Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Tere kaunist kolmapäeva! Alustame täiskogu V istungjärgu 12. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Martin Helme, palun!

14:00 Martin Helme

Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Toon teile Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt Riigikogu otsuse eelnõu, mille eesmärk on Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks.

Nagu me kõik teame, toimusid aprilli alguses meil ulatuslikud rahumeelsed meeleavaldused, alguses Toompea lossi ees ja hiljem Vabaduse väljakul. Nendele meeleavaldustele, kus ei ole meile teadaolevalt olnud ühtegi vägivallajuhtumit ega konflikti inimestel omavahel või korrakaitsjatega, reageeris Politsei- ja Piirivalveamet ülimalt agressiivselt ja ähvardavalt, asudes rahumeelseid kodanikke avalikust ruumist välja suruma, inimestele suvalisel alusel trahve tegema, neid kinni pidama, neid läbi otsima ja neilt asju konfiskeerima. Samuti toimus massiline ja süstemaatiline inimeste psühholoogiline mõjutamine, muu hulgas esitati inimestele nõudmisi ja korraldusi, mis ei olnud seaduslikud, tegeleti demonstratiivse hirmutamisega. Antud tegevused on nii üksikult võttes kui ka oma kogumis ebaseaduslikud ja nende tulemusel ei olnud inimestel võimalik realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi.

See küsimus ei ole oma olemuselt õiguslik vaidlus, mille pärast peaksid inimesed kohtute poole pöörduma ja seda kohtus arutama. Tegemist on õigusriigi ja demokraatia toimimise tuumküsimusega, millele peab tingimata reageerima poliitilisel tasandil. Just Riigikogu kui rahvaesindus peab selles küsimuses olema aktiivne ja sisuline panustaja, et jõuliselt kehtestada poliitiline kontroll võimu kuritarvituste teed läinud täitevvõimu ja jõustruktuuride üle.

Seetõttu soovime luua uurimiskomisjoni, mis muu hulgas analüüsib valitsuse ja riigiasutuste tegevust ning selgitab välja otsustus- ja kooskõlastusprotsessid, mis viisid põhiseaduslike õiguste tühistamiseni. Vaja on selgust, kes, kus, millal ja mis infole tuginedes langetas need otsused. Nii et sellega hakkaks tegelema. Aitäh teile!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:02 Mart Helme

Härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 14 liikme nimel annan üle arupärimise välisminister Eva-Maria Liimetsale. Arupärimine puudutab Tiibeti rahva ja tiibetlaste inimõiguste rikkumisi.

Teatavasti on Eesti asunud Hiina Rahvavabariiki üsna teravalt kritiseerima inimõiguste rikkumise pärast eelkõige Hongkongis ja Ida-Turkestanis. Paraku on see toimetamine mugavustsoonis. See on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ja meil on siin väga riskivaba positsioone võtta. Samal ajal on Eesti Välisministeerium täiesti mööda vaadanud veel umbes paarikümne Hiina vähemusrahva inimõiguste rikkumistest.

Kõige kurioossem on aga see, mis toimub Tiibetis praegu. Ja mitte ainult praegu, vaid sisuliselt juba 1959. aastast alates, kui Hiina Rahvavabariik seadusevastaselt selle riigi, selle maa annekteeris. Ja kuna Tiibeti rahvas on tänaseks paljuski sarnases olukorras nagu oli Eesti nõukogude okupatsiooni lõpuperioodil – tiibetlased on pealinnas Lhasas jäämas vähemusse, Tiibeti idapoolne lauskmaa, Amdo provints, mis veel 40 aastat tagasi oli täiesti tiibetipärane, on praegu täiesti hiinastunud, seal suletakse ja hävitatakse  kloostreid, kiusatakse taga munkasid ja nunnasid, tõrjutakse tiibetlasi välja piirkonna juhtpositsioonidelt ja karistatakse igasuguse teisitimõtlemise eest –, siis on meil välisministrile kokku kuus teemakohast küsimust, mida ma ajapuudusel siin kahjuks ette lugeda ei saa. Aitäh!

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Erki Savisaar, palun!

14:05 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Annan rahanduskomisjoni nimel üle seaduseelnõu. Rahanduskomisjon otsustas oma esmaspäevasel koosolekul algatada Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on sätestada Finantsinspektsiooni õigus avaldada hoiatusteateid ja hoiatada avalikkust finantsjärelevalvega seonduvalt nõuetele mittevastavatest tegevustest ning vastavatest kahtlustest. Teavitused võimaldavad varakult anda Eesti avalikkusele teavet finantssektoriga seonduvatest riskidest ja teavitada tarbijaid põhjendatud ohtudest finantsjärelevalve valdkonnas.

Arvestades üha kasvavat finantsteenuste turgu ja uut sorti teenuste turuletulekut, kasvab üha enam tõenäosus, et avalikkuse jaoks reklaamitakse välja selliseid finantsteenuseid või tooteid, mille osutamiseks või pakkumiseks võib olla vajalik Finantsinspektsiooni tegevusluba, kuid vastavat teenust või toodet pakkuval isikul seda ei ole. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus avalikkust sellest kohe teavitada või hoiatada. Eelnõu on edastatud istungiosakonnale elektrooniliselt. Aitäh!

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:06 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Iseenda ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kolleegide nimel annan üle arupärimise peaministrile, mis puudutab vaktsineerimise prioriteete ja nende järgimist. Valitsus on ametisse astudes öelnud, et tõhus vaktsineerimisprotsess ja selle korraldamine võimalikult kiiresti ja efektiivselt on prioriteet number üks. Paraku oleme näinud, et see prioriteet number üks ei ole kuidagi tahtnud ladusalt teostuda.

Kokkulepitult on kogu Euroopas esmaseks prioriteediks kaitsta neid inimesi, kes on selle haiguse puhul kõige haavatavamad. See on 80+ elanikkond, kus on kõige suuremad suremuse näitajad, hospitaliseerimise näitajad. Paraku selles kontekstis on Eesti jätkuvalt üks Euroopa Liidu kõige kehvemaid. Juba pea kümme riiki on saavutanud üle 90%-lise katvuse, meil on see napilt üle 50%. Oleme sellest siin mitme nädala jooksul rääkinud. Valitsus on küll tunnistanud, et eakamad on prioriteet: töötame, pingutame. Vaatasin eelmise nädala vaktsiinidoose: 90% vaktsiinidest läks alla 80-aastastele, kaks kolmandikku läks alla 70-aastastele. Prioriteet on, aga doosid lähevad mööda.

Sellest tulenevalt on meil peaministrile kokku kuus küsimust, mis puudutavad ettevaatavalt seda, millisel viisil me saavutame suurema hõlmatuse kõige haavatavamates gruppides. Valitsus on lubanud jõuda järgmise nädala lõpuks 70%-ni 80+ vanuserühmas. Küsime, millal jõutakse 90%-ni, mis on tegelikult vajalik ja kuhu väga paljud riigid on juba jõudnud. On ka mitmeid teisi küsimusi.

Kuna tegemist on ajakriitilise teemaga ja peaminister on ka ise öelnud, et ta tuleb kiiresti vastama arupärimistele, mis puudutavad koroonakriisi, siis me loodame, et ta leiab võimaluse tulla meie ette vastama kohe pärast vaba nädalat esmaspäeval, 3. mail. Aitäh!

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Võtsin vastu kaks eelnõu ja kaks arupärimist ning juhatus loomulikult otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd on mul teile üks teade. Nimelt, täna 10 minutit pärast täiskogu istungi lõppu toimub tori hobusetõu toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsujaks Kaido Höövelson. Koosolek toimub Teamsi keskkonnas ja link kõikidele Riigikogu liikmetele saadetakse istungi lõppedes. Nüüd on aeg teha kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll! 

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 93 Riigikogu liiget, puudub 8.


1. 14:11 Erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE) esimene lugemine

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd üks päevakorra täpsustus. Nimelt, eile jäi meil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine pooleli läbirääkimiste etapis. Ja me saame edasi minna sealt, kus me eile pooleli jäime, milleks oli Oudekki Loone kõne Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Hea Oudekki, kui sa oled [valmis]. Enne aga on Paul Puustusmaal veel protseduuriline küsimus. Palun, Paul Puustusmaa!

14:11 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Mul on selles mõttes protseduuriline küsimus, et eile selle sama 321 lugemise lõpetamine läks sedavõrd kiireks, et mulle jäi mulje, et minu sõnavõtu lõpuosas jäi pisut kahetine arusaam sellest, mida me fraktsiooni nimel lõpuks öelda tahtsime. Seetõttu ma täpsustaksin selle igaks juhuks üle, et asi oleks hästi selge. Meie soov oli seesama eelnõu tagasi lükata ja vastav ettepanek on juhatusele elektrooniliselt ka laekunud. Nii et ma täpsustan selle üle lihtsalt.

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Tõepoolest, selline paber on siia minu laua peale ka paberkandjal jõudnud, nii et selle menetluseni me veel jõuame. Aga enne läbirääkimistega alustamist palun Oudekki Loone Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

14:12 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Tere, head kolleegid! Jätkame siis sealt, kus eile pooleli jäi. Kaheldamatult on väga oluline jälgida, et meie demokraatia oleks läbipaistev ning et valimiskampaania oleks võistlus ideede üle, mitte selle üle, kes suudab rohkem klantspilte panna või rohkem soodsamalt telereklaami mingisugustel huvitavatel viisidel kätte saada. Etteruttavalt: tegelikult oleme Keskerakonnas arvamusel, et erakondade rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks on pigem mõistlik  reguleerida väljundit. Aga läheme siis eelnõu, mille sotsiaaldemokraadid on meile arutamiseks esitanud, sisu juurde. Eelnõu tegeleb keelatud annetustega, samuti Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni rolli suurendamisega.

ERJK on tegutsenud ligikaudu kümme aastat ja teadlikkus rahastamise läbipaistvuse tagamise olulisusest on tunduvalt suurenenud ka ühiskonnas ning kontrolli tõhusus on tegelikult paranenud. Teiselt poolt, praktika käigus oleme näinud, et on palju õiguslikke kitsaskohti, korralduslikke kitsaskohti, kohtupraktikat. Seega, selles mõttes on õige aeg praegu tagasi vaadata ja küsida, kas midagi peaks parandama, kas midagi peaks ümber tegema, kas mingit võimu on vaja laiendada. Kindlasti lisaks sellele, mida konkreetselt on ette pandud, ma arvan, et on mõistlik siiski ka arutada, kas ERJK selline ülesehitus on kõige parem.

Nüüd, kõigi mõtetega, mida sotsiaaldemokraadid siin on öelnud, me tingimata ei nõustu, kuid arutelu jätkamist ja vajadusel võimuvaldkonna läbipaistvuse suurendamist me muidugi toetame. Kindlasti tuleb tagada, et kui riik on mingi seaduse teinud, siis selle seaduse täitmist saaks kontrollida ja sanktsioone saaks päriselt ka ellu viia. Muidugi kõiki inimesi ja erakondi tuleb õiglaselt ja võrdväärselt, ühtemoodi kohelda. Teiselt poolt, sõnastused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud. Mitmed probleemid eile komisjonis arutelul ka kõlasid, neid ma enam üle ei korda. Seda enam, et taas kord: ERJK tegevust tuleks reguleerida.

Nüüd, ei saa mööda küsimusest, kas ERJK peaks jääma ülesehituselt poliitiliseks komisjoniks, nii nagu ta praegu on, kus parlamendierakonnad on olulises osas selle moodustajad. Eriti oluline on see, kui me laiendame ERJK õigusi, kui me suurendame ka rahastamist. Võib näiteks küsida, kas ei peaks andma võimalust ka parlamendivälistele erakondadele, sest ERJK teeb ka nende üle järelevalvet. Näiteks igal erakonnal, kes saab Riigikogu valimistel üle 1% häältest, üle 2% häältest, võiks ka ERJK-s oma koht olla. Üks juhtum siin on ka olnud, kus ERJK avaldas vaid parlamendivälise erakonna – Eestimaa Roheliste – kohta finantstulemi, parlamendierakondade kohta mitte. Muidugi tõusis kohe arutelu, kas parlamendierakonnad kiusavad rohelisi taga. Loomulikult nii ei ole, aga läbipaistvusele aitaks kindlasti kaasa see, kui kõigil, kelle üle järelevalvet tehakse, oleks seal ka sõnaõigus.

Muidugi, mõni pakub, et võiks ERJK luua täiesti tehnilistest spetsialistidest, võtta sealt üldse erakonnad välja, anda, ma ei tea, Riigikontrollile, teha uus, eraldi spetsialistide üksus. Ka seda võiks arutada. Muidugi, siin on oht, et mittevalitavad ametnikud hakkavad tegema järelevalvet valitud, rahva mandaadiga üksuste üle ja see iseenesest on demokraatiale probleem. Eriti, kui anda ERJK-le õigus mingit erakonda valimistest täiesti eemal hoida, siis muidugi on see küsimus, et kui me, ütleme, ametnikele anname selle jõu, nad saavad teha otsuseid, kas mingi jõud pääseb valimistele, eriti siis, kui on mingisugused probleemid keelatud rahastusega, seda teevad konkreetsed inimesed või konkreetsed juhtorganid, mitte 10 000, 5000, ükskõik kui palju erakonnal liikmeid on – see on iseenesest ka väga keeruline. Teiselt poolt võiks siis küsida, et võib-olla teeme siis hoopis vastupidi, et anname igale poliitilisele jõule vetoõiguse, nõuame, et kõiki asju peab tegema konsensuslikult, või siis ütleme, et menetlust alustatakse siis, kui vähemalt kaks liiget soovivad.

Kõiki neid probleeme eile ka mainiti, need on kaalukad mõtted ja selle eelnõu edasises arutelus tuleb need probleemid ka üle vaadata. Ja täpselt samadest eeldustest tuleb ka muid selle eelnõu ettepanekuid analüüsida. Muidugi peab olema ERJK-l võimalus kõigi poliitiliste jõudude rahastamise ja raha kasutamise vastavust seadusele kontrollida, aga samal ajal see roll peab olema selline, et ei tekiks vähimatki kahtlust, et seda väärikat organisatsiooni võidakse kasutada kuidagi ebaausalt, poliitiliste konkurentide hävitamiseks.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki, kas sa soovid lisaaega? Palun, kolm minutit lisaaega.

14:17 Oudekki Loone

... juriidilise sõjaga, mitte ausas valimiskonkurentsis. Siinkohal ma tahaksin headele kolleegidele öelda just eilset arutelu kuulates, et võib-olla üksteise demoniseerimise, näpuga näitamise võiks kõrvale panna, eriti selle eelnõu kontekstis. Muidu tõesti jääb avalikus ruumis mulje, nagu ERJK eesmärk oleks ainult mõne erakonna üle kontrolli teostamine. Et see on mingi järjekordne eliidi projekt, mis peab seisma hea selle eest, et teise Eesti töötajate, väikeettevõtjate, maainimeste, rahvusvähemuste, tavainimeste erakonnad nagu ei saakski kasvada ja õitseda, et eliit peab seda kontrollima. Sest see ei ole kellegi eesmärk, see on selge, et see ei saa olla kellegi eesmärk. Aga see peab ka niimoodi igale valijale välja paistma.

Läheme selle eelnõuga edasi, jah, lugupidavalt, vaatame kõiki punkte lähtuvalt sellest, et me tegelikult tahame kaitsta oma demokraatiat. Me tahame kaitsta seda, et mitte keegi ei saaks endale rohkem poliitilist võimu ainult sellepärast, et tal juhtub olema parasjagu rohkem majanduslikku võimu. Aitäh!

14:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Juhin kõigi tähelepanu sellele, et kõneaeg on viis minutit ja kui on soov pikemalt rääkida, siis palun andke märku kas enne kõnet või kõne ajal, muidu on väga keeruline sellest reeglist kinni pidada.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 321 ... Vabandust! Rohkem kõnesoove ei ole, järelikult me sulgeme läbirääkimised. Tulen tagasi selle juurde, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 321 esimene lugemine lõpetada. Aga meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 321 esimesel lugemisel tagasi lükata ja selle me ka läbi hääletame.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi eelnõu 321. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 66, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 13. mai kell 17.15. Sellega oleme esimese päevakorrapunkti läbinud.


2. 14:22 Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) kolmas lugemine

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Teine päevakorrapunkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 190 kolmas lugemine. Ka siin on meil vaja läbi viia lõpphääletus. Aga enne hääletust on fraktsioonidel võimalik sõna võtta. Yoko Alender palub sõna Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun!

14:23 Yoko Alender

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ka teie, kes te jälgite meid kaugtöö vormis! Ei saa jätta kasutamata võimalust selle eelnõu kolmanda lugemise puhul sõna võtta. Reformierakond toetab seda eelnõu palavalt. Ma ei hakka selle sisu siin väga pikalt kokku võtma, sest tegelikult EKRE minister Rene Kokk, kes tutvustas eelnõu siin umbes kaks aastat tagasi, tegi väga hea kokkuvõtte ja rääkis ära, kuidas selle eelnõuga Eesti õigusesse võetakse üle jäätmete raamdirektiivi, prügiladirektiivi ja pakendidirektiivi muudatused. See on esimene samm selles suunas, et parandada ühte valdkonda, mis tegelikult ju läheb meile kõigile korda. Aga ometi oleme me kuidagi loonud süsteemi, kus väidetavalt toimub igasuguseid pettusi, usaldus on inimestel justkui kadunud.

Ma toon ühe näite ka enda varal, miks see eelnõu meile kõigile korda läheb. Tegelikult ju iga asi, mille me ostame, on justkui sealt rahakarbist välja võetud ja ega teda sinna hästi tagasi toppida ei saa. Ma arvan, et meil on vaja teha kõigepealt läbi ikkagi üks suur mõttemuudatus. See kampsun, mis mul täna seljas on, see on mul viimasel ajal üks lemmikkampsun. See on selline ilus, Keskerakonna värvides. Ja kust ma selle sain? Tegelikult ma ei tuleks vist ise kunagi selle peale, et sellist värvi kampsunit poest otsima minna. Aga käisin mina oma kortermaja juures prügikastist mööda ja konteineri peale oli keegi kenasti voltinud selle kampsuni. Kaks-kolm päeva käin mööda ja vaatan, et noh, mis nüüd on, vaatan, kuidas see kampsun ikka välja näeb. Ja vaatasin, et täiesti korralik kampsun, pesin ära, võtsin endale ja nüüd kannan rõõmuga. Ühesõnaga, meil kõigil on tegelikult väga suur roll siin selles, mida me edaspidi selles jäätmete valdkonnas ette võtame.

Ma tahaks ka öelda – mul on siin suur pakk materjale, olen püüdnud selle valdkonnaga ennast põhjalikult kurssi viia –, et ega päris kõiki detaile veel ei tea. Ja abiks on siin kindlasti Riigikontroll, osapooled, huvigrupid. Ma arvan, et tänane eelnõu on esimene ühes reas eelnõudes, millega me teiega tegelikult peame edasi tegelema.

Mõni märksõna, mis on oluline, võib-olla ka. Kindlasti liigiti kogumine, mille poole ka see eelnõu meid viib, seades nõude aastaks 2023 lõpuks kõikjal ka biojäätmeid liigiti tekkekohal koguda või kompostida. Aga sealt edasi siis ka kõik see, mis seostub andmestikuga. Meil on võimalik digitaalsete süsteemidega täna vaadata, kuidas laps sõidab, tegeleb, liigub, kus ta on, mis ta teeb, ja ometi me ei suuda teha järelevalvet selle üle, mis saab selle meie kõigi ühise ressursiga. Kogu see ressurss on piiratud, see on meil loodusest võetud ja mida rutem me tegelikult selle ka ära põletame või veel hullem, ladestame, seda saastavam see planeedile on. Näiteks üks asi, mida kindlasti peab vaatama: täna on vedajate ja käitlejate jaoks ringlussevõtt kallim kui seda on põletamine või ladestamine. Kindlasti on see asi, mida tuleks muuta, samuti tekitada nõudlust teise ringi materjalide järele.

Aga ka vastutuse teema veel kord. Rääkisin igaühe vastutusest, aga mulle on tänaseks saanud selgeks, mulle tundus, et taaskasutusorganisatsioonid, kellele tootjad täna saavad selle vastutuse tasu eest ära anda, nemad vastutavad juhul, kui materjalid ringlusse ei saa võetud. Aga tuleb välja, et tegelikult seadust tõlgendatakse nii, et keegi ei vastuta. Ehk siis mingisuguseid rahalisi tagajärgi tegelikult ei järgne. See on kindlasti jällegi teema. Me oleme ju kõik täna maksumaksjad. Eelmise valitsuse otsusega kirjutati see nn plastimaks, mis Euroopa Liidust tuleb, 26 miljonit – kõik maksumaksjad maksavad. Ükskõik, kas sa ostad hambapastatuubi, millel on kolm pakendit või üks pakend, kas sa kasutad oma riideid uuesti, annad need teisele ringile või mitte, eks ole. Selle koha peal peaks ikkagi mingi eristus tekkima.

Palun lisaaega ka! 

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

14:27 Yoko Alender

Aitäh! Nüüd, kindlasti on kohalikel omavalitsustel väga suur roll kogu selle jäätmete teema juures, ja paljud neist on ka murelikud, et kui me liigume edasi, siis kuidas ikkagi kohaliku omavalitsuse motivatsioon on oma inimesi ühest küljest koolitada, teisest küljest näiteks hankida uut konteineriparki. Näiteks hea Riigikogu kolleeg Aivar Viidik on Hiiumaal selle protsessi läbi teinud. Kindlasti peab riik leidma selle lahenduse, et kohalikele omavalitsustele tulla appi läbipaistvalt, selgelt sihitud kulude toetamisega. Samamoodi ma arvan, et need on teemad, mida me saame tulevikus päris palju veel teie kõigiga koos käsitleda.

Mis nüüd seda eelnõu puudutab, siis siin me seame endale ju tegelikult väga selged sihid: mis aastaks ja kui suures mahus tuleb materjale ja jäätmeid ringlusse võtta. Ma arvan, et tegelikult on see üks tubli samm. Aega läks, kaks aastat erinevates valitsustes – ja ka Riigikogu koosseis on mõnel määral korrigeerunud ju tänu valitsuse vahetusele – oleme seda menetlenud ja hulgaliselt on ka huvigrupid kaasa rääkinud.

Aga üldiselt ma tänan kõiki, alustades ministrist, kes selle eelnõu siia tõi, ja kõiki kolleege keskkonnakomisjonist, kes on olnud menetluse juures, samuti eelmist esimeest Erki Savisaart, kes vedas osa sellest protsessist. Jätkame ja võtame vastutuse, teeme ära oma osa, loome sellise süsteemi, mis motiveeriks inimesi ja ettevõtjaid tegema targemaid, jätkusuutlikumaid ja säästlikumaid valikuid. Aitäh teile!

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni nimel Erki Savisaar. Palun!

14:30 Erki Savisaar

Palun kolm minutit lisaks.

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kokku kaheksa minutit.

14:30 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Eelnõu 190 on menetletud pikalt. Mitte küll kaks aastat, vaid napilt aasta – minu mäletamist mööda anti see Riigikogule üle mais 2020. Peamine põhjus, miks menetlusega nii kaua on läinud, peitub selles, et juba enam kui kümme aastat on tegeldud jäätmemajanduse probleemide lahendamise asemel peenhäälestusega. Ja mingil hetkel ei jäänud muud üle, kui öelda siit Riigikogu poole pealt, et aitab, ja küsida, kus on sisulised lahendused.

See eelnõu andis võimaluse aruteluks, kuidas neid struktuurseid jäätmemajanduse probleeme, millele ka eelkõneleja viitas, võiks lahendada. Jäätmemajandus vajab struktuurseid muutuseid – muutuseid, millega annaksime nii võimaluse kui ka kohustuse jäätmevedu ja ümbertöötlemist korraldada neile, kes seda päriselt teha suudavad ja tahavad. Samuti tuleb riiklikul tasemel tegeleda süsteemselt lahenduste otsimisega jäätmete ringkasutusse võtmiseks, olgu see siis erinevate hangete kaudu või investeeringutena. Huvitav selle debati juures oli see, et sellega olid nõus kõik turuosalised – ettevõtjad, jäätmekäitlejad, jäätmevaldajad, omavalitsused, ministeerium –, kuid poliitiliste erimeelsuste tõttu ei ole me selle kännu tagant kuidagi minema saanud.

Jäätmete ümbertöötlemise tehased vajavad kindlust, et jäätmevoog on stabiilne ning turg toodangule olemas. Eesti ei saavuta Euroopa Liidu seatud ringmajanduse eesmärke sinisilmselt lootes, et kõik laheneb turu jõul või võluväel kuidagi iseenesest. Probleemi lahendamisega tuleb tegeleda nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel ning loomulikult peavad panustama ka ettevõtjad.

Seaduseelnõus 190 sisalduvad peamiselt direktiivide ülevõtmisega seotud sätted, kuid tehakse mõni kukesamm ka struktuursemate muutuste suunas. Toon esile kaks muudatust: esmalt kohustus koguda biojäätmeid eraldi, ning teiseks väike täiendus kohalike omavalitsuste tööriistakasti läbirääkimisteks tootjavastutusorganisatsioonidega. Ma väga loodan, et käesolevas seaduses olevad seadusesätted võimaldavad paremini tagada heakorda avalike pakendikonteinerite ümbruses ning suurendada biojäätmete ringkasutust.

Keskerakond toetab seaduseelnõu 190 vastuvõtmist, kuid juhib ühtlasi tähelepanu sellele, et jäätmemajanduse probleemid ei saa sellega lõplikult lahendatud. Me vajame palju sügavamaid debatte teemal, kuidas tegelikult eesmärgini jõuda.

Me oleme võtnud kohustuse, mille järgi aastaks 2025 tuleb võtta 55% jäätmetest ringkasutusse. Metoodika järgi, mida nelja aasta pärast peame kasutama, on meie tegelik tase hetkel 13–33%. Kahvel on niivõrd suur seetõttu, et puudub tegelik ülevaade, mida jäätmetega tegelikult tehakse ja kui palju meil neid jäätmeid olemas on. Kuid mõlemad numbrid on kaugel sellest, mis nad peaksid olema. Me pidime saavutama 50%-lise ringkasutuse taseme möödunud aastal ning saavutasime selle raamatupidamislikult, mitte sisuliselt. Teist korda me ainult paberil oma eesmärki täita ei saa. Vaja on päriselt midagi ära teha, päriselt jäätmed uuesti kasutusele võtta.

Parimad võimalused selle eesmärgi saavutamiseks on hetkel seotud Eesti Energia põlevkivikateldega. Juba praegu on võimalik koos põlevkiviga õliks töödelda vanarehve ning perspektiivis on võimalik sama teha ka plastidega. Laborikatsetused on lõppenud. Kui plastiku tööstusliku ümbertöötlemise katsed õnnestuvad, suudaks Eesti lahendada mitte üksnes riigisisese plastikuprobleemi, vaid plastikuprobleemi kogu Baltikumis ja Skandinaavias. Kuid lahendusi tuleb otsida veelgi.

Lahenduste otsimise juures ei tasu unustada tõsiasja, et kui Eesti ei suuda võetud eesmärke täita, tähendab see sadadesse miljonitesse ulatuvat lisakulu eelarvele. Olgu see siis saamata jäävas kvoodikaubanduse rahas, vähendatud toetustes või trahvides, mida tuleb ebaõnnestumise eest maksta. Hea Riigikogu, soovin teile konstruktiivsust ja avatust ees seisvates aruteludes! Aitäh!

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

14:35 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma räägin väga vähe ja lühidalt. See eelnõu on tõesti, nagu kolleeg Erki Savisaar ütles, paar kukesammu. Õige võrdlus: kukesamm.

Mina olen kogu seda asja näinud väga pikalt. Juba toona, kui keskkonnakomisjoni esimees oli kadunud Rainer Vakra – Riigikogust kadunud –, me menetlesime seda vist 18 kuud. Kümnete kaupa eksperte istusid meil suure laua taga, veel ja veel ja veel, ja mitte kusagile ei jõutud. Uue koosseisu, praeguse Riigikogu koosseisu ajal, noh, mõne aja pärast tulime välja selle eelnõuga, mis täna jõuab oma finaali, aga see on juba n-ö kõhnem variant, seal on jäänud ainult mõni direktiiv sisse, aga kogu see jäätmemajanduse probleemistik on tegelikult tänase päevani veel n-ö ula peal, lahendamata. Jah, praegu võtame sellega need direktiivid Euroopast vastu, aga kogu see süsteem on jätkuvalt korrastamata. Seda ma tahan teile, kallid kolleegid, rõhutada.

Kohati, kogu seda tantsu nähes, aastatepikkuse aja jooksul, on mul korduvalt tekkinud küsimus, kas tegemist on mingisuguse kosmosetehnikaga. Tegelikult jäätmeid ja prügi ei teki üldsegi mitte nii palju, nii megakogustes, ja probleem ei ole nii suur, et see nõuaks mingisuguseid erilisi ajusid. Siin on tegelikult vastuolud huvidega, reaalsete huvidega, ja ka teatud omavalitsuste ja riigi vastasseisuga. Ja me ei ole suutnud seda tänase päevani kokku leppida.

Nii et see, kui me selle eelnõu täna vastu võtame, no ma ei ütle, et see on nagu hädatapp, aga see on tõesti paar kukesammu. Aga kõik need probleemid jäätmete tekkel ja nende taaskasutamisel, selles  rohetuules, mis puhub jõuliselt Brüsseli poolt – asjad on veel ees ja lahendamata. Tõepoolest, paberil on lahendus leitud eelmisel aastal, kübaratrikiga on see saavutatud, aga tegelik töö alles algab. Nii et seda võiks silmas pidada täna, kui me selle eelnõu vastu võtame. Aitäh!

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja liigume lõpphääletuse juurde.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu 190. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetas 82 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud. Sellega oleme teise päevakorrapunkti ammendanud.


3. 14:41 Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (311 SE) teine lugemine

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 311. Meil on käsil teine lugemine ja ettekandjaks palun majanduskomisjonist Annely Akkermanni. Palun!

14:41 Annely Akkermann

Tere päevast, head kolleegid! 11. jaanuaril k.a algatas Riigikogu tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 311. Tuletan põgusalt meelde, et eelnõuga sätestatakse riigisisesed rakendusnormid Euroopa Liidu õiguse sujuvamaks ülevõtmiseks kahes valdkonnas, milleks on liiduvälistest riikidest, eelkõige e-poodidest tellitud väikese väärtusega posti- ja kullersaadetiste tollivormistuse eeskirjad ning sularaha sisse- ja väljaveo kontrolli eeskirjad. 

Täpsemalt, 1. juulist sellel aastal kaob kuni 22-euroste pakkide ja saadetiste käibemaksuvabastus, mis tähendab, et kõik maksumusega kuni 150 eurot saadetised tuleb alates 1. juulist s.a deklareerida. Võimaldamaks saabuvad alla 22-eurosed pakid kiiresti kätte toimetada, lubatakse tollideklaratsioon esitada enne Eestisse saabumist. Inimestel on võimalik kanda maksusumma oma Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole. Maksusummale lisandub alguses 7% valuutakursi kõikumiste katteks. Summa, mis kasutusse ei lähe, jääb ettemaksukontole või on seda võimalik tagasi taotleda vastavalt maksukorralduse seadusele. Komisjon saatis turuosalistele teate kõnealuse eelnõu menetluse kohta. Saime vastuse kaubandus-tööstuskojalt ja seegi oli, et neil ei ole märkusi.

Komisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmist 18. aprillil ja võttis vastu menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 21. aprilliks. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 5. mail k.a. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Koosolekust võtsid osa siinkõneleja, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Siim Kallas, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin. See on kõik.

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Saame teise lugemise lõpetada, selline on olnud ka juhtivkomisjoni ettepanek. Teine lugemine on lõpetatud.


4. 14:44 Audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (313 SE) teine lugemine

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 313 teine lugemine. Ettekandjaks on majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson. Palun!

14:44 Jüri Jaanson

Tere päevast, austatud kolleegid! Audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 313 algatas Vabariigi Valitsus 11. jaanuaril. Esimene lugemine toimus Riigikogus 17. märtsil. Muudatusettepanekute tähtajaks ehk 31. märtsiks ei laekunud Riigikogust ettepanekuid.

Komisjon teavitas eelnõu menetlusest Raamatupidamise Toimkonda, Eesti Raamatupidajate Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Audiitorkogu. Nendelt ühtegi ettepanekut eelnõu muutmiseks ei laekunud. Tekstile tuli heakskiit Eesti Kaubandus-Tööstuskojast. Audiitorkogu avaldas poolehoidu eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsuse esitatud ettepanekutele. Sealt laekus kaks ettepanekut, mida arutati komisjonis 12. aprillil, osa võtsid ka Rahandusministeeriumi esindajad. Kõik muudatusettepanekud vaadati läbi ja komisjoni liikmed toetasid kõiki neid konsensuslikult.

Juhtivkomisjon tegi menetluslikud otsused. Võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 21. aprilliks ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine on lõpetatud, võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 5. mail. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, tänan! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon ja arvestatud samamoodi täielikult. Seega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on sellega lõpetatud.


5. 14:47 Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) esimene lugemine

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 359 esimene lugemine. Valitsuse nimel ettekande teeb ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Palun! (Vaikus.) Nii, proovime uuesti Andres Sutiga ühendust saada. (Vaikus.) Võtan juhataja vaheaja kolm minutit, et selgitada välja, milles on tehniline probleem. Kolm minutit vaheaega.

V a h e a e g 

Head kolleegid! Oleme tehnilised mured eeldatavalt lahendanud. Sõna on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutil. Palun!

14:53 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt vabandust selle tehnilise viperuse pärast, aga ma usun, et kõik läheb sujuvalt. Mul on täna hea meel esitleda seaduseelnõu, millega edendame platvormimajanduse toimimist. See on valdkond, mis on ettevõtluses ja kaubanduses üha olulisem, sest see võimaldab uusi ärimudeleid ja innovatsiooni. Platvormi vahendusel töötamise populaarsus on Eestis kasvanud silmanähtavalt.

Platvormimajandus on toonud kaasa uusi ärisuhteid, mida tuleb õiguskindluse tagamiseks täpsemini reguleerida. Me peame veenduma, et see uus majandus toimiks läbipaistvate reeglite järgi, sest nii tagame võrdse konkurentsi. Eelmisel aastal, täpsemalt 12. juulil 2020 jõustus Euroopa Liidu otsekohalduv nn platvormide määrus. Euroopa Komisjon on oma tagasisides andnud mõista, et peame ka enda õigussüsteemi mõnevõrra täiendama, et ärikasutajate õiguste kaitse oleks veelgi paremini tagatud. Ärikasutajateks on eelkõige väikeettevõtjad, kes pakuvad kodanikele teenuseid või kaupu platvormide abil.

Eelnõuga tehtavad muudatused on minimaalsed ja nende eesmärk on tagada määruses toodud nõuete täitmine ja reeglite järgimine. Selleks anname Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse teostada platvormide üle järelevalvet ja neid vajadusel ka korrale kutsuda. Õiguskindluse tagamiseks täpsustame sunniraha suuruse ja kaasajastame trahvimäärasid. Eesmärk on, nii nagu öeldud, tagada turu toimimine läbipaistvalt ja usaldusväärselt ning võrdsetel alustel.

Lisaks e-kaubanduse direktiivi nõuete täitmiseks näeme ette teenuse osutajalt käibemaksukohustuslase numbri avaldamise, kui tema tegevuselt nõutakse käibemaksu. Lisaks täpsustame pädevate asutuste õigust piiriüleseid teenuseid piirata edasilükkamatu vajaduse korral. Vastavad nõuded seni puudusid. Eelnõu ei sea kaubanduse valdkonnas tegelevatele ettevõtetele uusi piiranguid. Samas säilitatakse vajalikud õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduse teostamiseks.

Seadus jõustub üldises korras. See on vajalik, et juba kohalduva platvormide määruse nõuetekohane rakendumine toimuks võimalikult kiiresti. Käibemaksukohustuslase numbri lisamise kohustus jõustub aga k.a 1. septembrist, et tagada turuosalistele kohanemine muudatusega. Eelnõu on kooskõlastatud ettevõtjatega läbi erialaliitude, nagu Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Jagamismajanduse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Kõik need liidud on olnud ka muudatustega nõus.

Head Riigikogu liikmed, palun teil seda seaduseelnõu toetada. Aitäh!

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

14:56 Martin Helme

Aitäh! Mu esimene küsimus on selle kohta, et loen eelnõu tutvustusest, et me teeme seda sellepärast, et Euroopa Liidus tuli selle kohta direktiiv. Mis see Euroopa Liidu asi on, ma ei saa aru? Põhimõtteliselt võib iga asja juurde öelda, et siseturu paremaks reguleerimiseks. Aga see, kuidas töötavad meil veebipoed ja veebiväljaanded, ei ole ju aluslepingute järgi algselt üldse mitte Euroopa Liidu pädevus, see on liikmesriikide pädevus. Lihtne küsimus on: kas see on kohustuslik direktiiv või vabatahtlik direktiiv? Kui see on vabatahtlik, siis miks me selle üle võtame? Kas seal on mingeid tükke, mis on valikulised, mida me võiksime mitte üle võtta, aga võtame ikkagi?

14:57 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

(Kaugühendus)

Aitäh! Tegemist on mitte direktiivi, vaid määrusega. Ja nii nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin, siis see määrus on otsekohalduv ning tegelikult rakendus juba möödunud aasta 12. juulil. Selle seaduseelnõuga täpsustame seda, et anname Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse teostada platvormide üle järelevalvet, muudame trahvi ja sunniraha määrasid suuremaks ja eraldi võetuna e-kaubanduse direktiivi nõuete täitmiseks need ettevõtjad, kes e-kaubanduses tegutsevad, peavad oma arvele lisama käibemaksukohustuslase numbri, mis on väga väike ja ühekordne muudatus. Mitte midagi lisa või täiendavat me üle ei võta.

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

14:58 Martin Helme

Aitäh! E-kaubanduse kohta on mul eraldi küsimus. Meie erakond müüb oma koduleheküljel erakonna nänni. Maru äge asi! Seal on 35 või 40 erinevat toodet, teenime väikest lisaraha, aga suurem kasu on see, et meie erakonna logoga asjad on kõigile kättesaadavad ja näidatavad. See on kaubandus, see on puhas kaubandus. Aga me ei ole käibemaksu mahtudeni jõudnud. Kuidas see meie erakonna veebipoodi puudutab?

14:58 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Kui te käibemaksukohustuslane ei ole, siis ei puudutagi.

14:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Härra minister, tänan! Liigume komisjoni ettekande juurde, mille teeb majanduskomisjoni liige Mihhail Stalnuhhin. Palun!

14:59 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas antud küsimust oma korralisel istungil 12. aprillil k.a. Kohal viibis minister – mitte kohal, aga veebikeskkonnas muidugi – ja selle küsimuse arutelust võttis osa veel kolm ministeeriumi ametnikku. Minister kandis veidi üksikasjalikumalt, kui ta praegu siin rääkis, ette kogu seda asjandust. See oli veidi piltlikum ka, sest näidati vastavaid slaide. Peale tutvustust toimus mitte eriti pikk debatt. Viis komisjoni liiget esitasid kokku seitse küsimust.

Ja nüüd täpsuse huvides ma vaatan protokolli. Mina küsisin selle kohta, kas on tehtud kooskõlastusring. Kui jah, siis kellega ja millised olid tulemused. Põhimõtteliselt minister praegu sellest ka rääkis, hiljem peatun veel sellel asjal. Minu teine küsimus puudutas 1. septembrit 2021, et kas jõuab selleks ajaks käivitada kõik vajalikud mehhanismid. Vastuseks oli see, et määrus oli vastu võetud 2019. aastal, kehtima hakkas 2020-ndast ja sellest ajast alates on tehtud palju tööd nendega, keda see puudutab. Ja praktiliselt absoluutses enamuses on kõik vajalikud meetmed juba ette võetud.

Siis küsis kolleeg Raimond Kaljulaid. Tema sõnul, vaadates Ühendkuningriigis tehtud lahendeid, siis platvormide ärikasutajad on tegelikult nende töötajad. Eesti käsitleb neid aga jätkuvalt ärikasutajatena, mistõttu tundis ta huvi, kas oma mõtlemisega ei olda ajast pisut maha jäänud. Lisaks uuris Kaljulaid, mil viisil on platvormitöötajate endiga muudatusi kooskõlastatud või kas on räägitud vaid tööandjatega. Andres Sutt ütles, et ärikasutajaid on erinevaid ja on erinevaid teenuste pakkujaid, kus ärimudel on teistsugune ja mis on klassikalises mõttes platvormid. Kus ja kuidas peaksid lepingulised suhted platvormide puhul, mis näiteks osutavad sõidujagamisteenuseid, olema reguleeritud, on laiem küsimus.

Raimond Kaljulaid tõi välja, et eelnõu 359 eesmärk on ärikasutajate õiguste parem kaitse, kuid ärikasutajaid endid ei ole väljatöötamisel kaasatud. Kokkuvõttes oli vastus selline, et kindlasti ei saa iga ettevõtjaga kõiki seaduseelnõusid läbi arutada. Selle jaoks ongi ettevõtlusorganisatsioonid, nendega on kooskõlastatud. Minister juba mainis, et neid organisatsioone on kuus ja neil ei olnud märkusi.

Sven Sester soovis teada, milline on eri poolte halduskoormus seoses muudatustega ning milline on rahaline mõju. Minister vastas, et kuna platvormide määrus kohaldub möödunud aasta juulikuust, siis on riigi vaates juba palju üle võetud. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on võimekus ja neile on ülesanded antud ning nemad hakkavad ka järelevalvet teostama. Äri poolt mõjutab eelkõige kohustus vaidluste lahendamise korra kehtestamiseks. See puudutab platvorme, mille töötajate arv on suurem kui 50 ning käive suurem kui 10 miljonit. Selliseid on Eestis alla 10.

Sven Sester küsis, kas eelnõu juures ei ole kooskõlastustabelit põhjusel, et turuosalistel märkusi ja ettepanekuid ei olnud. Ma palusin kooskõlastustabelit, tutvusin sellega – üsna palju ettepanekuid tegi tegelikult Justiitsministeerium. Peaaegu kõigi nendega on arvestatud ja need on eelnõusse sisse toodud, sh trahvimäärad.

Jüri Jaanson soovis teada, millistel juhtudel määratakse sunniraha ja millistel trahv ning kust pärinevad sealsed määrad. Minister vastas, et kehtivas seaduses on ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatav ühetaoline sunniraha 640 euro ulatuses. Platvormide jaoks on see aga liiga väike summa ning seda on Justiitsministeeriumi ettepanekul muudetud ja pandud ülemmääraks 100 000 eurot. Väärteo puhul on samuti ettepanek tõsta rakendatavat maksimaalset karistusmäära, see oleks vastavalt Eesti seadusandlusele 400 000 eurot.

Lõpus Siim Kallas märkis, et eelnõu 359 on sarnane Euroopa digiturgude õigusakti eelnõu ja digiteenuste õigusakti eelnõuga, kuna kõik kolm räägivad platvormidest, nende reeglitest ja sellega seonduvast. Kallas uuris, kas see eelnõu arvestab digiturgude ja digiteenuste õigusaktide eelnõudega. Vastuseks oli, et regulatsioone tuleb tõepoolest juurde. Seaduseelnõu 359 mõte on palju kitsam ja puudutab ennekõike tarbijakaitset ja vastavale ametile volituste andmist ning e-kaubanduse direktiiviga mõne asja kooskõlla viimist.

Otsustati teha ettepanek Riigikogu juhatusele tuua see küsimus kuulamisele 21. aprillil ja esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandja oli kooskõlastatud veidi varem. Aitäh! 

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi Riigikogu liikmetel pole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kas on kõnesoove? Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 359 esimene lugemine lõpetada. Sellega on esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. mai kell 17.15.


6. 15:06 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 364 esimene lugemine. Valitsusest tutvustab seda keskkonnaminister Tõnis Mölder. Palun!

15:07 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

(Kaugühendus)

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esitan teile Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga näeme ette kehtiva ratifitseerimise seaduse muutmise õigusselguse tagamiseks. Esiteks soovime eemaldada kehtivast ratifitseerimisseadusest volitusnormi Vabariigi Valitsuse määruse jaoks, ning teiseks soovime täpsustada ratifitseerimisseaduses, et Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamise eest vastutab Keskkonnaministeerium.

Volitusnormi muudetakse, et uus volitusnorm oleks üle toodud täna kehtivasse veeseadusesse. See võimaldab volitusnormi alusel kehtestada määruse nõuete täitmine, mille üle teha paremat keskkonnajärelevalvet ning kohaldada vastutust, nii nagu seda veeseadus täna ette näeb. Konventsiooni rakendamise eest aga vastutab hetkel kehtiva ratifitseerimisseaduse kohaselt Vabariigi Valitsus. Sisuliselt on aga konventsiooni rakendamise korraldanud Eestis ametiasutusena Keskkonnaministeerium. Õigusselguse ja vastutuse selguse huvides peame vajalikuks see parandada ratifitseerimisseaduses tegelikkusele vastavaks ehk tuua see üle volitusnormina ja ka õigusselguse huvides ratifitseerimisseadusest veeseadusesse.

Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Täpsema jõustumisaja kavandamine ei ole võimalik, eraldi rakendusakte ei ole vaja vastu võtta, nii et üldiselt on tegemist tavapärases korras rakendatava seadusega, volitusnorme siia ei lisandu ja tegemist on pigem õigusselguse saamiseks tehtud eelnõuga. Just nimelt arvestades seda, et poolteist aastat tagasi võeti vastu uus veeseadus, kus nähti ette tõepoolest selliste muudatuste tegemine. Tänan teid tähelepanu eest!

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, küsimusi teile ei ole. Aitäh! Nüüd saab sõna kaasettekandeks keskkonnakomisjoni liige Timo Suslov. Palun!

15:09 Timo Suslov

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kõnealune muudatus oli tõepoolest keskkonnakomisjonis menetluses 12. aprillil k.a. Kohal oli enamik komisjoni liikmeid ja kutsutud olid ka keskkonnaminister ja kaks ministeeriumi ametnikku, kes andsid sisulise ülevaate, miks just neid muudatusi on vaja siia sisse viia.

Ei hakka ministri sõnu kordama, miks need muudatused tehakse, ja lähen sellest mööda. Kahel komisjoni liikmel oli ka küsimusi. Yoko Alender uuris, miks alles nüüd soovitakse muudatused ellu viia. Tõnis Mölder vastas selle peale, et muudatused tulenevad veeseaduse muutmisest ja õigusselguse huvides on vaja muudatusi teha ka konventsiooni ratifitseerimise seaduses. Teine komisjoni liige, Timo Suslov uuris, kas praegu on Keskkonnaministeeriumil järelevalve tegemisel mingisuguseid probleeme. Ka sellele Tõnis Mölder vastas, et Keskkonnaministeeriumil ei ole järelevalve tegemisel probleeme.

Tehti ka menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. aprilliks, hääletus oli konsensuslik. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, hääletus oli jällegi konsensuslik. Ja ettekandjaks määrati Timo Suslov, ka see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Ka teile küsimusi ei ole, tänan! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek, nagu kuulsite, on esimene lugemine lõpetada ja sellega oleme eelnõu 364 esimese lugemise lõpetanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 5. mai kell 17.15.


7. 15:11 Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE) esimene lugemine

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 361. Valitsusest tutvustab seda tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

15:11 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Annan ülevaate eelnõust 361 ehk töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest. Selle eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu. Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmiseks tehakse sisulised muudatused töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja kohtute seaduses. Selle direktiivi eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl, muutes töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks töö- ja pereelu ühitamise lihtsamaks.

Eelnõuga konkreetselt tehtavad muudatused, mis puudutavad direktiivi, on järgmised. Hoolduskohustusega töötajatel on edaspidi õigus küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega, kaugtöö tegemise võimalust jms võimalusi. Hoolduskohustusega töötaja all peetakse antud juhul silmas vähemalt ühte alla 8-aastast last kasvatavat isikut, ja isikut, kes hooldab märkimisväärset hooldamist või tõsise terviseprobleemi tõttu tuge vajavat isikut. Õigus küsida paindlikke töötingimusi ei too automaatselt tööandjatele ega ametiasutustele kaasa kohustust töötajale või teenistujale küsitud tingimusi võimaldada, kuid tööandja või ametiasutus peab sellises olukorras oma keeldumist põhjendama. Ehk mõte on selles, et ta vähemalt kaalub seda, hindab seda võimalust ja annab siis põhjendatud vastuse.

Hoolduskohustusega töötajale tekib täiendav kaitse ka töölepingu ülesütlemisel ning pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemisel. Seni näeb töölepingu seadus ette pööratud tõendamiskohustuse vaid rasedatele, alla 3-aastase lapse vanematele ja töötajate esindajatele. Eelnõus tehakse ühtlasi muudatused, millega vastav kaitse laieneb ka muu hoolduskohustusega töötajatele ning kuni 8-aastaste laste vanematele. Ehk eesmärk on kaitsta tõesti neid, kes tööturul enam toetust ja tuge vajavad ning võivad niigi olla raskemas olukorras töö leidmisel. Need on kõik direktiivist tulenevad muudatused.

Täiendavalt on selles eelnõus ka direktiiviga otseselt mitte seotud muudatusettepanekud. Näiteks kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimisest töötamise registris ehk vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastase alaealise töölevõtmisel. Selle mõte ja eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni koormust seoses 13–14-aastaste noorte tööle värbamisega ning soodustada pigem töölepingute, mitte võlaõigusseaduslike lepingute sõlmimist. Valitsuskabinet kiitis nimetatud muudatuse heaks juba 18. juulil 2020 ehk eelmise valitsuse ajal. Täiendavalt on eelnõu käsitletud praegu ametis oleva valitsuse ajal.

Ühtlasi parandatakse 2018. aasta oktoobris vanemapuhkuste ja ‑hüvitiste süsteemi muudatustega vastu võetud lapsepuhkuse regulatsiooni mõned tehnilised küsimused. Ehk uus lapsepuhkuse regulatsioon jõustub 1. aprillil 2022 ning see annab mõlemale vanemale õiguse saada 10 tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Algne üleminekusäte oleks kaasa toonud nii tööandjatele, lapsevanematele kui ka Sotsiaalkindlustusametile liigse haldus- ja töökoormuse kümneks aastaks, kuna paralleelselt  oleks kehtinud eri regulatsioonid. Seetõttu tühistatakse algne üleminekusäte ja uus lapsepuhkuse regulatsioon hakkaks kehtima kõigile alla 14-aastaste laste vanematele ühetaoliselt, kui parlament vastava eelnõu vastu võtab.

Taustaks veel niipalju direktiivi ülevõtmise teemal, et Eesti regulatsioon pole täielikult kooskõlas direktiivis nimetatud vanemapuhkuse individuaalosa pikkusega, kuna ei taga töösuhtes meestele ja naistele alla 8-aastase lapse kasvatamise korral õigust saada vähemalt kaks kuud tasustatud ülekantamatut vanemapuhkust. Ehk Eestis on emadele tagatud 0,5 kuud tasustatud ülekantamatut vanemapuhkust, isadele üks kuu tasustatud ülekantamatut vanemapuhkust.

Direktiivi artikli 20 lõige 7 annab võimaluse teha selline erisus. Artiklis on sätestatud, et kui liikmesriigid tagavad, et tasu hüvitist makstakse vähemalt 65% ulatuses töötaja netopalgast vähemalt kuue kuu jooksul vanemapuhkusest mõlema vanema jaoks, võivad nad otsustada säilitada sellise süsteemi, selle asemel, et näha ette varem viidatud tasu hüvitise maksmine. Eelnevalt välja toodud lõiget on võimalik tõlgendada ka nii, et direktiivi ülevõtmiseks ei pea Eesti pikendama vanemapuhkuste ülekantamatuid osasid emadele või isadele. Nii isapuhkust kui ka vanemapuhkust kompenseeritakse Eestis teatavasti 100% ulatuses, mitte 65%, nagu oli miinimummäär. Arvestades ka seda, et Eesti täidab selles samas direktiivi artikli 20 lõikes 7 sätestatud hüvitise nõuet, tuleb meil emale-isale tagada vaid puhkuse individuaalosa, mis võib olla mingis osas ka tasustamata. Nii et see on selline taustaselgitus selle direktiivi kohta.

Sellega ma oma ülevaate lõpetan ja vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

15:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, aga küsimusi teile ei ole. Tänan! Nüüd on võimalus meil kuulata sotsiaalkomisjoni arvamust Toomas Järveoja suu kaudu. Palun!

15:17 Toomas Järveoja

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu 12. aprillil komisjoni koosolekul. Seda eelnõu tutvustas meile koosolekul minister Kiik ja tegelikult nimetatud eelnõu kohta väga küsimusi ei olnud. Helmen Kütt palus täpsustada tehtavaid muudatusi. Pirjo Turk Sotsiaalministeeriumist täpsustas ja tutvustas neid muudatusi. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21. aprilliks ehk tänaseks, teiseks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Toomas Järveoja ehk mind. Muudatusettepanekute tähtaeg on kümme tööpäeva ehk 5. mai. Aitäh!

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Ka teile küsimusi ... Siiski on, Aivar Kokk soovib küsida. Palun, Aivar Kokk!

15:18 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa rääkisid, et ministeeriumi ametnikud tutvustasid neid muudatusettepanekuid. Ma saan aru, et komisjon neid muudatusettepanekuid kõiki toetas. Kas sa loeksid ette, mis need peamised muudatused on?

15:19 Toomas Järveoja

Tegelikult minister rääkis päris ilusti need muudatusettepanekud ära. Aga eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/1158, millega käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu. Muudatused on tehtud töölepingu seaduses ja avaliku teenistuse seaduses ja kohtute seaduses. Eelnõuga tekib hoolduskohustusega töötajatel õigus küsida paindlikke töö- ja teenistustingimusi. Õigus küsida töötingimusi ei too tööandjatele kaasa lisakohustusi. Lisaks sätestatakse hoolduskohustustega töötajatele täiendav kaitse töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel.

Üks tähtis punkt, millest ka minister rääkis, on see, et eelnõuga kaotatakse 13–14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimisel 10-tööpäevane ooteaeg alaealise registreerimiseks töötamise registrisse. Vastav kohustus jääb kehtima 7–12-aastaste töölevõtmisel. Rohkem praegu võib-olla ei oskagi neid parandusettepanekuid välja tuua.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:20 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Tahaksin natuke tausta kuulda. Lastekaitse Liit on öelnud, et ei ole nõus sellega, et selle eelnõu järgi ei pea enam alaealised töötamiseks Tööinspektsioonilt luba saama. Seletuskirjas on öeldud, et laste huvides ei tohiks seda teha, aga ministeerium on öelnud, et pole vaja, las alaealised töötavad. Ava natukene seda tausta meile, milles see iva siin on. Mis on sinu arvamus? Ja kas komisjonis arutati seda üldse?

15:21 Toomas Järveoja

Komisjonis seda teemat pigem väga ei lahatud. Aga minu arvamus on küll see, et 13–14-aastaste töölevõtmine võiks olla vähe liberaalsem, et ei peaks 10 tööpäeva ootama. Võib-olla läheb sellel noorel, 14-aastasel juba tööisu üle, kui 10 päeva peab ootama. Ega me üksikasjaliselt neid niimoodi ei käsitlenud.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Aga siiski, Aivar Kokk soovib esitada teise küsimuse ka. Palun, Aivar Kokk!

15:22 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa mainisid, et üks muudatus on seal ka see, et garanteeritakse lapsega kodus oleva inimese töökoht. Kas kolm aastat nagu varem või on seal mingeid muudatusi?

15:22 Toomas Järveoja

Ma ei saanud küsimusest aru. Kas saab korrata? Ma hästi ei kuulnud.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun mikrofon uuesti Aivar Kokale. Aivar Kokk, palun täpsustage küsimust!

15:22 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Kas on ka garantiid lapsega kodus olevatele vanematele? Kas see on endiselt kolm aastat nagu seaduses?

15:23 Toomas Järveoja

Ma ei oskagi seda praegu kohe kommenteerida, me seda punkti komisjonis ei arutanud.

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kas fraktsioonidel on sõnavõtusoove? Ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 361 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. mai kell 17.15.


8. 15:23 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (366 SE) esimene lugemine

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366. Valitsusest tutvustab eelnõu siseminister Kristian Jaani. Palun!

15:24 Siseminister Kristian Jaani

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea meel on seista jälle auväärse Riigikogu ees, tutvustada isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega asutatakse riigiülene keskne automaatne biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ABIS. Selline lühend siis. ABIS on tehisintellektil põhinev biomeetrilise isikutuvastuse süsteem ning selle kasutuselevõtt on järgmine suur samm meie e-ühiskonna arengus, mis on oma olulisuselt kindlasti võrreldav e-identiteedi ja ka X-tee kasutuselevõtuga aastal 2002 ja e-residentsuse kasutuselevõtuga aastal 2014. ABIS-e loomise otsustas Vabariigi Valitsus 2017. aastal ning selle eesmärk on tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kaudu aidata kaasa turvalisemale identiteedihaldusele, avaliku korra ja julgeoleku tõhusamale tagamisele ja kuritegevuse ennetamisele ning süüteomenetluses tõendite kogumisele.

Praegu on Eestis kasutusel mitu andmekogu, kus eri eesmärkidel töödeldakse mitmesuguseid biomeetrilisi andmeid. Näiteks on olemas isikut tõendavate dokumentide andmekogu, viisaregister ja riiklik sõrmejälgede register. Andmekogud asuvad eri ministeeriumide haldusalas ning biomeetriliste andmete hõivamiseks ja võrdlemiseks kasutatakse eri ajal arendatud tarkvara, mis ei võimalda selliseid andmeid võrdselt ja ühetaoliselt hallata.

Peale selle on praegused isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise infotehnoloogilised lahendused vananenud ja neid tuleb kindlasti uuendada. Näiteks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi sõrmejäljeekspertide kasutatav tööriist aastast 1998. Arvestades Eesti väiksust ja keskset identiteedihaldust, on otstarbekas koondada oskusteave ja kõik biomeetrilised andmed ühte andmekogusse. See tagab, et biomeetriliste andmete töötlemisel kasutatakse turvalist ja kaasaegset tipptehnoloogiat, mis kindlustab valdkonna vajadustele vastava jätkusuutliku arengu.

ABIS-es hakatakse säilitama eri riiklike menetluste raames hõivatud ja täna eri andmekogudes olevaid biomeetrilisi isikuandmeid, näo- ja sõrmejäljekujutisi, ning ABIS võimaldab teha nende andmete automaatset võrdlust. ABIS-t saavad kasutada kõik süsteemid, kus vajatakse isiku biomeetrilist tuvastamist, näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Välisministeeriumi infosüsteemid.

Oluline on rõhutada, et ABIS-ega ei teki kindlasti superandmekogu, kus oleksid isikustatult koos kõigi Eestiga seotud inimeste andmed, sest biograafilisi andmeid, nagu nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus ja muud andmed säilitatakse ka jätkuvalt vastavas menetlusregistris. Näiteks passi taotlemisel antud andmed säilitatakse isikut tõendavate dokumentide andmekogus ja viisa taotlemisel antud andmeid viisaregistris.

Eelnõuga luuakse õiguslikud alused andmete ristkasutamiseks. Andmete ristkasutuse õiguslik ja tehniline võimekus tagab isiku tõsikindla tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides. Näiteks tuleb e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemisel taotleja isik tuvastada ning selle väljaandmisest võib keelduda, kui isikut ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada ja ta ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Sellisel juhul on teistes menetlustes kogutud andmete kasutamine põhjendatud, sest isik võib olla varem kasutanud teist nime, võltsitud dokumente, on toime pannud süüteo või illegaalse viibimise eest Eestist välja saadetud.

ABIS-e andmekogus olevate andmete töötlemisel jälgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid ning tagatakse andmete õiguspärane ja läbipaistev kasutamine. ABIS-e andmekogule saavad juurdepääsu ainult õiguslikku alust omavad ja konkreetselt selleks volitatud ametnikud oma seadusest tulenevate tööülesannete täitmiseks ning nad tohivad ABIS-es olevaid andmeid töödelda vaid menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks.

Kuna andmekogus töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid, siis lisaks andmekogu andmete anonümiseerimisele on tagatud andmete kaitse ka muude tehniliste ja protseduuriliste meetmetega. ABIS ja ABIS-ega liidestuvad andmekogud vahetavad biomeetrilisi andmeid omavahel vaid krüpteeritult ning üle X-tee andmevahetuskihi. ABIS-es säilitatavate andmete omanik on inimene ise ning lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest on igal inimesel õigus teada, kes on tema andmeid vaadanud.

ABIS võetakse kasutusele kahes etapis. Esimeses etapis, selle aasta juuni alguseks, võetakse kasutusele süüteomenetluse moodul ja realiseeritakse sõrmejäljekujutiste võrdlemise võimekus. Süüteomenetluse moodul on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töövahend. Teises etapis ehk 2022. aasta esimeses pooles realiseeritakse ka näokujutiste võrdlemise võimekus ning võetakse kasutusele haldusmenetluse moodul. Aitäh kuulamast! Jään ootama küsimusi.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Neid ka on, Kalle Grünthal alustab.

15:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tunnen huvi, palju selle ABIS-e loomine maksma läheb ja kui suured on püsikulud. Ma usun, et kui te seda eelnõu esitate, siis peab olema see punkt ka läbi käidud teie arutlustes. Palun täpset numbrit. 

15:29 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Vabariigi Valitsus eraldas aastateks 2018–2025 ABIS-e arendamiseks ja ülalpidamiseks 14 832 000 eurot, ja lisaks sellele kasutatakse ka struktuurifondi vahendeid, mille kogumaht on 1,7 miljonit eurot. Suurem osa on siiski ühekordne investeering ja siis on ka ülalpidamise kulud. 

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun! 

15:30 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas need numbrid, mis te praegu ütlesite, on lõplikud või on siin see variant ka, et võivad ootamatult tekkida mingid täiendavad kulutused?

15:30 Siseminister Kristian Jaani

Aitäh küsimuse eest! Minu teada on need summad tänase seisuga lõplikud.

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Härra minister, tänan! Nüüd ootame kõnetooli põhiseaduskomisjonist Andrei Korobeinikut.

15:31 Andrei Korobeinik

Austatud rahvasaadikud, istungi juhataja! Antud eelnõu oli põhiseaduskomisjoni päevakorras 13. aprillil, teisipäeval. Istung toimus videosilla vahendusel. Seda eelnõu tutvustas meile siseminister Kristian Jaani, kes rääkis sellest põhjalikult ka siin saalis.

Komisjonis väga suurt vaidlust eelnõu sisu üle ei tekkinud. Komisjoni liikmed uurisid erinevaid detaile selle kohta, mida kogub biomeetriline andmebaas, kuidas andmed sinna satuvad ja millised on selle andmebaasi rakendamisvõimalused. Ja nagu siin ka kõlas, siis andmebaasi jõuavad vaid sõrmejäljed ja näopildid, muud biomeetrilised andmed sinna ei satu. Kasutamise näiteks tõi siseminister olukorra, kus Eestisse siseneb uuesti isik, kes on muutnud oma passi ja nime, aga biomeetriliste andmete abil saab seda isikut siiski tuvastada.

Komisjon tegi ka üsna konsensuslikult menetluslikud otsused. Nimelt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 21. aprilliks. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata ettekandjaks mind. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on korraline 10 päeva. Minu poolt kõik.

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolleegidel on ka küsimusi, Margit Sutrop alustab.

15:33 Margit Sutrop

(Kaugühendus)

Aitäh! Tegelikult tahtsin küsida ministri käest, aga ilmselt nupuvajutus ei jõudnud õigel ajal kohale. Tegemist on väga olulise seaduseelnõuga ja ma põhimõtteliselt toetan selle seaduse vastuvõtmist, sellest on kindlasti väga palju kasu. Mul on kolm väikest küsimust ja võib-olla te oskate komisjoni nimel neile vastata.

Esimene küsimus puudutab vastutavat töötlejat. Üldiselt võiks läbipaistvuse huvides olla ühel andmekogul üks vastutav töötleja või siis mitu kaasvastutavat töötlejat, aga need võiksid vähemalt üheskoos olla. Minu meelest tekitab segadust praegu see, et seaduses on nimetatud erinevad vastutavad töötlejad. Ma ei hakka praegu neid näiteid tooma, aga need on siin üles loetud, väga erinevad. Kas sellest oli juttu?

Teine küsimus on, millise seaduse alusel praegu see koondandmebaas luuakse. Eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus andmekogu ABIS loomiseks. Praegu pole selge, milline neist muudetavatest seadustest ikkagi on see, mille alusel ABIS luuakse.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg!

15:34 Margit Sutrop

(Kaugühendus)

Kolmas küsimus puudutab pseudonümiseeritud kujul andmete töötlemist. Siin on öeldud, et ...

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg, palun!

15:34 Margit Sutrop

(Kaugühendus)

... eelnõu kavandatud § 111 lõike 2 kohaselt töödeldakse andmekogus ABIS isikuandmeid pseudonümiseeritud kujul ...

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit, aeg!

15:34 Margit Sutrop

(Kaugühendus)

... ja kuidas siis saab biomeetrilisi andmeid üldse pseudonümiseeritud kujul töödelda, ei ole päris selge. Biomeetrilised andmed ju võimaldavadki isiku tuvastamist ...

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun katkestame siinkohal. Aitäh!

15:34 Margit Sutrop

(Kaugühendus)

..., pseudonümiseeritud andmed aga mitte. Nii et kuidas näiteks sõrmejälgi saaks pseudonümiseeritult töödelda?

15:34 Andrei Korobeinik

Tõepoolest, küsida saab ilmselt ikkagi ühe küsimuse. Aga komisjonis nendel teemadel otseselt arutelu ei toimunud. Küll aga nii palju, kui ma oskan sellele vastata, saab anonümiseeritud andmete puhul võrrelda omavahel erinevaid andmeid. Näiteks kui sõrmejäljed langevad kokku, siis seda saab teha ka siis, kui sa ei tea, mis isikuga on tegemist. See on täiesti tehtav.

Nüüd, kui luuakse ühine andmebaas olemasolevate andmebaaside asemele, siis see on üsna tavaline praktika ja see on iseenesest Eesti e-riigi strateegiaga kooskõlas, et meil ei ole dubleeritud andmeid eri andmebaasides. See konkreetne projekt võib tunduda selline tehniline, aga tegelikult see on üsna suur edasiarendus. Sellest oli komisjonis ka juttu. Kui praegu selle rakendusvaldkond on üsna piiratud, siis tulevikus saab seda kindlasti ka laiemalt kasutada.

Aga veel kord, otseselt komisjonis sellest juttu ei olnud. Kahju, et seda nuppu ei jõudnud tõepoolest õigel ajal vajutada. Aga aitäh minu poolt!

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, ma ei soovi kõlada nagu katki läinud plaat, aga palun tõesti kinni pidada ühe minuti reeglist. Keegi ei soovi, et küsija küsimust hakatakse siit istungitoolist katkestama. Palun pidada sellest kinni, vastasel korral me tõepoolest oleme sunnitud võtma kasutusele võimaluse küsimuse esitamise aeg katkestada. Sellepärast on ka igal Riigikogu liikmel võimalus küsida kaks küsimust – kui ei jõua minutiga kõike ära küsida, siis saab teise korraga veel proovida. Kalle Grünthal, palun!

15:37 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline natuke personaalne küsimus, mis vaatab kergelt tulevikku. Oletame, et see seadus võetakse vastu. Kas see andmebaas võib anda tulevikus teile tulu või kasu kas teile isiklikult või teiega seotud ettevõtetele?

15:37 Andrei Korobeinik

Aitäh! Ma esiteks arvan, et see annab tulu nii mulle kui ka sulle, hea Kalle, sellepärast et tegemist on ikkagi meie Eesti riigiga. Kui selle andmebaasi abil õnnestub säästa arenduskulusid, siis sellest võidame meie kui maksumaksjad. Mina isiklikult seda andmebaasi arendada ei plaani, tegemist on riikliku projektiga, ja minu teada minu firma selles ei osale. Aga ma arvan, et sellest võidame meie kõik. Nii et loodame, et meid ootab ees parem tulevik, kui me selle seaduse vastu võtame.

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:38 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahaksin teada, kelle sõrme pööratud jäljed ja sõrmevajutusjäljed ja peopesa ja kirjutaja peopesa vajutusjäljed ABIS-esse kantakse. Kas need on ainult politseinike, mingi osa politseinike või ka laiema seltskonna [omad]?

15:38 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sellest, kust need andmed pärinevad, oli komisjonis juttu. Tegemist ei ole ainult politseiarhiiviga, vaid ka uued passid on tegelikult biomeetriliste andmetega. Nii et iseenesest, kui Eesti kodanikul on uuem pass, siis ka tema andmed on varem või hiljem selles andmebaasis. Täna on need erinevates andmebaasides. Aga selle projekti eesmärk on viia need kokku ühte kohta. Nii et tõepoolest, jah, vastus on, et andmete allikad ei ole ainult politseiga piiratud, vaid need andmed tulevad ka mujalt.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:39 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu, juhataja! Hea Andrei, ütle mulle seda: ma saan aru, et nüüd tekib üks uus, keskne andmebaas – sinna pannakse raha ja seda arendatakse. Kas nüüd sellega seoses, et tekib uus andmebaas, vanad andmebaasid, mis on hajutatud, lakkavad olemast?

15:40 Andrei Korobeinik

Aitäh! Üldiselt sellest komisjonis küll juttu ei olnud, aga praktika ei ole selline mustvalge. Eesmärk on vältida andmete dubleerimist. Juhul, kui sul on vaja sõrmejälgi kusagil mujal, mõnes teises teenuses, siis need võetakse sellest uuest andmebaasist. Need otseselt ei kao, aga nad lihtsalt ei hoia neid andmeid enda juures, vaid võtavad nüüd sellest üldisest andmebaasist. Nii et kui sinu sõrmejäljed muutuvad, siis nad on ikkagi ühes kohas ja pärinevad sealt.

15:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

15:41 Kert Kingo

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te räägite, et [biomeetrilised andmed] paiknevad ühes kohas. Nad paiknevad praegu ka – need sõrmejäljed ja biomeetrilised andmed – ühes kohas, ja kõik, kellel on vaja neid andmeid kätte saada, siis põhjendatud taotlusega nad need andmed kätte saavad. Seletage mulle ära, miks on vaja hakata neid tõstma järjekordsesse andmebaasi.

15:41 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sellest komisjonis juttu ei olnud, aga mul on sügav kahtlus, et nad ei paikne üheskoos. Teie sõrmejäljed võib-olla paiknevad, aga üldiselt näiteks piiriületamisel ja politsei arhiivis ei pruugi need andmed olla ühes kohas. Seda esiteks. Ja teiseks, eesmärk on viia biomeetrilised andmed kokku ehk siis näopilt ja sõrmejäljed on ka lisaks ühes kohas. Sõrmejäljed tõepoolest ei ole ühes andmebaasis täna. See on suhteliselt kindel asi.

15:42 Aseesimees Hanno Pevkur

 Peeter Ernits, palun!

15:42 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda. Ma olen viimasel ajal politseiriigist palju rääkinud, aga nüüd kõikide meie sõrmede pööratud jäljed ja sõrmevajutusjäljed ja peopesa ja kirjutaja peopesa vajutusjäljed kantakse kusagile andmebaasi. Aga ma küsin, millal see võiks juhtuda. Meil on praegu vaktsineerimise puhul küsimus, millal 70% elanikkonnast on vaktsineeritud. Aga millal on siis plaan, et elanikkonnalt kõik need jäljed võetakse ja kantakse sellesse ABIS-esse?

15:42 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sellest otseselt komisjoni aruteludes juttu ei olnud. Ma olen ka eelnevalt vastanud, et kui inimene saab uue passi kätte, siis tema sõrmejäljed on andmebaasi jõudmas. Midagi sellist ei ole plaanis, et nendel inimestel, kellelt ei ole sõrmejälgi võetud, käiakse kodudes ja neilt võetakse sõrmejäljed ja tehakse näopilt. Aga mis puudutab seda konkreetset projekti, siis see käivitub umbes aasta pärast.

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

15:43 Jürgen Ligi

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea ettekandja! See oli nii ootamatu. Informeerisite meid, et komisjon otsustas, et seda eelnõu kannate ette teie. Poleks oodanud sellist asja. Aga palun informeerige meid ka sellest, kes on selle eelnõu algataja ja mis need meeleolud selles suhtes on. Kas on karta, et see kukub esimesel lugemisel menetlusest välja? Mul on ees üks kiri nimelt, mis ütleb, et Mart Helme on selle eelnõu algataja olnud seisuga 13.10.2020. Kas on karta, et meeleolud on muutunud?

15:44 Andrei Korobeinik

Aitäh! Tõepoolest, Riigikogu töö pakub aeg-ajalt üllatusi ja see ongi selline asja võlu. Nüüd, mis puudutab algatajat, siis eelnõu on algatanud Siseministeerium, küll mitte tänane värske siseminister, vaid eelmine ehk Mart Helme. Seda, et meeleolud muutuvad, me näeme ka üsna regulaarselt, nii et kunagi ei tea, mis elu toob. Komisjonis oli arutelu väga rahulik, väga konstruktiivne. Nagu ma juba mainisin, siis kõik toetasid seda eelnõu, aga see oli nädal aega tagasi. Nädalaga võib juhtuda väga-väga palju erinevaid asju.

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:45 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu veel kord, juhataja! Hea Andrei! Olen mõnevõrra pettunud küll. Ma saan täiesti üheselt aru, et olemasolevad andmebaasid jäävad alles, need kuskile ei kao. Nüüd me teeme ühe juurde, teeme kulutusi. Tõsi, see saab olema keskne, võib-olla on ka lihtsam pöörduda, aga see on täiendav andmebaas olemasolevate kõrvale. Kuidas siis ikkagi meil selle elu odavamaks tegemisega on?  Kust me selle kulude kokkuhoiu saame?

15:45 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea Paul! Ma vastasin sellele küsimusele ja vastus oli totaalselt teistsugune. Need andmebaasid, mis on täna olemas, need võtavad tulevikus andmed kesksest andmebaasist. Nii on meil üsna paljude andmetega, aga biomeetriliste andmetega meil niiviisi ei ole. Ja sellel on kaks aspekti. Esiteks, kulu väheneb sellepärast, et andmed on ühes kohas, mitte erinevates. Ja  efektiivsus kasvab ka. Sa võid erinevaid andmeid hoida erinevates andmebaasides ja uuendada neid pidevalt, aga Eesti riik üldiselt üritab seda vältida. Nii on näiteks aadressidega, autonumbritega jne, ja nii on plaan teha ka biomeetriliste andmetega. See on väga ratsionaalne lähenemine ja tänu sellele, et meil on X-tee, on see suhteliselt lihtsasti teostatav.

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel soovib sõna Kert Kingo. Palun!

15:47 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Arutame siin seaduseelnõu, millega soovitakse seadustada järjekordne andmete kogumine, kindlat tüüpi isikuandmete kogumine järjekordsesse andmebaasi.

Palju meil neid andmebaase juba on? Kümneid ja kümneid. Igal ministeeriumil on oma andmebaas, kuhu kogutakse erinevaid andmeid, sh isikuandmeid. Igal riigiametil ja riigiasutusel on oma andmebaas, kuhu samuti kogutakse isikute kohta andmeid sõltuvalt ameti või asutuse tegevusvaldkonnast. Ka kohalikel omavalitsustel on oma andmebaasid, mis samuti sisaldavad erinevaid isikuandmeid. Palju meil neid siis vaja on?

Käesoleva eelnõuga plaanitud andmekogu nimega ABIS tulekuga need senised andmebaasid ei kao kuskile. Tegelikkuses jäävad nad eksisteerima paralleelselt. Arvestades, et plaanitud uue andmekogu ABIS vastutavad töötlejad ehk rahvakeeli kasutajad saaksid olema Politsei- ja Piirivalveamet, Välisministeerium ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, ning volitatud töötlejad ehk kaaskasutajad Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja Välisluureamet, kellel kõigil on juba praegu olemas oma andmebaasid ja piisav juurdepääs vajalikele isikuandmetele, tekib põhjendatud küsimus, mis on selle eelnõuga plaanitud andmebaasi ABIS loomise tegelik eesmärk. Kusjuures selle andmebaasi loomine läheb maksumaksjatele maksma ligemale 15 miljonit eurot. Andmebaasi, millel eelnõus toodud põhjenduste tegelik vajadus puudub.

Küll aga on sellest kindlasti väga huvitatud mõni IT-ettevõte, kes saaks selle kaudu omale priske kasumi või tasu. Ega ei saa välistada, et just mingi IT-ettevõtte huvisid silmas pidades see programm ehk andmekogu ABIS üldse välja mõeldigi. Mäletate ju, mis toimus sotsiaalkaitse infosüsteemiga SKAIS2, mis läks maksumaksjatele maksma 5 miljonit eurot ja mida ei saadudki kasutusele võtta. Miljonid lihtsalt lendasid tuulde, võib-olla täpsemalt kellegi taskusse või bilanssi.

Juhin tähelepanu selle eelnõu § 1 punkti 7 lõikes 3 kirjapandule: "Isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on." Huvitav, et igal pool mujal on oluline veenduda, et isik ikka on see, kes ta eeldatavalt on. See tähendab, et ainult näiteks dokumendinumbrist ei piisa. Mina näen siin selget silmakirjalikkust, sest elektroonilise hääletamise puhul leitakse, et piisab, kui kellegi ID-kaart on lihtsalt sisse logitud, ja asjaomased asutused ei leia, et peaks veenduma, kas ID-kaardiga logib sisse ikka see isik, kelle nimele see dokument on väljastatud. Ka see on reaalne oht riigi julgeolekule, aga selles probleemi ei taheta näha ja seda eitatakse.

Selle eelnõuga plaanitud andmebaasi ei ole tegelikult vaja. Seetõttu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku eelnõu 366 tagasi lükata. Tagasilükkamise ettepanek on esitatud Riigikogu juhatusele elektrooniliselt. Aitäh!

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem läbirääkimistel sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga nagu kuulsite, on EKRE fraktsioon teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja see on vaja meil läbi hääletada.

Austatud Riigikogu! Panen teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 59. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Sellega oleme eelnõu 366 esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. mai kell 17.15.

Head kolleegid, sellega on meie tänane päevakord ammendunud. Soovin teile jõudu täna muudes tegemistes. Kohtume homme kell 10. Head päeva!

15:54 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee