Väga lugupeetud Riigikogu aseesimees, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tahaksin öelda ainult ühe repliigi, enne kui läheme selle arutelu juurde, mis põhiseaduskomisjonis toimus. Ma arvan, et tänane arutelu on üheselt kinnitanud seda, et Vabariigi Presidendi valimise korra muutmine ei ole mitte ainult põnev, vaid tegelikult ja siiralt ka väga asjakohane. Ent omapoolse märkusena lisan, et neli kuud enne Vabariigi Presidendi valimisi on muudatuste tegemiseks väga vale aeg. Ja tegelikult see, et kohalike omavalitsuste volikogude esindajaid valimiskogus on oluliselt vähem, kui neid oli viis aastat tagasi, oli teada juba aastast 2017. Selles mõttes, veel kord, see debatt, see eelnõu oma sisu poolest debatti tekitavana on igati asjakohane, aga neli kuud enne valimisi [pole selleks õige aeg]. See on selle põhivaidluse tuum ja ka põhjus, miks enamik põhiseaduskomisjoni liikmeid seda eelnõu ei toetanud.
Aga nüüd lähme eelnõu arutelu juurde, mis põhiseaduskomisjonis toimus. Põhiseaduskomisjon arutas seda teisipäeval, 13. aprillil 2021. Osalesid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed ja sekretariaadi töötajad ning kutsutud oli ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.
Esmalt andis eelnõust ülevaate eelnõu algatajate nimel Lauri Läänemets. Kuna ei mina ega ilmselt ka mitte keegi teine ei suuda paremini Lauri seisukohti tutvustada kui tema ise, siis ma usun, et Lauri vabandab, et ma ei tutvusta seda, millest ta komisjonis rääkis, seda enam, et see langes täielikult kokku sellega, mida Lauri täna siin rääkis. Ja loomulikult oli Lauril võimalus selgitada ja põhjendada oluliselt pikemalt.
Protokolli huvides märgin ära, et kõigepealt teavitas Helin Leichter komisjoni sekretariaadist, et komisjonile on saatnud kirja ka Kalle Kulbok ja Enn Tõruvere oma ettepanekute ja arvamustega presidendivalimiste kohta. Need kuulati ära ja avaldati ka arvamust.
Siis märkis Paul Puustusmaa, et Vabariigi Presidendi valimise regulatsiooni peaks käsitlema laiemalt, mitte lähtuma üksnes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõust, ning kutsuma esile sügavama diskussiooni. Ta mainis, et võimalusi muudatusteks on mitmeid. Üks võimalus on presidendi institutsioon üldse ära kaotada ning anda praeguse presidendi ülesanded peaministrile. Teine võimalus on kehtestada Vabariigi Presidendi otsevalimised. Selle peale ütles Lauri Läänemets, et loomulikult võib pidada suuremat debatti Vabariigi Presidendi valimise korra võimalike muudatuste üle, ent käesolev eelnõu lähtub olemasolevast õigusest ning sellega soovitakse tagada väga pikalt kehtinud põhimõtte jätkumine ehk valimiskogus samasuguse proportsiooni püsimine kohalike omavalitsuste volikogude esindajate ja Riigikogu liikmete vahel.
Teiseks, nagu ka siin saalis juba kõlas, Paul Puustusmaa tundis huvi selle vastu, miks ikkagi lähtutakse esindajate määramisel alates 16-aastaste hääleõiguslike kodanike arvust kohaliku omavalitsuse haldusüksuse territooriumil, kuivõrd Vabariigi Presidendi valimise seaduses on öeldud, et lähtutakse Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning ei ole öeldud, et arvestamise aluseks on vähemalt 16-aastased isikud. Selle peale vastas Lauri Läänemets, et see on siiski igati põhjendatud, kuna kohaliku omavalitsuse volikogu saavad valida isikud, kes on saanud 16-aastaseks. Seejärel sõnas Toomas Kivimägi, et Vabariigi Presidendi valimise teema on kahtlemata väga huvitav, ja leidis, et asjaolu, et valimiskogusse kuuluvate kohaliku omavalitsuse esindajate arvu arvestamisel võetakse aluseks vähemalt 16-aastased hääleõiguslikud kodanikud, on igati loogiline, sest kohaliku omavalitsuse volikogu saavad valida isikud alates 16. eluaastast.
Toomas Kivimägi märkis sedagi, et talle isiklikult ei meeldi see, et järgmisteks presidendivalimisteks arvestataks välja, mitu esindajat millisest omavalitsusest valimiskogusse kuuluks, et selgitada välja, kas teatud erakonnad saaksid endale sobiva presidendi või mitte. See ei ole õige lähenemine, selliseid rehkendusi ei peaks tegema. Lisan oma kommentaarina veel selle, et Lauri Läänemets kahtlustas, et äkki on koalitsioonierakonnad mingeid rehkendusi teinud – tunnistan, et me ei ole mitte mingeid rehkendusi teinud. Selle järgi ühte või teist eelnõu kindlasti koostada ei tohi, et vaadatakse, milline tulemus tuleb. Tuleb teha seda ja lähtuda nendest põhimõtetest, mida peetakse õigeks.
Rõhutan veel seda, mida ma ka komisjoni istungil ütlesin ja mis on minu isiklik seisukoht – mul puudub teadmine, milline on erakonna ja fraktsiooni seisukoht –, et kuivõrd põhiseaduse § 79 ütleb nii: "Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu", siis mina leian, et Vabariigi Presidendi valimise prerogatiiv ehk eelisõigus on antud Riigikogule, kes saab valida presidenti kolmes voorus. Tuleks eeldada, et põhiseaduse koostajad on eeldanud, et just nimelt Riigikogu on see institutsioon, kes valib presidendi. Ja kui rääkida valimiskogust, siis peaks see, kellele on antud prerogatiiv, olema valimiskogus suuremal määral esindatud, kui ta varem on olnud. Seni on tegelikult Riigikogu osa olnud valimiskogus väiksem, oluliselt väiksem, ja see on tõenäoliselt tulnud matemaatilisest asjaolust, et kohalikke omavalitsusi lihtsalt oli nii palju ja kõik pidid saama saata vähemalt ühe esindaja valimiskogusse. Toomas Kivimägi arvas, et praegu oleks tulenevalt haldusreformist ja kohalike omavalitsuste vähenemisest valimiskogu palju rohkem tasakaalus ja proportsioonis ja kooskõlas selle põhiseaduse sättega ja prerogatiiviga.
Lauri Läänemets märkis, et Toomas Kivimägil on kindlasti õigus selles, et presidenti peaks valima Riigikogu. Samas, olukorras, kus Riigikogu ei suuda presidenti ära valida, peab seda tegema valimiskogu. Ja Lauri Läänemets leidis, et mida väiksem on valimiskogu liikmete arv, seda sarnasem patiseis Riigikogus olnud patiseisuga võib tekkida ka valimiskogus.
Paul Puustusmaa mainis, et uue eelnõu menetlemisega ehk kõnealuse eelnõuga ei peaks kiirustama ning see võiks hakata kehtima alles järgmiste presidendivalimiste puhul, kuna sellel aastal toimuvate presidendivalimisteni on jäänud nii vähe aega, et neid ei jõua enam niikuinii mõjutada. Lauri Läänemets leidis, et Paul Puustusmaa ettepanek on iseenesest hea, aga käesolev eelnõu on esitatud käesoleva aasta veebruaris – nii see tõesti on – ning algatajate soov on see, et nende ettepanek kehtiks juba sellel aastal toimuvatel presidendivalimistel. Lauri Läänemets lisas, et käesolev eelnõu ei muuda presidendi valimiste korda, vaid see muudatus puudutab üksnes omavalitsusi, kes saaksid edaspidi valimiskogusse saata ühe esindaja asemel näiteks kaks.
Toomas Kivimägi sõnas, et eelnõu kohta on seisukoha esitanud ka Vabariigi Valitsus ja valitsuse seisukoht on eelnõu mitte toetada. Oma kirjas selgitab Vabariigi Valitsus, et haldusterritoriaalse reformi tulemusena vähenes oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuste arv ning seetõttu väheneb ka volikogude esindajate arv valimiskogus. See on olnud teada juba aastast 2017. Vabariigi Presidendi valimine toimub k.a 10. augustist 29. septembrini ja Vabariigi Valitsus ei saa toetada Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmist kiirkorras. Lisaks ei ole see kooskõlas põhimõttega, mida siin on korduvalt mainitud: valimisreeglid peavad olema selged aegsasti enne valimisi ning nii valijal kui ka kandidaadil peab olema aega uusi reegleid tundma õppida ja käitumisviisi valida.
Kalle Grünthal sõnas, et igasuguse demokraatia aluseks on otsuste võimalikult suur laiapõhjalisus ning mida suurem on otsustajate ring, seda demokraatlikum on küsimuse käsitlemine. Kui presidendivalimistel oleks otsustajaks rahvas, siis oleks see kõige demokraatlikum viis presidendi valimiseks, sest sellist hulka otsustajaid mõjutada on praktiliselt võimatu. Toomas Kivimägi märkis, et loodetavasti ei soovinud Kalle Grünthal Riigikogu legitiimsust kahtluse alla seada, sest kolmes esimeses voorus valib presidenti siiski 101 liikmest koosnev Riigikogu.
Lauri Läänemets mainis, et ta mõistab Vabariigi Valitsuse seisukohta, et vahetult enne valimisi ei tohiks valimisseaduses põhimõttelisi muudatusi teha. Samas, käesoleva eelnõuga ei muudeta ühtegi olulist valimiste detaili, vaid see eelnõu puudutab üksnes valimiskogu suurust. Ja nüüd ma rõhutan seda, mis on üsnagi oluline, nimelt, Mariko Jõeorg-Jurtšenko märkis, et näitlikku loetelu nendest muudatustest, mida vahetult enne valimisi ei tohiks teha, tegelikult kusagil esitatud ei ole. Klassikaliselt peetakse nendeks säteteks, mida ei tohiks vahetult enne valimisi muuta, kandideerimisega seotud sätteid ning hääletamisprotseduuriga seotud sätteid. Kui rääkida käesolevast eelnõust, siis ei saa päriselt öelda, et see midagi oluliselt ei muudaks, sest alates haldusreformi toimumisest 2017. aastal on kõik kohalikud omavalitsused elanud selle teadmisega, et valimiskogu on oluliselt väiksem. Kui valimiskogu moodustamise põhimõtteid muudetakse, siis on tegemist siiski olulise muudatusega. Mariko Jõeorg-Jurtšenko märkis, et mis puudutab eelnõus olevat hääleõiguslike kodanike sätte täpsustamist, siis sellega ei ole probleemi ja seda võib teha ka vahetult enne valimisi.
Toomas Kivimägi kordas veel, et talle ei meeldi kõnealuse muudatuse tegemine vahetult enne valimisi, sest see annab võimaluse välja arvestada, milline kandidaat võiks ühe või teise valemi järgi kõige tõenäolisemalt saada valimiskogus suurema toetuse. Toomas Kivimägi märkis, et varasemalt on olnud väikeste omavalitsuste puhul valimiskogus koalitsiooni esindaja. Kui eelnõu kohaselt saab väga paljudel omavalitsustel olema valimiskogus ühe asemel kaks esindajat, siis see tähendab seda, et valimiskogus hakkab olema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindaja. See ei ole iseenesest paha, ent selline muudatus võib muuta päris palju valimiskogu sisemisi proportsioone. Lauri Läänemets sõnas, et eelnõu kindlasti muudab valimiskogu, aga pigem positiivses suunas, mitte negatiivses suunas. Kalle Grünthal leidis, et tema arvates ei oma tähtsust, kui palju koalitsiooni ja opositsiooni esindajad kuulub valimiskogusse, küll aga tooks suurem valimiskogu liikmete arv kaasa selle, et mõni valimiskogu liige, kes on iseseisva mõtlemisega ja otsustab omamoodi hääletada, saaks muuta kogu otsustusprotsessi demokraatlikumaks.
Seejärel tehti menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. maiks 2021. See otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli viis liiget: Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Marko Torm, Mart Võrklaev. Vastu oli neli: Kalle Grünthal, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa ja Urmas Reinsalu. Erapooletuid ei olnud. Otsustati määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. See otsus oli konsensuslik.
Ma lisan siiski ka ühe protokollivälise kommentaari. Ettekandja küsis korduvalt, kas valitsuskoalitsiooni erakonnad on võtnud seisukoha, kas vähendada kohalike omavalitsuste volikogude esindajate arvu valimiskogus või mitte. Ütlen, et sellist seisukohta tõepoolest valitsus võtnud ei ole, ei ühte- ega teistpidi. Kordan veel: valitsuse seisukoht seda eelnõu mitte toetada lähtub ennekõike asjaolust, et Vabariigi Presidendi valimisteni on jäänud pelgalt neli kuud, ja valitsuse hinnangul on tegemist ikkagi selliste põhimõtteliste muudatustega, mis tuleks teha vähemalt aasta enne valimisi. Nii et väita, just nagu Keskerakond ja Reformierakond toetaksid kohalike omavalitsuste esindajate arvu vähendamist valimiskogus – ühtegi sellist otsust ei ole tehtud, aga ei saa öelda ka midagi vastupidist.
Ja teine selline üldisem repliik. Ka mina möönan, et tegelikult see, et Vabariigi Presidendi valimine valimiskogus ei õnnestunud, ei ole loogiline ja põhjendatud. Ma arvan, et kui Riigikogu ei suuda kolmel korral Vabariigi Presidenti ära valida, siis peaks ikkagi valimiskogu presidendi valima. Lahendus on ju väga lihtne: kui visata tühjad sedelid prügikasti ja neid mitte arvestada hääletusest osa võtnutena, siis saaks ka valimiskogu Vabariigi Presidendi kindlasti valitud. Nii et sellele probleemile on väga lihtne lahendus – teha väike seadusemuudatus, juhul kui me tahame seda teha. Aga otse loomulikult ei ole ka see tänasel päeval asjakohane, kuivõrd Vabariigi Presidendi valimisteni on jäänud neli kuud. Aitäh!