Austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu üheksanda töönädala kolmapäevast istungit. Ja nagu ikka enne istungi rakendamist on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Kõigepealt Raimond Kaljulaid. Ole hea.

Aitäh, hea istungi juhataja! Annan iseenda ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle ehitusseadustiku muutmise eelnõu. Eelnõu ise on väga lühike. Sellega tunnistatakse kehtestuks ehitusseadustiku § 97 lõige 6, mis kohustab kinnistute omanikke hoidma korras kinnistuga piirneva kõnnitee ja tagama muu hulgas ka talvise libedusetõrje sellel kinnistuga piirneval kõnniteel.

Kõnniteed on osa avalikust ruumist, aga aasta-aastalt me oleme sunnitud tõdema, et praegune korraldus ei taga seda, et kõigi liiklejate ja jalakäijate ohutus oleks tagatud meie omavalitsustes. Eriti ohustatud on libedusest eakad inimesed. Aga muidugi see puudutab kõiki, see kõnniteede hooldamata jätmine, ka näiteks lapsevankriga vanemaid. Probleem on väga tõsine. Selle eelnõu koostamisel me küsisime infot muu hulgas näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaiglalt. Käesoleva aasta jaanuaris pöörduti nende erakorralise meditsiini osakonda vigastustega, mis olid seotud jää ja lumega seotud kukkumisega, 218 korral. Kordan: ühe kuu jooksul, jaanuaris, 218 korral, kusjuures 25 korral oli kukkumise tagajärjeks peavigastus. Inimesed kukuvad Eesti linnade tänavatel pead katki, luud puruks ja keegi ei ole selles suhtes mitte midagi ette võtnud. Ehitusseadustiku muutmise tulemusel peavad omavalitsused võtma kõnniteede hoolduse ja inimeste ohutuse tagamise enda ülesandeks ning tagama kõigile liiklejatele mugavad tingimused liiklemiseks. Eelnõu on üle antud elektrooniliselt. Ma tänan teid!

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid siin saalis ja teisel pool ekraani! Annan üle arupärimise proua Liina Kersnale, haridus- ja teadusministrile. Sellele on alla kirjutanud Riigikogu liikmed Jaak Valge ja Helle-Moonika Helme. Ja anname üle arupärimise, mille oleme pealkirjastanud "Korra- ja seadusrikkumisest Haridus- ja Teadusministeeriumis." Nagu me kõik juba teame, siis eelmine haridusminister pidi tagasi astuma korruptiivsete tegude pärast, mida ta saatis korda haridusministrina ja temaga ka tegelevad juba õiguskaitseorganid. Aga me küsiksime lugupeetud minister Liina Kersna käest, kuidas tema ametkonnas on toimunud korra- ja seadusrikkumiste ilmsiks tuleku järel teatud tegevused ja uurimised, mida on välja selgitatud ja kui kaugele kõigi nende asjadega on jõutud? Aitäh!

Jaak Valge, palun!

Mul on au enda ja Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme nimel üle anda arupärimine haridus- ja teadusministrile. See arupärimine on seotud vajadusega lahendada õpetajate järelkasvu sügav kriis. Meie tahamegi teada saada, kas ministeerium seda teemat ikka tõsiselt võtab. Ja arupärimine koosneb kolmest küsimusest. Esimene küsimus puudutab nn kaasavat õppetööd ja küsimus on see, kas see õpilasi ja õpetajaid sügavalt frustreeriv mudel on ikka ministri meelest jätkusuutlik. Teise küsimusega tahame me teada, missuguseid muutusi kavandatakse õpetajate karjäärimudelisse, ja kolmandal küsimusega seda, miks pole õpetajate järelkasvu küsimuste lahendamisel korrektselt osatud õpetajate kõige arvukamat katusorganisatsiooni, nimelt õpetajate aineühendusi. See tähendab, et miks pole rakendatud kaasamise häid tavasid. Ja ongi kõik. Arupärimine on edasi saadetud. Tänan tähelepanu eest!

Rohkem soove ei ole elik oleme vastu võtnud Riigikogu juhatuse nimel ühe eelnõu ja kaks arupärimist. Edasise menetlemise otsustame vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll! 

Kohale registreerus 89 Riigikogu liiget, hetkel puudub 12.

Läheme tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (291 SE) kolmas lugemine. Avan siinkohal läbirääkimised, sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Palun! Seda soovi ei ole. Kuivõrd tegemist on Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudva eelnõuga, siis on ka saalikutsung kohane. (Saalikutsung.) Kas võime minna hääletuse juurde? Vastuväiteid ei kuule. Head kolleegid! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 291 lõpphääletus. Elik panen teie ette lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (291 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt oli 87 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (296 SE) kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus, aga enne seda on fraktsioonidel võimalik sõna võtta. Seda soovi ei ole. Järelikult läheme lõpphääletuse juurde. Ma eeldan, et me võime seda teha ilma saalikutsungita. Tänan! Hea Riigikogu, panen teie ette lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 296 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 90 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Kolmas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse, täpsemalt GRECO soovituste täitmise ja julgeolekuasutuste juhtide huvide deklaratsioonide avalikkuse piiramise eelnõu (323 SE) teine lugemine. Teise lugemise ettekande teeb põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Palun!

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Niipalju meeldetuletuseks, et käesolev eelnõu siis kannab kahte olulist sisulist eesmärki. Esiteks, selle eelnõu heakskiitmisega Riigikogu poolt on kohustatud huvide deklaratsioone esitama ka ministrite ja peaministri poliitilised nõunikud. Ja teine selle eelnõu sisuline punkt on siis see, et Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektorite huvide deklaratsiooni ei avalikustata.

Põhiseaduskomisjon arutas teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma komisjoni istungil 16. märtsil 2021. Osalesid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed ja olid kutsutud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ja Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusloome jurist Svetlana Meister.

Esmalt Toomas Kivimägi tutvustas, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 9. märts ja eelnõule esitas viis muudatusettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Ja enne, kui me läksime muudatusettepanekute arutelu juurde, oli väike diskussioon, mida vedas komisjoni liige Paul Puustusmaa, kes möönis, et huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse panemine ministrite poliitilistele nõunikele, et see tuleneb küll GRECO soovitustest, ent GRECO soovitused ei räägi midagi sellest, et julgeolekuasutuse juhid, siis kapo ja Välisluureameti juht ei peaks, nende deklaratsioon ei peaks olema avalik. Ja Paul Puustusmaa mainis veel, et mis puudutab julgeasutuste juhi deklaratsiooni mitteavalikustamist, siis see muudatus on vastuolus põhiseaduse §-ga 12. Meeldetuletuseks, et põhiseaduse § 12 ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed.

Läheme konkreetsete muudatusettepanekute tutvustamise juurde. Muudatusettepanek 1, selle sisu on see, et vastupidiselt algselt esitatud eelnõuga tuleks ikkagi julgeolekuasutuse juhtide, ehk see on kaks inimest, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja Välisluureameti peadirektor, et nende huvide deklaratsioonid tuleks siiski avalikustada. Ja Paul Puustusmaa selgitas, et EKRE ei nõustu muudatusega, mille kohaselt julgeolekuasutuse juhi huvide deklaratsiooni ei avalikustata, kuna see on vastuolus põhiseaduse §-ga 12, mis ütleb, et kõiki tuleb kohelda võrdselt. Toomas Kivimägi märkis, et antud juhul on oluline see, milliseid gruppe omavahel võrrelda ning keda peaks omavahel võrdselt kohtlema. Julgeolekuasutuste ametnike huvide deklaratsioone kehtiva õiguse kohaselt ei avalikustata ja eelnõuga võrdsustatakse julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioonide avalikustamise põhimõtted samade asutuste ametnikele kehtivate põhimõtetega. Toimus hääletus ja selle muudatusettepanek nr 1 poolt oli 2, vastu oli 5, erapooletuid oli 1. Selle muudatusettepaneku poolt hääletasid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, vastu olid Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Marko Torm, Mart Võrklaev, ja erapooletu oli Lauri Läänemets.

Muudatusettepanek nr 2 oli mõnevõrra tehnilise iseloomuga, mistõttu ma siinkohal sisusse ei lasku. Komisjon otsustas, selle ettepaneku poolt oli 2, vastu oli 6, erapooletuid null. Poolt olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa, ülejäänud komisjoni liikmed, kes osalesid, olid selle muudatusettepaneku vastu.

Muudatusettepanek nr 3, see tulenes sellest, et kui komisjonis ei leia toetust see muudatusettepanek nr 1, millega muudatusettepaneku esitaja soovis, et ka Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektori huvide deklaratsioonid oleksid avalikud, et see ei leia toetust, siis on selle kolmanda muudatusettepaneku sisu, et siis ei peaks avalikustama ka terve rea teiste isikute huvide deklaratsioone. Ja antud muudatusettepaneku puhul peetakse silmas korruptsioonivastase seaduse § 13 lõige 1 punkti 1. Mõned näited sellest, kelle huvide deklaratsioon ei peaks olema avalik: Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik jne, terve rida teisi kõrgemaid riigiametnikke. Paul Puustusmaa selgitas, et kui otsustatakse, et teatud kõrgete riigiametnike deklaratsioone ei avalikustata, siis on EKRE teinud ettepaneku kohelda võrdselt kõiki riigi tippjuhte, kes on ära nimetatud korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 1 punktis 1. Seega, ettepaneku kohaselt oleksid kõik selles punktis nimetatud isikud võrdselt koheldud ning nende huvide deklaratsioone ei avalikustata. Kalle Grünthal küsis selle muudatusettepaneku arutelu juures, kuidas põhjendavad ministeeriumide esindajad oma väidet, et julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioonide mitteavalikustamine on kooskõlas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise printsiibiga. Ja sellele vastas Svetlana Meister, et ei mõista, kuidas rikub julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioonide mitteavalikustamine võrdse kohtlemise põhimõtet. Pigem kohtleb kehtiv korruptsioonivastane seadus ebavõrdselt julgeolekuasutuste ametnikke ja julgeolekuasutuste juhte, sest julgeolekuasutuste ametnike deklaratsioonid ei ole praegu avalikud, aga nende asutuste juhtide deklaratsioonid on avalikud. Ja see läks taas hääletusele ja selle muudatusettepaneku poolt oli 2, vastu 6, erapooletuid null. Selle poolt olid Kalle Grünthal ja Paul Puustusmaa ja vastu ülejäänud komisjoni istungil osalenud komisjoni liikmed.

Muudatusettepanek nr 4 taas kord tulenes sellest, et kui ikkagi julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioone ei avalikustata, et siis tuleks veelgi laiendada nende isikute ringi, keda ka ei avalikustata. Ja selle ettepaneku kohaselt lisaks nendele, keda ma eelmise muudatusettepaneku puhul üles loetlesin, ka muu hulgas näitena näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige jne, et terve rida teisi ametnikke, et veelgi laiem see loetelu. Ja taas kord põhjendus on see, et kohelda neid kõiki võrdselt. Ja taas kord siin toimus hääletus, selle muudatusettepaneku poolt oli 2, vastu oli 5, erapooletuid null. Poolt Kalle Grünthal, Paul Puustusmaa, vastu ülejäänud komisjoni istungil osalenud komisjoni liikmed.

Ja EKRE muudatusettepanek nr 5. Selle muudatusettepaneku sisu oli selles, et seadusesse tuleks täiendavalt lisada nende isikute loetelu, kes on kohustatud huvide deklaratsioone esitama, ka asekantslerid. Siin on oluline märkida seda, et Mari-Liis Sööt Justiitsministeeriumist kommenteeris, et praegu nõutakse mitmes ministeeriumis asekantsleritelt huvide deklaratsiooni esitamist. Valitsusasutuse juhil on õigus nõuda deklaratsiooni esitamist ja selle kohustuse saab reeglina kehtestada ministeeriumi kantsler või minister. Ja valitsusasutuse juht hindab iga ametikohaga kaasnevaid korruptsiooniriske ja tulenevalt sellest nõuab deklaratsiooni esitamist. Ja asekantslerid on praegu jäänud korruptsioonivastase seaduse vastavast sättest kõrgete ametiisikute loetelust välja, sest kõrgete ametiisikute kohustused tulenevad seadusest, aga asekantslerite kohustused tulenevad vastavatest põhimäärustest ja need võivad olla ministeeriumide kaupa väga erinevad. Ja Toomas Kivimägi sõnas, et tema arvates ei ole loogiline, et viie ministeeriumi puhul antud juhul tõepoolest on täna selline olukord, kus viies ministeeriumis kantslerid on pannud kohustuse asekantsleritele huvide deklaratsioon esitada, aga ülejäänud ministeeriumides, teistes ministeeriumides seda kohustust ei ole. Et tekib küsimus, kas tõesti on asekantslerid erinevates ministeeriumides niivõrd erineva pädevusega. See EKRE muudatusettepanek pandi samuti hääletusele ja pange tähele, selle ettepaneku poolt oli 7, vastu null, erapooletuid null. Ja loen üles, kuna siin varem oli rohkem komisjoni liikmed, siis selle ettepaneku poolt olid Kalle Grünthal, Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Paul Puustusmaa, Marko Torm, Mart Võrklaev.

Ja lõpetuseks tehti menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24 märts 2021, otsus konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, otsus konsensuslik. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. aprillil 2021, otsus samuti konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

Hea komisjoni esimees teile on ka küsimusi, Jevgeni Ossinovski alustab.

Aitäh! Austatud ettekandja! Hea Toomas! Arvestades seda, et poliitiline korruptsioon on kaunis suur selline sangpomm selle uue valitsuse jala küljes, siis deklareeritud prioriteediks uuel valitsusliidul sai tegelikult korruptsioonivastane võitlus. Mitu kuud on möödas ja tegelikult vägisi jääb mulje, et tegeldakse toreda tiluliluga, natuke deklaratsiooni siit, mingi tegevuskava, aga need asjad, mis on päriselt tõhusalt, mis puudutavad ERJK volituste laiendamist näiteks, mis sinu komisjonis juba tükk aega seisab, et nendes küsimustes tegelikult ei ole seda initsiatiivi, ei ole seda jõulist ettevõtmist. Kas sa oskad öelda, kas see on põhjustatud sellest, et koalitsioonipartner Keskerakond ei taha sellega tegeleda või on justiitsminister soovimatu selles osas, et mille pärast me neid suuri sisulisi olulisi teemasid selles valdkonnas jätkuvasti ei näe ja ei aruta?

Aitäh! Hea Jevgeni! Ma võin sulle kinnitada, et põhjust muretsemiseks ei ole vähimatki. Tundes ja teades justiitsminister Maris Laurit, siis tema kahtlemata võtab seda teemat ülimalt põhjalikult ja tegelikkuses ka tänaseks päevaks on juba terve rida selle eelnõu väliseid asju kaante vahele saanud, olgu või näiteks seesama korruptsioonivastane tegevuskava, mis Vabariigi Valitsuse poolt eelmisel koalitsioonil mingil põhjusel jäi kinnitamata, aga me parandasime selle vea ära ja kinnitasime selle arengukava ära. Ma pean silmas, etVabariigi Valitsus seda tegi ja tegelikult ka ju mõne päeva eest oli lehest lugeda, et on kehtestatud ka lobireeglid. Aga tõepoolest, need lobireeglid ei puuduta Riigikogu liikmeid, seda oli korduvalt rõhutatud ja seda tegi valitsus, mitte parlament n-ö oma otsuse või seadusega, nii et seetõttu ta seda ei puudutanud. Ja ei ole kahtlust ka selles, et Erakondade Rahastamise Järelevalve komisjoni töö tõhustamine ja võib-olla ka neile täiendavaid volituste üleandmine on jätkuvalt päevakorras, nii et selles mõttes ei ole põhjust arvata seda, et tänane koalitsioon on gaasipedaali pealt jala ära võtnud. Vastupidi, aga tõepoolest pigem andkem natukene aega Maris Laurile, justiitsministrile nendesse teemadesse sisse elada. Et need ei ole ühe või kahe päeva küsimused ja teemad, pigem on vaja väga põhjalikult need läbi arutada ja kaaluda ja ma arvan, et valdav enamus nendest eelnõudest, millele, Jevgeni, sina ka vihjasid, ikkagi lähiajal jõuavad parlamenti.

Kalle Grünthal, palun!

Ma küsin sama küsimuse, mis ma põhiseaduskomisjonis esitasin ja kus ma tegelikult sisulist vastust ei saanud, tähendab, mis puudutab, ütleme, julgeolekutöötajate huvide deklaratsioonide mitte avalikustamist. Ma viitan ka praegu tegelikult, et see seisukoht, mis kujunes välja põhiseaduskomisjonis, sellega me hoiame ära teabe andmise välisluurele või kolmandatele riikidele, kes tunnevad huvi meie isikute vastuse, see on naeruväärne. See välisluure teab isegi mitut asja meil seal, puhvetis olemas, et see ei ole küll mingi argument, sellepärast, et me ei peaks neid, ütleme, varjama hakkama. Küsimus on selles, et nimetage palun see põhjus või printsiip, mikspärast põhiseadus ei rakendu ka selles kontekstis. Tähendab, seda konkreetset vastust ei saanud.

Aitäh, lugupeetud Kalle Grünthal! Tõepoolest, vastus on tegelikult täpselt sama, millele teie rõhute, ehk sellesama põhiseaduse § 12, võrdne kohtlemine. Nüüd küsimus on tõepoolest selles, kas me peame silmas, et kohtleme võrdselt näiteks Riigikogu liikmeid ja nende Kaitsepolitseiamet ja Välisluureameti peadirektorit. Või me kohtleme võrdselt lähtudes lähtudes märksõnast "riigisaladus". Kui lähtuda märksõnast "riigisaladus", siis sul on ju väga hästi teada, et juba tänasel päeval tegelikult ei kaitsepolitseiametnikke ega ka välisluureametnikke huvide deklaratsioone ei avalikustata, selsamal põhjusel, et see on riigisaladus. Nende koosseis on riigisaladus, selline omapärane märksõna on selle asja kohta seaduses öeldud.

Ja nüüd me võrdsustame tegelikult nii Kaitsepolitseiameti peadirektori kui ka Välisluureameti peadirektori huvide deklaratsiooni esitamise mõttes nende ametiisikutega. Ehk see on seesamavõrdne kohtlemine. Mina leian, et tänasel päeval tegelikult kuni tänase päevani ei ole neid võrdselt koheldud. Tulenevalt sellest, et nende koosseis on riigisaladus, ei peaks tegelikult ka tänasel päeval minu hinnangul just sellestsamast põhiseaduse §-st 12 tulenevalt ka nende huvide deklaratsiooni avalikustama.

Ja teiseks, ma möönan ja jagan seda, et põhimõtted on olulised ja tähtsad, aga kui võtta nüüd selle sisu poole pealt, siis mul on väga raske mõista, et me me kahe isiku huvide deklaratsiooni üle tekitame nii palju diskussioone. Ma olen nõus, et põhimõte ja põhimõtted on tähtsad, aga sisu poole pealt see puudutab tõepoolest ainult kahte isikut. Oluline on märkida ka seda, et need ei ole nähtamatud. Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, neil on ligipääs ja juurdepääs ka nende kahe isiku huvide deklaratsioonile. Nii et selles mõttes ei saa öelda, et näiteks parlament ei saa teha järelevalvet või kontrolli nende üle. Kui seal on mingeid kahtlasi asju, siis loomulikult on võimalik sellele ka reageerida. Aitäh!

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! On äärmiselt kahetsusväärne, et põhiseadus Eestis kõigi jaoks ei kehti ja et riigisaladuse templit kasutatakse ikka väga seal, kus seda kindlasti kasutama ei pea. Aga minu küsimus on teile otseselt: milline on teie arvamus, äkki Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti peadirektoriks ei tohiks üldse kvalifitseeruda inimesed, kelle huvide deklaratsiooni peaks millegipärast varjama?

Aitäh, härra küsija! Tegelikkuses ma ütlen veel kord, et minu jaoks on selle küsimuse tõstatus arusaamatu selles mõttes, et ma usun, et te aktsepteerite seda, kordan veel kord, et nii Kaitsepolitseiameti kui Välisluureameti ametnike huvide deklaratsioonid juba täna ei ole avalikud ja selsamal põhjusel, et see koosseis on riigisaladus. Ja nüüd, kui me ütleme, et nende puhul on riigisaladus see põhjus, miks nende huvide deklaratsioone ei avalikustata, ja nüüd me äkki jõuame järeldusele, just nagu nende asutuste juhtide puhul ei ole riigisaladus. No täiesti vastupidi, ma tahaksin öelda. Pigem võiks mõelda, et äkki mõne ametniku huvide deklaratsioon võiks olla avalik. Aga te pöörate seda vastupidi, et ametnike huvide deklaratsioonid ei ole avalikud, Kaitsepolitseiameti ja Välisluureameti ametnike puhul, et siis nagu nende juhtide oma peaks olema.  Sellega ma kindlasti nõustuda ei saa. Ja ma ütlen veel kord, head kolleegid, korruptsioonivastases erikomisjonis on esindatud kõik Riigikogu fraktsioonid. Võtke oma kolleegilt – vabandan, et ei tea, kes teie poolt selles komisjonis on –, tundke huvi ja te saate teada, mis selles kirjas on, ja ma usun, et te usaldate oma kolleegi selles mõttes, et kui seal on mingeid kahtlusi, siis kindlasti on võimalik sellele reageerida. Nii et mina küll ei sea vähimalgi määral kahtluse alla meie kahe julgeolekuasutuse juhi kompetentsi, pädevust ja nende õiglustunnet.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas põhiseaduskomisjonis oli arutelu all ka, et näiteks parlamendierakondade esimehed, juhid, ja peasekretärid – juhul, kui nad ei ole näiteks parlamendiliikmed või valitsuse liikmed – peaksid olema ka deklaratsioonide esitamise kohustuslikud? Sellepärast et seal on korruptsioonioht ja mõjuvõimuga kauplemise oht, ma julgen öelda, suuremgi kui tavalisel Riigikogu liikmel või partei lihtliikmel, kes siin parlamendis istub. On see olnud teemaks? Või kui ei olnud, siis milline on teie arvamus, kas seda võiks arutada?

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Lihtne vastus on see, et põhiseaduskomisjoni istungil seda teemat ei ei tõstatatud, kaasa arvatud sinu erakonna esindaja poolt, kes meil on väga aktiivne ja väga töökas ja väga energiline. Aga seda teemat ei tõstatatud. Ei tulnud ka sellekohast muudatusettepanekut Isamaa fraktsiooni poolt. Nii et selles mõttes, tõepoolest, seda me ei arutanud.

Aga loomulikult see on teema, mida võib edaspidi arutada. Kindlasti sellised juhtumid on olemas, kas see kvalifitseerub või mitte. Ütleme, et üks selline üldine hoiak on küll olnud see, et tegelikult nende isikute ringi, kes on kohustatud seda huvide deklaratsiooni esitama, ei peaks nagu liiga suureks ajama. Tegelikult enne seda viimast korruptsioonivastase seaduse muudatust oli neid isikuid, kes pidid esitama huvide deklaratsiooni, lausa 30 000. No see tundub väga kahtlane riik, kus nii palju inimesi peab huvide deklaratsiooni esitama. Nüüd nende muudatuste järel nende isikute arv on suurusjärgus 5000, täpsemalt 5100 oli huvide deklaratsiooni registris vist eelmise aasta seisuga inimesi, kes olid kohustatud esitama huvide deklaratsiooni.

Hea kolleeg Siim Kallas – ma loodan, et ma teda õieti nüüd tsiteerin – täpsustas, et me ei peaks ennast ette süüdi tunnistama, just nagu meid ei usaldata ja me peame juba ette esitama, tõendama, esitama huvisid, see on natukene ka teatud mõttes umbusaldamine. Nii et selles mõttes nagu printsiibis selle huvide deklaratsiooni esitavate isikute ringi liiga laiaks ajamine kindlasti ei ole põhjendatud. Aga loomulikult neid erakonna juhte ei ole liiga palju.

Kindlasti, nii nagu ka asekantslerite puhul oli seesama teema üleval, et kui me jällegi toome mingi arvu isikuid juurde, kes selle huvide deklaratsiooni peavad esitama, siis tegelikult ma arvan, et kui see leiab toetust saali poolt, siis see tähendab mingi 10–15 isikut lisaks, kes selle huvide deklaratsiooni peavad esitama, kuna osa asekantslereid juba esitab.

Ja teine pool, mis puudutab seadust tervikuna, siis, kui me võtame ka need ministrite poliitilised nõunikud, siis neid kokku on, ehkki alati see varieerub, ütleme, juba suurusjärgus 40. Need on ministrite ja peaministri poliitilised nõunikud ühe rehkenduse järgi, nii et selles mõttes ka see võrrelduna 5000-ga ei ole liiga suur arv. Aga loomulikult me oleme avatud selle ettepaneku arutelu juurde põhiseaduskomisjonis tulema ja meelsasti diskuteerima sel teemal. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma kuulan ja imestan, et mida te üldse seal arutasite. Korruptsioon on äärmiselt loominguline, pigem oleks pidanud kaasama sinna ka kultuurikomisjoni, sest ükskõik mida ja kust me ei määratle ära, selgub ikkagi, et on võimalik seda kuskilt teistmoodi käsitleda. No see on ju tõlgendamise küsimus. Aga minu küsimus on see: mis kasu peale lihtsalt võib-olla menetlemise heaolutunde saavad Riigikogu liikmed, kui me võimaldame kahele isikule selle, et nende huvide deklaratsioonid ei muutu avalikuks? Kas on ka meile, parlamendi liikmetele, mingit niisugust head komvekki näiteks, et kaks kuud aastas ei peaks esitama või läheks niimoodi katte alla?

Aitäh, auväärt küsija! On ilmselge, et ei kasu ega kompvekid ei ole küll põhiseaduskomisjonis printsiibid, mille järgi me neid võimalikke seadusemuudatusi arutame. Me kindlasti ei taha sealt endale küll vähimatki kasu, küsimus on ühiskonnale tervikuna, see signaal. Ja tõepoolest, nagu märkeid on olnud ja mitte ainult märkeid, vaid ka praktikas on terve rida näiteid, kus see on Eestis probleem. Võrrelduna suhtarvudena, vaadates maailma lõikes, see võib-olla ei ole kõige suurem probleem. Aga ühes väikeses riigis kindlasti ka need üksikjuhtumid tulevad üsna tugevalt esile. Ja teine märkus, oleks väga lihtne, kui me ühe seaduseelnõuga lahendame kõik korruptsiooniga seotud probleemid. Paraku elu on palju keerulisem ja mitmepalgelisem, nii et seda paraku ei ole võimalik teha.

Ja tõesti, ma möönan, et see seaduseelnõu tegelikult ühtpidi on väga positiivne, et ta tuli väga kiiresti. Aga teistpidi loomulikult, ta puudutab ühte sellist kitsast valdkonda. Ühiskonnas ja avalikkuses oli selline üsna tõsine reaktsioon ministrite poliitiliste nõunike teemal ja kuna see tundus aktuaalne, siis minister toimetas väga kiiresti ja tõi selle eelnõu siia saali. Kui võtta kõikidest probleemidest kokku, siis see võib-olla lahendab, ma ei tea, viis või seitse protsenti kõikidest korruptsiooniga seotud probleemidest. Nii et tõepoolest, ma ei taha öelda, et see on see kõige kesksem ja kõige olulisem, aga samas oli see aktuaalne teema ja kui ma ei eksi, siis äkki seda eelnõu arutati ka eelmise valitsuskoalitsiooni ajal, aga võin ka eksida. Selles mõttes igal juhul tuleb tunnustada seda kiirust, millega see siia saali jõudis, aga eks kiiruse lõiv on see, et ta puudutab ühte kitsast valdkonda, et ei ole tervikuna kõiki asju ette võetud ja kordan veel kord, et ühe seadusega kindlasti ei ole võimalik korruptsiooni elimineerida.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma arvan, et Helir-Valdor Seeder puudutas väga olulist teemat, et tegelikult peaks need korruptsiooniga seotud küsimusi vaatama palju laiemalt ja tegelikult peaks nende deklaratsioonide arv olema mitte 30 000 vist te ütlesite, vaid peaks rakendama kõikidele. Sellepärast, et ütleme, et just sellel madalamal tasemel toimuvad just väga tihti sellised varjatud korruptsiooniteod. Et mitte jääda paljasõnaliseks, nimetan ma seda, tähendab et Harku vallas oli selline juhtum, kus nõuti kodanikult, et ta annaks üle ühed materiaalsed väärtused firma esindajana ja kui ta seda ei tee, siis tema füüsilise isiku suhtes ei teostata toimingut enne, kui see on teostatud, üleandmine. Ehk siis ütleme: survestatakse inimesi ebaseaduslikult. Aitäh!

Aitäh, härra Kalle Grünthal! Ma tunnustan sind väga aktiivse osalemise eest põhiseaduskomisjonis! Aga lihtsalt täpsustuseks: et oli neid 30 000, enne kui olid viimased muudatused korruptsioonivastases seaduses. Et see oli natukene teine äärmus. Täna n-ö huvide deklaratsiooni registris on kohustatud isikuid suurusjärgus 5100, nii et neid, tegelikult võeti suund nagu allapoole. Ja mina nüüd küll printsiibis arvan, et printsiibis võib see suund olla ikkagi pigem allapoole, kui n-ö jõuda minna tagasi sinna 30 000 juurde. See natukene ikkagi teatud mõttes seame nagu ette kahtluse alla, et see isik ei pruugi olla aus, kui me seda isikuteringi väga palju laiendame. On arusaadav, et Riigikogu liikmed ja valitsusliikmed ja vallavolikogu liikmed ja nii edasi, et seal ei ole küsimust, aga ütlen veel kord, et praegune suund on pigem ikkagi mitte suurendada nende isikute ringi, kes seda huvide deklaratsiooni peavad esitama. Omaette teema loomulikult on nende kasutegur, see on veel omaette teema, eks ju. Ja kuivõrd see kasutegur ei pruugi olla ka liiga kõrge, ütleme ausalt, noh siis sellisel juhul veel n-ö laiendada seda olulisel määral, võib-olla sellel pole nagu väga suurt tulemust. Aitäh! 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi ikkagi nende eriteenistuste juhtide deklaratsioonide juurde. Meil on Eestis üleüldine salastamismaania, meil igale dokumendile pannakse vähemalt AK peale, kui muud panna ei saa. See on täiesti maniakaalne ja minu arvates nende organisatsioonide juhtide deklaratsioonide salastamine kuulub selle maniakaalse salastamise hulka. Aga kui me räägime asja sisust, siis on ikkagi tegemist meil tsiviilkontrolli puudulikkusega, kui nende deklaratsioonid ei ole avalikud. Ja deklaratsioonide puhul me näeme ju aegreas, kas on toimunud hüppelisi muutusi inimese varalises seisundis ja tema majanduslikes huvides. Seda me saame kontrollida tsiviilkontrolli korras ja ühiskondliku kontrolli korras, kui meil on aegreas aastate vältel võimalik neid kõrvutusi teha ja avalikustamine on ikkagi kõige parem korruptsioonivastane meetod. Nii et ma siiski tahan meie erakonna seisukohta kinnitada, et meie arvates on vajalik avalikustamine.

Aitäh, auväärt Mart Helme! Loomulikult on õigus sinul oma seisukohale ja eks igal ühel seisukohal on oma poolt- ja vastuargumente. Lihtsalt vasturepliigina nii palju, et ma arvan, et me võiksime usaldada ka parlamentaarset kontrolli nende kahe isiku huvide deklaratsioonide kontrolli üle. Ehk veel kord, juba mitmendat korda kordan, et korruptsioonivastane erikomisjon kõikidest fraktsioonidest on seal inimesed olemas, ka nemad saavad seda aegrida pidada tegelikkuses ja oma fraktsioonijuhiga seda hoida, seda aegrida, nii et see kontroll on olemas ja mina ei umbusaldaks Riigikogu liikmed või ka korruptsioonivastast erikomisjoni, kes saavad seda järelevalvet ja kontrolli teha. Ja teine, ma olen nõus, et võib-olla, härra Mart Helme, et selle salastamisega kuskil on mindud kindlasti pigem liiale, aga ütleme, et kui üldse rääkida, et kus on seesama koosseis, on riigisaladus, selline omapärane huvitav termin on seaduses kirjas, siis pigem on need just Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet, et pigem kuskil mujal on seda salatsemist lubamatult palju, aga ütleme, nende kahe ametiasutuse puhul, nagu ma arvan, ei oleks põhjust kahelda, et seal tempel "riigisaladus" on igati põhjendatud.

Head kolleegid, palun peame kinni küsimuse küsimisel ühe minuti piirist. Aitäh! Henn Põlluaas.

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja. Te selgitasite, mis komisjonis toimus, aga tegelikult jäi ikkagi täiesti selgusetuks, miks julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioone ei avalikustata. Ütlesite, et nende deklaratsioonid on riigisaladus ja nii see peabki jääma. Aga mille poolest nemad erinevad Vabariigi presidendist, Riigikogu liikmetest, ministritest ja teistest kõrgetest isikutest? Selgitage palun mulle, mille poolest nende huvide deklaratsioonide avalikustamine kujutab endast suuremat julgeolekuohtu ja millist ohtu see üleüldse kujutada saab! Aitäh!

Aitäh, lugupeetud küsija! Loomulikult seda julgeolekuohtu on ära nimetatud, ühe põhjusena, miks seda ei tehta, aga ma seda nagu liiga kõrgele ja üle ei tähtsustaks. Pigem on see seesama n-ö võrdne kohtlemine. Pigem on see võrdne kohtlemine, nagu on ka siin saalis korduvalt juttu olnud. Ma arvan, et need, kellel on huvi, neil on juba valdav enamus neid andmeid teada, mis puudutab ka neid kahte isikut. Küsimus on ikkagi pigem sellises võrdses kohtlemises, see on nagu see. Ja ma ütlen veel kord, et siin on erinevad arusaamad, kas kohelda võrdselt, nagu sina praegu pakud, Riigikogu liikmeid ja Kaitsepolitseiameti peadirektorit jne, või kohelda võrdselt Kaitsepolitseiameti peadirektorit ja tema ametnikke või Välisluureameti peadirektorit ja tema ametnikke. Ma kordan veel kord: juba täna Välisluureameti ega Kaitsepolitseiameti ametnike huvide deklaratsioone ei avalikustata, selsamal põhjusel, ehk nende asutuste koosseis on riigisaladus.

Teine, kui sa küsid seda, et nüüd võrrelda Kaitsepolitseiameti peadirektori ja Välisluureameti peadirektori ametit näiteks meiega, siis ma ikkagi söandan arvata, et Riigikogu endisel esimehel on kindlasti kokkupuuteid riigisaladusega rohkem, aga ma arvan, et kui võrrelda ikkagi Riigikogu tavaliikme ja nende kahe ametiisiku riigisaladuse skaalat, siis need on ikkagi väga erinevad. Nii et ma arvan, et see, mis meid eristab, ongi see riigisaladus.

Aitäh! Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma tuleksin ühe küsimuse juurde tagasi, mis kõlas siin, et nende meetmete piisavuse kohta, et korruptsiooniga Eestis võidelda. Te ütlete, et valitsusele on see prioriteet ja me oleme seda korduvalt kuulnud, aga teod ei näita seda. Seesama kosmeetiline eelnõu, mis meil on täna laua peal, mis lähtub rahvusvahelise organisatsiooni soovitustest. Meil on head tavad, mida valitsus on kinnitanud, meie lobistide head tavad, mille üle lobistid ise ka, noh, kui mitte just nalja viskavad, aga ütlevad, et see ei ole piisav ja ei puuduta neid inimesi, kelle kaudu nad tegelikult lobitööd teevad. Kurja juur, me teame, on meil erakondade rahastamise teema, seda teie tubli justiitsminister lükkab määramata ajaks ja ütleb, et hakkame sügiseks ette valmistama ja siis väljatöötamiskava välja töötama ja siis konsulteerima ja võib-olla kunagi ma ei tea, mitme aasta pärast mingite sammudeni jõuame, kuigi need ettepanekud on meil laua peal. Millel baseerub teie kindlus, et praegune valitsus võtab korruptsiooni teemat tõsiselt? Aitäh!

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Ma ei kahtle sendi eestki, et tänane valitsus võtab korruptsiooni teemat tõsiselt. Teiseks, tuletan meelde, et tänane valitsus on ametis olnud pelgalt kaks kuud ja ma arvan, et ta on teinud kahe kuuga võib-olla rohkem, kui mõni valitsus kahe aastaga selles valdkonnas. Veel kord, olen möönanud seda, et see antud eelnõu, see on üks väike laast selles kogu teemas, mida on vaja käsitleda.

Aga seesama korruptsioonivastane tegevuskava, mille Vabariigi Valitsus heaks kiitis, korruptsioonivastase võitluse tegevuskava. See mingil põhjusel, kordan veel kord: eelmine valitsus seda heaks ei kiitnud, ma ei tea, mis see põhjus oli, miks nad seda ei teinud. Aga tänane valitsus seda tegi juba selle kahe kuu jooksul. Ja need samad lobireeglid, noh ka see, loomulikult, alati võib hinnata nende toime ja sisu üle, aga ka see siiski tehti ära.  Nii öelda, et selles mõttes ma arvan, et selle kahe kuu kohta on seda juba päris arvestatavalt.

Ja teine, mulle alati meeldib ikkagi ka see, et kui keegi lubab midagi teha mingis määramatas ajas või tulevikus, siis on alati seda väga raske kontrollida, et kas sealt tuleb midagi või ei tule. Aga see sama erakondade rahastamise teema ja erakonnaseadus laiemalt on ikkagi väga konkreetne tähtaeg, jah, loomulikult, see on praegu VTK kohta pandud paika, see on ikkagi septembrikuus. Ehk ma arvan, et kui ka septembriks n-ö see väljatöötamiskavatsus on valmis, hakatakse sealt edasi minema, see on tähtaeg, mis on kontrollitav.

Kui ma ei taha seda teha, siis ma ei pane tähtaega, mõtleme, me vaatame, me tegeleme sellega, eksju. Siis võibki jääda lõputult tegelema, nii et tegelikult parlamendis on väga hea kontroll selle üle, et kas valitsus täidab seda, mida ta on sõnades välja öelnud või mitte. Antud juhul justiitsminister või ma ei tea isegi, kas täpselt justiitsminister on seda andnud, aga vähemalt mina justiitsministri ja ametnike kaudu olen seda kuulnud, et selline väljatöötamiskavatsus on plaanis ja selle tähtaeg on septembrikuu.

Ma arvan, et me võiksime olla väga rahul, kui septembriks on see väljatöötamiskavatsus olemas ja ma arvan, et siis ei pruugi minna kaua aega, kui sealt tuleb midagi ka parlamendi lauale otsustamiseks. Me ei ole, ma tahan, et te mõistate, me ei ole seda teemat vähimalgi määral laualt maha võtnud ja Vabariigi Valitsus kindlasti sellega tegeleb ja ma ütlen veel kord, et me oleme ametis olnud alles kaks kuud, tänane valitsus. Et kahe kuuga lihtsalt noh, ma arvan, tingimustes, kus on koroona ikkagi põhiteema praktiliselt iga valitsusliikme jaoks ühe või teise nurga alt. Ja on ka selge, et tormates asju teha ei saa, ma ütlesin, et see eelnõu oli suht lihtne, see ei olnud keeruline eelnõu, kuigi näete, ka siin tekib tegelikult vaidlusi. Ja see oli võimalik kiiresti tuua parlamenti ja no teeme ära, kui on valmis, et ärme ootame siis seda kogu paketti, et miks me sellega venitame. Selles mõttes see väike samm on tehtud, aga ma möönan veelkord, et see ei ole see põhiküsimus, millele te tähelepanu juhite, aga, iga päevaga läheme ka nendele suurtele teemadele lähemale. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te põgusalt rääkisite ka sellest lobist või lobireeglitest, mida teil seal ka arutati, ja siis te kinnitasite, et parlamendiliikmed ei ole nagu lobistid. Kuidas selline teadmine tekkis, kas te oskate öelda? Lihtsalt ajakirjandus on aeg-ajalt ühte või teist-kolmandat parlamendiliiget seostanud sellega, et ta on lobist. Lobist eesti keeles on huvi kaitsja ja siinkohal peaks ütlema küll, et no tere, tere, Sherlock, et loomulikult me kaitseme siin kellegi huve. Aga lobist on halvustavas tähenduses. Milliste arutuste järgi te jõudsite sinna, et Riigikogu liikmed ei ole lobistid?

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma olen teid nüüd eksitanud või olete minust valesti aru saanud. Tegelikult, punkt üks, põhiseaduskomisjon ei arutanud seda selle eelnõu menetlemise juures, ja teiseks, see, millele ma viitasin, on nüüd Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud lobireeglid. Ja loomulikult, Vabariigi Valitsus ei saa n-ö otsustada parlamendiliikmete n-ö üle ja nende n-ö lobireegleid nagu kehtestada. Siin on nagu ajakirjanduses tekkinud nagu selline müra tegelikult, et kuidagi just nagu, et miks nagu parlamendiliikmeid seal nendes lobireeglitest ei ole. Ei saagi olla, sellepärast et see on Vabariigi Valitsuse õigusakt, see ei ole parlamendi poolt heaks kiidetud. Kui see teema on oluline parlamendi jaoks, meil küll on parlamendiliikme vist hea tava või, või midagi meil on siin ka tegelikult olemas, mis natukene võiks sellele viidata, et võib-olla on vaja seda siis täiendada ja täpsustada. Aga kui parlamendiliikmed leiavad, et see teema vajaks ikkagi käsitlemist seaduseelnõu tasandil, siis otse loomulikult, n-ö parlamendi voli ja õigus seda arutada. Aga veel kord, antud juhul põhiseaduskomisjon seda ei arutanud ja need lobireeglid, mis kehtestati, need on Vabariigi Valitsuse poolt ja need ei saagi laieneda Riigikogu liikmetele. Nii et siin ei ole põhjust süüdistada ei üht ega teist osapoolt, et miks seal Riigikogu liikmeid ei ole. Ei saagi olla seal. Aitäh!

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Täpselt sama diskussioon oli meil ka selle eelnõu esimesel lugemisel. Ja siin on igivana probleem. Ma saan opositsiooni küsimustest täiesti aru, ma mõistan neid. Kui on kontrollija, siis kes kontrollib kontrollijat? Julgeolekuasutusi kontrollib Riigikogus nn kapo komisjon ehk julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Ja ma küsisin ministrilt esimesel lugemisel, et kui nad niikuinii kontrollivad julgeolekuasutusi, siis miks ei võiks neid salastatud deklaratsioone seesama kapo komisjon kontrollida. Minister oli põhimõtteliselt sellise lähenemisega ka päri. Võib-olla see aitaks leevendada olukorda, sest nendel tekib siis see aegrida – kui nad niikuinii julgeolekuasutusi kontrollivad, nendel on võimalik ka neid deklaratsioone vaadatud. Mida te selle kohta kostate?

Aitäh, lugupeetud küsija! Tegelikkuses see ongi täiesti ju võimalus nende komisjonide poolt. Ja ma ütlen veel kord, et kõikide fraktsioonide esindajad on selles komisjonis olemas. Kui pannakse neid komisjoni töökavasid kokku, ma ütlen ausalt, et ma ei ole kursis, kas nad nendega tutvuvad või mitte, aga ma arvan, et kuna me oleme selle üle nii palju debateerinud ja ka täna siin saalis, siis ma ei kahtle vähimalgi määral, et üks või teine komisjon, on see siis korruptsioonivastane erikomisjon või sinu viidatud julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, igal juhul võtab selle päevakorda ja tutvumiseks. Nii et ma arvan, et see võikski väike kompromiss olla. 

Täna siin ei ole seda nende komisjonide poolt kontrollitud ja, ütleme, täna ei ole tegelikult võib-olla see vajadus muide ka nii suur olnud, kuivõrd täna on nende huvide deklaratsioonis avalikud. Täna võib-olla ei olegi nende erikomisjonide ja kontroll niivõrd oluline. Üldsus n-ö laiemalt, kõikidel on juurdepääs ka nende isikute huvide deklaratsioonidele. See võib olla ka täiesti loogiline põhjendus. Kui nad ei ole täna sellega tegelenud, siis see on täiesti arusaadav. Aga nüüd, kui parlament selle seadusseaduseelnõu heaks kiidab, siis sellisel juhul nad ei ole avalikud enam. Ja ma arvan, et on täiesti loogiline ja arusaadav, kui Riigikogu võtab selle kontrolli endale üle läbi nende kahe komisjoni. Nii et selles mõttes ma arvan, et igati asjakohane küsimus.

Aga tõesti, selle arutelu käigus ma ka iseenesele praegu tõesti teadvustasin, et juhul, kui nad tänase päevani ei ole seda väga aktiivselt teinud, siis see on täiesti arusaadav ja põhjendatav sellega, et täna on nende kahe isiku huvide deklaratsioonid avalikud. Ja ma arvan, et komisjonid suurima heameelega võtavad selle ülesande enda kanda. Seda enam, et ühe komisjoni juht on ikkagi opositsiooni esindaja ja teise komisjoni juht on koalitsiooni esindaja. Nii et igal juhul on võimalik see päevakorda võtta. Aitäh! 

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru sellest, et julgeolekuasutuse töötajad on sellest suhtest vabastatud, et nende deklaratsioonid ei ole avalikud. See on selge, sest selle kaudu tuleb ju kogu struktuur välja. Aga ka see on selge, julgeolekuasutuse juhid, me teame, et neid on kaks tükki, ja nende puhul ei ole ju tarvis varjata, et nad olemas on. Aga küsimus on selles. Kas siis nende avalikustamise tagajärjel on praegu esinenud mingisuguseid probleeme, kas te seda ka arutasite? Aitäh!

Aitäh, lugupeetud küsija! Minu informatsiooni kohaselt probleeme ei ole olnud, aga ma võin ka eksida, ma selle kohta ei ole eraldi teavet saanud, aga vähemalt minu kõrvu need ei ole jõudnud, et sellega probleeme oleks. Aga küsimus pigem on ikkagi tegelikult põhimõttes ja printsiibis, sellessamas, millele rõhub muudatusettepanekute esitaja EKRE-gi tegelikult. Küsimus see, millist printsiipi või milliseid gruppe me omavahel võrdleme, see on nagu põhiküsimus, kas me võrdleme kapo peadirektorit tema ametiisikutega või võrdleme kapo peadirektorit Riigikogu liikmete ja, ma ei tea, valitsuse liikmetega. See on nagu küsimus. Aga põhiline on ikkagi ja teine on see, et me ei pea probleeme ära ootama, et on üks võimalus ka probleeme ennetada. Ühe sellise intiimset laadi teemaga tegelikult me ikkagi oleks võinud ka neid probleeme ennetada vanusepiiri muutmisega, paraku n-ö me oleme sellega hiljaks jäänud ja teeme tagantjärgi seda vigade parandust. Veel kord kordan, et ma möönan, et see julgeolekurisk ei ole prevaleeriv selle eelnõu algataja poolt selle seisukoha esitamise juures. Pigem on selline ikkagi võrdne kohtlemine. On arusaamatu, ma ütlen, minu jaoks on arusaamatu see, et ametiisikute huvide deklaratsioonid Kaitsepolitseiametis ei ole avalikud ja peadirektori oma nagu on. Minu arvates see nagu ei päde ja ma arvan, et see on peamine põhjus, miks eelnõu algataja sellise muudatusettepaneku tegi. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Selle Riho Breiveli küsimus oli, mida ma tahtsin valdavalt küsida, aga selge see, et me ei taha mingite agentide deklaratsioone näha, sest siis on näha, kus agendid elavad ja mis nende hinge taga on. Aga kuna tegemist on avalikud inimesed, me eile arutasime siin SMI koordinaatide salastamise küsimust, kuidas mets kasvab, kus nad on, et isegi minister ei tohi teada ja keegi teine ka, aga seal oli jutuks, et on võimalik nihutada siis seal 500 meetrit või kilomeeter, et ei saaks aru, kus täpselt on. Et võiks ju nende juhtide, Kaitsepolitsei ja ja välisluure juhil ju natuke nihutada neid konkretiseerivad asju, et saaks üldise pildi, ja teine asi, miks kapo komisjon ei ole seni tegelnud nendega?

Aitäh, lugupeetud Peeter Ernits! Esiteks, mul puudub informatsioon, kas kapo komisjon on sellega tegelenud või mitte, aga ühele eelnevale küsimusele vastates ma ütlesin, et on isegi täiesti loogiline ja arusaadav, kui nad ei ole sellega tegelenud, põhjusel et täna on nende huvide deklaratsioonid avalikud ehk nii-öelda avalikkuse kontroll on olemas, ajakirjanduse kontroll on olemas ja sellisel juhul ei olegi nii-öelda erikomisjoni omapoolset lähenemist sellele vaja. Aga kui see seaduseelnõu saab heakskiidu parlamendi poolt, siis sellisel juhul, ma arvan, on igati adekvaatne, et seda kontrolli parlamendi erikomisjonid teevad ja ma ütlen veel kord, head kolleegid, et mul on raske mõista seda, et miks te ei usalda Riigikogu, parlamenti, rahva järel kõrgeimat võimu Eestis tegema järelevalvet kahe isiku huvide deklaratsiooni üle. Ma arvan, et see on täiesti piisav, ma arvan, et isegi nii terast, et kuna nad on nagu eraldatud, kuna nad on suures massis, siis tihtipeale jäävad need asjad nagu märkamatuks, on ju, aga nüüd piltlikult öeldes on kahe isiku huvide deklaratsioon, ma arvan, et need saavad palju rohkem tähelepanu nende kahe erikomisjoni poolt, kui nad tänase päevani on saanud ja võetakse risti-põiki need läbi. Selles mõttes ma arvan, et selline de facto järelevalve ja kontroll selle aegrea üle saab olema palju tugevam võib-olla isegi, kui see täna on. Tihtipeale kui on avalik, siis see ei ole huvitav, aga kui see on salastatud, siis on see huvitav, eks ju, ja see, mis on peidetud, on ikka põnev. Selles mõttes mina usaldan täiesti parlamendi komisjone ja ma arvan, et ei üldsusel ega ajakirjandusel pole põhjust kahelda selles, et see järelevalve saab olema täiesti piisav, et kui seal on mingisuguseid anomaaliaid, nende huvide deklaratsioonis aegreas, siis ilmselgelt need anomaaliad jõuavad ka vajalike organite kätte.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Kui mu esimene küsimus oli sellist lahjemat laadi, siis teise küsimuse kasutan selleks, et tulla selle eelnõu sisu juurde, mis puudutab neid inimesi, kelle deklaratsioonid on avalikud, ehk poliitilised ministri nõunikud ja nüüd siis muudatusettepanekute kohaselt ilmselt ka asekantslerid, kuna komisjon neid toetas. Viimase aja kõmulisemad lood, mis puudutab ministrite poliitilisi nõunikke, näitavad, et tegelikult vähemalt sellel viimasel juhtumil kodanikul oli kohustus esitada deklaratsioon ühe oma teise ametipositsiooni tõttu ja see kuidagimoodi ei aidanud selle poliitilise mõju kauplemist ja muid selliseid tegusid, mida me üritame deklaratsiooniga välistada. See tähendab seda, et deklareerimine iseenesest ei ole piisav meede. Või olete te teisel seisukohal? Ja mis te arvate, millised võiksid olla need tõhusamad meetmed, et ministrite poliitilised nõunikud, keda ministrid ise värbavad, ise valivad, ise hindavad ja ise riski hindavad, et välistada selliseid olukordi, et ministri nõunik kaupleb oma võimuga?

Aitäh, lugupeetud küsija! Mis puudutab asekantslereid, siis noh, näiteks minu jaoks on, miks ka Reformierakonna fraktsioon toetas seda EKRE muudatusettepanekut – palun see kenasti meelde jätta – oli põhjus selles, et näiteks viies ministeeriumis tänasel päeval – Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium – nende kantslerid olid kehtestanud vastava kohustuse ka asekantslerite jaoks. Ja ülejäänud ministeeriumides mitte. Võib-olla erand on Kaitseministeerium, kus neil teistest seadustest tulenevalt on nende huvid kirja pandud, aga minu jaoks on arusaamatu, see ei ole nagu loogiline, et viies ministeeriumis, ütleme, piltlikult öeldes on korruptsioonirisk ja ülejäänud ministeeriumides ei ole, seal asekantslerid ei pea tegema. Minu arvates on see väga ebaloogiline. Kas kõik peavad või keegi ei pea. Ja selles mõttes ma arvan, et igati loogiline ja mõistlik lahendus on see, et pigem kõik.

Nüüd, mis puudutab seda, et kui efektiivne meede see on, siis ma söandan väita, et mitte väga, aga siiski teatud selline avalikkuse kontroll on olemas. Ja mis puudutab sanktsioone, siis ka siin on erinevaid arusaamu olnud, kas sanktsioone saab rakendada või mitte, aga tegelikult on karistusseadustiku vastav paragrahv, mis näeb ette, et valeandmete esitamise eest on rahatrahv kuni vist 300 trahviühikut või arest. Nii et reaalselt sanktsioon on olemas, kui sa valeandmeid esitad. Mis mulle tundub, ärge nüüd mind selle pärast liigselt rünnake, mis mulle tundub, mis on nagu suht selline segane koht, on see, et kui ma lihtsalt ei esita seda deklaratsiooni, siis ma ei ole ju ka valeandmeid esitanud. Seda paragrahvi rakendada ei saa. Minu arvates üks selline mõttekoht, mis selle eelnõu menetluse juures mulle endale on pähe tulnud ja ma ühest kokkuvõttest nägin, kus oli, kui palju siis tähtaegselt esitas selle huvide deklaratsiooni. Esitamise tähtaeg on 31 mai. Tegelikult ühes esmases ülevaates, mis oli eelmise aasta kohta, väga arvestatav hulk inimesi ei olnud seda huvide deklaratsiooni esitanud. Ma arvan, et see on tegelikult üks teema. Meil ei ole küll loomulikult põhjust arvata, et ministrite poliitilised nõunikud ei esita huvide deklaratsioone. Kindlasti ministrid ja vastavad ametnikud tagavad, et need esitatakse, aga pigem tõepoolest on probleem selles, et juhul kui oled kohustatud esitama, aga ei esita. Ma arvan, et see on kindlasti asi, mida ma tahan ka justiitsminister Maris Lauriga läbi arutada, et ega see ei ole mingisugune selline valge laik sellel maastikul, siis oleks väga lihtne kõigest sellest pääseda. Aga veel kord, valeandmete esitamise eest on siiski sanktsioon olemas, aga ärge minu käest küsige, kui tihti seda rakendatud on. Ütleme otse, et mitte väga.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loomulikult, kaitsepolitseiametnike huvide deklaratsioone ei tohi avalikustada, see on ju kogu selle koosseisu vastastele teatavaks tegemine ja see ohustab julgeolekut kindlasti. Aga teie lähenemine sellele võrdsele kohtlemisele on minu meelest täiesti eksliku nurga alt. Ja väide, et kas kõik esitavad või mitte keegi ei esita, selle loogika järgi ju näiteks Riigikantselei direktor esitab, ametnikud ei esita, kumbatpidi me selle nüüd lahendame, tead, kas võtame ka Riigikantselei direktori siit nimekirjast välja, kui räägime võrdsest kohtlemisest, või president ja tema kantselei jne, jne. Nii et tegelikult ikkagi sisuline põhjendus puudub, miks nende deklaratsioonid peaksid olema salastatud. Ja noh, see jääb lõpuni arusaamatuks ja kahjuks ei ole selgitustest ka aru saanud. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud küsija! Ega siis, kui selgitus ei meeldi, siis ongi kõige lihtsam öelda, et ei ole selgitusest nagu aru saanud. Ja teiseks, ega ei saagi välistada, et me jäämegi erinevatele seisukohtadele. Aga ütlen veel kord, et seda on ka Justiitsministeerium nagu korduvalt kinnitanud, et pigem just see tagab võrdse kohtlemise, kui n-ö Kaitsepolitseiameti peadirektorit ja Välisluureameti peadirektorit koheldakse sarnaselt nende ametnikega, eks ju. Et pigem see on n-ö võrdse kohtlemise rikkumine, kui täna see nii ei ole. Ja see, kui ma ütlesin, et kõiki tuleb kohelda võrdselt, siis ma pidasin antud juhul, kas esitavad või mitte, siis ma rääkisin asekantsleritest. Ma tõin selle näite, et viies ministeeriumis peavad, ülejäänutes ei pea. Minu arust see on nagu ebaloogiline. See on ebaloogiline, et nüüd viies ministeeriumis peavad ja ülejäänud ministeeriumides ei pea. See on nagu ebaloogiline, siin on kas kõik esitajad või ei esita nagu keegi. See on nagu üks selline põhimõte. Aga jah, eks siin maad minna on. Ja ma ütlen veel kord, et minu arust nende kahe isiku puhul, ma ütlen veel kord, head kolleegid, et me võiks usaldada oma komisjone, ja ma olen täiesti veendunud, et nad teevad üliaktiivselt seda nii-öelda järelevalvet ja vaatavad neid huvide deklaratsioone. Meil ei ole põhjust kahelda, et siin midagi kahe silma vahele jääb, sest neid silmapaare on seal oluliselt rohkem kui üks silmapaar. Aitäh!

Alar Laneman, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Teie ettekannet on nauditav vaadata ja seletused on elegantsed. Kahjuks on teile tänamatu ülesanne antud, sest see sisu on siiski natuke hõre. Otsust ei saa olla, kui otsuse alused on valed. Ja ma pööraksin tähelepanu sellele, et see võrdse kohtlemise printsiip esiteks ei ole ainuke, millest nende asutuste juhtide puhul tuleks lähtuda, on ka nende roll, kaal ühiskonnas, nende ülesanded ja nende vastutus. Aga kõige peamine on see, et nimetatud asutuste koosseis ja struktuur on riigisaladus, juhid ei ole. Seepärast selle printsiibi kohaldamine ei ole päris õige. Nii et kui võimalik, me peaksime seda asja uuesti vaatama.

Aitäh, väga lugupeetud küsija ja kolleeg Pärnumaalt, Allar Laneman! Tõepoolest, siin on erinevaid tõlgendusi ja erinevaid arusaamasid. Põhiseaduse § 12 võib tõlgendada ühtepidi ja võib tõlgendada ka teistpidi. Kindlasti ei ole ka n-ö mustvalged kõik asjad. Siis oleks väga lihtne, kui kõik oleks must või valge, siis me teame, millisesse kasti üks läheb või teine ei lähe. Tihtipeale on selliseid piiripealseid juhtumeid, on ju. Võib-olla see ameti juht staatusest tulenevalt võiks olla võrdselt koheldud, ma ei tea, Riigikogu liikmega või transpordiameti peadirektoriga või mida iganes, aga ikkagi seesama riigisaladuse mõiste, mida sa ka ise oma küsimuses ära tõid, on see kriteerium.

Ja ma ütlen veel kord: ma olen 90 protsenti veendunud selles, et nende kahe isiku huvide deklaratsioon saab tulevikus kordades rohkem tähelepanu, kui ta seni on saanud. Pean silmas parlamendi erikomisjonide poolt. Selles mõttes meil ei ole kellelgi põhjust kahelda, et nemad jäävad kuidagi nagu vaateväljast välja selle muudatuse tulemusena. Nagu ma eespool ütlesin, see, mis on avalik, tihtipeale ei ole huvitav, aga eriti huvitav on ikka see, mis seal aia taga toimub. Selle kohta on sketš Eino Baskini ajast teada.

Leo Kunnas, palun.

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Jätkaks sealt, kus kolleeg Alar Laanemann pooleli jäi. Siin ongi põhimõtteline erinevus asutuste töötajate ja juhtide vahel, et juhtide isikud on avalikud, aga töötajad ei ole. Et see on ka ilmne põhjus, et miks senini ei ole nende majanduslike huvide deklaratsioone salastatud. Ja küsimus ongi, et mis mõte on avalike ja avalikkusele väga tuntud isikute majanduslike huvide deklaratsioone salastada? Aitäh!

Aitäh, lugupeetud küsija! Ma olen sunnitud ennast palju kordi kordama, et ikkagi minu jaoks on see märksõna "riigisaladus". Isegi veel kord möönan, et mitte niivõrd julgeolek, eks ju, et ma arvan, et sealt selle huvide deklaratsioonis sisalduvate andmete ärakasutamine riigi julgeolekuhuvide vastaselt, noh, see on väike argument, aga see on pisike osa sellest. Ma ütlen veel kord, et minu jaoks on põhiküsimus ikkagi printsiibis ja põhimõttes ja veel kord, et kohelda neid võrdselt oma asutuste teiste töötajatega ja mina väidan täna vastupidiselt, et täna n-ö koheldakse neid ebavõrdselt. Kuna üksnes asutuse juhid peavad oma deklaratsioonid avalikustama, aga ametnikud seda tegema ei pea. Selles mõttes ikkagi asutus on see riigisaladus, minu hinnangul, mitte n-ö ametnik või selle asutuse juht, et neid minu arvates eristada ei saa. Et see koosseis "riigisaladus" tuleneb ikkagi ja laieneb asutusele kui selline ja siis juba kõikidele töötajatele, et me ei saa sealt välja lõigata neid asutuste juhte, et just nagu nendele see riigisaladus ei laiene. Aitäh!

Austatud komisjoni esimees, rohkem teile küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Kõigepealt saab sõna EKRE fraktsiooni nimel Paul Puustusmaa. Palun!

Suur tänu, juhataja! Head kolleegid! Head kolleegid siinpool saalis olevalt ja need, kes on seal teisel pool ekraani. Ma tänan muidugi, Toomas, kõigepealt väga hea ülevaate eest, sellepärast et tegemist oli väga objektiivselt antud sellega ülevaatega, mis meil komisjonis toimus. Aitäh sulle!

Aga nagu te näete, segadust on palju ja põhjendusi sellele segadusele siiski vähe, mis näitab ühelt poolt seda, et kindlasti see planeeritud muudatus seadusse ei ole piisavalt hästi ehk läbi kaalutud. Muidugi, mida ma kohe tahan kõigepealt öelda, olles siin teie ees, mitte ainult pelgalt kui Puustusmaa, ikkagi kui fraktsiooni esindaja, EKRE fraktsiooni esindajana, siis ma tahan kõigepealt rõhutada, ma tahan kõigepealt rõhutada väga ühte asja. See on see, et ümber lükata neid väiteid, mis on massimeediasse pillutud seoses sellesama seadusemuudatuse 323 muutmisega seoses erakonnaga, EKRE-ga, et just nagu EKRE oleks püüdnud pikka aega takistada seda. Ja peavoolumeedia põhjendus on olnud ligilähedaselt selline, et EKRE ei soovi võidelda korruptsiooniga. Et tegemist on ikka väga sügava valega. Vastupidi, täiesti vastupidi, EKRE on tegelikult iseenesest selle seaduse mõtet, ma rõhutan, mõtet toetanud alati ja põhjalikult seetõttu, et meie jaoks on väga oluline võitlus korruptsiooniga, võitlus kuritegevusega nii riiklikul kui parteilisel tasandil. Nii et igal juhul.

Aga kus on vastuolud? Vastuolud tulevadki nendestsamadest märksõnadest, millest me siin saalis täna pikalt ka rääkisime. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et selle muudatuse eesmärgiks on lähtuda GRECO, see on Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase ühenduse soovitustest, täiendavatest soovitustest. Siin me iseenesest nagu sellele faktile vastu ei vaidle. Ega EKRE-l ei ole mitte midagi selle vastu, kui on mingi põhimõtteline selgus, et on tõesti olemas väga vajalikud isikud, kelle huvide deklaratsioonid vajavad deklareerimist, et need siis oleks deklareeritud. Okei, sellega oleme nõus. Kuid senistest aruteludest komisjonis selgus ka vägagi selgelt, et see kitsendamine teatud isikute deklareerimise, huvide deklareerimise varjutamine, see ei ole põhjendatud.

Ja vaadake, kui huvitav siin on see, et millised vastuolud tulevad siin välja ka komisjoni juhi aruteludest. Kõigepealt, kui me räägime võrdsest kohtlemisest, siis huvitaval kombel lähtutakse sellest, nüüd, see on üks põnev lähenemine, et võrdse kohtlemise printsiibi rakendumine tuleb teha asutusealaselt või asutusesiseselt või et asutus on see konkreetne kogum, millest me peaksime võrdse kohtlemise printsiibil lähtuma. Tegelikult seaduse loogika on absoluutselt teine. Seaduse loogika kohaselt on need isikute grupid toodud välja teatud tasanditel ja antud juhul, kui ka korruptsioonivastases seaduses on nad §-s 13 ära toodud lõikes 1 vastavalt erinevate punktidega, kus on need tasandid ära toodud. Ja kui me sinna tasandile lisame kedagi juurde, siis arusaadavalt sealt on see, võrdse kohtlemise printsiip tuleb. Nii et siin ma ei saa ka, hea Toomas, sinuga väga nõus olla, et me siin asutusesiseselt läheneme. Seda enam on kummaline vaadata, kui me läheneme jah, tõesti, nii-öelda selle printsiibi lahendusel subordinaarset lähenemist.

Enamgi veel, mis tuli välja? Ma pean tänama siin ka, muideks ka Eduard Odinets märkis väga õieti seda ära, õigesti, vabandust, märkis ära seda, ja millele viitasid ka tegelikult ka ametnikud, et kui me räägime sellestsamast huvide deklaratsioonide menetlemisest reaalselt, tema tegelikust mõjust ja tema tegelikust kasust, siis seda ei ole tegelikult. See on üsna  pro forma tegevus, nii et tegemist on teatud laadi asendustegevusega, mille suhtes on olemas mingisugune ja mingit laadi nõue, aga millel ei ole praktilist sisu ega kasu.

Nii et plaan ja kui me räägime nüüd nendest isikutest, keda sinna on sisse toodud plaanitaval moel, siiski ma rõhutan seda, et toodi just välja seda külge, et see on julgeoleku seisukohalt väga oluline. Siin ei ole nii nagu, siiski ma ei saa, Toomas, sinuga nõus olla, et see eelkõige on see võrdse kohtlemise printsiip ja julgeolek on nagu tagaplaanil, tegelikult on see vastupidi. Ja vaata, siin tekib juba küsimused, mida ka rahvuskonservatiivid välja pakkusid, kui me räägime julgeolekust ...

Paluks veel kolm minutit!

Palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa. 

... siis sellisel juhul jah me ei saa nagu sedapidi lähtuda. Valitsuse poolt planeeritavad muudatused, need siis praegusel hetkel nad toovad kaasa meile eelkõige tegelikult bürokraatia kasvu. Sest ei saa olla ju loogiline see, et kui me lisame inimesi juurde, et sellega bürokraatia väheneb. Ei, see toob igal juhul kasvu sellele samamoodi. Tegelikult me näeme üsna selgelt siin, et on olemas vastuolu põhiseaduse paragrahviga nii 11 kui ka paragrahviga 12. Kusjuures, ütleme, need muudatused, esimene pool, see on see probleem, on see bürokraatia laienemine ja deklarantide ringi laiendamine, see on nagu Euroopa Liidu poolne soovitus. Ja kui me võtame selle teise probleemi, see on siis ebavõrdse kohtlemise sissetoomine, see on nüüd siis valitsuse initsiatiivil. No ei ole päris hea asi. Ja kuivõrd EKRE seisukoht lähtub sellest, et bürokraatiat on vaja vähendada, et põhiseaduslikku võrdset kohtlemist on vaja süvendada, et ebavajalikke ning sihitute, oma ülesannet mittetäitvate õigusnormide kehtestamist on vaja vältida, siis seda muudatust erakond sisuliselt toetada ei saa. Ja me kutsume erakonna poolt üles Riigikogu mitte võtma vastu käsitletavaid muudatusi, mitte tegelema asendustegevusega, vaid tegelema põhjalikumalt reaalselt korruptsiooni takistavate meetmete tegelikult täiendamisega. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi hoidjad nii siinpool kui ka sealpool ekraani! Väike täpsustus, et siin ei ole praegu üldse, et fraktsioonide nimel – teine lugemine. Iga mees saab anda arvamust siinkohal, niimoodi öelda, ja ma ikkagi avaldan enda isiklikku arvamust.

Mul oli suur au olla asendusliikmeks korrukomisjonis. Siin ju Odinets mäletabki veel, et ma esitasin ka seal üsna mitmeid huvitavaid küsimusi. Kusjuures need olidki nii huvitavad küsimused. Aga alustame kõigepealt ühest asjast. Peale selle, et me saame heaolu, et me saame lihtsalt menetleda erinevaid eelnõusid, võiks olla ju mingi kauplemiskoht ka. Kaks julgeolekuasutuse töötajat soovivad, et nende deklaratsioonid oleksid mitteavalikud. Siis ma esitasin tollel hetkel väga hea ja nutika pakkumise. Aga adressaat oli, noh, mitte kõige parem – Valdo Randpere. Ehk siis ma ütlesin, et aga kui komisjoni aseesimehed – sest korrukomisjonis on ju Eduard Odinets n-ö esimene käsi ja Valdo Randpere on teine käsi – oleks võinud ju kohe kinni haarata sellest, et just-just, komisjoni aseesimehed, nemad ka ei peaks. Siis oleks nii, nagu siin kogu aeg ja tükk aega on räägitud, et vorst siingi vastu või sink vorsti vastu, et noh, mis sellest olukorrast on.

Teine on see, et lobist nagu ma olen, ütlen, et huvikaitse. Praegu me laiendame seda ringi ministri nõunikutele – mitte kõikidele, aga no ühed nõunikud lihtsalt on –, kes on nende esindaja, kes osaleb nendel läbirääkimistel. See on Riigikogus juba korduv asi, et kui me mõne seadusmuudatuse teeme, siis otsese huvirühmaga ei suhtle mitte keegi. Kui me tõstsime õlleaktsiisi, kas keegi rääkis rõõmsate õllesõpradega, mida nemad arvavad sellest? Kas praegu keegi räägib võib-olla siis ministrite poliitiliste nõunike esindajaga, mida nemad sellest arvavad? Ei, meil on selline poolkõva kaasamine, et natukene nagu kaasame, aga natukene nagu ei kaasa.

Nüüd, mis puudutab parlamendiliikmeid, siis hea kolleeg Toomas Kivimägi ütles, et jaa, meil on see parlamendiliikme hea tava ja üldjuhul hea tava ütleb seda, et parlamendiliikme hea tava ei avata, sellest ei räägita ja seda ka ei muudeta. Nii nagu ta vastu võeti, sellega meie hea tava on nagu lõppenud. Siinkohal ma küll ei saa nõustuda, et me ise peaksime endal mingeid kraane kinni keerama. Aga jah. Huvitav, mis meie siis saaksime. Meil on ju praegusel hetkel parlamendina võimalus ennast mingil määralgi kehtestada. Jah, mingil määral, kas me võtame enda teenindava personali, kelle me päästame näiteks võib-olla sellest, et nad ei pea enda majanduslike huvide deklaratsioone täitma, sest bürokraatia on niivõrd suur ja bürokraatial on muidki eesmärke. Samas võib-olla see ongi tegelikult hea, bürokraatiamasin peab ju pidevalt tööd saama, sest sel hetkel, kui nad enam tööd ei saa ja neil ei ole enam midagi menetleda, siis nad hakkavad endale mõtlema uusi ülesandeid.

Võib-olla me peaksimegi hoidma teda tasahilju sihukeses stand-by-töörütmis, et ta vaikselt toimetab ja menetleb ja menetleb, et ta ei hakkaks mõtlema, et keda veel. Sellepärast et korruptsioon on ju ... Ega siis mina ei hakka nüüd teile õpetama, kuidas neid asju teha. Vormistab võib-olla referendiks, aga see, kes on korruptant, vaat see ei olegi nõunik, vaid see on hoopis referent, ja see, kes on nõunik, see tegelikult nõu ei annagi, see oskabki lihtsalt vajutada cappuccino-nuppu ja espresso-nuppu. Neid variante on veel võimalikke: pereliikmed, kauged sugulased, endised pruudid, vanemad, vennad-õed, kellelegi trennikaaslane või mis iganes. Aga deklaratsioonide puhul ma ütlen, et ma ei näe ... Me oleksime võinud ju põhiseaduskomisjonis ikkagi öelda kas või sedagi, et no asi seegi, kui põhiseaduskomisjoni esimees näiteks saab selle asja, et tema huvide deklaratsioon ei ole avalik.

Miks ma tahan teile seda rääkida? Sest mul on äärmiselt piinlik lugu. Aastal 2005 astudes Tallinna vilekogu saadikuks ...

Ma ei soovi [lisaaega], 30 sekundit on ilusti lõpuni.

... küsiti mu käest, siis, kui deklar oli avalik: "Kuule, mees, sul ei ole ühtegi laenu. Kuidas niimoodi elada saab?" Mul oli nii häbi. Mul ei olnud ka ühtegi aktsiat. Ma ütlesin, et soovitage siis. Kui on see Leiburi aktsia, siis ma ostan vähemalt selle ühe aktsia, et ma ei jääks omadega jänni. Nüüd ma olen muidugi sõnakuulelik riigi kodanik ja ma olen võtnud laenu, seega minuga on kõik click OK. Seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

Hea Tarmo Kruusimäe, tänan tähelepanu juhtimise eest, et teisel lugemisel tõepoolest saavad kõik Riigikogu liikmed sõna võtta. Küll on meie hea tava, et esimesena räägivad fraktsioonide esindajad ja fraktsioonide nimel. Palun järgmine, enne kui me saame minna Lauri Läänemetsa juurde, on Valdo Randperel püsti. Vist on vasturepliigi soov või on protseduuriline? Härra Randpere, palun!

Kuna minu nime nimetati, siin Tarmo Kruusimäe rääkis nüüd kõigist asjadest, espressonuppudest, endistest pruutidest, Leiburi aktsiatest ja minust ka, et ma siis igaks juhuks täpsustan, et ta ei tahtnud minu kohta midagi halba öelda. Ta tahtis mind kiita, aga see jäi kuidagi selle ülejäänud suht segase sõnavõtu varju.

Nüüd on Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Antud eelnõu sisu osas meil erilisi pretensioone ei ole. Täiesti õige tee, täiesti õiged soovitused minna ja reguleerida ära see, kuidas ja kes peaks oma huvisid deklareerima, need inimesed antud juhul, kellel on ligipääs otsustamisele, täiesti õige asi. Aga kogu seda, miks me seda teeme ja kogu seda pilti tuleks palju suuremalt ja laiemalt vaadata tegelikult ja ma arvan, et kõige olulisem on ikkagi seda alustada kõige põletavamatest probleemidest. Ja kui me mõtleme Eesti kõige põletavamatele probleemidele siis jah, iga korruptsiooniküsimus või iga iga selline lahti jäetud uks või iga võimalus, mis võib kedagi halvale teele viia, tuleb loomulikult sulgeda. Väga olulised või siis kõige olulisem asi, millest, nagu me oleme näinud, kõige rohkem Eesti on pihta saanud, Eesti inimesed on pihta saanud ja millest kõige rohkem kahju võib sündida, on poliitiline korruptsioon. Ja kui me vaatame nüüd antud eelnõu või üldse tegelikult neid käike, kuidas me siis proovime selliste küsimustega tegeleda, vot siis rahule ei saa jääda ja kogu seda, ka seda eelnõud sellesse suurde konteksti pannes, siis on, ma arvan, probleeme küll, mill ma tahaksin peatuda ja teha üleskutse nii koalitsioonile kui opositsioonile tegelema viivitamatult nende küsimustega, mis puudutab poliitilise korruptsiooni vältimist ja ennetamist. Ja kui me nüüd olulisemaid asju korra vaatame, siis tegelikult, mis teeb meile jätkuvalt muret, on korruptsioonivastase tegevuskava heakskiitmine ilma selleta, et seal sees oleks siis eesmärk, kuna ja kuidas tegeleda poliitilise korruptsiooni vähendamise või ennetamisega. Ja rõhutan veel kord, ma olen seda mitmeid kordi öelnud, seal on päris hästi ära toodud, et lõpuks kas või see, kuidas tegeldakse sellega, et arstidele neid kommikarpe ei antaks. Aga teate, see, et inimesed terveks saavad läbi kommikarbi on palju väiksem probleem, kui see, et 40 miljonit kriisiraha läheb valesse kohta. 40 miljonit Porto Franco näitel on väga paljude inimeste toimetulek ja oluliselt rohkemate inimeste toimetulek ja oluliselt rohkemate inimeste ka terviseküsimus. Selle 40 miljoni eest oleks saanud või saaks palju rohkemaid inimesi aidata. Selles mõttes see, et ei ole korruptsioonivastases tegevuskohas poliitilise korruptsiooniga tegelemist ja öelda, et eelmine valitsus tegi selle kava valmis ja me ei hakanud seda täiendama, näitab loomulikult prioriteete. Ei olnudki nii tähtis asi, kuigi selle koalitsiooni moodustamisel sellest kogu aeg räägiti. Nüüd, kui me vaatame teisi tegevusi, siis uurimiskomisjon, kriisimeetmed, sajad miljonid koos uute meetmetega, lisaeelarve, millest me täna hakkame rääkima, üle miljardi euro. Üle miljardi euro ja me ütleme, et me ei tahagi seda uurida. Me ei taha seda põhjalikult uurida, ma ei taha sinna põhjalikult sisse vaadata. Ka see on väga oluline sõnum. See on sõnum läbi tegude, hoolimata sellest, et sõnades ollakse väga üllad ja tahetakse korruptsiooni ennetamisega tegeleda. Palun mulle kolm minutit lisaaega! 

Palun, kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa.

Jah, ja kui meil on võimalik siis peagi aprilli alguses näidata tegelikult vähemalt läbi tegude siis seda, et tuleb siiasamasse üks sotsiaaldemokraatide eelnõu jälle, mis puudutab poliitilise korruptsiooni vähendamist, puudutab siis ettepanekud valitsusele välja töötada meetmed, et panna piir valimiskuludele. Teatavasti mida rohkem tuleb selles konkurentsis valimiste ajal mõõtu võtta, seda rohkem tegelikult see sunnib raha leidma ja kui raha ausal teel ei ole võimalik leida, siis võib see ahvatleda valele teele nii erakondi kui inimesi ja neid asju me oleme ju siin hästi näinud. Ja nüüd, kui ma mõtlen seda, et mida lugupeetud justiitsminister on öelnud, et miks näiteks valitsusel ei kõlba või valitsus ei ole nõus toetama sotsiaaldemokraatide poolt algatatud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tugevdamise eelnõud. Vastus, et tuleb analüüsida, tuleb arutada kellegagi, siis ütleme niimoodi, et kui need analüüsid kestavad täpselt nii kaua, nagu ma aru saan, et sügisel alustatakse ja jõutakse lõpuks välja sinna vahetult enne valimisi ja mingid asjad tegemata ei jää, siis on väga raske selles tegelikus tahtes ja siiruses olla veendunud ja kogu neid tegevusi vaadata, siis ma ütlen, et kui tahetakse tõesti, ma ei tea, mingisugust uut süsteemi teha, siis augud, mis selle uue süsteemi valmimiseni meil praegu on, tuleks meil kohe ära täita. Ja need augud on meil väga hästi teada. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on aastaid erinevate Riigikogu koosseisude poole pöördunud ja öelnud, et näete, siin on probleemid. Need ei ole mitte küsimused, mis on nagu põhimõttelist lahendust vajavad, vaid need põhimõtted on seaduses kirjas, aga neid põhimõtteid ei ole võimalik täita, sellepärast et paar paragrahvi on lihtsalt panemata jäetud. Kas teadlikult või mitteteadlikult, need augud me peaks kohe ära lahendama. Ja siis tuleme selle analüüsi ja võib-olla selle suurema süsteemi või sellise põhimõttelisemate muudatuste juurde tagasi ja see oleks usutav. See oleks usutav, et tegelikult tahetakse ka korruptsiooniküsimuste ja selle kõige põletavama poliitilise korruptsiooni ennetamisega tegeleda. Loomulikult oleks usutav ka see, kui justiitsminister ei räägiks ainult sellest, et me hakkame analüüsima. Mis mõttes valitsus ainult analüüsib? Minu arvates see on tegelikult see koht, kus kohas tgelikult paralleelselt peaks seda tegema ka Riigikogu, mitte nii, et valitsus jälle toob siia ettepanekud. Kus kohas on nüüd see kaasamise ring, et igast erakonnast ja mitte ainult parlamendierakonnast, vaid parlamendivälistest erakondadest oleks esindaja selles ringis, kus kohas me neid asju vaatama ja arutame. Ühesõnaga kokkuvõtvalt. See eelnõu on õige tee, aga kahjuks ta ei veena meid selles kõige olulisemas, kõige põletavamas asjas praegu, et tahetakse päriselt tegeleda poliitilise korruptsiooni väljajuurimisega. Loodame, et järgnevad eelnõud, mis vähemalt sotsiaaldemokraadid on esitanud ja varsti siin arutusele tulevad, et saate meid tegudes veenda teistpidi ja kutsun üht- või teistpidi siis ka üles kõiki tegudes seda välja näitama. Aitäh! 

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Kõnelen enda nimel, kuna fraktsiooni nimel on juba kõneldud. Jagan kolleeg Läänemetsa muret ja just seetõttu, nagu ma oma küsimustes küsisin, ei paista see korruptsioonivastane tegevus praeguse valitsuse poolt sellisena oma tegudes, nagu ta sõnades meile lubatud on. Jah, need tänased muudatused, mis me hääletama hakkame, on olulised. Kindlasti viivad meid küll väikese sammukese edasi, aga kindlasti mina nimetaksin neid kosmeetilisteks muudatusteks. Nii nagu viimane juhtum näitab, isegi huvide deklareerimine ei aita sellele kaasa, et ministri poliitilisel nõunikul kaob kiusatus oma poliitilist võimu kasutada ja sellega kauplema minna.

Räägiti ka korruptsioonivastasest tegevuskavast. Seal puudub peatükk, mis kõneleks erakondadest ja erakondade rahastamisest. Kõik erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettepanekud on Riigikogu koridorides ja kabinettides toppama jäänud. Ilmselt on nad sellessamas riiulis, millest viimastel päevadel justiitsminister armastab rääkida, kus on mõned teisedki eelnõud tolmu kogumas. Uurimiskomisjonist rääkis ka Läänemets siit tribüünilt. See on ka näide sellest, kuidas ei soovita tegeleda tõsiste korruptsiooniasjadega, ei soovita tegeleda nendega tõsiselt. Ja kui me meenutame, mis oli üks esimesi eelnõusid, millega uus koalitsioon siia saali tuli, siia pulti üle andma, see oli korruptsioonivastase erikomisjoni koosseisu kallale minek. Miks? Kas see on tõepoolest üks esimesi ja olulisi samme korruptsioonivastases võitluses? Kahtlen selles. Juba korduvalt mainitud lobistide juhend või lobitööjuhend – selle kohta isegi lobistid ise ütlevad, et ei ole piisav, ei taga kaitset, ei taga läbipaistvust, sest kohustus lobistidega kohtumisi registreerida pannakse ainult kõige kõrgematele ministeeriumiametnikele, aga mitte nendele, kellega lobistid reaalselt kohtuvad ja kes reaalselt neid eelnõusid, määrusi ja seadusi kirja panevad.

Me peame tegelema mitte kosmeetiliste asjadega, vaid oluliste asjadega. Ja minule tundub, et Lauri nimetatud teema ehk erakondade rahastamine on üks olulisemaid teemasid, millega peaks võimalikult kiiresti edasi liikuma. Ja mitte oodata väljatöötamiskavatsust, mitte oodata analüüsi konsensuse otsimist, vaid kohe ja kiiresti ja täna. Kõik need muudatused, mis laiendavad erakondade rahastamise järelevalve komisjoni pädevust ja õigusi, võtta vastu juba enne sel aastal toimuvaid kohalikke valimisi. Sest surve erakondadele kampaaniamahtude suurendamiseks, raha leidmiseks ja selle kaudu ka mõjuga kauplemiseks on päris suur enne igat valimist.

Loomulikult deklaratsioonide, deklarantide arvu laiendamine ei taga, et see süsteem oleks aus, õiglane ja läbipaistev, nagu me juba teame. Jah, valede andmete esitamine on karistatav, aga ka esitades täiesti ausaid andmeid võib täiesti vabalt oma mõjuga kaubelda. Aga liigume deklaratsioonidega edasi, võib-olla mõtleme selle peale, et kuidas nende menetlemine, läbivaatamine teha tõhusamaks ja efektiivsemaks. Korruptsioonivastase komisjoni esimehena tean, et deklaratsioonide kontrollimisel ja võrdlemisel peab võtma ...

Palun minut aega juurde!

Palun üks minut juurde, kokku kuus minutit!

... peab võtma käsitsi füüsilised eelmiste aastate deklaratsioonid ja hakkama neid omavahel võrdlema. Ka võib-olla see süsteem vajab muutmist ja ma loodan, et me liigume ka selles suunas edasi. Mina isiklikult toetan seda eelnõu, kutsun üles kolleege toetama, aga kutsun üles ka valitsust ja justiitsministrit mitte korraldama ümarlaudu, töötubasid, mitte hakata tegelema analüüsidega ja konsensuse otsimisega, mis ei pruugigi siin saalis selles koosseisus tulla, vaid viivitamatult tegeleda erakondade rahastamise teemadega ja teiste teemadega, mis aitavad meie ühiskonnas kui mitte päris lõppu panna korruptsioonile, siis teha seda võimalikult keeruliseks. Aitäh!

Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Pean oluliseks rõhutada, et korruptsioonivastane võitlus on selle valitsuskoalitsiooni üks olulisemaid teemasid. Raske on mõõta, aga ma arvan, et ma ei eksi, et kui see valitsus on kahe kuuga teinud rohkem kui mõni valitsus kahe aastaga. Mõelgem natukene selle üle. Et kõike korraga ja jooksujalu nagu teha ei saa. Ja loomulikult ma olen täiesti nõus sellega ja ma ütlesin seda ka oma sõnavõtus, et see eelnõu ei pretendeeri kõikide lünkade täitmisele korruptsiooni puudutavates seadustes, see ei pretendeeri kõikide lünkade täitmisele, see täidab tegelikult tõesti ühe väikse lünga. Et ärge selle pärast pahandage, et me tulime selle eelnõuga, seda enam, et tõesti seda eelnõu ju menetleti ka eelmise valitsuskoalitsiooni poolt. See oli peaaegu valmis, me tõime ta ruttu saali. Ma ei tea, mis põhjusel see varem saali ei jõudnud. Kas me siis oleks pidanud sellega veel ootama? See oli väga aktuaalne, aga loomulikult, kui me räägime erakonnaseadusest, siis ilmselgelt see nõuab rohkem aega ettevalmistuseks. Ja ma kindlasti ei saa olla nõus sellega, et just nagu me ei peaks analüüse tegema ega arvamusi koguma. Samal ajal me oleme ise siin saalis heaks kiitnud õigusloome põhialused, mis lausa ütleb, et kui valitsus tuleb seaduseelnõuga, peab juures olema väljatöötamiskavatsus. Me ei saa isegi nii tähtsa asja kui korruptsioonivastane võitlus, selle juures seda VTK-d nagu ignoreerida. Ja oluline on öelda ka seda, ma ei viita ühelegi eelkõnelejale, aga kui oli jutuks see, et sügisel hakatakse analüüsima, ma väidan vastupidist, et septembriks, kui ikkagi VTK peab olema olemas, siis sügiseks on juba analüüse väga palju tehtud, mitte sügisel ei alustata analüüsiga, kui me räägime erakonnaseadusest ja seesama ka rahastamise teema. Nii et VTK ilmselgelt eeldab analüüse enne ehk nende analüüsidega tegeldakse täna-homme-ülehomme ja septembriks peab see saama VTK vormis nagu kaante vahele.

Nüüd korra jooksis siin läbi ka see mõte, ühe kolleegi poolt, kes saalist on hetkel lahkunud, et just nagu julgeolekuasutuste juhid oleksid soovinud n-ö, et nende deklaratsioone ei avalikustata. Minul puudub küll igasugune informatsioon selle kohta, et seda oleks soovinud julgeolekuasutuste juhid. Ma arvan, et see oleks väga eksitav siin, kui jääks mulje, et just nagu nemad oleksid seda soovinud. Minul puudub küll igasugune informatsioon selle kohta, et nemad oleksid seda soovinud.

Nüüd märk, et bürokraatia suurendamise kohta hea kolleegi poolt. Noh, selle eelnõuga tuleb juurde suurusjärk võib-olla 50–60 inimest, kes on kohustatud huvide deklaratsioone esitama. Võrdleme seda 5000-ga, noh see on tegelikult tilk suures meres. Ja teiselt poolt, kui sama erakonna kolleeg ütleb, et me peaksime laiendama seda isikuteringi, siis mul on raske aru saada, et kus siis, ühest küljest, kui tuleb juurde 50, siis on see bürokraatia kasv, aga kui sinna panna 5000-le otsa veel teine 5000, siis see nagu ei ole bürokraatia kasv. Selles mõttes peaks nagu omavahel ka neid seisukohti kooskõlastama.

Ja märkus asendustegevuse kohta, ma ei mõista, nagu sellesama erakonna poolt, kes nagu ise selle eelnõuga tegeles eelmises valitsuskoalitsioonis. Okei, ta ei jõudnud saali. Aga valitsus sellega tegeles ja nüüd öelda, et kui tegeleb sellega teine valitsus, siis see just nagu oleks asendustegevus, et seda on väga raske mõista.

Ja viimane, kõige olulisem, head kolleegid, ikkagi. Ma saan aru, et ei ole suuri vastuväiteid selle üle, et ministrite poliitilised nõunikud peaksid huvide deklaratsioone esitama. See on suht selline üksmeelne seisukoht. Põhiküsimus on tõepoolest läinud selle üle, kas Kaitsepolitseiameti peadirektor ja Välisluureameti peadirektor peavad huvide deklaratsioone esitama või mitte. Kordan veel kord, ma ei kahtle vähimalgi määral, et nende kahe isiku huvide deklaratsioonid tänu EKRE-le, tänu peale seda debatti siin saavad kordades rohkem tähelepanu Riigikogu erikomisjonide poolt, kui nad seda seni on saanud. Nii et ei avalikkusel ega parlamendiliikmetel, kellelgi pole põhjust kahelda, et n-ö nende huvide deklaratsioonid jäävad vähese tähelepanuta. Suur aitäh teile ja kutsun seda eelnõu toetama.

Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Korruptsioon on vaieldamatult üks asi, milles me kõik oleme ühel meelel, või vähemalt näiliselt, et see ei ole aktsepteeritav. Võidakse öelda, et ega Eestis ju midagi hullu ei ole, me oleme mingisugusel keskmisel Euroopa tasemel, kuskil Prantsusmaaga võrdne. Olekski tore ja põhjust uhkusest rind kummi ajada. Aga samas, meie hea naaber, põhjanaaber on korruptsiooni vähesuse tõttu juhtimas Euroopa statistikat. Ja selle kõrval meie positsioon on väga vilets. 

Eriti olukorras, kus meil täna on võimul kaks erakonda, kelle rahakasutused, kuidas nüüd öelda, läbi aastate on olnud pehmelt öeldes kummalised ja üks valitsuserakond on saanud korruptsioonikahtlustuse, peaks olema valitsuse eesmärk just nimelt korruptsiooni vähendamise küsimuses astuda jõulisi ja julgeid samme ning näidata, et me liigume õigel teel. Paraku me seda ei näe. Kuuleme küll sõnu. Aga kõik asjad peavad olema õiged ja nad peavad näima õigetena. Kas või see olukord, kus korruptsioonikahtlustuse saanud erakonna peaminister astub tagasi ja teda premeeritakse Riigikogu esimehe kohaga ja tema esitajaks on korruptsioonisüüdistuse saanud erakonnakaaslane – no andke andeks, see paistab täiesti kohutav välja! Ja see ongi kohutav.

Tulles nüüd selle eelnõu eelnõu juurde, siis siin me ka ei näe kahjuks mingisuguseid selliseid julgeid suuri samme. Ühtepidi me kiidame heaks GRECO ettepanekud, viime need ellu, mis on ääretult positiivne, laiendades nende isikute ringi, kes peavad esitama huvide deklaratsiooni, ja samas, justkui Jenka tantsus astume me sammu tagasi ja hoopistükkis vähendame seda ringi ilma vähimagi sisulise põhjenduseta.

Meile on räägitud siin küll julgeoleku küsimusest ja küll riigisaladusest ja võrdsest kohtlemisest. Kuulge, andke andeks! Mingi riigisaladus ei ole, kes on meie julgeolekuasutuste juhid. Nende deklaratsioonidki ei ole olnud mingisugune riigisaladus ega ammugi julgeoleku küsimus, sest sama suur julgeoleku küsimus ja riigisaladuse küsimus võiks ju siis olla presidendi deklaratsioon, peaministri, Riigikogu esimehe, kõikide Riigikogu liikmete, ministrite, õiguskantsleri deklaratsioon jne, jne. Aga siin ei leia keegi, et see avalikustamine kuidagigi kahjustaks meie julgeolekut või peaks olema riigisaladus.

Need ettekäänded on lihtsalt laest võetud, need ei päde absoluutselt. Täpselt samamoodi nagu väited võrdsest kohtlemisest, et kui näiteks Kaitsepolitsei- või Välisluureameti ametnikelt ei nõuta seda avalikustamist, kuidas siis juhilt. Aga see tasand on ju absoluutselt erinev. Me räägime tasandite võrdsest kohtlemisest, mitte asutuse juhi või institutsiooni juhi ja tema alluvate ametnike tasandist. See lööb need tasandid ju sassi, selline võrdsustamine.

Ja kui tuua siia juurde riigisaladuse küsimus, siis, andke andeks, mul on juba aastaid Riigikogu kogemus ja mind ajab lausa naerma ...

Palun lisaaega kolm minutit! 

Palun, kolm minutit, kokku kaheksa!

... mind ajab lausa kurvalt naerma see praktika, mida me näeme iga päev, kuidas kõikvõimalikele dokumentidele lüüakse peale salastatuse templit. Nüüd just kolides ühest kabinetist teise leidsin ma ühe kunagise välisministri Sven Mikseri kõne, mille ta esitas Riigikogus meil siin välispoliitika arutelul ja ülevaatel. Avalik kõne, üleval istusid kõik diplomaatilise korpuse esindajad, see tiražeeriti meedias, aga sellel kõnel oli peal pitsat "Asutusesiseseks kasutamiseks aastani 2029". No tule, jumal, appi!

Täpselt samamoodi saadab täna peaminister meile koroonaülevaateid, Riigikogu liikmetele, täpselt samasuguse märkega "Salastatud asutusesiseseks kasutamiseks". Me ei tohi neid andmeid isegi kuskil diskussioonides kasutada. Nii et riigisaladuse varju ja selja taha pugemine, eriti veel, kui sellel puudub absoluutselt igasugune mõte ja alus, näitab lihtsalt tegelikult nõrkust ja argust. Seda, et kardetakse millegi pärast. Äkki tulevad mingisugused sammud või teod välja, igaks juhuks keelame ja salastame ära ka kõik need asjad, mis tegelikult on täiesti normaalsed nii siin kui ka igal pool mujal, mille peale mitte keegi ei ole tulnud, et selliseid asju võiks salastada.

Seetõttu see eelnõu, mis ühtpidi laiendab huvide deklaratsioonide esindajate ringi, selles suhtes on täiesti aktsepteeritav, positiivne ja hea ning see osa leiab Konservatiivse Rahvaerakonna toetuse. Aga see osa, kus millegipärast võetakse teatud isikud sellest ringist välja ilma mitte mingisuguse põhjenduseta, ei ole mitte mingil juhul aktsepteeritav, sellele me oleme vastu, seda me ei toeta. Seetõttu teeme ka ettepaneku katkestada eelnõu 323 SE teine lugemine. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Läheme vaatama läbi muudatusettepanekuid. Muudatusettepanek number 1 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele!

Valmistame ette. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku vastu oli 61, poolt 19, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek toetust ei leidnud.

Teine muudatusettepanek on esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun panna see muudatusettepanek hääletusele!

Panen hääletusele, aga nüüd siis ilma saalikutsungita. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku number 2. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 66, erapooletuid ei olnud. Ettepanek toetust ei leidnud.

Kolmas muudatusettepanek, esitatud samamoodi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt panna see muudatusettepanek hääletusele!

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku number kolm, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 66, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek number neli, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Henn Põlluaas!

Palun panna see muudatusettepanek hääletusele!

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku number neli, esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt hääletas 19, vastu oli 67, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek number viis on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, aga meile on saabunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek katkestada nimetatud eelnõu menetlemine ja ka see tuleb meil läbi hääletada. Kas olete nõus, et me asume hääletama ilma saalikutsungita? Vastuväiteid ei ole. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu 323 SE teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 72 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega oleme eelnõu number 323 SE teise lugemise lõpetanud.

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 324 SE. Riigikaitsekomisjonipoolse ettekande teisel lugemisel teeb Mati Raidma. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2021. aasta 8. veebruaril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati k.a 23. veebruaril, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 10. märts kell 17.15, esitas eelnõule omapoolsed muudatusettepanekud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Samuti esitas riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina eelnõule ühe muudatusettepaneku.

Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 15., 16. ja 22. märtsi istungitel. Riigikaitsekomisjon kaasas enne teist lugemist eelnõu arutellu huvigrupi esindajana Eesti Reservohvitseride Kogu, keda esindas kogu esimees major Andre Lilleleht, kes osales riigikaitsekomisjoni nii 15. kui 16. märtsi istungil. Eelnõu algataja esindajana osales eelnimetatud istungitel Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski.

Eesti Reservohvitseride Kogu esindaja major Andre Lilleleht toetas paberivaba e-lahendustele üleminekut ja julgustas uute lahenduste leidmisel ja tõdes, et kui e-lahendused ei hakka reaalselt tööle, näiteks ligipääs internetile puudub või kaob, siis selleks on eelnõus sätestatud ka muud dokumentide kättetoimetamise viisid.

Eelnõule esitatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolsed muudatusettepanekud puudutasid adressaadipoolset kinnituse saatmist. Komisjon arutas neid ettepanekuid samuti oma 15. ja 16. märtsi istungitel. Ühe kolmest ettepanekust võttis fraktsiooni esindaja Leo Kunnas tagasi ja ülejäänud kaks ei leidnud peale arutelusid lõpuks komisjonipoolset toetust. Eelnõu algataja esindaja põhjendas algatajapoolset mittenõustumist seisukohaga, et eelnõu eesmärk on tõsta kaitseväekohustuslaste teadlikkust neil lasuvast kohustusest riigipoolseid dokumente vastu võtta ja nendega ka tutvuda. Dokumendi adressaadilt kinnituse saamise kehtestamisega antaks kaitseväekohuslasele valik dokumentide vastuvõtmiseks, mis ei oleks eesmärgipärane. Kuna dokumentide kättesaamise kinnituse saatmine dokumendi adressaadile ei oleks kohustuslik, võib sellise lahenduse puhul olla riskiks, et isik võib otsustada mitte saata vastavat kinnitust.

Pikemalt on muudatusettepanekud koos selgitustega kättesaadavad muudatusettepanekute loetelus ning nende üle otsustamisega seonduv on esitatud eelnõu teise lugemise seletuskirjas.

Märgin veel, et juhtivkomisjoni muudatusettepanekut nr 3 toetati konsensuslikult. Muudatusettepanek oli sisuliselt normitehniline, keeleline ja viib eelnõu lõiked omavahel kooskõlla. Keelelised täpsustused tehti eelnõus keeletoimetaja ettepanekul. Eelnõu algataja esindaja nõustus riigikaitsekomisjoni otsustega muudatusettepanekute osas ning keeleliste täpsustustega.

Märgin veel, et komisjoni istungil toodi välja fakt, et riigiportaali e-postkasti kaudu saadavad ametlikke kirju veel Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, erinevad ministeeriumid, Riigikohus, Eesti Töötukassa ja kohtutäiturid.

Menetluslikud otsused. Käesoleva aasta 22. märtsi istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensuslikult heaks eelnõu teise lugemise teksti, seletuskirja ning muudatusettepanekute loetelu. Varasemalt, 2021. aasta 16. märtsi istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu 2021. aasta 24. märtsi istungi päevakorda. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon k.a 16. märtsi istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Tänan!

Teile on ka küsimusi, vähemalt üks. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Lähtudes sellest asjast, et me käsitleme kõiki alaealisi lastena, siis mis vanusest on lastel kohustuslik isikukood@eesti.ee meiliaadressi omamine ja millised on need sanktsioonid, ma viitaksin sellega, et Eesti Vabariigi põhiseadus seab kaitseväekohustuse sooneutraalsena. Aitäh!

Sellist küsimust me komisjoni istungil ei arutanud. Me keskendusime kaitseväekohuslastele, kellel on põhiseaduslik ülesanne meie riigi ees. Te puudutasite lapsi, see on natukene erinev temaatika. Aitäh!

Aitäh, hea eesistuja, hea ettekandja. Meie senine kogemus selle Eesti e-kirjade ja andmete ja dokumentidega näitab, et tegelikult valdavale osale meie inimestele üleüldse kogu see info koju kätte ei jõua.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Meie senine kogemus selle eesti.ee kirjade ja andmete ja dokumentidega näitab, et tegelikult valdavale osale meie inimestele üleüldse kogu see info koju kätte ei jõua. Viimane kurb kogemus on ju just nüüd sellest koroonaajast, kui on proovitud saata vaktsineerimise kutseid sealtkaudu ja tegelikult jõuab see kätte ainult murdosale inimestest. Kas te ei karda ikkagi seda, et kui me nüüd kaitseväekohustuslase igasuguseid kutseid ja küll õppustele ja ajateenimisele ja kuhu iganes ja dokumente saadame, siis tegelikult need ei jõua kohale? Mis sellisel puhul ette kavatsetakse võtta? Aitäh!

Jah, aitäh! Kõigepealt, sellest kanali valikust, et tõepoolest me oleme tänases ühiskonnas jõudnud sellisesse faasi, kus e-kanalid ja internet ei ole võõras teema, ja seda näitas ka kaitsekohuslaste hulgas läbi viidud küsitlus, kus rõhuv enamus, mälu järgi võin eksida, üle 80% soovis e-kanaleid kasutada riigiga suhtlemisel, riigi info saamisel, ühelt poolt. Teiselt poolt ma olen väga nõus selle kitsaskohaga, mida siin see vaktsineerimise ebaõnnestunud teavitus välja tõi. Ja samas on ka hea meel märkida fakti, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud 16. märts sel aastal ministeeriumidele kooskõlastamiseks Eesti Vabariigi valitsuse määruse muutmise eelnõu, mille kohaselt hakataks @eesti.ee lõpuga meile suunama inimeste isiklikele e-posti aadressidele, et tähtsad teated ikkagi rahvale kohale jõuaks. Et probleemi olemus on teadvustatud. See platvorm väärib enamat kasutamist, ta lihtsustab oluliselt riigi ja inimese vahelist suhtlemist. Ja ma olen täiesti kindel, et 1. jaanuariks 2022, kui need sätted hakkavad kehtima, on selles vallas sootuks parem olukord ja see annab tõelist efekti. Aitäh! 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma kordan nii: mis vanusest on Eesti Vabariigi kodanikel kohustus jälgida enda isikukood@eesti.ee meiliaadressi ja millised on sanktsioonid, kui ta mingi teatud aja jooksul seda ei ole teinud?

See kohustus tuleb koos kaitseväekohustusega, punkt üks. Ja punkt kaks, kõigile sellesse ringi sattuvatele isikutele kõigepealt tuleb ikkagi klassikalisel viisil teadustus kirja näol. Kõik saavad valida omale sobiva suhtluskanali. Ehk siis see § 15, kui täpsemalt lugeda, sisaldab väga erinevaid võimalusi kuidas informatsiooni liigutada. Juba esimesel lugemisel oli siin mitu korda alla joonitud vajadus hakata ka seda informatsiooni kampaania korras jagama, ja veelgi enam, ehk siis riigikaitsekoolitus, riigikaitseõpetus koolides on see esmane platvorm, kus noored saavad selle informatsiooni ja saavad mõistmise, kuidas suhestuda sellisesse informatsiooni informatsiooni uude platvormi. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus: kas selle eelnõu esitamisel on mängus Herman Simmi käsi? Sest kui me kujutame nüüd natukene ette seda meie reaalset olukorda, me kümme aastat räägime sellest, kuidas meil on viimase miili väljaehitamine, kohe-kohe lõpetame, internet jõuab kohe-kohe igasse maakodusse. Kui me nüüd mõtleme, et kriisiolukorras võib Eestit tabada massiivne küberrünne, mis võtab meil igasuguse elektroonilise side vähemalt ajutiselt maha, siis mismoodi te kujutate ette, et selles olukorras tõepoolest jõuavad need kutsed kutsealusteni?

Esimesele küsimusele vastates ma sügavalt kahtlen, et Simmi internetiteadmised nii kõrgele ulatuvad. Teisele küsimusele on vastus lihtne, sest kui me räägime konkreetsetest teavitustest keerulistes olukordades, lõpetades sõjaolukorraga, siis see seaduse paragrahv seda ei käsitle. Need teemad on kirjeldatud RIKS-is ehk riigikaitseseaduses. Ja tegelikult taolistel puhkudel proovitult kõige lihtsam ja toimivam vahend on ikkagi meedia, ehk siis televisioon-raadio, kus antakse üldine teada, ja need kaitseväekohuslased, kes on kohustatud mingitel tingimustel kuskile minema, seda teavad juba teisi kanaleid pidi, mitte läbi antud platvormi. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma jätkan siit, kus Mart Helme lõpetas. Või on võimalik tõesti, et internet ühel hetkel kaob ära ja siis need asjad, probleemid jäävad õhku kõik. Ja teie vastus sellele, et antakse meedia kaudu teada, aga kui elekter kaob ära, siis ei ole ka meedia kaudu mingisugust erilist informatsiooni. Kas ei peaks ikkagi tagamaks täielikku valmisolekut, kasutama n‑ö klassikalist kullermeetodit, sest see on ju ainus lollikindel vahend, kui ütleme, kullerit kuskil pool maha ei killita?

Aitäh! Kui sukelduda eelnõu teksti, siis te leiate need variandid kõik siitsamast tekstist ehk § 1 lõige 2 räägibki kõikvõimalikel erinevatel teistel viisidel. Lihtsalt lisandub tänasest või 1. jaanuarist järgmisel aastal üks platvorm veel. Keegi ei likvideeri eelmisi.

Indrek Saar, palun!

Tervist! Minu küsimus, hea Mati, on sulle järgmine: eesti.ee testimisega tegeleti kummalisel moel siin vist üle-eelmine nädalavahetus, kui mitme tuhande eaka inimese kannatus ja närvid proovile pandi, et ehk siis vaktsineerimiseks leiti täiendavad vaktsiinikogused ja hakati siis kogu seda informeerimist eesti.ee läbi proovima ja katsetama, mis oli üks väga ebaõnnestunud viis piloteerida. Kuna Kaitseväe puhul on tegemist oluliselt nooremate inimestega, kellel kindlasti digivõimekus on suurem, aga kas te saate kinnitada, et kui seda süsteemi rakendama hakatakse, et siis suudetakse natukene kaugemale ette mõelda ja sellest ei saa samasugune läbikukkumine nagu sellest vaktsineerimise katsetustest, mida me just siin pealt nägime?

Aitäh! Vaktsineerimisnäitega täiesti päri ja julgust uskuda antud platvormi rakendamisse lisab asjaolu, et selleks on aega üle poole aasta. Kõik asjasse puutuvad institutsioonid, ametkonnad, ministeeriumid teeksid oma kodutöö lõplikult ära, mis paraku ilmselt ei juhtunud vaktsineerimiskampaania ajal.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult minu meelest, ütleme, antud küsimuses on kõige tähtsam operatiivsus, ütleme, siin mängib olulist rolli ajafaktor, kui ruttu me midagi saame teha. Selles mõttes peaks, ütleme, sellist klassikalist teavitust ikkagi prioriteetseks seadma, kui tehnilised võimalused üles ütlevad, Aitäh!

Suur tänu! Ja olen täiesti päri, kui teemad, teavitusteemad on operatiivsed. Hetkel on enamus teavitusmassist mitteoperatiivset laadi, arstlikest komisjonidest ja muudest asjadest, administratiivteated. Ja sellepärast ka selline käsitlus. Nagu ma ütlesin, siis need operatiivvaldkonda puudutavad infovahetused on täna sätestust leidnud riigikaitseseaduses. Ja siin on pigem selline igapäevane ja rahuaegne infokanalite kirjeldus. Aitäh!

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud Mati Raidma! Kas komisjoni istungil kõlas üks tõsiselt võetav argumenteeritud põhjus, miks me ei peaks seda sammu astuma, et kaasaegsemalt läheneda kogu sellele temaatikale? Natuke kummaline, ausalt öelda on seda umbusku kuulda. Aga kas oli mõni selline tõsiselt võetav argument, miks me ei võiks astuda sammu edasi? Aitäh!

Tänan! Ei olnud. Küll oli, küll oli pikalt arutelu, nagu tähele panite, siis läbi mitme istungi ja see ongi vajalik, et lahti rääkida. Jah, et kuna selline arvamus on kerge tulema, et see infovahetus, millest me räägime, puudutab ka kriisiaega, sõjaolukorda jne. Aga kui need kõik lahti rääkida, siis me lähenesime oma seisukohtadelt ka, ütleme siin opositsiooni-koalitsiooni piiridel silmnähtavalt. Me tõdesime, et see tee on õige. Tekkisid sellised murekohad, millele minu hinnangul me saime vastused nii eelnõu algataja poolelt kui ka omavahel arutledes. Et sellist sellist teravat vastasseisu ei jäänud ülesse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel on õigus esineda kõigil saadikutel, aga kõigepealt fraktsioonide on sõnavõtud. Leo Kunnas, palun, EKRE fraktsiooni nimel! 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! EKRE fraktsioon toetab tervikuna seda eelnõu. Elektrooniliste kanalite kasutamine on suur samm edasi. Aga saatan peitub alati detailides. Seepärast ma räägin ka meie muudatusettepanekutest ja kutsun üles ka neid toetama. Ehk oluline on see, et kui me ootame, kui riik ootab inimeselt, et ta täidaks mingeid kohustusi, siis me peame olema kindlad selles, et ta on ka nendest kohustustest teadlik. See on selline lihtne ja selge põhimõte ja meie muudatusettepanekud ongi suunatud sellele, et panna see siia sisse.

Selle arutelu käigus me pakkusime välja Kaitseministeeriumile seda, et see seadus võiks reguleerida üldsätteid, aga tehnilised detailid ehk siis milliseid erinevaid kanaleid, kogu see loetelu kuni virgatsiteni välja, ja millistel aegade jooksul need teavitused peaks olema tehtud, see võiks olla kaitseministri määruse teema. See ei ole isegi Vabariigi Valitsuse määruse tase. Meie määrame üldnormi ja nemad saavad vastavalt vaadata, mis asjad toimivad ja kas teavituseks on vaja 14, 30 või mingi muu arv päevi, et see regulatsioon oleks paindlik. Kaitseministeeriumi esindaja proua Rannaveski ei olnud sellega nõus ja väitis, see läheb vastuollu haldusmenetluse seadusega, mis võib ka tõsi olla, aga ma näen, et sisuline probleemilahendus võiks olla selline. Meie muudatusettepanekud on suunatud sellele, et ennetada võimalikke probleeme, mis võivad siin rakendamisega ette tulla alates 2022. aasta jaanuarist, mil me seda rakendama hakkame. Parem on neid probleeme ette näha ja ennetada nüüd, kui see, et me tuleme nende juurde tagasi meie ametiaja lõpul või siis tulevad meie tulevased kolleegid järgmisel ametiajal nende asjade juurde tagasi.

Siin muidugi kõik paberkanalid jäävad, siin jääb ka alternatiivina elektronposti oma aadressile ümbersuunamine, siin jääb neid kanaleid, aga nagu ma ütlesin, tegelikult me peaks kogu selle n-ö taktikalise osa alla delegeerima Kaitseministeeriumi tasandile, mis praegu meil ei õnnestunud, ja kui meil läheb tarvis midagi muuta, siis need tulevad seaduseparandustena taas tegelikult siia meile kunagi jälle Riigikokku tagasi, mis võib-olla ei oleks kõige parem lahendad.

Aga ma võtan oma jutu lühidalt kokku. Me toetame seda eelnõu, aga me palume teil ka toetada meie parandusettepanekuid, mis on tehnilised ja mis ongi keskendunud sisuliselt sellele, et kohuslased saaksid oma kohust paremini täita ja oleksid sellest teadlikud. See on kõik. Tänan!

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi kaitsjad nii siin saalis kui ka teisel pool ekraani ja loomulikult noored, kõik, keda see puudutab. Euroopa noorsootööseadus ütleb, et noor on seitse kuni 26 eluaastat, samas me käsitleme siin saalis kõiki alla 18-aastaseid kui lastena. Ja siis me jälle ütleme, et nad on mingil määral meil ikkagi ka noored. Ma teeksin muidugi ettepaneku, et me võiksime võtta ühe vanuse, mis on 15, kui noored lähevad noorukite polikliinikusse, võetakse arvele, et ei oleks seda, see oli ka sellest minu johtumisel küsimus, täpselt, eks ju, et mis ajast peaksid lapsed omama endale seda aadressi, sest muidu tuleb neil see, tüdrukud samamoodi, meil on sooneutraalne see ajateenistus.

See, millised agiilsed lahendused täna, praegusel hetkel on, ei ole vaja võib-olla kõiki seadusesse kirjutada. Ma tooksin lihtsalt ühe huvitava näite eelmisest kevadest, kui oli siis kaugõpe koolides, kus õpetaja teatas, nüüd me, noored, hakkame läbi selle keskkonna tegema e-õpet. Ja juhtus olema hea õpetaja, kes kuulis noori. Noored ütlesid, et kallis õpetaja, ära võta seda programmi, millest sina midagi ei tea ja millest meie ei tea, me oleme terve klassiga in corpore PlayStationi süsteemis, me teeme sulle selle osa ja me aitame sind. Kas täna on PlayStationi seal selles nimekirjas või teda ei ole, kuigi me teame ju seda norralaste filmiseriaali "Okupeeritud", kus toimus just tegelikult, ütleme, andmete vahetamine.

Vägisi jääb mulje, et sellele nööbile tahetakse nagu pintsak ümber õmmelda, selle nööbi nimi on eesti.ee. Noh, kui me panime eakate inimeste vaktsiiniteavitustega bambusesse, siis me mõtleme sinna juurde võib-olla veel muid funktsioone. Mulle meenub koheselt, Sotsminil oli see STAR1, praegu vist nikerdatakse STAR2, ma ütlen, et selle võiks ka kohe saata pikalt, teeme kohe STAR3, võib-olla toimib. Ma tean, et itimehed, need tahaksid kogu aeg alati teha ja ma olen rõhutanud ka siin saalis, et ükskõik, kui me anname itimeestele mingi ülesande, siis tuleb suurte tähtedega kirjutada: peab ühilduma olemasolevate programmidega. Sest alati itimehed ütlevad, mill, siis ta ühildub, sest keegi ei öelnud, et ta peaks meil ühilduma ühe või teise selle asjaga.

Ning üks minu jaoks probleem on see, et täna, võib-olla ma eksin, on riigikaitse algõpetus vabatahtlik õppeaine. See on hea, et see lahendus on, et seal tutvustatakse noortele seda võimalust ja et nad peaksid teadma, milline see keskkond on ja kuidas ta oleks turvaline. Ma arvan, et loomulikult on ka teisi sidevahendeid, minul kodus näiteks on see tavaline juhtmega telefon, ma maksan iga kuu kaks eurot selle eest, aga ma maksan selle eest, et ma olen kriisihetkel kättesaadav. Jah, see on see hind. Võib-olla me peaksime noortele neid tutvustama. Aga mis saab nendest koolidest, kui kool ei ole valinud endale tegelikult seda riigikaitse algõpetust? See oli minu meelest hea otsus, et me ei teinud seda kohustuslikuks, sest me teame üldjuhul, et 7% on alati toimivatele süsteemidele vastu. Siis see positiivne hõive, kui nad on vabatahtlikul alusel, oli kordades suurem, kui oleks olnud ta kohustuslikult ja oleks tekkinud vastasseis. Ei oska ma öelda, kui hästi need kõik asjad on läbi mõeldud, küll aga kui neid vastuseid siit küsida, et mis hetkest ta on kohustuslik nii poistele kui tütarlastele, siis nad peaksid seda teadma ja siin peaksid olema ka mingil määral sanktsioonid, sest muidu küll keegi ei hakka seda meili vaatama. Ilmselgelt ma ei ole ainukene, kes siin ütleb, et ma olen omanud vähemalt veel 20 e-mail'i aadressi, mille salasõnasid ma enam ammugi juba ei tea, kus nad kõik seal ekslevad ja ei eksle. Ja see, et väga võimalik, et mul on olemas ka siis eesti.ee ka mingi aadress. Aga ma praegu ei tea ja ma ei näe vajadust selleks, et on. Ma arvan, et täna võib-olla kõige ametlikum on see riigikogu.ee, sealt saadakse mind kätte, sellepärast, nagu me teame, et Gmail ei ole iseenesest ju turvaline keskkond.

Mina arvan, et ei ole vaja seaduses sätestada kõiki neid tänaseid suhtluskanaleid, kui võib-olla juba sügiseks on hoopis meil Värvuke 6, mis on veel parem, mis toimib ka. Ja mis peamine, ma arvan, et internetipakkujad peaksid ...

Kas te soovite lisaaega?

Ei soovi. Internetipakkujad peaksid meile tagama ka selle, et siis kui elektrit ei ole, siis on netiühendus olemas. Mille eest nad meilt sihukest kõva pappi võtavad! Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanekuid on laekunud. Kõigepealt muudatusettepanek number üks, esitajaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt panna see ettepanek hääletusele!

Selge, läheme hääletuse juurde. Lugupeetud Riigikogu, ma panen hääletusele seaduseelnõu 324 muudatusettepaneku number üks, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 18 saadikut, vastu 65. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi. Muudatusettepanek number kaks, esitajaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ka seda muudatusettepanekut hääletada!

Kalle Grünthal, protseduuriline.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatasin nende hääletuste järgi, kui palju inimesi veel seal ekraanide taga ärkvel on. Et võib-olla peaks ikkagi seda signaali ka pikemalt laskma, et nad üles ärkavad, aga jätan selle küsimuse teie otsustada. Aitäh!

Nojah, ju inimesed peavad ise saama otsustada, kas nad tahavad oma mandaati magades või ärkvel olles täita. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 63. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 3. Esitajaks on riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Henn Põlluaas, palun!

Palun EKRE fraktsiooni nimel hääletada ka muudatusettepanekut nr 3.

Läheme siis kohe hääletuse juurde. Henn Põlluaas, palun! (Henn Põlluaas räägib saalist.) Selge, ei lähe hääletuse juurde. Ettepanek tagasi võetud. Sellega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Meile ei ole laekunud ühtegi ettepanekut katkestada, sellega on päevakorrapunkt ammendatud, teine lugemine lõpetatud.

Läheme edasi päevakorraga. Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (326 SE) teine lugemine. Kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaar.

(Räägib, aga ei ole kuulda.)

Erki, sind ei ole kuulda. Kuulda ikka ei ole, näha on. Me ei kuule sind. Protseduuriline, Kalle Grünthal. Oota korraks, Erki.

Austatud istungi juhataja! Riigikogu peab tagama kõikide saadikute võimaluse osaleda Riigikogu töös sõnavõtuga jne, eks ju. Kuna sõnavõtt praegu vist on probleem vist, teeksin ettepaneku võtta väike vaheaeg selles osas.

Proovime korra uuesti ja kui ei õnnestu, siis tuleb ilmselt võtta, jah. Erki Savisaar, palun proovime!

Nii, kas ma nüüd olen kuuldav?

Nüüd oled kuulda.

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 326 SE viiakse Eesti õigus kooskõlla direktiiviga kindlustus ja edasi kindlustustegevuse, samuti finantsinstrumentide, -turgude ning finantssüsteemi, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkondades. Vabariigi Valitsus algatatas eelnõu k.a 8. veebruaril, eelnõu esimene lugemine toimus k.a 23. veebruaril. Rahanduskomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamist k.a 16. märtsil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. märtsiks kella 17.15-ks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud. Komisjon küsis eelnõu kohta arvamust eelnõu ettevalmistamisel Rahandusministeeriumis kaasatud huvirühmadelt. Täiendavaid arvamusi neilt ei laekunud. Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, viia kolmas lugemine ja lõpphääletus läbi 7. aprillil. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja, te mainisite just kindlustustegevust. Seoses eelmisel aastal alanud selle pandeemiaga ja ka Eestis toimetavate suurkontserdikorraldajatega tekkis selline huvitav teadmine, et neil puudus võimalus enda kontserte kindlustada pandeemia vastu. Ainukene kontserttuur, mida oli võimalik pandeemia vastu kindlustada, oli Rammstein. Millest see tuleb küll, et kindlustusfirmad kindlustavad nende asjade vastu, mis on ebatõenäolised, aga need, mis on tõenäolised, nende vastu ei kindlustata. Ja nüüd me olemegi riigina ju tegelikult lõhkise küna ees, et me ei saa ju öelda kontserdikorraldajatele, et kindlustage, kui kindlustusfirmad keelduvad. Kas see oli ka teil rahanduskomisjonis arutelu all ja kui ta ei olnud, siis selline kindlustustegevus üleeuroopaliselt on suurkontserdikorraldajate jaoks probleem. Aitäh!

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, seda küsimust meil ei kerkinud. Sest antud eelnõu puudutab finantsasutuste kindlustust ja nagu sealt edasi  n-ö igasuguste teenuste ja muude asjade kindlustamist see eelnõu ei käsitle. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea Erki! Võib-olla sa tuletad meelde, mis organisatsioonid need olid, kelle käest me küsisime selle eelnõu kohta.

Aitäh! See on sul hea küsimus. Oleks mul nüüd kogu see nimekiri siin kohe niimoodi käepärast. Aga kui ma tuletan meelde seda arutelu, mis meil toimus näiteks esimesel lugemisel, siis, hea Aivar, sa küsisid ka seda, kas Eesti finantsasutuste jaoks midagi muutub. Ja see tõdemus oli see, et Eesti pankade jaoks see seadus mingisuguseid muudatusi kaasa ei too. Küll aga Finantsinspektsioonil võib muutuda infovahetus aktiivsemaks. Nii et sisuliselt see on puhtalt selline tehniline eelnõu, mis meil siin siseturul midagi ei muuda.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Nüüd just Aivar Kokale vastates sain ma aru, et ainuke, kes sellest ... võib saada, on Finantsinspektsioon. Me siis kindlustame ära, et Finantsinspektsiooni igasugused otsused on mitte vaidlustamisväärt. Nad võivad otsustada niipidi või naapidi. Kas ma sain sellest asjast õigesti aru? Aitäh!

Aitäh! Ei, sa selles suhtes ei saanud sellest õigesti aru. Antud direktiivi muudatused puudutavad põhiliselt kolme asutust: Euroopa Pangandusjärelevalve asutus (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutus (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvee asutus (ESMA).

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soove ka ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Liigume edasi järgmise päevakorrapunktiga. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 357 esimene lugemine. Ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

Head Riigikogu liikmed! 2021. aasta lisaeelarve eesmärkideks on Eesti kriisist väljajuhtimine võimalikult väikeste kadudega, kiire taastumine ja Eesti uuesti avamine. See praeguseks juba üle aasta kestnud pandeemia ja kogu määramatuse talumine kindlasti on raske kõigile, ükskõik, kas on tegu tööandjatega, töötajatega, õpetajatega, lastega või lapsevanematega. Tegelikult on kõik väsinud ja tõenäoliselt ei jõua oodata, millal tavapärane või tavapärasemgi eluolu taastub. Kergemaks läheb, kui vaktsineerimise ulatus, kiirus ja mõju lubavad hakata piiranguid järk-järgult taas maha võtma. Ja tõenäoliselt võib kahtlusteta öelda, et see on selle aasta kõige olulisem ülesanne nii vaimse kui füüsilise tervise, nii majanduse kui igapäeva eluolu vaatest. Eesmärk peab olema, et suviseks pööripäevaks on majandust ja hinge kriipivad piirangud, hinge kammitsevad piirangud maas, et ka arstide-õdede, tervishoiutöötajate ja kiirabi praeguseks juba kuid kestnud koormus saaks liikuda jälle tavarütmi poole.

Praegusest kriisist riigi väljajuhtimine eeldab, et sellel vahepealsel ajal anname me sunnitud piirangute kehtimise kestel tuge kõige valusamalt pihta saanud sektorites. See tugi on ajaliselt piiratud ja võimalikult täpselt sihitud ja me teeme seda selleks, et võimalikult paljude sissetulekute, töökohtade ja ettevõtete säilimine oleks oleks tagatud ja toetatud. Katame ka vajalikud vaktsineerimise, viiruse testimise ja ravi kulud. Aitame leevendada neid lünki, mis hariduses selle väga pika distantsõppeperioodiga paratamatult kaasnevad. Toetame vaimse tervise hoidmist ja turgutamist. Selleks see teie ees täna olev 2021. aasta lisaeelarve mõeldud on.

Lisaeelarve maht on 640,74 miljonit eurot. Valitsussektori eelarvepositsioonile, mida ka kriisi ajal silmas pidada tuleb, on lisaeelarve mõju väiksem, 453 miljonit eurot. Ja muidugi mõjutab kogu eelarvepositsiooni kaugeltki mitte ainult lisaeelarve, vaid ikkagi ka see, kui pikalt pandeemia, kui pikalt see praegune viirus murrab, kui kaua piirangud, mis on tervise kaitseks kehtestatud, püsima peavad, millises seisus on ka meie olulisemad kaubanduspartnerid, kui kiiresti õnnestub pakkuda vaktsineerimisvõimalusi ja kui kiiresti suvel majandus taastub. See kõik mõjutab aasta kokkuvõttes ka eelarvepilti ja -seisu.

Lisaeelarve tervikuna, saab öelda, et kindlasti mõjutab praegusega võrreldes SKP kasvu soosivalt. SKP kasv omakorda vähendab struktuurset eelarvedefitsiiti, aga täpne eelarvepositsiooni mõju selgub ja saab paremini selgeks aprilli alguse majandusprognoosist, mis on ka parlamendile kasutada kindlasti enne juba enne seda, kui te lisaeelarve viimase lugemise ja vastuvõtmiseni jõuate.

Nüüd lisaeelarve sisust endast. 150 miljonit eurot lisaeelarvest läheb kriisi kõige vahetumale eesliinile, see on tervishoidu, sealhulgas haiglate erakorraliste kriisikulude katteks, aga ka vaktsiinideks, vaktsineerimise korraldamiseks, testideks, koroonaravimi hankimiseks ja haigekassa reservkapitali taastamiseks. Selleks, et inimesed ei kipuks tööle minema haigena ja ei läheks haigena tööle, mida kindlasti teha ei tohi, jätkub aasta lõpuni haigushüvitiste maksmine alates teisest päevast, kuni siis 2021. aasta lõpuni. Ja see kulu on lisaeelarves 12 miljonit eurot.

Palgatoetust peetakse ka eelmise aasta kogemuse põhjal kõige efektiivsemaks selliseks kriisiabi meetmeks ja abinõuks. Praxise analüüs ütleb, et palgatoetuse maksmine pihta saanud ettevõtetele aitas eelmise aasta või, ütleme, viiruse esimese laine ajal säilitada umbes 65 000 töökohta. See on väga suur number. Ja seda efektiivselt töötanud meedet tuleb uuesti kasutada ka praeguses faasis. Järsu käibe languse läbi teinud ettevõtete töötajatele palgatoetuse maksmise võtame me suures osas märtsis ja tervikuna aprillis lisaeelarve kanda. See maksab 102,2 miljonit eurot lisaeelarvest ja märtsikuus 38 miljonit eurot töötukassa vahenditest, aga lühiajalise ja tõesti suure käibe languse läbi teinud ettevõtete toetuseks ja alleshoidmiseks see kindlasti on vajalik kulutus.

Muidugi on ka neid tööandjaid, kelle jaoks peamine kulutus ei ole ilmtingimata palgakulu ja keda ainult palgatoetus ülemäära või piisavalt ei aita. Ka neile on lisaeelarves erakorraline toetuspakett, see on kokku 44 miljonit eurot. Ja see puudutab nii majutus-toitlustussektorit, spaasid, reisikorraldajaid, aga ka jaekaubandust, mis piirangute tõttu on oma uksed sulgema pidanud. Osalist tuge saab sellest meetmest nende kulutuste katmiseks, mis ei ole palgakulud, aga mis ettevõtetel tuleb kanda piirangutest hoolimata ja sellest hoolimata, et neil tegevus sisuliselt on lõppenud ja, piirangute ajaks siis, uksed kinni. Sarnaselt palgatoetusele on ka selle tugimeetme puhul kriteeriumiks käibe langus. Ja EAS-i kaudu on lisaeelarve vastuvõtmise järel võimalik toetust taotleda 50–70% ulatuses palgakuludest ülejäävate vältimatute kulude katteks. Ja arusaadavalt ka selle leevendusmeetme eesmärk on, et piirangute ja kogu pandeemia leevenemise järel elujõulistes ettevõtetes säiliksid ikkagi võimalikult paljud töökohad ja ettevõtted oleksid piirangute lõppedes võimelised võimalikult kiiresti oma uksi uuesti avama.

Ma ütlen kohe ära, et me valitsuse poole pealt soovime need toetused avada kohe, kui lisaeelarve on parlamendi poolt vastu võetud, ja seal, kus see vajalik on, siis ka Euroopa Komisjonis kiirkorras taotletav riigiabi luba käes. Need väljamaksed peavad toimuma kiiresti, sest vajadus selle toe järgi on kindlasti väga suur.

Aga see aasta on olnud väga heitlik ja keeruline, ka hariduses on olnud heitlik ja keeruline kõikide, nii koolilaste kui nende vanemate ja õpetajate jaoks. Õpilünkade tasandamine, nagu öeldud, võtab kindlasti aega, aga selle toetamiseks on haridusvaldkonnale lisaeelarves ette nähtud 12 miljonit eurot.

Vaimse tervise tugipakett sisaldab nii perearsti teraapiafondi, ka kliiniliste psühholoogide suuremat tuge, aga ka näiteks e-psühholoogi broneerimissüsteemi, et seda tuge need, kes vajavad, saaksid isikustatud moel endale sobival ajal ja kohas. Tuleb muidugi öelda, et kaudsemalt toetavad selles lisaeelarves sellist vaimse tervise hoidmist ja turgutamist lisaks nimetatule veel väga paljud teisedki meetmed.

Terve pandeemia aja, terve selle aasta sisuliselt sunnitud pausil olnud kultuurivaldkond saab lisaeelarvest koos spordivaldkonnaga tuge kokku umbes 39 miljonit eurot. Ja ka see on seotud otseselt nii majanduse taastumise kui tegelikult ka vaimse tervise toetamisega.

Austatud Riigikogu! Lisaeelarve aitab tagada keerulisel ajal meditsiinisüsteemi toimepidavust, pakkuda piiratud aja jooksul võimalikult täpselt sihitud tuge Eesti inimestele ja tööandjatele, et majandus ja meie kõigi eluolu saaks Eestis võimalikult kiiresti taastuda. Need ajad on keerulised. Ja ma lõpetuseks tahan öelda aitäh kõikidele nendele inimestele, kes on kogu selle tervisekriisi ajal, kogu selle aasta jooksul ja praegu ka vastutustundlikult teistest hooliva, teiste peale mõtleva käitumisega aidanud pandeemiat kontrolli alla saada või, ütleme, on aidanud kaasa selle pandeemia kontrolli alla saamisele. Ilma selleta see ei ole võimalik ja ei oleks võimalik. Lisaeelarve kokkupanemise puhul samamoodi aitäh kõigile, kelle pingutused seda leevenduspaketti kokku panna aitasid ja parlamendile napi 10 päevaga esitada aitasid. Aitäh ka parlamendifraktsioonidele, kes ei jäänud ootama seda, millal lisaeelarve siia suurde saali jõuab, vaid kellega mul oli võimalik alustada lisaeelarvet puudutanud kohtumisi ja arutelusid juba enne seda tänast arutelu saalis. Ma väga loodan, et lisaeelarve eelnõu saab parlamendi heakskiidu ja et te olete valmis lisaeelarvet menetlema kiiresti, kriisile kohases tempos. Valitsuse poolt me oleme, nagu öeldud, valmis kõiki toetusi, toetuste maksmisi puudutavaid määrusi rakendama kohe ja kiiresti, kui parlament lisaeelarve vastu võtnud on. Sest seda tuge oodatakse ja vajatakse praegu väga. Aitäh!

Lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Käestlastud epideemial on väga kõrge hind. Ja paraku koroona katastroofini juhtimise kuulsusetu tiitel kuulub Kaja Kallase juhitud valitsusele. Nüüd olemegi jõudnud olukorda, kus need kulud, mida täiendavalt tuleb teha, hädavajalikud kulud, vajalikud kulud küündivad meil 2%‑ni SKT-st. Te ütlesite õigesti, et pikemas vaates vaktsiinid annavad meile kahtlemata leevendust, aga lühikeses plaanis on meil vaja saada see epideemia võimalikult kiiresti kontrolli alla. Üks kasutamata meede selleks on maksta esimesest haiguspäevast 100% koroonapositiivsetele, selleks et tõesti inimesed koju jääksid. Täna Riigikogu infotunnis Jaak Aab ütles, et probleem on selles, et 1,25% sellest lisaeelarvest ehk 8 miljonit eurot on liiga suur raha, et seda teha. Küsimus teile on: kui tõepoolest see on väga oluline meede, kas te leiate need vajalikud 8 miljonit eurot, et me saaksime selle väga vajaliku meetme siin parlamendimenetluse kontekstis rakendada?

Aitäh! Viiruse numbrid hakkasid üles minema eelmise aasta novembris ja see tõus, ka Briti tüve väga kiire levik, on olnud väga kiire. Kindlasti on üks oluline osa sellestsamast viiruse kontrolli alla saamisest see, mida te kirjeldasite, et inimesed haigena, viirusekandjana tööle ei läheks. See muudatus, mis tegelikult tehti sisuliselt eelmisel aastal viiruse esimese laine ajal ja mis puudutab nende haiguspäevade maksmist alates teisest päevast, see on olnud kindlasti oluline selleks, et inimestel sellist täiendavat survet kuidagi oma viirust varjata ja tööle minna ei oleks. Lisaeelarvet kokku pannes, ma arvan, et see otsus, et jätkata eelmisel aastal selle meetmete osaks olnud haiguspäevade hüvitise maksmisega, on ise samamoodi oluline otsus ja see kulu 12 miljonit eurot lisaeelarvele ja maksumaksjale on päris suur kulu. Ma jälgisin ka seda arutelu ja debatti, mida täna peeti Riigikogu infotunnis sisuliselt sama teema üle, ja nii nagu ütles ka riigihalduse minister Jaak Aab, siis kui näiteks erinevad omavalitsused peavad vajalikuks ja leiavad, et sedasama täiendavat lisaeelarvest omavalitsustele eraldatavat raha, mis on 16 miljonit kulutuste katteks, soovivad nad kasutada sellise täiendava meetme rakendamiseks, siis see võimalus kindlasti on. Aga ma olen nõus, et haiguspäevade hüvitamine praeguse pandeemia ajal on aidanud ja on oluline asi, mida tuleb jätkata.

Tuletan kolleegidele meelde, et küsimuseks on üks minut aega. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Me ju teame, et eelmise aasta lisaeelarvega peatati riigipoolsed teise pensioni sissemaksed. Riik kasutas seda raha muude kulude katmiseks. Seda teeb ta ka sellel aastal kuni 1. septembrini. See ei tohiks olla ju kellelegi üllatus. Tänaseks on teisest pensionisambast lahkunud suur hulk pensionäre ja väljamakstud summalt on tasutud ka 10%-line tulumaks. Sama juhtub ka septembris, kui üle 100 000 teise pensionisambaga liitujast lahkub teisest pensionisambast. Ka sellelt summalt tasutakse tulumaks. Samuti tasutakse tulumaks lisaeelarves arvestatud riigipoolse teise samba kompenseerimise rahade pealt. Miks ei ole eelarves arvestatud pensionireformiga eelarvesse laekuva rahaga? Miks ei suudeta selgelt öelda, kui suur see summa on? Miks seda varjatakse? Aitäh!

Aitäh! Üsna samasisulise küsimuse küsisite te ka rahanduskomisjoni koosolekul. Ja inimesena, kes on õige mitmel aastal rahanduskomisjonis tegelikult nii eelarve kui ka lisaeelarvete menetlemisi parlamendis juhtinud, on teil tegelikult, ma olen päris kindel, see sisuline pool päris selge. Loomulikult on maksulaekumiste korrigeerimine majandusprognooside käigus tehtav asi. Ütleme, lisaeelarvest tulumaksu laekumise prognoosi ei korrigeerita, seda tehakse kevadise majandusprognoosiga, mis, nagu teile hästi teada on, valmib aprillikuu alguses.

Aga kuna te selle teema tõstsite, siis see iseenesest on üks ja ainus selles lisaeelarves sisalduv kulutus, mis ei ole seotud kriisiga, see on 117 miljonit eurot selleks, et need inimesed, kes märtsikuu lõpuga on teinud avalduse ja otsustavad teise samba kogumise lõpetada, väljuvad teisest sambast. Neile tuleb seaduse järgi septembrikuus kompenseerida see osa ja see summa, mille riik vahepealsel ajal, eelmise aasta juulist kuni selle aasta septembrini, oma maksete näol peatas. See kohustus tuleb seadusest. Paraku ei olnud siiamaani käesoleva aasta põhieelarves kulutust, kulurida, mis võimaldaks septembrikuus seda raha välja maksta. Ja see muudatus tuleb meil teha. See ettepanek lisaeelarves sisaldub. Ja see, et teisest sambast lahkujad peavad maksma ka tulumaksu, et selle ulatuses siis tulumaksu prognoos muutub, see ei ole kunagi olnud ei mingi saladus ega ole seda, nagu te proovite esitada, keegi ka kunagi varjanud. See laekuv tulumaksu summa ei aita mitte mingilgi moel ega kuidagi lahendada seda probleemi, mida ma just kirjeldasin. Probleem oli ja on praegu see, et kohustus teisest sambast lahkujatele riigipoolsete maksete kompenseerimine välja maksta septembrikuus, see kohustus tuleneb seadusest. Aga raha selle jaoks eelarves, luba kulutust teha ei ole eelarve andnud. Ja see tuleb ära parandada. See on põhjus, miks selle aasta lisaeelarve sisaldab ka 117 miljoni ulatuses arvestuslikku makset teisest sambast lahkujatele.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan haiguspäevade teemal. Nakkuse levik on meil kontrollimatu ja kahjuks ei ole kehtestatud piirangud juba rohkem kui kahe nädala jooksul omanud piisavalt mõju, et nakkuskordaja alla ühe viia. Ja nii nagu te ütlesite, et teisest haiguspäevast inimestele kodus püsimine hüvitatakse. Ja olen nõus, kahtlemata on hea, et alampalga teenija kaotab nüüd kodus püsides 125 euro asemel 95 eurot, võit see on. Aga kui inimesel on positiivne testitulemus, ta püsib kodus, siis me ikkagi ütleme, et sinu koduspüsimise trahv on 95 eurot, aitäh, tubli kodanik. Ka kriisiolukorras ei oleks ikkagi sobiv koroonahaigete töötajate puhul seda trahvi mitte nõuda ja leevendada ka tööandjate panust, mis niikuinii peavad tõbisele asenduse leidma ja katta esimesest päevast haigusrahad Vabariigi Valitsuse reservist. Aitäh!

Aitäh! Lisaeelarvega omavalitsustele iseenesest eraldatakse just nimelt täiendavate kulude tegemiseks raha, mille kasutamiseks on igas omavalitsuses võimalus otsustada, kuidas nad seda kõige otstarbekamaks peavad. Ehk teisisõnu, kus nad näevad kõige suuremat, ütleme, ühest küljest valu ja teisest küljest kasu tõusvat selleks, et piirangud, et viiruse levikut piirata.

Ja kui seda soovitakse kasutada sellisel moel, et ja leitakse, et kõige vajalikum on just nimelt täiendava selle ühe tööpäeva haigena kodus olemise katmine, sest see võimalus kindlasti on olemas. Veel kord: haigena tööle minna, mitte keegi ei tohiks haigena tööle minna ja see muudatus, mis eelmisel aastal haiguspäevade maksmise korralduses tehti, et pandeemia ajaks siis kompenseeritakse või pandeemia ajal kompenseeritakse haiguspäevad juba alates teisest päevast, see on olnud olulise, olulise mõjuga ja see on olnud üks nendest meetmetest, mis ilmselt on ikkagi aidanud päris paljudel seda kojujäämise kohustust kanda ja kodus ennast terveks ravida. Nii et selle meetme jätkamise osas ja see sisaldub ka lisaeelarves. Kui keegi soovib täiendavalt omavalitsustes seda sinna lisada omalt poolt, siis see võimalus on olemas ja selleks, nagu öeldud, omavalitsustele vähemalt osaliselt eelarvest raha eraldatakse.

Merry Aart, palun!

Aitäh! Tänan sõna andmast! Lugupeetud minister! Lisaeelarves on rida toetusmeetmeid turismisektorile. Kas te võiksite pisut selgitada, kas siin on mõeldud spaasid ja suuri hotelle või on siin arvestatud turismisektorit ka väiksemates maapiirkondades? Kas siin on mõeldud ainult majutajaid või võiks olla siin ka väikesed toitlustusettevõtted või ka kohvikud, näiteks maapiirkonnas? Ma olen tänulik vastuse eest!

Aitäh küsimuse eest! See ei ole kuidagi piiratud ettevõtte asukohaga. Siin on loomulikult võimalus tulla taotlema toetust nendel, kes parasjagu hädas on, sõltumata sellest, kas nad tegutsevad väiksemas piirkonnas või suuremas piirkonnas. Mis on kriteeriumite aluseks, on taas käibelangus, käibe kukkumine. See puudutab nii majutust, ka väiksemaid majutusi, puudutab toitlustust, jällegi sõltumata suurusest. See puudutab ka reisiettevõtjaid ja ka turismiteenuse pakkujaid, kes tegutsevad võib-olla isegi mitte suure ettevõtjana, aga kes üksinda või väga väikese sellise töökollektiiviga seda teenust pakuvad ja keda seetõttu palgatoetus väga suuresti ei aita. Nii et käibelangus, käibekadu on see, mis on kriteerium, ja nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus selgitasin, see toetus on mõeldud mitte palgakulude katmiseks, vaid see on mõeldud nende ülejäänud ettevõtlusega kaasas käivate kulude toetuseks. See võib olla rent, see võib-olla, ma ei tea, liisingumaksed, sõltuvalt konkreetsest ettevõttest. Palgakuludeks, palgakulude toetuseks on võimalik taotleda toetust töötukassast. Need tingimused on kõik töötukassa kodulehel sisuliselt esimese asjana leitavad. Ja need, keda palgatoetus ei aita, nende jaoks, sõltumata ettevõtte suurusest ja asukohast, tegutsemiskohast, on mõeldud see erakorraline toetusmeede, mille kohta te küsisite.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Te oma sõnavõtus selgitasite kenasti, mis selle lisaeelarve tingisid. Aga mul on, ma küsin veel ühe aspekti kohta. Nimelt, te eelmise aasta lõpus, kui esialgset eelarvet menetleti, siis olid juba tõusnud riskid, et tuleb teine laine ja on vaja eelarvesse puhvreid. Ma küsisin, ma mäletan, küsisin eelarve menetlemise ajal, et kus need eelarvepuhvrid on seoses teise lainega? Siis mulle vastati, et oh, meil on need eurotoetused kohe tulemas, siis on EAS-i finantsinstrumendid, mis eelmisest aastast üle toodi. Nüüd ei ole neid kuskil, et kuidas Rahandusministeeriumi poolt vaadatuna seda seletada, et neid puhvreid ei loodud, kas suhtuti ükskõikselt nendesse riskidesse, mis olid seotud nakkusnäitajate kasvunumbritega juba eelmise aasta lõpus või ei soovitud eelarvekulusid näidata sellises mahus, nagu nad olid või äkki ma eksin oma järeldustes? 

Aitäh! Kes see seda täpselt sinna eelmise valitsuse liikmete pea sisse näeb? Kui minu selja taga istuv juhataja saaks sellele küsimusele vastata, siis tal kindlasti oleks oma vastus. Aga eks, no tõenäoliselt oli ikkagi hinnang see, et teine laine nii hullusti ei murra, nagu me seda praegu näeme.

Tõsi on, et Terviseamet oli hoiatanud uute lainete eest juba eelmise aasta juulikuus. Aga jah, kui me räägime tegelikult ka tervishoiuga seotud testimise, vaktsineerimisega seotud kulude planeerimisest, siis ka need olid tehtud hoopis leebema viiruse uue laine arvestusega, kui see, mida me praegu näeme. Nüüd, mis puudutab KredExit ja EAS-i, siis eelmise aasta lisaeelarve, ka KredExi meetmetest tegelikult ju suurem osa jäi kasutusse võtmata. Et küllap seal olid erinevad põhjused. Aga need kasutusele võtmata rahad me tegelikult ju kandsime sellesse aastasse kõik üle. Nii näiteks on KredExi kaudu siis ettevõtete käibe laenudeks aga ka laenu käendusteks võimalik kasutada 180 miljonit eurot. Ja kui peaks osutuma, et nüüd sel korral selle laine ajal huvi ja vajadus selle abi järgi on suurem, siis on KredExis endas ka veel täiendava reserv, mida nende summade suurendamiseks on võimalik kasutada. Aga jah, selles mõttes oli sul, hea küsija, õigus, et sellise uue viiruselainega, ka selle viiruselainega kaasaskäivate piirangutega kindlasti eelmisel aastal ei arvestatud.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Palgatoetus on kindlasti väga oluline meede, see aitab töökohtade kadumist ära hoida. Aga minu küsimus on nende inimeste kohta, nende ligi 60 000 inimese kohta, kelle töökoht on kadunud. Nendest väga suur osa on sellises olukorras, et nende töötuskindlustushüvitise periood on hakanud läbi saama. Nad on kukkunud kas toimetuleku toetuse peale või nad saavad töötutoetust, mis on mõned sajad eurod koos, millega ei ole võimalik ära elada. Ehk me toetame kõiki teisi, aga neid inimesi ma millegipärast sellest lisaeelarvest ei leia, et oleks näiteks erandkorras toimetulekutoetuse tõstmine. Palun öelge, miks nende inimeste toetamist siin ei ole!

Aitäh! Koos tervise- ja tööministriga on meil praegu tegelikult käsil just nimelt töötuskindlustuse ja töötukindlustuse maksmise selline väga kiire analüüs, just nimelt selles võtmes, mida te kirjeldasite, et nendel, kes eelmise aasta selle eriolukorra ja kriisi alguse ajal töökoha kaotasid või kes kohe kõige valusamalt pihta said, hakkab see periood lõppema.

Selge on, et tööpuuduse numbrid ju praegu kasvavad, mitte ei kahane. Selles olukorras kindlasti keset kriisi töö leidmine ei ole väga lihtne, pigem ikkagi vastupidi. Nii et see, mille üle me arutame, pole isegi ainult mitte niivõrd ühekordne muudatus, vaid on süsteemi ülevaatamine selliselt, et see arvestaks tegelikult tööturul ja üldse majanduses valitsevat olukorda. Kui on periood, kui meil on uuesti tagasi tööjõupuudus ja kui inimesi otsitakse kõikides sektorites tikutulega taga, siis on kindlasti ka vajadus toetuse maksmise järgi lühem, kui ta on perioodidel, mis on otseselt seotud majanduskriisiga, kus tööd leida on väga raske. Muidu võib kriisi haripunktis kätte jõuda seesama olukord, mida te kirjeldate, kus inimesel lõpeb siis toetuse maksmise periood. Kuidas seda detailselt lahendada, selle kallal me praegu töötame, sest teise külje pealt on jälle arusaadav, et just nimelt majanduskriisi ajal on surve eelarvele kõige suurem ja see kindlasti seda survet veel kasvatab. Aga see on teema, millega ka praeguse kriisi, aga mitte ainult praeguse kriisi võtmes tegeleda tuleb.

Henn Põlluaas, palun! Henn, me ei saa sinuga ühendust. Proovime korraks uuesti alustada. Ei kuule ja ei näe kahjuks, Henn. Lähme vahepeal järgmise küsimuse juurde. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Ma jätkan haiguspäevade teemal. Lisaks sellele, et hetkel ei hüvitata esimest haiguspäeva, siis see koroonatrahv, millest kolleeg Sikkut rääkis, puudutab ka hüvitise suurust, ehk siis praegune haiguspäev on 70% varasemast palgast ja kuna koroonahaigete puhul on ülekaalukas avalik huvi, et nad kodus püsiksid, siis ma arvan, on ilmselge, et riik peab siin 100% seda hüvitist andma. Me oleme täna olukorras, kus Terviseamet ütleb, et kehtestatud piirangud ei ole oodatud mõju avaldanud, et meil on veel umbes 10% vaja vähendada seda nakatumiste kasvu. Sellest tulenevalt, kuna see on epideemia ja levib kogu riigis, siis panna seda vastutust kohalikele omavalitsustele, ma arvan, ei ole kuidagi korrektne. Minu küsimus: kui sotsiaalvaldkonna spetsialistid, rahvatervise petsialistid on ühte meelt selles osas, et seda oleks vaja, seda meedet esimesest päevast 100%, kas teie, lugupeetud rahandusminister, leiate need 8 miljonit eurot, et see vajalik meede rakendada, et see ei jääks raha taha?

Aitäh, lugupeetud parlamendiliige, küsimuse eest! Ja ma ei oska muidugi väga kindlalt väita, et see teie viidatud 8 miljonit eurot on lõpuni täpne number. Ja keegi muidugi ei ole soovinud ega kavatsenud vastutust lükata omavalitsuste poole või omavalitsuste peale, see ei ole omavalitsuste vastutus. Lihtsalt viide oli sellele, et sellestsamast ka lisaeelarves sisalduvast omavalitsustele minevast rahast on omavalitsustel, kui nad seda peavad mõistlikuks ja vajalikuks, võimalik seda raha kasutada ka nende kulude katteks. Kindlasti veel kord, see ei ole omavalitsuste kohustus ja ei saagi seda olla. Ja mis puudutab praegust süsteemi, siis iseenesest see, et süsteem sisaldab ikkagi ka omavastutuse osa, ei ole vale. Ma arvan, et see on asi, mida päriselt välja sellest hüvitiste maksmise süsteemist kindlasti võtma ei peaks. Veel kord ma ütlen, et kui on omavalitsustel soov ja nad leiavad, et see on vajalik, siis sellest rahast, mis lisaeelarvest neile eraldatakse, on võimalus seda iseenesest teha.

Kert Kingo, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas valitsus on lisaeelarvet koostades mõelnud ka nendele peredele, kus on kaks, kolm või enam last ja kus seoses kaugõppega ja kaugtööga on tekkinud suur vajadus täiendavate arvutite, mikrofonide ja võimsama interneti järele, sest koolitöö ja lapsevanema töö toimuvad ju samaaegselt ja peres olemasolevaid ühte või kahte arvutit ei ole võimalik teise pereliikmega jagada. Ja paratamatu on see, et peredele on kõige sellega seoses, sellise töökorraldusliku ja koolitööga seoses tekkinud suured lisakulud, paljudel võetud uued pangalaenud. Et mul on nüüd küsimus, millised meetmed selliste perede ja nende perede majandusliku olukorra leevendamiseks on valitsus lisaeelarves ette näinud? Ja teine küsimus on ka, et kuidas toetatakse neid lapsevanemaid, mitmelapselise perega lapsevanemaid, kes on jäänud tööta, aga lastel on kaugõppes vaja osaleda ja arvuetid ei jätku või ei olegi üldse neid?

Aitäh! Need kaks küsimust olid omavahel pisut seotud ka, et lisaeelarves on Haridus- ja Teadusministeeriumi all arvutite ostmise toetamiseks 500 000 eurot. See on iseenesest Haridus- ja Teadusministeeriumi, omavalitsuste ja lastekaitse liidul juba käimasolev selline programm mis on just mõeldud selleks, et need, kus seda vajadust on ja kus tõesti on väga mitu last, kes peavad distantsõppes praegu osalema, kus lisaks vanemad peavad töötama, või siis vastupidi see, mida te kirjeldate, et vanem on töö kaotanud ja ei saa endale lihtsalt lubada seda, et ta arvuti endale ostab. See on just nimelt selleks mõeldud. Selle raha eest peaks saama 1700 arvutit ja Lastekaitse Liit on see partner, kelle kaudu lisaks omavalitsustele need peaksid jõudma kõige õigema kohani. Aga lisaks arvutitele tegelikult seostub muidugi selle teemaga veel ikkagi ka internetiühenduse küsimus. On teada ju, et on neid peresid, kes ei saa endale lubada sellist paketti, mis väga kiiret internetti võimaldab. Sarnaselt eelmisele kevadele on nende jaoks sellessamas omavalitsustele minevas 16 miljonis 1 miljon nii-öelda broneeritud või arvestatud just nimelt internetiühenduse tagamiseks ja see ei tähenda nüüd mitte, et keegi tuleks koju kaablit vedama, vaid need on sisuliselt sellised mobiilsed väikesed internetiühendust loovad pulgad, mille kaudu tagada, et laps, kellel on vaja kaugõppes, distantsiõppes osaleda, ta tal ei jääks see tegemata seetõttu, et tal ei ole arvutit või tal ei ole kiiret internetiühendust. Et need mõlemad on lisaeelarves sees.

Jürgen Ligi, palun!

Hea ettekandja! Teie selja taga istuv mees, nagu te ütlesite, esitles eelmine aasta Riigikogule eelarvet sõnadega, et küll see raha kuhugi läheb, ega ta mutiauku ei lähe. Ja eile ta rääkis ERR‑i saates, et praeguse peaministri erakond olevat nõudnud eelmine aasta eelarve tasakaalu. Palun, kas ta rääkis eile tõtt .... Palun öelge, kas ta rääkis tõtt ja mille poolest siis teie esitatud eelarve eelarvepoliitiliselt erineb sellest, mis eelmine aasta toimus.

Aitäh! Osa küsimusest kahjuks läks kaduma siin saalis. Aga selle lisaeelarve erinevus võrreldes eelmise aasta lisaeelarvega on kindlasti see, et ta on võimalikult täpselt sihitud. Ta sisaldab ainult kriisiga seotud leevendusi, kui me jätame välja selle ühe suure probleemi, mis lahendada tuleb teise makse muutmisega seotult. Ja ma arvan, et need on kõige olulisemad. See on lühiajaline, ajaliselt piiratud, võimalikult täpselt sihitud tugi nendesse kohtadesse, sektoritesse, nendele inimestele, kes seda abi praeguses kriisis kõige rohkem vajavad.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Ka mina tulen haigushüvitiste juurde. Teie jutt, et me andsime või anname kohalikule omavalitsusele kriisiabi, siis vaadaku ise, kas jagavad seda inimestele haiguspäevade hüvitamiseks või mitte – no andke andeks, aga see kõlab üsna küüniliselt, eriti pool aastat enne kohalikke valimisi. Kus hakkab nüüd trall käima omavalitsustes, kes pakub 30, kes 40, kes 22 kopikatega. See ei ole normaalne valitsuse suhtumine. See number 8,5 miljonit tuleb teie enda majast teie enda allkirjaga ja kui see number ei ole täpne, siis ma ei tea, kuidas suhtuda kõikidesse teistesse numbritesse, mida te täna meile siin ette kandsite. Ja ma ikkagi tahaksin aru saada, mis on valitsusel nii selle vastu, et aidata inimesi selle piskuga, millega on võimalik aidata. Miks te ettevõtjate puhul ei kõhkle ega kahtle, aga kui me räägime töötavatest inimestest, kellel ei ole võimalik koju jääda kaugtööle, teie kõhklete ja kahtlete?

Aitäh, hea küsija! Ma ei pannud seda kaheksat miljonit selles mõttes kuidagi kahtluse alla, mul lihtsalt hetkel ei ole seda tõepoolest ees. Kui teil on ees vastus, millele te viitate, siis te olete selles mõttes eelisseisus, mul seda lihtsalt praegu kasutada ei ole. Ja veel kord: ei ole mõtet otsida vaenlast seal, kus seda ei ole. Ma kirjeldasin ka eespoolsetele küsimustele vastates just nimelt seda, et tegu on olnud olulise meetmega. Praegune lisaeelarve sisaldab eelmisel aastal otsustatud skeemiga jätkamist. Seal on sees ühe päeva ulatuses ka omavastutuse pool ja see puudutab teisest päevast haiguspäevade hüvitamist, see on praeguses lisaeelarves sees.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, juhataja! Hea minister! Püüame nüüd jagada kaheks kõik need meetmed. Palgameetmed, kõik muud kriisiga seotud leevendused. Kui suure protsendi kõne all olev palgatoetus moodustab? Kui suur osa puudutab seal esimest, teist või kolmandat sektorit? Ma pean siin silmas era, mitte avalikku sektorit. Ja kui suure osa puudutab avaliku sektori palk? Aitäh!

Aitäh! Kui see küsimus oli avaliku sektori palkade kohta, siis avaliku sektori palku siit see lisaeelarve tegelikult ju ei puuduta. Et palgatoetuse märtsi- ja aprillikuuks eraldatav summa on 102,2 miljonit eurot. Erasektorile täiendavalt, nii juba loetletud majutuse, jaekaubanduse, toitlustuse, spaade, reisikorraldajate toetusmeetmeks, mis on mõeldud katma muid kulusid, osaliselt muid kulusid peale palgakulude on kokku 44 miljonit eurot. Ja ka kultuurisektori paketist väga suur osa on ikkagi seotud mitte riigi kultuuriasutustega, vaid just nimelt erasektoriga.

Nii et jah, kui te küsisite palkade kohta – siis palku ja selliseid püsivaid kulusid kasvatavaid meetmeid see lisaeelarve ei sisalda. Ja ma arvan, et see tegelikult on väga oluline põhimõte olnud, sest et, kui me lisaeelarvega kasvataksime püsikulusid, siis oleksime me varsti väga keerulise olukorra ees, et need on ajaliselt piiratud ja tõesti nendesse sektoritesse suunatud ja sihitud, kus see valu kõige suurem on. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõrgemaks võimuks Eestis, võimu kandjaks Eestis on rahvas. Ja vaat see rahva saatis mulle praegu sõnumi, mida ta palub teile edastada küsimuse vormis. Väga paljud inimesed, kes on jäänud töötuks, on seotud nii pankade, liisingufirmade kui ka kodulaenu võtmisega, ja kui tööd ei ole, siis makse maksta ei saa. See on fakt. Küsimus: mida teie Reformierakonna ministrina olete ette võtnud selleks, et leevendada nende inimeste olukorda? Millised on need meetmed, kas läbirääkimistes pankadega peatada mingid intressimaksed või üldse peatada laenude maksmine? Tahaks seda teada. Või on teie, Reformierakonna valitsusalas ehk Reformierakonnas plaanis lisaeelarveline raha anda ainult supiköögile, et inimesed ellu jääksid?

Aitäh, hea küsija! Aelle lisaeelarve kõige suurem eesmärk on, et neid inimesi, kes töö kaotaksid, oleks võimalikult vähe, ka selles kriisis, ja et inimesed saaksid, hoolimata sellest, et tööandjad on praegu väga suurtes raskustes, säilitada oma töökoha. Neid inimesi, kes juba on töö kaotanud, nagu te viitate, kindlasti puudutab just nimelt töötutoetuse maksmine, millest me ka eespool rääkisime ja mis on meede ja võimalus, mida kasutada tuleb. Ka nende puhul peab see eesmärk ikkagi olema see, et nad, kui nad on töö kaotanud, võimalikult kiiresti endale uuesti töö leiaksid.

Mis puudutab pankade lähenemist sellistesse raskustesse sattunud inimestesse, siis minu meelest on pangad ise ka teinud omalt poolt üleskutse ja juhtinud tähelepanu ja palunud, et need inimesed võimalikult kiiresti, enne kui need probleemid väga suureks kuhjuvad, ühendust võtaksid. Ja proovitakse ka sellisel juhul lahendus leida.

Teie küsimus puudutas küll töötajaid, kes on töö kaotanud, aga ma lihtsalt kasutan seda võimalust muu hulgas, et meelde tuletada ka seda, mis puudutab ettevõtjaid, tööandjaid ja maksude tasumist. Sest ka selle kohta küsitakse, kas sel aastal praeguses kriisis, praeguses kriisifaasis on võimalus kasutada maksude ajatamist ja on võimalus ka intresse vähendada. See võimalus on olemas. Ja jällegi, soovitus on võimalikult kiiresti enne probleemide tekkimist maksuhalduriga ühendust võtta ja lahendus leida. Kui on võimalus rakendada sellist automaatset kiiret ajatamist, see puudutab alla 20 000-euroseid võlgu ja seda, kus graafik on kuni 12 kuud, siis nende puhul automaatselt rakendatakse ka intressi sajaprotsendilist soodusmäära või soodustust. Aga soovitus on tõesti mitte jääda ootama seda, kui juba probleemid kuhjuvad, vaid maksuhalduriga ühendust võtta, sest soov paindlikult läheneda ja kiiresti lahendus leida on kindlasti olemas ka maksuametil.

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

Aitäh! Tähendab, austatud minister, ma ei tea, kas ma ei suuda väljendada ennast selgelt või milles on küsimus. Ma küsisin, mida valitsus on teinud selle heaks, et seda probleemi pankade, liisingfirmadega lahendada, mida on valitsus teinud, aga teie räägite mulle sellest, tähendab, et mida inimene peaks tegema.

Kalle, protseduuriline tuleb esitada juhatajale ja praegu ei pea sellele vastama. Rene Kokk, palun!

Aitäh! Kas mind on kuulda?

On küll.

Väga hea. Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kõigepealt tahan öelda, et ikka kotermann on meil sees selle internetiga, et ma enne olin järjekorras, internet viskas välja ja siis ma jäin ka oma sõnavõtujärjekorrast ilma. Aga no pole lugu. Aga küsimus ministrile. Kas te saite vahepeal täpsustada seda teemat, mida ma käsitlesin ka rahanduskomisjonis, ja küsisin, et kas sellel hetkel siis kõne all oleva lisaeelarvega on nähtud ette ka toetusmeetmed ihuteenindussektorile, nii osaühingute kui FIE‑dena siis ettevõtlusvormi näol. Ja kui on, siis millistest summadest me võiksime rääkida? Aitäh!

Jaa, see tõenäoliselt on sektor, mis eelkõige või mida puudutab eelkõige palgatoetus ja nende puhul palgatoetus laieneb neile samamoodi. Ei ole ju enam, eks ole, seotud palgatoetuse maksmine EMTAK-i koodidega, vaid puudutab neid, kellel on käive langenud, ja see puudutab samamoodi ka FIE-sid näiteks. Et kui on käibe langus olnud võrreldes 2019. aasta detsembri, 2020. aasta jaanuari ja veebruariga võrreldes suur, siis sellele toetusele on õigus. Ja see on vastuseks, mis puudutab iluteenindajaid.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma ei saa natukene iroonilisust tagasi hoida, kui ma kuulen, kuidas mõned Reformierakonna parlamendisaadikud püüavad oma saamatust ja riigi kaosesse juhtimist veeretada eelmise valitsuse ja konkreetselt praeguse aseesimehe kaela. See on groteskne ja naeruväärne ja ma soovitan teil sellest loobuda. Aga ma esitan loomulikult ka küsimuse lugupeetud rahandusministrile ja küsimus on järgmine. Me oleme väga palju kuulnud ja lugenud, et meie tervishoiusüsteem on üsna kriitilise piiri peal. Aga samas, kas on praegu riigieelarves, lisaeelarves, võib-olla ka Sotsiaalministeeriumi kavades plaan käivitada palgaläbirääkimised ja töötingimuste läbirääkimised õdede liidu ja teiste tervishoiutöötajate esindusorganisatsioonidega, et meid ei tabaks tervishoiusüsteemi kollaps ka pärast seda, kui kriisi teravik on võib-olla juba mõnevõrra selja taha jäänud?

Aitäh, hea küsija! Minu meelest Reformierakonna fraktsiooni liikmete küsimused on olnud väga asjakohased. Aga mis puudutab palgaläbirääkimisi, siis need palgaläbirääkimised käivad ja neid peetakse praegu, ma ei oska öelda, kas nendel minutitel, aga need käivad.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Selle kriisi üks õppetunde on tõepoolest kiire andmeside kättesaadavus ja ... sealhulgas. Ilmselt me ei saa rääkida sellest, et Eestis on sellega kõik hästi ja olgem ausad, nüüd internetipulkade jagamine ei lahenda tegelikult seda probleemi, et see ikka peitub maa sees olevas kaablis. Isegi 5G puhul. Aga minu küsimus puudutab nüüd konkreetsemalt eesliinitöötajaid. Lisaks tervishoiutöötajatele on tegelikult omavalitsussektoris väga palju sotsiaalvaldkonna töötajaid, kes teevad ka meeletult ületunde. Kas see lisaeelarve näeb ka mingisuguseid vahendeid ette nende töö kompenseerimiseks täiendavalt, et omavalitsus saaks selleks täiendavat tulu lisaeelarvest?

Aitäh! Jaa, internetipulkade jagamine loomulikult ei lahenda seda probleemi, mida suuresti on võimalik lahendada ka eurorahade toel, mis puudutab kiire internetiühenduse viimist üle Eesti igale poole, aga praegu lihtsalt oli olukord, kus seda probleemi tuli lahendada kiiresti ja seesama kaugõpe, distantsõpe puudutab neid nädalaid, neid kuid ja selle suure ühenduste viimise programmi tegemine lihtsalt võtab arusaadavalt kauem aega. Muidugi oleks hea, kui see oleks praeguseks juba tehtud, aga siin me oleme, eks ole. Selles mõttes oli see vajalik otsus ja teisiti oleks olnud väga paljud väga suures hädas.

Jaa, sotsiaalkulutuste katmist, mis on kasvanud, aga ka muutunud pandeemia ajal ja mida omavalitsused on pidanud kandma, arvestab ka omavalitsustele lisaeelarvest eraldatav raha.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja ja hea minister! Uues NETS-is on plaanis sisse viia uus haiguslehe vorm või haiguslehe põhjendus. See on siis lähikontaktsetele karantiinis oleku ajal, võimalik olla ja viibida tööinimesel haiguslehel. Ma saan aru, et selle eesmärk on säilitada töökohti, aga sellega on pandud ettevõtjatel täiendav koormus peale, et lisaks töötajatele, kes on haiguslehel, peavad nad hakkama tasuma teisest kuni kuuenda päevani ka nende karantiinis olijate haigushüvitisi. Mul on selline küsimus, et kui ettevõte läheb pankrotti, siis ei ole ju ka töökohti. Selles mõttes see meede või kuidagi see otsus tundub väga-väga imelik ja naljakas. Mul on küsimus, et miks otsustati ettevõtjaid täiendavalt koormata, selle asemel et leida vahendid selleks, et haigekassa hüvitaks need haiguspäevad. Ma pean siin silmas just nimelt neid karantiinis olijaid.

Aitäh! Nende karantiinilehtede, nn karantiinilehtede puhul laieneb sama hüvitamise põhimõte nagu n-ö tavahaiguslehtede puhul. Seal lihtsalt leiti, et samasuguse lahenduse, sama skeemiga jätkamine või sama skeemi kasutamine karantiinilehtede puhul on mõistlik, mitte uue ja mingi muu paralleelsüsteemi ehitamine. See oli see põhjus.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Proua minister! Kõigepealt palun vastata ära mu eelmine küsimus, mis läks side tõttu kaduma. See on see, kas vastab tõele teie selja taga istuva mehe väide eile televisioonis: temalt nõudis opositsioon kriisi ajal eelarve tasakaalu. See oli esimene küsimus. Nüüd teine küsimus. Palun öelge, kuidas teie teadmisel on jäänud selle aasta eelarvest välja kõige hädavajalikumad kulud, need, mida nõuavad siis teise pensionisamba süsteemi muutmise seadus ja teiseks vaktsineerimise ja testimise summad. Kuidas see võis juhtuda?

Aitäh! Kriisi ajal eelarve tasakaalu ei ole siin saalis küll keegi nõudnud, kriisi ajal mõistlikku ja vastutustundlikku rahanduspoliitikat küll. Ja kindlasti, kui me räägime ka laenu kasutamisest, laenu võtmisest, siis kriisi ajal, sõltumata sellest, mis aastal see kriis on, see on tõenäoliselt üsna paratamatu, et seda tuleb teha. Aga ka siis laenu kasutamise puhul on oluline, kuidas seda laenu kasutatakse, kuhu seda laenu kasutatakse, kas sellega kaetakse ajutisi, konkreetselt kriisiga seotud ühekordseid kulutusi või pikemaajalisi ja suurendatakse ka jooksvaid kulutusi. Seda viimast kindlasti teha ei tohi. Selles osas oleme olnud kriitilised küll läbi aja.

Kuidas juhtus nii, et kuidas juhtus nii, nagu juhtus, et jäid lisaeelarvest, või mitte lisaeelarvest, vaid 2021. aasta põhieelarvest, mis eelmise aasta detsembris siinsamas saalis heaks kiideti, välja nii teisest sambast lahkujatele riigipoolsete maksete kompenseerimine kui mitmed kriisiga ja pandeemiaga seotud kulutused? Olen minagi seda küsinud ja vastust ei ole väga leidnud. Mis puudutab teist sammast, teise sambaga seotud kulutusi, siis üks põhjendus, mida tuuakse aeg-ajalt, on seotud sellega, et eelmise aasta varasügisel oli pooleli veel Riigikohtu vaidlus selle üle, mis pensionisüsteemi muutmisest saab. See Riigikohtu otsus tuli oktoobris. Ja nii nagu sellistel puhkudel tava on, siis tegelikult, kui on valitsusel teada, et teda võib või riiki võib järgmisel aastal puudutada ja ähvardada üks suur kulutus ja mis sõltub kohtuotsusest, siis tavapärane on, et selle kulu katmiseks jäetakse raha valitsuse reservfondi, mida siis on võimalik vajadusel kasutada, või kui seda vajadust ei ole, siis läheb reservfondi. Seda paraku ei tehtud. Ja ega praegu üldiselt ei ole muud teha ja tagantjärgi tarkusega on meil vähe teha, muud teha, kui see kohustus, mis eelarves katta tuleb ja see kohustus, mis seadusest tuleneb, peab saama kaetud, ja ainus võimalus seda praegu teha on lisaeelarves selleks raha eraldada, seetõttu 117 miljonit eurot, mis on arvestuslik ja mille ka lõplik suurus sõltub siis, kui me teame täpselt, kui palju teisest sambast lahkujaid on, praegu arvestuslikult on ta 117 miljonit eurot, kui me seda eraldist ei teeks, seda otsust ei teeks, ei oleks võimalik, ei oleks alust järgmise aasta septembris paraku teisest sambast lahkujatele seda seaduses nõutud kompensatsiooni maksta. Seda me kindlasti lubada ei saa ja teha ei tohi.

Vaktsineerimise ja testidega seotud kulud on olnud kaetud või on olnud kava neid katta eelkõige valitsuse reservfondist, mitte põhieelarvest. Selle probleem on olnud selles, et valitsuse reservfondi suurus jaanuari lõpus, kui uus, praegune valitsus ametisse astus, oli 33,9 miljonit eurot. Samaaegselt oli siis juba teada neid kulutusi, mis on pandeemiaga seotud ja mida tuleb katta, rohkem kui 40 miljoni euro ulatuses. Ja taas, eelmise aasta jääkide arvelt on meil võimalus ka valitsuse reservfondi pisut kasvatada. Aga need kulud, mis vahetult viirusega seotud, viiruse tõrjumisega seotud, mis on seotud vaktsineerimise, testimistega, vaktsineerimise korraldamisega, igasugune loogika ütleb, et need peavad olema ja kajastuma ka eelarves, mitte ainult ja mitte ilmtingimata reservfondis. Nii et seetõttu on meil küll palve Riigikogule need kulud lisaeelarves nüüd ette näha ja seetõttu ka üsna suured summad lisaeelarve kulutuste ridadel. Aitäh!

Protseduuriline, Mart Helme.

Jaa. Aitäh! See on tõepoolest protseduuriline. Ma küsin istungi juhataja käest, kuidas on Riigikogu töö- ja kodukorra ja hea tavaga kooskõlas, kui rahvasaadikud ründava istungi juhatajat, kes vastavalt protseduurireeglitele ei saa ennast kaitsta ja väitlusesse astuaa?

Kodukorraga on niimoodi, et ma peaksin paluma kellelgi teisel tulla istungit juhatama selleks ajaks, kui ma lähen suurde saali küsimusi või proteste tegema. Aga ma usun, et see debatt kestab nii kaua, et ma jõuan oma ettenähtud aja ära olla ja seda teha. Ja hea tava – no mis on Reformierakonnal pistmist hea tavaga? Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Alustuseks, hea Martin, jõudu ja jaksu sulle istungit juhtimas! Tee endale kodu- ja töökord hästi selgeks, sest viimasel ajal olen näinud, et siin on hästi palju asjatundjaid saalis.

Aga nüüd küsimus. Hea Keit, mu küsimus on selline, et selles lisaeelarves on väga palju asju sees, väga vajalikke. Aga ma küsin selle kohta, mida siin sees ei ole. Ehk siis ikka need haiguspäevad alates esimesest päevast. Me teame, et ... [Ühendus hakib, jutt ei ole arusaadav.] ... Nii nagu meie saame tööd teha ... kaudu, võib-olla meile see kõige vajalikum ei olegi. Isegi peaminister käis haigena mõned korrad ju isegi Riigikogu istungil. Aga need, kes käivad igal hommikul tööl leiba küpsetamas, lehmi lüpsmas, mis iganes, nendele on see väga tähtis. Minu küsimus on sulle, et vali kolme variandi vahel, mis on sinu arvates õige. Kas see esimesest päevast hüvitamine on sinu arvates liialt kallis, kas see on ebaõiglane või see on tervise mõistes ebatõhus, ei ole tõhus? Vali palun üks nendest kolmest variandist!

Aitäh, hea Kalvi, väga lahke sellise valiku pakkumise eest muidugi! Haiguspäevade hüvitamine ja selle hüvitamise kandmine lisaeelarvest praeguses etapis igal juhul on vajalik. Lisaeelarvega oleme välja pakkunud selle hüvitise jätkamise, hüvitise maksmise jätkamise nii, nagu ta eelmisel aastal erakorraliselt pandeemia ajaks otsustati, alates teisest päevast ja selline on see ettepanek, mis valitsus praegu parlamendi ette toonud on.

Ivi Eenmaa, palun!

Tere päevast! Kas ma olen kuuldel?

Olete kuuldel.

Ma tänan! Hea rahandusminister! Täna ka minu eelkäija praegu küsis ikkagi hüvitise maksmise kohta esimesest haiguspäevast. Ja eeldatakse, et kui inimene saab raha esimesest haiguspäevast – või ega siis see ei ole ainult haiguspäevad, vaid on ka lähikontaktsed, kes peavad kodus olema –, siis see on see ravim, mis igal juhul piirab haiguse levikut. Paraku on tulnud välja järjest rohkem ja rohkem neid inimesi, kes nagu, jah, kasutavad ära seda võimalust, kuna õigusega on see antud on, olles lähikontaktsed, näiteks, aga tegelikkuses see ei sega neid ajamast omi asju, no näiteks helistatakse ja küsitakse, kas saaks teha sõidutunde ja iluprotseduure jne. Minu küsimus teile. See on küsimus küll valitsusele teinud ja kui valitsuse esindajale. Kas valitsus on arutanud, mida ikkagi veel peaks tegema selleks, et ka kõik need inimesed, kes on nagu riigi poolt kinnimakstud või ettevõtjate poolt kinni makstud, tõeliselt ka siis kodus püsiksid?

Aitäh! Kui see küsimus on mõeldud nende inimeste kohta, kes on lähikontaktseid või kes on haiged, siis no haigete puhul, veel kord, see muudatus, mis eelmisel aastal eriolukorra ja pandeemia lahvatamise järel tehti ka haiguspäevade kompenseerimises ja mis praegu ikkagi teisest päevast, teisest koju jäädud päevast alates inimesele kompenseerib osaliselt tema senise palga, see kindlasti on üks oluline osa sellest. Ja kui see puudutab neid, kes on lähikontaktsed, siis üks eelnev küsija viitas samaaegselt Riigikogu menetluses olevale muudatusele, mis nn garantiilehtede kompenseerimisel rakendab samasugust lahendust, samasugust skeemi, kui ma nüüd sain sellest küsimusest õigesti aru, siis need kindlasti mõlemad toetavad ja aitavad seda.

Aga tegelikult neid inimesi, kes püsivad kodus, kes täidavad nii ettekirjutusi kui ka piiranguid ja reegleid, lihtsalt hoolivad oma lähedastest ja hoiduvad nii paljudest kontaktidest, kui see vähegi võimalik on, on ju tegelikult Eestis ikkagi väga palju ja enamus. Neid kindlasti tuleb tänada ja tunnustada selle eest, et nad seda teevad. Ja nagu ma sissejuhatuses ütlesin, teisiti see sellest pandeemiast ühel hetkel välja tulemine ei olekski kuidagi võimalik. Aitäh!

Protseduuriline. Jürgen Ligi, palun!

Juhataja, mis on Reformierakonnal pistmist hea tavaga? Palun öelge, kuidas on see lause kooskõlas Riigikogu hea tavaga ja kuidas Riigikogu kodukorraga? Aitäh!

Hea terav poliitiline debatt on ikka kooskõlas hea tavaga. Aitäh! Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Ja tänud, hea minister, asjalike vastuste eest! Kõige olulisem meede lisaeelarves on kahtlemata töötukassa toetus. Paraku on turism Eestis hooajaline. Paljud maaturismiettevõtjad on avatud ainult kuus kuni kaheksa kuud aastas ja paari-kolmekuuline auk lööb neid kõige rängemini, kuna nad peavad kogu aastatulu suvehooajaga teenima. Neid töötukassa meede paraku ei aita, kuna see nõuab, et töötajad oleksid registris olnud juba jaanuaris. Nõuda, et nad palkaksid töötajad siis, kui nad on suletud, on sama ebaõiglane kui nõuda, et maasikakorjajad tuleks juba jaanuaris põllule saata. Te mainisite erakorralist toetust, mis katab turismisektori püsikulusid. Väga hea, aga see ei aita piisavalt maaturismiettevõtjaid. Kas te olete nõus otsima siin menetluse käigus kompromissi, et maaturismiettevõtted ei diskrimineeritaks ja ka nende tööjõukulud saaksid mingi meetmega kompenseeritud. Kui seda ei tule, toob see kaasa nende ettevõtete sulgemise, mis kõige valusamalt lööb just nende töötajaid ja nende peresid maal. Aitäh!

Aitäh! Ma päriselt ei ole nõus ja tegelikult ei saanud aru, miks seesama erakorraline meede, mis on mõeldud just nimelt selliste seda tüüpi kulude toetamiseks, mida palgakulud ei kata, et miks ta peaks kuidagi vähem aitama või mitte aitama siis maapiirkonna ettevõtted või turismiettevõtteid?

Vastupidi, et selle täiendava erakorralise meetme mõte ongi olnud just nimelt täiendav tugi või tugi üldse nendele, keda palgameede piisavalt ei toeta või keda palgameede ei aita. Kui on konkreetsed ettepanekud selle meetme määruse ja toetuste määruse kohta, siis neid kindlasti komisjonis on võimalik tõsta ja ja täpsemalt tausta lahti seletada, et ma praegu küll ütleksin, et nii majutusele kui tegelikult ka toitlustusele mõeldud see toetusmeede, mis ei ole palgameede, vaid mis on mõeldud muude kulude katmist toetama, see igal juhul aitab ja omab mõju ka maapiirkondades. Aga ilmselt see on sedavõrd detailne arutelu, mida siis tuleb jätkata ka komisjonis või siin suure saali väliselt veel lisaks sellele.

Head kolleegid, ma veel kord tuletan meelde, et minutiga peaks saama küsimuse küsida. Ma oletan, et Jürgen Ligil on protseduuriline. Palun, Jürgen Ligi!

Jah, mul on protseduuriline küsimus ja palun seekord vastata. Koosoleku juhataja kodukorra kohaselt ei osale poliitilises debatis ja ka hea tava kohaselt ta ei jaga hinnanguid opositsioonile-koalitsioonile vastavalt istekohale. Palun öelge, kas te kavatsete selles stiilis jätkata, nagu oli see lause, et ühel erakonnal ei ole midagi pistmist hea tavaga. Kas te arvate, et see on kooskõlas teie ametipositsiooni ja rolliga praegu?

Aitäh! Ma kindlasti ei kavatse jätkata siit puldist poliitilist debatti Jürgen Ligiga protseduuriliste küsimuste nime all. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Minu küsimus on hoopis Maarjamäe kompleksist, et mitte koroonast rääkida. Te olete nüüd koroona sellises epitsentris otsustanud hakata Maarjamäe seda kompleksi, 1918. aastal jääretke auks püstitatud, kapten Štšastnõi juhtimisel, püstitatud obeliski ja tribüünide korrastamist. Aga natuke avage seda. See on reformimata riigimaal ja segadused on suured seal. Miks te praegu asute sellise töö kallale ja kui palju see maksma läheb? Ma olen kuulnud, et kolm miljonit, aga kui ma tean, et hapnikuaparaatide ostmiseks on vist praeguses eelarves 0,7 miljonit, kuidas need asjad omavahel seotud on? Natuke avage seda tausta, Maarjamäe kompleksi korrastamist praegu. Aitäh!

Aitäh! See küll lisaeelarvega ei seostu üldse mitte kuidagi. Te peaksite võib-olla ise avama tausta rohkem sellel, millele te täpselt viitate, kes korrastab, mida korrastab. Praegusel kujul saan öelda, et lisaeelarvega see ei seostu ja ei ole seda kindlasti kuidagi kavast lisaeelarvest katta. Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua minister! Siin lisaeelarves Kaitseministeeriumil ei ole oma rida, mis on igati mõistlik, sest Kaitseministeeriumi kaudu me ju ei saa kuidagi ettevõtteid või inimesi toetada ja nad primaarset rolliga viirusega võitlemisel ei mängi. Aga siiski, kui neil peaks tekkima erakorralisi kulusid, näiteks läheb välihaigla uuesti käiku nii nagu eelmisel kevadel või kaitseliitlasi rakendatakse piirangute jõustamisel või tehakse midagi muud, mida Vabariigi Valitsus peab vajalikuks teha, et kuidas need kulud kompenseeritakse. Kas need tuleksid sel juhul Vabariigi Valitsuse reservist või on teil mingi muu parem lahendus selleks?

Jaa, aitäh! Seda tüüpi tõesti veel erakorraliselt tekkida võivad kulud on võimalik katta valitsuse reservfondist, selle jaoks valitsuse reservfond tegelikult mõeldud on. Loodame, et seda vaja ei lähe. Aga kui selliseid kulutusi, mida praegu planeerida ei ole võimalik, tuleb, siis valitsuse reservfond on selle jaoks.

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh ülevaate eest eelarve tutvustamisel! Minu küsimus puudutab siiski veel kord haiguspäevi. Kuidas siis ikka nii on, et laenu võtame riigina ühiselt ja omavalitsused on nüüd sundseisus, kui inimesed hakkavad sinna pöörduma, ja omavalitsused otsustavad ju tegelikult ise, kuidas kompenseerida? Meie eesmärk laenu korral, nagu ma lugesin ka seletuskirjast, on nii haiguskriisi kui ka majanduskriisiga toimetulek. Sotsiaalkomisjon arutas nakkushaiguste ennetuse ja tõrje seadust ja seal nii suurettevõtjad kui väikeettevõtjad olid tegelikult seisukohal, et see oleks kõige parem meede, kui riik võtaks kompenseerimise enda kanda just nimelt sellel ajal, siis koheldakse ka ettevõtjaid võrdselt ja oleks tegelikult ka väga hea meede kriisiga toimetulekul, nii majandus- kui tervisekriisiga. Miks te selle vastu olete? Aitäh!

Aitäh! Hea Helmen, ma mõnele varasemale küsijale juba vastasin, et ma saan praegu kirjeldada ja kaitsta ja esitada seda lisaeelarvet, mille valitsus parlamendile esitanud on. Haiguspäevade hüvitamise muutus, mis kriisi ajaks eelmisel aastal tehti, on olnud oluline osa sellest, et need inimesed, kes on haiged, et neil oleks kergem jääda koju ja mitte olla täiendavas stressis töötasu vähenemise pärast. Me oleme olnud seda meelt, et nende tööpäevade, haigena koju jäädud tööpäevade hüvitamises omaosaluse säilimine ühe päeva ulatuses on olnud mõistlik, ja seetõttu on praegune ettepanek, mis valitsuse lisaeelarves sisaldub, just nimelt siis eelmisel aastal kehtestatud, kriisi ajaks kehtestatud muudatuse pikendamine kuni selle aasta lõpuni. Aga esiteks, nagu ma varasemalt ka rõhutasin, see täiendava ühe päeva katmine ei ole ega saa kuidagi olla omavalitsuse ülesanne. Küll aga, kui keegi seda otsustab teha, siis selleks õigus tõepoolest on olemas, et ei ole siin ka millegagi vastuollu mindud. Valitsuse poolt esitatud lisaeelarves sisalduv kompenseerimine, haiguspäevade kompenseerimine, puudutab teisest päevast alates kompenseerimist just nimelt põhjusel, et omaosalus säiliks. Vaenlast sellele teie poolt korduvalt esitatud küsimusele ja ettepanekule siin otsida ei ole mõtet ega põhjust. Aitäh!

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Jätkan samal teemal. Puudutab mind väga teie toetussõnad ja kiidusõnad sellele omavastutusele, millest te olete juba korduvalt rääkinud, kui hea komponent see on haiguslehtede puhul. Ka see kõlab minu jaoks üsna küünilisena, et kellest me räägime. Me räägime inimestest, kellel ei ole võimalik kaugtööle jääda, me räägime inimestest, kes on vaktsineerimise järjekorras viimasel kohal ja kelle vaktsineerimist aina järjest edasi lükatakse. Me räägime erasektori poodide müüjatest, vabrikute töötajatest jne, jne. Lugupeetud minister! Meie praegu siin saalis ei pea ilmavaatelist debati sotsiaalpoliitika valikute osas. Me oleme koroonakatastroofis ja meil on vaja väga kiiresti langetada hädavajalikud otsused, et nakatumist alla saada. Kas on mõeldav, kas me saame kokku leppida, et me jätame need ilmavaateliselt vaidlused praegu kõrvale ja teeksime selle sajaprotsendilise esimesest päevast haiguspäevade hüvitamise otsuse ära? Kas teie olete selleks otsuseks omalt poolt avatud, nii nagu oli avatud täna infotunnis selleks minister Aab?

Aitäh! Lisaeelarve on esitatud valitsuse poolt kujul, mis sisaldab haigushüvitist alates teisest päevast. Kui parlamendil on soov seda debatti edasi pidada ja on ülekaalukas enamus parlamendis seda meelt, et omaosalus ei ole vajalik, siis see kindlasti on debatt, mida parlamendis pidada tuleb. Nagu öeldud, siis mina saan praegu esitada ja selgitada teile ikkagi seda lisaeelarvet, mille valitsus heaks kiitnud on ja millega ma siin täna teie ees olen ja selle sisu konkreetses küsimuses ma juba olen mitu korda lahti seletanud, et selle juurde mul on praegu võimalik jääda.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Lisaeelarve tempokas menetlemine on kahtlemata oluline ja vajalik, et rahalised vahendid abivajajateni jõuaksid. Küll aga on lähinädalatel või lähinädalal tulemas kevadine majandusprognoos, mis kajastab ka teises samba reformist tulenevalt kulude ja tulude prognoosi. Küsimus siis selline, et kas Vabariigi Valitsus arutas ka võimalust, et tooks lõplikult viimistletud ja parema sisendi pealt tehtud lisaeelarve menetlemiseks Riigikogusse pärast värskete andmete saamist, et miks just praegu on soov see lisaeelarve lukku panna? Aitäh!

Aitäh! See oli kindlasti, see oli alternatiiv, et oligi valik, mis tuli teha, kas oodata sisuliselt kolm nädalat veel või isegi natuke rohkem lisaeelarve valitsuses heakskiitmisest ja esitada lisaeelarve koos kõikide nende tugimeetmetega hiljem. Aga see ei tundunud olevat kuidagi mõistlik praegu, et lisaeelarve sisu poolt, mis on just nimelt nende toetusmeetmete, kiirete toetusmeetmete majandusse aitamine, see muutnud ei oleks, et seetõttu me küll pidasime mõistlikuks ja palun ka parlamendi poolt tõesti, et mida kiiremini see tugi jõuab nendeni praegu, kus seda oodatakse väga, seda parem on. Majandusprognoos tuleb aprilli alguses, 5.aprillil, aga eelarve sisu see muutnud ei oleks. Aitäh!

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ikka küsin ka haiguspäevade teemal. Minu meelest me argumenteerime nii, nagu seda võiks teha enne koroonakriisi, et mis on omavastutuse roll ja milline meede töötab. On väga hea kuulda kinnitust nii teilt kui peaministri ülesannetes infotunnis olnud Jaak Aabilt, et teisest päevast hüvitamise meede on hea, see töötab, see võimaldab haigetel inimestel koju jääda. Suurepärane, et on leidnud kinnitust, et haiguspäevade heldem hüvitamine vähendab haigena tööl käimist. See täpselt nii on ja muidugi tuleb meetmega jätkata. Aga meil on praegu ju ülesanne vähendada nakkuse levikut. Ehk siis meil on vaja, et veel rohkem tõbiseid koju jääks. Meil ei ole vaja mitte jätkata vaid toimiva meetmega, vaid meil on vaja veel paremini töötavat meedet. Kas selles kontekstis esimesest päevast positiivsetele haiguspäevade hüvitamine ei oleks sobiv?

Aitäh! Viimane ülevaade, mille me ka valitsuskabinetis saime, tõesti ütleb, et 16% on jätkuvalt neid, kes ütlevad, et nad said oma haiguse tõenäoliselt töökohalt. See on piisavalt suur või liiga suur ilmselgelt. Ja muidugi kõik need võimalused, mida kasutada on, et seda numbrit veel väiksemaks tuua, ma arvan, et kõiki neid tuleb kaaluda. Ja ma ei hakka mitmes kord enam üle kordama seda, mida ma saan öelda selle esitatud eelarve kohta, lisaeelarve kohta. Ka see sisalduv muudatus, kuni aasta lõpuni haigushüvitisi teisest päevast alates kompenseerida, toetab otseselt ja oluliselt töökohtadel haigestumise vähenemist. Aga neid meetmeid loomulikult on veel, muu hulgas ikkagi ka töökohtades kõikide nende ohutusmeetmete järgimist, ka seda on kindlasti vaja täita igal pool, kus see vähegi võimalik on. Nii et ka sellel on oma oluline roll. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsisin oma esimeses küsimuses teie käest sellise küsimuse kõrgeima võimu rahva käest, mida peavad tegema need inimesed, kes on sattunud probleemide ette pankadele laenu maksmisega, samuti ka muude maksetega liisinguettevõtetele ja nii edasi ja nii edasi. Minu küsimus kõlas: mida on valitsus ette võtnud selleks, et seda nende olukorda leevendada, kas nad on pankadega alustanud mingeid läbirääkimisi? Ma kuulan teie vastust, te räägite, et jah, inimesed peavad minema, ise alustama mingisuguse maksuhalduriga rääkimist. Sisuliselt tähendab teie vastus seda, et valitsus ei ole sellega tegelenud. Ma mäletan väga hästi seda, kus, ütleme, teie esindajad rääkisid, et andke meile võim, siis me näitame. Minu meelest te olete tühikargajad. Miks te ei hooli rahvast, kes on laenuorjuses? Palun anda kommentaar selle kohta, kas minu lähenemine on vale või õige.

Aitäh! Kui tohib, siis ma seda hinnangut ei anna, mida te siin lõpus palusite. Aga veel kord: pankadega on suhelnud valitsuse poole pealt ettevõtlusminister Andres Sutt ja sealt ka minu informatsioon, mida ma teie eelmisele küsimusele vastasin. Need, keda see mure kindlasti otseselt ja vahetult puudutab, ma arvan, et on sellest ka päris hästi teadlikud, et pankade soovitus ja soov on, et need inimesed annaksid võimalikult kiiresti teada ja võtaksid võimalikult kiiresti ühendust pangaga. Seal kindlasti mingisugust valitsuse vahendust vaevalt et keegi ootab ja ei saagi olla. Ja veel kord, et kogu selle lisaeelarve eesmärk, üks olulisemaid eesmärke on see, et seda tüüpi inimesi, nagu te kirjeldate, kes sissetulekutest ilma jäävad, kes raskustesse satuvad, kes töö kaotavad, et neid oleks võimalikult vähe ja et töökoht inimestel säiliks ka siis, kui kriis hakkab leevenema ja ettevõtetel oleks võimalik uuesti uksed avada. Need, kes täna on töötud, nende jaoks on eelkõige kindlasti tugi töötukassast ja vastavatest toetustest.

Priit Sibulal on protseduuriline.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Praegu oleksid pidanud olema minu kord ministrilt küsida, aga justkui minister vastas üle-eelmisele küsijale, lükkas süsteem mu välja ja nüüd olen ma taaskord ootejärjekorras 13. Ma saan aru, et ma ei ole ainuke, kellel selline probleem on. Rene Kokk viitas samasugusele teemale. Kas on teada, mis sellel süsteemil häda on, et n-ö saab tund aega oodata, et ministrile küsimust esitada või on sellel mingi mõistlikum lahendus ka? Aitäh!

Ma pean vastama, et mina ei tea, mis süsteemil häda on. Ja kui soovi on, siis ma võin selle küsimuse kohe sulle ära lasta küsida. Et sellisel juhul, ja kui on teistel saadikutel samasuguseid muresid, siis palun andke teada meie tehnilisele abile, siis ma oskan midagi ette võtta. Aga ma annaks Priit Sibulale praegu küsimuse.

Kogu tõe huvides olgu öeldud, et selle aasta riigieelarves ei ole seotud ei teise pensionisamba tulusid ega kulusid. Nüüd, nagu te õigesti olete öelnud, kulud olete lisaeelarvega eelarvesse võtnud, tulusid mitte, ootate kevadist prognoosi. Arusaadav, aga n-ö ... huvides on tõesti see, et jooksvas eelarves ei olnud kumbagi. Eks n-ö need tulud laekuvad ka, koalitsioon on ette näinud, et selle arvelt tehakse erakorraline pensionitõus. Mul on ka küsimus, et te viitasite hea kolleeg Jürgen Ligi küsimusele vastates, et teie olete ka uurinud, et mingil põhjusel ei ole seotud tervise- ja majanduskriisiga mitmeid meetmeid eelarves ja nüüd peate tegema lisaeelarveid. Te olete küsinud mitmelt inimeselt, aga pole vastuseid saanud. Ma tahtsin teada, kellelt te olete küsinud ja mis küsimusi te olete küsinud, et mulle tundub, et Tanel Kiik, Taavi Aas, kes on n-ö kõige suuremate valdkondadega seotud inimesed, peaksid ikkagi vastuseid teadma. Aitäh!

Aitäh! Loomulikult, kui selgub, et lisaeelarve tegemise käigus, et üks suur kulutus suurusjärgus 117 miljonit eurot on eelarvest, põhieelarvest, välja jäänud, siis loomulikult neid küsimusi, ma arvan, et küsib iga rahandusminister, kes sellise olukorra ees olema peaks. Ja neid selgitusi on proovinud leida ka need inimesed, kes tehnilise poole pealt siis eelarvet igal aastal kokku panna aitavad. Ja tõsi see on, et head selgitust sellel ei ole.

Mis puudutab testimist ja vaktsiinidega seotud kulutusi, siis noh, nagu öeldud, et on olnud selles valitsuskoalitsioonis, kuhu teiegi kuulusite, ilmselt soov ja arvamus, et neid kulutusi on võimalik katta puhtalt ja ainult valitsuse reservfondist. Valitsuse reservfond oma loomult on erakorraliste kulutuste, ühekordsete kulutuste katteks. See, et me oleme pandeemias, see, et meil on vaja katta kulutusi nii testimisega seotult, nii vaktsineerimisega seotult, see ei ole asi, mis sai selgeks selle aasta alguses. Seetõttu on igati loogiline, et need kulud on sees ka lisaeelarves ja eelarves, mitte ainult valitsuse reservfondi arvestatud. Ja see on põhjus, miks me selle ettepaneku teeme, et ka see aps sellisel kujul ära parandada. 

Heljo Pikhof, palun! Austatud Heljo Pikhof, teid ei ole kuulda. Teeme nii, head ametikaaslased, et läheme hetkel edasi ja kui Heljo paneb uuesti ennast kirja küsijate hulka, siis ma loodan, et te ei pahanda, kui ma tõstan ta siis ülespoole, sest see katkes praegu selle ühenduse puudumise tõttu. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma võib-olla olen paranoiline, ehkki ma arvan, et ei ole, aga minu väga tugev tunnetus on, et teie poolt on teise pensionisamba n-ö puuduoleva raha, selle 117 miljoni kogu aeg esiplaanile tõstmine ilmselgelt poliitiline selline infooperatsioon. Ja kui see ei ole selline poliitiline infooperatsioon, siis on mul teine tunne, et te ei ole endale asja selgeks teinud. Te ei ole selgeks teinud, kes on peatanud, kes on lahkunud /... / finantstulemid on peatamisel, lahkumisel /.../

Austatud Mart Helme! Ka teie küsimuse lõpp kadus helis, viimased 15 kuni 20 sekundit täiesti ära. Ma korra küsin vastaja käest, et kas teil on tunnetus, mida Mart Helme soovis küsida, või te soovite, et uuesti Mart Helme küsib seda. Keit.

Jaa, ma arvan, et ma sain sellest küsimuse mõttest enam-vähem aru, kuigi tõesti umbes pool küsimusest läks kaotsi.

Selge. Siis teeme nii, et seda küsimust hetkel ei arvesta ja samamoodi, nagu ma ütlesin Heljo Pikhofi puhul, et ma palun, et kui Mart Helme kuuleb, paneks uuesti oma küsimusenupu sisse, et saaks uuesti küsida. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Ma ütlesin, et oli arusaadav.

Praegu on jah tekkinud olukord selline, et meil juba kaks Riigikogu liiget ei ole saanud teostada oma õigusi, mida ette näeb kodukord. Et mul oleks, ütleme, eelmine kord oli täpselt samamoodi, tähendab, kui me siin kolmapäeval olime, õhtupoole hakkasid häired sagenema. Mul oleks ettepanek austatud eesistujale, et äkki me võtaksime väikese vaheaja ja laseksime n-ö selle süsteemi ära kontrollida ja võib-olla ka lugupeetud minister saab korraks hinge tõmmata.

Aitäh, austatud Grünthal! Ma kindlasti rakendan seda vaheaja võtmist ühel hetkel, aga proovime hetkel veel edasi minna, aga ma olen teiega päri, et kui see meil ei õnnestu, siis igal juhul tuleb seda ka teha. Austatud minister, kas te soovite, nii palju kui oli Mart Helme küsimusest aru saada, vastata ja ma siis juhatajana seda küsimust ei arvesta, kui Mart Helme soovib uuesti küsida, siis ta saab uuesti minna. Palun, minister!

Jaa, aitäh, ma muidugi sellele esimese osale vastuseks ütlen, et esimene, kes tõstis teise sambaga seotud probleemid ja selle eelarvest, 2021. aasta põhieelarvest välja jäänud 117 miljoni probleemid, ei olnud mitte mina, vaid see oli lugupeetud rahanduskomisjoni liige. Ja loomulikult, kui soov on seda sellisel kujul käsitleda, siis ma olen selleks kindlasti valmis

Mis puudutab neid, kellele ja mida on vaja kompenseerida, sest niipalju kui oli aru saada, siis see oli teine osa Mart Helme küsimusest, siis see kompensatsioon, mis on seaduses kirjas ja mis tuleb septembris lahkujatele kaasa panna riigi poolt, see kompensatsioon puudutab riigi poolt vahepeal peatatud makseid. Riik peatas eelmise aasta suvest kuni selle aasta 1. septembrini oma poolt 4% maksed kõikidele teise sambaga liitunutele. Seda tuleb nüüd tagantjärgi kompenseerida nendele, kes märtsikuu lõpu seisuga teevad avalduse ja soovivad teisest sambast lahkuda. Ja sellest ka see summa suurus, mis on väga suur, 117 miljonit arvestuslikult. Kui palju neid inimesi täpselt olema saab, see selgub 31. märtsil, siis kukub see kell ja tähtaeg, mis ajaks nad peavad oma avaldused esitama. Praegu on arvestatud sellega, et neid lahkujaid on 170 000. Ja see on parim prognoos, mis praegu võtta on. Kas see number lõpuks on suurem, on ta väiksem, nagu öeldud, see selgub, esialgne number 31. märtsiks. Aga veel kord tuleb üle rõhutada ka seda, et kõigil, kes korra on oma avalduse esitanud, on õigus ja võimalus see avaldus ka tagasi võtta. Ka neid inimesi, kes seda võimalust kasutavad, on. Nii et seetõttu, see oli selgituseks, et kellele täpselt mida kompenseerima peab, see on seotud riigi poolt vahepeal peatatud maksete kompenseerimisega, mille ühese kohustuse seadus sätestab ja seda tuleb välja maksta selle aasta septembris.

Aitäh! Ma palun nüüd mikrofon anda Heljo Pikhofile, teeme uue katse. Heljo Pikhof, palun!

Ma tänan teid nende vastuste eest, mis te siiamaani olete andnud! Aga mul on küsimus. Teame paljusid juhte, kus suures ettevõttes töötav inimene saab positiivse proovi ja siis annab Terviseametile üles vaid kolm-neli lähikontaktset. Seda seepärast, et tema tööandja on palunud tal kõiki mitte üles anda. Nimelt peaga tööandja kolde tekkimise puhul kandma väga suuri kulusid ehk ettevõte läheb kinni teatud juhtudel ja ka pool haigusraha jääb ju tema kanda. Kuna te esimesest päevast ja 100%-list haiguspäevade hüvitamist ei toeta, siis milliseid samme plaanib valitsus astuda, et ettevõtjad lähikontaktseid ei varjaks?

Aitäh! Kui teil on teada need sellised juhtumid, nagu te alguses ütlesite, siis tegelikult tuleks kindlasti ka Terviseametile teada anda, et selliseid väidetavaid lugusid on, kus keegi on keelanud lähikontaktsetest teavitamise. Seda ei tohi olla, sellest tuleb siis Terviseametile teada anda. Ja kindlasti on tegelikult tööandja enda huvi see, et võimalikult kiiresti esiteks teada saada, kes see inimene on, kes positiivse proovi andnud on, et see inimene täiendavalt suurt kollet sellest konkreetses töökollektiivis ei tekitaks.

Tööandjad ise tegelikult on päris palju rääkinud, eriti viimasel ajal, kiirtestide kasutamise võimalusest. Ei ole mingi saladus, et kiirtestide kasutamise vastu on teatud skepsis. Ja üks osa põhjendusest, miks on leitud, et kiirtestide laialdasem kasutuselevõtt ei ole õige, on arvamus, et kiirtõesti võtmisega nii: sellega, et see oleks tehtud korrektselt, nõuetekohaselt, nii et see test võimalikult tõele lähedast tulemust näitaks, lihtsalt ei saa igaüks hakkama ning seda on võimalik ja tuleks teha ainult sisuliselt meditsiini- või tervishoiutöötaja juhendamisel või järelevalve all, et saaks kindel olla, et tegu ei ole valenegatiivse tulemusega. Sellegipoolest ma arvan, et tööandjate huvi just nimelt ka kiirteste kasutada, et leida üles võimalikult kiiresti inimesed, kes on koroonapositiivsed, tegelikult on täiesti arusaadav. Ja ma ise arvan, et kiirtestide kasutamine on üks osa nendest võimalikest lahendustest, mis aitaks just vältida seda, et suurtes – aga mitte ainult suurtes, vaid miks mitte ka väiksemates ja keskmistes – töökollektiivides ei läheks kolded vohama.

Aitäh! Palun, Henn Põlluaas, ja ma ütlen ka Riigikogu liikmetele, et see on tema esimene küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kogu meie meditsiinipersonal töötab erakordse pinge all. Pikaaegne õdede puudus sunnib õdesid töötama inimvõimete piiril. 24-tunniste valvete vahele jääb napp 12-tunnine paus või elatakse 12 tunni kaupa: 12 tööl, 12 kodus. Puhkust ei ole. Ühtegi otsust olukorra parandamiseks ei ole tehtud. Kollektiivlepingu läbirääkimised seisavadja ka õdede õppesse vastuvõttu pole suurendatud. Üks, mis õdede vastuvõttu piirab, on praktika juhendamise tasu puudumine. Õeõppest peaaegu aasta moodustab praktika. Ületöötamise tingimustes ei jagu töötavatel õdedel motivatsiooni juhendatavaid võtta, kuna seda lisatööd lihtsalt ei tasustata. Kas valitsusel on kavas eraldada täiendavaid vahendeid haigekassale õdede töötasu tõstmiseks ja õeõppesse vastuvõtu suurendamiseks? Teisiti me sellest kriisist välja ei tule.

Aitäh! Õed ja arstid ja tervikuna kogu meditsiinipersonal töötab täiesti inimvõimete piiril, ma olen sellega täiesti nõus, on seda teinud juba väga pikalt. Ja see, mis puudutab palgaläbirääkimisi, siis nagu ma ühele eelnevale küsijale vastuseks ütlesin, et need läbirääkimised ka haiglate liiduga ja teise osapoole vahel praegu käivad. Mis puudutab pikema vaatega lahendusi, siis nende juurde me kindlasti tuleme, nende arutelude juurde siis, kui valitsus hakkab arutama riigieelarve strateegiat ja järgmise aasta eelarvet. See puudutab ja jõuab kätte aprillikuus, pärast seda, kui majandusprognoos on valminud.

Kalvi Kõva, palun!

Aitüma! Hea Keit, eelmisele minu küsimusele väga hea vastus, aga väga viletsalt esitatud küsimus. Ma proovin uuesti, siin õppida on küllalt. Jutt käib esimesest haiguspäevast, mida ju praegu lisaeelarvest selle finantseerimist ei ole, see maksab 8 miljonit eurot. Mu küsimus ongi väga lihtne. Et seda seal ei ole, on sellel mingi põhjus ja mis see sinu arvates oleks või miks sina seda sinna n-ö ei ole pannud või selle eest seisnud. Kas see on liialt kallis, kas see on ebaõiglane või see ei ole tõhus, et see ei vähendaks meie haigestumist? Aitüma!

Aitäh, hea Kalvi, no väga hästi esitatud küsimus kindlasti. No ma ei tea mitmes kord ma kordan seda, et haiguspäevade hüvitamine igal juhul aitab ja on aidanud siis neid inimesi, kes muidu oleksid väga raskes seisus, nendel inimestel haigusega koju jääda. Ja see, et eelmisel aastal see otsus ajutiselt kriisi ajal tehti, et teisest päevast alates kompenseerida haigena koju jäämist, see kindlasti on ka seda survet, viiruseaegset survet inimestele leevendanud ja praegune esitatud lisaeelarve sisaldab sellesama ajutise meetme pikendamist. Need arutelud, kas on vaja ja kuidas on vaja, kuidas on põhjendatud, kas see on kõige otstarbekam meede, mida praegu viiruse kontrolli alla saamiseks või leviku vähendamiseks kasutada, need arutelud parlamendis kindlasti lisaeelarve arutelu ajal tulevad niikuinii. Praegu esitatud ettepanek valitsuse poolt puudutab siis haigushüvitiste kompenseerimisega jätkamist teisest päevast alates. Aitäh!

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma olen teiega nõus, et üldkulude meede aitab tõepoolest kõiki turismisektoris. Aga kuna paljud ettevõtjad maal on avatud ainult hooajaliselt, siis palgatakse ka täiendav tööjõud hooaja alguses, neid töötukassa meed ei aita. Ettevõted on teinud investeeringuid, palganud inimesed, et me saaksime sellel suvel juba vabamalt hingata. Aga nakkusnumbrid läksid lakke. Näiteks Kreekas maksab valitsus juba 30 aastat turismisektori töötajatele talvel toetust 600 eurot kuus. Eestis mingit madalhooajatoetust pole. Lisatööjõud palgataksegi hooaja alguses. Just seetõttu on üle 300 maaturismiettevõtte, nende töötajad ja pered väga rängas olukorras. Aga ma väga tänan teid valmiduse eest menetluse käigus mingi lahendus leida. Kas te olete sellega põhimõtteliselt nõus, et ka maapiirkonna ettevõtjaid ei tohiks selle tõttu diskrimineerida, et nad asuvad maal, loovad seal töökohti ja paraku turism on Eestis hooajaline. Aitäh!

Aitäh! Ükski nendest meetmetest ja toetuse ettepanekutest, mis lisaeelarves sisaldub, ei ole kuidagi diskrimineeriv sõltuvalt ettevõtte asukohast. Vastupidi, kui palgatoetus ei aita, nagu te kirjeldasite, siis just nimelt nendele, keda palgatoetus ei aita, on see täiendav erakorraline ettevõtluse toetusmeede, mis on mõeldud toetama neid kulutusi, mis ei ole palgakulud ja see puudutab ja annab tuge ettevõtetele, sõltumata sellest, kus on nende asukoht, ka nendele, kes tegutsevad maapiirkondades ja kellel samamoodi tuge igal juhul vaja on.

Mihhail Lotman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Nagu te teate, väheneb sel aastal individuaalsete teadusgrantide maht kolmekordselt võrreldes möödunud aastaga, 16 miljoni asemel on kuus. Kui ma küsisin selle kohta peaministrilt, siis ta ütles, et jah, rahastamine on probleem. Ma esitasin sellesama küsimuse haridus- ja teadusministrile ning ta kinnitas mulle, et ta on ka probleemist teadlik ja see on tõesti probleem. Täna hommikul ma kuulsin teie käest, et te teate sellest probleemist ja see on probleem. Minu tagasihoidlik arvamus on see, et valitsus ei ole selline instants, mis teab probleeme. Selleks piisab, kui lugeda lehti. Valitsus on see, mis probleeme lahendab. Ma küsin ja samas palun teid: lahendage seda probleemi!

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu me ka hommikul teie fraktsioonis toimunud kohtumisel seda teemat puudutades rääkisime, selle lisaeelarve ülesehitamise loogika oli piirduda ainult nende kulutustega, mis on otseselt ja vahetult seotud kriisi ja piirangutega. See ei tähenda, et selle kirjeldatud probleemi lahendamise juurde nii riigi eelarvestrateegia aruteludes kui ka järgmise aasta riigieelarve aruteludes tagasi ei tulda. Lihtsalt hetkel see lisaeelarve on seotud otseselt piirangutega ja probleem grantidega on arusaadav, aga see ei seostu otseselt ja vahetult kindlasti piirangutega, seetõttu ka lisaeelarve käigus seda ei ole eraldi puudutatud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Hommikul, kui käisite meie fraktsioonis ja ma väga tänan selle eest, et te leidsite selleks aega, ka mitu minu küsimust said väga asjalikud vastused. Aitäh! Aga kui mäletate, siis puudutasin õpetajatele lisatasu või preemia maksmist ühe kuupalga ulatuses koroonatingimustes tehtud suurte lisapingutuste eest. Sellise mõttega tuli haridusminister Liina Kersna meil kultuurikomisjonis välja ja see oli minu meelest üks ülihea ja väga vajalik ettepanek, millele ma kirjutaksin kahe käega alla. Hommikul teie vastustest selgus aga, et seda preemiat õpetajatele lisaeelarvesse sisse arvestanud ei ole, millest on väga kahju, sest et see poolteist aastat kestnud tava- ja distantsõppe maraton oli õpetajatele tegelikult väga suureks koormuseks. Aga kas te siiski mõtleksite sellele ja leiaksite selle raha näiteks valitsuse reservfondist õpetajatele?

Aitäh! Valitsuse reservfondist palgakulude katmine ei ole kuidagi kooskõlas selle valitsuse reservfondi reeglitega, et valitsuse reservfondi kulud on mõeldud teistsuguste ja mitte jooksvate kulude katmiseks, erakorraliste ühekordselt kulutuste, investeeringute, ootamatute olukordade lahendamiseks. Ja palgakulude poole pealt, tõesti, nagu ma selgitasin, siis lisaeelarve täiendavaid palgakulusid ei sisalda. See on tõsi ja see puudutab erinevaid ja kõiki valdkondi.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra esimees! Proua rahandusminister! Lisaeelarve kulutused on silmnähtavalt vägeva Tambovi koefitsiendiga arvestatud. Aga ma küsin hoopis, kas te lisaeelarvet koostades rehkendasite, et selle Hiina taudi vana hea Briti versioon võidetakse, olukord jääb samaks või läheb veel hullemaks. Et asi läheb hullemaks, sellest annavad märku Kesk-Euroopa teadlased, kes ütlevad, et neljas taud tuleb neljanda lainena. Ja kuna Eesti on avatud ilma igasuguse kontrollita, siis on ainult ajaküsimus, kui Brasiilia ja Lõuna-Aafrika tüved jõuavad Eestisse. Need on oluliselt resistentsemad vaktsiinile ja võib juhtuda, et meil läheb asi täiesti käest ära. Milline on valitsuse prognoos ja valmisolek selleks olukorraks?

Aitäh! Selle lisaeelarve nii vaktsineerimisega seotud kulutuste kui ka mitme muu kulutuse puhul on soov ja eesmärk ikkagi see, et kui meid suvine pööripäev ees ootab, siis on meil võimalus seda tähistada nii, et enamus piirangutest on maas, et me oleme saanud selleks ajaks praegustest väga karmidest piirangutest lahti. Aga see on võimalik ainult juhul, kui, esiteks, vaktsineerimise tempo on oluliselt kiirem ja vaktsineerimise võimalusi on võimalik pakkuda inimestele ja kindlasti eeldab see seda, et nendest tingimustest, mida me igaüks ise saame täita, ja nendest piirangutest peetakse kinni. Näiteks palgatoetuse puhul on tõsi see, et me oleme arvestanud puhvriga, mis on umbes ühe kuu jagu palgatoetuse täiendavaks maksmiseks vajalik. Keegi ei julge ja ei oska praegu prognoosida, kas aprilli lõpuga on võimalus kõik piirangud sellisel kujul leevendada, et palgatoetuse maksmise pikendamist enam vaja ei ole. Selleks on igaks juhuks puhvri sissearvestamine vajalik. Ja kui seda ei ole vaja nüüd aprillikuu lõpu järel, siis samamoodi on tegelikult vaja valmistuda igaks juhuks ettevaatlikkuse põhimõtte alusel selleks, mis võib oodata ees sügisel. Me keegi ei julge täna ilmselt prognoosida ega ei lahjemat ega kangemat mürki võtta, et kevade ja suve saabumisega on sellel viiruse levikul lõplikult joon all. Nii et me oleme lisaeelarvega ka sellised teatud puhvrid ette näinud.

Samamoodi me suurendame valitsuse reservfondi 55 miljoni ulatuses just nimelt selleks, et selliste täiendavate ootamatute kulutuste katmiseks oleks valitsuse reservfondis raha olemas. Väga tahaks, et oleks keegi, kes tõsikindlalt ja veendunult julgeb prognoosida, milline olukord täpselt ootab ees nelja-viie kuu pärast, poole aasta pärast. Ei ole praegu selliseid kindlaid prognoosijaid ei teadlaste hulgas ega kindlasti mitte ka siin saalis. Aga oluline on see, et need pingutused, mida me teeme praegu, tõesti on kantud sellest soovist ja eesmärgist, et need piirangud, mis praegu tervise kaitseks ka majandusel ja igapäevasel elul peal on, et suveks oleks võimalus meil neist võimalikult palju vabaneda.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas lisaeelarves olete arvestanud ka võimalusega, et kui tänased meetmed ikkagi ei tööta ja koroonanumbrite mahasurumine ei õnnestu piisavalt, siis ühel hetkel peate rakendama meedet, mis möödunud kevadel töötas hästi ja on ka meie lähiriikides edukaks osutunud? Ehk siis piirikontrollist räägin, kroonatestimise korraldamisest kõigile lennu- maismaa- ja mereteid mööda saabujatele, lubades riiki ainult terveid ja antikehadega inimesi. Olukord, kus siseriiklikult on ranged piirangud, ettevõtlus seisab, aga inimesed samal ajal saavad mujalt ilma suurema kontrollita Eestisse tulla, ringi reisida mööda maailma, on pehmelt öeldes absurdne ja isegi mõnitav inimeste jaoks, kes ei saa isegi kohvikusse või poodi minna Eestis. Saabuvaks suveks ootaks vastupidist olukorda, et Eestis saame võtta siseriiklikud piirangud maha, aga piiridel toimub tõhus ja põhjalik kontroll ja testimine kas või sügiseni või seni, kuni karjaimmuunsus on saavutatud. Minu küsimus on, kas lisaeelarves on vahendid piirikontrolli taastamiseks ja selle vajaduse korral üleval hoidmiseks ning testimise korraldamiseks või ei ole.

Aitäh! Piiride sulgemist lisaeelarves ei ole kuidagi ette nähtud. Aga olen ka mina vaadanud üsna suure hämmastusega seda, teades, et erinevad tüved levivad, kuidas endiselt toimuvad reisid väga eksootilistesse paikadesse, mis sugugi mitte n-ö viirusekindlad ei ole. Majandusminister Taavi Aas on seda teemat nüüd ka sel nädalal valitsuse jaoks üsna kiiresti analüüsimas, sest see ilmselt on koht, kus tasub üle vaadata praegu kehtivad regulatsioonid.

Marko Torm, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Esmalt tunnustus kogu valitsusele ja meeskonnale, teie enda meeskonnale, kes keerulisel ajal on korraliku lisaeelarve kokku pannud. Minu suhtluskonnas, suhtlusringkonnas on väga palju ettevõtjaid turismivaldkonnas, kultuurikorraldajaid, loomevaldkonna inimesi ja ka jaekauplejaid. Ja ma pean tunnistama, et nendepoolne sõnum on see, et lisaeelarve maht on nendele üllatus ehk nad on tegelikult väga rahul sellega, milline on toetuste pakett. Küll aga sõnum on see, et kuna iga päev teadmatust on ettevõtjale keeruline ja kõike seda läbi elada, et nende suur palve oleks nende meetmetingimuste väljatöötamisel ja meetmete avamisel anda endast maksimum kõikide ministeeriumide puhul ja EAS-i puhul, et see toetuste taotlemine saaks alata juba enne, kui lisaeelarve on ära koputatud ja vastu võetud. Lihtsalt palve edasi öeldud nende poolt, et saaks sellega toimetada kiiremini. Aitäh!

Aitäh! See palve on igati arusaadav, aga see ei ole seaduse järgi võimalik, õiguse toetuste taotlemise avamiseks annab parlament sellesama lisaeelarve vastuvõtmisega. Mida me teeme sel korral, on, et me ei jää ära ootama seda, millal Riigikogu eelarve, lisaeelarve menetlemisega lõpuni jõuab, vaid me ikkagi just nimelt nendesamade toetuste pakkumise võtmete lahtikirjutamisega, meetmemääruste lahtikirjutamise ettevalmistamisega oleme juba alustanud. Ja me tahame ja peame olema valmis selleks hetkeks, kui Riigikogu lisaeelarve heaks kiidab, et siis oleks võimalik kohe, osades kohtades pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kiirkorras taotletud riigiabi loa andnud, kohe võimalik meetmed avada ja toetusi maksma hakata, sest, nagu öeldud, seda tuge oodatakse kiiresti ja sellega me arvestame.

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete...

Austatud Helmen Kütt, ma vabandan teie ees! Palun alustame otsast peale, sest teie küsimust ei olnud kuulda, nii et võib-olla on isegi parem, kui te korraks selle pildi maha võtate, ei jääks ainult hääl ja ma palun anda küsijale tema üks minut tagasi. Palun, Helmen Kütt!

Ma loodan, et ma olen nüüd kuulda (Juhataja: Jaa, nüüd on paremini kuulda.) Aitäh! Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te olete kahel korral vastanud ametikaaslastele Mart Helmele ja Henn Põlluaasale, et läbirääkimised tervishoiusektoris käivad. Millele põhineb teie info? Eilse seisuga, suheldes otse, nii arstide kui õdede organisatsiooniga need läbirääkimised ei käinud, on isegi riiklik lepitaja palgatud, kui nad alustati täna, siis on see suurepärane, et nad käivad.

Ja teine, et meie siin saalis olevate inimeste korral ilmselt suur tunnustus ja lugupidamine tervishoiusektorile on mõistetav, aga me võiks kergendada seda peale tootmist ehk jälle needsamad haiguspäevade. Küsimus, mida ma teilt küsida tahan, on see, et kui omavalitsused võivad maksta nn toetust töökoha kaotanutele, siis kas omavalitsused võivad sellest riigitoest maksta täiendavat toetust, palgatoetust sotsiaaltöötajatele? Aitäh!

Aitäh! Kõigepealt esimese osa kohta, see info pärineb kolleegidelt Sotsiaalministeeriumist. Mis puudutab õdede palka puudutavat muret ja neid konsultatsioone, läbirääkimisi. Kui te väidate seda kindlalt, mida te just just hetk tagasi väitsite, et siis ma muidugi pean vabandama ja selle info üle kontrollima.

Nüüd, mis puudutab omavalitsuste õigusi või võimalust seda toetust kasutada, mida siis valitsus ja Riigikogu lisaeelarves ette näevad, sotsiaalsektoris just nimelt pandeemiaga, koroonakriisiga seotud täiendavate kulude katmiseks. Sotsiaalsektoris sotsiaaltöötajate puhul siis see võimalus on olemas, et selleks on omavalitsustel õigus otsustada, kuidas nad soovivad neid kulutusi, mis on kriisiolukorras tekkinud, selle raha arvelt katta ja omavalitsus kindlasti on kõige parem hindama ka seda, et mis need kulutused kõige teravamad on olnud ja kuidas millises määras seda leevendust pakkuda.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Mulle jäi mulje, et kui te minu eelmisele küsimusele vastasite, siis üks arusaam, et Tanel Kiik on saanud paremaks, targemaks ainult seepärast, et tal on teised partnerid, järelikult siis paremad ja targemad, kes talle seda võimaldavad. Ma muidugi sugugi ei taha uskuda, et see elu niisama lihtne on, nagu teile mulje on jäänud. Aga mul on küsimus. Ma saan aru, et enam valitsuse reservist ei planeerita ei vaktsiinideks ega täiendavalt vahendeid kasutada ka testimiseks. Et need vahendid, mis on planeeritud praegu lisaeelarves, vaktsiinideks ja testideks, et kui palju me saame vaktsiine, kui palju me saame teste, kui mitu ettevõtet saab nendest meetmetest toetust ja ma saan aru, et rohkem siis vaja ei ole, et slle lisaeelarvega saab kõik kaetud?

Aitäh! Nüüd see viimane küsimus, et kas see puudutas ilmselt, see puudutas kogu toetusmeetmete paketti, mis on siis erakorraline toetusmeetmete pakett ettevõtetele tõenäoliselt. Et mida ma saan öelda praegu, on see, kui palju erinevates sektorites ettevõtteid tegutseb, kes siis peavad otsustama, kas nad vajavad, kas nad tulevad seda taotlema või ei tule taotlema ja neid näiteks, ütleme ainuüksi jaekaubanduses on 1270 näiteks, aga praegu me ei ole ju veel seda toetuse pakkumist avanud ja praegu on väga keeruline öelda, kui palju on neid, kes tulevad taotlema. 1270 on FIE-sid, kes selles valdkonnas tegutsevad näiteks. Ja mis puudutab testimist ja vaktsineerimist, siis vaktsineerimise vajadus, vaktsiinide ostmise ja vaktsineerimise logistikaga seotud vajadus on Sotsiaalministeeriumi andmete järgi kaetud selle summa eraldamise järel selle aasta lõpuni. Vaktsineerimise puhul on teada see, et eellepingute järgi on meil igale eestimaalasele tagatud vähemalt kahekordne vaktsineerimise võimalus, kui nad seda kasutada soovivad ja muidugi põhiküsimus vaktsiinide puhul praegu on siis tarnete kohalejõudmine Eestisse. See on kõigile teada. Lisaeelarve oluline osa on see, et vaktsineerimise puhul tempo kiirendamises ei tohi jääda, mitte midagi ja ei jää mitte midagi selle taha, mis puudutab rahalisi võimalusi. Samamoodi on vaktsineerimise korraldamises vajadusel raha selleks, et kaasata erasektorit, et see vaktsineerimine kiiremini läbi viia. Need kulud on lisaeelarves, juhul kui Riigikogu seda muidugi toetab, aasta lõpuni kaetud. Samamoodi on kaetud aasta lõpuni Sotsiaalministeeriumi andmete järgi testimise vajadus.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Nüüd ma ei ole puldis, nüüd ma saan poliitilist debatti pidada. Enne juba Rene Kokk küsis, aga sellele me ei saanud minu meelest rahuldavat vastust. Miks ei võinud oodata lisaeelarvega, kuni tuleb ära kevadine majandusprognoos, see tuleb sisuliselt nädala aja pärast, ja miks oli vaja esitada valitsusel lisaeelarve vahetult enne seda majandusprognoosi? No tegelik vastus on see, et see võimaldab teil tulla meie ette lisaeelarve, kus on sees ainult kulud, aga seal ei ole sees ei erinevaid tulupoole meetmeid ega ka seda, missugune on tegelik majandusprognoos või tegelikud võimalikud kulud, mis on seotud majanduse arenguga või tööturu arenguga. Mul on nagu selline väga karvane tunne, et see on teil taotluslikult niimoodi tehtud, et te ei peaks meile näitama, et tegelikult on eelarve seis ja majandusseis ikkagi oluliselt parem, kui siin praegu muljet üritatakse jätta, ja te sisuliselt laote endale sellist mõnusat puhvrit, millega riigi eelarvestrateegias ja sügiseses eelarves majandada. See asi ei ole praegu koššer, kuidas te meie ette olete tulnud. Lükake palun ümber mu kahtlused!

Jaa, lükkan ümber küll, sest majandusprognoos valmib 5. aprilliks. See on praegusega, tänasega võrreldes veel rohkem kui kümne päeva kaugusel. Minu kindel teadmine ja veendumus on küll see, et tegelikult iga päev, mis sellist ebakindlust peaks jätkuma ettevõtjate jaoks, nii palgatoetuse maksmise puhul kui ka sellesama täiendava ettevõtluse toetamise paketi puhul, iga selline päev on liiast. Ja sellepärast ei olnud mitte mingit põhjust oodata või venitada lisaeelarve parlamendile esitamisega nii kaua, et oodata ära majandusprognoos. Veel kord: lisaeelarve sisu majandusprognoosi ei oleks mitte kuidagi muutnud. See lisaeelarve sisu on ja oleks püsinud ka siis, paari nädala pärast esitades, suunatud otseselt nendele, kus piirangud ja kogu kriis kõige suuremat mõju avaldanud on, kus see raskus on kõige suurem, kus see abi ootamine on kõige kriitilisem.

Samamoodi palgatoetuse puhul, aprill algab kohe, ei oleks mõeldav, et me ei esita valitsuse poole pealt lisaeelarvet enne parlamendile, kui aprill juba pihta hakkab, ja et ei ole võimalus anda töötukassale seda veendumust ja kindlust, et ettepanek palgatoetuse aprillikuus lisaeelarve kanda võtmiseks tuleb. See oleks lihtsalt täiesti ebavajalikult tekitanud olukorra, kus niigi pandeemiast põhjustatud määramatus oleks veel saanud võimenduse selliste ebakindlate signaalidega lisaeelarve kohta. Nii et seetõttu ma olen jätkuvalt seda meelt, et oli väga õige lisaeelarve kokku panna kiiresti, esitada lisaeelarve parlamendile võimalikult kiiresti, ja seetõttu ma arvan ka, et Riigikogu ise oma aruteludes kindlasti võiks olla kriisile kohaselt tempokas.

Mihhail Lotman, palun!

Aitäh! Oma vastuses minu eelmisele küsimusele, austatud minister, te lubasite, et hakkate selle probleemiga ehk tegelema, kui hakkate tegelema järgmise aasta eelarvestrateegiaga. See on ühelt poolt muidugi hea, et te hakkate tegelema, ja teiselt poolt see on täiesti mitterahuldav vastus, sest must auk Eesti teaduse finantseerimises tekib see aasta, mitte järgmine ega ülejärgmine, tekib see aasta, aga tagajärjed võivad olla dekaadide pikkused. Te ütlesite mulle ja mitte mulle, ka mitmele teisele, et selle lisaeelarve eesmärk ei ole need teised küsimused, ainult koroonakriis. Esiteks, seda piirangut te panete lisaeelarvele ise. Teiseks, see ei vasta päris tõele, kuna sellessamas lisaeelarves on seotud väljaminekud seoses teise sambaga. Niisiis, ma palun, siiski leidke see võimalus päästa Eesti teadus, võib-olla 56 miljonist, mis möödunud aastal me leidsime teaduse jaoks ...

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Ma vabandan!

Pole hullu.

See ettepanek ja mure on ju täiesti arusaadav. Ma tõesti kirjeldasin eelarve kokkupaneku, lisaeelarve kokkupaneku loogikat ja nagu ma ka nendele varasematele küsimustele vastates möönsin, see ainus erinevus või ainus erisus, mis ei ole seotud otseselt piirangute leevendamisega ja konkreetselt hetkel käimasoleva kriisiga, on seesama teise samba maksete kompenseerimine, mis lihtsalt tuleb ära lahendada, mis on seadusest tulenev kohustus. Aga teie mure ja sõnum on arusaadav ja kohale jõudnud.

Nüüd teine küsimus, Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Oma eelmise küsimuse vastusest sain ma teada, et valitsus õdede olukorra lahendamisega ei tegele. Nüüd ma küsin natukene laiemalt. Lisaraha koefitsient on ette nähtud vaid COVID‑i osakondades töötavatele meditsiinitöötajatele. Paraku töötavad ka kõik teised medtöötajad tavaosakondades märkimisväärselt suurema koormusega, sest suur osa neist on viidud COVID‑i osakondadesse. Ka tavaosakonnad töötavad inimvõimete piiril. Kas lisaeelarvest on kavas eraldada haigekassale täiendavaid vahendeid tavaosakondade töötajate suurenenud koormuse kompenseerimiseks ehk lisaraha koefitsiendi sisseviimiseks? Vastasel juhul jooksevad meil haiglad varsti meditsiinitöötajatest tühjaks. Keegi ei pea vastu sellisele survele ilma lisakompensatsioonita.

Aitäh! See haiglatele lisaeelarvest minev raha jaguneb selliselt, et eriarstiabiks on 45,4 miljonit eurot, üldarstiabiks 2,7 miljonit eurot, õendusabiks 2,3 miljonit eurot ja kiirabile, mis ka tegutseb eriti viimastel kuudel hullumeelse koormuse all, kiirabile 2,6 miljonit eurot. See on jaotus, kuidas haiglatele minev raha jaguneb.

Siim Pohlak, palun! Siim, ei ole kuulda!

Aitäh, jah, nüüd on kuulda! Lugupeetud istungi juhataja ja hea minister! Ma jätkan oma eelmise küsimuse lainel, et vastasite mulle, et käesolevas lisaeelarves ei ole rahalisi vahendeid piiridel kontrolli suurendamiseks ja riiki saabujatele laustestimise korraldamiseks. Ma küsin täpsustuseks juurde. Kas nende eelpool kirjeldatud tegevuste jaoks raha leidmine oli eelarve koostamise juures üldse arutuse all või ei olnud, kas mõni minister sellise ettepanekuga piirikontrollile ja testimisele piiridel raha eraldada, välja tuli? Ja kui oli arutluse all, siis millised olid kaalutlused, et selle olulise meetme jaoks, kui räägime piirangutevabast suvest Miks selle jaoks raha ei leitud?

Ja piiride sulgemise ettepanekut läbirääkimiste käigus ... ei lisaeelarve läbirääkimiste käigus ja arutelu käigus küll ei tehtud ja sellist ettepanekut ei ole. Mis puudutab testimist näiteks lennujaamas, siis seda juba praegu tehakse, aga piiride sulgemist eraldi ei ole olnud arutelu all ja see tõesti lisaeelarves ei sisaldu. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Auväärt minister, paar väikest konkreetset küsimust. Kultuuriministeeriumi real on siin erinevad toetusmeetmed seoses koroonaga, mis kõik on kahtlemata vajalikud ja põhjendatud. Ja kokku on 42 miljonit ümmarguselt see summa, aga spordi osa on sellest 42-st veidi üle 2 miljoni. Ja ma vaatan, see on väga väike ja ebaproportsionaalne võrreldes ka varasemalt, eelmise valitsuse poolt rakendatud meetmeid nii spordile kui ka kultuurivaldkonnale. Kas teile ei tundu, et see on ebaproportsionaalne ja täiesti ebapiisav?

Ja teiseks on rida, mis puudutab noortelaagreid, lastelaagreid ja erahuviharidust, huvitegevust ja erakoolide ja lasteaedade toetust 12 miljonit. Kas kohalikud omavalitsused ei saa ka sellel eesmärgil raha sellelt realt, et see on ainult erale ja kohalikele omavalitsustele täiendavat toetust ei ole? Aitäh!

Aitäh! Kohaliku omavalitsuse täiendav toetus on 16 miljonit eurot selles lisaeelarves ja täiendavalt investeeringuteks 30 miljonit eurot. Aga see, mis puudutab sporti, siis spordile küll on selles lisaeelarves kokku mõnevõrra rohkem, kui te mainisite, et 4,2 miljonit. See puudutab nii eraspordiobjektide ülalpidamist või siis mitte ülalpidamist, aga nende toetamist suurusjärgus miljon eurot toetusmeede, spordialaliitudele 600 000, sportmängude spordialaliitudele, meistriliiga klubidele 0,7 miljonit. Ka võlaõigusseaduse lepingu alusel töötavatele treeneritele 0,4 miljonit ja eraldi selline toetusmeede rahvusvahelistele spordiüritustele, mis on mõeldud toetama neid suuri üritusi, mida on tulnud ära jätta piirangute tõttu või edasi lükata, see on poolteist miljonit. Nii et kokku üle nelja miljoni on see pakett, mis sporti piirangute tõttu toetama mõeldud on. Aitäh!

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Ma tulen oma küsimuse juurde tagasi, mida ma teilt enne küsisin. Te vastasite küll, et mis saab neist inimestest, kes on juba töö kaotanud, ja te tõesti rääkisite sellest töötuskindlustushüvitise perioodi pikendamisest, mida Tanel Kiik lubas juba eelmise aasta aprilliks. Kahjuks on väga paljud inimesed juba sealt välja kukkunud, kes ei saa sealt enam abi. Tegelikult töötutoetus ja kõik muud toetused on ju riigieelarvelised. Ja minu küsimus on ikkagi see: millisel põhjusel need inimesed, kes on töö nüüd kaotanud ja enam kindlustuskindlustustoetust ei saa, kellel tõesti on paarsada eurot seal toimetulekutoetust või töötutoetust, miks neid inimesi lisaeelarves ei ole? Mida nemad siis tegema peavad?

Aitäh! Lisaeelarvest rääkides veel kord on ilmselt vaja korrata seda, et lisaeelarve soov ja eesmärk on nii paljude töökohtade hoidmine alles, kui see võimalik on. Ja toimetulekutoetuse piiri ülevaatamist, toimetulekutoetuse määra ülevaatamist tõesti lisaeelarves ei sisaldu. Töötutoetuse poole pealt sellele juba vist vastuse andsin, et lihtsalt ei ole muidugi jutt ainult praegu sellest, mida nagu teie küsimusest välja võis lugeda, et keegi soovib lihtsalt seda perioodi pikendada, vaid see muudatus puudutab ikkagi seda, kuidas sisuliselt korrigeeruks toetuse maksmise periood konkreetse majandustsükliga. Kui on tööpuudus oluliselt suurem keskmisest või siis on ta paari-kolme viimase kuu jooksul kasvanud väga kiiresti, siis pikeneks ka see periood, kui toetust makstakse. Ja vastupidi, kui tööjõuturu olukord on selline, et inimesi otsitakse tööle tikutulega taga, siis saaks see periood olla lühem.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Praegu me oleme olukorras, kus me kutsume inimesi üles vältima kõigiti kontakte teiste inimestega ja muu hulgas ka vältima ühistransporti. Soome valitsus on selle kriisi ajal otsustanud sisuliselt vabastada ettevõtted erisoodustusmaksust, kui nad ostavad töötajale jalgratta tööl käimiseks ja sellega soodustavad jalgrattakasutust. Jalgratas on peale kõige muu, et on tervislik ja kliimakriisi seisukohast hea liiklusvahend, hea ka selle poolest, et inimene on värskes õhus ja seal üksinda, kui just ei ole tegemist tandemrattaga. Mu küsimus on selline: kas Eesti ei võiks sellest Sanna Marini valitsuse minu meelest väga õnnestunud otsusest eeskuju võtta ja võib-olla teha seda juba nüüd, kus meil tõesti on vaja neid kontakte kiiresti vähendada inimeste vahel?

Jaa aitäh! Väga selline ootamatu ettepanek piirangutega seotud lisaeelarve menetluse käigus. Me ei ole kaalunud või ei ole pidanud praegu viiruse levikut kõige paremini piiravate meetmete hulka kuuluvaks seda teie poolt kirjeldatud lahendust. Ja kontaktide vähendamine seevastu kindlasti on vajalik ja üks osa sellest, kuidas viirus kontrolli alla uuesti saada.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tuleksin oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Te ütlesite, et valitsuse reservfondist ei saa maksta, seda ühekordset preemiat. Aga siiski, see on ühekordne, väga spetsiifiline, suunatud ja põhjendatud, et see ei ole palgatoetus ju tegelikult. See on selline ühekordne väljamakse, seega peaks valitsuse reservfondist väljamaksmiseks kvalifitseeruma küll, kui valitsus nii otsustab muidugi. Muidu jääb tõesti mulje, et valitsus õpetajate pingutusi ei väärtusta. Aga ma küsiksin veel kord üle ka selle fondi kohta, millest hommikul oli juttu, millest saavad toetust taotleda ürituste korraldajad, kellel on piirangute tõttu üritused ära jäänud. Ehk räägiksite sellest meetmest võib-olla lähemalt uuesti ning kui mäletate, ma puudutasin ka võimalikke kuritarvitamisi, mis sellega võivad kaasneda. Kas jõudsite ka sellele natuke mõelda ja kas kavatsete jälgida, et neid kuritarvitamisi selle meetme taotlemisel ei tuleks?

Aitäh! See, et kuritarvitusi ära hoida kõikide nende erinevate meetmete puhul, see on kindlasti oluline ja seda täpsete tingimuste paika sättimisel tuleb arvestada igal juhul. Nii nagu öeldud, siis täpsed toetuse taotlemise ja toetuse maksmise kriteeriumid saavad paika nüüd järgmise paari nädala jooksul ja siis on väga detailselt võimalik vastata ka teie küsimusele. See üldine loogika suurürituste puhul, mis on ära jäänud piirangute tõttu või mis on sunnitud, mida on korraldajad pidanud edasi lükkama, on just nimelt nende kulutuste toetamine, mis on tulnud korraldajatel kanda juba varasemalt, enne seda, kui oli teada ja oli võimalik piirangutega arvestada. Need kulutused on suurte festivalide, suurte ürituste puhul väga suured ja nendest kulutustest taganeda lihtsalt korraldajatel hiljem võimalik ei ole. See on olnud selle toetuse ja riskifondi meetme mõte. Nüüd, tulles korraks valitsuse reservfondi juurde, siis valitsuse reservfondi kasutamiseks on valitsus ise reeglid kehtestanud ja kindlasti peab valitsus ise nendest reeglitest kinni pidama. Tõsi, on olnud aegu, kui reservfondi kasutamise põhimõtted on olnud üsna loominguliselt tõlgendatavad, üsna venivad. Meil on kindel soov ikkagi lähtuda ja peame ainumõeldavaks, et me lähtume nendest kriteeriumidest, mis reservfondi kasutamisele seatud on ja palga maksmine nende hulka tõesti ei kuulu. Palka valitsuse reservfondist tasuda ei ole võimalik.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja, hea minister! Tuleme korra tagasi teise pensionisamba juurde, riigipoolse hüvitise maksmisest kes soovivad lahkuda. Ma loodan, et sa ei vaidle selle üle, et riik hoiab praegu üheksa kuud raha kokku, et ta ei hüvita teise pensionisambaga liikujatele riigipoolset tuge. Aga küsimus on mul selles, et hommikul sa fraktsioonis ja täna ka saalis vastasid oma erakonnakaaslasele, et seda 117 miljonit eurot ei saa muidu, kui maksta välja, kui peab olema seadusega ja eelarves kirjas. Et nagu me teame, et pensionärid on juba teist kuud saanud lahkuda teisest pensionisambast ja nad on oma raha kätte saanud ja on ka tulumaksu selle pealt maksnud. Kuidas riik on neile kompenseerinud, siis selle raha?

Aitäh, hea küsija! See küsimus vist iseloomustab seda, et see muudatus, mille te tegite, on sedavõrd segane ja keeruline, et ka need, kes sellega otseselt seotud olid, kõiki detaile praeguses faasis ei tea. Septembri alguses tuleb kompenseerida nendele, kes märtsi lõpu seisuga lahkuvad ja kes oma raha kätte saavad septembris. See puudutab kõiki neid, kelle teise makse või teise samba maksed riik peatas eelmise aasta suvest kuni selle aasta septembrini. See on see summa, mida kompenseerida tuleb. Ja ma pean ütlema ka selle kommentaari, et kui teie käsitlete selle riigipoolsete maksete peatamist ühe vajaliku ja hea meetmena, siis ma arvan, et see otsus oli vale, et teise samba maksed riigi poole pealt peatati. See tekitas ka täiendavat segadust. Ja nagu me sel aastal näeme, on see seotud sel aastal riigile ühekordselt väljamakstavate väga suurte kulutuste tekitamisega. See ei olnud õige otsus. Aitäh!

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma juhiksin tähelepanu sellele, et eelmisel aastal, kui me tulime lisaeelarvega aprillikuus, me tegime kaks korda enne seda lisaeelarvet makroprognoosid, et täpsustada keerulistes olukordades. Seda juttu, et me ei saa enne aprilli teha makroprognoosi, tegelikult see ei vasta tõele. Saab, kui tahetakse. See on järelikult poliitiline otsus või poliitiline valik mitte teha makroprognoosi enne lisaeelarvet ja sellel poliitilisel valikul on selge tagajärg, et te ei näita meile tegelikku majandusolukorda, te ei näita tegelikult maksulaekumisi, te ei näita tegelikult plusspoolt, te tahategi meile tuua defitsiiti suurendava eelnõu. Aga las ta olla.

Mul on küsimus. Ennem käis siin läbi mitu korda väide, et selles lisaeelarves ei ole ühtegi kulu, mis ei ole seotud COVID-iga, peale selle teise samba, aga lähemalt detailidele vaadates me näeme, et seal on ohvriabi, lisakulud veebipolitseinike juurdepalkamiseks, seal on kinnise lasteasutuse teenuse laiendamised, seal on IKT-arendused Sotsiaalministeeriumis, mis on väga tuttavad lisataotlused igast eelarvest, mida me tegime, vaktsineerimise teenuse lisakompenseerimised, mida me juba ühe korra oleme kinni maksnud varasemalt, vaktsiinide soetamise, mille me oleme juba ühe korra ära planeerinud. Need on nagu topelt küsitud rahad. Mul on küsimus, mida te tegelikult, ja need ei ole suured summad, siin mingisugune miljon või pool miljonit või mõnisada tuhat, mis on ära peidetud 600 miljoni vahele. See ei ole päris korrektne väide, et ei ole muid kulusid kui ainult koroonakulud. Aitäh!

Aitäh! Kuna küsija alustas viitega eelmise aasta lisaeelarve juurde, lisaeelarvele, siis see iseenesest on hea paralleel ja viide, sest eelmise aasta lisaeelarves samamoodi tulumaksu laekumise rida lisaeelarvega ei muudetud, sest seda ei tehta lisaeelarvega. Selle ka eelmise korra siis lisaeelarves sisalduvad meetmed puudutasid samamoodi tulumaksu laekumist ja muutsid seda tulumaksu laekumist. Sellegipoolest see eelarve, mille te eelmisel korral esitasite, ei muutnud tulumaksu laekumise rida. Need kulud, mida te ette lugesite, ohvriabi, veebikonstaabel, midagi veel, mida te nimetasite sotsiaalvaldkonnast, need on kõik seotud kulutustega, mis on kasvanud koroonakriisiga seotult. Kinnise lasteasutuse teenus oli see, mida te veel nimetasite. Kõigi nende järgi on vajadus, mõne järgi hüppeliselt, kasvanud, seoses selle olukorraga, mis koroonakriisi tõttu Eestis on ja need on kõik seotud koroonakriisiga, mitte kuskilt täiendavad või muud kulutused. Aitäh!

Alar Laneman, palun!

Aitäh! Austatud minister, te olete pikalt vastanud väga detailselt väga olulistele küsimustele. Ma olen ...[Ühendus hakib.]

Austatud Alar Laneman, ma vabandan korraks! Hea küsija, ma korraks vabandan, ma pean teid katkestama, aga kahjuks see signaal ei ole hea ja see on katkendlik. Mul on ettepanek, et teeme nüüd korra uuesti katse, teil on uuesti aega üks minut. Palun alustage oma küsimust uuesti. Palun, Alar Laneman!

Ma küsiksin selle kohta, mida selles lisaeelarves ei ole. Ja küsimus on nimelt selles, et lisaeelarve eesmärk on võidelda kriisiga, aga me võitleme ainult selle kriisi tagajärgedega. Seal peaks olema ka meetmed, mis tõstaksid meie riigi võimekust selle kriisiga võidelda. Ennekõike ma pean silmas analüüsi, juhtimisvõimekust, kommunikatsiooni, meditsiinisüsteemi mahtude tõstmist ja kõiki muid meetmeid kuni ühe ametkonna määramiseni ja tema toetamiseni, sest kolmas laine on tulekul. Ma saan aru, et see oli võib-olla teadlik valik, et seda siin ei ole. Kas te näete võimalust, et valitsus tuleb selle teema juurde, et tõsta meie riigi võimekust?Muidu oleme majas, mille katus lekib, aga meie remondime mädanenud mööblit.

Aitäh! See kindlasti on oluline valdkond ja puudutab mitmeid erinevaid valitsemisalasid. Jah, lisaeelarves seda ei sisaldu, kuna nii nagu te ka ise viitasite, otseselt piirangutega see ei ole seotud, aga see igal juhul vajab tegelemist, siin, ma arvan, ei ole mingisugust kahtlust kellelgi.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma ei ole kõiki küsimusi päris jälginud, võib-olla on seda küsitud või seda teemat puudutatud, aga ma vähemalt ei ole kuulnud. Erasektor pakub abi avalikule sektorile kriisiga toimetulekul ja ettevõtjad on teinud ka omapoolseid ettepanekuid, et erisoodustusmaksuvabastust suurendada, kui tööandja teeb kulutusi tervisele. Praeguses kriisiolukorras, spetsiifiliselt, kui tööandjad soovivad seda täiendavalt teha, siis kas valitsus on arutanud, et võiks vastu tulla tööandjate soovile ja kaasata ka erakapitali nii palju selle kriisi lahendamiseks rohkem? Tööandjad on valmis selleks. Kas te olete valmis muutma seadusi ja minema ka seda teed – vähemalt siin praegu lisaeelarvepaketis ma ei näe seda ettepanekut ja tahet –, et tulla vastu sellele ettepanekule, mille ettevõtjad on teinud, ja erisoodustusmaksust suuremal määral vabastada kui praegu tervise kulutuste tegemiseks?

Aitäh! Olen ise ka ettevõtjatega maksusoodustuste teemal vestelnud ja väga ausalt ja avatult neile selgitanud seda olukorda, mis riigieelarves praegu tervikuna valitseb ja mistõttu täiendavaid maksusoodustusi praegu lisaeelarve ette ei näe. Ei ole mul mingisugust soovi ka kellelegi sellist võltsarusaama tekitada, et täiendavate maksusoodustuste loomine oleks teema, mida lähiajal keegi kaaluks või arutaks. Meil on lisaeelarve ja eelarve seis selline, et me peame absoluutselt iga sellist täiendavat kulutust ja soodustust ülipõhjalikult kaaluma, sest kui selle aasta eelarve juba tegemise hetkel oli tehtud üle 6% defitsiidiga, siis see tähendab, et täiendavat ruumi selleks defitsiidi suurendamiseks, kui see ei ole vahetult seotud kriisikulutustega, lihtsalt ei ole. Seetõttu, jah, nagu öeldud, lisaeelarve maksusoodustusi ei sisalda. Ja ma arvan, et see on mõistlik, et see nii on.

Jaak Valge, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! 2008. aasta detsembris teatati Reformierakonna kodulehel aasta kokkuvõttes, et Reformierakonnal on hea meel selle üle, et raskemate aegade saabumisel suudeti riigi kulutusi kärpima haugata. Niisiis 2008. aastal alanud kriisis viisite läbi neoliberalismist tõukuvat kärpepoliitikat ja olite selle üle uhke ka. Käesolevas kriisis lähtute aga vastupidisest põhimõtetest, mida siis kajastab ka see menetletav lisaeelarve. Küsin nüüd siis ajaloo huvides, et millal ja mis põhjustel niisugune fundamentaalne muudatus Reformierakonna põhimõtetes toimus ja kas see tähendab ka loobumist neoliberalistlikust ideoloogiast üldse?

Aitäh, hea küsija! Selle lisaeelarve joon on muu hulgas ka see, et me oleme kulutuste puhul lähtunud väga suurest vastutustundlikkusest. Tõesti, need kulutused, mis lisaeelarves sisalduvad, esiteks, oleks seotud otseselt kriisiga, teiseks, et nad oleks ajaliselt piiratud selle kriisi kestvusega, piirangute kestvusega, ja kolmandaks, et nad oleks võimalikult võimalikult täpselt sihitud. Sellegipoolest kulutuste kokkuhoidmisega ja sihtimisega kindlasti tuleb tegeleda igas valitsemisalas, igas ametiasutuses jätkuvalt ja see tähendab muu hulgas näiteks seda, et need rahakasutused, mis algselt olid eelarvesse planeeritud, aga mida ei ole võimalik teha piirangute või, ütleme siis praeguse kriisiolukorra tõttu, olgu need lähetuskulud, olgu need koolituskulud, aga olgu see ka näiteks kodutööle suunatud inimeste tõttu väiksemaks jääv ülalpidamiskulu, kõike seda tuleb kasutada eelkõige justnimelt kriisiolukorra leevendamiseks, kriisiga seotud meetmeteks. See tähendab, et juba on ja ka praegu on valitsemisalad, ministeeriumid seda raha kasutanud selleks, et kanda kriisiga seotud kulutusi. Ei ole tuldud alati lisaraha juurde küsima. Näitena võin tuua Siseministeeriumi, kes järelevalvekulutustest osa katab just nimelt sisemiste ümberkorralduste tõttu. Samamoodi näiteks haridusministeerium on teinud enda sees väga kiireid ümberkorraldusi, et muu hulgas näiteks just nimelt õpetajate probleeme aidata leevendada, ja neid näiteid on veel. Nii et kulutuste kokkuhoiuga peab tegelema avalik sektor kindlasti praegu kriisi ajal ka.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Mul on väga hea meel, et mul õnnestus üllatada, ma loodan, et see oli positiivne üllatus. Tegelikult see Sanna Marini valitsuse otsus on täiesti huvitav ka tehniliselt, maksukorralduslikult, et täitsa sellega soovitan tutvuda. Ma tulengi sellesama teema juurde tagasi, et mingis mõttes on see ka inimeste ebavõrdne kohtlemine. Täna ju isikliku sõiduauto kasutamist tööandja saab hüvitada, aga kui tööandja ostaks töötajale jalgratta, siis selle pealt peab tasuma erisoodustusmaksu. Ma kujutan ette, et päris keeruline võib olla ka maksuametile selgitada, et tegemist oli ettevõtlusega seotud kuluga, ma ei ole väga kindel, kas nad seda aktsepteeriks. Mulle kuidagi tundub, et me räägime nende kriisimeetmete raames kogu aeg piirangutest ja reeglitest ja järelevalvest ja karistamisest. Te just enne välistasite, et eriti soodustusi teha ei saa. Minu meelest just vastupidi, võiks mõelda ka sellele, kuidas soodustada sellist käitumist, mis aitab seda viiruse levikut vähendada. Ma arvan, et pikas perspektiivis hoiab tervishoiuraha kokku ja ega see kliimakriisi tagajärgedega toimetulemine ka ei ole just odav. Aitäh!

Aitäh! Ma pean väga lugu inimestest, kes eelistavad oma igapäevastest käikudest võimalikult palju teha jalgrattaga, ja ise pean ütlema, et kuulun nende hulka, kes käib võimalikult palju jala. Tallinna vähemalt kesklinna piires on see ka kindlasti võimalik. Aga meie arusaam sellest, mis täpselt on otseselt kriisimeede, selle lisaeelarve mõttes ilmselt on pisut erinev. Otseselt viiruse leviku vähendamisega seotud meetmete hulka tõepoolest ei ole arvestatud seda teie poolt kirjeldatud jalgratta ostmise toetust, see nii on. Küll aga nendel, kellel see on võimalik, tervise ja muudel asjaoludel ma kindlasti soovitan värskes õhus viibida nii palju kui saab. See praegu aitab kindlasti turgutada nii keha kui vaimu.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Vaadates seda töötukassa rida, ma märkasin, et seal on ka toetus nendele, kes ei ole siiamaani veel panustanud maksude näol. Ega tegemist ei ole hiiliva kodanikupalgaga? Aitäh!

Ei ole.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister, siin käis läbi diskussioonis ohvriabi. Ja paraku tuleb tõdeda, et ohvriabi ümber on loodud müüt, et mitte öelda, Sotsiaalministeeriumi feministide poolt loodud ja kultiveeritud vale. Naiste turvakodud ei ole täheldanud ei eelmise ega tänase kriisi jooksul, et perevägivald oleks suurenenud. Täna minister Riisalo rääkis kusagil intervjuus, et naiste turvakodud peavad hakkama n-ö oma endisi kliente läbi helistama, mis ei ole nende ülesanne. Nii et Sotsiaalministeerium tekitab ise probleemi ja asub seda siis maruliselt ja jõuliselt lahendama. Selliste valede ja valskustega raha väljapumpamine ei ole aktsepteeritav ja konservatiivid kavatsevad igal juhul vastu hääletada ja välja rookida mittevajalikud kulutused eelarvest.

Aitäh! Ega siin vist väga küsimust ei olnud. Sotsiaalministeerium ja need inimesed, kes ohvriabis töötavad, teevad väga rasket ja väga tänuväärset tööd, teevad seda väga hästi ja selle eest neile suur-suur aitäh. Selle töö koormus on kriisi ajal, kriisi jooksul oluliselt kasvanud. Ja rääkida sellest, et 200 000 euro suurune täiendav tugi ohvriabile ei ole vajalik kulutus, et see ei ole seotud praeguse pingeolukorraga ühiskonnas, sellega ma mitte mingil juhul ei nõustu. See konkreetne meede, see konkreetne toetus on mõeldud just nimelt ohvriabitöötajate ja vägivallast loobujate nõustajate arvu suurendamiseks. Aga see on mõeldud ka veebikonstaablilaadse nõustamise tegemiseks nii eesti kui vene keeles sotsiaalmeedias. Ja see on teenus, mida paraku on meil vaja rohkem, mitte vähem. See on tõesti sisu mõttes oluline rahaeraldus, oluline toetus. Ja ma ka Urmas Reitelmannil ja tema kolleegidel palun seda kindlasti toetada ja veel kord rõhutan, et vajadus kriisi järel sellise töö tegemiseks on kasvanud, mitte kahanenud. Aitäh!

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Sain aru vastusena Martin Helmele, et te väitsite, et lisaeelarve ei sisalda kriisiväliseid kulusid. Siit tuleb välja ka vastusena Urmas Reitelmannile samamoodi, et põhimõtteliselt just nagu läheb piir häguseks ära üldise kriisiabi, üldise ebamugavuse ja koroonakriisiga seotud küsimustes. Aga ikkagi, tulenevalt eelmisest ma küsin, kas te jääte oma kinnituse juurde, et koroonakriisiga mitteseotud kulusid lisaeelarves pole üldse?

Aitäh! Ma täpsustasin kohe ka seda väidet, et on üks väga suur kulutus, mis ei ole kuidagi seotud koroonakriisiga, aga mis on vaja lahendada, ja see puudutab teise samba süsteemi muutmise järel teisest sambast lahkujatele kompensatsiooni maksmist, milleks tuleb raha ette näha. See ei ole seotud kriisiga. Ülejäänud kulutused, ülejäänud toetusmeetmed, raha eraldamine on selles lisaeelarves seotud kriisiga, kriisi mõjudega, nende mõjude leevendamisega ja toe pakkumisega just nimelt nendes sektorites, kus seda tuge kriisi tõttu kõige rohkem vaja on, et kriisi järel oleks võimalik võimalikult kiiresti kas uksed avada või normaalsema ja varasemaga sarnase elu-olu juurde naasta. Ülejäänud kulud on seotud kriisiga.

Anti Poolamets, palun!

Austatud juhataja! Hea minister! Te olite möödunud aastal väga optimistlik Euroopa taaskäivituskava mõjude suhtes, et need on efektiivsed, need on kasulikud, need on head. Kas te olete jätkuvalt seda meelt, et see on Eestile praegu positiivne võimalus?

Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt ja ma arvan, et nii taasterahastu kasutamine, milleks reaalselt rahade avanemine peaks olema võimalik selle aasta teises pooles tõenäoliselt, kui ka Euroopa Liidu kriisiabi, mis on käibele läinud ak REACT-EU fondi nime all, need mõlemad aitavad väga oluliselt just nimelt majandusse raha tuua keset kriisi ja kriisi ajal ning aitavad kriisist kiiremini välja tulla. Lisaks on tegelikult lõppenud Euroopa Liidu rahade perioodis siiamaani otsustamata rohkem kui 130 miljoni euro suurune rahakasutus, see ootab otsuseid. On ausalt öeldes kahju, et see siiamaani on nii, et neid otsuseid raha kasutamiseks ei ole tehtud. Aga teise külje pealt muidugi võib öelda, et praegu just nimelt selles kriisiolukorras ka nende otsuste tegemine aitab täiendavalt majandusse raha tuua.

Nii et taasterahastu kasutamine, Euroopa Liidu raha kasutamine kriisist väljatulemise toena on väga suur võimalus, mida kindlasti tuleb kasutada. Osa sellest kriisiabist, REACT-EU-st on vahetult seotud taas tervishoiukulutustega, nii testimisega kui ka vaktsineerimise korraldamisega. Aga REACT-EU-st üle 70 miljoni on mõeldud otseselt ettevõtluse toetamiseks, sh 18 miljonit väga teravalt pihta saanud turismisektori toetuseks. Nii et need on olulised rahad ja see on oluline tugi, mida kasutada.

Indrek Saar, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister, ma tulen paraku tagasi haiguspäevade teema juurde, nii nagu me juba sügisest saadik oleme sotsiaaldemokraatidega sellele tähelepanu juhtinud. Meil on olukord, kus värskete Terviseameti andmete järgi nakatumiskolletest 63% on töökohakolded ehk siis see on see koht, kus me teadaolevalt saame teha kõige suurema muutuse praeguses nakatumistempos. Ja värske küsitlus näitab, et iga neljas inimene on viimase aasta jooksul kokku puutunud sellega, et mõni tema kolleegidest tuleb haigena tööle. 84% inimestest usub, et haiguspäeva hüvitamine 100% esimesest päevast aitaks vähendada inimeste haigena tööle tulekut. Ja selles kontekstis saan ma teie jutust aru, et teie ei usu, et sellel oleks mingi märkimisväärne efekt, et selle peale kaheksa miljonit eurot oleks mõtet antud hetkel kulutada. Või on see teile kuidagi põhimõtteliselt tundub ebaõiglane, on see teie arvates amoraalne, et riik esimesest päevast alates haiguspäevi hüvitaks? Tänan!

Aitäh! Hea Indrek Saar, ärge pange mulle sõnu suhu ja ärge proovige seda teha. Ma ei ole väitnud ei ühte, teist ega kolmandat ega kavatse seda ka teha. Aitäh!

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma tahtsin kõigile neile, kes seda kaugtööd meil teevad, et loomulikult on seal oma nihukene nauding, aga selleks, et küsimust esitada, tasub ikka alati siia saali tulla. Ja minu küsimus selle eelarverea kohta. Ma tean, et suurkontserdi korraldajad soovisid kuskil kaheksa miljonit, see oli see toetus, mis on nende nn kahju. Aga kui me mõtleme sellele, et me hakkame mingi hetk kriisist väljuma, pea see ei ole, siis kas on äkki mõeldav, et alalise meetmena me alandaksime suurkultuuriürituste käibemaksu protsendi üheksa peale, et nad oleksid meie regioonis konkurentsivõimelised? Sest tahes-tahtmata suuremad üritused lähevad täna Lätti ja mujale, sellepärast et seal on üheksa, meil on 20.

Aitäh! No ikkagi vägagi häid ja huvitavaid suuri festivale ja üritusi korraldatakse ka Eestis – korraldataks, kui ei oleks praegu piiranguid ja kriisiolukorda. Ja ma arvan, et meie suurürituste korraldajad teevad tegelikult maailma tasemel tööd väga mitme suure ja rahvusvaheliselt päris hästi tuntud festivali ja ürituse korraldamisel. Nii et see riskiabi või, ütleme, riskifond, millest me räägime, on mõeldud praegu kriisiaegse meetmena. Ja tõesti on ta tugi selleks, et kuna piirangud on peale pandud, üritused on kavandatud, aga neid ei ole võimalik korraldada, kulutused samaaegselt on kantud, siis nende kulutuste katmisel praegu, kriisi ajal, piirangute olukorras seda tuge pakkuda. See on mõeldud kriisiaegse meetmena.

Indrek Saar, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, ma ei soovi teile sõnu suhu panna, aga ma tahaksin küll, et vastaksite, miks tänases olukorras tundub teile, et 8,5 miljonit eurot riigi lisaeelarves eraldada selle jaoks, et haiguspäevasid saaks hüvitada esimesest päevast ja 100%, miks te ei pea seda vajalikuks? Öelge seda oma sõnadega, ilma et mina paneksin teile sõnu suhu. Miks te ei pea seda vajalikuks? Tänan!

Aitäh! See lisaeelarve leevenduspakett on kokku pandud tervikuna, arvestades neid soovitusi, neid meetmeid, mis kas siis aitavad kõige vahetumalt teatud sektorites kriisiga seotud valu leevendada või siis aitavad kõige efektiivsemalt viirust kontrolli alla saada, viiruse levikut kontrolli alla saada. Nendest meetmetest on tervishoiule, kogu leevenduspaketis tervishoiule kokku 150 miljonit eurot. See on oluline nii vaktsineerimisega jätkamises, mis minu hinnangul on üks kõige olulisemaid ülesandeid üldse sel aastal. Vaktsineerimise ulatus, vaktsineerimise tempo üles saamine võimaldab meil uuesti piirangutest järk-järgult välja tulema hakata, võimaldab riiki, majandust uuesti avama hakata, võimaldab inimestel ka tööle naasta. Selles võtmes on vaktsineerimisele eraldatav raha, täiendav raha, ma arvan, et üks kõige olulisemaid otsuseid, mida selles lisaeelarves tehakse. Aga selles tervishoiule suunatavas paketis on teisi sama olulisi eraldisi veel, see puudutab nii haiglate kulusid, nagu juba öeldud, kiirabikulusid. Ja ma arvan, et seda tasub vaadata tervikuna. Me oleme otsinud valitsuses tõesti seda tasakaalu ja neid lahendusi, mis kõige efektiivsemalt viiruseolukorda parandada aitavad. Ja see pakett, mille me kokku panime, on lisaeelarvena teie ees. Arutelu on parlamendi kätes nagu lisaeelarve ja teiste eelnõude puhul ikka. Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua rahandusminister, hea Keit! Mis on teie prognoos, kas sel aastal osutub meil vajalikuks teha veel ka teine lisaeelarve?

Aitäh! Jaa, küsimuste küsimus. Me oleme selle lisaeelarve koostamisel proovinud arvestada vajalike puhvrite lisamist lisaeelarvesse selliselt, et sellist vajadust ei tekiks. See sisaldab või puudutab nii palgatoetuse maksmise jätkamist kui ka valitsuse reservfondi kasvatamist selliselt, et kõige kriitilisemad kiired ühekordsed kulutused oleks võimalik valitsuse reservfondist katta. See on olnud selle lisaeelarve tegemisel meil meeles. Aga tõsi on, et nagu me oleme näinud viimase paari kuu jooksul, need arengud võivad olla väga kiired, väga äkilised ja mitte üldse soovitavas suunas. Nii et ma loodan, et see on nii, et meil ei ole vaja täiendavat lisaeelarvet teha. 

Ma loodan, et nii lisaeelarve kui ka praegu kehtestatud väga ranged piirangud, millest me kõik oleme väsinud, aitavad seda olukorda sellisel kombel leevendada, et meil on suvel võimalik nii avada riik normaalseks eluoluks kui ka võimalik uuesti avada majandus. Ma loodan, et majandus käivitub uuesti ja saab hoo sisse uuesti kiiresti, et taastumine on kiire. See kõik toetab majanduskasvu ja seda, et meil ka eelarvepoole pealt uut täiendavat sellist kriitilist hetke ei tule, kus me peaksime uue ettepanekuga parlamendi ette tulema. See on see, mille nimel me kindlasti pingutame ja mida me loodame, et tõeks osutub.

Austatud minister, ma väga tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile teie vastuste eest, aitäh teile! Läheme edasi eelnõu 357 esimese lugemisega ja ma annan nüüd sõna rahanduskomisjoni esimehele Erki Savisaarele. Palun!

Nii. Nüüd on vist pilt ja hääl olemas.

Teie pilt ja teie hääl on olemas.

Väga meeldiv. Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid. Riigikogu rahanduskomisjon valmistas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu ette oma istungitel käesoleva aasta 18. ja 23. märtsil. 18. märtsil otsustasime, et seda eelnõu oleks mõistlik suures saalis arutada täna ning komisjoni esimees peaks seda arutelu seal kandma. 23. märtsil tutvustas algatajate esindajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus eelnõu sisu. Samuti andsid ülevaate oma valdkonna muudatustest tervise- ja tööminister Tanel Kiik, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja siseminister Kristian Jaani. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks neli tööpäeva, see tähendab 30. märtsil kell 17.15.

Eelnõu sisu minister juba tutvustas ning võtaksin selle lühidalt kokku järgmiselt. Eelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasutoetuste maksmiseks majandusharudes, kus töö maht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Tulles nüüd arutelu juurde komisjonis, siis enamik esitatud küsimusi kõlasid ka siin saalis ja said sarnased vastused. Täpsustaksin ehk vaid tervise- ja tööminister Tanel Kiige vastust, mis puudutab eelarvelisi vahendeid tervisekriisiga võitlemisel käesoleval aastal. Kui nüüd lühidalt resümeerida, siis Tanel Kiik vastas, et eelmine valitsus eraldas poolteist miljonit eurot juba möödunud aastal, mis puudutas eelostulepingute täiendavat sissemakset, erakordse toetuse esiinstrumenti, selle alusel Euroopa Liit investeeris nende vaktsiinide väljatöötamisse, mis andis hiljem soodsama hinna. Möödunud aastal rohkem rahalisi makseid ei tehtud. See aasta on tehtud mitmeid makseid nii testide, vaktsiinide, vaktsineerimisvahendite, ravimite kui ka korralduse peale. Selle aasta eelarves oli arvestatud 64 miljoniga REACT-EU rahastust. Sellest siis, ütleme, COVID-19 tegevused, sealhulgas testimine 22,26 miljonit, COVID-19 valmisoleku säilitamine ja stsenaariumid B, C haiglates 12,6 miljonit, COVID-19 vaktsiinid ja vaktsineerimise korraldamine 25,15 miljonit, üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks 4 miljonit. Sellele lisaks oli haigekassa planeerinud oma eelarves tervishoiukriisi lahendamiseks sel aastal 145 miljonit ning nelja aasta peale kokku 540 miljonit. Kokkuvõttes siis selleks aastaks oli juba üle 200 miljoni planeeritud ning lisaeelarve siis katab nüüd täiendavaid kulusid, mis kriisi eskaleerimine on toonud. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Läheme edasi nüüd läbirääkimiste juurde. Kas soovitakse avada läbirääkimised? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja esimesena saab sõna Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu. Palun!

Aitäh! Kas olen kuuldaval?

Suurepäraselt olete kuuldel.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Keskerakonna fraktsioonil on hea meel, et valitsus otsustas pärast mõningast viivitust siiski lisaeelarve koostada. Vajadus lisarahastuse järel on ettevõtetel juba praegu, sest COVID-19 kriisi tõttu on suurem osa Eesti majandusest suletud. Paljude ettevõtete käive on langenud miinimumini, kuid töö tegijatele on vaja palka maksta, kommunaalkulusid tasuda ning laenu ja liisingumakseid teha.

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot ja mõistagi moodustab sellest suurima osa Sotsiaalministeeriumi valdkond, millele on ette nähtud üle 258 miljoni euro. Selles sisalduvad näiteks palgatoetused ning haiglate ja teiste tervishoiuasutuste toetuses, samuti vaktsineerimise ja testimise kulu. Peaaegu 140 miljonit eurot on mõeldud töötasuhüvitise maksmiseks. Hüvitist makstakse töötajatele märtsi-aprilli eest ning seda saavad taotleda tööandjad, kelle käive on langenud poole võrra, sõltumata tegevusalast.

Laiendasime hüvitise saajate ringi, sest märtsis kehtivad piirangud on varasemast märksa ulatuslikumad ning mõjutavad tuhandeid ettevõtteid. Hüvitist saab taotleda töötajate eest, kelle tööle asumise kuupäev on olnud hiljemalt 1. jaanuar ja kellele ei ole kokkulepitud ulatuses tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Hüvitist makstakse töötaja kohta 60% tema keskmisest töötasust ja kuni 1000 eurot brutosummana. Tööandja omaosalus tasu maksmisel on vähemalt 200 eurot bruto. Füüsilisest isikust ettevõtjal on hüvitise suurus ühekordne valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ehk 584 eurot.

Riigi kohus on raskel ajal inimestele toeks olla. Esiteks, et me oleksime terved ja jääksime terveks ega käiks haigena tööl selleks, et oma pere eest hoolt kanda. Teiseks, et omavahelised kontaktid oleksid võimalikult väiksed. Kolmandaks, meie riigi pääsemine kriisist ja edasine käekäik sõltub sellest, kui vähe inimesi tervises, argielus ja tööl kannatada saavad. Toitlustus- ja majutusasutused ning spaad on kriisis kõvasti pihta saanud ja neile on ette nähtud tuge 25 miljoni euro ulatuses.

Üle aasta kestnud enneolematu kriis on nüüdseks nõrgendanud kõiki ja kõike. Ajutiselt on miinimumini viidud plaaniline ravi, kuid lisaeelarvest eraldatavad vahendid annavad meditsiiniasutustele kindlustunde, et COVID-19 kriisi leevenedes on võimalik järk-järgult suurendada plaanilise ravi osakaalu ja teha seda varem kokku lepitud aastases mahus.

Keskerakond on alati seisnud kohalike omavalitsuste eest ning on sümpaatne, et omatulude vähenemise ja täiendavate kulude kompensatsiooniks on ette nähtud 16 miljonit ning investeeringute toetuseks 30 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste laekumised on koroonaperioodil vähenenud /.../ suurenenud. /.../ (Ühendus hakib, kõike ei ole kuulda.) Võimalus on palgata ka täiendavat töö ... sotsiaalteenuste pakkumiseks ja toiduabi jagamiseks interneti.

Linnad ja vallad saavad investeeringutoetust suunata oma äranägemise järgi. Näiteks on võimalik korda teha asutuste ventilatsioonisüsteemid ja parandada hoonete energiatõhusust. Laiaulatuslik on ka kultuuri ja spordivaldkonna abipakett, mis katab vältimatuid kulutusi 42 miljoni euro ulatuses ning tagab kultuuri ja selle järjepidevuse ka rasketel aegadel. Näiteks aitab kultuurikorralduse toetusmeede ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui ka muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed on ette nähtud kinodele, filmitootmisele ja filmilevitajatele ning vabakutselistele loovisikutele. Tähelepanu on pööratud ka spordile. Lisaraha eraldatakse nii spordiregistrisse kantud spordiobjektide valdajatele, spordialaliitudele, meistriliiga klubidele kui ka võlaõiguslepingute alusel töötavatele treeneritele. Eraldi riskifond toetab piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi.

Lõpetuseks teen ettepaneku menetleda lisaeelarvet konstruktiivselt nii, et saaksime selle vastu võtta hiljemalt 15. aprilliks. Meie inimestel on abi saamisega kiire.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Riina Sikkuti.

Aitäh! Hea esimees! Palun kolm lisaminutit ka!

Jaa, kokku kaheksa, palun!

Head kolleegid! Kõigepealt on suur rõõm tõdeda, et lisaeelarves on toetusmeetmed kriisiga seotud, ajaliselt piiratud, ajutised, loodetavasti kiiresti mõju avaldavad ja püsikulusid mitte kasvatavad. Erinevalt eelmisest valitsusest ei ole selliseid koalitsioonileppe täitmise punkte, on ainult üks teise samba vigade parandus. Peaminister Kaja Kallas oma 18. märtsil toimumata jäänud kõnes, mille meie saime kirjalikult, ütles, et lisaeelarve eesmärk on tagada kriitilisematele valdkondadele tugi ja lahendused, et leevendada tervishoiukriisi mõjusid Eestimaa inimestele ja majandusele ning tagada jätkusuutlikkus kriisist väljumiseks. See on kõik väga õige, sellega ei saa vaielda.

Aga enne, kui jätkusuutlikult väljuda, tuleb kõigepealt kriis kontrolli alla saada. Meil on vaja nakatunute arv langusesse saada, ilma selleta ei ole võimalik jätkusuutlikult väljuda. Ühiskonnas tavapäraselt toimuvatest kontaktidest on nakkuse leviku tõkestamiseks meil juba jõuliselt vähendatud kontakte, mis toimuvad koolides, huvihariduses, meelelahutuses, avalikel üritustel, spordisaalides ja samuti on vähendatud kontakte, mis toimuvad lasteaedades, kaubanduses, töökohtadel ja tavapäraselt sugulaste-sõprade vahel. Me kanname siseruumides maske, peseme käsi sagedamini kui kunagi varem, hoiame distantsi ja võimaluse korral vaktsineerime. Aga praeguseks oleme olukorras, kus vaatamata kaks nädalat tagasi kehtestatud piirangutele, püsib nakkuse levik väga kõrge. Eelmisel nädalal kasvas nakatunute arv 7%. Kasvas, mitte ei langenud! Tänased numbrid: 1553 positiivset, see on 21,4% tehtud testidest, haiglasse võeti 100 inimest ja suri 14.

Senised piirangud ei ole nakkuskordajat viinud alla ühe. Siis on loogiline, et tuleb teha täiendavaid samme, aga piiranguid ja käitumissoovitusi on nii palju ja neid on olnud juba nii pikalt, et inimesed on väsinud, tunnevad tõrksust täiendavate piirangute suhtes. Aga mida siis teha? Me teame, et rohkem kui pool kolletest on töökohtadel ja töölt viiakse see nakkus kodudesse. Inimeste igapäevased kontaktid toimuvad paljuski tööl, kuid kaugtöö ei ole rohkem kui pooltel ametikohtadel üldse võimalik. Nii et sellises olukorras on nakkuse leviku piiramiseks hädavajalik, et positiivse testitulemusega inimesed ja nende lähikontaktseid jälgiksid isolatsioonireegleid. Ei saa olla nii, et väheste sümptomitega inimene pelgab testima minekut, sest äkki tuleb positiivne tulemus ja ta peab koju jääma ja sissetulekus kaotama.

Positiivse testi tulemuse järel sageli selgub, et ka suurtes kollektiivides on inimestel ainult paar-kolm lähikontaktset. Või juhtub nii, et töötajasõbralik tööandja küsib, kes soovib lähikontaktne olla. Töötajasõbralik sellepärast, et tööandja teab, et kõik ei saa endale koju jäämist lubada. Kõik ei saa kodus karantiinilehel olekut kaheks nädalaks lubada, sest praegu tähendab töölt koju jäämine inimeste jaoks kaotust sissetulekus. Ja see tähendab ka tööandjatele topeltkoormust. Katta haigusega kojujääja asendaja töötasu, maksta koduspüsijale haigusraha, seda samaaegselt. Ja niikuinii tuleb ülejäänud piiranguid järgida. Kriisiolukorras ei tohi nõuda nakkuse leviku tõkestamisel töötajatelt sageli keskmisest madalama sissetuleku teenijatelt oma toimetuleku löögi alla panemist.

Me kõik soovime, et nakkuse levik pidurduks ja me kõik peame panustama, kes isolatsioonis, kes haigusraha makstes, aga kellegi toimetulek ei saa seejärel löögi alla jääda. Need ettevõtted, mis meile toitu toodavad, tuba soojas hoiavad, kaupa ukse taha toovad, saavad küll tegutseda kriisi ajal, aga tuge nakkuse leviku piiramiseks ei saa. Tuge saavad ettevõtted, kelle käive on juba kadunud või olulisel määral kadunud. See on kummaline, et kriisitoe saamiseks peab olema nii jõuetu, aga need, kes selles olukorras peavad pingutama ja edasi toimima, tuge lisaeelarvest ei saa. Positiivse testitulemusega inimestele ja nende lähikontaktsetele heldem haiguspäevade hüvitamine on võrreldes teiste kriisimeetmetega suhteliselt väikese kuluga ja lisaeelarve mõttes mitte märkimisväärne.

Nüüd valitsus küll kinnitab, et inimesed ise vastutavad, ja ma olen täiesti kindel, et kõik vastutavadki ise oma toimetuleku eest. Kõik vastutavad ise oma sissetuleku teenimise eest. Aga kui miinimumpalga teenija kaotab kahenädalase kodus püsimisega ligi 100 eurot, siis kriisimeetmena võiks selle kodus püsimise trahvi küll maha võtta. Praegu me ütleme neile, kes reegleid järgides koroonapositiivsena kodus püsivad, et aitäh, sina oled tubli, kohusetundlik kodanik, trahv 95 eurot.

Ma kordan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut, koroonapositiivsetele ja nende lähikontaktsetele hüvitatakse kriisimeetmena alates esimesest haiguspäevast 100% sissetulekust. Valitsuse reservi arvelt. Peamised vastuargumendid, siin ka korduvalt kõlanud: inimesele peab jääma omavastutus, muidu kasutatakse skeemi ära. Ma saan aru, kõik igatsevad koroonaeelset aega ja soovitakse n-ö normaalse aja tingimustes argumenteerida, aga praegu ei saa seda puudutud pohmellipäeva ettekäändeks tuua. Hüvitamise kriteerium on positiivne testitulemus või lähikontaktsus. Teine vastuargument, et meil tuleb veel arutada ja mõelda ja sotsiaalpartneritega kokku leppida. Ja sotsiaalpartnerite panus tööseadusandlusesse ja sotsiaalkindlustusskeemide muutmisesse on esmatähtis, aga praegu me ei räägi pikaajalisest skeemi ümberkorraldamisest ja tööandjate koormuse suurendamisest, vaid vastupidi, me räägime kriisimeetmetest ja haiguspäevade hüvitamise koormuse leevendamisest tööandjate jaoks. Kolmas argument: teisest päevast hüvitamine juba omab mõju. Ja väga hea, tõesti haiguspäevade heldem hüvitamine vähendab haigena tööl käimist, seda tulebki jätkata. Aga meil on vaja vähendada nakkuse levikut. Meil on vaja, et veel rohkem tõbiseid koju jääks. Seega me ei saa jätkata vaid olemasoleva meetmega, meil on vaja paremini toimivat meedet, meil on vaja teha rohkem kui seni.

Ja tõesti, hiljutise küsitluse tulemused näitavad, et igal neljandal inimesel oli kolleeg, kes tõbisena tööl on käinud, ja koguni 84% inimestest arvas, et esimesest haiguspäevast kehtiv hüvitis oleks motiveerinud seda tõbist kolleegi koju jääma. Juba teise laine alguses, sügisel oli meil töökohakoldeid palju, aga haiguspäevade otsuseni jõudmine võttis väga kaua aega. Nüüd on nakkuse levik kontrollimatu ja kehtestatud piirangud ei ole aidanud nakkuskordajat alla ühe viia. Seega on arusaamatu, miks opositsiooni konstruktiivne ja leviku piiramisele suunatud ettepanek ei leia toetust. Ma kinnitan, esitame muudatusettepanekuna selle ja ootan teie kõigi toetust. Aitäh!

Aitäh teile! Nüüd ma annan sõna läbirääkimistel Isamaa fraktsiooni esindajale. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Lisaeelarvet vaadates tekib mul mitmeid küsimusi. Oleme jõudnud lisaeelarvet arutada rahanduskomisjonis ühel korral eile ja täna hommikul käis rahandusminister andmas ülevaadet ka Isamaa fraktsioonile. Paraku ei ole nende kohtumiste käigus suutnud minister vastata veenvalt küsimusele, miks üritatakse lisaeelarvega varjata riigile laekuvaid tulusid, mida oleks võimalik kriisi mõjude leevendamiseks kasutada.

Milles see prognoositavate tulude varjamine väljendub? Näiteks on nähtud ette 117 miljonit eurot teise samba maksete kompenseerimiseks, kuid seejuures ei ole arvestatud pensionireformiga eelarvesse laekuva tulumaksuga. Rahandusminister on tunnistanud, et see laekuv tulumaks ületab lisaeelarves planeeritud kulusid, kuid ta on keeldunud avalikustamast konkreetset summat. Seda vaatamata asjaolule, et selle 117 miljoni euro arvestamise eelduseks on ju laekuva tulu väljaarvutamine. Me teame, et eelmise aasta lisaeelarvega peatati riigipoolsed teise pensioni sissemaksed ja riik kasutas seda raha muude kulude katteks. Seda teeb ta ka sellel aastal kuni 1. septembrini. See ei tohiks olla ju kellelegi üllatus. Tänaseks on teisest pensionisambast lahkunud suur hulk pensionäre ja välja makstud summadelt on tasutud ka kümneprotsendiline tulumaks. Sama juhtub ka septembris, kui üle 100 000 inimese teise pensionisambaga liitujatest lahkub teisest pensionisambast. Ka sellelt summalt tasutakse tulumaks. Samuti tasutakse tulumaks ka lisaeelarves arvestatud riigipoolse teise samba kompenseerimise raha pealt. Miks ei suudeta selgelt öelda, kui suur see summa on, miks seda varjatakse? Kõik tunnistavad, et see summa ületab tunduvalt kulupoolel väidetud summat, mis on hetkeseisuga selgelt üledimensioneeritud.

Lisaeelarve peab olema ambitsioonikas ja elavdama majandust. Plaanitavad toetusmeetmed ettevõtetele ja tervishoiule on olulised. Palgatoetus on piirangute tõttu hetkel möödapääsmatu, kuid kindlasti tuleb püüelda selle nimel, et leida täiendavaid vahendeid majanduse elavdamise meetmeteks ja investeeringuteks, mis aitaksid meil kriisist kiiremini väljuda. Niisiis tuleb näha tekkivaid võimalusi uuteks investeeringuteks. Kus me näeme siis lisaeelarve majanduse elavdamise meetmeid? 30 miljonit kohalikele omavalitsustele investeeringutoetust – see on kõik. Me teame, et ehitus- ja teedeehitussektor on hetkel madalseisus ja samas hinnad on tellijatele soodsad. Miks me siis valitsuse poolt ei leia lisaeelarves vahendeid 2 + 2 teede, tolmuvaba kattega teede, internetiühenduse, viimase miili väljaehitamiseks jne, jne? Investeeringud annaksid tööd paljudele ettevõtetele, tuleks ju tagasi maksuraha.

COVID-19 pandeemia oli 2020. aasta alguses põhjustanud olulise reisijate ja kaubavahetuse languse veeteedel ja Eesti sadamates. Olukord mõjutas kõiki reedereid, reisi- ja kaubalaevu ja sadamapidajaid, sest teenindatavad mahud ning käive on vähenenud suures mahus. Koroonaviiruse levikuga seotud majanduslike meetmetena võeti 15. aprillil 2020. aastal vastu Eesti riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus, millega vabastati eelmise aasta 1. aprillist kuni käesoleva aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse ja sadamareidile sisenevad laevad veeteede tasu maksmisest. Meetme rahaline maksumus, hinnanguliselt 18 miljonit eurot, mille võrra tuli riigieelarve laekumise prognoosi perioodil 1. aprill 2020 kuni käesoleva aasta 31. märts muuta. Täna võib öelda, et tehti väga õige otsus. See otsus on mõjutanud positiivselt Eesti konkurentsivõimet. Kui võrrelda 2019. ja 2020. aastat, siis Eesti sai juurde täiendavaid kaubamahtusid, seega täiendavat tulu riigile, samas kui meie Läänemere piirkonnas kaubamahud vähenesid. Näiteks Tallinna Sadam kasvatas kaubamahtu 1,4 miljonit tonni. PricewaterhouseCoopers on aastaid analüüsinud Eesti kaubakoridori majanduslikku mõju. Nende uuringutele tuginedes on hinnanguliselt sellise kaubamahu kasvu mõju riigieelarvele positiivse mõjuga, umbes 16 miljonit eurot ja katab enamiku meetmete maksumuse. Oluline on arvestada, kui sellist otsust ei oleks tehtud, oleks Eesti kaotanud oluliselt kaubamahtudes ja ka riigi tuludest võrreldes planeerituga. Ettevõtte prognooside kohaselt oleks ilma selle meetmeta jäänud suur osa planeeritud veeteede tasude tulust saamata ja kaubamahud oleksid oluliselt vähenenud. Selle tulemusel oleks riigieelarve laekumised olnud enam kui 35 miljoni euro võrra väiksemad. Lisaeelarve seisab kindlasti selle eest, et leida lisaeelarves vahendeid selle meetme pikendamiseks ... septembrini, sealt edasi 50% ulatuses ... See ... elavdamine, kui laekuvad maksud ju riigieelarvesse.

Ettevõtjad teevad täna suuri pingutusi takistamaks COVID-19 levikut töökeskkonnas. On selge, et hoolimata erinevatest abimeetmetest ...

Hea ettekandja, kas te kuulete? Hea ettekandja!

... viirust töökohtades ennetada ilma vaktsineerimiseta. Eriti keeruline on olukord tootmisettevõtetes ...

Palun kolm minutit talle lisaaega juurde.

Jaa, palun kolm minutit lisaaega juurde!

Jaa, me kuulsime.

... ja töökohtadel, kus ei ole võimalik teha kaugtööd. Seetõttu aitab kiirem ja efektiivsem vaktsineerimine tagada töötajatele jätkuva hea tervise, ettevõtete töö jätkumise ja majanduse toimimise. Seega tuleks tõsta ambitsiooni ning näha täiendavaid vahendeid vaktsineerimise ja kiirtestide jaoks. Sellega hoiame inimeste tervist ja märkame nakkus ...

Lõpetuseks. Lisaeelarvega ei ole nähtud ühtegi ... avaliku  sektori kulutuste ... Riik peab jälgima hoolikalt, kas selles majandusliku olukorras ei tehtaks üle jõu käivaid kulutusi, ilma tulusid arvestamata. Usun, et enamus riiklikke asutusi leiaks võimalusi kokku hoida nii majanduskuludelt kui üldkuludest. Tehkem siis seda. Ja kui veel lisada, et KredExis on üle 300 miljoni kasutamata vahendeid, mis oleks saanud lisaeelarve ette nähtud kulud katta ka eelarvevahenditest.

Kokkuvõtteks. Lisaeelarvet tuleb menetleda kiires tempos, kuid seda ei tohi teha salatsedes ja riigi tulusid. Meil Riigikogus peab olema suurem ambitsioon kui valitsusel. Peame astuma selgeid samme majanduse elavdamiseks ja pingutama selle nimel, et Eesti kriisist edukalt väljuks. Isamaa erakond toetab Riigikogus lisaeelarve kiiret menetlust ning teeb kindlasti mitmeid vajalikke muudatusettepanekuid.

Aitäh. Nüüd ma annan sõna läbirääkimistel Reformierakonna fraktsiooni esindajale. Aivar Sõerd.

Palun kaheksa minutit!

Jaa, palun, kaheksa minutit!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Nii. Eelmise aasta sügisel esialgset eelarvet koostades eeldati, et epidemioloogiline olukord paraneb ja kevadel majanduskasv taastub koos nõudluse suurenemisega. Esialgse riigieelarve aluseks olnud majandusprognoos aga ei arvestanud sellega, et nakatumine hakkab kiiresti kasvama ja alates märtsist tuleb teha uued ranged piirangud. Eelarve menetlemise ajal Riigikogus sügisel olid aga nakatumiste kasvuga seotud riskid juba näha.

Koroonapiirangute laienemisega seoses on paljud riigid rakendanud mahukaid toetusmeetmeid majanduse stabiliseerimiseks ja turgutamiseks ning andnud likviidsusabi ettevõtetele. Seoses sellega, ma mäletan, ma küsisin eelarve menetlemise ajal, millised on siis Eesti meetmed. Ega muud vastust polnudki, kui et loodeti põhiliselt Euroopa Liidu eelarvest saadavatele rahadele ja siis eelmisest aastast üle tulevatele investeeringutele ja finantsinstrumentide jääkidele. Aga Euroopa Liidu fondide rahad tulevad teatavasti ajalise nihkega ja need ei ole ka suures osas mõeldud selleks, et katta neid hädavajalikke kulusid, mida praegu lisaeelarvega tuleb lahendada. Ja nagu me kuulsime ministrilt, valitsuse reservis oli aasta algul vaid mõnikümmend miljonit eurot.

Hiljuti tõstis OECD järsult maailma majanduskasvu prognoosi. Samas tõusevad nakatumisnäitajad ja uued koroonapiirangud mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. See on vähendanud optimismi Euroopa majanduse taastumise suhtes. Kui varem eeldati, et märtsist alates hakatakse piiranguid järk-järgult leevendama, siis tänaseks on üha enam selgeks saanud, et päris nii see ei lähe. Nüüd tuli ka Eestil koostada kriisimeetmete lisaeelarve.

Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot. Meetmete kujundamisel on arvestatud sellega, et need oleks kriisiga seotud, ajaliselt piiratud, ajutise iseloomuga, kiiret mõju avaldavad ning ei paisuta püsivalt riigieelarve kulusid. Ja siinkohal väike kommentaar ka eelarvepoliitikale ja rahandusele üldiselt. COVID-19 kriisile eelnenud soodsa majanduskonjunktuuri aastatel kasutas päris suur hulk Euroopa Liidu liikmesriike soodsat aega ära selleks, et tugevdada eelarvepuhvreid. Eesti paraku jättis kriisile eelnenud soodsatel aegadel vajalikud eelarvepuhvrid loomata. Struktuurne miinus ehk üle jõu elamine süvenes. Nii paraku oli tõepoolest nii, et eelmisel aastal kulus laenuraha ka selleks, et tuli tagasi maksta kriisile eelnenud headel aegadel jooksvate eelarvekulude katteks võetud laenusid. Nii et eelmise aasta juurde võetud uuest laenurahast ei kulunud suurem osa mitte lisaeelarve meetmete kahtleks, vaid jooksva eelarve miinuse katteks ja, nagu ma ütlesin, ka varasemate võlgade tagasimaksmiseks.

Lisaeelarve kuulutati eelmisel aastal välja 2,3 miljardit eurot, aga tegelikult kulutati sellest eelmisel aastal ära vaid pool, nii et täpsest sihtimisest ei saa rääkida. Mitmed finantsinstrumendid, investeeringud täies mahus töösse ei läinud. Pealegi osa finantsinstrumente rakendus ajalise nihkega ja neid tuli hiljem turuosaliste survel ka muuta.

Nii et igal juhul praeguse me lisaeelarve meetmed on paremini sihitud kui eelmise rahandusministri koostatud lisaeelarve puhul. Teiseks on välditud kriisi leevendamise ja piirangute kompenseerimisega otseselt mitte seotud kulude toomist lisaeelarvesse. Siin norisid küsijad veebikonstaablite kulude ja ja 200 000 euro ohvriabikulude üle, aga tuletame meelde, eelmise aasta lisaeelarves oli 50 miljonit maakapitali kulu, millel ei olnud mitte mingit pistmist kriisi leevendamisega.

Nii. Ja nüüd väike kommentaar ka siin sellele, mis puudutas teise pensionisamba lahkujate tulumaksu. Küsimus oli selles, et miks seda tulumaksu täiendavat tulu pole arvesse võetud. Asi on selles, et tulumaksu laekumist ei mõjuta ainult pensionisambast lahkujate tulumaks, vaid ka paljud muud tegurid. Tervikuna tulumaksu uus prognoos avaldatakse koos aprillis avalikustatava majandusprognoosiga ja mingit tulude varjamise juttu siin olla ei saa. Riigikogu pingutab kindlasti selle nimel, et lisaeelarve menetlus oleks põhjalik, kõikehõlmav, aga samal ajal piisavalt kiire. Ja valitsuse suunalt eeldame, et töötatakse õigeaegselt välja ka lisaeelarve rakendamiseks vajalikud õigusaktid, üldmäärus ja toetusprogrammide määrused.

Ja kokkuvõtlikult, lisaeelarve toetusmeetmete põhisisu on kriisiabi andmine inimestele ja majandusele, et läbi selle tagada jätkusuutlikkus kriisist väljumiseks. Kriisiabi peab olema lühiajaline, kiirelt mõju avaldav, täpselt sihitud ja mitte püsivalt riigieelarve kulusid paisutav. Vältida tuleb laenuraha suunamist kuludeks, millel seos kriisiga puudub või on olematu ja sellega on püütud arvestada ka tänavust lisaeelarvet koostades. Tänan tähelepanu eest!

Järgmisena Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme. Palun! Palun kolm minutit kohe lisaaega, kaheksa minutit kokku.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Loomulikult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetab lisaeelarve tegemist. Lõppkokkuvõttes tehakse selle lisaeelarvega ju täpselt neid samu asju, mida eelmine valitsus tegi aasta tagasi. Sellega toetatakse tervishoidu suures tervisekriisis, sellega toetatakse tööturgu ja sellega toetatakse raskelt pihta saanud sektoreid. See on kõik midagi sellist, mille me oleme juba aasta tagasi välja mõelnud ja mis töötas ja mida on nüüd uuesti vaja kasutada. See ei ole probleem. Probleem on mujal.

Sügavalt häirib mind selle eelarvega kaasas käiv retoorika, mis kubiseb valelikkusest ja ebaaususest. Esimene vale. Veel mõne kuu eest opositsioonis olles nõudis Reformierakond, et tuleb teha väiksema defitsiidiga eelarve ja võlavõtmisega tuleb olla väga tagasihoidlikum. Nüüd tullakse siia kaks kuud pärast valitsuses olemist defitsiidi suurendamisega.

Teine vale. Et raha polnudki teatud asjadeks ette nähtud. Et see on lausa topelt vale, sellepärast et mitmed kuluread, mida me ka täna siin oleme hekseldatud ja mis on näha siis eelnõus, on tegelikult juba varasemalt välja makstud või kinni makstud, näiteks seesama vaktsiini uuesti raha küsimine on täiesti arusaamatu. Olulisem aga sellest veel on see, et valitsus tekitas ise katastroofi, koroonakatastroofi ja nüüd käib ringi ja hurjutab, et eelmine valitsus ei näinud ette piisavalt palju rahalisi vahendeid selles katastroofis testimiseks ja ravimiseks. See on sügavalt ebaaus ja ebaõiglane ja valelik lähenemine asjadele. Käib ringi ja räägib, kuidas ei olnud ette nähtud piisavalt palju raha haiguslehtedele või tööturule.

Kolmas vale. See puudutab seda, mida ma ka küsimuste voorus üles tõstsin, et koos lisaeelarvega ei ole tehtud mitte mingit makromajanduslikku prognoosi. Siin peidetakse ennast väite taha, et makroprognoos tuleb nii, nagu seadus ette näeb, märtsi lõpu seisuga aprilli esimestel päevadel ja me ei tahtnud hoida rahasid kinni, selle tõttu oli vaja teha eelarve kiiresti-kiiresti ära ja mitte kaotada neid mõnda nädalat. Aga aasta tagasi olin ise rahandusminister ja me tegime need prognoosid ära, sõltumata kalelendrist, lausa täpsustasime neid, nii et mitte keegi ei keela, mitte keegi ei takista neid prognoose tegemast, see oli poliitiline valik. See oli poliitiline valik ja sellel poliitilisel valikul on kahtlemata väga küünilised põhjused. Sellega jäetakse ära tulupoole näitamine ja dramatiseeritakse ülekulu ridasid. Ühtlasi luuakse endale nii riigieelarve strateegia tegemiseks kui ka eelarve enda tegemiseks, järgmise aasta eelarve enda tegemiseks arvestatav rahaline puhver, et viia ellu oma poliitilisi prioriteete. Mul ei ole mitte mingit kriitikat, iga valitsus peabki saama eelarve kaudu oma poliitilisi prioriteete ellu viia, lihtsalt see, mismoodi seda lisaeelarvet praegu meie ette tuuakse, on kahepalgeline.

Neljas vale on kahtlemata see, et kõik need kulud, mis on meie ette toodud praegu, on seotud koroonaga. Tõsi, 641 miljoni euro suuruses lisakulude reas kõige suuremad tükid tõepoolest on seotud koroonaga, iseküsimus on see, kas me peame praegu kompenseerima just niisugustes summades ja just praegu Haigekassa reserve, aga see on põhimõtteliselt poliitilise valiku koht. Minu suhtumine oli, et nii Töötukassa kui Haigekassa reservid kriisiolukorraks ongi ja see ei ole põhjendatud, et kõik need reservid jäävad kasutamata ja valitsus maksab võla võtmisega need reservid lihtsalt kinni. Aga see on öeldud poliitilise valiku koht, kuid nende 641 miljonilise suurte tükkide vahele on peoga virutatud väiksemaid kulusid, mis tulevad jube tuttavad ette eelarve läbirääkimiste lisataotlustena ja mis on kõik puha seda nägu, et Sotsiaalministeerium oskab kogu aeg tuua selliseid keskmise ja väikese suurusega kulusid, millel ei ole tegelikult pistmist koroonaga, aga mida nad küsivad lakkamatult. 

Viies vale on loomulikult see, mida puudutas ka vahetult enne mind kõnelenud Aivar Sõerd, justkui ei oleks valitsusel aasta alguses olnud mingeid reserve ja selle tõttu tuleb praegu kiirustades lisaeelarvet teha, sest kulud jooksevad peale ja kuskilt raha ei ole võtta. See on numbritega žongleerimine ja ebaaus jutt jälle, avalikkust ja Riigikogu eksitav jutt. Tegelikult oli reserve piisavalt ja neid reserve oli võimalik ka kombineerida. Nii et mul on lihtsalt siiras soov, et valitsus ei tegeleks sellega, et varjab enda läbikukkumist koroonarindel hunniku valedega. Keegi nagunii ei usu neid ja neid ei ole vaja. Tegelege parem kui koroonaga võitlemisega ja selle jaoks me ei takista rahaeraldisi. Aitäh!

Aivar Sõerdil on repliigisoov, ma saan aru. Palun, Aivar Sõerd!

Jaa, loomulikult on repliigisoov. Sellepärast, et siin eelkõneleja ajas natukene udujuttu. Kõigepealt ma ei öelnud, et reservis polnud midagi, ma ütlesin, et nii nagu meid informeeriti, reservis oli paarkümmend miljonit eurot, mis on ilmselgelt ebapiisav selleks, et praeguste piirangute ja uue viiruselainega seotud probleeme lahendada. Eelarvesse ei arvestatud eelarvepuhvreid, loodeti Euroopa Liidu rahadele, loodeti ületulevatele finantsinstrumentidele ja eelmisel aastal kasutatud investeeringutele. Vajalikku puhvrit, eelarvepuhvrit, selleks, et piiranguid kompenseerida ja säilitada töökohti – need jäid eelarvest välja eelmise aasta rahandusministri juhtimisel koostatud eelarve menetlemise käigus.

Mart Helme, kas vasturepliik? Ja siis on kõik.

Aitäh! Tõepoolest on natuke naljakas kuulda pärast kaklust rusikatega vehkimist eelkõneleja poolt. Täpselt samuti me võiksime rääkida sellest, kuidas Ida-Virumaad kavatsetakse aidata rahadega, mida veel ei ole olemas ja mille peale loodetakse ja mida käiakse tutvustamas Ida-Virumaa probleemide lahendusena Narva energeetikutele, kaevuritele ja kõikidele teistele. Ei ole vaja niimoodi teha, me saame aru, me ei ole eile sündinud. Me teeme mitmendat eelarvet juba, me oleme oma isiklikes eludes ja ärides eelarveid teinud. Ei ole vaja niisugust poliitilist retoorikat. Palun ajame ühist asja! Võtame selle lisaeelarve vastu kiiresti, sihitult, arusaadavalt ja läbipaistvalt. Lõpetame selle üksteise mudaste kividega loopimise!

Lõppsõna on soovinud ka rahandusminister. Palun, proua Keit Pentus-Rosimannus!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt veel kord aitäh nende küsimuste eest, mis te eelarve arutelu ajal esitasite, ja selle debati eest, mida oli võimalik pidada.

On paar asja, millele ma pean reageerima, mis nende läbirääkimiste käigus esile toodi. Esmalt endise rahanduskomisjoni juhi raevukas jutt, mis puudutas pensionisüsteemi teise samba lõhkumist ja 2021. aasta eelarvest välja jäetud teisest sambast lahkujatele riigipoolsete maksete kompenseerimist. Mitte ühtegi kulutust ei tohi riik teha ega saa riik teha ilma, et selleks oleks eelarves vastav õigus ette nähtud. Kui me praegu seda praaki ei parandaks, mis selle aasta eelarvesse sisse on lastud, siis jääksid pensioni teisest sambast lahkujad lihtsalt pika ninaga, siis ei oleks seadus, riigieelarve seadus ette näinud võimalust ja õigust seda kohustust kanda ja teisest sambast lahkujatele riigipoolsed maksed hüvitada.

Loomulikult laekub pensionisambast lahkujate maksetelt tulumaks riigikassasse. Seda ei ole mitte keegi mitte kunagi varjanud, see on nii. See tulumaksu suurus, mis laekub, kindlasti on suurem, kui on 117 miljoni euro suurune kulutus, mis lisaeelarvesse nüüd lisada tuleb. Aga neid kahte asja omavahel sellisel kujul siduda – no see näitab kahjuks, et inimene, kes eelarve koostamist on rahanduskomisjonis mitmeid aastaid vedanud, kas eksitab teadlikult või ei tea neid reegleid, mille alusel eelarvet koostada võimalik on ja mille alusel eelarvet koostada tuleb. Veel kord: kui tulumaks laekub, siis selle võrra kasvab aasta arvestuses laekuv tulu, mis sel aastal tähendab, et meil laekub see tulumaks tekitatud suure eelarve defitsiidi täiendavaks katteks. Tõenäoliselt selle arvel on võimalik võtta meil vähem laenu, aga see ei oleks lahendanud mitte kuidagi seda probleemi, mis selle aasta eelarvest välja unustati ja mis puudutas teisest sambast lahkujatele kompensatsiooni maksmist.

Teiseks, laenu võtmine ja laenuvõtmist puudutav. 2020. aasta lõpus eelmise valitsuse veetud 2021. aasta eelarve näeb ette, et sellel aastal on uut täiendavat laenu vaja võtta umbes 3,5 miljardit eurot. Suur osa sellest on plaanitud juba majanduskasvu perioodil defitsiiti lastud eelarve kulude jooksvaks katmiseks. Ja kuigi siin üks eelkõneleja proovis väita, et ka lisaeelarvega ja kriisiga seotud vältimatute kulutuste katmiseks defitsiiti oluliselt veel kasvatatakse, siis see kava, mis meil on ja mis on tehtud enne aprillikuist majandusprognoosi, ütleb, et me soovime sel aastal täiendavalt võetavat laenu vähendada, võtta laenu vähem, kui eelarve seda ette näeb. Soovime seda teha nii, et uus laenusumma ei küüniks mitte 3,5 miljardini, vaid jääks 2–2,5 miljardi peale. See sisaldab ja peab sisaldama ka just nimelt seda lühiajalist lisaeelarvega tehtud leevenduspaketti.

Ja argument, mida ikka aeg-ajalt kuulda on ja mida kasutatakse, et tegelikult väiksem laenu võtmine ei ole mõistlik. Odav laen, madala intressiga, olematu intressiga või negatiivse intressiga võetav laen võib olla küll kuidagi uinutav, aga seda muretut suhtumist, et laenu ei tule kunagi tagasi maksta ja et laenuraha ja raha tuleb seina seest, seda muretut suhtumist me ei tohi endale rohkem lubada. Tõsi ...

Ma palun lisaaega.

Jaa, palun, kolm minutit lisaaega! Kokku kaheksa.

Tõsi on, et laenamisega tuleb olla ettevaatlik ka headel intressiaegadel, sest need hea intressiga ajad lihtsalt ei pruugi kesta ja siis oleksime me olukorra ees, kus suur osa rahast, mida on ja oleks vaja kasutada riigi hädavajalike kulutuste katteks, tuleb sellisel juhul ainuüksi laenu tagasimakseteks kasutusele võtta.

Kolmandaks, üldine probleem, mis on Reformierakonnal olnud pikka aega riigi rahandusega ja mille osas me oleme olnud väga kriitilised, mida tuleb siin praegu üle rõhutada: mure riigi rahanduse pärast, riigieelarve seisu pärast ei tekkinud ju mitte kriisiaastal. See ei tekkinud mitte nende ühekordsete kriisiga seotud meetmete vältimatute kulude tõttu, mida tuleb teha ja mida me ka toetasime eelmisel aastal. See probleem tekkis juba mitu aastat varem ja see tekkis sellest, et riigi majanduse headel aastatel, headel aegadel, kui ei olnud mitte mingisugust põhjendust ja vabandust eelarvedistsipliini käest lasta, nendel aegadel ja nendel aastatel suurendati eelarvedefitsiiti. Aastal, kui eelarvedefitsiidi reeglite kohaselt eelarve miinust heal majanduskasvu aastatel oleks olnud vaja vähendada, oli tulemuseks hoopis selle defitsiidi kasvatamine. Eelmise aasta majanduskriis ja tervisekriis võimendas seda auku, kuhu varasemad aastad meid tegelikult juba juhtinud olid.

Neljandaks, õigupoolest küsimus neile, kes väidavad, et lisaeelarves on hulk ja mitu meditsiini- ja tervishoiuga seotud kulu, sotsiaalvaldkonnaga seotud kulu, mis ei peaks seal olema. Käige siis välja oma konkreetsed ettepanekud, mida te sellest kriisiga seotud meditsiini- ja tervishoiukuludest peate vajalikuks välja võtta. Kas see on ohvriabi? Kas see on vaimse tervisega seotud kulutused? Kas see on lastega seotud teenused, nende vaimse tervise toetamine? Selles lisaeelarves ei ole selliseid kulutusi, välja arvatud pensioni teine sammas, mis kriisiga ei seondu.

Ja viiendaks, päris lõpetuseks. Tõsi on see, et nakatumise numbrid hakkasid jõudsalt kasvama eelmise aasta novembris ja seetõttu need küsimused, miks ei nähtud eelmise aasta lõpus, eelmise aasta detsembris vastu võetud eelarves ette pandeemia uue lainega, viiruse uue lainega seotud kulutuste katmist, need küsimused kindlasti on igati põhjendatud. Kui need kulutused uue viiruselainega seotud kulutuste katmiseks oleksid sisaldunud juba põhieelarves, oleks ka lisaeelarvekoormus olnud oluliselt väiksem.

Veel kord. aitäh teile debati eest! Nagu öeldud, seda tuge oodatakse väga ja seetõttu ma palun, et parlament riigieelarvet menetleks kiiresti. Aitäh!

Tänan väga! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 357 esimene lugemine lõpetada. Sellega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. märts kell 17.15.

Läheme edasi tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE). Meil on käsil esimene lugemine ja ettekande teeb Vabariigi Valitsuse poolt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogu menetlusse elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 301 SE. Nimetatud eelnõu väljatöötamine tuleneb vajadusest viia Eesti õigusruum vastavusse uue Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Euroopa elektroonilise side seadustikuga reguleeritakse kogu elektroonilise sidesektori peamisi valdkondi, nagu turule sisenemine, turgude reguleerimine ja järelevalve, sageduse, halduse ja numeratsiooni teemad ning tarbijakaitse küsimused. Ka praegu kehtiv elektroonilise side seadus põhineb suures osas Euroopa Liidu õiguslikul raamistikul, mille moodustavad neli direktiivi, mis uue seadustikuga nüüdseks ühtseks kokku põimiti Euroopa Liidu tasandi. Kuna elektroonilise side sektor areneb kiiresti, siis on ka selge, et õiguslik keskkond peab sellega kaasas käima, et tagada sideturu sujuv ja tõrgeteta reguleerimine. Seetõttu on vajalik õigusliku raamistiku regulaarne ülevaatamine ja selle kaasajastamine. Seda toetab ka ühiskonna järjest suureneb ootus ja kasvav nõudlus kaasaegsete ja kvaliteetsete sideühenduste järele. Näitena võib tuua mobiilse andmeside, kus võrgus liikuvate andmete maht kasvab aastas keskmiselt 40%. Nii peab regulatsioon pidevalt arenema, et selliseid muutusi võimaldada piisavalt kiiresti ja paindlikult.

Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused on järgmised. Esiteks soodustatakse uute sidevõrkude kasutuselevõttu ja võrkudesse kaasinvesteerimist teistele sideettevõtjatele sidevõrkude avamise kaudu. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja sidevõrkude avamine teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks soodustab uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses ja eri finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas ning vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid. Kõik see omab mõju sideteenuste tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuste hinnale. Selle tulemusena paraneb eelpool nimetatud sideettevõtjate klientide juurdepääs kiirele lairibateenusele.

Teiseks, sideettevõtja mõistet laiendatakse sidevõrgu kaudu osutatavatele rakendustele ehk niinimetatud OTT teenuse osutajatele, nagu näiteks Skype, Viber, WhatsApp, Facebook Messenger ja muud taolised rakendused. Kuna üha enam kasutavad tarbijad erinevaid OTT teenuseid, mis oma olemuselt sarnanevad tavapärase sideteenusega nagu helistamine või tekstisõnumi saatmine, siis tarbijate õiguste kaitse eesmärgil on selline laiendamine igati põhjendatud. Samas soovin siinkohal rõhutada, et toodete ja teenuste regulatiivsed kohustused piirnevat sideteenuse lepingu kohustuslike elementide ühtlustamisega, et tarbija saaks teenuslepingutega tutvudes võimalikult sarnase ülevaate talle pakutavatest sideteenustest. Samuti peavad tavalise telefoni või mobiiltelefoni numbrile helistamist võimaldavate toodete osutajad, nagu näiteks tavapärane Skype, tagama tarbijale tasuta 112 numbrile helistamise võimaluse.

Kolmandaks ühtlustatakse raadiosageduste kasutusse andmise nõudeid. See tähendab kohustust, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad raadiosageduste kasutusse andmisel tegema seda võimalikult samal ajal, et anda Euroopa Liidu liikmesriigi sideettevõtjatele ühesugune raamistik uute raadiosageduste kasutuselevõtul, millega soodustatakse kogu Euroopa Liidu sideturul teenuste ühtlasemat arengut. Samuti nähakse ette võimalus sageduste kasutusseandmise paremate praktikate jagamiseks liikmesriikide vahel. Selleks on loodud vastav keskne konsultatsioonimehhanism.

Neljandaks suurendatakse tarbija sidelepingute läbipaistvust ning seatakse sisse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõte esitamise nõue. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavate sideteenuste kohta, mis peaks ära hoidma hilisemad arusaamatused lepingus sätestatud sideteenuse iseloomu ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisematest punktidest sidelepingus, nagu näiteks sideteenuse kirjeldus, tasu, tähtaeg pikendamine, lõpetamine jne. Oluline on, et sideteenuste lepingu sõlmimisel muutuvad nii lepingueelne teave kui ka lepingu lühikokkuvõte sõlmitava lepingu osadeks.

Viiendaks, sideteenuste tarbijale luuakse teenuse hinna ja kvaliteedi võrdluse võimalus eesmärgiga anda tarbijale võimalus võrrelda erinevate sideettevõtjate pakutavaid sideteenuseid. Selleks täiendatakse tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti olemasolevat sideteenuste andmekogu, kus juba praegu on võimalik võrrelda sideteenuste katvust ja võimalusi.

Kuuendaks. Eelnõu üheks eesmärgiks on uute mobiilsidevõrkude, nagu näiteks 5G võrkude ehitamise soodustamine. Eelnõuga sätestatakse ehitusseadustikus riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omanduses olevatele ehitistele väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate juurdepääsupunktide ehk inglise keeles niinimetatud small cell'de talumise kohustus. Kuna 5G vajab tihedamat tugijaamade võrku, siis selline kohustus kahtlemata lihtsustab sideettevõtjatel võrkude rajamist. Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib talumise eest võtta mõistliku tasu seonduvate kulude esinemisel nende katteks. Küll on oluline rõhutada, et selline talumiskohustus ei ole absoluutne. Eelnõus nähakse ette ka keeldumise alused, milleks on muu hulgas oht inimeste elule või tervisele või riigi julgeolekule. Antud muudatus eeldab ka ehitusregistri arenduse elluviimist, mis on käesoleval ajal ka juba paralleelselt töös. Riiklikku järelevalvet talumise kohustuse üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Niisiis eelnõuga reguleeritakse ka mõningaid üksikuid direktiiviväliseid sätteid, mille eesmärgiks on soodustada sektori arengut või tagada riigi julgeolekut. Sektori arengu eesmärgil on eelnõus kavas riigilõivuseaduses mõningate riigilõivude alandamine. Nii sätestatakse senisest madalam riigilõiv kümnekohalistele masinavahelistele sidenumbritele. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kasvab sidevõrgus oluliselt seadmete hulk. Pean siinkohal silmas niinimetatud asjade interneti ehk nutistu kiiret arengut ja seda eriti 5G arengu kontekstis. See tähendab, et meile kõigile tuttav SIM-kaart mobiiltelefonis pannakse ka teistesse erinevatesse seadmetesse, mida on võimalik mobiiltelefoniga juhtida. Näitena võib siin tuua kütteseadmed, erinevad andurid, aiaväravad või ka külmkappi. Selleks, et edendada asjade interneti kasutust, on vaja suurel hulgal selliseid masinatevahelise side numbreid. Kehtiva riigilõivuseaduse alusel maksaks üks number, kümnekohaline number 0,35 eurot. Selline hind pidurdab aga ilmselgelt nutistu kasutuselevõttu. Seega sätestatakse riigilõivuseaduses, et üks kümnekohaline number masinatevahelisele sidele hakkab edaspidi maksma 0,05 eurot.

Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil on esiteks eelnõusse lisatud ammu lahendamist vajanud regulatsioon, millega reguleeritakse raadiosageduste haldamist ja kasutamist kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Sellistel puhkudel on tegemist olukordadega, kus riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ehk sisuliselt kogu ühiskonda ja riigi eksistentsi ähvardab oht ja mille lahendamine nõuab tavapärasest rohkem ressurssi. Üheks selliseks ressursiks on haldusülesandeid täitvatele isikutele ja asutustele olukorra lahendamiseks vajalikud raadiosagedused. Raadiosageduste ümberkorraldamist sellisel juhul teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Kaitseministeeriumi ettepanekul. See oli varasemalt õigusruumis reguleerimata, aga sarnaselt on neis oludes ressursside ümberkorraldamine võimaldatud ka teiste ressursside puhul. Teiseks, seoses COVID-19 pandeemia levikuga võttis Häirekeskus Eestis kasutusele uue üleriikliku abi- ja infoteenuse lühinumbri 1247. Tänu uuele numbrile oli võimalik oluliselt vähendada 112 hädanumbrile laekuvate kõnede koormust, kuna paljude kõnede puhul oli vajalik vaid info jagamine, mitte hädaabiteenuse osutamine. Riik näeb 1247 lühinumbri vajadust ka tulevikus, eeldusel et sellele numbrile helistamine on kasutajatele tasuta. Seega on sätestatud eelnõus, et sideettevõtja peab tagama numbrile 1247 tasuta ühenduse.

Siinkohal pean oluliseks ära mainida ka selle, mida käesolevas eelnõus ei ole. Kuna avalikkuses on palju juttu OTT teenuse osutajatele nõndanimetatud tagauste loomise ja metaandmete säilitamise kohustuse tekitamisest, siis soovin siinkohal rõhutada, et vastavaid sätteid käesolevast eelnõust ei leia. Samuti ei ole siin eelnõus sätestatud ettemakstud mobiilside kõnekaartide isikustamise kohustust, mis samuti eelnõu menetlemise käigus laual oli.

Lõpetuseks soovin pöörata tähelepanu sidevõrkude turvalisuse nõuetele. Kuna õiguskantsler leidis, et vastav elektroonilise side seaduse volitusnorm peaks õigusselguse huvides olema põhjalikumalt lahti kirjutatud, siis nii nagu komisjonis lubatud, esitame vastavad muudatused muudatusettepanekud Riigikogule pärast eelnõu esimest lugemist. Tänan tähelepanu eest!

Hea minister! Teile on ka küsimusi. Alustab Raimond Kaljulaid. Palun!

Tervist! Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Selle eelnõu menetlusega seoses on majanduskomisjoni liikmete poole pöördutud seoses sellega, et Eestis me kogume inimeste suhtluse metaandmeid, side metaandmeid, ja teeme seda küllalt ulatuslikult ja säilitame neid andmeid küllalt pikka aega, kusjuures kogutakse kõigi andmeid, mitte ainult inimeste, keda on mingil põhjusel põhjust kahtlustada kuritegelikus käitumises või muus sellises põhjuses, mis tingiks nende inimeste jälgimise. Nagu ma aru saan, siis see direktiiv, mis omal ajal sellise võimaluse või kohustuse lõi, ei kehti enam. Mispärast me Eestis jätame seaduses need punktid kehtima, mis metaandmete kogumist ja säilitamist kohustavad? Aitäh! 

No metaandmete säilitamine ja kasutamine on oluline muu hulgas ka riigi turvalisuse tagamisel, ka küberturbe tagamisel. Need on need peamised argumendid, miks metaandmete kasutamist ja säilitamist vajalikuks peetakse. Liikmesriigid saavad, liikmesriikidel on see õigus jätkuvalt olemas ja selle õiguse kasutamine on kindlasti ka meie kõigi julgeoleku huvides. Aitäh!

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! On olnud jutud, te ise rääkisite 5G arengust. Et võrku paigaldada, tuleb seadmed ka kuskile paigutada. Ja minu küsimus on selline. Milline on see 5G seadmete paigaldamine selle seaduse mõistes, et saab see olema vabatahtlik, muutub see kohustuslikuks, kui võtta näiteks kohaliku omavalitsuse seisukohalt, või on siin mingeid muid variante veel? Aitäh!

Nii nagu, tähendab, vastu kellegi tahtmist, eraisiku tahtmist või omaniku tahtmist, loomulikult ju tema omandile seadmeid paigaldada ei saa. Millest on juttu siis, kui me räägime riigist või kohalikust omavalitsusest, et siis on just võimalus kasutada nende omanduses olevatel ehitistel väikese levialaga raadiosagedusi kasutavat juurdepääsupunkti ehk small cell'ide paigaldamist ja selle, see on läbi siis talumise kohustuse. Ja kuna 5G vajab tihedamat tugijaamade võrku, siis see on ka üks põhjus selleks. Ja nii nagu ma tutvustuses mainisin, siis riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib selle talumise eest võtta mõistliku tasu seonduvate kulude esinemisel nende katteks. Ja siin on ka erandid, nagu ma mainisin, et kui me räägime näiteks riigi julgeolekust või ohust inimeste tervisele, siis neid paigaldada ei saa. Nii et ma arvan, et eelnõus on need õigused ja kohustused ilusti tasakaalus. Aitäh!

Kert Kingo, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja ja hea minister! Palun tooge lühidalt välja, et mis need olulisemad muudatused selles eelnõus on?

Jaa, no nii, nagu ma oma sissejuhatuses mainisin, siis neid olulisemaid muudatusi on kuus tükki. Et me soodustame uute sidevõrkude kasutuselevõttu ja võrkudesse kaasinvesteerimist teistele sideettevõtjatele võrkude avamise kaudu. Me laiendame sideettevõtja mõistet .... rakenduste või teenusepakkujatele. Me ühtlustame raadiosageduste kasutuse andmise nõudeid. Me suurendame tarbijalepingute läbipaistvust, et tarbijal oleks selge arusaam, millist teenust ta tegelikult ostab. Nii nagu ka näiteks finantsteenuste puhul, et on lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte, mis peab olema esitatud ja mis on lepingu osa. Me loome või siis täiendame sideteenuste tarbijale, et võimalusi teenuse hinda ja kvaliteeti võrrelda. Ja viimaseks, siis aitab see eelnõu ka 5G võrkude ehitamist soodustada ja laiemalt mobiilsidevõrkude arendamist toetada. Aitäh!

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister, hea nimekaim! Kõigepealt tänan, tundub, et võtavad oma tööd tõsiselt, oled teemasse hästi sisse läinud. Aga minu küsimus tuleb sellel teemal, et ka üks Euroopa Liidu direktiiv nõudis turuosalisi võrke rist kasutama, et seda ressurssi võimalikult hästi kasutada, aga minuni on jõudnud info, et ega see ristkasutamine ikkagi siiamaani olemasolevates võrkudes ei ole sujunud. Milline see ministeeriumi info ja tagasiside on? Kas turuosalised siis tegelikult tahavad oma monopoolsest seisundist natuke loobuda ja jagada neid võrke ka teistele, et teenust pakkuda paremini ja tekitada ka turul parem konkurents? See on väga oluline, et siit edasi liikuda.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti konkurentsi toetamine on üks selgeid eesmärke ka selle seaduseelnõu puhul. Kui me räägime olulise turujõuga ettevõtetest, siis nendel kohustus võrk avada selgelt on. Niisamuti toimub ju ka järelevalve selle tegevuse üle ja võrkude arendamise punkt, et oleks võimalik ka neid võrke koos arendada, on kindlasti kasulik just ka konkurentsi seisukohalt. Seda poolt kindlasti me ka MKM-is ja TTJA poolt jälgime. Nii et konkurents turul peab olema ja see on väga selgelt meie kõigi ühistes huvides.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister Sutt! Küsimus puudutab seda teemat, et minule on saadetud isiklikult ja minu teada ka teistele Riigikogu liikmetele on saadetud kiri seoses selle seadusega, et selle seaduse vastuvõtmine avab delikaatsete isikuandmete laialilaskmise või, ütleme, avalikkuse ette sattumise võimaluse, kus nende käitlemine ei ole nagu lubatud. Palun kommenteerige seda seisukohta, et saaks konkreetselt nendele küsimuse esitajatele vastata!

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti selle seaduseelnõuga mingeid õigusi kellelegi isikuandmete täiendavale juurdepääsule ei anta. Kui me räägime siin sideandmete säilitamise kohustusest, siis see on tõesti selles seaduses reguleeritud ja see on ka täpselt piiritletud, mis on juurdepääs ja kuidas see toimib. Nii et ma siin küll ei näe mingit muutust isikuandmete kaitse nõuete leevendamise suunas.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh teile, härra minister, selle vastuse eest! Ma võibolla siis konkretiseerin oma küsimust, et meil praegu siin Riigikogu istungil on minister Sutt, istungit juhatab härra Pevkur ja mina siin saalis olen Raimond Kaljulaid. Mil viisil aitab meie telefonikõnede sõnumite internetikasutuse kohta pidevalt andmete kogumine ja selle pikaajaliselt säilitamine kaasa Eesti riigi julgeoleku tagamisel ja kas te oskaksite, palun, seda selgitada? Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Et nii nagu iga julgeolekutoimingute juures on ju a) seadusega reglementeeritud, piiritletud, see ei tähenda ju absoluutselt juurdepääsu ja ma arvan, et side ja sidevõrgud on osa strateegilisest taristust. Seetõttu on kogu sidevaldkonnas teatud metaandmete ja andmete säilitamine ka vajalik jätkuvalt, et siin on väga selgelt julgeolekumõõde olemas.

Merry Aart, palun!

Aitäh! Sooviksin täpsustada natuke oma eelnevat küsimust nende seadmete paigaldamise osas. Kas ma sain õigesti aru, et kui üks kohalik omavalitsus ei ole nõus neid seadmeid paigaldama, siis nii ongi, tal on see õigus otsustada, kas ta soovib või ei soovi? Aitäh!

Jaa, kohalikul omavalitsusel on see õigus olemas. Kui seal tekib vaidlusmoment ja kohalik omavalitsus seda ei soovi, siis ta saab sellekohase avalduse teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes siis selle taotluse põhjendatust hindab ja ka vastava otsuse teeb. Selles mõttes kohalikul omavalitsusel on jah see õigus olemas. Aitäh!

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma kõigepealt muidugi pean ütlema, et mina ei saa üldse aru, miks peab Euroopa Liidu tasandil selliseid asju reguleerima. Sellel tegelikult puudub loogiline ja mõistlik selgitus. Mind häirib kohutavalt see, millise petukaubana see eelnõu on meile tulnud. Siin sissejuhatavalt ja igal pool räägitakse mingit toredat juttu tarbijakaitsest ja sellest, kuidas üks või teine leping on paremini kaitstud. Aga tegelik eelnõu räägib sellest, kuidas suur vend suureneb. Tegelik eelnõu räägib sellest, kuidas reguleeritakse meie sidepidamiste jälgimist. Ja siis veel lisaks siia juurde reklaamtekst, milles räägitakse, et see suurendab konkurentsi. Mina näen, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkut on välja saatnud eelmisel nädalal ühe kirja, kus nende 5G sagedusalade kohta kirjutab ta jälle, et plaanis on välja anda kolm sagedusala luba. Mina tean seda, et ammu on juba kokku lepitud, et neid tuleb vähemalt neli ja üks läheb reservi.

Küsimus.

Mis konkurentsist me siis räägime? Ma tahtsin lihtsalt aru saada. Jah. Palun!

Jaa. Mis puudutab küsimust selle kohta, mitu luba läheb 5G oksjonile, siis seda otsust ei ole me teinud. Veel järgmisel nädalal on ka 5G teemal ümarlaud Telekomi ettevõtjate ja ka tehnoloogiapakkujatega, nii et need otsused on täna veel tegemata. Ja väga selge huvi on teha selline otsus, mis kõige paremini toetab ... arengut ja konkurentsi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja hea minister! Seleta nii, et normaalne inimene aru saaks, et okei, kui näiteks sina tegutseks Hiina luure huvides või mina või meiesugused. Okei, mõistaks! Aga näiteks mingisugune n‑ö onu Heino või tädi Maali kusagilt mujalt, kuidas nende puhul on nende metaandmete kogumine oluline julgeoleku jaoks?

Aitäh küsimuse eest! Aga ma arvan, et see vastus osalt on ka küsimuses endas. Ega sideettevõtja ju ei oska seda hinnata, kes võib kujutada ohtu või mitte. Seda oskavad hinnata pädevad ametkonnad, kes tegutsevad nendele seadusega antud piiride raames. Nii et ma arvan, et selle koha pealt on kõik siin korrektselt reguleeritud ja ette pandud.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, istungi juhataja, austatud minister! 5G kasutusele võtmine eeldab vanema põlvkonna raadiosageduste vabastamist uuele kõrgemale sagedusele ja tegelikult sellega tuleb kaasa terve rida probleeme, eriti kui me vaatame jälle hajaasustusega piirkondi. Sest 5G ikkagi huvitab turuosalisi seal, kus turg toimib, aga seal, kus turg ei toimi, jääb tegelikult inimestel leviala veel väiksemaks sellepärast, et mida kõrgem sagedus, seda väiksem leviala. Kõik vanemad G-d – 2-3-4 on tegelikult madalamal sagedusel. Ja tegelikkuses on ka nii, et ka riik on ise ehitanud üles, noh näiteks, elektriarvestite lugemise nende võrkude peale. Kas riik paralleelselt mõtleb siis turutõrkesituatsioonis ka lahendusi nendele, kellele tegelikult see 5G ehk asjade internet kodu lähedale ei jõua ja neil ei ole võimalik seda kasutada ja tegelikult halveneb ka veel see positsioon, mis täna on? Aitäh!

Aitäh! See teema, mis puudutab kiire interneti kättesaadavust Eestis ja eriti piirkondades, mis on hajaasustusega, on minu jaoks hästi oluline. Kogu viimase miili temaatika on täna aktiivselt ettevalmistamisel. Meil on järgmisest eelarveperioodist, et kui me räägime siis nii Euroopa taaste rahastust, kui me räägime ka Euroopa Regionaalarengu Fondist 69 miljonit just sellesama viimase miili temaatika lahendamiseks. Ja kindlasti on minu soov see, et kogu viimase miili valikut, see, kuidas me konkurssi korraldame, et see oleks kohalike omavalitsustega koostöös läbi räägitud, nii et me tegelikult jõuaksime ka nendesse punktidesse, kus inimestel päriselt ühendust parandada vaja on. 5G  kindlasti aitab hooga edasi tiheasustusega piirkondades ja kindlasti ka mingis kohas on ka lahenduseks väljaspool linnasid, aga jah, et viimane miil on oluline ja selle ma olen ministeeriumis ka prioriteediks võtnud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister, kui ma küsisin isikuandmete kohta teilt küsimuse, siis teie vastasite mulle. Pärast seda küsis lugupeetud hea kolleeg Raimond Kaljulaid isikuandmete kohta küsimuse, teie vastasite talle. Ja siis me vaatasime pärast vastust Raimondiga üksteisele otsa ja laiutasime käsi, sest me ei saanud mitte midagi aru, mis te rääkisite. Pärast seda tuli välja sealt televiisoriekraanilt Peeter Ernits, ütles, et tädi Maali ei saa ka aru. Ma nüüd küsin uuesti, et öelge mulle sellist asja, et mis on need julgeolekukriteeriumid, ja nimetage need, millised on need alused, mis puhul on vajalik nende andmete kogumine ja säilitamine. Aitäh!

Kõigepealt, see seaduseelnõu, isikuandmete kaitse eelnõu mitte mingil kujul ei muuda, isikuandmete kaitset, nagu te ilmselt hästi teate, reguleerib e-privaatsuse direktiiv, mis on eraldi akt. Nii et me ei tee siin mingisugust muudatust selle seaduseelnõuga kehtivasse reeglistikku. Aitäh!

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Mul on selline küsimus: kui nüüd võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik meil Eesti Vabariigis, siis kuivõrd selle uute normatiivide kogumi vastuvõtmine jätab meile endale vabadust veel reguleerida neidsamu asju sisemaiselt, oma seaduse alusel?

Aitäh! Teatud vabadusaste ju säilib. Ja mida me üle võtame, on uus Euroopa elektroonilise side seadustik, mis tegelikult liidab kokku varem eraldi eksisteerinud neli Euroopa Liidu sidedirektiivi. Nii et teatud mõttes on tegemist ka sihukese selguse loomisega. Aga kõiki asju direktiiv ju ei reguleeri ja meil on alati ka oma riigi õigustasandil võimalik seadusi seadusi täpsustada või seada selles ulatuses, kus direktiiv jätab otsad lahti. 

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me teame, et Euroopa Kohtus loodi tegelikult nende metaandmete kergekäelise väljaandmise puhul ka pretsedent, mis tähendab seda, et võib-olla see panebki lumepalli veerema. Aga ma küsiksin teie käest, et kas me saame üheselt õigesti aru, et raskete kuritegude puhul on meil kohustus anda teistele riikidele neid metaandmeid, aga mingitele kindlustusagentidele, võib-olla hulgifirmade kettidele me ei anna neid andmeid, kui nad väidavad näiteks, et keegi on kuskil parklas olnud üle kolme tunni. Kas ma saan õigesti aru?

Ma täpsustan siis niipidi, et kõik see, mis puudutab isikuandmete kaitset, ma kordan selle veel kord üle, et siin mitte mingit muutust selle eelnõuga ei tule. Nüüd kui te viitate selle Euroopa Liidu Kohtu eelotsusele, et kas selle tulemusel vaadatakse üle kogu andmete säilitamise regulatsioon, siis siin ma tean, et Justiitsministeerium selle teemaga põhjalikult tegeleb, et oleks Euroopa Liidu kohtupraktikaga kooskõlas olev lahendus, mis tagab proportsionaalselt nii avaliku huvi kaitse kui ka isiku õiguse privaatsusele. Ja selleks on kindlasti vaja enne ära oodata ka Riigikohtu enda seisukoht andmete kasutamise osas. Nii et ma arvan, siin kokkuvõttes see proportsionaalsuse põhimõte kindlasti saab olema tagatud ja säilitatud.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Mulle tundub, härra minister, et teie eriti ei tea, mis toimub teie haldusalas. Te ennem ütlesite, et otsust 5G sagedusala kohta ei ole veel tehtud. Lubage, ma loen kirja, mis läks teie ministeeriumist välja 12.03, kus on niimoodi. Siim Sikkut kirjutab: vastuseks teie 19.02 kirjale anname teada, et esmalt annab riik avaliku konkursi korras välja sagedusload kolmes 5G sagedusalas. Nii et see on juba nagu otsustatud tema ütlemise järgi.

Aga ma tulen teise teema juurde. Siin käis läbi viimane verst ja sellest, kuidas meil on vaja internetiühendusi ikkagi viia väikestesse maakohtadesse. Eelmine valitsus pani käima pilootprojekti kogu Hiiumaa katmiseks siis selle lõpuühendusega. See oli selles mõttes hea projekt, et see oli kohaliku omavalitsusega koostöös, see oli nii-öelda raha peale ainult ja kohe läheb. Ja nüüd teie tulite võimule ja te selle pilootprojekti olete tühistanud. Kuidas see läheb kokku selle retoorikaga, et te väga tahate seda viimast versta välja arendada? Aitäh!

Jaa, kaks küsimust. See viide Siim Sikkuti kirjale, et lihtsalt, et oleks kõigil täpselt arusaadav. Vastus oli see, et kolme loaga variant kehtib ja nelja loaga variant on samamoodi välja töötatud. See, kas tuleb kolm või neli luba, on eraldi otsustamise koht ja seda otsust täna tehtud ei ole.

Nüüd, mis puudutab sidevõrkude väljaarendamist ja viimase miili temaatikat, siis ei ole ju mitte midagi kuskil tagasi pööratud. Ka see 10,5 miljoni meede, mis täiendavalt anti välja üheksale sideettevõtjale, see töötab ja nad ka selle lairibavõrgu arendamisega tegelevad. Ja nii nagu ma ütlesin, siis järgnevates Euroopa Liidu rahastusperioodides on kokku 69 miljonit just viimase miili väljaarendamiseks. Ja see puudutab nii Hiiumaad, puudutab Lõuna-Eestit, puudutab Virumaad ja iga teist Eestimaa piirkonda, kus meil täna on veel valget ala. Minu soov on see, et need konkursid edaspidi oleksid hästi ette valmistatud, et seal on nagu selgelt määratletud kriteeriumid, mis on kohaliku kogukonna ja valdadega läbi räägitud, ja et me tõesti jõuaksime võimalikult paljude inimesteni võimalikult kiiresti. Aitäh!

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Nüüd seoses selle eelnõuga ma tahtsin küsida, et tegelikult see 5G on ju järjest aktuaalsem ja me oleme peaaegu vaat et natuke hiljaks jäänud. Ja üks teema ongi see sagedusribade jagamine. Aga samas on meil kõrval siin üks naaberriik, Venemaa, kes on põhimõtteliselt broneerinud endale päris magusa tüki sellest sagedusribast, mida saaks 5G-ks kasutada, aga mida me praegu ei saa teha, sellepärast et venelased ütlevad, et nemad kasutavad satelliitide ja sõjaväe ja mis asja jaoks. Ma tean, et varem on proovitud Venemaaga rääkida ja suhteliselt tulemusteta, välja arvatud Soome, kes mingi jupi sealt saab siiski. Kas Euroopa Liit nüüd seoses sellega, et tuleb selline direktiiv, või Eesti ise on proovinud seda asja edasi ajada? On seal mingit perspektiivi, on seal mingit võimalust, mida sa näed?

Jaa, aitäh! See vastab tõele, et idanaabriga on meil selles küsimuses vaja asjad selgeks vaielda. Ja neid konsultatsioone on ka peetud. Nii nagu ka küsimuses viitasid, Soome on teatud lahendused seal leitud. Ja me tegelikult ka täna jätkame selle tagasiside põhjal, mis on Venemaa Föderatsioonilt tulnud, ka konsultatsioone Telekomi ettevõttetega, et kuidas neid sagedusi ka Eestis saab kõige rohkem kasutada. Nii et see teema teada, me sellega tegeleme. Aga ma arvan, et aus on ka tunnistada, et kindlasti ei ole tegemist vestluspartneriga, kes on kõige lihtsam selles küsimuses.

Henn Põlluaas, palun!

5G on on kahtlemata seotud ju ka Huawei tehnoloogiaga. Mu küsimus on üsna lihtne, me teame, kuidas Hiina on teinud väga tugevalt lobitööd selle Huawei poolt, samas, kuidas Hiina väga tugevalt tegeleb luurega üle maailma. Kuidas me käitume, kui Huawei tehnoloogiat kasutame, siis pälvime väga suure Hiina pahameele, võib-olla ka mingid sanktsioonid. Ja ka võimalikult teleoperaatorilt kompensatsiooninõuded. Kui me lepime sellega, siis avame uksed teab millistele luurevõimalustele ja väga sügavalt pahandame oma (Juhataja: "Aeg!") suurimat liitlast. Kuidas me käitume?

Aitäh! See küsimus võtab ilusti kokku kõik need väljakutsed, mis 5G temaatikas on. Just seetõttu ongi väga oluline, et enne, kui me saame rääkida sageduslubade oksjonist, me peame paika panema sidevõrguturbe nõuded, standardi ja need otsused, millised nõuded sidevõrkudele kui strateegilisele taristule me ette paneme, ongi tegelikult kaalutlus riigi julgeolekuhuvide vahel. Ja kaalutlus ettevõtete ärihuvide vahel ja see ettepanek viieaastaseks ülemineku perioodiks 2025. aasta lõpuni ongi kompromiss ja mõistlik kesktee ja meie hinnangul nende kahe eesmärgi vahel. Aitäh!

Paul Puustusmaa, palun!

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Minu jaoks on tegelikult oluline siin üks lihtne küsimus, et ei juhtuks selline lugu, nagu juhtus meil isikuandmete kaitse üldmäärusega, kui me kehtestasime selle kurikuulsa GDPR‑i, kus see tuli meile, me võtsime seaduse omaks, tänu millele siis meie üldine seadusandluse maht kasvas kordades nii lehekülgede ja paragrahvide kui ka sisu järgi. Kas sellega, kui me selle elektroonilise side direktiivi nüüd omaks võtame, kas nüüd sellega meie seadusandluse maht suureneb või väheneb, kas bürokraatia suureneb või väheneb?

Ma arvan, et selle seadusega me ikkagi oleme seadnud eesmärgiks teha regulatsiooni selgemaks, teha tarbijatele asjad arusaadavamaks, kui me räägime lepingulistest suhetest, ja kindlasti ei ole ei minu ega ministeeriumi eesmärk ühegi eelnõuga täiendavat bürokraatiat tekitada. Kas ühiskond või regulatsioonid tervikuna muutuvad detailsemaks, on, ma arvan, laiem ja filosoofilisem küsimus ja kui ma lihtsalt ajateljel vaatan, siis kindlasti aja jooksul on regulatsioonid erinevates sektorites kindlasti muutunud detailsemaks, kui nad olid 10 või 20 aastat tagasi. Aga veel kord: ei ole meil mingit eesmärki siin tekitada täiendavat bürokraatiat, pigem ikkagi luua keskkond, mis on arusaadav nii tarbijale kui ka ettevõtjale.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Aasta tagasi, kui me menetlesime siin kobareelnõu, siis oli suureks probleemiks see, et vabatahtlikud, kes tulevad siis selle telefoni peale töötama, et nad hakkavad nende andmetega seal hullama. Siis peeti pikki kõnesid, kui olulised on meie jaoks need inimeste andmed ja kuidas me oleme kaitsnud näiteks enda terviseandmeid meditsiinifirmade ja kõigi nende eest. Ma küsiksin teie käest, milline on hetkeolukord, kellele Eesti on kohustatud andma välja metaandmeid, milliste kuritegude puhul, sest et siseminister või justiitsminister, kui ta läks Euroopasse, küsis Euroopa Liidu asjade komisjonis, ütles, et tegemist on suurte kuritegudega. Milliste kuritegude puhul Eestil on kohustus anda siis enda partneritele välja metaandmeid ja kas see muutub või Eesti kaitseb enda isikute andmeid? Aitäh!

No nii nagu ma korra juba vastasin, siis isikuandmete kaitset see eelnõu mitte kuidagi ei muuda. Isikuandmete kaitse temaatika on selgelt Justiitsministeeriumi ja justiitsministri pädevuses täpsemini kommenteerida. Nii et siin me ühtegi sammu isikuandmete kaitse taseme muutmise suunas ei tee. See kõik jääb endiseks. Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Andres! Milliste meetmetega me saaks tagada küberturvalisust 5G võrkudes ehk siis väga suure läbilaskevõimega võrkudes? Mis nendest meetmetest siin seaduses juba on kajastatud ja mis oleks veel vaja teha?

Aitäh! Kõik need meetmed, mis tagavad küberturvalisust ja küberjulgeolekut. Kui me räägime konkreetselt sellest 5G võrgust, 5G sidevõrgust, siis tegelikult see täpsem regulatsioon on sellesama määruse, sidevõrkude turbenõuete määruse tasandil, mis omakorda ootab enne, et me kehtestaksime selle seaduseelnõu vastuvõtmist. Ja nii nagu ma oma ettekande lõpus ka mainisin, õiguskantsleri soovile me tuleme vastu ja muudame need volitusnormid veel õigusselgemaks siis me jõuame ka määruseni, siis saab selle määruse ära kehtestada. Kõik need nõuded just nimelt selle strateegilise sidetaristu hindamiseks on seal määruses ilusti välja toodud. See hõlmab nii Välisluureameti kui ka Kaitsepolitseiameti kaasamist erineva tehnoloogia ja tehnoloogia pakkuja hindamistesse. Nii et me oleme kindlasti julgeolekuaspekti väga tõsiselt võtnud. Ja põhjus, nii nagu ma ka sissejuhatavalt ütlesin, on ju selles, et 5G võrgu tulek ja 5G kasutamine, nutistus ehk asjade internetis ... paneb meid väga suurde sõltuvusse tehnoloogiast ja me peame olema kindlad, et see, kes on selle tehnoloogia pakkuja ja partner. on usaldusväärne meie jaoks. Täpsemalt on määrus, mis seda reguleerib, mis ootab selle seaduse vastuvõtmist. Nii et ma loodan, et Riigikogu ka seda seadust siis saab kiires tempos menetleda.

Kert Kingo, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Siin enne viskasite õhku lause, mis on tekitanud suurt segadust. Seetõttu ma palun, et te seletaksite kõigile selgelt ja arusaadavad, mis nende metaandmetega siis on. Kas neid kogutakse või hakatakse koguma, mis eesmärgil ja kellele ning mis tingimustel neid hakatakse edastama? 

Metaandmeid kogutakse ju ka praegu. Selle kasutamise, metaandmete säilitamise ja kasutamise keelamine tooks tagasilööke nii riigi turvalisuse tagamisel, küberturbe tagamisel kui ka kriminaalmenetluse läbiviimisel. Aga nagu ma korduvalt rõhutasin, siis selle seadusega ei muudeta mitte mingi pügala võrra seda regulatsiooni, mis reguleerib isikuandmete kaitset. Need eelnõud või need sätted on teistes õigusaktides ja selle õigusaktiga me mitte kellegi privaatsust ei vähenda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea Andres! Vandeadvokaat Carri Ginter on öelnud, et uued KGB toimikud pannakse kokku elektroonilise side seaduse alusel. Ja nüüd, uued toimikud ei puuduta ainult eliiti, vaid meid kõiki, toimikutes on ühtviisi endise peaministri kui ka tavalise tüdruku kohta käivad andmed. Kui vaja, saab neid andmeid kõrvutada ja veenduda, kas asjaosalised viibisid ühel üritusel samal ajal ja kellega nad seal olid. Selle infoga on võimalik osalisi survestada tegema otsuseid, mida nad muidu ei teeks. (Tsitaadi lõpp.) Ütle mulle, kas vandeadvokaat Carri Ginter ei tunne valdkonda või ja kas see seadus, mida sa siin esitled, on uute KGB toimikutega seotud nende kogumis. Aitäh!

... põhjust arvata, et Carri Ginter ei tunne õigusvaldkonda. Niisamuti ma saan kinnitada veel kord üle selle, et mitte ühtegi isikuandmete kaitse nõuet selle eelnõuga ei muudeta. Nii et ma arvan, et me ei peaks võib-olla nägema seda tonti seal, kus teda ei ole. Aitäh!

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Igasugune uus tehnoloogia toob lisaks küsimustele turvalisuse alal küsimusi ka selle mõjust meie tervisele. Pole mingi saladus, et ülemaailmselt on väga palju Facebooki-gruppe ja on täiesti adekvaatsetel telekanalitel olnud arvamusuuringuid ja saateid selle kohta, et 5G mõju pole piisavalt inimese tervisele uuritud ja me ei tea, milline saab olema see aastakümnete mõju kas või meie DNA-le ja geenitehnoloogiale ja muudele asjadele. Kas Eestis ka mõni teadusuuringu organisatsioon tegeleb sellega? Kust meie oma teadmisbaasi saame, et vältida või maandada neid riske? Nagu me möödunud nädalavahetusest nägime, tekivad ... grupid, kes lihtsalt külvavad segadust ja ütlevad, et 5G tehnloogia on saatanast, jutumärkides. Kuidas me neid riske maandame ja tegelikult selle aspekti tervisele uurime?

Jaa, aitäh! Tänasel päeval ei ole tõenduspõhist materjali, mille põhjal saaks väita, et 5G kujutab endas ohtu inimeste tervisele. Küll Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja ka meiega koostöös tellime me käesoleval aastal lisaks veel täiendava uuringu, mille eesmärk on veel kord analüüsida avaldatud teadus põhingute teaduspõhiste uuringute tulemusi ja sealjuures hinnata ka teiste riikide praktikat. Nii et selline täiendav uuring veel tuleb, selle uuringu läbiviimist on toetanud ka Riigikogu sotsiaalkomisjon. Ma usun, et siit saab veel täiendavalt kinnitust sellele, et 5G inimese tervisele tegelikult ohtu ei kujuta.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kas sa tooksid välja mõned sellised arutelukohad, mis kooskõlastusringil olles, kui eelnõu käis, kõige rohkem siis, ütleme, arutelu tekitasid ja millele ministeerium ei saanud siis vastu tulla ja osapoolte ettepanekuid arvestada? Aitäh!

Aitäh! Tegelikult neid muudatusettepanekuid tuli ju päris palju, et nad on kokku 58 leheküljel ja väga paljudega neist on saanud ka arvestada. Kus meil jah, nad nagu jätkuvalt on kindlasti oluline edasi liikuda ja kus me ka konsultatsioone teeme, see puudutab just siis 5G võrkude kasutuselevõtu. Nii et ma arvan, et see tegevus ja konsultatsioonid, mida me oleme siin sideettevõtjatega pidanud, neid on pidanud ka eelmised ministrid, mina olen oma ametiajal kohtunud kõikide telekomiettevõtetega, kes on selleks soovi avaldanud. Oleme pidanud ka mitu ringi konsultatsioone või ümarlaudu. Nii et ma arvan, me siit liigume jätkuvalt edasi. Nii nagu ma enne ka mainisin, siis 5G teemal järgmine kolmapäev kohtume uuesti. Minu soov on jõuda selle raamistikuga ja 5G konkurssidega nii kiiresti edasi, kui õigusaktid seda võimaldavad, et me tegelikult saaksime ka 5G kasutuselevõtu praktikasse viia. Aitäh!

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Majanduskomisjoni arutelu tutvustab meile Kalvi Kõva. Palun, Kalvi!

Praegu ma küll näha ei ole. Head sõbrad! Selle kuu 15. päeval auväärt majanduskomisjon kogunes 3. päevakorrapunktina arutati antud eelnõu. Komisjoni oli kutsutud lugupeetud minister ning teda abistasid ministri nõunik Helmuth Martin Reisner ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk. Olgu öeldud, et komisjon tegi ka otsused. Mul meelest ei läheks, et tänasel päeval oleks eelnõu Riigikogu arutelul ettekandjaks määrati mind, ettepanek tehti esimene lugemine lõpetada, need kõik olid konsensuslikud otsused. Komisjonis oli väga elav debatt selle seaduseelnõu üle, täpselt samamoodi nagu täna siin Riigikogus. Ja ajasin protokollis näpuga järge ja vaatasin, et kõik need teemad, mis komisjonis küsitud, olid ka täna saalis küsimustena üleval ja said ministri käest täpselt samasugused vastused. Nii et, head kolleegid, printige see eelnõu välja, pange öökapi peale ja komisjon ootab tähtajaks muudatusettepanekuid. Aitäh!

Tänan! Küsimusi siiski ei ole, sellepärast et meil on selle päevakorrapunkti juures kokku kaks küsimust, hea Martin Helme. Nii et sellega oleme ka kaasettekande ära kuulanud, avan siinkohal läbirääkimised. Palun, kas fraktsioonidel on sõnasoovi? Andres Metsoja, Isamaa, palun!

Aitäh! Aitäh ka Kalvi Kõvale, aga ilmselt see ei ole kõige parem öökapilugemine, aga mine tea. No tegelikult on ju nii, et Euroopa Liidu direktiivid ei ole Eesti suurim probleem. Ei ole küsimus selles, kuidas me säilitame metaandmeid või kuidas neid kätte saab, see ei ole ka Eesti kõige suurem probleem, vaid Eesti suurim probleem on see, et teatud piirkonnad jäetakse maha. Jäetakse maha selles mõttes, et me arendame edasi e-riiki, aga selle e-riigi või kaugtöö võimaluste kättesaadavus on ajas muutumas järjest kesisemaks. Seda me näeme ju kõik omade kogemuste pealt kas või siinsamas kaugtööformaadis, kus ainuüksi kahe telepildi kõneleja saali telepildi koosmõjus edastamine tekitab juba probleeme ja me palume pildi kinni panna, et tekst läbi läheks. Aga see näitab ilmekalt tegelikult meie võrgu tugevust või tegelikult õigem on öelda nõrkust. Ja paraku ei ole ka lahendus selles, et vahetage oma operaatorit või teenusepakkujad, sest tihtilugu see operaatori võimekus ongi ainult olemas ühel, mitte kahel-kolmel, rääkimata siis veel enamast. Mis minu arvates Eestis on tõsine probleem ja võib-olla siin on Euroopa mõju meil üsna keeruline, sest Euroopa on ikkagi päris paljuski tiheasustatud piirkond, me oleme hajusalt asustatud ja see regulatsioon, mis Euroopa-üleselt tuleb, kus turg toimib, seal sideettevõtted saavad turutingimustel toimetada ja seal, kus turg ei toimi, ehk meil need paljuräägitud valged alad, peab saama teistsuguse lahenduse ehk täiendava rahasüsti siis kas kohalikust või toetustoetusmeetmete eelarvest. Ja tegelikult, kohtudes ka erinevate teenusepakkujatega, nad juba täna ütlevad ja seda on neile ka raske ette heita, et kui me räägime turumajanduse tingimustest, siis tahetakse alati teenust pakkuda seal, kus turg toimib, kus on võimalikult palju kliente. Et miks peaks üks täie mõistusega operaator pakkuma teenust piirkonnas, kus sul on kümme klienti, aga selle sidevõrgu ülalpidamine või valmis ehitamine maksab nii lootusetult palju, et seda raha kunagi ei teeni tagasi. Me olemegi tegelikult jõudnud olukorda, kus me jätkuvalt räägime nagu mantrat, et üle Eesti kaabelvõrgu rajamine on ülikallis ja see on üle jõu käiv ja ebamõistlik. Paiguti on ka ju räägitud sellest, et kohe tuleb 5G lahendus, mis võluväel lahendab kogu Eesti küsimuse ning ükskõik, kus me ka elame, kuid nüüd on aru saadud, et ka 5G vajab sedasama kaablit, valguskaablit, mille otsas enda seadmeparki arendada ja lõpptarbijale teenust siis õhu kaudu viia. Aga see tegelikult loob omakorda selle dimensiooni, et seal, kus turg toimib, seda tehakse, seal, kus ei toimi, seda tehta mitte. Ja me tegelikult istume järgmise väljakutse ees, kus õige pea ilmselt me peame arutama, et kas operaatoriteenust on ka vaja hakata doteerima. Kui me siiamaani oleme rääkinud sidevõrgust, siis nüüd hakkame ilmselt peagi rääkima ka operaatoriteenuse doteerimisest või on siis eraldi lahendus see, et tõepoolest, me võtame kasutusele täiendavalt riiklikke võrke hajaasustusega piirkonnas ja püüame nende peal neid lahendusi välja pakkuda. Aga, head Riigikogu liikmed, ärme näe tonti nagu lõputult Euroopas direktiivide kontekstis. Ma arvan, et ei ole mõistlik näha seda ka metaandmetes, et kas IP-aadress salvestati või mitte, millal kõne algas või mitte, kas operaatorid peaksid sellest loobuma või mitte. Ma arvan, et see on õigusriigi küsimus, kuidas sellega tegeleda. Antud eelnõu tuleks võtta väga tõsiselt ja Eesti vaja tõsiselt tiigrihüpet või ma ei teagi, mis hüpe see on, langevarjuhüpet, et meie sidevõrgud panna korda ja tegelikult panna toimima nii, et nendel võrkudel saaks opereerida võimalikult paljud ja seda eesmärki, ma saan aru, et see eelnõu kannab, nii et menetleme seda ja püüame Eesti inimesele teha Eesti digiriigi ja kaugtöövõimaluse kättesaadavamaks. Aitäh ja jõudu!

Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 301 SE esimene lugemine lõpetada ja sellega oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprill kell 17.15.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunktiga, Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu numbriga 344 SE esimene lugemine ja valitsuse poolt tutvustab seda majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

Ma loodan, et mind on näha ja kuulda.

On näha ja on kuulda.

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule selle aasta 8. märtsil elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu on oluline Eesti kui investeeringute asukohamaa konkurentsipositsiooni parandamiseks. Elektri lõpphind mängib olulist rolli nii tänaste kui ka tulevaste elektri suurtarbijate konkurentsipositsioonis võrreldes teiste liikmesriikidega. Enamik meie naaberriike on taastuvenergia toetusskeemide finantseerimiseks mõeldud tasud suurtarbijate elektri hinnast kas täiesti välja võtnud või on tasu oluliselt vähendanud. Näiteks Soome finantseerib tasu oma riigieelarvest, Läti ja Leedu teevad suurtarbijatele soodustusi.

Eelnõuga tehtav muudatus on oluline Eestisse suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis. Elektri lõpphind on osa investeeringut tegeva isiku võtmetegurist, otsustamaks seda, kuhu asukohariiki investeering tehakse. Täna on Eestis elektrienergia hind lõpptarbijale võrreldes naaberriikidega kõrgem, mistõttu pärsib see ka täiendavat investeeringute riiki meelitamist ja sellega muu hulgas ka võimalust vähendada võrgutasusid ja taastuvenergia tasu. Lõpphinna vähendamiseks diferentseeritakse taastuvenergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijate ja ülejäänud tarbijate vahel.

Täienduse tulemusena luuakse regulatsioon, mis võimaldab elektrienergia tänastel ja tulevastel suurtarbijatel, kes tarbivad aastas üle 10 gigavatt-tunni elektrienergiat, alates aastast 2023 maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu. Selline soodustus võimaldab mitte ainult parandada tänaste suurtarbijate konkurentsipositsiooni, vaid võimaldab ka uutel tarbijatel Eestis tegevust alustada. Suurem tarbimine tähendab siinjuures võimalust vähendada võrguteenuse hinda ning taastuvenergia tasu. Sellest tulenevalt loob tehtav täiendus kõigile tarbijagruppidele täiendava võimaluse elektri lõpphinda vähendada. Miks see toimub aastast 2023? Selle põhjus on see, et selleks ajaks meil vähenevad taastuvenergia toetused sedavõrd, et on võimalik suurtarbijatele vähendada taastuvenergia tasu ilma selleta, et see vähendamine mõjutaks teiste tarbijaite tasusid. Tasu vähendatakse miinimummäärani, mis on lubatud, ehk siis 15% tavatasust.

Head Riigikogu liikmed, palun teil eelnõu toetada!

Hea minister, teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

Aitüma! Hea minister! Mul on selline küsimus ja võib-olla, et te kommenteerite, et loomulikult peab neid suurtarbijaid toetama ja neid siin Eestis hoidma. Aga mure on selles, et kas ikka on nii, et see ei tule nende väiksemate tootjate arvelt? Nagu te oma kõnes rääkisite, et erinevatel riikidel erinevad praktikad ja tõite välja Soome näitajad. Soomes toetatakse neid suurtarbijaid riigieelarvest. Missugused olid need teie alternatiivid ja analüüs nende erinevate alternatiivide puhul seda eelnõu ette valmistades? Kas te kaalusite ja miks te valisite just selle mooduse suurtarbijaid toetada? Aitäh!

Aitäh! Jah, tõepoolest klientidel on praktikad erinevad. Kuidas me selleni jõudsime, oli see, et me tõesti tõdesime, et Eestis on elektrienergia tarbijatele, eriti suurtarbijatele märgatavalt kallim kui meie naaberriikides. Selle eelnõuga me saavutaks konkurentsieelise Läti ja Leedu ees elektrihinnast tervikuna.

Tõsi, hind jääb kõrgemaks, kui näiteks Soomes ja Rootsis. Aga samas kindlasti tuleb arvestada ka seda, et Soomes ja Rootsis on ka kõrgemaid muud maksud. Nüüd, mis puudutab neid erinevaid alternatiive – jah, tõepoolest Soome teeb seda dotatsiooni või siis katab seda riigieelarvest. Aga riigieelarves olev raha on täpselt samamoodi maksumaksja poolt sinna makstud raha, nii et midagi teha ei ole, need, tasud tulevad moel või teisel või see soodus tuleb moel või teisel meie kõikide arvelt. Aga samas ma toonitan veel kord, et see eelnõu on just nimelt, hakkab kehtima aastal 23, just nimelt seetõttu, et need tehtavad taastuvenergia toetused vähenevad ja seetõttu ei kannata teised tarbijad. Muide, ka teistel tarbijatel ikkagi taastuvenergia tasu ajas väheneb. Aitäh!

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud minister! Esiteks te Kalvi Kõva küsimusele ei vastanud. Küsimus oli, et mis olid need alternatiivid, mis ei koormaks tavatarbijat ja väikeettevõtlust, selleks et teha suurtarbijatele taastuvenergia tasu erand. Palun sellele vastust! Mis need alternatiivsed võimalused ministeeriumil kaalumisel olid? Aga tervikuna, see on ju puhta vale, mis te kirjutate, et selle eesmärk on vähendada suurtarbijate taastuvenergia tasu niimoodi, et kellelgi midagi ... või et kõigil läheb elu paremaks. Tegelikult, kui vaadata teie enda seletuskirja, siis on ju selge, et suurtarbijate taastuvenergia tasu vähenemise maksavad kinni väikeettevõtted ja maksavad kinni kodutarbijad. Küsimus on: miks suurtarbijatele taastuvenergia tasu erandi tegemiseks ei rakendatud viisi, mis ebaõiglaselt ei lükka seda koormust väikeettevõtete ja kodutarbija selga?

Ma arvan, et ei ole võimalik leiutada perpetuum mobile't, see ei ole paraku siiamaani kellelgi õnnestunud. Ja kuskilt need vahendid ju ... Tegelikult need vahendid ei peagi kuskilt tulema. See tulemus saavutatakse läbi selle, et toetused taastuvenergia tootmiseks vähenevad. Jah, me võime öelda niimoodi, et suurtarbijatele väheneb elektri hind enam, kui see oleks tavatarbijatele või väike tarbijale, aga samas pikemas perspektiivis see on kõikide tarbijate huvides, et meil oleks suurtootjaid, sest see aitab vähendada nii võrgutasusid kõigile teistele kui ka taastuvenergia tasusid kõigile teistele. Eesti probleem on pigem see, et meil just nimelt ei ole suurettevõtteid, suurtarbijaid, ja neid ei ole seetõttu, et teistes riikides on suurtarbijatele tehtud juba soodustused, mida meil ei ole.

Aitäh! Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Iseenesest on tegu küll olulise eelnõuga, aga siin kolleegide Jevgeni Ossinovski ja Kalvi Kõva avaldustes on oma sisu, mõte on täiesti olemas. Et võib-olla tasuks kaaluda menetluse käigus, kas ka väiketootjatele võiks olla siin mingisugune nurk, sest maapiirkonnas näiteks, kui sa oled alajaamast kaugel, on elektriliitumine päris kallis. Ja need, kes jõudsid enne 1. jaanuari käesoleval aastal oma väikepäikesejaamad näiteks püsti panna, sest tähtaeg kukkus 1. jaanuaril, need said siis kuidagi hakkama, aga kes täna tahaksid turule tulla, nendel ei ole mingeid võimalusi. Tegelikult võib-olla siin väike erand selle suurtootjate juures maapiirkonnas väiketootjatele aitaks seda tasakaalu luua. Selle üle tasuks tegelikult mõelda, siin on iva on täiesti olemas.

Aitäh! Seadusandja kindlasti ongi ju selleks igas demokraatlikus riigis olemas, et kaaluda seaduseelnõusid ja langetada seadusandjana parim otsus. Täna on esimene lugemine, lugemiste vaheajal kindlasti on ettepanekud oodatud. Aga veel kord, ei tohi kindlasti ära unustada, mis on antud. eelnõu eesmärk. Ehk tegemist on eelnõuga, mis on suunatud eelkõige Eesti konkurentsivõime suurendamiseks ja see, kui meile tuleb rohkem suurtarbijaid, täna näiteks peaks olema kaalumisel kuskil 11 ettevõtet, kes võiksid Eestisse investeerida. Ja paljuski nende investeerimisotsus võib sõltuda sellest, milline on suurtarbijate elektrienergiatasu, ja kui need investeeringud Eestisse tulevad, siis sedakaudu muutub ka nii ülekandetasu kui taastuvenergia tasu soodsamaks ka kõigile teistele tarbijatele.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! 70 gigavatt-tundi tarbimist teie enda seletuskirja järgi täiendavalt juurde vähendab taastuvenergia tasu 0,8%. Selle eelnõu tulemusena tavatarbija ja väikeettevõtte taastuvenergia tasu aastal 2026 kasvab 35–40%. See on see reaalne koht, kus väikeettevõtjad ja kodutarbijad maksavad selle suurtarbijate taastuvenergia tasu erisuse kinni kolmandiku võrra kõrgema taastuvenergia tasuga, mis minu hinnangul on ebaõiglane. Eesmärk on õige, aga selleks tuleks leida teistsugune rahastamisviis. Kuna te ei vastanud jätkuvasti, mis need kaalumisel alternatiivid olid, siis ma küsin teie käest konkreetsemalt. Kas te kaalusite ja kas te ei peaks mõistlikumaks seda, et me tegelikult neid uusi suuri vähempakkumisi, mis elektrituruseaduse alusel tegema hakatakse, rahastaks neid riigi kvoodituludest ja selle kaudu langetaks taastuvenergia tasu märkimisväärselt kõigile? 

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin ka eelmises vastuses, kindlasti kõik need head ettepanekud on oodatud. Riigikogu on pädev ja seatud seaduste üle otsustama. Ja kui teil on ettepanekuid, kuidas seda teha veel paremal moel, siis loomulikult on need väga teretulnud ettepanekud. Aga lisaks sellele 0,80% taastuvenergia tasu vähendamisele väheneb 1% võrra ka ülekande tasu, nii et kokku võttes ikkagi 1,8%.

Kalvi Kõva, palun!

Aitüma! Mu küsimus sai innustust Imre küsimusest. Ma saan aru, et see ei puuduta seda eelnõu, aga kuna Imre küsis, et kuna eelmise aasta lõpuni oli võimalik saada toetus alla väikseid päikesejaamu, siis mu küsimus on mul tõesti sellest eelnõust kõrvalt: kas mõni ministeerium, mis on ka seda mõtet arutatud ja kas võib siis mingil hetkel mingisuguseid tulemeid näha, et võib-olla väikeseid päikesejaamu, selliseid, mis ühe majapidamise ära toidavad, neid ka kuidagi toetama taas hakatakse? 

Aitäh! Väga tõsine küsimus, aga tõesti ei ole käesoleva eelnõuga seotud. Aga paraku, see, mis kehtis eelmise aasta lõpuni, tegelikult see toetusmeede ju päikesejaamadele tehtigi silmas pidades eelkõige väikeelamuid ja ka korterelamuid, et nendes siis päikeseparke välja arendada, nende kasutamiseks. Paraku juhtus see, et ärimehed on nutika ja sellest ühest või kui ühe äriühingu jaoks oli maht piiratud, siis lihtsalt parke, mis põllu peale tehti, koosnes kümnetest ja kümnetest äriühingutest ja seda skeemi ära kasutati. Nüüd tõesti see, et me oleme selle püsitoetusega lõpetanud, see annabki meile võimaluse selleks, et meil tulevikus taastuvenergia tasu väheneb ja väheneb just seda kaudu, et tulevikus kõik need pargid saavad oma toetuse läbi oksjonite. Aga jällegi, kui on selliseid häid ettepanekuid, mida rakendada selleks, et, väikehoonete pidajad või kortermajade elanikud saaksid päikeseparke ka tulevikus rajada, siis kindlasti need ettepanekud on teretulnud. Aga veel kord: siin tuleb väga läbi kaaluda see, et ei hakataks jälle neid toetusevõimalusi kuritarvitama.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Me vist kõik mäletame seda, et juba aastaid tagasi Riigikontroll tõdes, et kui kaotada need taastuvenergia tasud ära, siis tegelikult kõik need elektritootjad on niigi ja jäävad kasumisse. Nii et aastaid on Eesti ettevõtjad ja ka ülejäänud tarbijad maksnud lihtsalt kellelegi ülikasumit. Loomulikult tuleb tootmist soodustada, see on ju kogu meie heaolu alus, aga kas see peaks käima tõepoolest ikkagi väiketarbijate ja väikeettevõtluse arvel, on omaette küsimus. Te ütlesite, et taastuvenergia tasud niikuinii vähenevad siin aja jooksul. Millal me jõuame siis sinna punkti, kui meie tarbijad pääsevad sellest koormisest?

No tegelikult on nii, et kui me jätkame nende taastuvenergia toetuste oksjonisüsteemiga, siis need taastuvenergia tasud jäävad alles. Selleks, et need täiesti ära lõpetada, tuleb loobuda ka oksjonite korraldamisest taastuvenergia toetuseks ehk siis täielikult loobuda ka taastuvenergia toetamisest. See on kindlasti seadusandja otsustada, kas me soovime sellest loobuda ja kas selle loobumise korral me suudame ka saavutada neid taastuvenergia tootmise eesmärke, mis me oleme endale võtnud. Jaa, kindlasti ühel hetkel see lõpeb, sellepärast et tehnoloogia areneb ja ka taastuvenergia tootmine on varsti võimalik täiesti turupõhiselt, ilma selleta, et taastuvenergia kaotaks oma oma konkurentsivõime. Ma üldse ei välistaks, et see võib olla teema, millega millega tegeleda. Aga jah, veel kord: selle toetusest loobumise juures tuleb kindlasti kaaluda seda, kas me saavutame oma kliimaeesmärke, kui me seda teeme.

Imre Sooäär, palun!

Jah, aitäh. Need olid väga head vastused. Ma rõhutan, et minu küsimus küll ei puudutanud otseselt seda eelnõu, aga ma tõepoolest olin inspireeritud siin Kalvi ja Jevgeni küsimustest ja ma arvan, et siin on tegelikult koht, kus võiks maha istuda ja mõelda. Ma olen ministriga täielikult nõus, et ei tohiks lasta juhtuda olukorral, kus lihtsalt kasutatakse seda ära ja hakatakse skeemitama. Aga olgem ausad, need peamised skeemitajad olid need kõige suuremad, mõned otsapidi seotud isegi riigifirmaga. Tegelikult, et need maapiirkonna väiketootjad jäid nagu kaotajaks sellest, kes ei saanud, COVID-i tõttu ei jõudnud oma energiajaamu välja ehitada. Kuna teema on siiski seotud taastuvenergiaga, siis tuleks mõelda, et lähtudes olukorrast, kus eelmisel aastal kõik muutus, võiks mõelda, kuidas kas või grupina, osades riikides on grupina lahendatud seda nii tootjate kui ka tarbijate poole pealt, et kuidas grupina oleks võimalik siiski veel selle skeemiga liituda. Siin tasuks mõelda ja kaaluda. Aitäh!

Jaa, aitäh. Ma olen täiesti  nõus, et kui on häid lahendusi, siis häid lahendusi tuleb alati kasutada ja mida rohkem me taastuvenergiat kasutame, seda kiiremini me ka oma eesmärke saavutame. Nii et kui on häid mõtteid, kindlasti on neid mõistlik kaaluda. Aitäh!

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd saame ära kuulata ka majanduskomisjoni vaate teemale, mida tutvustab majanduskomisjoni esimees Kristen Michal. Palun!

Tervist! Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hea minister! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu 15. märtsil. Ütlen kohe alguses ära, et tegi menetluslikud otsused. Ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänasel päeval, selle poolt oli seitse komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid kaks. Ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selle poolt oli seitse komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli kaks.

Sisulisest debatist. Eks see sisuline debatt oli ka paljuski nendel teemadel, mida siin juba saalis küsiti. Majandusminister seda tutvustas ja esimene küsimus oli see, et võrguteenus või sellesama hinna vähenemine ei toimuks teiste tarbijate arvelt. Taavi Aas kinnitas, et tänaste teadmiste ja plaanide kohaselt ei lähe see hind kallimaks kellegi jaoks. Ja seaduse jõustumiseks on valitud või skeemi käivitumiseks on valitud aasta 2023 algus, kui taastuvenergia kompensatsioon vähenema hakkab. Küsimusi oli selle kohta palju,, samasugused küsimused nagu siin saalis, ja kinnitas minister sedasama, et ei lähe kallimaks. Siis küsis Sven Sester, et kas tegemist on sama eelnõuga, mida on ette valmistatud pikalt varasemas koalitsioonis. Ja Taavi Aas kinnitas, et seda on ette valmistatud eelmises koalitsioonis ja see printsiip, et tööstuste konkurentsivõimet suhtes meie naabritega paremasse positsiooni viia energiahindade kaudu, siis see tegelikult on juba aastatepikkune poliitika majandusvaldkonnas ja aruteluks olnud ka varem. Küsis Riho Breivel, miks ei alandata võrgutasusid. Oli arutelu ka sellel teemal, aga võrgutasude puhul selgitas Taavi Aas, et see ei too nii suurt efekti, et juurde meelitada tööstust. See eelnõu peaks selle efekti tooma ja lisaks oleme me ka varem otseliinide rajamise võimalusi teinud, need on küll – mälu järgi ütlen – umbes kuus kilomeetrit, aga ühte-teist seegi.

Ja üks pikem arutelu teema oli, kuidas see skeem peaks rakenduma või see võimalus peaks rakenduma. Seal tegelikult Annely Akkermann selle teema tõstatas ja teistel oli see küsimus samamoodi, et selle soodustuse saamiseks peaks ettevõtjad siiski kirjeldama, et nad kasutavad energiat säästlikult ja efektiivselt. Ja selleks on kirjutatud sisse, et oleks vaja vastavat sertifikaati. Kuna on teada, kes selle valdkonnaga kokku on puutunud, et ettevõtjad teevad juba energiaauditeid, mille eesmärk on samamoodi kulude kokkuhoid ja energiatõhus kasutamine, tööstuste sisendi juhtimine. Siis oli küsimus, et kas need kaks võiks kattuda, ja seal me saime vastuse, et see võiks teoreetiliselt nii olla, aga kuna see asi vajab mõningast selgitamist, siis esimese ja teise lugemise vahel ilmselt see on üks teema ka selles mõttes, et ei tuleks uut bürokraatiat juurde, aga loomulikult vastaks sellele loogikale, et kui tulevikus on tegemist riigiabi valdkonnaga, see oleks reeglitele vastav. Ühesõnaga, sellega tuleb meil komisjonis ja Riigikogus igal juhul tegeleda. No vot. See olekski lühidalt öeldes see, mis komisjonis arutati, ja menetluslikud otsused ma teile juba tutvustasin. Nii et tänan!

Hea komisjoni esimees, Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Seega saame avada läbirääkimised. Esimesena on sõna palunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jevgeni Ossinovski. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu peaks selle seaduse täna esimesel lugemisel tagasi lükkama. Esiteks tagasi lükkama sellepärast, et selle eelnõu seletuskirja esimene lause on puhas vale. See esimene lause kõlab nii: "Elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu sihiks on vähendada elektrienergia lõpphinda lühi- ja pikaajaliselt kõigile tarbijagruppidele." See lause on lihtsalt vale. Tänases olukorras, tulenevalt sellest, et vanad taastuvenergia projektid on väljumas taastuvenergiaskeemist. lähima kolme-nelja aasta jooksul väheneb taastuvenergia tasu kõikidele tarbijatele kolm korda, kõikidele tarbijatele muutub ta kolm korda. Ilma selle eelnõuta väheneb ta kolm korda kõikidele tarbijatele. Selle eelnõu eesmärk on enamikule tarbijatele tõsta taastuvenergia tasusid võrreldes selle olukorraga, kui seda eelnõu ei oleks. Seega, selle eelnõu tulemuseks on taastuvenergia tasu tõus aastal 2026 enamikule Eesti elektritarbijatest 37,5% prognooside järgi, mis on leitavad sellesama eelnõu seletuskirjast leheküljel 9.

Tõepoolest on üks rühm, kellel taastuvenergia tasu selle eelnõu tulemusena langeb märkimisväärselt ja need on need 70 ettevõtet, kes on väga suured elektrienergia tarbijad. Nagu ma ütlesin ja olen varem öelnud, tõepoolest, regionaalne konkurents seda tüüpi ettevõtluse jaoks on oluline teema. Olen isa kaasa aidanud valitsuse liikmena sellele, et näiteks energiaintensiivsete ettevõtetele aktsiisitoetust või aktsiisisoodustust rakendada, mis maksti kinni riigieelarvest, selleks et nende konkurentsipositsiooni parandada. Ja kahtlematult tasub mõelda ka edasi selles osas, millisel viisil veel elektri hinda nende ettevõtete jaoks konkurentsivõimelisemaks muuta.

Nüüd on kindlasti üks võimalus, mille on täna toonud siia minister Aas, mis tegelikult valmistati ette koostöös Martin Helmega eelmises valitsuses, mis tõepoolest suurendab kolmandiku võrra kõikide elektritarbijate, meie kodumajapidamiste elektriarveid ja kogu ülejäänud Eesti ettevõtluse elektriarveid, siis taastuvenergia tasu neil tõuseb kolmandiku võrra võrreldes selle olukorraga, kui seda eelnõu vastu võetud ei oleks, selleks et 70 ettevõtetel läheks olukord paremaks. Mina isiklikult arvan, et see ei ole õiglane. Eesmärk, siht on arusaadav, mõistetav, ja siin lahendus tuleks kahtlematult leida, aga ei ole õiglane. Selleks, et 70 ettevõtet saaks taastuvenergia tasus 85%-lise soodustuse, ei ole õiglane tõsta tavatarbija ja väikeettevõtluse taastuvenergia tasu kolmandiku võrra. See lihtsalt ei ole õige.

Nüüd, minister küsis, mis võiks olla mõistlik alternatiivne ettepanek. Mul on väga kahju, et majandusministeerium ei ole neid alternatiivseid ettepanekuid läbi kaalunud, sest need alternatiivsed ettepanekud on loomulikult ministeeriumile hästi teada. Ja mina arvan, et see ettepanek on väga lihtne. See ettepanek on lükata see eelnõu täna tagasi ja selle asemel tegelikult jõuda sinna, et me neid uusi vähempakkumisi, mis nüüd selle aasta sügisel ja järgmisel aastal kavatsetakse välja kuulutada, selleks et meie energiamajanduse arengukava ja kliimakava taastuvenergia eesmärke täita – need tulevad suured vähempakkumised, seal tõepoolest täiendavaid kulusid tuleb –, et me neid vähempakkumisi rahastaksime aastast 2026 Eesti riigi kvoodituludest. Seda on võimalik teha. Need summad, mis laekuvad kvoodimüügist, on märkimisväärselt suuremad, kui me oleme planeerinud, sellepärast et Euroopa Liidu kliimapoliitika karmistumine, sh kliimaambitsiooni tõstmine 55%-le aastaks 2030 toob kaasa märkimisväärse kvoodiühiku hinnatõusu ja see on väga sihtotstarbeline ja mõistlik viis, kuidas siis tõepoolest rahastada seda täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist tõepoolest läbi nende kvoodikulude. Sellisel viisil langeks kõikidele Eesti elektritarbijatele taastuvenergia tasu kolm korda, tulevikus veel rohkem. See aitaks nii energiaintensiivseid kui ka kõiki teisi tarbijaid.

Ma paluks kaks minutit lisaaega.

Palun, kaks minutit lisaaega! Kokku seitse.

Ja seejuures ei tooks see kaasa seda ebaõiglust, et enamik Eesti tarbijaid-kodumajapidamisi peaksid hakkama kinni maksma tõepoolest üksikutele suurettevõtetele tehtavat soodustust.

Nüüd kaks väikest faktiväidet veel. Jutt sellest, et selle tulemusena, kui tuleb 70 gigavatt-tundide tootmist juurde, realiseeruvad potentsiaalsed investeeringud, siis langeb kõikide jaoks taastuvenergia tasu. Nagu ma ütlesin, tõepoolest langeb, sellesama seletuskirja järgi langeb 0,8%. Olgu. Võtame võrguteenuse juurde, 1,8% kokku. Aga me räägime hetkel sellest, et selle eelnõuga tõstetakse kodumajapidamiste ja enamiku ettevõtete taastuvenergiakoormust 37,5%. See on see massiivne hüpe taastuvenergia tasus, mis aastal 2026 peaaegu kõiki Eesti tarbijaid tabab. See ei ole kindlasti õige.

Teine ja viimane märkus on see, et tegelikult ka sellele skeemile on vaja saada Euroopa Liidu riigiabiluba. Riigiabiluba taastuvenergia direktiivi kontekstis, Euroopa õiguses. Asjaolud muutuvad, see riigiabi on vaja saada, võib-olla seda ei saada, võib-olla see saadakse mingisugustel teistel tingimustel, mille tulemusena tuleb seda skeemi hakat modifitseerima. See tegelikult ei anna ettevõtetele piisavalt investeerimiskindlust. See siht reaalsuses töötab ka viie aasta pärast ja kümne aasta pärast. See, kui Eesti riik võtaks ja ütleks, et järgnevad suured taastuvenergia vähempakkumise projektid liiguvad tegelikult taastuvenergiaskeemist välja, tarbijatariifist välja ja neid rahastatakse kvoodituludest, tegelikult annaks kogu Eesti investeerimiskliimale ja ettevõtluskliimale palju positiivsema signaali selles osas, et Eestis langevad taastuvenergia tasud lähiaastatel kolm korda. Ma arvan, et see oleks oluline signaal. Ja sellest tulenevalt meie positiivne hea ettepanek, mida lugupeetud minister soovis kuulda, on: lükata see eelnõu tagasi ja paluda valitsusel lahendada see vähem ... rahastamine kvoodituludest.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Imre Sooäär, palun!

Aitäh! Tahaksin öelda seda, et eelnõu iseenesest on oluline, aga need aspektid, mis on täna siin selle arutelu käigus välja tulnud, selle debati käigus, on tegelikult olulised ja ma pean tunnistama, et see, mida Jevgeni Ossinovski ütles, tema jutus on iva täiesti sees ja praegu on see eelnõu suurettevõtjate toetamise poole kaldu. Kui möödunud aasta oleks olnud ideaalne siis võib-olla meil ei oleks sellist olukorda, aga me teame, et COVID, mis möödunud aastal tuli, ei võimaldanud väga paljudel väikeettevõtetel välja ehitada oma energiajaamu kas või väikeseid energiajaamu maapiirkonnas ja selle tõttu nad tegelikult jäid kannatajaks, nad ei saanud 1. jaanuariks oma jaamu välja ehitada ja see ei sõltunud nendest, see sõltus sellest, et COVID lihtsalt peatas hästi paljud jaamade ehitamise. Kuna see on otseselt seotud taastuvenergia tasuga, siis hetkel tõepoolest on see olukord veidi balansist väljas. Ma ei ütleks nii palju, et nüüd oleks vaja see eelnõu täiega tagasi lükata. Nagu ministergi märkis juba, tegelikult selle eelnõu menetluse käigus oleks mõttekas läbi rääkida ja vaadata, kuidas seda oleks võimalik tasakaalustada, et asi ei oleks kaldu ainult suurettevõtjaid poole ja eriti maapiirkonnas väiketootjad, kes tegelikult COVID-i tõttu kannatavad, saaksid ka siin nagu mingisuguse tasakaalumomendi läbi oma õigused kaitstud ja tõepoolest, nagu Jevgeni ütles, paraku tõepoolest see tõstab kõigi energiatarbijate, siis ka kodutarbijate hindu. Nii et kui siin selle menetluse käigus leida mingid kompromissid nende suurte ja väikeste vahel ja eriti selle vahel, et maapiirkond ei jääks kaotajaks, kuna nad lihtsalt ei jõudnud taastuvenergia projektidesse piisavalt investeerida, kuna paraku tuli COVID ja rikkus nende plaanid, siis tegelikult saaks selle eelnõu menetlemise ka edasi lükata. Ma kutsun seda eelnõu küll toetama, aga lähtuda ministri lubadusest siin, et tegelikult võiks mõelda konstruktiivse arutelu käigus, kuidas seda eelnõu saaks menetluse käigus paremaks teha. Ja siis juba vaadata edasi, mida komisjon sellest arvab, kuidas komisjon seda asja, kuulates kõiki osapooli, nii suuri tootjaid kui väiketootjaid, võiks mingi kompromissi siin leida. Aitäh ja kutsun seda eelnõu esimest lugemist siiski lõpetama. Aitäh!

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Meile on tulnud ettepanek Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu 344 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja meil on vaja see läbi hääletada. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu 344 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 7 Riigikogu liiget, vastu 80, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega oleme eelnõu 344 SE esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. aprilli kell 17.15.

Meie tänases päevakorras üheksas punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 347 SE. Esimesel lugemisel tutvustab seda Vabariigi Valitsuse poolt tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

Tervist, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Anname ülevaate siis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (347 SE). Selle seaduse algatamise eesmärk eeskätt on teha vajalikke muudatusi seadusandluses COVID-19 kriisi kiiremaks ületamiseks ning Terviseameti toetamiseks tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel. Täpsemalt näeb ette suuremaid muudatusi viis. Ehk haiguslehtede ajutise toetuse hüvitamise pikendamine kuni 2021 aasta lõpuni, teiseks siis õigusselguse saavutamine haiguslehtede hüvitamisel, mille puhul on siis põhjuseks karantiin, kolmandaks, Terviseameti ja valitsuse pädevuste täpsustamine, sealhulgas korrakaitsemeetmete pool, neljandaks, korrakaitseorganite kaasamine ja sellega seonduv, viiendaks, väärteokoosseisude täpsustamine ja trahvimäärade ühtlustamine.

Annan järjest ülevaate neist teemadest. Ehk haiguslehtede puhul kehtib hetkel siis, jaanuarist kuni aprillikuuni ajutine ja soodsam lahendus, kus tööandjad kompenseerivad haiguslehe teisest kuni viienda haiguspäevani, haigekassa alates kuuendast päevast. Kui praegu, nagu viitasin, see lahendus lõppeks aprillikuu lõpuga, siis meie eesmärk on pikendada soodsamat hüvitist aasta lõpuni. Me näeme ja teame, et COVID-19 pandeemia ei ole kahjuks kaugeltki lõppenud. See soodustab just nimelt töötajate võimalust jääda siis kiiresti koju nakkushaigena ja tagab neile suurema toimetuleku.

Teine muudatus, millele ma viitasin, on haigusleht ... karantiin ja hüvitamise kord. Hetkel on olnud murekoht, et osad tööandjad ei ole pidanud vajalikuks, õigeks hüvitada haiguslehte karantiinipõhjendusega, kuna siin on tõesti ebaselgus õigusruumis erinevate seaduste vahel. Ja ka õiguskantsler on tegelikult pidanud õigeks õigusselgust seadusandluses saavutada. Nii et muudatusega lisataksegi sõnaselge alus, et ka karantiini korral kehtib sama hüvitamise skeem, mis tavalise haiguse puhul, nagu viitasin, teisest kuni viienda päevani tööandja, alates kuuendast on haigekassa, ja hüvitamise määr on siis 70%, nagu ka praeguses seaduses. Ja hetkel on tegelikult saanud haigekassa poolt haiged, lähikontaktsed tavalise haiguslehe, mille on perearstid avanud, ning see tähendab seda, et karantiini regulatsiooni täpsustamine tegelikult tööandjatele lisakulutusi kaasa ei too.

Kolmas muudatus on, nagu viitasin, Terviseameti ja valitsuse pädevuse täpsustamine, sealhulgas korrakaitsemeetmete pool. Ehk on olnud selle kriisi ajal õiguslikke selliseid vaidlusi või selgusetu, et näiteks erinevate nakkushaiguse leviku tõkestamiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamine. Konkreetse eelnõuga täpsustatakse näiteks, et lisaks erinevatele koolide, lasteasutuste, sotsiaalteenuseid osutavate asutuste ajutisele sulgemisele on õigus neid ka Terviseametil, valitsusel ajutiselt piirata. Ehk see muudab mõnevõrra paindlikumaks, ei ole selline mustvalge lahendus, kinni või lahti, vaid on võimalik teha ka teatud ajutisi piiranguid. Samamoodi antakse siis paindlikkust juurde näiteks ka erinevate koosolekute, ürituste keelamisel, et oleks ... ka kehtestada nende korraldamisele sellised nakkusohutuse tagamiseks vajalikud nõuded.

Neljanda teemana siis korrakaitseorganite kaasamise pool ehk eelnõu alusel on seaduses selgem võimalus kaasata ka Politsei- ja Piirivalveametit ja teisi korrakaitseorganeid Terviseameti järelevalveülesannete täitmiseks. Et siiani on selline korralik kaasamise regulatsioon puudunud ja Terviseamet on saanud teha nii korrakaitseorganitega koostööd vaid ametiabitaotluste põhjal või siis ametnike vahetamise kaudu. Regulatsiooni loomine lihtsustab kaasamise korraldust, kiirendab seda protsessi ning need kõik täpsemalt siis tingimused ja korra kaasamise puhul kehtestab valitsus vastava määrusega.

Viies muudatus, mis puudutab väärteokoosseisu, trahvimäärasid. Kui kehtiva seaduse kohaselt saab väärteo korras karistada karantiinireeglite rikkumise eest, siis eelnõu kohaselt luuakse võimalus inimesi vastutusele võtta ka siis, kui nad on rikkunud valitsuse või Terviseameti kehtestatud erinevaid nõudeid ja korraldusi. Näiteks on see maskikandmise kohustus või liikumisvabaduse piirang või mõned ürituste korraldamise piirangud. Nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest saab eelnõu kohaselt karistada füüsilist isikut rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut ehk kaheksasada eurot, juriidilise isiku puhul on ette nähtud rahatrahv kuni 32 000 eurot. Ja praegu menetleb kõiki nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse rikkumisi Terviseamet, kuid eelnõu järgi saab nende väärtegude kohtuvälise menetluse õiguse ka Politsei- ja Piirivalveamet, kui ta on parasjagu Terviseameti ülesannete täitmisse kaasatud. Ja ühtlasi ühtlustatakse Justiitsministeeriumi ettepanekul väärtegude eest ette nähtud karistusmäärasid.

Sellega lõpetan ülevaate eelnõu kohta. Siin on teatud väiksemaid tehnilisi muudatusi veel, mille kohta on ka eelnõus endas ja seletuskirjas põhjalikud selgitused antud. Vastan hea meelega kõigile Riigikogu liikmete küsimustele. Aitäh.

Läheme küsimuste juurde, ettekandjale on küsimusi, Jevgeni Ossinovski, palun!

Austatud minister! Ma küsin haiguspäevade kohta. Nagu sa õigesti ütlesite, tõepoolest ei ole epideemia meil mitte lõppenud, vaid on tegelikult jõudnud katastroofi. Ja selles olukorras, omades ka ise ju kogemust eelmisest sügisest, kus haiguspäevade rakendamise jokutamine on meile väga kallilt juba maksma läinud, ma küsiks, mis on need asjaolud siiski, et valitsus ei suuda kuidagi seda otsust langetada, et koroonahaiged saaksid esimesest päevast 100%, et neilt ei võetaks palgast maha selle eest, et nad on saanud positiivse koroonatesti. Tänase päeva jooksul nii rahandusminister kui ka isand Aab mõlemad rääkisid, et no vaat, ei leia kaheksat miljonit 600 miljoni euro suurusest lisaeelarvest. No see pole ju tõsine jutt! Miks te sellega jokutate, Tanel?

Lugupeetud Jevgeni Ossinovski, aitäh küsimuse eest! Haiguspäevade soodsam hüvitamine on kindlasti mõistlik ja õige meede. Mul väga hea meel, et me oleme saanud valitsuses kokkuleppe, kõigepealt eelmises valitsuses ja nüüd praeguses, et hüvitatakse alates teisest haiguspäevast, mitte nii nagu tavapäraselt seaduse järgi, teatavasti alates neljandast. Seeläbi inimeste õigus saada vajalikku hüvitist ja tagada toimetulek on selgelt suurem, kui ta oleks tavapärase seaduse kehtimise ajal.

See muudatus, mis puudutab teist kuni viiendat päeva, sai väga põhjalikult läbi räägitud tööandjate ametiühingutega. Ja tegelikult ka toona olid tõesti laual eri variandid. Laias laastus võib öelda, et neid võimalusi oli seal neli-viis isegi. Üks oli tõesti ka alates esimesest päevast hüvitmine, oli variant seal jääda tavapärase korra juurde, oli variant kehtestada eraldi haiguslehe süsteem näiteks COVID-19 haiguse puhul. Aga siin tekkis kohe ebavõrdsuse küsimus teiste haiguslehtede puhul, on see gripiviirus või mis tahes muu terviserike, mille tõttu inimene haiguslehel on. Ja lõpuks nende arutelude käigus tõesti see teise kuni viienda päevade hüvitamine ajutise meetmena oli see kokkulepe, kuhu jõuti.

Kindlasti ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond väärtustab just sellist kolmepoolseid läbirääkimisi ehk ühiseid kokkuleppeid tööturu osapooltega, on need ametiühingud, on need tööandjad või on see riik, kes kõik ju tegelikult selles protsessis asjaosalised on ja ka rahaliselt panustavad. Igal juhul ma pean väga õigeks neid tööandjaid, kes on juba varasemalt otsustanud hüvitada juba alates esimesest haiguspäevast töötajatele kojujäämise, sest tegelikult ju see, et töötaja jääb pigem varem koju kui hiljem, loomulikult toetab ka konkreetset tööandjat, töökollektiivi, vähendab nakkusohtu. Tean, et paljud tervishoiuasutused on osaliselt ka näiteks teinud selle erisuse vaktsineeritud inimestele, kes on andnud endast parima, et COVID-19 haigusesse haigestumist vältida.

Samamoodi tunnustan ka siin kohapeal Tallinna Linnavalitsust, kes on algatanud omalt poolt täiendava sellise toetusmeetme inimestele, kes on haiguslehele jäänud, 30 euro ulatuses, et ka soodustada ja toetada nende sissetuleku langust. Siin kindlasti on kohti, kus saavad nii tööandjad kui ka omavalitsused soovi korral täiendavalt panustada.

Ja ma arvan, et see debatt ja arutelu, et milline on õiglane haiguslehtede hüvitamise kord tulevikus, pikas vaates, tuleks ka igal juhul ära pidada. Minu isiklik seisukoht on, et väga positiivne oleks, kui me saame sellise pikema lahenduse. Hetkel me räägime käesolevast aastast, me räägime eeskätt COVID-19 pandeemiast, aga tegelikult see süsteem, et alates neljandast päevast hüvitatakse tavapäraselt, minu hinnangul ei ole tegelikult õige ja õiglane. Ma loodan, et me saame ka pikemas plaanis selle küsimuse lahendatud.

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud minister! Inimeste põhiõiguste hulka kuulub õigus elada hirmuta. Nüüd lugedes seda seaduseelnõu, tekib minul küsimus, kas me ei loo selle seadusega täiendavaid sunni- ja represseerimise mehhanisme. Ühiskond on niigi pinges, kas me ei loo selle seadusega pingeid juurde?

Suur tänu, lugupeetud Merry Aart! Olen teiega hästi nõus sellega, et ühiskond on praegu pinges, ühiskond on sellest kriisist kurnatud, väsinud, vajab positiivseid emotsioone. Ma olen ka sellel seisukohal, et tegelikult tunneli lõpus valgus paistab ja lähemale jõuab läbi vaktsineerimise, läbi sesoonsete muutuste, mis aitavad kaasa koroonaviiruse leviku vähendamisele, läbi mõistliku käitumise – nii ettevõtjate, tööandjate kui ka eraisikutena. See konkreetne seadus tõhustab erinevate korrakaitseorganite koostööd, vähendab tegelikult eeskätt bürokraatiat, ma ütleksin, et loob pigem just nimelt rohkem turvatunnet inimestele, kes käituvad seaduskuulekalt, kes soovivad, et see COVID‑19 pandeemia lõppeks, kes soovivad naasta tavapärase ühiskonnaelu juurde. Erinevatest meetmetest, millest on räägitud, on meedias kahjuks ilmunud kohati ebatäpsusi, eeskätt sotsiaalmeedias. Need ei ole uued meetmed, need on täna olemasolevad korrakaitseorgani võimalused korrakaitseseaduse alusel. Aga loomulikult, nende rakendamine, mis puudutab kõikvõimalikke isikute vabaduste piiramist või korralekutsumist, järelevalvet, trahvide tegemist, see kõik on ju mõeldud neile inimestele, kes meie ühist turvatunnet rikuvad, kes teadlikult korraldustele, reeglitele ei allu, kes aitavad kaasa viiruse levikule ja tegelikult seda kriisi pikendavad. Seaduskuulekad, mõistlikult käituvad, terviseteadlikud inimesed kindlasti ei pea seda seaduseelnõu mingis mõttes pelgama, pigem vastupidi, see tõstab meie kõigi kollektiivset turvatunnet ja aitab kiiremini pandeemiast väljuda.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Teie poolt on siis 2020. aasta juulis muudetud selle seaduse § 2, eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguste tunnuste loetelu sõnastust. Nimetatud definitsiooni alla on võimalik paigutada täiesti kontrollimatul hulgal erinevaid võimalikke haigusi ning see redaktsioon, tähendab see § 2 sõnastus hetkel annab Terviseametile õiguse ebaproportsionaalselt piirangute ja sunnimehhanismide rakendamiseks kogu Eesti ühiskonnale. Ja mitte ainult see muudatus, mida te planeerite praegu, vaid need sunnimeetmed on praegu. Kaitseväes sundvaktsineerimine, sama on ka Olerexi töötajatel, politsei on surve all, et peate vaktsineerima. See on hullumeelsus, mis praegu toimub. Palun, minister Kiik, lõpetage viivitamatult sundvaktsineerimine ja võtke see seaduseelnõu tagasi! Te ei tea seda veel praegu, et kas siis te ei tea veel seda, et praegu on rahvas aetud sõna otseses mõttes tagajalgadele?

Suur tänu antud kommentaari eest, see vist küsimust tegelikult ei sisaldanudki. Aga rahvast kindlasti ei tohi eksitada ja rahvale kindlasti tohi anda väärinfot, valeinfot, ei tohi inimesi hirmutada, rääkides, et seadusandja plaaniks midagi, mida ta ei plaani. Eestis olnud näiteks ka vaktsineerimine, nii nagu muud tervishoiuteenused vabatahtlikud. Mitte kedagi ei sundvaktsineerita, selle info levitamine, selle väitmine kahjuks on ebatäpne. Ja täpselt samamoodi, kui me räägime ka sellistest muudest hirmudest seotud seadusandluse muudatustega, korrakaitseorganite koostööga. Need kõik küsimused on arutatud läbi tervisevaldkonnas, siseturvalisuse valdkonnas, justiitsvaldkonnas, Andmekaitse Inspektsiooniga, õiguskantsleri kantseleiga, laiemalt ministeeriumide vahel, nüüd arutatakse neid põhjalikult parlamendis. Eesti on õigusriik ja õigusriigiks ta igal juhul jääb ja see konkreetne seadusmuudatus pigem just aitab seda õigusselgust tõsta, inimeste turvatunnet parandada. Ma arvan, et on igal juhul mõistlik ja õige sellega edasi liikuda.

Urmas Reitelmann, palun!

Härra istungi juhataja, lugupeetud minister! Kaks viimast kuud ja ka tänane väga pikk tööpäev Riigikogus annavad selgelt tunnistust, et istuv valitsus ei suuda toime tulla tõenäoliselt isegi sügelistega. Ja kirsiks tordil on selline seadus, mis on sisuliselt selle osad, selle seaduse punktid on põhiseaduse vastased sekkuvad totaalselt inimeste eraellu ja on ka ebaproportsionaalselt repressiivselt. Kui Riigikogu liikme tekiks kiusatus selle seaduse poolt hääletada, siis ta rikuks oma ametivannet. Kuidas teie soovitate Riigikogu liikme maha rahuneda ja rahulikult oma rahva ees antud vannet rikkuda? Tänan!

Suur tänu küsimuse/kommentaari eest! Veel kord, see konkreetne seadus igal juhul on põhiseadusega kooskõlas kõigi juristide hinnangul, kes seda on vaadanud, mingeid täiendavaid ja jõulisi mehhanisme, repressioonivõimalusi see kaasa ei too. Tegelikult on täna olemas erinevates seadusandlustes, küll aga parandatakse sellega Terviseameti ja PPA teiste omavahelist koostööd, muutub see lihtsamaks, õigusselgemaks. Ja kindlasti selle seaduseelnõu poolt hääletamine on üks viis ja võimalus, kuidas saab iga Riigikogu liige anda oma panuse kriisi kiiremasse ületamisse, samamoodi ka inimeste toetamiseks, mis puutub näiteks haiguspäevade varasema hüvitamise süsteemi pikendamist. Aitäh!

Kert Kingo, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuidas aitab COVID-19 kriisi ületamisele kaasa selle seaduseelnõuga plaanitud muudatus haiguslehtede hüvitamise korras, millega pannakse ettevõtetele täiendav maksukoormus? Nimelt, lisaks seniste töötajate haiguslehtede hüvitamisele peavad ettevõtjad hakkama hüvitama karantiinis viibivate töötajate haiguslehti. See tähendab, et ettevõtjatele lisandub ca 50%-line maksukoormus. Kuidas aitab see kaasa püüule säilitada ettevõtlus ja sellega ka töökohad? On ilmne, et suurenev maksukohustuste koormus ju ainult hoogustab ettevõtete pankrotistumist.

Suur tänu küsimuse eest! Nagu ma alguses viitasin, see karantiinilehtede hüvitamine on eeskätt vajalik just õigusselguse saabudes, kuna täna inimesed, kes jäävad eneseisolatsiooni, neile määratakse tegelikult haigusleht, kuna nendel on tõesti enda risk, et nad on nakatunud. Ehk nende elu ja tervise kaitseks ja teiste nakatumise vähendamiseks tegelikult on nad täna haiguslehel, mis tähendab seda, et selle haiguse hüvitamine käib vastavalt kehtivale seadusandlusele. Ehk hetkel siis teine kuni viies päev tööandja, alates kuuendast päevast haigekassa. Ehk rahalisi lisakohustusi tegelikult selle seadusemuudatusega ei kaasne.

Ja kui võrrelda veel varasema perioodiga, kus pidi tööandja hüvitama neljanda kuni kaheksanda päeva ja alates üheksandast maksis haigekassa, siis tegelikult on ju see tööandja hüvitatav periood lühenenud – toona oli ta neli kuni kaheksa ehk viis päeva, nüüd on teine kuni viies olnud selle aasta jooksul ehk neli päeva. Nii et selle võrra võib öelda, et isegi tööandjate puhul on matemaatika näidanud seda, et rahaline kulu tavaolukorras oleks pigem langenud. Loomulikult COVID‑19 tingimustes haiguslehtede kasutamise osakaal on kindlasti kõrgem, aga selle jaoks on ka haigekassast täiendavad vahendid ette nähtud. Ja loomulikult on ka kõigi tööandjate roll ja vastutus anda oma panus kohapeal võimalikult ohutu töökeskkonna tagamisse. Ja loomulikult, kui on võimalik, saab alati ka kaugtööd rakendada nendel töökohtadel, kus see on võimalik ja kus me räägime eeskätt lähikontaktsetest, mitte haigestunutest.

Mart Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Ei vasta tõele, et siin saalis keegi ja siin ekraanide taga keegi hirmutab ja mingisuguseid libalibauudiseid levitab. Kui seda keegi teeb, siis on see valitsus. Me oleme jõudnud olukorda, kus peaminister hirmutab inimesi. Tervise- ja tööminister hirmutab inimesi. Asutuste juhid hirmutavad inimesi. Eile oli meil Kaitseväe juhataja, kes teatas, et kaitseväelane peab terve olema, seetõttu tuleb ta vaktsineerida. See kõlab täpselt sundvaktsineerimisena. On olnud meditsiiniasutuste juhte, kes ütlevad, et nende asutustes ei saa töötada vaktsineerimata inimene, see tähendab samuti vabatahtlikku sunniviisilist vaktsineerimist. Nii et ei vasta tõele, et teid hirmutatakse, teie hirmutate. See on üks asi, teine asi on see, et ka see retoorika on vastuvõetamatu. Koroonabandiidid, lamemaalasd (Juhataja: "Aeg") lõpetage ära! Ja küsimus on mul väga lihtne: kas valitsus kavatseb oma retoorikat muuta?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti kedagi hirmutada, ma arvan, et ei tohi. Seda ei tohi ei valitsus, nii Riigikogu, ei laiemalt mistahes riigiametid. Küsimus ei ole kellelgi hirmutamises, küsimus on kriisi ületamises, küsimus on pandeemia tõkestamises, milleks aitavad kaasa nii mõistlikud reeglid, nende täitmine, järelevalve täitmise üle, teavitustöö, loomulikult ka vaktsineerimine, nagu öeldud, ka inimeste enda ohutaju ning ka järk-järgult paranevad ilmad. Eks selles mõttes ma olen optimistlik, et iga järgmine nädal me saame näha ka nakatuse arvu langustrendi, saame ka sellevõrra loodetavasti ühiskonnas sellist ärevust järk-järgult alla viia, mida tegelikult ei tingi mitte need reeglid, vaid tingib see kriis ise, COVID-19 haiguse levik, nakatunute kõrgarv, haigla vajajate kõrgarv ja siin kindlasti nii Riigikogu, valitsus – kõik saavad anda oma panuse ja annavad ka. Aitäh!

Paul Puustumaa, palun!

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Siin kolleegid on eelnevalt viidanud sellele, et tegemist on vastuolulise eelnõuga juba seetõttu, et siin on olemas küsitavusi põhiseaduse täitmisega – ja seda ta on. Ma viitan ka sellele, et kui eelnõu on eesmärgipäratu, siis ta on igal juhul põhiseadusega vastuolus olev. Aga küsimus lähtub pigem sellest, et kui ma vaatan eelnõu seletuskirja, siis seletuskiri hakkab selliste sõnadega, mis viitab sellele, et selle eelnõu väljatöötamine lähtub valitsuse moodustamise kokkuleppest aastateks 2021–2023. Nüüd on vaja hajutada minu seda kahtlust, et selle eelnõu väljatöötamise mõte on mingi salapärase valitsuse kokkuleppe mingi punkti täitmine. Kas siin on poliitiline mõte või on selles osas ka mingi sügavam mõte?

Aitäh küsimuse eest! Selle seaduseelnõu väljatöötamise peamine eesmärk on loomulikult anda täiendavad vajalikud õiguslikud võimalused just nimelt korrakaitseorganite vahelise koostöö tõhustamisse, aga ka nagu viidatud, inimeste toetamisse, et haiguslehe saamisel oleks võimalik kiiremini koju jääda, tagada vajalik toimetulek. Ja mitmed need punktid, kui vaadata koalitsioonilepingut, olid seal sees. Nii see, et me teeme  koostööd COVID‑19 kriisi ületamiseks, kui ka see, et me pikendame juba soodsamat haiguspäevade hüvitamise lahendust, mille kehtestas eelmine valitsus, pikendame seda skeemi aasta lõpuni. Selles vaates nad on loomulikult seotud koalitsioonilepingus kokkulepitud eesmärkide täitmisega.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Viimase poole aasta jooksul me arutame NETS-i muutmist juba teist korda. Esimesel korral oli vähemalt kaks aspekti sama oluliselt üleval nagu täna. Esiteks, maski kandmise kohustus ja selle kontrollimise võimalusi, ja teiseks, ma mäletan, sotsiaalkomisjonis oli üsna tõsine arutelu karantiinilehtede teemal. Tookord arvasime, et piisas regulatsioonist, mis tänaseni kehtib. Mul on küsimus. Ma saan aru, et nüüd on rohkem juristidega räägitud ja te komisjonis ka kinnitasite, et see nii on. Kas teil on nagu teadmine, kui paljusid ettevõtteid puudutab see, et karantiinilehtede osas olid eriarvamused ja et mingid ettevõttelt tõlgendasid seda niiviisi, et nad ei pea karantiinilehtede osas töötajatele kompensatsiooni maksma?

Tänan küsimuste eest! Kõigepealt, ma olen sellega nõus, et loomulikult oleks parem olnud, kui me oleksime kõiki neid küsimusi ja muresid ette suutnud näha juba ühe seadusemuudatuse käigus. Tegelikult, nagu ikka elus, omandatakse uut infot ja kogemust ju pidevalt. Ja paljud sellised murekohad, mis tulid välja esimese laine ajal, said vahepeal tõesti suve jooksul ja kevad-sügisel lahendatud seadusandluses. Aga need murekohad ja temaatika, mis ilmnesid pigem teise laine ajal, näiteks ka seoses sellega, et erinevad reeglid muutusid mõnevõrra selgemaks.. Kui meil kevadel oli tegemist maskikandmise soovitusega siseruumides nakkushaiguse kõrge leviku perioodil, siis nüüd on tegemist siiski reegliga ..., mis omakorda vajas ka õiguslikku täpsustamist.

Samamoodi, mis puudutab näiteks ka vaktsineerimise korraldust. See kõik ju alles teise laine ajal omandas oluliselt aktuaalsema mõõtme ja see sai ka selgemaks, millised kohad seadusandluses on need kohad, mis täiendavalt vajavad ... Mis puudutab karantiini korda ja hüvitamist, siis siin tõesti on olnud lihtsalt need pöördumisi meie poole, nii töövõtjate kui ka tööandjate poolt, et ei ole sellist selgust, kuna erinevad seadused tõepoolest natuke erinevalt võib-olla käsitlevad, kus on tõlgendamisruumi, mis tähendab seda, et oleks lihtsam kõigil osapooltel, kui oleks ühtemoodi seaduses selge, kas need karantiinilehed lähevad tavalise haiguslehtede hüvitamise süsteemi alla või mitte. Antud seaduseelnõu kohaselt nad lähevad.

Tegelikult, nagu viitasin, siis just nimelt selleks, et inimesed lähikontaktsena eneseisolatsiooni nõuet täidaksid, karantiini puhul kodus püsiksid. Ja siis juba varasemalt on olnud kokkulepe, et ka neile on määratud haigusleht, et nad saaksid vajalikku hüvitist, kompensatsioooni, et neil ei tekiks rahalist motivatsiooni ja vajadust käia lähikontaktsena tööl, kuna me teame, et teatud perioodidel lähikontaktsetest iga kümnes, vahepeal isegi enam, nakatus hiljem haigusesse. See tähendab seda, et kui nad oleks kõik käinud kümnete tuhandete kaupa töökohtadel, erinevatel üritustel, siis see haiguse levik oleks olnud veel laiaulatuslikum. Nii et sellist täpset numbrit tõendite vaadates ei ole, aga neid pöördumisi-taotlusi oli nii meie kui ka õiguskantsleri poole. Just selleks, et see õigusselgus tagada, olemegi vastava seaduse muudatusettepanekuga parlamendi ees.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ausalt öelda, suhteliselt hullu juttu kuulsin ma sinu käest haiguspäevade kontekstis. Loomulikult, pikaajalised ideoloogilised vaidlused selles osas, kui suur peaks olema omavastutus inimestel ja nii edasi. Seda kõike võib teha ja pikaajalist lahendust otsida, nii nagu tervishoiu pikaajalise rahastamise jätkusuutlikkusega võib tegeleda. Aga meil on hetkel katastroof, katastroof on praegu, küsimus ei ole selles, et mida arvame haiguspäevadest tavapärases olukorras, meil on vaja see asi ära lahendada ja me teame, et senised piirangud ei ole piisavalt mõju omanud ja meil oleks vaja seda 10–15% nakatumise langust. Ja nüüd räägitakse, et kaheksat miljonit ei leia, rääkis rahandusminister. Teie räägite, et otsisime lahendusi, aga kokkuleppele ei jõudnud, ent keda peaks Vabariigi Valitsuses veenma selles, et see on hädavajalik meede, see tuleks ruttu ära otsustada siin parlamendimenetluse käigus, kes ei saa aru, et sajaprotsendiliselt koroonapäevi esimesest päevast on vaja hüvitada praeguses olukorras? 

Suur tänu küsimuse eest! Ma olen nõus sellega, et kriisi ajal tuleb teha otsuseid kiiremini ja eks ka tegelikult ju konkreetse seaduseelnõu väljatöötamine on olnud tavapärasest selgelt kiiremas protsessis, tulenevalt nende teemade ajakriitilisusest. Mis puutub näidishaiguslehtede hüvitamist, siis kindlasti soodsam võimalus toetaks veel enam n-ö varakult koju jäämist. Aga kui me räägime muudatusest, mis jõustub esimesest maikuust, siis seda praegust neid kümme-viisteist protsenti nagu te viitasite oma küsimuses, see ju saavutada ja aitaks, kui siis näiteks see saavutada kevade teises pooles.

Meil on vaja tõesti nakkushaiguse levikut tõkestada nüüd ja kohe, langustrend saavutada, seda tuleb siiski teha olemasoleva seadusandluse raames ehk et märtsis-aprillis tegelikult on oluline, et me suudame nende kehtivate reeglite, kehtivate seaduste täitmise korral selle viiruse leviku praegu pidurdada, langusesse saada. Julgen teha ennustused, et sellel nädalal, tegelikult me ka näeme esimest n-ö  langustrendi võrreldes eelmise nädalaga, loodetavasti langustrend aprillikuus süveneb. Ja kui uus nende seadusmuudatuste pakett jõustub, see annab omakorda võimaluse maikuus langustrendi jätkata, hoida nii haiguslehtede üvitamise vaates, erinevate asutuste omavahelise koostöö vaates, et need piirangute täitmise ülene kontroll säiliks, kuni on tõesti suuremas elanikkonnast, ütleme, valdav osa vaktsineeritud, ennast haigusest kaitstud ja saame järk-järgult asuda ka neid piiranguid leevendama. Teatud n-ö meetmed, teatud reeglid võivad jääda läbi suve, nii et need on need kohad, kus on oluline, et oleks ka selge õigusruum, mille alusel siis erinevalt korrakaitseorganid järelevalvet teostavad. Aitäh!

Kalle Grünthal, protseduuriline.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle anti praegu teada siin sõnumite kaudu, et Riigikogu liikmel Rene Kokal on probleeme internetiga. Mul oleks ettepanek, et te tagaksite ühenduse Riigikogu liikmetega, nii nagu kodu- ja töökorra seadus ette näeb ja võtaksite oma äranägemise järgi väikese vaheaja, selgitamaks välja, mis on põhjus. Aitäh!

Aitäh! Proovime kõigepealt välja selgitada, siis ootame vaheaega. Aga ma näen, et Rene Kokk on ka protseduurilisega liinil meil. Palun, Rene!

Jaa, tänan Kallet! Paisitab, et hetkel jälle taastus ühendus, aga sama analoogne probleem nagu päeval oli, et viskab välja ja viskab ka järjekorrast ära. Igal juhul probleem on, aga praegu on korras.

Selge. Kalvi Kõva, küsimus palun!

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea Tanel! Ei ole üllatus, ikka küsin loomulikult nende haiguspäevade hüvitamisest alates esimesest päevast. Aita kaasa mõtelda või mõtle minuga kaasa. Me oleme Eesti ühiskonna jaganud täna kaheks. Ühtedele ütleme, et olge head inimesed, minge kodutööle, püsige kodukontoris, tehke oma tööd sealt. Kui need inimesed tunnevad ennast ühel päeval natuke halvasti hommikul, nagu peaminister siin haigena ju paar päeva isegi Riigikogu istungitel käis, need inimesed selle kodutöö teevad ära, tõenäoliselt esimesest päevast kohe haiguslehte võtma ei hakka ja asi korras. Aga need inimesed, kes peavad hommikul minema tööle, küpsetama meile leiba, lüpsma lehmi, tegema muud väga tähtsat tööd, siis need inimesed peavad tööle minema ja reeglina on nende töötasud ka väiksemad. Ja see üks päev, mis jääb neil töötasu saamata, on väga-väga tähtis. Mis peab Eestis juhtuma selle pandeemiaga, et te  hakkate selle peale mõtlema, päris tõsiselt? Aitüma!

Suur tänu küsimuse eest! Loomulikult mõtleme ka selle peale ja tegelikult meenutaks seda eriolukorra aega, siis toona ajutise lahendusena oli ju teatud eri lahendus, ehk siis hüvitasime tõesti neid haiguspäevi täiendavalt lisaeelarve raames. Praegu oleme läinud sellise pikemaajalise ajalise lahenduse teed, toona oli ta eriolukorra perioodiks, hetkel me räägime siiski juba tervest aastast sisuliselt, ehk 2021 jaanuar kuni aprill on juba otsustatud eelmise valitsuse poolt, see teine kuni viienda päeva lülitamine, nüüd järgmised kaheksa kuud loodetavasti saab selle seaduse vastuvõtmisega korda, lisaeelarvest rahastatud. Ehk tegelikult seda lisaraha, lisaressurssi nende haiguslehtede hüvitamiseks on ju pandud ja ka tegelikult võrreldes tavapärase seadusega selgelt soodsam kord on töötajatele tehtud. Ma olen sellega äärmiselt nõus, et kindlasti on neid töövõtjaid, kelle puhul see üks päev on oluline. Ma väga tänan ja tunnustan kõiki tööandjaid, kes sel juhul ise on appi tulnud. Nagu ma enne viitasin, siis praegu kehtiva korra alusel on tööandjatel see hüvitamise periood mõnevõrra lühem, kui ta oli varem, ehk neli päeva varasema viie asemel, et selles vaates on ka tööandjatel võimalik soovi korral hüvitada esimene tööpäev, kuid seeläbi hüvitavad nad täpselt viis päeva nagu varem, lihtsalt see periood on teine, toona oli see neljandast kuni kaheksanda päevani, nüüd oleksid esimene kuni viies, alates kuuendast haigekassa. Kindlasti inimeste toetamine on vajalik ja ma arvan, et kui sellised lahendused, nagu Tallinn on ellu viinud, ja loodetavasti veel omavalitsusi samasugust nende üleskutset järgib või seda meedet, et toetada ka omalt poolt läbi kohaliku omavalitsuse neid inimesi, kelle puhul see haiguspäeva, esimese haiguspäeva mittehüvitamine võib olla oluline toimetuleku tagamiseks. Aitäh!

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Mitte väga üllatuslikult, aga ka mina jätkan sellel samal teemal, et täna on siin juba korduvalt räägitud, et üle poole aktiivseid nakatuskoldeid on töökolded ja on ka räägitud täna sellest, et on teada hulga näiteid, kuidas ettevõtetes, kui üks kolleeg saab positiivse proovi ja siis teatab ainult mõnda lähikontaktset, kuna just selline palve on tal tööandjalt olnud ja tööandja üritab oma raha lugeda, et mitte poolt kollektiivi või rohkemgi nii-öelda haiguslehele saata ja hoida seda raha ja see puudutab eriti väiksemaid väiksemaid ettevõtteid. Ma saan aru, et te ei ole nõus selle sotsiaaldemokraatide ettepanekuga, et hüvitada 100% alates esimesest haiguspäevast, aga millised on sellisel juhul teie plaanid või teie sammud, et ettevõtted neid lähikontaktseid ei varjaks ja hakkaks täitma seda, mis on neile seadusega ette pandud?

Suur tänu küsimuse eest! Eks see elanikkonna teadlikkus alati kehtibki kõigile, nii töövõtjatele, tööandjatele. Ma arvan, et selle kriisi ajal on saanud selgeks ikkagi väga paljudele, nii ettevõtjatele kui ka eraisikutele, et mis tahes haiguse puhul, on ta COVID-19 haigus või mõni muu ohtlikum nakkushaigus, tööl käimine on igal juhul lühinägelik tegevus ehk tegelikult see risk ise tõsisemalt haigestuda, teisi nakatada, halvemal juhul kogu asutuse töö seisata on niivõrd palju suurem, kui see ajutine töölt eemalolek on ta siis enda tervise hoidmiseks ja on ta siis lähikontaktsena eneseisolatsioonis olles. Et igal juhul on mõistlik ja tööandja enda huvides just nimelt see, et kõik lähikontaktsed oleksid ajutiselt töölt eemal, isegi kui see tähendab ajutisi ümberkorraldusi tööandja jaoks kuni tegevuse lühiajalise piiramiseni välja, siis see risk sellega, et see viirus hakkab tõsiselt vohama kogu kollektiivis, tekitab pikaajalisi tervisemuresid ja tervisekahjusid inimestele ja seeläbi ka ettevõtjale endale, on ikkagi märkimisväärselt kõrgem, nii et ma väga loodan, et ka siin kindlasti ka Riigikogu liikmed, kõik erakonnad aitavad kaasa selle just nimelt mõistliku teadlikkuse ja käitumismaneeri kujundamisele.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kuulan teie juttu, et Eestis sundvaktsineerimist ei toimu. Mulle jääb arusaamatuks, kus maailmas te elate või kelle käsku te täidate. Eile siinsamas saalis kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseväe juhataja ütlesid ära otseselt, et neil on kavatsus kutsealuseid hakata vaktsineerima. Sõjaväes kehtib käsk ja ülema käsk on täitmiseks. Mis puudutab hirmu produtseerimist, siis minu meelest mitte mina ei produtseeri hirmu, vaid teie peavoolumeedia kannab üle ainult koroonateemalisi uudiseid, nagu muu maailm oleks lukus. Palun võtke tagasi see tänane eelnõu, sest see on põhiseadusevastane. Ja oluline: lõpetage sundvaktsineerimine! Sest vastasel juhul ei ole mitte mina koroonabandiit, vaid just teie, Tanel Kiik, olete koroonabandiit.

Aitäh! Küsimus oli vist see, et millises maailmas elame. Ma arvan, et me kõik elame ühises maailmas. Üks maakera meil on, kus peal toimetame, samamoodi üks riik, mida selles konkreetses kriisis hoiame ja välja juhime. Sundvaktsineerimist, nagu enne viitasin, tõepoolest Eesti seadusandlus ette ei näe. Ma ei kujuta ka hästi ette, kuidas see saaks välja näha. Kinnitan, et seda ka ei tule. Vaktsineerimine on vabatahtlik, alati inimesel on õigus ja võimalus vaktsineerimisest keelduda, kui ta seda õigeks ja vajalikuks ei pea. Küll aga soovitan soojalt enda või teiste tervist kaitsta läbi vaktsineerimisele, igal juhul see on terviseteadlik mõistlik valik ja aitab meid sellest kriisist, epideemiast kiiremini välja.

Ma arvan, et ma seda teist poolt, mis puudutab koroonabandiite, pikemalt ei hakka kommenteerima.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Täna me oleme juba regionaalhalduse ministrit ja rahandusministrit siin puldis kuulnud, kes kinnitasid, et haiguspäevade teisest päevast hüvitamine töötab. Inimesed jäävad tõbisena rohkem koju. See on väga hea, aga 16 päeva pärast piirangute rakendamist ei ole me saanud veel R-i alla ühe. See tähendab, et tuleb veel midagi teha. Praegu me ütleme madalapalgalistele, kes reegleid järgides koroonapositiivsena kodus püsivad, et aitäh, tublid kodanikud, trahv 95 eurot. Kas me ei peaks seda kodus püsimise trahvi maha võtma, et aidata viiruse levikut piirata ja tegelikult mitte lükata seda kohustust n‑ö trahvi näol just madala palga teenijate kaela?

Aitäh küsimuse eest! Alustades sellest esimesest poolest, R0 loomulikult me saame hinnata natukene tagasivaates. Tegelikult täna, 24. märtsil R0 me ei tea. Minu parim hinnang, tuginedes senistele numbritele, näitajatele, ka mingil määral sellel kriisiajal saadud kogemustele, ütleb, et sel nädalal siiski me näeme selle R0 langust ja see nädal tuleb väiksem arv kui eelmisel. Eks saame esmaspäeva hommikul ühiselt vaadata, kas nii läkski või ei läinud. See tähendab ka seda, et piirangud on töötanud, viimased neist jõustusid 11. märtsil ehk veel kuutteist päeva sellest möödas pole, aga teatavasti need piirangud alati avaldavad mõju viitajaga. Testimine ise on alati teatud viitajaga, nakatumine omakorda veel sealt viitajaga tagasi. Ehk tänased testid ei peegelda seda pilti, mis toimub täna, vaid peegeldavad seda pilti, mis nakatumised toimusid eelmisel nädalal ja mille puhul inimeste sümptomid järk-järgult ilmnesid selle nädala alguses ja nädalavahetusel. Saame näha juba varsti siis tõesti selle nädala kohta käivaid numbreid, seda eeskätt järgmise nädala alguses.

Mis puudutab seda haiguslehtede hüvitamist, siis siin veel kord, ma arvan, et need sammud, mis on tehtud, on olnud õiges suunas. Alati võib küsida, kas saaks rohkem, kas saaks veel paremini, veel enam rahaliselt toetada. Kindlasti saabki ja siin tänan ja tunnustan neid tööandjaid, kes seda teevad, arvestades ka seda, et tööandjate endaga hüvitamise periood on lühenenud vastavalt ajutise seaduse muudatusele, ning kindlasti ka kohalikke omavalitsusi, kes eesotsas Tallinna linnaga täiendavat tuge omalt poolt pakuvad, et inimestel oleks võimalik koju jääda. Eks erinevaid toetusmehhanisme, kui vaatame laiemalt, nii töötukassa kaudu tehtud meetmeid, riigieelarve ja lisaeelarve kaudu tehtud toetusi on olnud päris märkimisväärselt. Võrreldes võib-olla kümne aasta taguse kriisiga, oleme ju selgelt enam läinud just nimelt sotsiaalset õiglust tagama, inimesi toetama raskel ajal ja selleks on meil ka rohkem rahalisi võimalusi, kui toona oli.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eelmisel kevadel me andsime väga palju otsustuspädevust siis sellele Terviseametile, nüüd me peaksime andma ka veel politseile. Tol hetkel ma küsisin teie käest, et kas karistusseadustiku paragrahvid192 ja 193 kehtivad? Täna ma küsin teie käest, kas praegusel hetkel karistusseadustiku paragrahvid 192 ja 193 ka meil endiselt kehtivad ning öelge vähemalt üks argument, miks ei saa politsei neid paragrahve rakendada, et meil on vaja anda täiendavaid siis õigusi ja volitusi? Aitäh!

Suur tänu! Seadused ikka Eesti Vabariigis kehtivad täies ulatuses. Mis puudutab politsei ja Terviseameti koostööd, siis siin tõesti on oluline just see, et seadus annab võimaluse PPA-l enam toetada Terviseameti tööd teatud ülesannete Terviseameti n-ö volitustega täita. Siin on väga oluline vahe selles, et Terviseamet on oma isikkoosseisult umbes 20 korda väiksem asutus. Sellise laiaulatusliku kriisi lahendamisel, kus tõesti on vaja laiapindselt tegutseda, on mõistlik, et erinevad korrakaitseorganid teevad tihedamalt koostööd ja teatud n-ö erinevate meetmete üle järelevalvet saab kõige paremini teostada Politsei- ja Piirivalveamet, kes on seda praegu ametiabi raames aidanud teha. Aga mõnevõrra suurema siis bürokraatia hinnaga ameti või palga raames. Ning mis puudutab menetlusi, siis siin on tegelikult pidanud nende seda rolli kandma Terviseamet. Edaspidi oleks võimalik ka seda teha otse PPA-l, kui valitsus ja nende riigiametid omavahel niimoodi ette näevad. Aitäh!

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Härra minister! Meil on tõenäoliselt valitsusest erinev arusaam kodanike vabadustest. Sellest annab tunnistust ka see meeleavaldus, mis täna Toompea lossi ees toimus, kus oli paarkümmend väga murelikku inimest. Nad ei olnud mitte mures ainuüksi käesoleva seaduse pärast, vaid valitsusest lähtuvate muude repressiivsete ja suukorvistavate puhtast mustast kurjusest ajendatud seadusemuudatuste üle. Aga ma tahtsin öelda, et kui meil on juba olemas hädaolukorra seadus, siis seda rakendades ega ei teki ju mingeid küsimusi, kuidas kasutatakse politseid või minugi pärast ka kaitseväge. Tänasel päeval te olete välja nuputanud mingisuguse veidra tervishoiualase hädaolukorra, annate politseile tõenäoliselt vastu tema tahtmist tervisegestaapo funktsioonid, ja samal ajal on meil piirid lahti, iga hulgus võib sisse tulla, mingit tõendit keegi kusagil ei küsi, mingeid karantiinihotelle meil ei ole. Kuidagi vastuoluline tundub see. Need sõnumid, mis tulevad valitsusett, on segased, sisaldavad null bitti informatsiooni ...

Aeg!

... ja jätavad nihukese arulageda tõmblemise mulje. Kas te võtate ennast kokku ja räägite rahvale ka, et teil on mingi plaan kunagi?

Aitäh! Meeleavaldust ma eraldi kommenteerima ei hakka, inimestel on ikka õigus oma arvamust avaldada. Nii on see Eesti riigis on alati olnud ja on ka edaspidi. Siin oli kommentaar, et kusagil tegutseb must kurjus. No selle väitega ma kindlasti ei nõustu. Valitsuse eesmärk ja selle konkreetse seaduseelnõu algatamise eesmärk laiemalt, tõkestamise meetmet ja nende üle järelevalve teostamise eesmärk ongi inimeste elu ja tervist kaitsta. COVID-19 diagnoosiga on Eesti tänaseks surnud üle 800 inimese, haiglaravi on vajanud üle 5000 inimese, iga päev on praegu haiglaravil olnud umbes 700 patsienti. Tegelikult need numbrid kahjuks ei ole näidanud langustrendi ja me teame, et surmade arv saab ainult paraku tõusta. Selles vaates ongi oluline, et valitsus, vastupidi, just nimelt aitaks kaasa nii õiguslike küsimustega, rahaliste toetustega kui ka kahtlemata mõistliku kommunikatsiooniga viiruse võimalikult kiireks tõkestamiseks.

Mis puudutab seda koostööd PPA-ga, siis see on üks täiendav meede ja võimalus seda teha. Meil kindlasti siin midagi ei tehta kellelegi vastu tahtmist, nagu ta viitasite, vaid see pigem on siiski vastupidi, just väga paljuski tulnud n-ö elust enesest. Ehk on praktilised vajadused, praktilised murekohad, mida me selle seadusega lahendada soovime.

Üks tähelepanek veel. See koroonahotellide mõte. Sellega olen põhimõtteliselt nõus, et see on meede, mida võiks rakendada. Siin on olnud väga palju sellist arutelu ja debatti selle üle, kas see võiks olla vabatahtlik või kohustuslik ja mil viisil seda teostada. Praegu on piiridel üldjuhul meil testimise võimalus. Kui inimeme testimise võimalusest mingil põhjusel loobub – seda õnneks teevad vähesed –, siis on tal kohustus jääda eneseisolatsiooni. Täna ta teeb seda oma kodus, aga on võimalik alati endale ka võtta mingi muu ruum selleks. Aga see hotellide mõte on ka tegelikult valitsuse aruteludes käinud, nii eelmises kui mka praeguses valitsuses. See ei ole jõudnud Eestis teostuseni. On vähe riike, mis seda on proovinud, aga see on minu arvates kindlasti koht, mida kaaluda, eriti arvestades seda, et ka tulevikus välismaalt kindlasti nakkust, haiguste sisse tuuakse. Ja just nimelt uute selliste agressiivsemate ja võib-olla ka vaktsiini suhtes tugevamate või vaktsiini suhtes immuunsete, kui nii võib öelda, erinevate mutatsioonide sissetoomise oht on kahjuks jätkuvalt kõrge.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Jätkan oma eelmise küsimuse jätkuna. Minu eelmisele küsimusele te vastasite, et mingit maksukoormuse kasvu ettevõtjatele uue haiguslehetüübiga ei kaasne, ja üritasite oma jutuga jätta koguni mulje, et ettevõtjate maksukoormus pigem väheneb. Miks te valetate? Pole ju kellelegi uudiseks ja kindlasti ei saa see olla ka teile uudiseks, et praegu on epideemia, mitte tavaolukord, seetõttu on haiguslehtede maht kasvanud umbes 50–60%, seda koroonasse haigestunud inimeste näol. Kui nüüd ka lähikontaktsetele hakatakse haiguslehti väljastama, siis haiguslehtede maht loomulikult veel kasvab. Sellest tulev hüvitise maksmise kohustus langeb selle eelnõu kohaselt ettevõtjate õlgadele täiendava maksukohustusena. See on ju ilmne. Saan aru, et peate antud muudatusega silmas eelkõige inimeste huvisid, ja see on õige, aga samas ei tohi ettevõtjaid jätta vaeslapse rolli. Miks te panite sellise lisakoormuse ettevõtjate õlule ja ei eraldanud näiteks lisaeelarves haigekassale täiendavaid vahendeid, et haigekassa hakkaks maksma neid karantiinihüvitisi?

Aitäh küsimuse eest! Ei valeta. mina ei ole seda teinud ei varem ega täna. Mis puudutab seda seaduseruumi, siis see oli see, millele viitasin, et tegelikult varasemalt kehtis siis õigusruum, kus pidi tööandja hüvitama viis päeva ehk neljanda kuni kaheksanda, praegu kehtivat ajutist lahendust, teine kuni viies, me soovime pikendada. Et tegelikult see n-ö periood on lühenenud. See, et haigusjuhte on rohkem, sellele viitasin ka varem oma sõnavõtus ja vastustes, ehk loomulikult epideemia kui selline on haiguslehtede arvu suurendanud, seda pole teinud seadusemuudatused, seda on teinud tõesti COVID-19 kiirem levik, nii nagu ta on kahjuks aidanud kaasa ka suuremale töötuse määrale, mida on küll valitsus oma otsustega, nii eelmine kui praegune, koostöös Riigikoguga, koostöös töötukassaga aidanud vähendada, piirata. Aga ei saa siin läbisegi rääkida valitsuse tasandil, Riigikogu tasandil otsuste mõjudest ja COVID-kriisi mõjudest, paratamatult seda kriisi kui sellist ei ole esile kutsunud ei see ega eelmine valitsus.

Ja mis puudutab haiguslehtede hüvitamist, siis nagu enne viitasin, siis praegu väljastatakse lähikontaktsetele haiguslehti nii-öelda tavapärases korras, mis täpselt samamoodi tähendab tööandjatele kohustust hüvitada teine kuni viies päev ja haigekassale kohustust hüvitada alates kuuendast päevast. Ehk antud juhul on rohkem õigusselguse küsimus, et edaspidi neile inimestele, kes on lähikontaktsed, ei kirjutata välja mitte haiguslehte tavalise haiguslehe koodiga, vaid karantiinilehega, mis vastab paremini tegelikult nende hetkeolukorrale ehk nad ei ole tingimata haiged, kuigi osa neist reaalselt, statistika alusel kahjuks nakatub, vaid nad on lähikontaktsed ja karantiinis ja saavad siis omakorda hüvitist karantiinilehe alusel. Hüvitamise alus muutub, hüvitatavate lehtede, haiguslehtede arv ei kasva sellest muudatusest ja nende lehtede ja laiemalt haigushüvitise saajate arvu langus räägib kiiremini ja paremini kaasa just nimelt selle viiruse leviku kiirem tõkestamine ehk selleks ongi vajalikud erinevad meetmed, selleks on vajalikud erinevad toetused, selleks on vajalik vaktsineerimise kiire edasiliikumine. Seda kõike me tegelikult ka ju teeme nii eelmises kui praeguses valitsuses. Ja viitasite, et miks ei eraldata vajalikku lisaraha, tegelikult ju 12 miljonit eurot lisaeelarves on ette nähtud haigekassale just nimelt nendesamade haiguspäevade täiendavaks hüvitamiseks tulenevalt epideemia levikust ja sellest, et haiguslehti on rohkem, ning ka haigekassa roll nende hüvitamisel tegelikult ju kasvab, võrreldes tavapärases olukorras kehtinud seadusandlusega. Aitäh!

Mart Helme, palun!

Jaa, aitäh! Väga raske on, kui sa oled nii kaua elanud juba ja oma elu jooksul nii palju näinud. Mina mäletan kusagil seitsmekümnendatel aastatel, möödunud sajandil, oli meil suu- ja sõrataud, suu- ja sõrataud üle kogu Eesti levis, Lätis oli. Ja mis siis tehti – pandi piirid kinni, anti elanikkonnale ajalehtede kaudu ja televisiooni, raadio kaudu teada, missugused teed on kasutatavad, kus on kontrollpunktid, kus on desinfitseerimispunktid. Lüpsjad elasid kaks–kolm päeva laudas, välja ei saanud, desinfitseerisid ja nii edasi. Paari nädalaga oli asi tehtud, korras, suu- ja sõrataud oli võidetud. Meie vaevleme juba aasta otsa ja miks, sest esiteks: ei pane piire kinni. Teiseks, me raiume koera saba kogu aeg jupikaupa. Ja minu küsimus on: millal otsustab valitsus piiri kinni panna, et meile haigust rohkem eritüvede näol ja ka lihtsalt tuntud tüvede näol uuesti sisse ei tooda? Aitäh!

Tänan küsimuse eest! Tegelikult, kui räägime piiride sulgemisest, siis eelmises valitsuses see võimalus oli ju igal siseministril, kes seda rolli täitis, seda ajutiselt piiri sulgeda või vastava ettepaneku valitsuse tasandil esitada.

Mis puudutab praegust olukorda, siis valdav osa nakatunuid, nagu hästi teame, on riigisise levikuga, ehk sisse tuuakse siin üksikprotsent, kohati nüüd isegi veelgi vähem kõigist nakkusjuhtumitest. Tegelikult peamine murekoht on saada kohapealne laiaulatuslik levik pidama. Ja kui vaadata kas või Eesti näitajaid, Euroopa tipus, siis see tähendabki seda, et meie n-ö enda epidemioloogiline pilt ja olukord on hetkel halvem, kui naaberriikides, kui enamikus Euroopa riikides, noh, tegelikult sisuliselt kõigis, sõltuvalt sellest, missugune teistsugune võimekus. Nii et see sissetoomise, nende maht just nimelt kvantitatiivselt ei ole tegelikult praegu probleemiks, vaid pigem on probleemiks siseriiklik levik. 

Küll aga olen nõus, et nende eritüvede puhul tuleb pöörata eritähelepanu, on see testimine, desinfitseerimine, selleks on ka vajalikud rahad eraldatud ja just nimelt ka selliste võibolla reiside vältimine, ärahoidmine. Sellega ma olen küll nõus, et praegu, kui reisida kusagile eksootilisele maale, selliseid reise korraldada –  ja mina isiklikult toetan küll selliste reiside ärajätmist, mõistlik inimeste vaates, ettevõtja vaadates, kui riigi vaates. Aitäh!

Helle-Moonika Helme, palun! Ei ole ühendust. Moonika, me ei näe ja ei kuule sind. Proovi korra katkestada ja proovime korra uuesti. Läheme siis edasi. Uno Kaskpeit, palun.

Tere! Kas mind on kuulda?

Oled kuuldaval.

Mul on nppd selline küsimus. Lätlased Valga ja Valka vahel teostab Läti piirivalve juba 1. veebruarist kontrolli. Nüüd alates 1. märtsist algusest, peab lisaks eelnevatele asjadele olema kaasas Eesti inimestel tõend paberkandjal, et koroonaproov peab olema negatiivne ja see paberkandjal proov kehtib ainult 72 tundi. Eesti poolel on kõik toidupoed, iga päev lätlasi täis. Ja see on lausa ime, et nüüd oma inimestele siin Eesti sees kehtestatakse igasugused reeglid, aga valitsusel on vist selline seisukoht, et las lätlased veavad viirust Lõuna-Eesti rahvale, et sellest ei ole mitte midagi. Mitte mingisuguseid reegleid lätlaste kohta ei püstitata.

Suur tänu küsimuse eest! Läti nakatumisnäitajad on praegu umbes neli korda madalamad kui Eestis, mis tegelikult tähendab seda, et Eesti ka kõige ohutumad regioonid on on see siis Lõuna-Eesti, on see Kesk-Eesti piirkond, on kõrgema nakkuse levikuga kui Lätis keskmiselt. Ehk see oht, et Lätist tuuakse meile viirus sisse pigem ei ole kuigi tõenäoline. Kui piltlikult öeldes poes on 100 klienti või külastajat, nendest pooled on Eesti inimesed, pooled Läti inimesed, siis kahjuks hetkeseisuga on suurem tõenäosus, et haigestunud inimesed on just nimelt meie kaaskodanike, kaaselanike seas. Kindlasti on oluline saada see viiruse levik pidama, kontrolli alla, saada need numbrid väiksemaks, siis paraneb ka Lõuna-Eesti regioonis veelgi see nakatumise pilt.

Nii, protseduuriline, Helle-Moonika Helme. Nüüd me kuuleme. Ka sa tahad oma küsimuse nüüd esitada?

Jah, ma tahan selle küsimuse ära küsida. Aitäh! Tahaks rääkida ainult sellest seadusest, aga me paraku peame tajuma ka konteksti, milles me praegu oleme. Me teame, et seadused iseenesest ei pruugi olla repressiivsed, küll aga võib probleemiks kujuneda see, kuidas seda seadust sisustama hakatakse. Oleme peaministri suust kuulnud otseseid ähvardusi, teadusnõukogu juht räägib sõjaväe tänavale toomisest. Mul on hea meel, et lugupeetud minister isiklikult on optimistlik, aga keda siis uskuda – peaministrit või ministrit? Need vastuolulised sõnumid, mida teie valitsus tervikuna kommunikeerib, ei tee olukorda paremaks ega ärata usaldust. Kui tulla selle eelnõu juurde, siis on täiesti loomulik, et pärast Kaja Kallase avaldust me kõik mõistame või kahtlustame, et tegelikult me hakkame arutama seadust, mille abil on võimalik kehtestada politseiriiki. See seadus sisaldab palju selliseid paragrahve, mida ähvardav peaminister ja praegune valitsus võib sisustada, kui me selle seaduse vastu võtame, vägagi ebameeldivaid repressiivseid ja inimvaenulikke asju. Kas kinnitate või lükkate ümber?

Suur tänu küsimuse eest! Kindlasti lükkan ümber. Valitsuse määruse tasandil saab sisustada ainult selle osa, kuidas käib korrakaitseorganite kaasamine Terviseameti töösse ja Terviseameti n‑ö asendusena näiteks erinevate järelevalvete teostamisel. Millised reeglid kehtivad, millised reeglid on võimalik kehtestada, millised on need õigused tegelikult seadusandlikul tasandil, need on ju kõik seadusandja tasandil reguleeritud, neid ei saa otsustada omakorda siis mingil viisil valitsus suuremal määral, kui see konkreetne seadus seda võimaldab. Tegelikult valdav osa neist meetmetest ja nendest reeglitest, korraldused on võimalik kehtestada tänase seaduse alusel. Ainuke juriidiline võimalus, mis juurde tuleb üldse, kui räägime tõkestamise meetmetest, on, et oleks õigus ka nakkusohtlik inimene, kui ta liigub ringi erinevates kollektiivides, on ta kuskil ühistranspordis,  mõnes kaubanduskeskuses, oleks õigus ja võimalus selline inimene, kes ei allu korraldustele, kes teadlikult nakatab teisi inimesi, oleks õigus tema viia oma koju või muusse punkti, kus ta ei saaks teistele seda haigust levitada. See on ainuke punkt, mis juurde tuleb.

Loomulikult, see on ainult selline meede, mida rakendatakse juhul, kui inimene ei allu korraldustele, juhul kui ta tegelikult teadlikult nakatab, on teada, et ta on positiivne. See kehtib ka teiste selliste ohtlike nakkushaiguste puhul, me teame, et on Ebola juhtumeid maailmas, me teame, et hetkel on COVID‑19 kriis ja on igal juhul mõistlik, et selline võimalus on, et inimene ei saa lihtsalt kümneid või sadu inimesi ohtu panna, halvemal juhul nendest arvestatava hulga haiglaravile viia või üldsegi nende elu võtta oma käitumisega. Kõik muud normid, õigused tulenevad tänastest seadustest, on see korrakaitseseadus, on hädaolukorra seadus, on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Neid volitusi või mingisuguseid inimeste õiguste piiramisi seadusega juurde ei tule.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Tahan küsida, kui palju te kaasasite antud eelnõu ettevalmistamise käigus ka keskkonnaspetsialiste. Kas on tehtud ka mingeid analüüse, milliseid tegevusi ja rahalisi kulutusi toob kaasa endaga näiteks maskide kohustuslik kandmine tulevikus? Milliseid tegevusi peaks jäätmekäitlussektor ette võtma selle raames? Ja kas te olete kaasanud sinna ka selle sektori esindajaid? Sest tegemist on kahtlemata väga olulise küsimusega, mis tuleb tervikuna lahendada, ja tuleb abiks olla siin kindlasti ka Keskkonnaministeeriumile.

Suur tänu selle teema ja debati avardava küsimuse eest! Kahtlemata kõik ministeeriumid ... ja mõtlevad kaasa valitsuse tasandil eelnõude algatamisel, kes teeb seda ministri kaudu, kes osaleb valitsuse istungil, kes osaleb läbi ametkonna, kes varasemalt selle eelnõuga tutvub ja oma hinnangu annab ja edastab.

Mis puudutab maski kandmise kohustust, siis siis loomulikult on jätkuvalt soovitus ja mõistlik eeskätt tavaelus kasutada korduvkasutatavaid maske, ehk mitte minna soetama ilmtingimata ühekordseid makse. Ühekordsed maskid on asjakohased terviseasutustes, on asjakohased hoolekandesektoris ja muudest sellistes kõrgema nakkuse leviku riskiga kohtades. Aga muul viisil, on see ühistranspordis liikudes, siseruumides töötades, on mõistlikud korduvkasutatavad maskid, mille puhul see keskkonnakulu, keskkonnajälg ei ole niivõrd suur kui ühekordsete kasutamisel. See soovitus kindlasti on jõus ka edaspidi. Ma väga loodan, nagu enne viitasin, et tegelikult see vajadus neid erinevaid piiranguid hoida, kehtestada ja täita siiski järk-järgult väheneb tulenevalt ühiskonna vaktsineerituse hõlmatust, samuti sesoonsetest muutustest. Igal juhul me näeme langustrendi ja seda ka erinevate selliste piirangute puhul.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Vabandan kõigepealt, aga küsimus on see, et õhk on tiine ja hirmujutte on palju. Aga mida peaks näiteks Olerexi juhid tegema, kui suur osa nende kollektiivist ütlevad, et nad ei ole nõus või kardavad või tahavad uurida, et vaktsineerimisega? Mida peaks tegema? Konkreetne küsimus.

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti sarnase võib-olla dilemma ees on praegu päris paljud tööandjad ja töövõtjad. Ja ma arvan, et hästi mõistlik on sellisel juhul teha ühest küljest ise teavitustööd, selgitustööd, kodulehel vaktsineeri.ee on palju uut infot, seda on uuendatud, ajakohastatud, muutes seda kasutajasõbralikumaks, samamoodi Ravimiameti lehelt saab vajalikku infot täpsemalt erinevate vaktsiinide kohta, nende toimete, kõrvaltoimete, mis tahes murekohtade kohta, aga eeskätt efektiivsuse näitajate kohta. Samamoodi on võimalik tööandjal korraldada teatud infopäevi, et me oleme teinud ise ministeeriumi poolt laiemale avalikkusele avatud päevasid, infoüritusi, ja ka konkreetsetele sektoritele, näiteks haridusvaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas, tervishoiuvaldkonnas. Just nimelt selleks, et selgitada nende vaktsiinidega, vaktsineerimisega kaasnevaid plusse, kuid kahtlemata ka neid võimalikke ohukohti, millele peab tähelepanu juhtima, milliseid sümptomeid jälgima. Aga siiski kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud vaktsiinid on printsiibis ohutud, efektiivsed, usaldusväärsed. Alati tuleb hoolega lugeda loomulikult neid võimalikke vastunäidustusi, mis on iga ravimiga kaasas, ka vaktsiinidega. Ja sellisel juhul, kui inimesel on mingi vastunäidustus või muu taoline, siis pidada nõu oma raviarstiga, perearstiga, ja selle põhjal siis vaktsineerimisotsus langetada. Aga valdaval osal elanikkonnast kogu maailmas, sealhulgas Eestis, ei ole selliseid vastunäidustusi, vaid on mõistlik ennast nii-öelda tervise kaitseks vaktsineerida. Nii et kindlasti selline, ma arvan, et infopäevade korraldamine, infoüritustel osavõtmine ja siis vastavalt sellele, kas haigekassa, Terviseameti, Ravimiameti poolt esindajate kutsumine, loomulikult ka Sotsiaalministeeriumilt, ka arstkonnalt, kes on valmis aktiivselt olnud alati panustama selliste infotundide läbiviimisesse, et vastata otse küsimustele, et aidata ümber lükata erinevaid muresid, hirme, et inimesed oleksid kergema südamega valmis neid otsuseid langetama ja teeksid seda suurema teadlikkuse pinnalt.

Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma kuulan teid ja ma ei mõista, kui ligi pooled nakatumised toimuvad täna töökohtades. Kui 26% inimestest käib tööl haigena või on käinud viimase aasta jooksul haigena. Ja kui me mõtleme, et kui palju siis sajaprotsendiline haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast võiks maksta ainult 1,6% oli vist antud lisaeelarvest, siis tegemist on ju väga efektiivse meetmega probleemi lahendamiseks. Kui ma mõtlen, kui kallid on kõik tagajärjed ja kõik muud. Öelge, mulle, palun, kui lisaeelarvet koostati, siis kas teie üldse tegite sellise ettepaneku sotsiaalministrina, et haiguspäevi esimesest päevast ja 100% hüvitada või seda ettepanekut ei tulnud ka teie poolt?

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt alustan täpsustusega, ei ole pooled nakatumistest töökohal. Et tegelikult, kui vaatame nakatumiste ringi, siis kõige suuremad on n-ö kaks sellist sektorit – on teadmata asukoht, kui sul ühistransporti pole, mis tahes pood, võib-olla kellelegi külaskäik, ka tänaval kokkupuude. 

Teine n-ö suurem sektor on siis pereriigis ehk mis on loogiline, kui inimene on selle nakkuse, kuskilt ühiskonnast saanud või välismaalt saanud, siis tal on suur tõenäosus nakatada ka oma pereliikmeid.

Ja siis tegelikult kolmandana seal kuskil 10–15% hulga suurusjärgu juures on tegelikult töökohtadel nakkuse saamine. Et vastavalt nädalale võib natuke kõikuda, on ta parasjagu koolivahenädal, kui olid koolid parasjagu distantsõppel või  n-ö kontaktõppel. Sellevõrra n-ö haridusvaldkonna enda osakaal muutub, nad üldiselt on käinud suhteliselt sarnases suurusjärgus haridusvaldkonnaga. Ehk töökoha nakatumine on loomulikult oluline, aga ei saa väita, et see on n-ö üks ja ainus või domineeriv nakatumise koht.

Mis puudutab seda haiguslehtede hüvitamist, siis sisu osas ma juba pikemalt vastasin, minu ettepanek tõepoolest, juba koalitsioonikõnelustel oli ja nüüd ka läbirääkimistel, pikendada seda süsteemi, mis on kokku lepitud tööandjate ametiühingutega, mis nad on arvestanud, ka haigekassa, kui ta saab nende vajalikku rahalist tuge juurde, saab seda lihtsa vaevaga operatiivselt töötajate jaoks rakendada. Et teisest kuni viienda päevani siis tööandja ... kuuendast päevast alates haigekassa. Ma arvan, see on oluline samm ja oluline otsus. Võrreldes tavapäraselt kehtiva seadusandlusega annab see olulist lisaraha ja tuge inimestele varem kojujäämiseks. Aitäh!

Eduard Odinets, palun!