Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:57 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud infotunni jälgijad! Alustame 19. mai infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Hetkel registreerus kohale 34 Riigikogu liiget, puudub 67.

Tänases infotunnis osalevad rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes, kaitseminister Kalle Laanet ning tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik. Mul on palve kõikidele küsijatele: küsimuste esitamise aeg on meil kaks minutit. Vastamiseks on aega kolm minutit.


1. 12:01 Eelarvekärbete tulemused

12:01 Esimees Jüri Ratas

Alustame esimese küsimusega. Selle on esitanud Riigikogu liige Indrek Saar, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes ja teema on eelarvekärbete tulemused. Indrek Saar, palun!

12:01 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud rahandusminister peaministri ülesannetes! Ma loomulikult saan teist kui rahandusministrist aru ja saan sellest Reformierakonna vanast heast paatosest aru, et riiki tuleb igal juhul ja igal võimalusel õhemaks kärpida. Eriti praegu on võimalik seda rääkida, ongi rasked ajad ja riik peabki eeskuju näitama. Ma muidugi panen selle koha peale suure küsimärgi. Kas praegu on meil see situatsioon, et kui riik muutub vähem võimekaks, siis ettevõtlusel, kes ootab tegelikult riigi tuge, oleks sellest riigist sellisel juhul piisavalt abi?

Ma saan teist aru, te oletegi selle kärpemantra [korrata] võtnud. Aga te ei ole oma tööd lõpuni teinud. Te olete läinud kõige lihtsama vastupanu teed, et teeme kõigile ühtemoodi kärpe, selle asemel et öelda, kus on need kohad, kus tegelikult kannataks kulusid kokku võtta, ilma et sisulised asjad tegemata jääksid. Nüüd me näeme, et järjest raiutakse läbi asju, mida ei pruugi enam olla võimalik kunagi taastada ja mis võivad tähendada paljude inimeste jaoks seda, et nende tulevikuvõimalused võetakse ära.

Huvitegevuse kärbe. See raha, mis riik täiendavalt huvitegevusse pani, on toonud paari aastaga üle 30 000 lapse huvitegevuse juurde. Kui isegi poole sellest võtavad üle kohalikud omavalitsused, on ikka tuhandeid lapsi, kes jäävad sellest tegevusest ilma. Mida see meile pikas perspektiivis tähendab, seda võib vaid ette kujutada. Sümboolse tähendusega orkestrid pannakse päevapealt kinni. Nende traditsioonide taasloomine võib osutuda tulevikus võimatuks, kui ükspäev peaksid tulema paremad ajad. Samamoodi ähvardab meid taas kõrghariduse tasuliseks muutumine, arenguseire kaotatakse ära ja ilmselt neid uudiseid tuleb veel. Kas see on tõesti see, mida te tahtsite sel hetkel, kui te oma kärpeplaani lauale panite?

12:03 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:03 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea Indrek Saar! Mina tahaksin teilt hoopis vastu küsida, kuidas see oli võimalik, et nendel aastatel, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses ja majandus kasvas ühel aastal üle 4% ja teisel aastal 5%, suutis Eesti riik ikkagi kulutada sadu miljoneid rohkem, kui tulusid oli. Kuidas see võimalik oli? Tulusid laekus järjest rohkem, aga see auk, mille te maha jätsite ja kust järgmised peavad välja ronima, muutus järjest suuremaks.

See olukord, kus me praegu oleme ja kust me praeguse valitsusega samm sammu haaval peame suutma välja tulla, kust me peame suutma riigi välja juhtida, ei ole põhjustatud mitte paariaastasest ka väga raskest ja keerulisest kriisist, vaid selle juured peituvad just nimelt nendes aastates, kui muu hulgas sotsiaaldemokraatide alkoholipoliitika viis Lätti üle 100 miljoni euro ulatuses aktsiisi. See on auk, millest praegu tuleb välja ronida ja millest väljaronimiseks praegune valitsus suuri pingutusi teeb.

Te viitasite ettevõtetele, ettevõtjatele ja nende oodatavale toele. Ma arvan, et ka sellel kriisiaastal siin parlamendis väga suure toetuse saanud lisaeelarve oli üks väga hea näide kiire reageerimise kohta seal, kus see kiire reageerimine vajalik oli, selleks et ettevõtjad toe saaksid. Mis puudutab riigi kulude ülevaatamist, siis riigi kuludel silma peal hoidmine, nende pidev ülevaatamine on üks iseenesestmõistetavaid, vajalikke ja kõige loomulikumaid riigi juhtimise tegevusi üldse. Kingituste jagamisega, ma arvan, saab ka jõuluvana hakkama, selleks ei ole valitsust ega ministreid vaja.

Me oleme aastaid kuulnud seda nõudmist, et on vaja riigireformi. Kui ma ei eksi, siis on sotsiaaldemokraadid olnud üks nendest jõududest, mis selliseid muutusi just nimelt riigi kulude ülevaatamise vaates nõudnud on. Millest see riigireform siis koosneb? See koosnebki just nimelt kulude põhjendatuse ülevaatamisest ja iga-aastasest kulutuste kontrolli all hoidmisest. See ei koosne uute kulutuste lisamisest. Nii et see, mida me praegu teeme ja näeme, on osa riigireformist. See, et on olnud väga valulised reaktsioonid ettepanekutele, millest osa esimeses otsas ongi olnud väga ärritavad, ma arvan, on üsna loomulik. Aga see protsess on alles alguses.

12:07 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Indrek Saar, palun!

12:07 Indrek Saar

Tänan! Ma pean tõepoolest väljendama oma üllatust, et valitsusse minek ei ole teile hästi mõjunud või on siis vastupidi ja seda võib nimetada teid inspireerivaks. Te olete üle võtnud EKRE retoorika ja manipulatsioonid numbritega, mis puudutab alkoholiaktsiisi ja selle vähenemist. Aga jah, mulle tuleb meelde, et teie erakonnal on olnud pikaaegne sõprus ühe õlletehasega, kes on ka manipuleerinud numbritega selles situatsioonis. Loomulikult, nendel oli piisav motivatsioon selle jaoks, et tõestada, et midagi tuleb teha teistmoodi. See, et teie seda rahandusministrina teete, on muidugi omaette küsimus.

Ma ju sellele viitangi, et mis puudutab riigi reformimist, siis seda riigireformitööd peab Rahandusministeerium tegema väga targalt ja kaalutletult, mitte niimoodi, et visatakse kõigile kirves kätte, et nüüd minge ja raiuge kuskilt. Sellepärast ma küsingi teie käest: kas see, mida me praegu näeme, et kärpimine käib laste, hariduse ja kultuuri arvel, oli teie taotlus, ja kas te olete nüüd rahul sellega, kus suunas me nende kärbetega liigume? Palun vastust sellele.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Võtame siis teie väited kordamööda. Kõigepealt, mis puudutab kulude kokkuhoidmist ja ülevaatamist, siis see on loomulikult iga valitsemisala juhi otsus ja prioriteetide küsimus, milliste kulude jätkamine, ümberkujundamine, lõpetamine või vähendamine eelarve piires võimalik ja mõistlik on. Rahandusminister neid valikuid teha ei saa. Rahandusministrina saan ma ausalt anda informatsiooni ja ülevaadet selle kohta, milline on riigi reaalne rahaline võimekus, milline on see maksutulu, mida maksumaksjad eelarvesse toovad ja mille piirides toimetada saab. Igas konkreetses valdkonnas saab need valikud teha ikkagi ainult selle valdkonna juht, kelleks on igas konkreetses valitsemisalas minister. See ongi poliitika sisu. Milleks seda ministrit siis muidu vaja on, kui ta neid sisulisi valikuid teha ei saa või ei pea tegema?

Mis puudutab huviharidust, siis omavalitsused ju tegelikult teatavad ridamisi sellest, kuidas huvihariduse rahastusega probleeme olema ei saa. Seda on teinud väiksed vallad, nimetame kas või Järva valda, aga seda on teinud ka suured linnad, viimasena võib nimetada näiteks Tallinna. See ongi loomulik. Huvihariduse rahastamine on seadusest tulenevalt omavalitsuste ülesanne. Mina küll tänan kõiki neid omavalitsusi, kes mõistavad selles väga keerulises rahanduslikus olukorras, kriisi ajal riigiga solidaarsed olla. Kui omavalitsuste eelarvetulud tõusevad, nagu nad seda järgmistel aastatel teevad, siis on omavalitsustel võimalik ilma mingeid muutusi halvemuse poole esile kutsumata jätkata nii huviringide kui ka huviharidusega. Väga paljud omavalitsused on seda lubanud teha. Selle eest veel kord suur tänu ja tunnustus neile. See vahepealne hüsteeria, mis 7 miljoni ulatuses toimuva muudatusega kaasas käis, oli tegelikult üleliigne. Eks sellegi põhjust tuleb otsida lähenevatest kohalikest valimistest ja sellest põhjustatud teravnenud tähelepanuvajadusest.

Aga mis puudutab alkoholiaktsiisi, siis olgu nüüd numbrid öeldud. 2017. aastal oli riigieelarvesse planeeritud 276 miljonit. Laekus 221 ehk 55 miljonit vähem. 2018. aastal oli plaanitud 332 miljonit. (Juhataja helistab kella.) Laekus 231. Ehk kokku laekus 150 miljonit vähem. 150 miljonit on see auk, mille te pärandasite järgmistele.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Eduard Odinets, palun!

12:11 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaministri kohusetäitja! Ma arvasin, et mind ei saa siin saalis enam miski üllatada, aga teie küll täna seda suutsite. Selle asemel, et vastata küsimustele, hakkasite lahkama eelmiste valitsuste tööd ja esitama omapoolseid küsimusi opositsioonilise erakonna esimehele. Ma loodan, et see ei muutu meie infotunnis traditsiooniks, nii et me ei saa lõpuks aru, kes küsib ja kes vastab.

Aga siiski, kas te saate kinnitada, et te olete ikkagi oma tööga rahandusministrina hästi hakkama saanud, kui te ühed otsused veeretate oma kolleegidele ministritele, omamata suuremat pilti, mis see tähendab iga konkreetse valdkonna jaoks, teiselt poolt veeretate riigi kohustusi kohalike omavalitsuste kaela, alates kokkulepetest huvihariduse ja huvitegevuse kontekstis kuni orkestriteni välja, mida riik ei suuda üleval pidada ja kohalikud omavalitsused võtavad nad enda kanda? Mis on järgmine? Päästeteenistuses, üldse siseturvalisuses on juba hästi palju [asju] pandud vabatahtlike kaela, nende ülesandeks. Kui kaugele te sellega oma töös lähete? Kas te tunnistate, et te olete ikkagi täiesti saamatu olnud selles, et ise neid finantsilisi lahendusi leida, selle asemel et seda veeretada kolleegide, kohalike omavalitsuste või tavakodanike peale?

12:13 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:13 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh! Te esitate küsimuse ja siis pahandate, kui vastus teile ei sobi. Nii ka ei saa. Veel kord, see põhjus, miks me oleme praegu Eesti riigis selles olukorras, nagu me rahanduslikus mõttes oleme, just eelarve seisu ja riigi rahanduse mõttes, on pikaajaline. Selle juured peituvad mitte eelmises aastas, mitte selles aastas, vaid tegelikult palju varasemates aastates, kui majandusel läks väga hästi, majandus kasvas, riigi tulud kasvasid ja sellest hoolimata suudeti kulutusi teha veel palju rohkem, kui tulud selleks võimalusi andsid. See on selle probleemi põhjus ja sellepärast oleme me praegu olukorras, kus me seda kriisiga kumuleerunud ja võimendunud eelarvemiinust peame järk-järgult, samm-sammult vähendama ja sellest välja tulema. Võrdleme Eesti olukorda väga mitme teise Euroopa Liidu riigi olukorraga. Ka pärast seda, kui me järgmisel aastal teeme esimese päris tõsise pingutuse selleks, et eelarveauku vähendada, ei ole me sugugi mitte kõige paremas seisus olevate Euroopa Liidu riikide hulgas. Me oleme kuskil keskmike hulgas oma eelarve defitsiidiga, mida me vähendame täpselt nii palju, kui on jõukohane, me ei tee seda üle jõu ja me ei tee seda ühe või kahe aastaga tasa, sest see ei ole lihtsalt võimalik. Oma eelarve defitsiidiga oleme me allpool Euroopa Liidu keskmist taset, st meie puudujääk, meie eelarveauk on jätkuvalt suurem, kui see on Euroopa Liidus keskmiselt.

Riigi rahanduse korrasolek ei ole mitte mingisugune kellegi fetiš või midagi ebaolulist, sellest sõltub otseselt kogu majanduskeskkond, sellest sõltub riigi kuvand investorite jaoks, sellest sõltub lõpuks inimeste käekäik, see, kas siia tullakse investeerima, kas luuakse töökohti, kas ollakse valmis selles riigis palka maksma. Selle eeldus on, et riigi enda rahaasjad on korras. See on see, mille pärast me seda praegu teeme.

Mis puudutab, veel kord, teie nimetatud huviharidust, siis huvihariduse pakkumine, ringide pakkumine on praegu seadusest tulenevalt omavalitsuste ülesanne. See on kehtiv seadus, mis nii ütleb. Kui me räägime huvihariduse summadest, siis nii noorsootöö kui ka spordi toetamise vallas oli see eelmise aasta andmete järgi 165 miljonit eurot. Me ei räägi 7 miljonist. 165 miljonit eurot on see, mis huviharidusse noorsootöö ja spordi kaudu läheb. Omavalitsuste tulu kasvab järgmisel neljal aastal täiendavalt 285 miljonit eurot. See tähendab, et raha on omavalitsustel rohkem ...

12:16 Esimees Jüri Ratas

(Juhataja helistab kella.) Austatud vastaja, teie aeg!

12:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

... et pakkuda teenuseid ka huvihariduse vallas rohkem, mitte vähem. Vabandust!

12:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


2. 12:16 Riigikaitsevõime kahjustamine

12:16 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Henn Põlluaas, sellele vastab kaitseminister Kalle Laanet ja teema on riigikaitsevõime kahjustamine. Henn Põlluaas, palun!

12:16 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

... Teame, et rahvusvaheline julgeolekupilt on enam kui muret tekitav mitte ainult mujal, vaid ka meie regioonis. Üha agressiivsemaks muutuval Venemaal on Läänemere piirkonnas NATO suhtes selge ülekaal. Vaadates, kui hõivatud on meie liitlased USA ja Euroopa riigid muude probleemide ja piirkondadega, on näha, et meie ohutase ainult kasvab. Ka teie ise tunnistasite eile, et olukorra paranemist ei ole näha. Sellest saab teha vaid ühe ja ainsa järelduse: me peame tagama enda esmase ja iseseisva kaitsevõime. Teisisõnu: Eesti kaitsevõime peab kasvama kiirendatud tempos. See on üks väheseid küsimusi, kus erinevad erakonnad on olnud juba aastaid üksmeelel. Teie valitsus purustas selle konsensuse ja kärbib kaitse-eelarve kasvust nelja aasta jooksul ligi 100 miljonit eurot. Niigi ambitsioonitu ja reaalsetele ohuhinnangutele mittevastav arengukava lendab koos vajalike investeeringutega ja riigi julgeolekuga lihtsalt vastu taevast. Reformierakonda kuuluv kindral Ants Laaneots ütles ausalt, et kärpekava taga on Kremli viies kolonn, kes tegutseb täie jõuga, ja Eesti kaitsevõime kahjustamine on kasulik vaid Venemaale. Mulle tundub, et tema analüüs on igati õige ja põhjendatud. Kuidas teie seda kommenteerite?

12:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Üks hetk, palun, austatud minister! Meil on protseduuriline küsimus ka vahepeal. Valdo Randpere, palun!

12:18 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma tegelikult tahtsin küsida juba enne, kui Henn Põlluaas sai küsima hakata. Lugupeetud istungi juhataja, te infotunni alguses ei öelnud, kui mitu lisaküsimust tohib esitada. Selle tõttu mina puhtast viisakusest lasin Eduard Odinetsi esimese küsimuse puhul endast ette ja nüüd lasin ette Kalle Grünthali ja arvasin, et lastakse kaks lisaküsimust küsida. Siis ma avastasin küsimiste käigus, et neid on ainult üks. Kas oleks võimalik ikkagi anda kaks lisaküsimust ja seega saaksin mina küsida nii Keit Pentus-Rosimannuse kui ka Kalle Laaneti käest?

12:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah, ma vabandan, et ma ei öelnud kohe seda reeglit, aga ma lähtusin sellest praktikast, mis meil on olnud, et kui on kümme või ligemale kümme küsimust – täna on meil neid 13 –, siis on üks täpsustav ja üks lisaküsimus. Ma lähtun sellest ka tänases infotunnis. Aga ma olen teiega nõus, härra Randpere, et see tulnuks kohe maha öelda. Aitäh teile! Palun, härra minister Kalle Laanet!

12:19 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Head endised kolleegid saalis, Riigikogu liikmed! Ma alustan selgitamisega. 2020. aasta sügisel võeti vastu riigi eelarvestrateegia, milles on välja toodud, et aastal 2021 on riigikaitse eelarve 646,5 [miljonit] eurot. Aastaks 2022 on selles RES‑i dokumendis 715,6 [miljonit] eurot. Kui ma võtan lahti uue RES‑i, siis seal on number 712,3, mis on mõeldud 2022. aastaks. Kui ma võtan lahti 2020. aasta sügise RES‑i ja vaatan, kui palju on mõeldud aastaks 2023 Kaitseministeeriumi käsutusse anda finantsvahendeid, siis see number on 695,7. Kui ma võtan käesoleva RES‑i lahti, siis siin on number 700,3. Vaatame uuesti eelnevasse RES‑i, see number 2024. aastaks on 689,5, ja kui me vaatame vastuvõetud RES‑i, on see 697,1 miljonit eurot. Need numbrid, mida te tõite – ma ei tea, mille alusel te need esitasite, aga mina lugesin praegu teile ette need numbrid, mis on kahes vastuvõetud dokumendis.

Mis puudutab teie konkreetset küsimust, mida on silmas pidanud erukindral Ants Laaneots oma viienda kolonni all, siis seda peate temalt küsima, mida ta mõtleb.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Nüüd lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

12:21 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Suurt lärmi on olnud nii rahva seas kui ka sõjaväelaste seas, tõsiste sõjaväelaste seas, seoses sellega, et on kavatsus likvideerida sõjaväeorkester. Samuti on kavatsus likvideerida kaplanaat sõjaväes. Segadust on palju. Palun tõuske püsti ja vastake konkreetselt, kas sõjaväeorkester jääb. Jah või ei? Kas kaplanaat jääb? Jah või ei? Pikka juttu ei taha, inimesed tahavad selgust saada.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

12:22 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Kui austatud Riigikogu liige käsib püsti tõusta, siis loomulikult ma tõusen püsti ja kummardan. Vastus: kaitseminister ei ole oma otsust teinud.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Henn Põlluaas, palun!

12:22 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh! Ei maksa Riigikogu ees valetada. Kaitse-eelarve kasvust kärbib teie valitsus nelja aasta jooksul ligi 100 miljonit eurot. Eesti kaitsekulutused on niigi ühed väiksemad terves NATO‑s, oleme jäänud maha isegi Lätist ja Leedust. Meie NATO‑liitlased on juba ammu rõhutanud, et kuigi oleme oma 2%‑ga eeskujuks nii mõnelegi riigile, siis tänane tase pole ammugi enam piisav. Nad on rõhutanud, et me peame suurendama enda kaitse-eelarvet, et täita kiiremas korras kõik olulised võimelüngad. Kui me ikka kavatseme kaitsta enda iseseisvust, siis tänases halvenevas julgeolekuolukorras teist võimalust ei ole. Kaitse-eelarve peab kasvama kiirendatud korras, nii nagu see oli varem planeeritud, ja veel rohkemgi. Valitsus on valinud aga hoopiski teise, otseselt Venemaale meelepärase stsenaariumi ja lõhub mõistetamatu innuga riigi alustalasid, mõtlemata tagajärgedele.

Kaitse-eelarvest ligi 100 miljoni euro kärpimine kahjustab rängalt Eesti kaitsevõimet ning meie NATO‑liitlaste motivatsiooni meid agressiooni korral kaitsta. Juba küsitaksegi, et miks peaks nemad kulutama enda maksumaksja raha ja riskima enda inimeste eludega, kui Eesti valitsus kahjustab teadlikult julgeolekuolukorda terves Balti ja Läänemere regioonis. Juba vanad roomlased küsisid toimuvate protsesside tagamaadest arusaamiseks "Cui bono?" ehk "Kellele see kasulik on?". Äkki valgustate meid, kellele Eesti kaitsevõime ja NATO vihmavarju kahjustamine ning taoline stsenaarium üleüldse kasulik on.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

12:24 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Austatud Riigikogu liige Henn Põlluaas! Käesoleval aastal on kaitse-eelarve 2,29% SKP‑st. Järgmisel aastal on see 2,31% SKP‑st. Mitte ühelgi järgneval RES‑i aastal ei lange praeguste plaanide järgi Eesti kaitse-eelarve alla 2%, pluss kaitseinvesteeringute programm, pluss vastuvõtva riigi kulutused. Nii et see, mida te väidate – oleks ääretult oluline sellest 200 miljonist rääkides öelda ka seda, millisele dokumendile te toetute. 

12:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


3. 12:25 Eesti julgeolek

12:25 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde, mille on esitanud Priit Sibul. Sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes ja teema on Eesti julgeolek. Priit Sibul, palun!

12:25 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Loomulikult räägin sellestsamast, millest siin enne juttu on olnud. Ma petaksin, kui ma ütleksin, nagu ma oleksin üllatunud, et meil need teemad ees on, aga ootamatu oli see siiski. Vaatame lihtsalt seda käekirja, mis Reformierakonnal on olnud Kaitseministeeriumi juhtimisel: sõjaväeluure kaotamine, omal ajal oli tahe ajateenistus kaotada ja asendada see palgaarmeega. Õnneks on mõned asjad neist siiski jäänud tegemata. Kalle Laanet just viitas sellele, kui suur on eelarve käesoleval aastal ja kui suur on see tuleval aastal. Me teame, et kaitse-eelarve on miljonites eurodes alati kasvanud. Aga proportsioon sisemajanduse koguproduktist pole olnud kunagi 2‑le nii lähedal, kui ta on nüüd RES‑i järgmiste otsustega. Äkki te siiski ütlete, millise ülesande valitsus täpselt Kaitseministeeriumile andis, kui palju plaanib see valitsus kaitsekulusid vähendada ja milliseks need summad aastate lõikes SKP‑ga suhestatuna kujunevad?

12:26 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:26 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Alustame siis algusest. Esimest korda Eesti ajaloos jõuab järgmisel aastal kätte selline aeg, kui kaitsekulud tõusevad suuremaks kui 700 miljonit eurot. Me ei ole mitte kunagi varem kaitsele nii palju kulutanud, kui me teeme seda järgmisel aastal. 2022. aastal on kaitsevaldkonnale minev eelarveraha 712 miljonit eurot. Kui me võrdleme selle aastaga, siis kasv järgmisel aastal on üle 60 miljoni euro. Kui me ainuüksi kasve võrdleme, siis seda on kaks korda rohkem, kui seal näiteks sel aastal juurde saadi.

Kui me räägime valitsuse aruteludest kaitsevaldkonda, kaitsesse investeerimise üle, siis valitsus on täiesti raudkindlalt selle taga, et neid rahvusvahelisi kohustusi, mis me oleme endale võtnud, et läbivalt vähemalt 2% meie sisemajanduse kogutoodangust kaitsekuludeks investeerida, me täidame ja see ei saagi teisiti olla. See on läbivalt nii kõikidel riigi eelarvestrateegia aastatel. Lisaks on nn Host Nation Support ehk need kulud, mida Eesti kannab hea meelega ja uhkelt, mis on seotud liitlaste Eestis viibimisega. Samamoodi kaitseinvesteeringute programm, mida tuleb jätkata, mida valitsus jätkab ja kuhu investeerib. Kõikidel riigi eelarvestrateegia aastatel, see on sel kevadel kinnitatud riigi eelarvestrateegia, on kaitsele mineva raha hulk suurem, kui ta on seda 2021. aastal. See on läbivalt nii ja see on fakt.

12:29 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Priit Sibul, palun!

12:29 Priit Sibul

Aitäh! Sellega ma olen absoluutselt nõus ja viitasin isegi oma sissejuhatavas küsimuses sellele, et ei ole mõtet rääkida absoluutarvudest, vaid oligi palve rääkida sellest suhtena sisemajanduse koguprodukti. See on see, kuidas me oleme 2000. aastast alates oma kaitsekulusid arvestanud. Loomulikult, majandus kasvab ja kasvavad ka kaitsekulud, teistpidi oleks see võimatu. Selles mõttes olete teie ja teie erakonnakaaslased äärmiselt osavad ja räägite ka kogu aeg sellest, et tuleb kasvatada. Ma vaatan, räägiti koguni 2,5‑st, aga tegelikult vähenevad kaitsekulud 2,02‑ni. Nii madalad pole nad juba õige pikka aega olnud.

Kuna see oli üldisem küsimus nende numbrite kohta, siis ma küsin edasi. Minister on viidanud, et eelarvestrateegias on üks täiendavate vahendite katteallikaid Miinisadam. Üleeile oli uue kantsleriga intervjuu, kus ta viitas, et nüüd on lepitud kokku, et kui toimub varade võõrandamine, siis neid saab kasutada Kaitseministeerium ise, need ei laeku enam riigieelarvesse. Teine väide oli see, et Miinisadam on sattunud sinna ühte Exceli tabelisse, mulle jäi mulje, isegi mingi juhuslikkuse tõttu või ma ei saanud täpselt aru, mis kontekstis, aga plaani lähiajal seda realiseerida ei ole ja seda teha ei plaanita ning see on eelarvetehniline asi, et ta seal on. Äkki te kuidagi kommenteerite, kas julgeolekut kärbitakse ka Miinisadama kaudu, kuhu valitsus on planeerinud mereväebaasi kolimise, ja kas see on eelarvetehniline või sisuline katteallikas?

12:31 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:31 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõik need plaanid, mis riigi eelarvestrateegias sisalduvad, on reaalsed ja kui mis iganes põhjustel üks või teine plaan sellisel kujul ei realiseeru, siis sellele tuleb leida asendus. See ei saa teistmoodi olla.

Kuna te kangesti soovite rääkida sellest eelmisest riigi eelarvestrateegiast, mis eelmise aasta lõpus vastu võetud sai, siis minugi poolest, räägime siis sellest teie kinnitatud riigi eelarvestrateegiast. Selle probleem oli see, et see sisaldas miljardi euro ulatuses olematut raha. Seda raha pole kunagi olemas olnud, mida teie sinna sisse kirjutasite või teie väga lähedane kaasvõitleja, hea sõber ja kolleeg Urmas Reinsalu sinna sisse kirjutas. Te armastate rääkida nendest sadadest miljonitest, mille puhul kulu küll planeeriti, aga tulu jäeti lihtsalt välja. Tuleb öelda, et need sajad miljonid ei ole paraku koosnenud muust kui, ma ei tea, tühjast sõnamulinast ja seda kandvast õhust. Selline sisuliselt eelarvepettus on asi, mida kindlasti ei tasuks ega tuleks reklaamida. Ma väga imestan, et teie ja teie kolleegid seda jätkuvalt teete ja neid võrdlusi toote.

Saab siis veel üks kord üle rõhutada, et kõikidel riigi eelarvestrateegia aastatel on kaitsekuludele minev raha esiteks suurem kui 2% meie sisemajanduse kogutoodangust, kui teid huvitab protsent, ja teiseks absoluutnumbrina suurem, kui ta on seda 2021. aastal. Kuhu see läheb, sellest kindlasti on minu paremal käel istuv kaitseminister valmis rääkima detailselt ja pikalt, aga ma toon mõne näite. Oluliselt tugevneb Eesti meresõjavõime. On plaanis hankida rannakaitse raketisüsteemid. Valmistatakse ette meremiinide hanget. Kaitseväelastele hangitakse uue põlvkonna modulaarsed kuuli‑ ja killuvestid. Oluliselt paranevad kaitseväe soomusüksuste väljaõppevõimalused, keskpolügoonil ehitatakse välja soomukite lasketiirud jne. Kaitseväele hangitakse 120‑millimeetrised miinipildujad, et uuendada olemasolevat kaugtulevõimet jne. Need on reaalselt kaetud kulutused, mida kaitsevaldkonnas tehakse. See on kõige suurem erinevus eelmise RES‑i ja sellel aastal vastuvõetu vahel, et sellel aastal planeeritud kulud on ka reaalselt rahaga kaetud.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

12:34 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tegelikult tahaksin teile öelda mitte "hea rahandusminister", vaid "hea Exceli tabeli minister", sest rahandusministriks keeldub minu suu teid küll nimetamast. Te tahate siin ajalugu ümber kirjutada, pildudes süüdistusi eelmiste valitsuste pihta. Aga tuletan meelde, kes on tegelikult kulutanud. Riigikontrolli audit on näidanud, et riigi reservid kulutati väga suures osas ära tegelikult Taavi Rõivase valitsuse ajal. Rajude aktsiisitõusudega, mis lõpuks panid maksud Lätti sõitma, alustas samuti Reformierakond. Te tegite korvamatut kahju mitte ainult riigieelarvele, vaid ka inimeste tervisekäitumisele, kuhu oli selleks hetkeks väga palju ressurssi panustatud ja ka väga häid tulemusi saavutatud. Te olete nagu kuri võõrasema, kes lastelt palukesi laua pealt ära korjab ja sahvrisse viib, kus need kas või hallitama lähevad, aga peaasi, et lapsed süüa ei saaks.

Tuletan meelde, et praegu ikkagi rahatrükk ja inflatsioon söövad seda raha nii kõvasti ära, et ainus hea raha on kulutatud raha, mõistlikult ja inimeste peale kulutatud raha, mitte mingisuguse dogmaatilise eelarve tarvis säästetud raha. Miks te seda teete?

Aga kuna küsimus oli Eesti julgeolekust, siis ma küsin: miks te kärbite Eesti julgeoleku arvel?

12:35 Esimees Jüri Ratas

Mul on palve kõigile siin saalis ja ka endale, et hoiame austavat tooni üksteise suhtes. Vastab rahandusminister peaministri ülesannetes Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

12:35 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Miks on praegune valitsus olukorras, kus riigi kulutused tuleb üle vaadata, ja miks tuleb aasta-aastalt eelarvepositsiooni parandada, sellel ma peatusin eelnevale sotsiaaldemokraatide esitatud küsimusele vastates päris pikalt. See olukord, kust Eesti riigil tuleb välja tulla eelarvepoliitilises mõttes, on väga tõsine. See on otseselt seotud ka väga pika vaatega ette, sest ilma riigi kulutusi üle vaatamata on meil väga kergelt kätte jõudmas olukord, kus reaalselt inimeste elukvaliteet [halveneb], reaalselt need teenused, mida riigieelarvest osutada saab, mille järgi ootus ja vajadus on, hakkavad vähenema, sest rahalised võimalused on lihtsalt järjest napimad. See on see põhjus, miks tuleb kulusid üle vaadata. Veel kord rõhutatult üle öeldes: see ei ole seotud mitte ainult kriisiga, kriisiaastatega. Kui me peaksime tegelema ja saaksime tegeleda ainult kriisi mõjudega, siis tõenäoliselt oleks sellest olukorrast väljatulek võimalik palju kiiremini, ainult mõne aastaga. Aga kuna probleem on palju laiaulatuslikum ja pikaajalisem, siis see võtab palju rohkem aega.

Mis puudutab seda väidet, et teie või teie [erakond] laiemalt või keegi teine on lihtsalt väsinud nendest juttudest ja väsinud sellest, et eelarvepoliitika peab olema vastutustundlik, siis kulude kokkuhoid on asi, millega kindlasti ei ole mugav tegeleda. Inimlikult ma seda mõistan, loomulikult. Aga vaadake, see on umbes sama hea kui öelda, et me oleme väsinud sellest jutust, et maakera on ümmargune, ja vahelduseks räägime sellest, et maakera on lapik. Nii võib ka, aga ei soovitaks. Pikka aega seda teha kindlasti riigi seisukohast kuidagi mõistlik ega arusaadav ei ole.

12:38 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Aitäh!


4. 12:38 Perearstide töö korraldus

12:38 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Helmen Kütt, sellele vastab tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik ja teema on perearstide töökorraldus. Helmen Kütt, palun!

12:38 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud tervise‑ ja tööminister! Täna, 19. mail tähistatakse rahvusvahelist perearstide päeva. Ma kasutan võimalust ja õnnitlen ja tänan nii perearste kui ka nende meeskondi selle töö eest, mis nad teevad kroonviiruse ajal, ja kõige eest, mida nad on inimeste heaks teinud.

Te oma tänahommikuses videotervituses ja ka pressiteates rääkisite sellest, et perearstid ja nende meeskonnad on inimestele kõige lähemal, nad on esimesed tervishoiuteenuse osutajad. See kõik on tõsi. Sellel päeval on lisaks sellele, et perearste tuleb tänada ja kiita, mul kahjuks üks küsimus, mis puudutab ühte tublit perearsti, Madis Veskimäge Tõstamaalt, kellel on radiograafiakabinetiga pikalt probleeme olnud. Ta on investeerinud ettevõtlustulu tervisekeskusesse, 100 000 on investeeritud radiograafiakabinetti, ta on korraldanud patsientidele ise transporti, mille eest teda alguses hakati nuhtlema ja öeldi, et see küll perearsti töö ei ole. Ta on perearst, kelle nimistus on ligi 3000 patsienti, pluss lisaks sellele kaugtööpatsiendid. Ja ikkagi puudub tal võimalus seda kõige lähedasemat abi inimestele pakkuda, hoides tegelikult sellega kokku maksumaksja raha. Tal on selleks pädevus, aga pädevus ilmselt ei anna seda õigust.

Te olete selle teemaga tegelikult väga pikalt kursis. Ma olen teile mitmed korrad sellest kirjutanud. Tõsi, vastust saanud ei ole, aga teil on praegu võimalus vastata. Mida peaks tegema Madis Veskimägi, perearst, kellel on pädevus, oskused ja suurepärane tehnika, et inimesed, kes abi vajavad, seda ka tegelikult saaksid?

12:40 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

12:40 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Lugupeetud Helmen Kütt! Austatud Riigikogu esimees! Tänan küsimuse ja sõna andmise eest! Alustuseks soovin veel kord igal juhul õnnitleda kõiki perearste rahvusvahelise perearstide päeva puhul ning tunnustada kõiki perearstide meeskondi, nii pereõdesid kui ka kõiki teisi tervishoiutöötajaid, kes tegelikult tervisekeskustes üle Eesti väga olulist ja võib öelda, et väga nõutud tööd teevad.

Tulles teie küsimuse juurde, siis olen täiesti kursis selle aruteluga, debatiga. Olen sel teemal suhelnud mitme tervishoiuvaldkonna eksperdiga. Kahjuks ei ole tõesti konsensust, ühist arusaama selles, kuidas oleks võimalik olukorda lahendada. Üks asi on teha vajalikud täiendavad õpingud kvalifikatsiooni vaates, mis võtavad loomulikult aega ega lahenda seda küsimust ajakriitiliselt doktor Veskimäe ja tema patsientide jaoks.

Ma olen teiega sel teemal suhelnud telefonitsi, tõsi, kirjalikult ei ole ilmselt viimastele meilidele vastanud. Selle pärast vabandan. Probleem on tõesti olnud minu laual, aga valmis lahendust ei ole tervishoiuvaldkonna seest pakkuda. Mis seal salata, viimastel kuudel, et mitte öelda üle aasta, on loomulikult tööaeg ja ‑tunnid peamiselt kulunud COVID‑19 valdkonnaga seotud küsimustele, mis puudutavad nii perearstitasandit, haiglate tööd kui ka kõikvõimalike muude tervishoiuasutuste töö koordineerimist. Selles mõttes on kõik sellised, samuti väga olulised teemad, mida ma kindlasti ei pisenda, saanud mõnevõrra vähem tähelepanu nii minult kui ka laiemalt tervishoiuvaldkonna osapooltelt. Aga loodan, et me leiame siiski mingi hetk mõistliku lahenduse.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:42 Helmen Kütt

Suur aitäh vastuse eest! Ega tegelikult sellest vastusest ju targemaks ei saanud, aga ma väga loodan, et nüüd, kus kroonviirus on taandumas, inimesed saavad vaktsineeritud, on teil võib-olla mahti selle teemaga rohkem tegeleda. Kiirgusseaduses on kirjas lause, et kiirgustööd võib teha radioloog, radioloogiatehnik või arst, kes on seda õppinud. Asekantsler Maris Jesse kirjutas vastuskirjas Madis Veskimäele, et siin on mõeldud kardioloogi või ortopeedi, kuid mitte perearsti. Mis te arvate, võib-olla oleks aeg see üle vaadata? Eriti selles kontekstis, kus me ehitame perearstikeskuseid ja koos tehakse sotsiaaltööd. Te ütlesite, et ei ole olnud aega seoses kroonviirusega. Jah, võib-olla just seoses kroonviirusega oleks olnud väga hea, kui see abi oleks ka selle võimekuse osas olnud kohapeal olemas, inimesed ei oleks pidanud Tõstamaalt näiteks Pärnusse sõitma neid pilte tegema. Aga kas see tõlgendus, et siin on mõeldud kardioloogi või ortopeedi, kuid mitte perearsti, ei vääriks seaduse tasemel ka natuke laiendamist? See ei pea olema ju perearstile kohustus, see võiks olla võimalus. Meil on selliseid tublisid perearste, kes teevad juba täna rohkem, kui seadusejärgne kohustus on. Miks me ei taha lisaks sellele, et noortel arstidel on innovaatilised toetused, mida te olete ka tänases pressiteates välja toonud, seda, et juba kogemustega arstid (konkreetselt Madis Veskimäe on töötanud enam kui 20 aastat) saaksid juurde õigusi, kui neil on olemas selleks pädevus? Ma väga loodan, et see teema jõuab siiski ka mingi lahenduseni ja te annate sellest siis ka kirjalikult teada. Aga ma olen muidugi valmis ka kirjaliku küsimuse ametlikult esitama.

12:44 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

12:44 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Aitäh! Eks see, kuidas seadust tõlgendada, ole loomulikult olnud võib-olla rohkem seadusandja ja toonaste seaduse koostajate selgitada, ka seletuskirja kaudu. See, et teatud hetkel tuleks üle vaadata nii perearstide kui ka laiemalt tervishoiutöötajate pädevusi – seda iseenesest tehakse pidevalt, lihtsalt süsteemi muutmised ja läbirääkimised siin valdkonnas ei lähe kunagi väga kiirelt. Kui me räägime arstidest, räägime õdedest, räägime erinevatest rollidest, vastutusest, õigustest, siis need debatid on pikaajalised. Kui me räägime perearstidest, siis kindlasti tuleb siin võtta perearstide seltsilt arvamus ja sisend ning ka laiemalt teiste, just nimelt eriarstide hinnang, mis puudutab erinevate tervishoiuteenuste osutamist. Ma arvan, et seda tuleks vaadata natukene laiema ringiga ja laiemas vaates.

Aga selle põhimõttega olen iseenesest nõus, et kindlasti, kui on näiteks ka perearste või mis tahes muu valdkonna arste, kes omandavad täienduskoolitustel oskusi juurde, soovivad pakkuda täiendavaid teenuseid, siis neil peaks olema ka juriidiliselt võimalik enda kvalifikatsiooni tõestada või kvalifikatsiooni saada lihtsama vaevaga kui täies ulatuses uue eriala residentuuri läbimine või muu selline aastaid kestev valik.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

12:45 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Maailmas ja eriti Ameerika Ühendriikides on üheks valvatumaks saladuseks tuumakohvrikoodid, mille abil on võimalik hakata tulistama oma rakette vaenlase pihta. Venemaal on ilmselt samasugune probleem, et kõige valvatum objekt on tuumakohvrite koodid. Nüüd on sellesse nimekirja lisandunud ka Eesti, kus on meeletu soov valvata paljundustsüklite arvu COVID‑haiguse testimisel. See on natukene muret tekitav, miks seda valvatakse. Küsisin välisminister Liimetsa käest ELAK‑is, mis on see paljundustsüklite arv. Tema vaeseke unustas oma mikrofoni lahti ja küsis oma nõunikult, kes oli kaadri taga, et mis ma nüüd ütlen. Vastust ei tulnud. Ei ole tulnud vastust ka juba kolme nädala jooksul. Terviseamet ütles, et me ei saa seda öelda. Esmaspäeval küsisin teie käest, mis on see paljundustsüklite arv. Te ütlesite, et te ei tea, et küsigu ma Terviseametist. Austatud minister, teie olete selle valdkonna jumal ja jumal peab teadma kõike. Palun öelge mulle see paljundustsüklite arv, millega testitakse COVID‑nakatunuid. Tahaks tuua veel ühe väikese võrdluse. Tõenäoliselt, teadmata seda arvu, on võrdlus selline, et suitsuandur on pandud lakke, kuid see on nii tundlikuks timmitud, et isegi vee keetmine ajab selle plärisema. Kui te praegu ei tea vastust, siis ootan seda kirjalikult kahe päeva jooksul.

12:47 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

12:47 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Kalle Grünthal, aitäh taas küsimuse eest! Alustuseks kommentaariks niipalju, et jumala staatusesse, ma arvan, ei peaks ükski inimene ennast ega kedagi teist üheski eluvaldkonnas tõstma. Mina kindlasti enda puhul seda ei tee.

Nagu ma enne teile viitasin, siis küsimus on selles, et PCR‑meetodil tehakse erinevaid teste, tehakse kiiremaid teste, näiteks haiglates, tehakse põhjalikumaid teste erinevates laborites, on see siis SYNLAB, on see Terviseamet, on need haiglate laborid. See paljunduste n‑ö arv võib olla erinevate testide puhul erinev. Sellepärast oli minu soovitus tõesti saata see küsimus kirjalikult Terviseametile, kes erinevaid võimalusi teile selgitab ja põhjendab. Seda enam, et kui me räägime näiteks ka igapäevaste positiivsete testide statistikast, siis seal võetakse arvesse nii PCR‑meetodil tehtud testid kui ka antigeenitestid, mille puhul ongi erinevad tehnoloogiad, erinevad metoodikad. Ehk testide puhul ma arvan, et on õige seda debatti pidada tervisevaldkonna ekspertidel, mitte hakata kuidagimoodi poliitilisel tasandil otsustama seda, mis on õige või vale paljundamiste arv ja milline peaks olema see õige testi tundlikkus. Need testid on üle maailma teadlikult n‑ö kuldstandardiga võrdsustatud, nad on väga tundlikud, et märgata neid positiivseid osakesi ehk koroonaviiruse RNA‑d inimese organismis. Tihtipeale võib öelda, et see [inimene] võib olla juba ka jääkpositiivne, ta on selle haiguse läbi põdenud, aga selline tundlikkus aitab kiiremini positiivseid tulemusi leida ning inimesi vajaduse korral eneseisolatsiooni suunata või neile abi pakkuda. Ehk isegi kui nende seas on inimesi, kes on jääkpositiivsed või läbipõdenud, siis ka see on oluline leid või teadmine võrreldes sellega, et need testid oleksid oluliselt vähem tundlikud ja haiged inimesed jääksid tuvastamata ning seda nakkust sellisel juhul edasi levitaksid.

Vaadates praegu meie nakatumisnäitajate langust, on ju näha, et nendesamade testidega, nendesamade metoodikatega saadud tulemused väga selgelt näitavad, et vaktsineerimisel, piirangutel ja võib öelda, et ka sesoonsusel on selge mõju. Me näeme, et positiivsete testide osakaal langeb, me näeme, et positiivsete testide arv langeb. See kõik on korrelatsioonis haiglaravivajadusega, selle pildiga, mida näeme ka surmajuhtumite vaates. Printsiibis me näeme, et need trendid üksteist toetavad ja kinnitavad. Ei ole olukorda, kus näiteks haiglaravikoormus langeks, aga samal ajal positiivsete testide osakaal tõuseks või vastupidi, vaid pigem need näitavad, et testide metoodika, valitud testimise võimalused on olnud õiged.

Aga soovitan tõesti saata need küsimused kirjalikult, siis on võimalik kirjalikult vastata erinevate testide, erinevate metoodikate, erinevate laborianalüüsivormide kohta, mida igapäevases Terviseameti ülevaates positiivsete testide numbris arvesse võetakse.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


5. 12:50 Olukorrast riigis

12:50 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes ja teema on olukorrast riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

12:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma alustan ühest teie eilsest esinemisest ühes uudistekanalis. Minu meelest oli see ERR‑i AK, kus te ütlesite, et oli vale tulla ühiskonda ärritama ennatlike sõnumitega kärbetest. Pean siin silmas kaitseväe orkestri ja PPA orkestri ning kaplanteenistuse kaotamist. Kes siis on midagi ennatlikku öelnud ja kellele te näpuga näitate?

Üldse tekib küsimus, kas valitsuses ministrid ei tea, mida teevad nende alluvad. Aprillis me nägime, kuidas politsei otsustas meeleavaldustel ülemäärast jõudu kasutada. Mais me nägime, kuidas pataljoniülem otsustas, et sõdurid ei tohi vormi kanda. Jätkub kaos vaktsineerimises, digilugu on umbes ja valitseb kaos. Kuigi Sotsiaalministeeriumi IT‑arendustesse on pandud aastate jooksul peaaegu 100 miljonit, on see tiiger-viiger ikka lombakas ja jällegi keegi ei vastuta. Käib ainult üks pidev tagantjärele selgitamine ja vassimine. Kõigepealt olid meil valetav siseminister ja peaminister, nüüd lisandus valetav ja keerutav kaitseminister. Tervise‑ ja tööminister vassib juba pidevalt ja on täiesti lootusetu juhtum. Haridusminister vassib huvihariduse ümber. Kas tõesti on küsimus ainult saamatus kommunikatsioonis? Kas ainult valitsuse sõnumid on koordineerimata või äkki on valus tõde hoopis see, et kogu valitsuse töö on koordineerimata? Kuidas siis kodanikud ennast selles olukorras tundma peaksid?

12:52 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud küsija! Õnneks on meil muidugi opositsioon, kes on väga konstruktiivne ja esitab mitte ainult kriitikat, vaid ka sisulisi ettepanekuid. See oli pisukese irooniaga öeldud.

Aga sellegipoolest, kui te nimetasite vaktsineerimist, siis vaktsineerimisega on tõepoolest nii, et ka praegune vaade või ootus majanduskasvule, mis on seotud nii selle aasta ootustega kui tegelikult ka järgmise aasta ootustega, on väga suuresti seotud vaktsineerimissuutlikkusega. Sisuliselt puudutab see nii meie oma siseriiklikke arenguid kui tegelikult muidugi ka laiemalt meie olulisi kaubanduspartnereid. Seal on lahendus vaktsineerida, vaktsineerida ja vaktsineerida. Ma tean, et ka terviseminister sisuliselt – see kõlab küll liialdusena, kui ma ütlen, et 24 tundi päevas – täispäevad just nimelt selle teemaga väga tõsiselt tegeleb, et need pudelikaelad, mis tekkinud on, ja tõrked, mis on tekkinud ka vaktsineerimisele registreerimisel, võimalikult kiiresti lahendatud saaks. Teisiti ei ole mõeldav. Ma soovin talle ainult edu. Oleme kogu valitsuskabinetiga öelnud, et kui on vaja kuidagi kaasa aidata, siis kindlasti seda teha tuleb.

Mis puudutab kulude ülevaatamist ja seda protsessi, siis ma usun, et tegelikult kabineti liikmed, valitsuse liikmed, nõustuvad minuga, kui ma ütlen, et sellises olukorras, kus ühiskondlik stressitase on niigi üsna kõrge, on mõistlik, et need muutused, mis ette võetakse, on nii palju, kui detailides on võimalik, enne läbi mõeldud, kui need kuidagi kuskil mittepiisava ettevalmistusega välja käiakse. Ma arvan, et see on mõistlik ka just nimelt sellise ühiskondliku selguse huvides. See ei ole mitte kellelegi näpuga näitamine, vaid see on pigem mõistliku töökorralduse kirjeldus. Selliseid poolikuid, läbimõtlemata, veel mitte terviklahendusi välja käia – see võib tunduda alguses kuidagi tore, aga tõesti, neid asjatuid reaktsioone, mis oleksid olemata, kui avalikkuse ette jõuaks juba terviklik ja läbimõeldud plaan, praeguses faasis vaja ei ole. Ma usun, et see on põhimõte, millest valitsuskabineti liikmed tervikuna lähtuvad.

12:55 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

12:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimuse teema on olukorrast riigis. Mul on küsimus selle kohta, austatud rahandusminister peaministri ülesannetes. Vaadates terviklikku pilti, on minu meelest väga küsitav üldse teie valitsuse tahtmine Eesti Vabariiki säilitada ja hoida. Nimelt on teie planeeritud kütusetõusud väga tõsine hoop inimeste ja firmade rahakottide pihta. Te kavatsete panna müüki riigifirmad, mis toodavad tegelikult märkimisväärset tulu ka Eesti riigikassale. Täiesti arusaamatuks jääb see, et sisuliselt te plaanite kaitse-eelarvet vähendada ning võtta ära kaitsevõimekus sellega seoses, et te ei soovi siia ei rannakaitset ega keskmaa õhutõrjet. Siis te vähendate RMK‑lt saadavate dividendide suurust. Neljarajaliste maanteede ehitamise põhimõtteliselt, vähemalt selgituste järgi otsustades, kavatsete lõpetada, remonti ei kavatse teha, kuskil 900 või 800 miljonit on selleks planeerimata. Ja muidugi see kõige kuulsam asi, rohepööre, kus te lõikate läbi kaevurite dünastiate järjepidevuse. Keegi peab ju hiljem maavarasid kaevandama hakkama. Selge see, et kui Eestil neid inimesi ei ole, hakkab seda tegema keegi teine, välismaa firma või korporatsioon. Küsimus: kellele te plaanite Eesti riigi tulevikus üle anda, kas mõnele firmale, riigile või ükskõik kellele? Teie tegevus näitab, et te seda plaanite.

12:57 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

12:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Arutelu selle üle, millised on riigi põhifunktsioonid, kuidas neid täita kõige efektiivsemalt neid rahalisi võimalusi arvestades, mis Eestil on, kuidas ja kus ümber kujundada aastate jooksul kujunenud praktikat, kuidas muu hulgas üle vaadata poliitilisi otsuseid, mis on mõnes valdkonnas tehtud võib-olla 15 või 20 aastat tagasi, on väga vajalik. Arusaadavalt ei ole see arutelu mugav, sest kui midagi on juba omaks võetud, aastate või aastakümnetega on sisse harjunud inerts, siis selle muutmine ongi alati väga keerukas. Aga me teame, millised on need katsumused, mis Eestil ees seisavad ainuüksi demograafilistest muutustest tulenevalt. Me teame seda, et meil on aasta-aastalt järjest vähem neid inimesi, kes on tööeas ja kes oma maksudega peavad üleval kogu avalikku sektorit. Seetõttu on riigi kulutuste iga-aastane regulaarne ülevaatamine asi, mida tuleb teha isegi siis, kui esmased reaktsioonid on trotsi täis ja mitte alati kõike kohe suurte ovatsioonidega vastu ei võeta.

Kuna te esitasite hulga väiteid, siis proovin neid ükshaaval oma vastuses puudutada. Kõigepealt veel kord kaitsekulud. Riigikaitsele ei ole läinud Eesti Vabariigi ajaloos mitte kunagi nii palju raha, kui läheb järgmisel aastal. Esimest korda ajaloos on meil üle 700 miljoni euro, mis läheb riigikaitsesse. Veel viis aastat tagasi oli see summa alla 500 miljoni euro. See on väga oluline panus sellesse, et riigikaitse oleks parematel alustel.

Te nimetasite RMK‑d ja mainisite justkui kriitikana seda, et riik vähendab dividende või võtab vähem dividende Riigimetsa Majandamise Keskusest. Jah, võtab küll. Ma arvan, et see otsus oleks tulnud teha juba varem. Ma arvan, et see vahepealne raiesurve, mis Riigimetsa Majandamise Keskusele peale pandi, oli täiesti ebamõistlik, ja ma arvan, et on väga palju riigimetsa, kus me näeme selle tulemusi. Seda survet on praegusel valitsusel soov vähendada ja seda me teeme.

Maanteede ehitamine neljarealiseks. Mõni nädal tagasi olin siin teie ees taastefondiga, Euroopa Liidu rahaga. (Juhataja helistab kella.) Euroopa Liidu rahast muu hulgas ligi 160 miljonit suunatakse neljarealiste teede ehitamiseks. See ei ole küll seotud taastefondiga, aga järgmise perioodi Euroopa Liidu rahaga. Selle kohta olete te olnud väga kriitiline.

13:00 Esimees Jüri Ratas

Hea vastaja, teie aeg!

13:00 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Otsustage ära, kas te olete poolt või olete vastu. Mõlemad korraga ei ole võimalik. Vabandust!

13:00 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi. Nüüd täpsustav küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

13:00 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma ikkagi, lugupeetud minister, teid natukene veel kiusaksin. Te mainisite terviklikku plaani. Seda me tegelikult vajame kõik, see on õige, aga seda ju ei ole, või isegi kui on, siis kommunikatsioon on ikkagi selline, et me ju ei kuule sellest. Mina väidan, et eelmine valitsus kummunikeeris oma otsuseid ikka väga hästi. Me tuleksime teile appi. Te ütlesite, et me kogu aeg võib-olla oponeerime. Me tuleksime teile appi, aga te ei kuula ju ometigi kedagi. Mida mina näen, on see, et sellise vassimise ja segase kommunikatsiooniga läheb elu riigis ikkagi järjest ebaturvalisemaks, sest iial ei tea, mis kurioosumiga valitsus jälle välja tuleb. Iga päev tulevad üha uued ja uued šokeerivad sõnumid, sõnumid, mis on ilmselt koordineerimata ja mis ehmatavad rahva kangeks. Küll saavad kultuuriinimesed külma dušši, kärbitakse siit ja sealt, ja ikka tavalise inimese arvel.

Kes teile neid asju kõiki laua peale tassib, kas ametnikud või? Kas teie valitsuse firmamärgiks ongi nüüd see, et riiki juhivad valijatelt mandaadi mittesaanud ametnikud, kes tegelikult ju millegi eest ei vastuta ja kes järjest ja järjest teie eest otsuseid vastu võtavad? Kas te võtsite valitsusvastutuse, arvates, et küll ametnikud teie eest selle töö ära teevad, teie saate vaid õitseda ja enne valimisi linte lõigata? Aga selle juhitamatuse tulemusena lohiseb peaminister päeva lõpuks lihtsalt kõigel toimuval sabas ega vastuta millegi eest. Eelmise valitsuse ministrid võtsid kõik vastutuse, aga teie panete lihtsalt tuima. Peaministrist teame vaid seda, et ta sõidab kleidi lehvides linnarattaga kahe võimsa turvaauto vahel töölt koju. See on teie kommunikatsioon. Küsimus on: millega tegeleb valitsus ja mis teil seal üldse toimub?

13:02 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus.

13:02 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Valitsus tegeleb esmajärjekorras praegu riigi koroonakriisist väljajuhtimisega. Selleks tegime me väga kiiresti uuele lainele reageerides lisaeelarve, mis kokku rohkem kui 600 miljoni euro ulatuses tõi leevendust tervishoiusektorile, see puudutas nii vaktsineerimist kui ka testimist, ning andis väga olulise täiendava toe nii palgatoetuse jätkamise näol kui ka kõige rohkem kriisis pihta saanud ettevõtetele toetuse pakkumise näol.

Selle kõrval, selle akuutse, praegu igapäevaselt ikka veel Eestis, Euroopas ja tegelikult üle maailma majandust räsiva kriisi kõrval teeme me kaugemale vaatavaid plaane. Loomulikult on üks osa sellest praegusest tööst suunatud just nimelt Eesti tulevikuväljavaadete parandamisele, seda nii konkurentsivõime tõstmise toetamisel ettevõtluses kui ka suurte investeeringute tegemisel nii rohepöördesse kui ka digipöördesse.

Me siin mitte väga ammu vaidlesime teiega Euroopa Liidu taastekava Eestisse jõudmise üle, te olite seda takistamas ja väga seda meelt, et seda miljardit Eestil vaja ei ole. Aga ka see on oluline osa, mis meie majandust kindlasti toetamas ja turgutamas on. Praegu saab öelda, et see on päris lõppfaasis. Suur aitäh veel kord parlamendile, et hoolimata teie fraktsiooni takistamispoliitikast, parlament selle väga suure ülekaaluga heaks kiitis ja see võimalus nüüd tekkimas on.

Te ütlete, et te olete hea meelega valmis tulema appi või olete hea meelega valmis tegema ka sisulisi ettepanekuid. Praegu te olete väga kriitiline kulude 60‑miljonilise kokkuhoiu aadressil. Samas, eelmise aasta sügisel ka teie erakonna poolt vastu võetud ametlikku riigi eelarvestrateegiasse kirjutasite te sisse miljardi euro eest kärpeid. Miljardi euro eest, mitte 60 miljoni eest. Mida ja kust te selle miljardi ulatuses kärpida kavatsesite? Oli see pool pensionidest, olid need kaitsekulud, oli see haridus, oli see sotsiaalvaldkond või tervishoid? Tulge siis välja oma  paketiga, mis teil eelmisel aastal olemas oli ja mis sisaldas 1 miljardi euro eest kulude kärpimist.

13:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


6. 13:05 Riigikaitse

13:05 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Raivo Tamm, sellele vastab kaitseminister Kalle Laanet ja teema on riigikaitse. Raivo Tamm, palun!

13:05 Raivo Tamm

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tundub, et Riigikogu opositsioon ja valitsus räägivad praegu kärbetega seoses üks aiast ja teine aiaaugust. Meie räägime nii, nagu siin varem juba kuulda oli, SKP‑st, protsentuaalsest kaitsekulude vähenemisest, teie toote miljonite abil näiteid, kuidas kaitsekulud tõusevad. Meie ikkagi väidame, et valitsus vähendas kaitsekulusid võrreldes eelmise valitsuse heakskiidetud RES‑iga kolme aasta jooksul enam kui 50 miljoni euro võrra. Nii esmaspäevasel istungil kui ka ajakirjanduses antud kommentaarides olete teie lükanud vastutuse kärbete eest kaitseväele ning öelnud, et kärbete ettepanekud laekuvad teile alles juunis. Minu küsimus on, kas tõesti te tegite kärpeotsuse, ilma et teil oleks selget otsust, mille arvel tuleks kokku hoida. Miks te ei soovi kaitseministrina Eesti riigikaitse eest vastutada?

13:07 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

13:07 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Aitäh, austatud küsija Raivo Tamm! Mitte et ma ei taha vastutada Eesti riigikaitse eest, vaid ma vastutan Eesti riigikaitse eest ja mitte ainult Kaitseministeeriumis, mina näen seda hoopistükkis laiemalt. Riigi kaitsmine ei alga ainult Kaitseministeeriumist, see algab tervest riigist, see algab inimestest, sellest, kas need inimesed tahavad Eesti riiki kaitsta või mitte. See on seesama laiapindne riigikaitse. Sinna juurde kuuluvad väga tähtsad liitlassuhted jne.

Kui te räägite sellest protsendist, siis näitena saan tuua, et 2011 tehti poliitiline otsus, et Eesti kaitsekulud hakkavad aastas olema vähemalt 2% SKP‑st. Aga vahepealsetel aastatel, kuni 2015, oli majanduskasv nii kiire, et kuigi otsus oli 2011, see otsus, et 2% SKP‑st läheb Kaitseministeeriumi valitsemisalasse, siis 2015. aastal summad, mis majanduskasvust tulenevalt vahepeal olid kasvanud, olid piisavalt suured, et seda 2% mitte saavutada.

Mida ma öelda tahan? Eelkõige on ju tähtis see, mida me saame konkreetse rahasumma eest Eesti riigi kaitsmiseks, sõjalise kaitsevõime heaks soetada ja arendada. Nende protsentidega me võime mängida üht‑ või teistpidi. Ühel juhul annavad need ühtpidi tulemuse, teisel juhul annavad teistpidi tulemuse, kuna numbrid, mille järgi arvutatakse, kogu aeg muutuvad, majandus muutub kogu aeg, õnneks muutub majandus järjest paremaks ehk tegemist on majanduskasvuga. Me räägime väga paljudel puhkudel, kohati mulle tundub, erinevat keelt. Ma saan aru, et ühtpidi ongi riigikaitse valdkonna planeerimine oma planeerimisdokumentidega ning riigieelarve planeerimine ja riigieelarve, mis võetakse Riigikogus vastu, nii erinevad arengu‑ ja planeerimisprotsessid, et seda tervikuna mõista on keeruline ja sellepärast kiputakse kasutama erinevaid numbreid erinevas kontekstis. Kuid selles ma olen teiega kindlasti ühte meelt, et me peame kõik seisma Eesti riigikaitse eest.

13:10 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Raivo Tamm, palun!

13:10 Raivo Tamm

(Kaugühendus)

Ma tänan! Ma usun, et meie kaitsetahtega on kõik väga hästi, ja ma usun, et kaitsevägi teenib suurt eesmärki, mis on Eesti julgeoleku tagamine. Julgeoleku tagamise eesmärk on omakorda see, et säiliks Eesti riik, eesti keel ja eesti kultuur. Just nimelt kultuurivaldkonnaga ma sooviksingi jätkata. Politsei‑ ja Piirivalveameti orkestri dirigent Riivo Jõgi nimetas valitsuse kärbetest tingitud otsuseid lõpetada politsei‑ ja piirivalveorkestri ning kaitseväe orkestri tegevus kultuurigenotsiidiks. Minu küsimus on: miks tegeleb tänane valitsus kultuurigenotsiidiga?

13:11 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun! 

13:11 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Me teame väga hästi, et meil on demokraatlik riik ja inimesed võivad oma arvamust avaldada meedias, avalikus ruumis, igal pool mujal. Mis puudutab konkreetselt kaitseväe orkestrit ning Politsei‑ ja Piirivalveameti orkestrit, siis kaitseväe orkestri puhul oli kontekst, et kaitseväe juhataja tegi kaitseväe sees oma otsuse teatavaks. Kaitseministeerium ja kaitseminister ei ole tänasel päeval otsustanud, mis täpselt saab kaitseväe orkestrist edasi. Ma kinnitan teile, et seal leitakse lahendus.

Ma olen öelnud kaitseväe orkestri juhtkonnale ja juhile, et palun esitage oma nägemus, kuidas edasi minna. Ma saan aru, et kaitseväe orkestri juhil ja Politsei‑ ja Piirivalveameti orkestri juhil ei ole selle kahe ja poole päeva jooksul olnud võimalust kokku saada ja oma seisukohti või arvamusi kujundada. See kokkusaamine toimub neil minu andmetel ja minu teadmise järgi homme. Kuid julgen teile öelda, et mina olen nende päevade jooksul otsinud olukorrale lahendust. See lahendus tuleb.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Imre Sooäär, palun!

13:12 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister, ma jätkan samal teemal. Seda oli väga hea teie suust praegu kuulda, et te otsite lahendust. Aga Eesti jaoks nii suure sümboliväärtusega asjad nagu kaitseväe orkester või kaplanite koondamine täies mahus on nii sügavale rahva hinge minevad asjad. Meil on aastast 1869 olnud laulupeod, meie puhkpillimuusika on kasvanud koos meie koorilauluga. Kui te lähete laulupeole, siis vaadake, kuidas need tuhanded puhkpillimängijad üle Eesti vaatavad uhkusega üles meie kahe eliitorkestri poole, ja noored mängijad mõtlevad, et ka mina tahaksin kunagi seal mundris mängida, olla uhke Eesti üle ja anda oma parima oma instrumenti mängides. Kui võtta neilt ära see sümboliväärtus, mille nimel nad siis üle Eesti kõikides nendes väikestes puhkpilliorkestrites pingutavad, mille nimel nad lähevad muusikakooli õppima puhkpille, kui ei ole enam seda tippu, kuhu poole pürgida? See oleks sama nagu olümpiatiimilt võtta ära rahastus ja jätta ainult rahvasport. Tipud on need, kes tõmbavad inimesi kaasa, kes hingeliselt mõjutavad ja hoiavad kaitsevaimu, mis on meie sügava sümboliväärtusega kultuuritemplid. See ei ole ainult kaitseväe osa. Kas te ei leia, et sellist asja peaks tegelikult arutama Riigikogu tasandil? Riigikogu kuulis sellest ajakirjanduse vahendusel pühapäeval. Need on nii suured asjad, et sellega peaks tegelikult tegelema Riigikogu ja valitsus, mitte ainult üks ministeeriumi allüksus. Kas te olete nõus, et kommunikatsiooni saaks parandada, et selliseid valusaid haavu ei tohiks raiuda rahva hinge ja sellest ei peaks kuulma raadio vahendusel?

13:14 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

13:14 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea Riigikogu liige! Ma väga tänan selliste pateetiliste seisukohtade eest. Ma juba eelnevalt ütlesin, et me selle olukorra lahendamisega tegeleme.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan küsimuse käsitlemise.


7. 13:15 Valitsuse rahanduspoliitilised valikud

13:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Jevgeni Ossinovski, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes ja teema on valitsuse rahanduspoliitilised valikud. Jevgeni Ossinovski, palun!

13:15 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete kogenud poliitik, aga selles ametis siiski veel alles õpite ametit. Ma sellest tulenevalt küll soovitaks hoiduda sellisest ansiplikust primitiivsest demagoogiast, mis puudutab rahanduspoliitikat. Ma arvan, et Eesti riigile oleks hea, kui rahandusminister oleks rahanduslikult usaldusväärne. Loomulikult viitan ma nendele vastustele, mis te olete täna andnud, süüdistades varasemaid valitsusi riigi rahanduslikus seisus. Kahtlemata, erinevad valitsused on rahanduslikult ka vigu teinud, aga konteksti jaoks on siiski oluline siia juurde lisada, et ka näiteks Taavi Rõivase kõik eelarved olid tehtud nominaalses puudujäägis. On kindlasti oluline tähele panna, et alkoholiaktsiisi, kui varud välja siluda, laekus viimase kümnendi jooksul kõikidel aastatel tegelikult rohkem, välja arvatud aastast 2019, kui seda langetati. Te rääkisite sellest, et valitsuse ülesanne on riik koroonakriisist välja tuua. See on ka väga oluline meeldetuletus, et tänu sellele, et teie valitsus lasi koroonaolukorra totaalselt käest ära, tuli vastu võtta lisaeelarve, mille hind on 2,5% SKP‑st, hindamata laiemalt majanduslikke kahjusid, mis sellega on kaasnenud. Järgmisel aastal planeerite eelarvepositsiooniks –4%. Selles kontekstis kogu alkoholiaktsiisi laekumine, mis oli 1% SKP‑st – no see ei ole tõsine jutt, proua rahandusminister. 

Minu küsimus puudutab vastuvõetud riigi eelarvestrateegia hariduskulusid. Nimelt, täitsa ennekuulmatult on valitsus võtnud ülesandeks vähendada hariduskulude osakaalu Eesti riigi rahastamiskavades, see kukub 6%‑lt 5%‑le. Sellist asja viimase kümne aasta jooksul pole olnud. See puudutab loomulikult nii kõrgharidust, õpetajate palka kui ka kõiki Eesti tuleviku vaates väga olulisi valdkondi. Miks te seda haridusele teete?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea härra Ossinovski! Kõigepealt muidugi tänan nende õpetussõnade eest. Ei saa siiski üle ega ümber sellest, et kui küsija tunneb huvi selle vastu, miks me peame tegema praegu ühte või teist otsust, siis sellel on oma taust. Ja see taust on oluline just nimelt riigirahanduslikust ja eelarvepoliitilisest seisukohast. See taust on Eestis selline, et probleemid, mis on tekkinud riigieelarve ja riigi rahanduse seisuga, ei ole tekkinud mitte viimase poole aastaga ega ole tekkinud ka mitte viimase poolteise aasta jooksul, vaid nende algpõhjused on varasemad. See, et aastatel, kui majandus näitab väga kiiret kasvu, nagu ta 2018 ja 2019 näitas, riigieelarve kokkupanekul ja riigi kulutuste planeerimisel on väga kiirest majanduskasvust hoolimata võimalik seda üldse planeerida nii ja jõuda tulemusele, kus endiselt on kulud veel suuremad kui tulude juurdekasv, on see probleem, mida me praegu siin kõik koos lahendama ja helpima peame. Sellega on seotud ka just nimelt needsamad praegu tehtavad valikud ja otsused, millest mitte kõik ei ole väga lihtsad, ei ole väga meeldivad ega ole väga mugavad teha. Aga teistmoodi ei saa, sest seda praegu tegemata jättes paneksime me veel suurema koorma järgmistele ja paneksime veel keerulisemasse olukorda aasta-aastalt tegelikult ka maksumaksjad, kes seda koormat ühel hetkel peavad hakkama kandma kas veel valusamate ja veel suuremate kärbete näol või siis väga järsu maksutõusu näol. Seda lihtsalt ei saa lubada.

Hariduskuludest on jällegi rahanduslikus mõttes oluline ilmselt teada seda, et kui te viitate riigi eelarvestrateegiale, siis need kulud ei arvesta ega saagi veel arvestada Euroopa Liidu raha, mis üsna olulisel määral seda proportsiooni muudab. Seda lihtsalt põhjusel, et need läbirääkimised Euroopa Liiduga alles käivad. Nii et struktuurifondide raha see praegu veel ei kajasta. Kohe, kui selles on kokkulepe, need numbrid muutuvad ja need vaadatakse üle.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

13:20 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Sellest olen ma teadlik, olen ka välja arvutanud, et kui see võrdsetes osades aastate vahel jaguneb, siis 0,1–0,2% tuleb sellele 5,0‑le juurde. Nii et tegelikult suur pilt ei muutu. Kõige drastilisem kulude osakaalu kärbe tabab haridusvaldkonda. See on tegelikult täiesti arusaadav, et see niimoodi on, tulenevalt sellest, et näiteks sotsiaalkulud on suuresti tuludest sõltuvad. Näiteks haigekassa sissetulekud tõusevad koos maksutuludega, sarnasel viisil indekseeritakse pensionid, toetused jne. Riigikaitses, mida täna on palju arutatud, on meil teatavasti kokkulepe, et protsenti hoitakse, millest tulenevalt raha tuleb. Hariduses sellist kokkulepet siiani ei ole. Sellest tulenevalt, kui valitsus ei otsusta anda lisaraha nendele inimestele, kes selles sektoris töötavad, ja hariduskuludes on loomulikult kõige suurem osakaal inimeste palkadel, õpetajate palkadel, õppejõudude palkadel, on tulemus see, et see osakaal langeb. Nii et see on kahtlemata lihtsalt n‑ö marker, see on sümptom. Diagnoos on iseenesest see, et Eestis on haridus alarahastatud ja see alarahastatus tegelikult järgnevate aastate jooksul teie tehtud valikute tulemusena süveneb.

Ma tahan küsida õpetajate palga kohta. Ma olen juba peaministrilt korra seda küsinud. Eelmisel nädalal kõrghariduse teemal kõneldes peaminister kinnitas, et riigieelarvest ei ole planeeritud ülikoolidele täiendavaid vahendeid eraldada, et kvaliteetset kõrgharidusõpet tagada ja õppejõudude palka suurendada. Ta rääkis midagi sellest, et tuleb eraraha. Noh, see on vana hea Reformierakonna jutt. Kas te võiksite öelda, kas te siis olete valmis kõrgkoolidele andma üleüldiselt õiguse õppemaksu võtta, teete te osa õppekavu tasuliseks või millisel viisil te seda eesolevat kõrghariduse katastroofi rahanduse mõttes plaanite ära hoida?

13:22 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh hea spiiker! Austatud küsija! Esiteks, eks me kõik muidugi loodame, et taastuv majandus ja majanduskasv, mida lähiaastad lubavad, eeldusel, et me viiruse kontrolli alla saame ja suudame seda ka kontrolli all hoida, pakub võimalusi eri valdkondades neid puudujääke ja kitsaskohti leevendada. Kas see nii läheb, siin kindlasti on septembris see pilt just järgmise aasta vaate kontekstis parem.

Haridusse investeerimise ja tegelikult teadusesse investeerimise tähtsuses, ma arvan, ei ole meil küll mingisugust eriarvamust. See oli ka valitsuse põhimõtteline otsus, et teadus‑ ja arendusrahastus püsib just nimelt vähemalt 1%‑l SKP‑st (te enne viitasite konkreetselt numbrite SKP‑ga sidumise peale).

Mis puudutab kõrgharidust, siis arutelu, kuidas lisaraha kõrgharidussüsteemi tuua selliselt, et selle tulemusel ei halvene kuidagi kellegi võimalus kõrgharidust omandada ja saada seda Eestis väga heal tasemel, on ka rektorite ja ülikoolidega käimas. Küllap olete isegi märganud, et rektorid on oma arvamust juba päris aktiivselt avaldanud. Lahendusele ei jõuta selles küsimuses nii, et valitsus kellelegi midagi peale suruma hakkab. Lahendus saab tulla nii, et just nimelt eri osapooltega koos need võimalused ja võimalikud lahendusmudelid arutatakse läbi.

See, et eraraha kaasata kõrgharidusse, kõrghariduse rahastamisse rohkem, on igati mõistlik plaan. Kuidas detailselt või tehniliselt seda kõige otstarbekam teha on, nagu öeldud, seda saab lahendada ja siin lõpplahenduse välja töötada koos ülikoolidega.

13:24 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Eduard Odinets, palun!

13:24 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Te vastasite kolleeg Jevgeni küsimusele, et no teisiti kuidagi ei saa. Ei taha kuidagimoodi uskuda, et tõepoolest teisiti ei saa. Ma arvan, et kuidagimoodi on ikka võimalik mitte minna kallale haridusvaldkonnale, kultuurivaldkonnale, vaimsele tervisele, laste huvitegevusele ja huviharidusele. Saab ikka teistmoodi, mitte ei pea kõige nõrgemate kallale minema. Te ütlesite täna hommikul kolleeg Indreku küsimusele vastates, et see, mis me praegu teeme, ja see, mida me näeme, on osa riigireformist. "See, et on olnud väga valulised reaktsioonid ettepanekutele, millest osa esimeses otsas ongi olnud väga ärritavad (Need on teie sõnad. – E. O.), ma arvan, on üsna loomulik." Tsiteerin teid edasi: "Aga see protsess on alles alguses." Ma tahaksingi nüüd Riigikogu liikmena aru saada, mis nüüd edasi saab, mis on selle protsessi järgmises osas, või nagu teie nimetasite, järgmises otsas. Kui ärritavad järgmised sõnumid teilt hakkavad tulema ja kui loomulikuks te saate pidada ka järgmisi reaktsioone valitsuse otsustele? Milleks me järgnevalt peaksime valmis olema, kui teie arvates lastele, haridusele, kultuurile ja vaimsele tervisele kallaleminek on selline asi, ilma milleta kuidagi teisiti ei saa?

13:26 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:26 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Me peame olema valmis selleks, et riigi tervikolukord saab palju paremasse korda ja selle probleemi, mis meil praegu on riigi rahanduses väga suur, me saame järk-järgult, samm-sammult lahendatud. See ei juhtu ühe aastaga, nagu ma olen täna juba ka paarile teie kolleegile vastanud, see ei juhtu ka kahe aastaga, sest et parandamist vajav olukord [on selline] ja see auk, kust välja ronima peab, on lihtsalt sedavõrd sügav. Samamoodi on tõsi, et kõige lihtsam lahendus oleks ju mitte midagi teha, lasta sellel kõigel edasi kumuleeruda, augul veel sügavamaks minna, sest seda ta teeb, kui me aasta-aastalt mitte midagi ette ei võta, kui me jätkame sellel suunal, et me kulutame rohkem ja rohkem võrreldes sellega, kui palju meil tulusid on. Selle tulemus on see, et ühel hetkel on inimestele igapäevaselt tajutav ja tuntav nii riigi osutatavate teenuste kvaliteedi langus kui tegelikult tekib ka olukord, kust pole muud väljapääsu kui tõenäoliselt väga jõuliselt tõsta makse. See on olnud praeguse valitsuse otsus, et sellist lahendust me näha ei soovi. Hoolimata sellest, et tegu on keeruliste, ebamugavate valikutega, siis neid valikuid ei ole kuskile enam lükata. Neid muudatusi tuleb teha, samm-sammult.

Kui me vaatame riigi seitsetteistkümmet tulemusvaldkonda, kuhu suunatav raha läheb, siis kuna te nimetasite kõige hapramas olukorras olijaid, ütlen, et nii heaolus kui ka tervisevaldkonnas tõuseb see panus, mis riik sinna paneb. Need on just nimelt kriisis kõige valusamalt pihta saanud valdkonnad praegu.

Ikkagi veel kord (ma tean, et huviharidus on teile oluline teema, te olete seda korduvalt käsitlenud): ka see raha, mida omavalitsustel on võimalik huviharidusse suunata, nagu ma ühele eelmisele küsimusele juba vastasin, on järgmise nelja aasta jooksul ligi 250 miljonit eurot suurem. Seda raha on rohkem, mida omavalitsused saavad kasutada ka huviringide pakkumiseks. Ja veel kord suur aitäh nendele omavalitsustele, kes on juba teinud need otsused, et nad seda raha selliselt kasutada soovivad.

13:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


8. 13:29 Mereväe võimalik ümberpaiknemine

13:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Leo Kunnas, vastab kaitseminister Kalle Laanet ja teema on mereväe võimalik ümberpaiknemine. Leo Kunnas, palun!

13:30 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Esmaspäeval arupärimise käigus me natuke juba arutasime selle teema üle. Olen nüüd formuleerinud kokku 23 küsimust üheksas plokis ja need ministeeriumisse saatnud. Andsin need sulle ka. Tegelikult ma täna ei eeldagi neile vastuseid, sest nad on suhteliselt tehnilised ja spetsiifilised. Sul on aparaat olemas ministeeriumis, Kaitseväe Peastaap ja mereväe staap, kes peaksid suutma sügiseks need asjad selgeks teha, kui uue arengukava kinnitamiseks läheb, selleks et need seal sisalduks. Aga need küsimused puudutavad seda, mida Miinisadamasse on juba investeeritud, mis objektid sinna on rajatud, kui palju see on maksma läinud, kui palju liitlased sinna raha sisse on pannud ja mida selle eest täpselt on tehtud. Kuidas me lahendame vahipataljoni küsimuse ja presidendi residentsi valve küsimuse, kui see muudatus peaks tulema? Millist infrastruktuuri on vaja uues paiknemiskohas? Kui palju see maksma läheb? Millises ajagraafikus me selle ehitame, millises ajagraafikus me liigume? Kui Miinisadam läheks müüki, mis oleks see tulu, mis selle eest saada võiks? Mis metoodika järgi seda hinnatakse ja kas seda saab kaitse-eelarves kasutada? Samuti, et kui tuleb see uus asukoht, kui paljud mereväelased on valmis sinna üldse liikuma, kas on tehtud mingeid küsitlusi või antud hinnanguid? Kas uues asukohas on infrastruktuur, sotsiaalsed teenused, kõik muu, mida nende seal olemiseks on vaja? Selline keerukas kompleks küsimusi, millele ma praegu ei eeldagi vastust, aga see on lihtsalt järelemõtlemiseks. Ma ei vaja ka lisaküsimust.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kalle Laanet, teil on võimalik kolm minutit kasutada seda aega, nagu te soovite. Palun!

13:32 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud spiiker! Hea küsija Leo! Ma tänan selle abi eest, mida sa tegelikult oma küsimuste näol oled Kaitseministeeriumile andnud, sest neid küsimusi peavad meie spetsialistid sügiseks analüüsima, et võtta seisukoht. Kuid mõnele äramärgitud küsimusele ma saan vastata. Vahipataljoni liikumine Miinisadamast Paldiskisse on juba enne mind ära otsustatud. See otsus tehti kaitseminister Jüri Luige poolt, ma jään täpse vastuse võlgu, mis kuupäeval, aga see otsus on tehtud. (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.)

Teine küsimus on see, mis puudutab Miinisadamat. Miinisadama kohta tõesti need analüüsid kõik tehakse sügiseks RKAK‑i ehk riigikaitse arengukava raames. Sügisel peavad need laual olema, et teha otsuseid. Aga ma väga tänan, et sa mõtlesid kaasa, panid küsimused kirja ja saatsid meile.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma tänan ka härra Kunnast, et ta andis teada, et ta ei kasuta täpsustava küsimuse võimalust. Lisaküsimus. Mart Helme, palun!

13:33 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Lugesin eile uudistest, et teie kantsler on öelnud, et riigikaitse korraldamine ei ole Kaitseministeeriumi ülesanne, see on kogu rahva ülesanne. Teie kolleeg või teie alluv, kuidas me võtame – me teame, et uuel valitsusel nagu alluvaid ei olegi, need toimetavad kõik ise –, kaitsejõudude juhataja on öelnud, et meil ei ole vaja keskmaa õhutõrjet, meil ei ole vaja tanke, meil ei ole väga paljusid asju vaja. Kuidas te nüüd ette kujutate, kuidas siis kogu rahvas seda riiki kaitseb, kas vikatite ja hangudega, kui see ei ole Kaitseministeeriumi ülesanne ja kaitsejõud ütlevad, et neil ei ole relvi vaja ja rahvas peab riiki kaitsma? Millega siis rahvas riiki kaitseb ja kuidas te ise sellisesse suhtumisse suhtute?

13:34 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud spiiker! Austatud härra Helme! Täna hommikul kuulasin koos kantsleri ja nõunikuga selle lõigu Vikerraadio saatest üle. Selles lõigus on tõesti üks väikene kontekstist väljakistud jupp. Oleks seal olnud veel sõna "ainult", st "ainult Kaitseministeeriumi ülesanne", oleks see mõte olnud tunduvalt selgem. Aga tema mõte, mida me koos arutasime, oli see, et Eesti riigi kaitsmine ei ole ainult Kaitseministeeriumi roll ja vastutus, vaid tunduvalt laiem ehk kogu riigi vastutus.

Mina usun, et Kaitseministeeriumis olevad inimesed on kindlasti ühtpidi alluvad, teistpidi kolleegid. Eesti tänases arenguetapis lahterdada inimesi alluvateks ja ülemateks ei ole kõige motiveerivam. Austus inimeste vahel ja positsioonide respekteerimine on see, mis minu tunnetuse järgi on edasiviiv jõud. Olen kandnud vormi 20 aastat, olen olnud minister, olen olnud Riigikogu liige, nüüd olen uuesti minister, ja arvan, et kõige motiveerivam on üksteise austamine, inimeste omavaheline austus.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


9. 13:35 Riigikaitse planeerimine

13:35 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Andres Metsoja, sellele vastab kaitseminister Kalle Laanet ja teema on riigikaitse planeerimine. Andres Metsoja, palun!

13:36 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, Riigikogu esimees! Väga austatud minister! Tõepoolest, mina tahaks selle operatiivjuhtimise pealt liikuda rohkem strateegilise vaate poole, sest riigikaitse on kindlasti kontseptuaalne ja lähtub pikast perspektiivist, seda ei saa ehitada ühe aastaga ega ilmselt ka ainult kitsalt riigi eelarvestrateegia abil. Küll saab sinna anda suundi. Riigikogu roll ongi ju tegeleda arengukavadega. Arengukava kontekst on olnud meile mõlemale üsna lähedane, kui me räägime riigikaitse arengukavast. Riigikaitse arengukava on ju tegelikult leidnud ka teie koalitsiooni ajal käsitlemist olulise tähtsusega riikliku küsimusena, see oli 23. märtsil Riigikogu saalis, ja seadusest tulenevalt käis ka peaminister 6. aprillil seda riigikaitsekomisjonile tutvustamas. Mõneti on see kiusatuslik olukord, sest just siis me rääkisime nendest võimalikest stsenaariumidest. Tegelikult mulle tundub, et ühine arusaam on ikkagi seisnenud selles, et riigikaitse on erakondadeülene teema ja antud ohuhinnangud, ka liitlassuhted tingivad selle, et meie panus on strateegiliselt kavandatud ja läbi räägitud. Seda me ju tegelikult tegime. Kas ma saan õigesti aru, et me seisame ikkagi vastakuti probleemiga, et suurusjärgus 300 miljonit on see summa, mida tuleks kümne aasta perspektiivis kohendada? Kas ma saan õigesti aru, et see positsioon, millest lähtuti, oli tegelikult 2,23% SKT‑st, aga 2024. aastal me läheks siis ikkagi 2,02%‑ni?

13:38 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

13:38 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea spiiker! Austatud Riigikogu liige Andres! Ma pean natukene täpsustama, kuidas see planeerimisprotsess käib. Ma arvan, et kõik, kes vaatavad infotundi või on saalis, võib-olla ei tea, et meil on erinevad planeerimisdokumendid: on nelja-aastane Kaitseministeeriumi arengukava ja on kümneaastane riigikaitse arengukava. Me hakkasime ju koos sinuga ja teiste riigikaitsekomisjoni liikmetega eelmisel aastal väga jõuliselt kaasa rääkima riigikaitse arengukava koostamisel. Selle üks osi oli kindlasti oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu siin saalis. Me arutasime põhjalikult, millised võimed tuleks kümne aasta jooksul saavutada, et Eesti oleks parimal moel kaitstud. Me jõudsime olukorda, kus valitsus vahetus. Selgusid teatud asjaolud, selgus uus ressursiraam ja sellest tulenevalt on meil kokku lepitud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis, mis oli koos sel esmaspäeval, et me lükkame arengukava vastuvõtmise edasi 1. septembrini, õigemini Kaitseministeerium peab esitama 1. septembriks oma sõjalise kaitse nägemuse aastateks 2022–2031. Varasemalt oli see arengukava aastateks 2021–2030, aga et asi oleks selgem ja konkreetsem, kuna praktiliselt aasta on edasi läinud, siis see oleks aastani 2031. Nendesse aruteludesse on oodatud kõik Riigikogu liikmed, kes soovivad panustada oma nägemust ja oma arvamusi.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Andres Metsoja, palun!

13:40 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister, tänan selle selgituse eest! Aga ma olen ka enam kui veendunud, nii nagu te ütlesite, et põhimõtteliselt see operatiivplaan ilmselt laheneb, kaitseväe orkester mingil kujul jääb ja kaplanteenistus ka. Aga need juured ja probleemid on ju sügavamad. Kui me peame minema ka arengukava muutma, siis kolmest stsenaariumist, mis meile toona ette maaliti, me liigume selle kõige koledama stsenaariumi suunas, kui me vaatame seda arengukava kohendamise vajadust. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse juures toodi ühe stsenaariumina tõepoolest ju kõrgemal tasemel välja see, et kui me peaks jõudma selle vajaduseni, et pikas plaanis kärpida kuni 300 miljonit kümne aasta kestel, siis tegelikult tähendaks see Kagu-Eesti kaitseta jätmist. 

Võib-olla on see üledimensioneeritud ja kõlab liiga groteskselt, aga ometi ilmselt, kui me leiame lahenduse kaitseväe orkestrile ja kaplanaadile, siis ikkagi tuleb lauda kaitseliitlaste varustuse küsimus, see, kas me suudame vabatahtlikele anda tegelikult selle varustuse, mida on kaua oodatud. See varustus, mis täna on, on selles olukorras, milles ta ei peaks enam kindlasti inimest kaitstes ja inimest esindades olema. Nii et mulle tundub, et me oleme ikkagi väga suure probleemi ees. Teistpidi, võib-olla oleks mõistlik ikkagi kaaluda seda ühisosa, konsensust, et riigikaitse tänases olukorras on riigi alustala ja jääb selleks, ja siia tuleb kavandada vahendeid, mis juba on arengukavas kokku lepitud.

13:42 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

13:42 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, härra spiiker! Aitäh, Andres! Vaadake, elu on ju pidevas muutumises. 2019 oli üks olukord – majanduses, ma mõtlen –, 2020 oli uus olukord, 2021 on hoopis teistsugune olukord. Seda, milline olukord on aastal 2031, ma arvan, ei oska, Andres, sina öelda. Ma arvan, et isegi Mart Helme ei oska seda öelda. Me teeme oma plaane, aga me saame neid plaane realiseerida ju reaalses olukorras. Me teeme oma isiklikus elus plaane ja kui elu teatud põhjustel muutub, siis me muudame seda plaani, sest meil ei ole muud võimalust. Aga minu arvates on kõige tähtsam see, et me kõik mõtleme, kuidas kõige paremini Eestit kaitsta.

13:43 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

13:43 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mina muidugi oskan öelda, kuidas me peaksime käituma, ja küsimus on mul ka sellega seotud. Me saame pidevalt uudiseid idanaabri poolt. Idanaaber on nihutanud meie piiridele kaks armeekorpust ja oma dessantüksused. Tõsi küll, mitte ainult Eesti piiride vahetusse lähedusse, vaid, ütleme, läänepiirile laiemalt. Tuli just uudis, et Balti mere laevastikku täiendatakse nii pealveelaevade, allveelaevade kui ka kaldarajatistega, lisatakse väga mobiilsed raketikaatrid uue või mitte päris uue, aga arvukama relvaliigina. Siit minu küsimus: kas me ei peaks kõik senised arengukavad kõrvale lükkama, kas me ei peaks selles olukorras, kus me näeme sisuliselt päevast päeva võimaliku sõjaohu kasvu, võtma arvestatava, kuni miljardi euro suuruse riigikaitselaenu ja lüngad kiireimas korras likvideerima?

13:44 Esimees Jüri Ratas

Kalle Laanet, palun!

13:44 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Aitäh, härra Mart Helme! Jah, kindlasti, minu üks esimesi prioriteete, mida te ka nimetasite, on merevõimekuse kasvatamine. See on kindlasti võimalik nii, kui kaks ministeeriumi seljad kokku panevad ja meredomeeni võimestatakse.

Kui te räägite riigikaitselaenust, siis alles me kuulsime minu poolt vaadatuna vasakult, et oleks vaja huviharidusse panna suuremaid summasid. Kui tuleb järgmine inimene, Riigikogu liige, saali, siis ta leiab, et oleks vaja [raha] panna põllumajandusse. Ma olen nõus, et riigikaitse on riigi tuumikfunktsioon ja me peame mõtlema selle peale, kuidas me suudame oma riiki kaitsta. Iga ettepanek on arutelu väärt.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan küsimuse käsitlemise.


10. 13:45 Valitsuse eelarvelised valikud

13:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde, mille on esitanud Riigikogu liige Eduard Odinets, sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus peaministri ülesannetes ja teema on valitsuse eelarvelised valikud. Eduard Odinets, palun!

13:45 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Nagu ma olen aru saanud, need valikud olid valusad ja kärped olid kõikides võimalikes valdkondades. Ise olen pikalt töötanud avalikus sektoris ja tean, mida endast kujutab see müüt arvatavast õhust eri valdkondade ministeeriumide eelarvetes. Minu jaoks on need eelarved pigem kui ühendatud anumad: kui ühele poole tahad juurde panna, pead teiselt poolt ära võtma. Neid näiteid me oleme täna kuulnud päris palju, eks ju. Kui tahame säilitada kaitsevõimet, siis peame koondama kaplanteenistuse. Kui tahame tõsta päästjate palka, siis peame varustuse pealt kokku hoidma. Kui tahame tõsta õpetajate palka, siis peame huviharidust poole võrra vähendama. Kui tahame politseinikele paremaid tingimusi, peame orkestrid koondama. Ilmselt hakkab varsti tulema teateid ka näiteks Kultuuriministeeriumist. Ma ei tea, milline orkester on järgmine, üks orkester seal on, ma loodan, et selle kallale ei minda.

Minu küsimus on selles. Proua minister, kas te saaksite inimkeeles ikkagi selgeks teha, kas tõepoolest riigieelarve mahu juures, meie võlakoormuse juures, meie kasvava majanduse olukorras on 60 miljonit see summa, mida te ei leidnud mitte kuskilt mujalt ja tuli minna kallale sellele väidetavale õhule või pigem ühendatud anumatele, minna kallale kõige haavatavamatele gruppidele ja panna ministrid valiku ette, kas orkester või kaplan, kas orkester või lapsed jne? Kas teil olid laua peal ka muud valikud kui kärped?

13:47 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:47 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud spiiker! Hea küsija! See on ju üldiselt teada, milliseid valikuid on võimalik teha selleks, et kulusid katta. Kõigepealt, muidugi ei räägi me 60 miljonist, mis küll on saanud kõige rohkem, kõige elavamat tähelepanu ja tagasisidet, aga me räägime sellest, et tegelikult on meil see eelarveauk, see puudujääk, kust me välja tulema peame, mitu korda suurem. Kui meil on eelarve puudujääk üle 5%, kui me vähendame eelarveauku järgmisel aastal kahe protsendipunkti võrra, siis see tegelikult tähendab, et me parandame üldist eelarveseisu suurusjärgus üle 500 miljoni euro. See on kogu pilt, kui me vaatame järgmist aastat.

Kuidas seda teha või mis meetodeid selleks üldse kasutada saab? Esimene asi puudutab kindlasti üldse täiendavate kulude kasvu kontrolli all hoidmist. Me ei saa lisada järjest kulusid, mis on üle meie tulubaasi. Seda võimalust lihtsalt ei tohi olla. Me peame jälgima, et kulud ise oleks kontrolli all.

Teine võimalus on juba olemasolevate kulude ülevaatamine. See tõepoolest on riigivalitsemise loomulik osa, see, et kogu aeg analüüsitakse, kas, kus ja kuidas kõige efektiivsemalt seda maksuraha, iga maksueurot kasutatakse, et meil oleks kindlus, et see on tõesti tehtud efektiivsel ja kõige mõistlikumal moel. Ka see on loomulik ja püsiv tegevus, mida tuleb teha kõikides valdkondades. Tuleb pidevalt üle vaadata ja analüüsida varasemalt tehtud poliitikavalikuid ja otsuseid, kas kõik need praeguses etapis kannavad eesmärki kõige paremini, kas nad jätkuvalt on ajakohased või saab teha ümberkujundusi ja muudatusi. Ka seda on tehtud nii järgmise aasta eelarve kui ka riigi eelarvestrateegia kontekstis. Tulebki teha, teist võimalust ei ole.

Kolmas pool on loomulikult see, et kui ei ole valmisolekut kulusid üle vaadata, kui ei ole valmisolekut reforme teha, siis tulevad maksutõusud. Selleks ei ole tõepoolest selles valitsuses soovi ega kava ega tahet, et me kriisi keskel läheksime täiendavate maksudega niigi väga keerukas seisus olevaid maksumaksjaid koormama. Sellised need valikud on.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Nüüd täpsustav küsimus. Eduard Odinets, palun!

13:50 Eduard Odinets

Aitäh, proua minister, nende valikute selgitamise eest! Teate, mina olen inimene, kes usub naistesse ja naiste pauerisse, sellisesse naiste võimu. Olen üks nendest, kes hõiskas kõva häälega, jagas Facebooki pilte, kui Kaja Kallase valitsus ametisse astus, olin väga uhke, et meil on nüüd haridusministri, rahandusministri, sotsiaalkaitseministri ja justiitsministri positsioonil, sellistel väga olulistel jõulistel positsioonidel naisministrid, et nüüd hakkab sealt tulema hästi pere‑, lapse‑, kultuuri‑ ja haridussõbralikke otsuseid, hästi empaatilisi otsuseid. Sest räägitakse ju, et mida rohkem naisi poliitikas, Riigikogus, valitsuses, seda empaatilisemad otsused sealt tulevad, seda empaatilisemad on need valikud, mis arvestavadki kõige nõrgematega, mis ei lase nõrgematele haiget teha ja arvestavad teatud muudatuste läbiviimisel ühiskonnas just selliste pehmete valdkondadega, mis väga tihti ei saa enda eest jõuliselt seista. Kuigi me täna näeme, et väga jõuliselt ei saa enda eest seista ka tugevamad valdkonnad, siseturvalisus, pääste, politsei ega ka riigikaitse, sest kõigi kallale minnakse. Minu küsimus sellega seotult on, kas mul olid üleliigsed ootused selle empaatia suhtes või olen ma sellest valesti aru saanud. Pigem selline küsimus teile, proua minister, et kuhu kadus teie valitsuses naiste pauer ja empaatia.

13:52 Esimees Jüri Ratas

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh hea spiiker! Austatud küsija! Valik, kas kasvatada tulevikus nendesamade, praegu alles lapseeas olevate inimeste koormust, mida nad kandma peavad, kas tulevikus nende õlgadele veeretada veel suuremaid riigi eelarve‑ ja rahaprobleeme, ma arvan, ongi väga empaatiline valik oma olemuselt. Minu jaoks ei ole küsimust, kui ma selle valiku tegema pean. Kui see ebamugavus kulutuste ümberkorraldamisel, mis praegu kanda tuleb, ainuüksi nende ettepanekute ja otsuste tegemisel kanda tuleb, on ühel poolel ja teisel poolel on tulevikus palju suurem, palju keerulisem olukord, mis on lükatud lihtsalt järgmiste tulijate peale, siis minu jaoks seda valikut ei ole. Ma ei taha panna ja mul ei ole südant panna neid järgmisi palju keerulisemate ja raskemate valikute ette, palju keerulisemasse seisu, kui meie praegu oleme. Sellepärast tuleb neid valikuid praegu teha.

Ma neid võimalusi, mida eelarve raames võimalik teha on, kirjeldasin. Ikkagi, kui reforme ei taheta teha, kui ei ole valmisolekut üle vaadata kulusid, kui ei ole valmisolekut ja soovi üle vaadata kunagi tehtud poliitikavalikuid ja neid poliitikaotsuseid, olge siis mees, lööge selg sirgu ja öelge, millistest maksutõusudest te räägite, milliseid makse te tõsta soovite, kas see on käibemaks, kas see on tulumaks, kas see on aktsiis, on see sotsiaalmaks, ja kas teil on selleks valmisolek ja te leiate, et sellise täiendava koorma pealepanek ka tulevastele põlvedele, selleks et varasemat ja praegust üle jõu elamist pikendada, on põhjendatud. Mina arvan, et ei ole. Mina arvan, et on ebaõiglane just nimelt järgmiste põlvkondade suhtes, kui selle asemel, et praegu tulud ja kulud tasakaalus hoida, hoida kulutused nendes piires, mis meil võimalik on, me tahame järgmistele põlvkondadele panna veel suurema koorma peale. Nii ei ole mõistlik toimetada, seda arvamust praegune valitsus kindlasti ei jaga ja seda valikut ei tee.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Nüüd ma väga palun nii küsijal kui ka vastajal hoida väga kiiret tempot. Lisaküsimus. Valdo Randpere, palun!

13:55 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea rahandusminister peaministri ülesannetes! Minu küsimus ongi seotud tegelikult natuke laiemalt kogu selle teemaga, mis täna on siin läbi jooksnud. Seoses kaitsevõimega on EKRE, eriti Mart Helme viimaste küsijate hulgas, rõhutanud, et kaitsevõime seisab selle valitsuse tegevuse tulemusel tegelikult katastroofi ees ja kõik on väga pahasti.

Mina mõtlen samal ajal, et Eesti kui väikeriigi jaoks on ju kõige tähtsam, et me ei oleks üksi. See tähendab ühest küljest, et meil oleksid head suhted oma liitlastega, et me neid ei solvaks, et me ei sõimaks Soome peaministrit müüjatüdrukuks, ei soovitaks oma inimestel põgeneda Rootsi, kus nad vabalt ringi saaks joosta, kui nad meile siin ei meeldi, et me ei sõimaks USA äsja valitud presidenti korrumpeeritud närakaks ega algataks Riigikogus Euroopa Liidust lahkumise toetusrühma või ei ähvardaks sellega. Samal ajal ma muidugi näen, kuidas seesama EKRE ja Mart Helme kiidavad Putinit, et Putinil on selline apteekrikäsi, ja siis ma näen, et EKRE juhtivad tegelased juba teevad koostööd või planeerivad koostööd Öise Vahtkonnaga. Siis ma mõtlen, et see ei ole nüüd küll meie kaitsevõimele hea. Teisest küljest on muidugi tähtis, et me ka raha paneme kaitsevõimesse, selleks et täita kas või oma kohustusi liitlaste ees. Aga mulle tuleb seoses sellega meelde üks lubadus, mille Mart Helme andis valimiste eel. Tema lubas Donald Trumpilt, Ameerika toonaselt presidendilt, välja võluda 1 miljard dollarit, et panna see Eesti kaitsevõime tugevdamisse. Minu konkreetne küsimus ongi teile: kas teie olete näinud seda miljardit dollarit, kas te teate, on see teele pandud, või oli see lihtsalt jälle üks järjekordne Mart Helme ja EKRE luul ja muinasjutt?

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Keit Pentus-Rosimannus, palun!

13:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea spiiker! Hea küsija! Suhted liitlastega on Eesti julgeoleku jaoks absoluutselt vältimatult vajalikud, neid suhteid me hoiame ja selle valitsusega ka arendame. Samamoodi on oluline näidata meie tuge nendele riikidele, kes seda tuge väga ootavad. Ma arvan, et peaminister Kaja Kallase visiit Ukrainasse on üks viise seda tuge kinnitada just nimelt selles regioonis, kus see oluline on. Seda miljardit, millele te viitasite, ei ole ma näinud ega ole sellest väga palju rohkem peale selle väljakäimist kuulnud. Nii et millisesse kategooriasse see täpselt liigitub, see on, ma arvan, juba igaühe enda valik.

13:58 Esimees Jüri Ratas

(Hääl saalist.) Aitäh! Ma vabandan, Mart Helme, me ei jõua lihtsalt rohkem küsimusi võtta, kuna infotund saab kohe läbi. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest! Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid vastamise eest! Infotund on lõppenud.

13:58 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee