Hea juhataja! Head kolleegid! Täna on selline lõbus hommikupoolik. Aga ma jätkan. Juttu on nüüd juba hulk aega üritatud mõttest karusloomakasvatus ära hävitada. Mitmes koosseisus on seda arutatud ja nüüd oleme järgmises etapis. Me oleme Riigikogu keskkonnakomisjonis kahel korral seda arutanud, praeguses koosseisus. Tuletan meelde, et eelmises koosseisus oktoobrikuus, 15. oktoobril esimene lugemine lõpetati ja see eelnõu jäi seisma. Aga 6. aprillil arutasime esimest korda ja 11. mail tänavu aasta teisel korral. Jutt käib sellest eelnõust, mis on esitatud sotsiaaldemokraatide juhtimisel ja Reformierakonna kolleegide tihedal rebimisel, arvuliselt. Praeguseks on suur osa esitajaid juba Vabariigi Valitsuses või hoopis juhivad mõnda suurt linna. Aga see selleks.
Nüüd see, mis toimus 6. aprillil. Ma ei hakka kõike ette lugema, näiteks seda, et komisjoni liikmed olid kõik kohal nii esimesel kui ka teisel korral, protokollis on see kõik olemas.
Yoko Alender, meie esinaine, ütles, et vahepeal oli pöördunud keskkonnakomisjoni poole [Tartu Ülikooli] zooloogia osakonna terioloogia õppetooli juhataja professor Saarma, kelle arvates tuleks karusloomafarmid keelustada, sest on riskid seoses loomadelt inimestele levivate patogeenidega, koroonaviirusest on jutt. Teine pöördumine oli advokaadibüroolt Ruus & Veso, kelle kliendid on Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing ja Eesti Karusnahaliit. Nemad esitasid õiguskantslerile pöördumise, et saada temalt arvamust selle kohta, kas see, millega me praegu siin tegeleme, juba ei tea mitmendat korda, vastab põhiseadusele ja hea halduse tavale.
Yoko Alender märkis veel, et seletuskirja on lisatud selline lause, et kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke ja peamine eesmärk. See tähendab, et lambakasvatajad ja küülikukasvatajad võivad rahulikult hingata.
Merike Linnamägi ütles, et Keskkonnaministeeriumi seisukoht on vahepeal muutunud. Tuletan meelde, et varasematel aegadel olid riigiasutused, nii Keskkonnaministeerium kui ka Maaeluministeerium, seda meelt, et sellise asjaga ei maksaks tegelda. Aga nüüd, uue ministri tulekuga on Keskkonnaministeeriumi arvamine muutunud. Merike Linnamägi ütles selle välja. Seisukoha ajendiks on olnud koroonaviiruse levimine karusloomafarmides. Juhul kui keegi peaks Eestis avaldama soovi avada karusloomafarmi, siis Keskkonnaministeerium küll teavitab ettevõtteid, kuid tal puudub alus karusloomafarmide loomise keelamiseks. See on praeguse ministri arvamine.
Timo Suslov, kolleeg, ütles esimesel istungil, et ta toetab eelnõu. Tema info järgi plaanitakse Soomes lähiajal karusloomafarmid keelustada. Yoko Alender ütles, et seda infot tuleks täpsustada.
Pille Tammemägi ütles, et Maaeluministeerium ei ole oma seisukohta muutnud. Tema seisukoht oli ja on ja jääb selleks, et sellise asjaga tegeleda ei maksa. Ta rääkis, et kui loomade heaolu- ja tervisenõuded on täidetud ning loomi peetakse õigusaktidega ettenähtud tingimustes, siis ei ole ju põhjust keelata karusloomade kasvatamist. Sektori põhisõnum on see, et igasugune otsus on parem kui otsustamatus. Tegelikult see ongi kord nii, kord naa, ja see selline segane olukord ei ole kellelegi, eriti veel ettevõtlusele kasulik. Ta rääkis, et ettevõtted on välja pakkunud ka nende eelistatud stsenaariumid. Välja on pakutud, et kui edaspidi lubatakse karusloomade kasvatamist jätkata, siis tuleks kokku leppida, et teatud perioodi jooksul ei hakata seda uuesti arutama. Just seda me oleme siin ju teinud korduvalt. Juhul kui karusloomakasvatused keelatakse, siis oleks oluline kompenseerimismehhanismi olemasolu ja üleminekuperiood. Kui otsustatakse need otsekohe keelustada, siis kompenseeritakse nii kulutused kui ka kulu mingisuguse perioodi jooksul.
Maaeluministeeriumi esindaja ütles veel, et on olemas Euroopa Toiduohutusameti arvamus koroonaviiruse mõjust minkide kasvatamisele. Seal on kirjas, et seoseid on leitud, kuid teadlaste seisukohalt ei ole osutunud see ülekantavaks ega põhjustanud tõsisemaid tagajärgi võrreldes teiste juhtumitega. Komisjoni esimees Yoko Alender ütles seepeale, et edaspidi võiks arutada kompensatsiooni üle.
Mina ütlesin, et kolleeg Urmas Saarma arvamus ei jäta head muljet. Saarma ütles nimelt, et kui lugeda maailma juhtivate organisatsioonide raporteid, siis riskid on väga väikesed. Mina ütlesin, et koroonaviirusega hirmutamine minkide puhul on selgelt üle paisutatud. Võin ka korrata seda. Ma rääkisin seal veel, et Wuhani kodukassidest oli aprillikuuks iga viies antikehadega ning kindlasti on ka Eestis koroonaviirusega nakatunud kasse. Ma ütlesin, et loodetavasti ei pakuta peagi välja plaani tappa kodukasse, kuna neil on oht nakatuda viirusesse. Kui vaadata kodukasside ja minkide nakatumise sageduse tõenäosust, siis ohutase on võrdne.
Ma märkisin ka seda, et tšintšilja puhul tuleks teha erand, sest koroonaviirus levib kaslastele, gorilladele ja inimestele, kuid tšintšiljadele nagu ka hiirtele ja rottidele see külge ei hakka. Samuti on tšintšiljade kasvatamine kasulik majandustegevus, kuna see ei nõua suuri maavaldusi ja on väga tulus. Ma ütlesin lõpetuseks, et Soome karusloomakasvatus on Euroopa riikidest üks suurimaid ja minu andmetel ei plaanita Soomes keelustada karusloomafarme. See oli öeldud vastukaaluks kolleeg Suslovile, kes arvas, et see nii on.
Heiki Kranich ütles, et tema arvates ei ole võimalik keelustades midagi saavutada. Aga kolleeg on oma meelt muutnud ja ütles, et mingit kompensatsiooni küsida ei tohiks.
Mina ütlesin, et mina seda eelnõu kindlasti ei toeta, sest tegemist on klassikalise turuvõitlusega ning praegu hirmutatakse inimesi koroonaviiruse vohamisega mingifarmides. No meil ei ole mingifarme ega minke üldse juba ammu.
Kolleeg Metsoja ütles, et tema arvates tuleks arutada kõiki kompensatsioonivõimalusi, ja ta uuris, milline on rahvusvaheline praktika. Pille Tammemägi lubas saata statistika, kuid lisas, et valdavalt on suurte keelamistega kaasnenud kombineeritult nii üleminekuperiood kui ka kompensatsioon.
Mina uurisin Maaeluministeeriumi esindajalt, kas on infot karusloomafarmide keelustamise kohta Soomes. Pille Tammemägi vastas, et ministeeriumil ei ole sellist infot. Aprillikuu oli see. Tammemägi ütles, et Soomes on küll keelustamise surve suur, kuid teadaolevalt ei plaanita seal karusloomafarme sulgeda.
Yoko Alender ütles, et komisjon jätkab arutelu. Seepeale Kalvi Kõva palus Jevgeni Ossinovski kirjatuvina öelda edasi, et ei ole mõtet oodata õiguskantsleri seisukohta. Tuletan meelde, et õiguskantsleri poole pöörduti arvamuse saamiseks. Nüüd leiti, et teeme kohe ära, aga komisjoni esimees Yoko Alender ütles, et ootame ikkagi ära, mida õiguskantsler ütleb. See oli esimene arutelu 6. aprillil.
Teine arutelu toimus 11. mail. Koosseis oli ikkagi saama, ma ei hakka seda ette lugema. Osalesid ka Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk, põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ning Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.
Yoko Alender ütles siis, et eelnõu esimene lugemine lõpetati ja ettepanek on, et seadus jõustuks 2026. aasta 1. jaanuaril. Juba välja antud tegevusload kehtiksid siis 31. detsembrini eelmisel aastal [st 2025. aastal]. Ta ütles, et seletuskirja on lisatud ka toetusmeetme võimalused neile ettevõtetele, kes soovivad hakata mingi muu asja põllumajandusliku tootmisega tegelema.
Kolleeg Metsoja ütles, et karusloomakasvatajatel on tehtud investeeringud, ning uuris, kas on mõeldud ka kompensatsioonimeetmetele. Nüüd tuleb huvitav info. Toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk ütles, et igasugustele toetustele on eelduseks rahastamisallikate olemasolu. Eelnõu arutelu käigus leiti, et oleks hea, kui see aspekt oleks selgelt välja toodud ja sisustatud. Nii ütles asekantsler. Ja ta ütles veel, et Maaeluministeeriumi eelarves ei ole praegu ette nähtud sentigi karusloomafarmide keelustamisega seonduvate väljaminekute tarvis. Seda võiks meeles pidada.
Marko Gorban ministeeriumist rääkis, et karusloomakasvatajatel on võimalus taotleda toetusi, mis juba praegu olemas on, kui soovitakse hakata tegelema mingi muu põllumajandustootmisega või soovitakse saada põllumajandussaaduste töötlemiseks tuge jne. Aga põhijutt, mida asekantsler Kuusk rääkis, oli see, et raha ei ole.
Kolleeg Jevgeni Ossinovski ütles, et tegelikkuses on karusloomafarmid mikroettevõtted, kelle jaoks on karusnaha tootmine kõrvaltegevus, ning välja pakutud toetuste abil saavad nad rahulikult edasi toimetada.
Mina uurisin, kas Maaeluministeerium on oma varasemat ametlikku seisukohta karusloomakasvatuse kohta muutnud. Varasem seisukoht oli maikuus. Ettevõtluse mitmekesistamine ja hoidmine on vajalik ning tšintšiljasid ei tohiks panna ühte nimekirja minkidega, sest neid saab kasvatada ka lihakasvatamise eesmärgil. Asekantsler Kuusk ütles selle peale, et Maaeluministeerium ei ole oma ametlikku seisukohta muutnud, taas, nii nagu oli enne, on ka praeguseni. Ta ütles niimoodi, et tšintšiljasid on endiselt võimalik kasvatada liha kasvatamise eesmärgil, kuid ettevõte peab selgelt defineerima, et neid kasvatatakse lihatootmise eesmärgil ja väärtuslik karusnahk on kõrvalprodukt. Võin teile, kolleegid, n-ö protokolliväliselt öelda, et mina olen tšintšiljat Ladina-Ameerikas söönud, see on väga maitsev. Lihtsalt meil siin ei ole kombeks seda süüa, nahk on põhiline. Aga selline arvamine [nagu eespool kirjeldatud] tuli Maaeluministeeriumilt.
Kolleeg Metsoja ütles, et seadusandjana on keeruline olla nõus sellega, et tehakse väga oluline muutus õigusruumis, vaatamata sellele, et sellest on räägitud pikalt. Ta ütles, et kui me midagi keelame, aga selle taga on ettevõte, kellel on tehtud tulude ja kulude analüüs ja äriplaan, siis on õigusriigis igati kohane, et sel juhul tagatakse ettevõtjale kompensatsioonimeede. Aga see, kui me lihtsalt ütleme, et taotle teiste ettevõttetega paralleelselt mingeid investeeringutoetusi – no nii see ei käi. See pole õiglane. Õigusriigis peab ettevõtjale olema põhiõigusena antud õigus oma tegevusest loobuda, mitte panna teda mitmekesistama oma tegevust.
Yoko Alender ütles selle peale, et just sel põhjusel Maaeluministeerium pöörduski eelnõu menetluse käigus ettevõtete poole ja küsis neilt, mida nad sellest arvavad. Kolleeg Metsoja teatas selle peale, et toetused ja kompensatsioonimeetmed on kaks erinevat asja. On küll.
Hendrik Kuusk, asekantsler Maaeluministeeriumist, kostis selle peale, et eelnõu menetlemise käigus pöördus Maaeluministeerium ettevõtjate poole ning saadud vastused olid seinast seina. Peamiselt viidati sellele, et ettevõtete tegevuse lõpetamise eest oleks hea saada kompensatsiooni. Näiteks, Balti Karusnahk ütles, et neil on tehtud investeeringuid 10 miljoni eest. Väiksemad ettevõtjad, tšintšiljakasvatajad aga viitasid töökohtade kaotusele. Nad juhtisid ka tähelepanu asjaolule, et karusloomafarme ei saa lihtsalt ümber profileerida teiste elajate kasvatamiseks.
Siis tuli külalisesineja, külalissaadik Oudekki Loone meie komisjoni. Ta ütles, et tema toetab eelnõu. Ta rääkis, et tingimused, kus karusloomi kasvatatakse, ei ole neile liigiomased. Loomi ei tohi piinata. Ettevõtete sulgemise korral tuleb mõelda ka inimeste õiglasele kohtlemisele jne. Ta küsis, kas on mõeldud teha toetusprogrammi nii, et ettevõtted, kes tänaseni on karusloomi kasvatanud naha eesmärgil, profileeritakse ümber nahatöötlejateks. Yoko Alender kostis selle peale, et ümberprofileerimine kvalifitseerub toetuse alla, ja ütles, et hinnanguliselt on selles sektoris hõlmatud 11 inimest – vaadake, võitlus käib 11 inimese pärast –, kellest üle poole on pensioniealised.
Marko Gorban Maaeluministeeriumist kostis, et maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetus on mõeldud selleks, et ettevõtted saaksid oma tegevusalasid mitmekesistada, ning karusloomakasvatajatel on sellele toetusele ligipääs juba niigi olemas. Oudekki Loone leidis, et kui riik võtab aktiivse positsiooni farmide keelustamisel, siis tuleks pakkuda ka väljaõppeprogrammi.
Nüüd hakkas rääkima kolleeg Jevgeni Ossinovski. Tema ütles, et kuna üleminekuaeg on viis aastat, siis tuleb vähemate ettevõtete puhul, kui hakatakse tegema ümberkorraldamist, see asi lahendada ja korda seada täitevvõimul. Ossinovski ütles, et täitevvõimul on võimalik välja töötada selle pika aja jooksul meetmed, põllumajanduse mitmekesistamise meetmes on omaosalusmäär mikroettevõtjatel 40%, kuid näiteks avaliku sektori põllumajandusettevõtjatel on kaetud 100% toetust. Ta jätkas, et näiteks karusloomafarmidele rakendub sellest meetmest raha taotlemisel omaosaluse määr 15%. Kolleeg Ossinovski lõpetas sellega, et kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis on oluline täitevvõimul sellele reageerida ning leida lahendused tekkinud küsimustele.
Ministeeriumist Marko Gorban ütles, et tulenevalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika spetsiifikast tulevad üle paljud reeglid ka Eestile. Uutel ettevõtluse toetamise juhtudel saab toetusmäär olla 50%. Samuti on nähtud ette erandid, millistel juhtudel saab toetusmäära tõsta 20% võrra.
Mina ütlesin seal ja kordan ka siin, et mulle pikk üleminekuaeg meeldib. See on piisavalt kaugel. Vahepeal jõuab poliitiline võim muutuda ja on võimalik teha ka mõistlikke parandusi. Ma ütlesin, et keskkonnakomisjon võiks lähtuda tõsiasjast, et mitmekesisus rikastab, mitte püüda seda vähendada. Lisaks, kui me keelustame karusloomafarmid Eestis, siis mujal maailmas kasvatatakse neid endiselt ja palju hullemates tingimustes.
Andres Metsoja küsis: kui karusloomade kasvatamine ei ole õigusruumis enam lubatav ja ettevõtja ütleb, et ta ei taha alustada uuesti ettevõtlusega nullist mõne muu asjaga, vaid tahab lõpetada, siis kuhu ta peaks pöörduma oma kahjunõudega? Marko Gorban Maaeluministeeriumist vastas, et kui Riigikogu toetab eelnõu, siis on võimalus riigieelarve menetlemise käigus leida vahendid konkreetseteks kompensatsioonimeetmeteks.
Nii et ma rõhutan seda: kui me selle eelnõu vastu võtame, siis riigieelarvesse tuleb teha vastavad muudatused ja leida see raha, mida praegu seal ei ole, Maaeluministeeriumi eelarves. Euroopa Liidu riigiabireeglid võimaldavad maksta lõpetamise toetust kompensatsioonimeetmete näol, kuid see eeldab seda, et tuleb Euroopa Komisjonilt taotleda vastav riigiabiluba. See tähendab seda, et sellest ei piisa, kui me sügisel riigieelarvesse selle raha leiame. Enne peame ka Brüsseli poole pöörduma ja küsima riigiabiluba ning see võtab ka aega. Kolleeg Metsoja ütles veel, et sellisel juhul tuleks seletuskirjas selgelt välja tuua, et nähakse ette konkreetsed võimalused kompenseerimiseks, vastasel juhul puudub teemal sisuline tõlgendus.
Ega ma rohkem [ei räägigi midagi]. Siin on kolm parandusettepanekut, need on tähtaegade kohta, aga ma juba ütlesin, et 2026. aastal peaks see asi hakkama kehtima ja need tegevusload lõppevad vana-aastaõhtul 2025.
Nii, mis on veel oluline? Ma ei hakka siin üle rääkima keskkonnaministri arvamust, et otsekohe tuleb muuta, aga oluline on selle mõistmisel õiguskantsler Ülle Madise arvamine, ehkki kolleeg Ossinovski arvas, et seda ei ole mõtet oodata. Loen siit mõned lõigud ette.