Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud valitsuse liikmed! Alustame 7. aprilli infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 38 Riigikogu liiget ja puudub 63.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Head ametikaaslased! Kuna eelregistreeritud on 16 küsimust, teen ettepaneku, et võtame iga küsimuse puhul ka siit saalist ühe lisaküsimuse.


1. 12:01 Peaministri vastutus

12:01 Esimees Jüri Ratas

Lähme küsimuste juurde. Esimene on protseduuriline küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

12:01 Jevgeni Ossinovski

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab peaministri esinemist poliitilise avaldusega vaktsineerimise korralageduse teemal, mille kohta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on palve esitanud. Me arutasime seda põgusalt esmaspäeval, siis ei olnud veel sellekohast teadmist, sest peaministril oli teisipäeval palju muid ülesandeid, nagu ma aru saan. Aga eile tuli meile meedia vahendusel sõnum, et peaministril ei ole midagi öelda ja sellepärast ta ei soovi meie ette tulla. Ta ise saab loomulikult seda ka kommenteerida infotunni käigus. Infotund, kus on ainult paariminutilised repliigid, loomulikult ei asenda sisulist arutelu sellel ühiskondlikus mõttes nii kriitilisel teemal. Mis teie tänane hetketeadmine on, millal siis peaminister suvatseks parlamendi ette tulla, et põhjalikku arutelu selles olulises küsimuses pidada?

12:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii nagu peaminister on öelnud, on ta kindlasti täna infotunnis, ja ta on ka siin kohal. Minul oli täna peaministriga jutuajamine ja ma tean, et tema soov on esineda poliitilise ettekandega sellel nädalal, homme. Nii et kui sellekohane avaldus meile tuleb, siis loomulikult olen ma valmis homset päevakorda täiendama.

Nii, rohkem ma ei näe protseduurilisi küsimusi. Ma teen ettepaneku minna päevakorra juurde, küsimuste esitamise järjekorra juurde. Esimene küsimus on Riigikogu liikmel Helle-Moonika Helmel, sellele vastab valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja teema on peaministri vastutus. Helle-Moonika Helme, palun!

12:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! On väga kena teid üle pika aja siin näha ja ma tunnustan seda, et te olete ka füüsiliselt siia kohale tulnud. Kahju ainult, et juba teist korda ei soovinud te siia parlamendi ette tulla, et jagada meiega plaane, mida te kavatsete ette võtta, et riik sellest kaosest ükskord ometi välja tuua. Opositsioonis olles oli teil küll kogu aeg mingi suur ja parem plaan, aga millegipärast hoiate te seda seni kiivalt enda teada. Hoiate kõrvale ka parlamendi ette tulemisest. Nagu me praegu kuulsime, neljapäeval teil selleks mingi plaan on, nii et saame siis näha.

Aga nüüd peaministri vastutusest. Te jõudsite juba enne vaktsineerimistalguid öelda, et vaktsineerimise eest vastutab ainuisikuliselt minister Kiik, ja olete seda ka pärast kinnitanud. Aga kui teie valitsusjuhina ei kaasvastuta oma ministri töövaldkonna eest – ma järeldan, et selle loogika järgi käib see kõigi teie valitsuse ministrite kohta –, siis tõusetub põhimõtteline küsimus: mille eest peaminister Kaja Kallas üldse vastutab? Kui ta vastutusest kõrvale hiilib, siis milleks teda üldse vaja on? Me oleme olnud riigina kriisis juba tükk aega ja teid pole praktiliselt üldse näha olnud. Eelmine valitsus kehtestas tervisekriisi alguses kohe eriolukorra ja määras kriisistaabi juhiks peaministri. Mul on üha rohkem tunne, et teie vältisite eriolukorra väljakuulutamist, kuna andsite endale aru: te pole võimeline seda kriisi juhtima. Las teeb seda teadusnõukogu, kelle kohta te opositsioonis olles põlglikult ütlesite "poliitviroloogid", ja Terviseamet. Nüüd ehitate pandeemia varjus veel politseiriiki. Seda teevad muuseas vaid nõrgad ja läbikukkumise hirmus juhid. Aga kui nii, siis mul on ikkagi küsimus: milleks meile üldse selline peaminister, kes millegagi hakkama ei saa ja kes millegi eest ei vastuta?

12:05 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd vastata peaminister Kaja Kallasel. Palun!

12:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt on mul hea võimalus õnnitleda Riigikogu uut juhti. Ma ei ole siin Riigikogus tõepoolest pärast seda valimist veel olnud. Palju jõudu Riigikogu istungite juhtimiseks! 

Teiseks ma tahan öelda, et mul on tõesti väga suur rõõm kuulda, kuidas te minust puudust tunnete. Ma pean tunnistama, et tundub, et teie tunnete minust rohkem puudust kui mina teist. Aga ma tõepoolest ei tööta enam Riigikogus, nii et te ei saa mind iga päev siin näha. Loomulikult ma tulen siia parlamenti nii, nagu Riigikogu kodu- ja töökord ette näeb. Kodu- ja töökorra seadus näeb ette arupärimiste formaadi, mille korral Riigikogu liikmed saavad esitada oma küsimused, mida nad tahavad peaministrilt küsida, ja kutsuda peaministri siia ette. Siis pean mina nendele küsimustele vastama, teie saate küsida lisaküsimusi ja saate ise veel lõpuks kommenteerida. Lasin kontrollida, mitu arupärimist on Riigikogu liikmed teinud peaministrile. Ühe! Selle tegi Isamaa Erakond. Tegelikult te ei ole ise küsinud neid küsimusi, nii nagu kodu- ja töökord ette näeb, kuidas peaministrit on võimalik siia Riigikogu ette kutsuda. Loomulikult ma käin Riigikogus täpselt nii, nagu kohustused ette näevad.

Nüüd teie küsimuse juurde. Meil on valitsuses eri valdkonnad, mille eest vastutavad eri inimesed, ja on ministrid, kellest igaüks vastutab oma tööülesannete eest. Kriisis ongi väga palju tööliine, mille eest vastutavad eri ministrid. Aga kokkuvõttes vastutab kogu valitsuse töö eest loomulikult peaminister. Selle vastutuse eest mina mitte kuhugi ei põgene, seda vastutust ma kannan ja seda tööd ma teen. Nii et ma ei saa teie etteheidetest aru. Ma vastutan igal juhul kokku võttes ju kogu valitsuse töö eest.

12:07 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks kohapealt registreeritud ... Vabandust! Täpsustav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma ikkagi läheksin selle vastutuse teemaga edasi. Vaadake, vaktsineerimine kukkus teil suures osas läbi. Plaan oli vaktsineerida 24 000 inimest, aga reaalselt vaktsineeriti 17 000. Nüüd süüdistatakse appi rutanud Medicumi ja Confido tohtreid. See on juba täiesti piinlik. Aga võib-olla teie ei teagi sellest midagi, te olite ju ka kogu selle vaktsineerimistalgute aja kadunud. Ah jaa, õigus, nädalavahetusel meil ju peaministrit ei ole, sellepärast et te olete oma perega, et mitte läbi põleda. Sel ajal põlevad läbi arstid, õed ja teised ministrid, aga vaat, peaminister, tema puhkab.

Te olite vahepeal pikalt ära, aga kas te ise ka aru saate, et olete praeguseks juba totaalselt läbi kukkunud? Koroona läks teil käest ära, vaktsiine ei jätku ja nende vähestegi jaotamisega jäite kohe jänni. Perearstid on rahulolematud, piirangud tapavad majandust, laenukoormus hüppab lakke, inimesed on mässu äärel, kehtestate siin mingit politseiriiki, propagandasse olete paigutanud miljoni, aga see väljendub vaid ähvardustes ja prime time'i uudistes süstivaid inimesi näidates, mis on ausalt öeldes üsna ebameeldiv. Väljumisstrateegia asemel pakutakse nüüd mingit värvilist lastekirjandust pealkirjaga "Valge raamat". Vabandust, aga see on naljanumber! 

Minu küsimus on ikkagi selline. Äkki te muudaksite oma hoiakuid ja hakkaksite lõpuks tööle, nagu üks riigijuht peab töötama, eriti kriisis või isegi sõjas – te olete ju ise ka sellist retoorikat kasutanud. Lõpetage oma töölaua taga tehtud ja photoshop'itud ilupiltide postitamine Facebookis, võtke ennast ükskord kokku ja vastutage, kui olete selleks võimeline! 

Nüüd ma küsin teie käest nii, nagu te ise tavatsesite eelmise valitsuse ministritelt ja peaministrilt ikka küsida: kas teil häbi ka on?

12:09 Esimees Jüri Ratas

Palun, Kaja Kallas!

12:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seda teie kirjeldust kuuldes ütlen, et mina küll ei tahaks teie kurjust täis maailmas elada. Tõepoolest, niivõrd palju kurjust. Aga ma vastan nendele etteheidetele, mida te seal ütlesite. Esiteks, loomulikult peaminister olen ma 24 tundi seitse päeva nädalas, täpselt nii ongi. Tõepoolest, vahepeal juhtus nii, et ma sain ise COVID-i. See oli väga raske haigus ja ma tõepoolest olin haige, tegin nii, nagu soovitatakse, et ma ei teinud tööd, kuna see haigus käib väga palju üles-alla.

Loomulikult vaktsineerimisega me tegeleme iga päev. Ja kui teie ütlete, et see oli läbikukkumine või et vaktsineerimine on läbikukkumine, siis mina nii ei arva. Miks? Sellepärast, et me oleme suutnud vaktsineerida juba ligi 300 000 inimest, st 21% Eesti elanikkonnast. Kui me võtame selle arvu, mis oli teie valitsuse ajal, siis vaktsineeriti 23 000. Ehk ülejäänud on kõik vaktsineeritud sellel ajal, kui meie valitsus on olnud ametis.

Mis puudutab möödunud nädalavahetuse suurvaktsineerimist, siis mina olen küll tänulik erasektorile, kes meid aitab. Ja mitte ainult Confidole või Medicumile, kes neid suurvaktsineerimisi korraldavad, vaid ka näiteks Sixfoldile, kes tuli appi ja tegi andmebaasi, mis oleks tulnud teha eelmisel suvel. Millega teie siis tegelesite, ma ei tea. Aga siis oleks tulnud teha see andmebaas, et teada, kuidas saaks jaotada vaktsiine perearstidele, vastavalt riskirühmadele, ja kuidas see vaktsiin kiiresti perearstideni jõuaks ja kuidas perearstid saaksid ka jälgida, kus vaktsiin parasjagu on.

Eelmisel nädalal oli meil eesmärk vaktsineerida üle 40 000 inimese ja selle eesmärgi me täitsime. Igal nädalal oleme me vaktsineerinud rohkem inimesi kui varem, välja arvatud need nädalad, kui meil tuli vähem vaktsiine. Tõepoolest, praegu meil on vaktsiini defitsiit, st meil ei ole piisavalt vaktsiini ja seetõttu me ei saa seda pakkuda kõigile Eesti elanikele.

Nädalavahetuse üks suur õppetund – või isegi mitte õppetund, vaid positiivne pool – oli see, et suurvaktsineerimine erasektori toel töötab, siis kui meil on vaktsiine piisavalt, nii et me saame selle anda vabaks kõigile, mitte ainult riskirühmadele. Senikaua on meie plaan ikkagi selline, et me põhiliselt süstime riskirühmi, põhiliselt süstime eakaid, selleks et tuua neid riskist välja. Miks? Selleks et vähendada koormust meditsiinisüsteemile ja et meie haiglavõrk peaks vastu.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun! (Vaikus.) Austatud Kert Kingo, kahjuks ei ole teid kuulda saalis. Kas me saame korraks uuesti proovida Kert Kingoga ühendust luua? Kert Kingo, palun! Ma loodan, et teie mind kuulete, aga teid ei ole siin jätkuvalt kuulda. Kas on mõeldav, et te panete korraks Chrome'i kinni ja siis uuesti avate? Sellest on olnud abi eelnevatel kordadel. Proovime uuesti luua ühendust Kert Kingoga. Palun!

12:13 Kert Kingo

Kas mind on nüüd kuulda?

12:13 Esimees Jüri Ratas

Teid on nüüd kuulda ja ka pildis näha. Palun!

12:13 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Oleme juba korduvalt kogenud, et te ei soovi tulla parlamenti andma ülevaadet riigis leviva epideemia kohta. Te ei pöördu teleekraani vahendusel otse oma rahva poole, näitamaks oma toetust sellel keerulisel ajal ning väljendamaks mõistmist ja hoolivust. Te eirate parlamenti ja oma rahvast. Ja see, et te teete postitusi sotsiaalmeediasse, ei vabanda teid mingit moodi välja. Peaministrile ei ole kohane suhelda avalikkusega ainult sotsiaalmeedia vahendusel. Mäletan, et parlamendiliikmena oli teie üks meelisväljendeid sõnaühend "poliitiline vastutus". Kasutasite seda peaaegu iga eelmise valitsuse ministri puhul ja nõudsite poliitilise vastutuse võtmist. Arvestades, et te pole senini mõistnud peaministri vastutust ja ülesandeid, pole saanud hakkama ei riigi ega kriisi juhtimisega ning olete lõpuks saanud oma CV-sse soovitud rea, kas te näitaksite oma tegudega, et te ise ikka teate, mis on poliitiline vastutus, ning teil on nii palju vastutusvõimet, et võtate poliitilise vastutuse ja astute tagasi?

12:14 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, ma suhtlen Riigikoguga. Eile olin riigikaitsekomisjonis, täna olen siin, hommikul olin vanematekogus. Täpselt nii. Kui te soovite minult küsimusi küsida ja saada mind siia suure saali ette, siis selleks on Riigikogu kodu- ja töökorras formaat, mis on arupärimised. Arupärimisi teie mulle esitanud ei ole, on esitanud Isamaa fraktsioon, tulen sellele vastama ülejärgmisel esmaspäeval. Aga selline formaat on ette nähtud, niimoodi, sellega saab planeerida ka peaministri töökava.

Nüüd see teie küsimus, kas ma astun tagasi. Juhin tähelepanu, et isegi see tavaline sada kriitikavaba päeva, mis valitsustele antakse, ei ole veel mööda läinud. Te olete muidugi väga jõuliselt alustanud ja selle eest suur tunnustus, aga ma ei näe mingit põhjust, miks ma peaksin tagasi astuma, just sellel põhjusel, et seda kriisi on vaja praegu lahendada. Me tegeleme sellega, et iga päev saaks üha rohkem inimesi vaktsineeritud, me tegeleme sellega, et saada vaktsiine Eestisse juurde, me tegeleme sellega, et tuua meditsiinisüsteemi koormuse alt välja, ja me tegeleme sellega, et ühiskonda nii palju kui võimalik avatuna hoida. Kõige sellega me tegeleme ja see on meie töö. 

12:16 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


2. 12:16 Vaktsineerimine ja testimine

12:16 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ning teemaks on vaktsineerimine ja testimine. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:16 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! Me tõepoolest tunneme siin Riigikogus teist puudust ja ma loodan, et teie meist ikka ka. Vähemalt mina küll, kindlasti. Millegipärast ajakirjanik Toomas Sildam väidab, et ma ei tahtvat teiega suhelda. Ma ei tea, kust see informatsioon pärit on. Ega see algallikas ometigi teie ei ole? See on mul niisugune sissejuhatav küsimus.

Aga nüüd sisulise küsimuse juurde. Teie varasematest vastustest nii siin infotunnis kui ka mujal on jäänud mulje, et te olete eelmise valitsuse ohver ja eelmise valitsuse halbade otsuste pantvang ning iseseisvat agendat peaministrina te kehtestada ei saagi. Nii ka kiirtestimise puhul. Me teame, et minister Tanel Kiik on olnud väga skeptiline kiirtestimise ja kiirtestide kasutusele võtmise suhtes, kuigi väga mitmed riigid on neid edukalt rakendanud ennetava informatsiooni saamiseks ja need on olnud suureks abiks nakkuse leviku avastamisel. Nii on olnud võimalik ka inimesi üritustele osalema lasta. Me teame, et haridusministeeriumil on plaan nüüd seoses eelseisvate eksamite, koolilõppude ja sisseastumistega võtta kasutusele testimine, ja mina arvan, et see on õige. Aga lisaeelarves on kiirtestimiseks raha ette nähtud väga napilt, mistõttu ei ole võimalik seda laialdaselt kasutada. Minu küsimus on: miks see nii on? Kas selle põhjus on ka minister Tanel Kiik, kes oli kiirtestide suhtes väga skeptiline juba eelmises valitsuses, on seda jätkuvalt ja kehtestab ikka veel eelmise valitsuse agendat? 

12:18 Esimees Jüri Ratas

 Kaja Kallas, palun!

12:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kiirtestid on Terviseameti sõnul lubatud ja nad on ka müügis. Ma tean, et paljud ettevõtted neid ka kasutavad. Ma tean ühte ettevõtet, kus tehti kiirtestid. Kellelgi ei olnud mingeid haigussümptomeid, aga ettevõtte peale saadi 30 inimest, kellel see test näitas positiivset tulemust. Minu meelest on positiivne see, et ettevõtted selliseid teste kasutusele võtavad. Jah, nad ei ole nii täpsed kui PCR-testid, aga nad annavad ikkagi mingi esialgse indikatsiooni.

Haridus- ja teadusminister on koostöös Terviseametiga tõepoolest otsinud lahendusi, kuidas eksamitel kontrollida, et seal ei tekiks mingit viiruse levikut. Esialgu oli plaanis kasutada kiirteste, aga kuna need endiselt hõlmavad ninast sügavalt proovi võtmist, siis seda laste või noorte puhul pigem peljati ja seetõttu mindi selle lahenduse peale, et tehakse süljetestid. Aga kui teie küsimus on see, kas me kavatseme asendada kiirtestid PCR‑testidega, siis ütlen, et sellist plaani meil praegu ei ole.

Küsimus selle kohta, kas võtta kiirteste ulatuslikumalt kasutusele viiruse tuvastamiseks. Me oleme praegu kasutanud siiski PCR-teste, mis on täpsemad kui kiirtestid, aga see ei tähenda, et kiirtestide kasutamine oleks kuidagi keelatud või et neid ei oleks juba suures hulgas kasutusel. Ja ettevõtted seda teevad.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Palun, täpsustav küsimus, Helir-Valdor Seeder!

12:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei, me ei ole tõesti silmas pidanud mitte PCR-testide asendamist, vaid ikka kiirtestide laialdasemat kasutuselevõttu. See vastus, et te ei takista või ei keela ja kiirtestid on kättesaadavad, on üks asi, ning see, et ka tööandjad neid kasutavad, on väga hea. Aga minu küsimus ongi just see, miks me ei soovi haridussüsteemis neid laialdasemalt kasutada. Praegune summa lisaeelarves ei võimalda kiirteste soetada nii palju, et neid saaks laialdasemalt kasutada. Me oleme teinud lisaeelarve menetlemisel ka ettepaneku suurendada vastavat kulurida, aga koalitsiooniliikmed ei ole seda toetanud. Ma küsin veel kord üle: miks me ei soovi kiirteste laialdasemalt kasutusele võtta, ja mitte teisi teste asendada, vaid kasutada neid abistava vahendina? Ma arvan, et see võimaldaks haridussüsteemis tööd paremini korraldada ja olukorda kiiremini normaliseerida.

Teine küsimuse pool. Ma tuletan ikka meelde ja küsin, kas teie olete ajakirjanik Sildamit informeerinud, et me omavahel ei saa kuidagi suhtlemisega hakkama. Minul ei ole küll sellega mingit probleemi, mina suhtlen teiega hea meelega ja teeksin seda sagedamini, kui me seni oleme saanud seda siin põgusalt teha.

Ja kolmas asi, mida ma tahan küsida. Tänasel vanematekogul te väitsite, et Eesti põhiseadus takistab vabalt tegutsemist kriisi ohjamisel, et piiridel ei ole võimalik kõiki saabujaid testida, sest põhiseadusest tulenevalt sellist kohustust rakendada ei saa, ning et karantiini suunamine on takistatud, sest põhiseadus ei luba seda, samuti nagu see ei võimalda koroonahotellide asutamist jne. Kas tõepoolest on meil nüüd ilmnenud, et kriisi ohjamisel on takistuseks kehtiv põhiseadus, või on arutelul olnud, et saaks hakata põhiseadust muutma, selleks et tulevikus kriise võimalikult paindlikult ja efektiivselt ohjata?

12:22 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Palju küsimusi, katsun järjest vastata. Kiirtestide laialdasem kasutuselevõtt koolides. Põhipõhjus, miks me seda ei tee, on see, et Terviseameti soovitusel peaks neid ka kiirteste tegema meditsiinipersonali juuresolekul. Ehk igaüks ise ei saaks endale kiirtesti teha, samuti ei saaks seda teha õpetajad. Nagu ma ütlesin, see kiirtest hõlmab ikkagi seda, et sa pead selle tiku endale sügavale ninna ajama, aga seda lapsed kardavad ja see neid ka liialt traumeerib. See oligi põhjus, miks me tegime selle pingutuse, et eksamitel oleksid kasutusel süljetestid või kurguloputusvedelikuga testid.

Nüüd teine küsimus. Ma ei tea, mida väidab ajakirjanik Toomas Sildam, aga mina ei ole temaga teist rääkinud. Seda ma teinud ei ole. Nüüd küll korra Riigikogu infotunnis [Urmas] Reinsalu väga ründas mind, et mina ei soovivat temaga suhelda, aga lihtsalt tema ei soovinud minuga kordagi suhelda, kui ma olin opositsiooni kõige suurema erakonna juht. Vaata, nii need asjad muutuvad, et nüüd, kui sina oled opositsioonis, tahad sina minuga suhelda, aga võib-olla mina ei taha praegu sinuga väga palju suhelda. Enne oli vastupidi. Aga ma arvan, et me leiame teineteist ja saame suheldud, kui on konkreetsed teemad. Nagu me oleme ka rääkinud, kui me rääkisime vaktsineerimisest, siis ma helistasin, sa võtsid telefoni vastu. Ja täpselt nii kõik toimib.

Nüüd kolmas küsimus, põhiseadus. Need asjad, mida ma tõin esile vanematekogus. Põhiseadus ütleb – mul seda praegu kaasas ei ole, aga sõnastuse mõttes on see mõte selline –, et põhimõte on inimese kehaline puutumatus. Kui me räägime testidest, siis põhiseadus takistab inimeste sundtestimist. Ma arvan, et siin on nii mõnigi Riigikogu liige, kes hakkaks selle vastu väga protesteerima, kui inimesed, kes tulevad, võetaks kinni ja neile surutaks see vatitikk ninna. Mida me oleme võimaldanud? Me oleme teinud reeglid, et sa pead olema kas isolatsioonis või sa saad ennast sellest vabastada negatiivse testiga. Me oleme loonud inimestele selle võimaluse.

Seda, et suruda inimesed koroonahotellidesse, põhiseadus tegelikult keelab. See keelab inimeselt vabaduse võtmise sundkorras ilma põhjuseta, mis on sätestatud põhiseaduses või karistusseadustikus. Nii et need on need põhjused. Põhiseadus ei takista kriisi ohjamist. Seda ma ei ole öelnud. Ma rääkisin nendest kahest konkreetsest asjast: sundtestimine ja reisilt tulevate inimeste sundkorras koroonahotellides vangistamine.

12:25 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

12:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Mulle tundub isiklikult, et teie juhtimisel viiakse praegu läbi Eesti inimeste seas ebaseaduslikult tervise- ja teadusuuringuid. Seda järgmistel põhjustel. AstraZeneca vaktsiini pakendilehel on kirjas, et selle järelmõjud ei ole teada vanemate inimeste puhul, 60. eluaastast alates, samuti ei ole teada, millised on järelmõjud noorte hulgas. Põhimõtteliselt on ka öeldud, et kui te saate teada mingeid probleeme, siis andke aga julgesti teada Terviseametile. Seega puudub meil vaidlus selles, et neid asju ei ole täpselt uuritud, nii nagu vaja.

Edasi. Maris Jesse saatis – vaatamata sellele, et 60-aastaste inimeste osakaal ei ole teada –  22. märtsil välja kirja, kus ta teeb ülesandeks hakata üle 60-aastaseid vaktsineerima. Nüüd on selline kummaline olukord, et absoluutselt pole antud infot selle kohta, mis on tingimuslikud lepingud, tingimuslik kasutusõigus sellele ravimile. Seda ei saa Ravimiametist ega ka Jaak Aabilt, kelle käest ma olen neljal korral seda küsinud. Väga huvitav on see, et möödunud neljapäeva hommikul öeldi Kuku Raadios välja selline uudis, et teie olete teinud pakkumise firmale Johnson & Johnson vaktsiinide saamiseks ning pakute vastu teadusuuringuid ja meditsiiniuuringuid. Sedasama ütlesite te ka ETV saates. Öelge nüüd ausalt, kas Eestis käib inimeste ebaseaduslik vaktsineerimine, mis on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, kuna inimesi ei tohi nende teadmata allutada teadus- ja meditsiinikatsetele.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, ei käi. Teie vandenõuteooriad on muidugi väga hoogsad. Mina ei ole lugenud vaktsiini pakendit ega  infolehte ja ma imestan, et te seda olete teinud. Aga mis puudutab Euroopa Ravimiameti soovitusi, siis tõepoolest alguses ei soovitatud kasutada seda vaktsiini üle 60-aastele, kuna polnud piisavalt teadusuuringuid. Natuke hiljem – kuupäevasid ma peast ei tea – tuli Euroopa Ravimiameti otsus ja ka Eesti immunoprofülaktika komisjoni otsus, et nüüd on seda piisavalt uuritud ja leitud, et pole vanematele inimestele ohtu. Selle tulemusena soovitati seda vaktsiini kasutada kõigi puhul. 

Tõepoolest, Euroopa Ravimiameti sõnumid on olnud eksitavad. Aga kui te küsite selle kohta, nagu on teie teooria, justkui oleks mingi tohutu plaan inimesed sundvaktsineerida ja teha kõike, ma ei tea mis hulle asju, siis ütlen, et selliseid plaane ei ole.

12:29 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


3. 12:29 Tervisekriisi juhtimine

12:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde infotunnis. Selle on esitanud Riigikogu liige Indrek Saar ja sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on tervisekriisi juhtimine. Indrek Saar, palun! Vabandust, Indrek Saar, andke andeks, ma korraks pean teid katkestama. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

12:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Lähtudes peaministri vastusest, jäi mulle üks asi ebaselgeks. Kas ei tohi küsida kriitiliselt ja juhtida tähelepanu riigis toimuvale? Kas kusagil kodu- ja töökorras on kirjas, et me peame oma küsimustega peaministrit nunnutama, ning kui küsida kriitiliselt ja asjalikult, siis see sildistatakse kohe kurjuseks?

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, küsimuste sisu pole kuidagi reguleeritud. Riigikogu liikmel on vabadus küsida neid küsimusi, mis on südamel, ning peaminister ja valitsuse liikmed vastavalt nendele küsimustele nii, nagu nad soovivad. Seda ei ole kuidagi reguleeritud. Saame siit edasi minna. Indrek Saar, palun vabandust! Nüüd on sõna teil. Palun!

12:30 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt soovin teid tunnustada nende sõnumite eest, mis eile õhtul avalikkuseni jõudsid. Nagu ma aru saan, on valitsus lõpuks jõudnud sinnamaani, et kavandamisel on see, mida teie olete nimetanud valgeks raamatuks. Nende esimeste signaalide järgi võib aru saada, et te püüate vähegi pikemalt ette ühiskonnas kokku leppida, kuidas me peaksime selles tervisekriisis käituma erinevate stsenaariumide puhul. See on midagi, mis põhimõtteliselt sobib sotsiaaldemokraatidele ja ka mulle isiklikult palju paremini kui selline isside valitsus, kus patroneeritakse ja öeldakse iga päev, millised sokid peab hommikul jalga panema ja mida peab päeva jooksul tegema. Selline vähegi pikem vaade on minu arvates väga-väga teretulnud ja ma väga loodan, et valitsus sellega siiralt tegeleb. Lisaks on see ju midagi, millest me oleme siin viimastel kuudel mitu korda rääkinud. Koos me nõudsime seda kuude kaupa eelmiselt valitsuselt ja mina olen küsinud korduvalt peaministri käest. Siiamaani on see vastus olnud hägus, aga nüüd ma saan aru, et te tegelikult tegutsete. See on väga tore.

Aga siiski, asi, millega ma ei saa absoluutselt nõus olla, on see, et kogu selles vaktsineerimise segaduses, mis viimastel nädalatel on kerinud ennast meie ees järjest rohkem lahti, ütlete te, et arupärimine on see formaat, millega Riigikogu peaks teema arutamisel piirduma. No arupärimine võtab reeglina aega nädalaid, et mitte öelda kuid, enne kui ministrid Riigikogu ette sellele vastama jõuavad. Nii aktuaalse teema üle ei tohiks kindlasti arutelu toimuda alles nädalate pärast. Sellepärast on mul küsimus: miks te olete oma varasemates seisukohtades, kui me oleme koos eelmiselt peaministrilt nõudnud, et ta tuleks kriitilises situatsioonis kiiresti Riigikogu ette, teinud nüüd mööndusi ja ütlete, et teil ei ole Riigikogule selles olukorras midagi öelda?

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt see, millele ma viitasin ja mille kohta me tegelikult ju Riigikogus koos opositsioonis olles tegime ka ettepanekuid, oli see, et arupärimistele vastamise aeg peaks olema lühem. Riigikogu kodu- ja töökorda võiks muuta just selle pärast, et aktuaalsete küsimuste käsitlemiseks peaks olema selline formaat, et kiiresti saab inimesi Riigikogu ette kutsuda. Õigusriigis me peame lähtuma seadustest ja mul on Riigikogule ettepanek muuta seda seadust niimoodi, et arupärimiste tähtaeg oleks lühem.

Nüüd sellest, mis oli tol korral, kui me olime opositsioonis. Siis oli selline olukord, kus peaminister oli öelnud, et ta tuleb poliitilise avaldusega, ja meie küsimus oli, miks ta ei tule sellega varem. See oli seotud ajastusega. Loomulikult, seadus näeb ette võimaluse esineda poliitilise avaldusega ja täpselt selle poliitilise avaldusega ma tahaksingi homme esineda. Ma olen esitanud Riigikogu juhatajale palve, et saaksin tulla tutvustama valget raamatut.

Selle valge raamatuga seoses on mul veel see mõte, et kuigi homme me saame selle esialgsesse formaati, et tulla seda tutvustama, me tahaks kindlasti teha ka arutelusid, et tekiks n‑ö alt üles lähenemine. Me oleme kõik selles olukorras olnud, kõik ühiskonna liikmed, ja me tahaks, et ühiskond ei käiks kogu aeg kinni-lahti, vaid igaüks juba teaks, mida peab tegema, ja pakuks ka omalt poolt välja [lahendusi]. Hea näide oli ju see, kui kriisi ajal minister rääkis kaubanduskeskustega läbi, millised on need meetmed, enesekorralduslikud reeglid, mida nad ise saavad teha, ja nad tulid sellega välja. Sellised [meetmed] peaksid olema ka teistes valdkondades, just selleks, et igaüks meist teaks, mida me sel hetkel peame tegema ja kuidas me peame käituma, kui ohutase on näiteks kollane või oranž. Aga me jõuame sellest rääkida ka Riigikogus ja kuulata kindlasti ka teie ettepanekuid.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma korra sekkun info edastamisega. Kuna see küsimus ka seda teemat puudutab, siis ütlen, et peaministrilt on tulnud taotlus ja tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑st 155 soovib peaminister Riigikogus 8. aprillil, see on homme, istungil esineda poliitilise avaldusega koroonaviiruse mõjude leevendamise kavast kestusega kuni 15 minutit. Peaministriga on ka räägitud, et Riigikogu liikmetel on võimalus üheks küsimuseks. Ma olen täiendanud homset päevakorda selle poliitilise avaldusega, mis on esimene päevakorrapunkt. See on infoks praegu. 

Aga läheme edasi. Täpsustav küsimus, Indrek Saar, palun!

12:35 Indrek Saar

Tuleb tõdeda, et siiski need asjad, millest sotsiaaldemokraadid räägivad, küll aeg-ajalt pika vinnaga, aga vähemalt mingilgi kujul saavad ikkagi teoks. Ma loodan, et tulevikus reageerimistempo tõuseb, nii nagu ma loodan ka, et kõiges selles, mis puudutab kogu vaktsineerimisprotsessi, hakkab juhtimiskvaliteet oluliselt tõusma. Sest me oleme nüüd nädalate kaupa näinud seda – no sellest on omamoodi saanud samasugune saaga, nagu eelmisel valitsusel oli see pühapäevane raadiosaade, kui hirmuvärinal paljud ootasid, mis siis pühapäeval raadios öeldakse, ja järgmine nädal valitsus oli sunnitud sellega tegelema –, et korduvad vaktsineerimise aktsioonid, mida siis tagantjärele, kui nad on läbi kukkunud, pilootideks nimetatakse, tähendavad seda, et järgmisel nädalal tuleb tegeleda selgitamisega, miks need asjad niimoodi läksid, mida tegelikult mõeldi, miks need asjad ei olnud läbi mõeldud ja miks tekkis nii palju segadust. 

Ehk siis selles kontekstis on minu küsimus teile, lugupeetud peaminister, kes te olete öelnud, et vaktsineerimine on absoluutselt prioriteetne tegevus selleks, et viiruse levik saada kontrolli alla, et me kogu selles segaduses saaksime mingilgi määral hakata oma tavapärase elurutiini juurde hakata tagasi pöörduma: mis on teie kava? Mida te kavatsete selle vaktsineerimiskorralduse poole pealt riigi juhtimise koha pealt lähiajal ümber korraldada selleks, et me võiksime olla kindlad, et need järjest ja järjest kuhjuvad segadused hakkavad saama lahendust?

12:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei ole teiega nõus, et vaktsineerimine on mingi täielik korralagedus, kui me vaatame, et vaktsineerimine on Eestis kulgenud edukalt, me oleme üle 21% Eesti täisealisest elanikkonnast juba vaktsineerinud. Üle 231 000 inimese on saanud vaktsiini ja Euroopa Liidus oleme kolmandal kohal oma vaktsineerimise kiiruse poolest. 

Loomulikult on vaktsineerimine seotud vaktsiinidoosidega, mis Eestisse saabuvad, ja paraku neid ei ole tulnud siia nii palju, kui on meile lubatud. Neid doose on tulnud vähem, seetõttu me tegutseme vaktsiini defitsiidi tingimustes. Me oleme kokku leppinud, et vähemalt 2/3 peab minema riskirühmade vaktsineerimiseks ja 1/3 eesliinile. Kui meile on vaktsiine tulnud vähem, siis me oleme selle vaktsineerimise peatanud just eesliinil, et saaks meditsiinisüsteemi koormuse alt välja ja vaktsineerida just riskirühmi.

Eelmisel nädalal oli meie eesmärk vaktsineerida 40 000 inimest, me vaktsineerisime aga 41 000. Pühadeaegsel kolmel päeval oli meie eesmärk vaktsineerida 20 000, me vaktsineerisime ära 17 000 inimest, just sellel põhjusel, et saada eelkõige vaktsineeritud vanemaealisi. Jah, sellest nädalavahetusest on saadud õppetund. Õppetund on see, et kui me teeme suurvaktsineerimisi, siis vanemad inimesed, keda me eelkõige soovime praegu vaktsiini defitsiidi tingimustes vaktsineerida, tahavad personaalsemat lähenemist. Nad tahavad seda, et nad saaksid perearstiga suhelda, ja nad tahavad ka oma kodu lähedal vaktsineeritud saada.

Kui me vaatame eri linnasid, siis paljudes linnades läks nädalavahetusel väga hästi. Näiteks Pärnus saadi kohale nii need riskirühmad, keda me soovisime vaktsineerida, kui ka kõik doosid kasutatud. Seal oli üks koht ja kõik eakad teadsid, et sinna saab minna ja sealt saab vaktsiini. Tallinn on niivõrd suur ja me saime teada, et kui vaktsineerimine on korraldatud kuskil Lasnamäel, siis Nõmme eakas pigem ootab, kuni vaktsineerimine tuleb tema kodu lähedale. Eakas inimene tahab ka konsulteerida, ta tahab minna oma perearsti juurde, kes teab tema varasemaid muresid, ja ta tahab rohkem suhelda. Nii et seetõttu me suunasime kõik need vaktsiinidoosid, mis nädalavahetusest üle jäid, edasi perearstidele, et nad saaksid just riskirühmi vaktsineerida.

12:40 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

12:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma küsisin teie käest eelmisel korral küsimuse, mis puudutas seda, et pakendilehelt ei selgu selle vaktsiini kõrvaltoimed vanemate inimeste puhul, ei ole teada neid ka noorte inimeste puhul. Kui te saate teada kõrvaltoimetest, siis on vaja nendest informeerida. Ja ma ütlen, et kuulates teie vastust, jäi mulle selline mulje, et kas vastuste andja koha peal istub peaminister või mingi naljanumber. Tähendab, te tegelete valitsuse tasandil kõige kõrgemalt vaktsineerimisega, aga te ei ole kursis vaktsiini pakendilehel kirjutatud kõrvaltoimete asjaoludega. Te nimetate seda vandenõuteooriaks. Kas siis kõik arstimid, mis on olemas, on vandenõuteoreetikute kirja pandud?

Nüüd te sõlmite mingisuguseid diile Johnson & Johnsoniga, pakute välja uuringuid, teadusuuringud [mida tehakse] Eesti rahvaga. Ma ei tea, kunagi te ütlesite Jüri Ratase kohta niimoodi, tähendab, et Jüri Ratas müüks Eesti maha esimesel võimalusel. Kui Ratas seda teeb, siis on ta väga kaval ja tark, aga teie lihtsalt naiivselt müüte selle maha.

Kuidas on võimalik liigitada informatsiooni pakendilehel vandenõuteooriateks? Öelge palun, miks te ei ole kursis sellega, mida need vaktsiinid endaga kaasa toovad! Teie juhite valitsust ja kannate kõige kõrgemat vastutust.

12:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina ei ole meditsiinitöötaja, mina olen hariduselt jurist ja mina ei tea kõike seda, mida peavad tervishoiuteenuse osutajad teadma. Küll aga olen ma loomulikult lugenud Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse riskihindamise komitee otsuseid ja selle kohta ma tean väga hästi.

"Komitee hindas vaktsiini võimalikku seost trombijuhtudega ja leidis: vaktsiini kasu võitluses COVID-19 haigusega (mis ka ise põhjustab hüübimishäireid ja võib lõppeda surmaga) kaalub jätkuvalt üles kõrvaltoimete riski; vaktsiin ei ole seotud trombemboolia üldise suurema tekkeriskiga; vaktsiinil ei ole kvaliteedi- või tootmisprobleeme, mis võiksid kõrvaltoimeid põhjustada; siiski võib vaktsiin olla seotud väga harva esinevate trombidega (sh trombidega ajuveenides), mis esinevad koos vereliistakute vähesusega (trombotsütopeeniaga) ja millega vahel kaasnevad veritsused."

See otsus oli 18. märtsil. Vaktsiini on saanud Ühendkuningriigis ja Euroopa Majanduspiirkonnas üle 20 miljoni inimese. Euroopa Ravimiametil on teada seitse juhtu tromboosist ja 18 juhtu ajuveenide trombidest. Kui me võtame näiteks lennukiga lendamise, siis 30 miljoni reisija kohta tuleb 20 000 trombijuhtu, neist 2000 inimest sureb. Ehk seda, mida on öelnud Euroopa Ravimiamet, loomulikult me kõik jälgime. Me jälgime ka seda, mida ütleb Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon nende vaktsiinide kohta. Aga mina ei ole meditsiinitöötaja ja ma ei ole valmis seda hindama. Nemad ütlevad, et see vaktsiin on ohutu, see vaktsiin on kvaliteetne ja see annab efektiivse kaitse COVID-i eest. COVID-isse suremuse tõenäosus on suurem kui tõenäosus saada [vaktsiinist] see haruldane efekt.

Ma tean, et Euroopa Ravimiamet tegeleb sellega edasi ja Euroopa Ravimiametil toimub minu teada täna, võib-olla täpselt praegu pressikonverents, kus nad seletavad veel AstraZeneca kõrvaltoimeid. Ma ei eita seda, et AstraZenecal on kõrvaltoimed. Me teame, et on kõrvaltoimed, palavik tõuseb jne, aga see ei ole inimestele ohtlik. Palju suurem oht on saada see haigus, eelkõige vanematel inimestel, jääda sellesse haigusesse ja sellesse haigusesse surra.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.  


4. 12:45 Haldusalas toimuv

12:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Martin Helme, sellele vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning teema on haldusalas toimuv. Martin Helme, palun!

12:45 Martin Helme

(Kaugühendus)

Mul on küsimus natuke laiemalt rindelt. Lugupeetud ministri haldusalas on sellised toredad asutused nagu EAS ja KredEx. Need asutused on eriti pandeemia ajal saanud juurde oluliselt suuremaid rahalisi vahendeid, sealtkaudu käivad nii erakorralised toetused kui ka uued eurorahad. Seetõttu tuleb nendes asutustes minu meelest hoolikalt jälgida, et raha kasutamist oleks väga täpselt kontrollitud. Eelmisel aastal KredExi juhatuse esimees lahkus ametist, enne seda oli KredExis hakatud arutama rahaeraldisi ja hiljem eraldati raha mitmele asutusele. Nendest kaks ma tooksin nimeliselt välja, üks on Milrem Robotics ja teine on Magnetic MRO. Nii palju kui mina näen avalikult kättesaadavatest andmetest, on Lehar Kütt liikunud nendesse mõlemasse asutusse, kellele eraldati KredExist raha sel ajal, kui tema oli juhatuse esimees, tööle. Mul on küsimus: kas selline käitumine oli tema töölepinguga kuidagi ka pärsitud, takistatud või karistatav? Kas seda on jälgitud? Ja kui ei ole, siis kas see on teie meelest normaalne?

12:46 Esimees Jüri Ratas

Palun, Andres Sutt!

12:46 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

(Kaugühendus)

Mis puudutab eelmise KredExi juhatuse esimehe ametilepingut, siis see on eelmise KredExi nõukogu ja juhatuse esimehe vahelise lepingu sisu, milles nad on kokku leppinud. Kui me vaatame tänaseid muudatusi, mis KredExi nõukogus on tehtud, siis minu soov oli tuua sinna erialast kompetentsi. Kui me võtame näiteks Helo Meigase, kellel on pikaajaline rahvusvaheline panganduse kogemus, siis see on just see kompetents, mida me vajame selleks, et organisatsioon oleks hästi juhitud. Või kui me võtame Veiko Hintsovi, siis ta on väga pikaajalise audiitorikogemusega, olnud Deloitte Eesti juhtivpartner ja asutajate ringis. Või kui me võtame ka kaubandus-tööstuskoja nimetatud Mait Paltsi, siis ka temal on just pikaajaline ettevõtlussektori ja poliitikakujundamise koostöökogemus. Nii et ma arvan, iga organisatsiooni tugevus algab tugevast nõukogust, ja siin on minul küll väga kindel tunne, et KredExi nõukogul see kompetents on.

Mis puudutab konkurentsipiirangut, siis nii nagu on väga paljudes erasektori lepingutes või näiteks ka tegelikult Euroopa Keskpankade Süsteemis rahvuslike keskpankade juhatuse liikmetel, ei saa nad mingisuguse perioodi vältel minna tööle järelevaatavatesse organisatsioonidesse või eraettevõtlusesse otsese konkurendi juurde, vastavalt sellele, mis valdkonnas ettevõte tegeleb. Üldjuhul on nendes piirangutes ka ära mainitud, mis tingimustel see on lubatud, ja tavaliselt see eeldab selle organisatsiooni enda kirjalikku nõusolekut. Kas sellist põhimõtet võiks avalikus sektoris, ütleme, riigi omanduses olevates äriühingutes või riigi asutatud sihtasutustes rakendada? Ma arvan, see on kindlasti arutamist väärt.

12:49 Esimees Jüri Ratas

Palun esimene täpsustav küsimus, Martin Helme!

12:49 Martin Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! No küsimus ei ole konkurentsikeelus, küsimus on selles, et seesama asutus, mida ta juhtis, määras raha või andis laenusid ja garantiisid ettevõtetele, kuhu ta hiljem läks palgalisele tööle. Meil on siin üks suuremat sorti kriminaalasi algatatud oluliselt vähem silmapaistva huvide konflikti pealt.

Aga mul on küsimus. Nõukogust tuli juttu. Nüüd te olete nõukogu koosseisu oluliselt muutnud. Eelmise aasta lõpus KredExi nõukogu andis ühehäälse otsusega KredExi juhatusele kohustuse teha kuriteoteade seoses Startup Estoniaga. Startup Estonia suhtes algatati eelmise valitsuse ajal ka sisekontroll ja see sisekontroll minu meelest peaks tänaseks valmis olema. See sisekontroll muidugi kuskil mingit probleemi ei leidnud, aga mina näen probleemi sisekontrollis endas. Nimelt, sisekontrolli viib läbi EAS-i auditikomitee, mida juhib ministeeriumi asekantsler Lubi, kes on ühtlasi ise kogu selle poliitika kontrollija ja selle raha eraldaja. Ehk ta kontrollib iseennast. Samuti on KredExi nõukogu juht jätkuvalt ministeeriumi kantsler Ando Leppiman, kes täpselt samamoodi sellisel juhul nõukogu liikmena kontrollib iseennast, kui ta kontrollib asutuste rahaeraldisi. Kas te saate meile anda lühikese ülevaate, mida see sisekontroll siis tuvastas? Ja kas te olete rahul sellega, kuidas sisekontroll on teil praegu üles ehitatud niimoodi, et kontrollijateks on rahaeraldajad ise?

12:51 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

12:51 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

(Kaugühendus)

Aitäh ka selle küsimuse eest! Olen väga selgelt väljendanud seda soovi omanike ootustes. Muuseas, see on esimest korda, kui KredEx organisatsioonina ja ka EAS organisatsioonina omaniku ootused saab. Ettevõttel või organisatsioonil on toimiv sisekontrolli süsteem, selle loomise eest on vastutus juhatusel ja nõukogul. Ma arvan, et see on kõige kindlam viis, kuidas tagada hea juhtimistava. Ma soovisin ja panin sinna kirja ka põhimõtte, et mõlemad organisatsioonid peavad oma tegevuses vastama hea ühingujuhtimise tavale, mida kasutatakse näiteks börsiettevõtete puhul, ja ma arvan, et selle koha pealt ette vaadates on kindlasti kogu juhtimisstruktuur ja riskijuhtimine tugevamini korraldatud, kui see siiamaani oli.

Mis puudutab seda, kas majandusministeeriumi inimesed võivad või ei või olla EAS-i või KredExi nõukogu liikmed, siis minu arvates on side ministeeriumi kui poliitika kujundaja ja sihtasutuse kui selle poliitika rakendaja vahel oluline. Ma pean jätkuvalt õigeks, et ministeerium oleks seal esindatud. Jällegi, üks inimene nõukogu liikmena ega ka nõukogu esimehena ei mõjuta või ei kontrolli kogu nõukogu tööd. Oluline on, et nõukogu koosneb inimestest, kellel on kogemus ja kompetents ning kes oma eelneva tegevuse ja kogemuse põhjal täiendavad üksteist.

Mis puudutab konkreetset siseauditit, millele te viitate, siis ma arvan, et see on kohane, kui sellega on tutvunud juhatus ja on tutvunud ka nõukogu. No kindlasti kõik siseauditi tulemused ei jõua ministri lauale, aga kuna te olete täna siin minu käest seda küsinud, siis ma kindlasti vaatan ka ise üle ja küsin nõukogu käest, millised järeldused nad selles küsimuses on teinud.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus meie Riigikogu liikmete hulgast. Kert Kingo, palun!

12:53 Kert Kingo

(Kert Kingo)

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle aasta märtsikuu lõpus avaldati Tartu Ülikooli doktorandi Arnis Paršovsi doktoritöö Eestis kasutatavate ID-kaartide teemal. Oma töös jõudis autor avastuseni, et ID‑kaardi eelmine tootja Gemalto rikkus turvanõudeid ja lõi väljaspool süsteemi privaatseid ID-kaardi võtmeid. Niimoodi tegutses Gemalto viis aastat, ilma et turvaauditid asjale jälile oleks saanud. Riigi Infosüsteemi Ameti juht ütleb selle kohta, et siseauditid polegi mõeldud maandama kõiki võimalikke turvariske ja audititega kontrollitakse pigem, kas asutus või protsess vastab sellele seatud nõuetele ja standarditele, lisades, et kui need nõuded ja standardid on juba ise puudulikult, siis ega siseaudit ka puudujääke välja ei too. Minu küsimus: mida olete teinud või kas plaanite teha midagi selleks, et oleks võimalik edaspidi tuvastada ID-kaartide turvanõuete rikkumisi? Kuidas tagate inimestele kindlustunde ID‑kaartide turvalisuse üle?

12:54 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

12:54 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti ei ole ühelgi Eesti ID-kaardi omanikul põhjust tunda muret sellepärast, et tema ID-kaart ei ole turvaline. Küberturvalisus ja riigi infosüsteemide turvalisus on väga selged prioriteedid ja nii on olnud ka varasematel aastatel. Ma arvan, et siin ei ole selles järjepidevuses mingisugust küsimust. Aja jooksul loomulikult standardite nõuded kõrgenevad ja ma arvan, et oluline on see, et mitte ükski turvaauk või intsident ei jääks tähelepanuta. Me investeerimegi sellesse, et erinevaid riske minimeerida, aga mitte kunagi ei saa ühtegi riski viia täielikult nullini. 

Ma arvan, et kõige olulisemad põhimõtted, mis on Eesti, ütleme, kogu e-riigi usalduse juures alati olnud kesksel kohal, on läbipaistvus, turvalisus ja usaldus. Siinkohal ma arvan, et riik, kus on 99% avalikest teenustest internetis digitaalsel kujul saadaval, on kindlasti suur saavutus. ID‑kaardil, mobiil-ID-l, Smart-ID-l on kõigil oma oluline roll selles, et see digiriik toimiks.

Kui te küsisite selle konkreetse 2011. aasta juhtumi kohta, siis tegelikult seal mingisuguseid täiendavaid riske ei realiseerunud. Need vead, mis olid, said korda tehtud ja süsteem toimib edasi. Nii et küberturvalisus ja meie digiriigi usaldusväärsus on aluspõhimõtted, mida me Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis hoiame väga kõrgel ja need on ka minu jaoks isiklikult prioriteetsed. 

12:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


5. 12:57 Vaktsineerimine

12:57 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Aga enne seda on üks protseduuriline küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

12:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline märkus ja ka küsimus. Kas see, et peaminister kõiki neid inimesi, kes loevad ravimite pakendis kaasas olevaid infolehti, sildistab ja vandenõuteoreetikuteks nimetab, on ikka viisakas ja sobiv? Kas peaministri arusaam sellest, justkui oleks kogu maailmas kehtiv kord, et ravimite ja ka vaktsiinidega kaasas käiv infoleht, mis on trükitud tavainimestele, sh peaministrile ja juristidele, mõttetu ja mõeldud vaid spetsiaalselt vandenõuteoreetikutele, on ikka mõistlik? Äkki koosoleku juhataja teeb peaministrile märkuse, et selline sildistamine, kurjus, ja ütleksin isegi, vihakõne murelike inimeste suhtes, kes loevad ja kõigest tarbivad seda infot, mis on neile seaduslikult kaasa pakendatud, ei ole kohane.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Liigume edasi päevakorras järgmise küsimuse juurde, see on viies. Selle esitab Riigikogu liige Sven Sester, sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning selle teema on vaktsineerimine. Sven Sester, palun!

12:58 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Vaadates tänase infotunni küsimusi, ma näen, et väga palju küsimusi on Kaja Kallasele ja enamasti on need seotud just vaktsineerimise, tervishoiu ja kogu selle koroonatemaatikaga. Peaminister ise on öelnud viimasel nädalal ja viimastel päevadel, et miks me temalt nendel teemadel küsime, sest tegelikult on hoopis Tanel Kiik kapten paadis. See on ka põhjus, miks ma olen oma küsimuse adresseerinud teile. Kui kapten on Tanel Kiik, siis tuleb küsida kaptenilt.

Minu küsimused on ajendatud viimase nädalavahetuse massvaktsineerimisest. Ma ise võtaks selle kokku selliselt, et tegemist oli hullumeelse kommunikatsiooni ja organisatoorse katastroofiga. Ma arvan, et kogu seda olukorda vaadates mina teistsugust kokkuvõtet teha ei saa. Kui te küsite, miks see nii on, siis ma arvan, et sedasama ütlevad teile ka erinevad ühiskonnategelased. Kui vaadata reaalset vaktsineerimistempot, siis Tartu Ülikooli Kliinikumis anti reaalselt 2000 doosi, aga talgulisi oli kohal alla tuhande, täpsemalt 834, Tallinna Lastehaiglas anti 800 doosi, aga 346 huvilist oli kohal. Peaminister tõi näitena Pärnu Haigla. Tõsilugu, et enamik doose sai seal ära antud, aga isegi Pärnu Haiglas jäi tegelikult 70 doosi välja jagamata. Tundub, nagu ei olekski meil mingisugust defitsiiti, kui hulk doose jääb lihtsalt välja andmata. Minu meelest on siin suur probleem.

Ausalt öeldes on mul sellest tulenevalt teile paar lihtsat küsimust. Esiteks, tagasivaatena viimasele nädalavahetusele: kas te näete, et oli probleem? Teine küsimus selle jätkuna on loomulikult see: milliseid samme te tahate teha, et selliseid kommunikatiivseid ja organisatoorseid katastroofe vältida? See ei ole tegelikult esimene kord, kui me peame siin nendel teemadel rääkima. Varem oleme küsinud peaministri käest, nüüd küsime teie käest. 

13:00 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:00 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Ma alustan võib-olla hinnangu andmisest nädalavahetusele. Kindlasti oli nädalavahetusel murekohti, oli probleeme, oli õnnestumisi ja oli ka kohti, kus järgmine kord tuleb teha paremini. Küll aga ei saa nimetada, nagu te väljendusite, katastroofiks, olukorda, kus vaktsineeriti ära üle 17 000 inimese ja kus pühade jooksul panustasid kümned tervishoiuasutused, sajad tervishoiutöötajad, arvukad vabatahtlikud ja kõik tublid inimesed, kes ennast vaktsineerima tulid. Tegelikult me liikusime Eestis väga selgelt vaktsineerimisega edasi. Kokku tehti eelmisel nädalal tõesti üle 40 000 vaktsineerimise. See on nüüd viies nädal järjest, kui vaktsineeritavate hulk ehk vaktsineerimiste arv on üle 30 000, nii et tegelikult võib öelda, et tempo on Eestis olnud päris kiire.

Mis seal salata, eks me ikka võrdleme ennast teiste riikidega, Baltimaade ja Põhjamaade arvestuses oleme me kõige kiiremad vaktsineerijad, Euroopa Liidu edetabelis oleme hetkel kolmandal kohal, mis ei ole ju 27 riigi arvestuses üldse tagasihoidlik tulemus.

Loomulikult olen teiega nõus, et tuleb võimalikult kiiresti Eesti elanikele vaktsineerimise võimalust pakkuda, aga eeskätt tuleb keskenduda siiski riskirühmadele, nii nagu on öelnud COVID-19 teadusnõukoda, riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, vaktsineerimise juhtrühm ja ütlevad ka arstid, tervishoiuvaldkonna eksperdid. Selleks et vähendada haiglaravikoormust ja aidata riiki järk-järgult kriisist välja, on vältimatult vajalik, et valdav osa vaktsiine läheb just nimelt neile, kes on haigusest enim ohustatud. Selles vaates olen täiesti nõus sellega, et kiirus on tähtis, aga oluline on ka jõuda kiiresti just õige sihtrühmani. Ehk me ei saa lihtsalt kiirkorras vaktsiini ära teha, vaid me peame keskenduma just nimelt neile, kes enim kaitset vajavad. Selles vaates võib samuti öelda, et nädalavahetusel tehti 2/3 vaktsineerimistest 60+ vanuserühmale, kes, nagu me teame, moodustavad 75% haiglaravikoormusest ja on ka enim ohustatud COVID-19 haigusest.

Loomulikult, nende vaktsiinidoosidega, mis nädalavahetusel üle jäid, jätkatakse vaktsineerimisi. Eile õhtul oli meil ka perearstidega koosolek, kus me arutasime, kuidas töökorraldust ja logistikat paremini korraldada ja nende muredele lahendust leida. Igal juhul võib öelda, et igal tasandil on mingeid asju, mida saab paremini teha. Kindlasti ma ei tule teie ette väitma, et vaktsineerimise puhul on kõik täiuslik. Aga ei saa öelda ka teistpidi, et see on katastroof. No elu ei ole mustvalge.

Loomulikult on kohti, kus tuleb teha paremini. Teemegi paremini. Teeme põhjalikumad kokkuvõtted nädalavahetusel toimunust koos erasektori, kohalike omavalitsuste ja haiglatega. Esmased järeldused on tehtud, põhjalikumad ettevalmistused järgmiseks korraks, kui taas suurem vaktsiinikogus Eestisse jõuab, veel tehakse. Loomulikult arvestame ka siis vanuselisi soovitusi ning teadlaste ja tervishoiuvaldkonna ekspertide hinnanguid selle kohta, keda on praegu õige fookusesse võtta. 

13:03 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus, Sven Sester, palun!

13:03 Sven Sester

Aitäh! Lugupeetud minister! Hea, et te tõite oma vastuses sisse ka sellise sõna nagu "erasektor". Ma ise olen alati seda meelt olnud, et kui on vähegi võimalik, tegevustes, mida riik teeb, erasektorit kaasata, siis tasuks seda teha. Erasektoril on üldjuhul efektiivsus, kiire mõtlemine jne. Ma kindlasti näeksin, et te teeksite seda tulevikus veelgi intensiivsemalt. 

Siit on kindlasti üks jätkuküsimustest see. Vahepeal käisid jutud sellest, et hakatakse osa erasektorist – Confido, Medicum ja kes kõik seal veel olid – karistama. Nagu ma aru saan, tuli hiljem välja, et seda siiski ei tehta. Rahumeelselt lepiti omavahel kokku ja anti ühine pressiteade välja. Võib-olla kajastate paari sõnaga ka seda poolt, millisena teie koostööd erasektoriga näete.

Teine küsimus – kuna mul on võimalus teilt täna küsida, siis küsin ka selle kohta. Väga palju on viimasel ajal vaktsiinide puhul, AstraZeneca puhul ka, [räägitud sellest, mis vanusele see õieti sobib]. Kunagi öeldi, et see sobib pigem noorematele, siis anti signaal, et seda tuleks teha hoopis üle 60-aastastele jne. Äkki te annaksite nüüd, kui teil on tõesti see võimalus ministrina, kes selle eest vastutab, ka sellest ülevaate. Mis vaktsiinid meile lähiajal tulemas on? Kas need on meile ohutud? Andke selline konkreetne selge ülevaade Eesti ühiskonnale. Mina ise ütlen siinkohal, et kindlasti tasub kõiki vaktsiine, mis Eestis on ja mis Euroopas on loa saanud, kasutada. Aga hea oleks seda teie kui ministri käest ülekorratuna kuulda. Milliseid vaktsiine üldse Eestisse lähiajal peale nende kolme veel tulemas on? Ja kas need kõik kolm on ohutud erinevatele vanusegruppidele jne? Inimestele on see oluline, kuna seda segadust on olnud niivõrd palju, mida tohib ja mida ei tohi, mida arstid ütlevad, mida Terviseamet ütleb jne. Olge kena!

13:05 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:05 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea küsija, suur tänu väga asjalike tähelepanekute ja küsimuste eest! Erasektori kaasamist kindlasti pean ka mina mõistlikuks. Oleme teinud seda väga mitmes COVID-19 kriisi lülis, olgu testimise korraldamine või teatud IT‑arenduste tegemine. Väga palju tuge on olnud ka vabatahtlikest, nii kevadel erinevate lahenduste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, näiteks testide puhul, kui ka nüüd sügistalvisel ajal järgmise laine muredega silmitsi seistes.

Kindlasti on minu positsioon olnud algusest peale see, mida ka eile väljendasin, et nädalavahetuse aktsioonist tuleb teha oma järeldused ja saada oma õppetunnid kõigil osapooltel, aga kellegi sanktsioneerimine ja karistama hakkamine ei ole mõistlik ega põhjendatud. Ehk paratamatult eakate huvi teatud vaktsineerimiskeskustesse kohale tulla oli väiksem, kui me eeldasime, ja see oli meie n-ö prognoosi viga. Nüüd tuleb järgmiseks korraks mõelda, mida me teeme sarnases olukorras, kui me näeme, et inimesi ei tule –kas me hakkame vanusepiire muutma, kas me jaotame vaktsiine operatiivsemalt ringi? 

Loomulikult oleks vaja ka seda kommunikatsiooni teha pikemalt ette, aga seda on seni takistanud asjaolu, et vaktsiinitarned on olnud piisavalt hektilised, paraku eriti just nimelt AstraZeneca vaktsiini puhul, mida mõnel nädalal jõuab Eesti riiki null doosi, teisel nädalal 40 000 või 50 000 doosi, ja tihtipeale pole ka etteteatamisperiood väga pikk. Praegugi me tegelikult päris täpselt ei tea kõiki järgmiste nädalate tarneid, st peame vajaduse korral operatiivselt reageerima ja graafikud ümber tegema.

Mis puudutab teist poolt, st mis vaktsiinid riiki tulevad, siis aprillist kuni juuni lõpuni on Eesti riiki oodata suurusjärgus miljon vaktsiinidoosi. Täpseid tarnegraafikuid on edastanud eeskätt Pfizer/BioNTech, kellelt on oodata igal nädalal sisuliselt 25 000 doosi. See arv järk-järgult kasvab ning jõuab 30 000 ja enama doosini. Ehk nende puhul me teame graafikuid suhteliselt kindlalt juuni lõpuni ja taotleme veel vaktsiine teise lepingu lisadooside arvel, samuti vastavalt sellele 10 miljoni jaotusele, mis on ka meedias kõlanud. Pfizer/BioNTechi vaktsiini võib kasutada alates 16. eluaastast kuni kõrgemate vanuserühmadeni välja. 

Moderna vaktsiine tuleb mõnevõrra vähem, suurusjärgus 100 000 või natuke alla selle, teises kvartalis. Selle puhul samuti on vanusepiirang 18+ kuni kõrgemate vanusteni ehk ülemist piiri ei ole.

Janssen Pharmaceutica vaktsiinitarned algavad aprilli teises pooles, 19. aprilli nädalaga. Seal ei ole veel lõplikke tarnegraafikuid, aga meile on lubatud teises kvartalis üle 100 000 vaktsiinidoosi. See on tegelikult väga positiivne, kuna sel puhul 100 000 vaktsiinidoosi tähendab 100 000 inimest, sest see on ühedoosiline vaktsiin.

AstraZeneca puhul tõesti hetkel kehtib riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus kasutada seda vanuserühmas 60+ ja lõpetada pooleliolevad vaktsiinikuurid ära, teha ka teine doos neile, kes on esimese saanud, aga mitte alustada praegu uusi vaktsineerimisi nooremate kui 60‑aastaste puhul. 

13:08 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

13:09 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ilmselt ei jõua oma küsimuse järjega sinnamaale, mis on registreeritud küsimus, seetõttu ma kasutan lisaküsimuse võimalust ja küsin kommunikatsiooni kohta. Me oleme näinud juba mõnda aega, võib-olla isegi pikka aega täielikku kaost COVID-i-teemalises kommunikatsioonis. Kommunikatsiooniga esinevad kõige erinevamad inimesed – need, kes on asjasse puutuvad, ja ka need, kes ei ole asjasse puutuvad. Nüüd me oleme jõudnud olukorda, kus kogu selle kaootilise kommunikatsiooni tõttu on inimestes tekkimas üha suurem kõhklus vaktsineerimises osalemise suhtes. See tähendab seda, et ühed teadlased ütlevad, et üle 60-aastastele võib AstraZenecat süstida, teised ütlevad, et ei või. Siis ilmub välja keegi, kes räägib, et Pfizeri puhul on kõrvaltoimete võimalus väga suur. Siis räägitakse, et tulemas on uued vaktsiinid, mille puhul on juba kõiki neid varasemate vaktsiinide puudusi arvesse võetud ja need kõrvaldatud ja seetõttu on need uued vaktsiinid oluliselt efektiivsemad, kauakestvama mõjuga jne. Kuidas teie vastutava ministrina kommenteerite seda kaootilist kommunikatsiooni ja seda, et tagajärjeks on inimeste skeptilisuse kasv vaktsineerimise suhtes?

13:10 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Suur tänu küsimuse eest! Kommunikatsiooni puhul on loomulikult hea, kui saab olla järjepidev, aga kriisi ajal tihtipeale olukord ongi muutuv. Konkreetselt AstraZeneca vaktsiinist rääkides oli alguses tõesti vähe uuringuid kõrgemates vanuserühmades. Väga paljud riigid, sh Eesti, tegid esialgu vanuselise soovituse ja otsustasid kasutada seda kuni 70. eluaastani. Me ütlesime kohe ära, et see soovitus võib muutuda, kui uuringud märtsikuus tulevad. Aga loomulikult jäi kõlama see vanusepiir, kõlama jäi see sõnum, nii nagu mujal Euroopas, nii ka Eestis. Sellest hoolimata jõudsime vaktsiini tegelikult edukalt kasutada, meil ei jäänud seda suurtes kogustes kasutamata, nagu mitmel pool Euroopas oleme näinud.

Nüüd, kui need uuringud tulid ja vahepeal tuli ka täpsemat infot kümnete miljonite inimeste kohta, kes seda vaktsiini on kasutanud ka nooremas vanuserühmas, siis tõesti andis Euroopa Ravimiamet teatud suuniseid ja täpsustusi selle kohta, mis puudutab vaktsiini kõrvaltoimed ja võimalikke, kuid väga harva esinevaid terviseriske noorematel kui 60-aastastel inimestel. Praegu reaalajas käivad need arutelud edasi. Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse komitee veel eraldi arutab seda ja annab täna omalt poolt sõnumeid välja. Ja õhtul kogunevad Euroopa Liidu tervishoiuministrid, et saada mõnevõrra see kommunikatsioon heas mõttes ree peale, kuna tõesti eri riikides on erinevad käsitlused, erinevad lähenemised. Mõned riigid kasutavad AstraZeneca vaktsiini kõigis vanuserühmades, teised riigid kasutavad seda just nimelt kõrgemates vanuserühmades, kas 55+, 60+ või 65+. Ka siin on erinevusi. Ja on ka riike, kes on jätnud selle vaktsiini üldse ootele täpsemate andmete saamiseks ja täpsemate uuringute tegemiseks, eeskätt on need üksikud Põhjamaad. Valdav osa Euroopa Liidu riike jätkab sellega vaktsineerimist, kuna loomulikult on kasud vaktsiini kasutamisest palju suuremad kui terviseriskid. Olukorras, kus me oleme keset pandeemiat, pole meil paraku aega lõputult uuringuid teha ja arutada. Me peame tegema otsuseid piiratud info pinnalt, see on paratamatult kriisi tunnus. Eks seda on pidanud tegema Euroopa Ravimiamet, riiklikud ravimiametid, immunoprofülaktika ekspertkomisjon ja ka Vabariigi Valitsus.

Mis puudutab kommunikatsiooni, siis siin ma olen igati nõus sellega, et mida ühtsemad me oleme, seda parem. Mida selgem on sõnum, et tulge vaktsineerima, see on mõistlik tegevus, seda parem. Loomulikult on mul väga hea meel, et hoolimata teie viidatust soovib tegelikult 75% Eesti elanikest ennast vaktsineerida. Ja see huvi on ajas pigem kasvanud.

Aga ma pean ütlema ausalt ja väga selgelt, et siin ei mängi rolli mitte ainult valitsuse kommunikatsioon ja tervishoiuvaldkonna kommunikatsioon, vaid ka iga Riigikogu liikme kommunikatsioon, iga erakonna kommunikatsioon. Olukord, kus on edastatud – ka teie enda koduerakonnas – väga palju vastukäivaid sõnumeid vaktsineerimise teemal, on kahjuks aidatud kaasa ka teatud kuulujuttude ja vandenõuteooriate levikule. Siin tuleb teil paratamatult ka endalt küsida, kas teie erakond annab endast parima Riigikogus ja laiemalt, et Eesti elanike huvi ja usaldust vaktsineerimise vastu tõsta.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


6. 13:13 Omastehooldus

13:13 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on kuues. Selle on esitanud Riigikogu liige Heljo Pikhof ja sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on omastehooldus. Heljo Pikhof, palun!

13:14 Heljo Pikhof

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Uuringud näitavad, et juba enne kriisi oli iga neljas inimene Eestis vaesusriskis. Nende inimeste arv oli 2018. aastal 200 000, ja seda ajal, kui Eesti majandus õitses. OECD uuring toob ära, et ligi 2/3 nendest 200 000 inimesest on kimpus pereliikme hooldamise kohustusega. Hooldamiskohustust peab rahvusvaheline uuring isegi nii suureks murekohaks, et soovitab muuta sotsiaalpoliitikat, et omastehooldus niigi vananeva rahvastikuga riigi parimas tööeas elanikkonda vähem pooks. Nimelt langeb suur koormus pereliikmetele, nii hooldamisel kui ka ... (Halb kuuldavus.) ...

13:15 Esimees Jüri Ratas

Austatud Heljo Pikhof!

13:15 Heljo Pikhof

... lähedaste maksevõimest.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija!

13:15 Heljo Pikhof

Austatud peaminister, millal me saame öelda, et kõigil abivajajatel on taskukohased hooldusteenused ja vajaduse korral ka hooldekodukoht?

13:15 Esimees Jüri Ratas

Austatud Heljo Pikhof! Ma loodan, et teil on nüüd oma arvutis mikrofon sees ja te kuulete mind. Teie küsimusest üks minut oli väga hästi kuulda, aga edasi oli hääl vahepeal 20 sekundit täielikult kadunud. Kui te saaksite korraks mõelda ise tagasi oma küsimuse peale, siis palun täpsustage seda osa, mis ära kadus. Ma palun uuesti mikrofon Heljo Pikhofile. Heljo Pikhof, palun!

13:15 Heljo Pikhof

Mul on mikrofon sees, kas nüüd on kuulda?  

13:16 Esimees Jüri Ratas

Teid on kuulda.

13:16 Heljo Pikhof

Kuskohas ma pooleli jäin? Ma kordan küsimuse algusest peale.

13:16 Esimees Jüri Ratas

Aga võib-olla teete sellise lühikese kokkuvõtte. Üks minut oli teid väga hästi kuulda. Äkki te teete lühikese kokkuvõtte. Esitage uuesti täpne küsimus peaministrile. Palun!

13:16 Heljo Pikhof

Tegelikult ma tahan öelda, et suur koormus langeb pereliikmetele, seda nii hooldusel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel, ning teenuste kättesaadavus sõltub üha enam teenuse kasutaja ja tema lähedaste maksevõimest. Küsimus peaministrile: millal me saame öelda, et kõigile abivajajatele on olemas taskukohased hooldusteenused ja vajaduse korral hooldekodukoht?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Palun, Kaja Kallas!

13:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, Eestis on vananev elanikkond. Kui ma vaatan numbreid, siis 2019. aastal oli 65‑aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 19,8%. Samas, prognoosi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6%-ni. Puudega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa ehk ca 12% elanikkonnast, ja see on samamoodi kasvav: 2040. aastaks 17% rahvastikust. Inimesi, kes hooldavad oma pereliikmeid, on samuti palju: 32 800. 

Mida valitsus on teinud? 25. märtsil me arutasime saja päeva plaanis ette nähtud ülesannet töötada välja ettepanekud omastehooldajatele tugisüsteemi toetamiseks. Otsustasime, et sotsiaalkaitseminister koostöös riigihalduse ministriga tuleb välja ettepanekutega. Esiteks, jätkata pikaajalise hoolduse teenuste korraldamisel kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi partnerlusmudeli väljatöötamist ning esitada sellekohase seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus 2022. aasta märtsis. Lisaks, esitada pikaajalise hoolduse teenuste rahastusmudelite allikate alternatiivid valitsuskabineti nõupidamisele, samuti esitada Vabariigi Valitsusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kolmepoolset rahastamist käsitleva seaduse muudatuse eelnõu.

Kogu asja mõte on see, et tuleb toetada oma pereliikmete hooldajate tööturul osalemist, et vähendada hoolduskoormust ja siduda ka kohaliku omavalitsuse makstava rahalise toetuse suurus omastehooldaja tegeliku hoolduskoormusega. Mida see tähendab? See tähendab seda, et võetakse arvesse, kui palju on takistatud omastehooldaja töötamine ja tavapärase elu elamine ning sellest johtuvalt ka majanduslik toimetulek.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus. Siim Pohlak, palun! (Vaikus.) Siim Pohlak, teid ei ole kuulda. Kas me saame uuesti katsetada? Palun uuesti mikrofon Siim Pohlakule! Heljo Pikhof, kas teil on protseduuriline küsimus? Palun!

13:20 Heljo Pikhof

Tegelikult mul ei ole protseduuriline küsimus, mul on lisaküsimus, aga ma ei saanud nii ruttu üles panna oma kätt.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aga pange uuesti ennast kirja. Te olete registreerinud oma küsimuse, teil on tõesti olemas võimalus üheks täpsustavaks küsimuseks, nii see on. Ma palun nüüd uuesti anda mikrofon Siim Pohlakule lisaküsimuseks. (Vaikus.) Palun mikrofon Siim Pohlakule lisaküsimuseks! (Vaikus.) Hea Riigikogu liige Siim Pohlak, teid ei ole ikka kuulda. Mul on palve: kui te mind kuulete, siis proovige ka korraks Chrome välja lülitada ja uuesti sisse lülitada. Me tuleme kohe teie lisaküsimuse juurde tagasi. Nüüd on täpsustav küsimus. Heljo Pikhof, palun!

13:21 Heljo Pikhof

(Kaugühendus)

[...] kui 10 aastat ja oleme ka sotsiaaldemokraatide eestvedamisel siin Riigikogu suures saalis korduvalt arutanud omastehoolduse teemat, teinud ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ja ei ole kuidagi normaalne, et kogu elu töötanud ja makse tasunud inimestel ei piisa pensionist, et maksta näiteks hooldekodus elamise eest. See on pannud siis abi vajava inimeste lähedastele ülekohtuselt suure koorma. On täna lapsed ja lapselapsed need, kes maksavad kinni vahe, ja nende koormus on hüppeliselt tõusnud. Sugulaste omaosalus Eestis on pretsedenditult suur. Omavalitsustel on kohustus küll appi tulla, aga näiteks meil Tartus ainult tingimusel, kui hooldekodukoha eest maksjal jääb endale kätte vähem kui 220 eurot. Kuid kujutage nüüd ette üksikvanemaga kahelapselist perekonda, kes peaks kuus toime tulema 660 euroga ja nõnda näiteks kogu laste kasvuaja. Ja minu küsimus ongi, et millal on kavas asuda sõnadelt tegude juurde, et lõppude lõpuks välja arendada moodne ja terviklik hooldusesüsteem. Kordan üle, et me oleme siin kuulnud seda, et kõik on juba olemas, kohe tuleb, aga ... Aitäh!

13:22 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:22 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, nagu me otsustasime, 25. märtsil, kui me arutasime saja päeva plaani, oli üks ettepanek omastehooldajatele tugisüsteemi loomine. Kui te küsite konkreetseid kuupäevi, nagu te küsisite, siis seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus [on plaanis esitada] 2022. aasta märtsiks ja pikaajalise hooldusteenuse rahastusmudelite allikate alternatiivid samamoodi 2022. aasta märtsiks. Põhisuund on just toetada [hooldust vajavate inimeste] pereliikmete tööturul osalemist ning toetada hooldusvajadusega inimeste toimetulekut ja kodus elamist nii kaua, kui see on võimalik. Kui rääkida eakamate inimestega, siis on neist paljude mure just see, et nad saaksid olla kodus, aga kui on vaja abi, ning kuidas seda abi korraldada nii, et seda ei peaks tegema ainult pereliikmed, kellele paratamatult sel juhul koormus langeb. Tihti jäävad need inimesed, kes aitavad oma abivajajat lähedast kodus, tööturult eemale.

Väljakutse on leida see rahastamismudel, millega vähendada inimeste lähedaste panust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel. See on nende inimeste puhul, kes väljaspool kodu abi vajavad. Selle mudeli väljatöötamisega tegeleb Sotsiaalministeerium. Ja põhiline lähtehoiak on see, et omaste hooldamise tõttu mittetöötamine peaks olema erandlik olukord. Me tahame, et tööealised inimesed töötavad ja saavad toimetada väljaspool kodu, st nad ei oleks sunnitud olema ainult hooldajad. See tugi peab olema tagatud esmajärjekorras hüvede kaudu, mitterahaliste hüvede kaudu: info jagamine, koolitused, toetavad teenused jms. Aga konkreetsem plaan tuleb 2022. aasta märtsis.

13:25 Esimees Jüri Ratas

Proovime nüüd uuesti võtta lisaküsimuse. Siim Pohlak, palun!

13:25 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tundub, et olen nüüd kuulda.

13:25 Esimees Jüri Ratas

Teid on hästi kuulda.

13:25 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Enne oli juttu sajast kriitikavabast päevast, mida eeldate. Meenutage 2019. aastat, kuidas Reformierakond valitsusele kallale tormas, kuulutas Eesti meedias riigi lõppu ja sonis fašismist. Kas pole natuke topeltstandardid? 

Aga asjast ka. Mina küsisin koroonaolukorra teemal. Vaktsineerimine käib, Eestis on piirangud ja nende koosmõjus võiks olla lootus, et riiki on võimalik suveks avada. Kahjuks te mängite endiselt ruletti, äkki isegi Vene ruletti Eesti rahva ja majandusega. Teie valitsus ei pea jätkuvalt vajalikuks võtta olukorda täie vastutustundega ja kontrollida piiridel toimuvat, testida riiki saabujaid, nõuda negatiivsete koroonatestide olemasolu. Kas teie valitsus on maailma kõige targem või siiski mitte? Kui vaadata teisi riike, siis kahjuks pigem mitte. Näiteks Iisraelis on suur osa elanikkonnast vaktsineeritud, riiki avatakse, aga piiridel sisenemine jääb endiselt ülirangelt kontrollituks, kuna Iisraeli teadlased on ettevaatlikud uute tüvede pärast. Sarnast vastutustundlikku poliitikat ajavad ka teised riigid, kus koroonanumbrid on nullilähedased ja piirangud minimaalsed. Olen täiesti veendunud, et nii rahaliselt kui ka igas muus mõõtmes on oluliselt efektiivsem suruda Eestis viirus piirangutega maha, jätkata vaktsineerimist, aga samal ajal hoida riiki sisenemine kontrollitud ning elada Eestis sees minimaalsete piirangutega. Kas te saate aru, et teie tahtmatusest olukorda piiridel kontrollida sõltub võib-olla 2021. aasta suvel ja sügistalvel tuhandete Eesti ettevõtete ellujäämine, inimeste töökohad, heaolu ja stabiilsus riigis? Teie ja teie valitsuse ministrid on varem korduvalt viidanud, et ei näe vajadust piiridel kontrolli tõhustada. Küsin otse: kui aasta lõpuks selgub, et vastutustundetu suhtumine oli ekslik ja toob kaasa keerulise olukorra jätkuva kestmise läbi suve ja probleemid uute viirustüvedega või sellest tulenevalt ka uued suured piirangud sügisel-talvel, kas te siis tunnistate, et ei saanud hakkama, võtate vastutuse ja astute tagasi? (Juhataja helistab kella.) Te pole peaminister hea ilma ja peegelsileda merega, te olete peaminister ettearvamatu tormi olukorras, kus ettevaatamatusest on väga lihtne riigilaev külili keerata.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud küsija, teie aeg on otsas. Kaja Kallas, palun!

13:27 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. See küsimus ei ole küll kuidagi seotud omaste hooldamisega, aga ma vastan siiski. Ma ei eelda sadat kriitikavaba päeva. Ma absoluutselt ei eeldanud ega oodanud seda, ma lihtsalt juhtisin sellele tähelepanu, et teile võib-olla tundub, et see on olnud väga pikk aeg, aga see ei ole olnud väga pikk aeg, kui see valitsus on toimetanud. See muidugi ei tähenda midagi, selles mõttes, et valitsus peab toimima korrektselt, valitsus peab oma tööd tegema. Me tõepoolest sisenesime sellesse valitsusse keset kriisi ja ongi väga keeruline olukord kõikidel rinnetel.

Nüüd teie küsimus negatiivsete testide nõudmise kohta piiril. Meil on põhiseadus, mis ütleb, et inimeste kehaline puutumatus on nende oluline põhiõigus. Minu teada teie enda erakond ajab seda juttu, et me ehitame mingit politseiriiki ja meil on liiga suured sekkumised inimeste eraellu. Kui me paneme selle negatiivse testi kohustuse, siis see tähendab, et on sundtest ja inimest peab [sundima], kui ta ei ole nõus testi tegema. Meil on testi tegemise võimalus praegu loodud. Kui inimene ei ole nõus seda tegema, siis peaks teda kuidagi vägivaldselt testima. Ma tahaks näha, kuidas see oleks võimalik. Me ei saa keelata oma kodanikke koju naasmast. Need on ju põhiliselt need inimesed, kes praegu koju tagasi tulevad.

Nüüd haigusjuhtudest. Eelmisel nädalal olid 5524 haigusjuhtu riigisisesed ja 127 juhtu toodi väljastpoolt, see teeb 2,2% kõigist juhtudest. Üks asi, mis teie valitsuse ajal oli ja mille me muutsime ära, on see Balti mull, mis võimaldas reisida Lätist, Leedust ja Soomest ilma isolatsiooninõudeta ja ilma testinõudeta. Selle me muutsime ära. Nüüd on ühesugused nõuded kõikidele, ka neile, kes tulevad naaberriikidest. Eelmise nädala sekveneerimise tulemused ütlevad seda, et näiteks Lõuna-Aafrika tüve toodi meile sisse neli korda Soomest ja viiel korral oli tegemist riigisisese levikuga. Ehk tegelikult me oleme Soomest ja Balti riikidest tuleku võimalusi piiranud ja nüüd kehtivad nende puhul täpselt samasugused kohustused kui kolmandatest riikidest Eestisse tulekul.

13:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


7. 13:30 COVID-19 vastase vaktsineerimise kommunikatsioon

13:30 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on seitsmes. Küsib Riigikogu liige Rene Kokk, vastab valitsuse liige, tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Teema on COVID-19 vastase vaktsineerimise kommunikatsioon. Rene Kokk, palun! (Vaikus.) Hea Rene Kokk, teid ei ole hetkel saalis kuulda. Püüame korra uuesti. 

13:31 Rene Kokk

Kas te nüüd kuulete mind?

13:31 Esimees Jüri Ratas

Nüüd me kuuleme suurepäraselt ja näeme ka pilti suurepäraselt. Palun!

13:31 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Väga hea! Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Me loeme viimasel ajal kahjuks juba iga päev segase sisuga uudiseid sellest, kas AstraZeneca vaktsiin on ohutu ühele või teisele vanusegrupile. Eile oli segadus Riigikogu liikmete ja ametnike vaktsineerimisega, sest Riigikantselei otsustas juba vaktsineerimise nimekirjas olevate isikute Pfizeri vaktsiiniga vaktsineerimise ära keelata ning käskis vaktsineerida AstraZenecaga, kuigi paljudel oli juba aeg kokku lepitud. Teadusnõukoja esindaja räägib AstraZeneca kohta ühte juttu, Terviseamet teist juttu. Teie ise valdkonnaministrina üritate tõlkida oma sõnavõttudes inimestele, mida üks või teine pool tegelikult oma sõnumiga mõtles. Selline  käitumine paistab ja need sõnumid paistavad küll siit sõnumi saajate poolt vaadates ikka üsna skisofreenilised välja.

Palun nimetage need konkreetsed tegevused ja sammud, mida te olete viimase seitsme päeva jooksul ette võtnud oma juhitavas haldusalas selleks, et riik tulevikus inimestele üheselt arusaadavaid ja kommunikatsiooni mõttes arusaadavaid sõnumeid edastaks! 

13:32 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun! 

13:32 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Taas pean olema nõus küsijaga selles, et sõnumid on olnud muutlikud ja on arusaadavalt tekitanud ka vastuvõtjates ehk elanikkonnas küsimusi. Aus vastus ongi see, et AstraZeneca vaktsiiniga seonduvad soovitused ja suunised on ajas muutunud. Peab ausalt tunnistama, et samasuguseid muutusi võibki ette tulla ka teiste vaktsiinide puhul ja tulebki laiemalt ette ravimite puhul, mis on alles lühikest aega kasutusel olnud ja mille kohta tuleb infot reaalajas pidevalt juurde. 

Ka praegu tõesti alles käivad arutelud Euroopa Parlamendi tasandil. Täpsemalt, Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse riskihindamise komitee kogunes eile ja täna, et arutada eri riikides ette tulnud tervisemuresid ühe või teise vaktsiiniga seonduvalt, keskendudes eeskätt AstraZeneca vaktsiinile.

Tõsi on see, et riskid on olnud väga väikesed. Aga alati on kaalutluskoht, kust maalt peaks sellest riskist laiemalt elanikkonda teavitama, kust maalt peaks seda välja tooma. Loomulikult on õige toimetada läbipaistvalt, avalikult, ning kirjeldada neid muresid, terviseriske ja reaalseid juhtumeid, mis on ette tulnud kõigi ravimite puhul ja nii ka vaktsiinide puhul.

Täna kogunevad Euroopa Liidu terviseministrid erakorralisele koosolekule, kus arutatakse neidsamu teemasid, kuna Euroopa tasandil on praegu, võib öelda, veel enam vastukäivaid soovitusi ja suuniseid, kui Eestis on kuulda olnud. Eestis oleme juba rääkinud tegelikult nädalaid, alates 18. aprillil kogunenud riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest, et tuleks keskenduda eelkõige 60+ vanusrühmale ja võtta arvesse, et nooremates vanuserühmades on ette tulnud küll harva esinevaid, aga siiski tõsiseid terviseriske.

Kui vaadata praegu Euroopa kaarti, siis on seal selliseid riike, kus kasutatakse AstraZeneca vaktsiini kõigi puhul ilma mis tahes vanuselise soovituseta, on riike, kus kasutatakse seda kõrgemates vanuserühmades, eeskätt soovituslikult või suunise mõttes, näiteks Eesti, Soome, Saksamaa ja veel mõned, ning on ka riike, kes on selle vaktsiini kasutamise ajutiselt pausile pannud.

Eks me siin tahamegi selgusele jõuda. Kindlasti on Eesti-siseste sõnumite selgemaks kommunikeerimiseks oluline ka Euroopa tasandil selgus. Paratamatult jõuavad meie elanikeni ka Euroopa Liidu otsused, kas Euroopa Ravimiameti või teiste riikide soovitused, ja meil tekib automaatselt küsimus, et kui näiteks üks riik otsustab kõrval nii, aga teine riik teisiti ja kolmas kolmandat moodi, siis kelle sõnumit tuleks uskuda ja kelle suunistest peaks lähtuma.

Me oleme sel teemal suhelnud nii COVID-19 teadusnõukoja kui ka valitsuse liikmetega, samuti Ravimiameti juhi ja teiste esindajatega, et võimalikult ühetaoliselt ja selgesõnaliselt sõnumit kommunikeerida. Aga olukorras, kus sõnumid pidevalt muutuvad – selle nädala jooksulgi on Euroopa Ravimiameti sõnum muutunud ja täpsustunud ning veel täna õhtulgi võib tulla uusi uudiseid –, ongi väga raske ja keeruline seda teha. Igal juhul anname endast parima.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Rene Kokk.

13:35 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Ega te nüüd päris selgelt mulle ei vastanud küll, milliseid tegevusi te viimase seitsme päeva jooksul olete ette võtnud või algatanud, et seda segadust vähendada. Kuna on selgelt näha, et COVID-i ja sellega kaasnevate vaktsineerimisteemade sõnumite esitamise puhul igasugune koordineeritus puudub, siis küsin, hea minister, millal te nimetate konkreetselt ühe COVID-i teemade eest vastutava ametiisiku, kes hakkab kommunikeerima nimetatud infot kõigile üheselt arusaadavalt ja tooma sihtgrupile selgelt esile, missugune on riigi nägemus ja soov, et me ei kuuleks igaühelt erinevaid versioone. Millal selline konkreetne vastutaja saab nimetatud? 

13:36 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Suur tänu küsimuse eest! Mul sai jah ennist aeg otsa, muidugi oleksin veel jätkanud. Aga ma jätkan nüüd sealt, kus mul enne vastus pooleli jäi. Nagu viitasin, oleme kommunikatsiooni teemal koosolekuid pidanud teadusnõukoja liikmetega ja valitsuses, samuti oleme rääkinud Ravimiameti esindajatega, et need sõnumid oleksid võimalikult selged, ühesed. On välja antud ka täpne pressiteade riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste kohta. See pressiteade läks välja eile ja on kättesaadav kõigile. Komisjon ise kogunes üleeile õhtul. Ka seal me andsime tegelikult selged suunised, millest riigi tasandil tuleb lähtuda. Need suunised saadeti laiali tervishoiuasutustele ja ka ajakirjandusele.

Kõik, kellel on vaktsineerimiskuur pooleli AstraZeneca vaktsiiniga, sh ma ise, kuulume rühma, kelle vaktsineerimine jätkub. Kõigile, kes on 60+ vanuses, on see vaktsiin jätkuvalt soovitatud, näidustatud, ja nende puhul, kes on alla 60‑aastased, peab tõesti olema tervishoiutöötaja kaalutletud otsus, kas alustada vaktsineerimist või oodata mõne muu vaktsiini kättesaadavuseni. Täna täpselt 23 minuti pärast algab eraldi pressikonverents, kus on kohal professor Irja Lutsar ja olen ka mina. Seal me selgitame taas kõiki sõnumeid. Loomulikult, kui tuleb Euroopa Ravimiametilt täpne info, siis koguneb ka meie enda riiklik komisjon uuesti, et neid suuniseid veel täpsustada ja värskendada ning anda avalikkusele neist operatiivselt teada.

Mis puudutab vastutaja määramist, siis, mis seal salata, COVID-19 kriis ja võitlus sellega on niivõrd lai teema, et kahjuks pole realistlik loota, et meil on võimalik panna kogu selle kommunikatsiooni haldamise kohustus ühe inimese õlule. Ehk olukorras, kus meil tuleb anda infot ravimiohutuse kohta, vaktsineerimise logistika kohta, Euroopa Liidu läbirääkimiste kohta, riigisiseste plaanide ja riskirühmade jaotuste kohta ning samal ajal otsustada laiemalt COVID-19 meetmete, testimise korralduse, järelevalve, seadusandliku poole, valitsuse korralduste jne üle, paratamatult ongi ekspertiisivõimekus eri inimestel. Ehk on COVID-19 teadusnõukoda, on Ravimiamet, on Terviseamet, on haigekassa, on tervise- ja tööminister ning muud osapooled, kellel kõigil on oma roll selle kriisi lahendamisel.

Loomulikult, koondvastutus kogu tervisevaldkonna eest lasub minul tervise- ja tööministrina. Olen seda vastutust kandnud viimased kaks aastat ja kannan edasi, kuniks mind selles ametis usaldatakse. Annan endast parima, et ka kõikvõimalikud asutuste juhid ja teadlaskond annaks elanikkonnale võimalikult selgeid ja arusaadavaid sõnumeid muutuvas infoväljas, kus isegi täna öeldud lause võib homme olla ebatäpne ja kõik ongi kahjuks väga keeruline. Anname endast parima.

Sama probleemi, nagu oleme näinud Eestis, näeme kahjuks üle Euroopa. Olen sellel teemal palju suhelnud ka oma kolleegidega. Ega siin polegi ka mujal riikides seni suudetud mingit imelahendust välja pakkuda.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

13:39 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma poleks elu sees uskunud, et te küsimusele vastamisega teete EKRE-le tohutut reklaami. Kui me olime valitsuses, siis me olime meeletult mõjuvõimsad, me tegime seda, mis me tahtsime. Nüüd me oleme opositsioonis, nüüd on jälle häda, sest te ei saa valitsemisega hakkama, kuna EKRE domineerib igal pool. Mart Helme küsis ilusa küsimuse, et mispärast on teie esitatud kommunikatsioon vastuoluline, kord on vaja vaktsineerida 60-aastaseid, kuna see on mõistlik, ja kord ei ole vaja neid vaktsineerida, ning AstraZenecaga ei tohi vaktsineerida alla 50- või 60-aastaseid inimesi. Mispärast selline vastuoluline kommunikatsioon? Teie ütlete selle küsimuse peale kenasti välja, et kahjuks meie erakond ehk EKRE annab vastuolulist informatsiooni. Minule jääb tõesti imelik mulje. Püha jumal! Kuidas siis EKRE saab mõjutada praegu valitsuse tegevust, kui teie annate iga nädal pressikonverentse ja räägite kõikidest asjadest? Kas EKRE on siis ikkagi see, kes suunab kogu seda majandust ja koroonakriisiga kokkupuutumist? Öelge, milline on tõenduslikult see vastuoluline kommunikatsioon, punkt üks.

Ja teine küsimus on see. Rahvas saatis mulle sõnumeid, et tahab siin Riigikogu ees kangesti teiega kokku saada. Kas te olete valmis välja minema ja nendega vestlema? Ma loodan, et te ometi oma rahvast ju ei karda. Nii et kaks küsimust ühes.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:41 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Suur tänu küsimuse eest! Minu sõnumi mõte oli see: kui me tahame, et kommunikatsioon oleks ühtne, ja kui tahame, et elanikkonna teadlikkus ja teavitustöö oleks võimalikult selge, siis peavad panustama kõik osapooled. Ehk arusaadavalt ei arva mina, et EKRE domineerib Eesti poliitikas. Seda ta ei tee. Ja seda ma ei ole öelnud. Aga arvestades seda, et igal parlamenti valitud erakonnal on rahva mandaat, on teatud kogus valijaid, teatud kogus jälgijaid ja teatud meediakanalid, ka sotsiaalmeedias, siis loomulikult neid sõnumeid jälgitakse ja ka nendest sõnumitest kas tehakse järeldusi või vähemasti tekitavad need inimestes segadust ja kahtlusi.

Paratamatult ei tasu endalt vastutust ära võtta ja suunata seda kõike mujale, olukorras, kus kõigil meil on arvestatav jälgijaskond, on see sotsiaalmeedias, meediasõnavõttude või videopöördumiste juures, ka kõikvõimalike vandenõuteooriate levitamise korral. Ja vandenõuteooriad kahjuks ainult õõnestavad usaldust.

Aga laiemalt, nagu enne viitasin, 75% elanikest soovib lasta ennast vaktsineerida. Nii et tegelikult võib öelda, et me oleme järk-järgult seda huvi tõstnud, on see olnud teavituskampaania, on see olnud üldine inimeste enda lugemus, teadlikkus või ka järk-järgult tulevad uudised selle kohta, kuidas vaktsineerimine tegelikult aitab ja on juba aidanud haiglaravikoormust oluliselt leevendada, aitab seda teha ka edaspidi, kaitstes inimeste elu ja tervist.

Mis puudutab teie küsimuse teist poolt, siis praegu olen tõesti ministeeriumis, kus algab 17 minuti pärast pressikonverents, nii et hetkel pole mul kahjuks võimalik parlamendi ette tulla. Pärast järgnevad teised nõupidamised. Kindlasti ma Eesti elanikke ei karda, selleks ei ole mingit põhjust. Vastupidi, Eesti inimesed mulle meeldivad, nagu laiemalt kogu maailma elanikud, aga eks oma kodumaa rahvas on ikka meile kõigile kõige armsam.

13:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:43 Viljandi uue haigla ehituse rahastamine

13:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helmen Kütt, sellele vastab valitsuse liige, tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning teema on Viljandi uue haigla ehituse rahastamine. Helmen Kütt, palun! Helmen Kütt, ma vabandan, üks hetk! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun! Palun mikrofon Kalle Grünthalile!

13:44 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma ei saa aru sellest ideoloogiast, mis siin praegu toimus. Praegu toimus nobedate näppude voor ja mina saavutasin jälle võidu selles võidujooksus, aga ühel hetkel tõmmati kogu see list maha ja alustati otsast peale. Rääkige, mis toimub!

13:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ka mina näen seda ja ma vaatan, et teil on väga hea reaktsioon, härra Grünthal. Aga ma arvan, et toimus see, et arvati, et me läheme kaheksanda küsimuse juurde, mille esitab Urmas Reinsalu. Ent kuna Urmas Reinsalu enne minuga rääkis ja ütles, et tal on hetkel teatud töökohustused, kahjuks on kaks asja kokku langenud, ja teda ei ole saalis, siis me läksime üheksanda küsimuse juurde. Ju siis sellepärast, et mindi üheksanda küsimuse juurde, tekkiski see ümberreastumine. Ma arvan, et see oli põhjus. Aga liigume nüüd ... Härra Grünthal, on teil veel protseduuriline küsimus?

13:45 Kalle Grünthal

Jah, ma ei saa praegu üldse aru, mis siin saalis toimub.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Infotund. Toimub infotund, 7. aprill. (Kalle Grünthal räägib midagi kohapealt.) Palun anname mikrofoni härra Grünthalile, siis ta saab küsida ilusti mikrofoni. Palun, härra Grünthal! Näete, nüüd on teil mikrofon olemas.

13:45 Kalle Grünthal

Ma ei saa aru, mis praegu toimub. Te kustutate lihtsalt ära nimekirja, kus olid need, kes on kiirema reaktsiooniga. Kui on toimunud mingisugune selline situatsioon, nagu te mainisite, siis oleks pidanud seda eelnevalt ütlema. Tähendab, ma ei nõustu teiega selles, kuidas kogu seda protsessi läbi viiakse. See on vastuolus, ütleme, ka meie töökorra eeskirjaga.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Selge, aitäh! See õigus teil on, kas te nõustute või mitte. Ma selgitasin, et järgmine küsija oleks pidanud olema Riigikogu liige Urmas Reinsalu, aga ta ise tuli ja ütles, et kuna teda hetkel ei ole siin Riigikogu saalis, siis ta kahjuks ei saa küsida. Nii et me oleme nüüd tõesti üheksanda küsimuse juures. Helmen Kütt, palun, sõna on teil!

13:46 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea minister! Sotsiaaldemokraatidest tervise- ja tööministrite ettepanekul leiti Viljandi Haigla ja tervisekeskuse Tervikum ehituseks rahalised vahendid riigieelarvesse. Seda on pidanud väga oluliseks ka praegune valitsus. On ministrid, kes räägivad heast praktikast, kuidas tervisekeskus-haigla hakkab inimkesksemat teenust pakkuma ning kuidas sotsiaaltöö ja tervishoid on paremini ühendatud kas või näiteks projekti PAIK raames. Täna tuli välja ka pressiteade, mille alusel on teada, et projekti kogumaksumus on tunduvalt suurem kui seni ette nähtud rahalised vahendid. Need on 31,5 miljonit eurot Euroopa Liidu raha, 4,5 miljonit riigieelarvelisi vahendeid ning 11,4 miljonit SA Viljandi Haigla eelarvest ja laenudest. Ja on teada ka see, et Euroopa Liidu vahendite korral on kehtestatud ajaline piir ehk raha peaks olema kasutusele võetud 2023. aasta suve lõpuks.

Kuidas te olete plaaninud või kas te näete siin ka võimalust täiendava riikliku rahastuse leidmiseks? On selge, et haigla ja tervisekeskuse projekt on väga oluline. See on kindlasti ka regionaalne investeering. Me kõik teame, kui kiiresti leiti Tallinna Haiglale eelarveline lahendus. Mis on teie plaanid? On tänuväärne, et erinevad valitsused on pidanud oluliseks nimetatud projekti.

13:47 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:47 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Lugupeetud esimees! Austatud küsija, Riigikogu liige, tänan väga olulise teema eest! Te ütlesite väga õigesti, et Viljandi Haiglat on pidanud oluliseks eri valitsused ja eri ministrid, sh peaministrid. Loomulikult pean oluliseks sellega edasiliikumist praeguse uue info pinnal ka mina. Viljandi Haigla rahastus on tõepoolest saanud toetust Euroopa Liidu fondidest ja ka riigieelarvest, vahepeal ka Euroopa Liidu varasemate perioodide jääkide ümberjaotamisest. Nüüd on Viljandi Haigla tõesti esitanud lisataotluse, tulenevalt hankepakkumiste kallinemisest võrreldes algse prognoosiga.

Tervise- ja tööministrina viin selle teema valitsuse kabinetinõupidamisele riigi eelarvestrateegia arutelude raames. Ehk oleme esitanud ametlikult lisataotluse vajaliku täiendava raha leidmiseks, see summa oli suurusjärgus 10,9 miljonit eurot, kui ma nüüd peast õigesti ütlen, sellest 2022. aastal on vajadus suurusjärgus 1,1 miljonit ja 2023. aastal suurusjärgus 9,8 miljonit. Igal juhul töötame selle nimel, et lahendus leida. Ma olen väga nõus, et Viljandi väärib, nii nagu tegelikult väärivad kõik Eesti maakonnad kaasaegseid mugavaid kliendisõbralikke tervise- ja sotsiaalkeskuseid.

Tegelikult tahame Euroopa Liidu vahendite toel ja ka riiklike võimaluste abil järk-järgult korda teha, uuendada või lausa uusi hooneid rajada veel mitmesse Eesti maakonda. Arutelusid on olnud Saaremaa teemal, Kuressaare Haigla kontekstis, ja arutelusid on olnud ka Narva linnapeaga Narva uue haigla rajamise vaates. Mõtteid on tegelikult olnud veelgi laiemalt, oleme arutanud [ehitamist] mitmel pool Eestis regioonides. Tallinna Haigla on üks paljudest suurtest projektidest, mida kindlasti on õigeks pidanud nii eelmine kui ka praegune valitsus, ja ka selleks taotleme Euroopa Liidu vahendeid. Aga väga oluline on tervikliku tervisevõrgustiku väljaarendamine nii esmatasandi haiglate kui ka sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna keskuste taristu näol.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

13:50 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud minister, selle vastuse eest! Mul otseselt täpsustavat küsimust ei ole, aga ma väga soovin teile edu eelarveläbirääkimistel. Kui vaja on, siis sotsiaaldemokraadid igal juhul on sada protsenti teie taga ja toetamas. Nii et edu teile ja veel kord suur aitäh vastuste eest!

13:50 Esimees Jüri Ratas

Kas minister Tanel Kiik soovib sellele kommentaarile vastata? Palun!

13:50 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan! Jään lootma edukatele läbirääkimistele.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Imre Sooäär.

13:50 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Kõigepealt klaariks ühe varasema asja ära. Erinevalt hea kolleeg Kalle Grünthalist mina ei arva, et te olete oma tööga viletsasti hakkama saanud, ja ma arvan, et teie reitingud näitavad seda, et te olete paremini hakkama saanud kui paljud ministrid eelmistes valitsustes. Selle eest suur tänu teile!

Mis puudutab Viljandi Haigla teemat, siis ma arvan, et see on väga hea küsimus, mille kolleeg Helmen Kütt tõstatas. Aitäh, et te oma vastuses mainisite juba Kuressaare Haiglat! Tegelikult puudutab see väga paljusid kohti.

Aga mul on küsimus, mis on sellega seotud. Nimelt, hooldusteenust ei pakuta mitte ainult haiglates ja hooldekodudes. Minu küsimus seondub omastehooldajatega, kes on tegelikult minu arvates ka eesliinitöötajad. Kas omastehooldajaid ei võiks lugeda eesliinitöötajateks, et nemad saaksid samuti eelisjärjekorras vaktsineerimise? Sest nad on sunnitud olema kontaktis hooldatavatega, paljudel neist on vilets tervis ja kõik ei saagi haiglasse, ei Viljandisse ega Kuressaarde. Kas võiks ka omastehooldajate suhtes näidata üles sellist arusaamist, et nemad on sisuliselt samuti eesliinitöötajad, kuna nad on iga päev kontaktis oma hooldatavatega? 

13:51 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Kaugühendus)

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud küsija, tänan igati asjaliku küsimuse eest! Omastehooldajaid tõesti me käsitleme tegelikult eesliinitöötajatena. Meil ei ole riiklikku andmebaasi kõigi omastehooldajate kohta, kuid me teame neid, kes saavad ametlikult hooldajatoetust kohaliku omavalitsuse kaudu. Me teame inimesi, kes on ametlikult näiteks hooldekodudes ja erihoolekandeüksustes tööl, aga mingit riiklikku baasi nendest inimestest, kes võivad olla ametis osaliselt või täielikult mõne lähedase hooldamisega, otseselt ei ole. See suurusjärk ulatub tõesti kümnetesse tuhandetesse, neid inimesi võib olla ligi 70 000. 

Me oleme kokku leppinud perearstidega, et kui nende nimistus on mõne oma lähedase eest hoolt kandev inimene, kes vaktsineerimisvõimalust soovib, siis võiks talle seda võimaldada eelisjärjekorras, just nimelt seetõttu, et kaitsta hooldatavat, kes võib ise olla nõrga tervisega, samal ajal aga ka tagades, et hooldaja oleks piisavalt tugev ja terve. Seeläbi saame ühest küljest vähendada nakkuse ülekandumise riski ja teisest küljest tagada, et inimene oleks terve, sest temast sõltub omakorda teiste inimeste elu ja tervis. 

13:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


9. 13:53 Korduvalt on minu poole pöördunud lapsevanemad ja eriti on mures lapsevanemad, kelle lapsed õpivad mitte emakeeles, et neil on suured probleemid laste koduõppel olemise pärast. Kuidas on plaanis valitsusel see probleem lahendada ja millised on ajalised piirid?

13:53 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Riho Breivel ja sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on selline: "Korduvalt on minu poole pöördunud lapsevanemad ja eriti on mures lapsevanemad, kelle lapsed õpivad mitte emakeeles, et neil on suured probleemid laste koduõppel olemise pärast. Kuidas on plaanis valitsusel see probleem lahendada ja millised on ajalised piirid?" Riho Breivel, palun! (Vaikus.) Austatud Riho Breivel, teid ei ole hetkel kuulda. Proovime uuesti ühenduse luua. Palun mikrofon Riho Breivelile! (Vaikus.) Kahjuks ei ole teid ikka kuulda. Hea Riigikogu liige Riho Breivel, kas ma tohin ka teilt paluda, et kui te mind kuulete, te lülitate korraks Chrome'i välja ja siis uuesti sisse? (Vaikus.) Proovime uuesti. Palun mikrofon Riho Breivelile, kui ta on uuesti ühenduse loonud! Palun, Riho Breivel! Teid on näha, aga kahjuks teie häält ei ole kuulda. Me ei kuule teie häält, härra Breivel. Võib‑olla saate proovida küsimuse esitada ilma videosillata, st ilma pildita, ainult häälega. (Vaikus.) Kahjuks me ei kuule teie häält, härra Breivel. Kas teil on mikrofoninupp vales asendis arvutis või juhtme küljes? Kahjuks see ei ole hetkel tulemust andnud. Aga kui püüate ilma kõrvaklappideta? Püüame korra ka nii, et otse arvutisse rääkida. Võtke see juhe arvuti tagant ära, äkki siis on kuulda. 

13:55 Riho Breivel

Püüan otse rääkida.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Vaat, härra Breivel, teil õnnestus! Nüüd on teie häält hästi kuulda. Palun alustage uuesti! Sõna on teil.

13:56 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Vormistasin juba küsimuse pealkirja pikemalt, sest arvestasin, et äkki ei ole kuulda ja siis saab vähemalt selle järgi vastata. Kuna Ida-Virumaal on väga palju inimesi ja just selliseid õpilasi, kelle kodukeel ei ole eesti keel, siis on neil interneti kaudu õppimisega tõsiseid probleeme. Sellepärast on minu poole pöördunud paljud lapsevanemad ja küsinud, kuidas seda asja saaks lahendada. Milline on valitsuse nägemus sellest, kuidas me jõuame lõpuks selleni, et ka need lapsed saaksid oma hariduse täisväärtuslikult kätte?

13:56 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Haridus on väga tähtis. Esiteks, me tahaksime teha nii, et lapsed ei oleks distantsõppel mitte ühtegi päeva rohkem kui vältimatult vajalik. Seetõttu me vaatame, kuidas lapsed saaksid kontaktõppele tagasi. Uuringud näitavad, et distantsõpe sobib umbes 31%-le ja 41% õpilastest ei näe erilist vahet, kas on distantsõpe või ei ole. 

Mida me oleme teinud, et aidata nii õpilasi kui ka õpetajaid? Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilased on pakkunud ennast abiõpetajaks koolidesse, sh vene õppekeelega koolidesse. Teadaolevalt on vene õppekeelega koolides abiõpetajaid seitsmes sellises koolis, aga neil on valmisolek abistada veel rohkemaid. Pakutakse ka lühiajalist asendusõpetaja teenust, aga see ei ole võib-olla niivõrd kodus olevatele inimestele, kuivõrd õpetajatele.

Meil töötatakse praegu välja ka suviste õpilaagrite toetusmeedet. See on mõeldud just selleks, et aidata järele neid õpilasi, kes on maha jäänud, ja seal on samamoodi erineva emakeelega noortele suunatud õpilaagrid. Samuti pakume tuge vene õppekeelega koolide õpetajatele venekeelse tugiliini näol. See on lahti teisipäeviti kell 12–20 ja telefoninumber on 735 0760. Õpetajad saavad abi sellele tugiliinile helistades. Kõige lähedasem on õpilasele ikkagi õpetaja, kes peaks aitama.

Aga me teame neid probleeme ja need ei ole mitte ainult vene emakeelega õpilaste, vaid kõikide õpilaste puhul. Me püüame esiteks viia koolid tagasi kontaktõppele, nii palju kui vähegi viiruse olukord võimaldab, ja teiseks näha ette toetusmeetmeid just selliste õpilaste järeleaitamiseks.

13:59 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Kuna infotunni aeg saab kohe otsa, siis ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid küsimuste eest ja tänan valitsuse liikmeid vastuste eest. Infotund on lõppenud.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee