Aitäh! Austatud Riigikogu! Teie ees on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 349 SE. Kui tutvustada seda lühidalt, siis eelnõu kohaselt ei ole gümnaasiumis lõpueksamid sel aastal erandkorras lõpetamise tingimuseks, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu ei ole lõpueksamite korraldamine mõistliku aja jooksul võimalik. Lisaks loob eelnõu võimaluse vastavalt vajadusele eksamite toimumist edasi lükata ja näha ette täiendavaid eksamiaegu. Muudatus on vajalik tulenevat COVID-19 epideemiast tingitud olukorrast.
Kultuurikomisjon käsitles seda teemat, seda eelnõu teisipäeval, 16. märtsil. Juhataja sel ajal oli Jaak Valge, kes on meie kultuurikomisjoni aseesimees. Aadu Must, kes on kultuurikomisjoni esimees, puudus. Koosolekust võtsid osa järgmised komisjoni liikmed: Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Komisjoni ametnikest Urvo Klopets, nõunik, ja Carina Rikart, nõunik, ja kutsutud oli minister Liina Kersna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.
Nii. Alguses siis, arutelu alguses Liina Kersna ministrina tutvustas, mis on peamised eelnõu printsiibid. Lühidalt veel kord, et esiteks volitada valitsust vajadusel tänaseks juba kinnitatud eksamite aegu muutma. Teiseks, volitada valitsust kehtestada riigieksamite lisaeksamite aegu. Kolmandaks, kui Vabariigi Valitsus peaks lisaliikumispiiranguid kehtestama, siis võimalust just sel õppeaastal eksamitulemused kooli lõpetamise tingimustest lahti siduda. Veel kord rõhutan, et praeguste prognooside järgi seda vajadust ei ole, aga igaks juhuks anname võimalust selle seaduseelnõuga. Ja neljandaks anda kõikides kooliastmetes, sealhulgas ka gümnaasiumis, võimalus kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindamisskaalasse. Ja jälle rõhutan, ainult selleks aastaks.
Edasi siis kultuurikomisjoni liikmetel olid küsimused. Alustas Eduard Odinets, kes küsis, kas eelnõu peaks menetlema kiireloomuliselt, et see võimalikult kiiresti jõustuks. Liina Kersna tõepoolest vastas, nagu ta täna siin diskussiooni alguses ütles, et palub eelnõu parlamendi tavasid arvestades, kuid võimalikult kiiresti menetleda. Edasi Eduard Odinets sõnas, et sõnaline ja numbriline hindamine on osa iga kooli hindamisjuhendist ja kui koolid soovivad seda võimalust kasutada, eeldab see hindamisjuhendi muudatust, mis on ajamahukas kooskõlastuste protsess. Odinets küsis, kas see pigem ei pärsi pakutava võimaluse kasutusele võtmist. Liina Kersna vastas, et kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib sõnalisi hinnanguid anda kuni põhikooli teise kooliastme lõpuni. Pärast seda peab sõnalised hinnangud ümber teisendama numbrilisteks hinneteks. Kersna sõnas, et vastavalt eelnõule seda enam tegema ei pea. Veel kord rõhutan, et ainult sel aastal. Edasi olid paar tehnilist küsimust, mis on seotud täpselt samamoodi selle numbrilise hindamise teemaga.
Pärast seda olid küsimused seotud natukene teise teemaga, mis ei puuduta küll kohe otse seda eelnõu teksti, aga ikkagi, kuna minister mainis arutelu jooksul, et koostöös ülikoolidega on koolilõpetajatele avatud kordamiskursused riigieksamiteks, mis on erakordselt populaarsed, siis arutelu käigus mõned kultuurikomisjoni liikmed tahtsid täpsustada just seda temaatikat. Ja nii Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas ülikoolide poolt koostatud eksamiteks ettevalmistavaid kursusi on ka vene keelt kõnelevatele noortele. Ja Liina Kersna täpselt nagu ka praegusel hetkel vastas, et eesti keele teise keelena kursuseid ei ole. Margit Sutrop jätkas seda teemat ja täpsustas, et kas ülikoolid saavad lisaraha kursuste ettevalmistamise eest. Liina Kersna vastas, et ülikoolid saavad lisaraha ning kursuste eelarve on 400 000 eurot. Signe Kivi täpsustas, et kuidas abistatakse õpilasi, kes on distantsõppel hätta jäänud. Liina Kersna vastas, et abi vajavate õpilaste jaoks on ka digiõppe puhul erandid. Võimalus on õpetajaga koolis kohtuda ning konsultatsiooni saada. Haridus- ja Teadusministeerium korraldab suvel lisaeelarve toel õpilaagrid, kus on ühendatud meelelahutus, õpioskuste parandamine ning samas ka õpilünkade tasandamine. Lisaks hakatakse sügisel pakkuma õpilastele erinevaid kursuseid, et neid järele aidata.
Ning veel oli kaks küsimust, mis on otseselt selle eelnõuga seotud. Mina küsisin selle kohta, et parlament menetles eelmise aasta kriisiolukorra ajal sarnast eelnõu, ning küsisin, mida ministeerium oleks saanud vahepealsel ajal teha selleks, et samasse punkti mitte sattuda. Liina Kersna tunnistas, et on kriitikaga nõus, enamus gümnaasiumide sisseastumiskatseid on digitaalsed, kasutatakse näotuvastusprogramme ja nii edasi. Fakt on, et riigieksameid ei ole suudetud digitaalseks teha, ning tegi ettepaneku seda teemat komisjoniga edaspidi arutada. Minister lisas, et samuti oleks võinud eelnõuga parlamendi ette tulla paar nädalat varem, kui oleks osanud ohte paremini ette näha.
Ja minu teine küsimus oli seotud sõnalise hindamisega, nimelt sõnalise hindamise näol tegemist suure debatiga, mille juurde minu arust peaks eraldi tulema. Ma küsisin, kuidas sõnaline hindamine on seotud kriisiga ning miks peaks seda kriisi kontekstis käsitlema antud eelnõu punktina. Liina Kersna vastas, et tegemist on samuti ajaliselt piiratud punktiga ning ettepanek on eelnõus, kuna ka eelmisel aastal tehti selline muudatus. Olukord koolides on pingeline ning koolid ise on hinnanud, et sõnaline hinnang aitab seda survet leevendada. Osad õpilased on õppimises maha jäänud ning nende motivatsiooni on raske hoida. Haridus- ja Teadusministeeriumi soov on, et õpilased püsiksid haridussüsteemis ning me aitame neid võimalikult personaalselt. Neid õpilasi on oluliselt raskem aidata ja hiljem üles leida, kui nad ei ole haridussüsteemis. Minister lisas, et sõnaline hinnang ei ole midagi kehvemat kui numbriline hinnang ja tegemist on koolide palvega, mis teeks distantsõppe tulemuste hindamise paindlikumaks. Tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega.
Ning lõpetuseks Jaak Valge tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänasel päeval, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva ehk sisuliselt muudatusettepanekuid ootame kuni järgmise kolmapäevani ja kell viis on siis see õige tähtaeg. Ning kõik otsused olid konsensuslikult tehtud.