Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

00:47 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE) esimene lugemine

00:47

STENOGRAMMI ALGUS ON 24. MÄRTSI KUUPÄEVA  ALL

00:53 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Meile hetkel tundub, et istungisüsteem on taas saanud uuesti käivitada ja tööle hakata. Kalle Grünthal, protseduuriline palun!

00:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on selles, et pärast seda, kui see asi kõik siin välja lülitus, on meie puldid muutunud ka selliseks, mis ei anna mingit signaali enam. Ma arvan, et me peaksime tegema kohaloleku kontrolli äkki. Aitäh!

00:53 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma tänan! Seda sõnumit on tulnud ka mulle siin telefoni teel sisse, et soovitakse teha kohaloleku kontrolli. Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

00:54 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

00:54 Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kui me läksime vaheajale, siis me olime hääletuse eel. Hääletuse sisuks on see, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 347 esimesel lugemisel tagasi lükata. Kas me võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 347 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:56 Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 62 ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 349 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 31. märtsi kell 17.00. Sellega on ... Vabandust, 347. Sellega on üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 349 esimene lugemine ja sõna on ettekandeks haridus ja teadusministril. Liina Kersna, palun.


1. 00:56 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE) esimene lugemine

00:56 Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (349 SE) esimene lugemine. Ja sõna on ettekandeks haridus- ja teadusministril. Liina Kersna, palun!

00:56 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Olen teie ees põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, mis eelkõige puudutavad riigieksamite korraldust COVID-kriisi ajal. Meie eesmärk on tagada, et ühegi lapse kool ei jääks lõpetamata COVID-kriisi tõttu ja et kõik lõpetajad, kes soovivad astuda järgmisse kooliastmesse, saaksid kandideerida õigeaegselt neisse koolidesse, kuhu nad soovivad astuda, sealhulgas ka rahvusvahelistesse ülikoolidesse. Selleks palume parlamendilt luba esiteks muuta eksamite toimumise aegu. Seda juhuks, kui COVID-kriisiolukord ei võimalda eksameid juba läinud aasta suvel kehtestatud kuupäevadel läbi viia. Teiseks, vajadusel pakkuda ka kolmandat eksami sooritamise aega ja seda eelkõige just neile noortele, kes halbade kokkusattumiste tõttu, näiteks olles isolatsioonis või haige, ei saa osaleda ei esimesel eksamiajal ega ka lisaeksami ajal. Just neile mõeldes palume võimalust kehtestada ka kolmandad eksami sooritamise ajad, et kõik lapsed saaksid oma lõputunnistuse kätte. Ja kolmandaks, juhul, kui valitsus peab kehtestama lisaliikumispiiranguid, näiteks kaotame ära tänased erisused koolides, kus võib teha konsultatsioone kontaktõppena, kus võib haridusliku erivajadustega lapsi õpetada, kus võib läbi viia väikestes gruppides praktikat, aga sealhulgas ka võib tänaste erandite kohaselt läbi viia koolimajas ka eksameid. Kui valitsus selle erandi peab ära muutma, siis me palume siduda gümnaasiumeksamite sooritamine lahti lõpetamise tingimustest. Sisuliselt tähendab see seda, et riigieksamid muutuksid vabatahtlikuks.

Mõistan täiesti, et õpilaste ja koolide jaoks on väga oluline selgus, millal ja millistel tingimustel kooli see aasta lõpetatakse. Esimene riigieksami aeg on juba vähem kui kuu aja pärast. 19. aprillil peaks toimuma eesti keele riigieksam. See puudutab 7000 noort 158-st erinevast koolist. Kuigi juba oma olemuselt on eksamikorraldus väga rangelt reglementeeritud tegevus, siis palusin ka teadusnõukojalt hinnangut, kas tänaste teadmiste juures on eksami korraldamine 19. aprillil suure nakkusohuga tegevus. Teadusnõukoja hinnangul võiks eksamid korraldada juhul, kui olukord ei muutu halvemaks kui täna. Ja loomulikult seda kõiki ohutusnõudeid kasutades, hajutades, maske kandes, ruume tuulutades, käsi desinfitseerides. Ja oleme pakkunud võimaluse kõigile eksamikomisjoni liikmetel ja välishindajatel ka saada esimene doos vaktsiini. Teadusnõukoda soovitas ka kaaluda võimalust eksami tegijaid kiirtestida enne eksamit ja see vähendaks kindlasti nakkusohtu, et kui eksaminantide seas juhtub olema positiivne, siis me tuvastame ta enne eksamit. Teiseks, see annab ka võimaluse pakkuda koheselt järgmist eksami aega inimesele, kes on nakatunud. Ja me kindlasti seda võimalust kaalume, kas kasutada sel aastal kiirteste lõpetajate peal. Pärast eesti keele riigieksamit toimuvad B2 tasemeeksamiga ühitatud eesti keele teise keelena kirjalik ja suuline eksam ja see puudutab veidi rohkem kui 2700 noort. Maisse  on planeeritud kaks eksamit, mai alguses inglise keele riigieksam, mida teeb 4500 noort ja mai lõppu matemaatikaeksam, mida kokku, siis nii laia kui kitsast matemaatikat läbivad 9000 noort. Me juba täna oleme edasi lükanud Cambridge'i rahvusvahelise inglise keele eksami ja ka prantsuse keele rahvusvahelise eksami. Nende eksamite edasilükkamiseks ei olnud vaja seadust muuta. Need eksamid oleks pidanud muidu juba toimuma märtsi lõpus.

Kui parlament annab loa ja olukord võimaldab, siis tänaste teadmiste juures muudaksime vaid inglise keele riigieksami toimumise aega. Täna on kehtestatud kirjaliku inglise keele riigieksami ajaks 3. mai. Selle me lükkaksime edasi 7. maile ning suulise eksami 10.–13. maile. Kõik need eksamite toimumise kuupäevad kehtivad tänaste teadmistega. Kui olukord muutub veelgi halvemaks, siis me peame muutma ka eksami toimumise aegu ning vajadusel ka siduma lahti eksamite tulemused lõpetamise tingimustest. Olen pidanud nõu mitmete koolijuhtidega, kes on mulle kinnitanud, et neil on eelmisest aastast hea kogemus sellest, kuidas korraldada eksameid COVID-i tingimustes. Nad on öelnud, et arvestades kõiki ohutusnõudeid, on nad loomulikult valmis tegema seda ka sel aastal.

Lisaks riigieksamite korraldamisele palume parlamendilt luba sarnaselt eelmisele aastale kasutada ka sel õppeaastal kõigis kooliastmetes ka sõnalisi hinnanguid hindamisel ja arvestatud, mittearvestatud hindamist. Seda on palunud meil mitmed koolijuhid.

Kuna tegemist on ajakriitilise eelnõuga, palun parlamendil võimalusel seda eelnõu võimalikult kiiresti menetleda. Tänan kuulamast ja vastan hea meelega küsimustele.

01:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi Imre Sooäär, palun!

01:04 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Arvestades tõepoolest erakordselt kõrgeid numbreid nakkuskordaja osas riigis, siis väga paljud lapsevanemad ja kooliõpetajad ütlevad, et tänavu võiks riigieksamid üldse ära jätta või vähemalt need võiksid olla vabatahtlikud ja lõpetamisest lahti seotud. Mida te neile lastevanematele ja väga paljudele kooliõpetajatele ütlete, kes täpselt nii arvavad?

01:04 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Esiteks, põhikoolis ongi eksamid lõpetamise tingimustest lahti seotud. Teatavasti põhikooli lõpueksamite läbimise lävend on päris kõrge ja seetõttu me otsustasime, et sel aastal on nad lõpetamise tingimustest lahti seotud, aga eksamid siiski on kohustuslikud. Gümnaasiumilõpetajate puhul on vaja eksamil sooritada vähemalt, saada vähemalt üks punkt. Ja ma usun, et selleks üheks punktiks on kõik võimelised. Ma mõistan muidugi seda, et kui mingi asi on kohustuslik, siis see tekitab iseenesest juba suuremat stressi. Näiteks eelmine aasta, kui ka gümnaasiumi lõpueksamid olid vabatahtlikud, siis päris palju oligi reaalselt loobujaid, seal matemaatikaeksami puhul oli pea 40% loobujaid. Me ei tahaks sel aastal nii suurt sellist ühtsete ülesannete põhjal hindamise lünka. Täna on ka riigil tegelikult oluline saada ülevaade, millised on selle distantsõppe tulemused, et õpitulemustele ja siis me saame pakkuda ka järgnevatesse kooliastmetesse liikujatele lisatuge, et neid õpilünki täita.

01:06 Esimees Jüri Ratas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

01:06 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud minister! Tõepoolest, tekib selline déjà-vu tunne. Tegelikult aasta tagasi me menetlesime umbes sarnast eelnõu ja tol hetkel see kriis oli enneolematu, midagi, millega me mitte kunagi enne ei ole tegelenud. Sel aastal meil on olemas juba aastane kogemus ja see, et me menetleme sarnast eelnõu, tähendab seda, et aasta jooksul HTM ehk ei ole piisavalt hästi saanud hakkama selle olukorraga. Ehk see annab ruumi teatud kriitika jaoks. Aga minu küsimus ei ole seotud sellega, et kuidas või keda süüdistada antud olukorras, pigem ma küsiks, et mida te hakkate tegema suvel ehk siis mida te siit kogemusena võtate kaasa.

01:07 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Nagu te, Viktoria, väga hästi teate, siis eelmisel aastal haridus- ja teadusminister küsis volitusi kaheks aastaks sarnastele muudatustele. Tol hetkel parlament talle sellist kaheaastast mandaati ei andnud, valitsus sai üheks aastaks kehtestada need muudatused. Seetõttu pidin mina tulema täna taas teie juurde seda muudatust paluma. Ma olen selles mõttes nõus kriitikaga, et mis puudutab haridusvaldkonda, siis suvi lasti tõesti mööda. Tegelikult eelmise aasta suvel oleks võinud teha plaane ja tegusid selleks, et meie koole muuta ohutumaks, näiteks tegeleda ventilatsiooniküsimustega, näiteks varustada koolid CO2 anduritega, kui ei jaksa ventilatsiooni välja ehitada, kehtestada võimalikult ohutud koolikorralduslikud meetmed. Seda oleks võinud kõike teha ja mis puudutab eksameid, siis kindlasti on selles uues olukorras väga oluline mõelda selle peale, kas me saaksime teha ka riigieksameid elektrooniliselt. Nii nagu näiteks on teinud nüüd ühtsed sisseastumiskatsed gümnaasiumid. Need on kõik elektroonilised ja tänapäeva tehnoloogia annab juba väga turvalisi meetmeid ka isiku tuvastamiseks, kes eksamit teeb. Nii et sellega oleks võinud küll varem tegeleda.

01:09 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

01:09 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Tuleb mõelda positiivselt, loomulikult, aga valmis olla ka mustamaks stsenaariumiks. Juhul, kui ikkagi epidemioloogiline olukord ei parane ja eksameid ei tohi korraldada, ehk siis need ei toimu, palun selgitage mulle oma loogikat. Te ütlesite, et sellisel juhul need muutuvad vabatahtlikuks, võib-olla sulle lihtsalt keelevääratus. Aga tegelikult mind huvitab, mis siis saab ülikooli sisseastumistest. Seletuskiri räägib, et sellel aastal mõned Eesti ülikoolid on võimelised ise tegema sisseastumiseksameid, kui riigieksameid ei saa arvestada, aga mitte kõik ülikoolid ja kindlasti mitte välismaised ülikoolid. Jaa mis saab nendest, kes see aasta ei soovigi ülikooli minna, vaid soovivad seda teha järgmine või ülejärgmine aasta? Milline sõnum on nendele lõpetajatele, kes ei saagi riigi kehtestatud piirangute tõttu see aasta eksameid üldsegi teha? Kuidas nende edasiste õpingutega lood on? Kahjuks seletuskiri ka ammendavat vastust ei anna sellele küsimusele.

01:10 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, loomulikult me peame olema valmis ka olukorra halvenemiseks. Ja on võimalik seda eesti keele riigieksamit lükata 30. aprillile, näiteks, ja siis on hinnatud, et me suudame, väga suure pingutusega küll, eksamitulemused avalikuks 18. juuniks. See on küll väga selline riskantne, see on just see aeg, kus koolid tahaksid teha oma lõpuaktuseid ja jagada tunnistusi. Meie eesmärk on ju, et selleks ajaks oleks kõik eksamitulemused teada. Aga kui kehtestatakse lisapiiranguid ja me ei saa praegusel hetkel eksameid korraldada, siis tulebki vaadata, millal siis on võimalik neid eksameid korraldada. Kui selline olukord peaks juhtuma, siis mul on väga keeruline ette öelda, et siis me saame teha seda mingi aeg. Tõenäoliselt jääb see siis sügisesse. Aga praegused prognoosid siiski ei näe ette sellist olukorda. Praegused prognoosid pigem näevad ette ikkagi olukorra vaikset, aga siiski paranemist. Nii et loodame, et ikkagi eksamid saavad toimuma. Ja me teame, et riigieksamite sooritamine on tõesti ülikoolides väga paljudel erialadel selliseks eelduseks, et kandideerida. See on oluline, et noored saaksid need eksamid siiski läbida sellises ajaraamis, et nad saavad korralikult ülikoolidesse kandideerida, sh rahvusvahelistesse ülikoolidesse. See on ka väga suur mure, et need saaks tehtud sellel ajal, et kõik noored saaksid kandideerida.

01:12 Esimees Jüri Ratas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

01:12 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud minister! Vastupidiselt eelmisele küsijale ma palun pigem täpsustada, et niipalju kui sellest seaduseelnõust ma saan aru, me pigem anname teile kindlustuspaberid ehk siis praegune olukord jätkub täpselt samamoodi, nagu ta oli kehtestatud, lihtsalt et selle seaduseelnõuga me lubame teile juhul, kui olukord läheb kriitiliseks, ehk siis muuta neid praegu kehtestatud norme. Selles mõttes, et kohe kindlasti see eelnõu ei too automaatselt kaasa mingisuguseid, kaasa arvatud eksamite asjus muutusi. See on esimene asi. Ja teine. Ikkagi palun täpsustage veel kord, et näiteks aprillis toimuva eesti keele eksami osas mingisuguseid kuupäevalisi muudatusi ei toimu, aga inglise keele osas, mis toimub maikuus, toimub. Miks lükatakse just inglise keele eksamit? Ikkagi palun täpsustust!

01:13 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Inglise keele eksamit me, nii nagu ma oma kõnes ütlesin, plaanime mõned päevad edasi lükata seetõttu, et me olime sunnitud lükkama edasi Cambridge'i rahvusvahelise inglise keele eksami ja prantsuse keele eksami, et nende eksamite vahelised ajad oleksid õpilastele sobilikud. See on selline korralik maletamine, et neid kuupäevi saada hästi klappima, et see oleks noortele sobilik, et nende eksamite vahele jääks piisavalt päevi. Loomulikult selle seaduseelnõuga antakse jah meile justkui garantii, et kui olukord läheb halvemaks, siis me saame astuda teatud samme ja tänase teadmise juures, nagu ma oma kõnes ütlesin, me läheksime eksamitega etteantud kuupäevadega, välja arvatud siis inglise keele riigieksam, aga ülejäänud kuupäevadega praeguste teadmiste juures me jääme nende juurde.

01:14 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

01:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus seondub sellega, et meie hea kolleeg Viktoria Ladõnskaja-Kubits küsis küsimuse ja siis te läksite sujuvalt ka koolide tervishoiunõuete juurde. Ja mul on küsimus, mis puudutab sellist üliohtlikku väärisgaasi nagu radoon. Teatavasti on kehtestatud tervishoiunõuded gümnaasiumidele, kus on määratud piirmäär ehk radoonisisaldus õhus. Kooli siseõhus võib olla kuni 200 bekrelli. Aga huvitav on see, et Järvamaal Paide riigigümnaasiumi ehitusel ehitatakse riigigümnaasiumi, kus on aluseks võetud elamu ja tööstuslike hoonete nõuded, ehk siis 300 bekrelli. Palun selgitage, kuidas on see asi lubatud!

01:15 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Ma tunnistan, et ma ei ole selle teemaga kursis ja ma ei oska sellele küsimusele vastata. Igal juhul tõesti, koolikeskkonnad on väga reglementeeritud keskkonnad ja kui on kusagil midagi valesti, siis sellega peab tegelema. Mina olen viimasel ajal tegelenud CO2 tasemega kooliruumides, mis on väga paljudel juhtudel üle lubatud normi ja see ei ole mitte ainult viiruse leviku mõttes ohtlik, vaid see selgelt mõjutab ka uurimuste põhjal laste õpitulemusi. Aga mis puudutab radooni, ma jään siinkohal vastuse võlgu, palun oma kolleegidel seda uurida ja edastan teile vastuse.

01:16 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

01:16 Peeter Ernits

Hea juhataja, hea minister! Te viitasite, et teie eellne minister on jätnud suvel või enne seda palju asju tegemata. Natukene avad, mida ta on jätnud tegemata? Ja teine küsimus on: et mille järgi te panete paika, kas need eksamid toimuvad, noh emakeel siin 19. aprill või mingi muul ajal, kas on kuidagi seotud selle r-tähega selle koefitsiendiga? Millest see oleneb, mis mõõdik seal on? Aitäh!

01:17 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma alustan lõpust, et esiteks, need täna kehtivad kuupäevad on paika pandud eelmise aasta augustis. Seadus seda nõuab, et need kuupäevad pannakse väga pikalt ette, et neid ei ole kuidagi lähiajal kehtestatud. Ja mis puudutab eksamite võimalikku easilükkamist, siis nagu ma oma kõnes viitasin, me kindlasti konsulteerime selle teemaga teadusnõukojaga. Nii nagu ka praeguse otsuse puhul, et ka kui parlament annab meile selleks volitused, et me siis praeguste teadmiste juures 19.aprillil toimuvat eksamit edsi ei lükka. Aga kui olukord muutub halvemaks ja teadusnõukoda hindb, et ikkagi ei ole ohutu neid eksameid korraldada, siis me lükkame need edasi. Aga üldiselt jah,  kui saaks r-i alla ühe, võiks tunda ennast veidi turvalisemalt. Mis puudutab eelmist aastat, siis ma mõistam, et suvel inimesed olid väsinud ka oli ootus, et olukord läheb paremaks, aga olla takkajärgi tark, siis oleks võinud tegeleda koolide keskkonna ohutumaks muutmisega. Ma juba enne rääkisin, et CO2  andurite hankimisega klassiruumidesse, ventilatsiooni parandamisega, jne. Ja ka eksamite elektrooniliseks muutmisega, see on väga pikaajaline protsess, aga sellega oleks võinud algust teha küll. Aitäh!

01:19 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

01:19 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Proua minister! Jätkates minu ja Viktoria dialoogi, mis käib teie kaudu, palun siis ikkagi kinnitada meile, et see seaduseelnõu võimaldab haridusministeeriumil eksameid edasi lükata ja võimaldab neid üldse mitte korraldada, lugedes sellisel juhul kõik gümnaasiumilõpetajad ka gümnaasiumihariduse saanuks.

Aga küsimus, mis ma tahaksin teie käest küsida lisaks veel, on ikkagi need ettevalmistuskursused või abikursused, mida gümnasistidele praegu pakutakse. Nagu me teame juba pikemat aega, et neid pakutakse ainult eesti keeles ja ainult nendele õpilastele, kes omandavad haridust 100% eesti keeles. Nendele, kes õpivad nn 60 :  40 mudeli järgi ja õpivad neid aineid, milles on eksamid vene keeles, mingeid kursusi ei korraldata. Kas te nüüd viimaste nädalate jooksul olete leidnud mingi lahenduse sellele probleemile, et pakkuda tuge nendele lõpetajatele, et ka nemad saaksid korralikult oma eksamid ära teha juhul, kui need eksamid sel kevadel toimuvad?

01:20 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, kultuurikomisjonis meil oli see teema üleval ja tegelikult minu head kolleegid suhtlesid ka Tartu Ülikooliga pärast seda. Kahjuks tuleb tunnistada, et tõesti praegu ei ole meil võimekust nüüd kevadel neid kursusi pakkuda, aga ma saan aru, et ehkki see küll ei aita hetkel tänaseid lõpetajaid, igal juhul proovitakse edaspidi taolist kursust ette valmistada. Selline kokkulepe saadi.

01:20 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

01:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Eksamite üks lahutamatu osa on ju ka tegelikult konsultatsioonid. Ja kui me vaatame, et õpilased on kaugõppes, siis neil tekivad teadmistes lüngad ja nad sooviksid loomulikult ka konsultatsioone. Aga eks need konsultatsioonid toimuvad ikka üks ühele. Kas ja kuidas on Haridus- ja Teadusministeerium näinud ette nende konsultatsioonide läbiviimise, juhul kui eksamid toimuvad? Ning küsimuse teine pool on see, et kas on ka eelarves selle jaoks rahalised vahendid, sellepärast et see on õpetajate jaoks täiendav koormus, sest ilmselgelt on distantsõppel selle konsultatsiooni vajadus tunduvalt suurem, kui seda oleks tavaõppes. Aitäh!

01:21 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Väga õige osundus, et tõesti konsultatsioonid on vajalikud ja seetõttu ongi valitsus jätnud erandi, et konsultatsioone võib koolimajas läbi viia ja seda väikestes gruppides, hajutatult. Oleneb siis, kui suures ruumis, neid ohutusnõudeid kõiki peab täitma, maski peab andma, kõik need tavapärased reeglid. Aga jah, konsultatsioone, ka eksamit-eelseid konsultatsioone võib koolis läbi viia väikestes gruppides.

01:22 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal!

01:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma täpsustaksin võib-olla oma seda radooniteemalist asja, sest radoon tekib loodusliku radioaktiivse lagunemise põhjal ja kui ta pääseb koolimajja või ütleme koolimajja sisse, siis selle radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähi haigestumise oht ja küsimus on praegu selles, et praegu ehitatakse Paidesse riigigümnaasiumit ja olles kursis kohalike oludega, ei ole minu hinnangul jälgitud praegu neid nõuded, mis on kehtestatud tervisenõuded, mis on kehtestatud koolidele. Kas ma võin loota teie peale selles suhtes, et te olete äärmiselt siiras ja paistnud välja, et juhul, kui see oht on tõeliselt olemas, et te seiskate selle ehituse ja ei lase sellel radoonipesal tekkida?

01:23 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma küll väga usun, et koole ehitades järgitakse kõiki vajalikke tervishoiumeetmeid, aga nagu ma ütlesin eelmisele küsimusele, teie küsimusele vastates, et ma ei ole selle teemaga kursis. Ma uurin seda ja annan teile teada, milline see seis meie vaates on.

01:24 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

01:24 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Minu siis gümnaasiumi lõpetamise aeg jäi eelmises aastatuhandesse ja toimus ta tegelikult siis haridus- või mingi täiskasvanute kool ta oli. Ja meil oli tol hetkel see, et teatati, et need, kellel on mingid tervislikud probleemid, nad toogu ainult arstitõend ja nad saavad endale nn keskmise hinde mingi arvestuse järgi. Et kas tänapäeval on ka, ütleme, selline arvestus olemas, kui näiteks mõni õpilane ei soovigi näiteks maksimumhindeid, vaid just sellise mingi keskmise arvutamisele leitakse talle, et eksam on sooritatud. Sest täna me teame, et gümnaasiumi eksami korraldamise seaduses on see, et piisab sellest, kui sa lähed ja ühe protsendi tead, on juba eksam tegelikult sooritatud.

01:25 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Te tegelikult vastasitegi ise enda esitatud küsimusele. Tõesti, gümnaasiumi lõpueksami sooritamiseks piisab ühest punktist. Ma usun, et see ei ole ühelegi kolm aastat gümnaasiumis õppinud noorele inimesele kuidagi üle jõu käiv, et pigem on arutletud selle üle, kas see üks punkt on kohane. Nii et gümnaasiumi lõpetamiseks peab küll tegema eksami, aga see lävend on küll väga madal.

01:25 Esimees Jüri Ratas

Peeter Rahnel, palun!

01:25 Peeter Rahnel

Ma küsiksin nii, praegu hetkel ka kuulates teie selgitust eksami sooritamise kohta. Kui lävend on ainult üks punkt, kas on siis üldse eksamil kui sellisel mõtet? Ja teine küsimus oleks see: kas on teada, kui suured rahalised vahendid oleks vaja selleks, et ühelgi koolil ehitada välja ventilatsioon? CO2 andur, jah, ta midagi annab, aga ventilatsiooni väljaehitamist ta küll ei kompenseeri.

01:26 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Eksamite temaatika on tõesti selline temaatika, mille üle on väga palju arutletud haridusvaldkonnas. Ja ma usun, et need arutelud ka jätkuvad, aga praegu, kriisiolukorras ma piirduksin küll selle õppeaastaga. Need muudatused ka, mida me selles seaduseelnõus palume, puudutavad üksnes käesolevat õppeaastat.

Mis puudutab ventilatsioone, siis tõesti mul, koolijuhtidel ja koolipidajate esindajatel, kohalike omavalitsuste esindajatel oli kohtumine erinevate teadlastega, kes tutvustasid meile erinevaid võimalusi, kuidas koole muuta ohutumaks. Ja seal olid ventilatsioonieksperdid, maskide eksperdid, kiirtestimise eksperdid. Ja tõesti, Tehnilise Järelevalve Amet on ehitusregistri järgi teinud ülevaate, kui palju on meil koolihooneid, kus on loomulik ventilatsioon. Neid koolihooneid on üle 700. Tõsi, see on ehitusregistri põhjal, mis tähendab, et kõigis nendes majades ei toimu õppetööd.

Ja me tahamegi kohalike omavalitsustega koostöös saada reaalse pildi, kui palju meil päriselt on ja kus on need koolimajad, mis vajaksid ventilatsiooni uuendamist või renoveerimist. Ja see on tõesti väga kallis tegevus. Tehnilise Järelevalve Amet on hinnanud, et kui pooled nendest koolidest vajaksid renoveerimist, siis investeerimisvajadus oleks 350 miljonit. Nii et seda me kindlasti siin kriisi ajal kiiresti ära ei tee, sest nad on ka hinnatud, et see ventilatsiooni renoveerimine võib koos projekti koostamisega võtta aega aasta kuni poolteist.

Nii et see on kindlasti teema, millega peab edasi tegelema, ja koostööd koolipidajatega. See on oluline, aga see ei ole kindlasti selline kiire kriisimeede. Samas jälle just CO2 andurid, mis annavad operatiivselt märku, kui õhu kvaliteet on läinud halvaks, et saab teha kas või aknad lahti, on selline kiire ja tegelikult ka efektiivne meede.

01:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem küsimusi pole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Palun!

01:29 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Aitäh! Austatud Riigikogu! Teie ees on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 349 SE. Kui tutvustada seda lühidalt, siis eelnõu kohaselt ei ole gümnaasiumis lõpueksamid sel aastal erandkorras lõpetamise tingimuseks, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu ei ole lõpueksamite korraldamine mõistliku aja jooksul võimalik. Lisaks loob eelnõu võimaluse vastavalt vajadusele eksamite toimumist edasi lükata ja näha ette täiendavaid eksamiaegu. Muudatus on vajalik tulenevat COVID-19 epideemiast tingitud olukorrast.

Kultuurikomisjon käsitles seda teemat, seda eelnõu teisipäeval, 16. märtsil. Juhataja sel ajal oli Jaak Valge, kes on meie kultuurikomisjoni aseesimees. Aadu Must, kes on kultuurikomisjoni esimees, puudus. Koosolekust võtsid osa järgmised komisjoni liikmed: Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Komisjoni ametnikest Urvo Klopets, nõunik, ja Carina Rikart, nõunik, ja kutsutud oli minister Liina Kersna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Nii. Alguses siis, arutelu alguses Liina Kersna ministrina tutvustas, mis on peamised eelnõu printsiibid. Lühidalt veel kord, et esiteks volitada valitsust vajadusel tänaseks juba kinnitatud eksamite aegu muutma. Teiseks, volitada valitsust kehtestada riigieksamite lisaeksamite aegu. Kolmandaks, kui Vabariigi Valitsus peaks lisaliikumispiiranguid kehtestama, siis võimalust just sel õppeaastal eksamitulemused kooli lõpetamise tingimustest lahti siduda. Veel kord rõhutan, et praeguste prognooside järgi seda vajadust ei ole, aga igaks juhuks anname võimalust selle seaduseelnõuga. Ja neljandaks anda kõikides kooliastmetes, sealhulgas ka gümnaasiumis, võimalus kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindamisskaalasse. Ja jälle rõhutan, ainult selleks aastaks.

Edasi siis kultuurikomisjoni liikmetel olid küsimused. Alustas Eduard Odinets, kes küsis, kas eelnõu peaks menetlema kiireloomuliselt, et see võimalikult kiiresti jõustuks. Liina Kersna tõepoolest vastas, nagu ta täna siin diskussiooni alguses ütles, et palub eelnõu parlamendi tavasid arvestades, kuid võimalikult kiiresti menetleda. Edasi Eduard Odinets sõnas, et sõnaline ja numbriline hindamine on osa iga kooli hindamisjuhendist ja kui koolid soovivad seda võimalust kasutada, eeldab see hindamisjuhendi muudatust, mis on ajamahukas kooskõlastuste protsess. Odinets küsis, kas see pigem ei pärsi pakutava võimaluse kasutusele võtmist. Liina Kersna vastas, et kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib sõnalisi hinnanguid anda kuni põhikooli teise kooliastme lõpuni. Pärast seda peab sõnalised hinnangud ümber teisendama numbrilisteks hinneteks. Kersna sõnas, et vastavalt eelnõule seda enam tegema ei pea. Veel kord rõhutan, et ainult sel aastal. Edasi olid paar tehnilist küsimust, mis on seotud täpselt samamoodi selle numbrilise hindamise teemaga.

Pärast seda olid küsimused seotud natukene teise teemaga, mis ei puuduta küll kohe otse seda eelnõu teksti, aga ikkagi, kuna minister mainis arutelu jooksul, et koostöös ülikoolidega on koolilõpetajatele avatud kordamiskursused riigieksamiteks, mis on erakordselt populaarsed, siis arutelu käigus mõned kultuurikomisjoni liikmed tahtsid täpsustada just seda temaatikat. Ja nii Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas ülikoolide poolt koostatud eksamiteks ettevalmistavaid kursusi on ka vene keelt kõnelevatele noortele. Ja Liina Kersna täpselt nagu ka praegusel hetkel vastas, et eesti keele teise keelena kursuseid ei ole. Margit Sutrop jätkas seda teemat ja täpsustas, et kas ülikoolid saavad lisaraha kursuste ettevalmistamise eest. Liina Kersna vastas, et ülikoolid saavad lisaraha ning kursuste eelarve on 400 000 eurot. Signe Kivi täpsustas, et kuidas abistatakse õpilasi, kes on distantsõppel hätta jäänud. Liina Kersna vastas, et abi vajavate õpilaste jaoks on ka digiõppe puhul erandid. Võimalus on õpetajaga koolis kohtuda ning konsultatsiooni saada. Haridus- ja Teadusministeerium korraldab suvel lisaeelarve toel õpilaagrid, kus on ühendatud meelelahutus, õpioskuste parandamine ning samas ka õpilünkade tasandamine. Lisaks hakatakse sügisel pakkuma õpilastele erinevaid kursuseid, et neid järele aidata.

Ning veel oli kaks küsimust, mis on otseselt selle eelnõuga seotud. Mina küsisin selle kohta, et parlament menetles eelmise aasta kriisiolukorra ajal sarnast eelnõu, ning küsisin, mida ministeerium oleks saanud vahepealsel ajal teha selleks, et samasse punkti mitte sattuda. Liina Kersna tunnistas, et on kriitikaga nõus, enamus gümnaasiumide sisseastumiskatseid on digitaalsed, kasutatakse näotuvastusprogramme ja nii edasi. Fakt on, et riigieksameid ei ole suudetud digitaalseks teha, ning tegi ettepaneku seda teemat komisjoniga edaspidi arutada. Minister lisas, et samuti oleks võinud eelnõuga parlamendi ette tulla paar nädalat varem, kui oleks osanud ohte paremini ette näha.

Ja minu teine küsimus oli seotud sõnalise hindamisega, nimelt sõnalise hindamise näol tegemist suure debatiga, mille juurde minu arust peaks eraldi tulema. Ma küsisin, kuidas sõnaline hindamine on seotud kriisiga ning miks peaks seda kriisi kontekstis käsitlema antud eelnõu punktina. Liina Kersna vastas, et tegemist on samuti ajaliselt piiratud punktiga ning ettepanek on eelnõus, kuna ka eelmisel aastal tehti selline muudatus. Olukord koolides on pingeline ning koolid ise on hinnanud, et sõnaline hinnang aitab seda survet leevendada. Osad õpilased on õppimises maha jäänud ning nende motivatsiooni on raske hoida. Haridus- ja Teadusministeeriumi soov on, et õpilased püsiksid haridussüsteemis ning me aitame neid võimalikult personaalselt. Neid õpilasi on oluliselt raskem aidata ja hiljem üles leida, kui nad ei ole haridussüsteemis. Minister lisas, et sõnaline hinnang ei ole midagi kehvemat kui numbriline hinnang ja tegemist on koolide palvega, mis teeks distantsõppe tulemuste hindamise paindlikumaks. Tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega.

Ning lõpetuseks Jaak Valge tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänasel päeval, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva ehk sisuliselt muudatusettepanekuid ootame kuni järgmise kolmapäevani ja kell viis on siis see õige tähtaeg. Ning kõik otsused olid konsensuslikult tehtud.

01:37 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Küsimusi ei ole. Nüüd van läbirääkimised, sõna on Keskerakonna fraktsiooni esindajal. Marko Šorin, palun!

01:37 Marko Šorin

Tervist! Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Me arutame siin meie ühist tulevikku puudutavat küsimust, kuid ei pääsenud ka minevikust. Selle tõttu tuletan natuke meelde ka eelmist kevadet, kui koroonaviirus oli meie kõigi jaoks uus ja me ei teadnud, milline tulevik meid ees ootab. Kuid juba siis haridus- ja teadusminister Mailis Reps käis Riigikogult küsimas luba saada eksamite muutmise õigust kaheks aastaks. Tookord paraku parlament seda õigust talle ei andnud, mille tõttu nüüd uus haridus- ja teadusminister Liina Kersna pidi tulema taas parlamendi ette. Tahame või ei taha, rääkisime taas kord minevikust, et miks suvel ei paigaldatud koolidesse CO2 andureid või ei parandatud ventilatsioone. Siinkohal on iseenesest pisut kummaline öelda seda, et miks haridusminister eelmisel aastal midagi teinud, kui kevadel ei uskunud isegi parlament, et sellist eriolukorda meil aasta pärast uuesti on vaja lahendada.

Koolipidajad on ennekõike kohalikud omavalitsused. Ja nagu minister ise nimetas, siis kohalikud omavalitsused, spetsialistid ja ministeeriumi esindajad leidsid, et ventilatsiooni väljaehitamine on tohutult kallis ega saa kindlasti ei tohi toimuda kiirkorras. Selles mõttes see ei olnud samuti võib-olla sobilik näide siin, osundades küsimustele haridusministritele.

Kuid et mitte jätta siin negatiivset muljet, Keskerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu ja soovib, et eestlased kui hariduse usku rahvas saaks oma haridusteed jätkata. Loomulikult meil on eriolukord, tulebki mõelda kastist väljas uusi lahendusi. Lõpetuseks ütlengi seda, et Keskerakonna fraktsioon toetab seda, et see eelnõu kiirkorras ka Riigikogus menetletaks. Aitäh teile!

01:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 349 SE esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 31. märts kell 17.00. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 10. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


2. 01:40 Kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) esimene lugemine

01:40 Esimees Jüri Ratas

Liigume mõnusa tempoga edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 SE esimene lugemine ja siin on sõna maaeluministril Urmas Kruusel. Palun!

01:40 Maaeluminister Urmas Kruuse

Riigikogu liikmed! Lubage mul tutvustada Maaeluministeeriumis koostatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu peamiseks eesmärgiks on merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdsem kohtlemine lähtuvalt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste andmisest. See puudutab kalapüügi tõsiseid väärtegusid toime pannud isikutele toetuse mitteandmist 12 kuu jooksul arvates kuupäevast, mil jõustus Keskkonnaameti otsus rikkumise eest karistuse määramise kohta. Tulenevalt Euroopa Liidu määrustest, mis kehtivad üksnes merel toimuva kalapüügi suhtes, on täna olukord, kus kalapüüginõuete tõsiseks ...

01:41 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma korraks vabandan! Kas saalis on heliga probleeme? Kalle Grünthal, palun!

01:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tähendab, ma tõesti ütlen niimoodi, et see on äärmiselt kehva podina, mis tuleb sealt. Et oleks võimalik ministril rääkida selgemini või mikrofoni ligemalt, et heli oleks arusaadav. Aitäh!

01:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Proovime kõik teha natukene paremini. Palun, maaeluminister Urmas Kruuse, sõna on teil, palun! 

01:42 Maaeluminister Urmas Kruuse

Kas nüüd on parem?(Juhataja: "Jah, läheme edasi!") Jaa nii nagu ma ütlesin, on olukord selles, et ühtlustada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikutega võrdsemat kohtlemist just lähtuvalt seotud rikkumistest, muudatustega me loome olukorra, kus kutselisel kalapüügil nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid rikkumisi toimepannud isikutele toetust ei anta.

Nii nagu juba öeldud, üldjuhul 12 kuud alates karistuse jõustumisest ehk karistusandmete registrisse kandmisest. Teatud erisused toetuse andmise piiramisel siiski siseveekogudel ja mere vahel jäävad. See tuleneb Euroopa Liidu määrusest sätestatud rikkumispunktide süsteemist, mis kehtib ainult merel kalapüügiga tegelevate isikute suhtes. Leiame, et seesugune süsteem on keeruline ning bürokraatlik ning ei  soovi seda seetõttu siseveekogudel rakendada.

Oleme püüdnud ka luua tasakaalu ja võrdse kohtlemise mere- ja siseveekogude vahel karistuse võrreldavuse alusel. Eelnõuga sätestatakse ka toetuse andmisest keeldumine 24-ks kuuks arvates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest nende kuritegude ja rikkumiste eest, mis on seotud valeandmete esitamise, kalapüügiga seonduvate dokumentide võltsimise või võltsitud dokumentide kasutamisega või kala- ja  veetaimevarule tekitatud keskkonnakahjuga. Siiani selliste kuritegude eest toetuse andmisest keeldumist ette nähtud polnud ja seda ei näe ette ka Euroopa Liidu määrused, aga meie arvates pole kuidagi põhjendatud kohelda kuritegusid toime pannud isikuid leebemalt kui neid, kes on toime pannud väärteo.

Siis karistusregistri seaduse muudatus on vajalik, et anda registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste andmisel ning riikliku järelevalve teostamisel õiguslik tähendus. Lisaks muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud fondi rakendamise senisest kogemusest, mis võimaldab fondi rakendamisel vähendada administratiivset koormust. Ja neid muudatusi võib pigem liigitada tehnilist laadi muudatuste suhtes. Ja seetõttu on mul ettepanek auväärt Riigikogule see eelnõu heaks kiita.

01:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas on küsimusi ministrile? Ei ole. Läheme edasi. Aitäh teile! Läheme siit edasi, järgmisena saab sõna antud päevakorrapunktis maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson. Palun!

01:45 Kaido Höövelson

Tere! Olen ma kuulda? Jah. Lugupeetud esimees! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) arutelu toimus maaelukomisjonis 15. märtsil 2021. aastal. Arutelule olid kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse, ministri nõunik Evelin Oras, Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome ning õigusosakonna juhataja Geir Veski ja sama osakonna peaspetsialist Karina Torop.

Kuna minister tegi juba ülevaate seaduseelnõust, siis ma seda sisu ei hakka üle kordama, aga teen maaelukomisjonis toimunust toimunud arutelust väikse ülevaate. Kõigepealt, maaeluminister Urmas Kruuse andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse (310 SE) eelnõust. Ta märkis, et eelnõu eesmärk on merevee siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdne kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) toetuste andmisel.

Kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome tutvustas eelnõuga tehtavaid muudatusi. Ta märkis, et kehtiv Euroopa Liidu määrus reguleerib kalapüüki merel, kuid Eesti soov on laiendada resolutsiooniga kalapüügile siseveekogudel. Ain Soome tutvustas eelnõuga tehtavaid tehnilist laadi muudatusi, mis puudutavad EMKF-i kogukonna juhitud kohaliku arengu toetusmeetmes ette nähtud vahendite jaotuse perioodi pikendamist EMKF-i toetuse taotluste hindamisel, paremusjärjestuse moodustamist ja riigiabi andmist.

Siis järgnesid komisjoni liikmete küsimused. Kõigepealt komisjoni esimees Tarmo Tamm tundis huvi siseveekogudel kehtiva regulatsiooni vastu. Ain Soome nentis, et seni puudus alus toetuse andmata jätmiseks, kui kutseline kalur pani toime tõsise rikkumise kalapüügil siseveekogul. Euroopa Liidu reeglid kehtivad üksnes kalapüügile merel. Komisjoni aseesimees ... kuidas liigitada väljendit "toetusetaotluse vastuvõetamatus". Ain Soome vastas, et kelleltki ei saa võtta ära toetuse taotlemise õigust. Kuid kui kutseline kalur on toime pannud tõsiseid rikkumisi, siis peab olema võimalus, et tema toetusetaotlust ei rahuldata.

Mina küsisin, kes hakkab pidama karistusregistrilt ning kust tuleneb punktisüsteem. Ain Soome vastas, et karistusregistri pidamine on Justiitsministeeriumi vastutusalas ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ehk PRIA saab sealt andmeid juba ka praegu.

Komisjoni liige Andrus seeme küsis, mis on tõsine rikkumine. Ain Soome vastas, et tõsiste rikkumiste loetelu on Euroopa Liidu määruses. Nimekiri on leitav ka eelnõu seletuskirjas. Jah, seletuskirjas. Nii. Sellega oli arutelu lõppenud.

Komisjonis tehti menetlusotsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu 310 täiskogu päevakorda 24.03 – täna on küll 25.03 juba – k.a. Teiseks, teha ettepanek eelnõu 310 SE esimene lugemine lõpetada. Ja kolmandaks määrata eelnõu 310 ettekandjaks maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

01:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

01:49 Peeter Ernits

Aitäh, juhataja! Hea esineja! Öö varjus ongi nende kriminaalse kataloogiga tegelemine õige koht. Aga ma vaatan, et seal kataloogis on päris palju asju, siin ilma loata ta püük ja moratooriumi alusel kalavarude püük ja ümberlaadimine salaja ja laeva nime võltsimine ja sellise laeva kasutamine, mis ei kuulu ühegi riigi alla. Ava natukene seda tausta, et kogu sellest raskete rikkumiste kataloogist, mis need kõige olulisemad on.

01:50 Kaido Höövelson

Kõigepealt kindlasti püügiandmete esitamisega seotud kohustuste täitmata jätmine, siis keelatud või nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine ja alamõõduliste kalade pardale võtmine, ümberlaadimine või lossimine. Aitäh!

01:50 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

01:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Räägime kalandusturu korraldamisest ja nii edasi. Aga aga küsimus puudutab, ütleme, et Eestis Emajõe ääres toimuvat latikapüüki. Tohutult on laekunud kaebusi selle kohta kohalikelt meestelt, et lätlaste invasioon põhimõtteliselt Emajõe äärde on selline, et sealt viiakse, ma võiks öelda, sadade tonnide kaupa latikaid minema ehk tegemist ei ole enam harrastuskalapüügiga, vaid tegemist on tööstusliku kalapüügiga, kus saadud saak realiseeritakse kohalikul turul. Olen käinud ühe korra kaasas inspektoritega reidil ja 200 meetri jooksul tekkis mingi viis rikkumist. Kas te kavatsete ette võtta midagi ka selleks, et selline tööstuslik kalapüük harrastuspüügi nime all lõpeks Eestis?

01:51 Kaido Höövelson

Jah, aitäh küsijale! Seda küll komisjoni istungil ei arutatud, aga kindlasti kui see eelnõu seaduseks saab, siis needsamased rikkumised kohalduvad kõigile, kes on siseveekogul nii käsikalaõngega kui ka võrguga. Siin ei ole vahet, kas ta on eestlane, lätlane, leedulane või soomlane.

01:52 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

01:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea esimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et kunagi ennevanasti olid meil need kalainspektorid ja siis, kui nad märkasid, et oli toimunud röövpüük või midagi sellist, siis nad rakendasid kohapeal siis kogu selle vara konfiskeerimist. Kas tänapäeval on ka veel neil selline võimalus olemas ning mis saab nendest kaladest, mis on konfiskeeritud, et seal oleks muidugi kuri karjas, kui see läheks lihtsalt rebasetoiduks, kas neid antakse näiteks toiduabile või mida iganes ja millised on lahendused? Aitäh!

01:53 Kaido Höövelson

Aitäh küsimuse eest! Muidugi et ega me seda komisjonis ei arutanud, aga minule teadaolevalt ikkagi keskkonnaametnikud käivad kontrollimas, kontrollivad pidevalt nii jõgesid, järvesid. Kui ikka on keeluaeg, siis ei tohi kala püüda, kui on neid kalapüüdjad, kes keeluajal keskkonnainspektorile vahele jäävad, trahv on vastavalt sellele, kui palju ja mis mõõdus on kala. Ma loodan, et ma vastasin teie küsimusele vähemalt osaliselt. Aitäh!

01:53 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

01:53 Andres Metsoja

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas selline sanktsioneerimine, ma saan aru laiemalt kui ainult siseriiklikult, on põhjendatud eelkõige sellepärast, et rikkumisi nii palju? Metsanduse valdkonnas või põllumajandusvaldkonnas sellist praktikat ma ei tea, et oleks, et laiemalt Euroopas direktiivipõhiselt, selle ülekandmine Eestile. Kas see on seotud sellega, et rikkumised on nii suur probleem ja me tegelikult ei suuda neid ohjeldada?

01:54 Kaido Höövelson

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti on kutselise kalapüügiga tegelevad isikud nii merel kui ka siseveekogudel, on neid rikkujaid. Neid on umbes aasta jooksul 30 kuni 40 rikkujat, kes ei saa seda toetust taotleda. See, et ta kohalduks ka vastavalt siseveekogudele, minu arvates on mõistlik, et tunneksid kõik kalamehed seaduste ees ennast võrdselt.

01:55 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

01:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teie esimeses vastuses mulle ilmnes, ma sain kohe aru, et te eriline kalamees ei ole, aga kuna te olete maaelukomisjoni liige, siis oleks teil võib-olla võimalik seista selle eest, et kalaressurss, mis kasvab ja areneb ja püütakse välja Eestis ja läheb kohalikule turule. Küsimus on selles, et sellesama mingi, ma ei mäleta, kas see oli 1 euro või rohkem natukene, aga see polegi tähtsust, suurusjärk on selline, siis lätlane ja eestlane lunastavad selle pileti ja püüavad piiramatul hulgal. Küsimus on piiramatul hulgal kalapüügis, mis realiseeritakse Lätis. Minu ettepanek oleks teile selline, et äkki te võtate oma südameasjaks, kuna te olete maaelukomisjoni liige, lugupeetud Kaido Höövelson, et kehtestatakse teatud limiit latikapüügiks selle kudemis- või sellel hooajal. See oleks väga suur teene Eesti kalameestele.

01:56 Kaido Höövelson

Aitäh, hea küsija! See ettepaneku võimalus on sul ka olemas, et see ettepanek teha maaelukomisjonile. Maaelukomisjonis ei toimunud meil seda arutelu, kes on kõvem kalamees või kes jahimees.

01:56 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

01:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma lugesin seletuskirjast, et tegelikult on neid, kes selle seaduse alla lähevad, väga-väga vähe. Tervel meie mereakvatooriumil aastas kusagil neli juhtu ja siseveel ka neli. Minu küsimus on, et kas neid ongi nii vähe. Või teine asi, kui me nüüd selle seaduse vastu võtame, siis tekib ka inspektoritel motivatsioon jalad kõhu alt välja võtta ja siis võib neid tulla nii merel kas 40 ja siseveel või igal juhul rohkem kui praegu. Või ei ole see kuidagi seotud?

01:57 Kaido Höövelson

Aitäh küsimuse eest! Kalamajandusosakonna juhatajalt Ain Soomelt küsisin tegelikult spetsiaalselt üle, kui palju on neid inimesi, kes selle aasta jooksul siis ei saa seda toetust taotleda sealt EMKF-i fondist. Ja tema väide oli see, et neid on 30–40, mitte 3,4. Aitäh!

01:57 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe!

01:57 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea esimees! Hea ettekandja! Ma kuulsin, et neid on ainult 30–40, aga samas me oleme kõik harjunud, et ära usu kunagi kalamehe juttu, et kalamehed on need kõige suuremad vassijad, ütleme siis pioneeride järel. Mil moel siis teised kalamehed enda valejuttu on ajanud või neid ei ole lihtsalt tuvastatud, et me räägime võib-olla jäämäe veepealsest osast, aga võib-olla tõeline probleem on seal vee all. Kas on näiteks võib-olla kalamehed lähtunud akvalangiga röövpüügist ja ise inspektoritele öeldes, et meid, kalu, jäta rahule?

01:58 Kaido Höövelson

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on palju kalamehi, keda on väga raske või keeruline teolt tabada. Aga kuna keskkonnainspektoritel on juba väga-väga pikaajaline kogemus seoses kasvõi alamõõduliste kalade laadimise, lossimise, püüdmisega, valeandmete esitamisega, et eks seal, kus võimalik nagu neid seadusepügalaid vähegi enda kasuks nagu korrigeerida, seal nad teevad seda. Siis peidavad kalapaati omal neid kalu, mida ei tohi teha jne, jne. Kindlasti see on probleem ja nagu sa isegi mainisid, et see võib olla jäämäe veepealne osa, aga ma usun, et keskkonnaametnikud või kontrollid kontrollivad nii palju, kui võimalik ja nii palju, kui neil inimressurssi on.

01:59 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

01:59 Andres Metsoja

Minu teine küsimus puudutab nüüd sellist juriidilist isikut, kelle liikmeks on kutseline kalur ja nad on asutanud ühistulise tegevuse ja kuulub siis selle ühistu liikmeskonda. Ja kui nüüd see ühistu liige paneb toime rikkumise, kas see automaatselt kohaldub ka sellele juriidilisele isikule, kus ta ühistuliselt tegelikult on liige, et see see ühistu ei saa siis ka teatud meetmetest toetust küsida? Aga sellised ühistud võivad olla väga suured kalurkonnas, kes on kutselised kalurid.

02:00 Kaido Höövelson

Aitäh küsimuse eest! Minule teadaolevalt see karistus siis kohaldub ainult sellele juriidilisele isikule, mitte sellele ühingule.

02:00 Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd ootan, kellel huvi on ja soovi, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Fraktsioonide esindajad? Ei soovita. Nüüd peame edasi minema siis juhtivkomisjoni ettepanekuga. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 310 SE esimene lugemine lõpetada. Määram muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. aprilli kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja sellega on 11. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud. Head ametikaaslased, sellega on meil istung lõppenud. Aitäh teile ja kes on siin, siis turvalist koduteed, ja kes on kodudes juba, rahulikku und!

02:01 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee