Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on suur heameel anda teile ülevaade 2020. aasta spordipoliitika elluviimisest.
Eesti sport on pika ja rikka ajalooga ning tugevalt kirjutatud sisse meie rahvuslikku identiteeti. See on olnud üks osa meie rahvuskultuurist ning oleme alati oma kangelastele kogu südamest kaasa elanud. Isegi siis, kui ei lähe kõige paremini, oleme uhked nende üle, kes meid suurtel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esindavad. Nende inimeste tehtud töö ja nähtud vaev ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning nad väärivad igal juhul tunnustust. Seljataha jäänud 2020. aasta oli kahtlemata väga erandlik ning ootamatuid väljakutseid täis. Spordiaasta ei jõudnud alatagi, kui ülemaailmse pandeemia tõttu peatus spordielu peaaegu täielikult. Tokyos toimuvad olümpiamängud lükati aasta võrra edasi, see on selle suursündmuse 124-aastase ajaloo jooksul esmakordne. Avatuse ja piirangute vahel tasakaalupunkti otsides suudeti spordiaastat siiski jätkata. Enamasti paraku ilma tavapäraste traditsioonideta ja publiku kaasaelamiseta.
Kuid igas halvas on alati ka midagi head. Võtame näiteks Rally Estonia, mis toimus esimest korda Lõuna-Eestis MM-etapina. Näitasime kogu maailmale, et Eesti on ralliriik ja eestlane on rallirahvas, ning kõrgetasemeline korraldus viis Rally Estonia autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse ka sellel ja järgmisel aastal. Kes oleks osanud arvata, et pärast Ott Tänaku ja Martin Järveoja maailmameistritiitli võitu suudame nii kiiresti teha sammu veelgi kõrgemale ning tuua autoralli tippsõitjad ja meeskonnad Lõuna-Eestisse? Keeruline olukord maailmas oli võtmeteguriks, mis lõi Eestile võimaluse, ning suutsime selle suurepäraselt ära kasutada.
Head Riigikogu liikmed! Strateegiadokumendi "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" võttis Riigikogu vastu 2015. aastal. Sellega määrati Eesti spordipoliitika sihid ja prioriteetsed arengusuunad. Rääkides pikematest eesmärkidest, alustaksin selle spordipoliitika dokumendi peamise prioriteedi ning samas ka ühe suure murekohaga.
Ütlus "Terves kehas terve vaim" on tänapäeval tähenduslikum kui kunagi varem. Kuidas suurendada inimeste kehalist aktiivsust, on küsimus, mis pole aktuaalne ainuüksi Eestis, vaid kogu maailmas. Tervise Arengu Instituudi 2018. aastal tehtud uuringust selgub, et 40% Eesti täiskasvanutest tegeleb liikumisharrastusega kaks korda nädalas vähemalt 30 minutit. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni antud liikumissoovituste kohaselt peaksid täiskasvanud olema mõõdukalt kehaliselt aktiivsed aga minimaalselt 150–300 minutit nädalas. Eesti sport sihib 2030. aastaks eesmärki, et selleks ajaks liiguks Eestis sarnaselt Põhjamaadega vähemalt 65% elanikkonnast. Selle saavutamiseks tuleb teha koostööd valdkondadeüleselt, kuid oluline on ka omavalitsuste roll, kes tänu läbimõeldud avalikule ruumile saavad kõige enam soodustada aktiivset eluviisi. Riigil on üksi sihini jõuda keeruline. Linnade ja valdadega koostöös on peaeesmärgi saavutamine realistlik. Sellest ei võida ainuüksi tervishoid, vaid ka meie majandus, sest tervem elukeskkond loob ja toodab ühist rikkust meile kõigile rohkem. Ometi võib 2020. aastat pidada terviseradade külastamise aastaks, sest viirusest tingitud piirangute taustal kasvas RMK puhkealade ja metsaradade külastus 2,8 miljonini ning riik toetas teist aastat järjest terviseradade arendamist kokku 600 000 euroga. Samuti olid teised terviserajad aktiivses kasutuses.
Kui rabamatk puhkepäeval on saanud paljude eestimaalaste üheks meelisajaveetmiseks, siis kuidas teha nii, et aktiivne liikumine mahuks ka argipäeva? Harjumusi on raske muuta, sest kui on valida, kas sõita hommikul tööle ratta või autoga, siis eelistame üldjuhul viimast. Seejuures istume kaheksa tundi päevas kontoris ning õhtul koju naastes nõuavad kodused toimetused oma aja. Töötades kodukontoris, jäävad osal inimestel tegemata ka need vähesed sammud koduuksest autoni ja autost töökohani. Strateegia "Eesti 2035" eesmärk on, et vähemalt 55% inimestest liiguks igapäevaselt tööle ühissõidukiga, jalgrattaga või jala. Selleks on vaja autostumise trend ümber pöörata. Siin saavad oma panuse anda Eestimaa linnad ja vallad, pöörates suuremat tähelepanu avaliku ruumi planeerimisele, et mugavuse kõrval peetaks oluliseks ka igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile, alustades mänguväljakutest ja jooksuradadest ning lõpetades välijõusaalide rajamisega. Küllap teen siin osale inimestele liiga, sest võrreldes eelmise aastaga on spordiorganisatsioonidega seotud harrastajate arv kasvanud 4%. Kuid on selge, et spordivaldkond üksi Eesti elanikkonda päästa ei suuda. Terved inimesed on riigi jaoks tähtsad ning murettekitavatele numbritele tuleb reageerida. Vabariigi Valitsus on seadnud inimeste tervise järgmise aasta üheks prioriteediks ning koalitsioonileppe terviseprogrammis on kirjas, et eesmärk on inimeste tervena elatud aastate hulga suurendamine ja tervislike eluviiside edendamine. Valitsuse saja päeva plaani sai lisatud ka eesmärk töötada välja liikumisharrastuse kontseptsioon, mis aitaks muuta süsteemi senisest laiapõhjalisemaks, koordineeritumaks ja efektiivsemaks. Muutus ei sünni küll üleöö, kuid samm-sammult probleemiga tegeledes suudame senist tendentsi muuta. Ometi algab see kõik ikkagi meist endist, sest liikuda meie eest mitte keegi teine ei saa.
Kahjuks tuleb rääkida ka pahupoolest, milleks on ahistamisjuhtumid spordis. Need on äärmiselt kahetsusväärsed ja valusad. Sellistel intsidentidel pole spordis kohta. Igasugune tahtevastane tegevus, sh seksuaalne vägivald alaealiste suhtes, on täiesti lubamatu. Iga inimene, eriti aga laps ja noor, peab spordist saama ainult positiivse mälestuse ja kasuliku kogemuse kogu eluks. Peame astuma senisest veelgi jõulisemaid samme, et see nii ka tõesti oleks. 2020. aastal alustas Eesti Antidopingu SA ümberkujundamise tulemusena tegevust Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, mis lisaks dopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise teemadele tegeleb ka lastekaitse ja väärkohtlemise ennetamise juhtumitega ning muude spordieetikat puudutavate teemadega. Tegevusse on kaasatud ka Justiitsministeerium ja teised väärkohtlemise teemaga tegelevad partnerasutused. Kultuuriministeerium toetas eelmisel aastal Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA tegevust 250 000 euroga ning kahtlemata on ülimalt oluline jätkata organisatsiooni tegevuse toetamist, sest tänu nende heale tööle järgib sport enda kehtestatud reegleid. Laste kaitsmine spordis tähendab kaitsmist füüsilise ja emotsionaalse kahju, väärkohtlemise, vägivalla, ärakasutamise ja hooletusse jätmise eest. Kutsun kõiki üles märkama meie ümber toimuvat ja kahtlustustest teavitama selleks loodud asutusi.
Spordivaldkonda reguleerib Eestis spordiseadus. Viimastel aastatel on täheldatud nii spordis kui ka ühiskonnas laiemalt arengusuundi, mis andsid 2018. aasta kevadel Kultuuriministeeriumile tõuke koos valdkondadega valmistada ette mitu põhimõttelist spordiseaduse muudatust. Näiteks puudutasid need sportlastele stipendiumide ja toetuste määramise põhimõtteid ning nende tulemusena jõustus eelmise aasta 1. märtsil eriregulatsioon sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamist ning luua sportlaste tasustamiseks stabiilsem kord. Sport peab olema aus ning eelmise aasta märtsis jõustunud spordiseaduse muudatustega muudeti kriminaalkorras karistatavaks ka dopinguainete vahendamine ja dopingu kasutamisele kallutamine. Iga dopingujuhtum murendab usku puhtasse sporti ning paneb pinge alla kõik sportlased, kes saavutavad või soovivad tulevikus saavutada häid tulemusi ausal teel.
Head kuulajad! Ministriametisse asudes ütlesin ühes intervjuus, et tippsport on riigi asi ja see on visiitkaart. 2011. aastal käivitatud Team Estonia projekt pakub tippsportlastele olulist tugisüsteemi, et keskenduda maksimaalselt tulemuste saavutamisele ja sportlaskarjäärile. Team Estonia toetus kasvas möödunud aastal 1 miljonilt eurolt 3 miljoni euroni ja ma näen vajadust suurendada selle projekti rahastust veelgi. Esiteks aitab see kasvatada uusi olümpiavõitjaid. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning mõjub positiivselt meie elanikkonna sportimisele. Kuid Eesti medalikollektsioonile lisaks julgustab Team Estonia projekt nii noori sportlasi kui ka nende vanemaid liikuma ambitsioonikamalt suurte sihtide poole. Varasemalt võis paljude sportlaste jaoks jääda tõelisesse tippu pürgimine vaid unistuseks, ent Team Estonia projekt tagab selle, et sportlastel oleks noorte vanuseklassist täiskasvanute klassi siirdudes tagatud esmane majanduslik toimetulek. Suuruselt Eestiga võrreldavate riikide, Taani ja Sloveenia kogemused näitavad, et edu toob tippsportlaste toetamise koondamine ühtsesse süsteemi, mis tagab tiimi kuuluvatele sportlastele kõik vajalikud tingimused.
Tippu pürgimine on aga väga tihedalt seotud sellega, millised on meie treeningvõimalused kodumaal. Möödunud aasta suurematest taristuinvesteeringutest tasub esile tuua Kääriku spordikeskust, mille arendamist toetas riik 4,6 miljoni euroga. Sealjuures tasub märkida, et kompleksi väljaehitamisse on riik aastatel 2018–2020 panustanud 12 miljonit eurot. Eelmisel aastal valmisid uue valgustusega kergejõustiku- ja jalgpallistaadionid, renoveeriti ka väliujula. Majutuseks suunatud teenuste laiendamisel valmis viis võistkonnamaja, kuhu on kokku võimalik majutada 60 sportlast. Tänapäevane ja innovaatilisi lahendusi pakkuv spordikeskus on Eestil puudu ning kahtlemata näitab see, mil määral riik väärtustab nii laste ja noorte sporti kui ka meie tippsportlaste võimalusi treenida olümpiamängude väärilistes tingimustes. Hea on tõdeda, et huvi keskuse kasutamise vastu on väga suur ning broneeringuid on tehtud juba mitu aastat ette.
Sportimist Eesti maakondades on tugevalt edendanud SA Eesti Terviserajad, kes on üle Eesti rajanud rohkem kui 100 terviserada ja ligi 70 siseterviserada. Eesti Terviserajad on võtnud eesmärgiks kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks tasuta liikumise harrastamiseks. Eesti Terviserajad on olnud ka heaks partneriks Kultuuriministeeriumile regionaalsete tervisekeskuste meetme elluviimisel. Sellest meetmest on riik viimastel aastatel toetanud 23 regionaalset tervisekeskust kokku 600 000 euroga aastas ning see on aidanud korrastada ja nüüdisajastada paljusid maakondlikke tervisespordikeskusi. Suurem eesmärk on arendada välja üle-eestiline mitmekülgne liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustik. Järgmise aasta lõpuks, kui toetusperiood saab läbi, on igas Eesti maakonnas vähemalt üks, paljudes ka kaks tervisespordikeskust, kus on valgustatud liikumisrajad ja tagatud kunstlume tootmise võimekus. Tervisespordikeskused on inimeste seas populaarsed, seda näitas ka spordisõprade rohkus korrastatud ja valgustatud suusaradadel. Tuginedes terviseradadele paigutatud loendurite andmetele, tehti möödunud suusahooajal riigilt toetust saavatel radadel umbes 1 miljon külastus. Kahtlemata annab see signaali, et toetusmeede on end õigustanud ning kindlasti tasub rahva tervise huvides kaaluda toetusmeetme jätkamist.
2020. aastal alustatud jalgpalli sisehallide ehitamise projekt saab tõelise hoo sisse tänavu. Uued hallid kerkivad nii Viljandisse, Haapsallu, Raplasse kui ka Tartusse. Kõik need multifunktsionaalsed hallid pakuvad lisaks kohalikele jalgpalluritele ka teiste spordialade harrastajatele kvaliteetseks treeninguks paremaid tingimusi, samuti õpilastele kohalikes haridusasutustes, mis paiknevad [hallist kuni] 500 meetri kaugusel. Otsused, mis arendavad ja viivad spordielu edasi väljaspool pealinna, on eriti rõõmustavad. Iga sporti investeeritud euro toob inimestele tugevama tervise näol raha mitmekordselt tagasi.
Rääkides täpsemalt rahast, eraldati Kultuuriministeeriumi 2020. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 48,2 miljonit eurot, mis jagunes toetusteks niimoodi, et 32,1 miljonit läks spordiorganisatsioonidele, 12,7 miljonit riigi investeeringuteks spordiobjektidesse ja 3,4 miljonit kriisiabiks. Kokku eraldas riik spordiorganisatsioonidele eriolukorra tõttu tekkinud majandusliku kahju kompenseerimiseks ligikaudu 13 miljonit eurot. Varem mainitud 3,4 miljonile, mis tuli Kultuuriministeeriumilt, lisandus 4,5 miljonit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, 4,5 miljonit Töötukassalt ja 400 000 EAS-ilt. Eelmise aasta teises kvartalis kahanes maksulaekumine spordivaldkonnas 38,8% võrreldes 2019. aasta sama kvartaliga. Riigi eraldatud abiraha aitas spordivaldkonnal esimese suure hoobi üle elada, maksulaekumine neljandas kvartalis taastus varasemale tasemele. Selle eest soovin tänada ka eelmist valitsust.
Lisaks riigi panusele on ülimalt oluline ka kohalike omavalitsuste toetus valdkonnale. 2019. aastal eraldasid Eesti linnad ja vallad spordile rekordiliselt 82,2 miljonit eurot. 2020. aasta toetuste summad saame teada alles selle aasta suvel, aga loodan, et pandeemiast räsitud aasta ei jätnud siin suurt jälge. 2020. aastal, mis oli tugevalt mõjutatud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest, eraldasid kohalikud omavalitsused otseselt saavutusspordi iseloomuga toetusi kokku 3,2 miljonit. Jättes välja Tallinna ja Tartu summad, toetasid ülejäänud 77 kohalikku omavalitsust saavutussporti kokku ligi 1,4 miljoni euroga. Saavutusspordi toetus moodustab umbes 5% kohalike omavalitsuste poolt spordile eraldatud toetusest. See näitab, et kohalike omavalitsuste peamine eesmärk on ikkagi kohaliku tasandi spordi toetamine, spordiobjektide rajamine ja nende ülalpidamine ning et võimaluse korral toetatakse ka saavutussporti.
2020. aastal avas Rahandusministeerium portaali minuomavalitsus.ee, mille eesmärk on anda tagasisidet kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kohta. Enamik omavalitsusi asub praegu sporditeenuste osutamise poolest keskmisel tasemel. Suure elanike arvuga KOV-id täitsid kriteeriume paremini ehk nad suudavad pakkuda kvaliteetsemat teenust. Samuti on näha seos elanikkonna hajutatusega: keskuslikes omavalitsustes on ka spordivaldkonna teenused paremini tagatud. 66 omavalitsust on jõudnud elementaarsele baastasemele, kuid muret tekitav on see, et koguni 13 omavalitsust ei ole suutnud seda saavutada. Tõele au andes ei peaks baastaseme saavutamine olema ühele oma elanikkonnast lugu pidavale KOV-ile väga suurt ressurssi nõudev. Loodame siin jätkuvalt paremat ja head tahet. Head rahvasaadikud! Soovitan teil kõigil portaali minuomavalitsus.ee kaudu tutvuda oma piirkonna teenuste kvaliteediga ning mõelda, kuidas ise kaasa aidata.
Riik toetas 2020. aastal treeneritele töötasu maksmist 7,25 miljoni euroga. Treenerikutsete arvus toimus järsk kasv, viimaste aastate tavapärasest vahemikust 3300–3450 kasvas see peaaegu 3700 treenerikutseni. Protsessi on mõjutanud treeneritele antav toetus nii üleriigiliselt kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, spordialaliitude kohalik hoolikam tegevus ja koolide toetused treenerikutse omandamiseks. Suurem treenerikutsete arv tähendab lähiaastatel ka suuremat survet treenerite tööjõukulu toetussüsteemile, kus juba 2021. aasta kohta on taotletud rekordarv treeningtunde. Süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja Eesti keskmise palgani jõudmiseks tuleb lähiajal leida lisaressurssi, et treenerite palgataset tõsta ja et riigi toetatud treeningtundide suurendamine oleks võimalik.
Ma usun, et spordiaastat kokku võtvas kõnes on ülimalt oluline puudutada ka parasporti. Puudega inimesed tähtsustavad üha enam liikuvat ja sportlikku eluviisi ning kahtlemata peab riik tagama neile selleks head tingimused. Aasta-aastalt tehakse siin üha suuremat koostööd spordialaliitude ja kohalike omavalitsustega. Riik toetas puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevust 2020. aastal 1 miljoni euroga. Veel 2018. aastal oli see 400 000 eurot. Vähem tähtis pole seegi, et läbi aasta on piirangute sätestamisel arvestatud sellega, et treeningtegevuse piirangut ei kohaldata puuetega inimeste tegevustele, sh sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutamisele. Seega on saanud kõik meie puudega sportlased treenida tavapärastes tingimustes.
Lõpetuseks. Eestlastel on tugev spordigeen. Sport on ajalooliselt loonud kangelasi ning loob neid ka meie tulevikus. Väikeriigina võime olla uhked Eesti sportlaste üle, kes hoiavad meie sinimustvalget lippu rahvusvahelistel suurvõistlustel kõrgel, kuid lisaks sellele on nad innustajateks ning kujundavad ühiskonnas olulisi väärtusi, näiteks tervislik toitumine ja inimeste aktiivne liikumine. Viimast on ülimalt oluline silmas pidada, sest liikumise ja hea tervise vahele saab tõmmata võrdusmärgi ning lõppude lõpuks on see oluline eeldus ka Eesti rahva säilimisele ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisele. Tänan kuulamast!