Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid nii siin saalis kui ka ekraani taga!
Enne kui ma lähen komisjoni arutelu juurde, luban endale kaks repliiki. Selle eelnõu menetlemise käigus siin saalis on saanud pihta kõik erakonnad ja tuliselt, isegi see erakond, kes seda eelnõu ette kandis, välja arvatud Isamaa, kes on tegelikult selle kriitika alt pääsenud, nii et kiitus teile selle eest. Ma arvan, et niimoodi on raske toetust leida. See on minu esimene repliik.
Teine repliik on see, et ma arvan, et ei eelnõu kirjutades ega ka siin saalis seda menetledes, ühelt või teiselt poolt vaadates, ettekandja poolt või küsija poolt, ei peaks minema isiklikuks. Ma arvan, et see ei ole hea tava, et me ühe või teise isiku pinnalt menetleme, arutame või loome ühte või teist eelnõu. Loomulikult saab öelda ka abstraktselt. Tihtipeale on vaja võib-olla neid viiteid teha, aga ma arvan, et minna lausa nimeliseks ühe või teise isiku puhul, ei ole nagu hea tava, millest me peaksime juhinduma. Niimoodi, ma arvan, me väga kaugele ei jõua. Need olid kaks repliiki, millest ei olnud otseselt juttu komisjoni istungil.
Nüüd komisjoni istungi juurde. Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 6. aprillil s.a. Osalesid peaaegu kõik komisjoni liikmed. Oluline on märkida, et puudus Urmas Reinsalu, ja oluline on märkida ka seda, et Paul Puustusmaa asemel osales asendusliikmena härra Henn Põlluaas. Kutsutud olid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimees Liisa Oviir, aseesimees Kaarel Tarand ja nõunik Zoja Masso, samuti Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.
Selle eelnõu menetlemine komisjonis algas tavapäraselt. Tol korral küll tegi algatajate ettekande põhiseaduskomisjoni liige Lauri Läänemets, kes tutvustas eelnõu ja selgitas, et eelnõu üldine eesmärk on suurendada demokraatliku poliitika usaldusväärsust ning tõhustada kontrolli erakondade rahastamise läbipaistvuse üle. Eelnõuga soovitakse suurendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni õigusi ning muuta selgemaks rikkumiste eest rakendatavad sanktsioonid. Ma loodan, et Lauri Läänemets vabandab, kui ma ei puuduta üksipulgi neid konkreetseid muudatusettepanekuid. Kuna Jevgeni Ossinovski väga põhjalikult neidsamu asju rääkis, samadel alustel ja samadel põhimõtetel, siis ma jätan selle osa vahele.
Kõigepealt reflekteeris Liisa Oviir, kes vastas, et eelnõu sisaldab mitut ettepanekut, mida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on aastate jooksul teinud nii Riigikogule kui ka Justiitsministeeriumile.
Nüüd mõni konkreetsem repliik. Esiteks, Liisa Oviir märkis, et mis puudutab keelatud annetuse kandmist riigieelarvesse, siis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on olnud seisukohal, et see on õige viis keelatud annetusega tegelemiseks ja sellel oleks ka preventiivne mõju. Samas tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et nende subjektide ring, kes võivad keelatud annetusi saada, on laiem kui ainult erakonnad. Seega oleks mõistlik seadust täpsustada selliselt, et kõigil subjektidel tuleb keelatud annetused tagastada riigieelarvesse, seda ei pea tegema üksnes erakonnad, nagu on eelnõus ette nähtud. Siinkohal märgin ära, et eelnõu algatajate ettekandja Lauri Läänemets kinnitas hiljem ka oma sõnavõtus, et ta kindlasti selles probleemi ei näe, kui keelatud annetusi kui selliseid ei pea tagastama mitte üksnes erakonnad. Keelatud annetuse saab teha ka kolmandatele isikutele ja sellisel juhul peaks see regulatsioon olema sarnane. Nii et Lauri Läänemets ei vaielnud sellele Liisa Oviiri seisukohale vastu.
Teiseks, Liisa Oviir selgitas seda, mis puudutas ettekirjutuse viivitamata avaldamist Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni veebilehel. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on suur avalikustamise pooldaja ja kogu ERJK‑s olev info on avalikult kättesaadav. Ent varjatud rahastamise keerulised juhtumid ja nende kohta tehtavad ettekirjutused on üsna pikad ning seal on väga detailselt kajastatud erinevaid andmeid, sh finantsandmeid, lepinguid, kohtumaterjale ja eraisikute andmeid. Kui need ettekirjutused viivitamata avalikustada, siis peaks olema üsna täpselt paika pandud ja läbi mõeldud, kuidas seda teha nii, et ei rikutaks andmekaitsereegleid. Ka siinkohal vahendan kohe eelnõu ettekandja Lauri Läänemetsa seisukohta, et tõepoolest ei ole eesmärk kogumahus seda materjali avalikustada või see ei ole soov, vaid eesmärk on ikkagi selles, et avalikkus saaks teada, et ühe või teise erakonna suhtes on algatatud menetlus. Nii et ta ei pidanud kindlasti silmas seda, et see peab kogumahus viivitamata avalikustatud saama.
Kolmandaks, Liisa Oviir rõhutas väga olulisena seda, et ERJK‑l peaks olema õigus küsida andmeid kolmandatelt isikutelt. See on väga oluline muudatus ja see võimaldab ERJK‑l paremini oma tööd teha. Lisan oma kommentaari, et sama seisukohta on toetanud ka õiguskantsler. Tõele au andes on üsna arusaamatu, kui olulisel määral on piiratud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tööd. Nad saavad andmeid küsida ainult erakonnaseaduse subjektidelt, st erakonnalt, valimisliidult, üksikkandidaadilt või ka nende liikmetelt, aga à la mõni reklaamifirma ja kohalik omavalitsus, kust tegelikult saaks olulist informatsiooni, et oma tööd teha, [nendelt küsida] õigust ei ole. Nii et see on küll täiesti elementaarne ja arusaadav, et selline õigus peaks olema. Nagu mainisin, on ka õiguskantsler seda toetanud, samuti Liisa Oviir ja ka eelnõu algataja peavad seda igati kohaseks.
Kaarel Tarand tegi ühe väga olulise avalduse sellel komisjoni istungil. Nimelt, kui mina küsisin, kas see on nüüd ideaal ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni jaoks see eelnõu, millest nad on unistanud ja mida nad on aastaid soovinud, siis ta vastas niimoodi, et see ei ole päris ideaal. Nüüd on hästi oluline koht: kõik eelnõus toodud muudatused ja täiendused on vajalikud, aga see puudutab ainult väikest osa erakonnaseadusega seotud probleemidest. Seega, olenevalt eelnõu edasisest menetlemisest peaks mõtlema, kas seda eelnõu võiks oluliselt laiendada ja lisada sinna ka muid erakonnaseadust puudutavaid täiendusi ja parandusi. See on hästi oluline repliik. Kui ma ei eksi, siis Kaarel Tarand kasutas komisjoni istungil protsentuaalset määratlust ja ütles, et kui need muudatused, mis on käesolevas eelnõus, saaksid suure saali heakskiidu, siis see lahendaks ära võib-olla 10% tegelikest probleemidest. Kaarel Tarand näeb, et hoopis suuremad probleemid ja kitsaskohad ja põhimõtteline paradigma muutus peaks toimuma ikkagi erakonnaseaduse laiema muutmisega, sest seal on neid probleeme mitu korda rohkem kui võib-olla need konkreetsed asjad, mida selle eelnõu algatajad on välja toonud. Kaarel Tarandi sõnum sinna lõppu oli see, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on liiga palju vastutust ja erakondadel endil on liiga vähe vastutust. See oli tema isiklik repliik.
Mariko Jõeorg-Jurtšenko tutvustas komisjonile Vabariigi Valitsuse seisukohta eelnõu suhtes ning selgitas, et erakondade rahastamise järelevalve tugevdamine on ka Vabariigi Valitsuse üks prioriteete. Valitsusliidu koostöölepingus on valitsuse üheks tegevussuunaks kavandatud komisjoni tugevdamine, tõstes selle kompetentsi ja võimekust ning laiendades Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevust. Selleks kavandatakse käesoleva aasta septembrikuus esitada Justiitsministeeriumi poolt eelnõu väljatöötamiskavatsus, millele eelneb see Jevgeni Ossinovski viidatud kuulus süstemaatiline valdkonna analüüs ja huvigruppide kaasamine. Seega ei pidanud Vabariigi Valitsus õigeks erakondade rahastamise murekohtade lahendamist eelnõus 321 väljapakutud kujul. Ehk veel kord seda üle rääkides: Vabariigi Valitsus ei eita vähimalgi määral nende probleemidega tegelemise vajalikkust, ent erinevalt väikese tükina käsitlemisest on Vabariigi Valitsus seisukohal, et see teema tuleks võtta ikkagi kogumahus ette ja selliselt sellele teemale läheneda. Nagu ma ütlesin, sellel väljatöötamiskavatsusel on vähemalt konkreetne tähtaeg, see on septembrikuu. Selleks ajaks peaks olema olemas väljatöötamiskavatsus, mille pinnalt edasi minna.
Repliigina ütlen väga auväärt Jevgeni Ossinovskile, et ma ei saa olla nõus selle irooniaga väljatöötamiskavatsuse suhtes. Sellessamas suures saalis siin – ma mäletan, ma ise olin tol ajal õiguskomisjoni liige, kes menetles seda eelnõu – olid õigusloomepoliitika põhialused. (Jevgeni Ossinovski kommenteerib saalist.) Vaat, seda on halb kuulda, et see on halb dokument, nagu Jevgeni Ossinovski äsja ütles. Ma ei ole jõudnud kontrollida, kui palju toetushääli see sai, aga ma arvan, et see sai väga suure toetuse tegelikult suure saali poolt. Ma arvan, et seda toetasid ka sotsiaaldemokraadid. Loomulikult oli seal ka terve rida teisi asju, mis võiski olla põhjus, miks te seda toetasite. Aga siiski, kui see oli nii vastuoluline, siis te ei oleks pidanud selle poolt hääletama. Nii et see on tegelikult sinna sisse kirjutatud ja väga oluline põhimõte. Seega, mina ei tahaks väljatöötamiskavatsust kui sellist küll seada kahtluse alla, eriti kui me räägime põhimõttelistest muudatustest. Kui me läheme ikkagi sellise suurema tüki kallale, nagu on erakonnaseadus, siis see on väga põhimõtteline muudatus. Ma olen igal juhul seda meelt, et see eeldaks ikkagi väljatöötamiskavatsuse tegemist.
Kalle Grünthal sõnas, et iga seaduseelnõu algatamisel või regulatsiooni kehtestamisel on tavaliselt mingisugune ajend või põhjus. Käesoleva eelnõu seletuskirjas on lause, mis ütleb, et eelnõu konkreetseks ajendiks sai Keskerakonna ja EKRE liikme suhtes esitatud kahtlustus, mis puudutas erakondade ebaseaduslikku rahastamist, mõjuvõimuga kauplemist ja altkäemaksu. Põhiseaduse § 22 sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kalle Grünthali hinnangul on eeltoodud ajendil esitatud eelnõu menetlemine põhiseaduslike väärtuste mittejärgimine. Riigikogu peaks säilitama oma väärikuse ning mitte laskuma nn kollase ajakirjanduse tasemele. Henn Põlluaas märkis samuti, et ta nõustub Kalle Grünthaliga, sest ka tema arvates on eelnõu seletuskirjas eelnõu ajendina toodud põhjus äärmiselt kohatu ja inetu. Tõepoolest, pean nüüd ennast tsiteerima, kuna mind juba eespool tsiteeriti. Toomas Kivimägi sõnas, et tema arvates ei ole kõnealune lause eelnõu seletuskirjas samuti väga õnnestunud. Toomas Kivimägi leidis, et ka tema arvates ei tohiks ühegi üksikisiku pärast ühtegi eelnõu välja töötada. Kui eelnõu seletuskirjas loetleda kahe erakonna liikmeid, siis see kindlasti ei too eelnõule toetust juurde. Aga samas – ja ma olen samal seisukohal ka praegu – ei muuda antud lause eelnõu sisu ja tegelikud probleemid seoses erakondade rahastamisega on palju laiemad. Probleemid, mida eelnõu püüab lahendada, on olnud kõigile juba pikka aega teada ning väärivad igati käsitlemist. Veel kord, ka minu selgitava arvamuse järel kordas Kalle Grünthal oma seisukohta, et tema hinnangul ei tohiks saata sellist eelnõu Riigikogu täiskogusse menetlemiseks. Toomas Kivimägi sõnas, et eelnõu seletuskirjas ei ole kedagi süüdi mõistetud. Kuna Riigikogu juhatus on võtnud eelnõu menetlusse, siis ei ole põhiseaduskomisjonil võimalik seda eelnõu mitte menetleda. Seda oleks võimalik teha vaid juhul, kui eelnõu algatajad võtaksid eelnõu tagasi. Kalle Grünthal tegi veel kord eelnõu algatajatele ettepaneku, et nad võtaksid eelnõu tagasi ja esitaksid selle uuesti parandatud kujul.
Siis ütles Toomas Kivimägi mõningaid seisukohti. Sooviti Reformierakonna seisukohti, aga need ei ole kindlasti Reformierakonna seisukohad, vaid need on Toomas Kivimägi isiklikud seisukohad, kuna me ei ole neid läbi arutanud ja väljatöötamiskavatsusega tegeleb ikkagi Vabariigi Valitsus. Aga siiski mõned repliigid, mis, ma arvan, võib-olla suures osas kattuvad Reformierakonna seisukohtadega.
Üks on see, mis puudutab keelatud annetuste kandmist riigieelarvesse. Ka see, muide, on põhimõte, mida õiguskantsler on pidanud väga oluliseks. Ma arvan, et see ongi oluline. See on suhteliselt naljakas, et teed keelatud annetuse ja siis lihtsalt saad selle tagasi. See ei ole mõistlik ja õige. Küll aga tõstatasin ma komisjoni istungil selle küsimuse, et võiks olla mingisugune moratoorium keelatud annetuse puhul, mis aja jooksul sa pead selle tagastama. Võib-olla, kui annetus tehakse ja ma ei tea, kas see on keelatud või ei ole keelatud, siis see võtab mingi aja, et jõuda selgusele. Pärast selgub, et kui ma oleksin teadnud, et see on keelatud, siis ma oleksin selle kohe tagasi kandnud, ma poleks seda vastu võtnud. Aga ma seda ei teadnud. Kui see sellisel juhul läheb automaatselt riigieelarvesse, siis võib-olla see pole ka aus. Võib-olla ka annetaja ise ei teadnud, et see on keelatud. Lihtne näide: juriidiline isik teeb annetuse, ta ei tulnud võib-olla selle peale, et erakonda ei tohi juriidilised isikud toetada. Kui see läheks automaatselt riigieelarvesse, kaasuse puhul, kus annetaja seda tõepoolest ei teadnud, siis see oleks nagu arusaamatu. Nii et seal võiks mingi moratoorium olla, ma ei tea, on see 10 päeva või 30 päeva, mille jooksul erakond peab ise asja selgitama, ja siis kantakse see raha tagasi. See oli esimene repliik.
Teiseks, mis puudutab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarvet, siis Reformierakond on väljendanud ju seda ka koalitsioonileppes Keskerakonnaga, et me peame oluliseks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tegevuse tugevdamist ka materiaalselt. Aga siinkohal söandan väita, et vähemalt Reformierakond on seisukohal, et seda ei ole korrektne siduda mingi konkreetse protsendiga, nagu eelnõu puhul on tehtud, et see oleks 5% erakondadele eraldatavast rahast, mis riigieelarvest neile tuleb. Me oleme seda meelt, et võimalikult vähe peaks olema riigieelarve seotud n‑ö protsendiga asjadega. Me teame, et selleks on kaitsekulud – ja see on absoluutselt õige ja põhjendatud –, aga sinna tekitada juurde selliseid ridasid, kus konkreetne protsent on ette ära öeldud, seda Reformierakond tõenäoliselt ei toeta.
Mis puudutab ERJK otsuste avalikustamist, siis ka siin oli minu ettepanek, et võib-olla ei peaks seda tegema viivitamata, just neil samadel põhjustel, et võib-olla on vaja sealt võtta välja delikaatsed isikuandmed ja see menetlemine võtab mõnevõrra aega. Võib-olla see "viivitamata" eeldab, et ma pean tegema kohe. Siin võiks ka olla mingi tähtaeg, on see viis päeva või on see nädala jooksul, aga "viivitamata" on selline määratlemata termin. Väga lihtne on öelda, et aga te ei teinud seda viivitamata. See võiks olla konkretiseeritud.
Lisaks, Toomas Kivimägi veel mainis ja oli nõus härra Kaarel Tarandiga, nagu võis ka eelnevalt aru saada, et parandama ei peaks mitte üksnes erakondade rahastamise järelevalvet puudutavaid küsimusi, vaid tegelikult tuleks tegelda kogu erakonnaseadusega ja kõikide selles olevate probleemidega, millele ka Vabariigi Valitsus viitas.
Lauri Läänemets kommenteeris, et ta on põhimõtteliselt nõus sellega, et eelnõu seletuskirjas olev lause eelnõu ajendi kohta ei ole kõige parem. Ent samas on eelnõu eesmärk ja muudatuse peamised põhjused eelnõu seletuskirjas samuti ära toodud.
Lõpuks tegi komisjon menetluslikud otsused. Esiteks, võtta käesolev eelnõu täiskogu päevakorda 20. aprilliks ehk tänaseks, see otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 6 komisjoni liiget: Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Lauri Läänemets, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu oli 1, Kalle Grünthal, ja erapooletuid oli 1, Henn Põlluaas. Kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. mai 2021 kell 17.15, see otsus oli konsensuslik. Lõpetuseks, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, ka see otsus oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!