Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu V istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Nüüd, kui on kellelgi soovi, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Helir-Valdor Seeder, palun!

10:00 Helir-Valdor Seeder

Tere hommikust, austatud Riigikogu! Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Seitsme Isamaa fraktsiooni liikme nimel – Raivo Tamme, Tarmo Kruusimäe, Andres Metsoja, Mihhail Lotmani, Üllar Saaremäe, Priit Sibula ja enda nimel – annan üle arupärimise peaministrile. Arupärimine puudutab Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise protsessi. Nagu me teame, uue valitsuse paari kuu jooksul on välisminister juba mitmel korral avaldanud aktiivselt arvamust, et Eesti Vabariik peaks just praegu näitama üles ühepoolset initsiatiivi, jätkamaks Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise protsessi.

Arupärijatel on küsimus, miks on seda vaja just praegu, kui Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on madalseisus, kui Venemaa on oma piiridel väga agressiivne, kui Venemaa juhtivad poliitikud kuni välisministrini välja on kinnitanud, et nad ei aktsepteeri Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse printsiipi ega soovi Tartu rahulepingut mainida ka piirilepingus, on dikteerinud Eestile välispoliitilisi doktriine, öelnud, et Eesti peab lõpetama russofoobse poliitika, lõpetama inimõiguste rikkumised, vähemuste õiguste rikkumised Eestis ja muud taolist.

Meile jääb arusaamatuks, miks sellises olukorras Eesti näitab aktiivselt üles ühepoolset initsiatiivi, et piirilepingu ratifitseerimisega edasi minna. Ja meil on sügav mure, kas sellest protsessist ei kujune mitte malakas Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse suunal. Seetõttu esitame arupärimise peaministrile. Soovime teada, kas see on välisministri enda initsiatiiv või on see kogu valitsuse prioriteet. Aitäh!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem soove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja juhatus otsustab loomulikult edasise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd palun kohaloleku kontroll!

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 90 Riigikogu liiget, hetkel puudub 11.


1. 10:03 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (306 SE) esimene lugemine

10:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Oudekki Loone, Lauri Läänemetsa, Riina Sikkuti, Marika Tuus-Lauli, Jaanus Karilaidi, Helmen Küti, Siret Kotka, Martin Repinski ja Jaak Valge algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 306 esimene lugemine. Algatajate nimel teeb ettekande Oudekki Loone. Palun, Oudekki Loone!

10:04 Oudekki Loone

(Kaugühendus)

Tere! Ma loodan, et olen nüüd kuulda ja näha.

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, kenasti. Palun!

10:04 Oudekki Loone

Väga hea! Selle eelnõu eesmärk on eelkõige hõlbustada tööturu osapooltel efektiivsemalt tervise ja heaolu eest hoolitsemist, kaotades ametiühingute vastava toetuse puhul topeltmaksustamise ning ettevõtjate puhul vähendades bürokraatiat ja suurendades paindlikkust töötervisesse investeerimisel.

See eelnõu on sündinud ametiühingute toetusrühma eestvedamisel. Kõik selle algatajad on ametiühingute toetusrühma liikmed. Esmane ja kandev mõte on tõesti see, et ametiühingud saaksid oma liikmetele haiguse ja töökaotuse puhul toetusi maksta laiemalt, kui seda praegu üldiselt tehakse. Ametiühingud on üks olulisimaid avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone, üks kolmest kollektiivitüübist, millele meie põhiseadus annab erilised õigused, tõstes selle eraruumist avalikku ruumi. Muud sellised kollektiivid põhiseaduse mõttes on ettevõtjate organisatsioonid ja ka perekond.

Terve möödunud aasta pidasime eri erakondadesse kuuluvate parlamendiliikmetega, huvigruppide ja Rahandusministeeriumi esindajatega selle eelnõu teemal nõu. Nende nõupidamiste käigus, nagu ikka, muutus eelnõu paremaks. Lisandusid kaks olulist põhimõtet. Esiteks, kui leevendada ametiühingute maksustamist või leida, et seal on mingi ebaõiglus, nagu topeltmaksustamine on, siis tuleks võrdsuse mõttes leevendada ka ettevõtjate maksustamist. Siis ei oleks eelnõu üheainsa selge organisatsioonitüübi huvides, vaid kataks laiemalt kõiki töötajate heaolu eest hoolitsemise punkte. Sellega seoses tekkis eelnõusse juurde töötervishoiuga seotud kulude maksustamise reeglite muutmine.

Saalis kuulavad seda ülevaadet mitmed inimesed, kes osutasid, et jah, et ametiühingud on küll eriline organisatsioon ja põhiseaduses märgitud organisatsioon, aga tegelikult väga paljud mittetulundusühingud tegutsevad avalikes huvides. Ja topeltmaksustamine ei ole topeltmaksustamine mitte ainult ametiühingute puhul ja see ei ole vale mitte ainult ametiühingute puhul, vaid kõikide mittetulundusühingute puhul. See on ka üldine Eesti õiguskorra printsiip, et me võiksime võimalikult vähe topeltmaksustada. Selle osutuse tulemusena sõnastus muutuski niisuguseks, et eelnõus ei ole räägitud ainult ametiühingutest, kes jagavad oma liikmetele toetust liikmemaksude arvel, vaid kõigist mittetulundusühingutest. See on kahtlemata jagatav positsioon.

Nüüd lähen natukene täpsemalt selle sisu juurde, millest me räägime, kui me seda arutama hakkame. Esiteks, mittetulundusühingud saaksid maksta oma liikmetele toetust tulumaksuvabalt. Mis selle põhimõte on? Eestis füüsiliselt isikult saadud kingitusi ei maksustata. Ja ei maksustata ka siis, kui kingituse teeb kuidagi seltsing. Kui me tahame toetust avaldada kingituse näol, näiteks tahame aidata hätta sattunud sõpra, tahame teha talle sünnipäevakingituse, paneme ühe poti laua peale, kõik panevad sinna raha sisse ja siis anname selle poti oma sõbrale üle, siis seda ei maksustata.

Kohe, kui sinna vahele tekib institutsioon mittetulundusühingu näol, kui tegu ei ole enam lihtsalt vaba kokkuleppega, siis muutub selliselt kogutud raha justkui tuluks. Kui me vaatame näiteks ametiühinguid, siis ametiühingute annetustelt tulumaksu makstakse. Aga kui ma maksan tulumaksu selle raha pealt, mis ma sinna potti panen, ja siis võtame selle raha ja anname osaliselt tagasi neilesamadele inimestele, kes selle raha potti on pannud, siis see sisuliselt on seesama: füüsilised isikud teevad teistele füüsilistele isikutele kingituse.

Need toetused, mis põhinevad liikmemaksutulul, praeguses olukorras tähendaksid seda, et inimene peaks selle raha pealt kaks korda tulumaksu maksma. See eelnõu vabastabki tulumaksust just need toetused, mis tulevad liikmemaksutulust. See tähendab siis nende mittetulundusühingute füüsilisest isikust liikmete makstud liikmemaksudest, kelle tulu on tulumaksuga maksustatav.

Selle kontroll on enam-vähem niisugune, et summa, mille saab maksta toetusteks füüsilistele isikutele, ei saa olla suurem kui summa, mis on füüsilistelt isikutelt liikmemaksu kogutud. Loomulikult makstakse seda füüsilistele isikutele. See seadusemuudatus võtab sellelt spetsiifiliselt grupilt kahekordse maksustamise.

On väga keeruline öelda, kui palju on teisi mittetulundusühinguid, kes seda laadi toetusi maksavad. Mõni on. Pigem selliseid toetusi tehaksegi mitteformaalselt, liikmetel ongi kuskil mingisugune pott, kuhu raha pannakse. Ametiühingud maksavad suuremas ulatuses. Kui üldiselt hinnata, siis keskmiselt koguvad ametiühingud – kõik ametiühingud, mis Eestis on – kokku 3–4 neli miljonit eurot liikmemaksu ja nende enda hinnangul 15–20% läheb toetusteks. See tähendab seda, et kui arvestada 4 miljonilt 20% toetusi, siis kogu tulumaks, mis riigile laekub, on 160 000 eurot.

Võib-olla, kui mingid väiksemad MTÜ-d ka arvesse tulevad, siis ikkagi ei ole näha, et mõju eelarvele oleks väga palju suurem kui umbes 200 000 eurot, mis riigieelarve jaoks on tegelikult väga väike summa. Aga nendele inimestele, kellele toetusi antakse, kes kaotavad töö, kellel on terviseprobleemid – neile on see väga oluline. Ja tegelikult võib-olla riigi kokkuhoid tuleks tänu sellele isegi suurem, sest paljusid muid riigi teenuseid need inimesed siis ei pea küsima, kui nende enda ühing, nende enda kaaslased neid juba aitavad.

Järgmised punktid puudutavad ettevõtjaid. Ühelt poolt see teeb paindlikumaks selle osa, kui ettevõtjad investeerivad töötervishoidu. Praegu defineeritakse need töötervishoiu kulud väga selgelt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis suurendab asjaomast bürokraatiat. Meie teeme ettepaneku, et sõnastaksime ettevõtlusega seotud töötervishoiu kulu otseselt tulumaksuseaduses ja teeksime selle avatuks. Ettevõtluse puhul on maksuvabad kõik mõistlikud ja vajalikud kulud, mida tööandja teeb tervisele ohutu töökeskkonna loomiseks ja loomulikult töötervishoiu ja tööohutuse nõuete tagamiseks, sealhulgas ka nende kohustuste täitmiseks, mis on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kirjas. Samas jätame loetelu avatuks, et kui tekivad uued ja ootamatud kulud, siis ettevõtja saaks neid rahulikumalt teha. Meie mõte on ju olnud ohutu töökeskkond, mitte teatud bürokraatlike paberite täitmine. Samas need kulud peavad olema mõistlikud ja vajalikud. Selle mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamine on tegelikult maksuametis suhteliselt efektiivne protseduur.

Me parandame natuke õigusselgust mõistete "erisoodustus" ja "ettevõtlusega seotud kulu" omavahelise seose puhul. See on puhtalt selline õigusselguse tagamise punkt, mitte niivõrd sisuline.

Viimane oluline sisuline punkt on see, et kui kehtiva seaduse kohaselt saab ettevõtja maksuvabastuse töötajate tervise edendamiseks tehtavatele kulutustele piirmääraga 100 eurot töötaja kohta kvartalis, siis meie teeme ettepaneku, et see oleks 400 eurot aastas. Just seepärast, et on olnud näha, et erinevate töö tüüpide puhul on terviseedenduse meetmete kulud erinevad. Kipub olema niimoodi, et millegipärast kontoritöö tegijate puhul sul on pigem enam-vähem sellised kvartaalsed kulutused, aga füüsilise töö tegijate puhul soovitakse terviseedenduse meetmete rakendamiseks rohkem selliseid ühekordseid suuremaid summasid. See vähendab samal ajal ka halduskoormust ja suurendab paindlikkust vastavalt sellele, mida konkreetses ettevõttes vastavalt konkreetsete töötajate profiilidele on vaja.

Praeguses eelnõus me oleme sõnastanud nii, et seadus  hakkaks kehtima tagasiulatuvalt 2020. aastast. Osaliselt see on valitud seepärast, et see algaks koroonakriisiga. Koroonakriisiga seoses inimesed hakkasid toetusi rohkem vajama, eriti aga tervise edendamisega seotud toetusi. Aga kuna me oleme aasta aega siin seda eelnõu arutanud, vahepeal on aasta mööda läinud, siis see, kunas see eelnõu saab seaduseks, kunas see võiks kehtima hakata, kuulub loomulikult ka läbiarutamisele. Kas me valime selle lahenduse, et see tõepoolest rakendub koroonakriisi algusest, või me valime mingisuguse muu hetke – see kõik on arutelu teema.

Tänase esimese lugemise eesmärk on kinnitada, et me võiksime niisuguseid muudatusi arutada, kuid ehk neid saaks paremini sõnastada. Võib-olla on veel mõned teised tulumaksuga seonduvad probleemid, mis ettevõtjatele või ametiühingutele olulised on. Kui kallid kaaslased parlamendis neid probleeme näevad, siis algatajatel on kindlasti ainult hea meel, kui me oma töökeskkonna maksustamise veel selgemaks ja veel paremaks teeme. Ma loodan, et me läheme selle eelnõuga edasi. Aitäh! 

10:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Alustab Aivar Sõerd. Palun!

10:16 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Kui hästi otsida, siis leiaks maksusüsteemist päris palju ebaõigluse elemente. Ma ühe näite toon: vähiravifond. Nad koguvad inimestelt annetusi ja ostavad vähihaigetele elu päästvaid ravimeid, mida riik ei võimalda tervishoiukindlustuse kaudu hankida. Samas riik kogub nende ravimite ostudelt maksutulu. Eelmisel aastal näiteks oli seda 120 000 eurot, mida on 5–6 korda rohkem kui teie näites toodud meremeeste ametiühingu puhul. Ma küsin: kas see on õiglane, et ametiühingud, kellel on Riigikogus lobigrupp, saavad sellise maksuleevenduse, aga vähiravifond sellist leevendust ei saa?

10:17 Oudekki Loone

Aitäh! Jah, ongi välja käidud argumendid, et on palju mittetulundusühinguid, kes tegelikult tegutsevad avalikes huvides ja jagavad ka toetusi, ning et neid tuleks samamoodi kohelda. Just sellepärast selles eelnõus ei olegi seaduse paragrahvina märgitud eraldi ametiühinguid, vaid kõiki mittetulundusühinguid. Sest tõepoolest see topeltmaksustamine kehtib kõigi mittetulundusühingute puhul ühtemoodi. Kui sa oma liikmetelt küsid liikmemaksu ja maksad selle rahaga toetusi, siis see rakendub kõigile, kes niisuguseid toetusi jagavad.

Ja tõepoolest, ma olen veendunud, et riik võiks üle vaadata nii oma vähiravipoliitika kui ka üldiselt tervisepoliitika ning haiguste ennetuseks märgatavalt rohkem raha suunata. Kindlasti tuleb üle vaadata ka kõikvõimalikud maksuvabastused juhtudel, kui tõepoolest kodanikud on võtnud probleemide lahendamise enda kätte, sest riik millegipärast on selle tegemata jätnud.

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu küsimus on jätkuks Aivar Sõerdi küsimusele. Ma saan aru, et vähiravifond ja teised säärased organisatsioonid selle seaduseelnõu alla ei käi ja neile ei laiene need maksuerisused või soodustused, mis siin on kavandatud. Aga kas sellised avalik-õiguslikud organisatsioonid nagu ülikoolid käivad siia alla? Ja kas ka erakonnad kui MTÜ-d lähevad selle regulatsiooni alla? Ma vaatan, et siin on ka ettepanek, et ei maksustata füüsiliselt isikult saadud kingitusi jne. Mulle jäi see tutvustus segaseks. Kellele ikkagi ja mis kulutuste osas see regulatsioon laieneb? Kas saate täpsemalt seda avada?

10:19 Oudekki Loone

Kõigepealt küsimuse esimene pool, kuidas on selliste väga väärikate organisatsioonidega, näiteks vähiravifond ja paljud teised mittetulundusühingud. Tegelikult on Eestis olemas tulumaksusoodustuste nimekiri, kuhu mitu niisugust organisatsiooni saab kuuluda. Päris ebaõiglane meie riik ka ei ole. Aga kindlasti, nagu ma ütlesin, kui on näha, et on veel selliseid solidaarseid kodanike organisatsioone, siis meil ei ole midagi selle vastu, kui me järgmistel lugemistel vaatame teksti selle pilguga üle.

Kes sinna kuuluvad? Praeguse sõnastuse ... (Ühendus hakib.) ... kohaselt oleme me välja ... (Ühendus hakib.) ..., et see on mittetulundusühingud kui kodanike solidaarsed organisatsioonid üksteise abistamiseks, koos millegi arendamiseks. Ning jah, praeguse sõnastuse kohaselt erakonnad sinna kuuluvad. Aga kordan: selles ulatuses, mis tuleneb liikmemaksudest, mitte selles ulatuses, mis tuleneb näiteks riigieelarvest, sest see raha ei ole liikmemaks. Aga erakondade liikmemaksudest erakonna liikmetele makstavad toetused, näiteks matusetoetus, ei kuuluks samamoodi maksustamisele.

10:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:21 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus, mis puudutab mittetulundusühingute poolt füüsiliste isikute liikmemaksu arvel oma füüsilisest isikust liikmetele makstavat toetust. Ma võrdlesin seda ettepanekut mittetulundusühingute seadusega. § 1 lõige 2 sätestab, et MTÜ tulu võib kasutada üksnes oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Ainuke punkt, mis reguleerib siin mingisugust tasu saamist, on § 28"Juhatuse liikme tasustamine". Minu hinnangul on see muudatus küll seadusega vastuolus. Kas te võite mulle anda viite, millise mittetulundusühingu seaduse paragrahvi, lõike ja punkti alusel on võimalik seda muudatust teha?

10:22 Oudekki Loone

Esiteks, me räägime siin toetustest. Küsimus ei ole kasumis. Me räägime toetustest, mitte mingisugusest kasumi jagamisest või tasust. Toetused on tegelikult väga selge mõiste. Tõepoolest, need peavad olema kooskõlas põhikirjaliste eesmärkidega. Töötajate toetamine kindlasti on ametiühingute puhul, aga ka liikmete toetamine erakondade puhul põhikirjaline eesmärk. Toetus ei ole tasu töö eest, toetus ei ole tasu osutatud teenuse eest, see ei ole auhind saavutuse eest. Preemia oleks auhind saavutuse eest. Mittetulundusühing saab kehtestada toetuse maksmise tingimused ja korra – ta peabki seda tegema –, aga seda korda seadus ei pea rakendama. Nii et toetusi on mittetulundusühingutel õigus maksta, ka oma liikmetele.

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:23 Helir-Valdor Seeder

Jaa, mul on üks täpsustav küsimus. Kas ma saan õigesti aru, et siin seaduses liikmemakse ja annetusi käsitletakse erinevalt? Kui ei käsitleta, kui on tegemist ainult liikmemaksudena laekunud rahaga, kas siis on nii, et tehtavad kulutused on siin regulatsioonis sees, aga kui on annetuste arvel tehtavad kulutused, siis need ei ole? Kas see eelnõu reguleerib nii? Sest MTÜ-del on nii liikmemaksud kui ka annetuste raha. Sama puudutab muidugi ka teisi organisatsioone, on need siis sihtasutused, näiteks teatrid või ülikoolid, või muud. Annetada võib kõigile ja nende juures on ka vastavad fondid, näiteks lastefond või vähiravifond, millest siin jutt oli. Nii et liikmemaksu ja annetusi käsitletakse siis selle eelnõu kohaselt erinevalt?

10:24 Oudekki Loone

Praegu on siin tõesti käsitletud liikmemakse just selles mõttes, et need on tulumaksuga maksustatud ja tekib kahekordse maksustamise probleem. Aga iseenesest see osutus on väga oluline. Ma arvan, et me võiksime esimese ja teise lugemise vahel üle vaadata ka kogu annetustega seonduva temaatika.

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ikkagi ei vastanud mu küsimusele ja hakkasite rääkima vastuolulist juttu selle seadusemuudatuse teemal. Küsimus on selles, et MTÜ ... Noh, teie ütlesite seda, et võib töötajatele maksta toetust, eks ju. Küsimus ei ole praegu töötajates, küsimus on liikmetes. Praegu on seaduseelnõus kirjas, et võib liikmemaksu arvel maksta oma füüsilistele liikmetele toetust. Ärge ajage kahte definitsiooni sassi! Ma jään ikkagi selle juurde, et nimetatud seadusemuudatus on vastuolus mittetulundusühingute seadusega. Ja nüüd ma küsin teist korda – ärme selle teise asja üle vaidleme praegu –, milline MTÜ seaduse säte lubab maksta füüsilisest isikust liikmetele toetust.

10:26 Oudekki Loone

Aitäh! Meie hinnangul praegune MTÜ-de seadus seda lubab. Aga kindlasti aitäh selle tähelepaneku eest! Ma arvan, et seda konkreetset formulatsiooni me saame esimese ja teise lugemise vahel täpsustada ja parandada.

10:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

10:26 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma loen siin seletuskirja ja mul tekivad ka mõned küsimused. Üks küsimus tekib, kui ma loen spordirajatiste üleval pidamisest, taastusraviarsti teenustest ja igasugustest muudest asjadest. Kas loomingulisel lähenemisel ei või jõuda sinnani, et see toetus muutub töötasuks? Ja teiseks on mul küsimus selle kohta, et siin oli juttu seltsingutest, annetustest, kingitustest, ka FIE-de kingitustest ja annetustest. Kui suured need kingitused võiksid olla? Kas FIE võiks kinkida näiteks erakonnale miljon eurot ja see oleks okei, kui erakond saaks selle jagada laiali oma liikmetele?

10:27 Oudekki Loone

Aitäh! Spordirajatised kuuluvad selle osa alla, kus on töötajate tervise edendamiseks tehtavad kulutused, ja seal on piirmäär 400 eurot aastas. Kas see 400 eurot aastas võiks muutuda selliseks lisatasuks, palgaks? Senine kogemus on – praegu see summa on 100 eurot kvartalis –, et seda probleemi väga palju ei ole üles kerkinud. Ja just sellel põhjusel on see ülemine piir olemas. Aga ka kindlasti, kui me läheme sellega edasi, võib veel kord paluda maksuametilt ja Rahandusministeeriumilt hinnangut, kuidas see on toiminud. Seni ei ole ka töötajatelt kaebusi olnud.

Nüüd mis puutub teise küsimusse, siis me räägime füüsilistelt isikutelt tulnud liikmemaksudest. Liikmemaksud on põhimõtteliselt võrdsed. Ja kui liikmemakse ongi MTÜ-s üks miljon, siis tõepoolest, jah ... Aga ma kahtlen selles. Siis see muutub jälle selleks, et meil on mingid väga rikkad inimesed, kes tulevad kokku, panevad kõik miljon eurot lauale ja jagavad selle laiali. Noh, nad võivad selle põhimõtteliselt ju praegu lauale panna.

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd. Vabandust, Aivar, oota!

10:28 Oudekki Loone

Aga see on otse ... (Ühendus hakib.) mis tehakse. See on ikkagi ka see põhjus, miks siin on jutt liikmemaksudest makstavatest toetustest.

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, nüüd saime vastuse vastatud. Aivar Sõerd, palun!

10:29 Aivar Sõerd

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma ikkagi jätkan vähiravifondi teemat. Teie vastus minu küsimusele jäi segaseks. Te justkui rääkisite, et on ju see tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute nimekiri jne ja see just nagu laieneks ka vähiravifondile. Asi on selles, et vähiravifondi puhul ei puudutanud minu küsimus mitte tulumaksu, mida teie eelnõu käsitleb, vaid seal on küsimus hoopis käibemaksus. Nimelt, inimesed koguvad annetusi ja vähiravifond ostab ravimeid, mida tervishoiu kindlustussüsteem ei võimalda, aga riik kogub ka nendelt ravimitelt käibemaksu. Selliseid ebaõigluse elemente leiab maksusüsteemist hästi palju, ma võin teile ka tulumaksusüsteemist tuua veel topeltmaksustamise näiteid. Ma küsin, et kui ametiühingutel on selline toetusgrupp Riigikogus, aga vähiravifond peab maksma palju suuremaid maksusummasid kogutud ...

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar, palun küsimus!

10:30 Aivar Sõerd

... annetuste rahaga soetatud ravimite ostmisel, siis kas see on õiglane.

10:30 Oudekki Loone

Ma väga pooldan seda, et Eesti riik teeks selle valiku, et me ravimitelt, eriti väga olulistelt ravimitelt käibemaksu ei küsi. Kindlasti, kui me arutame riigi eelarvestrateegiat, siis see on üks teema, mida me võiksime arutada.

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Annely Akkermann, palun!

10:30 Annely Akkermann

(Kaugühendus)

Suur tänu! Tere hommikust! Ma isegi ei tea, miks ... (Ühendus hakib.) Aga ma tahtsin küsida, et kui on üks ettevõte, kus on 100 töötajat, ja tehakse nende töötajate ühing, seejuures üks 100 töötajast on ettevõtja ise, ja liikmemaksu määr on vaba, võib maksta null eurot, aga võib maksta ka 40 000 eurot liikmemaksu. Kas see ettevõtja saab maksta 40 000 eurot liikmemaksu ja saab siis ühingu 99 liikme tervishoiukuludelt ja spordikuludelt, mis on 400 eurot aastas inimese kohta, maksuvabastust taotleda?

10:31 Oudekki Loone

Ma kuulsin seda küsimust natuke halvasti. Aga mis puutub töötajate tervise edendamiseks tehtavatesse kulutustesse, siis see maksuvabastus on juba olemas. Maksuvabastuse piirmäär on 100 eurot kvartalis. Siin me teeme ainult selle väikese muudatuse, et see oleks 400 eurot aastas. Summa jääb samaks, aga selle kulutamine aasta jooksul on paindlikum. Sa võid ka korraga teha 400-eurose kulutuse töötaja tervise edendamiseks.

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

10:32 Merry Aart

Suur tänu! Ma tahan natukene oma küsimust täpsustada. Millest see tuleneb, et me räägime eri mõistetest? Me räägime liikmemaksudest ja see on väga okei. Ja ma ei taha sugugi öelda, et topeltmaksustamine on hea, et see seadus iseenesest on hea. Aga me räägime ka kingitustest ja räägime annetustest, need on natukene teised asjad. Ja meil on ju olnud aegu, kus treenerid näiteks on olnud need, kellele on makstud toetustena töötasusid ja jäetud nad ilma sotsiaalsetest garantiidest. Mitte kuidagi ei tahaks, et mõtte poolest on hea seadus, aga tõlgendada annab nii, et keegi kannatab selle all. See oli lihtsalt märkusena.

10:33 Oudekki Loone

Aitäh! See on kindlasti väga oluline märkus ja ma tänan kõiki, kes annetuste küsimuse on üles tõstnud. Kindlasti me võiksime sellegi üle vaadata esimese ja teise lugemise vahel, et niisuguseid kuritarvitamisi ei juhtuks. Suur aitäh!

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Annely Akkermann, proovime, äkki on ühendus nüüd parem. Palun!

10:33 Annely Akkermann

Suur tänu! Ma küsin teise poole uuesti. Kui ettevõttes tehakse töötajate ... (Ühendus hakib.) ... miljoni euroga, kas siis võiks kehtida mitmetele selle ... tulumaksu ...

10:34 Oudekki Loone

Ma sain aru, et kui me teeme mingisuguse sellise MTÜ, mille liikmeks on ühe ettevõtte töötajad ja ettevõtjad, siis jah, kui ettevõtja füüsilise isikuna maksab sinna miljon eurot, siis ta füüsilise isikuna selle miljoni euro pealt on juba tõesti tulumaksu maksnud ja siis tõepoolest teist korda ta ei peaks sellelt enam tulumaksu maksma. Ta ei või seda ettevõttena sinna panna, see ei võimalda nagu ettevõtte tulu välja rentida, aga kui ettevõtja on näiteks dividendidena juba selle tulu välja võtnud, siis nende dividendide pealt on juba maksu makstud ja loomulikult teist korda ei peaks ta maksu maksma.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd kuulame ära ka juhtivkomisjoni ettekande, mille teeb rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar. Palun!

10:35 Erki Savisaar

(Kaugühendus)

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 306 k.a 13. aprillil. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Vabariigi Valitsusele, kuid Vabariigi Valitsus, tookord eelmises koosseisus, otsustas arvamuse andmisest loobuda.

Kui me tuleme selle eelnõu tutvustuse juurde, siis komisjonis tutvustas seda eelnõu samuti algatajate esindaja Oudekki Loone ja ta vastas ka komisjoni liikmete küsimustele. Eks need küsimused olid suures osas sarnased sellega, mis siin kõlasid. Tooksin välja mõned Rahandusministeeriumi esindaja Lemmi Oro seisukohad. Nimelt: see topeltmaksustamise käsitlus, mis eelnõus on välja toodud, maksuteoorias topeltmaksustamise alla ei lähe. Topeltmaksustamine on defineeritud natukene teistmoodi. Küll aga nõustus ta sellega, et võib-olla tulumaksuseaduse § 32, mis viitab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikele 1, on praktilises elus natukene kitsaks jäänud ja selle paragrahvi konkreetse viite peaks tulevikus võib-olla üle vaatama.

Komisjoni liige Jürgen Ligi avaldas arvamust, et praegu otsitakse selgelt erahuvides tegutsevates MTÜ-des avalikku huvi ja mittetulundusühingute tegevus ongi selline, et maksuregulatsiooniga saavad nad maksusoodustuse tingimusel, et nad teenivad ühiskonda, mitte oma liikmeid.

Selle arutelu lõpus otsustas komisjon konsensusega, et seda eelnõu võiks täna siin suures saalis arutada. Komisjon oma seisukohta selle eelnõu suhtes ei kujundanud ja jätab selle võimaluse Riigikogu suurele saalile. Aitäh!

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

10:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma olen üsna üllatunud, et kuidas nüüd siis rahanduskomisjon ei suutnud seisukohta kujundada. Aga jalgpallifännina ma küsin, et spordirajatised ja kõik see sihuke hea ... Kas jalgpalliklubid oleks ka selle eelnõu kohaselt igati vinks-vonks või koššer või kuidas selle kohta öeldakse?

10:38 Erki Savisaar

Aitäh, hea Tarmo! See eelnõu räägib kõigist mittetulundusühingutest. Kui jalgpalliklubi on registreeritud mittetulundusühinguna, siis jah, kõik see, mida siin pakutakse, rakenduks ka jalgpalliklubile.

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:38 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tahaks ka seda tausta teada. Miks ei valitsus ega rahanduskomisjon sellise eelnõu puhul oma arvamust ei esitanud? Kas selle taga on mingisugused salakokkulepped ja mingi muu mäng? Enda pealt on otsustamise või arvamuse avaldamise kohustus nagu ära lükatud.

10:39 Erki Savisaar

Aitäh! Eks see põhjus on selles, et teema iseenesest on oluline ja mingisugust muutust tõenäoliselt oleks vaja. Aga seda võib-olla mitte päris sellisel kujul, nagu see eelnõu praegu välja pakub. Ent eelnõu menetluse raames oleks võimalik neid debatte pidada.

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:39 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Rahandusministeeriumis on head ja tublid spetsialistid, kes saavad kõik kokku arvutada. Kas mingisugune selline arvutus on, kas see tuleb meil nüüd riigina soodsam või on nii, et kõiki plusse kokku arvestades tuleb miinus?

10:40 Erki Savisaar

Aitäh! See arvutus näitab ikkagi seda, et kui me mingisuguses osas loobume tulumaksu küsimisest, teeme erandi, siis selgelt tulumaksu laekub vähem. Nii et see on eelarve kontekstis selgelt miinusmärgiga muudatusettepanek.

10:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:40 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi selle eelmise küsimuse jätkuks. Tavaliselt on valitsusel selged seisukohad ja rahanduskomisjonil samuti. Praegu ütlesite küll, et see on nagu oluline teema ja peaks jätma saalile selle otsustamise õiguse. Aga ikkagi, miks praegu Vabariigi Valitsus ja rahanduskomisjon näitavad, et nad on jõuetud? Kas see on nii oluline ja nii suur probleem, et oma mõistust ei jagu ei Vabariigi Valitsusel ega rahanduskomisjonil ja tuleb pöörduda suure saali poole, või on siin ikkagi midagi muud taga, millest ei ole räägitud?

10:41 Erki Savisaar

Aitäh! Kui me räägime Vabariigi Valitsusest, siis arvamuse pidi andma valitsuse eelmine koosseis ja seal tõesti ei soovitud seda seisukohta kujundada. Ma ei olnud selle arutelu juures, ma ei oska öelda, millistel kaalutlustel nii tookord tehti. Kuid Vabariigi Valitsusel on õigus jätta arvamus eelnõude kohta avaldamata.

Rahanduskomisjon tõesti arutas seda küsimust. Topeltmaksustamise temaatika on oluline, seda tuleb arutada. Aga kas muuta seadust täpselt sellises sõnastuses, nagu siin pakutakse, ei ole veel päris selge. Seda eelnõu saab aga kindlasti täiendada niimoodi, et kõik kitsaskohad saaksid lahendatud. Ka siin küsimustes on ju välja tulnud väga erinevad mittetulundusühingud, kellel on sarnased probleemid, olgu näiteks seesama vähiravifond või ka muud mittetulundusühingud, kus füüsiliste isikute sissemaksete rahast tehakse füüsilistele isikutele väljamakseid ja sel juhul tuleb tõesti maksta ka tulumaksu.

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Esimesena soovib sõna Helir-Valdor Seeder. Palun!

10:43 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakond reeglina toetab maksukoormuse vähendamist. Me oleme selliseid eelnõusid korduvalt algatanud nii koalitsioonis olles – edukalt, vahel ka vähem edukalt, sõltub koalitsioonipartneritest – ja teinud seda ka opositsioonis – seal ka edukalt ja vähem edukalt. Vahest on opositsioonis olles meie ettepanekuid isegi rohkem arvestatud.

Kuid praegu on tegemist eelnõuga, mis ei ole küll hea eelnõu. Ma ei lasku siin kogu selle teema ajalukku, mis on väga pikk. Teema ise on tegelikult oluline. Ma ei lasku ka detailidesse, miks meil on MTÜ-de nimekiri, kellele on maksusoodustused tehtud, ja miks praegu kehtib just 100 eurot kvartalis, mitte 400 eurot aastas jne. Neid vaidlusi sai siin peetud, kui kehtivat regulatsiooni kehtestati. Detaile on väga palju. Aga selle eelnõu kõige suurem puudus on, et see tekitaks õiguslikku segadust. See tekitaks täiendavat ebaõiglust ja ebavõrdset kohtlemist nii MTÜ-de vahel kui ka mitte-MTÜ-de vahel. Ja ausalt öelda piiri tõmbamine liikmemaksu ja annetuste vahel, mis on tihtipeale vormistamise küsimus, ei ole sugugi selge.

See eelnõu ei ole küll küps Riigikogus nii tõsiselt arutamiseks, et selle peaks vastu võtma seadusena. Seda enam, et me kuulsime siin tänase arutelu käigus, et Vabariigi Valitsus jättis oma arvamuse andmata. See tähendab, et Vabariigi Valitsus ei toeta üheselt seda eelnõu. Me ei teagi, kas valitsus toetab või on vastu – mis on Vabariigi Valitsuse seisukoht. Ja nüüd selgub ka, et juhtivkomisjon, rahanduskomisjon on oma seisukoha jätnud andmata. Ei tea, mis siis on: kas toetatakse või ei toetata.

Rahanduskomisjoni esimees ütles, et eelnõu vastuvõtmine polegi eesmärk. Eesmärk on debatt, aruelu selle teema üle. Arutelu vorme on Riigikogus mitu, alates olulise tähtsusega riiklikust küsimusest ja lõpetades igasuguste muude võimalustega. Komisjonis on veel eriti avarad võimalused käsitleda teemasid mitte eelnõu menetlemise vormis. Nii et tuua eelnõu vormis siia teema, mis küll on oluline, aga mida võiks lihtsalt arutada – see ei ole küll õige formaat. Eelnõuna peaks see ju jõudma teisele lugemisele ja seadusena vastu võetama. Peamine põhjus on ikkagi selle eelnõu väga halb kvaliteet: tekiks ebaõiglus ja ebavõrdsus.

Seetõttu Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku lükata 306 SE esimesel lugemisel tagasi ja kutsun teid üles sellest lähtuma. Loodan, et sellest lähtub ka üks koalitsiooni osapool, Reformierakond, kes on enda sõnul alati üldse maksuerisuste vastu olnud, eriti selliste maksuerisuste vastu, mida me praegu arutame, mis tekitavad ebaõiglust. Loodan, et nad ei ole nüüd koos Keskerakonnaga võimul olles tundmatuseni muutunud. Aitäh!

10:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskerakonna fraktsiooni nimel Oudekki Loone, palun!

10:47 Oudekki Loone

Aitäh! Tahan rõhutada, et see eelnõu suurendab õiglust meie ühiskonnas. See kinnitab ühelt poolt liberaalselt, et kui inimesed, on nad töötajad või ettevõtjad, näitavad üles initsiatiivi üksteist keerulistel aegadel aidata ja mõtlevad välja häid lahendusi, kuidas meie ühiskonda paremaks teha, siis riik peaks seda hõlbustama. See on eelnõu, mis teeb kõigi inimeste toimimise ühiskonnas lihtsamaks.

Teiselt poolt on see eelnõu, mis teeb meie ühiskonda solidaarsemaks. Inimesed tulevad kokku ja annavad omasugusele hädas käe. See on väga oluline Eesti elu aluspõhimõte kogu aeg olnud: ühelt poolt olla solidaarne ja teiselt poolt tunnustada isiklikku initsiatiivi.

Siinkohal ma tänan kõiki, kes tänases arutelus osalesid ja osutasid võimalikele laiematele küsimustele, tegid olulisi märkusi, mida kindlasti tuleks arvesse võtta, ja osutasid ka muule võimalikule ebaõiglusele, mida kaheldamatult tuleb lahendada. Me räägime praegu tulumaksu maksmisest, aga kui selle seaduse kontekstis on näha, et ebaõiglust on veel, siis loomulikult riigil tuleb tegeleda kõige lahendamisega.

Mul on väga hea meel, et eriti eelmise valitsuse ajal oli selle eelnõu koostamisel väga hea koostöö ka Rahandusministeeriumiga, kes aitas eelnõu koostajaid nii infoga kui ka teatud arvutuste ja aruteludega. Tehti ka ümarlaudu koos ametiühinguga, kes tõepoolest on täna kõige suurem toetuse maksja.

Aga kindlasti võimalusi neid probleeme lahendada on veel. Üks võimalus on jälle tunnustada põhimõtet, mille kohaselt ametiühingu liikmemaks ei ole tulumaksuga maksustatud. See ametiühingute probleemi kindlasti lahendaks, aga teiselt poolt võib-olla jätaks teised mittetulundusühingud rohkem problemaatilisse seisukorda. Aga selles mõttes meie eelnõu tänane ettepanek kindlasti suurendab õiglust.

Veel kord: kindlasti kõik täna tõstatatud olulised probleemid tuleb esimese ja teise lugemise jooksul läbi arutada. Seda seaduseelnõu saab kindlasti veel paremaks teha ja veel paremini sõnastada. Ma usun, et mitte kellelgi ei ole kahtlust, et olukorras, kus ettevõtja tahab panustada paremasse töökeskkonda, tahab panustada töötajate tervisesse, ja olukorras, kus töötajad soovivad üksteist aidata töö kaotuse korral, tervise halvenemise korral – kõik muud võimalikud mittetulunduslikud koostöövormid samamoodi –, tuleks riigil niisugust tegevust hõlbustada. Ma loodan, et me selles oleme ühel nõul.

Ja kui me oleme selles ühel nõul, siis ma teen ettepaneku: läheme selle eelnõuga edasi ja teeme ta niisuguseks, et tõepoolest iga jõud – olgu ta liberaalne, olgu ta konservatiivne, olgu ta sotsialistlik – näeb, et ta saab seda tunnustada ja toetada. Küsimus on lõpuks meie inimeste heaolus ja tervises ning meie tööturu efektiivses toetamises.

Keskerakond kindlasti selle eelnõu menetluse jätkamist täna toetab. Aitäh!

10:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Meile on tulnud Isamaa fraktsioonilt ettepanek lükata eelnõu 306 tagasi. Me peame seda hääletama.

Head kolleegid! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Riigikogu liikmete Oudekki Loone, Lauri Läänemetsa, Riina Sikkuti, Marika Tuus-Lauli, Jaanus Karilaidi, Helmen Küti, Siret Kotka, Martin Repinski ja Jaak Valge algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 306. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamise poolt hääletas 17, vastu oli 36 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust, mis tähendab, et esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. mai kell 17.15. Esimese päevakorrapunkti arutelu on lõpetatud.


2. 10:54 Erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE) esimene lugemine

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume teise päevakorrapunkti juurde. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (321 SE) esimene lugemine. Algatajate ettekanne on Riigikogu liikmelt Jevgeni Ossinovskilt. Palun!

10:55 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile sotsiaaldemokraatide algatatud eelnõu 321. See on väga oluline eelnõu, kuna see tegeleb meie ühise ühiskonnakorralduse nurgakiviga, nimelt demokraatliku poliitilise süsteemi aususe ja läbipaistvusega.

Demokraatia toimimise eeldus on aus demokraatlik konkurents erakondade ja poliitikute vahel. Loomulikult, poliitiline korruptsioon, mille eesmärk on erakonnale ebaausa ja ebaseadusliku eelise loomine valimistel, murendab rahva usaldust poliitilise süsteemi vastu. Aga just usaldusel, kodanike usaldusel oma poliitilise süsteemi vastu põhinebki demokraatlik ühiskonnakorraldus – sellel arusaamal, et rahva valitud poliitikud teostavad riigivõimu rahva huvides, mitte erahuvides, mitte mõne üksiku ettevõtja või ühiskonnarühma huvides, vaid terve ühiskonna huvidest lähtudes. Siin on paslik tsiteerida õiguskantsler Ülle Madiset, kes on öelnud, et demokraatiat kahjustab isegi mulje, et meelepäraseid otsuseid saab raha eest osta või mõjutada.

Kahtlematult on nende 30 aasta jooksul, mis Eestil taas iseseisvust on olnud, Eesti poliitiline süsteem arenenud palju läbipaistvamaks ja ausamaks. Võrreldes paljude saatusekaaslastega saame olla uhked selle üle, et meil ei esine sellisel määral poliitilist korruptsiooni nagu mõnes teises riigis. Aga teisest küljest, tööd on veel teha küll. Näeme, et senised sanktsioonid ja reeglid ei ole olnud piisavalt mõjusad, kuna osa erakondi on jätkuvasti ebaseaduslikku raha küsinud ja saanud.

Selle eelnõu konkreetseks ajendiks sai see jaanuarikuine sündmus, mida võib pidada praeguse valitsusliidu ämmaemandaks, kui juhtivad Keskerakonna ja EKRE poliitikud said kuriteokahtlustuse, mis on seotud korruptsiooniga Eesti Vabariigi kõige kõrgemal täitevvõimu tasandil. Loomulikult teevad kohtu‑ ja õiguskaitseorganite veskid oma tööd, loodetavasti teevad nad seda kiiresti. Aga on selge, et see sündmus on meile näidanud, et need jõupingutused, mis viimati said ette võetud pärast ämmakappe, mis tekitasid päris märkimisväärse ühiskondliku surve, terve protsessi, "Harta 12", rahvakogu, mitmed teised arutelud, mis lõpuks jõudsid ka siia saali ja mille ühe tulemusena erakonnaseaduses sanktsioone ja järelevalvesüsteemi oluliselt reformiti ja tõhusamaks muudeti, siiski piisavad olnud ei ole. Arvasime, et äkki on nüüd see aeg lõppenud. Selgus, et ei ole. Sellest tulenevalt on loomulikult oluline kasutada seda ühiskondlikku momentumit nendel teemadel järgmisele tasemele jõudmiseks ja poliitilise süsteemi läbipaistvuse reformimiseks. Sotsiaaldemokraadid on selleks teinud juba mitmeid ettepanekuid, mis puudutavad konkreetselt selle korruptsioonijuhtumi uurimist, valimiskampaania mahtude piiramist, et võtta ära kiusatus nendel parteidel, kes meil siin nendes asjades figureerivad, salaraha vastu võtta. Ja praegune eelnõu, erakondade rahastamise järelevalve süsteemi tõhustamine, on nüüd teie ees.

Konkreetsed muudatusettepanekud on kahtlematult kaunis tehnilist laadi ja nendest kõikidest siin ükshaaval kõnelemine oleks parlamendi esimese lugemise arutelu kontekstis võib-olla natukene liiga tehniline. Aga ma mainin ära olulisemad teemad, selle, mis probleemi me selle eelnõuga adresseerime.

On oluline tähele panna, et see ei ole minu looming. Ma hea meelega tunnustan autoriõiguste eest Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni, kes suure osa nendest ettepanekutest, mis selles eelnõus on, Riigikogu põhiseaduskomisjonile tegi vist 2018. aastal, ei, 2019. Siin on ideid, mille esitas õiguskantsler parlamendile juba aastal 2017. Sotsiaaldemokraatide roll on olnud võtta need ideed ja need läbi analüüsida, läbi kirjutada ja eelnõuna siia meie ette tuua.

Nüüd nendest ettepanekutest, mis on ERJK esitatud. Me oleme eelnõust praegu välja jätnud väga tehnilist laadi pisimuudatused. Ma arvan, et saame lugemiste vahel kindlasti teha tõhusat koostööd nii komisjoni kui ka Justiitsministeeriumiga, et mõisteid ühtlustada. Me oleme selle eelnõu kontekstis tegelenud põhiliselt erakondade rahastamise küsimusega. Aga erakonnaseaduses on teatavasti ka need reeglid, mis puudutavad üksikkandidaate, valimisliite jne. Komisjon on õigustatult tähelepanu juhtinud, et selles seaduses on vaja mõisteid ja regulatsioone teatud määral ühtlustada. Täna seda ei ole. Kaunis kehvake on see meie erakonnaseadus tekstilises mõttes või sellise juriidilise tervikuna. Aga me oleme selle osa, need plokid praegu sellest arutelust kõrvale tõstnud, lähtudes loomulikult eesmärgipärasuse printsiibist, sellest, et kõige suurem risk on seotud erakondade rahastamise küsimustega ja nendel on ka kõige suurem mõju. Kui üksikkandidaat järgmistel kohalikel valimistel, ma ei tea, Narva linnas või kuskil mujal saab keelatud annetuse, siis no kahtlemata mõjutab see kohalikku demokraatiat, aga nagu öeldud, meil on suur elevant keset saali, see puudutab siiski parteide rahaasju, mis loomulikult vastavalt Eesti põhiseaduslikule korrale on küsimus demokraatia kui sellise toimimisest riigi kõige kõrgemal tasemel.

Nüüd muudatustest täpsemalt. Me oleme kõige laiemas mõttes võtnud ette selle, et ERJK‑l oleks võimalik paremini oma tööd teha. Me näeme selle eelnõuga ette, et ERJK‑l tekiks iseseisev eelarve kujunemise printsiip. Praegu on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil oma väike rida ridade vahel Riigikogu Kantselei juures, kuna Riigikogu Kantselei teenindab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni. Ma tean, olles olnud ka valitsuse liige mitmel aastal, et kui ERJK oma piskule eelarverahakesele, mida ta saab, tahaks juurde mingisuguseid lisavahendid, siis tuleks tal minna tipa-tapa seda taotlema Rahandusministeeriumilt koos Riigikogu Kantseleiga. Ma arvan, et meil oleks vaja, et ERJK eelarve oleks täitevvõimust sõltumatu. See on oluline printsiip just nimelt selleks, et esiteks oleks rahastus stabiilne ja teiseks ei tekiks isegi mingisugust tunnet või arusaama, et näiteks kui ERJK‑l on vaja mingisugust täiendavat arendust või lisatööd teha, siis täitevvõim, kes ei ole huvitatud sellest, et erakondade rahaasju paremini kontrollitaks, saaks öelda, et ei, me ei soovi seda rahalistel põhjustel toetada. ERJK eelarve on ainult 117 000, see on see raha, mille piires nad opereerivad. Meie ettepanek on siduda ERJK eelarve kujunemine erakondadele eraldatava rahasummaga, et see moodustaks teatud protsendi erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast. Selle kaudu oleks kõigile ja ERJK‑le endale selge, et sellisel viisil on tema eelarve prognoositav, stabiilne ja sõltumatu. Kui kunagi peaks tekkima valitsusliit, kes soovib erakondade rahastamist riigieelarvest suurendada, siis selle kaudu suureneks ka ERJK eelarveline maht. Selles on oma sisemine loogika: mida suuremate summadega erakonnad opereerivad, seda rohkem on teoreetiliselt ja hüpoteetiliselt ka ERJK‑l seda kontrolliobjekti.

Teine oluline [muudatus] on ERJK õiguste laiendamise pakett. Eelarve suurendamist on vaja tegelikult selleks, et neid täiendavaid õigusi, mida me ette näeme, oleks võimalik ka praktiliselt realiseerida. Need tulenevad otseselt ERJK praktikast. Üks suurimaid kitsaskohti on see, et ERJK‑l ei ole õigust nõuda kolmandatelt isikutelt dokumente, ütlusi jne. Praktiliselt on nii, et kui meil on keelatud annetus seotud – seda on ju olnud, need on reaalsed kohtuasjad – kolmanda osapoolega, näiteks reklaamifirmaga, kus on mingisugust sahkerdamist toimunud, ja ERJK näeb, et on sahkerdamine, on n-ö üks ots, kust on raha liikunud, ja on teine ots, aga vahepeal liigub see kolmanda isiku kaudu, siis seaduse järgi võib ERJK küll esitada päringu sellele kolmandale isikule, aga see kolmas isik, näiteks reklaamifirma, ei ole kohustatud vastama, näiteks millist reklaami, millises mahus ja milliste hindadega see erakond on valimistel saanud. Sellest tulenevalt järelevalveasjade tõhusus oluliselt langeb. Sellest lähtudes oleme pakkunud viisi, kuidas oleks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil õigus küsida dokumente ja saada teavet kõikidelt kolmandatelt isikutelt, kes on kohustatud vajalikku teavet väljastama. Me oleme lähtunud printsiibist, mis on sõnastatud selles sättes nende õiguste kohta, mis on näiteks Riigikontrollil dokumentide saamisel. See on väga oluline, seda on ka ERJK ise öelnud, et see on üks nurgakive nende töö tegemisel, mida on neil kahtlematult vaja.

Siis on küsimus selles, millises kontekstis avaldatakse ERJK ettekirjutused. See tugineb õiguskantsleri osundusele ja ka ERJK on sellele tähelepanu juhtinud. See on keeruline teema, seda tuleb kahtlematult edasi arutada. Milles on küsimus? Küsimus on selles, et kui ERJK tuvastab menetluse käigus, et erakonnaseadust on rikutud, näiteks keelatud annetuse kontekstis, et on keelatud annetust antud või mingil muul viisil seadust rikutud, siis ERJK teeb ettekirjutuse. Kui see ettekirjutus kohtus vaidlustatakse, mida valdavalt ka tehakse, siis loomulikult hakkab peale päris pikk kohtumenetlus. See tähendab seda, et tegelikult see ettekirjutuse sisu, need asjaolud, millisel viisil ERJK on oma menetluses tuvastanud, et need rahakesed on valesti või võõrast rahakotist ebaseaduslikult partei rahakotti liikunud, lõpuks avalduvad mitmeaastase viitega, siis, kui kohtulahingud on lõpuks läbi. Miks on see oluline küsimus? Oluline küsimus on see sellepärast, et erakonna ja poliitilise kandidaadi eesmärk keelatud annetuse vastuvõtmisel või muul viisil rahastamisreeglite rikkumisel on ju saada eelis valimistel. Ja kui valimistel on see eelis saadud, näiteks parlamendikohana, siis ega seda ei võta keegi ära, isegi kui see parlamendikoht on ebaausalt saadud. Ei ole nii, nagu on mõnes teises valdkonnas, näiteks spordis, et kui tagantjärele proovipurgikesed lahti tehakse, siis lõpuks on võimalik ka tiitlitest ilma jääda. Kui sa oled poliitikas ebaausa võttega eelise saanud, siis see eelis võib tegelikult olulisel määral mõjutada riigi juhtimist, ja selle teadmisega, et see on ebaausalt saavutatud, pole tagantjärele midagi pihta hakata. Sellest tulenevalt on oluline, et valijal oleks ka enne valimisi see teadmine, et näiteks konkreetset erakonda või poliitikut kahtlustatakse salaraha saamises. Nüanss on loomulikult selles, et lähtudes süütuse presumptsioonist, me peame seda tasakaalustama sellega, et kandidaati ülemääraselt selles kontekstis – ja võib-olla tagantjärele selgub, et ebaõiglaselt – ei kahjustataks. Sellest tulenevalt me oleme pakkunud seda regulatsiooni, mida vist pakkus ka õiguskantsler, minu mälu järgi, et kandidaadil või poliitilisel jõul on võimalik ERJK ettekirjutuse avaldamisel lisada sinna kohe ka vastulause oma selgitusega, mis võiks riivet sellisel juhul vähendada.

Ülejäänud olulisemad muudatused on ühte‑ või teistpidi seotud keelatud annetuse tagajärgedega rahalises mõttes. Esiteks see, mis juhtub siis, kui on keelatud annetus saadud, näiteks erakond on saanud keelatud annetuse. Sellisel juhul tagastatakse see raha praegu annetuse andjale. ERJK on arvanud ja ka meie oleme seda meelt, et tegelikult oleks preventiivselt oluline kanda see annetus riigieelarvesse, mitte anda annetajale tagasi. See küll väga suur sanktsioon ei ole, et kui vahele jääme, siis anname sulle raha tagasi. Sellisel juhul võiks see raha olla automaatselt kantav riigieelarvesse.

Kui ettekirjutusi ei täideta, mis on ilmselgelt olnud Keskerakonna tõsine probleem, siis sellisel juhul on sanktsioon küll teoreetiliselt seaduses olemas, aga see ei ole rakendatav. Me oleme ette näinud mehhanismi, millisel viisil näiteks hakkab toimima seaduspäraselt täidetav sunniraha nõue, kui ka lahenduse, mis puudutab õigusselgust, millisel viisil, millises ulatuses on võimalik erakondade riigieelarvelist rahastust vähendada, selleks et sundida neid ettekirjutusi täitma. Selle jaoks on meil ka vastavalt ERJK ettepanekule lahendus pakkuda.

Ja viimasena – see on nüüd tõesti sotsiaaldemokraatide ettepanek sanktsiooni karmistamiseks – on see, mida teha retsidiivse poliitilise korruptsiooni nähtudega olukorras, kus me tõepoolest näeme, et erakond on üks kord juba süüdi mõistetud seoses suures ulatuses salaraha vastuvõtmisega, aga ta teeb seda edasi. Siin me oleme välja pakkunud selle variandi, et keelatud annetuse tegija ja selle annetuse vastu võtnud erakond, keda on kriminaalkorras karistatud nende rahastusreeglite rikkumise eest, ei tohi kolme aasta jooksul pärast seda annetusi vastu võtta ja annetuse tegijad ei tohi annetusi teha. Sellel on loomulikult ka põhiliselt preventiivne mõju, et hoida sellist asja tulevikus ära. Ma tänan!

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

On ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

11:15 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et tegid ämma kapist juttu. Kümme aastat tagasi lõpetas prokuratuur selle ämma kapi asja tõttu Reformierakonna musta rahastamise loo ära imekiiresti. Aga põhitegelane, kes sellest rääkis, oli ju Silver Meikar, kes on praegu sotsiaaldemokraatide liige, ja ERJK on suuresti heade kolleegide sotside kontrolli all. Kas te olete seda teemat lähemalt arutanud? Ma arvan, et see pakuks paljudele huvi ja mulle ka. Teil on see kõige parem siseinfo olemas. Miks seda ei ole põhjalikult arutatud? Kunagi oli ühes ämma kapis sularaha 200 000, teises oli kuld ja hõbe, ja mis seal oli, valuuta, ka ligi 200 000 krooni küll toona, aga kõik jäi ripakile ja imekiiresti. Nii et räägi palun, kallis Jevgeni.

11:16 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, kallis Peeter! Esiteks ütlen: ERJK ei ole sotside kontrolli all, et avalikkusele ei jääks valet muljet. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon töötab kollegiaalsel alusel, seal on esindajad erakondadest. Jah, ka sotsiaaldemokraatide liige on seal, aga ka EKRE on oma esindaja sinna läkitanud sarnaselt teiste parteidega. Lisaks sellele on seal esindajad Riigikontrollist ja õiguskantsleri juurest. Selles kontekstis on tegemist siiski kollegiaalse ja üsna tasakaalustatud organiga. Tõsi, ERJK esimees on olnud mõnda aega sotsiaaldemokraat, aga ei, see ei tähenda seda, et sotsiaaldemokraadid kontrollivad seda komisjoni. Komisjon lähtub oma töös loomulikult lisaks kollegiaalsusele ka seadusest, mis muu hulgas tähendab seda, et oma tööd tehakse erapooletult ja professionaalselt.

Mis puudutab seda teie viidatud kriminaalasja, mis tõepoolest prokuratuurist tollal kaugemale ei jõudnud, siis ma arvan, et tollel hetkel, kui see otsus tehti, oli üks positiivne asi: prokuratuur otsustas – mis loomulikult asjaosalistele Reformierakonnas ei meeldinud – avalikustada prokuratuuri menetluse kokkuvõtte üsna detailselt, selleks et avalikkus saaks nende asjaoludega tutvuda. Kui ma õigesti mäletan, see oli küll pikka aega tagasi, siis tol ajal prokurör põhjendas kriminaalasja lõpetamist sellega, et kohtus oleks tekkinud sõna-sõna-vastu-olukord, kus täiendavate tõendite kogumine tagantjärele enam võimalik ei olnud.

Ma pean ütlema, et pärast seda juhtumit on nii ERJK, kellele on ka täiendavaid õigusi antud (seesama juhtum oli tegelikult väga suur tõuge selleks), kui ka õiguskaitseorganid, ma arvan, poliitilise korruptsiooni vastases võitluses olnud ennetavalt palju aktiivsemad, võib öelda. Selles mõttes ma arvan, et selle juhtumi kõige suurem mõju Eesti poliitilisele kultuurile ja süsteemile seisneski selles, et me saime tõuke vajalikud muudatused ära teha. Ma loodan, et need värsked korruptsiooniasjad, mis selle valitsuse sündi tagant tõukasid, annavad selle järgmise tõuke ja me lapime ära need augud, mis on ilmselgelt sellesse seadusesse veel jäänud.

11:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

11:20 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! No ma pean irooniliselt ütlema, et kogu see eelnõu on ju korruptiivse maiguga. Jätkates sealt, kus Peeter Ernits lõpetas: te ju sisuliselt tahate omaenda erakonna liikmetele, isegi kui mõni neist on oma liikmesuse peatanud, palka juurde, võimu juurde, mõju juurde. Ma ei tea, mida te veel juurde tahate. Kogu see lugu haiseb korruptsiooni järele. Ja siis te tulete rääkima siin EKRE kõrgetasemelisest korruptsioonist, olles ise põhimõtteliselt teie isa rahastatud erakond. Nii et noh, valige, Jevgeni Ossinovski, natuke sõnu. Ärge sülitage neid välja, nii nagu nad kuskilt neelust tulevad. Kui palju te siis palka tahate juurde saada nendele Liisa Oviirile ja Kaarel Tarandile, konkreetselt, kui palju te tahate palka juurde saada neile?

11:21 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud küsija! Ma mõistan teie närvilisust. Eks sellest Kersti Krachti asjast tuleb tõenäoliselt palju haisvaid asju lähiaastatel välja. Nii et ennetav rünnak, et kõik on teievastane vandenõu, on teie masti natsionaalpopulistlike poliitikute puhul stiilipuhas.

Mis puudutab konkreetset küsimust, siis me oleme siin eelnõus ette näinud järgmist. See on § 1 punktis 8 ja see kõlab siin eelnõus nii: "Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on iseseisev eelarve. Riigieelarvega eraldatakse igal aastal komisjoni tegevuskuludeks vähemalt 5 protsenti erakondadele riigieelarvest eraldatavast summast." Selle eelnõuga ei kehtestata seda – ja ma arvan, et see on oluline ja printsipiaalne küsimus –, millisel viisil ERJK oma eelarvet kasutab. Ma arvan, et see peakski olema ERJK otsus, millisel viisil kasutada oma eelarvet selleks, et sellest seadusest tulenevaid ülesandeid täita. Nende ülesannete palett laieneb, nagu ma juba ütlesin. Selles kontekstis kindlasti enamik sellest täiendavast kulust (olen ka ERJK‑ga rääkinud) läheks ekspertiisidele, õigusnõule, mida neil on vaja eri kohtuinstantsides, kui nende töömaht kasvab. Nii et me ei ole küll üheski arutelus käsitlenud seda ja minu teada ei ole seda kuskil komisjonides käsitletud (aga komisjoni ettekandja saab täpsustada), nagu küsimus oleks näiteks komisjoni liikmete, olgu nad teie või meie erakonna omad, palgakuludes. Ei ole seda kurtmist olnud. Küll on küsimus olnud selles, et vahendid on ebapiisavad selleks, et näiteks ekspertiise tellida.

11:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets, palun!

11:23 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuigi valitsuse kinnitatud korruptsioonivastane tegevuskava ei sisalda eesmärgina poliitilise korruptsiooniga tegelemist, on justiitsminister siiski öelnud, et tal see plaan on ja väljatöötamiskavatsus peaks sügisel valmima. Minu küsimus on kaheosaline. Kas see eelnõu peaks kuidagi ootele jääma, kuna Justiitsministeeriumis tehakse mingeid suuri plaane, või need asjad ei ole omavahel sellisel kujul seotud? Teine pool küsimusest on see, et tulemas on kohalike omavalitsuste valimised ja äkki te avaksite selle eelnõu tähtsust tulevaste valimiste kontekstis.

11:24 Jevgeni Ossinovski

No kuidas ma ütlen ... Oma üsna märkimisväärse valitsusliikme kogemuse pinnalt võin ma öelda, et on väga harva juhtunud nii, et väljatöötamiskavatsus tehakse selleks, et midagi teha. Reeglina tehakse väljatöötamiskavatsus selleks, et midagi mitte teha. Algatame väljatöötamiskavatsuse – see loomulikult võtab pool aastat aega. Kooskõlastusringid, aruteluringid, ümarlauad, konverentsid – kõike seda tuleb loomulikult teha. Alles siis, kui väljatöötamiskavatsuse tagasiside on ministeeriumile laekunud, saab hakata kaaluma, missuguse lahendusega me tegelema hakkame. Kui me selle kaalumise oleme lõpetanud, siis me hakkame välja töötama eelnõu. Ja ega siis eelnõu ei saa lihtsalt hopsti välja töötada. See võtab loomulikult ka aega, nõuab ümarlaudasid, konverentse, töögruppe. Kui eelnõu on valmis, siis tuleb seda loomulikult kooskõlastada valitsuse tasandil, vähemasti kahel ringil.

Neid poliitilisi initsiatiive, mis on tapetud hea õigusloome tava raamatuga lihtsalt selleks, et midagi mitte teha, on olnud kümneid. Üksikud väljatöötamiskavatsused väga suurte seadusandlike pakettide puhul, ma ei tea, karistusseadustiku reform ja nii edasi, on loomulikult õigustatud, kui me räägime pikaajalisest, väga süsteemsest suurest muutusest, mis on vajalik. Näiteks haridusvaldkonnas, kui me tahame põhimõtteliselt muuta seda, kuidas haridustee esimesest klassist kuni viimaseni kulgeb.

Aga kui me räägime teatud selgetest konkreetsetest muudatustest, mille puhul on täiesti olemas laiem arusaam, mis on alternatiivid, mida kaaluda, siis siiski neid teha, määrida paberit – vabandage väga, see on täiesti mõttetu. Loomulikult, see aitab poliitikutel tihtipeale, kui tegelikku tahet või ka koalitsioonis kokkulepet ei ole – seda me oleme selle eelnõu puhul ka kuluaarides kuulnud –, lükata selle sellesse aega, kui juba uus valitsus tuleb peale ja mandaat saab otsa. Kui me mõtleme, et sellel valitsusel on aega vähem kui kaks aastat, ja kui öeldakse, et sügisel tullakse väljatöötamiskavatsusega välja, siis on selge, et enne järgmist aastat ei juhtu mitte midagi. Siis tuleb seda arutada, lõpuks see jõuab parlamenti, parlamendis tuleb ka arutada. Kogu aeg muudkui arutatakse ja siis hopsti ongi valimised! Langes menetlusest välja. Head mõtted olid, aga näed, ei saanud teoks.

Ma arvan, et see on ilmselge näide venitamise ja tahtmatuse kohta poliitilise korruptsiooniga sisuliselt tegeleda ja tõhusaid meetmeid rakendada. Seda me oleme kahjuks uue valitsuse puhul näinud. Siin varjuda selle taha, et tuleb teha mingisuguseid ümarlaudasid ja VTK‑sid – see ei ole siiras, see on selge.

Õige on muidugi see, et lisaks sellele toimuvad vahepeal valimised. Võib-olla kuskil väiksemas vallakeses tundub, et no mis küsimus see ikka on, selle ERJK volitused. Aga mõtleme sellele, kui suur on selle kampaania maht, mida tehakse näiteks Tallinnas. Vaatame näiteks Tallinna suurima või seni võimul oleva partei finantsilist seisu ehk Keskerakonna finantsseisu. Paha seis on, aga võimul tahaks edasi olla. Sellest tulenevalt on kiusatus rakendada ebaausaid viise kahtlematult olemas, arusaadavalt.

Kindlasti oleks oluline – siin on öeldud, et see ei ole ju mingisugune uus ettepanek, mis on eikusagilt tulnud, vaid need on ju nendesamade asutuste ettepanekud, õiguskantsleri ettepanekud, ERJK ettepanekud, mis on juba suuresti läbi kaalutud, läbi analüüsitud – see ühisosa kohe leida. Kui mingisuguse konkreetse punkti kohta öeldakse, et seda me ei toeta, no võtame selle siis välja. Aga tegelikult tuleks see [seadus] ikkagi enne jaanipäeva vastu võtta, et see rakenduks kohe. See oleks ausalt öeldes ju valitsusel ainuke viis päriselt näidata, et poliitilise korruptsiooni tõkestamine on nende prioriteet. Kui me võtame vastu tegevuskava ja algatame väljatöötamiskavatsuse, siis see ei näita pühendumist sellele teemale. See näitab soovi sellega tegelemist tegelikult sisuliselt vältida.

11:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

11:29 Indrek Saar

(Kaugühendus)

Aitäh sõna andmast! Hea ettekandja! Keskerakonnal on olnud rahastamisega läbi aastate muresid. Seda on ERJK ka pidevalt paljastanud. Nagu me näeme, siis EKRE‑l, vähemalt EKRE‑t juhtival perekonnal, tundub, on ka, mida varjata, ja on terve rida hirmusid seotud sellega, kui ERJK veel paremini tööle hakkab. Aga kuidas sa kirjeldaksid üldist pilti, mis mulje sul komisjonist jäi? Kas on lootust, et parlamendis siiski on olemas enamus, kes sooviks selle eelnõuga edasi minna ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile põhimõtteliselt volitusi juurde andes kogu selle poliitilise rahastamise pildi oluliselt läbipaistvamaks muuta? Või sa näed seal tõsiseid takistusi ja probleeme?

11:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, komisjoni ettekandja saab seda muidugi täpsustada, aga ma ütlen algatajate poolt ka paar sõna. Valitsuse seisukohast juba kaude rääkisime, aga ma räägin siis otse ka. Justiitsminister Maris Lauri allkirjaga laekus Riigikogule paber, kus on viis lauset. Seal on öeldud niimoodi, et see on väga oluline teema, aga valitsus seda eelnõu ei toeta. See on valitsuse jaoks prioriteetne, aga enne, kui sellega edasi minnakse – ja nüüd ma tsiteerin – "kavandatakse käesoleval aastal esitada Justiitsministeeriumi poolt väljatöötamiskavatsus, millele eelneb (Pange tähele! – J. O.) huvigruppe kaasates (Pange tähele! – J. O.) süstemaatiline valdkonna analüüs." Vaat nii! Niipalju valitsuse prioriteetidest. 

Komisjoni arutelu protokoll. Mind seal ei olnud, seal kolleeg Läänemets esindas algatajaid. Aga protokolliga olen ma tutvunud. See oli hea arutelu. See oli tõesti hea arutelu ja mulle tundus, et põhiseaduskomisjoni kolleegid küll said aru vajadusest seda eelnõu kiiresti rakendada. Komisjoni otsus on ka, nagu ma siit loen, esimene lugemine lõpetada ja selle eelnõuga edasi töötada. See on kindlasti hea märk. Aga nagu me kogenud poliitikutena muidugi teame, eks komisjoni juhil on ka märkimisväärsed võimalused teha nägu, et asjaga töötatakse, aga tegelikult sokutada eelnõu riiulisse, radika vahele või alumisse lauasahtlisse, neid kohti on mitu.

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

11:32 Henn Põlluaas

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea ettekandja! Valus on seda sõna "hea" ütelda. Kuulasin teie ettekannet. Eht bolševistlikus stiilis valetades ja demagoogitsedes väitsite, et EKRE poliitikud on saanud kuriteokahtluse ja see olevat üleüldse kogu selle teie eelnõu ajend, miks see sisse anti. Aga meenutagem sotside osalust hiiglaslikus altkäemaksu‑ ja korruptsiooniskandaalis Tartus, teie osa Tallinna Sadama korruptsioonis, kus teie minister kapo soovitustele vastavalt pikendas kahtluse all olevate juhtide töölepinguid, sotsist presidendi sahkerdamist maksumaksja rahadega Ärmal, seda, et teie siseministri ajal muudeti paljud rahapesu kriminaalkuriteod väärtegudeks jne. Millal te lõpetate valetamise ja teistele näpuga näitamise?

11:34 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, härra Põlluaas! Seda soga, mida te olete isegi oma raamatus publitseerinud, ei pea te siin uuesti ette kandma, te võite veel ühe raamatu kirjutada.

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:34 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kaja Kallas ütles ametisse nimetamisel oma kõnes, et korruptsioon on suurim arengu pidur, mis ei lase ausat mängu mängivatel ettevõtjatel ega eraisikutel hakkama saada. Sellises olukorras on ju ootus, et valitsuse esimesed sammud on selgelt selles suunas, et parandada erakondade rahastamise läbipaistvust ja valitsuse ametisse asumisega seotud korruptsioon mingilgi moel nagu selja taha jätta. On väga kummaline, et eile anti üle näiteks planeerimisseaduse muutmise seadus ja põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus, aga ühtegi tegelikku sammu erakondade rahastamise järelevalve parandamiseks ei ole tehtud. Miks see nii on?

11:35 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud küsija! Mul ei ole vastust sellele heale küsimusele, miks see nii on. Ilusad sõnad peaministrilt kahtlematult. Eks ju sotsiaaldemokraadid andsid usalduskrediiti sellele valitsusele ka hääletusel, kui valitsus ametisse astus. Lubati tõesti võtta see prioriteetselt käsile. Nii selles küsimuses kui paraku ka mitmes teises küsimuses ei paista see prioriteetsus hetkel tegudest välja. Aga no veel on aega. Äkki selle eelnõuga juhtub siiski see lugu, et me suudame tekitada seda momentumit sellel teemal, tõesti valitsus ja peaminister ka vajutavad pedaali ja me teeme selle asja siin suveks ära. Ärme siis kohe ette lootust kaotame, võib-olla siiski ka need peaministri sõnad tuletavad siin koalitsioonikolleegidele meelde, et see on tõesti oluline asi.

11:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

11:36 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te mainisite, et ERJK vahendid on ebapiisavad. Kindlasti jäi vahendite ebapiisavuse taha ka selline juhtum – see ei jõudnudki teie lauale, te olite kurdid ja pimedad –, kui Marina Kaljurannast kui eurosaadikust oli Kanal 2 uudistesaate formaadis pikk uudislugu, mis näitas, kuidas Marina Kaljurand lennukitäie oma toetajaid Brüsselisse transportis, nendega sõi, jõi ja koos tantsu lõi. Samas lõigus rääkis ta endast kui sotsiaaldemokraadist ja sellest, kuidas ta toetab sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Ehk siis tegi kõvasti sotsiaaldemokraatide propagandat. See oleks pidanud kandma märget "Sotsiaaldemokraatide sisuturundus" või "Selle eest on maksnud Euroopa Parlament" või [et on maksnud] Marina Kaljurand, aga mitte midagi sellist seal loomulikult ei olnud. See juhtum oleks samuti pidanud maanduma ERJK lauale. Aga ei Kaarel Tarand ega Liisa Oviir ...

11:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimus, palun!

11:37 Helle-Moonika Helme

... seda loomulikult ei näinud ega menetlenud. Kas see jäi teie vahendite ebapiisavuse taha või te lihtsalt ei taha märgata selliseid asju, kuidas sotsiaaldemokraadid ...

11:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun küsimus!

11:38 Helle-Moonika Helme

... samamoodi korruptiivselt oma erakonda promovad?

11:38 Jevgeni Ossinovski

Ma tunnistan ausalt, et mul pole aimu ka sellest juhtumist, millest te räägite. Ma ei tea, võib-olla kuidagi on jäänud vale mulje. Mina ei ole ERJK liige. [Te küsisite minult,] et miks teie pole midagi teinud. ERJK‑s on ka teie esindaja, see on kollegiaalne organ, nagu ma ütlesin, seal on esindajaid kõikidest parlamendiparteidest ja samal ajal ka sõltumatute riigiametite esindajad. Nii et kas ja milliseid menetlusi algatatakse, mida nendes asjades tehakse – mina ei ole kunagi nende töö vastu sellisel viisil huvi tundnud. Ma arvan, et tegevpoliitikud parlamendis ja mujal peaksidki võimaldama iseseisvalt sellel komisjonil tööd teha. Ma konkreetset juhtumit paraku täpsemalt kommenteerida ei oska, sest kuulen sellest esimest korda.

11:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

11:39 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Siin on juba korduvalt tsiteeritud Reformierakonna juhtivpoliitikuid, nii peaministrit kui ka justiitsministrit, kes vastutavad korruptsioonivastase võitluse eest. On räägitud sellest, kui oluline prioriteet see nende jaoks on, korruptsioonivastane võitlus ja erakondade läbipaistev rahastamine. Ometi on mainitud ka seda, et korruptsioonivastase võitluse tegevuskavas ei ole erakondi mainitudki. Eile ütles korruptsioonivastase erikomisjoni istungil justiitsminister ka seda, et lähiajal ei ole plaanis hakata seda tegevuskava muutma ja erakondade teemaga seda täiendama. Minu küsimus sinule on, äkki sa oskad mind valgustada: mida kardab Reformierakond? Kas Reformierakonnal on mingi aukartus koalitsioonipartneri ees või on mingid suured luukered kapis, miks Reformierakond ei käitu oma sõnade järgi?

11:40 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Härra Kivimägi tuleb siia järgmisena, loodetavasti ta vastab ka sellele sisulisele küsimusele, mitte ei ütle, et seda komisjonis ei arutatud, et mida Reformierakond kardab. Ma ei oska öelda, kas see just hirm on. Võib-olla pigem see – aga ma tõesti esitan siin vaid kaks enda hüpoteesi –, et koalitsioonipartneri jaoks on see teema kahtlemata ääretult ebamugav seoses sellega, et seal on saanud kahtlustuse juhtivpoliitik, meie kolleeg, ja tõesti, see puudutab sisuliselt ju korruptsiooniepisoodi kõige kõrgemal tasemel. Võib-olla seal kardina taga öeldakse, et ärme nüüd niimoodi liiga palju selle teemaga tegeleme. Võib-olla pigem on see. Teine variant on, et pole lihtsalt piisavalt prioriteetne. Nagu kolleeg Riina Sikkut ütles, et planeerimisseadus ja kõik olulised asjad, siuh-säuh. Õigusloomeplaan on ikka riigil suur, ministeeriumid ju vuravad, teevad uusi eelnõusid. Ja kui sa poliitiliselt ei prioriseeri mingisugust teemat, ei ütle, et see on nii oluline asi, et selle me tahame lähima kuu jooksul saada parlamenti ja siis saada ka vastu võetud, ega ta siis ei tulegi. Öeldakse, et aga Justiitsministeeriumi õigusloomeplaanis kahjuks järgmiseks viieks aastaks ei ole vaba ruumi, et seda eelnõu menetleda. Sa oled kogenud riigiametnik, tead küll, kuidas need asjad käivad. Nii et võib-olla on see prioriseerimise puuduse küsimus. Ma ei oska seda öelda, aga ma usun, et härra Kivimägi saab meid valgustada ka selles.

11:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:42 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin küsimusi kuulates jääb mulje, justkui meie eelnõu loetleks ka erakonnad, kelle üle järelevalvet tehakse, või inimesed, kelle üle järelevalvet ERJK ei tohi teha. Kas sa saad kinnitada, et me seisame selle eest, et järelevalve oleks ühtemoodi kõigi erakondade üle ja kui arutelu käigus nii leiame, siis ka valimisliitude ja üksikkandidaatide üle, et mingisuguseid erisusi me ei taotle ega pea ka õigeks?

Ja teine küsimus. Kuidas sa hindad nende erakondade tegevust, kes seda suurimat arengu pidurit maha ei taha võtta? Nad ei taha lasta demokraatial tegelikult toimida. Mis on sinu hinnang sellisele käitumisele?

11:43 Jevgeni Ossinovski

Jaa, see on väga kahetsusväärne, selline olukord on kahetsusväärne. Aga nagu öeldud, ma loodan, et me siiski suudame lähinädalatel selle eelnõuga hoogsalt edasi minna, et me tõesti kohalikeks valimisteks saaksime ausama mänguvälja.

Aga esimene küsimus. Ma isegi ei osanud seda rõhutada, aga see on võib-olla tõesti oluline. Siin ühe erakonna liikmete küsimustest on võib-olla jäänud mulje, et selle eelnõu eesmärk on tugevdada järelevalvet Keskerakonna ja EKRE poliitikute ja nende erakondade üle. Ei, kahtlematult ei mainita eelnõus ühtegi erakonda. Ma oma sõnavõtus ütlesin ja eelnõu seletuskirjas on mainitud, et selle eelnõu algatamise ajendiks olid need konkreetsed sündmused, mis, paraku ei ole see minu teha olnud, tõesti on olnud seotud ühe EKRE liikmega ja ühe Keskerakonna liikmega. See loomulikult ei tähenda, et me tahame selle eelnõuga kuidagi muuta ERJK menetlusi valikuliseks. ERJK peab saama lisaõigusi ja lisaraha selleks, et erapooletult ja tõhusalt takistada erakondade ebaseaduslikku rahastamist, ükskõik millises erakonnas see aset leiab.

11:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulasin praegu teie selgitusi ajendi kohta. Teie eelnõu seletuskirjas on kirjas: "Eelnõu konkreetseks ajendiks sai Keskerakonna ja EKRE liikme suhtes esitatud kahtlustus." Nii. Seda tõlgendades saab öelda ainult seda, et kui ei oleks seda kahtlustust olnud, siis ei oleks ka seda eelnõu sündinud. Samas jälle põhiseaduse § 22 sätestab: "Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus." Minule jääb see praegu arusaamatuks. Sotsiaaldemokraadid seisavad inimeste õiguste eest, viidates igal sammul kõikidele põhiseaduslike õigustele: õigus elule, õigus tööle, haridusele jne. Miks te trambite selle põhiseaduse § 22 seljas kogu aeg, muutes selle täiesti mõttetuks?

11:45 Jevgeni Ossinovski

Oi, härra Grünthal, te saite valesti aru. Loomulikult ei ole selle eelnõu eesmärk sekkuda Kersti Krachti ja Mihhail Korbi kriminaalasja menetlusse, absoluutselt ei ole mitte mingisugust kavatsust selle eelnõuga ERJK‑d sinna sisse tõmmata. Loomulikult, konkreetset korruptsioonikahtlustust uurivad õiguskaitseorganid prokuratuuris, pärast seda tõenäoliselt kohtus. See käib vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, sh loomulikult mainitud põhiseaduse paragrahvile, süütuse presumptsioonist lähtudes. Küsimus selles kontekstis ei puuduta konkreetsete isikute süüd või süütust, vaid seda, et selle kahtlustuse esilekerkimisel avalikus arutelus on ju loomulikult kohe esimene küsimus, et vabandust, aga kuidas me oleme lasknud sellisel asjal juhtuda, et sellised sündmused on tõenäoliselt aset leidnud või on võimalik, et on aset leidnud. Tegelikult, kui me hakkame vaatama seda materjali, siis selgub, et tõepoolest selles seaduses on augud ja nende aukude kinnipanemiseks on ettepanekuid tehtud. Nüüd on, mulle tundub, selline hea ühiskondlik momentum, selleks et need otsused ära teha. Nii et ei, kahtlemata mitte mingil viisil ei mina ega sotsiaaldemokraadid selle eelnõuga ega üldiselt ei sea kahtluse alla süütuse presumptsiooni. Olge rahulik. 

11:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

11:47 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea ettekandja, ma kuulasin siin, distantsilt küll, nii küsimusi kui ka vastuseid, ja ma tundsin, et ma pean midagi ütlema. Mida kardab Reformierakond, oli küsimus. Mina ei tea, mida Reformierakond kardab. Reformierakonna esindajana ma ütlen, et mina kardan üsna palju seda, et me muudame seadusi lähmerdades, ad hoc. Midagi juhtub ja me kohe muudame. Üksikute kaasuste põhjal me muudame küll relvaseadust, küll karistusseadustikku, nüüd muudame erakonnaseadust.

Aga pigem on mu küsimus see, et kui ma paneksin praegu video kinni ja kuulaksin sinu juttu, Jevgeni, siis kohati sa kõlad nagu mingi süvariigiteooriate apologeet. Sa räägid sellest juba, kuidas väljatöötamiskavatsus on kavatsus seaduseelnõu tapmiseks. Kui mina ütlen, et ma ei esinda kogu Reformierakonda, ainult iseennast siin, siis kas see seisukoht, et väljatöötamiskavatsus on paha ja riik tahab tegelikult sellega asju välja suretada, on su isiklik seisukoht või on see Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukoht?

11:48 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Sulle, Valdo, jäi vale mulje. Kahtlemata, mina ei arva, et on tegemist mingisuguste tundmatute ja nimetamata isikute vandenõuga Eesti riigi ja rahva vastu selle eelnõu puhul, süvariigist rääkides. Ja kahtlematult ei ole meil eesmärki kuidagi selle eelnõuga muuta relvaseadust – ütlen, et ei jääks valet muljet. Ma saan küll aru, et sa ei tahtnud seda väita, aga sa loetlesid erinevaid seadusi. Ei, ma arvan, et relvaseaduse ampluaad ei ole erakondade rahastamise kontekstis tarvis rakendada. 

Väljatöötamiskavatsuse kohta: ei, sotsiaaldemokraadid ei ole kujundanud erakonna seisukohta väljatöötamiskavatsuse kohta. Ma väljendan isiklikku seisukohta, et see on valdavalt mõttetu paberi raiskamine. Ma olen sellel seisukohal olnud pikka aega eri rollides, mida ma olen Eesti riigis täitnud. Ma võin sellest rääkida väga pikalt. Mul on siin aega tund ja kümme minutit. Kuna minu sõnavõtt ei ole piiratud, siis ma võiksin seda teha, aga ühel hetkel tõenäoliselt istungi juhataja paneks mul mikrofoni kinni. Mul on väga kaalukad argumendid ja need tulenevad otseselt praktikast. Aga lühidalt kokku võttes: tõepoolest, tahe oli hea, et hea õigusloome tava kontekstis saaks vähendada õigusloomekoormust ja õigusmuudatused oleksid rohkem läbi analüüsitud, läbi hinnatud jne. Idee oli ilus. Aga praktika on selline, et tegelikkuses on enamiku muudatuste puhul muudatuse algatajal väga selge visioon ja on ka poliitiline kokkulepe selle rakendamiseks just täpselt sellisel viisil, nagu ta on. Selles kontekstis tekitatakse see kaasamise mäng, et me algatame enne väljatöötamiskavatsuse, kus me väidame, et me pole veel välja valinud seda meedet, millisel viisil me seda probleemi lahendame, me ainult kirjeldame ära probleemi ja siis analüüsime üheskoos, kuidas seda lahendada. Kõik kaasatavad asutused, organisatsioonid, ministeeriumid kirjutavad sinna lehekülgede kaupa igasuguseid arvamusi, aga tegelikult juba minister teab, millisel viisil ta sealt edasi läheb. Siis töötatakse kogu see posu läbi ja pannakse kooskõlastustabelisse. Tegelikult on eelnõu juba valmis, kui see väljatöötamiskavatsus välja tuleb. See on minu meelest inetu inimeste ja riigi raha raiskamine, nende paberite solgutamine. Kui on selgelt piiritletud probleem, mille lahendus põhimõtteliselt on teada ja kokku lepitud, siis ei ole mõtet mängida, et me pole veel ära otsustanud. Siis tulebki ausalt öelda, et meil on eelnõuna selline lahendus pakkuda, arutame seda. Kaasamine peab toimuma selles kohas, kus kaasamisest on tegelikult mingit tolku, ei ole vaja mitte niisama väsitada organisatsioone kõiksugu paberite solgutamisega.

Nüüd ma räägin, et oleks selge, et tõepoolest on teatud suuremad pikemaajalised reformiprotsessid, mida on vaja mingisuguse õigusvaldkonna revisjoni mõttes, kus tõepoolest seda tüüpi pikemaajalist õigusloometööd on mõistlik teha ja on ka tehtud ja see on andnud positiivseid tulemusi. Aga seda tüüpi muudatus, nagu me täna siin räägime – no ei ole vaja mingit väljatöötamiskavatsust. Tegelikult tuleb läbi arutada spetsialistidega, mis need muudatused on. Kui on mingeid tehnilisi detaile, siis analüüsime need läbi, muudame, leiame kokkuleppe ja teeme ära, mitte et pärast süstemaatilist – ja mis need kaunid sõnad seal olid – analüüsi algatatakse väljatöötamiskavatsus, millele eelneb huvigruppe kaasates süstemaatiline valdkonna analüüs. No kuulge, mis asi see on! See on ju naeruväärne jutt.

11:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

11:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin teie selgitusi väga tähelepanelikult ja minu meelest te järjekordselt libastusite. Kui te eelnõus räägite, et ajendiks oli kahtlustus, siis oma selgituses ja sõnavõtus te rääkisite juba ka süüdistusest. Need on ikkagi erinevad protsessuaalsed määratlused, ütleme, isiku osas, keda kriminaalmenetluses käsitletakse. Aga see selleks. Ma ei saa ikkagi ümber ega üle sellest, et selle eelnõu ajendiks sai ikkagi ainult kahtlustus. Te küll ütlesite, et põhiseaduslikke väärtusi siin keegi ümber ei lükka, aga kui te toote seaduseelnõus välja juba kahtlustuse definitsiooni, siis see § 22, süütuse presumptsioon, ei kehti. Muuseas, ka põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ütles, et see ajendi määratlus oli väga vale.

11:54 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Esiteks, kui tõesti mul keel vääratas ja ma kasutasin sõna "süüdistus", siis ma vabandan. Ma loomulikult olen sellest erinevusest teadlik. Me räägime kahtlustusest. See, millest te räägite, on seletuskirja preambulis. Tõepoolest, mina küll usun, et parlament ja parlamendiliikmed iseendast peaksid ka ühiskonnas toimuvale reageerima ja reageerima ka õigeaegselt, mitte nii nagu konkreetsel juhul, et kui meil on ilmnenud mingisugune sündmus ühiskonnas ja see on toonud esile puudujäägid õiguskorras, siis kahtlemata on võimalik mõelda, et olgu, ootame viis aastat, kuni see asi käib kõik kohtuastmed läbi, ja siis otsustame, kas on vaja või mitte. Mina arvan, et vahepealsel ajal toimub päris mitu valimist. Ehk kui meil need augud seadusloomes on, siis see ebaõiglane konkurentsieelis kandub edasi ka riigi juhtimisse. See on esimene tähelepanek. Ma arvan, et parlament võiks siiski reageerida ka varem.

Punkt kaks, selle konkreetse ajendi ja eelnõu puhul, tõepoolest, need probleemid, millele see eelnõu lahendusi pakub, on ju objektiivselt ilmselged. Küsimus ei ole selles, et näiteks ebaselge kord, mis puudutab toetuse vähendamist või sunniraha sissenõudmist erakondade puhul, oleks kuidagi sõltuvuses sellest, kas Kersti Kracht jääb süüdi või ei jää. See ei ole absoluutselt sellega seotud. See kord selles seaduses on vigane, mis meil on, ja see tuleks korda teha, sõltumata sellest, kuidas see konkreetne kohtuasi läheb. Veel kord: me kindlasti selle eelnõuga ei taha kuidagi sekkuda sellesse konkreetsesse kohtu‑ või õigusmenetlusse, mida hetkel prokuratuuri tasemel juhitakse.

Ja viimaks, tõepoolest, kui see läheb teile nagu isiklikult korda – ma saan aru, see puudutab teie erakonna liiget, see on mõistetav, sest kui teie erakonna tegevus on sellisel viisil prokuratuuris uurimisel, siis see on loomulikult ebamugav –, siis ma kinnitan, et eelnõu tekstis ei ole sellest ühtegi sõna. See on seletuskirja sissejuhatus, nii et põhimõtteliselt on austatud kolleeg Grünthalil võimalik seda lihtsalt ignoreerida kui sellist sõnastuslikku formuleeringut, millega Riigikogu liige nõus ei ole. Miks ma seda ütlen? Me hääletame lõpuks eelnõu teksti, seletuskiri on seda selgitav. Eelnõu tekstis ei ole viiteid ühelegi erakonnale ega ühelegi konkreetsele kohtu‑ või õigusemõistmisasjale.

11:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

11:57 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud Jevgeni Ossinovski! Mind ajendas küsima Riina Sikkuti esimene küsimus. Ta küsis, miks see nii on. Mina näen siin natukene usalduse küsimust. Ma küsin teie käest ühe näite põhjal. Mis te arvate, kui komisjoni esimees oleks EKRE liige, kui komisjoni aseesimees oleks EKRE‑ga väga tihedalt seotud inimene ja komisjonis oleks ka üks EKRE liige, kas me siis ka räägiksime demokraatiast?

11:58 Jevgeni Ossinovski

Ma väga vabandan, aga ma ei saanud küsimusest aru. (Hääl saalist.) Aa, ERJK‑st. Ma mõtlesin, et jutt oli põhiseaduskomisjonist, ei saanud täpselt aru. Et kui Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni nii esimees kui ka aseesimees oleksid ühe erakonna liikmed, kas me räägiksime sellel puhul, vist demokraatiast oli jutt, et kas see oleks kohane, ütleme siis laiendades. Ma peaksin seda jah, kaunis veidraks, kui niimoodi juhtuks, kuna erakonnad ju nimetavad sinna ühe esindaja. Tõenäoliselt on võimalik, et näiteks, ma ei tea, riigikontrolör nimetab sinna näiteks ka teise EKRE või mõne teise erakonna liikme, aga seda siiani minu teada juhtunud ei ole. Teoreetiliselt võiks selline olukord tekkida. Ma küll arvan, et komisjon kollegiaalse organina vaevalt et langetaks sellise otsuse, et nii esimees kui ka aseesimees oleks ühest erakonnast, ja seda pole siiani ka juhtunud.

11:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

11:59 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma esmalt korrigeeriksin ära selle, et te siin toote näiteks Kersti Krachti kaasust, aga juhin tähelepanu, et ERJK pädevusse kindlasti selle kriminaalasja menetlemine ei kuulu. Küll aga tahaksin mina selgust saada ERJK tegevuses, mida te siin väga kiidate. Me teame, et seal otsustatakse ju menetluse alustamine hääletamise teel. See hääletamine sõltub põhimõtteliselt esimehest, kes on endine sotsiaaldemokraatide liige, kuigi tema staatus on vist peatatud. Niimoodi ei saa rikkumisi menetleda. Kõiki, mis on rikkumised, peaks menetlema. Äkki natuke selgitate seda, kuidas me peame seda võtma. Hääletame, ja siis, kui toetuse saab, siis menetleme, aga kui saa, siis rikkugu edasi.

12:00 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! See kahtlemata viib sellise laiema aruteluni sellest, millisel viisil peaks olema erakondade rahastamise kontroll üles ehitatud. Loomulikult, me ju teame, et eelmises valitsuses oli tahe – ja teie olite selle üks eestvedajaid – ERJK kinni panna. Eks see, mida te praegu ütlesite, oli ka üks tollal kõlanud argumente. Laiem argument seal taga on olnud see, et erakondade rahastamise järelevalve organ peaks olema sõltumatu ja ERJK sõltumatu ei ole, kuna seal istuvad erakondade esindajad.

See on palju laiem diskussioon ja debatt. Võib-olla antud eelnõu kontekstis ei ole süvitsi minna mõistlik, arvestades seda, et selle eelnõu eesmärk on laiendada olemasoleva ERJK mudeli puhul nende õigusi ja võimalusi oma tööd teha. Eelnõu eesmärk ei ole ERJK‑d kinni panna või muul viisil fundamentaalselt teda ümber ehitada. See oli teie esitatud eelnõu mõte, kui te selle esitasite. Kahtlemata, kui teil rahvasaadikuna või fraktsioonina on soov see teema uuesti tõstatada, siis te loomulikult saate ka sellise seadusandliku initsiatiiviga uuesti esineda ja siis me saame seda põhjalikumalt arutada.

Aga printsiibi kontekstis ma arvan, et ERJK, mis küll ei ole erakondadest sõltumatu, kuna erakondade esindajad on seal liikmed, on tasakaalustatud organ, kus tegelikult need erinevad huvid on teiste poolt tasakaalustatud. Selles on kahtlemata oma iva, et erakondade esindajad teostavad järelevalvet juhul, kui see toimub tasakaalustatud viisil, lisaks teevad seda ka eksperdid, ja selgetes raamides. Eks erakonna liikmed teavad väga hästi ja jälgivad väga täpselt seda, kuidas konkurendid oma kampaaniat teevad ja kuidas nad oma rahaasju korraldavad. Konkurent ikka teab hästi seda, millisel viisil poliitilist tegevust aetakse ja kas poliitiline konkurents konkreetses omavalitsuses või konkreetse kampaania ajal on aus või ei ole ja kas kasutatakse ebaausaid võtteid. Nii et sellel kahtlemata on oma positiivseid nurki.

Ma kindlasti ei taha öelda, et see ERJK süsteem on kuidagi ideaalne või ainumõeldav. Loomulikult on ka teisi võimalikke. Aga mina arvan, et suures pildis on see meid teeninud viimastel aastatel üsna hästi ja mina küll ei arva, et me peaksime ta kinni panema. Selle asemel võiks püüda anda talle vajalikud õigused, et ta saaks oma ülesande, mis seadusega talle on antud, täismahus realiseerida.

12:04 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

12:04 Merry Aart

(Kaugühendus)

Jah, aitäh! Ma vabandan oma eelmise küsimuse pärast, et ma ei suutnud nii korralikult seda selgitada, aga ma selgitaksin seda nüüd. Liisa Oviir on ka praegu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, Kaarel Tarand on suhteliselt lähedal seisev isik sotsiaaldemokraatidele, mis siis, et ta liige ei ole, ja üks [komisjoni] liige on sotsiaaldemokraat. Minu küsimus tulenes sellest. Olles ka ise mõne korra osalenud selle komisjoni ... 

12:04 Aseesimees Martin Helme

Merry, me ei kuule sind, me ei kuulnud sind üldse.

12:04 Merry Aart

Aa. Okei, kas nüüd on kuulda?

12:05 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Küsi küsimus uuesti.

12:05 Merry Aart

Ma tahtsin lihtsalt selgitada, et praegu kolm inimest on siiski selles komisjonis suhteliselt lähedalt sotsiaaldemokraatidega seotud. Minu küsimus tuleneski sellest, et ma ei usalda seda. Kui seda komisjoni juhiks täiesti erapooletud inimesed, siis ma usaldaksin seda.

12:05 Jevgeni Ossinovski

Jaa, teie küsimus on arusaadav. Mina küll ei tea, et selles komisjonis oleks kolm sotsiaaldemokraati, õigemini seal ei ole kolme sotsiaaldemokraati, ma olen kaunis kindel, kuigi mul ei ole ühtegi infotehnoloogilist vahendit praegu käepärast, et seda liikmeskonda vaadata. Ei, Kaarel Tarand ei ole sotsiaaldemokraatidele lähedal seisev isik. Ta ei ole meie erakonnaga seotud. Ta on selles komisjonis tegelikult õiguskantsleri esindajana. Õiguskantsler on teadupärast iseseisev sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kellel on täielik vabadus liikme nimetamiseks või tagasikutsumiseks. Kahtlematult, Kaarel Tarandi töö sõltumatut ja objektiivset loomu hindab ka õiguskantsler. Nii et see väide küll tõele ei vasta. Vastab tõele, et Liisa Oviir on sotsiaaldemokraat. Nagu ma olen aru saanud, üldiselt on komisjoni juhtide valimisel mõeldud sellele, et võib-olla võiks esimeheks olla keegi näiteks põhiseaduslike institutsioonide esindajatest, kes ei oleks erakonna liige, aga põhiseaduslikud institutsioonid ise või nende esindajad, nagu ma olen aru saanud – võib-olla ma eksin, aga ma mäletan, et sellist infot ma kunagi sain –, tegelikult ei ole soovinud seda rolli võtta. Eelmisel korral, kui esimeest valiti, ma ei tea, aga ma eeldan, et saavutas kõige suurema häälteenamuse Liisa Oviir. Mina sellel hääletamisel ei osalenud, ma ei tea, kes tema poolt või vastu hääletas ja kui palju ta hääli sai, aga ma usun, et see toiming oli õiguspärane. Kahtlematult on sellel komisjonil ka õigus, juhul kui nad ei ole rahul Liisa Oviiri tööga selles ametis, valida komisjonile uus esimees. See eelnõu mitte kuidagi neid küsimusi ei reguleeri.

12:07 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

12:07 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te nimetasite minu küsimusele vastates, et selle eelnõu eesmärk on nagu laiendada ERJK tegevust. Minu küsimus on selline: kas see laiendamine tähendab seda, et kui seni on sotsiaaldemokraadist Liisa Oviir ise otsustanud esimehena, milline juhtum panna hääletusele, milline mitte, ja viidates ka sellele, mida te enne mainisite, et sotsiaaldemokraatide erakond jälgib konkurentide tegevust, siis kas laiendamine tähendab seda, et veel laiemalt hakatakse konkurentide asjade suhtes menetlusi ette võtma? Või on ikkagi lootust, et hakatakse õiglaselt tegutsema, mitte hääletamisega ja mitte esimehe suva järgi, vaid hakatakse kõikide juhtumitega tegelema?

12:08 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan! Ei, teile jäi ekslik mulje. Kahtlematult ei olnud eesmärk mitte see, mis te välja tõite. Ma kordan veel: kui komisjon leiab, et on vaja valida uus juht sellele komisjonile, siis komisjon saab seda otsustada. Praegune eelnõu neid õigusi kuidagi ei piira.

Mina ütlen ausalt, et te olete ilmselgelt detailsemalt selle komisjoniga kursis kui mina. Kui on soov käsitleda seda kuidagi süsteemselt ja analüüsida, millisel viisil see komisjon on töötanud, milliseid asju on algatatud või mitte algatatud, siis ma arvan, et kahtlemata see oleks väärt analüüs. Nii et teil on Riigikogu liikmena igal juhul võimalused olemas, et selline analüüs läbi viia või teha ettepanek vastavas komisjonis seda teha. Ma arvan, et seda oleks huvitav kõigil kolleegidel teada.

12:09 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:09 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen tagasi selle ämma kapi teema juurde. See algas jõuliselt, aga lõppes, suri nagu äkki, kuigi prokuratuuri kokkuvõte on huvitav lugemine. Aga kuna selle ämma kapi skandaali, korruptsiooniskandaali peategelane on praegusel hetkel sotsiaaldemokraat, siis teil on rohkem infot selle kunagise Reformierakonna ämma kapi telgitagustest. Kas te ei ole mõelnud, et võiks selle lõpuks ikka lõpuni lahti rääkida, et kuidas see tegelikult oli? Prokuratuuri kokkuvõtet oleme vist kõik lugenud, see tekitab isu. Aga teil on sotsidena parem informatsioon. Kas olete mõelnud, et võiks sellega lõpuni minna?

12:10 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, hea Peeter! Ei, minul küll ei ole rohkem informatsiooni, kui et Silver Meikar, kelle paljastused selle kriminaalasja algatamiseni viisid, on tõepoolest sotsiaaldemokraat. Mälu järgi öeldes ta päris põhjalikult käsitles avalikult neid erinevaid asjaolusid, mis selle kaasuse ümber olid. Kas jäi midagi varjule? Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Te võite kindlasti tema poole pöörduda. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole küll seda teemat kuidagi eraldi käsitlenud, et kas Silver teab veel midagi. Kahtlematult ma julgustan teid tema poole pöörduma ja arutlema nende küsimuste üle. Me tegime tol ajal, ma arvan, ühiskonnana sellest juhtumist olulised järeldused, sh õiguslikud, me tugevdasime erakondade rahastamise järelevalve süsteemi, tegime mitmeid teisi muutusi. Minu jaoks on oluline, et me ka sellel korral, kui me oleme taas kord ühiskonnana üsna mastaapse asja juures, teeksime ka siit vajalikud õiguslikud järeldused ja lapiksime ära need augud, mis on ilmnenud.

12:12 Aseesimees Martin Helme

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on aeg sõna anda põhiseaduskomisjoni esindajale. Toomas Kivimägi, palun!

12:12 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid nii siin saalis kui ka ekraani taga! 

Enne kui ma lähen komisjoni arutelu juurde, luban endale kaks repliiki. Selle eelnõu menetlemise käigus siin saalis on saanud pihta kõik erakonnad ja tuliselt, isegi see erakond, kes seda eelnõu ette kandis, välja arvatud Isamaa, kes on tegelikult selle kriitika alt pääsenud, nii et kiitus teile selle eest. Ma arvan, et niimoodi on raske toetust leida. See on minu esimene repliik.

Teine repliik on see, et ma arvan, et ei eelnõu kirjutades ega ka siin saalis seda menetledes, ühelt või teiselt poolt vaadates, ettekandja poolt või küsija poolt, ei peaks minema isiklikuks. Ma arvan, et see ei ole hea tava, et me ühe või teise isiku pinnalt menetleme, arutame või loome ühte või teist eelnõu. Loomulikult saab öelda ka abstraktselt. Tihtipeale on vaja võib-olla neid viiteid teha, aga ma arvan, et minna lausa nimeliseks ühe või teise isiku puhul, ei ole nagu hea tava, millest me peaksime juhinduma. Niimoodi, ma arvan, me väga kaugele ei jõua. Need olid kaks repliiki, millest ei olnud otseselt juttu komisjoni istungil. 

Nüüd komisjoni istungi juurde. Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 6. aprillil s.a. Osalesid peaaegu kõik komisjoni liikmed. Oluline on märkida, et puudus Urmas Reinsalu, ja oluline on märkida ka seda, et Paul Puustusmaa asemel osales asendusliikmena härra Henn Põlluaas. Kutsutud olid Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimees Liisa Oviir, aseesimees Kaarel Tarand ja nõunik Zoja Masso, samuti Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.

Selle eelnõu menetlemine komisjonis algas tavapäraselt. Tol korral küll tegi algatajate ettekande põhiseaduskomisjoni liige Lauri Läänemets, kes tutvustas eelnõu ja selgitas, et eelnõu üldine eesmärk on suurendada demokraatliku poliitika usaldusväärsust ning tõhustada kontrolli erakondade rahastamise läbipaistvuse üle. Eelnõuga soovitakse suurendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni õigusi ning muuta selgemaks rikkumiste eest rakendatavad sanktsioonid. Ma loodan, et Lauri Läänemets vabandab, kui ma ei puuduta üksipulgi neid konkreetseid muudatusettepanekuid. Kuna Jevgeni Ossinovski väga põhjalikult neidsamu asju rääkis, samadel alustel ja samadel põhimõtetel, siis ma jätan selle osa vahele.

Kõigepealt reflekteeris Liisa Oviir, kes vastas, et eelnõu sisaldab mitut ettepanekut, mida Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on aastate jooksul teinud nii Riigikogule kui ka Justiitsministeeriumile.

Nüüd mõni konkreetsem repliik. Esiteks, Liisa Oviir märkis, et mis puudutab keelatud annetuse kandmist riigieelarvesse, siis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on olnud seisukohal, et see on õige viis keelatud annetusega tegelemiseks ja sellel oleks ka preventiivne mõju. Samas tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et nende subjektide ring, kes võivad keelatud annetusi saada, on laiem kui ainult erakonnad. Seega oleks mõistlik seadust täpsustada selliselt, et kõigil subjektidel tuleb keelatud annetused tagastada riigieelarvesse, seda ei pea tegema üksnes erakonnad, nagu on eelnõus ette nähtud. Siinkohal märgin ära, et eelnõu algatajate ettekandja Lauri Läänemets kinnitas hiljem ka oma sõnavõtus, et ta kindlasti selles probleemi ei näe, kui keelatud annetusi kui selliseid ei pea tagastama mitte üksnes erakonnad. Keelatud annetuse saab teha ka kolmandatele isikutele ja sellisel juhul peaks see regulatsioon olema sarnane. Nii et Lauri Läänemets ei vaielnud sellele Liisa Oviiri seisukohale vastu.

Teiseks, Liisa Oviir selgitas seda, mis puudutas ettekirjutuse viivitamata avaldamist Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni veebilehel. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on suur avalikustamise pooldaja ja kogu ERJK‑s olev info on avalikult kättesaadav. Ent varjatud rahastamise keerulised juhtumid ja nende kohta tehtavad ettekirjutused on üsna pikad ning seal on väga detailselt kajastatud erinevaid andmeid, sh finantsandmeid, lepinguid, kohtumaterjale ja eraisikute andmeid. Kui need ettekirjutused viivitamata avalikustada, siis peaks olema üsna täpselt paika pandud ja läbi mõeldud, kuidas seda teha nii, et ei rikutaks andmekaitsereegleid. Ka siinkohal vahendan kohe eelnõu ettekandja Lauri Läänemetsa seisukohta, et tõepoolest ei ole eesmärk kogumahus seda materjali avalikustada või see ei ole soov, vaid eesmärk on ikkagi selles, et avalikkus saaks teada, et ühe või teise erakonna suhtes on algatatud menetlus. Nii et ta ei pidanud kindlasti silmas seda, et see peab kogumahus viivitamata avalikustatud saama.

Kolmandaks, Liisa Oviir rõhutas väga olulisena seda, et ERJK‑l peaks olema õigus küsida andmeid kolmandatelt isikutelt. See on väga oluline muudatus ja see võimaldab ERJK‑l paremini oma tööd teha. Lisan oma kommentaari, et sama seisukohta on toetanud ka õiguskantsler. Tõele au andes on üsna arusaamatu, kui olulisel määral on piiratud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tööd. Nad saavad andmeid küsida ainult erakonnaseaduse subjektidelt, st erakonnalt, valimisliidult, üksikkandidaadilt või ka nende liikmetelt, aga à la mõni reklaamifirma ja kohalik omavalitsus, kust tegelikult saaks olulist informatsiooni, et oma tööd teha, [nendelt küsida] õigust ei ole. Nii et see on küll täiesti elementaarne ja arusaadav, et selline õigus peaks olema. Nagu mainisin, on ka õiguskantsler seda toetanud, samuti Liisa Oviir ja ka eelnõu algataja peavad seda igati kohaseks.

Kaarel Tarand tegi ühe väga olulise avalduse sellel komisjoni istungil. Nimelt, kui mina küsisin, kas see on nüüd ideaal ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni jaoks see eelnõu, millest nad on unistanud ja mida nad on aastaid soovinud, siis ta vastas niimoodi, et see ei ole päris ideaal. Nüüd on hästi oluline koht: kõik eelnõus toodud muudatused ja täiendused on vajalikud, aga see puudutab ainult väikest osa erakonnaseadusega seotud probleemidest. Seega, olenevalt eelnõu edasisest menetlemisest peaks mõtlema, kas seda eelnõu võiks oluliselt laiendada ja lisada sinna ka muid erakonnaseadust puudutavaid täiendusi ja parandusi. See on hästi oluline repliik. Kui ma ei eksi, siis Kaarel Tarand kasutas komisjoni istungil protsentuaalset määratlust ja ütles, et kui need muudatused, mis on käesolevas eelnõus, saaksid suure saali heakskiidu, siis see lahendaks ära võib-olla 10% tegelikest probleemidest. Kaarel Tarand näeb, et hoopis suuremad probleemid ja kitsaskohad ja põhimõtteline paradigma muutus peaks toimuma ikkagi erakonnaseaduse laiema muutmisega, sest seal on neid probleeme mitu korda rohkem kui võib-olla need konkreetsed asjad, mida selle eelnõu algatajad on välja toonud. Kaarel Tarandi sõnum sinna lõppu oli see, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil on liiga palju vastutust ja erakondadel endil on liiga vähe vastutust. See oli tema isiklik repliik.

Mariko Jõeorg-Jurtšenko tutvustas komisjonile Vabariigi Valitsuse seisukohta eelnõu suhtes ning selgitas, et erakondade rahastamise järelevalve tugevdamine on ka Vabariigi Valitsuse üks prioriteete. Valitsusliidu koostöölepingus on valitsuse üheks tegevussuunaks kavandatud komisjoni tugevdamine, tõstes selle kompetentsi ja võimekust ning laiendades Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevust. Selleks kavandatakse käesoleva aasta septembrikuus esitada Justiitsministeeriumi poolt eelnõu väljatöötamiskavatsus, millele eelneb see Jevgeni Ossinovski viidatud kuulus süstemaatiline valdkonna analüüs ja huvigruppide kaasamine. Seega ei pidanud Vabariigi Valitsus õigeks erakondade rahastamise murekohtade lahendamist eelnõus 321 väljapakutud kujul. Ehk veel kord seda üle rääkides: Vabariigi Valitsus ei eita vähimalgi määral nende probleemidega tegelemise vajalikkust, ent erinevalt väikese tükina käsitlemisest on Vabariigi Valitsus seisukohal, et see teema tuleks võtta ikkagi kogumahus ette ja selliselt sellele teemale läheneda. Nagu ma ütlesin, sellel väljatöötamiskavatsusel on vähemalt konkreetne tähtaeg, see on septembrikuu. Selleks ajaks peaks olema olemas väljatöötamiskavatsus, mille pinnalt edasi minna.

Repliigina ütlen väga auväärt Jevgeni Ossinovskile, et ma ei saa olla nõus selle irooniaga väljatöötamiskavatsuse suhtes. Sellessamas suures saalis siin – ma mäletan, ma ise olin tol ajal õiguskomisjoni liige, kes menetles seda eelnõu – olid õigusloomepoliitika põhialused. (Jevgeni Ossinovski kommenteerib saalist.) Vaat, seda on halb kuulda, et see on halb dokument, nagu Jevgeni Ossinovski äsja ütles. Ma ei ole jõudnud kontrollida, kui palju toetushääli see sai, aga ma arvan, et see sai väga suure toetuse tegelikult suure saali poolt. Ma arvan, et seda toetasid ka sotsiaaldemokraadid. Loomulikult oli seal ka terve rida teisi asju, mis võiski olla põhjus, miks te seda toetasite. Aga siiski, kui see oli nii vastuoluline, siis te ei oleks pidanud selle poolt hääletama. Nii et see on tegelikult sinna sisse kirjutatud ja väga oluline põhimõte. Seega, mina ei tahaks väljatöötamiskavatsust kui sellist küll seada kahtluse alla, eriti kui me räägime põhimõttelistest muudatustest. Kui me läheme ikkagi sellise suurema tüki kallale, nagu on erakonnaseadus, siis see on väga põhimõtteline muudatus. Ma olen igal juhul seda meelt, et see eeldaks ikkagi väljatöötamiskavatsuse tegemist.

Kalle Grünthal sõnas, et iga seaduseelnõu algatamisel või regulatsiooni kehtestamisel on tavaliselt mingisugune ajend või põhjus. Käesoleva eelnõu seletuskirjas on lause, mis ütleb, et eelnõu konkreetseks ajendiks sai Keskerakonna ja EKRE liikme suhtes esitatud kahtlustus, mis puudutas erakondade ebaseaduslikku rahastamist, mõjuvõimuga kauplemist ja altkäemaksu. Põhiseaduse § 22 sätestab, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kalle Grünthali hinnangul on eeltoodud ajendil esitatud eelnõu menetlemine põhiseaduslike väärtuste mittejärgimine. Riigikogu peaks säilitama oma väärikuse ning mitte laskuma nn kollase ajakirjanduse tasemele. Henn Põlluaas märkis samuti, et ta nõustub Kalle Grünthaliga, sest ka tema arvates on eelnõu seletuskirjas eelnõu ajendina toodud põhjus äärmiselt kohatu ja inetu. Tõepoolest, pean nüüd ennast tsiteerima, kuna mind juba eespool tsiteeriti. Toomas Kivimägi sõnas, et tema arvates ei ole kõnealune lause eelnõu seletuskirjas samuti väga õnnestunud. Toomas Kivimägi leidis, et ka tema arvates ei tohiks ühegi üksikisiku pärast ühtegi eelnõu välja töötada. Kui eelnõu seletuskirjas loetleda kahe erakonna liikmeid, siis see kindlasti ei too eelnõule toetust juurde. Aga samas – ja ma olen samal seisukohal ka praegu – ei muuda antud lause eelnõu sisu ja tegelikud probleemid seoses erakondade rahastamisega on palju laiemad. Probleemid, mida eelnõu püüab lahendada, on olnud kõigile juba pikka aega teada ning väärivad igati käsitlemist. Veel kord, ka minu selgitava arvamuse järel kordas Kalle Grünthal oma seisukohta, et tema hinnangul ei tohiks saata sellist eelnõu Riigikogu täiskogusse menetlemiseks. Toomas Kivimägi sõnas, et eelnõu seletuskirjas ei ole kedagi süüdi mõistetud. Kuna Riigikogu juhatus on võtnud eelnõu menetlusse, siis ei ole põhiseaduskomisjonil võimalik seda eelnõu mitte menetleda. Seda oleks võimalik teha vaid juhul, kui eelnõu algatajad võtaksid eelnõu tagasi. Kalle Grünthal tegi veel kord eelnõu algatajatele ettepaneku, et nad võtaksid eelnõu tagasi ja esitaksid selle uuesti parandatud kujul.

Siis ütles Toomas Kivimägi mõningaid seisukohti. Sooviti Reformierakonna seisukohti, aga need ei ole kindlasti Reformierakonna seisukohad, vaid need on Toomas Kivimägi isiklikud seisukohad, kuna me ei ole neid läbi arutanud ja väljatöötamiskavatsusega tegeleb ikkagi Vabariigi Valitsus. Aga siiski mõned repliigid, mis, ma arvan, võib-olla suures osas kattuvad Reformierakonna seisukohtadega.

Üks on see, mis puudutab keelatud annetuste kandmist riigieelarvesse. Ka see, muide, on põhimõte, mida õiguskantsler on pidanud väga oluliseks. Ma arvan, et see ongi oluline. See on suhteliselt naljakas, et teed keelatud annetuse ja siis lihtsalt saad selle tagasi. See ei ole mõistlik ja õige. Küll aga tõstatasin ma komisjoni istungil selle küsimuse, et võiks olla mingisugune moratoorium keelatud annetuse puhul, mis aja jooksul sa pead selle tagastama. Võib-olla, kui annetus tehakse ja ma ei tea, kas see on keelatud või ei ole keelatud, siis see võtab mingi aja, et jõuda selgusele. Pärast selgub, et kui ma oleksin teadnud, et see on keelatud, siis ma oleksin selle kohe tagasi kandnud, ma poleks seda vastu võtnud. Aga ma seda ei teadnud. Kui see sellisel juhul läheb automaatselt riigieelarvesse, siis võib-olla see pole ka aus. Võib-olla ka annetaja ise ei teadnud, et see on keelatud. Lihtne näide: juriidiline isik teeb annetuse, ta ei tulnud võib-olla selle peale, et erakonda ei tohi juriidilised isikud toetada. Kui see läheks automaatselt riigieelarvesse, kaasuse puhul, kus annetaja seda tõepoolest ei teadnud, siis see oleks nagu arusaamatu. Nii et seal võiks mingi moratoorium olla, ma ei tea, on see 10 päeva või 30 päeva, mille jooksul erakond peab ise asja selgitama, ja siis kantakse see raha tagasi. See oli esimene repliik.

Teiseks, mis puudutab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarvet, siis Reformierakond on väljendanud ju seda ka koalitsioonileppes Keskerakonnaga, et me peame oluliseks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tegevuse tugevdamist ka materiaalselt. Aga siinkohal söandan väita, et vähemalt Reformierakond on seisukohal, et seda ei ole korrektne siduda mingi konkreetse protsendiga, nagu eelnõu puhul on tehtud, et see oleks 5% erakondadele eraldatavast rahast, mis riigieelarvest neile tuleb. Me oleme seda meelt, et võimalikult vähe peaks olema riigieelarve seotud n‑ö protsendiga asjadega. Me teame, et selleks on kaitsekulud – ja see on absoluutselt õige ja põhjendatud –, aga sinna tekitada juurde selliseid ridasid, kus konkreetne protsent on ette ära öeldud, seda Reformierakond tõenäoliselt ei toeta.

Mis puudutab ERJK otsuste avalikustamist, siis ka siin oli minu ettepanek, et võib-olla ei peaks seda tegema viivitamata, just neil samadel põhjustel, et võib-olla on vaja sealt võtta välja delikaatsed isikuandmed ja see menetlemine võtab mõnevõrra aega. Võib-olla see "viivitamata" eeldab, et ma pean tegema kohe. Siin võiks ka olla mingi tähtaeg, on see viis päeva või on see nädala jooksul, aga "viivitamata" on selline määratlemata termin. Väga lihtne on öelda, et aga te ei teinud seda viivitamata. See võiks olla konkretiseeritud.

Lisaks, Toomas Kivimägi veel mainis ja oli nõus härra Kaarel Tarandiga, nagu võis ka eelnevalt aru saada, et parandama ei peaks mitte üksnes erakondade rahastamise järelevalvet puudutavaid küsimusi, vaid tegelikult tuleks tegelda kogu erakonnaseadusega ja kõikide selles olevate probleemidega, millele ka Vabariigi Valitsus viitas.

Lauri Läänemets kommenteeris, et ta on põhimõtteliselt nõus sellega, et eelnõu seletuskirjas olev lause eelnõu ajendi kohta ei ole kõige parem. Ent samas on eelnõu eesmärk ja muudatuse peamised põhjused eelnõu seletuskirjas samuti ära toodud.

Lõpuks tegi komisjon menetluslikud otsused. Esiteks, võtta käesolev eelnõu täiskogu päevakorda 20. aprilliks ehk tänaseks, see otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli 6 komisjoni liiget: Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Lauri Läänemets, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu oli 1, Kalle Grünthal, ja erapooletuid oli 1, Henn Põlluaas. Kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 13. mai 2021 kell 17.15, see otsus oli konsensuslik. Lõpetuseks, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, ka see otsus oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

12:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Toomas Kivimäele on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

12:29 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Esiteks ma korrigeerin oma väidet: õiguspoliitika põhialuste paber ei ole halb paber, see on mõttetu paber. Ma kuidagi hoo pealt ütlesin valesti. Sellest ei sõltu midagi ja selle oleks võinud rahulikult tegemata jätta. Ma ei taha muidugi siin arutelu pidada väljatöötamiskavatsuse printsiibi üle. Selle kohta on mul küll väga kindel seisukoht, mis teie omast erineb. Aga see selleks, ärme sellest vast rohkem räägime. Ma lasin Valdo Randperel ennast ebamõistlikult provotseerida, läksin liimile, rääkisin sellest liiga palju.

Aga minu küsimus on see. Arusaadavalt usaldad sina rohkem seda, et valitsuse jaoks on see prioriteet, töötatakse palehigis ja varsti see tuleb, et septembriks peaks siis väljatöötamiskavatsus valmis olema. Aga millal siis see terviklik eelnõu pakett parlamenti jõuab?

12:30 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Mina saan tõesti kinnitada seda, et meile on esitatud seisukoht, et väljatöötamiskavatsus on septembrikuus olemas. Sina kogenud poliitikuna tead, ma arvan, et sinna vahele jääb nii mõnigi kuu. Mul loomulikult ei ole volitust öelda ega ka informatsiooni, millal konkreetselt eelnõu tuleb. Aga ma olen valmis hea kolleegi Maris Lauri käest seda uurima, millal neil vastavalt töökavale see eelnõu on plaanis esitada.

Ma ütlen ikkagi, auväärt Jevgeni ja kolleegid sinu fraktsioonist, tundes Maris Laurit: ta ei loobi tühje sõnu. Ei saa ainult ajaloole viidates öelda, et kõik on juba eos halb ja see on nagu mingisugune näide venitamise kohta, või mis sõnu sa kasutasid, et see on kaasamise mängimine jne. Ma arvan, et ette a priori öelda, et tuleb uus inimene, uus minister, ja tema teeb täpselt samamoodi, vilistab nendele asjadele, seda on täna vara öelda konkreetselt näiteks Maris Lauri kohta. Ma arvan, et tema on väga põhimõtteline. Need sõnad nagu "süstemaatiline" – ta on muu hulgas analüütik – on tema jaoks olulised ja ta kindlasti võtab neid asju väga põhjalikult. Selles ei ole põhjust kahelda.

Võib-olla üks repliik veel. Te täna võitlete selle vastu, et võtta korraga ette see suur tükk, millest meie räägime, millest valitsus räägib, et võtta ette ka erakonnaseadus, mille kohta ka Kaarel Tarand ütleb, et võib-olla põhiprobleemid on maetud sinna erakonnaseaduse suuremasse teksti. Kui me alles hiljuti menetlesime korruptsioonivastast seadust, millega me panime kohustuse ministrite poliitilistele nõunikele esitada huvide deklaratsioone, siis me saime teie käest korduvalt sugeda, miks me nii väikse tüki võtame, miks me ei võta ette seda suurt tükki. Nüüd meie ütleme, et jah, me kuulasime teid ja me tahamegi võtta ette selle suure tüki, ja teie ütlete meile, et ei, kuule, aga teeme selle väikse tüki ära, see on nii lihtne, teeme selle ära. Alati on valikute küsimus, aga ütleme, see probleemide ring, mis erakondade rahastamise ja erakonnaseadusega tervikuna on – kahtlemata, ma arvan, sellele ei vaidle keegi vastu –, on oluliselt suurem kui need konkreetsed asjad. Ma ütlen veel kord, et ega me ei eitagi, et terve rida asju on igati loogilised ja põhjendatud. Siin ei ole mingit antagonismi. Seda enam, et ma ju korduvalt ja mitte asjata ei viidanud ka õiguskantslerile. Poliitikutel võib-olla ongi mingisugune teine huvi ühe või teise eelnõupunkti esitamisel, aga terve rida neid ettepanekuid langevad kokku ju õiguskantsleri ettepanekutega. Nii et küsimus ei ole mitte niivõrd asja sisus antud juhul, vaid küsimus on tõepoolest selles, kas me võtame selle paketi tervikuna ette, suures mahus ja tõesti mitte ka päris määramata tulevikus. Vähemalt see on väga konkreetne tähtaeg, sa saad küsida septembris Maris Lauri käest, kus on VTK, kui seda ei ole. Ma usun, et tänu sinu tähelepanujuhtimisele on VTK septembrikuuks kindlasti olemas. 

12:33 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:33 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Millest ta siis sellisena on tulnud, et tuli selline veidike lahja ja seda pikka plaani ennast seal ei ole? Kui ma seda eelnõu siin vaatan, siis ma ei näe siin ka neid nn jätkutegevusi. Kas teil komisjonis ei tekkinud muljet, et nad sooviksid justkui testida ühiskonda? Võib-olla ka, et kui nad nüüd saavad natukene seda tehtud, siis vaatavad, kuhu suunas ta läheb, et võib-olla ei olnudki esimene mõte nii hea, ja siis nad formuleerivad selle ümber. Kas komisjonis tekkis selline tunne, et sellest on ajendatud see, et nad ainult 10% tahavad natukene muuta?

12:34 Toomas Kivimägi

Aitäh! Mina tõesti nende peadesse ei näe, nii et ma ei tea, mis need tegelikud ajendid ja põhjused on. Küll aga söandan ma öelda, et see ei ole juhuslik. Sotsiaaldemokraadid on siiski olnud suhteliselt järjekindlad nende teemade käsitlemisel. Seetõttu, kas see on test või mitte – poliitikud alati testivad. Eriti kui üks või teine erakond on mingi konkreetse seisukoha välja öelnud, siis pannakse kokku mingi eelnõu ja vaadatakse. Me oleme isegi seda opositsioonis teinud, me teame, kuidas see käib. Aga antud juhul ma siiski söandan arvata, et siin mingi poliitilise testiga tegemist ei ole. Veel kord, ma ka oma komisjoni sekretariaadis olen loomulikult nendega ju rääkinud. Ka nemad vihjasid, et tõepoolest – sellele ka Jevgeni ettekandjana väga soliidselt viitas –, nad ei pretendeeri autoriõigusele, vaid need on valdavalt Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni konkreetsed ettepanekud ja ka õiguskantsleri konkreetsed ettepanekud. Nii et antud juhul ma sellises testis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Raimond Kaljulaidi ei süüdistaks.

12:36 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

12:36 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! On rõõm näha Tarmo Kruusimäed seekord siiski istuvas asendis töölaua taga aktsioonis. Hea Toomas! Ma küsin niimoodi. Mis sa arvad, spetsialistide ettepandud valdavalt tehnilist laadi ettepanekute pakett versus laiaulatuslikum pakett, mida väidetavalt kavatseb valitsus esitada – kumma puhul konsensuse leidmise tõenäosus on suurem, kas selliste väiksemate, tehniliste, spetsialistide läbimõeldud ettepanekute või sellise laiema pintsliga tõmmatud [paketi] puhul? See on esimene küsimus.

Teine küsimus on see. Sa ütlesid, et liiga vara on veel n‑ö hukka mõista, et valitsus ei tee midagi. No olgu. Aga ütle, millal on see kuu, kui ma võin õigustatult öelda, et valitsus ei ole midagi teinud.

12:37 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud hea kolleeg Jevgeni Ossinovski! Ma arvan, et vastust esimesele küsimusele tead sa ise väga hästi. Loomulikult, ühe tehnilise konkreetse ettepaneku puhul on konsensust mitu korda lihtsam saavutada kui n‑ö suure paketi kallale minnes. Aga sa tead ka väga hästi seda, et see üks väike tehniline nüanss lahendabki ära ühe väikse probleemi selles asjas. Kui me tahame ikkagi põhimõtteliselt seda paradigmat muuta, mis, ma usun, on teie fraktsiooni ja erakonna üks põhimõttelisi ja suuri eesmärke, siis see üks väike tehniline nüanss ei lahenda seda ära. Nii nagu oli viidatud, ka härra Kaarel Tarand, teile lähedal seisev isik, komisjoni istungil seda rõhutas, et see eelnõu siiski lahendab tõesti ühe väikese osa neist probleemidest. Ma arvan, et Kaarel oskab ka suure pintsliga teha selle suure pildi. Täiesti möönan, et selliste tehniliste muudatuste jaoks konsensuse saavutamine on mitu korda lihtsam, aga me oleme võtnud ikkagi selle suure eesmärgi.

Mis puudutab seda, millal on sul õigus Vabariigi Valitsusele märkusi tegema hakata, siis ma pean antud juhul silmas konkreetset eelnõu. Teiseks, kui me räägime üldse sellest – see oli ka ministrite poliitiliste nõunike puhul teema –, et ei ole nagu midagi tehtud, siis ma ütlen, et on ainult mõni kuu, kui see valitsus on olnud. Seesama korruptsioonivastane tegevuskava, kas see siis meeldib või ei meeldi, kindlasti on mõni nüanss, mis teile seal ei meeldi, aga eelmises valitsuskoalitsioonis jäi see nagu pidama, see ei leidnud valitsuses heakskiitu, ma ei tea põhjust, aga see heakskiitu ei leidnud. See koalitsioon kinnitas selle kiirelt ära. Või seesama huvide deklaratsiooni teema. See oli küll väike nüanss, aga me õppisime sellest, et enam me väikeste asjadega ei tule, me tuleme suure asjaga. Tahame ka selle suureks teha. Kolmas oli lobistide teema, mis oli valitsuses. Nii et ma arvan, et selle lühikese ajaga on tehtud piisavalt palju. Tõepoolest, Maris Lauri, ma usun, on isikuna väga põhjalik, ta ei tule ülepeakaela ühe või teise eelnõuga siia. Nii et räägime konkreetsest asjast. Ma arvan, et sul on õigus Maris Laurile teha arupärimine, kui septembriks seda väljatöötamiskavatsust ei ole.

12:39 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun!

12:39 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nii nagu ma komisjonis ütlesin, siis selle eelnõu peamine eesmärk on ikkagi parandada kiiresti ära need vead, mis ka tänaseid konkreetseid uurimisi takistavad, nii nagu komisjonis ERJK esindajad ju tõdesid, ma ei mäleta, kas selle eelnõu arutamisel või varasemate eelnõude arutamisel. Ma sain komisjonis aru, et enam-vähem kõik olid nõus, ka ERJK esindajad, et õige asi, õiged eesmärgid, probleemid tuleb lahendada, mõni täiendus selle eelnõu juures tuleks teha, need võtavad natuke aega. Aga kuna selle protsessi edasiminemine sõltub väga palju komisjonist ja komisjoni juhtimisest, siis mul on teile küsimus: kas teie juhtimisel see eelnõu jõuab sel aastal teisele lugemisele?

12:40 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Esiteks viitan komisjoni otsusele. Komisjoni enamus tegi ettepaneku selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. Mina kavatsen isiklikult jääda oma seisukoha juurde ja minule teadaolevalt teevad seda ka minu kolleegid, meil ei ole sundi, et peab nii või naa hääletama, enamus seda teevad. Teiseks, me andsime siia ka mõnevõrra pikema muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Loomulikult, me vaatame, millised muudatusettepanekud lauda tulevad, ka selle järgi otsustame. Kolmandaks, me ei saa vaadata mööda Vabariigi Valitsuse seisukohast. Vabariigi Valitsus on väga konkreetselt võtnud lausa eitava seisukoha. Selles mõttes komisjon on olnud – oleks hea, kui te seda tunnistaksite – oluliselt liberaalsem. 

Ühesõnaga, me ei ole tulnud välja ettepanekuga eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, vaid me oleme seda meelt, et siin on häid asju, millest valitsus peaks õppust võtma ja peaks nõu kuulda võtma. Kui need muudatusettepanekud on lauda tulnud, siis, ütlen otse, arutame koos Maris Lauriga ja võib-olla veel [kellegagi], kas on mõistlik minna nendega lõpuni. Aga loomulikult ei taha ma vastutust lükata Maris Lauri peale. See vastutus, millal teine lugemine toimub, jääb ikkagi põhiseaduskomisjoni peale. Isegi mitte ainult minu peale, sellepärast et minu häälest jääb väheks. Aga mismoodi ja kuidas edasi minna? Eks ma küsin Marise käest need tähtajad üle, sest tegelikult september ei ole väga kaugel. Kui need tähtajad peavad paika, mis Maris on välja käinud, võib-olla siis on ratsionaalne minna selle suurema tüki kallale. Me tahame teha nii (nagu te meile ette heitsite), et me ei tegeleks väikeste tükkidega, vaid ikka võtaks suurelt ette. Antud juhul on see plaan üsna tugev. 

Aga veel kord, ilma irooniata eelnõu suhtes, ma usun, et terve rida asju jõuab ühel või teisel moel siia saali just sellisena, nagu teil siia kirjutatud on. Ma väga usun ja loodan, et saal need muudatused ka heaks kiidab.

12:42 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:42 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mainisite õigesti, et sotsiaaldemokraadid on selle asjaga hästi kaua tegelenud. Aga mina näen siin ühte probleemi, seda, et neil on oma käsitlus, ja seda, et kes ei ole meie poolt, see on meie vastu, sellisena see kujuneb, et võtke või jätke, ja kui te seda kohe ei võta, siis olete halvad ja tagurlased. Ma arvan, et ERJK vajaks tegelikult sihukest põhjalikumat kõpitsemist. Küll aga nüüd kuulsin just seda ja ma olen siin mitu korda seda kuulnud [ja soovin teada], kas te olete saanud mingit aimdust selle kohta. Siin Jevgeni ütles, et spetsialistid ja spetsialistid ja spetsialistid, aga paljud inimesed on lihtsalt erinevatelt elualadelt sinna sattunud, nii et ma ei usu, et nad on spetsialistid. Millel see spetsialist olemine põhineb, kas kõhutundel, või kvalifitseerutakse mingitel tingimustel, et ka meie saaksime neid käsitleda kui spetsialiste?

12:43 Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg Tarmo! Kui ma sinu küsimusest õigesti aru sain, siis see oli rohkem suunatud ettekandjale. Taas kord: mina tema nimel vastata ega rääkida ei saa. Me kõik oleme lõpuks subjektiivsed, igaüks oma arvamusega, ja selles mõttes on väga raske kellegi teise nimel seisukohti väljendada. Nii et ma väga vabandan, et ma väga konkreetselt ei saa sellele küsimusele vastata.

12:44 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

12:44 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja, tänan teid põhjaliku ülevaate eest! Kõigepealt ütleksin teie alguskommentaaride kohta, et ma olen täpselt sama meelt, et räägime ideedest, mõtetest, mitte ei süüdista ega ründa isikuid, sest siis ei tule head nahka. Kas komisjoni istungil oli siiski ka ideede arutelu suurem kui üksteise süüdistamine, et ise oled rumal või ise oled valesti teinud ja vaata, milline oled sina? See on üks küsimus. Teine küsimus on see, et kas oleks mõeldav näiteks ka nende kahe eelnõu ühildamine, kui Vabariigi Valitsus tuleb oma eelnõuga.

12:44 Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg Helmen! Ma olen alati sinust ja sinu arvamusest lugu pidanud ja mul on hea meel, et sa tulid mulle appi. Ma loodan, et sa kaitsed seda oma fraktsioonis, et oleks võib-olla väga tark idee need kaks eelnõu ühitada, kui ka Vabariigi Valitsuse eelnõu saab selle kohta olema. Aitäh sulle selle eest!

Aga teiseks, mis puudutab seda, kas oli ka sisuline arutelu, siis tegelikkuses oli väga sisuline arutelu, see kestis üle tunni ja protokoll kajastab seda tervelt kaheksal lehel. Tõepoolest, äärmiselt sisukas arutelu. Tõin mitu näidet selle kohta. Seesama keelatud annetuse või avalikustamise teema. Siin oli eelnõu algataja väga paindlik, samuti Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikmed, kes osalesid, nii Liisa Oviir kui ka Kaarel Tarand, pluss Justiitsministeeriumi esindaja. Tegelikult oli see arutelu väga sisukas.

Ma ütlen veel kord, ma ei taha seda liigselt rõhutada, aga ma arvan, et ka EKRE seisukoht oleks olnud kindlasti oluliselt erinev, kui poleks seda lauset seal sees olnud. Ma tõesti leian, et ei ole väga korrektne sisse panna selliseid lauseid, et eelnõu konkreetseks ajendiks sai ... ja siis on viide ühele või teisele konkreetsele [erakonnale]. Ma arvan, et see ei ole hea mõte. Ärme paneme seda sisse, targad inimesed saavad ise aru, ilma seda sinna kirjutamata võib-olla, mis selle ajend oli, aga kui see kirjutati sisse, ütleme otse välja, siis oli see nagu punane rätik EKRE‑le. Ma isegi sellest aspektist nagu mõistan, miks nad nii tulised on. Võib-olla sellesama ühe lause pärast sai see arutelu päris palju kannatada. Selle peale tasub edaspidi mõelda.

12:46 Aseesimees Martin Helme

Arutelu käigus saab Riigikogu liige esitada ainult kaks küsimust kahe esineja peale kokku, nii et läheme Eduard Odinetsi juurde. Palun!

12:46 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Hea komisjoni esimees! Kindlasti ei ole sotsiaaldemokraadid ei suurte ja väikeste tükkide poolt ega vastu. Eesmärke peab vaatama. Kui eesmärki, erakondade rahastamise paremat kontrolli ja läbipaistvust, on võimalik saavutada väiksemate tükkidega, väiksemate eelnõudega ja tehniliste asjadega, mitte oodates suurt tükki, seda, millal see kunagi meieni jõuab, siis võib-olla ongi õige alustada nendest väikestest tükkidest, mis on spetsialistidel ette valmistatud ja sotsiaaldemokraatidel siia saali toodud. Võib-olla kui põhiseaduskomisjon, küll mitte teie juhtimisel, oleks juba varasemalt nendele asjadele tähelepanu juhtinud, ei olekski neid juhtumeid, mis on tõepoolest seletuskirja sissejuhatavasse osasse sattunud. Meil on ju kohalikud valimised kohe ukse ees. Kas te ei arva, et see konkreetne eelnõu koos oma tehniliste detailidega tuleks kiiremas korras vastu võtta, et me läheksime kohalikele valimistele vastu juba paremate reeglitega?

12:46 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud Eduard Odinets! Ma kordan veel kord, et komisjoni otsus on esimene lugemine lõpetada. Mul tõesti ei ole ei käsku ega, kuidas ma ütlen, nõuet ühte‑ või teistpidi käituda. Nagu ma ütlesin, eks me vaatame ka muudatusettepanekuid, kui need on tulnud.

Teiseks, nagu ma vihjasin, kindlasti ma arutan seda vähemalt justiitsminister Maris Lauriga, nende ajakava, seda haakuvust jne, et kas on mõistlik seda eelnõu eraldi menetleda või teha seda koos valitsuse eelnõuga. Aga veel kord ütlen, et ma ei taha lükata, taas kord, selle eelnõu menetlemise vastutust Marise peale, see on põhiseaduskomisjoni ja antud juhul ka komisjoni esimehe otsus.

Kolmandaks, eks natukene selline enne valimisi või isegi ... Hea kolleeg Lauri, üks sinu vihje mulle ei meeldinud. Sa ütlesid, et takistavad neid uurimisi. Sa pidasid loomulikult silmas seda, mida teeb Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon, eks ju. Ma möönan seda. Aga taas nagu vihje, et meil on vaja seda ühte konkreetset uurimist. Need võiks mingi ajalise distantsiga olla, mitte niimoodi, et me vahetult enne valimisi võtame selle vastu ja siis vaatame nii ja naa. Ka need reeglid peaksid olema ikkagi teada mõnevõrra varem. Kui praegu jooksujalu teeme, siis saame mõni kuu enne kohalikke valimisi teada. Võib-olla mõni asi on juba enne ära tehtud, siis on keeruline. Ma arvan, et ega see seda paradigmat ikkagi ei muuda. Ütlen veel kord, et sellest ei olnud põhiseaduskomisjonis liiga palju juttu. Aga ma arvan, et [tuleks pidada] Kaarel Tarandiga vestlus sel teemal, mida tema selle 90% all silmas pidas, ehk mis on see suur tükk, mis muudab seda paradigmat põhimõtteliselt. Me jätame natukene sellise ülevärvimise mulje, just nagu eile, kui tegime mõned asjad ära, aga tegelikult suured probleemid on jätkuvalt lahendamata.

Seetõttu ma ütlen veel kord, et küsimus ei ole antud juhul tõesti konkreetsetes ettepanekutes. Ma arvan, et valdav osa neist, küll mõnevõrra korrigeerituna, mida ka Lauri tunnistas komisjoni istungil, jõuavad valitsuse esitatud eelnõusse. Nii et igal juhul olete te teinud head tööd ja teinud valitsuse töö natuke lihtsamaks. Ma usun, et meie eesmärk on ju sama, seda keegi ei eita. Erakondade rahastamise järelevalvet on vaja tugevdada ja kas selleks on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon või mingid muud meetodid, see on pikem arutelu ja jutt.

12:50 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde, aga enne seda on Riina Sikkutil protseduuriline küsimus. Palun! 

12:50 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Konkreetse eelnõu arutelu juures tulebki kõrvalteemasid sisse. Ma saan aru, et Toomas Kivimägile ei ole mul võimalik kommentaare esitada, seega ma küsin teie käest. Kas väljatöötamiskavatsuse kohta arvamuse avaldamine Jevgeni Ossinovski poolt teie meelest oli ka tema isiklik arvamus? See ei ole fraktsiooni või kõigi fraktsiooni liikmete arvamus. Selles, mis puudutab strateegilisi dokumente, väljatöötamiskavatsust ja muid õigusloome protseduure, on sotsiaaldemokraatide seas erinevaid arvamusi. Ma küsin protokolli huvides, kas te saite samamoodi aru.

12:51 Aseesimees Martin Helme

No ma ei võta endale õigust tõlkida, mida inimene tegelikult just praegu ütles, aga see ettekanne pidi väljendama komisjoni arutelusid. Siin vahepeal küsiti nii isiklikku arvamust kui ettekandja ka ütles, et see on ka erakonna arvamus. Eks siis tuleb pärast stenogrammist täpsustada, millist lauset kuidas garneeriti. Lauri Läänemets, palun!

12:51 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kallid kolleegid! Mõned täpsustused ja parandused ikkagi peab tegema selle kohta, mis siin viimati saalis on kõlanud, et ei jääks valet muljet, või ma püüan ümber lükata mõned arusaamad, mis võib-olla ei ole need, mida me oleme mõelnud ja silmas pidanud.

Kõigepealt, see eelnõu parandab praegu seaduses olevaid vigu. Selle eelnõuga ei taotle me ju mingite uute põhimõtete rakendamist. See, mida justiitsminister soovib teha ja mille kohta valitsusel plaan valmis on, ma sain aru, on ikkagi sellised põhimõttelisemad muudatused, niimoodi nagu me komisjonis rääkisime, kui ERJK esindaja Kaarel Tarand seal välja tõi, et võib-olla mingisugused lahendused peituvad hoopis mingites muudes põhimõtetes. Need eeldavadki suuremat arutelu, pikemat arutelu, pikemat ettevalmistust, aga need ei ole seaduselünkade parandused. See eelnõu parandab konkreetselt neid lünkasid, mis seaduses on. Põhimõtted on kokku lepitud. Toon näite. Põhimõte, et kui erakond on rikkunud reegleid, milles me oleme kokku leppinud, mille me oleme seadusesse kirja pannud, siis on võimalik erakonna riigieelarvelist toetust vähendada. Kuidas seda teha, seda pole kirja pandud. Ehk siis antud juhul ei ole võimalik seda põhimõtet, mis meie seadusesse kunagi parlamendina oleme kirja pannud, ellu viia. See on probleem, see on tänane probleem. Kehtivat põhimõtet, milles kokku lepitud on, pole lihtsalt võimalik rakendada. Ja seal on väga palju selliseid asju. Ka ERJK‑le on pandud ülesanne tegeleda uurimisega, vaadata, kas on toime pandud rikkumisi või mitte, aga tal pole võimalik oma menetlusi normaalselt ellu viia. Me oleme talle ülesande pannud, aga seda, et ERJK saaks küsida kellegi teise kui erakonna käest dokumente ja need oleksid kohustatud talle neid dokumente või infot esitama, pole seadusesse kirja pandud. Siin ei ole ju mitte midagi vaja arutada või analüüsida või kokku leppida. Need on asjad, mida me oleme soovinud, aga ei tea mis põhjustel pole seaduses täpsemalt lahti kirjutatud, kuidas kõike seda teha. Selle koha pealt erineb see eelnõu väga põhimõtteliselt sellest, mida Justiitsministeerium plaanib teha. Seal on palju suurem töö. Meie praegu proovime ära parandada need vead, mis takistavad tänaseid uurimisi.

Kui tullakse siia ette ja öeldakse, et arutame justiitsministriga, mida Riigikogu komisjon tegema peab, siis minu soovitus on see, et Riigikogu võiks ise oma peaga mõelda. Eriti nii lihtsas loogikas. Las Justiitsministeerium teeb oma tööd, minister tuleb kindlasti või ma loodan, et ta tuleb nende ettepanekutega võimalikult varakult siia. Saame neid asju arutada, aga lahendame meie need probleemid ära, mis tänaseid uurimisi takistavad. Kui me ei taha neid lahendada, kui me leiame igasuguseid vabandusi, ütleme, et nüüd on vaja mingit suurt pilti arutada, siis mis järelduse me peame tegema? Loomulikult selle järelduse, et tegelikult ei taheta sisuliselt probleemi lahendada. Loomulikult, kelle käest me siis küsime? Küsime valitsuserakondade käest, küsime Reformierakonna käest ja küsime Keskerakonna käest, miks see siis niimoodi on, miks peaminister on lubanud ühte, aga kui me hakkame tegema, kui me tuleme appi, kui me pakume välja lahendused, väga kiired lahendused, mis on sellised puhtalt formaalsused ... 

Palun mulle kolm minutit juurde!

12:56 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

12:56 Lauri Läänemets

... ja mis on vaja ära teha, ära lahendada, siis millegipärast hakkavad asjad venima. Jah, öeldakse, et tublit tööd teete, aga no vaatame, vaatame, mis justiitsminister ütleb. See on see põhjus, miks me teeme järelduse, et valitsuskoalitsioonil ei ole tegelikku tahet aidata kaasa praegu toimuvatele uurimistele või võimalikele tulevikku puudutavatele uurimistele. Kohalike valimistega selles mõttes pole siin mingit seost, et me ei näe ette seda, et keegi hakkab kusagil mingisuguseid rikkumisi toime panema. Seda infot meil ei ole. Aga põhimõte on, et mida kiiremini kord majja saab nendes küsimustes, seda parem. Loomulikult oleks väga hea, kui ERJK‑l – vahet ei ole, millised valimised tulevad ja kunas nad tulevad – oleks võimalik seda teha, mida parlament nende kohustuseks teinud on.

Ehk siis veel kord: need on põhimõtteliselt erinevad asjad. Jah, see suur plaan, millega minister võib siia tulla, võib sisaldada täpselt neidsamu asju. Lihtsalt küsimus on selles, miks me peame seaduselünkade parandamiseks, kus ei ole põhimõttelisi erinevusi või uusi reegleid või põhimõtteid vaja rakendada, ootama aasta aega. Mitte ühtegi põhjust ei ole, mitte ühtegi põhjust ei ole selle jaoks.

Seega, lugupeetud kolleegid, ma loodan, et see eelnõu ei jää põhiseaduskomisjoni seisma. Muudatusettepanekute tähtaja möödumise järel, ma loodan, toimuvad arutelud ja ma loodan, et me  saame seda eelnõu peagi ka siin suures saalis arutada. Ja mida varem, seda parem. Ärme seda ära unustame, et kuna tuleb lihtsalt ära parandada puudused seaduses, mitte ei ole põhimõttelisi muudatusi vaja teha, siis siin kehtib kindlasti põhimõte: mida varem, seda parem meile kõigile. Aitäh teile!

12:58 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

12:58 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea juhataja! Ma loodan, et ma olen kuulda.

12:58 Aseesimees Martin Helme

Oled.

12:58 Paul Puustusmaa

Head kolleegid siin- ja sealpool ekraani, koridorides, kohvikus, kus iganes te olete, kas või sõpradega voodis! Ida-Rooma keiser Justinianus on öelnud, et seaduse tundmine ei tähenda arusaamist mitte sõnadest, vaid nende sisust, nende tähendusest ja plaanist. Me oleme aru saanud sellest, mida sotsid tahavad teha ja milliste riistadega. On olemas tees, et eesmärk pühitseb abinõu. Pole suurt vahet, kas selle teesi ütles välja Machiavelli või Ovidius, eks teadlased siin vaidlevad, kuid fakt on see, et kui see eesmärk oleks jänes, siis ta kõrvad paistaksid sotside eelnõu tagant päris suuresti välja.

Rahvuskonservatiivide fraktsioon on tutvunud selle Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud seaduseelnõuga ja on arutanud seda päris põhjalikult. Me suhtume selle seaduse üldisesse mõttesse ülima poolehoiuga. Aga oleme otsustanud seda eelnõu, vähemalt sellisel kujul, mitte toetada. Põhjus on selles, et see eelnõu on üsna toores ja selle parandamine muudatuste tegemisega on vist sisuliselt üsna raske kui mitte võimatu, vähemalt sellisel moel ja sellise nurga alt, nagu seda on teinud sotsid. 

Eelnõu on ellu kutsutud asjaolude alusel, mis on, ütleme, võltsid, üldsust eksitavad ja seadust tervikuna risustavad, selmet seda selgemaks teha. Kõigepealt, EKRE toetab kindlasti erakonnamaastiku korrastamise mõtet ja on leppimatu igal moel ka korruptsiooni suhtes, millega paraku on leppinud kahjuks kõik teised erakonnad Riigikogu XIV koosseisus.

Sotside eelnõu eripäraks on aga selle eelnõu vajaduse selgitamine avaliku vale või poolvale abil. Sellisel moel punktivõitu võtta on ju sisuliselt võimatu, praktiliselt teostamatu, poliitiliselt aga üsna lühinägelik. Sotsid kirjutavad seaduse vajalikkuse ajendist, nagu juba eelnevalt öeldud, et nende eelnõu konkreetseks ajendiks said Keskerakonna ja EKRE liikmete suhtes esitatud kahtlustused. Tegemist on, nagu ma ütlesin, sügavalt demagoogilise lausega, hästi läbikaalutud poolvalega, mille eesmärk ongi eksitada avalikkust ja kujutada EKRE‑t teadvalt halvas valguses.

Sotsialistid on endale omasel moel sidunud üksikisiku personaalse ja EKRE‑sse mittepuutuva huvi, mis on tõmmanud endale uurimisorganite tähelepanu, rahvuskonservatiivse erakonnaga. Selline seostamine pole põhjendatud, on avalikkust eksitav ja annab kogu plaanitavale seaduseparandusele võltsseaduse ja pettuse maitse juurde, seda olukorras, kus ERJK on faktiliselt sotsialistide juhtimise all. EKRE ei saa toetada sellisel moel demagoogiat, võltsväidete esitamist, poliitilist petturlust, sest siis me nõustuksime ise nende demagoogiliste skeemidega, millesse sotsialistid tahavad mässida Eesti rahvast ja kogu avalikku sfääri.

See seadus on mitteaktsepteeritav oma vormilt ja sisult. See on vastuvõetamatu kujult ja formaadilt, siin tuleb nõustuda ka valitsuse seisukohaga. Kokkuvõttes lõhuvad ettepandavad parandused ära erakonnaseaduses eksisteeriva õigusliku dünaamika ja õigusliku loogika. Enamgi veel, erakonnaseaduses toodud kontrollimehhanismid vajavad olulist tugevdamist, kuid seda pole võimalik teha eksisteerivas vormis, parandades auklikku lapitekki, lipp lipi peal, lapp lapi peal. Nii nagu pole mõtet renoveerida maja, millesse on vamm sisse läinud, nii pole ka sellisel moel mõtet parandada auklikku erakonnaseadust.

EKRE on seisukohal, et meie riigi poliitilise süsteemi, sh erakondade juhtiva rolli käsitlust, nagu ka parteide kontrolli mehhanismi tuleb oluliselt moderniseerida. Pakutav erakonnaseaduse parandus ehk eelnõu 321 SE on sisuliselt ja olemuselt lihtsalt tühi asendustegevus ja sellepärast EKRE seda ei toeta. Aitäh!

13:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on meil istungi aeg läbi, me jätkame läbirääkimistega homme. Istung on lõppenud.

13:03 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee