Lugupeetud Kalle Grünthal, aitäh taas küsimuse eest! Alustuseks kommentaariks niipalju, et jumala staatusesse, ma arvan, ei peaks ükski inimene ennast ega kedagi teist üheski eluvaldkonnas tõstma. Mina kindlasti enda puhul seda ei tee.
Nagu ma enne teile viitasin, siis küsimus on selles, et PCR‑meetodil tehakse erinevaid teste, tehakse kiiremaid teste, näiteks haiglates, tehakse põhjalikumaid teste erinevates laborites, on see siis SYNLAB, on see Terviseamet, on need haiglate laborid. See paljunduste n‑ö arv võib olla erinevate testide puhul erinev. Sellepärast oli minu soovitus tõesti saata see küsimus kirjalikult Terviseametile, kes erinevaid võimalusi teile selgitab ja põhjendab. Seda enam, et kui me räägime näiteks ka igapäevaste positiivsete testide statistikast, siis seal võetakse arvesse nii PCR‑meetodil tehtud testid kui ka antigeenitestid, mille puhul ongi erinevad tehnoloogiad, erinevad metoodikad. Ehk testide puhul ma arvan, et on õige seda debatti pidada tervisevaldkonna ekspertidel, mitte hakata kuidagimoodi poliitilisel tasandil otsustama seda, mis on õige või vale paljundamiste arv ja milline peaks olema see õige testi tundlikkus. Need testid on üle maailma teadlikult n‑ö kuldstandardiga võrdsustatud, nad on väga tundlikud, et märgata neid positiivseid osakesi ehk koroonaviiruse RNA‑d inimese organismis. Tihtipeale võib öelda, et see [inimene] võib olla juba ka jääkpositiivne, ta on selle haiguse läbi põdenud, aga selline tundlikkus aitab kiiremini positiivseid tulemusi leida ning inimesi vajaduse korral eneseisolatsiooni suunata või neile abi pakkuda. Ehk isegi kui nende seas on inimesi, kes on jääkpositiivsed või läbipõdenud, siis ka see on oluline leid või teadmine võrreldes sellega, et need testid oleksid oluliselt vähem tundlikud ja haiged inimesed jääksid tuvastamata ning seda nakkust sellisel juhul edasi levitaksid.
Vaadates praegu meie nakatumisnäitajate langust, on ju näha, et nendesamade testidega, nendesamade metoodikatega saadud tulemused väga selgelt näitavad, et vaktsineerimisel, piirangutel ja võib öelda, et ka sesoonsusel on selge mõju. Me näeme, et positiivsete testide osakaal langeb, me näeme, et positiivsete testide arv langeb. See kõik on korrelatsioonis haiglaravivajadusega, selle pildiga, mida näeme ka surmajuhtumite vaates. Printsiibis me näeme, et need trendid üksteist toetavad ja kinnitavad. Ei ole olukorda, kus näiteks haiglaravikoormus langeks, aga samal ajal positiivsete testide osakaal tõuseks või vastupidi, vaid pigem need näitavad, et testide metoodika, valitud testimise võimalused on olnud õiged.
Aga soovitan tõesti saata need küsimused kirjalikult, siis on võimalik kirjalikult vastata erinevate testide, erinevate metoodikate, erinevate laborianalüüsivormide kohta, mida igapäevases Terviseameti ülevaates positiivsete testide numbris arvesse võetakse.