Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame oma neljapäevast istungit. Täna on päevakorras üks punkt, see on riigieelarve kontrolli erikomisjoni ... Vabandust! Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine, kui seda soovi on. Peeter Ernits.

10:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, te kõik teate, et viina ja õlut koos juua, neid segades, ei ole just kõige parem. Parem on juua viina eraldi ja õlut eraldi. Selle allegoorilise näitega tahan iseloomustada arupärimist haridus‑ ja teadusminister Liina Kersnale, mis puudutab ühtset eesti-vene kooli ja eestikeelse hariduse tegevuskava. Sellest on palju räägitud, et peaks vene lastele eesti keelt paremini õpetama. Ligemale 30 aasta jooksul on metsikutes kogustes raha kulutatud ja põletatud, aga efekt on tagasihoidlik. Nüüd on asi liikumas ühtse eesti-vene kooli poole, millega see suur mure lahendatakse. Aga meil on kahtlused, et see ei pruugi olla kasulik ei ühele ega teisele poolele, ei eesti lastele ega ka vene lastele. Rääkimata sellest, mis on meie põhiseaduse preambulisse kirjutatud. Kuidas sobitub rahvusidentiteedi asendamine riigiidentiteediga meie põhiseaduse preambuliga, mille järgi on Eesti Vabariigi eesmärk eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade? Minul ja veel viiel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmel on mõni küsimus lugupeetud ministrile. Aitäh!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Sedasi. Rohkem arupärimiste ega eelnõude üleandmise soovi ei ole. Enne, kui me läheme päevakorra juurde, teeme ära ka kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

10:03 Aseesimees Martin Helme

Kirja pani ennast 83 Riigikogu liiget.


1. 10:03 Riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "EL järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase ülemineku fondi raha planeerimisest" arutelu

10:03 Aseesimees Martin Helme

Nüüd tänasest päevakorrast. Päevakorras on riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "EL järgmise finantsperspektiivi, taasterahastu ja õiglase üleminekufondi raha planeerimisest" arutelu. Arutelul on ettekandjateks riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja Tartu Ülikooli makroökonoomika teadur ning Arenguseire Keskuse uuringute juht professor Lenno Uusküla. Vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele määras juhatus komisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamiseks järgmise korra. Urmas Reinsalu ettekanne on kuni 20 minutit ja küsimused-vastused kuni 30 minutit, rahandusministri ettekanne on kuni 20 minutit ja küsimused-vastused kuni 30 minutit ning Lenno Uusküla ettekanne on samuti kuni 20 minutit ja küsimused-vastused kuni 30 minutit. Iga Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe küsimuse. Kui ühe ettekande küsimused läbi on, siis läheb tabloo puhtaks ja järgmisele ettekandjale tuleb oma küsimus uuesti kirja panna. Kui ettekanded ja küsimused on läbi, siis toimuvad läbirääkimised. Sõnavõttudega võivad esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni taotlusel teen Riigikogule ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad ja seejärel Riigikogu liikmed. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Kui meie arutelu peaks kestma pikemalt kui kella 13‑ni, siis on algatajal ettepanek pikendada istungit kuni kella 14‑ni. Nüüd läheme ettekannete juurde. Kutsun siia Urmas Reinsalu. Palun!

10:06 Urmas Reinsalu

Mu kallis Riigikogu! Eesti on parlamentaarne vabariik. Mida see tähendab? See tähendab, et parlamendil on võim otsustada tähtsaid küsimusi – kõige tähtsamaid küsimusi peab riigis otsustama rahvaesindusena parlament, kõigi teiste võimuasutuste kõrval – ja kehtestama üldisi reegleid.

Oleme olukorras, kus eeldatavalt moodustavad Euroopa Liidu välisvahendid 4,65 miljardit eurot, sellest 1,1 miljardit on taaste‑ ja vastupidamisrahastu, 0,35 miljardit on õiglase ülemineku fond ning 3,02 miljardit on ühtekuuluvusvahendid, mis koosnevad regionaalarengu-, ühtekuuluvus- ja sotsiaalfondist. Põhjalikumalt annab nendest ülevaate proua rahandusminister. Ma ei hakkagi puudutama konkreetseid rahaeraldisi, sest valitsuse positsiooni esindab proua rahandusminister.

Valitsus on pidanud pikalt läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning kinnitanud oma hiljutise otsusega Eesti positsiooni. Arvestades selle raha suurust ja mõju Eesti tulevikule ning sellega seotud otsuseid, nagu kliimaeesmärkide saavutamine, aga ka koroonakriisist väljumine ja mõju majandusele, peab just seadusandja andma oma sisendi valitsuse kavandatud plaanidele. Just Riigikogu tegeleb rahvaesindusena küsimustega, mis on olulised. Lisaks asetab selle kohustuse meie ette ka põhiseadus, mis sätestab, et riigile varaliste kohustuste võtmise otsustab Riigikogu valitsuse ettepanekul. Puudutavalt omavahendite osakaalu võtab valitsus kavandatavate otsustega seitsme aasta perspektiivis riigile ulatuslikke kohustusi.

Valitsus on esitanud Riigikogule menetlemiseks otsuse eelnõu uue Euroopa Liidu omavahendite süsteemi heakskiitmiseks. Ehk see on see, kui palju liikmesriigid peavad maksma Euroopa kesksesse eelarvesse raha. Sellest rahast kaetakse lõviosas Euroopa Liidu finantsperspektiivi rahastamist üle Euroopa. On asjakohane, et Riigikogu arutab enne sisuliselt seda, kuhu seda raha suunatakse. Kuid lisaks peab põhiseaduse sätte ja mõtte järgi Riigikogu oma otsusega andma ka heakskiidu Eesti Euroopa Liidu toetuste raamkavale, sest sellest kavast tuleneb riigile ulatuslik omaosalus järgmise seitsme aasta jooksul, s.o tegelikult ülejärgmise parlamendi volituste ajaks. Seda nõuab meilt eesmärgipärane põhiseaduse tõlgendus, mis näeb kulude puhul parlamendile ette otsuste langetamise eelnevuse, olulisuse ja kõikehõlmavuse põhimõtte. Ei saa olla nõnda, et parlamendi käest libiseb see otsustamispädevus täiesti tühjusesse.

Parlament on aastate jooksul andnud samm-sammult suurte sisuliste rahaliste otsuste vallas võimu ära valitsusele. On aeg see võim parlamendile tagasi võtta. Teen ettepaneku arutada kahte põhimõtet ja need kehtestada: esiteks, Euroopa Liidu finantsperspektiivi vahendite jaotamise plaani peab heaks kiitma parlament, ning teiseks, parlamendi valdkonnakomisjonidesse tuuakse enne kinnitamist kõik Euroopa Liidu finantsperspektiivi rakendusmäärused. Praegu on oht, et rakendusmäärused ei pruugi tulevikus jõuda isegi valitsuse tasemel kinnitamisele, vaid neid hakkavad kinnitama ministrid.

Konkreetse Euroopa Liidu toetuste kava juba rakendamisotsuste järel menetluslikult korraldamiseks on Eestis olnud tavaks koostada eraldi rakendusseadus, kuid see puudutab üksnes tehnilist euroraha kasutuselevõttu ning kontrollireeglistikku. Tänase arutelu mõte on astuda esimene samm, et kehtestada Riigikogu roll Euroopa Liidu vahendite otsustamisel. Meile annab plaanist konkreetse ülevaate, nii nagu ma mainisin, proua rahandusminister. Väliseksperdina võtab sõna majandusteadlane härra Lenno Uusküla oma sõltumatus vaates.

Riigieelarve kontrolli erikomisjon palus Rahandusministeeriumil esitada huvirühmade arvamused ning Euroopa Komisjoni seisukohad Euroopa Liidu toetuste kava läbirääkimisel. Huvitatud Riigikogu liikmed saavad nendega tutvuda kontrollikomisjoni sekretariaadi kaudu. Märgin, et saime vaid selektiivse valimi.

Riigikogu ja avalikkus on kirglikult arutanud kultuuriobjektide ehitamist. Terve mõistus ütleb, et Riigikogu peab arutama ja otsustama ka euroraha miljardite jagamise põhimõtteid. See, et seda raha on palju ja see raha tekitab väga pika aja jooksul riigile kohustusi, ei ole vabandus, miks mitte teemaga tegeleda. See ettepanek on kindlasti võõrastav nii valitsusele, ükskõik, kes seal valitsuses oleksid, kui ka ametnikele.

Küsitakse, et varem pole seda tehtud ja mis on muutunud. Muutunud on see, et valitsus on vastu võtnud senise Eesti konkurentsivõime kava asendusena pikaaegse kava "Eesti 2035", kus on Eesti arengueesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Just sellest loogikast tulenevalt on vaja Riigikogu tasemel selgelt seostada "Eesti 2035", eurotoetuste kava ning riigi eelarvestrateegia ühtne juhtimisdokumentide süsteem, mille üle teostab järelevalvet seadusandja. Seadusandja tasemel tervikvaade riigi kavandatavatest tegevustest ning ülesannetest võimaldab seadusandjal vaadata riigi kulusid selle arusaamaga, kas planeeritud kulud on üldse mõistlikud või mitte. See on lähtealus riigieelarve revisjoni tegemiseks.

Seda, et euroraha peab olema planeeritud riigi ühtse rahandusliku planeerimise võtmes, et aru saada ka raha vähenemise järel tekkivatest riigi kohustustest, on välja toonud ka Riigikontroll. 2017. aastal andis Riigikontroll oma auditis "Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest" soovitused rahandusministrile. Esiteks, esitada riigi eelarvestrateegias üksikasjalik teave, milliste finantsjuhtimisprotsesside ja ‑reformide raames ning kuidas valmistutakse Euroopa Liidu toetuste tõenäoliseks vähenemiseks tulevikus. Samuti, esitada riigi eelarvestrateegia osana analüüs, milline on Euroopa Liidu toetuste osakaal riigi erinevate ülesannete ja tulemusvaldkondade rahastamisel, ning esitada toetuste kavandamise prognoositav aja‑ ja tegevuskava, st milliseid olulisemaid otsuseid tuleb teha ning kes ja ligikaudu millal peaks need planeerimisprotsessis tegema.

Riigi eelarvestrateegias 2019 nenditi vägagi üldiselt, et Eesti jätkab riigieelarveliste vahendite planeerimisel keskse põhimõttega, et allikaid ja vajadusi tuleb vaadata terviklikult. Valitsus otsustas 2017. aastal, et edaspidi planeeritakse siseriiklikud ja kõik välisvahendid ühtsetel strateegilistel alustel. See tähendab, et aastal 2021 algavaks strateegiaperioodiks planeeritakse siseriiklikud vahendid, Euroopa Liidu vahendid ja näiteks Euroopa Majanduspiirkonna vahendid terviklikult ja ühtsete põhimõtete alusel.

Võtke lahti riigi eelarvestrateegia, lugege, kas see toimub kevadel kinnitatud riigi eelarvestrateegia sellise juhtimismeetodina. Vastus on tegelikult eitav. Eesmärk on, nagu 2019. aastal riigi eelarvestrateegias nenditi, suurendada riigi tegevuste mõjusust ja ressursside tõhusat kasutamist. Valitsus nentis 2019. aasta riigi eelarvestrateegias: "Olenemata rahastamisallikast peab tegevusi kavandama jätkusuutlikult ja tulemuslikult koostöös teiste valdkondadega, et vastastikku toetada eesmärkide saavutamist. EL‑i vahendeid käsitletakse ühekordse võimendusena [---] ning nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, tagades jätkusuutliku positiivse mõju majandusele ja ühiskonnale, kuid vältides täiendava koormuse tekkimist riigieelarvele."

Oluline on, et parlament saaks ülevaate eurorahaga taotletavate eesmärkide mõõdetavatest sihtidest, kuhu soovime jõuda. Toon ühe näite. Just euroraha toel soovitakse saavutada Euroopa kliimaeesmärke aastaks 2050. Asetades selleks vajamineva rahavajaduse perspektiivi, tuletan meelde SEI instituudi tehtud kalkulatsiooni 2019. aasta sügiseks. Milline on selle eesmärgi prognoositav rahavajadus? Tsiteerin: "Eesmärgi saavutamiseks on vajalik panustada nii era‑ kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, KOV-idel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldatud on muutused nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Prognoositud tegevuste kogusummast (17,3 miljardit eurot) lõviosa moodustavad erasektori investeeringud mahus ca 12,7 miljardit eurot. Avaliku sektori organisatsioonide finantseeritud tegevuste mahuks on ligikaudu 4,6 miljardit eurot. Need iga-aastased investeeringud moodustaksid suhtena SKP‑sse järgmisel kümnendil (2020–2030 – U. R.) ca 4%."

Toon esile mõningaid tähelepanujuhtimisi huvirühmadelt. Eesti Rektorite Nõukogu on praegust valitsuse eurorahakava positsiooni hinnates juhtinud tähelepanu, et järgmisel tõukefondide perioodil vähenevad teadus‑ ja arendustegevuse investeeringud Haridus‑ ja Teadusministeeriumi meetmes üle 100 miljoni euro ning Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmes samuti ligi 100 miljonit eurot. Keemiatööstuse liit toob kirjas riigihalduse minister Jaak Aabile murelikult esile, et puudu on selged kriteeriumid, millised investeeringud viivad Ida-Virumaa põlevkivisõltuvusest välja ja tulevikumajandusse. Liidu arvates on Ida-Viru tulevikumajanduse hinnanguliseks investeeringute vajaduseks kuni 3,5 miljardit eurot. Juhin ka tähelepanu, et selgust ei ole valitsuse positsioonis, milline on suhtumine meie tööstuse konkurentsivõime hoidmisel järgmise finantsperspektiivi ajal ettevõtete tasuta CO2 kvootidesse. Meie eesmärk peab olema ettevõtlik ja nutikas rohepööre, mitte majanduse jalgupidi ülespoomine.

Huvirühmad esitasid rea nende seisukoha järgi olulisi teemasid, mis tuleks katta järgmise seitsme aasta finantsperspektiivis, alates sellest, et arhitektide liit paneb ette kolemajade lammutamise, lastekaitse liit peab tähtsaks suunata 5% sotsiaalfondi vahenditest laste vaesusega võitlemiseks, infotehnoloogia liit rõhutab koos teiste ettevõtlusklastritega murena seda, et eurovahendeid pole planeeritud toimivatele ettevõtluse rahvusvahelistumisega tegelevatele klastritele. On mõistlik, et neid ja paljusid teisi arvamusi arutaksid parlamendi valdkonnakomisjonid ja annaksid valitsusele tagasisidet. Kutsun kõiki huvirühmi üles saatma oma seisukohad riigieelarve kontrolli erikomisjonile.

See eelarveperspektiiv on kahes mõttes ajaloolise kaaluga: kõigepealt, pandeemia tagajärgede likvideerimine, ning teiseks, digi‑ ja rohepöörde läbiviimine. Tähtsaim eesmärk euroraha jagamisel peab olema jõukuse kasv Eestis Eesti majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime paranemise abil. Eesti saab tulevikus olema netomaksja eelarvesse Euroopa tähenduses. See tähendab seda, et see raha, mille suuname järgmistel aastatel Eesti majandusse, peab olema hüppelaud uue jõukuse tekitamiseks. Me vajame mõõdetavaid kriteeriume – ma loodan, et rahandusminister neid avab –, kuidas see raha aitab meie sisemajanduse kogutoodangut, majanduse mahtu kasvatada.

Samuti on oluline riigisisese jõukuse ebavõrdsuse tasandamine. Rong, et Eesti jagada kaheks piirkonnaks, mille üle on ka poliitikud väljendanud mõtteid ja pidanud debatti, on seda eelarvekava silmas pidades igal juhul läinud, laskumata arutelusse, kas see otsus on mõistlik. Küll aga saab Riigikogu eurotoetuste rakendamise seaduses näha ette raamid, millistes meetmetes milline raha osakaal peab olema suunatud millistesse piirkondadesse. See on meie siseriiklik pädevus seadusandjana, me peame selle pädevuse enda kätte võtma. Eesti ei ole vaid Tallinn. Meie suur demograafiline probleem on riigisisene väljaränne maapiirkondadest. Selle tasakaalustamiseks on demokraatlikus riigis väga vähe tööriistu. Üks on just nimelt eurovahendid, mis peavad looma tasuvaid töökohti.

Jõukuse kasvu silmas pidades toon välja mõne põhimõtte rahastamiskavade vallas, mida silmas pidada. Vähemalt kolmandik ühtekuuluvuspoliitika vahenditest peaksid olema meetmetes, mida kaasrahastab erasektor. See tähendab, et riik peab panema juurde vähem kaasrahastust, mille protsent tuleb kõrgem kui sel perioodil. Samuti aitab see tagada, et projektidega ei kaasne riigile tulevikus halduskulusid jms. Lisaks, vähemalt neljandik ühtekuuluvuspoliitika vahenditest tuleks suunata meetmetesse, mis on finantsinstrumendid ehk laenud ja muud meetmed erasektorile. Selliselt kavandatud raha jõuab ringiga eelarvesse tagasi ning seda saab kasutada korduvalt. Kui meetmed lõppevad, on raha alles ja see suurendab ka meie reserve.

Markeerin mõningaid teemasid, mida silmas pidada järgmise seitsme aasta finantsperspektiivi puhul. Me oleme praegu hetkes, kui valitsus on oma positsiooni kinnitanud, aga tegelikult midagi Euroopa mõttes lukku ei ole löödud. See moment, kui me praegu seda arutame ja parlament peab võtma võimu oma kätte, ongi see moment. Kui me selle juhtohja laseme lähemas ajalises perspektiivis käest, siis tegelikult me langetame otsuseid juba ülejärgmise parlamendi pädevuse mõttes, mille puhul on valitsus valikud teinud, ja neid tagasiulatuvalt pöörata ei ole pikaajalise planeerimise loogika järgi enam võimalik.

Niisiis, mõningad teemad, mida silmas pidada. Eestlaste tagasipöördumine: välismaalt tagasitulnud eesti laste järeleaitamise programmid, stipendiumid ka Eesti ülikoolidesse tulevatele eestlastele üle maailma. Eluasemelahenduste väljatöötamine noortele peredele. Ettevalmistused uue põlvkonna tuumaenergiaks. Ülikooli teaduspotentsiaali ja vastavate ekspertide platvormi tekitamine. Finantsinstrumendid: laen, osalus, garantii, ekspordigarantii, mis aitavad kapitali saada väikestel kuni keskmistel ettevõtetel, kellel on eksporditavad tooted. Klastrite toetamine, et edendada majandusvaldkondade koostööd ja nende koostööd riigiga. Mahukate avalike teenuste automatiseerimine eesmärgiga personali vähendada. Transpordis tippkoormuste hajutamine, tarkade teede võrgu ja intelligentse maakonnasisese transpordi ülesehitamine praeguse tasuta ühistranspordi nime all tuntud segaduse asemel. Kutsehariduses, aga ka rakenduskõrghariduses õpipoisiprogrammide ja töö juures õppeprogrammide jätkamine ning selleks ka seadmete hankimine, mis on tootmis‑ ja õppeotstarbelised. Kutseõppeõpilaste stipendiumid välismaal õppimiseks valitud erialadel. Äärmiselt oluline teema, millest me ei saa mööda vaadata, on meditsiini automatiseerimine ja kaasaegsete meditsiiniplatvormide väljaarendamine.

Me ei tohi vaadata, kuigi see kiusatus valitsusel on – rahandusminister annab ülevaate –, Euroopa Liidu raha planeerimist üksnes sellisena, kuhu mis maja ehitatakse. Ütleme, selline majade loend. Eestlasel on alati niisugune majafetiš, aga me vaatame tegelikult eesmärgipäraselt, mis on see arenguhüpe, mida me selle rahaga suudame esile kutsuda. Me ei vaja lihtsalt loosungeid, vaid me vajame tegelikult selle mõõdetavust, mis ressursiga meil on võimalik milliseid tulemusi saavutada. Me seame just keskseks eesmärgiks selle, et seitsme aasta perspektiivis peab see raha teenima seda, et Eesti majanduse maht on kasvanud. See kasvamise võti saab peituda ainult Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvus.

Aitäh teile, head parlamendiliikmed! Ma loodan tõsist koostööd ja arutelu nii valdkonnakomisjonide kui ka parlamendifraktsioonide vahel. See on selle parlamendikoosseisu ajal, puudutavalt mõju Eesti tulevikule, kõige tähtsam otsus. Miks see on kõige tähtsam otsus? Sest kui me vaatame, siis seda ei anna tähtsuselt võrreldagi jooksva eelarveaasta eelarvega, kus tegelikult on ju lõviosa kuludest lukus. Poliitilised sammud, mida tehakse, kui võetakse ja veidike kärbitakse seal RES‑iga võrreldes riigikaitsekulusid, midagi niisugust, ei ole tegelikkuses strateegilise perspektiiviga. Strateegiline raskuskese riigi juhtimisel on tegelikult selles kavas. Küsimus on selles, kas parlament jääb sellest kõrvale või parlament ei jää kõrvale. Poliitilised jõud annavad oma sisendi. Me peame pidama siin dialoogi ja me peame leidma meetodi, kuidas parlament langetab sisulisi otsuseid. Aitäh teile!

10:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Indrek Saar, palun!

10:23 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja, hea kolleeg ja komisjoni esimees, tänan seda teemat olulise tähtsusega riikliku küsimusena saali toomast. Sa rääkisid sellest, kuidas parlamendil peaks olema suurem roll ja see kõik eeldaks suuremat kaasamist. Rääkisid ka sellest, kuidas taasterahastu ja õiglane üleminek ei tohiks tekitada täiendavat ebavõrdsust regionaalsel tasemel. Ma arvan, et ka mitte sotsiaal-majanduslikul tasemel. Kuidas sa ise hindad, kas see, mida me siiamaani oleme teada saanud valitsuse kavadest, annab mingit lootust, et uue euroraha jagamisel ei kukuta vanasse rööpasse, ehk see jagamine ei lähe pigem seda teed, et see veelgi suurendab regionaalset ebavõrdsust?

10:24 Urmas Reinsalu

Praeguse perspektiiviga ei ole mul illusiooni. Kui me räägime sellest, kas jõukuse tasemete vahe ja sellele järgnevad protsessid, mis, nagu ma ütlesin, on riigisisene ränne, maapiirkondade tühjenemine, tegelikult jätkuvad, siis jah, vastus on selline, et jah jätkuvad, praeguse loogika järgi. Kui me vaatame ka demograafilist prognoosi maapiirkondade rahvaarvu kahanemise kohta, siis paraku prognoos näitab ja kinnitab seda. Kui me vaatame seda, mis puudutab omavalitsustes maksutulude vahet või selle kasvu, siis ka see leiab aset.

Meie küsimus on selles, et kui me räägime rahvusvahelisest konkurentsivõimest, siis tegelikkuses konkureerib siin meie regioonis Tallinna linnastu, nimetame seda nõnda. Tallinna linnastu on sisuliselt Tallinn + muu Harjumaa, see moodustab suures plaanis 2/3 meie sisemajanduse kogutoodangust. See, et see linnastu rahvusvaheliselt konkureerib, on reaalsus. Küsimus on, kuidas seda tasakaalustada. Mitte Tallinna linnastule piiride pealepanemisega, vaid teiste piirkondade võimestamisega – just see on märksõna, mis looks juurde tasuvaid töökohti. Meil on selleks kaks relva. Üks on maksupoliitilised instrumendid, see puudutab maksusüsteemi. Hetkel maksusüsteem seda eesmärki ei adresseeri. Teine eesmärk või teine võimalus on euroraha. Euroraha puhul ma veel kord rõhutan seda, et meil on võimalus seadusandjana – ja ma arvan, et see debatt tuleb pidada lähiajal, sellel aastal, see on aus ka meetmete kujundamisel ja disainimisel – näha ette reeglid, mis puudutavad kas punktisüsteemi, või reeglid, mis puudutavad seda, mis piirkondade alusel mis meetmeid kohaldatakse. Seda on võimalik meil siseriiklikult ette näha. Kus on tegelik juhtimisvõim selle raha üle? Need on rakendusmäärused. Üks asi on, et me paneme paika suure üldistusjõuga, eks ole, need eesmärgid, mõneleheküljelise nimekirja, kus sadade miljonite suuruste kamakatena jagatakse raha, aga see, kes tegelikult seda raha saama hakkab ja kes üldse on õigustatud selle raha taotluse esitama, selgub rakendusmäärustest. Parlament peab ka saama tööriista, et kontrollida neid rakendusmäärusi. Sisuliselt on nad võrreldavad ikkagi meie riigieelarve tasemel üldistusega.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

10:26 Aivar Sõerd

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus teile kui riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehele. Mõni aasta tagasi seesama komisjon menetles ühte Riigikontrolli auditit, mille pealkiri oli "Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest". Komisjon töötab järjepidevuse alusel ja see teema, ma loodan, on ka teil olnud jätkuvalt laual, sest need olid suured küsimused, mille Riigikontroll tõstatas. Nimelt, nagu oligi karta, ministeeriumidel on päris suur sõltuvus eurorahast. Enamik ministeeriume soovib neid tegevusi jätkata ka sellel perioodil, millest me praegu räägime ja mida kavandatakse. Kas teil on ettepanekuid, kuidas ministeeriumide sõltuvust eurorahast vähendada? Kas teil on ülevaade tegevustest, mis olid aktuaalsed lõppenud perioodil ja mis uuel perioodil oma aktuaalsuse kaotavad?

10:28 Urmas Reinsalu

Aitäh! Jaa, Aivar Sõerdi juhtimisel tegi riigieelarve kontrolli erikomisjon nendel teemadel väga head tööd. 2017. aasta Riigikontrolli auditit ma tsiteerisin. Riigikontroll nägi valitsusele ette, et valitsus peab hakkama tervikuna samal eelarve finantsotsuste tegemise tasemel planeerima euroraha ja riigisisest, maksutuludest saadud raha ja see peab kajastuma ka riigi juhtimisdokumentides. Nüüd on küsimus selles, et valitsuse tasemel on see RES, eks ole, kui me räägime terviklikust planeerimisest. RES‑is on tegelikult vägagi katkendlik trajektoor, nagu ma leebe kriitilisusega osundasin, praegu see selliselt ei lähe kokku. Nüüd tekibki väga selgelt lünk. Parlamentaarses riigis teeb parlament olulised otsused kõikehõlmavuse alusel, see on õigus makse kehtestada ja parlamendi pädevuses on ka õigus seda maksuraha ära jaotada, see peab olema parlamendi käes. Meil tekib praegu küsimus, et on lünk. Meie riigi finantsotsuste puhul ei ole parlamendil hetkel seda otsustuspädevust, et otsustada selle seitsme aasta eelarve jaotamise üle. See pädevus tuleb parlamendil minu hinnangul endale võtta. Siis on meil võimalik terviklikult hinnata seda, millised rahalised vahendid on liikunud asjakohaselt ja mõistlikult, kui me hindame ka eelmise [perioodi], 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi, mille n‑ö sabad veel siin jooksevad. Kahe aasta perspektiivis saavad veel need kulutused joosta, mida tuleb hinnata. See on kindlasti ka parlamendile äärmiselt vajalik. Järelikult me peame tagama selle, et Riigikontroll, välisaudiitor, esitab parlamendile ka selle kohta oma ülevaate, kui me selle ära kinnitame.

Ühesõnaga, pikaajaline eelarveplaneerimine, mis on Euroopa raha planeerimine ja mis toimub tegelikult ka riigi valitsuse tasemel, on nelja-aastane planeerimine. Jah, põhiseadus ütleb, et parlament võtab vastu eelarve üheks aastaks, 12 kuuks, eelarveaastaks, aga tegelik loogika, eesmärgipärane loogika on, et 12 kuu perspektiivis ei ole parlamendil võimalik sisuliselt otsuseid menetleda. Sellega on parlament tänases olukorras minu hinnangul kaotanud tegelikult ohjad või kontrolli sisuliste otsuste üle, mida meie maksumaksjate raha eest õigupoolest tehakse ja tehakse ka teiste Euroopa Liidu kodanike, maksumaksjate raha eest.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotman, palun!

10:30 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud juhataja! Hea Urmas! Ma kardan, et ma olen kõiki kolleege juba ära tüüdanud oma murega teaduse pärast. See mure mul jätkub. Eesti teadus ja ka Eesti haridus on väga heal tasemel. Eriti selles mõttes, kui me võrdleme neid investeeringuid, mis sinna pannakse, ja tulemusi. See praegune kasinuspoliitika on valusasti löönud ka Eesti teadust. Kui ma vaatan euroraha kulutamist, siis ma ka sealt midagi eriti trööstivat ei leia. Kas sa ei saaks kommenteerida seda valdkonda, teaduse rahastamist eurorahaga?

10:31 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma olen liiga skeptiline, et öelda, et meil üldiselt praegu valitseb valitsussektoris kasinuspoliitika. Küsimus on, kas mingites kohtades, kus peetakse vajalikuks kärpeid teha, on see mõistlik. Ma arvan, et ei ole mõistlik. Aga üldises mahus ootame ära selle, et lähinädalatel peaks tulema vastus selle kohta, kui palju on ministeeriumid raha üle kandnud, mis on see ülekantava raha osakaal. Mind väga huvitab, milline kulude dünaamika oli tegelikult viimases kvartalis. Kui hüpoteesid peavad paika, siis me näeme, et tegelikult kokkuhoiureserv on kindlasti olemas ja sellega tuleb tegeleda.

Nüüd sellest, mida ma osundasin ja mis puudutab teadus‑ ja arendustegevust, just nimelt haridusministeeriumi meedet. Tõepoolest, minu käsutuses on Rektorite Nõukogu 13. aprilli kommentaarid, mis puudutavad Haridus‑ ja Teadusministeeriumi all olevaid teadusmeetmeid tulevases finantsperspektiivis. Need on järgmised. Institutsionaalse teadmussiirdevõimekuse kasvatamine teadus‑ ja arendustegevuse asutustes ja kõrgkoolides. Varasem Euroopa Liidu toetus oli 115,5 miljonit eurot, uue perioodi Euroopa Liidu toetuseks on planeeritud 24 miljonit eurot, muutus on –91,5 miljonit eurot. Need on aprillikuu andmed ja proua rahandusminister oskab kommenteerida, kas siin pärast Rektorite Nõukogu tähelepanu juhtimist on muudatusi toimunud. Temaatilised teadus‑ ja arendustegevuse programmid, siin on kasv 50 miljonit eurot. Tipptasemel teaduse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine, summa vähenemine on 35,9 miljonit eurot. Rahvusvahelises teadusloomes osalemine, partnerlus ja rahvusvaheline teadlasmobiilsus: vähenemine on 16,8 miljonit eurot. Avaliku sektori teadus‑ ja arendustegevuse võimekus: vähenemine on 12,95 miljonit eurot. Nii et siin on tegelikult küll rida praktilisi probleeme, millele meie teadlaskond just nimelt ülikoolide tasemel on tähelepanu juhtinud. Ma arvan, et kui me kõneleme sellest eesmärgist, 1% säilitamisest, ja sellest, et teadustulemustega tuleks saavutada ikkagi innovatsiooni ja majanduse mahu kasvu, siis see on väga tõsine arutelu koht valdkonnakomisjonides.

10:34 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:34 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Rohepöörde raames on Ida-Virumaale planeeritud põhimõtteliselt 340 miljonit ja kavas on luua ka uusi töökohti. Aga nii nagu arbuus on pealt roheline, seest punane, püüdsin ma ka vaadata seda üldpilti, suurt pilti. Mida see siis kaasa toob? Ütleme, uued töökohad. Ma ei usu, et kaevuritest tulevad mingisugused IT‑spetsialistid ja neurokirurgid. On aga väga kindel, et lõigatakse läbi seni toiminud kaevurite dünastiate järjepidevus, kaob praktiline töökogemus ehk oskusteave. Samas on meil olemas haruldased muldmetallid, mida on olemas vaid neljas riigis ja mida spetsiifiliselt vajab sõjatööstus. Kui vaadata edasi, et see asi kõik toimub, siis ühel hetkel hakkame me oma maavarasid müüma firmadele, kes hakkavad kaevandama, ja olemegi oma suurest rahavoost ilma. Kas minu nägemus on liiga pessimistlik või on see reaalsus?

10:35 Urmas Reinsalu

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni käsutuses on need üldnumbrid, mitusada miljonit eurot üleminekuraha jagatakse Ida-Virumaa perimeetris, kuid meie käsutuses ei ole informatsiooni selle kohta, milline on see mõõdetav kvantitatiivne mudel, et me võiksime väita, et selle rahaga, selle ressursiga on võimalik see üleminek selliselt teha, et meil ei teki tagasilööki Ida-Virumaa sektoris töökohtade ja majanduse mahu mõttes. Seda ei ole olemas.

Muldmetallide koha pealt, Martin oskab täpsustada. Me arutasime just ühte projekti. Kas see oli salajane?

10:36 Aseesimees Martin Helme

Ei olnud salajane.

10:36 Urmas Reinsalu

Siis ma ütlen selle välja, kui see salajane ei olnud. Või siis need, kes ei tohi kuulata, ärgu kuulaku. Küsimus oli Silmeti projektis. Euroopa Liidus on tõepoolest teatud muldmetallid strateegiline ressurss. Silmetil, mis on, kui ma ei eksi, ühe Ameerika kontinendil asuva ettevõtte omanduses, on projekt, et tuua tootmist täiendavalt üle siia Eesti territooriumile. Riigi poolt me tegime ettepaneku niisuguseks väärtuspakkumiseks sellele projektile eelmise aasta suvel, see puudutas infrastruktuuri ja energiaühenduste rajamise asju. Ma ei teagi, kuhu see otsus jäi. No näed, nüüd on uued perenaised ja peremehed, eks siis Keit võib-olla oskab selgitada, kas on olnud kuulda midagi, mis sellest sai. Aga muidugi tuleb nende projektidega tegeleda. Loogika oli just nimelt see, kui me kõneleme asendusest – ja ma arvan, et see oli väga õige, nii Ida-Virumaa ettevõtjad kui ka ametiühingud olid kõik tegelikult ühel pool rindejoont –, et ärme tegeleme niisuguste dekoratiivprojektidega. Töökohti on vaja luua, töökohti on vaja luua, töökohti on vaja luua! Loomulikult, meil ei ole mõtet kõneleda täiesti teisest sektorist, teistest loogikatest, me peame vaatama tööstusinvesteeringute loogikat. Riik peab olema siin valmis tegema suuri, ulatuslikke väärtuspakkumisi, aitama ka olemasolevaid ettevõtteid suuremahulises loogikas. See oli ka keemiatööstuse liidu kriitika, et peavad olema suuremahulised tootmise üleminekuprojektid, et seda teha. Kui on erakorraline olukord ja administratiivsete plaanimeetoditega tegelikult ühes piirkonnas sisuliselt mingisugune majandustegevus lõpeb, siis loomulikult on selge, et seda tuleb ka tasakaalustada. Üldine turumajanduse loogika seda ei saa tasakaalustada, järelikult peab [seda tegema] riik. Just nimelt euroraha ongi see koht, kus tuleb see tasakaalustusmeede leida.

10:38 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

10:38 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja, aitäh selle teema siia saali toomise eest! See on väga oluline. Loomulikult on õige ja oluline, et parlament peab saama suurema sõnaõiguse nendes protsessides, ja loomulikult on ka väga õige, et peab vaatama, et piirkonnad saaksid suuremaid võimalusi kui seni, et lõhe piirkondade ja pealinna kuldse ringi vahel ei suureneks, vaid väheneks. Väga sotsiaaldemokraatlik jutt. Aitäh selle eest! Aga ma tulen teie täna siin korduvalt väljaöeldud idee juurde, et kõikide meetmete kõik rakendusmäärused peaksid käima parlamendist läbi ja peaksid saama parlamendis kinnitatud. Kas te kujutate ette, kui mitusada neid dokumente on ja kui detailsed nad on? Nad kirjeldavad peensusteni välja kõiki meetmete taotlemise, projektide hindamise, aruandluse küsimusi jne. Kas te ei karda parlamenti sellesse haldusmenetlusse uputada?

10:39 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tähendab, see on põhimõtteline küsimus. Kas parlament peab olema kaasatud? Kas parlamendil peab olema rohkem otsustusõigust? Ei, ma arvan, et seisukoht peab olema põhimõtteline. Parlament peab panema kanna maha ja ütlema, et parlament ongi lõplik otsustaja, teist otsustajat nii suure raha‑ ja poliitikavalikute dokumendi üle ei saagi olla. Eesti Vabariigis ongi see asutus Riigikogu.

Nüüd see, mis puudutab rakendusmäärusi. Ma ei teinud tegelikult seda ettepanekut, aga see on arutelu koht, et rakendusmäärusi peaksid kinnitama kõik valdkonnakomisjonid, nagu me ka Euroopa Liidu dokumente läbi vaatame. Minu ettepanek oli, et nad peaksid jõudma nendesse komisjonidesse. Uskuge mind, see puudutab kümnete ja sadade miljonite jagamist. Loomulikult, keegi ei tegele mingite kuupäevadega. Kui on mingi tehniline protseduur, siis läheb see kiiresti. Aga põhiväitlus on ju tegelikult see, mille üle käib vaidlus ka kõigi eelarvete puhul: kes saab kui palju raha? See on ju see küsimus rakendusmääruse puhul, kes saab kui palju raha. Ega me ei aruta kuupäevi, tehnilisi komakohakesi ja neid asju. Ma arvan, et see peaks olema parlamendi käes.

Ma toon analoogia. Euroopa Liidu komisjon kooskõlastades lähtub sellest, et me oleme Euroopa Liidu liikmesriik. Kogu meie põhiseaduslik kord on seoses Euroopa Liidu liikmesusega ja põhiseaduse täiendamise seadusega muutunud, Euroopa Liidu liikmesus on n‑ö konformseks läinud. Seadusandja pädevuses ongi Euroopa Liidu asjade komisjon. Analoogia on tegelikult selles, et kui me räägime Euroopa Liidu reeglitest, mingitest direktiivieelnõudest, siis tegelikult see on ju ka Euroopa Liidus liikmeõiguste teostamine, et kuhu läheb Euroopa Liidu struktuurifondide raha.

Ma arvan, et selle mõttekäigu me peaksime välja arendama tervikliku käsitlusega. Praegu on minu meelest parlamendile jäänud väiksemate asjadega tegelemine ja suuremad asjad on kuidagi käest libisenud. Ma arvan, et avameelselt tuleb lauale panna ka see küsimus, et parlamendil lastakse oma sõna välja öelda selles, mis puudutab arengukavasid. Kuidas siis nii? Valitsus kinnitab ja parlamendil on õigus ennast ära kuulata, õigus viimaseks sõnaks. Parlament on asetatud n‑ö kaasamisprotsessi ühe kaasatava institutsioonina Eesti riigis. Tähendab, ainsa otsemandaadiga rahvaesindus on asetatud praegu riigis nendes küsimustes kaasatava organisatsiooni tasemele, kus on korteriühistud, seltsid jne. See asi tuleb ümber pöörata. Kuulge, sõbrad, see asi ei lenda siin. Ma arvan, et see on siin õige koht. Just nimelt parlament peab ütlema, et me tahame parlamentaarses riigis riiki valitseda. Me ei anna seda [õigust] kellelegi teisele ära. Andke andeks! Võib-olla keegi on rahvaesinduses saanud mandaadi loobuda võimust. Niisugust hiilivat võimust loobumise mandaati mina igatahes saanud ei ole.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

10:43 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõesti on niimoodi, et regionaalne ebavõrdsus Eestis on suurenenud, ja uuringud näitavad, et Euroopa Liidu vahendite jagamisel on sellele oluline mõju olnud. Ma vaatan valitsuses heakskiidetud või Euroopa Komisjonile saadetud rakenduskava. Seal tegelikult esiteks raha regionaalarengule väheneb. Teiseks, kõiki varasemaid vigu korratakse. Ma olen otsinud ka seda, kus kohas see parlamendi roll on ja kus kohas ma saaksin valitsusele anda sisendit, et kuulge, tehke teistmoodi. Ei ole väga leidnud. Ma saan aru, et rahandusminister oli teil komisjonis või keegi, kes seal valitsuse poolt oli, ja kindlasti selgitas oma nägemust, mis etapis parlament kaasatakse, kuidas parlament kaasa saab rääkida ja miks see olukord üldse selline on. Valgustage meid palun, mis see valitsuse nägemus siis on. Kas parlament üldse siin kaasa rääkida saab?

10:44 Urmas Reinsalu

Võimu ei anta, võim võetakse. Küsimus on praegu selles, et kui parlament ei võta seda võimu, siis uskuge mind, ja ma kuidagi ei kritiseeri ametis olevat rahandusministrit või tema eelkäijat või mingeid muid rahandusministreid eraldi võetuna – ega keegi seda võimu ära ei anna. Ma kujutan ette, et kaasamiskavad, mis ennekõike on õiglase ülemineku ja struktuurivahenditega seotud, need kaasamisprotsessid seisavad ees. Ennekõike on silmas peetud huvirühmi ja institutsioone, turuosalisi n‑ö, kes võimalikku raha hakkavad taotlema või on sellest huvitatud. See seisab lähikuudel ees ja ma ei kahtle, et see viiakse läbi formaalselt laitmatult ja viisakal ja nunnul tasemel.

Aga küsimus on selles – küllap tulevad ka kõik eksperdid valdkonnakomisjonidesse, nad kutsutakse välja, ja Rahandusministeeriumi esindajad –, et parlament peab tekitama endale raskuskeskme. See on otsus, parlamendi tasemel otsus selle kohta, et me ütleme, et me kiidame selle heaks või me esitame arutelu käigus oma parlamentaarsed reservatsioonid. Selle raha jagamine ei ole Eesti suva, et Eesti ütleb, me jagame 4 miljardit ära või jätame üldse kappi. Seda võib teoorias teha, aga see oleks äärmiselt rumal.

Tegelikult toimub dialoog Euroopa Komisjoniga. Need kirjad on ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis olemas (kui kellelgi parlamendiliikmetest on huvi), kuidas on Euroopa Komisjon oma tagasisidet andnud Eesti taotlustele viimase kahe aasta dünaamikas. Selles loogikas Euroopa Komisjon ütleb lõplikult, kas see vastab nendele efektiivsuse, aga ka formaalsetele reeglitele, mis Euroopa Liidu finantskavade puhul on ette nähtud. See tähendab seda, et me peame tekitama ka oma parlamentaarsed reservatsioonid, mida me peame mõistlikuks, mida parlament või valitsus taotleb ja mida tuleb arvestada ka määrustes.

Nagu ma ütlesin, seni on parlamendil olnud otsekui optiliselt pädevus võtta vastu seadus, finantsperioodi rahaliste vahendite menetlemise seadus. Aga see on juba post factum. Universaalne parlamentide pädevus on enne kulutuse tegemist, ütleme, tegelikult enne juba otsuse langetamise pöördumatut iseloomu. Põhiseadus ütleb, et me võtame riigieelarve vastu kõikehõlmavalt. Põhiseadus ütleb, et parlament annab valitsusele mandaadi võtta riigile rahalisi kohustusi. Põhiseadus ütleb, et ainult parlamendil on prerogatiiv sõlmida välislepinguid, millega võetakse riigile rahalisi kohustusi. See on olnud põhiseaduse andja selge tahe, et parlament peab säilitama riigi raha üle kõikehõlmava kontrolli. See kontroll ei ole mitte kuulamise või kaasamise õigus, õigus esitada oma arvamust, vaid see on otsustamispädevus. See otsustamispädevus tuleb parlamendil minu hinnangul tekitada, kas näha see ette riigieelarve baasseaduse muudatusega või eraldi üksikaktiga, mille kohta kõigil, ka valdkonnakomisjonidel ja saadikutel, on võimalik oma ettepanekuid esitada. Loomulikult, ma arvan, et see on ka koht, kus selle arutelu raskuskese kaldub valitsuse tehtavalt kaasamistöölt rohkem parlamenti ja meil on võimalik pidada dialoogi ka huvirühmadega. Kui küsida, millega see päädib või mis see tulemus on, siis loomulikult on Eestis enamuskoalitsioonid ja asju otsustatakse enamuskoalitsiooni tööpõhimõttel, ega siis sellel juhul ei ole see teistmoodi. Aga meil peab tekkima selge raha jaotamise mudel. Riik on öelnud varasemas riigi eelarvestrateegias, Riigikontroll on öelnud, et meil tegelikult seda ühtset terviklikku käsitlust siiski ei ole. Meil on väga palju dokumente ja nagu kroonijuveel on, eks ole, "Eesti 2035", pikaajaline strateegia, aga need dokumendid ikkagi ei anna meile kindlust. Ma väidan, seda kindlust mul ei ole, et me oleme raha sidunud ära eesmärkidega. Seni kuni seda ei ole, siis, ma väidan, nagu ütles kunagi kadunud kindral de Gaulle, on oht minna tagasi meile tuntud eksiteele.

10:49 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun! Ja ma juhin tähelepanu, et küsimuste esitamise aeg hakkab läbi saama.

10:49 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! ... Suur tänu! See on teema, mida väga sageli ei puudutata. Aastate jooksul olen näinud, et väga sageli on tehtud otsused tegelikult tänapäeva otsused, mida tuleb hakata mõne aasta pärast klatitama, olgu siis kohalike omavalitsuste ülesanded ilma rahalise katteta või see, et põllumehed, kes teiste riikide põllumeeste kõrval on tegelikult konkurentsivõimetud, ma mõtlen rahastamise seisukohast, mitte innovatiivsuse poolest. Eesti põllumees on vägagi innovatiivne. Isegi valdkonda kureerivad asutused, olgu see Maaeluministeerium või Keskkonnaministeerium, on teistega võrreldes tegelikult vaeslapse osas. Aga minu küsimus on natukene üldisem. Mis te arvate, milline roll on Eesti arengus taastefondil?

10:50 Urmas Reinsalu

Kui taastefondist kõneleda, siis siin on kaks asja. Üks on võimalikud laenud, mida see taasterahastu võimaldab. Nende laenude koha pealt ei ole valitsus minu teada mingeid otsuseid langetanud, et Eesti sellest ühisest supist laenu võtaks. See toetusfond või raha on iseenesest, ma arvan, kaalukas. Kaalukas väga lihtsal põhjusel. See raha on, kuidas ma ütlen, odavam või parem raha kahel põhjusel. Esiteks, see raha tuleb ära kasutada kiiremini, võrreldes seitsme aasta ja nelja aasta perspektiivi. Teiseks on oluline, et seal on omaosaluse osakaal võrreldes muude, teiste struktuurifondidega hoopis teine. Ma arvan, et kui me räägime majandusele lisatõuke või hoo andmisest pandeemiast väljumisel, majanduse mahu kasvatamisest, siis venitusteta see raha kasutusse võtta ja suunata just nimelt majanduseesmärkide jaoks võiks olla meie ülesanne. Ma ütlen veel kord ja rõhutan, et mitte toetused ei pea olema A ja O, vaid seda peavad tegelikult olema finantsinstrumendid, alates laenudest ja garantiidest. Need ja omaosaluse arvestus on tegelikult, ma arvan, jätkusuutlik majanduse mahu kasvatamise kava.

10:51 Aseesimees Martin Helme

Jõuame küsida ka viimase küsimuse. Andres Metsoja, palun!

10:52 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Urmas, suur tänu selle teema toomise eest parlamendi suurde saali! Muidu võib tõepoolest juhtuda, et parlament saab üle Eesti kuulsaks sellega, et otsustame kultuuriobjektide üle, kes saab järgmisel perioodil ehitada uue kultuuriobjekti, ja seda tralli on parlamendis justkui rohkem kui seda väga olulist küsimust, kuhu Eesti läheb, kuhu Eesti läheb järgmiste Euroopa Liidu toetuste, fonditoetuste faasis. Räägitud on Ida-Virumaast, Tallinnast ja Tartust, natukene ka Kagu-Eesti programmist, millest ilmselt paljud eestlased aru ei saa. Aga mida võiks öelda ülejäänud Eestile, ka parlamendiliikmetele, kes esindavad neid ringkondi? Kuhu siis Eesti järgmise finantsperioodi ja toetusvoorude raames läheb?

10:53 Urmas Reinsalu

Ütleme nii, et retooriliselt on see eesmärkide hierarhia iseenesest üles ehitatud kenasti. Eesti inimpotentsiaali parendamine, et inimestel oleks parem tervis, paremad avalikud teenused, rohkem jõukust – see on see üldine loogika. Aga võib-olla jah, nagu ma ütlesin, on kaks erilist märksõna mõju osakaalult. Ma ei hakkagi rääkima esimesest finantsperspektiivist, kus tegelikult läks kõik nii, eks ole, et ennekõike olid majad, majad, majad. Eelmises see osakaal, proportsioon, muutus tasakaalustatumaks, aga jäi tegelikult ikkagi, ma väidan, liialt avaliku sektori poole kaldu, võib nii öelda. Selle üle võib arutleda. Nüüd, ma väidan, on nihe toimunud just nimelt rohkem ettevõtlusmeetmete poole.

Kaks unikaalset asja: võib-olla võrreldes varasemaga on tugevamad märksõnad digi‑ ja rohepöörde läbiviimine, mis peaks selle seitsme aastaga aset leidma. Aga rohepöörde puhul ei lugenud ma asjata ette Stockholmi Keskkonnainstituudi analüüsi, kus kõneldakse avaliku sektori vajadustest. Nagu te mäletate, ma ütlesin, et need on üle 4 miljardi euro, tõsi küll, aastani 2050. Aga lõviosa kulutustest tuleb ikkagi planeerida järgmise dekaadi jooksul. Kogumahud olid tegelikult, kui me kõneleme kogukulu mahtudest, 4% SKP‑st järgmise kümne aasta jooksul. Võimalik, et on tehtud ka mingeid muid arvestusi. Mina seda ei tea, minu käsutuses neid ei ole. Aga kindlasti on oluline need järgnevates aruteludes avada, et me saaksime aru, mida me millise raha eest saame. Sest nendele meetmetele, mis on rohepöörde elluviimiseks mõeldud, on ju arvestatud mehaaniliselt taha ka numbrid, kvantitatiivnumbrid, kuidas nad vähendavad süsinikuheidet. Kui ma õigesti mäletan, paradoksaalselt vist oli nii, et elektriautode soetamise toetamine vähendas süsinikuheidet iseenesest kõige rohkem.

Aga ma arvan, et ka siin on tegelikult haagitud neid rohe-eesmärke osaliselt lahti, tegelikult rohe-eesmärgi sildi all [tehakse ka muud]. Nagu vanasti, kui te mäletate, et kui oli Lenini 100. sünniaastapäev, siis selle ettekäändega ehitati linnahall, eks ole. Tegelikult oli linnahalli inimestele vaja, aga see kleebiti sinna külge. Siin on ka nii, et väga palju avaliku sektori hoonete ehitamist ja arendamist leiab aset just nimelt rohepöörde sildi all. See on niisugune heidutusmeede, mida kasutatakse. See on universaalne, see käib asjaajamise juurde. Aga meil peab olema lihtsalt selge mõõtkava, et mida me rohepöörde puhul saavutame, kuhu me selle rahaga välja jõuame ja kas see on parim optimaalne tasakaalupunkt.

Kolmandaks, ma veel kord tahan öelda, meie eesmärk peab olema selle rohepöörde puhul mõelda ikkagi ettevõtlusele, mõelda jõukuse loomisele ja rohelisele majandusele, sellele perspektiivile. Muidu võime avastada, et me oleme nende reeglitega ennast konkurentsivõime ja oma võimaluste mõttes lihtsalt nurka värvinud. Seda ei tohi lasta juhtuda. Tuleb tegutseda loominguliselt. Omariiklus on looming ja eriti niisuguste, ütleme, süsteemi hõlmavate holistlike agendade puhul, mida on rakendama asutud.

10:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aeg on otsa saanud ning ka küsimused on otsa saanud. Järgmisena tuleb ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

10:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud istungi juhataja! Head parlamendiliikmed, kolleegid! Kõigepealt aitäh selle tänase arutelu korraldamise eest! See on kindlasti vajalik ja oluline, et parlamendisaalis seda teemat arutatakse.

Kui me mõtleme eesseisvate aastate peale, siis Eestit ootab järgmiste aastate jooksul korralik majanduskasv. Väga olulise panuse sellesse annab just nimelt avalik sektor oma majandust ergutavate otsuste ja investeeringutega. Aastatel 2022–2027 läheb Eesti majanduse ergutamiseks euroraha toel suurusjärguna 3% majanduse kogutoodangust, SKT‑st aastas. Euroraha uus periood toob tõepoolest Eestisse aegade suurimad investeeringud. Kui näiteks viis aastat tagasi investeeriti Eestis aastas veidi rohkem kui miljardi euro jagu, siis sellega võrreldes on investeeringud järgmistel aastatel sisuliselt kaks korda suuremad, need jõuavad rohkem kui 2 miljardi euroni aastas.

Head rahvaesindajad! Kuue aasta pärast, 2027. aasta mai esimesel neljapäeval oleme niikaugel, et käes on järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi viimane aasta. Mina ei tea, kes siis juhib Eesti riiki. Ma ei tea, kas siis, Rail Balticu valmimise järel, on kahe majandusruumi ühendamist võimaldava Eesti-Soome tunneli ehitustööd juba käima läinud, või kas üheks peateemaks, mille üle arutatakse, on siis, 2027. aasta kevadel, meie uuest rohefondist tõuke saanud Eesti teadlaste ja ettevõtjate toel sündinud uus, hulga töökohti loonud kliimat hoidev keskkonnatehnoloogialahendus, näiteks vesinikutehnoloogialahendus. Aga ma tean, et kui me täna praegu siin arutame Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve üle, siis me peaksime keskenduma mitte sellele küsimusele, millisest fondist kellele täpselt kuidas raha jagada, vaid ikkagi sellele, kuidas kasutada seda raha, iseseisvuse taastanud Eesti seni suurimaid investeerimisvõimalusi Eestile uue kasvu, inimestele parema elukvaliteedi, jõukama elu, tulevikku muutvate ideede ja ettevõtmiste toetamiseks võimalikult targalt. Kui meil on kasutada ajaloo kõige suuremad võimalused Eestile uue arenguhoo andmiseks, siis kuidas me seda raha kasutame? Mis see visioon on? Kas me raiume oma metsi lagedaks? Kas me ehitame uusi kivist vedela väljapigistamise tehaseid ja kummardame diislit, nagu see hiljutistel aastatel olnud on? Kas me jätkame enam-vähem vanaviisi, senisest kinni hoides, minevikku tagasi igatsedes, ja loodame või teeskleme, et maailm meie ümber ei muutu? Või siis me üritame iga päev meile tulevikust telegramme saatvatest probleemidest ise ikkagi sammuke ees olla, saavutada enamat, saavutada, et Eesti oleks just nimelt tuleviku maailmamajanduse peale mõeldes võitjate hulgas? 

Eesti visioonist rääkides on pakutud Singapuri mudelit, teised pakuvad eeskujuna Põhjamaid, kolmandad pakuvad eeskujuna Šveitsi. Seda eeskuju otsitakse ikka ja jälle kuskilt mujalt. Aga mina arvan, et Eesti visioon võiks olla  ja peaks olema Eesti, rohelisem kui rohi ja sama viljakas kui kvantarvuti. Me peaks olema ise kõigile teistele uue majanduse eeskuju, mille poole vaatavad ja mida soovivad kopeerida teised. Just edukalt läbi viidud digi‑ ja rohepööre loob meile selleks head eeldused. Siin on lisaks meie aastakümnetepikkusele heale looduskaitsetööle ja kunagisele tiigrihüppele kindlasti kõvasti abi kõigi aegade suuremast toetusrahast. Sellest visioonist lähtuvalt on need praegused rahastuskavad kokku pandud. Need rahastuskavad toetavad Eesti tulevikku. Seetõttu ma ütlen, et kui olla lihtsalt nende kavade vastu ilma midagi asemele pakkumata, siis see sisuliselt tähendab Eesti tuleviku vastu olemist.

Ajaloolise tõe huvides ütlen, et praeguste kavade ettevalmistamine algas eelmiste valitsuste ajal. Selle eest ka eelmiste valitsuste liikmetele suur tänu! Tõsi, see on olnud nende kavade nii plussiks kui ka miinuseks.

Ma olen veendunud, et pööre rohelisema Eesti poole on meie järgmine suur asi, suur siht, mis liidab teadlaste teadmised, töötajate tehnoloogilised oskused, ettevõtete valmisoleku väärtusahelas järjest kõrgemale liikuda, ja toob meile tulemusena ka paremad palgad, pensionid ja avalikud teenused. See toob ka sisemise rahulolu elu ja maailma paremaks muutmisest. Roheline Eesti, rohelisem Eesti, rohepööre on meie järgmine suur asi meie enda jaoks. Kui me ligi 25 aastat tagasi otsustasime, et digiriik on meie tulevik, siis me tegime selle otsuse õigel ajal ja tegime seda innuga. Täna on meie otsus ja valik iga Eesti inimese jaoks paremat elukvaliteeti andev roheriik.

Värske kriis on toonud laiemalt teravama äratundmise, arusaamise ja aktsepteerimise, kui oluline keskkonna hoidmine on, kui seotud me keskkonna kaudu oleme ja kuidas see maakera, kus me elame, on täpselt ja ainult üks. Muutused, mis toimuvad ükskõik millises maailma nurgas, puudutavad kõik varem või hiljem vahetult ka meie maailmanurka. See teeb Euroopa missiooni kliimapoliitika eestvedajana kindlasti eriti oluliseks. Eesti võimalus on siin kasutada meie väikese ühiskonna eelist, et olla dünaamilisem, olla kiirem.

Eesti rohepööre ei ole midagi abstraktset. See on tulevikus säästetud energia, st väiksemad kulud. See on puhtamad ja taastuvad energiaallikad, st parem elukeskkond. See on kord juba toodetud ressurssidele järjepidevalt uue kasutuse leidmine, uued tehnoloogiad, võimalused Eesti ettevõtjatele. Meil on tõesti Euroopa maksumaksja toel kasutada suurusjärgus 1,8 miljardit eurot, et selle rohelisema Eesti pöörde tegemisele hoog kanda.

Milleks seda kasutada? Kõigepealt, energia tarbimise pool. Meil on võimalus kasutada miljoneid, sadu miljoneid säästlikuks energiaressursside tarbimiseks, taastuvatest allikatest toodetud energiale üleminekuks. Meil on võimalus asendada selline tooda-tarbi-viska-minema-mudel ringmajandusega ehk kord juba kasutusele võetud ressurssidele pikema eluea andmisega. Ida-Virumaale uue hingamise andmine, põlevkivisõltuvusest vabanemine, 340 miljonit eksklusiivselt Ida-Virumaale uute töökohtade loomise toetuseks ja selle ilusa maakonna elukeskkonnale. 100 miljonit eurot uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades. See tähendab rahastustuge teadusmahukatele rohetehnoloogiaettevõtetele. Tegelikult just siit võiks minna idanema uus globaalse haardega rohe-Skype või Pipedrive või TransferWise, uue nimega Wise, või Cleveron või Skeleton – selline ettevõtmine, mille ambitsioon ongi muuta maailma ja mille tulemuseks on Eesti teadmiste eksport.

Kui Eesti majandus soovib muutuda viljakamaks, sama viljakaks kui kvantarvuti, siis on digipöörde läbiviimine vältimatu. Informatsioon on igal juhul uus nafta. Need riigid, kes on info töötlemise ja kasutamise protsesside digitaliseerimise võimekuselt kehvad, viletsad, on tulevikumajanduses kaotajad. Meil on vaja ühiskonnas läbivalt uut digitaliseerimise hüpet. Sealjuures tuleks uute lahenduste otsimise ja tööjõu kahanemise ajastul julgelt kaaluda alternatiive ka avalikus sektoris, muu hulgas tehisintellekti kasutamiseks. Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, aga endiselt on see umbes kolmveerand Euroopa Liidu tasemest.

Tootlikkust aitaks tõsta uute tehnoloogiate kasutusele võtmine, aga Eesti ettevõtted on olnud tagasihoidlikud digitehnoloogiate kasutamisel ja kulutavad teadusele, teadus‑ ja arendustegevusele vähem, kui kulutatakse Euroopa Liidus keskmiselt. Eestis peab märgatavalt kasvama teadus‑ ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Ka selleks on sellel uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil raha ette nähtud.

E‑teenuste baastaristu ja e‑teenuste kasutamist võimaldavad vahendid on hästi arenenud, aga teenuste kvaliteet jällegi on ebaühtlane. E‑teenuste taristu säilimise ja elektrooniliste vahendite turvalisuse ning arendamise tagamiseks tuleb panustada nii baastaristu arendamisse kui luua ka alternatiive senistele lahendustele.

Tehnoloogia katkematu, pidev areng, sh tehisintellekti kasutamine, annab ja avab riigile uusi võimalusi ka seniseid sisseharjunud teenuseid pakkuda ja osutada senisest tõhusamalt ning teha otsuseid nutikamalt. Uueks digipöördeks on meil kasutada 439 miljonit eurot, üle 70 miljoni sellest on just nimelt ettevõtete digitaliseerimise toetuseks. Mis see tähendab? See tähendab näiteks reaalajas andmevahetuse lahendusi, mis aitavad Eesti ettevõtete jaoks säästa üle 200 miljoni euro aastas.

Reaalselt toimivate digilahenduste kasutuselevõtt võimaldab kokku hoida miljoneid töötunde, mis on võrdne suurusjärgus 7000 inimese täistööajaga. Digitaliseerimine annab võimaluse just nimelt seda kokkuhoitud kulu suunata ettevõtetes nende põhitegevuse mahu suurendamisele. See omakorda toetab tootlikkuse kasvu ja majanduse kasvu laiemalt.

164 miljonit eurot on e‑riigi värskenduskuuriks, avalike teenuste edasiarendamiseks. Digiteenused muutuvad targemaks, selliseks, mis tuletavad teile ennast ise meelde ja tulevad teie juurde, kui neid vaja on. 48 miljonit eurot kiire ja korraliku internetiühenduse tagamiseks, olgu see läbi õhu või kaabli abil, tähendab, et 23 000 aadressi saavad selle investeeringu tulemusel liitumise võimaluse. Seda on umbes sama palju kui Põlvas, Kärdlas, Paides, Lihulas ja Põltsamaal elavaid inimesi kokku.

Nüüd ühendused. Maailm arusaadavalt võrgustub. Meie peame püüdlema selle sõlmpunktiks. Ilma ühendusteta, olgu transpordiühendusteta või kiire internetita, oleme lihtsalt määratud mahajäämusse ja suuremasse vaesusesse. Vahemaade läbimise suur ajakulu ja transpordiliikide kombineerimise ja liinide omavahelise ühenduvuse keerukus on praegu probleem. Konkurentsivõime arendamiseks on Eestis vaja arendada transpordi‑ ja ka energiataristuühendusi Euroopaga. Seetõttu on nii 5G‑internet kui ka Rail Baltic, mis on esimene etapp kahe majandusruumi ühendamisel Tallinna-Helsingi tunneliga, meie jaoks elulise tähtsusega. Kui me räägime siin praegu eurorahaga hoo sisse saavatest eri valdkondade muutustest, siis see kõik peab tervikuna kokku kõlama, see peab moodustama ühe tervikliku eesmärgi ja kava, toetama ühte eesmärki, aga mitte iga miljoni või miljardiga hoopis eri suunda kiskuma.

Järgmiste aastate jooksul ajaloo suurima rahasüsti saav raudteetransport käib kogu rohepöördega sama sammu. Miks investeerida niivõrd palju just nimelt rongiliiklusesse, raudteetransporti? Sest kvaliteetne, kiire ja mugav ühistransport on Eesti inimeste poolt väga kiirelt omaks võetav. Rongiliiklus tegelikult on selle kohta kõige parem näide. Kui tekkis võimalus teha oma sõite uute kvaliteetsete rongidega, siis harjuti seda kiiresti tegema, harjuti kiiresti seda mugavat võimalust kasutama.

Numbritest. Kui 2013. aastal tegid inimesed Eestis veel natuke üle 4 miljoni rongireisi aastas, 4,2 miljonit, siis koroonakriisieelseks ajaks, 2019. aastal, oli inimeste tehtavate rongireiside arv kasvanud Eestis kahekordseks, 8,4 miljoni reisijani aastas. Eesti inimestele meeldib keskkonnasõbralik ja kiire transport ja see kõik toetab otsust teha uuel euroraha rahastamisperioodil kõige suurem rahasüst just rongiliiklusesse. 2026. aastal on Euroopa maksumaksja rahaga valmis saanud Rail Baltic, mis viib Tallinnast Riiga kiiremini kui praegu Tallinnast Tartusse, tunni ja 42 minutiga. Siis jõuab Vilniusse umbes sama pika ajaga, mis kulub "Teneti" filmi vaatamiseks ja võib-olla veel kaks "Õnne 13" osa peale, s.o kolme tunni ja 38 minutiga. Inimeste liikumisvõimaluste kõrval tähendab Rail Baltic muidugi ühte täiendavat kiiret võimalust kaupade liikumiseks. Turud tulevad ettevõtjatele lähemale.

Nagu öeldud, Rail Balticu valmimine on esimene etapp aga veel ühe olulise kasvuhüppe jaoks, Eesti ja Soome majandusruumide tunneliga ühendamise jaoks. Meie regiooni mitme, tulevikus kliimaneutraalse riigi ühendumine, sidumine üheks ruumiks on potentsiaal, mille mõju paljud ikka veel ei taju. Aga me läheme selle kavaga edasi.

Uus euroeelarve toob üle seitsme aasta värskenduse ka pealinna trammiliiklusesse. Ma ei tea, kas te mäletate veel, millal pealinna tänavatel viimane suurem ja keskkonnasõbralikku trammiliiklust puudutav investeering tehti. Suurem investeering tehti 2014. aastal. Siis tegime me tollase valitsusega Tallinnasse investeeringu CO2-kvooditehingu abil, nüüd läheme appi eurorahaga. Ülemistele tuleb bussi‑, rong‑ ja trammiliiklust ühendav korralik kaasaegne terminal. Trammivõrk saab uuendust Vanasadama trammiliini näol, mis lennujaama ja sadamat ühendama hakkab. Uuendusi trammiliikluses on veel.

Kui keegi teist oskab nimetada mõnda tulevikuprobleemi, mille lahendusteni on kuidagi võimalik jõuda ilma teadlaste abita, siis võite märku anda. Nii kliimamuutused, rohepööre, digilahenduste rakendamine kui ka uute tehnoloogiate abil uute töökohtade loomine – kõik need eeldavad teadlaste panust. Teadustulemuste kasutamine tulevikuga seotud arenguvajaduste täitmiseks, teadlaste ja ettevõtjate vahel toimiva silla loomine on uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil oluline. Selleks on võimalus ka päris suures mahus investeerida.

Eesti teadus on väga tugev, aga tihtipeale areneb see eraldiseisvana ka seal, kus ettevõtjate reaalsed vajadused just nimelt teaduse ja teadlaste tuge vajavad. Me oleme ehitanud ja tugevdanud eraldi nii teadussektorit kui ka ettevõtlussektorit, aga sellise targa, suurema lisandväärtusega majanduse areng tõhusa ülekandemehhanismi abil teadusest ettevõtlusesse ei ole olnud kuidagi kellegi eraldiseisev suur prioriteet. Nii et ma leian, et riigi tugi ettevõtjate vajadustest lähtuvate rakendusuuringute elluviimisele on ülioluline.

Samavõrd oluline on rahalise toe kõrval pakkuda ka tuge koostööpartnerite leidmisel ja teadmiste ja oskuste parandamisel, et ettevõtjad saaksid olla targad tellijad. Rakendusuuringute programmiga rakendusuuringute keskuses alguse tegemise eesmärk on kokku viia ettevõtete nõudlus praktilise teaduse järele ja teadlaste oskused kasvatada ettevõtete, rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse toel teenitavat tulu. Milline roheükssarvik sellest täpselt alguse saab, seda me näeme loodetavasti oluliselt enne, kui tuleb järgmine kümnendivahetus.

Euroraha on sel korral ka vajalik tugi kriisist väljumiseks kõige rohkem abi vajavatele sektoritele. Kriisiabi tuge pakutakse koolist ja töölt eemale jäänud noortele, käivitatakse valdkondadeülene lastekaitse korralduse mudel ja jätkatakse vähese töökogemusega noorte töölevõtmise soodustamist. Kogu tervisekriisi ajal kõige vahetumaks eesliiniks olnud tervishoiusektorisse on euroraha abil võimalik investeerida nii Saares, Hiius, Järvas, Narvas, Tartus kui ka Tallinnas.

Head Riigikogu liikmed! Euroraha kavandamise protsess ei ole toimunud saja päevaga. See on kestnud vähemalt kaks aastat. Sajad inimesed on juba praegu pakkunud sadu ideid, aidanud kaasa, et meil tekiks ajalooline võimalus euroraha toel kujundada Eestist Eesti enda mudel, rohelisem kui rohi ja viljakas kui kvantarvuti.

Aitäh kõigile, kes selles protsessis juba osalenud on, ka eelmise valitsuse liikmetele, parlamendiliikmetele, ekspertidele, ettevõtetele, ülikoolidele, valitsusväliste organisatsioonide esindajatele ja ametnikele! Kogu järgmiste aastate eurorahakavast on hinnanguliselt umbes 40% selline raha, mille kasutus on ette määratud, nii näiteks suured rongiliikluse investeeringud, teedeehitus, töötukassaga seotud tegevused, aga 60% sellest tulevikku loovast rahast jagatakse taas avatud konkurentsis, põhimõttel, et parim projekt, parim idee võidab. 

11:17 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud minister! Teil on aeg läbi. Kas ma pakun kolm minutit või on kohe lõpp?

11:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Minut.

11:17 Aseesimees Martin Helme

Minut lisaaega. Teeme nii.

11:17 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Headele tulevikuprojektidele on meil järgmistel aastatel raha Euroopa Liidu maksumaksjate toel. Kas meil on piisavalt häid projekte? Uusi tasuta lõunaid ei ole mõtet pakkuda, aga uusi maailma muutvaid lahendusi küll.

Ma tänan teid kõiki kaasa mõtlemast. Ka mina arvan, et parlamendi sisuline roll kõikides nendes aruteludes võiks olla suur. Aitäh!

11:17 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd küsimuste juurde. Küsimustele, ma tuletan meelde, on meil aega 30 minutit. Eduard Odinets, palun!

11:18 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh selle ülevaate eest, millised on valitsuse plaanid ja otsused, mille üle te Euroopa Komisjoniga juba läbi räägite, ja aitäh, et te mõistate, et parlamendi roll võiks suurem olla! Aga siiski, nagu me täna oleme juba korduvalt kuulnud, ei ole see roll kuidagimoodi määratletud ega kindlasti piisav. "Eesti 2035" on kinnitamata, arutelusid parlamendis ei toimu, sisendit parlamendilt küsitud ei ole. Kas ja kuidas teie arvates Riigikogu siiski on kaasatud või peaks olema kaasatud eurovahendite planeerimisse ja nende miljarditesuuruste otsuste tegemisse? Milline on rahvaesinduse roll? Nagu me teame, Riigikogu enam ei kinnita arengukavasid, mis on aluseks sellele planeerimisele, rääkimata valdkondlikest programmidest, mida kinnitavad ministrid ja mis on aluseks konkreetsetele meetmetele. Kuidas saaks suurendada rahvaesinduse rolli selles protsessis?

11:19 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma olen olnud seda meelt ja olen jätkuvalt, et parlament peab olema just see koht, kus pikaajalisi sihte seatakse. Ka tegelikult "Eesti 2035" üle, mis on sisulises mõttes kõige olulisem alus või suur raamistik ka Euroopa Liidu raha plaanimisel ja kavandamisel, on arutelud ka eri komisjonides käinud päris pikalt. Eks see ole komisjoni ja konkreetsete komisjoniliikmete roll ja võimalus just nimelt hoida seda arutelu sisulisena, anda sisulist panust ja seeläbi otseselt mitte lihtsalt mõjutada, vaid panna paika need suunad, mis Eesti tuleviku kujundamisel peamised on. Kas lisaks "Eesti 2035" aruteludele peaksid parlamendikomisjonid ja parlamendisaal arutama järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu rahastamise eelarve üle? Ma arvan, et peaksid. Olen ise käinud nende saja päeva jooksul tõesti mitmes parlamendikomisjonis, kus on huvi tuntud ja kuhu mind on kutsutud just nimelt detailselt arutama selle üle, kuidas Euroopa Liidu raha kasutada nii, et see tulevikuks majanduskasvu mõttes uue hoo annaks. Ma küll innustan kõiki – kui ma tohin seda valitsuse liikmena teha – parlamendikomisjone seda tegema ka oma valdkonna spetsiifiliselt, väga detailselt seda lahti võtma ja arutama ja valitsuse liikmele kaasa andma otsuseid, kuhu parlament peab vajalikuks seitsme aasta jooksul Euroopa Liidu raha suunata. See on igal juhul oluline.

11:21 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

11:21 Ivari Padar

(Kaugühendus)

Lugupeetud proua minister! Kõigepealt selline küsimus selle rea kohta, mis puudutab väikeste ja keskmiste ettevõtete toetamist Kagu-Eestis – 7,5 miljonit. Kas selle programmi rakendamisel on riigi eelarvestrateegias planeeritud ka säilitada Kagu-Eesti programmi vahendeid? Kagu-Eesti programmi vahendid on praegu arvestatud riigi eelarvestrateegias kärpe hulka.

Teine asi, mis puudutab rohepööret. See on ääretult oluline ja kui me räägime Ida-Virust, siis see on arusaadav. Eestis on omavalitsusi, kus metsandusega seotud tööhõive on 20–25%. Metsanduse arengukava pole küll vastu võetud, aga ilmselgelt see debatt käib ja võimalik surve metsade majandamiseks on täiesti olemas. Kas on planeeritud, kuidas kompenseeritakse neid töökohtasid metsanduse kokkutõmbamise korral omavalitsustes?

11:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt esimene küsimus, kas see Euroopa Liidu vahenditest tulev rahaümbrik või rahaline tugi Kagu-Eestile on tõesti täiendav. Jah, on küll. See on kavandatud nii, et Kagu-Eesti, aga suuremas osas ka Ida-Virumaa saab täiendava toe Euroopa Liidu vahenditest.

Mis puudutab metsandusega seotud töökohti, siis ma tõesti nõustun teiega ja olen seda meelt, et metsamajandamisel peab lähtuma ka keskkonnahuvidest, säästlikust metsamajandamisest. See on põhjus, miks seal, kus otseselt on riigil võimalus raiesurvet mõjutada, oleme seda järgmistel aastatel Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu ka riigi eelarvestrateegias teinud. Nii et võrreldes eelmise aasta sügisel vastuvõetud riigi eelarvestrateegiaga on riigi tellimus Riigimetsa Majandamise Keskusele dividendide näol oluliselt väiksem. Ettevõtlustoetused, mis on mõeldud uute töökohtade rajamiseks, aga kohtades, kus see on võimalik ja vajalik, ka olemasolevate töökohtade ümberkujundamiseks, on avatud eelkõige ja kindlasti ka nendele piirkondadele, kus mitte ainult põlevkivitööstusest väljumise tõttu, vaid ka muudel põhjustel majanduse struktuurimuutuse tõttu on selliseid ümberkujundamisi vaja ette võtta. Nii et jaa, selle jaoks on võimalik kindlasti kasutada taastefondi vahendeid, aga ka struktuurifondi järgmise seitsme aasta eelarvet.

11:24 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

11:24 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Rohepöördeks on kavandatud 1,8 miljardit eurot Euroopa maksumaksja raha, et meie emissioone vähendada. Muu hulgas ütlesite, et on plaanis anda Ida-Virumaale uus hingamine. Samal ajal annab valitsus Ida-Virumaale uue hingamise uue põlevkiviõlitehase rajamisega, mis on selline, noh, õlilõhnaline hingamine. Te olete öelnud, et te seda projekti üldiselt väga ei toeta, aga mis seal teha. Nüüd on ilmnenud ju tegelikult see, et seda projekti oleks võimalik tagasi pöörata suhteliselt väikeste kuludega, enamik investeeringukulusid on veel tegemata, aga sellele vaatamata olete te otsustanud sellega edasi minna. Siit küsimus. Esiteks, kas teile ei tundu, et on skisofreeniline võtta Euroopa maksumaksja raha selleks, et heitmeid vähendada, ja siis kasutada oma raha selleks, et heitmeid 5% meie koguemissiooni kontekstis suurendada? Teine küsimus: miks te siis seda projekti ometigi seisma ei pane?

11:25 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Me oleme ka varasemalt sel teemal nii siin saalis kui ka väljaspool seda saali mõtteid vahetanud ja seetõttu on teile minu seisukoht kindlasti teada. Ma arvan, et see on keskkonna seisukohast vaadates halb investeering. See, et eelmise aasta märtsis tehti otsus 125 miljoni võrra aktsiakapitali riigi rahaga suurendada ja see otsus seoti uue õlitehase rajamisega, on otsus, mida ei mul ega teil sel hetkel võimalik mõjutada ei olnud, see sündis eelmise aasta märtsikuus. Ühe mitte kõige parema otsuse asendamist teise halva otsusega ehk kahju tekitades, rahalist, majanduslikku kahju tekitades selle aktsiakapitali suurendamise tagasipööramist ei ole võimalik teha, sõltumata sellest, et minu isiklik arvamus on selline, nagu ma siin just hetk tagasi väljendasin. Ühtegi täiendavat senti maksumaksja raha selle õlitehase rajamisse ei lähe. Seda otsustas valitsus valitsuse moodustamise hetkel. Ettevõtte juhid, kes tuginevad eelmise aasta kevadel valitsuses tehtud otsusele ja valikule, vastutavad selle eest, mida nad on kinnitanud, et see saab olema kasumlik ja tulus projekt. See vastutus neil on, oma sõnade taga nad peavad seisma, muidu tuleb neil vastata väga paljudele väga ebameeldivatele küsimustele.

Eesti Energia puhul on oluline see, et tulevikuinvesteeringud tõepoolest lähevad taastuvenergiasse ja eelkõige taastuvenergiasse. Muu hulgas on taastuvenergia suurem arendamine asi, millest peavad osa saama need, kellel selle vastu huvi on, Eesti inimesed ja investorid samamoodi. See on põhjus, miks me vist poolteist nädalat tagasi valitsuses otsustasime Enefit Greeni IPO‑ga edasimineku ja börsile viimise, nii et tõepoolest kõigil oleks võimalus sellest rohelise energia, taastuvenergia arengust Eesti Energia Enefit Greeni kaudu osa saada. Nagu öeldud, fossiilsete arenduste tegemiseks, õlitehase edasiarendamiseks ei lisa see valitsus maksumaksja raha sentigi.

11:28 Aseesimees Martin Helme

Meil on vahepeal tekkinud protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

11:28 Urmas Reinsalu

Aitäh! Nendes asjades, riigivara valitsemisel ja riigiosaluste valitsemisel, tuleb muidugi luua praegu selgust. Proua rahandusminister väitis, et tema, olles Eesti Energia üldkoosoleku perenaine või üldkoosoleku õigustes, on nagu eelmise valitsuse testamenditäitja, et nii, nagu on siit ilmast lahkunud valitsus teinud, nii on issand jumal seadnud, olgugi et need on halvad otsused. Aga mina küsin üle eelmiselt üldkoosoleku juhatajalt, kes Riigikogu haamrit käes hoiab. Teie täitsite üldkoosoleku rolli. Kas tegelikult tulevikku vaadates iseenesest üldkoosolek saaks seda otsust ära muuta? Minu meelest ei olnud küsimus selles, et ta seda rohelist käpajälge suurendab. Oleneb, millega võrrelda. Objektiivses mõttes on muidugi nullreaalsus, aga võrreldes põlevkivienergeetikaga jälle vähendab, eks ole. See on see, et kust torust sa vaatad. Mis on tegelikult istungi juhataja hinnang praegu Eesti Energia põhikirjale ja sellele, kas üldkoosolekul on täielik õigus, et eelmise valitsuse testamendid tema pädevust piiravad? Või ei piira?

11:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Me muidugi nüüd patustame, see ei ole protseduuriline küsimus. Aga ei ole õige väide jah, et õlitehas suurendab meie CO heidet. Ta samal ajal vähendab põlevkivist muude asjade tootmist, mis on suurema heitmega. Aga üldkoosolekuga on loomulikult niimoodi, et üldkoosolek saab anda tegevjuhtkonnale väga selgeid korraldusi. Kui need korraldused on vastuolus äriseadustikus ettenähtud mõistliku majandamisega, siis võib tegevjuhtkond muidugi öelda, et nad ei saa neid ellu viia. Proovime aruteluga edasi minna. Kalle Grünthal, palun!

11:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuulasin teie juttu rohepöörde teemal, mida te eriti pikalt ei rääkinud, aga sealt kumas läbi, et rohepööre on Ida-Virumaale parema elukvaliteedi andmine ja põlevkivitööstusest loobumine. Aga mul on selline küsimus. Igal asjal peab olema plaan, eriti kui tehakse kardinaalseid otsuseid. Mul on tegelikult kaks küsimust. Nimetage palun, kuhu suunatakse selles sektoris töötavad inimesed. Kellena te näete neid edaspidi töötamas? Teine küsimus on see. Maapõu Eestis on teatavasti väga rikas. Kes hakkab tulevikus kaevandama? Teatavasti, kui kaevurid ära kaovad, siis lõigatakse läbi see järjepidevus. Kas siin plaanitakse kaasata erasektorit?

11:31 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kuna ma ei tea, millise kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahvi alusel eelnes küsimusele üks omapärane debatt, siis ma sellele kommentaariks lisan, et minu väide oli ja ma olen seda öelnud avalikult ja seisan selle taga, et presenteerida põlevkiviõlitehast suure keskkonnaprojektina ei ole lihtsalt võimalik. Keskkonna seisukohast, kui me räägime fossiilsete investeeringute tegemisest, siis jah, kui me võrdleme seda üheksakümnendate aastatega, siis tõepoolest on kindlasti vähenenud ka kasvuhoonegaaside õhku paiskamine, aga me enam ammu ei ole selles faasis, kus alternatiivi ei ole. Seetõttu väide, et see on põhimõtteliselt keskkonnaprojekt, ei ole tõsiselt võetav jutt.

Härra Grünthalile vastuseks. Sellist riiklikku suunamist, kus ühe sektori töötajaid suunatakse kuskile teisele tööle, ei tule. See ei ole sellele riigikorrale omane ega kohane. Mida saab ja tuleb teha, on uute töökohtade loomise toetamine seal, kus see võimalik on ja nii, kuidas see võimalik on. Sellest vaatest on Ida-Virumaa järgmise seitsme aasta jooksul Eesti maakondade seas absoluutselt eritähelepanu all ja eritähelepanu saav. Sellist rahalist toetust ükski teine maakond ka järgmise seitsme aasta Euroopa Liidu vahenditest tõesti ei saa. See on põhjendatud, sest Ida-Virumaa probleem, Ida-Virumaa vajadus sellesama pöörde, uue võimaluse, uue hingamise järele ongi kõige suurem ja seetõttu tõesti 340 miljonit või koos tehnilise abiga 353 miljonit täiendavat tuge sinna suunatakse.

Mis on need täpsed ettevõtete arendused, millised on täpselt need ettevõtted? Ma arvan, et seda ei peagi valitsus ütlema. Meie asi on luua võimalused, tingimused ja seal, kus on riigil võimalik osaleda ja pakkuda sellist väärtuspakkumist, esitada väärtuspakkumine, et investeeringuid ja uusi töökohti sinna piirkonda tuua ja meelitada. Viimasel ajal, viimase paari nädala jooksul, ilma et me oleksime saanud rakendada õiglase ülemineku fondi, ilma et taastefondi või uue struktuurifondi raha oleks avanenud, on tulnud tegelikult juba mitu head uudist. On tulnud uudis selle kohta, kuidas Aquaphor avab megatehase Narva külje all, mis toob sinna 700 uut töökohta ja kaasab kapitali 200 miljoni eurot, seda just nimelt selles piirkonnas, mis ootab uusi töökohti. Samamoodi tuli pärast seda, üsna hiljuti, teave selle kohta, et Invest in Estonia väga kiire tegutsemise ja väärtuspakkumise tegemise tulemusel kaalub Rootsi akutootja Nilar International AB samamoodi uue tehase rajamist Eestisse. Võimalik, et just Ida-Virumaale, mis tooks sinna täiendavalt 300 uut töökohta. See on olnud, nagu öeldud, enne seda, kui see kasutada olev raha ja toetusvõimalus üldse avaneb. Nii et ei pea ootama ainult seda, et õiglase ülemineku fondi raha avaneks, vaid see tegevus käib juba praegu.

Mis puudutab maavarade poolt, siis küllap Keskkonnaministeeriumis ka seda praegu analüüsitakse väga tõsiselt, kuidas on võimalik nendes valdkondades uusi arendusi Eestis ette võtta nii, et keskkond oleks hoitud ja seesama keskkonna mõttes absoluutselt A ja O olev ettevaatuspõhimõte oleks samamoodi tagatud. Sellega Keskkonnaministeeriumis kindlasti tegeldakse.

11:36 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

11:36 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Oma ettekandes te regionaalarengust ei rääkinud. Võib-olla sellepärast, et uue perioodi rahastamiskavas summad regionaalarengule tegelikult vähenevad, kui võrrelda eelmise perioodiga. Mind huvitab hoopis see, kas valitsus on otsustanud mingisuguseid põhimõtteid ja kust kohast ma võiksin neid siis näha, mis puudutab ülejäänud euroraha jagamist, näiteks seesama 427 miljonit eurot ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks või rohemiljardid. Ei tohiks juhtuda sama mis varasematel perioodidel, et lihtsalt Harjumaa tugevamad, võimekamad, rohkemate teadmiste ja raharessurssidega ettevõtted suudavad projektidest need rahad endale võtta ja ülejäänud Eesti tegelikult jääb ilma. Kas te rakendate mingid põhimõtted ettevõtluse, rohe‑ ja kõigis teistes fondides, et garanteerida maapiirkondadele tegelikult see areng, töökohad ja raha?

11:37 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Jaa, aitäh! Jaak Aabi eestvõttel on just nimelt selliste regionaalsete erisuste tegemise põhimõtted ja analüüs kokkupanemisel. Nagu teada, me praegu komisjoniga oleme selles läbirääkimiste faasis, kus otsustatakse üldsummad, aga detailide üle otsustamise juurde jõutakse lähiajal. Seda tehakse koos kõikide valdkondlike ministeeriumidega, et seesama regionaalsuse põhimõte oleks läbiv põhimõte, sõltumata sellest, millise ministeeriumi, valitsemisala või valdkonna juures ühte või teist toetust ja investeeringuid rakendama hakatakse. Üldine põhimõte, mida saab kasutada, on muu hulgas lisaks nendele regionaalsetele ümbrikele, nimetatud on Kagu-Eestit, aga samamoodi Ida-Virumaad, ikkagi omafinantseeringu erinevate määrade rakendamine selliselt, et jõukamates piirkondades, jõukamates keskustes oleks omafinantseeringu osa suurem ja nendes piirkondades, kus elujärg ei ole veel nii hea, oleks võimalik madalama omafinantseeringu määraga ka suuremaid võimalusi pakkuda nendele, kes uusi ideid rakendada sooviksid. Tegelikult on kaalumise koht ka see, kas osa toetuste puhul, osa projektide ja  programmide puhul tehagi eraldi taotlusvoorud selliselt, et on suurem ja eraldi võimalus ette nähtud keskustest väljaspool asuvates piirkondades tegutsevatele ettevõtetele ning eraldi ja tõenäoliselt väiksem osa nendele suurtele keskustele. Jällegi just nimelt sellel põhjusel, et ega siis ei ole kuidagi automaatselt nii, et hea idee tuleb ainult suurtest keskustest, ja et see sõel, kust läbi pugema peab, arvestaks ka piirkondlike, regionaalsete eripäradega. Nii et see on kavas, seda tehakse ja tõesti need eraldi otsustatavad printsiibid või põhimõtted, nagu te ütlesite, paneb Jaak kokku ja lähiajal on võimalus nendega kindlasti tutvuda. Jällegi soovitan: kutsuge ka parlamenti sel teemal näiteks Jaak Aab rääkima.

11:40 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun! 

11:40 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tänane olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu algas riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe bravuurika sõnumiga, nagu peaksid parlament ja valitsus hakkama omavahel kõvasti mõõtu võtma, kui on jutt Euroopa Liidu finantsperspektiivi ja muude fondide kasutusele võtmisest. Aga kordagi ei kuulnud ma siin saalis sõna "koostöö". Ja filosoofiline küsimus: mis on tulemuslikum, kas kompetentne ja professionaalne koostöö või igast asendist rivaalitsemine? 

11:40 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Eesti on tegelikult hea näide selle kohta, kuidas need suured asjad, mis on korda läinud, olgu see digihüpe, digiriik või mõni teine valdkond, on olnud edukad seetõttu, et osapooled on sõltumata muust rivaalitsemisest või muust sellisest tekirebimisest, mis muidu igapäevatasandil käib, olulistes asjades kokku leppinud ja on üht asja ajamas olnud.

Ma ei tea, mis oleks saanud meie digiriigist või digipöördest, kui ei oleks teinud koostööd valitsus, Riigikogu, erasektor, teadlased, ülikoolid. Ma arvan, et me võib-olla siiamaani oma rivaalitsemiste tõttu vaidleks paljude asjade üle ja asjad toppaksid. Ma olen ise väga seda usku, et konstruktiivne kriitika ja sisuliste täienduste, asenduste pakkumine on alati hea ja see aitab alati kaasa ka paremale tulemusele. Aga niisama tühja rivaalitsemist ja bravuuritsemist tegelikult vaja ei ole. Selle peale läheb aega ja energiat, aga tulemust see paremaks ei tee.

11:42 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

11:42 Aivar Sõerd

(Kaugühendus)

Tänan kõigepealt ministrit hea ülevaate eest! Aga ma küsin siia juurde ajakava kohta. Lisaks pikaajalise eelarve kavale on kokku lepitud taastekava ja see on natuke kiireloomulisem, sest sellest sõltub kriisi tulemuste lahendamine ja majanduse areng. Mis seisus me selle taastekava siseriikliku kava eelnõuga oleme? Kas me saame need läbirääkimised Euroopa Komisjoniga peetud ja saame kinnitused ka Euroopa Komisjoni tasemel selles ajaraamistikus, mis on varem olnud planeeritud?

11:43 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on küsimus, millele on mul raske vastata, sest valitsuse poole pealt on meil soov ja valmisolek ja me näeme vajadust taastekavas sisalduva ja Eestisse miljard eurot toova rahastamiskavaga kiiresti edasi liikuda. Aga nagu teada on, siis parlamendi EKRE fraktsioon on parlamendimenetluse käigus, mida tänane avakõneleja väga oluliseks pidas, esitanud suurusjärgus 700 muudatusettepanekut, ja seetõttu on kogu protsess toppamas. See tähendab, et tegelikult ei ole võimalik mitte ainult meil, Eestil, taasterahastuga edasi minna ja lõpuks see kokkulepe sõlmida, vaid kuna taasterahastu ikkagi rakendub alles ja ainult pärast seda, kui kõik liikmesriigid on oma sisemised protsessid läbi viinud, siis praegu me takistame tegelikult kogu Euroopa Liidu kriisist väljatulemise abi rakendamist ja kohalejõudmist liikmesriikidesse. Ma iseenesest ju möönan, et see ei ole kuidagi üllatav, et EKRE on sellise obstruktsiooni ette võtnud just nimelt Euroopa Liidu teemal. Nende suhtumine Euroopa Liitu, nendesse võimalustesse, mida Euroopa Liit sellest kriisist väljatulemiseks pakub, on teada. Mul on kahju, et selle küünilise sisepoliitilise punktivõtu või punktivõtu katse, küünilise sisepoliitilise katse tõttu on nii tervishoius, ettevõtluses, sellessamas digipöördes, rohepöördes, Eesti regioonides lihtsalt see seis, kus raha oleks võimalik kasutada, aga seda ei saa teha, sest üks parlamendifraktsioon on otsustanud oma sisepoliitilist agendat sellisel kombel rakendada. Nii et ma loodan, et see olukord järgmisel nädalal parlamendis laheneb ja me saame edasi minna. Seda otsust, seda miljardit eurot, mis kriisiabina aitab Eestil kriisist kiiremini välja juhtida, on majandusel väga vaja.

11:45 Aseesimees Martin Helme

760 muudatusettepanekut, täpsemalt. Mihhail Lotman, palun!

11:45 Mihhail Lotman

Aitäh, eesistuja! Hea minister! Ma tuleksin slaidi nr 8 juurde "Teadus, arendus, haridus, innovatsioon, ettevõtlus". Ma tean, et ma olen juba oma teadusega kõiki ära tüüdanud, sellepärast ma küsin piima kohta. Meil on vaja kvaliteetset piima saada. Selleks on vaja, et udar oleks korras, me peseme seda ja hoolitseme selle eest, on progressiivsed lüpsmistehnoloogiad jne. Suurepärane kõik, aga unustame ära, et see neetud lehm tahab süüa saada. Siin me näeme igasuguseid asju, mida me teaduse abil võime saavutada. Aga teadlased ei ela paraku õhust. No minusugused saurused veel töötavad missioonitundest, aga noored andekad kipuvad Eestist ära sõitma. Ja ma näen, et ...

11:46 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

11:46 Mihhail Lotman

Ahaa! Vabandust! Kuidas te suhtute sellesse piimatööstusesse?

11:47 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Piimatööstus on ka väga oluline. Aga ma pisut muidugi kahtlustan, et te võib-olla ei tahtnud seda debatti pidada praegu ainult piimatööstuse üle. Kui me ka varasemalt oleme Euroopa Liidu raha ja tegelikult Eesti enda eelarveplaanide üle siin teiega mõtteid vahetanud, siis üks teema, mis puudutab teadust ja mis on olnud ka teie küsimuse sisu, puudutab näiteks Eesti teadusele mõeldud grandisüsteemis olevaid väga suuri kõikumisi. See on seotud, noh, kas just piimatööstusega, aga sellega, millele te viitasite, et teaduse rahastamine kindlasti ei saa olla seotud ainult rakendusuuringutega, ainult ettevõtluse ja teaduse omavahelise sidumisega, mida see uus Euroopa Liidu raha periood kindlasti väga hästi teeb.

Teadusgrantidega oli tõepoolest veel mõni nädal tagasi seis selline, et kui 2020. aastal oli selleks ette nähtud 12,2 miljonit eurot, siis eelmise aasta lõpus kinnitatud eelarve järgi oli see summa 6,2 miljonit. See ligi poole võrra kõikumine oli igal juhul probleem. Praegune tulemus on see, et haridus‑ ja teadusminister on võtnud seda teemat väga tõsiselt ja leppinud teadusagentuuriga kokku, et selleks, et just nimelt neid kõikumisi tasakaalustada, suunatakse sel aastal uuteks grantideks täiendavad 4 miljonit eurot. Ehk sel aastal on plaan ja kogusumma, mis grandisüsteemis kasutada on, 10,2 miljonit eurot. Samamoodi on kava tõepoolest ka järgmistel aastatel hoida seda rahastust 10 miljoni euro tasemel, et selliseid väga järske kõikumisi, nagu oli üle-eelmise, eelmise ja selle aasta vahel, ette ei tuleks. Vast annab ka see pisut südamerahu.

11:49 Aseesimees Martin Helme

Kahetsusväärsel moel on küsimusteks ette nähtud aeg otsa saanud ja ma ei saa rohkem küsimusi võtta. Suur tänu ministrile!

11:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Väga kahju. Aitäh!

11:49 Aseesimees Martin Helme

Järgmisena kutsun ettekandeks Tartu Ülikooli makroökonoomika teaduri ja Arenguseire Keskuse uuringute juhi professor Lenno Uusküla. Ettekanne on 20 minutit ja küsimusteks samuti 30 minutit.

11:50 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Tere päevast, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud rahandusminister! Suur aitäh selle võimaluse eest täna siin teiega koos seda teemat avada ja sellel teemal diskussiooni pidada. Minu nimi on Lenno Uusküla, olen Tartu Ülikoolis makroökonoomika teadur ja kaasprofessor ning olen siinsamas lähedal Arenguseire Keskuses uuringute juht alates sellest aastast. Minu teemad on majandustsükkel ja suured poliitikad: eelarvepoliitika ja rahapoliitika. Olen seotud COVID‑i sotsiaal-majandusliku mõju hindamise projektiga. Arenguseire Keskuses on sel aastal minu vedada pikaajalise hoolduse tuleviku lahtimõtestamine.

Sellest hetkest, kui ma andsin nõusoleku siia tulla, on eelarvepoliitika saanud avalikus debatis väga suurt tähelepanu. Siia kindlasti kulub ära hoiatus, et tegemist on minu isiklike seisukohtadega, mitte Tartu Ülikooli ega Arenguseire Keskuse seisukohtadega.

Küll aga, kuna see debatt on suur ja lai, siis ma mõtlesin, et ma alustan natukene kaugemalt, mille pärast eelarvepoliitikat tehakse, mida sellega võiks saavutada ja kuhu rahastused võiksid suures pildis mahtuda. Ehkki see on Euroopa Liidu raha ja see on erilise sildiga raha, siis sellegipoolest on see osa kogu sellest rahast, mida te siin jagamas olete.

Kõige olulisem asi, mida eelarvepoliitika puhul tõenäoliselt turumajanduses silmas pidada, on turutõrked. Probleem on selles, et üks teeb, aga teised sellest võidavad või kaotavad. Tüüpiline näide on haridus, kus see inimene, kes saab targaks, tegelikult aitab ka teistel inimestel enda ümber targaks saada ja teised inimesed saavad nendest uutest oskustest õppida. Keskkonna puhul me räägime sellest, et üks viskab prügi maha või põhjustab kliima soojenemist ja me kõik oleme sellest ühtemoodi mõjutatud. Need on sellised valdkonnad, kus turumajanduse nähtamatu käsi ei lahenda nõudluse-pakkumise tasakaalu. Selleks, et turumajandus saaks toimida ja me saaks ühiskondlikku heaolu kasvatada, on vaja välist sekkumist. Siia alla käivad ka tervishoid ja majanduslik ja sotsiaalne õiglus, sellepärast et sünnihetkel ei saa valida, kuhu perekonda või kuhu maailmanurka sa sünnid. Mina küll oleksin tahtnud kindlustada ennast selle riski vastu, et sündida kusagil Aafrikas, ja ma arvan, et mul on päris hästi sellega vedanud. Aga sa ei saa valida seda, milline on tervis sünnihetkel. Seetõttu on hea, kui me saame seda väljakutset ühiskonnas tervikuna lahendada, sest turgu selleks, et enne sünnihetke kindlustust osta, ei ole olemas.

Teine suur eesmärk on majandustsükli silumine. Me räägime sellest, et majanduse langusfaasid on väga kulukad, tööpuudus on ühiskonnale väga kulukas. Teiselt poolt püüame ühiskonna kasvufaase, SKP kasvu faase natukene jahutada ja buume vältida.

Siis on igasugused muud rahalised ja mitterahalised eesmärgid. Siin on palju juttu olnud regionaalpoliitikast, aga siia alla kuuluvad ka kaitsekulutused. Euroopa Liidul on veel lisaks oma eesmärgid. Need on alguse saanud sellest, et parandada ühisturu toimimist, et me päriselt saaksime kaubelda üksteisega enam-vähem võrdsetel alustel. Lisaks sellele tähendab see seda, et halvemas majanduslikus seisus piirkondade võimalusi soovitakse selle käigus parandada.

Kui me räägime õiglase ülemineku rahastusest, siis see tegeleb turutõrgetega. See on see keskkond ja need inimesed, kes on sellest otse puudutatud. Kui me räägime COVID‑i taastefondist, siis me räägime majandustsükli silumisest, kuhu juurde on lisatud turutõrgete osa.

Kui eelarvekulutustest rääkida, oleks väga hea lihtne, kui saaks öelda, et ühe euro kulutamine toob alati kaasa kaks eurot ühiskondlikku rikkust. Paraku see niimoodi ei ole. On väga erinevaid hinnanguid, on üle kahe euro (Miyamoto kulude poolelt, Mertens ja Ravn maksude poole pealt), aga on ka selliseid hinnanguid, mis ütlevad, et see mõju on alla ühe euro. Kuni selleni välja, et on selline teoreetiline kontseptsioon, et kui kulutame ühe euro, siis inimesed arvavad, et see tulevikus korjatakse maksudena kokku, mistõttu inimene tunneb ennast vaesemana, võtab tarbimist seevõrra vähemaks ja kogumõju täielikult puudub.

Mille pärast need hinnangud erinevad on? Mitte sellepärast, et ei suudeta kokku leppida, vaid asi on selles, et võimendi ehk multiplikaatori suurus sõltub väga palju erinevatest asjadest (tarbimine, investeeringud, ülekanded, maksud) ja sellest, mida nende komponentidega päriselt tehakse. Majandustsükkel on esimene asi, millest multiplikaator sõltub. Kui majandus on langusfaasis, on võimendid suuremad. Siin tuli juttu piimast, ma korjan selle näite üles. Kui te hommikul soovite lapsele müsli peale piima valada, siis see on nõudlus. Kui teil on külmkapis piima, siis see on pakkumine. Kui piim on seal olemas, siis te saate panna müsli peale piima, kui seda ei ole, siis võib sellest tulla selline väike draama, eks ole. Kui endal ei ole piima, siis te võite minna naabri juurde küsima. Tervel ühiskonnal on piir ees sellega, kas meil on olemas lehmad, kes lüpsavad. Seal ei ole võimalik üle oma varju hüpata. Kui on olemas lehmad, kes lüpsavad piima, siis me saame nõudluse elavnedes kogutoodangut suurendada, aga kui neid ei ole olemas, siis väga kiiresti sellised asjad juhtuda ei saa.

Teine teema siin on rahapoliitika. Rahapoliitiline toetus eelarvemeetmetele on tegelikult väga oluline. Eesti üksinda ei saa mõjutada Euroopa Keskpanga otsuseid, küll aga, kui me käime samas sammus ülejäänud Euroopa riikide eelarvepoliitikaga, siis Euroopa Keskpanga üldine poliitika toetab Eesti poliitikat samaväärselt.

Lisaks sõltub mutiplikaator sellest, kui suur on meie võlakoormus, kas finantssektor on heas seisus või ei ole, kas ettevõtted ja majapidamised saavad laenu võtta, kui nad arvavad, et tulevikus läheb paremini. Multiplikaator sõltub ka lubadustest tulevaste kulude kohta. Corsettil ja kaasautoritel on väga ilus artikkel, kus on öeldud, et need meetmed, mis lubavad täna suurt kulutust, aga kunagi tulevikus väiksemaid kulutusi, on palju suurema mõjuga kui need meetmed, millega me lihtsalt lubame täna suuremat kulutust ega ütle mitte midagi kulude kohta tulevikus. Loogika tuleneb just sellest, et kui me lubame just nagu kulutusi suurendada, siis võib tekkida maksude kasvu ootus, mis omakorda teeb inimese netovarade väärtust, rikkust väiksemaks, mistõttu kogumõju tarbimisele on väiksem.

Jätkates rääkimist lubadustest, siis on olnud üleval selline küsimus, kuidas on võimalik, et kulutused aastal 2022 saavad mõjutada tänast päeva, aastat 2021, kui meil on päriselt kriis. Kas selline vastutsükliline majanduspoliitika on üleüldse võimalik? Vastus on jah. Tegelikult on need lubadused vaata et isegi võimsamad kui päriselt kulutamine. Asi on selles, et kui sa tead, et tulevikus on sinu toote järele nõudlus olemas, siis sa hoiad oma tootmisvõimsust ja investeerid sellesse. Tulen tagasi piima näite juurde. Kui sa tead, et järgmisel aastal on nõudlus piima järele olemas, siis sa hoiad oma lehmi ega saada neid lihakombinaati. Kui sa tead, et nõudlus olemas, siis võib-olla isegi hoolitsed selle eest, et on piisavalt noori lehmi kasvamas. Sellepärast on see lubadus tuleviku mõttes väga-väga oluline. Kui see lubadus on tuleviku kohta olemas, siis see tähendab, et me tunneme ennast rikkamana. Kui te mõtlete ettevõtte peale, kes on aktsiaturul, siis tulevane rahavoog tähendab seda, et aktsia hind läheb üles, tal on võimalik juba täna saada parematel tingimustel finantseerimist ja ta saab ka päriselt hakata investeerima.

Selle asja juures on väga tähtis kindlus, et kui me midagi lubame tuleviku kohta, siis me päriselt ka seda teeme. Sellepärast, et kui meil on selline tunne järgmine aasta, et võib-olla me ei kulutaks seda raha, ja me jätame selle lubaduse täitmata, siis sellel hetkel see võimas riist, et me saame tulevaste kulutustega muuta tänast päeva, kaob meil ära.

Lubaduste poole pealt ei saa ma teadlasena mainimata jätta, et ma väga hindan seda, et teaduse rahastust grantide osas sellel aastal suurendati, küll aga, kuna see ei olnud teada sellel hetkel, kui granditaotlusi esitati, siis mõni granditaotlus, hea projekt, jäi esitamata ja see praegune valik on halvemate projektide hulgast, sest eeldus oli see, et raha ei ole. Nüüd ootamatult raha tuli, aga küsimus on selles, kas see pakkumine on olemas või mitte.

Teine väga oluline aspekt kindluse juures on reegli ja suva küsimus. Igal aastal eraldi võib tunduda väga hea otsustada eraldi, mis on õige poliitika. Sellise otsustamise juurde kuulub ebajärjekindluse lõks. Igal hetkel võib tunduda optimaalne muuta otsustatud poliitikat ja saada parem lahendus. Järgmine aasta oled sa lubanud kulutada, aga vaatad, et majandusel läheb päris hästi, ja otsustad mitte kulutada. Sel puhul on suur oht kaotada usaldus ja meil kaob see võimas eelarvepoliitiline riist käest.

Sinna juurde käib veel mõni lõks. Investeeringud ja kulutused eelarvepoliitikas ei ole täpselt samad, mis on raamatupidamises, või see, mida me tavaliselt mõtleme. Sotsiaalkaitse võib olla investeering. Haridus on investeering, kuigi ta näeb kuluna välja. Füüsiline kapital võib olla kulu, ehkki raamatupidamislikult näeb ta väga ilusalt investeeringuna välja. Tulevikku vaadates tundub, et füüsilise kapitali osatähtsus on langemas maailmas üleüldse. Tulevad asemele tarkvara ning teadmised ja oskused. See on see, mis tegelikult loeb. Kui te räägite start-up'idega, siis saate aru, et neil ei ole anda seda tagatist pangale, et pangalaenu saada. Sama on ka nende ettevõtetega, kes toodavad midagi, aga tootmise on sisse ostnud, neil ei ole seda füüsilist kapitali.

Tulen konkreetsemalt taastefondi juurde. Mille pärast see ühine pingutus on tähtis, on see, et eelarvepoliitikal on piiriülesed mõjud. Kui üks riik teeb kulutusi ja teine ei tee, siis teine saab põhimõtteliselt tänu sellele tasuta lõuna. Kui me Euroopas neid koos teeme, siis see võimaldab koos ühiselt sellest [kriisist] võitu saada ja vältida olukorda, kus keegi püüab tasuta lõunaid üles korjata. COVID‑i kriis ei ole tavapärane kriis. Sellepärast et ükski riik üksinda ei saa ennast sealt välja tõmmata, see ei tulene meie majanduspoliitilistest valikutest. Kui enne võis ikkagi öelda, et, näed, midagi on halvasti tehtud, siis seekord ei saa niimoodi öelda. Seekord ei ole majanduslangus laiapõhjaline. Kui me räägime sellest, et majandustsükkel peaks olema laiapõhjaline, siis seekord ta ei ole. Kas me saame korraga ühe meetmega majandust elavdada, kõiki kaasata ja üleminekutega tegeleda? Kui sul on üks meede, siis rusikareegel ütleb, et ei ole võimalik, et me saame korraga lahendada sotsiaalprobleeme, mis tulenevad sellest, et restoranide töötajatel ei ole praegu tööd. Öelda, et need inimesed on need, kes peavad minema digitaaltehnoloogiasse, on raske.

Üldiselt need suured väljakutsed, mis meil on, digi‑, rohe‑ ja tervisepööre, on tõsine probleem, sellepärast et tootlikkuse kasv on Euroopas stagneerunud, hoolimata sellest, et me räägime, et digitehnoloogiad on arenemas. Siin on teaduse roll väga tähtis. Aga kui me toetame ettevõtlust, siis küsimus on, kas me toetame ettevõtluse innovaatilist poolt või ülikoole. Seal on väga oluline vahe. Mida ettevõtlus teeb? Ettevõtlus tahab saada sellest investeeringust ise kasu. Ülikool püüab teha niimoodi, et kõik saaksid ühtlaselt kasu, mistõttu investeering ülikooli peaks olema palju laiema kandepinnaga kui ühe ettevõtte toodangu toetamine, kuigi ka sealt võivad tulla positiivsed ülekanded tervele majandusele. Ühiskond on ka vananemas ja keskkonnaväljakutsed on ilmselged.

Digilahenduste puhul on väga tore, kui me teeme uue tarkvara, aga on väga tähtis, et inimesed tahaksid seda ja oskaksid seda kasutada. Süsihappegaasi vähendamise kulud kontsentreeruvad teatud piirkondadesse, mistõttu kohanemine on väga raske. Ei ole niimoodi, et inimesed on üle Eesti laiali ja siis on palju lihtsam seda kohanemist organiseerida. Tegelikult on maailmas need kulud  suures plaanis Hiinas. Kas me saame kogukulu panna Hiina, sest need on just parasjagu sinna sattunud? Tõenäoliselt mitte. Keskkonnainvesteeringuid on eraettevõtetel teha väga raske, sest need on suure allapoole riskiga. Kui sa võidad, ei saa sa väga suurt tulu, küll aga on väga palju erinevaid maailmu, kus asjad võivad valesti minna. Projekt on kasulik ainult siis, kui sinu tehnoloogia võetakse kasutusele, näiteks kas vesinik võetakse kasutusele või ei võeta. Osa investeeringuid on kasulikud ainult siis, kui CO2 hind on kõrge või on madal. Aga tegelikult on võimalik rohepööret teha kõrge CO2 hinnaga ja madala CO2 hinnaga. Euroopa tasandil, võiks öelda, on hind veidi kontrolli all. Ettevõttel ei ole kontrolli. Seetõttu on väga tähtsad terviklahendused, et kogu majandus oleks kaasatud ja kõik ühenduslülid oleksid ilusasti läbi mõeldud.

Tervis on üks paremaid näiteid selle kohta, kuidas ei piisa sellest, et sa teed ainult ühe kitsa lahenduse. Jah, kui sa paned raha tervishoidu, siis tavaliselt läheb tervis paremaks. Väga selgelt: kui jalale saab kips peale, siis see on hea. Aga see, kas SKP‑le on mõju, sõltub sellest, kas need inimesed lähevad päriselt tööle. Me räägime tihtipeale vanematest inimestest, sellest, kas neil on vajalikke oskuseid ja kas nad on valmis tööle minema ja kas ettevõtted on valmis neid tööle võtma. Seetõttu on tööturu olukord võib-olla isegi olulisem selle terviseedendamise poole pealt. Me räägime, et elatud aastate arv Eestis kasvab, aga tervena elatud aastate arv ei kasva. Meil on vaja tervist, aga meil on vaja ka kogu toetavat süsteemi sinna juurde. Sellest esimesest sammust ei piisa. Raha lisamine ühte valdkonda ei pruugi aidata seda probleemi lahendada, mida me lahendada tahame. Ma loodan, et arstid mind ei kuule, aga tervishoiukulutuste suurendamine mõjutab tervist teatud piirini. Tegelikult on leitud, et sotsiaalkaitsekulutused mõjutavad tervist isegi rohkem kui tervishoiukulutused. Kui inimene kogu aeg murrab jalga sellepärast, et tal kodus on ebaturvaline, siis ei ole kasu sellest, et me kogu aeg paneme ta jalga kipsi. COVID‑i puhul me oleme väga selgelt näinud seda, kuidas haiglad on väga hädas sellega, et patsiente on palju. Terviseolukord saab paraneda siis, kui inimesed välisreisilt tulles päriselt koju jäävad. See teeb tervishoiusektori olukorra praktikas palju paremaks. Raha liigutamine tervishoidu ei pruugi aidata, kui inimesed endiselt rumalalt käituvad.

Õiglane üleminek. Kuivõrd Ida-Virumaa elanikud päriselt vastutavad selle eest, et nad on sattunud töötama sellesse sektorisse, mille kohta teised, meie, oleme otsustanud, et see on vaja sulgeda? Kaevuritest andmekaevurite tegemine on väga keeruline ja kogu erinevate töökohtade ahel peab kohanema. Suure pildi nägemine on väga oluline. Kõigepealt on vaja üles korjata need viljad, mis ripuvad madalal, mis puudutab CO2. Seal on vaja lihtsalt kulu-tulu analüüsi teha absoluutselt kõigile võimalikele meetmetele ja siis võtta sealt järjest. Teine asi on see, et on vaja mõtestatud ja süsteemselt juhitud protsessi. Seal on vaja koolitust, see on hea lihtne, aga väga tähtis on ka kaasatus, et need inimesed tunneksid, et nad omavad kontrolli. Seal on vaja sotsiaalseid sildu ehitada ja on vaja sotsiaalset ja psühholoogilist tuge. Mina vahetasin sel aastal töökohta, kõik oli väga kontrolli all, sellegipoolest ma tundsin, kuidas ärevus ronis hinge. Aga mida tunneb see inimene, kes on haritud tegema ühte tööd, ta on seda pikalt teinud, kuid siis öeldakse, et sa ei tohi enam seda teha, sa pead nüüd uut elu alustama? Mida see inimene tunneb? Kas me oleme üldse võimelised seda olukorda hindama? See on väga suur teema, mistõttu kontrollitud eksperimente tasub teha ja väga tähtis on seda protsessi tervenisti teaduslikult monitoorida. See on väga pikk protsess ja meil on võimalik seal päriselt õppida, mida teha ja kuidas teha.

Lõpetuseks tahtsin öelda, et ega ma väga ei tahaks olla teie situatsioonis, kes te peate pikaks ajaks otsuseid ette tegema, sest ega me ei tea, mida tulevik toob ja kuidas tulevikumaailm välja näeb. Küll aga saab mõelda, mida te soovite, saab mõelda, mida peaks tegema, et sinna jõuda, millised on need tingimused, mis peavad olema täitunud, selleks et maailm saaks selline, nagu me soovime, ja mis juhtub siis, kui need tingimused sellised ei ole. Ja tehes täiesti häbenematult reklaami oma kolleegidele Arenguseire Keskuses, ütlen: need on projektid, mis aitavad mõelda sellistele teemadele. Nende raportite mõte ei ole mitte selles, et te loete ja õpite pähe, mis seal on, vaid need peaksid olema vahend selleks, et läbi mõtestada neid teemasid, kuidas tulevik välja näeb ja millised ohud on tänaste valikute juures. Suur-suur aitäh teile!

12:10 Esimees Jüri Ratas

Suur aitäh teile, austatud professor! Teile on küsimusi. Läheme nende juurde. Eduard Odinets, palun!

12:10 Eduard Odinets

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Austatud ettekandja, aitäh nende mõtete, numbrite ja viidete eest! Aga küsin teie käest ikkagi selle regionaalse aspekti koha pealt. Rahandusministeeriumi enda regionaalstrateegia sisearuanne näitab, et paljud üleriigilised toetusmeetmed on koondunud pealinna ümbrusesse, kus luuakse niigi 2/3 Eesti SKP‑st. Tulenevalt sellest, et Harjumaal on palju rohkem teadmisi, rohkem võimalusi ja rohkem inimressurssi jne, kas te oskate soovitada oma kogemuse ja lugemuse poole pealt, mida me peaksime tegema ja mida peaks ette võtma, et euroraha Eestis õiglasemalt jaotuks?

12:11 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Alustan sellest, et eri regioonides peaksid olema võimalikult võrdsed võimalused tegeleda nende asjadega, mille kohta me soovime, et seal regioonis neid parasjagu tehtaks. Alustades sellest, et internet peaks olema väga kvaliteetne absoluutselt üle Eesti igal pool ja seda nii juhtmega kui ka ilma juhtmeta. Zoomi kõnedega me oleme näinud, et on päris keeruline tegelikult kvaliteeti hoida. Kui seda ei ole, siis ei ole lootust, et keegi oleks valmis oma ettevõtet Tallinna piirkonnast kaugele viima. See algab sellest keskkonnast pihta, kus ettevõte on, ja nendest teenustest, mida on sinna juurde vaja.

12:11 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

12:11 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oli väga häid mõtteid teie esitluses, selles, mis te rääkisite. Üks nendest on see: te nendite, et tootlikkuse kasv on Euroopas stagneerunud. Ma küsin niimoodi. Küsimus ei ole ainult tootlikkuses, vaid näiteks ka teadus‑ ja arendustöö tulemuslikkuses jne. Mulle jäi silma selline number, et samal ajal kui USA‑s on teadus‑ ja arendustööfaasis 120 ravimit, siis Euroopas kokku on neid umbes 60. Ma ei hakka siin võrdlema Aasiaga. Kas te makroökonoomika asjatundjana natuke seletaksite seda? See ei ole ju lihtsalt sellest, et vähe raha läheb sinna valdkonda. Mida muud siin veel on?

12:12 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Seal on paar asja, mida ma kohe võin välja tuua. Üks on selline üldine suhtumine Ameerikas, mis on rohkem suunatud toodetele. Kogu see patendimõtlemine ja raha äratoomine on palju olulisem eesmärk. See süsteem on üles ehitatud selles suunas. Teine osa on see, et Ameerika Ühendriikides on riskikapitali palju rohkem. Me räägime siin tegelikult kuni kümnekordsest erinevusest.

Kogu finantssüsteem Ameerika Ühendriikides on üles ehitatud kapitalile, aga Euroopas on see üles ehitatud laenudele. Kui sa oled väga suure riskiga ettevõte, kellel ei ole füüsilist kapitali, siis sa Euroopas pangalt laenu ei saa, küll saad aga USA‑s. Kuna kapitaliturg on paremini organiseerunud, siis sa saad kapitali selle investeeringu tegemiseks. Just ravimipatendid ja muud sellised asjad on need, mida saab arendada siis, kui sul on kapitali, ja enamasti ei saa seda teha siis, kui sa pead hakkama pangast laenu küsima.

Näiteks on Eestis olemas KredExi meetmed, mis toetavad neid ettevõtteid, kellel on kassavoog hea, aga kellel ei ole füüsilist kapitali. See meede on kindlasti samm õiges suunas. Küll aga teeb see KredExi meede laenu kallimaks ettevõtja jaoks, mistõttu Eesti ettevõtja on momentaanselt halvemas konkurentsipositsioonis võrreldes Ameerika ettevõtjaga, kes ei pea maksma riskipreemiat. Eesti ettevõtja kulud on momentaanselt suuremad.

12:14 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

12:14 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja, aitäh ettekande eest! Olen teiega vägagi nõus, et ettevõtluskeskkonna loomine regioonides jääb väga suuresti interneti taha. Üks-kaks meetrit osutub meil võimatuks [takistuseks] aeg-ajalt. Aga ma olen ka mures regionaalsuse pärast ja minu küsimus on see: kuidas mõjutab Rail Baltic kogu Kagu-Eesti elanikkonna ja piirkonna arengut? Kas te oskate seda natukene selgitada või mind natukene rahustada, et see [mõju] on hästi positiivne?

12:15 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Rail Balticu ja Kagu-Eesti elanike seose teemal ma igaks juhuks ei hakka väga põhjalikult spekuleerima. Mida ma saan öelda, on see, et näited, mis puudutavad transpordiühendusi, on sellised, et tulemused võivad olla väga ootamatud. Me ei tea tegelikult, kuidas seda hakatakse kasutama. Kas inimesed tänu sellele kolivad keskusest välja või nad kolivad keskusesse, sellepärast et see transpordiühendus on olemas? Seda maailma on väga raske ette näha ja sellist hinnangut ei ole ma kuskilt lugenud.

12:16 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

12:16 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma ka tänan teid selle ettekande eest! Tõesti, väga väärt mõtted ja selline arutelu laiemaks tõmbamine. Sealhulgas toon esile selle, et sotsiaalkaitsekulutused ei pea olema ju ainult kulu, sageli on need pigem investeering, aga see tulu tuleb lihtsalt pikema aja jooksul ja teisel viisil tagasi, mitte sama aasta eelarve maksutuluna.

Aga ma jätkan regionaalsuse teemal. Rahandusminister ka väga ilusti kirjeldas: rongiliikluse arendamine, trammid CO2 heitme vähendamiseks. Tõesti, väga õiged algatused või investeeringud, et rohepööret ellu viia ka transpordis. Aga trammid ja rongid ei liigu maapiirkondades. Kui vaadata taastekava eurovahendite kasutamist tervikuna, siis on väga palju asju, mis loogilistel põhjustel lähevad linnapiirkondadesse. Kuidas seda tasakaalustada, et regionaalsed erinevused eurovahendite toel ei võimenduks?

12:17 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

No see on väga selge eesmärkide seadmine. Kõik hakkab sellest, mis on ülesande püstitus, mida me soovime saada, milline see maailm peaks täpselt välja nägema. See on selline juhtimise põhitõde, et püüa ette kujutada seda maailma, mida sa soovid saavutada.

Kui sa kujutad ette, et inimesed elavad maapiirkondades, siis on vaja ka ette kujutada, mis elu nad tahavad seal elada. Tõenäoliselt on ikkagi vaja, et oleks olemas poed, et oleks arstiabi, et oleks kool. See tõenäoliselt ei pea olema samas külas, aga peab olema piisavalt lähedal. Ma ei tea, mis see piisavalt lähedal on, võib-olla pool tundi. Tallinna piires me liigume pool tundi ühes või teises suunas ja keegi ei tee sellest välja, maapiirkonnas jõuab poole tunniga päris kaugele, kui seal on mõistlik bussi‑ või rongiühendus olemas. Kaugele ette vaadates, mine tea, kas või isesõitvad autod, mis on võimelised seda ülesannet täitma.

Ma arvan, et elukeskkond on see, mis määrab ära, kus inimesed soovivad elada. Siis me lihtsalt peame üles lugema need punktid, mis teevad elukeskkonnast sellise, et inimesed saavad seal elada. Ilmselgelt on tuletõrjet, kiirabi ja selliseid teenuseid vaja. Kui neid ei ole, siis vaid väga üksikud ökofännid eelistavad sellises piirkonnas elada.

12:18 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

12:19 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja, ma ka tänan selle hea ettekande eest! Need soovitused, mis teil siin ekraanil olid, milliste Arenguseire Keskuse töödega tasub tutvuda, on väga head. Ma mõnega neist olen tutvunud ka, näiteks sellega, mis puudutab regionaalarengut. Selles raportis on kirjas, et kui riik ühtlaselt ei arene – maapiirkonnad –, siis tegelikult see pidurdab terve riigi majandusarengut. Minu küsimus teile on, kas nendest loogikatest lähtuvalt võiks Eesti euroraha planeerimisel olla meil hoopis see põhimõte, et me proportsionaalselt suuname rohkem euroraha maapiirkondadesse kui suurlinnadesse ja proovime seda ebavõrdsust vähendada, et tegelikult Eesti majanduskasv tulevikus maapiirkonna pärast pidurduma ei hakkaks.

12:20 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Jaa, kindlasti on vaja päriselt raha liigutada, et neid eesmärke seada. Küll aga on lühiajalised eesmärgid ja pikaajalised eesmärgid. Kui me liigutame raha maapiirkonda, siis väga võimalik, et lühiajaliselt majanduskasv pigem pidurdub, sest meil ei ole tegelikult kogu võimsust seal kohapeal olemas. Sellega peab arvestama. Euroraha ei ole selles mõttes väga halb mõte rahastuse jaoks, sest kui ta toob hiljem tagasi, siis see aeg ongi ehk seitse aastat, kui see raha on otsa saanud, ja on lootus, et selle aja peale on midagi üles ehitatud ja siis ei peagi kulutama. See loogika on seal tegelikult olemas. Eelarvepoliitikas on üldiselt nii: jooksvate kulutuste jaoks planeerida seda raha, mis on ajutine, on alati ohtlikum.

12:21 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

12:21 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja, tänan teid ettekande eest! Mul on selline küsimus. Palju räägitakse uutest tehnoloogiatest ja see on absoluutselt õige, tulebki sellega kaasa minna. Aga vähem räägitakse näiteks ka elektriautode puhul sellest, kui kallis on selle elektriauto tootmine ja kui suur on see jalajälg. Ka jäätmete puhul. Jäätmete kokkukorjamine peab olema inimestele lihtne, see on absoluutselt õige, aga vähem jälle räägitakse sellest, kui kallis see tegelikult hajaasustuses on. Ehk siis minu küsimus on see: kuidas me saaksime kaasa aidata sellele protsessile, et ka Euroopa tasandil oleks vähem loosunglikkust ja rohkem praktilist talupojamõtlemist? Kuidas te seda näete Arenguseire Keskuse poolt vaadates?

12:21 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Aitäh! Jaa, sellepärast ma rääkisingi sellest tervikust. Me peame mõtlema terviku peale. Tõesti, elektriauto sellel hetkel, kui ta linnas on, on hea linna elanikele, sest ta ei saasta nii palju õhku. Sinna juurde on vaja aga mõelda, kust kohast tulevad ressursid elektriauto tootmiseks. Kui me räägime üldise tasakaalu efektidest, mis on minu kui makroökonomisti jaoks väga olulised, siis kui me teeme autoga sõitmise lihtsamaks, ei tasu arvata, et inimesed hakkavad vähem sõitma. Mistõttu, kui tuleb isesõitev auto, me pigem suurendame liikluskoormust ja tegelikult me istume rohkem ummikutes. Me küll ei pea autot juhtima ja võib-olla saame sel ajal lugeda ja veebikõnet teha, aga me tegelikult veedame palju rohkem aega liikluses, kui me praegu seda teeme.

12:22 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

12:22 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Hea esimees! Lugupeetud professor, aitäh teie ettekande eest! Tõesti väga-väga hariv. Oli juttu ühes eelnevas küsimuses, millele te vastasite, et internetiühendus on väga tähtis, et üldse kogu, kuidas öelda, elu ka äärepiirkondades toimiks ja inimesed sinna tahaks minna. Laias laastus on internetiühendus ju infoinfrastruktuur. Mul on selline küsimus. Kui me vaatame täielikult maapiirkondade elavdamist ja kogu meie majanduse elavdamist, siis see eeldab ikkagi põhiliselt infrastruktuuri korralikku paikapanemist, see eeldab energiaressursside kohalolekut. Kui seda ei ole, siis peavad olema head ülekandeliinid. Et seda kõike saavutada, selleks on muidugi palju vahendeid vaja.

12:24 Esimees Jüri Ratas

(Juhataja helistab kella.) Austatud küsija, ma vabandan! Teie aeg!

12:24 Riho Breivel

Kuidas te vaatate sellele, et kasutataks rohkem ikkagi laenuraha nende ülesannete täitmiseks, et need asjad kiiresti korda saada, et hiljem neid kasutada?

12:24 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Laenuraha puhul on see mõte, et see peab olema investeering, mis päriselt toetab seda, et sealt tuleb see raha tagasi. Küll aga infrastruktuur ongi selline lai teema. Kui me tahame, et ettevõte oleks kuskil piirkonnas, siis me tõenäoliselt peame tegema ettevõtte jaoks valiku selliseks, et ta tõesti kaalub tõsiselt Pärnusse või Narva minekut. Selleks on vaja füüsilist infrastruktuuri, aga sinna juurde on vaja ka intellektuaalset infrastruktuuri. Näiteks on ülikoolide regionaalsed kolledžid siin väga tähtsad. Seal on kaks osa. Üks on õpetamine ja hariduse andmine, on olemas praktikabaasid ja kõik muu. Teiselt poolt on väga tähtis see, et on olemas teaduspotentsiaal, mida siiamaani regionaalsetes kolledžites väga ei ole ja sinna ei ole tegelikult väga palju panustatud. Ma vaatasin rahandusministri slaide. Tal oli slaid, kus teadus ja haridus olid ilusasti pealkirjas, aga allpunktides teadust ja haridust enam ei olnud. Mina ei tea, kuhu nad kadusid, aga ma sooviks teada saada, ülikoolist tulnuna ei saa seda mainimata jätta.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär.

12:25 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja, ka mina tänan selle põhjaliku ja sisuka ettekande eest! Küsimus on selline. Poliitikud teatavasti elavad valimistest valimisteni, aga meil on siin praegu teemaks ikkagi läbi mitme valimistsükli minevad arengud. Kas teie arvates ei peaks olema riigis selliste pikemaajaliste arengute jaoks mingi eraldi nõuandev kogu ettevõtjatest-teadlastest, kes aitaksid seda sihti seada, et tõepoolest poliitikute tehtavad otsused oleksid pikema kandvusega? Kui need jäävad ainult ühe valimistsükli piiresse, siis võib pikemaajaline strateegia veidi paigast nihkuda. Kas sellise nõuandva kogu olemasolu oleks teie arvates vajalik?

12:26 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Aitäh selle küsimuse eest! Eestis on põhimõttena tegelikult juba olemas see, et iga seaduseelnõu juurde peaks kuuluma teaduslik analüüs, mis arvutab läbi selle mõju ja räägib läbi selle, mis võib juhtuda eri maailmades. Praktikas on see analüüs eelnõu juures minu hinnangul pigem nõrk kui tugev. See algab sellest, et ministeeriumides tegelikult ei ole neid inimesi, kes mõtleksid nii nagu teadlased, ei ole väga palju neid, kes suudaksid kokku viia teadusinimesi ja praktikuid, kes kõnetaksid teineteist.

Väga hea algatus Euroopa Liidu raha seas on RITA-meede. See on see, et ministeeriumi juures on teadusnõunik. Need teadusnõunikud on praegu ikkagi väga üksinda ja neil ei ole väga selget ühenduslüli ülejäänud ministeeriumiga ega ole väga tugevat seost ülikoolidega. Kindlasti on seal arenguvõimalus väga suur. Tegelikult on vaja ministeeriumides suuremat kõlapinda sellele teemale, et hinnataks seda, et teadusanalüüs sinna juurde tuleks. Teiselt poolt see, et teadlaste poolel oleks ka valmidus neid asju teha. Sest teadlastelt ikkagi nõutakse päris palju, teadust ja õpetamist, nüüd tuleb ettevõtlus juurde ja ega teaduse jaoks palju aega ei jää. Inimeste tähelepanu on väga hajutatud ja kui sinna panna üks asi juurde, siis see hajutatus ainult suureneb. Küll aga saab see paraneda siis, kui ministeeriumides on doktorikraadiga inimesed, on inimesed, kes mõtlevad nagu teadlased ja suudavad seda kommunikeerida ülejäänud ametnikele.

12:28 Esimees Jüri Ratas

Austatud professor, ma väga tänan teid, südamest! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile teie ettekande ja teie vastuste eest! Suur tänu!

12:29 ASK-i uuringute juht Lenno Uusküla

Suur-suur aitäh teile!

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Head ametikaaslased! Nüüd on riigieelarve kontrolli erikomisjon teinud meile ettepaneku ja me peame seda ettepanekut kaaluma ja siis otsustama. Ettepaneku sisu on järgmine: pikendada vajaduse korral tööaega kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Mul on ettepanek seda ettepanekut hääletada. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Kas võime minna hääletuse juurde? Ma tänan teid südamest! Panen hääletusele riigieelarve kontrolli erikomisjoni ettepaneku pikendada vajaduse korral tööaega kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:31 Esimees Jüri Ratas

Veenva enamusega, 47 poolt, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.

Läheme nüüd läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Juhtivkomisjon on palunud, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad ja seejärel Riigikogu liikmed. Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemetsa.

12:31 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma tahaks eurorahast rääkides peatuda järgmistel teemadel: sellel, mis puudutab euroraha planeerimist ja Riigikogu või parlamendi rolli selles või üldse võimalust selles kaasa rääkida, tahaks rääkida töökohtadest, regionaalarengust või sellest, mis tagajärjed seal on, miks seda ei toimu, ja ka natukene sellest, kas me peaksime Euroopa Liidu raha kasutama riigi püsikulude katmiseks, mitte investeeringute tegemiseks, milleks see on mõeldud.

Regionaalne ebavõrdsus on kogu taasiseseisvuse perioodi ajal Eestis suurenenud, väljendudes kõige teravamalt majanduse ja inimeste koondumises suurlinnadesse. Pealinna regiooni ja muude piirkondade arengu erinevused on Eestis ühed suurimad Euroopas. See on seadnud inimesed tihti sundolukorda, kus on tulnud sünnikodust lahkuda, kuna piirkonnas pakutav palk ei võimalda pere väärikat toimetulekut või on sootuks puudu oskustele vastav töö. Üldised suundumused kinnitavad, et piirkondlik ebavõrdsus on Eestis objektiivselt kasvanud. Kui töökohad ja teenused koonduvad üksnes suurematesse keskustesse, siis maakohtade ja väikelinnade elanikele tähendab see töö ja muu eluks vajaliku kadumist nende elukohast. See on nõiaring.

Kui vaadata Rahandusministeeriumi tellitud Eesti regionaalarengu strateegia elluviimise seirearuannet, siis seal näidatakse konkreetselt Euroopa Liidu vahendite mõju ja seost regionaalse ebavõrdsuse suurenemisega. See on mõnes graafikus või pildis väga hästi ära visualiseeritud, kuidas raha ebavõrdselt jaotub. Põhjus on väga lihtne: kui tehakse üleriigilised meetmed ja pealinna regiooni tugevamad, võimekamad, kellel on rohkem teadmisi ja rohkem rahalist ressurssi kasutada, võrdsetel alustel konkureerivad nendega, kes kuskil Valgamaal või Põlvamaal palju väiksemate ressurssidega peavad opereerima, siis tahes või tahtmata saavutavad projekti eesmärke siin pealinna ümbruses olevad ettevõtjad, omavalitsused ja ka vabaühendused palju paremini kui mujal Eestis asuvad. Ja nii, isegi kui me seda ei taha, koondub raha siia Tallinna ümbrusesse. Kurb on muidugi see, et suurem osa ehk 2/3 Eesti rahvuslikust rikkusest luuakse Harjumaal, ja kui me eurorahaga kõike seda võimendame, siis me teistpidi suurendame regionaalset ebavõrdsust veel rohkem.

Eelnevates ettekannetes ka mainiti, et Riigikontroll on oma varasemas, 2007. aasta aruandes Riigikogule rõhutanud, et väga suur, liiga suur osa Euroopa Liidu vahenditest läheb riigi püsikulude katmiseks, selle asemel, et neid kasutada investeeringutena, selle asemel, et aidata Eestil teha arenguhüpet. Mida see tähendab? See tähendab seda, et Eesti legend, mis on loodud eelkõige parempoolsete erakondade poolt, et Eesti on edukas, madalate maksude ja ühtlase maksusüsteemiga õhuke riik, ongi lihtsalt legend, sest meie riik toimib väga suure eurorahadopingu abil. Dopingu kasutamisega on ikkagi niimoodi, et ühel hetkel, kui sa dopingu kasutamise lõpetad, siis on halvasti, siis on igat moodi halvasti. Ja nii nagu Riigikontroll ennustas, see ühel hetkel tuleb. See tuleb siis, kui Eesti hakkab Euroopa Liidu finantsvahendeid vähem saama, siis läheb meie majandusel keerulisemaks.

Palun kolm minutit lisaaega!

12:36 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kolm minutit.

12:36 Lauri Läänemets

Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et me sellel perioodil neid Euroopa Liidu vahendeid jaotaksime teistmoodi. Üks põhimõtteline eesmärk peaks olema kasutada neid regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks. Me peaksime seda tegema kõigi meetmetega.

Rahandusminister kirjeldas siin, kuidas planeeritakse, aga ma rõhutan veel kord, et planeeriti varem ka, eelmise perioodi rahastusmeetmeid tehes samamoodi planeeriti regionaalset arengut. Rahandusministeerium küsis kõigilt teistelt ministeeriumidelt, kuidas te seda teete, ja kõik ütlesid: jah, me teeme. Nüüd loeme aruannetest, et mitte midagi ei tehtud. Ma kardan, et läheb täpselt samamoodi.

Minu ja sotsiaaldemokraatide arvates oleks oluline suurendada otseselt regionaalarengusse minevaid toetusi. Kui see summa on väiksem kui eelmisel perioodil, 219 miljonit, siis me võiksime sinna lisada 350 miljonit. See raha peaks minema otseselt ainult töökohtade loomiseks, ettevõtluse toetamiseks, mitte kergliiklusteede tegemiseks, mitte mingite muude toredate ja vajalike asjade jaoks. Tõesti, väga palju olulisi asju on vaja teha, aga me peaksime soodustama just eelkõige töökohtade loomist üle Eesti väljaspool suurlinnade piirkondi, sest töökoht on Eestis nr 1 põhjus, miks inimesed lahkuvad regioonidest ja tulevad suurlinna elama. Kui me natuke edasi mõtleme, siis see on ka põhjus, mis kui mitte juba ei pidurda Eesti majanduse arengut, siis tulevikus pidurdab väga tugevalt.

Meie ettepanek on esiteks, et riik ei kasutaks investeeringuteks mõeldud raha püsikulude katmiseks, teiseks, suunata oluliselt rohkem, 350 miljonit eurot lisaks otse regionaalseteks investeeringuteks, ja kolmas asi, mida me oluliseks peame, on see, et Eesti parlament võiks saada kõigil neil teemadel kaasa rääkida ja otsustada. Valitsus on teinud Euroopa Liidu vahendite rakendamise kava, ta kooskõlastab seda juba mitmendat korda Euroopa Komisjoniga ja see on suhteliselt lõppfaasis. Kõige hullem on, et parlamendis pole mitte ühtegi korda neid põhimõtteid arutatud, ei ole küsitud sisendit parlamendilt ega fraktsioonidelt. Valitsuse nägemuses on meie roll olla kummitempel. Ühel päeval tuuakse siia lihtsalt struktuurivahendite seaduse eelnõu, mis ka tegelikult põhimõtteid ju väga ei sisalda, vaid on selline formaalsus. Me peaks selle heaks kiitma ja rahul olema. Ma arvan, et nii see ei tohiks olla. Minu arvates peaks parlament võtma juhtohjad enda kätte ja valitsusele ette ütlema, kus kohas ja mille jaoks Euroopa Liidu vahendeid tuleks kasutada. Aitäh!

12:40 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd, et tehniliselt antakse sõna, ma saan aru, Isamaa fraktsiooni esindajale Helir-Valdor Seederile. Palun!

12:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma loodan, et ma olen kuuldav, ja ma palun 5 + 3 minutit lisaaega!

12:40 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit. Teid on kuulda ja näha väga hästi. Ma eeldan, et seekord Viljandist ühendus töötab hästi.

12:40 Helir-Valdor Seeder

(Kaugühendus)

Tundub, et töötab. Head kolleegid! Ma kõigepealt tänan riigieelarve kontrolli erikomisjoni, kes selle teema siia suurde saali arutelule on toonud, ja samuti kõiki ettekandjaid ja küsijaid! Arutelu on olnud sisuline ja huvitav. Siin on mitu sõnavõtjat rõhutanud, kui oluline on, et just parlament osaleks nii tähtsas küsimuses nagu Euroopa Liidu raha, Euroopa Liidu finantsperspektiiv, Eesti enda prioriteedid Euroopa Liidu eelarveperioodiks, mis on ju seitse aastat. Nii see tõepoolest on. Nii põhiseadusest kui ka seadusest tulenevalt ongi pikaajaliste rahaliste kohustuste võtmine parlamendi roll. Ma siis natuke peatun sellel teemal ka veel laiemalt ja väga vabandan, kui see ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu rahaga. Aga oluliselt tähtsa küsimuse arutelul ei saa ma sellest mööda minna.

Ma pean rõhutama seda, et erinevad parlamendikoosseisud ja erinevad valitsuskoalitsioonid on täiesti vabatahtlikult parlamenti läbi aegade ühesuunaliselt kohitsenud. Me oleme järjepidevalt delegeerinud ülesandeid allapoole. See ahel on olnud palju kahetsusväärsem, kui eelkõnelejad on rääkinud, et parlament on andnud ära teatud volitusi. See on ainult jäämäe veepealne osa. Tegelikult on ju nii, et kõikidel koalitsioonidel, kes on meil valitsenud, on olnud mugavam delegeerida neid ülesanded valitsusele, mitte tegeleda näiteks 55 Riigikogu liikme ohjamisega koalitsioonis, et saavutada üksmeelt ja vajalikku häälteenamust. Viieteistkümnekesi valitsuses on seda tunduvalt lihtsam saavutada. Ja nii järjest enam, läbi kõikide valitsuste on parlamendid delegeerinud otsustusõigust valitsusele. Loomulikult, 15 ministrit, kellel on ka administratiivsed kohustused, suhtlemine väljaspool jne, ei suuda sisuliselt nende küsimustega palju tegeleda. Sellele on järgnenud järgmine samm: see delegeeritakse ministrile ja ministeeriumile. No loomulikult, minister oma paari poliitilise nõunikuga ei kujunda poliitilisi prioriteete ega suuda neid küsimusi sisuliselt töödelda. Sealt delegeeritakse see edasi ametnikele ja nii tekibki järjest tugevam ametnike riik. See on olnud pikk ahel ja see on kestnud 30 aastat, stardihetkest alates, kui me taasiseseisvusime.

Groteskne on ju see tänanegi arutelu. Me arutame olulise tähtsusega riiklikku küsimust ja see ei lõpe mitte millegagi. See lõpeb otsuse mittevastuvõtmisega, isegi mitte avalduse vastuvõtmisega, isegi mitte ettepaneku tegemisega Vabariigi Valitsusele, vaid see lõpeb mittemillegagi. Loomulikult võime rõõmustada, et näete, me saime arutada, me arutasime avalikult, võib-olla isegi keegi internetis jälgib meid. Aga kõige väiksemgi seadusemuudatus lõpeb Riigikogus otsustuse ja hääletusega ja hakkab reaalselt mõjutama Eesti elu, kuid meie kõnekoosolekud siin võivad midagi mõjutada, aga ei pruugi midagi mõjutada.

Nii on ka pikaajaliste arengukavadega – need arutelud suures saalis ei lõpe mitte millegagi. Me arutame, valitsus võib sealt võtta üht-teist nõuandena kaasa, aga ei pruugi võtta. Kõik need strateegilised, olulised, pikaajalised kavad-plaanid on muutunud Riigikogus ju rohkem niisuguseks jututoaks, areeniks, ja arvestades meie kodukorraseadust, on nad pigem n-ö ettekannete ärakuulamine. Nii et see on tõsine mõtlemise koht meile kõigile, kes me oleme opositsioonis või koalitsioonis: mis roll on parlamendil?

Aga nüüd reaalselt ja konkreetselt mõned mõtted Euroopa Liidu raha kasutamise kohta, mis on ääretult oluline. Ma tahan öelda, et me peame keskenduma sellele, et tagastamatu abi roll järjest ikkagi väheneks ja me järjest enam keskenduksime finantsinstrumentidele, on need laenud, tagatised, garantiid, osaluste omandamised, mis puudutavad ka n‑ö kapitalitemaatikat. Ma arvan, et need on palju olulisemad kui tagastamatu abi, tulevikule mõeldes, ja aitavad parandada ka äriplaanide kvaliteeti, kui me ettevõtlust silmas peame.

Kindlasti ka see, et finantsinstrumentide kaudu tagasilaekuv raha on nn korduvkasutatav raha ja kui ta on ringlusest tagasi laekunud, siis talle reeglina ei laiene enam Euroopa Liidu määratletud prioriteedid ja me saame rakendada seeläbi oma prioriteete. See on hästi oluline selles kontekstis, kui me räägime, et me peame vähendama sõltuvust Euroopa Liidu toetustest. Me saame selle vaba rahaga langetada iseseisvaid otsuseid ja oma prioriteete realiseerida. Et kogu raha ei kuluks meil ära Euroopa Liidu raha kasutamise kaasrahastamiseks, on hästi oluline oma iseseisva, ka riigisisese regionaalpoliitika tegemise seisukohalt.

Regionaalpoliitikast on siin ka räägitud. See on ääretult oluline. Kahtlemata on Euroopa raha tõstnud elukvaliteeti ja aidanud elu arendada nii linnades kui maal, aga paraku jah uuringud näitavad, et regionaalsed erisused on ka Euroopa raha kasutamise tulemusena kasvanud. Peame teadvustama, et ka ühise põllumajanduspoliitika prioriteedid ja sisu ning maaelu arengukava sisu on järjest rohkem keskkonnapoliitika ja järjest vähem regionaalpoliitika. Kui me vaatame arengut alates sellest ajast, kui Eesti riik liitus Euroopa Liiduga, seda, mis on toimunud nende finantsperioodide jooksul, siis järjest rohkem on mõlemad keskkonnapoliitika ja järjest vähem on seal regionaalpoliitikat.

Lõpetuseks üks väga konkreetne märkus, mis puudutab ka õiglase ülemineku fondi. Mul on ääretult kahju, et praegune valitsuskoalitsioon on otsustanud läheneda väga kitsarinnaliselt ja võib-olla ka parteipoliitilistest huvidest tulenevalt. Fondi kasutamine on piiritletud Ida-Virumaaga ja ainult Ida-Virumaaga. Me ei saa seda raha kasutamist laiendada isegi haldusreformijärgselt nendele piirkondadele, mis varem olid Ida-Virumaa, näiteks Aseri ja võib-olla veel mõni piirkond. See ei ole mõistlik otsus. Aga ma tahan ära märkida, et me peaksime suutma niisuguste pikaajaliste plaanide puhul vaadata natukene kaugemale ja natukene laiemalt. Rohkem peaks see olema suunatud ka ettevõtlusele ja töökohtade loomisele. Nii et suur tänu kuulamast ja jõudu meie järgmisteks aruteludeks! Aitäh!

12:48 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Aitäh ka heade soovide eest! Läheme siit edasi. Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Oudekki Loone. Palun! Kaheksa minutit.

12:48 Oudekki Loone

Aitäh! Kallid kolleegid! Täna ja praegu eurorahast rääkides tuleb seda teha eelkõige läbi roheliste prillide. Muu hulgas mitte ainult eurorahast rääkides, vaid üldse riigi investeeringutest rääkides, üldse Eesti tulevikust rääkides me peame ette panema rohelised prillid. Juba ka lihtsalt majanduslikult. Kui nii suur turg nagu Euroopa pöördub roheliseks, siis oleks päris rumal seda ignoreerida.

Kui meil aga need prillid ees on, siis näeme väga selgelt, et meil on seal üks põhiküsimus. Ja see on energia –Eesti tingimustes täpsemalt põlevkivi. Enne, kui me igasuguse rohelise tuleviku juurde läheme, tuleb vastata sellele küsimusele: mis saab põlevkivisektorist, kas me sulgeme selle või me ei sulge seda? Eesti põlevkivitööstuses on rohkem kui saja aasta jooksul kaevandatud ligikaudu miljard tonni põlevkivi. Sama palju on siinsest 4,8 miljardi tonnisest põlevkivivarust aktiivset põlevkivi veel kaevandamata. Niisama palju, kui me oleme välja võtnud, on meil veel aktiivset varu olemas. Seega, meil on omaenda efektiivne ja odav energiaallikas. Sellest loobumine ei ole mõistlik. Mõni ütleks, et lausa rumal. On inimesi, kes ütlevad, et see on kriminaalne.

Hüva, me ei sulge põlevkivitööstust. Aga mida me siis teeme, kui meil ikka veel need rohelised prillid peas on? Muidugi, me ei tohi teha järeleandmisi loodushoius, me ei tohi teha järeleandmisi põlevkivitööliste tervises, põlevkivipiirkonna elanike tervises üleüldiselt. Seega, siin ongi vastus, millest me peaksime lähtuma. Kui me räägime õiglasest ja ökoloogilisest energeetilisest üleminekust, siis sellel peab olema küljes silt: puhas põlevkivi. Meil tuleb oma rohepöördele suunatud raha, investeeringud, kõigepealt paigutada puhta põlevkivitööstuse loomiseks. Kui me raha lihtsalt laiali paneme sinna-tänna nagu vihm, siis on korraks küll tore, igaüks istutab puu, aga pärast seda oleme jälle sealsamas tagasi, kus me enne olime, vaatame üksteisele otsa, küsime: aga mis nüüd, kus meie tööstus on, kus meie majanduskasv on, kus meie hea elu on?

Ning jah, puhas põlevkivi on võimalik. Vaadake seda piirkonda 30 aastat tagasi, 40 aastat tagasi ja praegu – vahe on tuntav. Muidugi, investeeringuid tuleb rohkem teha, uuringuid tuleb rohkem teha. Me ei räägi siin ainult CO2 püüdmisest. Me räägime kogu ringmajandusest, sellest, et jäätmekäitlus oleks mõistlik, kuni selleni, et kasutatud kaevandusalad tuleb taastada, et seal ei oleks mitte laastatud maa, et meil ei oleks tunnet, et sealt on mingisugune tuumasõda üle käinud, vaid see võetakse loodusele tagasi, nagu me muuhulgas suudame teha oma turbakaevandustega.

Seega, maksimaalne hulk teadus‑ ja innovatsiooniinvesteeringuid põlevkivitehnoloogia uurimisse, põlevkivitehnoloogia kasutamisse. Seal ei tule kärpida, seal ei tule kokku hoida. Meie asi on öelda: whatever it takes, nagu kunagi ütles Euroopa Keskpanga juht. Whatever it takes, et meil oleks puhas iseseisev energia. Kui Euroopa annab endale uue näo rohepoliitikaga, anname meie oma energiasektorile, oma põlevkivisektorile uue näo, nagu me mõnevõrra ka juba teeme. Sellestsamast õiglase ülemineku fondist saab Eesti osa ainult tänu sellele, et Eestil oli mõistust saata Euroopa Komisjoni väga asjatundlik esindaja, kes juhtis tähelepanu, et ka meil on niisugune maavara, mis vajab toetust. Suurepärane!

Muuhulgas, kui Euroopa poliitikatest rääkida, siis CO2 kvootide süsteem tuleks ehk üle vaadata. Me näeme igal pool energia[hinna] tõusu: Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, mis on Euroopa suurimad tööstusriigid. Siin mainiti, et tootlikkus on stagneerunud. See on üks põhjus, miks tootlikkus stagneerub, miks tööstus Euroopast ära läheb. Me ei tohi rohepoliitikat teha nii, et me laseme kahuriga kärbest. Meie asi on luua selline Euroopa, selline Eesti, kus on kõrgtehnoloogiline tootmine, kus meil on kõik tööstusühiskonna hüved, aga mis planeeti ära ei hävita ja kus töötajad oma tervisega ei maksa. Nii et puhas põlevkivi ja mitte ainult põlevkivi, vaid puhas Eesti, puhas Euroopa, see peaks olema meie eesmärk ja meie juhtmõte.

Taas kord, kui meil on oma energia, siis see võimaldab muuta Ida-Virumaa Eesti tööstuskeskuseks. Biofarmaatsia, materjalitööstus. Kogu Euroopa küsib täna naturaalseid looduslikke ehitusmaterjale, soojustusmaterjale. Tavalise keemiatööstuse kasutust me võiksime märgatavalt laiendada. Meil on inimesed, kes tunnevad valdkonda. Kui me suudame omaenda energiaallikaga pakkuda meie tööstusele kindlat hinda pikaks ajaks, siis see loob väga suurepärase viljaka mulla, kus meie inimeste fantaasia, innovatsioonivõimekus, mis on põhimõtteliselt lõputu, saab alati edasi kasvada.

Selle kasvu pealt me saame teha revolutsioonilisi asju. Me saame olla esimene riik maailmas, kes ütleb: me tegeleme plaanipäraselt industriaalrevolutsiooni pärandiga, me puhastame oma maa, oma õhu ja oma vee, me võtame kasutusele süstemaatilise lähenemise jäätmepoliitikale, kus riik tagab selle, et jäätmed töödeldakse ümber võimalikult laialt, et neid saaks koguda mugavalt. See tähendab seda, et me võtame vanad tööstusmaastikud uuesti kasutusele, tõstame nad uuesti elule. See tähendab reostuse puhastamist sisevetest, see tähendab investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. See tähendab laialt mõtlemist, suurelt mõtlemist. Mitte elektriautod, mis on tänase tehnoloogia puhul tegelikult ummiktee, vaid tasuta ühistransport, kõigile kättesaadav, mis rahuldab enamiku transpordivajaduse ja mis võimaldab nendel üksikutel kordadel, kui on hädavajalik, tavalist autot kasutada. See võimaldab teha meil rohelise Eesti, kättesaadava Eesti, turvalise Eesti.

Teiselt poolt asbesteterniidi väljavahetamine, suur riigi investeering, aga võib-olla 30 aasta pärast, võib-olla 10 aasta pärast me ei näe ühtegi asbesteterniitkatust ja me oleme koristanud ära ka selle, mille mõned inimesed on vahepeal pannud teede sisse ja igale poole mujale.

Ühesõnaga, made in Estonia, edaspidi mahe, puhas, turvaline toode. Eesti – mahe, puhas, turvaline riik. Kasutame oma vahendeid ja oma omadusi hästi. Meil on põlevkivi – teeme sellest puhta põlevkivi. Me oleme väike, aga oleme kõrge kvaliteediga ja maheriik. Oleme see Euroopa riik, kes kõige paremini suudab ühendada tööstusliku tootmise, puhta planeedi, turvalise elukeskkonna. Aitäh!

12:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Aivar Sõerd, palun!

12:56 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Tõepoolest, Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud, et kriisile reageerimine peab olema kõikehõlmav, kiire ja kestlik. Ja Euroopa majanduse taastamise kava eeldab Euroopa tasandil suuremahulisi avaliku ja erasektori investeeringuid, on vaja luua suurema lisandväärtusega töökohti, likvideerida pandeemia tekitatud kahju ning toetada samal ajal rohe‑ ja digiprioriteete. Peamine vahend nende eesmärkide saavutamiseks ongi seesama euroraha, eelkõige Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja seda toetav Euroopa Liidu taasterahastu, aga ka õiglase ülemineku fond ja muud rahastud. Ajutine, ühekordne, erakorraline majanduse taaskäivitamise kava aitab lahendada pandeemiast põhjustatud tagajärgi ja aitab liikmesriikide majandustel taastuda. Euroopa Komisjoni hinnangul võib taaskäivitamise kava rakendamine toota 2024. aastaks lisaks 2% SKP‑st ja luua täiendavalt 2 miljonit töökohta Euroopa Liidu tasemel.

Rahandusministeeriumi andmetel saab Eesti aastatel 2021–2027 struktuuritoetustest ning taaste‑ ja vastupidavusrahastust kokku 4,65 miljardit eurot. Aga veelgi olulisem nende suurte numbrite juures on, et Euroopa Liidu ühised kriisilahendused toovad meile tagasi enamgi kui need mainitud miljardid. Asi on selles, et meie majandus sõltub suuresti ekspordist ja meie olulisemad ekspordipartnerid on Euroopa Liidus. Seega, meie partnerite majanduse hea käekäik aitab kaasa ka meie majanduse arengule.

Majanduse taaskäivitamiseks ja arengu kiirendamiseks on vaja tempokalt edasi liikuda siseriikliku taastekavaga, et see saaks varem planeeritud tähtajaks kinnitatud, et seda raha saaks hakata reaalselt kasutusele võtma. Loomulikult tahame, et sellesse protsessi oleksid kaasatud ka huvigrupid ja laiem avalikkus. Seda on vaja loomulikult ka selleks, et Euroopa Liit ei kaotaks konkurentsieelist võrdluses teiste riikidega, võrdluses nende riikidega, kus kriisist räsitud majandust on juba toetatud või asutud toetama erinevate programmidega. Sellepärast tähendab igasugune siseriiklik obstruktsioon Riigikogus juba pikalt ettevalmistatud protsessi seismapanekut ja investeerimisvõimaluste pidurdamist.

Jutud sellest, et Eesti saab ise laenu võtta. Jah, saab, meil on ajalooliselt madal laenukoormus teiste riikidega võrreldes ja seni veel head võimalused laenuraha hankimiseks. Kahjuks oleme praktikas näinud ka seda, et laenuraha on läinud jooksvateks kuludeks ja valitsussektori kulude kasvatamiseks, aga samal ajal millegipärast näiteks suuremad taristuinvesteeringud on tehtud Euroopa Liidu eelarvest saadavate toetuste abil. Sellepärast on asjakohane siin rõhutada, et näiteks taaskäivitamiskava puhul on ikkagi kokku lepitud see reegel, et välditakse jooksvate eelarvekulude katmist taaskäivitamiskava raha abil. Laenuraha peab olema ühekordse iseloomuga, ajutise ja selgelt piiritletud mahuga. Laenuraha kasutamine peab olema põhjalikult läbi mõeldud, ka läbi kaalutud ja hästi sihitud valdkondadele ja nendele investeeringutele, mis toovad tagasi suuremat lisandväärtust tulevikus.

Kas ma saan kolm minutit juurde?

13:01 Esimees Jüri Ratas

Te saate, kui te soovite seda. Kas te soovite? Jaa. Palun! Kolm minutit juurde.

13:01 Aivar Sõerd

Tänan! Nii. Ja taaskäivitamise kava puhul me ikkagi räägime sellest, et selle raha kasutamine eeldab kõigepealt põhjalikku siseriiklikku kava ja üldiselt on ikkagi kokku lepitud ka printsiibid ja eesmärgid. Näiteks on kokku lepitud, et need tegevused peaksid esiteks vastama juba varasematel aastatel väljatoodud, väljasõelutud riigipõhistele soovitustele. Seda tehakse Euroopa semestri raames. Nii. Teiseks tuleb ikkagi hinnata sisulist panust rohe‑ ja digiüleminekusse. Rohemajandus: tööstuse dekarboniseerimine, ringmajanduse soodustamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine, transport. Või digitaalne üleminek: digiühenduste, digitaalsete oskuste parandamine, uute tehnoloogiate arendamine ja kasutuselevõtt, küberturvalisus. Lühidalt, printsiip on ikkagi see, et taaskäivitamise plaanid keskenduksid reformidele ja investeeringutele, mis loovad suuremat lisandväärtust tulevikus.

Võib-olla seda võiks veel siin eraldi rõhutada, et taaskäivitamise rahale oleks ligipääs, parem ligipääs ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, ja eelpool räägitud regionaalse arengu printsiip peaks olema arvestatud. Eesmärkide saavutamisel on vaja läbi rääkida ka siseriiklike partneritega, mida me tahame saavutada, olgu need siis tootlikkuse suurendamise eesmärgid või heaolu kasv. Üks näide on vesinikutehnoloogia. Lisaks vesiniku tarneahelate ülesehitamisele võiks toetada ka kodumaist vesinikutehnoloogiate arendamist. Muidugi, õiglase ülemineku fond, mis on mõeldud eksklusiivselt Ida-Virumaale, on mõeldud selle piirkonna tulevikumajanduse arenguks ja põlevkivisõltuvusest vabanemiseks. Hea näide meil juba on, mis suurendab optimismi: veefiltrite tehas, 700 uut töökohta. Investeeringuid on tulemas veel.

Igal juhul kokkuvõtlikult: Reformierakonna fraktsioon toetab euroraha kavandamise protsessiga edasiliikumist. Rõhutame Riigikogu rolli selles protsessis ja avalikkuse kaasamist. Meie huvides on see, et avanevad investeerimisvõimalused toetaksid Eesti majanduse arengut ja tagaksid inimestele parema elukvaliteedi. Tänan tähelepanu eest!

13:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kalle Grünthali. Palun!

13:05 Kalle Grünthal

Suur tänu! Austatud kolleegid! Lugupeetud esinejad! Külalised! 

Palun kolm minutit juurde!

13:05 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit.

13:05 Kalle Grünthal

Kõigepealt suur tänu ettekandjatele väga põhjalike ettekannete eest! Tänase arutelu teemade ring on väga lai, aga mina keskendun ainult vaid Ida-Virumaale ja seal planeeritavale rohepöördele.

Valitsus on põhjendanud, et rohepööre võimestab Eesti andekaid inimesi, hoiab keskkonda, annab parema elukvaliteedi ja uued töökohad ning investeeringud toovad Ida-Virumaale 340 miljonit eurot. Mis võiks veel parem olla? Juubeldame ja plaksutame käsi meie targale valitsusele.

Kuid kuulates täna ministri sõnavõttu ja küsimustele vastamist, meenus mulle millegipärast selline maaviljaline nagu arbuus, mis on pealt roheline, aga seest punane. Küsite, miks. Nimelt, materjalides, mida meile enne tänase küsimuse arutamist jagati, oli kokkuvõtvas osas märgitud, et euroraha toel on Eesti tulevikuks paremini valmis. Aga sellest tulevikust meile lugupeetud Reformierakonna minister ei ole poolt sõnagi rääkinud. Kui ei räägita ja puuduvad ka andmed, eks siis tuleb ise hakata mõtlema.

Ma kindlasti ei taha väita seda, et see minu mõttekäik on ainuõige. Alati on võimalus minu toodud argumendid ümber lükata. Niisiis, katsuks vaadata pilti natuke suuremalt, sest selle globaalse ümberkujunduse põhjal, millega tahetakse sekkuda Ida-Virumaa ajalooliselt väljakujunenud tegevusse ja arengusse, ei tohi teha [midagi] ilma teaduslike monitooringute ega analüüsita, millele viitas muide ka täna üks ettekandjatest, lugupeetud Lenno Uusküla. Sellest, et rohepöörde sildi all on punane sisu, nagu ma kasutasin võrdlusena arbuusi, tekivad järgmised probleemid ning need on kuritahtlikud nii Eesti majanduse kui ka põlevkivitööstuses osalevate inimeste suhtes.

Esiteks, kõigepealt, mis saab selle sektori töötajatest? Asjaolu, et eurorahast eraldatakse uute töökohtade loomiseks suur hulk raha, ei ole piisav argument. Valitsusel, kes soovib sellist muutust läbi viia, peab olema kindel plaan, kuhu need inimesed suunatakse. Ma ei kujuta ette, et praegused kaevurid suudaksid hakkama saada IT‑spetsialistidena või neurokirurgidena. Paljud kaevurid muide ei soovigi saada andmekaevuriteks, nagu märkis ka tänane ettekandja, lugupeetud Lenno Uusküla. Seega, saadud euroraha ei hoia ära Ida-Virumaal tulevikus terendavat sotsiaalset katastroofi, sest valitsusel puudub lihtsalt sellekohane plaan. Inimesed jäetakse rohepöörde sildi all oma muredega üksi.

Teiseks lõigatakse läbi ajalooliselt väljakujunenud kaevurite dünastiate töökogemused ehk sisuliselt kaob Eestis ajalukku sellekohane töökogemus ja oskusteave, mida me tegelikult hädasti vajame, sest meie maapõu on väga rikas maavaradest, kusjuures ka haruldastest muldmetallidest, mis on kaasaegses sõjatööstuses ülioluline komponent ning mida leidub maailmas teadaolevalt vaid neljas riigis, muide, kaasa arvatud Eestis.

Mulle jääb mõistetamatuks, miks tehakse selliseid Eestile kahjulikke otsuseid. Ütleb ju Hiina vanasõnagi, et ära kingi mulle kala, vaid kingi mulle õng. Meie valitsus otsustab millegipärast eelistada hoopis kala. Miks tahetakse mingi rohepöörde sildi all hävitada meie tööstuse võimekus ning kelle huvid on siin tegelikult mängus? Reformierakonna minister ei andnud minu küsimusele, mis saab meie maavaradest ja kes neid hiljem kaevandama hakkab, praktiliselt mingit vastust. Tuli mingi arusaamatu jutt Keskkonnaministeeriumis toimuvatest aruteludest.

Jätkan kirjeldusega ühest võimalikust stsenaariumist. See on see, et edaspidi hakkab meie loodusvarasid ehk rahvuslikku rikkust, mis on sätestatud põhiseaduses, kui ma õigesti mäletan, siis vist §‑s 5, kaevandama hoopis erasektor, kuhu kuuluvad muidugi kindlasti ka välismaised investorid. Mis on siis tulemus? Tulemus on see, et me maandume oma rahvusliku rikkusega, mis võiks hoopis meie majandust arendada, Aafrika riikidega samale tasemele, kus maavarasid kaevandavad ja sellest saavad kasumit arenenud tööstusriigid.

Seega julgen väita, et rohepööre on Eesti jaoks kuritahtlik ja läbimõtlemata kavatsus, mis ei ole Eesti huvides. Arbuus on alati pealt roheline, kuid seest on ta alati punane. Aitäh!

13:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Eduard Odinetsi. Palun! Kaheksa minutit.

13:10 Eduard Odinets

Austatud Riigikogu esimees, head kolleegid ja otseülekande jälgijad! Endalegi üllatuseks ei räägi mina täna Ida-Virumaast, räägin hoopis kultuurist. Rahandusminister innustas täna kõiki Riigikogu liikmeid aktiivsemalt kaasa rääkima eurovahendite planeerimise sisulistes küsimustes. Seda ma siis praegu teengi. Riigikogu kultuurikomisjoni liikmena avaldan muret kultuuri‑ ja loomemajandussektori võimaluste pärast uuel eurovahendite perioodil.

Minu hea kolleeg Kultuuriministeeriumi päevilt, ministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp on öelnud, et majandus ei ole kultuur, küll aga on kultuur majandus. Kultuuri‑ ja loomesektor on tulutult üritanud pääseda eurovahendite pildile vajalike investeeringutega kultuuri‑ ja loomesektorisse. Toonitan: tulutult! 

Näiteks, investeerimine kultuuri‑ ja tööstuspärandisse on üks kiiremaid viise majanduse ergutamiseks. Eurovahendite abil saaks parandada ehitusmälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla surnud ringist, kus toetatakse ainult väikest osa avariilisi mälestisi, vähem avariilised hooned aga lagunevad, jõudes samasse seisu. Oluline on toetada ühe hoone kordategemist terviklikult, mis tagab hiljem selle isemajandamise, olgu siis hotellina, restoranina, koolina või kohalikele elanikele ja turistidele suunatud muu funktsiooni täitjana. Hoonefondi tehtud koguinvesteeringust laekub riigile maksutuluna aasta jooksul tagasi kolmandik, st 30% toetuse korral on toetus end ise tagasi tootev. Oluliselt suureneks ka ehitussektori tööhõive. Euroopa Liidu statistika kohaselt tehakse ehitussektoris kuni 40% ehitus‑ ja hooldustöödest olemasolevates hoonetes ja rajatistes. Mälestiste, kultuuri‑ ja tööstuspärandi hooldamine ja korrashoid omab olulist mõju ka turismisektorile. Kultuuriturism on nii Euroopas kui ka Eestis üks peamisi reisipõhjuseid. Kahjuks ei ole valitsus taoliste meetmete tarvis eurovahenditest võimalusi leidnud.

Või näiteks investeeringud loomemajandusse. Loomemajandust iseloomustatakse väga ettevõtliku valdkonnana, mis pakub hõivet noorele tööjõule ning on oluline digimajanduse vedur. Piirkonnad, kus on loomingul põhineva majanduse osakaal kõrgem, on atraktiivsemad. Loomemajanduses on hõivatud ligi 5% Eestis töötavatest inimestest ning sektori kogutulu on ligikaudu 1,5 miljardit eurot, millest küll 13% moodustavad avaliku sektori toetused, ehk umbes 3% SKT‑st. Näiteks, põllumajandus, metsandus ja kalandus kokku annavad 3,4% SKT‑st, ehitus 7%. Teenuste ekspordist moodustab loomemajanduse ettevõtete eksport 5,6%. 

Või näiteks investeeringud kultuuri‑ ja spordiüritustesse. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt toob iga kultuuri‑ ja spordiürituse eelarvesse panustatud üks euro tagasi keskmiselt neli eurot. See summa küll varieerub 70 sendist kuni 17,8 euroni, olenevalt ürituste skaalast ja infrastruktuuri olemasolust. Üle Eesti on ürituste keskmine majanduslik mõju üle poole miljoni euro ürituse kohta. Kultuuri‑ ja spordiüritusi võib uuringute kohaselt pidada maakondadele väga oluliseks, sest ilma nendeta ei oleks piirkonda tulnud 64% külastajatest. Keskmiselt kulutab üks külastaja ürituse perioodil piirkonnas 80 eurot: ürituse osalustasu, väljas söömine, majutus, transport. Ürituste ajal kasvab kohalikes ettevõtetes külastajate arv 46%, müügitulu 42% ja kasum 32%.

Lisaks otsesele majanduslikule mõjule on üritustel oluline laiem mõju: piirkonna atraktiivsuse tõstmine, elukeskkonna parandamine, praktikavõimalused vabatahtlikele jne. Näitena investeeringutest kultuurivaldkonda Ida-Virumaal, kust mina tulen, võib tuua Ida-Virumaa filmifondi. Fondist toetuse saamise eeldus on see, et filmitootjad kasutavad piirkonna tooteid ja teenuseid (toitlustus‑, majutus‑, ehitus‑, kosmeetikateenused, transport, valve jne), mida tõestatakse arvetega. Näiteks, aastatel 2013–2018 toetati filmide tootmist kokku 155 000 euroga ja samal ajal ostsid filmitootjad maakonnas teenuseid 600 000 euro eest. Ehk iga euro on juurde toonud 3,8 eurot.

Kultuuri loodetav ja oodatav peatne avanemine ei tähenda selle taaskäivitamist, on öelnud juba tsiteeritud Kultuuriministeeriumi asekantsler. Täiesti õige, Taaniel Raudsepp! Täna palju mainitud taastefond on digipöörde ja rohepöörde nägu. Eesti kultuurivaldkond digitaliseerub kosmilise kiirusega. Rohelised algatused kultuurivaldkonnas võtavad tuure. Taastefondist jättis aga valitsus kultuuri‑ ja loomemajanduse sektorid üldse toetuseta. Seda vaatamata ka Euroopa Parlamendi resolutsioonile, mis kutsub liikmesriike üles eraldama kultuuri‑ ja loomesektorile vähemalt 2% taastefondi vahenditest, mis Eesti puhul oleks ligikaudu 20 miljonit. Kuid ei, ka seda võimalust valitsus ei leidnud. Õiglase ülemineku puhul jäetakse samamoodi kultuuri‑ ja loomemajandus toetuseta. Klassikaliste struktuurifondide miljardite juures pakutakse loomemajandusele 7 + 2 aastaks 10 miljonit eurot kokku.

Kuna eurovahenditest kultuuri‑ ja loomesektor ei paista abi saavat, esitas Kultuuriministeerium minu teada riigi eelarvestrateegia raames taotlusi sektori taaskäivitamise programmi "Kultuur 2022" tarvis, mis kätkes endas valdkonna digi‑ ja rohepöörde väljakutseid, ning kultuurikiirendi rahastu loomiseks valdkonna arenguhüppe stimuleerimiseks. Kuid nagu teada, ei paista ka neid algatusi riigi eelarvestrateegias. Hoitakse pigem kokku, nagu me teame, näiteks laste ja noorte kultuuri‑ ja spordivõimaluste arvel.

Kordan: majandus ei ole kultuur, küll aga on kultuur majandus. Kuna Riigikogul otsustusõigust eurovahendite üle ei ole, nagu me oleme korduvalt kuulnud, siis kutsun mina valitsust üles: investeerigem eurovahendeid ka kultuuri! See toob mitmekordselt tagasi. Aitäh!  

13:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Martin Helme! Kaheksa minutit.

13:18 Martin Helme

Suur tänu, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Kõigepealt tahan tänada Urmas Reinsalu selle eest, et teema on siia saali toodud. Tegemist on tõepoolest üliolulise küsimusega parlamendi rollist riigieelarve planeerimisel, riigi majandusliku poliitika planeerimisel. Olemuslikult oleks tegelikult see tänane debatt võinud pisut rohkem avada või paljastada seda, kui kaugele me oleme jõudnud arengutes, mis on parlamendi muutnud kummitempliks. Aga asi ei ole ju ainult mitte enam selles, et meil on parlament kummitempel, vaid kui me tunnistame päris ausalt, mismoodi toimib euroraha ja eriti plaanitav taastefond, siis ka Eesti valitsus on muutunud kummitempliks ja Eesti ametkonnad on saanud endale lihtsalt võimaluse ellu viia poliitikaid, mis on ära otsustatud kusagil, kus meie sõna kaal on alla ühe protsendi.

Seega ei ole see arutelu tegelikult mitte arutelu raha üle, vaid see on arutelu demokraatia üle. See on arutelu selle üle, kas meie põhiseadusesse kirja pandud kõige tähtsam aluspõhimõte, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, kes teostab oma võimu valimistega ja nendel valimistel annab mandaadi parlamendile, kes hoiab avaliku rahakoti raudasid, on tegelikkuses üldse enam tõsiselt võetavalt reaalne või ei ole.

Mul on väga kahju, kui me eksime ära miljarditesse või sadadesse miljonitesse või ka väiksematesse summadesse ja hakkamegi tegelema kohe selle raha jagamisega ja kõige sellega, et kui palju me saame ja mida me saame. Mul on väga kahju, kui me jääme kinni taastefondi esimestesse ridadesse, kus öeldakse: oo, seal on erinevalt muust eurorahast teie omaosalusprotsent 0 ja tagasi maksta tuleb vähem, kui saab. Ei ole, ei ole nii. Ei ole niimoodi, et tagasi tuleb maksta vähem, kui saab. Me räägime siiski sellest või me jäämegi kinni sellesse, et me räägime euroraha sellest meie n‑ö kulutamise poolest, aga me ei räägi sellest, mismoodi see kulutamine pärast tagasi makstakse, kas rahalises või poliitilises mõttes.

Seoses taastefondiga, mille üks osi on ka ju see õiglase ülemineku fond: see, mida me raha eest vastu anname, on oma maksupoliitika suveräänsus ja oma eelarvepoliitika suveräänsus. Sellest meil täna praktiliselt juttu ei tulnud. Maksupoliitika suveräänsus on see, et meil on Riigikogu, kes otsustab, milliseid makse, kellele ja mis ulatuses kehtestatakse, millised on maksud ja lõivud. Taastefondiga koos ei lepitud kokku, kuidas seda tagasi makstakse. Aga kõik, kes vähekenegi ausad on, tunnistavad seda, et ju ta ikka tuleb selle kaudu, et Euroopa Komisjon hakkab ise ühel hetkel makse kehtestama, et tagasimakseid teenindada.

Lisaks ei anna me ära mitte ainult maksupoliitika. See tähendab, et Eesti Riigikogul puudub tegelikult võimalus öelda mingite maksude puhul, et neid me ei kehtesta või me kehtestame neid protsendi võrra rohkem või vähem. Kõik need kirglikud vaidlused küll tulumaksusüsteemi üle, käibemaksumäära üle või aktsiisimäära üle, kaotavad oma sisu, sellepärast et keegi teine kusagil mujal otsustab, missugune see määr on või mida me maksustame, ja meie asi on lihtsalt vajutada rohelist nuppu, sest teistmoodi ju ei saa, sest nii on otsustatud Brüsselis.

Aga me anname ära ka oma eelarve suveräänsuse. Juba täna me näeme, ja see tuli tänasest arutelust küll väga kenasti välja, et meile pannakse patakas raha lauale, hiigelsuur patakas raha lauale, kõik räägivad vaimustunult miljarditest, aga, kallid sõbrad, sinna te tohite kulutada ja sinna ei tohi kulutada, rohepööret võite teha, oma traditsioonilist energiasektorit aga ei tohi arendada. See on tegelikult eelarvesuveräänsuse äraandmine ja see on muutunud nii suureks, et ei saa enam rääkida päris ausalt sellest, et meie oleme need, kes otsustavad, kuidas oma eelarvet kulutada. Koos kaasfinantseerimisega, mis ju kogu aeg kasvab, mis kogu aeg suureneb, lööme me lukku aina suurema tüki oma eelarvest, oma eelarve kuludest, ilma et meil oleks enam kaasarääkimise õigust selles, mis valdkonnad on meil prioriteetsed või mis ei ole.

Ma tahaks ümber lükata selle laialt levinud müüdi, et Euroopa Liidu raha on meil kas tasuta või odav. Ei ole tasuta või odav. Ei ole nendelsamadel põhjustel, millest ma rääkisin, tasuta või odav. Lihtsalt see tasupool on enamasti poliitiline, aga tasuta ei ole ta ka rahalises mõttes. Tegelikult, eriti kui me räägime jälle taastefondist, selle raha peame me tagasi maksma. Me maksame selle tagasi kahel või kolmel eri moel. Esiteks, me anname endale aru, et ei ole väga palju muid variante, kui et ühel hetkel hakkavad kehtima üleeuroopalised ühised maksud ja see maks korjatakse kokku Eestis, see raha läheb Brüsselisse, läheb sinna suurde katlasse, et tagasimakseid teenindada. Teiseks, me kõik saame aru ja seda keegi enam ei eitagi, et suureneb meie sissemakse Euroopa Liidu eelarvesse, jälle meie eelarve kulurida. Kolmandaks, me kõik saame aru, et järgmisest eelarveperioodist me oleme Euroopa Liidus juba pealemaksev riik. Enamgi veel, me saame aru, et täna on juba taasterahastuga niimoodi, et on terve rida riike, kes saavad sealt väga palju rohkem kätte, kui nad sisse maksavad. Need riigid on peamiselt Lõuna-Euroopas ehk teisisõnu, meie oma rahvamajandusest kokkukorjatud rahaga subsideerime Lõuna-Euroopa majandust ja seda nendele laenude andmise või toetuste andmisega, mis korjatakse lõpuks kokku meilt ja meie maksame neile raha.

Eraldi tahan puudutada õiglase ülemineku fondi, mis ei ole ei õiglane ega üleminek. Sellest rahast räägitakse meile kui mingisugustest müstilistest suurest rahast, 340 miljonit kuue aasta jooksul. Vau, eks! Aga mis on tegelik olukord? Tegelikult on niimoodi, et põlevkivisektor toodab meil aastas tulu 400 miljonit eurot, maksutulu 100 miljonit eurot, suur osa sellest tulust on ju eksporditulu, see tuleb mujalt meile Eestisse, Eesti majandusse sisse. Ja selle tulu asendame me kuue aasta jooksul laialipudistatavate subsiidiumidega. Kuue aasta jooksul! See on ju nali. Sellega ei tehta mingit üleminekut. Sellega ostetakse lühiajaliselt ära mingeid valijagruppe või omavalitsusi, et nad ei teeks liiga suurt kriitikat planeeritava hävitustöö kohta meie ühe olulise majandussektori ja energiasõltumatuse kallal. Ma ei suuda ära imestada, et sellest räägitakse kui heast asjast. Õiglase ülemineku fond – seal ei ole midagi õiglast ja seal ei ole mingit üleminekut. See on meie majanduse muutmine koloniaalmajanduse osaks.

Nii et tore, et seda debatti täna alustasime. Aga ma arvan, et kõige suuremad küsimused jäid õhku rippuma. Aitäh!

13:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd ma palun anda läbirääkimiste mikrofon Jürgen Ligile. Palun!

13:26 Jürgen Ligi

(Kaugühendus)

Aitäh, härra esimees! Head kolleegid! Ma sekkusin põhjusel, et ma kuulsin, et Eesti on ühe vandenõu ohvriks langemas, kusagilt on tulemas Euroopa ülemvõim meie üle. Ma hakkasin uurima, kust see siis täpselt tulemas on. Võib-olla hea juhataja annaks veel kord eelkõnelejale vastusteks sõna, sest tal on nii huvitavad mõtted. Aga see, mis mina tuvastada suutsin, oli, et see vandenõu algas Eestis juba 2020. aasta 11. juunil, kui valitsus kinnitas seisukohad selle taastekava koha pealt. Edasi juba meie peaminister ülemkogus kiitis selle asja heaks. Ma pakun, et tegelikult selle teema heakskiitmiseks valitsuses ... rahandusminister. Tema näeb väga sarnane välja selle mehega, kes äsja puldis käis ja kelle nime ma ei tahaks siin nimetada. Huvitav oli ka see ... uudis, et edaspidi nagunii hakkab Euroopa Komisjon meile makse kehtestama ja me kaotame oma suveräänsuse. Tahaks jällegi teada, et mida ta seal siis valitsusele esitas ja mida see valitsus heaks kiitis. Kas tõesti on niimoodi, et Euroopa Komisjon hakkab Eestile kehtestama makse, ilma et meie saaksime sellele ... Tundub, et minister on viinud terava küsimuse valitsusse, kes ... otsuseid ...

13:28 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Austatud Riigikogu!

13:28 Jürgen Ligi

... mitte midagi teha. Ta viis selle ja valitsus kiitis konsensuslikult heaks ja tema vaikis. Ma ei tea, mis nüüd saab. Võib-olla alustaks otsast peale. Äkki rahandusminister ja praegune Riigikogu aseesimees räägib suu puhtaks, kuidas teda siis kõrvaldati valitsuse istungitelt ja kuidas tal seal hääleõigus kaks aastat puudus ja mis mõte tal üldse Eesti poliitikas on, kui ta ainult tagantjärele tark on. Aitäh!

13:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Imre Sooäär.

13:28 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mitte ühtegi koherentset lauset ei olnud hea kolleegi Jürgen Ligi jutust võimalik aru saada, sest tegu oli lihtsalt halva sideühendusega. See oli huvitav, mis ta rääkis, aga kuna sellest ei olnud võimalik aru saada, siis kas ta saaks selle esitada kirjalikult, et saaks selle vähemalt istungi stenogrammi panna? 

13:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah, kindlasti lähevad sõnavõtud stenogrammi. Ma nõustun sellega, et ühendus oli vahepeal väga halb, aga siis see jälle natukene paranes.

Nii, kas on veel läbirääkimiste soove? Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ma soovin väga tänada kõigepealt riigieelarve kontrolli erikomisjoni selle teema siia toomise eest. Ma soovin tänada kõiki ettekandjaid, komisjoni esimeest Urmas Reinsalu ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust. Ma soovin tänada Tartu Ülikooli makroökonoomika teadurit ja Arenguseire Keskuse uuringute juhti professor Lenno Uusküla. Ma tänan kõiki teid, Riigikogu liikmeid, teie küsimuste eest ja teie mõtete eest. Arutelu on lõppenud ja ka esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud. Teise päevakorrapunkti juurde me ei lähe, sest seda päevakorras ei ole. Istung on lõppenud.

13:30 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee