonnas adekvaatsed. Kindlasti erakorraline olukord, erakorraliselt väljakutsed oli see aeg, kui Eesti Panga nõu ja ekspertiis otsuste ettevalmistamisel, otsuste langetamisel oli väga suure väärtuse ja väga suure kaaluga. Majandusprognooside koostamine ja nende alusel ühe põhiülesande täitmine, milleks on valitsusele nõu andmine majanduspoliitiliste valikute tegemisel, oli kindlasti sellises erakorralises olukorras väga suure kaaluga.

Ja tõepoolest ülevaates oli põhjalikult kirjeldatud, mil moel Eesti Pank osales näiteks kriisimeetmete kujundamisel ja nende tulemuste hindamisel. Tegelikult nii nagu on ka varem  olnud ja on ka tulevikus põhiküsimus ikkagi see, et neid nõuandeid ka kuulda võetakse. Finantsstabiilsuse hoidmisel muidugi oli nendest meetmetest abi, et pangad ise saaksid toime tulla selles olukorras ja rahastada ettevõtteid. Üks meede, mida siin ka oli kirjeldatud, oli, et süsteemse riskipuhvrite nõude langetamine näiteks võimaldas vabastada vahendeid võimalike laenukahjumite katteks. Kõik adekvaatsed sammud! 

Muidugi, kui me vaatame euroala tervikuna ja Euroopa keskpankade süsteemi tegevust tervikuna, siis juhtus ju see, et laiendati varaostukava ja toodi juurde erakorraline varaostukava. Samuti tehti soodsaks laenud edasilaenamiseks pankadele, samuti tagatiseks sobivate varade ringi laiendamine. Kõik need meetmed sobisid kriisi ajal.

Aruanne hõlmas väga põhjalikult euroala majandust, Eesti majandust, riigi rahandust. Mis Eestit puudutab, siis tõepoolest siin vajab rõhutamist see, et võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega meil olid pandeemiast tingitud piirangud oluliselt leebemad kui mujal ja suuresti tänu sellele oli ka majanduslangus eelmisel aastal meil väiksem kui teistel riikidel Euroopa Liidus. Suur osa meie majandusest jäi kriisist puutumata.

Kui nüüd lähiaega tulla, siis tänavu esimeses kvartalis oli Eesti majandus Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvavate riikide hulgas.

Palun lisaaega!

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kui palju soovite? Palun, kolm minutit.

12:32 Aivar Sõerd

Ja siin tõesti tuleb rõhutada seda, et euroala riikide võrdluses Eesti eelarve puudujäägi vähenemise tempo oli aeglasem. Siin sai ka rõhutatud, et on liikmesriike, kellel on ambitsioonikamad plaanid kui Eestil eelarve puudujäägi vähendamisel.

Siin tuleks veel rõhutada seda, et avalik sektor ei peaks võimendama tasakaalustamatusi ajal, kus kasvab nõudlus ja on vastamisi ebapiisava pakkumisega. Me oleme olukorras, kus eelarvereeglid on peatatud. Teadaolevalt vähemalt kuni 2023. aastani jätkub Euroopa Keskpanga lahke rahapoliitika, ulatuslikud varaprogrammid.

Aga nendel kõigil on ju kõrvalmõjud. Me näeme juba märke kasvavast inflatsioonist. Samal ajal on riigi võlakirjade intressimäärad väga madalad. Aga tuleb aeg, kui inflatsioon hakkab ka keskpankadele probleemiks muutuma, mistõttu keskpank on sunnitud inflatsiooni mahasurumiseks rahapoliitika suunda muutma. Mis tähendab omakorda, et pikaajalised intressimäärad lähevad üles, raha läheb kallimaks, riigivõlakirjade intressikulu kasv hakkab seejärel muutuma riigieelarvetele arvestatavaks koormaks. Ja riigid peavad laenude tagasimaksmiseks võtma uut laenu, aga selle laenu intressid võivad tulevikus olla palju kõrgemad kui praegustel odavatel laenudel. Tulemusena on oht, et tulevikus selle võrra on vähem võimalusi investeeringuteks ja muudeks vajalikeks tegevusteks.

Aga siinkohal ma lõpetan. Soovin Eesti Pangale edu finantsstabiilsuse hoidmisel! Soovime ka edaspidi saada majandusprognoose ja head nõu. Soovin edu raharingluse tagamisel ja finantsstabiilsuse hoidmisel! Aitäh! 

12:35 Esimees Jüri Ratas

Tuhat tänu! Ja ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Riina Sikkuti, palun teid.

12:35 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ...

12:35 Esimees Jüri Ratas

Kas väike lisaaeg ka võib-olla?

12:35 Riina Sikkut

Jaa, palun kolm minutit juurde.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Ahah, selge. Kaheksa minutit, palun. 

12:35 Riina Sikkut

Head ettekandjad ja kolleegid! Mul on väga hea meel, et tänases päevakorras olidki tegelikult nii keskpanga kui finantsjärelevalve asutuse need aasta, noh, siin saalis need olulisemad ettekanded koos kõrvuti päevakorda pandud, mis võimaldas seotud teemade palju, ma ei tea, sisulisemat või paremat käsitlemist ja ka ühele küsimusele mitme vaatenurga saamist asjatundjate poolt. Nii ettekanded kui küsimused katsid väga laia ringi teemasid siin: pandeemiast pettusteni, rahapesust, rohepesust, virtuaalilma kasudest-kahjudest. Mina oma sõnavõtus ka pakun siin killukesi siit ja sealt.

Kõigepealt, eile siinsamas saalis arutasime eesti keele arengukava, mis ise kasutas küll termineid nagu keeletaristu, mis võib tekitada võõristust. Aga sellega seoses tahaksin esile tuua, et ilusa ja selge keele ja sõnumi puhul on kõigil Eesti organisatsioonidel ja institutsioonidel tähtis roll. Tahaksin eraldi kiita Finantsinspektsiooni, kes oma kodulehel räägib kaemusest ja kutsumusest igasuguste tõlketerminite asemel. Ma väga loodan, et see tegelikult, seda tüüpi keel jõuab nendesse  aruannetesse ja siia saali aruteludesse.

Aga nüüd sisuliste teemade puhul kõigepealt usaldusest. Nii nagu panganduses on olnud ajalooliselt oluline usaldus, nii selle vääringu vastu, milles kaubeldakse, kui selle vastu, kes meie raha ja vara hoiavad, tuleb laitmatu maine mõiste ja nii edasi. Olukorras, kus inimesed ei tunne teineteist, aga soovivad kaubelda ja pangad ei tunne kliente, aga soovivad laenata ja makseid vahendada, siis need riskid, mis ilmnevad, ongi uued, ongi teistsugused. Ja me oleme jõudnud selleni, et tõesti, et hoiu-laenuühistute puhul arutame, et jah, kui tegemist on krediidiasutustega, et tegelikult nad peaksid need nõuded täitma, sellest, et pangad oma klienti peavad tundma, aga et see osutuks tõkkeks, et keegi jääb päris teenustest ilma.

Ja nüüd sellest, mis krüptovaluutad seal anonüümses digiilmas võimaldavad. Kas tegemist on eraldi varaklassiga? Kuidas seda reguleerida? Kas peaks reguleerima? Ma arvan, et ka järgmisel aastal me saame selle üle arutleda, aga mul on väga hea meel, et tegelikult ka Euroopa Keskpank selles suunas mõtleb, et kas peaks euro olema olemas ka digitaalsel kujul. Ma ei kujuta ette, kas see tähendabki, et M1 hakkab koosnema sellest sularahapakkumisest ja sellest digieuropakkumisest. Või tegemist on varaklassiga, nagu on mingid väärtpaberid või aktsiad, milles kaubeldakse.

Aga ma väga loodan, et Eesti osaleb aktiivselt nendes aruteludes, on kaasas nii selle juriidilise lahenduse kui tegelikult selle digitaalse lahenduse väljatöötamisel. Kui selline muutus tuleb, see on kahtlemata oluline. Ja ma arvan, et Eestis on nii seda teadmisi nii sellest, mida virtuaalselt on võimalik teha, kui samas ka kogemust, kuidas seda teha turvaliselt. Nii et tõesti julgustan igatpidi kaasas olema nendes aruteludes ka Eesti Panka.

Nüüd teiseks. Järelevalvajad võivad olla väga tublid ja Eesti Pank võib Euroopa tasandil luua mis iganes huvitavaid, uusi digivarasid või krüptovarasid. Aga see, et inimesed ise oskaksid investeerida, on tähtis. Ja nii nagu Eesti Panga president ütles, et nad ka sooviksid investeerida. Ma ise nüüd läheks edasi ja tahaksin öelda veel, et nad suudaksid investeerida, et oleks see sissetulek, tekiks sääst, mida väga paljudel palgatöö tegijatel meil praegu ei teki, tekiks sääst, mida oleks võimalik investeerida. Räägime siis eluaseme soetamisest või krüptovarade soetamisest. Ja kui Buratino kombel rahapuud ei taha peaaegu keegi meist kasvama panna, tundubki terve mõistuse vastane, siis millegipärast kõik coin-lõpuga, ma ei teagi, värvilistel lehekülgedel reklaamitud asjad tunduvad kuidagi usaldusväärsemad, et sealt kindlasti kasvab midagi. Ja eks panust selles rahatarkuse pakkumises on  tänastel ettekandjatel, aga meil täpselt samamoodi.

Teiseks tooksin välja selle, et digi on ikkagi päris. Tundub, et ta kuidagi on lihtsam või leebem. Kui kiusamine on digiilmas, et võib-olla see ei ole päris või kui pettus on digiilmas, äkki keegi ei kaotagi midagi. Aga see kaotatud raha mõjutab meie päriselu ja seda, kas me pärisleiba saame osta. Nii et see valgekraeline kuritegevus ei ole midagi pehmemat või leebemat või midagi sellist, mida me saame ainult väärteo korras lahendada.

Järgmiseks mainiksin ära selle rohetuleviku. Mul on väga hea meel, et Eesti Pank on rohevõrgustiku liige, hindab kliimariske pangandussektorile ja vaatab asja laiemalt. Kui Euroopa Liidu ja Eesti tasandil me rohepööret eesmärgistame, siis seda ei saa teha Keskkonnaministeerium üksi. See nõuab läbivat muutust ühiskonnas ja nõuabki seda, et meil on rohelised fondid ja hindame kliimariske pangandussektorile, kujundame ümber maksusüsteemi. Kui me soovime tegelikult sellist kliimaneutraalsust saavutada, siis peavad isegi keskpangad pingutama.

Nüüd sellest, et inimestel on kriisi ajal kogunenud sääste, tuleb teise samba raha, Euroopa Liidu vahendid, taastefondi vahendid ja meil on vaja teha neid tarku otsuseid. Tõesti saab Eesti Pank oma nõu ja jõuga kaasa aidata, aga samamoodi ma loodan, et selline teadmispõhisus poliitika kujundamises on midagi sellist, mis muutub samamoodi läbivaks. Et rohepööre ei ole ainult kilekoti vahetamine paberkoti vastu, et need teemad on palju keerulisemad. Ja ka siin saalis me kõhutunde pealt neid otsuseid teha ei oska.

Aga nii nagu Aivar Sõerd lõpetas siin positiivse noodiga, mina julgustan tegelikult kõigi nende ettepanekutega, mis puudutavad ombudsmani või hoiu-laenuühistute riskide paremat reguleerimist tegelikult siia majja nii rahanduskomisjoni kui siia saali eelnõude näol tooma. Kahtlemata valmisolek neid arutelusid pidada ja lahendused nendele probleemidele leida, see valmisolek siin saalis on olemas. Nii et ootame positiivset prognoosi. Ja jõudu! Aitäh!

12:43 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellega on selle päevakorrapunkti käsitlemine samuti meil lõpetatud. Ma soovin samuti tänada nii Eesti Panga presidenti ja kõiki tema ametikaaslasi ja loomulikult veel kord esimese päevakorrapunkti juurde tulles Finantsinspektsiooni juhatuse esimeest ja tema ametikaaslasi. Sellega on teise päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud, sellega on tänane istung lõppenud. Aitäh teile! Jõudu tööle!

12:44 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee