Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 14. töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Urmas Reinsalu, kas teil on eelnõu või arupärimine? Palun, kõnetool on teie! 

Austatud Riigikogu liikmed! Tarmo Kruusimäe, Helir-Valdor Seederi, Raivo Tamme, Sven Sesteri ja enda nimel annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele seoses ajakirjanduses avaldatud informatsiooniga, mille järgi eile, 9. mail nõuti Kaitseväe teatud üksuse ajateenijatel vormi asemel tsiviilriiete kandmist, kuna Kaitseväe vormis liikumist võidakse [tõlgendada] pahatahtlikult. Meie küsimused puudutavad seda, kes 9. mail seoses pronkssõduri ümber aset leidnud kogunemisega Kaitseväe vormi kandmise piirangu kehtestas. Kas vastab tõele, et see piirang kehtestati, ja mida peetakse silmas Eesti Kaitseväe vormi kandmise pahatahtliku tõlgendusena? See kindlasti mõjub olukorras, kus võeti vastu otsus Kaitseväe vormi mitte kasutada, kui lehvivad Georgi lindid, sümbolina Eesti Vabariigi taganemisest ja seda kindlasti ei saa aktsepteerida. Vastavalt riigikaitse seadusele on peaminister laiapindses tähenduses Kaitseväe juhtimise korraldaja ja selle eest vastutaja. Me loodame, et peaminister toob selguse venituseta. Aitäh teile!

Nüüd Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson. Palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, veterinaarseaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust maaeluminister. Teiseks, Eesti Vabariigi ja Mauritiuse Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kolmandaks, rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Olen juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe arupärimise ja loomulikult otsustame nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Head Riigikogu liikmed, nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget.

Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Panen hääletusele V istungjärgu 14. töönädala päevakorra kinnitamise. Härra Ossinovskil on protseduuriline küsimus. Palun, härra Ossinovski! Jaa, palun! (Heli puudub.) Jaa, Jevgeni! Me kuulame.

(Kaugühendus)

On mind kuulda?

Jaa, natukene. Nii, ole hea, proovi uuesti rääkida! (Heli puudub.) Jevgeni protseduuriline küsimus jäi sinnamaale. Süsteem näitab, et ta on kohalolijaks registreerunud ja Riigikogu infosüsteemiga ühenduses. Proovime uuesti ühendust saada. Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Mul on küsimus seaduseelnõu 329 kohta, mille sotsiaaldemokraadid algatasid veebruarikuus. Vastavalt kodu- ja töökorra seadusele pidi see juba ammu olema esimesel lugemisel, aga paraku põhiseaduskomisjon ei ole seda isegi arutanud. Kas juhatus teab midagi selle põhjustest? Kui ei tea, siis kas te oleksite valmis need põhjused selgeks tegema?

Aitäh küsimuse eest! See küsimus on küll põhiseaduskomisjoni esimehele ja ma usun, et sotsiaaldemokraatide esindajad saavad põhiseaduskomisjonis seda põhiseaduskomisjoni esimehe käest kenasti küsida. Mart Helmel on protseduuriline küsimus. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Mul on küsimus seoses tänase päevakorraga. Kas on korrektne, et me hakkame tegema lõpphääletust, valitsuse usaldushääletust, olukorras, kus sellele eelnõule ei ole tulnud hinnangut ei õiguskantslerilt ega Riigikohtult?  Meie hinnangul – ja ma arvan, et mitte ainult meie hinnangul, vaid paljude juristide ja tervelt mõtlevate inimeste hinnangul – on antud päevakorrapunkt selges vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 

Aitäh! Täna selle eelnõu menetlemine on igati korrektne. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Kas ma sain teie vastusest Jevgeni Ossinovskile õigesti aru, et Riigikogu juhatuse pädevusse ei kuulu kodu- ja töökorra seaduse täitmine ja jälgimine, kas komisjonid seda täidavad? Kas on põhiseaduskomisjoni suva otsustada, kas nad täidavad või ei täida seda seadust ja nii jääbki, ja te juhatuses ei tunne selle vastu huvi?

Aitäh! Juhatus kindlasti tunneb huvi, kui selline signaal laekub. Praegu on küsimus selles, kas komisjon on seda arutanud või mitte. Seda saab küsida ikkagi komisjoni esimehe käest. Komisjoni liikmed arutavad seda, millal üks või teine päevakorrapunkt neil komisjonis on ja millal nad selle punkti suurde saali toovad. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Meile laekus praegu Jevgeni Ossinovskilt laekus see informatsioon. Me oleme ju teadlikud sellest [probleemist] ja juhatus peaks olema väga mures, et me ei täida seadust.

Aitäh selle küsimuse eest, aga veel kord: see ei ole protseduuriline küsimus selles mõttes, et see ei ole istungi läbiviimise korra kohta ja see ei puuduta meie ees oleva päevakorra kinnitamist. Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Ma ei saa teiega nõustuda, et see ei puuduta seda punkti. See eelnõu oleks pidanud olema juba mitu nädalat tagasi päevakorras ja kuna see ei ole olnud viimase kahe nädala jooksul päevakorras, siis see peaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 97 olema just nimelt täna selles päevakorras. Komisjon ei ole seda küsimust arutanud ja millegipärast ei ole komisjoni esimees seda päevakorrapunkti sisse pannud. Nüüd on küsimus, mida sellises olukorras teha, selleks et Riigikogu liikmete õigused oleksid tagatud. Kas juhatus võtaks selle asja käsitleda ja julgustaks põhiseaduskomisjoni seda eelnõu päevakorda esitama?

Aitäh! Juhatus juhib põhiseaduskomisjoni tähelepanu sellele, et kõik komisjonid peavad kinni pidama nendest tähtaegadest, mis eelnõude puhul on kehtestatud. Tarmo Kruusimäe.

Tänan! Oli hea kuulda, et õiguskomisjon peab seda asja vaatama, ja õiguskomisjoni liikmena ma vaatangi, aga ma tahan teada õiguslikku alust. Päevakord koostatakse nendest eelnõudest, mis teile on juba laekunud, ja suhtumine, et kui mõni eelnõu kuskil seisab, siis ta nii ongi. Nagu Stalini ajal, et pole inimest, pole probleemi – pole eelnõu, pole ka probleemi. Või te tunnete ikkagi muret, et siin antakse mingid eelnõud teile või teie töökaaslastele üle ja sellega teie huvi lõppebki?

Aitäh! Nii nagu igal komisjoni esimehel on kohustus jälgida, et tähtaegadest kinni peetaks, nii ka kindlasti Riigikogu juhatus jälgib seda. Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Te vastasite Mart Helme protseduurilisele küsimusele, et täna päevakorras oleva punkti menetlemine on igati korrektne. Kuidas te saate seda öelda olukorras, kus ei tänast päevakorda ega selle nädala päevakorda ei ole veel kinnitanud?

Aitäh! Selle juurde me kohe läheme, kui me oleme protseduurilised küsimused lõpetanud. Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Minu protseduuriline küsimus on järgmine: miks tänane päevakorrapunkt on 51 hääle, mitte 68 või 76 hääle nõudega?

Aitäh! See tuleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Urmas Reinsalu, palun!

Eelnõu 329 räägib meie kodakondsuspoliitika muutmisest. Ma arvan, et ma sisuliselt seda initsiatiivi ei toeta, aga mul on ka võimatu vormilt vastustada seda, et kui üks poliitiline jõud on selle siia saali esitanud ja meil on õigus seda seitsme nädala jooksul menetleda, siis seda [õigust] rikutakse. Kas põhjus võib peituda selles, et kodakondsuspoliitika leevendamise eelnõu kohta valitsus oma arvamust ei avaldanud, vaid loobus nii põhimõttelises küsimuses arvamuse avaldamisest ja seetõttu ei julge valitsuskoalitsioon seda eelnõu ettenähtud ajal menetlusse tuua? Ka varem on esinenud selliseid juhtumeid, kus mingeid seaduseelnõusid ei ole seitsme nädalaga [saali toodud], aga siis on olnud selle aluseks parlamendi tava, et kõik parlamendi poliitilised jõud, ennekõike algataja, on seda mingitel menetluslikel või muudel põhjustel aktsepteerinud. Praegu on küll küsimus selles, et minu meelest sotsiaaldemokraatide esindajad peaksid selgelt ütlema, kas nad soovivad seda eelnõu pikemalt hoida või nad soovivad, et seda eelnõu seadusest tuleneva aja jooksul, seitsme nädala jooksul ...

Kas küsimus on ka?

Ma arvan, et mul on ettepanek juhatajale küsida seda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehelt, et me saaksime selle pusa lahti harutada, sest see on väga ohtlik pretsedent. Kui seitsme nädala reeglit hakatakse rikkuma, siis see võib muutuda väga voluntaristlikuks poliitikaks siin saalis.

See ei olnud protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Jaa, ma ikkagi arvan, et mul on protseduuriline küsimus. Meenutame eelmise valitsuse ajal abielureferendumi arutelu. Siis teadsid õiguskantsler ja teadis president ja teadsid igasugused muud tegelased, et see on põhiseadusega vastuolus, ehkki tegelikku ekspertiisi ei olnud tehtud. Nüüd teie teate, et tänane päevakorrapunkt ei ole põhiseadusega vastuolus. Mina väidan, et see on põhiseadusega vastuolus ja täna selle teerulliga läbisurumine toob kaasa selle vaidlustamise ja väga konfliktse olukorra meie põhiseaduse järgimise ja mingi poliitilise tahte teostamise vahel.

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus, see oli arvamus. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Ma soovin õiguslikku selgust. Millistest rahasummadest [me räägime]? Kui me arutame eelnõu mõju, siis kui rahvaküsitluse eelnõu mõju oli võib-olla 400 000, siis me pidime vaatama, et meil oleks õiguskantsleri hinnang. Praegu on otsuse eelnõu 353 puhul need summad tunduvalt suuremad. Kas ma saan õigesti aru, et nüüd ülejäänud, suuremate summade puhul ei olegi vaja vaadata, kas need on põhiseadusega kooskõlas? Me kõik jagame ju 10 000 eurot väga täpselt, aga kui on miljonitest jutt, siis on kõik koššer. 

Saate seda küsida eelnõu ettekandjalt. Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Minu eelnevale küsimusele te vastasite, et see tuleneb kodu- ja töökorrast, et meie tänasel hääletusel ainult 51 hääle nõue. Aga mina siiski väidan, et me hääletame täna otsuse eelnõu, mis on sisuliselt põhiseadust muutev. Niisiis ma ikkagi küsin: miks tänane hääletus ei ole sätestatud kui 68 või 76 häält nõudev?

Aitäh! Põhiseaduses on loetletud, millised seadused on 51 hääle seadused. Siim Pohlak!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Küsin veel kord: kes vastutab, et see asi niimoodi kiiresti siia päevakorda pressiti? Nagu ka Mart Helme eelnevalt viitas, siis õiguskantsler ei ole hinnangut andnud, Riigikohus ei ole arvamust avaldanud. Kes siis vastutab, kui selle hiiglasliku ühisvaraga ikkagi mingi jama tekib, osa riike lahkuvad liidust või juhtub midagi muud? Meil on see ka siseriiklikult korralikult läbi kaalumata. Küsin teilt kui koalitsiooni liikmelt: kas peaminister võtab poliitilise vastutuse ja astub tagasi või teeb seda rahandusminister? Miks on vaja selle asjaga kiirustada? Miks on see kiirustades tänasesse päevakorda pressitud ja veel usaldushääletusena?

Aitäh! Ka see küsimus on teil võimalik valitsuse esindajale esitada. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on küsimus seoses sellega, et me esitasime koos Kert Kingoga möödunud nädalal arupärimise siseminister Kristian Jaanile. Küsisime topeltkodakondsuse kohta. Põhjus oli see, et Riigikogus on selline Reformierakonna liige nagu lugupeetud Valdo Randpere, kellel on Eesti kodakondsus ja kellel on ka Rootsi kodakondsus. Nüüd aga on Riigikogu selle [arupärimise] tagastanud ja öelnud, et arupärimisest ei selgu, millise temale seadusega pandud ülesande või kohustuse on siseminister täitmata jätnud. Kas nüüd on tekkinud olukord, kus siseminister ei tule selle pärast [arupärimisele] vastama, et koalitsiooni üks liikmetest on seoses riigi julgeoleku küsimusega mõningase kahtluse all?

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus meie tänase päevakorra kohta ja see ei olnud protseduuriline küsimus meie tänase päevakorra kinnitamise kohta, mida me praegu arutame. Martin Helme, palun!

Aitäh! Mina küll arvan, et meil on selle 51 või 68 või 76 hääle küsimuses vaja selgust saada, sest kui me võtame vastu otsuse eelnõu ja see läheb vastuollu põhiseadusega, siis me oleme vastu võtnud algusest peale mittekehtiva otsuse. Kui me arutaksime siin näiteks piirilepingut, siis me kõik saaksime aru, et sellel on samasugune häälte lävend, nagu oleks meil tegemist põhiseaduse muutmisega, sest praegune piir jookseb meil põhiseadusega paika pandud kohas ja me ei saa seda nihutada mingisuguse madalama häälte arvuga, mis sellest, et välislepingu ratifitseerimine ei nõua häälte lati kõrgemale tõstmist. Kui meil on maksud ja eelarve põhiseaduse järgi Riigikogu ainupädevuses ja me võtame vastu otsuse, et maksud ja eelarve ei ole enam Riigikogu ainupädevuses, siis me tegelikult tegeleme siin täna otsuse eelnõu kaudu põhiseaduse muutmisega ja see ei ole seaduslik tegevus.

Aitäh! Seda otsustabki Riigikogu suur saal, mitu häält seda eelnõu lõpuks toetab. Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Oma vastuses te ütlesite mulle, et põhiseaduses on kirjas tänase hääletuse häälte arvu nõue. Mina küll ei tea, et põhiseaduses oleks kirjas paragrahv, mis räägib Riigikogu hääletuse nõuetest. Äkki ütlete, milline põhiseaduse paragrahv seda siis sätestab?

Ma võtan kohe põhiseadus ette, aga see peaks vist olema § 104 ja täpsemalt punkt 15. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Kas ma sain õigesti aru, et kui me soovime enne selle päevakorra rakendamist juhatuselt vastust saada, siis meil tulebki tund ja 42 minutit esitada neid protseduurilisi küsimusi, kuni tuleb pulti uus inimene, kes vastab, mitte ei ütle, et eelnõu esitaja käest saate vastused?

See ei olnud protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Sisuliselt on kõik need küsimused protseduurilised küsimused, sest ma julgen väita, härra eesistuja, et te rikute praegu räigelt kodu- ja töökorda. Te rullite sisuliselt ainuisikuliselt meie põhiseadusest üle. Ma tuletan teile meelde, et meie põhjanaaber Soome, kellest võetakse kogu aeg eeskuju, on väga selgelt otsustanud põhiseaduskomisjonis, et seesama taastefondi küsimus vajab kahekolmandikulist häälteenamust, kuna see annab teatud otsustusprotsessid Euroopa Komisjonile üle. See on küsimus, mis võib olla väga selges vastuolus Soome põhiseadusega, ja ka meie puhul on see väga selges vastuolus meie põhiseadusega. Seetõttu on minu ettepanek tänane päevakorrapunkt nädala töökavast välja arvata ja tulla selle asjaga saali tagasi pärast seda, kui on saadud õiguskantsleri ja Riigikohtu hinnang ning otsustatud põhiseaduskomisjonis, kui suurt häälteenamust see vajab.

Aitäh! Juhin veel kord tähelepanu põhiseaduses sätestatule. Põhiseaduse § 104 ütleb, millised on koosseisu häälteenamust nõudvad eelnõud, ja punkt 15 täpsustab, et [nende hulka kuuluvad] välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused. Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete mitmele protseduurilisele küsimusele seni vastanud, et tegemist ei ole protseduuriliste küsimustega. Sellest tulenevalt soovin küsida, millisest õigusaktist tuleneb teie pädevus hinnata protseduuriliste küsimuste olemust ja kas te oma hinnangutes lähtute eelkõige küsimuste sisust, vormist või teemast.

Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõige 2 ütleb, et küsimusi saab esitada istungi läbiviimise korra kohta. Härra Korobeinik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Juba veerand tundi käib siin arutelu selle üle, mitu häält on vaja tänases päevakorras oleva seaduse vastuvõtmiseks. Mul on protseduuriline küsimus: mismoodi see on seotud päevakorra kinnitamisega? Juhul, kui pärast selgub, et häälte arv oli ebapiisav, siis meil on ju olemas konkreetsed mehhanismid selleks, et olukorda klaarida ka pärast selle seaduse vastuvõtmist. Miks me arutame seda küsimust praegu, enne päevakorra kinnitamist?

Aitäh! Juhatajal on väga raske [ette] näha, millist protseduurilist küsimust keegi soovib küsida. Kui küsimus on juba küsitud, siis eks ma reageerin vastavalt sellele, kas [küsimus] oli protseduuriline või ei olnud protseduuriline. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Ma kordan oma ettepanekut see punkt tänasest päevakorrast ja selle nädala päevakorrast välja võtta. Teie selgitus, et laenuotsuse langetab Riigikogu – kallis eesistuja, Eesti ei võta laenu, laenu võtab Euroopa Komisjon. See on põhimõtteliselt erinev teema. See ei ole meiepoolne otsus laenu võtta, see on Euroopa Komisjoni otsus. Meie otsus on see, kas me oleme nõus sellega, et Eesti Vabariigi Valitsuse asemel hakkab laenu võtma Euroopa Komisjon, või ei ole nõus. See on põhiseadusega vastuolus, kui me oleme nõus delegeerima selle õiguse ainult 51 häälega.

Aitäh küsimuse eest! Veel kord: seda, mitu Riigikogu liiget otsustab seda eelnõu toetada või mitte, me praegu ei tea. Selleks me peaksime selle päevakorra läbi arutama ja siis saavad Riigikogu liikmed pärast ettekannet oma arvamuse kujundada. Kert Kingo, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Küsin seoses tänase päevakorrapunktiga. Siin on aruteluks olnud häälte arv ja te vastasite, et seda otsustab Riigikogu, mitu häält seda eelnõu toetab. Kas ma saan õigesti aru, et nõutud häälte arv on paindlik ja sõltub tulemusest? Kui saab rohkem hääli, siis järelikult on oluline suurem häälte arv, ja kui saab vähem hääli, siis lepime vähemaga?

Seda eelnõu peab toetama vähemalt 51 Riigikogu liiget. Andrei Korobeinik, palun!

Vahelduseks ütlen, et keskfraktsioon ei ole nõus selle punkti päevakorrast välja võtmisega.

Selge. Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Te siin viitate Eesti põhiseaduse § 104 punktile 15, mis ütleb, et Riigikogu kehtestab välis‑ ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvate seaduste vastuvõtmise. Tegelikult ei ole meil tegemist mitte seadusega, vaid tegemist on otsusega, ja siin on väga oluline vahe. Põhiseadus ei anna Riigikogule võimalust heaks kiita mingisuguseid laenuvõtmise otsuseid, vaid seadusi, mis puutuvad varalistesse kohustustesse, ja seetõttu ei saa Riigikogu seda punkti ka arutada ja see tuleks kindlasti võtta tänasest ja üleüldse päevakorrast välja.

Aitäh! Tõepoolest, kui vaadata tavalisi otsuse eelnõusid, siis nende puhul on vaja lihthäälteenamust. Kuna siin on aga finantsküsimused mängus ja tegemist välislepinguga, siis tõepoolest on kehtestatud 51 hääle nõue. Siim Pohlak, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Mina jätkan ikkagi sealt, kes vastutab, ja küsin, et jääks märk maha, kuidas see ikkagi usaldushääletusena meile parlamenti tuli. Kas valitsus tegi selle otsuse? Oli see neil konsensuslik? Kelle allkiri seal all on? Ma tahaksin natukenegi nimesid kuulda.

Aitäh! Vabariigi Valitsus tegi selle otsuse neljapäeval ja minule teadaolevalt oli otsus konsensuslik. Peeter Ernits, palun! 

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Me tahame Soome lahe alla tunneli ehitada. Kui Euroopa taastepakett on ühine ja kui Soome lahe põhjakaldal seadusandja vajab kahe kolmandiku parlamendiliikmete heakskiitu, aga lõunakaldal, neil, kes tahavad olla tunneli kaudu Soomega ühendatud, piisab 51 häälest, siis kuidas see kokku klapib? Kas soomlased on lollid, maakeeles öeldes, ega saa asjast aru? Ja meie saame aru, et see on tühine asi, mida me täna arutame?

Aitäh! Head kolleegid, riikide põhiseadused Euroopa Liidus on kindlasti erinevad. Meie kord näeb ette, et meil on vaja selleks koosseisu häälteenamust. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete täna viidanud korduvalt põhiseaduse §-le 104. Siin on ilusti ära märgitud ka see, et seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Ma arvan, et puudub vaidlus selle üle, et tänase päevakorra menetletav punkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsus. Mul puudub absoluutselt kahtlus, et te ei tee vahet otsusel ja seadusel, seega minu hinnangul see põhiseaduse paragrahv, millele te viitate, ei korreleeru selle eelnõuga, mida me praegu menetlema tahame hakata, sest tegemist on otsusega, mitte seadusega, mis on reguleeritud põhiseaduse §-s 104.

Head kolleegid! Juhin veel kord teie tähelepanu, et tavapärase otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust. Nii et kui te soovite debatti selle üle, kas peaks häälte nõuet vähendama, siis ma arvan, et antud juhul ei ole see kohane, sellepärast et varasem Riigikogu praktika näeb ette, et taoliste otsuste puhul räägitakse koosseisu häälteenamusest. Head kolleegid, kui kellelgi on veel protseduuriline küsimus, siis vajutage õiget nuppu, mitte sõna[võtunuppu]. Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan! Ma vaatasin ka seda põhiseaduse paragrahvi. Seal on kirjas "hääl", aga see jätab väga suure tõlgendamisruumi. Kas me võime ka niimoodi otsustada, et peale jääb selle sõna, kellel on kõige koledam lauluhääl?

Teie otsus on teie südametunnistuse küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest te ei vastanud ikkagi minu küsimusele. Ma küsisin, kuidas on võimalik Vabariigi Valitsuse poolt esitatud Riigikogu otsust siduda põhiseaduse §-ga 104, mis sätestab Riigikogus seaduste vastuvõtmise. Seadus ja otsus, te peaksite väga hästi teadma, on erinevad mõisted.

Jaa, ma saan sellest väga hästi aru ja isegi koolis sai õpitud seda, et seadused ja otsused on erinevad, aga kuna välislepinguid me menetleme Riigikogu otsustena, siis me tõlgendame vastuvõetavat otsust ka siinkohal lähtuvalt põhiseaduse §-st 104 [ja vajame] koosseisu häälteenamust. Vastasel korral me lähtuksime lihthäälteenamusest. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Ma lihtsalt ohkan raskelt, sellepärast et on täiesti selge, et eesistuja kuritarvitab oma positsiooni, tegeleb demagoogiaga, tegeleb erinevate seaduste erineva tõlgendamisega, et oma tahet päevakorra kinnitamisel läbi suruda. Ma seetõttu ütlen ka vastu, et meie hinnangul on meil tegemist põhiseaduse muutmisega ja see nõuab vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust ehk 68 häält. Kui praegu koalitsioon otsustab selle niiviisi läbi suruda, siis ta peab arvestama, et me vaidlustame selle otsuse vastuvõtmise kõigis kohtuastmetes.

Selge. Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Kui me selle taasterahastu heaks kiidame, siis sellega kehtestatakse üleeuroopalised maksud. Meie põhiseadus sätestab täiesti selgelt, et makse kehtestab ainult Eesti. Siin ei ole mitte mingisugust kaksipidi mõtlemist ja ka Euroopa Liidu aluslepingud välistavad igasuguse ühise laenu võtmise. Meie põhiseaduse § 113 ütleb, et riiklikud maksud, koormised, lõivud jne sätestab seadus. Nüüd te tahate need üleeuroopalised pakendimaksud ja söemaksud ja mis iganes veel välja mõeldakse mingisuguse otsusega vastu võtta. See on täiesti selgelt põhiseadusevastane tegu. Selleks peab vastu võtma seaduse. Nii et see teeb täna selle asja arutamise siin Riigikogus täiesti võimatu ja see tuleks päevakorrast välja võtta.

Head kolleegid, ma soovitan teil sisulisi küsimusi küsida ettekandjalt, aga praegu küsida protseduurilisi küsimusi istungi läbiviimise korra kohta, et me saaksime minna päevakorra kinnitamise juurde ja siis eelnõu sisulise menetlemise juurde. Kert Kingo, palun! 

(Kaugühendus)

Aitäh! Kuna seda otsuse eelnõu 353 üritatakse nüüd päevakorda panna ja see on jõuliselt siia pressitud, siis ma sooviksin ikkagi teada, kas õiguskantslerilt on selle kohta üldse arvamust küsitud või see lihtsalt pressitigi siia?

Aitäh! Riigikogu otsuse eelnõu on olnud Riigikogus menetluses ka varasemalt ja läbinud siin esimese lugemise. Me oleme praegu teisel lugemisel ja Vabariigi Valitsus soovis selle siduda usaldusküsimusega. Seetõttu on see täna päevakorras. Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan! Ma vaatan ja ma ei saa kuidagi sellest viitest aru. (Näitab põhiseadust.) Me üldse ei pööra tähelepanu sellele, mis on eelnõu sisu. See ei ole pealkirjas kirjas. Millegipärast on mulle jäänud mulje, et praegusel hetkel kasutab istungi juhataja oma autoriteeti ära. See ongi autoriteediga mõjutamine: kui saadikud ütlevad, et see on põhiseadusega vastuolus, siis tema lihtsalt ütleb, et ei ole. Kuidas niisugust mõjuvõimuga kauplemist teisiti nimetada? Ma ei mäleta.

Istungi juhataja ei ole kordagi võtnud ühtegi seisukohta selle eelnõu suhtes, vaid on soovinud minna päevakorra kinnitamise ja eelnõu arutamise juurde, et eelnõu ettekandja saaks kõikidele teie sisulistele küsimustele vastata. Jaak Valge, palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud koosoleku juhataja! Nagu siin on juba mõnel korral märgitud, on Soome Vabariik teinud oma põhiseadusesse 2011. aastal täienduse, mille kohaselt juhul, kui eelnõu puudutab pädevuse üleandmist Euroopa Liidule, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelisele institutsioonile, saab parlament selle otsuse heaks kiita juhul, kui seda toetab vähemalt kaks kolmandikku parlamendi liikmetest. Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas, et tegemist on sedavõrd olulise eelnõuga. Eesti valitsus on aga selle eelnõu usaldushääletusega sidumisega läinud täiesti vastupidist teed, üritades selle üliolulise küsimuse otsustamise puhul võtta rahvaesindajailt tegelikult parandusettepanekute tegemise võimaluse. Ma ei taha üle dramatiseerida, aga kas teile ei tundu, et see olukord on sarnane 1939. ja 1940. aastaga, kui Eesti valitsus ilma sisulise aruteluta otsustas loobuda osast oma suveräänsusest? Soome aga seda ei teinud ning te ju kõik teate, mis tagajärjed sellel olid. Kuna siin tundub analoogia olevat, siis kas me ei peaks neist tagajärgedest õppima ja küsimuse tõesti praegu päevakorrast kohe välja võtma?

Aitäh! Meenutan siiski veel kord, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, ja sisulisi küsimusi soovitan küsida eelnõu ettekandjalt. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma eeldan, et Riigikogu võib menetleda igasuguseid asju. Aga selleks, et menetluslikult siia arutelule pääseda, peab see [eelnõu] ikkagi olema kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega. Ei saa ju hakata arutama selliseid asju, mida põhiseadus ei luba. Tahan siin osundada põhiseaduse kaheksanda peatüki §-le113, mille kohaselt riiklikud maksud kehtestab Riigikogu seaduse alusel. Minu küsimus on järgmine: selleks, et siin ei tekiks vaidlust selle üle, kas Riigikogu võib seda menetleda või mitte, öelge palun, millise seaduse alusel on võimalik meil menetleda Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu. Milline seadus annab meile volituse neid küsimusi arutada?

Aitäh! Riigikogu lähtub oma töös kõikidest seadustest, sh põhiseadusest ning loomulikult eelkõige kodu- ja töökorra seadusest, milles on esitatud nii otsuse eelnõude kui ka seaduseelnõude menetlemise kord. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Ma tulen tagasi selle juurde, et tegelikult seda eelnõu ei ole menetletud, sest meie parandusettepanekud jäid sisuliselt kõik arutamata, kuna valitsus otsustas siduda selle usaldushääletusega. Nüüd ma ütlen, et see on valitsuse poolt Eesti rahva ja põhiseaduse suhtes kuritegelik ja hoolimatu samm. Valitsused tulevad ja lähevad ja see valitsus läheb häbiga, sest ta on otsustanud Eesti põhiseadusest üle sõita ja Eesti suveräänsust mitte millekski pidada. Seetõttu on kõik need küsimused, kõik need arutelud nii sisulised kui ka protseduurilised, sest meie protseduuriliselt ei pea võimalikuks seda eelnõu täna arutada.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea juhataja! Äkki me teeksime ikkagi demokraatlikult? Väga suur ja märkimisväärne osa rahvasaadikutest leiab täiesti üheselt, et tegemist on põhiseadusega vastuolus oleva protseduuriga. Meil ei ole ühtegi kinnitust mitte ühegi põhiseadust kontrolliva institutsiooni poolt, et see ei oleks vastuolus põhiseadusega. Võtame selle päevakorrast välja! Arvestame rahvasaadikute tahtega ja võtame selle vastu seadusena, nii nagu tõesti põhiseaduse § 114 ette näeb, et riiklikke koormisi reguleeritakse seadusega, mitte Riigikogu otsusega.

Aitäh! Igal Riigikogu liikmel on võimalik oma seisukoht kujundada pärast eelnõu läbiarutamis ja siis hääletada. Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan! Lihtsalt õigusselguse huvides tahan teada. Kui Riigikogu esimehe valimistel oli 70 häält taga, siis kas põhjuseks on see, et täna võib-olla meie Riigikogu hääletussüsteem ei levi Hispaaniasse ja sellepärast surutakse lihthäälteenamusega seda otsust läbi?

Aitäh! Keegi ei suru lihthäälteenamusega [seda otsust läbi]. Nagu ma ütlesin, see eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma eelnevalt küsisin nende riiklike maksude ja koormiste kohta, mida põhiseadus kohustab menetlema seadusena. Kui ma küsisin, mis seadus see on, siis te ütlesite, et põhiseadus ja muud seadused. Kui te olete absoluutselt kindel selles, et teie teguviis on õige – arvestades ka teie akadeemilist tausta –, siis oleks mul väga suur palve, et te ei jääks mitte üheülbaliseks, vaid viitaksite konkreetselt sellele seadusele, mis annab õiguse tänase päevakorrapunkti menetlemiseks.

Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökord sätestab, millised on Riigikogus menetletavad otsused ja seadused ning milline on nende menetlemise kord, millised otsused ja seadused vajavad koosseisu häälteenamust, millised mitte. Seda on täpsustatud ka põhiseaduse §-s 104, mis ütleb, et ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võetakse vastu järgmised seadused, ja siis on loetelu. Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tõesti loodan, et te vestlete põhiseaduskomisjoni esimehega eelnõu 329 teemal, et me järgmisel esmaspäeval ei peaks seda arutelu kordama ja see oleks kenasti meil päevakorras.

Aga see teema, mis siin kolleege on erutanud ‒ härra Puustusmaa tegi ettepaneku, et võiks selle demokraatlikult lahendada. Kas ma eksin, [kui ütlen], et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on see protseduuriliste küsimuste rivi, mis praegu on üles seatud, mõttetu, sest härra Korobeinik ütles fraktsiooni nimel, et nad ei ole nõus selle punkti päevakorrast väljavõtmisega? Veelgi enam, tegelikult ei ole kodukorra muudetud redaktsiooni kohaselt EKRE-l ka vormiliselt enam õigust selle punkti päevakorrast väljavõtmise ettepanekut teha, kuna nad ei ole eelnõu algatajad. Nii et tegelikult sellel arutelul ei ole tähendust, kuna midagi ei ole võimalik teha ei istungi juhatajal ega kellelgi teisel.

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest see, kas [see punkt] päevakorrast välja võtta või mitte, on praeguseks ammendunud ja nüüd oleks mul küll soov minna tänase päevakorra ja täpsemalt kogu nädala päevakorra kinnitamise juurde. Ruuben Kaalep.

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Palun selgitage, kuidas ikkagi tänase päevakorrapunkti põhiseadusele vastavust käsitlevad küsimused ei ole tänast istungit puudutavad protseduurilised küsimused.

Aitäh! Veel kord: see, kuidas Riigikogu [liige] oma otsuse kujundab, on iga Riigikogu liikme enda asi. Kui on hääletamise aeg, siis näidatakse hääletusega, kas toetatakse eelnõu või mitte, ja siis selgub ka, kas eelnõu võetakse otsusena vastu või mitte. Kert Kingo, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Tahaks tulevikuperspektiivi silmas pidades küsida, kas selline eelnõude mittemenetlemine ja reeglite-seaduste väänamine hakkabki selle koalitsiooniga olema Riigikogu edaspidine tööstiil.

Aitäh! Nii nagu Vabariigi Valitsus, nii lähtub ka Riigikogu eelkõige meie oma kodu- ja töökorrast. Meie kodu- ja töökorra seaduse järgi tõepoolest on võimalik ühte eelnõu, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud, ka Vabariigi Valitsuse usaldusküsimusega siduda. Paul Puustusmaa!

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Hea Hanno! Sa viitasid väga õigesti, et põhiseaduse § 104 ütleb ära, milliseid seadusi võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. Me räägime seadustest. Viide põhiseaduse §-le 113 oleks ka asjakohane, kui me räägiksime seadustest. Aga meil on pandud päevakorda otsuse [eelnõu]. See ei vasta nendele põhiseaduse paragrahvidele, millele sa viitad. Kas me ei peaks ikkagi käituma korrektselt ja selle põhiseadusevastase punkti päevakorrast välja võtma?

Aitäh! Veel kord, nagu ma ütlesin, ja seda on juba korduvalt öeldud, tavaotsuse eelnõud võetakse vastu lihthäälteenamusega. Riigikogu on koosseisu häälteenamusega otsustamas selle eelnõu üle just nimelt seetõttu, et tegemist on analoogse otsusega, nagu on nimetatud põhiseaduse § 104 punktis 15. Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Öelge palun, kas Riigikogu otsusega saab kehtestada riiklikke makse ja koormisi, mille kehtestamine on tegelikult põhiseadusega antud seaduse pädevusse?

Aitäh! See on juba sisuline küsimus, aga nii palju, kui mina olen aru saanud, me selle otsuse eelnõuga ühtegi riiklikku maksu ei kehtesta. Martin Helme, palun!

No me jaurame sel teemal ikkagi väga sisulisel põhjusel. On kaks alusdokumenti. Üks on 2003. aastal rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus, mis andis meile piiratud mandaadi võimu delegeerimiseks Euroopa Liidule. Ja teine on 2012. aastal tehtud Riigikohtu otsus, milles arutati ESM-i lubatavust. Seal täpselt samamoodi Eesti võttis endale varalised kohustused, aga lisaks sellele delegeeris teatava osa oma võimust. Tookordses Riigikohtu otsuses, mille tegemisel jagunesid hääled praktiliselt pooleks – 9 riigikohtunikku oli eriarvamusel, 10 kohtunikku toetas –, jõuti järeldusele, et 2003. aasta rahvahääletuse mandaat on ammendunud ja edasine võimu delegeerimine on põhiseadusega vastuolus. Juhin tähelepanu, et 2003. aasta rahvahääletuse mandaat oli põhiseaduse muudatuse kohta.

Me räägime täna sellest, et me teeme otsuse, mille järgi Euroopa Komisjon hakkab tulevikus makse kehtestama. Maksude kehtestamine on põhiseaduslikult puhas Riigikogu prerogatiiv. Keegi teine Eestis ei tohi makse kehtestada ega kuidagi neid määrasid jõustada. See ei ole valitsuse ja see ei ole Euroopa Komisjoni pädevuses. Kui me selle otsuse teeme täna otsuse eelnõuga ära teeme, siis me tegelikult muudame põhiseadust. Ja me teeme seda veel eriti alatult hiilides, kui me ütleme, et täna me teeme seda 51 häälega, kuigi tavaliselt kehtib otsuse eelnõude puhul lihthäälteenamuse nõue. Ei saa olla niimoodi, et me natukene nagu mööname, et meil on vaja kõrgemat lävendit, aga ainult nii kõrget lävendit, et koalitsiooni häältest piisaks. See tegelikult ei klapi. Kui me läheme põhiseaduse alusprintsiipe muutma, siis ei piisa 51 häälest.

Nüüd mul on lihtsalt küsimus: mis siis saab, kui me täna võtame selle otsuse eelnõu vastu, see on seotud usaldushääletusega – eeldame, et koalitsiooni hääled ilusti püsivad –, ja me oleme vastu võtnud ebaseadusliku otsuse? Kuhu selle otsusega siis minnakse? 

Aitäh! Riigikogu langetab oma otsuse ikkagi vastavalt kodukorrale ja põhiseadusele ja siin on meil vaja koosseisu häälteenamust. Tarmo Kruusimäe, palun! 

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Mul on selline lihtsamat sorti küsimus. Ma olen kindel, et praegusel hetkel juba õiguskantsleri büroos kuulatakse seda [arutelu]. Ilmselgelt jõuaks õiguskantsler ka jalutades siia, kui me veel paar protseduurilist küsimust küsiksime. Aga ma küsin, kui palju oleks vaja vaheaega võtta, selleks et juhatus suudaks formuleerida küsimuse õiguskantslerile? Õiguskantsler ilmselgelt oskaks juba sellele ka vastata, aga me ei saa ju enne tema käest vastust, kui me ei ole seda küsinud.

Aitäh! Veel kord, head kolleegid, tuletan meelde, et tavajuhul võetakse Riigikogu otsused vastu lihthäälteenamusega. Kuna tegemist on, nagu ma teile ütlesin, põhiseaduse § 104 punktis 15 [kirjeldatu analoogiaga], siis on Riigikogu juhatus näinud vajadust käsitleda seda 51 [poolthäälega vastu võetava] eelnõuna. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

No on ikkagi väga piinlik, kuidas eesistuja puterdab, rääkides kord seadustest, kord otsustest. Meile kõigile on ju selge, et siin ei ole juttu seadusest. Siin on jutt selle koalitsiooni otsusest, otsuse eelnõust, ja koalitsioon on otsustanud selle oma häälteenamusega illegaalselt läbi suruda, muutes põhiseadust, seades Eesti olukorda, kus me anname ära ülemäärase tüki oma suveräänsusest, mida meie põhiseadus ega meie Euroopa Liiduga liitumise leping ette ei näe. Seetõttu ma ütlen, et see on illegaalne tegevus, see on seadusevastane tegevus, ja see, et teil on praegu Riigikogus häälteenamus, ei muuda seda, et te tegelete illegaalse tegevusega ja Eesti riigi suveräänsuse loovutamisega Eesti riigist väljaspool olevatele poliitilistele keskustele või ükskõik, mis nime me neile anname. Seetõttu ma soovitan teil väga tõsiselt järele mõelda. Jaak Valge kõrvutas [praegust olukorda] 1939. aastaga. Mida rohkem me loovutame suveräänsust, seda raskem on meil kaitsta oma iseseisvust. Kahjuks me näeme, et see koalitsioon ei mõtle nii ja mõtleb hoopis teistmoodi. Te tegelete praegu seaduse rikkumisega kõige räigemal moel.

Head kolleegid! Ma juhin veel kord tähelepanu, et kui me jõuame päevakorra kinnitamiseni ja selle otsuse eelnõu aruteluni, siis on teil igaühel õigus küsida ettekandjalt kaks küsimust ja siis on igal Riigikogu liikmel võimalik tulla ka pulti, et pidada kõne kestusega kuni kaheksa minutit. Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Mina küsin ikkagi veel kord, mispärast Riigikogu juhatus ei taha võtta eelnevat arvamust õiguskantslerilt selle kohta, kas on tegemist põhiseadusele vastava eelnõuga või mitte. Antud juhul on korduvalt ja korduvalt rõhutatud, et põhiseaduse § 104 räägib seadustest, aga nüüd me lihtsustame seaduse menetlemise otsuse menetlemise raami sisse. Sel juhul me võime tulevikus hakata ka Riigikogu valimiste seadust otsusega muutma või siis Vabariigi Presidendi valimise seadust otsusega muutma. See ei ole korrektne, see ei saa olla korrektne. Ettepanek oleks ikkagi, et teeme asja demokraatlikult, teeme asja õiguslikult õigesti. Võtame selle asja [päevakorrast] maha, küsime arvamust õiguskantslerilt ja siis me saame minna korrektselt edasi.

Aitäh selle arvamuse eest! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole ja saame minna päevakorra kinnitamise juurde. Aga kuna nüüd on protseduuriliste küsimuste aruteluga nii palju aega mööda läinud, siis oleks viisakas teha enne päevakorra hääletamist ka saalikutsung.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 14. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!  

Päevakorra kinnitamist toetas 65 Riigikogu liiget, vastu oli 20 ja erapooletuid 1.

Meie tänane esimene ja ainus päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" otsuse eelnõu 353 teine lugemine. Ettekandja on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

Austatud parlament! Tänan selle meeleoluka sissejuhatuse eest! See tänane arutelu, mis lõpeb Vabariigi Valitsuse ettepanekul valitsuse usaldushääletusega, on tegelikult oma tuumalt ei rohkem ega vähem kui Eesti valikukoht kriisist väljuva Euroopa Liidu lõhestamise või ühtsena püsimise toetamise vahel.

Ajaloolise mahuga taaskäivitamiskava annab toe mitte ainult kriisist väljuvale Eestile, vaid kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes selles juba pikalt kestnud kriisis valusalt pihta saanud on. Meie parlamendi Euroopa Liidu vastase fraktsiooni soov taastekava läbi kukutada on Eestile kahjulik, majanduslikult. Lisaks on see soov kantud kavast, et Eestist saaks Euroopa Liidu lõhkuja.

Miks me sellist arutelu sellisel moel täna siin parlamendis üldse peame? Üks veel natuke rohkem kui aasta tagasi Euroopa Liidu taaskäivitamise kava valitsuses toetanud erakond on vahepeal opositsiooni langenud. Me kõik näeme, kuidas see erakond otsib nüüd palehigis uusi teemasid, millega kohalike valimiste eel riiki lõhestada.

Kuu aega tagasi käis seesama Euroopa Liidu vastane fraktsioon parlamendis välja Eesti Euroopa Liidust väljaviimise algatuse, mis on osa sellest minu hinnangul mitte just eriti nutikast strateegiast. See on ka peamine põhjus, miks me täna EKRE katset blokeerida kogu Euroopa Liidu kriisist väljumist toetav taaskäivitamiskava jõustumine sellisel moel siin praegu lõpphääletust valitsuse püsimisega sidudes Eesti parlamendis arutame.

Taaskäivitamiskava on Eestile vajalik ja toetamist väärt ajaloolise mastaabiga algatus, kas või ainuüksi kahel põhjusel. Esiteks, majandus, töökohtade püsimine ja inimeste jõukuse kasv on läbi põimunud Euroopa Liidu majandusega. Kui Euroopa Liidul läheb tervikuna kehvasti, kui tervisekriisist kujuneb pikk ja vinduv majanduskriis, siis läheb kehvasti ka Eestil. Taaskäivitamiskava aitab seda riski maandada ja aitab juhtida kriisist välja kogu Euroopa Liitu tervikuna. Taaskäivitamiskava pakub Euroopa Liidu riikide majandusele kuni 750 miljardi euro suurust lisatuge. Aga see taaskäivitamiskava ei rakendu enne, kui kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kes eelmise aasta juulis valitsusjuhtide tasemel juba oma heakskiidu andsid ja selle kokkuleppe kinnitasid, on selle ka oma parlamendis vastu võtnud.

Eesti parlamendis on üks Euroopa Liidu vastane erakond, kes on võtnud ette katse blokeerida kogu Euroopa Liidus pikisilmi oodatavat sadadesse miljarditesse ulatuvat lisatuge. Ja isegi kui lõhestamiskatse võib kuidagi teenida tolle erakonna juhtide isikliku kampaania huvi, siis tervikuna on selline katse Eestile kahjulik. Taaskäivitamiskavata, selles sisalduva lisarahata on Euroopa Liidu liikmesriikide majandus ilma väga suurest reforme ja kriisist väljumist toetavast rahastamise allikast. Eesti huvides on, et seda ei juhtuks.

Teiseks, taaskäivitamiskava toob Eestisse lisaraha 1,3–1,5 miljardit eurot. Selle raha hulgas on üle 200 miljoni euro otsest kriisiabi, mis on eelkõige seotud COVID-i, vaktsineerimise ja testimise kulude katmisega. Selle taaskäivitamiskava hulgas on ligi 200 miljonit eurot lisaraha Ida-Virumaale töökohtade loomiseks ja ettevõtluse toetamiseks, selles on üle 60 miljoni euro lisaraha maaelu arengu fondile ja kokku kuni miljard eurot sektoritele, mida me oleme õppinud selles viimases kriisis nägema kui võimalikku tulevikumudelit sarnastes oludes ellujäämiseks, näiteks digitaalsete teenuste arendusse. Me tasume selle 1,3–1,5 miljardi euro suuruse praegu hädavajaliku toe eest alates 2026. aastast umbes 30 aasta jooksul pisut üle miljardi euro – 1,088 miljardit eurot. Ka puhtalt pragmaatiliselt võttes on see Eestile kasulik kokkulepe. Aga teie olete selle vastu.

Riigikogu Euroopa Liidu vastane fraktsioon soovib praeguse juntimisega raha ära võtta Tallinna haiglalt, Hiiumaa haiglalt, Järvamaa haiglalt, Kuressaare haiglalt, turismi ja põllumajanduse täiendavalt toetamiselt, korterite ja katlamajade energiasäästlikumaks muutmiselt, kui nimetada ainult mõnda Euroopa ehk meie endi "pealesunnitud" rahastuskohtadest. Väljend "Euroopa sunnib" on üldse üks kõige veidraid argumente selles Euroopa lõhkumise alamprojektis. Minu meelest on see sama küps ja tõsiseltvõetav kui väide, et pidin kodust ära jooksma, sest õhtune hammastepesu oli pealesunnitud. Kas need on proua Merkeli ja härra Macroni pahatahtlikkus, mis sunnivad meid tegudele, et Viru-Nigulas oleks puhtam õhk, Pärnu-Jaagupi kiirem internet või Kilingi-Nõmmel küttearved väiksemad? Ei ole. Need asjad on olulised meie enda, Eesti inimestele, ja muu hulgas ka EKRE valijatele.

Kõige selle juures, muidugi, kui te olete tähele pannud, ei ütle Euroopa Liidu vastane fraktsioon meile, kuhu ta ise selle raha siis paneks, kui seda ei tohiks panna tervishoiusektorisse või rohe- ja digipöördesse, et muuta Euroopa tervikuna tulevikukindlamaks majanduskonkurentsis Ameerika Ühendriikide ja Hiina majandusega, kes nendes suundades liiguvad penikoormasaabastega. Kui EKRE ei oleks olnud just mitu pikka aastat valitsuses, võiks ju selles osas igasugu asju ette kujutada. Aga EKRE just oli valitsuses ja sai raha panna sinna, kuhu soovis. Seetõttu me ka teame, kuhu see iseenese tarkusest pandud raha läks. See pandi näiteks õlitehasesse. Need 125 miljonit ja rohkemgi võivad nüüd üldse kaotsi minna, sest õlitehase rajamise on keskkonna eest seisjad seisma pannud ja see võibki seisma jääda. Raha pandi ka näiteks Louis Freeh nimelisse tuuletallamisse, pandi MES-i ja EAS-i kaudu oma sõpradele, pandi Porto Francosse. Ja seda loetelu võiks veel pikalt jätkata. Me teame nende viimase paari aasta tulemustest, kuhu EKRE raha ei paneks. Turismisektor nimelt võiks selle erakonna arvates ilmselt imeda näppu ja maasikakorjajad maasikavarsi.

Me oleme kuulnud väiteid "Milleks meile üldse Euroopa Liidu raha? Milleks meile üldse Euroopa Liidu võetav laen ja taaskäivitamiskava? Eesti üksi, omapäi saaks palju parematel tingimustel laenu." Selles mõttearenduses on üks väike, aga oluline konks: nimelt, see ei vasta tõele. Sama soodsatel tingimustel, selliseks ajaks ja sellises mahus Eesti ise raha ei saaks. Ongi kogu lugu.

Taasterahastust, nagu öeldud, me saame järgmise viie aasta jooksul kuni poolteist miljardit eurot ja maksame alates 2026. aastast järgneva 32 aasta jooksul tagasi ühe miljardi ja 88 miljonit eurot. Palja silmaga on näha, et me oleme võidus. Me maksame tulevikus tagasi vähem, kui me täna saame. Aga eriti selge on see siis, kui me peame silmas ka raha väärtuse muutust ajas. Seda raha saame me kasutada üsna kohe praegu, aga 32 aasta pärast ei ole tagasi makstavad summad inflatsiooni tõttu kaugeltki enam sama palju väärt kui praegu.

Kui me ise üksi samas mahus laenu võtaks, siis mis need tulemused oleks? Riigikassa hinnang on selline: kui Eesti riik emiteeriks ise 30-aastaseid võlakirju samas mahus, siis tuleks praeguste riigireitingute ja intresside juures selle 30-aastase laenu kohta maksta keskmiselt 1% intressi, st 15 miljonit aastas. Kui me lunastaksime need võlakirjad näiteks 25 aasta jooksul, siis oleks laenukulu Eesti riigile 375 miljonit eurot. Ehk tagasi tuleks ümardatult maksta mitte orienteeruvalt miljard nagu praegu Euroopa Liidu võetava laenu puhul, vaid suurusjärguna 1,9 miljardit eurot. Kui me laenaksime selle raha lühemate tähtaegadega, oleks intressikulu küll väiksem võrreldes 30-aastase laenuga, aga isegi sellisel juhul maksaksime me kokku 113 miljonit eurot peale. Ehk siis selgelt rohkem kui taasterahastu osamakse puhul, ja sedagi ainult sellisel mitte väga realistlikul eeldusel, et laenuintressid püsivad tänasel olematul tasemel kõik need järgnevad 25 aastat.

Euroopa Liidu taaskäivitamiskava ja selle rahastamise põhimõtted, sh omavahendite süsteemi Euroopa Liidu eelarve rahastamiseks, leppisid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kokku 21. juulil 2020. aastal. Eesti on selle veidi vähem kui aasta tagasi sündinud kokkuleppe üks võrdväärne osapool. Selle eelmise aasta juulis saavutatud kokkuleppe üks järelm on, et kõik liikmesriigid peavad heaks kiitma täna siin teie ees oleva Euroopa Liidu omavahendite süsteemi otsuse. Nagu öeldud, enne kui kõik liikmesriigid ei ole riigisiseseid heakskiitmis- ja ratifitseerimistoimingud lõpetanud, ei saa Euroopa Komisjon taaskäivitamiskava elluviimiseks vajalikku laenu võtta.

Kriis kestab. Kokkulepe sellest väljumiseks tuge anda tehti kõikide Euroopa Liidu riikide osalusel juba eelmise aasta juulis. Aga nüüd on otsustanud meie Euroopa Liidu vastased EKRE näol hakata elluviimist lihtsalt torpedeerima. Kõik seda aktsiooni saatnud väljaütlemised kannavad ühte üldist filosoofiat: mida halvem Euroopa Liidule, seda parem EKRE-le. Ma ennustan, hea EKRE saadikurühm, et nii teie kuu aega tagasi lubatud algatus Eesti Euroopa Liidust väljaviimiseks kui ka Eestile 1,5 miljardit eurot toova taaskäivitamiskava blokeerimiskatse kukub kolinal läbi. Esiteks, sest suurema osa eestlaste ajaloomälu ja ajalootunnetus on jätkuvalt täiesti adekvaatne ega ole sedavõrd nihestanud, et meie jaoks eksistentsiaalselt olulist ühendust kellegi küünilise ja sisepoliitilise kampaania raames lõhestama minna. Teiseks, sellepärast et Euroopa Liit on isegi selle vastastele majanduslikult väga kasulik.

Austatud Riigikogu liikmed! 6. mail, seega õige hiljuti, arutasime siin saalis riiklikult tähtsa küsimusena Euroopa Liidu eelarve raha kasutamist Eestis. Parlamendi komisjonid on arutanud korduvalt ka taaskäivitamiskava sisu üle. Enne taaskäivitamiskava ja omavahendite otsuse vastuvõtmist see kõik aga päris ellu, majandusse ja inimesteni ei jõua, sest raha ei saa hakata kasutama enne, kui Euroopa Komisjonile on antud volitus seda raha turult hankida.

Kriis on tänaseks kestnud üle aasta. Liialdusteta võib öelda, et sellega on tõenäoliselt moel või teisel kokku puututud igas Eesti ettevõttes ja igas Eesti peres. Hea meel on tõdeda, et Euroopa Liidu taasterahastu, taaskäivitamiskava kasutuselevõttu ning tingimuste kujundamist on selle eri etappides suunanud enamik praeguse Riigikogu koosseisu kuuluvatest fraktsioonidest ja erakondadest valitsuse koosseisus, parlamendis on kaasa rääkinud kõik Riigikogu fraktsioonid. On viimane aeg, et nüüd lõpuks see aasta aega tagasi kokkulepitu heaks kiita, et oodatud abi saaks hakata reaalselt liikuma.

Austatud Riigikogu, ma palun teil seda eelnõu toetada. Tänan! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Hea ettekandja, austatud minister, ma tänan teid! Teile on tõesti ka küsimusi. Martin Helme, palun! (Hääl saalist.) Läheme edasi. Siim Pohlak, palun!

Aitäh! Kas mind on kuulda ka? Ühendusega oli vahepeal probleeme.

Jah, nüüd on kuulda.

(Kaugühendus)

Okei. Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kui selle hiiglasliku ühisvõlaga mingi jama tekib, näiteks osa riike lahkub liidust või juhtub midagi muud, mis Eesti Vabariigi majandust, rahandust või suveräänsust kahjustab, kes siis vastutab? Meil inimesed räägivad pidevalt, et poliitikud ei vastuta tegelikult ju millegi eest – ei vastutata oma halbade otsuste eest, ei vastutata riigile rahalise kahju tekitamise eest. Lisaks on tekkinud tõsised küsimused tänase hääletuse põhiseadusele vastavuse kohta. Õiguskantsleri hinnangut te pole küsinud, lähete lihtsalt riski peale välja. See ilmselt ei ole see, mida Eesti rahvas Eesti Vabariigi valitsuselt ootab. Võivad jääda nii Kilingi-Nõmme katlamaja kui ka mitud muud toredat asjad, mida te mainisite, tegemata. Ja kui te selle hambapesuvõrdluse tõite, siis ütlen, et praegu tundub, nagu tahaks Reformierakond hambaharja asemel endale tulise ahjuroobi suhu pista. See ei ole parem plaan.

Aitäh! See küsimuse osa jäi siin muidugi natuke segaseks. Aga ma muidugi kõigepealt õnnitlen teid ja teie EKRE kolleege Eesti Euroopa Liidust väljaviimise kampaania ja ka kohalike omavalitsuste [valimise] kampaania alguse puhul. Ma saan aru, et EKRE strateegia osa on hankida hääli Eestit 1,5 miljardist eurost ilma jättes. See tähendab, et sisuliselt tahate te võtta iga eestimaalase taskust, ka vastsündinuid sisse lugedes, rohkem kui 1000 eurot. Ma kahtlen, kas see on väga edukas valimisstrateegia. Ma saan ka aru, et te olete võtnud poliitiliselt oma sihikuks hankida hääli juurde ennekõike Keskerakonnalt, eriti Ida-Virumaalt ja Lasnamäelt, ning teha seda just nimelt Euroopa Liidu vastasusega ja muidugi hea sõnaga Venemaa "suurt tsivilisatsiooni" meeles pidades. Ma ei usu ka, et see on eriti edukas strateegia mitte-eestlaste hulgas. Kui valijad nendes paigus saavad aru, et praeguse juntimisega, praeguse taastekava läbikukutamise katsega ei tee te muud kui takistate reaalselt toe jõudmist nende kodukohtadesse, ja kui teie eesmärk taaskäivitamise kava läbi kukutada peaks olema edukas, siis tähendab see vähem raha nende kodupaika ja kehvemat elukvaliteeti. Ei ole tark plaan.

Protseduuriline küsimus, Siim Pohlak, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Mulle tundub, et mind vist ei olnud ikkagi kuulda alguses, seepärast et ma küsisin selgelt, kes vastutab, kui seda asja tehakse põhiseaduse vastaselt. Minister hakkas rääkima hoopis EKRE-st ja viima juttu mujale. Kas mind oli kuulda või ei olnud? Minu küsimus oli ikkagi see: kes vastutab?

Jah, aitäh! Oli kuulda. Lähme edasi. Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas teie hinnangul on Euroopa Keskpanga näol tegemist sõltumatu institutsiooniga? Ja kas keskpanga sõltumatuse juures tuleks ühtviisi silmas pidada nii sõltumatust rahvusriikide huvidest kui ka sõltumatust erapangandussektori finantshuvidest?

Jah, tegu on sõltumatu institutsiooniga.

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Lugupeetud minister! Väga huvitav sissejuhatus ja diskussioon. Kuulan ja vaatan, et manipulatsiooni musternäide. EKRE-l on ikka siit veel väga palju õppida. Aga oma küsimuse ma tahaksin stenogrammi huvides küsida. Millised maksud tulevad Euroopa Liidu nõudmisel edaspidi? Kas Eesti võib öelda ei, kui see ei ole Eestile kasulik, aga Euroopa Liit soovib neid makse? Näidiseks on siin juba plastpakendijäätmete maks.

Aitäh! Selle eelnõuga ja taaskäivitamise kavaga ei lisandu mitte ühtegi maksu, mida ükskõik milline inimene või ettevõte tasuma peaks hakkama. See ei sisalda ühegi maksu sisseviimist. Ja nii, nagu läbivalt on olnud ja jätkuvalt püsib, kehtib Euroopa Liidu maksupoliitikas ühehäälsuse printsiip. Kuidagi teistmoodi see olla ei saa.

Muide, proua Aart, ma mäletan, et ühes varasemas arutelus olite te põhjendatult mures turismisektori olukorra pärast Eestis ja selle pärast, millised toetused turismisektorile, ka maapiirkondades, lähiajal üldse kavandamisel või plaanis on. Tuleb öelda, et taaskäivitamise kavast lisaraha saav REACT‑EU suunab turismisektorile täiendavalt 17 miljonit eurot ja maaelu arengu fondile 63 miljonit eurot. See on see, millele te praegu selle eelnõu vastuvõtmist blokeerides vastu seisate.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt usaldusküsimusega sidumisel lõpevad Riigikogu juhtivkomisjoni kohustused ning Vabariigi Valitsus koostab eelnõu teise lugemise jaoks vajalikud materjalid. Mina loen siit eelnõu seletuskirjast muudatusettepanekute kohta. Tuletan meelde, et Isamaa esitas ühe muudatusettepaneku ja EKRE 765. Seletuskirjas ütleb Vabariigi Valitsus järgmist: "Vabariigi Valitsus ei pea võimalikuks nõustuda ettepanekutega, mis väljuksid 2020. a juulis EL liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt saavutatud kokkuleppe piiridest ja/või ei puutu omavahendite otsuse reguleerimisalasse." Mina julgen küll öelda, et Isamaa ettepanek ei lähe kummagi kvalifikatsiooni alla, EKRE ettepanekuid ma ei oska kommenteerida. Miks te ei arvestanud Isamaa ettepanekut või milline on valitsuse seisukoht meie ettepaneku kohta?

Aitäh! Härra Seeder, ma teie varasematest küsimustest ja ka meie omavahel peetud debatist siin saalis ilmselt mõistan, mis oli teie ettepaneku sisu. Te soovisite Riigikogule tegelikult suuremat rolli ka Euroopa Liidu raha suunamisel ja [sellel teemal] kaasarääkimisel. Aga kui nüüd vaadata seda konkreetset parandusettepanekut, mis on sõnastatud nii, et omavahendite kasutamine Eestis toimub Riigikogu otsuse alusel, siis see sõnastus ei ole kõige paremini õnnestunud. Tõenäoliselt ei ole see ka sellisel kujul rakendatav, et teie eesmärk ka päriselt saavutatav oleks. Selgitust te paraku ei esitanud oma muudatusettepaneku kohta üldse.

Nii nagu ma ka 6. mail peetud arutelus Euroopa Liidu raha üle siin saalis ütlesin, siis printsiibis see, et parlament räägiks rohkem kaasa sisuliselt just nimelt Euroopa Liidu raha suunamisel selliselt, et see toetaks meie kaugemaid ülesandeid, suuremaid reforme ja muutusi – ma arvan, et see on mõistlik ja õige. Iseenesest on see, et komisjonid teevad seda ka praegu üsna aktiivselt ja on võtnud endale väga tubli rolli, on minu arvates väga tänuväärt. Seda ma kindlasti toetan. Aga see konkreetne muudatusettepanek, tõesti, kui te ka ise loete selle uuesti üle – ma arvan, et me võime seda arutelu hiljem jätkata –, [siis saate ilmselt aru, et] selle sõnastus ei olnud kõige õnnestunum.

Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Porto-Rollo valitsuse iga liikme eleegilist valetamist on alati huvitav kuulata. Ei pidanud pettuma ka täna. Aitäh! Aga poolteist miljardit, mida te siin serveerite kui taeva kingitust, tuleb tagasi maksta. Kas teil on nüüd teada, mis on selle laenu intress? Kui suur see on, kui te teate?

Aitäh! Teate, te võite siin portorollotada nii palju, kui teil süda lustib. Iga kord, kui te seda teete, siis viitab see sellele, et sisulised argumendid on teil otsa saanud. Eesti tagasimaksed suurusjärguna 1,3–1,5 miljardit saadava lisatoe eest jäävad 1 miljardi ja 88 miljoni peale. Seda ma ütlesin ka sissejuhatuses oma kõnes. See on tagasimaksete summa, mida Eesti tasub selle eest, et praegu kohe oleks võimalik kasutusele võtta 1,3–1,5 miljardit, sõltuvalt lõpuks viimaste aegade majanduse muutusest.

Härra Reitelmann, kuna ka teie ühel varasemal arutelul tundsite muret vaktsineerimise rahastamise pärast ja selle pärast, kas ja kui palju on raha planeeritud ning milline on meil prognoos ja valmisolek olukorraks, kus vaktsineerimisega ja COVID-i testimisega tuleb jätkata, siis olgu siinkohal öeldud, et taaskäivitamise kava sisaldab lisaraha ka nendeks tegevusteks. Testimiseks ja sellega seotud tegevusteks 22,26 miljonit, vaktsineerimiseks, st vaktsiinideks, vaktsineerimise korraldamiseks üle 25 miljoni euro. Nii et kui teie varasem mure oli tõsiselt võetav ega olnud silmapett, siis see taaskäivitamise kava sisaldab lisaraha ka nendeks olulisteks tegevusteks.

Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Mina kindlasti toetan selle otsuse vastuvõtmist. Tõepoolest, selline sisutu venitamine selle otsuse puhul minu hinnangul õigustatud ei ole. Mina küll olen üldiselt seda meelt, et kriisiolukorras peaks vajaduse korral ka laenama, selleks et investeerida haridusse, sotsiaalvaldkonda ja avalikesse teenustesse ning kriisist tugevamana välja tulla. Ma tahaksin, et te avaksite natuke laiemalt oma rahanduspoliitilist filosoofiat, kuna te seda otsust väga toetate, aga siseriiklikult olete pigem retooriliselt vähemasti viljelenud sellist vulgaarset neoliberalismi, et riik on alati paha, kõik, mis võimalik, tuleb ära erastada, kõik tuleb ära kärpida. Näiteks, huvitegevuse raha te tahate ära kärpida, et las KOV-id ise vaatavad, kas nad lapsi aitavad või mitte. Kas te võiksite selgitada, miks teil on Euroopa poliitikas üks vaade aga riigis sees hoopis teine rahanduspoliitiline vaade?

Aitäh! Härra Ossinovski, ilmselt me peame ka sisepoliitikas seda debatti põhjalikumalt jätkama. Kui me räägime laenamisest, siis alustame sellest, et kas me räägime laenamisest jooksvate kulude katmiseks, mis ei ole jätkusuutlik, või me räägime laenu võtmisest selleks, et investeerida. Lihtsalt olukorras, kus Eestil on praegu kasutada järgmiseks neljaks aastaks kokku 8 miljardit eurot selleks, et investeerida – see on üle 2 miljardi euro aastas –, ei peaks põhiküsimus olema mitte see, kust saaks täiendavalt laenu võtta, vaid see, kuidas me saame seda 8 miljardit eurot, mis meil kasutada on, kasutada nii, et see jõuaks olulistesse suurtesse projektidesse ja tuleviku mõttes uut kasvu toetavatesse projektidesse. See on põhimõte, mida igal juhul tuleb toetada ka riigisisese poliitika puhul.

Kui jooksvad kulud, tegevuskulud, püsikulud on tuludest püsivalt suuremad ja kui nad on jäigad ja kui meil on selline seis, kus ikkagi keerulisemateks aegadeks reserve ei jagu, et kogu seda puudujääki katta, või on need ära kulutatud, siis praegune reaktsioon on olnud selline, et uppuja haarab laenu järele. See on aga selles mõttes libe tee, et kui seda teed pidi kord juba on mindud – räägime jätkuvalt just nimelt jooksvate kulude katmisest laenuga –, siis see on nagu hasartmängusõltuvus. Loobuda on raske, rahaliselt on keeruline, laenude tagasimaksest üle jäävat raha selleks, et vajalikke asju katta ja vajalikke otsuseid teha, on järjest vähem, vajadus aga kasvab. Nii et mis siis üle jääb? Jääbki üle see, et tuleb aga laenupanuseid topeldada. See ei ole jätkusuutlik ega mõistlik tee. Ma arvan, et siin on põhjust küsida, kuhu me sellisel juhul niimoodi üldse jõuda saaksime. 

Laenukoormuse järjest suurema kasvatamise asemel ikkagi, ma veel kord ütlen, tuleb otsida ja ka leida kohti, kus seni sisseharjunud sisulist poliitikat reformida. Kui seda sisulist poliitikat reformimiseks ei ole, siis me teame, et igal juhul järgneb surve maksutõusuks, mis ei ole hea lahendus ei maksutõusu näol ega ka laenusõltuvuse näol. See, et taaskäivitamise kava võimaldab investeerida kohtadesse, mis on olulised just nimelt kriisist väljatulekuks ja mis toetavad uut kasvu ja mis aitavad teha suuri investeeringuid kohtadesse, kuhu meil ainult oma maksurahaga sama suure investeeringu tegemiseks tõenäoliselt kuluks pikki-pikki aastaid, aitab Eesti majandust tervikuna. Ja nagu eespool ühele küsijale vastates kirjeldasin, on see ka puhtmajanduslikult praegu mõistlik.

Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te tahate oma kurikuulsa rohepöördega Ida-Virumaal lõigata läbi ajalooliselt väljakujunenud kaevurite dünastiate töökogemus. Ehk sisuliselt kaob ajalukku siis ka sellekohane töökogemus ja oskusteave. Lohutus on see, et te loote uued töökohad. Aga minu küsimus on selline: mis saab meie maavaradest? Kes neid hiljem kaevandama hakkab, kui meil omal sellekohane võimekus puudub? Kes edaspidi siis ikkagi hakkab meie loodusvarasid ja rahvuslikku rikkust kaevandama? Meil omal võimekus puudub. Ja tagajärg on see, et me maandume oma rahvusliku rikkusega, mis võiks hoopis meie majandust arendada, samale tasemele Aafrika riikidega, kus sealseid maavarasid kaevandavad ja saavad kasumeid arenenud tööstusriigid. Miks te sellest ei ole kordagi rääkinud? Kes hakkab hiljem neid kaevandama?

Aitäh! Härra Grünthal! Kui te süda on mures Ida-Virumaa pärast – ja ma olen ka varem aru saanud, et see nii on –, siis taaskäivitamiskavaga on seotud õiglase ülemineku fond ja nende meetmete rahastus. Õiglase ülemineku fondi kaudu suunatakse Ida-Virumaale kokku 353 miljonit eurot. See on mõeldud otseselt selleks, et toetada Ida-Virumaa hakkamasaamist, toetada Ida-Virumaa inimeste eluolu. Ärge olge sellele vastu. Miks te sellele vastu olete?

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Austatud rahandusminister! Selleks, et hinnata, kas äkki praegusel juhul pole tegemist õigusliku nihilismiga, ma küsin: millise õigusnormi, seaduse ja paragrahvi alusel saab Riigikogu otsusega asendada põhiseaduse § 104 punktis 15 ette nähtud seadusi Eesti riigile siduvate välis- ja siselaenude ning riigi varaliste kohustustega seonduvalt?

Aitäh! No see debatt käis siin väga põhjalikult enne seda, kui mul oli võimalus pulti tulla. Ma arvan, et Riigikogu istungi juhataja vastused olid ammendavad ja siia on ausalt öeldes vähe midagi lisada. Küll aga on paslik teha viide sellele, et kui eelmise aasta juunikuus kiideti tollases valitsuses heaks seisukohad, mis puudutasid taaskäivitamise kava, siis, kui ma ei eksi, mitte ainult ühe Helme, vaid lausa kahe Helme osalusel võttis tollane valitsus vastu seisukohad, mille seletuskirjas on kirjas, et taaskäivitamise kava ei muuda Euroopa Liidu olemust, see on tehtud kehtivate aluslepingute raames ega eelda nende muutmist. See on eelmise valitsuse ühehäälselt heaks kiidetud seisukoht.

Martin Helme, palun! Esimene küsimus.

Aitäh! Jaa, no ma teie sissejuhatavat kõnet ei kuulnud, aga vaevalt et ma millestki väga ilma jäin. Sest kust me teame, et reformierakondlane valetab? Vastus on: suu liigub. See eelmine viide, millest te rääkisite, Eesti seisukohad. Jah, need olid tõepoolest Eesti seisukohad, et ei tohi muutuda, Euroopa Liidu aluslepinguid ei tohi rikkuda jne, june. Nendes positsioonides, millele te ka viitasite, oli selgelt kirjas ka üks väga lihtne lause. Nimelt, taaskäivituskava ei tohi kaasa tuua uusi üleeuroopalisi keskseid makse.

Nüüd, sellest tekib väga huvitav küsimus. Kui see [laenusumma] on nii suur, nagu ta meil on, siis kuidas toimub tagasimaksmine? See jäi eelmisel aastal üldse õhku rippuma. Aga kuidas toimub tagasimaksmine, kui on laias laastus kolm varianti: kas tulevad üleeuroopalised maksud või liikmesriikide sissemakstud summad muutuvad palju suuremaks või liikmesriikidele tehtavad väljamaksed muutuvad palju väiksemaks? Millised on need valikud, mis nüüd järele on jäänud?

Aitäh! Seisukohtade seletuskiri oli sõna-sõnalt selline, nagu ma eelnevalt tsiteerisin. Ja see puudutas tõepoolest valitsuse antud seisukohtade seletust selle kohta, et taaskäivitamise kava ei muuda ei Euroopa Liidu olemust ega ole kuidagi ka kehtivate aluslepingutega vastuolus. See on tehtud kehtivate aluslepingute raames, täpsemalt öeldes, ega eelda nende muutmist. Sellele, härra Helme, te olete ise heakskiidu andnud.

Tagasimaksed toimuvad Euroopa Liidu eelarvesse. Nagu me ka selle eelnõu esimesel lugemisel rääkisime ja kirjeldasime, vastutab iga liikmesriik enda osa eest. See on selliselt üheselt sätestatud.

Ja võib-olla on oluline üle käia veel ka see, mis juhtub siis, kui on tagasimaksmisel olukord, kus ajutiselt tõstetakse liikmesriikidele kehtivat piiri 0,6%-ni SKT-st. Muidugi teie käest tahaksin küsida selle kohta, et kui ma õigesti mäletan, siis te olete alles värskelt öelnud, et laene ei tule üldse tagasi maksta. Ma ei tea, mis te siis muretsete. Kumb siis on, kas peab või ei pea? Võtke üks joon ja katsuge sellele kindlaks jääda.

Aga jah, maksimaalselt ja väga hüpoteetiliselt saab selle kava järgi, selle otsuse järgi Eesti osalus tagasimaksel ajutiselt tõusta 0,6%-le meie SKT-st. Hiljem see muudatus meie sissemaksekohustustega tasaarveldatakse, mis on ka oluline osa. Nii et jätame meelde: 0,6% SKT‑st.

Teie erakond tõstis ainuüksi kahe valitsuses oldud aastaga Eesti laenukoormust 9,8% võrra SKT‑st. See tähendab, et Eesti rahandusele on see praegu kõne all olev laen või mis tahes Kreeka maksejõuetus võrreldes EKRE-ga ikka ausalt öeldes väga väike oht, lausa kümme korda väiksem oht. Nagu teile kindlasti on juba aasta tagusest ajast meelde jäänud ja hästi teada, on Euroopa Komisjon enne liikmesriikidelt selle 0,6%‑lise raha küsimist kohustatud kasutama kõiki tema käsutuses olevaid alternatiivseid finantseerimisvõimalusi. Ehk tõenäosus, et kõik ülejäänud võimalused on ammendatud ja see stsenaarium realiseerub, on väga väike. Aga isegi kui see realiseerub, on see rohkem kui kümme korda väiksem, kui oli meie enda tõstetud laenukoormus viimase kahe aasta jooksul.

Muidugi on oluline ka see, et seni ei ole mitte ükski liikmesriik oma kohustusi täitmata jätnud. See tähendab, et me peaks rääkima mõne liikmesriigi pankrotist, aga see on väga-väga hüpoteetiline olukord.

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Jah. Kuna minister mainis, et kaks ministrit, kaks Helmet olid eelmises valitsuses, kes selle taastekava heaks kiitsid, siis ma tuletan meelde, et Martin Helme rahandusministrite nõukogus keeldus seda heaks kiitmast ja seda tegi ülemkogul rahandusministri otsusest üle sõites praegune Riigikogu esimees. Nii et ei vasta tõele, et me kiitsime selle heaks.

Ja mul on palve lugupeetud esimehele: äkki kontrolliks rahandusministri vaimset seisundit, kas ta on mingisuguse droogi mõju all või on tal mingi psüühiline häire praegu, sest nii agressiivset valetamist, kui me praegu kuuleme, ei ole mina kogenud kogu oma Riigikogu karjääri jooksul.

Austatud Riigikogu liikmed, palun säilitame omavahelises vestluses austuse ministri vastu. Kindlasti käib see ka teie viimase repliigi kohta. Ka mina võiksin protseduurilise küsimuse raames selgitada seda aastatagust protsessi, aga ma jätan selle ära. Läheme edasi. Ma palun, säilitame austuse ja aupaklikkuse. Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina seevastu tänan väga hea kõne, ettekande eest. Tõesti, väga südikad vastused. Kõik, kes tagasimaksete skeemi kohta tahaksid uurida, vaadake seletuskirja, see on väga hea. Martin Helmel kindlasti jõud käib üle, seal on ilusti nii numbriliselt kui ka muudmoodi ära seletatud tagasimaksete skeemid ja viisid ning riskid samuti. Aga küsin selle kohta, et Euroopa Liit on väga sümpaatselt oma suure eesmärgi ehk rohepöörde teenistusse pannud kõik teised teemad, sh omavahendite kokkukogumise. Plastijäätmete taaskasutusele võtmise alusel hakatakse seda omavahendite osa arvestama. Aga kuidas Eesti puhul on? Kui meie rohepööret niimoodi eesmärgistame, siis kas meie oma maksusüsteemi puhul kavatseme Euroopa Liidu eeskuju järgida ja nihutada maksukoormust rohkem saastajatele ja saastavatele tegevustele?

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et põhjalikum arutelu maksusüsteemi tuleviku üle seisab tervikuna ees. Selle osa on kindlasti ka see, mis puudutab keskkonda koormavate tegevuste maksustamist või ka tasu, mida selle eest makstakse. Mis puudutab plastikjäätmeid, plastpakendijäätmeid ja nende ringlussevõtu, siis on tõsi, et me oleme kaunis nadis seisus, kui võrdleme end väga mitmete teiste Euroopa Liidu riikidega. Aga isegi kui me ei tee seda võrdlust, vaid lihtsalt vaatame praegust olukorda, siis on meil kindlasti vajalik ja võimalik oluliselt paremini hakkama saada nende ressurssidega, mis on juba toodetud, nii et me mitte lihtsalt ei viska või ei jäta neid kuskile prügimäele – paremal juhul prügimäele, halvemal juhul loodusesse – vedelema ja väga pikaks ajaks loodust reostama, vaid leiaksime järjest rohkem viise, kuidas seda kord toodetud ressurssi uuesti ringlusse võtta ja uuesti kasutada.

Sellega praegu Keskkonnaministeerium tegeleb väga tõsiselt ja väga tublisti. Nii et ma usun, et meil on põhjust oodata lähiajal algatusi ja uudiseid just nimelt selle kohta, kuidas, esiteks, motiveerida sorteerima ja koguma, aga teiseks, kuidas motiveerida just nimelt neid tootmisvõimsusi Eestis tekkima, et meil oleks võimekus materjali uuesti ringlusse võtta. Selles vallas töö käib ja see on vajalik.

Kert Kingo, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Olles jälginud seda nn ettekannet, ma pean vajalikuks esmalt ära märkida, et teist on üsna madal siin selle asemel, et eelnõu tutvustada ja küsimustele vastata, hoopis Riigikogu liikmetega ülbitseda. Aga minu küsimus: kas teie saate siin anda oma sõna selle kohta, et selle eelnõuga, kui see nüüd vastu võetakse, ei kaasne meile Eesti maksumaksjatele hiljem mingeid maksutõuse?

Aitäh! Jaa, see eelnõu ei sisalda maksutõuse ega uusi makse, mis puudutab taaskäivitamise kava heakskiitmist sellisel kujul, nagu ta siin on.

Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud minister! Te vastasite minu küsimusele, et Euroopa Keskpank on sõltumatu institutsioon. Minus siiski tekitab muret võimalik huvide konflikt keskpanga ja erapangandussektori vahel, kes ühtlasi pakub riikidele ja keskpangale laene. Nimelt, maailma võlakoorem ei ole olnud kunagi nii suur kui praegu. Eelmisel aastal moodustas see 322% kõigi riikide sisemajanduse kogutoodangust. Ka euroala võlakoorem on siinjuures 84% euroala riikide kogutoodangust. Kas selles olukorras teie arvates on tõepoolest arukas võtta veel üks hiigellaen? Kas te ei karda, et see protsess võib lõppude lõpuks viia maailma finants- ja pangandussüsteemi kokkuvarisemiseni sel kujul, nagu me seda tunneme?

Aitäh! Ma arvan, et kui Euroopa Liidu liikmesriikide majandusse ei jõua see eelmisel aastal kokkulepitud täiendav tugi selleks, et neil oleks võimalik kriisist kiiremini välja tulla ja oleks olemas tugi just nimelt nendes sektorites ja kohtades, kus seda kõige rohkem vaja on, siis see võib küll lõppeda Euroopa Liidu majanduse jaoks väga pika ja vinduva majanduskriisiga, mida ilmselt isegi kõige küünilisemad meist ei soovi vähimalgi määral. Ma arvan, et seetõttu on oluline, et see taastekava saaks lõpuks vastu võetud ja jõuaks ka reaalse rakendamiseni.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma tulen tagasi oma eelmise küsimuse juurde, mis puudutab Isamaa muudatusettepanekut, mille kohta te ütlesite, et see on igati mõistlik ja õige, aga sõnastus ei ole sobiv. Ja nüüd valitsuse seletuskirjas on öeldud, et te ei arvesta ettepanekuid, mis väljuvad Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide saavutatud kokkuleppe piiridest või ei puutu omavahendite otsuse reguleerimisalasse. Isamaa muudatusettepanek ei käi kummagi mittekvalifitseerumisnõude alla. Ehk ta peaks sobima. Kui te ütlesite, et ka sisuliselt on see igati sobilik ja õige, siis mis takistas valitsusel seda sisuliselt arvestamast? Seadus võimaldab teil muudetud või täiendatud kujul tulla siia ette ja määratleda sobivalt ära parlamendi roll ja osa taasterahastu kasutamisel. Miks te nii ei käitunud?

Aitäh! See paraku siiski on nii, et see ettepanek puudutab teil seda protsessi, kuidas me riigi sees oma hilisemad arutelud peame, pärast seda kui Euroopa Liidu tasemel on taaskäivitamiskava heaks kiidetud ja rakendatud ning kui on rakendatud omavahendite muudatused. See puudutab siseriiklikku protsessi ja siseriiklik protsess ei ole selle otsuse osa. Nii et seetõttu ma arvan, et seda arutelu saame me jätkata küll ja teha seda päris konstruktiivselt.

Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Te siin mainisite jooksvate kulude katmist laenuga. Saksamaa kõige populaarsem partei on praegu roheliste erakond ja väga võimalik, et Annalena Baerbockist saab järgmine liidukantsler. Saksa rohelised on oma valimisplatvormi valmis kirjutanud ja avaldanud 137 lehel. See on üks hullumeelne dokument rohelist uima, millel on kohutav hinnalipik küljes. Nad tahavad võtta välja isegi võlapiduri põhiseadusest ja anda Saksa riigile võimaluse võtta piiramatult laenu. No kui Saksamaa muutub, siis muutub ka Euroopa Liit. Nii et muutusteks me peame ilmselt valmis olema ja hakkama kohutavalt võlgu võtma. Aga iga võla võtmise eesmärk peaks olema töökohtade loomine. Ma küsin teie käest, milline on valitsuse kava või eesmärk. Mitu töökohta selle pooleteise miljardi eest on kavas luua?

Aitäh! Valitsus toetab töökohtade loomist nii, et seda teeb erasektor. Valitsus ise töökohti Eesti Vabariigis sellisel kujul kindlasti ei loo. Aga kui te olite mures Euroopa Liidu poliitika pärast laiemalt ja konkreetselt Saksamaa roheliste partei valimisprogrammi pärast, siis ma sain aru, et teie olete oma kohalike omavalitsuste kampaaniat alustanud algatusega Eesti Euroopa Liidust väljaviimise kohta, mille te umbes kuu aega tagasi siin parlamendis lansseerisite. Ma arvan, et see on palju ohtlikum plaan.

Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin ka natukene juriidika kohta. Te ütlesite, et teil pole midagi lisada, aga ma siiski loodan, et teil on midagi lisada sellele arutelule, mis istungi alguses käis. Tõepoolest, põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et sellest, kas see on seadus või otsus, mis vastu võetakse, ei tohiks tegelikult sõltuda häälteenamus. Küll aga ütleb ta selgelt, et kui on tegemist varaliste kohustuste ülevõtmisega, siis tegelikult võiks olla otsuse asemel hoopiski seadus, sellepärast et seal on suurem põhiseaduslikkuse kontroll. Selles kontekstis ma küsin, millisel viisil, kuivõrd on teie nägemuses see otsus, millega me kiidame heaks selle konkreetse Euroopa Liidu algatuse, ja selle aluseks olev Euroopa Liidu õigusakt omavahel kooskõlas. Või õigemini, kuivõrd seotud nad omavahel on? Euroopa õigusakt ütleb ka konkreetsed summad jne, meie õigusakt lihtsalt kiidab selle heaks. (Juhataja helistab kella.) Kui tulevikus näiteks muudetakse seda Euroopa Liidu dokumenti, kas siis teie nägemuses ...

Hea küsija! Teie aeg!

... Riigikogu vajab uut mandaati või me anname sellise blankoveksli?

Teie aeg! Palun!

Aitäh! Kõigepealt, jah, see esimene tähelepanek oli väga täpne. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et need aktid, mis on seotud riigilaenude või riigile võetavate varaliste kohustustega, tuleks otsustada üldjuhul poolthäälte enamusega. Ja see akti vorm ise – kas tegu on seaduse või otsusega, ei ole selle kommenteeritud väljaande kommentaaride järgi sugugi mitte peamine. See nii on. Ja praegune otsus puudutab ikkagi kokkulepitud mahus ühekordset volituste andmist. Kui seal toimuvad olulised muutused või kui tullakse välja hoopis mingi uue, täiendava paketi või muudatusega, siis juhul, kui meie seadused seda nõuavad, tuleb loomulikult sellega tulla uuesti Riigikogu ette või arutada juba järgmist või muud algatust sellises vormis ja sellises kogu, nagu seadused seda ette näevad. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsisin oma esimeses küsimuses, kes hakkab kaevandama meie maavarasid, ja viitasin muidugi ka sellele, et selle rohepöördega Ida-Virumaal te likvideerite tegelikult ju ära ka selle sektori kaevurite elupõlise töökogemuse. Te vastasite minu küsimusele hoopis selliselt, et nendele inimestele antakse taastusfondist hulka raha ja sellega asi piirdubki. Aga minu sisulisele küsimusele te ei vastanud. Ja nüüd ma küsin, kuulake hoolega, palun: kes hakkab kaevandama meie maavarasid pärast seda, kui see rohepööre on läbi viidud? Meil oma sektorit siis ju enam ei ole.

Aitäh! Kaevandamisega saavad tegeleda Eesti Vabariigis nagu ka kõikides teistes vabariikides inimesed, kes on selleks vastava kvalifikatsiooniga ja kes selles sektoris tööd jätkavad. See ei saagi teistmoodi olla.

Teie küsimus puudutas vist ka töökohtade loomist, et kui palju ja kas üldse töökohti selle taaskäivitamise kava raames tervikuna tekib juurde. Tegelikult see mõjuhinnang tõesti ütleb taaskäivitamise rahastuga – kui me räägime ainult taaskäivitamise rahastust, mitte kogu sellest suurest taaskäivitamiskavast, mis sisaldab nii maaelu, arengufondi kui ka näiteks REACT‑EU otsest kriisiabi – tekib aastas juurde umbes 3100 töökohta ehk kogu selle perioodi peale kokku 13 000 töökohta. Seetõttu ma ütlen veel kord: see on ülioluline, et reaalselt on võimalik seda kava lõpuks rakendama hakata.

Martin Helme, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt ühe asja klaariks ära. Taastefond ei käinud eelmisel aastal rahandusministrite nõukogus, vaid oli kogu aeg ainult peaministrite tasemel. Ja oma eelmise küsimuse peale pean küll tõdema, et täpselt nii ongi: ei saagi veel jutt alata, kui juba hakkavad valed lendama. Mina ei ole kusagil öelnud, et võlgu ei pea tagasi maksma. Ma ei tea, kust te võtate seda. Te käite ringi koos kolleeg Jürgen Ligiga ja räägite, nagu ma oleksin midagi sellist rääkinud. Ma tahaks näha, kus ma olen nii öelnud, ja siis ma tahaksin teada, mis kontekstis see arutelu oli. Täpselt samamoodi peaks minu arust piinlik olema rääkida juttu, kuidas me kahe aastaga ajasime Eesti riigi võla 9,8% võrra SKT-st suuremaks. Te ju väga hästi teate, et absoluutne enamus sellest võlast tuli koroonakriisiga. Ja praegune valitsus jätkab samas suurusjärgus laenamist järgnevatel aastatel. Nagu naljakas ei ole sihukest juttu rääkida või? Aga no mida me tahame valitsuselt, kes saadab koerad ja eriüksused peale inimestele, kes piimamannergut kolistavad, aga ei tee mitte midagi, kui 10 000 inimest levitavat koroonat pronkssõduri juures. Selle asemel laseme oma sõduritel ametiriided ära võtta.

Aga ka Ossinovski küsimusele vastust ei saanud. Kuidas siis on, kui see summa suureneb hiljem? Kas tulete tagasi siia mandaati uuendama? (Juhataja helistab kella.)

Hea küsija, teie aeg. Aitäh! Ma vabandan, ettekandja, korraks. Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

(Kaugühendus)

Hea esimees! Ma ei tea, kas selle asja nimi on protseduuriline küsimus, aga kuna minu nime nimetati, siis ma tahaks selle ära õiendada. Ma pole kunagi öelnud, et Martin Helme olevat sellise lause öelnud. Samuti ei vasta tõele tema väide, nagu ei oleks see eelnõu või kogu see pakett käinud läbi Euroopa rahandusministrite nõupidamiselt. See on kontrollitud. Kontrollitud on ka see, et Martin Helme nendele nõupidamistele väga palju ei jõudnud, ei rahandusministrite üritustel ega ka valitsuses.

Aitäh! Ja nüüd palun, minister! Saate vastata Martin Helme küsimusele.

Aitäh! Minu viide muidugi oli Vabariigi Valitsuses kinnitatud seisukohtade seletuskirjale. Sellest te vast siiski ei proovi välja vingerdada, härra Helme. Vabariigi Valitsuse liige te sel ajal olite. Ja need seisukohad koos seletuskirjaga, mis üheselt ütleb, et aluslepingutega vastuolu ei ole selle taaskäivitamiskava puhul – need olid valitsuse konsensuslikult heaks kiidetud seisukohad. Selles mõttes ei olnud minu viide mitte ECOFIN-i arutelule või nendele järeldustele, vaid meie enda valitsuses heaks kiidetud Eesti enda seisukohtadele. Taastekavaga konkreetne laen, mida võetakse, on fikseeritud konkreetse summa ja numbriga. Selle piires antakse praegu ühekordsed volitused, nagu antakse volitused ka konkreetselt taaskäivitamiskavaga seotud kulutuste ja kogu selle paketi katmiseks, mitte millekski muuks.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea juhataja! Austatud rahandusminister! Te olete korduvalt viidanud sellele, et EKRE on kutsunud üles Euroopa Liidust väljuma. Iseenesest see Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Euroopa Liidust väljumise moel või abil on ju iseenesest väga positiivne ja huvitav perspektiiv, võib-olla. Aga ma rõhutan, et tegelikult kahjuks või õnneks ei ole EKRE veel ühtegi sellesarnast otsest sammu astunud. Teiseks, minu küsimus on see: kas teie rahandusministrina võtate endale poliitilise vastutuse, kui käesolev Riigikogu toiming, kus otsus asendab seadust, osutub olevat sisuliselt või vormiliselt vastuolus põhiseadusega?

Täpselt kuu aega tagasi, 10. aprillil on Mart Helme andnud teada, et ta soovib asutada ja asutab Riigikogus Euroopa Liidust väljaastumise toetusgrupi. Ma ei tea, kuidas see informatsioon teil seal [erakonna] sees liigub, aga see on peaaegu et kõrgemal tasemel teie erakonnas tehtud teadaanne ja otsus. Nii et küllap te olete sellega kursis. See algatus, Eesti Euroopa Liidust väljaviimine, ei ole mitte kuidagi – kuidas te seda ütlesitegi – positiivne mõte või midagi sellist, vaid see on katse lõhkuda Euroopa Liitu ja panna Eesti nii majanduse, julgeoleku kui ka väga mitmes muus mõttes praegusega võrreldes oluliselt kehvemasse seisu. Ja see on ohtlik. Seda kindlasti ei saa lasta juhtuda.

Aga eks on ju läbinähtav ka see, et teie katse sellist uut lõhestamist Eestis esile kutsuda ei ole seotud millegi muuga kui eelkõige olukorraga, kus te olete opositsiooni kukkunud vahepeal ja kus te peate otsima ja otsitegi iga nurga tagant võimalusi uueks lõhestavaks teemaks. Euroopa Liidust lahkumine on tõenäoliselt üks nendest, mis selleks ohvriks langeb. See eelnõu on esitatud teadmises, et see on põhiseadusega vastu vastavuses. Mingit vastuolu siin ei ole.

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Jah, kuna mu nime nimetati ja loomulikult valetades jällegi, valetades selle kohta, et me tahame Eesti Euroopa Liidust välja viia ja lõhestame jne. Me tahame diskussiooni, kas Euroopa Liit on see, millega me liitusime või ei ole. Ja sellekohase kommentaari oleme andnud ka ajakirjandusele. Aga nagu me reformierakondlaste puhul näeme, on nende lugemisoskus piiratud ja funktsionaalne lugemisoskus on täiesti puudu. Nii et ma ei imesta absoluutselt, et maailma ilmselt praegu ühe kõige halvema valitsuse üks kõige halvem minister tuleb mulle rääkima asju, just nagu ta elaks minu pea sees. No ei ela minu peas! Ja veel üks asi: me ütlesime ka valitsuses olles, et meil ei ole võimalik taastefondi toetada, kui see toob kaasa Euroopa uued maksud, tsentraliseerimise ja meie suveräänsuse vähendamise. Me ütlesime seda selgelt valitsuses olles.

Head ametikaaslased! Lihtsalt infoks: kodu- ja töökorra seadus tõesti näeb ette, et kui on läbirääkimised ja kui kedagi mainitakse, siis on vastusõnavõtu võimalus. Hetkel on meil aga küsimuste voor. Ja nüüd läkski üks protseduuriline küsimus siit maha. Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Enne siin tuli väike selline nipsakas kiun sealt puldist, et iga kord, kui me ütleme Porto‑Rollo, on meil argumendid otsa saanud. Aga vaat ütleme jah Porto‑Rollo, sest Porto Franco juhtiv erakond on praegu koos teiega valitsuses ja Autorollost kadunud sularaha väljavõtted ja Riigikogu arvutist tehtud ülekanded jäävad igavesti teie hingele. Aga mina ütlen jälle, et iga kord, kui teie siit puldist EKRE-t ründate küüniliselt ja nahaalselt valetades, näitab, et teie argumendid on otsa saanud või õigemini neid ei olegi.

Aga mul on küsimus ka. Te siin kiitlesite, kuidas õiglase ülemineku fondi 353 miljonit toob õnne Ida-Virumaa õuele. See aga jaguneb kuue aasta peale. Öelge nüüd, mida selle 58 miljoni euroga aastas saab Ida-Viru energeetikute ja kaevurite heaks ära teha, kompenseerimaks nende senise töö kaotust, sest selle sektori ümberkorraldamine tähendab umbes 4000–7000 töökoha kaotust.

Aitäh! Selle 353 miljoni euro eest, millest suur osa tuleb teie blokeeritavast taaskäivitamiskavast, on 153 miljonit eurot minemas Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetuseks ja see puudutab ka tööstust Ida-Virumaal. 50 miljonit eurot on selleks, et Ida-Virumaa ettevõtjad saaksid uuele tasemele ja saaksid toetust oma teadusmahukuse kasvatamiseks, see on kohalike ettevõtjate seas väga oodatud toetuspakett. 25 miljonit on ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused. 15 miljonit on eraldi, spetsiifiliselt väikeettevõtlusele mõeldud toetus. 25 miljonit selleks, et suurendada Ida-Viru täienduskoolituse mahtu, et toetada just nimelt neid, kellel on vaja ja kes ise otsivad võimalusi täienduskoolituseks ja ümberõppeks. Samamoodi on see raha uute tasemeõppe õppekavade arendamiseks, otseselt seotud ümberkujundustega, mis Ida-Virumaal ees seisavad.

Lisaks on 20 miljonit kaugkütte lahtisidumiseks põlevkivist. See põlevkivilõks, kuhu Ida‑Virumaa on jäänud, ei ole seotud mitte ainult töökohtadega, vaid see on tõepoolest laiem küsimus ja probleem. Selleks, et Ida-Virumaal oleks kaugküttesüsteemil võimalik funktsioneerida nii, et ta ei oleks sõltuvuses põlevkivist, investeeritakse sinna 20 miljonit eurot.

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud spetsiifiliselt tekkinud keskkonnaprobleemide lahendamiseks, aga ka selleks, et anda laiemat mõju tervisele ehk tervisekahjude vähendamiseks toetust pakkuda, on ette nähtud 10 miljonit eurot. Täiendavalt omavalitsuste investeeringud nendes valdkondades, mis on abikõlbulikud, on 15 miljonit eurot. 16,74 miljonit eurot on piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks.

Nii et kokkuvõtvalt, 273 miljonit on mõeldud otseselt ettevõtlusele, mida kõik need arutelud Ida-Virumaal kohapeal kinnitavad. Väga oodatakse, et see raha tõepoolest pika jutu järel lõpuks kohale ka jõuaks. See raha ei jõua kohale enne seda, kui taasterahastu on saanud heakskiidu ja seejärel on võimalik, et need vahendis ka avanevad. Ja 66,74 miljonit kogu sellest summast on elukeskkonnale, et ka seda toetada ja just nimelt põlevkivitööstusest tulenevat mõju kohapeal leevendada. Kokku 353 miljoni suunamine Ida-Virumaale ootab selle taga, et taaskäivitamise kava saaks heakskiidu.

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! No te ei tea ju ikka mitte millestki mitte midagi. Te loete meile siin mingeid numbreid ette, mida ametnikud on teile kirjutanud, ja arvate, et sellega on teie töö tehtud. Aga ei ole teie töö tehtud. Kui te teaksite, et ainuüksi aasta jooksul on kogu põlevkivisektor teeninud 400 miljonit kasumit – no mis on siis see 353 miljonit selle hulga aastate peale? See on ju peenraha! Peale selle, ega inimesed ei taha abiraha, inimesed ei taha almusi. Inimesed tahavad tööd ja sotsiaalset staatust – seda, mis neil praegu on. Selle peale te ei oska üldse mõelda.

Mu küsimus on nüüd aga hoopiski milleski muus, eriti pärast eilset piinlikku hambutut ja silmakirjalikult valelikku käitumist Siselinna kalmistul, ja eriti veel arvesse võttes seda, et kaitseväelastel kästi erariided selga panna. Kas te annate endale aru, et te valmistate ette Krimmi stsenaariumi?

(Helistab kella.) Hea küsija! Teie aeg!

Küsimus oli selline: kas valitsus annab aru, et valmistatakse ette kriisistsenaariumit? Kogu selle taaskäivitamiskava mõte on just nimelt sellest kriisist, kus riik on olnud juba üle aasta – ja mitte ainult Eesti riik, vaid Euroopa Liidu riigid tervikuna –, välja juhtimiseks. Just selleks, kriisist väljajuhtimiseks on see toetuspakett mõeldud. Kui ma küsimusest õigesti aru sain. Lõpp, tunnistan, läks kiireks härra Helmel.

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Ta on selles mõttes protseduuriline, et proua minister sai tõesti valesti aru. Minu küsimus oli, kas valitsus saab aru, et ta valmistab Ida-Virumaal ette Krimmi stsenaariumi – mitte kriisi-, vaid Krimmi stsenaariumi. See on täiesti teine asi.

Aitäh! Jaak Valge, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Soovin teile isiklikus elus tõesti kõiki õnnestumisi, aga ma ei tea, kas saan teile sedasama poliitilises elus soovida, sest tegelikult see, mis praegu toimub, eelnõu sidumine usaldushääletusega, on selgelt täidesaatva võimu lisapädevuse võtmine esinduskogu arvel ja vastandub üheselt parlamentaarse demokraatia põhimõttele. Tõsi, seda on tehtud ka varem, ehkki minu teada mitte nii olulise eelnõu puhul, mis on tõenäoliselt vastuolus meie põhiseaduse aluspõhimõtetega, nii et tegemist on eriti ohtliku pretsedendiga. Üks kõige tuntum parlamendi pädevuse järkjärgulise vähendamise näide on konkreetselt 1930. aastate Weimari Vabariik. Tõsi, seal parlamendi pädevust ei vähendatud mitte eelnõu sidumisega usaldushääletusega, vaid sellega, et parlamendi aruteludest mindi mööda presidendi hädadekreetidega, ja 1932. aastaks oli Saksamaa lakanud olemast parlamentaarse demokraatiana. Weimari Vabariigi demokraatiast oli järele jäänud ainult nimi. Mis edasi toimus ...

Hea küsija, palun küsimus!

... küllap te teate. Minul on nüüd küsimus: kas te võite väita, et see on ainus eelnõu, mille valitsus seob usaldushääletusega, või on sarnaseid parlamentaarset demokraatiat õõnestavaid käike veel tulemas?

Aitäh teile! Ma palun vastust!

Aitäh, härra Valge! Mina soovin teile küll edu nii isiklikus kui ka tööalases elus. Mingu teil kõik hästi! See, et me oleme praegu valitsusega parlamendi ees eelnõuga, mille lõpphääletus on ühtlasi valitsuse usaldushääletus, tuleneb olukorrast, kuhu me oleme jõudnud. Meil on juba pikalt kestnud kriis. Meil on selleks kriisiks eelmisel aastal, eelmise aasta suvel, eelmisel aastal ametis olnud valitsuse heaks kiidetud taaskäivitamiskava, mis toetab tervikuna Euroopa Liitu, kõiki Euroopa Liidu liikmesriike selleks, et sellest kriisist oleks lihtsam neid riike välja juhtida ja toob olulist tuge Eesti majandusele samuti. Me näeme, et seda lihtsalt proovitakse blokeerida muudatustega, mille seos eelnõuga ei ole mitte midagi muud kui lihtsalt katse seda väga olulist taasteraha tuge blokeerida ja nurjata.

See, kui Eesti majandusse 1,3–1,5 miljardit ei jõua põhjusel, et meie Euroopa Liidu vastane fraktsioon EKRE näol eelnõu vastuvõtmist blokeerib, on kahjulik Eesti majandusele ja Eesti riigile. See, kui me blokeerime kogu Euroopa Liidu kriisist väljatulemiseks mõeldud rahastut, on kahjulik ja Euroopa Liidule tervikuna. Ja see, et Eestit proovitakse mängida Euroopa Liidu lõhkujaks, on asi, millega valitsus ei saa lihtsalt leppida. Seetõttu on teie ees eelnõu just nimelt sellisel kujul, ja ettepanek, et lõpphääletus ühtlasi oleks ka valitsuse usaldushääletus.

Kas selliseid näiteid tuleb lähiaastatel veel, seda näitab aeg.

Anti Poolamets, palun!

(Kaugühendus) Austatud juhataja! Hea minister! Ma tahan meelde tuletada seda, et tegelikult on Euroopa Liidu teemal pidevalt käibinud selline arusaam, et väikeriigid hoidku oma suu koomal. Ja praegu te ütlesite midagi sarnast, et jumala eest, meie ei tohi siin oma arvamust avaldada, muidu me häirime äkki veel selle taasterahastu tulekut. Aga ma arvan, et meil peaks oma arvamus olema. Mind huvitab see, kas taaskäivitamiskava peab olema püsiv. Sest Christine Lagarde on kinnitanud, et sellest saab Euroopas Liidu püsiv osa. 

Härra Poolamets, teie aeg!

Soomeski on selle pärast muretsetud. Näiteks, Päivi Leino-Sandberg põhiseaduskomisjonist on öelnud, et see on samm föderatsiooni suunas.

Härra Poolamets, teie aeg!

Kuidas teie arvates on: kas see rahastu on ajutine või loob tegelikult püsiva mehhanismi?

Aitäh! Kõigepealt, sisulise arutelu osa peaks minu meelest olema ikkagi ka see, et kui te olete sellisel kujul selle 1,3–1,5 miljardi euro Eestisse investeerimise vastu, just nimelt sellisel kujul, et me räägime konkreetsetest valdkondadest, ja kui te olete selle vastu, et see raha läheb tervishoidu, ettevõtlusesse, digipöördesse – jällegi, need kõik on valdkonnad, mida aasta aega tagasi pidas valitsus vajalikuks ja leidis konsensuslikult, et on ainumõeldav neid taasterahastust toetada –, ning kui te olete selle vastu, et see raha läheb Ida-Virumaale ja lisaraha läheb maaelu arengu fondi, siis mis on teie ettepanekud, kuhu te selle raha tahate panna? Ma ei ole kuulnud sisulist poolt ei täna ega tegelikult ka mitte esimese lugemise arutelu ajal. Minu meelest on sisuline arutelu igati vajalik ja oodatud, aga see, mida teil praegu ei ole, on just nimelt sisu.

Nüüd, föderaliseerimise arutelu. Jaa, föderaliseerimise arutelu Euroopas käib ju tegelikult kogu aeg. Sellest ei maksa kuidagi ära ehmuda. See on käinud sisuliselt sellest ajast peale, kui Euroopa Liit loodi, ja see ongi demokraatia. Aga Eesti Vabariik on ikkagi endiselt ja igal hetkel suveräänne riik, kes ise otsustab, mis meie rahvale parasjagu hea on, millega me kaasa läheme, millega me ei lähe kaasa.

Ma arvan, et me peame nii Eesti tasandil kui ka Euroopa Liidu tasandil kogu aeg ikkagi targalt vaatama ja hindama, kuidas see maailm areneb, st kui tugevad on ja mis suunas arenevad parasjagu Ameerika Ühendriigid, mis suunas areneb naftatööstus, kuidas areneb Hiina, millises seisus majanduslikult on näiteks Venemaa, kuidas muutuvad regionaalsed blokid maailmas tervikuna, kuidas need tekivad, kuidas need toimetavad. Kas Euroopa Liit, mis meie jaoks on kodu, on sealjuures kõiki neid trende vaadates ja analüüsides piisavalt tugev? Kas Euroopa Liit on ühtne ning ärile ja ettevõtlusele atraktiivne või on vaja midagi muuta?

Ma arvan, et kogu selles arutelus küllap me varem või hiljem jõuame ühel hetkel ka sellise üldinimliku tõdemuseni, et maakera ongi üks tervik. Aga ilmselt sinna läheb veel kõvasti aega ja enne tuleb regionaalsete blokkide ajastu ka läbi teha. Aga jah, ega see arutelu ei kao kuskile. Meie asi ja ülesanne on selles arutelus mitte vaikselt nurgas olla, vaid Eesti huve selles esindada, oma seisukohad kujundada, need selgelt ja julgelt välja öelda ning olla osa sellest arutelust. Nii see on.

Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea minister! Ma ei tea, kust te võtate seda, justkui EKRE oleks vastu, et investeeritaks tervisesse, ettevõtlusesse või mujale, kuhu vaja on. See on täiesti absurdne. Lausa piinlik on kuulata teie üleolevat süüdistamist ja valesid. Te räägite kogu aeg toetustest ja väitsite siin sõna-sõnalt, et taasterahastuga ei kaasne mitte mingisuguseid makse. See on ju järjekordne vale. See ei ole mingisugune toetus, see on laen, mille me peame tagasi maksma, ja kahtlemata kaasnevad sellega üleeuroopalised maksud, nagu plastikumaks, juba arutatakse söemaksu jne. Mis sest, et te nimetate seda mingisuguseks omavahendiks, maks on maks. Miks te keerutate ja valetate? Kas te ei arva, et sellega te just nimelt suurendategi vastuseisu kogu sellele asjale?

Härra Põlluaas, kõigepealt pean ütlema, et ma olen teie mõttelõnga proovinud viimastel nädalatel väga tähelepanelikult jälgida. Eelmisel nädalal avaldasite te arvamust, et probleeme taasterahastuga on muu hulgas põhjusel, et see raha tuleb kiirustades ära kasutada, juba aastaks 2026. Selles mõttes ma arvan, et te olete ise ka natuke vähe järjepidev olnud. Kumb siis on? Kas on nii palju nii häid ja nii suuri projekte, et on vaja raha juurde võtta ja juurde laenata, nagu teie erakonna kaks juhti on väitnud, või siis on vastupidi, et isegi aastaks 2026 suurte investeeringute ja projektide tegemine tundub teile olevat liigne kiirustamine? Mul on tunne, et siin on natukene nagu orwellilik maailm, et must on valge ja valge on tegelikult must ja need vahelduvad suvalises järjekorras. Siin ilmselt peaks teil järjepidevam liin olema.

Mingit sellist asja nagu plastmassimaks ei ole olemas. See ei sisaldu ühelgi kombel ka sellessamas taaskäivitamiskava eelnõus. Nagu öeldud, ükski Eesti elanik mingit plastmassimaksu selle eelnõu raames või selle tulemusena maksma ei hakka. Aga tõsi, osa sellest eelnõust on, et Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse hakkab hulga muude asjade kõrval sõltuma sellest, kui hästi me suudame Eestis plastjäätmeid ringlusse võtta. Praegu sõltub meie sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse, kuhu me endiselt maksame vähem sisse, kui me toetuste näol Eestisse tagasi saame, suurel määral riigi jõukusest. Ehk mida rikkamaks me saame, mida jõukamaks Eesti saab, seda rohkem me Euroopa Liidu eelarvesse sisse maksame. See on pikalt teada olnud loomulik asjade käik.

Nii et kui nüüd väga pragmaatiliselt seda omavahendite lahendust vaadata, siis võib öelda, et kauges tulevikus, kui me oma üldise elatustaseme tõusu ja arengutaseme poolest jõuame Euroopa Liidu keskmisest kõrgemale –praegu me oleme 85% peal –, on meile isegi kasulik, et see meie makse, mida me Euroopa Liidu eelarvesse kanname, sõltuks ka millestki muust kui lihtsalt rikkusest või ainult riigi jõukusest. Sedasama plastjäätmete ringlussevõtu baasil arvutatavat tasu me saame otseselt ise mõjutada, just nimelt sellisel moel, et mida rohkem me nagunii mõistlikku tegevust teeme ehk plastikut ringlusse võtame, seda väiksem on see tasu, mida me Euroopa Liidu eelarvesse ühe osana kanname.

Muidugi, Euroopa Liidu eelarve teine pool on ikkagi see, et eks see sõltub ka kulude suurusest, mida soovitakse Euroopa Liidu eelarvest teha. Kui peaks juhtuma, et tulevikus otsustatakse, et mingit ühist poliitikat on vaja näiteks vähem ja Euroopa Liidu eelarve tervikuna saab selle võrra väiksem, siis on meie sissemakse samamoodi väiksem.

Aga jah, plast ikkagi on ju sisuliselt teisene fossiilne kütus, mis looduses ei lagune ja tekitab keskkonnaprobleeme. Selle taaskasutuse ja ringlussevõtu korralduse eest vastutab riik. Ja juhul, kui see korraldus on kehv, siis maksab riik Euroopa Liidu eelarvesse proportsionaalselt, sellega võrdselt, kui kehv ta on. Nii et veel kord: ükski elanik ega ettevõtja selle taastefondi ja omavahendite otsuse põhjal mingit uut maksu maksma ei hakka. See ei ole selle otsuse osa.

Alar Laneman, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kõigepealt ühinen kolleeg Jaak Valge soovidega ja soovin samuti teile kõike paremat nii isiklikus plaanis kui ka tööalaselt. Me oleme Eestis nii tublid, kui on meie inimesed.

Aga ma küsin selle taaskäivitusrahastuse ja protsessi kohta. Te keskendusite ettekandes positiivsetele, kasulikele külgedele. Aga kuna see on paljude muutujatega protsess, siis ehk räägiksite mõne sõna ka selle kohta, kas te tegite mingite negatiivsete, soovimatute tagajärgede analüüsi. Millised need on, nii Euroopa plaanis kui ka Eestis, ja kuidas neid tõrjuda?

Aitäh! See on iseenesest väga hea küsimus. Kui nii saab öelda, siis üks riskikoht on see, et kogu see väga mahukas majanduse toetuseks mõeldud pakett ei jõua piisavalt kiiresti nendesse kohtadesse, kus seda tuge väga oodatakse. See aeg venib väga pikaks, kriisi algusest sinnani, kui lõpuks jõutakse selle mahuka taaskäivitamiskava päriselus realiseerimiseni. Eks me teame ju ka Eesti enda näite põhjal, et kuna kriis on puudutanud eri valdkondi ebaproportsionaalselt, ütleme, väga ebaühtlaselt, siis tõesti nagunii väga kriitilises seisus olevad sektorid lihtsalt reaalselt vajavad tuge võimalikult kiiresti. Seetõttu ma tõin esile selle, et turismitoetus, mis REACT-EU-s kasvas või mida me suurendasime rohkem kui 17 miljoni euroni, on üks näide sellest, et see on väga valusalt pihtasaanud sektor, mis ootab, et raha reaalselt kohale jõuaks. Mida kauem kogu see selline ettevalmistav hoovõtuaeg kestab, seda keerulisemas seisus nad on.

Muidugi on riskid seotud ka sellega, et väga spetsiifilistes valdkondades, kus selle raha rakendamine nõuab ise teatud oskusi, kui me räägime näiteks kogu digivaldkonnast, oskusi kohe napib. Ma arvan, et see ei ole niivõrd palju mitte meie probleem, Eesti probleem, vaid seda võib olla nendes riikides, kus näiteks selles vallas ei ole nii kiiresti nii kaugele jõutud. See võib olla üks probleeme, mille peale tuleb mõelda. Ma arvan, jah, et need on põhilised.

Näiteks, digitaliseerimisest rääkides, eelmisel aastal tehtud McKinsey analüüsis on öeldud, et tänu kriisile – nii ei saa tegelikult öelda, see  kõlab kummaliselt –, ütleme, kriisi tõttu ja selle taju tõttu, kui oluline on digitaliseerimine majanduses tervikuna, läheb Euroopa Liidu digitaliseerimine nüüd käima seitse aastat kiiremini, kui ta oleks seda teinud ilma kriisita. Nii et kindlasti seda äratundmist, kui oluline on investeerida ja teha tõesti sisukaid muutusi ka digivaldkonnas, on Euroopa Liidu liikmesriikides tervikuna praegu palju rohkem, kui oli kaks või kolm aastat tagasi.

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on teile halb uudis: Reformierakonna juhtimisel Eesti rikkamaks ei saa. Mul on aga Eesti inimestele hea uudis: Euroopa Liit läheb enne laiali, kui ta jõuab kogu selle taastepaketi ja muude pakettidega terve Euroopa pankrotti ajada. Nii et mul on häid ja halbu uudiseid. Mul on muidugi ka uudishimu. Mu uudishimu seisneb selles: kas teil on mingi kristallpall, et te teate, et mitte kunagi mitte ükski Eesti inimene ei hakka mingit Euroopa ühismaksu maksma? See on väga julge seisukoht, ma ei julgeks küll sellele alla kirjutada.

Aga mul on teine, konkreetsem küsimus. See puudutab seda, et kui ma kuulan, mis te räägite, kuidas raha tuleb laiali jagada ja Reformierakond on see rahajagaja, siis ma mõtlen, kus on teie liberaalsus. Kus on teie ettevõtlusmeelsus? Või olete te vahepeal in corpore läinud üle oma eksesimeeste kunagisse parteisse ehk komparteisse?

Jaa. Kõigepealt, üks eelnev küsimus puudutas seda, kas ja miks sisaldab konkreetne eelnõu, mis on praegu parlamendiliikmetel ees, plastimaksu. Sellist maksu see eelnõu ei sisalda. Kinnitasin ka üle, et tõepoolest, kõnealune eelnõu puudutab taaskäivitamiskava rakendamist ja omavahendite sisseviimist, aga selle eelnõu raames ühtegi maksu Eesti inimestele ega ettevõtetele ei otsustata. See tõepoolest nii on. Ma arvan, et ma sellega siinkohal piirdun.

Helle-Moonika Helme.

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Kõigepealt ma muidugi ka naisena olen väga rõõmus, et teil on sellised isiklikud rõõmsad sündmused ees. Kolme lapse emana võin kinnitada, et ei ole midagi toredamat kui lapse sünd ja lapse kasvatamine. Nii et edu, jaksu ja jõudu teile selleks! 

Aga asja juurde tagasi tulles, te siin muudkui seletate, et meie ei taha kriisis Eesti inimesi aidata, ja süüdistate EKRE-t. No kuulge, teie ajate Eesti riigi oma rumalate otsustega kriisi ja siis ütlete, et nüüd muud varianti ei olegi kui Euroopa Liidu raha. Nagu oleks maailmast raha otsa saanud ja me ise oleksime läbinisti sellised infantiilsed, et ei oska ise otsustada, kust saada raha ja kuidas seda riigi ja rahva heaks kõige kasulikumalt kasutada. Ja siis tahtsite sisulisi ettepanekuid, et kuhu seda raha kasutada. Aga kuulge, seda võimalust ju ei ole. Selle taastefondi puhul on Euroopa Liit juba kõik ette kirjutanud, kuhu see raha peab minema. Juba praegu olete te kolme kuu jooksul teinud rumalaid otsuseid nii Eesti ettevõtjate kui ka koroona pärast kannatanud inimeste suhtes.

Aeg!

Muidugi, ma saan aru, et te tahategi vastutusest käed puhtaks pesta ja anda kogu otsustuse Euroopa Komisjoni kätte.

Palun küsimus! 

Jaa. Küsimus on selline. Sellisel juhul paistab, et Eestil tulevikus enam suveräänset rahandusministri ametikohta edaspidi vaja polegi, ja mulle tundub, et see perspektiiv teile meeldib. Vastab see tõele?

Aitäh, proua Helme! Ma pean ütlema, et meil on praegu olnud siin teise lugemise raames varsti juba kaks ja pool tundi olnud võimalus nende valikute üle just nimelt sisulist arutelu ja debatti pidada. No väga napib neid sisulisi ettepanekuid. Kui see ei ole, nagu öeldud, tervishoid, kuhu taaskäivitamiskava raha suunata, ja kui see ei ole ettevõtete konkurentsivõime, kui see ei ole digitaliseerimine, kui see ei ole maaelu arendamine, kui see ei ole kriisiga seotud vaktsineerimine, testidega seotud kulutuste katmine, siis mis see on, kuhu see raha tuleks panna? Kus need ettepanekud on, mille üle sisuliselt oleks võimalik arutada?

Seda tüüpi väide, et keegi sunnib, Euroopa sunnib, Euroopa Liit sunnib Eestit raha ühte või teise kohta panema, lihtsalt ei vasta tõele. Eesti ongi Euroopa Liit. Ma ei saa absoluutselt aru sellest pidevast katsest asetada Eestit juba praegu – ma saan aru, et see on teie lõppeesmärk, aga praegu – väljaspoole Euroopa Liitu ja väita, et keegi kuskilt midagi peale sunnib. No ei ole nii. See on meie valik, et nendesse valdkondadesse, mis tuleviku mõttes on olulised – mitte ainult Eestis, vaid Euroopa Liidus tervikuna –, tulebki investeerida. Ja tuleb investeerida mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa Liidus tervikuna.

Nii et jah, kõigepealt sisulise arutelu eeldus on see, et öelge siis välja, mille vastu sõdite. Mis on need pealesunnitud otsused, mille vastu te sõdite? Saime juba aru, et turism ja põllumajandus kuuluvad nende hulka. Aga kui te nendelt tahate raha ära võtta, siis kuhu te selle raha tahate panna?

Ja nüüd väide selle kohta, et me ise saaksime ikkagi palju parematel tingimustel laenu võtta. See ei vasta tõele. Sellele ma keskendusin ja sellele vastasin ka oma sissejuhatavas kõnes. Kui me ei kasutaks praegu seda taaskäivitamiskava raames võetavat raha, kui me võtaksime ise sama pikaks ajaks laenu, emiteeriksime võlakirju, siis need tagasimaksed oleksid meile oluliselt suuremad, need oleksid kuni 0,9 miljardit suuremad. See on Eestile kahjulik tehing, ka majanduslikus mõttes kahjulik tehing. Nii et sisulise arutelu üle on mul alati hea meel – eeldusel, et see ka sisuline on –, aga siis palun ka neid ettepanekuid, mida teha tuleks.

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea minister! Ma võin kinnitada, et ma olen nii maaelu fondi kui ka turismisektori, eriti maaturismi sektori pärast jätkuvalt mures. Kümme miljonit mikro- ja väikeettevõtetele, 25 miljonit turismile, sh maaturismile EAS-i kaudu eelmise aasta mais, nii et päris nii ei saa öelda, et eelmine valitsus ei oleks toetanud. Ja küsimus ei ole selles, kas laenata või mitte, vaid küsimus on selles, millistel tingimustel laenata. Aga ma selle kohta ei küsi. Ma küsin, kas teil on infot, milline on seis teistes Euroopa Liidu riikides. Kas Eesti on viimane ja kas teised on juba [oma otsuse] kinnitanud? Milline on seis [teistes] Euroopa Liidu riikides?

Aitäh! See on väga tore, et te ka maaelu arengu pärast mures olete, ja on arusaadav, et te seda jätkuvalt olete. Ometigi see 63 miljonit, mis taaskäivitamise kava või taaskäivitamise rahastu kaudu maaelu arengu fondi lisandub, te blokeerite oma tegevusega ka selle raha jõudmist, lisaks kõikidele ettevõtlustoetustele, mis on samuti maapiirkondades tegutsevate ettevõtete jaoks väga vajalikud. Nii et soovitan kindlasti seda eelnõu toetada ja mitte hääletada vastu sellele, et raha ka maapiirkondadesse, maaelu arengu fondi kaudu maapiirkondade ettevõtlusse jõuaks.

Praeguseks on – kui nüüd mõne tunniga ei ole midagi muutunud – kogu selle siseriikliku protseduuri on läbi viinud ja [taasterahastu eelnõu] heaks kiitnud 19 liikmesriiki Euroopa Liidust. Nüüd on lähinädalate küsimus, millal ülejäänud liikmesriigid sama kaugele jõuavad. Ütleme, hiljemalt mai lõpuks peaks olema jõutud kõikide siseriiklike protseduuridega nii kaugele, et on võimalik teha otsus lõpuks seda taaskäivitamise kava reaalselt päriselus rakendama hakata.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister, soovin samuti õnne perekonna suurenemise puhul! See on alati kõige tähtsam sündmus, mis perekonnas võib juhtuda. Taktikat ka ei laida, rünnak on alati parim kaitse. Siin selles poliitilises võitluses õnneks keegi ei sure, ja seda võib pisukese huumoriga võtta. Aga küsimus on mul selle kohta, mis on valitsuse varuplaan juhuks, kui nüüd mõni liikmesriik, näiteks Soome või Austria, leiab, et siin on tegu rohkem tulude ümberkantimisega vaesematele Lõuna-Euroopa riikidele, kes on hädas, ja mõni liikmesriik ei kiida seda heaks. Mis me sel juhul teeme?

Aitäh! No esimeses järgus on meil oluline oma kodutöö ära teha. Sellega on seotud tänane arutelu siin ja ka tänane hääletuse lõpptulemus. See on see, mis meist otseselt sõltub. Samuti vaadatakse päris suure hämminguga mitmeski teises riigis seda, kuidas isegi needsamad inimesed, kes meil aasta aega tagasi valitsuses võtsid taastekava suhtes positiivsed seisukohad ja pidasid seda oluliseks, on nüüd äkki hakanud seda blokeerima. Nii et meie plaan A on enda kodutöö ära teha ja teha kõik selleks, et Eestist ei saaks kuidagi selle olulise taaskäivitamiskava blokeerijat ja Euroopa Liidu ühtsuse lõhkujat. 

Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma siin viimaste küsimuste valguses paluksin üle kinnitada, et osa taaskäivitamise vahenditest tuleb Eestile toetusena, osa laenuna ja tegelikult me saame ise otsustada, kas me seda üldse kasutame. Vaatamata sellele, kas ja kuidas ja mida me heaks kiidame, on see, kas Eesti neid vahendeid kasutab ja kuhu ta neid suunab, ikkagi meie otsustada. Täpselt samamoodi, kui me ei soovi plastijäätmetel põhinevat maksu või makset eelarvesse maksta, siis tuleb need jäätmed ringlusesse suunata ja ongi eelarvest makstav tasu palju väiksem. Eestil on tegelikult väga suur võimalus mõjutada nii oma panust kui ka seda, kas ja kuidas me kasutame vahendeid, mille kasutamine meil Euroopa Liidu ühise laenu võtmise järel võimalik on. Aga mida me sellega teeme, see on lõpuks meie otsus. On see nii?

Aitäh! Jaa, mis puudutab Eesti makstavat omavahendit ja Euroopa Liidu eelarvesse kantava summa suurust, siis see on nii, et kõige lihtsam viis seda meie panust Euroopa Liidu eelarvesse vähendada seeläbi, et me peaksime sisse maksma vähem, on ikkagi just nimelt seotud sellega, et me suudaksime oma plastjäätmete taaskasutust ja ringlussevõttu uuele, paremale järjele viia, nii et me ei oleks enam seal nadide riikide hulgas, kes ringlussevõtuga kuidagi toime ei tule. Nii et ma olen täitsa kindel, et läbi aegade meie Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel sellega saadakse suurepäraselt hakkama, et Eesti sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse aasta-aastalt hakkab vähenema, kuni selleni välja, et see kukub nulli. Ma arvan, et meil peakski see eesmärk olema, et me suudaksime [pakendeid] ringlusse võtta.

Otsused selle kohta, kuhu investeerida. Esiteks, kõigepealt, otsused selle üle, mis on Euroopa Liidus tervikuna need suured muutused, mida Euroopa Liit üleilmses konkurentsis püsimiseks ette peab võtma, nende otsuste tegemisel on Eesti osaline. See on meie otsus ka, meie ei asu kuskil väljaspool Euroopa Liitu. Ja see, et on fookus just nimelt digi- ja rohepöördel, on oluline, mitte ainult Eesti jaoks, vaid Euroopa Liidu jaoks tervikuna. Kuidas igas konkreetses liikmesriigis seda rakendatakse, selle otsuse saab teha ainult liikmesriik ise. Veel kord: ma loodan, et ka parlament sisuliselt tegelikult räägib kaasa ja päriselt annab sisulist sisendit, kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha. Nii et jah, see on Eesti otsus.

Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te olete siin korduvalt kinnitanud, et see plastpakendimaks, mille Euroopa Liit kehtestab selle taasterahastuga, ei ole maks ja inimestele-ettevõtetele ei tule ühtegi täiendavat maksu. Aga mulle tundub, et te vist ei jaga ära elementaarset tõsiasja, kust tulevad riigile vahendid. Kui Euroopa Liit kehtestab liikmesriikidele teie sõnul omavahendid, mis sisuliselt on maksud ja mida peavad maksma liikmesriigid, siis tegelikult maksavad selle kinni just nimelt inimesed ja just nimelt ettevõtted, sest Eestil ei ole trükimasinat, et eurosid juurde trükkida. Miks te hämate?

Härra Põlluaas, hea endine kolleeg parlamendi väliskomisjonist! See on iga liikmesriigi otsus, mida ta teeb selleks, et ta peaks maksma võimalikult ja aasta-aastalt vähem seda ringlusse võtmata jäänud plastpakendite tasu. Mul on raske ette kujutada liikmesriiki, kes ei oleks motiveeritud tegemaks kõik selleks, et see Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse makstav tasu, mida liikmesriik oma riigieelarvest tasub, oleks järjest väiksem. Nii ka Eesti. Kui te olete seda väga põhjalikku eelnõu ja ka eelnõu seletuskirja nii pärast esimest lugemist kui ka enne tänast teist lugemist lugenud – ma usun, et te kindlasti olete seda teinud –, siis [võib-olla märkasite, et] seal on veel kord lahti kirjeldatud, millega täpselt tegu on.

Tõepoolest, taaskäivitamiskava ei sisalda ühtegi uut ega täiendavat maksu, mida hakkaks tasuma või maksma ükskõik millise liikmesriigi kodanik või ettevõte. See on iga liikmesriigi enda otsus ja lahendus, mille ta peab ise välja töötama. Iga liikmesriik peab ise otsustama, kuidas ta selle tasu maksab. Kui teil on ettepanek, et me peaks kehtestama Eestis plastimaksu, siis tulge selle ettepanekuga välja, arutame. Praegu sellist ettepanekut mitte keegi teinud ei ole ja praegu pole sellist ettepanekut ka võimalik arutada.

Siim Pohlak, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Võtan kinni teie mõttelõngast, mida te enne arendasite, kui rääkisite Euroopa föderaliseerumisest. Jõudsite lõpuks mõtteni, et küllap on varsti kogu maailm üks. Ma selles kontekstis küsiksingi – mitte et see reformierakondlase suust kuidagi üllatav oleks, et soovitaksegi euroföderatsiooni või globaalset maailmariiki –, mis teie mõtted ikkagi on seoses Euroopa föderaliseerumisega. Kas ütletegi otse välja, et Reformierakonna ja ka teie eesmärk erakonna aseesimehena ongi üks suur Euroopa riik, kus on ühine rahandus, ühine kultuur või kultuuritus, ja kõik on ühine? Palun! Äkki oleks selle arutelu lõpetuseks seda ka huvitav kuulda.

Aitäh! See, et Euroopa Liit püsiks ühtsena ega pudeneks laiali, ei killustuks ega teeks sedasama viga, mida Euroopas me üks kord – küll mitte üks kord, vaid rohkem, aga ütleme hiljuti, kui kogu ajalooperspektiivi vaadata – näinud oleme, siis see igal juhul on Eesti huvi. See ei puuduta mitte ainult majandust, vaid see puudutab ka julgeolekut ja see puudutab inimeste igapäevast toimetamist. Ja see on kindlasti vajalik ja mõistlik. Euroopa Liidu tugevus seevastu on see, kui just nimelt erinevad kultuurid, kultuuriruumid ja keeled on piisavalt hoitud. Nii et neid kahte asja ei ole mõtet proovida mulle kuidagi vägivaldselt suhu panna. Eesti puhul, nii nagu ma oma ettekannet alustades ütlesin, olen ma absoluutselt seda meelt, et meie huvi ja eksistentsiaalne vajadus on Euroopa Liitu ühtsena hoida. Igasugused katsed lõhesid tekitada ja killustada töötavad Eesti huvide vastu.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! (Edasi ei ole kuulda.)

Hea kolleeg, me ei kuule sind praegu. Kas sa saaksid mikrofonile lähemal rääkida või saaksid äkki kuidagi korrigeerida mikrofoni?

Vabandust! On nüüd kuulda või ei ole?

Nüüd on kuulda.

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea esineja! Kõigepealt minu poolt ka head või suurt pereõnne ja emaõnne! Aga küsimus on selles, miks Eesti parlamendil praegu selle otsuse vastuvõtmisel piisab nii lahjast tulemusest nagu 51 poolthäält. Põhjanaabrid, soomlased, millegipärast peavad seda nii oluliseks, et vajavad kahe kolmandiku parlamendi heakskiitu. Oskate öelda, miks?

Aitäh, hea küsija! Soome sisemised regulatsioonid saavad tulla Soome seadustest, Eesti sisemised regulatsioonid saavad tulla Eesti seadustest. Ja nii nagu täna korduvalt viidatud on, ütleb ka meie põhiseadus, millal ja millise otsuse puhul millist häälteenamust parlamendis vaja on. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab ka seda poolt, et sõltumata sellest, kas tegu on otsuse või seaduseelnõuga ehk siis ühtviisi regulatsioone loova aktiga, mis on seotud riigilaenude või varaliste kohustustega, peaks otsus võetama vastu poolthäälteenamusega. Nii et sellele on täna korduvalt juba viidatud. Eesti seadused on need, mis selle raamistiku ette annavad.

Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minagi soovin teile kõike head, nagu eelkõnelejad siin, nii pere- kui ka tööelus. Aga lihtsalt, kuna minister on täna mitmel korral ütelnud, et palun tehke ettepanekuid, mis teil on, siis ma tahan meelde tuletada, et meil oli ettepanekuid tervelt üle 700. Sisu oli erinev, aga meie tahtsime ettepanekuid arutada. Kahjuks me täna oleme situatsioonis, kus arutelu ja ettepanekute sisu üle läbirääkimist ei toimu.

Aitäh! Kui te nüüd viitate nendele 760 muudatusettepanekule, siis seal hulgas oli päris meeleolukaid, jah, alates sellest, et taaskäivitamise kava jõustumine tuleks siduda loomade halāl‑tapmise teemaga, näiteks, kui ma õigesti mäletan. Siis oli seal ka soov, et taaskäivitamise kava ei tohiks jõustuda enne, kui  Euroopa Liidu liikmeks on saanud näiteks Serbia. Ja neid ettepanekuid oli seal veel hulganisti. Ma pidasin silmas ikkagi sisulisi ettepanekuid ja sisulist arutelu selle üle, kuhu meil oleks võimalik ja vajalik just nimelt Eesti tulevikku silmas pidades investeeringuid teha, kui te leiate, et need kohad, selles väljapakutud kavas, mis algatati eelmise valitsuse ajal ja mida nüüd on täiendatud, ei vaja investeeringuid. Eelkõige seda pidasin sisulise arutelu all silmas. Tõesti, nüüd on meil varsti kolm tundi siin täis, aga ei ole ka tänases arutelus paraku kuulda olnud alternatiivseid ettepanekuid või täiendavaid ettepanekuid, mis selle pooleteise miljardi sisu puudutaks.

 

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahaksin ikkagi teie arvamust teada. Soome laht on üks, rahvad ühel ja teisel pool on sugulasrahvad, taastepakett on ka sama, aga ühel kaldal peab parlament seda nii oluliseks, et selle heakskiitmiseks peab poolt olema kaks kolmandikku, aga meie võtame üsna lõdvalt. Te ütlete küll, et põhiseadus on selline, aga kõik muu on ju tegelikult sama. See valik on ikkagi sama, rahvas on küll natukene erinev, aga geograafia ei ole kuigi palju erinev. Kuidas meil sellised suured vahed on? Kas me oleme kuidagi ükskõiksemad või ei ole see asi vähemalt teie arvates nii oluline? Kas soomlased, lollakad, ei saa aru asjast?

Aitäh! Veel kord: meile annavad reeglistiku ette Eestis kehtivad seadused. Siin on nii protseduuriliste küsimuste ajal kui ka praeguse arutelu ajal juba korduvalt viidatud põhiseadusele. Konkreetselt selle § 104 näeb ette loetelu olukordadest, kui on vajalik koosseisu häälteenamus. Üldjuhul, kui koosseisu häälteenamust ei ole ette nähtud, siis võetakse seadus vastu poolthäälte enamusega. Nii et meie puhul tuleb see seadusest, põhiseadusest. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne annab vastuse ka nendele, kes siin enne pisut segaduses olid ja täiendavat kindlust vajasid. Nii et põhiseadus on see, mis selle raamistiku ette annab. Ja Soomes on, nagu öeldud, loomulikult nende enda seadused need, millest nemad oma parlamendi menetluse ajal lähtuma peavad.

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole.

Vaat kui kahju!

Aga nii ta on. Nüüd läheme läbirääkimiste juurde. Esimesena saab sõna Erki Savisaar. Palun! 

Palun kolm minutit juurde.

Palun, kokku kaheksa minutit!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja ülekande jälgijad! Mul on hea meel, et palju räägitud Euroopa Liidu taaskäivitamise kava eelnõu on jõudnud Riigikogu suures saalis lõpphääletuseni. Tunnustan valitsuse eelmist koosseisu, kes kava koostamisega algust tegi, ja praegust koosseisu, kes sisuka tööga jätkas. Keskerakonna fraktsiooni ettepanek on eelnõu täna vastu võtta, et valitsus saaks dokumendid Euroopa Komisjonile esitada. Loodan, et taaskäivitamise kava edasine menetlus kulgeb hoogsas tempos ja varsti jõuavad kavas ettenähtud investeeringud Eesti inimesteni.

Nüüd eelnõu sisulisest poolest. Taaskäivitamise kava hõlmab erinevaid toetusi ja lisaks sellele on Eestil võimalus võtta laenu. Neid võimalusi tuleb julgelt kasutada. Võrreldes teiste Euroopa toetuste ja riigi võetavate laenudega on tegemist soodsa pakkumisega. Olgu rõhutatud, et tagasimaksmine algab alles aastal 2027 ja kestab aastani 2058. Kogu selle 32-aastase perioodi keskmisena tähendab see Eestile orienteerivalt 5% võrra suuremaid sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse võrreldes olukorraga, kui Euroopa Liit poleks laenu võtnud. Toetan Euroopa Komisjoni hinnangut, mille kohaselt on taaskäivitamise kava isetasuv. See tähendab, et lisavahendite toel kiirenevast majanduskasvust saadav lisatulu ületab täiendava koormuse Euroopa Liidu sissemaksu kasvu näol.

Taaskäivitamise kava vahendid jagunevad mitmesuguste fondide vahel eesmärgiga pakkuda positiivset sotsiaalset ja majanduslikku mõju täiendavate investeeringute kaudu. Fondide fookus on veidi erinev. Nii on taaskäivitamise rahastu eesmärk toetada riikide väljumist kriisist tugevamana digi- ja rohepöörde ning struktuursete reformide elluviimise abil. Vastavalt rahastu määrusele peab taaskäivitamise rahastust 37% panustama kliimaeesmärkide saavutamisele ja 20% digitehnoloogiatele. Rohevaldkonna investeeringute üheks oluliseks sihtrühmaks on ettevõtjad. Rahastusega on plaanis toetada ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi kaudu, uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursitõhususe tõstmist, bioressursside väärindamist ning vesinikutehnoloogiate kasutuselevõttu. Samuti on eesmärk tugevdada elektrivõrku, hoogustada tööstusaladel keskkonnasäästlikku energia tootmist ja viia ellu energiasalvestuse pilootprojekte. Lisaks on plaanis toetada korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise investeeringuid. Transpordivaldkonnas on plaanis toetada säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid. Tervishoiuvaldkonnas on pooleli läbirääkimised Tallinna Haigla ehituse rahastuse üle. Hoiame pöialt, et kõnelused meie jaoks positiivselt lõppeksid, sest tegemist on Eesti tervishoiuvaldkonna sajandi investeeringuga. Tallinna Haigla nüüdisaegsetest ravitingimustest saaksid osa mitte ainult Tallinna, vaid kõik Eesti elanikud.

Taasterahastust suunatakse märkimisväärne osa Ida-Virumaale. Kogu selle rohepöördega päästame ju ikkagi inimkonda, mitte kitsalt ühte maakonda. Muudatuste elluviimisel on väga oluline säilitada Ida-Virumaa inimeste heaolu, et nad leiaksid motivatsiooni kodukohta elama jääda. Samuti on soov, et eestlased leiaksid tee tagasi Ida-Virumaale. Ida-Virumaast peab saama Eesti arengumootor, mis suudab pakkuda head ettevõtluskeskkonda ning alternatiivi Tallinnale ja Tartule. Probleemi raskus põlevkivisektori ümberkujundamisel seisneb selles, et seal on praegu piirkonna keskmist palka arvestades väga kõrgepalgalised töökohad. Praegu muidugi selliseid alternatiivseid töökohti Ida-Virumaa regioonis pakkuda ei ole, kuid need võimalused kindlasti tekivad. Samuti jätkub põlevkivi kasutamine energeetikas, kuni tekivad alternatiivsed juhitavad võimsused vähemalt 1000 megavati ulatuses. Sealt edasi sõltub põlevkivi kasutamine juba meie teadlaste ja ettevõtjate nutikusest. Ida-Virumaale tuleb luua uus sotsiaal-majanduslik mudel, panustades eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisse.

Eesti peab tegema lisainvesteeringuid tulevikulahendustesse, investeeringud peavad parandama Eesti konkurentsivõimet maailmaturul ning suurendama ekspordivõimekust. Me ei ole kunagi olnud sellises haruldases olukorras, kus rahalisi võimalusi on niivõrd palju. Seega, Keskerakonna fraktsioon toetab eelnõu vastuvõtmist ja Eesti majandusele uue hoo sisseandmist. Aitäh!

Järgmisena Martin Helme. Palun! 

Palun lisaaega ka!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Hea minister! Siit kõlas debati käigus üks selline hüüatus, et mille vastu siis EKRE õieti sõdib. Ma ütlen, mille vastu me sõdime. Me sõdime üheselt ja selgelt Euroopa Liidu võimukaaperdamise vastu. Me sõdime selle vastu, et Eesti riigiõiguslik seis muutuks, põhimõtteliselt. Seda see taastefond aitab saavutada. Muutub ka loomulikult Euroopa Liidu enda olemus. Ja kuna, nagu me kõik teame, meile kogu aeg räägitakse, et meie olemegi Euroopa Liit, siis selle otsuse eelnõu heakskiitmisega muutub meie riigiõiguslik olukord.

Seda kõike põhjendatakse meile piinliku rehepapliku lobaga. Seda on lihtsalt õudne kuulata, mida me kõike saame n-ö võõra raha eest tegema hakata. Andke andeks, kas me oleme riik või me oleme rehepapid? Kui me tahame ehitada Tallinna Haigla, siis ehitame Tallinna Haigla, ja kui vaja, võtame selleks laenu. Kui me tahame uuendada raudteed või neljarealisi maanteid, siis ehitame raudteed ja neljarealisi maanteid. Selle jaoks me ei pea ära andma oma iseseisvust, oma iseseisvuse viimaseid riismeid, mida on niigi vähe järele jäänud ja mille äraandmisega on mindud niigi palju kaugemale, kui 2003. aastal rahvahääletusel luba saadi.

Kõik teavad ja väga paljud ei varjagi, ei Macron ega Lagarde ega von der Leyen ei varjagi seda, et taastefondi näol on tegemist otsusega, mis sillutab teed Euroopa ühendriikide ehitamiseks, Euroopa Liidu föderaliseerumiseks. Kõik teame ka seda, et Eesti liberaalidele ei ole see probleem. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond, Keskerakond ei näe selles midagi halba, et Eesti on Euroopa ühendriikide provints, selline piiratud autonoomiaga riigitaoline moodustis, millel on olemas riigi sümbolid, aga kus põhilised suured otsused, põhimõttelised otsused, nii majandusotsused kui ka välispoliitilised otsused – no näiteks, milliseid diplomaate välja saata või mitte – langetatakse kusagil mujal. Aga sellisel juhul ei kehti enam Eesti põhiseaduse kõige olulisemad aluspõhimõtted.

Eesti põhiseadus ütleb meile selgelt, et Eestit valitseb siinne rahvas, Eesti rahvas, Eesti kodanikud. Kui meil maksude üle hakkab laias laastus otsustama see, kes sai Saksamaal viimastel valimistel kõige rohkem hääli, ja kui meie välispoliitika üle hakkavad otsustama põhimõtteliselt prantslased, sakslased ja hispaanlased oma kokkuleppe tulemusel, siis ei ole Eestis valimistel mingit mõtet. Siis ei ole mingit vahet, kas me toetame ühte, teist või kolmandat parteid, parempoolseid, vasakpoolseid, liberaale või konservatiive, sest sellel ei ole mingit vahet lihtsalt. Sellel ei ole ka enam mingit vahet, mida me siin saalis üksteisele ütleme, kas me läheme veel viisakamaks, on veel rohkem lugupeetavaid ja auväärseid ja kalleid kolleege, või läheme teravamaks. Sest sellel ei ole mingit vahet, see ei muuda mitte midagi selles poliitikas, mis meile kõigile tuleb. See on see, mille üle me siin arutame.

See on see, mida me tahame, et ei juhtuks. [Me tahame,] et Eesti jääks Eesti põhiseaduse järgi rahvusriigiks, iseseisvaks rahvusriigiks. Ja kui Euroopa Liit muutub millekski muuks, siis me ei taha enam selles Euroopa Liidus olla. Meie ei ole sinna astunud, me oleme astunud rahvusriikide liitu. Mõned meist ei tahtnud isegi seda, aga sinna me läksime rahva otsusega. Aga kaugemale mitte, rahva otsusega.

See jutt, et kui me nüüd teeme selle taastefondi, see on piiratud, see on 0,6% SKP-st – see on iseendale või avalikkusele valetamine. Kõik teavad: kui see taastefond vastu võetakse, siis järgmine samm on Euroopa Liidu ühised maksud, sest mitte ükski liikmesriik ei ole nõus sellega, et vähenevad neile antavad toetused või suurenevad olulisel määral nende sissemaksed Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse. Seda ei taha ka Euroopa Komisjon, sest Euroopa Komisjoni jaoks ei ole ju kunagi olnud teema liikmesriikide majanduse päästmine. See taastefond liikmesriikide majandust ju ei päästa. Sellel on väga vähe pistmist koroonakriisiga. See on põhimõtteliselt tulu siirde kokkulepe Euroopa Liidus. Ühed riigid maksavad sisse ja teised riigid saavad seda kasutada.

Praegune põhiargument, mida ma kuulen valitsuselt, on see, et aga me oleme nende hulgas, kes maksavad sisse vähem, kui saavad. Järgmised seitse aastat oleme, pärast seda enam ei ole. Mina ei vaidle vastu nendele inimestele, kes tahavad, et Eesti oleks Euroopa ühendriikide üks provints. Aga ma leian, et seda ei saa teha Eesti põhiseadust rikkudes. Ma leian, et seda ei saa teha ilma põhjalikku arutelu pidamata ka avalikkuses. Koputada ära selline otsus siin 51 häälega – kusjuures ma tõesti leian, et see ei ole korrektne ka seaduslikus mõttes –, kui me põhimõtteliselt anname ära Eesti suveräänsust, siis me põhimõtteliselt tegeleme põhiseaduse muutmisega. Ja kui seda teha kiireloomuliselt, siis see tähendaks neli viiendikku hääli Riigikogus, isegi mitte 76, vaid 81 häält Riigikogus. Praegu siin 51 häälega see läbi koputada, olles selle sidunud veel valitsuse umbusaldusega – minu meelest ei ole see mitte ühegi nurga alt seaduslik.

Eks me proovime muidugi selle vaidlusega minna välja Riigikohtusse. Aga tulla väitma, et see ei muuda midagi, no see on lihtsalt valetamine. See on lihtsalt valetamine ja sellega ei saa küll kuidagi nõus olla. Ma absoluutselt ei lange isegi aruteludesse selle üle, kas seesamune õiglase ülemineku fond on Ida-Virumaale kasulik või kahjulik. Kogu rohepööre on Eestile kahjulik, see on ju selge. See on majanduslikult kahjulik, poliitiliselt kahjulik jne. Aga praegu me ei räägi isegi mitte rahalisest kasust või kahjust, vaid me räägime sellest, et meile on lubatud raha anda. Ja ainus, mis me vastu peame andma, on oma otsustusõigus. Aga see on liiga kõrge hind. Me ei ole nõus sellega. Aitäh!

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head kuulajad! Euroopa majanduse taastamise kava eeldab Euroopa tasandil suuremahulisi avaliku ja erasektori investeeringuid selleks, et luua suurema lisandväärtusega töökohti, likvideerida pandeemia tekitatud kahju ning toetada samal ajal rohe- ja digiprioriteete. Euroopal on võimalus võtta siin juhtroll, tagades sellega ka tugevam positsioon maailmas. Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud, et kriisile reageerimine peab olema kõikehõlmav, kiire ja kestlik. Ajutine, ühekordne ja erakorraline majanduse taaskäivitamise kava aitab lahendada pandeemia põhjustatud tagajärgi ja aitab liikmesriikide majandusel taastuda.

Rahandusministeeriumi andmetel saab Eesti taaste- ja vastupidavusrahastust ning lisarahastust  taaskäivitamise kava erinevatest rahastutest kokku 1,3–1,5 miljardit. Aga veelgi olulisem nende suurte numbrite juures on, et Euroopa Liidu ühised kriisilahendused toovad meile tagasi enamgi kui need poolteist miljardit eurot. Asi on selles, et meie majandus sõltub suuresti ekspordist ja meie olulisemad ekspordipartnerid, kelle majandust samuti see taastekava toetab, on Euroopa Liidus. Seega, meie partnerite majanduse hea käekäik aitab kaasa ka meie majanduse arengule. Majanduse taaskäivitamiseks ja arengu kiirendamiseks on vaja edasi liikuda siseriikliku taastekavaga, et see saaks kinnitatud ja et seda raha saaks hakata reaalselt kasutusele võtma. Seda on vaja selleks, et nii meie kui ka Euroopa Liit ei kaotaks konkurentsieelist teiste maailma riikide ees.

Taaskäivitamise kava ettevalmistamisega on tegeletud juba peaaegu aasta. Eelmine Vabariigi Valitsus otsustas eelmise aasta juunis heaks kiita Eesti seisukohad ja otsustas ka, et Eesti on valmis osalema selles taaskäivitamise kavas. Ka eelmise valitsuse rahandusminister oli ju selle otsuse taga ja pealegi tuleb rõhutada, et tegemist on rahandusvaldkonna otsusega, mille tegemisel rahandusministril on sisuliselt valitsuses vetoõigus. Sellele järgnes Euroopa riigi ja valitsusjuhtide tasemel kokkulepe taaskäivitamise kava olulistes elementides eelmise aasta juulis toimunud ülemkogu kohtumisel.

Detailsemal tasemel aga tegeles taaskäivitamise kava ettevalmistamisega Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite nõukogu Ecofin, kus jällegi Eestit esindas eelmises valitsuses ja esindab ka praegu rahandusminister. Nii menetles Ecofin taastefondi määrusega seonduvat, fondi rakendamise üldkava ja üldtingimusi, riikide esitatavate rahastamiskavade menetlemise ja rakendamisega seotud tingimusi, protseduure ja tähtaegu. Eelmise valitsuse EKRE rahandusminister käis Euroopa Liidu asjade komisjonis isiklikult kohal, et saada mandaati seal Eesti esindamiseks nendes küsimustes.

Näiteks 2. oktoobri ELAK-i protokollist loeme, et rahandusminister lubas komisjonile, et Eestil on taastefondist saada 1,1 miljardit eurot. Rahandusminister kirjeldas teemasid ja otsustamiskohti rahandusministrite nõukogus. Minister rääkis meile, et tema nägemus taastefondi praktilisest rakendamisest on selline, et raha taotlemise protsess peaks olema võimalikult lihtne, kiire, paindlik, vältides keerulisi lisatingimusi. Eelkõneleja mainis Tallinna Haiglat. Vaat sellelsamal 2. oktoobri ELAK-i istungil Tallinna Haigla küsimust käsitleti. Ma küsisin selle kohta EKRE rahandusministrilt, kas Tallinna Haigla mahub ajakavasse. Minister kinnitas, et Tallinna Haigla sobib taastefondi tingimustega. Dokumentaalne tunnistus on ELAK-i protokollina olemas. Seega EKRE rahandusminister mitte ainult ei osalenud taastekava tingimuste eesmärkide ja rahastamiskavade läbirääkimisel ja otsustamisel, vaid langetas otsuseid ka taastefondist saadava raha jagamisel.

Edasi ma tahaksin rääkida sellest, et tõepoolest, Eestil on tänu varasemalt saavutatud väikesele laenukoormusele teiste riikidega võrreldes head võimalused laenuraha hankimiseks, aga finantsturgudelt laenuraha kaasamisel on teadaolevalt Euroopa Komisjoni kaudu laenates võimalik saada veel soodsamaid tingimusi.

Palun lisaaega!

Palun, kolm minutit lisaaega!

Aga kahjuks oleme praktikas näinud seda, et Eesti enda laenuraha on läinud mitte ainult kriisiajaga seotud ja põhjendatud jooksvate kulude, vaid ka lihtsalt jooksvate kulude katteks ja valitsussektori kulude kasvatamiseks. Sellepärast on asjakohane rõhutada, et taaskäivitamise kava puhul on ikkagi kokku lepitud reeglid ja filtrid, millega välditakse jooksvate eelarvekulude katmist taaskäivitamise raha arvel. Taaskäivitamise kava puhul me räägime sellest, et selle raha kasutamine eeldab kõigepealt põhjalikku siseriikliku kava, milles on kokku lepitud printsiibid ja eesmärgid. Näiteks on kokku lepitud see, mis tegevused peaksid ikkagi vastama tingimustele, ja see, et need rahastamiseks välja valitud suunad, valdkonnad, objektid peaksid vastama ka varasemalt Euroopa semestri raames välja toodud riigipõhistele soovitustele. Ja muidugi tuleb hinnata sisulist panust rohe- ja digiüleminekusse.

Ma räägiksin siin veel ühest aspektist, mida ei ole käsitletud. See on kogu selle teema mõju inflatsioonile. Teatavasti taaskäivitamise fondist saavad rahastust ka Euroopa Liidu liikmesriigid, kellel on meiega võrreldes väga suur laenukoormus. Selleks, et need riigid saaksid võtta uusi kohustusi juurde, et toime tulla varasema laenukoormusega, peab Euroopa Keskpank lõtva rahapoliitikat ja varaostuprogrammi ikkagi jätkama. Kui oleks kogu see riigi laenukoormuse rahastamine ainult turgude meelevallas, siis hakkaksid intressid päris kiiresti kasvama. Nii et Euroopa Keskpank peab varaostuprogrammidega ka edaspidi ilmselt sekkuma. Aga siit tuleb paratamatu mõju inflatsioonile ja inflatsiooni esimesi ilminguid me oleme juba näinud. Kuigi ametlikud prognoosid tõepoolest veel inflatsiooni olulist kiirenemist ei näita, on see risk olemas ja reaalne.

Kokkuvõtlikult: Reformierakonna fraktsioon usaldab valitsust, toetab taaskäivitamise kava ja omavahendite süsteemi heakskiitmise otsust. Meie huvides on see, et avanevad investeerimisvõimalused toetaksid Eesti majanduse arengut, reformide elluviimist ja kiiret kriisist väljatulekut. Tänan tähelepanu eest!

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea juhataja! Ma palun kohe kolm minutit juurde, sellepärast et ma ei pruugi signaali kuulda.

Selge, kaheksa minutit kokku, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Armas Eesti rahvas! Ma alustaksin tsitaadist, see kõlab järgmiselt: "Iseseisvust on meil tarvis just selleks, et Eesti saaks astuda oma rada /---/, et Eesti saaks olla kõige targem ja parem. /---/ Pole vaprust, loogikat, nutikust – mulle näib, et ega enam vankumatut õigusriikigi." Need sõnad on öelnud õiguskantsler Ülle Madise, võib-olla küll natukene teises situatsioonis, aga ausalt öeldes see sobib nagu rusikas silmaauku.

Me räägime Euroopa Liidu taaskäivitamise kavast. Minu peas tekib esimene mõte, et kas Euroopa Liit on vahepeal seisma jäänud, et me teeme restardi, või on ta kuidagi rikki läinud. Tegelikult see ei ole taaskäivitamise kava. Kui aus olla, siis tundub, et see on taashävitamise kava. Eesti demokraatia, parlamentarismi, esindusdemokraatia ja põhiseaduse tühistamise kava. Täna me nägime väga selgelt, kuidas valitsus on ... (Ühendus hakib.) ... reguleeritud ja seadusega antavaid õigusi ja kohustusi menetletakse Riigikogus lihtsustatud menetluse korras, otsustuse vormis, minnes mööda demokraatlikust otsustuskorrast ja parlamentarismist ning naerdes lõbusalt põhiseaduse § 104 punkti 15 üle.

Räägitakse palju Euroopa Liidu lepingu järgimisest. Kõik on korras, kõik on viimase peal, nii nagu olema peab. Mida räägib Euroopa Liidu leping? Aluslepingu artikkel 268 ütleb väga selgelt, et eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Artikkel 269 omakorda ütleb, et eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest, ilma et see piiraks muid tulusid. Kas seda järgitakse? Öeldakse, et järgitakse küll, vähemalt rahandusminister seda kinnitab. Aga see on küsimus, see on lahendamata küsimus. Ma tuletan meelde, et siin on kolleegid juba viidanud, et seda teemat on arutatud juba aasta aega. 15. juunil 2020 rahanduskomisjonis, kui sedasama Euroopa Liidu nn taaskäivitamise kava arutati, siis Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja Pille Pruunsild ütles väga selgelt, et seni pole kunagi Euroopa Liidu eelarve kulusid laenurahaga rahastatud. Aluslepingud ütlevad, et Euroopa Liidu eelarve on alati tasakaalus, see tähendab, et tulud ja kulud on alati võrdsed. Täiesti õigustatult tekib küsimus, et kuidas me loeme selle praeguse skeemi aluslepingutega kooskõlas olevaks. Eesti soovib kindlasti saada selle kohta sõltumatut analüüsi. Kus see analüüs on? Pole. Kus on vastavus põhiseadusega, need kahtlused, mis on üles tõstetud, et äkki ei ole [see eelnõu] vastavuses Eesti põhiseadusega? Pole. Seega võib siin vastuolu olla nii Euroopa Liidu aluslepingutega kui ka Eesti põhiseadusega.

Meenutame näiteks sedagi, kuidas 2012. aasta 12. juulil Riigikohtu üldkogu, mis muideks läks pooleks, nii et peaaegu võiks öelda, et 50% kohtunikke oli ühel pool ja 50% teisel pool – me räägime ESM-ist ehk Euroopa stabiilsusmehhanismist –, seesama Riigikohtu üldkogu oma otsuses nr 3-4-1-6-12 märkis muu hulgas, et PSTS ehk Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus 2003. aastast ei anna piiramatuid volitusi delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule. Piir on olemas, see ei ole piiramatu. Nii et kui Eesti pädevuse ulatuslikum delegeerimine Euroopa Liidule ning põhiseaduse ulatuslikum riive aset leiab, siis on uuesti vaja küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt nõusolekut ja tõenäoliselt täiendada uuesti ka põhiseadust. Meil aga ratsutatakse sellest üle otsuse vormis, niimoodi kõmm!, väikese häälteenamusega, 20, 30 või 40 inimest otsustavad.

Kõigepealt, mida kujutab endast see Euroopa taaskäivitamise kava? See kõlab nii naljakalt, ausalt öeldes. Okei. Kõigepealt, Eesti rahalise koormuse kasvatamine, eriti olukorras, kus euroliidust tõenäoliselt hakkab lahkuma veelgi riike. Ja mis siis toimub? Siis toimub see, nagu lennujaamas öeldi, kui meil see tervisekriis tekkis: viimane kustutab tule. Ja need oleme siis ilmselt meie, sest meie oleme nii hoolikad ja tublid. Teiseks, Eesti rahanduspoliitika iseseisvuse täiendav ja oluline vähendamine tuleb paratamatult sellega kaasa. Eesti iseseisvuse piiramine, euroliidu regulatiivse osa kasvatamine paneb aluse päris reaalselt üleliiduliste maksete kehtestamisele, kus Eesti enam kaasa rääkida ei saa.

Rahandusminister Pentus-Rosimannus ütles, et see kava toob Eestisse 1,3 miljardit eurot. Need on siis, võiks öelda, juudaseeklid, see on siis tasu, mida äärmusliberaalne Reformierakond ja teda toetavad marueuroliitlased ja rahvusriikluse vastased globalismi ihaluses on valmis vastu võtma, et oluliselt vähendada Eesti riigi otsustusvõimet, iseseisvust. See on tasu, mida makstakse selle eest, et nõustuksime rikkuma omaenda põhiseadust, tegema akti, mille normistiku ladinakeelne nimetus on nudum ius, see on paljas, tühi, mõttetu, mõjutu seadus.

Head inimesed! Ei mina ega ükski oma riigi väärikust ja iseseisvust austav inimene ei saa selle taaskäivitamise kava poolt hääletada. Ei saa. Mina seda ei tee. Head kolleegid, palun ärge tehke seda ka teie!

Anti Poolamets, palun! Paistab, et me hetkel Anti Poolametsaga ühendust ei saa. Anti Poolamets, ole hea, pane ennast uuesti kõnejärjekorda. Me võtame seniks Riina Sikkuti. Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Erakordne aeg nõuab ka erakordseid tegevusi. Me oleme seda näinud nii Eestis kui ka Euroopa Liidus, ja kahjuks oleme näinud seda nii negatiivse poole pealt kui ka positiivse poole pealt. Taaskäivitamise kava, mida me täna arutame, on kahtlemata erakordne ja ta on positiivne. Sotsiaaldemokraadid toetavad selle raha kiiret Eestisse investeerimist, nende vahendite kasutamist pandeemiaga toimetulekuks ja tulevaste väljakutsetega tegelemiseks. Samuti on Eesti jaoks kahtlemata vajalik see, et Euroopa Liit tegutseb koos, tegutseb kiiresti ja reageerib hästi. Mitte ainult selles kriisis, aga ka edaspidi.

See, kus seda kriisiraha kasutatakse, on tähtis otsus. Aga nagu me teame, siis strateegiadokumentide, struktuurivahendite kasutamise otsused on suuresti valitsuse koostada ja teha. Niisamuti on sisustanud valitsus taaskäivitamise kava. Võimu kallutamine täitevvõimu poole on jätnud Riigikogule ainult avaliku debati pidamise ülesande. Samas, Riigikogu roll peaks olema ikkagi Eesti tulevikuvalikute sisuline kaalumine ja arutamine, pikaajaliste sihtide seadmine ja see peaks hõlmama ka taaskäivitamise kava.

Need on erakorralised vahendid, mis on mõeldud muutuste tegemiseks, arenguhüppe toetamiseks, Eesti tuleviku mõjutamiseks. Kui nüüd Riigikogu saaks suuremalt kaasa rääkida, kas see muudaks midagi? No raha on suur, selle mõju on oluline, valikud on tähtsad. Nii nagu rahandusminister eelmise nädala taaskäivitamise kava arutelul küsis, et kui meil on kasutada ajaloo kõige suuremad võimalused Eestile uue arenguhoo andmiseks, siis kuidas me seda raha kasutame. Kui Riigikogu oleks suuremalt kaasatud, siis sellel oleks üks konkreetne mõju: regionaalse tasakaalustamatuse vähendamine. Me teame, et regionaalne ebavõrdsus on Eestis suurenenud. Senised uuringud näitavad, et ka Euroopa Liidu vahendid ja nende jagamine on neid erinevusi suurendanud. Aga see, et kogu Eesti oleks ühendatud, meil oleks ühistransport, igal pool oleks internet, oleks olemas avalikud teenused ja need oleksid kõigile kättesaadavad, on Eesti pikaajalise arengu jaoks kahtlemata väga tähtis. Et ei juhtuks eurorahaga sama, mis varem on juhtunud, et tugevamad, võimekamad, rohkemate teadmistega omavalitsused, ettevõtted, organisatsioonid saavad selle toetuse, aga suur osa Eestist jääb sellest ilma.

Mida siis taaskäivitamise rahastuga plaanitakse? Kas see ilmajäämise oht on meil olemas? Taaskäivitamise rahastuse puhul me räägime ettevõtete digitaliseerimisest ja kiirest raudteeühendusest, aga ettevõtted asuvad seal, kus nad asuvad. Me digitaliseerimine neid seal, kus nad asuvad. Ja rong sõidab ... (Ühendus katkes.)

Hea Riina! Meie ühendus sinuga katkes. Nii, nüüd oleme tagasi.

Kus ma ära kadusin?

Umbes 30 sekundit tagasi. Ühendused.

Ühesõnaga, milleks kasutatakse taaskäivitamise kava vahendeid? Digitaliseeritakse ettevõtteid ja need ettevõtted asuvad seal, kus nad asuvad. Palju läheb raha raudteesse, tõesti kiired ühendused, aga raudtee läheb linnast linna. Mida kiirem see ühendus on, seda vähem on vahepeatusi. Trammid on linnas ja isegi haiglad on linnas. Nii et raha läheb loomulikku kohta, sinna, kus juba on. Aga regionaalne tasakaalustatus, see, et igal pool oleks võimalik tööd teha, elada ja vajadusel ka tuge saada, peaks olema ... 

Ma palun kolm lisaminutit!

Palun, kolm minutit lisaaega!

... valitsuse prioriteet ja kahtlemata ka Riigikogu prioriteet. Nii nagu me teame kõiki neid ütlusi keti nõrgima lüli või aeglaseima liikuja kohta, seesama kehtib ka meil riigis sellise ühtlase arengu kohta. Kui meil on piirkonnad, mis jäävad maha ja kus ei ole neid avalikke teenuseid ega ettevõtlusega tegelemise võimalust, siis see tegelikult hoiab meid kõiki tagasi, see pidurdab meid kõiki.

Tänane päevaküsimus on muidugi maksuküsimus. Ma tahaksin küll küsida, et kas meil praegu on RKT‑maks. On meil riigi rikkusel põhinev maks, selline üleeuroopaline ja hirmus? Ei ole. Ei ole meil üleeuroopalist rahvastiku kogutulul põhinevat maksu. On lihtsalt kokku lepitud, et liikmesriigi sissemakse sõltub rahvastiku kogutulust ja rikkamad maksavad rohkem.

Kui Euroopa Liidu suur eesmärk on rohepööre, siis on väga hea ja tegelikult ka väga vajalik, et eesmärgi saavutamisele aitaksid kaasa ka teised poliitikad. Nii maksavad Euroopa Liidu eelarvesse riigid vähem oma rikkuse põhjal ja osa sissemaksest sõltub ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusest, ehk teisisõnu, osamakse suurus sõltub keskkonnakoormusest, sellest, kui palju me saastame. See, mille alusel Euroopa Liidu eelarvesse sissemakseid teha – kas see on huntide arv, elukestvas õppes osalemise määr või merepiiri pikkus –, ei ole iseenesest tähtis, küll aga see näitab seda, mida peetakse õiglaseks, mida peetakse sobivaks jagamise aluseks. Siin ei ole maksudega mitte midagi tegemist, aga see näitab, et tõesti Euroopa Liidu fookus, prioriteedid nihkuvad selgelt rohepöörde elluviimisele ja see kajastub ka selles, kuidas sissemakse tegemise üle arvet peetakse ja kuidas seda jagatakse.

Mina isiklikult küll rõõmuga tõden seda, et Eesti ei toeta mitte ainult algatusi, mis on meile majanduslikult kasulikud, vaid toetame ka neid asju, mis aitavad suuremaid eesmärke täita, näiteks uuel alusel põhinevat sissemakset. Taaskäivitamise kava on ju võimalus! Me ise soovime seda raha kasutada ja me ise otsustame, kuidas seda kasutada.

Samas pean vajalikuks märkida, et ei ole õige, et Euroopa Liidu poliitikas me lähtume ühtedest põhimõtetest, näiteks laenuraha kasutamine arenguhüppe saavutamiseks, eelarve peaaegu kahekordistamine laenuraha arvel ja sissemaksete põhinemine keskkonnakoormusel. Aga siseriiklik eelarvepoliitika loodab kriisist taastuda kärbete ja tasakaalus eelarve abil ning maksurahu väljakuulutamise teel. Inimeste toimetulek, tulevikku suunatud majandus ja piirkondlikult tasakaalustatud areng ei ole ainult Euroopa Liidu huvi. See on meil ikkagi ka siseriiklik huvi, ja tegelikult kõik oma rahalised vahendid me peaksime samade eesmärkide täitmisele suunama. Toetame taaskäivitamise kava kiiret rakendamist! Aitäh!

Proovime nüüd ühendust saada Anti Poolametsaga, kellega enne see ei õnnestunud. Palun, Anti Poolamets!

(Kaugühendus)

Kas on kuulda?

Jaa, nüüd on kuulda ja näha kenasti. Palun!  

Ma palun kohe kolm minutit lisaaega!

Palun! Kaheksa minutit. 

Ja kui peaks hullusti katkema, eks siis lülitage mind välja.

Lugupeetud saadikud! Ma tahan meelde tuletada, millistel tingimustel Eesti Euroopa Liitu astus. Eesti rahvas võttis 2003. aasta rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seaduse. Selle järgi võib Eesti kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. Ja põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Leian, et Euroopa Liitu kuulumist ei saa ega tohi siiski kergekäeliselt samastada Euroopa Liidu asjade endale jäägitult siduvaks pidamisega. Vaevalt oli rahvas selle volituse andnud Euroopa Liidule, kui hakkasid tulema uued nõudmised ja teemad liitumislepingule lisaks. Eeldatavasti rahvas ei kavatsenud sellega end allutada kõigile uutele kohustustele, mis tulevad ... (Ühendus hakib.) ... aga jäävad väljapoole Euroopa Liidu õigust. Juba Euroopa stabiilsusmehhanismi arutelu ajal küsisid mitu riigikohtunikku, kas siiski juba Euroopa Liidu stabiilsusmehhanism ei kujuta endast sisuliselt niisugust Euroopa Liidu aluslepingute muutmist, mis oleks tinginud täiendava nõusoleku küsimise rahvalt. Ja Riigikohus läks pooleks. Kümme riigikohtunikku leidis, et jah, ESM-i saab rakendada, üheksa oli eriarvamusel. Eriarvamuste hulgas märgiti, et üldkogu – pean silmas Riigikohtu üldkogu – oleks pidanud neid kahtlusi kontrollima ja hindama, millistes piirides võib Euroopa Liitu ümber kujundada Euroopa Liidu õiguse väliste instrumentidega. See oli juba ESM-i arutelu ajal.

Meie põhiseaduses ju sätestati eriline suveräänsuse kaitse klausel, et vältida Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse võõrandamist pelgalt pädevusnormide alusel. Ühtlasi on suveräänsusklausel Eesti rahva enesemääramisõiguse tagamise vaieldamatu nõue. Kuna põhiseaduse § 1 lõige 2 sätestab sõnaselgelt iseseisvuse ja sõltumatuse aegumatu võõrandamise keelu, siis siin tõlgendamisruum sisuliselt puudub. Ka iseseisvuse ja sõltumatuse osaline äraandmine on suveräänsuse võõrandamine. Seetõttu on probleemiks pädevus ehk kellele peaks sellises olukorras kuuluma õigus otsustada. See dilemma tipneb küsimusega, kes on tegelik põhiseaduslik suverään, kas rahvas või Riigikogu parasjagu ametis oleva koosseisuna, kes võiks hetkepoliitilistel kaalutlustel igaveseks ajaks Eesti riigi suveräänsust ära anda mis tahes ulatuses. Kas see on nii?

Minu arvates tuleks praegu kõne all oleva taasterahastu kohta küsida hoopis rahvahääletusel, kas rahvas on sellise võlauniooniga nõus. Siis me saaksime sellele vajaliku legitiimsuse ja kui vaja, siis muudetakse põhiseadust. Aga praegu on see vägagi kaheldav ja ma leian, et Riigikohus peaks selle arutusele võtma. Ma loodan, et õiguskantsler annab selleks vajaliku sisendi.

Taastefond suurendab riikide ühisvõlga ja nendevahelisi tulude siirdeid, samuti seotakse liikmesriigid maksukohustustega tihedamini Euroopa Liidu külge. Põhimõtteliselt on see vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 125, mis piirab ühist võlgade võtmist ja nende eest vastutamist. Ja samuti peavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 alusel eelarve tulud ja kulud olema tasakaalus. Artikli 122 alusel võib aluslepingute põhimõtetes teha erandeid, näiteks looduskatastroofide ja muude erakorraliste sündmuste tagajärjel. Nendele võimalustele on komisjon viidanud, ent paljud juristid on leidnud, et see ei ole kohane säte.

Tegu on suures osas fiskaaluniooni loomisega Euroopa Liidu sees ja aluslepingute keelud toetavad seda käsitlust, et ükski liikmesriik ei ole endale Euroopa Liiduga liitudes sellist kohustust võtnud. Euroopa Liidu keskpanga president Christine Lagarde on juba välja pakkunud, et fondist saab Euroopa Liidu püsiv osa. Fondi soovivatel liikmesriikidel, kes seda tõesti soovivad, on võimalus asutada fond ilma Euroopa Liidu määrust kehtestamata, näiteks riikide omavahelise lepinguga. Kes tahavad, need teevad. Seda muuseas ka arutati, kui Poola ja Ungari seisid vastu fondi tingimustesse sisse seatud õigusriigi põhimõtetele. Kuna fond asutati Euroopa Liidu määrusega, ei ole pärast selle asutamist ja selle rahastuse heakskiitmist liikmesriikide parlamentides võimalik sellest lahkuda.

Lõpetuseks ma kordan, et pean väga oluliseks, et taasterahastu otsustuse osas kasutaks õiguskantsler oma järelevalvepädevust ning suunaks küsimuse Riigikohtule arutamiseks. Ent kõige õigem tee oleks suveräänsuse siirde puhul, suveräänsuse loovutamise puhul, vältimaks neid põhiseaduse vastuolusid, põhiseaduse riiveid, anda see rahvale otsustada – anda õigus tõelisele suveräänile, Eesti rahvale, otsustada, kas ta selliste asjadega nõus on. Aitäh!

Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma palun kohe kolm minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks! 

Lugupeetud Riigikogu! Käesoleva eelnõu menetlemisel kerkis üles küsimus Euroopa Keskpanga sõltumatusest. Ma peatuksin sellel pikemalt, kuna see on väga oluline küsimus, mis ühtlasi puudutab ka rahvusriikide sõltumatust.

Keskpankade iseseisvus on tegelikult väga tinglik mõiste. Nii Euroopa Keskpank, USA Föderaalreserv kui ka teised sama süsteemi järgivad riigipangad alluvad otseselt erapankade huvidele. Keskpankade juhid on pärit finantssektorist ja väga tihti suunduvad ka sinna tagasi. Tegemist on massiivse huvide konfliktiga ja vastava regulatsiooni puudumise tõttu ning keskpankade väidetava iseseisvuse ettekäändel vaadatakse sellele tihti läbi sõrmede. Finantssektoris omakorda domineerivad maailma suurimad panganduskontsernid, kes on väljunud ühiskonna poliitilise kontrolli alt.

Selleks, et mõista, milliseks koormaks on pangandussektor lihtsale maksumaksjale, tuleks vaadelda võlapõhise rahasüsteemi toimemehhanismi. Alates sellest ajast, kui kaotati kullastandard, nõutakse kommertspankadelt, et kohustusliku reservina peab reaalselt eksisteeriva varaga olema tagatud ainult väike osa väljaantavatest laenudest. Euroalas on see reservmäär minu teada hetkel 1%, USA-s lausa 0% alates eelmisest aastast. Sellega on erapankadele antud absurdne õigus laenamise kaudu raha emiteerida, tekitades seda eikusagilt üheainsa nupuvajutusega võlgniku pangaarvele. Sellega luuakse paisuv krediidiraha mull ja võlgnik peab selle reaalselt teenitud rahaga tagasi maksma. Sellele lisanduvad muidugi intressid. Ja kuna enamikus riikides on erapangast laenamine tootjale ainsaks võimaluseks suurte lisainvesteeringute tegemiseks krediiti saada, tõstab see otseselt tarbekaupade hindu ja õhutab ühtlasi ökoloogiliselt jätkusuutmatut ületootmist.

Võlapõhise rahasüsteemiga käib vältimatult kaasas inflatsioon ja pidevalt kasvav lõhe rikaste ja vaeste sissetulekute vahel. Alates 1970. aastatest on maailma inimestest kõige rikkam 0,1% kasvatanud oma sissetulekuid üle 400%. Hirm hüperinflatsiooni ees sunnib planeedi piiratud ressurssidega majandust lõputult kasvama, samal ajal kui väikseimgi langus globaalses kogutoodangus ei tule reeglina finantssektori tulude arvel, vaid toob kaasa suuri kannatusi vaesemale elanikkonnale püramiidi alumises servas. Erapankade tekitatud mull mätsitakse kinni keskpanga abil. Erinevalt teistest võlgnikest saavad keskpangad raha juurde trükkida ja vanu võlgu uue rahaga katta. Selle tulemusel on maailmas rohkem krediidirahaga loodud finantsvarasid, kui on kogu planeedi kinnis- ja vallasvara väärtus. Maailma võlakoorem ei ole olnud kunagi nii kõrgel tasemel kui praegu.

Aga nii nagu looduses valitsevad ka majanduses tasakaaluseadused, mida ei ole võimalik igavesti eirata. See üleüldine spekulatiivsete  investeeringute mull, mis on jõudnud kõigi riikide võlakirjadesse, peab paratamatult ükskord lõhkema. Vastutustundetu laenuralli, mida on tagant kihutanud kommerts- ja keskpankade kartell, vallandab õiglast tasakaalu otsivad turujõud, mis peaksid ausal vabaturul karistama neid, kes on selle mulli tekitanud. See tähendaks, et kahju kannatavad pankurid, mitte maksumaksjad.

Aastal 2008 lõhkes selline mull globaalsel kinnisvaraturul ja ähvardas seejärel lõhkeda ka riikide laenuturul, siis kui makseraskustesse sattus euroala lõunaosa. Selles kriisis olid otseselt süüdi panganduskontsernide poolt triljonitesse paisutatud derivaadid. Tihti kiputakse unustama, et USA hiigelpangad Goldman Sachs ja JPMorgan andsid kriisieelsel ajal Kreekale ja Itaaliale varjatud laene, aidates sellega riikidel statistikat võltsida, ilma milleta neid tõenäoliselt ei oleks euroalasse lubatud. Ja selleks, et rahvusriikide suveräänsusest tookord üle sõita, loodi Euroopa stabiilsusmehhanism ja pankadele kingiti uus raha, selleks et vanad võlad kinni maksta. Rahasüsteemi olemuslike probleemide lahendamine lükati edasi ootama järgmist kriisi. Juba tookordne kriis näitas, et pangandussektori huvi on kindlustada võlgade väljamaksete jätkumine, ükskõik kui suurt sotsiaal-majanduslikku kahju riigid peavad selle tõttu kannatama.

Olles monopoliseerinud krediidi väljalaskeprotsessi ja ähvardades hüperinflatsiooniga, hoiab erapankade kartell riike pantvangis. Neil on täielik kontroll Euroopa Liidu majanduspoliitilise agenda üle. Ja just selles kontekstis tulebki näha Euroopa Komisjoni laenuplaani. Selle skeemi mõte on garanteerida pangandussektorile laenumaksete jätkumine kuni aastani 2058. Sellega püüab finantskartell ühtlasi kindlustada võlapõhise rahasüsteemi toimimist ja jätkuvat laenuturu hiigelmulli kasvu järgmisteks aastakümneteks.

Kes peavad need kahjud kinni maksma? Loomulikult Euroopa maksumaksjad. Selleks nõuab Euroopa Liit õigust kehtestada üleeuroopalisi makse või nõuda riikidelt suuremaid sissemakseid üleliidulisse eelarvesse. See stiimulpakett saaks turge kergitada ainult ajutiselt. Tegelikult lükkaks see lihtsalt edasi võlastruktuuride üha kindlamat kokkuvarisemist pankrotilainete ja tagatisvara kollabeerumise kaudu. Pankade nupuvajutusega juurde loodav krediidiraha saab ainult liigutada õhku, aga see ei asenda reaalset tootmist, mis on ammuilma läänemaailmast kolitud Aasiasse ja arengumaadesse.

Kui praegust võlapõhist rahasüsteemi ei reformita, vaid kriise lapitakse järjest kinni, jätkub inflatsioon, mis on eriti rängalt tabanud finantsvarade ja kinnisvara hindu. Kinnisvara hindade tõusul on olnud väga negatiivne mõju ka läänemaailma demograafiale. Eesti riigil tervikuna on võimalik võlaorjusest pääseda ainult siis, kui me lükkame tagasi selle suurpankade huve teeniva paketi. Me peame kasutama oma õigust vetostada seda korruptiivset föderalistlikku skeemi, mis annaks Euroopa Liidule kontrolli meie rahanduspoliitika ja finantskartellile meie tuleviku üle.

Selleks, et mitte teha Eesti ettevõtjatest, Eesti töölistest ja Eesti põllumeestest ülirikaste pankurite ülalpidajaid, peame me säilitama finantsiseseisvuse. See on olemuslik küsimus vabadusest ja iseseisvusest. See ulatub riiklikult tasandilt perekonna ja üksikisikuni. Kas me tõesti laseme euroametnikel mässida meid võlakoormasse ja kingime neile ära oma otsustusõiguse? Kas me lepimegi sellega, et välismaised suurpangad dikteerivad meie poliitikat? Kas me tõesti hoiame ülal edaspidigi rahasüsteemi, mis on karjuvalt ebaõiglane, matemaatiliselt ja ökoloogiliselt täiesti jätkusuutmatu? Üks vaba rahvas, kes on omal maal peremeheks, peaks vastama ei. Aitäh!

Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun 5 + 3 minutit. 

Palun, kaheksa minutit!

Aitäh! Head kolleegid! Me oleme siin kuulnud väga kõlavaid ja suuri sõnu iseseisvusest, suveräänsusest, Euroopa Liidust lahkumisest ja millest veel. Ja mulle tundub, et see arutelu viib meid rappa. Liiga tugevaid sõnu ja kõlavaid loosungeid kasutame selle eelnõu arutelu käigus.

Kui ÜRO võttis vastu oma seisukoha pagulaspakti kohta, siis see meile ei meeldinud ja me teame, et pikas perspektiivis luuakse niimoodi ka rahvusvahelist õigust – astume ÜRO-st välja. Kui Euroopa Liidule delegeerime teatud suveräänsuse ja meile ei meeldi need otsused, mida seal tehakse – astume välja. Kui NATO nõuab meilt üle jõu käivaid riigikaitsekulutusi ja me ei saa või ei taha või ei soovi 2% või enamat panustada – astume välja. Kuhu see tee meid viib? Ma vastan teile: Venemaa rüppe viib! Niisugune mustvalge ja primitiivne arutelu ei ole konstruktiivne, ja selline sõge kukepoks ei ole selle eelnõu menetlemisel sugugi kohane.

Aga nüüd konkreetselt selle eelnõu juurde. Kahetsusväärselt peab tõdema, et jälle on parlamendi roll väga marginaalne – ühelt poolt sajad muudatusettepanekud, mis on esitatud obstruktsiooni eesmärgil, ja teiselt poolt valitsuskoalitsiooni otsus siduda see eelnõu usaldushääletusega on tekitanud olukorra, kus parlamendil on marginaalne roll. Siin saalis meil ei toimu kolme lugemist, siin saalis me ei saa sisuliselt arutada ja teha muudatusettepanekuid, siin saalis me ei hääleta sisuliselt muudatusettepanekuid. Nii langes välja ka Isamaa ainus ettepanek, mille me esitasime ja millel oli väga sügav ja suur sisu just nimelt parlamendi rolli suurendamiseks selle eelnõu menetlemisel ja parlamendi rolli suurendamiseks Euroopa Liidu rahaliste vahendite – taastefondi, õiglase ülemineku fondi ja teiste rahaliste vahendite – kasutamisel, et just nimelt rahvaesindusel oleks võimalus rohkem kaasa rääkida.

Valitsust esindav minister ütles [Isamaa muudatusettepaneku kohta], et igati õige ja mõistlik ettepanek, aga sõnastus ei olnud päris see. Ometigi on valitsusel tulenevalt seadusest võimalus arvestada parlamendis tehtud ettepanekuid ja viia siis vastavad muudatused või täiendused esitatud eelnõusse sisse. Aga valitsusel ei olnud seda poliitilist tahet, et arvestada seda ettepanekut ja anda parlamendile tulevikus nende asjade üle otsustamisel suurem roll. See on väga kahetsusväärne.

Mis Isamaa fraktsioonile ei meeldi selle Riigikogu otsuse eelnõu sisus ja selles, mida Euroopa Liidus liikmesriikide vahel laiemalt arutatakse? Kõigepealt ei meeldi meile see ebamäärane, peremeheta ühine laen, mis võetakse ühiselt ka nendele liikmesriikidele, kes turult sellistel tingimustel laenu ei saaks, kes ei oleks laenukõlbulikud, ja enamgi veel, nad ei pea seda kohustusena sellisel kujul deklareerima, nagu seda Euroopa Liidu head eelarvereeglid seni on nõudnud.

Teiseks, tagasimaksmise allikas on ebaselge, ebamäärane nii sisult kui ka ajaliselt. See ei ole kooskõlas ei konservatiivse ega vastutustundliku eelarvepoliitikaga, mida me peaksime liikmesriikidena ükshaaval võetuna viljelema ja mida peaks Euroopa Liit tervikuna viljelema, et tagada jätkusuutlik rahanduspoliitika. Meile ei meeldi ka sisuliselt üleeuroopalise uue maksu kehtestamine, mis on väga ebamäärane ja ebaselge, aga siiski sisuliselt üleeuroopaline plastpakendimaks, mille puhul on liikmesriikidele jäetud teatud vabadus erinevalt käituda, aga võetud siiski ühine kohustus.

Mida me peame aga oluliseks selle eelnõu puhul? Me peame oluliseks seda, et meie kõigi ühistes huvides on kiire väljumine majanduskriisist ja kiire väljumine koroonakriisist. See nõuab ühiseid pingutusi. Euroopa majanduse taaskäivitamise kava on oluline võimalikult kiiresti rakendada ja nende rahaliste vahendite kaudu majandust elavdada. Me ei tohiks ainsa liikmesriigina jääda siin takistuseks, olla see ainus liikmesriik, kes oma suveräänsuse pärast muretseb ja kes tunneb, et selle paketi vastuvõtmisel Eesti riigi suveräänsus ainsana on löögi all. Ütleme välja oma kriitika, otsime liitlasi Euroopa Liidu sees ja püüame tulevikus olla efektiivsemad oma poliitika elluviimisel. Aga me ei tohiks takistada selle paketi vastuvõtmist.

Ja teiseks, me – tänased opositsioonierakonnad Isamaa ja EKRE – oleme olnud selle eelnõu algatamise juures. Ma mäletan tuliseid vaidlusi koalitsiooni sees. Tõepoolest oli väga palju küsimusi, kriitikat, erimeelsusi ja me ei saa öelda, et toetasime seda algatust täiel rinnal. Küll aga peab tõdema, et me nõustusime sellega, mis seal toimus ning seetõttu kaaludes poolt- ja vastuargumente, aga olles kriitiline just selles osas, et parlamendilt on võetud siseriikliku menetluse tulemusena parlamendi roll, Isamaa fraktsioon ei ole selle otsuse eelnõu vastu, aga me ei hääleta ka selle poolt. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun! Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud Riigikogu! Ma ei hakka rääkima täna siin põhiseaduslikest probleemidest, vaid lähen kohe sisulise külje juurde, eelkõige Ida-Virumaa ja seal planeeritava rohepöörde juurde. Valitsus on põhjendanud, et rohepööre võimestab Eesti andekaid inimesi, hoiab keskkonda ja annab parema elukvaliteedi. Esimesel pilgul tundub tõesti, et pakutud rohepööre on igati üllas ja õige. Uued töökohad ning investeeringud toovad Ida-Virumaale 340 miljonit eurot.

Tegelikult on selline globaalne ümberkujundus, millega tahetakse sekkuda Ida-Virumaa ajalooliselt välja kujunenud tegevusse ja arengusse, kuritahtlik nii Eesti majanduse kui ka selles sektoris osalevate inimeste suhtes. Kõigepealt, mis saab selle sektori töötajatest? Asjaolu, et eurorahast eraldatakse uute töökohtade loomiseks suur hulk raha, ei ole piisav argument. Mis nendest inimestest edasi saab? Kõigist kaevuritest ei saa kahtlemata IT‑spetsialiste ega neurokirurge. Seega, saadud eurorahad ei hoia ära Ida-Virumaal tulevikus terendavat sotsiaalset katastroofi, sest valitsusel puudub sellekohane plaan. Inimesed jäetakse rohepöörde sildi all oma muredega üksi.

Teiseks lõigatakse läbi ajalooliselt välja kujunenud kaevurite dünastia töökogemused ehk sisuliselt kaob Eestis ajalukku sellekohane töökogemus ja oskusteave, mida me tegelikult nii hädasti vajame. Reformierakonna minister ei andnud täna praktiliselt mitte mingisugust vastust ka minu küsimusele, mis saab meie maavaradest ja kes neid hiljem kaevandama hakkab. Meil endil selleks võimekus puudub. Tuli mingisugune arusaamatu jutt sellest, et kaevandavad need, kes seda suudavad ja oskavad teha. Toon võrdluseks ühe näite. Kõik me teame lugusid endisaegsetest maadeavastajatest, kes sõitsid mööda merd ja avastasid mingi saare, läksid maale, kohtusid pärismaalastega ja eks ikka toimus väike kaubavahetus ja kõik läks nagu tavaliselt. Meremehed tulid maale, laotasid laiali oma kauba: peeglid sitsitükid ja muu tilulilu. Kauplemine algas, vastu saadi pärleid, karusnahku, kulda. Sedasi tehti äri.

Nüüd aga hüpe tänapäeva. Mis on meie rikkused? Võtsin huvi pärast lahti kõigile kättesaadavad andmed, mida on võimalik leida Eesti maavarade kohta. Tuntuimad nendest kahtlemata on põlevkivi ja fosforiit. Potentsiaalseteks Eesti tuleviku maavaradeks on graptoliitargilliit, mille varud on hiiglaslikud, hinnanguliselt ligi 60 miljardit tonni. Suurem osa sellest lasub kaevandamiseks kättesaadavas sügavuses, avanedes paekalda järsaku jalamil üsna madalal. Praegu just käivadki teadustööd selle maavara kasutuselevõtuks tänu temas sisalduvatele metallidele. Huvipakkuvad on eeskätt uraan, tsink, molübdeen, vanaadium ja nikkel. Aga kas te teadsite, et Eesti graptoliitargilliit sisaldab uraani? Selle arvutuslik kogus on 5,67 miljonit tonni. Lisaks sisaldab see 16,53 miljonit tonni tsinki ja 12,76 miljonit tonni molübdeeni.

Edasi, rauamaak. Eesti tuntuim rauamaagi leiukoht on kõigile teada Jõhvi oma magneetilise anomaaliaga Ida-Virumaal. Tõsi, rauamaagi hind on praegu maailmaturul väike, aga seda tüüpi raudoksiidiga kaasnevad tavaliselt ka polümetallid, nagu tsink, plii, nikkel või vask, ja need on juba suure väärtusega. Jõhvis leiduvas rauamaagis võib polümetalle sisaldava maagi hulk olla miljoneid tonne. Samuti on teadlased väitnud seda, et meie maapõues leidub arvatavasti ka kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Teadaolevalt on Põhja-Eesti maapõues ka maagaasi ja selle kõige hind on 340 miljonit eurot. 

Tahaksin kasutada Reformierakonna stamplauset "Tule taevas appi!". Kuna meil ei ole enam kaevureid, kes seda tööd oskaksid ja suudaksid teha, hakkavad meie loodusvarasid kui rahvuslikku rikkust ilmselgelt kaevandama võõrad, ilmselgelt välismaised tööstusriigid, sest me oleme vabatahtlikult loobunud oma kaevandamise võimekusest. Ja mis on tulemus? Tulemus on see, et me maandume oma rahvusliku rikkusega, mis võiks hoopis meie majandust arendada ja teenida, sisuliselt Aafrika riikidega samale tasemele – sealseid maavarasid kaevandavad ja neist saavad kasumit arenenud tööstusriigid või võõrad kompaniid.

Seega julgen tõsikindlalt väita, et rohepööre on Eesti jaoks kuritahtlik ja läbimõtlematu kavatsus, mis ei ole Eesti huvides. Ilmselgelt on käsuliin tulnud kuskilt Euroopast ja rohepöördega pole siin mingit pistmist. Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid hääletama selle otsuse vastu, eriti aga Keskerakonda. Meie rahvuslikku rikkust ei tohi vahetada peeglite ja sitsitükkide vastu. Aitäh!

Henn Põlluaas, palun! Palun, kaheksa minutit!

Austatud Riigikogu asespiiker! Head kolleegid ja kõik, kes tänast istungit jälgivad! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seisab Eesti huvide, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra eest. Seetõttu esitasime taasterahastupaketi heakskiitmise takistamiseks ca 700 muudatusettepanekut. Diskussiooni ja arutelu asemel näeme aga, kuidas võimul olev koalitsioon sõidab teerulliga üle nii opositsioonist kui ka Eesti riigi ja rahva huvidest.

Põhjused, miks EKRE seisab taasterahastu heakskiitmise vastu, on väga lihtsad. Järjekordselt püütakse rahvast ilusate loosungite varjus tirida nii majanduslikku kui ka ideoloogilisse sohu. Esiteks, tegemist ei ole Euroopa Liidu toetuse ega kingitusega, nagu meile püütakse näidata, vaid laenuga, mille me peame tagasi maksma. Rahal, mis me saame, on pea igal eurol silt küljes. Me ei saa neid vahendeid kasutada seal, kus kõige suurem vajadus on, ega oma nende üle täit otsustusõigust. Me peame järgima komisjoni poolt ette pandud sihte ja piiranguid.

Neid vaadates on selge, et ettekirjutused pole kantud mitte majandusloogikast, vaid ideoloogilistest eesmärkidest, mis toovad kaasa kaevanduste, elektrijaamade, põlevkivitööstuse ja kõige sellega seotu sulgemise, kümneid tuhandeid töötuid, sotsiaalse ja majandusliku katastroofi Ida-Virumaal ning sügava rahulolematuse, mis võib lahvatada väga teraval kombel. See annab Kremlile võimaluse kasutada olukorda ära meie julgeoleku kõigutamiseks või isegi ettekäände oma kaasmaalastele appi tulemiseks. Sellele aitab valitsus kaasa ka kaitse-eelarvet vähendades. Eesti vajab investeeringuid ettevõtluse tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks. Suurem osa rahast ei ole aga mõeldud mitte majanduse taastamiseks ja arengu tagamiseks, vaid hoopiski kulutusteks, mis seda ei toeta.

Teiseks, Euroopa Liidu kaudu võetav laen ei pruugi sugugi olla odavam kui see, mida me saaksime ise otse turult võtta. Kuna laenuturgudel on soodsad ajad, siis võiks Eesti saada laenu isegi soodsamalt. Ja kui mitte soodsamalt, siis ilma komisjoni ettekirjutusteta. Eelmise valitsuse ajal me laenu ka võtsime, seda tulebki kriisi ajal teha. Siis oli toonane opositsioon sellele raevukalt vastu. Täna tahavad nad aga vägisi võtta laenu just halbadel ja meile ette kirjutatud tingimustel.

Riigi eelarvestrateegias kavatsetakse samal ajal teha suuri kärpeid, loobuda vajalikest, majandust elavdavatest investeeringutest, neljarealiste teede ehitamisest ja kaitsevõimelünkade täitmisest ning minna laste, perede ja üldise heaolu kallale. Ehk teisisõnu, viia ühiskond tagasi eelmisesse kriisi, mille reformierakondliku targa juhtimise tagajärjel pankrotistusid tuhanded ettevõtted ja kümned tuhanded inimesed olid sunnitud välismaale lahkuma. Ainus erinevus on selles, et siis ei räägitud veel avalikult, et oma rahvas tahetakse asendada võõrtööjõuga.

Kolmandaks, taasterahastuga ignoreeritakse ja muudetakse Euroopa Liidu kui suveräänsete riikide liidu olulisi aluspõhimõtteid ja praktikat. Sellist laenuvõtmist Euroopa alusdokumendid ega ka Eesti põhiseadus ei luba. Finants- ja maksuküsimused on ainult liikmesriikide pädevuses. Paraku näeme iga komisjoni otsuse, direktiivi ja määruse puhul seda, kuidas otsustusõigust viiakse sihikindlalt liikmesriikidelt üha suuremal määral Brüsselisse. Nii ka sellel juhul.

Euroopa Liidul ei ole õigust kehtestada liikmesriikidele makse. Taastepaketiga viiakse aga sisse üleeuroopaline plastmassimaks, mis selgelt rikub neid põhimõtteid. Mis sellest, et seda nimetatakse omavahendiks või lisamakseks Euroopa Liidu eelarvesse – tegemist on maksuga, mida maksavad liikmesriigid ja seeläbi just inimesed ja ettevõtted. Arutatakse ka näiteks digi-, söe- ja teiste maksude sisseviimist. Makse tohib aga Eestis kehtestada vaid Riigikogu, mitte Euroopa Liit, ja seda tehakse seadustega, mitte otsustega nagu täna.

Neljandaks, kui mõni liikmesriik ei maksa – ükskõik mis põhjusel – ühiselt võetud võlga tagasi, siis peavad kõik ülejäänud maksma kinni nende osa. See risk ei ole hüpoteetiline, sest riikide hulk, kelle laenukoormus SKT-st on üle 100% ja ligineb juba 200%-le, ei ole väike. Arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on vähemalt viis Euroopa Liidu riiki sattunud tohututesse makseraskustesse, on risk vägagi reaalne. Kreeka puhul me juba oleme olnud ja oleme praegugi maksumeheks.

Võõraste võlgade taak võib kujuneda kordades suuremaks kui summad, mida me üldse saame. Kust Eesti peaks selle jaoks raha võtma? Kunagi oli mets Eesti krooni kattevaraks. Kas peaksime sel puhul oma maa lõpuni lagedaks raiuma? Tänan, ei. Nendest asjadest rääkimisest on valitsus püüdnud nii avalikkuse kui ka Riigikogu ees varga kombel mööda hiilida. Mingit sisulist arutelu ei ole olnud. Selle taustal on piinlik meenutada rahandusministri keerutamist, kui ta esmakordselt taasterahastu heakskiitmise eelnõu tutvustades oli sunnitud meie saadikute küsimustele vastama. Selgeid ja põhjendatud vastuseid me ei saanud. Ei saanud ka täna, sest neid – ja mitte ainult selles küsimuses käpardlikul valitsusel – polegi. Kuulsime vaid üleolevat süüdistamist ja valesid. Mannetuid valesid.

EKRE tegevus on suunatud sellele, et küsimusi arutataks sisuliselt, et takistada koalitsiooni jõhkrat teerullipoliitikat ja teha Eestile kasulik otsus ehk loobuda meie riigi ja rahva huve kahjustavast taastefondis osalemisest. Me teeme ka edaspidi obstruktsiooni sellistele asjadele, mis on täiesti selgelt kas Eesti suveräänsust ja otsustusõigust riivavad või mingil muul moel majandusarengu, demokraatia, sõna- ja mõttevabaduse vastased. Tänane politseiriiki ehitav valitsus otsustas arutelude ja Eesti huvide järgimise asemel teha sohki ja siduda taasterahastu heakskiitmine valitsuse usaldushääletusega ning taas opositsioonist üle sõita, ilma et teiste argumente isegi ära kuulataks.

Otsuse vastuvõtmise järel ei ole enam võimalik asja üle arutada ega peale liitumist edaspidi Eestil ka taasterahastust välja astuda – isegi kui valitsusel mingi selginemise hetk peaks kunagi tekkima. Diskussioon on tapetud, sillad põletatud ja taganemisteed enam ei ole. Kas Eesti väärib sellist valitsust? Kindlasti mitte. Kutsun kõiki vastutustundlikke saadikuid üles valitsust umbusaldama. Aitäh! 

Oudekki Loone, palun!

Head kolleegid! See otsus, mille vastuvõtmiseks valitsus meilt täna usaldust küsib, on konkreetne samm Euroopa Ühendriikide loomise poole, Euroopa föderalistide kauase eesmärgi poole. Mina Eesti kodanikuna, Eesti Vabariigi parlamendi liikmena, selle poliitilise kogukonna liikmena, kes just Keskerakonnas leiab oma esindatuse, olen selle eesmärgi vastu. Ma pean seda kahjulikuks. Ma pean seda Eestile kahjulikuks, Euroopale kahjulikuks igas võimalikus mõttes.

Kuid see tänane võitlus taaskäivitamise kava ja omavahendite süsteemi üle, kasutades 9. maid silmas pidades päevakohaseid metafoore, ei ole föderatsioonivastaste Stalingradi lahing, pigem Harkovi oma. Tänase otsuse heakskiitmine on valus ja raske kaotus. Aga mitte parandamatu. Pealegi, meid ootavad ees palju kiiremad ja tähtsamad lahingud, nagu seadus ametiühingute tulumaksusoodustusest, nagu laiendatud sektorilepete võimaldamine, usaldusisikute positsiooni kaitsmine ja parandamine, põhiseadusliku streigiõiguse reaalne tagamine, päästetöötajate palkade tõus, kõik muu seesugune.

Muidugi, föderalistid tahaksid, et me just siin lööksime jala maha. Aga neile ei pea andma luksust otsustada, milline on meie punane joon, kust mitte ühtegi sammu tagasi ei tehta. Meie, mitteföderalistid, me valime oma lahinguid ise ja punaseks jooneks olgu see koht, kus kahju Eesti töötajatele muutub tagasipööramatuks. Seega jah, täna tuleb aktsepteerida ajutist kaotust, olles aga kindel, et peagi saavutame teisi ja palju olulisemaid võite. Jõudu meile kõigile!

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Meil oli siin nüüd siis mitmetunnine pingpong. Ei saa seda nimetada mingiks aruteluks, me ei saa seda nimetada mingiks analüüsiks. Paul Puustusmaa osutas väga õigesti. Kus on õiguskantsleri analüüs? Kus on analüüs selle kohta, kuidas see eelnõu on kooskõlas aluslepingutega? Kus on analüüs selle kohta, kuidas see on kooskõlas meie liitumislepinguga jne, jne? Neid analüüse ei ole. Ja siis öeldakse meile, et meie obstruktsioon ei võimaldanud sisulist arutelu.

Vabandust, me nägime seda obstruktsiooni, kui me tahtsime teha abielureferendumit ja Reformierakond esitas väga sisukaid küsimusi, muu hulgas ka selle kohta, kas me peaksime Euroopa Liidust lahkuma. Ma ei mäleta enam, kes olid need allkirjastajad, aga selline ettepanek Euroopa Liidust lahkumise kohta Reformierakonnalt tuli. Nagu ka ettepanek lahkuda NATO-st, nagu ka ettepanek, et me peaksime minema Venemaa mõjusfääri, nagu ka ettepanek, et me peaksime minema Venemaa Föderatsiooni koosseisu. Kas need olid sisulised ettepanekud? Ma kaldun arvama, jälgides seda, kuidas Reformierakond on kolme ja poole kuu jooksul käitunud, et jah, need olidki nende sisulised ettepanekud. Toome selle kõik päevapoliitikasse, toome selle Toompea meeleavaldustele reageerimise konteksti, toome selle Vabaduse väljakul piimamannergute konfiskeerimise konteksti, toome selle abitult vanapapilt pükste jalast ärakiskumise konteksti. Jaa, need olid sisulised ettepanekud, nii Reformierakonnas mõeldaksegi.

Ja seda me kuulsime ka täna. Seda me kuulsime ka täna. Mul oli väga südantsoojendav kuulda, et Reformierakonna esindaja on väga mures selle pärast, missugust taktikat me kasutame kohalikele valimistele minnes. Vabandust, aga ega te ei ole seda läbi hammustanud. Ma julgen väita, et me oleme piisavalt head poliitikud, et te ei hammustagi seda läbi enne, kui me oma tõelise taktikaga välja tuleme.

Nüüd tuleme ka eilsesse päeva. See, kuidas praegune valitsus käitus eile, oli häbiväärne! See, kuidas kaitseväelastel kästi selga panna tsiviilriided, oli hääletu alistumise peaproov. Mõelge selle üle, kaitseminister Laanet, mõelge selle üle, siseminister Jaani, peaminister Kallas! See oli hääletu alistumine. Kas me niimoodi tsiviilriietes seinaääri mööda käies läheme ka Eestit kaitsma, siis kui tõepoolest on vaja Eestit kaitsma minna? Täpselt nii te mõtletegi. Täpselt nii te mõtlete, sest teie arvates peavad tulema Eestit kaitsma Ameerika langevarjurid, põlatud Ungari lendurid, põlatud Poola tankistid. Need peavad tulema Eestit kaitsma, aga meie paneme tsiviilriided selga ja kõnnime seinaääri mööda, sest see on ju Euroopa ja NATO asi.

Ja nüüd me tulemegi sellesama taasterahastu juurde. See taasterahastu on riigireetmine. See on põhiseadusega vastuolus. See annab ära Eesti suveräänsuse. See võtab Eestile rahvusvahelised kohustused, mida ei saa võtta ilma parlamendis vastavaid seaduseelnõusid menetlemata, mitte koalitsiooni poolt usaldushääletusega läbisurutava otsuse eelnõuga.

See, millega praegune koalitsioon tegeleb, on riigireetmine. Ja nüüd ma ütlen teile midagi väga olulist, kallid sõbrad. Riigireetmine on aegumatu kuritegu ja te võite olla ammu valitsusest väljas, see koalitsioon võib olla seitsmeks tükiks lennanud, aga teie kuritegu riigireetmisena ei aegu ja teid on võimalik vastutusele võtta. Nüüd te muidugi itsitate pihku. Te kujutate ette, et te jääte igavesti võimule. Ja te muidugi kujutate ette, et te olete ühe politseikindrali, koerte ja märulipolitseinikega kaitstud ajast aega ja igavesti.

Ma arvan, et te eksite. Ma olen veendunud, et te eksite. See, mida te praegu teete, sillutab teed selle riikluse lagunemisele. Miks? Sest sisuliselt see tankiga ülesõitmine parlamendist ja parlamendi opositsioonist saab kanda ainult ühte vilja. Kui poliitikat ei ole enam võimalik teostada parlamendis, siis läheb poliitika tänavale. Poliitika on juba tulnud tänavale.

Kas ma annan ka lisaaega?

Kui õigusriik ei tööta enam, kui õiguskantsler on ...

Palun  kolm minutit lisaaega!

Anname kolm minutit lisaaega.

... kui õiguskantsler on vait nagu sukk selles küsimuses. President, kes meil armastab võimsaid poose võtta, kuidas sõna on vaba ja mida iganes, on vait nagu sukk. Kui Riigikohus pöörab pilgu kõrvale, ja kui me anname sellele asjale praegu juriidilise käigu ja vaidlustame tänase läbisurutava otsuse, siis me võime üpriski kindlad olla, et süvariigi poolt väljavalitud kaadrid otsustavad kõik, nii nagu peab, ja kvalifitseerivad sellega ennast samuti riigireeturite nimekirja.

See on praegu mäng meie riiklusega, sügav hinge sülitamine nendele inimestele, kes ei ole, kuidas ma ütlen, marionettide, hüpiknukkude taolised, kes ei ole popsid ja tõusikud, sest popsid ja tõusikud on need, kellel silmad särama löövad, niipea kui nad ükskõik missugust münti näevad. See, mida me praegu kuulsime ja nägime, see on ju täpselt popslik ja tõusiklik silmade särama löömine ja küünte enda poole sirutamine. Me saame raha, me saame raha! Kas te tõesti ei taha raha? Ei taha raha. Me tahame vabadust. Me tahame otsustamisõigust. Me tahame seda, et Eesti rahvas ütleb nii, nagu tema põhiseadus seda sätestab, et meie oleme selles riigis kõrgeima võimu kandja ja meist ei saa üle sõita. Ja kui te meist üle sõidate, siis on ainult aja küsimus, millal me aru saame, kuidas meid petetud on. Ja me hakkame vastu.

Tuletame meelde John Fitzgerald Kennedy ütlust: võib igavesti petta ühte inimest, aga ei ole kunagi võimalik igavesti petta kõiki inimesi. Pidage seda meeles! Ei ole igavesti võimalik petta kõiki inimesi. Te püüate seda, aga see ei õnnestu teil. Me hakkame vastu koos inimestega, kes avastavad ühel hetkel, et neid on petetud, neid on petetud ka suurte katteta rahalubadustega. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma ei tahtnud sõna võtta, aga hetk tagasi sain ma vastuse hommikusele küsimusele, miks eilsel päeval sõjaväekalmistu ümbruses Eesti kaitseväelased ei tohtinud mundris liikuda: selleks, et punaseid nelke toovaid inimesi mitte ärritada. See vastus, mis saabus Kaitseministeeriumilt ja Kaitseväelt, oli minu jaoks šokeeriv ja loomulikult on see kaetud saladuselooriga, nii et ma ei saa seda teile ette lugeda. Ma mõtlen selle peale, mis toimus aprilli algul Toompeal, kus koerad ja eriüksused välja toodi ja räägiti mingist ohust põhiseaduslikule korrale. Pange need asjad kokku.

Ma tulen nüüd kolleeg Oudekki Loone juurde, kes ütles, et see on valus hetk, aga seda tuleb aktsepteerida, see on ajutine kaotus. Sõbrad, see ei ole ajutine kaotus. Siin saalis ei taheta viimasel ajal üldse rääkida suveräänsusest. Mäletate, kunagi oli suveräänsusdeklaratsioon. Ja kui me siin saalis üritasime mõni aasta tagasi seda meenutada, siis ega ei lennanud kõrgelt. Öeldakse, et suveräänsus on ajale jalgu jäänud ja see on midagi muud.

Kui ma täna küsisin lugupeetud ministrilt, miks põhjanaabrid, soomlased, nende parlament vajab sellesama asja heakskiitmiseks kahte kolmandikku parlamendiliikmete häältest, siis vastus oli, et meie põhiseadus on lõdvem ja pole vaja nii palju. Aga sisu on ju sama. Soome laht, mis meid eraldab. Me oleme vennasrahvad, me tahame tunneli teha, tahame, et Tallinn ja Helsingi oleks ühine. Ja kaks nii erinevat kallast, kaks täiesti erinevat suhtumist. Soomlased võtavad tõsiselt seda taastepaketti. Ma tuletan meelde, et raha kulub alati ära, ja kui palju raha tuleb. Aga igal asjal on oma hind. Milleks see totaalne rohepööre? Ei hakka pikemalt rääkima, mida see tegelikult tähendab. See on loosung, mida viimasel ajal öökimiseni võib kuulda. Ma olen sellest rääkinud 30 aastat tagasi, kirjutanud palju, aga nüüd tallatakse ainult ühte pedaali ja kõik, kes vastu räägivad, neile öeldakse, et nad ei jaga matsu.

Tänane otsus on väga oluline. Ja ma ei arva seda, nagu kolleeg Loone, et tegemist on küll valusa otsusega, aga ajutise kaotusega. Aga rohkem ma ei räägi. Meie fraktsioon hääletab kindlasti selle otsuse vastu ja mina kindlasti ka. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh, läbirääkimistel rohkem sõnavõtusoove ei ole. Otsuse eelnõu menetletakse kahe lugemisega ja meil on nüüd lõpphääletus. Lõpphääletuseks on paika pandud, et see eelnõu peab 51 häälega toetuse saama. Läheme lõpphääletuse juurde.

Lugupeetud Riigikogu! Kuna tegemist on usaldushääletusega seotud eelnõuga, siis muudatusettepanekuid hääletada ei saa ja läheme lõpphääletuse juurde.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu 353. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu poolt on 63 saadikut, vastu on 19, erapooletuid ei ole. Eelnõu on vastu võetud.

Sellega ei ole veel tänane päevakord ammendunud. Nüüd avan vaba mikrofoni. Mart Helme, palun! Vaba mikrofon on viis minuti.

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma ei ole olnud väga usin vaba mikrofoni kasutaja, aga täna on see päev, kus ma tundsin, et kogu selle arutelu, aga mitte ainult kogu selle tänase arutelu, vaid viimase kolme ja poole kuu jooksul on nii palju hinge peale kogunenud, et tahaks natukene neid mõtteid jagada.

Eelkõige on hinge peale kogunenud see, et me näeme, kuidas väga lühikese aja jooksul, kolme ja poole kuu jooksul on Eestis toimunud masendavad kvalitatiivsed muutused. Need puudutavad eelkõige seda, et kolme ja poole kuu jooksul on parlamendi roll olulisel määral vähenenud. Need puudutavad seda, et parlament on üle ujutatud eelnõudega, mille eesmärk on parlamendi rolli veelgi vähendada. Ma pean siin silmas NETS-i, meediateenuste seadust, hädaolukorra seadust, plaanitavat vihakõneseadust, ja siin on üht-teist veel, mitmeid eelnõusid, milles tervikuna just nagu polegi probleemi, aga kuhu on sisse sokutatud midagi, mis on täpselt samuti suunatud sellele, et tekitada, nagu kolleeg Lotman ütleb, Eestis haldusriik – mitte õigusriik, mitte parlamentaarne vabariik, vaid haldusriik.

Me näeme ka viimaste kuude sündmustest – meeleavaldused Toompeal ja alla Vabaduse väljakule kolimine, eilne hääletu alistumine 9. mai tähistajate ees –, kuidas Eesti riik on vaikselt-vaikselt poliitikute käest ära libisemas peidetud nägude ja ilma nimeta ametnike kätte. Sest kui me küsime, kes langetas selle või teise otsuse, siis ütleb meile peaminister, et politsei tegutses vastavalt oma äranägemisele. Ehk teiste sõnadega, politsei tegi, mida ta õigeks pidas, ilma et poliitiline juhtimine ja tsiviilkontroll oleks politseid seganud.

Kui me küsisime, kes otsustas, et kaitseväelased peavad liikuma tsiviilriietes, siis teatati meile, et selle otsuse langetas pataljoni komandör. See on väga tõsine lugu. See on ülitõsine lugu. Kas meil ongi niimoodi, et inimeste õigusi, sh põhiseaduslikke õigusi puudutavad sümboltähendusega otsused langetatakse riigis mingite keskastme ametnike tasemel? Pataljoni komandör, mingisugune politsei, ma ei tea, osakonna juht või mis jaotus seal on, isegi mitte prefekti tasemel, vaid veel madalamal tasemel. See on absoluutselt arusaamatu ja vastuvõetamatu.

Milleks meile valimised? Milleks meile erakonnad? Milleks meile valimiste programmid? Milleks meile kõik televäitlused? See kõik ei maksa mitte midagi, sest tuleb peaminister ja ütleb: "Ma ei tea sellest midagi. Jaa, ma lugesin küll mingit memo, aga politsei otsustas ise, kuidas ta käitub." Kaitseminister ütleb: "Ei, ma ei puutu siin üldse asjasse, see oli pataljoni komandöri tasemel otsus."

Kas pataljoni komandöril ei olegi alluvussuhet Kaitseministeeriumiga? Kas politseil ei olegi alluvussuhet peaministriga? Valitsusel ei olegi nagu mingit mandaati oma poliitilist agendat ellu viia, välja arvatud siis, kui on tarvis nui neljaks läbi suruda midagi, mis on tulnud Euroopa Komisjonist või mõnelt meie nn liitlaselt, kes kasutab meid põhimõtteliselt ära ainult oma huvides ja ainult nendel puhkudel, kui seal pealinnas on leitud, et meil võiks mingi roll selles asjas olla.

See ei ole isegi mitte haldusriik. Õigusriigist ma ei räägi üldse, sest kui me läheme kohtusse, siis saame sealt täpselt selle ideoloogiaga vastavuses olevad otsused, mis on kuulutatud ainuõigeks. See ei ole see Eesti riik, mis sündis 1991. aastal ja mis võttis vastu selle põhiseaduse, mille järgi me tänasel päeval – teoorias – peaksime elama.

See on kogunenud mulle hinge peale. Ma tahtsin selle välja öelda.

Aitäh! Peeter Ernits, palun! Viis minutit.

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja kolleegid! Mida ma ütleks? Täna hommikul riigieelarve kontrolli erikomisjonis me küsisime kaitseministrilt, et kes andis korralduse Eesti sõduritel oma vorm ära peita ja liikuda nii nagu viies kolonn Kaitseväe kalmistu ümber. Hiljuti sain vastuse: selleks, et neid, kes punaseid nelke toovad, mitte ärritada.

Hommikul me rääkisime veel ühest väga olulisest asjast. Rääkisime sellest, kuidas meie, head kolleegid Riigikogus, oleme muutunud kummitempliks. Me rääkisime riigieelarve selgusest ja arusaadavusest. Riigikontrolör Holm tsiteeris siin oma kunagise kolleegi Oviiri aastakõnet Riigikogule, milles ta ütleb, et võibki juhtuda nii, et valitsus küsib raha hobuse jaoks, aga ostab hoopis eesli. Hommikusel nõupidamisel oli riigikontrolöri hinnang, et olukord on veelgi segasemaks läinud. Ta rääkis näiteks Justiitsministeeriumi eelarvest ja ütles, et see on täiuslikult lihvitud, ääretult askeetlik, teatud baroksete liialdustega. Seal räägitakse mingist 3000 eurost, ainult mingite külmkappide asi on lahti kirjutatud. Ülejäänust ei saa keegi aru, meie kaasa arvatud. Ja nii läheb aina hullemaks.

Kui nüüd seda tänast konteksti arvestada, seda, mille poolt või mille vastu me hääletasime, see on selle suure pusle üks tükkidest. Me oleme muutunud – ja järjest jõulisemalt – marginaalideks. Ma pean silmas meid otsustajatena. Otsuseid langetab keegi teine. Parimal juhul teavad Vabariigi Valitsuse liikmed, mis on numbrite taga, aga alati isegi mitte nemad, rääkimata meist. Meile antakse askeetlik eelarve, aga ega me täpselt ei tea, mis seal taga on. Samamoodi kiireloomuliselt surutakse läbi mingisuguseid eelnõusid, mingisuguseid otsuseid. Ja kõik tundub nagu normaalne.

Aga see ei ole normaalne, see ei ole mitte kuidagi normaalne. Iseseisvas riigis, kes armastab öelda, et ta on suveräänne, soovitatakse oma sõduritel mundrit mitte kanda, kui nad teise riigi alamatele olulisel päeval pühapaiga lähedal liiguvad, sest see võib kedagi ärritada. Samas, kui inimesed kogunevad murest politseiriigi võimaliku tekke pärast, tuuakse välja koerad ja eriüksused. Siseminister ning politseipealik räägivad sootuks erinevat juttu. Kes valetab, kes räägib tõtt, seda ei tea me tänase päevani. Ja kes vastutab kõige selle eest?

Seesama suveräänsuse küsimus tundub naeruväärne. Vähesed püüavad sel teemal rääkida ja ka mõelda, et me siiski oleme suveräänne rahvusriik. Aga see vist on juba häbenemise küsimus, peaks hoopis häbenema ja mitte kõigest sellest rääkima ja seda mitte kuulama. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.