Austatud kolleegid! Alustame V istungjärgu 13. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Jaak Juske, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teatavasti on praegune valitsus alustanud eelarvekärpeid laste arvelt, vähendades noorte huviharidustoetust koguni poole võrra. See on selgelt otsus, mis suurendab sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust. Kuna me ei ole saanud sellel teemal valitsuse liikmete käest piisavaid ja ammendavaid vastuseid, siis esitame sotsiaaldemokraatidega huviharidustoetuse teemal arupärimise haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Tahame teada, miks alustatakse kärpeid just laste arvelt. Kas valitsus on teinud konkreetseid arvutusi, kui paljusid lapsi ja õpetajaid see otsus puudutab? Kas see kärpeotsus on läbi arutatud huviharidusega seotud osapooltega? Kuidas valitsus kavatseb tagada, et need lapsed, kes said selle toetuse abil huviringis käia, on tulevikus kaasatud huviharidusse? Nendele küsimustele palume vastust. Arupärimine on esitatud elektrooniliselt. Aitäh!

Tänan! Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui me 30 aastat tagasi Eesti riikliku iseseisvuse taastasime, siis me tegime seda õiguslikust järjepidevusest lähtuvalt ja selle oluliseks osaks oli ka integreerumine rahvusvaheliste organisatsioonidega, avatud maailmaga, ÜRO-ga, Euroopa Liiduga, NATO-ga. Kuhu me nüüd 30 aastat hiljem oleme jõudnud? Oleme jõudnud sinnamaani, et välisministri initsiatiivil, kes meil kuulub Keskerakonda, oleme me valmis loobuma õigusliku järjepidevuse ideest, EKRE on algatanud Euroopa Liidust lahkumise protsessi ja Reformierakond on algatanud NATO-st lahkumise protsessi. Ja meie, Isamaa fraktsiooni kaheksa liikme arupärimine kaitseminister Laanetile puudutabki nimelt viimast, st lahkumist NATO-st.

Tuletan meelde, et juba eelmisel aastal siin eelnõude menetlemisel reformierakondlased Kaja Kallas ja Kalle Laanet esitasid muudatusettepaneku küsimusega, kas Eesti peaks lahkuma NATO‑st. Kuigi sellele järgnes Laaneti avaldus, kus ta ütles, et riigikaitsekulutuste vähendamine annab selge signaali, et see ei ole enam valitsuse jaoks prioriteet, ja selliste sõnumite andmine on eriti vastutustundetu, on praegu jõutud selleni, et RES‑i raames on ametisolev valitsus ja kaitseminister otsustanud riigikaitsekulutusi vähendada ja vähendada oluliselt. Meie arupärimine küsibki, mis on nüüd muutunud, et minnakse riigikaitsekulutuste kärpimise teed. Kas on muutunud rahvusvaheline julgeolekuolukord meile soodsamaks või on mingid muud muudatused toimunud ja milliseid kärpeid siis tegelikult riigikaitses tehakse? Mida tehakse? Nii et loodame saada sisukaid vastuseid ja anname üle selle arupärimise konservatiivses vormis paberkandjal. Aitäh!

Oleme selle vastu võtnud. Kalle Grünthal, palun! Vabandust, härra Grünthal! Härra Ernitsal on enne protseduuriline. Täpsustame üle, mis mure härra Ernitsal on. Palun, Peeter Ernits! 

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Ma kuulsin, et Reformierakond on algatanud NATO‑st lahkumise ja minu erakond Euroopa Liidust lahkumise. Kas äkki valgustate, mis dokumendid on laekunud Riigikogu juhatusse?

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Härra Grünthal, palun, teie kord!

Suur tänu! Austatud kolleegid! Ülemöödunud pühapäeval teatas meie lugupeetud kolleeg, reformierakondlane Valdo Randpere TV3 uudistes väitluses ühe Isamaa saadikuga, et ma pidavat olema Riigikogu kõige rumalam inimene ning selle minu rumaluse tõttu ta mind isegi enam ei tervita. Suur tänu sulle, hea Valdo, sellisele olulisele asjaolule tähelepanu juhtimise eest! Seetõttu püüan tekkinud olukorda parandada ning saada targemaks.

Muidugi mul on äärmiselt piinlik, et ma tõesti olen selline, nagu hea Valdo kirjeldas. Ja selleks, et targemaks saada, me otsustasimegi EKRE saadiku Kert Kingoga esitada arupärimise siseministrile, saamaks teada, milliseid julgeolekuohte kätkeb endas topeltkodakondsus kõrgemate riigiametnike, kaasa arvatud Riigikogu liikmete seas. Teatavasti sätestab kodakondsuse seaduse § 1 lõige 2, et Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. Sinul, hea Valdo, on aga lisaks Eesti kodakondsusele teatavasti veel ka Rootsi kodakondsus. Murelikuks teeb just see asjaolu, et vastates Riigikogu liikmete küsimustele, kui hüpoteetiliselt tekiks sõjaline konflikt Eesti ja Rootsi vahel, siis kumma riigi eest sa võitleksid, mõtlesid sa enne vastamist päris pikalt ning siis otsustasid lõpuks, et Eesti eest.

Ääremärkusena lisan juurde, et minu tervitamise lõpetasid sa pärast seda, kui ma olin siin Riigikogu saalis avalikustanud selle asjaolu, et Vladimir Pooli raamatus, mis räägib KGB-st Eesti NSV‑s, on kirjeldatud seika, kus sa enne Rootsi minemist käisid Lenini mälestussamba juurde lilli viimas. Nii et see on selle arupärimise põhjus. Tahame teada, kas topeltkodakondsus on ikka lubatud Riigikogus. Aitäh!

Olen vastu võtnud kolm arupärimist ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise loomulikult vastavalt meie kodukorrale. Nüüd on aeg läbi viia kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll!

Kohaolijaks registreerus 93 Riigikogu liiget.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 311. Meil on käsil kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 311 lõpphääletus. Asume selle ettevalmistamise juurde. Kuna me just tegime kohaloleku kontrolli, siis ma loodan, et kõigile sobib, kui me läheme hääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 311. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetas 90 Riigikogu liiget, vastu keegi ei olnud,  erapooletuid oli 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 313. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus, aga enne lõpphääletust on võimalik fraktsioonidel sõna võtta. Seda soovi ei ole.

Head Riigikogu liikmed, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 313. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu toetas 86 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 352 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna esimese ja teise lugemise vahel möödus natuke aega, tuletan lühidalt teile meelde eelnõu sisu ja eesmärki. Selle topeltmaksustamise vältimise lepingu eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallika riik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.

Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks kahel korral: 20. aprillil ja 3. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 21. aprilliks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 5. maiks, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Nagu te kuulsite, on juhtivkomisjoni ettepanek viia läbi lõpphääletus, aga enne veel on võimalik läbirääkimistel sõna võtta. Seda soovi ei ole.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele eelnõu 352. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu toetas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Meie neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 312 teine lugemine. Ettekande rahanduskomisjoni nimel teeb Aivar Sõerd. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Meeldetuletuseks: eelnõu 312 esimene lugemine sai lõpetatud meil 18. veebruaril. Komisjon arutas seda eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks oma 22. märtsi, 13. aprilli ja 19. aprilli istungil.

22. märtsi ja 13. aprilli istungil osalesid Riigikontrolli, Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga esindajad, kes tutvustasid eelnõu kohta esitatud arvamusi. 22. märtsi ja 13. ning 19. aprilli istungil tutvustasid Rahandusministeeriumi esindajad eelnõu algataja esindaja täiendavaid ettepanekuid eelnõu muutmiseks. 13. ja 19. aprilli istungil otsustas komisjon muudatusettepanekute esitamise ja langetas ka menetluslikud otsused.

Siinkohal veel meeldetuletuseks, kuna aega on palju möödunud esimesest lugemisest, et eelnõu peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade vastupanuvõime tõstmine stressi‑ ja kriisiolukordades, samuti krediidiasutustele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuste võetud riskidega.

19. aprilli istungil langetas komisjon konsensuslikult otsused: teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 5. maiks, teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu päevakorda 12. maiks.

Nii, aga nüüd ma annaksin ülevaate ka rahanduskomisjoni menetlusest esimese ja teise lugemise vahel. Kõigepealt ütlen seda, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 5. märtsiks esitati eelnõu kohta Riigikogu poolt üks muudatusettepanek, see puudutas krediidiasutuse aktsiakapitali miinimumsuurust. Siis veel, rahanduskomisjon küsis arvamusi ka Riigikontrollilt, Eesti Pangalt, Finantsinspektsioonilt ja teistelt institutsioonidelt. Arvamused esitasid Riigikontroll, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Samuti laekus vahepeal eelnõu kohta arvamus ka Euroopa Keskpangalt.

Riigikontrolli ja Finantsinspektsiooni arvamused puudutasid muudatusi, mis reguleerivad Riigikontrolli pädevust Finantsinspektsiooni üle majanduskontrolli läbiviimisel. Eesti Panga arvamus puudutas eelkõige muudatust, mis näeb ette krediidiasutuse aktsiakapitali suuruse vähendamise. Rahandusministeerium kui eelnõu algataja pöördus meie poole ettepanekutega teha eelnõus muudatusi. Nad pöördusid meie poole lausa kolme kirjaga. 5. aprillil esitatud ettepanekud puudutasid Riigikontrolli pädevust Finantsinspektsiooni üle majanduskontrolli läbiviimisel ja samuti eelnõus tehtavaid tehnilisi muudatusi. 13. aprilli kirjaga esitatud ettepanekud puudutasid kiireloomulisi muudatusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses. 19. aprilli kirjaga saadetud ettepanekud puudutasid samuti muudatusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses.

Siinkohal ütlen veel seda, et juhtivkomisjon arvestas Riigikogust tulnud muudatusettepanekut jätta eelnõust välja punkt, mis sätestab krediidiasutuse aktsiakapitali miinimummõjude vähendamise. Aga lisaks sellele tegi juhtivkomisjon veel 24 muudatust, mis on kantud ka muudatusettepanekute loetellu. Seal on ka selgitused juures.

Eelnõu algataja ehk Rahandusministeeriumi esindaja ettepanekutest ei leidnud juhtivkomisjoni toetust ettepanek, mis puudutas Finantsinspektsiooni seaduse täiendamist Finantsinspektsiooni õigusega väljastada hoiatusteateid. Nende kaudu teavitataks avalikkust tegevustest, millesse Finantsinspektsioon ei soovita inimestel oma raha paigutada. Juhtivkomisjon otsustas oma 19. aprilli istungil algatada vastava ettepaneku osas eraldi seaduseelnõu, see on numbriga 380, Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu.

Samuti ei leidnud juhtivkomisjoni toetust algataja esindaja ettepanek muuta tegelike kasusaajate registrit puudutavate arenduste viibimise tõttu kiireloomuliselt registrit puudutavaid sätteid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses. Vastavad muudatused jõustuvad 10. mail. Komisjon ei pidanud käesoleva eelnõu nii kiiret menetlemist võimalikuks ja seetõttu otsustati teha vajalikud muudatused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.

Ma annaksin, kui te lubate, ka kokkuvõtliku ülevaate aruteludest rahanduskomisjoni istungitel, kus me esimese ja teise lugemise vahel seda eelnõu käsitlesime. Kõigepealt arutelu 22. märtsi istungil. Sinna oli meil kutsutud riigikontrolör Janar Holm, tema tutvustas oma ettepanekuid. Janar Holmi sõnul ei ole Riigikontrolli pädevus majanduskontrolli läbiviimisel Finantsinspektsiooni üle eelnõus selge ega kooskõlas Riigikontrollile kui põhiseaduslikule institutsioonile pandud ülesannetega. Teine probleem puudutab Riigikontrollile auditi läbiviimiseks vajaliku teabe saamist.

Ehk kokkuvõtlikult on küsimus Riigikontrolli õiguses kontrollida Finantsinspektsiooni tegevust. Finantsinspektsioon on praegu Riigikontrolli vaates ebamäärases seisus. Riigikontroll kontrollib paljusid asutusi ja ettevõtteid, Finantsinspektsiooni kohta aga kehtivad erandid. Aga samas on õigusaktides sätestatud, et Riigikontroll vajab eraldi õigust Finantsinspektsiooni dokumentidele juurdepääsemiseks. Selline probleem. Ja Riigikogu pädevuses on otsustada, kas Riigikontrollil on pädevus Finantsinspektsiooni üle või mitte. Riigikontroll rõhutas, et nad ei hakka ise tegema finantsjärelevalvet, aga Riigikontrollil on Riigikontrolli seadusest tulenev pädevus kogu riigi suhtes ja sinna alla peaks mahtuma ka Finantsinspektsioon.

Rahanduskomisjoni istungile oli kutsutud ka Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer. Tema puudutas Finantsinspektsiooni seisukohast olulisemaid asju seaduse muutmisel. Ta rõhutas, et Finantsinspektsiooni üle teostatakse järelevalvet ja tegelikult kontrollivaba ruumi suures pildis ei ole. Finantsinspektsiooni nõukogu esimees on rahandusminister. Nõukogus on ka Eesti Panga president, teised nõukogu liikmed nimetab Vabariigi Valitsus ja Eesti Panga Nõukogu. Nõukogu on Finantsinspektsiooni peamine kontrollorgan. Samuti annab Finantsinspektsioon aru Riigikogu ees. Mis puudutab igapäevaseid majandustehinguid, siis kontrollib Finantsinspektsiooni Eesti Pank. Eesti Panga audiitor, kes on välisaudiitor, auditeerib ka Finantsinspektsiooni tulude ja kulude aastaaruandeid. Ja Finantsinspektsioon on ka osa Euroopa Keskpanga järelevalvest ehk see tähendab seda, et üks osa on kontrollitud ka Euroopa Kontrollikoja kaudu.

Finantsinspektsiooni ja Riigikontrolli arvamuste kohta kuulasime ära ka Rahandusministeeriumi selgitused. Rahandusministeerium esindaja Thomas Auväärt selgitas, et Riigikontrolli audit on jagatud kaheks. Üks on tavapärane finantsaudit, majandustegevuse kontroll ja infotehnoloogiaaudit. Selles osas ei piirata Riigikontrolli voli ega pädevust teha täisauditit. Aga tulemusauditi osas on teatud piirangud.

Nende kontrollipädevuste kohta oli komisjoni liikmetel küsimusi ja oli arutelu. Kõike ma ei hakka siin ette kandma, aga sellel istungil jäi selle suure teema käsitlus pooleli. Komisjon kuulas ära kõik osapooled, oli arutelu. Komisjoni seisukoht oli, et Riigikontroll, Finantsinspektsioon ja Rahandusministeerium saavad veel omavahel eraldi kokku ja proovivad kujundada Riigikontrolli järelevalve küsimuses ühise seisukoha. Komisjon otsustas konsensuslikult ühtlasi, et seda teemakäsitlust jätkatakse.

Ja tõepoolest, see arutelu meil jätkus juba 13. aprilli istungil. Sellel istungil me kõigepealt käsitlesime Rahandusministeeriumilt laekunud arvamust, mis puudutas ühte teist eelnõu ehk rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu. Seal oli probleem selles, et 10. mail peaks vastavalt eelmisel aastal vastu võetud seadusemuudatustele jõustuma tegelike kasusaajate register. Aga probleem on selles, et tegelikult see ei jõustu, kuna vastavad infotehnoloogilised rakendused on jäänud tegemata.

Sellel 13. aprilli istungil me kuulasime ära Rahandusministeeriumi selgitused selle probleemi kohta ja otsustasime jätkata arutelu järgmisel korral. See järgmine kord oli meil 19. aprillil. Ja sel istungil võtsimegi kõigepealt päevakorda needsamad rahapesu tõkestamise seaduse muudatused ja eelkõige küsimused, mis puudutavad tegelike kasusaajate andmekogu valmimist. Istungil oli Rahandusministeeriumi esindajana Toomas Vapper. Tema selgitas, et tegelike kasusaajate andmekogu ettevalmistamine on osutunud keeruliseks ja kompleksseks ülesandeks. See regulatsioon ise sündis juba eelmise aasta juunis ning selle regulatsiooni järgi pidi olema vastutav töötleja selle andmekogu puhul Rahandusministeerium ja volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Viimane aitab ministeeriumi infotehnoloogilise poolega.

Kõige esimene probleem, mille taha see asi seisma jäi, oli selle andmekogu loomise rahastamine. Asi oli selles, et rahastamises ei jõudnud ministeeriumid kokkuleppele ja need rahastamise vaidlused kestsid juunist kuni oktoobrini eelmisel aastal. Ja kui lõpuks rahastamisallikad selgeks said, siis alles hakati tegelema lähteülesandega. Esimesed lähteülesande versioonid said valmis eelmise aasta oktoobri lõpuks. Seejärel võttis Registrite ja Infosüsteemide Keskus detsembris tööle ärianalüütiku, kes asus kõigepealt planeerima tööde ajagraafikut. Selle ajagraafiku tegemise ajal selgus, et andmekogu tänavu 10. maiks valmis ei saa.

Komisjonis me käsitlesime veel selle andmekogu tehnilisi nüansse, sisulisi nüansse ja andmekogu loomise rahastamise küsimusi. Rahanduskomisjon tegi ka käesolevasse eelnõusse muudatused, mis seda andmekoguga seonduvat temaatikat puudutasid. Need muudatusettepanekud on ka eelnõule lisatud muudatusettepanekute loetelus. 

Kokkuvõtteks. Rahanduskomisjon langetas konsensuslikud otsused. Oma ettekande alguses ma lühidalt neid käsitlesin, aga kordan veel üle. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. maiks, see ettepanek oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, see oli ka konsensuslik. Ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. mail, see otsus oli ka konsensuslik. Lõpetuseks, veel neljandaks, tegi rahanduskomisjon ettepaneku algatada eraldi Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu, see puudutab neid hoiatusteateid. Tänan tähelepanu eest! Olen valmis vastama küsimustele.

Peeter Ernits alustab küsimustega. Palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, pikalt on seda menetletud ja eelmise valitsuse laps ta nagu on. Aga ma küsin, et oled sina rahaminister olnud ja kolleeg Jürgen Ligi on ka olnud: kui palju te olete arutanud Jürgen Ligi muudatusettepanekut, selle omakapitali punkti väljavõtmist, mis oli § 1 punkt 14? Kas sul on Jürgen Ligiga sama arvamus? Kirjelda natuke neid arutelusid selle punkti kohapealt.

Küsimus on selge, arusaadav. Muidugi oleme arutanud, väga põhjalikult arutanud. See on kaalukas küsimus ja 5 miljoni suuruse aktsiakapitali nõude langetamine ei ole põhjendatud. Sellepärast, et krediidiasutused on ikkagi kõrgendatud vastutusega, kuna nad kaasavad hoiuseid. Ja tegelikult ka Eesti Pank oma kirjas, mis ta rahanduskomisjonile saatis, oli natukene murelik, et kas seadusandja on õigel teel, kui aktsiakapitali miinimumnõuet langetatakse. Kust see ettepanek üldse tuli eelmise rahandusministri algatatud asjana, see selgitus jäi ka natukene segaseks. Et just nagu on eesmärk selle langetamisega suurendada konkurentsi, anda fintech-pankadele paremad eelised turule tulekuks. Samas, mul tuleb meelde, siinsamas eelnõu esimesel lugemisel ma küsisin ettekandjalt, eelnõu algatajalt, et kas praktikas on olnud probleeme, kus mõni fintech ei ole seda viiemiljonilist aktsiakapitali kokku saanud. Siis selliseid näiteid ei olnud. Rahanduskomisjonis olid ka meil sellel teemal arutelud. Ja tulemus oli, et ettepanek, mille oli esitanud Jürgen Ligi, leidis rahanduskomisjoni toetust.

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kas keegi soovib sõna? Seda ma ei näe. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, arvestatud täielikult. Teine, juhtivkomisjon, arvestatud täielikult. Kolmas, esitanud Jürgen Ligi, arvestatud täielikult. Neljas, arvestatud ... Vabandust! Henn Põlluaas.

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud aseesimees! Kolmas muudatusettepanek. Me ei saa panga asutamise algkapitali suuruse puhul lähtuda Euroopa Liidu maksimumnõudest ega võrrelda Eestit näiteks Saksamaaga ja seetõttu palun EKRE fraktsiooni nimel see muudatusettepanek panna hääletusele.

Asi selge. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Jürgen Ligi ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetas 51 Riigikogu liiget, vastu oli 16, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust.

Neljas muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, rahanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek on rahanduskomisjonilt ja arvestatud täielikult. Seitsmes, samamoodi komisjonilt endalt, arvestatud täielikult. Kaheksas, arvestatud täielikult. Üheksas muudatusettepanek, arvestatud täielikult. Kümnes muudatusettepanek, arvestatud täielikult. 11. muudatusettepanek, arvestatud täielikult. 12. muudatusettepanek, arvestatud täielikult. 13. muudatusettepanek, arvestatud täielikult. 14. muudatusettepanek, arvestatud täielikult. 15., sama lugu. 16., sama lugu. 17., arvestatud täielikult, 18., arvestatud täielikult, 19., arvestatud täielikult, 20., arvestatud täielikult, 21., arvestatud täielikult, 22., arvestatud täielikult, 23., arvestatud täielikult, 24., arvestatud täielikult ja 25., arvestatud täielikult. Seega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada ja eelnõu 312 teine lugemine on lõpetatud.

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 284 teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni.

Tere päevast, head kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 9. novembril. Esimene lugemine toimus 25. novembril ja teine lugemine katkestati tänavu 7. märtsil, kuna eelnõus tehti eelnõu algataja ettepanekute alusel hulgaliselt muudatusi. Pärast teise lugemise katkestamist määratud muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 14. märtsiks ei laekunud eelnõu kohta Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut. Komisjon teavitas eelnõus tehtud muudatustest ka kõiki kaasatuid, kes selle seaduse menetlemise käigus erinevaid ettepanekuid on teinud. Ja seekord läkitasid oma arvamused komisjonile Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ning Navest Agency OÜ. Nende pöördumiste kokkuvõttes laekus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist eelnõu kohta sedakorda kolm ettepanekut, millest kaks olid sõnastatud Eesti Meremeeste Sõltumatult Ametiühingult laekunud märkuste põhjal ja üks ettepanek oli sõnastatud Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt laekunud arvamusest tulenevalt. Kõigi nendega on võimalik tutvuda eelnõu kaardil täpsemalt. Eelnõu tekst läbis teise lugemise katkestamise järel taas keeletoimetuse ja sellest tulenevad parandused on eelnõu teise lugemise jätkamiseks esitatud tekstis märgistatud.

Käesoleva aasta 20. märtsi istungil toimus majanduskomisjonis arutelu eelnõu suunamiseks teise lugemise jätkamisele. Istungil osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Istungil vaadati läbi muudatusettepanekute loetelu kavand ja MKM-i esindajad kommenteerisid ministeeriumi ettepanekuid. Komisjon langetas istungil ka menetluslikud otsused.

Väga lühidalt nendest kolmest muudatusettepanekust, nende sisust. Esimene teeb muudatuse, mis puudutab seda, et kalandustöötunnistusele ei ole konventsiooniga ette nähtud vormi ja seetõttu kehtestab sinna kantavate andmete loetelu valdkonna eest vastutav minister määrusega. Teine muudatusettepanek täpsustab seda, et laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonnas peavad oma piirkonda saabumisest andma teada suuremad laevad ja laevaliiklusteeninduse ida‑ ja läänepiirkonnas peavad enda saabumisest teada andma väiksemad laevad. Kolmas muudatusettepanek on väga juriidiline ja tehniline. Meie oma maja õigus- ja analüüsiosakond arutas, kas riigiasutuse otsusel seaduse reguleerimisala laiendamine on korrektne. See puudutas Politsei- ja Piirivalveameti juhi võimalust oma laevadel sõitnud meremeeste staaži, sõiduaja arvestamist nende kvalifikatsiooni määramisel. Aga see võeti välja, kuna meie analüüsiosakond arvas, et see ei ole korrektne ja õigusselge muudatus, mis algselt eelnõuga taheti seadusesse sisse viia.

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 5. maiks ja eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu 11. maiks täiskogu päevakorda ja panna lõpphääletusele. Kõik otsused olid konsensuslikud. Ma vaatan, et need, kes sellest koosolekust osa võtsid ja konsensuslikult otsustasid, olid siinkõneleja, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Siim Kallas, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin. See on kõik.

Aivar Kokk soovib küsida. Palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Küsimus: kas komisjonis jäid ka mõni teema üles? Riigikogu liikmetele on tulnud kirju nii sadamate kui ka transiidisektori kohapealt sellesama seaduseelnõu juures ja ma saan aru, et nende ettepanekuid selles eelnõus ei ole arvestatud. Kuidas komisjonis need arutelud olid ja milliseid otsuseid seal tehti?

Jaa, komisjonis on merendusteemadel üleval praegu kolm aspekti, mis servapidi puudutavad seda eelnõu, aga mille raames tehtud ettepanekuid ei ole võetud arvesse, sest need vajavad pikemat kaalumist. Ja võib-olla kõige rohkem kõneainet pakkuvad on praegu STS‑operatsioonid ehk ship-to-ship operatsioonid, mis tähendab merel laevalt laevale lossimist ja laadimist. Sinna juurde käib ka punkerdamine. Punkerdamine on laeva varustamine, lossimine on kaupade mahavõtmine ja laadimine on kaupade pealepanek. Ehk ühe laeva lossimine on teise laeva lastimine.

Neid teemasid arutatakse põhjalikumalt Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis, Keskkonnainspektsioonis, Politsei‑ ja Piirivalveametis ja ma tean, et need STS-operatsioonid olid kõne all valitsuse kabinetis eelmisel nädalal. Ja ma tean, et eelnõu töötatakse välja, ja lugesin materjalidest, et valitsus on võtnud põhimõtteliselt keelava hoiaku. Majanduskomisjon on lähiajal uuesti seda teemat arutamas. Mida ma ise tean ja täna veel vaatasin üle, näiteks Eesti Gaasil on tulemas merele punkerlaev, mis punkerdab LNG‑d. See on olnud Läänemeres ja ka Eestis selline soovitav tegevus, et vähendada väävliheidet ja viia laevad LNG‑küttele. Eesti Gaas on nüüd spetsiaalselt toomas selleks laeva. Punkerdamise suhtes on meie enda riigi poliitika olnud pikaajaliselt selline, et punkerdamine merel teatud tingimustel peaks jääma, ja ma ei ole kindel, kas LNG punkerdamist kai ääres Eestis teha saab – võib-olla saab, aga ma lihtsalt ei tea seda.

Teine probleem, mis jäi üles ja mida turuosalised meile kirjutasid, oli lootsita sõidu eksami keel. Täna tohib lootsita sõidu eksamit Eestis anda eesti keeles. Teised riigid meie piirkonnas on läinud üle lootsita sõidu eksami tegemisele ka inglise keeles. Aga sellel on pikemaajalised ja laiemad mõjud. Üks asi on see, et lootsita sõidu eksamit saab teha siis, kui kapten on käinud konkreetses sadamas kümme korda, siis ta teeb eksami, et ta võib edaspidi seal sadamas käia ilma lootsiteenust kasutamata. Aga üks laevajuht, kes seda eksamit tegi, ütles, et temaga samal eksamil käis teisest rahvusest kapten, kes tegi eksami tõlgi vahendusel ja sai eksami tõlgi vahendusel ka tehtud. Siis tekib küsimus sellesama VTS‑i süsteemi ehk laevaliiklusteenindussüsteemi kohta, mis täna on eestikeelne, et kuidas see kapten, kes tõlgi vahendusel teeb eksami, suhtleb VTS-i süsteemis teiste laevadega, kes suhtlevad omavahel eesti keeles. Rootsis ja Soomes on juba mindud üle laevaliiklusteeninduses, selles VTS-i süsteemis inglise keelele, et kõik piirkonnas liikuvad laevad saaksid üksteisest õigesti aru. Rootsis on see üleminek toimunud varem. Soomes on üle mindud kolm aastat tagasi ja see ei läinud neil samamoodi sugugi valutult.

Ja kolmas, ütleme, ring selles lootsita sõidu problemaatikas on veel see, et kui kapten tahab sõita lootsita ja ta suhtleb [inglise keeles] – kõik laevajuhid suhtlevad VTS-i süsteemis inglise keeles –, siis peaks olema ka Eesti merendusseadustik täielikult inglise keeles. Aga praegu kõik Eesti merendusalased õigusaktid ei ole kindlasti veel inglise keelde tõlgitud.

Neljanda aspekti tooksin ka veel välja. Kuna neid kapteneid on suhteliselt palju, kes käivad Eesti sadamates regulaarselt ja seetõttu tahaksid seda lootsita sõidu eksamit teha inglise keeles, siis väheneks tellimus Eesti Lootsile lootsiteenuse eest võib-olla üle poole. Aga lootsiteenust riik ikkagi peab osutama ja tuleb ümber kalkuleerida ka Eesti Lootsi majandusmudel, et lootsiteenus jääks kättesaadavaks riiki külastavatele laevadele. Kuna see problemaatika on mahukas ja hõlmab mõjusid kaugeleulatuvalt, siis praegu sellesse eelnõusse lootsita sõidu teemat sisse ei viidud. Ja muidugi on kõige suurem teema nendel turuosalistel laevade [Eesti] lipu alla toomine, kaldasektoris töökohtade loomine ehk selle laevanduspaketi rakendamine, mis hakkas eelmise aasta 1. juulil kehtima. Need kolm kõige suuremat teemat merenduse valdkonnas jäid üles selle eelnõu menetlemisel.

Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh väga sisuka vastuse eest! Ma sooviksin täpsustada. Kuskilt ma lugesin, vist Postimehest, valitsuse pressiteadet, et STS-operatsioonid ehk lossimine ja lastimine merel on juba keelatud. Kui valitsus sellise otsuse on teinud, siis kas ei peaks ka selles seaduses olema need teemad sees?

Sadamate liit saatis meile kaks kirja. Enne tuli see kiri, kus oli nende õiguslik analüüs, et lossimine ja lastimine on lubatud ainult sadamates ja sadamad võiksid seda korraldada nii oma kai ääres kui ka väljaspool sadama akvatooriumi ehk avamerel. Peale teise lugemise katkestamist tuli Eesti suuremate sadamate juhatuse esimeeste allkirjadega teine kiri, milles juhiti tähelepanu sadamaseadusele, et lossimine ja lastimine toimub sadamates. Ütleme, pigem on tõesti olnud turuosalistel hoiak, et lossimine ja lastimine peaks toimuma sadamates, kuigi Navest Agency OÜ saatis komisjonile ka vastupidise arvamuse.

Aga ma jään selles osas vastuse võlgu, kas valitsus on selle määruse, millega STS-operatsioonid Eesti territoriaalvetes keelatakse, allkirjastanud. Ma proovisin leida seda, kui ma tänast ettekannet ette valmistasin, aga ma ei leidnud. Ma ei oska öelda, kas ma lihtsalt ei leidnud või seda määrust ei olegi veel allkirjastatud.

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ausalt öeldes natukene üllatas see keeleteema lootsieksamite puhul. Kui tõmmata siin paralleele lennujuhtimiskeskusega ja lennujuhtimisega, siis seal on aastaid olnud see inglise keeles. Kaptenid peaksid ju teineteisest aru saama, ühte keelt rääkima, et hoida ära laevaõnnetusi Läänemerel, kuna laevaliiklus Läänemerel on väga tihe. Kas ohutuse seisukohalt ei oleks oluline see keeleteema siiski üle vaadata? Ma saan aru, et see võib küll Eesti Lootsi kasumit mõjutada, aga et ära hoida laevaõnnetusi, peaksid ikkagi kõik eetris rääkivad kaptenid teineteisest aru saama. Ma ei usu eriti, et need, kes on rahvusvaheliste kaptenipaberitega, ei valda piisavalt inglise keelt. Nad ei saakski oma kaptenipabereid ju muidu kätte.

Jaa, rahvusvaheliste kaptenitega seda muret kindlasti üldse ei ole, aga meie vetes sõidavad sellised kohalikud laevakesed, kuni 24 meetrit näiteks, mille kaptenid sõidavad üksnes kohalikes vetes ja ei pruugi inglise keelt osata. Kuigi ma olen ise seda meelt ja ma nõustun sinuga, hea kolleeg Imre, täielikult, et laevaliiklus, eriti siin laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonnas, muutub järjest tihedamaks ja järjest rahvusvahelisemaks. Ma arvan, et ainuüksi juba mereohutuse pärast me peaksime minema laevaliiklusteeninduse VTS-i süsteemis inglise keelele ja seoses sellega ka lootsita sõidu eksami tegemisele inglise keeles. Ning loomulikult vajavad nii laevanduspaketi raames kui ka mereohutuse tõttu inglise keelde tõlkimist Eesti merendusalased õigusaktid ja ma arvan, et see on Eesti lähiaastate tulevik, samamoodi nagu meie naaberriikides.

Rohkem Riigikogu liikmetel küsimusi ei ole. Aitäh! Läheme läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Neid on esitatud kolm, kõik majanduskomisjonilt ja kõik arvestatud täielikult. Käime numbriliselt üle ka, äkki keegi soovib hääletada. Üks, kaks ja kolm. Seega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 284 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Meie kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 308 teine lugemine. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme Raimond Kaljulaiu.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head ametikaaslased! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus selle aasta 11. jaanuaril ja selle eelnõu eesmärgiks on luua alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks. Selle esimene lugemine toimus 10. märtsil. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu menetlusest on teavitatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu, kes esitas eelnõu kohta arvamuse, kus ta avaldas toetust eelnõu Riigikogu menetluses olevale versioonile.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist 19. aprillil k.a ja ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei teinud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 5. maiks, ja teine lugemine lõpetada. Ja kui selle eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. mail. Kõik need otsused olid komisjonis konsensuslikud. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnasoove ei ole. Kuna muudatusettepanekuid ka ei olnud, siis on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 308 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.

Meie seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu 351 teine lugemine. Ettekande teeb õiguskomisjoni liige Anti Poolamets. Palun!

(Kaugühendus)

Tutvustan kahe lugemise vahelist tegevust õiguskomisjonis. Eelnõu 351 esimene lugemine lõpetati 27. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 15. aprill. Riigikogu fraktsioonid ega liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu kohta küsiti arvamust seletuskirjas nimetatud huvigruppidelt, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse, sh Eesti Advokatuur, Eesti Pank ja Tartu Ülikool. Arvamusi eelnõu kohta ja ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei esitatud. Komisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist oma ka 19. aprilli istungil, kus osales Justiitsministeeriumi esindaja.

Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda k.a 5. maiks. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 12. maiks. Kõik otsused tegi komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 351 teine lugemine lõpetada. Seega oleme teise lugemise lõpetanud.

Liigume edasi. Meie kaheksas päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu 367 esimene lugemine. Seda tutvustab meile justiitsminister Maris Lauri. Palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile kriminaalmenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seda võib nimetada ka kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni esimeseks etapiks. Teine etapp on planeeritud ette valmistada sügisel, see puudutaks rahvusvahelist koostööd. Selle eelnõu eesmärk on luua alus digitaalseks süüteomenetluseks ja lahendada teatud probleemid, mis on ilmnenud kohtueelses menetluses.

Nüüd ma räägiksin natuke täpsemalt, mis on selle eelnõuga ette pandud. Esiteks, digitaalseks menetluseks luuakse võimalused ja seadus muutub ka paindlikumaks, samuti tehnoloogianeutraalsemaks. Kustutatakse sätted, mis takistavad digimenetlust. Näiteks kaotatakse väljatrükkide allkirjastamise nõuded. Lisaks nähakse ette põhimõtted, kuidas luua digitaalseid dokumente, sealhulgas määratletakse ka, mis on erandid. Kehtestatakse kord, kus teabemenetlus kriminaalmenetluses toimub reeglina digitaalselt. Samuti toimub menetlusdokumentidega tutvumine reeglina elektroonselt. Dokumentide allkirjastamise nõue eeluurimise käigus asendatakse kinnitamisega. Tühistatakse teatud menetlusdokumentide struktuurinõuded, v.a kohtudokumentide puhul, ja luuakse olukord, kus teatud juhtudel võib salvestise asendada ka menetlustoimingute käigu ja tulemuste kirjeldamisega.

Nüüd veel mõnest muudatusest n-ö plokiti. Kõigepealt otstarbekuse printsiibi laiendamisest. Üldreegel ehk siis legaliteedi printsiip jääb kehtima. See ütleb, et kui ilmnevad kuriteo tunnused, siis tuleb menetlust alustada. Kuid sinna juurde tulevad lahendused, mis võimaldavad näiteks menetluseelset lepitust juhul, kui kannatanu ja süüdlane on leppinud, tegemist on teise astme kuriteoga, puudub avalik menetlushuvi, asjaolud on selged ja pole põhjust kahtlustada, et leppimine polnud kannatanu vaba tahe. Samuti saab kohus menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel ilma prokuröri taotluseta. Kui teise astme kuriteo aegumistähtajani on kuriteoteate saabumisel jäänud vähem kui kuus kuud, siis võib Riigiprokuratuur otsustada menetlust mitte alustada.

Üks osa muudatusi puudutab tõkendi regulatsiooni täiendamist. Korraga võib rakendada mitut tõkendit, luuakse nn vaba tõkend. Võib kasutada seaduses otse nimetamata, kuid vahistamisest kergemat tõkendit. Kuid see eeldab kindlasti isiku nõusolekut. Kohus võib muudatuste tulemusena kehtestada ise vahistamise asemel muu tõkendi. Pakutakse välja mõni uus tõkendi liik, näiteks liikumispiirang, suhtluspiirang ja tegutsemiskohustus. Täpsustatakse ajutise lähenemiskeelu regulatsiooni ja võimaldatakse elektroonilise valve kohaldamine iseseisva tõkendina. Üks uus tõkend, mis on ka ette pandud, on juriidilise isiku jagunemise, ühinemise ja registrist kustutamise kande tegemise keeld kriminaalmenetluse ajal, et välistada karistusõiguslikku vastutust.

Veel mõni muudatus. Näiteks kaotatakse eeluurimiskohtuniku ja täitmiskohtuniku mõiste. Laiendatakse kohtuniku taandamise aluseid, lihtsustatakse menetlusdokumentide koostamist, laiendatakse eksperdi ja asjatundja ülekuulamise võimalusi ja muud.

Muudatusi tehakse ka väärteomenetluse seadustikus. Need toetavad samuti digitaliseerimist ja on analoogsed kui kriminaalmenetluse seadustiku muudatused. Ehk siis ikka suund sellele, et vähendada bürokraatiat ja et kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse reeglid oleksid ühtlasemad, sarnasemad.

Kogu eelnõu muudab lisaks nimetatud kahele seadustikule veel kümmet seadust ja need muudatused on seotud põhiliselt sellega, mida nendes kahes ja eelkõige kriminaalmenetluse seadustikus tehakse.

Eelnõu paneb ette, et see jõustuks järgmise aasta keskel. Juhtudel, kus see ei ole võimalik, võiks rakendada digitaalseid tegevusi hiljemalt 2025. aastal. Seda eelnõu on hästi pikalt koostatud. Protsess algas juba 2017. aastal. On olnud mitmeid diskussioone ja kooskõlastusringe, nii et see on kindlasti küllaltki mahukas eelnõu, aga ka põhjalikult läbi töötatud. Tänan! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Esimese küsimuse küsib Kert Kingo. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma sooviksin küsida selle n-ö vaba tõkendi printsiibi kohta. Kuni praeguseni ja praegu ka veel taotleb tõkendit prokuratuur ehk süüdistaja. Kas ma saan teie seletusest õigesti aru, et edaspidi võtab selle rolli endale kohtunik, kes hakkab otsustama, milline tõkend kohaldada? Kas tema hakkab seda valima?

Vabandage, ma ei kuulnud küsimust.

Hea minister, küsimus oli selles, et ...

Ma ei kuulnud küsimust. Kas saaks korrata?

Kas Kert Kingo meid kuulis, saab ta uuesti sisse lülitada? Nii, palun anname Kert Kingole uuesti mikrofoni! 

Palun, ma ei kuule ...

Kas mind on kuulda?

Meie kuuleme teid küll. Me loodame, et minister teid ka kuuleb.

Ma küsisin seoses tõkendiga. Te ütlesite, et on vaba tõkend ja selle tõkendi valiku teeb kohtunik. Senini tegi seda prokuratuur ehk süüdistaja. Prokuratuur taotles kas vahi alla võtmist või mingi muu tõkendi seadmist. Või siis politsei. Kas ma sain õigesti aru, et seda otsust hakkab nüüd kohus tegema?

Nii, hea minister, kas nüüd kuulsite?

Ma väga vabandan, aga ma ei ole küsimusi kuulnud.

Kas te mind kuulete? Mulle tundub, et ministril on ... Hea minister, kas te mind kuulete nüüd? Meie teid väga hästi kuuleme ja ka näeme. Nii, kas me nüüd kuuleme üksteist?

Ma ei kuule küsimusi, ma ei saa vastata küsimusele.

Ehk on kõlarid väljas? Nii, hea minister, kas te mind kuulete? Ma võtan juhataja vaheaja kolm minutit, ja helistan proua ministrile, sest meie teda kuuleme, aga tundub, et tema meid ei kuule. Nii et juhataja vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g 

Nii, Maris, kas sa nüüd kuuled meid?

Jaa, nüüd ma kuulen sind.

Väga hea! Siis me oleme minuti kaugusel vaheaja lõpetamisest. Nii et ole siis palun liinil.

Palun mikrofon uuesti Kert Kingole! 

Aitäh! Proovin uuesti. Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te rääkisite siin sellisest uuest tõkendist nagu vaba tõkend. Ma sain teie jutust aru, et seda hakkab nüüd kohtunik ehk kohus otsustama. Senini on tõkendi valik olnud süüdistaja ülesanne, tõkendi on valinud prokuratuur või on kriminaalpolitseinik ise seda teinud. Kas ma olen õigesti aru saanud, et nüüd selle muudatuse tulemusena hakkab tõkendeid, näiteks vahi alla võtmist või mingit leebemat varianti otsustama kohus?

Päris nii see ei ole. Ütleme nii, et teatud olukordades on see võimalus, et saab tõkendi kohtunik otsustada, aga põhiliselt teeb selle ikkagi menetleja. Aga kuna otsuse langetab kohtunik, siis on võimalus, et kohtunik saab teha ka neid valikuid.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Eelnõuga laiendatakse menetleja võimalusi süüteomenetlust mitte alustada või see lõpetada olukordades, kus puudub avalik huvi. Me mäletame väga hästi, kuidas enne eelmisi Riigikogu valimisi esitas ühe juhtiva reformierakondlase abikaasa valesüüdistuse, justkui oleks mingisugused EKRE liikmed teda ja tema koera rünnanud. See lükati ümber, algatati valetunnistuse andmise eest kriminaalasi, kuid see lõpetati, justkui puudunuks selle vastu avalik huvi, mis ei vastanud üldse tõele. Avalik huvi ja ka meedia huvi oli täiesti olemas ja väga suur. Kahtlemata mõjutas see ka valimistulemusi. Kas te ei leia, et selline praktika võib muutuda palju laiemaks ja avaliku huvi puudumise ettekäändel lõpetatakse palju rohkem asju ilma aluseta?

Aitäh küsimuse eest! Mina olen inimene, kes usub sellesse, et Eesti kohtusüsteem töötab ausalt ja õiglaselt, kaaludes asju, võttes arvesse kõiki asjaolusid. Ja tõesti võib olla nii, et mõne inimese jaoks mingi konkreetne asi ei pruugi olla vähetähtis, tundub väga oluline, aga me räägime avalikust ehk terve ühiskonna huvist.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kõik on õige. Mina tahaksin ka kohut uskuda, aga minu küsimus on, et selle eelnõu kohta on palju arvamusi, aga neid on tegelikult vähe arvestatud. Näiteks Riigikohus on esitanud 77 ettepanekut ja neist 30 kohta on öeldud, et neid ei arvestata. Näiteks ristküsitlus, jälitusluba – ei jõua siin praegu kõigest rääkida. Mida see tähendab? Kas Riigikohtus on siis põmmpead, kes ei jaga matsu?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et Riigikohus jagab asju väga hästi, kuid me peame alati vaatama seda ka, millega konkreetne eelnõu tegeleb. Me ei saa panna kõiki asju ühte eelnõusse. Need teemad võivad tulla käsitlusele järgmistes eelnõudes ja järgmistes muudatustes. Kui me vaatame, siis see eelnõu on juba praegu hästi mahukas, see käsitleb päris palju teemasid. Kui sinna veel juurde panna kõikvõimalikud asjad, siis selle menetlemine, ma julgen öelda, muutuks ülikeeruliseks ja võib-olla isegi üle jõu käivaks.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ikka tahan küsida selle tõkendi valiku kohta. Teatavasti on kõige paremini kursis juhtumi ja selle asjaoludega, samamoodi isikuga, kes teo toime on pannud, ikkagi menetleja. Tavaliselt selle põhjal, arvestades menetlusaluse isiku varasemat käitumismustrit, valib menetleja ka tõkendi. Ja nüüd mul tekib küsimus, et kui kohtunikul tekib õigus see tõkend oma arvamuse kohaselt ümber muuta, siis kas menetleja arvamus nagu üldse korda ei lähe. See rikub palju ära. Kohtunik ei ole ju reaalselt menetlusaluse isikuga kokku puutunud ega ole detailidega täpselt kursis. On see ikka niimoodi, et kohtunik võib muuta menetleja otsust tõkendi kohta? 

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti jääb põhikaalutlus ikkagi menetlejale. Kohtul on võimalik teatud oludes valida kergem tõkend. Näiteks inimese kinnipidamine ja vanglasse panemine on ikkagi väga tugev riive ja kui kohtunikul tekib põhjendatud arvamus, et vangistamine ei ole piisavalt põhjendatud, siis ta võib pakkuda kergema tõkendi kui menetleja pakutud tõkend.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Jätkan eelmise küsimuse teemal. Mary Kross selle valesüüdistuse esitas. Avaliku huvi puudumise tõttu menetlus lõpetati. Selle mõistis hukka ja selle üle imestas ka peaprokurör. Tartus samal ajal keegi täiesti tundmatu näitsik kukkus purjuspäi ratta otsast ja valetas, justkui talle oleks kallale tungitud, ja tema sai valeütluse või valetunnistuse andmise eest kriminaalkaristuse. Täiesti võrreldamatud asjad omavahel! Üks oli tõesti tõsine ühe erakonna vastu suunatud laimu- ja valekampaania, teine lihtsalt selline olmeline lugu. Äkki te defineerite meile, mis asi on see avalik huvi? Ühte purjus näitsikut see puudutab, aga parlamendi, Riigikogu erakondi mitte?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, kindlasti ei saa mina kommenteerida kohtuotsuseid ja üksikuid asjaolusid. Ma ei pea seda ka põhimõtteliselt õigeks. Aga tahan meelde tuletada, et avalik huvi ei ole sama mis avalikkuse huvi. Tulebki vaadata laiemalt, tuleb hinnata, kas ühe või teise juhtumi asjaolusid tuleb edasi menetleda või mitte. Kuidas otsus langetatakse, on otsustajate asi. Ja lõppude lõpuks võib-olla alati ei tehtagi kõige paremaid otsuseid, inimesed ei tunne kõiki asju väga hästi. Aga kindlasti ei ole ma nõus ütlema, et üks või teine juba langetatud otsus on vale. Selle arvamuse ma jätan teile.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin kõigepealt, kas teie n-ö analüütikuna olete üldse selle eelnõu ja kõik need kooskõlastamisasjad läbi lugenud. Mina olen läbi lugenud, ja korduvalt. See on selline rosolje. Te ühelt poolt deklareerite, et nüüd minnakse üle dokumendipõhiselt digitaalsele, aga samas on jutuks, mitu toimikut siin tekib, jne. Ja on suur kokkuhoid. Kui suur on reaalselt see kokkuhoid, mida te siin deklareerite? Ja kas siis jääb nagu mitu toimikut – digitaalne ja siis veel abitoimikud ja kõik see muu?

Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Jaa, loomulikult ma olen selle materjali läbi lugenud. See on tõesti hästi mahukas, nii et võib-olla kiire orienteerumine selles on võimalik ainult nendel, kes on olnud kogu selles koostamise protsessis ja sellega pidevalt tegelenud.

Mis puutub võimalikku kokkuhoidu, siis hakkab kokkuhoid sellest pihta, et me näiteks ei pea enam välja trükkima hunnikute viisi toimikuid selleks, et toimetada materjale ühest asutusest teise. Praegu see on täiesti olemas. Juba siit tuleb kokkuhoid. Ja me saadame neid praegu posti teel ühest kohast teise, ka sealt tuleb kokkuhoid nii rahas kui ka tööjõus. Nii et kokkuhoidu tuleb.

Räägime ka sellest, et kui need elemendid, millest kogu menetlusprotsess alates uurimisest koosneb, ka kohtupidamisel ning laiemalt vaadates hakkavad koos töötama, siis see loob tegelikult uue kvaliteedi. Tõenäoliselt jääb inimlikke eksimusi vähemaks. Kõikidest toimingutest jäävad jäljed.

Nii et see kõik areneb ja ma arvan, et reaalselt me võidame sellest palju rohkem. Lisaks sellele, et me ühes või teises kohas kokku hoiame, teeme me tänu sellele menetluse kiiremaks, et kõik töötab efektiivselt, me ei kuluta aega paberimäärimisele, trükkimisele, kuskile asjade saatmisele, uuesti ootamisele, kontrollimiseni, et midagi ei ole kuskil kaduma läinud. Menetlus muutub kokkuvõttes kiiremaks ja kui menetlus on kiirem, siis see tähendab seda, et kui on toime pandud kuritegu, siis me jõuame kiiremini karistuseni. Ja on tõestatud, et sel juhul kuritegevus hakkab vähenema. Ka see tekitab täiendava positiivse efekti. 

Nii et ma arvan, et see muudatus, millega me loome digitaalsed võimalused ja astume ka muid samme kaasaegse tehnoloogia rakendamiseks, mõjub väga positiivselt väga laiale valdkonnale ja üldse kogu ühiskonnale. Me hoiame kokku ka selles mõttes, et kuritegevus väheneb, mis on ju positiivne.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur aitäh! Hea minister! Nüüd on väikene segadus minu jaoks. Võtame needsamad märksõnad: e-toimik. Te ütlesite, et me loome digitaalse võimaluse. Digitaalne võimalus tähendab põhimõtteliselt seda, et on olemas digitaalne ja mingi muu võimalus. Aga eelnõust endas ma loen selgelt, et õiguslik tähendus on e-toimiku süsteemis talletatud teabel. Me räägime kriminaaltoimikust ja kohtutoimikust. Primaarseks saab e-toimik ja mitte mingi muu materjal. Samal ajal kohtute haldamise nõukojas jäi mulle mulje, et see e-toimiku süsteem on veel väga konarlik ja raskesti hallatav, hoitav ja kasutatav. Ehk siis ütleme, et praktiliselt see sajaprotsendiliselt kasutatav ei ole. Kuidas selle asjaga on, kas te olete kaalunud varianti, et ikkagi e‑toimiku kõrval võiks olla ka mingi muu võimalus?

Aitäh küsimuse eest! Reaalselt on tegelikult nii, nagu ma ütlesin ka oma ettekannet tehes, et me teeme selle ülemineku. See üleminek on nii, et seadus jõustuks järgmise aasta keskel, kuid tulenevalt sellest, et me teeme veel terve hulga digitaalseid lahendusi, see tõesti ei ole valmis. Aga ministeeriumi tegevuskavas on kõik planeeritud, raha on eraldatud, töö juba käib, et need süsteemid tõesti toimiksid. Ent see ei tähenda tõesti, et meil on kõik lahendused juba praegu olemas. See siiski toimib ja praegu ongi loodud võimalus, et nii kaua, kuni süsteem ei ole täiuslik ja täiesti lõplikult valmis, on olemas ka traditsioonilised võimalused.

See eelnõu loob võimalused selleks, et me saame minna üle digitaalsele menetlusele. See üleminek ei toimu nii, et käib kõll, ja siis ühel päeval on kõik järsku digitaalne. Me saamegi edasi minna täpselt nii, kuidas me oma arendustega valmis saame. Ja selle juures on väga tähtis, et see seadus on vastu võetud, et rakendused ei jääks seadusandlike puuduste taha. Sellis on asi.

Nii kaua, kui ei saa veel kõiki digitaalseid võtteid rakendada, kasutatakse ka muid võimalusi. Kui on digitaalselt võimalik kasutada, siis läheme sellele üle. Ja ma osutan ka sellele, et tegelikult suur osa muudatusi, mis selles eelnõus ette pannakse, on suunatud sellele, et see protsess oleks tehnoloogianeutraalne. Just sellega tagatakse, et keegi ei ütle, et sa pead ilmtingimata midagi tegema paberil või ilmtingimata kirjutama pastakaga või tindiga alla. Saab teha digitaalselt. Aga võib ka paberi peal teha, kui veel digitaalselt ei saa.

Mis puudutab e-toimikut, siis e‑toimikusse kogutakse kõik dokumendid, näiteks mingid allkirjastatud dokumendid. Kuid samas, ütleme, kui dokumendi originaal on paberil, siis ka need säilitatakse. Kui on vaja kontrollida, kas digitoimikus olev teave on õige, kas see vastab originaalile, siis seda saab üle kontrollida. Nii et see seadus loob tegelikult ülemineku võimalused.

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Digitoimikutele üleminek on päris kindlasti tervitatav ja annab nii kokkuhoidu kui ka menetlusele kiirust juurde. Aga mul on selline küsimus. Kas seoses digitoimikutega on kogu see protsess auditeeritav ja ka ajatembeldatud? Ega mõnel, ütleme siis, mitte väga ausal politseinikul või uurijal ei oleks võimalik tagantjärgi kuskile dokumenti midagi sisestada? Mulle meenub mõne aasta tagune juhtum, mis ajakirjandusest läbi käis. Üks politseinik kontrollis selleks õigust omamata oma naabrimehe naise andmebaasi või midagi sellist ja unustas ära, et ta jätab sellest jälje järele, ja sai pärast karistada. Kas see on tagatud, et tagantjärele ei ole võimalik selles digisüsteemis midagi muuta ja teatud suunas protsessi mõjutada?

Aitäh! Tegelikult väga õige küsimus! Ütleme nii, et alati on võimalik luua kindlad süsteemid. Ja kindlasti e-toimiku jaoks just selline süsteem luuakse, et kui keegi seal sees käib, siis sellest jääb maha jälg, kes on käinud ja mida on muudetud. Ma arvan, et need inimesed, kes sellest teadlikud on, ei hakka seda tegema. Ja ütleme nii, et halvad eeskujud korrigeerivad ka edasisi käitumisi. Oma varasemast kogemusest panganduses ma tean, et seal on täpselt sama lugu: iga inimese sisenemine teise inimese kontole, et seda vaadata, jätab jälje ja need, kes sellega vahele jäävad, saavad karmilt karistada. Ja täpselt samamoodi on ka e-toimiku puhul. Põhjuseta sobramine ja muutmine – eelkõige muutmine – tähendab kindlasti korralikku karistust.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Hea minister! Mul on nagu jätkuküsimus, see puudutab ikkagi sedasama § 160¹, see on "Kriminaaltoimik ja kohtutoimik" ja selle lõikes 4 on lause, et õiguslik tähendus on e-toimiku süsteemi talletud teabel. Ja siit ongi küsimus, kas siis sellel teabel, mis ei ole talletatud digitaalselt e-toimikusse kriminaaltoimiku, kohtutoimiku tähenduses, ei ole õiguslikku tähendust.

Aitäh küsimuse eest! Ütleme nii, et kui on dokument, mis on uurimises tuvastatud, leitud, avastatud, siis sellest tehakse digitaalne koopia ja pannakse e-toimikusse. See digitaalne koopia paberdokumendist aitab kiiremini toimetada, aga siiski kõik need paberdokumendid, mis on menetluses olulised ja mis on võib-olla tekkinud kuskil protsessi käigus, säilitatakse. Aga see, et dokumendid on digitaalsed, kiirendab protsessi.

Kui tekib kahtlus, kas dokument on õige, kas see vastab tegelikkusele, siis on võimalik kontrollida seda paberil olevat infot. Aga kui dokument on algselt olnud paberil ja ta on muudetud digitaalseks, siis olles e-toimikus, on sel tõendina või teabena seesama väärtus. Sel on tõendusväärtus, me ei pea seda uuesti välja printima ja kontrollima. Ütleme nii, et kui te saadate kellelegi digitaalselt allkirjastatud dokumente, siis te ei trüki neid välja, et tõestada, et need tõesti on olemas. Te võtate kätte ja vaatate digitaalselt, et jah, dokument on olemas. Selles mõttes on olukord analoogne.

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd kuulame ära ka juhtivkomisjoni ettekande ja selle teeb Urve Tiidus õiguskomisjonist. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli õiguskomisjonis arutlusel 12. aprillil. Eelnõu tutvustanud minister Lauri selgitas, et tegemist on esimese osaga kriminaalmenetluse seadustiku revisjonist. Lihtsamalt öeldes on revisjon siin kontekstis seaduste praktilise toimimise analüüs ja selle analüüsi tulemusena sünnivad seaduse parandused.

Nagu tänagi ministrilt kuulsime, on eelnõu eesmärk sillutada teed täisdigitaalsele kriminaal- ja väärteomenetlusele, mis on ju loogiline jätk tehnoloogia arengule. Nagu ministrilt kuulsime komisjonis ja ka täna ja nagu materjalidest võib lugeda, siis eesmärke on sellel eelnõul veel palju rohkem. See eelnõu käivitas komisjonis ka pikema arutelu. Toon arvukatest küsimustest esile oma valiku.

Komisjoni esimees ise tegi otsa lahti, uurides, kas see eelnõu puudutab ka menetlustähtaegade muutmist, ja juhul, kui ei puuduta, siis millal on plaanis seda teemat tõsisemalt arutada. Komisjoni istungil osales justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner. Temalt saime kuulda, et eelnõu ei puuduta menetlustähtaegu. Menetlustähtaegade sätestamine ei kiirendaks menetlust. Menetluse kiirus sõltub enamasti ressursist. Menetlustähtaegade mõistlikkuse tagamiseks on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas välja kujunenud menetlustähtaja mõistlikkuse põhimõte. Asekantsler kinnitas, et kuigi menetlustähtaegu eelnõu ei sätesta, on kogu eelnõu suunatud sisuliselt menetluse tõhustamisele digimuudatuste ja menetlusdokumentide struktuurinõuete abil.

Üldhuvitava infona saime teada, et üldmenetluse tähtaeg on olnud möödunud aastal näiteks ligi 150 päeva kuni otsuse jõustumiseni, ja see on tegelikult väga kiire võrreldes tsiviil- ja haldusmenetlusega.

Ministeeriumi esindaja ennetas komisjonis võimalikku küsimust, mis saab nendest inimestest, kellel digivõimekus puudub. Eelnõus on olemas sätted, mis toovad välja, et mitte kedagi ei sunnita arvuti taha, kui tal selleks võimalused puuduvad. Samuti ei tähenda eelnõuga tehtavad muudatused seda – ma tsiteerin –, et "esineda ei saa olukordi, kus ei ole muud varianti kui teha mittedigitaalseid menetlustoiminguid". Lihtsamalt öeldes ei välistata olukordi, kus digitaalseid menetlustoiminguid teha ei saagi. Eelnõu eesmärk on siiski, et tulevikus skaneeritakse dokumendid e-toimikusse, algdokument säilitatakse ja üha enam vormistatakse dokumente kohe digitaalselt.

Üks huvitav asjaolu kõlas arutelul. Näiteks seni on ülitähtsal kohal kriminaalmenetluses olnud allkiri. Tulemus on see, et väga palju dokumente prinditakse välja. See eelnõu muudab seaduse paindlikumaks ja sätestab võimaluse, et allkirja ei ole tingimata vaja ning menetleja kohustus on tõendada, et ta näiteks tutvustas inimesele tema õigusi. Eelnõuga on kavas muuta sõnastus tehnoloogianeutraalseks, nagu me ka ministri suust äsja kuulsime, ja loobutakse paberdokumentidele viitavatest terminitest. Aga kohtuotsusel allkirja mõistet ära ei kaotata.

Jaanus Karilaid palus täpsustada muudatust, mis puudutab lähenemiskeeldu. Eelnõuga nähakse ette üldine liikumispiirang, mida võib kohaldada kannatanu õiguste kaitseks, ning see on eelkõige tsiviilkohtumenetluses kasutatav täiendav moodus. Praegu kehtivat kannatanule lähenemise keelu regulatsiooni on justkui võimalik kohaldada üksnes isikuvastaste kuritegude või alaealiste vastu toime pandud kuritegude puhul. Ministeeriumi esindaja sõnul on kuritegusid, mis ei paigutu otseselt isikuvastaste kuritegude alla. Näiteks on selline süütegu ahistav jälitamine, mille puhul on lähenemiskeeld selgelt vajalik. Ahistava jälitamise teema on seni lahendatud Riigikohtu praktikaga, seadusega täpsustatakse, et lähenemiskeeldu ei pea kohaldama kogu ranguses. Piirata võidakse teatud suhtlusviise, näiteks sõnumite saatmist teatud kellaajal. Eelnõuga ei võeta võimalust lähenemiskeeldu taotleda, see jääb alles.

Komisjonis tõusetus küsimus – kolleeg Kruusimäe küsis seda –, kas kriminaalmenetluse revisjoni oleks võinud kaasata ka Riigikogu õiguskomisjoni. Teatavasti õiguskomisjon ei olnud kriminaalmenetluse revisjoni kaasatud. Kaasatud olid nii advokaadid, prokurörid kui ka kohtunikud, samuti Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ametnikud, kriminaalmenetluse revisjoni töögrupp. Siin, jah, seadusandjat ennast ei olnud, aga me saame seda siin menetleda.

Tähtaegade kohta oli samuti küsimus: millal me vastuvõtmiseni jõuame. Komisjoni esimehe seisukoht oli, et eelnõu teine lugemine võiks toimuda sügise keskel ja seaduse vastuvõtmine käesoleva aasta detsembris. Minister Lauri lisas, et eelnõu peaks jõustuma järgmise aasta keskpaigas ja seetõttu on hea, kui eelnõu sel aastal Riigikogus vastu võetakse.

Üks komisjoni liige palus avaliku huvi definitsiooni. Küsimus oli ajendatud eelnõu tutvustuses kõlanud infost, et üks eelnõu eesmärk on laiendada menetleja võimalusi süüteomenetlust mitte alustada või seda lõpetada olukordades, kus puudub avalik huvi või perspektiivikus süüdlase karistamiseks. Asekantsler selgitas, et avaliku huvi definitsioon on juba Eesti õigusloomes olemas. Eelnõuga ei tule midagi seadusandlusesse juurde. Praegu reguleerib seda kriminaalmenetluse seadustiku § 202, mis käsitleb ja menetluse lõpetamist vähese avaliku huvi puhul sel juhul, kui süü on väike. Avalik huvi ei ole selgelt Riigikohtu praktikas ka defineeritud, kuid seda peaks sisustama, lähtudes kriminaalpoliitiliste eesmärkidest ja süüteomenetluseset, selgitas asekantsler komisjonile. Avalik huvi on seotud riikliku huviga ja avaliku huvi kaalutlustel ei lõpetata menetlust näiteks asjades, mis puudutavad pedofiiliat, vägistamist ja lähisuhtevägivalda.

Komisjonis paluti täpsustada, mis motiiv on kinnipeetavate lisapiirangute meetmel. Nimelt, seaduse jõustumisel võimaldatakse vahistatutele teatud juhtudel pikaajalisi kokkusaamisi. See tuleneb Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Justiitsministeerium on seisukohal, et see peab olema väga juhtumispetsiifiline ja arvestama peab vahistatu menetlussituatsiooni. Näiteks joobes juhi vahistamise aluseks võib olla see, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, joobes peaga autot juhtida, samas võib tema suhtluse piiramine olla eesmärgitu ja see võib hoopis tema taasühiskonnastamise väljavaateid kahjustada.

Tähelepanu sai ka elektroonilist valvet puudutav muudatus. Mis täpselt muutub, küsiti. Muudatused on vaid menetluslikud, oli vastus. Praegu on elektroonilist valvet võimalik kohaldada üksnes vahistamise asendamisena. Eelnõu järgi võib elektroonilist valvet kohaldada ka täiesti eraldiseisva tõkendina inimeste puhul, keda vahistada ei soovita, kuid kellele soovitakse kohaldada järelevalvet. Lisaks on eelnõu järgi võimalik kohaldada ka mõnda täiendavat tõkendit, näiteks suhtluspiirangut.

Komisjonis kõlas ka küsimus, mis on elektroonilise menetluse suurimad puudujäägid. Minu isiklik arvamus: see on väga hea küsimus. Saime siiski kinnituse, et eelnõuga üritatakse õiguslikud probleemid suures mahus ära lahendada. Oluline teema on IT-süsteemide arendus, mis võimaldaks menetluse täielikku digitaliseerimist ja esitada kohtule kõik dokumendid digitaalselt. Ideaalis on edaspidi prokuröril võimalik kohtus öelda, et tal on soov esitada tõend, näiteks sündmuskoha vaatlus. Seejärel, kui kohus on nõus tõendi vastu võtma, saadab prokurör tõendi kohtunike, süüdistatava ja kaitsja arvutisse ning tõendit on võimalik kohtusaalis kuvada.

Siin tuleb mängu mõiste "digitaalne õiguskaar". Digitaalse õiguskaare all peetakse silmas seda, et kogu menetlus on digitaalne lähtepunktist kuni lõppfaasini. Asekantsler kirjeldas asja piltlikult, ma lühidalt toon teile selle ka näiteks. Kui  leitakse sündmuskohalt verine nuga, siis see füüsiline asitõend on jäädvustatud politseiniku rinnakaameraga sündmuskoha vaatlusel. Sündmuskoha vaatlus on osa vaatlusprotokollist, mis lisatakse prokuratuuri infosüsteemi politsei infosüsteemi kaudu. Ja kui nuga saadetakse edasi kohtuekspertiisi instituuti, siis seal registreeritakse selles infosüsteemis, et nuga saabus ekspertiisi. Ja prokuratuuri infosüsteemi vahendusel on näha näiteks ka see, kui objekt võetakse kaheks tükiks lahti või tehakse DNA-proove ja muid asju. Kõik menetlustoimingud on digitaalselt näha ühes kohas. Kohtunik saab lõplikku menetlusotsust tehes seda näha ja määrata näiteks sellesama noa jätmise või mittejätmise menetluse asitõendite hulka.

Mis puudutab vajalike IT-arenduste ja muu finantseerimist, siis minister Lauri sõnul on IT-arenduste jaoks plaanis kasutada olemasolevaid vahendeid, mis on juba eraldatud. On olemas ka eelkokkulepped, nagu ta äsja siin Riigikogu saalile tutvustas.

Komisjoni liikmed said vastused veel mitmele üsna spetsiifilisele küsimusele. Kõlas ka soovitus lisada IT-rakenduste juurde klausel, et see peab ühilduma olemasolevate süsteemidega, kas või selleks, et väikesed menetlusvead ei kukutaks kokku suuri kaasuseid. Ja mittejuristidel on kindlasti huvitav teada, et kriminaalmenetluse reeglid on ranged, sest tegemist on riskide jaotamise süsteemiga. Tulenevalt süütuse presumptsioonist on riskid jaotatud selliselt, et need on tugevalt kahtlustatava kasuks. Seda ka selle uue eelnõu järgi.

Küsiti ka, kuidas planeeritakse tuleviku jaoks digitaalseid asitõendeid säilitada. Selle peale vastas asekantsler, et digitaalsed asitõendid säilivad e-toimiku süsteemis. Üksikasjalikum ülevaade arutelust on olemas komisjoni protokollis. Isiklikult ma lisan, et oli tõsiselt huvitav arutelu, mille käigus saadi ministeeriumi esindajatelt ammendavad vastused.

Arutelul osalenud Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast teavitas komisjoni, et Siseministeerium toetab väga menetluses oleva eelnõu rakendumist seadusena. Ta tõi välja, et eelnõuga on tarvis teha mitmeid terminoloogilisi muudatusi, millega kaasneb märkimisväärne kulu. Ja Siseministeerium avaldas ka soovi, et leitaks valitsusalale vajalik rahastus kõikide muudatuste rakendamiseks.

Nüüd komisjoni otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. maiks ehk tänaseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 19. mai kell 16 ja määrata ettekandjaks Urve Tiidus. Kõik need otsused sündisid konsensusega ja otsustajateks olid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Suur tänu teile tähelepanu eest!

Siim Pohlakul on küsimus. Palun!

(Kaugühendus)

... seda punkti, mis puudutab siis menetleja võimaluste laiendamist kriminaalmenetlust mitte alustada või lõpetada erinevates olukordades. Kas oli komisjonis ka juttu või argumente, kas see ei või seda nn joonlauda muuta liiga pehmeks? Ehk on võimalik nüüd kas just suvaõigusega, aga, ütleme siis, meelevaldselt jätta teatud puhkudel menetlus alustamata või see lõpetada?

Suur tänu, Siim Pohlak! Komisjonis väga süvenenult sellest juttu ei olnud, aga menetluse alustamist või sellest loobumist minister tutvustas oma ettekandes. Ma vaatan praegu protokollist, kas pärast ka räägiti täpsemalt sellest. Üks hetk! Nii, jah, see ongi minu vastus. Aga protokoll on väga täpne ja kui ma nüüd eksisin, siis saab sealt täpsustada.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avame läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19. mai kell 16.

Meie üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu 368, täpsemalt siis autoriõiguse direktiivide ülevõtmine. Seda tutvustab meile justiitsminister Maris Lauri. Palun!

(Kaugühendus)

Autoriõiguse seadust muudetakse selleks, et võtta üle kaks direktiivi. Esiteks, nn DSM-direktiiv, mis käsitleb autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul, ja teiseks, nn KabSat2-direktiiv, millega kehtestatakse ringhäälinguorganisatsioonide ja teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavate autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reeglid.

Eelnõuga ette pandud muudatuste eesmärk on tagada kaitstud sisu, näiteks tele-raadiosaadete, Euroopa audiovisuaalteoste ja kultuuripärandi parem kättesaadavus kogu Euroopa Liidus, samuti soodustada kaitstud infosisu digitaalset kasutamist ühtsel vabaturul kasutamise reeglite täpsustamise teel ning tagada ka autoriõiguse seisukohalt õiglase turu toimimine, pakkudes õigeid stiimuleid loome sisusse investeerimiseks ja selle sisu levitamiseks. Direktiivid tuleks üle võtta 7. juuniks sel aastal.

Nüüd täpsemalt sellest üpriski mahukast eelnõust. Kõigepealt, eelnõuga parandatakse autorite ja esitajate kui nõrgema lepingupoole läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, millega nad on oma õigused loovutanud või annavad loa neid kasutada. Nimelt kohustatakse teist lepingupoolt, näiteks filmi tootjat, fonogrammi tootjat või kirjastust andma autorile ja esitajale vähemalt kord aastas infot õiguste kasutamise kohta, luuakse teavitamiskohustus. Nii on võimalik autoritel ja esitajatel paremini hinnata oma õiguste majanduslikku väärtust.

Samuti sätestatakse autorile ja esitajale võimalus teatud tingimustel oma õigused teiselt lepingupoolelt n-ö tagasi võtta, ehk siis võimalus leping ühepoolselt lõpetada. Õiguste üleandmisel või litsentsimisel eeldavad autorid ja esitajad, et nende teoseid ja ka esitusi kasutatakse, kuid võib juhtuda, et litsentsitud või üleantud õigusi ei kasutata kordagi. Näiteks võib filmi stsenaarium jääda tootjal kasutamata. Sellisel juhul peaks autoritel ja esitajatel pärast mõistliku aja möödumist olema võimalik leping ühepoolselt lõpetada ja see võimaldaks neil oma õigused üle anda või litsentsida teisele isikule.

Seadusesse lisatakse kohustusi sellistele veebiplatvormidele, mille kaudu kasutajad teevad autoriõigusega kaitstud sisu internetis avalikkusele kättesaadavaks. Selleks, et seda täpsemalt kirjeldada, ma räägin kõigepealt, milles on probleem. Platvormipakkujad, kõige tuntumad ehk YouTube ja Facebook, võimaldavad teenuse kasutajatel laadida üles teoseid, esitusi ja muud sisu, mis võivad olla kaitstud autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega. Näiteks videoklipid mingitest kontsertidest. Platvormipakkujad teenivad selliste üleslaadimistega tulu, sealhulgas näidates kasutajate üleslaaditud sisu kõrval reklaame. Niimoodi on tekkinud olukord, kus kasutajad laadivad massiliselt ilma õiguste omandajate loata internetiplatvormidele üles autoriõigusega kaitstud sisu, platvormipakkujad saavad sellest tulu, kuid õiguste omajad selle tegevuse eest hüvitist ei saa. Seda põhjusel, et kehtivate reeglite kohaselt ei vastuta vahendusteenuse osutajad oma platvormil kasutajate üleslaetud sisu eest.

Nüüd selle eelnõu kohaselt kehtestatakse süsteem, mis kohustab edaspidi platvorme saama õiguste omanikelt loa selleks, et kasutajad saaksid nende teoseid ja muid õiguste objekte platvormi üles laadida või loa puudumisel tagama näiteks tehniliste vahendite abil, et autoriõigusega kaitstud objekti ei ole võimalik platvormi üles laadida või need võetaks sealt nõudmise korral maha. See võimaldab õiguste omajatel saada väärilist hüvitist selle eest, kui nende õiguste objekte sellistel platvormidel avalikkusele näidatakse.

Kui me vaatame Eesti praktikat, siis teadaolevalt ei ole Eestis selliseid platvorme asutatud, kuid eks meil tegutseb siin mitu platvormi, mis on asutatud teistes riikides. Nii et positiivne mõju ilmneb eelkõige õiguste omajatele. Osutan ka sellele, et tarbijate huvides ja sealhulgas ka sõnavabaduse kaitseks sisaldab regulatsioon platvormide kohustust õiguspärast sisu mitte blokeerida. See tähendab, et näiteks nn paroodiaerandi alusel on endiselt lubatud sotsiaalmeediasse postitatud meemid.

Eelnõuga täpsustatakse ka mõningaid vaba kasutuse juhtusid, mil kasutajatel on lubatud kasutada teost, mis on kaitstud autoriõigusega, näiteks esitusfonogrammi ilma omaja nõusolekuta ja tasu maksmata. See on seotud eelkõige sellega, et luuakse õiguskindlus. Muudatuste eesmärk on õiguskindluse loomine kaitstud sisu kasutamisel digitaalses formaadis piiriülestel juhtudel. Näiteks võib tuua Euroopa Liidus kättesaadava veebikursuse. Kui Eestis kehtiv autoriõiguse seadus tagab juba üsna paindliku kasutuse, vaba kasutuse regulatsiooni, siis Euroopa Liidu üleselt on lähenemine killustunud olnud. Nüüd see regulatsioon ühtlustatakse ja näiteks meile selle aasta jooksul hästi tuttavaks saanud distantsõppe läbiviimiseks saavad haridusasutused kasutada erinevaid digitaalseid õpivõimalusi, sealhulgas ka pilte ja muusikapalasid. Ja seda just selleks, et illustreerida õppeprotsessi.

Kultuuripärandiga tegelevad asutused, näiteks raamatukogud, muuseumid ja arhiivid saavad kaubanduskäibest väljas olevaid teoseid kultuuripärandi tutvustamisel paremini kasutada. Näiteks saab teatud valdkonda kollektiivselt esindava organisatsiooniga, näiteks Eestis autorite ühinguga või esitajate liiduga kokkuleppe sõlmimisel või sellise organisatsiooni puudumisel vaba kasutuse korras üldsusele mäluasutuse veebilehel kättesaadavaks teha asutuse kogusse kuuluvaid plakateid, teabelehti, raamatuid, ürituste kavasid ja muid asju. 

Kehtestatakse ka detailsed reeglid teksti andmekaeveks autoriõigusega kaitstud sisu töötlemisel. Seda just haridus- ja kultuuripärandiasutustes teadusuuringute eesmärgil.

Seadusega lisatakse üks täiesti uus autoriõigusega kaasnevate õiguste kategooria, mis tagab ajakirjandusväljaannete kirjastajatele senisest suurema kontrolli väljaande kasutamise üle veebis. Kui seni sai kirjastaja tugineda väljaandes sisalduvate artiklite ja muu materjali puhul autoriõiguse kaitsele, kuna üldjuhul lähevad autorite õigused seaduse või lepingu alusel kirjastajale üle, siis edaspidi kuulub talle ka läbirääkimisi hõlbustav eraldiseisev õigus väljaande kui sellise suhtes.

Samuti võimaldavad muudatused nõuda ajakirjandusväljaandel tasu selle eest, kui näiteks infoühiskonna teenuse pakkujad, näiteks uudiste generaatorid, Google News näiteks, korjavad eri informatsiooni eri allikatest ning süstematiseerivad ja esitavad seda. Ei kehtestata n-ö lingimaksu, millest mõni aeg tagasi juttu oli. Hüperlinkide, linkide esitamine, liitmine ja paigutamine on endiselt lubatud, kuid n-ö uudise enda esitamiseks tuleb edaspidi sõlmida leping ja selle eest tasuda.

Täpsustatakse ka mitmesuguseid küsimusi seoses televisiooni- ja raadioteenuse osutajate programmide kasutamisega veebis ning nende taasedastamisega. Näiteks sätestatakse tingimused nn päritoluriigi põhimõtte kohaldamiseks televisiooni- või raadioteenuse osutajate internetipõhise kõrvalteenuse pakkumisel. See puudutab samaaegseid ülekandeid või järelvaatamisteenuseid. Nimelt selleks, et teha oma teenused piiriüleselt kättesaadavaks, peaks ringhäälinguorganisatsioon tavapäraselt saama õigused kõikide territooriumide jaoks, kus nende programm on kättesaadav. See teeb asja praktikas väga keeruliseks. Eelnõuga sätestataksegi, et teatud sisu kasutamiseks – peamiselt uudised, päevakajalised saated, omatoodang – tuleb luba saada vaid ühe riigi ehk nn päritoluriigi jaoks, isegi juhul, kui sisu on mõne järelvaatamisteenuse kaudu kättesaadav ka väljaspool seda konkreetset riiki.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel paraneb sisu kättesaadavus kasutajatele ning õiguste omajate õigused on tasakaalustatumad ja tõhusamalt kaitstud. Positiivset mõju on oodata kultuuri- ja haridussüsteemi toimimisele, sest sisu muutub paremini kättesaadavaks tänu vaba kasutuse regulatsiooni täpsustamisele. Ka on tugi infoühiskonnale ning paraneb nii ajakirjandusväljaannete kui ka füüsilisest isikust autorite ja esitajate läbirääkimispositsioon lepingulistes suhetes.

Lisaks on õiguste omajatele garanteeritud täiendav tulu nende teoste kasutamise eest sellistel platvormidel, kus selle kasutajad jagavad kolmandate isikute loodud sisu. Eri asutustele ja organisatsioonidele kaasneb ka teatavaid täiendavaid kohustusi, näiteks teavitamiskohustus lepingulistes suhetes, kohustused teatud platvormidele ja muud.

Eelnõu on planeeritud jõustuma juba selle aasta 7. juunil. Ma tean, et Riigikogu menetlus ei pruugi nii kiirelt käia, kuid eelnõus ette pandud kuupäev tuleneb sellest, et tahaksime jõustada need tingimused direktiivides ettenähtud ajaks. Eelnõu ettevalmistamise käigus on toimunud väga palju diskussioone ja arutelusid. Väga palju organisatsioone on kaasatud. Lahenduste leidmine oli keeruline ja ütleme nii, et kindlasti on osapooli, kes ei ole võib-olla pakutud lahendustega päris rahul, kuid minu hinnangul on saadud kokkulepe või esitatud eelnõu siiski tasakaalustatud ning väärt vastuvõtmist. Aitäh!

Üllar Saaremäe, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Tõesti, osapooli on kaasatud palju. Oma kirjas kultuurikomisjonile kirjutab Eesti Filmioperaatorite Liit: "Audiovisuaalne valdkond vajab autoriõiguse seaduse tasakaalustamist sellisel moel, et visuaalsele poolele tuleb võimaldada samaväärsed õigused, nagu praegu on seaduses audio poolel. Näeme, et "audio" funktsioneerib peaaegu laitmatult tänu asjaolule, et siin jäetakse autoritele nende varalised õigused alles." Helilooja loob filmile muusika ja võib seda pärast hiljem kasutada küll plaatide väljaandmiseks, küll kontsertidel. Kuid režissööri, stsenaristi, operaatori, kunstniku ning dialoogi autori õigused lähevad automaatselt üle produtsendile ehk tootjale. Neil varalisi õigusi ei ole. Kas see seadus aitab lõpuks seda lõhet filmitegijate vahel parandada?

Aitäh küsimuse eest! See eelnõu otseselt seda küsimust ei lahenda, kuna see ei ole direktiivi teema. Minnes sellest mööda, võib öelda, et selle küsimuse lahendamine eeldab väga suuri põhimõttelisi muudatusi, mida selle eelnõuga kindlasti ei ole võimalik teha. Nagu öeldud, see eelnõu tegeleb eelkõige kahe direktiivi Eesti õigusesse ületoomisega. Aga ma arvan, et need muudatused, mis siin on tehtud, aitavad natukene kaasa ka filmitootjatele. Näiteks seesama muudatus, et tekib teavitamiskohustus ja saab lepingut muuta, saab õigusi tagasi võtta. Teatud positiivsed sammud on minu arvates selles eelnõus ka filmitootjate jaoks olemas.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tõesti, teie ettekantud autoriõiguse seaduse muutmise seadus on väga mahukas, 140 lehekülge. Mind teeb kõige rohkem murelikuks see, et siin on sätestatud ka rikkumise osa. Tähendab, sunniraha on 50 000 eurot. See on isegi rohkem kui mõne teise astme kuriteo karistuse puhul. Ma ei saa aru, miks me peame üle võtma kogu aeg Euroopa Liidu direktiive, kui me ei suuda praeguses olukorras isegi autoriõiguse seadust täielikult rakendada? Mõni päev tagasi Anneli Ott kultuuriministrina põhjendas, et muuseumi kuraatorid muudavad maalidel autorite pandud teoste nimetusi. Millal me hakkame reaalselt Eesti õigust rakendama, mitte ainult ei tassi siia üle Euroopa direktiive?

Aitäh! Eesti on teatavasti Euroopa Liidu liige ja Eesti on selle valiku teinud täiesti teadlikult rahvahääletuse teel. Euroopa Liidu liikmesusele on väga tugev toetus ka praegu rahva seas. Nii et olles lepingulises suhtes teiste Euroopa Liidu riikidega, on loogiline, et me neid kokkuleppeid järgime, nii palju kui vähegi võimalik. Kui toimuvad läbirääkimised, siis me saame ka oma seisukohti väljendada ja vajadusel teha muudatusi. Nii et meil on kõik võimalused olemas ise seda keskkonda kujundada. Ja me oleme ise selle valiku teinud.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Jälle selline paks patakas pabereid. Aga minu küsimus on selle kohta, et 1. aprillil te andsite selle Riigikogule ja 7. juuni on juba tähtaeg, et need direktiivid jõustada. Miks te nii kaua olete molutanud valitsuses ja nüüd on siis vaja ülepeakaela tormata? Ma olen lugenud, et aru on peetud küll üsna palju selle napi kuu jooksul.

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma osutan sellele, et see ongi teema, mille puhul oli hästi palju arutelusid, läbirääkimisi. Osapooli oli hästi palju. Kui te vaatate siia juurde lisatud arvamusi ja kooskõlastustabelit, siis näete, et osalisi on hästi palju olnud. Nii palju kui ma tean,  on ka kultuurikomisjonile väga paljud avaldanud arvamust. See protsess ongi olnud aeglane. Kas see oleks võinud olla kiirem? Väga võimalik, et see oleks võimalik olnud, aga ma osutan sellele, et mina astusin ametisse siis, kui need läbirääkimised olid märkimisväärses osas juba lõppenud. Nii et kahjuks te peate selle küsimusega pöörduma minu eelkäijate poole, eriti kindlasti eelmise valitsuse liikmete poole.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te jätsite minu küsimuse teisele poolele vastamata. Selles seaduses räägitakse internetipakkumistest ja platvormiteenustest ja kõigest sellest, aga mina küsisin ju konkreetse küsimuse: mispärast praegu kehtiva autoriõiguse seaduse alusel ei kaitsta meie kunstnike teoseid, nii et igasugused kuraatorid saavad nende nimesid muuta.

Aitäh küsimuse eest! Ma osutan kõigepealt sellele, et teie küsimus ei käi selle eelnõu kohta, mis siin Riigikogus praegu menetluses on. Aga vaatamata sellele osutan ma sellele, et kunstiteosed on tegelikult kaitse all, neid kaitstakse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te olete tänaseks sada päeva võimul olnud, aga esitasite eelnõu 30 päeva tagasi. See on väike märkus. Aga küsimus on selline: rääkige natuke nendest e-meemidest ja nende ümber käivast möllust selle eelnõu kontekstis.

Aitäh küsimuse eest! Ütleme niimoodi, et ametisse astudes tuleb kindlasti hästi paljude asjadega tutvuda. Selle eelnõu koostamise protsess oli lõppfaasis. Aga ütleme nii, et kiiremini menetlemiseks oleks pidanud see protsess olema juba varem kiirem. Siin lõppfaasis enam palju kiirendada ei olnud võimalik. Mis puudutab meeme, siis meemid on lubatud. Ja see on eelkõige küsimus platvormidele, kui nad neid esitama hakkavad. Ütleme niimoodi, et jah, selle üle oli diskussiooni, kui palju võib kasutada meemide aluseks olevaid teoseid ja millises ulatuses. Aga see on võimalik, meemid ei ole keelatud. Nii et võite edasi neid meeme kasutada.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Minu küsimus tõukub kolleeg Grünthali küsimusest, kui ta viitas näitusele "Erinevuste esteetika" ja ütles autoriõiguse seadusele viidates, et millegipärast ei ole kaitse all teose pealkiri või nimetus. Teie vastasite selle peale, et on küll, meil autoriõigus on kaitse all. Kas ma saan õigesti aru, et kui keegi kuraator või muu kolmas isik või mingil veebilehel keegi või oma kodulehel või kas mina avaldan mingisuguse teose, nimetan selle ümber, panen talle uue nime, siis hoolimata sellest me võime lugeda, et ikkagi teos on kaitstud ja mul on luba seda teha?

Aitäh küsimuse eest! Ma osutan veel kord sellele, et teie küsimused ei puuduta käesolevat eelnõu. Nii nagu kunstiteos on kaitse all, on ka teose pealkiri kaitse all. Kuid kõikidel nendel õigustel on n‑ö ajaline mõõde. Kui on piisavalt vana teos, siis ei ole pealkiri kaitstud.

Paul Puustusmaa uuesti, palun!

Kui vana peab olema teos, et enam vähemalt selle pealkiri pole kaitstud?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei saa aru, kuidas lugupeetud Riigikogu liige juba kolmandat küsimust esitab, aga ma tunnen, et see on nii kirgi küttev teema, kuigi see ei puuduta seda eelnõu üldse. No ütleme nii: kui autor on surnud, ja autor on surnud juba 70 aastat, siis peale seda autoriõiguse kaitse lõpeb. Ma arvan, et see informatsioon on mujalt ka kättesaadav. Aga ma südamest loodan, et edaspidised küsimused puudutavad kõnealust eelnõu.

Aitäh! Selles küsimustevoorus rohkem küsimusi ei ole ja kõik said siiski esitada mitte rohkem kui kaks küsimust. Tänan ministrit! Järgmisena tuleb ettekandega kultuurikomisjoni esindaja Üllar Saaremäe.

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Riigikogu kultuurikomisjon kogunes arutama 368 SE-d, Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) ettevalmistamist esimeseks lugemiseks13. aprillil 2021. Juhatajaks oli esimees Aadu Must, osa võtsid komisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristiina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Kutsutud olid justiitsminister Maris Lauri, Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Gea Lepik ning nõunik Kärt Nemvalts. Minister Maris Lauri andis ülevaate seaduseelnõust, mille sisuks on kahe direktiivi ülevõtmine, mis tuleks Eesti seadusandlusse üle võtta 7. juuniks 2021. Muudatused teevad kasutajale sisu kättesaadavuse paremaks. Õiguste omajad saavad oma õigusi paremini kaitsta ning need ongi paremini kaitstud.

Aadu Must küsis, kas eelnõus on ka probleemseid kohti. Kärt Nemvalts vastas, et probleemsed teemad direktiivide üle läbirääkimiste perioodil saab jagada kaheks.

Näiteks meemide keeluks tembeldatud artikkel 17 platvormide kohustuste kohta või siis lingimaks ning ajakirjandusväljaannete õigused. Need olid väga tuliste debattide allikaks, kui direktiive välja töötati. Selles osas on direktiivides nüüd üsna tasakaalustatud lahendused, mis ei ole Eesti menetluses probleemseks osutunud.

Teiseks, Eesti menetluses on palju diskussiooni tekitanud kõik see, mis puudutab autorilepingute regulatsiooni. Eelnõusse jõudis huvirühmade kompromiss neljas paragrahvis: paragrahvid 491 kuni 494. Margit Sutrop viitas paragrahvile 19¹ "Teenuse vaba kasutamine teadusuuringutes teksti- ja andmekaeve eesmärkidel" ja küsis, kuidas saavad eraettevõtted teost vabalt kasutada teksti- ja andmekaeve eesmärkidel, et arendada avalikkusele huvi pakkuvaid rakendusi. Näiteks tõi ta keeletehnoloogia rakendused.

Kärt Nemvalts vastas, et kehtivas seaduses sisaldub üherealine lakooniline andmekaeve erand. Direktiivist tuleneva eelnõuga on regulatsiooni oluliselt täiendatud paragrahvis 19². Selle alusel on võimalik teose vaba kasutamine teksti- ja andmekaeve eesmärkidel ka väljaspool teadusuuringuid ehk ärilistel eesmärkidel. Margit Sutrop küsis selgitust andmete säilitamise ja andmete töötlemise kohta. Kärt Nemvalts vastas, et kogutud andmeid peab saama säilitada nii teadusuuringutes kui ka väljaspool teadusuuringuid. Selles erisusi ei ole.

Autoriõiguses on takistuseks olnud autorile kuuluvad varalised õigused. Uuriti, milline on autorile kuuluv varaline õigus, mida teksti- või andmekaeve puhul tegelikult kasutatakse. See tähendab autoriõiguse mõttes reprodutseerimist.

Heidy Purga küsis, millisel juhul saaks näiteks Eesti Rahvusringhääling tugineda erandile ja teha püsikollektsioonis olevad teosed üldsusele kättesaadavaks ning kas see tekitab neile lisakoormust. Kärt Nemvalts vastas, et jutt käib kaubandusvõrgust väljaspool olevatest teostest. Kui eelnõu olemasoleval kujul jõustub ning saab praktikasse rakendatud, siis kultuuripärandiasutus, kelle kogudes on teosed, millega teoste õiguste omaja enam ise lihtsustatult öeldes ei taha raha teenida, saab need teosed teha kättesaadavaks näiteks oma veebilehel.

Kultuuripärandiasutusel peab olema sõlmitud asjaomase organisatsiooniga ehk siis kollektiivse esindamise organisatsiooniga laiendatud litsentsileping. Selliseid organisatsioone on praegu ainult neli: musikateoste autorid, fonogrammide tootjad, esitajad ja audiovisuaalautorid. Aasta alguses loodi ka filmitootjate organisatsioon. Kui sellist KEO-d ei ole, siis saab kultuuripärandi asutus sisu kasutada vaba kasutuse alusel, see tähendab ilma loata ning tasu maksmata.

Heidy Purga sõnul on Eestis palju muusikaorganisatsioone, kes on digiteerimisega tegelenud ning kellel on rohkem kui 26 000 käsikirjaga kogud. Purga küsis, kas need organisatsioonid peavad oma andmebaasid uude süsteemi üle viima, et tegevus oleks seaduslik. Kärt Nemvaltsi sõnul on võimalik, et kogu saab panna määratluse "arhiiv" alla. Kui organisatsioonid soovivad arhiivina kogudesse kuuluvat sisu oma veebilehel kättesaadavaks teha, siis peaks toimima eespool kirjeldatud regulatsiooni alusel.

Signe Kivi sõnul on koos käinud kujutava kunsti organisatsioonid, kes püüavad välja töötada ettepanekuid, et ka kunstnikud võiksid oma tööde eksponeerimise eest näitustel edaspidi tasu saada. Kivi küsis, kas ministeerium on nendest tegevustest informeeritud ning kas see võiks edaspidi olla autoriõiguse objekt. Kärt Nemvalts vastas, et autori varaline õigus teose eksponeerimiseks ei ole eelnõu objekt, kuna niisugune varaline õigus on autoritel juba olemas. Heidy Purga viitas autoriõiguse seaduse paragrahv 57⁹ lõikele 5, mille kohaselt peab platvormipakkuja sisu edastamise või kättesaadavaks tegemise blokeerimise otsuse tegemisel võtma kasutusele meetmed kasutajate väljendusvabaduse põhiõiguse kaitseks.

Heidy Purga küsis, kas on palju selliseid juhtumeid, kus platvormipakkuja on kas enda teadmata või sihilikult üles laadinud sisu, mis ei ole sobilik. Ja kas direktiivi ülevõtmisel tekib platvormipakkujal suurem kohustus hakata sisusse süüvima ja otsima info tagamaid? Kärt Nemvalts vastas, et direktiivi ettevalmistaval perioodil käis nimetatud punkti üle suur vaidlus. Eelnõusse jõudis seoses direktiivide vastuvõtmisega platvormide kasutajate jaoks tasakaalustav punkt. Eelnõuga luuakse platvormidele kohustus saada luba õiguste omajatelt või nende esindusorganisatsioonidelt. Juhul, kui õiguste omaja on platvormile teada andnud, et ei soovi oma teost sellel platvormil kättesaadavaks teha, siis peab platvorm sisu üleslaadimist takistama. Aga takistamine ei tohiks toimuda lausaliselt.

Kokkuvõttes on kasutajal õigus teatud juhtudel ka mingit sisu ikkagi vabalt kasutada, näiteks meemid on erandi alusel võimalikud. Heidy Purga viitas olukorrale, kus esindusorganisatsioon n-ö korjab ära YouTube'i keskkonnast teoseid, mida autorid ise on soovinud sinna üles panna. Purga küsis, kellele kuuluvad sellisel juhul õigused. Kärt Nemvalts viitas oma vastuses autoriõiguse seaduse sättele, mis ütleb, et kui autor on oma õigused – kopeerimine, kättesaadavaks tegemine – andnud teostada mõnele kollektiivse esindamise organisatsioonile, siis ta seda ise tõepoolest teostada ei saa. Aga võimalus on alati kollektiivse esindamise organisatsiooniga läbi rääkida, kuidas teha leping selliselt, et kõik pärast rahul oleksid. Lõppkokkuvõttes on õiguste kollektiivne teostamine kõikidele liikmetele kasulik.

See on lühidalt kõik küsimustest ja vastustest, mis kultuurikomisjoni istungil kõlasid. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. maiks 2021 – konsensuslikult langetatud otsus –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Üllar Saaremäe – samuti konsensuslik otsus – ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ka see otsustati konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 368 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 19. mai kell 17.15. Tänane päevakord on ammendunud, istung on lõppenud.