Austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit. Ja nagu ikka enne istungi rakendamist, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Kõigepealt Raimond Kaljulaid. Ole hea!

Aitäh, hea istungi juhataja! Annan iseenda ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle ehitusseadustiku muutmise eelnõu. Eelnõu ise on väga lühike. Selle eesmärk on tunnistada kehtetuks ehitusseadustiku § 97 lõige 6, mis kohustab kinnistute omanikke hoidma korras kinnistuga piirneva kõnnitee ja tagama muu hulgas ka talvise libedusetõrje sellel kinnistuga piirneval kõnniteel.

Kõnniteed on osa avalikust ruumist, aga aasta-aastalt me oleme sunnitud tõdema, et praegune korraldus ei taga seda, et kõigi liiklejate ja jalakäijate ohutus oleks tagatud meie omavalitsustes. Eriti ohustatud on libedusest eakad inimesed. Aga muidugi see puudutab kõiki, see kõnniteede hooldamata jätmine, ka näiteks lapsevankriga vanemaid. Probleem on väga tõsine. Selle eelnõu koostamisel me küsisime infot muu hulgas Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt. Käesoleva aasta jaanuaris pöörduti nende erakorralise meditsiini osakonda vigastustega, mis olid seotud jää ja lumega seotud kukkumisega, 218 korral. Kordan: ühe kuu jooksul, jaanuaris, 218 korral, kusjuures 25 korral oli kukkumise tagajärjeks peavigastus. Inimesed kukuvad Eesti linnade tänavatel pead katki, luud puruks, ja keegi ei ole selles suhtes mitte midagi ette võtnud. Ehitusseadustiku muutmise tulemusel peaksid omavalitsused võtma kõnniteede hoolduse ja inimeste ohutuse tagamise enda ülesandeks ning tagama kõigile liiklejatele mugavad tingimused liiklemiseks. Eelnõu on üle antud elektrooniliselt. Ma tänan teid!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis ja teisel pool ekraani! Annan üle arupärimise proua Liina Kersnale, haridus- ja teadusministrile. Sellele on alla kirjutanud Riigikogu liikmed Jaak Valge ja Helle-Moonika Helme. Ma annan üle arupärimise, mille oleme pealkirjastanud "Korra- ja seadusrikkumisest Haridus- ja Teadusministeeriumis." Nagu me kõik juba teame, eelmine haridusminister pidi tagasi astuma korruptiivsete tegude pärast, mida ta saatis korda haridusministrina. Temaga tegelevad juba õiguskaitseorganid. Aga me küsiksime lugupeetud minister Liina Kersna käest, kuidas tema ametkonnas on toimunud korra- ja seadusrikkumiste ilmsiks tuleku järel teatud tegevused ja uurimised, mida on välja selgitatud ja kui kaugele kõigi nende asjadega on jõutud. Aitäh!

Jaak Valge, palun!

(Kaugühendus)

Mul on au enda ja Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme nimel üle anda arupärimine haridus- ja teadusministrile. See arupärimine on seotud vajadusega lahendada õpetajate järelkasvu sügav kriis. Me tahame teada saada, kas ministeerium seda teemat ikka tõsiselt võtab. Arupärimine koosneb kolmest küsimusest. Esimene küsimus puudutab nn kaasavat õppetööd ja küsimus on, kas see õpilasi ja õpetajaid sügavalt frustreeriv mudel on ikka ministri meelest jätkusuutlik. Teise küsimusega tahame teada, missuguseid muudatusi kavandatakse õpetajate karjäärimudelisse, ja kolmanda küsimusega seda, miks pole õpetajate järelkasvu küsimuste lahendamisel korrektselt kaasatud õpetajate kõige arvukamat katusorganisatsiooni, nimelt õpetajate aineühendusi. See tähendab, miks pole rakendatud kaasamise häid tavasid. Ja ongi kõik. Arupärimine on edasi saadetud. Tänan tähelepanu eest!

Rohkem soove ei ole elik olen vastu võtnud Riigikogu juhatuse nimel ühe eelnõu ja kaks arupärimist. Edasise menetlemise otsustame vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

Kohale registreerus 89 Riigikogu liiget, hetkel puudub 12.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised, sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Palun! Seda soovi ei ole. Kuna tegemist on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga, siis on ka saalikutsung kohane. Kas võime minna hääletuse juurde? Vastuväiteid ei kuule.

Head kolleegid! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 291 lõpphääletus. Elik panen teie ette lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291.  Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt oli 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 296 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus, aga enne seda on fraktsioonidel võimalik sõna võtta. Seda soovi ei ole. Järelikult läheme lõpphääletuse juurde. Ma eeldan, et me võime seda teha ilma saalikutsungita. Tänan!

Hea Riigikogu, panen teie ette lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 296. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 90 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse, täpsemalt GRECO soovituste täitmise ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramise eelnõu 323 teine lugemine. Teise lugemise ettekande teeb põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Palun!

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Nii palju meeldetuletuseks, et käesolev eelnõu kannab kahte olulist sisulist eesmärki. Esiteks, selle eelnõu heakskiitmisel Riigikogu poolt on kohustatud huvide deklaratsioone esitama ka ministrite ja peaministri poliitilised nõunikud. Ja teine selle eelnõu sisuline punkt on see, et Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektori huvide deklaratsiooni ei avalikustata.

Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma istungil 16. märtsil 2021. Osalesid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed ja olid kutsutud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ja Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister.

Esmalt Toomas Kivimägi märkis, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 9. märts ja eelnõule esitas viis muudatusettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Ja enne, kui me läksime muudatusettepanekute arutelu juurde, oli väike diskussioon, mida vedas komisjoni liige Paul Puustusmaa, kes möönis, et huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse panemine ministrite poliitilistele nõunikele tuleneb küll GRECO soovitustest, ent GRECO soovitused ei räägi midagi sellest, et julgeolekuasutuste juhtide ehk siis kapo ja Välisluureameti juhi deklaratsioon ei peaks olema avalik. Paul Puustusmaa mainis ka, et muudatus, mis puudutab julgeasutuse juhi deklaratsiooni mitteavalikustamist, on vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Meeldetuletuseks, et põhiseaduse § 12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed.

Lähen nüüd konkreetsete muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanek 1. Selle sisu on see, et vastupidi algselt esitatud eelnõule tuleks ikkagi julgeolekuasutuse juhtide – need on kaks inimest, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja Välisluureameti peadirektor – huvide deklaratsioonid siiski avalikustada. Paul Puustusmaa selgitas, et EKRE ei nõustu muudatusega, mille kohaselt julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni ei avalikustata. See on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, mis ütleb, et kõiki tuleb kohelda võrdselt.

Toomas Kivimägi märkis, et antud juhul on oluline see, milliseid gruppe omavahel võrrelda ning keda peaks omavahel võrdselt kohtlema. Julgeolekuasutuste ametnike huvide deklaratsioone kehtiva õiguse kohaselt ei avalikustata ja eelnõuga võrdsustatakse julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioonide avalikustamise põhimõtted samade asutuste ametnikele kehtivate põhimõtetega. Toimus hääletus ja muudatusettepanek nr 1 poolt oli 2, vastu oli 5, erapooletuid oli 1. Selle muudatusettepaneku poolt hääletasid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, vastu olid Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Marko Torm ja Mart Võrklaev, erapooletu oli Lauri Läänemets.

Muudatusettepanek nr 2 oli mõnevõrra tehnilise iseloomuga, mistõttu ma siinkohal sisusse ei lasku. Komisjon otsustas: selle ettepaneku poolt oli 2, vastu oli 6, erapooletuid 0. Poolt olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, ülejäänud komisjoni liikmed olid selle muudatusettepaneku vastu.

Muudatusettepanek nr 3 tulenes [eeldusest], et komisjonis ei leia toetust muudatusettepanek nr 1, mille esitaja soovis, et ka Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektori huvide deklaratsioon oleksid avalikud. Kolmanda muudatusettepaneku sisu oli, et sel juhul ei peaks avalikustama ka terve rea teiste isikute huvide deklaratsiooni. Selle muudatusettepaneku puhul peetakse silmas korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 1 punkti 1. Mõni näide sellest, kelle huvide deklaratsioon ei peaks olema avalik: Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik jne – terve rida teisi kõrgemaid riigiametnikke. Paul Puustusmaa selgitas, et kui otsustatakse, et teatud kõrgete riigiametnike deklaratsioone ei avalikustata, siis teeb EKRE ettepaneku kohelda võrdselt kõiki riigi tippjuhte, kes on nimetatud korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 1 punktis 1. Seega, ettepaneku kohaselt oleksid kõik selles punktis nimetatud isikud võrdselt koheldud ning nende huvide deklaratsiooni ei avalikustata.

Kalle Grünthal küsis selle muudatusettepaneku arutelul, kuidas põhjendavad ministeeriumide esindajad oma väidet, et julgeolekuasutuste juhtide deklaratsiooni mitteavalikustamine on kooskõlas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise printsiibiga. Sellele vastas Svetlana Meister, et ta ei mõista, kuidas rikub julgeolekuasutuste juhtide deklaratsiooni mitteavalikustamine võrdse kohtlemise põhimõtet. Pigem kohtleb kehtiv korruptsioonivastane seadus ebavõrdselt julgeolekuasutuste juhte ja julgeolekuasutuste muid ametnikke, sest julgeolekuasutuste ametnike deklaratsioonid ei ole praegu avalikud, aga nende asutuste juhtide deklaratsioonid on avalikud. See läks taas hääletusele, selle muudatusettepaneku poolt oli 2, vastu 6, erapooletuid 0. Poolt olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa ja vastu ülejäänud istungil osalenud komisjoni liikmed.

Muudatusettepanek nr 4 tulenes taas sellest, et kui ikkagi julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioone ei avalikustata, siis tuleks veelgi laiendada nende isikute ringi, kelle deklaratsioone ei avalikustata. Selle ettepaneku kohaselt lisaks nendele, keda ma eelmise muudatusettepaneku puhul loetlesin, [lisataks loetellu] näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige jne – terve rida teisi ametnikke. Veelgi laiem oleks see loetelu. Ja taas põhjendus on see, et tuleb kohelda neid kõiki võrdselt. Ja veel kord toimus hääletus. Selle muudatusettepaneku poolt oli 2, vastu oli 5, erapooletuid 0. Poolt olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, vastu ülejäänud komisjoni istungil osalenud komisjoni liikmed.

Ja nüüd veel üks EKRE muudatusettepanek, ettepanek nr 5. Selle sisu oli selles, et seadusesse tuleks täiendavalt lisada nende isikute loetelu, kes on kohustatud huvide deklaratsiooni esitama, ka asekantslerid. Siin on oluline märkida seda, et Mari-Liis Sööt Justiitsministeeriumist kommenteeris, et praegu nõutakse mitmes ministeeriumis asekantsleritelt huvide deklaratsiooni esitamist. Valitsusasutuse juhil on õigus nõuda deklaratsiooni esitamist ja selle kohustuse saab reeglina kehtestada ministeeriumi kantsler või minister. Valitsusasutuse juht hindab iga ametikohaga kaasnevaid korruptsiooniriske ja tulenevalt võib nõuda deklaratsiooni esitamist. Asekantslerid on praegu jäänud korruptsioonivastase seaduse vastavast sättest, kõrgete ametiisikute loetelust välja, sest kõrgete ametiisikute kohustused tulenevad seadusest, aga asekantslerite kohustused tulenevad vastavatest põhimäärustest ja need võivad olla ministeeriumides väga erinevad.

Toomas Kivimägi sõnas, et tema arvates ei ole loogiline, et tõepoolest on täna selline olukord, kus viies ministeeriumis kantslerid on pannud asekantsleritele kohustuse huvide deklaratsioon esitada, aga ülejäänud ministeeriumides seda kohustust ei ole. Tekib küsimus, kas tõesti on asekantslerid eri ministeeriumides nii erineva pädevusega.

See EKRE muudatusettepanek pandi samuti hääletusele ja pange tähele: selle ettepaneku poolt oli 7, vastu 0, erapooletuid 0. Ja kuna siin varem oli rohkem komisjoni liikmeid, siis loen ette, et selle ettepaneku poolt olid Kalle Grünthal, Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Paul Puustusmaa, Marko Torm ja Mart Võrklaev.

Ja lõpuks tehti menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. märtsiks 2021. Otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, jälle otsus konsensuslik. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. aprillil 2021. Otsus samuti konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Hea komisjoni esimees, teile on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski alustab.

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud ettekandja, hea Toomas! Arvestades seda, et poliitiline korruptsioon on kaunis suur sangpomm uue valitsuse jala küljes, sai uue valitsusliidu deklareeritud prioriteediks korruptsioonivastane võitlus. Mitu kuud on möödas ja vägisi jääb mulje, et tegeldakse toreda tiluliluga: natuke deklaratsiooni, mingi tegevuskava. Aga need asjad, mis on päriselt tõhusad, mis puudutavad näiteks ERJK volituste laiendamist, mis sinu komisjonis juba tükk aega seisab – nendes küsimustes tegelikult ei ole initsiatiivi, ei ole jõulist ettevõtmist. Kas sa oskad öelda, kas see on põhjustatud sellest, et koalitsioonipartner Keskerakond ei taha sellega tegeleda või on justiitsminister soovimatu selles osas? Mille pärast me neid suuri sisulisi olulisi teemasid selles valdkonnas jätkuvasti ei aruta?

Aitäh! Hea Jevgeni, ma võin sulle kinnitada, et põhjust muretsemiseks ei ole vähimatki. Tundes justiitsminister Maris Laurit [olen kindel], et tema kahtlemata võtab seda teemat ülimalt põhjalikult. Ja tegelikkuses on tänaseks päevaks juba terve rida selle eelnõu väliseid asju kaante vahele saanud. Olgu näiteks kas või seesama korruptsioonivastane tegevuskava, mis Vabariigi Valitsuse poolt eelmisel koalitsioonil mingil põhjusel jäi kinnitamata. Aga me parandasime selle vea ja kinnitasime selle arengukava ära. Ma pean silmas, et Vabariigi Valitsus seda tegi, ja tegelikult oli mõne päeva eest lehest lugeda, et on kehtestatud ka lobireeglid. Aga tõepoolest, need lobireeglid ei puuduta Riigikogu liikmeid. Seda oli korduvalt rõhutatud ja seda tegi valitsus, mitte parlament oma otsuse või seadusega. Nii et seetõttu ta seda ei puudutanud.

Ja ei ole kahtlust ka selles, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni töö tõhustamine ja võib-olla ka neile täiendavate volituste andmine on jätkuvalt päevakorras. Nii et selles mõttes ei ole põhjust arvata, et tänane koalitsioon on gaasipedaali pealt jala ära võtnud. Vastupidi! 

Aga tõepoolest, pigem andkem natukene aega Maris Laurile, justiitsministrile, nendesse teemadesse sisse elada. Need ei ole ühe või kahe päeva küsimused ja teemad. On vaja väga põhjalikult need läbi arutada ja kaaluda ja ma arvan, et valdav enamus nendest eelnõudest, millele, Jevgeni, sina ka viitasid, ikkagi lähiajal jõuavad parlamenti.

Kalle Grünthal, palun!

Ma küsin sama küsimuse, mille ma põhiseaduskomisjonis esitasin ja millele ma tegelikult sisulist vastust ei saanud. Tähendab, see puudutab julgeolekutöötajate huvide deklaratsioonide mitteavalikustamist. Ma viitan ka praegu sellele, et see seisukoht, mis kujunes välja põhiseaduskomisjonis, et sellega me hoiame ära teabe andmise välisluurele või kolmandatele riikidele, kes tunnevad huvi meie isikute vastu – see on naeruväärne. Välisluure teab isegi mitut asja meil seal puhvetis. See ei ole küll mingi argument, selle pärast me ei peaks neid, ütleme, varjama hakkama. Küsimus on selline. Nimetage palun see põhjus või printsiip, mispärast põhiseadus ei rakendu selles kontekstis! Tähendab, seda konkreetset vastust ma ei saanud.

Aitäh, lugupeetud Kalle Grünthal! Vastus on tegelikult täpselt sama, millele teie rõhute, ehk sellesama põhiseaduse § 12 võrdse kohtlemise kohta. Nüüd, küsimus on tõepoolest selles, kas me peame silmas, et kohtleme võrdselt näiteks Riigikogu liikmeid ja Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektorit, või me kohtleme võrdselt, lähtudes märksõnast "riigisaladus". Kui lähtuda märksõnast "riigisaladus", siis sulle on ju väga hästi teada, et juba tänasel päeval tegelikult ei kaitsepolitseiametnike ega ka välisluureametnike huvide deklaratsioone ei avalikustata. Selsamal põhjusel, et see on riigisaladus. Nende koosseis on riigisaladus – selline omapärane märksõna on selle asja kohta seaduses.

Ja nüüd me võrdsustame tegelikult nii Kaitsepolitseiameti peadirektori kui ka Välisluureameti peadirektori huvide deklaratsiooni esitamise mõttes nende ametiisikutega. See on seesama võrdne kohtlemine. Mina leian, et tegelikult kuni tänase päevani ei ole neid võrdselt koheldud. Tulenevalt sellest, et nende koosseis on riigisaladus, ei peaks tegelikult ka tänasel päeval minu hinnangul just sellestsamast põhiseaduse §-st 12 tulenevalt ka nende huvide deklaratsiooni avalikustama.

Ja teiseks, ma möönan ja jagan arvamust, et põhimõtted on olulised ja tähtsad. Aga kui võtta sisu poole pealt, siis mul on väga raske mõista, et miks me kahe isiku huvide deklaratsiooni teemal tekitame nii palju diskussiooni. Ma olen nõus, et põhimõtted on tähtsad, aga sisu poole pealt see puudutab tõepoolest ainult kahte isikut. Oluline on märkida ka seda, et need [deklaratsioonid] ei ole nähtamatud. Riigikogu korruptsioonivastasel erikomisjonil on ligipääs ka nende kahe isiku huvide deklaratsioonile. Nii et selles mõttes ei saa öelda, et näiteks parlament ei saa teha järelevalvet või kontrolli nende üle. Kui seal on mingeid kahtlasi asju, siis loomulikult on võimalik sellele ka reageerida. Aitäh!

Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! On äärmiselt kahetsusväärne, et põhiseadus Eestis kõigi jaoks ei kehti ja et riigisaladuse templit kasutatakse ka seal, kus seda kindlasti kasutama ei pea. Aga minu küsimus on teile otseselt: milline on teie arvamus, äkki Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektoriks ei tohiks üldse kvalifitseeruda inimesed, kelle huvide deklaratsiooni peaks millegipärast varjama?

Aitäh, härra küsija! Ma ütlen veel kord, et minu jaoks on selle küsimuse tõstatus arusaamatu selles mõttes, et ma usun, et te aktsepteerite seda, et nii Kaitsepolitseiameti kui Välisluureameti ametnike huvide deklaratsioonid juba täna ei ole avalikud, ja selsamal põhjusel, et see koosseis on riigisaladus. Ja kui me ütleme, et nende puhul on riigisaladus see põhjus, miks nende huvide deklaratsioone ei avalikustata, siis kuidas me nüüd äkki jõuame järeldusele, just nagu nende asutuste juhtide puhul ei kehti riigisaladus. No täiesti vastupidi, ma tahaksin öelda. Pigem võiks mõelda, et äkki mõne sealse ametniku huvide deklaratsioon võiks olla avalik. Aga te pöörate selle vastupidi, et Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ametnike huvide deklaratsioonid ei ole avalikud, aga nagu nende juhtide omad peaks olema. Sellega ma kindlasti nõustuda ei saa.

Ja ma ütlen veel kord, head kolleegid, korruptsioonivastases erikomisjonis on esindatud kõik Riigikogu fraktsioonid. Küsige oma kolleegilt – ma vabandan, et ei tea, kes teie poolt selles komisjonis on –, tundke huvi, ja te saate teada, mis selles deklaratsioonis kirjas on. Ma usun, et te usaldate oma kolleegi selles mõttes, et kui on mingeid kahtlusi, siis kindlasti on võimalik sellele reageerida. Nii et mina küll ei sea vähimalgi määral kahtluse alla meie kahe julgeolekuasutuse juhi kompetentsi, pädevust ja nende õiglustunnet.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas põhiseaduskomisjonis oli arutelu all ka, et näiteks parlamendierakondade esimehed, juhid, ja peasekretärid – juhul, kui nad ei ole parlamendi liikmed või valitsuse liikmed – peaksid olema ka deklaratsioonide esitamise kohustuslased? Seal on korruptsioonioht ja mõjuvõimuga kauplemise oht, ma julgen öelda, suuremgi kui tavalisel Riigikogu liikmel ehk partei lihtliikmel, kes siin parlamendis istub. On see olnud teemaks? Kui ei ole olnud, siis milline on teie arvamus, kas seda võiks arutada?

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Lihtne vastus on, et põhiseaduskomisjoni istungil seda teemat ei tõstatatud, kaasa arvatud sinu erakonna esindaja poolt, kes meil on väga aktiivne ja väga töökas ja väga energiline. Aga seda teemat ei tõstatatud. Ei tulnud ka sellekohast muudatusettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Nii et tõepoolest, seda me ei arutanud.

Aga loomulikult see on teema, mida võib edaspidi arutada. Kindlasti sellised juhtumid on olemas, kas need kvalifitseeruvad või mitte. Samas üks selline üldine hoiak on küll olnud see, et tegelikult nende isikute ringi, kes on kohustatud seda huvide deklaratsiooni esitama, ei peaks väga suureks ajama. Tegelikult enne viimast korruptsioonivastase seaduse muudatust oli neid isikuid, kes pidid esitama huvide deklaratsiooni, lausa 30 000. No see tundub väga kahtlane riik, kus nii palju inimesi peab huvide deklaratsiooni esitama. Nende muudatuste järel nende isikute arv on olnud suurusjärgus 5000, täpsemalt 5100 oli huvide deklaratsiooni registris eelmise aasta seisuga inimesi, kes olid kohustatud esitama huvide deklaratsiooni.

Hea kolleeg Siim Kallas – ma loodan, et ma teda õieti tsiteerin – täpsustas, et me ei peaks ennast ette süüdi tunnistama, just nagu meid ei usaldata ja me peame juba ette tõendama oma huvisid – see on teatud mõttes natukene umbusaldamine. 

Nii et printsiibis huvide deklaratsiooni esitavate isikute ringi liiga laiaks ajamine kindlasti ei ole põhjendatud. Aga loomulikult, erakonna juhte ei ole väga palju.

Ka asekantslerite puhul oli seesama teema üleval. Kui me toome juurde mingi arvu isikuid, kes huvide deklaratsiooni peavad esitama, siis tegelikult ma arvan, et kui see leiab toetust saali poolt, siis see tähendab lisaks 10–15 isikut, kes huvide deklaratsiooni peavad esitama. Osa asekantslereid ju juba esitab.

Ja teine pool, mis puudutab seadust tervikuna, siis kui me võtame ka ministrite poliitilised nõunikud, siis neid kokku on – see arv alati varieerub – juba suurusjärgus 40. Nii palju on ministrite ja peaministri poliitilisi nõunikke ühe rehkenduse järgi. Võrrelduna 5000-ga ei ole see väga suur arv. Aga loomulikult me oleme avatud kõigile, kes tahavad põhiseaduskomisjoni selle ettepaneku arutelu juurde tulla. Me meelsasti diskuteerime sel teemal. 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma kuulan ja imestan, et mida te üldse seal arutasite. Korruptsioon on äärmiselt loominguline, pigem oleks pidanud kaasama sinna ka kultuurikomisjoni. Ükskõik, mida ja kus me [midagi] ka ei määratle, selgub ikkagi, et on võimalik seda kuidagi teistmoodi käsitleda. No see on ju tõlgendamise küsimus. Aga minu küsimus on see: mis kasu peale lihtsalt võib-olla menetlemise heaolutunde saavad Riigikogu liikmed, kui me võimaldame kahele isikule selle, et nende huvide deklaratsioonid ei muutu avalikuks? Kas on ka meile, parlamendi liikmetele, mingit head kompvekki, näiteks et kaks kuud aastas ei peaks esitama ja läheks niimoodi katte alla?

Aitäh, auväärt küsija! On ilmselge, et ei kasu ega kompvekid ei ole küll põhiseaduskomisjonis printsiibid, mille järgi me võimalikke seadusemuudatusi arutame. Me kindlasti ei taha sealt endale küll vähimatki kasu. Küsimus on ühiskonnale tervikuna antavas signaalis.

Ja tõepoolest, nagu märkeid on olnud, ja mitte ainult märkeid, vaid ka praktikas on terve rida näiteid, et see on Eestis probleem. Kui võrrelda suhtarve, vaadates maailma lõikes, siis see võib-olla ei ole kõige suurem probleem. Aga ühes väikeses riigis kindlasti ka üksikjuhtumid tulevad üsna tugevalt esile. Ja teine märkus: oleks väga lihtne, kui me ühe seaduseelnõuga lahendame kõik korruptsiooniga seotud probleemid. Paraku elu on palju keerulisem ja mitmepalgelisem, nii et seda paraku ei ole võimalik teha.

Ma tõesti möönan, et ühtpidi on positiivne, et see seaduseelnõu tuli väga kiiresti. Aga teistpidi ta puudutab ühte sellist kitsast valdkonda. Ühiskonnas, avalikkuses oli üsna tõsine reageering ministrite poliitiliste nõunike teemale ja kuna see tundus aktuaalne, siis minister toimetas väga kiiresti ja tõi selle eelnõu siia saali. Kui võtta kõik probleemid kokku, siis see lahendab, ma ei tea, 5% või 7% kõikidest korruptsiooniga seotud probleemidest. 

Tõepoolest, ma ei taha öelda, et see on kõige kesksem ja kõige olulisem probleem, aga samas oli see aktuaalne teema ja kui ma ei eksi, siis sellesisulist eelnõu arutati ka eelmise valitsuskoalitsiooni ajal. Ma võin ka eksida. Aga igal juhul tuleb tunnustada seda kiirust, millega see eelnõu siia saali jõudis. Samas, eks kiiruse eest makstav lõiv on see, et eelnõu puudutab ühte kitsast valdkonda, ei ole tervikuna kõiki asju ette võetud. Aga kordan veel kord, et ühe seadusega kindlasti ei ole võimalik korruptsiooni elimineerida.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma arvan, et Helir-Valdor Seeder puudutas väga olulist teemat. Tegelikult peaks neid korruptsiooniga seotud küsimusi vaatama palju laiemalt ja tegelikult peaks nende deklaratsioonide arv olema mitte 30 000, nagu te vist ütlesite, vaid seda peaks rakendama kõikidele. Sellepärast, et just madalamal tasemel toimuvad väga tihti sellised varjatud korruptsiooniteod. Et mitte jääda paljasõnaliseks, nimetan ma seda, et Harku vallas oli selline juhtum, kus nõuti kodanikult, et ta annaks ühed materiaalsed väärtused üle firma esindajana ja kui ta seda ei tee, siis tema kui füüsilise isiku suhtes ei teostata toimingut enne, kui see üleandmine on teostatud. Ehk siis ütleme: survestatakse inimesi ebaseaduslikult. 

Aitäh, härra Kalle Grünthal! Ma tunnustan sind väga aktiivse osalemise eest põhiseaduskomisjonis! Aga lihtsalt täpsustuseks: neid oli 30 000 enne, kui tehti viimased muudatused korruptsioonivastases seaduses. See oli natukene teine äärmus. Praegu on n-ö huvide deklaratsiooni registris kohustatud isikuid suurusjärgus 5100, nii et tegelikult võeti suund nagu allapoole.

Ja mina küll arvan, et printsiibis võib see suund olla ikkagi pigem allapoole, kui minna tagasi sinna 30 000 juurde. Muidu me teatud mõttes seame nagu ette kahtluse alla, et isikud ei pruugi olla ausad, kui me seda isikuteringi väga palju laiendame. On arusaadav, et Riigikogu liikmed ja valitsuse liikmed ja vallavolikogude liikmed ja nii edasi – selles ei ole küsimust, aga ütlen veel kord, et praegune suund on pigem ikkagi mitte suurendada nende isikute ringi, kes huvide deklaratsiooni peavad esitama.

Omaette teema loomulikult on nende deklaratsioonide kasutegur. See on veel omaette teema, eks ju. Ja kuna see kasutegur ei pruugi olla väga suur, ütleme ausalt, siis sellisel juhul veel laiendada seda ringi olulisel määral – sellel pole ehk väga suurt tulemust.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi eriteenistuste juhtide deklaratsioonide juurde. Meil on Eestis üleüldine salastamismaania, meil igale dokumendile pannakse vähemalt AK peale, kui muud panna ei saa. See on täiesti maniakaalne ja minu arvates nende organisatsioonide juhtide deklaratsioonide salastamine kuulub selle maniakaalse salastamise hulka.

Aga kui me räägime asja sisust, siis on ikkagi tegemist tsiviilkontrolli puudulikkusega, kui nende deklaratsioonid ei ole avalikud. Deklaratsioonide puhul me näeme ju aegreas, kas on toimunud hüppelisi muutusi inimese varalises seisundis ja tema majanduslikes huvides. Seda me saame kontrollida tsiviilkontrolli korras ja ühiskondliku kontrolli korras, kui meil on aegreas aastate vältel võimalik neid kõrvutusi teha. Avalikustamine on ikkagi kõige parem korruptsioonivastane meetod. Nii et ma siiski tahan meie erakonna seisukohta kinnitada, et meie arvates on avalikustamine vajalik.

Aitäh, auväärt Mart Helme! Loomulikult on õigus sinul oma seisukohale, aga eks igaühe seisukohale on poolt- ja vastuargumente. Lihtsalt vasturepliigina nii palju, et ma arvan, et me võiksime usaldada parlamentaarset kontrolli nende kahe isiku huvide deklaratsioonide üle. Veel kord, juba mitmendat korda ma kordan, et meil on korruptsioonivastane erikomisjon. Kõikidest fraktsioonidest on seal inimesed olemas ja nad saavad seda aegrida tegelikkuses ka koos oma fraktsiooni juhiga pidada. Nii et see kontroll on olemas. Mina ei umbusaldaks Riigikogu liikmeid, ka korruptsioonivastast erikomisjoni, kes saab seda järelevalvet ja kontrolli teha.

Teiseks, ma olen nõus, härra Mart Helme, et selle salastamisega on kuskil mindud kindlasti pigem liiale. Aga kui üldse rääkida, kus on [põhjendatud], et [riigiasutuse üksuse] koosseis on riigisaladus – selline omapärane termin on seaduses kirjas –, siis pigem on need just Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet. Kuskil mujal ehk on salatsemist lubamatult palju, aga nende kahe ametiasutuse puhul minu arvates ei ole põhjust kahelda, et seal tempel "riigisaladus" on igati põhjendatud.

Head kolleegid, palun peame küsimuse esitamisel kinni ühe minuti piirist! Aitäh! Henn Põlluaas.

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te selgitasite, mis komisjonis toimus, aga tegelikult jäi ikkagi täiesti selgusetuks, miks julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioone ei avalikustata. Ütlesite, et nende deklaratsioonid on riigisaladus ja nii see peabki jääma. Aga mille poolest nemad erinevad Vabariigi Presidendist, Riigikogu liikmetest, ministritest ja teistest kõrgetest isikutest? Selgitage palun mulle, mille poolest nende huvide deklaratsioonide avalikustamine kujutab endast suuremat julgeolekuohtu ja millist ohtu see üleüldse endast kujutada saab! 

Aitäh, lugupeetud küsija! Loomulikult on julgeolekuohtu nimetatud ühe põhjusena, miks seda ei tehta, aga ma seda nagu üle ei tähtsustaks. Pigem on eesmärk seesama võrdne kohtlemine, nagu on ka siin saalis korduvalt juttu olnud. Ma arvan, et nendel, kellel on huvi, on juba valdavas enamikus võimalik neid andmeid teada saada. See puudutab ka neid kahte isikut. Küsimus on ikkagi pigem võrdses kohtlemises.

Ja ma ütlen veel kord, et siin on erinevad arusaamad, kas kohelda võrdselt, nagu sina praegu pakud, Riigikogu liikmeid ja Kaitsepolitseiameti peadirektorit, või kohelda võrdselt Kaitsepolitseiameti peadirektorit ja tema ametnikke või Välisluureameti peadirektorit ja tema ametnikke. Ma kordan veel kord: juba täna Välisluureameti ega Kaitsepolitseiameti ametnike huvide deklaratsioone ei avalikustata, selsamal põhjusel, et nende asutuste koosseis on riigisaladus.

Kui sa küsid seda, kas peaks võrdlema Kaitsepolitseiameti peadirektori ja Välisluureameti peadirektori ametit näiteks meie ametiga, siis ma ikkagi söandan arvata, et Riigikogu endisel esimehel oli kindlasti kokkupuuteid riigisaladusega rohkem. Aga ma arvan, et kui võrrelda Riigikogu lihtliikme ja nende kahe ametiisiku riigisaladuse skaalat, siis need on ikkagi väga erinevad. Nii et ma arvan, et see, mis meid eristab, ongi riigisaladus.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma tuleksin tagasi ühe küsimuse juurde, mis siis oli nende meetmete piisavuse kohta, et korruptsiooniga Eestis võidelda. Te ütlete, et valitsusele on see prioriteet. Me oleme seda korduvalt kuulnud, aga teod ei näita seda. Seesama kosmeetiline eelnõu, mis meil on täna laua peal ja mis lähtub rahvusvahelise organisatsiooni soovitustest.

Meil on lobismi head tavad, mis valitsus on kinnitanud ja mille üle lobistid ise kui just mitte nalja ei viska, aga mille kohta nad ütlevad, et see ei ole piisav ega puuduta neid inimesi, kelle kaudu nad tegelikult lobitööd teevad. Kurja juur, me teame, on erakondade rahastamise teema. Aga seda teie tubli justiitsminister lükkab edasi määramata ajaks. Ta ütleb, et hakkame sügiseks ette valmistama ja siis väljatöötamiskava välja töötama ja siis konsulteerima ja võib-olla kunagi, ma ei tea, mitme aasta pärast, me ka mingite sammudeni jõuame. Aga need ettepanekud on meil laua peal. Millel baseerub teie kindlus, et praegune valitsus võtab korruptsiooni teemat tõsiselt?

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Ma ei kahtle sendi eestki, et tänane valitsus võtab korruptsiooni teemat tõsiselt. Teiseks, tuletan meelde, et tänane valitsus on ametis olnud pelgalt kaks kuud. Aga ma arvan, et ta on teinud kahe kuuga võib-olla rohkem kui mõni valitsus kahe aastaga selles valdkonnas. Veel kord, ma möönan, et see eelnõu on üks väike laast kogu selles teemas, mida on vaja käsitleda.

Aga seesama korruptsioonivastane tegevuskava, mille Vabariigi Valitsus heaks kiitis – korruptsioonivastase võitluse tegevuskava. Mingil põhjusel, kordan veel kord, eelmine valitsus seda heaks ei kiitnud. Ma ei tea, mis oli põhjus, miks nad seda ei teinud. Aga tänane valitsus seda tegi juba selle kahe kuu jooksul. Ja needsamad lobireeglid – noh, loomulikult, alati võib hinnata nende toimet ja sisu, aga ka see siiski tehti ära. Selles mõttes ma arvan, et selle kahe kuu kohta on seda juba päris arvestatavalt.

Ja teiseks, kui keegi lubab midagi teha mingis määramata ajas või tulevikus, siis on alati väga raske kontrollida, kas sealt tuleb midagi või ei tule. Aga seesama erakondade rahastamise teema ja erakonnaseadus laiemalt on ikkagi väga konkreetne [lubadus]. Jah, loomulikult, praegu on vaid VTK aeg pandud paika, aga see on ikkagi septembrikuus. Ma arvan, et kui septembriks väljatöötamiskavatsus on valmis, siis hakatakse sealt edasi minema. Ja see on tähtaeg, mis on kontrollitav.

Kui ma ei taha seda teha, siis ma ei pane tähtaega. Mõtleme, vaatame, me tegeleme sellega, eks ju. Siis võibki jääda lõputult tegelema. Nii et tegelikult parlamendis on väga hea kontroll selle üle, kas valitsus täidab seda, mida ta on sõnades välja öelnud, või mitte. Antud juhul justiitsminister või ma ei tea isegi, kas just justiitsminister on seda lubanud, aga vähemalt mina justiitsministri ja ametnike kaudu olen kuulnud, et selline väljatöötamiskavatsus on plaanis ja selle tähtaeg on septembrikuu.

Ma arvan, et me võiksime olla väga rahul, kui septembriks on see väljatöötamiskavatsus olemas. Ma arvan, et siis ei pruugi minna kaua aega, kui sealt tuleb midagi ka parlamendi lauale otsustamiseks. Ma tahan, et te mõistate, et me ei ole seda teemat vähimalgi määral laualt maha võtnud. Vabariigi Valitsus kindlasti sellega tegeleb. Ja ma ütlen veel kord, et tänane valitsus on ametis olnud alles kaks kuud. Kahe kuuga lihtsalt tingimustes, kus on koroona ikkagi põhiteema praktiliselt iga valitsusliikme jaoks ühe või teise nurga alt, [rohkem ei jõua]. Ja on ka selge, et tormates asju teha ei saa.

Ma ütlesin, et see eelnõu oli suht lihtne, see ei olnud keeruline eelnõu, aga näete, ka siin tekib tegelikult vaidlusi. Ent see oli võimalik kiiresti tuua parlamenti ja no teeme ära, kui on valmis, ärme ootame kogu seda paketti. Miks me sellega venitame? See väike samm on siis tehtud, aga ma möönan veel kord, et see ei ole põhiküsimus, millele te tähelepanu juhite, aga iga päevaga läheme ka nendele suurtele teemadele lähemale.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te põgusalt rääkisite ka lobist ja lobireeglitest, mida teil seal arutati. Ja siis te kinnitasite, et parlamendi liikmed nagu ei ole lobistid. Kuidas selline teadmine tekkis, kas te oskate öelda? Lihtsalt ajakirjandus on aeg-ajalt ühte, teist või kolmandat parlamendi liiget seostanud sellega, et ta on lobist. Lobist eesti keeles on huvi kaitsja ja siinkohal peaks ütlema küll, et no tere-tere, Sherlock, loomulikult me kaitseme siin kellegi huve. Aga lobist on halvustavas tähenduses. Milliste arutluste tulemusena te jõudsite sinna, et Riigikogu liikmed ei ole lobistid?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma olen teid nüüd eksitanud või te olete minust valesti aru saanud. Tegelikult, punkt üks: põhiseaduskomisjon ei arutanud seda selle eelnõu menetlemisel. Ja teiseks: see, millele ma viitasin, on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud lobireeglid. Loomulikult, Vabariigi Valitsus ei saa otsustada parlamendi liikmete üle ja nende lobireegleid kehtestada. Siin on ajakirjanduses tekkinud nagu selline müra, et miks parlamendi liikmeid seal nendes lobireeglites ei ole. Ei saagi olla, sellepärast et see on Vabariigi Valitsuse õigusakt, see ei ole parlamendi poolt heaks kiidetud.

Aga see teema on oluline parlamendi jaoks. Meil küll on parlamendiliikme hea tava olemas. Meil on siin tegelikult ka midagi, mis natukene võiks sellele viidata, aga võib-olla on vaja seda täiendada ja täpsustada. Aga kui parlamendi liikmed leiavad, et see teema vajaks ikkagi käsitlemist seaduseelnõu tasandil, siis otse loomulikult, parlamendi voli ja õigus on seda arutada.

Ent veel kord: antud juhul põhiseaduskomisjon seda ei arutanud ja lobireeglid, mis kehtestati, on Vabariigi Valitsuse poolt. Need ei saa laieneda Riigikogu liikmetele. Nii et siin ei ole põhjust süüdistada ei üht ega teist osapoolt, miks seal Riigikogu liikmeid ei ole. Ei saagi olla. 

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Täpselt sama diskussioon oli meil ka selle eelnõu esimesel lugemisel. Ja siin on igivana probleem. Ma saan opositsiooni küsimustest täiesti aru, ma mõistan neid. Kui on kontrollija, siis kes kontrollib kontrollijat? Julgeolekuasutusi kontrollib Riigikogus nn kapo komisjon ehk julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Ma küsisin ministrilt esimesel lugemisel, et kui nad niikuinii kontrollivad julgeolekuasutusi, siis miks ei võiks neid salastatud deklaratsioone seesama kapo komisjon kontrollida. Minister oli põhimõtteliselt sellise lähenemisega päri. Võib-olla see aitaks olukorda leevendada, sest nendel tekib siis see aegrida: kui nad niikuinii julgeolekuasutusi kontrollivad, siis neil on võimalik ka neid deklaratsioone vaadata. Mida te selle kohta kostate?

Aitäh, lugupeetud küsija! Tegelikkuses see ongi ka selles komisjonis täiesti võimalik. Ja ma ütlen veel kord, et kõikide fraktsioonide esindajad on selles komisjonis olemas. Kui pannakse komisjoni töökavasid kokku ... Ma ütlen ausalt, et ma ei ole kursis, kas nad nende [deklaratsioonidega] tutvuvad või mitte, aga ma arvan, et kuna me oleme selle üle nii palju debateerinud, ka täna siin saalis, siis ma ei kahtle vähimalgi määral, et üks või teine komisjon, on see siis korruptsioonivastane erikomisjon või sinu viidatud julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, igal juhul võtab selle päevakorda. Nii et ma arvan, et see võikski väike kompromiss olla. 

Täna ei ole need komisjonid seda kontrollinud ja, ütleme, täna ei ole tegelikult võib-olla see vajadus ka suur olnud, kuna nende inimeste huvide deklaratsioonid on avalikud. Ehk nende erikomisjonide kontroll ei ole väga oluline. Üldsusel laiemalt, kõikidel on juurdepääs ka nende isikute huvide deklaratsioonidele. See võib olla ka täiesti loogiline põhjendus, miks nad ei ole seni sellega tegelenud. See on täiesti arusaadav. Aga kui parlament selle seaduseelnõu heaks kiidab, siis need ei ole enam avalikud. Ma arvan, et on täiesti loogiline ja arusaadav, kui Riigikogu võtab selle kontrolli endale üle nende kahe komisjoni kaudu. Nii et selles mõttes ma arvan, et igati asjakohane küsimus.

Aga tõesti, selle arutelu käigus ma ka iseenesele praegu teadvustasin, et kui nad tänase päevani ei ole seda väga aktiivselt teinud, siis see on täiesti arusaadav ja põhjendatav sellega, et nende kahe isiku huvide deklaratsioonid on avalikud. Ja ma arvan, et komisjonid suurima heameelega võtavad selle ülesande enda kanda. Seda enam, et ühe komisjoni juht on opositsiooni esindaja ja teise komisjoni juht on koalitsiooni esindaja. Nii et igal juhul on võimalik see päevakorda võtta. 

Riho Breivel, palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et julgeolekuasutuste töötajad on sellest vabastatud, nende deklaratsioonid ei ole avalikud. See on selge, sest selle kaudu tuleks ju kogu struktuur välja. Aga ka see on selge, et julgeolekuasutuste juhte me teame. Neid on kaks ja nende puhul ei ole ju tarvis varjata, et nad olemas on. Aga küsimus on selline. Kas nende [deklaratsioonide] avalikustamise tagajärjel on praegu esinenud mingisuguseid probleeme? Kas te seda ka arutasite?

Aitäh, lugupeetud küsija! Minu informatsiooni kohaselt probleeme ei ole olnud, aga ma võin ka eksida. Ma selle kohta ei ole eraldi teavet saanud, aga vähemalt minu kõrvu ei ole jõudnud, et sellega probleeme oleks. Küsimus pigem on ikkagi põhimõttes, printsiibis, sellessamas, millele rõhub muudatusettepanekute esitaja EKRE-gi tegelikult. Küsimus, milliseid gruppe me omavahel võrdleme, on nagu põhiküsimus. Kas me võrdleme kapo peadirektorit tema alluvate ametiisikutega või võrdleme kapo peadirektorit Riigikogu liikmete ja, ma ei tea, valitsuse liikmetega? See on küsimus. Ja teine on see, et me ei pea probleeme ära ootama, on võimalus ka probleeme ennetada. Ühe sellise intiimset laadi teema puhul me ikkagi oleks võinud ka neid probleeme ennetada vanusepiiri muutmisega, paraku oleme sellega hiljaks jäänud ja teeme tagantjärgi seda vigade parandust. Veel kord kordan: ma möönan, et eelnõu algatamisel ei olnud julgeolekurisk prevaleeriv.  Pigem on eesmärk ikkagi võrdne kohtlemine. Minu jaoks on arusaamatu see, et Kaitsepolitseiameti muude ametiisikute huvide deklaratsioonid ei ole avalikud, aga peadirektori oma on. Minu arvates see ei päde ja ma arvan, et see on peamine põhjus, miks eelnõu algataja sellise muudatusettepaneku tegi.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Riho Breiveli küsimus oli see, mida minagi tahtsin küsida. Selge see, et me ei taha mingite agentide deklaratsioone näha, sest siis on näha, kus agendid elavad ja mis neil hinge taga on. Aga me eile arutasime siin SMI koordinaatide salastamise küsimust: kuidas mets kasvab, kus [mis] on, isegi minister ei tohi teada ja keegi teine ka. Aga oli jutuks, et on võimalik nihutada 500 meetrit või kilomeeter, et ei saaks aru, kus mis täpselt on. Võiks ju ka kaitsepolitsei ja välisluure juhi puhul natuke nihutada konkretiseerivaid asju, et saaks üldise pildi. Ja teine asi: miks kapo komisjon ei ole seni tegelenud nendega?

Aitäh, lugupeetud Peeter Ernits! Esiteks, mul puudub informatsioon, kas kapo komisjon on sellega tegelenud või mitte. Aga ühele eelmisele küsimusele vastates ma ütlesin, et on isegi täiesti loogiline ja arusaadav, kui nad ei ole sellega tegelenud. Täna on nende huvide deklaratsioonid avalikud ehk n-ö avalikkuse kontroll on olemas, ajakirjanduse kontroll on olemas. Sellisel juhul ei ole erikomisjoni lähenemist sellele vaja. Aga kui see seaduseelnõu saab parlamendi heakskiidu, siis on minu arvates igati adekvaatne, et seda kontrolli parlamendi erikomisjonid teevad. Ja ma ütlen veel kord, head kolleegid, et mul on raske mõista, et miks te ei usalda Riigikogu, parlamenti, rahva järel kõrgeimat võimu Eestis tegema järelevalvet kahe isiku huvide deklaratsiooni üle. Ma arvan, et see on täiesti piisav ja [terane kontroll], kuna nad on siis nagu eraldatud. Kui tegu on suure massiga, siis tihtipeale jäävad asjad märkamatuks, on ju, aga nüüd saavad kahe isiku huvide deklaratsioonid nendes kahes erikomisjonis palju rohkem tähelepanu, kui nad tänase päevani on saanud. Need võetakse risti-põiki läbi. Selles mõttes ma arvan, et selline de facto järelevalve ja kontroll selle aegrea üle saab võib-olla olema palju tugevam, kui see täna on. Tihtipeale, kui info on avalik, siis see ei ole huvitav, aga kui see on salastatud, siis on see huvitav, eks ju. See, mis on peidetud, on ikka põnev. Ent mina usaldan täiesti parlamendi komisjone ja ma arvan, et ei üldsusel ega ajakirjandusel pole põhjust kahelda, et see järelevalve saab olema täiesti piisav. Kui nende huvide deklaratsiooni aegreas on mingisuguseid anomaaliaid, siis ilmselgelt need anomaaliad jõuavad ka vajalike organiteni.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Mu esimene küsimus oli sellist lahjemat laadi, aga teise küsimuse kasutan selleks, et tulla selle eelnõu sisu juurde, mis puudutab neid inimesi, kelle deklaratsioonid on avalikud, ehk ministrite poliitilised nõunikud. Nüüd siis muudatusettepanekute kohaselt ilmselt lisatakse ka asekantslerid, kuna komisjon seda toetas. Viimase aja kõmulisemad lood, mis puudutavad ministrite poliitilisi nõunikke, näitavad, et tegelikult vähemalt selle viimase juhtumi korral kodanikul oli kohustus esitada huvide deklaratsioon ühe oma teise ametipositsiooni tõttu, aga see kuidagimoodi ei aidanud ära hoida poliitilise mõjuga kauplemist ja muid selliseid tegusid, mida me üritame deklaratsiooniga välistada. See tähendab seda, et deklareerimine iseenesest ei ole piisav meede. Või olete te teisel seisukohal? Ja mis te arvate, millised võiksid olla tõhusamad meetmed, et ministrite poliitiliste nõunike puhul, keda ministrid ise värbavad, ise valivad, kelle riski ise hindavad, välistada olukordi, et ministri nõunik kaupleb oma võimuga?

Aitäh, lugupeetud küsija! Mis puudutab asekantslereid, siis minu arvates põhjus, miks ka Reformierakonna fraktsioon toetas seda EKRE muudatusettepanekut – palun see kenasti meelde jätta! – oli see, et viies ministeeriumis – Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium – on kantslerid kehtestanud vastava kohustuse ka asekantsleritele. Ülejäänud ministeeriumides seda ei ole. Võib-olla erand on Kaitseministeerium, kus teistest seadustest tulenevalt on nende huvid kirja pandud. Aga minu jaoks on arusaamatu, see ei ole loogiline, et viies ministeeriumis piltlikult öeldes on korruptsioonirisk ja ülejäänud ministeeriumides ei ole, seal asekantslerid ei pea [deklaratsiooni esitama]. Minu arvates on see väga ebaloogiline. Kas kõik peavad või keegi ei pea. Selles mõttes ma arvan, et igati loogiline ja mõistlik lahendus on see, et pigem peavad kõik.

Nüüd, mis puudutab seda, kui efektiivne meede see on, siis ma söandan väita, et mitte väga, aga siiski teatud avalikkuse kontroll on olemas. Ja mis puudutab sanktsioone, siis ka selles osas on erinevaid arusaamu olnud, kas sanktsioone saab rakendada või mitte. Tegelikult on karistusseadustikus paragrahv, mis näeb ette, et valeandmete esitamise eest on rahatrahv vist kuni 300 trahviühikut või arest. Nii et reaalselt sanktsioon on olemas, kui sa valeandmeid esitad. Ärge nüüd mind selle pärast liigselt rünnake, aga mulle tundub, et see on suhteliselt segane koht. Kui ma lihtsalt ei esita seda deklaratsiooni, siis ma ei ole ju ka valeandmeid esitanud. Seda paragrahvi rakendada ei saa.

See on üks mõttekoht, mis selle eelnõu menetluse juures on mulle pähe tulnud. Ma ühest kokkuvõttest nägin, kui paljud olid tähtaegselt huvide deklaratsiooni esitanud. Esitamise tähtaeg on 31. mai. Ühest esmasest ülevaatest, mis oli tehtud eelmise aasta kohta, selgus, et väga arvestatav hulk inimesi ei olnud huvide deklaratsiooni esitanud. Ma arvan, et see on tegelikult üks teema. Meil ei ole küll loomulikult põhjust arvata, et ministrite poliitilised nõunikud ei esita huvide deklaratsioone. Kindlasti ministrid ja muud vastavad ametnikud tagavad, et need esitatakse, aga pigem tõepoolest on probleem selles, et kui sa oled kohustatud esitama, sa ikkagi ei esita. See on kindlasti asi, mida ma tahan ka justiitsminister Maris Lauriga läbi arutada, et ega see ei ole mingisugune valge laik sellel maastikul. Sel juhul oleks väga lihtne kõigest sellest pääseda. Aga veel kord: valeandmete esitamise eest on sanktsioon olemas, aga ärge minu käest küsige, kui tihti seda rakendatud on. Ütleme otse, et mitte väga.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loomulikult, kaitsepolitseiametnike huvide deklaratsioone ei tohi avalikustada, see oleks ju kogu selle koosseisu vastastele teatavaks tegemine ja see ohustaks julgeolekut kindlasti. Aga teie lähenemine sellele võrdsele kohtlemisele on minu meelest täiesti eksliku nurga alt. Väide, et kas kõik esitavad või mitte keegi ei esita – selle loogika järgi ju näiteks Riigikantselei direktor esitab, ametnikud ei esita. Kumba pidi me selle nüüd lahendame? Kas võtame ka Riigikantselei direktori siit nimekirjast välja, kui räägime võrdsest kohtlemisest? Või president ja tema kantselei jne, jne. Nii et tegelikult ikkagi sisuline põhjendus puudub, miks nende deklaratsioonid peaksid olema salastatud. See jääb lõpuni arusaamatuks ja kahjuks ei ole selgitustest ka aru saanud.

Aitäh, lugupeetud küsija! Kui selgitus ei meeldi, siis ongi kõige lihtsam öelda, et ei ole selgitusest nagu aru saanud. Ja teiseks, ega ei saa välistada, et me jäämegi erinevatele seisukohtadele. Aga ütlen veel kord, et seda on ka Justiitsministeerium korduvalt kinnitanud, et pigem just see tagab võrdse kohtlemise, kui Kaitsepolitseiameti peadirektorit ja Välisluureameti peadirektorit koheldakse sarnaselt nende ametnikega. Et pigem see on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine, kui see täna nii ei ole. Ja kui ma ütlesin, et kõiki tuleb kohelda võrdselt, siis ma pidasin silmas, et kas esitavad või mitte, asekantslereid. Ma tõin selle näite, et viies ministeeriumis nad peavad esitama, ülejäänutes ei pea. Minu arust see on ebaloogiline. See on ebaloogiline, et viies ministeeriumis peavad ja ülejäänud ministeeriumides ei pea. Olgu kas kõik esitajad või ei esita keegi. See on üks põhimõte. Aga jah, eks siin maad minna on.

Ja ma ütlen veel kord, et minu arust nende kahe isiku puhul, head kolleegid, me võiks usaldada oma komisjone. Ma olen täiesti veendunud, et nad teevad üliaktiivselt seda järelevalvet ja vaatavad neid huvide deklaratsioone. Meil ei ole põhjust kahelda, et midagi kahe silma vahele jääb, sest silmapaare on seal oluliselt rohkem kui üks. 

Alar Laneman, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie esinemist on nauditav vaadata ja seletused on elegantsed. Kahjuks on teile tänamatu ülesanne antud, sest see sisu on siiski natuke hõre. Otsust ei saa olla, kui otsuse alused on valed. Ma pööraksin tähelepanu sellele, et võrdse kohtlemise printsiip esiteks ei ole ainuke, millest nende asutuste juhtide puhul tuleks lähtuda. On ka nende roll, kaal ühiskonnas, nende ülesanded ja nende vastutus. Aga peamine on see, et nimetatud asutuste koosseis ja struktuur on riigisaladus, juhtide nimed ei ole. Seepärast selle printsiibi kohaldamine ei ole päris õige. Nii et kui võimalik, me peaksime seda asja uuesti vaatama.

Aitäh, väga lugupeetud küsija ja kolleeg Pärnumaalt Alar Laneman! Tõepoolest, siin on erinevaid tõlgendusi ja erinevaid arusaamasid. Põhiseaduse § 12 võib tõlgendada ühtepidi ja võib tõlgendada ka teistpidi. Kindlasti ei ole asjad ka mustad või valged. Siis oleks väga lihtne, kui kõik oleks kas mustad või valged, siis me teaksime, millisesse kasti üks läheb või teine ei lähe. Tihtipeale on selliseid piiripealseid juhtumeid. Võib-olla see ameti juht staatusest tulenevalt võiks olla võrdselt koheldud, ma ei tea, Riigikogu liikmega või Transpordiameti peadirektoriga või mida iganes. Ikkagi seesama riigisaladus, mida sa ka ise oma küsimuses nimetasid, on see kriteerium.

Ja ma ütlen veel kord: ma olen 90 protsenti veendunud selles, et nende kahe isiku huvide deklaratsioon saab tulevikus kordades rohkem tähelepanu, kui seni on saanud. Pean silmas parlamendi erikomisjonide kontrolli. Selles mõttes meil ei ole kellelgi põhjust kahelda, et nad jäävad kuidagi nagu vaateväljast välja selle muudatuse tulemusena. Nagu ma ütlesin, see, mis on avalik, tihtipeale ei ole huvitav, eriti huvitav on ikka see, mis aia taga toimub. Selle kohta on sketš Eino Baskini ajast olemas.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jätkaks sealt, kus kolleeg Alar Laneman pooleli jäi. Selles ongi põhimõtteline erinevus asutuste töötajate ja juhtide vahel, et juhtide isikud on avalikud, töötajad ei ole. See on ka ilmne põhjus, miks seni ei ole juhtide majanduslike huvide deklaratsioone salastatud. Küsimus ongi, mis mõte on avalikkusele teada olevate, ka väga tuntud isikute majanduslike huvide deklaratsioone salastada. 

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma olen sunnitud ennast palju kordi kordama. Ikkagi minu jaoks on see märksõna riigisaladus, mitte niivõrd julgeolek. Ma arvan, et huvide deklaratsioonis sisalduvate andmete ärakasutamine riigi julgeolekuhuvide vastaselt on väike võimalus, aga see on pisike osa argumentidest. Ma ütlen veel kord, et minu jaoks on põhiküsimus ikkagi printsiibis, põhimõttes. Veel kord: soov on kohelda juhte võrdselt nende asutuste teiste töötajatega. Mina väidan täna vastupidiselt, et täna koheldakse neid ebavõrdselt, kuna üksnes asutuse juhid peavad oma deklaratsioonid avalikustama, muud ametnikud seda tegema ei pea. Selles mõttes ikkagi asutus on riigisaladus minu hinnangul, mitte ametnik, selle asutuse juht. Neid minu arvates eristada ei saa. See koosseis kui riigisaladus laieneb asutusele kui sellisele ja kõikidele töötajatele. Me ei saa sealt välja lõigata asutuste juhte, et nendele just nagu riigisaladus ei laiene. 

Austatud komisjoni esimees, rohkem teile küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Kõigepealt saab sõna EKRE fraktsiooni nimel Paul Puustusmaa. Palun!

Suur tänu, juhataja! Head kolleegid! Head kolleegid siin saalis ja need, kes on seal teisel pool ekraani! Ma tänan muidugi, Toomas, kõigepealt väga hea ülevaate eest. Tegemist oli väga objektiivselt antud ülevaatega sellest, mis meil komisjonis toimus. Aitäh sulle!

Aga nagu te näete, segadust on palju ja põhjendusi sellele segadusele siiski vähe, mis näitab ühelt poolt seda, et kindlasti see planeeritud seadusemuudatus ei ole piisavalt hästi läbi kaalutud. Muidugi, mida ma kohe tahan kõigepealt öelda, olles siin teie ees mitte ainult pelgalt kui Puustusmaa, vaid ikkagi kui fraktsiooni esindaja, EKRE fraktsiooni esindaja – ma tahan kõigepealt rõhutada ühte asja. Ma tahan ümber lükata neid väiteid, mis on massimeediasse pillutud seoses sellesama seadusemuudatusega, eelnõuga 323 meie erakonna kohta, EKRE kohta. Just nagu EKRE oleks püüdnud seda pikka aega takistada. Ja peavoolumeedia põhjendus on olnud ligilähedaselt selline, et EKRE ei soovi võidelda korruptsiooniga. Tegemist on ikka väga suure valega. Vastupidi! Täiesti vastupidi! EKRE on tegelikult selle seaduse mõtet – ma rõhutan, mõtet – toetanud alati ja põhjalikult seetõttu, et meie jaoks on väga oluline võitlus korruptsiooniga, võitlus kuritegevusega nii riiklikul kui parteilisel tasandil. Seda igal juhul!

Aga kus on vastuolud? Vastuolud tulevadki nendestsamadest märksõnadest, millest me siin saalis täna pikalt rääkisime. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et selle muudatuse eesmärk on lähtuda GRECO, see on Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase ühenduse soovitustest, täiendavatest soovitustest. Siin me iseenesest sellele faktile vastu ei vaidle. Ega EKRE-l ei ole mitte midagi selle vastu, kui on mingi põhimõtteline selgus, et on tõesti olemas väga olulised isikud, kelle huvid vajavad deklareerimist, et need siis oleks deklareeritud. Okei, sellega oleme nõus. Kuid senistes aruteludes komisjonis selgus ka vägagi selgelt, et see kitsendamine, teatud isikute huvide deklareerimise varjutamine ei ole põhjendatud.

Ja vaadake, kui huvitav siin on see, millised vastuolud tulevad välja ka komisjoni juhi [arutluskäigust]. Kõigepealt, kui me räägime võrdsest kohtlemisest, siis huvitaval kombel lähtutakse sellest – see on üks põnev lähenemine –, et võrdse kohtlemise printsiibi rakendamine tuleb teha asutusesiseselt, et asutus on see konkreetne kogum, millest me peaksime võrdse kohtlemise printsiibi puhul lähtuma. Tegelikult seaduse loogika on absoluutselt teine. Seaduse loogika kohaselt on need isikute grupid toodud välja teatud tasanditel ja antud juhul on nad korruptsioonivastases seaduses ära toodud § 13 lõike 1 eri punktides. Seal on need tasandid ära toodud. Ja kui me sinna lisame kedagi juurde, siis arusaadavalt sealt see võrdse kohtlemise printsiip tuleb. Nii et siin ma ei saa, hea Toomas, sinuga väga nõus olla, et me siin asutusesiseselt läheneme. Seda enam on kummaline vaadata, kui me lähtume jah, tõesti, nii-öelda selle printsiibi lahendusel subordinaarsest lähenemisest.

Enamgi veel, mis tuli välja? Ma pean tänama siin muide ka Eduard Odinetsi, kes märkis seda, millele viitasid tegelikult ka ametnikud. Et kui me räägime sellestsamast huvide deklaratsioonide menetlemisest, selle tegelikust mõjust ja tegelikust kasust, siis seda ei ole tegelikult. See on üsna  pro forma tegevus. Nii et tegemist on teatud laadi asendustegevusega, mille kohta kehtib mingisugune, mingit laadi nõue, aga millel ei ole praktilist sisu ega kasu.

Kui me räägime nüüd nendest isikutest, keda sinna on sisse toodud, siis ma rõhutan, et toodi just välja seda külge, et see on julgeoleku seisukohalt väga oluline. Siin ma ei saa, Toomas, olla sinuga nõus, et eelkõige on oluline võrdse kohtlemise printsiip ja julgeolek on nagu tagaplaanil. Tegelikult on vastupidi. Ja vaata, siin tekivad juba küsimused, mida ka rahvuskonservatiivid välja pakkusid. Kui me räägime julgeolekust ...

Paluks veel kolm minutit!

Palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa. 

... siis me ei saa nagu sedapidi läheneda. Valitsuse planeeritavad muudatused toovad tegelikult kaasa eelkõige bürokraatia kasvu. Ei saa ju olla loogiline, et kui me lisame inimesi juurde, siis bürokraatia väheneb. Ei, see toob igal juhul kaasa selle kasvu. Tegelikult me näeme üsna selgelt, et on olemas vastuolu nii põhiseaduse §-ga 11 kui ka §-ga 12. Kusjuures, ütleme, nende muudatuste esimene probleem on bürokraatia laienemine ja deklarantide ringi laiendamine. See on nagu Euroopa Liidu soovitus. Kui me võtame teise probleemi, siis see on ebavõrdse kohtlemise kehtestamine, ja seda juba meie valitsuse initsiatiivil. No ei ole päris hea asi. Ja kuna EKRE seisukoht lähtub sellest, et bürokraatiat on vaja vähendada, et põhiseaduslikku võrdset kohtlemist on vaja süvendada, et ebavajalikke ning sihitute, oma ülesannet mittetäitvate õigusnormide kehtestamist on vaja vältida, siis erakond seda muudatust toetada ei saa. Me kutsume Riigikogu üles käsitletavaid muudatusi mitte vastu võtma, mitte tegelema asendustegevusega, vaid tegelema põhjalikult reaalselt korruptsiooni takistavate meetmete täiendamisega. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi hoidjad nii siinpool kui ka sealpool ekraani! Väike täpsustus, et siin ma ei ole praegu üldse fraktsiooni esindaja. On teine lugemine, iga mees saab avaldada arvamust ja ma ikkagi avaldan enda isiklikku arvamust.

Mul oli suur au olla asendusliige korrukomisjonis. Odinets mäletabki veel, et ma esitasin seal üsna mitmeid huvitavaid küsimusi. Kusjuures need olidki minu jaoks huvitavad küsimused. Aga alustame kõigepealt ühest asjast. Peale selle, et me saame lihtsalt menetleda erinevaid eelnõusid, võiks olla ju mingi kauplemiskoht ka. Kaks julgeolekuasutuse töötajat soovivad, et nende deklaratsioonid oleksid mitteavalikud. Ma esitasin tollel hetkel väga hea ja nutika pakkumise. Adressaat oli, noh, mitte kõige parem: Valdo Randpere. Ma ütlesin, et komisjoni aseesimehed – korrukomisjonis on ju Eduard Odinets n-ö esimene käsi ja Valdo Randpere on teine käsi – oleks võinud ju kohe kinni haarata sellest. Just-just, komisjoni aseesimehed nagu ka ei peaks. Siis oleks nii, nagu siin kogu aeg või tükk aega on räägitud, et vorst singi vastu või sink vorsti vastu.

Teine on see, lobist nagu ma olen, huvide kaitse. Praegu me laiendame seda ringi ministri nõunikutele – mitte kõikidele, ühed nõunikud juba on. Kes on nende esindaja? Kes osaleb nendel läbirääkimistel? See on Riigikogus juba korduv asi, et kui me mõne seadusemuudatuse teeme, siis otsese huvirühmaga ei suhtle mitte keegi. Kui me tõstsime õlleaktsiisi, kas keegi rääkis rõõmsate õllesõpradega, mida nemad arvavad sellest? Kas praegu keegi räägib ministrite poliitiliste nõunike esindajaga, mida nemad sellest arvavad? Ei, meil on selline poolkõva kaasamine, et natukene nagu kaasame, aga natukene nagu ei kaasa.

Mis puudutab parlamendi liikmeid, siis hea kolleeg Toomas Kivimägi ütles, et jaa, meil on see Riigikogu liikme hea tava. Üldjuhul hea tava ütleb seda, et Riigikogu liikme hea tava ei avata, sellest ei räägita ja seda ka ei muudeta. Nii nagu ta vastu võeti, [nii jääb], sellega meie hea tava on nagu lõppenud. Siinkohal ma küll ei saa nõustuda, et me ise peaksime endal mingeid kraane kinni keerama. Aga jah, huvitav, mis meie siis saaksime. Meil on ju praegusel hetkel parlamendina võimalus ennast mingil määral kehtestada. Jah, mingil määral. Kas me võtame enda teenindava personali, kelle me päästame võib-olla sellest, et nad ei pea enda majanduslike huvide deklaratsioone täitma, sest bürokraatia on niivõrd suur ja bürokraatial on muidki eesmärke. Samas võib-olla see ongi tegelikult hea. Bürokraatiamasin peab ju pidevalt tööd saama, sest sel hetkel, kui ametnikud enam tööd ei saa ja neil ei ole enam midagi menetleda, siis nad hakkavad endale mõtlema uusi ülesandeid.

Võib-olla me peaksimegi hoidma seda tasahilju sihukeses standby-töörežiimis, et ta vaikselt toimetab ja menetleb ja menetleb, et ta ei hakkaks mõtlema, keda veel [lisada]. Sellepärast, et korruptsioon on ju ... Ega siis mina ei hakka teile õpetama, kuidas neid asju teha. Vormistad kellegi võib-olla referendiks, aga see, kes on korruptant, see ei olegi nõunik, see on hoopis referent. Ja see, kes on nõunik, see tegelikult nõu ei annagi, see oskab lihtsalt vajutada cappuccino-nuppu ja espressonuppu. Neid variante on veel võimalikke: pereliikmed, kauged sugulased, endised pruudid, vanemad, vennad-õed, kellegi trennikaaslane või mis iganes. Aga deklaratsioonide kohta ma ütlen, et ma ei näe ... Me oleksime võinud põhiseaduskomisjonis ikkagi öelda kas või sedagi, et no asi seegi, kui põhiseaduskomisjoni esimees näiteks saab selle, et tema huvide deklaratsioon ei ole avalik.

Miks ma tahan teile seda rääkida? Sest mul on äärmiselt piinlik lugu. Kui ma aastal 2005 sain Tallinna vilekogu saadikuks – ma ei soovi [lisaaega], 30 sekundit on lõpuni – , siis küsiti mu käest, kuna deklar oli avalik: "Kuule, mees, sul ei ole ühtegi laenu. Kuidas niimoodi elada saab?" Mul oli nii häbi. Mul ei olnud ka ühtegi aktsiat. Ma ütlesin, et soovitage siis. Kui on see Leiburi aktsia, siis ma ostan vähemalt selle ühe aktsia, et ma ei jääks omadega jänni. Nüüd ma olen muidugi sõnakuulelik riigi kodanik ja ma olen võtnud laenu, seega minuga on kõik click OK. Seda eelnõu ma ei toeta. Aitäh!

Hea Tarmo Kruusimäe, tänan tähelepanu juhtimise eest, et teisel lugemisel tõepoolest saavad kõik Riigikogu liikmed sõna võtta. Küll on meie hea tava, et esimesena räägivad fraktsioonide esindajad fraktsioonide nimel. Palun järgmine! Aga enne, kui me saame minna Lauri Läänemetsa juurde, on Valdo Randperel käsi püsti. Vist on vasturepliigi soov. Või on protseduuriline? Härra Randpere, palun!

(Kaugühendus)

Jah, minu nime nimetati. Tarmo Kruusimäe rääkis kõigist asjadest – espressonuppudest, endistest pruutidest, Leiburi aktsiatest ja minust ka. Ma siis igaks juhuks täpsustan, et ta ei tahtnud minu kohta midagi halba öelda. Ta tahtis mind kiita, aga see jäi kuidagi selle ülejäänud suht segase sõnavõtu varju.

Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu sisu osas meil erilisi pretensioone ei ole. Täiesti õige tee, täiesti õiged soovitused reguleerida ära, kuidas ja kes peaks oma huvisid deklareerima. Et need on üldiselt inimesed, kellel on ligipääs otsustamisele, on täiesti õige asi. Aga seda, miks me seda teeme, kogu seda pilti tuleks palju laiemalt vaadata tegelikult.

Ma arvan, et kõige olulisem on ikkagi alustada kõige põletavamatest probleemidest. Ja kui me mõtleme Eesti kõige põletavamatele probleemidele, siis iga korruptsiooniküsimus, iga selline lahti jäetud uks või iga võimalus, mis võib kellegi halvale teele viia, tuleb loomulikult sulgeda. Kõige halvem asi, mille tõttu, nagu me oleme näinud, Eesti on kõige rohkem pihta saanud, Eesti inimesed on pihta saanud ja millest kõige rohkem kahju võib sündida, on poliitiline korruptsioon. Kui me vaatame seda eelnõu või üldse tegelikult neid käike, kuidas me proovime selliste küsimustega tegeleda, siis rahule jääda ei saa.

Kui see eelnõu laiemasse konteksti panna, siis on minu arvates probleeme küll ja ma tahaksingi neil peatuda ning teha üleskutse nii koalitsioonile kui opositsioonile: tegeleme viivitamatult nende küsimustega, mis puudutavad poliitilise korruptsiooni vältimist! Kui me nüüd olulisemaid asju vaatame, siis mis meile jätkuvalt muret teeb? See on korruptsioonivastase tegevuskava heakskiitmine ilma selleta, et seal sees oleks eesmärk, kuidas tegeleda poliitilise korruptsiooni vähendamise või ennetamisega. Ja rõhutan veel kord, ma olen seda mitmeid kordi öelnud, et seal on päris hästi ära toodud, kuidas tegeldakse sellega, et arstidele kommikarpe ei antaks. Aga teate, see, et inimesed saavad terveks ehk ka tänu kommikarbile, on palju väiksem probleem kui see, et 40 miljonit kriisiraha läheb valesse kohta. 40 miljonit Porto Franco näitel – selle taga on väga paljude inimeste toimetulek, oluliselt rohkemate inimeste toimetulek ja ka oluliselt rohkemate inimeste tervis. Selle 40 miljoni eest oleks saanud või saaks palju rohkemaid inimesi aidata. Selles mõttes see, et ei ole korruptsioonivastases komisjonis poliitilise korruptsiooniga tegelemist ja nüüd öelda, et eelmine valitsus tegi selle kava valmis ja me ei hakanud seda täiendama – see näitab loomulikult prioriteete. Ei olnudki nii tähtis asi, kuigi praeguse koalitsiooni moodustamisel sellest kogu aeg räägiti.

Nüüd, kui me vaatame teisi tegevusi uurimiskomisjonis: kriisimeetmed, sajad miljonid koos uute meetmetega, lisaeelarve, millest me täna hakkame rääkima, kokku üle miljardi euro. Üle miljardi euro, aga me ütleme, et me ei tahagi seda uurida. Me ei taha seda põhjalikult uurida, ma ei taha sinna põhjalikult sisse vaadata. Ka see on väga oluline sõnum. See on sõnum läbi tegude. Vaid sõnades ollakse väga üllad ja tahetakse korruptsiooni ennetamisega tegeleda.

Palun kolm minutit lisaaega! 

Palun, kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa.

Meil on võimalik peagi, aprilli alguses näidata seda ka tegudega. Siiasamasse tuleb üks sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis puudutab poliitilise korruptsiooni vähendamist. See sisaldab ettepanekuid valitsusele välja töötada meetmed, et panna piir valimiskuludele. Teatavasti mida rohkem tuleb selles konkurentsis valimiste ajal mõõtu võtta, seda rohkem see sunnib raha leidma. Ja kui raha ausal teel ei ole võimalik leida, siis võib see ahvatleda valele teele nii erakondi kui üksikisikuid ja seda me oleme ju siin hästi näinud.

Kui ma nüüd mõtlen sellele, mida lugupeetud justiitsminister on öelnud selle kohta, miks valitsus ei ole nõus toetama sotsiaaldemokraatide algatatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tugevdamise eelnõu. Vastus oli, et tuleb analüüsida, tuleb arutada kellegagi. Ütleme niimoodi, et kui need analüüsid kestavad väga kaua – ma saan aru, et sügisel alustatakse ja ehk jõutakse lõpuks aega vahetult enne valimisi, nii et mingid [kahtlased] asjad tegemata ei jää –, siis on väga raske olla veendunud selles tegelikus tahtes ja siiruses. Kui kogu seda tegevust vaadata, siis ma ütlen, et kui tahetakse tõesti, ma ei tea, mingisugust uut süsteemi teha, siis augud, mis selle uue süsteemi väljatöötamises praegu on, tuleks kohe ära täita. Ja need augud on meile väga hästi teada.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on aastaid eri Riigikogu koosseisude poole pöördunud ja öelnud, et näete, siin on probleemid. Need ei ole mitte küsimused, mis nagu põhimõttelist lahendust vajavad. Need põhimõtted on seaduses kirjas, aga neid põhimõtteid ei ole võimalik järgida, sellepärast et paar paragrahvi on lihtsalt panemata jäetud, kas teadlikult või mitteteadlikult. Need augud me peaks kohe ära täitma. Ja siis tuleme selle analüüsi ja võib-olla selle suurema süsteemi või põhimõttelisemate muudatuste juurde tagasi. Siis oleks usutav, et ka tegelikult tahetakse korruptsiooniküsimustega, selle kõige põletavama poliitilise korruptsiooni ennetamisega tegeleda. Loomulikult oleks see usutav ka siis, kui justiitsminister ei räägiks ainult sellest, et me hakkame analüüsima. Mis mõttes valitsus ainult analüüsib?

Minu arvates see on tegelikult asi, millega paralleelselt peaks tegelema ka Riigikogu, mitte nii, et valitsus jälle toob siia ettepanekud. Kus kohas on nüüd see kaasamise ring, nii et igast erakonnast ja mitte ainult parlamendierakondadest, vaid ka parlamendivälistest erakondadest oleks esindaja selles ringis, kus neid asju arutatakse?

Kokkuvõtvalt: see eelnõu on õige tee, aga kahjuks see ei veena meid selles kõige olulisemas, kõige põletavamas asjas, et tahetakse päriselt tegeleda poliitilise korruptsiooni väljajuurimisega. Loodame, et tulevad ka eelnõud. Ja vähemalt sotsiaaldemokraadid on need esitanud ja need tulevad varsti siin arutusele, nii et saate meid tegudega veenda. Kutsungi kõiki tegudes seda välja näitama. Aitäh! 

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kõnelen enda nimel, kuna fraktsiooni nimel on juba kõneldud. Jagan kolleeg Läänemetsa muret ja just seetõttu, et nagu ma oma küsimustes viitasin, ei paista see korruptsioonivastane tegevus praeguse valitsuse poolt selline, nagu sõnades meile lubatud on. Jah, need tänased muudatused, mida me hääletama hakkame, on olulised. Kindlasti viivad need meid väikese sammukese edasi, aga mina nimetaksin neid kosmeetilisteks muudatusteks. Nagu viimane juhtum näitab, isegi huvide deklareerimine ei aita sellele kaasa, et ministri poliitilisel nõunikul kaob kiusatus oma poliitilist võimu kasutada ja sellega kauplema minna.

Räägiti ka korruptsioonivastasest tegevuskavast. Seal puudub peatükk, mis kõneleks erakondadest ja erakondade rahastamisest. Kõik Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettepanekud on Riigikogu koridorides ja kabinettides toppama jäänud. Ilmselt on nad sellessamas riiulis, millest viimastel päevadel justiitsminister armastab rääkida, kus on mõni teinegi eelnõu tolmu kogumas. Uurimiskomisjonist rääkis ka Läänemets siit tribüünilt. See on ka näide sellest, kuidas ei soovita tegeleda tõsiste korruptsiooniasjadega, ei soovita tegeleda nendega tõsiselt. Kui me meenutame, mis oli üks esimesi eelnõusid, millega uus koalitsioon siia saali tuli: see oli korruptsioonivastase erikomisjoni koosseisu kallale minek. Miks? Kas see peab tõepoolest olema üks esimesi samme korruptsioonivastases võitluses? Kahtlen selles. Juba korduvalt mainitud lobistide juhend või lobitööjuhend – selle kohta isegi lobistid ise ütlevad, et see ei ole piisav, see ei taga kaitset, ei taga läbipaistvust, sest kohustus lobistidega kohtumisi registreerida pannakse ainult kõige kõrgematele ministeeriumiametnikele, aga mitte nendele, kellega lobistid reaalselt kohtuvad ja kes reaalselt neid eelnõusid, määrusi ja seadusi kirja panevad.

Me ei pea tegelema mitte kosmeetiliste asjadega, vaid oluliste asjadega. Ja minule tundub, et Lauri nimetatud teema ehk erakondade rahastamine on üks olulisemaid teemasid, millega peaks võimalikult kiiresti edasi liikuma. Ei maksa oodata väljatöötamiskavatsust, ei maksa oodata analüüsi ja konsensuse otsimist, midagi tuleb teha kohe ja kiiresti, täna. Kõik need muudatused, mis laiendavad Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevust ja õigusi, tuleks võtta vastu juba enne sel aastal toimuvaid kohalikke valimisi. Surve erakondadele kampaaniamahtude suurendamiseks, raha leidmiseks ja selle kaudu ka mõjuga kauplemiseks on päris suur enne igat valimist.

Loomulikult deklarantide arvu suurendamine ei taga, et see süsteem on aus, õiglane ja läbipaistev. Seda me juba teame. Jah, valede andmete esitamine on karistatav, aga ka esitades täiesti ausaid andmeid võib täiesti vabalt oma mõjuga kaubelda. Aga liigume deklaratsioonidega edasi! Võib-olla mõtleme selle peale, kuidas nende menetlemine, läbivaatamine teha tõhusamaks ja efektiivsemaks. Korruptsioonivastase komisjoni esimehena tean, et deklaratsioonide kontrollimisel ja võrdlemisel peab võtma ...

Palun minut aega juurde!

Palun üks minut juurde, kokku kuus minutit.

... peab võtma käsitsi füüsilised eelmiste aastate deklaratsioonid ja hakkama neid omavahel võrdlema. Võib-olla see süsteem vajab muutmist ja ma loodan, et me liigume ka selles suunas edasi. Mina isiklikult toetan seda eelnõu ja kutsun üles kolleege seda toetama. Aga kutsun üles ka valitsust ja justiitsministrit mitte korraldama ümarlaudu, töötubasid. Ei maksa tegeleda analüüsidega ja konsensuse otsimisega, mida ei pruugigi selles saalis selles koosseisus saavutada. Tuleks viivitamatult tegeleda erakondade rahastamise teemadega ja teiste teemadega, mis aitavad meie ühiskonnas kui mitte päris lõppu teha korruptsioonile, siis vähemalt teha selle võimalikult keeruliseks. Aitäh!

Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Pean oluliseks rõhutada, et korruptsioonivastane võitlus on selle valitsuskoalitsiooni olulisimaid teemasid. Raske on mõõta, aga ma arvan, et ma ei eksi, et see valitsus on kahe kuuga teinud rohkem kui mõni valitsus kahe aastaga. Mõelgem natukene selle üle! Kõike korraga ja jooksujalu teha ei saa. Loomulikult ma olen täiesti nõus sellega ja ma ütlesin ka oma sõnavõtus, et see eelnõu ei pretendeeri kõikide lünkade täitmisele korruptsiooni puudutavates seadustes. See ei pretendeeri kõikide lünkade täitmisele, see täidab tegelikult tõesti ühe väikse lünga. Ärge sellepärast pahandage, et me tulime selle eelnõuga, seda enam, et tõesti seda eelnõu ju menetleti ka eelmise valitsuskoalitsiooni ajal. See oli peaaegu valmis, me tõime ta ruttu saali. Ma ei tea, mis põhjusel see varem saali ei jõudnud. Kas me siis oleks pidanud sellega veel ootama? See oli väga aktuaalne. Aga loomulikult, kui me räägime erakonnaseadusest, siis ilmselgelt see nõuab rohkem aega ettevalmistuseks.

Ja ma kindlasti ei saa olla nõus sellega, et me just nagu ei peaks analüüse tegema ega arvamusi koguma. Me ju oleme ise siin saalis heaks kiitnud õigusloome põhialused, kus on lausa öeldud, et kui valitsus tuleb seaduseelnõuga, peab juures olema väljatöötamiskavatsus. Me ei saa nii tähtsa asja juures, kui korruptsioonivastane võitlus on, VTK-d ignoreerida. Ja oluline on öelda ka seda – ma ei viita ühelegi eelkõnelejale –, et kui oli jutuks see, et sügisel hakatakse analüüsima, siis ma väidan vastupidist. Septembriks peab ikkagi VTK olemas olema ja seega sügiseks on juba analüüse väga palju tehtud, mitte sügisel ei alustata analüüsiga, kui me räägime erakonnaseadusest ja sellestsamast rahastamise teemast. Nii et VTK ilmselgelt eeldab analüüse ja nende analüüsidega tegeldakse täna-homme-ülehomme. Septembriks peab see saama VTK vormis kaante vahele.

Korra jooksis siit läbi ka mõte – see kolleeg on saalist hetkel väljas –, et julgeolekuasutuste juhid oleksid nagu soovinud, et nende deklaratsioone ei avalikustata. Minul puudub küll igasugune informatsioon, et seda oleks soovinud julgeolekuasutuste juhid. Ma arvan, et oleks väga eksitav, kui siin jääks mulje, et just nemad on seda soovinud. Minul puudub küll igasugune informatsioon selle kohta, et nemad oleksid seda soovinud.

Nüüd hea kolleegi märkus, et me suurendame bürokraatiat. Noh, selle eelnõuga tuleb juurde suurusjärgus võib-olla 50–60 inimest, kes on kohustatud huvide deklaratsioone esitama. Võrdleme seda 5000-ga – see on tegelikult tilk suures meres. Ja teiselt poolt, kui sama erakonna kolleeg ütleb, et me peaksime laiendama seda isikuteringi, siis mul on raske aru saada, et kui ühest küljest, kui tuleb juurde 50 inimest, siis on see bürokraatia kasv, aga kui 5000-le panna otsa veel teine 5000, siis see nagu ei ole bürokraatia kasv. Selles mõttes peaks nagu neid seisukohti kooskõlastama.

Oli ka märkus asendustegevuse kohta sellesama erakonna poolt, kes ka ise selle eelnõuga tegeles eelmises valitsuskoalitsioonis. Okei, ta ei jõudnud saali. Aga valitsus sellega tegeles ja nüüd öelda, et kui tegeleb sellega teine valitsus, siis see just nagu on asendustegevus. Seda on väga raske mõista.

Ja viimane, kõige olulisem, head kolleegid, ikkagi. Ma saan aru, et ei ole suuri vastuväiteid sellele, et ministrite poliitilised nõunikud peaksid huvide deklaratsioone esitama. See on suhteliselt üksmeelne seisukoht. Põhiküsimuseks on tõepoolest saanud see, kas Kaitsepolitseiameti peadirektor ja Välisluureameti peadirektor peavad huvide deklaratsioone esitama või mitte. Kordan veel kord, ma ei kahtle vähimalgi määral, et nende kahe isiku huvide deklaratsioonid tänu EKRE-le, tänu peale seda debatti siin saavad kordades rohkem tähelepanu Riigikogu erikomisjonides, kui nad seni on saanud. Nii et ei avalikkusel ega parlamendi liikmetel pole põhjust kahelda, et nende huvide deklaratsioonid jäävad tähelepanuta. Suur aitäh teile ja kutsun seda eelnõu toetama!

Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Korruptsioon on vaieldamatult üks asi, milles me vähemalt näiliselt oleme kõik ühel meelel, et see ei ole aktsepteeritav. Võidakse öelda, et ega Eestis ju midagi hullu ei ole, me oleme mingisugusel keskmisel Euroopa tasemel, kuskil Prantsusmaaga võrdne. Olekski tore ja on põhjust uhkusest rind kummi ajada. Aga samas, meie hea põhjanaaber on korruptsiooni vähesuse tõttu juhtimas Euroopa statistikat. Ja selle kõrval on meie positsioon väga vilets. 

Eriti olukorras, kus meil on võimul kaks erakonda, kelle rahakasutused, kuidas nüüd öelda, on läbi aastate olnud pehmelt öeldes kummalised ja üks valitsuserakond on saanud korruptsioonikahtlustuse, peaks olema valitsuse eesmärk just nimelt korruptsiooni vähendamisel astuda jõulisi ja julgeid samme ning näidata, et me liigume õigel teel. Paraku me seda ei näe. Kuuleme küll sõnu. Aga kõik asjad peavad olema õiged ja nad peavad ka näima õigetena. Kas või see olukord, et korruptsioonikahtlustuse saanud erakonna peaminister astub tagasi ja teda premeeritakse Riigikogu esimehe kohaga, kusjuures tema esitajaks on korruptsioonisüüdistuse saanud erakonnakaaslane – no andke andeks, see paistab täiesti kohutav välja! Ja see ongi kohutav.

Tulles nüüd selle eelnõu juurde, me ei näe kahjuks ka siin mingisuguseid julgeid suuri samme. Ühtepidi me kiidame heaks GRECO ettepanekud, viime need ellu, mis on ääretult positiivne. Me laiendame nende isikute ringi, kes peavad esitama huvide deklaratsiooni. Ja samas me justkui jenka tantsus astume sammu tagasi ja hoopistükkis vähendame seda ringi ilma vähimagi sisulise põhjenduseta.

Meile on räägitud küll julgeoleku küsimusest, küll riigisaladusest ja võrdsest kohtlemisest. Kuulge, andke andeks! Mingi riigisaladus ei ole, kes on meie julgeolekuasutuste juhid. Nende deklaratsioonidki ei ole olnud mingisugune riigisaladus ega ammugi julgeoleku küsimus. Sama suur julgeoleku küsimus ja riigisaladuse küsimus võiks ju olla presidendi deklaratsioon, peaministri, Riigikogu esimehe, kõikide Riigikogu liikmete, ministrite, õiguskantsleri deklaratsioon jne, jne. Aga siin ei leia keegi, et avalikustamine kuidagigi kahjustaks meie julgeolekut ja need peaks olema riigisaladus.

Need ettekäänded on lihtsalt laest võetud, need ei päde absoluutselt. Täpselt samamoodi nagu väited võrdsest kohtlemisest: et kui Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ametnikelt ei nõuta seda avalikustamist, kuidas siis juhilt. Aga see tasand on ju absoluutselt erinev. Me räägime tasandite võrdsest kohtlemisest, mitte asutuse või institutsiooni juhi ja tema alluvate ametnike tasandist. See lööb need tasandid ju sassi, selline võrdsustamine.

Ja kui tuua siia juurde riigisaladuse küsimus, siis, andke andeks, mul on juba aastaid Riigikogu kogemus ja mind ajab lausa naerma ...

Palun lisaaega kolm minutit! 

Palun, kolm minutit, kokku kaheksa.

Mind ajab lausa kurvalt naerma see praktika, mida me näeme iga päev, kuidas kõikvõimalikele dokumentidele lüüakse peale salastatuse templit. Kolides nüüd ühest kabinetist teise leidsin ma kunagise välisministri Sven Mikseri kõne, mille ta esitas siin Riigikogus välispoliitikast ülevaadet tehes. Avalik kõne, üleval istusid kõik diplomaatilise korpuse esindajad, see tiražeeriti meedias, aga sellel kõnel oli peal pitsat "Asutusesiseseks kasutamiseks aastani 2029". No tule jumal appi!

Täpselt samamoodi saadab peaminister praegu meile koroonaülevaateid, Riigikogu liikmetele, täpselt samasuguse märkega "Salastatud asutusesiseseks kasutamiseks". Me ei tohi neid andmeid isegi kuskil diskussioonides kasutada. Riigisaladuse varju ja selja taha pugemine, eriti veel, kui sellel puudub absoluutselt igasugune mõte ja alus, näitab tegelikult lihtsalt nõrkust ja argust. Seda, et kardetakse millegipärast. Äkki tulevad mingisugused sammud või teod välja, igaks juhuks keelame ja salastame ära ka kõik need asjad, mis tegelikult on täiesti normaalsed nii siin kui ka igal pool mujal, mille puhul mitte keegi ei ole tulnud selle peale, et selliseid asju võiks salastada.

See eelnõu, mis ühtpidi laiendab huvide deklaratsioonide esindajate ringi, selles suhtes on täiesti aktsepteeritav, positiivne ja hea ning see osa leiab Konservatiivse Rahvaerakonna toetuse. Aga see osa, kus millegipärast võetakse teatud isikud sellest ringist välja ilma igasuguse põhjenduseta, ei ole mitte mingil juhul aktsepteeritav. Sellele me oleme vastu, seda me ei toeta. Seetõttu teeme ettepaneku katkestada eelnõu 323 SE teine lugemine. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Hakkame läbi vaatama muudatusettepanekuid. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele. 

Valmistame ette. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku vastu oli 61, poolt 19, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek toetust ei leidnud.

Teine muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Panen hääletusele, aga nüüd siis ilma saalikutsungita. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 66, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud.

Kolmas muudatusettepanek, esitatud samamoodi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 66, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 4, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Henn Põlluaas!

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 4, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt hääletas 19, vastu oli 67, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 5 on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, aga meile on saabunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek katkestada eelnõu menetlemine ja ka see tuleb meil läbi hääletada. Kas olete nõus, et me asume hääletama ilma saalikutsungita? Vastuväiteid ei ole.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu 323 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 72 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme eelnõu 323 teise lugemise lõpetanud.

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 324. Riigikaitsekomisjonipoolse ettekande teisel lugemisel teeb Mati Raidma. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2021. aasta 8. veebruaril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 23. veebruaril, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 10. märts kell 17.15, esitas eelnõu kohta omapoolsed muudatusettepanekud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Samuti esitas riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina ühe muudatusettepaneku.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist 15., 16. ja 22. märtsi istungil. Riigikaitsekomisjon kaasas enne teist lugemist eelnõu arutellu huvigrupi esindajana Eesti Reservohvitseride Kogu, keda esindas kogu esimees major Andre Lilleleht, kes osales nii 15. kui 16. märtsi istungil. Eelnõu algataja esindajana osales eelnimetatud istungitel Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski.

Eesti Reservohvitseride Kogu esindaja major Andre Lilleleht toetas paberivabadele e-lahendustele üleminekut ja julgustas uusi lahendusi leidma. Ta tõdes, et kui e-lahendused ei hakka reaalselt tööle, näiteks ligipääs internetile puudub või kaob, siis selleks on eelnõus sätestatud ka muud dokumentide kättetoimetamise viisid.

Eelnõu kohta esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud puudutasid adressaadipoolset kinnituse saatmist. Komisjon arutas neid ettepanekuid samuti oma 15. ja 16. märtsi istungil. Ühe kolmest ettepanekust võttis fraktsiooni esindaja Leo Kunnas tagasi ja ülejäänud kaks ei leidnud peale arutelusid lõpuks komisjoni toetust. Eelnõu algataja esindaja põhjendas mittenõustumist seisukohaga, et eelnõu eesmärk on tõsta kaitseväekohustuslaste teadlikkust neil lasuvast kohustusest riigipoolseid dokumente vastu võtta ja nendega ka tutvuda. Dokumendi adressaadilt kinnituse saamise kehtestamisega antaks kaitseväekohustuslasele valik dokumentide vastuvõtmiseks, mis ei oleks eesmärgipärane. Kuna dokumendi kättesaamise kinnituse saatmine ei oleks dokumendi adressaadile kohustuslik, võib sellise lahenduse puhul olla riskiks, et isik võib otsustada mitte saata vastavat kinnitust. Pikemalt on muudatusettepanekud koos selgitustega kättesaadavad muudatusettepanekute loetelus ning nende üle otsustamisega seonduv on esitatud eelnõu teise lugemise seletuskirjas.

Märgin veel, et juhtivkomisjoni muudatusettepanekut nr 3 toetati konsensuslikult. Muudatusettepanek oli sisuliselt normitehniline, keeleline ja viib eelnõu lõiked omavahel kooskõlla. Keelelised täpsustused tehti eelnõus keeletoimetaja ettepanekul. Eelnõu algataja esindaja nõustus riigikaitsekomisjoni otsustega muudatusettepanekute kohta ning keeleliste täpsustustega.

Märgin veel, et komisjoni istungil toodi välja fakt, et riigiportaali e-postkasti kaudu saadavad ametlikke kirju veel Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, ministeeriumid, Riigikohus, Eesti Töötukassa ja kohtutäiturid.

Menetluslikud otsused. Käesoleva aasta 22. märtsi istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti, seletuskirja ning muudatusettepanekute loetelu. Varem, 2021. aasta 16. märtsi istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 24. märtsi istungi päevakorda. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon 16. märtsi istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Teile on ka küsimusi, vähemalt üks. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Lähtudes sellest, et me käsitame kõiki alaealisi lastena, mis vanusest on lastel kohustuslik isikukood@eesti.ee meiliaadressi omamine ja millised on need sanktsioonid? Ma viitan ka sellele, et Eesti Vabariigi põhiseadus seab kaitseväekohustuse sooneutraalsena. 

Sellist küsimust me komisjoni istungil ei arutanud. Me keskendusime kaitseväekohustuslastele, kellel on põhiseaduslik ülesanne meie riigi ees. Te puudutasite lapsi, see on natukene erinev temaatika. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Meie senine kogemus selle eesti.ee kirjade ja andmete ja dokumentidega näitab, et tegelikult valdavale osale meie inimestele üleüldse kogu see info koju kätte ei jõua. Viimane kurb kogemus on ju just nüüd sellest koroonaajast, kui on proovitud saata vaktsineerimise kutseid sealtkaudu ja tegelikult jõuab see kätte ainult murdosale inimestest. Kas te ei karda ikkagi seda, et kui me nüüd kaitseväekohuslase igasuguseid kutseid küll õppustele, küll ajateenimisele ja kuhu iganes ning muid dokumente saadame, siis tegelikult need ei jõua kohale? Mis sellisel puhul ette kavatsetakse võtta? 

Aitäh! Kõigepealt, me tõepoolest oleme tänases ühiskonnas jõudnud sellisesse faasi, kus e-kanalid ja internet ei ole võõras teema. Seda näitas ka kaitsekohustuslaste hulgas läbi viidud küsitlus, kus rõhuv enamus – ma mälu järgi ütlen ja võin eksida, üle 80% soovis e-kanaleid kasutada riigiga suhtlemisel, riigi info saamisel. Seda ühelt poolt. Teiselt poolt ma olen väga nõus, et see oli kitsaskoht, mille see vaktsineerimise ebaõnnestunud teavitus välja tõi. Samas on hea meel märkida fakti, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud 16. märtsil ministeeriumidele kooskõlastamiseks Eesti Vabariigi valitsuse määruse muutmise eelnõu, mille kohaselt hakataks @eesti.ee lõpuga meile suunama inimeste isiklikele e-posti aadressidele, et tähtsad teated ikkagi rahvale kohale jõuaks. Probleemi olemus on teadvustatud. See platvorm väärib enamat kasutamist, ta lihtsustab oluliselt riigi ja inimese vahelist suhtlemist. Ja ma olen täiesti kindel, et 1. jaanuariks 2022, kui need sätted hakkavad kehtima, on selles vallas sootuks parem olukord ja see annab tõelise efekti. 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma kordan: mis vanusest on Eesti Vabariigi kodanikel kohustus jälgida enda isikukood@eesti.ee meiliaadressi ja millised on sanktsioonid, kui mingi aja jooksul seda ei ole tehtud?

See kohustus tuleb koos kaitseväekohustusega. Punkt üks. Ja punkt kaks: kõigile sellesse ringi sattuvatele isikutele kõigepealt tuleb ikkagi klassikalisel viisil teade kirja näol. Kõik saavad valida omale sobiva suhtluskanali. See § 15, kui täpsemalt lugeda, sisaldab väga erinevaid võimalusi informatsiooni liigutada. Juba esimesel lugemisel oli siin mitu korda alla joonitud vajadus hakata ka seda informatsiooni kampaania korras jagama. Veelgi enam: riigikaitsekoolitus, riigikaitseõpetus koolides on see esmane platvorm, kus noored saavad selle informatsiooni ja mõistmise, kuidas suhestuda sellise uue informatsioonplatvormiga.  

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus: kas selle eelnõu esitamisel on mängus Herman Simmi käsi? Kujutame nüüd natukene ette seda meie reaalset olukorda. Me kümme aastat räägime sellest, kuidas meil on viimase miili väljaehitamine, kohe-kohe lõpetame, internet jõuab kohe-kohe igasse maakodusse. Kui me nüüd mõtleme, et kriisiolukorras võib Eestit tabada massiivne küberrünne, mis võtab meil igasuguse elektroonilise side vähemalt ajutiselt maha. Mismoodi te kujutate ette, et selles olukorras tõepoolest jõuavad need kutsed kutsealusteni?

Esimesele küsimusele vastates ma sügavalt kahtlen, et Simmi internetiteadmised nii kõrgele ulatuvad. Teisele küsimusele on vastus lihtne. Kui me räägime konkreetsetest teavitustest keerulistes olukordades, lõpetades sõjaolukorraga, siis see seaduse paragrahv seda ei käsitle. Need teemad on kirjas RIKS-is ehk riigikaitseseaduses. Ja tegelikult on taolistel puhkudel läbiproovitult kõige lihtsam ja toimivam vahend ikkagi meedia ehk siis televisioon-raadio, kus antakse üldine teadaanne ja need kaitseväekohustuslased, kes on kohustatud mingitel tingimustel kuskile minema, saavad seda teada juba teisi kanaleid pidi, mitte selle platvormi kaudu. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkan sealt, kus Mart Helme lõpetas. On võimalik tõesti, et internet ühel hetkel kaob ära ja siis need probleemid jäävad õhku kõik. Ja teie vastus sellele, et antakse meedia kaudu teada – aga kui elekter kaob ära, siis ei ole ka meedia kaudu mingisugust erilist informatsiooni. Kas ei peaks ikkagi, tagamaks täielikku valmisolekut, kasutama n‑ö klassikalist kullermeetodit? See on ju ainus lollikindel vahend, kui just kullerit kuskil pool maha ei killita.

Aitäh! Kui sukelduda eelnõu teksti, siis te leiate need variandid kõik siitsamast tekstist, § 1 lõige 2 räägibki kõikvõimalikel teistel viisidel [teavitamisest]. Lihtsalt lisandub 1. jaanuarist järgmisel aastal üks platvorm veel. Keegi ei likvideeri eelmisi.

Indrek Saar, palun!

(Kaugühendus)

Tervist! Minu küsimus, hea Mati, on sulle järgmine. Selle eesti.ee testimisega tegeleti kummalisel moel vist üle-eelmine nädalavahetus, kui mitme tuhande eaka inimese kannatus ja närvid proovile pandi. Vaktsineerimiseks leiti täiendavad vaktsiinikogused ja hakati kogu seda informeerimist eesti.ee abil proovima ja katsetama, ent see oli üks väga ebaõnnestunud viis piloteerida. Kaitseväe puhul on tegemist oluliselt nooremate inimestega, kellel kindlasti digivõimekus on suurem, aga kas te saate kinnitada, et kui seda süsteemi rakendama hakatakse, siis suudetakse natukene kaugemale ette mõelda ja sellest ei saa samasugune läbikukkumine nagu sellest vaktsineerimise katsetusest, mida me just pealt nägime?

Aitäh! Vaktsineerimisnäitega olen täiesti päri. Aga julgust uskuda selle platvormi rakendamisse lisab asjaolu, et selleks on aega üle poole aasta. Kõik asjasse puutuvad institutsioonid, ametkonnad, ministeeriumid teeksid oma kodutöö lõplikult ära. Paraku see ilmselt ei õnnestunud vaktsineerimiskampaania ajal.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult on minu meelest antud küsimuses kõige tähtsam operatiivsus. Ütleme, siin mängib olulist rolli ajafaktor, kui ruttu me midagi saame teha. Selles mõttes peaks, ütleme, sellist klassikalist teavitust ikkagi prioriteetseks pidama, kui tehnilised võimalused üles ütlevad.

Suur tänu! Jaa, olen täiesti päri, kui teavitusteemad on operatiivsed. Hetkel on enamus teavitusmassist mitteoperatiivset laadi: arstlikud komisjonid ja muud sellised asjad, administratiivteated. Ja sellepärast ka selline käsitlus. Nagu ma ütlesin, operatiivvaldkonda puudutav infovahetus on täna sätestust leidnud riigikaitseseaduses. Siin on pigem selline igapäevane rahuaegne infokanalite kirjeldus. 

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud Mati Raidma! Kas komisjoni istungil kõlas mõni tõsiselt võetav argumenteeritud põhjus, miks me ei peaks seda sammu astuma, et kaasaegsemalt läheneda kogu sellele temaatikale? Natuke kummaline on ausalt öelda seda umbusku kuulda. Aga kas oli mõni selline tõsiselt võetav argument, miks me ei võiks astuda sammu edasi? 

Tänan! Ei olnud. Küll oli pikalt arutelu, nagu tähele panite, mitmel istungil. Ja see ongi vajalik, et teema lahti rääkida. Selline arvamus on kerge tulema. See infovahetus, millest me räägime, puudutab ka kriisiaega, sõjaolukorda jne. Aga kui saime selle kõik lahti rääkida, siis me lähenesime oma seisukohtadega, ütleme, opositsiooni-koalitsiooni piiril silmnähtavalt. Me tõdesime, et see tee on õige. Tekkisid murekohad, millele me minu hinnangul saime vastused nii eelnõu algatajalt kui ka omavahel arutledes. Sellist teravat vastasseisu ei jäänud üles.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel on õigus esineda kõigil saadikutel, aga kõigepealt fraktsioonide esindajate sõnavõtud. Leo Kunnas, palun, EKRE fraktsiooni nimel! 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! EKRE fraktsioon toetab tervikuna seda eelnõu. Elektrooniliste kanalite kasutamine on suur samm edasi. Aga saatan peitub alati detailides. Seepärast ma räägin ka meie muudatusettepanekutest ja kutsun üles neid toetama. Oluline on see, et kui me ootame, kui riik ootab inimeselt, et ta täidaks mingeid kohustusi, siis me peame olema kindlad, et ta on ka nendest kohustustest teadlik. See on selline lihtne ja selge põhimõte ja meie muudatusettepanekud ongi suunatud sellele, et panna see siia sisse.

Selle arutelu käigus me pakkusime Kaitseministeeriumile välja, et see seadus võiks reguleerida üldsätteid, aga tehnilised detailid ehk siis milliseid analeid kasutada, kogu see loetelu kuni virgatsiteni välja, ja millise aja jooksul need teavitused peaks olema tehtud, see võiks olla kaitseministri määruse teema. See ei ole isegi Vabariigi Valitsuse määruse tase. Meie määrame üldnormi ja nemad saavad vastavalt vaadata, mis asjad toimivad ja kas teavituseks on vaja 14, 30 või mingi muu arv päevi. See regulatsioon oleks paindlik. Kaitseministeeriumi esindaja proua Rannaveski ei olnud sellega nõus ja väitis, et see läheb vastuollu haldusmenetluse seadusega. See võib ka tõsi olla, aga ma näen, et sisuline probleemilahendus võiks olla selline.

Meie muudatusettepanekud on suunatud sellele, et ennetada võimalikke probleeme, mis võivad siin rakendamisega ette tulla alates 2022. aasta jaanuarist, mil me seda rakendama hakkame. Parem on neid probleeme ette näha ja ennetada nüüd, mitte et me tuleme nende juurde tagasi meie ametiaja lõpul või siis tulevad meie tulevased kolleegid järgmisel ametiajal nende asjade juurde tagasi.

Siin muidugi kõik paberkandjal [teavitamise viisid] jäävad ja jääb ka alternatiivina elektronposti oma aadressile ümbersuunamine. Seega jääb muidki kanaleid. Aga nagu ma ütlesin, tegelikult me peaks kogu selle n-ö taktikalise osa alla delegeerima Kaitseministeeriumi tasandile, mis praegu meil ei õnnestunud. Ja kui meil on tarvis midagi muuta, siis need tulevad seaduseparandustena taas siia Riigikokku tagasi, mis võib-olla ei oleks kõige parem lahendus.

Aga ma võtan oma jutu lühidalt kokku. Me toetame seda eelnõu, aga me palume teil toetada meie parandusettepanekuid, mis on tehnilised ja keskendunud sisuliselt sellele, et kohustuslased saaksid oma kohust paremini täita ja oleksid sellest teadlikud. See on kõik. Tänan!

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi kaitsjad nii siin saalis kui ka teisel pool ekraani ja loomulikult noored, kõik, keda see puudutab. Noorsootöö seadus ütleb, et noor on inimene vanuses 7–26 eluaastat. Samas me käsitame siin saalis kõiki alla 18-aastaseid lastena. Ja siis me jälle ütleme, et nad on mingil määral ikkagi ka noored. Ma teeksin muidugi ettepaneku, et me võiksime võtta ühe vanuse, mis on 15, kui kunagi noored läksid noorukite polikliinikusse ja võeti seal arvele. Sellest johtus ka minu küsimus, täpselt, eks ju, et mis ajast peaksid lapsed omama seda aadressi. Muidu tuleb neil see ... Tüdrukutel samamoodi, meil on sooneutraalne ajateenistus.

Seda, millised agiilsed lahendused täna, praegusel hetkel on, ei ole vaja võib-olla kõike seadusesse kirjutada. Ma tooksin lihtsalt ühe huvitava näite eelmisest kevadest, kui oli koolides kaugõpe, kui õpetaja teatas, et nüüd me, noored, hakkame läbi selle keskkonna tegema e-õpet. Ja kui juhtus olema hea õpetaja, siis ta kuulas noori. Noored ütlesid, et kallis õpetaja, ära võta seda programmi, millest sina midagi ei tea ja millest meie midagi ei tea. Me oleme terve klassiga in corpore PlayStationi süsteemis, me teeme sulle selle osa ja me aitame sind. Kas täna on PlayStation seal selles nimekirjas või teda ei ole? Aga me teame ju seda norralaste filmiseriaali "Okupeeritud", kus toimus just, ütleme, andmete vahetamine.

Vägisi jääb mulje, et nööbile tahetakse nagu pintsak külge õmmelda. Selle nööbi nimi on eesti.ee. Noh, kui me panime eakate inimeste vaktsiiniteavitustega bambusesse, siis me mõtleme sinna juurde võib-olla veel muid funktsioone. Mulle meenub kohe, sotsminil oli see STAR 1, praegu vist nikerdatakse STAR 2. Ma ütlen, et selle võiks ka kohe saata pikalt, teeme kohe STAR 3, võib-olla toimib. Ma tean, et itimehed, need tahaksid kogu aeg teha. Ma olen rõhutanud ka siin saalis, et ükskõik, kui me anname itimeestele mingi ülesande, siis tuleb suurte tähtedega kirjutada: peab ühilduma olemasolevate programmidega. Sest alati itimehed ütlevad: mill, siis ta ühildub! Sest keegi ei öelnud, et ta peaks meil ühilduma ühe või teise asjaga.

Ning minu jaoks üks probleem on see, et – võib-olla ma eksin – riigikaitse algõpetus on vabatahtlik õppeaine. See on hea, et see lahendus on, et seal tutvustatakse noortele seda võimalust ja et nad peaksid teadma, milline see keskkond on ja kuidas ta oleks turvaline. Ma arvan, et loomulikult on ka teisi sidevahendeid. Minul kodus näiteks on tavaline juhtmega telefon, ma maksan iga kuu kaks eurot selle eest, aga ma maksan selle eest, et ma oleksin kriisihetkel kättesaadav. Jah, see on see hind. Võib-olla me peaksime noortele neid tutvustama.

Aga mis saab nendest koolidest, kus kool ei ole valinud endale riigikaitse algõpetust? See oli minu meelest hea otsus, et me ei teinud seda kohustuslikuks. Me ju teame üldjuhul, et 7% on alati toimivatele süsteemidele vastu. Kui see on vabatahtlikkuse alusel, on positiivne hõive kordades suurem, kui oleks kohustuslikult. Siis oleks tekkinud vastasseis.

Ei oska ma öelda, kui hästi need kõik asjad on läbi mõeldud, küll aga, kui küsida, mis hetkest ta on kohustuslik nii poistele kui tütarlastele, siis nad peaksid seda vastust teadma. Ja siin peaksid olema ka mingil määral sanktsioonid, sest muidu küll keegi ei hakka seda meili vaatama. Ilmselgelt ma ei ole ainukene, kes siin ütleb, et ma olen omanud vähemalt veel 20 meiliaadressi, mille salasõnasid ma enam ammugi ei tea, kus nad kõik seal ekslevad ja ei eksle. Ja väga võimalik, et mul on olemas ka eesti.ee mingi aadress. Aga ma praegu ei tea seda ja ma ei näe vajadust selleks, et oleks. Ma arvan, et täna võib-olla kõige ametlikum on see riigikogu.ee, sealt saadakse mind kätte. Nagu me teame, et Gmail ei ole iseenesest turvaline keskkond.

Mina arvan, et ei ole vaja seaduses sätestada kõiki neid tänaseid suhtluskanaleid, kui võib-olla juba sügiseks on hoopis meil Värvuke 6, mis on veel parem, mis toimib ka. Ja mis peamine, ma arvan, et internetipakkujad peaksid ...

Kas te soovite lisaaega?

Ei soovi. Internetipakkujad peaksid meile tagama ka selle, et kui elektrit ei ole, siis on netiühendus olemas. Mille eest nad meilt sihukest kõva pappi võtavad!? Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanekuid on laekunud.

Kõigepealt muudatusettepanek nr 1, esitajaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see ettepanek hääletusele.

Selge, läheme hääletuse juurde.

Lugupeetud Riigikogu, ma panen hääletusele seaduseelnõu 324 muudatusettepaneku nr 1, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 18 saadikut, vastu 65. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Kalle Grünthal, protseduuriline.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatasin nende hääletuste järgi, kui palju inimesi veel seal ekraanide taga ärkvel on. Võib-olla peaks ikkagi seda signaali pikemalt laskma, et nad üles ärkaksid. Aga jätan selle küsimuse teie otsustada.

Nojah, ju inimesed peavad ise saama otsustada, kas nad tahavad oma mandaati magades või ärkvel olles täita.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 63. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitajaks on riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Henn Põlluaas, palun!

Palun EKRE fraktsiooni nimel hääletada ka muudatusettepanekut nr 3.

Läheme siis kohe hääletuse juurde. Henn Põlluaas, palun! (Henn Põlluaas ütleb midagi saalist.) Selge, ei lähe hääletuse juurde. Ettepanek on tagasi võetud. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Meile ei ole laekunud ühtegi ettepanekut menetlus katkestada. Seega päevakorrapunkt on ammendatud, teine lugemine lõpetatud.

Läheme päevakorraga edasi. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 326 teine lugemine. Kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare.

(Räägib, aga ei ole kuulda.)

Erki, sind ei ole kuulda. Kuulda ikka ei ole, näha on. Me ei kuule sind. Protseduuriline, Kalle Grünthal. Oota korraks, Erki!

Austatud istungi juhataja! Riigikogu peab tagama kõikide saadikute võimaluse osaleda Riigikogu töös sõnavõtuga jne. Kuna sõnavõtt praegu vist on probleem, teeksin ettepaneku võtta väike vaheaeg.

Proovime korra uuesti ja kui ei õnnestu, siis tuleb ilmselt võtta, jah. Erki Savisaar, palun proovime!

Nii, kas ma nüüd olen kuuldav?

Nüüd oled kuulda.

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 326 viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiividega kindlustus- ja edasikindlustustegevuse, samuti finantsinstrumentide turgude ning finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades.

Vabariigi Valitsus algatas eelnõu k.a 8. veebruaril, eelnõu esimene lugemine toimus 23. veebruaril. Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist k.a 16. märtsil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. märtsiks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon küsis eelnõu kohta arvamust eelnõu ettevalmistamisel Rahandusministeeriumis kaasatud huvirühmadelt. Täiendavaid arvamusi neilt ei laekunud.

Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine ja lõpphääletus läbi 7. aprillil. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja, te mainisite just kindlustustegevust. Seoses eelmisel aastal alanud pandeemiaga ja ka Eestis toimetavate suurte kontsertide korraldajate murega tekkis selline huvitav teadmine, et neil puudus võimalus enda kontserte kindlustada pandeemia vastu. Ainukene kontserdituur, mida oli võimalik pandeemia vastu kindlustada, oli Rammsteini oma. Millest see tuleb, et kindlustusfirmad kindlustavad nende asjade vastu, mis on ebatõenäolised, aga need, mis on tõenäolised, nende vastu ei kindlustata? Ja nüüd me olemegi riigina ju tegelikult lõhkise küna ees. Me ei saa ju öelda kontserdikorraldajatele, et kindlustage, kui kindlustusfirmad keelduvad. Kas see oli ka teil rahanduskomisjonis arutelu all ja kui ei olnud, siis [märgin], et selline kindlustustegevus üleeuroopaliselt on suurte kontsertide korraldajate jaoks probleem. 

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, seda küsimust meil ei kerkinud. See eelnõu puudutab finantsasutuste kindlustust ja sealt edasi igasuguste teenuste ja muude asjade kindlustamist see eelnõu ei käsitle. 

Aivar Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Hea Erki! Võib-olla sa tuletad meelde, mis organisatsioonid need olid, kelle käest me küsisime selle eelnõu kohta.

Aitäh! See on sul hea küsimus. Oleks mul nüüd kogu see nimekiri siin kohe niimoodi käepärast. Aga kui ma tuletan meelde seda arutelu, mis meil toimus näiteks esimesel lugemisel, siis, hea Aivar, sa küsisid ka seda, kas Eesti finantsasutuste jaoks midagi muutub. Ja tõdemus oli see, et Eesti pankade jaoks see seadus mingisuguseid muudatusi kaasa ei too. Küll aga Finantsinspektsioonil võib muutuda infovahetus aktiivsemaks. Nii et sisuliselt see on puhtalt selline tehniline eelnõu, mis meil siin siseturul midagi ei muuda.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Nüüd just Aivar Kokale vastusest sain ma aru, et ainuke, kes sellest kasu võib saada, on Finantsinspektsioon. Me siis kindlustame ära, et Finantsinspektsiooni igasugused otsused on mitte vaidlustamist väärt. Nad võivad otsustada niipidi või naapidi. Kas ma sain sellest asjast õigesti aru? 

Aitäh! Ei, sa selles suhtes ei saanud sellest õigesti aru. Selle direktiivi muudatused puudutavad põhiliselt kolme asutust: Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (ESMA).

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 357 esimene lugemine, ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Head Riigikogu liikmed! 2021. aasta lisaeelarve eesmärkideks on Eesti kriisist väljajuhtimine võimalikult väikeste kadudega, kiire taastumine ja Eesti uuesti avamine. See praeguseks juba üle aasta kestnud pandeemia ja kogu määramatuse talumine on kindlasti raske kõigile, ükskõik, kas on tegu tööandjatega, töötajatega, õpetajatega, lastega või lapsevanematega. Tegelikult on kõik väsinud ja tõenäoliselt ei jõua oodata, millal tavapärane või tavapärasemgi eluolu taastub. Kergemaks läheb, kui vaktsineerimise ulatus, kiirus ja mõju lubavad hakata piiranguid järk-järgult taas maha võtma. Tõenäoliselt võib kahtlusteta öelda, et see on selle aasta kõige olulisem ülesanne nii vaimse kui ka füüsilise tervise, nii majanduse kui ka igapäeva eluolu vaates. Eesmärk peab olema, et suviseks pööripäevaks on majandust ja hinge kriipivad piirangud, hinge kammitsevad piirangud maas, et ka arstide-õdede, teiste tervishoiutöötajate ja kiirabi praeguseks juba kuid kestnud koormus saaks liikuda jälle tavarütmi poole.

Praegusest kriisist riigi väljajuhtimine eeldab, et sellel vahepealsel ajal anname me sunnitud piirangute kehtimise kestel tuge kõige valusamalt pihta saanud sektorites. See tugi on ajaliselt piiratud ja võimalikult täpselt sihitud ja me teeme seda selleks, et võimalikult paljude sissetulekute, töökohtade ja ettevõtete säilimine oleks tagatud ja toetatud. Katame ka vajalikud vaktsineerimise, testimise ja ravi kulud. Aitame leevendada neid lünki, mis hariduses selle väga pika distantsõppeperioodiga paratamatult kaasnevad. Toetame vaimse tervise hoidmist ja turgutamist. Selleks see täna teie ees olev 2021. aasta lisaeelarve ongi mõeldud.

Lisaeelarve maht on 640,74 miljonit eurot. Valitsussektori eelarvepositsioonile, mida ka kriisi ajal silmas pidada tuleb, on lisaeelarve mõju väiksem, 453 miljonit eurot. Ja muidugi ei mõjuta kogu eelarvepositsiooni kaugeltki mitte ainult lisaeelarve, vaid ikkagi ka see, kui pikalt pandeemia, see praegune viirus murrab, kui kaua piirangud, mis on tervise kaitseks kehtestatud, püsima peavad, millises seisus on meie olulisimad kaubanduspartnerid, kui kiiresti õnnestub pakkuda vaktsineerimisvõimalusi ja kui kiiresti suvel majandus taastub. See kõik mõjutab aasta kokkuvõttes ka eelarvepilti ja -seisu.

Lisaeelarve tervikuna kindlasti mõjutab praegusega võrreldes SKP kasvu soosivalt. SKP kasv omakorda vähendab struktuurset eelarvedefitsiiti, aga täpne eelarvepositsiooni mõju selgub ja saab paremini selgeks aprilli alguse majandusprognoosis, mis on parlamendile kasutada kindlasti juba enne seda, kui te lisaeelarve viimase lugemise ja vastuvõtmiseni jõuate.

Nüüd lisaeelarve sisust endast. 150 miljonit eurot lisaeelarvest läheb kriisi kõige vahetumale eesliinile ehk tervishoidu, sealhulgas haiglate erakorraliste kriisikulude katteks, aga ka vaktsiinideks, vaktsineerimise korraldamiseks, testideks, koroonaravimi hankimiseks ja haigekassa reservkapitali taastamiseks. Selleks, et inimesed ei kipuks haigena tööle minema ja ka ei läheks haigena tööle – seda kindlasti teha ei tohi –, jätkub selle aasta lõpuni haigushüvitise maksmine alates teisest päevast ja see kulu on lisaeelarves 12 miljonit eurot.

Palgatoetust peetakse ka eelmise aasta kogemuse põhjal kõige efektiivsemaks kriisiabi meetmeks ja abinõuks. Praxise analüüs ütleb, et palgatoetuse maksmine kriisi tõttu pihta saanud ettevõtetele aitas eelmisel aastal või, ütleme, viiruse esimese laine ajal säilitada umbes 65 000 töökohta. See on väga suur arv ja seda efektiivselt töötanud meedet tuleb uuesti kasutada ka praeguses faasis. Järsu käibelanguse läbi teinud ettevõtete töötajatele palgatoetuse maksmise võtame me suures osas märtsis ja tervikuna aprillis lisaeelarve kanda. See maksab 102,2 miljonit eurot lisaeelarvest ja märtsikuus 38 miljonit eurot töötukassa vahenditest, aga lühiajalise ja tõesti suure käibelanguse läbi teinud ettevõtete toetuseks ja alleshoidmiseks on see kindlasti vajalik kulutus.

Muidugi on ka neid tööandjaid, kelle jaoks peamine kulutus ei ole ilmtingimata palgakulu ja keda ainult palgatoetus piisavalt ei aita. Ka neile on lisaeelarves erakorraline toetuspakett, see on kokku 44 miljonit eurot. See puudutab nii majutus- ja toitlustussektorit, spaasid ja reisikorraldajaid, aga ka jaekaubandust, mis on piirangute tõttu pidanud oma uksed sulgema. Osalist tuge saab sellest meetmest nende kulutuste katmiseks, mis ei ole palgakulud, aga mida ettevõtetel tuleb kanda piirangutest hoolimata ja sellest hoolimata, et nende tegevus on sisuliselt lõppenud ja nad on piirangute ajaks uksed kinni pannud. Sarnaselt palgatoetusele on ka selle tugimeetme puhul kriteeriumiks käibelangus. EAS-i kaudu on lisaeelarve vastuvõtmise järel võimalik toetust taotleda 50–70% ulatuses palgakuludest üle jäävate vältimatute kulude katteks. Arusaadavalt on ka selle leevendusmeetme eesmärk see, et piirangute ja kogu pandeemia leevenemise järel säiliksid elujõulistes ettevõtetes ikkagi võimalikult paljud töökohad ja ettevõtted oleksid piirangute lõppedes võimelised võimalikult kiiresti oma uksed uuesti avama.

Ma ütlen kohe ära, et me valitsuses soovime need toetused avada kohe, kui lisaeelarve on parlamendi poolt vastu võetud, ja seal, kus see vajalik on, ka Euroopa Komisjonist kiirkorras taotletav riigiabi luba käes. Need väljamaksed peavad toimuma kiiresti, sest vajadus selle toe järele on kindlasti väga suur.

See aasta on olnud väga heitlik ja keeruline ka hariduses. See on olnud heitlik ja keeruline kõikidele, nii koolilastele, nende vanematele kui ka õpetajatele. Õpilünkade tasandamine, nagu öeldud, võtab kindlasti aega, aga selle toetamiseks on haridusvaldkonnale lisaeelarves ette nähtud 12 miljonit eurot.

Vaimse tervise tugipakett sisaldab nii perearstide teraapiafondi, kliiniliste psühholoogide suuremat tuge, aga ka näiteks e‑psühholoogi broneerimissüsteemi, et seda tuge saaksid need, kes vajavad, isikustatud moel endale sobival ajal ja kohas. Tuleb muidugi öelda, et kaudsemalt toetavad selles lisaeelarves sellist vaimse tervise hoidmist ja turgutamist lisaks nimetatule veel väga paljud teisedki meetmed. Terve pandeemia aja, terve selle aasta sisuliselt sunnitud pausil olnud kultuurivaldkond saab lisaeelarvest koos spordivaldkonnaga tuge kokku umbes 39 miljonit eurot. Ka see on otseselt seotud nii majanduse taastumise kui ka vaimse tervise toetamisega.

Austatud Riigikogu! Lisaeelarve aitab tagada keerulisel ajal meditsiinisüsteemi toimepidevust, pakkuda piiratud aja jooksul võimalikult täpselt sihitud tuge Eesti inimestele ja tööandjatele, et majandus ja meie kõigi eluolu saaks Eestis võimalikult kiiresti taastuda. Need ajad on keerulised. Lõpetuseks tahan ma öelda aitäh kõikidele nendele inimestele, kes on kogu selle tervisekriisi ajal, kogu selle aasta jooksul ja ka praegu vastutustundlikult teistest hooliva, teiste peale mõtleva käitumisega aidanud pandeemiat kontrolli alla saada või aidanud kaasa pandeemia kontrolli alla saamisele. Ilma sellise käitumiseta see ei oleks võimalik. Lisaeelarve kokkupanemise puhul ütlen samamoodi aitäh kõigile, kes seda leevenduspaketti kokku panna ja parlamendile napi kümne päevaga esitada aitasid. Aitäh ka parlamendi fraktsioonidele, kes ei jäänud ootama seda, millal lisaeelarve siia suurde saali jõuab, vaid kellega mul oli võimalik alustada lisaeelarvet puudutanud kohtumisi ja arutelusid juba enne tänast arutelu siin saalis. Ma väga loodan, et lisaeelarve eelnõu saab parlamendi heakskiidu ja et te olete valmis lisaeelarvet menetlema kiiresti, kriisile kohases tempos. Valitsuse poolt me oleme, nagu öeldud, valmis kõiki toetusi, toetuste maksmisi puudutavaid määrusi rakendama kohe ja kiiresti, kui parlament lisaeelarve vastu võtnud on. Seda tuge oodatakse ja vajatakse praegu väga. Aitäh!

Lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud rahandusminister! Käestlastud epideemial on väga kõrge hind ja paraku koroonakatastroofini juhtimise kuulsusetu tiitel kuulub Kaja Kallase juhitud valitsusele. Nüüd olemegi jõudnud olukorda, kus need kulud, mida täiendavalt tuleb teha, hädavajalikud kulud, küündivad meil 2%‑ni SKT-st. Te ütlesite õigesti, et pikemas vaates vaktsiinid annavad meile leevendust, aga lühemas plaanis on meil vaja see epideemia võimalikult kiiresti kontrolli alla saada. Üks kasutamata meede selleks on maksta koroonapositiivsetele esimesest haiguspäevast alates hüvitist 100% [senisest töötasust], et inimesed tõesti koju jääksid. Täna Riigikogu infotunnis ütles Jaak Aab, et probleem on selles, et 1,25% lisaeelarvest ehk 8 miljonit eurot on liiga suur raha, et seda hüvitist maksta. Küsimus teile on järgmine: kui see tõepoolest on väga oluline meede, siis kas te leiaksite need vajalikud 8 miljonit eurot, et me saaksime selle väga vajaliku meetme siin parlamendi menetluse käigus kinnitada?

Aitäh! Viirusenumbrid hakkasid üles minema eelmise aasta novembris ja see tõus, ka Briti tüve väga kiire levik, on olnud väga kiire. Kindlasti on üks oluline osa viiruse kontrolli alla saamisest see, mida te kirjeldasite, et inimesed haigetena, viirusekandjatena tööle ei läheks. See muudatus, mis tehti eelmisel aastal viiruse esimese laine ajal ja mis puudutab haiguspäevade hüvitamist alates teisest päevast, on olnud kindlasti oluline selleks, et inimestel sellist täiendavat survet kuidagi oma viirust varjata ja tööle minna ei oleks. Lisaeelarvet kokku pannes tehtud otsus jätkata eelmisel aastal meetmete osaks olnud haiguspäevade hüvitise maksmist on samamoodi oluline otsus ning selle kulu, 12 miljonit eurot, on lisaeelarvele ja maksumaksjale päris suur.

Ma jälgisin seda arutelu ja debatti, mida täna peeti Riigikogu infotunnis sisuliselt sama teema üle. Nii nagu ütles riigihalduse minister Jaak Aab, et kui näiteks omavalitsused peavad vajalikuks, et sedasama täiendavat lisaeelarvest omavalitsustele eraldatavat raha, mis on 16 miljonit eurot, soovivad nad kasutada sellise täiendava meetme rakendamiseks, siis see võimalus kindlasti on. Ma olen nõus, et haiguspäevade hüvitamine praeguse pandeemia ajal on aidanud ja on oluline asi, mida tuleb jätkata.

Tuletan kolleegidele meelde, et küsimuseks on aega üks minut. Aivar Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Me ju teame, et eelmise aasta lisaeelarvega peatati riigipoolsed teise pensionisambasse tehtavad sissemaksed. Riik kasutas seda raha muude kulude katteks. Seda teeb ta ka sellel aastal kuni 1. septembrini. See ei tohiks olla ju kellelegi üllatus. Tänaseks on teisest pensionisambast lahkunud suur hulk pensionäre ja väljamakstud summalt on tasutud ka 10%‑line tulumaks. Sama juhtub ka septembris, kui üle 100 000 teise pensionisambaga liitunust lahkub sealt. Ka sellelt summalt tasutakse tulumaks. Samuti tasutakse tulumaks lisaeelarves arvestatud riigipoolse teise samba kompenseerimise raha pealt. Miks ei ole eelarves arvestatud pensionireformi tulemusena eelarvesse laekuvat raha? Miks ei suudeta selgelt öelda, kui suur see summa on? Miks seda varjatakse?

Aitäh! Üsna samasisulise küsimuse küsisite te ka rahanduskomisjoni koosolekul. Inimesena, kes on õige mitmel aastal rahanduskomisjonis nii eelarve kui ka lisaeelarve menetlemist parlamendis juhtinud, on teil tegelikult, ma olen päris kindel, see sisuline pool päris selge. Loomulikult on maksulaekumiste korrigeerimine majandusprognooside käigus tehtav asi. Lisaeelarves tulumaksu laekumise prognoosi ei korrigeerita, seda tehakse kevadise majandusprognoosiga, mis, nagu teile hästi teada, valmib aprillikuu alguses.

Aga kuna te selle teema tõstatasite, siis olgu öeldud, et see on üks ja ainus selles lisaeelarves sisalduv kulutus, mis ei ole seotud kriisiga. See on 117 miljonit eurot ja mõeldud selleks, et maksta nendele inimestele, kes märtsikuu lõpuks on esitanud avalduse ja otsustanud teise sambasse kogumise lõpetada, väljuda teisest sambast. Neile tuleb seaduse järgi septembrikuus kompenseerida see summa, mille maksmise riik vahepeal, eelmise aasta juulist kuni selle aasta septembrini peatas. See kohustus tuleb seadusest. Paraku ei olnud siiamaani käesoleva aasta põhieelarves kulurida, mis võimaldaks septembrikuus selle raha välja maksta. See muudatus tuleb meil teha ja see ettepanek lisaeelarves sisaldub.

See, et teisest sambast lahkujad peavad maksma tulumaksu ja et selle ulatuses tulumaksu prognoos muutub, ei ole kunagi olnud ei mingi saladus ega ole seda, nagu te proovite esitada, keegi ka kunagi varjanud. Laekuv tulumaksusumma ei aita mitte mingilgi moel ega kuidagi lahendada seda probleemi, mida ma just kirjeldasin. Probleem oli ja on praegu see, et riigil on kohustus teisest sambast lahkujatele kompenseerida riigipoolsed maksed septembrikuus, see kohustus tuleneb seadusest. Aga raha selle jaoks eelarves ei ole, luba kulutust teha ei ole eelarve andnud. See viga tuleb ära parandada. See on põhjus, miks selle aasta lisaeelarve sisaldab 117 miljoni euro ulatuses arvestuslikku makset teisest sambast lahkujatele.

Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan haiguspäevade teemal. Nakkuse levik on meil kontrollimatu ja kahjuks ei ole kehtestatud piirangud juba rohkem kui kahe nädala jooksul avaldanud piisavat mõju, et nakkuskordaja alla ühe viia. Te ütlesite, et teisest haiguspäevast inimestele kodus püsimine hüvitatakse. Olen nõus, kahtlemata on hea, et alampalga teenija kaotab nüüd kodus püsides 125 euro asemel 95 eurot. Võit on seegi. Aga kui inimesel on positiivne testitulemus ja ta püsib kodus, siis me ikkagi ütleme, et sinu koduspüsimise trahv on 95 eurot. Aitäh, tubli kodanik! Kas kriisiolukorras ei oleks ikkagi sobiv koroonahaigete töötajate puhul seda trahvi mitte nõuda ja leevendada ka tööandjate panust, kes niikuinii peavad tõbisele asenduse leidma, ja katta haigusrahad esimesest päevast Vabariigi Valitsuse reservist?

Aitäh! Lisaeelarvega eraldatakse omavalitsustele just nimelt täiendavate kulude tegemiseks raha, mille kasutamisel on igal omavalitsusel võimalus ise otsustada, mida nad kõige otstarbekamaks peavad. Ehk teisisõnu, kasutada seda seal, kus nad näevad ühest küljest kõige suuremat valu ja teisest küljest kasu tõusvat, et viiruse levikut piirata.

Kui seda soovitakse kasutada sellisel moel ja leitakse, et kõige vajalikum on just nimelt täiendavalt selle ühe tööpäeva haigena kodus olemise katmine, siis see võimalus kindlasti on olemas. Veel kord: mitte keegi ei tohi haigena tööle minna ja see muudatus, mis eelmisel aastal haiguspäevade maksmise korralduses tehti, et pandeemia ajal kompenseeritakse haiguspäevad juba alates teisest päevast, on olnud olulise mõjuga. See on olnud üks nendest meetmetest, mis ilmselt on ikkagi aidanud päris paljudel seda kojujäämise kohustust kanda ja kodus ennast terveks ravida. Selle meetme jätkamine sisaldub ka lisaeelarves. Kui keegi soovib täiendavalt omavalitsustes sinna omalt poolt midagi lisada, siis see võimalus on olemas ja selleks, nagu öeldud, omavalitsustele vähemalt osaliselt eelarvest raha ka eraldatakse.

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Tänan sõna andmast! Lugupeetud minister! Lisaeelarves on rida toetusmeetmeid turismisektorile. Kas te võiksite pisut selgitada, kas siin on mõeldud spaasid ja suuri hotelle või on siin arvestatud turismisektorit ka väiksemates maapiirkondades? Kas siin on mõeldud ainult majutajaid või võiks olla siin ka väikesed toitlustusettevõtted või ka kohvikud, näiteks maapiirkonnas? Ma olen tänulik vastuse eest.

Aitäh küsimuse eest! See ei ole kuidagi piiratud ettevõtte asukohaga. Siin on loomulikult võimalus tulla taotlema toetust nendel, kes parasjagu hädas on, sõltumata sellest, kas nad tegutsevad väiksemas piirkonnas või suuremas piirkonnas. Kriteeriumide aluseks on taas käibelangus, käibe kukkumine. See puudutab nii majutust, ka väiksemaid majutusettevõtteid, puudutab toitlustust, jällegi sõltumata suurusest. See puudutab ka reisiettevõtjaid ja turismiteenuse pakkujaid, kes tegutsevad võib-olla isegi mitte suure ettevõtjana, aga kes üksinda või väga väikese töökollektiiviga seda teenust pakuvad ja keda seetõttu palgatoetus väga suuresti ei aita. Nii et käibelangus, käibekadu on kriteerium.

Nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus selgitasin, ei ole see toetus mõeldud mitte palgakulude katmiseks, vaid see on mõeldud nende ülejäänud, ettevõtlusega kaasas käivate kulude toetuseks. See võib olla rent, see võib-olla liisingumakse, sõltuvalt konkreetsest ettevõttest. Palgakuludeks, palgakulude toetuseks on võimalik taotleda toetust töötukassast. Need tingimused on kõik töötukassa kodulehel sisuliselt esimese asjana leitavad. Ja need, keda palgatoetus ei aita, nende jaoks, sõltumata ettevõtte suurusest ja asukohast või tegutsemiskohast, on mõeldud see erakorraline toetusmeede, mille kohta te küsisite.

Aivar Sõerd, palun!

(Kaugühendus)

Austatud juhataja! Austatud minister! Te oma sõnavõtus selgitasite kenasti, mis selle lisaeelarve tingisid. Aga ma küsin veel ühe aspekti kohta. Nimelt, juba eelmise aasta lõpus, kui esialgset eelarvet menetleti, olid tõusnud riskid, et tuleb teine laine ja eelarvesse on vaja puhvreid. Ma mäletan, et küsisin eelarve menetlemise ajal, kus need teise laine eelarvepuhvrid on. Siis mulle vastati, et oh, meil on eurotoetused kohe tulemas ja on EAS-i finantsinstrumendid, mis eelmisest aastast üle toodi. Nüüd ei ole neid kuskil. Kuidas Rahandusministeeriumi poolt vaadatuna seda seletada, et neid puhvreid ei loodud? Kas suhtuti ükskõikselt nendesse riskidesse, mis olid seotud nakkusnäitajate kasvuga juba eelmise aasta lõpus, või ei soovitud eelarvekulusid näidata sellises mahus, nagu need olid? Äkki ma eksin oma järeldustes?

Aitäh! Kes see täpselt eelmise valitsuse liikmete pea sisse näeb? Kui minu selja taga istuv juhataja saaks sellele küsimusele vastata, siis tal kindlasti oleks oma vastus. Aga eks tõenäoliselt oli ikkagi hinnang see, et teine laine nii hullusti ei murra, nagu me seda praegu näeme. Tõsi on, et Terviseamet oli hoiatanud uute lainete eest juba eelmise aasta juulikuus. Aga jah, kui me räägime tervishoiuga seotud testimise ja vaktsineerimise kulude planeerimisest, siis ka need olid tehtud hoopis leebema uue laine arvestusega kui see, mida me praegu näeme.

Nüüd sellest, mis puudutab KredExit ja EAS-i. Eelmise aasta lisaeelarve, ka KredExi meetmetest tegelikult ju suurem osa jäi kasutusse võtmata. Küllap seal olid erinevad põhjused. Aga selle kasutusele võtmata raha me tegelikult ju kandsime sellesse aastasse üle. Nii näiteks on KredExi kaudu ettevõtete käibelaenudeks ja ka laenukäenduseks võimalik kasutada 180 miljonit eurot. Kui peaks osutuma, et nüüd sel korral, selle laine ajal huvi ja vajadus sellise abi järele on suurem, siis on KredExil endal ka veel täiendav reserv, mida nende summade suurendamiseks on võimalik kasutada. Aga jah, selles mõttes oli sul, hea küsija, õigus, et sellise uue viiruselainega ja ka selle lainega kaasaskäivate piirangutega kindlasti eelmisel aastal ei arvestatud.

Lauri Läänemets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Palgatoetus on kindlasti väga oluline meede, see aitab töökohtade kadumist ära hoida. Aga minu küsimus on nende inimeste kohta, nende ligi 60 000 inimese kohta, kelle töökoht on kadunud. Neist väga suur osa on sellises olukorras, et nende töötuskindlustushüvitise periood on hakanud läbi saama. Nad on kukkunud kas toimetulekutoetuse peale või nad saavad töötutoetust, mis on mõnisada eurot kuus ja millega ei ole võimalik ära elada. Me toetame kõiki teisi, aga neid inimesi ma millegipärast sellest lisaeelarvest ei leia, näiteks seda, et oleks plaanis erandkorras toimetulekutoetusi tõsta. Palun öelge, miks nende inimeste toetamist siin ei ole.

Aitäh! Koos tervise- ja tööministriga on meil praegu käsil just nimelt töötuskindlustus[hüvitise] ja [töötutoetuse] maksmise väga kiire analüüs, just nimelt selles võtmes, mida te kirjeldasite, et nendel, kes eelmise aasta eriolukorra ajal ja kriisi alguses töökoha kaotasid või kes kohe kõige valusamalt pihta said, hakkab see periood lõppema.

Selge on see, et tööpuudus ju praegu kasvab, mitte ei kahane. Selles olukorras, keset kriisi töö leidmine ei ole väga lihtne, pigem ikkagi vastupidi. Nii et see, mille üle me arutame, pole isegi mitte niivõrd ühekordne muudatus, vaid on süsteemi ülevaatamine selliselt, et arvestataks tööturul ja üldse majanduses valitsevat olukorda. Kui on periood, kui meil on uuesti tagasi tööjõupuudus ja kui inimesi otsitakse kõikides sektorites tikutulega taga, siis on kindlasti ka vajadus toetuse maksmise järele lühem, kui see on perioodidel, mis on otseselt seotud majanduskriisiga, kui tööd leida on väga raske. Muidu võib kriisi haripunktis kätte jõuda seesama olukord, mida te kirjeldasite, et inimesel lõpeb just siis toetuse maksmise periood.

Kuidas seda detailselt lahendada, selle kallal me praegu töötame, sest teise külje pealt on jälle arusaadav, et just nimelt majanduskriisi ajal on surve eelarvele kõige suurem ja see kindlasti kasvatab survet veelgi. See on teema, millega ka praeguse kriisi, aga mitte ainult praeguse kriisi võtmes tegeleda tuleb.

Henn Põlluaas, palun! Henn, me ei saa sinuga ühendust. Proovime korraks uuesti alustada. Ei kuule ja ei näe kahjuks, Henn. Läheme vahepeal järgmise küsija juurde. Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma jätkan haiguspäevade teemal. Lisaks sellele, et hetkel ei hüvitata esimest haiguspäeva, puudutab see koroonatrahv, millest kolleeg Sikkut rääkis, ka hüvitise suurust: praegune haiguspäev on 70% varasemast palgast. Kuna koroonahaigete puhul on aga ülekaalukas avalik huvi, et nad kodus püsiksid, siis ma arvan, et on ilmselge, et riik peab 100% ulatuses selle hüvitise maksma. Me oleme olukorras, kus Terviseamet ütleb, et kehtestatud piirangud ei ole oodatud mõju avaldanud ja et meil on veel umbes 10% vaja vähendada nakatumiste kasvu. Sellest tulenevalt, kuna see on epideemia ja levib kogu riigis, panna see vastutus kohalikele omavalitsustele ei ole minu arvates kuidagi korrektne. Minu küsimus on järgmine: kui sotsiaalvaldkonna spetsialistid, rahvatervise spetsialistid on ühte meelt selles, et seda oleks vaja – seda meedet hüvitada esimesest päevast 100% –, siis kas teie, lugupeetud rahandusminister, leiate need 8 miljonit eurot, et seda vajalikku meedet rakendada, nii et see ei jääks raha taha?

Aitäh, lugupeetud parlamendiliige, küsimuse eest! Ma ei oska väga kindlalt väita, kas see teie viidatud 8 miljonit eurot on lõpuni täpne number. Muidugi ei ole keegi soovinud ega kavatsenud lükata vastutust omavalitsuste peale, see ei ole omavalitsuste vastutus. Lihtsalt viide oli sellele, et sedasama lisaeelarves sisalduvat omavalitsustele minevat raha on omavalitsustel, kui nad peavad seda mõistlikuks ja vajalikuks, võimalik kasutada ka nende kulude katteks. Kindlasti, veel kord, see ei ole omavalitsuste kohustus ja ei saagi olla.

Mis puudutab praegust süsteemi, siis iseenesest see, et süsteem sisaldab ikkagi ka omavastutuse osa, ei ole vale. Ma arvan, et see on asi, mida sellest hüvitiste maksmise süsteemist päriselt välja kindlasti võtma ei peaks. Ma ütlen veel kord, et kui omavalitsustel on soovi ja nad leiavad, et see on vajalik, siis sellest rahast, mis lisaeelarvega neile eraldatakse, on neil võimalik seda [hüvitist maksta].

Kert Kingo, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas valitsus on lisaeelarvet koostades mõelnud ka nendele peredele, kus on kaks, kolm või enam last ja kus seoses kaugõppe ja kaugtööga on tekkinud suur vajadus täiendavate arvutite, mikrofonide ja võimsama interneti järele, sest koolitöö ja lapsevanema töö toimuvad ju samaaegselt ja peres olemasolevat ühte või kahte arvutit ei ole võimalik teise pereliikmega jagada? Paratamatu on see, et peredele on kõige sellega seoses, sellise töökorralduse ja koolitööga seoses tekkinud suured lisakulud. Paljudel on võetud uued pangalaenud. Mul on küsimus: millised meetmed selliste perede ja nende majandusliku olukorra leevendamiseks on valitsus lisaeelarves ette näinud? Ja teine küsimus on ka: kuidas toetatakse neid lapsevanemaid, mitmelapselise perega lapsevanemaid, kes on jäänud tööta, aga lastel on kaugõppes vaja osaleda ja arvuteid ei jätku või neid üldse ei olegi?

Aitäh! Need kaks küsimust on omavahel pisut seotud. Lisaeelarves on Haridus- ja Teadusministeeriumi all arvutite ostmise toetamiseks 500 000 eurot. See on iseenesest Haridus- ja Teadusministeeriumi, omavalitsuste ja Eesti Lastekaitse Liidu juba käimasolev programm, mis on mõeldud just selleks, et [toetada] neid peresid, kus see vajadus on – kus tõesti on mitu last, kes peavad distantsõppes osalema, ja lisaks vanemad peavad töötama või vastupidi, nagu te kirjeldasite, vanem on töö kaotanud ja ei saa endale lihtsalt lubada arvuti ostmist. See raha on mõeldud just nimelt selleks. Selle raha eest peaks saama 1700 arvutit ja Eesti Lastekaitse Liit on see partner, kelle kaudu omavalitsuste kaasabil need arvutid peaksid jõudma kõige õigemasse kohta.

Lisaks arvutitele seostub muidugi selle teemaga ka internetiühenduse küsimus. On ju teada, et on neid peresid, kes ei saa endale lubada sellist paketti, mis väga kiiret internetti võimaldaks. Sarnaselt eelmisele kevadele on nende jaoks sellestsamast omavalitsustele minevast 16 miljonist eurost 1 miljon nii-öelda broneeritud või arvestatud just nimelt internetiühenduse tagamiseks. See ei tähenda mitte seda, et keegi tuleb koju kaablit vedama, vaid [õpilastele antakse] sisuliselt sellised väikesed mobiilset internetiühendust loovad pulgad, mille kaudu tagada, et lapsel, kellel on vaja kaugõppes, distantsõppes osaleda, ei jääks see tegemata seetõttu, et tal ei ole arvutit või kiiret internetiühendust. Need mõlemad on lisaeelarves sees.

Jürgen Ligi, palun!

(Kaugühendus)

Hea ettekandja! Teie selja taga istuv mees, nagu te ütlesite, esitles eelmisel aastal Riigikogule eelarvet sõnadega, et küll see raha kuhugi läheb, ega ta mutiauku lähe. Eile ta rääkis ERR‑i saates, et praeguse peaministri erakond olevat nõudnud eelmine aasta eelarve tasakaalu. Palun öelge, kas ta rääkis eile tõtt ja ... (Ühendus hakib.) ... Palun öelge, kas ta rääkis tõtt ja mille poolest siis teie esitatud eelarve eelarvepoliitiliselt erineb sellest, mis eelmisel aastal toimus.

Aitäh! Osa küsimusest läks kahjuks kaduma siin saalis. Selle lisaeelarve erinevus võrreldes eelmise aasta lisaeelarvega on kindlasti see, et ta on võimalikult täpselt sihitud. Ta sisaldab ainult kriisiga seotud leevendusi, kui jätame välja selle ühe suure probleemi, mis tuleb lahendada teise [pensionisamba] makse muutmisega seoses. Ma arvan, et need on kõige olulisemad [erinevused]. See on lühiajaline, ajaliselt piiratud, võimalikult täpselt sihitud tugi nendesse kohtadesse, sektoritesse, nendele inimestele, kes seda abi praeguses kriisis kõige rohkem vajavad.

Eduard Odinets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Ka mina tulen haigushüvitise juurde. Teie jutt, et anname kohalikule omavalitsusele kriisiabi ja nad vaadaku ise, kas jagavad seda inimestele haiguspäevade hüvitamiseks või mitte – no andke andeks, aga see kõlab üsna küüniliselt, eriti pool aastat enne kohalikke valimisi. Kus nüüd hakkab trall käima omavalitsustes, kes pakub 30, kes 40, kes 22 kopikatega. See ei ole normaalne valitsuse suhtumine.

See number, 8,5 miljonit tuleb teie enda majast teie enda allkirjaga ja kui see number ei ole täpne, siis ma ei tea, kuidas suhtuda kõikidesse teistesse numbritesse, mida te täna meile siin ette kandsite. Ma ikkagi tahaksin aru saada, mis on valitsusel nii selle vastu, et aidata inimesi selle piskuga, millega on võimalik aidata. Miks te ettevõtjate puhul ei kõhkle ega kahtle, aga kui me räägime töötavatest inimestest, kellel ei ole võimalik koju jääda kaugtööle, siis te kõhklete ja kahtlete?

Aitäh, hea küsija! Ma ei pannud seda 8 miljonit kuidagi kahtluse alla, mul lihtsalt hetkel ei ole seda tõepoolest ees. Kui teil on ees vastus, millele te viitate, siis te olete selles mõttes eelisseisus, mul seda lihtsalt praegu kasutada ei ole. Ja veel kord: ei ole mõtet otsida vaenlast seal, kus seda ei ole. Ma kirjeldasin ka eelmistele küsimustele vastates just nimelt seda, et tegu on olnud olulise meetmega. Praegune lisaeelarve sisaldab eelmisel aastal otsustatud skeemi jätkamist. Seal on sees ühe päeva ulatuses ka omavastutuse pool ja see puudutab teisest päevast haiguspäevade hüvitamist. See on praeguses lisaeelarves sees.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, juhataja! Hea minister! Püüame nüüd jagada kaheks kõik need meetmed: palgameetmed ja kõik muud kriisiga seotud leevendused. Kui suure protsendi arutuse all olevatest meetmetest hõlmab palgatoetus? Kui suur osa puudutab seal esimest sektorit, teist sektorit ja kolmandat sektorit? Ma pean silmas era-, avalikku ja mittetulundussektorit. Ja kui suurt osa puudutab avaliku sektori palk?

Aitäh! Kui see küsimus oli avaliku sektori palkade kohta, siis täpsustan, et avaliku sektori palku see lisaeelarve tegelikult ju ei puuduta. Palgatoetusele märtsi- ja aprillikuuks eraldatav summa on 102,2 miljonit eurot. Erasektorile, nii majutuse, jaekaubanduse, toitlustuse, spaade kui ka reisikorraldajate toetusmeetmeks, mis on mõeldud osaliselt katma muid kulusid peale palgakulude, on täiendavalt ette nähtud 44 miljonit eurot. Ka kultuurisektori paketist väga suur osa ei ole seotud mitte riigi kultuuriasutustega, vaid just nimelt erasektoriga.

Nii et jah, kui te küsisite palkade kohta, siis võin öelda, et palku ja selliseid püsivaid kulusid kasvatavaid meetmeid see lisaeelarve ei sisalda. Ma arvan, et see on tegelikult väga oluline põhimõte olnud, sest kui me lisaeelarvega kasvataksime püsikulusid, siis oleksime varsti väga keerulises olukorras. Need [praegused meetmed] on ajaliselt piiratud ja suunatud nendesse sektoritesse, kus valu kõige suurem on.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõrgeima võimu kandjaks Eestis on rahvas ja see rahvas saatis mulle praegu sõnumi, mille palub mul teile edastada küsimuse vormis. Väga paljud inimesed, kes on jäänud töötuks, on seotud nii pankade, liisingufirmade kui ka kodulaenuga. Kui aga tööd ei ole, siis makseid maksta ei saa. See on fakt. Küsimus: mida teie Reformierakonna ministrina olete ette võtnud selleks, et leevendada nende inimeste olukorda? Millised on need meetmed, kas läbirääkimistes pankadega peatada mingid intressimaksed või üldse peatada laenude maksmine? Tahaks seda teada. Või on teie, Reformierakonna  valitsusalas ehk Reformierakonnas plaanis lisaeelarve raha anda ainult supiköögile, et inimesed ellu jääksid?

Aitäh, hea küsija! Selle lisaeelarve kõige suurem eesmärk on [tagada], et neid inimesi, kes töö kaotavad, oleks võimalikult vähe selles kriisis ja et inimesed saaksid, hoolimata sellest, et tööandjad on praegu väga suurtes raskustes, säilitada oma töökoha. Neid inimesi, kes juba on töö kaotanud, nagu te viitate, puudutab just nimelt töötutoetuse maksmine, millest me ka enne rääkisime. See on meede ja võimalus, mida tuleb kasutada. Ka nende inimeste puhul peab eesmärk ikkagi olema see, et nad võimalikult kiiresti endale uuesti töö leiaksid.

Mis puudutab pankade lähenemist sellistesse raskustesse sattunud inimestele, siis minu meelest on ka pangad ise teinud üleskutse, juhtinud tähelepanu ja palunud, et need inimesed võimalikult kiiresti, enne kui nende probleemid väga suureks kuhjuvad, pangaga ühendust võtaksid. Sellisel juhul proovitakse lahendus leida.

Teie küsimus puudutas küll töötajaid, kes on töö kaotanud, aga ma kasutan võimalust muu hulgas meelde tuletada ka seda, mis puudutab ettevõtjaid, tööandjaid ja maksude tasumist. Ka selle kohta küsitakse, et kas sel aastal praeguses kriisifaasis on võimalik makse ajatada ja ka intresse vähendada. See võimalus on olemas. Jällegi, soovitatav on võimalikult kiiresti enne probleemide tekkimist maksuhalduriga ühendust võtta ja lahendus leida. Kui on võimalus rakendada sellist kiiret automaatset ajatamist – see puudutab alla 20 000 euroseid võlgu, mille graafik on kuni 12 kuud –, siis automaatselt rakendatakse ka intressi sajaprotsendilist soodusmäära või soodustust. Aga soovitus on tõesti mitte jääda ootama seda, kui probleemid kuhjuvad, vaid varakult maksuhalduriga ühendust võtta, sest soov paindlikult läheneda ja kiiresti lahendus leida on kindlasti olemas ka maksuametil.

Kalle Grünthalil on protseduuriline küsimus.

Aitäh! Austatud minister! Ma ei tea, kas ma ei suuda ennast selgelt väljendada või milles on küsimus. Ma küsisin, mida valitsus on teinud selle heaks, et seda probleemi pankade ja liisingufirmadega lahendada. Mida on valitsus teinud? Aga teie räägite mulle sellest, mida inimene peaks tegema.

Kalle, protseduuriline küsimus tuleb esitada juhatajale ja minister ei pea sellele vastama. Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Kas mind on kuulda?

On küll.

Väga hea. Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kõigepealt tahan öelda, et kotermann on meil internetis sees. Ma enne olin järjekorras, aga internet viskas mu välja ja siis ma jäin sõnavõtujärjekorras oma kohast ilma. Aga pole lugu.

Küsimus ministrile: kas te saite vahepeal täpsustada seda teemat, mida ma käsitlesin rahanduskomisjonis, kui küsisin, kas kõne all oleva lisaeelarvega on ette nähtud toetusmeetmed ka iluteenindussektorile, nii osaühingutele kui ka FIE‑dele? Kui on, siis millistest summadest me võiksime rääkida?

Jaa, see on tõenäoliselt sektor, mida puudutab eelkõige palgatoetus. Nendele laieneb palgatoetus samamoodi. See ei ole enam seotud EMTAK-i koodidega, vaid puudutab neid, kelle käive on langenud, samamoodi ka FIE-sid. Kui käibe langus on võrreldes 2019. aasta detsembri ning 2020. aasta jaanuari ja veebruariga olnud suur, siis on toetusele õigus. See vastus käib ka iluteenindajate kohta.

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma ei saa iroonilisust tagasi hoida, kui kuulen, kuidas mõni Reformierakonna parlamendisaadik püüab oma saamatust ja riigi kaosesse juhtimist veeretada eelmise valitsuse, konkreetselt praeguse aseesimehe kaela. See on groteskne ja naeruväärne ja ma soovitan teil sellest loobuda. Aga ma loomulikult esitan lugupeetud rahandusministrile ka küsimuse ja see on järgmine. Me oleme väga palju kuulnud ja lugenud, et meie tervishoiusüsteem on üsna kriitilise piiri peal. Aga samas, kas on praegu riigieelarves, lisaeelarves, võib-olla ka Sotsiaalministeeriumi kavades plaan käivitada palgaläbirääkimised ja töötingimuste läbirääkimised Eesti Õdede Liidu ja teiste tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonidega, et meid ei tabaks tervishoiusüsteemi kollaps ka pärast seda, kui kriisi teravik on võib-olla juba mõnevõrra selja taha jäänud?

Aitäh, hea küsija! Minu meelest on Reformierakonna fraktsiooni liikmete küsimused olnud väga asjakohased. Aga mis puudutab palgaläbirääkimisi, siis võin öelda, et need käivad. Ma ei oska öelda, kas neid peetakse just nendel minutitel, aga need käivad.

Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Selle kriisi üks õppetunde on tõepoolest kiire andmeside kättesaadavus ja ... (Ühendus hakib.) ... Ilmselt me ei saa rääkida, et Eestis on sellega kõik hästi, ja olgem ausad, internetipulkade jagamine ei lahenda tegelikult probleemi. See peitub ikka maa sees olevas kaablis, isegi 5G puhul. Aga minu küsimus puudutab konkreetsemalt eesliinitöötajaid. Lisaks tervishoiutöötajatele on omavalitsussektoris väga palju sotsiaalvaldkonna töötajaid, kes teevad meeletult ületunde. Kas lisaeelarve näeb mingisugused vahendid ette ka nende töö kompenseerimiseks, nii et omavalitsus saaks selle jaoks lisaeelarvest täiendavat tulu?

Aitäh! Jaa, internetipulkade jagamine loomulikult ei lahenda seda probleemi. Seda on suuresti võimalik lahendada euroraha toel, mis puudutab kiire internetiühenduse viimist igale poole üle Eesti. Aga praegu lihtsalt oli olukord, et see probleem tuli lahendada kiiresti. Seesama kaugõpe, distantsõpe puudutab neid nädalaid ja kuid, aga selle suure ühenduste viimise programmi tegemine võtab arusaadavalt kauem aega. Muidugi oleks hea, kui see oleks praeguseks juba tehtud, aga siin me oleme, eks ole. Nii et selles mõttes oli see vajalik otsus, teisiti oleks väga paljud olnud väga suures hädas.

Sotsiaalkulutuste katmist – need on kasvanud, aga ka muutunud pandeemia ajal –, mida omavalitsused on pidanud kandma, on arvestatud ka omavalitsustele lisaeelarvest eraldatava raha puhul.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja ja hea minister! Uues NETS-is on plaanis sisse viia uus haiguslehe vorm või haiguslehe põhjendus ja see on mõeldud lähikontaktsetele karantiinis oleku ajaks: lähikontaktsel tööinimesel on võimalik viibida haiguslehel. Ma saan aru, et eesmärk on säilitada töökohti, aga sellega on pandud ettevõtjatele täiendav koormus. Lisaks töötajatele, kes on haiguslehel, peavad nad hakkama tasuma teisest kuni kuuenda päevani ka karantiinis olijate haigushüvitist. Mul on küsimus selle kohta, et kui ettevõte läheb pankrotti, siis ei ole ju ka töökohti. Selles mõttes tundub see meede või otsus kuidagi väga imelik ja naljakas. Mul on küsimus: miks otsustati ettevõtjaid täiendavalt koormata, selle asemel et leida vahendid, et haigekassa ise hüvitaks need haiguspäevad? Ma pean silmas just nimelt neid karantiinis olijaid.

Aitäh! Nende niinimetatud karantiinilehtede puhul kehtib sama hüvitamise põhimõte nagu tavahaiguslehtede puhul. Lihtsalt leiti, et samasuguse lahenduse jätkamine või sama skeemi kasutamine karantiinilehtede puhul on mõistlikum kui uue ja mingi muu paralleelsüsteemi ehitamine. See oli see põhjus.

Jürgen Ligi, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Proua minister! Kõigepealt palun vastata mu eelmisele küsimusele, mis läks side tõttu kaduma. Kas vastab tõele teie selja taga istuva mehe väide, mille ta eile televisioonis esitas, et opositsioon nõudis temalt kriisi ajal eelarve tasakaalu? See oli esimene küsimus. Nüüd teine küsimus: palun öelge, kuidas teie teadmisel on jäänud selle aasta eelarvest välja kõige hädavajalikumad kulud, need, mida nõuab teise pensionisamba süsteemi muutmise seadus, ning vaktsineerimisele ja testimisele kuluvad summad. Kuidas see võis juhtuda?

Aitäh! Kriisi ajal eelarve tasakaalu ei ole siin saalis keegi nõudnud, küll aga mõistlikku ja vastutustundlikku rahanduspoliitikat. Ka laenu kasutamine, laenu võtmine on kriisi ajal, sõltumata sellest, mis aastal kriis on, tõenäoliselt üsna paratamatu, seda tuleb teha. Aga ka siis on laenu kasutamise puhul oluline, kuidas seda laenu kasutatakse, kuhu see laen suunatakse, kas sellega kaetakse ajutisi, konkreetselt kriisiga seotud ühekordseid kulutusi või pikemaajalisi ja kas suurendatakse ka jooksvaid kulutusi. Seda viimast kindlasti teha ei tohi, selles osas oleme alati kriitilised olnud.

Kuidas juhtus nii, nagu juhtus, et 2021. aasta põhieelarvest, mis eelmise aasta detsembris siinsamas saalis heaks kiideti, jäid välja nii teisest sambast lahkujatele riigipoolsete maksete kompenseerimise kui ka mitu kriisi ja pandeemiaga seotud kulutust? Olen minagi seda küsinud ja vastust ei ole väga leidnud. Mis puudutab teist sammast, teise sambaga seotud kulutusi, siis üks põhjendus, mida aeg-ajalt tuuakse, on seotud sellega, et eelmise aasta varasügisel oli veel pooleli Riigikohtu vaidlus selle üle, mis pensionisüsteemi muutmisest saab. See Riigikohtu otsus tuli oktoobris. Sellistel puhkudel on tavaks, et kui valitsusel on teada, et riiki võib järgmisel aastal ähvardada üks suur kulutus, mis sõltub kohtuotsusest, siis tavapärane on, et selle kulu katmiseks jäetakse raha valitsuse reservfondi, mida on võimalik vajaduse korral kasutada. Kui seda vajadust ei ole, siis see raha jääb reservfondi. Seda paraku ei tehtud.

Praegu ei olegi muud teha – tagantjärele tarkusega on meil vähe teha –, kui et see kohustus, mis eelarve varal katta tuleb ja mis seadusest tuleneb, peab saama kaetud. Ainus võimalus seda praegu teha on lisaeelarves selleks raha eraldada, seetõttu eraldasimegi 117 miljonit eurot. See summa on arvestuslik ja selle lõplik suurus selgub siis, kui me teame täpselt, kui palju teisest sambast lahkujaid on. Praegu on arvestuslikult see summa 117 miljonit eurot. Kui me seda eraldist ei teeks, seda otsust ei teeks, ei oleks võimalik ega oleks alust järgmises septembris teisest sambast lahkujatele seda seaduses nõutud kompensatsiooni maksta. Seda me kindlasti lubada ei saa ja teha ei tohi.

Vaktsineerimise ja testimisega seotud kulud on kaetud või on olnud kavas neid katta eelkõige valitsuse reservfondist, mitte põhieelarvest. Probleem on olnud selles, et valitsuse reservfondi suurus jaanuari lõpus, kui uus, praegune valitsus ametisse astus, oli 33,9 miljonit eurot. Samal ajal olid siis juba teada need kulutused, mis on pandeemiaga seotud ja mida tuleb katta, rohkem kui 40 miljoni euro ulatuses. Ja taas, eelmise aasta jääkide arvelt on meil võimalus ka valitsuse reservfondi pisut kasvatada. Aga need kulud, mis on vahetult viirusega seotud, viiruse tõrjumisega seotud, mis on seotud vaktsineerimise, testimise ja vaktsineerimise korraldamisega – igasugune loogika ütleb, et need peavad kajastuma ka eelarves, mitte ainult ja mitte ilmtingimata reservfondis. Nii et seetõttu on meil küll palve Riigikogule need kulud lisaeelarves ette näha ja seetõttu on ka üsna suured summad lisaeelarve kulutuste ridadel.

Protseduuriline küsimus, Mart Helme.

(Kaugühendus)

Aitäh! See on tõepoolest protseduuriline. Ma küsin istungi juhataja käest, kuidas on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning hea tavaga kooskõlas see, et rahvasaadikud ründavad istungi juhatajat, kes vastavalt protseduurireeglitele ei saa ennast kaitsta ja väitlusesse astuda?

Kodukorra järgi on niimoodi, et ma peaksin paluma kellelgi teisel tulla istungit juhatama selleks ajaks, kui ma lähen ise suurde saali küsimusi esitama või proteste tegema. Aga ma usun, et see debatt kestab siin nii kaua, et ma jõuan oma ettenähtud aja ära olla ja siis [küsimusi või proteste esitada]. Ja hea tava – no mis on Reformierakonnal pistmist hea tavaga?

Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Alustuseks, hea Martin, jõudu ja jaksu sulle istungit juhtimast! Tee endale kodu- ja töökord hästi selgeks, sest viimasel ajal olen näinud, et siin saalis on hästi palju asjatundjaid. Aga nüüd küsimus. Hea Keit, mu küsimus on selline. Selles lisaeelarves on väga palju vajalikke asju sees, aga ma küsin selle kohta, mida siin sees ei ole, ehk ikka see haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast. Me teame, et ... (Ühendus hakib.) ... Nii nagu meie saame tööd teha ... (Ühendus hakib.) ... Võib-olla meile see kõige vajalikum ei olegi. Isegi peaminister käis haigena mõned korrad ju Riigikogu istungil ...

Kalvi, Kalvi!

Aga nendele, kes käivad igal hommikul tööl leiba küpsetamas, lehmi lüpsmas, mis iganes, on see väga tähtis. Minu küsimus on sulle, et vali kolme variandi vahel see, mis on sinu arvates õige. Kas esimesest päevast hüvitamine on sinu arvates liialt kallis, kas see on ebaõiglane või see on tervise mõistes ebatõhus? Vali palun üks nendest kolmest variandist.

Aitäh, hea Kalvi, väga lahke valiku pakkumise eest! Haiguspäevade hüvitamine ja selle hüvitamise katmine lisaeelarvest praeguses etapis on igal juhul vajalik. Lisaeelarvega oleme välja pakkunud selle hüvitise maksmise jätkamise nii, nagu ta eelmisel aastal erakorraliselt pandeemia ajaks otsustati – alates teisest päevast. Selline on ka ettepanek, mille valitsus praegu parlamendi ette on toonud.

Ivi Eenmaa, palun!

(Kaugühendus)

Tere päevast! Kas ma olen kuuldav?

Olete kuuldav.

Ma tänan! Hea rahandusminister! Eelkõneleja küsis esimesest haiguspäevast hüvitise maksmise kohta. Eeldatakse, et kui inimene saab raha esimesest haiguspäevast – ja ega need ei olegi ainult haiged, kes peavad kodus olema, vaid on ka lähikontaktsed –, siis see on justkui ravim, mis igal juhul piirab haiguse levikut. Paraku on tulnud välja järjest rohkem ja rohkem neid inimesi, kes kasutavad seda võimalust [kurjasti] ära, kuna see on õigusega neile antud. Lähikontaktne olemine ei sega neid ajamast omi asju, näiteks helistatakse ja küsitakse, kas saaks teha sõidutunde ja ...

Aeg, palun!

... iluprotseduure. Minu küsimus teile on tegelikult küsimus valitsusele ja teile kui valitsuse esindajale. Kas valitsus on arutanud, mida veel peaks tegema selleks, et kõik need inimesed, kes on riigi või ettevõtjate poolt kinni makstud, ka tegelikult kodus püsiksid?

Aitäh! Kui see küsimus on mõeldud nende inimeste kohta, kes on haiged, siis pean ütlema, et haigete puhul see muudatus, mis eelmisel aastal eriolukorra ja pandeemia lahvatamise järel haiguspäevade kompenseerimiseks tehti ja mille alusel praegu ikkagi teisest koju jäädud päevast alates inimesele kompenseeritakse osaliselt tema senine palk, on kindlasti üks oluline osa sellest. Kui see küsimus puudutab neid, kes on lähikontaktsed, siis üks eelnev küsija viitas samaaegselt Riigikogu menetluses olevale muudatusele, mis niinimetatud karantiinilehtede kompenseerimisel rakendab samasugust lahendust, samasugust skeemi. Kui ma sain sellest küsimusest õigesti aru, siis võin öelda, et need mõlemad kindlasti toetavad ja aitavad seda.

Aga tegelikult neid inimesi, kes püsivad kodus, kes täidavad nii ettekirjutusi kui ka piiranguid ja reegleid, lihtsalt hoolivad oma lähedastest ja hoiduvad nii paljudest kontaktidest, kui vähegi on võimalik, on tegelikult Eestis ikkagi väga palju, nad on enamuses. Neid tuleb tänada ja tunnustada selle eest, et nad seda teevad. Nagu ma sissejuhatuses ütlesin, teisiti sellest pandeemiast ühel hetkel välja tulla ei oleks kuidagi võimalik.

Protseduuriline küsimus. Jürgen Ligi, palun!

(Kaugühendus)

Juhataja lause "Mis on Reformierakonnal pistmist hea tavaga?". Palun öelge, kuidas on see lause kooskõlas Riigikogu hea tavaga ja Riigikogu kodukorraga?

Hea terav poliitiline debatt on ikka kooskõlas hea tavaga. Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Tänud, hea minister, asjalike vastuste eest! Kõige olulisem meede lisaeelarves on kahtlemata töötukassa toetus. Paraku on turism Eestis hooajaline. Paljud maaturismiettevõtted on avatud ainult kuus kuni kaheksa kuud aastas ja paari-kolmekuuline auk lööb neid kõige rängemini, kuna nad peavad kogu aastatulu suvehooajaga teenima. Neid töötukassa meede paraku ei aita, kuna see nõuab, et töötajad oleksid registris olnud juba jaanuaris. Nõuda, et nad palkaksid töötajad siis, kui nad on suletud, on sama ebaõiglane kui nõuda, et maasikakorjajad tuleks juba jaanuaris põllule saata. Te mainisite erakorralist toetust, mis katab turismisektori püsikulusid. Väga hea, aga see ei aita piisavalt maaturismiettevõtjaid. Kas te olete nõus otsima siin menetluse käigus kompromissi, et maaturismiettevõtteid ei diskrimineeritaks ja ka nende tööjõukulud saaksid mingi meetmega kompenseeritud? Kui seda ei tule, toob see kaasa nende ettevõtete sulgemise, mis lööb kõige valusamalt just nende töötajaid ja nende peresid maal.

Aitäh! Ma ei ole päris nõus ja tegelikult ei saanud aru, miks seesama erakorraline meede, mis on mõeldud just nimelt seda tüüpi kulude katmiseks, mida palga[meede] ei kata, peaks kuidagi vähem aitama või mitte aitama maapiirkonna ettevõtteid või turismiettevõtteid. Vastupidi, selle täiendava erakorralise meetme mõte ongi olnud just nimelt pakkuda tuge nendele, keda palgameede piisavalt ei toeta või keda palgameede ei aita.

Kui on konkreetseid ettepanekuid selle meetme määruse ja toetuste määruse kohta, siis neid on kindlasti komisjonis võimalik teha ja tausta täpsemalt lahti seletada. Ma praegu küll ütleksin, et see nii majutusele kui tegelikult ka toitlustusele mõeldud toetusmeede, mis ei ole palgameede, vaid mis on mõeldud muude kulude katmist toetama, igal juhul aitab ja omab mõju ka maapiirkondades. Aga ilmselt see on sedavõrd detailne arutelu, mida tuleb jätkata ka komisjonis või siin suure saali väliselt või lisaks sellele.

Head kolleegid, ma veel kord tuletan meelde, et minutiga peaks saama küsimuse küsitud. Ma oletan, et Jürgen Ligil on protseduuriline. Palun, Jürgen Ligi!

(Kaugühendus)

Jah, mul on protseduuriline küsimus ja palun seekord vastata. Kodukorra kohaselt ei osale koosoleku juhataja poliitilises debatis ja ka hea tava kohaselt ei jaga ta hinnanguid opositsioonile-koalitsioonile vastavalt oma istekohale. Palun öelge, kas te kavatsete jätkata selles stiilis, nagu oli see lause, et ühel erakonnal ei ole midagi pistmist hea tavaga. Kas te arvate, et see on kooskõlas teie praeguse ametipositsiooni ja rolliga?

Aitäh! Ma kindlasti ei kavatse jätkata siit puldist poliitilist debatti Jürgen Ligiga protseduuriliste küsimuste nime all. Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea minister! Minu küsimus on hoopis Maarjamäe kompleksi kohta, et mitte koroonast rääkida. Te olete nüüd koroona epitsentris otsustanud hakata Maarjamäe kompleksi, 1918. aastal korraldatud jääretke auks, mis toimus kapten Štšastnõi juhtimisel, püstitatud obeliski ja tribüüne korrastama. Avage seda natuke. See on reformimata riigimaal ja segadused on seal suured. Miks te praegu asute sellise töö kallale ja kui palju see maksma läheb? Ma olen kuulnud, et 3 miljonit eurot. Aga ma tean, et hapnikuaparaatide ostmiseks on vist praeguses eelarves 0,7 miljonit eurot. Kuidas need asjad omavahel seotud on? Avage natuke seda tausta, seda praegust Maarjamäe kompleksi korrastamist.

Aitäh! See ei seostu küll lisaeelarvega mitte kuidagi. Te peaksite võib-olla ise tausta rohkem avama, et millele te täpselt viitate, kes korrastab ja mida korrastab. Praegusel kujul saan öelda, et lisaeelarvega see ei seostu ja seda ei ole kindlasti kavas kuidagi lisaeelarvest katta.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua minister! Selles lisaeelarves ei ole Kaitseministeeriumil oma rida. See on igati mõistlik, sest Kaitseministeeriumi kaudu me ju ei saa kuidagi ettevõtteid või inimesi toetada ja nad primaarset rolli viirusega võitlemisel ei mängi. Aga siiski, kui neil peaks tekkima erakorralisi kulusid, näiteks läheb välihaigla uuesti käiku nii nagu eelmisel kevadel või kaitseliitlasi rakendatakse piirangute jõustamisel või tehakse midagi muud, mida Vabariigi Valitsus peab vajalikuks, siis kuidas need kulud kompenseeritakse? Kas need tuleks sel juhul katta Vabariigi Valitsuse reservist või on teil mingi muu, parem lahendus selleks?

Aitäh! Seda tüüpi erakorraliselt tekkida võivad kulud on tõesti võimalik katta valitsuse reservfondist, selle jaoks valitsuse reservfond tegelikult mõeldud ongi. Loodame, et seda vaja ei lähe. Aga kui selliseid kulutusi, mida praegu planeerida ei ole võimalik, tuleb, siis nende katmiseks on valitsuse reservfond.

Helmen Kütt, palun!

(Kaugühendus)

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh ülevaate eest eelarve tutvustamisel! Minu küsimus puudutab siiski veel kord haiguspäevi. Kuidas siis ikkagi nii on, et laenu võtame riigina ühiselt ja omavalitsused on nüüd sundseisus, kui inimesed hakkavad sinna pöörduma? Omavalitsused otsustavad ju tegelikult ise, kuidas kompenseerida. Meie eesmärk laenu korral, nagu ma seletuskirjast lugesin, on nii haiguskriisi kui ka majanduskriisiga toimetulek. Sotsiaalkomisjon arutas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ning nii suurettevõtjad kui ka väikeettevõtjad olid tegelikult seisukohal, et kõige parem meede oleks see, kui riik võtaks kompenseerimise enda kanda just nimelt sellel ajal. Siis koheldaks ka ettevõtjaid võrdselt ja see oleks tegelikult väga hea meede nii majandus- kui ka tervisekriisiga toimetulekul. Miks te selle vastu olete?

Aitäh, hea Helmen! Ma mõnele varasemale küsijale juba vastasin, et ma saan praegu kirjeldada, kaitsta ja esitleda seda lisaeelarvet, mille valitsus parlamendile on esitanud. Haiguspäevade hüvitamise muudatusel, mis kriisi ajaks eelmisel aastal tehti, on olnud oluline osa selles, et nendel inimestel, kes on haiged, oleks kergem jääda koju ja mitte olla täiendavas stressis töötasu vähenemise pärast. Me oleme olnud seda meelt, et nende tööpäevade, haigena koju jäädud tööpäevade hüvitamises omaosaluse säilimine ühe päeva ulatuses on olnud mõistlik, ja seetõttu on praegune ettepanek, mis valitsuse lisaeelarves sisaldub, just nimelt eelmisel aastal kriisi ajaks kehtestatud muudatuse pikendamine kuni selle aasta lõpuni. Aga esiteks, nagu ma varasemalt ka rõhutasin, see ühe täiendava päeva katmine ei ole ega saa kuidagi olla omavalitsuse ülesanne. Kui aga keegi otsustab seda teha, siis selleks on tal õigus tõepoolest olemas, ei ole siin millegagi vastuollu mindud. Valitsuse esitatud lisaeelarves sisalduv haiguspäevade kompenseerimise meede puudutab teisest päevast alates kompenseerimist just nimelt põhjusel, et omaosalus säiliks. Vaenlast sellele teie poolt korduvalt esitatud küsimusele ja ettepanekule siin otsida ei ole mõtet ega põhjust.

Eduard Odinets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Jätkan samal teemal. Mind väga puudutavad teie toetus- ja kiidusõnad sellele omavastutusele, millest te olete juba korduvalt rääkinud, et kui hea komponent see on haiguslehtede puhul. See kõlab minu jaoks üsna küünilisena. Kellest me räägime? Me räägime inimestest, kellel ei ole võimalik kaugtööle jääda, me räägime inimestest, kes on vaktsineerimise järjekorras viimasel kohal ja kelle vaktsineerimist aina edasi lükatakse. Me räägime erasektorist, poemüüjatest, vabrikutöötajatest jne. Lugupeetud minister, meie praegu siin saalis ei pea ilmavaatelist debatti sotsiaalpoliitiliste valikute üle. Me oleme koroonakatastroofis ja meil on vaja väga kiiresti langetada hädavajalikud otsused, et nakatumine alla saada. Kas on mõeldav ja kas me saame kokku leppida, et jätame need ilmavaatelised vaidlused praegu kõrvale ja teeme selle sajaprotsendilise esimesest päevast haiguspäevade hüvitamise otsuse ära? Kas teie olete selleks otsuseks avatud, nii nagu oli täna infotunnis selleks avatud minister Aab?

Aitäh! Lisaeelarve on esitatud valitsuse poolt kujul, mis sisaldab haigushüvitist alates teisest päevast. Kui parlamendil on soov seda debatti edasi pidada ja on ülekaalukas enamus parlamendis seda meelt, et omaosalus ei ole vajalik, siis see kindlasti on debatt, mida parlamendis tuleb pidada. Nagu öeldud, saan mina praegu esitada ja selgitada teile seda lisaeelarvet, mille valitsus on heaks kiitnud ja millega ma siin täna teie ees olen. Selle sisu olen ma juba mitu korda lahti seletanud ja selle juurde on mul praegu võimalik jääda.

Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Lisaeelarve tempokas menetlemine on kahtlemata oluline ja vajalik, et rahalised vahendid abivajajateni jõuaksid. Küll aga on lähinädalatel või lähinädalal tulemas kevadine majandusprognoos, mis kajastab ka teise samba reformist tulenevat kulude ja tulude prognoosi. Küsimus on selline: kas Vabariigi Valitsus arutas ka võimalust, et tooks Riigikogusse menetlemiseks lõplikult viimistletud ja parema sisendi pealt tehtud lisaeelarve, mis on koostatud pärast värskete andmete saamist? Miks just praegu on soov see lisaeelarve lukku panna?

Aitäh! See oli kindlasti alternatiiv, valik, mis tuli teha: kas oodata veel sisuliselt kolm nädalat või isegi natuke rohkem lisaeelarve valitsuses heakskiitmisest ja esitada lisaeelarve koos kõikide nende tugimeetmetega hiljem? Aga see ei tundunud kuidagi mõistlik olevat. Lisaeelarve sisu poolt, mis on just nimelt nende kiirete toetusmeetmete majandusse aitamine, see muutnud ei oleks. Seetõttu me küll pidasime mõistlikuks ja palun ka parlamenti, et mida kiiremini see tugi jõuab nendeni, kes seda väga ootavad, seda parem. Majandusprognoos tuleb aprilli alguses, 5. aprillil, aga eelarve sisu see muutnud ei oleks.

Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ikka küsin ka haiguspäevade teemal. Minu meelest me argumenteerime nii, nagu seda oleks võinud teha enne koroonakriisi, et mis on omavastutuse roll ja milline meede töötab. Oli väga hea kuulda kinnitust nii teilt kui ka infotunnis peaministri ülesannetes olnud Jaak Aabilt, et teisest päevast hüvitamise meede on hea, see töötab, see võimaldab haigetel inimestel koju jääda. Suurepärane, et on leidnud kinnitust, et haiguspäevade heldem hüvitamine vähendab haigena tööl käimist. See täpselt nii on ja muidugi tuleb meetmega jätkata. Aga meie praegune ülesanne on ju vähendada nakkuse levikut ehk meil on vaja, et veel rohkem tõbiseid koju jääks. Meil ei ole vaja jätkata mitte üksnes toimivat meedet, vaid meil on vaja veel paremini töötavat meedet. Kas selles kontekstis COVID-positiivsetele esimesest päevast alates haiguspäevade hüvitamine ei oleks sobiv?

Aitäh! Viimane ülevaade, mille me ka valitsuskabinetis saime, tõesti ütleb, et 16% on jätkuvalt neid, kes ütlevad, et nad said oma haiguse tõenäoliselt töökohalt. See on piisavalt suur, ilmselgelt liiga suur. Ja muidugi kõik need võimalused, mis kasutada on, et seda numbrit veelgi vähendada – ma arvan, et kõiki neid tuleb kaaluda. Ma ei hakka enam mitmendat korda üle kordama, mida ma saan öelda selle esitatud lisaeelarve kohta. Ka selles sisalduv muudatus – kuni aasta lõpuni maksta haigushüvitist teisest päevast alates – toetab otseselt ja oluliselt töökohtadel haigestumise vähenemist. Aga neid meetmeid on loomulikult veel, muu hulgas töökohtades kõikide ohutusmeetmete järgimine. Ka seda on kindlasti vaja teha igal pool, kus see vähegi võimalik on. Ka sellel on oma oluline roll.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsisin oma esimeses küsimuses teie käest kõrgeima võimu, rahva kohta, et mida peavad tegema need inimesed, kes on sattunud probleemidesse pankadele laenu tagasi maksmisel, samuti muude maksete tasumisel liisinguettevõtetele. Minu küsimus kõlas: mida on valitsus ette võtnud selleks, et nende olukorda leevendada? Kas nad on pankadega alustanud mingeid läbirääkimisi? Ma kuulan teie vastust, te räägite, et jah, inimesed peavad minema, ise alustama mingisuguse maksuhalduriga rääkimist. Sisuliselt tähendab teie vastus seda, et valitsus ei ole sellega tegelenud. Ma mäletan väga hästi, kui teie esindajad rääkisid, et andke meile võim, siis me alles näitame. Minu meelest te olete tühikargajad. Miks te ei hooli rahvast, kes on laenuorjuses? Palun anda kommentaar selle kohta, kas minu lähenemine on vale või õige.

Aitäh! Kui tohib, siis ma seda hinnangut ei annaks, mida te siin lõpus palusite. Aga veel kord, pankadega on suhelnud valitsuse poole pealt ettevõtlusminister Andres Sutt ja sealt pärineb ka informatsioon, mida ma teie eelmisele küsimusele vastates edastasin. Need, keda see mure otseselt ja vahetult puudutab, on, ma arvan, sellest päris hästi teadlikud. Pankade soovitus ja soov on, et need inimesed annaksid sellest võimalikult kiiresti teada ja võtaksid võimalikult kiiresti ühendust pangaga. Selles asjas mingisugust valitsuse vahendust vaevalt et keegi ootab ja seda ei saagi olla.

Veel kord, kogu selle lisaeelarve üks olulisimaid eesmärke on see, et seda tüüpi inimesi, nagu te kirjeldate, kes jäävad sissetulekust ilma, satuvad raskustesse, kaotavad töö, oleks võimalikult vähe ja et töökoht inimestel säiliks ka siis, kui kriis hakkab leevenema ja ettevõtetel on võimalik uuesti uksed avada. Nendel, kes praegu on töötud, on kindlasti tuge eelkõige töötukassast ja vastavatest toetustest.

Priit Sibulal on protseduuriline küsimus.

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Praegu oleks pidanud olema minu kord ministrilt küsida, aga siis, kui minister vastas üle-eelmisele küsijale, lükkas süsteem mu välja ja nüüd olen ma taaskord ootejärjekorras 13. Ma saan aru, et ma ei ole ainuke, kellel selline probleem on. Rene Kokk viitas samasugusele teemale. Kas on teada, mis sellel süsteemil häda on, et peab tund aega ootama, et ministrile küsimus esitada, või on sellel mingi mõistlikum lahendus ka?

Ma pean vastama, et mina ei tea, mis süsteemil häda on. Kui soovi on, siis ma võin selle küsimuse sul kohe ära lasta küsida. Ja kui teistel rahvasaadikutel on samasuguseid muresid, siis palun andke nendest teada meie tehnilisele abile. Siis ma oskan midagi ette võtta. Aga ma annan praegu Priit Sibulale küsimuseks sõna.

Kogu tõe huvides olgu öeldud, et selle aasta riigieelarves ei ole seotud ei teise pensionisamba tulusid ega kulusid. Nagu te õigesti olete öelnud, kulud olete lisaeelarvesse võtnud, aga tulusid mitte. Ootate kevadist prognoosi. Arusaadav. Aga kogu tõe huvides on tõesti see, et jooksvas eelarves ei olnud kumbagi. Eks need tulud laekuvad ka, koalitsioon on ette näinud, et nende varal tehakse erakorraline pensionitõus.

Mul on ka küsimus. Te viitasite hea kolleegi Jürgen Ligi küsimusele vastates, et teie olete ka uurinud, et mingil põhjusel ei ole tervise- ja majanduskriisiga seotud mitmeid meetmeid eelarves ja nüüd peate tegema lisaeelarveid. Te olete küsinud mitmelt inimeselt, aga pole vastust saanud. Ma tahan teada, kellelt te olete küsinud ja mis küsimusi te olete küsinud. Mulle tundub, et Tanel Kiik ja Taavi Aas, kes on n-ö kõige suuremate valdkondadega seotud inimesed, peaksid ikkagi vastuseid teadma.

Aitäh! Kui lisaeelarve tegemise käigus selgub, et üks suur kulutus suurusjärgus 117 miljonit eurot on põhieelarvest välja jäänud, siis loomulikult neid küsimusi, ma arvan, küsib iga rahandusminister, kes sellises olukorras olema peaks. Selgitusi on proovinud leida ka need inimesed, kes tehnilise poole pealt eelarvet igal aastal kokku panna aitavad, ja tõsi on see, et head selgitust sellele ei ole.

Mis puudutab testimist ja vaktsiinidega seotud kulutusi, siis, nagu öeldud, oli selles valitsuskoalitsioonis, kuhu teiegi kuulusite, ilmselt soov ja arvamus, et neid kulutusi on võimalik katta puhtalt ja ainult valitsuse reservfondist. Valitsuse reservfond oma loomult on erakorraliste, ühekordsete kulutuste katteks. See, et meil on pandeemia, see, et meil on vaja katta kulutusi nii testimise kui ka vaktsineerimisega seotult, ei ole asi, mis sai selgeks selle aasta alguses. Seetõttu on igati loogiline, et need kulud on sees ka lisaeelarves ja eelarves, mitte ainult valitsuse reservfondi arvestatud. See on põhjus, miks me selle ettepaneku teeme, et ka see aps sellisel kujul ära parandada.

Heljo Pikhof, palun! (Ühendus puudub.) Austatud Heljo Pikhof, teid ei ole kuulda. Teeme nii, head ametikaaslased, et läheme hetkel edasi. Kui Heljo paneb uuesti ennast küsijate hulka kirja, siis ma loodan, et te ei pahanda, kui tõstan ta ettepoole, sest ühendus katkes praegu. Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma võib-olla olen paranoiline, ehkki ma arvan, et ei ole, aga minu väga tugev tunnetus on, et teie poolt on teise pensionisamba n-ö puuduoleva raha, 117 miljoni euro kogu aeg esiplaanile tõstmine ilmselgelt poliitiline infooperatsioon. Kui see ei ole poliitiline infooperatsioon, siis on mul teine tunne: te ei ole endale asja selgeks teinud. Te ei ole selgeks teinud, kes on peatanud, kes on lahkunud ... (Ühendus hakib.) ... finantstulemid on peatamise, lahkumise ... (Ühendus hakib.)

Austatud Mart Helme! Ka teie küsimuse lõppu ei olnud kuulda, viimased 15–20 sekundit kadusid täiesti. Ma küsin vastaja käest, kas teil tekkis tunnetus, mida Mart Helme soovis küsida, või te soovite, et Mart Helme küsiks sedasama uuesti.

Jaa, ma arvan, et sain küsimuse mõttest enam-vähem aru, kuigi tõesti umbes pool küsimusest läks kaotsi.

Selge. Siis teeme nii, et seda küsimust ma hetkel ei arvesta. Ma palun samamoodi, nagu ütlesin Heljo Pikhofile, et kui Mart Helme kuuleb, siis ta vajutaks oma küsimusenupu uuesti sisse ja saaks uuesti küsida. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Ma just ütlesin, et mõte oli arusaadav.

Praegu on tekkinud selline olukord, et meil juba kaks Riigikogu liiget ei ole saanud teostada oma õigusi, mida näeb ette kodukord. Eelmine kord oli täpselt samamoodi, kui me siin kolmapäeval olime, õhtupoole hakkasid häired sagenema. Mul on ettepanek austatud eesistujale, et äkki me võtaksime väikese vaheaja ja laseksime selle süsteemi üle kontrollida ja ka lugupeetud minister saab korraks hinge tõmmata.

Aitäh, austatud Grünthal! Ma ühel hetkel kindlasti rakendan seda vaheaja võtmise võimalust, aga proovime praegu veel edasi minna. Ma olen teiega päri, et kui see meil ei õnnestu, siis igal juhul tuleb [vaheaeg võtta]. Austatud minister, kas te soovite nii paljule, kui oli Mart Helme küsimusest aru saada, vastata? Ma juhatajana seda küsimust ei arvesta, nii et kui Mart Helme soovib, siis ta saab uuesti küsida. Palun, minister!

Jaa, aitäh! Ma sellele esimese osale ütlen vastuseks, et esimene, kes tõstatas teise sambaga seotud probleemid ja 2021. aasta põhieelarvest välja jäänud 117 miljoni euro probleemid, ei olnud mitte mina, vaid see oli lugupeetud rahanduskomisjoni liige. Loomulikult, kui soov on seda sellisel kujul käsitleda, siis ma olen selleks valmis.

Mis puudutab neid, kellele ja mida on vaja kompenseerida, sest niipalju kui oli aru saada, oli see teine osa Mart Helme küsimusest, siis see kompensatsioon, mis on seaduses kirjas ja mis tuleb septembris lahkujatele riigi poolt kaasa panna, puudutab riigi poolt vahepeal peatatud makseid. Riik peatas eelmise aasta suvest kuni selle aasta 1. septembrini oma poolt 4% maksed kõikidele teise sambaga liitunutele. See tuleb nüüd tagantjärele kompenseerida nendele, kes märtsikuu lõpu seisuga teevad avalduse ja soovivad teisest sambast lahkuda. Sellest ka selline summa, see on väga suur, arvestuslikult 117 miljonit. See, kui palju neid inimesi täpselt on, selgub 31. märtsil, siis kukub kell ja lõppeb tähtaeg, kui nad peavad oma avalduse olema esitanud. Praegu on arvestatud sellega, et lahkujaid on 170 000, ja see on parim prognoos, mis võtta on. Kas see number on suurem või väiksem, see, nagu öeldud, selgub 31. märtsil.

Aga veel kord tuleb üle rõhutada ka seda, et kõigil, kes on oma avalduse juba esitanud, on õigus ja võimalus see avaldus tagasi võtta. On ka neid inimesi, kes seda võimalust kasutavad. See oli selgituseks, kellele täpselt mida kompenseerima peab. See on seotud riigi poolt vahepeal peatatud maksete kompenseerimisega, mille täitmise kohustuse seadus üheselt sätestab, ja see raha tuleb välja maksta selle aasta septembris.

Aitäh! Ma palun nüüd mikrofoni anda Heljo Pikhofile, teeme uue katse. Heljo Pikhof, palun!

(Kaugühendus)

Ma tänan teid nende vastuste eest, mis te siiamaani olete andnud! Aga mul on ka küsimus. Teame paljusid juhtumeid, kus suures ettevõttes töötav inimene saab positiivse proovi ja siis annab Terviseametile üles vaid kolm-neli lähikontaktset, sest tema tööandja on palunud tal kõiki mitte üles anda. Nimelt peab tööandja kolde tekkimise korral kandma väga suuri kulusid ehk ettevõte läheb kinni teatud juhtudel ja ka pool haigusraha jääb ju tema kanda. Kuna te esimesest päevast ja 100%-list haiguspäevade hüvitamist ei toeta, siis milliseid samme plaanib valitsus astuda, et ettevõtjad lähikontaktseid ei varjaks?

Aitäh! Kui teil on teada selliseid juhtumeid, nagu te alguses ütlesite, siis tuleks kindlasti ka Terviseametile teada anda, et on selliseid väidetavaid lugusid, kus keegi on keelanud lähikontaktsetest teavitada. Nii ei tohi olla, sellest tuleb Terviseametile teada anda. Tegelikult on ju ka tööandja enda huvides, et võimalikult kiiresti teada saada, kes see inimene on, kes positiivse proovi on andnud, et see inimene suurt kollet selles konkreetses töökollektiivis ei tekitaks.

Tööandjad ise tegelikult on päris palju rääkinud, eriti viimasel ajal, kiirtestide kasutamise võimalusest. Ei ole mingi saladus, et kiirtestide kasutamise suhtes tuntakse teatud skepsist. Üks osa põhjendustest, miks on leitud, et kiirtestide laialdasem kasutuselevõtt ei ole õige, on arvamus, et kiirtesti võtmisega – sellega, et see oleks tehtud korrektselt, nõuetekohaselt ja et see test näitaks võimalikult tõelähedast tulemust – lihtsalt ei saa igaüks hakkama. Seda tuleks teha ainult meditsiini- või tervishoiutöötaja juhendamisel või järelevalve all, et saaks kindel olla, et tegu ei ole valenegatiivse tulemusega. Sellegipoolest ma arvan, et tööandjate huvi on just nimelt ka kiirteste kasutada, et võimalikult kiiresti leida üles inimesed, kes on koroonapositiivsed. See on täiesti arusaadav.

Ma ise arvan, et kiirtestide kasutamine on üks osa võimalikest lahendustest, mis aitaks just vältida seda, et suurtes – aga mitte ainult suurtes, vaid miks mitte ka väiksemates ja keskmistes – töökollektiivides ei läheks kolded vohama.

Aitäh! Palun, Henn Põlluaas, ja ma ütlen ka teistele Riigikogu liikmetele, et see on tema esimene küsimus. Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Kogu meie meditsiinipersonal töötab erakordse pinge all. Pikaaegne õdede puudus sunnib õdesid töötama inimvõimete piiril. 24-tunniste valvete vahele jääb napp 12-tunnine paus või elataksegi 12 tunni kaupa: 12 tööl, 12 kodus. Puhkust ei ole. Ühtegi otsust olukorra parandamiseks ei ole tehtud. Kollektiivlepingu läbirääkimised seisavad ja ka õdede õppesse vastuvõttu pole suurendatud. Üks, mis õdede vastuvõttu piirab, on praktika juhendamise tasu puudumine. Õeõppest peaaegu aasta moodustab praktika. Ületöötamise tingimustes ei jagu töötavatel õdedel motivatsiooni juhendatavaid võtta, kuna seda lisatööd lihtsalt ei tasustata. Kas valitsusel on kavas eraldada täiendavaid vahendeid haigekassale õdede töötasu tõstmiseks ja õeõppesse vastuvõtu suurendamiseks? Teisiti me sellest kriisist välja ei tule.

Aitäh! Õed ja arstid ja tervikuna kogu meditsiinipersonal töötab inimvõimete piiril, ma olen sellega täiesti nõus, on seda teinud juba väga pikalt. See, mis puudutab palgaläbirääkimisi, nagu ma ühele eelnevale küsijale vastuseks ütlesin, on need läbirääkimised haiglate liidu ja teise osapoole vahel praegu käimas. Mis puudutab pikema vaatega lahendusi, siis nende arutelude juurde me kindlasti tuleme siis, kui valitsus hakkab arutama riigi eelarvestrateegiat ja järgmise aasta eelarvet. See jõuab kätte aprillikuus, pärast seda kui majandusprognoos on valminud.

Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitüma! Hea Keit, eelmisele minu küsimusele väga hea vastus, aga väga viletsalt esitatud küsimus. Ma proovin uuesti, õppida on siin küllalt. Jutt käib esimesest haiguspäevast, mida ju praegu lisaeelarvest ei finantseerita, see maksaks 8 miljonit eurot. Mu küsimus on väga lihtne. Kuna seda seal ei ole, siis küsin, kas sellel on mingi põhjus ja mis see sinu arvates on, või miks sina seda sinna ei ole pannud või selle eest seisnud. Kas see on liialt kallis, kas see on ebaõiglane või see ei ole piisavalt tõhus, et vähendada meie haigestumist?

Aitäh, hea Kalvi! Väga hästi esitatud küsimus! Ma ei tea, mitmendat korda ma seda kordan, et haiguspäevade hüvitamine igal juhul aitab ja on aidanud neid inimesi, kes muidu oleksid väga raskes seisus haiguse tõttu koju jäädes. See, et eelmisel aastal see otsus kriisi ajal tehti, et teisest päevast alates kompenseerida haigena koju jäämist, see kindlasti on seda viiruseaegset survet inimestele leevendanud ja praegune esitatud lisaeelarve sisaldab sellesama ajutise meetme pikendamist.

Need arutelud, kas on vaja ja kuidas on vaja ja kuidas on põhjendatud, kas see on kõige otstarbekam meede, mida praegu viiruse kontrolli alla saamiseks või leviku vähendamiseks kasutada, need arutelud parlamendis kindlasti lisaeelarve arutelu ajal tulevad. Praegu valitsuse poolt esitatud ettepanek puudutab haigushüvitiste kompenseerimise jätkamist teisest päevast alates.

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma olen teiega nõus, et üldkulude meede aitab tõepoolest kõiki turismisektoris. Aga kuna paljud ettevõtted maal on avatud ainult hooajaliselt, siis palgatakse ka täiendav tööjõud hooaja alguses. Neid töötukassa meede ei aita. Ettevõtted on teinud investeeringuid, palganud inimesed, et saaksime sellel suvel juba vabamalt hingata. Aga nakkusnumbrid läksid lakke. Näiteks Kreekas maksab valitsus juba 30 aastat turismisektori töötajatele talvel toetust 600 eurot kuus. Eestis mingit madalhooaja toetust pole. Lisatööjõud palgataksegi hooaja alguses. Just seetõttu on üle 300 maaturismiettevõtte, nende töötajad ja pered väga rängas olukorras. Igal juhul ma väga tänan teid valmiduse eest menetluse käigus mingi lahendus leida. Kas te olete sellega põhimõtteliselt nõus, et ka maapiirkonna ettevõtjaid ei tohiks selle tõttu diskrimineerida, et nad asuvad maal, loovad seal töökohti ja paraku turism on Eestis hooajaline?

Aitäh! Ükski nendest meetmetest ja toetuse ettepanekutest, mis lisaeelarves sisaldub, ei ole kuidagi diskrimineeriv sõltuvalt ettevõtte asukohast. Vastupidi, kui palgatoetus ei aita, nagu te kirjeldasite, siis just nimelt nendele, keda palgatoetus ei aita, on mõeldud see täiendav erakorraline ettevõtluse toetusmeede. See on mõeldud toetama neid kulutusi, mis ei ole palgakulud, ja see puudutab ja annab tuge ettevõtetele, sõltumata sellest, kus on nende asukoht, ka nendele, kes tegutsevad maapiirkondades ja kellel samamoodi on igal juhul tuge vaja.

Mihhail Lotman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Nagu te teate, väheneb sel aastal individuaalsete teadusgrantide maht kolmekordselt võrreldes möödunud aastaga, 16 miljoni euro asemel eraldatakse ainult 6 miljonit. Kui ma küsisin selle kohta peaministrilt, siis ta ütles, et jah, rahastamine on probleem. Ma esitasin sellesama küsimuse haridus- ja teadusministrile ning ta kinnitas mulle, et ka tema on probleemist teadlik ja et see on tõesti probleem. Täna hommikul ma kuulsin teie käest, et teiegi teate sellest probleemist ja see on [ka teie arvates] probleem. Minu tagasihoidlik arvamus on see, et valitsus ei ole selline instants, mis teab probleeme. Selleks piisab, kui lugeda lehti. Valitsus on see, mis probleeme lahendab. Ma palun teid, lahendage see probleem.

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu me hommikul teie fraktsioonis toimunud kohtumisel seda teemat puudutades rääkisime, oli selle lisaeelarve ülesehitamise loogika piirduda ainult nende kulutustega, mis on otseselt ja vahetult seotud kriisi ja piirangutega. See ei tähenda, et selle kirjeldatud probleemi lahendamise juurde nii riigi eelarvestrateegia aruteludes kui ka järgmise aasta riigieelarve aruteludes tagasi ei tulda. Lihtsalt see lisaeelarve on seotud otseselt piirangutega. Probleem grantidega on arusaadav, aga see ei seostu otseselt ja vahetult piirangutega, seetõttu ei ole ka lisaeelarve koostamise käigus seda eraldi puudutatud.

Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Hommikul käisite meie fraktsioonis ja ma väga tänan teid selle eest, et leidsite selleks aega, mitu minu küsimust said väga asjalikud vastused. Aitäh! Võib-olla mäletate, et puudutasin õpetajatele preemia maksmist ühe kuupalga ulatuses koroonatingimustes tehtud suurte lisapingutuste eest. Sellise mõttega tuli haridusminister Liina Kersna meil kultuurikomisjonis välja ja see oli minu meelest üks ülihea ja väga vajalik ettepanek, millele ma kirjutaksin kahe käega alla. Hommikul teie vastustest selgus aga, et seda preemiat õpetajatele lisaeelarvesse sisse arvestanud ei ole, millest on väga kahju, sest see poolteist aastat kestnud tava- ja distantsõppe maraton oli õpetajatele tegelikult väga suur koormus. Aga kas te siiski mõtleksite sellele ja leiaksite õpetajatele selle raha näiteks valitsuse reservfondist?

Aitäh! Valitsuse reservfondist palgakulude katmine ei ole kuidagi kooskõlas selle valitsuse reservfondi reeglitega. Valitsuse reservfond on mõeldud teistsuguste, mitte jooksvate kulude katmiseks. [See on mõeldud] erakorralisteks ja ühekordseteks kulutusteks, investeeringuteks, ootamatute olukordade lahendamiseks. Palgakulude poole pealt, tõesti, nagu ma selgitasin, lisaeelarve täiendavaid palgakulusid ei sisalda. See on tõsi ja see puudutab kõiki valdkondi.

Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra esimees! Proua rahandusminister! Lisaeelarve kulutused on silmnähtavalt vägeva Tambovi koefitsiendiga arvestatud. Aga ma küsin hoopis, kas te lisaeelarvet koostades rehkendasite sellega, et selle Hiina taudi vana hea Briti versioon võidetakse, olukord jääb samaks või läheb veel hullemaks. Et asi läheb hullemaks, sellest annavad märku Kesk-Euroopa teadlased, kes ütlevad, et neljas laine tuleb. Ja kuna Eesti on avatud ilma igasuguse kontrollita, siis on ainult aja küsimus, kui Brasiilia ja Lõuna-Aafrika tüved Eestisse jõuavad. Need on vaktsiini suhtes oluliselt resistentsemad ja võib juhtuda, et meil läheb asi täiesti käest ära. Milline on valitsuse prognoos ja valmisolek selleks olukorraks?

Aitäh! Selle lisaeelarve nii vaktsineerimisega seotud kulutuste kui ka mitme muu kulutuse puhul on soov ja eesmärk ikkagi see, et kui meid suvine pööripäev ees ootab, siis on meil võimalus seda tähistada nii, et enamus piirangutest on maas, et me oleme saanud selleks ajaks praegustest väga karmidest piirangutest lahti. Aga see on võimalik ainult juhul, kui, esiteks, vaktsineerimise tempo on oluliselt kiirem ja vaktsineerimise võimalusi on võimalik pakkuda inimestele ja kindlasti eeldab see seda, et nendest tingimustest, mida me igaüks ise saame täita, ja nendest piirangutest peetakse kinni.

Näiteks palgatoetuse puhul on tõsi see, et me oleme arvestanud puhvriga, mis on umbes ühe kuu jagu palgatoetuse täiendavaks maksmiseks vajalik. Keegi ei julge ja ei oska praegu prognoosida, kas aprilli lõpul on võimalik kõiki piiranguid sellisel kujul leevendada, et palgatoetuse maksmise pikendamist enam vaja ei ole. Selleks on igaks juhuks vaja sisse arvestada teatud puhver. Ja kui seda ei ole vaja nüüd aprillikuu lõppedes, siis samamoodi on tegelikult vaja valmistuda igaks juhuks ettevaatlikkuse põhimõtte alusel selleks, mis võib oodata ees sügisel. Me keegi ei julge täna ilmselt prognoosida ja ei lahjemat ega kangemat mürki võtta, et kevade ja suve saabumisega on sellel viiruse levikul lõplikult joon all. Nii et me oleme lisaeelarvega ka sellised teatud puhvrid ette näinud.

Samamoodi me suurendame valitsuse reservfondi 55 miljoni euro ulatuses just nimelt selleks, et selliste täiendavate ootamatute kulutuste katmiseks oleks valitsuse reservfondis raha olemas. Väga tahaks, et oleks keegi, kes tõsikindlalt ja veendunult julgeb prognoosida, milline olukord täpselt ootab ees nelja-viie kuu pärast, poole aasta pärast. Ei ole praegu selliseid kindlaid prognoosijaid ei teadlaste hulgas ega kindlasti mitte ka siin saalis. Aga oluline on see, et need pingutused, mida me praegu teeme, on tõesti kantud soovist ja eesmärgist, et neist piirangutest, mis praegu tervise kaitseks majandusele ja igapäevasele elule peale on pandud, oleks võimalik suveks meil võimalikult suures osas vabaneda.

Siim Pohlak, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas lisaeelarves olete arvestanud ka võimalusega, et kui tänased meetmed ikkagi ei tööta ja koroonanumbrite mahasurumine ei õnnestu piisavalt, siis ühel hetkel peate rakendama meedet, mis möödunud kevadel töötas hästi ja on ka meie lähiriikides edukaks osutunud? Räägin piirikontrollist, koroonatestimise korraldamisest kõigile lennu-, maismaa- ja mereteid mööda saabujatele, lubades riiki ainult terveid või antikehadega inimesi. Olukord, kus siseriiklikult on ranged piirangud, ettevõtlus seisab, aga inimesed samal ajal saavad mujalt ilma suurema kontrollita Eestisse tulla, ringi reisida mööda maailma, on pehmelt öeldes absurdne ja isegi mõnitav inimeste jaoks, kes ei saa isegi kohvikusse või poodi minna Eestis. Saabuvaks suveks ootaks vastupidist olukorda, et Eestis saame võtta siseriiklikud piirangud maha, aga piiridel toimub tõhus ja põhjalik kontroll ja testimine kas või sügiseni või seni, kuni karjaimmuunsus on saavutatud. (Juhataja helistab kella.) Minu küsimus on, et kas lisaeelarves on vahendid piirikontrolli taastamiseks ja selle vajaduse korral üleval hoidmiseks ning testimise korraldamiseks või ei ole.

Aitäh! Piiride sulgemist lisaeelarves ei ole kuidagi ette nähtud. Aga olen ka mina vaadanud üsna suure hämmastusega seda, teades, et erinevad tüved levivad, kuidas endiselt toimuvad reisid väga eksootilistesse paikadesse, mis sugugi mitte viirusekindlad ei ole. Majandusminister Taavi Aas on seda teemat sel nädalal valitsuse jaoks üsna kiiresti analüüsimas, sest see ilmselt on koht, kus tasub üle vaadata praegu kehtivad regulatsioonid.

Marko Torm, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Esmalt tunnustus kogu valitsusele ja teie meeskonnale, kes keerulisel ajal on korraliku lisaeelarve kokku pannud. Minu suhtlusringkonnas on väga palju turismivaldkonna ettevõtjaid, kultuurikorraldajaid, loomevaldkonna inimesi ja jaekauplejaid. Ma pean tunnistama, et nende sõnum on see, et lisaeelarve maht oli neile üllatus – nad on väga rahul sellega, milline on toetuste pakett. Küll aga on nende sõnum ka see, et kuna iga päev teadmatust on ettevõtjale keeruline, kõike seda läbi elada, siis on neil suur palve, et nende meetmete tingimuste väljatöötamisel ja meetmete avamisel annaksid endast maksimumi kõik ministeeriumid ja EAS, et toetuste taotlemine saaks alata juba enne, kui lisaeelarve on ära koputatud ja vastu võetud. Nende palve on lihtsalt see, et toimetataks kiiremini.

Aitäh! See palve on igati arusaadav, aga see ei ole seaduse järgi võimalik. Õiguse toetuse taotlemise avamiseks annab parlament sellesama lisaeelarve vastuvõtmisega. Mida me sel korral aga teeme? Me ei jää ära ootama, millal Riigikogu lisaeelarve menetlemisega lõpuni jõuab, vaid me ikkagi oleme just nimelt nendesamade toetuse pakkumise võtmete lahtikirjutamisega, meetmemääruste lahtikirjutamise ettevalmistamisega juba alustanud. Me tahame olla valmis ja peamegi olema valmis selleks hetkeks, kui Riigikogu lisaeelarve heaks kiidab, et siis oleks võimalik kohe, osas kohtades pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kiirkorras taotletud riigiabi loa andnud, need meetmed avada ja toetusi maksma hakata, sest nagu öeldud, seda tuge oodatakse kiiresti ja seda me arvestame.

Helmen Kütt, palun!

(Kaugühendus)

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete... (Ühendus hakib.)

Austatud Helmen Kütt, ma vabandan teie ees! Palun alustame otsast peale, sest teie küsimust ei olnud kuulda. Võib-olla on isegi parem, kui te korraks pildi maha võtate, et jääks ainult hääl. Ja ma palun anda küsijale tema üks minut tagasi. Palun, Helmen Kütt!

Ma loodan, et mind on nüüd kuulda.

Jaa, nüüd on paremini kuulda.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete kahel korral vastanud ametikaaslastele Mart Helmele ja Henn Põlluaasale, et läbirääkimised tervishoiusektoris käivad. Millel põhineb teie info? Eilse seisuga, suheldes otse nii arstide kui ka õdede organisatsiooniga, need läbirääkimised ei käinud. On isegi riiklik lepitaja palgatud. Kui neid alustati täna, siis on see suurepärane, see, et nad käivad. Ja teiseks, meie, siin saalis olevate inimeste ilmselt suur tunnustus ja lugupidamine tervishoiusektorile on mõistetav, aga me võiks kergendada seda pealetootmist ehk jälle needsamad haiguspäevad. Küsimus, mida ma teilt küsida tahan, on selline: kui omavalitsused võivad maksta toetust töökoha kaotanutele, siis kas omavalitsused võivad sellest riigitoest maksta ka täiendavat toetust, palgatoetust sotsiaaltöötajatele?

Aitäh! Kõigepealt esimese osa kohta, see info pärineb kolleegidelt Sotsiaalministeeriumis, see, mis puudutab õdede palgaga seotud muret ja neid konsultatsioone, läbirääkimisi. Kui te väidate kindlalt seda, mida te just hetk tagasi väitsite, siis ma muidugi pean vabandama ja selle info üle kontrollima.

Mis puudutab omavalitsuste õigusi või võimalusi kasutada toetust, mida valitsus ja Riigikogu lisaeelarves ette näevad, sotsiaalsektoris just nimelt pandeemiaga, koroonakriisiga seotud täiendavate kulude katmiseks, siis saan öelda, et sotsiaalsektoris sotsiaaltöötajate puhul on see võimalus olemas. Omavalitsustel on õigus otsustada, kuidas nad soovivad neid kulutusi, mis on kriisiolukorras tekkinud, selle rahaga katta. Omavalitsus on kindlasti kõige parem hindama ka seda, millised kulutused kõige teravamad on olnud ja kuidas või millisel määral leevendust pakkuda.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Mulle jäi mulje, kui te minu eelmisele küsimusele vastasite, et on arusaam, et Tanel Kiik on saanud paremaks ja targemaks ainult seepärast, et tal on teised partnerid. Järelikult on need paremad ja targemad, kes talle seda võimaldavad. Ma muidugi ei taha uskuda, et see elu on niisama lihtne, nagu teile mulje on jäänud.

Aga mul on ka küsimus. Ma saan aru, et enam ei planeerita valitsuse reservist võtta vahendeid vaktsiinide ostmiseks ega ka testimiseks. Need vahendid, mis on planeeritud praeguses lisaeelarves vaktsiinide ja testide ostmiseks – kui palju me saame vaktsiine, kui palju me saame teste, mitu ettevõtet saab nendest meetmetest toetust? Ma saan aru, et rohkem siis vaja ei ole ja selle lisaeelarvega saab kõik kaetud.

Aitäh! See viimane küsimus puudutas ilmselt kogu seda erakorraliste toetusmeetmete paketti ettevõtetele. Ma saan öelda praegu seda, kui palju tegutseb eri sektorites ettevõtteid, kes peavad otsustama, kas nad vajavad [seda toetust], kas nad tulevad seda taotlema või ei tule taotlema. Näiteks ainuüksi jaekaubanduses on neid 1270. Aga me ei ole ju veel toetuse pakkumist avanud ja praegu on väga keeruline öelda, kui palju on neid, kes tulevad taotlema. 1270 on FIE-sid, kes selles valdkonnas tegutsevad.

Mis puudutab testimist ja vaktsineerimist, siis vaktsineerimise vajadus, vaktsiinide ostmise ja vaktsineerimise logistikaga seotud vajadus on Sotsiaalministeeriumi andmete järgi kaetud selle summa eraldamise järel selle aasta lõpuni. Vaktsineerimise puhul on teada see, et eellepingute järgi on meil igale eestimaalasele tagatud vähemalt kahekordne vaktsineerimise võimalus, kui nad seda kasutada soovivad. Ja muidugi põhiküsimus vaktsiinide puhul on tarnete kohalejõudmine Eestisse. See on kõigile teada.

Lisaeelarve oluline osa on see, et vaktsineerimise tempo kiirendamisel ei tohi mitte midagi jääda ja mitte midagi ei jäägi rahaliste võimaluste taha. Samamoodi on vaktsineerimise korraldamisel vajaduse korral raha selleks, et kaasata erasektor, et vaktsineerimine kiiremini läbi viia. Need kulud on lisaeelarves, juhul kui Riigikogu seda toetab, aasta lõpuni kaetud. Samamoodi on aasta lõpuni kaetud Sotsiaalministeeriumi andmete järgi testimise vajadus.

Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Nüüd ma ei ole puldis, nüüd ma saan poliitilist debatti pidada. Enne Rene Kokk juba küsis, aga sellele me ei saanud rahuldavat vastust. Miks ei võinud oodata lisaeelarvega seni, kuni tuleb ära kevadine majandusprognoos? See tuleb sisuliselt nädala aja pärast. Miks oli vaja esitada valitsusel lisaeelarve vahetult enne seda majandusprognoosi? Tegelik vastus on see, et see võimaldab teil tulla meie ette lisaeelarvega, milles on sees ainult kulud. Seal ei ole sees tulupoole meetmeid ega ka seda, missugune on tegelik majandusprognoos või missugused on tegelikud võimalikud kulud, mis on seotud majanduse või tööturu arenguga. Mul on selline väga karvane tunne, et see on teil taotluslikult niimoodi tehtud, et te ei peaks meile näitama, et tegelikult on eelarve seis ja majanduse seis ikkagi oluliselt paremad, kui siin praegu muljet üritatakse jätta, ja te sisuliselt loote endale sellist mõnusat puhvrit, millega riigi eelarvestrateegias ja sügiseses eelarves majandada. See asi ei ole praegu koššer, kuidas te meie ette olete tulnud. Lükake palun mu kahtlused ümber!

Jaa, lükkan ümber küll. Majandusprognoos valmib 5. aprilliks. See on tänasest rohkem kui kümne päeva kaugusel. Minu kindel teadmine ja veendumus on see, et iga selline päev, mis peaks jätkama ettevõtjate ebakindlust, nii palgatoetuse maksmise kui ka sellesama täiendava ettevõtluse toetamise paketi puhul, on liiast. Sellepärast ei olnud mitte mingit põhjust venitada lisaeelarve parlamendile esitamisega nii kaua, et oodata ära majandusprognoos.

Veel kord: lisaeelarve sisu ei oleks majandusprognoos mitte kuidagi muutnud. Lisaeelarve sisu oleks [samasugusena] püsinud ka paari nädala pärast esitades, jäädes suunatuks otseselt nendele [valdkondadele], kus piirangud ja kogu kriis kõige suuremat mõju on avaldanud, kus raskus on kõige suurem ja abi ootamine kõige kriitilisem.

Samamoodi palgatoetuse puhul, aprill algab kohe, ei oleks mõeldav, et me ei esita valitsuse poolt lisaeelarvet parlamendile enne, kui aprill pihta hakkab, ja et ei ole võimalust anda töötukassale veendumust ja kindlust, et ettepanek palgatoetuse aprillikuus lisaeelarve kanda võtmiseks tuleb. See oleks täiesti ebavajalikult tekitanud olukorra, kus pandeemia põhjustatud määramatus oleks veelgi saanud võimendust selliste ebakindlate signaalidega lisaeelarve kohta.

Nii et seetõttu ma olen jätkuvalt seda meelt, et oli väga õige panna lisaeelarve kokku kiiresti ja esitada see ka parlamendile võimalikult kiiresti. Ja seetõttu ma arvan, et ka Riigikogu ise võiks oma aruteludes olla kriisile kohaselt tempokas.

Mihhail Lotman, palun!

Aitäh! Oma vastuses minu eelmisele küsimusele, austatud minister, te lubasite, et hakkate selle probleemiga tegelema siis, kui hakkate tegelema järgmise aasta eelarvestrateegiaga. See on ühelt poolt muidugi hea, et te hakkate sellega tegelema, aga teiselt poolt on see täiesti mitterahuldav vastus, sest must auk Eesti teaduse finantseerimises tekib sel aastal, mitte järgmisel ega ülejärgmisel. See tekib sel aastal, aga tagajärjed võivad olla dekaadidepikkused. Te ütlesite mulle, ja mitte ainult mulle, ka mitmele teisele, et selle lisaeelarve eesmärk ei ole need teised küsimused, vaid ainult koroonakriis. Esiteks, selle piirangu te panete lisaeelarvele ise. Teiseks, see ei vasta päris tõele, kuna sellessamas lisaeelarves on väljaminekud seoses teise pensionisambaga. (Juhataja helistab kella.) Niisiis, ma palun, leidke see võimalus päästa Eesti teadus, võib-olla 56 miljonist eurost, mis me möödunud aastal leidsime teaduse jaoks ...

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Ma vabandan!

Pole hullu.

See ettepanek ja teie mure on täiesti arusaadavad. Ma tõesti kirjeldasin lisaeelarve kokkupaneku loogikat ja nagu ma ka varasematele küsimustele vastates möönsin, on ainus erisus – see, mis ei ole otseselt seotud piirangute leevendamise ja käimasoleva kriisiga – seesama teise samba maksete kompenseerimine, mis lihtsalt tuleb ära lahendada. See on seadusest tulenev kohustus. Aga teie mure ja sõnum on arusaadavad ja kohale jõudnud.

Nüüd teine küsimus, Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Oma eelmise küsimuse vastusest sain ma teada, et valitsus õdede olukorra lahendamisega ei tegele. Nüüd ma küsin natukene laiemalt. Lisaraha koefitsient on ette nähtud vaid COVID‑i osakondades töötavatele meditsiinitöötajatele. Paraku töötavad ka kõik teised meditsiinitöötajad tavaosakondades märkimisväärselt suurema koormusega, sest suur osa neist on viidud COVID‑i osakondadesse. Ka tavaosakonnad töötavad inimvõimete piiril. Kas lisaeelarvest on kavas eraldada haigekassale täiendavaid vahendeid tavaosakondade töötajate suurenenud koormuse kompenseerimiseks ehk lisaraha koefitsiendi sisseviimiseks? Vastasel juhul jooksevad meil haiglad varsti meditsiinitöötajatest tühjaks. Keegi ei pea vastu sellisele survele ilma lisakompensatsioonita.

Aitäh! See haiglatele lisaeelarvest minev raha jaguneb selliselt, et eriarstiabiks on 45,4 miljonit eurot, üldarstiabiks 2,7 miljonit eurot, õendusabiks 2,3 miljonit eurot ja kiirabile, mis samuti tegutseb, eriti viimastel kuudel, hullumeelse koormuse all, 2,6 miljonit eurot. Selline on see jaotus, kuidas haiglatele minev raha jaguneb.

Siim Pohlak, palun! Siim, ei ole kuulda!

(Kaugühendus)

Aitäh! Jah, nüüd on kuulda. Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan oma eelmise küsimuse lainel. Te vastasite mulle, et käesolevas lisaeelarves ei ole rahalisi vahendeid piiridel kontrolli suurendamiseks ja riiki saabujatele laustestimise korraldamiseks. Ma küsin täpsustuseks juurde. Kas nende eelpool kirjeldatud tegevuste jaoks raha leidmine oli eelarve koostamisel üldse arutuse all või ei olnud? Kas mõni minister tuli välja ettepanekuga piirikontrollile ja piiridel testimisele raha eraldada? Kui see oli arutuse all, siis millised olid kaalutlused, et selle olulise meetme jaoks, kui räägime piirangutevabast suvest, raha ei leitud?

Piiride sulgemise ettepanekut lisaeelarve läbirääkimiste ja arutelu käigus küll ei tehtud, sellist ettepanekut ei ole. Mis puudutab testimist näiteks lennujaamas, siis seda tehakse juba praegu, aga piiride sulgemist eraldi ei ole arutelu all olnud ja seda tõesti lisaeelarves ei sisaldu.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Paar väikest konkreetset küsimust. Kultuuriministeeriumi real on erinevad toetusmeetmed seoses koroonaga, need kõik on kahtlemata vajalikud ja põhjendatud. Kokku on see summa ümmarguselt 42 miljonit eurot, aga spordi osa on sellest veidi üle 2 miljoni. Ma vaatan, see on väga väike ja ebaproportsionaalne võrreldes varasema, eelmise valitsuse rakendatud meetmetega nii spordile kui ka kultuurivaldkonnale. Kas teile ei tundu, et see on ebaproportsionaalne ja täiesti ebapiisav?

Ja teiseks, [lisaeelarves] on rida, mis puudutab noortelaagreid, lastelaagreid, erahuviharidust ja ‑huvitegevust, erakoolide ja ‑lasteaedade toetust – 12 miljonit eurot. Kas kohalikud omavalitsused ei saa ka sellel eesmärgil raha sellelt realt, et see on ainult eraettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele täiendavat toetust ei ole?

Aitäh! Kohaliku omavalitsuse täiendav toetus on 16 miljonit eurot selles lisaeelarves ja täiendavateks investeeringuteks on 30 miljonit eurot. Aga mis puudutab sporti – spordile on selles lisaeelarves ette nähtud mõnevõrra rohkem, kui te mainisite, 4,2 miljonit eurot. See puudutab eraspordiobjektide toetamist, suurusjärgus 1 miljon eurot on see toetusmeede. Spordialaliitudele on ette nähtud 600 000 eurot, sportmängude spordialaliitudele ja meistriliiga klubidele 0,7 miljonit eurot. Ka võlaõigusliku lepingu alusel töötavatele treeneritele on ette nähtud 0,4 miljonit eurot. Eraldi toetusmeede on kehtestatud rahvusvahelistele spordiüritustele, mis on tulnud piirangute tõttu ära jätta või edasi lükata, seda on poolteist miljonit. Nii et kokku üle 4 miljoni euro on see pakett, mis sporti piirangute tõttu toetama on mõeldud.

Lauri Läänemets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi oma küsimuse juurde, mida teilt enne küsisin. Te vastasite küsimusele, mis saab neist inimestest, kes on juba töö kaotanud, ja rääkisite töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi pikendamisest, mida Tanel Kiik lubas juba eelmise aasta aprilliks. Kahjuks on väga paljud inimesed [selle meetme saajate hulgast] juba välja kukkunud, nad ei saa sealt enam abi. Töötutoetus ja kõik muud toetused on ju riigieelarvelised. Minu küsimus on selline: millisel põhjusel neid inimesi, kes on töö kaotanud ja kes enam kindlustustoetust ei saa, vaid saavad tõesti ainult paarsada eurot toimetulekutoetust või töötutoetust, miks neid inimesi lisaeelarves ei ole? Mida nemad siis tegema peavad?

Aitäh! Lisaeelarvest rääkides on ilmselt veel kord vaja korrata seda, et lisaeelarve eesmärk on nii paljude töökohtade alleshoidmine, kui on võimalik. Toimetulekutoetuse määra ülevaatamist tõesti lisaeelarves ei sisaldu. Töötutoetuse poole pealt ma vist juba andsin vastuse, et muidugi ei ole jutt praegu ainult sellest, nagu teie küsimusest välja võis lugeda, et keegi soovib lihtsalt seda perioodi pikendada. See muudatus puudutab ikkagi seda, kuidas sisuliselt korrigeeruks toetuse maksmise periood konkreetse majandustsükliga. Kui tööpuudus on keskmisest oluliselt suurem või viimase paari-kolme kuu jooksul väga kiiresti kasvanud, siis pikeneks ka periood, kui toetust makstakse. Ja vastupidi, kui tööjõuturu olukord on selline, et inimesi otsitakse tööle tikutulega, siis saaks see periood olla lühem.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Me oleme praegu olukorras, kus me kutsume inimesi üles vältima kõigiti kontakte teiste inimestega, muu hulgas vältima ka ühistransporti. Soome valitsus on selle kriisi ajal otsustanud sisuliselt vabastada ettevõtted erisoodustusmaksust, kui nad ostavad oma töötajale tööl käimiseks jalgratta ja selle kaudu soodustavad jalgrattakasutust. Jalgratas on peale selle, et ta on tervislik ja kliimakriisi seisukohast hea liiklusvahend, hea ka selle poolest, et inimene on värskes õhus ja üksinda, kui just ei ole tegemist tandemrattaga. Mu küsimus on selline: kas Eesti ei võiks sellest Sanna Marini valitsuse minu meelest väga õnnestunud otsusest eeskuju võtta ja võib-olla teha seda juba nüüd, kui meil tõesti on vaja inimestevahelisi kontakte kiiresti vähendada?

Aitäh! Väga ootamatu ettepanek piirangutega seotud lisaeelarve menetluse käigus. Me ei ole seda teie kirjeldatud lahendust kaalunud ja ei ole pidanud seda praegu viiruse levikut kõige paremini piiravate meetmete hulka kuuluvaks. Kontaktide vähendamine seevastu kindlasti on vajalik ja üks osa sellest, kuidas viirus uuesti kontrolli alla saada.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Te ütlesite, et valitsuse reservfondist ei saa maksta [õpetajatele] ühekordset preemiat. Aga siiski, see on ühekordne, väga spetsiifiline, suunatud ja põhjendatud. See ei ole ju tegelikult palgatoetus. See on selline ühekordne väljamakse ja seega peaks see valitsuse reservfondist väljamaksmiseks kvalifitseeruma küll, kui valitsus nii otsustab. Muidu jääb tõesti mulje, et valitsus õpetajate pingutusi ei väärtusta.

Ma küsin veel kord üle ka selle fondi kohta, millest hommikul oli juttu ja millest saavad toetust taotleda ürituste korraldajad, kellel on piirangute tõttu üritused ära jäänud. Ehk räägiksite sellest meetmest võib-olla lähemalt? Ja mäletate, ma puudutasin ka võimalikke kuritarvitamisi, mis sellega võivad kaasneda. Kas jõudsite ka nendele natuke mõelda ja kas kavatsete jälgida, et kuritarvitamisi selle meetme taotlemisel ei tuleks?

Aitäh! See, et kuritarvitusi kõikide nende meetmete puhul ära hoida, on kindlasti oluline ja seda tuleb täpsete tingimuste paika sättimisel igal juhul arvestada. Nagu öeldud, saavad täpsed toetuse taotlemise ja toetuse maksmise kriteeriumid paika järgmise paari nädala jooksul ja siis on väga detailselt võimalik vastata ka teie küsimusele. Üldine loogika suurürituste puhul, mis on piirangute tõttu ära jäänud või mida korraldajad on pidanud edasi lükkama, on just nimelt selliste kulutuste toetamine, mida on tulnud korraldajatel kanda juba varem, enne seda, kui piirangud olid teada ja oli võimalik nendega arvestada. Need kulutused on suurte festivalide, suurte ürituste puhul väga suured ja nendest kulutustest hiljem taganeda lihtsalt ei ole korraldajatel võimalik. See on olnud selle toetuse ja riskifondi meetme mõte.

Tulen korraks ka valitsuse reservfondi juurde. Valitsuse reservfondi kasutamiseks on valitsus ise reeglid kehtestanud ja kindlasti peab valitsus ise nendest reeglitest kinni pidama. Tõsi, on olnud aegu, kui reservfondi kasutamise põhimõtted on olnud üsna loominguliselt tõlgendatavad, üsna venivad. Meil on kindel soov ikkagi lähtuda, ja me peame seda ka ainumõeldavaks, nendest kriteeriumidest, mis reservfondi kasutamisele on seatud, ja palga maksmine nende hulka ei kuulu. Palka valitsuse reservfondist tasuda ei ole võimalik.

Aivar Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea minister! Tuleme korraks tagasi teise pensionisamba riigipoolse hüvitise juurde, mida makstakse nendele, kes soovivad sambast lahkuda. Ma loodan, et sa ei vaidle selle üle, et riik hoiab praegu üheksa kuud raha kokku, kuna ta ei hüvita teise pensionisambaga liitunutele riigipoolset tuge. Aga küsimus on mul selles, et hommikul sa fraktsioonis ja täna ka saalis vastasid oma erakonnakaaslasele, et seda 117 miljonit eurot ei saa maksta välja muidu, kui et see peab olema seaduse järgi eelarves kirjas. Nagu me teame, on pensionärid juba teist kuud saanud lahkuda teisest pensionisambast ja nad on oma raha kätte saanud ja on ka tulumaksu selle pealt maksnud. Kuidas riik on selle raha neile kompenseerinud?

Aitäh, hea küsija! See küsimus vist iseloomustab seda, et see muudatus, mille te tegite, on sedavõrd segane ja keeruline, et ka need, kes sellega otseselt seotud olid, kõiki detaile praeguses faasis ei tea. Septembri alguses tuleb [peatatud maksed] kompenseerida nendele, kes märtsi lõpu seisuga lahkuvad ja kes saavad oma raha kätte septembris. See puudutab kõiki neid, kelle teise samba maksed riik peatas eelmise aasta suvest kuni selle aasta septembrini. See on see summa, mis kompenseerida tuleb. Ma pean ütlema ka selle kommentaari, et teie käsitlete riigipoolsete maksete peatamist ühe vajaliku ja hea meetmena, aga mina arvan, et see otsus oli vale, et riigipoolsed maksed teise sambasse peatati. See tekitas täiendavat segadust ja nagu me sel aastal näeme, on see seotud riigile väga suurte ühekordselt väljamakstavate kulutuste tekitamisega. See ei olnud õige otsus.

Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma juhin tähelepanu sellele, et eelmisel aastal, enne kui me lisaeelarve aprillikuus esitasime, me tegime kaks korda makroprognoosi, et täpsustada [lisaeelarvet] keerulistes olukordades. See jutt, et me ei saa enne aprilli teha makroprognoosi, tegelikult ei vasta tõele. Saab, kui tahetakse. See on järelikult poliitiline otsus või poliitiline valik mitte teha makroprognoosi enne lisaeelarvet ja sellel poliitilisel valikul on selge tagajärg. Te ei näita meile majanduse tegelikku olukorda, te ei näita tegelikku maksulaekumist, te ei näita tegelikult plusspoolt, te tahategi meile tuua defitsiiti suurendava eelnõu. Aga las ta olla.

Mul on küsimus. Enne käis siin mitu korda läbi väide, et selles lisaeelarves ei ole ühtegi sellist kulu, mis ei oleks seotud COVID-iga, peale selle teise samba. Aga lähemalt detaile vaadates me näeme, et seal on ohvriabi kulud, lisakulud veebipolitseinike juurdepalkamiseks, kinnise lasteasutuse teenuse laiendamise kulu, IKT-arendused Sotsiaalministeeriumis – need on väga tuttavad lisataotlused igast eelarvest, mis me tegime –, vaktsineerimisteenuse lisakompensatsioon, mille me oleme juba ühe korra kinni maksnud, vaktsiinide soetamise kulud, mille me oleme samuti juba ühe korra ära planeerinud. See on nagu topelt küsitud raha. Need ei ole suured summad, mingisugune miljon või pool miljonit või mõnisada tuhat on 600 miljoni vahele ära peidetud. Aga ei ole päris korrektne väita, et lisaeelarves ei ole muid kulusid kui ainult koroonakulud.

Aitäh! Küsija alustas viitega eelmise aasta lisaeelarvele. See iseenesest on hea paralleel ja viide, sest eelmise aasta lisaeelarves samamoodi tulumaksu laekumise rida lisaeelarvega ei muudetud – seda ei tehta lisaeelarvega. Ka eelmises lisaeelarves sisaldunud meetmed puudutasid tulumaksu laekumist ja muutsid seda tulumaksu laekumist, aga sellegipoolest eelarve, mille te eelmisel korral esitasite, ei muutnud tulumaksu laekumise rida. Need kulud, mis te ette lugesite – ohvriabi, veebikonstaabel, veel midagi, mida te nimetasite sotsiaalvaldkonnast –, on kõik seotud kulutustega, mis on kasvanud seoses koroonakriisiga. Kinnise lasteasutuse teenus oli see, mida te veel nimetasite. Kõigi nende teenuste järele on vajadus kasvanud, mõne järele hüppeliselt, seoses selle olukorraga, mis koroonakriisi tõttu Eestis on. Kõik need kulutused on koroonakriisiga seotud kulutused, mitte täiendavad või muud kulutused.

Alar Laneman, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud minister! Te olete pikalt ja väga detailselt vastanud väga olulistele küsimustele. Ma olen ... (Ühendus hakib.)

Austatud Alar Laneman, ma vabandan korraks! Hea küsija, ma vabandan, et pean teid katkestama. Kahjuks signaal ei ole hea, see on katkendlik. Mul on ettepanek, et teeme uue katse, teil on uuesti aega üks minut. Palun alustage oma küsimust uuesti. Palun, Alar Laneman!

Ma küsin selle kohta, mida selles lisaeelarves ei ole. Küsimus on nimelt selles, et lisaeelarve eesmärk on võidelda kriisiga, aga me võitleme ainult selle kriisi tagajärgedega. Lisaeelarves peaksid olema ka meetmed, mis suurendaksid meie riigi võimekust selle kriisiga võidelda. Ennekõike ma pean silmas analüüsi- ja juhtimisvõimekust, kommunikatsiooni, meditsiinisüsteemi mahtude suurendamist ja kõiki muid meetmeid kuni ühe ametkonna määramiseni ja tema toetamiseni välja, sest kolmas laine on tulekul. Ma saan aru, et see oli võib-olla teadlik valik, et seda siin ei ole. Kas te näete võimalust, et valitsus tuleb taas selle teema juurde, et suurendada meie riigi võimekust? Muidu me justkui oleme majas, mille katus lekib, aga meie remondime mädanenud mööblit.

Aitäh! See kindlasti on oluline valdkond ja puudutab mitmeid valitsemisalasid. Jah, lisaeelarves seda ei sisaldu, kuna, nagu te ka ise viitasite, ei ole see otseselt piirangutega seotud. Aga igal juhul tuleb sellega tegeleda, siin, ma arvan, ei ole kellelgi mingisugust kahtlust.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma ei ole kõiki küsimusi päris jälginud, võib-olla on seda juba küsitud või seda teemat puudutatud, aga ma vähemalt ei ole kuulnud. Erasektor pakub avalikule sektorile abi kriisiga toimetulekul. Ettevõtjad on teinud ka omapoolseid ettepanekuid, et võiks erisoodustusmaksuvabastust suurendada, kui tööandja teeb praeguses kriisiolukorras kulutusi tervisele. Kui tööandjad soovivad seda täiendavalt teha, siis kas valitsus on arutanud, et võiks tööandjate soovile vastu tulla ja kaasata ka erakapitali selle kriisi lahendamiseks rohkem? Tööandjad on selleks valmis. Kas te olete valmis muutma seadusi ja minema ka seda teed – vähemalt praegu siin lisaeelarvepaketis ma ei näe seda ettepanekut ja tahet –, et tulla vastu sellele ettepanekule, mille ettevõtjad on teinud, ja vabastada nad erisoodustusmaksust suuremal määral kui praegu tervisekulutuste tegemiseks?

Aitäh! Olen ka ise ettevõtjatega maksusoodustuste teemal vestelnud ning neile väga ausalt ja avatult selgitanud olukorda, mis riigieelarves praegu tervikuna valitseb ja mistõttu täiendavaid maksusoodustusi praegu lisaeelarve ette ei näe. Ei ole mul mingisugust soovi ka kellelegi sellist võltsarusaama tekitada, et täiendavate maksusoodustuste loomine oleks teema, mida lähiajal keegi kaaluks või arutaks. Meil on lisaeelarve ja eelarve seis selline, et peame absoluutselt iga täiendavat kulutust ja soodustust ülipõhjalikult kaaluma, sest kui selle aasta eelarve juba tegemise hetkel oli üle 6%-lise defitsiidiga, siis see tähendab, et täiendavat ruumi defitsiidi suurendamiseks, kui see ei ole vahetult seotud kriisikulutustega, lihtsalt ei ole. Seetõttu, jah, nagu öeldud, lisaeelarve maksusoodustusi ei sisalda ja ma arvan, et on mõistlik, et see nii on.

Jaak Valge, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud minister! 2008. aasta detsembris teatati Reformierakonna kodulehel aastat kokku võttes, et Reformierakonnal on hea meel selle üle, et raskemate aegade saabumisel suudeti riigi kulutusi kärpima hakata. Niisiis, 2008. aastal alanud kriisis viisite läbi neoliberalismist tõukuvat kärpepoliitikat ja olite selle üle uhked. Käesolevas kriisis lähtute aga vastupidistest põhimõtetest, mida kajastab ka menetletav lisaeelarve. Küsin ajaloo huvides, et millal ja mis põhjusel niisugune fundamentaalne muutus Reformierakonna põhimõtetes toimus ja kas see tähendab ka loobumist üldse neoliberalistlikust ideoloogiast.

Aitäh, hea küsija! Selle lisaeelarve joon on muu hulgas see, et oleme kulutuste puhul lähtunud väga suurest vastutustundlikkusest. [Oleme lähtunud sellest,] et need kulutused, mis lisaeelarves sisalduvad, esiteks oleks seotud otseselt kriisiga, teiseks, et need oleks ajaliselt piiratud selle kriisi kestvusega, piirangute kestvusega, ja kolmandaks, et need oleks võimalikult täpselt sihitud. Sellegipoolest tuleb kulutuste kokkuhoidmise ja sihtimisega kindlasti tegeleda igas valitsemisalas, igas ametiasutuses edaspidigi ning see tähendab muu hulgas seda, et see rahakasutus, mis algselt oli eelarves planeeritud, aga mida ei ole piirangute või praeguse kriisiolukorra tõttu võimalik teha, olgu need lähetuskulud, olgu need koolituskulud, aga olgu see ka näiteks kodutööle suunatud inimeste tõttu väiksemaks jääv ülalpidamiskulu, kõike seda tuleb kasutada justnimelt eelkõige kriisiolukorra leevendamiseks, kriisiga seotud meetmeteks. See tähendab, et juba on valitsemisalad, ministeeriumid seda raha kasutanud selleks, et kanda kriisiga seotud kulutusi. Ei ole tuldud alati lisaraha juurde küsima. Näitena võin tuua Siseministeeriumi, kes järelevalvekulutustest osa katab just nimelt sisemiste ümberkorralduste kaudu. Ka Haridus- ja Teadusministeerium on teinud enda sees väga kiireid ümberkorraldusi, et muu hulgas aidata just nimelt õpetajate probleeme leevendada. Neid näiteid on veel. Nii et kulutuste kokkuhoiuga peab avalik sektor kindlasti tegelema ka praegu, kriisi ajal.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Mul on väga hea meel, et mul õnnestus üllatada. Ma loodan, et see oli positiivne üllatus. Tegelikult on Sanna Marini valitsuse otsus täiesti huvitav ka tehniliselt, maksukorralduslikult, soovitan sellega tutvuda. Ma tulengi sellesama teema juurde tagasi. Mingis mõttes on see ka inimeste ebavõrdne kohtlemine. Täna ju isikliku sõiduauto kasutamist tööandja saab hüvitada, aga kui tööandja ostaks töötajale jalgratta, siis selle pealt peaks ta tasuma erisoodustusmaksu. Ma kujutan ette, et päris keeruline võib olla maksuametile selgitada, et tegemist oli ettevõtlusega seotud kuluga. Ma ei ole väga kindel, kas nad seda aktsepteeriks. Mulle kuidagi tundub, et me räägime nende kriisimeetmete raames kogu aeg piirangutest ja reeglitest ja järelevalvest ja karistamisest. Te just enne välistasite, et eriti soodustusi teha ei saa. Minu meelest on just vastupidi, võiks mõelda ka sellele, kuidas soodustada sellist käitumist, mis aitaks viiruse levikut vähendada. Ma arvan, et pikas perspektiivis hoiab see tervishoiuraha kokku ja ega selle kliimakriisi tagajärgedega toimetulemine ka just odav ei ole.

Aitäh! Ma pean väga lugu inimestest, kes eelistavad oma igapäevaseid käike võimalikult palju teha jalgrattaga, ja ma ise pean ütlema, et kuulun nende hulka, kes käivad võimalikult palju jala. Tallinna, vähemalt kesklinna piires on see ka kindlasti võimalik. Aga meie arusaam sellest, mis täpselt on otseselt kriisimeede selle lisaeelarve mõttes, on ilmselt pisut erinev. Otseselt viiruse leviku vähendamisega seotud meetmete hulka tõepoolest ei ole arvestatud seda teie kirjeldatud jalgratta ostmise toetust, see nii on. Küll aga nendel, kellel on võimalik, ma kindlasti soovitan tervise ja muudel asjaoludel värskes õhus viibida nii palju, kui saab. See aitab kindlasti turgutada nii keha kui ka vaimu.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Vaadates seda töötukassa rida, ma märkasin, et seal on toetus ka nendele, kes ei ole siiamaani veel maksudena panustanud. Ega tegemist ei ole hiiliva kodanikupalgaga?

Ei ole.

Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister! Siin käis diskussioonist läbi ohvriabi. Paraku tuleb tõdeda, et ohvriabi ümber on loodud müüt, et mitte öelda Sotsiaalministeeriumi feministide loodud ja kultiveeritud vale. Naiste turvakodud ei ole täheldanud ei eelmise ega praeguse kriisi jooksul, et perevägivald oleks suurenenud. Täna minister Riisalo rääkis kusagil intervjuus, et naiste turvakodud peavad hakkama n-ö oma endisi kliente läbi helistama. Aga see ei ole nende ülesanne. Nii et Sotsiaalministeerium tekitab ise probleemi ja asub seda siis maruliselt ja jõuliselt lahendama. Selliste valede ja valskustega raha väljapumpamine ei ole aktsepteeritav ja konservatiivid kavatsevad igal juhul selle vastu hääletada ja eelarvest mittevajalikud kulutused välja rookida.

Aitäh! Ega siin vist küsimust ei olnudki. Sotsiaalministeerium ja need inimesed, kes ohvriabis töötavad, teevad väga rasket ja tänuväärset tööd, teevad seda väga hästi ja selle eest neile suur-suur aitäh. Selle töö koormus on kriisi ajal oluliselt kasvanud. Rääkida sellest, et 200 000 euro suurune täiendav tugi ohvriabile ei ole vajalik kulutus, et see ei ole seotud praeguse pingeolukorraga ühiskonnas – sellega ma mitte mingil juhul ei nõustu. See konkreetne meede, see konkreetne toetus on mõeldud just nimelt ohvriabitöötajate ja vägivallast loobujate nõustajate arvu suurendamiseks. Aga see on mõeldud ka veebikonstaablilaadse nõustamise võimaldamiseks nii eesti- kui ka venekeelses sotsiaalmeedias. See on teenus, mida paraku on meil vaja rohkem, mitte vähem. See on sisu mõttes tõesti oluline rahaeraldus, oluline toetus. Nii et ma palun Urmas Reitelmannil ja tema kolleegidel seda eelnõu kindlasti toetada. Ja veel kord rõhutan, et vajadus kriisi järel sellise töö tegemiseks on kasvanud, mitte kahanenud.

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Austatud minister! Sain Martin Helmele antud vastusest aru, et teie väite kohaselt lisaeelarve ei sisalda kriisiväliseid kulusid. Ka vastusest Urmas Reitelmannile tuli välja samamoodi, et põhimõtteliselt just nagu läheb piir häguseks üldise kriisiabi, üldise ebamugavuse ja koroonakriisiga seotud küsimuste vahel. Ma küsin, kas te jääte oma kinnituse juurde, et koroonakriisiga mitteseotud kulusid lisaeelarves üldse ei ole.

Aitäh! Ma kohe ka täpsustasin seda väidet, et on üks väga suur kulutus, mis ei ole kuidagi seotud koroonakriisiga, aga mis on vaja lahendada. See puudutab teise samba süsteemi muutmise järel teisest sambast lahkujatele kompensatsiooni maksmist, milleks tuleb raha ette näha. See ei ole seotud kriisiga. Ülejäänud kulutused, ülejäänud toetusmeetmed, raha eraldamine on selles lisaeelarves seotud kriisiga, kriisi mõjudega, nende mõjude leevendamisega ja toe pakkumisega just nimelt nendes sektorites, kus seda tuge kriisi tõttu kõige rohkem on vaja, et kriisi järel oleks võimalik võimalikult kiiresti uksed avada või normaalsema ja varasemaga sarnase eluolu juurde naasta. Nii et ülejäänud kulud on seotud kriisiga.

Anti Poolamets, palun!

(Kaugühendus)

Austatud juhataja! Hea minister! Te olite möödunud aastal väga optimistlik Euroopa taaskäivituskava mõjude suhtes: need on efektiivsed, need on kasulikud, need on head. Kas te olete jätkuvalt seda meelt, et see on Eestile praegu positiivne võimalus?

Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt. Ma arvan, et nii taasterahastu kasutamine, mille avanemine peaks tõenäoliselt olema võimalik selle aasta teises pooles, kui ka Euroopa Liidu kriisiabi, mis on käibele läinud REACT-EU fondi nime all – need mõlemad aitavad väga oluliselt just nimelt majandusse raha tuua keset kriisi ja kriisi ajal ning aitavad kriisist kiiremini välja tulla. Lisaks on lõppenud perioodi Euroopa Liidu rahast siiamaani otsustamata rohkem kui 130 miljoni euro kasutus, see ootab otsuseid. Ausalt öeldes kahju, et see siiamaani on nii, et raha kasutamise otsuseid ei ole tehtud. Aga teise külje pealt muidugi võib öelda, et praegu just nimelt selles kriisiolukorras ka nende otsuste tegemine aitab täiendavalt majandusse raha tuua.

Nii et taasterahastu kasutamine, Euroopa Liidu raha kasutamine kriisist väljatulemise toena on väga suur võimalus, mida kindlasti tuleb kasutada. Osa sellest kriisiabist, REACT-EU-st on vahetult seotud taas tervishoiukulutustega, nii testimisega kui ka vaktsineerimise korraldamisega. Aga REACT-EU-st üle 70 miljoni euro on mõeldud otseselt ettevõtluse toetamiseks, sh 18 miljonit eurot väga teravalt pihta saanud turismisektori toetuseks. Nii et need on olulised rahad ja see on oluline tugi, mida kasutada.

Indrek Saar, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Ma tulen paraku tagasi haiguspäevade teema juurde, nii nagu me juba sügisest saadik oleme sotsiaaldemokraatidega sellele tähelepanu juhtinud. Meil on olukord, kus värskete Terviseameti andmete järgi nakatumiskolletest 63% on töökohakolded, ehk see on see koht, kus me saaksime teha kõige suurema muutuse praeguses nakatumistempos. Värske küsitlus näitab, et iga neljas inimene on viimase aasta jooksul kokku puutunud sellega, et mõni tema kolleegidest tuleb haigena tööle, ning 84% inimestest usub, et haiguspäevade hüvitamine 100% ulatuses esimesest päevast alates aitaks vähendada inimeste haigena tööle tulekut. Selles kontekstis saan ma teie jutust aru, et teie ei usu, et sellel oleks piisavalt märkimisväärne efekt, et oleks mõtet selle peale 8 miljonit eurot kulutada. Või tundub see teile kuidagi põhimõtteliselt ebaõiglane või amoraalne, et riik esimesest päevast alates haiguspäevi hüvitaks?

Aitäh! Hea Indrek Saar, ärge pange mulle sõnu suhu ja ärge proovigegi seda teha. Ma ei ole väitnud ei ühte, teist ega kolmandat ja ei kavatse seda ka teha.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma tahtsin öelda kõigile neile, kes seda kaugtööd meil teevad, et loomulikult on seal oma nihukene nauding, aga selleks, et küsimust esitada, tasub ikka alati siia saali tulla. Mul on küsimus ühe eelarverea kohta. Ma tean, et suurkontserdi korraldajad soovisid saada umbes 8 miljonit eurot, see oli see toetus, mis [kataks] nende kahju. Kui me mõtleme sellele, et me hakkame mingil hetkel kriisist väljuma, siis kas on äkki mõeldav, et me alalise meetmena alandaksime suurte kultuuriürituste käibemaksu 9% peale, et nad oleksid meie regioonis konkurentsivõimelised? Tahes-tahtmata lähevad suuremad üritused praegu Lätti ja mujale, sellepärast et seal on 9%, aga meil on 20%.

Aitäh! No vägagi häid ja huvitavaid suuri festivale ja üritusi korraldatakse ka Eestis – täpsemalt, korraldataks, kui ei oleks praegusi piiranguid ja kriisiolukorda. Ma arvan, et meie suurürituste korraldajad teevad maailmatasemel tööd mitme suure ja rahvusvaheliselt päris hästi tuntud festivali ja ürituse korraldamisel. See riskifond, millest me räägime, on mõeldud kriisiaegse meetmena. See on tugi selleks, et [aidata tehtud kulutusi katta]. Kuna piirangud on peale pandud, üritused on kavandatud, aga neid ei ole võimalik korraldada, samas kulutused on kantud, siis [aitab see meede] nende kulutuste katmisel praegu, kriisi ajal, piirangute olukorras tuge pakkuda. See on mõeldud kriisiaegse meetmena.

Indrek Saar, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud minister, ma ei soovi teile sõnu suhu panna, küll aga tahaksin ma, et te vastaksite, miks praeguses olukorras tundub teile, et 8,5 miljonit eurot riigi lisaeelarves eraldada selle jaoks, et haiguspäevasid hüvitada esimesest päevast alates ja 100% ulatuses, [ei ole vajalik]. Miks te ei pea seda vajalikuks? Öelge seda oma sõnadega, ilma et mina paneksin teile sõnu suhu. Miks te ei pea seda vajalikuks?

Aitäh! See lisaeelarve leevenduspakett on kokku pandud tervikuna, arvestades neid soovitusi, neid meetmeid, mis aitavad kõige vahetumalt teatud sektorites kriisiga seotud valu leevendada või aitavad kõige efektiivsemalt viiruse levikut kontrolli alla saada. Nendest meetmetest, kogu leevenduspaketist on tervishoiule ette nähtud kokku 150 miljonit eurot. See on oluline vaktsineerimise jätkamiseks, mis minu hinnangul on üks kõige olulisemaid ülesandeid üldse sel aastal. Vaktsineerimise ulatuse [suurendamine], vaktsineerimise tempo [kiirendamine] võimaldab meil piirangutest järk-järgult välja tulema hakata, võimaldab riiki ja majandust uuesti avama hakata, võimaldab inimestel ka tööle naasta. Selles võtmes on vaktsineerimisele eraldatav lisaraha minu arvates üks kõige olulisemaid otsuseid, mis selle lisaeelarve puhul tehakse. Aga tervishoiule suunatavas paketis on teisi sama olulisi eraldisi veel, need puudutavad nii haiglate kulusid, nagu juba öeldud, kiirabikulusid. Ma arvan, et seda [lisaeelarvet] tasub vaadata tervikuna. Me tõesti oleme otsinud valitsuses seda tasakaalu ja neid lahendusi, mis aitaksid kõige efektiivsemalt viiruseolukorda parandada, ja see pakett, mille me kokku panime, on lisaeelarvena teie ees. Arutelu on nüüd parlamendi kätes, nagu lisaeelarve ja teiste eelnõude puhul ikka.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua rahandusminister, hea Keit! Milline on teie prognoos, kas sel aastal osutub meil vajalikuks teha veel teinegi lisaeelarve?

Aitäh! Jaa, küsimuste küsimus. Me oleme selle lisaeelarve koostamisel proovinud arvestada vajalike puhvrite lisamist selliselt, et sellist vajadust ei tekiks. See puudutab nii palgatoetuse maksmise jätkamist kui ka valitsuse reservfondi kasvatamist selliselt, et kõige kriitilisemad, kiired ühekordsed kulutused oleks võimalik valitsuse reservfondist katta. See on olnud selle lisaeelarve tegemisel meil meeles. Aga tõsi on see, nagu me oleme viimase paari kuu jooksul näinud, et sündmuste areng võib olla väga kiire, väga äkiline ja mitte üldse soovitavas suunas. Ma loodan, et läheb nii, et meil ei ole vaja täiendavat lisaeelarvet teha. Ma loodan, et nii lisaeelarve kui ka praegu kehtestatud väga ranged piirangud, millest me kõik oleme väsinud, aitavad seda olukorda sellisel kombel leevendada, et meil oleks suvel võimalik avada riik normaalseks eluoluks ja avada ka majandus. Ma loodan, et majandus käivitub, saab kiiresti hoo sisse ja taastumine on kiire. See kõik toetab majanduskasvu ja seda, et meil ka eelarve poole pealt järjekordset kriitilist hetke ei tuleks, kus peaksime uue ettepanekuga parlamendi ette tulema. See on see, mille nimel me kindlasti pingutame ja mida loodame tõeks osutuvat.

Austatud minister, ma väga tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile vastuste eest, aitäh teile! Läheme edasi eelnõu 357 esimese lugemisega ja ma annan nüüd sõna rahanduskomisjoni esimehele Erki Savisaarele. Palun!

(Kaugühendus)

Nii. Nüüd on vist pilt ja hääl olemas.

Teie pilt ja teie hääl on olemas.

Väga meeldiv. Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon valmistas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ette oma 18. ja 23. märtsi istungil. 18. märtsil otsustasime, et seda eelnõu oleks mõistlik suures saalis arutada täna ning selle peaks ette kandma komisjoni esimees. 23. märtsil tutvustas algatajate esindaja, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus eelnõu sisu. Samuti andsid ülevaate oma valdkonna muudatustest tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja siseminister Kristian Jaani. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks neli tööpäeva, 30. märtsi kell 17.15.

Eelnõu sisu minister juba tutvustas ning võtaksin selle lühidalt kokku järgmiselt. Eelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on mõeldud Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasutoetuste maksmiseks majandusharudes, kus töö maht piirangute tõttu väheneb, ja haigushüvitise maksmise jätkamiseks alates teisest haiguspäevast, samuti lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele ja kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Tulen nüüd komisjonis toimunud arutelu juurde. Enamik esitatud küsimusi kõlas ka siin saalis ja sai sarnase vastuse. Täpsustan vaid tervise- ja tööminister Tanel Kiige vastust, mis puudutab eelarvelisi vahendeid tervisekriisiga võitlemisel käesoleval aastal. Kui lühidalt resümeerida, siis Tanel Kiik vastas, et eelmine valitsus eraldas 1,5 miljonit eurot juba möödunud aastal, see puudutas eelostulepingute täiendavat sissemakset erakordse toetuse esiinstrumenti. Selle alusel Euroopa Liit investeeris vaktsiinide väljatöötamisse ja nii saadi hiljem [vaktsiini] soodsama hinna eest. Möödunud aastal rohkem rahalisi makseid ei tehtud. Sel aastal on tehtud mitmeid makseid nii testide, vaktsiinide, vaktsineerimisvahendite ja ravimite kui ka [vaktsineerimise] korralduse peale. Selle aasta eelarves oli arvestatud 64 miljoni euroga REACT-EU rahastust. Sellest COVID-19-ga seotud tegevused, sealhulgas testimine, moodustasid 22,26 miljonit, COVID-19 valmisoleku säilitamine ja stsenaariumid B ja C haiglates 12,6 miljonit, COVID-19 vaktsiinid ja vaktsineerimise korraldamine 25,15 miljonit ning üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks 4 miljonit eurot. Sellele lisaks oli haigekassa planeerinud oma eelarves tervishoiukriisi lahendamiseks sel aastal 145 miljonit ning nelja aasta peale kokku 540 miljonit eurot. Kokku võttes, selleks aastaks oli juba üle 200 miljoni euro planeeritud ning lisaeelarve katab nüüd täiendavaid kulusid, mis kriisi eskaleerimine on kaasa toonud. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Läheme edasi läbirääkimiste juurde. Kas soovitakse avada läbirääkimised? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja esimesena saab sõna Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu. Palun!

Aitäh! Kas olen kuuldav?

Suurepäraselt olete kuuldav.

(Kaugühendus)

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Keskerakonna fraktsioonil on hea meel, et valitsus otsustas pärast mõningast viivitust siiski lisaeelarve koostada. Vajadus lisarahastuse järele on ettevõtetel juba praegu, sest COVID-19 kriisi tõttu on suurem osa Eesti majandusest suletud. Paljude ettevõtete käive on langenud miinimumini, kuid töö tegijatele on vaja palka maksta, kommunaalkulusid tasuda ning laenu- ja liisingumakseid teha.

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot ja mõistagi moodustab sellest suurima osa Sotsiaalministeeriumi valdkond, millele on ette nähtud üle 258 miljoni euro. Selles sisalduvad näiteks palgatoetused ning haiglate ja teiste tervishoiuasutuste toetused, samuti vaktsineerimise ja testimise kulu. Peaaegu 140 miljonit eurot on mõeldud töötasuhüvitise maksmiseks. Hüvitist makstakse töötajatele märtsi-aprilli eest ning seda saavad taotleda tööandjad, kelle käive on langenud poole võrra, sõltumata tegevusalast.

Laiendasime hüvitise saajate ringi, sest märtsist kehtivad piirangud on varasemast märksa ulatuslikumad ning mõjutavad tuhandeid ettevõtteid. Hüvitist saab taotleda töötajate eest, kelle tööle asumise kuupäev on olnud hiljemalt 1. jaanuar ja kellele ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Hüvitist makstakse töötaja kohta 60% tema keskmisest töötasust ja kuni 1000 eurot brutosummana. Tööandja omaosalus tasu maksmisel on vähemalt 200 eurot bruto. Füüsilisest isikust ettevõtjal on hüvitise suurus ühekordne valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ehk 584 eurot.

Riigi kohus on raskel ajal inimestele toeks olla. Esiteks, et me oleksime terved ja jääksime terveks ega käiks haigena tööl – seda selleks, et oma pere eest hoolt kanda. Teiseks, et omavahelised kontaktid oleksid võimalikult väiksed. Kolmandaks, meie riigi pääsemine kriisist ja edasine käekäik sõltub sellest, kui vähe inimeste tervis, argielu ja töö kannatada saavad. Toitlustus- ja majutusasutused ning spaad on kriisis kõvasti pihta saanud ja neile on ette nähtud tugi 25 miljoni euro ulatuses.

Üle aasta kestnud enneolematu kriis on nüüdseks nõrgendanud kõiki ja kõike. Ajutiselt on miinimumini viidud plaaniline ravi, kuid lisaeelarvest eraldatavad vahendid annavad meditsiiniasutustele kindlustunde, et COVID-19 kriisi leevenedes on võimalik järk-järgult suurendada plaanilise ravi osakaalu ja teha seda varem kokkulepitud aastases mahus.

Keskerakond on alati seisnud kohalike omavalitsuste eest ning on sümpaatne, et omatulude vähenemise ja täiendavate kulude kompensatsiooniks on ette nähtud 16 miljonit ning investeeringute toetuseks 30 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste laekumised on koroonaperioodil vähenenud ja ... (Ühendus hakib.) omakorda suurenenud vahendite toel saavad omavalitsused ... meditsiini- ja hügieenitarbeid ... samuti suurendada vajalikke sotsiaalse kaitse ... Võimalus on palgata ka täiendavat tööjõudu sotsiaalteenuste pakkumiseks ja toiduabi jagamiseks.

Linnad ja vallad saavad investeeringutoetust suunata oma äranägemise järgi. Näiteks on võimalik korda teha asutuste ventilatsioonisüsteemid ja parandada hoonete energiatõhusust. Laiaulatuslik on ka kultuuri- ja spordivaldkonna abipakett, mis katab vältimatuid kulutusi 42 miljoni euro ulatuses ning tagab kultuuri ja selle järjepidevuse ka rasketel aegadel. Näiteks aitab kultuurikorralduse toetusmeede ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui ka muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed on ette nähtud kinodele, filmitootmisele ja filmilevitajatele ning vabakutselistele loovisikutele. Tähelepanu on pööratud ka spordile. Lisaraha eraldatakse nii spordiregistrisse kantud spordiobjektide valdajatele, spordialaliitudele, meistriliiga klubidele kui ka võlaõiguslike lepingute alusel töötavatele treeneritele. Eraldi riskifond toetab piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi.

Lõpetuseks teen ettepaneku menetleda lisaeelarvet konstruktiivselt nii, et saaksime selle vastu võtta hiljemalt 15. aprillil. Meie inimestel on abi saamisega kiire.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Riina Sikkuti.

Aitäh, hea esimees! Palun kolm lisaminutit.

Jaa, kokku kaheksa. Palun!

Head kolleegid! Kõigepealt on suur rõõm tõdeda, et lisaeelarves on toetusmeetmed kriisiga seotud, ajaliselt piiratud, ajutised, loodetavasti kiiresti mõju avaldavad ja püsikulusid mitte kasvatavad. Erinevalt eelmisest valitsusest ei ole selles koalitsioonileppe täitmise punkte, on ainult üks teise samba vigade parandus. Peaminister Kaja Kallas oma 18. märtsil pidamata jäänud kõnes, mille meie saime kirjalikult, ütles, et lisaeelarve eesmärk on tagada kriitilisematele valdkondadele tugi ja lahendused, et leevendada tervishoiukriisi mõju Eestimaa inimestele ja majandusele ning tagada jätkusuutlikkus kriisist väljumiseks. See kõik on väga õige, selle vastu ei saa vaielda. Aga enne, kui jätkusuutlikult väljuda, tuleb kõigepealt kriis kontrolli alla saada.

Meil on vaja nakatunute arv langusesse saada, ilma selleta ei ole võimalik kriisist jätkusuutlikult väljuda. Ühiskonnas tavapäraselt toimuvatest kontaktidest on nakkuse leviku tõkestamiseks meil juba jõuliselt vähendatud kontakte, mis toimuvad koolides, huviringides, meelelahutusasutustes, avalikel üritustel ja spordisaalides. Samuti on vähendatud kontakte, mis toimuvad lasteaedades, kaubanduskeskustes, töökohtadel ja tavapäraselt sugulaste-sõprade vahel. Me kanname siseruumides maske, peseme käsi sagedamini kui kunagi varem, hoiame distantsi ja võimaluse korral vaktsineerime. Aga praegu oleme olukorras, kus vaatamata kaks nädalat tagasi kehtestatud piirangutele, püsib nakkuse levik ikkagi väga kõrge. Eelmisel nädalal kasvas nakatunute arv 7%. Kasvas, mitte ei kahanenud! Tänased numbrid: 1553 positiivset, see on 21,4% tehtud testidest, haiglasse võeti 100 inimest ja suri 14. Senised piirangud ei ole nakkuskordajat viinud alla ühe. On loogiline, et tuleb teha täiendavaid samme, aga piiranguid ja käitumissoovitusi on nii palju ja need on olnud juba nii pikalt, et inimesed on väsinud, tunnevad tõrksust täiendavate piirangute suhtes.

Aga mida siis teha? Me teame, et rohkem kui pool kolletest on töökohtadel ja töölt viiakse see nakkus kodudesse. Inimeste igapäevased kontaktid toimuvad paljuski tööl, kuid kaugtöö ei ole rohkem kui pooltel ametikohtadel üldse võimalik. Sellises olukorras on nakkuse leviku piiramiseks hädavajalik, et positiivse testitulemusega inimesed ja nende lähikontaktsed jälgiksid isolatsioonireegleid. Ei saa olla nii, et väheste sümptomitega inimene pelgab testima minekut, sest äkki tuleb positiivne tulemus ja ta peab koju jääma ja sissetulekus kaotama. Positiivse testitulemuse järel sageli selgub, et ka suurtes kollektiivides on inimestel ainult paar-kolm lähikontaktset. Või juhtub nii, et töötajasõbralik tööandja küsib, kes soovib lähikontaktne olla. Töötajasõbralik on ta sellepärast, et tööandja teab, et kõik ei saa endale koju jäämist lubada. Kõik ei saa kodus karantiinilehel olekut kaheks nädalaks lubada, sest praegu tähendab töölt koju jäämine inimeste jaoks kaotust sissetulekus. See tähendab ka tööandjatele topeltkoormust: katta haigusega kojujääja asendaja töötasu ja maksta koduspüsijale haigusraha, seda samaaegselt. Ja niikuinii tuleb ülejäänud piiranguid järgida.

Kriisiolukorras ei tohi nakkuse leviku tõkestamisel nõuda töötajatelt, sageli keskmisest madalama sissetuleku teenijatelt oma toimetuleku löögi alla panemist. Me kõik soovime, et nakkuse levik pidurduks, ja me kõik peame panustama – kes isolatsioonis olles, kes haigusraha makstes –, aga kellegi toimetulek ei saa seetõttu löögi alla jääda. Need ettevõtted, mis meile toitu toodavad, tuba soojas hoiavad, kaupa ukse taha toovad, saavad küll tegutseda kriisi ajal, aga tuge nakkuse leviku piiramiseks ei saa. Tuge saavad ettevõtted, kelle käive on juba kadunud või olulisel määral kadunud. See on kummaline, et kriisitoe saamiseks peab olema nii jõuetu, aga need, kes selles olukorras peavad pingutama ja edasi toimima, tuge lisaeelarvest ei saa.

Positiivse testitulemusega inimestele ja nende lähikontaktsetele heldem haiguspäevade hüvitamine on võrreldes teiste kriisimeetmetega suhteliselt väikese kuluga ja lisaeelarve mõttes mitte märkimisväärne. Valitsus kinnitab, et inimesed ise vastutavad, ja ma olen täiesti kindel, et kõik vastutavadki ise oma toimetuleku eest. Kõik vastutavad ise oma sissetuleku teenimise eest. Aga kui miinimumpalga teenija kaotab kahenädalase koduspüsimise tagajärjel ligi 100 eurot, siis kriisimeetmena võiks selle koduspüsimise trahvi küll maha võtta. Praegu me ütleme neile, kes reegleid järgides koroonapositiivsena kodus püsivad, et aitäh, sina oled tubli kohusetundlik kodanik, trahv 95 eurot. Ma kordan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekut, et koroonapositiivsetele ja nende lähikontaktsetele hüvitataks kriisimeetmena alates esimesest haiguspäevast 100% sissetulekust. Valitsuse reservi arvelt.

Peamised vastuargumendid on siin ka korduvalt kõlanud. [Esiteks,] inimesele peab jääma omavastutus, sest muidu kasutatakse skeemi ära. Ma saan aru, kõik igatsevad koroonaeelset aega ja soovitakse n-ö normaalse aja tingimustes argumenteerida, aga praegu ei saa seda puudutud pohmellipäeva ettekäändeks tuua. Hüvitamise kriteerium on positiivne testitulemus või lähikontaktsus. Teine vastuargument on see, et meil tuleb veel arutada ja mõelda ja sotsiaalpartneritega kokku leppida. Sotsiaalpartnerite panus tööseadusandlusesse ja sotsiaalkindlustusskeemide muutmisesse on esmatähtis, aga praegu me ei räägi pikaajalisest skeemi ümberkorraldamisest ja tööandjate koormuse suurendamisest, vaid vastupidi, me räägime kriisimeetmest ja haiguspäevade hüvitamise koormuse leevendamisest tööandjate jaoks. Kolmas argument: teisest päevast hüvitamine juba avaldab mõju. Väga hea, tõesti, haiguspäevade heldem hüvitamine vähendab haigena tööl käimist. Seda meedet tulebki jätkata. Aga meil on vaja vähendada nakkuse levikut. Meil on vaja, et veel rohkem tõbiseid koju jääks. Seega ei saa me jätkata vaid olemasolevat meedet, meil on vaja paremini toimivat meedet. Meil on vaja teha rohkem, kui seni on tehtud. Tõesti, hiljutise küsitluse tulemused näitavad, et igal neljandal inimesel oli kolleeg, kes on tõbisena tööl käinud, ja koguni 84% inimestest arvas, et esimesest haiguspäevast kehtiv hüvitis oleks motiveerinud seda tõbist kolleegi koju jääma.

Juba teise laine alguses, sügisel oli meil töökohakoldeid palju, aga haiguspäevade hüvitamise otsuseni jõudmine võttis väga kaua aega. Nüüd on nakkuse levik kontrollimatu ja kehtestatud piirangud ei ole aidanud nakkuskordajat alla ühe viia. Seega on arusaamatu, miks opositsiooni konstruktiivne ja leviku piiramisele suunatud ettepanek ei leia toetust. (Juhataja helistab kella.)

 Hea ettekandja, teie aeg.

Jaa. Ma kinnitan, et esitame selle muudatusettepanekuna, ja ootan teie kõigi toetust. Aitäh!

Aitäh teile! Nüüd ma annan sõna läbirääkimistel Isamaa fraktsiooni esindajale. Aivar Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Head kolleegid! Lisaeelarvet vaadates tekib mul mitmeid küsimusi. Oleme jõudnud lisaeelarvet arutada rahanduskomisjonis ühel korral, eile, ja täna hommikul käis rahandusminister andmas ülevaadet ka Isamaa fraktsioonile. Paraku ei ole nende kohtumiste käigus suutnud minister vastata veenvalt küsimusele, miks üritatakse lisaeelarvega varjata riigile laekuvaid tulusid, mida oleks võimalik kriisi mõjude leevendamiseks kasutada.

Milles see prognoositavate tulude varjamine väljendub? Näiteks on nähtud ette 117 miljonit eurot teise samba maksete kompenseerimiseks, kuid seejuures ei ole arvestatud pensionireformiga seoses eelarvesse laekuvat tulumaksu. Rahandusminister on tunnistanud, et laekuv tulumaks ületab lisaeelarves plaanitud kulusid, kuid ta on keeldunud avalikustamast konkreetset summat, vaatamata asjaolule, et selle 117 miljoni euro arvestamise eelduseks on ju laekuva tulu väljaarvutamine. Me teame, et eelmise aasta lisaeelarvega peatati riigipoolsed teise pensionisamba sissemaksed ja riik kasutas seda raha muude kulude katteks. Seda teeb ta ka sellel aastal kuni 1. septembrini. See ei tohiks olla ju kellelegi üllatus. Tänaseks on teisest pensionisambast lahkunud suur hulk pensionäre ja väljamakstud summadelt on tasutud ka 10% tulumaksu. Sama juhtub ka septembris, kui üle 100 000 inimese teise pensionisambaga liitunutest lahkub teisest pensionisambast. Ka sellelt summalt tasutakse tulumaks. Samuti tasutakse tulumaks lisaeelarves arvestatud riigipoolse teise samba kompenseerimise raha pealt. Miks ei suudeta selgelt öelda, kui suur see summa on? Miks seda varjatakse? Kõik tunnistavad, et see summa ületab tunduvalt kulupoolel näidatud summat, mis on hetkeseisuga selgelt üledimensioneeritud.

Lisaeelarve peab olema ambitsioonikas ja elavdama majandust. Plaanitavad toetusmeetmed ettevõtetele ja tervishoiule on olulised. Palgatoetus on piirangute tõttu hetkel möödapääsmatu, kuid kindlasti tuleb püüelda selle poole, et leida täiendavaid vahendeid majanduse elavdamise meetmeteks ja investeeringuteks, mis aitaksid meil kriisist kiiremini väljuda. Kriisis tuleb näha tekkivaid võimalusi uuteks investeeringuteks. Kus me siis lisaeelarves näeme majanduse elavdamise meetmeid? 30 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele investeeringutoetuseks – see on kõik. Me teame, et ehitus- ja teedeehitussektor on hetkel madalseisus ja hinnad on tellijatele soodsad. Miks siis valitsus ei leia lisaeelarves vahendeid 2 + 2 teede, tolmuvaba kattega teede, internetiühenduse, viimase miili väljaehitamiseks jne? Investeeringud annaksid tööd paljudele ettevõtetele, maksuraha tuleks ju tagasi.

COVID-19 pandeemia oli 2020. aasta alguses põhjustanud olulise reisijate ja kaubavahetuse languse veeteedel ja Eesti sadamates. Olukord mõjutas kõiki reedereid, reisi- ja kaubalaevu ning sadamapidajaid, sest teenindatavad mahud ning käive vähenesid suures mahus. Koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmetena võeti 15. aprillil 2020. aastal vastu Eesti riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus, millega vabastati eelmise aasta 1. aprillist kuni selle aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse ja sadamareidile sisenevad laevad veeteede tasu maksmisest. Meetme rahaline maksumus oli hinnanguliselt 18 miljonit eurot, mille võrra tuli riigieelarve laekumise prognoosi 1. aprillist 2020 kuni selle aasta 31. märtsini muuta. Täna võib öelda, et tehti väga õige otsus. See otsus on mõjutanud positiivselt Eesti konkurentsivõimet. Kui võrrelda 2019. ja 2020. aastat, siis saab öelda, et Eesti sai juurde täiendavaid kaubamahtusid, seega täiendavat tulu riigile, samas meie Läänemere piirkonnas kaubamahud vähenesid. Näiteks Tallinna Sadam kasvatas kaubamahtu 1,4 miljonit tonni. PricewaterhouseCoopers on aastaid analüüsinud Eesti kaubakoridori majanduslikku mõju. Nende uuringutele tuginedes on hinnanguliselt sellise kaubamahu kasvu mõju riigieelarvele positiivne, umbes 16 miljonit eurot, ja katab enamiku meetme maksumusest. Oluline on arvestada, et kui sellist otsust ei oleks tehtud, oleks Eesti kaotanud olulise osa kaubamahtudest ja ka riigi tuludest võrreldes planeerituga. Ettevõtte prognooside kohaselt oleks ilma selle meetmeta jäänud suur osa planeeritud veeteede tasu tulust saamata ja kaubamahud oleksid oluliselt vähenenud. Selle tagajärjel oleks riigieelarve laekumised olnud enam kui 35 miljoni euro võrra väiksemad. Isamaa seisab kindlasti selle eest, et leida lisaeelarves vahendeid selle meetme pikendamiseks ... (Ühendus hakib.) ... septembrini, sealt edasi 50% ulatuses ... (Ühendus hakib.) ... elavdamine, kui laekuvad maksud riigieelarvesse.

Ettevõtjad teevad täna suuri pingutusi takistamaks COVID-19 levikut töökeskkonnas. On selge, et hoolimata abimeetmetest ...

Hea ettekandja, kas te kuulete? Hea ettekandja!

... (Ühendus hakib.) ... viirust töökohtades ennetada ilma vaktsineerimiseta. Eriti keeruline on olukord tootmisettevõtetes ...

Palun talle kolm minutit lisaaega juurde.

Jaa, palun kolm minutit lisaaega juurde!

Jaa, me kuulsime.

... ja töökohtadel, kus ei ole võimalik teha kaugtööd. Seetõttu aitab kiirem ja efektiivsem vaktsineerimine tagada töötajatele hea tervise, ettevõtete töö jätkumise ja majanduse toimimise. Seega tuleks tõsta ambitsiooni ning näha ette täiendavad vahendid vaktsineerimise ja kiirtestide jaoks. Sellega hoiame inimeste tervist ja märkame nakkus ... (Ühendus hakib.)

Lõpetuseks. Lisaeelarvega ei ole nähtud ühtegi ... (Ühendus hakib.) ... avaliku sektori kulutuste ... (Ühendus hakib.) Riik peab jälgima hoolikalt, et selles majanduslikus olukorras ei tehtaks üle jõu käivaid kulutusi tulusid arvestamata. Usun, et enamik riiklikke asutusi leiaks võimalusi kokku hoida nii majanduskuludelt kui ka üldkuludelt. Tehkem siis seda. Ja kui veel lisada, et KredExis on üle 300 miljoni euro kasutamata vahendeid, siis oleks saanud lisaeelarves ettenähtud kulud katta ka eelarvevahenditest.

Kokkuvõtteks. Lisaeelarvet tuleb menetleda kiires tempos, kuid seda ei tohi teha salatsedes ja riigi tulusid varjates. Meil Riigikogus peab olema suurem ambitsioon kui valitsusel. Peame astuma selgeid samme majanduse elavdamiseks ja pingutama selle nimel, et Eesti kriisist edukalt väljuks. Isamaa Erakond toetab Riigikogus lisaeelarve kiiret menetlust ning teeb kindlasti mitmeid vajalikke muudatusettepanekuid.

Aitäh! Nüüd ma annan läbirääkimistel sõna Reformierakonna fraktsiooni esindajale. Aivar Sõerd.

(Kaugühendus)

Palun kaheksa minutit!

Jaa, palun, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelmise aasta sügisel esialgset eelarvet koostades eeldati, et epidemioloogiline olukord paraneb ja kevadel majanduskasv taastub koos nõudluse suurenemisega. Esialgse riigieelarve aluseks olnud majandusprognoos aga ei arvestanud sellega, et nakatumine hakkab kiiresti kasvama ja alates märtsist tuleb teha uued ranged piirangud. Sügisel Riigikogus eelarve menetlemise ajal olid aga nakatumise kasvuga seotud riskid juba näha.

Koroonapiirangute laienemisega seoses on paljud riigid rakendanud mahukaid toetusmeetmeid majanduse stabiliseerimiseks ja turgutamiseks ning andnud ettevõtetele likviidsusabi. Seoses sellega, ma mäletan, et küsisin eelarve menetlemise ajal, millised on Eesti meetmed. Ega muud vastust polnudki, kui et loodeti põhiliselt Euroopa Liidu eelarvest saadavale rahale ning eelmisest aastast üle tulevatele investeeringutele ja finantsinstrumentide jääkidele. Aga Euroopa Liidu fondide raha tuleb teatavasti ajalise nihkega ja see ei ole ka suures osas mõeldud selleks, et katta neid hädavajalikke kulusid, mida praegu lisaeelarvega tuleb lahendada. Ja nagu me kuulsime ministrilt, oli valitsuse reservis aasta algul vaid mõnikümmend miljonit eurot.

Hiljuti tõstis OECD järsult maailma majanduskasvu prognoosi. Samas tõusevad nakatumisnäitajad ja [kehtestatakse] uusi koroonapiiranguid mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. See on vähendanud optimismi Euroopa majanduse taastumise suhtes. Varem eeldati, et märtsist alates hakatakse piiranguid järk-järgult leevendama, aga praeguseks on üha enam selgeks saanud, et päris nii see ei lähe. Nüüd tuli ka Eestil koostada kriisimeetmete lisaeelarve.

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot. Meetmete kujundamisel on arvestatud sellega, et need oleks kriisiga seotud, ajaliselt piiratud, ajutise iseloomuga, kiiret mõju avaldavad ning ei paisutaks püsivalt riigieelarve kulusid. Siinkohal väike kommentaar ka eelarvepoliitika ja rahanduse kohta üldiselt. COVID-19 kriisile eelnenud soodsa majanduskonjunktuuri aastatel kasutas päris suur hulk Euroopa Liidu liikmesriike soodsat aega ära selleks, et tugevdada eelarvepuhvreid. Eesti paraku jättis kriisile eelnenud soodsatel aegadel vajalikud eelarvepuhvrid loomata. Struktuurne miinus ehk üle jõu elamine süvenes. Seetõttu paraku oli tõepoolest nii, et eelmisel aastal kulus laenuraha ka selleks, et tuli tagasi maksta kriisile eelnenud headel aegadel jooksvate eelarvekulude katteks võetud laenusid. Nii et eelmisel aastal juurde võetud uuest laenurahast ei kulunud suurem osa mitte lisaeelarve meetmete katteks, vaid jooksva eelarve miinuse katteks, ja nagu ma ütlesin, ka varasemate võlgade tagasimaksmiseks.

Lisaeelarve mahuks kuulutati eelmisel aastal välja 2,3 miljardit eurot, aga tegelikult kulutati sellest eelmisel aastal ära vaid pool, nii et täpsest sihtimisest ei saa rääkida. Mitu finantsinstrumenti, investeeringut täies mahus töösse ei läinud. Pealegi osa finantsinstrumente rakendus ajalise nihkega ja neid tuli hiljem turuosaliste survel ka muuta. Igal juhul praeguse lisaeelarve meetmed on paremini sihitud kui eelmise rahandusministri koostatud lisaeelarve puhul. Välditud on kriisi leevendamise ja piirangute kompenseerimisega otseselt mitte seotud kulude toomist lisaeelarvesse. Siin norisid küsijad veebikonstaablite kulude ja 200 000 euro ohvriabikulude üle, aga tuletame meelde, et eelmise aasta lisaeelarves oli 50 miljonit eurot maakapitali kulu, millel ei olnud mitte mingit pistmist kriisi leevendamisega.

Väike kommentaar ka selle kohta, mis puudutas teisest pensionisambast lahkujate tulumaksu. Küsimus oli selles, et miks seda tulumaksu täiendavat tulu pole arvesse võetud. Asi on selles, et tulumaksu laekumist ei mõjuta ainult pensionisambast lahkujate tulumaks, vaid ka paljud muud tegurid. Tervikuna avaldatakse tulumaksu uus prognoos koos aprillis avalikustatava majandusprognoosiga ja mingit tulude varjamise juttu siin olla ei saa.

Riigikogu pingutab kindlasti selle nimel, et lisaeelarve menetlus oleks põhjalik, kõikehõlmav, aga samal ajal piisavalt kiire. Valitsuse suunalt eeldame, et töötatakse õigeaegselt välja ka lisaeelarve rakendamiseks vajalikud õigusaktid, üldmäärus ja toetusprogrammide määrused.

Kokkuvõtlikult öeldes on lisaeelarve toetusmeetmete põhisisuks kriisiabi andmine inimestele ja majandusele, et selle kaudu tagada jätkusuutlikkus kriisist väljumiseks. Kriisiabi peab olema lühiajaline, kiirelt mõju avaldav ja täpselt sihitud ega tohi püsivalt riigieelarve kulusid paisutada. Vältida tuleb laenuraha suunamist kuludeks, millel seos kriisiga puudub või on olematu. Sellega on püütud arvestada ka tänavust lisaeelarvet koostades. Tänan tähelepanu eest!

Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme. Palun, saate kohe kolm minutit lisaaega, kaheksa minutit kokku.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetab lisaeelarve tegemist. Lõppkokkuvõttes tehakse selle lisaeelarvega ju täpselt neidsamu asju, mida eelmine valitsus tegi aasta tagasi. Sellega toetatakse tervishoidu suures tervisekriisis, sellega toetatakse tööturgu ja sellega toetatakse raskelt pihta saanud sektoreid. See on kõik midagi sellist, mille me oleme juba aasta tagasi välja mõelnud ja mis töötas ja mida on nüüd uuesti vaja kasutada. See ei ole probleem. Probleem on mujal.

Sügavalt häirib mind selle eelarvega kaasas käiv retoorika, mis kubiseb valelikkusest ja ebaaususest. Esimene vale. Veel mõne kuu eest opositsioonis olles nõudis Reformierakond, et tuleb teha väiksema defitsiidiga eelarve ja võlavõtmisega tuleb olla tagasihoidlikum. Nüüd tullakse siia, olles kaks kuud valitsuses olnud, defitsiidi suurendamisega.

Teine vale on see, et raha polnudki teatud asjadeks ette nähtud. See on lausa topeltvale, sellepärast et mitu kulurida, mida me ka täna siin oleme hekseldanud ja mis on näha eelnõus, on tegelikult juba varasemalt välja makstud või kinni makstud, näiteks seesama vaktsiiniraha uuesti küsimine on täiesti arusaamatu. Veel olulisem on aga see, et valitsus ise tekitas koroonakatastroofi ja nüüd käib ringi ja hurjutab, et eelmine valitsus ei näinud ette piisavalt palju rahalisi vahendeid selles katastroofis testimiseks ja ravimiseks. See on sügavalt ebaaus, ebaõiglane ja valelik lähenemine. Käib ringi ja räägib, kuidas ei olnud ette nähtud piisavalt palju raha haiguslehtedele või tööturule.

Kolmas vale. See puudutab seda, mille ma ka küsimuste voorus üles tõstsin, et koos lisaeelarvega ei ole tehtud mitte mingit makromajanduslikku prognoosi. Siin peidetakse ennast väite taha, et makroprognoos tuleb nii, nagu seadus ette näeb, märtsi lõpu seisuga aprilli esimestel päevadel, ja kuna me ei tahtnud hoida raha kinni, siis selle tõttu oli vaja teha eelarve kiiresti-kiiresti ära, et mitte kaotada neid mõnda nädalat. Aga aasta tagasi olin ise rahandusminister ja me tegime need prognoosid ära, sõltumata kalelendrist, lausa täpsustasime neid, nii et mitte keegi ei keela, mitte keegi ei takista neid prognoose tegemast, see oli poliitiline valik. See oli poliitiline valik ja sellel poliitilisel valikul on kahtlemata väga küünilised põhjused. Sellega jäetakse ära tulupoole näitamine ja dramatiseeritakse üle kuluridasid. Ühtlasi luuakse endale nii riigi eelarvestrateegia tegemiseks kui ka eelarve enda tegemiseks, järgmise aasta eelarve enda tegemiseks arvestatav rahaline puhver, et viia ellu oma poliitilisi prioriteete. Mul ei ole mitte mingit kriitikat, iga valitsus peabki saama eelarve kaudu oma poliitilisi prioriteete ellu viia. Lihtsalt see viis, mismoodi seda lisaeelarvet praegu meie ette tuuakse, on kahepalgeline.

Neljas vale on kahtlemata see, et kõik need kulud, mis on meie ette toodud, on seotud koroonaga. Tõsi, 641 miljoni euro suuruses lisakulude reas kõige suuremad tükid tõepoolest on seotud koroonaga, iseküsimus on see, kas me peame praegu kompenseerima just niisugustes summades ja just praegu haigekassa reserve. Aga see on põhimõtteliselt poliitilise valiku koht. Minu suhtumine oli selline, et nii töötukassa kui ka haigekassa reservid ongi ette nähtud kriisiolukorraks ja ei ole põhjendatud, et kõik need reservid jäävad kasutamata ja valitsus maksab võla võtmisega need reservid lihtsalt kinni. Aga see on, nagu öeldud, poliitilise valiku koht. Kuid nende 641 miljoni eurose koguväärtusega suurte tükkide vahele on peoga virutatud väiksemaid kulusid, mis tulevad jube tuttavad ette eelarve läbirääkimistelt lisataotlustena. Ja need kõik on puha seda nägu, et Sotsiaalministeerium oskab kogu aeg tuua selliseid keskmise või väikese suurusega kulusid, millel tegelikult ei ole koroonaga pistmist, aga mida nad küsivad lakkamatult. 

Viies vale on loomulikult see, mida puudutas ka vahetult enne mind kõnelenud Aivar Sõerd: justkui ei oleks valitsusel aasta alguses olnud mingeid reserve ja selle tõttu tuleb praegu kiirustades lisaeelarvet teha, sest kulud jooksevad peale ja kuskilt raha ei ole võtta. See on numbritega žongleerimine ja ebaaus, avalikkust ja Riigikogu eksitav jutt. Tegelikult oli reserve piisavalt ja neid reserve oli võimalik ka kombineerida.

Mul on siiras soov, et valitsus ei tegeleks sellega, et varjab enda läbikukkumist koroonarindel hunniku valedega. Keegi nagunii ei usu neid ja neid ei ole vaja. Tegelge parem koroona vastu võitlemisega ja selle jaoks me rahaeraldisi ei takista. Aitäh!

Aivar Sõerdil on repliigisoov, ma saan aru. Palun, Aivar Sõerd!

Jaa, loomulikult on repliigisoov, sellepärast et eelkõneleja ajas natukene udujuttu. Kõigepealt, ma ei öelnud, et reservis polnud midagi. Ma ütlesin, et nii nagu meid informeeriti, reservis oli paarkümmend miljonit eurot, mis on ilmselgelt ebapiisav selleks, et praeguste piirangute ja uue viiruselainega seotud probleeme lahendada. Eelarves ei arvestatud eelarvepuhvreid, loodeti Euroopa Liidu rahale, loodeti ületulevatele finantsinstrumentidele ja eelmisel aastal kasutatud investeeringutele. Vajalikud eelarvepuhvrid selleks, et piiranguid kompenseerida ja säilitada töökohti, jäid eelarvest välja eelmise rahandusministri juhtimisel koostatud eelarve menetlemise käigus.

Mart Helme, kas vasturepliik? Siis on kõik.

(Kaugühendus)

Jah, aitäh! Tõepoolest on natuke naljakas vaadata pärast kaklust rusikatega vehkimist eelkõneleja poolt. Täpselt samuti me võiksime rääkida sellest, kuidas Ida-Virumaad kavatsetakse aidata rahaga, mida veel ei ole olemaski ja mille peale loodetakse ja mida käiakse tutvustamas Ida-Virumaa probleemide lahendusena Narva energeetikutele, kaevuritele ja kõikidele teistele. Ei ole vaja niimoodi teha, me ju saame aru, me ei ole eile sündinud. Me teeme mitmendat eelarvet juba, me oleme oma isiklikes eludes ja ärides eelarveid teinud. Ei ole vaja niisugust poliitilist retoorikat. Palun ajame ühist asja! Võtame selle lisaeelarve vastu kiiresti, sihitult, arusaadavalt ja läbipaistvalt ning lõpetame selle üksteise suunas kividega loopimise.

Lõppsõna on soovinud ka rahandusminister. Palun, proua Keit Pentus-Rosimannus!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt veel kord aitäh nende küsimuste eest, mis te eelarve arutelu ajal esitasite, ja selle debati eest, mida oli võimalik pidada.

On paar asja, millele ma pean reageerima, mis nende läbirääkimiste käigus esile toodi. Esmalt endise rahanduskomisjoni juhi raevukas jutt, mis puudutas pensionisüsteemi teise samba lõhkumist ja 2021. aasta eelarvest välja jäetud teisest sambast lahkujatele riigipoolsete maksete kompenseerimist. Mitte ühtegi kulutust ei tohi riik teha ega saa riik teha ilma, et selleks oleks eelarves vastav õigus ette nähtud. Kui me praegu seda praaki ei parandaks, mis selle aasta eelarvesse sisse on lastud, siis jääksid pensioni teisest sambast lahkujad lihtsalt pika ninaga. Siis ei oleks riigieelarve seadus ette näinud võimalust ja õigust seda kohustust kanda ja teisest sambast lahkujatele riigipoolsed maksed hüvitada.

Loomulikult laekub pensionisambast lahkujate maksetelt tulumaks riigikassasse. Seda ei ole mitte keegi mitte kunagi varjanud, see on nii. Selle tulumaksu suurus, mis laekub, on kindlasti suurem, kui on 117 miljoni euro suurune kulutus, mis lisaeelarvesse nüüd lisada tuleb. Aga neid kahte asja omavahel sellisel kujul siduda – no see näitab kahjuks, et inimene, kes eelarve koostamist on rahanduskomisjonis mitmeid aastaid vedanud, kas eksitab teadlikult või ei tea reegleid, mille alusel eelarvet koostada on võimalik ja mille alusel eelarvet koostada tuleb. Veel kord: kui tulumaks laekub, siis selle võrra kasvab aasta arvestuses laekuv tulu, mis sel aastal tähendab, et meil laekub see tulumaks tekitatud suure eelarve defitsiidi täiendavaks katteks. Tõenäoliselt selle arvel on võimalik võtta meil vähem laenu, aga see ei oleks lahendanud mitte kuidagi seda probleemi, mis selle aasta eelarvest välja unustati ja mis puudutas teisest sambast lahkujatele kompensatsiooni maksmist.

Teiseks, laenuvõtmine ja seda puudutav. 2020. aasta lõpus eelmise valitsuse veetud 2021. aasta eelarve näeb ette, et sellel aastal on uut täiendavat laenu vaja võtta umbes 3,5 miljardit eurot. Suur osa sellest on plaanitud juba majanduskasvu perioodil defitsiiti lastud eelarve kulude jooksvaks katmiseks. Ja kuigi siin üks eelkõneleja proovis väita, et ka lisaeelarvega ja kriisiga seotud vältimatute kulutuste katmiseks defitsiiti oluliselt veel kasvatatakse, siis see kava, mis meil on ja mis on tehtud enne aprillikuist majandusprognoosi, ütleb, et me soovime sel aastal täiendavalt võetavat laenu vähendada, võtta laenu vähem, kui eelarve seda ette näeb. Soovime seda teha nii, et uus laenusumma ei küüniks mitte 3,5 miljardini, vaid jääks 2–2,5 miljardi euro peale. See sisaldab ja peab sisaldama ka just nimelt seda lühiajalist lisaeelarvega tehtud leevenduspaketti.

Argument, mida ikka aeg-ajalt kuulda on ja mida kasutatakse, on see, et väiksema laenu võtmine ei ole tegelikult mõistlik. Odav laen, madala intressiga, olematu intressiga või negatiivse intressiga võetav laen võib olla küll kuidagi uinutav, aga seda muretut suhtumist, et laenu ei tule kunagi tagasi maksta ja et raha tuleb seina seest, me ei tohi endale rohkem lubada. Tõsi ...

Ma palun lisaaega.

Jaa, palun, kolm minutit lisaaega! Kokku kaheksa.

Tõsi on, et laenamisega tuleb olla ettevaatlik ka hea intressiga aegadel, sest need hea intressiga ajad lihtsalt ei pruugi kesta ja siis oleksime me olukorra ees, kus suur osa rahast, mida on ja oleks vaja kasutada riigi hädavajalike kulutuste katteks, tuleb sellisel juhul ainuüksi laenu tagasimakseteks kasutusele võtta.

Kolmandaks, üldine probleem, mis Reformierakonnal on pikka aega riigi rahanduse puhul olnud ja mille suhtes me oleme olnud väga kriitilised ja mida tuleb siin praegu üle rõhutada: mure riigi rahanduse pärast, riigieelarve seisu pärast ei tekkinud kriisiaastal. See ei tekkinud nende ühekordsete kriisiga seotud meetmete vältimatute kulude tõttu, mida tuleb teha ja mida me toetasime ka eelmisel aastal. See probleem tekkis juba mitu aastat varem ja tekkis seetõttu, et riigi majanduse headel aastatel, headel aegadel, kui ei olnud mitte mingisugust põhjendust ja vabandust eelarvedistsipliini käest lasta, nendel aegadel ja nendel aastatel suurendati eelarve defitsiiti. Aastatel, kui eelarve defitsiiti, eelarve miinust reeglite kohaselt oleks olnud vaja vähendada, seda defitsiiti hoopis kasvatati. Eelmise aasta majandus- ja tervisekriis võimendas seda auku, kuhu varasemad aastad meid tegelikult juba juhtinud olid.

Neljandaks on mul õigupoolest küsimus neile, kes väidavad, et lisaeelarves on hulk meditsiini- ja tervishoiuga seotud kulu, sotsiaalvaldkonnaga seotud kulu, mis ei peaks seal olema. Käige siis välja oma konkreetsed ettepanekud, mida te nendest kriisiga seotud meditsiini- ja tervishoiukuludest peate vajalikuks välja võtta. Kas see on ohvriabi? Kas need on vaimse tervisega seotud kulutused? Kas need on lastega seotud teenused, nende vaimse tervise toetamine? Selles lisaeelarves ei ole selliseid kulutusi, välja arvatud pensioni teine sammas, mis kriisiga ei seondu.

Ja viiendaks, päris lõpetuseks, tõsi on see, et nakatumisnumbrid hakkasid jõudsalt kasvama eelmise aasta novembris ja seetõttu need küsimused, miks ei nähtud eelmise aasta lõpus, eelmise aasta detsembris vastu võetud eelarves ette pandeemia uue lainega, viiruse uue lainega seotud kulutuste katmist, need küsimused on kindlasti igati põhjendatud. Kui need kulutused uue viiruselainega seotud kulutuste katmiseks oleksid sisaldunud juba põhieelarves, oleks ka lisaeelarve koormus olnud oluliselt väiksem.

Veel kord aitäh teile debati eest! Nagu öeldud, seda tuge oodatakse väga ja seetõttu ma palun, et parlament menetleks riigieelarvet kiiresti. Aitäh!

Tänan väga! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 357 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. märtsi kell 17.15.

Läheme edasi tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 301. Meil on käsil esimene lugemine ja Vabariigi Valitsuse poolt teeb ettekande ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogu menetlusse elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 301. Nimetatud eelnõu väljatöötamine tuleneb vajadusest viia Eesti õigusruum vastavusse uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik.

Euroopa elektroonilise side seadustikuga reguleeritakse kogu elektroonilise sidesektori peamisi valdkondi, nagu turule sisenemine, turgude reguleerimine ja järelevalve, sagedushalduse ja numeratsiooni teemad ning tarbijakaitse küsimused. Ka praegu kehtiv elektroonilise side seadus põhineb suures osas Euroopa Liidu õiguslikul raamistikul, mille moodustavad neli direktiivi, mis uue seadustikuga nüüd Euroopa Liidu tasandil ühtseks kokku põimiti. Kuna elektroonilise side sektor areneb kiiresti, siis on ka selge, et õiguslik keskkond peab sellega kaasas käima, et tagada sideturu sujuv ja tõrgeteta reguleerimine. Seetõttu on vajalik õigusliku raamistiku regulaarne ülevaatamine ja selle kaasajastamine. Seda toetab ka ühiskonna järjest suurenev ootus ja kasvav nõudlus kaasaegsete ja kvaliteetsete sideühenduste järele. Näitena võib tuua mobiilse andmeside, kus võrgus liikuvate andmete maht kasvab aastas keskmiselt 40%. Nii peab regulatsioon pidevalt arenema, et selliseid muutusi võimaldada piisavalt kiiresti ja paindlikult.

Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused on järgmised. Esiteks soodustatakse uute sidevõrkude kasutuselevõttu ja võrkudesse kaasinvesteerimist teistele sideettevõtjatele sidevõrkude avamise kaudu. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja sidevõrkude avamine teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks soodustab uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses ja eri finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas ning vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid. Kõik see omab mõju sideteenuste tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuste hinnale. Selle tulemusena paraneb eelpool nimetatud sideettevõtjate klientide juurdepääs kiirele lairibateenusele.

Teiseks, sideettevõtja mõistet laiendatakse sidevõrgu kaudu osutatavatele rakendustele ehk niinimetatud OTT-teenuse osutajatele, näiteks Skype, Viber, WhatsApp, Facebook Messenger ja muud taolised rakendused. Kuna üha enam kasutavad tarbijad erinevaid OTT-teenuseid, mis oma olemuselt sarnanevad tavapärase sideteenusega nagu helistamine või tekstisõnumi saatmine, siis tarbijate õiguste kaitse eesmärgil on selline laiendamine igati põhjendatud. Samas soovin siinkohal rõhutada, et toodete ja teenuste regulatiivsed kohustused piirnevad sideteenuse lepingu kohustuslike elementide ühtlustamisega, et tarbija saaks teenuslepingutega tutvudes võimalikult sarnase ülevaate talle pakutavatest sideteenustest. Samuti peab tavalise telefoni või mobiiltelefoni numbrile helistamist võimaldavate toodete puhul, näiteks tavapärane Skype, teenuseosutaja tagama tarbijale tasuta 112 numbrile helistamise võimaluse.

Kolmandaks ühtlustatakse raadiosageduste kasutusse andmise nõudeid. See tähendab kohustust, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad raadiosageduste kasutusse andmisel tegema seda võimalikult samal ajal, et anda Euroopa Liidu liikmesriigi sideettevõtjatele ühesugune raamistik uute raadiosageduste kasutuselevõtul, millega soodustatakse kogu Euroopa Liidu sideturul teenuste ühtlasemat arengut. Samuti nähakse ette võimalus sageduste kasutusse andmise paremate praktikate jagamiseks liikmesriikide vahel. Selleks on loodud vastav keskne konsultatsioonimehhanism.

Neljandaks suurendatakse tarbija sidelepingute läbipaistvust ning seatakse sisse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise nõue. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavate sideteenuste kohta, mis peaks ära hoidma hilisemad arusaamatused lepingus sätestatud sideteenuse iseloomu ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus, nagu sideteenuse kirjeldus, tasu, tähtaeg, pikendamine, lõpetamine jne. Oluline on, et sideteenuste lepingu sõlmimisel muutuvad nii lepingueelne teave kui ka lepingu lühikokkuvõte sõlmitava lepingu osadeks.

Viiendaks, sideteenuste tarbijale luuakse teenuse hinna ja kvaliteedi võrdluse võimalus eesmärgiga anda tarbijale võimalus võrrelda eri sideettevõtjate pakutavaid sideteenuseid. Selleks täiendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti olemasolevat sideteenuste andmekogu, kus juba praegu on võimalik võrrelda sideteenuste katvust ja võimalusi.

Kuuendaks. Eelnõu üheks eesmärgiks on uute mobiilsidevõrkude, näiteks 5G-võrkude ehitamise soodustamine. Eelnõuga sätestatakse ehitusseadustikus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omanduses olevatele ehitistele väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide ehk inglise keeles niinimetatud small cell'ide talumise kohustus. Kuna 5G vajab tihedamat tugijaamade võrku, siis selline kohustus kahtlemata lihtsustab sideettevõtjatel võrkude rajamist. Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib talumise eest võtta mõistlikku tasu seonduvate kulude esinemisel nende katteks. Küll on oluline rõhutada, et selline talumiskohustus ei ole absoluutne. Eelnõus nähakse ette ka keeldumise alused, milleks on muu hulgas oht inimeste elule või tervisele või riigi julgeolekule. Antud muudatus eeldab ka ehitusregistri arenduse elluviimist, mis on käesoleval ajal ka juba paralleelselt töös. Riiklikku järelevalvet talumise kohustuse üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Niisiis, eelnõuga reguleeritakse ka mõningaid üksikuid direktiiviväliseid sätteid, mille eesmärgiks on soodustada sektori arengut või tagada riigi julgeolekut. Sektori arengu eesmärgil on eelnõus kavas riigilõivuseaduses mõningate riigilõivude alandamine. Nii sätestatakse senisest madalam riigilõiv kümnekohalistele masinatevahelise side numbritele. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kasvab sidevõrgus oluliselt seadmete hulk. Pean siinkohal silmas nn asjade interneti ehk nutistu kiiret arengut ja seda eriti 5G arengu kontekstis. See tähendab, et meile kõigile tuttav SIM-kaart mobiiltelefonis pannakse ka teistesse seadmetesse, mida on võimalik mobiiltelefoniga juhtida. Näitena võib siin tuua kütteseadmed, erinevad andurid, aiaväravad või ka külmkapi. Selleks, et edendada asjade interneti kasutust, on vaja suurel hulgal selliseid masinatevahelise side numbreid. Kehtiva riigilõivuseaduse alusel maksaks üks kümnekohaline number 0,35 eurot. Selline hind pidurdab aga ilmselgelt nutistu kasutuselevõttu. Seega sätestatakse riigilõivuseaduses, et üks kümnekohaline number masinatevahelisele sidele hakkab edaspidi maksma 0,05 eurot.

Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil on esiteks eelnõusse lisatud ammu lahendamist vajanud regulatsioon, millega reguleeritakse raadiosageduste haldamist ja kasutamist kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Sellistel puhkudel on tegemist olukordadega, kus riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ehk sisuliselt kogu ühiskonda ja riigi eksistentsi ähvardab oht ja mille lahendamine nõuab tavapärasest rohkem ressurssi. Üheks selliseks ressursiks on haldusülesandeid täitvatele isikutele ja asutustele olukorra lahendamiseks vajalikud raadiosagedused. Raadiosageduste ümberkorraldamist sellisel juhul teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaitseministeeriumi ettepanekul. See oli varasemalt õigusruumis reguleerimata, aga sarnaselt on neis oludes ressursside ümberkorraldamine võimaldatud ka teiste ressursside puhul.

Teiseks, seoses COVID-19 pandeemia levikuga võttis Häirekeskus Eestis kasutusele uue üleriikliku abi- ja infoteenuse lühinumbri 1247. Tänu uuele numbrile oli võimalik oluliselt vähendada 112 hädanumbrile laekuvate kõnede koormust, kuna paljude kõnede puhul oli vajalik vaid info jagamine, mitte hädaabiteenuse osutamine. Riik näeb 1247 lühinumbri vajadust ka tulevikus, eeldusel et sellele numbrile helistamine on kasutajatele tasuta. Seega on sätestatud eelnõus, et sideettevõtja peab tagama numbrile 1247 tasuta ühenduse.

Siinkohal pean oluliseks ära mainida ka selle, mida käesolevas eelnõus ei ole. Kuna avalikkuses on palju juttu OTT-teenuse osutajatele nn tagauste loomise ja metaandmete säilitamise kohustuse tekitamisest, siis soovin siinkohal rõhutada, et vastavaid sätteid käesolevast eelnõust ei leia. Samuti ei ole siin eelnõus sätestatud ettemakstud mobiilside kõnekaartide isikustamise kohustust, mis samuti eelnõu menetlemise käigus laual oli.

Lõpetuseks soovin pöörata tähelepanu sidevõrkude turvalisuse nõuetele. Kuna õiguskantsler leidis, et vastav elektroonilise side seaduse volitusnorm peaks õigusselguse huvides olema põhjalikumalt lahti kirjutatud, siis nii nagu komisjonis lubatud, esitame vastavad muudatusettepanekud Riigikogule pärast eelnõu esimest lugemist. Tänan tähelepanu eest!

Hea minister! Teile on ka küsimusi. Alustab Raimond Kaljulaid. Palun!

Tervist! Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Selle eelnõu menetlusega seoses on majanduskomisjoni liikmete poole pöördutud seoses sellega, et Eestis me kogume inimeste suhtluse metaandmeid, side metaandmeid, ja teeme seda küllalt ulatuslikult ja säilitame neid andmeid küllalt pikka aega, kusjuures kogutakse kõigi andmeid, mitte ainult inimeste omi, keda on mingil põhjusel põhjust kahtlustada kuritegelikus käitumises, või on muu selline põhjus, mis tingiks nende inimeste jälgimise. Nagu ma aru saan, siis see direktiiv, mis omal ajal sellise võimaluse või kohustuse lõi, ei kehti enam. Mispärast me Eestis jätame seaduses need punktid kehtima, mis metaandmeid koguma ja säilitama kohustavad? 

No metaandmete säilitamine ja kasutamine on oluline muu hulgas riigi turvalisuse tagamisel, ka küberturbe tagamisel. Need on need peamised argumendid, miks metaandmete kasutamist ja säilitamist vajalikuks peetakse. Liikmesriikidel on see õigus jätkuvalt olemas ja selle õiguse kasutamine on kindlasti ka meie kõigi julgeoleku huvides. 

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! On olnud juttu, te ise rääkisite ka, 5G arengust. Et võrku paigaldada, tuleb seadmed ka kuskile paigutada. Ja minu küsimus on selline: milline on see 5G-seadmete paigaldamine selle seaduse mõistes? Saab see olema vabatahtlik või muutub see kohustuslikuks, kui võtta näiteks kohaliku omavalitsuse seisukohalt? Või on siin mingeid muid variante veel? 

Vastu kellegi tahtmist, eraisiku tahtmist või omaniku tahtmist, loomulikult ju tema omandile seadmeid paigaldada ei saa. Millest on juttu siis, kui me räägime riigist või kohalikust omavalitsusest, siis talumise kohustuse tõttu on võimalus paigaldada nende omanduses olevatel ehitistel väikese levialaga raadiosagedusi kasutavaid juurdepääsupunkte ehk small cell'e. Kuna 5G vajab tihedamat tugijaamade võrku, siis see on ka üks põhjus selleks. Nii nagu ma tutvustuses mainisin, siis riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib talumise eest võtta mõistliku tasu seonduvate kulude esinemisel nende katteks. Ja siin on ka erandid, nagu ma mainisin. Kui me räägime näiteks riigi julgeolekust või ohust inimeste tervisele, siis neid paigaldada ei saa. Nii et ma arvan, et eelnõus on need õigused ja kohustused ilusti tasakaalus. 

Kert Kingo, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Palun tooge lühidalt välja, mis need olulisemad muudatused selles eelnõus on.

No nii, nagu ma oma sissejuhatuses mainisin, siis neid olulisemaid muudatusi on kuus tükki. Me soodustame uute sidevõrkude kasutuselevõttu ja võrkudesse kaasinvesteerimist teistele sideettevõtjatele võrkude avamise kaudu. Me laiendame sideettevõtja mõistet ka OTT-rakenduste või -teenuse pakkujatele. Me ühtlustame raadiosageduste kasutusse andmise nõudeid. Me suurendame tarbijalepingute läbipaistvust, et tarbijal oleks selge arusaam, millist teenust ta tegelikult ostab, nii nagu ka näiteks finantsteenuste puhul, et on lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte, mis peab olema esitatud, ja mis on lepingu osa. Me täiendame sideteenuste tarbija võimalusi teenuse hinda ja kvaliteeti võrrelda. Ja viimaseks aitab see eelnõu ka 5G-võrkude ehitamist soodustada ja laiemalt mobiilsidevõrkude arendamist toetada. 

Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister, hea nimekaim! Kõigepealt tänan! Tundub, et võtad oma tööd tõsiselt ja oled teemasse hästi sisse läinud. Aga minu küsimus tuleb sellel teemal, et ka üks Euroopa Liidu direktiiv nõudis turuosalistelt võrkude ristkasutamist, et seda ressurssi võimalikult hästi kasutada, aga minuni on jõudnud info, et see ristkasutamine ei ole ikkagi siiamaani olemasolevates võrkudes sujunud. Milline on ministeeriumi info ja tagasiside? Kas turuosalised tegelikult tahavad oma monopoolsest seisundist loobuda ja jagada neid võrke ka teistele, et teenust paremini pakkuda ja tekitada turul paremat konkurentsi? See on väga oluline, et siit edasi liikuda.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti konkurentsi toetamine on üks selge eesmärk ka selle seaduseelnõu puhul. Kui me räägime olulise turujõuga ettevõtetest, siis nendel on selgelt kohustus võrk avada. Niisamuti toimub ju ka järelevalve selle tegevuse üle. Võrkude arendamise punkt, et oleks võimalik neid võrke koos arendada, on kindlasti kasulik just konkurentsi seisukohalt. Seda poolt kindlasti me ka MKM-is ja TTJA-s jälgime. Nii et konkurents turul peab olema ja see on väga selgelt meie kõigi ühistes huvides.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister Sutt! Küsimus puudutab seda, et minule isiklikult ja minu teada ka teistele Riigikogu liikmetele on saadetud kiri seoses selle seadusega. Selle seaduse vastuvõtmine avab delikaatsete isikuandmete laialilaskmise või avalikkuse ette sattumise võimaluse, kus nende käitlemine ei ole lubatud. Palun kommenteerige seda seisukohta, et saaks nendele küsimuse esitajatele konkreetselt vastata!

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti selle seaduseelnõuga kellelegi mingeid täiendavaid õigusi isikuandmetele juurdepääsu jaoks ei anta. Kui me räägime siin sideandmete säilitamise kohustusest, siis see on tõesti selles seaduses reguleeritud ja see on ka täpselt piiritletud, mis on juurdepääs ja kuidas see toimib. Nii et ma siin küll ei näe mingit muutust isikuandmete kaitse nõuete leevendamise suunas.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh teile, härra minister, selle vastuse eest! Ma võib-olla siis konkretiseerin oma küsimust. Meil on praegu siin Riigikogu istungil minister Sutt, istungit juhatab härra Pevkur ja mina siin saalis olen Raimond Kaljulaid. Mil viisil aitab meie telefonikõnede, sõnumite ja internetikasutuse kohta pidevalt andmete kogumine ja nende pikaajaline säilitamine kaasa Eesti riigi julgeoleku tagamisele? Kas te oskaksite, palun, seda selgitada? 

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu iga julgeolekutoimingu juures, on see ju a) seadusega reglementeeritud, piiritletud. See ei tähenda ju absoluutset juurdepääsu. Ma arvan, et side ja sidevõrgud on osa strateegilisest taristust. Seetõttu on kogu sidevaldkonnas teatud metaandmete ja andmete säilitamine ka jätkuvalt vajalik. Siin on väga selgelt julgeolekumõõde olemas.

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Sooviksin täpsustada natuke oma eelnevat küsimust nende seadmete paigaldamise kohta. Kas ma sain õigesti aru, et kui üks kohalik omavalitsus ei ole nõus neid seadmeid paigaldama, siis nii ongi ja tal on õigus otsustada, kas ta soovib või ei soovi? 

Jaa, kohalikul omavalitsusel on see õigus olemas. Kui seal tekib vaidlusmoment ja kohalik omavalitsus seda ei soovi, siis ta saab sellekohase avalduse teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes siis selle taotluse põhjendatust hindab ja ka vastava otsuse teeb. Selles mõttes kohalikul omavalitsusel on jah see õigus olemas. 

Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma kõigepealt muidugi pean ütlema, et mina ei saa üldse aru, miks peab Euroopa Liidu tasandil selliseid asju reguleerima. Sellel tegelikult puudub loogiline ja mõistlik selgitus. Mind häirib kohutavalt see, millise petukaubana see eelnõu on meile tulnud. Siin sissejuhatavalt ja igal pool räägitakse mingit toredat juttu tarbijakaitsest ja sellest, kuidas üks või teine leping meid paremini kaitseb, aga tegelik eelnõu räägib sellest, kuidas suur vend suureneb. Tegelik eelnõu räägib sellest, kuidas reguleeritakse meie sidepidamise jälgimist. Ja siis veel lisaks siia juurde reklaamtekst, milles räägitakse, et see suurendab konkurentsi. Mina näen, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut on välja saatnud eelmisel nädalal ühe kirja, kus ta nende 5G-sagedusalade kohta kirjutab jälle, et plaanis on välja anda kolm sagedusala luba. Mina tean seda, et ammu on juba kokku lepitud, et neid tuleb vähemalt neli ja üks läheb reservi.

Küsimus palun!

Mis konkurentsist me siis räägime? Ma tahtsin lihtsalt aru saada. Jah. Palun!

Mis puudutab küsimust selle kohta, mitu luba läheb 5G-oksjonile, siis seda otsust ei ole me teinud. Veel järgmisel nädalal on 5G teemal ümarlaud telekomi ettevõtjate ja ka tehnoloogiapakkujatega. Nii et need otsused on täna veel tegemata ja väga selge huvi on teha selline otsus, mis kõige paremini toetab turu arengut ja konkurentsi.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea minister! Seleta nii, et normaalne inimene aru saaks. Okei, kui näiteks sina tegutseks Hiina luure huvides või mina või meiesugused. Okei, mõistaks! Aga näiteks mingisugune n‑ö onu Heino või tädi Maali kusagilt mujalt, kuidas nende puhul on nende metaandmete kogumine oluline julgeoleku jaoks?

Aitäh küsimuse eest! Aga ma arvan, et see vastus ju osalt on ka küsimuses endas. Sideettevõtja ju ei oska seda hinnata, kes võib kujutada ohtu või mitte. Seda oskavad hinnata pädevad ametkonnad, kes tegutsevad nendele seadusega antud piiride raames. Nii et ma arvan, et selle koha pealt on kõik siin korrektselt reguleeritud ja ette pandud.

Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! 5G kasutusele võtmine eeldab [sagedusala] vanema põlvkonna raadiosagedustest vabastamist uue, kõrgema sageduse jaoks ja tegelikult sellega tuleb kaasa terve rida probleeme, eriti kui me vaatame jälle hajaasustusega piirkondi, sest 5G huvitab turuosalisi seal, kus turg toimib, aga seal, kus turg ei toimi, jääb tegelikult inimestel leviala veel väiksemaks, sellepärast et mida kõrgem sagedus, seda väiksem leviala. Kõik vanemad G-d – 2-3-4 – on tegelikult madalamal sagedusel. Tegelikkuses on nii, et riik on ka ise ehitanud üles näiteks elektriarvestite lugemise nende võrkude peale. Kas riik paralleelselt mõtleb turutõrkesituatsioonis ka lahendusi nendele, kellele tegelikult see 5G ehk asjade internet kodu lähedale ei jõua ja kellel ei ole võimalik seda kasutada, ja tegelikult halveneb ka veel see positsioon, mis täna on? 

Aitäh! See teema, mis puudutab kiire interneti kättesaadavust Eestis ja eriti piirkondades, mis on hajaasustusega, on minu jaoks hästi oluline. Kogu viimase miili temaatika on täna aktiivselt ettevalmistamisel. Meil on järgmisest eelarveperioodist – kui me nii räägime Euroopa taasterahastust kui ka Euroopa Regionaalarengu Fondist – 69 miljonit just sellesama viimase miili temaatika lahendamiseks. Kindlasti on minu soov see, et kõik viimase miili temaatika valikud, see, kuidas me konkurssi korraldame, oleks kohalike omavalitsustega läbi räägitud, nii et me tegelikult jõuaksime ka nendesse punktidesse, kus inimestel on vaja päriselt ühendust parandada. 5G kindlasti aitab hooga edasi tiheasustusega piirkondades ja kindlasti ka mingis kohas on see lahenduseks väljaspool linnasid, aga jah, viimane miil on oluline ja selle ma olen ministeeriumis ka prioriteediks võtnud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kui ma küsisin isikuandmete kohta teilt küsimuse, siis teie vastasite mulle. Pärast seda küsis lugupeetud hea kolleeg Raimond Kaljulaid isikuandmete kohta küsimuse, teie vastasite talle. Ja siis me vaatasime Raimondiga üksteisele otsa ja laiutasime käsi, sest me ei saanud mitte midagi aru, mis te rääkisite. Pärast seda tuli sealt televiisoriekraanilt välja Peeter Ernits, kes ütles, et tädi Maali ei saa ka aru. Ma nüüd küsin uuesti. Öelge palun mulle, mis on need julgeolekukriteeriumid, ja nimetage, millised on need alused, mille puhul on vajalik nende andmete kogumine ja säilitamine. 

Kõigepealt, see seaduse eelnõu isikuandmete kaitse seaduse eelnõu mitte mingil kujul ei muuda. Isikuandmete kaitset, nagu te ilmselt hästi teate, reguleerib e-privaatsuse direktiiv, mis on eraldi akt. Nii et me ei tee siin selle seaduse eelnõuga kehtivasse reeglistikku mingisugust muudatust. 

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Mul on selline küsimus: kui nüüd võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik meil Eesti Vabariigis, siis kuivõrd selle uue normatiivide kogumi vastuvõtmine jätab meile endale vabadust reguleerida neidsamu asju veel sisemaiselt, oma seaduse alusel?

Aitäh! Teatud vabadusaste ju säilib. Mis me üle võtame, on uus Euroopa elektroonilise side seadustik, mis tegelikult liidab kokku neli varem eraldi eksisteerinud Euroopa Liidu sidedirektiivi. Nii et teatud mõttes on tegemist ka selguse loomisega. Aga kõiki asju direktiiv ju ei reguleeri ja meil on alati ka oma riigi õigustasandil võimalik seadusi täpsustada selles ulatuses, kus direktiiv jätab otsad lahti. 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me teame, et Euroopa Liidu Kohtus loodi nende metaandmete kergekäelise väljaandmise puhul ka pretsedent, mis tähendab seda, et võib-olla see panebki lumepalli veerema. Aga ma küsiksin teie käest, kas me saame üheselt õigesti aru, et raskete kuritegude puhul on meil kohustus anda teistele riikidele neid metaandmeid, aga mingitele kindlustusagentidele ja hulgifirmade kettidele me ei anna neid andmeid, kui nad väidavad näiteks, et keegi on kuskil parklas olnud üle kolme tunni. Kas ma saan õigesti aru?

Ma täpsustan siis niipidi, mis puudutab isikuandmete kaitset – ma kordan selle veel kord üle –, siis siin mitte mingit muutust selle eelnõuga ei tule. Nüüd, kui te viitate sellele Euroopa Liidu Kohtu eelotsusele, et kas selle tulemusel vaadatakse üle kogu andmete säilitamise regulatsioon, siis ma tean, et Justiitsministeerium selle teemaga põhjalikult tegeleb, et lahendus oleks Euroopa Liidu kohtupraktikaga kooskõlas ja tagaks proportsionaalselt nii avaliku huvi kaitse kui ka isiku õiguse privaatsusele. Selleks on kindlasti vaja ära oodata ka Riigikohtu seisukoht andmete kasutamise kohta. Nii et ma arvan, et kokkuvõttes saab siin see proportsionaalsuse põhimõte kindlasti olema tagatud ja säilitatud.

Martin Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Mulle tundub, härra minister, et teie eriti ei tea, mis toimub teie haldusalas. Te enne ütlesite, et otsust 5G-sagedusala kohta ei ole veel tehtud. Lubage, ma loen kirja, mis läks teie ministeeriumist välja 12.03, kus on niimoodi. Siim Sikkut kirjutab: vastuseks teie 19.02 kirjale anname teada, et esmalt annab riik avaliku konkursi korras välja sagedusload kolmes 5G-sagedusalas. Nii et see on tema ütlemise järgi juba nagu otsustatud.

Aga ma tulen teise teema juurde. Siin käis läbi viimase versta temaatika ja räägiti sellest, kuidas meil on vaja internetiühendus viia väikestesse maakohtadesse. Eelmine valitsus pani käima pilootprojekti kogu Hiiumaa katmiseks selle lõpuühendusega. See oli selles mõttes hea projekt, et see oli kohaliku omavalitsusega koostöös, see oli [nii valmis], et ainult raha peale ja kohe läheb. Nüüd tulite teie võimule ja te olete selle pilootprojekti tühistanud. Kuidas see läheb kokku selle retoorikaga, et te väga tahate seda viimast versta välja arendada? 

Jaa, kaks küsimust. See viide Siim Sikkuti kirjale. Et oleks kõigil täpselt aru saada, siis vastus oli see, et kolme loaga variant kehtib ja nelja loaga variant on samamoodi välja töötatud. See, kas tuleb kolm või neli luba, on eraldi otsustamise koht ja seda otsust täna tehtud ei ole.

Nüüd, mis puudutab sidevõrkude väljaarendamist ja viimase miili temaatikat, siis ei ole ju mitte midagi kuskil tagasi pööratud. Ka see 10,5 miljoni meede, mis täiendavalt anti välja üheksale sideettevõtjale, töötab ja nad ka selle lairibavõrgu arendamisega tegelevad. Nii nagu ma ütlesin, siis järgnevatel Euroopa Liidu rahastusperioodidel on kokku 69 miljonit just viimase miili väljaarendamiseks. See puudutab Hiiumaad, puudutab Lõuna-Eestit, puudutab Virumaad ja iga teist Eestimaa piirkonda, kus meil täna veel on valget ala. Minu soov on see, et need konkursid edaspidi oleksid hästi ette valmistatud, et seal oleks selgelt määratletud kriteeriumid, mis on kohaliku kogukonna ja valdadega läbi räägitud, ja et me tõesti jõuaksime võimalikult paljude inimesteni võimalikult kiiresti. 

Valdo Randpere, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Seoses selle eelnõuga ma tahtsin küsida, et tegelikult see 5G on ju järjest aktuaalsem ja me oleme peaaegu et natuke hiljaks jäänud. Üks teema ongi see sagedusribade jagamine. Aga samas on meil kõrval siin üks naaberriik, Venemaa, kes on põhimõtteliselt broneerinud endale päris magusa tüki sellest sagedusribast, mida saaks 5G-ks kasutada, aga seda me praegu ei saa teha, sellepärast et venelased ütlevad, et nemad kasutavad seda satelliitide ja sõjaväe ja [ma ei tea,] mis asja jaoks. Ma tean, et varem on proovitud Venemaaga rääkida ja [see on jäänud] suhteliselt tulemusteta, välja arvatud Soomel, kes on mingi jupi sealt saanud siiski. Kas Euroopa Liit seoses sellega, et tuleb selline direktiiv, või Eesti ise on proovinud seda asja edasi ajada? On seal mingit perspektiivi? On seal mingit võimalust, mida sa näed?

Jaa, aitäh! See vastab tõele, et idanaabriga on meil selles küsimuses vaja asjad selgeks vaielda ja neid konsultatsioone on ka peetud. Nii nagu sa küsimuses viitasid, Soome on teatud lahendused seal leidnud. Me tegelikult ka täna jätkame selle tagasiside põhjal, mis on Venemaa Föderatsioonilt tulnud, konsultatsioone telekomi ettevõtetega, et kuidas neid sagedusribasid saab Eestis kõige rohkem kasutada. Nii et see teema on teada, me sellega tegeleme, aga ma arvan, et aus on ka tunnistada, et kindlasti ei ole tegemist kõige lihtsama vestluspartneriga selles küsimuses.

Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! 5G on kahtlemata seotud ju ka Huawei tehnoloogiaga. Mu küsimus on üsna lihtne. Me teame, kuidas Hiina on teinud väga tugevat lobitööd Huawei poolt, samas, teame, et Hiina väga tugevalt tegeleb luurega üle maailma, ka ... Kuidas me käitume? Kui ... Huawei tehnoloogiat ... kasutada, siis pälvime Hiina väga suure pahameele, võib-olla ka mingid sanktsioonid ja ka võimalikult teleoperaatorilt kompensatsiooninõuded. Kui me lepime sellega, siis avame uksed teab millistele luurevõimalustele ja väga sügavalt pahandame oma ...

Aeg!

... suurimat liitlast. Kuidas me käitume?

Aitäh! See küsimus võtab ilusti kokku kõik need väljakutsed, mis 5G temaatikas on. Just seetõttu ongi väga oluline, et enne, kui me saame rääkida sageduslubade oksjonist, peame paika panema sidevõrgu turbenõude standardid. Need otsused, millised nõuded me sidevõrkudele kui strateegilisele taristule ette paneme, ongi tegelikult kaalutlus riigi julgeolekuhuvide ja ettevõtete ärihuvide vahel. See ettepanek viieaastaseks üleminekuperioodiks 2025. aasta lõpuni ongi meie hinnangul kompromiss ja mõistlik kesktee nende kahe eesmärgi vahel. 

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Minu jaoks on tegelikult oluline siin üks lihtne küsimus, et ei juhtuks selline lugu, nagu juhtus meil isikuandmete kaitse üldmäärusega. Kui me selle kurikuulsa GDPR‑i kehtestasime, siis me võtsime seaduse omaks ja tänu sellele meie üldine seadusandluse maht kasvas kordades nii lehekülgede, paragrahvide kui ka sisu järgi. Kas sellega, kui me elektroonilise side direktiivi nüüd omaks võtame, meie seadusandluse maht suureneb või väheneb? Kas bürokraatia suureneb või väheneb?

Ma arvan, et selle seadusega me ikkagi oleme seadnud eesmärgiks teha regulatsiooni selgemaks, teha tarbijatele asjad arusaadavamaks, kui me räägime lepingulistest suhetest. Kindlasti ei ole ei minu ega ministeeriumi eesmärk ühegi eelnõuga täiendavat bürokraatiat tekitada. Kas regulatsioonid tervikuna muutuvad detailsemaks, on, ma arvan, laiem ja filosoofilisem küsimus. Kui ma ajateljele vaatan, siis kindlasti aja jooksul on regulatsioonid erinevates sektorites muutunud detailsemaks, kui nad olid kümme või 20 aastat tagasi. Aga veel kord: ei ole meil mingit eesmärki tekitada täiendavat bürokraatiat, pigem ikkagi luua keskkond, mis on arusaadav nii tarbijale kui ka ettevõtjale.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Aasta tagasi, kui me menetlesime siin kobareelnõu, oli suureks probleemiks see, et vabatahtlikud, kes tulevad sellele telefoniliinile tööle, hakkavad nende andmetega hullama. Siis peeti pikki kõnesid, kui olulised on meie jaoks inimeste andmed ja kuidas me oleme kaitsnud näiteks enda terviseandmeid meditsiinifirmade ja kõigi eest. Ma küsiksin teie käest, milline on hetkeolukord. Kellele Eesti on kohustatud andma välja metaandmeid ja milliste kuritegude puhul? Sest justiitsminister, kui ta läks Euroopasse, Euroopa Liidu asjade komisjonis ütles, et tegemist on suurte kuritegudega. Milliste kuritegude puhul Eestil on kohustus anda enda partneritele välja metaandmeid ja kas see muutub või Eesti kaitseb enda isikute andmeid? 

No nagu ma korra juba vastasin, siis isikuandmete kaitset see eelnõu mitte kuidagi ei muuda. Isikuandmete kaitse temaatika täpsemini kommenteerimine on selgelt Justiitsministeeriumi ja justiitsministri pädevuses. Nii et siin me ühtegi sammu isikuandmete kaitse taseme muutmise suunas ei tee. See kõik jääb endiseks. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Andres! Milliste meetmetega me saaks tagada küberturvalisust 5G-võrkudes ehk siis väga suure läbilaskevõimega võrkudes? Mis nendest meetmetest siin seaduses juba on kajastatud ja mida oleks veel vaja teha?

Aitäh! Kõik need meetmed, mis tagavad küberturvalisust ja küberjulgeolekut, kui me nüüd räägime konkreetselt sellest 5G-sidevõrgust, siis tegelikult see täpsem regulatsioon on sellesama määruse, sidevõrkude turbenõuete määruse tasandil, mis omakorda ootab, et me kehtestaksime selle enne selle seaduse eelnõu vastuvõtmist. Nii nagu ma oma ettekande lõpus ka mainisin, õiguskantsleri soovile me tuleme vastu ja muudame need volitusnormid veel õigusselgemaks. Siis saab selle määruse kehtestada. Kõik need nõuded just nimelt selle strateegilise sidetaristu hindamiseks on seal määruses ilusti välja toodud. See hõlmab nii Välisluureameti kui ka Kaitsepolitseiameti kaasamist erineva tehnoloogia ja tehnoloogiapakkuja hindamisse. Nii et me oleme kindlasti julgeolekuaspekti väga tõsiselt võtnud. Põhjus, nii nagu ma ka sissejuhatavalt ütlesin, on ju selles, et 5G-võrgu tulek ja 5G kasutamine nutistus ehk asjade internetis paneb meid väga suurde sõltuvusse tehnoloogiast ja me peame olema kindlad, et see, kes on selle tehnoloogiapakkuja partner, on usaldusväärne meie jaoks. Täpsemalt reguleerib seda määrus ja see ootab selle seaduse vastuvõtmist. Nii et ma loodan, et Riigikogu saab seda seadust siis ka kiires tempos menetleda.

Kert Kingo, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Te siin enne viskasite õhku lause, mis on tekitanud suurt segadust. Seetõttu ma palun, et te seletaksite kõigile selgelt ja arusaadavad, mis nende metaandmetega siis on. Kas neid kogutakse või hakatakse koguma, mis eesmärgil ja kellele ning mis tingimustel neid hakatakse edastama? 

Metaandmeid kogutakse ju ka praegu. Metaandmete säilitamise ja kasutamise keelamine tooks tagasilööke nii riigi turvalisuse tagamisel, küberturbe tagamisel kui ka kriminaalmenetluse läbiviimisel. Aga nagu ma korduvalt rõhutasin, siis selle seadusega ei muudeta mitte mingi pügala võrra seda regulatsiooni, mis reguleerib isikuandmete kaitset. Need sätted on teistes õigusaktides ja selle õigusaktiga me mitte kellegi privaatsust ei vähenda.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea Andres! Vandeadvokaat Carri Ginter on öelnud, et uued KGB toimikud pannakse kokku elektroonilise side seaduse alusel. Ja nüüd: "Uued toimikud ei puuduta ainult eliiti, vaid meid kõiki. Toimikutes on ühtviisi nii endise peaministri kui ka tavalise tüdruku Katrini kohta käivad andmed. Kui vaja, saab neid andmeid kõrvutada ja veenduda, kas asjaosalised viibisid ühel üritusel samal ajal ja kellega nad seal olid. Selle infoga on võimalik osalisi survestada tegema otsuseid, mida nad muidu ei teeks." Ütle mulle, kas vandeadvokaat Carri Ginter ei tunne valdkonda? Ja kas see seadus, mida sa siin esitled, on uute KGB toimikutega, nende kogumisega, seotud? 

... põhjust arvata, et Carri Ginter ei tunne õigusvaldkonda. Niisamuti ma saan kinnitada veel kord üle selle, et mitte ühtegi isikuandmete kaitse nõuet selle eelnõuga ei muudeta. Nii et ma arvan, et me ei peaks nägema tonti seal, kus teda ei ole. 

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Igasugune uus tehnoloogia toob lisaks turvalisusküsimustele ka küsimusi selle mõjust meie tervisele. Pole mingi saladus, et ülemaailmselt on väga palju Facebooki-gruppe ja täiesti adekvaatsetel telekanalitel on olnud arvamusuuringuid ja saateid selle kohta, et 5G mõju inimese tervisele pole piisavalt uuritud ja me ei tea, milline saab olema see mõju aastakümnete pärast kas või meie DNA-le ja geenitehnoloogiale ja muudele asjadele. Kas Eestis ka mõni teadusuuringute organisatsioon tegeleb sellega? Kust meie oma teadmisbaasi saame, et vältida või maandada neid riske? Nagu me möödunud nädalavahetusest nägime, tekivad tuututajate autogrupid, kes lihtsalt külvavad segadust ja ütlevad, et 5G-tehnoloogia on "saatanast". Kuidas me neid riske maandame ja tegelikult selle mõju tervisele uurime?

Jaa, aitäh! Tänasel päeval ei ole tõenduspõhist materjali, mille põhjal saaks väita, et 5G kujutab endast ohtu inimese tervisele. Küll tellime Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja temaga koostöös käesoleval aastal lisaks veel täiendava uuringu, mille eesmärk on veel kord analüüsida avaldatud teaduspõhiste uuringute tulemusi ja sealjuures hinnata ka teiste riikide praktikat. Nii et selline täiendav uuring veel tuleb. Selle uuringu läbiviimist on toetanud ka Riigikogu sotsiaalkomisjon. Ma usun, et siit saab veel täiendavalt kinnitust sellele, et 5G inimese tervisele tegelikult ohtu ei kujuta.

Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kas sa tooksid välja mõne arutelukoha, mis siis, kui eelnõu kooskõlastusringil käis, kõige rohkem arutelu tekitas ja millele ministeerium ei saanud vastu tulla ja osapoolte ettepanekuid arvestada? 

Aitäh! Tegelikult neid muudatusettepanekuid tuli ju päris palju. Need on kokku 58 leheküljel ja väga paljudega neist on saanud ka arvestada. Millega meil jätkuvalt on kindlasti oluline edasi liikuda ja mille üle me ka konsultatsioone peame, see puudutab just 5G-võrkude kasutuselevõttu. Nii et ma arvan, et need konsultatsioonid, mida me oleme sideettevõtjatega pidanud, neid on pidanud ka eelmised ministrid. Mina olen oma ametiajal kohtunud kõikide telekomiettevõtetega, kes on selleks soovi avaldanud, oleme pidanud ka mitu ringi konsultatsioone ja ümarlaudu. Nii et ma arvan, et me liigume jätkuvalt edasi. Nii nagu ma enne ka mainisin, siis kohtume 5G teemal järgmisel kolmapäeval uuesti. Minu soov on jõuda selle seaduse raamistikuga ja 5G konkurssidega nii kiiresti edasi, kui õigusaktid seda võimaldavad, et me saaksime 5G kasutuselevõtu ka praktikasse viia. 

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Majanduskomisjoni arutelu tutvustab meile Kalvi Kõva. Palun, Kalvi!

(Kaugühendus)

Sõbrad, ma vaatan, et mind ei ole vist näha. Ahah! Nüüd on! Ei ole.

No sa panid sinna midagi ette, võta ära. Nüüd on näha sind.

Head sõbrad! Selle kuu 15. päeval auväärt majanduskomisjon kogunes ja kolmanda päevakorrapunktina arutati antud eelnõu. Komisjoni oli kutsutud lugupeetud minister ning teda abistasid ministri nõunik Helmuth Martin Reisner ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Et mul meelest ei läheks, olgu öeldud, et komisjon tegi ka otsused. Otsustati, et tänasel päeval on eelnõu Riigikogus arutelul, ettekandjaks määrati mind ja tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Need kõik olid konsensuslikud otsused.

Komisjonis oli väga elav debatt selle seaduseelnõu üle, täpselt samamoodi nagu täna siin Riigikogus. Ajasin protokollis näpuga järge ja vaatasin, et kõik need teemad, mille kohta komisjonis küsiti, olid ka täna saalis küsimustena üleval ja said ministri käest täpselt samasugused vastused. Nii et, head kolleegid, printige see eelnõu välja, pange öökapi peale ja komisjon ootab tähtajaks muudatusettepanekuid. Aitäh!

Tänan! Küsimusi siiski ei ole, sellepärast et meil on selle päevakorrapunkti juures [igal Riigikogu liikmel] kaks küsimust, hea Martin Helme. Nii et sellega oleme ka kaasettekande ära kuulanud. Avan läbirääkimised. Palun, kas fraktsioonidel on sõnasoovi? Andres Metsoja, Isamaa [fraktsiooni nimel], palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Aitäh ka Kalvi Kõvale! Ilmselt see ei ole kõige parem öökapilugemine, aga mine tea. No tegelikult on ju nii, et Euroopa Liidu direktiivid ei ole Eesti suurim probleem. Ei ole küsimus selles, kuidas me säilitame metaandmeid või kuidas neid kätte saab. See ei ole Eesti kõige suurem probleem, vaid Eesti suurem probleem on see, et teatud piirkonnad jäetakse maha. Jäetakse maha selles mõttes, et me arendame edasi e-riiki, aga selle e-riigi või kaugtöövõimaluse kättesaadavus on ajas muutumas järjest kesisemaks. Seda me näeme ju kõik omade kogemuste pealt kas või siinsamas kaugtööformaadis, kus ainuüksi kahe telepildi, kõneleja ja saali telepildi koos edastamine tekitab juba probleeme ja me palume pildi kinni panna, et tekst läbi tuleks. See näitab ilmekalt tegelikult meie võrgu tugevust, või tegelikult õigem on öelda nõrkust. Paraku ei ole lahendus ka selles, et vahetage operaatorit või teenusepakkujat, sest tihtilugu operaatorivõimekus ongi ainult olemas ühel, mitte kahel-kolmel, rääkimata siis veel enamast [pakkujast].

Minu arvates on Eestis tõsine probleem – ja võib-olla siin on Euroopa mõju meile üsna keeruline, sest Euroopa on ikkagi päris paljuski tiheasustatud piirkond –, et me oleme hajusalt asustatud. See regulatsioon tuleb Euroopa-üleselt. Kus turg toimib, seal sideettevõtted saavad turutingimustel toimetada, ja seal, kus turg ei toimi, ehk meil need paljuräägitud valged alad, peab saama teistsuguse lahenduse ehk täiendava rahasüsti kas kohalikust eelarvest või toetusmeetmete eelarvest. Tegelikult, kohtudes teenusepakkujatega, ütlevad nad juba täna – ja seda on neile ka raske ette heita –, et kui me räägime turumajanduse tingimustest, siis nad tahavad alati teenust pakkuda seal, kus turg toimib, kus on võimalikult palju kliente. Miks peaks üks täie mõistusega operaator pakkuma teenust piirkonnas, kus sul on kümme klienti, aga selle sidevõrgu valmis ehitamine ja ülalpidamine maksab nii lootusetult palju, et seda raha ei teeni kunagi tagasi?

Me olemegi tegelikult jõudnud olukorda, kus me jätkuvalt räägime nagu mantrat, et üle Eesti kaabelvõrgu rajamine on ülikallis, see on üle jõu käiv ja ebamõistlik. Paiguti on ka ju räägitud sellest, et kohe tuleb 5G-lahendus, mis võluväel lahendab kogu Eesti küsimuse, ükskõik kus me ka elame, kuid nüüd on aru saadud, et ka 5G vajab sedasama kaablit, valguskaablit, mille otsas enda seadmeparki arendada ja lõpptarbijale õhu kaudu teenust viia. See tegelikult loob omakorda dimensiooni, et seal, kus turg toimib, seda tehakse, seal, kus ei toimi, ei tehta seda mitte. Me tegelikult istume järgmise väljakutse ees, kus õige pea me peame ilmselt arutama, kas operaatoriteenust on vaja hakata doteerima. Kui me siiamaani oleme rääkinud sidevõrgust, siis nüüd hakkame ilmselt peagi rääkima ka operaatoriteenuse doteerimisest. Või on siis eraldi lahendus see, et me võtame kasutusele täiendavalt riiklikke võrke hajaasustusega piirkonnas ja püüame nende peal neid lahendusi välja pakkuda.

Aga, head Riigikogu liikmed, ärme näe lõputult tonti Euroopa direktiivide kontekstis. Ma arvan, et ei ole mõistlik näha seda ka metaandmetes, et kas IP-aadress salvestati või mitte, millal kõne algas või mitte, kas operaatorid peaksid sellest loobuma või mitte. Ma arvan, et see on õigusriigi küsimus, kuidas sellega tegeleda. Antud eelnõu tuleks võtta väga tõsiselt ja Eesti vajab tõsiselt tiigrihüpet või ma ei teagi, mis hüpe see on, langevarjuhüpet, et meie sidevõrgud teha korda ja panna toimima nii, et nendel võrkudel saaks opereerida võimalikult paljud. Seda eesmärki, ma saan aru, see eelnõu kannab. Nii et menetleme seda ja püüame Eesti inimesele teha Eesti digiriigi ja kaugtöövõimaluse kättesaadavamaks. Aitäh ja jõudu!

Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 301 esimene lugemine lõpetada ja oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli kell 17.15.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunktiga – Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu 344 esimene lugemine. Valitsuse poolt tutvustab seda majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

(Kaugühendus)

Ma loodan, et mind on näha ja kuulda.

On näha ja on kuulda.

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule selle aasta 8. märtsil elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu on oluline Eesti kui investeeringute asukohamaa konkurentsipositsiooni parandamiseks. Elektri lõpphind mängib olulist rolli nii tänaste kui ka tulevaste elektri suurtarbijate konkurentsipositsioonis võrreldes teiste liikmesriikidega. Enamik meie naaberriike on taastuvenergia toetusskeemide finantseerimiseks mõeldud tasud suurtarbijate elektri hinnast kas täiesti välja võtnud või on tasu oluliselt vähendanud. Näiteks Soome finantseerib tasu oma riigieelarvest, Läti ja Leedu teevad suurtarbijatele soodustusi.

Eelnõuga tehtav muudatus on oluline Eestisse suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis. Elektri lõpphind on osa investeeringut tegeva isiku võtmetegurist, otsustamaks seda, kuhu asukohariiki investeering tehakse. Täna on Eestis elektrienergia hind lõpptarbijale naaberriikidega võrreldes kõrgem, mistõttu pärsib see ka täiendavate investeeringute riiki meelitamist ja sellega muu hulgas ka võimalust vähendada võrgutasusid ja taastuvenergia tasu. Lõpphinna vähendamiseks diferentseeritakse taastuvenergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijate ja ülejäänud tarbijate vahel.

Täienduse tulemusena luuakse regulatsioon, mis võimaldab elektrienergia tänastel ja tulevastel suurtarbijatel, kes tarbivad aastas üle 10 gigavatt-tunni elektrienergiat, alates aastast 2023 maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu. Selline soodustus võimaldab mitte ainult parandada tänaste suurtarbijate konkurentsipositsiooni, vaid võimaldab ka uutel tarbijatel Eestis tegevust alustada. Suurem tarbimine tähendab siinjuures võimalust vähendada võrguteenuse hinda ning taastuvenergia tasu. Sellest tulenevalt loob tehtav täiendus kõigile tarbijagruppidele täiendava võimaluse elektri lõpphinda vähendada. Miks see toimub aastast 2023? Põhjus on see, et selleks ajaks meil vähenevad taastuvenergia toetused sedavõrd, et on võimalik vähendada suurtarbijatele taastuvenergia tasu ilma, et vähendamine mõjutaks teiste tarbijate tasusid. Tasu vähendatakse miinimummäärani, mis on lubatud, ehk siis 15% tavatasust.

Head Riigikogu liikmed, palun teil eelnõu toetada!

Hea minister, teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitüma! Hea minister! Mul on küsimus ja võib-olla ette kommentaar. Loomulikult peab suurtarbijaid toetama ja neid siin Eestis hoidma. Aga mure on selles, kas see ikkagi ei tule väiksemate tootjate arvelt. Te oma kõnes rääkisite, et eri riikidel on erinevad praktikad, ja tõite välja Soome näite. Soomes toetatakse suurtarbijaid riigieelarvest. Missugused olid need alternatiivid ja analüüs erinevate alternatiivide puhul seda eelnõu ette valmistades? Kas te kaalusite [alternatiive] ja miks te valisite just selle mooduse suurtarbijaid toetada? 

Aitäh! Jah, tõepoolest riikidel on praktikad erinevad. Kuidas me selleni jõudsime, oli see, et me tõesti tõdesime, et Eestis on elektrienergia tarbijatele, eriti suurtarbijatele märgatavalt kallim kui meie naaberriikides. Selle eelnõuga me saavutaks elektrihinna konkurentsieelise Läti ja Leedu ees. Tõsi, hind jääb kõrgemaks kui näiteks Soomes ja Rootsis. Aga samas kindlasti tuleb arvestada ka seda, et Soomes ja Rootsis on muud maksud kõrgemad. Mis puudutab erinevaid alternatiive, siis Soomes tõepoolest on dotatsioon ja see kaetakse riigieelarvest, aga riigieelarves olev raha on täpselt samamoodi maksumaksja poolt sinna makstud raha. Nii et midagi teha ei ole, need tasud ja soodustused tulevad moel või teisel meie kõikide arvelt. Aga samas ma toonitan veel kord, et see eelnõu hakkab kehtima aastal 2023 just nimelt seetõttu, et need taastuvenergia toetused vähenevad ja seetõttu ei kannata teised tarbijad. Muide, ka teistel tarbijatel ikkagi taastuvenergia tasu ajas väheneb. 

Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud minister! Esiteks, te Kalvi Kõva küsimusele ei vastanud. Küsimus oli, et mis olid need alternatiivid, mis ei koormaks tavatarbijat ja väikeettevõtlust, selleks et teha suurtarbijatele taastuvenergia tasu erand. Palun sellele vastust! Mis alternatiivsed võimalused ministeeriumil kaalumisel olid? Aga tervikuna see on ju puha vale, mis te kirjutate, et selle [eelnõu] eesmärk on vähendada suurtarbijate taastuvenergia tasu niimoodi, et kõigil läheb elu paremaks. Tegelikult, kui vaadata teie enda seletuskirja, siis on ju selge, et suurtarbijate taastuvenergia tasu vähenemise maksavad kinni väikeettevõtted ja kodutarbijad. Küsimus on: miks suurtarbijatele taastuvenergia tasu erandi tegemiseks ei rakendatud viisi, mis ebaõiglaselt ei lükka seda koormust väikeettevõtete ja kodutarbijate selga?

Aitäh! Ma arvan, et ei ole võimalik leiutada perpetuum mobile't, see ei ole paraku siiamaani kellelgi õnnestunud. Ja kuskilt need vahendid ju ... Tegelikult need vahendid ei peagi kuskilt tulema. See tulemus saavutatakse läbi selle, et taastuvenergia tootmise toetused vähenevad. Jah, me võime öelda, et suurtarbijatele väheneb elektri hind enam, kui see [hind] oleks tavatarbijatel või väiketarbijatel, aga samas pikemas perspektiivis on see kõikide tarbijate huvides, et meil oleks suurtootjaid, sest see aitab vähendada nii võrgutasusid kui ka taastuvenergia tasusid kõigile teistele. Eesti probleem on pigem see, et meil just nimelt ei ole suurettevõtteid ja suurtarbijaid, ja neid ei ole seetõttu, et teistes riikides on suurtarbijatele tehtud juba soodustused, mida meil ei ole.

Aitäh! Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Iseenesest on tegu küll olulise eelnõuga, aga kolleegide Jevgeni Ossinovski ja Kalvi Kõva avaldustes on sisu ja mõte täiesti olemas. Võib-olla tasuks kaaluda menetluse käigus, kas ka väiketootjatele võiks olla siin mingisugune nurk, sest maapiirkonnas, näiteks kui sa oled alajaamast kaugel, on elektriliitumine päris kallis. Need, kes jõudsid enne käesoleva aasta 1. jaanuari oma väiksed päikesejaamad püsti panna – tähtaeg kukkus 1. jaanuaril –, said kuidagi hakkama, aga kes täna tahaksid turule tulla, nendel ei ole mingeid võimalusi. Tegelikult võib-olla väike erand suurtootjate juures aitaks maapiirkonna väiketootjatele seda tasakaalu luua. Selle üle tasuks tegelikult mõelda, siin on iva täiesti olemas.

Aitäh! Seadusandja kindlasti ongi ju selleks igas demokraatlikus riigis olemas, et kaaluda eelnõusid ja langetada parimad otsused. Täna on esimene lugemine, lugemiste vahel on kindlasti ettepanekud oodatud. Aga veel kord, ei tohi kindlasti ära unustada, mis on antud eelnõu eesmärk. Tegemist on eelnõuga, mis on suunatud eelkõige Eesti konkurentsivõime suurendamiseks ja selleks, et meile tuleks rohkem suurtarbijaid. Praegu näiteks peaks olema kaalumisel umbes 11 ettevõtet, kes võiksid Eestisse investeerida, ja paljuski võib nende investeerimisotsus sõltuda sellest, milline on suurtarbijate elektrienergia tasu. Kui need investeeringud Eestisse tulevad, siis sedakaudu muutub ka nii ülekande tasu kui taastuvenergia tasu soodsamaks ka kõigile teistele tarbijatele.

Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! 70 gigavatt-tundi täiendavat  tarbimist vähendab teie enda seletuskirja järgi taastuvenergia tasu 0,8%. Selle eelnõu tulemusena kasvab tavatarbija ja väikeettevõtte taastuvenergia tasu 2026. aastal 35–40%. See on see reaalne koht, kus väikeettevõtjad ja kodutarbijad maksavad suurtarbijate taastuvenergia tasu erisuse kinni kolmandiku võrra kõrgema taastuvenergia tasuga, mis minu hinnangul on ebaõiglane. Eesmärk on õige, aga selleks tuleks leida teistsugune rahastamisviis. Kuna te jätkuvalt ei vastanud, mis alternatiivid kaalumisel olid, siis ma küsin teie käest konkreetsemalt. Kas te kaalusite ja kas te ei peaks mõistlikumaks seda, et me neid uusi suuri vähempakkumisi, mis elektrituruseaduse alusel tegema hakatakse, rahastaks riigi kvoodituludest ja selle kaudu langetaks taastuvenergia tasu märkimisväärselt kõigile? 

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin ka eelmises vastuses, siis kindlasti kõik need head ettepanekud on oodatud. Riigikogu on pädev ja seatud seaduste üle otsustama. Kui teil on ettepanekuid, kuidas seda teha veel paremal moel, siis loomulikult on need väga teretulnud. Aga lisaks sellele 0,80% taastuvenergia tasu vähendamisele väheneb 1% võrra ka ülekande tasu, nii et kokkuvõttes ikkagi 1,8%.

Kalvi Kõva, palun!

(Kaugühendus)

Aitüma! Mu küsimus sai innustust Imre küsimusest. Ma saan aru, et see ei puuduta seda eelnõu, aga kuna eelmise aasta lõpuni oli võimalik saada toetuse alla väikseid päikesejaamu, siis mu küsimus on tõesti sellest eelnõust kõrval. Kas ministeeriumis on ka seda mõtet arutatud ja kas võib mingil hetkel mingisuguseid tulemeid näha, et võib-olla väikeseid päikesejaamu, selliseid, mis ühe majapidamise ära toidavad, taas ka kuidagi toetama hakatakse? 

Aitäh! See küsimus tõesti ei ole käesoleva eelnõuga seotud. Aga paraku, see päikesejaamade toetusmeede, mis kehtis eelmise aasta lõpuni, tegelikult tehtigi ju, pidades silmas eelkõige väikeelamuid ja ka korterelamuid, et nendes päikeseparke välja arendada. Paraku juhtus see, et ärimehed on nutikad ja kui ühe äriühingu jaoks oli maht piiratud, siis lihtsalt park, mis põllu peale tehti, koosnes kümnetest ja kümnetest äriühingutest ja seda skeemi kasutati ära. Nüüd tõesti see, et me oleme selle püsitoetuse lõpetanud, annabki meile võimaluse, et meil tulevikus taastuvenergia tasu väheneb ja väheneb just seda kaudu, et tulevikus kõik need pargid saavad toetuse läbi oksjonite. Aga jällegi, kui on häid ettepanekuid, mida rakendada selleks, et väikehoonete pidajad ja kortermajade elanikud saaksid päikeseparke ka tulevikus rajada, siis kindlasti need ettepanekud on teretulnud. Aga veel kord: siin tuleb väga läbi kaaluda see, et ei hakataks jälle neid toetuse võimalusi kuritarvitama.

Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Me vist kõik mäletame, et juba aastaid tagasi Riigikontroll tõdes, et kui kaotada need taastuvenergia tasud ära, siis tegelikult kõik elektritootjad on niigi kasumis ja jäävad kasumisse. Nii et aastaid on Eesti ettevõtjad ja ka ülejäänud tarbijad maksnud lihtsalt kellelegi ülikasumit. Loomulikult tuleb tootmist soodustada, see on ju kogu meie heaolu alus, aga kas see peaks käima ikkagi väiketarbijate ja väikeettevõtluse arvel, on omaette küsimus. Te ütlesite, et taastuvenergia tasud niikuinii vähenevad aja jooksul. Millal me jõuame siis sinna punkti, et meie tarbijad pääsevad sellest koormisest?

No tegelikult on nii, et kui me jätkame taastuvenergia toetuste oksjoni süsteemiga, siis taastuvenergia tasud jäävad alles. Selleks, et need täiesti ära lõpetada, tuleb loobuda ka oksjonite korraldamisest taastuvenergia toetuseks ehk siis tuleb täielikult loobuda ka taastuvenergia toetamisest. See on kindlasti seadusandja otsustada, kas me soovime sellest loobuda ja kas me loobumise korral suudame ka saavutada neid taastuvenergia tootmise eesmärke, mis me oleme endale seadnud. Jaa, kindlasti ühel hetkel see lõpeb, sellepärast et tehnoloogia areneb ja ka taastuvenergia tootmine on varsti võimalik täiesti turupõhiselt, ilma et taastuvenergia kaotaks oma konkurentsivõime. Ma üldse ei välistaks, et see võib olla teema, millega tegeleda. Aga jah, veel kord: sellest toetusest loobumise juures tuleb kindlasti kaaluda, kas me saavutame oma kliimaeesmärke, kui me seda teeme.

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Need olid väga head vastused. Ma rõhutan, et minu küsimus küll ei puudutanud otseselt seda eelnõu, aga ma tõepoolest olin inspireeritud Kalvi ja Jevgeni küsimustest ja ma arvan, et siin on tegelikult koht, kus võiks maha istuda ja mõelda. Ma olen ministriga täielikult nõus, et ei tohiks lasta juhtuda sellel, et lihtsalt kasutatakse olukorda ära ja hakatakse skeemitama. Aga olgem ausad, peamised skeemitajad on need kõige suuremad, mõni otsapidi seotud isegi riigifirmaga. Tegelikult need maapiirkonna väiketootjad, kes ei saanud, ei jõudnud COVID-i tõttu oma energiajaamu välja ehitada, jäid kaotajaks. Kuna teema on siiski seotud taastuvenergiaga, siis, lähtudes olukorrast – kuna eelmisel aastal kõik muutus –, võiks mõelda, kuidas kas või grupina – osades riikides on grupina lahendatud seda nii tootjate kui ka tarbijate poole pealt – oleks võimalik siiski veel selle skeemiga liituda. Siin tasuks mõelda ja kaaluda. 

Aitäh! Ma olen täiesti nõus, et kui on häid lahendusi, siis neid tuleb alati kasutada, ja mida rohkem me taastuvenergiat kasutame, seda kiiremini me ka oma eesmärgid saavutame. Nii et kui on häid mõtteid, siis kindlasti on neid mõistlik kaaluda. 

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd saame ära kuulata ka majanduskomisjoni vaate, mida tutvustab majanduskomisjoni esimees Kristen Michal. Palun!

(Kaugühendus)

Tervist! Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hea minister! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 15. märtsil. Ütlen kohe alguses ära menetluslikud otsused. Ettepanek oli võtta eelnõu tänasel päeval täiskogu päevakorda. Selle poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. Ja teine, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2.

Nüüd sisulisest debatist. Eks see sisuline debatt oli ka paljuski nendel teemadel, mida juba saalis küsiti. Majandusminister seda [eelnõu] tutvustas ja esimene küsimus oli see, et võrguteenuse hinna vähenemine ei toimuks teiste tarbijate arvelt. Taavi Aas kinnitas, et tänaste teadmiste ja plaanide kohaselt ei lähe see hind kellegi jaoks kallimaks. Seaduse jõustumiseks ja skeemi käivitumiseks on valitud 2023. aasta algus, kui taastuvenergia kompensatsioon vähenema hakkab. Küsimusi oli selle kohta palju, küsimused olid samasugused nagu siin saalis, ja minister kinnitas sedasama, et [hind] ei lähe kallimaks. Siis küsis Sven Sester, kas tegemist on sama eelnõuga, mida on pikalt varasemas koalitsioonis ette valmistatud. Taavi Aas kinnitas, et seda valmistati ette eelmises koalitsioonis ja see printsiip, et tööstuste konkurentsivõimet viia energiahindade kaudu meie naabritega võrreldes paremasse positsiooni, on tegelikult majandusvaldkonnas juba aastatepikkune poliitika ja arutelul olnud ka varem.

Riho Breivel küsis, miks ei alandata võrgutasusid. Ka sel teemal oli arutelu, aga võrgutasude kohta selgitas Taavi Aas, et see ei too nii suurt efekti, et tööstust juurde meelitada. See eelnõu peaks selle efekti tooma ja lisaks oleme me ka varem otseliinide rajamise võimalusi kasutanud. Need on küll – mälu järgi ütlen – umbes kuus kilomeetrit, aga ühte-teist seegi.

Üks pikem arutelu teema oli, kuidas see skeem või see võimalus peaks rakenduma. Annely Akkermann selle teema tõstatas ja teistel oli samamoodi see küsimus. Selle soodustuse saamiseks peaks ettevõtjad siiski kirjeldama, et nad kasutavad energiat säästlikult ja efektiivselt. Selleks on eelnõusse sisse kirjutatud, et oleks vaja vastavat sertifikaati. Kuna neile, kes selle valdkonnaga kokku on puutunud, on teada, et ettevõtjad teevad juba energiaauditeid, mille eesmärk on samamoodi kulude kokkuhoid, energia tõhus kasutamine ning tööstuste sisendi juhtimine, siis oli küsimus, kas need kaks võiks kattuda. Seal me saime vastuse, et see võiks teoreetiliselt nii olla, aga kuna see asi vajab mõningast selgitamist, siis esimese ja teise lugemise vahel on see ilmselt üks teema ka selles mõttes, et ei tuleks bürokraatiat juurde, aga loomulikult oleks see loogika, et kui tulevikus on tegemist riigiabi valdkonnaga, siis see vastaks reeglitele. Ühesõnaga sellega tuleb meil komisjonis ja Riigikogus igal juhul tegeleda.

No vot. See olekski lühidalt öeldes see, mida komisjonis arutati, ja menetluslikke otsuseid ma teile juba tutvustasin. Nii et tänan!

Hea komisjoni esimees, Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Seega saame avada läbirääkimised. Esimesena on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna palunud Jevgeni Ossinovski. Palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu peaks selle seaduse [eelnõu] täna esimesel lugemisel tagasi lükkama. Esiteks sellepärast, et selle eelnõu seletuskirja esimene lause on puhas vale. See esimene lause kõlab nii: "Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu sihiks on vähendada elektrienergia lõpphinda lühi- ja pikaajaliselt kõigile tarbijagruppidele." See lause on lihtsalt vale. Tänases olukorras, tulenevalt sellest, et vanad taastuvenergia projektid on väljumas taastuvenergia skeemist, lähema kolme-nelja aasta jooksul väheneb taastuvenergia tasu kõikidele tarbijatele kolm korda. Kõikidele tarbijatele muutub ta kolm korda. Ilma selle eelnõuta väheneb ta kolm korda kõikidele tarbijatele. Selle eelnõu eesmärk on tõsta taastuvenergia tasusid enamikule tarbijatele, võrreldes olukorraga, kui seda eelnõu ei oleks. Seega, selle eelnõu tulemuseks on 2026. aastal taastuvenergia tasu tõus 37,5% enamikule Eesti elektritarbijatest prognooside järgi, mis on leitavad sellesama eelnõu seletuskirjast leheküljel 9.

Tõepoolest on üks rühm, kellel taastuvenergia tasu selle eelnõu tulemusena märkimisväärselt langeb, ja need on need 70 ettevõtet, kes on väga suured elektrienergia tarbijad. Nagu ma ütlesin ja olen varem öelnud, tõepoolest, regionaalne konkurents on seda tüüpi ettevõtluse jaoks oluline teema. Olen ise valitsuse liikmena kaasa aidanud sellele, et rakendada näiteks energiaintensiivsetele ettevõtetele aktsiisisoodustust, mis maksti kinni riigieelarvest, selleks et nende konkurentsipositsiooni parandada. Kahtlemata tasub mõelda ka edasi selles osas, millisel viisil veel elektri hinda nende ettevõtete jaoks konkurentsivõimelisemaks muuta.

Nüüd on kindlasti üks võimalus, mille on täna toonud siia minister Aas, mis tegelikult valmistati ette koostöös Martin Helmega eelmises valitsuses, ja mis tõepoolest suurendab kolmandiku võrra kõikide elektritarbijate, meie kodumajapidamiste elektriarveid ja kogu ülejäänud Eesti ettevõtluse elektriarveid. Taastuvenergia tasu tõuseb neil kolmandiku võrra, võrreldes selle olukorraga, kui seda eelnõu vastu võetud ei oleks, selleks et 70 ettevõttel läheks olukord paremaks. Mina isiklikult arvan, et see ei ole õiglane. Eesmärk, siht on arusaadav, mõistetav, ja siin tuleks kahtlemata lahendus leida, aga ei ole õiglane tõsta tavatarbija ja väikeettevõtluse taastuvenergia tasu kolmandiku võrra selleks, et 70 ettevõtet saaks taastuvenergia tasus 85%-lise soodustuse. See lihtsalt ei ole õige.

Nüüd, minister küsis, mis võiks olla mõistlik alternatiivne ettepanek. Mul on väga kahju, et majandusministeerium ei ole neid alternatiivseid ettepanekuid läbi kaalunud, sest need on loomulikult ministeeriumile hästi teada. Mina arvan, et see ettepanek on väga lihtne. See ettepanek on lükata see eelnõu täna tagasi ja selle asemel jõuda sinna, et me neid uusi vähempakkumisi, mis selle aasta sügisel ja järgmisel aastal kavatsetakse välja kuulutada, selleks et meie energiamajanduse arengukava ja kliimakava taastuvenergia eesmärke täita – need tulevad suured vähempakkumised, seal tõepoolest täiendavaid kulusid tuleb –, rahastaksime aastast 2026 Eesti riigi kvoodituludest. Seda on võimalik teha. Need summad, mis laekuvad kvoodimüügist, on märkimisväärselt suuremad, kui me oleme planeerinud, sellepärast et Euroopa Liidu kliimapoliitika karmistumine, sh kliimaambitsiooni tõstmine 55%-le aastaks 2030 toob kaasa märkimisväärse kvoodiühiku hinnatõusu ja see on väga sihtotstarbeline ja mõistlik viis, kuidas rahastada täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist. Sellisel viisil langeks kõikidele Eesti elektritarbijatele taastuvenergia tasu kolm korda, tulevikus veel rohkem. See aitaks nii energiaintensiivseid kui ka tegelikult kõiki teisi tarbijaid.

Ma paluks kaks minutit lisaaega.

Palun, kaks minutit lisaaega! Kokku seitse minutit.

Ja seejuures ei tooks see kaasa seda ebaõiglust, et enamik Eesti tarbijaid, kodumajapidamisi, peaksid hakkama kinni maksma üksikutele suurettevõtetele tehtavat soodustust.

Nüüd, kaks väikest faktiväidet veel. Jutt, et selle tulemusena, kui tuleb 70 gigavatt-tundi tootmist juurde, realiseeruvad potentsiaalsed investeeringud ja siis langeb kõikide jaoks taastuvenergia tasu. Nagu ma ütlesin, tõepoolest langeb. Sellesama seletuskirja järgi langeb 0,8%. Olgu, võtame võrguteenuse juurde, 1,8% kokku. Aga me räägime hetkel sellest, et selle eelnõuga tõstetakse kodumajapidamiste ja enamiku ettevõtete taastuvenergia koormust 37,5%. See on see massiivne hüpe taastuvenergia tasus, mis aastal 2026 peaaegu kõiki Eesti tarbijaid tabab. See ei ole kindlasti õige.

Teine ja viimane märkus on see, et tegelikult on vaja ka sellele skeemile saada Euroopast riigiabiluba. Riigiabiluba taastuvenergia direktiivi kontekstis. Euroopa õiguses asjaolud muutuvad. See riigiabi on vaja saada. Võib-olla seda ei saada, võib-olla see saadakse mingisugustel teistel tingimustel, mille tulemusena tuleb seda skeemi hakata modifitseerima. See tegelikult ei anna ettevõtetele piisavalt investeerimiskindlust, et see siht reaalsuses töötab ka viie aasta pärast ja kümne aasta pärast. See, kui Eesti riik võtaks ja ütleks, et järgnevad suured taastuvenergia vähempakkumise projektid liiguvad tegelikult taastuvenergiaskeemist välja, tarbijatariifist välja ja neid rahastatakse kvoodituludest, tegelikult annaks kogu Eesti investeerimiskliimale ja ettevõtluskliimale palju positiivsema signaali selles osas, et Eestis langevad taastuvenergia tasud lähiaastatel kolm korda. Ma arvan, et see oleks oluline signaal. Sellest tulenevalt meie positiivne hea ettepanek, mida lugupeetud minister soovis kuulda, on: lükata see eelnõu tagasi ja paluda valitsusel lahendada see vähempakkumiste rahastamine kvoodituludest.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Tahaksin öelda, et eelnõu iseenesest on oluline, aga need aspektid, mis on täna siin selle arutelu käigus välja tulnud, on tegelikult olulised ja ma pean tunnistama, et Jevgeni Ossinovski jutus on iva täiesti sees – praegu on see eelnõu suurettevõtjate toetamise poole kaldu. Kui möödunud aasta oleks olnud ideaalne, siis võib-olla meil ei oleks sellist olukorda, aga me teame, et COVID, mis möödunud aastal tuli, ei võimaldanud väga paljudel väikeettevõtetel ehitada välja oma energiajaamu, kas või väikeseid energiajaamu maapiirkonnas, ja selle tõttu nad tegelikult jäid kannatajaks. Nad ei saanud 1. jaanuariks oma jaamu välja ehitada ja see ei sõltunud nendest, see sõltus sellest, et COVID lihtsalt peatas hästi paljude jaamade ehitamise. Kuna see on otseselt seotud taastuvenergia tasuga, siis hetkel tõepoolest on olukord veidi balansist väljas.

Ma ei ütleks, et nüüd oleks vaja see eelnõu täiega tagasi lükata. Nagu ministergi märkis, siis tegelikult oleks selle eelnõu menetluse käigus mõttekas läbi rääkida ja vaadata, kuidas seda oleks võimalik tasakaalustada, et asi ei oleks kaldu ainult suurettevõtjate poole. Eriti maapiirkonna väiketootjad, kes COVID-i tõttu kannatavad, saaksid ka mingisuguse tasakaalumomendi läbi oma õigused kaitstud. Tõepoolest, nagu Jevgeni ütles, see tõstab paraku tõepoolest kõigi energiatarbijate, ka kodutarbijate hindu. Nii et kui siin selle menetluse käigus leida mingid kompromissid suurte ja väikeste vahel ja eriti selle vahel, et maapiirkonnad ei jääks kaotajaks, kuna nad lihtsalt ei jõudnud taastuvenergia projektidesse piisavalt investeerida, kuna paraku tuli COVID ja rikkus nende plaanid, siis tegelikult saaks selle eelnõu menetlemise ka edasi lükata.

Ma kutsun seda eelnõu küll toetama, aga lähtuma ministri lubadusest, et tegelikult võiks mõelda konstruktiivse arutelu käigus, kuidas seda eelnõu saaks paremaks teha. Ja siis juba [saame] vaadata edasi, mida komisjon sellest arvab, kuidas komisjon, kuulates kõiki osapooli, nii suurtootjaid kui väiketootjaid, võiks mingi kompromissi siin leida. Aitäh ja kutsun eelnõu esimest lugemist siiski lõpetama. Aitäh!

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Meile on tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu 344 esimesel lugemisel tagasi lükata ja meil on vaja see läbi hääletada. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu 344. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 7 Riigikogu liiget, vastu 80, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega oleme eelnõu 344 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli kell 17.15.

Meie tänases päevakorras üheksas punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 347. Esimesel lugemisel tutvustab seda Vabariigi Valitsuse nimel tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

(Kaugühendus)

Tervist, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Annan siis ülevaate nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 347. Selle algatamise eesmärk on eeskätt teha vajalikke muudatusi seadusandluses COVID-19 kriisi kiiremaks ületamiseks ning Terviseameti toetamiseks tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel. Täpsemalt on suuremaid muudatusi ette nähtud viis. Need on haiguslehtede korral ajutise toetuse hüvitamise pikendamine kuni 2021. aasta lõpuni; teiseks, õigusselguse saavutamine haiguslehtede hüvitamisel, mille puhul on siis põhjuseks karantiin; kolmandaks, Terviseameti ja valitsuse pädevuste täpsustamine, sealhulgas korrakaitsemeetmete osas; neljandaks, korrakaitseorganite kaasamine ja sellega seonduv; viiendaks, väärteokoosseisude täpsustamine ja trahvimäärade ühtlustamine.

Annan järjest ülevaate neist teemadest. Haiguslehtede puhul kehtib jaanuarist kuni aprillikuuni ajutine ja soodsam lahendus: tööandjad kompenseerivad haiguslehe teisest kuni viienda haiguspäevani, haigekassa alates kuuendast päevast. Praegu, nagu viitasin, lõppeks see kord aprillikuu lõpus, meie eesmärk on pikendada soodsamat hüvitist aasta lõpuni. Me näeme ja teame, et COVID-19 pandeemia ei ole kahjuks kaugeltki lõppenud. See kord soodustab just nimelt töötajate võimalust jääda nakkushaigena kohe koju, sest tagab neile suurema toimetuleku.

Teine muudatus, millele ma viitasin, on karantiini jäämisel haiguslehe hüvitamise kord. Hetkel on olnud murekoht, et osa tööandjaid ei ole pidanud vajalikuks ja õigeks hüvitada haiguslehte karantiinipõhjendusega. Siin on tõesti õigusruumis erinevate seaduste vahel ebaselgus. Ja ka õiguskantsler on tegelikult pidanud vajalikuks seadusandluses õigusselgus saavutada. Muudatusega lisataksegi sõnaselge alus, et ka karantiini korral kehtib sama hüvitamise skeem, mis tavalise haiguse puhul: nagu viitasin, teisest kuni viienda päevani hüvitab tööandja, alates kuuendast päevast haigekassa ja hüvitamise määr on siis 70% nagu ka praeguses seaduses. Tegelikult ongi lähikontaktsed haigekassalt saanud tavalise haiguslehe, mille on perearstid avanud, ning see tähendab seda, et karantiiniregulatsiooni täpsustamine tööandjatele lisakulutusi kaasa ei too.

Kolmas muudatus on, nagu viitasin, Terviseameti ja valitsuse pädevuse täpsustamine, sealhulgas korrakaitsemeetmete osas. Selle kriisi ajal on olnud õiguslikke vaidlusi või lihtsalt selgusetu, kuidas erinevate nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib ettevaatusabinõusid rakendada. Konkreetse eelnõuga täpsustatakse näiteks, et lisaks koolide, lasteasutuste, sotsiaalteenuseid osutavate asutuste ajutisele sulgemisele on Terviseametil ja valitsusel õigus nende tegevust ajutiselt piirata. Ehk see muudab korra mõnevõrra paindlikumaks. Ei ole selline mustvalge lahendus, kinni või lahti, vaid on võimalik teha ka teatud ajutisi piiranguid. Samamoodi antakse paindlikkust juurde näiteks ka koosolekute ja muude ürituste keelamisel, et oleks võimalik kehtestada nende korraldamise kohta nakkusohutuse tagamiseks vajalikud nõuded.

Neljas teema on siis korrakaitseorganite kaasamise pool. Eelnõu kohaselt on seaduses selgem võimalus kaasata Politsei- ja Piirivalveametit ja teisi korrakaitseorganeid Terviseameti järelevalveülesannete täitmiseks. Siiani on selge kaasamise regulatsioon puudunud ja Terviseamet on saanud korrakaitseorganitega koostööd teha vaid ametiabitaotluste põhjal või siis ametnike vahetamise abil. Regulatsiooni loomine lihtsustab kaasamise korraldust ja kiirendab seda protsessi. Kõik kaasamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab valitsus määrusega.

Viies muudatus puudutab väärteokoosseisu, trahvimäärasid. Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud nõudeid ja korraldusi. Näiteks on see maskikandmise kohustus või liikumisvabaduse piirang või mõni ürituste korraldamise piirang. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ehk 800 eurot, juriidilise isiku puhul on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot. Praegu menetleb kõiki nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse rikkumisi Terviseamet, kuid eelnõu järgi saab nende väärtegude kohtuvälise menetluse õiguse ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui ta on olnud Terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud. Samuti ühtlustatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul väärtegude eest ette nähtud karistusmäärasid.

Sellega lõpetan ülevaate eelnõu kohta. Siin on teatud väiksemaid tehnilisi muudatusi veel, mille kohta on eelnõus endas ja seletuskirjas põhjalikud selgitused antud. Vastan hea meelega kõigile Riigikogu liikmete küsimustele. Aitäh!

Läheme küsimuste juurde, ettekandjale on küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Austatud minister! Ma küsin haiguspäevade kohta. Nagu sa õigesti ütlesid, tõepoolest ei ole epideemia meil mitte lõppenud, vaid tegelikult oleme jõudnud katastroofi. Ja selles olukorras, omades ka ise kogemust eelmisest sügisest, kus haiguspäevade rakendamisega jokutamine on meile väga kalliks juba maksma läinud, ma küsin, mis on ikkagi need asjaolud, et valitsus ei suuda kuidagi seda otsust langetada, et koroonahaiged saaksid esimesest päevast [hüvitist] 100%, et neilt ei võetaks palgast maha selle eest, et nad on saanud positiivse koroonatesti. Täna nii rahandusminister kui ka isand Aab mõlemad rääkisid, et no vaat, ei leia selleks 8 miljonit 600 miljoni euro suurusest lisaeelarvest. No see pole ju tõsine jutt! Miks te sellega jokutate, Tanel?

Lugupeetud Jevgeni Ossinovski, aitäh küsimuse eest! Haiguspäevade soodsam hüvitamine on kindlasti mõistlik ja õige meede. Mul on väga hea meel, et me oleme saanud valitsuses kokkuleppe, kõigepealt eelmises valitsuses ja nüüd praeguses, et hüvitatakse alates teisest haiguspäevast, mitte nii nagu tavapäraselt seaduse järgi, teatavasti alates neljandast päevast. Tänu sellele inimeste õigus saada vajalikku hüvitist ja tagada toimetulek on selgelt suurem, kui oleks tavapärase seaduse kehtimise ajal.

See muudatus, mis puudutab teist kuni viiendat päeva, sai väga põhjalikult läbi räägitud tööandjate ametiühingutega. Tegelikult ka toona olid tõesti laual eri variandid. Laias laastus võib öelda, et neid võimalusi oli neli või isegi viis. Üks oli tõesti alates esimesest päevast hüvitamine, aga variandid olid ka jääda tavapärase korra juurde ja kehtestada eraldi haiguslehe süsteem COVID-19 haiguse korral. Aga kohe tekkis ebavõrdsuse küsimus teiste haiguslehtede puhul, kui tegu on gripiviiruse või mis tahes muu terviserikkega, mille tõttu inimene haiguslehel on. Ja lõpuks nende arutelude käigus see teisest kuni viienda päeva hüvitamine ajutise meetmena kokku lepiti.

Kindlasti ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond väärtustab just selliseid kolmepoolseid läbirääkimisi ehk ühiseid kokkuleppeid tööturu osapooltega, on need ametiühingud, on need tööandjad või on see riik, kes kõik ju tegelikult selles protsessis asjaosalised on ja ka rahaliselt panustavad. Igal juhul ma pean väga õigesti tegutsejateks neid tööandjaid, kes on juba varem otsustanud hüvitada alates esimesest haiguspäevast töötajatele kojujäämise. Tegelikult ju see, et töötaja jääb koju varem, mitte hiljem, loomulikult toetab ka konkreetset tööandjat, töökollektiivi, vähendab nakkusohtu. Tean, et paljud tervishoiuasutused on osaliselt teinud selle erisuse vaktsineeritud inimestele, kes on andnud endast parima, et COVID-19 haigusesse haigestumist vältida.

Samamoodi tunnustan siinkohal Tallinna Linnavalitsust, kes on algatanud täiendava toetusmeetme inimestele, kes on haiguslehele jäänud, 30 euro ulatuses, et ka [soodustada koju jäämist ja hüvitada] nende sissetuleku langust. Kindlasti on võimalusi, millega nii tööandjad kui ka omavalitsused saavad soovi korral täiendavalt panustada.

Ma arvan, et see debatt ja arutelu, milline on õiglane haiguslehtede hüvitamise kord tulevikus, pikas vaates, tuleks ka igal juhul ära pidada. Minu isiklik seisukoht on, et väga positiivne oleks, kui me saame sellise pikema lahenduse. Hetkel me räägime käesolevast aastast, me räägime eeskätt COVID-19 pandeemiast, aga tegelikult see süsteem, et alates neljandast päevast hüvitatakse tavapäraselt, minu hinnangul ei ole õige ja õiglane. Ma loodan, et me saame ka pikemas plaanis selle küsimuse lahendatud.

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud minister! Inimeste põhiõiguste hulka kuulub õigus elada hirmuta. Lugedes nüüd seda seaduseelnõu, tekib minul küsimus, kas me ei loo selle seadusega täiendavaid sunni- ja represseerimise mehhanisme. Ühiskond on niigi pinges, kas me ei loo selle seadusega pingeid juurde?

Suur tänu, lugupeetud Merry Aart! Olen teiega hästi nõus, et ühiskond on praegu pinges, ühiskond on sellest kriisist kurnatud, väsinud, vajab positiivseid emotsioone. Samas ma olen ka seisukohal, et tegelikult tunneli lõpus valgus paistab ja me jõuame sellele lähemale läbi vaktsineerimise, läbi sesoonsete muutuste, mis aitavad kaasa koroonaviiruse leviku vähendamisele, läbi mõistliku käitumise nii ettevõtjate, tööandjate kui ka eraisikutena. See konkreetne seadus tõhustab korrakaitseorganite koostööd, vähendab eeskätt bürokraatiat, ma ütleksin, et loob pigem just nimelt rohkem turvatunnet inimestele, kes käituvad seaduskuulekalt, kes soovivad, et see COVID‑19 pandeemia lõppeks, kes soovivad naasta tavapärase ühiskonnaelu juurde. Erinevatest meetmetest, millest on räägitud, on meedias kahjuks ilmunud kohati ebatäpset infot, eeskätt sotsiaalmeedias. Need ei ole uued meetmed, need on täna olemasolevad korrakaitseorgani võimalused korrakaitseseaduse alusel. Ja nende rakendamine, mis puudutab kõikvõimalikku isikute vabaduste piiramist või korralekutsumist, järelevalvet, trahvide tegemist – see kõik on ju mõeldud neile inimestele, kes meie ühist turvatunnet rikuvad, kes teadlikult korraldustele, reeglitele ei allu, kes aitavad kaasa viiruse levikule ja tegelikult seda kriisi pikendavad. Seaduskuulekad, mõistlikult käituvad, terviseteadlikud inimesed kindlasti ei pea seda seaduseelnõu mingis mõttes pelgama. Pigem vastupidi, see tõstab meie kõigi kollektiivset turvatunnet ja aitab kiiremini pandeemiast väljuda.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teie poolt on 2020. aasta juulis muudetud selle seaduse § 2, kus on eriti ohtlike nakkushaiguste tunnused ja loetelu. Nimetatud definitsiooni alla on võimalik paigutada täiesti kontrollimatul hulgal erinevaid võimalikke haigusi ning see redaktsioon, tähendab see § 2 sõnastus annab Terviseametile õiguse rakendada ebaproportsionaalselt piiranguid ja sunnimehhanisme kogu Eesti ühiskonnale. Ja mitte ainult see muudatus, mida te planeerite praegu, vaid need sunnimeetmed on praegu. Kaitseväes on sundvaktsineerimine, sama on ka Olerexi töötajatel, politsei on surve all, et peate vaktsineerima. See on hullumeelsus, mis praegu toimub. Palun, minister Kiik, lõpetage viivitamatult sundvaktsineerimine ja võtke see seaduseelnõu tagasi!  Kas te siis seda veel ei tea, et rahvas on praegu aetud sõna otseses mõttes tagajalgadele?

Suur tänu antud kommentaari eest, see vist küsimust tegelikult ei sisaldanudki. Aga rahvast kindlasti ei tohi eksitada, rahvale kindlasti tohi anda väärinfot, valeinfot. Ei tohi inimesi hirmutada, rääkides, et seadusandja plaanib midagi, mida ta ei plaani. Eestis on ikka olnud ka vaktsineerimine, nii nagu muud tervishoiuteenused, vabatahtlik. Mitte kedagi ei sundvaktsineerita. Selle info levitamine, selle väitmine on ebatäpne. Ja täpselt samamoodi, kui me räägime ka muudest hirmudest, mis on seotud seadusandluse muudatustega, korrakaitseorganite koostööga. Kõik need küsimused on arutatud läbi tervisevaldkonnas, siseturvalisuse valdkonnas, justiitsvaldkonnas, Andmekaitse Inspektsiooniga, Õiguskantsleri Kantseleiga, laiemalt ministeeriumide vahel, nüüd arutatakse neid põhjalikult parlamendis. Eesti on õigusriik ja õigusriigiks ta igal juhul jääb. See konkreetne seadusemuudatus pigem just aitab õigusselgust suurendada, inimeste turvatunnet parandada. Ma arvan, et on igal juhul mõistlik ja õige sellega edasi liikuda.

Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kaks viimast kuud ja ka tänane väga pikk tööpäev Riigikogus annavad selgelt tunnistust, et see valitsus ei suuda toime tulla tõenäoliselt isegi sügelistega. Ja kirsiks tordil on selline seadus, mille punktid on osalt põhiseadusevastased, sekkuvad totaalselt inimeste eraellu ja on ka ebaproportsionaalselt repressiivsed. Kui Riigikogu liikmel tekiks kiusatus selle seaduse poolt hääletada, siis ta rikuks oma ametivannet. Kuidas teie soovitate Riigikogu liikmetel maha rahuneda ja rahulikult oma rahva ees antud vannet rikkuda? 

Suur tänu küsimuse ja kommentaari eest! Veel kord, see konkreetne seadus igal juhul on põhiseadusega kooskõlas kõigi juristide hinnangul, kes seda on vaadanud. Mingeid täiendavaid ja jõulisi mehhanisme, repressioonivõimalusi see kaasa ei too. Tegelikult on see kõik olemas erinevates seadustes, sellega parandatakse vaid Terviseameti ja PPA omavahelist koostööd. See muutub lihtsamaks, õigusselgemaks. Ja kindlasti selle seaduseelnõu poolt hääletamine on üks võimalus, kuidas saab iga Riigikogu liige anda oma panuse kriisi kiiremasse ületamisse, samamoodi inimeste toetamisse, mis puudutab näiteks haiguspäevade varasema hüvitamise süsteemi pikendamist.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas aitab COVID-19 kriisi ületamisele kaasa selle seaduseelnõuga plaanitud muudatus haiguslehtede hüvitamise korras, millega pannakse ettevõtetele täiendav maksukoormus? Nimelt, lisaks senisele haigete töötajate haiguslehtede hüvitamisele peavad ettevõtjad hakkama hüvitama karantiinis viibivate töötajate haiguslehti. See tähendab, et ettevõtjatele lisandub ca 50% maksukoormust. Kuidas aitab see kaasa püüule säilitada ettevõtlus ja sellega ka töökohad? On ilmne, et suurenev maksukohustuste koormus ju ainult hoogustab ettevõtete pankrotistumist.

Suur tänu küsimuse eest! Nagu ma alguses viitasin, nn karantiinilehtede hüvitamine on eeskätt vajalik just õigusselguse huvides. Praegu määratakse inimestele, kes jäävad eneseisolatsiooni, haigusleht, kuna nendel on tõesti risk, et nad on nakatunud. Nende elu ja tervise kaitseks ja teiste nakatumise vähendamiseks on nad haiguslehel, mis tähendab seda, et selle hüvitamine käib praegu vastavalt kehtivale seadusandlusele. Hetkel siis hüvitab teise kuni viienda päeva tööandja, alates kuuendast päevast haigekassa. Rahalisi lisakohustusi tegelikult selle seadusemuudatusega ei kaasne.

Ja kui võrrelda varasema perioodiga, kus pidi tööandja hüvitama neljanda kuni kaheksanda päeva ja alates üheksandast maksis haigekassa, siis tegelikult on tööandja hüvitatav periood lühenenud. Toona oli see neli kuni kaheksa ehk viis päeva, nüüd on selle aasta jooksul olnud teine kuni viies päev ehk neli päeva. Nii et võib öelda, et tööandjate puhul matemaatika näitab seda, et nende rahaline kulu tavaolukorras pigem langeks. Loomulikult COVID‑19 tingimustes on haiguslehtede kasutamise osakaal kindlasti kõrgem, aga selle jaoks on ka haigekassast täiendavad vahendid ette nähtud. Ja loomulikult on ka kõigi tööandjate roll ja vastutus anda oma panus kohapeal võimalikult ohutu töökeskkonna tagamisse. Ja kui on võimalik, saab ju ka kaugtööd rakendada teatud töökohtadel ja kui tegu on eeskätt lähikontaktsetega, mitte haigestunutega.

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus) Aitäh! Lugupeetud minister! Ei vasta tõele, et siin saalis keegi ja ekraanide taga keegi hirmutab ja mingisuguseid libauudiseid levitab. Kui seda keegi teeb, siis on see valitsus. Me oleme jõudnud olukorda, kus peaminister hirmutab inimesi. Tervise- ja tööminister hirmutab inimesi. Asutuste juhid hirmutavad inimesi. Eile oli meil Kaitseväe juhataja, kes teatas, et kaitseväelane peab terve olema, seetõttu tuleb ta vaktsineerida. See kõlab täpselt sundvaktsineerimisena. On olnud meditsiiniasutuste juhte, kes ütlevad, et nende asutustes ei saa töötada vaktsineerimata inimene, see tähendab samuti vabatahtlikku sunniviisilist vaktsineerimist. Nii et ei vasta tõele, et teid hirmutatakse. Teie hirmutate. See on üks asi. Teine asi on see, et ka see retoorika on vastuvõetamatu. Koroonabandiidid, lamemaalased – lõpetage ära! 

Aeg! 

Ja küsimus on mul väga lihtne: kas valitsus kavatseb oma retoorikat muuta?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti kedagi hirmutada, ma arvan, ei tohi. Seda ei tohi ei valitsus, Riigikogu ega mistahes riigiametid. Küsimus ei ole kellegi hirmutamises. Küsimus on kriisi ületamises, küsimus on pandeemia tõkestamises, milleks aitavad kaasa nii mõistlikud reeglid, nende täitmine, järelevalve täitmise üle, teavitustöö, loomulikult ka vaktsineerimine, nagu öeldud, ka inimeste enda ohutaju ning ka järk-järgult paranevad ilmad. Selles mõttes ma olen optimistlik, et iga järgmine nädal me saame näha ka nakatumiste arvu langustrendi. Loodetavasti saame selle võrra ühiskonnas järk-järgult alla viia ärevust, mida tegelikult ei tingi mitte need reeglid, vaid tingib see kriis ise – COVID-19 haiguse levik, nakatunute kõrge arv, haiglaravi vajajate kõrge arv. Ja siin kindlasti nii Riigikogu kui ka valitsus – kõik saavad anda oma panuse ja annavad ka. 

Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Siin kolleegid on eelnevalt viidanud sellele, et tegemist on vastuolulise eelnõuga juba seetõttu, et selles on küsitavusi põhiseaduse täitmisega. Ja seda ta on. Ma viitan ka sellele, et kui eelnõu on eesmärgipäratu, siis ta on igal juhul põhiseadusega vastuolus olev. Aga küsimus lähtub pigem sellest, et kui ma vaatan eelnõu seletuskirja, siis seletuskiri algab selliste sõnadega, mis viitavad sellele, et eelnõu väljatöötamine lähtub valitsuse moodustamise kokkuleppest aastateks 2021–2023. Nüüd on vaja hajutada minu kahtlust, et selle eelnõu väljatöötamise mõte on valitsuse mingi salapärase kokkuleppe mingi punkti täitmine. Kas siin [taga] on poliitiline [lepe] või on sellel ka mingi sügavam mõte?

Aitäh küsimuse eest! Selle seaduseelnõu väljatöötamise peamine eesmärk oli loomulikult anda täiendavad vajalikud õiguslikud võimalused just nimelt korrakaitseorganitevahelise koostöö tõhustamiseks, aga ka nagu viidatud, inimeste toetamisse, et haiguslehe saamisel oleks võimalik kiiremini koju jääda, tagada vajalik toimetulek. Ja mitu punkti, kui vaadata koalitsioonilepingut, olid seal sees. Nii see, et me teeme  koostööd COVID‑19 kriisi ületamiseks, kui ka see, et me pikendame soodsamat haiguspäevade hüvitamise lahendust, mille kehtestas eelmine valitsus. Me pikendame seda skeemi aasta lõpuni. Selles vaates on eelnõu loomulikult seotud koalitsioonilepingus kokkulepitud eesmärkide täitmisega.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Viimase poole aasta jooksul me arutame NETS-i muutmist juba teist korda. Esimesel korral oli vähemalt kaks aspekti sama olulisena üleval nagu täna. Esiteks, maski kandmise kohustus ja selle kontrollimise võimalused, ja teiseks, ma mäletan, sotsiaalkomisjonis oli üsna tõsine arutelu karantiinilehtede teemal. Tookord arvasime, et piisas regulatsioonist, mis tänaseni kehtib. Mul on küsimus. Ma saan aru, et nüüd on rohkem juristidega räägitud ja te komisjonis ka kinnitasite, et see nii on. Kas teil on olemas teadmine, kui paljusid ettevõtteid puudutab see, et karantiinilehtede osas olid eriarvamused? Mingid ettevõtted ju tõlgendasid seda niiviisi, et nad ei pea karantiinilehtede puhul töötajatele kompensatsiooni maksma.

Tänan küsimuste eest! Kõigepealt, ma olen nõus, et loomulikult oleks parem olnud, kui me oleksime kõiki neid küsimusi ja muresid ette suutnud näha juba ühe seadusemuudatuse käigus. Tegelikult, nagu elus ikka, omandatakse uut infot ja kogemusi ju pidevalt. Paljud murekohad, mis tulid välja esimese laine ajal, said vahepeal, [kevadsuvel] ja suve jooksul lahendatud seadusandluses. Aga teatud murekohad ja temaatika ilmnesid pigem teise laine ajal, näiteks ka seoses sellega, et reeglid muutusid mõnevõrra selgemaks. Kui meil kevadel oli tegemist maskikandmise soovitusega siseruumides nakkushaiguse kõrge leviku perioodil, siis nüüd on tegemist siiski reegliga, nina ja suu katmine, mis omakorda vajas ka õiguslikku täpsustamist.

Samamoodi puudutab see ka vaktsineerimise korraldust. See kõik ju alles teise laine ajal omandas oluliselt aktuaalsema mõõtme ja sai selgemaks, millised kohad seadusandluses on need kohad, mis täiendavalt vajavad [täpsustamist]. Mis puudutab karantiini korda ja hüvitamist, siis tõesti on olnud pöördumisi meie poole nii töövõtjate kui ka tööandjate poolt, et ei ole selgust. Eri seadused tõepoolest natuke erinevalt seda käsitlevad, on tõlgendamisruumi. See tähendab seda, et oleks lihtsam kõigil osapooltel, kui oleks ühtemoodi seaduses selge, kas karantiinilehed lähevad tavaliste haiguslehtede hüvitamise süsteemi alla või mitte. Selle  seaduseelnõu kohaselt nad lähevad.

Tegelikult, nagu viitasin, [on muudatust vaja] just nimelt selleks, et inimesed lähikontaktsena eneseisolatsiooni nõuet täidaksid, karantiini puhul kodus püsiksid. Ja juba varasemalt on olnud kokkulepe, et ka neile määratakse haigusleht, et nad saaksid vajalikku hüvitist, kompensatsiooni, et neil ei oleks rahalist motivatsiooni ja vajadust käia lähikontaktsena tööl. Me teame, et teatud perioodidel lähikontaktsetest iga kümnes, vahepeal isegi enam, nakatus hiljem haigusesse. See tähendab seda, et kui nad oleks kõik käinud kümnete tuhandete kaupa töökohtadel, erinevatel üritustel, siis oleks haiguse levik veel laiema ulatusega. Sellist täpset numbrit tööandjate vaates mul ei ole, aga neid pöördumisi-taotlusi oli nii meie kui ka õiguskantsleri poole. Just selleks, et õigusselgus tagada, olemegi selle seaduse muutmise ettepanekuga parlamendi ees.

Jevgeni Ossinovski, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ausalt öelda, suhteliselt hullu juttu kuulsin ma sinu käest haiguspäevade kontekstis. Loomulikult, pikaajalised ideoloogilised vaidlused selle üle, kui suur peaks olema omavastutus inimestel ja nii edasi – seda kõike võib teha ja pikaajalist lahendust otsida, nii nagu tervishoiu pikaajalise rahastamise jätkusuutlikkusega võib tegeleda. Aga meil on hetkel katastroof. Katastroof on praegu! Küsimus ei ole selles, mida me arvame haiguspäevadest tavapärases olukorras. Meil on vaja see asi ära lahendada ja me teame, et senised piirangud ei ole piisavat mõju omanud. Ja meil oleks vaja seda 10–15% nakatumise langust. Ja nüüd kaheksat miljonit ei leia, rääkis rahandusminister. Teie räägite, et otsisime lahendusi, aga kokkuleppele ei jõudnud. Keda peaks Vabariigi Valitsuses veenma selles, et see on hädavajalik meede ja see tuleks ruttu ära otsustada siin parlamendimenetluse käigus? Kes ikkagi ei saa aru, et praeguses olukorras on vaja sajaprotsendiliselt koroonapäevi esimesest päevast hüvitada? 

Suur tänu küsimuse eest! Ma olen nõus, et kriisi ajal tuleb teha otsuseid kiiremini ja eks konkreetse seaduseelnõu väljatöötamine ongi olnud tavapärasest selgelt kiirem, tulenevalt nende teemade ajakriitilisusest. Mis puutub näidishaiguslehtede hüvitamisse, siis kindlasti soodsam võimalus toetaks veel enam varakult koju jäämist. Aga kui me räägime muudatusest, mis jõustub 1. mail, siis seda 10–15% [langust], millele te viitasite oma küsimuses, see ju saavutada ei aitaks või kui aitakski, siis kevade teises.

Meil on tõesti vaja nakkushaiguse levikut tõkestada nüüd ja kohe, langustrend saavutada. Aga seda tuleb siiski teha olemasoleva seadusandluse raames. Märtsis-aprillis tegelikult on oluline, et me suudame kehtivate reeglite, kehtivate seaduste täitmisega selle viiruse leviku pidurdada, langusesse saada. Julgen teha ennustused, et sellel nädalal tegelikult me näeme esimest langustrendi võrreldes eelmise nädalaga.  Loodetavasti langustrend aprillikuus süveneb. Ja kui uus seadusemuudatuste pakett jõustub, siis annab see  omakorda võimaluse maikuus langustrendi jätkata, hoida seda nii haiguslehtede hüvitamise vaates kui ka eri asutuste omavahelise koostöö vaates, et piirangute täitmise kontroll säiliks, kuni on tõesti suurem osa elanikkonnast, ütleme, valdav osa vaktsineeritud, haiguse eest kaitstud ja saame järk-järgult asuda piiranguid leevendama. Teatud meetmed, teatud reeglid võivad jääda läbi suve. Aga need on need kohad, kus on oluline, et oleks ka selge õigusruum, mille alusel korrakaitseorganid järelevalvet teostavad. 

Kalle Grünthal, protseduuriline.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle anti praegu sõnumite kaudu teada, et Riigikogu liikmel Rene Kokal on probleeme internetiga. Mul on ettepanek, et te tagaksite ühenduse Riigikogu liikmetega, nii nagu kodu- ja töökorra seadus ette näeb, ja võtaksite oma äranägemise järgi väikese vaheaja, selgitamaks välja, mis on põhjus. 

Aitäh! Proovime kõigepealt [ilma selleta] välja selgitada, ootame vaheajaga. Aga ma näen, et Rene Kokk on ka protseduurilise küsimusega liinil. Palun, Rene!

(Kaugühendus)

Jaa, tänan Kallet! Paistab, et hetkel jälle taastus ühendus, aga oli sama, analoogne probleem ka päeval, et viskab välja ja viskab ka järjekorrast ära. Igal juhul probleem on, aga praegu on korras.

Selge. Kalvi Kõva, küsimus palun!

(Kaugühendus)

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea Tanel! Ei ole üllatus – ma ikka küsin loomulikult haiguspäevade hüvitamise kohta alates esimesest päevast. Aita kaasa mõtelda või mõtle minuga kaasa! Me oleme Eesti ühiskonna jaganud täna kaheks. Ühtedele ütleme, et olge head inimesed, minge kodutööle, püsige kodukontoris, tehke oma tööd sealt. Kui need inimesed tunnevad ennast ühel päeval natuke halvasti hommikul, siis nad teevad kodus oma töö ära ja tõenäoliselt esimesest päevast kohe haiguslehte võtma ei hakka. Asi seega korras. Peaminister käis haigena ju paar päeva isegi Riigikogu istungitel. Aga need inimesed, kes peavad hommikul minema tööle, küpsetama meile leiba, lüpsma lehmi, tegema muud väga tähtsat tööd, need inimesed peavad tööle minema ja reeglina on nende töötasud ka väiksemad. Ja see üks päev, mis jääb neil töötasu saamata, on väga-väga tähtis. Mis peab Eestis juhtuma selle pandeemiaga, et te hakkaksite selle peale päris tõsiselt mõtlema? 

Suur tänu küsimuse eest! Loomulikult mõtleme ka selle peale. Tegelikult meenutaks seda eriolukorra aega – siis ju oli ajutise lahendusena teatud erilahendus. Me hüvitasime tõesti neid haiguspäevi täiendavalt lisaeelarve raames. Praegu oleme läinud sellise pikemaajalise lahenduse teed. Toona oli see eriolukorra perioodiks, hetkel me räägime siiski juba tervest aastast sisuliselt. 2021 jaanuar kuni aprill on juba otsustatud eelmise valitsuse poolt see teise kuni viienda päeva hüvitamine, nüüd veel järgmised kaheksa kuud loodetavasti saab selle seaduse vastuvõtmisega lisada, lisaeelarvest rahastatud. Tegelikult seda lisaraha, lisaressurssi haiguslehtede hüvitamiseks on ju eraldatud ja tegelikult on võrreldes tavapärase seadusega töötajatele tehtud selgelt soodsam kord.

Ma olen sellega väga nõus, et kindlasti on neid töövõtjaid, kelle puhul see üks päev on oluline. Ma väga tänan ja tunnustan kõiki tööandjaid, kes sel juhul ise on appi tulnud. Nagu ma enne viitasin, praegu kehtiva korra alusel on tööandjatel see hüvitamise periood mõnevõrra lühem kui varem: neli päeva varasema viie asemel. Selles vaates on tööandjatel võimalik soovi korral hüvitada ka esimene tööpäev ja seeläbi hüvitavad nad täpselt viis päeva nagu varem, lihtsalt see periood on teine. Toona oli see neljandast kuni kaheksanda päevani, nüüd oleksid esimene kuni viies, alates kuuendast haigekassa. Kindlasti inimeste toetamine on vajalik ja ma loodan, et selliseid lahendusi, nagu Tallinn on ellu viinud, järgib veel omavalitsusi, et järgitakse seda üleskutset või seda meedet, et toetada ka kohaliku omavalitsuse kaudu neid inimesi, kelle puhul esimese haiguspäeva mittehüvitamine võib olla oluline [takistus] toime tulemisel.

Eduard Odinets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Mitte väga üllatuslikult, aga ka mina jätkan sellelsamal teemal. Täna on siin juba korduvalt räägitud, et rohkem kui pooled aktiivsed nakkuskolded on töökolded. Ja täna on räägitud ka sellest, et on teada hulga näiteid, et kui üks kolleeg saab positiivse proovi, siis teatab ta ainult mõnest lähikontaktsest, kuna just selline palve on talle tööandjalt olnud. Tööandja üritab oma raha lugeda ja mitte poolt kollektiivi või rohkemgi n-ö haiguslehele saata. Ta üritab raha hoida. Ja see puudutab eriti väiksemaid ettevõtteid. Ma saan aru, et te ei ole nõus sotsiaaldemokraatide ettepanekuga hüvitada 100% alates esimesest haiguspäevast. Aga millised on sellisel juhul teie plaanid või teie sammud, et ettevõtted neid lähikontaktseid ei varjaks ja hakkaks täitma seda, mis on neile seadusega ette pandud?

Suur tänu küsimuse eest! Eks see [lootus] elanikkonna teadlikkusele kehtibki kõigi, nii töövõtjate kui tööandjate puhul. Ma arvan, et selle kriisi ajal on ikkagi väga paljudele, nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele selgeks saanud, et mis tahes haiguse puhul, on ta COVID-19 haigus või mõni muu ohtlik nakkushaigus, tööl käimine on igal juhul lühinägelik tegevus. Tegelikult see risk ise tõsisemalt haigestuda, teisi nakatada, halvemal juhul kogu asutuse töö seisata on niivõrd palju suurem kahju kui see ajutine töölt eemalolek, on ta siis enda tervise hoidmiseks või [teiste huvides] lähikontaktsena eneseisolatsioonis olles. Igal juhul on mõistlik ja ka tööandja huvides just nimelt see, et kõik lähikontaktsed oleksid ajutiselt töölt eemal, isegi kui see tähendab ajutisi ümberkorraldusi tööandja jaoks kuni tegevuse lühiajalise piiramiseni välja. Risk, et see viirus hakkab tõsiselt vohama kogu kollektiivis, tekitab pikaajalisi tervisemuresid ja tervisekahjusid inimestele ja seeläbi ka ettevõtjale endale, on ikkagi märkimisväärselt suur. Nii et ma väga loodan, et ka siin Riigikogu liikmed, kõik erakonnad aitavad kaasa just nimelt mõistliku teadlikkuse ja käitumismaneeri kujundamisele.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kuulan teie juttu, et Eestis sundvaktsineerimist ei toimu. Mulle jääb arusaamatuks, kus maailmas te elate või kelle käsku te täidate. Eile siinsamas saalis kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseväe juhataja ütlesid otseselt, et neil on kavatsus kutsealuseid hakata vaktsineerima. Sõjaväes kehtib käsk ja ülema käsk on täitmiseks. Mis puudutab hirmu produtseerimist, siis minu meelest mitte mina ei produtseeri hirmu, vaid teie peavoolumeedia kannab üle ainult koroonateemalisi uudiseid, nagu muu maailm oleks lukus. Palun võtke tagasi see tänane eelnõu, sest see on põhiseadusevastane! Ja oluline: lõpetage sundvaktsineerimine! Vastasel juhul ei ole mitte mina koroonabandiit, vaid just teie, Tanel Kiik, olete koroonabandiit.

Aitäh! Küsimus oli vist see, et millises maailmas ma elan. Ma arvan, et me kõik elame ühises maailmas. Üks maakera meil on, kus peal me toimetame, samamoodi üks riik, mida me selles konkreetses kriisis hoiame, püüdes teda sealt välja juhtida. Sundvaktsineerimist, nagu enne viitasin, tõepoolest Eesti seadusandlus ette ei näe. Ma ei kujuta ka hästi ette, kuidas see saaks välja näha. Kinnitan, et seda ka ei tule. Vaktsineerimine on vabatahtlik, alati on inimesel õigus ja võimalus vaktsineerimisest keelduda, kui ta seda vajalikuks ei pea. Küll aga soovitan soojalt enda või teiste tervist kaitsta läbi vaktsineerimise, igal juhul see on terviseteadlik mõistlik valik ja aitab meid sellest kriisist, epideemiast kiiremini välja.

Ma arvan, et ma küsimuse teist poolt, mis puudutas koroonabandiite, ei hakka kommenteerima.

Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Täna me oleme juba regionaalhalduse ministrit ja rahandusministrit siin puldis kuulnud. Nad kinnitasid, et haiguspäevade teisest päevast hüvitamine töötab. Inimesed jäävad tõbisena rohkem koju. See on väga hea, aga 16 päeva pärast piirangute rakendamist ei ole me saanud veel R-i alla ühe. See tähendab, et tuleb veel midagi teha. Praegu me ütleme madalapalgalistele, kes reegleid järgides koroonapositiivsena kodus püsivad, et aitäh, tublid kodanikud, trahv 95 eurot. Kas me ei peaks seda kodus püsimise trahvi maha võtma, et aidata viiruse levikut piirata ja mitte lükata seda kohustust n‑ö trahvi näol just madala palga teenijate kaela?

Aitäh küsimuse eest! Alustan küsimuse esimesest poolest. R0 loomulikult me saame hinnata natukene tagasivaates. Tegelikult täna me 24. märtsi R0 ei tea. Minu parim hinnang, tuginedes senistele numbritele, näitajatele, ka mingil määral kriisiajal saadud kogemustele, ütleb, et sel nädalal me siiski näeme R0 langust, see nädal tuleb väiksem arv kui eelmisel. Eks saame esmaspäeva hommikul ühiselt vaadata, kas nii läks või ei läinud. See tähendab ka seda, et piirangud on töötanud, viimased neist jõustusid 11. märtsil. Veel 16 päeva sellest möödas pole, aga teatavasti piirangud alati avaldavad mõju viitajaga. Testimine ise on alati teatud viitajaga, nakatumine omakorda veel sealt viitajaga tagasi. Ehk tänased testid ei peegelda seda pilti, mis on täna, vaid peegeldavad seda nakatumispilti, mis oli eelmisel nädalal ja mille puhul inimeste sümptomid järk-järgult ilmnesid selle nädala alguses ja nädalavahetusel. Saame juba varsti näha selle nädala kohta käivaid numbreid, eeskätt järgmise nädala alguses.

Mis puudutab haiguslehtede hüvitamist, siis veel kord: ma arvan, et need sammud, mis on tehtud, on olnud õiges suunas. Alati võib küsida, kas saaks rohkem, kas saaks veel paremini, veel enam rahaliselt toetada. Kindlasti saabki ja siin ma tänan ja tunnustan neid tööandjaid, kes seda teevad, arvestades ka seda, et tööandjate enda hüvitamise periood on lühenenud vastavalt ajutisele seadusemuudatusele. Ning kindlasti tunnustan ka kohalikke omavalitsusi, kes eesotsas Tallinna linnaga täiendavat tuge pakuvad, et inimestel oleks võimalik koju jääda. Eks erinevaid toetusmehhanisme, kui vaatame laiemalt nii töötukassa kaudu tehtud meetmeid, riigieelarve ja lisaeelarve kaudu eraldatud toetusi, on olnud päris märkimisväärselt. Võrreldes kümne aasta taguse kriisiga oleme ju selgelt enam soovinud just nimelt sotsiaalset õiglust tagada, inimesi toetada raskel ajal. Ja selleks on meil ka rohkem rahalisi võimalusi, kui toona oli.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eelmisel kevadel me andsime väga palju otsustuspädevust sellele Terviseametile, nüüd peaksime andma ka veel politseile. Tol hetkel ma küsisin teie käest, kas karistusseadustiku paragrahvid 192 ja 193 kehtivad? Täna ma küsin teie käest, kas praegusel hetkel karistusseadustiku paragrahvid 192 ja 193 endiselt kehtivad. Ning öelge vähemalt üks argument, miks ei saa politsei neid paragrahve rakendada, nii et meil on vaja anda täiendavaid õigusi ja volitusi. 

Suur tänu! Seadused ikka Eesti Vabariigis kehtivad täies ulatuses. Mis puudutab politsei ja Terviseameti koostööd, siis siin tõesti on oluline just see, et seadus annab PPA-le võimaluse enam toetada Terviseameti tööd, teatud ülesandeid Terviseameti n-ö volitustega täita. Siin on väga oluline vahe selles, et Terviseamet on oma isikkoosseisult umbes 20 korda väiksem asutus. Sellise laiaulatusliku kriisi lahendamisel, kus tõesti on vaja laiapindselt tegutseda, on mõistlik, et eri korrakaitseorganid teevad tihedamalt koostööd. Ja teatud erimeetmete üle järelevalvet saab kõige paremini teostada Politsei- ja Piirivalveamet, kes on seda praegu ametiabi raames aidanud teha, aga mõnevõrra suurema bürokraatia hinnaga. Mis puudutab menetlusi, siis on tegelikult pidanud seda rolli täitma Terviseamet. Edaspidi oleks võimalik seda teha ka otse PPA-l, kui valitsus ja riigiametid omavahel niimoodi ette näevad. 

Urmas Reitelmann, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Meil on tõenäoliselt valitsusest erinev arusaam kodanike vabadustest. Sellest annab tunnistust ka see meeleavaldus, mis täna Toompea lossi ees toimus ja kus oli paarkümmend väga murelikku inimest. Nad ei olnud mures ainuüksi käesoleva seaduse pärast, vaid valitsusest lähtuvate muude repressiivsete ja suukorvistavate puhtast mustast kurjusest ajendatud seadusemuudatuste pärast. Aga ma tahtsin öelda, et kui meil on juba olemas hädaolukorra seadus, siis seda rakendades ei teki ju mingeid küsimusi, kuidas kasutatakse politseid või minugi pärast ka Kaitseväge. Tänasel päeval te olete välja nuputanud mingisuguse veidra tervishoiualase hädaolukorra, annate politseile tõenäoliselt vastu tema tahtmist tervisegestaapo funktsioonid. Aga samal ajal on meil piirid lahti, iga hulgus võib sisse tulla, mingit tõendit keegi kusagil ei küsi, mingeid karantiinihotelle meil ei ole. Kuidagi vastuoluline tundub see. Need sõnumid, mis tulevad valitsuselt, on segased, sisaldavad null bitti informatsiooni ...

Aeg!

... ja jätavad nihukese arulageda tõmblemise mulje. Kas te võtate ennast kokku ja räägite rahvale kunagi ka, et teil on mingi plaan?

Aitäh! Meeleavaldust ma eraldi kommenteerima ei hakka, inimestel on ikka õigus oma arvamust avaldada. Nii on see Eesti riigis alati olnud ja on ka edaspidi. Siin oli kommentaar, et kusagil tegutseb must kurjus. No selle väitega ma kindlasti ei nõustu. Valitsuse eesmärk ja selle konkreetse seaduseelnõu algatamise eesmärk laiemalt, tõkestamise meetmete ja nende üle järelevalve teostamise eesmärk on inimeste elu ja tervist kaitsta. COVID-19 diagnoosiga on Eesti tänaseks surnud üle 800 inimese, haiglaravi on vajanud üle 5000 inimese, iga päev on praegu haiglaravil olnud umbes 700 patsienti. Tegelikult need numbrid kahjuks ei ole näidanud langustrendi ja me teame, et surmade arv saab paraku ainult tõusta. Selles vaates ongi oluline, et valitsus just nimelt aitaks kaasa nii õiguslike muudatustega, rahaliste toetustega kui ka kahtlemata mõistliku kommunikatsiooniga viiruse võimalikult kiireks tõkestamiseks.

Mis puudutab koostööd PPA-ga, siis see on üks täiendav meede ja võimalus seda teha. Meil kindlasti midagi ei tehta vastu kellegi tahtmist, nagu te viitasite. Pigem on kõik see väga paljuski tulnud elust enesest. On praktilised vajadused, praktilised murekohad, mida me selle seadusega lahendada soovime.

Üks tähelepanek veel. See koroonahotellide mõte, sellega ma olen põhimõtteliselt nõus. See on meede, mida võiks rakendada. On olnud väga palju arutelu ja debatti selle üle, kas see võiks olla vabatahtlik või kohustuslik ja mil viisil seda teostada. Praegu on piiridel üldjuhul testimise võimalus. Kui inimene testimise võimalusest mingil põhjusel loobub – seda õnneks teevad vähesed –, siis on tal kohustus jääda eneseisolatsiooni. Täna ta teeb seda oma kodus, aga alati on võimalik endale valida mingi muu ruum selleks. See hotellide mõte on tegelikult ka valitsuse aruteludes läbi käinud, nii eelmises kui ka praeguses valitsuses. See ei ole jõudnud Eestis teostuseni. On vähe riike, kes seda on proovinud. Aga see on minu arvates kindlasti teema, mida kaaluda, eriti arvestades seda, et ka tulevikus välismaalt kindlasti nakkust sisse tuuakse. Ja just nimelt uute agressiivsemate ja võib-olla ka vaktsiini suhtes immuunsemate, kui nii võib öelda, mutatsioonide sissetoomise oht on kahjuks jätkuvalt kõrge.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Jätkan oma eelmise küsimuse jätkuna. Minu eelmisele küsimusele te vastasite, et mingit maksukoormuse kasvu ettevõtjatele uue haiguslehetüübiga ei kaasne. Te üritasite oma jutuga jätta koguni mulje, et ettevõtjate maksukoormus pigem väheneb. Miks te valetate? Pole ju kellelegi uudiseks ja kindlasti ei saa see olla ka teile uudiseks, et praegu on epideemia, mitte tavaolukord. Seetõttu on haiguslehtede maht kasvanud umbes 50–60%, seda koroonasse haigestunud inimeste tõttu. Kui nüüd ka lähikontaktsetele hakatakse haiguslehti väljastama, siis haiguslehtede maht loomulikult veel kasvab. Sellest tulev hüvitise maksmise kohustus langeb selle eelnõu kohaselt ettevõtjate õlgadele täiendava maksukohustusena. See on ju ilmne. Saan aru, et te peate selle muudatusega silmas eelkõige inimeste huvisid, ja see on õige, aga samas ei tohi ettevõtjaid jätta vaeslapse rolli. Miks te panite sellise lisakoormuse ettevõtjate õlule ega eraldanud näiteks lisaeelarvest haigekassale täiendavaid vahendeid, et haigekassa hakkaks maksma neid karantiinihüvitisi?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei valeta. Mina ei ole seda teinud ei varem ega täna. Mis puudutab seda seaduseruumi, siis ma viitasin sellele, et tegelikult varasemalt kehtis õigusruum, kus pidi tööandja hüvitama viis päeva ehk neljandast kuni kaheksandani. Praegu kehtivat ajutist lahendust, teine kuni viies päev, me soovime pikendada. Tegelikult see periood on lühenenud. Sellele, et haiguslehti on rohkem, ma viitasin oma sõnavõtus ja vastustes. Loomulikult on epideemia haiguslehtede arvu suurendanud. Seda pole teinud seadusemuudatused, seda on teinud tõesti COVID-19 kiirem levik, nii nagu see on kahjuks aidanud kaasa ka suuremale töötuse määrale, mida on küll valitsus oma otsustega, nii eelmine kui praegune, koostöös Riigikoguga, koostöös töötukassaga aidanud vähendada, piirata. Aga siin ei saa läbisegi rääkida valitsuse tasandil ja Riigikogu tasandil tehtud otsuste mõjudest ja COVID-i kriisi mõjudest. Seda kriisi ei ole esile kutsunud ei see ega eelmine valitsus.

Mis puudutab haiguslehtede hüvitamist, siis nagu enne viitasin, praegu väljastatakse lähikontaktsetele haiguslehti nii-öelda tavapärases korras. See tähendab täpselt samamoodi tööandjatele kohustust hüvitada teine kuni viies päev ja haigekassale kohustust hüvitada alates kuuendast päevast. Ehk siis antud juhul on rohkem küsimus õigusselguses, et edaspidi neile inimestele, kes on lähikontaktsed, ei kirjutata välja mitte haiguslehte tavalise haiguslehe koodiga, vaid karantiinileht, mis vastab paremini nende hetkeolukorrale. Nad ei ole tingimata haiged, kuigi osa neist reaalselt, nagu statistika näitab, kahjuks nakatub. Nad on lähikontaktsed ja karantiinis olles saavad hüvitist karantiinilehe alusel. Hüvitamise alus muutub, hüvitatavate haiguslehtede arv ei kasva sellest muudatusest. Nende lehtede ja laiemalt haigushüvitise saajate arvu langusele aitab paremini kaasa just nimelt viiruse leviku kiirem tõkestamine ja selleks ongi vajalikud erinevad meetmed. Selleks on vajalikud erinevad toetused, selleks on vajalik vaktsineerimisega kiire edasiliikumine. Seda kõike me tegelikult ka ju oleme teinud nii eelmises kui praeguses valitsuses.

Te küsisite, miks ei eraldata vajalikku lisaraha. Tegelikult on 12 miljonit eurot lisaeelarvest ette nähtud haigekassale just nimelt nendesamade haiguspäevade täiendavaks hüvitamiseks tulenevalt epideemia levikust ja sellest, et haiguslehti on rohkem. Ka haigekassa roll nende hüvitamisel tegelikult kasvab, võrreldes tavapärases olukorras kehtinud seadustega. 

Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Väga raske on, kui sa oled nii kaua elanud juba ja oma elu jooksul nii palju näinud. Mina mäletan, kusagil seitsmekümnendatel aastatel möödunud sajandil oli meil suu- ja sõrataud. Levis üle kogu Eesti, ka Lätis oli. Ja mis siis tehti: pandi piirid kinni, anti elanikkonnale ajalehtede ja televisiooni-raadio kaudu teada, missugused teed on kasutatavad, kus on kontrollpunktid, kus on desinfitseerimispunktid. Lüpsjad elasid kaks-kolm päeva laudas, välja ei saanud, desinfitseerisid ja nii edasi. Paari nädalaga oli asi tehtud, korras, suu- ja sõrataud oli võidetud. Meie vaevleme juba aasta otsa, ja miks? Sest esiteks: me ei pane piire kinni. Teiseks, me raiume koera saba kogu aeg jupikaupa. Minu küsimus on: millal otsustab valitsus piiri kinni panna, et meile haigust rohkem eritüvede näol ja ka tuntud tüvede näol sisse ei tooda? 

Tänan küsimuse eest! Kui me räägime piiride sulgemisest, siis eelmises valitsuses see võimalus oli ju igal siseministril, kes seda rolli täitis. Oleks saanud ajutiselt piiri sulgeda või vastava ettepaneku valitsuse tasandil esitada.

Mis puudutab praegust olukorda, siis valdav osa nakatumisest, nagu hästi teame, on riigisisese levikuga. Sisse tuuakse mõni protsent, kohati nüüd isegi veelgi vähem kõigist nakkusjuhtumitest. Tegelikult peamine murekoht on saada kohapealne ulatuslik levik pidama. Ja kui vaadata Eesti näitajaid, mis on Euroopa tipus, siis näeme seda, et meie enda epidemioloogiline pilt ja olukord on hetkel halvem kui naaberriikides, kui enamikus Euroopa riikides või sisuliselt kõigis. [Eks palju sõltub] ka sellest, missugune on testimise võimekus. Nii et see sissetoomise maht just nimelt kvantitatiivselt ei ole tegelikult praegu probleemiks, pigem on probleemiks siseriiklik levik. 

Küll aga olen nõus, et nendele eritüvedele tuleb pöörata eritähelepanu – on see testimine, sekveneerimine. Selleks on ka vajalikud rahad eraldatud. [Aitab] just nimelt ka reiside vältimine, ärahoidmine. Sellega ma olen küll nõus, et praegu, kui tahetakse reisida kusagile eksootilisele maale, selliseid reise korraldada – mina isiklikult toetan selliste reiside ärajätmist. See on mõistlik inimeste vaates, ettevõtja vaates, riigi vaates. 

Helle-Moonika Helme, palun! Ei ole ühendust. Moonika, me ei näe ega kuule sind. Proovi korra katkestada ja proovime siis uuesti. Läheme siis edasi. Uno Kaskpeit, palun!

(Kaugühendus)

Tere! Kas mind on kuulda?

Oled kuuldaval.

Mul on nüüd selline küsimus. Valga ja Valka vahel teostab Läti piirivalve juba 1. veebruarist kontrolli. Alates 1. märtsist peab lisaks eelmistele asjadele Eesti inimestel olema kaasas tõend paberkandjal, et koroonaproov on negatiivne. Ja see paberkandjal proov kehtib ainult 72 tundi. Eesti poolel on kõik toidupoed iga päev lätlasi täis. Ja see on lausa ime, et nüüd oma inimestele siin Eesti sees kehtestatakse igasugused reeglid, aga valitsusel on vist selline seisukoht, et las lätlased veavad viirust Lõuna-Eesti rahvale, et sellest ei ole mitte midagi. Mitte mingisuguseid reegleid lätlaste kohta ei kehtestata.

Suur tänu küsimuse eest! Läti nakatumisnäitajad on praegu umbes neli korda madalamad kui Eestis. See tegelikult tähendab seda, et Eesti ka kõige ohutumad regioonid, on see siis Lõuna-Eesti, on see Kesk-Eesti piirkond, on suurema nakkuse levikuga kui Lätis keskmiselt. Oht, et Lätist tuuakse meile viirus sisse, pigem ei ole kuigi tõenäoline. Kui piltlikult öeldes poes on 100 klienti või külastajat, nendest pooled on Eesti inimesed, pooled Läti inimesed, siis kahjuks hetkeseisus on suurem tõenäosus, et haigestunud inimesed on just nimelt meie kaaskodanike, kaaselanike seas. Kindlasti on oluline saada viiruse levik pidama, kontrolli alla, saada need numbrid väiksemaks. Siis paraneb ka Lõuna-Eesti regioonis nakatumise pilt.

Nii, protseduuriline, Helle-Moonika Helme. Nüüd me kuuleme. Ka sa tahad oma küsimuse nüüd esitada?

(Kaugühendus)

Jah, ma tahan selle küsimuse ära küsida. Tahaks rääkida ainult sellest seadusest, aga me paraku peame tajuma ka konteksti, milles me praegu oleme. Me teame, et seadused iseenesest ei pruugi olla repressiivsed, küll aga võib probleemiks kujuneda see, kuidas seda seadust sisustama hakatakse. Oleme peaministri suust kuulnud otseseid ähvardusi, teadusnõukogu juht räägib sõjaväe tänavale toomisest. Mul on hea meel, et lugupeetud minister isiklikult on optimistlik, aga keda siis uskuda – peaministrit või ministrit? Need vastuolulised sõnumid, mida teie valitsus tervikuna kommunikeerib, ei tee olukorda paremaks ega ärata usaldust. Kui tulla selle eelnõu juurde, siis on täiesti loomulik, et pärast Kaja Kallase avaldust me kõik mõistame või kahtlustame, et tegelikult me hakkame arutama seadust, mille abil on võimalik kehtestada politseiriiki. See seadus sisaldab palju selliseid paragrahve, mida ähvardav peaminister ja praegune valitsus võib sisustada nii, kui me selle seaduse vastu võtame, et [tekib] vägagi ebameeldivaid repressiivseid ja inimvaenulikke asju. Kas kinnitate või lükkate ümber?

Suur tänu küsimuse eest! Kindlasti lükkan ümber. Valitsuse määruse tasandil saab sisustada ainult selle osa, kuidas käib korrakaitseorganite kaasamine Terviseameti töösse ja Terviseameti n-ö asendusena  järelevalvete teostamisel. Millised reeglid kehtivad, millised reeglid on võimalik kehtestada – need õigused on tegelikult seadusandja tasandil reguleeritud, neid ei saa otsustada valitsus mingil viisil suuremal määral, kui see konkreetne seadus seda võimaldab. Tegelikult on valdav osa nendest meetmetest ja nendest reeglitest ja need korraldused võimalik kehtestada tänase seaduse alusel. Ainuke juriidiline võimalus, mis juurde tuleb, kui me räägime tõkestamise meetmetest, on, et oleks õigus nakkusohtlik inimene, kui ta liigub ringi eri kollektiivides või kui ta on kuskil ühistranspordis, mõnes kaubanduskeskuses, et oleks õigus selline inimene, kes ei allu korraldustele, kes teadlikult nakatab teisi inimesi, viia tema koju või muusse kohta, kus ta ei saaks teistele haigust levitada. See on ainuke punkt, mis juurde tuleb.

Loomulikult see on selline meede, mida rakendatakse juhul, kui inimene ei allu korraldustele, juhul kui ta tegelikult teadlikult nakatab, kui on teada, et ta on positiivne. See kehtib ka teiste ohtlike nakkushaiguste puhul. Me teame, et on ebola juhtumeid maailmas, me teame, et hetkel on COVID‑19 kriis. On igal juhul mõistlik, et selline võimalus on, et inimene ei saa oma käitumisega lihtsalt kümneid või sadu inimesi ohtu seada, nii et neist halvemal juhul arvestatav hulk haiglaravile sattub või lausa elu jätma peab. Kõik muud normid, õigused tulenevad tänastest seadustest, on see korrakaitseseadus, on hädaolukorra seadus või nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Volitusi mingisuguseid inimeste õigusi piirata selle seadusega juurde ei tule.

Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Tahan küsida, kui palju te kaasasite antud eelnõu ettevalmistamise käigus ka keskkonnaspetsialiste. Kas on tehtud mingeid analüüse, milliseid tegevusi ja rahalisi kulutusi toob tulevikus endaga kaasa näiteks maskide kohustuslik kandmine? Milliseid tegevusi peaks jäätmekäitlussektor ette võtma sellega seoses? Kas te olete kaasanud sinna arutellu ka selle sektori esindajaid? Tegemist on kahtlemata väga olulise küsimusega, mis tuleb tervikuna lahendada. Siin tuleb kindlasti Keskkonnaministeeriumile abiks olla.

Suur tänu selle teema ja debatti avardava küsimuse eest! Kahtlemata kõik ministeeriumid mõtlevad eelnõude algatamisel valitsuse tasandil kaasa. Kes teeb seda ministri kaudu, kes osaleb valitsuse istungil, kes osaleb läbi ametkonna, kes tutvub varakult eelnõuga ja annab oma hinnangu.

Mis puudutab maski kandmise kohustust, siis loomulikult on jätkuvalt soovitus ja mõistlik eeskätt tavaelus kasutada korduvkasutatavaid maske ehk siis mitte soetada ilmtingimata ühekordseid makse. Ühekordsed maskid on asjakohased terviseasutustes, on asjakohased hoolekandesektoris ja muudes sellistes kõrgema nakkuse leviku riskiga kohtades. Aga mujal, on see ühistranspordis liikudes või siseruumides töötades, on mõistlikud korduvkasutatavad maskid, mille puhul keskkonnakulu, keskkonnajälg ei ole nii suur kui ühekordsete kasutamisel. See soovitus kindlasti on jõus ka edaspidi. Ma väga loodan, nagu enne viitasin, et tegelikult vajadus piiranguid hoida, kehtestada ja täita siiski järk-järgult väheneb tulenevalt ühiskonna vaktsineeritusega hõlmatusest, samuti sesoonsetest muutustest. Igal juhul me näeme langustrendi, ja seda ka piirangute puhul.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea minister! Vabandan kõigepealt, aga küsimus on see, et õhk on tiine ja hirmujutte on palju. Aga mida peaks näiteks Olerexi juhid tegema, kui suur osa nende kollektiivist ütleb, et nad ei ole nõus vaktsineerimisega? Nad kardavad või tahavad uurida. Mida peaks tegema? Konkreetne küsimus.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti sarnase dilemma ees on praegu päris paljud tööandjad ja töövõtjad. Ma arvan, et hästi mõistlik on sellisel juhul teha ühest küljest ise teavitustööd, selgitustööd. Kodulehel vaktsineeri.ee on palju uut infot, seda on uuendatud, ajakohastatud, muutes lehte kasutajasõbralikumaks. Samamoodi Ravimiameti lehelt saab vajalikku täpsemat infot erinevate vaktsiinide kohta, nende toimete, kõrvaltoimete, mis tahes murekohtade kohta, aga eeskätt efektiivsuse näitajate kohta. Samamoodi on võimalik tööandjal korraldada infopäevi. Me oleme teinud ise ministeeriumi poolt laiemale avalikkusele avatud päevasid, infoüritusi, ja ka konkreetsetele sektoritele, näiteks haridusvaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas, tervishoiuvaldkonnas. Just nimelt selleks, et selgitada vaktsiinidega, vaktsineerimisega kaasnevaid plusse. 

Kahtlemata on ka võimalikke ohukohti, millele peab tähelepanu juhtima, milliseid sümptomeid jälgima. Aga kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud vaktsiinid on printsiibis ohutud, efektiivsed, usaldusväärsed. Alati tuleb hoolega lugeda loomulikult võimalikke vastunäidustusi, mis on iga ravimiga kaasas, ka vaktsiinidega. Ja sellisel juhul, kui inimesel on mingi vastunäidustus, siis tuleb pidada nõu oma raviarstiga, perearstiga, ja selle põhjal siis vaktsineerimisotsus langetada. Aga valdaval osal elanikkonnast kogu maailmas, sealhulgas Eestis, ei ole selliseid vastunäidustusi, vaid on mõistlik ennast oma tervise kaitseks vaktsineerida.

Nii et [abiks on] kindlasti selline, ma arvan, infopäevade korraldamine, infoüritustest osavõtmine ja kas haigekassa, Terviseameti või Ravimiameti esindajate kutsumine. Loomulikult ka Sotsiaalministeerium ja arstkond on olnud valmis aktiivselt panustama selliste infotundide läbiviimisesse, et vastata otse küsimustele, et aidata ümber lükata erinevaid muresid, hirme, et inimesed oleksid kergema südamega valmis neid otsuseid langetama ja teeksid seda suurema teadlikkuse pinnalt.

Lauri Läänemets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulan teid ja ma ei mõista. Ligi pooled nakatumised toimuvad täna töökohtades, 26% inimestest on käinud viimase aasta jooksul haigena tööl. Kui me mõtleme, kui palju sajaprotsendiline haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast võiks maksta – ainult 1,6% lisaeelarvest oli vist –, siis tegemist on ju väga efektiivse meetmega probleemi lahendamiseks. Ma pean silmas, kui kallid on kõik tagajärjed ja kõik muu. Öelge mulle palun, kui lisaeelarvet koostati, siis kas teie üldse tegite sotsiaalministrina sellise ettepaneku, et haiguspäevi võiks esimesest päevast ja 100% hüvitada või seda ettepanekut ei tulnud ka teie poolt?

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt alustan täpsustusega, ei ole pooled nakatumistest töökohal. Tegelikult, kui vaatame nakatumiste ringi, siis kõige suuremad on kaks sellist sektorit. On teadmata nakatumiskoht, mis võib olla ühistransport, mis tahes pood, võib-olla kellegi külaskäik, ka tänaval kokkupuude. Teine suurem sektor on perering. See on ka loogiline. Kui inimene on nakkuse kuskilt meie ühiskonnast või välismaalt saanud, siis tal on suur tõenäosus nakatada ka oma pereliikmeid. Ja tegelikult kolmandana on seal suurusjärgus 10–15% töökohal nakkuse saamine. Vastavalt nädalale võib natuke kõikuda [haridusvaldkonna osakaal]: on see parasjagu koolivaheaja nädal või nädal, kui koolid olid distantsõppel või nädal, kus oldi kontaktõppel. Selle võrra haridusvaldkonna osakaal muutub. Aga üldiselt on see olnud suhteliselt sarnases suurusjärgus kui [töökohal nakatumine]. Töökohal nakatumine on loomulikult oluline, aga ei saa väita, et see on üks ja ainus või domineeriv nakatumise koht.

Mis puudutab haiguslehtede hüvitamist, siis sisu kohta ma juba pikemalt vastasin. Minu ettepanek tõepoolest juba koalitsioonikõnelustel oli ja oli ka nüüd riigieelarve läbirääkimistel pikendada seda süsteemi, mis on kokku lepitud tööandjate ja ametiühingutega ja millega nad on arvestanud. Ka haigekassa, kui ta saab vajalikku rahalist tuge juurde, saab seda lihtsa vaevaga operatiivselt töötajate jaoks rakendada. Teisest kuni viienda päevani maksaks siis tööandja, kuuendast päevast alates haigekassa. Ma arvan, see on oluline samm ja oluline otsus. Võrreldes tavapäraselt kehtiva seadusandlusega annab see olulist lisaraha ja tuge inimestele varem kojujäämiseks. 

Eduard Odinets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Jätkan siiski samal teemal, kuna üle poole aktiivseid koldeid on ikkagi töökohakolded ja see teema on südamel. Tulen selle näite juurde, mille tõi kolleeg Sikkut, kui ta kõneles sellel teemal. See on inimesele just nagu trahv, mis on pea 100 eurot. Miinimumpalga puhul on see ligi viiendik kuusissetulekust. Me teame neid juhte ju päris palju, kui inimesed mitte ainult ei anna tööandjale teada, vaid üldse ei lähe testi tegema. Nad just nimelt kardavad oma sissetuleku pärast. Ja kuna te sellist süsteemi, mida sotsiaaldemokraadid pakuvad, et hüvitada 100% ja esimesest päevast, siiski jätkuvalt ei toeta, siis milliseid alternatiivseid motivaatoreid te näete, et inimesed sümptomitega läheksid testima ja jääksid koju? Tööandjate kohta te ütlesite, et tuleb, ma ei tea, motivatsiooni tõsta ja infopäevi korraldada ja selgeks teha, miks see oluline on. Aga mida te inimestele ütlete, et nad ei kaotaks viiendikku oma kuusissetulekust?

Suur aitäh! No esimese päeva hüvitamine – kindlasti viiendik see kellegi sissetulekust ei saa olla. Kui me võtame nii, et inimestel on kuus tavapäraselt 20 tööpäeva ja kui üks päev jääb hüvitamata ja teatud päevad, on siis viis päeva, kuus päeva, kümme päeva, sõltuvalt sellest, kui kaua haigus kestab, hüvitatakse 70%, siis ühe päeva puudumine kindlasti viiendikku ei moodusta. Haiguspäevade hüvitis on üldiselt 70%. Aga kui need erinevad summa kokku liita, siis loomulikult teeb arvestatava vahe sisse. Sellega olen nõus. Nagu ma enne viitasin, praegune seadusemuudatus, mis teie ees on, tegelikult ju teeb olukorra paremaks. Me teame, et muidu rakenduks tavapärane kord, kus alates maikuust oleks haiguslehtede hüvitamine alles alates neljandast päevast. Kolm esimest päeva oleks tegelikult töötaja omavastutus, neljas kuni kaheksas päev tööandja hüvitada, alates üheksandast päevast hüvitaks haigekassa. Nii et see on ikkagi oluline samm paremuse suunas, oluline samm töötajate toimetuleku tõstmise suunas. Nagu öeldud, 12 miljonit eurot selleks on lisaeelarvega ette nähtud. See on ka punkt, mis on läbi räägitud ametiühingute ja tööandjatega. See on mõistlik lahendus just nimelt selleks, et inimestel oleks suurem võimalus ja motivatsioon kiirelt koju jääda ja siis oleks ka tasakaalus tööandja ja haigekassa panus haiguslehtede hüvitamisel.

Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Laias laastus võib ühiskonna lüüa kaheks distsipliiniks: üks on militaar- ja teine on tsiviildistsipliin. Minule isiklikult meeldib elada tsiviilühiskonna mudelis, ja ikka selles võtmes, et tsiviilühiskonna omale on militaardistsipliin allutatud.  Üks militaardistsipliini elemente on tegelikult just nimelt eriolukord, eriline olukord, milles on vaja riiki juhtida ja hakkama saada. Kui ma nüüd vaatan seda eelnõu, siis ma küsin teie käest: kas kaaluti ka seda eelnõu kokku pannes ikkagi seda, et kui meil on eriline olukord, siis ärme teeme jäävat seadusloomet, vaid juhime seda protsessi siis erilises olukorras? Et millalgi riik, inimesed saaks normaalse elukorralduse juurde tagasi, mitte ei looks jäävat õigusruumi, mille korral on võimalik ja mille ümber on võimalik punuda igasuguseid müüte?

Suur tänu! See, kas kehtestada eriolukord või mitte, on olnud tõesti nii eelmise kui ka praeguse valitsuse puhul korduvalt arutelu teema. Meil on olnud erinevaid arvamusi ja seisukohti. Kindlasti, kui me näeme, et viiruse leviku näitajad ei pidurdu, kui me näeme, et see langustrend, mida ma hetkel julgeksin prognoosida siin Riigikogu ees, aset ei leia, siis eriolukord on üks võimalik lisasamm, mis on hetkel selles kriisi teises laines rakendamata. See eeskätt annaks sellise ühiskonda mobiliseeriva sõnumi isegi enam, kui ta täiendavaid võimalusi juriidiliselt kaasa tooks.

Samas seaduse asendamine eriolukorraga pole minu hinnangul päris õige tee, kuna need seadusemuudatused on vajalikud ka tulevastes säärastes olukordades. Me ei tea, millal taas võib tekkida mingisugune haiguse epideemiline levik, me ei tea, kui laiaulatuslik see on. Võib tekkida momente, kus ka üksikute kollete isoleerimiseks on oluline kiire õigusselge koostöö asutuste vahel, ametkondade vahel ja valitsuse tasandil, mis ilmtingimata eriolukorra kehtestamist ei eelda. Eriolukorra rakendamiseks peavad olema väga kaalukad argumendid. Selle seaduse muutmine annab siiski võimaluse ka valmistuda tulevasteks kriisideks. Me ju teame väga hästi, et erinevad pandeemiad on inimkonda ikka saatnud. Enne ka üks teie kolleeg kõneles kunagistest taudidest. Eks neid ongi inimkonna ajaloos palju olnud ja me võime olla kindlad, et COVID-19 ei jää kahjuks viimaseks. Selles valguses need seadusemuudatused annavad siiski võimaluse ka järgmistel kordadel olla riigina paremini valmis.

Merry Aart, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud minister, nüüd te tekitasite minus küll väga suure segaduse. Te räägite hästi entusiastlikult näitajatest ja ütlesite, et sissetoomise maht on väike. Mina ei saa aru – minu meelest näitajad ei nakata, nakatab ikka teine inimene. Kas need uued tüved siis tekivad meil töökollektiivides või tekivad perekondades? Kus need uued tüved meil tekivad? Ma olen loomakasvataja ja mina olen veendunud, et kui üks tuleb nakatunult üle piiri sisse kuskil, siis varsti on terve kogukond nakatunud. Palun aidake mul sellest segapudrust aru saada. 

Suur tänu! Nagu enne viitasin, tõesti on kvantitatiivselt ehk koguselises mõttes kõige ulatuslikum riigisisene levik. Eesti on kõige kõrgema viirusenäitajaga riik Euroopas, see on väga kõrge võrreldes meie lähimate naabritega, on see Balti riikide arvestuses või Põhjamaade arvestuses. Tegelikult peamine fookus peab olema saada riigisisene levik langustrendi, milleks ongi erinevad reeglid ja meetmed rakendatud.

Teine küsimus on tõesti nende erinevate tüvedega. Tõsi on see, et võib öelda, et COVID-19 haigus on ju kõigis riikides sisse toodud, nii ka meil. Erinevad tüved niisamuti. Kui vahepeal, suvel oli nakatumise näitaja kohati sisuliselt nullilähedane ja oli ka seireuuringuid, kus me tegelikult ei leidnud ühtegi positiivset ka juhuvalimiga mitte, mis näitaski, et kogukondlikku, ühiskondlikku levikut enam ei olnud, siis sügisel järk-järgult turismireiside ja muude reiside tõttu hakkas viirus Eestisse taas sisse tulema. Seda nii Eesti elanike tõttu, kes käisid välismaal, kui ka kahtlemata meie riiki külastanud teiste riikide elanike tõttu.

Välismaalt tulijate puhul on väga oluline just see, et nad täidaksid neidsamu reegleid – on see enda testimine, on see eneseisolatsiooni jäämine, just nimelt kodus püsimine, et nad omakorda nakkust edasi ei kannaks ja võimalikult kiiresti nende positiivsus tuvastataks, kui see eksisteerib. Me ei saa kunagi Eestit laussulgeda kogu ühiskonna vaates. On need tööalased reisid, on need perekondlikud [vajadused] – me teame, et Eestis on väga palju inimesi, kes käivad Soomes tööl ja kellele me ju kahtlemata soovime tagada võimaluse liikuda, oma pereliikmeid näha. Samamoodi on inimesi, kellel on perekonnad teistes riikides. Selline riigipiiri laussulgemine saab olla ainult lühiajaline meede, pikaajalist lahendust see ei too. Pikaajaline lahendus on siiski vaktsineerimine. Ja seni, kuni inimesed ei ole veel laialdaselt vaktsineeritud, on oluline laialdaselt testida, on oluline sekveneerida, et neid tüvesid tuvastada, on oluline nende reeglite täitmist kontrollida, et välismaalt saabuja ennast testiks ja riiki saabujana eneseisolatsiooni jääks, seni kuni ta on veendunud, et ta ei ole nakkusohtlik ega ohusta teiste tervist.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Aasta tagasi oli Eestis eriolukord ja sel päeval aasta tagasi tuli uusi nakkusi – vaatasin järgi – 369. Täna oli 1554. Vahe on üle neljakordne. Oli eriolukord, praegu ei ole. Ja on olemas hädaolukorra seadus ja seal on § 55, mis annaks kõik need võimalused, ei oleks vaja hakata keevitama praegu sellele eelnõule juurde neid politseilikke paragrahve. Mis sa arvad, võib-olla oleks targem hoopis kehtestada eriolukord, kuigi vist aeg selleks on juba ümber. Kuna seal on ka need politseilised võimalused [tegutsemiseks] eriolukorra tingimustes § 55 näol juba olemas, siis ei ole mõtet hakata ... Võtame selle seaduse niisama vastu ilma nende politseilike külgedeta!

Suur tänu! Tegelikult samasuguse küsimuse esitas ka kolleeg Andres Metsoja. Tõepoolest, eriolukord on üks võimalik täiendav käik, mida veel see valitsus ei ole rakendanud. Seda kindlasti ei saa välistada, aga see konkreetne seadusepakett tegelikult ju hõlmab tõesti ka sellist pikaajalisemat vaadet, ehk [mida teha] mis tahes muude epideemiate algfaasis, kus eriolukorda niikuinii veel ei kehtestataks. Ka ennetavas faasis on oluline, et selline ametitevaheline tihe koostöö toimiks, et vajadusel kiiresti ja operatiivselt reageeritaks ja oleks ka õigusselgus tagatud erinevate reeglite kehtestamisel, on see siis ürituste-asutuste ajutine piiramine, on see maski kandmine või muude nakkusohutuse meetmete täitmine, on see vajadusel ka isikute üle järelevalve teostamise kasutusele võtmine, kui nad teadlikult reegleid ei täida ja nakkushaigust levitavad. See kehtib nii hädaolukorra ajal, hädaolukorra ohu korral kui ka eriolukorra ajal – mis tahes olukorras. Eriolukorra praegu kehtestamine aitaks lahendada n‑ö akuutset kriisi, aga ta ei aitaks pikaajalises vaates saavutada õigusselgust seadustes ja parandada koostööd eri ametkondade vahel.

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et endine siseminister tõstatas siin väga olulise probleemi. See viirus ei ole Eestis sündinud, loomulikult tuuakse seda üle piiri sisse. Küsimus on, kes selle sisse toovad. Ja kui jutt on nendestsamadest tšarterreisidest, kus eestlased ka praegu käivad, siis kõik need lõunas asuvad riigid ja nende saared, kas või need Hispaania saared, kuhu Eesti korraldab tšarterreise, nad kõik nõuavad, et sul on 24 või 48 või 72 tundi enne tehtud negatiivne koroonatest, muidu sa üldse sisse ei saa. Nii et küsimus ei ole selles, et meie inimesed toovad seda, vaid küsimus on teiste riikide kodanikes, kes toovad need uued tüved meile sisse. Miks Eesti ikkagi ei nõua, et piiril oleks negatiivne koroonatest sisenemiseks? Sellega piiraksime need uued tüved, mis sisse tulevad.

Suur tänu! Eestis tõesti on tervishoiuteenuste osutamine üldjuhul vabatahtlik, väga harvadel juhtudel on võimalik kedagi millekski kohustada. Mis puudutab testimist, siis on see soovitus, ja alternatiiv on tõesti ainult eneseisolatsiooni jäämine. Valdav osa inimesi, kes riiki saabuvad, selle testi teevad. Nagu te õigesti ütlesite, väga paljud teevad seda ka reisides, kuna see on kohustuslik eeldus lennukisse saamisel ja üldse liikuma saamisel. Aga me ei saa näiteks Eesti elanikel takistada kodumaale naasmist. Kui inimene keeldub lennujaamas testi tegemisest, siis teda kuidagimoodi kohustada selleks või riiki mitte lubada ei ole lihtsalt õiguse alusel võimalik. See on ka põhiseadusega vastuolus. Siis ongi alternatiiv: kui inimene testi tegemisest keeldub, siis ta on eneseisolatsioonis. Oluline on, et ta seda täidaks, seda järgiks. Need on need võimalused, mida me oleme rakendanud. Kuid siin on pigem küsimus järelevalve pooles. Et inimesed kehtivaid reegleid austaks, nendest kinni peaksid, peaks olema ka piisav kontroll nende täitmise üle. Meil pole vajadust uusi reegleid kehtestada.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kui meil oleks kasvõi hädaolukordki välja kuulutatud või eriolukord, mida Isamaa on siin korduvalt juba toonitanud, siis jääks meil täna nende volituste üleandmine lihtsalt ära. Ja üks küsimus on ju tegelikult ka see, et kui me oleme juba mingeid õigusi laiendanud politseile, ega me siis neid tagasi enam sealt mingil moel ei saa. Ja üha enam ja enam saab inimestele selgeks, et lahenduseks oleks eriolukord. Kas te oskate meile öelda, kes nimeliselt valitsuses seisavad selle vastu, et Eestis kehtestada eriolukord, et me saaksime üks kord selle nakatumisnäitaja alla ja et politseil oleks need volitused, mida nad praegusel hetkel vajaksid selleks, et tagada avalik kord?

Suur tänu! Kindlasti ei ole selle seadusemuudatuse mõte kuidagimoodi ühele või teisele ametkonnale piiramatute õiguste juurdeandmine, vaid pigem, nagu viitasin, korrakaitseorganite omavahelise koostöö tõhustamine. Seda täna tehakse ametiabi raames, on tehtud kriisiolukorras. Tahame muuta seda kõike vähem bürokraatlikuks, mõnevõrra efektiivsemaks ja aidata seeläbi kaasa kiiremale viiruse leviku tõkestamisele.

Eriolukorra väljakuulutamine annaks võimaluse praegust kriisi tõesti operatiivsemalt lahendada, eeskätt tõenäoliselt ühiskonna mobiliseerimise mõttes, vähem juriidika mõttes. Aga selle seadusemuudatuse mõte on siiski see, et ka järgmiste tervishoiualaste hädaolukordade puhul – täna me selles ju tegelikult oleme – oleks võimalik kiiresti, operatiivselt reageerida ja juba ennetada laialdasemat levikut, teha asutustel omavahel koostööd, kehtestada vajalikke reegleid, kontrollida nende täitmist. Seda kõike praegu eriolukorra lühiajaline väljakuulutamine ju saavutada ei aitaks.

Helle-Moonika Helme, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Tuleme nüüd korra tagasi, ma katsun hästi lühidalt teha. Lihtsalt ärme räägi niivõrd sisust, kuivõrd  veel kord terminitest. Signe Riisalo ütles just praegu "Esimeses stuudios", et hooldekodudes peab töötajate vaktsineerimine muutuma kohustuslikuks. Mina küsingi, kas kohustuslik vaktsineerimine on sundvaktsineerimine või ei. Teeme need asjad ükskord selgeks. Inimesed on lihtsalt nii väsinud kogu sellest hämast.

Suur tänu! Mul ei ole arusaadavatel põhjustel võimalik hetkel "Esimest stuudiot" vaadata, nii et ma ei ole täpselt kursis sotsiaalkaitseministri väljaütlemistega. Aga mis puudutab vaktsineerimist, siis veel kord: see on vabatahtlik valik. On teatud juhtumeid, teatud olukordi, kus tööandja võib töökohale saamise eelduseks selle kehtestada, kui see läheb kokku töö loogikaga ja vajadusega konkreetsel töökohal tegutsedes. Näiteks ma usun, et meile kõigile tundub mõistlik, et COVID-19 osakonnas töötavad inimesed oleksid vaktsineeritud enda tervise kaitseks ja selle riski vähendamiseks, et nad nakkust teisteni edasi kannavad, ka pereliikmetele toovad ja laiemalt endale ja teistele ohuks on. See tähendabki seda, et see on n-ö tingimus, mille siis saab töövõtja [kehtestada] ja töötaja saab valida, kas ta soovib sinna osakonna kandideerida, soovib seal töötada või leiab kokkuleppel tööandjaga või mõne muu osakonna, mõne rahulikuma, n-ö nakkusohutuma üksuse töötamiseks.

Sama küsimus on tegelikult ka hooldekodude puhul. Hooldekodutöötajate sundvaktsineerimist ei teostata, ei tehta. Seda kindlasti ka sotsiaalkaitseminister ei ole ette pannud. Aga see, et hooldekodude puhul võib tööandja tõepoolest eeldada, et inimene ennast vaktsineerib, ja seda ka töötajatelt palub ning selgitab neile ohtusid – see kindlasti on mõistlik. Vaadakem seda, kui palju on olnud viiruse levikut hooldekodudes, kui palju on surmajuhte hooldekodudes: teatud perioodil 40–50% surmajuhtudest tuli tegelikult hooldekodude elanike seast. Ja tihtipeale me teame, et nakkuse kahjuks viisid sinna tahtmatult just nimelt töötajad, kellel toona polnud võimalik ennast selle haiguse vastu vaktsineerida. Ja kui viiruse levik ühiskonnas on väga lai, siis paratamatult nakatuvad ka hooldekodutöötajad ja viirust võivad sinna viia ka hooldekoduelanike lähedased, kes neid külastavad.

Selliste riskide maandamiseks, selliste suurte kollete ärahoidmiseks, inimelude kaitseks kahtlemata on mõistlik, kui hooldekodutöötajad ennast üldjuhul vaktsineerivad, kui neil pole mingeid meditsiinilisi vastunäidustusi või muid selliseid põhjuseid.

Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Hea minister, ma jätkan samal teemal, kuna minu aeg sai otsa. Jääb endise siseministri südametunnistusele, et meil koroonaviirus üldse sisse tuli, kuna tema õigel ajal ei kehtestanud piiril koroonatesti negatiivse tulemuse nõuet. Aga küsimus endiselt jääb: miks me seda täna ei nõua? Needsamad Hispaania saared nõuavad, et kõik riiki saabuvad kodanikud, nii nende kodanikud kui teiste riikide kodanikud – kõigil on tehtud negatiivne koroonatest. Sertifikaat peab kaasas olema. Miks meie seda ei nõua teistest riikidest tulevatelt inimestelt Tallinna lennujaamas? See on selge, et eestlased seda sisse ei too, kuna nemad teevad saabudes testi, mis on haigekassa poolt tasutud. Miks me ei nõua teiste riikide kodanikelt, et nendel peab olema kaasas negatiivse koroonatesti tõend, kui nad tahavad Eesti riiki siseneda? Ma ei saa aru: teised riigid teevad seda, miks meie seda ei tee? See ju aitaks kaasa uute tüvede sissetoomise ja leviku tõkestamisele.

Tänan! Tegelikult kehtib Eesti riiki tulemisel samamoodi see 72 tundi vana negatiivse testi nõue. See puudutab eeskätt küll inimesi, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Ja samamoodi on testimise kohustus kehtestatud praegu ja nagu enne viitasin, testimise alternatiiv on eneseisolatsiooni jäämine. Aga me peame arvestama, et mis tahes test ei anna kunagi sada protsenti garantiid. Kui inimene on teinud testi näiteks 72 tundi enne, see ei tähenda seda, et ta ei või reisimise ajal nakatuda. Ja nagu viitasin, kui ta riiki saabub, võib ta olla siiski nakkusohtlik. Seetõttu on oluline, et ta teeks selle testi või alternatiivina püsiks kodus. Me näeme seda, et ka needsamad riigid, millele te viitate, need, kes on kehtestanud reeglid – nagu Eesti, pole ka ükski teine riik suutnud viiruse liikumist riikide vahel, selle sissetulemist Euroopa Liidus tõkestada. Paratamatult see jõuab  ka saartele, jõuab suurematest riikidest väiksematesse riikidesse ja reaalselt pandeemia ületamist ei saa ükski Euroopa riik ju täna kuulutada.

Protseduuriline, Mart Helme, palun!

(Kaugühendus)

Ma pean protestima Imre Sooääre esitatud valeväidete vastu, nagu ei oleks endine siseminister õigeaegselt piire sulgenud. Meie valitsus möödunud aasta aprillis sulges piirid, sulges ka liiklemise Saaremaa vahel, mis kujunes reformierakondlaste tegevuse tulemusena tollal koroonakoldeks. Me sulgeme lõunapiiri, hakkasime algul temperatuure mõõtma, hiljem ka muid protseduure tegema sadamas ja lennujaamas. Nii et kõik need väited ei vasta absoluutselt tõele. Ma protestin ja soovitan väidete esitajal ennast asjadega kurssi viia.

Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Paljud juhtfiguurid on öelnud, et me oleme sõjas viirusega. Ja tõepoolest see ju nii on. Lihtsalt mulle hetkel tundub kogu seda menetlust vaadates, et me oleme hakanud unistama ideaalsest sõdurist. Aga vaadake, sõjaolukorras ei ole mõtet unistada nendest, keda meil ei ole, vaid tuleb tegeleda nende regulatsioonidega, mis meil on. Kui me hakkame regulatsioone lahinguväljal muutma, siis võib tekkida üks väga suur segadus. Ja selle vaktsineerimise taustal ma tahaksin esitada teile sellise küsimuse: mis need edasised motivatsioonid ikkagi võiks olla, mida me siis ühiskonnale pakume? Sest selge on see, et vaktsineerimisega me hakkame elama aastast aastasse, see ei ole ühekordne aktsioon. Kuidas me motiveerime ja kaasame inimesi ikkagi sellesse, et nad ennast vaktsineeriks ka järgmine kord?

Suur tänu! Kui ma nüüd olen lõpuni aus, siis mina ei ole sõjaliste terminite kõige suurem austaja, mis puudutab viirusevastast võitlust. Sõda on siiski midagi veel rängemat, veel hullemat – see tähendab toidupuudust, see tähendab elektrikatkestusi, see tähendab väga laialdast elanikkonna hukkumist, see tähendab mobiliseerimist. Tegelikult tegemist on kahtlemata kriisiga, tegemist on kahtlemata tõsise väljakutsega nii elanikkonnale, ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile tervikuna. Aga arvestades ka Eesti ajalugu, mulle isiklikult tundub, et selle viirusevastase võitluse võrdlemine sõdadega – on see siis maailmasõda, mille peale me mõtleme, või on see Eesti vabadussõda, mille peale me mõtleme –, siin siiski on kaalukauss ju natukene teine.

Mis puudutab seaduste muutmist keset kriisi, siis tegelikult seda kohendamist ja parandamist on tulnud kogu aeg teha ja eks tuleb teha ka edaspidi. Kindlasti see ei saa tõesti olla kapitaalne, nii et pöörad kogu senise korralduse pea peale. Ja seda praegune pakett ka ei tee, pigem me lihtsalt teatud meetmeid pikendame. Mõtlen neljalt kuult 12 kuuni haiguslehtede hüvitamist. On teatud koostöövorme, mida me lihtsalt muudame vähem bürokraatlikuks – see puudutab Terviseameti, PPA ja Häirekeskuse tänastki koostööd, selle tõhustamist. Samuti täpsustame õigusselguse mõttes mingeid reegleid, mille puhul on tekkinud vaidlusi. Me ei kehtesta lausuusi, seni seaduses mitte eksisteerinud norme.

Mis puudutab elanikkonna vaktsineerimist, siis kindlasti saame rohkem infot selle kohta, kui kaua need antikehad ja immuunsus kestavad, tegelikult iga kuu. Praegu on tõesti võimalik ainult tootjatel välja öelda need perioodid, mis on uuringutega kinnitatud. Tegelikult kaine mõistus ja varasem koroonaviirusevastaste antikehade mõõtmine näitab, et antikehad kestavad siiski kauem kui kolm kuud, kuus kuud või üldse lühikest aega. Pigem selline elanikkonna revaktsineerimise vajadus tekib siis, kui on mingid oluliselt muteerunud tüved, mis enam ei allu tavapärasele vaktsiinile.

Ja teine teema kindlasti, mille üle saab olema debatt aasta teises pooles, on laste vaktsineerimine. Me täna teame, et meil on mitu vaktsiini, mis sobivad 18+ elanikele, meil on Pfizer/BioNTech, mis sobib 16+ elanikele, aga meil ei ole lastele sobivat vaktsiini. Pole vajalikke uuringuid tehtud. Me teame tõesti, nagu ütlevad väga õigesti nii kasvatusteadlased kui ka tervishoiutöötajad, et laps ei ole väike täiskasvanu. Ei saa kõike kohandada üks ühele, vaid siin tuleb tõesti põhjalikult uurida, riske maandada, veenduda, et see vaktsiin on ohutu, usaldusväärne ja efektiivne ka laste puhul, et tagada neile kaitse COVID-19 haiguse vastu.

Praegu vaktsineeritud inimestel on täiendavad võimalused näiteks lähikontaktsena või välismaalt saabudes. Neil ei ole siis eneseisolatsiooni kohustust, mis rakendub teistele. Muud erimeetmed võivad tõenäoliselt tulevikus puudutada ka teistesse riikidesse reisimise võimalusi. Ka praegu on riike, mis eeldatavad, et inimene vaktsineerib ennast mõne konkreetse kohapeal leviva haiguse vastu enne, kui ta riiki siseneb. Soovitatakse tihtipeale võtta teatud ravimeid juba ennetavalt. Neid ohtusid kindlasti tulevikus tuleb arvesse võtta, neid erinevaid reegleid võib ka Euroopa Liidu tasandil veel lisanduda. Aga vaktsineerimise peamine argument on siiski enda elu ja tervise kaitsmine ja teiste tervise hoidmine. Ma arvan, et oluline on just teadlikkus sellest, et vaktsineerimine on mõistlik, tervemõistuslik valik. See on kõige olulisem.

Siim Pohlak, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Valitsus on viimastel nädalatel piirikontrolli ja piiril testimist puudutavatele küsimustele vastanud, et üle piiri viiruse sissetoomise oht on hetkel väike. Seetõttu ei planeerita riiki sisenejatel negatiivse koroonatesti olemasolu kontrolli või piiril testimist, aga samas on Euroopas mitmes riigis algamas juba kolmas või neljas laine. Kas teised riigid, kes meie lähiümbruses oma piire kontrollivad, teevad valesti või teeb ikkagi Eesti midagi valesti? Ma veel kord küsin: kas valitsus vähemalt arvestab sellega, et lähiajal piiridel asi kontrolli alla võtta, sisenejate masstestimist läbi viia, negatiivse koroonatesti olemasolu kontrollida ja teha seda seni, kuni Eestis on saavutatud karjaimmuunsus, et saaksime praeguste siseriiklike piirangute tulemusel loodetavasti normaliseeruvas olukorras elada suvel pikemalt kui mõne nädala? Kas valitsuses on piiril kontrolli kehtestamine üldse laual või ei võta tänane valitsus seda teemat isegi arutada? 

Oleme korduvalt arutanud just nimelt välismaalt saabujate küsimust, nagu ma ka enne viitasin. Ka praegu on negatiivse testi või siis kohapeal testimise nõue. Tõsi, seda on võimalik asendada eneseisolatsiooni jäämisega. Ja tegelikult testimist riiki sisenejatel ju tehakse, on see lennujaamas, on see  muudes piiripunktides. See ei ole midagi sellist, mida Eestis ette ei ole nähtud. Vastupidi, tähelepanu on pööratud nii testimisele kui ka sekveneerimisele ehk kontrollile, milliste tüvedega on inimesed riiki sisenenud, milliseid tüvesid ringleb. Sekveneerimise mahtu on järk-järgult tõstetud.

Mis puudutab suve, siis kui soovime suve veeta vaba ühiskonnana – ja ma arvan, et kõik me tahame –, siis tegelikult on ainuke jätkusuutlik meede vaktsineerimine. COVID-19 haiguse vastu kõikvõimalikud piirangud, testimised ja muud tõkestamise meetmed saavad olla ainult ajutine lahendus. Neid ei ole võimalik kehtestada aastateks, ei ole võimalik jäädagi elanikkonda pidevalt testima ja kontrollima. Meil on vaja saavutada karjaimmuunsus, osa täisealisest elanikkonnast peab saama kõigepealt vaktsineeritud. Kui on vajalikud ja ohutud vaktsiinid ka lastele olemas, siis saab alustada ka laste vaktsineerimist, pakkuda vaktsineerimise võimalust neilegi. See on see viis, kuidas me saame suvel kindlamad olla ja sügisel minna oluliselt tugevama kindlustundega vastu võimalikele uutele lainetele. Selles ma olen täiesti veendunud, et ega COVID-19 selle aastaga maailmast kuskile ei kao. Meie eesmärk on teha Eestis parimat, et haigus minimaalseks muutuks. 

Imre Sooäär, protseduuriline!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on tõepoolest protseduuriline küsimus. Kuna endine siseminister nimetas mu nime, siis mul on selline küsimus. Loomulikult väärib tunnustamist tema tegevus siseriiklikult viiruse tõkestamisel. Keegi ei pane seda kahtluse alla. Aga fakt on see, et järjest rohkem levivad Eestis uued tüved ja need tulevad meile üle piiri sisse. Need ei teki iseenesest siin. Ja kus siis veel kui mitte Riigikogu saalis peaks need asjad selgeks rääkima. See ongi mu protseduuriline küsimus: kus need asjad peaks siis selgeks rääkima? Küsimus ei ole, kes on süüdi. Kuidas me sellest üle saame, see peaks tegelikult olema erakondadeülene küsimus, mitte kellegi süüdistamine.

Aitäh! Jah, no see oli pigem vastulause või repliik, mis ei ole protseduuriline. Aga ei kusagil mujal kui Riigikogu saalis on seda arutelu parim pidada, samuti ühiskonnas laiemalt loomulikult. Valdo Randperel tundub ka olevat protseduuriline.

(Kaugühendus)

Mul on tõepoolest protseduuriline. Martin, ma tahan sind aidata. Sa ei pea andma inimestele võimalust oma seisukohti avaldada, kui nad viitavad sellele, et neid nimetati. Praegu ei ole läbirääkimiste voor. Praegu on küsimustele vastamise voor. Minister vastab ja keda keegi nimetab, ei puutu asjasse. Kellelegi ei teki sellest repliigiõigust.

Sul on õigus, repliigiõigust ei ole. Aga see vormistati protseduurilisena ja kui käsi pannakse püsti, ei ole minul võimalik näha või teada, mida küsitakse. Paul Puustusmaa, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu! Vaat, hea Tanel, näed siis, sa meelitasid ikka libedale teele. Ma ei plaaninud küsida, mõtlesin, et lasen su õhtule ära, aga näe, Moonika hakkas pihta, sina andsid Moonikale sellise standardse vastuse ja see käivitas minupoolse küsimuse. Ikkagi see sundvaktsineerimise asi. Ma ühesõnaga hakkan kohe sellest pihta, et ma ise ei ole tegelikult vaktsiinivastane. Aga ma olen päris tugevalt sundvaktsineerimise vastu. Sundvaktsineerimine on küsimus, mis on nagu mingisugune asi, mille ümber käiakse nagu kass ümber palava pudru. Kohati jääb mulje, et ainult siis on sundvaktsineerimine, kui mingid kaks turvameest võtavad inimese kinni ja löövad talle nõela sisse. Aga tegelikult ei ole. Näiteks üks konkreetne asi. Ma küsin: kui haiglatöötaja saab väga konkreetselt endale juhatuselt e-kirja, kus öeldakse, et vaktsineerimata haiglatöötaja ei saa enam eneseisolatsiooni korral keskmist palka, siis kas see on sund või see ei ole sund? Selline asi.

Aitäh! Sundvaktsineerimine oleks tõesti see, kui me kas väevõimuga või muul viisil kohustame inimest vaktsineerima, jätmata talle mingit muud valikut, näiteks represseerime teda trahviga või mis tahes muul viisil. Seda Eestis ei ole ega tule. On arusaadav, et on mingeid asutusi, kus eelistatakse töötajaskonna vaktsineeritust, mis on nii nende enda tervise huvides kui ka teiste huvides, ja selleks luuakse teatud soodustusi. Näiteks haiglakeskkonnas, nagu olen enne viidanud, võib olla olukordi, kus haigla otsustab, et inimestele, kes on ennast COVID-19 vastu vaktsineerinud ja siiski jäävad haigeks, haigestuvad kas või mingisse muusse haigusesse, muul põhjusel vajavad haiguslehte, hüvitatakse see seadusest kõrgemal määral, näiteks alates esimesest päevast. Ülejäänud töötajaskonnale hüvitatakse vastavalt seaduses ettenähtule. Kelleltki ei tohi midagi vähemaks võtta, aga alati on tööandjal võimalik mingisuguseid täiendavaid hüvitisi, täiendavaid toetusi pakkuda, kui tööandja seda õigeks ja vajalikuks peab. Täpselt nii, nagu enne viitasin, on ka valitsus loonud teatud eriõigused. Inimesed, kes on vaktsineeritud, ei pea jääma välismaalt tulles eneseisolatsiooni, ei pea seda tegema ka lähikontaktsena. Sellised õigused on võimalik tekitada, aga kedagi sundida, kedagi kohustada, jätmata talle muud valikut, ei tohi. Seda Eestis ei tehta ja seda ei tule ka tulevikus.

Leo Kunnas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan sealt, kus kolleegid Andres ja Peeter alustasid. Me kas elame tavaelu nagu praegu või siis kehtib meil mõni eriõiguslik kord. Ja neid on meil ju teatavasti neli: hädaolukord, eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Need on mõeldud mingi konkreetse olukorra lahendamiseks ja nad on alati ajaliselt piiratud, kehtivad mingist kuupäevast mingi teise kuupäevani. Ja need on tegelikult ainukesed viisid, mis on meil legitiimsed, et me võiksime piirata inimeste põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ja panna neile kohustusi, mida me muidu neile panna ei saa. Kordan veel, et need on ainukesed viisid, kuidas me tegelikult seda saame legitiimselt teha. Muul viisil see ei ole päris õigusriigile kohane. Ma jätkan oma sõnavõttu kohe edasi, järgmine kord.

Aitäh! Kui nüüd siit see küsimuse pool välja lugeda, siis Eestis kehtib praegu tervishoiualane hädaolukord. Tegelikult hädaolukorra puhul on nii, et ilmtingimata pole võimalik kuupäevaliselt algust ja lõppu määratleda. Kui me eriolukorra eelmises valitsuses kehtestasime, siis tõesti oli konkreetne kuupäev, kui ta algas, ja konkreetne lõpp. Aga hädaolukorra defineerib vastavalt seadusele konkreetset valdkonda kureeriv asutus. Tervisevaldkonna puhul on see Terviseamet. Me oleme tõesti tervisealases hädaolukorras ja selle lõppkuupäeva me ei tea. See sõltub sellest, millal me saame viiruse leviku kontrolli alla ja näeme, et pole pandeemilist levikut, pole enam ohtu tervishoiusüsteemi ülekuumenemiseks või ülekoormuseks, nii et ta ei suuda enam täita vajalikke ülesandeid inimeste tervise ja elu kaitsel.

Priit Sibul, palun!

(Kaugühendus)

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Peaminister on ähvardanud suve ärajäämise või -jätmisega. Teadusnõukoja juht kasutab ka õige karme sõnu. Ja siis on tekkinud paljudel inimestel, ma ei tea, kas põhjendatud või põhjendamata hirm, et me muudame nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja anname julgeolekuasutustele täiendavaid õigusi. On isegi kasutatud väljendit, et politseiriik tekib. Ma palun, et te siin veel korra ütleksite, kellele ja milliseid õigusi me anname. Võtaks need asjatud hirmud maha.

Selle konkreetse seaduseelnõuga, nagu alguses viitasin, muudetakse tegelikult viit punkti. See puudutab eeskätt haiguslehti, haiguslehtede hüvitamise pikendamist, samuti haiguslehega karantiinis olemise hüvitamist. Veel täpsustame Terviseameti ja valitsuse pädevust, korrakaitseorganite kaasamist ja ühtlustame teatud trahvimäärasid ja väärteokoosseise. See osa, mis teid huvitab, oli korrakaitseorganite kaasamine. Me tegelikult anname PPA-le võimaluse kasutada Terviseameti õigusi ehk saada Terviseameti pädevused, kui on tegemist suurema kriisisituatsiooniga, mis eeldab laiapõhjalist koostööd. Kaasamise täpsema korra kehtestab valitsus määrusega. Politsei- ja Piirivalveamet ei saa võrreldes laiema korrakaitsega eriõigusi juurde. Ta võib ka ametiabi raames samu asju teha, aga ta saab ajutiselt Terviseametile antud õigused, näiteks kontrollida maski kandmise kohustuse või lähikontaktsete eneseisolatsiooni jäämise kohustuse täitmist. Ainukene konkreetne – ma juba enne viitasin sellele vastustes – täiendav õigus, mis tekib korrakaitseorganitel, on see, et kui tegu on nakkushaige inimesega, kes ei allu korraldustele, kes ei ole nõus teiste tervist hoidma, näiteks liigub ringi ühistranspordis, liigub ringi avalikes ruumides, kuigi me teame, et ta on nakkushaige, siis on õigus ta toimetada tema elu- või viibimiskohta. See on juhul, kui ta enda või teiste elu või tervis on ohustatud ja ta ei täida nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses olevaid ja selle alusel kehtestatud nõudeid ning muud järelevalvemeetmed ei ole olnud tulemuslikud.

Loomulikult, see on äärmuslik meede ja seda loodetavasti vaja ei lähe, aga me ei saa lubada olukorda, kus inimene teadlikult levitab COVID-19 haigust või ebolat või mõnda muud väga ohtlikku nakkushaigust. Piltlikult öeldes riik ei saa seda lihtsalt pealt vaadata. Arusaadavalt tuleb inimese enda ja ka laiemalt elanike tervise kaitseks tagada, et kellelgi ei ole võimalik nakkavat viirust teistele edasi anda. Kõik need muud punktid, mida on ka meedias käsitletud, eeskätt sotsiaalmeedias – pean tõdema, et need on tegelikult erinevates seadustes juba olemas, korrakaitseseaduses peaasjalikult, aga osaliselt ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses. Me ei anna juurde mingeid eriõigusi, erivõimalusi rakendada mingisuguseid muid meetmeid.

Leo Kunnas, palun!

Jätkan kohe ilma piduliku sissejuhatuseta. Täpselt nii, meil kehtib praegu hädaolukord. Siis me peakski praegu täiendama hädaolukorra seadust, kui need meetmed ei ole piisavad, või siis kuulutama välja eriolukorra, kui me vajame rohkemaid meetmeid. Või kui me näeme, et eriolukorra seaduses ei ole meetmed korralikult kirjas, siis peaksime hoopis seda täiendama. Me ei peaks minema seda teed, et hakkame [muutma] tavaolukorda. See ju jääb permanentselt kehtima aastakümneteks, kuigi need meetmed tegelikult sobivad mõneks eriõiguslikuks korraks. See on minu sõnum, et ärme seda tee, see ei ole hea tee edasi. Ma ise toetan ka eriolukorra väljakuulutamist, kui seda on vaja. Aga niiviisi lihtsalt tavaolukorras minna piirama põhiseaduslikke vabadusi ja õigusi ja panna inimestele kohustusi – see ei oleks õige tee.

Tegelikult, kui me vaatame neid seadusest tulenevaid muudatusi, siis väga paljuski me just nimelt lähtumegi sellest, et kui on tegemist tõesti epideemiaga, eriti ohtliku nakkushaigusega. Sellised täiendavad õigused ja võimalused kaasata kehtivad eeskätt teatud juhtudel ja loomulikult valitsus saab oma määrusega täpsemalt selle korra kehtestada.

Põhiosas võib öelda, et me oleme teiega ju samal lainel: need ei olegi mõeldud tavaolukorras rakendamiseks, tavaolukorras tegutsemiseks, vaid on mõeldud mõne konkreetse epideemia tõkestamiseks, mõne konkreetse kriisi kiireks ja operatiivseks lahendamiseks. Näiteks kas või seesama punkt, mis puudutab nakkushaigete vajaduse korral kojutoimetamist. See on tegelikult vajalik ka ilma selleta, et Eesti riik on eriolukorras või hädaolukorras. See on paljuski ennetav meede, et ei tekiks olukorda, kus mõni konkreetne väga ohtlikku nakkushaigust kandev inimene või inimeste rühm võib nakatada väga suurt osa Eesti elanikkonnast ja sellega tegelikult viia kogu riigi kriisi, millele oleks võimalik ennetavalt reageerida ja tegutseda selleks, et elanikkonna tervist kaitsta.

Henn Põlluaas, palun!

(Kaugühendus)

Austatud minister härra Kiik! Ma kuulan teie juttu ja teid tuleb kiita – väga-väga asjalik ja tõsine ja väga tark jutt. Nii nagu me oleme seda juttu kuulnud alates pandeemia algusest juba aasta aega. Ja kõige kurvem on see, et jutt on ilus, aga tegusid ei ole ja tagajärjed on täiesti katastroofilised. Me ei ole iialgi olnud nii hullus olukorras, kui me oleme praegu. Kui tegudest rääkida, siis te ei tahtnud eelmine kevad eriolukorda. Te ei ole tahtnud ka kasutusele võtta mingisuguseid drastilisi meetmeid, millest oleks kasu. Ja nüüd me siis oleme siin: inimesi sureb iga päev, iga päev tuhanded nakatuvad ja lõppu näha ei ole. Härra minister, kas te ei tahaks kogu selle valdkonna eest poliitilist vastutust võtta ja tagasi astuda? Ilmselgelt te ei saa oma ülesannetega hakkama. 

Suur aitäh küsimuse ja ka kommentaari eest! Ajaloolise õiguse huvides tuleks võib-olla täpsustada, et kui me arutasime eelmise aasta kevadel, 12. märtsil kõigepealt COVID-19 valitsuskomisjonis, hiljem valitsuse tasandil eriolukorra väljakuulutamist, siis mõlemas mina seda toetasin. Toetasin seda nii komisjoni aruteludes kui ka hiljem valitsuses. Nii et ei maksa, palun, siin otsest valet levitada.

Teiseks, mis puudutab täiendavate meetmete kehtestamist, siis teises laines tegelikult olin mina esimene, kes hakkas rääkima täiendavate meetmete vajadusest. Ajaloolise tõe huvides võiks ka need [ettepanekud] välja otsida. Eeskätt puudutas see meelelahutusasutusi, puudutas toona alkoholi müügi piiranguid, kus tuli õnneks väga operatiivselt appi Politsei- ja Piirivalveamet teatud maakondades nende piirangute kehtestamisel, et saada võimalikult kiiresti kolded kontrolli alla. Kui te mäletate, siis augustis oli meil peamine mure seotud noorte vaba aja veetmise kohtadega ja seal viiruse leviku tõkestamisega. Nii et toona ma [pakkusin] tegelikult kohe alguses nii valitsuse tasandil kui ka avalikult välja mõtteid, milline oleks kõige kiirem viis viiruse levik neis kohtades kontrolli alla saada.

Valitsuse tasandil on meil olnud loomulikult väga palju arutelusid ja debatte. Ma mitte arvan, vaid tean, et väita, et mõne meetme kehtestamine, mis on olnud vajalik viiruse leviku tõkestamiseks, jäi minu taha – see on paraku vale. Seda ei maksa väita. Selle kohta, nagu öeldud, on küllalt palju kaalukaid teistpidiseid argumente ja ka reaalseid fakte. Täpselt nii on see ka praeguses valitsuses. Pigem olen ma olnud kohati isegi rangemate piirangute pooldaja kui teadusnõukoda, eriti veebruarikuus. Aga praegu kehtivad piirangud on minu hinnangul mõistlikud, need on minu hinnangul piisavad. Me näeme sellel nädalal viiruse leviku langust.

Mis puudutab vastutust, siis ma vastutan iga päev selle eest, et viiruse levik kontrolli alla saada, et Eesti elanikkonna vaktsineerimisega kiiresti edasi liikuda. Mul on hea meel, et me oleme Euroopa Liidus kolmandal-neljandal kohal kiiruse poolest. Ja kindlasti on siin väga palju ära teinud ka eelmine valitsus. Ning kui me meenutame peetud debatte ja arutelusid, siis tuleb tunnistada, et kui oleks teie koduerakond üksi neid asju otsustanud, siis me kardetavasti ei oleks täna vaktsineerimisprotsessis kaugeltki nii kaugel, kui me oleme. See on tõsi, see on fakt.

Imre Sooäär, protseduuriline.

(Kaugühendus)

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina arvan erinevalt eelkõnelejast, et vastutav minister saab praegu väga hästi kõnetoolis küsimustele vastamisega hakkama ja teeb oma tööd hästi. Aga mul on protseduuriline märkus väga heale kolleegile Reformierakonnast, kelle nime ma ei nimeta. Nimelt, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 70 sätestab väga selgelt: kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. Juhin tähelepanu, et mina ei nimetanud eelmise siseministri nime, küll aga nimetas tema minu nime, mis vastavalt kodu- ja töökorra seadusele annab mulle õiguse vastusõnavõtuks, milleks on mul aega lausa kaks minutit. Nii et ma juhin protokolli huvides tähelepanu, et istungi juhataja ei eksinud kodu- ja töökorra seaduse vastu, vaid tal on täielik pädevus anda luba selliseks sõnavõtuks. Nii et läheme rahumeeli edasi ja lähtume kodu- ja töökorra seadusest! 

Jaa, juhataja ei eksinud, aga protseduurilise küsimuse soovist märku andmine, kui on vastusõnavõtu soov, ei ole korrektne. Riho Breivel, palun! 

(Kaugühendus)

Kas on mind kuulda?

Jaa.

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tahaksin toetada hea kolleegi Leo Kunnase sõnavõttu või küsimust. Küsimus on selles, et ma ei saa ühest asjast aru. Selle seaduse esitajad ei mõista vist seda, et tõesti, meil on olemas normdokumendid, millega me saame kõik need probleemid lahendada ja rakendada neid, kuidas öelda, surveabinõusid, et epideemiast ükskord võit saada. Või siis muudame tõesti neid seaduseid. Tavaseaduse hiljem tagasipööramine on palju keerukam kui eriolukorra lõpetamine. Miks me ikkagi tahame uut seadust teha? 

Aitäh! Nagu ma juba vastasin – kipun nüüd end mõnevõrra kordama, kuna küsimused on sama teema kohta –, eesmärk on ju see, et Eesti oleks valmis ka mis tahes tulevasteks kriisideks, tulevasteks epideemiateks. Me peame olema võimelised neid juba eos tõrjuma, neid juba eos lahendama, ilma ilmtingimata eriolukorda välja kuulutamata. Seadusi muutes me loomulikult mõtleme praeguse COVID-19 kriisi peale, aga mitte ainult. Me mõtleme ka tulevaste pandeemiate, tulevaste tervishoiualaste väljakutsete peale, mille puhul me täna ei tea täpselt, millal nad saabuvad, mis mahus nad saabuvad, mis kujul nad saabuvad. Aga me teame, et kahjuks nad tulevad. 

Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline.

(Kaugühendus)

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Imre Sooäärele vastuseks, et ei, see paragrahv ei anna võimalust vastusõnavõtuks ükskõik millisel hetkel, kui Riigikogu liikme nime on nimetatud. Kui lugeda kommenteeritud väljaannet, siis [näeme, et] see puudutab ainult neid juhtumeid, kui läbirääkimiste käigus, mis selle eelnõu puhul veel ei ole alanud, on Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti mainitud. Siis on võimalus tõepoolest kahe minuti jooksul sellele vastata. Nii Mart Helme protseduuriline küsimus kui ka Imre Sooääre protseduuriline küsimus tegelikult ei olnud protseduurilised küsimused. Istungi juhataja aga tõepoolest tõenäoliselt katkestada neid ei saanud. Aga püüaks, head kolleegid, siiski arutada asja ja neid omavahelisi suhteid klaarida kuidagi teistmoodi.

Helmen Kütt, palun!

(Kaugühendus)

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud tervise- ja tööminister! Suur tänu, et nii pikalt ja põhjalikult olete vastanud küsimustele. Sellesama eelnõu arutusel sotsiaalkomisjonis nii suurettevõtjad kui väikeettevõtjate esindusorganisatsioonid leidsid, et tegelik kriisimeede oleks ikkagi, kui riik võtaks haigekassa kaudu kulutused kanda ja sellega lahendaks tervise- ja majanduskriisi. Praegu on olukord, kus me ühiselt võtame laenu Eesti inimeste huvides, aga eri omavalitsused kas võimaluste või teatud prioriteetide korral saavad neid inimesi toetada, kes on jäänud töötuks. Tallinna linnas on Keskerakond sotsiaalpartnerina hoopis teine Keskerakond, kui on ta valitsuses. Miks see nii on, et ühiselt võetud laenu kasutatakse väga erinevalt ja see sõltub omavalitsuse võimalustest? 

Suur aitäh küsimuse eest! Me tegelikult vaatame nii eelmise valitsuse ajal kui praeguse valitsuse ajal tehtud lisaeelarvet, vaatame ka 2021. aasta eelarvet, vaatame Euroopa Liidu vahendeid. Väga palju on rõhku pandud tervishoiu valdkonnale, töövaldkonnale, inimeste töökohtade säilitamisele ja tööturuteenuste pakkumisele, loomulikult ka jooksvate COVID-19 kriisi haldamise kulude katmisele. See on ka seotud testimisega, vaktsineerimisega, COVID-19 osakondade tööga, esmatasandiga, ravimitega, meditsiiniseadmetega. Väga põhjalik loetelu on, mida on toetanud nii praegune kui ka eelmine valitsus. Loodetavasti teevad seda ka kõik järgmised valitsused, kui see pandeemia veel kaua maailmas püsib.

Mis puudutab Tallinna ja ka teisi kohalikke omavalitsusi, siis kindlasti omavalitsused saavad enda pädevuse piires, rahaliste võimaluste piires toetada viiruse leviku tõkestamist ja toetada ka inimesi sellega toimetulekul nii sotsiaalsete meetmetega kui ka tervisealaste meetmetega, samuti tööturu valdkonnas. Ma väga tunnustan omavalitsusi, kes seda teevad. Tallinna puhul on kindlasti väga tervitatav, et linn sellise algatuse tegi. Mis puudutab esimese päeva hüvitamist, siis kui me linnapea Mihhail Kõlvartiga sel teemal vestlesime, siis ma  loomulikult toetasin seda algatust, ettepanekut. See annab sellise hea signaali, et mõeldakse kaasa, et mitte ainult riik ei panusta riigieelarve kaudu, pannes haigekassasse juurde 12 miljonit haiguspäevade hüvitamiseks, vaid mõtlevad kaasa ka kohalikud omavalitsused, kuidas nemad saavad anda enda panuse oma elanikkonna tervise hoidmisel. Ma loodan väga, et teised omavalitsused seda head eeskuju järgivad, loomulikult lähtuvalt oma eelarvelistest võimalustest ja prioriteetidest. 

Alar Laneman, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Austatud minister! Ma jätkan sealt, kus Leo Kunnas pooleli jäi. Kas teile ei tundu, et siin on teatud riskid, et me tõstame jõuametite volitusi just tavaolukorra ajal?

Aitäh! Minu usaldus Eesti korrakaitseorganite vastu on ülisuur ja [usk] Eesti õigusriiki ülitugev. Ma olen veendunud, et praegune valitsus, tulevased valitsused, Riigikogu, õiguskaitseorganid ja korrakaitseorganid – kõik töötavad selle nimel, et õigusriigi põhimõtteid järgitaks, austataks, täidetaks nii eriolukorra ajal, hädaolukorra ajal, erakorralise seisukorra ajal kui ka tavaolukorras. Ja selles vaates on seadusandliku võimaluse loomine paremaks korrakaitseorganitevaheliseks koostööks ja erinevate epideemiate tõkestamiseks minu hinnangul mõistlik. Siin ma näen pigem ikkagi plusse, näen võimalusi, mitte riske.

Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud minister! Mul on selline spetsiifiline küsimus, et kas trahv, mida tuleb maksta selle eelnõu kohaselt maski mittekandmise eest, kehtib ka juhul, kui inimene on maski koju unustanud ja selle asemel paneb salli näo ette?

Tegelikult see konkreetne seaduseelnõu loob selle raamistiku ehk annab võimaluse kehtestada väga selgelt maski kandmise nõue. Ka praegu on Eestis suu ja nina katmise kohustus valitsuse korraldusega kehtestatud. Aga on olnud tõesti õiguslikke vaidlusi ja arutelu, kas kehtiv seadus võimaldaks konkreetselt öelda, et see peab olema kas mask või visiir ehk mõnevõrra konkreetsem ja mõnevõrra ka efektiivsem meede viiruse leviku tõkestamiseks. Selle seaduse vastuvõtmisega parlament ei kehtesta üleriigilist ega ka lokaalset maski kandmise kohustust. See võimalus saab tulevikus olema valitsuse tasandil, nii nagu praegu on kehtestatud valitsuse tasandil suu ja nina katmise kohustus. Kõik, mis puudutab sanktsioone ja trahve, tulebki valitsuse tasandil sel juhul kokku leppida, selgelt kirja panna, millistes olukordades mask on kohustuslik, millistes olukordades on see visiir, millises olukorras on õigus seda mitte kanda ja mis saavad olema konkreetsed sanktsioonid.

Helmen Kütt, palun!

(Kaugühendus)

Suur aitäh, austatud minister, selle vastuse eest! Et valet arusaama ei jääks: minagi tunnustan Tallinna linna väga. Ja ma arvan, et kui Mihhail Kõlvart oleks tervise- ja tööminister, siis oleks kogu riigis esimesest päevast haigushüvitist makstud. Mul on lihtsalt küsimus, millele te tegelikult ei vastanud. Kas ühiselt riigina võetud laenust [osasaamine] toetusena peab sõltuma elukohast, kuigi pärast kogu rahvas koos maksab seda laenu tagasi teatud maksudena või millegi muuna, aga nüüd hüvitis sõltub kohaliku omavalitsuse võimekusest? Ja uskuge, omavalitsused on Eestis väga erineva võimekusega. Tallinnale kahtlemata suur tunnustus, aga kas teie meelest on see aus ja õiglane, et võimalus toetust saada sellel esimesel päeval sõltub elukohast?

Suur tänu! Tegelikult, kui vaatame laiemalt kohalikke omavalitsusi ja nende kehtestatud toetusi, siis need on erinevad. On riiklikke toetusi, mille puhul määrad on riigieelarve kaudu maksmisel ette nähtud. Näiteks on toimetulekutoetus, erinevad peretoetused, pension, mida võib ka teatud määral toetuseks pidada, [makstes inimesele tagasi tema sotsiaalmaksu, mida ta elutööd tehes on maksnud]. Aga on ka erinevaid selliseid täiendavaid meetmeid, on see lasteaia kohatasu, on see seotud antud juhul ajutise, kriisiaegse meetmega, kui konkreetselt haiguspäevade hüvitamist täiendavalt toetatakse. Selliseid võimalusi on, selliseid erisusi kohalikud omavalitsused ka teevad, arusaadavalt oma eelarveliste võimaluste piires, samuti riigieelarvest ja lisaeelarvetest saadavate summade piires. Paratamatult nende teenuste ja toetuste saamine sõltubki konkreetse kohaliku omavalitsuse otsustest ja inimese elukohast. Nii on see n-ö üle välja väga paljude toetuste puhul. Ma printsiibis olen nõus sellega, et mida enam me saame teatud miinimumstandardid kehtestada, ühetaolisust selles vaates tagada, seda parem. Aga kohalikule omavalitsusele peab jääma õigus täiendavaid otsuseid teha. Ja elanikel peab omakorda olema õigus hinnata, kas toetada neid valikuid või mitte. Kohalikel valimistel ja muul viisil saab anda tagasisidet selle kohta, mida arvatakse linnavõimu või vallavõimu otsustest eelarve [kasutamisel]. 

Siim Pohlak, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt te enne minu küsimusele vastates ütlesite, et ka praegu meil kehtib see negatiivse koroonatesti nõue. Kas üldse ja mil määral seda ikkagi tegelikult kontrollitakse piiril, lennujaamades, sadamates? Ja kas te olete kursis, et ka Helsingis peaks olema värskelt tulnud info kohaselt tänasest kõikide lennujaama kaudu saabujate kohustuslik koroonatestimine?

Suur tänu! Loomulikult kontrollitakse. Tegelikult seda tööd teevad ka täna Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet koostöös Tallinna lennujaamaga näiteks, samamoodi sadamates. Inimestel on õigus ja võimalus näidata konkreetset negatiivse testi tõendit või ennast kohapeal testida lasta ja kui nad seda ei ole nõus tegema, kui nad loobuvad sellest, siis on vastavalt valitsuse korraldusele kohustus jääda isolatsiooni. Olen väga hästi kursis ka Soomes toimuvaga. Soome kolleegiga on olnud selle kriisi ajal väga tihe suhtlus. Ja tõepoolest, Soome riik on läinud üha enam tõsisemate meetmete tarvitusele võtmise teed, kuna nad soovivad enda epidemioloogilise olukorra hoida võimalikult hea. See on ka arusaadav, Soome riik on olnud päris edukas kogu COVID-19 kriisi ajal. Selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada.

Ruuben Kaalep, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea minister! Kas teile ikkagi ei tundu, et on pisut ebaproportsionaalne, kui trahv, mida inimene peab maksma maskinõuete rikkumise eest, on kõvasti suurem kui näiteks miinimumpalk?

Aitäh! Nagu ma enne viitasin, tegelikult see, kas kehtestatakse maskikandmise kohustus üldse, selgub alles pärast seaduseelnõu vastuvõtmist. Hetkel on nina ja suu katmise kohustus, mida inimesel on võimalik täita erineval viisil. Tulevikus on võimalik seda mõnevõrra täpsemalt reguleerida, et ära hoida võimalikke kohtuvaidlusi. Õigusselguse huvides peab olema juba enne selge, et teatud nakkusohutuse ettevaatusabinõud on võimalik kehtestada valitsuse korraldusega, seda ka maski ja visiiri kandmise puhul. Millised saavad olema kohustused, millised saavad olema rikkumise puhul sanktsioonid, see kõik selgub valitsuse otsustest, loomulikult seadusandliku raami sees. Te viitasite maksimumtrahvimäärale, mis kindlasti ei pruugi olla norm. Nagu viitasin, maskikandmise kohustust kui sellist konkreetse seaduse vastuvõtmisega automaatselt tegelikult ei kehtestata. 

Rene Kokk, palun! Hea Rene, sind ei ole kuulda. Proovime korraks uuesti! Rene Kokk, palun!

(Kaugühendus)

Kas te kuulete mind?

Jah, nüüd kuuleme. Palun!

Aitäh! Hea eesistuja! Hea minister! Kas sa ei karda, et kui me anname väga kergekäeliselt õiguse ... (Ühendus hakib, jutt ei ole arusaadav.] ... ära ilmsete haigustunnustega inimesi kuskilt trammist, bussist või ...

Hea ametikaaslane Rene Kokk, kahjuks ei ole teie häält kuulda. Kahjuks ei ole kuulda. Teeme nii, et vahepeal küsib järgmine küsija ja siis tuleme tagasi Rene Koka juurde. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Ega me ilmaasjata ei räägi politseiriigi ohtudest. Selle seadusega antaksegi politseile võim eraterritooriumile, eraüritustele tungida ja saata laiali kõikvõimalikke kogunemisi. Meil on väga konkreetne mure. Meil seisavad ees valimised, valimisüritused Eestis ja võib vabalt juhtuda, et selle seaduse abil hakatakse takistama kõige elementaarsemaid, kõige põhilisemaid poliitilisi vabadusi Eestis – need on kogunemisvabadus ja poliitiliste koosolekute vabadus –, isegi kui neid kasutatakse vastavalt kehtestatud reeglitele. Aga mis veelgi hullem: nende reeglite kehtestamise vaba voli antakse ametnikele ja istuvale valitsusele täiesti nende suva alusel. Lisaks sellele on võimalik hakata trahve tegema, kui leitakse ettekääne, et nendel koosolekutel on reegleid rikutud. Me näeme siin ohtu, et näiteks enne valimisi hakatakse iga koosoleku eest 32 000 eurot trahvi tegema mõnele toredale opositsioonierakonnale. See on täiesti seaduslik, kui see vastu võetakse.

Tänan küsimuse eest! No ilmselgelt te mõistate ka ise, et ükski neist teie kirjeldatud, ma ei tea, hirmudest ei ole selle seaduse eesmärk ega mõte ja kindlasti mitte ka valitsuse oma. Samuti on minu usk korrakaitseorganitesse, õiguskaitseorganitesse päris suur. Politsei- ja Piirivalveamet kindlasti ei hakka seadusega ette nähtud võimalusi kuritarvitama, ta ei tee seda ju ka täna. Nagu enne viitasin, erinevad võimalused, kõikvõimalikud valdusesse sisenemised ja läbivaatused tegelikult on võimalikud ka praeguse seaduse alusel, aga seda tehakse äärmuslikel juhtudel. Võib-olla me räägime Politsei- ja Piirivalveameti tasandil olukorrast, kus on teadmine, et mõnes valduses võib olla mõni abitus seisundis inimene, kes vajab abi ja tuge, ehk on tegemist mingi vägivallajuhtumiga, mis vajab kohest sekkumist. Selliseid valdusesse sisenemisi ja muud taolist, ka ürituste puhul tõkestamist Eesti riigis tehakse väga äärmuslikes olukordades ja nendeks on õiguslikud alused olemas ka täna. Ei ole Politsei- ja Piirivalveametil mingit soovi enda volitusi mingis mõttes kuritarvitada. Ei ole kindlasti ka Siseministeeriumil, valitsusel, Riigikogul ega meie õiguskaitseorganitel sellist plaani ega kavatsust. Minu meelest on senine praktika seda päris pikalt tegelikult ju näidanud. Eesti on olnud igati tubli ja eeskujulik õigusriik selliste küsimuste lahendamisel.

Riho Breivel, palun!

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma ikkagi tahan tulla tagasi sellesama küsimuse juurde, mida ma juba korra küsisin. Te vastate, et tulevikus [tuleb] ikkagi ennetada neid probleeme. Küsimus on selles, et selleks ei pea me olemasolevat seadust muutma politseilikuks surveseaduseks [selle 347 SE-ga]. Meil on olemas vastavad seadused. Ja kui asi on problemaatiline, siis me kuulutame välja tõesti vastavalt kehtivale korrale kas eriolukorra või sõjaseisukorra. Meil ei ole vaja hakata ühte seadust tegema veel selliseks poolenisti eriolukorra seaduseks.

Suur tänu küsimuse eest! Eks jah, nii nagu küsimused kipuvad juba tõesti korduma, nii ka vastused neile. Vabandan nende ees, kes juba seda vastust on kuulnud. Oluline on just see, et me saame nakkushaiguste leviku ja ka laiemalt tervisekriiside puhul reageerida väga operatiivselt ja kiirelt juba enne olukorra eskaleerumist, et meil ei tekiks olukorda, kus me jõuame [kõrge] nakatumise tasemeni või laiemalt viiruse levikuni, mis eeldab juba eriolukorra väljakuulutamist. Meil peab olema võimalik vajalikke samme astuda juba varem, on see siis tõesti kiirelt haigete isoleerimine, on see nende eneseisolatsioonis olemise üle järelevalve teostamine, on see mingite valitsuse reeglite täitmine. Kõik see ei eelda seda, et me kuulutame selleks välja mingi vastava olukorra, näiteks eriolukorra. Isegi tervishoiu vaates ei pruugi veel olla tegu hädaolukorraga, aga me näeme, et epideemilise leviku oht on riigis väga suur ja ka hädaolukorra tekkimise oht. Siis on väga õige ja mõistlik sellele operatiivselt reageerida – just nimelt selleks, et olukord ei läheks kontrolli alt välja ja me ei näeks sellist pikka vinduvat kriisi, nagu praegu tegelikult väga suur osa maailmast on COVID-19 tõttu kogenud.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No, Tanel, mina rääkisin asjast, sina rääkisid millestki muust. See, et politsei võib minna valdusesse sisse, kui ta näeb või kahtlustab seal kuritegu või näeb abitus olukorras inimest, on midagi hoopis muud kui see, mida see seadus praegu võimaldama hakkab. Ja meil ei ole põhjust siin karta seda, et politsei ei taha seda võimu endale. Mul on konkreetsed kaks näidet Eestist tänase regulatsiooni korral. Kohaliku omavalitsuse juht ja kohalik konstaabel ähvardasid, et EKRE ei või siin koosolekut pidada, isegi kui sellel koosolekul eraterritooriumil osaleb ainult viis inimest. Me lööme selle laiali! See ei ole mingisugune väljamõeldis, see on praktiline elu juba täna ja te tahate juurde anda seda võimu ja neid jõudusid. See ei ole abstraktsioon. See, et sina usud Eesti õigusriiki, on väga tore, aga mina näen, mis on praktiline elu, ja selle tõttu me ei saa toetada seda seadust. Seda enam, et meil on olemas muud lahendused. Miks te neid teisi lahendusi ei kasuta, ma ei saa aru.

Aitäh! Kui üks mis tahes omavalitsus- või õiguskaitseorgan oma volitusi ületab, siis kindlasti on mõistlik kohe selle kohta vastav avaldus teha. Antud juhul ma eeskätt tervise- ja tööministrina kureerin siiski tervisevaldkonda ja töövaldkonda ja need konkreetsed seadusemuudatused, nagu ma ka viitasin, on olulised just nimelt tervisekriiside lahendamiseks. Meie eesmärk ja ma olen veendunud, ka õiguskaitseorganite eesmärk ei ole õigusi juurde saada ja mingil viisil neid ka kuritarvitama hakata, vaid aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele, aidata kaasa ka tulevaste tervisekriiside lahendamisele. Praegu on seda teinud väga hästi, ma ütleksin, tervisevaldkond ja siseturvalisuse valdkond omavahelises koostöös, aga koostöö raames on välja tulnud ka väga palju bürokraatlikke takistusi. Selle seaduse muutmine annaks võimaluse efektiivsemalt sekkuda, operatiivsemalt tegutseda ja seeläbi laiemalt Eesti elanikkonda ja inimeste tervist kaitsta. Ja need on need põhjused, miks mina selle seaduse muutmist vajalikuks pean, neid seadusemuudatusi toetan. Seda lisaks juba varem välja toodud haiguslehtede hüvitamisele ja muudele toetavatele meetmetele, mis aitavad meid kiiremini sellest kriisist välja.

Imre Sooäär, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Kuna Riigikogu stenogrammid kestavad niikaua, kuni kestab Eesti Vabariik, loodetavasti aastatuhandeid, siis stenogrammi huvides ma tahan teha pretsedenditu sammu. Ma tahan vabandada auväärt kolleegide ja kogu Riigikogu ees. Mina tõlgendasin kodu- ja töökorra seaduse § 70 nii, nagu mina seda tegin. Juhin tähelepanu, et ma lähtusin sellest, et mina eelmise siseministri nime ei nimetanud oma korralises sõnavõtus, küll aga tegi seda tema, mille põhjal ma eeldasin, et mul on õigus kaheminutiliseks vastusõnavõtuks.

Ma tänan auväärt kolleeg Jevgeni Ossinovskit, kes juhtis tähelepanu, et kommenteeritud viiesentimeetrise kodu- ja töökorra seaduse väljaandes on teistmoodi tõlgendus. Võib-olla võib ka nii tõepoolest tõlgendada. Lõppude lõpuks otsustab seda istungi juhataja. Ma arvan, et see on hea õppetund tulevikuks, et seda paragrahvi ei saaks kasutada istungite venitamiseks, protseduurilisteks küsimusteks, millel tegelikult  alust ei ole.

Veel kord: vabandan Riigikogu ees ja ma loodan, et saame selle sõnavahetuse endise siseministriga, kelle nime ma siinkohal ei nimeta, lugeda lõppenuks ja kõigile õppetunniks, ka uuele, äsja alustanud Riigikogu asespiikrile.

Aitäh! Jaa, ma kuulsin ka seda arvamusavaldust ja ma ütlen, et ma täielikult toetan seda, mida Jevgeni Ossinovski ka mainis, et kui me räägime  vastusõnavõtust, siis see tõesti on mõeldud läbirääkimiste voorus. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, palun!

(Kaugühendus)

Jah, protseduuriline küsimus. See inimene, kelle nime ma ei taha nimetada: meil on öö praegu käes. Seesama inimene, keda ma nimetada ei taha, ametivande andmisel ka tõlgendas seda ja esines seal jälle ilukõnega. Nii et teeme tööd ja lõpetame need ilukõned.

Läheme edasi. Alar Laneman, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh! Lugupeetud minister, kas need volituste tõstmised on tähtajalised, ja kui ei, siis miks [ei ole]?

(Kaugühendus)

Aitäh! See, mis puudutab korrakaitseorganite omavahelist koostööd ehk näiteks PPA võimalust täita teatud ülesandeid Terviseameti pädevuses, siis need on tähtajatud. Mõte on selles, et kui on selline kriis ja tekib mingi vajadus, on see praegu COVID-19 kriis või mõni tulevane tervisekriis, kus nii valitsus kui vastavad ametkonnad peavad mõistlikuks töö ümberjaotamist ehk laiemat korrakaitseorganite – on ta Häirekeskus, on ta Politsei- ja Piirivalveamet, on ta muu organ – ressursi kasutamist, siis on võimalik seda operatiivselt kasutusele võtta.

See seadus ei tähenda seda, et automaatselt nüüd ja igavesti on PPA Terviseameti ülesannetes, seda loomulikult mitte, vaid konkreetse kriisi lahendamise ajal on selline õiguslik võimalus neid ülesandeid täita. Täpsem kord tuleb Vabariigi Valitsuse määrusest, kus omakorda need detailid fikseeritakse. Loomulikult see eeldab seda, et kui näiteks riigiametid omavahel mingi ettepaneku teevad, koostööd teevad, siis võetakse arvesse just nimelt reaalset elulist vajadust.

Antud juhul näiteks Terviseamet näeb väga selgelt, et kõigi nende reeglite täitmise üle järelevalve teostamine ei ole nende võimuses, kuna nad on 20 korda väiksem struktuur kui Politsei- ja Piirivalveamet. Nii riigi kui ka ametkondade huvides, et nende reeglite täitmine, mis valitsus on kehtestanud, oleks võimalikult laiapindne ja üle riigi, ongi selline tihedam koostöö mõistlik.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme selle päevakorrapunktiga edasi. Nüüd on selles päevakorrapunktis sõna ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehel Siret Kotkal, palun!

(Kaugühendus)

On kuulda?

Tere! Teid on kuulda.

Väga hea. Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas komisjonile nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 347 sisu ja selle eesmärke ning vastas komisjoni liikmete täiendavatele küsimustele 15. märtsil toimunud sotsiaalkomisjoni istungil.

Komisjoni istungil komisjoni liige Siret Kotka tundis huvi ja uuris, kui palju on seni  Terviseameti praktikas sunniraha määramist kohaldatud. Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu vastas, et sunniraha määramisi on tehtud, kuid mitte massiliselt.

Komisjoni liige Priit Sibul küsis, nii nagu ka täna siin juba minister Tanel Kiige käest, ja uuris komisjonis maskikandmise kohustuse kohta ja et seda tõlgendatakse vägagi erinevalt. Komisjonis minister Tanel Kiik vastas, et kuna hetkel on nakatunute arv kõrge ja reeglite täitmist on vaja kontrollida, siis vaidluste vähendamise eesmärgil tuleb seaduses sõnaselgelt sätestada isikukaitsevahendite kasutamine ja ettekirjutuste eiramise eest vastutuse kehtestamine. Samalaadse vastuse andis minister ka Priit Sibulale täna siin suures saalis.

Komisjoni liige Kert Kingo viitas eelnõus toodud erinevatele järelevalvemeetmetele ning märkis, et eriolukorras on selliste meetmete kasutamine mõistetav, kuid hetkel eriolukorda ei ole ja nende meetmete lisamine käesolevasse seadusesse jääb arusaamatuks. Minister Tanel Kiik vastas, et seaduses toodud meetmeid rakendatakse enamasti erandjuhtumite korral, näiteks kui viirust levitatakse teadlikult ja ei alluta Terviseameti korraldustele. Veel uuris kolleeg Kert Kingo seda, kuidas on võimalik tõestada inimeste teadlikku nakkuste levitamist või koostööst keeldumist, kui kasutuses olevad testid ei ole täielikult usaldusväärsed ning võivad anda valetulemusi. Sellele küsimusele vastas Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu, et valepositiivsete või valenegatiivsete tulemuste korral järelevalve käigus inimesi karistama ei hakata.

Tehti alljärgnevad menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. märtsiks k.a – oli konsensus, kõik üheksa komisjoni liiget olid poolt; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – samamoodi konsensus, kõik üheksa komisjoni liiget olid poolt; teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 1. aprill k.a kell 13 – konsensus, samamoodi üheksa komisjoni liiget olid kõik konsensuslikult poolt; ja määrata ettekandjaks Siret Kotka – ka konsensuslikult kõik üheksa komisjoni liiget olid selle poolt. Aitäh!

Hea ettekandja, aitäh teile! Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Priit Sibul, Isamaa fraktsiooni esindaja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Me oleme jõudnud 25. märtsi, mis Eesti ajaloos kannab kohutavat templit. Ma loodan, et paljud meist täna ühinevad ja panevad mälestuseks küünlad akendele. Seda ajaloolist 25. märtsi 1949. aastal ... (Ühendus katkeb.) ... puudutas väga paljusid Eestimaa inimesi ja peresid, aga muus osas on need väga erinevad.

Nüüd menetletavast eelnõust. Möödunud aasta novembris muutsime nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja sellele järgnes avalik arutelu, mida vedas endine õiguskantsler, kes seadis seaduses sätestatu kahtluse alla. Tõsi, teatavaid kommentaare oli ka ametis oleval õiguskantsleril. Siis veenis Sotsiaalministeerium, et mingit probleemi pole ja õigus on kohane ning küllaldane. Ometi oleme vähem kui pool aastat hiljem uuesti sedasama eelnõu muutmas. On igati loogiline midagi teha. Aga tegemisega on alati nõnda, et tegema ei pea vaid õigeid asju, vaid neid tuleb teha ka õigel ajal.

On selge, et selles eelnõus on nii mõnigi õige asi, kuid nendega on jäädud hiljaks, lootusetult hiljaks. Oleme koroonakaoses. Selgus karantiinilehtede võtmisel ja hüvitamisel ning haiguslehe võtmine ja kompenseerimine tööandjate poolt 2.–5. päevani ja edasi haigekassa eelarvest on igati asjakohane, kuid väga kallis ja kulukas meede ettevõtjatele. Just meie eestvedamisel kehtestati see meede nõnda kitsi ja ajutisena aprilli lõpuni. Arvestades seda, et alates veebruarist on kaotatud kontroll viiruse leviku üle, mille tulemusena oli valitsus sunnitud kehtestama ranged piirangud, mis on valusalt tabanud inimesi ja ettevõtteid, on igati kohane seda meedet aasta lõpuni pikendada ja seda me ka toetame.

Vaieldavaid kohti selles eelnõus on, ühiskonda pole võimalik juhtida ähvarduste või piitsaga. Peaminister ei tohiks ähvardada suve ärajätmisega, vaid selle asemel tuleks kontrollida, et piiranguid ja nõudeid täidetakse. Selle eelnõuga tehtavad muudatused aitavad seda senisest paremini ja selgemalt teha. Seadus üksi ei muuda midagi. Edu saavutamiseks on vaja head kriisijuhtimist ja arusaadavat kommunikatsiooni, mitte segaseid Facebooki postitusi. Soovime, et see eelnõu saaks võimalikult kiiresti seaduseks ja Eesti inimestel oleks seda jälgides võimalik üheskoos viiruse selgroog murda. Palju edu!

Aitäh! Nüüd Reformierakonna fraktsiooni esindaja Tiiu Aro, palun! Austatud Tiiu Aro, teid ei ole kuulda. Austatud Tiiu Aro, kas te korraks vaataksite, kas teie mikrofon on sisse lülitatud või ei ole? Proovime nüüd uuesti.

(Kaugühendus)

Kas mind on kuulda?

Nüüd on kuulda ja nüüd näitab ka märk, et teie mikrofon on sees, mitte välja lülitatud. Palun, Tiiu Aro, uuesti, viis minutit!

Tänan! Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Kolleegid! Olukord COVID-i rindel ei ole kiita, see on teada. Menetluses oleva seaduseelnõu eesmärk on viiruse leviku piiramine, mis pikemas perspektiivis võimaldab saada vabaks. Rõhutan, saada vabaks esialgu piirangutest. Peatun kolmel muudatusettepanekul.

Esiteks, ettepanek pikendada juba käesoleva aasta jaanuarist kehtivat 2.–5. haiguspäeva hüvitamist selle aasta lõpuni. Miks? On palju ameteid ja töökohti, kus kaugtöö ei ole mitte kuidagi võimalik, kuid sissetulek on ülioluline. 2.–5. haiguspäeva hüvitamine aasta lõpuni on igati mõistlik, see hoiab potentsiaalsed viirusekandjad ja nakkusallikad töökohast ja kolleegidest eemal. Haige inimene on eemal, ta ei sea täiendavalt ohtu ei enda ega kolleegide tervist.

Teiseks, ettepanek haigusleht ja haigushüvitis eelpool nimetatud tingimustel ka nakatunute lähikondsetele ehk karantiinis olijatele. Selge ja arusaadav ... (Ühendus hakib.) ... korrakaitseorganite kaasamise võimalus Terviseameti ülesannete täitmisel. Olles päris hästi kursis Terviseameti võimaluste ja ülesannetega, väidan, et abijõud on vajalik. Arvestades viiruse laialdast levikut, on äärmiselt oluline kehtestatud reeglitest kinnipidamine ja kontroll nende üle.

Siinkohal tuletan meelde: maskikandmise kohustus avalikes siseruumides, sh ühistranspordis ja teeninduskohtades, on kehtinud juba pikemat aega ja politsei on seda ka kontrollinud, kuid vaidlused kestavad. Minu kui arsti ja kodaniku seisukoht on, et maski kandmine on kaitse, aga ka lugupidamisavaldus. Sellega näitame, et hoolime. Hoolime teistest ja endast. Ja lõpetuseks: tervise kaitse on iga inimese õigus. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kert Kingo! Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud istungi juhataja ja kolleegid! Meie riik on raskes olukorras. Koroonaviirusega nakatumise näitajad aina tõusevad ja oleme seetõttu Euroopa riikide esireas. Samas on meie riik juhtimata, sest peaminister on peidus. Oma rahvaga suhtleb ta paremal juhul sotsiaalmeedia vahendusel ja selleks, et inimestele öelda: teie peate pingutama, teie vastutate. Riigisiseselt rakendatakse järjest rohkem erinevaid ja järjest rangemaid piiranguid, sest ainult rahvas on justkui süüdi.

Mida siis kõnealuse seaduseelnõuga 347 soovitakse muuta? Lisaks praeguse haigushüvitise maksmise korra pikendamisele kuni 2021. aasta lõpuni plaanitakse käesoleva seaduseelnõuga võimaldada haiguslehel olles hüvitist saada ka nakatunute lähikontaktsetel. See tähendab, et 2.–5. päevani hakkab tööandja lisaks nakatunud töötajate haiguslehe kompenseerimisele kompenseerima ka töötajate, kes viibivad lähikontaktsena karantiinis, haiguslehti. See on küll hea uudis töötajatele. Aga ettevõtjatele, kellel niigi on raske suletud ühiskonnas hakkama saada ja ellu jääda, mõjub see rohkem kui rängalt, tõenäoliselt hukutavalt. Kui see seadusemuudatus heaks kiita, siis sisuliselt oleme heaks kiitnud ettevõtluse hävitamise mehhanismi, riigi majanduse lõpliku laostamise ühe võimaliku tööriista.

Ka soovitakse selle seadusemuudatusega kaasata viirusega võitlemisse korrakaitseorganeid ja anda neile volitused kasutada isikute suhtes erinevaid sunnivahendeid, mis on kohased eriolukorrale, näiteks sundtoomist, vallasasja läbivaatust, valdusesse sisenemist või selle läbivaatamist ning õigust isikut kinni pidada kuni 48 tunniks. Kõik väidetavalt selleks, et toetada Eestis kehtestatud epideemiakorra lahendamist, teha järelevalvet inimeste üle. Tänaseks on reaalne juba ka komandanditunni kehtestamine. Samal ajal vuravad lennukid riiki sisse ja [riigist] välja, vedades reisilembeseid inimesi mööda eri riike. Valitsus leiab, et haiguskolle on riigis sees ja välislennud ja turismireisid pole probleem. Tõesti? Piisab vaid ühest inimesest, kes kuskilt eksootiliselt maalt naaseb Eestisse koos uue COVID-i tüvega, ja algab uus epideemialaine. Tuletan meelde, et väidetavalt sai kogu COVID-19 pandeemia alguse ka ühest inimesest Wuhani linnas.

Ka vaktsineerimisega, millele nii väga loodetakse ja usutakse selle mõjusse viiruse leviku pidurdamisel, on totaalne segadus. Riskigruppi kuuluvatele inimestele vaktsiini ei jätku, sest seda jagatakse althõlma oma sõpradele, tuttavatele, kasulikele äripartneritele või potentsiaalsetele erakonna annetajatele. Mida sellise suhtumise puhul lootagi? Kõige selle kõrval märkab peaminister lõpuks oma lõppeva suusahooaja järel, et meil on suur probleem, millele järgneb ähvardus loomulikult jälle rahva ja inimeste suunal. Jah, meil on probleem, aga seda ei lahenda ühepoolselt. Seda ei lahenda ka käesolevasse seadusesse plaanitud muudatustega kohaldada ettevõtjatele täiendav maksukoormus ja kaasata korrakaitseorganid koos erinevate sunnivahenditega inimeste üle järelevalvet teostama. Antud eelnõu ei lahenda meid tabanud probleemi, see on poolik ja pealiskaudne lahendus. Seetõttu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et antud eelnõu tuleb tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Nüüd ma annan sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajale. Riina Sikkut, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Vaatamata kaks nädalat tagasi rakendatud piirangutele, püsib nakkuse levik väga kõrge. Eelmisel nädalal kasvas nakatunute arv 7% – kasvas, mitte ei langenud. Kui senised piirangud ei ole nakkuskordajat viinud alla 1, siis on tarvilik täiendavaid samme astuda. Neid piiranguid ja käitumissoovitusi ja reegleid on nii palju, et inimesed on väsinud, tunnevad tõrksust täiendavate piirangute suhtes. Miks siis mitte motiveerida koroonapositiivseid ja lähikontaktseid koju jääma, makstes esimesest päevast haigushüvitist?

Me oleme täna viimase rohkem kui 10 tunni jooksul kuulnud, miks seda mitte teha. Esiteks sellepärast, et kohalikel omavalitsustel on lisaeelarves ette nähtud toetus ja kohalikud omavalitsused võivad ise otsustada, mida sellega teha. Ma olen täiesti nõus, et omavalitsuste iseotsustamine, paindlikkus on tähtis, näiteks sotsiaalhoolekande korraldamisel, aga praegu me räägime kriisimeetmest. Meil ei ole vaja pärast lisaeelarve vastuvõtmist ja omavalitsustele lisavahendite suunamist hakata ootama üksikotsuseid ja pidada arutelu, kas esimese haiguspäeva hüvitab haigestunu elukoha omavalitsus või tööandja asukoha omavalitsus. Me matusetoetuse kahetsusväärseid näiteid teame ju kõik. See on kriisimeede, mida meil on vaja. Seda on vaja üle-eestiliselt valitsuse reservist ja rakendada kohe, näiteks 1. aprillist, mitte järgmise aasta 1. jaanuarist.

Teiseks. No ei saa sellepärast, et nakkuskordaja R0 loodetavasti läheb juba sel nädalal alla 1. Mina loodan seda ka, väga loodan. Aga sellise veidi alla 1 oleva R0-ga väheneb nakatunute arv meil väga aeglaselt. Läheb mitu kuud, enne kui saab piiranguid leevendada. Midagi on ju vaja täiendavalt teha.

Kolmandaks. Inimesele peab jääma omavastutus. Esimese haiguspäeva hüvitamise kriteerium on ju positiivne testitulemus või Terviseameti tuvastatud lähikontaktsus. Inimene ei otsusta lihtsalt koju jääda. Haigestunud alampalgaga töötaja kaotab kahenädalase haiguslehega ligi 100 eurot. Ehk siis inimene vastutab oma toimetulekuga teiste nakatumise eest kaitsmise eest. Meil on 641 miljonit eurot lisaeelarvet, aga selle 100 eurot peab ikka iga madalapalgaline ise maksma.

Neljandaks. Noh, tuleb arutada, mõelda, sotsiaalpartneritega kokku leppida. Nõus, me võiks palju rohkem tööelust jätta töötajatel ja tööandjatel omavahel kokku leppida. Aga me praegu ei räägi pikaajalisest haiguspäevade hüvitamise skeemi muutmisest või sotsiaalkindlustusskeemide põhjalikust ümberkorraldusest. Me räägime kriisimeetmest. Me ei räägi tööandjate koormuse suurendamisest, vastupidi, me räägime haiguspäevade hüvitamise koormuse leevendamisest tööandjate jaoks.

Viiendaks. Teisest päevast hüvitamine juba omab mõju. Nii rahandusminister kui ka riigihalduse minister kinnitasid enne, et jätkatakse haiguspäevade hüvitamist täpselt nii, nagu tervise- ja tööminister meile tutvustas, alates teisest päevast. Sest see on hea viis toetada haigete koduspüsimist, see meede töötab ja on juba omanud positiivset mõju. See on suurepärane, et on leidnud kinnitust, et haiguspäevade heldem hüvitamine vähendab haigena tööl käimist. Muidugi tuleb seda jätkata, aga praegu on meil ka ühine ülesanne vähendada nakkuse levikut, on vaja veel rohkem tõbiseid koju jätta. Nii et meil ei ole vaja lihtsalt jätkata toimiva meetmega, vaid meil on vaja veel paremini töötavat meedet.

Nii et me kõik saame aru, et on vaja teha täiendavaid samme viiruse leviku tõkestamiseks. On selge, et tegelikult sisulisi vastuargumente ei ole, ei ole ka määratult suurt kulu, mis sellega kaasneb. Seega on arusaamatu, miks opositsiooni konstruktiivset ja nakkuse leviku piiramisele suunatud ettepanekut ei soovita tegelikult isegi edasi arutada, kuigi plaani, kuidas töökohtades toimuvale levikule pidurit tõmmata, ju ei ole. Nii et kutsun kõiki kolleege sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekuid ja eelnõu, mis võimaldaks esimesest päevast koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele haigushüvitist maksta, toetama. Aitäh!

Aitäh! Austatud Henn Põlluaas, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon juba esines läbirääkimiste voorus, Kert Kingo tegi seda, nii et ma ei saa teile rohkem sõna anda. Tagasilükkamise kohta Kert Kingo juba tegi oma ettepaneku ja see on meil ilusti ka allkirjastatult olemas. Nii et rohkem kõnesoove ma ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 347 esimene lugemine lõpetada, samas on tulnud juhatusele ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, kes on teinud ettepaneku eelnõu 347 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustan selle hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, meil on hetkel tehniline tõrge, seega katkestan hääletamise ettevalmistamise ja võtan juhataja vaheaja 15 minutit. Istung jätkub 15 minuti pärast. Vaheaeg.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Meile hetkel tundub, et istungisüsteem on taas käivitunud ja tööle hakanud. Kalle Grünthal, protseduuriline palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on selles, et pärast seda, kui see asi kõik siin välja lülitus, ei anna meie puldid enam mingit signaali. Ma arvan, et äkki me peaksime tegema kohaloleku kontrolli.

Jaa, ma tänan! See sõnum, et soovitakse teha kohaloleku kontrolli, on tulnud mulle siin ka telefoni teel. Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohale registreerus 80 Riigikogu liiget, puudub 21.

Head ametikaaslased, kui me läksime vaheajale, siis me olime hääletuse eel. Hääletuse sisuks on see, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 347 esimesel lugemisel tagasi lükata. Kas me võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 347 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 18, vastu 62 ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 349 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 31. märtsi kell 17. Sellega on ... Vabandust, [eelnõu] 347. Sellega on üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 349 esimene lugemine. Sõna on ettekandeks haridus- ja teadusministril. Liina Kersna, palun!

(Kaugühendus)

Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Olen teie ees põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega, mis eelkõige puudutavad riigieksamite korraldust COVID-i kriisi ajal. Meie eesmärk on tagada, et ühegi lapse kool ei jääks lõpetamata COVID-i kriisi tõttu ja et kõik lõpetajad, kes soovivad astuda järgmisesse kooliastmesse, saaksid kandideerida õigeaegselt neisse koolidesse, kuhu nad soovivad astuda, sh ka rahvusvahelistesse ülikoolidesse. Selleks palume parlamendilt luba esiteks muuta eksamite toimumise aegu. Seda juhuks, kui COVID-i kriisiolukord ei võimalda eksameid juba läinud aasta suvel kehtestatud kuupäevadel läbi viia. Teiseks, vajadusel pakkuda ka kolmandat eksami sooritamise aega ja seda eelkõige just neile noortele, kes halbade kokkusattumiste tõttu, näiteks olles isolatsioonis või haige, ei saa osaleda ei esimesel eksamiajal ega ka lisaeksami ajal. Just neile mõeldes palume võimalust kehtestada ka kolmandad eksami sooritamise ajad, et kõik lapsed saaksid oma lõputunnistuse kätte. Ja kolmandaks, juhul kui valitsus peab kehtestama lisaliikumispiiranguid, näiteks kaotame ära tänased erisused koolides, kus võib teha konsultatsioone kontaktõppena, kus võib haridusliku erivajadustega lapsi õpetada, kus võib läbi viia väikestes gruppides praktikat, aga sh ka võib tänaste erandite kohaselt läbi viia koolimajas ka eksameid, kui valitsus selle erandi peab ära muutma, siis me palume siduda gümnaasiumieksamite sooritamine lahti lõpetamise tingimustest. Sisuliselt tähendab see seda, et riigieksamid muutuksid vabatahtlikuks.

Mõistan täiesti, et õpilaste ja koolide jaoks on väga oluline selgus, millal ja millistel tingimustel kooli sel aastal lõpetatakse. Esimene riigieksamiaeg on juba vähem kui kuu aja pärast: 19. aprillil peaks toimuma eesti keele riigieksam. See puudutab 7000 noort 158 koolist. Kuigi juba oma olemuselt on eksamikorraldus väga rangelt reglementeeritud tegevus, siis palusin ka teadusnõukojalt hinnangut, kas tänaste teadmiste juures on eksami korraldamine 19. aprillil suure nakkusohuga tegevus. Teadusnõukoja hinnangul võiks eksamid korraldada juhul, kui olukord ei muutu halvemaks kui [see] täna [on]. Ja loomulikult seda kõiki ohutusnõudeid kasutades: hajutades, maske kandes, ruume tuulutades, käsi desinfitseerides. Oleme pakkunud võimaluse kõigil eksamikomisjoni liikmetel ja välishindajatel ka saada esimene doos vaktsiini. Teadusnõukoda soovitas ka kaaluda võimalust eksamitegijaid kiirtestida enne eksamit ja see vähendaks kindlasti nakkusohtu: kui eksaminandide seas juhtub olema positiivne, siis me tuvastame ta enne eksamit. Teiseks, see annab ka võimaluse pakkuda kohe järgmist eksamiaega inimesele, kes on nakatunud. Me kindlasti seda võimalust, kas kasutada sel aastal kiirteste lõpetajate peal, kaalume.

Pärast eesti keele riigieksamit toimuvad B2‑taseme eksamiga ühitatud eesti keele teise keelena kirjalik ja suuline eksam ja see puudutab veidi rohkem kui 2700 noort. Maisse on planeeritud kaks eksamit: mai alguses inglise keele riigieksam, mida teeb 4500 noort, ja mai lõppu matemaatikaeksam, mida kokku, siis nii laia kui kitsast matemaatikat, läbivad 9000 noort. Me juba täna oleme edasi lükanud Cambridge'i rahvusvahelise inglise keele eksami ja ka rahvusvahelise prantsuse keele eksami. Nende eksamite edasilükkamiseks ei olnud vaja seadust muuta. Need eksamid oleks pidanud muidu toimuma juba märtsi lõpus. Kui parlament annab loa ja olukord võimaldab, siis tänaste teadmiste juures muudaksime vaid inglise keele riigieksami toimumise aega. Täna on kehtestatud kirjaliku inglise keele riigieksami ajaks 3. mai, selle me lükkaksime edasi 7. maile, ning suulise eksami 10.–13. maile. Kõik need eksamite toimumise kuupäevad kehtivad tänaste teadmistega. Kui olukord muutub veelgi halvemaks, siis me peame muutma ka eksami toimumise aegu ning vajadusel siduma eksamite tulemused lahti lõpetamise tingimustest. Olen pidanud nõu mitme koolijuhiga, kes on mulle kinnitanud, et neil on eelmisest aastast hea kogemus sellest, kuidas korraldada eksameid COVID-i tingimustes. Nad on öelnud, et arvestades kõiki ohutusnõudeid, on nad loomulikult valmis tegema seda ka sel aastal.

Lisaks riigieksamite korraldamisele palume parlamendilt luba sarnaselt eelmisele aastale kasutada ka sel õppeaastal kõigis kooliastmetes hindamisel ka sõnalisi hinnanguid ja arvestatud/mittearvestatud hindamist. Seda on palunud meilt mitu koolijuhti. Kuna tegemist on ajakriitilise eelnõuga, palun parlamendil võimalusel seda eelnõu võimalikult kiiresti menetleda. Tänan kuulamast ja vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Imre Sooäär, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Arvestades tõepoolest erakordselt kõrgeid nakkuskordaja numbreid riigis, siis väga paljud lapsevanemad ja kooliõpetajad ütlevad, et tänavu võiks riigieksamid üldse ära jätta või vähemalt võiksid need olla vabatahtlikud ja lõpetamisest lahti seotud. Mida te neile lapsevanematele ja väga paljudele kooliõpetajatele ütlete, kes täpselt nii arvavad?

(Kaugühendus)

Aitäh! Esiteks, põhikoolis ongi eksamid lõpetamise tingimustest lahti seotud. Teatavasti põhikooli lõpueksamite läbimise lävend on päris kõrge ja seetõttu me otsustasime, et sel aastal on nad lõpetamise tingimustest lahti seotud, aga eksamid siiski on kohustuslikud. Gümnaasiumilõpetajate puhul on vaja eksamil saada vähemalt 1 punkt. Ma usun, et selleks 1 punktiks on kõik võimelised. Ma mõistan muidugi seda, et kui mingi asi on kohustuslik, siis see tekitab iseenesest juba suuremat stressi. Näiteks eelmisel aastal, kui gümnaasiumi lõpueksamid olid vabatahtlikud, siis reaalselt oligi päris palju loobujaid, matemaatikaeksami puhul pea 40%. Me ei tahaks sel aastal nii suurt sellist ühtsete ülesannete põhjal hindamise lünka. Riigil on tegelikult oluline saada ülevaade, millised on distantsõppe puhul õpitulemused ja siis me saame pakkuda ka järgnevatesse kooliastmetesse liikujatele lisatuge, et neid õpilünki täita.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Austatud minister! Tõepoolest tekib selline déjà-vu tunne. Tegelikult aasta tagasi me menetlesime umbes sarnast eelnõu ja tol hetkel oli see kriis enneolematu, midagi, millega me mitte kunagi enne ei ole tegelenud. Sel aastal on meil juba aastane kogemus, ja see, et me menetleme sarnast eelnõu, tähendab seda, et aasta jooksul ei ole HTM ehk piisavalt hästi hakkama saanud selle olukorraga. Ehk see annab ruumi teatud kriitika jaoks. Aga minu küsimus ei ole seotud sellega, kuidas või keda süüdistada antud olukorras. Pigem ma küsiks, mida te hakkate tegema suvel ehk siis mida te siit kogemusena kaasa võtate.

(Kaugühendus)

Aitäh! Nagu te, Viktoria, väga hästi teate, siis eelmisel aastal küsis haridus- ja teadusminister sarnastele muudatustele volitusi kaheks aastaks. Tol hetkel parlament talle sellist kaheaastast mandaati ei andnud, valitsus sai kehtestada need muudatused üheks aastaks. Seetõttu pidin mina tulema täna taas teie juurde seda muudatust paluma.

Ma olen selles mõttes nõus kriitikaga, et mis puudutab haridusvaldkonda, siis suvi lasti tõesti mööda. Tegelikult eelmise aasta suvel oleks võinud teha plaane ja tegusid selleks, et meie koole muuta ohutumaks, näiteks tegeleda ventilatsiooniküsimustega, näiteks varustada koolid CO₂ anduritega, kui ei jaksa ventilatsiooni välja ehitada, kehtestada võimalikult ohutud koolikorralduslikud meetmed. Seda kõike oleks võinud teha. Ja mis puudutab eksameid, siis kindlasti on selles uues olukorras väga oluline mõelda selle peale, kas me saaksime teha ka riigieksameid elektrooniliselt, nii nagu näiteks on gümnaasiumid teinud ühtsed sisseastumiskatsed. Need on kõik elektroonilised. Tänapäeva tehnoloogia annab juba väga turvalisi meetmeid ka isiku, kes eksamit teeb, tuvastamiseks. Nii et sellega oleks küll varem võinud tegeleda.

Eduard Odinets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Tuleb mõelda positiivselt, loomulikult, aga valmis olla ka mustemaks stsenaariumiks. Juhul kui epidemioloogiline olukord ei parane ja eksameid ei tohi korraldada, ehk siis need ei toimu, palun selgitage mulle oma loogikat. Te ütlesite, et sellisel juhul need muutuvad vabatahtlikuks, võib-olla see oli lihtsalt keelevääratus. Aga tegelikult mind huvitab, mis siis saab ülikooli sisseastumistest. Seletuskiri räägib, et sellel aastal mõni Eesti ülikool on võimeline ise tegema sisseastumiseksameid, kui riigieksameid ei saa arvestada, aga mitte kõik ülikoolid ja kindlasti mitte välismaised ülikoolid. Ja mis saab nendest, kes see aasta ei soovigi ülikooli minna, vaid soovivad seda teha järgmine või ülejärgmine aasta? Milline sõnum on nendele lõpetajatele, kes ei saagi riigi kehtestatud piirangute tõttu see aasta eksameid üldse teha? Kuidas nende edasiste õpingutega lood on? Kahjuks seletuskiri ei anna ammendavat vastust sellele küsimusele.

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, loomulikult me peame olema valmis ka olukorra halvenemiseks. Näiteks on võimalik eesti keele riigieksam lükata 30. aprillile, ja on hinnatud, et siis me suudame, väga suure pingutusega küll, eksamitulemused teha avalikuks 18. juuniks. See on küll väga riskantne, sest see on just see aeg, kui koolid tahaksid teha oma lõpuaktuseid ja jagada tunnistusi. Meie eesmärk ju on, et selleks ajaks oleks kõik eksamitulemused teada. Aga kui kehtestatakse lisapiiranguid ja me ei saa praegusel hetkel eksameid korraldada, siis tulebki vaadata, millal on võimalik neid eksameid korraldada. Kui selline olukord peaks juhtuma, siis mul on väga keeruline ette öelda, et me saame teha seda mingi aeg. Tõenäoliselt jääb see siis sügisesse.

Aga praegused prognoosid siiski ei näe ette sellist olukorda. Praegused prognoosid pigem näevad ette ikkagi olukorra vaikset, aga siiski paranemist. Nii et loodame, et eksamid ikkagi toimuvad. Me teame, et ülikoolides on riigieksamite sooritamine tõesti väga paljudel erialadel kandideerimise eelduseks. See on oluline, et noored saaksid need eksamid siiski läbida sellises ajaraamis, et nad saavad ülikoolidesse korralikult kandideerida, sh rahvusvahelistesse ülikoolidesse. See on ka väga suur mure, et need saaks tehtud sellel ajal, et kõik noored saaksid kandideerida.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

Austatud minister! Vastupidiselt eelmisele küsijale ma palun pigem täpsustada. Nii palju, kui ma sellest seaduseelnõust aru saan, me pigem anname teile kindlustuspaberid. Ehk siis praegune olukord jätkub täpselt samamoodi, nagu ta oli kehtestatud, lihtsalt et selle seaduseelnõuga me lubame teile juhul, kui olukord läheb kriitiliseks, muuta neid praegu kehtestatud norme. Selles mõttes, et kohe kindlasti see eelnõu ei too automaatselt kaasa mingisuguseid, kaasa arvatud eksamite asjus, muutusi. See on esimene asi.

Ja teine. Ikkagi, palun täpsustage veel kord: aprillis toimuva eesti keele eksami suhtes mingisuguseid kuupäevalisi muudatusi ei toimu, aga inglise keele [eksami] suhtes, mis toimub maikuus, toimub. Miks lükatakse just inglise keele eksamit? Palun täpsustust!

(Kaugühendus)

Aitäh! Inglise keele eksamit me, nii nagu ma oma kõnes ütlesin, plaanime mõned päevad edasi lükata seetõttu, et me olime sunnitud edasi lükkama Cambridge'i rahvusvahelise inglise keele eksami ja prantsuse keele eksami, et nende eksamite vahelised ajad oleksid õpilastele sobilikud. See on selline korralik maletamine, et saada neid kuupäevi hästi klappima, et see oleks noortele sobilik ja nende eksamite vahele jääks piisavalt päevi.

Loomulikult selle seaduseelnõuga antakse meile justkui garantii, et kui olukord läheb halvemaks, siis me saame astuda teatud samme. Tänaste teadmiste juures, nagu ma oma kõnes ütlesin, me teeksime eksamid etteantud kuupäevadel, välja arvatud inglise keele riigieksam, ülejäänud kuupäevad jäävad praeguste teadmiste juures samaks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus seondub sellega, et meie hea kolleeg Viktoria Ladõnskaja-Kubits küsis küsimuse ja teie läksite sujuvalt üle koolide tervishoiunõuete juurde. Mul on küsimus, mis puudutab sellist üliohtlikku väärisgaasi nagu radoon. Teatavasti on kehtestatud tervishoiunõuded gümnaasiumidele, kus on määratud õhus oleva radooni piirmäär. Kooli siseõhus võib olla kuni 200 bekerelli. Huvitav on see, et Järvamaal Paides ehitatakse riigigümnaasiumi, mille puhul on aluseks võetud elamute ja tööstuslike hoonete nõuded, ehk siis 300 bekerelli. Palun selgitage, kuidas on selline asi lubatud.

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma tunnistan, et ma ei ole selle teemaga kursis ja ma ei oska sellele küsimusele vastata. Igal juhul on koolikeskkonnad tõesti väga reglementeeritud keskkonnad ja kui kusagil on midagi valesti, siis sellega peab tegelema. Mina olen viimasel ajal tegelenud CO₂ tasemega kooliruumides, mis on väga paljudel juhtudel üle lubatud normi, ja see ei ole mitte ainult viiruse leviku mõttes ohtlik, vaid see selgelt mõjutab ka uurimuste põhjal laste õpitulemusi. Aga mis puudutab radooni, siis ma jään siinkohal vastuse võlgu. Palun oma kolleegidel seda uurida ja edastan teile vastuse.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea minister! Te viitasite, et eelmine minister on jätnud suvel, või enne seda, palju asju tegemata. Kas natukene avate, mida ta on jätnud tegemata? Teine küsimus on: mille järgi te panete paika, kas need eksamid toimuvad? Noh, emakeel 19. aprillil või mingi muul ajal. Kas see on kuidagi seotud selle R-tähega, selle koefitsiendiga? Millest see oleneb, mis mõõdik seal on?

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma alustan lõpust. Esiteks, need täna kehtivad kuupäevad on paika pandud eelmise aasta augustis. Seadus nõuab, et need kuupäevad pannakse väga pikalt ette [paika], need ei ole kuidagi lähiajal kehtestatud. Mis puudutab eksamite võimalikku edasilükkamist, siis, nagu ma oma kõnes viitasin, me kindlasti konsulteerime sel teemal teadusnõukojaga. Nii nagu ka praeguse otsuse puhul, et kui parlament ka annab meile selleks volitused, siis me praeguste teadmiste juures 19. aprillil toimuvat eksamit edasi ei lükka. Aga kui olukord muutub halvemaks ja teadusnõukoda hindab, et ikkagi ei ole ohutu neid eksameid korraldada, siis me lükkame need edasi. Aga üldiselt jah, kui saaks R-i alla 1, võiks tunda ennast veidi turvalisemalt.

Mis puudutab eelmist aastat, siis ma mõistan, et suvel olid inimesed väsinud ja oli lootus, et olukord läheb paremaks, aga kui olla takkajärgi tark, siis oleks võinud tegeleda koolide keskkonna ohutumaks muutmisega. Ma juba enne rääkisin: CO₂ andurite hankimine klassiruumidesse, ventilatsiooni parandamine jne. Ja ka eksamite elektrooniliseks muutmine. See on väga pikaajaline protsess, aga sellega oleks võinud küll algust teha.

Eduard Odinets, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, härra esimees! Proua minister! Jätkates minu ja Viktoria dialoogi, mis käib teie kaudu, palun teil ikkagi kinnitada meile, et see seaduseelnõu võimaldab haridusministeeriumil eksameid edasi lükata ja võimaldab neid üldse mitte korraldada, lugedes sellisel juhul kõik gümnaasiumilõpetajad ka gümnaasiumihariduse saanuks.

Aga küsimus, mida ma lisaks tahaksin teie käest veel küsida, on nende ettevalmistuskursuste või abikursuste kohta, mida gümnasistidele praegu pakutakse. Nagu me teame juba pikemat aega, pakutakse neid ainult eesti keeles ja ainult nendele õpilastele, kes omandavad haridust 100% eesti keeles. Nendele, kes õpivad nn 60 : 40 mudeli järgi, ja õpivad neid aineid, milles on eksamid vene keeles, mingeid kursusi ei korraldata. Kas te nüüd viimaste nädalate jooksul olete leidnud mingi lahenduse sellele probleemile, et pakkuda tuge nendele lõpetajatele, et ka nemad saaksid korralikult oma eksamid ära teha juhul, kui need eksamid sel kevadel toimuvad?

(Kaugühendus)

Aitäh! Jah, kultuurikomisjonis oli meil see teema üleval ja tegelikult minu head kolleegid suhtlesid pärast seda ka Tartu Ülikooliga. Kahjuks tuleb tunnistada, et praegu tõesti ei ole meil võimekust neid kursusi pakkuda. Ma saan aru, et ehkki see küll ei aita hetkel tänaseid lõpetajaid, proovitakse igal juhul edaspidi taolist kursust ette valmistada. Selline kokkulepe saadi.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Eksamite üks lahutamatu osa on ju ka tegelikult konsultatsioonid. Ja kui me vaatame, et õpilased on kaugõppes, siis neil tekivad teadmistes lüngad ja nad sooviksid loomulikult ka konsultatsioone. Aga eks need konsultatsioonid toimuvad ikka üks ühele. Kas ja kuidas on Haridus- ja Teadusministeerium näinud ette nende konsultatsioonide läbiviimise, juhul kui eksamid toimuvad?

Ning küsimuse teine pool on see, et kas eelarves on selle jaoks ka rahalised vahendid. See on õpetajate jaoks täiendav koormus, sest ilmselgelt on distantsõppel selle konsultatsiooni vajadus tunduvalt suurem, kui seda oleks tavaõppes.

(Kaugühendus)

Aitäh! Väga õige osundus. Tõesti, konsultatsioonid on vajalikud ja seetõttu ongi valitsus teinud erandi, et konsultatsioone võib koolimajas läbi viia ja seda väikestes gruppides, hajutatult. Oleneb, kui suures ruumis, ja kõiki ohutusnõudeid peab täitma: maski peab kandma, kõik need tavapärased reeglid. Aga jah, konsultatsioone, ka eksamite-eelseid konsultatsioone võib väikestes gruppides koolis läbi viia.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma täpsustaksin oma seda radooniteemalist asja. Radoon tekib loodusliku radioaktiivse lagunemise põhjal, ja kui ta pääseb koolimajja sisse, siis selle radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise oht. Küsimus on praegu selles, et Paidesse ehitatakse riigigümnaasiumit, ja olles kursis kohalike oludega, ei ole minu hinnangul järgitud koolidele kehtestatud tervisenõudeid. Kas ma võin loota teie peale selles suhtes, te olete äärmiselt siiras ja paistnud välja, et juhul, kui see oht on tõeliselt olemas, te seiskate selle ehituse ega lase sellel radoonipesal tekkida?

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma küll väga usun, et koole ehitades järgitakse kõiki vajalikke tervishoiumeetmeid. Aga nagu ma ütlesin teie eelmisele küsimusele vastates, ma ei ole selle teemaga kursis. Ma uurin seda ja annan teile teada, milline see seis meie vaates on.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Minu gümnaasiumi lõpetamine jäi eelmisesse aastatuhandesse ja mingi täiskasvanute kool see oli. Meil oli tol hetkel nii, et teatati, et need, kellel on mingid tervislikud probleemid, toogu ainult arstitõend ja nad saavad endale mingi arvestuse järgi nn keskmise hinde. Kas tänapäeval on ka, ütleme, selline arvestus olemas, et kui näiteks mõni õpilane ei soovigi maksimumhindeid, siis mingi keskmise arvutamisega leitakse, et eksam on sooritatud? Sest täna me teame, et gümnaasiumieksami korraldamisest seaduses on see, et piisab sellest, kui sa lähed ja tead 1% [ainest], siis on juba eksam tegelikult sooritatud.

(Kaugühendus)

Aitäh! Te tegelikult ise vastasitegi enda esitatud küsimusele. Tõesti, gümnaasiumi lõpueksami sooritamiseks piisab 1 punktist. Ma usun, et see ei ole ühelegi kolm aastat gümnaasiumis õppinud noorele inimesele kuidagi üle jõu käiv, pigem on arutletud selle üle, kas see 1 punkt on kohane. Nii et gümnaasiumi lõpetamiseks peab küll tegema eksami, aga see lävend on väga madal.

Peeter Rahnel, palun!

(Kaugühendus)

Ma küsin nii, praegu kuulates ka teie selgitust eksami sooritamise kohta: kui lävend on ainult 1 punkt, siis kas eksamil kui sellisel on üldse mõtet? Teine küsimus on see: kas on teada, kui suuri rahalisi vahendeid on vaja selleks, et ehitada ühel koolil välja ventilatsioon? CO₂ andur – jah, midagi ta annab, aga ventilatsiooni väljaehitamist ta küll ei kompenseeri.

(Kaugühendus)

Aitäh! Eksamite temaatika on tõesti selline temaatika, mille üle on väga palju haridusvaldkonnas arutletud, ja ma usun, et need arutelud ka jätkuvad. Aga praegu, kriisiolukorras ma piirduksin küll selle õppeaastaga. Ka need muudatused, mida me selles seaduseelnõus palume, puudutavad üksnes käesolevat õppeaastat.

Mis puudutab ventilatsioone, siis tõesti mul, koolijuhtidel ja koolipidajate esindajatel, kohalike omavalitsuste esindajatel oli kohtumine teadlastega, kes tutvustasid meile erinevaid võimalusi, kuidas muuta koole ohutumaks. Kohal olid ventilatsioonieksperdid, maskide eksperdid, kiirtestimise eksperdid. Tõesti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on ehitusregistri järgi teinud ülevaate, kui palju on meil koolihooneid, kus on loomulik ventilatsioon. Neid koolihooneid on üle 700. Tõsi, see on ehitusregistri põhjal, mis tähendab, et kõigis nendes majades ei toimu õppetööd.

Ja me tahamegi kohalike omavalitsustega koostöös saada reaalse pildi, kui palju meil [neid] päriselt on ja kus on need koolimajad, mis vajaksid ventilatsiooni uuendamist või renoveerimist. Ja see on tõesti väga kallis tegevus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on hinnanud, et kui pooled nendest koolidest vajaksid renoveerimist, siis investeerimisvajadus oleks 350 miljonit. Seda me kindlasti kriisi ajal kiiresti ära ei tee, sest nad on ka hinnanud, et see ventilatsiooni renoveerimine võib koos projekti koostamisega võtta aega aasta kuni poolteist.

See on kindlasti teema, millega peab edasi tegelema, ja koostöös koolipidajatega. See on oluline, aga see ei ole kindlasti selline kiire kriisimeede. Samas CO₂ andurid, mis annavad operatiivselt märku, kui õhu kvaliteet on läinud halvaks, et saab teha kasvõi aknad lahti, on kiire ja tegelikult ka efektiivne meede.

Aitäh! Rohkem küsimusi pole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa. Palun!

Aitäh! Austatud Riigikogu! Teie ees on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 349. Lühidalt tutvustades ei ole eelnõu kohaselt sel aastal erandkorras lõpueksamid gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud liikumisvabaduse piirangute tõttu ei ole lõpueksamite korraldamine mõistliku aja jooksul võimalik. Lisaks loob eelnõu võimaluse vastavalt vajadusele lükata eksamite toimumist edasi ja näha ette täiendavaid eksamiaegu. Muudatus on vajalik tulenevalt COVID-19 epideemiast tingitud olukorrast.

Kultuurikomisjon käsitles seda eelnõu teisipäeval, 16. märtsil. Juhataja oli Jaak Valge, kes on meie kultuurikomisjoni aseesimees. Aadu Must, kes on kultuurikomisjoni esimees, puudus. Koosolekust võtsid osa järgmised komisjoni liikmed: Helle-Moonika Helme, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Komisjoni ametnikest olid Urvo Klopets, nõunik, ja Carina Rikart, nõunik. Kutsutud olid minister Liina Kersna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Arutelu alguses minister Liina Kersna tutvustas, mis on eelnõu peamised printsiibid. Lühidalt veel kord. Esiteks, volitada valitsust vajadusel tänaseks juba kinnitatud eksamite aegu muutma. Teiseks, volitada valitsust kehtestada riigieksamite lisaeksamite aegu. Kolmandaks, kui Vabariigi Valitsus peaks kehtestama lisaliikumispiirangud, siis võimalust just sel õppeaastal eksamitulemused kooli lõpetamise tingimustest lahti siduda. Veel kord rõhutan, et praeguste prognooside järgi seda vajadust ei ole, aga igaks juhuks anname selle seaduseelnõuga selle võimaluse. Ja neljandaks, anda kõikides kooliastmetes, sh ka gümnaasiumis, võimalus kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindamisskaalasse. Jälle rõhutan: ainult selleks aastaks.

Edasi olid kultuurikomisjoni liikmetel küsimused. Alustas Eduard Odinets, kes küsis, kas eelnõu peaks menetlema kiireloomuliselt, et see võimalikult kiiresti jõustuks. Liina Kersna vastas, nagu ta ka täna siin diskussiooni alguses ütles, et palub eelnõu parlamendi tavasid arvestades, kuid võimalikult kiiresti menetleda. Eduard Odinets sõnas, et sõnaline ja numbriline hindamine on osa iga kooli hindamisjuhendist ja kui koolid soovivad seda võimalust kasutada, eeldab see hindamisjuhendi muudatust, mis on ajamahukas kooskõlastuste protsess. Odinets küsis, kas see pigem ei pärsi pakutava võimaluse kasutuselevõtmist. Liina Kersna vastas, et kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel võib sõnalisi hinnanguid anda kuni põhikooli teise kooliastme lõpuni, pärast seda peab sõnalised hinnangud teisendama numbrilisteks hinneteks. Kersna sõnas, et vastavalt eelnõule seda enam tegema ei pea. Veel kord rõhutan: ainult sel aastal. Edasi olid paar tehnilist küsimust, mis on seotud täpselt samamoodi numbrilise hindamise teemaga.

Pärast seda olid küsimused seotud natukene teise teemaga, mis ei puuduta küll otseselt eelnõu teksti, aga ikkagi, kuna minister mainis arutelu jooksul, et koostöös ülikoolidega on koolilõpetajatele avatud kordamiskursused riigieksamiteks, mis on erakordselt populaarsed, siis arutelu käigus mõni kultuurikomisjoni liige tahtis täpsustada just seda temaatikat. Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas ülikoolide koostatud eksamiteks ettevalmistavaid kursusi on ka vene keelt kõnelevatele noortele. Liina Kersna, täpselt nagu ka praegu [ütles], vastas, et eesti keel teise keelena kursuseid ei ole.

Margit Sutrop jätkas teemat ja täpsustas, kas ülikoolid saavad lisaraha kursuste ettevalmistamise eest. Liina Kersna vastas, et ülikoolid saavad lisaraha ning kursuste eelarve on 400 000 eurot. Signe Kivi täpsustas, kuidas abistatakse õpilasi, kes on distantsõppel hätta jäänud. Liina Kersna vastas, et abi vajavate õpilaste jaoks on ka digiõppe puhul erandid. Võimalus on õpetajaga koolis kohtuda ning saada konsultatsiooni. Haridus- ja Teadusministeerium korraldab suvel lisaeelarve toel õpilaagrid, kus on ühendatud meelelahutus, õpioskuste parandamine ning samas ka õpilünkade tasandamine. Lisaks hakatakse sügisel õpilastele järeleaitamiseks pakkuma erinevaid kursusi.

Veel oli kaks küsimust, mis on otseselt seotud selle eelnõuga. Mina küsisin selle kohta, et parlament menetles eelmise aasta kriisiolukorra ajal sarnast eelnõu, ning küsisin, mida ministeerium oleks saanud vahepealsel ajal teha selleks, et samasse punkti mitte sattuda. Liina Kersna tunnistas, et on kriitikaga nõus, enamik gümnaasiumide sisseastumiskatseid on digitaalsed, kasutatakse näotuvastusprogramme jne, fakt on see, et riigieksameid ei ole suudetud digitaalseks teha, ning tegi ettepaneku seda teemat komisjoniga edaspidi arutada. Minister lisas, et samuti oleks võinud eelnõuga parlamend ette tulla paar nädalat varem, kui oleks osanud ohte paremini ette näha.

Minu teine küsimus oli seotud sõnalise hindamisega. Nimelt, sõnalise hindamise näol oli tegemist suure debatiga, mille juurde minu arust peaks eraldi tulema. Ma küsisin, kuidas sõnaline hindamine on seotud kriisiga ning miks peaks seda kriisi kontekstis käsitlema antud eelnõu punktina. Liina Kersna vastas, et tegemist on samuti ajaliselt piiratud punktiga ning ettepanek on eelnõus, kuna ka eelmisel aastal tehti selline muudatus. Olukord koolides on pingeline ning koolid ise on hinnanud, et sõnaline hinnang aitab seda survet leevendada. Osa õpilasi on õppimises maha jäänud ning nende motivatsiooni on raske hoida. Haridus- ja Teadusministeeriumi soov on, et õpilased püsiksid haridussüsteemis ning me aitame neid võimalikult personaalselt. Neid õpilasi on oluliselt raskem aidata ja hiljem üles leida, kui nad ei ole haridussüsteemis. Minister lisas, et sõnaline hinnang ei ole kehvem kui numbriline hinnang ja tegemist on koolide palvega, mis teeks distantsõppe tulemuste hindamise paindlikumaks. Tegemist ei ole kohustuse, vaid võimalusega.

Lõpetuseks, Jaak Valge tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva ehk muudatusettepanekuid ootame kuni järgmise kolmapäeva kella 17. Kõik otsused tehti konsensuslikult. 

Hea ettekandja, suur tänu! Küsimusi ei ole. Nüüd avan läbirääkimised, sõna on Keskerakonna fraktsiooni esindajal. Marko Šorin, palun!

(Kaugühendus)

Tervist! Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Me küll arutame siin meie ühist tulevikku puudutavat küsimust, kuid ei pääsenud ka minevikust. Selle tõttu tuletan natuke meelde ka eelmist kevadet, kui koroonaviirus oli meie kõigi jaoks uus ja me ei teadnud, milline tulevik meid ees ootab. Kuid juba siis käis haridus- ja teadusminister Mailis Reps Riigikogult küsimas luba saada eksamite muutmise õigust kaheks aastaks. Tookord parlament paraku seda õigust talle ei andnud, mille tõttu pidi nüüd uus haridus- ja teadusminister Liina Kersna tulema parlamendi ette.

Tahame või ei taha, rääkisime taas kord minevikust, et miks suvel ei paigaldatud koolidesse CO₂ andureid või ei parandatud ventilatsioone. Siinkohal on iseenesest pisut kummaline öelda seda, et miks haridusminister eelmisel aastal midagi teinud, kui kevadel ei uskunud isegi parlament, et sellist eriolukorda meil aasta pärast uuesti on vaja lahendada. Koolipidajad on ennekõike kohalikud omavalitsused. Ja nagu minister ise nimetas, siis kohalikud omavalitsused, spetsialistid ja ministeeriumi esindajad leidsid, et ventilatsiooni väljaehitamine on tohutult kallis ja see ei saa kindlasti toimuda kiirkorras. Selles mõttes ei olnud eelmistele haridusministritele osundamine võib-olla sobilik näide siin.

Kuid et mitte jätta negatiivset muljet, siis Keskerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu ja soovib, et eestlased kui hariduse usku rahvas saaks oma haridusteed jätkata. Loomulikult meil on eriolukord, tulebki mõelda kastist väljas uusi lahendusi. Lõpetuseks ütlen seda, et Keskerakonna fraktsioon toetab, et seda eelnõu kiirkorras ka Riigikogus menetletaks. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 349 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 31. märtsi kell 17. Sellega on esimene lugemine ja 10. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume mõnusa tempoga edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 esimene lugemine, ja siin on sõna maaeluministril Urmas Kruusel. Palun!

(Kaugühendus)

Riigikogu liikmed! Lubage mul tutvustada Maaeluministeeriumis koostatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu peamiseks eesmärgiks on merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdsem kohtlemine lähtuvalt Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste andmisest. See puudutab kalapüügi tõsiseid väärtegusid toime pannud isikutele toetuse mitteandmist 12 kuu jooksul arvates kuupäevast, mil jõustus Keskkonnaameti otsus rikkumise eest karistuse määramise kohta. Tulenevalt Euroopa Liidu määrustest, mis kehtivad üksnes merel toimuva kalapüügi suhtes, on täna olukord, kus kalapüüginõuete tõsiseid rikkumisi merel ...

Austatud minister, ma korraks vabandan! Kas saalis on heliga probleeme? Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tähendab, ma tõesti ütlen niimoodi, et see on äärmiselt kehv podin, mis sealt tuleb. Äkki on ministril võimalik rääkida selgemini või mikrofonile ligemal, et heli oleks arusaadav.

Aitäh! Proovime kõik teha natukene paremini. Palun, maaeluminister Urmas Kruuse, sõna on teil! 

(Kaugühendus)

Kas nüüd on parem?

Jah, läheme edasi praegu.

(Kaugühendus)

Jaa. Nii nagu ma ütlesin, on olukord selles, et ühtlustada merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdsemat kohtlemist just lähtuvalt seotud rikkumistest. Muudatustega me loome olukorra, kus kutselisel kalapüügil nii merel kui ka siseveekogudel sarnaseid rikkumisi toime pannud isikutele toetust ei anta, nii nagu juba öeldud, üldjuhul 12 kuud alates karistuse jõustumisest ehk karistusandmete registrisse kandmisest.

Teatud erisused toetuse andmise piiramisel siiski siseveekogude ja mere vahel jäävad. See tuleneb Euroopa Liidu määruses sätestatud rikkumispunktide süsteemist, mis kehtib ainult merel kalapüügiga tegelevate isikute suhtes. Leiame, et seesugune süsteem on keeruline ja  bürokraatlik ning ei soovi seda seetõttu siseveekogudel rakendada. Oleme ka püüdnud  luua tasakaalu ja võrdse kohtlemise mere ja siseveekogude vahel karistuse võrreldavuse alusel.

Eelnõuga sätestatakse ka toetuse andmisest keeldumine 24 kuuks arvates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest nende kuritegude ja rikkumiste eest, mis on seotud valeandmete esitamise, kalapüügiga seonduvate dokumentide võltsimise või võltsitud dokumentide kasutamisega või kala- ja veetaimevarule tekitatud keskkonnakahjuga. Siiani selliste kuritegude eest toetuse andmisest keeldumist ette nähtud polnud ja seda ei näe ette ka Euroopa Liidu määrused, aga meie arvates pole kuidagi põhjendatud kohelda kuritegusid toime pannud isikuid leebemalt kui neid, kes on toime pannud väärteo.

Karistusregistri seaduse muudatus on vajalik, et anda registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste andmisel ning riikliku järelevalve teostamisel õiguslik tähendus. Lisaks muudetakse eelnõuga kalandusturu korraldamise seaduse teatud sätteid, mille muutmise vajadus on selgunud fondi rakendamise senisest kogemusest, mis võimaldab fondi rakendamisel vähendada administratiivset koormust. Neid muudatusi võib liigitada pigem tehnilist laadi muudatusteks. Seetõttu on mul ettepanek auväärt Riigikogule see eelnõu heaks kiita.

Aitäh! Kas on küsimusi ministrile? Ei ole. Aitäh teile! Läheme edasi, järgmisena saab antud päevakorrapunktis sõna maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson. Palun!

(Kaugühendus)

Tere! On mind kuulda?

Jah.

(Kaugühendus)

Lugupeetud esimees! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 arutelu toimus maaelukomisjonis 15. märtsil 2021. aastal. Arutelule olid kutsutud maaeluminister Urmas Kruuse, ministri nõunik Evelin Oras, Maaeluministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Siim Tiidemann, kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome ning õigusosakonna juhataja Geir Veski ja sama osakonna peaspetsialist Karina Torop. Kuna minister juba andis seaduseelnõust ülevaate, siis ma ei hakka sisu üle kordama, vaid teen maaelukomisjonis toimunud arutelust väikse ülevaate. 

Kõigepealt, maaeluminister Urmas Kruuse andis ülevaate Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõust 310. Ta märkis, et eelnõu eesmärk on merel ja siseveekogudel kutselise kalapüügiga tegelevate isikute võrdsem kohtlemine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) toetuste andmisel.

Kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome tutvustas eelnõuga tehtavaid muudatusi. Ta märkis, et kehtiv Euroopa Liidu määrus reguleerib kalapüüki merel, kuid Eesti soov on laiendada regulatsiooni kalapüügile siseveekogudel. Ain Soome tutvustas eelnõuga tehtavaid tehnilist laadi muudatusi, mis puudutavad EMKF-i kogukonna juhitud kohaliku arengu toetusmeetmes ette nähtud vahendite jaotuse perioodi pikendamist, EMKF-i toetuse taotluste hindamisel paremusjärjestuse moodustamist ja riigiabi andmist.

Järgnesid komisjoni liikmete küsimused. Kõigepealt tundis komisjoni esimees Tarmo Tamm huvi siseveekogudel kehtiva regulatsiooni vastu. Ain Soome nentis, et seni puudus alus toetuse andmata jätmiseks, kui kutseline kalur pani toime tõsise rikkumise kalapüügil siseveekogul. Euroopa Liidu reeglid kehtivad üksnes kalapüügile merel. Komisjoni aseesimees Merry Aart palus selgitada väljendit "toetuse taotluse vastuvõetamatus". Ain Soome vastas, et kelleltki ei saa võtta ära toetuse taotlemise õigust, kuid kui kutseline kalur on toime pannud tõsiseid rikkumisi, siis peab olema võimalus, et tema toetuse taotlust ei rahuldata.

Mina küsisin, kes hakkab pidama karistusregistrit ning kust tuleneb punktisüsteem. Ain Soome vastas, et karistusregistri pidamine on Justiitsministeeriumi vastutusalas ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ehk PRIA saab sealt andmeid juba ka praegu. Komisjoni liige Andrus Seeme küsis, mis on tõsine rikkumine. Ain Soome vastas, et tõsiste rikkumiste loetelu on Euroopa Liidu määruses. Nimekiri on leitav ka eelnõu seletuskirjas. Jah, seletuskirjas.

Sellega oli arutelu lõppenud. Komisjonis tehti menetlusotsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu 310 täiskogu päevakorda 24.03 – täna on küll 25.03 juba – k.a. Teiseks, teha ettepanek eelnõu 310 esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, määrata eelnõu 310 ettekandjaks maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, juhataja! Hea esineja! Öö varjus ongi kriminaalse kataloogiga tegelemine õige aeg. Ma vaatan, et seal kataloogis on päris palju asju: ilma loata püük, moratooriumi alusel kalavarude püük ja ümberlaadimine salaja, laeva nime võltsimine ja sellise laeva kasutamine, mis ei kuulu ühegi riigi alla. Ava natukene seda tausta. Kogu sellest raskete rikkumiste kataloogist, mis need kõige olulisemad on?

(Kaugühendus)

Kõigepealt kindlasti püügiandmete esitamisega seotud kohustuste täitmata jätmine, siis keelatud või nõuetele mittevastavate püügivahendite kasutamine, ja alamõõduliste kalade pardale võtmine, ümberlaadimine või lossimine.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Räägime siin kalandusturu korraldamisest jne, aga küsimus puudutab Eestis Emajõe ääres toimuvat latikapüüki. Tohutult on laekunud kohalikelt meestelt kaebusi selle kohta, et lätlaste põhimõtteliselt invasioon Emajõe äärde on selline, et sealt viiakse, ma võiks öelda, sadade tonnide kaupa latikaid minema. Ehk tegemist ei ole enam harrastuskalapüügiga, vaid tegemist on tööstusliku kalapüügiga, kus saadud saak realiseeritakse kohalikul turul. Olen käinud ühe korra kaasas inspektoritega reidil ja 200 meetri jooksul tekkis mingi viis rikkumist. Kas te kavatsete ette võtta midagi ka selleks, et selline tööstuslik kalapüük harrastuspüügi nime all lõpeks Eestis?

(Kaugühendus)

Aitäh küsijale! Seda küll komisjoni istungil ei arutatud, aga kindlasti, kui see eelnõu seaduseks saab, siis needsamased rikkumised kohalduvad kõigile, kes on siseveekogul nii käsikalaõngega kui ka võrguga. Siin ei ole vahet, kas ta on eestlane, lätlane, leedulane või soomlane.

Tarmo Kruusimäe, palun!

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et kunagi ennevanasti olid meil  kalainspektorid, ja kui nad märkasid, et oli toimunud röövpüük või midagi sellist, siis nad rakendasid kohapeal kogu vara konfiskeerimist. Kas ka tänapäeval on neil veel selline võimalus olemas? Ning mis saab nendest kaladest, mis on konfiskeeritud? Oleks muidugi kuri karjas, kui need läheks lihtsalt rebasetoiduks. Kas neid antakse näiteks toiduabile või kuhu iganes? Millised on lahendused?

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest muidugi! Me seda komisjonis ei arutanud, aga minule teadaolevalt käivad keskkonnaametnikud ikka kontrollimas, kontrollivad pidevalt nii jõgesid kui ka järvesid. Kui on ikka keeluaeg, siis ei tohi kala püüda. Kui on neid kalapüüdjaid, kes keeluajal keskkonnainspektorile vahele jäävad, siis on trahv vastavalt sellele, kui palju ja mis mõõdus on kala. Ma loodan, et ma vastasin teie küsimusele vähemalt osaliselt.

Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas selline sanktsioneerimine, ma saan aru, et laiemalt kui ainult siseriiklikult, on põhjendatud eelkõige sellepärast, et rikkumisi on nii palju? Metsanduse valdkonnas või põllumajandusvaldkonnas sellist praktikat ma ei tea, et oleks. Nii nagu laiemalt Euroopas ja direktiivipõhiselt – kas selle ülekandmine Eestile on seotud sellega, et rikkumised on nii suur probleem ja me tegelikult ei suuda neid ohjeldada?

(Kaugühendus)

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti on kutselise kalapüügiga tegelevate isikute seas nii merel kui ka siseveekogudel neid rikkujaid. Aasta jooksul on neid umbes 30–40, kes ei saa seda toetust taotleda. See, et ta kohalduks ka vastavalt siseveekogudele, on minu arvates mõistlik, et kõik kalamehed tunneksid end seaduste ees võrdselt.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teie esimesest vastusest ma sain kohe aru, et eriline kalamees te ei ole, aga kuna te olete maaelukomisjoni liige, siis oleks teil võib-olla võimalik seista selle eest, et kalaressurss, mis kasvab ja areneb ja püütakse välja Eestis, läheb kohalikule turule. Küsimus on selles, et sellesama mingi, ma ei mäleta, kas see oli 1 euro või rohkem natukene, aga sel polegi tähtsust, suurusjärk on selline, et lätlane ja eestlane lunastavad selle pileti ja püüavad piiramatul hulgal. Küsimus on piiramatul hulgal kalapüügis, mis realiseeritakse Lätis. Minu ettepanek teile oleks selline, et äkki te võtate oma südameasjaks, kuna te olete maaelukomisjoni liige, lugupeetud Kaido Höövelson, et kehtestatakse teatud limiit latikapüügiks sellel hooajal. See oleks väga suur teene Eesti kalameestele.

(Kaugühendus)

Aitäh, hea küsija! Ettepaneku tegemise võimalus maaelukomisjonile on sul ka olemas. Maaelukomisjonis ei toimunud meil ka seda arutelu, kes on kõvem kalamees või jahimees.

Peeter Ernits, palun!

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma lugesin seletuskirjast, et tegelikult on neid, kes selle seaduse alla lähevad, väga-väga vähe. Tervel meie mereakvatooriumil aastas kusagil neli juhtu ja siseveel ka neli. Minu küsimus on, et kas neid ongi nii vähe. Või teine asi, kui me nüüd selle seaduse vastu võtame, siis tekib ka inspektoritel motivatsioon jalad kõhu alt välja võtta ja siis võib neid tulla nii merel kui ka siseveel 40 või igal juhul rohkem kui praegu. Või ei ole see kuidagi seotud?

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Kalamajandusosakonna juhatajalt Ain Soomelt küsisin spetsiaalselt üle, kui palju on neid inimesi, kes selle aasta jooksul ei saa seda toetust EMKF-i fondist taotleda. Tema väide oli see, et neid on 30–40, mitte 3,4.

Tarmo Kruusimäe.

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma kuulsin, et neid on ainult 30–40, aga samas me oleme kõik harjunud, et ära kunagi usu kalamehe juttu,  kalamehed on need kõige suuremad vassijad, ütleme siis, pioneeride järel. Mil moel siis teised kalamehed enda valejuttu on ajanud või neid ei ole lihtsalt tuvastatud? Me räägime võib-olla jäämäe veepealsest osast, aga võib-olla tõeline probleem on seal vee all. Kas on näiteks kalamehed lähtunud akvalangiga röövpüügist ja inspektoritele öelnud, et meid, kalu, jäta rahule?

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on palju kalamehi, keda on väga raske või keeruline teolt tabada. Aga keskkonnainspektoritel on juba väga-väga pikaajaline kogemus seoses kasvõi alamõõduliste kalade laadimise, lossimise, püüdmisega, valeandmete esitamisega. Eks seal, kus võimalik neid seadusepügalaid vähegi enda kasuks korrigeerida, seal nad seda ka teevad. Peidavad kalapaati kalu, mida ei tohi teha jne, jne. Kindlasti see on probleem ja nagu sa isegi mainisid, võib see olla jäämäe veepealne osa. Aga ma usun, et keskkonnaametnikud või kontrollid kontrollivad nii palju, kui võimalik ja nii palju, kui neil inimressurssi on.

Andres Metsoja, palun!

(Kaugühendus)

Minu teine küsimus puudutab nüüd sellist juriidilist isikut, kelle liikmeks on kutseline kalur ja nad on asutanud ühistulise tegevuse, ta kuulub selle ühistu liikmeskonda. Kui nüüd see ühistu liige paneb toime rikkumise, kas see automaatselt kohaldub ka sellele juriidilisele isikule, kus ta ühistuliselt tegelikult on liige, nii et see ühistu ei saa siis ka teatud meetmetest toetust küsida? Aga sellised ühistud võivad olla väga suured kalurkonnas, kes on kutselised kalurid.

(Kaugühendus)

Aitäh küsimuse eest! Minule teadaolevalt see karistus siis kohaldub ainult sellele juriidilisele isikule, mitte sellele ühingule.

Aitäh, hea ettekandja, rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd ootan, kellel huvi on ja soovi, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Fraktsioonide esindajad? Ei soovita. Nüüd peame edasi minema juhtivkomisjoni ettepanekuga. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 310 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. aprilli kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja sellega on 11. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head ametikaaslased, sellega on meil istung lõppenud, aitäh teile. Kes on siin, siis turvalist koduteed, ja kes on juba kodus, rahulikku und!