Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud ametikaaslased! Hea Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriõigusühingutes) eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister. Ja teiseks, ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. 

15:02 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20. Nüüd liigume edasi päevakorra kinnitamise juurde ja alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:03 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 84, vastu ei ole keegi ja 1 erapooletu on päevakord kinnitatud.


1. 15:03 Arupärimine vaktsineerimise korraldamise kohta (nr 65)

15:03 Esimees Jüri Ratas

Asume nüüd päevakorra menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Mihhail Lotmani, Sven Sesteri, Helir-Valdor Seederi ja Tarmo Kruusimäe 5. aprillil 2021 esitatud arupärimine vaktsineerimise korraldamise kohta. See kannab numbrit 65. Sellele vastab tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Ma palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Urmas Reinsalu!

15:04 Urmas Reinsalu

Hea Riigikogu! Armsad valitsuse liikmed ja hea terviseminister! Arupärimine vaktsineerimise korralduse kohta on vajalik selleks, et saada parlamendi tasemel ülevaade hetkeseisust, milline on meie vaktsiinide soetamise poliitika ja kui palju meil varudes vaktsiine on. Teiseks on äärmiselt oluline saada selgust vaktsineerimisega seotud vastutuse küsimuses. Teatavasti on Sotsiaalministeerium nimetanud eraldi projektijuhi, et käsuliin ja vastutus vaktsineerimise korralduse eest oleks paika pandud. Ja kolmandaks on vajalik saada ka selge ülevaade arvuliselt määratletult Eesti praegusest vaktsineerimisplaanist isikute gruppide ja mahtude lõikes.

Lisaks arupärimise kirjalikus tekstis toodud küsimustele ma loodan, et kuna arupärimine on juba poolteist kuud vana, siis toob tervise- ja tööminister välja ka oma nägemuse vaktsineerimisega seotud kõige akuutsematest probleemidest. Ma annaksin talle võimaluse teha seda parlamendi kõnetoolis.

Valitsuse nimel andsid peaminister ja tervise- ja tööminister riigieelarve kontrolli erikomisjonile lubaduse, et valitsuse määratud tähtajaks, 9. maiks – just 9. maiks – peab olema vaktsineeritud Eestis 80% üle 80-aastastest inimestest. Praegu me näeme, et ei meeste ega naiste gruppides seda sihti ei ole saavutatud. Veelgi enam, kui me võtame näiteks kõige madalama eakate vaktsineerituse tasemega maakonna Ida-Virumaa, siis seal on võrreldes selle 80% eesmärgiga, mille valitsus seadis juba poolteist nädalat tagasi sihiks, vaktsineeritud üksnes 30,7% inimestest. Olukord eakate vaktsineerimise osas ei ole rahuldav võrreldes sellega, mis valitsus eesmärgiks on seadnud. Ma loodan, et tervise- ja tööminister annab ülevaate, mida valitsus plaanib teha selleks, et seda tempot tõsta.

Teine küsimuste ring on seotud – ma loodan, et tervise- ja tööminister oma vastuses puudutab ka seda –vaktsineerimissertifikaadiga. Milline on valitsuse nägemuses see staatus, mis vaktsineerimissertifikaadile riigisiseselt erinevate õiguste või leevenduste osas omistatakse? Teatavasti on meil juba kuuekohaline arv vaktsineerituid Eestis olemas ja oleks vaja selles valitsuse poliitikas selgust saada. Ja sellega sümmeetriliselt on oluline teema vaktsineerimissertifikaadi antavad õigused teistes riikides, nii kogu Euroopa Liidus kui meie regioonis ennekõike. Milliseid samme on valitsus astunud selleks, et Eesti vaktsineerimissertifikaat annaks meie inimestele, kes on vaktsineeritud, õiguse liikuda ilma täiendavate piiranguteta piiri taga?

Ja kolmandaks on äärmiselt oluline teemade ring, mis puudutab Soome sisenemise keeldu. Minu hinnangul oleks vaktsineerimist võimalik kasutada ka usaldusmeetmena.  Eesti riik deklareeriks, et ta viib vaktsineerimise läbi venitusteta ja ka ajutistel töötajatel, kes praegu on kas Soomes või Eestis piiri taha lõksu jäänud. Eesti riik viib selle läbi ja see võiks olla usaldusmeede, et nendel inimestel oleks võimalik piiriüleselt liikuda, et see kriisiolukord laheneks.

Ma sooviksin koos teiste arupärijatega saada ka tervise- ja tööministri vastust selle kohta, mis puudutab Eesti positsiooni vaktsiinide puhul WTO lepingu raames kohustuslike litsentside rakendamisel, mida näeb ette WTO põhikiri. See ei puuduta vaktsiinide autoriõiguste tühistamist, nii nagu pani ette ka Ameerika Ühendriikide president Joe Biden, vaid erilise menetluskorra rakendamist erakorralises olukorras, mida WTO enda leping ette näeb.

Ma loodan, et härra tervise- ja tööminister annab kompaktsed vastused sellele ühiskonna toimimise mõttes ülimalt olulisele küsimuste kompleksile. Aitäh!

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun sellele arupärimisele vastamiseks siia Riigikogu kõnetooli tervise- ja tööminister Tanel Kiige!

 

15:09 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Head arupärijad! Need teemad, mille kohta on üsna palju küsimusi saadetud, on tõepoolest väga olulised. Vastan neile järgemööda ja hiljem olen avatud laiemaks debatiks.

Esimene küsimus: soovitakse teada, kui palju vaktsiini on Eesti tellinud, millised need kogused on ja mis on tellimise ajad olnud. No ajaliselt on need tellitud eri perioodidel. Me alustasime teatavasti läbirääkimisi enam kui aasta tagasi kevadel Euroopa Liidu ühishankes osalemise üle ning siis järk-järgult suve ja sügise jooksul on need vaktsiinilepingud jõudnud Vabariigi Valitsusse, osa neist ka uue valitsuse ajal, kui me räägime lisalepingutest, lisadoosidest ja muudest sellistest kogustest.

Aga nüüd vaktsiinitootjate lõikes. Eesti osaleb sarnaselt teiste riikidega COVID-19 vaktsiinide ühishanke protsessis, milles on sõlmitud lepingud AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, CureVaci, Moderna ja Pfizer/BioNTechi ja Sanofiga. Oluline on tähele panna, et CureVac ja Sanofi ei ole paraku veel jõudnud müügiloani.

Rääkides kogustest, siis AstraZenecalt saame lepingu kohaselt 1,33 miljonit doosi. Algselt kaasnes selle lepinguga ka lisadooside soetamise võimalus. Seda lisadooside võimalust ei ole Euroopa Liidu tasandil arutatud, kuna tekkis otse öeldes mure selle põhilepingugi täitmise osas. Janssenilt oleme soetanud 300 000 doosi, CureVacilt 659 383 – see on pro rata arvestus meie elanikkonna arvu järgi –, Modernalt 244 467 ja Pfizer/BioNTechilt kokku tegelikult nii põhilepingu kui ka lisalepingutega 1 246 960 doosi. Rõhutan, et need on selle aasta tellimused. Kui me räägime tulevikuperspektiivist, siis sinna me veel jõuame. Praegu on nimelt läbirääkimisel või õigemini juba Euroopa Liidu riikide tagasiside ootel uue perioodi leping  Pfizer/BioNTechiga.

Mis puudutab käesoleva aasta lepinguid, siis Sanofiga sõlmitud lepingu puhul ei ole vaktsiinidooside jaotus liikmesriikide vahel veel ära otsustatud. Ja seal on ka kokkulepe, et on võimalik lepingus osalemine või mitteosalemine ja dooside maht otsustada hiljem, kui tootja on jõudnud müügiloani. Praegu ta seda ei ole. Tegemist on valgupõhise vaktsiiniga. Ükski valgupõhine vaktsiin ei ole veel müügiloani jõudnud, nii et sealt ei ole ka ühtegi vaktsiinitarnet lähiajal oodata.

Küll aga on meil võimalik sõlmida veel leping Novavaxi vaktsiini tootjaga, mis on samuti valgupõhine vaktsiin, ning ka Valnevaga. See hange lisandus hiljem. Hetkeseisuga on lepingute kavandid alles koostamisel ja praegu on teada, et Valneva puhul see päris tavapärase ühishanke raamesse ei mahu, vaid see saab olema liikmesriikide täiendav võimalus sealt vaktsiini soetada.

Kõigi tarneaegade ja tarnekoguste kohta on, ma arvan, mõistlikum vastata kirjalikult, kui te soovite. Tarnegraafikud muutuvad pidevalt. Võin tuua selle nädala kohta näited. Meil on oodata suurusjärgus 42 000 Pfizer/BioNTechi, 8400 Moderna ja 12 000 AstraZeneca doosi. Aga need mahud on tõesti kõikunud, eeskätt AstraZeneca puhul, kus arv on kõikunud nullist kuni 60 000 – 70 000 doosini ühel nädalal. Pfizer/BioNTechi puhul me näeme selget tõusufaasi: sellel ja järgmisel nädalal ootame 40 000 doosi, 31. maiga algavast nädalast suurusjärgus 55 000 doosi nädalas. Moderna ja Janssen on mõnevõrra tagasihoidlikumad, suurusjärgus 8000 – 12 000 doosi eri nädalatel.

Ühtlasi küsiti, kui palju vaktsiine on olnud põhi- ja lisapakkumistega Eestil võimalik soetada. Palutakse ära tuua kogused ja ettevõtted. Siin on aus vastus niimoodi, et teoreetiliselt on Eestil olnud võimalik soetada miljardeid doose. Põhimõtteliselt on olnud võimalik öelda, et me tahame kõike, mis lepingus kirjas on. See eeldaks muidugi seda, et kõik ülejäänud Euroopa Liidu riigid peaksid enda doosidest loobuma. Nii et päriselus valdav osa riike tegi nii nagu Eesti: tellis n-ö pro rata ehk enda elanike arvu alusel põhilepingutes ette nähtud vaktsiine. Seda aga teatud erisustega. AstraZeneca puhul me otsustasime osta 1,5-kordse koefitsiendiga. Algselt oli tegemist vaktsiiniga, mille puhul tundus, et see jõuab turule kõige esimesena ning mille hinna ja kvaliteedi suhe oli piisavalt mõistlik. Nii et valitsus pidas vajalikuks seda täiendavalt soetada. Ja kokkuvõttes on see aidanud meil selle võrra kiiremini vaktsineerimisega edasi liikuda.

Janssen Pharmaceuticalt me ostsime 1/2 maksimaalsest pro rata'st ehk 300 000 doosi, ehkki oleks võimalik olnud osta ka 600 000. Aga Janssen Pharmaceutica jõudis müügiloani teatavasti oluliselt hiljem kui esimesed vaktsiinitootjad. CureVacilt, nagu viitasin, ostsime doose põhilepingu jagu, mis on 659 000 ja natuke peale. CureVaci puhul samuti on võimalik, et tuleb lisaleping, aga seda ei ole veel arutatud, kuna ei ole jõutud müügiloani. Ilmselt ei ole põhjendatud praegu broneerida doose täiendavalt juurde, kuna põhilepingu tarned pole alanud.

Moderna puhul Eesti soetas põhilepingu raames, nagu viitasin, 234 000 doosi. Ja lisalepingusse, lihtsalt selleks, et jätta jalg ukse vahele, võtsime sümboolse koguse, 10 000 doosi. See tarne tuleb pigem aasta teises pooles, see ei mõjuta praegust vaktsineerimist. Aga hüpoteetiliselt, kui peaks selguma, et aasta lõpus on meil vaja täiendavalt vaktsiine, siis on võimalik sealt ka neid juurde soetada. Seetõttu tegime sellise põhimõttelise otsuse – ja sarnaselt tegid ka mitmed muud riigid –, et lisalepingus olla kaasatud.

Kõige keerulisem matemaatika on Pfizer/BioNTechi puhul, aga ma räägin siis järjest selle ära. Põhilepingute järgi võtsime natuke üle pro rata: pakuti 586 000, võtsime 603 876 doosi ja täiendavalt ka erinevatest lisamahtudest ehk põhilepingu lisadoose. Lisaleping koos oma lisadoosidega ongi neli erinevat n-ö kirjet. Nendest kolmest viimasest kokku on veel 643 804  doosi. Ehk kokku Pfizer/BioNTechi põhileping ja põhilepingu lisadoosid ja lisaleping ja selle lisadoosid, seega kokku neli erinevat lepingut, annavad meile 1,246 miljonit doosi ja veel 960 peale. Ehk siis 1 246 960 doosi.

Pfizer/BioNTechi puhul on tegemist esimese tootjaga, kes jõudis eraldi lepinguni uue perioodi osas, kui me räägime aastatel 2022 ja 2023 revaktsineerimise vajadusest. Vabariigi Valitsus just nimelt eelmisel neljapäeval otsustas ühineda selle lisalepinguga, uue perioodi lepinguga, kus me taotleme pro rata kogust. See tähendab kokku veel 2,61 miljonit vaktsiinidoosi ehk põhimõtteliselt piisavalt vaktsiini kogu Eesti elanikkonna vaktsineerimiseks kahe doosiga.

Tegelikult me ei tea veel, kui suur see vajadus saab olema, kui suur see maht saab olema, aga arvestades COVID-19 pandeemia kulgu ja asjaolu, et teine laine tuli suurem kui esimene, tundus mõistlik pigem olla valmis ja soetada piisavalt vaktsiine, et mitte pärast kahetseda. Lisaks sellele vaktsiinimatemaatikale, mis on juba piisavalt kirju, on tõesti meil võimalik, nagu viitasin, saada vaktsiini Sanofilt, Valnevalt ja Novavaxilt. Teoreetiliselt on võimalik, et lisandub veel vaktsiinitootjaid, kui nende lepinguteni jõutakse.

Küsimus oli, kui suure hulga vaktsiinide hankimiseks on Eesti esitanud lisataotluse Euroopa hangete raames. Ma osaliselt sellele küsimusele juba vastasin. Siin küsimused natuke kattuvad. Me oleme soetanud Pfizerilt ja Modernalt lisadoosidena kokku kahe peale 643 804 pluss 10 000 ehk siis natuke üle 650 000 doosi. Ja on võimalik veel neid soetada, kui vajadus peaks ilmnema. Ning nagu viitasin, Pfizer/BioNTechi uue perioodi leping on  ka vahepeal lisandunud.

Euroopa Liidu ühishanke protsessis oleme eraldi taotlenud kiirendatud korras doose kõrgema nakkusriski korral. Nagu mäletate, oli periood, kui Eesti nakatumisnäitajad olid väga kõrged ja kui oli kriitiliselt vajalik kiiremini eakaid kaitsta. Euroopa Komisjoniga olid pikad läbirääkimised paljudel liikmesriikidel. Kui Pfizer/BioNTechist toodi neljandast kvartalist vaktsiinidoose ettepoole teise kvartalisse, siis Eesti sai võrreldes enamiku teiste Euroopa Liidu riikidega proportsionaalselt rohkem vaktsiini. Ütleme nii, et kui doose oli 10 miljonit, siis oleks pidanud Eesti kogus olema umbes 30 000, aga tegelikult saime teises kvartalis 62 000 vaktsiinidoosi, mis andis lisavõimaluse vaktsineerimisega kiiremas tempos edasi liikuda.

Ja lisaks sellele oleme taotlenud täiendavalt AstraZenecalt ja Janssenilt oma vaktsiinitarneid mõnevõrra kiiremas tempos, et katta kas teise doosi vajadust või võimaldada rohkem esimesi doose. AstraZeneca puhul me räägime 80 000 doosist, Jansseni puhul 50 000 doosist. Ja see võimalus avanes seetõttu, et teatud liikmesriigid loobusid nende vaktsiinide kasutamisest ja tänu sellele avanes teistel võimalus neid vaktsiine kiiremini tellida.

Teiste riikidega oleme eeskätt teinud koostööd teatud ühispöördumiste näol. Oleme ka varem taotlenud seda, et kui osa riike jättis algperioodil, kui Eestis oli kõrge nakatumise tase, AstraZeneca vaktsiini kõrvale, siis meil oleks võimalik nendega tasaarveldada, aga tol hetkel ei olnud liikmesriigid valmis veel oma doose loovutama. Praeguseks oleme olukorras, kus AstraZeneca vaktsiinitarned on piisavalt suured ja laojääk küllalt suur, nii et meil 50+ vanuserühm on kaetud ja ka teise doosi jagu on seda riigis olemas.

Küsiti ka ettevõtete kohta. Otsesuhtlus mitme vaktsiinitootjaga käib eeskätt tarnegraafikute täpsustamiseks vajaliku infovahetuse korras. Eraldi lepinguid teatavasti Euroopa Liidu ühishange ei võimalda nende ühishankes osalevate vaktsiinitootjatega sõlmida. See on praktika, millest on kinni pidanud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Nii et oleme soetanud vaktsiine just nimelt Euroopa Liidu ühishanke kaudu. Selle põhimõtte kiitis heaks eelmine Vabariigi Valitsus ja ma arvan, et see on olnud ka ainuõige valik. Me ei ole ühishankeväliseid vaktsiiniostulepinguid sõlminud.

On küsimus Eesti ettepanekute kohta vaktsiinide jaotamiseks Euroopa Liidu hangete raames. Eesti osaleb vaktsiinide ühishanke protsessis, kuuludes koos teiste riikidega ka juhtkomisjoni, kus arutatakse jaotuskavasid ja uusi lepinguid, samuti korralduslikke küsimusi. Loomulikult seal me jooksvalt oleme pidevalt n-ö pardal.

Kui viidata märgilisematele asjadele, kus me oleme eraldi sõna võtnud, siis me oleme teinud pöördumisi nii peaministrite tasandil kui ka terviseministrite tasandil jaanuaris ja märtsis. Samuti oleme kirjutanud eraldi Pfizer/BioNTechi dooside teemal isiklikult Euroopa Komisjoni volinikule, oleme teinud ka ühe ühispöördumise 15. jaanuaril Põhjamaade ja Balti riikidega. See oli ainuke periood, kus Pfizer/BioNTechi tarnetega tekkis meil tõsine mure, sest tarneid vähendati. Me tahtsime veenduda, et need võimalikult kiiresti taastatakse, ja tegelikult need taastati. Mahud on nüüd juba kasvanud, nagu me teame. Nii et oleme eeskätt tundnud muret just nimelt selles kontekstis, et lubatud tarnegraafikust peetaks kinni, et riikidesse jõuaksid vaktsiinid kiires tempos, lubatud tempos kohale.

Küsimus on ka Eestis korraldatava vaktsineerimise ja selle eest vastutamise kohta. Vaktsineerimise juhtimine ja korraldus on eeskätt Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Loomulikult mõtleb kaasa kogu valitsus, mõtlevad ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, erasektor jne. Valitsuse eesmärk on maikuu jooksul võimaldada kõigile soovijatele järk-järgult tasuta kodulähedast vaktsineerimist. Oleme selles graafikus. Vaktsineerimisele registreerimise võimalus on järk-järgult avatud. Täna õhtul avaneb see viimastele vanuserühmadele. Aga oleme ka korduvalt rõhutanud, et vaktsiini inimene saab mai ja juuni jooksul – esimese süsti. Ja teise süsti saab suvekuude jooksul. Nii et natuke läheb veel aega. Aga põhiosas võib öelda, et teise kvartali jooksul saab iga inimene, kes soovib, esmase kaitse ja suvekuude jooksul teise süsti.

Siin ma eraldi rõhutaksin väga olulist asja: teine vaktsiinisüst tuleb samuti ära teha. Loodan, et suvekuude jooksul ei teki sellist võltskindlustunnet, et pandeemia on möödas, ja inimesed ei jäta kergekäeliselt teist kaitsesüsti tegemata.

Vaktsineerimise juhtimiseks on eraldi moodustatud vaktsineerimise strateegia töörühm, kes tegeleb pikaajalise vaatega. Seda juhib terviseala asekantsler. On ka vaktsineerimise korralduse töörühm, mida juhib projektijuht Marek Seer, kelle põhiülesanne on eeskätt operatiivse vaktsineerimise korraldamine 2021. aasta teises-kolmandas kvartalis. Tema ülesanne hetkel on eeskätt kõigile elanikele esmane kaitse tagada, esimene-teine süst. Ja sügisele mõeldes tuleb veel eraldi planeerida, kas jätkata sama töökorraldusega või vastavalt viimastele teadmistele teha kohendusi. Vaktsineerimise strateegia töörühma ülesanded ja korralduse töörühma ülesanded on kõik kättesaadavad avalikus COVID-19 vaktsineerimise plaanis.

Küsiti ka vaktsineerimisplaani isikute gruppide ja mahtude lõikes. Algusest peale on olnud üks fookusgrupp  tervishoiutöötajad ja terviseasutustes töötavad inimesed, ca 30 000 inimest, teine grupp on hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud, ca 25 000 inimest. Nende mõlema vaktsineerimine, ma arvan, oli kriitilise tähtsusega, et me viiruse väga kiire leviku perioodil suutsime haiglates toime tulla ja nüüd juba oluliselt madalamate numbrite juurde naasta. Meie väheseid plusse pandeemia tipus märtsi-aprillikuus oli see, et meil olid tervishoiutöötajad ja hooldekodude elanikud-töötajad valdavalt selleks ajaks vaktsineeritud.

Eraldi suur rühm on kõik üle 70-aastased inimesed ja teatud diagnoosiga inimesed, kellel haigus kulgeks väga raskelt. Neid on suurusjärgus 370 000 inimest, kellest umbes pooled on 70+ vanuses ja teine pool on erinevate diagnoosidega isikud vanuses 16–69. Täiendav sihtrühm on kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad, elutähtsate teenuste osutajad, keda on suurusjärgus 150 000. Kõik vaktsineerimise eesmärgid ja need põhimõtted on samamoodi vaktsineerimise plaanis kättesaadavad. Praegu ei ole mul ajaliselt võimalik neid kõiki teile ette lugeda.

Siht on tõesti see, et suve lõpuks ehk sügiseks saavutada 70% hõlmatus täisealise elanikkonna hulgas juba kahe vaktsiinidoosiga. See nõuab kindlasti palju tööd, sest me näeme, et meil on vanuserühmi, kus me oleme sellele tasemele enamikus maakondades jõudnud, aga on veel päris palju maakondi, nagu ka härra Reinsalu viitas, kus tuleb seda taset tõsta nii eakate seas kui ka nooremate hulgas. Aga loomulikult tuleb vaktsineerimist jätkata nüüd eeskätt alla 50-aastaste seas just nimelt kõrgema hõlmatuse tagamiseks ühiskonnas tervikuna.

Viimane küsimus on, kas Eesti toetab WTO lepingu raames kohustuslike litsentside rakendamist, et vaktsiine oleks võimalik toota võimalikult suures koguses eri ravimiettevõtetes. Ma ütleksin, et peamine mure vaktsiini nappuse osas ei ole mitte nii väga seotud intellektuaalomandiga, vaid just tootmisvõimekuse ja tootmisvõimsusega. See on peamine probleem ja väljakutse nii Euroopas kui ka mujal. Siin on peamine globaalsete tarneahelate toimimine, tootjate koostöö jms. Ma arvan, et see temaatika kindlasti on samuti oluline läbi arutada. Seda räägitakse Euroopa tasandil, seda räägitakse Ameerika Ühendriikide ettepanekul. Tuleb jõuda selgusele, millised need pragmaatilised ettepanekud on ja kuidas tagada vaktsiinidega varustatus mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Tänan! Mul on aeg otsas. 

15:24 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

15:24 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, mina ei teinud ameeriklaste ettepanekut, ma rõhutasin oma ettepaneku erisust. Mina töötasin ettepaneku versiooniga, mis puudutas WTO lepingut. Ja mis on siis valitsuse positsioon: kas valitsus toetab või ei toeta? Te ütlete, et arutelud käivad, aga mida me siis arutame seal laua taga? Kas oleme vait – see on ohutu – või ütleme "ei" või ütleme "jaa"? Ma ootan sellele vastust.

Ja teine küsimuseasetus või tähelepanu juhtimine puudutab seda, et nagu meil täna ka vestluses välja tuli, et eakad inimesed tahavad vaktsineerida. Siin ei ole jutt argusest või kõhklusest vaktsineerida, aga on erinevad põhjused, nii logistilised kui ka  informeerimist puudutavad, et nad ei saa vaktsineerida, need üle 80‑aastased inimesed. Mis on konkreetsed sammud, kui valitsus on selle 9. mai tähtpäevaga läbi kukkunud? Mis on konkreetsed sammud, et meil oleks kindlus, et olukord muutub kiiresti positiivsemas suunas selle logistilise informeerimise vallas ja et inimestel  oleks ka transpordi- või kodus vaktsineerimise võimalus? Mis muutub võrreldes senisega, kui too tähtaeg on kahjuks möödas ja lati alt läbi joostud?

15:26 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustame sellest viimasest ehk eakatest. Eakate hõlmatuse tõstmine on protsess, mida tuleb jätkata, nagu viitasin, ka suvekuudel. Kui me vaatame praegu 70+ hõlmatust, siis oleme 65% tasemel. Ma ei ütleks, et see on halb näitaja, see on siiski kaks kolmandikku. Ja peame arvestama, et sinna lisanduvad inimesed, kes on haiguse läbi põdenud, kes ei ole täna veel vaktsineeritud, aga kellel samuti on teatud kaitse olemas. Nende vaktsineerimist soovitab riiklik komisjon kuuendal haigusjärgsel kuul, tegelikult ei maksa kiirustada. Kindlasti need numbrid kasvavad siis, kui ka need inimesed saavad vaktsineeritud, kes on haiguse läbi põdenud. Siht on 70 ja enam protsenti saavutada. Ja me oleme tegelikult enamikus maakondades, rohkem kui kahes kolmandikus maakondades saavutanud selle taseme. On mõned maakonnad, kus tuleb rohkem tööd teha, suuremad neist on Harjumaa ja Ida-Virumaa. See töö kindlasti jätkub.

Eakate vaktsineerimise võimalus on jätkuvalt perearstikeskustes, tehakse täiendavalt ka kodus vaktsineerimisi. Samamoodi on tehtud erikampaaniat Ida-Virumaal, kus on võimalik töökohtades vaktsineerida nii töötajaid kui ka nende pereliikmeid. Juba varem oli  1 + 1 põhimõtte alusel seal ka noortel ja eakatel koos vaktsineerima tulla. See töö käib, selleks on vaktsineerimise korraldamise töörühmal eraldi tööliinid. 

Üks on jah eakate vaktsineerimise pool, aga viimastel päevadel on enim tähelepanu saanud laiem elanikkonna vaktsineerimine. Aga on ka mitmed muud sellised alamtöölõigud nagu kodus vaktsineerimine, nagu Ida-Virumaa küsimused. Need tegelikult väga paljus on omavahel seotud. Eakate hõlmatuse tõstmiseks tulebki tegeleda nende piirkondadega, kus on madalam vaktsineerituse tase, ja selliste ühiskonnagruppidega nagu näiteks liikumisraskustega inimesed, kellest paljudeni vaktsineerimisvõimalus pole veel jõudnud. Nendeni järk-järgult tänu pereõdedele ka jõutakse.

15:27 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on siiralt hea meel, et me siin sellises formaadis saame neid asju arutada, sest see kolmapäevane infotund küll infotunni või infotunniku nime ei vääriks.

Nüüd on hea hulk aega läinud, kui sai see arupärimine esitatud. Vahepeal on minu poole pöördunud erivajadustega laste pedagoogid. Eelmine kord oli probleem, et neid asutusi justkui ei suletud õigel ajal, ja nüüd on neil probleem see, et nad peavad ennast eesliinitöötajateks. Kas neil oleks võimalik ka saada vaktsineeritud? Ma ütlen, et aega on nii palju läinud, võib-olla on teil täpsem info, kas nad on juba vaktsineeritud või ei ole. Kas olete sellest teadlik?

15:27 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Väga oluline küsimus. Me liigume n-ö viirude kaupa. Inimestele, kes on ametlikult kas hooldajad või erihooldajad eri institutsioonides, on vaktsineerimine tagatud tööandja kaudu. Näiteks omastehooldajad, kes on ametlikult ennast arvele võtnud kohalikus omavalitsuses, on kaardistatud kohalike omavalitsuste kaudu ja neile on samuti vaktsineerimisvõimalust eelisjärjekorras pakutud. Nüüd laieneb see järk-järgult ka teistele. Nendel inimestel, kellel ei ole ametlikult omastehooldaja staatust, aga kes sisuliselt iga päev mõne eaka pereliikme või muul põhjusel nõrgema tervisega pereliikme eest hoolt kannavad, on juba ammu olnud võimalik pöörduda oma perearsti poole ja paluda võimalust vaktsineerida. Väga palju on seda tegelikult ka tehtud. See juhis on perearstidele saadetud, et niimoodi kaitstakse nii neid inimesi kui nende hooldatavaid.

Ja nüüd me teeme kodus vaktsineerimisi üha enam. Kodus vaktsineerimisel on põhimõte, et kui me Jansseni vaktsiiniga lähme vaktsineerima eakat inimest, kellel on kodus perekonnaliikmeid, kes on vaktsineerimata, siis et ka nemad saavad kohapeal vaktsineerimise võimaluse. Janssen tuleb teatavasti viie doosi kaupa viaalides – viis doosi on viaalis. Kogu see logistika on juba tehtud, et kodudesse jõuda, ja on igati mõistlik juba ka need pereliikmed kohapeal ära vaktsineerida.

Aga kogu selle temaatikaga, kui on erisoove, muresid, on mõistlik pöörduda kas otse minu poole, näiteks saata kiri, või saata see vaktsineerimise korralduse töörühma juhile Marek Seerile. Võin selle ka ise edastada, kui tuleb selline  pöördumine Riigikogu liikme või konkreetse organisatsiooni kaudu.

15:30 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

15:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu küsimus on vaktsineerimissertifikaatide kohta. Peaminister on öelnud, et see sertifikaat mingeid erilisi õigusi ei anna ja et inimesi erikategooriatesse lahterdama ei hakata selle järgi Eestis. See siis justkui midagi täiendavalt ei anna. Aga kas on valitsuses arutatud ja ühene seisukoht, kas eraettevõtjad võivad rakendada sertifikaadi alusel teatud piiranguid, et näiteks minu toitlustusasutusse võivad tulla ainult vaktsineeritud või teatrikülastajad on ainult vaktsineeritud jne? Kas meie õigusruum seda võimaldab või mitte? Ma olen seda korduvalt küsinud ja saanud väga ebamääraseid ja erinevaid vastuseid, kuidas Eesti ühiskonnas on võimalik seda sertifikaati rakendada. Ma räägin täna meie riiki silmas pidades. Suhted teiste riikidega on omaette teema. Kas oskate sellele vastata? Ja teiseks, lühike konkreetne küsimus. Mitu protsenti õpetajatest on vaktsineeritud? Kas oskate öelda?

15:31 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan asjalike küsimuste eest! Alustame esimesest. Riigisiseselt on vaktsiinisertifikaadi kasutamine ettevõtjatel võimalik, kuid nad peavad olema valmis võimalikes kohtuvaidlustes ja mujal põhjendama, miks nad sellise erisuse tegid, kui nad näiteks ütlesid, et nende üritusele saavad ainult vaktsineeritud inimesed. Ilmselt võib tekkida inimesi või ühiskonnagruppe, kes selle otsuse vaidlustavad ja ka sissepääsu nõuvad. Printsiibilt see on rohkem küsimus juristidele, mitte tervisevaldkonnale. Ja eeskätt Õiguskantsleri Kantselei ja Justiitsministeerium on seda küsimust käsitlenud.

Oleme ka kokku leppinud just nimelt oma riigi vaates sellise eraldi töökorralduse, mida veab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eesotsas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Sutiga, et just nimelt selgeks teha õiguslikud küsimused, millele te viitasite. Selle taga on ka majanduslik huvi nii kultuurisektoris kui ka majandusvaldkonnas, samuti loomulikult Terviseametis ja sotsiaalministri valdkonnas, kus on olulised meditsiinilised põhjendused.

Praegu ei ole ükski ettevõte minu teada sellist võimalust kasutanud, mul ei ole sellist infot. Hüpoteetiliselt, kui keegi seda teeb, siis mõnes mõttes luuaksegi pretsedent, ja vajaduse korral tekivad ka õiguslikud lahendid.

Mis puudutab praegusi piiranguid, siis ükski valitsuse korraldus sellist eriõigust või erisust ei sätesta, et neile inimestele kehtiksid teistsugused hajutatuse või maskikandmise nõuded. Valitsuse korraldus on ainult seotud eneseisolatsiooni kohustusega nii lähikontaktsena kui välismaalt saabujana. Teatud mõttes selles vaates on esimene erisus siiski loodud juba jaanuarikuu seisuga. Aga see ei puuduta tõesti riigisiseseid üritusi.

Ma ise pean tõenäoliseks, et suvekuude jooksul võib tekkida tavapäraselt lubatust suurema osalejate arvuga ürituste taotlusi. On võimalik, et valitsus juba varasema otsusega seda lubab või annab eriloa. Näiteks kui inimene või ettevõte tahab korraldada üritust mitte 1000 inimesele, vaid 5000-le või 10 000-le, siis tal on see õigus, kui kõik osalejad on kas vaktsineeritud või näitavad ette negatiivse testi, on see siis kiirtest või muu. Ilmselt sellised kasutuskohad osutuvad võimalikuks.

Prantsusmaal kehtib teatud suurürituste erisus, Taani on läinud mõnevõrra julgemat teed, aga Eestis see debatt tõesti alles käib. Ja vastused tuleb siin anda, ma olen nõus. Aga arvestada tuleb ka sellega, et see ei tohi tekitada diskrimineerimist. Vaktsineerituks loetakse inimene ikkagi pärast kahe doosi saamist, teatud ajaperioodi möödumist. Nii et valdav osa Eesti elanikest jõuab selle staatuseni alles suve  keskel või suve teises pooles. Praegu on kõige kõrgem hõlmatus tervishoiutöötajate, hooldekoduelanike ja teiste eakate hulgas, samuti eesliinitöötajate seas.

Te küsisite haridusvaldkonna kohta. Mulle teadaolevalt on see osakaal umbes 60%. Täpset numbrit peab küsima Haridus- ja Teadusministeeriumilt, aga suurusjärgus 60% õpetajatest on vaktsineeritud. Kindlasti on eesmärk ka seda taset tõsta.

15:34 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

15:34 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma küsin siitsamast edasi ja puudutan haridusvaldkonda, eesliinitöötajaid. Kord õpetajad olid eesliinil, siis vahepeal ei olnud, siis nad ikkagi olid. Mismoodi see kujunes või kuidas need arutelud käisid? Kas see sõltus näiteks vaktsiinikogustest? 

Nagu te oma sissejuhatavates vastustes ütlesite, on ülioluline, et me mõistaksime, et on oluline mõlemad doosid saada, kui konkreetne vaktsiin seda eeldab. Ei tohi tekkida väärarusaamist, et äkki teist süsti polegi vaja. Nüüd te ütlesite, et õpetajad on 60% ulatuses vaktsineeritud. Kas see on ühe või kahe süstiga? Ja kui mõistlikuks te peate otsust, mille te valitsuses tegite, et alates tänasest on kõik tagasi koolides, kuigi õpetajaskond ei ole lõpuni vaktsineeritud? 

15:35 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Vastan järjest. Haridusvaldkonnas tehti mitu n-ö rühma tulenevalt sellest, et seal tõesti oli väga palju, üle 50 000 inimese: kooliõpetajad, lasteaiaõpetajad, kõrgharidus, pluss veel huviharidus. Ja alustati koolidest ja lasteaedadest ning muudest kohtadest, kus kõige rohkem on vaja füüsilist kontakti, kus on keerulisem rakendada kaugõpet, nagu ka kõrgharidus ja huviharidus, mis toona üldse olid teatavasti piiratud.

Praegu on liigutud edasi nii, et kõigepealt on saanud vaktsineerimise võimaluse, nagu viitasin, kooliõpetajad ja  lasteaiaõpetajad. Kõrgkoolide puhul on olnud n-ö eraldi järjekorras ja võib öelda, et vaktsineeritud inimesed, kes praktikat läbi viivad või muul viisil füüsiliselt kokku puutuvad. Ülejäänud kõrgharidustöötajatel ja ka laiemalt huviharidustöötajatel on olnud võimalik ennast vaktsineerida üldises korras.

Miks need numbrid muutusid, oli tõesti see, et algselt  oli AstraZeneca vaktsiinile teatavasti vanusepiir teistpidi: Eestis vaktsineeriti sellega kuni 70-aastaseid inimesi. Hiljem see vanusepiir muutus, esialgu 60 plussiks, hiljem 50 plussiks. Tulenevalt uute andmete saamisest ei olnud ajutiselt enam vaktsiini pakkuda noorematele eesliinitöötajatele sellises tempos ja mahus, nagu algne plaan ette nägi.

Kogu selle kriisi ajal on pidevalt tulnud plaane ümber teha, uuendada, kohandada. Võin teile kinnitada, et seda kõike tuleb ette ka järgmistel kuudel ja järgmistel aastatel. Selles vaates tuleb aegsasti vaim valmis panna, et info muutub, teadmised muutuvad ja täienevad, et täpsustuvad erinevate vaktsiinide intervallid, kasutusotstarbed, tüvedevastane efektiivsus, antikehade püsimise aeg jne.

Teine küsimus oli, kas oli õige lasta lapsed tagasi kontaktõppele. Lühivastus on: jah, ma arvan, et see oli õige otsus. Me näeme, Eesti nakatumisnäitajad on tipuga võrreldes langenud 5,5 korda. Me oleme nakatumise tasemelt novembri keskpaigas ja 400 000 inimest on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga kaitstud.

Koroonaviirus on leebelt öeldes väga ebameeldiv viirus, sisuliselt öeldes aga ohtlik ja tõsiseid tervisekahjusid kaasa toonud viirus nii Eestis kui mujal Euroopas, aga ta allub teatud loogikale. Praegu oleme olukorras, kus vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesi on Eesti riigis pool miljonit. Oleme ka jõudnud suveperioodi, kus inimesed veedavad rohkem aega värskes õhus päikese käes ja siis tegelikult nakkusrisk läheb alla. Me näeme seda ka, et nakatumisetase läheb alla, R on langenud.

Viimane nädal näitas seda ka. Juba oli päris mitu leevendust tehtud, pooled lapsed olid juba mõnda aega koolis olnud, koolivaheaeg oli möödas. Aga viimane nädal tõi miinus 18% languse nakatumisnäitajates hoolimata kõigist neist leevendustest. Ma olen ka enne öelnud ja jään selle juurde, et suvisel ajal ma uut koroonaviiruse lainet või plahvatust tõenäoliseks [ei] pea. Praegu tuleb keskenduda sellele, et anda parim kaitse sügiseseks perioodiks. Parim kaitse tuleb anda ka neile, kes reisivad ja uute ohtlikumate viirustüvedega kokku puutuvad. Igal juhul laialdane elanikkonna vaktsineerimine on hädavajalik. 

15:38 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:38 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ülemöödunud reedel toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni istung, kuhu oli kutsutud välisminister proua Liimets, kes rääkis vaktsineerimispassidest. On võimalus, et selle saavad need, kes on haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud. Läbipõdemise puhul kasutatakse testimiseks PCR testi. Kui ma küsisin tema käest, et öelge palun, mis on selle PCR testi paljundustsüklite arv testimisel, siis juhtus sihuke väga rumal lugu, et ta unustas oma mikrofoni lahti ja küsis ekraani taga olevatelt nõunikelt, mida ma nüüd ütlen. Siiamaani ma pole vastust saanud. Ma ei tea, mis see on – ma olen neli-viis korda üritanud seda vastust saada, vastust ei tule. Terviseameti peadirektori asetäitja ei ütle mulle ka seda numbrit. Teie olete kõige targem, mahutage vastus mulle ära ühte lausesse: paljundustsüklite arv testimisel on ...

15:39 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult oleks see küsimus kindlasti mõistlikum suunata Terviseametile. Valitsus, ministrid ei otsusta ühegi testi, ei PCR‑i ega muu paljundustsüklite arvu, korduste arvu. Seda otsustavad epidemioloogid, tervisevaldkonna eksperdid. See võib olla eri haiglates ka erineval tasemel, sõltuvalt kohapealsetest seadmetest. On n‑ö kiir‑PCR-id, need, mida tavapärane labor teostab, täiendavalt on veel antigeenitestid. Testimismetoodika kohta ma soovitan saata kirjaliku küsimuse, millele saab kirjalikult vastata ja rahuldada teie uudishimu selles valdkonnas.

15:40 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

15:40 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Eesti on langenud vaktsineeritute suhtarvult alla Euroopa Liidu keskmise. Eelmine nädal tulid välja mitmed sellised kummalised asjad, et meil on vaktsiine hangitud märksa suuremas hulgas, kui tegelikult vaktsineerimisi on toimunud. Väga häbiväärne juhtum oli see, kui kuulutati välja, et nüüd saavad ka nooremad ennast registreerida, aga Eestis, justkui eesrindlikus digiriigis, tekkisid digiregistratuuris tunnised ja pikemadki järjekorrad, mis on ju täielik absurd. Inimesed ei saanudki ennast registreerida. Kui me oleme kõikidel nendel teemadel rääkinud peaministri ja rahandusministriga – on ka teisi teemasid –, siis on alati näidatud näpuga eelmise valitsuse suunas. Teie olete olnud ka eelmises valitsuses minister. Teil seda vabandust laest võtta ei ole.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

15:41 Henn Põlluaas

Ma küsin: mis toimub?

15:41 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Palju küsimusi, no vastan järjest. Esiteks, Euroopa Liidu eri liikmesriigid tellisid erineva koguse vaktsiine. See on aus tõdemus. On riike, nagu Malta ja Taani ning mõned veel, kes on ostnud kas põhilepingutega või põhilepingu pluss lisalepingutega oma elanikele kas kordades või oluliselt rohkem vaktsiini, kui tegelikult vajadus on. Tänu sellele on vaktsineerimise tempo neis olnud algusest peale kiirem. Nende hulka võib lugeda ka mitmed Euroopa suurriigid. Mul praegu seda tabelit kõrval ei ole, aga printsiibis on Eesti tellinud samamoodi vaktsiine mitmekordse kattega. Aga on riike, kes on teinud seda veelgi suuremas mahus, teadlikult ostes neid üle, et hiljem annetada, müüa või midagi muud nende vaktsiinidega teha.

Ja need on tõesti olnud valdavalt eelmise valitsuse aja toimunud arutelud ja nõupidamised. Meil tuli arvestada ühest küljest elanikkonna vajadust, vaktsiinide tarnegraafikuid ja loomulikult ka rahalist külge. Vahepeal on info muutunud ja mingid lisalepingud, mis pidid tulema aasta teises pooles, on hoopiski toodud ettepoole. Näiteks on see toimunud Pfizer/BioNTechiga. Õnneks siiski ka Eesti saab arvestada teatud koguse lisadoosidega, lihtsalt osa riike saab neid rohkem, kuna nad tellisid vaktsiini tagavaraks veelgi suuremas mahus.

Nii et siin on väga palju põhjusi ja kohti, mida peab arvestama, et võrrelda vaktsiinitarneid konkreetsetesse riikidesse ja ka vaadata, kui palju vaktsiine on üks või teine riik ära kasutanud. Eestis on pidevalt see protsent 80–90 juures, kui palju tarnetest on ära kasutatud.

See näitaja võib olla just tarne saabumise päeval kõrgem ja see on ka vaktsiinide lõikes erinev. Pfizer/BioNTechi puhul on tavapäraselt nädala lõpuks üle 90% riiki jõudnud doosidest süstitud ja seisma jäetud ainult järgmise nädala teise doosi vajadus. Moderna puhul me reeglina räägime kahe järgmise nädala doosivajadusest, kuna tarnekuupäevad on kõikunud. AstraZeneca vaktsiini puhul on kõige rohkem laojääki, kuna seda pakutakse 50+ vanuserühmas, ja nagu  ma enne viitasin, Eesti ostis seda 1,5-kordse koefitsiendiga ning oleme küsinud oma doose kiirendatud tempos. Nii et on päris mitu asjaolu, mida tuleb arvestada.

Mis puudutab digitaalset võimekust, siis ma ütleks, vastupidi, see, et meil on selline digitaalne ootejärjekord, mis kuvab inimesele aega, millal ligi saab, kui palju on enne teda, on oluliselt parem lahendus kui see, et me ütleksime inimestele, et tulge nüüd jooksvasse järjekorda ja vaatame, kui paljud vaktsiini saavad ja kui paljud ilma jäävad. Seda on tegelikult väga mitmed riigid teinud, sealhulgas ka meie lähinaabrid. Ma arvan, et selline digitaalses järjekorras ootamine on oluliselt mugavam, oluliselt digiteadlikum ja mõistlikum kui muul viisil ootamine.

Ja ma kordan varasemat sõnumit: vaktsiinitarned kasvavad iga nädal, iga kuu. Keegi vaktsiinist ilma ei jää. Praegu ei olegi tegelikult põhjust nendel inimestel tungelda, kellel ei ole tervisealast põhjust või ka tööga seotud vajadust kiiresti vaktsineerida. Valdav osa neist on juba saanud vaktsineerimise võimaluse, kui me räägime riskirühmadest, räägime kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajatest. Pigem ongi mõistlik teha see päring järgmine või ülejärgmine nädal, kui järk-järgult uued ajad avanevad. Iga päevaga kasvab vaktsineeritud inimeste hulk ja automaatselt väheneb nõudlus esimeste doosidega vaktsineerimise järele.

15:44 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

15:44 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina küsin selle diskrimineerimise kohta edasi. Jutt käib tavaliselt sellest, et  anda vaktsineeritud inimestele eriõigusi. Aga praegu on inimeste fantaasia juba nii elav, et on juhtunud, et mõni inimene annab märku, et tema ei soovi teenindada vaktsineeritud inimesi. Ehk siis kokkuvõttes see tulemus võib olla mõlemat pidi. Kuidas valitsus jõuab seisukohtadele, millised on eraomaniku või ettevõtja õigused piirata oma teenuste osutamist ükskõik kas siis vaktsineeritud või vaktsineerimata inimestele? Ja kas see piiranguvõimalus peaks olema kuidagi teenuselõiketi erinev? Kas meil on teenuseid, mille saamist ei tohi inimestele piirata?

15:45 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Me oleme arutanud vaktsineeritute õigusi ja tegelikult laiemalt Eesti elanike õigusi erinevatele teenustele ligipääsu saamisel. Olen kindlasti seda meelt, et diskrimineerimist ei tohi olla. Kui me räägime riiklikest teenustest – on see tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridusvaldkond, muu taoline –, siis ligipääs peab olema kõigile ühtviisi tagatud.

Kui me räägime erasektori võimalustest valida oma kliente, siis mõnes mõttes võib öelda, et see õigus on praegu olemas. Ehk hüpoteetiliselt: kui telliti ehitustöö, siis on ehitusettevõtjal õigus otsustada, kas ta võtab teie tellimuse vastu ja täidab selle või loobub sellest. Tavapäraselt räägivad kaasa asjaolud, kas vaba aega on, kas hinnas jõutakse kokkuleppele, aga nüüd võib lisanduda tõesti ka vaktsineerimisega seonduv. Aga nagu ma enne viitasin, keeldumist peab suutma väga veenvalt põhjendada, selgitada. Võib-olla tõesti on selliseid teenuseid, mille puhul võib ettevõtja hinnata, et ohutum on teenindada vaktsineeritud inimesi, ja seetõttu ta teeb mingid erisused, kas küsib negatiivset testi või muud tõendit vaktsineerimata inimestelt. Aga see küsimus on eeskätt juristidele. Kas see ka riigiõiguslikult ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvalt on vastuvõetav või mitte, seda ehk tuleb hinnata iga konkreetse teenuse, iga konkreetse ettevõtja puhul eraldi.

Mis puudutab seda teistpidi diskrimineerimist, siis jah, eks me võime sellega muidugi absurdsusesse minna. Kes ei taha vaktsineeritud inimesi, kes ei taha vaktsineerimata inimesi ja võib-olla tekib veel kolmandaid ja neljandaid kategooriaid – haigusi lisandub, erinevaid vaktsiine on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Ma arvan, et siin tuleb terve mõistus säilitada. Vaktsiin on ravim. Vaktsineerimine aitab hoida inimest tõsisema haigestumise eest, kaitsta teda ja tema lähedasi. Ehk igal juhul vaktsineeritud inimeste kuidagi diskrimineerimine ei ole kindlasti põhjendatud ja ega seda ei ole võimalik ka ratsionaalselt argumenteerida. Sellest loodetavasti valdav osa Eesti ettevõtjaid ka aru saab.

Aga nagu enne viitasin, debatt, millised need õigused ja võimalused peaksid olema, tegelikult jätkub. See on MKM-i valitsemisala vedada koos teiste valitsemisalade asutustega, ministeeriumidega. Nagu ma enne viitasin, alati tuleb luua ka alternatiiv, näiteks et vaktsineerimata inimene saab üritusele sisse negatiivse testi tõendi alusel.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

15:48 Urmas Reitelmann

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Austet minister! Mina olen vaktsineeritud ja sain sellekohase tõendi oma pereõe käest. See on selline A4-formaadis paber. Ma küsin teie käest, kas see ongi vaktsineerimistõend, mida Eesti riigis kasutatakse? Kas ma saan selle A4-formaadis paberi ettenäitamisel lennuki peale, kohvikusse või suudab äkki Eesti riik ennast ületada ja tekib ka mingi digitaalne jälg või tõend selle kohta, et inimene on vaktsineeritud?

15:49 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimast! Kohvikusse saab uuest nädalast Eesti riigis ka ilma selle tõendita, kui täidetakse hajutatuse nõuet. Aga kui tõsiselt vastata, siis juba praegu on digitaalne sertifikaat olemas. Eesti on üks esimesi riike, kes selleni jõudis, see on võimalik igaühel patsiendiportaalis luua. Kümned tuhanded inimesed on seda võimalust kasutanud, seal on QR-koodi abil näidatav tõend. Selle tegime koostöös ettevõttega Guardtime.

Praegu käib pigem debatt, et see konkreetne Eesti sertifikaat ja samalaadsed teiste riikide loodud sertifikaadid oleksid tsentraalselt tunnustatud Euroopa Liidu rohelise passi raames, et oleks ka ühene arusaam, millised on usaldusväärsed vaktsiinid, usaldusväärsed vaktsineerijad ehk terviseasutused, ja loomulikult ka selgus, milliseid õigusi või võimalusi see pakub, näiteks riiki sisenemisel mitte eneseisolatsiooni jäämine ja muu selline. Nii et soovitan tutvuda patsiendiportaalis selle võimalusega. 

15:50 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:50 Jevgeni Ossinovski

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! No ei saa seda patsiendiportaalist hetkel alla laadida, sest seal on hetkel 29 800 inimest järjekorras. Te vastasite, et on riike, kus on veel halvemini läinud, ja selles ma absoluutselt nõustun teiega. Kindlasti on võimalik veel halvemini korraldada vaktsineerimiseks registreerimist, aga see siiski ei vabasta teid vastamast küsimusele, miks ei loodud mõistlikumat registreerimissüsteemi, kus sellist tõmblemist ei oleks ja patsiendiportaali üldised võimalused oleksid siiski ka praegu kasutusel. Variante on ju erinevaid, eri riigid on neid kasutanud. Mina olen pakkunud, et oleks võinud näiteks isikukoodi viimase numbri järgi päevade peale ära jaotada selle inimeste hulga. Teised riigid on kasutanud teisi võimalusi. Miks teie otsustasite sellise arutu tunglemise tekitada?

15:51 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kui me vaatame vaktsiini ootejärjekordi, siis jah, need on olnud tipphetkedel tõesti pikemad, kui me sooviksime. Aga enamikul päevadel alates vaktsineerimise järkjärgulisest avamisest eelmisel nädalal tegelikult ei ole see ootejärjekord väga pikk olnud. Olen ise korduvalt seda vaadanud, nii õhtuti kui ka päevasel ajal on tegelikult ligipääs olnud tagatud. Täna arusaadavalt on see huvi kõrgendatud, kuna teatakse, et õhtul avatakse uued vaktsineerimisajad, ja inimesed seda võimalust ootavad. Tegelikult me kommunikeerisime, et õhtul kell seitse need  ajad laetakse üles, kui on vahepeal tulnud teatud kinnitused vaktsiinitarnete osas ja terviseasutused on saanud vastavalt sellele uusi vaktsineerimise aegu avada.

Iseenesest see suur huvi on loomulikult positiivne. Võib öelda, et hullem oleks see, kui meil oleks null soovijat ja vaktsiiniajad juba ootel. Eesmärk on ju hõlmatust tõsta. See, et me otsustasime avada 16–49 vanuserühma peaaegu üheaegselt, küll väikeste vahesammudega, oli tingitud eeskätt sellest, et selles vanuserühmas kõrgemas riskis olevad inimesed ehk teatud diagnoosiga inimesed olid juba saanud vaktsineerimise võimaluse, ülejäänutel aga on meditsiinilises mõttes erinevus võrdlemisi väike.

Valitsuse tasandil oli soov ja ka koalitsioonilepingujärgselt ootus, et maikuus me laiemale elanikkonnale vaktsineerimise võimaluse pakume. Mõnevõrra kaasneb  sellega tõesti ootejärjekordi. See on sellise valiku puhul paratamatus. Aga ma ei ole sellega päris nõus, et see on nii traagiline kasutajakogemus. Inimestel on võimalik rahulikult üritada nädala pärast, ka kahe nädala pärast. Vaktsiinitarneid tuleb, vaktsiiniaegu järjest avatakse, iga päev vaktsineerimist teostatakse. Nii et me liigume iga päevaga lahenduse suunas.

15:52 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

15:52 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Mul on küsimus selle vaktsiinivaru kohta, mis meil iga nädala alguses on ja minu arusaamist mööda iga nädala alguses suureneb. Iga nädal meile tuleb tarne ja iga nädala alguses on meil varu juba ees. Selle nädala alguses on suurusjärgus 140 000 doosi, mida me nädala jooksul ära ei süsti, ja siis järgmine nädal tuleb uus ports peale. 

Mul küsimus: kas see on meelega tehtud, et meil on kogu aeg mingisugune tarbetult suur laovaru, või see on logistilise suutmatuse küsimus või mis asi see on? Ma olen korduvalt kuulnud, kuidas peaminister [räägib] ja sina räägid, et meile saabuvad vaktsiinid alles reedel ja vahel neljapäeval ja selle tõttu me neid ei jõua nädalavahetusel ära kasutada. Aga kui need saabuvad nädala lõpus, siis järgmise nädala jooksul on ju mõistlik need ära kasutada. Kui me teame, et tuleb uus kogus peale, isegi kui me võtame teise doosi koguse välja, siis miks me hoiame nii suurt varu kogu aeg?

15:53 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Vastus on nagu ikka pikem, kui võib-olla meeldiks, aga ma vastan siiski. Alustame sellest, et iga nädal tõesti vaktsiinid saabuvad eri päevadel: mõned vaktsiinid esmaspäeval, mõned neljapäeval, vahepeal on mitu tarnet nädalas ja vahepeal jäävad tarned üldse ära. Teatud teise doosi kate tuleb alati hoida, kuna meil ei ole võimalik arvestada sellega, et inimesed, kes peavad saama x nädalal teise doosi, et nende tarne alles tuleb selle nädala jooksul. Paratamatult teatud kogus on reservis.

Võtsin välja eileõhtuse seisu. Eileõhtuse seisuga Eesti riigis oli umbes 126 000 kasutamata vaktsiinidoosi, millest oli umbes 25 000 Pfizer/BioNTechi teise doosi kate, mis läks täna välja tervishoiuasutustele. Veel umbes 20 000 on Moderna järgmise kahe nädala dooside kate, kuna Moderna tarned ei ole kuigi kindlad olnud. Janssenit oli rohkem, kui tahaksime, kuna alguses hoidsime seda kodus vaktsineerimiseks, nüüd läheb ka see vaktsineerimiskeskustesse. Seda oli tulnud 14 800 doosi, kasutatud on natukene üle 1000. Mahuliselt on seda protsentuaalselt kindlasti oluliselt rohkem, kui tarvis oleks, seda enam, et teise doosi vajadust ei ole. Pigem on küsimus selles, et algselt seda oli rohkemas koguses mõeldud kodus süstimiseks, aga kuna ka need tarned paranesid ja graafik esitati ette ära, siis julgeme seda nüüd anda laiemalt haiglatele, perearstikeskustele ja muudele terviseasutustele.

Kõige suurema osa sellest 125 000 – 126 000 vaktsiinidoosist moodustasid eile õhtu seisuga ligi 70 000 doosi AstraZeneca vaktsiini. AstraZeneca vaktsiini me kasutame peaasjalikult 50+ vanusrühmas ja umbes 65 000 Eesti elanikku ootab veel teist doosi. Need on inimesed, kes on ühe doosiga vaktsineeritud, nagu näiteks suur osa valitsusest ja eesliinitöötajatest. Nende teise doosi aeg jõuab kätte juunikuu jooksul. Nagu enne viitasin, et mingi hetk paratamatult vaktsiini hakkab üle jääma. Tõenäoliselt ongi AstraZeneca vaktsiin esimene nende hulgas, arvestades selle meditsiinilist näidustust ja kasutusotstarvet.

Ja siis ongi valitsusel küsimus, mis riikidele seda müüa, annetada, muul viisil ära anda. Kindlasti kõiki neid vaktsiine, mis me oleme soetanud ja mille dooside arv ulatub lepingute alusel miljonitesse, ei ole võimalik ega vajalik Eesti riigis ära kasutada.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

15:55 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuidas te iseennast hindate kogu koroonaajal ehk siis eelmise aasta kevadest alates erinevate kaitsevahendite soetamise, vaktsiinitarnete, vaktsineerimise ja kõige sellega seonduva tegevusega hakkama saamises? Mis hinde te endale viiepallisüsteemis annaksite?

15:56 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, ma ei üllata teid, kui ütlen, et ma ei tegele sellise enesehindamisega. See ei ole kunagi objektiivne. Küll aga on alati võimalik teistel inimestel seda hinnata kas valimistel või erinevates arvamusküsitlustes-uuringutes, mida on ka tehtud.

15:56 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

15:56 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, eesistuja! Aitäh, hea minister! Mul on selline küsimus. Mina olen nüüd vaktsineeritud ja ma arvan, et see küsimus tekib väga paljudel inimestel, kes ka saavad olema vaktsineeritud. Me teame, et vaktsiini toimeaeg võib olla kuus kuud, kaheksa kuud, võib-olla ka 12 kuud. Keegi veel päris täpselt ei tea, kaua see immuunsus kestab. Mis saab edasi? Kas me läheme kõik uuele ringile ja kui, siis kes selle kinni maksab?

15:57 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Väga põhjendatud küsimused. Alustame algusest. Erinevate vaktsiinide puhul tehti alusuuringud antikehade püsimise suhtes kolme kuu kuni kuue kuu kaupa. Tõesti, algselt Vabariigi Valitsus – see oli veel eelmine valitsus – otsustas, et me arvestame, et inimene on vaktsineeritud,  kuue kuu jooksul. Tegelikkuses me teame, et see toime on pikem. Praegused uuringud on tehtud kaheksa kuud pärast  vaktsineerimist või hiljemgi ja on näha, et antikehade tase ei ole tegelikult langenud. Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on soovitanud – kõik need immunoloogid, arstid, teadlased seal –, et praegu oleks mõistlik lugeda inimene n-ö tähtajatult vaktsineerituks. Kui tulevad uuemad andmed, uuemad uuringud, mis näitavad, millal antikehade tase hakkab langema, siis saab kehtestada ajapiiri, kui kaua alates teisest doosist me peame inimest vaktsineerituks. Ja siis saab ka selgeks, kas see aeg hakkab erinema sõltuvalt sellest, mis vaktsiini inimene on saanud. Praegu on kõiki vaktsiine ühetaoliselt koheldud.

Mis puudutab tulevikku, siis nagu ma enne viitasin, eelmine neljapäev me otsustasime järgmise perioodi Pfizer/BioNTechi lepinguga ühineda. Eestil on sealt võimalik soetada 2,6 miljonit vaktsiinidoosi, tarned hakkavad pihta 2021. aasta detsembris ja kestavad kuni 2023. aasta lõpuni, 2024. aasta alguseni. Peaasjalikult me räägime siin aastail 2022 ja 2023 vaktsineerimistest.

See, kas inimestele on vaja ühte täiendavat vaktsiinidoosi või kahte ehk täiskuuri uuesti, seda täna keegi veel ei tea. Loomulikult on mõistlik tervisevaldkonna ekspertidel nii või naa see arutelu pidada, aga ma arvan, et ainumõeldav on, et tekiks ühetaoline praktika kogu Euroopas. Ma ei kujuta väga hästi ette, et mõni Euroopa Liidu riik hakkab vaktsineerima, ma ei tea, iga poole aasta tagant, teine hakkab korra aastas või korra kahe aasta tagant. Kuidas elanikud peaksid sellesse suhtuma?

See on koht, kus peaksid eri riikide ravimiametid koos maha istuma ja Euroopa Ravimiamet otsustama ja välja pakkuma konkreetse edasise vaktsineerimise intervalli. Vastata tuleb ka kõigile neile küsimustele, kas intervall sõltub vaktsiinist, kas see sõltub sellest, mis vaktsiini inimene sai, mis saab läbipõdenutest, läbipõdenud pluss vaktsineeritutest või teises järjekorras, kõigepealt vaktsineeritutest ja siis läbipõdenutest. Siin on väga palju tulevikku vaatavaid küsimusi, millele kindlasti on vaja hiljemalt sügisel ammendavaid vastuseid. Aga nendele inimestele, kes on tänavu saanud vaktsiini kätte, praeguse teadmise kohaselt revaktsineerimist korraldada ei tule.

Mis võib juhtuda, on see, et kui tulevad väga teistsugused tüved, mille vastu praegused vaktsiinid ei aita, siis võib näiteks sügisel-talvel tekkida vajadus ingliskeelse sõnaga booster dose'i järele. Eesti keeles selle kohta sõna ei olegi, aga see on vajadus ekstra ühe doosiga veel vaktsineerida. Aga see on hüpotees, selle üle käib alles arutelu ja debatt.

Nii et muretsemiseks pole põhjust. Vaktsiine on varutud, soetatud nii tänavuseks aastaks kui järgmisteks aastateks ja anname kindlasti teada, kui on uut infot.

16:00 Esimees Jüri Ratas

Arupärimistel saab esitada ühe küsimuse. Nii et liigume edasi. Mart Helme, palun!

16:00 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minister! Mul on väga lihtne küsimus. Osa kiirabitöötajaid on teatanud, et nad pöörduvad kohtusse, kuna neilt nõutakse sisuliselt sundvaktsineerimist. Mis on teie arvamus, millega võib lõppeda see kohtupidamine? Kuidas need inimesed kohtuotsuseni töötada saavad ja kas see sundvaktsineerimine hakkab laienema kõigile meditsiinitöötajatele üle kogu Eesti?

16:01 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Taas väga aktuaalne küsimus. Ma alustan sellest, et kohtu tulemust kindlasti ma ette ei hakka ennustama ja ka seda, kas rakendatakse mingisuguseid esialgseid lahendusi, kaitsemehhanisme, muud taolist. See on juristide pärusmaa.

Mis puutub meditsiinivaldkonda, siis ma seda ütlen küll, et isiklikult ma mõistan Tallinna kiirabijuhi doktor Adlase otsust. Kiirabitöötajad puutuvad paratamatult kokku väga paljude väga nõrga tervisega inimestega. Sellist nakkusriski lõplikult ei aita küll ükski asi kõrvaldada, aga vaktsineerimine aitab kindlasti oluliselt seda vähendada.

See otsus ei ole meelevaldne või selline suvaotsus. Sellele eelnes tõesti põhjalik analüüs. Ma tean, et oli kohtumisi Tööinspektsiooniga, olid kohtumised ja vestlused töötajatega, ka alternatiivide kaalumine. Praegu ei ole umbes 5% töötajaskonnast vaktsineerimisvõimalust kasutanud. Osa neist siirdub, nagu ma olen aru saanud, lapsehoolduspuhkusele, aga osa neist tõenäoliselt sellest lõpuni keeldub.

Mis puutub laiemalt meditsiinisüsteemi, siis alati tuleb võimalikke plusse-miinuseid kaaluda ja teha analüüs konkreetse töökeskkonna kohta. Kui inimene töötab nakkushaigetega või töötab erakorralise meditsiini osakonnas, intensiivravi osakonnas, siis on väga kõrge nakkusrisk. Teine asi on, kui ta töötab mujal – kõik meditsiinitöötajad on küll eesliinil –, vahest mitte nii kriitilises seisundis patsientidega. Siis on nakkusrisk teine ja maandamisvõimalused teised. Suures haiglas on ka lihtsam tööd vajaduse korral ümber jaotada lähtuvalt sellest, kas inimene on vaktsineeritud või mitte.

Aga minul isiklikult on väga raske lugeda ja kuulda juhtumitest, mida on terviseasutustes olnud, kui tervishoiutöötajad on nakatanud patsiente või hooldekodus on hooldustöötajad nakatanud elanikke. Me räägime ju väga õrna tervisega patsientidest, hooldekoduelanikest, ka vähihaigetest ja väga eakatest inimesest, kelle puhul see on kaasa toonud surmajuhtumeid.

Selliseid riske tuleb maandada ja vaktsineerimine on üks kindlamaid viise seda teha. Nii et selles vaates ma kindlasti neid debatte ja arutelusid pean vajalikuks. Aga sellist valitsuse tasandi või ministeeriumi tasandi otsust, et kõik meditsiinitöötajad peavad laskma end vaktsineerida, sõltumata ametikohast, sõltumata võimalusest alternatiive kasutada – seda ma praeguses olukorras realistlikuks ega vajalikuks ei pea.

16:03 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

16:03 Alar Laneman

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma loodan, et te lubate mul kõigepealt sissejuhatuseks teha väikese tähelepaneku. Natuke üllatas see vajadus otsida vaktsineerimise juhti nagu eraldi ametiisikuna või eraldi funktsiooni täitjana. Teie haldusalas on väga palju väga pädevaid asutusi ja tegemist ei ole ju uue funktsiooniga. Töö maht küll on uus. Võib-olla see on märk sellest, et peaks vaatama nende asutuste efektiivsust ja kas seal on personaliga ikka kõik hästi. Aga ma küsin, et selle haiguse puhul on nagu kolm etappi: vältimine ja ennetus, nn tegevus ja siis taastumine. Väga vähe juttu on olnud ravimitest. On siin midagi uut? 

16:04 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma kõigepealt vastan kommentaarile ka. Absoluutselt: tervisevaldkonnas on palju asutusi ja neil on omad selged rollid. Meie soov oli tõesti Terviseametit, mis tegeleb eeskätt lisaks laiemale tervisekaitsele praegu ka n-ö epidemioloogilise poolega – juhendite väljatöötamine, testimise korraldus, eneseisolatsiooni küsimused, nakkushaigete riskide maandamine –, mitte üle koormata. Alternatiiv oleks olnud võtta see juht haigekassast, kellel on samuti väga suur ja lai vastutuse ala, sealhulgas ka COVID-19 kuludega seonduvalt. Seetõttu tõesti oli otsus, mille ma lauale panin, et teeme eraldi koha projektijuhile, kelle meeskonna siiski moodustavad needsamad asutused, millele te viitasite, ehk Terviseameti inimesed, Ravimiameti inimesed, haigekassa inimesed, perearstid, haiglajuhid.

Vahepeal ma olen ka meediast lugenud, nagu oleks loodud väga palju uusi töökohti. See ei vasta tõele. Üks konkreetne inimene, Marek Seer, endine Tartu Ülikooli Kliinikumi juhi kohusetäitja, pikaajaline Lõuna meditsiinistaabi juht ja varem vaktsineerimise juhtrühmas osalenud inimene, kes oli hästi kursis kõigi nende üksikasjadega, tervisesüsteemi toimimisega, on tõesti see inimene, kes on täiendavalt tööle võetud vaktsineerimise korraldamiseks.

Mis puudutab küsimuse teist poolt ehk ravimeid, siis Eesti on soetanud Remdesiviri, mis on kantud haigekassa hüvitatavate ravimite loetellu, terviseteenuste loetellu ja haiglatel on võimalik seda soetada COVID-19 patsientidele. Oleme teatud määral täiendavalt soetanud ka antikehakokteile. On tulnud ka muid pakkumisi ravimitootjatelt.

Oleme palunud neid ühest küljest Ravimiametil hinnata, teisest küljest aga ootame Euroopa tasandil võimalikult ühetaolist lähenemist ehk Euroopa Ravimiametist tagasisidet, kui kasulikuks ja perspektiivikaks ühte või teist ravimikandidaati, mingit müügiloata ravimit hinnatakse. Peaasjalikult räägime ravimitest, mis põhinevad üldjuhul antikehadel, näiteks need antikehakokteilid.

Tegelikult võib öelda, et meditsiinitootena või tavalise lisatootena on apteekidest kättesaadav ninasprei, mille puhul samamoodi on antikehad need, mis peaks lisakindlust ja efekti pakkuma. Niisamuti on ka vaktsiinide lähteloogika, et need peavad organismis antikehade reaktsiooni esile kutsuma.

Võib öelda, et selles vallas on hästi palju uuringuid käimas. On ka ravimikandidaate, aga selliseid müügiloaga lihtsasti kättesaadavaid ja adekvaatse hinnaga ravimeid veel kuigi palju ei ole. Ainus laialdaselt kasutatav mujal maailmas ja  Euroopas, samuti Eestis on seesama Remdesivir, mida me oleme juba mõnda aega kasutanud ja soetanud. 

16:07 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:07 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus tuleneb teie üle-eelmisest vastusest. Seal oli juttu, et vaktsineerima peaks sellepärast, et meditsiinitöötajad ei nakataks patsiente, et see oht on. Lihtsalt, et asjast aru saada, ma küsin üle. Mina olen aru saanud selle info põhjal, mis on avaldatud, et vaktsineeritus ei tähenda seda, et inimene, kes on vaktsineeritud, ka meditsiinitöötaja, ei võiks viirust edasi kanda. Kas ma saan millestki valesti aru? Ma olen aru saanud, et vaktsineerima pigem peaks selleks, et potentsiaalne haigeks jääja pärast vaktsineerimist põeb selle haiguse ehk kergemalt läbi. Aga praegu te jätsite mulje, et kui on vaktsineeritud meditsiinitöötaja, siis ta enam ei nakata patsienti. Kas ma sain millestki valesti aru?

16:08 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Taas igati põhjendatud küsimus. Kui me räägime vaktsineerimise algusperioodist, siis oli peamine teadmine tõesti ja võib öelda ka täna, et esmane vaktsiini n-ö kasutusotstarve ja eesmärk on ära hoida tõsise haiglaravi vajadust, tõsisemaid tervisekahjusid, surmajuhtumeid, päästa elusid. Täiendavalt on vahepeal tehtud veel uuringuid, mis näitavad ka seda, et vaktsineeritud inimeste tõenäosus nakkust edasi anda on väiksem, isegi kui nad ise peaksid saama lühikeseks ajaks COVID‑19 positiivseks. Tõenäosus, et nad kedagi nakatavad, on eri uuringute järgi kas 50% või isegi veel rohkem väiksem, seda sõltuvalt ka sellest, kui kaua nad haigust mõõdukal moel põevad. Neid uuringuid on vähe, neid uuringuid alles tehakse. Ja arusaadavalt on märksa keerulisem kindlaks teha, kui palju vaktsineeritud inimene teisi inimesi nakatab. See ei ole väga lihtne matemaatika. Üldjuhul selliseid katseid ei tehta tahtlikult nakkust esile kutsuda püüdes, vaid laiemas elanikkonnas ja pikema aja jooksul.

Nii et võib öelda, et teadmisi on praegu lisandunud järk-järgult ja on selge, et vaktsineerimine mitte ainult ei päästa elusid ega hoia haiglaravi koormust normaalsena, vaid aitab vähendada ka tõenäosust, et vaktsineeritud inimene teisi võiks nakatada. Haiglatöös on iseenesest mõlemad olulised. Oluline on nii see, et inimene ei nakataks teisi, kui ka see, et haigla juht või konkreetse terviseasutuse üksuse juht saaks arvestada kõigi oma töötajatega ja ta teab, et tal et ei teki mingit kollet. Oluline on, et meil ei teki olukorda, mida me nägime Eestis kevadel ja sügisel ja nägime ka lähiriikides, kus pandeemia ajal oli arvestatav kogus tervishoiutöötajaid ise haiged, pidid olema kodus, ka lähikontaktsena eneseisolatsioonis. Seetõttu oli haiglate toimepidevus tõsise löögi all. Eestis mõnevõrra vähem, kuna meie nakatumise tipp sattus perioodi, kus valdav osa tervishoiutöötajaid oli vaktsineeritud. Aga meie lähiriikides, ka Balti riikides on ju ka olnud teistpidiseid olukordi, mis epideemia kulgu oluliselt raskendasid.

16:09 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

16:10 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud tervise- ja tööminister! Kolleeg Moonika Helme küsimusele vastates te jätsite ühe väikese osa vastamata. Järsku te seda kommenteeriksite ka. See puudutas nimelt seda, et kui täna vaktsineeritud inimesed vajavad uut süsti, on see siis kaheksa kuu või aasta möödudes, siis kas valitsuses on olnud juttu sellest, kas see on tasuline või mitte. Kui sellest on juttu olnud, siis järsku te seda avate.

Minu küsimus puudutab aga eakaid ja just nimelt nende vaktsineerimist. Me teame, et see arupärimine on esitatud rohkem kui kuu aega tagasi. Siis oli väga erinev vanuses 70+ ja 80+ vaktsineeritus üle Eesti. Kuidas see olukord täna on? Ja kust saab täpsemaid andmeid, mis puudutavad just piirkondade erinevust?

16:11 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kui lubate, siis ma alustan sellest Moonika Helme küsimusest, mis jäi vastamata, tõepoolest. Küsimus oli selle kohta, kas vaktsineerimine saab edaspidi olema tasuta ehk kes selle vaktsiinikuuri või lisasüsti eest maksab. Ma ütlen nii, et me oleme valitsuses seda põgusalt arutanud, mitte põhjalikult. Eelmine valitsus otsustas ära, et sel aastal on igal juhul vaktsineerimine tasuta. Järgmiste aastate puhul oli küsimus, kas seda teha riskirühmadele või muul põhimõttel.

Nii nagu ma olen enne viidanud, see kriis on nii dünaamiline, et ma usun, et praeguses olukorras on peamine küsimus selles, kas COVID-19 pandeemia jätkub. Ja kui see jätkub, siis minu seisukoht on küll, et vaktsineerimine peab olema ka edaspidi tasuta kättesaadav, ka lisadoos. Vastasel juhul me ei suuda pandeemiat pidurdada, ei suuda laialdaselt nakkusriski takistada, hoida  ära haiglaravikoormust ja surmajuhtumeid. Kui see pandeemia kaob, üle läheb ja me näeme näiteks, et see saab olema edaspidi eksootiline haigus üksikutes riikides, siis on teine olukord. Siis võib tõesti öelda, et see vaktsineerimine on inimese enda kulu, aga ka siis tuleks kaaluda, kas riskirühmad ei peaks ka sellisel juhul saama tasuta vaktsineerimise võimalust, nagu praegu saavad 65+ vanuses inimesed, sh hooldekodude elanikud gripivastast vaktsiini alates sügisest. See on praegune vastus. Kindlasti seda küsimust tuleb kaaluda veel ja selles selgusele jõuda. Samamoodi nagu ma enne viitasin, et hiljemalt sügisel on vaja selgust, milline saab järgmistel aastatel olema vaktsineerimine.

Mis puudutab teie esitatud küsimust eakate kohta, siis üle Eesti on 11 maakonda, kus on 70+ vanuserühmas üle 70% vaktsineeritud. See näitaja on pea kõigis maakondades vanuse 70–79 vahemikus mõnevõrra kõrgem võrreldes 80+ sihtrühmaga. 80+ vanuserühm kipub olema vähem liikuv ja raskemini kättesaadav ka kontaktide mõttes, nii et sellega tuleb eraldi tööd jätkata. Seda teevad perearstid-pereõed, kes kasutavad väga palju nüüd juba kodus vaktsineerimist. Neid süste teevad koduõed ja muud tervishoiuteenuse osutajad.

Maakondade lõikes võib selgelt öelda, et laiemalt kogu hõlmatuse suurendamisel on vaja kõige kiiremate sammudega edasi liikuda Ida-Virumaal, kus on ka erimeetmeid kasutatud. Seal on töökohtades vaktsineerimise võimalus ja kodudes vaktsineerimise võimalus, sinna on saadetud suuremad vaktsiinikogused ja pakutud pigem Moderna vaktsiini kui Pfizer/BioNTechi. Seda mitte seetõttu, et see on parem või halvem, vaid seetõttu, et Moderna vaktsiin püsib tavalises külmikus mõnevõrra kauem ehk 30 päeva võrreldes Pfizer/BioNTechi viie päevaga, mis on põhiline kasutusaeg. Lihtsalt vaktsiini peab olema võimalik paindlikult kasutada, et rohkemate inimesteni jõuda. Seda tööd tuleb jätkata.

Ida-Virumaa näitajatega kindlasti ei ole võimalik rahule jääda, aga kõigis muudes maakondades me näeme ikkagi 70–79 vahemikus ja 80+ vanusegrupis suurusjärgus 60%, 70% või isegi suuremat hõlmatust, mõnes maakonnas on teatud vanuserühmades hõlmatus juba üle 80%. Hiiumaa on rekordmaakond, kus 70–79 vahemikus on hõlmatud isegi 92,3% ja 80+ vanuserühmas 78,8%. Nende arvudega on võimalik täpsemalt tutvuda veebilehel koroonakaart.ee, kus on andmed selle kohta, kui palju on vaktsineerituid, kui palju on eri piirkondades kohaliku omavalitsuse täpsusega neid inimesi, kes on vaktsiini saanud.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun!

16:14 Urmas Reinsalu

Austatud härra minister! Austatud parlamendiliikmed! Me lootsime saada nendele küsimustele osutades selget vastust, mis muutub, et me saavutaksime kiirema vaktsiinikaitse 80+ vanuserühmale. See vastus jäi tegelikult täna saamata. Härra terviseminister ütles, et tuleb jätkata nii nagu varem, aga nii nagu varem jätkamine paraku, kui me võrdleme meie regioonis olevates Põhjamaades saavutatud tasemega, näitab, et see tempo meid ei rahulda.

Praegu ei ole jutt vaktsiinide kättesaadavuse puudumisest. Meil on võimalik eakate rühm 80+ vaktsineerida. Jutt ju ei ole sellest, et suur osa nendest inimestest kõhkleb vaktsiini saamisel. Seda tunnistas ka härra terviseminister ise täna komisjonis, viidates, et põhjused on sellised, et vaktsiin ei ole eakatele inimestele kättesaadav kas nende liikumistakistuse tõttu, informatsioonivaeguse tõttu või veel mingitel muudel põhjustel.

Härra minister hakkas siin rääkima noorematest vanuserühmadest, kus vaktsineerimine on edukam, aga tegelikkuses on kõige kaitsetumad just nimelt vanemas eas inimesed. Nad on kaitsetud sihukeste fataalsete viiruseriskide ees. Seetõttu valitsus peab siin valima teistsuguse käigu, rakendama selliseid meetmeid, et kõigi nende inimestega võetakse täiendavalt ühendust ja leitakse võimalus nende vaktsineerimiseks, kui nad seda soovivad.  Tuleb lahendada korralduslikud ja tehnilised takistused vaktsiini nendeni toimetamisel.

Nüüd teine küsimus, mis puudutas sertifitseerimistunnistuse rakendamist riigisiseselt ja sertifitseerimistunnistuse õiguste saavutamist kolmandate riikidega suheldes. On hea meel tõdeda, et sellega tegeldakse. Aga me ootasime konkreetseid vastuseid, milline on valitsuse positsioon. Ametkonnad tegelevad, tegelevad, tegelevad, aga me vajame selleks, et ühiskonda viirusepiirangutest samm-sammult vabastada, prognoositavat käitumisjuhist olgu ettevõtjatele või inimestele kas rahvusvahelises liikumises või siis ka riigisiseses asjaajamises. Praegu me peame nentima, et valitsusel positsioon selles küsimuses puudub.

Proua peaminister oli väga varmas ette heitma tervise- ja tööministrile, et ta ei ole suutnud välja töötada vaktsineerimisplaane, vaktsineerimiskavasid. Me ei taha nuhelda kõiki patte tervise- ja tööministri kaela. Me oleksime oodanud, et valitsusel oleks selge arusaamine juba laual, sest suurusjärgus 200 000 inimest on juba vaktsineeritud.

Ja kolmandaks see, mis puudutab rahvusvahelist koostööd vaktsiinide valdkonnas. Ma olen sellega nõus, et loomulikult tuleb WTO tasemel ja ülemaailmselt koostööd teha. Seetõttu oli mulle üllatav, et valitsusel puudub seisukoht, mis puudutab WTO lepingust tulenevat litsentside küsimust. Ma kutsun üles valitsust nii olulise rahvusvahelise probleemi puhul ikkagi oma seisukohta julgelt välja kujundama ja kui see seisukoht on välja kujundatud, siis selle seisukoha eest ka seisma. Me oleme huvitatud koroonakriisi lahendamisest ka ülemaailmses ulatuses. Oleme ju osa rahvusvahelisest majandusest kui kogu tsivilisatsiooni toimimisest.

Sellega seoses ma juhin härra tervise- ja tööministri kui valitsuse esindaja tähelepanu ka sellele, et Leedu on eelmisel nädalal teatanud idapartnerlusriikidele oma sümboolse väärtusega, olulise sümboolse väärtusega vaktsiiniannetusest idapartnerlusriikidele. Seda on ta minu andmetel teinud esimese Euroopa riigina. Ja kui meil on selle esimese laine käigus – ma pean silmas AstraZeneca varusid – inimesed vaktsineeritud, siis ma kutsun Eesti valitsust üles venitusteta selle Leedu solidaarsusavaldusega ühinema.

Aga tahan kasutada seda kõnetooli, et soovida tõesti jõudu kõigile nendele inimestele, kes igapäevases võitluses vaktsineerimisega tegelevad – perearstidele, vaktsineerimiskeskuse töötajatele, kohalike omavalitsuste töötajatele. Teie panus on oluline ja me oleme teile tänulikud selle töö eest, mida te iga päev, seitse päeva nädalas teete. Aitäh!

16:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun, Mart Helme!

16:19 Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud minister! Tegemist on meie elu keskse küsimusega. Me oleme nüüd aastapäevad ja natuke peale elanud selles erakorralises olukorras ja oleme kandnud meeletuid kahjusid. Ma pean silmas eelkõige majanduslikke kahjusid, aga ka sotsiaalseid kahjusid. Inimeste elud on rööpast väljas, firmad lähevad pankrotti, tööpuudus on päris hirmuäratav, pendelränne, tööränne Soomega on halvatud. See küsimustebukett tervikuna on äärmiselt muret tekitav, kui me vaatame tulevikku.

Me oleme vaevelnud vaktsineerimisega juba pikka aega ja ütleme ausalt: Sotsiaalministeerium löödi ju kaheks, anti üks osa sellest ära teisele ministrile, et töö- ja terviseminister saaks konkreetselt tegeleda töö- ja terviseküsimustega. Siis selgus, et vähe sellest, on vaja võtta veel vaktsineerimisjuht tööle koos oma meeskonnaga või staabiga, mis iganes. Meil on Terviseamet ja ometigi meil on laias laastus vaid neljandik elanikkonnast praeguseks vaktsineeritud.

Ja kui me nüüd vaatame ka selle peale, et me ei tea, kui kaua vaktsiinid aktiivselt toimivad – mingisugused, ma ei oska öelda, mis ekspertiisid väidavad, et umbes kaheksa kuud keskeltläbi on vaktsiinide toimeperiood –, siis see tähendab seda, et meil järgmisel talvel tuleb minna uuesti vaktsineerima. See on seotud, nagu me teame, kuludega, ja see on jällegi seotud ka logistikaga: vaktsiinide saamine, vaktsiinide saabumine, vaktsiinide hoiustamine, vaktsiinide jagamine, vaktsiinide süstimine, kogu see digiregistri pidamine, et meil oleks selge pilt, kes on saanud, millal on saanud jne.

Ma ei tõstata neid küsimusi mitte kiusu pärast, mitte sellepärast, et ma tahaksin osutada, nagu praegune minister ei oleks oma tööga hakkama saanud. Noh, me teame, et kõik see ongi väga keeruline logistiline, rahaline, aga tihtipeale ka juriidiline probleemistik, probleemipundar ja eks me ju katse ja eksituse meetodil liigume kogu aeg edasi.

Millele ma tahan osutada, on see, et praegu me ei saa väita täie kindlusega, et meil kogu ühiskond ja kogu riik ei jäägi süstla otsa istuma. Et meil ei ole kuue kuu pärast või kaheksa kuu pärast uuesti tegemist praktiliselt kogu elanikkonna uuesti vaktsineerimisega. Ja valmisolek selleks on väga suurte küsimärkidega seotud, ka sotsiaalses plaanis. Inimesi tuleb veenda selles, et nad peavad uuesti vaktsineerima tulema, sest näete, tegime ühe ringi peale ära, aga nüüd oleme olukorras, kus tuleb järgmisele ringile minna.

Sulgemise küsimused. Kui kolmas laine algab, kas me peame uuesti minema ka mingite sulgemiste peale: koolid, teenindusasutused, lõbustus- ja meelelahutussektor? Need on väga teravad küsimused, millele me peame vastuseid andma juba praegu. Me peame vastuseid otsima ja vastuseid andma juba praegu, sest tundub küll nii ja ma loodan, et kogu Eesti ühiskond loodab, et suvel tuleb leevendus.

Ja seetõttu ma kutsun praegu ministrit üles tegema märkmeid. Ma usun muidugi, et ka ministeeriumis ja Terviseametis on nende küsimuste peale mõeldud. Aga mitte ainult küsimuste peale ei ole vaja mõelda, ka vastuste peale on vaja mõelda, kulude peale, sotsiaalse tasakaalutuse peale, mis selle kõigega kaasas käib, logistika peale. See on kogu mu sõnavõtu mõte, mitte kedagi hukka mõista, mitte kedagi kritiseerida. Palun võtta seda minu sõnavõttu niisuguse mõlgutusena, väikese arutlusena teemal, kuidas edasi. Mul rohkem midagi lisada ei ole. Jõudu tööle, härra minister ja kõik teie partnerid, kes probleemistikuga tegelevad! Aitäh!

16:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud.


2. 16:25 Arupärimine rahumeelsete valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumise kohta (nr 67)

16:25 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi tänase teise arupärimise juurde. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Urmas Reitelmann, Rene Kokk, Ruuben Kaalep, Kert Kingo, Jaak Valge, Paul Puustusmaa, Martin Helme, Henn Põlluaas ja Peeter Ernits. Arupärimine on esitatud 12. aprillil aastal 2021. Arupärimine on esitatud rahumeelsete valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumise kohta ja kannab numbrit 67. Arupärimisele vastab siseminister Kristian Jaani. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Riigikogu liikme Martin Helme!

16:26 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Tõepoolest, kohe pärast seda, kui Riigikogu ees ja Vabaduse väljakul kasutati selgelt ebaproportsionaalset ja provokatiivset jõudu rahumeelsete meeleavalduste vastu, esitasime me selle arupärimise, millega me küsime terve rea küsimusi – ma kohe loen need ka ette –, aga selle möödunud kuu aja jooksul on juhtunud veel terve hulk sündmusi, mis tegelikult loovad tausta ja teevad selle arupärimise minu meelest veelgi tõsisemaks, kui see esitamise hetkel oli.

Üks neist taustadest on see lõputu valetamise rida, mis on seotud selle n-ö ohuhinnanguga, kapo ohuhinnanguga, mille kaela, ma loodan, vähemalt praeguste vastuste ajal ei hakata  midagi ajama. Ja teine taust on seotud selle kontrastiga, mida me nägime 9. mail pronkssõduri juures, kus täpselt samamoodi rikuti massiliselt valitsuse kehtestatud koroonareegleid ja kus tegelikult politsei käitus risti vastupidi aprilli alguses toimunud sündmustega. Politsei jättis praktiliselt täiesti sekkumata ja hoidis ülimalt madalat profiili. Selline topeltstandard on meile täiesti mõistetamatu ja see on meile ka täiesti vastuvõetamatu.

Aga mis siis juhtus aprilli alguses? Aprilli algus meenutab meile Lihula sündmuseid selle sajandi algusest: politsei kasutas meie taasiseseisvunud Eestis rahumeelsete demonstrantide vastu ebaproportsionaalseid jõuvõtteid. Me nägime, kuidas aprilli teisel nädalavahetusel Vabaduse väljakul trummi ja plekkmannergut põristanud inimesed peeti kinni. Me nägime, kuidas tavapolitsei kõrval toodi välja ka märulipolitsei, kiirreageerijad ja koerad ning inimestel keelati plakatite kasutamine. Seda ei ole kuidagi võimalik põhjendada ühegi koroonapiiranguga. Me nägime, kuidas politsei füüsiliselt pressis inimesi platsil ühest kohast teise liikuma. Ja kogu see tegevus tegelikult lõppes sellega, et inimesed ei saanud oma põhiseaduslikke õigusi meelsuse avaldamiseks kasutada.

Meie küsimused on sellised. Mis kuupäeval andis peaminister korralduse kasutada valitsusvastastes meeleavaldustes politsei eriüksusi ja teenistuskoeri? Millise seaduse alusel kasutas politsei tavaolukorras eriolukorra puhul lubatud meetmeid? Milliseid korrakaitseseaduse punkte rikkusid politsei poolt kaasa viidud valitsusvastasest meeleavaldusest osa võtnud isikud? Siia on võib-olla paslik kohe kõrvale küsida, miks neidsamasid korrakaitsepunkte ei rakendatud 9. mail. Millistele seadustele toetudes sunnib politsei ebaproportsionaalseid jõuvõtteid kasutades inimesi loobuma oma põhiseaduslikust õigusest valitsuse vastu protesti avaldada?

Enne, kui me läheme ministri vastuste juurde, ma tahan siin rõhutada, mis on kogu selle arupärimise keskne teema. Selle arupärimise keskne teema on, et inimesed tulid meelt avaldama valitsuse poliitika vastu. Neil on mure, et valitsus ajab poliitikat liiga raske rusikaga, et inimeste põhiseaduslikke põhiõigusi piiratakse põhjendamatult. Ja sellele politsei reageeris, kinnitades kõiki neid muresid, mis inimestel olid, ehk piirates nende põhiseaduslikke õigusi ja takistades meelsuse avaldamist. See on keskne küsimus.

Tegelikult on see või peaks olema taasiseseisvunud Eestis üks kõige suurem poliitiline skandaal üldse, et meie oma riigis, vabas riigis jaburate ettekäänetega takistatakse rahval arvamust avaldada ja valitsust kritiseerida. Need on võtted, mida me ootame Valgevenelt või Venemaalt või Myanmarilt. Neid võtteid me ei oota Eesti valitsuselt Eesti kodanike vastu. See on keskne küsimus, millele täna peaks siseminister vastama. Aitäh!

16:30 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli siseminister Kristian Jaani, et arupärimisele vastata. Palun!

16:30 Siseminister Kristian Jaani

Hea istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vastan mulle 12. aprillil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele valitsusvastaste meeleavalduste kohta.

Teen ka lühikese sissejuhatuse. See arupärimine on eelkõige ajendatud aprillis Toompeal toimunud meeleavaldusest, kus avaldati meelt koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute vastu. Pean oluliseks rõhutada, et meeleavalduste pidamine on Eestis kui õigusriigis põhiseaduslik õigus. Põhiõigus on aga seegi, et meeleavaldustel osalejate turvalisus ja tervis peab olema tagatud, ja mitte ainult osalejatele, vaid ka möödujatele, politseinikele, abipolitseinikele, kes meeleavaldustel korda tagavad ja turvalisust loovad. Tähtis on sealhulgas ka Terviseameti töötajate turvalisus, kes samamoodi olid nendele meeleavaldustele kaasatud.

Lähen nüüd täpsemalt arupärimises esitatud küsimuste juurde ja loen selguse huvides need siinkohal ka ette. Esimene küsimus: "Mis kuupäeval andis peaminister korralduse kasutada valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumiseks politsei eriüksust ja teenistuskoeri?" Peaminister ei ole siseministrile ega politseile andnud vastavaid korraldusi. Politsei ei ole ühtegi meeleavaldust maha surunud, ka mitte valitsusvastaseid meeleavaldusi, nagu te oma arupärimises neid avalikke koosolekuid nimetate. Politsei tegutses avaliku korra tagamisel vastavalt korrakaitseseadusele ning lähtus oma tegevuse planeerimisel Terviseameti ohuprognoosist, kaitsepolitsei ülevaatest ja Politsei- ja Piirivalveameti enda kogutud eelinfost.

Avalikele koosolekutele kehtivate piirangute kohaselt võis tol hetkel avalikust koosolekust osa võtta kõige rohkem  kümme inimest ning nad pidid järgima 2 + 2 reeglit. Tallinna kesklinnas peetud avalikel koosolekutel kasvas osalejate arv kuni 11. aprilli kogunemiseni. Selleks et tagada inimeste hajutatust ja Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 282 kehtestatud piirangute järgimist, suunas politsei tähelepanu kümneliikmelistele gruppidele. Politsei valis oma taktika vastavalt sellele, milline on olnud avalikel koosolekutel osalejate varasem käitumine, milliseid üleskutseid on leida sotsiaalmeedias, millise hinnangu annavad olukorra lahendamisse kaasatud ametid.

Politsei peamine tegevus oli koosolekutele kogunenud inimestega suhtlemine ja piirangute selgitamine ning osalejate suunamine nii, et inimesed peaksid kinni 2 + 2 reeglist. Vaatamata politsei suunamisele ja selgitustele peeti piirangutest järjest vähem kinni. 11. aprillil oli ka mitmeid juhtumeid, kus politseinikke provotseeriti, solvati ega kuulatud nende suuniseid, mis olid antud puhtalt selle pärast, et inimesed saaksid oma tervist hoida. Samuti esines avaliku korra rikkumisi.

Osalejate arvu kasvu tõttu ei suudetud hajutatuse nõudest kinni pidada, mistõttu politsei piiras Lossi platsil kaks ala. Samas ei keelatud inimestel aiaga piiratud alale siseneda ja avalikku koosolekut vastavalt hajutatuse reeglitele läbi viia. Paraku inimesed neile pakutud võimalusest kinni ei haaranud, nad ei soovinud platsile tulla. Avaliku koosoleku pidamiseks liiguti Vabaduse platsile, kus oli hajutamiseks rohkem ruumi. Kuigi kogunenud inimeste arv ei olnud ülemäära suur –umbkaudu 150 inimest –, oli korra tagamisse kaasatud rohkem politseinikke ning terviseametnikke, et inimestega pidevalt suhelda, aga siiski oli muresid distantsi piisava hoidmisega. Samuti esines olukordi, kus suuniseid ei kuulatud, ametnikke solvati ja provotseeriti ning politsei alustas tol päeval ka menetlusi.

Nagu öeldud, politsei valib oma taktika muu hulgas vastavalt sellele, kuidas avalikul koosolekul osalejad käituvad. 12. aprillil oli osalejate arv väike, hajutatusest peeti kinni. 13. aprillil võeti Lossi platsilt ära ka piirdeaiad, kuna viimastel päevadel olid koosolekud liikunud Vabaduse platsile, kus oli ka rohkem ruumi. Kui hajutatuse tagamiseks oleks tekkinud vajadus aiad tagasi panna, oleks seda ka tehtud.

Lükkan ümber ühe levinud ja palju korratud valearvamuse. Avalike koosolekute turvalisuse tagamisele ei kaasatud politsei eriüksusi. Need olid üksused, kes on tegelikult iga päev Tallinna vanalinnas ja mujal Tallinnas ning Harjumaal,  ka Eestis laiemalt kogu aeg turvalisust tagamas. Kasutati politseiüksuseid, kes tagavad iga päev meie turvalisust, olgu need siis patrullpolitseinikud või kiirreageerijad, keda võib, rõhutan, igal nädalavahetusel, igal päeval Eestis, sealhulgas Tallinnas, patrullimas näha. Lisaks olid kaasatud piirkonnapolitseinikud ja noorsoopolitseinikud, kes on saanud eraldi väljaõppe kriisiolukordades sekkumiseks.

Harjumuspärase vormiriietuse kõrval teist värvi vormiriietuses politseinike nägemine ei tähenda automaatselt, et tegemist võiks olla eriüksuslastega. Tulenevalt erinevatest funktsioonidest kasutabki politsei iga päev erinevat vormiriietust. Näiteks rohelist kasutavad lisaks kiirreageerijatele ka piirivalvurid ja koerajuhid, samuti eriettevalmistuse ja planeerimise grupi ametnikud ja vastavate üksuste juhid. Võimaluse korral osalevad ka kiirreageerijad ja koerajuhid avaliku korra tagamisel, väljakutsetele reageerimisel, liiklusjärelevalves ja paljude muude tavapäraste ülesannete täitmises. Avalike koosolekutega seotud aktiivse tegevuse lõpetas politsei 19. aprillil ja praegu hoiab kogunejatel silma peal Toompea lossi politseivalvemeeskond.

Teine küsimus: "Millise seaduse alusel kasutab politsei tavaolukorras eriolukorra puhul lubatud meetmeid?" Politsei ei ole nimetatud olukorra lahendamisel kasutanud tavapärases töös kasutatavatele meetmetele lisaks täiendavaid meetmeid. Politsei lähtub oma igapäevatöös korrakaitseseaduses sätestatud meetmetest. Samuti lähtub politsei ja lähtus ka siis oma töös Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 282 ja Terviseameti hinnangutest nakkusohu kohta.

Kolmas küsimus: "Milliseid korrakaitseseaduse punkte rikkusid politsei poolt kaasa viidud valitsusvastasest meeleavaldusest osa võtnud isikud?" Meeleavaldustega kaasnenud rikkumiste osas alustas politsei menetlused seoses avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumisega, avaliku korra rikkumisega ja võimuesindaja solvamisega. Kõikidel juhtudel oli tegemist väärteomenetlusega. Avalikus kohas käitumist puudutavad sätted on kirjas korrakaitseseaduse §-s 55, mis räägib avalikus kohas käitumise üldnõuetest. Kui neid eiratakse, siis sellekohane rikkumismenetlus on kirjas karistusseadustiku §-s 262 "Avaliku korra rikkumine". Avaliku koosoleku korraldamise ja pidamise nõuded on toodud samuti korrakaitseseaduses ja vastutus on toodud karistusseadustikus.

Neljas küsimus: "Millistele seadustele toetudes sunnib politsei ebaproportsionaalseid jõuvõtteid kasutades inimesi loobuma oma põhiseaduslikust õigusest valitsuse vastu protesti avaldada?" Politsei ei ole sundinud inimesi loobuma õigusest meelt avaldada. Politsei pööras palju tähelepanu sellele, et inimesed hoiaksid kinni hajutatusest, et viia nakkusrisk miinimumini. Kuna see on Terviseameti  igapäevane ülesanne, siis tehti seda koos Terviseametiga. Politsei ja Terviseamet on selgitanud inimestele avaliku koosoleku kohta kehtivaid piiranguid ja meeleavalduste ajal kehtinud 2 + 2 nõuet. Kui avalikul koosolekul osalejad hajutatuse nõudest selgitustele vaatamata kinni ei pea ja olukord eskaleerub ehk muutub osalejatele või teistele ohtlikuks, saab politsei kasutada olukorra lahendamiseks eritaktikaid ja -vahendeid.

Politsei igapäevase töö kõige olulisem raamdokument ongi korrakaitseseadus, mis on üles ehitatud ennetamise põhimõttel. Politsei peab eelkõige mõtlema sellele, kuidas ennetada ja kuidas valmis olla võimalikeks ohtudeks, millised võivad olla tagajärjed ja mida peaks tegema ennetavalt, et sellised tagajärjed mitte kunagi ei saabuks.

Loen ette mõningad põhimõtted, mis on korrakaitseseaduses sätestatud. Inimestel on kohustus alluda politseinike korraldustele – see on n-ö talumiskohustus –, § 78 kohaselt hoiatab politsei alati enne jõu kasutamist selle eest ja annab inimestele aega oma käitumist muuta või lahkuda. Alles siis, kui inimene korraldustele ei allu, on politseinikel õigus kasutada füüsilist jõudu. Meeleavaldused on lubatud, kuid järgima peab eespool viidatud korda. Politsei võib korrakaitseseaduse § 71 alusel anda korralduse koosolekult lahkuda, kui leebemat viisi pole vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks olemas. Samuti on lubatud koosoleku keelamine, kui üksikisiku eemaldamine ei taga vahetu kõrgendatud ohu kõrvaldamist.

Nii et veel kord: Eesti riigis on meeleavaldused, meelsuse avaldamine lubatud, see on põhiseadusest tulenev õigus. Kuid eriseadus ehk korrakaitseseadus sätestab teatavad erisused, piirangud meeleavalduste läbiviimisele, ja praeguses kontekstis, kus meil on veel ka tervishoiualane hädaolukord, kehtivad täiendavad piirangud, mis tulevad valitsuse korraldusest 282. Sellel ajahetkel, millest me täna räägime, tohtis koosolekut korraldada, kui seal osales kõige rohkem kümme inimest 2 + 2 reeglit järgides. Nendel koosolekutel, millest me konkreetselt räägime, paraku ei olnud ametlikke korraldajad ega siis ka korraldajate määratud korrapidajaid. Nii et tegelikult politsei pidi selle rolli võtma iseenda kanda.

Aga aitäh küsimuse eest. Need olid minu vastused, ootan täiendavaid küsimusi.

16:40 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on ka küsimusi. Ruuben Kaalep, palun!

16:40 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud minister! Nagu te tunnistasite kohtumisel meie erakonna fraktsiooniga, toimus 11. aprillil ka selliseid intsidente, kus meeleavaldajaid suleti politseibussidesse ja asuti otsima neile sobivat paragrahvi, mille alusel alustada väärteomenetlust. Aga paragrahvi ei leitud ja menetlust ei alustatud ja politseiametnikud olid sunnitud needsamad meeleavaldajad uuesti vabastama. Nagu me küsisime teilt ka kohtumisel fraktsiooniga: kuidas te kommenteerite sellist politsei töömeetodit ja kas see oli kohapealsete politseiametnike enda initsiatiiv või oli selleks antud käsk ülevalt poolt?

16:41 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Politseinikud võtavad kohapeal otsuseid vastu alati iseseisvalt, see ongi üks põhimõtteid, et iga politseinik peab suutma otsuseid ise vastu võtta. Kinnitan teile, et kindlasti ei saanud olla sellist olukorda, kus keegi võeti politseisõidukisse sellepärast, et otsida talle mingisugune paragrahv. Õigusriigis ei saa niimoodi olla. Inimesed võeti politseisõidukisse seetõttu, et nendega vestelda. Ja eesmärk võis olla ka see, et ennetada mingisugust võimalikku ohtu, mis selle isiku tegevusest võis tuleneda. Seetõttu eemaldati inimene rahva seast, vesteldi temaga seal autos, selgitati asju. Juhul kui oli toime pandud konkreetsem väärtegu, siis võidi isik toimetada ka politseijaoskonda, kus võeti temalt ütlused ja seejärel ta vabastati. Aga kindlasti ei viidud ühtegi inimest asjatult politseiautosse või politseiautoga kuskile sealt minema.

16:42 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:43 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ei tea, kas teil piinlik ei ole või? Võiks olla. Võiks olla! Igatahes ma tunnen ennast sügavalt solvatuna sellest jutust, eriti kui meil on kontrast 9. maiga. No mis nüüd ongi siis niimoodi, et kui kaks joodikut istuvad pargipingi peal, siis läheme koerte ja automaatidega korrakaitseseadust kehtestama või? Inimesed rikuvad ju korrakaitseseadust, tuleb ju kord maksma panna. Ja jõuga tuleb näidata, et riik on: võtame koerad, võtame automaadid, saadame bussid välja, võtame inimesed ja paneme bussi, selgitame neile. Noh, kui koosseisu ei ole, siis laseme pärast lahti ka. Noh, see on nii piinlik jutt, et häbenege! Mu küsimus on väga lihtne ... (Heli hakib.)

16:44 Esimees Jüri Ratas

Ma palun tagasi anda mikrofon Mart Helmele! Ma palun, Mart Helme, et te kordaksite oma küsimust. Küsimust ei olnud kuulda. Mart Helme, palun!

Kas me saame korraks ühenduse katkestada Mart Helmega? Austatud Mart Helme! Teie küsimust ei olnud kuulda. Kas te saaksite uuesti küsida ainult küsimuse? Palun mikrofon Mart Helmele!

16:44 Mart Helme

Kas nüüd on minu küsimus kuulda?

16:44 Esimees Jüri Ratas

Nüüd on teid kuulda.

16:44 Mart Helme

Minu küsimus ministrile oli väga lihtne. Kas härra minister sellist juttu, mis minus tekitab sügavat piinlikkust ja solvab mind, ka häbeneb? Kas ta häbeneb sellist juttu ja esinemist?

16:45 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Ei häbene. Minu asi on siin selgitada, kuidas on politsei nendel meeleavaldustel käitunud ja miks just nimelt selline taktika ja sellised tegevused olid politseil valitud. Ma veel kord rõhutan, et politsei algne sekkumine eelkõige ikkagi oli seotud sellega, milline oli nakkusrisk, kui inimesed kogunesid värske õhu käes, aga neid oli rohkem kui kümme. Sellel hetkel sellised piirangud kehtisid. Nüüd on need piirangud tüki maad leebemad.

Ja veel kord: politsei tegutses seal koos Terviseametiga ja puhtalt selle nimel, et inimesed jääksid terveks. Tõepoolest, seal oli ka provokatsiooni, oli ka olukordasid, kus väga agressiivselt verbaalsel teel politseile vastu hakati, ei kuulatud politsei suuniseid. Ja selle tõttu oli ka selliseid olukordi, kus mõni isik oli vaja eemaldada suuremast rahvahulgast – puhtalt ennetamaks suuremat avaliku korra rikkumist. Nendega vesteldi autodes ja tõepoolest osa suhtes alustati ka väärteomenetlust. Selliseid väärteomenetlusi oli nendel päevadel kokku 12.

16:46 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

16:46 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Mind huvitab see, kuidas te pidasite nõu ja millal te pidasite Riigikogu esimehe ja peaministriga ... (Ühendus hakib.) kuigi protseduuri üle otsustasid politseiametnikud. On saadetud väga segaseid signaale. Kas on peetud koosolekuid enne seda eskalatsiooni ja tõsisemate meetmete kasutamist?

16:47 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh! Kui ma kuulsin õigesti, siis küsimus puudutas seda, kas peaministriga on nendel teemadel räägitud. Tõepoolest, nii mina kui ka Politsei- ja Piirivalveameti juht Elmar Vaheri andsime eelnevalt briifingu ja ülevaate sellest, milliseid tegevusi politsei plaanib ja millised võivad olla võimalikud ohud. Aga see ei olnud mitte nõuande küsimine. Politsei peab oma taktika ja oma tegevused ise otsustama, aga tõepoolest, kursis hoiti ja n-ö briifimised toimusid.

16:47 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

16:47 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Austatud minister! Mul on ausalt öeldes väga hea meel, et te selgitasite ära selle, et Eestis valitseb praegu mitte väljakuulutatud tervishoiualane hädaolukord. Meelsusavaldused on igal juhul lubatud nii kaua, kuni politsei lubab. See on väga hea. Aga kui rääkida nüüd põhiseaduslikust kohustusest järgida võrdse kohtlemise printsiipi, siis on mul selline küsimus: kas politsei erinev reageerimine aprillisündmustele Toompeal ja Vabaduse platsil võrreldes reageeringuga 9. mai ürituste ajal oli tingitud sellest, et Toompeal ja Vabaduse platsil protesteeriti valitsuse tegevuse vastu, kuid kalmistul valitsuse tegevuse vastu ei protesteeritud? 

16:48 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Ei olnud midagi sellest. See, et nähtav politsei taktika oli erinev, kui me räägime aprilli keskpaigast ja 9. mai üritustest, mis Eestis toimusid, oli ikkagi seotud sellega, et oli muutunud olukord, kui palju inimesi tohib korraldatud – rõhutan: korraldatud – avalikul koosolekul või üldse avalikul üritusel viibida.

Ja teiseks, väga oluline aspekt selle asja juures on ka see, kas üritusel on konkreetne korraldaja, selle läbiviija, kas on määratud korrapidajad, kas on olemas kontakt politseiga ja politsei suunistest peetakse kinni, Terviseameti nõuannetest peetakse kinni. Kui me räägime konkreetselt 9. mai üritustest näiteks Tallinnas, siis kohapeal jagati üle 1000 kaitsemaski, mille inimesed võtsid ka hea meelega vastu ja kasutasid neid. Nii et politsei tegevus ja taktika sõltub ikkagi olukorrast: kas on olemas partner, kellega koos kõike korraldada, kas suuniseid on võetud kuulda, kuidas suunistest kinni peetakse ja milline on olnud ka varasemate aastate praktiline kogemus analoogsete ürituste läbiviimisest ükskõik millises punktis Eestis. 

16:49 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

16:50 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Nägin telerist, kuidas viidi ära ema väikese lapsega. Huvitav, mis oli selle põhjus? Kas neid peeti sellel üritusel ohtlikuks?

16:50 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Mulle endale isiklikult ei meenu, et oleks ära viidud ema väikese lapsega. Kindlasti oli selliseid olukordi, kus vesteldi inimestega, kellel olid kaasas lapsed. Aga ma tõesti vabandan, ma ei mäleta, et oleks olnud selline olukord, kus oleks väikese lapsega ema ära viidud. Vestlusi aga kindlasti viidi läbi ka nende inimestega.

16:50 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

16:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te olete praegu õigustanud politsei tegevust erinevate korrakaitseseaduse paragrahvidega, aga kuna ma olen üle 20 aasta politseis vaielnud kohtus just väärteomenetluse teemadel, siis ma kummutan kohe teie õigustused § 11 lõikega 1, mis ütleb, et riiklikku järelevalve meedet kohaldama asudes ametiisik esitleb ennast arusaadavalt ja esitab ka töötõendi. Seda ei ole tehtud. Selle kohta on arvukalt viiteid. Aga ma ei kavatse teiega hakata siin seda juriidilist vaidlust pidama. Küsimus on selles, et praeguseks on esitatud halduskohtusse kaebus selle kohta, et politsei tegevus oli põhiseadusvastane. Sellele viitab ka see, et sunniraha määruste täitmine on jäetud kohaldamata. Kas te kavatsete tagasi astuda, kui see kaebus leiab rahuldamist? Praegu te isegi ei kahetse ju midagi. 

16:51 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma olen ka eelnevatel kordadel nii siin Riigikogu suures saalis kui ka fraktsioonis öelnud: kui inimesed tunnevad, et nende õigusi on piiratud, siis ongi väga õige pöörduda kas kohtu poole või kohtuvälise menetleja poole. Saab pöörduda ka otse politsei poole, saab pöörduda sisekontrolli poole. See ongi õige käitumine ja ma olen sellele ka üles kutsunud, et kui inimesed on seda tundnud. Siis tulebki niimoodi käituda. Ja kui tõepoolest halduskohtusse on sellise kaebusega pöördutud, siis ootan ka mina huviga, kuidas meie õigussüsteem seda hindab. 

16:52 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme.

16:52 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! 9. mail oli reegel, et 150 osavõtjaga üritusi tohib korraldada. Ainult 150 osavõtjaga! Kuidas see läheb kokku 10 000 osalejaga, kes seal tegelikult olid? Ja Elmar Vaher ütles, et tipphetkel oli punamonumendi juures olnud 300 inimest – jällegi rikkumine. Siis midagi ei tehtud. Aga kas menetlusi nende suurte rikkumiste puhul on algatatud või algatatakse? Ja 3. mail teadupärast, nagu saime meie ja sai ka avalikkus palju hiljem teada, võttis valitsus vastu otsuse, et väliüritustel 2 + 2 reeglit ei pea üldse järgima. See oli vahetult enne 9. maid. Kas teie osalesite sellel valitsuse istungil ja kas te olite sellest otsusest teadlik? Palun mõelge nüüd hästi järele, mida te ütlete! 

16:53 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Valitsuse istungil ma tõenäoliselt ikkagi osalesin, kuigi ma kaks nädalat tagasi ka lühidalt puhkasin. Aga kuna tööd on väga palju olnud, siis ma ei mäleta, mis päev see võis olla. Ent kui me räägime veel kord 9. maist ja räägime sellest, mis toimus aprillikuus, siis need on oma olemuselt pisut erinevad. Need erinevad selles mõttes, ma veel kordan, et kui me räägime 9. mai üritusest, siis seal oli olemas konkreetne korraldaja, oli olemas politsei jaoks partner. Jah, päeva jooksul sealt loomulikult käis rohkem inimesi läbi kui 150. Politsei käitumine oli seal täpselt samasugune, inimestele selgitati nõudeid, Terviseamet jagas maske.

Täpselt samamoodi oli ka meeleavaldustel siin Toompeal ja Vabaduse väljakul. Siin oli aprilli keskpaigas rohkem inimesi kui kümme ja täpselt samamoodi politsei tegeles sellega, et ta selgitas, veel kord selgitas, üritas koos Terviseametiga saavutada seda, et inimesed hoiaksid distantsi. Ka siin ju ei tehtud seda, et inimesi aeti kuidagi laiali, vaid püüti tagada, et inimesed hoiaksid distantsi. Ja täpselt sama ülesanne oli ka 9. mail. Inimesi oli tõepoolest rohkem, aga politseil ja ka Terviseametil oli täpselt seesama ülesanne: kui inimesi liiga palju ühekorraga kokku tuleb, siis tuleb väga palju pingutada selle nimel, et inimesed hoiaksid distantsi ja kasutaksid kaitsevahendeid, näiteks maske, mida seal kohapeal, nagu ma juba ütlesin, jagati välja üle 1000. Aga aitäh küsimuse eest!

16:55 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

16:55 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma olen teiega täiesti nõus, et tõepoolest 9. mai ja aprilli üritused olid täiesti erinevad. Seal olid absoluutselt erinevad inimesed, kelle eesmärk ja põhjus, miks üritusel osaleti, oli erinev. Aprillis me nägime märulipolitseid, automaatrelvi, koeri, nägime kümneid ja kümneid politseinikke ja Terviseameti töötajaid. 9. mail ei olnud mitte midagi sellist. Tipphetkel oli kalmistul ainult kuus politseinikku, kellel ei olnud mitte mingisugust sellist varustust. Ja ometigi Elmar Vaher, kes on ju kogu aeg valetanud, rääkides mingisugusest ohuhinnangust, et taheti rünnata Toompead ja et oli oht põhiseaduslikule korrale siin Toompea ees ja Vabaduse platsil, ütles, et ohuhinnangud nendele kahele üritusele ei erinenud. Järelikult ...

16:56 Esimees Jüri Ratas

Austatud küsija, palun küsimus!

16:56 Henn Põlluaas

... oleks pidanud valmistuma ka põhiseadusliku korra vastasteks rünnakuteks. Aga mitte midagi sellist ei olnud. Kas oskate selgitada, kuidas samale ohule erinevalt saab reageerida?

16:56 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma vabandan! Head ametikaaslased! Ma saan aru, et meil on kaugistung ja kui te olete kaugistungil, siis ma saan aru, et on nii, et kui teie räägite, siis ei ole kuulda, mida siin saalis räägitakse. Ma palun teid, jälgige seda, et kell käib! Ei saa olla nii, et meil on küsimuseks üks minut ja tegelikult küsitakse siis, kui on möödunud esimene minut ja 25 või 26 sekundit. Palun jääme ühe minuti piiresse! Palun, austatud minister!

16:57 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Paraku pean ennast natukene kordama. Tõepoolest oli politsei tegevuses 9. mail ja aprilli keskpaigas erinev taktika. Erinev taktika ei tähenda seda, et politseiametnike hulk oli äärmiselt suurel hulgal erinev. See, et 9. mail oli Kalmistu teel nähtavalt kohapeal tõesti rohkem Terviseameti töötajaid ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti töötajaid ning vähem politseiametnike, oli puhtalt taktikaline otsus. Ja seda puhtalt selle tõttu, et oli olemas varasem kogemus, hea kontakt korraldajatega, korrapidajad määratud ja nii edasi. Politseiametnikud olid täiesti olemas, aga nad olid n‑ö kaugemas perimeetris. Kui me tuleme nende meeleavalduste juurde, mis toimusid siin, siis oli taktika osal päevadel selline, et kohapeal nähtaval oli rohkem politseiametnikke, sest risk oli erinev. Järgmistel päevadel oli kohapeal politseinikke vähem ja patrullid olid rohkem linna peal laiali. Samuti ei olnud siia kohapeale kaasatud näiteks Tallinna munitsipaalpolitsei ametnikke. Nii et veel kord, politseiametnike hulk ja ressurss oli olemas üle-eestiliselt 9. mail, samuti eelnenud päevadel, ka 8. mail. Lihtsalt tõepoolest taktika oli erinev. Aga ei ole kindlasti õige öelda, et oleks vähema ressursiga reageeritud.

16:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Martin Helme, palun!

16:58 Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Aitäh, härra minister! Minu meelest see mentaliteet, mida te siin väljendate, on õõvastav. Jutt sellest, et eks siis pärast kohtud hekseldavad, kas oli õigust neid inimesi laiali ajada ja kinni pidada või mitte – no see ongi see, millega tegelevad Putini käsilased Moskvas meeleavaldajate vastu tegutsedes, ja see ongi see, millega tegeleb Lukašenka, kui talle ei meeldi valitsusevastased meeleavaldused. See on täpselt see! Ja eriti õudne oli kuulata seda, et politsei korraldustele tuleb igal juhul alluda. Kui politsei võtab vastu otsuse, et ei, täna me enam ei luba teil  siin meelt avaldada, mis siis, et põhiseadus seda lubab, siis tuleb alluda. Ei, muide, ei tule alluda. Ebaseaduslikele korraldustele ei pea alluma kodanikud ja muide, ka politseinikud ei pea oma ülemuste ebaseaduslikele korraldustele alluma. Ja te räägite siin täieliku iseenesestmõistetavusega, et kui politseijuht või siseminister otsustab, et ei, täna meil enam ei kehti põhiseaduslik vabadus meelt avaldada. Te isegi ei saa aru, mis on valesti, ja see tegelikult diskvalifitseerib teid ametist.

16:59 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Politsei ei ole ajanud laiali ühtegi meeleavaldust, mis on toimunud. Politsei on käinud ja selgitanud inimestele, millised on riskid, ja suunanud inimesi selliselt käituma, et need riskid oleksid võimalikult väiksed. Ja ta on teinud seda koos Terviseametiga.

Ei politsei ega siseminister ei saa otsustada, kas põhiseaduslikud õigused kehtivad või mitte. Eesti riigis ei saa lihtsalt niimoodi olla. Põhiseadus annab õiguse inimestele rahumeelselt koguneda, rahumeelselt meelt avaldada, aga eriseadusega on ka seatud teatud piirangud, kas või see näiteks, et on teavituse kohustus teatud tingimustel, kui inimesed tahavad oma põhiseaduslikku õigust kasutada. Ja lisaks tõepoolest kehtisid sellel ajahetkel ja kehtivad osaliselt ka täna valitsuse korralduses nr 282 toodud piirangud, mis sätestavad selle, kui palju inimesi tohib avalikus kohas kogunemistel, üldse avalikel üritustel olla. Tänasest on see piirang 250 inimest 25 inimesega seltskondades.

17:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

17:01 Urmas Reitelmann

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma siiralt loodan, et Siseministeeriumis ja valitsuses ollakse nüüd aru saadud ka sellest, et inimesed kogunevad tänapäeval meeleavaldusele mitte sellepärast, et keegi, mingi üksik grupp või mingi persoon neid sinna kutsub, vaid inimesed lihtsalt lepivad ilmavõrgus kokku ja kogunevad. Ja see on nende õigus, nende vääramatu õigus.

Aga ma tulen nüüd Martin Helme küsimuse juurde uuesti  ja teistmoodi tagasi. Kuidas see siis ikkagi on? Ühest küljest nagu inimestel on õigus koguneda ja valitsuse vastu meelt avaldada, aga samas jällegi on meil mingisugused seadused ja kui politseinikud ütlevad, et nüüd lähete vutt-vutt kõik laiali, siis tuleb sellele vääramatult alluda. Kuhu jäävad siis ikkagi need õigused? Arusaamatu!

17:02 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Eesti riigis ja ka paljudes teistes demokraatlikes riikides on tõepoolest nii, et õigus koguneda ja meelt avaldada ei ole absoluutne õigus. Seda piirab teatud eriseadus. Eestis piirab seda korrakaitseseadus, mis sätestab teatud tingimused, millal ja kuidas saab seda põhiseaduslikku õigust n-ö realiseerida.

Näiteks kui inimesed tahavad meeleavaldust korraldada ja selle meeleavaldusega näiteks muudavad liikluskorraldust või kasutavad helivõimendustehnikat, milleks võib olla ka täitsa tavaline ruupor, siis korraldajad peavad politseid sellest teavitama. Ma rõhutan: teavitama. Demokraatlikus õigusriigis ei pea küsima luba selleks, et meelt avaldada, aga teatud tingimustel peab teavitama politseid.

Lisaks on muidugi oluline see, et sellel hetkel, kui neid meeleavaldusi läbi viidi, meelsust avaldati, kehtisid avalikele kogunemistele ka valitsuse korraldusest nr 282 tulenevad piirangud, mis olid seatud sellepärast, et inimesed püsiksid terved. See nägi ette seda, et meelt võis avaldada kuni kümneliikmelistes seltskondades ja pidi kinni pidama 2 + 2 reeglist. Nii et veel kord: meeleavaldamine on põhiseaduslik õigus, Eestis igati tagatud, aga see ei ole absoluutne. Tavaolukorras reguleerib seda korrakaitseseadus, kõnealuses olukorras reguleeris seda veel valitsuse korraldus nr 282. 

17:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

17:03 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt, minister, te enne vastasite, et teil pole häbi sellist juttu ajada, aga mina pean tunnistama, et minul endise politseiametnikuna on küll teie jutu pärast väga häbi. Aga see selleks.

Praeguseni pole tahtnud ei peaminister ega ka teie siseministrina võtta vastutust politsei kohatu jõuaktsiooni eest, te olete lükanud selle politsei peadirektorile. Kui politseijuht valib vale taktika ehk hindab olukorda valesti, reageerib ebaadekvaatselt ja tekitab olukorra, kus tulirelvadega ja teenistuskoertega võimuesindajad astuvad relvitu ja rahumeelse rahva vastu, rikkudes niiviisi põhiseadust ning hävitades oma tegevusega rahva turvatunnet ja usaldust politsei vastu, siis kas selline juht sobib üldse oma ametikohale? Kas te õigustate endiselt seda valesti valitud taktikat ja teguviisi?

17:04 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Mina leian, et politsei valitud taktika oli õigustatud. Kui me räägime sellest, et politsei kannab teenistusrelvasid või et politseil on olemas teenistuskoerad,  siis tõepoolest on. Politsei kasutab neid iga päev. Iga päev on üle Eesti, sealhulgas Tallinnas ja mujal Harjumaal väljas patrullid, kellel on tihti kaasas ka teenistuskoer. Tulirelvad, erivahendid on politseil iga päev kasutuses. Neid ei panda külge ainult sellepärast, et inimesed on tulnud välja turvalisust tagama. Need on igapäevases varustuses ja olid ka nendel päevadel. Need on kasutuses ka kõikidel teistel päevadel, kui politsei väljas turvalisust tagab, olenemata sellest, kas turvalisus tuleb tagada konkreetselt mõnel avalikul kogunemisel või muul avalikul üritusel, näiteks spordiüritusel – kus iganes. Politseil on alati need vahendid kaasas. See ei ole mitte midagi eriskummalist.

17:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

17:05 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuidas suhtuda musitseerimisse avalikes kohtades? Vaatame neid kahte üritust, mis toimusid 9. mail ja siis seda, millest me nüüd räägime, sellest kogunemisest. Politsei suhtus täiesti erinevalt sellesse musitseerimisse. Mis on sinu arvamine selles suhtes?

17:06 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Kui ma kuulsin õigesti – side oli kehv hetkeks –, siis veel kord: kui me räägime erinevate muusikaliste vahendite kasutamisest, helivõimendusest ja muust sellisest, siis kui me räägime 9. mai üritustest, siis need olid avalike üritustena registreeritud ja oli ka kirjeldatud muusikavahendite kasutamist. Need üritused või meelsusavaldused, mis olid Toompeal ja Vabaduse väljakul, ei olnud sellised, millest politseid oleks eelnevalt teavitatud  ja ka teada antud, et kasutatakse helivõimendust või mängitakse muusikat. Siit see vahe tulebki. 

17:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Rene Kokk, palun!

17:07 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on üsna lihtne. On palju räägitud sellest kapo nn ohuhinnangust, mis pigem ilmselt on nagu töödokument. Mida teie sealt välja lugesite? On räägitud sellest, et Elmar Vaher ütles – ja nii ta ütles –, et põhiseaduslik kord võib olla ohus. Mul on olnud ka au seda dokumenti lugeda. Mind huvitab, mida teie sealt välja lugesite. Kas te lugesite midagi sellist välja? Palun vastake!

17:07 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Tegemist oli kaitsepolitsei ülevaatega. Ja tõepoolest, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ütles oma intervjuus, et tegemist võib olla riskiga põhiseaduslikule korrale. Konkreetsel hetkel see vahetu oht selline ei olnud, kuid tõepoolest mõne stsenaariumi eskaleerumisel see risk oleks võinud tekkida ja seda tõepoolest ka politseipealik Elmar Vaher oma intervjuus ütles. Nõustun ka sellega, nagu ma olen varem juba öelnud, et oleks võinud sellessamas intervjuus pisut rohkem oma mõtet avada.

17:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

17:08 Jaak Juske

(Kaugühendus)

Ma olen väga nõus, et koosolekuvabadus on üks demokraatia alustalasid. Samas tuleb ka avalike koosolekute puhul ikkagi pidada kinni seadusest ja eriti veel viiruse kiire leviku ajal. Aga ma küsin seda, et üks kõnealuste meeleavalduste üks eestvedajaid kutsus meedias avalikult korduvalt relvastatud riigipöördele, looma relva abil uut riiki. Milline on teie hinnang sellistele üleskutsetele? Ja kas need üleskutsed mõjutasid ka kuidagi politsei taktikat ja otsuseid?

17:09 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, sotsiaalmeedias levis väga palju erinevaid üleskutseid nende meeleavalduste ajal, sh üleskutsed tungida Riigikogusse. Väga paljud Riigikogu liikmed said ka ähvarduskirju, sh tapmisähvardusi. Politsei sekkus kõikide nende üleskutsete ja ähvarduste peale ja viis läbi päris mitmeid vestlusi. Tõepoolest, õnneks mitte ükski neist ei pidanud paika.

Kuidas ma suhtun sellisesse tegevusse? Loomulikult väga kehvasti suhtun. Sest nii nagu üldse avalikus ruumis on kehtestatud nõuded, kuidas peaks käituma, millised on avalikus ruumis käitumise üldnõuded, siis needsamad käitumise üldnõuded peaksid kehtima ka veebiruumis, küberruumis. Ei tohiks teha selliseid üleskutseid või üleüldse rääkida kõike, mida sülg suhu toob, ja hiljem ütelda lihtsalt, et tegelikult tehti nalja. Sellel ei ole nagu tõsist tagapõhja ja see võtab tegelikult päris suure ressursi ära politseilt ja teistelt julgeolekuasutustelt. Nii et see ei ole kindlasti mitte kuidagi aktsepteeritav käitumine.

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

17:10 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea siseminister! Kohe järgmisel päeval kapo peadirektor Arnold Sinisalu ERR-is kommenteeris – ma nüüd sõna-sõnalt täpselt ei mäleta, aga selle mõte oli selline –, et mingit ohtu põhiseaduslikule korrale ei olnud ega ka Kremli karvast kätt ei olnud mängus. Kuidas see ütlus, kuidas need ütlused sobivad kõige selle konteksti, mis siin on räägitud?

17:10 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest nii oli ja nagu ma ka ise märkisin, sel hetkel vahetut ohtu põhiseaduslikule korrale ei olnud. Küll aga olid teatud ilmingud, teatud stsenaariumid, teatud võimalikud olukorrad, mis oleksid võinud viia tegevuste eskaleerumiseni. Ja seda on silmas peetud.

17:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd läheme läbirääkimiste juurde ja kõigepealt ma annan sõna nendele, kes on arupärimisele alla kirjutanud. Martin Helme saab kõigepealt sõna. Palun, kaheksa minutit kokku.

17:11 Martin Helme

Aitäh! Päris silmi avav debatt oli meil siin. Ma võtaksin selle kokku ühe sõnaga, millega meil on Eestis, ma ütleksin, põletav probleem, ja see on tsiviilkontrolli küsimus. Ma alustan aga natukene laiemalt. Siin kõlas argumentatsioon sellest, miks oli vaja politseil jõuvõtete, jõudemonstratsiooni ja ebaproportsionaalsete jõuvõtetega valitsusvastane meeleavaldus laiali ajada.

Argumentatsioon on meil, noh, ütleme niimoodi, vilanud edasi-tagasi. Küll on räägitud ohust põhiseaduslikule korrale, siis on meil räägitud ohust koroonaajal. Täna me teame, et Terviseamet on tunnistanud, et koroonanakatumisi välisõhus on olnud 0,34% kõikidest nakatumistest. Aprilli alguses mõnesajainimeselised kogunemised Tallinnas ei toonud kaasa nakatumiskordaja suurenemist, vaid vastupidi, nakatumiskordaja oli sel ajal langustrendis. Ja see kohutav vassimine, valetamine, mis käis koos kapo ohuhinnanguga – jumal tänatud, et seda täna siin enam ei hakatud läbi hekseldama.

Vastuseid me sellele, mis oli meie esimene küsimus – millal ja kuidas toimus poliitilisel tasandil otsustamine, millal oli kaasatud peaminister, millal siseminister ise otsustas –, me tegelikult ei saanud. Ei ole neid saanud terve selle kuu aja jooksul, mil me oleme enda fraktsiooni korduvalt välja kutsunud nii politseiameti peadirektorit, siseministrit kui ka peaministrit. Selle ümber käib üks lõputu keerutamine, vassimine ja nende põhjenduste pidev muutmine.

Aga me kõik saame ju aru, mis see põhjus oli. Valitsusele ei meeldinud meeleavaldused, mis olid suunatud valitsuse vastu. Ja nüüd siseminister ütleb, et nii ei saa, et inimesed ütlevad, mida sülg suhu toob. No kas te nii haledad oletegi, et te sisuliselt panete riigi politseijõud täisrelvisse ja täisvalmidusse sellepärast, et mingid fooliummütsikesega inimesed räägivad Facebookis, kuidas nad kavatsevad Toompea ära vallutada. Kas see ongi teie ohuhinnangu tase, et te loete Facebooki postitust ja teete sealt järelduse, et meil on mingisugune oht, et riigi toimimine saab kannatada? Sellisel juhul olete professionaalidena nii totaalselt läbi kukkunud, et kogu juhtkond tuleks välja vahetada.

Aga me ju kõik teame, et seegi on vale. Seegi on vale! Need on ju kõik otsitud ettekäänded, et näidata rusikat oma rahvale, kes ei olnud rahul valitsuse poliitikaga. Kõik need on otsitud põhjendused – kogu see piinlik jutt mingitest korrakaitseparagrahvidest, mida millegipärast siin selle maja ees rakendati, aga kesklinna kalmistul need enam tähtsad ei olnud. Seal enam huvi ei ole. Kesklinna kalmistul võib mängida lõõtspilli, aga Vabaduse väljakul tšellot mängida ei või. Ainus vahe on selles, et Vabaduse väljakul väljendasid inimesed rahulolematust valitsuse poliitikaga.

Te olete sellega vahele jäänud. See on kõigile nii selge, millega te tegelesite: omade peksmisega. Oma rahvale võib panna põhimõtteliselt kirsa kõri peale ja öelda, et me otsustasime, et politsei täna otsustas, et siitmaalt edasi põhiseaduslik õigus meelt avaldada ei kehti, sest põhiseadusest on meil kõrgem mingisugune valitsuse otsus, korrakaitseseaduse väljamõeldud paragrahvid ja olematu ohuhinnang. Ja me otsustasime ja seda käsku tuleb täita ja nii on.

See ongi tsiviilkontrolli küsimus, millest me räägime. See on ka põhiseaduse kehtimise küsimus. Kui me selle standardi laseme praegu minna, siis me oleme aktsepteerinud, et Eesti ei ole enam vaba riik, vaid et Eestis valitsevad põhimõtteliselt mingid mundrimehed, kes ei küsi ei peaministrilt, siseministrilt, ammuilma parlamendilt, mida võib ja mida ei või. Nemad nii tahavad, nemad nii otsustavad. Paneme siia mingid tarad püsti, siis paneme koerad tänavale. Teie asi on võtta teatavaks, et nüüd nii on, ja kui me kuu aja pärast otsustame, et koeri ei ole vaja, siis on nii.

Selle asja nimi ei ole õigusriik. Selle asja nimi on voluntaristlik riik. Me ei ole seaduste ees võrdsed. Seadused ei kehti kõigile, vaid ainult osale, seaduseid kehtestatakse osale inimestele täie rangusega ja teistele inimestele neid seadusi üldse ei rakendata. Ja ma ei räägi siin ainult sellest, et meil oli kuuajalise vahega kaks rahvakogunemist, kus rakendati täiesti erinevaid standardeid.

Ma räägin ka sellest, et meil on olemas mingid kõrgemad ametnikud või poliitikud, kes võivad rikkuda seadust, kes võivad anda ebaseaduslikke korraldusi ja nõuda, et neid täidetakse, või muidu ... Või muidu me teame, mis on. Siis topitakse teid politseibussi, viiakse plate peale, võetakse püksid jalast ära, konfiskeeritakse piimamannerguid, tšellosid, trumme – mida tahes.

Ja siis öeldakse: ah, te võite ju halduskohtusse kaevata. Käite neli aastat kohtus, maksate umbes 20 000 eurot oma advokaaditasusid ja pärast veel maksate riigile mingisuguseid kulusid otsa. Ja kui siis nelja aasta pärast või kuue aasta pärast, kui see kohtumenetlus on läbi kerinud ja tuleb välja, et ups, teile tehtud 200-eurone trahv oli tõepoolest ebaseaduslik – noh, mis siis ikka. See on see, mismoodi valitsetakse Moskvas, see on see, mismoodi valitsetakse Valgevenes. Ja meie ei lase niimoodi valitseda Eestis. Aitäh!

17:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena on kõnetooli oodatud Kert Kingo. Palun!

17:18 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on väga kahju kõike seda toimuvat kuulata ja vaadata. Mul on kahju vaadata, kuidas politseijuht ja siseminister, kes on endine politseijuht, on kogu aastate jooksul nähtud vaeva ja tehtud töö, et politsei usaldusväärsust tõsta, hävitanud.

Nad nimetavad kogu oma tegevust politsei taktikaks. Politsei taktika ei ole kindlasti oma rahvast hirmutada relvadega või nende suhtes agressiooni üles näidata. Politsei taktika on rahvale pakkuda turvatunnet, reageerida täpselt selliselt, kes on nende vastas. Ja antud juhul oli nende vastas rahumeelne rahvas. Ilma relvadeta – ei tulirelvi, ei külmrelvi. See taktika jutt on täiesti kohatu ja see on valetamine.

Samamoodi on mul väga piinlik kuulata, kuidas siseminister üritab eriüksuslaste ja nende varustuse rääkida igapäevaseks politsei varustuseks. Me kõik nägime, et seal olid kiirreageerijad, nende käistel oli silt "Kiirreageerijad". Ja nüüd räägib siseminister silmagi pilgutamata, tuues näiteks mingi tavalise politseitöös oleva situatsiooni, kui on mingi rikkumine toimunud, et kõigil on ju tulirelv kaasas. Aga need olid eriüksuslased. Ja eriüksuslasi kasutatakse eriolukorras: kui on suuremad massirahutused, mis on agressiivsed, kui vandaalitsetakse või põletatakse autosid, mitte tavalise rahumeelse rahva vastu. Politsei ülesanne tõesti ei ole oma rahvast hirmutada, ei ole oma rahva vastu minna ilma põhjuseta. See põhjus saab olla ainult siis, kui rahvas on ise vägivaldne või agressiivne.

Siseministri ja politseidirektori jutt korrakaitseseadusest, kuidas seda saab iga päev kasutada, ei vasta tõele. See on jälle tõe väänamine ja moonutamine, enese õigustamine. Kui politsei ei tegutse vastavalt sellele, kelle vastu ta läheb, ehk siis antud juhul relvastatult rahumeelse rahva vastu, siis selle asemel et olukorda rahulikuks sundida, kutsuvad nad üles hoopis olukorra eskaleerumise. Ja kui seal seltskonnas oli inimesi, nagu siin väidetakse, kes plaanisid agressiivseks muutuda või kellegi suhtes midagi ette võtta, siis politsei taktika näeb ette seda, et need inimesed vaikselt toimetatakse kõrvale, ilma paanikat tekitamata, ilma teisi inimesi hirmutamata, ammugi mitte ähvardamata. Seetõttu ma ütlengi, et see tegevus, mis toimus 11. aprillil, oli võimu näitamine.

Ja kõige kurvem on ... (Edasist ei ole kuulda.)

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust, Kert, me kaotasime sinuga heliühenduse. Kas sa saad kontrollida oma mikrofoni? Pilt on kenasti olemas, aga  heli kadus.

17:22 Kert Kingo

Kas nüüd on kuulda?

17:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, nüüd on jälle kenasti kuulda.

17:22 Kert Kingo

Lõpetuseks tahan öelda, et politsei peaks olema inimeste käsutuses, mitte hakkama peaministri isiklikuks karistussalgaks, nii et kui peaminister tunneb, et talle ei meeldi mingi asi, siis politsei hakkab tema isiklikke emotsioone või tema tundmusi kaitsma. Aitäh teile!

17:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh teile! Ja palun, Mart Helme!

17:22 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! No mida öelda? Siin on juba palju öeldud, aga ma tahaksin siiski mõned pintslitõmbed veel lisada.

Kõigepealt ma ütleksin niimoodi. Härra minister, teie tänane esinemine kinnitas, et te olete täielikult oma ametis läbi kukkunud. Te tulete meile siia vassima, valetama. Kas te arvate, et me ei ole näinud kõiki neid fotosid, videoid, suhelnud inimestega, lugenud Facebookist nende muljeid, et meil ei ole pilti ees? Meil on täielik pilt ees, mis seal toimus.

Te räägite sellest, et inimesed käitusid provokatiivselt. Meie oleme näinud, kuidas politsei rinnaga peale läks, inimesi surus kogu aeg kokku, surus inimesed üksteisele ligidale ja siis hakkas karjuma: hoidke distantsi, hoidke distantsi! Inimesi lihtsalt võeti ära, viidi plate peale, ilma et nad oleksid olnud agressiivsed, ilma et nad oleksid teinud midagi, mis tõsiselt oli kuidagi oht teistele inimestele.

Muide, ohust. Terviseamet on meile selgelt kinnitanud: mingeid nakatumisi aprilli alguse kogunemised kaasa ei toonud, mingeid tuvastatud nakatumisi kaasa ei toonud. Kogu see jutt tervise kaitsmisest ja inimeste hoidmisest –  seda ei saa ju tõsiselt võtta.

Oma esinemisega te tõestasite, et te olete endiselt Elmar Vaheri alluv, mitte minister, kes peab ütlema, et kuule, Elmar, see oli täielik sigadus, mille sa kokku keerasid. See on mulle kui poliitikule ja valitsusele tehtud sigadus ja sellega me ei lepi. Ole hea, kirjuta lahkumisavaldus, eriti kui me arvestame sinu saapaid, kõrvaklappe ja hariduse võltsinguid. Ole hea, meie teed lähevad lahku, nüüd on karikas täis saanud. Ei, selle asemel te tulete tuututama, kuidas te endiselt usaldate seda meest. Ei ole võimalik usaldada!

Siis veel. Kaks eri olukorda. Aprill Vabaduse väljakul ja mai Siselinna kalmistul. Tõepoolest, kaks eri olukorda. Ühe puhul Eesti riik näitas täismusklit ja teise puhul käis seinaääri mööda, ei sekkunud, ei lõpetanud ära guljanjet sealsamas Siselinna kalmistu müüride taga, kus inimesed jõid pudelist viina. Kas see on korrakaitse seadusega kooskõlas või? Kus oli riigi rusikas siis? Kus oli korrakaitseseaduse täisrangus siis? Pudelist viina juua, karmoškat tõmmata, guljanjet teha – see oli kõik okei.

Ja siis te räägite midagi provokatiivsest käitumisest ja ähvardustest. No ma arvan, et te peaks väga hästi teadma, missugused ähvardused eesti rahva ja Eesti riigi vastu käivad iga päev venekeelses Delfi kommentaariumis. Miks te riigi täit rusikat maksma ei pane? Miks te ei vestle nende inimestega? Miks te neid ei kutsu välja? Miks te neid ei isoleeri? Miks te ei kustuta nende kontosid? Sest te ei julge, ja see ongi teie läbikukkumine. Te olete totaalselt läbi kukkunud oma kahepalgelisusega.

Väga piinlik oli kuulata, solvav oli kuulata seda, et te peate meid lollideks. Aga me ei ole lollid. Ma väga vabandan, et ma nii emotsionaalne olen, aga oma ülbuses, oma tuima panemises olete te selle reaktsiooni esile kutsunud. Ei ole võimalik parlamendiliikmeid pidada täiesti idiootideks. Lihtsalt ei ole võimalik ja me sellega ei nõustu.

Nüüd veel ohust põhiseaduslikule korrale. Meil seisab järgmine ülekuulamine ees kaitseministriga. Me näeme praegu väga selgelt, et Eestis on ainult üks seltskond, kes on tegelikult oht põhiseaduslikule korrale. See on praegune valitsus. See on praegune valitsus, kes, võta või jäta, just nagu peost sööks Kremli propagandistidel ja sealsetel, kuidas öelda, strateegidel. Vähendame kaitsekulusid, võtame ära laste huvialaringide raha, tekitame protestid elanike hulgas põhiseadust piiravate eelnõude menetlemisega, kasutame politsei taktikat, mis inimesi ärritab, mis ühiskonda lõhestab, mis tekitab ühiskonnas trotsi ja vastuseisu politseile ja valitsusele. Te ju teete kõike seda, mida Kremlis on kogu aeg soovitud, et Eestis toimuks. Ja siis süüdistate siin populistlikke poliitikuid. Jätke järele, mingeid populistlikke poliitikuid ei ole siin!

17:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Teie aeg!

17:27 Mart Helme

Ühesõnaga, ma ei hakka pikemalt enam rääkima. Ma olen nördimusest sõna otseses mõttes lõhkemas. Palun, härra minister, astuge tagasi! Või kui te ise ei ole nõus astuma tagasi ...

17:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

17:27 Mart Helme

... siis võtke maha politseipeadirektor, leidke patuoinas. Ta on nii palju paha teinud, ta on nii palju kahjustanud politsei ja valitsuse usaldusväärsust, et raske on neid kahjusid kokku lugeda. Ta on kahjustanud ka Eesti kaitsejõudude mainet sellega seoses, et Siselinna kalmistul politsei ei näidanud, et ta on kohal, politsei ei näidanud, et tal on jõudu, politsei ei täitnud korrakaitseseadust.

Piinlik on! Ma saan aru, et on inimesi, kellel ei ole piinlik. Ma loodan, et te ei kuulu nende hulka. Aga kui te praegu ei reageeri, siis ärge arvake, meil on täpselt sama loosung, mis nendel inimestel, kes neid proteste korraldasid ja korraldavad praeguseni Riigikogu ees: me ei jää vait ja me ei lähe ära. Võtke palun arvesse: me ei jää vait ja me ei lähe ära! 

Ja palun, kui te hakkate nüüd selliseid võmmilikke trikke kasutama, et niipea kui on mõnel meie fraktsiooni liikmel kuskilgi mingi pisem rikkumine, kolm kilomeetrit tunnis ületatakse kiirust kusagil, vaat siis Eesti riik ja Eesti politsei näitavad täies mahus oma võimu ja jõudu. Ärge tehke niimoodi, sest et seda enam ei jää me vait, seda enam ei lähe me ära. Aitäh!

17:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Kalle Grünthal! Kolm minutit lisaaega, kaheksa kokku.

17:29 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid ja ka siseminister! Enne, kui te täna siia pulti tulite, oli meil omavahel kohtumine. Meil oli kohtumine Terviseametiga. Ja nendest kohtumistest koorus välja päris huvitavat infot, mis minu arvates oleks pidanud, lugupeetud siseminister, tegema ettevaatlikuks tänasel ülesastumisel siin, kus te ilmselgelt minu meelest eksisite väga tugevalt.

Ma saan aru, et politsei püüab alati puhtaks pesta oma mundriau. Ma olen nõus sellega. Aga ühel ajahetkel on siiski olemas piirid, kus ka politsei peab tunnistama, et ta on midagi valesti teinud. Teie olete ju alles äsja tulnud politsei ridadest poliitikasse. Aga kahjuks te ei ole mõistnud seda, et siseministri ja politseitöötaja vahel on olemas piir. Te ei saa enam kaitsta mundriau. Te peate lähtuma sellest, mis on siseministrile kohane. Täna, kui te viskusite siin dzotile, et kaitsta politseinike mundriau, siis te väga kõvasti eksisite. Te hüppasite sellest kuulipildujast mööda.

Te viitasite täna siin erinevatele korrakaitseseaduse paragrahvidele, mis andsid teie meelest õigustuse politsei tegevusele. Aga nagu me oleme öelnud eelnevatel kohtumistel, mis me oleme pidanud, et me oleme näinud ka sotsiaalmeedia kaudu levinud videotest ja ma tean ka oma isiklikust kogemusest, mida ma nägin, et politsei eksis väga palju korrakaitseseaduse vastu.

Minu meelest kõige olulisem punkt on see, et korrakaitseseaduse § 11 lõige 1 ütleb, et asudes rakendama korrakaitseametniku õigusi, on ametnik kohustatud ennast esitlema ja isiku nõudmisel esitama oma ametitõendi. Seda minu teada, nii palju kui ma olen näinud neid videoid, praktiliselt ei olnud. Praktiliselt ei olnud! Ma toon näite: väidetavalt Terviseameti ridadesse kuuluv politseimundris isik tirib rahva hulgast inimesi välja. Tulge kaasa! Tulge kaasa! Need küsivad: kes te olete, esitage oma nimi! Sellele ei pöörata tähelepanu ja seda olukorda politseipatrull vaatab pealt ja nad ei reageeri sellele.

Lugupeetud minister! Praegu siin on topeltrikkumine. Ja kõige selle raames ei algatata mingit menetlust nende politseinike suhtes, kes ei täitnud oma ametikohustusi. Ega siis korrakaitseseadus ei kehti mitte ainult rahulikele elanikele, samamoodi kehtib ta ka politseinikele.

Selleks ongi korrakaitseseadus loodud, et ta oleks tasakaalus, et politsei ei saaks rakendada ainuüksi jõudu, et selle baasil ei saaks ainult inimesi korrale kutsuda ja käsku täitma, kuuletuma panna. Selleks on eelnevad protseduurid, mida peab täitma. Ma arvan, et endise politseiametnikuna te ilmselt teate, et väärteomenetluse seadustiku § 19 ütleb, et väärteomenetluse alustamisel või siis esimese menetlustoimingu tegemisel tuleb järgida seda, et selgitataks inimestele nende õigusi ja kohustusi.

Riigikohus on korduvalt osutanud sellele, et nende tegude tegemata jätmisel ei ole ükskõik milliste rikkumiste puhul läbi viidud õiglast ja ausat menetlust. Aga mina ei taha siin anda praegu juriidilist hinnangut kogu sellele häbiväärsele loole. Ma tahan öelda vaid seda, et nii nagu rahvas seisis ühes rivis Eesti riigis põhiõiguste eest pidada rahumeelset meeleavaldust, me ei pea selleks mingisuguseid erilisi korraldajaid leidma. See on põhiõigus.

Ma olen nõus, et on olemas eriseadused jne. Aga keegi ei keela rahumeelselt koguneda, kui ei ole ametlikku korralduslikku poolt. Ja nüüd seesama rahvas on läinudki kohtusse. Inimesed lähevadki küsima kohtu käest, kas siis rikuti meie põhiseaduslikke õigusi sellel meeleavaldusel või mitte, kas politsei tegevus oli põhjendatud või mitte.

Positiivne märk on juba see, et sunnirahad, mis siin inimestele määrati – nende täitmine on peatatud. See on väga hea märk. Kui ma küsisin teie käest küsimuse, kas te astute siis tagasi, kui selgub, et siiski politsei tegevus ei olnud õiguspärane, siis ega te ei vastanud mu küsimusele. Te ei vastanud. Te rääkisite, et on õigus pöörduda kohtusse. Muidugi on, aga keegi peab vastutama.

Keegi peab selle tegevuse eest vastutama. Ma saan aru, et kui on politseiametnik ja tema tegi eksimuse, siis tema suhtes tuleb mingisugune distsiplinaarmenetlus või sisejuurdlus. Okei, ma olen nõus sellega. Aga, lugupeetud minister, te ei ole enam politsei ridades, te olete siseminister, kes peab tagama selle struktuuri töö nii, et on järgitud põhiseadust ja teisi seadusi, ka eriseadusi, nagu te ütlesite. See on teie vastutusala, selleks olete te sinna paika pandud. See on teie kohustus. Praegu ei ole mundriau pesemise koht. Praegu on selgitamine, kas te olete võimeline seda ametit pidama või mitte. Ja ma väga loodan, et teis on nii palju jäänud alles mundrimehe väärikust, et kui selgub, et see asi ei olnud õiguspärane, siis te astute tagasi. Aitäh!

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme teise päevakorrapunkti ammendanud.


3. 17:37 Arupärimine Eesti riigikaitse nõrgestamise kohta (nr 76)

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Helir-Valdor Seederi, Raivo Tamme, Sven Sesteri, Aivar Koka, Priit Sibula, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe ja Urmas Reinsalu esitatud arupärimine Eesti riigikaitse nõrgestamise kohta. Arupärijate esindajana palun [pulti] Helir-Valdor Seederi.

17:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Riigikogu Isamaa saadikurühma nimel esitasime arupärimise, mis puudutab riigikaitset.

Meil on tõsine mure Eesti riigikaitse tuleviku pärast. Veidi rohkem kui pool aastat tagasi, 22. septembril ütlesite teie, härra minister, järgmised sõnad. Taustaks niipalju, et tegemist oli riigieelarve eelnõu menetlemisega valitsuses ja käisid arutelud, mis saab riigikaitsekulutustest tulevikus. Jutt on eelmisest valitsusest. [Te ütlesite]: "See annab selge signaali, et riigikaitse ei ole enam valitsuse jaoks prioriteet. Selliste sõnumite andmine on eriti vastutustundetu praegu, kui rahvusvaheline olukord ei luba isegi mõelda kaitsekulutuste vähendamisele."

Kõigest mõned kuud hiljem on seesama inimene astunud kaitseministri ametisse ja valitsus kiidab heaks riigi eelarvestrateegia, mille tulemusena vähendatakse riigikaitsekulutusi võrreldes varasemalt kinnitatud ja kehtiva RES-iga 2022. aastal 16,6 miljonit, 2023. aastal 16,6 miljonit ja 2024. aastal 20 miljonit. Lisaks sellele näeb riigi eelarvestrateegia ette, et müüakse ära Miinisadam, mille kohta me oleme saanud hiljem erinevaid kommentaare, et riigi eelarvestrateegia on plaan, mis ei pruugi sellisena realiseeruda ja konkreetse riigieelarve vastuvõtmisel seda võib-olla ei plaanitagi.

Selle Miinisadama osas on üldse väga suur segadus. Kui seda ei plaanita müüa, siis tegelikult on ju riigi eelarvestrateegiasse kirjutatud õhk ehk vale kate tulude poolele. Ja kui seda tõesti kavatsetakse müüa, siis on suuremat sorti segadus, mille kohta me loodame, et kaitseminister annab meile selgitusi, sest siseminister, kes ka siin viibib, on kavandanud, nagu me lugesime viimastest uudistest, Politsei- ja Piirivalveameti mereüksuse viimise Miinisadamasse. Aga kuidas seda teha, kui teisel ametkonnal on kavas Miinisadam ära müüa? See on ääretult kahetsusväärne.

Mis on viimastel päevadel selgunud? On selgunud see, et seoses kinnitatud RES-iga on plaanis Kaitseväel lõpetada kaplaniteenistus ja likvideerida Kaitseväe orkester. Ma ei tahaks keskenduda ainult neile kahele uudisele, mis täna tulid ja mis on tegelikult väga olulised. Need on väga oluline osa Eesti riigikaitsest, sest Eesti riigikaitse peamine tugisammas ja vundament on kaitsetahe, kõrge moraal ja psühholoogiline ettevalmistus. Kaitsetahe on see, millel Eesti Kaitsevägi baseerub. Kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus on need, mis [kaitsetahet] üleval hoiavad. See on ju rahalises mõttes kogu sellest kokkuhoiust ja kärpimisest ainult jäämäe veepealne osa. Mida tegelikult kavatsetakse kokku hoida ja millised kärped tulevad, on enamuses meile täna teadmata.

Me loodame väga, et minister leiab võimaluse vastata neljale küsimusele, mis me oleme kirjalikult ette saatnud, ja lisaks nendele päevakajalistele küsimustele, mis on siin esile kerkinud ja millele ma praegu sissejuhatuses tähelepanu juhtisin. Siiralt ütlen, et praeguses julgeolekupoliitilises olukorras on kaitsekulutuste kärpimine sama rumal tegevus kui minna praeguses tervishoiukriisis kärpima tervishoiukulutusi. Siin ma nõustun täielikult, auväärt minister, sinu veidi rohkem kui kuus kuud tagasi öeldud sõnadega: ainuüksi selliste sõnumite andmine on eriti vastutustundetu praegu, kui rahvusvaheline olukord ei luba isegi mõelda kaitsekulutuste vähendamisele. Kas tõepoolest on viimase kuue kuuga rahvusvaheline julgeolekuolukord oluliselt paranenud?

17:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on kõnepulti oodatud kaitseminister Kalle Laanet. Palun!

17:43 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud aseesimees! Hea siseminister! Head Riigikogu liikmed! Soovin kõigepealt tänada arupärijaid, et saan siin Riigikogu ees olla ja üheskoos teiega arutleda Eesti riigikaitse võimestamise üle. Enne, kui hakkan auväärt arupärijate küsimustele vastama, keskendun Eesti majanduse ja rahanduse olukorrale, seejärel räägin detailsemalt RES‑ist ja vastan teie küsimustele.

Epideemia ja sellega kaasnev majanduslangus on vähendanud märgatavalt riigikaitsekulude pikaajalist prognoosi. Kriisi mõju on räsinud oluliselt erasektorit, kus paljud on jäänud tööta ning mõned ettevõtted on turult sootuks kadunud. Sellises olukorras on riigil võimatu keerata selg ja öelda, et finantsiliselt see kriis meid ei mõjuta. Muidugi, olukorra muudab oluliselt tõsisemaks eelmise valitsuse tekitatud miljardiline katteta tulu eelmises riigi eelarvestrateegias.

Teame, et Eesti riigikaitse on üks kulutõhusamaid kogu Põhja-Atlandi liidus. Suudame välja panna 20 000‑liikmelise võitlusvõimelise Kaitseväe ning lisaks Kaitseliidu vabatahtlikud. Oleme saavutanud viimase kümne aastaga väga palju. Näiteks võtsime kasutusele jalaväe lahingumasinad ja uued keskmaa ja pikamaa tankitõrjerelvad, arendasime välja lähimaa õhutõrje ning alustasime käsitulirelvade väljavahetamist, lõime küberväejuhatuse, toetasime igati Kaitseliidu toimimist hästivarustatud ja väljaõpetatud territoriaalse turvavaibana. Protsentidest ja mahust rääkides tuleb Kaitseväel keskenduda rohkem esmaste iseseisva kaitse võimelünkade täitmisele. Ma pean silmas rannakaitse raketisüsteemide, meremiinide ja pikas plaanis keskmaa õhutõrjesüsteemide soetamist, kuid ka merelaevastike ühendamist juhtimise ja kulude mõttes optimaalseks ning sõjaliselt paremini toimivaks mereväeks. Eesti mereväe aeglane areng valmistab üha suuremat muret ka meie liitlastele.

Kui eelmise aasta sügisel tuli rahandusminister plaaniga kärpida 50 miljonit eranditult vaid kaitse-eelarvest, siis muidugi olin sellele sirge seljaga vastu. See oleks olnud äärmiselt ebaõiglane ning halb samm. Tahan tänada eelmise valitsuse kaitseministrit ning tema lähikonda, kes ei lubanud seda ebaõiglast sammu astuda. Kui praegune valitsus on võtnud eesmärgi leida igas ministeeriumis tegevus- ja majanduskuludest kokkuhoiukohti, et liikuda eelarve tasakaalu poole ja seeläbi muuta Eesti investeerimiskeskkond veelgi atraktiivsemaks, siis sellega ma pean olema nõus. Kaitseministeeriumi valitsemisalas tähendab see selliseid muutusi, millel on võimalikult väike mõju sõjalisele kaitsele. Kaitseväe juhataja on juba oma ettepanekud avalikuks teinud.

Kaitsekulud on viimasel aastakümnel Eestis jõudsalt kasvanud. Need on kasvanud oluliselt kiiremini kui Eesti majandus. 2011.–2020. aastani kasvas Eesti SKT 162%, aga samal ajajärgul kasvas Eesti kaitsekulude maht 222%. See näitab, et Eesti valitsustele on iseseisev kaitsevõime tähtis ning me täidame NATO reegleid, olles sellega paljudele eeskujuks. Mina arvan, et siin me peaksime tegema loomulikult eelmistele valitsustele kummarduse ja loomulikult ka kummarduse maksumaksjatele.

Kavandatava kokkuhoiu valguses saan endiselt kinnitada, et näiteks järgmisel aastal on kaitsekulude maht 712 miljonit, mis on üle 66 miljoni rohkem kui käesoleval aastal. Koalitsioonilepingu punktid, kus kaitsekulude mahu põrand on 2%, millele lisandub kaitseinvesteeringute programm ja vastuvõtva riigi toetus, on tagatud igal riigi eelarvestrateegia aastal ning kinnitan, et nii jätkub see seni, kuni Reformierakond on Eesti valitsuses.

Nüüd ka arupärijate konkreetsemate küsimuste juurde. Esimese küsimuse vastus on see, et rahvusvaheline majanduslik olukord on muutunud kehvemaks ning tervisekriis on kestnud kauem, kui oleksime osanud ette aimata. See ning realistlik eelarvepoliitika on kärpinud eelarvestrateegia unistusi ning langetanud soovitud eelarvetõusu.

Vastus teisele küsimusele ... 

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, kas ma tohin paluda, et te ka küsimuse ette loeksite? Muidu on stenogrammis pärast väga keeruline jälgida.

17:48 Kaitseminister Kalle Laanet

Pean tunnistama, et mul ei ole neid küsimusi ees kahjuks.

17:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Me kohe anname teile arupärimise. Saate endale arupärimise ja siis on stenogrammist pärast võimalik jälgida.

17:48 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma väga tänan abi eest! Teine küsimus: "Riigikaitsevaldkonnas ja kaitsehangetes on oluline stabiilsus, sest uute kaitsevõimekuste väljaarendamine on pikaajaline tegevus. Miks nõrgestab valitsus Eesti riigikaitse pikaajalist planeerimist?" Eesti riigikaitses töötavad vaieldamatult tõelised ekspertplaneerijad ning sügiseks tuleme välja ka uue riigikaitse arengukavaga, milles on plaan võimelünkade lahendamiseks.

Küsimus nr 3: "Kärped riigikaitses tähendavad, et Kaitseministeeriumi vastutusalas tuleb paratamatult ära jätta teatud investeeringud või kulutused. Millised konkreetsed tegevused või investeeringud jäetakse järgmistel aastatel tegemata, võrreldes eelmise koalitsiooni poolt heaks kiidetud RES-iga?" Kaitseväe kokkuhoiuplaanid on Kaitseväe juhataja ka osaliselt juba esitanud. Kogu valitsemisala puudutav kokkuhoiukava valmib juuni alguseks. Kokkuhoiukohad leitakse nii, et mõju Eesti sõjalisele kaitsele oleks võimalikult väike. Lisaks otsin jõudsalt kohti, kus oleks võimalik riigiüleselt rohkem koostööd teha. Suurem koostöö võimestab kogu riigi toimimist ja iseseisvat kaitsevõimet ning muidugi garanteerib efektiivsema ning õhema riigi. Usun, et paljudes valdkondades on võimalik Kaitseministeeriumil ja Siseministeeriumil leida ühisosa.

Küsimus nr 4: "RES‑is nähakse 2025. aastal ette Tallinna Miinisadama müük ja seal paikneva mereväe võimalik kolimine. Millistest kaalutlustest lähtudes Tallinna Miinisadama müüki kavandatakse?" Nagu eelnevalt mainisin, peab Eesti merevägi võtma ette suuremaid arengusamme. Strateegilisi mereväe arenguplaane tutvustas mulle varalahkunud kindral Kert. Vajame nii paremat pilti olukorrast kui ka suuremat kindlust, et hoiame strateegilised veeteed kriisiolukorras lahti. Tallinna Miinisadam on tõesti RES-i dokumendis müügiks mõeldud. Kõik, kes teavad Miinisadama asukohta Tallinna kesklinna ääres kauni Noblessneri rajooni kõrval, saavad aru, et strateegiliselt ei ole see hea asukoht. Suure kaitseüksuse hoidmine pealinnas tekitab nii sõjalises kriisis väga suure julgeolekuohu kui ka rahuajal palju probleeme. Rahuaja suurimaks probleemiks on tallinlaste, merepealinna elanike ligipääs merele. Mereväebaas peaks paiknema kohas, kus oleks laevadel ja laevapersonalil muretu liikuda sadamasse ja sadamast välja. Ideaalne uus asukoht Eesti mereväele on veel kaardistamise ja analüüsi faasis. Aga valitsuse suunis, et leida see strateegiliselt parem asukoht, tõstab oluliselt Eesti julgeolekut.

Nii, vastused küsimustele olid sellised. Ootan teiepoolseid küsimusi.

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Nendega alustab Helir-Valdor Seeder. Palun!

17:51 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt minister, vastuse eest! Kahjuks te ei öelnud ühtegi konkreetset kohta, kust siis reaalselt RES-iga võrreldes kaitsekulutused vähenevad, milliseid kulutusi kokku hoitakse. Me teame täna ainult orkestri ja kaplaniteenistuse kohta, aga see moodustab kümmekond protsenti kogu RES-i kärpemahust, ülejäänud 90%-st me ei tea midagi. Täna te ütlesite ainult, et kokku hoitakse niimoodi, et kaitsevõimekust ei vähendata. Kas tõepoolest te kinnitasite valitsuses RES-i nii, et eelnevalt ei olnud teada, milliseid kulutusi te vähendate ja millise koha pealt milliseid võimekusi vähendatakse? Kas te lihtsalt tuimalt paberi peal vähendasite numbrit ja nüüd tagantjärgi otsite neid kohti? Siiamaani ükski valitsuse liige ei ole ühtegi muud kulutust öelnud, vaid öeldakse, et te tegelete sellega. Kas on tõesti nii?

17:52 Kaitseminister Kalle Laanet

Valitsuses otsustati RES-i vaates, et kõik ministeeriumid peavad tegevuskuludest teatud protsendi kokku hoidma. Tegevuskulude kokkuhoid on valitsuse ülesanne. Iga ministeerium peab esitama kava, kust ta kokku hoiab. Mina pöördusin oma allasutuste poole suunisega, et hiljemalt 4. juuniks peavad kõik allasutuste juhid esitama minule nägemuse, kust nad plaanivad tegevuskuludes kokku hoida. Tähtaeg on 4. juuni, aga ma usun, et me suudame selle asjaga tunduvalt varem ühele poole saada. See sõltub loomulikult allasutuste juhtidest.

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te just raporteerisite, et nüüd on kohe 66 miljonit see eelarve suurem, ja te rääkisite ka arengukavast. Ma küsiksin, kas arengukavas on ka juba siis Kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus maha tõmmatud, sest sellele ju lähenetakse. Või seda ei olegi enam vaja sisse kirjutada, kui ta on juba eelnevalt likvideeritud? Aga minu küsimus on ikkagi, et see 66 miljonit [lisandub] ja ikka jääb väheks. See on täpselt nagu "Nukitsamehe" filmis, et enne ei olnud üldse mitte midagi, aga nüüd on ja nüüd ei jagu. Millest me peaksime veel loobuma, kui sellest 66 miljonist ei jagu, et üleval hoida Kaitseväe orkestrit ja kaplaniteenistust?

17:54 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea küsija! Ma kardan, et te ei pannud vist mu eelmist vastust tähele. Valitsuse suunis oli kokku hoida tegevuskuludelt, st majanduskuludelt ja personalikuludelt, mitte investeeringutelt. Investeeringuid on meil järgnevaks aastaks 66 miljoni jagu rohkem. Teiseks tahan täpsustada seda, et Kaitseväe juhataja on need otsused teinud ja teatanud, et tema teeb kaitseministrile sellise ettepaneku. Mina ehk kaitseminister ei ole veel otsustanud, et Kaitseministeeriumi valitsemisalast tervikuna kaovad nii Kaitseväe orkester kui ka kaplaniteenistus. Esiteks, kaplaniteenistust minu andmetel, Kaitseväe juhataja jutu järgi ei plaanita täielikult kaotada, vaid vähendatakse kaplanite arvu. Teiseks, ma saan aru, et Kaitseväe juhataja on tõesti öelnud, et ta ei näe praeguse kokkuhoiu vaates võimalust, et Kaitseväe orkester jätkab Kaitseväe osana. Me oleme juba koostöös siseministriga arutanud, kuidas kahte orkestrit traditsiooniliste ürituste läbiviimisel paremini kasutada. Täna on sama probleemi ees ka Politsei- ja Piirivalveameti orkester ehk Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja siseminister. See probleem on tunduvalt laiem ja me tegeleme sellega, et lahendust leida.

17:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

17:55 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Meil oli kohtumine Kaitseväe juhataja Heremiga, kes kinnitas meile täiesti üheselt, et kuni aastani 2030 ei ole mitte mingit plaani õhutõrje hankimiseks. Sellist asja ei ole isegi paberile pandud, rääkimata päriselt tegema hakkamisest. Te muidugi mõistate meie kõigi skepsist, kui PortoRollo valitsus hakkab Tallinna kesklinnas olevat kõige magusamat kinnisvaraobjekti meile maha müüma jutuga, et see ei ole riigikaitseliselt strateegiliselt mõistlik. Aga mulle on jäänud nendest kärbetest selline mulje, et te lihtsalt eriti ei huvitu oma haldusalast. Te andsite ka Kaitseväe juhatajale kärpeprotsendi kätte ja [ütlesite, et] tehku, mis tahab. Mul on küsimus: kui palju te ise kavatsete sekkuda või sekkusite sellesse, mida kärbitakse ja kuidas kärbitakse? Või andsitegi täiesti vabad käed ja see polegi rohkem teie mure? 

17:56 Kaitseminister Kalle Laanet

Ma hakkan tagant otsast pihta. Kõikidele allasutuste juhtidele sai antud lähteülesanne, millise protsendi nad peavad tegevuskuludest kokku hoidma. Nad tulevad oma ettepanekutega kaitseministri juurde ja siis hakkame vaatama, kuidas neid probleeme lahendada.

Punkt kaks. Täna just Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon otsustas riigikaitse arengukava uuesti avada. Kuni sügiseni vaadatakse uue ressursi raames üle, kuidas kümne aasta jooksul võimekust arendatakse ja mis seal hakkab olema, nii et see on tänase päeva otsuste tulem.

17:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

17:57 Priit Sibul

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Kõike seda kuulates ja meenutades teie kuue kuu taguseid sõnu, jääb ikka absoluutselt mulje, et tegemist on venemeelse valitsusega. Me teame, et tegelikkuses ju julgeolekuolukord ei ole üldsegi muutunud ja need ettepanekud ja see arutelu, mis toimub, on täiesti masendav. Mis see täpne ülesanne teil allasutustele oli? Praegu jääb mulje, et te olete allasutustele öelnud, et raiu maha oma käsi või tõmba välja oma süda. Kuidas need läbirääkimised edasi käivad ja mis teie valdkonnast saab, sest nendest kärpekohtadest, mida strateegiaga ette nähakse, tegelikkuses te ei rääkinud? Te räägite umbkaudset juttu. Millal meil on võimalik saada konkreetne ülevaade sellest, mida toetab minister, mitte allasutuste juhid? Milline on poliitiline otsus nendes kontekstides?

17:58 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud Riigikogu liige Sibul! Mul on täiesti üllatav kuulata teie suust selliseid väljendusi, aga see on teie õigus. Ma olen korranud täna mitu korda, et 4. juuni on tähtaeg, millal hiljemalt on allasutuste juhtidel palutud esitada kokkuhoiukohad.

17:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

17:58 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu, juhataja! Hea minister! Mul on selline küsimus, et need hingehoidjad ja kaplanid, kes nüüd vabastatakse teenistusest, on neid siis palju või vähe, ma ei oska praegu öelda, ja samuti need muusikud, kes [teenistusest] vabastatakse, kas nad lähevad täiesti n-ö vaba elu peale ära, lähevad väeteenistusest minema või nad suunatakse ümber, ma ei tea, raketivägedesse või allveeteenistusse? Mis neist saab?

17:59 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Me arutame, kuidas leida nendele probleemidele ja tekkinud olukorrale parim lahendus.

17:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

17:59 Alar Laneman

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Sooviks küsida Miinisadama kohta. Kuidas seda plaanitakse teha, kui läbiv sõnum on, no lihtsas keeles öeldes, et meil ei ole raha. Aga me hakkame ehitama uut suurt kallist objekti ja selle pikaajalise protsessi jooksul tuleb tegeleda kahe väga olulise objekti käigushoidmisega. Uus sadam peab tagama riigisaladuste nõuete täitmise, side, merepildi ja kõik muu. See on asja üks pool, et kuidas me teeme ühe kalli asja, kui me ütleme, et raha ei ole. Teine pool on see, millised on analüüsid seoses Kaitseväe linnas väljaviimisega.

18:00 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud kindral! Me oleme alustanud väga aktiivset arutelu siseministriga ja Siseministeeriumiga, kuidas on võimalik teatud funktsioonide kokkuliitmisel võimestada Eesti julgeolekut ja teha asju efektiivsemalt. Üks nendest [võimalustest] on laevastike võimalik ühendamine. Maikuu lõpuks peame esitama valitsuskabinetile oma esialgse analüüsi tulemused. Meil on üheksapunktiline plaan, kuidas Siseministeeriumiga ühiselt asju teha, et Eesti julgeolekut suurendada. Nagu ma ütlesin, üks suuremaid teemasid on laevastike võimalik ühendamine ja selle võimaliku ühendamise tulemusi analüüsitakse sügiseks, kas ja kuhu peaks Miinisadama asemel mereväebaas liikuma. Aga see on kõik analüüsifaasis praegu.

18:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

18:01 Mihhail Lotman

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Ma ei taha kuidagi pahatahtlik olla ja ma arvan, et teile on ka riigikaitse tähtis, mitte vähem kui meile, kes me teid siin praegu kiusame. Aga kaitsevaldkonnas on märgilistel asjadel tihti mitte väiksem tähendus kui tehnikal ja muudel asjadel. Kaitsekulutuste vähendamine on iseenesest praeguses rahvusvahelises olukorras väga halb signaal. Teile on antud mingisugune protsent, mida te peate täitma, aga see, mida on praegu kärbitud, ei näita kuidagi sõjaväelist mõtlemist. Tundub, et mis tähtsus orkestril ikka on. Ma praegu guugeldasin, et ühelgi Euroopa riigil, kellel on sõjavägi, ei puudu orkester. Kas te oskate tuua mingisuguseid vastavaid näiteid? Sõjaväelane teab, kui tähtis on orkester sõjaväes.

18:02 Mihhail Lotman

Kohe lõpetan. Ja ajaloost võib tuua mitu näidet, kus just orkester otsustas lahingu saatuse. Kas te oskate motiveerida oma valikut?

18:03 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Ei, ma ei arva, et mind kiusatakse. Ma ausalt öeldes nimetan seda debatiks ja see ongi hästi oluline, et seda debatti peetakse siin Riigikogu saalis. Kus siis veel? Ma tahan rõhutada seda, et KMAK ehk Kaitseministeeriumi arengukava vaadatakse täpselt RES-ist tulenevalt ehk riigi eelarvestrateegiast tulenevalt üle. Riigi eelarvestrateegia vaadatakse üle igal aastal. Need on kõik muutuvad suurused. Kui te üritate väita, et kaitsevaldkonna eelarve väheneb, siis ta ju ei vähene. Jah, ta ei kasva nii palju, kui oli unistuste plaan, aga ta ei vähene. Kui käesoleval aastal on see summa 645 või 646 miljonit, siis järgmisel aastal on see 712 miljonit. Ta ju ei vähene. Te ei saa seda väita. Küsimus on lihtsalt selles, kas ta kasvab nii palju, kui loodeti. Ei, ta ei kasva nii palju.

Mis puudutab orkestrit, siis ma olen nõus nii Kaitseväe juhatajaga kui ka sellega, et me peame leidma Kaitseväe orkestrile sobilikke lahendusi, sest traditsioonid on olulised ja sellega me tegeleme. Nii et ma saan ainult öelda, et kui Kaitseväe juhataja on teinud enda jaoks otsuse, et Kaitseväe koosseisus Kaitseväe orkestrit ei ole, siis mina ei ole teinud otsust, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas või mingis muus vormis Siseministeeriumiga koostööd tehes see ära kaob. Me tegeleme sellega.

18:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

18:04 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! No see on puhas demagoogia, et kaitse-eelarve ei vähene. See väheneb ligi 100 miljonit nelja aasta jooksul, aga ma tahan küsida hoopis teist asja. Teatavasti on Soome kaitsevägi kordades meie omast suurem, nende kaitse-eelarve on umbes 3 miljardit, see tõuseb ka sel ja järgmisel aastal. Aga kui me vaatame ministeeriumide suurusi, siis Eesti kaitsevägi on kordades ja kordades väiksem, kaitse-eelarve on kordades ja kordades väiksem, aga meie Kaitseministeerium on sellele vaatamata oluliselt suurem kui Soome kaitseministeerium. Meil on palju rohkem inimesi tööl ehk siis Soomega võrreldes teevad nad täiesti ebaefektiivset tööd, kui seda tööks saab nimetada, võib-olla lihtsalt tegevuseks. Kui te räägite kärbetest, kas te siis vaatate ka Kaitseministeeriumi poole, mitte ainult kaitsejõudude poole? 

18:05 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud härra Põlluaas! Ma julgen teile kinnitada, et nagu kõik teised allasutused nii ka Kaitseministeerium kindlasti hoiab kokku ja vaatab väga kriitiliselt üle need ülesanded, mida täidetakse täna ja [mõeldakse,] kuidas on võimalik asju teha efektiivsemalt.

18:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

18:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma usun, et ei ole kahtlust, et see, kes omab sõjategevuse piirkonnas kontrolli taeva üle, on selle konflikti üks juhtivamatest pooltest ehk siis see on võti, mis tagab eduka lahingutegevuse. Te rääkisite meie kohtumisel, et jah, meil on Ämaris ja mujal Baltimaades lennukid, aga nende arv on niivõrd väike ja tühine, et see ei ole võrreldav tõelise kaitsevõimega. Mulle on täiesti arusaamatu, mispärast teie valitsus ei soovi tagada Eesti kaitset ja luua keskmaa õhutõrjet. Fakt on ka see, et NATO, mille appituleku peale me loodame, peab läbima enne juriidilise rägastiku, et saavutada konsensus, et üldse siia appi tulla. Kui Türgi või Portugal ütleb ei, siis on see väga-väga raske küsimus. Mis saab Eesti kaitsest?

18:07 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Nagu te ütlesite, siis kõige olulisem on teada, mis toimub meie õhuruumis, ehk saada pilt, mis toimub meie merel ja ka õhus. Kõige olulisemat [infot] annavad meile radarid, aga loomulikult ka meie liitlased, kellega me igapäevaselt vahetame informatsiooni selleks, et aru saada, mis meie naabruses toimub. Kiire reageerimine, otsuste vastuvõtmine ja liitlaste saabumine saab kindlasti olema meie võti. Me saame aru, et see, et me suudaksime endale ainuüksi siseriiklikult tekitada sellist võimekust, et me suudame üksi meie idanaabriga hakkama saada juhul, kui see peaks vajalik olema, ei ole võimalik. See tähendab, et meie üks olulisemaid tugisambaid on meie laiapindne riigikaitse. Teine sammas on liitlased ja selles saab kindlasti olema oma osa ka õhukaitsel.

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun! Andres, ole hea, lülita ka mikrofon sisse, me ei kuule praegu sinu häält. Andres, ole hea, kontrolli mikrofoni ühendust.

18:08 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Kas nüüd on mind kuulda?

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on oluliselt paremini kuulda. Palun!

18:08 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister Kalle Laanet! Seda on muidugi kurb kuulda, et tuleb minna riigikaitse arengukava kallale. Me olime koos selle koostamise ja analüüsi juures ja minu meelest see sai päris hea ja tulevikku vaatav. Ma eeldan, et need teemad, mis on tõstatatud, on see siis kaplaniteenistus või räägime orkestrist, on ju jäämäe veepealne osa. Kui minna tegelikult sisusse, siis ma küsin, kas nüüd selle laevastiku ühtse juhtimise alla viimisega asjad edenevad. Seda on mitu korda räägitud, see on takerdunud, nüüd on öeldud, et sellega tuleb edasi minna. Kas on plaanis ka näiteks Välisluureamet tõsta Kaitseministeeriumi eelarvest Välisministeeriumi eelarvesse? Äkki saad ministrina veel avada neid võimalikke tahke, kust neid kärpekohti või ümbertõstmisi leida?

18:09 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Tõesti, me oleme ju koos riigikaitsekomisjonis mitmeid ja mitmeid kordi laevastike võimalikke ühendamisi arutanud. Me oleme mitmed sammud edasi astunud, aga tänaseks ei ole meil veel ühest otsust, millisel kujul ja mis ajal see võiks toimuda. Nagu ma ka eelnevalt mainisin, siis maikuu lõpus peavad nii siseminister kui ka kaitseminister andma valitsuskabinetis aru, millisesse seisu me oleme jõudnud. Mina isiklikult kaitseministrina olen küll seda meelt, et me saaksime siseriiklikult suuremat koostööd tehes, funktsioone kokku pannes ja kõiki arenguvõimalusi ära kasutades pakkuda paremat julgeolekut, kui me seni oleme teinud. Kuid nagu te aru saate, siis iga liigutus tekitab ühiskonnas väga tõsise resonantsi ja me peame neid resonantse arvestama, et ei tekiks lihtsalt üleliigseid pingeid.

18:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Raivo Tamm, palun!

18:11 Raivo Tamm

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mõni aeg tagasi tundus, et opositsioonipoliitikud on valesti aru saanud, et riigikaitsekulusid hakatakse kärpima, ja tegelikult mingeid kärpeid ei tule. Nüüd tundub, et siiski ikkagi vist on plaanis kärpida, sest on hakatud pakkuma kohti, kus kärpeid teha. Kui 4. juuniks – või mis see kuupäev oli – selgub, et need kärped ei ole aktsepteeritavad, kas me siis võime loota, et riigikaitsekulusid üldse ei kärbita?

18:11 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud härra Tamm! Ma täpsustan veel kord üle. Aastal 2021 on Kaitseministeeriumi eelarve suurus 646 miljonit eurot, aastaks 2022 on planeeritud 712,3 miljonit eurot, aastal 2023 on praeguse RES-i järgi 700,3 miljonit eurot, aastaks 2024 on planeeritud 697,1 miljonit eurot ja aastaks 2025 on planeeritud 717,3 miljonit eurot. Need numbrid on kõik suuremad kui käesoleva aasta 646 miljonit eurot. Valitsuse suunis oli tegevuskuludelt kokku hoida. See ei tule kaitsekuludelt, vaid kaitsekulude tegevuskuludelt, nagu kõikidel ministeeriumidel. See on eesmärk, mille nimel me praegu edasi liigume.

18:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

18:13 Anti Poolamets

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Mind huvitab teie seisukoht rannakaitse arendamise ja miiniveeskamisvõime loomise kohta. Kas need kuuluvad teie prioriteetide hulka ja kas te kavatsete kärbete olukorras nendega jätkata?

18:13 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Lühike vastus on, et need kuuluvad prioriteetide hulka ja rannakaitserakettide soetamine on täna laual koostöös Lätiga, kuigi praegu on tähtede seis vist see, et Läti kaitseministeerium peab loobuma ühishankest, kuna nende kaitse-eelarve väheneb. Aga meil on sellel reedel kohtumine Läti kaitseministriga ja seal ma saan lõpliku seisukoha, kas Läti kaitseministeerium saab meiega ühishankel osaleda või mitte.

18:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

18:14 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kaitseminister! Kas te olete minuga nõus, et viimase aja sündmused, kui me räägime 9. mail ajateenijatel vormi kandmise keelamisest, võimalikust Kaitseväe orkestri sulgemisest, samuti kaplaniteenistuse vähendamisest või kaotamisest, annavad väga muret tekitava signaali nii meie oma rahvale, Kaitseväele kui ka liitlastele? [Kas te] olete nõus sellega, et viimasel ajal on hulk asju vist nihu läinud?

18:14 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Nagu ma olen ka varasemalt öelnud, siis tõesti sidepataljoni juhi otsus soovitada või keelata – oleneb, kuidas me seda tõlgendame – ajateenijatel mitte liikuda 9. mail vormiriietuses, oli üle pingutatud. Loodame, et seda enam kunagi sellisel kujul ei juhtu ning otsuseid tehakse analüüsitult ja suuremat pilti vaadates. Mis puudutab orkestri temaatikat, siis ma olen täna ka öelnud, et me tegeleme sellega. Kindlasti on tegemist märgilise asjaga. Kindlasti on see oluline mitte ainult orkestrile ja Kaitseväele, vaid ka Eesti avalikkusele. Kaplaniteenistuse kohta saan öelda nii palju, et seda plaaniti vähendada, mitte täielikult ära kaotada.

18:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

18:15 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Kaitseväe orkestri koju saatmine tabas Eesti kultuuriüldsust täna tõesti väga tugeva šokina ja väga paljud inimesed on sellel teemal juba oma mõtteid avaldanud. Teie vastustest ma sain aru, et lisaks sellele on löögi all ka Politsei- ja Piirivalveorkester. See tähendaks ligi 80 professionaalse muusiku koju saatmist. Neist enamus on kõrgharidusega ja magistrikraadiga. Nendele kindlasti praegu Eesti tööturul kohta ei oleks, kuhu muusikutena edasi minna. Ma arvan, et te saate sellest isegi aru, et see ei ole ainult kaitsepoliitiline, vaid ka kultuuripoliitiline otsus ja seda võib-olla peaks terve valitsus koos arutama. See on küll antud juhul Kaitseväe juhataja tehtud otsus, aga milline saab olema edasine ajakava? Millal me saame täpsemalt kuulda, sest see puudutab ka 80 inimese peresid ja kogu muusikaüldsust? Kas üldse on vaja tulevikus nii palju muusikuid muusika- ja teatriakadeemias ette valmistada? Milline saab olema edasine ajakava?

18:16 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Eks me saame otsustest rääkida siis, kui otsused on tehtud. See olukord on hästi värske. Praegu on ennatlik öelda mingit konkreetset kuupäeva. Olen palunud meie kantsleril pöörduda Kaitseväe orkestri juhi poole, et nad koos Politsei- ja Piirivalveameti orkestri juhiga arutaksid omavahel ja annaksid meile teada, milline on nende nägemus, kuidas edasi minna. Sellised palved on edastatud. 

18:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

18:17 Urmas Reitelmann

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Austet minister! Tänased Vene uudised muidugi irvitavad varjamatult. Kaitseväe orkestri laialisaatmise uudis tegi venelastele palju lõbu ja nalja. Aga see selleks.

Ma mäletan aega, kui häbiväärselt ühendati politsei ja piirivalve ja kõige rohkem demoraliseerus just merepiirivalve. Nad pidid loobuma oma mereväeohvitseri vormist ja politseitunked selga tõmbama. Nüüd te tahate laevastikke ühendada. Ma saan aru, et kokkuhoid on kokkuhoid, aga ma tahaksin teada, kas Eestist saab siis ainukene ja unikaalne riik Euroopas, kus merevägi hakkab lisaks enda ülesannetele üksiti piiri valvama ja koguni politsei funktsioone täitma.

18:18 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Neid riike on peale Eesti Euroopas mitmeid, kus merevägi neid funktsioone täidab.

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole.

18:18 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh teile!

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme läbirääkimiste juurde ja kõigepealt palun kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

18:18 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud minister, vastuste eest! Kahjuks me palju targemaks ei saanud.

Esimene küsimus jäi vist stenogrammi jaoks ette lugemata, ma loen ta siinkohal ette: kas ja millisel viisil on rahvusvaheline julgeolekuolukord muutunud, et erinevalt oma varasemast seisukohast toetasite kaitsekulutuste vähendamist? Ja ega me selle rahvusvahelise julgeolekuolukorra kohta ühtegi kommentaari ministrilt ei saanud. Vastus oli, et on koroonakriis ja majanduslik kriis, aga et rahvusvaheline julgeolekuolukord oleks kuidagi paranenud – me ju teame, et sellist vastust ei oleks saanud minister anda ja riigikaitse peab lähtuma eelkõige rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ja tagama Eestile julgeoleku. Muidu ei ole mõtet meil, ei parlamendil, ei põhiseaduslikel institutsioonidel, ei kultuuriasutustel ega teistel siin ju pingutada, kui meil ei ole iseseisva riigina võimalik oma julgeolekut tagada. Nii et oleks oodanud sellele vastust ja selgitust.

Orkester ja kaplaniteenistus. Ma saan aru, et need on Kaitseväe juhataja ettepanekud ja lõplikku otsust siin ei ole. Ma väga loodan, et minister viib selle tänase arutelu sõnumi ka valitsuskabinetti ja mõtleb veel tõsiselt selle üle. Kokkuhoiukohtadest saime nii palju siiski ministri vastusest teada, et plaanis on piirduda tegevuskulutuste kärpimisega ning investeeringuid ega hankeid ei kärbita ja et kaitseplaan viiakse ellu sellisena, nagu ta varasemalt vastu võetud on. Ma ütleksin küll, et kui see nii on, et ühes aastas on võimalik majandus- ja personalikulusid kärpida RES-i kontekstis 20 miljonit, siis kas on elatud lausa priiskavalt või on varasemalt planeeritud priiskavat tulevikku, kui ainuüksi 2024. aastal on võimalik 20 miljonit personali- ja tegevuskuludest kokku hoida. Väga küsitav.

Miinisadama osas ikkagi selgust ei saanud, kas see on planeeritud tuluna, mida tegelikult eelarvesse ei laekugi, kas sadamat ei kavatseta müüa ja see jääb alles. Sel juhul on meile müüdud õhku või siis on tegemist suuremat sorti segadusega. Mina ikkagi aru ei saanud, kas Siseministeerium on planeerinud oma mereüksuse Miinisadamasse. Meil on teadmine, et see nii on, ja kui riigikaitses planeerimine sellisel tasemel käib, et Kaitseministeerium ei tea, mis toimub Siseministeeriumis ja vastupidi, siis on põhjust veel rohkem murelik olla kui ainult nende kärbete pärast muretseda.

Lõpetuseks tahaks RES-i kohta öelda, et RES-i ei saa teha ainult mehaaniliselt paberil. Praegu tundub, et valitsus on seda niimoodi teinud, et on protsentidega arvutatud ja kõigile on ühtemoodi kirvereegli järgi antud kärpeülesanded, millest lähtutakse, ja hiljem püütakse see number sisustada konkreetsete tegevuste ja kärbetega. See on pahupidi eelarve ja pahupidi riigi eelarvestrateegia tegemine. Niisugusel kujul seda kindlasti teha ei tohiks. Ka praeguses kriisiolukorras ja julgeolekupoliitilises olukorras on valdkonnad, mida ei tohiks kärpida. Me näeme, et tervishoiuvaldkonda pannakse kulutusi juurde ka selles keerulises majanduslikus olukorras ja leitakse need lahendused, seda tehakse õigesti ja see on ainuvõimalik lahendus. On valdkondi, kus tuleks säilitada senine tasakaal, ja ma ütlen, et riigieelarve on just see, kus tuleks säilitada senine tase ja senised arengukavad ja plaanid ning mitte kärpida, vaid leida kärpekohti sealt, kus on võimalik operatiivselt kärpida. Praeguses julgeolekupoliitilises olukorras ei ole mõistlik minna riigi kaitsekulutuste kärpimise juurde.

Ma väga loodan, et tänane arutelu andis kaitseministrile meelekindlust ja survestas teda heas mõttes minema valitsusse. Veel on aega ja võimalust need langetatud otsused ümber vaadata nii, et Eesti riigi pikaajaline julgeolek ei saa kannatada. Aitäh!

18:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Tarmo Kruusimäe! Teie kord.

18:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head rahvaasemikud! Hea ettekandja ja loomulikult inimesed, kes te täna seda otseülekannet vaatate ja tunnete muret, mis meil siin toimub! 

Kui nüüd poliitiliselt mittekorrektne olla – ja vahel võib seda ka lubada –, siis toimub lihtsalt selline klassikaline lehmakauplemine. Nii ta paistabki meile. Näed, Estonia teater tahab ka endale ühte maja, küll kõigepealt linnahalli, siis sinna arendusväljaku juurde, ja kui seda ei saa, siis teeme sihukese koleda klotsi.

Nüüd Kaitseväe juhataja ütleb, et kui on vaja kokku hoida, siis läheb orkester põllule ja loomulikult ka kaplanid. Ega neid pole ka meil väga palju vaja. Varsti võib-olla tulebki meil sellega seoses kultuuriminister Anneli Ott, kes küll laitis tegelikult selle orkestri likvideerimist, aga ta võib-olla ütleb ka, et milleks meil üldse neid muusikuid nii palju toota. Maailm on lai, tänapäeval käivad kõik juba mälupulgaga, tuhanded inimesed hüppavad, wo-wo, ja kõik on väga rahul. Võib-olla võtaks ka selle rahastuse ära.

Või miks me peame seal Eurovisionil käima? No üks kord tõime võidu, aga kui palju me sinna oleme läinud, kõige stabiilsemalt oleme vist eelviimaseid kohti näinud. Haridusminister juba tegi algust ja lubas huvihariduselt raha ära võtta. Nii ta lähebki. Aga see ei ole nagu päris see koht, millega kaubelda või milliste sõnumitega avalikkuse ette tulla.

See kärpimise mõte meenutab mulle sellist okupatsiooniaegset viis-neli-kolm-kaks-üks-süsteemi, mis tähendas, et viisaastak nelja aastaga, kolme inimese töö kahe inimesega ühe inimese palga eest. Meil oli kolm professionaalset orkestrit: Piirivalve orkester, Politseiorkester ja Kaitseväe orkester. Piirivalve- ja Politseiorkestri panime kokku, nüüd lisame Kaitseväe oma. Jääb see üks [orkester] ja pärast ütleme, et mis sellest üldse, see ongi ju tegelikult juba hääbuv kunst.

Ma olen küll näinud, et veel mitmetes Eesti väikelinnades orkestrid tegutsevad, aga kõik sellised otsused on ju tegelikult igatpidi laialiulatuvad. "Nukitsamehest" tuleb ikka ja jälle meelde see tsitaat, kus Mõhk ja Tölpa küsivad nõiamoori käest, et no kuidas nii on, et enne ei olnud midagi ja nüüd nagu on, aga nüüd ei jagu. Ja nõiamoor ütleb: "Üks on laisk ja teine on loll ja mina pean üksipäini rabama." Seda ei olnud nüüd kellelgi vaja isiklikult võtta, see oligi filmist, aga ma võin selle eest vastutada.

4. juunil k.a saab Eesti lipp 137 aastat vanaks. Kaitseväe orkester on siin pidulikul lipuheiskamisel. Ma siiralt ja südamest loodan, et see ei jää nende viimaseks keikka'ks, ja ma loodan, et võidupüha paraadi ajal nad saavad ka veel mängida. Aga mis kõige tähtsam, mida ilmselgelt teavad, no kui just mitte minister, siis need, kes ministeeriumis kaua olnud, et omadega ei plõksita.

Me ütleme, et narri põldu üks kord, põld narrib sind üheksa korda. Aga kui sa ühel hetkel ikkagi lojaalse ustava inimese saadad pikalt ja siis ütled, et ups, tsurr, me tegime nalja, tule tagasi, siis ega ikka väga ei tule. Nendesse inimestesse on investeeritud päris hea hulk raha. Kui palju investeeringuid sellest 66 miljonist välja tuleb? Sellisel moel ministrite vastutusalas kauplemine ei ole vastuvõetav.

Siin peaks ikkagi leidma mingi konkreetse sõnumi. Iga toore mõttega ei saa välja tulla. Järgmisena tuleb siis võib-olla maaeluminister ja ütleb, et on vaja kärpida, näiteks põllumajandustoetusi. Kunagi ju saadi ilma igasuguste toetusteta hakkama. Miks me siis praegu ei saa? Selleks, et me saaks kõike kõigiga ühendada, teeme ühe äpi. Aga see tähendab seda, et lõpuks ongi kaitseliitlased need, kes pakuvad kaplaniteenust, kes tõrjuvad, valvavad ja loomulikult teevad ka seda orkestrit. Kaitseliitlane on ju päris inimene. Kaua see vabatahtlik ikka jaksab?

Ma arvan, et vannutatud pead peavad leidma selle raha ja hoidma meie moraali üleval. Aitäh! 

18:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun! 

18:28 Leo Kunnas

Küsiks kohe kolm minutit lisaaega.

18:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Saab ikka. Kaheksa minutit kokku. Palun!

18:28 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Kalle! See päev oli 23. märts, kui me olulise tähtsusega riikliku küsimuse käsitlemise käigus arutasime siin saalis üldse riigikaitse jätkusuutlikku arengut. Siin peeti palju kenasid kõnesid. Kõik me möönsime, et julgeolekuolukord on tõsine, me peaksime pingutama ja oleks vaja teha rohkem. Nüüd on natuke aega mööda läinud ja kuhu me siis oleme jõudnud?

Sel ajal me olime seisus, kus arengukavas, nii kaugel, kui see sellel hetkel oli, oli märgitud maha, et kaitsekulude algtase, millest me sellel aastal liikvele läheme, on 2,29%. Nüüd see natuke väheneb, 2,27%-le, sest SKT suureneb. Vahetase oleks 2024. aastaks 2,23% ja sihttase oleks 2,23%. Me ei jääks sinna pidama. Kaitseväe juhataja esitas meile kolm stsenaariumi, kui te mäletate. Esimene, ideaalne variant oli, et kaitsekulusid õnnestuks tõsta 2,6%-ni, et me suudaks luua uusi sõjalisi võimeid ehk minna edasi miiniveeskamise ja rannakaitsega, teha keskmaa õhutõrje, arendada lõpuni soomusmanöövervõimekuse ja muud asjad, mis me otsustame, et oleks vaja teha ja mille me arengukavasse paneme. Kui kaitsekulud on ainult 2% või sellele lähedal, siis me oleme tõsistes raskustes ja ei suuda ellu viia ka seda kava, mis praegu kirja pandud on. Vahepeal me oleme jõudnud selleni, et 2024. aastaks peaks uue RES-i järgi kaitsekulud langema 2,02%-ni ja siis ilmselt jääma [sellele tasemele] ka edaspidi, mis kardinaalselt muudab selle arengukava seisu ehk siis sügiseks ongi sisuliselt vaja koostada uus arengukava, kuhu väga paljud asjad, mis me tahtsime teha, enam ei mahuks.

See [tõstatabki] küsimuse, kas julgeolekuolukord on vahepeal paremaks muutunud. Ei, see ei ole sugugi paremaks muutunud. Ukraina piiridel oli suurim Vene vägede koondamine alates 2014. aastast, diplomaate saadetakse välja, USA president Joe Biden on nimetanud oma Vene kolleegi otsesõnu tapjaks. See seis ei ole hea. Zapad on tulemas ja seis ei ole sugugi paremaks minemas.

Hea Kalle! Kui proua rahandusminister ehk proua Keit oli siin, siis ta istus ka seal ja ma istusin tema kõrvale ja rääkisin temaga väga lühidalt, selgelt ja otse kogu sellest seisust, kus me oleme. Et meil ei ole varianti teha mingeid häid otsuseid. Meil on valida kas väga halva või halva otsuse vahel. Halb otsus on see, et me ei suurenda kaitsekulusid. Väga halb otsus on see, kui ... Mida meil on vaja tegelikult selleks teha, et me saaks kaitsekulusid suurendada? Meil on paratamatult vaja võtta laenu. Arvestus on selline, et kui me tahaksime tõsta [kaitsekulud] 2,6%-le SKT-st, siis me peaksime kümnendi lõpuni laenama umbes 5% SKT-st. Nii ma ütlesin ka proua Keidule, et see on see seis ja meil on valida, kumb on ohtlikum, kas see 5%-line riigivõla kasv või need võimelüngad, mis sõja korral tekitaks meile väga tõsiseid probleeme. Kumb on ohtlikum? Need kaks asja minu hinnangul vaekausil ei ole päris võrdsed ja kui on valik, siis meil tuleb ilmselt minna seda teed, et see raha laenata.

Eelmisel nädalal oli ka natuke kurb, kui me arutasime ja hääletasime siin "Eesti 2035" strateegia üle, kuhu me olime teinud parandusettepanekud tõsta kaitsekulud 2,6%-le SKT-st ehk siis viia seesama plaan ellu. Kahjuks lugupeetud koalitsioonisaadikud hääletasid need ettepanekud maha. Jutust ei ole palju kasu, nüüd loevad ainult teod. Tegusid on vaja.

Kuidas me saaksime siis need teod ära teha? On selge, et kui nüüd on fikseeritud, et kaitsekulud ongi 2,02%, siis edasi saab minna ainult nii, et me võtame eraldi riigikaitselaenu, mis tuleks väljastpoolt kaitse-eelarvet ja tähendaks loomulikult valitsuse rahanduspoliitika põhjalikku muutust. Eelmine valitsus proovis ka sama asja teha, kui rahandusminister Mart[in] Helme ütles, et me peaksime võtma 300 miljonit laenu selleks, et teha ära 250 miljoni eest keskmaa õhutõrje ja 50 miljoni eest rannakaitse kaldal baseeruvate raketikompleksidega. Rannakaitse läkski sisse, aga keskmaa õhutõrje osas me konsensust ei leidnud. Kaitseväe juhataja ei olnud väga entusiastlik, samuti toonane kaitseminister. Räägiti, miks me ei saa seda teha. Tuli hästi palju põhjendusi, et me ei saa seda teha selle pärast, teise pärast, kolmanda pärast. Ei saa teha. Aga küsimus ongi, kuidas me siis saame teha. Tee sellest tupikust välja olekski see, et kas valitsus teeb otsuse, või kuna see puudutab mitme valitsuse tegevusaega, siis Riigikogu teeks selle otsuse, et me võtaksimegi näiteks keskmaa õhutõrje ülesehitamiseks, kui me tahame pataljoni teha, siis kuni 300 miljonit, kui tahame kaks või kolm patareid teha, siis natukene vähem, 150 või 200 miljonit eurot laenu. Võtaksime selle laenu ja küsiksime Euroopa Keskpangalt ja kui vaja, siis ka Euroopa Komisjonilt eraldi loa, et me võiksime siin stabiilsuskriteeriumi rikkuda, kuna meil on tõsised põhjused, et julgeolekupoliitilistel kaalutlustel seda teha. See võiks olla tee siit tupikust välja, sest on selge, et me ei saa jätta kaitsekulusid selleks kümnendiks 2,02%-le.

Ma toon soomlaste näite siia kõrvale. Soomlased suurendavad järgmisel aastal kaitsekulusid 1,7 miljardi võrra. Mitte miljoni, vaid miljardi võrra selleks, et alustada hävitajate hankega ja teha ka korvettide hange. Nad ei lükka midagi edasi, nad ei vähenda [kaitsekulusid] ja nad võtavad selleks 27 miljardit laenu kahe aasta jooksul, et majandust elavdada ja see suurendab nende riigivõlga 75%-ni SKT-st. Nad ei käsitle seda mingi ohuna riigi stabiilsusele, finantsstabiilsusele või julgeolekule. Ka meil on tegelikult vaja leida sellest olukorrast mingi väljapääs ja seda ma julgesin praegu teile pakkuda. Aitäh!

18:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena saab sõna Priit Sibul. Palun!

18:36 Priit Sibul

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! On teada ütlemine, et see, kes ei jaksa oma armeed pidada, eks sel tuleb mingi hetk süüa kellegi teise peost. See reformierakondlik plaan, mis avalikkuse ette tuli, on tegelikult üsna kurb. Ma loodan, et 4. juuni saab olema päev, kus me nendime, et see oli üks ebaõnnestunud operatsioon, mis ei realiseeru. Me teame, et puud tuntakse tema viljast, nii nagu paar tuhat aastat tagasi õnnistegija ütles (Matteuse evangeelium 12, 33). Selles ei ole mitte midagi muutunud. Kui me vaatame seda, mis on teatavaks saanud, et kas selles on midagi enneolematut või uut, siis tegelikult tuleb konstateerida, et ka [selles pole] mitte [midagi uut]. Kui meile meenuvad varasemad ajad, kui Kaitseministeeriumi ja seda valdkonda on vedanud reformierakondlased, siis on arutatud ajateenistuse kaotamise üle, palgaarmeele ülemineku üle ja ka sõjaväeluure likvideerimise plaan on olnud. Selles mõttes muster kordub ja nagu ma enne ütlesin, see teeb nukraks ja paneb mõtlema.

Kalle Laaneti sõnad, mis ta pool aastat tagasi ütles ja mida on täna juba mitu korda korrutatud, on "väga hea" märk kaitsekulude kärpimisest, millest idanaaber saab aru, et julgeolek ei ole siin riigis prioriteet. Kuidas saab muud moodi kui arusaamatute huvide teenimiseks nimetada seda, mida me täna teeme, või seda, mida me ministri suust kuulsime. Keskerakonnal on isegi Ühtse Venemaaga leping, mis küll väidetavalt on külmutatud, aga tundub, et ka Reformierakond täidab mingeid arusaamatuid [kokkuleppeid], kuigi avalikkuses kinnitatakse, et seda ei tehta. Aga need sammud, mida tehakse, on väga-väga-väga veidrad.

Kui minister ütleb, et meil investeeringud jäävad, aga me hoiame kokku palkadelt ja majanduskuludelt, siis investeeringut inimestesse ei ole võimalik tulevikus mitte kuidagi korvata. Kui me vaatame, kuidas Kaitsevägi ise kaplaniteenistust kirjeldab, siis kaplaniteenistuse põhiülesanded on järgmised: "isikkoosseisu, sh liitlaste, usulise teenimise korraldamine ja nõustamine religiooni alal, hingehoidlik nõustamine kohustusega pidada pihisaladust, väeosades ja üksustes moraali ning kaitsetahte hoidmine, haigete ja arestis viibijate külastamine ja toetamine, inimväärikuse rõhutamine ülema ja alluva vahelistes suhetes, ülemate toetamine üksuse eetilise kliima hindamisel, missioonil viibivate kaitseväelaste ja nende perede toetamine, langenute ja nende perede hingehoidlik toetamine, vigastatute ja nende perede hingehoidlik ja vaimulik teenimine, osalemine kriiside lahendamisel ja -kommunikatsioonis, kaitseväe- ja riiklike tseremooniate toetamine vaimulike talitustega, koostöö teiste tugiteenustega". Nagu minister teab ja nagu me kõik teame, see on üks tervik. Meil ei ole võimalik teatavate osade äralõikamisega öelda, et kõik on endine. Mitte miski ei ole endine ja kui vaadata, kuidas Kaitsevägi ise on kaplanaati kirjeldanud, siis see on väga oluline osa, mida täidetakse, mida ei ole võimalik mitte millegagi kompenseerida.

Ma loodan, et need täna avalikuks tulnud teadmised ja arusaamised ja see, kui me jõuame 4. juunil arusaamisele, milliseid ettepanekuid erinevad allasutused on teinud, siis minister neid ei toeta, ja sügisel, kui me hakkame arutama järgmise aasta riigieelarvet, siis need kärped seal sellisel kujul ei kajastu, sest riik ei ole raamatupidaja. Muidu poleks meid, poliitikuid, üldse vaja. Raamatupidamislikult saab eelarve tasakaal paika ka ilma meieta. Selleks piisab ainult Rahandusministeeriumist. Küsimus on, millised prioriteedid on erinevatel poliitilistel jõududel ja valitsusel, ja sellest sõltub kõik. Nii et palju jõudu meile ühise riigi hoidmisel! Aitäh!

18:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun nüüd Martin Helme! Palun, kaheksa minutit.

18:41 Martin Helme

Aitäh! Ma peaks kõigepealt sissejuhatuseks adresseerima seda möödaminnes pillatud lausekest, mis on kujunenud stampvaleks. Ma mõtlen ja mõtlen, et kuidas saab ajada niisugust juttu, et täna tuleb kärpida, kuna eelmine rahandusminister lasi riigi võlgadesse. No andke andeks! Sellest eelarvemiinusest, mille eelmine valitsus tekitas, absoluutne enamus tekkis seoses koroonakriisiga. Jah, ka 2019. aastal, mil me olime pool aastat valitsuses, oli eelarve, mida meie ei kontrollinud, miinuses, aga see oli väike [miinus] ja kõik need eelmised miinused tõesti ei ole eelmise valitsuse ega minu tehtud. See jutt on rumal ka veel ühel teisel põhjusel. Hoolimata sellest jaburast kärpimisest, kus likvideeritakse Kaitseväe orkestreid ja kraabitakse saiaraha kokku, ma ei tea, kust mujalt, on ju ka tänasel valitsusel järgnevatel aastatel täpselt sama suur [eelarve]miinus. Miinuse suurusjärk on miljardites. Kuidas saab nii rumalat juttu ajada? Mulle tundub, et seda saab ajada sel lihtsal põhjusel, et on vaja tähelepanu kõrvale juhtida põhiliselt. Ja põhiline, mida me näeme mitte ainult riigikaitse valdkonnas, vaid väga paljudes teistes valdkondades, on see, et tänane Eesti valitsus on Eesti-vaenulik ja Eestile kahjulik valitsus. Kas seda tehakse rumalusest või sellepärast, et töötatakse kellegi kasuks, seda mina ei oska öelda ja mul ei ole vahet. Kui me paneme kogu pildi kokku, siis minu meelest enam kahjulikumat valitsust ei ole võimalik välja mõelda, kui see, mis täna on. 

Millega siis tegeldakse? Rääkides konkreetselt riigikaitse valdkonnast, siis kõigepealt, õhutõrjet ei tule. Ei tulegi, pole ette nähtud. Kümme aastat vähemalt ei ole isegi plaani võetud. Soomusvõimekust ei tule, tanke ei tule. Pole plaanis, pole ette nähtud. Rannakaitse tugevdamine, mille meie eelmisel aastal suure kakluse ja tüliga sisse surusime ja mille eest meid süüdistati riigikaitse kahjustamises, ka sellega üritatakse venitada või seda teha nii aeglaselt ja nii ebaefektiivselt kui vähegi võimalik. Siniste silmadega seletatakse meile, et Tallinna kesklinnas asuv mereväebaas on strateegiliselt halva koha peal. No ma ei tea, kellele seda juttu räägitakse. Baas, millesse on aastakümneid valatud tohutult raha, mille logistika on üles ehitatud, müüakse maha ja hakatakse nullist pihta kusagil mujal, kusagil kaugemal, kusagil, kus tegelikult temast kasu ei ole.

9. mail saadetakse vaenlasele välja ülim propagandasõnum, mida üldse on võimalik välja mõelda, ehk siis me oleme nõus hääletu alistumisega. Me ei pane isegi vormi selga, kui me näeme mingisugust Eesti riigi suhtes vaenulikku seltskonda. Kaitseväe juhataja Herem käis meil fraktsioonis ja ütles, et vorm oli vaja ära võtta selle jaoks, et paremini valmistuda hübriidsõjaks. Püha taevas! Kui te kuidagi hübriidsõda ära ei tunne, siis milleks siin enam valmistuda, ja kui selle vastus on ennast niikuinii mundrist lahti võtta, no siis ei ole ju millestki enam rääkida. Uusi asju ei osteta, olemasolevatega midagi tarka teha ei plaanita ja propagandistlikult antakse meie vaenulikule riigile lihtsalt kompusid kandiku peal, millega meid mõnitada, ja meie oma inimesi demoraliseeritakse. Nii see kaplanaadi küsimus kui ka see bändi küsimus on ju demoraliseerimise küsimus.

Sinna kõrvale paneme selle, mis oli meie eelmises arupärimises, ja sinna otsa paneme me selle, mida me näeme nii sisekaitse- kui riigikaitsevaldkonnas. Tsiviilkontroll on käed üles tõstnud. Ministrid on käed puhtaks pesnud. Teie ei tea midagi, mingi ameti juht tuli selle mõttega ja mingi teise ameti juht tuli nende numbritega, te ei tea mitte midagi, teie olete siin ministrid lihtsalt. See ei ole ju riigi juhtimine, see ei ole isegi mitte riigi juhtimise teesklemine. Ja see toimub olukorras, kus meil on kõige keerulisem julgeolekuolukord meie taasiseseisvuse perioodi jooksul. Ma ei hakka kogu maailma geopoliitilist kaarti ette joonistama, aga piisab sellest, kui me vaatame, mis toimub Ukrainas. Piisab sellest, kui me vaatame, mis toimub Lähis-Idas, mis toimub Kaug-Idas. Ükskõik, kus nendes kohtades mingi jama lahti läheb, siis esimene asi, mida me teame, et venelased alati on teinud, on see, et nad proovivad õnne kuskil, kus on avang, ja meie tänane valitsus lihtsalt pakub venelastele avanguid, no lihtsalt pakub avanguid. Kelle huvides seda tehakse? Igatahes mitte Eesti huvides. 

Kusjuures ma ei vaidle üldse vastu sellele, et igas valdkonnas, kaasa arvatud riigikaitse valdkonnas on võimalik olemasoleva rahaga palju säästlikumalt ümber käia ja olemasolevate ressurssidega paremat tulemust saavutada. Kindlasti on, aga selle jaoks tuleb neid ametnikke kogu aeg peksta. Selle jaoks tuleb neile öelda, et nii teete, nii peate need numbrid mulle tooma, siit ma tahan tulemust saada. Mitte öelda, et ei-ei, mina ei tea mitte midagi, nad panid mulle mingi paberi laua peale. No nii ei saa, nii ei saa! See lõpeb nii halvasti. See, mis riigikaitses halvasti lõppeb, tähendab põhimõtteliselt riikluse lõppu, võib tähendada, pluss mingit loendamatut hulka inimohvreid. Siin ei ole võimalik lolli mängida, aga minu meelest lolli mängimisega meil tegeldakse. Aitäh!

18:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Mart Helme!

18:47 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Eks ma mingil määral jätkan sealt, kus eelkõnelejad oma monoloogidega pooleli jäid.

Ma alustaksin sellest orkestri teemast. Lugupeetud minister! Kui Titanic põhja läks, siis orkester mängis viimase hetkeni. Viimase hetkeni! Mängis väga lihtsal põhjusel: et inimestele usku sisendada. Et inimestele näidata: jah, laev läheb põhja, aga me oleme siin, me mängime, teil on pääsemise lootus. Te saadate orkestri laiali. Teate, mis nende inimestega juhtub? Mingi hulk läheb välismaale, sest muusik leiab ikka tööd. Me teame, et pillimeestel on tihtipeale natukene viinaviga, nii et paljud hakkavad jooma. No ja mingi osa hakkab kuidagimoodi peost suhu elama, osa läheb pensionile. Te ei mõtle nende inimeste tuleviku peale, te lööte lihtsalt kirvega: meil ei ole teid rohkem vaja. Kiitos vodkasta, nagu ütlevad soomlased, aga meil ei ole teid rohkem vaja. See on nii vale, kui üldse võib olla. See on signaal ühiskonnale, et inimesed ei maksa meil mitte midagi.

Sama kehtib kaplanaadi puhul. Minge, sõbrad, missioonile, maksame teile paremat palka kui kodus, aga kui surma saate, no eks siis omaksed vaatavad, kuidas [hakkama saavad]. Kui vigaseks jääte – no vaatame, kuidas te hakkama saate oma hingehädadega. See pole riigi asi. Riik saatis teid, aga riik teie eest enam kostma ei hakka. Riik teile abikätt ei anna, sest inimressurssi on meil nagu liiva mere ääres, üks inimene ees või taga. See on ju stalinlik suhtumine!

Nüüd konkreetselt kaitseteemade juurde. Meil oli kohtumine Heremiga. Mu keel tõrgub teda kindraliks nimetamast, sest kindralipagunid on talle küll peale pandud, aga tegemist on pataljonikomandöri tasemel inimesega, kellel puudub  strateegilise planeerimise, pikema perspektiivi ja suure pildi nägemise kompetentsus. Tegemist on pataljonikomandöriga. Praeguseks on selgeks saanud, et see inimene ei tule oma tööga toime.

Ma toon teile näiteid ajaloost. Kui puhkes teine maailmasõda ja algas õhusõda, lahing Inglismaa pärast, siis võttis üks lord ühe ülesandena enda peale lennuväe uuendamise ja lennuväe kiirkorras ülesehitamise. Ta ei saanud hakkama. Väga kiiresti selgus, et see mees ei saa hakkama. Ta löödi kohe minema ja anti see ülesanne teisele, kes sai hakkama. Täpselt sama nägime me Egiptuses. Tuli üks kindral teise järel, tuli Rommel ja loputas neid nagu musta pesu ja siis tuli Monty ehk Montgomery ja pani asjad paika ning võitis El Alameini lahingu. Saksamaa kaotas 240 000 meest. No seal oli ka itaallasi, nii et ütleme, et sakslaste kaotus oli võib-olla paarsada tuhat meest, kes langesid vangi. Eelmised [kindralid] ei tulnud toime, aga siis leiti kindral, kes tuli toime.

Need on näited ajaloost, aga need kehtivad suurepäraselt ka meil Eestis. Meil ei tule need poliitkorrektsed parketikindralid oma ülesannetega toime, aga tragöödia on selles, et meil ei tule toime oma ülesannetega ka poliitikud. Eelmisele ministrile, siseministrile ütlesin ma täna näkku: kulla mees, sa oled läbi kukkunud! Sa oled läbi kukkunud kõige sellega, mida sa oled teinud või tegemata jätnud, nende rahvarahutustega, oma endise ülemuse alluvuse demonstreerimisega ja sellega, et sa pesed kogu aeg käed puhtaks – sina ei otsustanud, peaminister ei otsustanud, valitsus ei otsustanud. Aga kes siis otsustab? Kes siis otsustab? Jupijumalad otsustavad või? Nii ei saa ju riiki juhtida!

Nüüd me näeme sama asja Kaitseministeeriumis. Jupijumalad otsustavad ja siis räägitakse meile sellest, kuidas me kuulame spetsialiste. Tuhkagi te kuulate. Ei pea spetsialist olema, et teada: kui me ei suuda tagada heidutust õhuruumi kontrollimisel, siis meid pommitatakse puruks. Me ohverdame sõjaolukorras tuhandeid noori Eesti mehi. Kas teie, lugupeetud kaitseminister ...

Palun ajapikendust!

18:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:52 Mart Helme

Kas teie, lugupeetud kaitseminister, võtate vastutuse nende surmade eest, mida keskmaa õhutõrje muretsemine suudaks vältida?

Raha on taastuv loodusrikkus. Raha on maailmas külluses, raha infleerub, raha trükitakse juurde miljardites ja sadades miljardites. Kõik trükivad. Britid trükivad, ameeriklased trükivad, Euroopa trükib, Jaapan trükib. Kõik trükivad. Aga Eesti tõmbab vööd koomale. Meie oleme kõige targemad, meie seda infleeruvat raha, seni kuni see maksab, meie kriitilises ja üha kriitilisemaks muutuvas rahvusvahelises olukorras ei kasuta. Vaadake, mis on praktiliselt üleöö puhkenud Iisraelis, Lähis-Idas. Meie oleme selles olukorras nii targad, et ühtegi krooni, ühtegi senti, ühtegi eurot kaitsekulutustele juurde ei pane. Aga tegelikult ei hoia me ju ka seda, mis juba olemas on.

Viimane uudis oli selle kohta, et laevastikke tahetakse ühendada. Kui ma minister olin, siis oli täpselt samasugune jutt Kaitseministeeriumis, ainult et nende laevad seisavad suures osas kai ääres, aga Siseministeeriumi laevad, piirivalve laevad on praktiliselt kogu aeg vee peal. Need monitoorivad, kontrollivad sonaritega mingil määral isegi veealust ruumi – nii vähe, kui see meil meie võimekuse juures võimalik on –, aga ikkagi teevad tööd, erinevalt nendest mõnest õppusest, millest võtavad osa meil kaitsejõudude laevad. See [laevastik] tahetakse likvideerida. Müüme sadamad maha. Hulluks olete läinud või? Hulluks olete läinud või? Kas te ei mäleta, missugune tramburai käis sellesama Miinisadama pärast 1990. aastatel, kui Vene maffia ehk teiste sõnadega Vene luure sellel käppa peal hoidis ja püüdis seda omadele erastada? Siis ei läinud see läbi, aga nüüd lükkame selle müüki. No ei tea, kes selle ära ostab. Mis varifirma selle ära ostab?

Absoluutne vastutamatus. Absoluutne ebakompetentsus. Ma ütlesin seda eelmisele ministrile ja ütlen ka praegu: Eesti riigi ja põhiseadusliku korra kõige suurem vaenlane on praeguses olukorras Kaja Kallase valitsus. Minge laiali! Hästi ruttu minge laiali! Minge laiali ja andke võimalus nendele, kes ei ole sellised vastutamatud ja kes ei kuula spetsialiste, vaid kes võtavad julguse ja vastutuse ja otsustuse enda kätte. Aitäh!

18:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

18:55 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh, hea asespiiker! Hea minister! Head kolleegid! Riigikaitse on teema, milles ei saa teha absoluutselt mitte mingisuguseid allahindlusi. Riigikaitses ei ole võimalik üle pakkuda, eriti sellisel väikesel riigil nagu meie. Me oleme täna rahvusvahelises julgeolekuolukorras, milles ei ole olnud peale Nõukogude Liidu lagunemist terve maailm. Venemaa on võtnud üle kurjuse impeeriumi lipu ja kannab seda kõikjal: Gruusias, Ukrainas, Süürias, nüüd tõenäoliselt Palestiina ja Iisraeli konfliktis jne. Rahvusvahelised kokkulepped ja lepingud ei loe. Venemaa kasvatab jõudu ja kaitsevõimet, läheneb kogu aeg oma läänepiirile, kus ta suurendab [sõjalist] võimekust. Meie piirkonnas, Balti ringkonnas, Läänemere ringkonnas ei ole võimalik enam NATO ja Venemaa jõudude vahekorda kaaludagi, sest Venemaa kaalub selle kordades ja kordades üle.

Sellises julgeolekuolukorras on ainult üks võimalik adekvaatne käitumisvorm ja see pole oma kaitsevõime säilitamine, vaid tõstmine ja seda me oleme ju ka teinud kuni praeguse hetkeni. Ka enne sõda jätsid ju president Päts ja tema valitsus kõik kaitseküsimused ja uute investeeringute tegemise unarusse ja ärgati alles siis, kui Euroopas juba kahurid paukusid, aga siis oli hilja midagi hankida, tellimusi küll tehti ülepeakaela, aga mitte midagi ei õnnestunud enam kätte saada, sest Eesti okupeeriti ja järgnes 50 aastat okupatsiooni, võõra võimu all olemist ja võõra võimu teenimist.

Võiks arvata, et sellest peaks keegi natukenegi midagi õppima. Aga võta näpust, tänane valitsus leiab, et julgeolek ja kaitsevõime ei ole olulised, vaid oluline on mingisugune fiktsioon eelarve tasakaalust. Aga mida maksab see eelarve tasakaal, kui me ei suuda ennast kaitsta, kui me ei suuda oma rannikut kaitsta, kui meie õhuruum on vaenlase kontrolli all? Siis me ei suuda mitte üht ainustki veoautotki, muudest masinatest, soomusmasinatest või liikursuurtükkidest rääkimata, enam kuskile liigutadagi, sest iga meie liigutus on näha, iga meie samm lihtsalt tambitakse sodiks.

Niikaua kui valitsus ei saa aru, mis on ühele iseseisvale riigile oluline, [ei saa aru,] et riigikaitse on prioriteet, et ilma selleta ei ole ka mitte ühtegi muud valdkonda, ei ole haridust, kultuuri, sotsiaalvaldkonda, mitte midagi, või kui on, siis on mingi võõra riigi poolt pealesurutud ajupesu, valelikud ja vaenulikud [valdkonnad], nii kaua oleme me ju tegelikult lükatud mitte ainult räästa alla, vaid lausa vihma kätte. Just see tekitabki Venemaale üha suuremat himu katsetada, kas NATO, kellel on probleeme igal pool mujalgi, ikkagi tuleb meile appi, sest miks nad peaksid tulema, kui meie ise vähendame oma riigikaitsekulutusi ega hoolitse [oma sõjalise kaitse] eest.

Palun kolm minutit lisaaega! 

19:00 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:00 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Täna oleme olukorras, kus meie kaitsekulutused on niigi NATO väikseimad, me oleme jäänud maha isegi Lätist ja Leedust. Me olime kunagi uhked, et meie kaitse-eelarve on suurem, me oleme targemad, me ei ole ajateenistust ära kaotanud, kuigi Reformierakonna poolt oli selleks väga suur surve, aga täna peame häbelikult maha vaatama, sellepärast et me vähendame tänases julgeolekuolukorras oma riigikaitse [eelarvet]. Tõepoolest, meie liitlased, kes ju on meile ette heitnud, et see 2% ei ole tänaste väljakutsete juures piisav, näevad väga hästi, et meie ootame ja tahame, et nemad tuleks meile appi, aga samal ajal rehepaplikult vähendame enda kaitsekulutusi. See ei ole normaalne ja sellist rehepappi ei taha ka mitte keegi abistada.

Minul tekivad küll väga õigustatud kahtlused ja küsimused,  kuidas saab valitsus teha otsuseid kärpida meie riigikaitset, kahjustada meie riigikaitsevõimet ja julgeolekut olukorras, kus tegelikult mitte mingisugusteks kärbeteks vajadust ei ole, olukorras, kus valitsus varjab 300 miljonit eurot, mis tulevad pensionireformist, ja [olukorras, kus] on mitmeid muidki kohti, kust saaks raha kokku hoida. Rääkimata sellest, et võiks võtta laenu, nii nagu teised riigid teevad, nii nagu iga normaalne inimene enda elu korraldades teeb, või [nagu teeb] ettevõte, soovides arenguhüpet teha. Laenuvõtmine on täiesti normaalne ja levinud asi eriti tänases olukorras, kus me ju tegelikult ei tea mitte keegi, mis juhtub, mis sellest laenust saab ja kas seda üleüldse kunagi tagasi makstakse. Ka see kõlab rehepaplikult, aga ometigi terve maailm käitub nii ja Eesti, kes ujub kramplikult vastuvoolu, läheb kahjuks sellise täiesti arusaamatu poliitikaga lihtsalt torust alla.

Kutsun tänast valitsust üles tegema kahte asja: esiteks tõstma kohe meie riigikaitse- ja sisekaitsekulutusi või siis lihtsalt tagasi astuma. Selleks on ammu aeg. Aitäh!

19:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Andres Metsoja, palun!

19:03 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Üks asi, mis riigikaitsekomisjoni esimehena selgeks sai, oli see, et 2% SKP-st riigikaitsekuludele on mullune lumi ja sellest ei ole kindlasti enam mõtet sellisel kujul rääkida. See on olnud Eestis mingi ajastu eesmärk. Kui kohtuda kõrgete sõjaliste juhtidega NATO-st ja Euroopast, siis nad ütlevad meile ilma ilustamata otse: ärge rääkige 2%-st SKP-st, rääkige reaalsest rahast, kui palju te investeerite riigikaitsesse. See ilus eesmärk on sõnades oma töö teinud ja tegelikult nüüd enam sõnadest ei piisa, tuleb reaalselt asuda veelgi enam tegudele ja seepärast peab reaalse rahanumbri 2%-st ülespoole upitamine olema iga Eesti valitsuse eesmärk ja teatud mõttes ka vahend.

Vaadates otsa kõikidele ohtudele ja strateegilistele probleemidele, mis meid varitsevad, on aeg näidanud, et neid ei jää vähemaks, vaid tuleb ikka juurde. Seda, et neid probleeme tuleb juurde, ilmestab minu meelest väga hästi ka riigikaitse arengukava. Jällegi üsna kurb on nentida, et tegelikult tänane valitsus menetles parlamendis olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigikaitse arengukava, milles veel tol hetkel ei räägitud võimalikest ohtudest ega ka plaanidest. Seda valdkonda tuleb oluliselt muuta, ümber hinnata ja nüüd siis me kuuleme, et arengukava tuleb ikkagi avada ja uuesti valdkondadele ja investeeringutele otsa vaadata.

Mis sai ka selgeks eelmise valitsuse ajal? Sai selgeks loidus, et ametnikud ei tule kohe kaasa poliitikute ambitsiooniga raha riigikaitsesse juurde panna. Kuulates tänast debatti ja hinnanguid, siis tuleb neid ametnikke ka mõista. Need spetsialistid on näinud erinevaid aegu. Poliitikutel on ambitsioon algul ühetaoline, siis teistsugune ja on täiesti mõistetav, miks ei haarata kohe pliiatsi järele ja ei hakata poliitikute ambitsioone lahti kirjutama. Puudub kindlustunne. Seda kindlustunnet peaks pakkuma riigikaitse arengukava, pikaajaline plaan, sest iga reform ka sektori sees tegelikult eeldab algul kulu ja siis tekib alles mõne aja pärast tulu, mille pealt on võimalik uusi võimeid arendada.

Minu jaoks on ausalt öeldes kummastav see, kuidas on hakatud kaitsevaldkonnas kärpima. Opositsioonipoliitikuna ma ütlen, et on väga hea strateegia tulla välja lihtsate ja avalikkusele arusaadavate asjadega, et vältida kaitsevaldkonnast raha äravõtmist. Ma olen enam kui kindel, et riigikaitses on kordades keerukamaid valdkondi kui orkester või kaplaniteenistus. Ma kindlasti ei taha anda hinnangut, et need on ebaolulised. Kindlasti on need väga olulised. Kindlasti ei ole võimalik öelda armeele, et minge rünnakule, aga tagalateenistuse saadame ära. Need on üks tervik ja need peavadki olema üks tervik, aga täna me räägime kuidagi naljakalt või kurbnaljakalt vastu enda põhimõttele, et lahinguväljale ei jäeta kedagi maha. Paraku, kavandatud eesmärgid räägivad teist juttu. Ma olen enam kui kindel, et ka kaitsevaldkonnas on võimalik kärpida, kui seda on vaja, aga selleks peab olema ikkagi suur plaan ja me peame mõistma kärpe nii lühi- kui pikaajalist eesmärki ja need eesmärgid tuleb lahti rääkida. Täna ausalt öeldes kõlab ambitsioon panna raha kuskile mujale. Riigieelarves tegelikult ju raha on olemas ka järgmisel aastal. Tundub, et tehakse variserlikku kärpimist üsna segaste sõnumitega. 

19:09 Aseesimees Martin Helme

Andres, kas sa vajad lisaaega?

19:09 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh!

19:09 Aseesimees Martin Helme

Ministril on võimalik esineda vastusega ja ta on selleks soovi avaldanud. Palun!

19:09 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Ma väga vabandan, et ma arupärijate esimesele küsimusele piisavalt täpselt ei vastanud. Rahvusvaheline julgeolekuolukord on tõesti väga turbulentne. Vaadates, mis toimub Ukraina piiride juures, vaadates, mis on toimunud Valgevenes, rääkimata 2014. aastal toimunud Tšehhi plahvatusest, mis nüüd välja tulid, vaadates, mis on ees ootamas – Zapad 2021 – jne, ma olen teiega absoluutselt päri, et julgeolekuolukord ei ole kuskil paranenud. Aga eelkõnelejale, heale kolleegile Andresele ma vastaksin, et ka sina, Andres, üllatuslikult!

Esimest korda ajaloos kasvavad järgmisel aastal Eesti riigikaitsekulutused üle 700 miljoni, [plaanitud on] 712 miljonit eurot. Jah, unistus oli, et eelarve kasv oleks olnud 80 miljonit, aga on 66 miljonit. Me räägime kogu aeg, kuidas kärbitakse. Miks te eksitate avalikkust? Eelarve kasv ei ole lihtsalt nii suur, kui unistati, on 20 miljonit vähem. Okei, võtame kusagilt see 20 miljonit ära, näiteks rahvusringhäälingust, mille eelarve on kusagil jämedalt 30 miljonit, 35 miljonit. Mida me ära jätame? Lugupeetud Seedrile täpsustuseks, et Politsei‑ ja Piirivalveameti laevastik ei liigu mitte Miinisadamasse, vaid Hundipea sadamasse. Ma ei tea, kust te selle informatsiooni võtsite, aga minul see info puudub.

Rääkides meie headest kolleegidest Soomes, siis jah, meie head naabrid on teinud tõesti väga selged otsused, vahetades välja oma hävitajad ja plaanivad ka mereväe võimekust uute korvettidega tõsta. Aga seal kõrval nad hoiavad tegevuskulude pealt kokku. Selleks, et investeerida rohkem, hoiavad nad igapäevakulutusi kokku. Nagu ka meie praegu teeme.

Viimaks ma tahan öelda seda, et ma mõistan, et meie, poliitikud, omavahel võime oma poliitiliste ja filosoofiliste erakondlike sõnumitega üksteist loopida, aga minu arvates ei ole riigimehelik solvata järjest ja järjest kõrgemaid riigiametnikke, antud juhul kahte kindralit, Elmar Vaherit ja Martin Heremit. Jah, ma saan aru, et Elmar Vaherit ei saanud vallandatud ja see on teil hingel ja täna on hingel Martin Herem. Nad on valitud sinna ametisse kõrgemate riigiametnike valikukomisjoni poolt. Usaldage seda! Aitäh!

19:12 Aseesimees Martin Helme

Riigikogu saadikul on õigus repliigiga esineda, kui tema nime mainiti. Helir-Valdor Seeder, palun!

19:12 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Jaa, mul on tõepoolest soov lühikeseks repliigiks, kuna läbirääkimiste käigus minu nime mainiti. Härra minister, te ütlesite, et me hullutame siin rahvast, et riigikaitsekulutused kasvavad ja on enneolematult suured, ületavad 700 miljoni euro piiri. Minu retooriline küsimus on, et kui riigikaitsekulutused on enneolematult suured, siis miks me täna räägime kärbetest ja miks Kaitseministeeriumi valitsemisalas tullakse välja ettepanekuga likvideerida orkester ja kaotada ära kaplaniteenistus? Kas see, et me läheme nende likvideerimise teed, on siis prioriteetne, süsteemne ja läbimõeldud tegevus riigikaitse edendamiseks ja tugevdamiseks olukorras, kus riigikaitsekulutused kasvavad, või on [likvideerimise] põhjuseks kärped? Me kõik oleme aru saanud, et põhjuseks on kärped. Midagi on väga valesti. 

19:13 Aseesimees Martin Helme

Rohkem läbirääkimiste soove ei ole. Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.


4. 19:13 Vaba mikrofon

19:13 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on tänases päevakorras veel vaba mikrofon. Kõigil soovijatel on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Seda soovi ei ole. Istung on lõppenud.

19:14 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee