Austatud Riigikogu, head ametikaaslased! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

'Esitan Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Ja aluseks on see, mida ma eile Toompeale jõudes nägin. Ma nägin viimati samasugust pilti pronksiöö ajal, kui koerad haukusid, eriüksuslased ja tavapolitseinikud tunglesid Toompeal. Inimesi ei lubatud ka Toompeale või vähemalt soovitati mitte tulla. Ma ei hakka rääkima nendest metallpiiretest, millega piirati inimeste liikumist. Kõik see on tegelikult toimunud loosungi all "Ei politseiriigile!". Ja see, mida võis eile näha Tallinna südalinnas ja Toompeal, on tegelikult otsene vastus: "Jah, me ehitame politseiriiki."

Kaja Kallas on olnud peaminister üle kahe ja poole kuu. Need meeleavaldused, rahumeelsed meeleavaldused on toimunud paar nädalat, aga meetodid on juba nagu Valgevenes. Õnneks ei ole teleskoopnuiasid minu teada veel rakendatud.

Sellest tulenevalt on meil rida küsimusi. No näiteks: "Lugupeetud peaminister, kas teil on informatsiooni, et Toompeal toimuvad meeleavaldused ohustavad Eesti riigi julgeolekut?" Või: "Kes andis korralduse tuua tänavatele suured politseijõud, nende seas märulipolitsei ja koerad?" Ma kõiki küsimusi ei loe siin ette. "Kas teie meelest on politsei kasutanud rahumeelse rahva vastu ebaproportsionaalselt suuri jõudusid?" Ja on veel mõned sellised küsimused. Näiteks, kas tšellol Eesti hümni mängimine ohustab Eesti riigi julgeolekut? Või kas protestidel osalejad ...

Austatud Riigikogu liige, teie aeg on läbi. Aitäh teile!

Aitäh! Põhiline on öeldud.

Läheme edasi. Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Austatud esimees! Head Riigikogu liikmed! Minu arupärimine on teine aruarupärimine Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel ja ajendatud sellestsamast murest, millest Peeter äsja rääkis. Me nägime aprilli teisel nädalal Vabaduse väljakul trummi ja plekkmannergut põristanud inimeste kinnipidamist. Nägime, kuidas tavapolitsei kõrval toodi välja märulipolitsei, kiirreageerijad ja koerad. Inimestel keelati plakatite kasutamine ja jõudu kasutati rahumeelsete inimeste vastu, kes olid tulnud protesteerima rahva suukorvistamise vastu.

Sellega seonduvalt on meil siseministrile küsimused. Mis kuupäeval andis peaminister korralduse kasutada valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumiseks politsei eriüksust ja teenistuskoeri? Millise seaduse alusel kasutab politsei tavaolukorras eriolukorra puhul lubatud meetmeid? Tahaksime teada, milliseid korrakaitseseaduse punkte rikkusid politsei poolt kaasa viidud valitsusvastasest meeleavaldusest osa võtnud isikud ja millistele seadustele toetudes sunnib politsei ebaproportsionaalseid jõuvõtteid kasutades inimesi loobuma oma põhiseaduslikust õigusest valitsuse vastu protesti avaldada. Küsimused on esitatud ka digitaalsel moel. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Minul on küsimus Riigikogu juhatajale. Ma tean, et Riigikogu juhatus arutas seda, et meeleavaldajatele tuleb tekitada siin Toompea lossi esisel platsil eraldi territoorium, et nad ei segaks Riigikogu liikmeid, kes tööle tulevad. Aga ma ei tea, et Riigikogu juhatus oleks arutanud, kuidas barrikadeerida metalltõketega Riigikogu-esist platsi. Kes, kus ja millal on otsustanud rahva maja ehk Riigikogu niimoodi metalltara taha barrikadeerida ja millisel alusel see püsib? Kas Riigikogu esimehel on selle kohta infot?

Aitäh! Ma arvan, et see ei ole protseduuriline küsimus. Ja ma usun, et Politsei- ja Piirivalveamet tegutseb oma äranägemise järgi, nii nagu seaduse järgi on kord ja kohus. Me oleme hetkel üleandmise juures, kes soovib veel üle anda eelnõusid või arupärimisi? Me võiksime tulla protseduuriliste küsimuste juurde siis, kui on kõnesoovid rahuldatud. Kas see sobib? Ei sobi, selge. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te vastasite praegu Martin Helme küsimusele, et Politsei- ja Piirivalveamet teeb kõike seaduse piirides. Reedel ma küsisin politseijuhi käest, kes koordineeris siin platsi peal politseijõudude tööd, kas see tõke on tema ametkonna paigaldatud. Vastati, et ei ole. Täna ma läksin meie kantselei direktori, lugupeetud Peep Jahilo juurde. Küsisin tema käest, kas tema on andnud korralduse nende piirete paigaldamiseks. Ja ma juhtisin tähelepanu veel sellele, et teatavasti seda territooriumi, seda kinnistut Lossi 1a haldab ja valdab Riigikogu ning selleks, et sinna neid piirdeid paigaldada, on vaja valdaja või haldaja nõusolekut. Peep Jahilo sõnul ei ole seda nõusolekut antud. Ma küsisin täiendavalt, kas mina võin siia mingeid aedu panna, ta ütles, et ei tohi. Seega on praegu õhus küsimus, kes või milline struktuur on need tõkked paigaldanud ja kelle loal. Äkki oskate teie sellele vastata, viidates ka asjaõigusseadusele. Te ütlesite, et kõik on seaduspäraselt tehtud. Andke siis meile ka teada, palun!

Aitäh teile, austatud Kalle Grünthal! Ma kindlasti arvan, et hetkel, kui käib istungi rakendamine, see ei ole protseduuriline küsimus. Küll ma arvan, et igal juhul te peate nendele küsimustele vastuse saama, ja kindlasti Riigikogu Kantselei nendele küsimustele teile ka vastab. Ma palun samuti, et kantselei direktor annaks vastused küsimustele, mis te küsisite. Mart Helme, palun!

Jah, mul on tekkinud küsimus, mida Politsei- ja Piirivalveamet järgmisena teeb. Me lugesime täna  uudistest, et peaminister teatas, et tema politseile korraldusi ei anna, et valitsus politseile korraldusi ei anna. See on väga hämmastav –valitsus on just nagu teisejärguline ja politsei on selline riik riigis. Kas nüüd järgmisena on politsei ohuhinnang see, et mingi osa Riigikogu liikmetest ei tohi tööle tulla? Nende hinnangul on see ohtlik, ma ei tea, kellele – riigile, politseile, saadikutele endale –, ja nad otsustavad, et nad ei lase neid inimesi enam tööle. Ja Riigikogu juhatus laiutab käsi ja ütleb, et see on politsei hinnang ja me ei saa midagi teha?

Aitäh! Minul ei ole infot, et selliseid ohuhinnanguid või selliseid käitumisjuhiseid politsei Riigikogu liikmete osas rakendaks.  Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Mul on ikkagi väga selge mure. Riigikogu juhatus ja Riigikogu Kantselei ei ole andnud õigust kellelegi paigaldada siia Riigikogu territooriumile mingisuguseid barrikaade ja ometi need on siia tekkinud ja keegi ei tea sellest mitte midagi. See on ju omavoli. See on politsei omavoli sellisel juhul ja minu meelest peaks Riigikogu juhatus väga kiiresti tegutsema, et sellist asja ei tehtaks meie territooriumil.

Aitäh! Te olete ka ise Riigikogu juhatuse liige ja kindlasti olen ma valmis seda Riigikogu juhatuse koosolekul esimesel võimalusel paluma, et Riigikogu Kantselei direktor annaks ülevaate selles küsimuses nii teile kui ka härra Grünthalile. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma tänan teid, lugupeetud Riigikogu esimees, et te nüüd uurite seda asja. Aga minu hinnangul on praegu ikkagi olukord, kus ilma valdaja nõusolekuta on tehtud siin mingeid barrikaade. Ja seetõttu ma ootan mitte arutelu sellel teemal, vaid et Riigikogu Kantselei, kelle haldusalasse see käib, laseks need sealt eemaldada. Tegelikult need barrikaadid ju rikuvad ka põhiseaduses sätestatud vaba meeleavalduse õigust. See on punkt üks. Aga mis puudutab siia tööle tulemist, siis kahjuks on tekkinud tõesti olukord, et kantseleis EKRE fraktsioonis töötava inimese käest küsiti: "Kuhu sa lähed, mees?" Ta pidi ütlema, et tööle läheb. Kas nüüd, ütleme siis, politsei juba kontrollib, kes siia tööle tuleb?

Aitäh! Ma kindlasti arvan, et see ei ole protseduuriline küsimus. Kui politsei või Terviseamet teeb seda seoses sellega, et nakkuskordaja on kõrge, siis ma mõistan, et seda küsitakse igaühe käest. Seda võib küsida. Ja loomulikult, kui inimene töötab siin Toompea lossis või kuskil mujal ettevõttes või instantsis Toompeal, siis inimesed peavad tööle saama. Aga teie küsimust me kindlasti saame juhatuses käsitleda ja teile vastuse anda. Läheme edasi protseduuriliste küsimustega. Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud esimees! Mul on kaks küsimust. Üks on protseduuri kohta: kas protseduuriliste küsimuste nime all võib lõputult pidada mingit protseduuri mittepuutuvat poliitilist ja oma riiki halvustavad debatti? Ja teiseks: kas Riigikogu juhatus või teie olete kaalunud, et me võiksime Eesti politseid tänada loata meeleavaldustel inimeste tervise hoidmise eest?

Aitäh teile! Kõigepealt, esimesele küsimusele ma vastan, et püüame nendest protseduurilistest küsimustest üle saada ja kindlasti me saame. Kui Riigikogu liikmetel on küsimusi, mis on protseduurilised, siis nendele ma vastan. Kui ma nendele, mis ei ole protseduurilised, ei saa vastata ja kui soovitakse lisainfot millegi kohta, siis kindlasti ma pean oma kohustuseks lisainfo hankida ja see teada anda.

Nüüd teine: kas politseid, PPA-d ja Terviseametit tänada? See on iga Riigikogu liikme oma otsus, kuidas ta seda ütleb. Mina olen tänanud ja ma arvan, et praeguses tervisekriisis on oluline, et koostöö toimuks kõigi institutsioonide vahel. Ruuben Kaalep, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Minu rangelt protseduuriline küsimus lähtub teie protseduurilistest vastustest. Kas Riigikogu esimehena teile pakub huvi, kelle korraldusel on lossiesine ala barrikadeeritud ja suletud, või te leiate, et see ei puutu teie tööülesannetesse?

Aitäh! Ma juba vastasin sellele. Me anname sellest teada ja arutame seda nii pea kui võimalik. Aitäh teile! Jaak Juske, protseduuriline küsimus, palun!

Ma soovin puudutada rõõmsamat teemat. Ma tahan tänada-tunnustada Riigikogu esimeest, kelle otsusel on tänasest taas meie Valges saalis üleval Euroopa Liidu lipud. Selle otsusega kindlasti Riigikogu näitab, et ta austab Eesti rahva rahvahääletusel tehtud otsust.

Ma teen siinkohal protseduurilise täpsustuse: see oli Riigikogu juhatuse otsus. Aga aitäh! Tänu on vastu võetud. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma ei saanud vastust oma eelmisele küsimusele, kas ühel hetkel on politsei pädevuses otsustada, missugused Riigikogu liikmed saavad tööle tulla. Ja kas Riigikogu juhatusel, Riigikogu fraktsioonidel, Riigikogu vanematekogul ei ole selle kohta midagi ütelda, sest niisugune on politsei hinnang ja politsei tegutseb rangelt seaduse piirides? Mulle tundub, et politsei ei tegutse rangelt seaduse piirides. Ja ma tahaksin ikkagi Riigikogu esimehe suust kuulda, et jah, see on Riigikogu juhatuse ja Riigikogu kui niisuguse ülesanne tagada, et rahvaesindajad saavad tööl käia. Ja lõpetuseks: Reformierakonna valitsus ei ole Eesti riik ega Eesti rahvas ja ei ole tema volituste piirides halvustada neid inimesi, kelle meelsus erineb praeguse valitsuse erakondade meelsusest. 

Aitäh! Riigikogu liikmed peavad saama tööle tulla, oma tööd teha, nii nagu ka Riigikogu Kantselei ametnikud, teenistujad, töötajad. Kas see on Riigikogu juhatuse otsus, et tuleb teha kõik, et meie töö oleks turvaliselt korraldatud? Loomulikult on. Ja see on ka üks põhjus, miks me täna oleme enamikus kaugistungil näiteks. Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra esimees! Protseduuriline küsimus. Miks peavad Riigikogu istungid algama poliitilise jauramisega, millel tegelikult ei ole mingit seost istungi läbiviimisega? Kodukorra järgi peavad protseduurilised küsimused olema seotud istungi endaga. Ma lisan ka: miks peavad vastused olema sellised uusi küsimusi tekitavad? Mind häirib väga, kui Riigikogu juhataja annab lubadusi anda mingisuguseid korraldusi, millega mina nõus ei ole. Minule meeldis väga, et ma sain ilma sõimuta täna Toompeale tulla ja et inimeste turvalisus on tagatud. Palun niisuguseid lubadusi mitte anda, et te hakkate otse politseid juhendama, kuidas Riigikogus turvalisust tagada! See on nende töö. Aga proovige sellele esimesele küsimusele vastata. Miks me peame kuulama seda jauramist, millel ei ole seost protseduuriliste küsimustega?

Aitäh, austatud Ligi! Ma vastan teile siis teie enda küsimuse õpetusega minu suunas. Aitäh teile! Mart Helme, palun protseduuriline küsimus!

Vastuseks rahvasaadikule Reformierakonnast ütleksin, et kaks aastat me talusime teie jauramist ja kaks aastat talusime teie initsieeritud pikette ja takistamist Stenbocki majja tööle minekul. Nii et ärge nurisege. See on demokraatia. Demokraatiaga tuleb leppida. Kui teile demokraatia ei meeldi – ja teile ei meeldi, mida me teame kõikide nende eelnõude põhjal, mida te olete algatanud politseiriigi sisseviimiseks –, siis on see teie probleem. Ja meie probleem on teie rong rööbastelt maha lasta.

See ei olnud protseduuriline küsimus. Austatud Riigikogu, me oleme hetkel selles protseduuri seisus, kus me anname üle eelnõusid ja arupärimisi. Kaks Riigikogu liiget on seda kasutanud, härra Ernits ja härra Reitelmann. Ma tean, et ka Vabariigi Valitsuse esindaja soovib seda teha, nii et mul on ettepanek minna edasi eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Lauri Läänemets, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, vabandust, ma kasutan seda võimalust lihtsalt kolleegidega suhtlemiseks.

Protseduuriliste küsimuste voor ei ole ametikaaslastega suhtlemise koht.

Lugupeetud istungi juhataja, ma võin selle vormistada ka küsimusena.

Palun, protseduuriline küsimus!

Minul on päris mitu protseduurilist küsimust, mida ma tahaksin esitada. Aga need tulevad sellel hetkel, kui õige aeg on, ja see on istungi rakendamise juures. Mul lihtsalt on ettepanek, et me saaks ka teised siin saalis neid protseduurilisi küsimusi küsida. Ehk on võimalik teil kokku leppida ülejäänud parlamendiliikmetega nii, et teeme selle osa ära ja läheme istungi rakendamise juurde, siis me saame kõik küsida.

Aitäh! Selle ettepaneku ma umbes 14 minutit tagasi tegin. Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud esimees! Siin toodi esile Euroopa Liidu lippude toomine Valgesse saali. Mäletatavasti 2019. aastal oli selle üle väga suur diskussioon, kui olid pooled Eesti lipud sealt välja visatud ja asendatud Euroopa Liidu lippudega. Mina andsin korralduse tuua Eesti lipud tagasi ja see teema võeti üles Riigikogu täiskogus suures saalis.

Reformierakond tegi ettepaneku korraldada Riigikogu Valges saalis Euroopa Liidu lippude väljapanek kõrvuti Eesti Vabariigi lippudega. 12. juunil 2019 otsustas Riigikogu, et Valges saalis Euroopa lippe ei eksponeerita. See ettepanek lükati nüüd tagasi ja täna on siis juhatuse otsusega toodud need lipud sinna tagasi, selle asemel et eksponeerida neid näiteks fuajees või mõnes muus auväärses kohas. Minu küsimus ongi selles, et täiesti ilmselgelt on juhatus teinud ebapädeva otsuse, on eiranud ja rikkunud Riigikogu otsust nende lippude kohta. Kuidas te kavatsete selles suhtes käituda? 

Aitäh! See oli Riigikogu juhatuse konsensuslik otsus – loodan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see kuupäev oli 6. aprill –, et alates tänasest on see lippude küsimus lahendatud  nii, nagu see on lahendatud. Kuna see oli konsensuslik otsus, siis see ei tulnud ka täiskogu istungil hääletusele või arutelule. Jüri Jaanson, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Jah, mul on, ütleme, protseduuriline teema. Kas austatud Riigikogu juhataja tutvustaks, kuidas on konkreetselt piiritletud protseduuriline küsimus? Mida protseduuriliste küsimuste kohta ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus? Me siin saalis võiksime sellest kõik ühtmoodi aru saada.

Aitäh! Eks see protseduuriliste küsimuste tõlgendamine on läinud üsna vabaks. Aga minu arvates see peab puudutama istungi rakendamist, istungi käiku, kui eri päevakorrapunktidega on tõesti seotud protseduurilised küsimused, mis eeldavad erinevaid samme. Hinnata, kas küsimus on protseduuriline või mitte, on juhatajal väga raske – ta kohe ei tea ju, mida küsitakse. Kalle Grünthal, palun, teie protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind natuke hämmastab teie vastus Henn Põlluaasa küsimusele, et Riigikogu juhatus võttis vastu otsuse tuua lipud tagasi saali. Teatavasti igasuguste õigusaktide puhul eksisteerib teatud hierarhia: madalama astme otsusega ei saa muuta kõrgema astme otsust. Praegu on olukord, kus Riigikogu võttis vastu otsuse Euroopa Liidu lipud sellest saalist eemaldada ja seda pole keegi vaidlustanud, see otsus on praegu täies jõus. Ja nüüd tuleb Riigikogu juhatus kokku ja otsustab hoopis teistmoodi. Mismoodi on võimalik Riigikogu juhatuse otsusega tühistada Riigikogu otsust lippude kohta?

Aitäh! Minu meelest oli see ka toona Riigikogu juhatuse tasandi otsus. Kui ei saavutatakonsensust, siis see tuleb täiskokku. Selline on meie kord ja praktika olnud. Seekord saavutati konsensus. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, palun!

On ettepanek teha ära kohaloleku kontroll ja siis jätkata protseduuri.

Ma tänan selle ettepaneku eest! Ma lisan selle ettepaneku, et kõigepealt annaksin võimaluse üle anda eelnõusid ja arupärimisi ja siis, kui on protseduurilisi küsimusi, kuulame neid, kui ei ole, läheme kohaloleku kontrolli juurde. Kas see ettepanek sobib? Palun nüüd kas kõnetooli või videoekraani vahendusel Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson! 

(Kaugühendus)

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Liigume nüüd edasi kohaloleku kontrolli juurde. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 95 Riigikogu liiget, puudub 6.

Nüüd, head ametikaaslased, austatud Riigikogu, enne päevakorra kinnitamist on mul teile järgmine info. Nimelt, eelmise nädala neljapäeval toimus Riigikogu juhatus ja juhatuses jäi üles üks küsimus, kus ei leitud konsensust, ja selles osas tuleb meil siin saalis võtta seisukoht. Nimelt, täiskogu 11. nädala, see on käesoleva nädala teatavaks tehtud päevakorras on 360 SE, 355 SE ja 356 SE teine lugemine täna, see on 12. aprillil ja kolmas lugemine kolmapäeval, 14. aprillil. Riigikogu juhatus ei saavutanud konsensust nende eelnõude teise ja kolmanda lugemise toimumise päevas. Küsimuse all oli just see, miks need toimuvad samal nädalal. Kaks juhatuse liiget, Hanno Pevkur ja Jüri Ratas, olid selle poolt ja Martin Helme oli selle vastu. Riigikogu juhatuse liige Martin Helme leidis, et nende eelnõude kolmas lugemine tuleb selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja jätta ja nende teised lugemised tänasest, esmaspäevast tuleb tõsta kolmapäeva peale. Kuna juhatus selles küsimuses konsensust ei saavutanud, siis soovib juhatuse liige Martin Helme panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel päevakorraväliselt hääletusele.

Mul on ettepanek asuda selle hääletuse juurde ja peale seda on siis selge, missuguse päevakorraga me käesoleval nädalal töötada saame. Indrek Saar, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, lugupeetud Riigikogu esimees, sõna andmast! Minu küsimus puudutab tänase päeva järjestust – seda siis enne veel, kui me tuleme ülejäänud nädala juurde, kus on küsimus teise ja kolmanda lugemise järgnevuses. Aga meil oli aastaid tava, et esmaspäeviti Riigikogus käsitleti arupärimisi ja sellele järgnes vaba mikrofon. Viimaste muudatustega on esmaspäeviti lubatud Riigikogu istungile panna ka seaduseelnõusid. Oleks loogiline, et seaduseelnõud on päevakorras pärast seda, kui arupärimistele on vastatud ehk siis opositsioon on saanud oma väga olulised küsimused ära küsida.

Tuletan meelde, et eelmisel nädalal on peaminister vähemalt kahel korral Riigikogu ees olles kutsunud üles esitama arupärimisi ja lubanud neile kiiresti vastata. Praegu on tekkinud olukord, kus meil on täna arupärimised lükatud istungi teise poolde ja seaduseelnõud pandud esimesse osa. Tegemist on teiste lugemistega, mis võivad võtta päris kaua aega, mille tagajärg võib olla see, et opositsiooni esitatud arupärimistele jääb sellel nädalal üldse vastamata, sest kell 24 istung lõpeb ja arupärimine teisipäeval enam arutamisele ei kuulu. Kas te selgitaksite, miks te olete sellises järjestuses tänase päeva planeerinud? Miks te ei pane arupärimisi päevakorras seaduseelnõudest ettepoole? 

Aitäh teile! Kaheosaline vastus. Kõigepealt, punkt üks, see on olnud, ma saan aru, enamikul juhtudel tava, et kõigepealt on seaduseelnõud ja siis on arupärimised. Teie protseduurilise küsimuse teisele poolele ma vastan, et jah, kell 24 vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele tõesti esmaspäevane istung lõpeb, aga see ei tähenda, et midagi jääb menetlemata. Ja kui need on arupärimised, siis need ei nihku järgmisse nädalasse, vaid tulevad arutelele järgmisel Riigikogu istungil, mis on teisipäeval kell 10. Protseduuriline küsimus, Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus) 

Suur tänu, hea juhataja! Ma jäin praegu mõtlema selle peale, et nüüd on tulnud välja, et rida seadusi vajab väga kiireloomulist menetlemist. Siinjuures ei saadud konsensust ka Riigikogu juhatuses. Mina, kes ma peaksin nüüd otsuse tegema, ma ikkagi tahaksin enne otsuse tegemist tõesti teada, millised olid need argumendid, millega otsustati ühelt poolt väga ... (Ühendus hakib.) Mul oleks vaja seisukoha võtmiseks seda teada. Kust ma saan seda informatsiooni?

Aitäh, austatud Puustusmaa! Nagu te teate, Riigikogu nädala päevakord pannakse kokku juhtivkomisjonide ettepanekutest lähtudes. Need ettepanekud on juhatusele laekunud ja nagu ma kirjeldasin, meil tekkisid eriarvamused, mida me peame arutama siin Riigikogu saalis. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Mul on analoogne küsimus. Ikkagi enne kui nupule vajutada, hääletada, tahaks teada. Hea toon on ju selline, et ühel nädalal ühe eelnõu kahte lugemist ei tehta. Kust selline pöörane kiirus tuleb? Mis need motiivid on? Ma ootan sisulist vastust, selle järgi saab otsustada.

Aitäh! Ma arvan, et see, mis te ütlete, üldreeglina on tõesti nii: ühel nädalal kahte lugemist ei tehta. Aga on erisusi. Erisused tulenevad ka meie varasemast praktikast nii käesoleval aastal kui ka eelmisel aastal. Ja neid erisusi me leiame päris palju. Mis on sisulised põhjused – neid vastuseid peab andma Riigikogu liikmetele komisjoni esindaja. Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma jätkan Indrek Saare küsimust. Kas ma sain õigesti aru, et nüüd on juhatuse seisukoht, et juhul kui kell 12 täna öösel arupärimiste menetlus katkeb istungi aja lõppemise tõttu, siis need kanduvad automaatselt homsesse hommikusse? Siiani on olnud tõlgendus selline, et arupärimistele vastatakse ainult esmaspäeviti. Ma mäletan, et millalgi oli segadus, mis siis nendest saab, kas need lähevad järgmisse nädalasse või kuidas. Kas see praktika on siis muutunud?

Aitäh! Ma pidasin täna nõu oma ametikaaslastega Riigikogu Kantseleist ja mulle kinnitati, et kui arupärimised, mis te esitasite, jäävad täna vastamata seoses sellega, et südaöö jõuab kätte, siis neile vastatakse 13. aprillil korralisel istungil algusega kell 10. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mul on kaks olulist küsimust, et me kõik ühtemoodi siin saalis aru saaksime, kuidas me töötame. Kõigepealt, kui arupärimised lükkuvad edasi homsesse, mis saab siis vabast mikrofonist? Kas vaba mikrofoni homme ei toimu või on võimalik homme vabas mikrofonis kõigil Riigikogu liikmetel osaleda? Palun, et te sellele vastaksite, siis me teame täpselt, kuidas edasi. Kui vaba mikrofon ära jääb, siis sel juhul oleme ikkagi jälle sisulise probleemi ees, et kodu- ja töökorra seadust ei ole võimalik täita.

Ja teine küsimus on mul neljapäevase päevakorra kohta, kus on tegemist olulise tähtsusega riikliku küsimusega. Meieni on jõudnud informatsioon, et see toimub viimasel ajal traditsiooniliseks kujunenud olukorras, kus on mitu ettekandjat ja küsimustele vastamiseks on ette nähtud piiratud aeg, osale esinejatele 20 minutit. Ja samal ajal on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada igale ettekandjale üks küsimus.

Öelge mulle, kuidas on võimalik mahutada 20 minuti sisse 101 Riigikogu liikme potentsiaalne küsimus ja sinna veel vastus? Tegelikult sellise päevakorra järgi ei ole võimalik menetleda olulise tähtsusega riiklikku küsimust. Ma juhtisin sellele Riigikogu juhatuses tähelepanu juba siis, kui ma olin juhatuse liige, aga see minu arvates halb praktika jätkub. Me devalveerime seda protsessi. Praktika on näidanud, et enamik Riigikogu liikmeid või peaaegu mitte keegi ei saa läbirääkimistel osaleda, ainult fraktsioonide esindajad heal juhul suudavad osaleda, kui pikendatakse päevakorda tunni võrra, mida on võimalik teha. Minu ettepanek on vaadata see tõsiselt läbi ja tõsta see punkt näiteks kolmapäeva peale, kui on piiritlemata tööaeg ja kõik saavad tõesti oma küsimuse esitada. Ja küsimustele vastamise aega ei tohiks piiritleda. Siis on võimalik täita ka seda juhatuse otsust, et igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada üks küsimus igale ettekandjale. Muidu see võimalik ei ole. 

Austatud Helir-Valdor Seeder! Vastates teie protseduurilisele küsimusele, mis puudutab vaba mikrofoni, ma arvan, et te olete üles leidnud nõrga koha meie kodu- ja töökorra seaduses, mis vajab tõesti parandamist. Selle teie näite puhul, nii palju kui ma tean, vaba mikrofon ei nihku edasi teisipäevale. Ja see on muidugi suur probleem, sest kui Riigikogu liikmed tahavad esineda vabas mikrofonis, siis sel nädalal seda võimalust neil ei ole. Te teate, et me oleme vanematekogus arutanud, et kodu- ja töökorra seaduses tuleks n-ö revisjon teha ja püüda seda uuendada. Järgmiseks koosseisuks see tuleb kindlasti lahendada, see on nõrk koht ja 5+ teile siin selle eest. Aitäh teile! 

Nüüd teine küsimus. Ma olen üldiselt teiega nõus. Kõigepealt, te teate ise, et seda ORTK-d planeerib alati kas fraktsioon või nagu antud juhul juhtivkomisjon. Me peame tõesti arvestama sellega, et see mahuks neljapäeval, kui see on neljapäeval – ja antud juhul see on neljapäeval – meie tööpäeva ära. Tõsi on, et seda saab tunni võrra pikendada ja me ei ole sinna seekord teisi päevakorrapunkte planeerinud.

Nüüd, kas selle võiks tõsta kolmapäeva peale? Selle ettepaneku võib Riigikogu liige siin saalis teha ja kui see leiab toetust, siis seda saab muuta. Praegu see on nii välja pakutud. Aga ma selles mõttes olen teiega päri, et tulevikus me peame lähtuma ikkagi sellest, et saaks iga küsimus võimalikult sisulise vastuse. Loomulikult siin võib tulla ajaline barjäär ette. Seda kindlasti tuleb tulevikus järgida.

Läheme edasi. Meil on veel mõned protseduurilised küsimused. Arusaadav – esmaspäev ja esimene tööpäev sellel nädalal, siin ongi vaja vastuseid anda. Indrek Saar, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa, tänan! Ma ikkagi püüaks veel kord täpsustada seda arupärimistele vastamist. Tulen tagasi eelmise nädala diskussiooni juurde. Sotsiaaldemokraadid tegid teadupärast eelmise nädala esmaspäeval pärast vaktsineerimiskaost, mis oli nädalavahetusel riigis maad võtnud, ettepaneku, et peaminister tuleks esimesel võimalusel poliitilise avaldusega Riigikogu ette. Ja selleks me pakkusime välja teisipäeva. Peaminister selle kõrval, et ta avalikus kommunikatsioonis ütles, et tal ei ole Riigikogule midagi hetkel öelda, tõi ka vabanduseks, et teisipäeval on valitsuskabineti istung samal ajal, kui toimub Riigikogu istung.

Selles kontekstis on minu küsimus, et kui nüüd on arupärimised peaministrile ja tegemist on teisipäeval Riigikogu istungiga kattuva valitsuskabineti istungiga, kas siis ei teki seesama situatsioon, et meil jäävad arupärimistele vastused saamata, sest ministrid, valitsuse liikmed, on istungiga seotud. Arvestades, kui pikk Riigikogu töö praktika Riigikogu esimehel on, on minu küsimus jätkuvalt, miks te istungeid ei võiks kavandada teistpidi. Miks me ei võiks alustada arupärimistest ja siis tulla seaduseelnõude juurde, juhul kui on vajadus neid ilmtingimata esmaspäeviti menetleda? Kui meil on hulk arupärimisi, siis ehk ei ole mõistlik esmaspäevasele päevale üleüldse seaduseelnõusid tulevikus planeerida. 

Aitäh! Vastus teile. Kõigepealt, seda saab alati vanematekogus tõstatada, kui teie tunnetus on, et kõigepealt võiks arutada arupärimisi ja siis seaduseelnõusid. Nagu ma ütlesin, praegu me oleme arvestanud selle praktikaga, mis on siiani enamikul juhtudel toiminud.

Isegi vist on nii juhtunud, et valitsuse liige on tulnud arupärimisele vastama ka järgmisel tööpäeval ehk teisipäeval, aga seda tõesti väga erandkorral. Ja nüüd see teie hirm, et ei saagi võib-olla valitsuse liige siia tulla, et tal on teisipäeval olulisi küsimusi – tööalaselt, ma arvan, olulisemaid küsimusi ei saa olla, kui olla Riigikogu ees ja kindlasti siis tuleb valitsuse liikmel oma töögraafik ümber teha. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Hea Jüri! Ma küsisin oma otsuse kujundamise huvides neid argumente, mis välistasid Riigikogu juhatuses konsensuse. Sa ütlesid mulle vastuseks, et kuna ettepanek tuli komisjonist, siis peab andma komisjoni liige mulle vastuse. Kuid paraku konsensuse vaidlus ei tulnud mitte komisjoni otsustest konkreetselt, vaid juhatuse sisevaidlusest, kus olid mingisugused argumendid, mingisugused seisukohad. Ma tahaksin nende kohaselt kujundada oma arvamust. Kas mul on õigus saada teada neid argumente, mis põhjustasid Riigikogu juhatuse eriarvamused ja saatsid selle küsimuse siia suurde saali?

Aitäh! Peamine oli see, et tuleks teha tööd selle nimel, et meil ei oleks ühe eelnõu kahte lugemist ühel töönädalal. Nagu ma ütlesin, erandkordadel see on nii olnud, seda kinnitab ka praktika. See oli peamine, et need oleksid eri nädalatel, just vajalikust tempost lähtudes, et menetluses saaksid Riigikogu liikmed erinevas faasis kas pikemalt või lühemalt osaleda. See oli see peamine arutelu. Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud esimees! See, et lausa kolmel eelnõul on ühel ja samal nädalal kaks lugemist, on täiesti pretsedenditu. Ja nendes eelnõudes enestes ei ole mitte midagi erakorralist, midagi pakilist ega kiiret ja seetõttu on täiesti arusaamatu nendega selline tormamine ja hea tava rikkumine.

Aga sellise kahe lugemise päevakorda panek iseenesest on juba täiesti selge Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumine, sellepärast et § 108 "Eelnõu teise lugemise lõpetamine" ütleb sõnaselgelt, et kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Täna ei ole toimunud isegi teist lugemist. Me ei tea, mis nende eelnõudega saab, kas nendega jätkatakse. Ja jätkamine on Riigikogu otsus, mitte juhatuse otsus. Seega ei ole võimalik panna kolmandat lugemist selle nädala päevakorda, kuna teist lugemist ei ole toimunud.

Aitäh! Ma sellega ei nõustu, et see on rikkumine. Seda on ka varem tehtud. Nagu ma ütlesin, seda praktikat on olnud mitu korda. Kui on vaja, võin ka neid näiteid tuua, aga ma arvan, et see ei anna hetkel midagi. Üldjoontes ma olen päri, et kui ei ole väga suurt kiirust, kui ei ole kriisitingimustes tegutsemist, siis loomulikult peavad olema lugemised eri nädalatel. Praegusel juhul on olukord teistsugune. Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Viimati pidas süsteemselt sellest, et ühel nädalal kahte lugemist ei toimu, kinni Eiki Nestor. Eelküsija võiks ausalt öeldes selles osas vaikselt võtta. Aga minu protseduuriline küsimus tuleneb valgustatusest. Tõepoolest, minu jaoks oli üllatus, et nad kanduvad üle teisipäevale, ja siis ma lugesin seaduse uut redaktsiooni, mille alusel me töötame, ja mina ei lugenud üldse välja, et arupärimised peaksid olema esmaspäeviti. Aga miks nad siis ainult esmaspäeviti on? Me võiksime ju rikastada oma tööpäevi arupärimistega palju tihedamini kui ainult esmaspäeviti ja see võimaldaks vastajatele paindlikkust. Tõepoolest väga mõistlik mõte. Miks seda juhatuses pole siiani rakendatud? Kas on mingisugune juhis juhatuses või millel see põhineb? 

Aitäh! See on nüüd väga suur tunnustus muidugi, kui teie saite natukene valgustatud. Aga jah, üle-eelmise Riigikogu esimehe Eiki Nestori puhul ma mäletan ka iseenda kogemusest juhatuses seda teise ja kolmanda lugemise panemist ühele nädalale. Ma kindlasti arvan, et oli ka siis erijuhtusid, nii et nii päris ei saa öelda.

Vastates teie teisele küsimusele ma märgin, et arupärimistele vastamise puhul on tõesti meil tavaks saanud, et see on esmaspäeviti. Nii on arvestanud Riigikogu, nii on arvestanud valitsuse liikmed. Aga tõsi on ka see, et me saame olla paindlikumad. Samas ma arvan, et on hea vähemalt siin hoida kinni praktikast. Aga ka seda saame ju alati vanematekogus muuta, kui see soov on. Mina ei tea, et oleks keegi tõstatanud küsimuse, et võiks tulla arupärimistele vastama kolmapäeviti kell 14 Riigikogu istungi alguses. Erki Savisaar, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Kas Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette protseduuri tänase istungi pikendamiseks kuni päevakorra ammendamiseni näiteks?

Aitäh! Me töötame täna minu meelest üsna usinalt juba päris heas tempos ja see Riigikogu istung lõppeb, nii nagu meie seadus näeb ette, kell 24. Pikendamise võimalust siin ei ole. Aga ma usun, et selles tempos me suudame kõik asjad sisuliselt hästi läbi käia. Nüüd neljas protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Mul on selline tunne, et te kogu hingest püüate ikkagi täita Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Minu küsimus puudutab sedasama õnnetut vaba mikrofoni. Selle nädala päevakorras on tekst, et esmaspäeval, 12. aprillil algab pärast päevakorra ammendumist vaba mikrofon, mis kestab kõnesoovide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 24-ni. 

Nüüd olete te väljendanud kõnepuldist, et see vaba mikrofon võib ära jääda, sest istung kestab 24-ni. Sain ma õigesti aru? Aga meie kodu- ja töökorra seaduse § 157 "Vaba mikrofon" esimene lõige sätestab: "Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide sõnavõttude ärakuulamiseks toimub Riigikogu täiskogu iga töönädala esmaspäeval vaba mikrofon." See tähendab, et vaba mikrofon peab toimuma. Tähendab, teist varianti siin ei ole. Ja küsimus on praegu selles, et te ütlete, et siin on asi kummist ja venib ja peab ringi vaatama. Ei pea! 

Kõigepealt, selle seadusesätte kohaselt on kohustuslik, et vaba mikrofon toimub just esmaspäeval. Kodu- ja töökorra seadus muid võimalusi lihtsalt ei anna ja ära jätta seda ei tohi. Seega peaksite minu hinnangul võtma praegu Riigikogu juhatuse kokku, et arutada läbi, millisesse päevakorrapunkti see vaba mikrofon paigutada, et kõik sõnavõtjad saaksid oma sõnavõtu ära teha. Kui te seda nüüd teha ei taha ...

Härra Grünthal, ma sain aru teie protseduurilisest küsimusest.

Mu ettepanek on see ... 

Et võtta juhataja vaheaeg.

Ettepanek on see, et te võtaksite praegu pooletunnise vaheaja ja arutaksite selle küsimuse läbi. Aitäh!

Aitäh, härra Grünthal! Ma seda au ei saa kuidagi härra Seederilt ära võtta. Tema tõesti selle nõrga koha leidis, vähemalt minu jaoks. Ja see on nõrk koht. Ma usun, et küll me selle seaduses korda saame. Ma mäletan, et meil on olnud, härra Grünthal, väga palju selliseid istungi rakendamisi, kus teil on olnud ka üheksa protseduurilist küsimust. Me oleme alles neljanda juures. Nii et kui me saame siit kiiremini edasi, siis võib juhtuda, et me saame eelnõud menetletud, me saame arupärimised menetletud ja jääb ka vabaks mikrofoniks aega. Aga tõsi on, et kui see ei toimu sellel kuupäeval, mis on 12. aprill, siis me ei saa rakendada vaba mikrofoni homme hommikul. Ja tuleb tõsiselt mõelda, mida tulevikus teha.

Aga lähme nüüd edasi. Mul on ettepanek, et me peaksime siin ühe hääletuse läbi viima. Nagu te mäletate, meil pole veel päevakordagi käesoleval nädalal kinnitatud. Mul on suur palve headele ametikaaslastele, et kui me saaksime edasi liikuda selle hääletuse juurde, siis see oleks juba suur samm edasi. Aga mõned protseduurilised küsimused on vist veel. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Mul on ka protseduuriline küsimus. Praegu selgus, nagu hea töökaaslane Jevgeni ütles, et meil ei ole seaduses kirjas, et arupärimised peaksid olema kõik esmaspäeval. Minu küsimus on: kas me ei saaks olla paindlikumad ka vaba mikrofoni suhtes? Ega nädala alguses ikka ei tõmba saadikuid kohe käima, et lendavad lennult vabasse mikrofoni. Ma olen siiski üritanud ja ma ka täna tahan tulla ja osaleda vabas mikrofonis, kui see on võimalik. Aga näiteks neljapäeval tundub vaba mikrofon loogiline. Siis on juba nädala selgroog murtud ja võib-olla inimesed on sõnaosavamad. Kas meil on võimalik ka neljapäeval teha vaba mikrofon? 

Aitäh! Ma arvan, et selle ettepaneku võib ju teha. Kodu- ja töökorra seadust saab täiendada ka nii, et teha igal päeval vaba mikrofon põhimõtteliselt. Aga kui te küsite hetke seisu kohta, siis seaduse kohaselt seda võimalust ei ole. Jah, arupärimiste osas oleme paindlikumad, vaba mikrofoni osas väga jäigad. Indrek Saar, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Kõigepealt pean ütlema, et Riigikogu esimehe seisukoht on mulle väga sümpaatne. Me arutasime siin seda, et valitsuse liikmel võib olla mingeid ettekäändeid mitte tulla teisipäeval Riigikogu ette arupärimisele vastama, ja te ütlesite, et valitsuse liikmel ei saa olla olulisemaid asju kui Riigikogu ette ilmumine ja kui vaja, tuleb tal oma tööplaani korrigeerida. See erineb eelmise Riigikogu esimehe praktikast ning mulle ja ma arvan, et enamikule Riigikogu liikmetele on see kindlasti väga sümpaatne. Ma palun, et te selle seisukoha ühemõtteliselt edastaksite ka Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsuse liikmed siis arvestavad, et Riigikogul on selline esimehe suu läbi edastatud seisukoht.

Minu küsimus aga on selline. Eelmisel nädalal me nägime, et vähemalt peaministri seisukoht on paraku nüüd, kus ta on valitsuse liikme rollis, selline, et on tähtsamaid asju, ja alati ta ei arva, et peaks Riigikogu ette tulema. Kas selles kontekstis ei oleks siiski targem selle nädala päevakord teha niimoodi, et me alustame täna arupärimistega ja siis jõuame, kui jõuame, seaduseelnõude arutamiseni?

Aitäh! Kui arupärimisi jääb täna vastamata, siis ma annan kindlasti selle signaali valitsuse liikmetele edasi, et nad peavad homme olema siin täiskogus kohal. Ma vaatasin, meil on täna natuke üle kaheksa tunni seda istungit veel jäänud, kui me maksimaalselt töötame ja kinnitame selle päevakorra, mis on hetkel välja jaotatud ja mille osas, ma rõhutan, ei ole hetkel kokkulepet. Aga näete, siin on kaheksa päevakorrapunkti ja kui me selle tempoga praegu edasi läheme, siis on minu meelest kõik veel võimalik. Mihhail Stalnuhhin, palun, protseduuriline küsimus!

Härra juhataja! Ennekõike tahaks tänada selle väga sisuka ja kasuliku debati eest, mis siin toimub juba 50 minutit. Minu protseduuriline küsimus ongi seotud selle ajaga, millest te praegu rääkisite. Hea küll, selleks et üheksa tundi täita esmaspäeval protseduuriliste küsimustega, on vaja neid esitada mingi 400–500. See tekitab tõesti teatud raskusi. Aga teisipäeval ja neljapäeval esitada 100–120 küsimust on käkitegu.

Ma tahan kõigile meelde tuletada, et kunagi oli Riigikogus niiviisi – kaasa arvatud IX Riigikogu –, et ettekandjale sai esitada kaks suulist ja suvalise arvu kirjalikke küsimusi. Ja siis mõni minister seisis siin tundide kaupa ja talle toodi kuhjaga küsimusi. Ta pidi esiteks neid ette lugema ja teiseks neile vastama. Reiljan näiteks seisis minu mälu järgi seal niiviisi vastates ükskord kuus tundi. Sellest saadi lahti.

Oli ka selline praktika, et kui üks inimene toetas komisjonis muudatusettepanekut, siis oli võimalik see hääletamisele panna. Ja siis oli seal selle rea tagapingis üks saadik, kes tegi neid ettepanekuid 200–300 kaupa, ja pärast siin märatses, pani need kõik hääletamisele. Mitte keegi ei saanud midagi teha. Sellest ajast alates meil on see keeld, et kui üks hääl on ainult komisjonis poolt, siis muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele. Meil oli selline asi, tuletage meelde ...

Aga, härra Stalnuhhin, kas selle ajaloolise tagasivaate taustal ka teie protseduuriline küsimus tuleb? Selge, tuleb.

Jah. Ja oli selline protseduur nagu konkureeriv hääletus. See on selline hullumaja, mida ma saaks selgitada, aga te ei usu, et selline asi kunagi oli. Aga ta oli. Me saime kõigest sellest lahti. Arvestades seda, et tendents on selline, et igal nädalal protseduurilised küsimused muutuvad praktiliselt meie töö põhiosaks, äkki juhatus arutab, et kuidagi peaks seda asja õiges suunas just nimelt protseduuri osas suunama.

Aitäh! Ma tõesti väga loodan ka, et me suudame minna istungi rakendamise juurde. Ma palun Riigikogu liikmeid, et me läheksime nüüd selle hääletuse juurde. Ma usun, et nendele protseduurilistele küsimustele, mis teil on olnud, olen ma vastanud nii hästi, kui ma oskan, nii palju, kui mul on infot, ja me saame istungiga edasi minna. Ma teen küll selle ettepaneku teile ja esitan selle palve. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Siin on korduvalt läbi käinud, et läheme päevakorra kinnitamise juurde. Ja ma oleksin sellega üliväga nõus, kui ma oleksin saanud neid vastuseid, mida siin on kogu aeg küsitud. Ja noh, protseduuriline küsimus – kui ikkagi Riigikogu liige tahab mingi asja kohta infot saada, siis tal see võimalus peab olema, ja mingit muud võimalust ma hetkel küll ei näe kui esitada järjekordne protseduuriline küsimus.

Ja minu küsimus on selline: miks ikkagi selle päevakorraga sellisel kujul, et me ühes nädalas menetleme seaduseelnõusid nii teist kui kolmandat lugemist arutades, nii kiire on? Miks järgmisel nädalal ei oleks saanud seda teha? Tegelikult ju jõuaks. Te ütlesite, et komisjon on sellise tempo otsustanud. Noh, ma vaatan, et meil on eri komisjonid siin: kultuurikomisjon, sotsiaalkomisjon, rahanduskomisjon. See on väga tore, et nii põhimõttelise otsuse on teinud eri komisjonid ja nad on nii kenasti sünkroonis õhust üksteise mõtteid lugenud. Aga mul on kahtlus, et äkki on põhjuseks ikkagi näiteks see, et see võis olla mingi parlamendiülene otsus. See võiks pärit olla näiteks Stenbocki majast. Kas juhatuse liikmed peaksid seisma selliste asjade puhul parlamendi, mitte valitsuse poolel? Kuidas sellega on? 

Aitäh! Ma ausalt öeldes ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga ma arvan, et siin me töötame nii, nagu seadusandlik võim ette näeb. Aitäh teile! Martin Helme, palun protseduuriline küsimus!

See haakub eelmise küsimusega ja ka siin varem olnud küsimustega. Mille üle vaidlus oli meil juhatuses? Vaidlus oli selle üle, et täidesaatev võim surub Riigikogule peale tempot, mis ei ole kooskõlas Riigikogu traditsioonide ja töökorraldusega.

Kõige suurem probleem seisneb selles, et Riigikogu komisjonid ja Riigikogu liikmed ei saa menetleda eelnõude muudatusettepanekuid. Mõnel puhul on selleks olnud ainult üks päev. Ja tegelikku vajadust ei ole, et meil oleks nii tempokalt vaja edasi minna. Me rikume Riigikogu head tava ja me vähendame Riigikogu liikmete võimalust tutvuda eelnõudega. Ja me teeme seda sellepärast, et täidesaatev võim lihtsalt lööb nipsu ja ütleb, et olgu olla. See ei ole kooskõlas Riigikogu kui põhiseadusliku institutsiooni väärikusega ja selle tõttu ma selle vaidlustasin.

Aitäh! Ruuben Kaalep, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Minu küsimus on taas rangelt protseduuriline. Tahaksin teada, kas teile ei tundu, et see päevakord, mille Riigikogu juhatus on ette pannud, tekitab sellise ohu, et kui me sel nädalal ei jõua üldse vaba mikrofonini, siis peavad Riigikogu liikmed käsitlema neid mitmesuguseid teemasid ja küsimusi, mida nad sooviks käsitleda vabas mikrofonis, hoopis protseduuriliste küsimuste ajal. 

Aitäh! Mulle ei tundu nii. Ja ma arvan, et see küsimus tuleb muidugi ära lahendada, mis saab, kui vaba mikrofon nihkub üle südaöö. Aga ma arvan, et hetkel see ei ole meile ületamatu takistus. Ja ma tõesti palun, austatud Riigikogu liikmed, et me liiguksime edasi istungi rakendamise juurde, et me saaksime alustada tänast päeva ja seda nädalat päevakorra kinnitamisega ja töötada siis selle kinnitatud päevakorra alusel. Kalle Grünthal, viies protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Praegu sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, et vaba mikrofon kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 24-ni. See on sätestatud §-s 47.

Austatud härra Kalle Grünthal! Ma vabandan, ma segan korra vahele ...

Kas ma tohin ära lõpetada?

Jah, kohe tohite, aga ma vastasin sellele küsimusele. 

Ei, te ei vastanud sellele küsimusele. § 47 ütleb vaba mikrofoni kohta, et see toimub esmaspäeval. Tähendab, see peab toimuma. Ja kuni viimase seadusemuudatuseni, see oli vist möödunud aastal või ma ei mäletagi, võib-olla 2019. aastal, kehtis olukord, kus esmaspäevane päev kestis nii kaua, kuni olid ka vaba mikrofoni kõnesoovid ammendunud. Ei olnud reguleeritud kella 24-ni. Mul on küsimus: üks seadusepunkt nõuab vaba mikrofoni vooru esmaspäeval ja teine seadusepunkt, hetkel kehtiv, ütleb, et see tingimata ei pruugi toimuda. Miks te lähtute praegu sellest viimasest?

Aitäh! Ma arvan, et te rääkisite hoopis teisest hetkest, kui tõesti oli kodu- ja töökorras lubatud, et esmaspäevane istung põhimõtteliselt võis lõppeda teisipäeva hommikul kell 10. Nüüd on seda seadust muudetud. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus.

Tänan, hea esimees! Minu protseduuriline küsimus puudutab vaba mikrofoni. Sellele ma viitasin ka aasta tagasi, kui me kaugistungitele üle läksime. Praegu on nii, et saadikul on ju võimalus ka kaugtöö vormis osaleda vabas mikrofonis ja siis ta saab enda esinemise ajal kasutada taustamuusikat ja võib-olla ka taustatüdrukuid. Aga kui ma esineksin puldis, kas mul on siis võimalik kaasaskantav kõlar tuua siia pulti, aga tantsijatest peaksin loobuma? Miks sel juhul ei kohelda saadikuid võrdselt: neid, kes tahavad kohapeal tööd teha, ja neid, kes töötavad kaugtöö vormis? 

Aitäh teile! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Helmen Kütt, palun, protseduuriline küsimus! 

Suur aitäh, austatud eesistuja! Minul on tõepoolest protseduuriline küsimus, sest ma ei saa selle päevakorra poolt hääletada. See puudutab punkti nr 3, Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille muudatusettepanekute tähtaeg oli 6. aprill. 8. aprillil muudeti seda eelnõu ja täiendati seda väga paljude punktidega, ka muutus selle seaduse pealkiri, kuna sinna tuli mitme seaduse muutmine juurde. Nüüd, kui toimub teine lugemine ja ei toimu katkestamist, on väga suurel osal saadikutel piiratud võimalust osa võtta seaduse kujundamisest. Me ei saa teha muudatusettepanekuid. Ja kui kolmas lugemine toimub kolmapäeval, siis kuidas on see võimalik, kui teatud osa Riigikogu liikmetest on jäetud ilma õigusest esitada muudatusettepanekuid? Me ei palugi muud. Isegi kui ettepanekud ei leia saalis koalitsiooni toetust, siis muudatusettepanekute esitamise õigus peaks inimestel ikka olema. 

Ma vastan nii, et komisjon on eelnõu menetledes ja menetlusotsuseid tehes kasutanud juhtivkomisjonile kodu- ja töökorra seadusega antud õigusi, sealhulgas õigust otsustada, kas eelnõu teine lugemine lõpetada või katkestada. Kuidas see sel nädalal läheb ... Te ütlesite, kui ei katkestata või kui me arutame seda kolmapäeval, aga ma tuletan meelde, et hetkel meil ei ole päevakorda, mille alusel me töötame. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

Hea juhataja! Ei saa nagu seda päevakorda kinnitada, kuna siin on tegelikult täielik rosolje. Ühelt poolt arupärimised on paindlikud, vaba mikrofoni regulatsioon aga jäik. Ja kui ühele nädalale pannakse mitme seaduseelnõu mitu lugemist, siis see on nii- ja naapidi. Aga küsimus on see: kas see tähendab seda, et praegune parlamendi juhtkond tegelikult vähendab saadikute õigust rääkida? Ta võtab võimaluse lihtsalt ära. 

Aitäh! Ma ei ole täheldanud, et praegune Riigikogu juhatus soovib kuidagi saadikute võimalust rääkida vähendada. Kindlasti tuleb tegutseda kodu- ja töökorra seaduse alusel ja tuleb ka lappida või parandada neid kohti, kus on probleemid. Ja ühe probleemi otsa me oleme täna takerdunud. Aga täna me seda lahendada ei suuda. See probleem on vaba mikrofon. Priit Sibul, palun, protseduuriline küsimus!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Sama küsimus, mis oli Helmen Kütil. Me eelmine nädal sotsiaalkomisjonis arutasime seda tervishoiuteenuste seaduse muutmist. Komisjoni esimees tegi ettepaneku siis, kui muudatuste esitamise tähtaeg oli juba läbi ja komisjoni liikmetel ei olnudki võimalik oma muudatusi esitada ja hääletada.

Ja teiselt poolt see muudatus tuli teisest seadusest ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, mille pärast parlamendi akende taga inimesed käivad protestimas. Selle osas meil ei ole mingit teadmist.

Ja kuna me eelmine nädal kolmes komisjonis tegime tööd, ei jõudnud lõpptulemuseni, ja sel nädalal me komisjonis seda ei planeeri lahendada, siis mismoodi meil on võimalik toetada seda nädalakava, kus tahetakse teatavad asjad vastu võtta? Ja need probleemid, mis tänavatel on, nende osas meil puudub isegi komisjoni liikmetena õrn aimdus, kunas ja kuidas me neid probleeme kavatseme lahendada. Mida te parlamendi esimehena soovitate sotsiaalkomisjonil teha? 

Aitäh! Ma arvan, et te räägite eelnõust 355 ja selle sisulisest poolest. See on tõesti koht, mille kohta komisjoni esindaja peab teile vastused andma. Nagu ma ütlesin ka Helmen Küti protseduurilisele küsimusele vastates: komisjonil on õigus menetlemise otsuseid teha, kasutades selleks juhtivkomisjonile kodu- ja töökorra seadusega antud õigusi. Kalle Grünthal, palun, kuues protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaba mikrofon on kahtlemata Riigikogu liikmete väga oluline, olulisimaid eneseväljendusviise. Ja praegu oleme olukorras, kus üks seaduse säte kohustab seda vaba mikrofoni toimuma ja teine säte ütleb, et me ei pruugi saada seda teha. Praegu olete asunud seisukohale, et me kohaldame seda välistavat sätet. Aga ma pakun teile välja ühe võimaluse. Nii või teisiti me rikume praegu kodu- ja töökorda, aga ma pakun teile välja võimaluse olla suurelt riigimehelik ja korraldada nii, et päevakorrapunktid kestavad kuni kella 24-ni ja pärast seda toimub vaba mikrofon. Mis te sellest ettepanekust arvate?

Aitäh teile! Kui selline oleks seaduse raamistik, siis me saaksime seda teha. Täna see nii ei ole ja praegu me natuke tegeleksime tulevikuga. Tulevikuga selles mõttes, et võib-olla me suudame kõik punktid ilusti ära menetleda, ka vaba mikrofoni vooru avada. Ja nagu ma olen öelnud, see tempo, mis on seni olnud, on päris kiire olnud. Ma usun, et me suudame ikkagi, kui me pingutame, tänase, 12. aprilli osas teha kõik ära, nii nagu kodu- ja töökord ette näeb. Lauri Läänemets, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma jätkan ikkagi Helmen Küti tõstatatud probleemiga. Te küll ütlete, et komisjonil on õigus selliseid otsuseid teha ja tegelikult teatud juhtudel on see ju ka väga mõistetav. Aga praegu on tegemist ju JOKK-skeemiga ja mul on teile sellest tulenevalt kaks küsimust.

Sotsiaaldemokraadid on eelnõu kohta, milles oli kõigepealt haiguspäevade hüvitamine sees, teinud muudatusettepaneku. Nüüd selles eelnõus enam haiguspäevade hüvitamist sees ei ole. Kõigepealt öelge, kus kohas siis Riigikogu liikmete tahe väljendub? Kui on tehtud ettepanek asjaks, mida enam ei ole kuskil, siis kuidas seda ettepanekut hääletatakse või ka suures saalis arutatakse? Ja teine küsimus on see: kui te Riigikogu juhatuses päevakorda kokku panite, kas teie ja ülejäänud juhatus olite teadlik sellest probleemist, mis nüüd sotsiaalkomisjonis tekitatud on?

Aitäh! Veel kord ütlen, et sisulises küsimuses ma kindlasti juhatajana siin teile vastust ei anna. Neid vastuseid annab teile juhtivkomisjoni esindaja. Protseduuriline küsimus, Jevgeni Ossinovski!

Ma jätkan sama teemat. Tegelikult on tõsine lugu. Kahtlemata, formaalselt on komisjon lähtunud Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, kuna komisjoni poolt muudatusettepanekute lisamine ükskõik mis eelnõule on põhimõtteliselt võimalik. Sisuliselt on ju varemgi leitud nn kobarate menetlemisel, et kui need on menetletud sellisel viisil, et praktiliselt on välistatud Riigikogu liikmete võimalus seadusloomes oma õigusi rakendada, siis sellega on tegelikult see vastu võetud seadus põhiseadusvastane. Seda tulenevalt väga lihtsast arusaamast, et muudatusettepanekute esitamine, nende hääletamine on tegelikult parlamendiliikme mandaadi üks kõige olulisemaid osasid. Me muide arutasime selle üle, kui siin ühte teist eelnõu põhiseaduskomisjonist seadusevastaselt läbi rammiti. Seegi piiras Riigikogu liikmete  õigust muudatusettepanekuid hääletada.

Nüüd puudutab asi haiguspäevadega seonduvat valitsuse ettepanekut, mis sisaldus eelnõus 354. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, üks osa parlamendist, tegi selle kohta muudatusettepaneku. See on meie jaoks väga oluline teema ja me tahtsime selle üle debatti pidada eelnõu 354 kontekstis. Valitsusliidu otsusel on see teema sealt ära viidud eelnõusse 355, aga lisaks sellele, et see sealt on ära viidud, on välistatud meie võimalus nõuda oma muudatusettepaneku hääletamist selle eelnõu raames. Selle oleks võinud lahendada näiteks niimoodi, et valitsusliit oleks ka meie muudatusettepaneku sinna sisse jätnud ja oleks olnud kaks konkureerivat muudatusettepanekut, mida suur saal oleks võinud hääletada. Minu teada selline ettepanek sotsiaalkomisjonis tehti, aga see toetust ei leidnud.

Nüüd on küsimus, millisel viisil on tagatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete seaduslik õigus teha muudatusettepanekuid haiguspäevade regulatsiooni kohta ja neid hääletada. 

Aitäh! Ma jään ka, härra Ossinovski, teile vastates oma vastuse juurde. Need on sisulised küsimused ja neile peab andma vastuse juhtivkomisjon, mitte istungi juhataja, kes tõesti lähtub, nagu te ise ka ütlesite, menetlusotsustest. Mul on suur palve Riigikogu liikmetele, et me saaksime istungiga edasi minna. Ja järgmine punkt on seotud päevakorra hääletusega, sellega, missuguse päevakorraga me töötame. Nii et kui see on võimalik, siis ma olen teile väga tänulik. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Ma jätkan sealt, kus lõpetasid Helmen Kütt ja Priit Sibul ja teisedki. Meil oli täna fraktsioonis täpselt samamoodi see asi arutusel. See teie vastus, et me peaksime nüüd Õnne Pillaku käest küsima kõiki neid küsimusi – no see ei olnud ju Õnne Pillaku otsus, vaid see oli ikkagi Siret Kotka otsus, et seda selliselt tehti. Kas me ei saaks siia teie heal toetusel Siret Kotkat, kes annaks meile ikkagi vastuse, miks selline manööver tehti? Meie ja teiste fraktsioonide liikmete tehtud muudatusettepanekuid ju selle tõstmisega kaasa ei liigu kahjuks.

Aitäh! Ei, seda ei saa, sellist vormi meil ei ole. Aga ma veel kord ütlen, et juhatuse pädevuses ei ole süveneda eelnõu sisulistesse põhjendustesse. Seitsmes protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal. Liigume vähemalt üheksa suunas. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma näen selles probleemis, mis puudutab vaba mikrofoni, Riigikogu juhatuse enamuse katset sulgeda Riigikogu liikmete suu. Täpselt nii, nagu tänaval praegu teie juhitava valitsuse algatusel toimub inimeste meeleavalduste mahasurumine, mis on vastuolus nii põhiseadusega kui teiste seadustega. Teil on võimalus, ma pakun veel kord, olla riigimehelik ja kohaldada seda paragrahvi vaba mikrofoni osas, mis lubab saadikutel sõna võtta. Vastasel juhul on tegemist teie tsensuuriga sulgeda teie jaoks ebameeldivate saadikute suu.

Aitäh! Ma ei käsita hetkel seda protseduurilise küsimusena ja ma veel kord rõhutan, et me töötame Riigikogu juhatuses kodu- ja töökorra seaduse alusel, mida saab alati muuta. Andrei Korobeinik, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Ma mäletan, et § 74 reguleerib tegelikult protesti esitamist ja küsimusi istungi korraldamise kohta. See ei võimalda pidada dialoogi. Aga kuna teie vastused on nii põnevad, siis saadikutel tekivad lisaküsimused ja lisasoovid. Kas oleks võimalik kaaluda võimalust, et te lihtsalt kogute need küsimused kokku ja vastate neile korraga. Siis on kõigile selge, kõigil on vastused meeles ja võib-olla me saame tõepoolest tänase päevakorraga edasi liikuda. See on vajalik seda enam, et seal on hästi olulised küsimused vastamiseks. Aitäh!

Jah, ma nõustun, et on olulised küsimused. Ma vastan teile mittepõnevalt: ei ole sellist võimalust. Lauri Läänemets, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Jätkuvalt tulen tagasi seaduseelnõude 354 ja 355 teema juurde, mille Helmen Kütt tõstatas ja mida väga hästi seletas lahti Jevgeni Ossinovski. Te ei ole neile küsimustele vastanud. Te ütlete, et need on sisulised küsimused ja sisuliste küsimustega momendil tegelema ei pea, see on komisjoni asi.

Vaadake, ma ütlen teile, see ei ole sisuline küsimus. See on protseduuriline küsimus. See puudutab istungite päevakorda. See puudutab küsimust, et Riigikogu liikmed on teinud muudatusettepaneku, aga see muudatusettepanek on nagu õhku haihtunud. Teema, mille käsitlemise kohta oleme teinud ettepaneku, on tõstetud eelnõusse, mis on täna päevakorras. Aga meie ettepanekut sinna kaasa pole võetud. See on väga protseduuriline küsimus, see puudutab Riigikogu istungite päevakorda ja tegelikult ka saadikute õigusi, antud juhul nende õiguste piiramist.

Minul on ikkagi teile küsimus, õigemini kaks küsimust. Üks küsimus on see, millele te enne vastamata jätsite. Kõigepealt, kui Riigikogu juhatus ja ka teie juhatuse liikmena Riigikogule selle päevakorra sellisel kujul, nagu ta praegu meil siin on, ette panite, siis kas te olite teadlik, mis vangerdused nende eelnõude juures sotsiaalkomisjonis on tehtud? Ja teine küsimus: kas meil on võimalik nüüd teie eestvedamisel midagi teha? Te olete Riigikogu esimees ja teie ülesanne on tagada sellised protseduurid, et seadusest mööda ei minda. Kas te näete siin mingit võimalust midagi ette võtta?

Aitäh! Ma lähtun jätkuvalt sellest, et komisjon on eelnõu menetlusotsuseid tehes kasutanud temale kui juhtivkomisjonile antud õigust kodu- ja töökorra seaduses. Juhatuse pädevuses tõesti ei ole süveneda eelnõu sisulistesse põhjendustesse. Mart Helme, protseduuriline, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No kuna teie valitsus on sisuliselt politseiriigi juurutamisega viinud Eesti põhiseadusliku kriisi lävele, siis ka minul oli täna kavas vabas mikrofonis kõne pidada. Kui vaba mikrofon jääb ära, siis ma käsitan seda täpselt selles võtmes, et päevakorda ei ole täidetud ja seetõttu kõik see, mis on kirja pandud päevakorras, on illegitiimne. Ja seetõttu on mul palve: härra eesistuja, ärge pange jätkuvalt tuima, sest me paneme siis ka jätkuvalt tuima vastu! Muudame päevakorda! 

Aitäh! Ma ütlesin varem ja ütlen ka teile, et ma mõistan seda muret. Kui seaduseraamistik annaks selle võimaluse, nagu annab arupärimiste puhul, siis seda saaks kasutada. Aga kuna seaduseraamistik hetkel seda võimalust ei anna, siis kahjuks seda kasutada ei saa. Kas seda muuta tulevikus? Me oleme ka vanematekogus arutanud, et kodu- ja töökorda tuleks järgmises kooseisus arutada. Ma arvan, et see kindlasti tuleks lahendada hiljemalt järgmises koosseisus, aga miks mitte ka varem. Jevgeni Ossinovski, protseduuriline, palun!

Aitäh! See on nüüd tõesti protseduuriline. Vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 55 lõikele 2 ma teen ettepaneku punkt 3 tänasest päevakorrast välja võtta, selleks et komisjonil oleks võimalik asja veel kord kaaluda ja tegelikult Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud haiguspäevade kohta muudatusettepanekute tabelisse kanda, et me saaksime neid korrektselt siin arutada.

Austatud Jevgeni Ossinovski! See on tõesti protseduuriline küsimus ja ma arvestan, et teie ettepanek on 12. aprilli päevakorrast punkt 3 välja arvata. Aitäh teile! Ma tulen selle juurde varsti. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

(Kaugühendus)

No mis ma oskan nüüd öelda? Andrei osutuse peale ma arvan, et meie parlamendis see protseduuriliste küsimuste kultuur on veel vägagi voolujooneline. Ma vaatasin televiisorist, kui nad Trumpi impeachment'i seal õiguskomisjonis menetlesid. Ameerika parlamendikultuur on selline, et komisjonis saab iga protseduurilise küsimuse panna hääletusele ja enne iga hääletust saab teha kohaloleku kontrolli. Ja kõik peavad püsti tõusma ja ütlema, kas nad on kohal või ei ole ja kas nad on poolt või vastu. Seal see venis ööd ja päevad.

Aga loomulikult, kui parlamendiliikmed praegu tahaksid halvata parlamendi tööd, siis nad hakkaksid tegema väga palju muudatusettepanekuid päevakorrast punktide  väljavõtmiseks või päevakorra täiendamiseks ja nõudma  vaheaegu. Iseenesest nii võib selle nädala päevakorda hääletada lõpmatult: mingit punkti sisse, mingit punkti välja või millegi, mida ei ole päevakorras, sinna lülitamist. Neid asju võib välja pakkuda lõpmatult.

Aga küsimus on selles, et üks asi on kobarseadused. Ent nüüd on nii, et viirusseadus mõneti jätab oma sisu maha ja kolib teise seaduse sisse. Ja minu küsimus on protseduuri loogika kohta. Kuidas istungi juhataja tõlgendab neid muudatusettepanekuid, mis on tehtud selle kohta, et sisikond on teisel seadusel tühjaks imetud? Kui tegelikult see reguleerimise ese on mujale viidud, tõstetud kõrvale, siis enam seda seal eelnõus nagu ei olegi. Mida sellisel juhul nende muudatusettepanekutega menetluslikult teha? Kas neid on võimalik kanda muudatusettepanekute tabelisse sellel töönädalal ja hakata läbi hääletama?

Aitäh! Ma vastan nii, et see on juhtivkomisjoni, antud juhul siis sotsiaalkomisjoni sisuline otsus. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Ma teen ettepaneku, härra eesistuja, et te võtaksite vaheaja, kutsuksite kokku vanematekogu ja lepiksite kokku, missuguste muudatustega on võimalik täna panna päevakord hääletusele.

Aitäh selle ettepaneku eest! Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus, palun! 

(Kaugühendus)

Suur tänu! Põhimõtteliselt ma sattusin umbes samale küsimusele, kus Mart Helmegi hetk ... (Ühendus hakib.)

Austatud Paul Puustusmaa, teid ei ole kuulda kahjuks. Te vist peate rohkem rääkima arvuti suunas, siis on ühendus parem. Näete, siin on ka kaugistungi tehnilised küsimused lisaks sisulistele küsimustele. Palun protseduuriline küsimus! 

Kas nüüd on kuulda? 

Teid on nüüd suurepäraselt kuulda, kui te vaatate arvutiekraani poole, mitte vasakule ega paremale.

No vot. Ma ütlesin, et ma põhimõtteliselt toetan sama ettepanekut, mille Mart Helme hetk tagasi tegi. Sellepärast et see baseerub nüüd sellele, et Jevgeni Ossinovski tõstatatud probleem, mis puudutab kolmanda punkti väljajätmist – tundub, et see ei ole ettepanek, vaid protest. Ja protest selle vastu, et parlamendiliikmetelt on ära võetud teatud põhiseaduslikud õigused ja kodukorrast tulenevad võimalused. Ja nüüd ongi küsimus, kas sellise küsimuse lahendamine on protesti lahendamine ja millistele reeglitele see peab alluma. Või on tegemist lihtsalt päevakorra muutmisega? Kuidas seda asja lahendada? Ja kas selleks ei oleks tõesti vaja äkki võtta vaheaega?

Aitäh! Ma ei käsita seda protseduurilise küsimusena ja alustan hääletamise ettevalmistamist.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku jätta kolmapäevase istungi päevakorrast välja 1., 4. ja 5. päevakorrapunkt ning tõsta esmaspäevase istungi päevakorrast 2., 3. ja 4. päevakorrapunkt kolmapäevale. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun! Härra Grünthal, ma väga vabandan, aga me olime juba hääletuse juures ja ma ei loe seda ausalt öeldes juhatajana väga soliidseks, et te sekund enne hääletust esitate protseduurilise küsimuse. Meil kestsid protseduurilised küsimused natukene rohkem kui tund aega. Loomulikult see on teie õigus, aga sellega te panite kogu Riigikogu töö praegu seisma. Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovib enne hääletust kümme minutit vaheaega võtta.

Aitäh, härra Grünthal, aga seda saab paluda fraktsiooni juhtkond. Helle-Moonika Helme, palun!

Ma siis võtaksin praegu kümme minutit vaheaega.

Selge. Kuulutan välja vaheaja kümme minutit.

V a h e a e g

Juhataja vaheaeg on lõppenud, läheme hääletuse juurde. Panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku jätta kolmapäevase istungi päevakorrast välja esimene, neljas ja viies päevakorrapunkt ning tõsta esmaspäevase istungi päevakorrast teine, kolmas ja neljas päevakorrapunkt kolmapäevale. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 20, vastu 62 ja 1 erapooletu ei leidnud ettepanek toetust.

Austatud Riigikogu, liigume edasi päevakorra kinnitamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? Helle-Moonika Helme, palun! 

Aitäh! Ma võtaks kümme minutit vaheaega.

Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, mul on protseduuriline küsimus. Ma ei saanud aru, kas Jevgeni Ossinovski tegi ettepaneku või ei teinud ettepaneku. Kas see ka hääletusele läheb?

Aitäh! Jevgeni Ossinovski tegi ettepaneku. Temaga vesteldes jõudsime järeldusele, et see ei lähe hääletusele, sellepärast et meie kodu- ja töökorra seaduse § 54 lõige 4 sätestab, et pärast päevakorra teatavaks tegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. Kui algatajaid või esitajaid on kaks, peavad eelnõu päevakorrast väljaarvamise taotluse olema alla kirjutanud mõlemad algatajad või esitajad, kui algatajaid või esitajaid on enam kui kaks, peab väljaarvamise taotlusele olema alla kirjutanud üle poole algatajatest või esitajatest. Nii et järelikult tema ettepanek meil hääletusele ei lähe. Ja Riigikogu liige Ossinovski on sellest teadlik. Aga nüüd EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 56, vastu 29, erapooletuid ei ole on päevakord kinnitatud.

Alustame nüüd esimese päevakorrapunkti menetlemist, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 349 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa! 

Austatud Riigikogu! Teie ees on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 349, teine lugemine. Alguses ma ikkagi lühidalt tutvustan, mis on selle eelnõu sisu. Kui koroonaolukord ei luba täita vanu kokkuleppeid, siis see seaduseelnõu annab ministrile ja valitsusele võimaluse teha järgmisi muudatusi. See volitab valitsust juba kinnitatud eksamite aegu vajaduse korral muutma ja määrama riigieksamite lisaeksamite aegu. Kui valitsus peaks lisapiiranguid kehtestama, siis annab see võimaluse sel õppeaastal eksamitulemused kooli lõpetamise tingimustest lahti siduda ning kõikides kooliastmetes, sh ka gümnaasiumis võimaluse kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemi. Eelnõu läbis esimese lugemise. Menetleme seda kiiremas korras, et vältida ebaselgust ja volitada üht konkreetset vastutajat ministri näol. Selline siis oli eelnõu sisu esimese lugemise ajal ja ka pärast esimest lugemist.

Kultuurikomisjonile laekus kolm muudatusettepanekut, kõik tulid õigel ajal. Esimene muudatusettepanek oli selline, et tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse levikust ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangutest ja õppekorralduse muudatustest ei kohaldata sel õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise suhtes käesoleva seaduse § 31 lõikeid 5, 6 ja 7. Seetõttu ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.

Teine muudatusettepanek tuli Isamaa fraktsioonilt, mille esitas Üllar Saaremäe. See puudutab eelnõus punkti, mis annab kõikides kooliastmetes, sh ka gümnaasiumis võimaluse kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut. Palutakse see punkt välja võtta.

Kolmas muudatusettepanek on tehniline. Kuna me menetleme seda kiiremas korras, siis see puudutab jõustumisaega.

Nüüd ma suhteliselt detailselt kirjeldan seda, mis toimus komisjonis, sellepärast et see on äärmiselt oluline eelnõu ja kõikidel peaks olema selge pilt, mis siis lõppkokkuvõttes toimus. Esimest korda arutasime muudatusettepanekuid 5. aprillil. Juhataja oli Aadu Must, kes on komisjoni esimees, ja kohal olid komisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin ja komisjoni ametnikud Urvo Klopets ja Carina Rikart. Samuti olid kutsutud haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ning õigusosakonna nõunik Indrek Kilk. Ja protokolli kohaselt osales ka Riigikogu liige Marko Torm. Ma ei oska öelda, kas ta osales konkreetselt selle punkti arutelul või vaid varem või hiljem, aga ta teisel päeval ehk järgmisel päeval, kui me menetlesime sama punkti, oli ka kohal. Lihtsalt me suutsime selle komisjoni arutelu ajal tuvastada pisut hiljem. Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna nõunik Liisa Johanna Lukk oli ka kohal.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna seletas, mis on esimese muudatusettepaneku sisu ja miks see on oluline. Ta sõnas, et kuna olud muutuvad kiiresti ning kriisiolukorras peab üles näitama paindlikkust, on ministeerium komisjoni ees selle muudatusettepanekuga. Arvestades epidemioloogilist olukorda ja huvigruppide seisukohti, teeb ministeerium ettepaneku siduda käesoleval aastal eksamid lahti gümnaasiumi lõpetamise tingimustest. Kersna sõnul oli huvigruppide palve, et otsuse võimaldada kooli lõpetada ilma eksamiteta teeks kooli õppenõukogu. Seda ettepanekut, millest oli juttu eelmises lauses, ei saa toetada, kuna see tekitaks koolide vahel suure ebavõrdsuse. Õppenõukogud võivad teha sarnastes situatsioonides olevate õpilaste suhtes erinevaid otsuseid, mis tekitaks palju segadust ja rahulolematust. Ministeeriumi muudatusettepaneku mõte on kasutada võimalikult võrdseid võimalusi kõikidele õpilastele.

Eelmisel aastal oli eesti keele eksamist loobujaid 15%. Kokku plaanis sooritada eesti keele eksami 7000 õpilast, neist 15% loobus. Kitsa matemaatika eksamist loobus 40% võimalikest tegijatest. Arvestades praegust olukorda, ei ole olnud võimalik õpilasi, ka lõpetajaid kontaktõppele lubada ning ka vaimse tervise pinge on väga suur. Seda rääkis minister. Lisaks on muudatusettepaneku argument, et kui õpilasel ei ole vaja järgmisse kooliastmesse pääsemiseks eksamit sooritada ja õpilane loobub eksami tegemisest, siis tuleb reaalselt eksamiks kokku vähem õpilasi. Kõik need, kes ei ole saanud piisavalt ette valmistada, või need, kellel ei ole vaja järgmisse kooliastmesse kandideerimiseks eksami tulemust ja loobuvad, saavad võimaluse sooritada eksam järgmisel aastal. Minister avaldas siiski lootust, et neid õpilasi, kes loobuvad, ei saa olema väga palju.

Edasi tulid küsimused just seoses selle esimese punktiga, eelkõige Eduard Odinets küsis. Tema sõnul oli paar nädalat tagasi parim lahendus, mida ka huvigrupid toetasid, et eksamid jäävad kohustuslikuks. Odinets küsis, mis vahepeal on muutunud. Lisaks küsis Eduard, kas eksamist loobuja peab loobuma üks kord, ja see kehtib kõikidele riigieksamitele, või kolm korda. Eduard lisas, et testi tulemuse ootamine on samuti pingeline ning õpilane ei tea viimase hetkeni, kas ta pääseb eksamile või mitte, lisaks on testi tegemine vabatahtlik.

Liina Kersna vastas, et esimene kokkulepe huvigruppidega oli tükk aega tagasi. Kuna eelnõu ettevalmistamine ning menetlusprotsess on olnud pikk, siis tänaseks on olukord muutunud. Õpilased on pidanud pikalt olema distantsõppel ning huvigrupid on oma seisukohti muutnud. Kersna lisas, et ka tema enda seisukoht on tulenevalt olukorrast muutunud. Ta selgitas, et esimene riigieksam toimub esmaspäeval, 19. aprillil ning testimine toimub juba sel reedel. Õpilased saavad üldjuhul järgmise päeva keskpäevaks koroonaviiruse testi tulemused teada. Tegemist ei ole kiirtestiga ning selle tulemus on usaldusväärsem. Minister kordas, et kõik need, kes on haiged, isolatsioonis või kelle test näitab positiivset tulemust, saavad kohe uue eksamiaja ning kinnituse, et nad jõuavad koos teistega kooli lõpetada ja kandideerida järgmistesse koolidesse. Kui õpilane eksamile ei ilmu, siis eksami tulemust ei ole ning seda arvestatakse loobumisena. Signe Kivi toetas ministeeriumi esitatud muudatusettepanekut.

Edasi sõnasin mina, et eelmisel aastal oli eksamitest loobujaid siiski väga palju. Ma täna ka juba mainisin, kui palju neid protsentuaalselt ikkagi oli. On väga halb praktika, kui kiireloomulist menetlemist vajava eelnõu kohta tuleb lisaks ministeeriumi muudatusettepanek. Sisuliselt on tegemist segase õigusloomepraktikaga. Eelnõu algses variandis on punkt, mis ütleb, et lisapiirangute kehtestamisel on võimalik eksamitulemused kooli lõpetamise tingimustest lahti siduda. Sisuliselt on see võimalus eelnõus täitsa olemas. Mina küsisin, miks muudatusettepanek on parem kui eelnõus kirjas olev.

Liina Kersna nõustus, et tegemist ei ole hea praktikaga. Samas selgitas ta, et mitmed huvigrupid nõudsid tungivalt, et ministeerium esitatud muudatusettepaneku teeks. Algne ettepanek on tehtud eelnõu väljatöötamise ajal, kui nakatumisnäitajaid olid oluliselt väiksemad. Juba eelnõu Riigikogusse jõudmise ajal olid näitajad väga kõrged. Eskaleerumine toimus väga kiiresti ning seda ei osanud ette näha ka teadusnõukoda. Täna näeme paranemise märke ning loodetavasti on 19. aprilliks ehk esimeseks eksamiks olukord stabiliseerunud. Oli lootus, et distantsõpe ei kesta nii kaua ning enne eksamit saab pakkuda ka kontaktõpet. Praegu seda võimalust ei ole. Kui Riigikogu otsustab, et ministeeriumi esitatud muudatusettepanek on vajalik, siis on lõpetajate jaoks olemas kõik võimalused. Aadu Must sõnas, et parandusettepaneku abil muutub olukord selgemaks. 

Eduard Odinets ütles, et tema muretseb esimese eksami pärast, mis on juba järgmisel nädalal. Kuhu on kiire olukorras, küsis ta, kui kehtivad üleriigilised piirangud. Liina Kersna vastas, et on konsulteerinud teadusnõukojaga, kas 19. aprillil riigieksami korraldamine on kõrge nakkusohuga tegevus või mitte. Vastus oli, et riigieksami korraldamine ei ole teadusnõukoja hinnangul kõrge nakkusohuga tegevus, kui rakendada kõiki ohutusmeetmeid. Minister kinnitas, et seda ka tehakse. Praegu nakatumisnäitajad langevad ning minister avaldas lootust, et see trend jääb püsima. 19. aprillil tehakse eksam siiski seetõttu, et selle eksami tegijaid on väga palju. Kui kõik eksamid edasi lükata, siis ei saa garanteerida, et kõik õpilased enne 18. juunit eksamitulemuse kätte saavad.

Koolipsühholoogide ühing kinnitas samuti, et kui õpilane on kindlaks kuupäevaks valmistunud, siis kuupäevade muutmine tekitab pigem segadust. Lisaks, kui toimuv eksam edasi lükata – me räägime esimesest eksamist –, siis peab edasi lükkama ka kõik järgmised eksamid ning kogu süsteem läheb sassi, mis tekitab kõikidele lõpetajatele suure koormuse ja stressi.

Mina märkisin, et kahjuks ei ole teadusnõukoda viimasel ajal oma kommunikatsiooniga hakkama saanud. Kui aprillis toimub mõnes koolis suuremat sorti nakatumine, siis langeb vastutus ministrile, kuna teadusnõukoda on andnud ebaselgeid signaale. Ministri sõnul ei tohiks ajagraafikuid muuta, kuid teiselt poolt esitab ministeerium ettepaneku eksamid lõpetamisest lahti siduda, kuna riigis on ebamäärane olukord. Mul tekkis tunne, et minister vaidleb iseendaga, ja ma küsisin, kuidas on tekkinud muudatusettepaneku idee. Liina Kersna vastas, et kaasatud huvirühmade mure on suur. Nad kõik ütlevad, et eksamid peaksid toimuma, aga praeguses olukorras ei saa sundida õpilasi, kellel ei ole vaja sel aastal kooli astumiseks riigieksamit sooritada, seda eksamit tegema. Tegemist on reaalse, mitte välja mõeldud murega. Olukord oli eelnõu väljatöötamise hetkel teine. Täna on püüdlus pakkuda võimalikult paindlikke variante, et õpilased saaksid koolid lõpetatud.

Ja nüüd ma lühidalt võtan kokku. Mis puudutab seda esimest muudatusettepanekut, siis eelnõu algse teksti kohaselt, kui valitsus või minister näeks ette, et koroonast tingitud olukorra ajaks kehtestatud lisapiirangud ei võimalda eksamite plaanidega edasi liikuda, oleks ministril volitus siduda lõpetamine eksamite sooritamisest lahti. Aga kõnealune muudatusettepanek mitte ei anna selleks volitusi, vaid kohe kehtestabki korra, et sel aastal eksamid on sisuliselt vabatahtlikud.

Ja sellesama muudatusettepaneku juures on teinegi moment, selle tehniline pool, millele osutati tähelepanu ka kultuurikomisjonis. HTM andis eelnõu sisse, palus, et kultuurikomisjon võimalikult ruttu seda menetleks, ja kohe hakkas ise pakkuma muudatusettepanekuid. Juriidiliselt on see võimalik, kuid näeb siiski küsitav välja.

Veel üks aspekt, mis on ka puhttehniline ja puudutab seda muudatusettepanekut, on selline. Alguses tutvustati kultuurikomisjonile ettepanekut kui HTM-i muudatusettepanekut ja seda näeb ka protokollidest. Siiski hääletati teisipäeval häälteenamusega sisse sama ettepanek kui komisjoni ettepanek, mis jällegi juriidiliselt on korrektne, aga tekitas kultuurikomisjonis küsimusi, sest esmaspäeval ei olnud olukord sugugi klaar.

Ja veel üks oluline aspekt: see muudatusettepanek jõustub koos seadusega – juhul kui see jõustub –, alles siis, kui esimene eksam on juba läbi. Juriidiliselt tähendab see seda, et esimene eksam on siiski sel päeval, kui ta toimub, kohustuslik.

Ma jätkan nüüd sealt, kus pooleli jäi. Järgmisel päeval ehk teisipäeval, 6. aprillil toimus veel üks arutelu, aga pigem juba hääletamine. Seekord olid kohal Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin ja muidugi Aadu Must, kes on kultuurikomisjoni esimees, ning komisjoni ametnikud Urvo Klopets ja Carina Rikart. Kutsutud olid Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ning õigusosakonna nõunik Indrek Kilk.

Aadu Must avas muudatusettepanekute arutelu ja seekord meie komisjoni nõunik selgitas, et eelnõu tegemise ajal oli eeldus ja lootus, et võib-olla on võimalik eksamid korraldada ka selliselt, et need on gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks. Praeguseks on selgunud, et kooliaasta heitlikkus võib eksamitulemustele mõju avaldada. Haridus- ja Teadusministeerium selgitas selle otsuse põhjuseid eelmisel istungil. Nii ongi esitatud ettepanek gümnaasiumi riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, koolieksamite ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine lahti siduda gümnaasiumi lõpetamise tingimustest.

Olid siiski tekkinud ka mõned küsimused. Eduard Odinets küsis, mida komisjon hääletama hakkab – ministeeriumi ettepanekut on koostöös kultuurikomisjoniga muudetud. Aadu Must selgitas, et ministeeriumi ettepaneku näol on tegemist siiski kultuurikomisjoni võimaliku muudatusettepanekuga. Viktoria Ladõnskaja-Kubits jäi eriarvamusele ning sõnas, et tema käsitab ettepanekuid Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekutena.

Eduard Odinets küsis, miks komisjon ei ole arutanud huvigruppide arvamusi, kuna ka nendest oleks võinud kujuneda kultuurikomisjoni võimalikud ettepanekud. Aadu Must ütles, et on esindatud kõik arvamused, mis väärivad komisjoni usaldust, need on esitatud kultuurikomisjoni muudatusettepanekutena. Urvo Klopets lisas, et minister Kersna kommenteeris 5. aprilli istungil huvirühmade seisukohti. Arutelust ei tulnud välja komisjoni soovi eelnõu muuta.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits küsis, kas on võimalik siiski ministeeriumi ettepanek jätta ministeeriumi ettepanekuks, kuna seda ei ole komisjonile tutvustatud kui kultuurikomisjoni ettepanekut. Tekkinud olukord ei ole selge. Aadu Must vastas, et see ei ole võimalik, ja ta tegi ettepaneku esitada ministeeriumi ja komisjoni koostöös valminud esimene ja kolmas ettepanek kultuurikomisjoni muudatusettepanekutena. Ta pani hääletusele esitada Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanek nr 1 ehk siis seesama kõige suurem muudatusettepanek, mida ma siin väga põhjalikult teile tutvustasin, kultuurikomisjoni ettepanekuna. Poolt olid Aadu Must, Eduard Odinets, Heidy Purga, Marko Šorin, Kristina Šmigun-Vähi, Margit Sutrop ja Signe Kivi, vastu olid Helle-Moonika Helme, Jaak Valge, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe. Helle-Moonika Helme selgitas, et ta hääletas protsessi, mitte muudatusettepaneku sisu vastu. Seejärel Aadu Must pani hääletusele muudatusettepaneku nr 3, et sellest ettepanekust saaks ka kultuurikomisjoni muudatusettepanek, ja siin oli konsensus.

Hea ettekandja, teie aeg on läbi. Kas teil on vaja veel palju aega? Üks minut? Palun, üks minut!

Aadu Musta sõnul kinnitas hääletus, et Haridus- ja Teadusministeeriumi esimene ja kolmas ettepanek vormistatakse muudatusettepanekute loetelus kultuurikomisjoni muudatusettepanekutena. Siis ta pani eraldi hääletusele kõik muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek läks läbi: poolt Aadu Must, Eduard Odinets, Heidy Purga, Kristina Šmigun-Vähi, Margit Sutrop, Marko Šorin, Signe Kivi, vastu Helle-Moonika Helme, Jaak Valge, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Üllar Saaremäe. Muudatusettepaneku nr 2, mis oli Isamaa fraktsiooni esitatud, otsustas  kultuurikomisjon jätta arvestamata. Selle ettepaneku poolt olid Helle-Moonika Helme, Jaak Valge, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe, ettepaneku vastu oli Aadu Must, Eduard Odinets, Heidy Purga, Kristina Šmigun-Vähi, Margit Sutrop, Marko Šorin ja Signe Kivi. Ja kolmandat muudatusettepanekut ehk siis seda, mis oli pigem tehniline, arvestati täielikult. Kõik komisjoni liikmed olid ühel ja samal arvamusel. Ja lõpetuseks otsustas kultuurikomisjon, et teine lugemine tuleks lõpetada.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Eduard Odinets alustab.

Aitäh, proua ettekandja, selle põhjaliku ülevaate eest, mis ilmselt näitas ka, kui palju segadust oli kogu selle eelnõu ümber nende arvamuste ja ettepanekutega, mis kord olid arvamused, kord olid ettepanekud. Aga minu jaoks on küsimus pigem selles, et ministeerium on viimase kuu jooksul korduvalt andnud välja väga erinevaid signaale. Kord on eksamid vabatahtlikud, kord kohustuslikud. Ja seda olukorras, kus esimene eksam on juba eeloleval esmaspäeval. Kuidas teie hindate ministeeriumi käitumist selle eelnõu puhul? Ja millist mõju see võib avaldada tegelikult esimesele eksamile, mis toimub juba esmaspäeval? 

Niipalju kui ma saan aru oma tänasest rollist, ma ei ole küll volitatud jagama omapoolseid arvamusi. Aga ma seletasin juba oma kõnes, et segadust oli tõepoolest ja seoses sellega oli ka hästi palju küsimusi komisjonis. Siiski, kui me tuleme tagasi selle juurde, miks me otsustasime konsensuslikult, et me hästi kiiresti tahame seda seaduseelnõu menetleda, siis põhjus ongi selles, et me tahame anda võimalikult konkreetse signaali, milline on praegune kord. Kõik need õpilased, kes peavad sooritama eksamid sel aastal, nende õpetajad ja vanemad –nende jaoks peab olukord olema arusaadav ja klaar. Siiski mulle tekitab muret, et isegi siis, kui me väga kiiresti menetleme seda eelnõu, on esimene eksam selleks hetkeks juba läbi, kui me võtame seaduse vastu ja see hakkab kehtima.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus, kuidas on meie naaberriikides sarnases olukorras see kehtestatud. Kas see oli komisjonis aruteluks? Minu soov on, et Eesti õpilased ei jääks kuidagi kehvemasse olukorda, kui ollakse teistes riikides, kus on kord ehk paindlikum. Kas rahvusvahelised ülikoolid on teinud mingeid järeleandmisi, saades aru, et võib‑olla väga paljud õpilased ei saa maksimumpunkte sellepärast, et distantsõpe on andekatele võib-olla natukene koormav ja selle tagajärjel nende testitulemused on kehvemad. Ülikoolid ehk jäävad ilma nendest andekatest noortest, kes lihtsalt paraku ei pea vastu distantsõppele. 

Aitäh küsimuse eest! Nii põhjalikult meil teiste riikide kogemustest komisjonis juttu ei olnud. Aga seda võiks küll rõhutada, et soovitakse edasi lükata inglise keele eksamite aegu, et need ei kattuks rahvusvaheliste keeletestide aegadega.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitusel on tehtud ettevalmistusi, et maksimaalselt panustatakse eksami läbiviimisel turvaliste tingimuste tagamisse. Muu hulgas pakutakse võimalust kasutada enne eksameid kiirteste, et veelgi vähendada nakkuse leviku ohtu eksamil. Milliseid kiirteste kavatsetakse kasutada? Milline see kiirtestimise metoodika on ja milleks peavad lapsed psühholoogilises mõttes valmis olema? Mida nad peavad ootama sellest kiirtestist?

Aitäh küsimuse eest! Natukene ma juba rääkisin sellest oma etteastes. Aga kui Liina Kersna tutvustas seda korda kultuurikomisjonis, siis ta ütles, et koostöös teadusnõukojaga pakutakse kõikidele abiturientidele võimalust eksamieelseks testimiseks. Ja tegemist ei ole mitte kiirtestimistega, vaid süljetestiga, mida on oluliselt lihtsam korraldada ja teha. Koostöös Haridus- ja Noorteametiga on koolidele sellest ülevaade antud, ja seda selleks, ma saan aru, et selgeks teha, kas see kord võiks neile sobida.

Margit Sutrop, palun!

(Kaugühendus)

Austatud aseesimees! Austatud ettekandja, hea komisjonikaaslane! Viktoria, ole nii kena, aita mul meenutada, kas sa oma ülevaates rõhutasid seda, et see ei olnud mitte ministri enda algatus sellise seaduseelnõu muudatusega välja tulla, vaid et vahepealsel ajal on paljud sihtgrupid – direktorid, n-ö kooliinimesed pöördunud ministeeriumi poole palvega see muudatus teha, siduda lahti eksamite tegemine lõpetamisest. See tõepoolest on pannud ministeeriumi mõtlema ja vastu tulema, kuna koolid peavad seda väga oluliseks. Kas sa sellest rääkisid? Äkki ma ei pannud lihtsalt tähele. 

Aitäh küsimuse eest! Hea Margit, ma hindan kõrgelt, et sa tahad toetada oma erakonna ministrit. Jah, ma rääkisin sellest, et komisjonis oli sellest tõepoolest juttu. Eduard Odinets isegi küsis üle, et kuidas siis nii, et alguses huvigrupid toetasid ühte arvamust ja siis pärast, ma ei tea, kahenädalase vahega või kolmenädalase vahega hakkasid toetama teist positsiooni. Tõepoolest, meil on olemas loetelu nendest erinevatest arvamustest, mis olid esitatud ka kultuurikomisjonile. Ja vastab tõele, et paljud neist toetavad seda esimest muudatusettepanekut. Siiski on olemas ka teised arvamused. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Haridus- ja Teadusministeerium on korraldanud ka õpetajate ja eksamite välisvaatlejate vaktsineerimise. Kuna esimene eksam on vist juba esmaspäeval, siis sooviks teada, milline on Vabariigi Valitsuse koostatud vaktsineerimisplaan, milles on käsitletud ka välisvaatlejaid. Kas nad on juba vaktsineeritud või alles hakatakse neid vaktsineerima? Kuidas on garanteeritud nende nakkusohutus eksami ajal, kui arvestada seda, et vaktsineerimisega võib kaasneda väga suurel hulga kõrvalmõjusid? Ja kas nad on üldse võimelised pärast vaktsineerimist mingit vaatlust toimetama?

Aitäh küsimuse eest, hea Kalle! Sellist küsimust komisjonis ei arutatud. Sel hetkel ei olnud veel informatsiooni selle kohta, kui palju on testitud ja vaktsineeritud välisvaatlejaid.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas nendel mitmel kultuurikomisjoni koosolekul, kus seda teemat arutati, teie saite selgeks, milline on haridusministeeriumi loogika? Kui nakatumisnäitajad olid ülikõrged, siis ministeerium tuli välja eelnõuga teha eksamid kohustuslikus korras, ja nüüd, kui näitajad on alla läinud, tuli ministeerium välja ettepanekuga teha need vabatahtlikuks. Kas see loogika oli jälgitav ministri vastustes? Milline arusaamine teile jäi ministeeriumi lähenemisest nendele küsimustele? 

Aitäh küsimuse eest! Ka sellest ma tegelikult juba rääkisin, et sisuliselt tõepoolest mingi hetk vähemalt minul kui komisjoni liikmel tekkis tunne, et minister kohati vaidleb iseendaga. Ühest küljest me ei saa muuta näiteks esimese eksami aega, aga teisest küljest tahame eksamid lõpetamisest üldse lahti siduda, sellepärast et epidemioloogiline olukord on keeruline. Tegelikult, kui mõelda loogiliselt, siis kõige suurem küsimus on just esimese eksami läbiviimisega. Aga meie oma menetlemisega siiski liigume sellises tempos, et esimest eksamit sisuliselt see seaduseelnõu väga ei puuduta, kuigi tagantjärele me peame arvestama ka selle esimese eksamiga. Aga siiski sel päeval, kui eksam toimub, see eelnõu seadusena veel ei kehti. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Meil siin euromarionettide front saavutas suure läbimurde sellega, et nii Riigikogu fuajeesse kui Valgesse saali tulid tagasi Euroopa Liidu lipud. Kas on mingi arutelu toimunud ka selle üle, et äkki isegi eksamid peaksid toimuma Euroopa Liidu tähelippude valguses ja all?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Ei, sellist küsimust meie komisjoni arutelu ajal ei tekkinud.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Me teame, et põhikooli- ja gümnaasiumieksamite läbiviimise kord sätestab, et juhul kui õpilane on saanud 1 punkti või teab 1% vastustest, siis on eksam sooritatud. Kas nüüd COVID-i tingimustes on mingil määral arutatud ka seda, et me võiksime kogu seda pallisüsteemi mugavdada selles suunas, et seda allapoole viia? Me saame aru, et andekad õpilased võib-olla ei pea vastu nendes eksamitingimustes. Ütleme, kui nad nüüd ikkagi näiteks 50% teavad, siis me saame öelda, et nad on eksami sooritanud maksimumpunktidele, kui teised saavad lihtsalt 1%-ga eksami läbitud. See võiks ju julgustav olla. Kas see oli arutlusel komisjonis?

Aitäh küsimuse eest, hea Tarmo! Just sellele küsimusele ma kõige põhjalikumalt vastasin. See ongi sisuliselt, oma sisu poolest see, kui eksam ja kooli lõpetamine ei ole omavahel seotud.

Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina küsin riskide kohta. Muidugi ma saan aru põhjustest, miks eksamite sooritamise võiks vabatahtlikuks teha. Ja tõesti, noor, kes tunneb, et ta ei ole eksamiteks valmis, võib-olla järgmise aasta veedab Kaitseväes või tegeleb oma vaimse tervisega ja soovib sooritada eksamid järgmisel kevadel. Praegu ei ole inimene valmis eksamit sooritama sellise võib-olla lünkliku ettevalmistuse, distantsõppe tõttu. Aga ilmselt on ettevalmistus veelgi kehvem, kui aasta koolist on möödunud. Seekord pakutakse koostöös ülikoolidega võimalusi eksamiteks ette valmistada. Kas on olnud juttu ka sellest, kuidas seda riski maandada, et järgmisel aastal noortel, kes sel aastal eksamit ei soovi sooritada, aga soovivad seda teha järgmisel kevadel, oleks need toetusvõimalused olemas? 

Aitäh! See on väga hea ja ilmselt väga õigustatud küsimus. Me loodame väga, et kui see eelnõu seadusena jõustub, siis töö järgmise aasta planeerimisel alles hakkab. Ma loodan, et neid riske või üldse seda, kuidas ikkagi hakkama saada järgmisel aastal eksamitega, ministeerium hindab ja töötab selle kallal kas suvel või kohe kevadel. Ma ei tea, mis on nende plaanid, aga kultuurikomisjonis oli sellest juttu ja Liina Kersna tõepoolest tunnistas, et suvel võiks arutada, kuidas järgmisel aastal mitte sattuda samasse olukorda.

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Hea kolleegi Margit Sutropi küsimus pani nüüd küll ministri väga halba valgusesse. Tekib küsimus, miks siis ei ole huvigruppide käest enne seda vastust saadud, et minister pidi oma otsust muutma. Aga ma ei tea, kas te saate seda kommenteerida. Võib-olla minister saab ise öelda, miks siis algusest peale seda lahtisidumist ei olnud, kui seda huvigrupid juba enne tahtsid.

Aga mul on küsimus, mis saab nendega nüüd? Arvestades viiruse suurt levikut, saavad paljud selle masstestimise käigus kindlasti positiivse vastuse. See kindlasti traumeerib noori, nad lähevad selle vastusega koju, nad pannakse karantiini. Nad ei saa osaleda eksamil, kuna nad said positiivse tulemuse. Mis siis nendest edasi saab? Kas see ei ole nende õpilaste solgutamine edasi-tagasi? Kuidas nad saavad järgmine kord selle eksami teha või kuidas see asi on planeeritud? 

Aitäh, hea Imre! Ma tegelikult tsiteerisin, mida rääkis kultuurikomisjonis Liina Kersna. Ta tõepoolest tunnistas, et olukord on muutunud ja positsioonid on muutunud. Veel kord tsiteerin: kuna eelnõu ettevalmistamine ning menetlusprotsess on olnud pikk, siis tänaseks on olukord muutunud. Õpilased on pidanud pikalt olema distantsõppel ning huvigrupid on oma seisukohti muutnud. Kersna lisas, et ka tema enda seisukoht on tulenevalt olukorrast muutunud. Aga me tõepoolest saame arvestada sellega, et huvigrupid olid kaasatud ja mõnikord ehk tõesti arvamus muutub.

Nüüd, mis puudutab teie küsimuse teist osa, mis oli seotud sellega, et kui õpilane osutub lähikontaktseks või haigeks. Tegelikult eelnõu algne tekst annab vastuse ka sellele küsimusele. Sisuliselt me volitame valitsust kehtestama riigieksamite lisaeksamite aegu. Kui tõepoolest õpilane ei saa võimalust eksam kohe sooritada, siis sisuliselt talle peaks vähemalt selle eelnõu järgi pakkuma selleks lisaaja. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Lugesin täna uudist, et osas Suurbritannia ülikoolides lõdvendati õigekirja tundmise nõudeid, kuna see pidi elitaarsuse tunnus olema ja teistest rassidest, rahvustest ja kehvema sotsiaalse päritoluga inimesed paneb see ennast halvasti tundma. Minu küsimus on: kas ka meie hariduspoliitikas võib märgata selliseid tendentse, et laseme taseme alla, sest muidu osa tunneb ennast halvasti?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et sellist küsimust sellisel viisil, nagu te praegu selle esitasite, kultuurikomisjon ei käsitlenud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Mul on küsimus. Ma ei tea, kas see otseselt konkreetselt neid seadusemuudatusi puudutab, aga eksamite korralduslikku poolt küll. Mitmel pool  toimuvad nüüd gümnaasiumisse sisseastumise eksamid elektroonilisel kujul ja see ei ole päriselt kontrollitav, kes eksamit sooritab. Püütakse identifitseerida eksami sooritajat nii, et ta näitab oma nägu eksami algul, ja siis kaob pilt ära, aga hiljem, kas seda teevad õed-vennad või vanemad, see ei ole kontrollitav. Kas sellest oli juttu? Ja kas eksameid ei oleks võimalik praktikas kuidagi teistmoodi korraldada, näiteks hajutatult ja kas või mitme päeva jooksul, et saaks kindel olla, et ausalt teevad eksamit need õpilased, kes peaksid seda tegema? Oli sellest ka juttu või ei olnud?

Aitäh küsimuse eest! Otseselt sellist küsimust ei olnud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Hea Viktoria! Sa ütlesid ühes oma vastuses, et olukord on muutunud ja seetõttu on eksamite tegemise korralduse muutmine väga asjakohane. Tegelikult mina väidan, et olukord ei ole muutunud. Nii nagu siin seletuskirjas ka kirjas on, epidemioloogiline olukord on endiselt väga kriitiline ja kõigi nakatumist ennetavate meetmete maksimaalne rakendamine elu ja tervise kaitsmiseks on vajalik. Eelmisel aastal me olime täpselt samasuguses kriitilises olukorras ja ometi eelmisel aastal Reformierakond väga tugevalt seisis vastu sellele, et eksamikorraldust muuta. Äkki sina oskad öelda, mis võib olla põhjuseks, et sel aastal selline meelemuutus eksamikorralduse osas on. 

Aitäh küsimuse eest! Ma räägin täna siin eelkõige sellest, mis toimus komisjonis. See tähendab, et ma ei kirjelda mitte niivõrd väga oma positsiooni, millest ma kohe kindlasti ja suure rõõmuga räägin kolmapäeval, kui on õige hetk ja ilmselt tuleb see kolmas lugemine. Loodetavasti tuleb kolmas lugemine. Aga põhimõtteliselt tõepoolest ka minister Kersna tunnistas, et mingil määral see kriitika on õigustatud. Mitmel kultuurikomisjoni liikmel oli arusaam, et me eelmisel aastal  käsitlesime seda teemat sellepärast, et olukord oli ootamatu ja kõikide jaoks uus ja oli vaja kiiresti kehtestada mingisugune uus reglement. Aga selleks aastaks pidi juba terve süsteem valmis olema. Meil on tõepoolest nagu déjà-vu-olukord, me oleme ikkagi samasuguses olukorras nii sisu poolest kui ka menetluslikult, kui me praegu kiiremas korras menetleme seda eelnõu.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Mul on osaliselt selle eelnõuga seotud küsimus ja see puudutab sedasama, kuidas õpilased kaugteel oma õpinguid korraldavad ja eksameid teevad. Kas teil on komisjonis juttu olnud: mulle on mõni õpetaja kurtnud, et väidetavalt Andmekaitse Inspektsioon on öelnud, et kui õpilane ei taha pildiga osaleda kaugeksamil, siis ei saa teda kohustada pildiga osalema. Kas sellest on selle eelnõu või mõne muu eelnõu kontekstis olnud juttu?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et kogu see teema tuleb komisjonis arutusele hiljem. Digitaalsed lahendused, e-õpe kui selline, mille poolest see erineb koduõppest – ikkagi mõned koolid, mõned vanemad, mõned õpilased ajavad neid asju segamini. Igasugused digitaalsed lahendused ja nende kasutamine nii süsteemi seisukohalt kui ka õpilase seisukohal – ilmselt kogu see pakett tuleb kultuurikomisjoni lauale ehk pisut hiljem. Loodetavasti see arutelu meil tekib. Praegu me selle eelnõu raames konkreetselt seda küsimust ei käsitlenud.

Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea Viktoria! Palun vabandust, kui juhuslikult komisjon seda teemat ei arutanud, aga minu poole on pöördunud ridamisi just 9. klassi lõpetajate vanemaid ja ka mõni lõpetaja. Küsimus on selles, et kuna ka neile kehtib see lõpueksamite aeg ja kümne päeva jooksul peab ära tegema järel- või korduseksami, kui peaks läbi kukkuma. Aga kui on sattutud just karantiini endast sõltumatult või ka haigeks jäädud, siis seda lõpueksamit ja ka järeleksamit võimalik teha ei ole. Ministeerium vähemalt siiamaani ei ole nendele lastevanematele ega ka KOV-idele piisavalt vastuseid andnud. Kas teil oli sellest komisjonis juttu?

Ma tean, et ministeeriumi inimesed praegu kuulavad seda debatti siin. Palun, kui on kellelgi võimalus mulle sellele küsimusele vastata pärast istungit, siis ma oleksin väga tänulik, kui te võiksite anda ka koolidele informatsiooni, kuidas toimub nendel lastel, kes eksamil läbi kukuvad, korduseksam, kui nad ei saa seda karantiini tõttu teha. 

Küll oleks tore, kui ma saaksin vastata sisuliselt kõikidele küsimustele, mis siin saalis esitatakse. Aga ma saan vastata ainult sellele, mis toimus komisjonis. Sisuliselt saab küsimustele vastata tõepoolest ministeerium ja eelkõige minister, kes on selles kontekstis kõige pädevam.

Aga mis puudutab seda küsimust, mille hea kolleeg Kalvi Kõva praegu esitas, siis nii palju, kui mina aru saan, sa küsisid pigem 9. klassi lõpueksamite kohta, aga see seaduseelnõu puudutab eelkõige gümnasiste. Nii et ma soovitan sul ikkagi pöörduda oma küsimusega tõepoolest ministeeriumi poole.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Nüüd on mul küsimus selle eelnõu kohta ja siin mulle jääb arusaamatuks, miks me selliseid ettenägematuid olukordi püüame lahendada seadusega? Mis põhjusel on need muudatused kirjutatud seaduse paragrahvi? Miks ei jäeta valitsusele paindlikku võimalust hetkeolukorda arvestades neid asju korraldada? Miks seda seadusega tahetakse reguleerida?

Aitäh selle küsimuse eest! Hea Priit, tõepoolest tuleb täpsustada, et kõik need muudatused, millest siin täna on juttu, puudutavad ainult käesoleva aasta protsesse. Me ei kehtesta midagi, mis kehtib ka järgmisel või ülejärgmisel aastal. Seda esiteks. Teiseks, algse eelnõu kohaselt tõepoolest me sisuliselt anname volitusi valitsusele või konkreetsele ministrile. Minister ja ministeerium aga otsustasid, et nad ei taha lihtsalt volitusi, vaid tahavad, et Riigikogu hääletaks läbi ja Riigikogu otsustaks, kuidas ikkagi sel aastal eksamite kord hakkab välja nägema. Selles mõttes ma arvan, et sinu küsimus on õigustatud ja sinu loogika ehk on eelnõu tekstis sees muudatusettepanekuga number 1. Me muudame seda olukorda niimoodi, nagu Haridus- ja Teadusministeerium palub. 

Hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Hea aseesimees ja head inimesed, kes te meid siin interneti vahendusel ja igatpidi jälgite! Arusaamatu on see olukord. Kui nüüd luuleliselt ja, ütleme, viisakamalt väljenduda või poliitkorrektselt, siis jääb selline mulje, et päike justkui tahaks tõusta, aga ta ei tõuse ja ootab tegelikult, et äkki saabub enne õhtu, kui peaks otsustama, kas üldse tõusta.

Siin on muidugi alati kaks varianti. Üks on see, et kui näiteks suursündmuste puhul hävitajad ajavad lennates pilved kõik laiali, siis praegu oleks valitsusele võib-olla vaja seda, et keegi ajaks pilved kokku. Siis saab päike öelda, et mul ei olnudki tegelikult vaja otsustada. Ma paistsin kogu aeg, teie lihtsalt ei näinud, paksud pilved olid ees.

Priit Sibul osutas juba väga täpselt sellele asjale: miks ei võiks valitsus ise otsustada, vaid me kirjutame selle seadusesse? Kujutage ette, võib-olla nelja aasta pärast me oleme juba kohanenud sellega, meil on olemas vaktsiinid, kõik asjad, me suhtumegi sellesse kui hooajalisse haigusesse. Jah, tulebki inimestel sellega leppida, mõned on haiged ja mõned ei ole haiged. Võib-olla on mingid muud probleemid, aga meie nõuded eksamite läbiviimiseks on jäänud ikka samaks. Tuletan meelde, et kõige püsivamad asjad ikkagi on need ajutised asjad.

Kui me täna kirjutame lihtsalt hetkeolukorrast lähtudes kõiki neid asju seadustesse, siis mina küll ei usu, et mõni uus minister tuleb ja ütleb, et need sätted on juba ajast ja arust, need on sisuliselt eriolukorra sätted, aga teoreetiliselt tavaolukorras sisse kirjutatud ja kuna meil nüüd on tavaolukord, siis võtame need välja. Need jäävad sisse ja need võimaldavad erinevaid tõlgendusi, mis tähendab, et meie, vana kultuurrahvas, laseme oma lati liiga alla.

Minu meelest oleks täiesti üheselt arusaadav, kui valitsus otsustaks neid asju määrusega ja me ei peaks pidevalt toimetama nende seadustega. See ei ole ju ainult üks seadus, on ka teine. Täna tundub, et meie põhiaur läheb seaduste sisustamisele, mitte sellele, et me vaataksime hetkeolukorrale otsa.

Nädala pärast on juba esimesed eksamid. Minu meelest võtku minister kätte ja kirjutagu alla dokumendile, mis ütleb, et nii ta läheb. Me paneme erisätted sisse ja mina ei usu, et me kunagi need sealt välja võtame. Need ajutised asjad – nad ei ole mitte saatanast, aga nad on kõikse püsivamad.

Ja väga raske on, sest siis tuleb meil sisse järgmine mõiste: see on "õigustatud ootused". Kõik noored on meil ju äärmiselt nutikad ja targad. Nad teavad kohe vaadata kõikvõimalikke seadusemuudatusi ja ütlevad, et mina teadsin juba neljandast klassist, et meil on seadused sellised, et üheksandas klassis ma saan sellistel tingimustel eksamid läbi viia, selleks ma olen pingutanud. Ja nüüd te tahate olukorda tagasi keerata kuskile sinna aastasse 2021, kus oli nn tavaolukord, mida aastal 2021 nimetati sisuliselt eriolukorraks.

Tuleb ära otsustada, kas päike ikka tõuseb või ei tõuse. Mul on keeruline sellist segadust toetada. Ma ei oska öelda ... Ma loodan, et keegi võtab vaheaja ja valgustab mind lihtsalt, millest siis tegelikult jutt on ja mis on meie kui saadikute soov. Aitäh!

 

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Meile on tulnud ka muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek on kultuurikomisjoni esitatud ja seda on arvestatud täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada!

Selge. Kas Helle-Moonikal on samasugune soov?

Jaa, mul on samasugune soov. Meie fraktsioon soovib, et  seda muudatusettepanekut hääletataks, ja põhjendus on ka. Meie arvates see muudatus annab liiga vabad käed Haridus- ja Teadusministeeriumile oma suva järgi tegutseda. Ja samuti ei meeldi meile see protseduur, kuidas komisjonis seda muudatusettepanekut menetleti. Ja ühtlasi ma võtan ka kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Selge, siis on kümme minutit vaheaega, aga lihtsalt märkuse korras, et piisab sellest, kui öelda, et me soovime hääletamist. Põhjendused ei ole vajalikud. 

V a h e a e g

 

Head kolleegid, tuletan teile meelde, et me oleme hääletamas muudatusettepanekut nr 1 eelnõu 349 kohta. Selle on esitanud kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Muudatusettepanekut toetas 59, vastu oli 25. Muudatusettepanek leidis toetust.

Teine muudatusettepanek, esitanud Üllar Saaremäe, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada! 

Helle-Moonika Helme, palun! 

Mina palun kümme minutit vaheaega, sest me peame selle üle ikka aru pidama.

Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, läheme hääletuse juurde ja hääletame Üllar Saaremäe muudatusettepanekut eelnõu 349 kohta. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 28, vastu oli 60. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Palun seda ettepanekut siiski hääletada ja võtan kümme minutit vaheaega.

Palun, kümme minutit vaheaega!

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on teinud kultuurikomisjon ja arvestanud seda juhtivkomisjonina ka täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 75 Riigikogu liiget, vastu oli 4, erapooletuid 5. Ettepanek leidis toetust. Head kolleegid, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 349 teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 360. Kultuurikomisjoni nimel teeb teise lugemise ettekande Heidy Purga. Palun!

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Käsitleme seaduseelnõu 360 teist lugemist ja annan ülevaate sellest, mis toimus kultuurikomisjonis selle arutelu jooksul.

Kõigepealt väga lühidalt kerge meeldetuletus, millest see seaduseelnõu räägib. Seadust muudetakse, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Eelnõuga võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuste taotlemise tingimusi. Loometoetus on kuue kuu jooksul makstav töötasu alammäära suurune toetus. Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda.

Üldiselt on see seadusemuudatus saanud positiivse hinnangu. Siiski räägin täpsemalt, mis komisjonis toimus. Eelnõu esimese lugemise ettevalmistus oli kultuurikomisjonis arutlusel teisipäeval, 23. märtsil k.a. Peale arutelu tehti ettepanek saata eelnõu täiskogu 5. aprilli päevakorda ning muudatusettepanekute tähtajaks määrati 7. aprill k.a. Lühem muudatusettepanekute tähtaeg oli seotud lisaeelarve kiireloomulise vastuvõtmisega. Juhtivkomisjoni ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja.

Lühema tähtaja kohta ka. Selle üle toimus ka kultuurikomisjonis hääletus erakorralisel istungil, mis toimus 25. märtsil. Selleks, et see otsus kiireloomuliselt edasi liiguks, võtsid kultuurikomisjoni liikmed selle konsensuslikult vastu.

Muudatusettepanekuid arutati kultuurikomisjonis 8. aprillil, neid laekus ette antud tähtajaks komisjonile kokku kolm. Komisjoni koosolekust võtsid osa komisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin ning komisjoni ametnikud Urvo Klopets ja Carina Rikart. Kutsutud olid ka külalised, Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe, Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld ning kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.

Järgnevalt ülevaade muudatusettepanekust. Komisjonile on laekunud kolme Riigikogu liikme – Raivo Tamme, Tarmo Kruusimäe ja Üllar Saaremäe – identne muudatusettepanek. Ettepaneku tegijad on andnud nõusoleku käsitleda neid muudatusettepanekute loetelus koos. Lisaks tegi eelnõu kohta kaks ettepanekut Kultuuriministeerium. Need ettepanekud olid tehnilist laadi.

Esimene muudatusettepanek, mille esitasid eraldi kolm Riigikogu liiget, kuid mida käsitleti ühena, kuna nad olid identsed ja esitajad andsid selleks ka vastava nõusoleku. Lühidalt öeldes koosnes nende muudatusettepanek loovisikute haridustaustast. Ettepaneku esitajad sõnasid, et kui kultuuriministri andmetel on loomeliitudes olevaid abivajajaid 6000 inimest ning loomeliitude väliseid umbes 5500, siis praegu puudub Kultuuriministeeriumil hoob ja mehhanism, millega öelda, et loovisik ei vasta taotlusele. Selle eelnõuga konkurents toetusele tõuseb. Ettepaneku esitajad on seda meelt, et need, kes on esindusorganisatsioonides, lihtsalt panustavad rohkem. Kui autor ei ole kolme aasta jooksul midagi teinud, siis tal ei peaks olema õigust toetusele kvalifitseeruda.

Järgnes sisukas arutelu, mille tulemusena täpsustas Kultuuriministeerium, et kolme aasta nõue on ka kehtivas seaduses. Kolme aasta jooksul peab loomeliitu mittekuuluv loovisik olema loonud ja avalikkusele kättesaadavaks teinud oma teoseid. Loomeliitudesse mittekuuluvate isikute puhul on see esimene asi, mida taotluse menetlemisel vaadatakse: millisel loomealal nad on loonud ning kas see on üheselt mõistetav. Kui tekib küsimusi, siis Kultuuriministeerium konsulteerib loomeliiduga. On antud ka eitavaid vastuseid ja kui vastus on eitav, siis on välja toodud põhjus, millele on võimalus vastu vaielda. Selle muudatusettepaneku esitajad ütlesid kokkuvõtteks, et nende eesmärk oli tõmmata just sellele murekohale tähelepanu, aga kui seadus toimib, siis nemad selles probleemi ei näe.

Kultuuriministeerium oli püstitatud probleemiga nõus, kuid ei leidnud sellele samuti kohest kiiret lahendust. See ongi põhjus, miks soovib ministeerium nüüd edaspidi millalgi seda seadust põhjalikult muuta, aga praeguse seadusemuudatuse juures on primaarne, et abivajajad saaksid abi. Selle muudatusettepaneku juures tehti ka hääletus. Poolt oli 10 inimest ja vastu 1. Poolt olid Aadu Must, Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin ning vastu oli Üllar Saaremäe.

Teine muudatusettepanek on tehnilist laadi. Sellega parandatakse seaduseelnõus tehniline viga, mis johtub sellest, et muudatusega võtab Kultuuriministeerium enda menetleda loomeliitu mittekuuluvate loovisikute taotlused. Seetõttu oli vaja teha muudatus § 19 lõikes 6, mis reguleerib seda, kuidas Kultuuriministeerium loometoetusi maksab. Ka selle muudatusettepaneku juures tehti hääletus. Konsensuslikult otsustati seda muudatusettepanekut arvestada täielikult.

Kolmas muudatusettepanek on samuti tehnilist laadi ja see puudutab seaduse jõustumise aega. Kuna eelnõu on seotud lisaeelarve eelnõuga, siis eeldatakse selle jõustumist samal ajal. Kuna lisaeelarve jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgmisel päeval, siis on tehtud ettepanek muuta ka selles eelnõus jõustumisaega. Eelnõu algteksti kohaselt oli tähtpäev 1. mail, nüüd on eesmärk, et seadus jõustuks samuti Riigi Teatajas avaldamisele järgmisel päeval. Seetõttu on tarvis muuta ka rakendussätete kuupäevi. Ka siin tehti hääletus ja kultuurikomisjon otsustas konsensuslikult  kolmandat muudatusettepanekut täielikult arvestada. Aitäh teile!

Kalle Grünthalil on küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma loen siit seletuskirjast, et kultuurikomisjon küsis eelnõu kohta arvamusi huvirühmadelt, ja siin on ära märgitud, et küsiti ka Eesti Arhitektide Liidult. Palun kirjeldage, milline oli Eesti Arhitektide Liidu arvamus selles küsimuses ja mis sealt eriti väljapaistev või toonitatav oli. 

Aitäh selle küsimuse eest! Kuna teil on see seaduseelnõu käes, siis see on kõik seal kenasti kirjas. Suur tänu teile!

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma küsiksin, kuna ma olen Eesti Autorite Ühingu liige. Kui palju mina nüüd rohkem raha hakkan saama?

Suur tänu küsimuse eest! Aga sellele küsimusele ei oska ma vastata. Neid loometaotlusi hakkavad vastu võtma ja nendega tegelema Kultuuriministeerium või suuremad loomeliidud, nii et kõik sõltub nende regulatsioonist. Meil kultuurikomisjonis sellist küsimust ei arutatud.

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Väga suur tänu! Lugupeetud ettekandja! Siin on kasutatud terminit "kindla tööandjata sihtrühm". Et sellest natukene sisuliselt paremini aru saada, palun tooge mõni näide või selgitage lahti, kes on see sihtrühm. Ma sain küll arvuliselt teada, aga sooviksin, et lihtsalt endal tekiks mingi ettekujutus, kuna ma ei ole selle valdkonna inimene.

Suur aitäh küsimuse eest! Ilmselt te mõtlete selle termini all neid loovisikuid, kes ei kuulu ühegi loomeliidu alla ja on iseendale tööandjad. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea Heidy! Ma muidugi olin ise ka kultuurikomisjonis ja olen nende teemadega suhteliselt tuttav, aga siiski, äkki mul jäi midagi kahe silma vahele. Kas oli juttu ka sellest, kuidas on loomeinimeste haigekassa kindlustatus tagatud? Kuidas on neil, kellel ei ole mingit võimalust toetust saada, haigekassaga, eriti praegu COVID-i tingimuses? 

Aitäh teile küsimuse eest! Ma pean seda täpsustama. Kui olete nõus, siis vastan teile hiljem isiklikult. 

Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tegelikult on see eelnõu, mida ma kahe käega toetan, seda on ilmselt ammu oodatud. Aga minu küsimus on selle kohta, mis on selles nii pakilist, nii kiiret, nii edasilükkamatut, et me ei oleks saanud teha teist lugemist järgmisel nädalal, nagu hea tava nõuab. Me oleksime ju ilusti graafikus ja see eelnõu jõustuks täpselt nii, nagu on loodetud. Milleks selline arutu tormamine? 

Aitäh teile selle küsimuse eest! Hea meel on kuulda, et te seda eelnõu toetate. Aga nii nagu ma ka alguses ütlesin, ka selle seaduseelnõu teine lugemine on üks neist, mille tõttu täna see protseduurika siin on olnud nõndavõrd pingeline, sest opositsiooni arvates menetletakse liialt kiiresti neid eelnõusid, mis on seotud lisaeelarve vastuvõtmisega. Komisjon on aga sellised otsused teinud. Ja 360 SE teise lugemise põhjal võib tõesti väita, et mida kiiremini toetused inimesteni jõuavad, seda parem meel kõikidel toetusesaajatel on, sest see leevendab nende inimeste rasket toimetulekut kriisiolukorras.

Ruuben Kaalep.

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu seletuskirjast tuleb välja, et Eesti Esitajate Liit tegi ettepaneku, et kriisiabi lisavahendeid saaks kasutada loometoetuse maksmise korraldamisega seotud kulude katteks. Kas komisjon arutas seda, miks Kultuuriministeerium sellega ei nõustunud ja miks ministeeriumi põhjendused siis olid või ei olnud adekvaatsed ja põhjalikud?

Suur aitäh teile küsimuse eest! Nii nagu te ise loete sellest seletuskirjast – kohe järgmised read, mis sinna kirja on pandud –, on seal öeldud, et Kultuuriministeerium ei pea õigeks selle reservi kasutamist administratiivseteks kuludeks, kuna see raha on ette nähtud ainult toetuste väljamaksmiseks. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Mind huvitab muudatusettepaneku nr 1 probleemistik. Kuna on olemas mitmed loomealad, millel haridust ei ole võimalik omandada, näiteks kirjanikuks Eestis õppida ei saa, siis Kultuuriministeeriumi esindajad leidsid, et see vajab pikemat ministeeriumi tööplaani, analüüsimist jne. Nad möönsid muidugi ka seda, et probleem on olemas, aga ei toetanud muudatusettepanekus toodud viisil küsimuse lahendamist ning kiirustatud korras muudatuste tegemist. Mul on selline küsimus: kui meil üldiselt viimasel ajal muud ei olegi kui kiirustades muudatusettepanekute tegemine, siis miks meil sellega äkki kiirustada pole vaja? Kirjanikke on meil ju ikka vaja. 

Suur tänu, härra Grünthal, selle küsimuse eest! Te juhtisite tähelepanu väga õigele asjaolule. Kultuuriministeerium on seda muudatust või seda probleemi isegi tähtsaks pidanud. Seetõttu ma ütlesin ka oma ettekandes seda, et neil on plaanis see seadus edaspidi selle koha pealt täpsemalt lahti võtta ja seda kohta täiendada selles seaduseelnõus. Praegune seadusemuudatus on ainult kriisileevenduspaketiga seotud ja seetõttu käsitletakse seda sellel korral nõndaviisi. Aga neil on juba see protsess alustatud. 

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea Heidy! Kas ma sain õigesti aru, et kuna see toetuste jagamine jääb täielikult loomeliitude pädevusse, siis kõik need regulatsioonid on ilmselt liitude kaupa erinevad, sõltuvalt nende pearahast, liikmete arvust jne? Seega, seal on üsna suur pädevus loomeliidu juhatusel, kes lõpuks otsustab, kuidas see toetuste jagamine käib või millised piirangud riik ette seab selles suhtes. Või sain ma valesti aru? 

Vabandust, ma ei saanud teie küsimusest päris täpselt aru. Mida te teada tahate?

Palun mikrofon tagasi Imre Sooäärele!

(Kaugühendus)

Aitäh! Küsimus on loomeliitudes jagatava toetuse kohta. Küsimus on selles, kui palju on loomeliidu juhatusel pädevust nende toetuste jagamisel. Kas need summad hakkavad olema erinevad liitude kaupa, sõltuvalt loomeliidust, nende liikmeskonnast, pearahast jne, või on need ühtlustatud kõigile, nii et loomeliidu juhatusel suurt sekkumisvõimalust ei ole? See oli mu küsimus. Kui palju on loomeliidu juhatusel võimalik otsustada nende toetuste suhtes?

Aitäh selle küsimuse eest, hea Imre Sooäär! Võin öelda, et kultuurikomisjon nii sisuliselt loomeliitude tegevust ja neid otsuseid ei arutanud. Ilmselt on see ikkagi nende pädevuses peamiselt. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loomeinimesena loomulikult toetan ka mina seda eelnõu. Aga küsimus on mul Kultuuriministeeriumi ja loomeliidu omavahelise rollijaotuse kohta. Kas siin on ka nüüd toetuste jaotamise puhul mingeid muutusi või see jätkub tavapärase korra järgi? 

Nii nagu mina aru sain, jätkub see tavapärase korra järgi. Aitäh küsimuse eest!

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma palun ennast harida. Ma saan aru kõikidest nendest kunstnikest ja muusikutest, kelle looming salvestub või on teatud materiaalsel kujul. Aga ma palun selgitada, kuidas, missuguse tariifi alusel tasustatakse tantsukunsti ja tantsuhariduse liidu või sellesse valdkonda kuuluvate kunstnike tööd.

Suur tänu selle küsimuse eest! Ma luban teile, et ma uurin selle järele, kuna kultuurikomisjonis seda konkreetset puänti, õigemini mitte puänti, vaid seda konkreetset väga spetsiifilist teemat ei arutatud. Aga ma annan teile kindlasti vastuse, võin selle isegi kirjalikult saata.

Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Siin on õige mitmest vastusest välja ei tulnud, et ei jõutud arutada, spetsiifiliselt ei arutatud või sisuliselt ei jõutud arutada. See on muidugi väga kahetsusväärne ja see on tingitud ju sellest, et selle eelnõuga nii kiiresti liiguti. Meil oli täna hommikul või, vabandust, pärastlõunal, kui me istungit alustasime, väga pikalt ja põhjalikult saalis suur vaidlus sellel teemal. Istungi juhataja ütles, et tuleb küsida komisjoni esindaja käest, miks taheti nii kiiresti eelnõuga edasi liikuda. Teise lugemise n-ö olemus saalis on rääkida sellest, mida arutati komisjonis, kuidas arutati komisjonis ja miks nii arutati komisjonis. Me ikkagi ei kuulnud vastust Henn Põlluaasa küsimusele, miks oli vaja nii kiiresti eelnõuga edasi liikuda. Ei ole mingit pakilisust, mis ühe nädala võrra hiljem selle eelnõu vastuvõtmise puhul ei võimaldaks kõiki neid asju ära teha.

Ma sain aru, et see oli küsimus. Ma vastan siis veel kord. Aitäh küsimuse eest, härra Helme! Nii nagu ma ka oma sõnavõtus ütlesin, kõigepealt, kui see kiirema menetluse küsimus oli komisjoni erakorralisel istungil hääletusel, siis hääletasid kõik komisjoni liikmed selle erakorralise kiirema protsessi käigu poolt. Selline otsus võeti vastu konsensuslikult ja seetõttu on ta ka selliste kuupäevadega siin suures saalis menetlusel.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Heidy! Ma tuleks huvirühmade juurde tagasi. Päris kõike siin seletuskirjas ei ole. Ja ma ei mäleta ka, et kultuurikomisjonis oleks seda arutatud. No eks seal oligi kiirustamist ja kõike, nii et päris kõike ei arutatud. Äkki sina oskad mulle öelda, mis oli heliloojate liidu mure ja kuidas ministeerium seda selle eelnõu raames lahendada soovib ja püüab? 

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, kultuurikomisjonis keskenduti kolmele muudatusettepanekule, nii nagu sa ise kohalolnuna ka väga hästi tead, ja vähem nendele ettepanekutele, mis tulid huvirühmadelt. Need ettepanekud on leitavad Riigikogu EMS-i keskkonnast, nii et neid võib sealt vaadata. 

Ruuben Kaalep, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Seletuskirjas on öeldud, et Kultuuriministeeriumi esindajad kinnitasid kultuurikomisjonile, et ministeeriumil on plaanis seaduse laiem analüüs. Olete te kursis või saate te valgustada, mis seisus see analüüs praeguseks on? Kas Kultuuriministeeriumilt on selle kohta veel mingisugust tagasisidet tulnud?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Hetkel ei ole, kuna see informatsioon tõusetuski sellel istungil seoses kolme Riigikogu liikme muudatusettepanekuga, mis puudutas seda haridustausta. Kultuuriministeerium tunnistas või andis teada, et neil on seoses selle ja ilmselt ka teiste punktidega selle seaduse lahtivõtmine plaanis, kuid selle protsessi ajakavast me ei rääkinud sellel istungil. 

Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ega mina ei küsinud seda, kuidas hääletati, vaid minu küsimus oli see, mis olid argumendid, et otsustati selle seaduseelnõuga nii kiiresti edasi minna. Jätame selle vaidluse kõrvale, kas see oli hea või halb. Aga mis need argumendid olid? Kui kõik hääletasid poolt, siis äkki olid päris head argumendid, aga ma ei ole kuulnud neid. Äkki te võiksite meile ka sellest rääkida?

Aitäh teile küsimuse eest! Üldiselt olid kultuurikomisjoni liikmed selle poolt, et loovisikud vajavad seda toetuspaketti ja kriisimeetmete kiiremat laekumist. See oli põhiline argument. Suur tänu teile küsimuse eest!

Paul Puustusmaa.

(Kaugühendus)

Suur tänu! Seletuskirja kohaselt esitas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik taotluse täiendada seaduse § 19 lõiget 3 lausega "Kui loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel ja/või saanud vanemahüvitust, siis pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvituse saamise või lapsehoolduspuhkuse perioodi võrra vastavalt sellele, kumb periood oli pikem." Selle peale andis Kultuuriministeerium oma eitusele sellekohase selgituse, et see on küll hea ettepanek, aga see vajab põhjalikumat analüüsi. Nüüd ongi küsimus, mis oli see argumentatsioon või mida siin peaks põhjalikumalt analüüsima. Kas seda, kes on loovisik vastavalt lapsehoolduspuhkusele või vanemahüvitisele? Või mis see argumentatsioon oli?

Aitäh teile küsimuse eest! Seda peab Kultuuriministeeriumist täpsustama.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Aitäh! Ma hea meelega prooviks aidata ja kultuurikomisjoni liikmena vastaks küsimusele, kuhu me tormame. Et see protseduuriliselt korrektne välja näeks, siis ma küsin Heidy käest, kas oli ikka nii. Tegelikult on olemas need inimesed, kellel on püsiv sissetulek ehk püsiv palk, ja on olemas ka riigiametnikud, kõrgemad riigiametnikud, kellel sõltumata kriisist palk tõuseb. Aga on olemas ka loovinimesed, kes piirangute tõttu on kas üldse kaotanud sissetuleku või on see oluliselt kukkunud. Kuna ministeeriumi arvelduskontol on olemas see summa, mida ministeerium hea meelega tahaks hakata jagama, aga seadus jäi jänni ega saanud seda võimendada, siis on see ainult osaliselt seotud lisaeelarvega, teine osa lihtsalt ootab seda, et meie, Riigikogu liikmed saaksime selle seaduse vastu võetud. Sellepärast on sellega nii kiire. Ja eelmisel aastal, tuletan meelde, oli sarnane seaduseelnõu. Kas oli nii?

Ma tänan selle abi eest, suur tänu välja aitamast! Kuna käsitlesin seda esimesel lugemisel, jäi see mul teise lugemise ettekande muudatusettepanekute kirjeldusest välja.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Hea Heidy! Kas ma nüüd sain sinu vastusest õigesti aru, et kui minul tekkis küsimus komisjonis arutatu kohta, siis ei pea mitte komisjoni liikmed sellele tähelepanu pöörama, vaid ma pean eraldi pöörduma Kultuuriministeeriumi poole, et saada vastus sellele küsimusele? Või kuidas sellega lood on?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Päris täpselt niimoodi ma seda ei mõelnud, kuidas teie seda mõistsite. Aga kuna see tõepoolest komisjonis nii detailselt arutluse all ei olnud, siis ma võin teie küsimust veel täpsustada ja hiljem sellele vastata. Aitäh tähelepanu pööramast!

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame läbi ka muudatusettepanekud, mis on meile tulnud. Esimene muudatusettepanek, esitanud Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe ja Raivo Tamm, juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt kodu- ja töökorra seaduse §-le 106. Teine muudatusettepanek, esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud kultuurikomisjon ja arvestatud täielikult. Helle-Moonika Helme, palun!

Paluks seda hääletada ja võtaks vaheaja.

Kolmandat muudatusettepanekut? 

Jah.

Selge, siis on vaheaeg. Kui palju? Kaks minutit või üks minut? Te ütlesite ainult, et vaheaja. Siis on 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt hääletas 76, vastuolijaid ega erapooletuid ei ... Vabandust! Erapooletuid oli viis. Ettepanek leidis toetust. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Oleme teise lugemise lõpetanud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 355. Sotsiaalkomisjoni ettekande teeb Õnne Pillak. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan teile ülevaate seaduseelnõu 355 teise lugemise ettevalmistamisest sotsiaalkomisjonis. Ütlen meeldetuletuseks, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 355 on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarvega, täpsemalt COVID-19 kriisi ajal tervishoiuteenuste osutajate täiendava rahastamisega. Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu uuesti 8. aprillil ning annan ülevaate komisjonis toimunust.

Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka tegi komisjoni liikmetele ettepaneku täiendada eelnõu Eesti Haigekassa seaduse, ravimiseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, surma põhjuse seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise sätetega, mis on kavandatud jõustuma k.a 1. mail. Need muudatusettepanekud palus ta esitada komisjoni nimel. Olgu öeldud, et see muudatus on vajalik seetõttu, et meil on vaja pikendada haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast aasta lõpuni ja teha seda enne 1. maid ehk see otsus on vaja võtta vastu enne 1. maid. Esialgu oli nimetatud muudatus planeeritud seaduseelnõusse 347, kuid praeguseks on aru saadud, et nimetatud eelnõu enne 1. maid vastu võtta ei jõuta.

Komisjoni esimehe tehtud ettepaneku kohta oli küsimus sotsiaalkomisjoni liikmetel Helmen Kütil, Priit Sibulal, Kert Kingol ja Siim Pohlakul. Kuna kõik need küsimused puudutasid valdavalt komisjoni tehtava muudatusettepaneku menetlemise protseduuri, siis ma olen võtnud need kokku ja annan täpsema ülevaate. Küsimused olid selle kohta, et kes on muudatusettepanekud teinud, kas peale muudatusettepanekute tähtaega esitatud komisjoni muudatusettepanek vastab ikka Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, kas eelnõu 355 kohta on võimalik sellisel juhul muudatusettepanekuid teha ka fraktsioonidel ning mis on eelnõu sisu muutmise põhjus.

Komisjoni esimees Siret Kotka vastas, et eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 6. aprill kell 17 ning selleks ajaks ei olnud ühtegi muudatusettepanekut eelnõu kohta tehtud. Juhtivkomisjon saab omalt poolt esitada muudatusettepanekuid ka peale muudatusettepanekute tähtaega. Kuna haiguspäevade hüvitamise pikendamine alates teisest päevast lõpeb selle aasta 1. mail, siis on tegu ajakriitilise muudatusega, mis on vaja võtta kiiresti vastu. Sellest ka ettepanek tõsta need punktid sellesse eelnõusse.

Helmen Kütt palus lisaks juriidilist selgitust, miks pärast muudatusettepanekute esitamise tähtaega muudetakse ja täiendatakse nii eelnõu sisu kui ka pealkirja märkimisväärselt. Ta lisas, et Riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt muudatusettepanekute esitamise võimaluse äravõtmine ei ole korrektne menetluskäik. Sotsiaalkomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Tiina Runthal selgitas, et Riigikogu praktikas on selliseid juhtumeid varem olnud, aga nõustus, et hea tava näeks ette eelnõu katkestamise. Komisjoni esimees lisas omalt poolt juurde, et eelnõu lugemise katkestamise puhul peaks rahanduskomisjon katkestama ka riigi 2021. aasta lisaeelarve menetluse, kuna need on omavahel seotud.

Sotsiaalkomisjoni liige Siim Pohlak tegi veel ettepaneku küsida juhatuse arvamust antud eelnõu menetluse reeglite kohta. Komisjon hääletas ettepanekut ning hääletustulemusega 6 vastu ja 4 poolt ei leidnud ettepanek toetust. Veel palus Helmen Kütt täpsustada, kas sellesse eelnõusse ületoodavaid punkte ei oleks võinud esitada esmaspäeval, 5. aprillil komisjoni päevakorda. Siret Kotka vastas, et esmaspäeval ei olnud veel ettepaneku tegemiseks vajalikke teadmisi.

Enne kui ma lähen menetluslike otsuste juurde, tahan ma veel öelda, et komisjoni pika arutluse käigus kõik komisjoni liikmed tõdesid, et nende punktide ümbertõstmine on sisuliselt vajalik, sest inimesed, kes on jäänud haiguse tõttu koju, ei peaks muretsema oma sissetuleku pärast. Aga kui need muudatused ei saa enne 1. maid vastu võetud, siis paraku praegu kehtiv olukord, et haiguspäevi hüvitatakse alates teisest haiguspäevast, kahjuks lõppeb.

Ja menetluslikud otsused. Olles ära kuulanud kõigi komisjoni liikmete küsimused ja seisukohad, otsustas komisjon järgmist. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 12. aprilliks 2021. Selle ettepaneku poolt oli 6 ja vastu 1 komisjoni liige. Teiseks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Ettepaneku poolt oli 6 ja vastu 1 komisjoni liige. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14. aprillil 2021. Ka selle ettepaneku poolt oli 6 ja vastu 1 komisjoni liige. Lõpetuseks ütlen veel hääletuste kohta, et komisjoni liikmed Helmen Kütt, Kert Kingo ja Siim Pohlak ei osalenud hääletusel, kuna ei pidanud eelnõu menetlusprotsessi õigeks. Aitäh! Olen valmis vastama teie küsimustele.

Ja neid ka on. Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teie eelnõu ja selle kohta esitatud jutt on väga huvitav. Aga minu küsimus puudutab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmist. Nimelt, te muudate § 59 lõiget 2 ja sõnastate selle järgmiselt: "Hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel Terviseamet: ..." Aga mul on praegu probleem selles, et teie erakonnast pärit ja teie jaoks lugupeetud peaminister räägib meile pidevalt meditsiinilisest hädaolukorrast. Mina tahaksin rumala inimesena teada saada, mis on meditsiinilise hädaolukorra ja tavalise hädaolukorra vahe? Mis seadusele need asjad tuginevad ja miks te ei ole siia [eelnõusse] sisse pannud meditsiinilist hädaolukorda?

Aitäh, hea küsija! Ma küll ei arva, et te rumal inimene olete, ärge nüüd sellist hinnangut endale andke. Aga ma pean tõdema, et seda küsimust komisjon antud eelnõu juures ei arutanud. Võin teile saata vastuse kirjalikult, kui te soovite, aga praegu jään võlgu. Panen kirja.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Olen ka ise sotsiaalkomisjoni liige ja üsna rahulolematu, et mitte vängemaid sõnu kasutada, selle menetlusprotsessiga, kus kolmapäeva öösel pool kaksteist saatis komisjoni esimees oma ettepaneku, mida me neljapäeval hääletama pidime asuma. Te viitasite, et komisjonis või kuskil tekkis teadmine, et seda NETS-i, kust osa punkte tõsteti siia tervishoiuteenuste eelnõusse – eelnõust 347 tõsteti eelnõusse 355 –[, ei jõuta piisavalt kiiresti menetleda]. Tõsteti siia sellepärast, et oli arusaam, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ei jõua me menetleda. Komisjonis kasutas komisjoni esimees üht sihukest huvitavat sõna nagu "teadmusruum". Kas see teadmine, mida te kirjeldasite, et NETS-i ei jõuta [õigeks ajaks menetletud], tekkis sealsamas teadmusruumis? Kuskohas see ruum parlamendis asub? Siis ma järgmine kord teaks ka läbi käia. Kus see teadmine on ning millal ja kuidas NETS-iga edasi minnakse?

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Komisjoni liikmena küllap teate teiegi, kui palju muudatusettepanekuid on esitatud seaduseelnõu 347 kohta. Neid on 169. Kui vaatame komisjoni menetlustempot, siis näeme, et me pole ju tänaseks veel poolte muudatusettepanekute kuulamisenigi jõudnud. Kuna selle eelnõuga ei ole piisava tempoga edasi liigutud, siis ei ole ka kindlust, et see eelnõu jõuab teisele ja kolmandale lugemisele enne 1. maid. Komisjonis te ju ise ka mõistsite seda ajakriitilisust, miks on vaja need punktid kõnealusesse eelnõusse ümber tõsta.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt suur aitäh, et te väga tasakaalukalt esitasite komisjoni arutelu ja ka hääletustulemusi, et kui palju oli poolt ja vastu. Ei EKRE liikmed ega mina pidanud võimalikuks hääletada sellise eelnõu poolt või vastu, sest me ei ole vastu, et see asi ära tehakse, aga kindlasti ei saa hääletada ka sellise menetluse poolt, kus rikutakse vähemuse õigust teha muudatusettepanekuid. Täna, kui teine lugemine lõpetatakse, meil seda võimalust enam ei ole. Aga küsimus on selles, et te ütlesite, et muudatusettepanekuid eelnõu 347 kohta, kust need asjad kõik üle toodi, on väga palju. See teadmine oli ka mitu nädalat tagasi olemas, sest muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ju lõppes ammu. Kas ei oleks olnud mõistlikum, kui Siret Kotka, kuigi teie tema eest vastata ei saa, või mõni koalitsiooniliige oleks esitanud ikka 6. kuupäevaks need muudatusettepanekud? Siis oleks vähemalt kuidagigi korrektsem olnud. Kuidagi paha tunne on praeguses olukorras.

Aitäh, hea Helmen Kütt, selle küsimuse eest! Nagu te ka ise ütlesite, ei saa ma komisjoni esimehe eest vastata, sest ma ei oska öelda, kuidas ta on komisjoni päevakorra kokkupanemise otsustanud või miks need valikud on tehtud. Ma jään teile praegu siin vastuse võlgu.

Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan sedasama küsimust, aga Siret Kotka pea sisse ei pea te piiluma. Kas te võiksite öelda, millistel kaalutlustel jättis sotsiaalkomisjon lisamata sellele eelnõule, arvestades seda kiireloomulisust, mida te olete argumendina välja toonud, sotsiaaldemokraatide seisukohad, mis puudutavad haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast alates ja 100% ulatuses? Me oleme eelnõus 347 seda teemat väga oluliseks pidanud, oleme oma seadusandlikku tahet seal väljendanud ja nüüd komisjon on sellise tehnilise trikiga tegelikult jätnud meid ilma võimalusest selles diskussioonis praegu kaasa rääkida. Miks komisjon ei toetanud seda, et see muudatusettepanek praegu meie ees selle eelnõu muudatusettepanekute tabelis oleks?

Aitäh selle küsimuse eest! Komisjonis me rääkisime ka sel teemal. Ma saangi protokollist kohe teile välja tuua, et komisjoni sekretariaadijuhataja kommenteeris täpselt samasisulist küsimust nii, et sellisel juhul oleks eelnõu tekstis üks ettepanek ja muudatusettepanekute tabelis teine ettepanek. Riigikogu juhatuse vastuvõetud menetlusjuhendite kohaselt ei saa komisjon panna tabelisse ettepanekuid, mida ta ise ei ole toetanud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on väga hea meel selle üle, et te vastate mulle kirjalikult, mida tähendab meditsiinilise hädaolukorra termin, mida teie erakonnast pärit peaminister, keda väga lugupeetuks peetakse, kogu aeg kasutab. Ma jään selle meditsiinilise hädaolukorra termini juurde. Aga mu küsimus on hoopis selle kohta, et ma juhtumisi viibisin samal komisjoni istungil ja pidin seal NETS-i eelnõu muudatusi kaitsma. Kuna ma ei ole selle komisjoni liige, siis selle kohta, mida ma seal kuulsin ja nägin, ei saanud ma sõna võtta, aga see, mis toimus, oli karjuv füüsiline vägivald, kui tsiteerida filmiklassikat. Aga mu küsimus on selles, et tahaks teada, kuhu kohta tuleks edasikaeve esitada, sest selliseid protsessuaalseid sigadusi pole mina näinud.

Aitäh, hea küsija! Teil on alati võimalus pöörduda näiteks Riigikogu juhatuse poole, kui te ei ole menetluslike protseduuridega rahul. Aga sellega ma nüüd küll nõus ei ole, et keegi oleks füüsiliselt mõnele komisjoni liikmele liiga teinud. Juba see, et inimesed olid arvuti taga, tegi selle võimatuks. Nii et jääme ikka korrektseks.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite ilusasti, miks ei saanud sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut üle tuua: sellepärast, et [kodu]kord ei lase komisjonil teha ettepanekut, mida ta ise ei toeta. Te ütlesite, et te ei tea, miks komisjoni esimees niiviisi on toimetanud, ja see on täiesti arusaadav, sest ega me teiste inimeste pähe ei näe. Aga mul on küsimus: miks te ei toetanud ettepanekut eelnõu teisel lugemisel katkestada, et me saaksime selle korrektselt vormistada? Nagu te õigesti viitasite, komisjonis ei olnud selle seaduseelnõu esialgse versiooni kohta kellelgi pretensioone ega ka selle muudatusettepaneku kohta, millega me pikendame haiguslehtede väljamaksmist kuni 31. detsembrini. Probleem oli sellessamas menetluses. Me saaksime selle lahendada, kui me teise lugemise täna katkestaksime, aga seda te komisjonis ei toetanud. Miks?

Aitäh! Vastab tõele, et ma ei toetanud seda. Tegin nii sellepärast, et minu jaoks on oluline, et see oluline muudatus, mis puudutab inimeste sissetulekuid, nende inimeste sissetulekuid, kes kodus raske haigusega võitlevad[, saaks õigel ajal vastu võetud]. Neil on vaja kindlust, et see soovitud pikendus haiguspäevade hüvitamiseks alates teisest päevast saaks tehtud ikkagi enne 1. maid.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on siin pisut, ma ei tahaks ütelda, et noriv küsimus, aga [selline ta on]. See ikka tuleb sellest, et tahaks mingitest mõistetest aru saada. Meil on siin kogu aeg olnud probleem selles, kuidas aru saada teatud juhtimisstruktuurist, et kes ikkagi juhib mingit olukorda. Neid olukordi on väga erinevaid, meil on siin ju meditsiiniline hädaolukord ja siis on meil veel sisuline hädaolukord. Kui ma nüüd vaatan seda eelnõu, siis näen, et siin on öeldud niimoodi, et § 59 lõigetest 8 ja 9 jäetakse välja "hädaolukorra meditsiinijuht". Ma püüdsin aru saada, miks see välja jäetakse, käisin seletuskirjas ringi, aga kuskil selle kohta sõnagi ei ole. Kas te võiksite mulle selgitada, miks see "hädaolukorra meditsiinijuht" välja jääb?

Aitäh, hea küsija! Kui me räägime nüüd sellest arutelust, mis oli komisjonis enne teist lugemist, siis pean tunnistama, et niivõrd detailselt me ei arutanud neid küsimusi. Minul endal on ka siit välja võetud need punktid, ma just enne märkisin ära. Aga teate, nii teie kui ka kõigi teiste kolleegide aja kokkuhoiu mõttes ma saadan selle vastuse teile kirjalikult. Need selgitused on olemas.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Nii nagu Priit Sibul juba eelnevalt vihjas ja täpselt samuti EKRE head ametikaaslased komisjonis, ei olnud keegi selle vastu, et see [meede] jätkuks 1. maist kuni aasta lõpuni. Kõik üritasid otsida lahendusi, aga neid lahendusi komisjonis ei leitud. Isegi kui komisjon oleks [oma istungil] selle sotsiaaldemokraatide ettepaneku, mis puudutab haigushüvitisi ja mis on toodud üle sellesse eelnõusse, kus seda enne ei olnud ja kuhu lisandub veel mitu-mitu seadust, poolt hääletanud ja siin saalis vastu hääletanud, oleks võimalik olnud arendada debatti. Mul on küsimus. Ma tean, kuidas kõik hääletasid, 6 : 4, tulem selge: 6 oli vastu nendele ettepanekutele ja 4 poolt või vastupidi, vastavalt sellele, kuidas vaja oli. Need ettepanekud, mis meile öösel kell 23.22 saadeti, olid Siret Kotka ettepanekud, nii oli pealkiri. Kas Reformierakond ei teadnud, et sellised ettepanekud tulevad?

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu teiegi, said ka Reformierakonna fraktsiooni liikmed koos kõikide teiste komisjoni liikmetega need ettepanekud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ise komisjonis ei olnud, aga praegu siin kuulen, et selle seaduseelnõu menetlemise protsess oli ikka rohkem kui kummaline. Ma lihtsalt küsin, kas komisjonis kaaluti ka katkestamist ja uuesti lugemise alustamist, kuna me ju teame ja näeme, et vahetati välja ka eelnõu pealkiri ja eelnõu sisu muutus märkimisväärselt.

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Seda teemat arutati, aga [katkestamist] ei peetud vajalikuks, nagu ma siin olen juba öelnud, sellepärast, et haiguspäevade hüvitamise pikendamine alates teisest päevast on kiireloomuline otsus, mis on vaja ära teha. Just sellepärast ei pidanud enamik komisjoni liikmeid katkestamist vajalikuks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma siis kohe jätkan sealt, et tõesti, see haiguspäevade osa on kiireloomuline. See on täiesti mõistetav. Aga kuna osa selle eelnõu sisust pärineb ikkagi eelnõust 347, siis mina küsin teie käest, te olete jurist, et mis sellest 347-st nüüd saab. Mis kujul sellega edasi minnakse? 

Aitäh, hea küsija! See küsimus tuleks teil esitada komisjoni esimehele, kes ka menetlustempo ja komisjoni päevakorra edaspidi määrab.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Mul tekkis veel selline küsimus. Ma olen kahjuks kuidagi väga rahulolematu selle pärast, et selle seaduseelnõu seletuskiri ei anna lahendeid. Kui otsida mingit asja, siis seletuskiri paraku ei anna küsimusele vastust. Näiteks sellele, miks käesoleva seaduse § 4 punkt 2 jõustub jaanuaris 2022, samal ajal seadus ise jõustub ilmselt mais 2021. Mingit vastust sellele seletuskirjas ei ole. Kas te oskate seda seletada?

Aitäh! Saadan ka selle vastuse teile [hiljem] järele.

Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline. Palun!

(Kaugühendus)

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Asi on selle eelnõu menetluslikes küsimustes, et tõsteti sisu ühest eelnõust teise. Kui istungi juhataja oli Jüri Ratas, siis ma küsisin temalt selle kohta, et millisel viisil on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete seaduslikud õigused eelnõu menetlemisel tagatud. Tema ütles istungi alguses, et need on sisulised küsimused, millele peab vastama sotsiaalkomisjon. Nüüd, kui sotsiaalkomisjoni esindaja on selle eelnõu menetlemise raames meie ees, ütleb tema, et tuleks küsida hoopis sotsiaalkomisjoni esimehelt, sest tema sellistele küsimustele ei vasta. Kas istungi juhataja tutvustaks meile seda formaati, millisel viisil me saame küsida küsimusi sotsiaalkomisjoni esimehelt või mingitelt teistelt inimestelt, kes on valmis vastama nendele sisulistele küsimustele, millele ei ole vastanud ei komisjoni ettekandja ega Riigikogu esimees?

Aitäh! Soovituslik formaat on fraktsiooni pöördumine Riigikogu juhatuse poole. Ma arvan, et see on kõige otstarbekam formaat. Muidugi võib alati ka komisjoni esimehi fraktsiooni külla kutsuda ja proovida ikkagi veel kord oma fraktsioonikaaslaste kaudu komisjoni esindajale küsimusi esitada. Ma vaatan, et see ei olnud ammendav vastus. Jevgeni Ossinovski uuesti, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma tänan selle vastuse eest! Kuna selle eelnõu menetlus praegu käib, siis ma [soovin] täpselt [teada], milline oleks praegu [soovitatav viis] pöörduda Riigikogu juhatuse poole: kas teie isiku kaudu, nii et te võtate vaheaja ja kutsute juhatuse koosoleku kokku, või kuidas me saaksime operatiivselt nendele küsimustele vastused? Me oleme selle väga olulise viirusetõrje küsimuse kohta, mis puudutab haiguspäevi, teinud väga olulised muudatusettepanekud ja me tahame nende üle Riigikogus debateerida. Aga ühest eelnõust on see keha välja tõstetud ja kuskile mujale pandud ning meie ettepanek on hopsti! lihtsalt kadunud. Minu meelest on see meie protseduuriliste õiguste väga jäme rikkumine ja keegi ju peab sellele küsimusele vastuse andma. Riigikogu esimees ütleb, et see on komisjoni asi. Komisjoni esindaja ütleb, et tema vastab kõigile kirjalikult ja tegelikult küsige üldse komisjoni esimehelt. Kuidas me siit edasi saame minna?

Kahjuks ei ole minu pädevuses kutsuda kokku Riigikogu juhatuse koosolekut, seda saab teha ikkagi Riigikogu esimees. Ja koosolek just toimus, neljapäeval kogunes Riigikogu juhatus ja sinna oli laekunud suusõnaline protest selle kohta, mis toimus sotsiaalkomisjonis. Aga esmase info põhjal kinnitati meile, et kodukorda rikutud ei ole. Head tava samas on. Mis on lahendused? Kahtlemata on üks võimalus teha fraktsioonil katkestamise ettepanek, see on juba mitmelt fraktsioonilt ka laekunud. Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Me tegeleme siin praegu tõesti olulise asjaga, aga me teeme otsuseid räpakalt, kiirustades ja moel, kuidas ühte seadust mitte mingil juhul teha ei tohiks. Kas valitsuse paanilise kiirustamise ja eelnõu räpaka läbisurumise taga on see müstiline sõnakonstruktsioon, mille tähendusest keegi veel aru ei ole saanud – "meditsiiniline hädaolukord" –, või mingi muu ajend?

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Vastus teie küsimusele on, et ei ole. Selle muudatusega kiirustamise taga on, nagu ma olen siin juba korduvalt öelnud, [vajadus] pikendada haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jätkan sealt, kus kolleeg Paul Puustusmaa pooleli jäi, ehk hädaolukorra meditsiinijuhi rollist. Me nägime, kuidas eelmisel kevadel, kui doktor Arkadi Popov seda rolli täitis, tal see õnnestus ja kuidas läksid asjad pärast seda, kui ta seda rolli enam ei täitnud. Ma küsingi, et kas selle hädaolukorra ehk meditsiinilistel põhjustel välja kuulutatud hädaolukorra meditsiinijuhi rolli temaatika poleks selle tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kontekstis olnud komisjonis tähtis aruteluküsimus. Miks sellega rohkem süvitsi ei mindud?

Aitäh, väga hea küsimus! Aga ma kahjuks jään teile vastuse võlgu. Kuna komisjoni arutelu oli paraku keskendunud väga menetluslikele protseduurireeglitele, siis seda küsimust tõesti komisjonis ei arutatud.

Paul Puustusmaa, protseduuriline, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus ja sedakorda olen ma küll täiesti kindlalt Jevgeni Ossinovski paadis. Ka mind huvitab, täiesti põhimõtteliselt huvitab olukord, kus on näha, et tegelikult on seaduse menetlemisel rullitud täiesti julmalt ja täiesti alatult üle kõikidest meie headest tavadest ja regulatsioonidest. Nüüd tekibki situatsioon, et kui sotsiaaldemokraadid täiesti õigustatult küsivad, et mis me siis nüüd teha saame, selgub, et nende ainukene võimalus on järgida ühte protseduuri – teha katkestamise ettepanek. Aga selle [läbiminek] on täiesti ilmvõimatu, me ju teame, mis tulemus on. Kas tõesti ei ole võimalik kasutada ühtegi menetluslikku teed kodu- ja töökorra seaduse kohaselt, et sotsiaaldemokraadid saaksid praegu ammendava vastuse sellele, mida peaks tegema selleks, et Riigikogu hakkaks järgima kodu- ja töökorra seadust? Ja nüüd selgub, et tegelikult isegi teie, hea juhataja, ei saa kokku kutsuda juhatuse koosolekut, et see küsimus lahendada. See on mingi väga kummaline seis. Kuidas sellest peab aru saama? Milline on lahendustee?

Aitäh! Ma ise arvan, et kõige otstarbekam lahendus on fraktsioonil pöörduda protestiga juhatuse poole. Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna nendele küsimustele, mis puudutavad demokraatlikke printsiipe ja meie Riigikogu menetluskorda, te vastuseid anda ei taha, siis ma küsin ühe sisulise küsimuse, millele te äkki suudate vastata niimoodi, et te ei ütle, et vastan kirjalikult või vastab keegi teine. Miks teie hinnangul on valitsus nii jonnakalt vastu sellele, et koroonapositiivsetele ja nende lähikontaktsetele hüvitataks esimesest päevast alates 100% nende varasemast palgast, et me saaksime selle viiruse lõplikult kontrolli alla? On igasuguseid veidraid argumente toodud. Teie sotsiaalkomisjoni juhtivmenetlejana selles küsimuses ja Reformierakonna liikmena öelge, miks te ei toeta seda, et koroonapositiivsed saaksid esimesest haiguspäevast alates 100% ulatuses haigushüvitist?

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Jah, ma võiks teile ju vastata, et komisjon selle arutelu käigus seda küsimust ei arutanud, aga ma ei tee seda – sellepärast, et haiguspäevade hüvitamisega seoses arutas komisjon seda küsimust väga pikalt 23. märtsil seaduseelnõu 347 raames. Seal ütles ametiühingute esindaja härra Peterson ... Ma otsin välja tema tsitaadi. Üks moment! Seal oli seesama küsimus, et miks nii jonnakalt ollakse vastu haiguspäevade hüvitamisele alates esimesest päevast. Ja seal Peep Peterson tuletas meelde, et käesolev eelnõu ehk alates teisest haiguspäevast hüvitamise eelnõu põhineb kolmepoolsel kokkuleppel, millele eelnes pikk ja põhjalik kõiki osapoolte huve arvestav arutelu, ning leitud lahendus aitab praegust olukorda paremini reguleerida ja on ka jätkusuutlik. Tuletati meelde, et see on kolmepoolne kokkulepe tööandjate, ametiühingute ja riigi vahel ning ettepanek on seda konkreetset olukorda pikendada.

Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina küsin selle kohta, et teie selgitus, miks te ei toeta sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku sellesse paketti ümber tõstmist ja selle mure lahendamist, on seotud sellega, et te leiate, et kriisiolukorras on väga oluline inimeste sissetuleku tagamiseks haiguspäevade teisest päevast hüvitamise pikendamine [kiiresti] ära teha. Ehk siis tegemist on "eesmärk pühendab abinõu" tüüpi lahendusega. Demokraatias on protseduuride korrektsus ja reeglite järgmine oluline. Millised teemad, valdkonnad või küsimused on teie arvates sellised, mille puhul ei pea reegleid järgima?

Aitäh selle küsimuse eest! Aga see küsimus ei puuduta mitte kuidagi selle eelnõu arutelu komisjonis.

Leo Kunnas, palun!

[Jätkan sealt,] kus pooleli jäin. Teie vastus mind loomulikult kurvastas, sest teie komisjonis ju peaks arutatama, kuidas seda kriisi paremini sisuliselt juhtida ja milliseid õppetunde me selle aasta jooksul, kui oleme kriisiga võidelnud, oleme saanud ja kuidas neid seadustes kajastada. Riigikaitsekomisjonis me ju ei aruta seda, kuidas selle kriisiga võidelda. Mul küsimust tegelikult ei olegi, aga ütlen lihtsalt, et kui te sisuliste teemade juurde ei jõua, siis me ei saa ju ka seda kriisi kuidagi paremini juhtima hakata.

Aitäh! Ma siiski vastan sellele kommentaarile. Kui see mure on sedavõrd suur, nagu te kahes küsimuses olete tähendanud, soovides väga sisulist analüüsi ja arutelu, siis täpselt sedasama muudatust arutati ju Riigikogu suures saalis seaduseelnõu 347 esimesel lugemisel märtsi lõpus, aga vaatasin stenogrammist üle ega täheldanud, et teie või teie fraktsioonikaaslased oleks selle mure toona tõstatanud.

Paul Puustusmaal on protseduuriline. Palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Tõepoolest, mul on protseduuriline küsimus, ma püüan selgust saada. Mind väga häirib ja hämmastab see, mida sotsiaaldemokraadid on praegu komisjoni istungi kohta välja toonud ja kuidas on toimunud ülesõitmine. See on täiesti ebademokraatlik. Ja seetõttu, et oleks selgus, selguse pärast on see vajalik, ka te ise ütlesite mulle vastusena, et seda probleemi on võimalik lahendada ainult protesti esitamisega. Ja nüüd ma küsin: kas see on see protesti esitamine, mida peab silmas kodu- ja töökorra seaduse § 65, mis ütleb, et istungi juhataja, antud juhul teie, saab võtta pooletunnise vaheaja, selleks et erakorraliselt lahendada protest ja kui vaja, siis ka komisjoni erakorraline istung kokku kutsuda? Kas see on seesama võimalus?

Ei, ma ei pidanud sellist sorti protesti silmas. Ma pidasin ikka teistsugust protesti silmas, teist protseduuri. Juhatus valvab selle järele, et komisjonide ja Riigikogu töö oleks kooskõlas kodu- ja töökorra seadusega ja ka hea tavaga. See info, mis meile laekus neljapäevasel juhatuse koosolekul, oli esmane ja väga värske informatsioon komisjonist. Selle esmase info põhjal ei jõudnud me järeldusele, et oleks rikutud mingeid reegleid. Kui nüüd tuleb täpsem ja põhjalikum info, siis kindlasti juhatus saab sedagi arutada. Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Protseduuriline tõepoolest, aga nüüd selles tuumküsimuses, mis puudutab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 101. Ma saan aru, et sotsiaalkomisjoni esindaja väitis, et sotsiaaldemokraatide menetluslikke õigusi haiguspäevade süsteemi muutmisel ei saanud tagada selle tõttu, et § 101 lõike 1 viimane osa ütleb, et juhtivkomisjoni enda tehtud muudatused kantakse eelnõu teksti. Aga samas ütleb ju sellesama [sätte] kommentaar seda, et tegelikult on juhtivkomisjonil laiaulatuslik pädevus eelnõu menetlemisel esimese ja teise lugemise vahel, ta on selles kontekstis tegelikult täitsa hegemooni staatuses. Ja kuskil ei ole öeldud, et teisele lugemisele esitatud tekst ei võiks sisaldada omavahel vastuolus olevaid või konkureerivaid ettepanekuid, mida Riigikogu saab suure saali hääletusel ühte- või teistpidi muuta. Kas minu tõlgendus on korrektne, et tegelikult oleks saanud sotsiaalkomisjon ka sotsiaaldemokraatide ettepanekut arvestada ja selle teksti sisse kanda, nii et täna oleks olnud võimalik ka seda siin hääletada?

Jaa, nii palju kui mina oskan kodu- ja töökorra seadust tõlgendada, siis nagu sa ka ise ütlesid, on komisjoni võimalused teksti kujundada või muudatusettepanekuid teha väga laialdased. Mitte miski ei takistanud seda, see on poliitilise valiku küsimus. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ei ole harvad need korrad, kui ma olen sunnitud seisma ka sotsiaaldemokraatide õiguste eest ja just Helmen Küti osutatud asjaoludega seoses, mismoodi rikutakse räigelt protsessinorme. Kui ma küsisin lugupeetud ettekandjalt, Õnne Pillakult, et mis siis saab, mismoodi protesteerida selle asja vastu, siis sain väga ebamäärase vastuse ja mind see ei rahulda. Küsimus on selles, et kui sellised piltlikult öeldes teerulliga ülesõitmised hakkavad komisjonides toimuma, siis ei jää meie parlamentaarsest õigusloomest midagi järele. Mul on küsimus, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja, et äkki on võimalik välja selgitada, millised on need kaebemenetlusnormid, et mitte enam tühja lahmida ja kuulata sihukest ettekandja lohutust, et esitage protest Riigikogule – mis sellest tolku on, kui me täna selle eelnõu ära menetleme? Ma palun see küsimus lahendada nii, et võtke oma äranägemise järgi mingisugune vaheaeg ja tehke selgeks, kuidas need asjad siis ikkagi on, sest mina tunnen praegu, et Helmen Kütile on väga kõvasti liiga tehtud.

Aitäh! Ma praegu siiski vaheaega ei võta. Homme on juhatuse koosolek, kolmapäeval on see eelnõu eelduse järgi kolmandal lugemisel. Ehk me siis enne kolmapäeva saame midagi teha. Kalle Grünthal uuesti, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma saan aru, et homme on kolmas lugemine, aga täna on teine lugemine ja kui me teisel lugemisel rikume norme, siis muutub see ju standardiks ja normidele ei pööra keegi enam tähelepanu. Pealegi ei saanud ma lugupeetud istungi juhatajalt vastust küsimusele, kuidas see kaebemenetlus siis ikkagi käib, kui on tuvastatud rikkumine. Me ei lähe ju kolmanda lugemise juurest enam tagasi teise lugemise juurde.

Vabandust, ei ole tuvastatud rikkumist. On vaidlus selle üle, kas nii oleks tohtinud olla või ei oleks tohtinud olla, aga tuvastatud ei ole hetkel veel midagi. Loomulikult on Riigikogul alati võimalus ka tagandada komisjoni esimees, kui komisjoni esimees kuritarvitab oma võimu. Igasuguseid protseduure on. Ma siin praegu käigu pealt neid nimekirja panna ei saa. Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mina siiski lähtun sellest arusaamast, et Riigikogu juhatus on kohustatud järgima, et seaduste menetlemise reegleid järgitaks ka sisuliselt, mitte ainult vormiliselt. Ja sisuliselt on ju kõigile selge, et praegusel hetkel on tehtud sikku ja võetud ühe ettepaneku menetlemisel fraktsioonilt ära õigus oma muudatusettepanekute üle debateerida ja neid hääletada. Selliseks puhuks on [ette nähtud] Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 107. Selle lõige 1 ütleb, et Riigikogu katkestab teise lugemise ilma hääletamiseta juhtivkomisjoni, eelnõu algataja või Riigikogu juhatuse ettepanekul – seda selleks, et seda tüüpi jamade korral leida mõistlik lahendus. Nüüd, teie pakkusite meile seda, et kirjutage kiri "Muhv, nõudmiseni" ja kolmapäeval vaatame. Aga millisel viisil oleks võimalik jõuda selleni, et Riigikogu juhatus teeks ettepaneku, et me teise lugemise täna katkestaksime ja kaasaksime korrektselt sellesse debatti kõik muudatusettepanekud, mis haiguspäevade kohta tehti?

Jaa, see on väga huvitav küsimus. Siis peaks Riigikogu juhatus kokku tulema enne, kui me tänase teise lugemise lõpetame. Minu ettekujutuse järgi oleks Riigikogu juhatus saanud seda ka veel homme arutada, aga kui teine lugemine on juba lõpetatud, siis seda enam teha ei saa. Minul kahjuks ei ole võimalik kutsuda kokku Riigikogu juhatust. Isegi kui ma praegu võtaksin vaheaja, siis see oleks lihtsalt üks vaheaeg. Ma olen nõus Jevgeni Ossinovskiga, et tõepoolest on üsna inetul moel võetud ära ka võimalus lihtsalt hääletada ühte parandusettepanekut. Helle-Moonika Helme, protseduuriline, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et siin on tekkinud selline teatud määral punnseis, aga ma ikkagi küsin üle, et mis faasis siis saab üldse esitada juhatusele kaebust või pretensiooni selle kohta, mis komisjonis toimus. Millised on järelmid, kui esitada see teise ja kolmanda lugemise vahel?

Aitäh! No juhatusele ei ole laekunud ühtegi ametlikku protesti. Sotsiaalkomisjoni istungi järel möödunud nädala neljapäeval laekus suusõnaline protest ja selle info põhjal ei olnud meil juhatuse koosolekul alust mitte panna seda eelnõu päevakorda või mitte lugeda seda korrektselt menetletuks. Juhatuse poole saab alati pöörduda ja juhatusele saab alati proteste esitada. Juhatuse koosolekud toimuvad regulaarselt teisipäeviti ja neljapäeviti, aga pakilises olukorras võib juhatus ka tihedamini koguneda. Kuidas käituda siis, kui teine lugemine on läbi ja kõik need protestid on jäänud menetlemata? Mul selle kohta tarkus puudub. Tõenäoliselt tuleb sellisel juhul algatajatel oma eelnõu ikkagi tagasi võtta või lihtsalt kolmandal lugemisel maha hääletada. Alar Laneman, protseduuriline, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul tekkis küsimus, kuidas tagada istungite kvaliteet. Ettekandja vastus heale kolleegile Leo Kunnasele oli umbes sellise mõttega, et kuna minu hea kolleeg varem ei ole meditsiinilise hädaolukorra juhi kohta küsinud, siis nüüdsest peale ei ole enam kellelgi võimalust rohkem selle kohta küsida. Kas on niimoodi, et komisjon määrab ära, millise aja jooksul Riigikogu liige tohib küsida ja millal ta ei tohi ning mis teemadel [ta tohib küsida]?

Tegelikult on niimoodi, et see, kas mõnel varasemal hetkel on debatt sellel teemal algatatud või mitte, või see, kas mõnel varasemal hetkel on oldud samal või teistsugusel seisukohal, kindlasti ei saa olla takistuseks debatti jätkata või asjaolude muutumisel oma seisukohti korrigeerida. Tõepoolest, mulle koosoleku juhatajana tundub, et väga palju on praegu nurinat selle üle, et ettekandja ei anna sisulisi vastuseid. Ma palun ettekandjal püüda anda võimalikult sisulisi vastuseid. Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, istungi juhataja! No nüüd hakkame jõudma asja tuumani. Tõepoolest, see asi ongi pakiline. Te ütlesite väga õigesti, et Riigikogu liikmetel on õigus pöörduda juhatuse poole. Muhvil oli ka õigus kirjutada ise endale kirju, niipalju kui tahtis. Aga küsimus on praegu milles? Küsimus on selles, nagu te korrektselt ütlesite, et kui täna lõpetatakse teine lugemine, siis seda eelnõu enam muuta ei tohi, ei ole mitte mingisugust võimalust seda eelnõu enam muuta. Kuna parlamendis ei ole mitte kellelgi soovi, et 30. aprillil lõppeks haigushüvitiste tavapärasest soodsam hüvitamine, siis loomulikult mitte keegi ei taha, et see asi toppama jääks. Meie, sotsiaaldemokraadid tahame, et haiguspäevad oleksid hüvitatud esimesest päevast alates ja 100% ulatuses. See on meie muudatusettepanek selle eelnõu kohta, mis tehnilistel põhjustel on välja langenud. Ma kutsun teid üles selles olukorras võtma juhatuse vaheaja ja tegema Riigikogu esimehele ettepaneku kutsuda kokku juhatus, katkestada teine lugemine ja teha [see eelnõu] ruttu siuh-säuh! korda ja lahendame selle asja siin lähima paari nädalaga ära.

Aitäh selle ettepaneku eest! Mul on kahjuks eelaimus, mis selle vaheaja võtmise tegelik tulemus on, nii et mul ei ole mõtet seda vaheaega võtta. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Taas pean ma ütlema, et Jevgenil on tuline õigus ja tegelikult ka Kallel on tuline õigus. Tõepoolest, me teame, mis toimub peale seda, kui teine lugemine lõpetatakse. Ja tõepoolest, kodu- ja töökorra seadus ikkagi näeb ette võimaluse, täpselt nii, nagu Jevgeni ütles. Üks asi on viide kodu- ja töökorra seaduse §-le 107, mis annab ühe võimaluse seda asja lahendada, ja siiski-siiski ka § 65, mis sätestab juhatuse võimaluse võtta pooletunnine vaheaeg, et see protest läbi arutada. (Ühendus hakib.) ... saaksid teha edasised järeldused. See on siiski olemas. Ei ole õige jätta seda asja praegu õhku, vaid tõepoolest, me peame võtma vaheaja, arutama selle asja Riigikogu juhatuses läbi ja siis saame edasi minna. Ma arvan, et see oleks praegu ainukene mõistlik tegu.

Aitäh! Ma kaalun seda. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline!

Jaa, täpselt samamoodi protseduuriga tahan ma edasi minna. Sa ütlesid, et sa kaalud [vaheaja võtmist], ja ma tõsiselt soovitan sul seda kaaluda. Toetan siinkohal Jevgeni Ossinovskit, et te võiksite võtta vaheaja, kutsuda kokku juhatuse ja teha Riigikogu esimehele ettepanek see asi ühiselt ära lahendada. Siin oli juttu sellest, et võib-olla see tulemus ei ole päris see, mida me kõik ootame, aga ma tuletan meelde, et nii Riigikogu esimehel kui ka aseesimeestel on kohustus seista parlamendi, kuidas ma ütlen, heade tavade eest, meie eest, mitte üritada ajada siin mingit, ma ei tea, parlamendivälist asja, vaadates Stenbocki poole.

Aitäh! Kuulame ära ka järgmised protseduurilised küsimused. Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Head kolleegid! Tunnistan, et ma ei ole sellega eriti hästi kursis, aga meenutades seda hommikust või lõunast päevakorra kinnitamist, siis olemegi ühe sellise eelnõu juures, mis tuleks juba kolmapäeval n-ö ellu saata. Lugedes nüüd neid kõikvõimalikke parandusi, mida peaks tegema, [tekib mul küsimus,] miks me ei võta seda eelnõu praegu tagasi. See on ju nii raskelt tasakaalust väljas. Milleks sellega kiirustada? Ega koroona niikuinii ära ei kao.

Katkestamise ettepanekud on tehtud, nendeni me jõuame läbirääkimiste juures. Aga mul on tunne, et komisjoni esimees soovib protseduurilise küsimuse nime all selgitust anda. Siret Kotka, palun!

Aitäh teile! Ma saan aru, et siin on küsimus selles, et see ei ole piisavalt erandlik. Ma toon teile paar näidet eelmise aasta Riigikogu praktikast. Aastal 2020 menetleti tegelikult kaht eelnõu samamoodi, nagu on täna sotsiaalkomisjon menetlenud [eelnõu 355]. Eelnõu 257 teisel lugemisel lisati sellele sotsiaalkomisjoni ettepanekul juurde haiguspäevade ajutine regulatsioon jaanuariks-aprilliks 2020. Ja meenutuseks veel, et minu meelest oli see juunikuus, kui eelnõu 194 täiendati teisel lugemisel rahanduskomisjoni ettepanekul alkoholiseaduse ja tulumaksuseadusega, et ühtlustada reegleid. Neid menetleti täpselt samamoodi erandlikult, nagu on täna tehtud haiguspäevade hüvitamisega, et see ajutine regulatsioon ikkagi jätkuks meil 1. maist kuni aasta lõpuni. Jah, see on kiire, see on vajalik ja sotsiaalkomisjon nägi, et see on ainuvõimalik tee, et edasi minna.

Aitäh Siret Kotkale! Tarmo Kruusimäel on protseduuriline.

Tänan, hea aseesimees! See jutt, mida Siret praegu rääkis, oli see, mis tegelikult tagas rahvasaadikutele võimaluse teha muudatusettepanekuid. Praegusel hetkel liikus eelnõu sisuosa ilma muudatusettepanekuteta tegelikult teise eelnõusse. Minu protseduuriline küsimus on selline: kas, teades, et eelnõust võib võtta mingi osa sisust ja kantida selle teise kohta, peaksid rahvasaadikud igaks juhuks tegema ka teiste eelnõude kohta muudatusettepanekuid, kuigi komisjon võib-olla ütleb, et need ei ole selle eelnõuga seotud? Aga me ju kunagi ei tea ette, kas tõstetakse muudatusettepanekuid ringi. Käsitleme seda, et saadikutel peab olema võõrandamatu õigus teha eelnõu kohta muudatusettepanekuid. See on minu meelest selle probleemi kõige sügavam olemuslik küsimus.

Ma juhin tähelepanu, et see muudatusettepanek, mis n-ö maha jäi, ei ole ära kadunud, vaid seda lihtsalt ei menetleta praegu sellise tempoga, mis oleks vajalik, et ta hakkaks kehtima õigeaegselt. Iseenesest see muudatusettepanek ei ole kuidagi ära kustunud, ta lihtsalt kukkus käru pealt maha koos teise eelnõuga. Jevgeni Ossinovski, palun, protseduuriline!

(Kaugühendus)

Aitäh! No te saate, istungi juhataja, ju ise aru, et ta kukkus käru pealt maha – see tähendab seda, et tegemist on konkureeriva ettepanekuga sellesama probleemi lahendamiseks ehk [selle lahendamiseks,] kuidas me koroonaepideemia olukorras, erandkorras, käsitleme haigushüvitisi. Valitsus on pakkunud teisest päevast 70%. Meie arvame, et see on ebaõiglane, ebaeetiline ja ebaefektiivne, ning oleme pakkunud oma nägemuse, et see peaks olema esimesest päevast 100%. Kui meil otsus saab tehtud ja [hüvitiseks määratakse] teisest päevast 70%, siis on ju selge, et kahe kuu pärast ei hakka keegi enam seda [meie ettepanekut] alternatiivina kaaluma. Nii et päris debati koht on täna siin selle eelnõu raames, kuna sotsiaalkomisjon nõnda otsustas, aga meid on jäetud ilma õigusest seda käsitleda.

Proua komisjoni esimees tõi tegelikult välja pooliku argumendi. Tõesti, on olnud veel teisi juhtumeid, mille korral on eelnõule lisatud mingisugune küsimus, mille puhul on leitud, et see on vaja kiirelt ära reguleerida. Aga tollal see lisati lihtsalt teemana juurde olemasolevale eelnõule ja tegelikult kõik aktsepteerisid, ka meie aktsepteerisime, et selle eelnõu raames lahendatakse see küsimus ära. Praegu on hoopis teine olukord. On deklareeritud, et eelnõu 347 raames lahendatakse haiguspäevade küsimus. Meie esitasime selle kohta muudatusettepanekud, pakkusime oma alternatiivse lahenduse. Aga siis tõsteti see teema sealt välja ja see rändas teise eelnõusse, osaliselt selleks, et tegelikult meie muudatusettepanekust mööda minna. Ja sellega on meie õigusi riivatud. See on hoopis teine olukord.

Aitäh! Ruuben Kaalep, protseduuriline, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Ka mina tahaksin toetust avaldada mõttele, et oleks hea teha vähemalt katse Riigikogu juhatuses seda küsimust arutada enne teise lugemise lõpetamist. Seda sellepärast, et meil on siin ikkagi tegemist üsna fundamentaalse riigiõigusliku küsimusega, mis puudutab parlamendi rolli ja funktsioneerimist ja häid tavasid. Ma arvan, et selliseid asju ei saa kergekäeliselt võtta.

Aitäh! Helmen Kütt, protseduuriline, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Kui te kaalute vaheaja võtmist ja kui te jõuate järeldusele, et seda peaks tegema, ja helistate head ametikaaslased läbi ja need tulevad kokku, siis minu meelest on väga oluline protseduuriline küsimus tõe selguse huvides, et kes annab hinnangu sellele, kas komisjon oleks võinud tuua [üle ka sotsiaaldemokraatide ettepaneku]. Ma loodan, et Õnne Pillak noogutab, et me seda arutasime – seda sotsiaaldemokraatide ettepaneku [ületoomist]. Hea ametikaaslane Priit Sibul ju tegi ettepaneku, et komisjon tooks [üle ka sotsiaaldemokraatide ettepaneku], kuna see puudutab just nimelt seda muudatusettepanekut, mis toodi üle praegusesse eelnõusse, haiguspäevade hüvitamist. Komisjoni selgitus oli, et ei saa tuua, kuna komisjon saab tuua üle ainult need ettepanekud, millel on komisjoni toetus, ja et sotsiaaldemokraatide ettepanek seda toetust komisjonis ei saa. Ja selle tõttu ei saa [seda üle tuua]. Nüüd, Jevgeni Ossinovski tõlgendus on selline, et võib tuua ka konkureerivaid [ettepanekuid]. Kes annab sellele hinnangu? See ongi see, mille üle me praegu siin vaidleme. Kui see oleks üle toodud ja välja hääletatud, no mis siis ikka, aga meil oleks olnud võimalus selgitada, debateerida ja paluda hääletamist. See on minu meelest see, mis meil praegu on ebaselge ja vastuseta: kas võib tulla komisjonilt ettepanek või ei või tulla?

Aitäh! Riho Breivelil on protseduuriline.

(Kaugühendus)

Mina ka toetan igati seda, et ...

Hästi ei kuule, Riho.

(Kaugühendus)

... küsimus on ju selles, et ...

Riho Breivel!

(Ühendus hakib.)

Mart Helmel on protseduuriline. Riho Breiveli ühendus katkes.

Ma soovin tähelepanu juhtida komisjonide – see puudutab ka mõningaid teisi komisjone – protseduuride järgimisele. Nimelt, kui komisjonides järgitakse protseduure ega panda tuima, ei sõideta opositsioonist ja eriarvamustest üle, siis ei ole ka siin saalis nii palju protseduurilisi küsimusi. Nii et kui te, lugupeetud koalitsiooniliikmed, kurdate nende paljude protseduuriliste küsimuste üle, siis kõigepealt süüdistage iseennast.

Tarmo Kruusimäel on samuti protseduuriline. Palun!

Tänan! Mul on protseduuriline küsimus selle kohta, et meil oleks aeg võib-olla ka avalikkust [toimuvast] teavitada. Ilmselgelt õiguskantsler ei kirjuta sellele põhiseaduse riivele alla, mis puudutab just seda, et rahvasaadikud ei saa teha seaduse kohta muudatusettepanekuid, ja ilmselgelt president ei kuuluta seda seadust välja. Meie kohus peaks olema tagada, et need inimesed, kes loodavad selle seaduseelnõu kiiret menetlemist, oleksid teadlikud sellest, et paremad päevad jäävad enda aega ootama. Siinkohal on mul küsimus: kas me saaksime Riigikoguna mingil muul moel nendele abivajajatele abikätt pakkuda? Täna on kõlanud vaheaja võtmise soovitus või midagi muud. Me oleme uues olukorras. Meile võib see meeldida, see on JOKK, aga õiguskantsler ja president ei kirjuta sellele alla. See [eelnõu] tuleb siia tagasi. Aga see tähendab seda, et meie oleme praaki teinud. Kas juhatusel on mingi lahendus välja pakkuda?

Aitäh! Selle debati lahendamiseks on minu võimed ja mõistus otsa saanud. Aga ma teen 20-minutilise juhataja vaheaja, et võtta ühendust ülejäänud juhatuse liikmetega. 20 minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

Head kolleegid, võetud vaheaeg on läbi. Sellel vaheajal kogunes Riigikogu juhatus, arutati saalis kõlanud nurinaid ja etteheiteid. Jõuti järeldusele, et juhtivkomisjonil on kõikide eelnõude puhul teisel lugemisel väga laiad volitused otsustada selle sisu üle, muu hulgas teha eelnõusse parandusi ja teha parandusi ka pärast seda, kui muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on lõppenud. Samuti jõuti järeldusele, et sotsiaaldemokraatide ettepanek, millest siin puudust tunti, on jätkuvalt menetluses, kuigi teise eelnõuga seotult, ja seega ei ole kelleltki ära võetud muudatusettepaneku tegemise võimalust või muudatusettepaneku hääletamise võimalust, kui see eelnõu siia saali jõuab. Uskuge mind, kui mul oleks olnud mingisugustki põhjust seda otsust vaidlustada, siis ma oleksin seda teinud, aga ma ei näinud seda. Helmen Kütt, protseduuriline, palun!

Suur aitäh teile! Ma usun teid, et kui teil oleks see võimalus olnud, te oleks seda teinud. Aga minu tähelepanu juhtimine või õigemini küsimus selle kohta, kas komisjon võib üle tuua ka teineteise suhtes vastandlikke ettepanekuid ehk, nagu hea ametikaaslane Priit Sibul pakkus, tuua Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek konkreetselt selle punkti kohta üle sellesse seaduseelnõusse, kuigi komisjon seda ei toeta – kas see leidis arutelu? Või see teema, et kes annab vastuse küsimusele, kas komisjon saab [ettepaneku üle] tuua ainult siis, kui on olemas komisjoni toetus. [Kui komisjoni toetus on vajalik, siis] tähendab see seda, et kõik koalitsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed, kes on selles komisjonis, saavad muudatusi teha ka pärast ettepanekute esitamise tähtaega, aga opositsiooniliikmed neid teha ei saa, kui on nii, et komisjon peab neid ettepanekuid toetama.

Ei, rahvasaadikud ei saa teha muudatusettepanekuid pärast tähtaja möödumist. Komisjon ise saab, aga loomulikult koosneb komisjon ju inimestest, mitte puuhalgudest. Tehtav ettepanek tuleb vormistada kui komisjoni ettepanek, millel peab olema enamiku komisjoni liikmete toetus. Ütleme niimoodi, et jah, oleneb, mis nurga alt seda vaadata. Eks lõppkokkuvõttes komisjon on kollektiivne organ ja komisjoni otsuse taga peab olema häälteenamus. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Kas ma saan õigesti aru, et reaalselt on see nii, et kui näiteks valitsus on toonud meile mingi eelnõu ja selle kohta tehakse mingis punktis muudatusettepanekuid, aga valitsus võtab selle punkti välja, siis kukuvad ka need muudatusettepanekud välja? Seega on juhatuse arutelu, mis oli ilmselt konstruktiivne ja viljakas, paraku sisutühi. Seda sellepärast, et sellest teisest eelnõust, kuna seal ei ole enam seda [haiguspäevade hüvitamise punkti], kukub ju ka see [sotsiaaldemokraatide] muudatusettepanek sellisel kujul välja. Kas ma olen õigel teel enda aruteluga?

Mitte päris. Muudatusettepanek on alles. Muudatusettepanek on esitatud teise eelnõu kohta, aga see teine eelnõu ei ole veel jõudnud suurde saali teisele lugemisele ja isegi mitte komisjonis teisele lugemisele, minu arusaamist mööda. Muudatusettepanek ise ei ole ära kadunud, küll aga liigutakse edasi seaduseelnõuga, kuhu üks fraktsioon tahtis selle muudatusettepaneku ümber tõsta, aga enam ei saanud. See on meil see vaidluse koht. Loomulikult on fraktsioonil alati võimalik algatada ka täiesti eraldi eelnõu või teha sarnase sisuga muudatusettepanek ükskõik millise teise eelnõu kohta, mis on parasjagu menetluses. Selliseid võimalusi ei ole praegu piiratud. Priit Sibul, protseduuriline, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, millest võib tulevikus kõikidel komisjonidel kasu olla. Helmen Kütt on siin paaril korral öelnud, et ma tegin komisjonis just samasisulise ettepaneku: selle, et komisjon tooks kõnealuse muudatusettepaneku eelnõust 347 eelnõusse 355. Aga selle peale toodi meile põhjenduseks ja selgituseks, et niiviisi ei ole võimalik komisjonil muudatust suurde saali tuua – niiviisi, et ta toob selle suurde saali, kuigi on ise selle vastu olnud. Kas see on siis vale väide? Kas ma saan [õigesti] aru, et kui me tulevikus tahame [vähemusele] vastu tulla [olukorras, kus] komisjoni enamusel on küll teine arusaam, aga tahetakse tagada [kõigi] parlamendiliikmete võimalus oma ettepanekuid arutada, siis juhul, kui teerull niimoodi üle sõidab, saaks selle teerulliga kaasa haakida ka need [vähemuse] muudatusettepanekud ja neid siiski hääletada niiviisi, et komisjon toob muudatusettepanekud saali, kuigi ta ise neid ei ole toetanud?

Nii palju, kui ma praegu sellest kirjeldusest aru sain, ei olnud see väide korrektne. Komisjon saab ükskõik millise muudatuse panna teisel lugemisel eelnõusse sisse, ükskõik kas ta võtab selle mõnest teisest eelnõust või kirjutab kohapeal valmis. Küll aga vajab see komisjoni liikmete häälteenamust, sest muidu ei saa see olla komisjoni ettepanek.

Tundub, et protseduurilised [küsimused on otsas]. Ahaa, ei ole. Indrek Saarel on veel protseduuriline. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma korraks küsiksin selle otsuse kohta, mis te just juhatuses tegite. ... (Ühendus katkeb.)

Vabandust, mulle tundub, et meil side katkes. Kas proovime korra uuesti käivitada Indrek Saare ühendust? Ei näe ja ei kuule. Proovime korra uuesti luua ühenduse Indrek Saarega. Võtan kaheminutilise vaheaja, et saada masin korda.

V a h e a e g

Mis meil toimub? Nii, proovime uuesti saada ühendust Indrek Saarega, kellel oli protseduuriline küsimus.

(Kaugühendus)

Tänan, et uuesti selle võimaluse andsite, ja vabandan, et internetiteenus mind alt vedas! Tervitused firmale nimega Elisa. Aga see oli tõesti ilmselt minupoolne viga, et ühendus katkes. Minu küsimus tuleneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑st 107, mis annab juhatusele võimaluse teine lugemine katkestada. Selle sätte kommentaar nr 2 ütleb nii: "Juhatuse õigus teha katkestamise ettepanek on vajalik, et võimaldada juhatusel lahendada poliitilise vastasseisu tõttu Riigikogu töös tekkinud ummikseise. Näiteks võib juhatuse otsus teine lugemine katkestada olla pikka aega kestnud obstruktsiooni lõpetamise tingimuseks." Kas te arutasite selle kommentaari valguses juhatuses ka võimalust see konkreetne seaduseelnõu katkestada? Me näeme, et ainuüksi tänasel päeval oleme rohkem kui tund aega tegelenud Riigikogu päevakorraga, valdavalt seoses just nimelt selle seaduseelnõuga ning selle seaduseelnõu menetlemisel rikutud protseduuridega ja rahvasaadikute õigusega teha muudatusettepanekuid. Täpselt samamoodi oleme praegu juba kaugelt üle tunni olnud selle eelnõu menetlemise juures ja suurem osa meie küsimustest puudutab jätkuvalt neid protseduure. Kas juhatus kaalus võimalust lahendada seda poliitilist vastasseisu, mida võib nimetada ka pikka aega kestnud obstruktsiooniks?

Jaa, juhatus kaalus võimalust see lugemine juhatuse otsusega katkestada, aga seda ettepanekut ei toetatud. Me küll, tõsi, ei kaalunud seda selles valguses, et tegemist oleks pikka aega kestnud poliitilise vastasseisuga, vaid selles valguses, kas Riigikogu liikmete õigusi on rikutud. Indrek Saar uuesti, palun!

(Kaugühendus)

Jaa, aga äkki peaks siis praegune juhatus ära sisustama, mis on lahendus sellele poliitilisele vastasseisule? Ja teiseks, mulle küll tundub, et see obstruktsioon on kestnud juba päris pikka aega, nii et selle lahendamiseks võiks ikkagi teise lugemise katkestada. Kas te teeksite juhatusele veel kord selle ettepaneku? Või oskate te öelda, kui kaua peaks obstruktsioon kestma, et see oleks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 107 kommentaarile nr 2 pikka aega kestnud?

Mul ei ole vist mõtet minna uuesti sama jutuga, mille me just paarkümmend minutit tagasi lõpetasime ja mille käigus jõuti järeldusele, et Riigikogu liikmetel on olnud võimalik esitada parandusettepanekuid. Need parandusettepanekud on jätkuvalt menetluses ning Riigikogu fraktsioonidel ja liikmetel on õigus esitada seadusemuudatusi. Ma ei julge siin praegu anda mingit definitsiooni selle kohta, mis on pikka aega kestnud obstruktsioon, aga ma julgen arvata, et ühe päeva pikkune intensiivne vaidlus protseduuride üle seda ei ole. Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline. Palun!

(Kaugühendus)

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Kuna mul oli alguses internetiga probleeme, siis [küsin üle,] kas juhatuse tõlgendus on selline, et sotsiaalkomisjoni hinnang, et sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut ei olnud võimalik siia täna hääletusele tuua, on tegelikult väär? Ehk et see oli võimalik, aga otsustati valedele argumentidele tuginedes seda mitte teha.

Aitäh! Pean tunnistama, et seda konkreetset küsimusepüstitust praegu ei arutatud. Arutati seda, milline on komisjoni diskretsioon teisel lugemisel seaduseelnõu teksti muuta, ja leiti, et see diskretsioon on praktiliselt piiramatu. Nii et [komisjoni] argument, tundub, ei ole olnud siiras.

Nii, tundub, et protseduurilised küsimused on praeguseks hetkeks ammendunud ja me saame edasi minna [ettekandjale esitatavate] küsimuste vooruga. Anti Poolamets, palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõus ja muudatusettepanekutes on mitmes kohas juttu andmetest, terviseandmetest, ning andmesüsteemidest ja nende eest vastutajatest. Kas on olnud jutuks vastutuse teema ja andmete lekkimise võimalus? Milline on teie arvamus selle kohta? Ma viitan veel sellele, et 2020. aastal juhtus nii, et 9100 inimese isikuandmed lekkisid Terviseametist. Seal oli nii koroonaproovide tulemusi kui ka lähikontaktseid puudutavaid andmeid. Kas see teema on olnud arutusel?

Aitäh, hea küsija! Komisjon selle arutelu raames ei arutanud seda küsimust.

Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! No te näete nüüd, mis juhtub, kui koalitsioon täieliku hoolimatusega kasutab teerullipoliitikat ja rikub kõikvõimalikke Riigikogu häid tavasid. Te olete siin põhjendanud seda kõike sellega, et oli kiire-kiire ja et tuleb tagada inimeste turvalisus, et nad ikkagi oma raha kätte saaks. Kusjuures, kui seda eelnõu oleks menetletud normaalselt, oleks ikkagi jõutud seda kõike väga kenasti teha, ilma et täna siin selliseid küsimusi esitataks. Minu küsimus on, et mispärast taheti teine ja kolmas lugemine teha ühel nädalal. See on samuti heade tavade rikkumine. Järgmine nädal oleks võinud teha kolmanda lugemise, ka siis oleks jõudnud selle eelnõu ilusti aprilli lõpuks ära menetleda. Millest selline arulage tormamine?

Aitäh, hea küsija, küsimuse eest! Mis puudutab seda head tava, et varem väga ei ole olnud teist ja kolmandat lugemist samal nädalal, siis piisas mul mõni tund tagasi muuta Riigikogu kodulehel stenogrammi välja võttes lihtsalt aastaarvu ja tuli välja, et 2020. aasta aprillis olid koroonaga seotud eelnõude teine ja kolmas lugemine enamjaolt samal nädalal. Lihtsalt pidasin vajalikuks seda repliigi korras öelda. Aga teie küsimusele, miks komisjon otsustas nii, vastan, et selline oli komisjoni esimehe ettepanek, mida enamik komisjoni liikmeid toetas.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rahvas on juba mitu nädalat tänavatel väga kuri olnud ja kardab politseiriigi poole liikumist. Ja nüüd see eelnõu on selle 347-ga, ma ei tea, vähemalt lähedalt sugulane. Minu küsimus on, et ega see eelnõu ei ole see, mida võiks nimetada teleskoopnuia ja koera eelnõu väiksemaks variandiks.

Aitäh küsimuse eest! See eelnõu ei puuduta mitte kuidagi siin nimetatud sündmusi, mis Riigikogu ees viimastel nädalatel on toimunud.

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on muudatusettepanekute kohta. Ma eeldan, et komisjon arutas need muudatusettepanekud kõik ilusti läbi. Aga ma tahaksin selgitust natukene sotsiaalmaksuseaduse muutmise kohta, § 3 punktis 3 asendatakse sõnad "töötaja haigestumise või vigastuse" sõnaga "töötajale". § 3 punktist 18 jäetakse välja sõnad "haigestumise või vigastuse". Millest see tuleneb, et on selline üldsõnaline, lihtsalt "töötajale"? Kui maksuseadustest mõelda, siis minu meelest see haigestumine ja vigastumine kitsendab natukene seda asja? See on väga üldsõnaline. Mis see põhjendus võiks olla?

Aitäh, lugupeetud proua Aart, selle küsimuse eest! Mina annan edasi arutelu, mis oli komisjonis enne seda, kui eelnõu Riigikogu saali teisele lugemisele saadeti, ja paraku seda teemat me ei arutanud.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen tegelikult küsimuse juurde, mida on juba küsitud, aga vastust ei saadud. Loomulikult, kui meil ei ole võimalust debateerida meie sisulise ettepaneku üle, küsin teie käest, kuna te esindate siin komisjoni. Küsimus oli, et miks te nii jonnakalt olete selle vastu, et hüvitada esimesest haiguspäevast 100% ulatuses. Ärge palun enam tsiteerige Peep Petersoni märtsikuist avaldust, sest me kõik saime 4. aprillil ettevõtjate ja ametiühingute ühisavalduse, milles nad paluvad meid, st Riigikogu, kaaluda ikkagi võimalust hüvitada haiguspäevad esimesest haiguspäevast alates. Küsimus on järgmine: miks te nii jonnakalt olete selle vastu? Te ise ütlesite, et tahaksite võimalikult kiiresti ja võimalikult hästi aidata inimesi, kes vaevlevad haiguse küüsis. Miks te olete selle ettepaneku vastu?

Aitäh, hea küsija! Absoluutselt, me tahamegi inimesi aidata ja sellepärast ka selline menetluse kiirus, mida täna on siin kritiseeritud. Ja veel kord, mina olen siin selleks, et anda edasi seda arutelu, mis oli komisjonis enne, kui see eelnõu siia saali teisele lugemisele saadeti. Selles protsessis ei olnud kõne all seda muudatusettepanekut sellisel kujul selle eelnõu kohta ja me sisuliselt ei saanud poolt- ja vastuargumente komisjonis arutada.

Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kuna komisjon [sellesse eelnõusse] need haiguspäevad sisse tõi, siis [ei saa] ütelda, et te komisjonis seda vähe arutasite ja ei oska täpselt midagi vastata. Ma ikkagi küsin selle esimese haiguspäeva hüvitamise kohta. Kindlasti oli teil komisjonis debatt ka sellel teemal, see on nii tähtis asi. Minu käest on üksjagu inimesi, kes töötavad suhteliselt väikese palga eest, küsinud: "Kallis Riigikogu liige ja kallis seadusemees, mis saab ikkagi siis, kui ma pean olema kodus isolatsioonis, sest jäin haigeks, ja ma selle tagajärjel, kui seda peaks juhtuma näiteks kuus mitu korda, kaotan sadu eurosid? Kust siis raha tuleb või kuidas ma oma kommunaalmaksed ära maksan?" Mida teie sellele inimesele kostaksite? Mida see inimene peab tegema, kes isolatsiooni ja haiguse tõttu kuus sadu eurosid kaotab, sest esimesest päevast hüvitamist ei ole?

Aitäh, hea Kalvi Kõva, selle küsimuse eest! Veel kord: mina ei ole täna siin selleks, et kommenteerida enda isiklikke arvamusi. Ma olen juhtivkomisjoni ettekandja, kelle ülesanne on anda siin edasi arutelu, mis toimus komisjonis eelnõu menetledes enne, kui see saadeti täiskogu ette teisele lugemisele. Sellel koosolekul ei olnud sellisel kujul haiguspäevade hüvitamine teemaks.

Indrek Saar, palun!

(Kaugühendus)

Tänan sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga kahju, et te ei taha sisuliselt vastata küsimusele, miks te olete selle vastu, et esimesest päevast haiguspäevi hüvitada. Seda enam, et kui me vaatame oma põhjanaabrite ja lõunanaabrite poole, siis nemad seda teevad. Üks naabritest on seda teinud vist kogu aeg, aga kõik teised on seda teinud just nimelt koroona kontekstis. Ilmselt on see siis mõistlik tegevus. Ma ei tea, miks me ujume vastuvoolu. Mul oleks väga hea meel, kui te siiski annaksite sellele sisulise põhjenduse. Aga minu küsimus on, et kas te komisjonis arutasite seda, mis saab edasi seaduseelnõust 347, mille kohta on Sotsiaaldemokraatlik Erakond teinud vastavasisulise ettepaneku. Millal me saame selle seaduse raames seda muudatusettepanekut arutada?

Aitäh selle küsimuse eest! Me ei arutanud konkreetselt, mis seaduseelnõust 347 edasi saab ja mis tempos [seda menetletakse]. Aga ma võin teile öelda seda, et sotsiaaldemokraatide ettepanek, millest siin on palju juttu olnud, tegelikult oli sotsiaalkomisjonis arutusel, jään praegu kuupäeva võlgu, kuid enamik komisjoni liikmeid toona ei toetanud seda ettepanekut.

Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ikkagi sooviks uuesti küsida, milline oli komisjoni arutelu. Miks on vaja seda eelnõu nii kiiresti menetleda? Miks ei ole võimalik lasta Riigikogu liikmetel menetleda seda mõistliku aja jooksul, nii nagu hea tava ette näeb? Palun ärge rääkige sellest, et see oli komisjoni esimehe otsus. Rääkige sellest, kas oli arutelu ka selle üle, et äkki ikkagi võiks seda asja arutada mõistliku aja jooksul.

Aitäh selle küsimuse eest! Selle põhjenduse ma tegelikult tõin välja enda ettekande sissejuhatuses. Põhjendus oligi see, et haiguspäevade hüvitamine alates teisest päevast on kiireloomuline otsus, mis on vaja ära teha enne 1. maid. Sellepärast ka sellised protseduurid.

Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Hea ettekandja! Minu küsimus lähtub vastusest, mille te andsite kolleeg Riina Sikkutile juba mõnda aega tagasi sellesama arutelu käigus. Tema küsis selle eelnõu menetlusprotsessi eetilise külje kohta ja selle vastavuse kohta Riigikogu heale tavale. Te vastasite, et see ei puuduta mitte kuidagi seda arutelu, mis toimus komisjonis. Minu küsimus on, et milline on komisjoni seisukoht selles asjas, millised tingimused nõuavad [kõnealusel juhul] hea tava rikkumist. Kui te tahate ka mulle vastata, et komisjon seda ei arutanud, siis ma küsin, et mis põhjusel komisjon jättis selle arutamata, kuigi see on meil ilmselgelt kõige suuremat vaidlust tekitanud küsimus kogu selle eelnõu arutelu puhul.

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Ma täpsustan, et Riina Sikkut küsis minu isiklikku arvamust, et milliseid reegleid võiks natuke laiemalt tõlgendada, millist head tava võiks veel rikkuda ja millistel tingimustel. Tõesti, komisjon minu isiklikke arvamusi ei arutanud. Küll aga rääkisime sellest, et selline menetlusprotseduur ei ole seadusevastane, samas tõdeti, et see tõesti rikub head menetlustava.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on paar küsimust. Näiteks siin [eelnõus on kirjas, et] tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59¹ lõike 4 punkt 3 sõnastatakse millegipärast – ja ma küsingi, miks – nii: "patsienti puudutavad meditsiinilised andmed – raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad andmed ning kutsed". Ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise raames on sõnastatud teatise väljastamine omastele nii: "Surnud isiku surmateatis ja surma põhjuse teatis väljastatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud isikule tervise infosüsteemist." Miks on sellised muudatused vaja kiireloomuliselt sisse viia? 

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Aga 8. aprillil, kui komisjon arutas muudatusettepanekute tõstmist seaduseelnõusse 355, ei tulnud see teema komisjonis jutuks.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Kuidas teie hinnangul oli, kas komisjoni esinaine sai üldse aru, mida käsitletakse, mille üle arutletakse, mis on kaalul tööinimeste jaoks, haigestunud inimeste jaoks, või täitis ta lihtsalt vankumatu tinasõdurina koalitsiooninõukogu otsust ühe nädala jooksul see eelnõu ükskõik missuguse kvaliteediga ära menetleda?

Aitäh, hea Mart Helme! Ka seda küsimust komisjon ei arutanud. Ja antud juhul tõesti [pean kordama], nii nagu olen juba öelnud, et ma ei ole siin selleks, et anda inimeste tegudele hinnanguid, vaid selleks, et anda edasi seda, mida komisjon arutas.

Riho Breivel, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin [eelnõus on öeldud, et] § 59 lõiget 2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel Terviseamet: ..." Ja siis on esitatud viis punkti, mida Terviseamet peab ära tegema hädaolukorraks valmistumisel jne. Mina hädaolukorraga tegelenud inimesena vaatan seda ja leian, et see, kuidas öelda, ülesannete kogum ei ole ammendav. Kas te komisjonis vaatasite ja kaalusite neid küsimusi ka laiemalt?

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Ei, 8. aprillil komisjonis me ei vaadanud ega kaalunud neid laiemalt.

Anti Poolamets, palun!

(Kaugühendus)

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tahaksin täiendavat infot andmete kasutuse kohta, kuna see on väga tundlik teema ja meil on olnud reaalseid juhtumeid, et andmed on kaduma läinud. Kas teile on teada argument, millele toetuvad muudatusettepanekud 10 ja 11, milles on juttu kiirabikaardi, ravijärjekorra ja digiregistratuuriga seotud andmete ja kutsete säilitamisest viieks aastaks ning vastavustõendite säilitamisest kaheks aastaks? Mis argumentidel sellised säilitamistähtajad põhinevad, arvestades reaalset lekkimisriski?

Aitäh, lugupeetud ettekandja, vabandust, lugupeetud küsija! Sõnad juba lähevad sassi. Tõesti, komisjon oma 8. aprilli koosolekul ei arutanud teie esitatud küsimust laiemalt, aga ma heasüdamliku inimesena saadan need põhjendused, mida te tegelikult saate ka ise seletuskirjast järele vaadata, teile meili peale.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua ettekandja! Väga kurb kuulda tegelikult, et te peaaegu kõikidele küsimustele vastate, et te ei ole seda sisuliselt arutanud. Loomulikult on mul kõige rohkem südamel see haiguspäevade teema, aga ma saan aru, et ka seda teemat ei ole te sisuliselt arutanud ja et koalitsioonitangina sõitsite üle võimalusest seda üldse arutada. Nagu me oleme täna aru saanud, on kõik juriidiliselt just nagu korrektne, kuigi ma natukene kahtlen selles. Samas mainisite täna korduvalt, et see teema, küll mitte selle eelnõu kontekstis, vaid teiste eelnõude kontekstis, on laua peal olnud ja teil on olnud võimalik seda komisjonis arutada. Ja nagu mina aru saan, teie isiklikult ei ole väga seda meelt, et esimesest päevast 100% ulatuses haiguspäevi hüvitada. Või milline on ikkagi teie isiklik seisukoht selles küsimuses? Küsin, kuna te olete seda komisjonis arutanud ja ilmselt ka hääletanud. Miks te nii jonnakalt olete vastu sellele, et inimesi täiendavalt aidata?

Aitäh, hea Eduard, selle küsimuse eest! Ma absoluutselt ei ole jonnakas, aga mina praegu siin lähtun sellest, mida ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Mina olen siin juhtivkomisjoni ettekandjana, kes annab edasi seda, mida arutati kõne all oleva eelnõu menetlemisel, kui seda valmistati ette Riigikogu täissaalile teiseks lugemiseks. Me ei arutanud seal seda küsimust ega arutanud ka minu isiklikke seisukohti.

Indrek Saarel läksid siin enne numbrid nihkesse nende protseduurilistega. Indrek Saar, teine sisuline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Väga õige tähelepanek istungi juhatajalt. Tõepoolest, see on mul teine sisuline küsimus. Minu küsimus puudutab ikka neidsamu haiguspäevi ja on mõnes mõttes jätkuküsimus sellele, mida Eduard Odinets just küsis. Te olete ise korduvalt viidanud, et olete komisjonis olnud nende sisuliste arutelude juures, mis puudutavad haiguspäevade hüvitamist alates esimesest päevast. Mina ei ole nende arutelude juures olnud. Kas te oleksite kolleegina nii lahke ja selgitaksite mulle, kes ma ei saa aru, mis on sisulised põhjendused, miks esimesest päevast haiguspäevi mitte hüvitada? Kas te selgitaksite mulle, mis olid need enim kõlama jäänud vastuargumendid esimesest päevast haiguspäevade hüvitamisele?

Aitäh, lugupeetud küsija, selle küsimuse eest! Ma enne juba vastasin sellele küsimusele ja tõin välja selle, mis siin Riigikogu saalis on juba korduvalt kõlanud – sellesama kolmepoolse kokkuleppe, mis eelmisel aastal tehti ja mida praegu pikendati. Sotsiaalkomisjonile ei ole kokkuleppe osapooltelt tulnud ettepanekut seda lepet muuta. Ka seda teemat me nii detailselt ei arutanud selle eelnõu menetlemisel, kui valmistasime seda ette Riigikogu täissaalile teiseks lugemiseks.

Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea ettekandja! Te vastasite mulle, et komisjon tõdes, et selle eelnõu menetluskäik läheb vastuollu hea tavaga. Kuna see on mingil määral pretsedenti loov otsus, siis ma palun teil laiendada seda seisukohta. Seega, kas te peate võimalikuks või kas komisjon peab võimalikuks, et ka tulevikus tuleb meil ette eelnõusid, mille menetluskäik läheb hea tavaga vastuollu? Kui jah, siis mis on need asjaolud, mis õigustavad hea tavaga vastuollu minekut, ja millistel asjaoludel ei tohiks hea tavaga vastuollu minna mitte mingil juhul?

Aitäh, hea küsija! Jah, vastab tõele, et komisjon tõdes, et selle eelnõu menetluslik protseduur ei vasta heale tavale. Aga te tõite välja, et see oleks pretsedent, mida varem ei ole olnud. See siiski ei vasta tõele, sest nii nagu siin varemgi on välja toodud, kasutati ka eelnõu 257 ja rahanduskomisjoni eelnõu 194 teisel lugemisel analoogset praktikat.

Alar Laneman, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga austatud ettekandja! Ma olen natuke mures. Mures sellepärast, et meie lugupeetud peaminister on väga hästi kirjeldanud oma strateegilist hoiakut koroonapandeemiaga võitlemisel ning mõni tema kõige olulisem lähtekoht oli selline, et siin on meie kõigi panus vajalik, kriisi lahendatakse alt üles ja me teeme seda üheskoos. Tundub, et komisjon tegutseb täiesti vastupidiselt. Mul on küsimus: kas te komisjonis adusite, et jättes kõrvale selle väga mõistliku ja väga praktilise ettepaneku, kahjustate te valitsuse strateegiat koroonaga võitlemisel?

Aitäh, lugupeetud küsija! Vaat, jah, tõesti, komisjon seda teemat selle eelnõu puhul ei arutanud.

Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Teise maailmasõja ajal kasutasid Eesti sõdurid kaevikute rullimise taktikat, mis tähendas seda, et granaat ette ja konest tuli peale. Väga tõhus, vange ei võetud. Tundub, et valitsus on võtnud sama taktika Riigikogu suhtes ning üritab sellega varjata oma saamatust, nõrkust ja peataolekut. Aga küsimus on mul selle kohta, et te mainisite siin õige mitmel korral kolmepoolset kokkulepet. Kuid me teame ju, et haigusraha maksmine alates teisest päevast ei tee õnnelikuks ei haigeid ja vaevalt et ametiühingutelgi väga hea meel on. Ja me teame väga hästi, et ka tööandjad eelistaksid, et valitsus maksaks hüvitist juba esimesest päevast alates. Öelge palun, te ju ometi arutasite seda, millised olid valitsuse argumendid mitte maksta seda raha. Te ju midagigi sisuliselt arutasite.

Aitäh, hea küsija! Jah, sisuliselt me arutasime seda, mis on komisjoni muudatusettepaneku eesmärk. See ettepanek on tehtud selleks, et ajakriitilise teemana saaks teisest päevast haiguspäevade hüvitamise jätkamise otsus enne 1. maid vastu võetud.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Hea ettekandja! Näete, opositsioon ei ole kunagi rahul. Ühed räägivad, et valitsus mitte midagi ei tee, ja teised räägivad, et hirmus palju teevad otsuseid ja rullivad teerulliga Riigikogust üle. Saa siis nüüd aru, kuidas see asi päriselt on. Aga minu küsimus puudutab taas neid haiguspäevi. Me oleme teiega head kolleegid ka Tallinna Linnavolikogus ja meil oli seal neljapäeva õhtul seesama hääletus. Kõik Reformierakonna liikmed, kes kohal olid, välja arvatud härra Ligi, hääletasid minu mäletamist mööda selle poolt, et haiguspäevi esimesest päevast alates hüvitada. Härra Ligi ainsana oli vastu, teie olite poolt. Ma mäletan seda nii. Te ütlesite siin, et saate rääkida ainult seda, mis komisjonis toimus. Ma austan seda. Kas seal komisjonis needsamad Reformierakonna liikmed, kes all-linnas olid hääletanud haiguspäevade esimesest päevast hüvitamise poolt, nõudsid, et nad tahavad sama asja hääletada ka Riigikogus ja tahavad hääletada selle poolt?

Aitäh, hea Raimond, selle küsimuse eest! Ei nõudnud.

Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Juttu tuleb ikka sellest esimest haiguspäevast ja debatist, mis teil komisjonis sel teemal oli. Meie hea kolleeg Jürgen Ligi on ikka alati ütelnud, et komisjoni ettekandja peab saali edasi tooma seda meelsust, mis komisjonis valitses ja mille põhjal otsus tehti. Minu küsimus on see, et kuna mitte ainult Helmen Kütt, vaid lausa Priit Sibul tegi ettepaneku, et me tooksime ka sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku sealt teisest eelnõust siia üle, siis [nii tehes] oleks praegu juba suur rahu olnud. Meil oleks praegu selle eelnõu lõpphääletus olnud või menetlus juba lõpetatud. Aga nüüd te näete, missuguse katastroofi te olete põhjustanud. Milline see komisjoni meelsus siis oli, et te sotsiaaldemokraatide ettepanekut hüvitada haiguspäevad esimesest päevast alates sealt teisest seadusest üle ei toonud? Ja milline oli teie enda argumentatsioon, et te seda siia ei toonud? Oleksite siia toonud ja hääletamisel vastu hääletanud, no mõni mure siis.

Aitäh, lugupeetud Kalvi Kõva, selle küsimuse eest! Ma juba vastasin sellele küsimusele ja tõin välja, mida komisjoni sekretariaadijuhataja vastas [ettepanekule] tuua sotsiaaldemokraatide muudatusettepanek sellesse eelnõusse üle.

Riina Sikkut, palun! (Ühendus puudub.) Riina, meil aeg jookseb, aga me ei näe ega kuule sind. Proovime korra ühenduse katkestada ja siis uuesti alustada. Tegelikult teeme niimoodi, et võtame enne Kert Kingo küsimuse ja siis proovime Riina Sikkuti liinile saada. Kert Kingo, palun! Kuna Riina Sikkut tuli uuesti liinile, siis proovime Riina Sikkuti küsimuse võtta.

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma panin vahepeal Chrome'i kinni. Tundub, et aitas. Aitäh! Minu eelmine küsimus oli tingitud sellest, et Priit Sibulale vastates, hea ettekandja, te ise peegeldasite oma kaalutlusi, miks te sellist menetlust toetate: see on oluline muudatus ja te soovite selle jõustumist. See, et see teema komisjonis arutelu ei leidnud, on täiesti loomulik. Ma soovisin teada, millised on need olulised küsimused, mille puhul reegleid ei pea järgima. Kui soovite, võite sellele vastata.

Aga küsin ka sotsiaalpartnerite kohta. Absoluutselt, selleks et nihutada haiguspäevade hüvitamist varasemaks, nii et tööandjad hakkaksid hüvitama ka teist või kolmandat haiguspäeva, on vaja sotsiaalpartneritega kokkuleppele jõuda. Aga meie ettepanek puudutab seda, et kriisiolukorras võtaks riik enda kanda ka tööandjate makstavad haiguspäevad koroonapositiivsete ja lähikontaktsete eest. Kas te sellisel juhul näete, et oleks võimalik selle muudatusettepanekuga edasi minna, ilma et peaks sotsiaalpartneritega poole aasta pikkust diskussiooni pidama?

Aitäh, hea Riina Sikkut! Mis puudutab reeglite rikkumist, siis seadust ei ole rikutud. Selles mõttes on kõik korrektne. Ja taas kord, mis puudutab minu isiklikku arvamust, kas minna ilma sotsiaalpartnerite arvamuseta teie ettepanekuga edasi, siis kordan, et praegu ei ole ma siin selleks, et edastada enda isiklikku arvamust, vaid selleks, et edastada komisjonis toimunud arutelu. Ja komisjonis sellist küsimust selle eelnõu puhul ei arutatud.

Kert Kingol on protseduuriline. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! On jah protseduuriline. Ma enne registreerisin end küsimust esitama, aga siis mul internetiühendus katkes. Nüüd ma sain ühenduse taastatud ja end registreeritud, aga [süsteem] näitab, et ma justkui hakkaks teist küsimust esitama. Tegelikult ma ei ole saanud ühtegi küsimust esitada.

Me peame selle üle arvet, Kert. Me peame arvet. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, eks te peate möönma, et see olukord on mõneti kurioosne. Kujutame ette, et Reformierakonna liikmed oleksid Tallinna Linnavolikogus hääletanud astmelise tulumaksu poolt ja siis tuleksid siia üles mäkke Riigikokku ja ütleksid, et ei-ei, meie oleme alati pooldanud ainult ühetaolist tulumaksu, mingit astmelist tulumaksu ei ole me kunagi toetanud. Te ütlesite, jah, et komisjonis keegi ei nõudnud seda, et hääletada siin Riigikogus sedasama põhimõtet, mida me seal volikogus hääletasime. Aga kas kellelgi tekkis küsimus, et miks te siis ei nõua? Kui te Tallinna Linnavolikogus hääletasite nii, miks te siis siin Riigikogus samamoodi teha ei taha? Kas teised komisjoni liikmed või komisjoni külalised esitasid Reformierakonnale küsimuse, miks teil on kaks erisugust seisukohta, üks kohalikul tasandil ja teine Riigikogu tasandil?

Aitäh, hea küsija! Sellist küsimust komisjonis ei tõstatatud.

Alar Laneman, palun!

(Vaikus.) 

Meil ei ole ühendust, Alar. Proovime uuesti Alar Lanemaniga ühendust võtta.

(Kaugühendus)

Lugupeetud ettekandja! Kas on võimalik kuidagi avada neid arvestusi selle kohta, miks loobuda sotsiaaldemokraatide üsna praktilisest ettepanekust? Milline on see näiline kokkuhoid rahalises mõttes ja, teiselt poolt, milline on võimalik kahju koroonaga võitlemisel? Me teame seda müstilist kordajat R. Ühest päevast piisab, et üks nakkuskandja juurde tekitada. Kas te tegite selliseid arvestusi? Kui tegite, siis äkki jagate meiega?

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Komisjon 8. aprilli koosolekul selliseid arvestusi ei teinud ega analüüsinud.

Merry Aart, palun! (Ühendus puudub.) Meil ei ole Merryga ühendust. Proovime katkestada ja uuesti alustada. Me ei saa sinuga, Merry, praegu ühendust. Võtame järgmisena Siim Pohlaku küsimuse ja seejärel proovime Merry Aartiga uuesti ühendust saada. Siim Pohlak, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma loodan, et mind on kuulda. Kolleeg Kalvi Kõva küsis komisjonis valitsenud meeleolu kohta. Meeleolu oli tegelikult protestivaimu täis, opositsiooniliikmed ei olnud toimuvaga nõus ja koalitsioon pani lihtsalt täiesti tuima. Täiesti tuima sõitis teerull. Õnneks polnud see homoteerull, vaid lihtsalt koalitsiooni teerull. Ma küsin ettekandjalt, kuidas teile tundub. Te ütlesite, et kõik oli juriidiliselt korrektne. Aga kas juriidiliselt korrektne on siin parlamendis alati piisav või peaks olema asjad tegelikult ikkagi moraalselt korrektsed? Parlamendi maine ei ole niigi kiita. Kuidas teile tundub, kas tõesti see juriidiliselt korrektne on alati piisav või võiksid olla asjad ka moraalselt korrektsed?

Aitäh, hea Siim Pohlak! Jah, muidugi, see, et kõik oleks ka hea tava järgi, on alati parem. Aga nagu komisjonis räägitud ja ka siin korduvalt öeldud, on haiguspäevade hüvitamise pikendamise puhul tegu kiireloomulise ja vajaliku otsusega, mis tuleb ära teha. Sellest ka selline tavapäratu menetlus.

Kert Kingo, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelmisel kolmapäeval kell pool kaksteist öösel, istungi ajal potsatas meie postkasti teade komisjoni esimehelt Siret Kotkalt selle kohta, et siin on meie komisjoni muudatusettepanekud, mida me neljapäeval hakkame arutama. Neljapäeval neid kiirkorras arutatigi, aga ausalt öeldes jäi kõik see segaseks. Minu küsimus on, et äkki te seletate mulle ilusasti ära, millise loogika alusel osa paragrahve eelnõust 347 sellesse seaduseelnõusse üle toodi. Milline see loogika oli ja kellega seda arutati?

Aitäh, hea küsija! Me arutasime seda üheskoos sotsiaalkomisjonis, vähemalt mind ühtegi varasemasse arutelusse, kui neid üldse oli, ei kaasatud. Ja loogika või põhjenduse võtan ma selle eelnõu seletuskirjast, mis on ette valmistatud teiseks lugemiseks. See ütleb, et sotsiaalkomisjon otsustas eelnõust 347 üle viia mitmed COVID-19-ga seotud regulatsioonid. Ehk valiku põhjendus oli [see, et üle viiakse need muudatused], mis on kiireloomulisemad ja praeguse kriisiolukorraga seotud.

Proovime Merry Aartiga uuesti ühendust võtta, tal enne katkes. Merry Aart, palun! (Ühendus puudub.) Ei tönka ikka. Proovime korra katkestada ja siis uuesti ühendust võtta, kui ka siis ei tönka, siis läheme järgmise küsija juurde. (Ühendus puudub.) Kahjuks ei saa praegu ühendust. Heljo Pikhof, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma aru olen saanud, peate haiguspäevade puhul ülioluliseks omavastutuse komponenti. Lugupeetud eelnõu ettekandja, me ei pea ju praegu siin ilmavaatelist debatti sotsiaalpoliitiliste valikute üle. Meil on oluline kiiresti langetada hädavajalikud otsused, et nakatumist vähendada, et meil kolmandat lainet ei tuleks. Minu küsimus on järgmine: kas oleks mõeldav, et me jätaksime ilmavaatelised vaidlused praegu kõrvale ja teeksime 100%-lise haiguspäevade hüvitamise otsuse ära? Kas te ise olete selliseks otsuseks avatud?

Aitäh, hea küsija! Ma olen teiega nõus, mis puudutab seda, et me ei pea siin ilmavaatelist debatti ning [soovime], et olulised ja vajalikud muudatused saaksid kiiresti tehtud. Ja just sellise ettepaneku on sotsiaalkomisjon Riigikogu täiskogule teinud, nii et teeme siis need otsused ära.

Riho Breivel, palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mu eelmisele küsimusele, mis puudutas § 59, hädaolukorraks valmistumisel Terviseametile pandud ülesandeid, te vastasite, et seda, kas [sealne loetelu] on ammendav või mitte, te komisjonis ei vaaginud. Aga mul ongi küsimus, et kust need ettepanekud siis tulid ja miks te siis komisjonis lasete need asjad niimoodi üle, et ei vaatagi.

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Nimetatud muudatusettepaneku, millega osa punkte seaduseelnõust 347 tõsteti ümber seaduseelnõusse 355, tegi komisjoni esimees [ja ta tegi] ettepaneku vormistada see komisjoni muudatusettepanekuna.

Kert Kingo, palun! Proovime uuesti ühenduse luua.

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Komisjoni istungil, te ise nimetasite seda aruteluks, me kõik olime ilusasti kohal. Aga kuna komisjonis on koalitsioonierakondade fraktsioonide liikmeid kuus ja opositsiooni omasid neli, siis loomulikult selle kõige tulemusena on praegu see eelnõu siin saalis. Minul on teile küsimus, kuna te ka ise seal usinalt kätt tõstsite, kui pidi tõstma, et kuidas te ise hindate selle seaduseelnõu menetlemist. Kas te peate sellist menetlemist korrektseks?

Aitäh! Ma olen seda ka eelnevatele küsimustele vastates öelnud, et kindlasti ma eelistan seda, et menetlusprotsessis järgitaks nii seadust, seda on praegusel juhul tehtud, kui ka head tava. Aga kui on tegu kiireloomuliste küsimustega, mille lahendamine on vajalik kriisis inimeste abistamiseks, siis ma arvan, et me käitusime õigesti.

Merry Aart, palun! Püüame teiega uuesti ühendust luua.

(Kaugühendus)

Nüüd on kuulda, mulle tundub.

Jaa, on kuulda.

(Kaugühendus)

Ma tahaksin tegelikult väga küsida selle kohta, et ma kuulan siin kõiki neid sisulisi küsimusi, [millele teie vastate,] et seda ei arutatud või seda peaaegu ei arutatud. Muudatusettepanekuid oli 24 või 25. Kuidas on võimalik, et komisjonis muudatusettepanekuid sisuliselt ei arutatud? Iga ettepaneku taga on ju mingi tagajärg, mingi tulemus. Kuidas on selline asi võimalik?

Aitäh, hea küsija, selle küsimuse eest! Mis ma oskan öelda? Selle eelnõu puhul oli lihtsalt nii. Võib‑olla ma tõesti praegu spekuleerin, aga põhjus oli ka selles, et need muudatusettepanekud olid esialgu ette nähtud seaduseelnõu 347 kohta. Kuna need tõsteti sealt ümber, siis sellepärast ei peatutudki tookord komisjonis pikemalt nende ettepanekute sisul, vaid räägiti menetlusprotseduurist, mida üks osa komisjoni liikmeid ei pidanud õigeks.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Võib-olla ma olen kõrvust mööda lasknud, aga minuni ei ole jõudnud teavet, kas komisjonis esitati ka mingisugune kalkulatsioon selle kohta, kui suure koormuse võib selle eelnõu vastuvõtmine tuua kaasa riigieelarvele?

Aitäh, hea küsija! Komisjonis 8. aprillil ei räägitud nendest kalkulatsioonidest.

Jaak Valge, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Te möönsite, et komisjonis eksiti parlamendi hea tava vastu, aga lisasite, et mõnel juhul on see vajalik. Minu küsimus on selline: kas te saaksite defineerida, missugustel puhkudel on hea tava rikkumine teie jaoks aktsepteeritav? Kas ainult siis, kui küsimuse menetlemine on kiireloomuline, või ka mõnel teisel juhul? Ja palun ärge vastake, et see ei puutu komisjoni töösse, sest te ise ju komisjonis selle hea tava rikkumise otsuse tegite.

Aitäh, hea küsija! Jah, 8. märtsil ma toetasin ettepanekut, mis puudutas haiguspäevade hüvitamise pikendamise otsuse toomist sellesse eelnõusse. Aga tõesti, komisjon minu isiklikke arvamusi, millal ja kuidas käituda, ei arutanud.

Martin Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud esineja! Mul on küsimus selle kohta, et kui meil võeti osa tükke eelnõust 347 välja ja tõsteti ümber eelnõusse 355, siis kas arutati ka seda, millal jätkub komisjonis eelnõu 347 arutelu. Ja kas arutati ka seda, et 355 üldse uue numbriga asendada ja uue komisjonipoolse eelnõuna algatada?

Aitäh, hea küsija! Ma praegu vaatan siin seda komisjoni protokolli. Jah, seaduseelnõu 347 menetluse küsimus tõstatus. Aga sellele vastas komisjoni esimees, et selle eelnõu menetlemine ja muudatusettepanekute tutvustamine komisjoni liikmetele jätkub. Ja mis puudutab [teie küsimuse] teist poolt, muuta seaduse nime – praegu tõesti silm kiiresti ei hooma seda küsimust [protokollis], aga minu mälu järgi seda sellisel kujul päevakorras ei olnud.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Siin on küsimustest välja tulnud, et palju poleemikat tekitas kogu see protseduuriline pool. Komisjoni esimees väitis, et seda ettepanekut, mille tegi Isamaa esindaja, ei saa teha, aga täpselt samasuguse menetlusliku lükkega tegi komisjon oma asju. Kas see n-ö topeltstandard leidis kuidagi seletamist või lahtirääkimist? Miks koalitsiooniliikmete ettepanekuga saab niimoodi teha, aga opositsiooniliikmete ettepanekuga samamoodi teha ei saa?

Aitäh, lugupeetud Martin Helme! Täpsustan, et see muudatusettepanek, mida me oleme siin pikalt erineva nurga alt arutanud, oli komisjoni muudatusettepanek, mille esitamiseks Riigikogu kodu- ja töökorra seadus annab võimaluse. Kuid fraktsioonide, rahvasaadikute ja teiste komisjonide muudatusettepanekute tähtaja reguleerib sama seaduse § 99, mille järgi tähtaja määrab komisjon.

Protseduuriline, Leo Kunnas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mulle kunagi ei meeldi protseduurilisi küsimusi küsida ega komakohti lõhki ajada, aga seekord olen ma sunnitud seda tegema väga sisulise küsimuse tõttu. Proua Õnne, te väga õigesti osutasite, et eelmise aasta aprillis tehti täpselt sama asja, mitme eelnõu puhul käidi kaks lugemist läbi ühel ja samal nädalal. Aga tuletan meelde, et see toimus eriolukorra kehtimise tingimustes. Meil on riigis kolm sellist tõsist erilist õiguslikku korda – eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord –, kui selline käitumine on täiesti õigustatud. Aga muul juhul ei saaks ega tohiks pidada seda õigeks.

Aitäh, hea küsija! See oli protseduuriline küsimus, ma saan aru. Meil on kindlasti ka väljaspool eriolukorda tulnud ette seda, et teine ja kolmas lugemine on olnud ühel nädalal, ka eri koosseisude ajal. Aga loomulikult, juhatus püüdleb selle poole, et ei oleks kahte lugemist ühel nädalal, kui just ei ole sellist erilist olukorda nagu praegu. Läheme edasi protseduurilistega. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on väga meeldiv näha täna selle eelnõu lugemisel sellist väga tugevat ja tulist debatti. Aga kahjuks ma näen, et selles debatis osalevad ainult Isamaa liikmed, sotsiaaldemokraadid ja EKRE liikmed. Mitte ühtegi Keskerakonna ega Reformierakonna liiget ei ole siin küsimusi esitamas ja mulle tundub, et nad on istungilt lahkunud. Seoses eeltooduga palun ma teha kohaloleku kontrolli.

Aitäh teile! Kindlasti osaleb istungil kõikidest fraktsioonidest rahvasaadikuid ja kui ma saalis ringi vaatan, siis näen vähemalt nelja fraktsiooni liikmeid ka siin kohapeal. Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole, avan läbirääkimised. Annan läbirääkimisteks sõna Priit Sibulale. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selline eelnõu menetlus, nagu me siin suures saalis just lõpetasime, toimus samamoodi ka komisjonis. Eelnõuga tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise kohta ei olnud ühelgi fraktsioonil probleeme. Selles osas, mis toodi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest siia tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõusse, ehk siis haiguspäevade pikendamine aprilli lõpust detsembri lõpuni, ka seda ideed ei ole ükski fraktsioon ega poliitik minu teada kahtluse alla seadnud. Ometi toimus see arutelu üsna jaburas ja pingelises õhkkonnas.

Kolmapäeva hilisõhtul poole kaheteistkümne ajal saime komisjoni juhilt ettepaneku, et sellise liigutuse võiks teha, ja juba neljapäeval komisjonis me seda ettepanekut arutasime. Nii nagu täna mitmel korral läbi on käinud, oli probleem selles, et selle eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg oli teisipäeval. Ehk siis koalitsioon, nii nagu ma enne ka ütlesin, sõitis teerulliga üle selles mõttes, et kasutades olukorda, kus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu kohta ei olnud ühtegi muudatusettepanekut, oli loomulikult võimalik sellega kiireloomuliselt edasi minna, nagu on öeldud.

Mul on kurb sotsiaalkomisjoni liikmena lihtsalt sellepärast, et meil komisjoni koosolekul ei tekkinud kunagi arusaama, mil viisil me seda nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust menetleme. Seal arutati pikalt fraktsioonide muudatusettepanekuid, sh Isamaa ettepanekut, mis kuulati ära ja mille hääletused meil alles ees seisavad. Ütleme, et see meie ettepaneku osa ei olnud nii traagiline, nagu siinkohal mitmel korral räägitud sotsiaaldemokraatide oma, mis puudutab just sedasama paragrahvi, mida me nüüd ühest kehast teise tõstame. Ja just see ongi probleem, et tegelikult nendel puhkudel menetluse korral on mõistlik teine lugemine katkestada. Kindlasti me seda teise lugemise katkestamist ka toetame sel puhul, sest see on ainuõige ja mõistlik viis seaduseelnõude mõistlikuks menetlemiseks.

Nüüd koalitsioon leidis selle NETS-i puhul, et see on ülioluline teema – ja tõesti on –, et inimesed koroona ajal ei peaks kannatama ja kui nad haiguslehele või karantiinilehele lähevad, siis need hüvitised neile ka tagatakse. Aga minu hinnangul on samasugune probleem või võib-olla isegi osaliselt tähtsam see, mis on ülejäänud NETS-is. Juba päevi toimuvad Riigikogu akende taga meeleavaldused, kus räägitakse politseiriigiks muutumisest, ja see puudutab just täpselt sedasama NETS-i. Aga selle kohta ei ole mingit teadmist.

Koalitsiooni jaoks on täiesti ükskõik, mis inimestel tänaval toimub. Tuuakse aga politseinikke juurde ja tegelikkuses ei räägita mitte midagi nendele murelikele inimestele, kes kardavad mingil põhjusel – minu arvates alusetult –, aga kui ma vaatan, kuidas koalitsioon inimestesse ja nendesse teemadesse üleolevalt suhtub, siis on nende inimeste mure täiesti arusaadav ja mõistetav. Minu meelest on oluline kiiresti leida sellele lahendus, et inimesed ei peaks tervisekriisi ajal tänavatel olema ja aitama kaasa viiruse levikule, vaid saaksid olla rahulikult kodus. Aga nagu ma ütlesin, näikse, et koalitsioonil on muud ja tähtsamad probleemid.

Homme toimub Isamaa ettepanekul arutelu ravikindlustuse seaduse muutmise üle. Seal tõi valitsus põhjenduseks, miks ta ei toeta Isamaa ettepanekut, et Isamaa vaatab liiga kitsalt seda probleemi, mida me homme muuta tahame, et need inimesed, kes piiril ei ole valmis andma proovi, ei saaks siis ka hiljem karantiini- või haiguslehe hüvitist. Et meie vaatame seda liiga kitsalt, valitsus vaatab sootuks laiemalt ja vaatab seda NETS-is. Aga millal see NETS vastu võetakse või millal sellega edasi minnakse, sellest meil arusaamist pole.

See menetlusprobleem ja protseduuride rikkumine, mis siin täna toimus – me saame aru, et üks häda viib teiseni, ja mina mõistlikku lahendust ei näe. Seetõttu on mõistlik selle eelnõu teine lugemine katkestada. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun teid Riigikogu kõnetooli!

Tänan, hea esimees! Head kõik vabariigi kaitsjad, hoidjad või nagu eesti keeles see kaunis sõna on – vardjad! Täna siin puldis, hoolimata sellest, et me oleme mitu tundi muretsenud selle olukorra pärast, kus ühest seadusest on muudatusettepanekud kuidagi kadunud, ma julgeksin siiski lugeda tänast päeva, 12. aprilli aastal 2021, demokraatia võidukäigu päevaks.

Miks ma seda nii julgelt väidan, on see, et NETS‑i eelnõu, 347 SE ei jõuagi ilmselgelt siia saali. See on minu kõhutunne. Aga just sellepärast kraabitakse sellest eelnõust need asjad, mis tunduvad mõistlikud, välja ja neid poogitakse teistele eelnõudele külge. Ning see, et me rahu tingimustes peaksime laiendama politsei volitusi, on ebaproportsionaalselt mõistmatu ja arusaamatu, sest me teame, et kui me oleme juba mingeid volitusi andnud, siis ega me neid volitusi enam tagasi ei saa.

Siinkohal ma tahan tunnustada kõiki neid inimesi, kes te kirjutasite meile neid murekirju. Ilmselgelt jõudis ka koalitsioonisaadikuteni see informatsioon. Neelake alla see murepisar, et teid nimetati lamemaalasteks või mida iganes. Sõnum jõudis tegelikult kohale. Just nimelt see sõnum jõudis kohale, mis tähendab, et 347 SE jääbki sinna vaikselt-vaikselt. Ma kasutan seda võimalust, et ma olen poliitikas lapsesuu, ja ütlen, et ega siis vigu kui selliseid ju ei tunnistata. Lihtsalt enam ei ole õige aeg seda eelnõu menetleda.

Head inimesed, te olete nende protestidega andnud endast märku. Nüüd te saate liikuda enda tavapärase elu juurde ja juhul, kui kuskil miskit on kuulda, et sotsiaalkomisjonis hakkab jälle midagi vaikselt liikuma, siis uskuge mind, opositsioon jälgib seda väga tõsiselt. Siinkohal ma tahan öelda, et, inimesed, nautige kevadet kodus, ärge tehke neid suuri rühmakallisid, mis ei ole praegusel hetkel ette nähtud. Ja Eesti demokraatia võitis. Elagu Eesti!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helmen Küti. Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud eesistuja! Austatud ametikaaslased! Eelmisel nädalal, kolmapäeva hilisõhtul kell 23.22 said kõik sotsiaalkomisjoni liikmed kirja manusega, mille pealkiri oli "Kotka ettepanekud". Neljapäevasel sotsiaalkomisjoni istungil selgus, et kuigi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 355 esimene lugemine lõpetati 5. aprillil ja muudatusettepanekute tähtaeg oli 6. aprillil – kusjuures olgu öeldud, et muudatusettepanekute tähtajaks ei laekunud ei Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt ühtegi muudatusettepanekut –, siis, nagu eespool öeldud, 7. aprilli hilisõhtul esitas Siret Kotka oma nimel muudatusettepanekud, et need komisjoni ettepanekutena vormistada. Nagu kirjast sai lugeda, sisalduvad muudatusettepanekud suures osas juba Riigikogu menetluses olevas eelnõus 347 ehk nakkushaiguste ennetamise [ja tõrje] seaduse eelnõus ning on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. maist. Kuna eelnõu 355 täiendatakse Eesti Haigekassa seaduse, ravimiseaduse, sotsiaalmaksuseaduse, surma põhjuse tuvastamise seaduse, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega, siis oli vaja muuta ka pealkirja ehk lihtsalt öeldes tekkis nn kobarseadus.

Meil ei ole sotsiaalkomisjonis kedagi, kes arvaks, et ei peaks pikendama haigushüvitiste maksmist, sest täna kehtiva seaduse kohaselt lõpeb see kord, kus haigushüvitist makstakse alates teisest päevast 70% ulatuses, 30. aprillil. Otse vastupidi, sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, muudatusettepaneku, et kroonviirust põdevatele ja lähikontaktsetele inimestele makstakse esimesest päevast haigushüvitist ja koguni 100%, et selle kurja viiruse levik kontrolli alla saada. Kusjuures maksjaks ei oleks mitte tööandja, vaid raha tuleks riigieelarvest läbi haigekassa, sest siis oleks ka ettevõtjad – nii suurettevõtjad kui ka väikeettevõtjad – koheldud võrdselt. Ikka selleks, et oleks kõigil kasu, oleks abi ettevõtjatele ja inimesed ei kaotaks oma sissetulekutes, kui nad jäävad kohusetundlikult koju, et ennast ravida või lähikontaktsena mitte ohustada teisi ja levitada viirust. Ja siin väide, et kolmepoolsetes kokkulepetes on teisiti, selles mõttes ei päde, et kui kõikide koormus just nimelt haigete ja lähikontaktsete puhul tööandjatel väheneb, siis selle vastu ei ole küll mitte ükski tööandja.

Hullem veel. Eelmise nädala neljapäeval toimunu näitel saavad nüüd muudatusettepanekute tähtaja järgselt esitada eelnõu kohta ettepanekuid kõik koalitsiooni kuuluvad komisjoni liikmed. Sest nagu komisjonis väideti, saab tuua saali vaid need muudatusettepanekud, mis saavad komisjonis toetuse. Need muudatusettepanekud jõuavad suurde saali. Kuid opositsiooni kuuluvad saadikud seda teha ei saa, sest nende muudatusettepanekud suure tõenäosusega ei leia komisjoni toetust ja neid ei saa suur saal isegi mitte näha, rääkimata hääletamisest. Juhin tähelepanu, et neid muudatusettepanekuid ei esitanud sotsiaalkomisjonile ei Sotsiaalministeerium, haigekassa ega mõni teine asutus, millised siis komisjoni esimees toob komisjoni aruteluks ja hääletamiseks, vaid Riigikogu liige, kes kuulub koalitsiooni ja juhib sotsiaalkomisjoni. Mina kui opositsioonisaadik ja komisjoni aseesimees seda aga teha ei saa, sest komisjonis need toetust nagunii ei leiaks.

Kas seda olukorda, kus Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud reegleid on rikutud nii, et sellega oluliselt moonutatakse parlamentaarse otsuse tegemise protsessi ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumise korral jäetakse üks osa Riigikogu liikmetest sisuliselt ilma võimalusest võtta osa seaduse kujundamisest, saab nimetada üldse põhiseadusega kooskõlas olevaks? Täna on sellest võimalusest ilma jäetud kõik opositsioonierakonnad ja opositsiooni kuuluvad Riigikogu liikmed ja see kindlasti ei ole põhiseaduse ega ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatu mõte.

Miks ei esitanud ükski koalitsiooni kuuluv Riigikogu liige või fraktsioon muudatusettepanekuid õigeks ajaks ehk 6. aprilliks kella 17-ks? Sotsiaaldemokraadid juhtisid tähelepanu juba 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta jaanuaris, et 30. aprillil lõppeb kord, kus haigushüvitist saadakse juba teisest haiguspäevast alates. Sotsiaalkomisjoni esimees on rõhutanud, et tema ei juhi komisjoni teerullimeetodil. Väga õige põhimõte. Toetame kahe käega. Head ametikaaslased! Milliseks juhtimisstiiliks peaks siis seda nimetama? Sotsiaaldemokraadid ei palu ega looda, et nende muudatusettepanekuid alati toetatakse, kuid see, et ära on võetud õigus esitada muudatusettepanekuid, pidada debatti komisjonides ja Riigikogu suures saalis, ei ole hea õigusloome tavaga kuidagi kooskõlas.

Tulenevalt eeltoodust teeb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 355 teine lugemine katkestada. Ettepanek on edastatud istungiosakonnale elektrooniliselt.

Ja palun kõiki, kellele seaduseelnõude menetlemise hea tava ja demokraatlik vaba debatt ning erinevate arvamuste esitamise võimalus on olulised, meie katkestamise ettepanekut toetada. Uskuge, istekohad võivad muutuda, kord ollakse opositsioonis, kord koalitsioonis, kuid head tavad ja tasakaalustatud menetlus peaks olema võimalik sõltumata istekohast. Olulised on ju seisukohad ja võimalus neid esitada ja kaitsta. Aitäh!

Aitäh! Ma kinnitan, et on tõesti see ettepanek tulnud, digitaalselt allkirjastanud Kalvi Kõva, fraktsiooni aseesimees. Nüüd on sõna Siim Pohlakul. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesolevas eelnõus olevad meetmed on iseenesest vajalikud ja neid EKRE fraktsioon ei vaidlusta. Aga mündil on ka teine külg, parlamendi väärikuse küsimus: kas me tegeleme seadusandlusega rabistades, headele tavadele vilistades või leiame positiivse lahenduse. Ma ei pea silmas lahendust parlamendi au ja väärikuse arvel, vaid lahendus oleks pidanud tulema käesoleva eelnõu doonoriks olnud eelnõu 347 raames, mis on praegu teatud põhjustel kinni jooksnud ja loodetavasti ka jääb sellesse seisu.

Rõhutan veel kord: EKRE fraktsioon ei vaidlusta eelnõu 355 sisu, aga oleme väga tugevalt vastu sellele, kuidas eelnõu menetletud on. Üksikutest tegudest kujunevad nende kordamisel harjumused ja me ei soovi, et selline teerullipoliitika saaks Eesti parlamendis ja tema komisjonides harjumuseks. Seega, EKRE fraktsiooni nimel teen ettepaneku lugemine katkestada, alustada otsast peale ja teha töö ära korrektselt. Katkestamise ettepanek on edastatud ka koosoleku juhatajale. Aitäh!

Aitäh! Samuti kinnitan, vastav ettepanek on tulnud, alla kirjutanud on Helle-Moonika Helme, fraktsiooni aseesimees. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ka minul õnnestus viibida sellel, ma ütleks kurikuulsal sotsiaalkomisjoni istungil, küll mitte komisjoni liikmena, vaid NETS‑i eelnõude kaitsjana.

Parajasti toimus selline lugu, et mul oli südames kahju vaadata Helmen Küti asjatut võitlust, mismoodi ta püüdis säilitada parlamendi väärikust ja püüdis teha selgeks komisjoni juhile Siret Kotkale, et ka meil on olemas mingisugused reeglid selles elus, mida me käsitleme. Kahjuks jäi see kõik tagajärjetuks. See oli väga kurb vaatepilt, ma ei saanud sellesse protsessi sekkuda, kuna ma ei olnud komisjoni liige. Muide, sellessamas komisjonis üritati ka minust, eelnõu ettekandjast täiesti kapitaalselt üle sõita. Ma tutvustasin parajasti muudatust, mis võib-olla aitaks ka meil Eesti Vabariigis sellest kannatust põhjustanud kriisist üle [saada], ehk ma tutvustasin PCR-testide olemust, nende positiivseid külgi ja negatiivseid külgi. Ja kogu aeg püüti mind takistada, et võtke lühidalt kokku ja saatke mulle kirjalikult siia komisjoni need asjad ära. Nii need asjad ikka ei käi! Asi lõppes ikkagi sellega, et ma sain rääkida kaks punkti ära, aga mul oli veel, ütleme, 19 punkti rääkida.

Nii et selles mõttes see, mis toimub sotsiaalkomisjonis, on minu jaoks õudusunenägu. Miks ma seda julgen niimoodi välja öelda? Sellepärast, et olen kokku puutunud umbes 25 aastat ka kohtumenetlusega, kus on väga rangelt reglementeeritud kõik protsessinormid. Ja oma praktikast tulenevalt võin öelda, et mis siis, et sul on ka tuhat korda õigus, aga kui sa eksid protsessinormide vastu, vaat siis ei ole sul tulemust loota.

Õigus on kui anum, mis tuleb täita õiglase sisuga. Sellega on kõik päri, kuid me ei pääse mööda absoluutselt ka protsessinormidest. Ja minu meelest on ka Riigikohus korduvalt osundanud sellele, et igasugune menetlus ei tohi näida selline, et seal ei arvestata protsessinormi ega inimeste õigusi. Protsess peab mitte näima õiglasena, vaid ka olema õiglane.

Ja muidugi, mis on selles asjas veel väga suur probleem, on see, et tegelikult on ära unustatud ka n‑ö haldusmenetluse kapitaalsed ja fundamentaalsed põhimõtted. Ehk peab meenutama, et kui tsiviilõiguses on kriteeriumiks, et lubatud on see, mis ei ole keelatud, ja kriminaalmenetluses on kriteeriumiks ja põhimõtteks, et keelatud on see, mis on keelatud, siis haldusõiguses on põhimõtteks, mida me peame järgima: lubatud on see, mis on lubatud. Ehk siis me tohime teostada neid toiminguid haldusmenetluses, mis on meil kirja pandud ja mis on meil kodifitseeritud. Haldusmenetluses ei ole võimalik teha omaloomingut, täita neid auke omaloominguga, minna ...

Palun veel lisaaega kolm minutit!

Palun, kolm minutit on teie!

Tegelikult antud situatsiooni me nägime täna ka siin saalis, kus on vastandlikud momendid näiteks selle vaba mikrofoni osas, kus üks norm ütleb seda, et me peame siin saalis menetlema ja lubama ka saadikutel rääkida vabas mikrofonis. See on kohustuslik norm, see on obligatoorne, tingimuslik. Aga teine norm ütleb jälle niimoodi, et istung kestab umbes 12‑ni või 24‑ni, ja sellega on kõik.

Siin on nüüd, ütleme, teatud mõttes kaalutlusotsus, et siin on väga tõsised möödasaamised. Aga sellesama Riigikogu vaba mikrofoni mõte on ju tegelikult see, et saadikud saaksid rääkida, anda informatsiooni oma tegevuse kohta, tuua välja mõtteid. Ja kui me nüüd, ütleme, nende kahe vastandliku normi vahel ei leia mingisugust konsensust või normaalset lahendit, siis see tegelikult tähendab parlamendiliikmete suu sulgemist.

Ja tõmmates analoogiat, on täpselt samasugused protsessid toimunud ka sotsiaalkomisjonis. Seda oli kurb vaadata. Lugupeetud Õnne Pillak, te olete vist ka jurist, eks ju, vähemalt niimoodi saalis kõlas, aga Kert Kingo, kes on ka sotsiaalkomisjonis, teab väga hästi, millised on protsessinormid. See on selline karjuv ülekohus. Ütleme, tsiteerides Eesti filmiklassikat "Mehed ei nuta", et Ervin Abel ütleks selle peale, et see on ju karjuv füüsiline vägivald, mis siin praegu toime pandi. Selliseid asju, ma arvan, ei tohiks siin parlamendis küll lubada.

Kuidas see lahti käib? (Püüab veepudelit avada.)

Tuleb keerata. Aga ma juhin tähelepanu, et see on mullita vesi.

Jaa, mulle meeldib! Nii. Ma olen nüüd valmis jätkama. Ma arvan, et see eelnõu sellisel kujul tuleks igal juhul tagasi lükata. Sisu on hea, aga väljanägemine on väga halb. Aitäh!

Suur tänu teile! Protseduuriline küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Nagu me teame, kodukord võimaldab fraktsioonidel läbirääkimistel volitada esindajat, kui fraktsioonist keegi ei soovi, kas mõnest teisest fraktsioonist või fraktsioonitu saadiku oma fraktsiooni nimel rääkima. Kas nüüd Riigikogu liikmete läbirääkimiste voorus on ka võimalik ühel Riigikogu liikmel volitada enda eest teist Riigikogu liiget läbi rääkima? Ja kui ei ole, siis millise kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahvi alusel see keelatud on? Oskate öelda?

Aitäh! Ma lähtun hetkel sellest, mis on meil teise lugemise kohta kirjas. See toimub Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 105 alusel, kus tõesti on läbirääkimised, nii nagu § 69 lõige 5 ette näeb. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Samuti oleme alati lahkesti nõus kuulama, kui on huvi Vabariigi Valitsuse liikmel ja õiguskantsleril, kellel on õigus esineda sõnavõtuga. Loa sõnavõtuks annab juhataja, § 71. Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Sellest ma sain aru küll. Ma küsisin, et kas on võimalik nii nagu fraktsioonide läbirääkimistel volitada kedagi teise fraktsiooni esindajat läbi rääkima, mitte oma fraktsioonist. Kas on võimalik ka Riigikogu liikmetel niimoodi volitada? Ma oleksin volitanud härra Grünthali enda eest, ma tundsin, et ta ei suutnud kõike ära öelda, mis tal öelda oli.

Aitäh! See on väga huvitav küsimus. Sellist pretsedenti küll meil ei ole, minu hinnangul seda kodu- ja töökorra seadus ei võimalda, aga kui tuua siin paralleeli, tõesti, nagu teie tõite, kui on fraktsioonitu saadik, siis esimesel ja kolmandal lugemisel neid võimalusi on kasutatud mõnikord. See on siis seadusemuudatuse küsimus. Hetkel kahjuks seda võimalust ei ole ja me ei saa teile kuidagi vastu tulla. Aga meil on hea uudis, nüüd on sõnajärg jõudnud Mart Helmeni. Palun teid Riigikogu kõnetooli!

Ma tänan, härra esimees, et te nimetate minu esinemist heaks uudiseks, ja ma arvan, et see on hea uudis kogu Eesti rahvale, mitte ainult siin saalis esindatutele! Ja ma alustaks oma jutuajamist sellest, et pikk päev on siin ära veedetud ja mitte ainult tänase päeva tulemusena, aga viimase kahe ja poole kuu läbielamiste, unenägude, ärkvelolekute tulemusena on mul tekkinud selline tunne, et ma elan mingis düstoopias. Ma elan mingis düstoopias, see ei saa ju tõsi olla, see ei saa ju olla nii, nagu ta on. Ka see, mis täna siin selle punkti arutelul on toimunud, see ei ole ju see, mis siin parlamendis peaks toimuma. See ei ole see sellepärast, et juba komisjonis ei oleks pidanud see nii toimuma. Ja kuna ta komisjonis läks käest ära, siis on ta käest ära läinud ka siin saalis ja sellepärast ongi selline tunne, et elad nagu mingisuguses väljamõeldud maailmas, kus reaalsus just nagu eksisteerib, aga samas ei eksisteeri.

Aga ma tuleks siis maa peale ja et ei öeldaks, et vanamees hakkas mingit segast peksma, siis ma tuginen ka teistele autoriteetidele. Ja esimene autoriteet, keda ma tsiteerida tahan, on Ivan Makarov – armastatud, aga kindlasti ka paljude poolt vihatud ajakirjanik, kolumnist. Ja ta kirjutab siin sellest, mis on toimunud meil riigis, aga ta alustab vaktsineerimisest.

Ma alustan tsitaadiga: "Jah, Kadri Simson kuulub riskirühma, mille nimi on keskerakond – selle partei geneetilisse koodi on sisse kirjutatud äärmiselt kõrge korruptsioonirisk. Ja EV praeguse juhtkonna teguviisi kirjeldamiseks vaktsiini jagamisel jääb üle vaid pöörduda Jaroslav Hašeki poolt kirjeldatud stseenide juurde tagasi." Järgneb Hašeki tsitaat. ""Köögis valitses tavaline sõjaväeline onupojapoliitika, mille alusel jagati kõik neile, kes seisid võimulolevale klikile lähemal. Tentsikud käisid Łubkówi mäekurus ringi rasvast läikivate lõustadega. Igal käskjalal oli kõht nagu kivi. Kirjutajate molud läikisid samuti, sanitarid õhkusid rahulolust ..." Nii et kui meie valge laev (Ta peab silmas Eesti riiki. – M. H.) peaks hakkama uppuma, lahkuvad sellised kaptenid esimestena: päästepaatidesse tõttavad meie valitsuse ja ministeeriumide komissarid, mauserid käes, ja peletavad paukudega eemale eesti naised, vanad, väetid ja lapsed.

See korruptsionääride täielik karistamatus muutub tasapisi juba hirmuvalitsemiseks, sest inimesi ikka hirmutab küll mõte sellest, et neid valitsevad seaduserikkujad, keda keegi ei suuda ohjeldada. Inimesed ei usalda enam kohtusüsteemi, mis annab alati õiguse ebaausale võimurile, riigikogu eetikast ja parteide "aukohtust" rääkimata. Vihakõneseadus on küll mõneks ajaks kalevi alla pandud, aga mõni asi see võigas paber sealt alt jälle välja tõmmata ja ausatele inimestele sellega lajatada. Sest uute omakasupüüdlike seaduste loomine on korruptsioonierakondade liidu tegevusse lausa programmeeritud, sellest kirjutas veel Publius (Gaius) Cornelius Tacitus: "Mida rohkem on riigis korruptsiooni, seda rohkem on riigis seadusi.""

Ja nüüd me olemegi siis siin. Nüüd me olemegi siin. Mida rohkem on riigis korruptsiooni, seda rohkem on seadusi. Seda rohkem on ebavajalikke seadusi, seda rohkem on pisiasjade kallal närivaid seadusi. Seda rohkem on inimestele diktaati tekitavaid seadusi. Seda rohkem on seadusi, mis panevad inimesed sundseisu, sundviskesse. Me näeme praegu, kaks nädalat on toimunud protestid riigis. Tuleb välja, et politseil on õigus konfiskeerida ...

Palun lisaaega!

Kui palju te soovite?

Kolm minutit, aga võib ka 30.

Palun, kolm minutit! Kolmekümmend ei saa, kolm saab.

Politseil on õigus ei tea missuguse korrakaitseseaduse, missuguse karistusseaduse, missuguse muu seaduse alusel konfiskeerida ühelt habemikult vanamehelt piimamannerg, mille peal ta trummi lööb, väitega, et ta ei ole registreerinud ennast tänavamuusikuna. Seadus! Seadus andis neile selle võimaluse. Missugune seadus?

Kujutage ette, et üks ema istub, võtab tšello, tema lapsed on seal tema kõrval, ja ta hakkab mängima Eesti hümni ja inimesed, kes seisavad temast ilusti-kenasti kahe meetri kaugusel, hakkavad Eesti hümni laulma. Ja politsei tahab sellelt naisterahvalt tšello ära võtta, tahab kuulutada ta kurjategijaks, väidab, et ta on ohuks ümbritsevatele, mis sellest, et see inimene on COVID-i läbi põdenud, kogu tema perekond on COVID‑i läbi põdenud. Ta ei ole kellelegi ohtlik, ei iseendale ega teistele. Aga väidetakse, et ta on ohtlik. Temalt tuleb pill konfiskeerida, mis on tema elatusvahend, muide. Piimamannerg, muide, konfiskeeriti 30 päevaks, kui ma õigesti olen aru saanud, kui väga ohtlik, ühiskonnaohtlik instrument.

Vaat niisugune on lugu. Miks ma seda kõike räägin? Tundub, et ma valgun laiali. Ei, ma ei valgu laiali. Ma räägin seda väga lihtsal põhjusel. Kui meil siin see püha asutus, mis on Eesti riigi seadusandja, mis peaks olema ka esindajate poolest Eesti rahva koorekiht, laseb asjadel muutuda jokiks, laseb siin ülejala seadusandlusega tegeleda, laseb läbi seadusandlikku praaki, mida hakatakse muu hulgas ka kuritarvitama, siis on asjad väga halvasti. Ja tänane arutelu väga selgelt tõendas seda, et ülejala on lastud, et jokki rakendatakse, et tegelikult ei ole tegemist hea seadusandliku tavaga, kus kiirustatakse ühe nädala jooksul läbi viima kaks hääletust, mis on halb praktika. See on aktsepteeritav juhul, kui tõepoolest kuskil maja põleb ja inimesed surevad. No nii hull see asi meil ei ole. Nii hull see asi meil ei ole. Meil ei sure inimesed massiliselt tänaval. Viimase aasta jooksul südame-veresoonkonna haigustesse suri kümme korda rohkem inimesi kui COVID‑isse. Ärme teeme niisugust seadusandlust, ärme laskume madalale tasemele! Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme.

Hea eesistuja! Hea ettekandja! Head kolleegid! Head sotsiaalkomisjoni liikmed! Ja kõik head inimesed, kõik vaatajad-kuulajad, kes meid sel hilisel tunnil veel jälgivad! Me oleme täna pikka aega siin Riigikogu saalis püüdnud endale ja vaatajatele-kuulajatele selgitada nii oma küsimustega kui ka püüdnud saada ettekandjalt neile vastuseid, mis meile ja kõigile siin ühiskonnas selgitaksid, kuidas sai juhtuda selline asi, nagu juhtus selle seaduseelnõuga 355 sotsiaalkomisjonis. Mina väidan, et selline seaduseelnõude menetlemise tava ei ole enam see suund, kuhu me seadusandjana, nagu me Riigikoguna ju oleme, oleme välja jõudnud ja kuhu me, paistab et teel oleme.

Siin on korduvalt läbi käinud ja ma kinnitan ka ise, et praeguses olukorras kindlasti on vaja leida lahendusi ja on vaja leida neid kiiresti. Aga ka mina ei toeta sellist eelnõude menetlemise korda ja ma tõesti arvan, et see ei peaks saama meie tavaliseks töötamise tavaks. Kahjuks aga paistab, et selline rapsimine hakkab uue valitsuse võimule tuleku järgselt vaikselt tavaks saama. Ka ühes teises komisjonis, mille seaduseelnõu me täna menetlesime – ma pean silmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE) –, ka seal toimus selline menetlusprotsessi piiripealne käsitlemine, kus ministeeriumi eelnõu muutus meil komisjonis komisjoni eelnõuks. See hääletati koalitsiooni häältega häbi tundmata lihtsalt läbi.

Jällegi, ma iseenesest ei vaidlusta head eesmärki aidata kriisis kannatanuid – see ongi meie kohus. Aga ma tuletan meelde, et eelmisel kevadel me samuti olime tervisekriisis. Siis ei kasutanud eelmine valitsus kordagi sellist võimalust. Ilmselgelt oli eelmine valitsus tunduvalt võimekam kriisi lahendamisel ja sellist rapsimist seadusloomes midagi komisjonist lihtsalt kiirustades läbi rammides – vaat sellist vajadust ei tekkinud eelmisel valitsusel kunagi. Aga et seda praegu tehakse, head kolleegid, head kuulajad-vaatajad, vaadake, see on väga kõnekas. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Lauri Läänemetsa.

Palun kolm minutit lisaaega!

Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tahaks natuke rääkida sellest, mis toimub praegu tänavatel, ja tahaks sisse tuua need seosed, mis toimub siin majas ja valitsuses ja kuidas need asjad omavahel seotud on ning millele me tegelikult tähelepanu võiksime pöörata.

Aga alustuseks, et kõik selge oleks, ma oma seisukohti selles osas ei ole muutnud, et mina usun arste ja teadlasi, et viirus on olemas, sellega on probleem, inimesed nakatuvad, inimesed surevad. Neid küsimusi mina ei vaidlusta, ei ole vaidlustanud ega kavatse ka vaidlustada.

Aga ma tahaksin rääkida põhjustest, miks on inimesed tänavatel või miks on Eestis väga palju neid inimesi, kes kaasa mõtlevad neile, kes tänavatel on. Ma ei räägi neist inimestest, kes tõesti seal selle viiruse küsimusi eitavad, või siis neist, kes seal mingisuguseid asju teistele müüvad, näiteks imeravimeid. Neid ma ka ei toeta. Aga küsimus on tegelikult selles, et paljud inimesed on hädas. Me oleme kehtestanud piirangud. Ja ma ei räägi nüüd ainult nendest piirangutest, mida praegune valitsus on kehtestanud, vaid ka nendest piirangutest, mida eelmine valitsus kehtestas.

Mure on selles, et kui sa kehtestad piirangud, aga ei loo inimestele võimalusi neid piiranguid järgida, siis inimesed satuvad raskustesse. Hea küll, kuu aega, kaks kuud, kolm kuud sa võid hakkama saada. Aga pool aastat ja aasta? Vaadake, kui sul sissetulekut ei ole, siis läheb väga keeruliseks. Ja tehke, mis tahate, kui valitsus, kui riik jätab inimesed üksinda, siis lõpuks on selle tagajärg frustratsioon, sealt tuleb pettumus ja lõpuks ei kuulata ka seda, mida kodanikel teha palutakse, et sellest kriisist üle saada.

Ma käisin neljapäeval Toompeal maja ees rääkimas paljude inimestega. Hinnanguliselt võis olla neid ligi sada ja me rääkisime umbes tund aega. Fikseerisime eriarvamuse selles, mis puudutab viiruse olemasolu, sealt me väga pikalt edasi ei läinud, aga me rääkisime sellest, kus kohas meil oli üksteisemõistmine. Ja need inimesed, kellega ma rääkisin – no ju siis ei olnud kõiki neid kurikuulsaid eestvedajaid, kes peaministriks tahavad saada, siin kohal, mina igal juhul nendega rääkima ei sattunud –, nende mure, miks siin Toompeal maja ees oldi, oli inimeste vaimne tervis. Päris mitu inimest rääkis sellest, et nende mure, miks nad siin maja ees on, on see, et psühhiaatriahaiglates ei jõuta enam selle küsimusega tegeleda, nende tuttavatel on probleemid, aga vaadake, riik tuge ei paku. Lihtne palve: palun toetage seda küsimust!

Siis oli seal päris mitu pealtnäha väga mõistlikku ettevõtjat, kelle peamine põhjus, miks nad siin Toompeal olid, oli see, et nad ei saa oma ettevõtlusega tegeleda. Piirangud on kehtestatud, tööd teha ei saa, aga meetmed, mis riik – nii eelmine kui ka praegune valitsus – on loonud, ei aita neid. Nad lihtsalt ei kvalifitseeru. Nad lihtsalt ei kvalifitseeru, meetmed on tehtud kas nii paindumatud või siis kas või näiteks palgatoetuse meede, mis eelistab pigem ikkagi suuremaid ja tugevamaid ettevõtteid. See oli eelmisel kevadel niimoodi ja see on ka praegu niimoodi. Aga just need väiksemad ettevõtted, no nendest vaatab riik jätkuvalt mööda. Loomulikult nad tulevad siia välja, keegi neid ei aita ja keegi kaasa ei mõtle.

Pigem ma ütleksin, et küsimus ei ole selles politseiriigis. See on tegelikult see koht, kus ma tahaks öelda, et minu arvates teatud vastutus igal parlamendierakonnal peaks olema. Ja niisamuti see vastutus peaks olema EKRE-l, kes inimeste mure ja abituse on suunanud sellele politseiriigi teemale ja praegu siit, no võiks julgelt oletada, kogub mingisugust poliitilist kapitali. Aga tegelikult see on väga vale. Sellepärast, et esiteks ei ole nendes eelnõudes seda, mida väidetakse olevat. Politseil on kõik need õigused täna juba olemas. Aga teistpidi on ta äärmiselt vale seetõttu, et inimestel on mure. Inimestel on toimetulekuraskused, neile antakse lootus, see kuidagi kanaliseeritakse valesse kohta, inimesed tulevad, elavad kaasa. Ja mis tulemus on? Tulemus on see, et nad ei saa mitte midagi. Nii et ma ei teagi, kumb on halvem – kas see, mida täna EKRE teeb, et pettasaanud inimesi petab topelt, või see, et valitsusel on täiesti ükskõik sellest, kuidas Eesti elu Eesti eri paikades läheb.

Igal juhul meil siin saalis oleks võimalik väga palju selleks ära teha, et neil inimestel oleks parem, et ei oleks ka põhjust tulla tänavatele. Või siis need, kes tänavatele pole tulnud, sellepärast et nad ei taha siduda ennast nende päris absurdsete asjadega, mida me meediast oleme näinud, aga ikkagi on mures ja mõtlevad kaasa. Me saame siin saalis päris palju ära teha.

Üks asi, mis kahetsusväärselt täna väga palju teemaks on olnud, on haiguspäevade hüvitamine. Sotsiaaldemokraatide ettepanek on esimesest päevast 100%, et needsamad inimesed ei satuks raskustesse, kui nad peavad kellegi teise tervise nimel koju jääma. See on väga lihtne asi, mida teha. Sõbrad, lugupeetud kolleegid koalitsioonist! Tegelikult ma saan aru, et teil on ka mure, et miks need inimesed pahased on. Proovige mõista neid natukene. Proovige vaadata nende silmadega, mis toimub. Kui su palk väga suur ei ole, aga sa pead nii nagu mõned inimesed kahjuks koroona pärast loobuma poolest palgast isolatsiooni tõttu, siis väga raske on kodus olla ja peret toita selle poole palgaga. See, mida meie täna teha saame, ja sõnum, mida me inimestele anda saame, on see: kallid inimesed, järgige neid piiranguid, mis on seatud, ja meie teeme kõik selleks, et teil oleks võimalik neid piiranguid järgida. Kaasa arvatud see, et me leiame võimaluse, kuidas ikkagi seda sotsiaaldemokraatide haiguspäevade hüvitamise ettepanekut menetleda, menetleda õigesti ja seda ka toetada. Aitäh teile!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mihhail Lotmani.

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ka mina tahan alustada klassiku tsitaadist. Ja see klassik on Kaja Kallas. Aga mitte see Kaja Kallas, kes on praegu peaminister, vaid too Kaja Kallas, kes oli veel hiljuti suurima opositsioonierakonna juht ja kes siit puldist mitu korda manitses eelmist koalitsiooni, et see ohustab õigusriiki ja tahab korraldada võimuriiki. Selle kummalise opositsiooni õigusriik versus võimuriik võttis ta krahv Coudenhove-Kalergilt. Iseenesest on see sotsiaalfilosoofilises mõttes üsna kahtlane konstruktsioon – ega see Kalergi ka ei olnud suurem asi mõtleja –, aga oluline on see, et Kaja Kallas ise seda uskus. Ja nüüd, kui võim on tema käes, ta hakkaski oma paradigmat rakendama.

Ma ei ole suur eelmise koalitsiooni fänn. Tegime mitu halba asja ja ka ei arvestanud võib-olla opositsiooniga nii palju, kui seda oleks pidanud tegema. (Naerab.) Nii. Vasakult äärelt tulevad heakskiiduhõisked. Aga sellist asja nagu täna ma näen selles Riigikogu koosseisus esimest korda. No nii jämedalt üle sõita opositsioonist ja nii, ma ei tea, toorelt seda teha, see on üsna suur samm selle võimuriigi suunas.

Tahaksin paar sõna öelda ka nende heade inimeste kohta, kes demonstreerisid meil siin Riigikogu ees. Ma ei jaga nende vaateid, kuid need olid toredad inimesed tõeliste muredega. Ja nagu kolleeg Laurigi ma rääkisin nendega ja mitu korda. Seal ei olnud see, mida ajakirjandus meile pakkus, et seal on mingisugused parempopulistid ja Venemaa agendid ja kõik lausa ekrelased. Seal olid mõned ekrelased, seal olid mõned Notšnoi Dozori esindajad, aga seal oli ka üsna palju noori anarhistlikult meelestatud eestlasi, seal olid ka, ütleme, kõvad rahvuslased, seal olid ka Putini toetajad. Ma natukene kaardistasin, seal oli vähemalt viis erinevate vaadetega seltskonda. Aga mis oli meeldiv, [see oli] nende, kuidas nüüd öelda, sõbralik läbikäimine.

Ja veel, mul on spetsiifiline huvi nende vastu ja mul on kahju, et see performance siin lõppes. Mina nimelt professionaalselt tegelen vandenõuteooriatega ja siin Riigikogu ees ma tundsin ennast kui vaese ülikooli laborant, sattudes tippülikooli laborisse. Siin oli viis erinevat väga huvitavat vandenõuteooriat. Ja mis oli jällegi väga huvitav – see, et siin ei olnud mingisugust rahvusküsimust. Nii venelased kui eestlased rääkisid enam-vähem sama juttu. Nagu ütles üks minu noorem kolleeg, endine õpilane, et vandenõuteooria Eestis on väga hea integratsiooni mootor. See oli öeldud niimoodi naljaga pooleks. Aga jõu kasutamine oli selgelt ebaproportsionaalne. Ja ma loodan, et me ei liigu selle riikliku korra poole, mis on õigusriigi vastand. Ma ei taha situatsiooni üle dramatiseerida, aga alati on esimene samm üsna raske, aga edasi läheb nagu niuhti. Aitäh!

Aitäh! Ma annan nüüd sõna läbirääkimistel Siret Kotkale. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Uskuge, et koalitsioon jaoks ei ole ükskõik, mis tänaval toimub. Vastupidi, meie jaoks on väga tähtis, mida rahvas mõtleb ja mida rahvas arvab. Siin on täna väga palju räägitud NETS‑ist ja jäetud mulje, nagu NETS‑i ei oleks sotsiaalkomisjonis üldse käsitletud ega arutatud. Vastupidi! Eelmisel nädalal me käsitlesime NETS‑i kolmel korral sotsiaalkomisjonis – nii esmaspäeval, teisipäeval kui ka neljapäeval – ja vaatasime juba läbi ka muudatusettepanekuid. Kuna tõesti muudatusettepanekuid on väga palju, 169, ja kuna me näeme, et EKRE ja EKRE liige Kalle Grünthal on väga selgelt valinud venitamistaktika nii sotsiaalkomisjonis kui ka Riigikogu saalis – me näeme, mis ekrelased siin igapäevaselt korraldavad –, siis see menetlemine ei ole nii kiire. Aga haiguspäevade hüvitamise regulatsiooniga ei anna enam oodata, seal tuleb tegutseda.

Ma saan aru, et Kalle Grünthalile pakub võib-olla rõõmu ja lõbu, et ta ühte PCR‑meetodit tutvustab 45 minutit ja loeb sealt [paberilt] maha, et kirjeldada, missugune võiks üks meetod olla, aga tegelikult ta lihtsalt naerab nii saadikute kui ka inimeste üle natukene mõnitavalt, kui ta seda kõike teeb. Kalle Grünthal isiklikult on sotsiaalkomisjonis käinud oma ettepanekuid tutvustamas juba vähemalt kahel istungil ja uskuge, PCR‑meetodit ta tutvustas 45 minutit ega jõudnudki lõpuni. Ta lihtsalt teadlikult on otsustanud, et ta venitab, nii nagu ekrelased ka siin saalis teevad.

Mis puudutab seda tänast eelnõu, siis ... (Ühendus hakib.) ... haiguspäevade ajutise hüvitamise regulatsiooni, mis on väga oluline, et me võtaksime selle vastu. Tõesti, me ei saa siin anda poliitilisele survele järele ja arvata, et me saame kuidagi teistmoodi. See, et NETS‑i kohta tehti kokku 169 muudatusettepanekut ja lõviosa neist on EKRE saadikutelt, näitab väga selgelt, et ka seal nähti seda ette, et haiguspäevade hüvitamine ei ole EKRE jaoks tähtis.

Mis nüüd puudutab komisjoni otsuseid, siis komisjonis on üsna tavapärane, et juhtivkomisjon võib teha ettepanekuid ka pärast tähtaega ja komisjon võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega. Nüüd kui te küsite, miks otsustas komisjon teise lugemise lõpetada ja mitte katkestada, siis need argumendid on järgmised. Esiteks, arutelu ja otsustuste aeg on piiratud, haiguslehtede regulatsiooni pikendamise tähtaeg on 1. mai k.a. Need on loetud päevad, head inimesed! Meil ei ole enam kuud, kus me saame mängida, nagu teile siin Riigikogu saalis väga meeldib teha. Teiseks, lisandunud tekst on seotud olemasoleva eelnõu regulatsiooni esemega ehk kõik need muudatused lahendavad COVID-19 kriisiga seonduvaid küsimusi. Kolmandaks, kaasneb oluline mõju ühiskonnale. Haiguspäevade hüvitamise ajutine regulatsioon teenib inimeste kodus püsimise ja nakkuskollete vähendamise eesmärki. Nii et need on väga tähtsad punktid.

Ja head Isamaa ja EKRE saadikud, kes te olete siin öelnud, et enne ei ole niimoodi komisjonid menetlenud ega ei ole ka Riigikogu suures saalis niimoodi menetletud nagu täna! Kellele te puru silma ajate? Vaatame tagasi täpselt aasta ja natukene peale. Ega siis 257 SE ei võetud kuidagi teistmoodi vastu. See oli, jah, aprillis, siis võime mõelda, et siis oli kriis, aga ka juunis, head inimesed, juunis aastal 2020 võeti rahanduskomisjoni esimehe poolt vastu seadus[eelnõu] ja see eelnõu, 194 SE toodi siis Riigikogu suurde saali. Seal oli menetlemine täpselt samamoodi. Nii et jah, see on erand, see ei saa olla tavapärane, aga rääkida, et täna on tehtud väga suurel teerullimeetodil – te teate ise ka, et see nii ei ole. Vaadakem ikka ühes suunas, pole mõtet olla kahepalgelised! Aitäh!

Aitäh! Ma nüüd arvan, et see on vastusõnavõtt, aga kuna nii on vormistatud, siis protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Jaa, ma sooviksin vastusõnavõttu.

Palun! Sõna on teil.

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Praegu siin lugupeetud Siret Kotka kasutas kolmel korral minu nime. Ma nüüd ei tea, kas ma saan siis kolm korda seda kahte minutit või mitte. Aga Riigikogu juhataja noogutab pead, ju siis järelikult on võimalik. 

Mis asi on võimalik? (Naer saalis.) Teil on õigus vastusõnavõtuks, selle pikkus kaks minutit. Ma kasutasin  nüüd 15 sekundit ära, nii et selle ma lisan teie ajale.

Aitäh! Küsimus on selles, et lugupeetud Siret Kotka leidis seda, et mina venitan mingisuguseid istungeid ja komisjoni istungit. See on päris naeruväärne. Küsimus on praegu väga pragmaatiline. Miks ma sellest PCR-testist väga pikalt rääkisin? Ma olen seda vist ka eelnevalt juba rääkinud. PCR-testi, ütleme, paljundustsüklite arv, mida meie siin kasutame inimeste nakatumise määramiseks, on aetud liiga kõrgele. Tegemist on WHO poolt kehtestatud reeglitega, mida Terviseamet ja SYNLAB nagu hoogsalt jälgivad. Ja absoluutselt on tähelepanuta jäetud see asjaolu, et WHO on juba detsembris-jaanuaris andnud välja märgukirja, et see testi tundlikkus, paljundustsüklite arv peaks olema väiksem, et see võimaldab suurendada viiruskoormust. Küsimus ongi praegu selles, et selle eelnõu tutvustamisel on ülimalt tähtis asjaolu see, et oleks võimalik piirangutest vabaneda.

Asja resümee on tegelikult see, et Austria Viini halduskohus leidiski, et see on vale meetod, PCR-test ei ole mõeldud haiguste tuvastamiseks ilma haigustunnusteta ning see on vastuolus ka Austria seadustega. Kui te nüüd ütlete seda, et Austria seadused on teised, siis tegelikult loodusseadused kehtivad ikkagi ühtemoodi.

Austatud Kalle Grünthal, teie aeg! Palun Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et enne mind kõneles lõpuks ka üks koalitsioonisaadik, sest ausalt öelda teisel lugemisel selles olulises küsimuses, mis puudutab nakkustõrjet, mis puudutab käesoleva fookusteemana haiguspäevasid, on tõepoolest poliitiline diskussioon ja kokkulepe vajalik. 

Aga mida me näeme? Me näeme seda, et meil on tulenevalt koalitsiooni otsusest toimunud üks suur protseduuriline vaidlus ja arutelu, ja asja sisu me siiamaani sisuliselt käsitleda ei ole saanud. Aga on hea meel, et proua Kotka sellel teemal ka koalitsiooni nägemuse esitas ja sellega on võimalik debateerida.

Tõepoolest, haiguspäevadega on kiire, proua Kotka, sest juba paari nädala pärast käesolevalt seadustatud kord aegub. Aga küsimus on, miks on parlament aprilli keskpaigas olukorras, kus kahe nädala pärast kehtiv kord aegub ja uut ei ole jätkuvasti seadustatud. See kord mõjutab kümneid tuhandeid töötajaid, tuhandeid ettevõtjaid, kes kõik peaksid natuke pikemalt ette teadma, millisel viisil on nakkustõrje olukord korraldatud.

Sotsiaaldemokraadid on rääkinud vajadusest koroonaviiruse kontekstis haiguspäevade küsimus ära lahendada eelmise aasta augustist peale, varsti saab aasta täis. Me tegime ettepanekuid novembris, siis kui öeldi, et no võtame siin ajutiselt, leppisime tööandjatega kokku neljaks või viieks kuuks. Tegelikult oli ju selge, et aprilli lõpuks ei ole pandeemia läbi. Kas keegi tõesti arvas detsembrikuus, et see saab kuidagi müstiliselt läbi, hopsti, kaob ära? Miks me oleme pandud sellisesse olukorda? Punkt üks.

Punkt kaks. Ega meie ettepanek ei ole olnud jätta inimesed haiguspäevadeta. Meie ettepanek on olnud lahendada see asi ära sellisel viisil, et kõikide parlamendis esindatud poliitiliste jõudude nägemus sellest, mismoodi peaks haiguspäevade hüvitamine koroonahaigetele ja nende lähikontaktsetele toimuma, oleks korrektselt läbi debateeritud ja läbi hääletatud, nii et kõigile on teada, kes mida on toetanud. See on parlamentaarse demokraatia üldpõhimõte. Loomulikult, me ei pea jõudma ühele seisukohale, tihtipeale ei jõuagi. Eks siis poliitikud ühel ja teisel pool selgitavad oma valijatele, miks nad hääletasid poolt või vastu. Ja siis nad pärast seda kas valitakse tagasi või valita.

Nüüd me oleme asetatud olukorda, kus tundub, et näete, polegi midagi teha, tulebki täna kõigil poolt hääletada, sest vastasel juhul jäävad inimesed ilma. See väide ei pea paika. Täna on võimalik see eelnõu teine lugemine katkestada. Me teame, et sotsiaalkomisjoni esinaine on väga usin, kell saab juba varsti 23.22, ja ta võib saata kohe ettepaneku sotsiaalkomisjonile koguneda erakorraliselt homme hommikul kell kaheksa või isegi 7.15. Sest me teame, et komisjoni esimehel on väga lai diskretsioon selles osas, kuidas korraldada istungeid. Ja loomulikult [saab] siis jõuda, muudatusettepanekute tähtajaga täpselt samamoodi, kokkuleppele, et nii teine kui ka kolmas lugemine on järgmise nädala päevakorras ja ilusti saab järgmise nädala jooksul [seadus] vastu võetud. Ja kui peaks olema vajadus rohkem arutada, siis tuleb parlament erakorraliselt kokku ja otsustab selle küsimuse ära vabal nädalal. Selle taha küll ei sotsiaaldemokraatide ega, ma usun, ühegi teise fraktsiooni tahe ei jää, et vaba nädal tuleb ja sellepärast tuleb siin ruttu kõiki protseduurireegleid rikkudes neid otsuseid vastu võtta. Ei tule! See on olnud poliitiline valik. Sellele ei ole muud õigustust peale selle, et koalitsioon arvas, et niimoodi on lihtsalt mugav teha.

Ma võtaks kohe kolm minut juurde ka. 

Kas te võtate või ei võta? Kuna te kasutasite vormi "võtaks", tingimuslikult. Soovite kolme minutit või ei soovi?

Ma võtan kolm minutit juurde ...

Selge. Palun, kolm juurde!

... juhul, kui te annate.

Jaa, loomulikult. Palun!

Ja sellest tulenevalt ka tingiv kõneviis, sest vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on juhataja õigus seda lisaaega võimaldada. Kui mingil põhjusel peaks selguma, et esimees ei soovi mulle spetsiifiliselt seda võimaldada, siis ka see vastavalt kodukorra seadusele on juhataja õigus. Sellest minu alandlik tingiv kõneviis.

Jaa, selge. Palun, kolm minutit!

Aitäh! Nüüd see küsimus on käsitletud. Ei ole kiire. Ei ole küsimus selles, et muud moodi ei saa. Saab küll. Proua Kotka kuidagi väga kirega siin pahandas EKRE saadikutega, et nood on silmakirjalikud ja varasemas elus ka teinud sigadusi. No olgu, ma ei hakka sellesse diskussiooni sekkuma. Ma kipun siin proua Kotkaga nõustuma. 

Aga minu probleem ausalt öeldes ei puuduta üldse seda. Minu probleem on selles, et mina olen ja ma tean, et väga paljud minu sotsiaaldemokraatlikud kolleegid, näiteks Helmen Kütt siinsamas, on väga kirglikult seisnud oma õiguse eest väljendada seisukohta hääletusel, mis puudutab esimesest haiguspäevast 100% ulatuses koroonahaigetele hüvitamist. Me tõesti peame seda väga oluliseks, erakordselt oluliseks sammuks, selleks et me üheskoos õiglaselt seda epideemia nakkuskõverat allapoole juhiksime.

Mis nüüd on tekkinud? Kui see oleks [eelnõu] 347 – no selge, seal on muud arutelud, mis puudutavad korrakaitset ja muud, see on teiste poliitiliste jõudude ja poliitikute huviorbiidis, meil vähem –, siis me oleksime saanud arutleda: näete, meil on kaks konkureerivat ettepanekut, on valitsuse ettepanek, teisest päevast ja 70%, ja on sotsiaaldemokraatide ettepanek, esimesest päevast ja 100%. Meie oleksime rääkinud selle poolt, teised oleksid öelnud, miks nad seda ei toeta, ja oleks saanud hääletada. Täna ütleb siin komisjoni ettekandja, et seda polegi arutatud. Ah mis, me polegi väga arutanud seda esimesest päevast [hüvitamise] asja, aga see polegi selle eelnõu osa. Pole ju sellist muudatusettepanekut. Millest te räägite üldse? See jäi ju kuskile sinna hoopis teise eelnõusse maha. Toda me küll kunagi arutasime, aga selle eelnõu kontekstis polegi siin midagi rääkida, sest seda muudatusettepanekut ei ole.

No küll see on tore viis vabaneda muudatusettepanekutest, mida on ebapopulaarne maha hääletada või mida muul põhjusel ei soovita teha. Ei, see paraku ei ole absoluutselt korrektne. See ei ole küsimus poliitilisest survest, see on küsimus väljakujunenud parlamentaarsete tavade täitmisest ja sellest, millisel viisil me seda parlamendi tööd siin üheskoos teeme.

Nüüd lõpuks. Aega on väheks jäänud, me siin vahepeal istungi juhatajaga ka pidasime väikese dialoogi. Küsimus on tõesti haiguspäevades. Ei ole nende nädalate jooksul mitte ühegi valitsuspoliitiku suust tulnud ühtegi adekvaatset põhjendust, miks valitsus ei toeta koroonahaigetele ja nende lähikontaktsetele esimesest päevast 100% ulatuses haiguspäevade hüvitamist. See ei ole ilmavaatelise valiku küsimus.

Siin peaminister rääkis omavastutusest. No mis omavastutusest me räägime olukorras, kus on ülekaalukas avalik huvi, et need inimesed kodus oleksid? On räägitud, et las kohalikud omavalitsused tagavad haiguspäevasid. Vabandage, me räägime epideemiast, üleriigilisest! See ei ole mingisugune Vändra valla kolle, kus on võimalik vallavalitsusel vaadata, kas nad sulgevad kooli või hüvitavad haiguspäevi. See on üleriigiline probleem, meil on vaja see üheskoos ära lahendada. Ja ainus põhjus, mis on siiani kõlanud, on see, et see maksab palju. No vabandage! Sõltub, millega võrrelda. Kui võrrelda selle 700 miljoniga, mis lisaeelarvest läheb selleks, et turgutada majandust ja maksta abirahasid inimestele, tulenevalt käest lastud koroonaolukorrast, siis see on väga väike kulu. (Juhataja helistab kella.) Ja sellest tulenevalt ma pean küll ütlema ...

Teie aeg! 

Vabandan, ma kohe lõpetan! Ma pean ütlema, et ühtegi sisulist argumenti ei ole. Ja paraku tulenevalt sellest teerullisigadusest ei ole seda debatti täna isegi võimalik pidada.

Hea ettekandja, teie aeg. Aitäh teile!

Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Ruuben Kaalepi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu! Meil on täna olnud väga huvitav õhtu ja selleks, et seda ilmestada ja sisustada, tahaksin teha väikese kirjandusliku vahelepõike, sest usun sellesse, et ilukirjanduslikud paralleelid võivad tihtipeale ilmestada ja anda uusi perspektiive praegu käimasolevatele sündmustele.

Ja sooviksin ka kolm minutit lisaaega.

Jaa, palun, palun!

Loen ette katkendi vene kirjaniku Viktor Pelevini raamatust "Tšapajev ja Pustota", mis oli keskkooli ajal üks minu lemmikraamatuid. Kes soovib, võib sellest leida metafoore meie tänasele parteipoliitikale, aga kes neid ei leia, võib ennast rahustada mõttega, et võib-olla see ei olnudki nii mõeldud.

"Niisugused on meie firma reeglid," lõpetas Kawabata. "Ma olen juba öelnud, et kui ma kasutan sõna "firma", ei ole mul tõlge päris täpne. Tegelikult oleks õige öelda "klann". Aga kui selle terminiga alustada, siis võib see esile kutsuda kahtlustusi ja hirmu. Sellepärast me eelistamegi kõigepealt välja selgitada, mis inimesega meil on tegemist, ja siis alles süveneme detailidesse. Teie puhul oli küll vastus mulle selge sellest silmapilgust peale, kui te lugesite ette tolle nõidusliku luuletuse..."

Kawabata kangestus paigale, pani silmad poolkinni ja liigutas mõne hetke vältel huuli. Serdjuk taipas, et too kordab lauset tähtedest taevas, mida tema ise enam päris selgesti ei mäletanud.

"Vaimustavad sõnad. Jah, tollestsamast hetkest peale oli mulle kõik juba lõplikult selge. Kuid on olemas reeglid, ja ma olen kohustatud esitama teile ettenähtud küsimused. Nüüd pean ma ütlema, teile järgmist," jätkas Kawabata. "Kuna ma olen juba maininud, et meie firma on tegelikult pigem klann, siis on ka meie töötajad pigem klanni liikmed kui kaastöötajad. Ja kohustused, mida nad enda peale võtavad, erinevad samuti tavalistest kohustustest, mille võtab enda peale palgatööline. Lihtsamalt öeldes võetakse teid vastu meie klanni liikmeks, mis on üks iidsemaid Jaapanis. Vakantne ametikoht, millele te asute, kannab nimetust "mänedžeri abi ärisuhetes põhjapoolsete barbaritega". Mõistagi võib selline nimetus tunduda teile solvav, kuid selline on traditsioon, mis on kestnud rohkem aastaid kui Moskva linn. Muide, päris ilus linn, eriti suvel. See on samurai ametikoht ja lihtrahva esindaja ei saa seda täita. Sellepärast, kui te olete valmis seda tööd tegema, ülendan ma teid samuraiks."

"Milles see töö seisneb?"

"Oh, seal pole midagi keerulist," ütles Kawabata. "Paberid, kliendid. Väliselt on kõik nii nagu teisteski firmades, välja arvatud see, et teie sisemine suhtumine toimuvasse peab olema kooskõlas kosmose harmooniaga."

"Ja kui palju makstakse," küsis Serdjuk.

"Te hakkate saama kakssada viiskümmend kokut riisi aastas," ütles Kawabata ja pigistas sekundiks silmad kinni, tehes mingeid arvutusi. "Teie dollarites teeb see umbes nelikümmend tuhat."

"Dollarites?"

"Kuidas soovite," ütles Kawabata õlgu kehitades.

"Olen nõus," ütles Serdjuk.

"Muud ma ei oodanudki. Öelge nüüd mulle – kas te olete valmis tunnistama end Taira klanni samuraiks?"

"Igatahes."

"Kas te olete valmis siduma meie klanniga oma elu ja surma?"

"On neil alles rituaalid," mõtles Serdjuk. "Millal nad küll aega leiavad, et veel ka telekaid teha?"

"Olen valmis", ütles ta.

"Kas te oleksite valmis nagu tõeline mees heitma elu üürikese õie tühjusesse kuristiku servalt, kui teid kutsub selleks teie giri?" küsis Kawabata ja noogutas gravüüri poole.

Serdjuk vaatas veel kord pilti.

"Olen valmis," ütles ta. "Muidugi. Õis kuristikku – lõdvalt."

"Kas vannute?"

"Vannun."

"Väga hea," ütles Kawabata, "väga hea. Nüüd on jäänud veel ainult üks väike formaalsus, muud midagi. Tuleb Jaapanist kinnitus saada. Kuid see võtab kõigest mõne minuti."

Ta istus faksi taha, otsis kobamisi paberivirnast puhta lehe ja siis äkki sigines kuskilt talle kätte pintsel.

Serdjuk vahetas poosi. Pikast põrandal istumisest olid tal jalad ära surnud ja ta mõtles, et peab Kawabatalt välja uurima, kas ei tohiks siiski tööle pisi-pisikest taburetti kaasa tuua. Seejärel vaatas ta ringi, kas kuskilt ei paista sake jääke, kuid pudel, mille põhja peale olid veel mõned tilgad jäänud, oli kuhugi kadunud. Kawabata õiendas paberilehega ja Serdjuk pelgas küsida – ta ei võinud üldse kindel olla, kas ta seejuures rituaali ei riku. Talle meenus luuleline vanne, mille ta nüüdsama oli andnud. Issand, mõtles ta, küll on palju neid vandeid, mis ma kõik elus olen andnud! Kas ma kommunistliku partei püha ürituse eest olen lubanud võidelda? Oma viis korda, kui päris lapsepõli kaasa arvata. Kas Mašaga abielluda olen lubanud? Olen. Ja eile seal Tšistõje Prudõ kandis, kui sai nende idiootidega võetud, eks ma lubanud, et pärast teeme minu rahade eest veel ühe. Ja kuhu ma nüüd jõudnud olen! Õieke kuristikku.

Kawabata oli sedaaegu lõpetanud paberilehele pintsliga maalimise, ta puhus lehele ja näitas seda Serdjukile. Paberile oli musta tušiga joonistatud suur krüsanteem.

"Mis see on," küsis Serdjuk.

"Oo," ütles Kawabata. "See on krüsanteem. Kui meie pere täieneb uue liikmega, siis on see tervele Taira klannile nii suur rõõm, et on kohatu usaldada seda paberile kantud märkida hoolde. Sellistel puhkudel me joonistame tavaliselt paberile lilleõie, kui soovime juhtkonnale sõnumit saata. Ja see on pealegi toosama õis, millest me mõni hetk tagasi rääkisime. Ta sümboliseerib teie elu, mis kuulub nüüdsest Taira klannile, ja ühtaegu justkui tõendab, et te olete lõplikult teadvustanud tema üürikese kulu efemeersuse..."

"Sain aru," ütles Serdjuk.

Kawabata puhus veel kord paberilehele, lükkas selle siis faksi pilusse ja asus valima mingit tohutu pikka numbrit.

See läks tal õnneks alles kolmandal korral. Faks hakkas sumisema, aparaadi nurgas vilkus roheline tuluke ja leht roomas mustavasse pilusse, kuni kadus aeglaselt selle sisse.

Kawabata vaatas keskendunult aparaati, liigutamata ja asendit muutmata. Möödus mitu tüütult pikka minutit, siis hakkas faks uuesti sumisema ja kuskilt tema musta põhja alt roomas välja uus paberileht. Serdjuk sai kohe aru, et see on vastus.

Kawabata ootas ära, kuni leht täies pikkuses nähtavale ilmus, tõmbas selle alles siis masinast välja, heitis pilgu paberile ja pööras aeglaselt silmad Serdjuki poole.

"Õnnitlen," ütles ta, "õnnitlen teid südamest! Vastus on igati soodne."

Ta ulatas lehe Serdjukile. Serdjuk võttis selle kätte ja nägi teist joonistust. Seekord oli seal pikk, pooleldi kaardus kepp, mingid mustrid peal ja üks külg sakiline.

Aitäh! Protseduuriline küsimus. Mihhail Lotman, palun!

Aitäh, austatud esimees! Kas te ei saaks minu poolt tänada austatud kolleegi Ruuben Kaalepit suurepärase ettelugemise eest ja soovitada talle edaspidi klassikat lugeda originaalkeeles, sest see tõlge ei olnud kõige parem?

Aitäh! Ta asub teist vähem kui meetri kaugusel vasakut kätt. Te tunnete ta ära ja te võite julgelt talle öelda tunnustuse. Ma arvan, et tunnustust väärime me kõik siin ja kindlasti ma edastan. Härra Kaalep, härra Lotman tunnustab teid teie kõne eest, kuigi ütleb, et tulevikus rääkige seda teksti originaalkeeles. Aga läheme edasi, saime ka siit üle, nii et ka see küsimus on nüüd lahendatud ja ma annan sõna läbirääkimisteks Kert Kingole. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Me räägime pidevalt õigusriigist ja me peame ennast õigusriigiks. Kõige selle valguses on tõesti väga piinlik, et Riigikogu, kes me töötame seadusi välja ja peaksime olema eeskujuks, eeskujuks eelkõige korrektse ja normikohase tegevusega, ei ole seda antud juhul. See, mis toimus eelmisel neljapäeval sotsiaalkomisjonis, sellele on raske õigustust leida. Seda ei saagi olla.

Head kolleegid, tuletan teile meelde, et meie otsused mõjutavad kogu meie ühiskonda ja kõiki meie inimesi ühel või teisel moel. Seega peame tegema seda, mida me siin teeme, ehk töötama seadusi välja äärmiselt korralikult ja läbimõeldult. Austatud koalitsioonifraktsiooni liikmed! Mis näoga te inimestele silma vaatate, klopsides ripa-rapa, kiirendatud korras kokku seadusi, mille korrektset täitmist te nendelt hiljem eeldate? Käitugem ja tegutsegem ikka nii, et me keegi ei peaks hiljem teie tehtu pärast häbenema ja kogu aeg juba tehtut parandama! Ma väga loodan, et selline tegevus, nagu toimus selle eelnõu menetlusega, enam ei kordu. Tänan!

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Head kallid kolleegid! Kuulasin siin Ruuben Kaalepit ja kuulasin Lotmanit ja leidsin hämmastavalt ka seda, et mul on täna eriti hea klapp Jevgeni Ossinovskiga. Mulle tundub, et ma olen peaaegu kõigega nõus, mis ta räägib. Kui ma kuulasin proua Kotkat, siis tulid ka mulle meelde sellised klassikalised read, mis kõlasid umbes niimoodi. Te küsite, mis on meie eesmärk. Ma oskan vastata vaid ühe sõnaga: see on võit. See on võit iga hinna eest, võit kõigest, terrorist hoolimata, võit hoolimata sellest, kui pikk ja raske see tee on. Vaat niisugune mulje jäi mulle siis, kui ma kuulasin proua Kotka sõnavõttu. Kusjuures need sõnad, mida ma tsiteerisin, need ütles Churchill. Nii et proua Kotka võib tunda ennast hästi, sest tema sõnavõtt oli sama innustunud ja sama haarav.

Aga, head inimesed, me elame demokraatias, me elame demokraatlikus parlamentaarses ühiskonnas ja see on selline erisus, et me rahuldame ühiskonna vajadusi parlamentaarset korda järgides, menetledes asju õigesti, vastavalt kehtivatele seadustele ja tavadele, selleks et saavutada seda, mida ootab meilt rahvas, mida loodab meilt rahvas. Ja kui me ei tee seda, kui me ei suuda järgida seda parlamentaarset korda, kodukorraseadust, väljakujunenud traditsioone, siis puudub parlamentarismi järele vajadus. Ta ei õigusta ennast siis üldse. Miks meil siis üldse see ja mida me üldse siis veel teha saaksime?

Aga teha on meil võimalik ikkagi väga ühte ... (Ühendus hakib.) ... valijatele, et me oleme suutelised järgima olemasolevat korda, väljakujunenud seadusi, tavasid, norme, siis ei jää ikka midagi muud üle, kui ma pean kordama jälle oma hea kolleegi Ossinovski [sõnu], et me peame katkestama, me peame kindlasti katkestama käesoleva seaduse menetlemise, selleks et seejärel pöörata sellesama seaduse menetlus õigetele radadele, seaduslikele rööbastele. Selline on minu mõte. Aitäh!

Aitäh! Seda ühtset hingamist ja ühismeelt on tõesti siin hea kuulata, kuidas on toetused erinevates suundades. Kuid nüüd võib sellele muidugi murrang tulla. Protseduuriline küsimus, Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Kahtlemata ma olen ka hirmuga vaadanud, et härra Puustusmaa kuidagi väga palju nõustub minuga täna. Aga ei, ma ei taha vastusõnavõttu. Ma tahaksin küsida, et kuidas on see protseduur. Ta tsiteeris Winston Churchillit, kellel arusaadavatel põhjustel vastusõnavõtuõigust ei ole käesoleval juhul. Aga kas stenogrammiteenistus või istungiosakond kontrollib, kas see tsitaat oli täpne, mis ta esitas, või ei olnud?

Ma arvan, me hetkel, kui te nii küsite, siis me lähtume sellest, mida Riigikogu liikmed ütlevad ja see läheb ka stenogrammi kirja. Martin Helme, nüüd on läbirääkimistevoor teieni jõudnud. Palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh! Ma palun ka lisaaega kolm minutit.

Palun, kaheksa minutit!

Jaa, no täna on olnud meil väga intensiivne päev. Ja ma pean ütlema, et võib-olla mõni inimene ei saa päris täpselt aru, millega me tegeleme siin. Las ma siis natukene selgitan laiemat pilti.

Esiteks, meie erakonna fraktsioon toetab valitsuse poolt toodud lisaeelarvet. Meie fraktsioon on ka seisukohal, et me saame toetada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, sest me peame mõistlikuks ja vajalikuks pandeemia ajal paindlikult korraldada koolitööd. Me saame ka aru selle eelnõu tempokusest, et eksamid suruvad peale ja koolid ja õpilased vajavad selgust. Meie erakonna fraktsioon toetab ka loovisikute ja loomeliitude seadust, sest me peame sellega ettenähtud meetmeid vajalikeks ja mõistlikeks. Ja tõepoolest, me toetame ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõus ettenähtud muutusi. Me toetame ka pandeemia ajal tervisepäevade eest maksmist alates esimesest päevast. Aga siinjuures ma rõhutan, et seda meedet toetame ainult pandeemia ajal. Ja tuletan meelde, et see oli meie, eelmine valitsus, mis tegi sama meetme eelmisel aastal, ja see oli meie erakonna osalusega valitsus, mis sügisel riigieelarvesse pani ajutise meetme, tervisepäevade hüvitamise alates teisest päevast.

Mida me aga absoluutselt ei toeta, on see, kui valitsus võtab hoiaku, et Riigikogu peab parandama tema praaki. Valitsus tegi lisaeelarve ja palus Riigikogul seda kiiresti menetleda. Opositsioonierakonnana olime me mõistvad ja valmis töötama tempokalt. Me ei ole teinud sinna liiga palju parandusettepanekuid või mingil muul moel obstruktsiooni korraldanud. Aga siis avastas valitsus, juba pärast eelarve esitamist, et on veel terve hulk seadusemuudatusi, mis tuleb ära teha enne eelarve vastuvõtmist.

Kuidas sellist asja varem ei teatud? Kas siis tõesti ei saadud aru või ei saadud hakkama või ei huvitanud? Leiti, et Riigikogu võib valitsuse saamatust või hoolimatust või praaki hakata parandama, lausa peab hakkama parandama, küsimusi esitamata ja absurdses tempos. Mul on lihtsalt jällegi paralleel elust enesest võtta. Kui meie olime valitsuses – ma rahandusministrina olen toonud kolm eelarvet valitsusse, kaks tavalist protseduuri ja ühe lisaeelarve –, siis ka lisaeelarvet tehes teadsime me, mis järjekorras tuleb eelnõud esitada. Et kui eelarvega ettenähtud rahaeraldusteks on vaja teha teistesse erialaseadustesse muudatusi, siis need peavad olema vastu võetud enne eelarve vastuvõtmist. See on see kodutöö, mis on vaja ära teha, et liikuda parlamendi töörütmi arvestades ja parlamendi reeglitest lugu pidades.

Ei ole õige, ei ole lihtsalt sünnis sundida parlamendi liikmeid lugema nelja-viit eelnõu kiirkorras. Ei ole sünnis, et neilt võetakse ära võimalus nendesse eelnõudesse teha tegelikult sisulisi parandusettepanekuid, sest parandusettepanekute tähtajad on absurdselt lühikesed. Ei ole normaalne, et komisjonide töötajad peavad siis materjalide ettevalmistamiseks paluma juhatuselt erandite tegemist reeglist, et materjalid saali jõuaksid hiljem, kui on tegelikult meie töös ette nähtud.

See kõik on ebanormaalne. Valitsus ei saa istuda Riigikogule pähe ja lüüa nipsu ja öelda, et teie, põhiseaduslik institutsioon, mis on valitsuse ülemus, hüpake nüüd, sitsige ja hüpake läbi rõngaste, sest meie ei ole oma tööga hakkama saanud. Ja siis tulla meile veel rääkima mingit nutulaulu sellest, kuidas inimesed ootavad raha. Ei ole meie erakond ja ei ole parlament olnud inimeste ja raha vahel, vaid me oleme selle eest väljas, et ei sõidetaks üle Riigikogust ja tema töömeetoditest. Ma näen, et see on muster tänasel valitsusel, kus võetakse poos, et kõik teised peavad nende tegematajätmiste pärast kannatama ja kõik teised on veel nende tegematajätmiste pärast süüdi. See lihtsalt ei lähe läbi.

Sellest, mis toimus õiguskomisjonis, on täna siin päris palju räägitud, ja ka sellest vaidlusest, mis meil oli Riigikogu juhatuses, on täna räägitud. Minu suhtumine on väga lihtne, minu sõnum on väga lihtne. Kui ikkagi teerulli tehakse, siis me võime reegleid ühele või teisele poole muuta, aga leidlikud ja hakkajad inimesed on võimelised oma suhtumist näitama ikkagi. Ja seda suhtumist me praegu näitame, me oleme täna terve päev näidanud.

See sõnum peab väga selge olema. Ei ole niimoodi, et täitevvõim, mis on parlamendi poolt paika pandud ehk meie alluv, tuleb ja lööb nipsu ja käsib meil kiirkorras teha. Kusjuures see kiirkorras tegemine on tekitanud nii palju praaki ja segadust ja viha ja vaenu selles parlamendi menetluses, et see on täiesti tarbetu olnud. Mitte mingisugust põhjust ei ole olnud selleks, et me ei oleks võinud teha sellel nädalal ilusti ära kõik teised lugemised, niimoodi, et kõik saadikud oleksid saanud teha muudatusettepanekuid, niimoodi, et komisjonid oleksid saanud neid dokumente ilusti õigeks ajaks saali tuua, ja me oleksime teinud ära järgmisel nädalal kolmandad lugemised. Kui nende eelnõudega on kiire, siis ei oleks pidanud need kolmandad lugemised isegi kolmapäevale panema, mis on meie tavapärane praktika, oleks võinud need kolmandad lugemised ära teha esmaspäeval. Kõike oleks jõudnud. Tüli oleks olemata olnud. Aga ei. Upsakusest või rumalusest või laiskusest või hoolimatusest, lihtsalt saamatusest otsustati teerulli kasuks. No vaat selle teerulli tagajärjel me siin kell pool üksteist öösel kuulame väljavõtteid põnevast kirjandusklassikast. Ehk järgmine kord ei lähe nii. Aitäh!

Aitäh! Eduard Odinets, palun teid Riigikogu kõnetooli!

Head kolleegid siin saalis ja teispool ekraani! Kõigepealt [head] hilisõhtut kõigele! Mõtlesin, et mis ma ikka siin aega kulutan. Päevakord on veel pikk ees ja ka sotsiaaldemokraatidele olulised arupärimised ja küsimused ootavad oma arutelu. Aga mulle läks hinge üks siin kõlanud sõnavõtt, tegelikult ainukene sõnavõtt, mis tuli tänasest koalitsioonist. Ja seal kõlanud üks fraas läks mulle niivõrd hinge, et ma mõtlesin, no vaat nüüd ma ei saa vait olla, pean siia tulema ja pean ka kõnelema.

Austatud sotsiaalkomisjoni esimees proua Kotka ütles, et mis te siin mängite oma mänge, pöördudes opositsiooni poole. Kallis Siret, meie ei mängi siin mänge. Me oleme tõepoolest mures nii selle pärast, kuidas siin Riigikogus asju aetakse, kui ka selle pärast, kuidas meie riik tervikuna selle pandeemiaga võitleb, et me ükskord saaksime ka normaalse elu juurde tagasi. See, kuidas sotsiaalkomisjonis teerulliga, tankiga või ükskõik mis rasketehnikaga üle sõideti kõikvõimalikest kordadest, väites, et see on juriidiliselt korrektne – jah, võib-olla iga jurist leiab ka juriidilise põhjenduse sellisele käitumisele. Aga mingit õigustust ei saa olla sellel käitumisel, et ühel parlamendifraktsioonil sisuliselt lõigatakse ära võimalus kaitsta oma ettepanekuid, paluda debatti nende ettepanekute üle ja nõuda ka hääletust Riigikogu suures saalis.

Nii on juhtunud nüüd proua Kotka eestvedamisel sotsiaaldemokraatide ettepanekuga toetada haigushüvitisi kõikidele inimestele esimesest päevast alates ja 100% ulatuses. See ei ole mäng. Need on reaalsed inimesed, kellest on üle sõidetud. Ja see on reaalne meede, nagu siin mitmed kolleegid on juba rääkinud, selleks et inimesed püsiksid kodus ja ei käiks tööl lähikontaktsena või haigena. Me oleme siin juba kuulnud erinevate arvutuste põhjal, et see võib olla ikkagi kõvasti üle 30% kuusissetulekust.

Mul on kombeks viimasel ajal tuua näiteid Ida-Virumaalt, kord oma perekonnast, kord sugulastest, kord valijate kõnedest ja kirjadest. Just hiljuti helistas mulle üks põlevkivikaevanduses töötav Aleksander, kes rääkis oma loo, kuidas tema naine on koroona tõttu poes töö kaotanud ja kuidas tema on ainus toitja selles perekonnas, kus on veel kaks alaealist last. Tema töötab põlevkivikaevanduses, seal ei ole võimalik koju jääda, seal ei ole võimalik kaugtööd teha, seal on suurettevõte. Nad sõidavad 56 kilomeetri kauguselt üle tunni ühisbussiga, tööandja pakutava bussiga, kõik mehed koos, vara hommikul sinna ja hilja õhtul tagasi sõltuvalt vahetusest. Ja ta jäi ükskord lähikontaktseks – tubli inimene, jäi ilusti koju – 30% poole kuu [töötasust] läinud. Siis jäi teist korda lähikontaktseks, jäi uuesti koju. Ja siis ta ütleb, et kolmandat korda tema ei jää. Siis jäi tema äi lähikontaktseks, aga õnnetuseks käisid nemad just paar päeva tagasi äiaga koos metsamatkal. Terviseameti tõlgenduse kohaselt on kogu see perekond, kes matkal käis koos selle äiaga, nüüd lähikontaktne. Ja nüüd ta ütleb, et kui järgmine kord tema on lähikontaktne või kui ta isegi tunneb mingeid sümptomeid, kui ta on isegi haige, tema enam koju ei jää. Tema käib oma kaevanduses edasi.

Palun lisaaega!

Kui palju te soovite?

Kolm minutit.

Palun, kolm minutit! 

Aitäh, härra juhataja! Nii et tema sõidab uuesti ja uuesti selle bussiga hommikul sinna, õhtul tagasi või vastavalt oma öisele või hommikusele vahetusele. Ja nii see viirus levib meil Ida-Virumaal ja nii me raporteerime, kuidas idavirumaalased on kõige haigemad inimesed Eestis. Ja nii me sulgemegi järjest mingeid asju. Ning siis ütleb meile sotsiaalkomisjoni esimees, et me mängime mänge. Kui mängitakse mänge, siis mängivad neid mänge just koalitsioonisaadikud, tekitades inimestel vajaduse käia haigena või lähikontaktsena tööl, sest inimesed ainsa toitjana oma perekonnas ei soovi kaotada üle 30% oma sissetulekust.

Kui me küsime sotsiaalkomisjoni esindajalt, ettekandjalt siit tribüünilt, mis on sinu seisukoht, mis on see sisuline arutelu, miks sa all-linnas hääletad ühtmoodi, Toompeal hääletad teistmoodi, siis vastust ei tule. See ei olnud arutelu punkt. Mis siis veel saab olla arutelu punkt kui mitte see, kuidas võidelda pandeemiaga, kuidas võidelda kriisiga? Ei, me sõidame rulliga üle. Me ei võta seda isegi arutamiseks, me ei võta isegi kaasamõtlemiseks. Meil on kiire. Meil on kiire põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, nii et seadus jõustub siis, kui gümnaasiumieksamid juba käivad. Meil on kiire teiste seadustega, meil on kiire selle seadusega.

Kriis ei tulnud eile ega üleeile. Kus te olite, kallid koalitsioonisaadikud, kus sa olid, kallis valitsus, mõni nädal varem? Ei, nüüd me sõidame rulliga ja põhjendame seda sellega, et meil on kiire, ja ütleme opositsioonile: te mängite mänge. Me ei mängi mänge. Me tõepoolest hoolime Eesti rahvast, me tõepoolest hoolime töötavatest inimestest, kes on sunnitud tööl käima. Ja me ei taha, et see haigus levib edasi nende töötavate inimeste kaudu. Me soovime pakkuda neile täiendavat kaitset, ajutist kaitset, mis nõuab riigieelarvest kõigest 8,5 miljonit eurot. Ja te ütlete meile, et me mängime mänge. Andke andeks, vaadake peeglisse! Aitäh!

Aitäh! Nüüd on sõna Henn Põlluaasal. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on loodud selleks, et seista eesti rahva ja meie riigi eest, sest me hoolime sellest. Me seisame demokraatia ja vabaduse eest, mõtte‑, sõna‑ ja usuvabaduse eest ja kõikide kodanike õiguste eest.

Sellest hoolimata, õigemini just nimelt seetõttu on meid süüdistatud järjekindlalt soovis sisse viia diktatuur ja tsensuur jne, jne. President läks lausa niikaugele, et solvas Riigikogu, tulles siia meie kõige kõrgemasse seadusandlikku kogusse dressipluusiga, millel oli peal kiri "Sõna on vaba". Ja sõna oli vaba. Sõna oli tõesti vaba, mitte keegi ei piiranud mitte mingisuguseid õigusi inimestel. Eesti oli demokraatlik riik.

Nüüd kahjuks, kui uus valitsus, äärmusliberaalne valitsus on olnud võimul vaevalt kolm kuud, me näeme seda, mida tegelikult tähendab nn liberaalne demokraatia, mida meile on püütud jõumeetoditega ka varasematel aastatel, aga eriti nüüd peale suruda. Me näeme seda, kuidas ilusate loosungite all püütakse Eestit muuta politseiriigiks, kuidas püütakse vihakõne sildi alla summutada sõnavabadust, mõttevabadust, hakata inimesi karistama, kuidas meediateenuste seadusega püütakse suukorvistada meediat jne, jne. Me näeme seda igal sammul. Me näeme seda ka Riigikogus oma igapäevases töös, kui kõige jõhkrama teerullipoliitikaga sõidetakse opositsioonist üle, hoolimata sellest, et rikutakse kõiki häid tavasid, rikutakse protseduurireegleid. See ei loe absoluutselt mitte midagi. Selline valitsus, selline koalitsioon ei saa ega tohi kaua kesta, sest tulemus on see ühiskond, kus me oleme korra juba olnud – totalitaarne ühiskond. Sinna tagasi me ei soovi minna.

Ma palun kolm minutit lisaaega!

Loomulikult. Palun!

Aitäh! Seetõttu informeerin võimul olevat valitsust ja Eesti avalikkust Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, et oleme sunnitud läbi viima töötakistust, mis on suunatud valitsuse põhiseadusevastase kodaniku- ja poliitilisi õigusi piirava poliitika vastu. See valitsuse poliitika väljendub katsetes piirata sõnavabadust meediateenuste seaduse muutmise eelnõuga ja teisi kodanikuvabadusi nakkushaiguste ennetamise ja tõrje ja maksekorralduse ning hädaolukorra seaduse eelnõuga, aga samuti ebaproportsionaalses jõudemonstratsioonis rahumeelsete meeleavaldajate vastu, kes kasutavad oma põhiseadusest tulenevaid õigusi.

Nii kaua, kui valitsus ei ole tõestanud, et ta soovib täita Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, peab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond vajalikuks väljendada oma protesti obstruktsiooniga. Opositsioonierakonnana ei näe me antud olukorras kahjuks muud võimalust. Vajadus obstruktsiooni järele lõpeb kohe, kui koalitsioon tõestab konkreetsete sammudega, et austab sõnavabadust ja muid kodanikuvabadusi, lähtub põhiseaduslikest printsiipidest ja demokraatia põhimõtetest. Siis, kui koalitsioon teeb võimalikuks normaalse töö Riigikogus. Aitäh!

Aitäh! Nüüd on sõna Urmas Reitelmannil. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head  kolleegid! Ma väga pikalt ei räägi, aga paar täna õhtul pähe torganud mõtet edastaksin teile teie lahkel loal. Ega see, mis on viimastel nädalatel Riigikogus on toimunud, ei ole midagi erandlikku. Sama räpakalt ja saamatult on tegelikult ju asju aetud ennegi. Ühe näitena võiks tuua selle õnnetu Sotsiaalministeeriumi. Seal on ju ka näiteks riigihankeid tehtud, mis eelmise aasta lõpus tehti ja viimased selle aasta alguses, täpselt samamoodi, et põhimõtteliselt korraldati hange niimoodi, et see pandi üles umbes veerand tundi enne tööpäeva lõppu ja hanke tähtaeg oli järgmisel päeval kell 11. Või siis COVID‑i vaktsiinide logistikahange, mille tähtaeg oli kolm päeva – no hallo, tere! Kolm päeva! Eesti ei ole küll mingisugune tohutu suur riik, aga ükski normaalne ettevõte ei saa teha kalkulatsioone, arvestusi, hinnata oma võimalusi, koostööpartnerite pakkumisi võtta, et sellest kolme päeva jooksul teha korralik pakkumine. See lihtviisiliselt ei ole võimalik. Ja samal ajal on meil Eestis olemas Kaitseväe logistikaüksused, kes kõik need asjad oleksid mängleva kergusega lahendanud.

Võrdluseks näiteks Donald Trumpi administratsioon, kui nad moodustasid Ühendriikides COVID‑iga võitlemise sellise ajukeskuse, kuhu kaasati parimad riigi asjatundjad, siis kõikide nende professorite ja akadeemikute ja nobelistide kõrvale võeti ka logistikust kindral, kellele anti täielikud volitused teha otselepinguid riigi nimel nii Federal Expressi kui UPS‑iga, ja kõik toimib. See, mis Ameerikas praegu vaktsineerimisega toimus, on lihtsalt imetlusväärne.

Eesti-sugune väike riik, mis on, no ma ei tea, Ameerika väikelinna elanike arvuga ja territoriaalselt olematu krööm kaardil – ja me ei saa hakkama. Ja kelle viga see on? See on valitsuse viga, see on tänase istuva valitsuse ja eelmisest valitsusest pärandiks saadud sotsiaalministri viga. See, millega Sotsiaalministeerium suvel tegeles, see on absoluutselt arusaamatu. Ma ei tea, kas kantsler ja terviseala asekantsler vaatasid, kuidas kabinetis kärbsed lendasid või. Kõik need asjad oleks võimalik olnud ette valmistada juba suvel, kui olukord oli rahulik, kõik hanked. Noh, masendav, masendav. Kiik, Priske ja Jesse on need inimesed, kellele me praegu peaksime süüdistavalt otsa vaatama. Ja loomulikult on lisandunud ka peaminister Kallas, kes lihtviisiliselt ei saa oma tööga hakkama. Ja ta ei peagi saama, sest kõik inimesed ei ole loodud juhiks. Seda ma ütlen ka Tanel Kiige kohta, kes on tore inimene, vaieldamatult, teatud alal on ta kompetentne, aga ühel hetkel lihtsalt ... Ma toon võrdluse siin sõjaväega, et kui sa oled ikkagi pataljonikomandör, siis keegi ei pane sind diviisi juhtima, ainult hädaolukorras võib see juhtuda. Juhiks kasvatakse ja ei saa panna inimest rolli ja ametisse, mille jaoks tal esiteks puudub pädevus, ja teiseks, mis on väga oluline riigi toimimise juures, et sul on mingisugune isiklik kogemuste pagas, sa oled elus kõrvetada saanud, vigu teinud ja sa tead, mida sa tohid ja mida sa suudad.

Aga jah, me olemegi sellises olukorras, et tegelikult see, mis meil tänavatel toimub, austatud kolleegid ja inimesed, kes te viitsite veel kusagilt interneedusest seda pealt vaadata ja kuulata, on tingitud valitsuse kanatsemisest, peataolekust ja ebapädevusest tingitud nõrkusest. Ja sellest tulevadki need rapsimised ja ülerullimised ja soov, et valitsus käituks täna, 2021. aastal Riigikogus nõnda, nagu käituti Eesti NSV Ülemnõukogus 1982. aastal, kui partei käske loeti silmist. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Raimond Kaljulaidi.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Sedasama haiguspäevade hüvitamise küsimust arutas eelmise nädala neljapäeval väga põhjalikult ka Tallinna Linnavolikogu. See oli tõesti väga hea, väga sisuline arutelu, mis linnavolikogus toimus, ja linnavolikogu otsustas koosmeelselt ja suure häälte ülekaaluga toetada linnavalitsuse ettepanekut tallinlastele hüvitada teatud summa ulatuses ka esimene haiguspäev. Ja seda teeb Tallinn enda linnaeelarve vahenditest. See on õige otsus, ma väga tunnustan seda otsust. Ja tõepoolest, selle poolt olid kõik Tallinna Linnavolikogus esindatud poliitilised jõud, vastu oli üks saadik, nagu ma enne ka mainisin, see oli Jürgen Ligi.

Aga Tallinn on üle 800 miljoni eurose eelarvega Eesti kõige jõukam omavalitsus ja saab endale seda täiendavat kulu lubada. Tallinna elatustase on Eesti üks kõrgemaid ja nii tulebki välja, et seda esimese haiguspäeva hüvitist, mida kõige enam on vaja just nimelt väiksema sissetulekuga inimestele ... (Juhataja helistab kella.) Ma vabandan, ma segasin vist teie vestlust. Hüvitist, mida on vaja just kõige väiksema sissetulekuga Eesti inimestele, makstakse kõige kõrgemate keskmiste palkadega või peaaegu kõige kõrgemate keskmiste sissetulekutega omavalitsuses. Mida peaksid sellest mõtlema Ida-Virumaa inimesed, Narva inimesed, saarte, Hiiumaa, Saaremaa elanikud, kelle esindajad on ju ka siin saalis? Kusjuures huvitav on see, et kui rääkida tänastest valitsuserakondadest, siis Tallinnas nad seda põhimõtet, et haiguspäevi tuleb hüvitada esimesest päevast, toetavad ja osalt on need ka samad inimesed, kes on siin saalis esindatud, ja samas Toompeal nad hääletavad selle põhimõtte vastu.

Selline asi muidugi pole uus. Peaaegu kõik Eesti erakonnad, vist väheste eranditega, on näiteks presidendi otsevalimiste poolt, aga ometi seda ju seadustatud siin saalis ei ole. Aga see jah, kuidas hääletatakse ühes ja samas küsimuses pealinna volikogus ühtemoodi, Riigikogus teistmoodi, muidugi on see kummaline. See oleks sama kummaline, kui näiteks kolleeg Helle-Moonika Helme hääletaks Tallinna Linnavolikogus kooseluseaduse poolt ja siin Riigikogus on vastu. No oleks ju kummaline? Aga täpselt nii on näiteks Reformierakond toiminud. Me teame, et siin Riigikogus on nad selle haiguspäevade esimesest päevast hüvitamise suuremaid vastalisi, aga paraku Tallinna volikogus hääletavad teistmoodi.

Tegelikult see haigushüvitis, haiguspäeva hüvitis esimesest päevast, see peaks olema elementaarne asi, see peaks tegelikult olema ammu tehtud. See, et me sellega nii kaua ootame, et me nii kaua sellega jokutame, see on vale. Me peaksime üldse mõtlema sellest punktist palju kaugemale edasi. Kuidas üldse täiendavalt toetada Eesti inimesi, kellel tõepoolest selles kriisis on väga-väga raske? Ja väga keeruline on eriti neil, kellel on suur pere, aga tegelikult ka meie eakatel ja paljudel-paljudel teistel meie tööinimestel. Võin teile tuua näiteid. Näiteks Jaapani valitsus maksis kõigile Jaapani elanikele ühel hetkel 100 000‑jeenise toetuse. See on Eesti rahas ligi 800 eurot. Ameerika Ühendriikide viimase abipaketi raames tehti ülekandeid, kui ma ei eksi, siis ligi 160 miljonile leibkonnale summas kuni 1400 Ameerika Ühendriikide dollarit.

Kui tohib, istungi juhataja, ma palun juurde lisaaega! Kui tohib! Palju on võimalik saada? 

Kolm on võimalik saada. 

Ma paluksin siis kolm.

Palun, kolm minutit lisaaega! 

Aitäh! Jah, Ameerika Ühendriikides, mis ometi on selline neoliberalismi kants, eks ole, parempoolsuse kants – ja ometi seal toetatakse lihtsaid inimesi, inimesi tänavalt heldemalt ja rohkem kui Eestis. Nii et me tegelikult selle tänase diskussiooni valguses peaksime väga tõsiselt küsima, miks Eesti riik ei toeta Eesti inimesi. See on muidugi laiem teema.

See on laiem teema. Ma ei tea, kas meil õnnestub täna jõuda ka arupärimise juurde, mis puudutab maksupoliitikat. Me ootame ju tänasel istungil siia rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust, kui me jõuame selle arupärimiseni loomulikult. Ja see arupärimine puudutab just nimelt seda, kuidas me saame rahastada oma tervishoiuvaldkonda, oma haridusvaldkonda, teisi esmatasandi väga olulisi, inimestele eluliselt igapäevaselt vajalikke teenuseid olukorras, kus meie eelarve defitsiit ju suureneb. Riigi kulud ületasid tulusid juba enne, kui see kriis algas. Ja sealt edasi on see miinus ju süvenenud väga rängalt. Mil viisil me saame seda teha? Kuidas me liigume tagasi eelarve tasakaalu suunas, kui on kokku lepitud, et maksude osas mingeid muudatusi ei toimu, järelikult need riigi tulusid suurendada ei saa. Järelikult ainus võimalus on kärpida kulusid. Ma arvan, et Eesti inimesed täna isegi ei kujuta ette, milliseid otsuseid ametis olev valitsus hakkab lähiajal tegema ja milliseid valusaid ja ränki kärpeid tuleb teha eelarves.

Need on laiemad küsimused, mida on vaja lahendada, ja kokkuvõtteks ma tahangi öelda, et selle lahendamiseks, head kolleegid siin saalis, kodudes üle Eestimaa, on vaja ühtsust ja koosmeelt ja isegi koostööd. Ja muidugi, ega seda koostöötahet ja üksmeelt ei suurenda ju see, kui üks pool surub oma tahtmist peale. Teine pool loomulikult püüab siis sellele osutada vastupanu, nagu mõnes mõttes võib-olla ka see minu tänane kõne siin, ma ei eita. Ja niimoodi tegelikult ju kaugenetakse teineteisest, kogu aeg kaugenetakse. Seda ühisosa ja mõistmist on aina keerulisem luua. Aga meie kõigi ülesanne on töötada selle nimel, et seda ühisosa piltlikult öeldes oleks aina rohkem. [Tuleb] iga päev teha häid tegusid, öelda häid sõnu, et selles suunas liikuda. Loomulikult erimeelsused jäävad erakondade vahele, selleks ongi erinevad erakonnad, erinevad poliitikud, neil on erinev vaade, aga kindlasti liikuda kogu aeg selle koosmeele suunas, see on oluline. Nii et ma loodan, et ka see tänane debatt mingis mõttes lähendab meie seisukohti. Mingis mõttes muidugi ka kaugendab, sellest on kahju. Aga lõpuks ma arvan, et kõik, kes siin saalis on, ja ka need, kes on virtuaalselt siin saalis, kõik on siin Eesti eest. Aitäh! 

Peeter Ernits, palun! Jah, Helle-Moonika Helme! Nii, teil on sõnavõtus, aga meil on ...

Kuna minu nime mainiti, siis ma paluks lahkelt seda kahte minutit vastulauseks, kui tohib.

Palun, kaks minutit! Härra Ernits, peate kahjuks ootama.

Aitäh, hea eesistuja! Hea eelkõneleja pidas väga innustava kõne. Ja me kõik teame, et ta ongi väga hea kõnemees, peaaegu nagu Vladimir Iljitš Lenin autokastist kõnet pidamas. Aga kindlasti tõi Vladimir Iljitš Lenin sealt autokastist kõneledes teinekord ka väga meelevaldseid väiteid kuuldavale. Ega muidu siis sotsialistlik oktoobrirevolutsioon ometigi teoks poleks saanud. Aga ma tahan lihtsalt protokolli huvides ära märkida, et ma mitte kunagi ei hääleta kooseluseaduse poolt, ei eelkõneleja soovunelmates ega ka mitte reaalses elus.

Nüüd on, Peeter Ernits, teie kord. Palun!

Hea juhataja ja kolleegid! Mulle tundub, et tänane päev või tänane öö võib olla märgiline. Kunagi sündisid kaks prisket õde, ühe nimi oli 347 SE ja teise nimi 355 SE. See oli üsna hiljuti ja näiliselt olid nad väga elurõõmsad ja tugevad. Aga ootamatult kerkisid takistused esimese õe teele.

Kuu algul ummistati meie kõikide postkastid massiivse spämmkirjade massiga. Neid oli nii palju, et ma kustutasin sadade kaupa. Alles siis, kui ma mõtlesin, et ma vaatan, äkki mõni elav inimene on nende taga, kirjutasin ja tuligi välja, et ongi elav inimene. Ja pärast jätkasin seda ja tutvusin enam kui saja toreda inimesega, kes ei ole mingid n-ö lamemaalased, vaid kes on murelikud, kes on pettunud Eesti praeguses võimus, valitsuses, koidikuvalitsuses ja kes meeleheites on pöördunud meie poole. Toona nende inimestega vesteldes, mitte siin Toompea platsil, hiljem küll, tekkis mul selline mulje, et see võitlus on kõik mõttetu. Kuna spämmkirjad langevad, kuhu nad lähevad – prügikasti. Ja mingit tolku neist ei ole.

Aga see olukord hakkas arenema ja muutuma. Eelmise kolmapäeva öösel me veetsime jälle sellise mõnusa öö siin, kui te mäletate. Rääkisime kõigest, aga samal ajal blokeeris politsei Toompea. Ja eelmisel pühapäeval jõudis see politsei jõudemonstratsioon täielikku absurdi, kui kiirreageerijad ja märulipolitsei olid toomkiriku ees ja koerad klähvisid. Ma ei ole sellist jõudemonstratsiooni näinud peale pronksiööd. Peale pronksiööd! Nii et vastasseis keris, pinged kasvasid.

Ja siis peale tormist ööd, meie ühist ööd, mis me veetsime jälle siin majas või virtuaalselt, hakkas üks õdedest kiduma. Järgmisel päeval toodi suur osa sellest ühest õest ja kanditi või õmmeldi teise õe keha külge. Ma saan aru muidugi, et kolleegid on siin väga pahased, et nii äkiliselt ja nii palju ja nii suurelt ja ei räägita, aga vaadake, kui parv upub või on näha, et hakkab uppuma, siis ongi vaja kiiresti tegutseda, on vaja päästa. Seesama haiguspäevade värk ja kõik muu ka, muu seas surmatõendi vormistamise asjad ja ravimiseadus ja seadused, mida poogiti sellele 355-le külge, mille kohta kolleegid on siin väga palju pahandanud ja õigustatult pahandanud, need olidki kõik need nööbid või mis suured asjad need on, mis sellele teisele õele külge poogiti.

Aga mis edasi saab? Ma ei tea, kas ma eksin, aga mulle tundub, et see esimene õeke, see 347 tegelikult hakkab surema. Aga sureb aeglaselt ja vaikselt. Kui ma hiljuti veel arvasin, et läheb veel järgmine nädal, kuni see jõuab siin meile suurde saali, siis mulle tundub, et kui ta jõuab siia, siis ta jõuab kusagil jaanipäeva eel või mine tea. Või nagu sageli sellistel puhkudel, lihtsalt sureb, kukub vaikselt kokku. Ja selle koha pealt olen ma isegi rõõmus. Politseiriiki ei tule. Inimesed, kes kardavad ja on ka meie poole pöördunud, tõenäoliselt saavad kergemalt hingata ka peale tänast ööd. Ma ei tea, kas see nii on. Aga ma arvan, et ta sureb küllalt varsti.

Kas te vajate lisaaega?

Jah, paar minutit, palun!

Kahest minutist piisab?

Kolmest piisab.

Üle kolme ei saagi.

Ja ei tahagi.

Kas siis kaks või kolm?

Kolm. Loen teile ette ühe kirja, mille [saatis] üks neist inimestest, neist sadadest, kellega ma olen kirjavahetuses, Kadri on ta nimi. Ta oli väga rõõmus, et sellest anonüümsest massist keegi vaevub vastama. Ta kirjutab niimoodi: "Samas avas see meilide saatmine mingi uue vaatenurga. Vaadates kõikide riigikogulaste nimesid, adusin, et tegelikult on meil seal ju täitsa toredad tegijad, ja tekkis esimest korda selline tunne, et seal on ka päris inimesed, ja seda oli tore tunda. Teiselt poolt teeb mõtlikuks, et miks siis igapäevaselt tundub kõik see, mis seal Toompeal tehakse ja otsustatakse, nii-nii kauge, justkui täiesti teises reaalsuses, süsteem süsteemis."

See on üks neist paljudest kirjadest, väga südamlikest ja inimlikest. Ja mulle tundub, et selle praeguse eelnõu menetlemisega, küll tõesti ülepeakaela ja probleemselt, oleme võib-olla lähemale jõudnud veidikene paremale maailmale. Ja see mure suure tõenäosusega on murtud või vähemalt eelnõu 347, kui ta kunagi jõuab siia saali, tegelikult ei jõua kuigi kaugele ja tõenäoliselt lihtsalt hääbub. Aitäh teile!

Heljo Pikhof, palun!

(Kaugühendus)

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Mul on siiras rõõm kuulda ja näha teid nii hilisel õhtutunnil pidamas siin eripäraseid, mõnel juhul isegi tuumakaid kõnesid. Sotsiaaldemokraatidena oleme siinsamas Riigikogu saalis kaitsmas põhimõtet, et haiguspäevi hüvitataks esimesest päevast ja 100%. Oleme pärinud aru nii tervise‑ ja tööministrilt kui ka peaministrilt, miks meie ettepanek ei leia toetust. Oleme toonud omapoolseid seletusi, kutsunud peaministri fraktsiooni, et talle selgitada, miks on tarvis eriti ohtliku nakkushaiguse piiramiseks just esimesest päevast maksta hüvitist ja seda 100%.

Ma usun, et te kõik mäletate, kui me siin saalis küsisime peaministri käest: kas te olete 100%‑lisele haiguspäevade hüvitamisele vastu sellepärast, et see on kallis, see on ebaõiglane – pean silmas, et hästi oluline on peaministri parteile omavastutuse komponent – või see on ebatõhus meede epideemia ohjamiseks? Vastus on olnud nii meie fraktsioonis kui ka siin Riigikogu suures saalis, et Reformierakond ei toeta seda põhimõtet. Aga miks, sellele küsimusele me vastust saanud ei ole.

Samamoodi oleme rõhutanud, et kui inimestevaheliste kontaktide hulk hakkab [ühiskonna] avamisel nüüd taas kasvama – kui me jõuame ikka selle avamiseni, praegu küll terendab, et maikuus võib see juhtuda –, on eriti oluline omada piisavaid ennetusmeetmeid, et meil ei tuleks siis kolmandat lainet.

Sellepärast ongi sotsiaaldemokraadid juba pikalt, st juba eelmisest sügisest rääkinud vajadusest teha korda haiguspäevade süsteem, et positiivse koroonatesti tulemuse ja COVID-i diagnoosi saanud inimesed ja nende lähikontaktsed ei peaks maksma trahvi kadunud sissetuleku näol, kui nad peavad isolatsiooni jääma. Mõningatel juhtudel päriselus kaotab inimene 1000 eurost kuu jooksul 400 eurot. Ja muidugi ei ole kuidagi eetiline inimeselt nõuda sellist lõivu oma pere toimetuleku arvel. Peaminister on korduvalt lubanud sotsiaaldemokraatidele, et ta mõtleb veel kord sellele, et riik ajutiselt hüvitaks koroonahaigetele 100% palgast ja seda esimesest päevast alates.

Kui me vaatame tänast haiguspäevade süsteemi, siis see tekitab tegelikult ju ebavõrdsust. Kui me vaatame, kus töötab keskmisest enam palgasaajaid, siis nemad töötavad ikkagi valdavalt neil töökohtadel, kus ei ole võimalik teha tööd kodust, teha tööd interneti vahendusel, teha tööd Zoomi vahendusel. Ja need, kes saavad kodus tööd teha, on nõnda oma nakatumisriski minimeerinud, aga nendel, kes peavad ikkagi leiva lauale toomiseks minema kollektiivi või objektile, on töö iseloomust tulenevalt loomulikult ka suurem nakatumisrisk kui kodus töötavatel valgekraedel. Kui ikkagi kaupluse müüjad on leti ääres ja kauplusesse tuleb keegi, kellel ei ole maski ees, siis reeglina müüja teenindab teda, aga samas riskib iseenda tervisega. ... (Halb ühendus, ei ole kuulda.) ... see, et madalama palgaga inimene nakatub paratamatult tihedamini ja madalam palk ... 

Hea Heljo Pikhof, aeg sai täis.

Kolm minutit palun veel!

Palun, kolm minutit!

... siis ta kaotab ka oluliselt palgas. Samas kõrgema palgaga inimesega, kes saab kodus tööd teha, ei pruugi mitte midagi juhtuda. Ja väga hea, kui ta tervis korras on!

Kui me räägime sellest, et on öeldud, et kohalikud omavalitsused võivad täiendavaid haiguspäevi hüvitada, kui nad seda vajalikuks peavad, siis ma arvan, et paljudel kohalikel omavalitsustel pole selleks raha. Ütleme, Tallinn on suurem kohalik omavalitsus, temal on raha rohkem, aga kui me vaatame Vändrat või Võru või mõnda teist kohta, siis sellist tuge, et oma elanikele esimesest haiguspäevast mingi summa hüvitada, enamik kohalikke omavalitsusi endale lubada ei saa.

Ja nüüd sellest omavastutuse komponendist. Kuidagi ei saa olla nõus sellega, et kui on tegu eriti ohtliku nakkushaigusega, siis peab kindlasti olema omavastutus esimese päeva puhul. Kuigi inimene võib olla väga ettevaatlik, aga kõik oleneb sellest, kas tema nakkusoht on suurem või väiksem, kus ta töötab, kes ta ümber on, kas need peavad reeglitest kinni või ei pea.

Me teame ka paljusid selliseid juhtumeid, kus suures ettevõttes töötav inimene saab positiivse testitulemuse ja siis annab Terviseametile üles vaid kolm-neli lähikontaktset, kuna tema tööandja on palunud tal kõiki mitte üles anda. Ja samamoodi see, et tööandja peab kolde tekkimise puhul kandma väga suuri kulusid. Meie eelnõu näebki ette, et see 8 miljonit tuleks ikkagi riigi lisaeelarvest, aga mitte tööandja taskust. Praegu [on põhjuseks], miks tööandja ütleb töötajatele, et ärge andke üles lähikontaktseid, see, et ta näeb, et esimese haiguspäeva eest peab tema ise tasuma.

Aga nüüd on aeg tõesti läbi.

Ja samamoodi on ka selliseid juhtumeid, kus inimesed ei lähegi testi tegema.

Hea Heljo, su aeg on läbi.

Aitäh teile!

Palun! Riina Sikkut, palun! Hea Riina, me ei ole sinuga hetkel ühendust saanud. Me proovime Riina Sikkutiga kohe uuesti, seniks saab Kalvi Kõva kaks minutit. Palun!

(Kaugühendus)

Aitüma, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ja just nimelt head kolleegid. Ma vaatasin, elektroonilisel töölaual on ilusti näha, et 95 Riigikogu liiget on praegu istungil. Kui meile tundub, et ainult opositsioon siin kõnesid võtab, siis koalitsioonisaadikud on kõik ilusti kohal.

Ja mis ma teile, head kolleegid eeskätt just koalitsioonist, südamele panen? Väga hästi on seda teemat siin täna kõnedes kõneldud. Tooksin välja Priit Sibula analüüsi ja selle kokkuvõtte komisjonist, kus antud seaduseelnõu 355 tuli menetlusse. Kõik oleksid sellega kohe päri olnud, meil oleks praegu see juba hääletatud ja teine lugemine lõpetatud. Aga tõesti, komisjonis n‑ö kaheteistkümnendal tunnil toodi sealt 347‑st muudatusettepanek, mis puudutas haiguspäevi ja mis on vaieldamatult väga vajalik, siia sellesse eelnõusse. Aga oh seda komisjoni esimehe kogenematust! Mitte mõeldes, mis täna õhtul siin juhtuma hakkab, ta ei näinud seda ette ja unustas selle sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku eelnõusse 347.

Nii ongi, et täna me võime justkui debatti pidada, aga teema, mis on debati aluseks, on kuskil teises eelnõus. Nii ütles meile ka komisjoni ettekandja. Ja siit siis väga lihtne ettepanek. Jevgeni Ossinovski rääkis väga täpselt ära, kuidas võiks tegelikult see protseduurika käia. Me saaksime juba järgmisel nädalal selle eelnõu saalis vastu võtta, ma arvan, et konsensuslikult. Nii et katkestame selle lugemise täna, homme koguneb komisjon, ülehomme hääletatakse punktid sisse ja eelnõu tuleb suurde saali. Kuidas suur saal otsustab, nii selle esimese haiguspäevaga saab, ja saame rahulikult kolmanda lugemisega selle eelnõu siis vastu võtta või tagasi lükata. Head sõbrad, olgem korrektsed siin Riigikogus! Aitäh!

Ja nüüd proovime uuesti saada ühendust Riina Sikkutiga. Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Kas nüüd olen kuulda?

Jaa. Oled kenasti kuulda, palun!

Aitäh! Komisjoni ettekandja ütles täna vastates Priit Sibula küsimusele, et tema jaoks on oluline, et see oluline muudatus, mis puudutab inimeste sissetulekuid, nende inimeste sissetulekuid, kes kodus raske haigusega võitlevad, [saaks õigel ajal vastu võetud] ja neil oleks kindlus, et see soovitud pikendus hüvitada haiguspäevad alates teisest päevast saaks ikkagi tehtud enne 1. maid. Ja see on see motivatsioon, mille nimel on tavasid ja reegleid rikutud.

Ma kinnitan, et ka minu jaoks on oluline, et haiguspäevade heldem hüvitamine enne 1. maid vastu võetud saaks. Ja kui me vaatame seda tänaõhtust arutelu siin, siis tundub, et absoluutselt kõigi Riigikogu liikmete jaoks on oluline, et haiguspäevadega saaks tempokalt edasi liikuda. Selle varasema kokkuleppe pikendamine on tingimata vajalik. Seetõttu ongi ju sotsiaaldemokraadid haiguspäevade hüvitamise pikendamise vajalikkusele tähelepanu pööranud juba enne, kui valitsus pikendamise eelnõuga üldse Riigikokku jõudis. Ja mitte ainult seda. Sotsid esitasid juba 17. septembril haiguspäevade hüvitamise eelnõu, mis nägi ette heldemat haigushüvitist vähemalt kaheks aastaks ja seejärel pärast kahe aasta ja ühtlasi kahe talvise nakkushooaja möödumist tuleks hinnata meetme tõhusust ja vajadust ja otsustada, mil viisil haiguspäevade hüvitamisega edasi minna. Kahjuks esimesel lugemisel 18. novembril lükati see eelnõu tagasi. Põhjendus tollaselt sotsiaalkomisjoni esimehelt Tõnis Möldrilt oli, et veel on vaja arutada. Ta isiklikult muidugi pooldab seda heldemat hüvitamist, aga tuleb leida meede, mis on pikem kui üks-kaks aastat. See peaks olema selline meede, mis sobib "kõikidesse ajajärkudesse".

Ja nüüd me siis teame, et see kõikidesse ajajärkudesse sobiv eelnõu kehtestas hüvitise neljaks kuuks. Neljaks kuuks! Ka siis sügisel justkui ettekäändeks toodi see, et meil on vaja sotsiaalpartneritega arutada ja kokkuleppele jõuda. Ja seega üle nelja kuu kulus arutamisele, et leida lahendus perioodiks, mis on neli kuud. Ka täna puges ettekandja sotsiaalpartnerite taha, et praegune lahendus on ju kokkuleppes tehtud ja seetõttu midagi teisiti teha ei saa. Haiguspäevade [hüvitamist] heldemaks muutva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse teisel lugemisel ma muidugi küsisin ka selle kohta ja nentisin, et tõesti, kolmepoolsed läbirääkimised tööelu ja tööturu korraldamise teemadel on väga väärtuslikud ja kokkuleppele jõudmine võtabki aega. Sellist pühendumust sotsiaalpartnerlusele ma väga sooviksin näha kõikide tööelu puudutavate eelnõude juures.

Samas, kevadel riik kriisiolukorras kolme esimest haiguspäeva hüvitas. Tööandjal hüvitise maksmise juures rolli ei olnud, kohustusi ei olnud ja tööandjat see lahendus selles mõttes kuidagi ka ei häirinud. Ka praegu sotsiaaldemokraatide ettepaneku puhul, mis puudutab esimest haiguspäeva ja sajaprotsendilist hüvitist koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele, on see meede selline, mille riik võtab enda kanda ega pane seda kulu tööandjate õlule, kes niikuinii peavad asendaja leidma, töö ümber korraldama ja kiiresti reageerima. Tegemist on kriisimeetmega.

Kõigepealt sügisel ei soovitud haiguspäevi hüvitada. Nakatumisnäitaja ja töökohakollete levik sundis küll kehtivat hüvitise skeemi muutma, lepiti ajutine lahendus kokku neljaks kuuks. Nüüd siis pikendatakse seda nelja kuud – ja menetlustava rikkumise hinnaga. Kusjuures, nii nagu Kalvi just lõpetas, see lahendus ei ole ju kuidagi keeruline: tuua sisuliselt eelnõuga seotud muudatusettepanek kaasa ja võimaldada saadikutel enda esitatud ettepanekut saalis hääletada. See on puhtalt tahtmise küsimus. Ja nüüd me vaidleme siin selle eelnõu üle, millega pikendatakse hüvitist aasta lõpuni. Tõesti huvitav, mis teemat me detsembrikuus taas kord arutama hakkame.

Aeg!

Palun kolm lisaminutit!

Palun, kolm minutit lisaks!

See tõrksus kaaluda koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele haiguspäevade sajaprotsendilist hüvitamist esimesest päevast meie kõigi ühisest rahast on tegelikult kummaline. See on selge fookusega kriisimeede. Kui meil ei ole nakkust, kui nakkus ei levi, ei ole ka kulu. Tõhusust keegi kahtluse alla ei sea. Ka sügisel, täpselt sama lugu. Keegi ei vaidle sellele vastu, et kui heldemalt haiguspäevi hüvitada, siis inimesed jäävadki juba esmaste haigusnähtudega rohkem koju.

Palju räägitakse omavastutusest, mis ühelt poolt ju tähendab seda, et sissetuleku kaotuse hirmus inimene väldib testima minekut ja lähikontaktsetel on keeruline endast teada anda. Sest see, nii nagu me täna oleme kuulnud, mõnel juhul tähendab kahe‑, kolme‑, nelja‑ või viiekordset sissetuleku kaotust poole aasta jooksul. Ja samuti, Heljo tõi ilusti välja, et ega see risk nakatuda ei ole meil kõigil võrdne ja ka sissetuleku kaotus ei ole meie kõigi jaoks ühtviisi valus. Nii et suured kollektiivid, madalama palgaga töökohad ja töökohad, kus ei ole võimalik teha kaugtööd, on need, kus on suurem nakatumisrisk ja valusam sissetuleku kaotus inimestel.

Täna ongi ju selgunud, et nii nagu kõigi eelmiste arutelude puhul, sisulisi vastuargumente sellele, et kriisimeetmena koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele hüvitis heldemaks teha, ei ole. Seega on täiesti arusaamatu, miks opositsiooni konstruktiivset nakkuse leviku piiramisele suunatud ettepanekut ei soovita isegi hääletada suures saalis. Menetlustava rikkumise hinnaga välditakse selle hääletamist suures saalis. Arusaamatu. Ma arvan samuti, et on mõistlik lugemine katkestada ja ikkagi reegleid järgides tuua sotsiaaldemokraatide fraktsiooni muudatusettepanek selle eelnõu juurde ja panna ka suures saalis hääletusele. Aitäh!

Indrek ... Vabandust! Jevgeni Ossinovski, teil on esimesena protseduuriline küsimus.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kell on 23.31. Kuidas istungi juhataja hindab, kas me esmaspäevase päevakorra, mis kinnitatud sai, jõuame täna läbi võtta või tundub, et see osutub võimatuks? Minu tagasihoidlik kogemus siin saalis ütleb, et vist tuleks siiski kujundada seisukoht – juhatuse liikmed on siin päeva jooksul selle kohta erinevaid seisukohti põrgatanud –, kuidas härra Grünthal saaks oma viis minutit vabas mikrofonis kõneleda.

Tänan selle küsimuse eest! Me menetleme tänast päevakorda kuni kella 24-ni ja siis homme kell 10 jätkame. Indrek Saar, palun, protseduuriline küsimus!

(Kaugühendus)

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud istungi juhataja! Meil oli siin juba päeva teises pooles, sellest on päris mitu head tundi möödas, arutelu sel teemal, et millised on selliste olukordade võimalikud lahendused. Me kõik oleme korduvalt arutanud sel teemal, kuidas me oleme sellesse situatsiooni jõudnud ja mis on läinud valesti, ja saanud aru, et meilt on võetud ära õigus hääletada enda tehtud muudatusettepaneku poolt. [Seda on tehtud] seadusloome head tava rikkudes, nagu on siin tunnistatud nii saali kui ka juhatuse poolelt, tõstes sisuliselt ühest seaduseelnõust teise osa selle mõttest, nimelt, mis puudutab haiguspäevasid, võttes ära võimaluse hääletada sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, mis neid haiguspäevasid puudutab.

Kas on küsimus ka?

Me oleme sel teemal arutlenud täna kella kolmest peale. Jah, tõepoolest, vahepeal oli kaks väga olulist seaduseelnõu, aga nende arutelud kulgesid pigem kiiresti, võrreldes sellega, mida me oleme rääkinud seaduseelnõu 355 teemal ...

Härra Saar, kas teil on ka küsimus? Väga pikaks läheb.

 ... rakendamise ja selle nädala päevakorra kinnitamise osas, kui praegu selle seaduseelnõu menetlemisel. Istungi juhataja võttis õhtupoolikul vaheaja selle jaoks, et juhatusega arutada, kuidas tõlgendada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses antud võimalust, mis on kirjas peatükis ...

Indrek, ma katkestan su mikrofoni, kui sa ei küsi. Kas sul on protseduuriline küsimus või ei ole?

Seal on kirjas, §‑s 107 on kirjas, et Riigikogu juhatusel on õigus katkestada eelnõu teine lugemine ilma hääletamiseta.

Indrek, ma sain su mõttest aru, ma tänan, ma rohkem ei lase seda edasi.

... juhatuse õigus. Lugupeetud juhataja, juhatuse õigus teha katkestamise ettepanek on vajalik, et võimaldada juhatusel lahendada poliitilise vastasseisu tõttu Riigikogu töös tekkinud ummikseis. Kas siin ei ole see koht, kus on ilmselge poliitiline ummikseis ja juhataja ei peaks võtma täiendava vaheaja ja juhatuse kokku võtma?

Ma tänan! See ei olnud protseduuriline, see teema on juba enne läbi käinud ja sai ka enne ammendava vastuse, mis juhatus otsustas. Läheme läbirääkimistega edasi, Anti Poolamets, palun! Härra Poolamets, me ei saa hetkel teiega ühendust, me jätame teid ootele. Anname vahepeal sõna Merry Aartile ja siis tuleme härra Poolametsa juurde tagasi. Palun, Merry Aart!

(Kaugühendus)

Väga suur tänu! Olen ma kuulda?

Jaa, kenasti. Palun!

Aitäh! Ma olen lühikest aega Riigikogu liige olnud ja eks on ennegi siin olnud asju, mis mind on hämmastanud, aga täna olen ma küll tõsiselt hämmeldunud. Minu elukogemus ütleb või ma tean, et demokraatia võib olla tõepoolest ka lammutava iseloomuga, aga seda hetkest, kui otsus on tehtud ja algab elluviimise periood. Ma tahaksin väga tunnustada proua Helmen Kütti, kes, olenemata sellest, kes seaduseelnõu esitab, võitleb oma teema eest ja teeb seda väga konstruktiivselt ja viisakalt. Aga ma olen väga suures hämmingus sellest, mis täna on siin toimunud. Kui komisjoni esindaja ütleb, et peaaegu mitte ühtegi sisulist küsimust komisjonis ei arutatud, siis ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik kujundada seisukohti, mida ei arutata. Ma võin öelda, et maaelukomisjonis on küll arutelud. Võib-olla seal ei ole need arutelud nii tormilised, aga siiski püütakse leida konsensust ja tullakse välja ikkagi sisuliselt läbiräägitud küsimustega. Ma saan sellest aru. Võib-olla mulle vahel tundub, et võiksime natuke agressiivsemad olla, aga see selleks. Igal juhul on otsitud konsensusi ja leitakse konsensused. Ma väga loodan, et selline praktika komisjonides, nagu täna siin ilmnes, ei muutu tavapäraseks. See on minu ootus ja minu lootus meie komisjonidele. Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Head kolleegid! Seadusloome ja [seaduste] parandamine praeguse kriisi ajal peaks peegeldama neid õppetunde ja kogemusi, mis me sellest kriisist oleme saanud. Aga ma näen, et paraku see ei ole nii. Ma tahaksingi siinkohal natuke analüüsida seda kriisi, mis meil aasta aega on olnud, põhilisi õppetunde, mis me siit oleme saanud.

Kui minna tagasi eelmisse kevadesse, siis see viirus oli meile ootamatu, aga seda reaktsiooni, kuidas valitsus tegutses ja kuidas tegelikult kogu ühiskond tegutses, seda võiks isegi maailma mastaabis hinnata, ütleks, täitsa tubliks või täitsa heaks. Me reageerisime kiiresti, me kuulutasime välja eriolukorra, me rakendasime piiranguid. Loomulikult oli ka vigu, aga teised tegid neid oluliselt rohkem. Ka majanduslikult loomulikult tuli tagasilöök, aga see ei olnud nii suur, nagu me kartsime, ja me elasime selle kevadise aja tegelikult suhteliselt hästi üle.

Aga nüüd edasi. Mis edasi juhtus? Mis hakkas toimuma suvel ja sügisel? Tegelikult ma tahan tunnustada siin siiralt praegu head kolleegi Jevgeni Ossinovskit, kes on kõigis selle kriisi etappides suutnud väga selgelt ja kainelt analüüsida seda kriisi ja selle meetmeid.

Kui sügis tuli ja eriolukord oli selleks ajaks ammu tühistatud, siis võib-olla esimene oluline viga oli see, et kui eriolukorda enam pole ja oleme hädaolukorras edasi, siis hädaolukorda peaks meil juhtima seadusetähe järgi, hädaolukorra seaduse järgi Siseministeerium. Ehk seda oleks pidanud tegema siseminister Mart Helme. Aga ilmselt oli valitsuses kartusi, et ta võib olla liiga autoritaarne, ei ole sobilik selleks, ja seda seadust sellisena ei järgitud. Tegelikult Sotsiaalministeeriumil, Terviseametil, kõigil teistel ametitel ja ministeeriumidel, välja arvatud Siseministeerium ja Kaitseministeerium, ei ole mingeid väga reaalseid võimalusi kriise üldse juhtida. Seda ei ole ka Riigikantseleil, aga sinna ma jõuan veel edaspidi. Me lihtsalt läksime mööda sellest, mis me ise olime seadustesse kirjutanud, ja see maksis tegelikult meile sügisel kätte.

Sügisel novembris, kui numbrid hakkasid uuesti kasvama, mis me oleks pidanud tegema? Me oleks uuesti pidanud lihtsalt kehtestama eriolukorra ja üsna ranged piirangud. Kui ma viitasin kolleeg Jevgeni Ossinovskile, siis see oli just see, mida ta soovitas meil teha, aga mida me paraku ei teinud. Ja numbrid uuesti kasvasid ja jäid pidama üsna ohtlikule platoole ehk kuskile 500 kanti.

Kui tuli uus valitsus, mis siis juhtus? Siis sisuliselt need õppetunnid, mis olid vaevaga kogutud, läksid suures osas sõna otseses mõttes kaotsi. Ehk uus valitsus alustas praktiliselt nullist. Ja loomulikult, kui niiviisi nullist pihta hakata, siis ka see tagasilöök, mis tuli, oli väga järsk. Ja nüüd, kui me vaatame, proua peaminister käis meile tutvustamas oma plaani, mille Riigikantselei oli koostanud, kena paks dokument, aga dokumendi headus tihti ei ole selle paksusega väga võrdeline. Tegelikult see vaktsineerimisplaan kui selline on ju võimalik kirja panna praktiliselt ühele A4 lehele. Siin ei ole midagi niivõrd keerulist. Kuid kui võrrelda seda olukorda üldse, näiteks vaktsineerimist, siis ma võrdleksin seda olukorraga, kui inimene istub lennukis ja kabiin dehermitiseerub ...

Paluks kolm minutit lisa.

Palun, kolm minutit!

Mis siis teha? Esimene loomulikult, et tõmbad maski endale pähe, ehk antud juhul vaktsineerida tuleb meditsiinipersonal. Seda õnneks ka tehti. Siis järgmisena võetakse ette kõige haavatavamad inimgrupid. Ehk jällegi 80+ esimesena, siis 70+, siis 60+, niimoodi alla. Aga kas seda tehti? Ei tehtud. Kogu olukord läks kaosesse ja tekkis praktiliselt selline natuke nõukaaega meenutav tutvuse poolest vaktsineerimise süsteem, mis ei olnud üldse adekvaatne. Ja siin me nüüd oleme.

Mis me oleme sellest kriisist õppinud? Kas kõik need õppetunnid, mis me oleme saanud, kas need kuidagi väljenduvad nendes seaduseparandustes, mis me teeme? Ma pean tunnistama, et ega ei väljendu küll. Tuleb järgmine valitsus ja hakkab jälle järgmises kriisis sisuliselt nullist samu vigu lappima ja õppetunde saama. Tänan!

Mart Helme, kas protseduuriline?

Kuna mu nime mainiti, siis ma kasutan võimalust repliigiks. Ma kõigepealt tänan Leo Kunnast minu positiivse mainimise eest, seda siin saalis tihti just ei juhtu, poliitilisest armukadedusest tingituna. Aga ma tahaksin kinnitada, et tõepoolest, ka see protseduuriline segadus ja see niisugune päevakorra umbejooksmine on tingitud just nimelt sellestsamast, mida Leo Kunnas mainis: halvast juhtimisest. Ja see halb juhtimine on jõudnud, nagu ma ka oma sõnavõtus ütlesin, meil komisjonidesse, komisjonide teerullitaktikasse. Selle kohta võib öelda, et ihne maksab topelt. Kui sa tahad kiiresti menetleda, räpakalt menetleda, siis sõidad sa karile ja praegu ongi kenasti kõik see asi karile jooksnud. Nii et ma täiendan Leo Kunnase sõnavõttu.

Head kolleegid, kui on vastusõnavõtu soov, vajutage klahvile "Sõna". Nii on teinud vist ka Jevgeni Ossinovski, aga enne ma pean küsima Tarmo Kruusimäelt, kas tal on protseduuriline. Härra Kruusimäe, palun, kas teil on protseduuriline?

(Kaugühendus)

Jaa, hea aseesimees, mul on tõesti protseduuriline. Ma ei saa aru, miks Riigikogu juhatus on kuidagi nagu naljana võtnud seda soovi, et see vaba mikrofon [tuleks]. Arvate, et ainult Kalle Grünthalil on õigus kasutada vaba mikrofoni. Mul oli täna ka päeval protseduuriline küsimus, kus ma lihtsalt teatasin, et ma tahan enda kabinetis koos taustamuusika ja tantsutüdrukutega esitada enda vaba mikrofoni etteaste. Nüüd ma olen küll tantsutüdrukud pidanud koju saatma, eks ole, muusikat on veel võimalik lasta, aga ma näen, et mitte mingil moel ei olegi täna üldse võimalik vaba mikrofoni kasutada. Kas ja kuhu ma saaksin minna? Sest kihk on nii suur. Karaokebaarid on ju ka kinni pandud. Mida soovitab Riigikogu aseesimees?

Tänan, härra Kruusimäe! Saime teie mõttest aru. Täna me menetleme päevakorda kuni 24‑ni ja kui siis vaba mikrofoni aega ei ole, siis on selleks järgmine kord võimalus järgmisel esmaspäeval, kui selleks aega jääb. Palun, härra Ossinovski!

Aitäh! Vastusõnavõtt. Ma tahaksin tänada Leo Kunnast nende heade sõnade eest! Tõepoolest, me oleme kolleeg Kunnasega erinevatel selle kriisi etappidel arutanud, millisel viisil valitsus mis otsuseid on langetanud ja mis otsused on jätnud langetamata. Lisaks sellele analüüsile ma lihtsalt tahaksin täiendada seda, mis härra Kunnas esitas. Tuleb muidugi tõele au anda, et ka esimese haiguspäeva täishüvitamise ettepanek ühena viirustõrjemeetmetest oli sotsiaaldemokraatide poolt ette pandud juba eelmisel sügisel. Ja see on üks nendest ettepanekutest, mida kahetsusväärselt EKRE valitsuses ei toetanud. Mart Helme siitsamast puldist ütles, et see on puhas kommunistlik eelnõu, kui me selle ettepanekuga välja tulime. Kindlasti ka sellel on kahetsusväärselt oma mõju, et EKRE seda meie ettepanekut ei toetanud. Võib-olla meil tänaseks oleks see juba ära seadustatud, kui me oleksime eelmise valitsuse ajal koosmeelselt selle otsuseni jõudnud, mida paraku ei juhtunud. Küll aga tuleb tunnistada, et viimastel nädalatel me oleme näinud seda, et isegi EKRE fraktsioon on aru saanud sellest, et tegelikult esimesest päevast 100% ulatuses haiguspäevade hüvitamine on mõistlik ja isegi hädavajalik. Ja sellest tulenevalt see, et meil täna ei ole võimalik selle eelnõu menetlesime raames seda ettepanekut isegi hääletada, on tõesti skandaalne lugu. Aitäh!

Härra Grünthali nime ma ei kuulnud selles sõnavõtus ja nüüd ma annan sõna Anti Poolametsale, kellega meil side katkes. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline?

Mul on protseduuriline küsimus, austatud istungi juhataja. Härra Kruusimäe mainis konkreetselt minu nime.

Härra Kruusimäel ei olnud sõnavõttu läbirääkimiste voorus, nii et seetõttu teile sõna ei saa praegu anda. Anti Poolamets, palun!

(Kaugühendus)

... rääkida põhiõiguste kaotamisest ja piiramisest, mis on seotud ennekõike vihakõne ehk, veel hullema nimega, vaenukõne eelnõuga. (Ühendus hakib.) ... poliitiline parlamentaarne kultuur on libisenud viimastel aastatel. Kuna kõigil on oma parlamentaarne mälu olemas, siis ei ole vaja väga kaugele vaadata, et meelde tuletada, et me oleme selles seisukorras, kus tegelikult peame hakkama muutma kodukorraseadust. [Peame muutma] ka sellistes asjades, mis peaksid jääma tavaliste kommete, normaalsete kommete piiresse, nagu see, et Riigikogusse ei tulda pusaga, kuhu on kirjutatud "Sõna on vaba", Riigikogus ei käida pusaga, kuhu on kirjutatud "Hüvariik" või ka "Süvariik", ükskõik. Kusagilt peab hakkama kodukorda neid reegleid kirja panema. Sest paugutite kasutamine Riigikogu ees – no kuhu me läheme edasi, millal veel suuremaid pürotehnilisi vahendeid hakatakse kasutama? Nii et põhiõiguste piiramise juurde me alles jõuame, aga tuleks alustada ka kõige lihtsamate kommete tagasitoomisest.

Mis veel on mulle muret tekitanud, on see, et on mindud demokraatia aluste kallale ammu enne vihakõne seadust, ammu enne neid eelnõusid, mis meil praegu laual on, kaasa arvatud see, et püüti maha suruda kõige tähtsam demokraatlik õigus valimiste kõrval ehk rahvahääletuse õigus. Ja lõpuks see kõige demokraatlikum ja tähtsam õigus luhtuski. Nii et me olime halvas seisus juba tükk aega tagasi. ... (Ühendus hakib.)

Mida siis ette võtta selle vastu? Esimene reegel on ikkagi, et me loeme oma põhiseadust selge pilguga, millised põhiõigused meile siis tegelikult kuuluvad ja kust kunagi on põhiõiguste nimekiri alguse saanud. Üks tähtsamaid asju on sõnavabadus. Ja kui me oleme asumas seda täiesti meelevaldselt piirama, eriti poliitiliste oponentide vaigistamiseks, siis mis õigusloomest me räägime? Õigusloome, mis läheb otsesõnu põhiseaduse kallale, see ei ole isegi enam ühes komisjonis puterdamine või kiirustamine, me läheme põhiõiguste kõige tähtsama kataloogi, nimekirja kallale. See ootab meid kõige lähemal ajal ees ja need on alles eellainetused, mis toimuvad komisjonides. Need on eellainetused.

Nii et ma näen, et see mure on instinktiivselt õhus. Võib-olla kõik ei oska oma muret täpselt sõnastada, ka need, kes parlamendi ees käivad meelt avaldamas, aga intuitiivselt tuntakse, et millestki jäetakse nad ilma. Ja neil on õigus, nendel, kes tunnevad, et nende õigusi hakatakse piirama, ja see tahe on päriselt olemas. Lugege vaenukõne seadust, lugege seda eurodirektiivi. Tegelikult minnaksegi põhiõiguste kallale. Sellepärast ongi meil vaja väga tõsiseid arutelusid pidada. Ja ma näen, et ka täna on tegelikult väga tõsiseid märksõnu välja öeldud. Põhiõiguste kallale minek on üks kõige ohtlikumaid asju. Ja ma igal juhul märgin ka seda ära, et need, kes seda algatavad, võivad sellest ise hammustada saada. See ei ole sugugi nii süütu tegevus. Aitäh!

Head kolleegid! Et ei tekiks segadust nii siin saalis kui ka veebiülekande vaatajatel, me menetleme tervishoiuteenuste korraldamise seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Peeter Ernits, kas teil on protseduuriline?

Jah, hea juhataja! Kolleeg Poolamets siin ütles, et ta ei oska väljendada oma muret. Mul on küll mure. Kuna kohe hakkab kukk kirema, see tähendab, et kell 12 meie tööpäev lõpeb, ja eelnevalt on jutuks olnud, et arupärimised nihkuvad edasi homsesse päeva, aga vaba mikrofon ei nihku, siis minu küsimus on, et mis saab kolleegidest Breivelist, Kokast, eriti veel Andres Metsojast. Kas nende kõned nihkuvad ka homsesse päeva või kustuvad niipea, kui kukk kireb?

Tänan küsimast! Kuke kiremiseni on veel aega. Kell 12 me lõpetame tänase päevakorra ja homme kell 10 alustame sealt, kus me täna pooleli jäime. Alar Laneman. Imre Sooäär, palun! Protseduuriline.

(Kaugühendus)

Jaa. Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu! Väga harva on meil hea kolleegi Peeter Ernitsaga täpselt sama küsimus huulil, aga ma täpsustaksin sedasama küsimust teises võtmes. Mul on mure Andres Metsoja pärast, et kas tema küsimus on nüüd ka homme hommikul neljandana eetris või peab ta osalema nobedate näppude voorus, et oma küsimus uuesti sisse panna. Kas siis kõik, mis täna õhtul on ... Kuna Riigikogu on ajaloolise otsuse ees või situatsiooni ees, mitte kunagi pole esmaspäevane istung kandunud üle teisipäeva, see on esimest korda. Mis siis saab, kas järjekord jätkub või algame otsast peale?

Aitäh! Ei ole vaja muretseda, märgime üles, jätkame homme sealt, kus täna pooleli jäime. Ma loodan, et me saame edasi minna, et Jevgeni Ossinovskil ei ole väga [pikk] küsimus, proovime kiiresti, siis saab veel Alar Laneman täna rääkida. Jevgeni Ossinovski.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minu küsimus on ajendatud kolleeg Poolametsa sõnavõtust. Kas istungi juhataja võiks parlamendi liikmele meenutada – inimene rääkis sellest, et parlamendi komisjonis rikutakse menetluskorda –, kas mitte seesama inimene ei olnud põhiseaduskomisjoni esimees siis, kui räigelt sõideti üle menetlusnormidest ühe teise eelnõu menetlemisel?

Teie tähelepanekud on üsna tõepärased. Alar Laneman, nüüd on teie kord.

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänane arutelu on õpetlik üsna mitmes mõttes. Esiteks peab paika see, et kui tahad mõista inimese olemust, anna talle võim. Tundub, et sama kehtib ka kollektiivide, meeskondade ja eriti selliste moodustiste kohta, kus kehtib teatud hierarhiline põhimõte, kus juhi sõna, juhi otsuse kaal on suur. Tundub, et see kehtib ka koalitsiooni tegevuse kohta.

Selles ei oleks ju iseenesest midagi üllatavat ega halba, aga täna on tulnud välja kaks suurt probleemi. Need on põhimõttelised ja ma ütleksin, et ohule viitavad probleemid. Esiteks, kui me hakkame rikkuma seadusloome head tava ega pea lugu demokraatia põhimõtetest, siis see tee võib viia hukatusse. Ja opositsiooni õiguste piiramine, teerulliga ülesõitmine ei ole ilmselgelt hea tee. Lisaks sellele, see sisuliselt esimese haiguspäeva teema on ülimalt tähtis. Me teame mõistet superlevitaja. Piisab haigusekandjal ühest päevast, eriti kui ta on töökollektiivis, kus on palju inimesi.

Teine, ma ütleksin isegi praktilises mõttes tõsisem probleem on see, et me kuulsime peaministrilt valitsuse strateegilisest lähenemisest, mis mulle väga meeldis, ma usun koostöösse ja et ühine jõupingutus on eriti kriisis oluline. Mida ütleb peaminister? Et on ühine tegutsemine, kõigi panus on oluline, lahendame kriisi altpoolt ja kõik sellised mõtted. Ainuõige lähenemine. Aga kahjuks ei leia see kinnitust, kui me vaatame koalitsiooni tegevust ja seda, mis on toimunud selle tänase eelnõu raames. Minu jaoks on see murelikkust põhjustav selles mõttes, et meil on üsna aeglaselt kulgev kriis. Aga mis siis, kui selle kriisi hoiakud kanduvad üle, kui meil tekib mingi tõsisem ja kiiremalt kulgev kriis, näiteks julgeolekupoliitiline või, hoidku jumal, sõjaline. Kui me vaatame seda, mis toimub maailmas ja samal ajal toimub meie tänavatel, siis me peaksime kõik meeles pidama, et sisemiselt nõrk ühiskond on kerge saak vaenlasele.

Heale kolleegile härra Lotmanile ma tahaksin teha sügava kummarduse väga nauditava ja väga targa sõnavõtu eest ja härra Ernitsale öelda, et mulle küll ei tulnud tema kirjeldustest nendest eriüksustest ja eriti politseikoertest meelde pronksiöö. Mulle tulid meelde mingid muud märksõnad, Lihula ja ka mingi fraas varasemast minevikust, mida ma ei hakka kordama. Ma soovin meile kõigile tarkust, et see kriis meile midagi õpetaks ja me käituksime oma sõnade järgi ning peaksime meeles, et koostöö on oluline. Jõudu meile kõigile! Aitäh!

Head kolleegid, kell sai 00.00, me oleme tänase istungi ammendanud. Härra Poolametsa ja härra Ernitsa protseduurilised küsimused, kui need veel homseks on säilinud, saavad homme esimesteks sõnavõttudeks ja siis jätkame Riho Breiveli ja Rene Kokaga. Ilusat ööd! Homme hommikul kell 10 ootan teid taas. Istung on lõppenud.